Ameerika Ühendriigid

<mediawiki xmlns="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/ http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11.xsd" version="0.11" xml:lang="et">
  <siteinfo>
    <sitename>Vikipeedia</sitename>
    <dbname>etwiki</dbname>
    <base>https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht</base>
    <generator>MediaWiki 1.46.0-wmf.26</generator>
    <case>first-letter</case>
    <namespaces>
      <namespace key="-2" case="first-letter">Meedia</namespace>
      <namespace key="-1" case="first-letter">Eri</namespace>
      <namespace key="0" case="first-letter" />
      <namespace key="1" case="first-letter">Arutelu</namespace>
      <namespace key="2" case="first-letter">Kasutaja</namespace>
      <namespace key="3" case="first-letter">Kasutaja arutelu</namespace>
      <namespace key="4" case="first-letter">Vikipeedia</namespace>
      <namespace key="5" case="first-letter">Vikipeedia arutelu</namespace>
      <namespace key="6" case="first-letter">Fail</namespace>
      <namespace key="7" case="first-letter">Faili arutelu</namespace>
      <namespace key="8" case="first-letter">MediaWiki</namespace>
      <namespace key="9" case="first-letter">MediaWiki arutelu</namespace>
      <namespace key="10" case="first-letter">Mall</namespace>
      <namespace key="11" case="first-letter">Malli arutelu</namespace>
      <namespace key="12" case="first-letter">Juhend</namespace>
      <namespace key="13" case="first-letter">Juhendi arutelu</namespace>
      <namespace key="14" case="first-letter">Kategooria</namespace>
      <namespace key="15" case="first-letter">Kategooria arutelu</namespace>
      <namespace key="100" case="first-letter">Portaal</namespace>
      <namespace key="101" case="first-letter">Portaali arutelu</namespace>
      <namespace key="102" case="first-letter">Mustand</namespace>
      <namespace key="103" case="first-letter">Mustandi arutelu</namespace>
      <namespace key="710" case="first-letter">TimedText</namespace>
      <namespace key="711" case="first-letter">TimedText talk</namespace>
      <namespace key="828" case="first-letter">Moodul</namespace>
      <namespace key="829" case="first-letter">Mooduli arutelu</namespace>
      <namespace key="1728" case="first-letter">Üritus</namespace>
      <namespace key="1729" case="first-letter">Ürituse arutelu</namespace>
    </namespaces>
  </siteinfo>
  <page>
    <title>Ameerika Ühendriigid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>102</id>
    <revision>
      <id>7142396</id>
      <parentid>7108294</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T11:59:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eurooplaste asustus Ameerikas */</comment>
      <origin>7142396</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="46975" sha1="479q2zu2gcsyudbt4c6xx4kwnqd87on" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Riik
| riiginimi = Ameerika Ühendriigid
| omastav = Ameerika Ühendriikide
| nimi1_keel = inglise
| nimi1 = United States of America
| mis_lipp = 
| mis_vapp = 
| vapp = Greater coat of arms of the United States.svg
| asendikaart = United States in the world (W3).svg
| deviis = 
| ametlik_keel = [[inglise keel|inglise]] (''[[de facto]]'')
| pealinn = [[Washington]]
| riigipea_ametinimi = president
| riigipea_nimi = [[Donald Trump]]
| valitsusjuhi_ametinimi = asepresident
| valitsusjuhi_nimi = [[J. D. Vance]]
| pindala = 
| rahvaarv = 
| rahvaarv_seis = 
| iseseisvus = 4. juuli 1776
| valuuta = [[USA dollar]] (USD)
| ajavöönd = [[maailmaaeg]] −5 kuni −10
| hümn = [[Ameerika Ühendriikide hümn|&quot;The Star-Spangled Banner&quot;]][[File:&quot;The Star-Spangled Banner&quot; performed by the United States Navy Band.mp3|120px]]
| üladomeen = [[.us]], [[.edu]], [[.gov]], [[.mil]]
| telefonikood = 1
| riigikord = [[presidentaalne vabariik|presidentaalne]] [[liitriik]]
| SKT = 
| SKT_elaniku_kohta = 
| märkused = 
}}
'''Ameerika Ühendriigid''' ehk '''Ühendriigid '''([[inglise keel]]es ''United States of America'', lühend '''USA'''; varem ka ''Põhja-Ameerika Ühendriigid'') on [[riik]], mille põhiosa paikneb [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-Ameerika mandri]] keskosas. Riik piirneb idas [[Atlandi ookean]]i ja läänes [[Vaikne ookean|Vaikse ookeaniga]], põhjas on Ameerika Ühendriikidel [[maismaapiir]] [[Kanada]] ja lõunas [[Mehhiko]]ga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub [[Alaska]] osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes [[merepiir]] [[Venemaa]]ga. Ameerika Ühendriikidele kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas [[Hawaii osariik]] [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]].

Ameerika Ühendriigid koosnevad 50 [[Osariik (USA)|osariigist]], millel vastavalt riigi [[Föderalism|föderalistlikule]] süsteemile on osaline [[autonoomia]]. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikide või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis.

Ameerika Ühendriigid said alguse [[Kolmteist kolooniat|Briti kolmeteistkümne asumaa]] [[Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsioon|iseseisvusdeklaratsioonist]], millega nad kuulutasid end vabadeks ja iseseisvateks riikideks.

[[20. sajand]]i keskel on saanud Ameerika Ühendriikidest majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas.{{lisa viide}}

== Riik ==
=== Riigivalitsemine ===
Ameerika Ühendriikide kõrgem seadusandlik võim on [[Ameerika Ühendriikide Kongress]], mis koosneb kahest kojast:
* ülemkojast ehk [[Ameerika Ühendriikide Senat|senatist]] ja
* alamkojast ehk [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|esindajatekojast]].
:Mõlemad kojad peavad istungeid pealinnas [[Washington]]is asuvas [[Kapitoolium (Washington)|Kapitooliumis]].

Riigipea on [[Ameerika Ühendriikide president]], kõrgeim täidesaatva võimu organ on [[Ameerika Ühendriikide valitsus]], mille liikmed (ministrid) juhivad riiki neile alluvate [[Ameerika Ühendriikide ministeeriumide loend|ministeeriumite]] abil. Riigi välispoliitikat teostab välisminister ehk [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]].

{{vaata ka|Ameerika Ühendriikide presidentide ja asepresidentide loend}}

2021. aastast on Ameerika Ühendriikide president [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku partei]] esindaja [[Joe Biden]], asepresident on [[Kamala Harris]].

{{vaata ka|Ameerika Ühendriikide ministeeriumide loend|Ameerika Ühendriikide riigiasutused}}

=== Haldusjaotus ===
[[Pilt:Map of USA with state names-et.svg|pisi|Ameerika Ühendriikide osariigid]]
{{vaata|Osariik (USA)}}
Ameerika Ühendriigid koosnevad 50 osariigist ja ühest ringkonnast ([[Columbia ringkond]]).

{{Joondatud veerud}}
{| class=&quot;wikitable sortable col-3-right col-4-right&quot;
!Osariik (ringkond)
! [[USA postiteenistuse kood|Kood]]
! data-sort-type=&quot;number&quot; | Pindala&lt;br /&gt;(km²)
! data-sort-type=&quot;number&quot; | Rahvaarv&lt;br /&gt;(2017)
! Pealinn
|-
| {{PisiLipp|Alabama}} || AL || 135 765 || 4 874 747 || [[Montgomery]]
|-
| {{PisiLipp|Alaska}} || AK || 1 718 000 || 739 795 || [[Juneau]]
|-
| {{PisiLipp|Arizona}} || AZ || 295 254 || 7 016 270 || [[Phoenix]]
|-
| {{PisiLipp|Arkansas}} || AR || 137 733 || 3 004 279 || [[Little Rock]]
|-
| {{PisiLipp|California}} || CA || 423 970 || 39 536 653 || [[Sacramento]]
|-
| {{PisiLipp|Colorado}} || CO || 269 837 || 5 607 154 || [[Denver]]
|-
| {{PisiLipp|Columbia ringkond}} || DC || 177 || 693 972 || [[Washington]]
|-
| {{PisiLipp|Connecticut}} || CT || 14 357 || 3 588 184 || [[Hartford]]
|-
| {{PisiLipp|Delaware}} || DE || 6452 || 961 939 || [[Dover (Delaware)|Dover]]
|-
| {{PisiLipp|Florida}} || FL || 170 451 || 20 984 400 || [[Tallahassee]]
|-
| {{PisiLipp|Georgia}} || GA || 154 077 || 10 429 379 || [[Atlanta]]
|-
| {{PisiLipp|Hawaii}} || HI || 28 377 || 1 427 538 || [[Honolulu]]
|-
| {{PisiLipp|Idaho}} || ID || 216 632 || 1 716 943 || [[Boise]]
|-
| {{PisiLipp|Illinois}} || IL || 149 998 || 12 802 023 || [[Springfield]]
|-
| {{PisiLipp|Indiana}} || IN || 94 321 || 6 666 818 || [[Indianapolis]]
|-
| {{PisiLipp|Iowa}} || IA || 145 743 || 3 145 711 || [[Des Moines]]
|-
| {{PisiLipp|Kansas}} || KS || 213 100 || 2 913 123 || [[Topeka]]
|-
| {{PisiLipp|Kentucky}} || KY || 104 749 || 4 454 189 || [[Frankfort]]
|-
| {{PisiLipp|Louisiana}} || LA || 134 382 || 4 684 333 || [[Baton Rouge]]
|-
| {{PisiLipp|Lõuna-Carolina}} || SC || 82 965 || 5 024 369 || [[Columbia (Lõuna-Carolina)|Columbia]]
|-
| {{PisiLipp|Lõuna-Dakota}} || SD || 199 905 || 869 666 || [[Pierre]]
|-
| {{PisiLipp|Lääne-Virginia}} || WV || 62 809 || 1 815 857 || [[Charleston (Lääne-Virginia)|Charleston]]
|-
| {{PisiLipp|Maine}} || ME || 91 646 || 1 335 907 || [[Augusta (Maine)|Augusta]]
|-
| {{PisiLipp|Maryland}} || MD || 32 160 || 6 052 177 || [[Annapolis]]
|-
| {{PisiLipp|Massachusetts}} || MA || 27 360 || 6 859 819 || [[Boston]]
|-
| {{PisiLipp|Michigan}} || MI || 250 941 || 9 962 311 || [[Lansing]]
|-
| {{PisiLipp|Minnesota}} || MN || 225 365 || 5 576 606 || [[Saint Paul (Minnesota)|Saint Paul]]
|-
| {{PisiLipp|Mississippi}} || MS || 125 546 || 2 984 100 || [[Jackson (Mississippi)|Jackson]]
|-
| {{PisiLipp|Missouri}} || MO || 181 533 || 6 113 532 || [[Jefferson City]]
|-
| {{PisiLipp|Montana}} || MT || 381 156 || 1 050 493 || [[Helena (Montana)|Helena]]
|-
| {{PisiLipp|Nebraska}} || NE || 200 520 || 1 920 076 || [[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]]
|-
| {{PisiLipp|Nevada}} || NV || 286 367 || 2 998 039 || [[Carson City]]
|-
| {{PisiLipp|New Hampshire}} || NH || 24 239 || 1 342 795 || [[Concord]]
|-
| {{PisiLipp|New Jersey}} || NJ || 22 608 || 9 005 644 || [[Trenton]]
|-
| {{PisiLipp|New Mexico}} || NM || 315 194 || 2 088 070 || [[Santa Fe (New Mexico)|Santa Fe]]
|-
| {{PisiLipp|New York}} || NY || 141 205 || 19 849 399 || [[Albany]]
|-
| {{PisiLipp|Ohio}} || OH || 116 096 || 11 658 609 || [[Columbus (Ohio)|Columbus]]
|-
| {{PisiLipp|Oklahoma}} || OK || 181 196 || 3 930 864 || [[Oklahoma City]]
|-
| {{PisiLipp|Oregon}} || OR || 255 026 || 4 142 776 || [[Salem (Oregon)|Salem]]
|-
| {{PisiLipp|Pennsylvania}} || PA || 119 283 || 12 805 537 || [[Harrisburg]]
|-
| {{PisiLipp|Põhja-Carolina}} || NC || 139 509 || 10 273 419 || [[Raleigh]]
|-
| {{PisiLipp|Põhja-Dakota}} || ND || 183 272 || 755 393 || [[Bismarck (Põhja-Dakota)|Bismarck]]
|-
| {{PisiLipp|Rhode Island}} || RI || 4005 || 1 059 639 || [[Providence]]
|-
| {{PisiLipp|Tennessee}} || TN || 109 247 || 6 715 984 || [[Nashville]]
|-
| {{PisiLipp|Texas}} || TX || 696 241 || 28 304 596 || [[Austin]]
|-
| {{PisiLipp|Utah}} || UT || 219 887 || 3 101 833 || [[Salt Lake City]]
|-
| {{PisiLipp|Vermont}} || VT || 24 923 || 623 657 || [[Montpelier]]
|-
| {{PisiLipp|Virginia}} || VA || 110 862 || 8 470 020 || [[Richmond (Virginia)|Richmond]]
|-
| {{PisiLipp|Washington}} || WA || 184 824 || 7 405 743 || [[Olympia]]
|-
| {{PisiLipp|Wisconsin}} || WI || 169 790 || 5 795 483 || [[Madison]]
|-
| {{PisiLipp|Wyoming}} || WY || 253 554 || 579 315 || [[Cheyenne]]
|}

Ameerika Ühendriikidel on viis suuremat ülemereterritooriumi [[Ameerika Ühendriikide inkorporeerimata_ala|(inkorporeerimata alad)]]: [[Puerto Rico]], [[USA Neitsisaared]], [[Ameerika Samoa]], [[Guam]] ja [[Põhja-Mariaanid]].

== Loodus ==
=== Pinnamood ja maastikuline liigendus ===
USA kõrgemad pinnavormid on [[vanad mäed|vanade mägede]] ja [[platood]]e ahelik [[Apalatšid]], mis kulgevad põhja-lõuna suunas piki [[Põhja-Ameerika manner|mandri]] idarannikut, ning kõrgete [[noored mäed|noorte mägede]] ahelikud [[Kaljumäestik]], [[Kaskaadid]] ja [[Sierra Nevada (USA)|Sierra Nevada]], mis kulgevad põhja-lõuna suunas mandri lääneosas. [[Kanada kilp|Kanada kilbist]] [[Mehhiko laht|Mehhiko laheni]] laiub suur sisemaamadalik.
 
==== Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik ====
Rannikumadalik piirneb idas Atlandi ookeani ning lõunas Mehhiko lahega 3540&amp;nbsp;km pikkuses [[Codi neem]]est [[Rio Grande (Põhja-Ameerika)|Rio Grandeni]]. Läänes piirneb madalik [[Apalatšid]]e osaks oleva [[Piedmont (USA)|Piedmonti platooga]]. Osa madalikust ulatub kaugele sisemaale, mööda [[Mississippi jõgi|Mississippi jõe]] [[alamjooks]]u [[jõeorg|orgu]] [[Mehhiko laht|Mehhiko lahest]] [[Cairo (Illinois)|Caironi]] [[Illinois]]i osariigis ja [[Balcones]]e astanguni [[Texas]]es.

Kalda lähedal on ulatuslik [[mandrilava]].

[[Kõrgus merepinnast]] on väike ja [[pinnavorm]]e on vähe.

Idarannikul on liustikumoreenist moodustunud [[Long Island]]i saar, lehtersuudmed [[New Yorgi laht|New Yorgi]], [[Delaware'i laht|Delaware'i]] ja [[Chesapeake'i laht]] ning [[Albemarle'i väin|Albemarle'i]] ja [[Pamlico väin]] ning meresaared [[Georgia]] ranniku lähedal.

Cairost kuni Mehhiko laheni moodustab Mississippi jõe keskmine langus üksnes umbes 12–13&amp;nbsp;cm/km, lahe lähedal alla 10&amp;nbsp;cm/km. Jõgi lookleb ja moodustab palju järvi. [[New Orleans]]ist lõuna pool on hiiglaslik ja kasvav [[delta]].

=== Geograafiline asend, riigi kuju ===
Ameerika Ühendriigid asuvad eemal [[Euroopa]]st ja [[Aasia]]st. Neid maailmajagusid sageli laastanud sõjad pole USA-d otseselt puudutanud. Naaberriigid [[Kanada]] ja [[Mehhiko]] on majanduslikult ja sõjaliselt palju nõrgemad ega ole kunagi olnud USA-le ohtlikud. Vastupidi, USA on ise laienenud naabrite arvelt. Naaberriigid on ka varustanud USA-d mitme loodusvara ja odava tööjõuga ning olnud tema majandusele turuks ja kapitalile tegevusväljaks, aidates niiviisi kaasa USA õitsengule.

Olgugi et USA asub muust maailmast eemal, pole ta sellest eraldatud. Üle ookeanide kulgevad head ja mõõduka pikkusega ühendusteed.

Kõigile merepiiridele pääseb hästi või vähemalt rahuldavalt ligi ka riigi siseosadest. Idas asuva Atlandi ookeani kaudu on peetud sidet Euroopa, Vahemere maade ja Musta Aafrikaga. Sidemed Euroopaga olid varem ülitähtsad. Suurem osa USA rahvastikust oli ju sealt tulnud, seal asusid peamised kaubanduspartnerid. Need sidemed on praegugi olulised, kuid jäävad üha enam muude sidemete varju.

Varem suheldi Euroopaga eelkõige põhjapoolsete sadamate kaudu. Need on lõunapoolsetega võrreldes Euroopale märksa lähemal ja ka loodusoludelt soodsamad. Kuid need sadamad jäävad riigi siseosadest mõnevõrra eemale. Pärast Saint Lawrence’i jõe ja mitme kanali ümberehitust on pääsenud ookeanilaevad [[Suur järvistu|Suurele järvistule]] ja sealsed sadamad muutunud meresadamaiks. Talvel see meretee aga külmub.

Lõunas saavad Ameerika Ühendriigid üle Mehhiko lahe soodsalt kaupu vahetada. Kariibi mere istandusriikide ja mitme [[Ladina-Ameerika]] maaga. Pärast panama kanali valmimist 1914. aastal viib siit otsetee ka [[Lõuna-Ameerika]] lääneranniku riikidesse.

Järjest tähtsamaks muutuvad lääneranniku sadamad, mille kaudu peetakse ühendust mitme Vaikse ja India ookeani maaga. Küll on aga läänerannikul vähe häid looduslikke sadamaid. Rannik ise asub enamikust USA osariikidest võrdlemisi kaugel, partneriteni teisel pool Vaikset ookeani, näiteks Jaapani ja Hiinani, on palju maad.

Riik koosneb kahest suurest osast, põhiosast ja Alaska osariigist. Enamus põhiosa piirist Kanadaga on peaaegu sirge ning annab riigile ristkülikukujulise vormi. Ainult kirdes ja kagus on riigi maa-ala nagu välja veninud. Kirdes ja edelas on väljaulatuvad osad. Riigil on ka saari, näiteks [[Hawaii saared]].

Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125–68W ja 50–25N. Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N.

=== Pinnamood ===
Umbes poole riigist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on üksnes lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud [[Apalatši mäestik]] (kõrgeim [[Mount Mitchell]] 2037&amp;nbsp;m).
Lääneosas on [[Kordiljeerid]], mille kõrgeima osa moodustab alpiinne [[Alaska ahelik]] (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp [[Denali]] 6168&amp;nbsp;m).
Alaskast lõuna pool on põhja-lõunasuunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad [[Ranniku-Kordiljeerid]], [[Kaskaadid]] ja [[Sierra Nevada (USA)|Sierra Nevada]] ([[Mount Whitney]] 4418&amp;nbsp;m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. ([[Põhja-Ameerika laam|Põhja-Ameerika]] ja [[Vaikse ookeani laam]]a mõjul).

==== Pinnamoe mõju ====
Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida–läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur ligi 10&amp;nbsp;°C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja külmad [[hoovus]]ed, [[front|frondid]], [[tsüklon]]id, päikesekiirgus.
Mägised järsunõlvalised alad asuvad peamiselt lääneosariikides, idaosas on tasandikud ja madalad mäestikud. Kliima takistab maakasutust oluliselt vaid külmas Alaska osariigis ja mõningal määral mitmes kuivas lääneosariigis.

=== Loodusvarad ja nende majandamine ===
Loodusvarade poolest on USA palju rikkam kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid. Ent nende majandamine on seni jätnud mõneti soovida.

Riigi pindala ilma Suure järvistuta on 936 miljonit hektarit, seega umbes korda väiksem kui Venemaa ning veidi väiksem kui [[Kanada]] ja [[Hiina]]. Majanduslikult väärtuslikku maad, mis on küllalt tasane ja asub võrdlemisi soodsas kliimas, on USA-l rohkem kui ühelgi teisel riigil maailmas – umbes 700 miljonit hektarit ehk peaaegu kolm hektarit inimese kohta.

Üle kolmandiku pindalast ehk umbes 350 miljonit hektarit on riigimaa. Enamasti on see kehv või päris kõlbmatu. Suur hulk maid on parandatud või taastatud.
Maakasutuse poolest on erandlik suurim osariik Alaska. Sealsest 152 miljonist hektarist on metsa all umbes 50 miljonit [[hektar]]it, ülejäänu on aga põllumajanduseks ja metsanduseks valdavalt kõlbmatu maa.

==== Metsavarud&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.fs.fed.us/research/publications/gtr/gtr_wo97.pdf|pealkiri=Forest Research of the United States|väljaanne=|aeg=2017|vaadatud=12.11.2019}}&lt;/ref&gt; ====
Ameerika Ühendriigid on keskmise metsarikkusega maa. Metsade üldpindala on u. 310 000 000 ha.&lt;ref name=&quot;Metsamaa pindala&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.theguardian.com/environment/datablog/2009/sep/02/total-forest-area-by-country|pealkiri=Total forest coverage by country|väljaanne= The Guardian|vaadatud=03.04.2017|keel=inglise}}&lt;/ref&gt; Metsasus on 2015. aasta andmetel 33,9%.&lt;ref name=&quot;Metsasus&quot;&gt;{{netiviide|url=http://data.worldbank.org/indicator/AG.LND.FRST.ZS|pealkiri=Forest area (% of land area)|väljaanne=Maailmapanga koduleht|vaadatud=03.04.2017|keel=inglise}}&lt;/ref&gt; Metsasuse poolest asuvad Ameerika ühendriigid teiste riikide seas 96. kohal.&lt;ref name=&quot;Metsasus&quot; /&gt; Metsad on enamasti suhteliselt tootlikud ja liigirikkad. Kaks kolmandikku puidust annavad [[okaspuud]] ja kolmandiku [[lehtpuu]]d.

USA-s kasvab erisuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud [[okasmets]]ad. Neid ürgseid metsi raiutakse vähesel määral.
Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad eelkõige [[mänd|männimetsad]]. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad.
Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud, kuid need laastati juba [[19. sajand]]il. Sooja parasvöötme lehtmetsi on säilinud vaid mägedes looduskaitse-, vee- või mullakaitsemetsadena.
Varasematel aegadel oli palju niiskeid [[lähistroopika|lähistroopilisi]] metsi riigi edelaosas. Eriti väärtuslikud olid männi- ja [[küpress]]imetsad. Lähistroopilisi metsi laastati tugevasti 20. sajandi algupoolel. Seetõttu on lääneosariikide metsad praegu paremas seisukorras ja seal on valdavalt okaspuud. Lehtpuitu saab peamiselt idaosariikide laastatud metsadest.

==== Kalavarud ====
Vanasti olid Ameerika Ühendriikide kalavarud rikkalikud. Palju kalu oli sisevetes, eriti Suures järvistus. Juba XV sajandist tuntud heeringa- ja tursapüügi piirkonnad olid Atlandi ookeani põhjaosa rannikuvetes. [[Heeringas|Heeringat]], [[tursk]]a, [[sardiinid|sardiine]], eriti [[lõhelised|lõhelisi]] oli väga rikkalikult ka [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikuvetes, kõige rohkem Alaska lõuna- ja läänerannikul. Kalarikas oli [[Mehhiko laht]], kuhu [[Mississippi]] ja teised jõed tõid tohutul hulgal toitained. Ent kalavarade majandamine oli kaua aega väga halb: territoriaalvete laius ainult 5 kilomeetrit, kaugemates vetes levis röövpüük, millega tegelesid enamasti välismaalased. Oluliselt kahjustas kalavarasid rannikumere ja suure järvistu saastamine. Niisugustes tingimustes vähenesid kalarikkused tohutult.

Alles viimase paarikümne aasta jooksul{{millal}} on tehtud tõsiseid pingutusi kalavarude kaitseks ja taastamiseks. Vaikses ookeanis ja Mehhiko lahes on olukorra edasine halvenemine peatatud ning Suurde järvistusse on kala juurde tulnud. [[Atlandi ookean]]i veed USA rannikul on aga kalast peaaegu tühjad.

==== Veevarud ====
Ameerika Ühendriigid oma enamasti niiske kliima, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Sellised jõed nagu [[Mississippi]], [[Yukoni jõgi|Yukon]] ja [[Columbia jõgi|Columbia]] kuuluvad maailma 25 veerikkama jõe hulka. USA jõgede aastane äravool kokku on 2345&amp;nbsp;km&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; (viies koht maailmas). Sellele tuleb lisada 125 000&amp;nbsp;km&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; taastumatut põhjavett. Ometi on Ameerika Ühendriikides olnud viimastel aastakümnetel{{millal}} veega palju probleeme, peamiselt kahel põhjusel: vee tarbimine on liiga suur ja veevarad osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud.

==== Maavarad ====
Suure pindala ja mitmekesise geoloogilise ehituse tõttu on Ameerika Ühendriikides palju maavarasid. Mitme tooraine paremad varud on aga kestva kaevandamisega ammendatud ja alles on jäänud vaid halvema kvaliteediga osa. Siiski on Ameerika Ühendriigid maavaradelt palju rikkamad kui Jaapan või Lääne-Euroopa riigid. Neid maavarasid, mida endal pole, saab tihti hõlpsasti hankida naaberriikidest.

[[rauamaak|Rauamaagi]] ülisuured varud paiknevad [[Ülemjärv]]e ääres, kust neid on lihtne vedada mistahes suunas. Nüüdseks on järele jäänud ainult madala kvaliteediga maak, mida üha enam asendavad Kanadast ja teistest riikidest sisseveetavad rikkad maagid. Mujal USA-s leidub rauamaaki suhteliselt vähe.

Ameerika Ühendriikidel on vähe nende metallide maake, mida lisatakse terasele selle omaduste parandamiseks. Täiesti puudub [[nikkel]], seda saadakse Kanadast. Näiteks [[mangaan]]i aga peab ostma kaugematest maadest.
Alumiiniumimaaki ehk [[boksiit]]i leidub USA-s ainult ühes keskpärases leiukohas [[Arkansas]]e osariigis. Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest.
[[vask|Vase]], [[plii]], [[tsink|tsingi]], [[hõbe]]da ja teiste värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost.
Ameerika Ühendriikides on palju [[kuld]]a, eriti California ja Alaska osariigis. Nende alade asustamisel oli [[kullapalavik]]ul tähtis osa. Väga palju on [[fosforiit]]i, [[kaalisool]]a, [[väävel|väävlit]].

==== Energiavarad ====
Ka energiavarade poolest kuulub USA maailma rikkaimate riikide hulka. Et energiat tarbitakse aga tohutult palju, on suur osa energiavaradest ammendatud.
Ameerika Ühendriikides on mitmeid [[nafta]]- ja [[maagaas]]i leiukohti. Vanimad leiukohad riigi kirdeosas ja California osariigis on ammendunud või ammendumas. Üsna tühjad on ka praegusajal tähtsaimad Mehhiko lahe ja mandri keskosa basseinid Texase, Oklahoma ja Louisiana osariigist. Perspektiivsed on uued leiukohad Wyomingi osariigis. Väga palju leidub naftat ka Alaska põhjarannikul, kuid sealt on seda suure kauguse ja karmi kliima tõttu raske kätte saada. Suurem osa maailma söevarudest kuulub USA-le, [[Venemaa]]le ja [[Hiina]]le. Vanemad, kuulsamad ja kvaliteetsema söega leiukohad asuvad idas, Apalatši mäestikus. Sealsed varud on aga ammendumas. Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata – süsi on madala kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks.
[[Uraan]]imaaki [[tuumkütus]]e valmistamiseks on piisavalt, kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt, näiteks Kanadast.

=== Laamtektoonika ===
USA paikneb [[Põhja-Ameerika laam]], võttes enda alla 60% laamast. Ta on [[vanaaegkond|vanaaegkonna]], [[keskaegkond|keskaegkonna]] ja [[uusaegkond|uusaegkonna]] [[kurrutus]]e piirkonnas ja [[eelkambrium]]i [[pealiskord|pealiskorral]].

=== Maavärinad ja vulkaanipursked ===
Riigis on aktiivseid [[vulkaan]]e ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemaks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala.
Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud [[San Francisco maavärin]] aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelese maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud [[Saint Helens]]i pursked 1980. aastal. [[Yellowstone'i platoo]]l tegutseb ka geisreid.

=== Kliima ===
USA põhiosa asub [[parasvööde|parasvöötmes]] ja [[lähistroopika]]s, Florida osariigi lõunaosa ulatub [[troopikavööde|troopikavöötmesse]], Alaskas valitseb [[lähisarktiline kliima]]. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm [[arktiline õhumass|arktiline õhk]] tungib ida–läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel õhutemperatuur ligi 10&amp;nbsp;°C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine temperatuur on Yukoni platool −30&amp;nbsp;°C, Ülemjärve ääres [[Duluth]]is −13,9&amp;nbsp;°C, Vaikse ookeani rannikul Juneau’s −1,6&amp;nbsp;°C ja Los Angeleses 12,3&amp;nbsp;°C. Juuli keskmine temperatuur on siseosades valdavalt üle 18&amp;nbsp;°C, jahedam on rannikul; kõige kõrgem temperatuur on mõõdetud [[Surmaorg|Surmaorus]] (56,7&amp;nbsp;°C; läänepoolkera kõrgeim).

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Keskmine temperatuur
! !! Suvi !! Talv
|-
|bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;| '''Põhjaosa''' || 8…16&amp;nbsp;°C || 0…–32&amp;nbsp;°C
|-
|bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;| '''Lõunaosa''' || 16…24&amp;nbsp;°C || 0…–8&amp;nbsp;°C
|}

Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 3000–4000&amp;nbsp;mm, Kaskaadides kohati kuni 6000&amp;nbsp;mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaguosas (1000–1200&amp;nbsp;mm aastas). Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas: [[Kesktasandik]]u idaosas on see kuni 1000&amp;nbsp;mm, Kaljumäestiku idajalamil 300&amp;nbsp;mm aastas. Riigi keskosas sajab aastas keskmiselt 250–500&amp;nbsp;mm ning lääne- ja idarannikutel 1000–3000&amp;nbsp;mm.

==== Ilmastikukatastroofid ====
Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad [[orkaan]]id, jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid. Suuremad looduskatastroofid on olnud järgmised:

* [[El Niño]] – põhjustab orkaane, tugevaid vihmasadusid, [[põud]]a ja üleujutusi;
* [[orkaan Mitch]] 1998 – nõudis tuhandeid ohvreid (üle 11 000) ja tekitas tohutult purustusi, paiguti sadas alla kuue tunniga Eesti aastane kogus vihmavett;
* [[orkaan Andrew]] 1992 – tuuletugevust polnud võimalik mõõta, sest seadmed langesid lihtsalt rivist välja, tekitas riigi majandusele rekordilise kahju (üle 30 miljardi dollari), inimohvreid oli kõigest 43 tänu õigeaegsele hoiatusele;
* [[orkaan Katrina]] 2005 – põhjustas väga suurt kahju USA kaguosale, hukkus vähemalt 1836 inimest;
* kuumalaine (juuni–september) 1980 – 44 miljardi dollariline kahju põllumajandusele ja tööstusele, umbes 10 000 hukkunut;
* üleujutus Texase, Oklahoma, Louisiana ja Mississippi osariigis – mai 1995, kaasnesid tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod – 6 miljardit kahju, 32 surnut.

=== Vesi ===
==== Veevarad ====
Ameerika Ühendriikide kliima on enamasti niiske, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Ometi on viimastel aastakümnetel{{millal}} olnud veega palju probleeme, sest vee tarbimine on liiga suur ja veevarud osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud. Veenappus on üleriigilises ulatuses ilmne. Umbes veerand USA veevarudest asub Alaskal, kus neid kuigivõrd ei vajata. Suhteliselt hea on olukord niiskes idaosas – seal teeb muret hoopis vee ajutine üleküllus ehk üleujutused.

==== Veestik ====
Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad Vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Idapoolsed lisajõed nagu [[Ohio jõgi|Ohio]] on veerohked ja laevatatavad, läänepoolsed nagu [[Arkansas (jõgi)|Arkansas]] ja [[Red River]] jäävad suvel palju madalamaks, sest vett kasutatakse niisutuseks. Apalatšidest algavad lühikesed veerohked jõed, mis Piedmonti platoolt lasuvad kõrgete jugadena. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad (Columbia, Colorado). Suures nõos on perioodilised või lühiaegsed jõed. USA põhjapiiril asub Suur järvistu. Kordiljeerides ja Apalatšide keskosas on palju väikesi liustikujärvi, lääneosa platoodel ja nõgudes leidub jäänukjärvi nagu [[Suur Soolajärv]].

Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid.

==== Suuremad jõed ====
Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid.

Maailma 50 pikima jõe nimistusse mahuvad sellised USA territooriumil voolavad jõed nagu [[Mississippi]] (algab [[Itsasca järv]]est Minnesotas ja suubub Mehhiko lahte; pikkus 3779&amp;nbsp;km), [[Missouri]] (algab väikejõgede liitumisega ja suubub Mississippisse; pikkus 3726&amp;nbsp;km), [[Ohio-Allegheny]] (algab Pennsylvania osariigis ja suubub Mississippi jõkke; pikkus 2102&amp;nbsp;km), [[Colorado jõgi]] (algab [[Grandi maakond|Grandi maakonnas]] USA-s ja suubub [[California laht]]e; pikkus 2333&amp;nbsp;km).
Võrdluseks võib tuua Eesti pikima [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]], mille algus paikneb [[Otepää kõrgustik]]ul ja mis suubub [[Lämmijärv]]e, läbides kokku 156 kilomeetrit.

==== Suuremad järved ====
Maailma 40 suurema järve nimistusse mahuvad järgmised osaliselt või täielikult USA territooriumil asuvad järved: [[Ülemjärv]] (82 414&amp;nbsp;km²; suurim sügavus 406&amp;nbsp;m), [[Huroni järv]] (59 596&amp;nbsp;km²; suurim sügavus 229&amp;nbsp;m), [[Michigani järv]] (58 016&amp;nbsp;km²; suurim sügavus 281&amp;nbsp;m), [[Erie järv]] (25 821&amp;nbsp;km²; suurim sügavus 64&amp;nbsp;m), [[Ontario järv]] (19 477&amp;nbsp;km²; suurim sügavus 237&amp;nbsp;m) ja [[Suur Soolajärv]] (4662&amp;nbsp;km²; suurim sügavus 7&amp;nbsp;m).

==== Laevatatavad veekogud ====
Siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal{{millal}} vähenenud. Tähtsuse on säilitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal, eriti naftaveoks Texase ja Mississippi vahel.

== Ameerika Ühendriikide riigikaitse ==
Ameerika Ühendriikide riigikaitse aluseks on [[Ameerika Ühendriikide relvajõud]], kuhu kuuluvad [[Ameerika Ühendriikide maaväed|maaväed]] (''US Army''), [[Ameerika Ühendriikide merevägi|merevägi]] (''US Navy''), [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi|merejalavägi]] (''US Marine Corps''), [[Ameerika Ühendriikide õhujõud|õhujõud]] (''US Air Force'') ja [[Ameerika Ühendriikide rannavalve|rannavalve]] (''US Coast Guard''). Relvajõudude üle teostab tsiviiljuhtimist [[Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium]] ning sõjaväe operatiivjuhtimisorgan on [[staabiülemate ühendkomitee]], mis ühendab eri [[väeliik]]ide staabiülemaid.

Kuna Ameerika Ühendriigid on potentsiaalsetest vaenlastest [[Vaikne ookean|Vaikse]] ja [[Atlandi ookean]]i abil eraldatud, peetakse ainsaks reaalseks ootamatu rünnaku ohuks Ameerikale mandritevaheliste või kosmoses paiknevate raketikomplekside rünnakut, mille ärahoidmiseks ja õigeaegseks eelhoiatusprogrammiks on [[NORAD]] (Ameerika Ühendriikide ja [[Kanada]] [[Põhja-Ameerika]] õhukaitsesüsteem), mille keskus asus algselt [[Colorado Springs]]is ja hiljem 1962. aastast Colorado osariigis [[Cheyenne'i mägi|Cheyenne'i mäel]].

== Ameerika Ühendriikide sisejulgeolek ==
Ameerika Ühendriikide sisejulgeolekusüsteemi ehk luurekogukonna moodustavad pärast [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid]] terrorirünnakut reorganiseeritud sisejulgeolekuasutused, mille juht on riikliku julgeoleku direktor (ingl ''Director of National Intelligence'') [[James R. Clapper]], kelle üldalluvuses on [[Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeerium|Sisejulgeolekuministeerium]], [[Föderaalne Juurdlusbüroo]].

== Rahvastik ==
[[Pilt:Population 1950-2050 selected countries.svg|pisi|USA rahvaarv 1950–2050 võrrelduna teiste riikidega. Tänu suurele illegaalsele [[immigratsioon]]ile jätkub kiire rahvaarvu kasv ka [[21. sajand]]il, see on siiski aeglasem kui vähearenenud maades]]

USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17. oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Oktoobris 2012 oli rahvaarv 314,6 miljonit. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ja seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv pärast 2050. aastat praeguse [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] rahvastiku.&lt;ref&gt;[[Eurostat]] ja [[U.S. Census Bureau]].&lt;/ref&gt;

Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga mitmekesine maa. Rahvastiku üle peetakse arvestust rassitunnuste ja etnilise päritolu järgi. 2010. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 72,4% valgenahalised, 12,6% [[afroameeriklased]], 4,8% Aasia päritolu ameeriklased, 0,9% põlisameeriklased ([[indiaanlased]] ja [[eskimod]]), 0,2% [[Hawaii saared|Hawaii]] ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud, 6,2% muudest rassidest ja 2,9% kahest või enamast rassist.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ '''USA immigrantide suuremate etniliste kogukondade asukohad'''&lt;ref&gt;Sketchbook USA. 08-21086-E-I.0 lk 79 Bureau of International Information Programs U.S. Department of State&lt;/ref&gt;
|- bgcolor=
!Etniline rühm
!Piirkond &lt;small&gt;(linn, osariik)&lt;/small&gt;
|-
|[[Araablased]]
|[[Dearborn]], {{riigi ikoon|Michigan}} [[Michigan]]&lt;br&gt;[[Chicago]], {{riigi ikoon|Illinois}} [[Illinois]]
|-
|[[Hiinlased]]
|[[San Francisco]], {{riigi ikoon|California}} [[California]]&lt;br&gt;[[Manhattan]], {{riigi ikoon|New York}} [[New Yorgi osariik|New York]]&lt;br&gt;Chicago, {{riigi ikoon|Illinois}} Illinois
|-
|[[Kuubalased]]
|[[Miami]], {{riigi ikoon|Florida}} [[Florida]]&lt;br&gt;[[Jersey City]], {{riigi ikoon|New Jersey}} [[New Jersey]]
|-
|[[Kreeklased]]
|[[Detroit]], {{riigi ikoon|Michigan}} [[Michigan]]&lt;br&gt;[[Astoria (New York)|Astoria]], [[Queens]], {{riigi ikoon|New York}} New York
|-
|[[Itaallased]]
|[[South Philly]], [[Philadelphia]], {{riigi ikoon|Pennsylvania}} [[Pennsylvania]]&lt;br&gt;[[Little Italy]], [[Baltimore]], {{riigi ikoon|Maryland}} [[Maryland]]
|-
|[[Venelased]]
|[[Brighton Beach]], [[Brooklyn]], {{riigi ikoon|New York}} New York
|-
|}

=== Keel ===
Ameerika Ühendriikidel ei ole riigikeelt, kuid ''[[de facto]]'' on ametlik keel [[inglise keel]]. 32 osariigis on inglise keelel ametlik staatus. Lisaks on ametlik staatus [[havai keel]]el [[Hawaii osariik|Hawaii osariigis]] ja 20 põlisrahva keelel [[Alaska osariik|Alaska osariigis]].&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html| pealkiri = The World Factbook. North Americaː United States | failitüüp =  | väljaanne =  | koht = | väljaandja = CIA| vaadatud = 22.01.2018| keel = inglise| arhiivimisaeg = 25.12.2018| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20181225135647/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/us.html%20| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Ainult inglise keelt rääkis 2003. aastal kodus 214,8 miljonit inimest (81,6%), hispaania keelt 29,7 miljonit, [[hiina keel]]t 2,2 miljonit, prantsuse keelt 1,4 miljonit, [[tagalogi keel]]t 1,3 miljonit, [[vietnami keel]]t 1,1 miljonit ja [[saksa keel]]t 1,1 miljonit ameeriklast.

=== Religioon ===
USA-s domineerivad [[protestantism|protestantlikud]] kristlikud kirikud.

[[17. sajand|17.]] ja [[18. sajand]]il oli suurem osa uusasunikest [[Suurbritannia]] kolooniates religiooni suhtes ükskõiksed. Sisserändajad olid erineva taustaga, erinevalt Euroopast puudus asumaadel ka keskne religioosne institutsioon. Nii valitses noores USA-s ühtaegu nii suur usuline segadus kui ka liberaalne suhtumine [[piibel|piibli]] erinevatesse tõlgendustesse.

== Ajalugu ==
[[Põhja-Ameerika]] esmaasukad jõudsid tänapäeva Ameerika Ühendriikide ja [[Kanada]] territooriumile vähemalt 15 000 aastat tagasi Aasiast Alaska kaudu. Eurooplaste tuleku ajaks [[16. sajand]]il olid [[indiaanlased]] hõivanud peaaegu kogu Ameerika maailmajao. Indiaanlaste hõime oli palju ja nende elulaad oli erinev. [[Mehhiko]]st põhja poole jäävatel aladel elasid (enamasti väikestes külades) [[algonkinid]], [[irokeesid]], [[siuud]], [[atapaskid]] jpt indiaanlaste [[hõim]]ud, kes tegelesid põllumajanduse, küttimise ja [[korilus]]ega.

=== Eurooplaste asustus Ameerikas ===
16. sajandi algul siirdusid [[Mehhiko]] ala hõivanud [[hispaanlased]] [[Florida]]sse ja sealt põhja poole, 1565. aastal rajasid nad [[San Augustine]]'i, tänapäeva USA territooriumi esimese eurooplaste püsiasunduse. 16. sajandil hakkasid Ameerikasse rändama ka [[prantslased]] ja [[inglased]]. Esialgu tuli Euroopast vaid maadeuurijaid ja karusnahakaupmehi, aga 17. sajandi algul hakati rajama püsiasustust. [[Uus-Prantsusmaa]] [[Uus-Prantsusmaa koloonia|koloonia]], mis rajati 1604. aastal, ulatus 1680. aastatel [[Suur järvistu|Suurest järvistust]] lõunasse.

Esimese katse kolooniat asutada tegid inglased 1585. aastal [[Virginia]]s [[Walter Raleigh]]' juhtimisel, kuid see ebaõnnestus. 1607. aastal rajas Virginia Company sadakond Inglismaalt pärit kolonisti [[Chesapeake]]'i lahe äärde [[Jamestown (Virginia)|Jamestowni]] – Põhja-Ameerika esimese püsiva inglaste asunduse (sellest kasvas välja [[Virginia]] [[Virginia koloonia|koloonia]]). Järgmise 150 aasta jooksul jätkus kolonistide saabumine ning asustati peaaegu kogu rannikuala. Kolonistide enamiku moodustasid inglased, ent oli ka [[Hollandi Vabariik|Hollandi]] (aastast 1613) ja [[Uus-Rootsi|Rootsi]] asundusi (aastast 1632), tuli prantslasi, sakslasi, iirlasi jt.

18. sajandi keskpaigaks oli suurem osa inglaste asundusi jagunenud 13 koloonia vahel. Igaühel neist oli oma kuberner ja seadustik, ent [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia kuningriigi]] valitsuse all. 13 kolooniat moodustasid kolm suurt rühma: [[Uus-Inglismaa]] ([[Massachusetts]], [[Connecticut]], [[Rhode Island]], [[New Hampshire]]); Kesk- ([[New York]], [[New Jersey]], [[Pennsylvania]], [[Delaware]]) ja Lõuna kolooniad (Virginia, [[Maryland]], [[Põhja-Carolina]], [[Lõuna-Carolina]], [[Georgia]], kus kolonistid olid Inglismaa katoliiklased). Marylandi ja Virginia koloonia ja teistes Lõuna kolooniates tegeleti [[tubakakasvatus]]ega, mille toodang veeti Euroopasse, nendesse piirkondadesse hakati ka 17. sajandi II poolel tooma Aafrika orje.

[[Uus-Inglismaa]] kolooniad rajasid Inglismaa ametlikule kirikule vastanduvad [[puritaanid]]. Esimesena asutasid nad 1620 Plymouthi (ümberasujate tuntuim laev on [[Mayflower]]). Uus-Inglismaa majandus tugines eeskätt enda tarbeks mõeldud põllundusele, ent tegeldi ka laevaehituse, kalanduse ja metsamaterjali tootmisega; aafriklastest orje oli neis kolooniais vähe. Keskkolooniad tekkisid, kui Briti kolonistid võtsid hollandlaste ja rootslaste rajatud asundused üle; õitsvaimaks kolooniaks kujunes neist [[kveekerid|kveeker]] [[William Penn]]i juhitud [[Pennsylvania]].

Eurooplaste asunduste laienemine indiaanlastele kuulunud aladele tõi paratamatult kaasa kokkupõrked indiaanlastega ([[Indiaanisõjad]]). Esimene suurem sõda toimus 1622–1636 Virginias, alguses suhteliselt edukad olnud indiaanlased said lõpuks kehvema relvastuse ja hõimudevahelise üksmeele puudumise tõttu lüüa.

=== Ameerika kolooniate iseseisvumine ===
{{vaata|Kolmteist kolooniat|Ameerika iseseisvussõda}}
Suurbritannia kuningriigi ja [[Kolmteist kolooniat|Ameerika kolooniate]] suhted teravnesid pärast [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastast sõda]]. 1763. aasta [[Pariisi rahu (1763)|Pariisi rahu]] lõpetas kolooniais prantslastega sõdimise, Suurbritannia oli saanud aga enda võimu alla peaaegu kogu Põhja-Ameerika, ent kuna Euroopas toimunud sõda oli olnud Suurbritanniale kurnav, võttis [[Suurbritannia parlament]] vastu mitu seadust, mis suurendasid kolonistide maksukoormat ja piirasid nende majanduslikku arengut ja nende õigusi. Tekkis mitu Suurbritannia vastast ja iseseisvust toetavat võitlusühingut (tuntuim [[Vabaduse Pojad]]), boikoteeriti Briti kaupu ([[Bostoni teejoomine]]).

5. septembril 1774 tuli [[Philadelphia]]s kokku I [[Kontinentaalkongress]], kus kinnitati lojaalsust Suurbritannia kuningriigile, ent samas kutsuti boikoteerima kõiki Briti päritolu kaupu, kuni pole tühistatud kolooniate arengut piiravad seadused. Suurbritannia valitsus üritas kolonistidelt relvi ära võtta ja vahistada nende juhte. 19. aprillil 1775 tehti selline katse Massachusettsis, mis ajendas iseseisvussõja ([[Ameerika Ühendriikide Iseseisvussõda]]) puhkemise.

[[10. mai]]l 1775 kogunes [[II Kontinentaalkongress]], mis valis loodava ameerika kolonistide armee etteotsa Virginia osariigist pärit [[George Washington]]i. [[4. juuli]]l ([[Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäev]]) 1776 võttis II Kontinentaalkongress vastu [[Thomas Jefferson]]i koostatud [[Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsioon|Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni]], millega kuulutati 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ja loodi Ameerika Ühendriigid (Varasem nimetus oli [[Ühendatud Kolooniad]]).

[[Kolmteist kolooniat|Ameerika kolooniate]] iseseisvumiseks Suurbritannia kuningriigist toimunud Iseseisvussõja lõpetas Pariisis 3. septembril 1783 sõlmitud [[Pariisi rahu (1783)|Pariisi rahu]], millega Suurbritannia tunnustas seniste Suurbritannia kolooniate iseseisvust.

1787. aastal kiitis [[Delaware]]'i osariik esimesena heaks [[USA põhiseadus]]e ja sellepärast nimetatakse teda esimeseks [[Osariik (USA)|osariigiks]].

=== Ameerika Ühendriikide laienemine ===
[[Pilt:LouisianaPurchase.png|pisi|Louisiana tänapäeva osariikide taustal]]
1803. aastal [[Louisiana ost|ostsid]] Ameerika Ühendriigid Prantsusmaalt [[Louisiana (ajalooline piirkond)|Louisiana]] ning selle ostuga kasvas USA territoorium peaaegu kahekordseks. [[Mississippi]] suudmealal asuv USA osariik [[Louisiana osariik|Louisiana]] eraldati 1812. aastal ja see hõlmab sellest piirkonnast vaid väikese osa. Louisiana osariigist üle jäänud ala nimetati [[Missouri ala]]ks.

Laieneval ning majanduslikult kiiresti areneval Ameerika Ühendriikidel tekkis merekaubanduse pinnal konflikt Suurbritanniaga ning 1812 kuulutati endisele emamaale sõda, mille käigus 1814 vallutasid inglased küll Washingtoni linna, ent ameeriklased suutsid oma iseseisvust kaitsta. Sõja lõpetanud 1814. aasta Genti rahulepinguga taastati sõjaeelne seisukord. Põhja-Ameerika mandril asuv Kanada jäi endiselt Suurbritannia kolooniaks.

1823. aastal kuulutas president [[James Monroe]] USA välispoliitika alusena välja Ameerika laienemise strateegilisi huve kaitsva seisukoha, mille järgi Ameerika Ühendriigid vastustasid Euroopa mõju laienemist Ameerikas ([[Monroe doktriin]]). USA ise oli sel ajal üha laienemas läände: 1845. aastal [[Texase anneksioon|annekteeriti]] algselt Mehhiko valduses olnud ja 1836 [[Texase revolutsioon|iseseisvunud]] [[Texas]], 1846. aastal sunniti Suurbritannia loobuma [[Oregon]]ist. Mehhiko alasid liidendati ka Ameerika Ühendriikide – [[Ameerika Ühendriikide-Mehhiko sõda|Mehhiko sõjaga]]. Sõja lõpetanud 2. veebruari 1848. aasta [[Guadalupe Hidalgo rahuleping]]uga jäi Mexico ikka Mehhikole, kuid [[Texas]]est, [[California]]st, [[New Mexico]]st, [[Utah]]'st, [[Nevada]]st ja [[Arizona]]st said USA uued territooriumid. Seejärel ulatus USA ühest ookeanist teiseni. 1853. aastal ostis USA Mehhikolt veel väikese maariba [[Arizona]] ja [[New Mexico]] lõunaosas ning sellega oli saavutatud riigi tänapäevane ulatus (hiljem lisandusid veel 1867. aastal Venemaalt ostetud [[Alaska]] ja 1898. aastal annekteeritud [[Hawaii Vabariik|Hawaii]]). 1898 puhkes [[Hispaania-Ameerika sõda]], mille tulemusena sai USA [[Hispaania]]lt [[Guam]]i, [[Puerto Rico]] ja [[Filipiinid]] ning kehtestas protektoraadi [[Kuuba]] üle.

=== Ameerika Ühendriigid ja indiaanlased ===
Asunike ja kolonistide läände liikudes hõivati üha enam indiaanlaste maid. 1830. aastal võttis Kongress [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] juhi president Andrew Jacksoni vastu seaduse, millega kõik USA idaosas elavad indiaani hõimud pidid loovutama oma maad ning vastutasuks saama territooriumid läänes. USA kaguosas elanud hõimud eesotsas [[tšerokiid]]ega üritasid kõiki seaduslikke vahendeid kasutades oma maid säilitada, ent ehkki USA Ülemkohtule esitatud protesti lahend oli neile soodne, keeldus president [[Andrew Jackson]] seda aktsepteerimast. Umbes 4000 tšerokiid (neljandik ümberasustatutest) suri 1838–1839 [[küüditamine|küüditamisteekonnal]] ([[Pisarate rada]]). Järgmistel aastatel asustas valitsus ümber ka teisi indiaanihõime.

1862. aastal vastu võetud [[Homestead Act]]iga lubati tasuta või väikese raha eest anda maatükk igaühele, kes sellel elab ja seda harib. Selle seaduse tulemusena omandasid tuhanded ameeriklased ja immigrandid farmid läänes, indiaani hõimude aladel. Läände liikudes hävitasid farmerid [[ameerika piison|piisonikarjad]], kelle olemasolust sõltus sealsete indiaanlaste ellujäämine. Selline tegevus põhjustas loomulikult kokkupõrkeid, mis lõppesid sõjaväe sekkumisega ning indiaanlaste asustamisega väheviljakatele aladele rajatud [[reservaat]]idesse.

=== Kodusõda ===
{{vaata|Ameerika kodusõda}}
Farmerite tööle ja tööstusele tuginevate ja kaitsetolle pooldavate põhjaosariikide ning suuristandustele tuginevate ja vabakaubandust toetavate lõunaosariikide vastuolud kasvasid, ning põhiliseks pingeallikaks oli jätkuvalt orjanduse küsimus. 1854. aastal asutasid orjusevastased põhjaosariiklased [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariiklik Partei]], mille kandidaat [[Abraham Lincoln]] võitis 1860. aasta presidendivalimised. 1861. aastal lõid Ameerika Ühendriikidest lahku 7 lõunaosariiki (hiljem veel 4), kes moodustanud [[Ameerika Riikide Konföderatsioon|konföderatsiooni]]. 12. aprillil 1861 puhkes [[Ameerika Ühendriikide kodusõda]], mis lõppes [[9. aprill]]il 1865 põhjaosariikide võiduga. Sõja käigus [[1. jaanuar]]il 1863 kehtestatud [[proklamatsioon]]i kohaselt kaotati [[orjus]] kõikidel aladel, mis olid konföderatsiooni kontrolli all. Terves riigis kaotati orjus 1865. aasta detsembris, kui hakkas kehtima põhiseaduse [[Ameerika Ühendriikide põhiseaduse kolmeteistkümnes parandus|13. parandus]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Slavery and Civil War |url=https://www.law.cornell.edu/constitution-conan/amendment-13/slavery-and-civil-war |vaadatud=2023-12-20 |väljaanne=LII / Legal Information Institute |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://memory.loc.gov/cgi-bin/ampage?collId=llsl&amp;fileName=013/llsl013.db&amp;recNum=803 Seward certificate] Sertifikaat, mis kuulutas 13. paranduse põhiseaduse osaks alates 6. detsembrist 1865.&lt;/ref&gt;

== Majandus ==
{{vaata|Ameerika Ühendriikide majandus}}
Ameerika Ühendriigid on maailma suurima majandusega riik. Riigi nominaalne [[SKP]] oli 2010. aastal 14,7 triljonit dollarit, mis moodustab umbes veerandi kogu maailma majandusest. SKP ostujõu pariteedi alusel inimese kohta oli 47 284 dollarit. SKP-st moodustab tööstus 21,9%, teenused 76,9% ja põllumajandus 1,2%. Suurimad kaubanduspartnerid on [[Hiina]], [[Mehhiko]] ja [[Kanada]].

[[Töötus|Töötute]] osakaal oli juunis 2011 9,2%.

[[Ameerika Ühendriikide riigivõlg|Riigivõlg]] on septembris 2011 14,7 triljonit dollarit, mis moodustab 100% riigi SKP-st.

== Vaata ka ==
* [[Ameerika erandlikkus]]
* [[Ameerika Riikide Konföderatsioon]]
* [[Ameerika Ühendriikide kirjanike loend]]
* [[2022. aasta Ameerika Ühendriikide valimised]]
* [[Bill of Rights (1791)]]
* [[Ameerika Ühendriikide aukodanik]]
* [[Ameerika Ühendriigid 2014. aasta taliolümpiamängudel]]
* [[Ameerika Ühendriikide veinid]]
* [[Eesti-USA suhted]]
* [[Ameerika Ühendriikide olümpiakomitee]]
* [[USA jäähokikoondis]]
* [[Venemaa ja USA tippkohtumiste loend]]
* [[Nõukogude Liidu ja USA tippkohtumiste loend]]
* [[Ameerika Ühendriikide – Hiina suhted]]
* [[Ameerika Ühendriikide – India suhted]]
* [[Ameerika Ühendriikide riiklik julgeolekustrateegia]]
*[[Ameerika Ühendriikide suursaadik Taanis]]
*[[Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Arengu Agentuur]]
*[[Gröönimaa võimalik ülevõtmine Ameerika Ühendriikide poolt]]
*[[Suurbritannia suursaadik Ameerika Ühendriikides]]
*[[Ameerika Ühendriikide suursaadik Iisraelis]]
*[[Iisraeli-USA rünnak Iraanile veebruaris 2026]]
*[[Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Arengu Rahanduskorporatsioon]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
{{vikisõnastik-tekstina}}
{{vikitsitaadid-tekstina}}

{{NATOriigid}}
{{Ameerikariigid}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Ameerika maad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriigid| ]]</text>
      <sha1>479q2zu2gcsyudbt4c6xx4kwnqd87on</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Annie Dillard</title>
    <ns>0</ns>
    <id>113</id>
    <revision>
      <id>7142820</id>
      <parentid>7059212</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T05:06:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7142820</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2121" sha1="8n5vgpj4y27h1grf51rlszuvai9hzhm" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=aprill}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Annie Dillard''' (sündinud [[30. aprill]]il [[1945]]) on [[USA|Ameeerika Ühendriikide]] kirjanik, keda peetakse üheks silmapaistvamaks nüüdisaegseks esseistiks ja loodusmõtlejaks.

Ta pälvis [[1975]]. aastal [[Pulitzeri preemia]] mitteilukirjanduse kategoorias teose &quot;Pilgrim at Tinker Creek&quot; eest. See raamat on poeetiline ja filosoofiline meditatsioon autori loodusvaatlustest [[Tinker Creek]]i ääres Virginias, ühendades tähelepaneliku looduskirjelduse eksistentsiaalsete ja religioossete küsimustega. Teose kohta on sageli kasutatud mõisteid &quot;[[müstika]]&quot; ja &quot;[[teoloogia]]&quot;, kuna Dillard käsitleb [[loodus]]t kui vaimse kogemuse allikat.

Sarnane looduse, filosoofia ja religioosse mõtiskluse põimimine iseloomustab ka mitmeid tema teisi teoseid, näiteks &quot;Holy the Firm&quot; ja &quot;For the Time Being&quot;. Nendes uurib ta inimelu haprust, kannatuse tähendust ning inimese ja jumaliku suhte võimalikkust.

Lisaks esseistikale on Dillard kirjutanud ka ilukirjandust, mälestusi ja kirjandusteooriat. Tema tuntumate teoste hulka kuuluvad veel &quot;An American Childhood&quot; ja &quot;The Writing Life&quot;, milles ta avab nii oma kujunemislugu kui ka kirjutamise protsessi. 

Dillardit hinnatakse tema tiheda, kujundirohke keelekasutuse ning sügava mõtiskleva stiili poolest, mis ühendab loodusteadusliku tähelepanelikkuse filosoofilise sügavusega.

== Raamatud ==
* [[1974]] &quot;Tickets for a Prayer Wheel&quot; (uusväljaanne; luule)
* 1974 &quot;Pilgrim at Tinker Creek&quot; (proosa)
* [[1977]] &quot;Holy The Firm&quot; (proosa)
* [[1982]] &quot;Living By Fiction&quot; (esseed)
* 1982 &quot;Teaching a Stone To Talk&quot; (esseed)
* [[1987]] &quot;An American Childhood&quot; (mälestused)
* [[1989]] &quot;The Writing Life&quot; (mälestused ja mõtisklused)
* [[1992]] &quot;The Living&quot; (romaan)
* [[1995]] &quot;Mornings Like This: Found Poems&quot; (luule)
* [[1999]] &quot;For the Time Being&quot; (esseed)

==Tunnustus==
* 1999 – valiti [[Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia]] liikmeks

{{JÄRJESTA:Dillard, Annie}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1945]]</text>
      <sha1>8n5vgpj4y27h1grf51rlszuvai9hzhm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142821</id>
      <parentid>7142820</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T05:08:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7142821</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2125" sha1="09j7xabyugbyhm28kpx38duo6kb9icz" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=aprill}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Annie Dillard''' (sündinud [[30. aprill]]il [[1945]]) on [[USA|Ameeerika Ühendriikide]] naiskirjanik, keda peetakse üheks silmapaistvamaks nüüdisaegseks esseistiks ja loodusmõtlejaks.

Ta pälvis [[1975]]. aastal [[Pulitzeri preemia]] mitteilukirjanduse kategoorias teose &quot;Pilgrim at Tinker Creek&quot; eest. See raamat on poeetiline ja filosoofiline meditatsioon autori loodusvaatlustest [[Tinker Creek]]i ääres Virginias, ühendades tähelepaneliku looduskirjelduse eksistentsiaalsete ja religioossete küsimustega. Teose kohta on sageli kasutatud mõisteid &quot;[[müstika]]&quot; ja &quot;[[teoloogia]]&quot;, kuna Dillard käsitleb [[loodus]]t kui vaimse kogemuse allikat.

Sarnane looduse, filosoofia ja religioosse mõtiskluse põimimine iseloomustab ka mitmeid tema teisi teoseid, näiteks &quot;Holy the Firm&quot; ja &quot;For the Time Being&quot;. Nendes uurib ta inimelu haprust, kannatuse tähendust ning inimese ja jumaliku suhte võimalikkust.

Lisaks esseistikale on Dillard kirjutanud ka ilukirjandust, mälestusi ja kirjandusteooriat. Tema tuntumate teoste hulka kuuluvad veel &quot;An American Childhood&quot; ja &quot;The Writing Life&quot;, milles ta avab nii oma kujunemislugu kui ka kirjutamise protsessi. 

Dillardit hinnatakse tema tiheda, kujundirohke keelekasutuse ning sügava mõtiskleva stiili poolest, mis ühendab loodusteadusliku tähelepanelikkuse filosoofilise sügavusega.

== Raamatud ==
* [[1974]] &quot;Tickets for a Prayer Wheel&quot; (uusväljaanne; luule)
* 1974 &quot;Pilgrim at Tinker Creek&quot; (proosa)
* [[1977]] &quot;Holy The Firm&quot; (proosa)
* [[1982]] &quot;Living By Fiction&quot; (esseed)
* 1982 &quot;Teaching a Stone To Talk&quot; (esseed)
* [[1987]] &quot;An American Childhood&quot; (mälestused)
* [[1989]] &quot;The Writing Life&quot; (mälestused ja mõtisklused)
* [[1992]] &quot;The Living&quot; (romaan)
* [[1995]] &quot;Mornings Like This: Found Poems&quot; (luule)
* [[1999]] &quot;For the Time Being&quot; (esseed)

==Tunnustus==
* 1999 – valiti [[Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia]] liikmeks

{{JÄRJESTA:Dillard, Annie}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1945]]</text>
      <sha1>09j7xabyugbyhm28kpx38duo6kb9icz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bermuda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>173</id>
    <revision>
      <id>7142475</id>
      <parentid>6351775</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:49:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7142475</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1661" sha1="0b6x3bupg0r81rmft5myipu16blalya" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Bermuda asumaa
|  nimi1_keel = inglise | nimi1 = Bermuda Colony
|  lipp = Flag of Bermuda.svg
|  lipu_link = [[Bermuda lipp]]
|  vapp = Coat_of_arms_of_Bermuda.svg
|  vapi_link = [[Bermuda vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  elanikke_viide = 
|  keskuse_nimetus = [[Pealinn]]
|  keskuse_nimi = [[Hamilton (Bermuda)|Hamilton]]
|  asendikaardi_pilt = Bermuda in its region.svg
}}
[[Fail:Riding a scooter down Bermuda's streets.webm|pisi|Motorolleriga sõit Bermudas 2012. aastal]]
'''Bermuda''' on saarestik ja [[Suurbritannia meretagused alad|Suurbritannia meretagune ala]] [[Atlandi ookean]]i põhjaosas [[Sargasso meri|Sargasso meres]]. Saarestik koosneb 138 saarest.

== Majandus ==
Bermuda põhilised sissetulekuallikad on [[finantsteenused|finantsteenuste]] vahendus ja [[turism]]. [[Sisemajanduse kogutoodang]] inimese kohta aastal 2005 oli [[ostujõud]]u arvestades 69 900 dollarit. See näitaja on maailma maade seas suurim (et Bermuda ei ole iseseisev riik, loetakse rikkaimaks riigiks [[Luksemburg]]i, mille sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli 2005. aastal 69 800 dollarit). Turismi arengule on aluse pannud Bermuda kaunid liivarannad ja soe troopiline kliima.

Rahaühik on [[Bermuda dollar]] (BMD), mis on seotud [[USA dollar]]iga kursiga 1:1.

== Vaata ka ==
* [[UNESCO maailmapärand Bermudal]]

== Sport ==
Bermuda [[ROK]]-i kood on BER.

== Viited ==
{{viited}}

{{GBR2}}
{{Ameerikariigid}}

{{koord |NS=32.33333333 |EW=-64.75 |type=isle |region=BM}}

[[Kategooria:Ameerika maad]]
[[Kategooria:Suurbritannia meretagused alad]]
[[Kategooria:Atlandi ookeani saarestikud]]
[[Kategooria:Bermuda| ]]</text>
      <sha1>0b6x3bupg0r81rmft5myipu16blalya</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Norra</title>
    <ns>0</ns>
    <id>906</id>
    <revision>
      <id>7142527</id>
      <parentid>7138634</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:58:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <origin>7142527</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="69120" sha1="aypyd0175xn41kg0sgtttf7rnfe3b1x" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib riigist; samanimelise küla kohta vaata artiklit [[Norra (Järva)]]}}
{{Riik
| riiginimi = Norra Kuningriik
| omastav = Norra
| nimi1_keel = norra | nimi1 = Kongeriket Norge
| nimi2_keel = uusnorra | nimi2 = Kongeriket Noreg
| nimi3_keel = põhjasaami | nimi3 = Norgga gonagasriika
| mis_lipp = 
| mis_vapp = 
| vapp = Royal coat of arms of Norway.svg
| vapi_laius = 80px
| asendikaart = Norway in its region.svg
| deviis = 
| riigikeel = [[norra keel|norra]], [[uusnorra keel|uusnorra]], [[saami keeled|saami]]
| ametlik_keel = 
| pealinn = [[Oslo]]
| riigipea_ametinimi = kuningas
| riigipea_nimi = [[Harald V]]
| valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Jonas Gahr Støre]]
| pindala = 385207
| pindala_viide = &lt;ref name=&quot;SSB-geo&quot; /&gt; *)
| rahvaarv = 
| iseseisvus = 7. juuni 1905
| valuuta = [[Norra kroon]] (NOK)
| ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]]
| hümn = [[Ja, vi elsker dette landet]]&lt;br /&gt;[[Pilt:Norway (National Anthem).ogg|160px]]
| usund = 
| üladomeen = [[.no]]
| telefonikood = 47
| riigikord = [[konstitutsiooniline monarhia]]
| SKT = 
| SKT_elaniku_kohta = 
| rok-i_kood = NOR
| märkused = &lt;nowiki&gt;*)&lt;/nowiki&gt; Ilma [[Svalbard]]i ja [[Jan Mayen]]ita 323 808 km².&lt;ref name=&quot;SSB-geo&quot; /&gt;
}}
[[Pilt: Lake Bondhus Norway 2862.jpg|pisi|Vaade Bondusi järvele [[Vestlandi maakond|Vestlandis]] [[Kvinnheradi vald|Kvinnheradi vallas]]. Tagaplaanil [[Bondusi liustik]], mis jääb [[Folgefonna rahvuspark|Folgefonna rahvuspargi]] territooriumile]]
[[Fail:Aerial imagery of fjords and rivers in Arctic Norway.webm|pisi|Droonikaadrid Norra põhjaosa [[fjord]]idest ja jõgedest 2023. aastal]]
'''Norra''' (ametliku nimega '''Norra Kuningriik''') on [[riik]] [[Euroopa]]s, üks [[Põhjamaad|Põhjamaid]].

Norra põhiosa asub [[Skandinaavia poolsaar]]e lääne- ja põhjaosas ning sealsetel rannikulähedastel saartel. Norral on maismaapiir [[Rootsi]], [[Soome]] ja [[Venemaa]]ga. Norra mandriosa on piklik ning tugevasti liigestatud [[fjord]]&lt;nowiki/&gt;rannikuga. Norra põhiosa jääb [[Atlandi ookean]]i põhjaosa äärde, piirnedes [[Skagerrak]]i, [[Põhjameri|Põhjamere]], [[Norra meri|Norra mere]] ja [[Barentsi meri|Barentsi merega]]. Norra põhiosa pindala on 323 771&amp;nbsp;km².

Norra Kuningriigile kuulub veel [[Island]]i vetega piirnev [[Jan Mayen]]i saar ja [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämeres]] asuv [[Svalbard]]. Jan Mayen on haldusjaotuse järgi Norra põhiosas oleva [[Nordlandi maakond|Nordlandi maakonna]] koosseisus. Svalbardi staatus on reguleeritud rahvusvahelise [[Svalbardi leping]]uga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207&amp;nbsp;km².

[[Bouvet' saar]] [[Atlandi ookean]]i lõunaosas on Norra [[sõltlasala]], kuid mitte riigi osa. Norra peab [[Antarktika]]s oma sõltlasaladeks ka [[Peeter I saar]]t [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lõunaosas [[Lõuna-Jäämeri|Lõuna-Jäämeres]] ja [[Kuninganna Maudi maa]]d [[Antarktis]]el. Ent Norra nõue nendele aladele on [[Antarktika leping]]uga tähtajata külmutatud; nende alade kuulumist Norrale ei ole rahvusvaheliselt tunnustatud.

== Nimi ==
{{vaata|Norra nimi}}
Norra nimi on:
* [[norra keel]]es (''[[bokmål]]'') ''Norge'', ametlikult ''Kongeriket Norge''
* [[uusnorra keel]]es ''Noreg'', ametlikult ''Kongeriket Noreg''
* [[põhjasaami keel]]es ''Norga'', ametlikult ''Norgga gonagasriika''
* [[Lule saami keel]]es ''Vuodna'', ametlikult ''Vuona gånågisrijkka''
* [[lõunasaami keel]]es ''Nøørje'', ametlikult ''Nøørjen gånkarijhke''
* [[kveeni keel]]es ''Norja'', ametlikult ''Norjan kuningaskunta''

Vanad [[Karmøy]]st põhja poole purjetamise juhised räägivad &quot;põhjateest&quot; ([[vanapõhja keel|vanapõhja]] ''Norðrvegr''), millest enamiku uurijate arvates tulebki Norra nimi. Hiljem kandus põhjatee nimi üle sellest ida pool olevale maismaale ja lõpuks ka [[Østlandet]]ile.

== Asend, piir ja suurus ==
[[Pilt:Satellite image of Norway in February 2003.jpg|pisi|Norra 2003. aasta veebruarist pärineval satelliidipildil]]
Norra on Euroopa põhjapoolseim riik. Norra põhiosa asub [[Skandinaavia poolsaar]]el [[Rootsi]]st lääne ja loode, [[Soome]]st põhja ning [[Venemaa]]st ida pool. Norra põhiosa piirneb [[Atlandi ookean]]i põhjaosaga, sh kagus [[Skagerrak]]i, läänes ja edelas [[Põhjameri|Põhjamere]], loodes [[Norra meri|Norra mere]] ning kirdes [[Barentsi meri|Barentsi merega]].

Norra põhiosa on kitsa ribana [[Skandinaavia poolsaar]]e looderannikul. Sarnaseid kitsa kujuga riike on maailmas vähe.

Umbes kolmandik riigist asub [[põhjapolaarjoon]]est põhja pool.

=== Pindala ===
[[Pilt:Norra kaart.png|pisi|400px]]
Norra põhiosa pindala on 323 771&amp;nbsp;km².&lt;ref name=&quot;SSB-geo&quot; /&gt; Pindala järgi on Norra maailmas 67. kohal või 60. kohal ja Euroopas 8. kohal.&lt;ref name=&quot;Leksikon&quot; /&gt;{{lisa viide}} [[Siseveed|Siseveekogud]] hõlmavad 6% pindalast.

Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207&amp;nbsp;km².&lt;ref name=&quot;SSB-geo&quot; /&gt; Sellega on ta Euroopa riikide seas 6. kohal.&lt;ref name=&quot;Leksikon&quot; /&gt;

=== Äärmuspunktid ===
{{vaata|Norra äärmuspunktid}}
Norra põhiosa asub 58. ja 71. põhjalaiuse ning 4. ja 31. idapikkuse vahel.

Norra (ja ühtlasi Euroopa) mandriosa põhjapoolseim punkt on [[Nordkinn]] ehk Kinnarodden [[Finnmargi maakond|Finnmargi maakonnas]] (71° 08' 02&quot; N). Norra põhiosa põhjapoolseim punkt on [[skäär]] [[Magerøya]] saarel asuva [[Knivskjellodden]] põhjaotsa juures (71° 11' 09&quot; N).&lt;ref name=&quot;SSB-geo&quot; /&gt; Norra Kuningriigi põhjapoolseim punkt on [[Rossøya]] saarel [[Kirdemaa]]st põhjas (80° 49' 44&quot; N).

Norra mandriosa lõunapoolseim punkt on [[Lindesnes]]i poolsaare otsas paiknev neem Agderi maakonnas [[Lindesnesi vald|Lindesnesi vallas]] (57° 58' 46&quot; N). Norra põhiosa ja ühtlasi Norra Kuningriigi lõunapoolseim punkt on [[Pysen]]i skäär [[Lindesnesi vald|Lindesnesi vallas]] (57° 57' 31&quot; N).

Norra mandriosa läänepoolseim punkt on [[Vardetangen]] [[Lindåsi poolsaar]]el Vestlandi maakonnas [[Austrheimi vald|Austrheimi vallas]] (4° 56' 43&quot; E). Norra põhiosa läänepoolseim punkt on [[Holmebåen]] [[Utværi tuletorn]]ist edelas (4° 29' 57&quot; E). Norra Kuningriigi läänepoolseim punkt on [[Høybergodden]] [[Jan Mayen]]il (9° 04' 39&quot; W).

Norra mandriosa idapoolseim punkt on [[Kibergsneset]] Finnmargi maakonnas [[Vardø vald|Vardø vallas]] (31° 03' 52&quot; E). Norra põhiosa idapoolseim punkt on [[Hornøya]] [[Vardø vald|Vardø vallas]] (31° 10' 07&quot; E). Norra Kuningriigi idapoolseim punkt on [[Kræmerpynten]] [[Kvitøya]] saarel [[Svalbard]] (33° 30' 59&quot; E).

=== Mõõtmed ===
Kaugus Nordkinnist Lindesnesini on 1748&amp;nbsp;km või 1752&amp;nbsp;km. Teineteisest kaugeimad punktid Norra mandriosas on [[Lista]] ja [[Kavringen]] (väike neem [[Vardø]]st põhja pool). Nendevaheline kaugus on 1790&amp;nbsp;km.

Norra mandriosa suurim laius on 432&amp;nbsp;km.

Norra põhiosa vähimaks laiuseks on peetud 6,3&amp;nbsp;km, mis asub [[Hellemobotn]]i juures Nordlandi maakonnas [[Hamarøy vald|Hamarøy vallas]]. Finnmargi maakonna idaosas [[Sør-Varangeri vald|Sør-Varangeri vallas]] on siiski väiksemad vahemaad merest Venemaa piirini, nimelt [[Bøkfjorden]]ist [[Elvenes]]i juurest, [[Jarfjorden]]ist Jarfjordbotni juurest ja [[Langfjorden]]ist [[Boris Gleb]]i juurest (vastavalt 1,5 või 1,6, 2,6 ja 5,8&amp;nbsp;km). Sadamalinn [[Narvik]] asub kõigest 8&amp;nbsp;km kaugusel Rootsi piirist.

=== Piir ===
Norra põhiosa piirneb [[Rootsi]] (1619&amp;nbsp;km&lt;ref name=&quot;Info-com.org&quot; /&gt;), [[Soome]] (727&amp;nbsp;km&lt;ref name=&quot;Info-com.org&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Cia.gov&quot; /&gt;) ja [[Venemaa]]ga (196&amp;nbsp;km&lt;ref name=&quot;Info-com.org&quot; /&gt;). [[Maapiir]]i kogupikkus on 2542&amp;nbsp;km.&lt;ref name=&quot;s1vxA&quot; /&gt; Piir Venemaa ja Soomega asub polaarpiirkonnas. Piir Rootsiga ulatub [[Lapimaa]]lt põhjas [[Skagerrak]]ini lõunas.

Venemaal ja Norral oli aastaid eriarvamus [[Barentsi meri|Barentsi mere]] [[territoriaalveed|territoriaalvetes]] oleva piiri suhtes, mõlema riigi hallatud mereala nimetati [[Hall tsoon|Halliks tsooniks]]. 27. aprillil 2010 kirjutati [[Venemaa president|Venemaa presidendi]] [[Dmitri Medvedev]]i Norra-visiidi ajal alla kahe riigi vahelisele lepingule, mis nägi ette piiritüli lahendamise. [[15. september|15. septembril]] 2010 kirjutasid Venemaa välisminister [[Sergei Lavrov]] ja Norra välisminister [[Jonas Gahr Støre]] [[Murmansk]]is alla lepingule, mis määras kindlaks kahe riigi vahelise piiri Barentsi merel ja [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämerel]]. Piir otsustati tõmmata keskjoone (Norra seisukoht) ja sektorijoone (Venemaa seisukoht) vahele. Vaidlusalane 176 000&amp;nbsp;km² suurune ala jagati kaheks enam-vähem võrdseks osaks.

== Loodus ==
[[pilt:UlvikfjordMountainsPanorama.jpg|pisi|Ulvikfjord]]
=== Rannajoon ===
Rannajoone pikkus koos saartega on 83 281&amp;nbsp;km&lt;ref name=&quot;Cia.gov&quot; /&gt;, ilma saarteta 25 148&amp;nbsp;km,&lt;ref name=&quot;Cia.gov&quot; /&gt; saarte rannajoon on 58 133&amp;nbsp;km&lt;ref name=&quot;Leksikon&quot; /&gt;. Rannajoon on tugevasti liigestatud. Rannikule on omane sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse [[fjord]]ideks, samuti suur hulk [[saar]]i ja [[saarestik]]ke. Kui fjorde ja muid lahti mitte arvestada, on rannajoone pikkus 2650&amp;nbsp;km&lt;ref name=&quot;Info-com.org&quot; /&gt; või 2532&amp;nbsp;km.

==== Fjordid ====

Suurim [[fjord]] on [[Sogne fjord]]. See on ühtlasi pikim (205&amp;nbsp;km) ja sügavaim (1308&amp;nbsp;m).

[[Geirangerfjorden]] ja [[Nærøyfjorden]] kuuluvad 2005. aastast [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.

&lt;gallery&gt;
Skjomen-fjord-and-Lappviktind.jpg|[[Skjomenfjorden]]. Taamal on [[Lappviktind]]
Geiranger Norwegen1.JPG|[[Geirangerfjorden]] koos [[Geiranger]]iga
PanoHardangerfjorden1.jpg|[[Hardangerfjorden]]
Geirangerfjord.JPG|[[Geirangerfjorden]]
&lt;/gallery&gt;

==== Saared ====
[[Pilt:Vegavista.jpg|pisi|[[Vega saared]] kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse]]
Registreeritud saari on 239 057. Tuntumad saarterühmad on [[Lofoodid]] ja [[Vesterålen]].

Suurim saar Norra põhiosas on Hinnøya (2198&amp;nbsp;km²).&lt;ref name=&quot;Leksikon&quot; /&gt;

[[Vega saared]] Norra keskosas [[Nordlandi maakond|Nordlandi maakonnas]] kuuluvad alates 2004. aastast [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.

Norra kümme suuremat [[saar]]t:
{{veergude loend|laius=15em|stiil=max-width:31em|
* [[Lääne-Teravmäed]]
* [[Kirdemaa]]
* [[Edgeøya]]
* [[Hinnøya]]
* [[Senja]]
* [[Barentsi saar]]
* [[Langøya]]
* [[Sørøya]]
* [[Kvaløya]]
* [[Kvitøya]]
}}

Väljaspool [[Svalbard]]i on suurimad saared:
{{veergude loend|laius=15em|stiil=max-width:31em|
* [[Hinnøya]] (Nordland, Troms)
* [[Senja]] (Troms)
* [[Langøya]] (Nordland)
* [[Sørøya]] (Finnmark)
* [[Kvaløya]] (Troms)
* [[Ringvassøy]] (Troms)
* [[Hitra saar|Hitra]] (Trøndelag)
* [[Seiland]] (Finnmark)
* [[Austvågøy]] (Nordland)
* [[Andøya]] (Nordland)
}}
{{vaata ka|Norra saarte loend}}

=== Pinnamood ===
[[Pilt:Fannaråki_and_Steindalsnosi_1975.jpg|pisi|[[Galdhøpiggen]] on kõrgeim mägi Norra Kuningriigi territooriumil (2469&amp;nbsp;m üle merepinna) ja kogu Põhja-Euroopas]]
Valdava enamiku Norra põhiosast võtab enda alla [[Skandinaavia mäestik]]. Seetõttu on Norra väga mägine. Iseloomulikud on mäeahelikud ja [[platoo]]d, mida kutsutakse [[fjeld]]ideks (näiteks [[Hardangervidda]]). Norra idaosas on suured [[org|orud]]. Mitmel pool on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad, kus orud ja lahed ei anna tooni.

Norra kõrgeim tipp on [[Galdhøpiggen]] (2469&amp;nbsp;m) [[Jotunheimen]]is. Seal on ühtlasi kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Varem oli kõrgeim tipp [[Glittertind]], kuid selle liustikumüts on praeguseks nii palju sulanud, et mäe kõrgus on 2464&amp;nbsp;m. Üle 2300 m kõrgusi mäetippe on 26.

31,7% pindalast on alla 299&amp;nbsp;m, 28,7% pindalast 300–599&amp;nbsp;m, 19,5% pindalast 600–899&amp;nbsp;m ja 20,1% pindalast üle 900 m kõrgusel merepinnast. 91 000&amp;nbsp;km² on 500–1000&amp;nbsp;m ning 39 000&amp;nbsp;km² üle 1000&amp;nbsp;m kõrgusel merepinnast. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 490&amp;nbsp;m (Euroopa keskmine kõrgus on 300&amp;nbsp;m).

Jäätumine ja muud loodusjõud on kulutanud maapinda ning kuhjanud paksud liivakivi-, konglomeraadi- ja lubjakivisetted ([[sparagmiit]]). [[Erosioon]]i tulemusena on tekkinud pigatasandikud ehk [[peneplaan]]id. [[Hardangeri platoo]] Lõuna-Norras on ühtlasi Euroopa suurim peneplaan; platoo keskmine kõrgus on 1100 m merepinnast ning pindala 6500 km².

Norra suurim platoo [[Finnmarksvidda]] (pindala 22 000 km²) asub Põhja-Norras ning hõlmab suurema osa [[Finnmargi maakond|Finnmargi maakonnast]].

[[Kambrium]]ist [[Silur]]ini oli suurem osa Norrast allpool merepinda. Sel ajal tekkis 100–160&amp;nbsp;m paksune lubjakivi, kiltja savi, tahvelkilda ja konglomeraadi kiht. [[Kaledoonia orogenees]]i jätkuna tekkisid mäed.

Lääne suunas voolavate jõgede erosioon oli väga suur. Piki maakoore [[murrang]]uid uuristasid nad sügavale rannikusse lõikuvaid kuristikke ja kanjoneid. Idas oli kallak laugem ja kujunesid laiemad orud. [[Kvaternaar]]i suure [[Jääaeg|jääaja]] korduvate jäätumiste ajal tekkisid laskuvate liustike toimel Norra lääneranniku V-kujulistest orgudest U-kujulised merevette uppunud fjordid. Liustikud viisid tohutud mulla-, kruusa- ja kivimassid praeguse Taani ja Põhja-Saksamaani. Need materjalid lihvisid 40% Norra alast paljanduva aluspõhja.

Norra lõunaotsast kulgeb põhja poole mäeahelike süsteem Langi mäed, mis eraldab idas asuvat [[Østlandet]]i läänes asuvast [[Vestlandet]]ist. Vestlandeti kitsal rannikul on palju saari ning järskude nõlvadega kitsad fjordid lõikuvad sügavale mägedesse. Erandiks on [[Jæreni tasandik]] [[Stavanger]]ist lõunas. Ida poole suunduv mäeahelik eraldab Østlandeti põhjaosa [[Trondheim]]i ümbrusest ehk [[Trøndelag]]ist. [[Põhja-Norra]] algab peaaegu Norra keskelt. Enamik sellest on [[põhjapolaarjoon]]est põhjas. Suure osa maastikust moodustavad mäed, mida leidub ka arvukatel saartel.

{{vaata ka|Norra mägede loend|Norra fjordide loend}}

=== Geoloogiline ehitus ===
[[Pilt:Preikestolen view left.png|pisi|[[Lysefjorden]] nähtuna [[Preikestolen]]ilt]]
Suur osa Norrast kuulub [[Kaledoonia orogenees]]i piirkonda. [[Mesosoikum]]is eraldus sellest osa, mis paikneb põhja pool joonest, mis kulgeb [[Hardangerfjorden|Hardangeri fjord]]i suudmest läbi [[Mjøsa]] järve Rootsi piirini. Mäeahelik moodustus [[silur]]i lõpus.

Sellest lõunas paiknev ala ja [[Finnmargi maakond|Finnmargi maakonna]] lõunaosa asuvad 1–2 miljardi aasta vanusel [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbil]], mis koosneb [[eelkambrium]]i väga kõvadest [[kristalsed kivimid|kristalsetest kivimitest]] ([[graniit]] ja muud [[moondekivimid]]). Eelkambriumi aluskorral on kohati hilis-eelkambriumi settekivimid (650 miljonit aastat vanad ja vanemad) ja kambrosiluri kihid (542–416 miljonit aastat). [[Aluskord]] koosneb [[gneiss|gneisist]], [[graniit|graniidist]] ja muudest [[arhaikum]]i ja [[paleosoikum]]i moodustistest.

[[Vestlandet]] ja [[Trøndelag]]is on [[devon]]i kivimid (umbes 370 miljonit aastat vanad).

[[Oslo fjord]]i piirkond on [[alang]] ([[Oslo alang]] või [[Oslo väli]]), mis on väheseid kohti Skandinaavias, kus kristalne kilp on kaetud nooremate kivimikihtidega.

Norra paikneb aseismilisel (ehk maavärinateta) alal. Lõuna-Norras ei ole kahel viimasel sajandil olnud ühtki tähelepanuväärset maavärinat. Esineb maakoore kerkimist, mis on tingitud vabanemisest viimase mandrijäätumise liustikest. (Mandrijää kuhjumisest või sulamisest tingitud maakoore kõikumisi nimetatakse glatsiostaatilisteks liikumisteks.) Sellega on kaasnenud suuremaid ja väiksemaid pingeid maakoores, kuid kerkimine toimub üldiselt sujuvalt.

=== Loodusvarad ===
[[Maavarad]]est leidub Norras [[nafta]]t, [[maagaas]]i, [[vasemaak|vase-]], [[niklimaak|nikli-]], [[rauamaak|raua-]], [[tsingimaak|tsingi-]], [[titaanimaak|titaani-]], [[tinamaak|tina-]] ja [[molübdeenimaak]]i ning [[kromiit]]i ja [[püriit]]i, samuti [[kivisüsi|kivisütt]] ja [[koobalt]]it.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Adomaitis |eesnimi=Nerijus |kuupäev=2023-01-27 |pealkiri=Norway finds 'substantial' mineral resources on its seabed |keel=en |tõlkepealkiri=Norra avastas merepõhja all suurtes kogustes väärtuslikke tooraineid |väljaanne=Reuters |toimetaja-perekonnanimi=Neely |toimetaja-eesnimi=Jason |url=https://www.reuters.com/markets/commodities/norway-finds-substantial-mineral-resources-its-seabed-2023-01-27/ |vaadatud=2023-01-27}}&lt;/ref&gt; Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt.

Tähtis loodusressurss on ka [[hüdroenergia]]; umbes 99% [[elektrienergia]]st toodetakse [[hüdroelektrijaam]]ades.

Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat [[põllumajandusmaa]]d.

[[Kalavarud]] on suured.

Tähtis loodusvara on ka [[mets]]. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses.

Norra ranniku lähedal on [[Haruldased muldmetallid|haruldasi muldmetalle]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Pilt:Temp normal norway.jpg|pisi|Norra keskmine aastane temperatuur mõõdetuna vahemikus 1961–1990]]
=== Kliima ===

[[Skandinaavia mäestik]] lahutab kitsast merelise kliimaga rannikuriba mandrilisema kliimaga idaosast.

Läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. See on põhjustatud [[Golfi hoovus]]est, mille haru [[Norra hoovus]] toob sekundis 4–5 miljonit tonni suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis (sealhulgas [[Hammerfest]]i ja [[Kirkenes]]i sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka õhutemperatuuris, eriti talvel (umbes −5&amp;nbsp;°C kuni +2&amp;nbsp;°C).

Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Nõnda on [[Bergen]]i sademete keskmine hulk suurimaid Euroopas. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole. Kogu rannikuribal on see mais märksa väiksem kui sügisel.

Sisemaa suunas muutub kliima järjest mandrilisemaks. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojemad, talved märksa külmemad.

Läänerannikul on aasta keskmine õhutemperatuur 7&amp;nbsp;°C, mis on 30&amp;nbsp;°C võrra laiuskraadi keskmisest kõrgem. Põhjapolaarjoonest põhja pool paiknevatel [[Lofoodid|Lofootidel]] on jaanuari keskmine temperatuur 24&amp;nbsp;°C maailma keskmisest kõrgem. See on üks maailma suuremaid temperatuurianomaaliaid.

Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi.

Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jaheda suve ja pehme talvega. Aasta keskmine sademete hulk on 2250&amp;nbsp;mm. Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima sooja suve ja külma talvega. Aasta keskmine sademete hulk on alla 360&amp;nbsp;mm.

=== Veestik ===
Järved ja jõed moodustavad 6,0% Norra pindalast.

==== Jõed ====
Iseloomulikud on kõrged joad ja kalarikkad jõed.

Ülekaalukalt pikim [[jõgi]] on 601&amp;nbsp;km pikkune [[Glåma]], mis suubub [[Fredrikstad]]i lähedal [[Oslo fjord]]i. Teised Lõuna-Norra suuremad jõed suubuvad merre [[Drammen]]i ja [[Skien]]i lähedal. Teine pikk jõgi on [[Teno]] (360&amp;nbsp;km), mis voolab piki Soome piiri kirdesse.

Kõrgeim [[juga]] on kahest järjestikusest joast koosnev [[Mardalsfossen]] (705&amp;nbsp;m).

{{vaata ka|Norra jõgede loend|Norra jugade loend}}

==== Järved ====
{{Vaata|Norra järved}}

Üle 1,5 hektari suurusi järvi on umbes 65 000. Ülekaalukalt suurim on [[Mjøsa]] 80&amp;nbsp;km Oslost põhjas.

514 meetri sügavune [[Hornindalsvatnet]] on Norra ja [[Euroopa]] sügavaim [[järv]].
[[Pilt:Zwischen Narvik &amp; Mo i Rana Norwegen.JPG|pisi|[[Kobbvatnet]]i järv Nordlandi maakonnas [[Sørfoldi vald|Sørfoldi vallas]]]]
Norra kümme suurema pindalaga järve on:
{{veergude loend|laius=12em|stiil=max-width:25em|
* [[Mjøsa]]
* [[Røssvatnet]]
* [[Femunden]]
* [[Randsfjorden]]
* [[Tyrifjorden]]
* [[Snåsavatnet]]
* [[Tunnsjøen]]
* [[Limingen]]
* [[Øyeren]]
* [[Blåsjø]]
}}

==== Liustikud ====
{{Vaata|Norra liustikud}}
[[Jostedalsbreen]] on Euroopa kõrgeim mandriliustik ja suurim liustik Norra põhiosas (487&amp;nbsp;km²).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://arrestedworld.com/places-to-visit-in-northern-norway/|pealkiri=Põhja-Norra|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-10-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201031111542/https://arrestedworld.com/places-to-visit-in-northern-norway/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Liustikud moodustavad 1,0% pindalast (7000&amp;nbsp;km²).

==== Sood ====
Sood ja märgalad moodustavad 5,8% pindalast.

=== Mullad ===
Jäävaheaegadel ujutas meri suured alad üle, sest jää oli maad tohutu raskusega rõhunud. Piki praegust rannikut ning Oslo ja Trondheimi piirkonnas, mis tõusid 200 meetri kõrgusele merepinnast, settisid paksud [[savi]]-, [[aleuriit|aleuriidi]]- ja [[liiv]]akihid. Nende kunagiste rannikupiirkondade all leidub väga häid muldi. Suurtel metsaaladel kaotas muld suure osa mineraalainetest, nii et tekkis halb põllumaa.

Østlandeti sisemaal on talud suurte orgude nõlvadel. Orupõhjades on ainult väljapestud mullasetted. Kõige saagikamad põllud on [[Jæreni tasandik]]ul, kus on head liustikutekkelised mullad, väga mahedad talved, pikad põlluharimishooajad ja rikkalikult sademeid.

Lõuna-Norra mullakatte kujunemisel on küllaltki lühike ajalugu. Muldade noorus, nappus ja kohati täielik puudumine tuleb sellest, et [[Kvaternaar]]is oli seal valdav liustikukate, mis varem kujunenud mullakatte mehaaniliselt hävitas. Sellepärast tuleb tänapäeva muldade kujunemise alguseks pidada liustiku taganemise aega. Sel ajal ladestasid [[fluvioglatsiaalsed vood]] periglatsiaalses vööndis materjali, mis sai tasandikualade mulla lähtekivimiks, eriti Østlandetis, mis on kõige tasasem.

Teiselt poolt hakkasid mullad kujunema ka kõrgemate alade paljanduvatel emakivimitel. Seal on lähtekivimiteks enamasti [[gneiss|gneisid]], [[gabro]], [[lubjakivi]], [[kildad]] ja [[liivakivi]]d.

Kõigi Norra muldade lähtekivimitele (välja arvatud lubjakividele) on iseloomulik madal [[karbonaatsus]], mille tõttu nad on vähearenenud ja väheviljakad.

Sageli ei lange taiga- ja segametsa piir kokku neile tsonaalselt vastavate [[leetmuld|leet-]] ja [[pruunmuld]]ade piiriga. See on seotud kliima vaheldumisega Euroopas [[holotseen]]i vältel. Seal, kus pruunmuldade areaal ulatub põhja ja on kaetud taigataimestikuga, kasvasid varem soojematel perioodidel segametsad, ja vastupidi.

=== Taimed ===
[[Pilt:CallunaVulgaris.jpg|pisi|[[Harilik kanarbik]] valiti 1976. aastal [[NRK|Norra riigiringhäälingu]] poolt korraldatud rahvahääletuse tulemusel Norra rahvuslilleks]]
Pärismaiseid taimeliike on umbes 2000. [[Endeem]]e on vähe.

Laiades liustikuorgudes kuni 850&amp;nbsp;m kõrgusel merepinnast Ida-Norras ja kuni 700&amp;nbsp;m kõrgusel Trondheimi piirkonnas on valdavad paksud [[kuusemetsad|kuuse-]] ja [[männimetsad]]. Ka kõige paksemates kuusemetsades leidub [[sammal]]t ja [[kanarbik]]ku.

Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas [[kask]]e, [[saar (puu)|saart]], [[pihlakas|pihlakat]] ja [[haab]]a. Kasevöönd on 900–1200&amp;nbsp;m kõrgusel merepinnast. Kõrgemal on [[paju]] ja [[kääbuskask|kääbuskase]] vöönd.

Lääne-Norras on [[okaspuu|okaspuid]] ja [[lehtpuu|lehtpuid]] enam-vähem võrdselt.

Suurimad metsad on Rootsi piiri ja [[Glåma]] jõe vahel Oslost idas. [[Østlandet]]ist on umbes pool metsaga kaetud. Seal on umbes pool Norra metsavarudest ja pool Norra põllumaast.

[[Trøndelag]]ist on metsaga kaetud umbes kolmandik.

Põhjapolaarjoonest põhja pool on kuuske vähe. [[Mänd]] kasvab peamiselt mitmekesise taimestikuga sisemaaorgudes.

Igal pool on rikkalikult metsamarju, sealhulgas [[mustikas|mustikaid]], [[jõhvikas|jõhvikaid]] ja [[rabamurakas|rabamurakaid]].

[[Metsad]] moodustavad pindalast 38,2%, majandatavad metsad 21,6%.

Norra rahvuslill on [[harilik kanarbik]].

=== Loomad ===
[[Kvaternaar]]i jooksul kattus Norra ala suurte liustikega vähemalt neli korda. Jäävaheaegadel tõmbusid liustikud tagasi. Norrast on teada vaid üksikud seal viimasel jäävaheajal või viimase jääaja interstadiaalsetel pehmematel perioodidel, kui vähemalt orupõhjad olid jäävabad, elanud [[imetajad|imetajate]] luutükke. Varem elanud imetajate jäänused on jää hiljem minema kandnud või purustanud.

Leitud on 20 [[muskusveis]]e või [[mammut]]i jäänust. Kuigi kindlasti on olnud ka [[põhjapõder|põhjapõtru]] ja teisi Arktika loomi, pole nende jälgi leitud. Mõned teised maismaaloomad, sealhulgas mõned [[põrnikad]], võisid jääajad Põhja- ja Lääne-Norra jäävabadel rannaribadel üle elada, teised rändasid sisse, põhiliselt kagust. Pärast viimast jääaega tulid esimesed sisserändavad maismaaloomad arvatavalt Lõuna-Rootsi ja Taani alalt (Norra ja Taani vahel merd ei olnud). Hiljem võisid mõned loomad tulla ka Soome kaudu Põhja-Norrasse.

[[Mageveekalad]]e sisserännet idast piirasid ajutiselt soolase vee tõkked osas praegusest Läänemerest. Järkjärguline maakerge pärast jää kadumist mõjutas veekogusid ja tingis levikuvõimaluste ahenemise, eriti hiljem sisserännanutele.

Norra loomastik koosneb arktilistest ja lõunapoolse päritoluga liikidest. Riigi suure põhja-lõunasuunalise ulatuse ja kõrguserinevuste tõttu on loomastik mitmekesine.

Kõikjal Norras leidub põhjapõtru, [[ahm]]e, [[lemming]]uid ja muid Arktika loomi, kuigi lõuna pool elavad nad ainult mägedes.

Suurtes okasmetsades on tavaline [[põder]]. Läänerannikul on arvukalt [[hirv]]i.

[[Karu]], [[hunt]] ja [[ilves]] olid 150 aastat tagasi tavalised, praegu aga leidub neid vähestes kohtades, peamiselt põhjas.

[[rebane|Rebased]], [[saarmas|saarmad]] ja mõned [[kärplased]] on tavalised. Paljudes kohtades on [[mäger|mäkrasid]] ja [[kobras|kopraid]].

Enamik jõgesid ja järvi on kalarikkad, leidub ka [[forell]]i ja [[lõhe]]t. Viimane elab vähemalt 160 jões. Lõhepüüdjaid koguneb Norrasse kogu maailmast.

Lindude seas on palju [[rändlinnud|rändlinde]], kellest mõned talvituvad koguni Lõuna-Aafrikas.

Põhja-Norras kogutakse miljonite merelindude mune ja aluskarva.

Näiteks [[Ålesund]]is on väikesed kaljusaared peaaegu täielikult kaetud sadade ja tuhandete pesitsevate lindudega.

Mägedes ja metsades on tavalised [[püü]]d, kes on populaarsed jahilinnud.

Norra rannikult ja avamerest võib leida tuhandeid [[süvaveekorallid]]e elupaiku. Korallidest tuntuim on ''[[Lophelia pertusa]]''.

{{vaata ka|Norra lindude süstemaatiline nimestik}}

=== Maakasutus ===
Maast on:
* asulate all – 0,7%;
* siseveekogude all – 6,0%;
* liustike all – 1,0%;
* soode ja märgalade all – 5,8%;
* põllumajanduslikus kasutuses – 3,2%;
* metsade all – 38,2%;
** produktiivsete metsade all – 1,6%;
* muud maad – 45,1%.

Asustamata mäed, sood jne võtavad enda alla 235 000&amp;nbsp;km².

=== Looduskaitse ===
1. jaanuaril 2006 oli Norra põhiosas 753 [[looduskaitseala]] kogupindalaga 3846&amp;nbsp;km², mis vastab 1,2 protsendile pindalast. Lisaks on [[Svalbard]]il 21 looduskaitseala, mille kogupindala on 25 314&amp;nbsp;km² ehk 41,5% Svalbardi pindalast.

Norras on 36 [[rahvuspark]]i, neist 7 Svalbardil. Norra põhiosas hõlmavad rahvuspargid 22 000&amp;nbsp;km², Svalbardi rahvuspargid hõlmavad 14 500&amp;nbsp;km².

{{vaata ka|Norra rahvusparkide loend}}

== Riik ==
=== Riigikord ===
Norra on [[demokraatia|demokraatlik]] [[parlamentaarne valitsemissüsteem|parlamentaarse valitsemissüsteemiga]] [[konstitutsiooniline monarhia]] ja [[unitaarriik]].

Riik on [[demokraatia|demokraatlik]]: võimu allikas on rahvas (võrdõiguslikud kodanikud) ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. [[Rahva võim]] väljendub eeskätt parlamendi [[Storting]]i, maavolikogude (''fylkesting'') ja vallavalitsuste valimistes.

==== Kuningas ====
[[Pilt:Harald V Norge.jpg|pisi|Praegune Norra kuningas on alates 17. jaanuarist 1991 [[Harald V]] ]]
{{vaata|Norra kuningas}}

Kuningal puudub poliitiline võim.

Praegune kuningas on [[Harald V]].

==== Storting ====
{{vaata|Storting}}
[[Pilt:Nor Storting.jpg|pisi|Storting]]
Norra parlamendis, [[Storting]]is on 169 liiget ja see koosneb kahest kojast – [[Lagting]]ist ja [[Odelsting]]ist.

Storting valib oma liikmete hulgast ühe neljandiku saadikuid, et moodustada Odelsting, ja see valimine viiakse läbi pärast parlamendivalimisi uue parlamendi esimesel korralisel istungjärgul. Lagting jääb sellesse koosseisu kogu Stortingi istungjärgu ajaks, kui ainult ei tule osaliste valimiste kaudu täita selle liikmete vakantseks jäänud kohti.

Iga koda peab oma istungeid eraldi ja nimetab oma esimehe ja sekretäri. Kumbki koda ei saa viia läbi istungit, kui sellest võtab osa alla poole koja liikmetest. Kuid eelnõud, mis käsitlevad konstitutsiooni muutmist, võivad olla võetud arutusele vaid vähemalt kahe kolmandiku Stortingi liikmete kohalolekul. Pärast Stortingi istungjärgu avamist on [[Norra peaminister|peaministril]] ja teistel [[Norra Riiginõukogu|Riiginõukogu]] liikmetel õigus võtta osa Stortingi mõlema koja istungitest võrdsete liikmetena, kuid nad on hääleõiguseta ja neil on vaid lahtistel istungitel toimuvatest aruteludest osavõtu õigus. Kinnistel istungitel võivad nad osaleda vaid siis, kui neile on selleks vastavast kojast antud luba.

Peaaegu kõik seadused avaldatakse [[Norra kuningas|kuninga]] nimel koos Norra Kuningriigi pitsatiga järgmises vormis: &quot;Meie, nimi ..., teatame, et meile oli esitatud Stortingi otsus sellel teatud kuupäeval, milles on öeldud (järgneb otsus); selle tulemusel me kiitsime selle heaks ja kinnitasime ning käesolevaga kiidame heaks ja kinnitame juba seadusena isiklikult ja Kuningliku pitsati lisamisega&quot;.

==== Valitsus ====
[[Valitsus]]e moodustamisel on nõue, et enam kui pooled ministritest (praegu 19-st 10) peavad olema [[Norra kirik]]u liikmed. [[Luterlus]] on [[riigiusk]].

Aastast 2021 on võimul [[Jonas Gahr Støre valitsus]].

{{vaata ka|Norra keskkonnakaitseministrite loend|Norra ministeeriumite loend|Norra peaministrite loend|Norra rahandusministrite loend|Norra välisministrite loend}}

==== Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ====
Erinevalt naabermaadest Rootsist ja Soomest ei ole Norra astunud [[Euroopa Liit]]u, kuid erinevalt nendest on ta [[NATO]] liige.

Norra teeb naabermaadega koostööd [[Põhjamaade Nõukogu]] raames.

=== Pealinn ===
Norra [[pealinn]] on alates 1814. aastast [[Oslo]].

=== Haldusjaotus ===
{{vaata|Norra haldusjaotus}}
[[Fail:Norway, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Norra maakonnad]]

Norra on jaotatud 15 [[maakond (Norra)|maakonnaks]] (''fylke''):
{{veergude loend|laius=15em|
* [[Agderi maakond]]
* [[Akershusi maakond]]
* [[Buskerudi maakond]]
* [[Finnmargi maakond]]
* [[Innlandeti maakond]]
* [[Møre og Romsdali maakond]]
* [[Nordlandi maakond]]
* [[Oslo]]
* [[Østfoldi maakond]]
* [[Rogalandi maakond]]
* [[Telemargi maakond]]
* [[Tromsi maakond]]
* [[Trøndelagi maakond]]
* [[Vestfoldi maakond]]
* [[Vestlandi maakond]]
}}

Maakonnad on jaotatud [[vald (Norra)|valdadeks]] (''kommune'', mitmus ''kommuner'', uusnorra ''kommunar''). Neid oli 2024. aasta seisuga 357.

{{vaata ka|Norra ajaloolised piirkonnad}}

=== Erakonnad ===
Alates [[Venstre (Norra)|Venstre]] ja [[Høyre]] kujunemisest [[Storting]]i [[fraktsioon (parlamendis)|fraktsioonidena]] on Norra poliitika põhitegijad olnud [[partei|erakonnad]], kuigi [[Norra põhiseadus]] neid kaua ignoreeris. Nende tähtsus on osalt tulenenud [[proportsionaalne valimissüsteem|proportsionaalsest valimissüsteemist]], osalt olnud selle üks eeldusi. Parteid on olnud märkimisväärselt stabiilsed: enamik Norra poliitikas praegu domineerivatest parteidest on olnud Stortingis esindatud 1930. aastatest saadik, kuigi valijate lojaalsus parteidele on vähenenud. Seda seletab võib-olla suhteliselt tugev [[parteidistsipliin]]: Stortingi liikmed astuvad seal suhteliselt harva oma partei vastu välja. Pärast Teist maailmasõda on Stortingis olnud esindatud 6–9 parteid. Samad parteid, mis konkureerivad parlamenti, konkureerivad ka kohalikel valimistel; see võib seletada parteiorganisatsiooni suhtelist tugevust.

Esimese parteina tekkis Venstre, teisena Høyre.

Stortingis on esindatud järgmised parteid:
* [[Norra Töölispartei|Töölispartei]] ehk Tööpartei (''Det norske Arbeiderparti'', ''Arbeiderpartiet''; Ap/DNA)
* [[Progressipartei]] (''Fremskrittspartiet''; Frp, FrP)
* Norra Konservatiivne Erakond ehk Paremerakond (''[[Høyre]]''; H)
* Norra Kristlik-Demokraatlik Erakond ehk [[Kristlik Rahvapartei]] (''Kristelig Folkeparti''; KrF)
* [[Keskpartei (Norra)|Keskerakond]] ehk Tsentrumipartei (''Senterpartiet; SP)
* [[Sotsialistlik Vasakpartei (Norra)|Sotsialistlik Vasakpartei]] (''Sosialistisk Venstreparti''; SV)
* Norra Liberaalne Erakond ehk Vasakerakond (''[[Venstre (Norra)|Venstre]]''; V)

{{vaata ka|Norra erakondade loend}}

== Rahvastik ==
=== Inimareng ===
Norra on ÜRO [[inimarengu indeks]]i poolest maailma riikide seas esikohal. Aastatel 2001–2006 oli Norra esikohal (arvestatud 1999–{{kas|2004}} andmete põhjal) ning 2007. ja 2008. aastal (andmed 2005. ja 2006. aasta seisuga) teisel kohal Islandi järel (kuigi inimarengu indeks oli Islandil ja Norral praktiliselt sama – vastavalt 0,967 ja 0,968).

Norra inimarengu indeksi muutumine aastatel 1980–2006:&lt;ref name=&quot;Cr8BQ&quot; /&gt;

* 1980 – 0,900;
* 1985 – 0,911;
* 1990 – 0,924;
* 1995 – 0,948;
* 2000 – 0,960;
* 2003 – 0,966;
* 2004 – 0,967;
* 2005 – 0,967;
* 2006 – 0,968.

=== Rahvastiku näitajad ===
[[Pilt:Population graph for Norway.svg|pisi|400px|Norra rahvaarvu areng 1734–2012]]
==== Rahvaarv ====
Norra rahvaarv on 5 051 275 (seisuga 1.01.2013).&lt;ref name=&quot;Zbc5O&quot; /&gt; Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal ([[Türgi]]t arvestamata).&lt;ref name=&quot;bhs40&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
|+ Rahvaarvu dünaamika
|-
|1801
| 883 487
|-
|1900
|2 240 032
|-
|1940
|2 953 028
|-
|1960
|3 568 000
|-
|1990
|4 233 000
|-
|2000
|4 319 000
|-
|2008
|4 737 200
|-
|2009
|4 799 252
|-
|2010
|4 858 200
|-
|2011
|4 920 305
|-
|}

=== Asustus ===
[[Pilt:Norway population density.gif|300px|pisi|Norra rahvastikutihedus]]
[[Rahvastikutihedus]] on 14,82 in/km².

Kuigi ligi pool rahvastikust elab riigi lõunaosas (pealinnas Oslos ja selle ümbruses), ei ole rahvastik koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lõunaosa on tihedamalt asustatud.

Asulate all on 0,7% pindalast.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Norra suuremad asulad (2013)
! style=&quot;width:2.5em; background: #AABBFF&quot; | Jrk
! style=&quot;background: #AABBFF&quot; | Linn
! style=&quot;background: #AABBFF&quot; | Rahvaarv
! style=&quot;width:2.5em; background: #AABBFF&quot; | Jrk
! style=&quot;background: #AABBFF&quot; | Linn
! style=&quot;background: #AABBFF&quot; | Rahvaarv
|-
| bgcolor=&quot;#d7e0fc&quot; align=&quot;center&quot; |1
| [[Oslo]]
| align=&quot;right&quot; | 925 228
| bgcolor=&quot;#d7e0fc&quot; align=&quot;center&quot; |6
| [[Fredrikstad/Sarpsborg]]
| align=&quot;right&quot; | 106 758
|-
| bgcolor=&quot;#d7e0fc&quot; align=&quot;center&quot; |2
| [[Bergen]]
| align=&quot;right&quot; | 247 731
| bgcolor=&quot;#d7e0fc&quot; align=&quot;center&quot; |7
| [[Porsgrunn/Skien]]
| align=&quot;right&quot; | 90 621
|-
| bgcolor=&quot;#d7e0fc&quot; align=&quot;center&quot; |3
| [[Stavanger/Sandnes]]
| align=&quot;right&quot; | 203 771
| bgcolor=&quot;#d7e0fc&quot; align=&quot;center&quot; |8
| [[Kristiansand]]
| align=&quot;right&quot; | 58 662
|-
| bgcolor=&quot;#d7e0fc&quot; align=&quot;center&quot; |4
| [[Trondheim]]
| align=&quot;right&quot; | 169 972
| bgcolor=&quot;#d7e0fc&quot; align=&quot;center&quot; |9
| [[Tønsberg]]
| align=&quot;right&quot; | 49 735
|-
| bgcolor=&quot;#d7e0fc&quot; align=&quot;center&quot; |5
| [[Drammen]]
| align=&quot;right&quot; | 110 503
| bgcolor=&quot;#d7e0fc&quot; align=&quot;center&quot; |10
| [[Ålesund]]
| align=&quot;right&quot; | 49 528
|}

{{vaata ka|Norra linnade loend}}

=== Etniline koosseis ===
Norra on üks etniliselt homogeensemaid riike.

[[Norralased|Norralaste]] kõrval, kes moodustavad 90–91% rahvastikust, on suurim põlisrahvas [[saamid]], keda on 30 000 – 40 000. Põhja-Norras elab ka soome päritolu [[kveenid|kveene]].

Norras on märkimisväärsel hulgal [[immigrant]]e muu hulgas [[Poola]]st, [[Pakistan]]ist, [[Kurdistan]]ist, [[Iraak|Iraagist]], [[Vietnam]]ist, [[Somaalia]]st ja [[Türgi]]st. 2009. aastal oli Norras 303 000 välisriigi kodanikku ehk 6,3% elanikest.

== Majandus ==
Norra on arenenud majandusega riik. Traditsioonilised tegevusalad on olnud [[kalapüük]] ja [[metsandus]]. Pärast Teist maailmasõda on hoogsalt laienenud [[mäendus]] ja [[tööstus]]. Majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel.

Norra majandus kujutab endast [[segamajandus]]t, milles on ühendatud [[vaba turumajandus]] ja riigi sekkumine.

Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: [[nafta]], [[hüdroenergia]], [[kalavarud]], [[mets]] ja mitmesugused [[mineraalsed maavarad]].

Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud [[heaoluriik|heaoluriigiks]], mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel.

Aastal 2004 moodustasid [[nafta]] ja [[maagaas]] 50% ekspordist. Vaid [[Saudi Araabia]] ja [[Venemaa]] ekspordivad enam naftat kui Norra.

Norra otsustas mitte liituda [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] referendumitel aastal 1972 ja novembris 1994.

Aastal 2000 müüs valitsus ühe kolmandiku varem täielikult riigi omanduses olnud firmast [[Statoil]]. [[Majanduskasv]] oli 0,8% aastal 1999, 2,7% aastal 2000 ja 1,3% aastal 2001. Pärast majanduskasvu pidurdumist aastatel 2002 ja 2003 hakkas 2004. aastal majandus taas kiiremini arenema. 2009. aastal langes majandus 1,4% ja aastal 2010 taas 1,5% tõusis.&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt;

Viimased uuringud on leidnud, et Norra [[nafta]]varude all peitub suuri koguseid [[kivisüsi|kivisütt]]. Sütt on praegu võimatu kaevandada, aga sellega võidakse hakata tegelema tulevikus.

Norra on traditsiooniline [[mereriik]]. Tuhatkond aastat tagasi jõudsid Norra [[viikingid|viikingitest]] meresõitjad [[Suurbritannia saar]]e, [[Island]]i, [[Gröönimaa]] ja isegi [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-Ameerika mandrini]]. [[Kalapüük]], [[laevaehitus]] ja [[laevandus]] on etendanud Norra majanduses tähtsat osa. Kuigi laevanduse osatähtsus on tasapisi langenud, on Norral suur kaubalaevastik.

Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. Seetõttu on ühiskond sotsiaalselt suhteliselt homogeenne.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse&lt;ref name=&quot;cia&quot; /&gt;
|- bgcolor=#E8E8E8
!Sektor
!SKT osakaal&lt;br /&gt;(2010), %
!Tööjõu osakaal&lt;br /&gt;(2008), %
|-
|align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#FFE7BA&quot; | Põllumajandus
|2,1 || 2,9
|-
|align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#FFF5EE&quot; | Tööstus
|40,1 || 21,1
|-
|align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;#EEEEE0&quot; | Teenindus
|57,8 || 76
|-
|}

=== Väliskaubandus ===
Peamiselt tänu [[nafta]] ja [[maagaas]]i ekspordile on Norra [[väliskaubandusbilanss]] alates 1990. aastast olnud positiivne. Aastal 2008 oli väliskaubanduse ülejääk 466 miljardit [[norra kroon|krooni]].&lt;ref name=&quot;7NU5j&quot; /&gt;

==== Eksport ====
Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste [[eksport|ekspordi]] kogumaht 1196 miljardit [[norra kroon]]i, sellest 928,6 miljardit krooni moodustas kaupade eksport. [[Toornafta]], [[kütus]]te ja [[elektrienergia]] eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63%.

Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ja [[maagaas]]i umbes 85 miljardit kuupmeetrit aastas. Muud suuremad kaubagrupid ekspordis on [[värvilised metallid]] (peamiselt [[alumiinium]] ja [[nikkel]]), [[kala]]tooted, töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused [[masin]]ad ja seadmed.&lt;ref name=&quot;tGspd&quot; /&gt;

Teenuste ekspordis on tähtsamad valdkonnad [[laevandus]], [[finantsteenused]], [[turism]] ja [[naftapuurimine]].

Norra suuremad ekspordipartnerid on [[Suurbritannia]], [[Saksamaa]], [[Holland]], [[Prantsusmaa]], [[Rootsi]] ja [[USA]].

Suurbritannia on esikohal tänu sellele, et nafta ja maagaasi eksport sinna moodustab umbes 40% Norra nende kaupade koguekspordist. Kui nafta ning laeva- ja naftaplatvormide ehitus kõrvale jätta, on Norra olulisim partner nii ekspordi kui ka impordi puhul Rootsi.

Norra eksportis 2007. aastal [[Eesti]]sse kaupu umbes 700 miljoni Norra krooni eest.&lt;ref name=&quot;fqMD7&quot; /&gt;

==== Import ====
Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste [[import|impordi]] kogumaht 731,4 miljardit Norra krooni, sealhulgas kaupade impordimaht umbes 511,8 miljardit krooni.

Norra impordib peamiselt [[mootorsõiduk]]eid, masinaid, seadmeid, [[metall]]itooteid, [[metallimaak]]e ja [[vanametall]]i.&lt;ref name=&quot;vEkxp&quot; /&gt;

Teenuste impordist moodustavad suurema osa turism, finantsteenused ja laevandustasud.

Norra suuremad impordipartnerid on Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, [[Taani]], [[Hiina]] ja USA.

Norra importis 2007. aastal Eestist kaupu umbes 2,5 miljardi Norra krooni väärtuses.&lt;ref name=&quot;fqMD7&quot; /&gt;

[[Pilt:A-01561 Hvalkokeri HEKTORIA.jpg|pisi|Vaalapüügilaev [[Hektoria]]]]

=== Kalandus ja vaalapüük ===
Norra on üks maailma suuremaid kalapüügi- ja kalakasvatusriike. Norra kalapüügitsoon ulatub Atlandi ookeani lääneosas [[Newfoundland]]ini. Kalapüügi maht Norra vetes on ajaloo jooksul varieerunud, peamiselt ülepüügi ja looduslike kalavarude kõikumise tõttu. Pärast madalseisu 1990. aastatel on kalapüügi maht kahekordistunud. Samal ajal on kalurite ja kalapüügialuste arv langenud rohkem kui kolmandiku võrra. Tänapäeval nimetab oma peamise tegevusalana kalapüüki üle 10 600 inimese, samas kui 1950. aastatel oli vastav arv üle 68 000.&lt;ref name=&quot;6xucX&quot; /&gt; Püütakse peamiselt [[tursk]]a, [[heeringas|heeringat]], [[kilttursk]]a, [[makrell]]i ja [[krevett]]e.

Viimase 20 aasta jooksul on arenenud kalade, eelkõige [[lõhe]] ja [[forell]]i, kasvatus [[akvakultuur]]is. Kalakasvandusi hakati rohkem looma 1980. aastate alguses. Tänapäeval moodustab lõhe 85% kogu Norra kalakasvatuse müügimahust. Teine tähtis kalaliik on vikerforell.&lt;ref name=&quot;6xucX&quot; /&gt;

Kalad ja kalatooted moodustavad 5,3% Norra ekspordist.

Norras on väga pikk vaalapüügi traditsioon, kuid pärast kaubandusliku vaalapüügi keeldu 1986. aastal on vaalapüük tunduvalt vähenenud, kuid mitte lõppenud hoolimata [[Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon|Rahvusvahelise Vaalapüügikomisjoni]] ja Euroopa Liidu kriitikast. Püütakse vaid [[kääbusvaal]]a, mis ei ole ohustatud liik. 2007. aastal oli vaalapüügilimiit 1052 isendit, püüti 592 vaala.

=== Põllumajandus ===
{{vaata|Norra põllumajandus}}
Põllumajanduslikus kasutuses on 3,2% maast. Maastiku suure mägisuse tõttu on künnimaad ainult 2400&amp;nbsp;km².

=== Meedia ===
{{vaata|Norra meedia}}

Norra suurimad üleriigilised päevalehed on [[Verdens Gang]], [[Aftenposten]] ja [[Dagbladet]]. Suurimad regionaalsed päevalehed on
[[Bergens Tidende]], [[Stavanger Aftenblad]] ja [[Adresseavisen]]. Suurim majandusleht on [[Dagens Næringsliv]].

Riiklikul ringhäälingul [[NRK]] on kolm telekanalit: [[NRK1]], [[NRK2]] ja [[NRK3]] ning lastekanal [[NRK Super]]. Suurimad eratelekanalid on [[TV 2]] ja [[TVNorge]].

{{vaata ka|Norra ajakirjade loend|Norra ajalehtede loend|Vinmonopolet}}

[[Pilt:Oslo Universitet 2.jpg|pisi|[[Oslo Ülikool]] on Norra vanim ja suurim ülikool]]

== Haridus ==
Norras on koolikohustus lastele vanuses 6–16 aastat.

Kõrgharidusasutused jagunevad ülikoolideks ja kõrgkoolideks. Bakalaureuseõpe kestab 3 aastat, magistriõpe 2 aastat ja doktoriõpe 3 aastat.

Vanim kõrgkool on 1750 asutatud sõjaväeakadeemia [[Krigsskolen]]. Vanim ja suurim ülikool on 1811 rajatud [[Oslo Ülikool]]. 1946 avati [[Bergeni ülikool]] ja 1972 [[Tromsø ülikool]]. Hiljem on ülikooliks saanud [[Stavangeri ülikool]] (2005), [[Agderi ülikool]] (2007).

Norra oli juba 19. sajandil üldise kirjaoskusega maa,&lt;ref name=&quot;HEKu0&quot; /&gt; praeguseks on [[kirjaoskus]]e tase peaaegu 100%.

[[Pilt:2 norwegian Leopard tanks in the snow.jpg|pisi|Norra [[Leopard I]] tankid lumes]]
== Riigikaitse ==
{{Vaata|Norra kaitsevägi}}
Norra kaitseväkke kuulub 23 000 inimest, sealhulgas teenindav personal. [[Mobilisatsioon]]i korral võib see tõusta umbes 83 000 sõjaväelaseni.&lt;ref name=&quot;O4YP2&quot; /&gt; Igal aastal on sõjaväes umbes 10 000 kutsealust. Sõjaväeteenistus on kohustuslik kõigile 18-aastaseks saanud meestele ja kestab 6–12 kuud. Naistel on teenistus vabatahtlik.

Kaitsevägi koosneb [[Norra maavägi|maaväest]], [[Norra kuninglik merevägi|mereväest]], [[Norra kuninglikud õhujõud|õhuväest]], [[Norra küberkaitse|küberkaitsest]] ja [[Norra kodukaitse|kodukaitsest]].

== Ajalugu ==
{{vaata|Norra ajalugu}}
Norra oli kuni 1397. aastani eraldi kuningriik, seejärel oli ta koos [[Taani]] ja [[Rootsi]]ga [[Kalmari unioon]]is. Kui Rootsi 1521 unioonist lahkus, sai Norrast sisuliselt Taani provints. Aastast 1814 oli Norra laialdase autonoomiaga ja oma põhiseadusega riik, mille pea oli Rootsi kuningas. Aastal 1905 lahkus Norra unioonist Rootsiga ja sai iseseisvaks kuningriigiks, mille esimene kuningas oli [[Haakon VII]].

=== Esiaeg ===
[[Pilt:AltaRockCarvingsFences.jpg|pisi|[[Alta kaljujoonised]]]]
Arheoloogiliste leidude põhjal võib järeldada, et peatselt pärast [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] [[mandrijää]] taandumist tekkis Norrasse inimasustus. Arvatakse, et esimesed inimesed jõudsid Norra aladele 11 000 – 12 000 aastat tagasi. Tõenäoliselt läksid nad läbi [[Jüütimaa]] ja [[Doggerland]]i jäävabale Norra rannikule. Nende kivist tööriistad lubavad oletada kuulumist [[Ahrensburgi kultuur]]i. Ahrensburgi kultuuri esindajad pärinesid ilmselt [[Ukraina]] aladelt [[Dnepr]]i äärest ja asustasid hiljem alasid Kesk- ja Põhja-Euroopas (Poola, Saksamaa, Taani ja mitme teise hilisema riigi alal). [[DNA]]-uuringud on näidanud tänapäeva norralaste lähedast sugulust Põhja-Saksamaa elanikega.&lt;ref name=&quot;DNA&quot; /&gt;

Mõnevõrra hiljem saabusid Põhja-Norrasse [[soome-ugri keeled|soome-ugri keeli]] kõnelevad inimesed.&lt;ref name=&quot;DNA&quot; /&gt;

Norra esiaja olulisimaks mälestiseks peetakse umbes 2500–6500 aasta vanuseid [[Alta kaljujoonised|Alta kaljujooniseid]].

=== Viikingite ajast keskajani ===
{{vaata|Vana-Norra kuningriik}}
[[Pilt:Oseberg longship.png|pisi|[[Osebergi laevmatus|Osebergi laev]] Oslo [[viikingilaevade muuseum]]is]]
[[Viikingite aeg|Viikingite ajal]] 8.–11. sajandini langesid praeguse Norra alad, mis olid allunud väiksematele kuningriikidele, järk-järgult ühtse kuningavõimu alla. Kuningas [[Harald Kaunisjuus]] alistas Norra edelaosa [[Hafrsfjordi lahing]]us umbes 880–885 ja rajas oma residentsi [[Avaldsnesi kuningatalu]]. Seda peetakse traditsiooniliselt Norra riikluse alguseks. Rahvastiku tuuma moodustas vabade talupoegade seisus, kuid varanduslik kihistumine oli alanud. Harald Kaunisjuus rakendas karme meetmeid tekkivate kohalike feodaalvõimude vastu, sundis neid oma ülemvõimu tunnistama ning laskis maa maksustada. Feodaalisandad seisid sellele survele vastu. Nad lahkusid maalt ning rajasid [[Island]]il ja mujal uusasundusi.

Kuni 11. sajandini tegid Norra [[viiking]]id pikki rööv- ja kaubaretki, mis ulatusid [[Gröönimaa]], [[Põhja-Ameerika]] ranniku, Lääne-Prantsusmaa ja Vahemereni.

[[Østlandet]] läks kuningavõimu kontrolli alla 11. sajandi keskpaigas. Samal ajal suri välja Norra põhjaosa valitsenud [[Lade jarlid]]e suguvõsa.

Pärast Harald Kaunisjuukse surma lagunes Norra väikekuningriikideks, mille kuningas [[Olav Tryggvason]] taasühendas. Aastal [[995]] rajas kuningas Olav Tryggvason [[Moster]]ile Norra esimese [[kirik (pühakoda)|kiriku]] ([[Mosteri vana kirik]]) ja hakkas maad vägivaldselt [[kristlus|ristiusustama]]. Ta suri Taani-vastases sõjakäigus [[Svolderi merelahing]]us 1000. aastal.

Kuningavõim sai nüüd toetuda kogu maad hõlmavale kirjaoskajate organisatsioonile, millel olid sidemed ladinakeelse Euroopa kultuuriga. Olav Haraldsson edendas Norra feodaliseerumist. Juhtivad aadlisuguvõsad said erilised eesõigused. Aastal 1027 Taani kuninga Knut Suure vastu ettevõetud sõjakäik lõppes edutult. Aastal 1028 tegi Taani vasturünnaku ning paljud Norra aadlikud alistusid Knutile, kuningas Olav pidi aga põgenema. Püüdes oma riiki tagasi võita, langes ta [[Stiklestadi lahing]]us. Pärast seda sai kristlusest riigiusund.

Pärast Knuti surma suutis Olavi poeg Magnus Norra riiki kindlustada. 1042. aasta päriluslepinguga sai ta Taani kuningaks.

11. sajandil oli arvukalt sisesõdu. Kiriku võim tugevnes ja hakkas mõjutama kuningavõimu. Aastal 1104 asutati [[Lundi peapiiskopkond]] ja Norra kirik vabanes [[Bremeni peapiiskopkond|Bremeni peapiiskopkonna]] võimu alt. Pärast [[Sigurd Magnusson]]i surma 1130. aastal sai alguse [[Norra kodusõda]]. Kuningavõimu kindlustas uuesti [[Sverre Sigurdsson]]i suguvõsa. Aastal 1153 rajati [[Nidarosi peapiiskopkond]].

Kuningas [[Håkon Håkonsson]] suutis pärast mõningaid segadusi Norrat sisepoliitiliselt kindlustada ja oma võimu laiendada. Hansa Liiduga sõlmiti leping. Alates 1236. aastast olid Bergenis alalised esindused. Norra põhjapiiri ([[Finnmark|Finnmargi]]) piiritülid [[Aleksander Nevski]]ga lahendati 1252 lepinguga. Kindlustati liitu Rootsiga. Head suhted olid ka Saksa-Rooma keisri Friedrich II-ga ja Kastiilia kuninga Alfonsoga. Kuningas leppis ära varem sageli kuningale vastu seisnud kirikuga, kusjuures kuningale jäid olulised õigused kuninga üle. Peale selle vallutas Norra Gröönimaa ja valmistati ette Islandi võtmine Norra võimu alla 1262–1263. 13. sajandi lõpus tegi kirik kõik, et oma positsiooni kuninga suhtes tugevdada. Tüli lõppes kokkuleppega, millega kiriku sõltuvus kuningast vähenes (1283). Norra katsed Hansa kaupmeeste eesõigusi Bergenis kitsendada ning oma kaubandust arendada nurjusid. Aastal 1294 pidi kuningas koguni nõustuma Hansa eesõiguste olulise laiendamisega. Aastal 1343 pärast norralaste kaotust Kopenhaagenis sõjas taanlaste ja Hansa vastu tuli Norral neid eesõigusi taas kinnitada. [[Håkon V]] surmaga suri [[Kaunisjuukse dünastia]] välja.

Selleks ajaks oli Norra saavutanud kultuurilise õitsengu, mis väljendus rikkalikus õukonnaluules, ajalookirjutuses ning üleskirjutatud saagades ja legendides. Feodaliseerumine ei loonud Norras selgeid sõltuvussuhteid.

[[Pilt:Dokument pt Kalmarunionen.jpeg|pisi|1397. aastast pärinev liiduleping Norra, Taani ja Rootsi vahel, mis sellel kujul siiski kunagi ei jõustunud]]

=== Allakäik ja Taani aeg ===
[[Must surm|Mustal surmal]], mis tegi hävitustööd aastatel 1348–1350, ja hilisematel epideemiatel olid katastroofilised tagajärjed: suri umbes pool rahvast. Paljud hooned jäeti maha. Endise rahvaarvu taastumine võttis mitu sajandit. Riigitulud olid järgneval sajandil ligi 80% väiksemad; see oli Norrale suurem hoop kui [[Rootsi]]le ja Taanile. [[Norra aadelkond]] vähenes 600 suguvõsalt 200-le ning oli võrreldes naabermaadega väikesearvuline. Musta surmaga kaotas aadel suure osa oma majanduslikust baasist.

Norra kuningate dünastia ühendati 1319 Rootsi omaga ja 1380 Taani omaga ning suri 1387 välja. Norra astus 1397 teiste Põhjamaadega [[Kalmari unioon]]i ning pärast selle lagunemist 1450 jäi püsima unioon Taaniga. Aastast 1536 oli Norra Taani vasallriik. [[Oldenburgi dünastia]] survel kaotati 1537 Riiginõukogu ([[Riksrådet]]). Aastal 1537 kaotati [[reformatsioon]]i käigus [[Nidarosi peapiiskopkond]] ning kiriku tulusid hakkas [[Kopenhaagen]]ist valitsev kuningas kasutama oma õukonna rahastamiseks.

434 aasta pikkust [[Taani-Norra|uniooni Taaniga]] nimetati 19. sajandil sageli 400-aastaseks ööks, sest Norra oli uniooni nõrgem pool, mida valitseti Kopenhaagenist. Aastaid 1570–1721 iseloomustasid suured maksud ning pikad sõjad Taani-Norra ja Rootsi vahel. [[Kalmari sõda]] kinnistas 1613 küll Põhja-Norra põhjaosa lõplikult Norrale, kuid peaaegu kõik muud sõjad viisid territooriumi kaotamiseni. Pärast [[Torstensoni sõda]] loovutati [[Brömsebro rahu]]lepinguga 1645 Rootsile [[Jämtland]] ja [[Härjedalen]], 1658 [[Båhuslen]]. Aastal 1660 tegi kuningas riigipöörde, saatis Taani Riiginõukogu laiali ning kehtestas [[absoluutne monarhia|absoluutse monarhia]], mis kestis 1814. aastani. Praegune [[Rootsi-Norra piir]] määrati kindlaks rahuajal 1751.

=== 1814. aasta demokraatlik põhiseadus ===
{{vaata|Norra põhiseadus}}
[[Pilt:Eidsvoll_riksraad_1814.jpeg|pisi|[[Oscar Arnold Wergeland]]. &quot;Põhiseaduskogu Eidsvollis 1814&quot;. Wergeland maalis selle maali 70 aastat hiljem ning kinkis 1885 [[Storting]]ile]]
Taani-Norra kuningas [[Frederik VI]] astus liitu [[Napoleon]]iga ning jäi seetõttu [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]] kaotajaks. [[Kieli rahu]]ga 1814 loovutati Norra Rootsi kuningale [[Karl XIV Johan]]ile. Kevadel 1814, kui Rootsi väed olid lõuna pool sõjakäigul, õnnestus Riigikogul ([[Riksforsamlingen]]) [[Eidsvoll]]is välja töötada ja anda [[17. mai]]l 1814 liberaalne [[Norra põhiseadus]], mis põhineb [[rahva suveräänsuse printsiip|rahva suveräänsuse printsiibil]]. Pärast lühikest sõda Rootsiga lepiti kokku [[personaalunioon]]is Rootsiga. Norra kuninga suveräänsus [[Gröönimaa]], [[Island]]i ja [[Fääri saared|Fääri saarte]] üle jäi Taani kuningale. Norra sai 1814 oma pealinna (Christiania), valitsuse, armee, sõjalaevastiku, seadused, valuuta, keskpanga ja parlamendi. Hääleõigus oli peaaegu pooltel täisealistest meessoost elanikest. Ainult välispoliitikat juhtis ühine Rootsi-Norra kuningas Rootsi välisministeeriumi kaudu.

19. sajandil juhtis Norrat mitteaadlikest ametnike eliit, kuid opositsiooni organiseerumine tõi kaasa [[partei]]de kujunemise. Aastal 1884 otsustas Riigikohus ([[Riksrett]]), et valitsus hakkab põhiseadust järgides olema Stortingi poolt nimetatud komitee, mitte kuninga poliitika elluviija. Sellest sai aluse Norra tänapäevane riigikord.

=== Uniooni katkestamisest tänapäevani ===
Norra kasvav rahulolematus uniooniga 19. sajandi lõpus viis Norra-Rootsi uniooni katkestamiseni 1905 [[rahvahääletus]]e alusel. Norra valitsus pakkus Norra trooni Taani printsile [[Haakon VII|Carlile]]. Pärast uut rahvahääletust valis [[Storting]] ta kuningaks ja ta võttis nimeks [[Haakon VII]].

Alates 1905. aastast võeti kasutusele hüdroenergia. 1970. aastatel võeti kasutusele nafta. See on riigi jõukust ja rahva heaolu märgatavalt suurendanud. Norra on [[heaoluriik]].

[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] jäi Norra [[neutraliteet|neutraalseks]], kuid Norra laevaehitus etendas sõjas suurt osa. Ka [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] kuulutas Norra end neutraalseks, kuid Saksamaa okupeeris Norra.

Aastal 1972 tühistas rahvahääletus [[Euroopa Ühendus]]ega liitumise lepingu, 1994 hääletati [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] ühinemise vastu. Norra on [[NATO]] liige.

== Kultuur ==
Norrast on pärit maailmakuulsaid kirjanikke, sealhulgas [[Ludvig Holberg]], [[Henrik Ibsen]], [[Bjørnstjerne Bjørnson]] ning [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] laureaadid [[Knut Hamsun]] ja [[Sigrid Undset]]. Norrast on pärit ka ekspressionistlik kunstnik [[Edvard Munch]] ja skulptor [[Gustav Vigeland]] ning helilooja [[Edvard Grieg]]. Tuntud on ka polaaruurijad [[Roald Amundsen]] ja [[Fridtjof Nansen]] ning maailmarändurist etnoloog [[Thor Heyerdahl]].

=== Kirjandus ===
{{vaata|Norra kirjandus}}
[[Pilt:Ibsen-by-Borgen.jpg|pisi|[[Henrik Ibsen]], üks tuntumaid Norra näitekirjanikke]]
Norral on rikkalik kirjanduslik traditsioon, mis ulatub tagasi vanapõhja laulude ja kuningasaagadeni, mille pani kirja [[Snorri Sturluson]] [[Island]]il 13. sajandil.

Keskaegsetest teostest on tuntum dialoogivormis &quot;[[Konungs skuggsjá]]&quot;, mis koostati õpetuseks isa poolt kuningas [[Magnus Lagabøte]]le.

[[Taani-Norra]] ajal olid kuulsamad kirjamehed [[Petter Dass]], kes kirjutas kirikulaule ja luuletusi, millest tuntuim on [[Nordlandi maakond|Nordland]] poeetiline kirjeldus &quot;[[Nordlands Trompet]]&quot;, ja taani-norra näitekirjanik [[Ludvig Holberg]], kes kirjutas ka romaani &quot;[[Nils Klims reise til den underjordiske verden]]&quot;.

19. sajand oli norra kirjanduse õitseaeg. Rahvusromantiline [[Henrik Wergeland]] ja euroopalikum [[Johan Sebastian Welhaven]] olid kaks väljapaistvat luuletajat, kellest kumbki pani aluse ise laadi traditsioonile. [[Henrik Ibsen]]it peetakse üheks maailma suuremaks näitekirjanikuks ja suurimaks realistiks näitekirjanduses. Teised tolle aja väljapaistvad kirjanikud olid [[Bjørnstjerne Bjørnson]], [[Alexander Kielland]] ja [[Jonas Lie]]ga said 19. sajandi lõpuks &quot;[[neli suurt|neljaks suureks]]&quot;. Tähtsad kirjanikud olid ka [[Arne Garborg]] ja [[Amalie Skram]]. [[Peter Christen Asbjørnsen]] ja [[Jørgen Moe]]s andsid välja norra rahvamuinasjutte, mis esimest korda ilmusid 1840. aastatel. Rahvamuinasjuttude rahvalikul keelel oli suur tähtsus norra kirjakeele ja norra kirjanduse kujunemisel.

20. sajandi esimese poole mõjukamad kirjanikud olid [[Sigrid Undset]] ja [[Knut Hamsun]], kes mõlemad olid poliitiliselt konservatiivsed. Mõlemad on saanud [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]].

Teise maailmasõja järel oli norra kirjandus väga mitmekesine, ulatudes [[Jens Bjørneboe]] ja [[Agnar Mykle]]s kultuuriradikalismist [[Dag Solstad]]i vasakradikaalse modernismini ja [[Erlend Loe]] naivismini. Tänapäeva autoritest on tuntud [[Jan Kjærstad]], [[Lars Saabye Christensen]] ja [[Erik Fosnes Hansen]]. [[Jon Fosse]] on Henrik Ibseni kõrval mängituim norra näitekirjanik; 21. sajandi alguses oli ta Euroopa mängituim nüüdiskirjanik. On ka populaarseid kriminaalromaanikirjanikke, kelle seas on [[Gunnar Staalesen]] ja [[Anne Holt]].

[[Pilt:Nej, sicken liten puttefnasker! Ropade trollet.jpg|pisi|[[Trollid]] on norralaste rahvausundi tähtsaimad tegelased, kes on andnud ainest arvukate kunstiteostele loomisel ning inspireerinud paljusid Norra muusikuid, kirjanikke ja kunstnikke]]
[[Pilt:Fra Hardanger Gude.jpg|pisi|[[Hans Gude]] maal 1847. aastast]]
=== Kunst ===
{{vaata|Norra kunst}}
Algupärane norra maalikunst kujunes välja [[maastikumaal]]ist [[19. sajand]]i alguskümnenditel. Varem olid Norras domineerinud [[Saksamaa]]lt ja [[Holland]]ist sisseveetud teosed ning [[Taani]] võimu mõjul valminu.

Algul loodi peamiselt maastikumaale, hiljem valdavalt [[impressionism|impressionistlikke]] ja [[Realism (kunst)|realistlikke]] teoseid.

Tänapäeval on Norras palju rahvusvaheliselt tuntud kunstnikke.

=== Muusika ===
{{vaata|Norra muusika}}
Kõige kuulsam Norra helilooja läbi aegade on olnud [[Edvard Grieg]].

Norra popmuusika lipulaevadeks on sellised bändid ja esinejad nagu [[Röyksopp]], [[Turbonegro]], [[Serena Maneesh]], [[Sissel]], [[Annie]], [[Madrugada]] ja [[Jaga Jazzist]].

Norra on olnud regulaarne osavõtja [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]tel ja korduvalt ka esikohti saavutanud – [[Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel]].

=== Teater ===
Norras on teater suhteliselt uus kunstiliik. Vanim teater – [[Den Nationale Scene]] – rajati 1850. aastal [[Bergen]]is. Esimene riiklik teater, [[Rahvusteater (Norra)|Rahvusteater]] Oslos, avas uksed peaaegu 50 aastat hiljem, aastal 1899. Põhjuseks võib olla asjaolu, et teater on linlik kunstivorm, Norra aga oli ja on tänapäevalgi riik, kus on vähe suuri linnu. Siiski kerkisid vähehaaval teisedki teatrimajad – kõigepealt [[Trondheim]]is ja [[Stavanger]]is ning 1970. aastatest alates juba peaaegu igas Norra osas.

=== Tants ===
{{vaata|Norra tantsukunst}}
==== Rahvatants ====
[[Kaljujoonised|Kaljujoonistel]] 1. aastatuhande teisest poolest eKr on motiive, mida on tõlgendatud esiaegsete rituaalsete ja maagiliste tantsude kujutistena.

Keskaegsest norra tantsust on vähe teateid, kuid võib arvata, et nagu mujalgi Põhjamaades, tantsiti aheltantse (laulutantse). Keskajal on &quot;dans&quot; olnud mõne isiku lisanimi (Sverting dans (1292), &quot;Sigurd dans&quot; (15. sajand)). Arvatakse, et see märgib head tantsuoskust.

Külatants (''bygdedans'') on norra rahvatantsu kihistus, mis on välja kujunenud vanemast [[paaristants]]ust. Seda mängitakse viiuli (''[[hardingfele]]'') saatel.

Põhilised tantsud on kolmeosalise taktimõõduga ''[[springar]]'' (Lääne-Norra) ja ''[[pols]]'' (Ida-Norra) ning kaheosalise taktimõõduga ''[[gangar]]'' ja ''[[halling]]''. ''Hardfele'' saatel tantsitavad põhitantsud on ''springar'', ''halling'', ''gangar'' ja ''[[rull]]'' (''[[vossarull]]''). ''Pols''&lt;nowiki&gt;'i&lt;/nowiki&gt; tantsitakse tavalise [[viiul]]i või lõõtspilli saatel. ''Springar'' tuli arvatavasti enne 1600. aastast [[Saksamaa]]lt või [[Austria]]st; oletatakse sugulust [[lendler]]iga.

Külatantsud on improvisatsioonilised. Neis vahelduvad üksik- ja paaristants. Paarid liiguvad mööda ringi nagu [[valss|valsis]], mis jõudis Norrasse 19. sajandil.

19. sajandi lõpus olid külatantsud välja suremas, kuid [[Noregs ungdomslag]], [[Landslaget for Spelemenn]] jt organisatsioonid hakkasid neid kultiveerima.

Vanatantsud (''gammeldans'') jõudsid Norrasse [[18. sajand]]i lõpust. Kõigepealt tuli [[valss]], siis ''[[hoppvals]]'', ''[[skotsk]]'', ''[[hamburger (tants)|hamburger]]'' ja lõpuks [[reinlender]]. 19. sajandi lõpus tulid [[polkamasurka]], [[masurka]] ja [[Pariisi polka]]. Pärast 1950. aastat tuli [[Läti polka]].

On ka laulumänge ja mitme paari ringtantse.

[[20. sajand]]i esimese poole rahvatantsuliikumises tekkisid [[Fääri saared|Fääri saarte]] eeskujul laulutantsud.

==== Ballett ====
[[Pilt:Nationaltheatret E.jpg|pisi|[[Norra Rahvusteater|Norra Rahvusteatri]] maja Oslos]]
20. sajandi esimesel poolel oli Norra balleti keskus [[Norra Rahvusteater]]. Tolle aja tähtsamad nimed on [[Gyda Christensen]] ja [[Lillebil Ibsen]].

Esimese kutselise balletiansambli lõid 1948 [[Gerd Kjølaas]] ja Briti päritolu [[Louise Browne]]. Pärast mitut nimevahetust sai trupist 1958 loodud [[Den Norske Opera]] osa. Balletitrupi kunstiliseks juhiks sai [[Harcourt Algernoff]] Austraaliast. Klassika kõrvale toodi repertuaari kaasaegset koreograafiat ([[George Balanchine]], [[Antony Tudor]], [[Birgit Cullberg]], [[Glen Tetley]]). Norra uute koreograafide seas olid [[Kjersti Alveberg]] ja [[Kari Blakstad]]. Trupi juhtide seas olid [[Sonja Arova]] ja [[Anne Borg]].

Aastatel 1990–2002 juhtis taanlane [[Dinna Bjørn]] truppi, mis pälvis rahvusvahelise tunnustuse. Talle järgnes ballettmeistrina [[Espen Giljane]]. Alates 1992. aastast kannab trupp nime [[Den Norske Nationalballet]].

==== Moderntants ====
[[Moderntants]]u harrastab Norras näiteks [[Nye Carte Blanche]] [[Bergen]]is. Sealsed koreograafid on [[Ingun Bjørnsgaard]] ja [[Ina Christel Johannessen]].

=== Filmikunst ===
{{vaata|Norra filmikunst}}

Norra kultuuris ei ole [[filmikunst]] kesksel kohal.

Esimeseks Norra [[mängufilm]]iks peetakse 5–6-minutilist draamafilmi &quot;[[Fiskerlivets farer]]&quot;, mis on kaduma läinud. Selle valmimisajaks peetakse 1907. aastat, kuigi esilinastuse aeg pole teada.

[[Tummfilm]]i ajastul tehti kokku umbes 45 lühemat või pikemat mängufilmi. Üle kolmandiku neist on kaduma läinud, sealhulgas peaaegu kõik enne 1920. aastat valminud filmid.

Esimene helifilm oli [[Tancred Ibsen]]i ja [[Einar Sissener]]i &quot;[[Den store barnedåpen]]&quot; (1931, [[Oskar Braaten]]i raamatu järgi).

1970. ja 1980. aastatel paranes filmikunsti riiklik toetamine.

Silmapaistev nukufilmirežissöör oli [[Ivo Caprino]].

Alates 1980. aastatest on Norras valminud rahvusvahelist tähelepanu äratanud filme. 2000. aastatel on toodetud 20 täispikka kinofilmi aastas. Aastal 2001 loodi [[Norsk Filmfond]].

Domineeriv filmitootmisettevõte on 1932. aastast [[Norsk Film A/S]].

1997. aastal asutati [[Lillehammer]]is Norra esimene filmikool.

[[Pilt:Urnes stave church 1.jpg|pisi|[[Urnesi püstpalkkirik]] kanti 1979. aastal [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse]]
=== UNESCO maailmapärandi nimistu ===
Norra kultuurimälestistest kuuluvad [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse [[Bryggen]]i hansalinnaosa [[Bergen]]is (1979), [[Urnesi püstpalkkirik]] (1979), [[Røros]]i kaevandusasula (1980), [[Alta kaljujoonised]] (1985) ja [[Struve geodeetiline kaar]] (10 riigi ühispärand; 2005).

[[Pilt:Oslo-karljohan.jpg|pisi|Üks [[Oslo]] peatänavaid rahvuspühal 17. mail – vaade Kuningalossi poolt]]
=== Rahvuspüha ===
Norralased tähistavad 17. mail [[Norra põhiseaduspäev]]a. Kantakse rahvarõivaid ja osaletakse (eriti lapsed) linnaparaadidel, mis leiavad aset üle kogu maa.

=== Keeled ===

[[Norra keel]]el on kaks ametlikku kirjakeelt: ''[[bokmål]]'' ja [[uusnorra keel]] (''nynorsk''). Varem, kui Norra oli ühinenud [[Taani]]ga, kasutati ka ''[[riksmål]]''{{'}}i. Tänapäeval kasutatakse nii [[meedia]]s kui ka [[kirjandus]]es rohkem ''[[bokmål]]''{{'}}i.
 
Norra põhjaosas räägivad vähemusrahvused [[Saami keel|saami]] ja [[kveeni keel|kveeni]] ([[soome keel|soome]]) keeli.

== Vaata ka ==
* [[Norra tuletornid]]
* [[Norra Ülemkohus]]
* [[Norra jalgpallikoondis]]
* [[2011. aasta terrorirünnakud Norras]]
* [[Norra 2014. aasta taliolümpiamängudel]]
* [[Norra politseiteenistus]]
* [[EMP ja Norra toetused]]
* [[Eestlased Norras]]
* [[Eesti-Norra suhted]]
* [[Norra seente punane nimestik]]
*[[Ristiusk Norras]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;SSB-geo&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.kartverket.no/Kunnskap/Fakta-om-Norge/Arealstatistikk/Arealstatistikk-Norge/|pealkiri=Arealstatistics for Norway 2019|väljaandja=Kartverket, mapping directory for Norway|aeg=2020|vaadatud=2020-03-11|language=no|arhiivimisaeg=2019-06-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190608034913/https://www.kartverket.no/Kunnskap/Fakta-om-Norge/Arealstatistikk/Arealstatistikk-Norge/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Leksikon&quot;&gt;[http://www.snl.no/Norge/beliggenhet Store Norske Leksikon]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Info-com.org&quot;&gt;[http://www.info-com.org/norway.htm Норвегия. Беларуско-норвежский информационный центр &quot;Informative Communication&quot;]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cia.gov&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/no.html#Geo |pealkiri=Norway. The World Factbook |vaadatud=2009-03-28 |arhiivimisaeg=2015-10-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151016014805/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/no.html#Geo |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;s1vxA&quot;&gt;EE 15. kd&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cr8BQ&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=New UN data shows progress in human development |url=http://hdr.undp.org/en/mediacentre/news/title,15493,en.html |vaadatud=2009-05-22 |arhiivimisaeg=2009-06-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090625124419/http://hdr.undp.org/en/mediacentre/news/title,15493,en.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Zbc5O&quot;&gt;[http://www.ssb.no/ Statistika Keskbüroo]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bhs40&quot;&gt;[http://www.snl.no/Norge Store Norske Leksikon]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cia&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151016014805/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/no.html cia.gov] vaadatud 8.05.11&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7NU5j&quot;&gt;[http://www.ssb.no/emner/09/ur_okonomi/ Utenriksøkonomi]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tGspd&quot;&gt;[http://www.ssb.no/english/yearbook/tab/tab-315.html The European Free Trade Association's1 trade, by area. 2012. USD million]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fqMD7&quot;&gt;[http://www.ssb.no/english/yearbook/tab/tab-320.html Imports to the Nordic countries. 2011. EUR million and per cent]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vEkxp&quot;&gt;[http://www.ssb.no/english/yearbook/tab/tab-312.html Imports and exports, by country and commodity group1. 2012. NOK million]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6xucX&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.ssb.no/fiskeri_havbruk_en/ |pealkiri=Statistics Norway – Fishing and fish farming |vaadatud=2009-04-22 |arhiivimisaeg=2009-05-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090522021006/http://www.ssb.no/fiskeri_havbruk_en/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HEKu0&quot;&gt;Kangilaski, J. Norra : maa, rahvas, kunst. Tallinn, Koolibri, 2000. Lk 155&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;O4YP2&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=The Norwegian Armed Forces |url=http://www.mil.no/languages/english/start/facts/article.jhtml?articleID=32061 |vaadatud=2010-09-13 |arhiivimisaeg=2009-04-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090412023336/http://www.mil.no/languages/english/start/facts/article.jhtml?articleID=32061 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DNA&quot;&gt;{{netiviide | url =http://hpgl.stanford.edu/publications/EJHG_2002_v10_521-529.pdf | pealkiri = Different genetic components in the Norwegian population revealed by the analysis of mtDNA and Y chromosome polymorphisms| autorid = Giuseppe Passarino, Gianpiero L. Cavalleri, Alice A. Lin, Luigi Luca Cavalli-Sforza, Anne-Lise Børresen-Dale ja Peter A. Underhill| failitüüp = pdf| täpsustus = | väljaanne = European Journal of Human Genetics 10-2002. Lk. 521–529| aeg = 2002| väljaandja = Nature Publishing Group | keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{vikisõnastikus}}
{{commonskat}}

* [https://www.visitnorway.com/ visitnorway.com]

{{NATOriigid}}
{{Euroopariigid}}

{{koord |type=country |region=NO}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Norra| ]]</text>
      <sha1>aypyd0175xn41kg0sgtttf7rnfe3b1x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Poola</title>
    <ns>0</ns>
    <id>931</id>
    <revision>
      <id>7142682</id>
      <parentid>7119747</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:45:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <origin>7142682</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22346" sha1="db8y1rll0r7wmqkv4j8gyz0ozon3az4" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}
{{keeletoimeta}}
{{Riik
|  riiginimi = Poola Vabariik
|  omastav = Poola
|  nimi1_keel = poola | nimi1 = Rzeczpospolita Polska
|  mis_lipp = 
|  mis_vapp = 
|  vapp = Herb Polski.svg
|  vapi_laius = 80px
|  asendikaart = Poland in European Union.svg
|  deviis = 
|  riigikeel = [[poola keel|poola]]
|  ametlik_keel = 
|  pealinn = [[Varssavi]]
|  riigipea_ametinimi = president 
|  riigipea_nimi = [[Karol Nawrocki]] 
|  valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
|  valitsusjuhi_nimi = [[Donald Tusk]] 
|  pindala = 312696
|  pindala_viide = &lt;ref name=&quot;zEoUE&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;fRgf7&quot; /&gt;
|  rahvaarv =
|  riigikord = parlamentaarne vabariik
|  iseseisvus = [[11. november]] [[1918]]
|  valuuta = [[Poola zlott]] (PLN)
|  ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]]
|  hümn = [[Mazurek Dąbrowskiego]]
|  usund = 
|  üladomeen = [[.pl]]
|  telefonikood = 48
|  SKT = 
|  SKT_elaniku_kohta = 
|  rok-i_kood = POL
|  märkused = 
}}

'''Poola''', ametlikult '''Poola Vabariik''' ([[poola keel]]es ''Rzeczpospolita Polska'') on riik [[Kesk-Euroopa]]s (teise liigituse järgi [[Ida-Euroopa]]s). Ulatub põhjas [[Läänemeri|Läänemereni]] ja lõunas [[Sudeedid|Sudeetide]] ja [[Karpaadid|Karpaatideni]]. Piirneb kirdes [[Leedu]] ja [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]iga, idas [[Valgevene]] ja [[Ukraina]]ga, lõunas [[Slovakkia]] ja [[Tšehhi]]ga ning läänes [[Saksamaa]]ga.&lt;ref name=&quot;Things&quot; /&gt; Piiri pikkus on 3014&amp;nbsp;km, rannajoone pikkus 524&amp;nbsp;km. Riigil on mitmekesine maastik ja ökosüsteemid ning [[parasvöötmeline kliima]]. Poola koosneb kuueteistkümnest [[Vojevoodkond|vojevoodkonnast]] ja on rahvaarvu (üle 38 miljoni elaniku) järgi [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] kuuendal ning pindala (312 696 km²) järgi viiendal kohal. Pealinn ja suurim linn on [[Varssavi]]; teised suured linnad on [[Kraków]], [[Wrocław]], [[Łódź]], [[Poznań]] ja [[Gdańsk]].&lt;ref name=&quot;Cities&quot; /&gt;

Inimasustus Poola aladel ulatub [[vanem paleoliitikum]]i, kusjuures pidev asustus on kestnud alates viimase jääaja lõpust. Varakeskajal sai piirkond koduks lääneslaavi hõimule [[polaanid]]ele, kelle järgi riik ka nime sai. Riikluse kujunemine toimus paralleelselt polaanide paganliku valitseja ristiusustamisega aastal 966. 1025. aastal loodi [[Poola kuningriik]] ning 1569. aastal sõlmis Poola pikaajalise liidu Leeduga, moodustades [[Rzeczpospolita]]. See oli tollal üks Euroopa suurvõime, millel oli valitav monarhia ja ainulaadselt liberaalne poliitiline süsteem. 1791. aastal võeti Poolas vastu Euroopa esimene kaasaegne põhiseadus.&lt;ref name=&quot;About&quot; /&gt;

Pärast [[Poola kuldajastu]] möödumist jagasid naaberriigid Poola 18. sajandi lõpus omavahel ära. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpus, 1918. aastal, saavutas Poola taas iseseisvuse ja loodi [[Teine Poola Vabariik]], mis tuli võitjana välja mitmest sõdadevahelise perioodi konfliktist. 1939. aasta septembris algas [[Teine maailmasõda]] kui [[Natsi-Saksamaa]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tungisid koos Poolale kallale. [[Külm sõda|Külma sõja]] ajal sunniti Poola [[Idablokk|Idablokki]], moodustades [[Poola Rahvavabariik|Poola Rahvavabariigi]] ning liitudes [[Varssavi pakt]]iga. 1980. aastal tekkinud ametiühing [[Solidaarsus (ametiühing)|Solidaarsus]] mängis olulist rolli [[Raudne eesriie|raudse eesriide]] langemisel, mille tulemusel kukutati kommunistlik valitsus ja 1989. aastal taastati demokraatia.

Poola on [[poolpresidentaalne vabariik]], mille parlament koosneb kahest kojast: [[Seim (Poola)|Seimist]] ja [[Poola Senat|Senatist]]. Riigis on 17 [[UNESCO maailmapärand]]i objekti, millest 15 on kultuuripärand. Poola on [[ÜRO]] asutajaliige ning kuulub [[Euroopa Nõukogu]]sse, [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i, [[OECD]]-sse, [[NATO]]sse ja [[Euroopa Liit]]u.&lt;ref name=&quot;Things&quot; /&gt;

[[Pilt:Poolakaart_cia3.png|pisi|Poola ja tema naabrid]]

==Loodus==
===Pinnamood=== 
Umbes 2/3 riigi põhja- ja keskosast moodustab [[Poola madalik]] (Niż Polski).&lt;ref name=&quot;t9l4Y&quot; /&gt; Põhjas asub Läänemere rannikuvöönd, lõuna- ja kaguosas paiknevad [[Małopolska kõrgustik|Małopolska]] ja [[Lublini kõrgustik]]ud, lõunapiiri ääres asuvad [[Karpaadid]] ja [[Sudeedid]]. 

Poola kõrgeim mäetipp [[Rysy]] (2499 m) asub Tatrates.

Karpaatide mäestikku kuuluvad [[Tatrad]], [[Beskiidid]] (nt Beskid Śląski, Beskid Żywiecki, Beskid Niski), [[Pieniny]] ja [[Bieszczady]] mäed. Sudeedide mäestikus asuvad Hiiglasemäed (Karkonosze), Lauamäed (Góry Stołowe), Öökullimäed (Góry Sowie) ja Izeera mäed (Góry Izerskie). Eelnimetatuist madalamad Püharistimäed (Góry Świętokrzyskie) on vanimaid mäestikke Poolas.&lt;ref name=&quot;wqjVz&quot; /&gt;

===Veestik=== 
Poolas on mitu suurt jõe- ja järvesüsteemi, mille hulgast kaks peamist on [[Wisła]] (ka Visla) ja [[Odra]] ([[saksa keel]]es Oder). Wisła on Poola pikim jõgi, mille kogupikkus on 1047 km.&lt;ref name=&quot;0gACz&quot; /&gt; Pikkuselt teine on Odra jõgi (854 km).&lt;ref name=&quot;Ljlyo&quot; /&gt; Kui arvestada ainult Poola piiresse jäävaid jõgesid, on [[Warta]] (808 km)&lt;ref name=&quot;mZWXm&quot; /&gt; Wisła järel pikkuselt teine jõgi, ent kui kaasata ka Odra, siis on Warta pikkuselt kolmas.

Poola suurim järv on [[Śniardwy järv]], mille pindala on 110 km². Järv asub Poola põhjaosas ja on osa [[Masuuria järvedelava|Masuuria järvepiirkonnast]].

===Taimed===
Metsad katavad 29,1% Poola pindalast. [[Okasmets]]ad moodustavad 52,6% ja [[lehtmets]]ad 47,4% kogu metsapindalast.&lt;ref name=&quot;kXWPh&quot; /&gt;

==Rahvastik==
Varasel keskajal olid praegused Poola alad [[Slaavlased|slaavi]] hõimudega asustatud. 98,7% rahvastikust on [[poolakad]]{{lisa viide}}. Vähemusrahvustest elavad Poolas [[sakslased]], [[kašuubid]], [[ukrainlased]], [[russiinid]], [[valgevenelased]], [[leedulased]] jt.

===Asulad===
{{vaata|Poola linnade loend}}
Poola suurimad linnad on [[Varssavi]], [[Kraków]], [[Łódź]], [[Wrocław]], [[Poznań]], [[Gdańsk]], [[Szczecin]], [[Bydgoszcz]], [[Lublin]] ja [[Katowice]].

===Religioon=== 
Valdavaks usuks on [[katoliiklus]]. Kommunistlikul perioodil oli kiriku roll vastupanuliikumises ning rahvuslike traditsioonide säilimisel väga suur. Roomakatoliiklaste hulka kuulub umbes 87% elanikkonnast (neist 75% on aktiivsed kirikuskäijad). Poolast pärines ka hiljutine [[paavst]] [[Johannes Paulus II]], kodanikunimega Karol Wojtyła.

Suurimad katoliiklike [[palverännak]]ute keskused on [[Częstochowa]] (tähtsuselt teine palverännupaik Euroopas) ja [[Kalwaria Zebrzydowska]]. Częstochowa kloostris asub ajalooline imettegev ikoon [[Częstochowa Must Madonna]]. Kloostrit külastab aastas umbes 4 miljonit inimest.

Roomakatoliiklus jõudis Poola juba [[10. sajand]]il, kui Poola riigi rajaja, [[Piastide dünastia]] vürst [[Mieszko I]] end [[966]]. aastal ristida lasi. Toonases Poola keskuses [[Gniezno]]s on maetud ka Poola kaitsepühak [[Püha Adalbert]], kes sai surma ristiretkel [[Preisimaa]]le.

Katoliikluse kõrval leidub Poolas ka teisi usundeid. Nii jõudis islam Poola keskaja ning uusaja vahetusel tatarlastega, samuti on tugevad traditsioonid Poola juudi kogukonnal. Ida-Poolas on palju õigeusklikke.

==Ajalugu==
{{vaata|Poola ajalugu}}
[[Pilt:Rzeczpospolita.png|pisi|upright=1.5|Poola 16.–17. sajandil]]

[[Polaanid]]e hõim, [[vürst]] [[Mieszko I]] juhtimisel ühendas 10. sajandil [[lääneslaavlased|lääneslaavi]] ([[lehhiitid]], [[kujaavlased]], [[Sileesia]], [[vislaanid]] jt.) hõimud oma võimu alla, Mieszko I liidendas esimest korda enamiku nüüdse Poola alast, rajades [[Poola Kuningriik|Poola kuningriigi]], mida juhtis [[Piastide dünastia]]. [[1138]]. aastal [[Bolesław III]] surma järel jagas ta [[testament|testamendiga]] riigi oma viie poja vahel. Järgnenud perioodil süvenes killustatus veelgi ja [[13. sajand]]i keskel oli Poolas juba ligi 20 vürstiriiki.

[[Rooma paavst]]i üleskutsel alustasid Euroopa kristlikud valitsejad ja [[Saksa ordu]] [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdu]], mille käigus vallutati Poola ja [[Läänemeri|Läänemere]] vahel asunud lääne-slaavlastest [[vendid]] ja balti hõimud [[preislased]], [[Preisimaa]]l. Vallutatud territooriumil moodustas Saksa ordu saksa orduriigi, kuid jätkas laienemispüüdlusi Poola ning paganliku [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] suunal, mis viisid korduvate sõdadeni Poola ja Leeduga. Saksa ordu laienemispüüded peatas alles suur kaotus [[Grünwaldi lahing]]us 1410. aastal.

Tegevus ühiste vaenlaste, Saksa ordu ja [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] vastu, lähendasid Poolat ning Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriiki ning [[1386]]. aastal abiellus [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Lajos I]] üks naispärijatest [[Jadwiga]] [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] [[Leedu suurvürst|suurvürst]]i [[Jogaila]]ga, kelle kroonimine ka Poola kuningaks [[Wladyslaw II]]-na ja loodud [[Krevo unioon]] muutis Poola ja Leedu valitseja [[personaalunioon]]i alusel ühise valitsejaga, kuid iseseisvate riikide liiduks. [[1569]]. aastal [[Lublini unioon]]iga tekkis aga aastatel 1569–[[1795]] eksisteerinud föderatiivne [[riik]] – [[Rzeczpospolita]], mis koosnes [[Poola Kuningriik|Poola kuningriigist]] ning [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigist]].

18. sajandil Euroopa suurriikideks arenenud [[Venemaa keisririik]] ja [[Preisi kuningriik]] mõjutasid järgnevalt Poola riigi saatust. [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] algatusel toimus [[1772]]. aastal [[esimene Poola jagamine]] Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja [[Habsburgid]]e juhitud [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] vahel (vt [[Poola jagamised]]).

Kuningas [[Stanisław August Poniatowski]] katse vähendada sõltuvust [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigist]], tugevdada keskvõimu ja piirata šlahta [[privileeg]]e lõppes Venemaa keisririigi [[interventsioon]]iga 1792. aastal ning [[Teine Poola jagamine|Poola teise jagamisega]] [[1793]]. aastal Venemaa keisririigi ja Preisi kuningriigi vahel. [[Tadeusz Kościuszko]] juhitud [[Kościuszko ülestõus|ülestõusu]] mahasurumisele järgnes 1795. aastal [[kolmas Poola jagamine]] Venemaa keisririigi, Austria ertshertsogiriigi juhitud [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] ja Preisi kuningriigi vahel; see tegi Poola [[iseseisvus|sõltumatusele]] lõpu 12 aastaks, kuni [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] moodustamiseni [[Napoleon I]] poolt.

[[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] järel 1815. aastal toimunud [[Viini kongress]]i tulemusel sai [[Venemaa keisririik]] enamiku [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigist]] ([[Kongressi-Poola]]) ja [[Preisi kuningriik]] sai osa Varssavi hertsogkonnast ([[Poseni suurhertsogkond]]) ja [[Danzigi vabalinn]]a.

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tulemusel Poola [[II Rzeczpospolita|taastas oma iseseisvuse]], [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Poola Teises maailmasõjas|Poola okupeeriti]] [[Kolmas riik|Saksa]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] vägede poolt. Sõja lõpus hõivasid Nõukogude väed Poola, seal kehtestati prokommunistlik võim ja moodustati [[Poola Rahvavabariik]].

==Poola parlamentaarsed traditsioonid==
Poola parlamentaarne süsteem on arenenud enam-vähem samamoodi nagu teistes Euroopa riikides. Linnahärrad, suurmaaomanikud ja aadelkond püüdsid suurendada oma võimupositsiooni enda õiguste ja privileegide suurendamisega, samal ajal aga nõrgestati kuninga positsiooni. [[15. sajand]]il said omavalitsused üha rohkem jõudu ja võimu, tähtsaid otsuseid võtsid vastu kohalikud aadlikud.

[[Pilt:Konstytucja 3 Maja.jpg|pisi|3. mai konstitutsioon, [[Jan Matejko]]]]	
Sajandi lõpupoole asutati Poola kahekojaline parlament – alamkoja moodustasid kohaliku aadelkonna kogu ja kuninglik kogu, kirikutegelased moodustasid senati. Iga kahe aasta järel kogunes [[Seim (Poola)|seim]] Varssavis. 
	
Pärast seda, kui [[Jagelloonide dünastia]] välja suri, valiti pea kaks sajandit kuningat aadlike hulgast. Sel ajal oli üldiselt domineeriv riigivalitsemisviis [[absoluutne monarhia]]. Selle taustal oli Poola tegelikult üsnagi demokraatlik ning see mõjutas positiivselt poliitilist ja sotsiaalset olukorda riigis. See oli vaba ja tolerantne aeg, mis kestis kuni suurte sõdadeni 17. ja 18. sajandil. 
	
Mis puutub parlamentaarsesse süsteemi, siis oli Poola viimase kuninga, [[Stanisław August Poniatowski]], aeg õnnelik – ta oli kõrgelt haritud valitseja ja [[Valgustusajastu|valgustatuse]] suur imetleja. Kui riik viis läbi poliitilisi, majanduslikke ja sõjalisi reforme, tegi ta kõik, et säästa rahvast. Seim tegi Poniatowskiga meelsasti koostööd ja [[1791]]. aasta mais võeti vastu Poola põhiseadus. See oli maailmas teine – USA järel. See toonitas kodanike kohustusi ja õigusi ning valitsuse vastutust. 
	
Esimese maailmasõja lõpp oli ühtlasi Poola Teise Vabariigi algus – Poola sai oma iseseisvuse tagasi 1918. aasta novembris. Peamised riigiorganid taastati kiiresti ja loodi uus sektsioon põhiseaduse osana – Väike Konstitutsioon – juriidilised sätted. 
	
Viimase paarikümne aastaga on Poola naasnud Euroopa [[parlamentaarne demokraatia|parlamentaarse demokraatia]] traditsioonide juurde: proportsionaalne esindatus seimis, vabad valimised ning uus, parandustega põhiseadus.

==Kultuur==
[[Pilt:Teatr Miejski im. Juliusza Słowackiego; A-36; PL-MA, Kraków, pl. św. Ducha 1.jpg|pisi|Teater &quot;[[Juliusz Słowacki]]&quot;, Kraków]]

18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses emigreerus palju andekaid inimesi Poolast Lääne-Euroopasse. Nende seas olid helilooja [[Frédéric Chopin]] ning luuletajad [[Adam Mickiewicz]] ja [[Juliusz Słowacki]].

Poola teadlased [[Mikołaj Kopernik]] ja [[Maria Salomea Skłodowska-Curie]] on andnud suure panuse maailma teadusse.

Poola filmikunstist on Eestis kõige rohkem tuntud [[Andrzej Wajda]] filmid, eeskätt &quot;[[Tuhk ja teemant (film)|Tuhk ja teemant]]&quot; ([[1958]], peaosas [[Zbigniew Cybulski]]) ja &quot;[[Katõn (film)|Katõn]]&quot; ([[2007]]). Aastal 1999 pälvis Andrzej Wajda 50-aastase filmitöö eest elutöö-[[Oscar]]i (''Academy Honorary Award'').

==Haridus==
Aastal 1364 asutas kuningas [[Kazimierz III]] [[Krakówi ülikool]]i, mis on Kesk-Euroopa ülikoolide seas vanuselt teine. [[Mikołaj Kopernik]] oli Krakówi ülikooli esimesi kuulsaid lõpetajaid.

==Riik==
===Riigikord===
Poola on [[parlamentaarne vabariik]]. Parlament on Rahvuskogu (''Zgromadzenie Narodowe''), mis koosneb 460-kohalisest seimist (''sejm'') ja 100-kohalisest senatist.

===Haldusjaotus===
{{vaata|Poola haldusjaotus}}
Poola jaguneb 16 [[vojevoodkond|vojevoodkonnaks]].

===Valimised===
====Parlamendivalimised====
*[[1989. aasta Poola parlamendivalimised]]
*[[1991. aasta Poola parlamendivalimised]]
*[[1993. aasta Poola parlamendivalimised]]
*[[1997. aasta Poola parlamendivalimised]]
*[[2001. aasta Poola parlamendivalimised]]
*[[2005. aasta Poola parlamendivalimised]]
*[[2007. aasta Poola parlamendivalimised]]

====Presidendivalimised====
*[[1990. aasta Poola presidendivalimised]]
*[[1995. aasta Poola presidendivalimised]]
*[[2000. aasta Poola presidendivalimised]]
*[[2005. aasta Poola presidendivalimised]]
{{vaata|Poola presidentide loend}}

===Valitsused===
*[[Tadeusz Mazowiecki valitsus]]
*[[Jan Krzysztof Bielecki valitsus]]
*[[Jan Olszewski valitsus]]
*[[Hanna Suchocka valitsus]]
*[[Waldemar Pawlaki valitsus]]
*[[Józef Oleksy valitsus]]
*[[Włodzimierz Cimoszewiczi valitsus]]
*[[Jerzy Buzeki valitsus]]
*[[Leszek Milleri valitsus]]
*[[Marek Belka valitsus]]
*[[Kazimierz Marcinkiewiczi valitsus]]
*[[Jarosław Kaczyński valitsus]]
*[[Donald Tuski esimene valitsus]]
*[[Donald Tuski teine valitsus]]
*[[Ewa Kopaczi valitsus]]

== Majandus ==
[[pilt:19 WE-SKM Warszawa (14).JPG|pisi|[[Nowy Sącz]]is toodetud rong [[Newag]] 19 WE Varssavi liinidel]]

[[1990. aastad|1990. aastatel]] oli Poola majanduskasv väga kiire. Pärast [[sotsialism]]i lagunemist tehti suured reformid.

Peamised majandusharud on [[auto]]tööstus, [[keemia]]tööstus ja [[turism]]. Toodetakse [[elektroonika]]t, [[riided|riideid]], autosid (luksusauto &quot;[[Leopard (auto)|Leopard]]&quot;), [[buss]]e ([[Jelcz]], [[Autosan]], [[Solaris Bus &amp; Coach|Solaris]], [[Solbus]]), [[kopter]]eid ([[PZL Świdnik]]), [[lennuk]]eid, [[laev]]u, [[militaartehnika]]t ([[tank]]e), [[kodutehnika]]t, [[ravim]]eid (Polpharma, Polfa jt), [[toiduaine]]id jm.

=== Turism ===
Poola peamised turismiobjektid on Varssavi, Kraków, [[Wrocław]], [[Poznań]] ja Gniezno, Gdańsk ja [[Gdynia]], [[Szczecin]], [[Świnoujście]], [[Kołobrzeg]], [[Toruń]], [[Malbork]], [[Lublin]], [[Zamość]], [[Zakopane]], Częstochowa ja [[Łódź]] samuti [[Cittàslow]] ja [[Tatrad]], [[Lääne-Beskiidid]], [[Ida-Beskiidid]], [[Sudeedid]] ja [[Masuuria kõrgustik]].

==Vaatamisväärsusi==
&lt;gallery&gt;
7 Warszawa 345.jpg|Varssavi
Wilanów Palace.jpg|Varssavi
Warsaw 07-13 img04 Palace Square.jpg|Varssavi
Warsaw 07-13 img24 Old town.jpg|Varssavi
Krakow - Cloth Hall from Basilica - 1.jpg|[[Kraków]]
Wawel_castle.jpg|[[Kraków]]
2015 Kraków, Zamek Królewski na Wawelu 31.jpg|[[Kraków]]
Jagiellonian University Collegium Novum, 1882 designed by Feliks Księżarski, 24 Gołębia street, Old Town, Krakow, Poland.jpg|[[Kraków]]
AuschwitzBirkenau 21.jpg|[[Auschwitz]]
Catedral de Gniezno, Polonia, 2012-04-06, DD 05.JPG|Gniezno
Bazylika mariacka gdansk ubt.jpeg|Gdańsk
Danzig Krantor Lange Brücke-20070402-RM-100451.jpg|Gdańsk
5 Lublin 04.jpg|[[Lublin]]
Lublin Castle 5 Lublin 28.jpg|[[Lublin]]
POL Myslenice 01.jpg|[[Myślenice]]
Bielsko-Biała Town Hall.jpg|[[Bielsko-Biała]]
Muzeum Slaskie w Katowicach.jpg|[[Katowice]]
Katowice-Spodek (4).jpg|[[Katowice]]
WK14 Katowice nocą (cropped).JPG|[[Katowice]]
POL Jurata 018.jpg|[[Jurata]]
Image:Wrocław - Rynek 2015-12-25 12-44-18.JPG|[[Wrocław]]
Image:Ratusz wroclaw.JPG|[[Wrocław]]
Iglesia colegial de Poznan, Poznan, Polonia, 2014-09-18, DD 14.jpg|[[Poznań]]
Szczecin Philharmonic Hall 3304 (cropped).jpg|[[Szczecin]]
Szczecin Rynek Sienny dron (1).jpg|[[Szczecin]]
11-07-31-Świnoujście-by-RalfR-162.jpg|[[Świnoujście]]
7-11 Grodzka Street in Bydgoszcz 01.jpg|Bydgoszcz
Ksiaz - zamek 01.jpg|[[Książ]]
Jasna Góra 20050919.JPG|Częstochowa
Toruń - Old Town by night 01.jpg|[[Toruń]]
20130421 Kielce Palac Biskupow Krakowskich 3127.jpg|[[Kielce]]
Zamość. Ratusz..jpg|[[Zamość]]
Zamek, skrzydło zachodnie..jpg|[[Olsztyn]]
Rzeszów zamek 2004b.jpg|[[Rzeszów]]
Panorama of Malbork Castle, part 4.jpg|[[Malbork]]
Frauenburg02.jpg|[[Frombork]]
POL Mikolajki 13.jpg|[[Mikołajki]]
Tatry Panorama01xxx.jpg|[[Tatrad]]
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
*[[Poola linnuste loend]]
*[[Poola romaani arhitektuur]]
*[[Poola gooti arhitektuur]]
*[[Armia Krajowa]]
*[[Poola lennufirmade loend]]
*[[Poola meedia]]
*[[Poola kunstnike loend]]
*[[Poola skulptorite loend]]
*[[Poola jalgpallikoondis]]
*[[Rassism Poolas]]
*[[Poola 2014. aasta taliolümpiamängudel]]
*[[Poola muusika]]
*[[Poola Teaduste Akadeemia]]
*[[Eesti-Poola suhted]]
*[[Poola põllumajandus]]
*[[Poola merevägi]]
*[[Poola kohtunike pensioniea küsimus]]
*[[Polska Walcząca]]
*[[Poola põhimaanteed]]
*[[Poola välisministeerium]]
*[[Poola seente punane nimestik]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Cities&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Poland Cities by Population 2025 |väljaanne=World Population Review |url=https://worldpopulationreview.com/cities/poland |vaadatud=2025-09-19}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;About&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=About the Constitution of 3 May |väljaanne=Polish Presidency Council of EU |url=https://polish-presidency.consilium.europa.eu/en/news/about-the-constitution-of-3-may/ |vaadatud=2025-09-19}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Things&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=10 things you should know about Poland |väljaanne=Study in Poland |url=https://study.gov.pl/10-things-you-should-know-about-poland |vaadatud=2025-09-19}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zEoUE&quot;&gt;[https://stat.gov.pl/obszary-tematyczne/ludnosc/ludnosc/powierzchnia-i-ludnosc-w-przekroju-terytorialnym-w-2018-roku,7,15.html Główny Urząd Statystyczny, dane za rok 2018, stan na 01.01.2018.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fRgf7&quot;&gt;[https://m.bankier.pl/wiadomosc/Powierzchnia-Polski-wzrosla-o-1643-ha-7603883.html Bankier.pl, Powierzchnia Polski wzrosła o 1643 ha]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t9l4Y&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=admin |pealkiri=Niziny w Polsce – Notatki geografia |url=https://geografia.gozych.edu.pl/niziny-w-polsce/ |vaadatud=2025-03-12 |keel=pl-PL}}{{Kõdulink|aeg=august 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wqjVz&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Riiklik Geoloogiainstituut |url=https://geoportal.pgi.gov.pl/zrozumiec_ziemie/wycieczki/swietokrzyskie_1/teoria |väljaanne=geoportal.pgi.gov.pl}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0gACz&quot;&gt;{{netiviide | URL = https://www.britannica.com/place/Vistula-River | Pealkiri = Vistula River | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Encyclopædia Britannica Online | Aeg = | Koht = | Väljaandja = Encyclopædia Britannica| online = 04.05.2025 | Keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ljlyo&quot;&gt;{{netiviide | URL = https://www.britannica.com/place/Oder-River | Pealkiri = Oder River | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Encyclopædia Britannica Online | Aeg = | Koht = | Väljaandja = Encyclopædia Britannica| online = 04.05.2025 | Keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mZWXm&quot;&gt;{{netiviide | URL = https://www.britannica.com/place/Warta-River | Pealkiri = Warta River | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Encyclopædia Britannica Online | Aeg = | Koht = | Väljaandja = Encyclopædia Britannica| online = 04.05.2025 | Keel = inglise}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kXWPh&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://ypef.eu/forest_pl_est |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-07-07 |arhiivimisaeg=2015-07-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150707164637/http://ypef.eu/forest_pl_est |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
* Olev Remsu, &quot;Bussiga Poolas&quot;, Go Group 2010
* Olev Remsu, &quot;Bussiga Poolas&quot; II, Juudi-Poola, Go Group, 2011

== Välislingid ==
{{vikisõnaraamatus}}
{{vikitsitaadid}}
* [http://gov.pl gov.pl]
* [http://poland.pl poland.pl]
* [http://mapa.polski.internetart.pl/ Poola kaart]

{{ELriigid}}
{{NATOriigid}}
{{Euroopariigid}}

{{koord |type=country |region=PL}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]]
[[Kategooria:Poola| ]]</text>
      <sha1>db8y1rll0r7wmqkv4j8gyz0ozon3az4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paul-Eerik Rummo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>948</id>
    <revision>
      <id>7142698</id>
      <parentid>7100082</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T20:27:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142698</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16341" sha1="qododskhdphip2vfoxak3rlaivsemmx" xml:space="preserve">
[[Pilt:RE Paul-Eerik Rummo.jpg|pisi|Paul-Eerik Rummo (2011)]]
[[Pilt:Rummo, Paul-Eerik.IMG_4500.JPG|pisi|Paul-Eerik Rummo esinemas kirjandusfestivalil HeadRead 29. mail 2011]]
'''Paul-Eerik Rummo''' (sündinud [[19. jaanuar]]il [[1942]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[kirjanik]] ja [[poliitik]].

== Elulugu ==
Paul-Eerik Rummo on kirjanik [[Paul Rummo]] poeg. Ta õppis [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkoolis]] ja lõpetas [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i [[1965]]. aastal eesti filoloogina.

Seejärel töötas Rummo [[Teater Vanemuine|Vanemuise teatri]] dramaturgina, olles selleks ajaks juba kahe luulekogu autor ja [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige. Aastatel 1966–1976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas. 1977. aastal asus ta tööle kirjandusala juhatajana [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatrisse]]. Ühiskondlike olude liberaliseerumise järel pöördus Rummo 1988. aastal poliitikasse, olles [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|Eesti Liberaalidemokraatliku Partei]] asutajaliige ja esimees.&lt;ref&gt;[https://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/paul--eerik-rummo.html 60-ndad eesti kirjanduses.] 60ndadeestikirjanduses.weebly.com&lt;/ref&gt;

==Poliitiline tegevus==
Aastal [[1980]] kirjutas Paul-Eerik Rummo alla [[40 kiri|40 kirjale]].&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/88956907/paul-eerik-rummo-40-kiri-oli-julge-samm-ent-piinlik-on-moelda-toonase-arevuse-ule Paul-Eerik Rummo: 40 kiri oli julge samm, ent piinlik on mõelda toonase ärevuse üle.] epl.delfi.ee, 21. veebruar 2020.&lt;/ref&gt;

Ta on olnud [[Loomeliitude kultuurinõukogu]] liige 1987–1990/1991, Riigikantselei kultuurikonsultant 1989–1992, [[Eesti Kongress]]i liige 1990–1992 ja tema juhtorgani [[Eesti Komitee]] liige 1990–1992&lt;ref name=&quot;rummo&quot; /&gt;, kultuuri- ja haridusminister 1992–1994, Tallinna linnavolikogu liige 1996–1999 ([[1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|KOV valimistel]] 1133 häält) ja 1999–2000 (237 häält).&lt;ref name=&quot;paul&quot; /&gt;

[[Riigikogu]] liikmeks oli ta aastatel 1992–1995 (valimistel 5290 häält), 1995–1999 (4592 häält), 1999–2003 (1235 häält) ja 2007–2011 (916 häält)&lt;ref name=&quot;paul&quot; /&gt; (Riigikogu VII–XI koosseisus). Ta kuulus 1989–1994 Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse ja ELDR liitumisel Reformierakonnaga sai temast 1994. aastal selle partei asutajaliige ja volikogu esimees.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/1977915/reformierakonna-fraktsiooni-uus-esimees-on-paul-eerik-rummo Reformierakonna fraktsiooni uus esimees on Paul-Eerik Rummo.] postimees.ee, 7. november 2002.&lt;/ref&gt;
 
[[1992]]. aasta septembrist 1994. aasta juunini oli ta [[Eesti kultuuri- ja haridusminister]]. [[2003]]. aasta aprillist kuni [[5. aprill]]ini [[2007]] oli ta [[Eesti rahvastikuminister]]. Formaalselt oli ta [[Andrus Ansipi esimene valitsus|Andrus Ansipi valitsuses]] [[portfellita minister]], rahvastikuministriks kutsuti teda mitteametlikult&lt;ref&gt;&quot;[[Kes? Mis? Kus?]]&quot; [[2006]], lk. 59&lt;/ref&gt;.

Rummo kandideeris [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] Reformierakonna nimekirjas ja sai 219 häält.&lt;ref name=&quot;paul&quot;&gt;[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Paul-Eerik%20Rummo Paul-Eerik Rummo.] Valimiste arhiiv.&lt;/ref&gt;

16. aprillist 2007 oli Rummo Riigikogu Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist [[Soome-ugri toetusrühm]]a esimees.&lt;ref&gt;[https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-soome-ugri-toetusruhma-esimees-taunib-kremli-tegevust/ Riigikogu Soome-ugri toetusrühma esimees taunib Kremli tegevust.] riigikogu.ee, 10. juuli 2007.&lt;/ref&gt;

Rummo sai [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] 833 häält, kuid valituks ei osutunud. Pärast [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|Andrus Ansipi kolmandas valitsuses]] sotsiaalministriks [[Hanno Pevkur]]i asendusliikme [[Einar Vallbaum]]i tagasiastumist Riigikogu liikme kohalt sai Riigikogu juhatuse otsusega Paul-Eerik Rummo asendusliikmena [[XII Riigikogu]] liikmeks alates [[7. aprill]]ist [[2011]]. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kogus ta 642 häält ja valituks ei osutunud.&lt;ref name=&quot;paul&quot; /&gt;

Paul-Eerik Rummo on olnud [[Eesti Rahvusringhääling]]u Nõukogu esimees (1996–2000)&lt;ref&gt;[https://info.err.ee/981733/eesti-rahvusringhaalingu-noukogu-eelmised-koosseisud Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu eelmised koosseisud.] info.err.ee, 16. veebruar 2024.&lt;/ref&gt; ja [[Integratsiooni Sihtasutus|Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus]]e nõukogu esimees&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/1511283/reps-tahab-integratsiooni-sihtasutust-oma-alluvusse Reps tahab integratsiooni sihtasutust oma alluvusse.] postimees.ee, 22. november 2005.&lt;/ref&gt;.

== Looming ==
[[Pilt:Paul-Eerik Rummo.jpg|pisi|Paul-Eerik Rummo (2006)]]
Paul-Eerik Rummo on luuletaja, kelle looming kuulub eesti uuemasse klassikasse. &quot;Paul Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset,&quot; on kirjutanud kirjandusteadlane [[Rein Veidemann]].&lt;ref&gt;Rein Veidemann &quot;Erakorraline luuletaja, korraline poliitik&quot; Postimees, 19. jaanuar 2012, lk 15&lt;/ref&gt;

Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, sealhulgas mängufilmi &quot;[[Viimne reliikvia]]&quot; laulutekstid ja dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. Tema esimesed trükikatsetused ilmusid 1954. aasta novembris ajalehes [[Säde (ajaleht)|Säde]] ja ajakirjas [[Pioneer (ajakiri)|Pioneer]].

Paul-Eerik Rummo poeetiline näidend &quot;Tuhkatriinumäng&quot; (1967, peetakse üheks eesti parimaks näidendiks) võtab teatraalses vormis kokku autori põlvkonna elu- ja tõeotsingute ängistuse, vürtsitades seda absurdihuumori ja iroonilise optimismiga. 1969. aastal esietendus näidend Vanemuise teatris (lavastaja [[Evald Hermaküla]]) ning sellest sai üks teatriuuenduse murrangulavastusi.&lt;ref&gt;[https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/tuhkatriinumang-mudi/ Tuhkatriinumäng.] Eesti Teatri Agentuur.&lt;/ref&gt;

Rummo lastelooming jaguneb kahte perioodi. Ta debüteeris lastekirjanduses 1970. aastail, kui ilmusid omas ajas novaatorlik luuleraamat &quot;Lugemik – lugemiki&quot; (1974) ning muinasjututravestiad &quot;Kokku kolm juttu&quot; (1975). Värsket loomingut avaldas ta uuel aastatuhandel, kui lisaks luule- ja proosaraamatutele nägi trüki- ja rambivalgust ka näidend &quot;Aknalaua Juss ja sõbrad&quot; (2008).&lt;ref&gt;[https://elk.ee/lastekirjandus/kirjanikud/paul-eerik-rummo/ Paul-Eerik Rummo.] elk.ee.&lt;/ref&gt;

===Teosed===
*&quot;Ankruhiivaja&quot; (1962)
*&quot;Tule ikka mu rõõmude juurde&quot; (1964)
*&quot;Lumevalgus...lumepimedus&quot; (1966; [[Loomingu Raamatukogu]] sarjas ilmunud kaksikkogu teise poole autor oli [[Enn Vetemaa]])
*&quot;Luulet 1960–1967&quot; (valikkogu, 1968)
*&quot;Tuhkatriinumäng&quot; (näidend, 1969)
*&quot;Saatja aadress&quot; (1972, levis [[Omakirjastuslik tegevus Eestis|omakirjastuslikult]])
*&quot;Lugemik-lugemiki&quot; (lasteraamat, 1974)
*&quot;Kokku kolm juttu&quot; (lasteraamat, 1974)
*&quot;Kass! Kass! Kass!&quot; (näidend, 1981)
*&quot;Saatja aadress ja teised luuletused 1968–1972&quot; (1989)
*&quot;Ajapinde ajab&quot; (1985)
*&quot;Oo et sädemeid kiljuks mu hing&quot; (valikkogu, 1985)
*&quot;Kõrgemad kõrvad&quot; (1985)
*&quot;Luuletused&quot; (1999)
*&quot;Kohvikumuusikat&quot; (2001)
*&quot;Vannituba&quot; (2004)
*&quot;Kogutud luule&quot; (2005)

=== Tõlked ===
*&quot;[[Antillide luulet]]&quot; (1966, koos teiste tõlkijatega)
*&quot;Surmad ja sisenemised&quot; (Dylan Thomas, 1972)
*&quot;[[Charlotte koob võrku]]&quot; ([[Elwyn Brooks White]], 1979) 
*&quot;Luuletusi ja poeeme&quot; ([[Aleksandr Puškin]], 1977) 
*&quot;Näidendid ja lühiproosa&quot; ([[Aleksandr Vampilov]], 1978) 
*&quot;[[Omadega puntras]]&quot; ([[Ronald David Laing]], 1978)
*&quot;Aastad&quot; ([[Tuomas Anhava]], 1981) 
*värsside tõlge [[Lennart Meri]] raamatus &quot;[[Hõbevalgem]]&quot; (1984)
*&quot;Ajalaevad&quot; ([[Stephen Baxter]], 1997)
*&quot;[[Ahermaa]] ja teisi luuletusi&quot; ([[Thomas Stearns Eliot]], 1999)
*&quot;Puškin armastusest&quot; (Aleksandr Puškin, 2001) 
*&quot;Valitud luuletused&quot; (Aleksandr Puškin, 2003)
*&quot;[[Ulysses]]&quot; (James Joyce, 2024)

=== Näidendid ===
*&quot;Kaksteist aastat hiljem&quot; (1968)
*&quot;Kotkas-Prometheus&quot; (1968)
*&quot;Tuhkatriinumäng&quot; (1968)
*&quot;Kass! Kass! Kass!&quot; 	(1979)
*&quot;Valguse põik&quot; (1992)
*&quot;Körged, körged Köpu mäged&quot; (1999)
*&quot;oc1.doc ehk Lillede keel&quot; (2001)
*&quot;Tipus&quot; (2001) 
*&quot;Aknalaua Juss ja sõbrad&quot; (2002)			
*&quot;Taevast sajab kõikseaeg kive&quot; (2016)
*&quot;L-hunt&quot; (2021)
*&quot;Kõrgemad kõrvad&quot; 	 		
Dramatiseeringud:
*&quot;Ramilda Rimalda&quot; (1977)
*&quot;Rakvere romanss&quot; (1982)
*Valtoniana (kompositsioon)&lt;ref name=&quot;rummo&quot;&gt;[https://teater.ee/autorioigused/autorid/paul-eerik-rummo/ Paul-Eesrik Rummo.] EEsti Teatri Agentuur.&lt;/ref&gt; 		 	

=== Näidendite tõlked ===
* &quot;Amhersti kaunitar&quot; ([[William Luce]]) (1985)
* &quot;Biedermann ja tulesüütajad&quot; ([[Max Frisch]])		
* &quot;Bingo: stseenid rahast ja surmast&quot; ([[Edward Bond]]) 			
* &quot;Brand&quot; ([[Henrik Ibsen]]) (2014)
* &quot;Hüvastijätt juunis&quot; ([[Aleksandr Vampilov]]) 			
* &quot;Inimese el&quot; [[(Leonid Andrejev]])		
* &quot;Kajakas 2&quot; ([[Anton Tšehhov]]) (1978)
* &quot;Kolmest kuueni&quot; ([[Aleksandr Tšhaidze]]) (1984)
* &quot;Lauluke armastusest ja nukrusest&quot; (Leonid Žuhhovski)
* &quot;Lõvi talvel&quot; ([[James Goldman]]) (1983)
* &quot;Me pommitasime New Havenit&quot; ([[Joseph Heller]]) 	 		
* &quot;Naised&quot; ([[Clare Boothe]]) (1985)
* &quot;Norman vallutaja&quot; ([[Alan Ayckbourn]]) (1984)
* &quot;Näete, kes tuli?&quot; (Vladimir Arro) 			
* &quot;[[Oliver ja Jennifer]]&quot; ([[Erich Segal]]) (1972)
* &quot;[[Peer Gynt]]&quot; (Henrik Ibsen) (2017)
* &quot;Piimmetsa vilus&quot; ([[Dylan Marlais Thomas]]) (1970)
* &quot;Seersant Musgrave'i tants&quot; ([[John Arden]]) (1974)
* &quot;Sein&quot; ([[Ion Drutse]]) 		
* &quot;Ärge tulistage valgeid luiki&quot; ([[Boriss Vassiljev]]) (1976)&lt;ref name=&quot;rummo&quot; /&gt;
   
== Tunnustus ==
*[[1966]] – [[Juhan Liivi luuleauhind]] (&quot;Ikka Liivist mõteldes&quot;)&lt;ref&gt;[https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/25/1966-paul-eerik-rummo-ikka-liivist-moteldes/ 1966 — Paul-Eerik Rummo “Ikka Liivist mõteldes.] juhanliiviluuleauhind.wordpress.com.&lt;/ref&gt;
*[[1986]] – [[Eesti NSV teeneline kirjanik]]
*1986 – [[J. Smuuli nimeline kirjanduspreemia]] (&quot;Оo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet&quot;)
*1990 – [[Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia]] (&quot;Saatja aadress&quot;)
*1999 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde: T. S. Elioti &quot;Luuletused&quot;)
*[[2001]] – [[Riigivapi IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|997}}&lt;/ref&gt;
*2001 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse]] äramärgitud töö (&quot;Tipus&quot;)
*[[2005]] – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia]] (&quot;Kogutud luule&quot;)
*[[2006]] – [[Valgetähe II klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|4831}}&lt;/ref&gt;
*[[2007]] – [[Põhjatähe orden]] (Rootsi)
*2015 – [[Aleksander Kurtna nimeline auhind]] (koos [[Sigrid Toomingas|Sigrid Toomingaga]])
*2016 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] („Taevast sajab kõikseaeg kive“)
*[[2017]] – [[Jaan Krossi kirjandusauhind]] (&quot;Taevast sajab kõikseaeg kive&quot;)&lt;ref&gt;{{Netiviide |URL=http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/2554ce80-387f-4a45-bc24-e8cb79ec3695/jaan-krossi-kirjandusauhinna-palvis-paul-eerik-rummo |Pealkiri=Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvis Paul-Eerik Rummo}}&lt;/ref&gt;
*[[2017]] – [[aasta liberaal]]&lt;ref&gt;{{netiviide | URL = https://www.postimees.ee/4314361/vabaduse-motte-hoidjaks-valiti-paul-eerik-rummo | Pealkiri = Vabaduse Mõtte Hoidjaks valiti Paul-Eerik Rummo | Autor = Nele-Mai Olup | Väljaanne = [[Postimees]] | Aeg = 17.11.2017 | Kasutatud = 14.08.2018 }}&lt;/ref&gt;
*2019 – Soome Erkki Wilho Ponkala Fondi elutööpreemia&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/notes/soome-instituut/kirjanik-paul-eerik-rummole-anti-soomes-elut%C3%B6%C3%B6preemia/2424438277621725/ Kirjanik Paul-Eerik Rummole anti Soomes elutööpreemia]. Soome Instituut Facebookis. 10.10.2019.&lt;/ref&gt;
*2020 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] elutöö eest&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1031020/selgusid-riiklike-kultuuri-elutoo-ja-aastapreemiate-laureaadid Selgusid riiklike kultuuri elutöö- ja aastapreemiate laureaadid.] kultuur.err.ee, 6. veebruar 2020.&lt;/ref&gt;
*2022 – [[August Sanga nimeline luuletõlke auhind]]&lt;ref&gt;[https://www.looming.ee/luule/auhind-paul-eerik-rummole-loomingus-ilmunud-luuletolke-eest/ Auhind Paul-Eerik Rummole Loomingus ilmunud luuletõlke eest.] looming.ee, september 2022.&lt;/ref&gt;
*2023 – [[Loomingu aastapreemia]] (näidend &quot;L-hunt. Pildikesi kohalikult taevakehalt&quot;)&lt;ref&gt;[https://teater.ee/uudised/paul-eerik-rummo-naidend-palvis-loomingu-auhinna/ Paul-Eerik Rummo näidend pälvis Loomingu auhinna.] teater.ee, 2. mai 2023.&lt;/ref&gt;
*2024 – Rahva Raamatu [[Aasta raamat|aasta raamatu]] auhind James Joyce’i romaani „Ulysses“ tõlke eest&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=21. november 2024 |pealkiri=2024. aasta parimad raamatud on selgunud! |url=https://blogi.rahvaraamat.ee/aasta-raamat/2024-aasta-parimad-raamatud-on-selgunud/ |vaadatud=4. mail 2025 |väljaanne=Rahva Raamatu raamatublogi}}&lt;/ref&gt;
*2025 – [[Eesti Kultuurkapitali aastapreemia]] James Joyce’i romaani „Ulysses“ tõlke eest&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2. veebruar 2025 |pealkiri=Selgusid Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid |url=https://www.kulka.ee/uudised/selgusid-kultuurkapitali-aastapreemiate-laureaadid-6 |vaadatud= |väljaanne=Eesti Kultuurkapitali veebisait}}&lt;/ref&gt;
*2025 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] James Joyce’i romaani „Ulysses“ tõlke eest&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=14. märts 2025 |pealkiri=Selgusid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid |url=https://www.kulka.ee/uudised/selgusid-eesti-kultuurkapitali-kirjanduse-sihtkapitali-aastaauhindade-laureaadid |väljaanne=Eesti Kultuurkapitali veebisait}}&lt;/ref&gt;
*2025 – 2024. aasta [[Aasta keeletegu|keeleteo konkursi]] peaauhind James Joyce’i romaani „Ulysses“ tõlke eest&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=14. märts 2025 |pealkiri=Aasta keeleteoks valiti romaani tõlkimine, rahvahääletuse võitis Eesti laulu viipekeelne tõlge |url=https://hm.ee/uudised/aasta-keeleteoks-valiti-romaani-tolkimine-rahvahaaletuse-voitis-eesti-laulu-viipekeelne |väljaanne=Haridus- ja Teadusministeeriumi veebisait}}&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tal on kaks vanemat õde: [[Mall Johanson]] (sündinud [[17. aprill]]il [[1935]]) ja [[Lea Tormis]]. Tema isa oli [[Paul Rummo]] ja ema Tiio Rummo.

Paul-Eerik Rummol on neli tütart: Ingrid, Lilit, Tiiu-Liisa, Viiu-Marie. Ta on abielus näitleja ja kirjaniku [[Viiu Härm]]iga.&lt;ref&gt;http://www.estlit.ee/?id=10885&amp;author=10885&amp;c_tpl=1066&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Paul-Eerik Rummo}}
{{vikitsitaat}}
{{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}}
* {{ISIK|3171}}
* [[Jaak Rähesoo]]. [http://www.postimees.ee/?id=85356 Ilma loata tehtud teater] ''Postimees.ee'', 21. veebruar 2009
* [[Rein Veidemann]]. [http://www.postimees.ee/708892/paul-eerik-rummo-70-erakorraline-luuletaja-korraline-poliitik/ Paul-Eerik Rummo 70: erakorraline luuletaja, korraline poliitik] ''Postimees.ee'', 19. jaanuar 2012
* [[Märt Väljataga]]. [https://www.looming.ee/arhiiv/paul-eerik-rummo-omas-ajas-ja-valjaspool-seda/ Paul-Eerik Rummo omas ajas ja väljaspool seda.] looming.ee, jaanuar 2024.
* [https://www.postimees.ee/8027481/paul-eerik-rummo-naidendid-said-kaante-vahele Paul-Eerik Rummo näidendid said kaante vahele.] postimees.ee, 24. mai 2024.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= | nimi=[[Eesti Reformierakonna volikogu]] esimees | aeg=– | järgnev=[[Rain Rosimannus]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Rummo, Paul-Eerik}}
[[Kategooria:Eesti haridusministrid]]
[[Kategooria:Eesti rahvastikuministrid]]
[[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:X Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Nõmme linnaosa halduskogu liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1942]]</text>
      <sha1>qododskhdphip2vfoxak3rlaivsemmx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142857</id>
      <parentid>7142698</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:37:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ohpuu</username>
        <id>1638</id>
      </contributor>
      <comment>/* Näidendid */ teater.ee lehel on näidendi &quot;Kotkast-Prometheust&quot; pealkiri esitatud valesti</comment>
      <origin>7142857</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16338" sha1="3dqwdglk04yu2qw5q52us3w6arm5pxg" xml:space="preserve">
[[Pilt:RE Paul-Eerik Rummo.jpg|pisi|Paul-Eerik Rummo (2011)]]
[[Pilt:Rummo, Paul-Eerik.IMG_4500.JPG|pisi|Paul-Eerik Rummo esinemas kirjandusfestivalil HeadRead 29. mail 2011]]
'''Paul-Eerik Rummo''' (sündinud [[19. jaanuar]]il [[1942]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[kirjanik]] ja [[poliitik]].

== Elulugu ==
Paul-Eerik Rummo on kirjanik [[Paul Rummo]] poeg. Ta õppis [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkoolis]] ja lõpetas [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i [[1965]]. aastal eesti filoloogina.

Seejärel töötas Rummo [[Teater Vanemuine|Vanemuise teatri]] dramaturgina, olles selleks ajaks juba kahe luulekogu autor ja [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige. Aastatel 1966–1976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas. 1977. aastal asus ta tööle kirjandusala juhatajana [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatrisse]]. Ühiskondlike olude liberaliseerumise järel pöördus Rummo 1988. aastal poliitikasse, olles [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|Eesti Liberaalidemokraatliku Partei]] asutajaliige ja esimees.&lt;ref&gt;[https://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/paul--eerik-rummo.html 60-ndad eesti kirjanduses.] 60ndadeestikirjanduses.weebly.com&lt;/ref&gt;

==Poliitiline tegevus==
Aastal [[1980]] kirjutas Paul-Eerik Rummo alla [[40 kiri|40 kirjale]].&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/88956907/paul-eerik-rummo-40-kiri-oli-julge-samm-ent-piinlik-on-moelda-toonase-arevuse-ule Paul-Eerik Rummo: 40 kiri oli julge samm, ent piinlik on mõelda toonase ärevuse üle.] epl.delfi.ee, 21. veebruar 2020.&lt;/ref&gt;

Ta on olnud [[Loomeliitude kultuurinõukogu]] liige 1987–1990/1991, Riigikantselei kultuurikonsultant 1989–1992, [[Eesti Kongress]]i liige 1990–1992 ja tema juhtorgani [[Eesti Komitee]] liige 1990–1992&lt;ref name=&quot;rummo&quot; /&gt;, kultuuri- ja haridusminister 1992–1994, Tallinna linnavolikogu liige 1996–1999 ([[1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|KOV valimistel]] 1133 häält) ja 1999–2000 (237 häält).&lt;ref name=&quot;paul&quot; /&gt;

[[Riigikogu]] liikmeks oli ta aastatel 1992–1995 (valimistel 5290 häält), 1995–1999 (4592 häält), 1999–2003 (1235 häält) ja 2007–2011 (916 häält)&lt;ref name=&quot;paul&quot; /&gt; (Riigikogu VII–XI koosseisus). Ta kuulus 1989–1994 Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse ja ELDR liitumisel Reformierakonnaga sai temast 1994. aastal selle partei asutajaliige ja volikogu esimees.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/1977915/reformierakonna-fraktsiooni-uus-esimees-on-paul-eerik-rummo Reformierakonna fraktsiooni uus esimees on Paul-Eerik Rummo.] postimees.ee, 7. november 2002.&lt;/ref&gt;
 
[[1992]]. aasta septembrist 1994. aasta juunini oli ta [[Eesti kultuuri- ja haridusminister]]. [[2003]]. aasta aprillist kuni [[5. aprill]]ini [[2007]] oli ta [[Eesti rahvastikuminister]]. Formaalselt oli ta [[Andrus Ansipi esimene valitsus|Andrus Ansipi valitsuses]] [[portfellita minister]], rahvastikuministriks kutsuti teda mitteametlikult&lt;ref&gt;&quot;[[Kes? Mis? Kus?]]&quot; [[2006]], lk. 59&lt;/ref&gt;.

Rummo kandideeris [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] Reformierakonna nimekirjas ja sai 219 häält.&lt;ref name=&quot;paul&quot;&gt;[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Paul-Eerik%20Rummo Paul-Eerik Rummo.] Valimiste arhiiv.&lt;/ref&gt;

16. aprillist 2007 oli Rummo Riigikogu Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist [[Soome-ugri toetusrühm]]a esimees.&lt;ref&gt;[https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-soome-ugri-toetusruhma-esimees-taunib-kremli-tegevust/ Riigikogu Soome-ugri toetusrühma esimees taunib Kremli tegevust.] riigikogu.ee, 10. juuli 2007.&lt;/ref&gt;

Rummo sai [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] 833 häält, kuid valituks ei osutunud. Pärast [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|Andrus Ansipi kolmandas valitsuses]] sotsiaalministriks [[Hanno Pevkur]]i asendusliikme [[Einar Vallbaum]]i tagasiastumist Riigikogu liikme kohalt sai Riigikogu juhatuse otsusega Paul-Eerik Rummo asendusliikmena [[XII Riigikogu]] liikmeks alates [[7. aprill]]ist [[2011]]. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kogus ta 642 häält ja valituks ei osutunud.&lt;ref name=&quot;paul&quot; /&gt;

Paul-Eerik Rummo on olnud [[Eesti Rahvusringhääling]]u Nõukogu esimees (1996–2000)&lt;ref&gt;[https://info.err.ee/981733/eesti-rahvusringhaalingu-noukogu-eelmised-koosseisud Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu eelmised koosseisud.] info.err.ee, 16. veebruar 2024.&lt;/ref&gt; ja [[Integratsiooni Sihtasutus|Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus]]e nõukogu esimees&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/1511283/reps-tahab-integratsiooni-sihtasutust-oma-alluvusse Reps tahab integratsiooni sihtasutust oma alluvusse.] postimees.ee, 22. november 2005.&lt;/ref&gt;.

== Looming ==
[[Pilt:Paul-Eerik Rummo.jpg|pisi|Paul-Eerik Rummo (2006)]]
Paul-Eerik Rummo on luuletaja, kelle looming kuulub eesti uuemasse klassikasse. &quot;Paul Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset,&quot; on kirjutanud kirjandusteadlane [[Rein Veidemann]].&lt;ref&gt;Rein Veidemann &quot;Erakorraline luuletaja, korraline poliitik&quot; Postimees, 19. jaanuar 2012, lk 15&lt;/ref&gt;

Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, sealhulgas mängufilmi &quot;[[Viimne reliikvia]]&quot; laulutekstid ja dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. Tema esimesed trükikatsetused ilmusid 1954. aasta novembris ajalehes [[Säde (ajaleht)|Säde]] ja ajakirjas [[Pioneer (ajakiri)|Pioneer]].

Paul-Eerik Rummo poeetiline näidend &quot;Tuhkatriinumäng&quot; (1967, peetakse üheks eesti parimaks näidendiks) võtab teatraalses vormis kokku autori põlvkonna elu- ja tõeotsingute ängistuse, vürtsitades seda absurdihuumori ja iroonilise optimismiga. 1969. aastal esietendus näidend Vanemuise teatris (lavastaja [[Evald Hermaküla]]) ning sellest sai üks teatriuuenduse murrangulavastusi.&lt;ref&gt;[https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/tuhkatriinumang-mudi/ Tuhkatriinumäng.] Eesti Teatri Agentuur.&lt;/ref&gt;

Rummo lastelooming jaguneb kahte perioodi. Ta debüteeris lastekirjanduses 1970. aastail, kui ilmusid omas ajas novaatorlik luuleraamat &quot;Lugemik – lugemiki&quot; (1974) ning muinasjututravestiad &quot;Kokku kolm juttu&quot; (1975). Värsket loomingut avaldas ta uuel aastatuhandel, kui lisaks luule- ja proosaraamatutele nägi trüki- ja rambivalgust ka näidend &quot;Aknalaua Juss ja sõbrad&quot; (2008).&lt;ref&gt;[https://elk.ee/lastekirjandus/kirjanikud/paul-eerik-rummo/ Paul-Eerik Rummo.] elk.ee.&lt;/ref&gt;

===Teosed===
*&quot;Ankruhiivaja&quot; (1962)
*&quot;Tule ikka mu rõõmude juurde&quot; (1964)
*&quot;Lumevalgus...lumepimedus&quot; (1966; [[Loomingu Raamatukogu]] sarjas ilmunud kaksikkogu teise poole autor oli [[Enn Vetemaa]])
*&quot;Luulet 1960–1967&quot; (valikkogu, 1968)
*&quot;Tuhkatriinumäng&quot; (näidend, 1969)
*&quot;Saatja aadress&quot; (1972, levis [[Omakirjastuslik tegevus Eestis|omakirjastuslikult]])
*&quot;Lugemik-lugemiki&quot; (lasteraamat, 1974)
*&quot;Kokku kolm juttu&quot; (lasteraamat, 1974)
*&quot;Kass! Kass! Kass!&quot; (näidend, 1981)
*&quot;Saatja aadress ja teised luuletused 1968–1972&quot; (1989)
*&quot;Ajapinde ajab&quot; (1985)
*&quot;Oo et sädemeid kiljuks mu hing&quot; (valikkogu, 1985)
*&quot;Kõrgemad kõrvad&quot; (1985)
*&quot;Luuletused&quot; (1999)
*&quot;Kohvikumuusikat&quot; (2001)
*&quot;Vannituba&quot; (2004)
*&quot;Kogutud luule&quot; (2005)

=== Tõlked ===
*&quot;[[Antillide luulet]]&quot; (1966, koos teiste tõlkijatega)
*&quot;Surmad ja sisenemised&quot; (Dylan Thomas, 1972)
*&quot;[[Charlotte koob võrku]]&quot; ([[Elwyn Brooks White]], 1979) 
*&quot;Luuletusi ja poeeme&quot; ([[Aleksandr Puškin]], 1977) 
*&quot;Näidendid ja lühiproosa&quot; ([[Aleksandr Vampilov]], 1978) 
*&quot;[[Omadega puntras]]&quot; ([[Ronald David Laing]], 1978)
*&quot;Aastad&quot; ([[Tuomas Anhava]], 1981) 
*värsside tõlge [[Lennart Meri]] raamatus &quot;[[Hõbevalgem]]&quot; (1984)
*&quot;Ajalaevad&quot; ([[Stephen Baxter]], 1997)
*&quot;[[Ahermaa]] ja teisi luuletusi&quot; ([[Thomas Stearns Eliot]], 1999)
*&quot;Puškin armastusest&quot; (Aleksandr Puškin, 2001) 
*&quot;Valitud luuletused&quot; (Aleksandr Puškin, 2003)
*&quot;[[Ulysses]]&quot; (James Joyce, 2024)

=== Näidendid ===
*&quot;Kaksteist aastat hiljem&quot; (1968)
*&quot;Kotkast-Prometheust&quot; (1968)
*&quot;Tuhkatriinumäng&quot; (1968)
*&quot;Kass! Kass! Kass!&quot; 	(1979)
*&quot;Valguse põik&quot; (1992)
*&quot;Körged, körged Köpu mäged&quot; (1999)
*&quot;oc1.doc ehk Lillede keel&quot; (2001)
*&quot;Tipus&quot; (2001) 
*&quot;Aknalaua Juss ja sõbrad&quot; (2002)			
*&quot;Taevast sajab kõikseaeg kive&quot; (2016)
*&quot;L-hunt&quot; (2021)
*&quot;Kõrgemad kõrvad&quot; 	 		
Dramatiseeringud:
*&quot;Ramilda Rimalda&quot; (1977)
*&quot;Rakvere romanss&quot; (1982)
*Valtoniana (kompositsioon)&lt;ref name=&quot;rummo&quot;&gt;[https://teater.ee/autorioigused/autorid/paul-eerik-rummo/ Paul-Eesrik Rummo.] EEsti Teatri Agentuur.&lt;/ref&gt;

=== Näidendite tõlked ===
* &quot;Amhersti kaunitar&quot; ([[William Luce]]) (1985)
* &quot;Biedermann ja tulesüütajad&quot; ([[Max Frisch]])		
* &quot;Bingo: stseenid rahast ja surmast&quot; ([[Edward Bond]]) 			
* &quot;Brand&quot; ([[Henrik Ibsen]]) (2014)
* &quot;Hüvastijätt juunis&quot; ([[Aleksandr Vampilov]]) 			
* &quot;Inimese el&quot; [[(Leonid Andrejev]])		
* &quot;Kajakas 2&quot; ([[Anton Tšehhov]]) (1978)
* &quot;Kolmest kuueni&quot; ([[Aleksandr Tšhaidze]]) (1984)
* &quot;Lauluke armastusest ja nukrusest&quot; (Leonid Žuhhovski)
* &quot;Lõvi talvel&quot; ([[James Goldman]]) (1983)
* &quot;Me pommitasime New Havenit&quot; ([[Joseph Heller]]) 	 		
* &quot;Naised&quot; ([[Clare Boothe]]) (1985)
* &quot;Norman vallutaja&quot; ([[Alan Ayckbourn]]) (1984)
* &quot;Näete, kes tuli?&quot; (Vladimir Arro) 			
* &quot;[[Oliver ja Jennifer]]&quot; ([[Erich Segal]]) (1972)
* &quot;[[Peer Gynt]]&quot; (Henrik Ibsen) (2017)
* &quot;Piimmetsa vilus&quot; ([[Dylan Marlais Thomas]]) (1970)
* &quot;Seersant Musgrave'i tants&quot; ([[John Arden]]) (1974)
* &quot;Sein&quot; ([[Ion Drutse]]) 		
* &quot;Ärge tulistage valgeid luiki&quot; ([[Boriss Vassiljev]]) (1976)&lt;ref name=&quot;rummo&quot; /&gt;
   
== Tunnustus ==
*[[1966]] – [[Juhan Liivi luuleauhind]] (&quot;Ikka Liivist mõteldes&quot;)&lt;ref&gt;[https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/25/1966-paul-eerik-rummo-ikka-liivist-moteldes/ 1966 — Paul-Eerik Rummo “Ikka Liivist mõteldes.] juhanliiviluuleauhind.wordpress.com.&lt;/ref&gt;
*[[1986]] – [[Eesti NSV teeneline kirjanik]]
*1986 – [[J. Smuuli nimeline kirjanduspreemia]] (&quot;Оo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet&quot;)
*1990 – [[Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia]] (&quot;Saatja aadress&quot;)
*1999 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde: T. S. Elioti &quot;Luuletused&quot;)
*[[2001]] – [[Riigivapi IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|997}}&lt;/ref&gt;
*2001 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse]] äramärgitud töö (&quot;Tipus&quot;)
*[[2005]] – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia]] (&quot;Kogutud luule&quot;)
*[[2006]] – [[Valgetähe II klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|4831}}&lt;/ref&gt;
*[[2007]] – [[Põhjatähe orden]] (Rootsi)
*2015 – [[Aleksander Kurtna nimeline auhind]] (koos [[Sigrid Toomingas|Sigrid Toomingaga]])
*2016 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] („Taevast sajab kõikseaeg kive“)
*[[2017]] – [[Jaan Krossi kirjandusauhind]] (&quot;Taevast sajab kõikseaeg kive&quot;)&lt;ref&gt;{{Netiviide |URL=http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/2554ce80-387f-4a45-bc24-e8cb79ec3695/jaan-krossi-kirjandusauhinna-palvis-paul-eerik-rummo |Pealkiri=Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvis Paul-Eerik Rummo}}&lt;/ref&gt;
*[[2017]] – [[aasta liberaal]]&lt;ref&gt;{{netiviide | URL = https://www.postimees.ee/4314361/vabaduse-motte-hoidjaks-valiti-paul-eerik-rummo | Pealkiri = Vabaduse Mõtte Hoidjaks valiti Paul-Eerik Rummo | Autor = Nele-Mai Olup | Väljaanne = [[Postimees]] | Aeg = 17.11.2017 | Kasutatud = 14.08.2018 }}&lt;/ref&gt;
*2019 – Soome Erkki Wilho Ponkala Fondi elutööpreemia&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/notes/soome-instituut/kirjanik-paul-eerik-rummole-anti-soomes-elut%C3%B6%C3%B6preemia/2424438277621725/ Kirjanik Paul-Eerik Rummole anti Soomes elutööpreemia]. Soome Instituut Facebookis. 10.10.2019.&lt;/ref&gt;
*2020 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] elutöö eest&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1031020/selgusid-riiklike-kultuuri-elutoo-ja-aastapreemiate-laureaadid Selgusid riiklike kultuuri elutöö- ja aastapreemiate laureaadid.] kultuur.err.ee, 6. veebruar 2020.&lt;/ref&gt;
*2022 – [[August Sanga nimeline luuletõlke auhind]]&lt;ref&gt;[https://www.looming.ee/luule/auhind-paul-eerik-rummole-loomingus-ilmunud-luuletolke-eest/ Auhind Paul-Eerik Rummole Loomingus ilmunud luuletõlke eest.] looming.ee, september 2022.&lt;/ref&gt;
*2023 – [[Loomingu aastapreemia]] (näidend &quot;L-hunt. Pildikesi kohalikult taevakehalt&quot;)&lt;ref&gt;[https://teater.ee/uudised/paul-eerik-rummo-naidend-palvis-loomingu-auhinna/ Paul-Eerik Rummo näidend pälvis Loomingu auhinna.] teater.ee, 2. mai 2023.&lt;/ref&gt;
*2024 – Rahva Raamatu [[Aasta raamat|aasta raamatu]] auhind James Joyce’i romaani „Ulysses“ tõlke eest&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=21. november 2024 |pealkiri=2024. aasta parimad raamatud on selgunud! |url=https://blogi.rahvaraamat.ee/aasta-raamat/2024-aasta-parimad-raamatud-on-selgunud/ |vaadatud=4. mail 2025 |väljaanne=Rahva Raamatu raamatublogi}}&lt;/ref&gt;
*2025 – [[Eesti Kultuurkapitali aastapreemia]] James Joyce’i romaani „Ulysses“ tõlke eest&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2. veebruar 2025 |pealkiri=Selgusid Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid |url=https://www.kulka.ee/uudised/selgusid-kultuurkapitali-aastapreemiate-laureaadid-6 |vaadatud= |väljaanne=Eesti Kultuurkapitali veebisait}}&lt;/ref&gt;
*2025 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] James Joyce’i romaani „Ulysses“ tõlke eest&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=14. märts 2025 |pealkiri=Selgusid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid |url=https://www.kulka.ee/uudised/selgusid-eesti-kultuurkapitali-kirjanduse-sihtkapitali-aastaauhindade-laureaadid |väljaanne=Eesti Kultuurkapitali veebisait}}&lt;/ref&gt;
*2025 – 2024. aasta [[Aasta keeletegu|keeleteo konkursi]] peaauhind James Joyce’i romaani „Ulysses“ tõlke eest&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=14. märts 2025 |pealkiri=Aasta keeleteoks valiti romaani tõlkimine, rahvahääletuse võitis Eesti laulu viipekeelne tõlge |url=https://hm.ee/uudised/aasta-keeleteoks-valiti-romaani-tolkimine-rahvahaaletuse-voitis-eesti-laulu-viipekeelne |väljaanne=Haridus- ja Teadusministeeriumi veebisait}}&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tal on kaks vanemat õde: [[Mall Johanson]] (sündinud [[17. aprill]]il [[1935]]) ja [[Lea Tormis]]. Tema isa oli [[Paul Rummo]] ja ema Tiio Rummo.

Paul-Eerik Rummol on neli tütart: Ingrid, Lilit, Tiiu-Liisa, Viiu-Marie. Ta on abielus näitleja ja kirjaniku [[Viiu Härm]]iga.&lt;ref&gt;http://www.estlit.ee/?id=10885&amp;author=10885&amp;c_tpl=1066&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Paul-Eerik Rummo}}
{{vikitsitaat}}
{{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}}
* {{ISIK|3171}}
* [[Jaak Rähesoo]]. [http://www.postimees.ee/?id=85356 Ilma loata tehtud teater] ''Postimees.ee'', 21. veebruar 2009
* [[Rein Veidemann]]. [http://www.postimees.ee/708892/paul-eerik-rummo-70-erakorraline-luuletaja-korraline-poliitik/ Paul-Eerik Rummo 70: erakorraline luuletaja, korraline poliitik] ''Postimees.ee'', 19. jaanuar 2012
* [[Märt Väljataga]]. [https://www.looming.ee/arhiiv/paul-eerik-rummo-omas-ajas-ja-valjaspool-seda/ Paul-Eerik Rummo omas ajas ja väljaspool seda.] looming.ee, jaanuar 2024.
* [https://www.postimees.ee/8027481/paul-eerik-rummo-naidendid-said-kaante-vahele Paul-Eerik Rummo näidendid said kaante vahele.] postimees.ee, 24. mai 2024.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= | nimi=[[Eesti Reformierakonna volikogu]] esimees | aeg=– | järgnev=[[Rain Rosimannus]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Rummo, Paul-Eerik}}
[[Kategooria:Eesti haridusministrid]]
[[Kategooria:Eesti rahvastikuministrid]]
[[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:X Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Nõmme linnaosa halduskogu liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1942]]</text>
      <sha1>3dqwdglk04yu2qw5q52us3w6arm5pxg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hispaania koloniaalimpeerium</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2572</id>
    <revision>
      <id>7142565</id>
      <parentid>6912395</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T16:22:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142565</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3545" sha1="jcai40z1jzg6zdlmsv8am44cscjr3ye" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}
'''Hispaania koloniaalimpeerium''' oli [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] ja [[Hispaania ajalugu|Hispaania]] asumaad, mis vallutati [[16. sajand|16.]]–[[17. sajand]]il.
[[Pilt:Spanish Empire Anachronous 0.PNG|pisi|500px|right|Hispaania koloniaalimpeerium]]

==Ajalugu==
[[Christoph Kolumbus|Christoph Kolumbuse]], kes [[1492]]. aastal ületas [[Kastiilia]] ([[Hispaania]]) lipu all [[Atlandi ookean]]i ja jõudis [[Ameerika]]sse, avastusretke järel toimus 16. sajandi esimesel poolel aktiivne [[Ibeeria poolsaar]]e riikide (Hispaania ja [[Portugali ajalugu|Portugali]]) poolt [[Põhja-Ameerika|Põhja-]], [[Kesk-Ameerika|Kesk-]], [[Lõuna-Ameerika]] ja [[Aasia]] alade avastamine, vallutamine ja koloniseerimine.

16. sajandi alguses vallutasid Hispaania konkistadoorid, [[asteegid|asteekide]], [[maiad]]e, [[inkad]]e riigid.

Hispaania koloniaalimpeeriumi aluseks sai [[1494]]. aastal sõlmitud [[Tordesillase leping]], mis andis kõik mittekristlikud alad lepingus määratud eraldusjoonest läänes Hispaaniale ja kindlustas [[Portugal]]ile kontrolli sellest eraldusjoonest itta jäänud mittekristlike alade üle. See võimaldas ära hoida ka kahe koloniaalimpeeriumi vahelisi suuremaid territoriaalvaidlusi.

== Hispaania valdused ==

* [[Kanaari saared]] (1404–1420, 1479 kuni tänapäev)
* [[Melilla]] (1497 kuni tänapäev)
* [[Uus-Hispaania asekuningriik]] (1521–1821)
** [[Kuuba kindralkaptenaat]] (1511–1898)
** [[Santo Domingo kindralkaptenaat|Santo Domingo (Hispaniola) kindralkaptenaat]] (1492–1795, 1809–1821,1861–1865)
** [[Louisiana kindralkaptenaat]](1763–1800)
** [[Florida]] (1513–1763, 1783–1821)
** [[Jamaica]] (1509–1655)
** [[Puerto Rico]] (1512–1898)
** [[Guadalajara presidentuur]]
** [[Yucat&amp;aacute;ni intendents]]
** [[Oaxaca intendents]]
** [[Guadalajara intendents]]
** [[Uus-Mehhiko intendents]] 
** [[Vieja California intendents]] 
** [[Uus-California intendents]] 
** [[Sonora intendents]] 
** [[Durango intendents]] 
** [[Guadalajara intendents]] 
** [[Vera Cruzi intendents]] 
** [[San Luis Potosi intendents]] 
** [[Valladolidi intendents]] 
** [[Zacatecasi intendents]] 
** [[Mehhiko audiencia|Mehhiko ''audiencia'']]
* [[Hispaania Portugal]] (1586–1640)
* [[Mariaani saared]] (1521/1668–1898) 
* [[Karoliini saared]] (1527–1899) 
* [[Marshalli saared]] (1529–1898) 
* [[Peruu asekuningriik]] (1533–1824)
** [[Cuzco presidentuur]] (''audiencia'')
** [[Lima audiencia|Lima ''audiencia'']]
** [[Tšiili kindralkaptenaat]]
* [[Gal&amp;aacute;pagose Saared]] (1535) 
* [[Juan Fernándeze saarestik]] (1563) 
* [[Filipiinid]] (1570–1898) 
* [[Ceuta]] (1580 kuni tänapäev) 
* [[Uus-Granada asekuningriik]] (1739–1819)
** [[Caracase kindralkaptenaat]] 
** [[Santa F&amp;eacute; audiencia|Santa F&amp;eacute; ''audiencia'']] 
** [[Guatemala kindralkaptenaat]] 
** [[Quito presidentuur]] 
* [[R&amp;iacute;o de la Plata asekuningriik]] (1776–1816)
** [[Buenos Airese audiencia|Buenos Airese ''audiencia'']] 
** [[Charcase Presidentuur]] (''audiencia'') 
* [[Hispaania Guinea]] (1778–1827, 1884–1968)
** [[R&amp;iacute;o Muni]] 
** [[Fernando P&amp;oacute;o]] 
** [[Annob&amp;oacute;n]] 
* [[Hispaania Sahara]] (1509–1524, 1860–1976) 
* [[Ifni]] (1476–1524, 1860–1970) 
* [[Lihav&amp;otilde;ttesaar]] (1770) 
* [[Hispaania Maroko]] (1912–1956)

==Vaata ka==
*[[Portugali koloniaalimpeerium]]

{{Impeeriumid}}

[[Kategooria:Hispaania uusaeg]]
[[Kategooria:Ameerika ajalugu]]
[[Kategooria:Hispaania ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Euroopa uusaja riigid]]</text>
      <sha1>jcai40z1jzg6zdlmsv8am44cscjr3ye</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Moldaavia NSV</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6128</id>
    <revision>
      <id>7142502</id>
      <parentid>7142119</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:25:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andreas003</username>
        <id>7485</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142502</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="45822" sha1="h2r1360dtgdmuz6mte5rl3vkauvs18h" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=september}}
{{Endine riik
| algusaasta = 2. august 1940
| lõppaasta = 27. august 1991
| nimi = Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik
| omakeelne-nimi = {{lihtne loend|
* {{font color|gray|rumeenia (moldaavia)}}: Republica Sovietică Socialistă Moldovenească (Република Советикэ Сочиалистэ Молдовеняскэ)
* {{font color|gray|vene}}: Молдавская Советская Социалистическая Республика (Moldavskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika)
}}
| vapp = Emblem of the Moldavian SSR (1957-1981).svg
| lipp = Flag of Moldavian SSR.svg
| lipp-tekst = [[Moldaavia NSV lipp]] (1952–1990)
| vapp-tekst = [[Moldaavia NSV vapp]] (1981–1990)
| asendikaart = Moldavian SSR in the Soviet Union.svg
| asendikaart-tekst = Moldaavia NSV Nõukogude Liidu koosseisus (1989)
| osa = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]]
| pindala = 33843
| pindala-aasta = 1989
| rahvaarv = 4337600
| rahvaarv-aasta = 1989
| pealinn = [[Kišinjov]] (Chișinău)
| rahaühik = [[Nõukogude rubla]]
| riigikeel = [[moldaavia keel]],&lt;br&gt;[[vene keel]]
| peamised-keeled = [[rumeenia keel]],&lt;br&gt;[[vene keel]]
| eelnes = {{PisiLipp|Rumeenia kuningriik}}&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Moldavian Autonomous Soviet Socialist Republic (1938–1940).svg|25px|link=Moldaavia ANSV]] [[Moldaavia ANSV]]
| järgnes = {{Pisilipp|Moldova}}&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Moldavian Soviet Socialist Republic (1952–1990).svg|25px|link=Transnistria NSV]] [[Transnistria NSV]]&lt;br&gt;[[Pilt:Flag of the Gagauz people.svg|25px|link=Gagauusi Vabariik]] [[Gagauusi Vabariik]]
| valitsusvorm = [[marksism-leninism|Marksistlik-leninistlik]] [[üheparteisüsteem]]
| hümn = [[Moldaavia NSV hümn]]
| ajalugu1 = [[2. august]] [[1940]]
| sündmus1 = Moldaavia NSV rajamine
| ajalugu2 = [[27. august]] [[1991]]
| sündmus2 = [[Moldova]] kuulutas iseseisvuse
}}

'''Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik''' ([[rumeenia keel]]es ''Republica Sovietică Socialistă Moldovenească'', [[vene keel]]es ''Молдавская Советская Социалистическая Республика'', tuntud lühendatult ka kui '''Moldaavia NSV''', '''MNSV''' või lihtsalt '''Moldaavia''' või '''Moldova'''), oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[liiduvabariik]] aastatel 1940–1991. 

Moldaavia NSV kuulutati välja 2. augustil 1940, kuu pärast seda, kui Nõukogude väed okupeerisid varem [[Rumeenia Kuningriik|Rumeeniale]] kuulunud piirkonna. Nõukogude Liidu liiduvabariik oli Moldaavia kuni [[augustiputš]]ini, mille järel 27. augustil 1991 liiduvabariigi rahvuslik juhtkond kuulutas välja iseseisva [[Moldova Vabariik|Moldova Vabariigi]].

Moldaavia NSV nimirahvuseks olid [[moldovlased]]. Liiduvabariigi juhtkond soodustas aga märkimisväärselt teiste rahvuste migratsiooni liiduvabariiki, nimirahvuse emigratsiooni ja piirkonna [[venestamine|venestamist]]. Moldaavia NSV oli üks väiksemaid liiduvabariike, olles suurem vaid [[Armeenia NSV|Armeeniast]]. Idas, põhjas ja lõunas piirnes MNSV [[Ukraina NSV]]-ga ja läänes [[Rumeenia]]ga.

== Ajalugu ==

==== Eellugu ====
{{Vaata|Moldova ajalugu|Moldaavia ANSV}}

Tänapäeva [[Moldova]] riigile kuuluvate alade ajalugu erines ülejäänud [[Moldova vürstiriik|Moldova vürstiriigi]] ajaloost alates 1812. aastast, mil [[Venemaa Keisririik]] vallutas Moldova vürstiriigilt selle idapoolsed alad, kuni Esimese maailmasõja ja Vene impeeriumi kokkuvarisemiseni 1917. aastal. Venemaa keskvõimu esindajad nimetasid [[Pruti jõgi|Pruti]] ja [[Dnestri jõgi|Dnestri jõe]] vahel oleva allutatud ala [[Bessaraabia]]ks.&lt;ref name=&quot;:21&quot;&gt;{{Raamatuviide |autor=Brezianu |eesnimi=Andrei |pealkiri=The A to Z of Moldova |perekonnanimi2=Spânu |eesnimi2=Vlad |kirjastus=Scarecrow Press |aasta=26.05.2010 |isbn=978-1-4616-7203-6 |leheküljed=66-69 |keel=en}}&lt;/ref&gt; Samal ajal asusid Bessaraabia moldovlased Vene võimu soosingul elama ka Dnestri vasakkalda aladele, sest Keisririigi võim soodustas vastvallutatud [[Novorossija]] piirkonna koloniseerimist uusasunikega.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |aasta=2022 |pealkiri=Moldova Review 2022 |ajakiri=Country Watch |keel=en |leheküljed=8-9 |täpsustus=Chapter 2: History |kirjastus= |artikkel=}}&lt;/ref&gt; 

Pärast Moldova ja [[Valahhia vürstiriik|Valahhia vürstiriikide]] ühinemist moodustati kahest vürstiriigist 1862. aastal ühendatud [[Rumeenia vürstiriik]]. Bessaraabia rumeeniakeelsed elanikud jäid end suures osas moldovlasteks pidama. Venemaa võimude soosisid [[Bessaraabia kubermang]]u koloniseerimist, mistõttu rumeeniakeelsete elanike osakaal Bessaraabias langes 86,9% pealt (1817. aastal) 47,6% peale (1897. aastaks). Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] liitus Venemaast iseseisvunud [[Moldova rahvavabariik]] [[Rumeenia Kuningriik|Rumeeniaga]], kuid [[Nõukogude Liit]] ei tunnustanud piirkonda kui Rumeenia osa, vaid nimetas seda &quot;okupeeritud Bessaraabiaks&quot;.&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;

Kui Nõukogude katseid Bessaraabias sotsialistlikku ülestõusu tekitada ebaõnnestusid, otsustas Nõukogude režiim rajada moldovlaste [[Autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik|autonoomse vabariigi]] Dnestri vasakkaldal. 1924. aasta 12. oktoobril kuulutati [[Ukraina NSV]] koosseisus välja [[Moldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]]. Moldaavia ANSV loomise eesmärgiks oli endaga ühendada ka Bessaraabia, mis väljendus näiteks selles, et autonoomse vabariigi pealinnaks kuulutati [[Kišinjov]].&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; 

Vabariigis asuti süstemaatiliselt looma eraldiseisvat moldova keelt, identiteeti ja kultuuri. Selleks loodi [[moldova keel]]e grammatika, innustati kohalikke kirjanikke kirjutama moldovakeelseid teoseid ja kirjutati sotsialistlik versioon Moldaavia ajaloost. MANSV-s moodustasid moldovlased umbes 30% rahvastikust, arvukaima rahvuse moodustasid [[ukrainlased]]. Moldovlaste osakaal vähenes veelgi peatselt pärast vabariigi loomist, sest Nõukogude võim lisas Moldaavia külge uusi [[Ukraina keel|ukrainakeelseid]] alasid. Moldaavia ANSV sai aluseks Moldaavia liiduvabariigi loomisel 1940. aastal.&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Voronovici |eesnimi=Alexandr |kuupäev=14.06.2016 |pealkiri=The Ambiguities of Soviet 'Piedmonts': Soviet Borderland Policies in the Ukrainian SSR and the Moldovan ASSR, 1922-1934 |ajakiri=[[Kesk-Euroopa Ülikool]]}}&lt;/ref&gt; 

==== Teises maailmasõjas ====
[[Fail:Soviet occupation of Bessarabia and Northern Bukovina 01.jpg|vasakul|pisi|Nõukogude sõjaväelased ja erariietes demonstrandid meeleavaldusel NSV Liidu ja [[Jossif Stalin]]i toetuseks [[Chișinău]]s 4. juulil 1940{{Lisa viide|põhjus=Kust pärineb info, et Nõukogude sõdurid? Rumeeniakeelne Viki väitel on pildil nõukogudemeelsed kodanikud / The banner text says: &quot;Да здравствуйте [...] партия Ленина Сталина&quot; }}]]

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] eel [[Natsi-Saksamaa|Saksamaa]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vahel [[Molotovi-Ribbentropi pakt|23. augustil 1939 sõlmitud pakti]] salaprotokolli järgi jäi Bessaraabia Nõukogude Liidu &quot;huvisfääri&quot;. Stalin esitas 26. juunil 1940 Rumeenia valitsusele ultimaatumi, nõudes 24 tunni jooksul Nõukogude Liidule [[Bessaraabia]] ja [[Põhja-Bukoviina]] loovutamist. 28. juunil võttis [[Rumeenia kuningas]] [[Carol II]] ultimaatumi tingimused vastu ning samal päeval algas Nõukogude armee sissetungiga [[Bessaraabia ja Bukoviina okupeerimine]]. Piirkonnas võimu kindlustamise järel küüditasid Nõukogude võimud Moldovast mitmed juhtivad moldovlased, peamiselt saadeti asumisele Rumeenia ametnikud, väejuhid, [[Sfatul Ţării]] liikmed, kaupmehed ja suurmaaomanikud. Juulis 1940 hukati Chișinăus üksi üle 400 inimese.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Moldaavia NSV moodustati 2. augustil 1940 okupeeritud aladest. Pärast [[Bessaraabia]] liidendamist Nõukogude Liiduga läks läänepoolne osa [[Moldaavia ANSV]]-st vastloodud Moldaavia NSV koosseisu, idapoolne liideti [[Odessa oblast]]iga [[Ukraina NSV|Ukraina NSV-s]]. 14. augustil määrati Moldaavia ANSV eesotsas olnud [[Pjotr Borodin]] vastloodud [[Moldaavia Kommunistlik Partei|Moldaavia Kommunistliku Partei]] eesotsa.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Casu |eesnimi=Igor |perekonnanimi2=Sandle |eesnimi2=Mark |kuupäev=2018 |pealkiri=Leonid Brezhnev in Soviet Moldavia, 1950-52: the making of a GenSek? |url=https://plural.upsc.md/wp-content/uploads/2017/03/06-SANDLE.pdf |ajakiri=Plural |aastakäik=4 |leheküljed=101-139}}&lt;/ref&gt; Enne sakslaste sissetungi korraldasid Nõukogude võimud 1941. aasta keskpaigus veel ühe [[Küüditamine|küüditamise]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Haynes |eesnimi=Rebecca |pealkiri=Moldova: A History |kirjastus=[[Bloomsbury Publishing]] |aasta=19.03.2020 |isbn=1788318145 |keel=en |artikkel=Chapter 8: The Second World War and Soviet rule}}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Памятник ВМВ ВОВ, Крива, Бричанский р-н, Республика Молдова Monumentul RMD, Criva, r-n Briceni, Republica Moldova WW2 Monument, Criva, Briceni Region, Republic of Moldova (51205786043).jpg|pisi|Teise maailmasõja mälestusmärk Moldovas [[Criva (Briceni)|Crivas]]]]

22. juunil 1941 ületas Rumeenia armee [[Pruti jõgi|Pruti jõe]] ning toetas [[Operatsioon Barbarossa|Saksamaa sissetungi Nõukogude Liitu]]. Juuli lõpuks oli [[Rumeenia relvajõud|Rumeenia armee]] haaranud võimu kõigis 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt hõivatud aladel ja 3. septembril 1941 taasliitis Rumeenia ametlikult Bessaraabia, Põhja-Bukovina ja [[Herța]] Rumeeniaga. [[Rumeenia peaminister]] [[Ion Antonescu]] võttis vastu otsuse vallutada ja liitmiseks ette valmistada ka Dnestri vasakkalda alad ning hõivata kogu territoorium Dnestri ja [[Bugi jõgi|Bugi jõe]] vahel, mida Rumeenias hakati kutsuma [[Transnistria kubermang|Transnistriaks]]. Seega hõivas Rumeenia kogu MNSV ja endise Moldaavia ANSV alad.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Rumeeniaga liidetud aladel käivitati [[Juudid|juutide]] ja [[romad]]e kiusamine. Endistel Nõukogude Liiduga liidetud aladel süüdistati juute [[Punaarmee]] toetamises piirkonna okupeerimise ajal, neid peeti kinni ja küüditati Transnistria aladele. Vahemikus juuli 1941 kuni aprill 1942 rajati Rumeenia võimude poolt Chişinăus juudi [[geto]], kus peeti kinni kokku umbes 10&amp;nbsp;000 igas vanuses juuti. Geto tühjendati järk-järgult juute hävitades või Transnistriasse küüditades.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Rumeenia võim Moldaavia NSV aladel lõppes 1944. aasta alguses, mil [[Punaarmee]] tundis Ukrainast edasi Moldova aladele ja rumeenlased pidid piirkonnast järk-järgult taanduma. Märtsiks 1944 oli Nõukogude Liit sundinud rumeenlased taganema Pruti jõeni ja terves Moldovas taastati Nõukogude võim. Pärast oma ülemvõimu taastamist korraldasid Nõukogude võimud uued [[repressioon]]id, kus süüdistati mitmeid juhtivaid moldovlasi, ka [[Moldaavia Kommunistlik Partei|Moldaavia Kommunistliku Partei]] liikmeid, sõja ajal Rumeenia võimudega koostöö tegemises. Süüdistustele järgnesid küüditamine või hukkamine ning sõjajärgsete repressioonide ajal peletati võimult kõrvale Rumeenias ja Moldovas peidus olnud kommunistid, kelle asemel sai Moskva toetusel võimule endise Moldaavia ANSV juhtkond.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=King |eesnimi=Charles |pealkiri=The Moldovans: Romania, Russia, and the Politics of Culture |kirjastus=[[Hoover Institution Press]] |aasta=1999 |isbn=9780817997922 |koht=Stanford |leheküljed=181-184 |keel=en |artikkel=The Transnistrian Conundrum: Transnistria in the Soviet Period}}&lt;/ref&gt;

==== Stalini aeg ====
[[Fail:Frieze Depicting Soviet-Era Deportees - Military Museum - Chisinau - Moldova (36084252573).jpg|vasakul|pisi|Küüditatuid kujutav [[friis]] [[Chișinău Armeemuuseum|Chișinău Armeemuuseumis]]]]
Teise maailmasõja järel oli valdavalt põllumajanduslik Moldaavia laastatud. Suur osa [[põllutööriist]]adest oli hävinenud ja [[kariloom]]adest sõjas hukkunud. Kuumalained ja 1944. aastal alustatud [[kollektiviseerimine]] (mille tõttu nõuti kohalikelt toiduainete riigile andmist) viis lõpuks [[Nõukogude näljahäda (1946–1947)|1946–1947. aastate näljahädani]], mille jooksul suri vähemalt 115&amp;nbsp;000 talupoega ja esines [[kannibalism]]i.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=King |eesnimi=Charles |pealkiri=The Moldovans: Romania, Russia, and the Politics of Culture |kirjastus=[[Hoover Institution Press]] |aasta=1999 |isbn=9780817997922 |koht=Stanford |leheküljed=95-119 |keel=en |artikkel=The Forgotten Soviet Republic}}&lt;/ref&gt; Kaks suuremat küüditamist olid 1949. aasta juuliküüditamine, peamiselt seotud kollektiviseerimiskampaaniaga ja suunatud [[kulak]]kide vastu, ning [[operatsioon Sever]] 1951. aasta aprillis, mille jooksul küüditati Moldaaviast [[vaimulikkond]] ja [[Jehoova tunnistajad]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Kokku küüditati Moldovast perioodil 1941–1951 üle 16&amp;nbsp;000 pere.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Aastatel 1940–1950 vahetus MKP sekretär korduvalt. Borodin ja tema järglane [[Nikita Salogor]] vahetati välja 1942. ja 1946. aastal, sest nad olid liialt isepäised. 1946. aastal võimule tulnud [[Nikolai Koval]] oli [[Moskva Kreml|Kremlile]] palvete esitamisega ettevaatlik, et vältida oma eelkäijate saatust. Seetõttu ei saanud Moldaavia ülejäänud Nõukogude Liidust näljahäda ajal abi. Koval eemaldati 1950. aastal ametikohalt süüdistatuna väheses pingutuses võitluses rahvavaenlaste vastu. Tema asemele määrati [[Leonid Brežnev]], kes kahe võimul oldud aasta jooksul viis täide mitmed reformid: ta võimendas MKP värbamiskampaaniat, nii et 1950. aasta lõpuks oli igas rajoonis vähemalt üks kolhoosi parteiorganisatsioon, rajas uue haldusüksuse tasandi, millega Moldaavia jagati viieks [[okrug]]iks, võimendas ideoloogilist koolitust Moldaavias ja soosis väikeste kolhooside liitmist kokku suurteks.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Lisaks sellele mängis ta juhtivat rolli 1951. aasta küüditamise korraldamisel ja [[õigeusu kirik]]u positsiooni nõrgestamisel Moldovas: suleti [[Bessaraabia metropoolia|Bessaraabia õigeusu kirik]], keelati usutekstide avaldamine ja vaimulikkonna tegevus ning kirikud võeti kohendati näiteks laohooneteks, muuseumiteks, sanatooriumiteks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
[[Fail:Diorama Depicting Soviet NKVD Interrogation - Military Museum - Chisinau - Moldova (36752773471).jpg|pisi|[[Chișinău Armeemuuseum|Chișinău Armeemuuseumis]] asuv [[dioraam]] kujutamas [[NKVD]] ülekuulamist ]]
Näljahäda ja 1949. aasta küüditamine tegid Nõukogude võimude jaoks lihtsamaks Moldaavia kollektiviseerimise, sest moldvolased üritasid tulevasi repressioone vältida võimu juhiseid jälgides. 1949. aasta novembriks (mõni kuu pärast küüditamist) olid 80% Moldova talupoegadest mõne [[ühismajand]]iga liitunud. Kollektiviseerimine ei olnud sageli väga hästi juhitud. Tihti ei määratud kolhooside etteotsa liikmeid mitte nende oskuste, vaid [[Nepotism|nepotismi]] tõttu. Samuti olid paljud kolhooside juhtkonna ja [[NKVD]] liikmed korrumpeerunud: nad soosisid teineteise tõusu kõrgematele ametikohtadele, ignoreerisid Chișinăust tulnud juhiseid ja varastasid kolhoosist karjaloomi, põllusaadusi ja maad.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Probleemi süvendasid Brežnevi reformid, mille järel paberil oli ametlikult miljonär-kolhoose rohkem, kuid tegelikkuses kolhoosid ühtse üksusena ei toiminud.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Võrreldes [[Baltimaad]]e ja [[Lääne-Ukraina]]ga Moldovas olulist vastupanuliikumist Nõukogude võimule ei tekkinud (tõenäoliselt seoses Moldova eliidi Rumeeniasse pagemisega 1940. aastal ja allesjäänud eliidi küüditamise tõttu). Sõja lõpust tegutsesid Moldova pinnal mitmed väiksed relvastatud vastupanurühmad, millest mitmed, sealhulgas suurim nimega [[Arcaşii lui Ştefan]], olid rumeeniameelsed ja sihtisid Moldova Rumeeniaga taasliita. Ka kollektiviseerimine tekitas vastuhakku Moldovas, mis väljendus peamiselt saagi varjamises ja [[Kollaboratsioon|kollaborantide]] tapmises.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Rumeeniameelsed organisatsioonid kõrvaldati 1950. aastate alguses ja sellega kaasnenud näidisprotsessides hukkus veel mitmeid moldovlasi.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

==== Hruštšovi ja Brežnevi aeg ====
Üleüldiselt kujunes Moldaavia NSV pärast Stalini surma rahulikuks ja stabiilseks liiduvabariigiks, kus uus eliit oli üleüldiselt Moskvale truu ja probleeme palju ei esinenud. [[Hruštšov]]i ajastul lubati küüditatutel järk-järgult tagasi pöörduda. Bessaraabia moldaavlaste positsioonid oma liiduvabariigis paranesid ning nad jõudsid kõrgematele võimupositsioonidele.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Siiski jäi Moldaavia juhtkonnas domineerima slaavi päritolu vähemus ja vasakkalda moldovlaste kooslus, sest vähestel moldovlastel oli tollal [[kõrgharidus]] ja neil oli keerulisem jõuda poliitikasse.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Olukord läks pingelisemaks 1960. alguses, kui Moldaavias esines piiratud protest [[Venestamine|venestamise]] vastu. Mõned Moldaavia haritlased väljendasid avalikult arvamust, et [[moldova keel]]e peaks tagasi viima [[ladina tähestik]]u baasile. 1969. aastal loodi [[Isamaaline Rahvarinne]], mille eesmärgiks oli 1940. aastal okupeeritud alad taas Rumeeniaga liita. Protestinoote aitas luua ka [[Rumeenia Sotsialistlik Vabariik|Rumeenia]] uus poliitika, mis ei olnud enam tingimusteta kuulekas Nõukogude Liidule ja nägi moldovlasi [[Rumeenlased|rumeenlastena]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kui Brežnev sai 1964. aastal [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee peasekretär]]i ametikohale, soosis ta jätkuvalt omale 1950. aastatest tuttava vasakkaldalt pärit oleva juhtkonna võimupositsiooni säilimist Moldaavias. Seda soosis ka Moldaavia Kommunistliku Partei kõige kauem ametis olnud esimene sekretär [[Ivan Bodiul]] (1961–1980), kes ise oli venestunud moldaavlane [[Ukraina NSV|Ukrainast]] ja kes kunagi ei õppinud täielikult ametlikku riigikeelt [[moldaavia keel]]t ära. Kogu tema ametis oldud aja jooksul viiest [[Sotsialistliku töö kangelane|sotsialistliku töö kangelase]] aunimetusest läks vaid üks moldovlasele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;[[Fail:Lenin, Brezhnev, Bodiul etc. (1976). (14241235186).jpg|pisi|[[Leonid Brežnev|Brežnev]] ja [[Ivan Bodiul|Bodiul]] vabariigi 50. aastapäeval (1974)]]
1. augustil 1976 külastas Moldaavia NSV-d Rumeenia diktaator [[Nicolae Ceaușescu]] perega, välisminister [[Ștefan Andrei]]ga ja suursaadik [[Gheorghe Badrus]]ega. See oli esimene kord pärast teist maailmasõda, kui Rumeeniat esindavad [[rumeenlased]] Moldovat külastada said. Moldaavias võõrustas neid 2. augustini Bodiul, seejärel kohtus Ceaușescu [[Krimm]]is Brežneviga. Kui Brežnev väitis, et Ceaușescu nägi, et moldovlased eksisteerivad eraldi keele ja rahvusena, vastas Ceaușescu: &quot;Jah, ma nägin, aga nad rääkisid minuga rumeenia keeles.&quot; ja vaidles kohtumisel Nõukogude käsitlusele vastu. Seevastu Brežnev väitis vastu, et ka näiteks Saksamaa ja Austria, või Suurbritannia ja USA räägivad samas keeles, aga on vägagi erinevad riigid. Ceausescu seepeale väitis, et tõendiks, et moldaavia rahvust ja keelt ei eksisteeri, on, et moldaavlased varastavad rumeenia klassikuid ja nimetavad neid moldaavia klassikuteks, tuues näiteks kirjanik [[Mihai Eminescu]], kes toetas [[Munteenia]] ja Moldova ühinemist, edendas rumeenia keelt ja kultuuri ning nimetas end alati rumeenlaseks, kuid keda moldaavlased nimetavad enda omaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Summary of the Meeting and Negotiations held by L. I. Brezhnev with N. Ceausescu in Crimea, on 5 August 1977 |url=https://digitalarchive.wilsoncenter.org/document/summary-meeting-and-negotiations-held-l-i-brezhnev-n-ceausescu-crimea-5-august-1977 |vaadatud=2023-06-07 |väljaanne=Wilson Center Digital Archive}}&lt;/ref&gt;

Brežnevi aega MNSV-s iseloomustas tavalisest suurem [[korruptsioon]] ja Moldaavia majanduslik mahajäämus ülejäänud Nõukogude Liidust. Bodiul, kes oli võimul ligi kakskümmend aastat, sai üheks [[Stagnatsiooniaeg|stagnatsiooniaja]] tuntumaks sümboliks. Bodiuli-aegne juhtkond omastas omavoliliselt miljoneid [[Nõukogude rubla|rublasid]]. Rahulolematuse tõttu algatas ta kampaaniaid &quot;rahvusluse&quot; vastu, kuid sisulisi tulemusi need ei saavutanud. 1970. aastatest alates süvendasid probleeme veel märkimisväärsed keskkonnaprobleemid, mis olid tekkinud laialdasest keemia- ja pestitsiiditoodete kasutamisest ning õnnetustest, mis rikkusid Moldaavia veevarusid (sealhulgas [[Tšornobõli katastroof]]) ja põhjustasid tervisekahjustusi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==== Perestroika ====
Bodiuli järel Moldovas sai võimule [[Semion Grossu]] (esimene sekretär aastatel 1980–1989), kes oli vasakkalda moldovlane ning esimene liiduvabariigi juht, kes oskas soravalt [[moldova keel]]t, kuigi eelistas avalikkuses kasutada [[vene keel]]t. Grossu jätkas aga stagnatsioonipoliitikat ja keeldus kaasa minema NLKP uue peasekretäri [[Mihhail Gorbatšov|Mihhail Gorbatšovi]] demokraatlike algatustega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

See-eest innustas Gorbatšovi [[glasnost]]i ja [[perestroika]] poliitika liiduvabariigis tegutsema moldovlasi. 1987. aastal said avalik-õiguslikku meediat haldavas [[Moldova Kirjanike Liit|Moldova Kirjanike Liidus]] juhitvatele kohtadele reformimeelsed moldovlased, kes kasutasid liidu kontrolli ära, avaldades avalikku toetust reformidele. Järgneval aastal moodustati mitu organisatsiooni. Reformimeelsed grupid moodustasid ühisorganisatsiooni [[Demokraatlik Liikumine Ümberkorraldamise Toeks]], mis toetas [[Demokratiseerimine|demokratiseerimist]], mittevenelastest rahvusvähemuste õiguste kaitset ja ladina tähestikul baseeruva moldova keele kasutamist ametliku riigikeelena. Teiseks loodi [[Alexie Mateevici kirjanduse ja muusikaklubi]], mille liikmed käisid koos lugemas Moldova kirjandusteoseid ja kuulamas rahvuslikke laule, kuid klubi koosolekud muutusid kiiresti populaarseteks ja poliitilisteks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Moldova opositsioonigrupid saavutasid edu [[Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi 1989. aasta valimised|1989. aasta märtsivalimistel]] [[Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongress]]i. Kongressil tegid Moldova delegaadid koostööd Baltimaade saadikutega, nõudes 1939. aasta [[Molotovi-Ribbentropi pakt|Molotovi-Ribbentropi pakti]] hukkamõistu, mille alusel ka Moldova okupeeriti. 1989. aasta mais ühinesid mõlemad 1988. aastal moodustatud suured opositsioonigrupid üheks ja moodustasid [[Moldova Rahvarinne|Moldova Rahvarinde]]. Rahvarinne propageeris Moldova [[Suveräänsus|suveräänsuse]] vastuvõtmist ja ladina tähestiku kasutusele võtmise moldova keeles. Paljud liikmed soosisid ka [[Rumeenia-Moldova ühinemine|Moldaavia NSV liitumist Rumeeniaga]]. Esialgu oli rahvarindel nii MNSV vähemusrahvuste kui ka reformimeelsete MKP liikmete toetus.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;[[Fail:We demand... (1989). (9214493762).jpg|pisi|[[Moldova rahutused (1989)]]]]1988. aastast hakkasid ka organiseerumata moldovlased näitama rohkem oma rahulolematust, korraldades meeleavaldusi. Esimesed suuremad üliõpilaste meeleavaldused valitsuse vastu toimusid Chişinăus 1988. aasta detsembris. 1989. aasta märtsis hoidis meeleavaldajate sissetungi [[MKP Keskkomitee]] hoonesse vaid tänavale toodud [[Nõukogude armee]]. [[Läti]] toetusel avaldati Moldaavias esimest korda pärast 1940. aastaid ladina tähestikus perioodikat: ajakiri [[Glasul]] (Hääl) trükiti Lätis ja saadeti sealt salaja Moldaaviasse. Augustiks 1989 kogunes rahvarinde meeleavaldustele juba üle 500&amp;nbsp;000 inimese.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Rahvuslikud nõudmised tekitasid aga vähemusrahvustes hirmu ning järk-järgult asusid vähemusrahvused rahvarindele vastu töötama. [[Moldova venelased]], [[Moldova ukrainlased|ukrainlased]] ja [[Bessaraabia bulgaarlased|bulgaarlased]] moodustasid liikumise [[Unitate-Edinstvo]] (Ühtsus), mis seisis vastu kavandatud reformidele ja kaitses aktiivselt vene keele positsiooni. Dnestri vasakkaldal moodustati sellele lisaks [[Töökollektiivide Ühendatud Nõukogu]] (OSTK), mis nõudis vene keele tegemist riigikeeleks. OSTK harud hakkasid levima üle Moldova ja selle eesotsas oli 1987. aastal Moldovasse tulnud [[Igor Smirnov]], kes asus organiseerima streike ja demonstratsioone. Samuti esitas gagauusi kultuuriselts [[Gagauz Halki]] (gagauusi rahvas) autonoomiaplaani ja nõudis vene keelele moldova keelega võrdset positsiooni. Mitmed MKP liikmed nägid aga reformiliikumises võimalust vähendada Dnestri vasakkalda moldovlaste võimu ja jäid rahvarinnet toetama. Üks esimesi reformimeelseid MKP liikmeid, kellest sai ka üks Moldova Rahvarinde juhtfiguure, oli [[Mircea Snegur]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

31. augustil 1989 kuulutas [[Moldaavia NSV Ülemnõukogu]] ladina tähestikus kirjutatud moldova keele ametlikuks riigikeeles ja tunnustas moldova ja rumeenia keele ühisust. Sellele järgnesid poolteist kuud venelaste streike, mis sundisid ülemnõukogu oma otsust leevendama ning vene keelt soovitati ka edaspidi kasutada rahvustevahelise keelena. Sama aasta novembris tekkisid pinged taas [[oktoobrirevolutsioon]]i tähtpäeval, kui Nõukogude korraasutused arreteerisid punatankide mälestusmärkidele roninud rahvarinnet toetanud protesteerijaid. Vahistamistele järgnes vahistatute vabastamist nõudev suurem meeleavaldus. Pingete langetamiseks eemaldas Gorbatšov võimult Grossu ja määras tema asemele Moldaavia NSV juhiks [[Petru Lucinschi]], kes oli esimene moldovlane Bessaraabia poolelt, ehkki ka tema oli veetnud suurema osa oma karjäärist mujal Nõukogude Liidus. Lucinschi oli oluliselt reformimeelsem ning tema ametissemääramise järel meeleavaldused raugesid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==== Moldova iseseisvumine ====
[[Fail:Gheorghe Ghimpu arboreaza Tricolorul.jpg|pisi|[[Gheorghe Ghimpu]] asendamas [[Moldaavia NSV lipp|Nõukogude Moldova lippu]] rahvusliku [[Moldova lipp|trikolooriga]] (1990)]]

[[1990. aasta Moldaavia NSV parlamendivalimised|1990. aasta valimistel]] võitis Moldova Rahvarinne enamuse [[Moldaavia NSV Ülemnõukogu]] kohtadest, millega murti MKP ainuvõim MNSV-s. Aprillis 1990 valis ülemnõukogu riigilipuks uue [[Moldova lipp|sini-kolla-punase lipu]], mille keskel oli [[kotkas]]. Aprilli lõpus lihtsustati piiriületust Rumeeniaga. Mais eemaldati põhiseadusest Moldaavia Kommunistliku Partei ainuõigus võimule. Samuti asus Moldaavia peaministri positsioonile Rumeeniaga ühineda sooviv [[Mircea Druc]], kes asus kultuuriasutusi mittemoldovlastest puhastama. 23. juunil 1990 võttis Moldova vastu suveräänsusdeklaratsiooni, kuulutas 1940. aasta Bessaraabia okupeerimise illegaalseks ja seadis oma seadused liiduvabariigis ülimaks. Samal suvel moodustasid moldovlased ja rumeenlased inimketi üle riigipiiriks oleva [[Pruti jõgi|Pruti jõe]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Uue ülemnõukogu tegevus hirmutas Moldaavia rahvusvähemusi, keda sel ajal oli 35% rahvastikust. 1990. aasta augustis kuulutasid gagauusid välja [[Gagauusi Vabariik|Gagauusi riigi]] ja rajasid 600-mehelise väesalga, mis korraldas rünnakuid Moldaavia keskvõimu all olevatele aladele. Moldova salkade vastutegevus oli piiratud peamiselt Nõukogude armee väeosade tõttu. Dnesti vasakkaldal kuulutati 1990. aasta septembris välja [[Dnestri-äärne Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]] Nõukogude Liidu koosseisus, mis asus ründama vasakkaldal Moldaavia keskvõimule truuks jäänud võimuasutusi. Gorbatšov keeldus Moldaaviat aitamast, kuni nad ei tühista 1989. aasta keeleseadust. Sellest konfliktist arenes välja [[Transnistria sõda]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Mais 1991 muutis Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oma ametliku nime [[Moldova Vabariik|Moldova Vabariigiks]]. [[Augustiputš]]i järel kuulutas Moldova end 27. augustil 1991 iseseisvaks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Rahvastik ==
[[Fail:Gagauz ethnic group in southern Moldova (1973). (50762530522).jpg|pisi|[[Gagauusid]] Lõuna-Moldaavias (1973)]]

==== Rahvuslik koosseis ====
Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi peamine nimeline rahvus olid [[moldovlased]]. MNSV loomisel elas liiduvabariigis 2,4 miljoni elanikku, kellest 68,8% olid moldovlased. Moldovlaste väljarände ja slaavlaste sisserände tõttu oli Nõukogude aja lõpuks moldovlaste protsent langenud 64,5 peale, samas kui ukrainlaste osakaal oli tõusnud 11,1 protsendilt 13,8 protsendile ja venelaste arv peaaegu kahekordistunud: 6,7 protsendilt 13 protsendile. Dnestri vasakkaldal (tänapäeva [[Transnistria|Transnistrias]]) olid slaavi mõjud ja slaavi vähemus suuremad – vasakkaldal moodustusid 1980. aastatel moldovlased umbes 40% elanikkonnast, [[ukrainlased]] ja [[venelased]] samas üle 50%. Siiski kolisid slaavlased igale poole Moldaavias ning 1989. aastaks elas 70% slaavlastest siiski Dnestri paremkaldal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Üleüldiselt suutis Nõukogude süsteem moldovlased edukalt integreerida, mida esindas ka Nõukogude Liidu suurim segaabielude arv: 1970. aastal oli 16,5% moldovlastest abielus mittemoldovlasega. Keskmine eluiga oli meestel 65,5 ja naistel 72,3 eluaastat, mis oli terves liidus tagantpoolt neljas tulemus.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Peale moldovlaste, venelaste ja ukrainlaste moodustasid Moldaavias märgatavad vähemused [[gagauusid]], [[bulgaarlased]] ja [[juudid]]. Gagauusid elasid Lõuna-Moldaavias [[Comrat]]i ümbruses ja nende arvukus tõusis kiiremini võrreldes moldovlastega. Ka bulgaarlased elasid Lõuna-Moldovas Moldaavia-Ukraina piiril, kusjuures enamus bulgaarlasi elas Ukraina poolel. Kui gagauuside ja bulgaarlaste vähemus püsis Moldaavias stabiilselt, siis teise maailmasõja tõttu hakkas vähenema Moldaavias elanud [[Sakslased|sakslaste]] ja juutide arv: sakslaste arv kukkus 1930. aasta 81 000 pealt 1950. aastaks alla 4000; juute oli Moldaavias 1945. aastaks alles alla 100 000 ning ka nende arv hakkas [[Iisrael]]isse rändamise tõttu vähenema.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Dima |eesnimi=Nicholas |kuupäev=Suvi 1991 |pealkiri=Recent Ethno - Demographic Changes in Soviet Moldavia |ajakiri=[[East European Quarterly]] |aastakäik=25 |üksiknumber=2 |leheküljed=167-178}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Major ethnics groups in Moldova 1989.jpg|pisi|284x284px|Moldova rahvuste kaart aastast 1989]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Moldaavia NSV rahvastik 1941–1989&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=King |eesnimi=Charles |pealkiri=The Moldovans: Romania, Russia, and the Politics of Culture |kirjastus=[[Hoover Institution Press]] |aasta=1999 |isbn=9780817997922 |koht=Stanford |leheküljed=97 |keel=en}}&lt;/ref&gt;
! rowspan=&quot;2&quot; |Rahvas
! colspan=&quot;2&quot; |1941
! colspan=&quot;2&quot; |1959
! colspan=&quot;2&quot; |1970
! colspan=&quot;2&quot; |1979
! colspan=&quot;2&quot; |1989
|-
!Arv
!%
!Arv
!%
!Arv
!%
!Arv
!%
!Arv
!%
|-
|[[Moldovlased]]
|1 620 800
|68,8
|1 886 566
|65,4
|2 303 916
|64,6
|2 525 687
|63,9
|2 794 749
|64,5
|-
|[[Ukrainlased]]
|261 200
|11,1
|420 820
|14,6
|506 560
|14,2
|560 579
|14,2
|600 366
|13,8
|-
|[[Venelased]]
|158 100
|6,7
|292 930
|10,2
|414 444
|11,6
|505 730
|12,8
|562 069
|13,0
|-
|[[Gagauusid]]
|115 700
|4,9
|95 856
|3,3
|124 902
|3,5
|138 000
|3,5
|153 458
|3,5
|-
|[[Bulgaarlased]]
|177 700
|7,5
|61 652
|2,1
|73 776
|2,1
|80 665
|2,0
|88 419
|2,0
|-
|[[Juudid]]
| colspan=&quot;2&quot; rowspan=&quot;3&quot; |–––––––––––––
|95 107
|3,2
|98 072
|2,7
|80 127
|2,0
|65 672
|1,5
|-
|[[Romad]]
|7265
|0,2
|9235
|0,2
|10 666
|0,3
|11 571
|0,3
|-
|[[Rumeenlased]]
|1663
|0,06
| colspan=&quot;2&quot; |–––––––––––––
| colspan=&quot;2&quot; |–––––––––––––
|2477
|0,06
|-
|Teised rahvused
|23 200
|1,0
|22 618
|0,8
|37 968
|1,1
|48 202
|1,2
|56 579
|1,3
|-
!Kokku
!2 356 700
!100
!2 884 477
!100
!3 568 873
!100
!3 949 756
!100
!4 335 360
!100
|}

===== Migratsioon =====
Nõukogude võim ei usaldanud täielikult [[Bessaraabia]] moldovlasi, mistõttu üritati nende osakaalu rahvastikus vähendada moldovlasi emigreeruma veendes ja [[Venelased|venelasi]] ning [[Ukrainlased|ukrainlaseid]] Moldaavia NSV-sse meelitades. Enamus administratiiv- ja tööstusettevõtete tööjõudu saabus Moldaaviasse [[Ukraina NSV|Ukrainast]] ja [[Vene NFSV|Venemaalt]]. Perioodil 1944–1959 immigreerus Moldaaviasse 200 000 – 300 000 inimest ning sellest edasi rändas MNSV-sse igal aastal umbes 10 000 venelast ja ukrainlast. Sisseränne puudutas eriti karmilt Dnestri vasakkallast, kuhu toodi slaavlasi sisse täitma rolle uutes tehastes, mida ebaproportsionaalselt palju ehitati just vasakkaldale. Venelaste ja ukrainlaste eelistamine paistis silma ka [[Moldaavia Kommunistlik Partei|Moldaavia Kommunistlikus Parteis]], kus veel 1980. aastatel ei moodustanud moldovlased isegi mitte poolt kõikidest partei liikmetest. Vasakkalda eelistamine põhjustas rahulolematust Bessaraabia moldovlastes, kes perestroika ajal asusid võitlema ka kommunistlikus parteis iseseisva Moldova eest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Moldovlaste arv ja osakaal vähenes Moldaavias 1930. aastatest (Moldaavia ANSV-s) kuni 1950. aastateni [[Küüditamine|küüditamiste]] ja [[näljahäda]]de tõttu ([[holodomor]] ja [[Nõukogude näljahäda (1946–1947)|1946.–1947. aasta näljahäda]]). Küüditamiste, hukkamiste ja näljahädades hukkunute koguarv [[Stalin]]i ajal oli Nõukogude Moldovas hinnanguliselt 300&amp;nbsp;000–350&amp;nbsp;000 inimest. Lisaks kannatasid Nõukogude poliitika tõttu kaudselt suur arv inimesi. Kuigi järgmine Nõukogude Liidu juht [[Nikita Hruštšov]] mõistis stalinistlikud massiküüdidamised hukka, soodustas ta &quot;vabatahtlikku ümberasumist&quot; Nõukogude [[Kesk-Aasia]]sse [[uudismaade kampaania]] ajal, mis eriti puudutas moldovlasi. Kokku saadeti hinnanguliselt kuni 40 000 moldovlast kodumaalt ära.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 1950. aastate lõpul ja 1960. aastate alguses suunati tuhandeid moldaavia talupoegi Venemaale ja Kesk-Aasiasse ning 1964. aastast saadeti Moldaavias hariduse saanud kohustuslikult Nõukogude Aasiasse tööle. Väljasaadetute arv oli sedavõrd suur, et tänapäevani võib leida [[Uurali mäed|Uurali mägedest]] [[Altai mäed|Altai mägedeni]] puhtmoldova külasid, kus on säilinud rumeenia keel ja moldova traditsioonid. Hoolimata moldovlaste osatähtsuse vähendamisest moodustasid 1989. aastaks Moldaavia rahvusest moldovlased endiselt suhteliselt tervisliku 64,5%, mis oli põhjustatud moldovlaste suuremast sündimuskordajast võrreldes teiste rahvustega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Fail:Flickr - Ion Chibzii - Winter. Village Trebuzheny. Orgeevsky area. The Soviet Moldova. 80th years.jpg|pisi|[[Trebujeni]] 1980. aastatel]]

==== Linna ja maarahvastik ====
Maailmasõja järel olid moldovlased peamiselt maal elav rahvas, kellel oli omandatud peamiselt minimaalne haridus, sotsiaalne liikuvus piiratud ja laste arv suur. Moldaavia NSV oli [[Kirgiisi NSV|Kirgiisia]] järel Nõukogude Liidu kõige suurema maaelanike arvuga liiduvabariik. Suurem osa moldovlasi jäi maale elama, erandiks oli vaid Dnestri vasakkallas, kus suurem osa elanikest elas [[linn]]ades ja töötas [[tehas]]tes.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Nõukogude ajal toimus linnastumine ning Moldova iseseisvumise ajaks omandasid moldovlased keskmiselt oluliselt rohkem haridust, kolisid linnadesse ja said vähem lapsi. Linna asumine intensiivistus pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] ning 1970. aastatel moodustasid moldovlased esmakordselt oma ajaloos liiduvabariigi linnades enamusrahvuse. Suurimad linnad olid [[Kišinjov]] (tänapäeval kirjapildis ''Chișinău'', 1989. aastaks elas seal 665&amp;nbsp;000 elanikku), [[Tiraspol]] (182&amp;nbsp;000 elanikku) ja [[Balti]] (159&amp;nbsp;000 elanikku), ülejäänud linnad säilitasid provintsilinnade suuruse ja olid pigem kohalikud maakohtade keskused kui omaette linnad.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Majandus ==
[[Fail:Collective farm Biruintsa in Cojușna, Moldavian SSR (1972). (6027698613).jpg|pisi|Kolhoos [[Biruintsa]] ([[Cojușna]], 1972)]]

Moldaavia NSV säilitas laias plaanis ka läbi Nõukogude aja põllumaalise maa ilme. 1950. aastatest kujunes Moldaavia üheks [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] suurimaks põllumajanduslikuks tootjaks, mida soosis hea kliima, viljakas pinnas ja sõjajärgne luba piiratud erapõllumajandusettevõtlust arendada. Eriti suur oli [[puuviljad]]e, [[vein]]i ja [[konjak]]itoodang. Kuigi Moldaavia NSV moodustas vaid 0,2% kogu Nõukogude Liidust, toodeti seal 10% liidu konservidest, 4,2 [[juurviljad]]est, 12,3% puuviljadest ja 8,2% veinidest.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Hoolimata võimsast toodangust ei jõudnud kõik alati Nõukogude turule, sest Nõukogude aeglase bürokraatia tõttu olid puuviljavagunid tihti Moldaavias kinni, kuni viljad riknesid. [[Moldaavia ANSV]] aegadest oli Moldaavias juba tekkinud [[konservitööstus]], mis säilitas oma relevantsuse läbi Nõukogude aja. Võimud kasutasid ka ära Moldova traditsiooniliselt rikkalikku lillede ja [[ürt]]ide valikut tööstuslikel eesmärkidel. Liiduvabariigist sai Nõukogude Liidu peamine [[Eeterlikud õlid|eeterlike õlide]] tootja, eriti [[roos]]i-, [[Lavendel|lavendli]]-, [[salvei]]- ja [[piparmündiõli]], mida kasutati [[parfüüm]]ide, [[farmaatsia]]- ja [[kondiitritööstus]]es. Samuti ehitati Bessaraabia poolele tööstust, näiteks rajati [[Chişinău]]s tehased [[traktor]]ite ja [[pesumasin]]ate ja [[külmik]]ute tootmiseks, kuid suurem osa tööstusest jäi endistele Moldaavia ANSV aladele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Fail:In Costesti-Stanca (1972). (22362016616).jpg|pisi|[[Stânca-Costești hüdroelektrijaam|Stânca-Costești hüdroelektrijaama]] ehitamine (1972)|vasakul]]

Nõukogude võimud eelisarendasid edasi Dnestri vasakkallast. Kuigi Dnestri vasakkallas moodustas vaid umbes 12 protsenti vabariigi maapinnast, tuli piirkonnast kolmandik kogu MNSV tööstuslikust toodangust ja 90 protsenti liiduvabariigi energiatoodangust. Erinevalt peamiselt põllumajanduslikukst Bessaraabia Moldovast oli umbes neli viiendikku Transnistria elanikkonnast seotud tööstuse, ehituse või teenindussektoriga. 1950. aastatel ehitati Dnestrile [[Dubăsari]]s [[hüdroelektrijaam]], millele lisandus 1960. aastatel [[Cuciurgani järv]]el Moldaavia-Ukraina piiril [[Moldaavia soojuselektrijaam]], mis oli üks suuremaid elektrijaamu Nõukogude Liidu edelaosas. See elektrijaam toodab siiani märkimisväärset osa Moldova elektrist. Sellele lisandusid mitmed rasketööstusega seotud ettevõtted, millest üks suurimaid on 1984. aastal avatud [[Rîbnița]] [[terasetehas]], mis tootab [[Valtsimine|valtsitud]] metalli.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Majanduslik ebaõiglus levis Moldoovias ka rahvusi pidi. Moldovlased olid tavaliselt lihttööde peal, samas kui venelased ja ukrainlased olid oskustöid tegemas ja poliitilises juhtkonnas. Samuti oli venelastel ja ukrainlastel lihtsam liiduvabariigis saada korterit kui moldovlastel. Hoolimata tööstuse arendamisest jäi Moldaavia teistest liiduvabariikidest oluliselt maha ja oli üks vaesemaid liiduvabariike. [[Laste suremus]] Moldaavias oli Nõukogude Liidu suurim ja [[keskmine eluiga]] üks madalaimaid. Budiaci ja Brežnevi ajal lokkas korruptsioon ja sidemed juhtkonna vahel olid isiklikud, mitte ametlikud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Kultuur ==

==== Venestamine ====
[[Fail:Mozaicul sovietic, str. Nationala 20, Ungheni, Republica Moldova Soviet Mosaic, 20 Nationala St, Ungheni, Republic of Moldova (50630127402).jpg|vasakul|pisi|Nõukogudeaegne mosaiikpilt [[Ungheni]]s]]

Pärast Moldaavia Nõukogude Liiduga liitmist tehti [[vene keel]]est ametlikult teine liiduvabariigi keel. Sõja järel algas Moldaavias [[venestamine]], nõukogude päraseks muutmine ja vastandumine [[rumeenia kultuur]]iga, sihiga lõhkuda sidemed [[Rumeenia]] ja [[Moldova]] vahel ning siduda Moldova tugevamalt [[vene kultuur|vene kultuurielu]] külge. Soodustati [[vene keel]]e positsiooni liiduvabariigis ja rõhutati ideed, et Moldova rahvas on kõige edukam vene rahva võimu all elades.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 1989. aastaks pidas 10% moldovlastest muud keelt peale moldaavia keele oma emakeeleks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Avalikus sfääris domineeris Moldaavias vene keel. See oli kasutuses rahvustevahelise keelena ja suhtluskeelena liiduvabariigi poliitilise eliidi vahel. Koolides oli kohustuslik õppida vene keeles, samas kui moldaavia keele õppimine oli vabatahtlik. 1946. aastal avatud [[Chişinău Riiklik Ülikool|Chişinău Riiklikus Ülikoolis]] õpetati peamiselt vene keeles ning 1949. aastal loodud [[Moldaavia Teaduste Akadeemia]] ja selle ajaloo instituut töötasid peamiselt vene ja [[ukraina keel]]es. Teleprogrammid, ajalehed ja raamatud üle kogu MNSV olid ülekaalukalt venekeelsed. Vene keel oli sedavõrd levinud, et Nõukogude aja lõpuks olid enamus [[Moldovlased|moldovlasi]] kakskeelsed, samas kui [[venelased]] õppisid harva moldaavia keele ära.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Hruštšovi suhteliselt liberaalse kultuuripoliitika ajal 1950. aastatel suurenes moldova kultuuri näitamine liiduvabariigis, kuid laias plaanis jäi Moldaavias omakeelne kultuuriloome tagaplaanile. Tollal taasavaldati laiemalt tuntud moldova kirjanike [[Dimitrie Cantemiri]], [[Miron Costini]] ning 19. sajandi rumeenia autorite kirjutisi. Seda soodustas 1940. aastatel küüditatud haritlaskonna tagasipöördumine.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Fail:Fur combine Balti (80-ies). (7120614151).jpg|pisi|Paraad [[Bălți|Balti]] linnas (1980. aastatel)]]

Venestamine väljendus MNSV-s ka [[arhitektuur]]is. Näiteks [[Teine maailmasõda|teises maailmasõjas]] hävinenud Moldova linnad ehitati üles juba nõukogudepärasemalt. Linnaehitusprojektid said alguse 1940. aastate lõpust ja olid Moskva poolt juhitud. Püstitati kujusid ja muuseume [[Lenin]]ile, [[Suur Isamaasõda|suures isamaasõjas]] Moldaavias hukkunud sõduritele, vene kultuuritegelastele. 1958. aastal avatud mälestusmärk tuntumatele Moldaavia kirjanikele on hea näide tollases olukorrast: kuigi avaldati [[büst]]id 12 moldova autorist, oli keskmine büst pühendatud siiski [[Aleksandr Puškin|Puškinile]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==== Keelepoliitika ====
Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ametlikult riigikeeleks oli [[moldaavia keel]], mis ametlikult oli erinev keel [[rumeenia keel]]est. Esialgu jätkati [[Moldaavia ANSV|Moldaavia ANSV-s]] 1938. aastal [[Ivan Ceban]] välja arendatud moldaavia keele kasutamist, mis oli sisuliselt rumeenia keel [[kirillitsa tähestik]]us, kus erilise tähelepanu all olid slaavi laenud.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Varajasel Nõukogude ajal väideti moldaavia keel olevat [[Slaavi keeled|slaavi keel]]. 1946. aastal loodi [[Ajaloo-, Keele- ja Kirjandusinstituut]], mis Cebani juhtimisel avaldas 1940. aastate lõpus mitmeid uurimusi, kus väideti moldaavlased olevat tekkinud slaavi rahvaste ja romaniseerunud [[Daaklased|daaklaste]] segunemisel, mistõttu moldaavia keelt võiks pidada slaavi keeleks.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=MANOLACHE |eesnimi=Constantin |perekonnanimi2=XENOFONTOV |eesnimi2=Ion |kuupäev=2016 |pealkiri=INSTITUȚIONALIZAREA ŞTIINŢEI ACADEMICE ÎN RSS MOLDOVENEASCĂ (1946–1960) |url=http://www.akademos.asm.md/files/Akademos_1_2016_web.pdf |ajakiri=[[Akademos]] |üksiknumber=1 |leheküljed=16-22|url-olek=ei tööta|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220617015337/http://www.akademos.asm.md/files/Akademos_1_2016_web.pdf|arhiivimisaeg=2022-06-17}}&lt;/ref&gt; Cebani juhitud poliitiline suund siduda moldaavia keel tihedamalt slaavi keelkonnaga lükati tagasi 1951. aasta [[Keeleteadlane|keeleteadlaste]] konverentsil, kus osalenud keeleteadlased lükkasid Cebani uurimuste järeldused ümber, selle asemel rõhutati keele sarnasusi rumeenia keelega.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zuliani |eesnimi=Alessandro |pealkiri=Politiche e pianificazioni linguistiche in Bessarabia: romenità, russificazione, moldovenismo |kirjastus=[[Udine ülikool]] |aasta=2013 |leheküljed=160-162 |keel=it}}&lt;/ref&gt;

Uue keeleviisi stabiilsust näitas ka vähene keele reformimine: MNSV-s tehti vaid üks moldaavia keelereform 1967. aastal, mil tutvustati uus täht tähestikku (võrdluseks MANSV-s oli 15 aasta jooksul kasutuses kokku 6 erinevat tähestikku). 1960. aastatest rõhutati moldaavia keelt olevat iseseisev [[Idaromaani keeled|idaromaani keel]], mis rumeenia keelest kasvas ammu lahku. Nõukogude ajal tekkinud kakskeelsus hakkas siiski mõjutama ka moldovas räägitud suulist keelt, kus ilmnesid vene laenud ja mõjud. Kirjakeel püsis samas rumeenia keelest sisuliselt muutumatuna. Vaidlused keele ümber ja juhtkonna arvamus moldaavia keel olevat primitiivne hoidsid aga moldaavia keele üleüldise sotsiaalse seisuse madalal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Irooniliselt toimus samal ajal moldova keeles romaniseerumine, sest 1938. aasta keelereformiga Moldaavia ANSV-s loobuti kohaliku keele eripärade säilitamisest. Aluseks võetud keel oli rumeenia keelele sedavõrd sarnane, et [[Moldova murre|moldova murdest]] kadusid (välja arvatud vene laensõnad) oma eripärad.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

==== Rahvusvähemused ====
Lisaks moldovlastele olid liiduvabariigi juhtkonnast kõrvale tõrjutud ka [[gagauusid]]. Lõuna-Moldovas [[Bugeac]]is oli gagauusidega asustatud piirkond vähearenenud ja vaene. Gagauuside [[kirjaoskus]] oli võrreldes teiste rahvustega madal, mistõttu ei jõudnud paljud gagauusid ülikooli. Samuti ei olnud Bugeacis [[tööstus]]t, mistõttu oli piirkonna majanduslik tähtsus väike. [[Gagauusi keel]] oli peamiselt kasutuses vaid kodus, avalikkuses räägiti vene keeles. 1957. aastal viidi gagauusi keel kirillitsa tähestiku peale üle, kuid raamatuid avaldati jätkuvalt gagauusi keeles vähe. Olukord arenes veidi 1960. aastate lõpust, mil hakati rohkem tähelepanu juhtima gagauusi ajaloo ja keele uurimisele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
*[[Moldaavia ANSV]]
*[[Transnistria NSV]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;{{SSR}}

[[Kategooria:Nõukogude Liidu liiduvabariigid]]
[[Kategooria:Moldaavia NSV| ]]
[[Kategooria:Moldova ajalugu]]</text>
      <sha1>h2r1360dtgdmuz6mte5rl3vkauvs18h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Opera</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6261</id>
    <revision>
      <id>7142808</id>
      <parentid>6499777</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T04:12:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26218-26</username>
        <id>228333</id>
      </contributor>
      <comment>https://youtube.com/@phongvinahousemix?si=tEsXyXJF3oxbhGBQ</comment>
      <origin>7142808</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8221" sha1="f4ch8e3rms57xm125bv9iv366qwv4vp" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib veebibrauserist, teiste tähenduste kohta vaata [[Opera (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2006}}
{{Tarkvara
| nimi                        = Opera
| logo                        = Opera 2015 icon.svg|logosuurus=63px
| kuvatõmmis                  = 
| pildiallkiri                = 
| kokkupandav                 = 
| autor                       = 
| arendaja                    = Opera Software
| väljalase                   = 9. detsember 1996
| viimase väljalaske versioon = 71.0.3770.198
| viimase väljalaske kuupäev  = {{murdmata|29. september 2020}}
| viimase eelvaate versioon   = 72.0.3815.49
| viimase eelvaate kuupäev    = {{murdmata|1. oktoober 2020}}
| uuendamise sagedus          = 
| programmeerimiskeel         = [[C++]]
| operatsioonisüsteem         = [[Microsoft Windows|Windows]], [[macOS]], [[Linux]], [[FreeBSD]], [[Solaris (operatsioonisüsteem)|Solaris]]&amp;nbsp;(versioonini 10.11), [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]
| suurus                      = 5–15 MB (oleneb versioonist)
| keel                        = 42 keelt
| staatus                     = aktiivne
| suunitlus                   = [[veebilehitseja]], [[internetikomplekt]]
| litsents                    = [[Omanduslik tarkvara]] ([[Vabavara]])
| veebileht                   = [https://youtube.com/@phongvinahousemix?si=tEsXyXJF3oxbhGBQ
}}

'''Opera''' on [[veebibrauser]] ja [[internetikomplekt]] [[personaalarvuti]]tele ja mobiilsetele seadmetele, mis võimaldab kasutada paljusid [[internet]]ipõhiseid teenuseid. 

Lisaks põhilisele veebilehtede kuvamise võimalusele sisaldab Opera sisseehitatud [[RSS|uudisevoog]]ude ja [[e-post]]i klientrakendust, [[IRC]]-i tuge, [[BitTorrent]]i rakendust ja serverimoodulit Unite. Opera on suletud koodiga omanduslik [[priivara]]. Operat arendab [[Norra]] firma [[Opera Software]].

Opera loodi vastukaaluks ja alternatiiviks populaarsetele veebibrauseritele [[Internet Explorer]] ja [[Netscape (veebilehitseja)|Netscape Navigator]], mis Opera algusaastatel brauserite turgu valitsesid.

Brauser on saadaval [[operatsioonisüsteem]]idele [[BeOS]], GNU/[[Linux]], [[FreeBSD]], [[Solaris (operatsioonisüsteem)|Solaris]], [[Mac OS X]], [[OS/2]], [[QNX]] Realtime Platform ja [[Symbian]]; samuti kõigile [[Microsoft Windows]]i 16- ja 32-bitistele versioonidele.

Opera on mitmete testide ja statistiliste võrdluste põhjal üks turvalisemaid veebibrausereid.&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.symantec.com/business/theme.jsp?themeid=threatreport |title=Symantec Internet Security Threat Report |archiveurl=https://archive.today/20120913/http://www.symantec.com/business/theme.jsp?themeid=threatreport |archivedate=13.09.2012}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Opera alustas [[jaosvara]]na, kuid kõikide funktsioonide kasutamiseks tuli maksta.

4. versioon oli teadaolevalt viimane, mis Windows 3.1x-e jaoks saadaval oli. Samast versioonist alates hakkas Opera saadaval olema ka Linuxile.

Alates 5. versioonist hakati veebibrauserit jagama tasuta, kuid reklaam[[bänner]]iga, mille eemaldamiseks tuli osta reklaamivaba versioon.

Alates [[20. september|20. septembrist]] [[2005]] hakati Operat täiesti tasuta jagama.

Mõnel Opera versioonil, näiteks 6.x-l, on olemas [[eesti keel|eestikeelne]] kasutajaliides. Omaalgatuslikke tõlkeid eri autoritelt leidub ka hilisematele versioonidele (9.02, 9.26/9.27, 9.02/9.10/9.20/9.50). Lisaks on olemas [[võru keel|võrukeelne]] tõlge versioonile 6.x.

Ametlikul väljalaskel on eestikeelne tõlge taas alates versioonist 9.62.

Opera versioon 12.17 on viimane, mis kasutab veel Presto-nimelist esitlusmootorit. Aastatega on see brauseri versioon järk-järgult vananenud; eeskätt võib tekkida probleeme turvasertifikaatidega.

12. veebruaril 2013 teatas Opera, et vahetab oma Presto kuvamismootori&lt;!--layout/rendering engine--&gt; [[WebKit]]i mootori vastu välja. WebKit-i arendasid peamiselt Google ja Apple, ning see sisaldus Google'i arendatavates [[Vaba tarkvara|vabatarkvaralises]] [[Chromium]]i ja omanduslikus [[Google Chrome|Chrome]]'i brauseris, ning mis on siiani Apple'i [[Safari (brauser)|Safari]] brauseris. WebKit pärineb vabatarkvaralise [[Konqueror]]i brauseri [[KHTML]]-mootorist, millest Apple arendas välja WebKiti mootori Safari jaoks.

Kui Google otsustas 2013. aasta aprillis minna Chromiumi ja Chrome'i projektides üle WebKiti mootorilt [[Blink]]i mootorile, otsustas Opera sellegi üle võtta.

== Populaarsus ==
{{bar box
|title=[[Lauaarvuti]]/[[sülearvuti]] [[brauser]]ite statistika
|titlebar=#DDD
|width=440px
|barwidth=250px
|float=right
|bars=
{{bar percent|[[Google Chrome]]|#A3D3FF|65.92|65,92%}}
{{bar percent|[[Safari (brauser)|Safari]]|#A3D3FF|10.96|10,96%}}
{{bar percent|[[Firefox|Mozilla Firefox]]|#A3D3FF|8.87|8,87%}}
{{bar percent|[[Internet Explorer]]|#A3D3FF|5.06|5,06%}}
{{bar percent|[[Microsoft Edge]]|#A3D3FF|4.2|4,2%}}
{{bar percent|Opera|#A3FFA3|2.28|2,28%}}
{{bar gap|height=11}}
|caption=Lauaarvuti ja tahvelarvuti veebibrauserite turuosa märtsis 2019.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://gs.statcounter.com/browser-market-share/desktop-tablet/worldwide/|title=Desktop &amp; Tablet Browser Market Share Worldwide|website=StatCounter Global Stats|language=en|accessdate=3.04.2019}}&lt;/ref&gt;}}

Maailmas kasutab Operat hinnanguliselt 3,3% Interneti kasutajatest&lt;ref name=&quot;Browser Market Share&quot;&gt;{{cite web|url=http://marketshare.hitslink.com/report.aspx?qprid=0&amp;qpcal=1&amp;qpcal=1&amp;qptimeframe=M&amp;qpsp=147|title=Browser Market Share|publisher=Net Applications}}&lt;/ref&gt;, piirkonniti esineb erinevusi. Näiteks 2011. juuli andmetel kasutab [[Ukraina]]s Operat 43% kasutajatest. [[Venemaa]]l on kasutajaid 36%, [[Poola]]s, [[Läti]]s, [[Leedu]]s ja [[Tšehhi]]s 8–11%.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://gs.statcounter.com/#browser-ww-monthly-200901-201001-bar|title=StatCounter Global Stats|publisher=StatCounter|accessdate=6. september 2010 |archiveurl=https://archive.today/20120709/http://gs.statcounter.com/%23browser-ww-monthly-200901-201001-bar |archivedate=9.07.2012}} [http://gs.statcounter.com/#browser-GE-monthly-200901-201001-bar Gruusia] [http://gs.statcounter.com/#browser-UA-monthly-200901-201001-bar Ukraina], [http://gs.statcounter.com/#browser-RU-monthly-200901-201001-bar Venemaa], [http://gs.statcounter.com/#browser-PL-monthly-200901-201001-bar Poola], [http://gs.statcounter.com/#browser-LV-monthly-200901-201001-bar Läti], [http://gs.statcounter.com/#browser-LT-monthly-200901-201001-bar Leedu], [http://gs.statcounter.com/#browser-CZ-monthly-200901-201001-bar Tšehhi]&lt;/ref&gt;

2016. aasta septembris oli Opera turuosa 1,75%.&lt;ref name=stat /&gt;

== Opera Mini ja Opera Mobile ==
Tegemist on [[pihuarvuti]]tele ja [[mobiiltelefon]]idele mõeldud versioonidega. Mobiilseadmetele saab Opera Mini või Opera Mobile'i alla laadida [http://m.opera.com/ leheküljelt], mis toetab ka WAP-mobiilibrauserid. Õige versiooni valib välja server vastavalt mobiilse seadme edastatud tunnusele. Need Opera versioonid on väga vähenõudlikud riistvara osas ja brauseri kasutamine on väga mugav navigatsiooninuppude või [[puuteekraan]]il pliiatsi abiga. Need Opera versioonid kasutavad ära kogu [[ekraan]]i pinda; nähtavale jäetakse ainult kuvatav lehekülg ja valida on mitme automaatse suurendamise/fokuseerimise võimaluse vahel.

Oluline omadus on veel ülekantavate andmete tihendamine: veebileht koos graafikaobjektiega (pildid, fotod) pakitakse Opera puhverserveris ära ja alles siis saadetakse andmesidekanali kaudu brauserile kuvamiseks. Opera ise pakub andmemahu vähendamise määraks kuni 80%. Piltide laadimise saab ka välja lülitada.

Opera lisadest võib soovitada järjehoidjate sünkroonimist, mida saab teha mõnes teises seadmes asuva Opera või [[Mozilla Firefox|Firefox]]i brauseriga.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=stat&gt;{{cite web |url=http://gs.statcounter.com/#desktop-browser-ww-monthly-201609-201609-bar |title=Top 5 Browsers Sept 2016 |trans-title= |date= |accessdate=19.08.2017 |publisher=StatCounter Global Stats |language=en }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[http://www.opera.com/ Opera ametlik koduleht] (inglise keeles)
*[http://nontroppo.org/wiki/Opera Opera wiki]

{{Veebilehitsejad}}
[[Kategooria:Veebibrauserid]]
[[Kategooria:Priivara]]</text>
      <sha1>f4ch8e3rms57xm125bv9iv366qwv4vp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142811</id>
      <parentid>7142808</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T04:12:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26218-26</username>
        <id>228333</id>
      </contributor>
      <comment>/* https://youtube.com/@phongvinahousemix?si=tEsXyXJF3oxbhGBQ */https://youtube.com/@phongvinahousemix?si=tEsXyXJF3oxbhGBQ</comment>
      <origin>7142811</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8267" sha1="prib4vlc8bbtz128uc9n5bgkumdx6o7" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib veebibrauserist, teiste tähenduste kohta vaata [[Opera (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2006}}
{{Tarkvara
| nimi                        = Opera
| logo                        = Opera 2015 icon.svg|logosuurus=63px
| kuvatõmmis                  = 
| pildiallkiri                = 
| kokkupandav                 = 
| autor                       = 
| arendaja                    = Opera Software
| väljalase                   = 9. detsember 1996
| viimase väljalaske versioon = 71.0.3770.198
| viimase väljalaske kuupäev  = {{murdmata|29. september 2020}}
| viimase eelvaate versioon   = 72.0.3815.49
| viimase eelvaate kuupäev    = {{murdmata|1. oktoober 2020}}
| uuendamise sagedus          = 
| programmeerimiskeel         = [[C++]]
| operatsioonisüsteem         = [[Microsoft Windows|Windows]], [[macOS]], [[Linux]], [[FreeBSD]], [[Solaris (operatsioonisüsteem)|Solaris]]&amp;nbsp;(versioonini 10.11), [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]
| suurus                      = 5–15 MB (oleneb versioonist)
| keel                        = 42 keelt
| staatus                     = aktiivne
| suunitlus                   = [[veebilehitseja]], [[internetikomplekt]]
| litsents                    = [[Omanduslik tarkvara]] ([[Vabavara]])
| veebileht                   = [https://youtube.com/@phongvinahousemix?si=tEsXyXJF3oxbhGBQ
}}

'''Opera''' on [[veebibrauser]] ja [[internetikomplekt]] [[personaalarvuti]]tele ja mobiilsetele seadmetele, mis võimaldab kasutada paljusid [[internet]]ipõhiseid teenuseid. 

Lisaks põhilisele veebilehtede kuvamise võimalusele sisaldab Opera sisseehitatud [[RSS|uudisevoog]]ude ja [[e-post]]i klientrakendust, [[IRC]]-i tuge, [[BitTorrent]]i rakendust ja serverimoodulit Unite. Opera on suletud koodiga omanduslik [[priivara]]. Operat arendab [[Norra]] firma [[Opera Software]].

Opera loodi vastukaaluks ja alternatiiviks populaarsetele veebibrauseritele [[Internet Explorer]] ja [[Netscape (veebilehitseja)|Netscape Navigator]], mis Opera algusaastatel brauserite turgu valitsesid.

Brauser on saadaval [[operatsioonisüsteem]]idele [[BeOS]], GNU/[[Linux]], [[FreeBSD]], [[Solaris (operatsioonisüsteem)|Solaris]], [[Mac OS X]], [[OS/2]], [[QNX]] Realtime Platform ja [[Symbian]]; samuti kõigile [[Microsoft Windows]]i 16- ja 32-bitistele versioonidele.

Opera on mitmete testide ja statistiliste võrdluste põhjal üks turvalisemaid veebibrausereid.&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.symantec.com/business/theme.jsp?themeid=threatreport |title=Symantec Internet Security Threat Report |archiveurl=https://archive.today/20120913/http://www.symantec.com/business/theme.jsp?themeid=threatreport |archivedate=13.09.2012}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Opera alustas [[jaosvara]]na, kuid kõikide funktsioonide kasutamiseks tuli maksta.

4. versioon oli teadaolevalt viimane, mis Windows 3.1x-e jaoks saadaval oli. Samast versioonist alates hakkas Opera saadaval olema ka Linuxile.

Alates 5. versioonist hakati veebibrauserit jagama tasuta, kuid reklaam[[bänner]]iga, mille eemaldamiseks tuli osta reklaamivaba versioon.

Alates [[20. september|20. septembrist]] [[2005]] hakati Operat täiesti tasuta jagama.

Mõnel Opera versioonil, näiteks 6.x-l, on olemas [[eesti keel|eestikeelne]] kasutajaliides. Omaalgatuslikke tõlkeid eri autoritelt leidub ka hilisematele versioonidele (9.02, 9.26/9.27, 9.02/9.10/9.20/9.50). Lisaks on olemas [[võru keel|võrukeelne]] tõlge versioonile 6.x.

Ametlikul väljalaskel on eestikeelne tõlge taas alates versioonist 9.62.

Opera versioon 12.17 on viimane, mis kasutab veel Presto-nimelist esitlusmootorit. Aastatega on see brauseri versioon järk-järgult vananenud; eeskätt võib tekkida probleeme turvasertifikaatidega.

12. veebruaril 2013 teatas Opera, et vahetab oma Presto kuvamismootori&lt;!--layout/rendering engine--&gt; [[WebKit]]i mootori vastu välja. WebKit-i arendasid peamiselt Google ja Apple, ning see sisaldus Google'i arendatavates [[Vaba tarkvara|vabatarkvaralises]] [[Chromium]]i ja omanduslikus [[Google Chrome|Chrome]]'i brauseris, ning mis on siiani Apple'i [[Safari (brauser)|Safari]] brauseris. WebKit pärineb vabatarkvaralise [[Konqueror]]i brauseri [[KHTML]]-mootorist, millest Apple arendas välja WebKiti mootori Safari jaoks.

Kui Google otsustas 2013. aasta aprillis minna Chromiumi ja Chrome'i projektides üle WebKiti mootorilt [[Blink]]i mootorile, otsustas Opera sellegi üle võtta.

== https://youtube.com/@phongvinahousemix?si=tEsXyXJF3oxbhGBQ==
{{bar box
|title=[[Lauaarvuti]]/[[sülearvuti]] [[brauser]]ite statistika
|titlebar=#DDD
|width=440px
|barwidth=250px
|float=right
|bars=
{{bar percent|[[Google Chrome]]|#A3D3FF|65.92|65,92%}}
{{bar percent|[[Safari (brauser)|Safari]]|#A3D3FF|10.96|10,96%}}
{{bar percent|[[Firefox|Mozilla Firefox]]|#A3D3FF|8.87|8,87%}}
{{bar percent|[[Internet Explorer]]|#A3D3FF|5.06|5,06%}}
{{bar percent|[[Microsoft Edge]]|#A3D3FF|4.2|4,2%}}
{{bar percent|Opera|#A3FFA3|2.28|2,28%}}
{{bar gap|height=11}}
|caption=Lauaarvuti ja tahvelarvuti veebibrauserite turuosa märtsis 2019.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://gs.statcounter.com/browser-market-share/desktop-tablet/worldwide/|title=Desktop &amp; Tablet Browser Market Share Worldwide|website=StatCounter Global Stats|language=en|accessdate=3.04.2019}}&lt;/ref&gt;}}

Maailmas kasutab Operat hinnanguliselt 3,3% Interneti kasutajatest&lt;ref name=&quot;Browser Market Share&quot;&gt;{{cite web|url=http://marketshare.hitslink.com/report.aspx?qprid=0&amp;qpcal=1&amp;qpcal=1&amp;qptimeframe=M&amp;qpsp=147|title=Browser Market Share|publisher=Net Applications}}&lt;/ref&gt;, piirkonniti esineb erinevusi. Näiteks 2011. juuli andmetel kasutab [[Ukraina]]s Operat 43% kasutajatest. [[Venemaa]]l on kasutajaid 36%, [[Poola]]s, [[Läti]]s, [[Leedu]]s ja [[Tšehhi]]s 8–11%.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://gs.statcounter.com/#browser-ww-monthly-200901-201001-bar|title=StatCounter Global Stats|publisher=StatCounter|accessdate=6. september 2010 |archiveurl=https://archive.today/20120709/http://gs.statcounter.com/%23browser-ww-monthly-200901-201001-bar |archivedate=9.07.2012}} [http://gs.statcounter.com/#browser-GE-monthly-200901-201001-bar Gruusia] [http://gs.statcounter.com/#browser-UA-monthly-200901-201001-bar Ukraina], [http://gs.statcounter.com/#browser-RU-monthly-200901-201001-bar Venemaa], [http://gs.statcounter.com/#browser-PL-monthly-200901-201001-bar Poola], [http://gs.statcounter.com/#browser-LV-monthly-200901-201001-bar Läti], [http://gs.statcounter.com/#browser-LT-monthly-200901-201001-bar Leedu], [http://gs.statcounter.com/#browser-CZ-monthly-200901-201001-bar Tšehhi]&lt;/ref&gt;

2016. aasta septembris oli Opera turuosa 1,75%.&lt;ref name=stat /&gt;

== Opera Mini ja Opera Mobile ==
Tegemist on [[pihuarvuti]]tele ja [[mobiiltelefon]]idele mõeldud versioonidega. Mobiilseadmetele saab Opera Mini või Opera Mobile'i alla laadida [http://m.opera.com/ leheküljelt], mis toetab ka WAP-mobiilibrauserid. Õige versiooni valib välja server vastavalt mobiilse seadme edastatud tunnusele. Need Opera versioonid on väga vähenõudlikud riistvara osas ja brauseri kasutamine on väga mugav navigatsiooninuppude või [[puuteekraan]]il pliiatsi abiga. Need Opera versioonid kasutavad ära kogu [[ekraan]]i pinda; nähtavale jäetakse ainult kuvatav lehekülg ja valida on mitme automaatse suurendamise/fokuseerimise võimaluse vahel.

Oluline omadus on veel ülekantavate andmete tihendamine: veebileht koos graafikaobjektiega (pildid, fotod) pakitakse Opera puhverserveris ära ja alles siis saadetakse andmesidekanali kaudu brauserile kuvamiseks. Opera ise pakub andmemahu vähendamise määraks kuni 80%. Piltide laadimise saab ka välja lülitada.

Opera lisadest võib soovitada järjehoidjate sünkroonimist, mida saab teha mõnes teises seadmes asuva Opera või [[Mozilla Firefox|Firefox]]i brauseriga.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=stat&gt;{{cite web |url=http://gs.statcounter.com/#desktop-browser-ww-monthly-201609-201609-bar |title=Top 5 Browsers Sept 2016 |trans-title= |date= |accessdate=19.08.2017 |publisher=StatCounter Global Stats |language=en }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[http://www.opera.com/ Opera ametlik koduleht] (inglise keeles)
*[http://nontroppo.org/wiki/Opera Opera wiki]

{{Veebilehitsejad}}
[[Kategooria:Veebibrauserid]]
[[Kategooria:Priivara]]</text>
      <sha1>prib4vlc8bbtz128uc9n5bgkumdx6o7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142812</id>
      <parentid>7142811</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T04:13:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-26218-26|~2026-26218-26]] ([[User talk:~2026-26218-26|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Pietadè|Pietadè]].</comment>
      <origin>6499777</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8199" sha1="3jk3vq0a4mk9436bfhuejc3ns7trk1j" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib veebibrauserist, teiste tähenduste kohta vaata [[Opera (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2006}}
{{Tarkvara
| nimi                        = Opera
| logo                        = Opera 2015 icon.svg|logosuurus=63px
| kuvatõmmis                  = 
| pildiallkiri                = 
| kokkupandav                 = 
| autor                       = 
| arendaja                    = Opera Software
| väljalase                   = 9. detsember 1996
| viimase väljalaske versioon = 71.0.3770.198
| viimase väljalaske kuupäev  = {{murdmata|29. september 2020}}
| viimase eelvaate versioon   = 72.0.3815.49
| viimase eelvaate kuupäev    = {{murdmata|1. oktoober 2020}}
| uuendamise sagedus          = 
| programmeerimiskeel         = [[C++]]
| operatsioonisüsteem         = [[Microsoft Windows|Windows]], [[macOS]], [[Linux]], [[FreeBSD]], [[Solaris (operatsioonisüsteem)|Solaris]]&amp;nbsp;(versioonini 10.11), [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]
| suurus                      = 5–15 MB (oleneb versioonist)
| keel                        = 42 keelt
| staatus                     = aktiivne
| suunitlus                   = [[veebilehitseja]], [[internetikomplekt]]
| litsents                    = [[Omanduslik tarkvara]] ([[Vabavara]])
| veebileht                   = [http://www.opera.com/ www.opera.com]
}}

'''Opera''' on [[veebibrauser]] ja [[internetikomplekt]] [[personaalarvuti]]tele ja mobiilsetele seadmetele, mis võimaldab kasutada paljusid [[internet]]ipõhiseid teenuseid. 

Lisaks põhilisele veebilehtede kuvamise võimalusele sisaldab Opera sisseehitatud [[RSS|uudisevoog]]ude ja [[e-post]]i klientrakendust, [[IRC]]-i tuge, [[BitTorrent]]i rakendust ja serverimoodulit Unite. Opera on suletud koodiga omanduslik [[priivara]]. Operat arendab [[Norra]] firma [[Opera Software]].

Opera loodi vastukaaluks ja alternatiiviks populaarsetele veebibrauseritele [[Internet Explorer]] ja [[Netscape (veebilehitseja)|Netscape Navigator]], mis Opera algusaastatel brauserite turgu valitsesid.

Brauser on saadaval [[operatsioonisüsteem]]idele [[BeOS]], GNU/[[Linux]], [[FreeBSD]], [[Solaris (operatsioonisüsteem)|Solaris]], [[Mac OS X]], [[OS/2]], [[QNX]] Realtime Platform ja [[Symbian]]; samuti kõigile [[Microsoft Windows]]i 16- ja 32-bitistele versioonidele.

Opera on mitmete testide ja statistiliste võrdluste põhjal üks turvalisemaid veebibrausereid.&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.symantec.com/business/theme.jsp?themeid=threatreport |title=Symantec Internet Security Threat Report |archiveurl=https://archive.today/20120913/http://www.symantec.com/business/theme.jsp?themeid=threatreport |archivedate=13.09.2012}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Opera alustas [[jaosvara]]na, kuid kõikide funktsioonide kasutamiseks tuli maksta.

4. versioon oli teadaolevalt viimane, mis Windows 3.1x-e jaoks saadaval oli. Samast versioonist alates hakkas Opera saadaval olema ka Linuxile.

Alates 5. versioonist hakati veebibrauserit jagama tasuta, kuid reklaam[[bänner]]iga, mille eemaldamiseks tuli osta reklaamivaba versioon.

Alates [[20. september|20. septembrist]] [[2005]] hakati Operat täiesti tasuta jagama.

Mõnel Opera versioonil, näiteks 6.x-l, on olemas [[eesti keel|eestikeelne]] kasutajaliides. Omaalgatuslikke tõlkeid eri autoritelt leidub ka hilisematele versioonidele (9.02, 9.26/9.27, 9.02/9.10/9.20/9.50). Lisaks on olemas [[võru keel|võrukeelne]] tõlge versioonile 6.x.

Ametlikul väljalaskel on eestikeelne tõlge taas alates versioonist 9.62.

Opera versioon 12.17 on viimane, mis kasutab veel Presto-nimelist esitlusmootorit. Aastatega on see brauseri versioon järk-järgult vananenud; eeskätt võib tekkida probleeme turvasertifikaatidega.

12. veebruaril 2013 teatas Opera, et vahetab oma Presto kuvamismootori&lt;!--layout/rendering engine--&gt; [[WebKit]]i mootori vastu välja. WebKit-i arendasid peamiselt Google ja Apple, ning see sisaldus Google'i arendatavates [[Vaba tarkvara|vabatarkvaralises]] [[Chromium]]i ja omanduslikus [[Google Chrome|Chrome]]'i brauseris, ning mis on siiani Apple'i [[Safari (brauser)|Safari]] brauseris. WebKit pärineb vabatarkvaralise [[Konqueror]]i brauseri [[KHTML]]-mootorist, millest Apple arendas välja WebKiti mootori Safari jaoks.

Kui Google otsustas 2013. aasta aprillis minna Chromiumi ja Chrome'i projektides üle WebKiti mootorilt [[Blink]]i mootorile, otsustas Opera sellegi üle võtta.

== Populaarsus ==
{{bar box
|title=[[Lauaarvuti]]/[[sülearvuti]] [[brauser]]ite statistika
|titlebar=#DDD
|width=440px
|barwidth=250px
|float=right
|bars=
{{bar percent|[[Google Chrome]]|#A3D3FF|65.92|65,92%}}
{{bar percent|[[Safari (brauser)|Safari]]|#A3D3FF|10.96|10,96%}}
{{bar percent|[[Firefox|Mozilla Firefox]]|#A3D3FF|8.87|8,87%}}
{{bar percent|[[Internet Explorer]]|#A3D3FF|5.06|5,06%}}
{{bar percent|[[Microsoft Edge]]|#A3D3FF|4.2|4,2%}}
{{bar percent|Opera|#A3FFA3|2.28|2,28%}}
{{bar gap|height=11}}
|caption=Lauaarvuti ja tahvelarvuti veebibrauserite turuosa märtsis 2019.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://gs.statcounter.com/browser-market-share/desktop-tablet/worldwide/|title=Desktop &amp; Tablet Browser Market Share Worldwide|website=StatCounter Global Stats|language=en|accessdate=3.04.2019}}&lt;/ref&gt;}}

Maailmas kasutab Operat hinnanguliselt 3,3% Interneti kasutajatest&lt;ref name=&quot;Browser Market Share&quot;&gt;{{cite web|url=http://marketshare.hitslink.com/report.aspx?qprid=0&amp;qpcal=1&amp;qpcal=1&amp;qptimeframe=M&amp;qpsp=147|title=Browser Market Share|publisher=Net Applications}}&lt;/ref&gt;, piirkonniti esineb erinevusi. Näiteks 2011. juuli andmetel kasutab [[Ukraina]]s Operat 43% kasutajatest. [[Venemaa]]l on kasutajaid 36%, [[Poola]]s, [[Läti]]s, [[Leedu]]s ja [[Tšehhi]]s 8–11%.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://gs.statcounter.com/#browser-ww-monthly-200901-201001-bar|title=StatCounter Global Stats|publisher=StatCounter|accessdate=6. september 2010 |archiveurl=https://archive.today/20120709/http://gs.statcounter.com/%23browser-ww-monthly-200901-201001-bar |archivedate=9.07.2012}} [http://gs.statcounter.com/#browser-GE-monthly-200901-201001-bar Gruusia] [http://gs.statcounter.com/#browser-UA-monthly-200901-201001-bar Ukraina], [http://gs.statcounter.com/#browser-RU-monthly-200901-201001-bar Venemaa], [http://gs.statcounter.com/#browser-PL-monthly-200901-201001-bar Poola], [http://gs.statcounter.com/#browser-LV-monthly-200901-201001-bar Läti], [http://gs.statcounter.com/#browser-LT-monthly-200901-201001-bar Leedu], [http://gs.statcounter.com/#browser-CZ-monthly-200901-201001-bar Tšehhi]&lt;/ref&gt;

2016. aasta septembris oli Opera turuosa 1,75%.&lt;ref name=stat /&gt;

== Opera Mini ja Opera Mobile ==
Tegemist on [[pihuarvuti]]tele ja [[mobiiltelefon]]idele mõeldud versioonidega. Mobiilseadmetele saab Opera Mini või Opera Mobile'i alla laadida [http://m.opera.com/ leheküljelt], mis toetab ka WAP-mobiilibrauserid. Õige versiooni valib välja server vastavalt mobiilse seadme edastatud tunnusele. Need Opera versioonid on väga vähenõudlikud riistvara osas ja brauseri kasutamine on väga mugav navigatsiooninuppude või [[puuteekraan]]il pliiatsi abiga. Need Opera versioonid kasutavad ära kogu [[ekraan]]i pinda; nähtavale jäetakse ainult kuvatav lehekülg ja valida on mitme automaatse suurendamise/fokuseerimise võimaluse vahel.

Oluline omadus on veel ülekantavate andmete tihendamine: veebileht koos graafikaobjektiega (pildid, fotod) pakitakse Opera puhverserveris ära ja alles siis saadetakse andmesidekanali kaudu brauserile kuvamiseks. Opera ise pakub andmemahu vähendamise määraks kuni 80%. Piltide laadimise saab ka välja lülitada.

Opera lisadest võib soovitada järjehoidjate sünkroonimist, mida saab teha mõnes teises seadmes asuva Opera või [[Mozilla Firefox|Firefox]]i brauseriga.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=stat&gt;{{cite web |url=http://gs.statcounter.com/#desktop-browser-ww-monthly-201609-201609-bar |title=Top 5 Browsers Sept 2016 |trans-title= |date= |accessdate=19.08.2017 |publisher=StatCounter Global Stats |language=en }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[http://www.opera.com/ Opera ametlik koduleht] (inglise keeles)
*[http://nontroppo.org/wiki/Opera Opera wiki]

{{Veebilehitsejad}}
[[Kategooria:Veebibrauserid]]
[[Kategooria:Priivara]]</text>
      <sha1>3jk3vq0a4mk9436bfhuejc3ns7trk1j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sportlaste loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7827</id>
    <revision>
      <id>7142616</id>
      <parentid>7142063</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:40:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* C */</comment>
      <origin>7142616</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="215777" sha1="fjlt4fva7jlzru1dzu1pb3unaxorqi5" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].''
{{tähed}}

==A==
[[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - 
[[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]-  [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]]  - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]]  - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]]  - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]]

== B ==

[[Demba Ba]]
- [[Ibrahim Ba]]
- [[Noriko Baba]]
- [[Inga Babakova]]
- [[Ryan Babel]]
- [[Sergei Babenko]]
- [[Alonzo Babers]]
- [[Srđan Babić]]
- [[Ivan Babikov]]
- [[Jochen Bachfeld]]
- [[Fouad Bachirou]]
- [[Irena Bačiulytė]]
- [[Hans Backe]] 
- [[David Backes]]
- [[Mikael Backlund]]
- [[Pavel Badea]]
- [[Milan Badelj]]
- [[Benoît Badiashile]]
- [[Luca Badoer]]
- [[Holger Badstuber]]
- [[Javier Báez]]
- [[Richart Báez]]
- [[Antanas Bagdonavičius]]
- [[Alexander Bah]]
- [[Kevin Bahl]]
- [[Stéphane Bahoken]]
- [[Josh Bailey]]
- [[Leon Bailey]]
- [[Eric Bailly]]
- [[Sandrine Bailly]]
- [[Leighton Baines]]
- [[Emir Bajrami]]
- [[Cédric Bakambu]]
- [[Hilja Bakhoff]]
- [[Sivert Guttorm Bakken]]
- [[Níki Bakogiánni]]
- [[Martin Bakoš]]
- [[Marie Bakovská]]
- [[Roberto Balado]]
- [[Iolanda Balaş]]
- [[Georgi Balakšin]]
- [[Diego Balbinot]]
- [[Fabián Balbuena]]
- [[Rūdolfs Balcers]]
- [[Piotr Balcerzak]]
- [[Helmuts Balderis]]
- [[Julio César Baldivieso]]
- [[Gareth Bale]]
- [[Mikel Balenziaga]]
- [[Uvis Balinskis]]
- [[Alexander Baljakin]]
- [[Michael Ballack]]
- [[Ivar Ballangrud]]
- [[Iván Balliu]]
- [[Leon Balogun]]
- [[Mario Balotelli]] 
- [[Hakan Balta]]
- [[Ksenija Balta]]
- [[Sol Bamba]]
- [[Robson Bambu]]
- [[Bruno Banani]]
- [[Nicușor Bancu]]
- [[Ryūji Bando]]
- [[Éver Banega]]
- [[Barry Bannan]]
- [[Roger Bannister]]
- [[Léo Baptistão]]
- [[Nicholas Baptiste]]
- [[Tullio Baraglia]]
- [[Grete Barake]]
- [[Nikita Baranov]] 
- [[Natalja Baranova]]
- [[Veera Baranova]]
- [[Kosta Barbarouses]]
- [[Ivan Barbašov]]
- [[Eunice Barber]]
- [[Kelsey-Lee Barber]]
- [[Me'Lisa Barber]]
- [[Riley Barber]]
- [[Shawnacy Barber]]
- [[Mark Barberio]]
- [[Gabriel Barbosa]]
- [[Esequiel Barco]]
- [[Olaf Barda]]
- [[Anders Bardal]]
- [[Sándor István Bárdosi]]
- [[Keidi Bare]]
- [[Selemon Barega]]
- [[Andrea Bargnani]]
- [[Dmitri Barinov]]
- [[Borna Barišić]]
- [[Ross Barkley]]
- [[Aleksandr Barkov]] (1965) 
- [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995)
- [[Ashley Barnes]]
- [[Patrick Barnes]]
- [[Randy Barnes]]
- [[Tranquillo Barnetta]] 
- [[Ben Barnicoat]]
- [[Hassan Barojev]]
- [[Milan Baroš]]
- [[Antonio Barragán]]
- [[Romain Barras]]
- [[Tom Barrasso]]
- [[Álvaro Barreal]]
- [[Rubens Barrichello]]
- [[Tyson Barrie]]
- [[Claudio Barrientos]]
- [[Arturo Barrios]] 
- [[Lucas Barrios]]
- [[Wílmar Barrios]]
- [[Yarelys Barrios]]
- [[Musa Barrow]]
- [[Gareth Barry]]
- [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]]
- [[Andrea Barzagli]]
- [[Mathew Barzal]]
- [[Jolanta Bartczak]]
- [[Mateusz Bartel]]
- [[Joseph Barthel]]
- [[Fabien Barthez]]
- [[Kyle Bartley]]
- [[Tianna Bartoletta]]
- [[Marion Bartoli]]
- [[Patrik Bartošák]]
- [[Ashleigh Barty]]
- [[Andri Barõšpolets]]
- [[Edgar Basel]]
- [[Ángelos Basinás]]
- [[Calvin Bassey]]
- [[Marta Bassino]]
- [[Trevor Bassitt]]
- [[Marco van Basten]]
- [[Viktoria Baškite]]
- [[Maksim Bazjukin]]
- [[Jacques Bataille]]
- [[Drake Batherson]]
- [[Gabriel Batistuta]]
- [[Oskars Batņa]]
- [[Turner Battle]]
- [[Nadia Battocletti]]
- [[Ivans Baturins]]
- [[Mathias Bau Hansen]]
- [[Lukáš Bauer]]
- [[Rudolf Bauer]]
- [[Viola Bauer]] 
- [[Jamie Baulch]] 
- [[Herma Bauma]]
- [[Frank Baumann]]
- [[Georg Baumann]]
- [[Oliver Baumann]]
- [[Romed Baumann]]
- [[Julian Baumgartlinger]]
- [[Zsolt Baumgartner]]
- [[Alexander Baumjohann]]
- [[Michael Baur]]
- [[Vladlen Baušev]]
- [[Florence Baverel-Robert]]
- [[Shohreh Bayat]]
- [[Elgin Baylor]]
- [[Mohamed Bayo]]
- [[Zebedayo Bayo]]
- [[Mithat Bayrak]] 
- [[Geordie Beamish]]
- [[Bob Beamon]]
- [[Tanoka Beard]]
- [[Oliver Bearman]]
- [[DaMarcus Beasley]]
- [[Jean Beausejour]]
- [[Anthony Beauvillier]]
- [[Bebeto]]
- [[Aleksandr Bebikh]]
- [[Rodrigo Becão]]
- [[Taylor Beck]] 
- [[Franz Beckenbauer]]
- [[Boris Becker]]
- [[James Beckford]] 
- [[David Beckham]]
- [[Connor Bedard]]
- [[Jan Bednarek]]
- [[Kenneth Bednarek]]
- [[Bob Bednarski]]
- [[Joseph Beecken]]
- [[Irina Begljakova]]
- [[Aziz Behich]]
- [[Valon Behrami]]
- [[Wolfgang Behrendt]]
- [[Ruth Beitia]]
- [[Cristian Bejarano]]
- [[Kenenisa Bekele]]
- [[Daniel Bekker]]
- [[Wade Belak]]
- [[Ed Belfour]]
- [[Younès Belhanda]]
- [[Jean Béliveau]]
- [[Julia Beljajeva]]
- [[Craig Bellamy]]
- [[Jean-Ricner Bellegarde]]
- [[Pierre-Édouard Bellemare]]
- [[Jude Bellingham]]
- [[Juan Manuel Bellón López]]
- [[Stefania Belmondo]]
- [[Mireia Belmonte]]
- [[Galina Beloglazova]]
- [[Julija Belorukova]]
- [[Andrea Belotti]]
- [[Vasile Belous]]
- [[Aleksei Belov]]
- [[Inta Belov]]
- [[Emre Belözoğlu]]
- [[Emil Bemström]]
- [[Anis Ben Slimane]]
- [[Baiba Bendika]]
- [[Yohan Benalouane]]
- [[Yossi Benayoun]]
- [[Belinda Bencic]]
- [[Lars Bender]]
- [[Sven Bender]]
- [[Annemarii Bendi]]
- [[Nicklas Bendtner]]
- [[László Bene]]
- [[Darío Benedetto]]
- [[Valdir Benedito]]
- [[László Bénes]]
- [[Marijan Beneš]]
- [[Angelica Bengtsson]]
- [[Lukas Bengtsson]]
- [[Rafael Benítez]]
- [[Rai Benjamin]]
- [[Jamie Benn]]
- [[Bryce Bennett]]
- [[Jeff Bennett]]
- [[Fróði Benjaminsen]]
- [[Ismaël Bennacer]]
- [[Ryan Bennett]]
- [[Sam Bennett]]
- [[Ramy Bensebaini]]
- [[Tony Benshoof]]
- [[Keith Benson]]
- [[Owusu Benson]]
- [[Karim Benzema]]
- [[Darren Bent]]
- [[Nabil Bentaleb]]
- [[Christian Benteke]]
- [[Giovanni Benvenuti]] 
- [[Bryan Berard]]
- [[Domenico Berardi]]
- [[Dimităr Berbatov]]
- [[Trevor Berbick]]
- [[Gheorghe Berceanu]]
- [[Tomáš Berdych]]
- [[Kamila Beregszásziová]]
- [[Toomas Berendsen]]
- [[Ricky Berens]]
- [[Bartosz Bereszyński]]
- [[Irina Berezina]]
- [[Vassili Berezutski]]
- [[Marcus Berg]]
- [[Sander Berge]]
- [[Lars Berger]]
- [[Tora Berger]]
- [[Patrice Bergeron]]
- [[Gunnar Berggren]]
- [[Steven Berghuis]]
- [[Dennis Bergkamp]]
- [[Filip Berglund]]
- [[Carl Johan Bergman]]
- [[Raimonds Bergmanis]]
- [[Kajsa Bergqvist]]
- [[Teodors Bergs]]
- [[Pieter Bergsma]]
- [[Steven Bergwijn]]
- [[Besart Berisha]]
- [[Veton Berisha]]
- [[Anton van Berkel]]
- [[Ferenc Berkes]]
- [[Santiago Bernabéu]]
- [[Evelyn Bernard]]
- [[Federico Bernardeschi]]
- [[Toomas Bernstein]]
- [[Reto Berra]]
- [[Orlando Berrío]]
- [[Rolands Bērziņš]]
- [[Dāvis Bertāns]]
- [[Madeleine Berthod]]
- [[Sergio Bertoni]]
- [[Charles Bertrand]]
- [[Christoph Bertschy]]
- [[Tyler Bertuzzi]]
- [[Joseph Bessala]]
- [[Colette Besson]]
- [[George Best]]
- [[Leon Best]]
- [[Marius Bezykornovas]]
- [[Nicholas Bett]]
- [[Marcus Bettinelli]]
- [[Paolo Bettini]]
- [[Jordan Beyer]]
- [[Lucky Bhembe]] 
- [[Jules Bianchi]]
- [[Duilio Bianchini]]
- [[Mike Bibby]]
- [[Ermin Bičakčić]]
- [[Lian Bichsel]]
- [[Vidas Bičiulaitis]]
- [[Paul Biedermann]]
- [[Andris Biedriņš]]
- [[Christoph Bieler]]
- [[Krystian Bielik]]
- [[Marcelo Bielsa]]
- [[Enn Biene]]
- [[Mati-Ants Biene]]
- [[Priit Biene]]
- [[Lucas Biglia]]
- [[Justin Bijlow]]
- [[Jaka Bijol]]
- [[Abebe Bikila]]
- [[Rinat Bikmulin]]
- [[Ibrahim Bilali]]
- [[Abdi Bile]]
- [[Simone Biles]]
- [[Slaven Bilić]]
- [[Chauncey Billups]]
- [[Vytautas Bingelis]]
- [[Stuart Bingham]]
- [[Matthew Bingley]]
- [[Jordan Binnington]]
- [[Matt Biondi]]
- [[Cristiano Biraghi]]
- [[Larry Bird]]
- [[Jevgeni Birjukov]]
- [[Mihhail Birjukov]]
- [[Regina Birk]]
- [[Danny aus den Birken]]
- [[Andreas Birnbacher]]
- [[Péter Biros]]
- [[Ben Bishop]]
- [[Yves Bissouma]]
- [[Stanislas Bizot]]
- [[Espen Harald Bjerke]]
- [[Oliver Bjorkstrand]]
- [[Patrick Bjorkstrand]]
- [[Sadie Bjornsen]]
- [[Tore Bjonviken]]
- [[Marit Bjørgen]]
- [[Fredrik André Bjørkan]]
- [[Ole Einar Bjørndalen]] 
- [[Jonas Björkman]]
- [[Cara Black]]
- [[Jesse Blacker]]
- [[Colin Blackwell]]
- [[George Blackwood]]
- [[Mackenzie Blackwood]]
- [[Vahtang Blagidze]]
- [[Samuel Blais]]
- [[Yohan Blake]]
- [[Álex Blanco]]
- [[Massimiliano Blardone]]
- [[Jakub Błaszczykowski]]
- [[Leszek Błażyński]]
- [[Miha Blažič]]
- [[Edward Blay]]
- [[Wim Bleijenberg]]
- [[Joachim Blichfeld]]
- [[Daley Blind]]
- [[Boriss Blinder]] 
- [[Ken Block]]
- [[Oleg Blohhin]]
- [[Andrus Blok]]
- [[Rens Blom]]
- [[Stig Blomqvist]]
- [[Ben Blood]]
- [[Maria Blower-Porter]]
- [[Teodors Bļugers]]
- [[Herbert Blöcker]]
- [[Jérôme Boateng]]
- [[Kevin-Prince Boateng]]
- [[Raúl Bobadilla]]
- [[Fredi Bobic]]
- [[Igor Bobkov]]
- [[Sergei Bobrovski]]
- [[Brandon Bochenski]]
- [[Patrik Bodén]]
- [[Klaus Bodinger]]
- [[Mikkel Bødker]]
- [[Frank de Boer]]
- [[Gustav Boesberg]]
- [[Xander Bogaerts]]
- [[Anna Bogali-Titovets]]
- [[Ivan Bogdan]]
- [[Olga Bogdanova]]
- [[Viktoria Bogdanova]] 
- [[Bojan Bogdanović]]
- [[Rade Bogdanović]]
- [[Gennadi Bogoljubov]]
- [[Zach Bogosian]]
- [[Lennart Bohman]]
- [[Svetlana Boiko]]
- [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]]
- [[Nicolai Boilesen]]
- [[Mowen Boino]]
- [[Mariangela Boitšuk]]
- [[Klavdija Bojarskihh]]
- [[Nataša Bokal]]
- [[Femke Bol]]
- [[John Boland]]
- [[Ato Boldon]]
- [[Issaak Boleslavski]]
- [[Marcelino Bolívar]]
- [[Peter Bolliger]]
- [[Aureliano Bolognesi]]
- [[Pjotr Bolotnikov]]
- [[Aleksandr Bolšunov]]
- [[Usain Bolt]]
- [[Andy Bolton]]
- [[Willy Boly]]
- [[Mark van Bommel]]
- [[Tudor Bompa]]
- [[Giacomo Bonaventura]]
- [[Bogdan Bondarenko]]
- [[Valeri Bondarenko]]
- [[Roly Bonevacia]]
- [[Nick Bonino]]
- [[Aitana Bonmatí]]
- [[Marcel Bonnard]]
- [[Leonardo Bonucci]]
- [[Wilfried Bony]]
- [[Roel Boomstra]]
- [[Jesper Boqvist]]
- [[Björn Borg]]
- [[Celso Borges]]
- [[Humberlito Borges]]
- [[Borislava Borisova]]
- [[Cristian Borja]]
- [[Miguel Borja]]
- [[Milan Borjan]]
- [[Ilmar Bork]]
- [[Jonathan Borlée]]
- [[Maksim Borovikov]]
- [[Marco Borriello]]
- [[Angela Borsuk]]
- [[Juri Borzakovski]]
- [[Valeri Borzov]]
- [[Valeri Bortšin]]
- [[Robert Bortuzzo]]
- [[Artur Boruc]]
- [[Bartosz Bosacki]]
- [[Chris Bosh]] 
- [[Alshaebyi Boshra]]
- [[José Bosingwa]]
- [[Vicente del Bosque]]
- [[Pierre-Ambroise Bosse]]
- [[Carmelo Bossi]]
- [[Ralph Boston]]
- [[Paul Bosvelt]] 
- [[Tyler Bozak]]
- [[Oliver Bozanic]]
- [[Solomon Bozeman]]
- [[Elīna Ieva Bota]]
- [[Alberto Botía]]
- [[Sven Botman]]
- [[Johan-Olaf Botn]]
- [[Valtteri Bottas]]
- [[Mihhail Botvinnik]]
- [[Mihhail Botvinov]]
- [[Evan Bouchard]]
- [[Sofiane Boufal]]
- [[Bryan Bouffier]]
- [[Benjamin Boukpeti]]
- [[Khalid Boulahrouz]]
- [[Brahim Boulami]]
- [[Wilfred Bouma]]
- [[Yassine Bounou]]
- [[Aaron Boupendza]]
- [[Sébastien Bourdais]]
- [[Clifford Bourland]]
- [[Chris Bourque]]
- [[Jarrod Bowen]]
- [[Tori Bowie]]
- [[Renate Boy]]
- [[Zach Boychuk]]
- [[Dustin Boyd]]
- [[James Boyd]]
- [[Travis Boyd]]
- [[Lucas Boyé]]
- [[Brian Boyle]]
- [[Audun Boysen]]
- [[Tarjei Bø]]
- [[Oddvar Brå]]
- [[Jakub Brabec]]
- [[Marvin Bracy]]
- [[Michael Bradley]]
- [[Tom Bradshaw]]
- [[Alberto Braglia]]
- [[Yacine Brahimi]]
- [[Justine Braisaz-Bouchet]]
- [[Riho-Bruno Bramanis]]
- [[Elton Brand]]
- [[Esther Brand]]
- [[Eirik Brandsdal]]
- [[Julian Brandt]]
- [[Ana Maria Brânză]]
- [[Berle Brant]]
- [[Chris Brasher]]
- [[Derick Brassard]]
- [[David Braz]]
- [[Thiago Braz]]
- [[Donavan Brazier]]
- [[Kenneth Bråten]]
- [[Ryan Brathwaite]]
- [[Jesper Bratt]]
- [[Rune Brattsveen]]
- [[Karmen Braun]]
- [[Claudio Bravo]]
- [[Omar Bravo]]
- [[Thomas Brdaric]]
- [[Trond-Arne Bredesen]]
- [[Johannes Brenner]]
- [[Renan Bressan]]
- [[Michal Březina]]
- [[Derrick Brew]]
- [[Anne Briand]]
- [[Algimantas Briaunys]]
- [[Ilmārs Bricis]] 
- [[Viktoras Bridaitis]]
- [[Mairis Briedis]]
- [[Federica Brignone]]
- [[Jörgen Brink]]
- [[Miguel Britos]]
- [[Alex Broadhurst]]
- [[Terry Broadhurst]]
- [[Martin Brodeur]]
- [[T. J. Brodie]]
- [[Jonas Brodin]]
- [[Armando Broja]]
- [[Giovanni van Bronckhorst]]
- [[Dylan Bronn]]
- [[David Bronštein]]
- [[John Anthony Brooks]]
- [[Nathan Brooks]]
- [[Alex Brosque]]
- [[Laurent Brossoit]]
- [[Jack Broughton]]
- [[Troy Brouwer]]
- [[Eduard Brovko]] 
- [[Carl Brown]]
- [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]
- [[Connor Brown]]
- [[Dustin Brown]]
- [[Grace Brown]]
- [[Patrick Brown]]
- [[Scott Brown]]
- [[Wes Brown]]
- [[David Browne]]
- [[Rowena Mary Bruce]]
- [[Ricky Bruch]]
- [[Karlo Bručić]]
- [[Edmund Bruggmann]]
- [[Ivano Brugnetti]]
- [[Inge de Bruijn]]
- [[Gilbert Brulé]]
- [[Jeffrey Bruma]]
- [[Valeri Brumel]]
- [[Axel Brun]]
- [[Celine Brun-Lie]]
- [[Martin Brundle]]
- [[Gianmaria Bruni]]
- [[Karmen Bruus]]
- [[Kai Brännkärr]]
- [[Joe Bryan]]
- [[Kobe Bryant]]
- [[Arto Bryggare]]
- [[Sergei Bubka]] 
- [[Ken Buchanan]] 
- [[Tajon Buchanan]]
- [[Guido Buchwald]]
- [[Stephane Buckland]]
- [[Harry Buddel]] 
- [[Ante Budimir]]
- [[Jevgen Budnik]]
- [[Aleksei Budõlin]]
- [[Dmitri Budõlin]] 
- [[Sébastien Buemi]]
- [[Emiliano Buendía]]
- [[Gianluigi Buffon]]
- [[Imrich Bugár]]
- [[Rihards Bukarts]]
- [[Roberts Bukarts]]
- [[Maksim Bukatkin]]
- [[Natalia Bukowiecka]]
- [[Konrad Bukowiecki]]
- [[Valeri Bukrejev]]
- [[Adam Buksa]]
- [[Nino Bule]]
- [[Maik Bullmann]]
- [[Dave Bulthuis]]
- [[Dmitri Bulõkin]] 
- [[Wilfred Bungei]]
- [[Michael Bunting]]
- [[André Burakovsky]]
- [[Andrei Burcă]]
- [[Anton Burdassov]]
- [[Robert Burgess]]
- [[Annemarie Burghoff]]
- [[Sarah Burke]]
- [[Thomas Burke]]
- [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]'
- [[Cătălin Burlacu]]
- [[Delphyne Burlet]]
- [[Albert Burmeister]]
- [[Aleksandr Burmistrov]]
- [[Dan Burn]]
- [[Brent Burns]]
- [[Richard Burns]]
- [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]]
- [[Anna Burtasova]]
- [[Mihhail Burtsev]]
- [[Rene Busch]] 
- [[Frank Busemann]]
- [[Sergio Busquets]]
- [[Fabricio Bustos]]
- [[Jekaterina Bušujeva]]
- [[Edvard Bužinskij]]
- [[Algimantas Butnorius]]
- [[Jacob Butterfield]]
- [[Jeffrey Buttle]]
- [[Dick Button]]
- [[Jenson Button]]
- [[Nicklas Bäckström]]
- [[Alo Bärengrub]]
- [[Gunnar Bärlund]]
- [[Max Bösiger]]
- [[Hans Büchi]]
- [[Selina Büchel]]
- [[Jens Byggmark]]
- [[Bowen Byram]]
- [[Paul Byron]]
- [[Lars Bystøl]]
- [[Ludwig Byström]]

== C ==

[[Francisco Cabañas]]
- [[Denia Caballero]]
- [[Yohan Cabaye]]
- [[Rémy Cabella]]
- [[Jovane Cabral]]
- [[Rafael Cabral]]
- [[Víctor Cáceres]]
- [[Cafu]]
- [[Manuel Cafumana]]
- [[Gary Cahill]]
- [[Tim Cahill]]
- [[Cai Xuetong]]
- [[Jordy Caicedo]]
- [[Moisés Caicedo]]
- [[Rodrigo Caio]]
- [[Jens Cajuste]]
- [[Carlos Calado]]
- [[Mariona Caldentey]]
- [[Tatiana Calderón]]
- [[Sophie Caldwell]]
- [[Duje Ćaleta-Car]]
- [[Hakan Çalhanoğlu]]
- [[Dan Calichman]]
- [[Nora Callebout]]
- [[José María Callejón]]
- [[Alexander Callens]]
- [[Jonathan Calleri]]
- [[Joseph Calzaghe]]
- [[Matt Calvert]]
- [[Dominic Calvert-Lewin]]
- [[Jasmine Camacho-Quinn]]
- [[Lamine Camara]]
- [[Eduardo Camavinga]]
- [[Esteban Cambiasso]]
- [[Roberto Cammarelle]]
- [[Sol Campbell]]
- [[Veronica Campbell]]
- [[Carter Camper]]
- [[Emre Can]]
- [[Eyüp Can]]
- [[Yasemin Can]]
- [[Sergio Canales]]
- [[João Cancelo]]
- [[Daniel Candeias]]
- [[Fabio Cannavaro]]
- [[Germán Cano]]
- [[Agustín Canobbio]]
- [[Christian Cantwell]]
- [[Ander Capa]]
- [[José Raúl Capablanca]]
- [[Joan Capdevila]]
- [[Tranquilo Capozzo]]
- [[Guido Cappellini]]
- [[Jennifer Capriati]]
- [[Richard Carapaz]]
- [[Graham Carey]]
- [[Rafael Carioca]]
- [[Brandon Carlo]]
- [[Diego Carlos]]
- [[Roberto Carlos]]
- [[Magnus Carlsen]]
- [[John Carlson]]
- [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]]
- [[Daniel Carr]]
- [[Jamie Carragher]]
- [[Michael Carrick]]
- [[Daniel Carriço]]
- [[William Carrier]]
- [[Guido Carrillo]]
- [[Andy Carroll]]
- [[Michael Carruth]]
- [[David Carstens]]
- [[Hamish Carter]] 
- [[Jeff Carter]]
- [[Nesta Carter]]
- [[Vince Carter]]
- [[Fabiano Caruana]]
- [[Dani Carvajal]]
- [[Ricardo Carvalho]]
- [[William Carvalho]]
- [[Oscar Casanovas]]
- [[Milton Casco]]
- [[Matty Cash]]
- [[Iker Casillas]]
- [[Antonio Cassano]]
- [[Samuel James Cassell]]
- [[Timothy Castagne]]
- [[Jean-Charles Castelletto]]
- [[Diego Castro]]
- [[Juan Cazares]]
- [[Santi Cazorla]]
- [[Omar Catarí]]
- [[Ethel Catherwood]]
- [[Jerônimo Cacau]]
- [[Ivan Cavaleiro]]
- [[Diego Cavalieri]]
- [[Lucas Cavallini]]
- [[Edinson Cavani]]
- [[Petr Čech]]
- [[Cody Ceci]]
- [[Stig Cederberg]] 
- [[Kristjan Čeh]]
- [[Peter Cehlárik]]
- [[Aleksandrs Čekulajevs]]
- [[Macklin Celebrini]]
- [[Billy Celeski]]
- [[Zeki Çelik]]
- [[Bersant Celina]]
- [[Ondřej Čelůstka]]
- [[Rogério Ceni]]
- [[Matthew Centrowitz]]
- [[Jonas Čepulis]]
- [[Miroslav Cerar]]
- [[Marcel Cerdan]]
- [[Erik Černák]]
- [[Pavel Černý]]
- [[Roman Červenka]]
- [[Andrea de Cesaris]]
- [[Thomas Chabot]]
- [[Nacer Chadli]]
- [[Faní Chalkiá]]
- [[Kóstas Chalkías]]
- [[Kyle Chalmers]]
- [[Mario Chalmers]]
- [[Nathaniel Chalobah]]
- [[Trevoh Chalobah]]
- [[Marouane Chamakh]]
- [[Wilt Chamberlain]] 
- [[Calum Chambers]]
- [[Dwain Chambers]]
- [[Lucas Chanavat]]
- [[Karun Chandhok]]
- [[Tyson Chandler]]
- [[Chang Kyou-chul]]
- [[Michael Chang]]
- [[Takayuki Chano]]
- [[Vladimer Ch'ant'uria]]
- [[Zdeno Chára]]
- [[Yimmi Chará]]
- [[Libor Charfreitag]]
- [[Ángelos Charistéas]]
- [[Devynne Charlton]]
- [[Christopher Chataway]]
- [[Beatrice Chebet]]
- [[Robert Chef d’Hôtel]]
- [[Peruth Chemutai]]
- [[Chen Qi]]
- [[Grahame Cheney]]
- [[Beatrice Chepkoech]]
- [[Joshua Cheptegei]]
- [[Rebecca Cheptegei]]
- [[Faith Cherotich]]
- [[Michael Cherry]]
- [[Timothy Cheruiyot]]
- [[Vivian Cheruiyot]]
- [[Alain Chervet]]
- [[Fritz Chervet]]
- [[Walter Chervet]]
- [[Ben Chiarot]]
- [[Alex Chiasson]]
- [[Kazuhiko Chiba]]
- [[Sonoko Chiba]]
- [[Pierluigi Chicca]]
- [[Giorgio Chiellini]]
- [[Federico Chiesa]]
- [[Catherine Chikwakwa]]
- [[Eduardo Chillida]]
- [[Max Chilton]]
- [[Ben Chilwell]]
- [[Abner Chipu]]
- [[Pedro Chirivella]]
- [[Filip Chlapík]]
- [[Henryk Chmielewski]]
- [[Cho Gue-sung]]
- [[Aryan Chopra]]
- [[Neeraj Chopra]]
- [[Zdeněk Chovanec]]
- [[Svend Aage Christensen]] 
- [[Oliver Christensen]]
- [[Linford Christie]]
- [[Tanja Chub]] 
- [[Carney Chukwuemeka]]
- [[Samuel Chukwueze]]
- [[Alejandro Chumacero]]
- [[Jakob Chychrun]]
- [[Filip Chytil]]
- [[Dominika Cibulková]]
- [[Oskars Cibuļskis]]
- [[Ivan Cichan]] 
- [[Cesar Cielo Filho]]
- [[Waldemar Cierpinski]]
- [[José Cifuentes]]
- [[Jasper Cillessen]]
- [[Anthony Cirelli]]
- [[Aliou Cissé]]
- [[Kalifa Cissé]]
- [[Pape Abou Cissé]]
- [[Papiss Cissé]] 
- [[Guillaume Cizeron]]
- [[Casey Cizikas]]
- [[Kale Clague]]
- [[Roland Clara]]
- [[Emmanuelle Claret]]
- [[Jim Clark]]
- [[Kevin Clark]]
- [[Steve Clarke]]
- [[Bryan Clay]]
- [[Will Claye]]
- [[Kerron Clement]]
- [[Louis Clément]] 
- [[Luís Fabiano Clemente]]
- [[Rob Clerc]]
- [[Tom Cleverley]]
- [[Gaël Clichy]]
- [[Kim Clijsters]] 
- [[Hestrie Cloete]]
- [[Richard Clune]]
- [[Cal Clutterbuck]]
- [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]]
- [[Alice Coachman]]
- [[Conor Coady]]
- [[Andy Coan]]
- [[Roy Cochran]] 
- [[Phillip Cocu]] 
- [[Sebastian Coe]] 
- [[Fábio Coentrão]]
- [[Andrew Cogliano]]
- [[Antonio Čolak]]
- [[Franco Colapinto]]
- [[Jack Colback]]
- [[Andrew Cole]]
- [[Ashley Cole]]
- [[Ian Cole]]
- [[Joe Cole]] 
- [[Blake Coleman]]
- [[Christian Coleman]]
- [[Caio Collet]]
- [[Omar Colley]]
- [[Kim Collins]]
- [[Nathan Collins]]
- [[Dario Cologna]]
- [[María Colón]]
- [[Ross Colton]]
- [[Kingsley Coman]]
- [[Nadia Comăneci]]
- [[Sérgio Conceição]]
- [[Mike Conley]]
- [[Kevin Connauton]]
- [[Maureen Connolly]]
- [[Kyle Connor]]
- [[Adolfo Consolini]]
- [[Benjamin Conz]]
- [[Alberto Contador]]
- [[Diego Contento]]
- [[Samuel Contesti]]
- [[Lewis Cook]]
- [[Myrtle Cook]]
- [[Steve Cook]]
- [[Liam Cooper]]
- [[Priya Cooper]]
- [[Sayon Cooper]]
- [[Jean-Pierre Coopman]]
- [[Alfredo Copello]]
- [[Yasmani Copello]]
- [[Jonathan Copete]]
- [[Andrew Copp]]
- [[Marius Corbett]]
- [[Domilson Cordeiro dos Santos]]
- [[Arnaud Cordier]]
- [[Danilson Córdoba]]
- [[Jorge Cori]]
- [[Ante Ćorić]]
- [[Steve Corica]]
- [[Jack Cork]]
- [[Patrice Cormier]]
- [[Andreas Cornelius]]
- [[Maxwel Cornet]]
- [[Deimantė Cornette]]
- [[Matthieu Cornette]]
- [[Tom Coronel]]
- [[Joaquín Correa]]
- [[Juan Manuel Correa]]
- [[Diego Costa]]
- [[Douglas Costa]]
- [[Dylan Cozens]]
- [[Rodolfo Cota]]
- [[Eduardo Coudet]]
- [[Vladimír Coufal]]
- [[Natalie Coughlin]]
- [[Lassana Coulibaly]]
- [[Margaret Court]]
- [[Tom Courtney]]
- [[Nick Cousins]]
- [[Philippe Coutinho]] 
- [[Fernando Couto]]
- [[Logan Couture]]
- [[Sean Couturier]]
- [[Charlie Coyle]]
- [[Adam Cracknell]]
- [[Alessio Cragno]]
- [[Steve Cram]]
- [[Toller Cranston]]
- [[Christl Cranz]]
- [[Chandra Crawford]]
- [[Corey Crawford]]
- [[Hasely Crawford]]
- [[Jak Crawford]]
- [[Jamal Crawford]]
- [[Shawn Crawford]]
- [[Hernán Crespo]]
- [[Aaron Cresswell]]
- [[Gheorghe Crețu]]
- [[Terry Crews]]
- [[Edward Crook]]
- [[Sidney Crosby]]
- [[Peter Crouch]]
- [[Lawson Crouse]]
- [[Ryan Crouser]]
- [[Johan Cruijff]]
- [[Ibolya Csák]]
- [[József Csatári]]
- [[Tibor Csík]]
- [[Paweł Czarnota]]
- [[László Cseh]]
- [[Mariusz Czerkawski]]
- [[Antoni Czortek]]
- [[Juan Cuadrado]]
- [[Teófilo Cubillas]]
- [[Didier Cuche]]
- [[Roger Cuche]]
- [[Marc Cucurella]]
- [[Gustavo Cuéllar]]
- [[Víctor Cuesta]]
- [[Christian Cueva]]
- [[Nelson Cuevas]]
- [[Mickaël Cuisance]]
- [[Josh Cullen]]
- [[Matheus Cunha]]
- [[Vashti Cunningham]]
- [[Emil Čuprenski]] 
- [[Stephen Curry]]
- [[Thomas Curtis]]
- [[Brian Cusworth]]
- [[Calistrat Cuțov]]
- [[Eray Cömert]]
- [[Karina Cyfka]]
- [[Louis Cyr]]
- [[Czesław Cyraniak]]

== D ==

[[Stéphane Da Costa]]
- [[Níkos Dabízas]]
- [[Issaka Daboré]]
- [[Kirby Dach]]
- [[Ivona Dadic]]
- [[Jevgeni Dadonov]]
- [[Costică Dafinoiu]]
- [[Ekaterina Dafovska]]
- [[John Kristian Dahl]]
- [[Klas Dahlbeck]]
- [[Anna Dahlberg]]
- [[Jonathan Dahlén]]
- [[Johan Dahlin]]
- [[Rasmus Dahlin]]
- [[Laura Dahlmeier]]
- [[Maja Dahlqvist]]
- [[Emma Dahlström]]
- [[Bjørn Dæhlie]]
- [[Sebastian Dahm]]
- [[Alexandre Daigle]]
- [[Kuniya Daini]]
- [[Patson Daka]]
- [[Michael Dal Colle]]
- [[Andrés D'Alessandro]]
- [[John Daley]]
- [[Tom Daley]]
- [[Zlatko Dalić]]
- [[Anatoli Dalidovitš]]
- [[Jānis Daliņš]]
- [[Lauri Dalla Valle]]
- [[Marek Ďaloga]]
- [[Diogo Dalot]]
- [[Henrik Dalsgaard]]
- [[Matt Dalton]]
- [[Claude Dambury]]
- [[Francesco Damiani]]
- [[Leandro Damião]] 
- [[Dejan Damjanović]]
- [[Phillip Danault]]
- [[Ludvík Daněk]]
- [[Charlie Daniels]]
- [[Egil Danielsen]]
- [[Gösta Danielsson]]
- [[Eléni Daniilídou]]
- [[Aleksandr Danin]]
- [[Tuğba Danışmaz]]
- [[Arnaut Danjuma]]
- [[Marko Daňo]]
- [[Oscar Dansk]]
- [[Kevin Danso]]
- [[Sergi Danõltšenko]] 
- [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]]
- [[Victor d'Arcy]]
- [[Márton Dárdai]]
- [[Sergi Darder]]
- [[Matteo Darmian]]
- [[Lauris Dārziņš]]
- [[Jehan Daruvala]]
- [[James Dasaolu]]
- [[Pavel Datsjuk]]
- [[Kaspars Daugaviņš]]
- [[Lindsay Davenport]]
- [[Markéta Davidová]]
- [[Edgar Davids]]
- [[Anthony Davidson]]
- [[Curtis Davies]]
- [[Anthony Davis]]
- [[Dwight F. Davis]]
- [[Fred Davis]]
- [[Glen Davis]]
- [[Glenn Davis]]
- [[Howard Davis]] 
- [[Meryl Davis]]
- [[Shani Davis]]
- [[Steve Davis]]
- [[Steven Davis]]
- [[Tara Davis-Woodhall]]
- [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]]
- [[Nikolai Davõdenko]]
- [[Sergei Davõdov]]
- [[Nigel Dawes]]
- [[Paweł Dawidowicz]]
- [[Craig Dawson]]
- [[Michael Dawson]]
- [[Francesco De Fabiani]]
- [[Pedro De la Rosa]]
- [[Ritchie De Laet]]
- [[Rodrigo De Paul]]
- [[Francesco De Piccoli]]
- [[Daniele De Rossi]]
- [[Morgan De Sanctis]]
- [[Maurilio De Zolt]]
- [[Ciprian Deac]]
- [[Mihály Deák Bárdos]]
- [[Nathan Deakes]]
- [[Dixie Dean]]
- [[Ferekalsi Debessay]]
- [[Rajmond Debevec]]
- [[Jake DeBrusk]]
- [[Nathalie Dechy]]
- [[Deco]]
- [[Bobby Decordova-Reid]]
- [[Haiden Deegan]]
- [[Troy Deeney]]
- [[Didier Défago]]
- [[Meseret Defar]]
- [[Maria Teresa de Filippis]]
- [[Jermain Defoe]]
- [[Steven Defour]]
- [[Vincent Defrasne]]
- [[Pjotr Degtjarjov]]
– [[Jonas Deichmann]]
- [[Alessandro Del Piero]]
- [[Jone Delai]]
- [[Thomas Delaney]]
- [[Liam Delap]]
- [[Jean Delarge]]
- [[Catherine Delbarre]]
- [[Louis Delétraz]]
- [[Agustín Delgado]]
- [[Guillermo Delgado]]
- [[Ricardo Delgado]]
- [[Simon Deli]]
- [[Traianos Dellas]]
- [[Casey Dellacqua]]
- [[Andy Delort]]
- [[Fabian Delph]]
- [[Moussa Dembélé]]
- [[Ousmane Dembélé]]
- [[Dylan DeMelo]]
- [[Jelena Dementjeva]]
- [[Jason Demers]]
- [[Jan Demidovitš]]
- [[Merih Demiral]]
- [[Kerem Demirbay]]
- [[Volkan Demirel]]
- [[Thatcher Demko]]
- [[Bill Demong]]
- [[Clint Dempsey]]
- [[Jason Denayer]]
- [[Leander Dendoncker]]
- [[Antoine Deneriaz]]
- [[Luol Deng]]
- [[Denílson Pereira Neves]]
- [[Igor Denissov]]
- [[Vitali Denissov]]
- [[Emmanuel Dennis]]
- [[Matthew Denny]]
- [[Memphis Depay]]
- [[Eren Derdiyok]]
- [[Andri Derõzemlja]]
- [[Boudewijn Derkx]]
- [[David Desharnais]]
- [[Marcel Deslauriers]]
- [[Nicolas Deslauriers]]
- [[Casey DeSmith]]
- [[Jean Despeaux]]
- [[Kiril Despodov]]
- [[Sergiño Dest]]
- [[Simon Desthieux]]
- [[Jevgeni Detjonõšev]]
- [[Gerard Deulofeu]]
- [[Gail Devers]]
- [[Chrysopigí Devetzí]] 
- [[Cristian Deville]]
- [[John Devitt]]
- [[Mihhail Devjatjarov]]
- [[Vadim Devjatovski]] 
- [[Kiernan Dewsbury-Hall]]
- [[Giorgio Di Centa]]
- [[Manuela Di Centa]]
- [[Lucas Di Grassi]]
- [[Emanuele Di Gregorio]]
- [[Giovanni Di Lorenzo]]
- [[Karyne Di Marco]]
- [[Ángel Di María]]
- [[Antonietta Di Martino]]
- [[Roberto Di Matteo]]
- [[Alfredo Di Stéfano]]
- [[Ali Dia]]
- [[Boulaye Dia]]
- [[Abdoulay Diaby]]
- [[Abou Diaby]]
- [[Moussa Diaby]]
- [[Mouctar Diakhaby]]
- [[Habib Diallo]]
- [[André Diamant]]
- [[Alessandro Diamanti]]
- [[Lassana Diarra]]
- [[Miguel Dias]] 
- [[Rúben Dias]]
- [[Félix Díaz]]
- [[Jordan Díaz]]
- [[Paulo Díaz]]
- [[Raphael Diaz]]
- [[Sergio Díaz]]
- [[Krépin Diatta]]
- [[Vasile Dîba]]
- [[Tirunesh Dibaba]] 
- [[Carmine DiBartholomeo]]
- [[Frederik Dichow]]
- [[Simon Dickie]]
- [[Jason Dickinson]]
- [[Runar Dickman]]
- [[Dida]]
- [[Eric Dier]]
- [[Darren Dietz]]
- [[Nelli Differt]]
- [[Frank DiGennara]]
- [[Jessica Diggins]]
- [[Geert van Dijk]]
- [[Kevin Diks]]
- [[Harrison Dillard]]
- [[Brenden Dillon]]
- [[Eva Dimas]]
- [[Stole Dimitrievski]]
- [[Grigor Dimitrov]]
- [[Ding Jungui]]
- [[Ding Junhui]]
- [[Ding Liren]]
- [[Merindah Dingjan]]
- [[Vedran Đipalo]]
- [[Rick DiPietro]]
- [[Leendert van Dis]]
- [[Axel Disasi]]
- [[Dieudonné Disi]]
- [[Mix Diskerud]]
- [[Uschi Disl]]
- [[John Disley]]
- [[Vlade Divac]]
- [[Ivan Djakov]]
- [[Nasser Djiga]]
- [[Alexander Djiku]]
- [[Berat Djimsiti]]
- [[Christian Djoos]]
- [[Youri Djorkaeff]]
- [[Johan Djourou]]
- [[Emil Djuse]]
- [[Senele Dlamini]]
- [[Norman Dlomo]] 
- [[Aleksandr Dmitrijev]]
- [[Artjom Dmitrijev]]
- [[Marko Dmitrović]]
- [[Ritsu Doan]]
- [[Viktors Dobrecovs]]
- [[Dimitǎr Dobrev]]
- [[Noah Dobson]]
- [[Bevan Docherty]] 
- [[Zbigniew Doda]]
- [[Hiroaki Doi]]
- [[Shoma Doi]]
- [[Yōichi Doi]]
- [[Mayo Doko]]
- [[Novak Đoković]]
- [[Sofie Dokter]]
- [[Kasper Dolberg]]
- [[Martin Dolfing]]
- [[Benedikt Doll]]
- [[Darja Domratševa]]
- [[Lutz Dombrowski]]
- [[Louis Domingue]]
- [[Cecilio Domínguez]]
- [[Leinier Domínguez]]
- [[Oksana Domnina]]
- [[Wilfried Domoraud]]
- [[Marco Donadel]]
- [[Chris Donaldson]]
- [[Luka Dončić]]
- [[Jean Marie Dongou]]
- [[Jordanka Donkova]]
- [[Gianluigi Donnarumma]]
- [[Joonas Donskoi]]
- [[Jack Doohan]]
- [[Alexander Doom]]
- [[Robert Doornbos]]
- [[Fritz Dopfer]]
- [[Gert Dorbek]]
- [[Michaela Dorfmeister]]
- [[Patrick Dorgu]]
- [[Marie Dorin Habert]]
- [[Marek Doronin]]
- [[Graham Dorrans]]
- [[Niklas Dorsch]]
- [[Ion Dosca]]
- [[Lukáš Dostál]]
- [[Serhi Dotsenko]]
- [[Rodrigo Dourado]]
- [[Ken Doubleday]]
- [[Abdoulaye Doucouré]]
- [[Cheick Doucouré]]
- [[Ladji Doucouré]]
- [[Kate Douglass]]
- [[Seydou Doumbia]]
- [[Tongo Doumbia]]
- [[Nic Dowd]]
- [[Kieran Dowell]]
- [[Goran Dragić]]
- [[Radu Drăgușin]]
- [[Ion Draica]]
- [[Leon Draisaitl]]
- [[Vladimir Dratšov]]
- [[Julian Draxler]]
- [[Heike Drechsler]]
- [[Aleksei Drejev]]
- [[Harri Drell]]
- [[Henri Drell]]
- [[Wolfgang Dremmler]]
- [[Caeleb Dressel]]
- [[Chris Driedger]]
- [[Vanja Drkušić]]
- [[Ljilja Drljević]]
- [[Jaroslav Drobný]]
- [[Václav Drobný]]
- [[Didier Drogba]]
- [[Leszek Drogosz]]
- [[Henricus Droog]]
- [[Frank Drost]]
- [[Dmitri Drozdov]]
- [[Derek Drouin]]
- [[Jonathan Drouin]]
- [[Boris Družinin‎‎]]
- [[Guy Drut]]
- [[Nana Dzagnidze]]
- [[Alan Dzagojev]] 
- [[Prince Octopus Dzanie]]
- [[Mārtiņš Dzierkals]]
- [[Artjom Dzjuba]]
- [[Lela Džavahišvili]]
- [[Edin Džeko]]
- [[Blerim Džemaili]]
- [[Andris Džeriņš]]
- [[Georgi Džikija]]
- [[Arsen Džulfalakjan]]
- [[Óscar Duarte]]
- [[Slobodan Dubajić]]
- [[Glody Dube]]
- [[Léo Dubois]]
- [[Pierre-Luc Dubois]]
- [[Daniil Dubov]]
- [[Pavel Dubovik]]
- [[Nadežda Dubovitskaja]]
- [[Kaspars Dubra]]
- [[Martin Dúbravka]]
- [[Uładzimir Dubroŭščyk]]
- [[Kevin Dubrovski]]
– [[Matt Duchene]]
- [[Marvin Ducksch]]
- [[Anthony Duclair]]
- [[Jan-Krzysztof Duda]]
- [[Christopher Duenas]] 
- [[Damien Duff]]
- [[Shane Duffy]]
- [[Pauli Dufva]]
- [[Boriss Dugan]]
- [[Meagan Duhamel]] 
- [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška)
- [[Mitchell Duke]]
- [[Lishan Dula]] 
- [[Charles Dumas]]
- [[Matt Dumba]]
- [[Paul Dummett]]
- [[Alfred Duncan]]
- [[Tim Duncan]]
- [[Dunga]]
- [[Lewis Dunk]]
- [[Joey Dunlop]]
- [[Vince Dunn]]
- [[Jason Dupasquier]]
- [[Alo Dupikov]]
- [[Armand Duplantis]]
- [[Jhon Durán]]
- [[Kevin Durant]]
- [[Andrew Durante]]
- [[Filip Đuričić]]
- [[Christian Dvorak]]
- [[Tomáš Dvořák]]
- [[Mark Dvoretski]]
- [[Aleksandr Dõbman]]
- [[Maksim Dõldin]]
- [[Lena Dürr]]
- [[Paulo Dybala]]
- [[Niklas Dyrhaug]]

== E ==
[[Edward Eagan]]
- [[Bronwyn Eagles]]
- [[Cody Eakin]]
- [[Alexandra Eala]]
- [[Ashton Eaton]]
- [[Stephan Eberharter]]
- [[Jordan Eberle]]
- [[Emmanuel Eboué]]
- [[Tyronne Ebuehi]]
- [[Bernie Ecclestone]]
- [[Guillermo Echevarría]]
- [[Kazuo Echigo]]
- [[Richard Eckersley]]
- [[Tiril Eckhoff]]
- [[Endel Edasi]]
- [[Stefan Edberg]]
- [[Simon Eder]]
- [[Jonny Edgar]]
- [[Alexander Edler]]
- [[Joel Edmundson]]
- [[Jóan Símun Edmundsson]]
- [[Odsonne Édouard]]
- [[Muktar Edris]]
- [[Adolf Edur]]
- [[Mark Edur]]
- [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]]
- [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]]
- [[Valter Eenmaa]]
- [[Leo Eentalu]]
- [[Arnold Eentamm]]
- [[Aleksander Eerma]]
- [[Karel Eerme]]
- [[Eero Eessaar]]
- [[Ergo Eessaar]]
- [[Elisabeth Egel]]
- [[Gjermund Eggen]]
- [[Simon Ehammer]]
- [[Ernst Ehaveer]]
- [[Nikolaj Ehlers]]
- [[Yasin Ehliz]]
- [[Jaan Ehlvest]]
- [[Kristjan Ehman]]
- [[Liisa Ehrberg]]
- [[Annelie Ehrhardt]]
- [[Christian Ehrhoff]]
- [[Alar Eiche]]
- [[Timo Eichfuss]]
- [[Fadi Eid]]
- [[Salwa Eid Naser]]
- [[Patrīcija Eiduka]]
- [[Eiður Smári Guðjohnsen]]
- [[Kein Einaste]]
- [[Koidu Einla]]
- [[Eugen Einman]]
- [[Raimond Eino]]
- [[Victor Ejdsell]]
- [[Chidera Ejuke]]
- [[Aaron Ekblad]]
- [[Albin Ekdal]]
- [[Helena Ekholm]]
- [[Mattias Ekholm]]
- [[Verner Eklöf]]
- [[Oliver Ekman-Larsson]]
- [[Youssef El-Arabi]]
- [[Hicham El Guerrouj]]
- [[Ayoub El Kaabi]]
- [[Omar El Kaddouri]]
- [[Ago Elbing]]
- [[Trond Einar Elden]]
- [[Daniel Elena]]
- [[Trevor Elhi‎]]
- [[Mati Eliste]]
- [[Ole Ellefsæter]]
- [[Are Eller]]
- [[Lars Eller]]
- [[Rein Ellermaa]]
- [[Dina Ellermann]]
- [[Launceston Elliot]]
- [[Brian Elliott]]
- [[Stefan Elliott]]
- [[Ryan Ellis]]
- [[Eduard Ellman-Eelma]]
- [[Per Elofsson]]
- [[Kike Elomaa]]
- [[Sami Elovaara]]
- [[Marko Elsner]]
- [[Timi Max Elšnik]]
- [[Nico Elvedi]]
- [[Paul Elvstrøm]]
- [[Mohamed Elyounoussi]]
- [[Liis Emajõe]]
- [[Breel Embolo]]
- [[Irina Embrich]]
- [[Roy Emerson]]
- [[Mahir Emreli]]
- [[Julio Enciso]]
- [[Heino Enden]]
- [[Kornelia Ender]]
- [[Masahiro Endō]]
- [[Wataru Endō]]
- [[Yasuhito Endō]]
- [[Dennis Endras]]
- [[Tõnu Endrekson]]
- [[Lūcijs Endzelīns]]
- [[István Énekes]]
- [[Orlando Engelaar]]
- [[August Englas]]
- [[Mirko Englich]]
- [[Ludmila Engquist]]
- [[Klas Engström]]
- [[Pierre Engvall]]
- [[Jonas Enlund]]
- [[Siim Ennemuist]]
- [[Tyler Ennis]]
- [[Jessica Ennis-Hill]]
- [[Pippi-Lotta Enok]]
- [[Thomas Enqvist]]
- [[Jhonas Enroth]]
- [[Marina Erakovic]]
- [[Dedeh Erawati]]
- [[Roman Eremenko]]
- [[Paul Ereng]]
- [[Marcus Ericsson]]
- [[Imre Erik]]
- [[Laine Erik]]
- [[Christian Eriksen]]
- [[Stein Eriksen]]
- [[Joacim Eriksson]]
- [[Loui Eriksson]]
- [[Tõnu Erin]]
- [[Edgars Eriņš]]
- [[Madis Erit]]
- [[Uwe Erkenbrecher]]
- [[Johannes Erm]]
- [[Tõnis Erm]]
- [[Kalev Ermits]]
- [[Regina Ermits]]
- [[Erwin Erne]]
- [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]]
- [[Fabian Ernst]]
- [[Şeref Eroğlu]]
- [[Teemu Eronen]]
- [[Arianna Errigo]]
- [[Tõnis Ervin]]
- [[Sergio Escudero]]
- [[Jarmo Eskelinen]]
- [[Triinu Esken]]
- [[Asko Esna]]
- [[Sten Esna]]
- [[Tony Esposito]]
- [[Sari Essayah]]
- [[Michael Essien]]
- [[Frode Estil]]
- [[Michael Estrada]]
- [[Pervis Estupiñán]]
- [[Eberechi Eze]]
- [[Callistus Eziukwu]]
- [[Oghenekaro Etebo]]
- [[Lassi Etelätalo]]
- [[Neil Etheridge]]
- [[Samuel Eto'o]]
- [[Rein Etruk]]
- [[Etriin Etverk]]
- [[Beñat Etxebarria]]
- [[Johan Eurén]]
- [[Eusébio]]
- [[Stephen Eustáquio]]
- [[Max Euwe]]
- [[Lucas Evangelista]]
- [[Corry Evans]]
- [[Elfyn Evans]]
- [[Fred Evans]]
- [[Janet Evans]]
- [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]]
- [[Mitch Evans]]
- [[Ain Evard]]
- [[Remco Evenepoel]]
- [[Johan Remen Evensen]] 
- [[Dennis Everberg]]
- [[Joosep Everts]]
- [[Tommi Evilä]]
- [[Nelson Évora]]
- [[Patrice Évra]]

== F ==

[[Leonardo Fabbri]]
- [[Robby Fabbri]]
- [[Łukasz Fabiański]]
- [[Juan Fabila]]
- [[Fabinho]]
- [[Fábio Pereira da Silva]] 
- [[Vesna Fabjan]]
- [[Frank Fabra]]
- [[Ignazio Fabra]]
- [[Marius Fabre]]
- [[Cesc Fàbregas]]
- [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]]
- [[Andreas Faehlmann]]
- [[Georg Faehlmann]]
- [[Pål Arne Fagernes]]
- [[Collins Fai]]
- [[Paweł Fajdek]]
- [[Jakov Fak]]
- [[Radek Faksa]]
- [[Radamel Falcao]]
- [[Hanna Falk]]
- [[Torbjørn Falkanger]]
- [[Bamba Fall]]
- [[Maiken Caspersen Falla]]
- [[Gary Fanelli]] 
- [[Juan Manuel Fangio]] 
- [[Oscar Fantenberg]]
- [[Mo Farah]]
- [[Jefferson Farfán]]
- [[François Fargère]]
- [[Giuseppe Farina]]
- [[Péter Farkas]]
- [[Marija Farnosova]] 
- [[Hudson Fasching]]
- [[Jesper Fast]]
- [[Viktor Fasth]]
- [[Karl Fazer]]
- [[Karl Fatal]]
- [[Ansu Fati]]
- [[Justin Faulk]]
- [[Silvio Fauner]]
- [[Roger Federer]]
- [[Adam Federici]]
- [[Anatoli Fedorenko]]
- [[Aleksandr Fedoruk]]
- [[Ruslan Fedotenko]]
- [[Andri Fedtšuk]]
- [[Sofiane Feghouli]]
- [[Martin Fehérváry]]
- [[Eric Fehr]]
- [[Luís Feiteira]]
- [[Nabil Fekir]]
- [[Vladimir Feldman]]
- [[Felipe Felicio]]
- [[Allyson Felix]] 
- [[João Félix]]
- [[Petra Felke]]
- [[Marouane Fellaini]]
- [[Manuel Feller]]
- [[Kiko Femenía]]
- [[Feng Bin]]
- [[Anna Fenninger]]
- [[Csaba Fenyvesi]] 
- [[Leroy Fer]]
- [[Rio Ferdinand]]
- [[Alex Ferguson]]
- [[Bruno Fernandes]]
- [[Danilo Fernandes]]
- [[Gedson Fernandes]]
- [[Manuel Fernandes]]
- [[Mário Figueira Fernandes]]
- [[Álex Fernández]]
- [[Enzo Fernández]]
- [[Federico Fernández]]
- [[Matías Fernández]] 
- [[Enzo Ferrari]]
- [[Landon Ferraro]]
- [[Abel Ferreira]]
- [[Képler Laveran Lima Ferreira]]
- [[Paulo Ferreira]]
- [[Barbara Ferrell]]
- [[David Ferrer]]
- [[Facundo Ferreyra]]
- [[Björn Ferry]]
- [[Almedin Fetahović]]
- [[Beat Feuz]]
- [[Max Fewtrell]]
- [[Kevin Fiala]]
- [[Paulína Fialková]]
- [[Rossella Fiamingo]]
- [[Gheorghe Fiat]]
- [[Martha Fierro]]
- [[Laurent Fignon]]
- [[Luís Figo]]
- [[Jens Filbrich]] 
- [[Miroslav Filip]]
- [[Andrzej Filipowicz]]
- [[Peter Fill]]
- [[Valtteri Filppula]]
- [[Rudi Fink]] 
- [[Bobby Finke]]
- [[Jacob Finkelstein]]
- [[Roberto Firmino]]
- [[Alireza Firouzja]]
- [[Junior Firpo]]
- [[Andrea Fischbacher]]
- [[Birgit Fischer]]
- [[Patrick Fischer]]
- [[Robert Fischer]]
- [[Sven Fischer]]
- [[Charron Fisher]]
- [[Giancarlo Fisichella]]
- [[Billy Fiske]]
- [[Michael Fitzgerald]]
- [[Enzo Fittipaldi]]
- [[Ain Fjodorov]]
- [[Artjom Fjodorov]]
- [[Sergei Fjodorov]] 
- [[Edwin Flack]]
- [[Mathieu Flamini]]
- [[John Flanagan]]
- [[Ann Kristin Flatland]]
- [[Alfred Flatow]]
- [[Gustav Flatow]]
- [[John Fleck]]
- [[Tilly Fleischer]]
- [[Mark Flekken]]
- [[Darren Fletcher]]
- [[Steven Fletcher]]
- [[Damien Fleury]]
- [[Haydn Fleury]]
- [[Marc-André Fleury]]
- [[Hans-Dieter Flick]]
- [[Esquiva Florentino]] 
- [[Aneta Florczyk]]
- [[Alessandro Florenzi]]
- [[Edison Flores]]
- [[Jasmine Flury]]
- [[Phil Foden]]
- [[Warren Foegele]]
- [[Wesley Fofana]]
- [[Youssouf Fofana]]
- [[Sabina-Francesca Foisor]]
- [[Nick Foligno]]
- [[Marcus Foligno]]
- [[Christian Folin]]
- [[Arianna Follis]]
- [[Daniil Fomin]]
- [[Tatjana Fomina]]
- [[Aslak Fonn Witry]]
- [[Francisco Fonseca]]
- [[José Fonte]]
- [[Derek Forbort]]
- [[Diego Forlán]]
- [[Ivar Formo]]
- [[Bruno Fornaroli]]
- [[Anton Forsberg]]
- [[Emil Forsberg]]
- [[Filip Forsberg]]
- [[Magdalena Forsberg]]
- [[Peter Forsberg]]
- [[Petteri Forsell]]
- [[Adam Forshaw]]
- [[Gustav Forsling]]
- [[Marcus Forss]]
- [[Mikael Forssell]]
- [[Fraser Forster]]
- [[Wojciech Fortuna]]
- [[Richard Fosbury]]
- [[Ben Foster]]
- [[Roman Fosti]]
- [[Martin Fourcade]]
- [[Simon Fourcade]]
- [[Adrien Fourmaux]]
- [[Cam Fowler]]
- [[Robbie Fowler]]
- [[Adam Fox]]
- [[Nate Fox]]
- [[Terry Fox]]
- [[Alleyne Francique]]
- [[Phyllis Francis]]
- [[Borka Frančišković]]
- [[Pavel Francouz]]
- [[Ján Franek]]
- [[Michal Franek]]
- [[Ivan Franjic]]
- [[Przemysław Frankowski]]
- [[Cody Franson]]
- [[Max Franz]]
- [[Dawn Fraser]]
- [[Ryan Fraser]]
- [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]]
- [[Joe Frazier]]
- [[Matt Frattin]]
- [[Fred]]
- [[Trent Frederic]]
- [[Frankie Fredericks]]
- [[Mathias Fredriksson]]
- [[Thobias Fredriksson]]
- [[Cathy Freeman]]
- [[Kris Freeman]]
- [[Alexander Frei]]
- [[Fabian Frei]]
- [[Hilja Freimann-Labent]]
- [[Anne Freimuth]]
- [[Harald Freimuth]]
- [[Magnar Freimuth]]
- [[Rico Freimuth]]
- [[Marlon Freitas]]
- [[Laurent Fressinet]]
- [[Remo Freuler]]
- [[Severin Freund]]
- [[Harry Frey]]
- [[Isak Frey]]
- [[Algot Friberg]]
- [[Max Friberg]]
- [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]]
- [[Daniel Fridman]]
- [[Friðrik Ólafsson]]
- [[Brad Friedel]]
- [[Arne Friedrich]]
- [[Marvin Friedrich]]
- [[Howard Frier]]
- [[Patrick Friesacher]]
- [[Robin Frijns]]
- [[Lasse Friman]] 
- [[Emmanuel Frimpong]]
- [[Torsten Frings]]
- [[Paul Fritsch]]
- [[Steve Fritz]]
- [[Michael Frolík]]
- [[Andre Frolov]]
- [[Chris Froome]]
- [[Emanuele Fuamatu]] 
- [[Christian Fuchs]]
- [[Helena Fuchsová]]
- [[Grant Fuhr]]
- [[Mitsunori Fujiguchi]]
- [[Hiroki Fujiharu]]
- [[Chikara Fujimoto]]
- [[Jungo Fujimoto]]
- [[Tomomi Fujimura]]
- [[Nobuo Fujishima]]
- [[Nobuyo Fujishiro]]
- [[Naoyuki Fujita]]
- [[Toshiya Fujita]]
- [[Yoshio Fujiwara]]
- [[Masahiro Fukuda]]
- [[Yutaka Fukufuji]]
- [[Reizō Fukuhara]]
- [[Miho Fukumoto]]
- [[Takashi Fukunishi]]
- [[Mircea Fulger]] 
- [[Kōji Funamoto]]
- [[Dominik Furch]]
- [[Mattia Furlani]]
- [[Darnell Furlong]]
- [[Timo Furuholm]]
- [[Yoshio Furukawa]]
- [[Atsuyoshi Furuta]]
- [[Tyson Fury]]
- [[Yuki Fushimi]]
- [[Takahiro Futagawa]]
- [[Nadine Fähndrich]]
- [[Niclas Füllkrug]]
- [[Takis Fyssas]]

== G ==
[[Louis van Gaal]]
- [[Mijat Gaćinović]]
- [[Sam Gagner]]
- [[Adolfo Gaich]]
- [[Jean Marc Gaillard]]
- [[Grete Gaim]]
- [[Ignisious Gaisah]]
- [[Nicolás Gaitán]]
- [[Cody Gakpo]]
- [[Patrick Galbraith]]
- [[Pablo Galdames Millán]]
- [[Kristo Galeta]]
- [[Jean Galfione]] 
- [[Stanislav Galijev]]
- [[Brendan Gallagher]]
- [[Conor Gallagher]]
- [[William Gallas]]
- [[Carlos Gamarra]]
- [[Pedro Gamarro]]
- [[Cristian Gamboa]]
- [[Yuriorkis Gamboa]]
- [[Mohamed Gammoudi]]
- [[Kazuki Ganaha]]
- [[Markus Gandler]]
- [[Marcelin Gando]]
- [[Joe Gans]]
- [[Anatoli Gantvarg]]
- [[Nona Gaphrindašvili]]
- [[Rolando Garbey]] 
- [[Anier García]] 
- [[Dani García]]
- [[Luan Garcia]]
- [[Mariano García]]
- [[Raúl García]]
- [[Rubén García]]
- [[Giedo van der Garde]]
- [[Toni Gardemeister]]
- [[Anders Garderud]]
- [[Jake Gardiner]]
- [[Steven Gardiner]]
- [[Rulon Gardner]] 
- [[Nicolo Gargano]]
- [[Rigoberto Garibaldi]]
- [[Emil Garipov]]
- [[Kevin Garnett]]
- [[Robert Garrett]] 
- [[Paul Gascoigne]]
- [[Marc Gasol]]
- [[Pau Gasol]]
- [[Sergei Gazdanov]]
- [[Rodion Gataullin]]
- [[Justin Gatlin]]
- [[Federico Gatti]]
- [[Gennaro Gattuso]]
- [[Hartwig Gauder]]
- [[Frédérick Gaudreau]]
- [[Johnny Gaudreau]]
- [[Cori Gauff]]
- [[Brendan Gaunce]]
- [[John Anders Gaustad]]
- [[Hernán Gaviria]]
- [[Mario Gavranović]]
- [[Vladislav Gavrikov]]
- [[Aleksei Gavrilov]]
- [[Juri Gavrilov]] 
- [[Tyson Gay]]
- [[Dwight Gayle]]
- [[Tajay Gayle]]
- [[Jean-Philippe Gbamin]]
- [[Jacek Gdański]]
- [[David de Gea]]
- [[Theodor Gebre Selassie]]
- [[Haile Gebrselassie]]
- [[Elene Gedevanišvili]]
- [[György Gedó]]
- [[Morgan Geekie]]
- [[Lutsharel Geertruida]]
- [[Elco van der Geest]]
- [[Vinzenz Geiger]]
- [[Aleksandr Geinrihh]]
- [[Sean Gelael]]
- [[Éric Gélinas]]
- [[Lisa Gelius]]
- [[Leonardo Genoni]]
- [[Chay Genoway]]
- [[Giorgios Georgiadis]]
- [[Güzel Georgijeva]]
- [[Martin Gerber]]
- [[Evald Gering]]
- [[Konstantin Gern]]
- [[Martin Gernát]]
- [[Pedro Geromel]]
- [[Steven Gerrard]]
- [[Rudy Gestede]]
- [[Ivan Geško]]
- [[Aleksandr Getmanski]]
- [[Ehsan Ghaem-Maghami]]
- [[Matt Ghaffari]]
- [[Jaouad Gharib]]
- [[Ghirmay Ghebreslassie]]
- [[Bianca Ghelber]]
- [[Pierre Ghestem]]
- [[Luca Ghiotto]]
- [[Aryan Gholami]]
- [[Faouzi Ghoulam]]
- [[Stylianós Giannakópoulos]]
- [[Kieran Gibbs]]
- [[Giuseppe Gibilisco]]
- [[Ben Gibson]]
- [[Devin Gibson]]
- [[John Gibson]]
- [[Letesenbet Gidey]]
- [[Kristin Gierisch]]
- [[Ryan Giggs]]
- [[Jean-Sébastien Giguère]]
- [[Bryan Gil]]
- [[Alberto Gilardino]]
- [[David Gilbert]]
- [[Alain Giletti]]
- [[Stefano Giliati]]
- [[Jon Gillies]]
- [[John Gilmour]]
- [[Matthias Ginter]]
- [[Mark Giordano]]
- [[Antonio Giovinazzi]]
- [[Aivars Gipslis]]
- [[Samuel Girard]]
- [[Anish Giri]]
- [[Marc Girardelli]]
- [[Zemgus Girgensons]]
- [[Lamecha Girma]]
- [[Olivier Giroud]]
- [[Lisa Gisler]]
- [[Shay Given]]
- [[Ella Gjømle]]
- [[Lina Gjortšeska]]
- [[Theofánis Gkékas]]
- [[Giánnis Gkoúmas]]
- [[Romāns Gladiļins]]
- [[Martina Glagow]]
- [[Cody Glass]]
- [[Jelena Glebova]]
- [[Svetozar Gligorić]]
- [[Kamil Glik]]
- [[Timo Glock]]
- [[Anders Gløersen]]
- [[Jakob Vang Glud]]
- [[Serge Gnabry]]
- [[Paul Gnadeberg]]
- [[Kazimieras Gnedojus]]
- [[Adam Gnezda Čerin]]
- [[Nikita Godenov]]
- [[Arturo Godoy]]
- [[Sofia Goggia]]
- [[Marielle Goitschel]]
- [[Veaceslav Gojan]]
- [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]]
- [[Argo Golberg]]
- [[Pål Golberg]]
– [[Stanislav Goldberg]]
- [[Andreas Goldberger]]
- [[Julian Golding]]
- [[Julius Golding]]
- [[Pierluigi Gollini]]
- [[Jekaterina Golovatenko]] 
- [[Zoja Golubeva]]
- [[Arthur Gomes]]
- [[Heurelho Gomes]]
- [[João Gomes]]
- [[Nuno Gomes]]
- [[Joe Gomez]]
- [[Mario Gómez]]
- [[Maxi Gómez]]
- [[Rónald Gómez]]
- [[Sergi Gómez]]
- [[Maxime Gonalons]]
- [[Claude Gonçalves]]
- [[Shūichi Gonda]]
- [[Gong Lijiao]]
- [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]]
- [[Paul Gonzales]]
- [[Alfonso González]]
- [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]]
- [[Arístides González]]
- [[Derlis González]]
- [[José Froilán González]]
- [[Mario González]]
- [[Nico González]]
- [[Barclay Goodrow]]
- [[Craig Goodwin]]
- [[Dacosta Goore]]
- [[Jacek Góralski]]
- [[Ben Gordon]]
- [[Ilja Gordon]]
- [[Halina Górecka]]
- [[Leon Goretzka]]
- [[Kaspars Gorkšs]]
- [[Valeria Gorlats]]
- [[Brandon Gormley]]
- [[Reinaldo Gorno]]
- [[Néstor Gorosito]]
- [[Marcin Gortat]]
- [[Robin Gosens]]
- [[Shayne Gostisbehere]]
- [[Michi Goto]]
- [[Yukio Gotō]]
- [[Felix Gottwald]]
- [[Shane Gould]]
- [[Yanni Gourde]]
- [[Jørgen Graabak]]
- [[Barbara Graas]]
- [[Lewis Grabban]]
- [[Michael Grabner]]
- [[Steffi Graf]]
- [[Stephanie Graf]]
- [[Marc-André Gragnani]]
- [[Julio Granda]]
- [[Esteban Granero]]
- [[Jean-Baptiste Grange]]
- [[Markus Granlund]]
- [[Mikael Granlund]]
- [[Andreas Granqvist]]
- [[Alex Grant]]
- [[Tyler Graovac]]
- [[Arne Graumann]]
- [[Ryan Graves]]
- [[Jack Grealish]]
- [[Jimmy Greaves]]
- [[Julian Green]]
- [[Morten Green]]
- [[Maurice Greene]]
- [[Mason Greenwood]]
- [[A. J. Greer]]
- [[Caitlin Gregg]]
- [[Michael Gregoritsch]]
- [[Simone Greiner-Petter-Memm]]
- [[Michael Greis]]
- [[Thomas Greiss]]
- [[Alexandre Grenier]]
- [[George Grey]]
- [[Wayne Gretzky]]
- [[Matt Grevers]]
- [[Antoine Griezmann]]
- [[Anett Griffel]]
- [[Blake Griffin]]
- [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]]
- [[Florence Griffith-Joyner]]
- [[Boris Griidin]]
- [[Florian Grillitsch]]
- [[Álex Grimaldo]]
- [[Joao Grimaldo]]
- [[Matt Grimes]]
- [[Brittney Griner]]
- [[Aleksandr Grištšuk]]
- [[Nikolai Grišunin]]
- [[Strátos Grívas]]
- [[Øystein Grødum]] 
- [[Jesper Grønkjær]]
- [[Harald Grønningen]]
- [[Kamil Grosicki]]
- [[Romain Grosjean]]
- [[Georg Gross]]
- [[Pascal Groß]]
- [[Ricco Groß]]
- [[Stefano Gross]]
- [[Kevin Großkreutz]]
- [[Fabio Grosso]]
- [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]]
- [[Matt Grzelcyk]]
- [[Philipp Grubauer]]
- [[Bernhard Gruber]]
- [[Michael Gruber]]
- [[Carlos Gruezo]]
- [[Marko Grujić]]
- [[Maksim Gruznov]]
- [[Marcus Grönholm]]
- [[Börje Grönroos]]
- [[Jari Grönroos]]
- [[Grethe Grünberg]]
- [[Rein Grünberg]]
- [[Tobias Grünenfelder]]
- [[Evert Grünvald]]
- [[Vicente Guaita]]
- [[Andrés Guardado]]
- [[Fredy Guarín]]
- [[Erik Guay]]
- [[Radko Gudas]]
- [[Nemanja Gudelj]]
- [[Gabriel Gudmundsson]]
- [[Andrius Gudžius]]
- [[Gonçalo Guedes]]
- [[Róger Guedes]]
- [[Steeve Guénot]]
- [[Thierry Gueorgiou]]
- [[Eduardo Guerrero]]
- [[José Paolo Guerrero]]
- [[Hicham El Guerrouj]]
- [[Pape Gueye]]
- [[John Guidetti]]
- [[Morgan Guilavogui]]
- [[Hugo Guillamón]]
- [[Bruno Guimarães]]
- [[Everton Luiz Guimarães Bilher]]
- [[Serhou Guirassy]]
- [[Jack Guittet]]
- [[Péter Gulácsi]]
- [[Ernests Gulbis]]
- [[Fredrik Gulbrandsen]]
- [[Ramil Guliyev]]
- [[Ruud Gullit]]
- [[Margitta Gummel]]
- [[Saida Gunba]]
- [[Angus Gunn]]
- [[Carl Gunnarsson]]
- [[Vadim Gurnik]]
- [[Nikita Gussev]]
- [[Vitali Gussev]]
- [[Simon Gustafson]]
- [[Erik Gustafsson]]
- [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]]
- [[Toini Gustafsson]]
- [[Giedrius Gustas]]
- [[Filip Gustavsson]]
- [[Peet Gustel]]
- [[Malo Gusto]]
- [[Pjotr Gužov]]
- [[Karel Gut]]
- [[Lara Gut-Behrami]]
- [[Érick Gutiérrez]]
- [[Esteban Gutiérrez]]
- [[Jonás Gutiérrez]]
- [[Hans Gutman]]
- [[Ernests Gūtmanis]]
- [[Viiu Gutmann]]
- [[Joško Gvardiol]]
- [[Horace Gwynne]]
- [[Elisabeth Görgl]]
- [[Max Görtz]]
- [[Miriam Gössner]]
- [[Renate Götschl]]
- [[Mario Götze]]
- [[Daniel Güiza]]
- [[İlkay Gündoğan]]
- [[Emre Güngör]]
- [[Werner Günthör]]
- [[Asamoah Gyan]]
- [[Gylfi Sigurðsson]]
- [[Richard Gynge]]
- [[Dániel Gyurta]]
- [[Viktor Gyökeres]]
- [[Norbert Gyömbér]]

== H ==

[[Anna Haag]]
- [[Tiit Haagma]]
- [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]]
- [[Henrik Haapala]]
- [[Eleriin Haas]]
- [[Gaëtan Haas]]
- [[Josef Haas]]
- [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]]
- [[Mario Haas]]
- [[Rebekka Haase]]
- [[Kert Haavistu]]
- [[Mikk Haavistu]] 
- [[Georg Hackenschmidt]]
- [[Grant Hackett]]
- [[Eḩsān Ḩadādī]]
- [[Oussama Haddadi]]
- [[Isack Hadjar]]
- [[Adis Hadžanović]]
- [[Memnun Hadžić]]
- [[Dinar Hafizullin]]
- [[Ronny Hafsås]]
- [[Ragnhild Haga]]
- [[Paul-Toomas Hage]]
- [[Brandon Hagel]]
- [[Carl Hagelin]]
- [[Ianis Hagi]]
- [[Linda Haglund]]
- [[Amadou Haidara]]
- [[Rolf Haikkola]]
- [[Madoka Haji]]
- [[Alfréd Hajós]]
- [[Ehsan Hajsafi]]
- [[Jani Hakanpää]]
- [[Achraf Hakimi]]
- [[Juha Hakola]]
- [[Sead Hakšabanović]]
- [[Veikko Hakulinen‎]]
- [[Stephen Halaiko]]
- [[Jaroslav Halák]]
- [[Bence Halász]]
- [[Murray Halberg]]
- [[Leho Haldna]]
- [[Simona Halep]]
- [[Calle Halfvarsson]]
- [[Maldon Haljas]]
- [[Lewis Hall]]
- [[Quincy Hall]]
- [[Taylor Hall]]
- [[Saul Hallap]]
- [[Eduard Hallberg]]
- [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]]
- [[Helger Hallik]]
- [[Margus Hallik]]
- [[Reinar Hallik]]
- [[Timo Hallist]]
- [[Ben Halloran]]
- [[Antero Halonen]]
- [[Niilo Halonen]]
- [[Tony Halme]] 
- [[Marcel Halstenberg]]
- [[Jan Halvarsson]]
- [[Shoko Hamada]]
- [[Dietmar Hamann]]
- [[Masahiro Hamazaki]]
- [[Charles Hamelin]]
- [[Rani Hamid]]
- [[Dougie Hamilton]]
- [[Lewis Hamilton]]
- [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]]
- [[Mia Hamm]]
- [[Becky Hammon]]
- [[Andrew Hammond]]
- [[Tor Henning Hamre]]
- [[Roman Hamrlík]]
- [[Marek Hamšík]] 
- [[Dávid Hancko]]
- [[Etsuko Handa]]
- [[Samir Handanović]]
- [[Christopher Handke]]
- [[Maki Haneta]]
- [[Halvard Hanevold]]
- [[Henri Hang]]
- [[Ádám Hanga]]
- [[Noah Hanifin]]
- [[Grant Hanley]]
- [[Sven Hannawald]]
- [[Sirli Hanni]]
- [[Arnbjørn Hansen]]
- [[Jannik Hansen]]
- [[Jaan Hansla]]
- [[Sandra Hansson]]
- [[Robin Hanzl]]
- [[Naotake Hanyū]]
- [[Yuzuru Hanyū]]
- [[Ayumi Hara]]
- [[Natsuko Hara]]
- [[Natsumi Hara]]
- [[Genki Haraguchi]]
- [[Fukusaburō Harada]]
- [[Imre Harangi]]
- [[Michał Haratyk]]
- [[Trey Hardee]]
- [[Josh Harding]]
- [[Tonya Harding]]
- [[Nichlas Hardt]]
- [[Owen Hargreaves]]
- [[Pentala Harikrishna]]
- [[Kristin Harila]]
- [[Evelin Harjakas]]
- [[Valeri Harlamov]]
- [[Anatoli Harlampijev]]
- [[Arkadi Harlampijev]]
- [[Harmon Harmon]]
- [[Arthur Harnden]]
- [[Martin Harnik]]
- [[Scott Harrington]]
- [[Otis Harris]]
- [[JuVaughn Harrison]]
- [[Kendra Harrison]]
- [[Carter Hart]]
- [[Doris Hart]]
- [[Joe Hart]]
- [[Teemu Hartikainen]]
- [[Christoph Harting]]
- [[Robert Harting]]
- [[Ryan Hartman]]
- [[Yasuo Haruyama]]
- [[Alex Harvey]]
- [[Rio Haryanto]]
- [[Chieko Hase]]
- [[Makoto Hasebe]]
- [[Haruhisa Hasegawa]]
- [[Kenta Hasegawa]]
- [[Yoshiyuki Hasegawa]]
- [[Yui Hasegawa]]
- [[Ralph Hasenhüttl]]
- [[Hideo Hashimoto]]
- [[Kōichi Hashiratani]]
- [[Tetsuji Hashiratani]]
- [[Dominik Hašek]]
- [[Hisui Haza]]
- [[Eden Hazard]]
- [[Irina Hazova]]
- [[Kiryl Hatavec]]
- [[Hans Hateboer]]
- [[Yasuhiro Hato]]
- [[Uichirō Hatta]]
- [[Trine Hattestad]]
- [[Ola Vigen Hattestad]]
- [[Toshihiro Hattori]]
- [[Thorleif Haug]]
- [[Timon Haugan]]
- [[Rasmus Haugasmägi]] 
- [[Henrik Haukeland]] 
- [[Erik Haula]]
- [[Andrej Hauptman]]
- [[Kristi Hausenberg]]
- [[Simone Hauswald]]
- [[Matti Hautamäki]]
- [[Emmi Haux]] 
- [[Mike Havenaar]]
- [[Dale Hawerchuk]]
- [[Akiko Hayakawa]]
- [[Kentarō Hayashi]]
- [[Isaac Hayden]]
- [[David Haye]]
- [[Gordon Hayward]]
- [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]]
- [[He Kexin]]
- [[Basil Heatley]]
- [[Mark Hebden]]
- [[Max Hebeisen]]
- [[Bartłomiej Heberla]]
- [[Traudl Hecher]]
- [[Jan Paul van Hecke]]
- [[Sara Hector]]
- [[Einar Hedegart]]
- [[Héðinn Steingrímsson]]
- [[Victor Hedman]]
- [[Chad Hedrick]]
- [[Ahmed Hegazi]]
- [[Günther Heidemann]]
- [[Eric Heiden]]
- [[Nick Heidfeld]]
- [[Matti Heikkinen]]
- [[Jander Heil]]
- [[Jennifer Heil]]
- [[Hillar Hein]]
- [[Karl Jakob Hein]]
- [[Kätlin Hein]]
- [[Marju Hein]]
- [[Danton Heinen]]
- [[Kristo Heinmann]]
- [[Viljo Heino]]
- [[Benjamin Henrichs]]
- [[Demi Heinsoo]]
- [[Marek Heinz]]
- [[Miro Heiskanen]]
- [[John Heitinga]]
- [[Zuzana Hejnová]]
- [[Filip Helander]]
- [[Oliver Helander]]
- [[Bud Held]]
- [[Helger Helemäe]]
- [[Kai Helenius]]
- [[Robert Helenius]]
- [[Peter Heli]]
- [[Harri Heliövaara]]
- [[Magnus Hellberg]]
- [[Tia Hellebaut]] 
- [[Daniel Hellebuyck]]
- [[Marcus Hellner]]
- [[Johan Hellström]]
- [[Darren Helm]]
- [[Raimo Helminen]]
- [[Tomer Hemed]]
- [[Matt Hemingway]]
- [[Deon Hemmings]]
- [[Jordan Henderson]]
- [[Jeff Hendrick]]
- [[Jorrit Hendrix]]
- [[Stephen Hendry]] 
- [[Erika Hendsel]]
- [[Sonja Henie]] 
- [[Justine Henin]]
- [[Andrea Henkel]]
- [[Jürgen Henn]]
- [[Wayne Hennessey]]
- [[Johannes Henno]]
- [[Eivind Henriksen]]
- [[Adam Henrique]]
- [[Gustavo Henrique]]
- [[Rico Henry]]
- [[Janek Hepner]]
- [[Urmas Hepner]]
- [[Aliaksandra Herasimenia]]
- [[Vladõslav Heraskevõtš]]
- [[Irõna Heraštšenko]]
- [[Reinfried Herbst]]
- [[Carla Heredia Serrano]]
- [[Keri Herman]]
- [[Jan Heřmánek]]
- [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]]
- [[Mads Hermansen]]
- [[Kregor Hermet]]
- [[Jennifer Hermoso]]
- [[Mario Hermoso]]
- [[Edivaldo Hermoza]]
- [[Abel Hernández]]
- [[Lucas Hernández]]
- [[Noé Hernández]]
- [[Rodrigo Hernández]]
- [[Theo Hernandez]]
- [[Xavier Hernández]]
- [[Javier Hernández Balcázar]]
- [[Margus Hernits]]
- [[Henri Hérouin]]
- [[Ander Herrera]]
- [[Arquímedes Herrera]]
- [[Héctor Herrera]]
- [[Yangel Herrera]]
- [[Hans Herrmann]]
- [[Patrick Herrmann]]
- [[Denise Herrmann-Wick]]
- [[Fabrice Herzog]]
- [[Shaun Heshka]]
- [[Emile Heskey]]
- [[Erika Hess]]
- [[Mario Hezonja]]
- [[Tor Arne Hetland]]
- [[Georg Hettich]]
- [[Reinhold-Heinrich Heuer]]
- [[Valter Heuer]]
- [[Ron Heusdens]]
- [[Lleyton Hewitt]]
- [[Jupp Heynckes]]
- [[Thomas J. Hicks]]
- [[Noritaka Hidaka]]
- [[Usaburō Hidaka]]
- [[Guus Hiddink]]
- [[Mirja Hietamies-Eteläpää]]
- [[Fernando Hierro]] 
- [[Juuso Hietanen]]
- [[Masaaki Higashiguchi]]
- [[John Higgins]]
- [[Matthew Highmore]]
- [[Gonzalo Higuaín]]
- [[Andreas Hiiemägi]]
- [[Eduard Hiiop]]
- [[Henrique Hilário]]
- [[Tom Hilde]]
- [[Timo Hildebrand]]
- [[Štěpánka Hilgertová]]
- [[Adin Hill]]
- [[Clarence Hill]] 
- [[Damon Hill]]
- [[Virgil Hill]]
- [[Edmund Hillary]]
- [[Jonas Hiller]]
- [[Martin Himma]]
- [[Piero Hincapié]]
- [[Martina Hingis]]
- [[Andreas Hinkel]]
- [[Vanessa Hinz]]
- [[Martin Hinteregger]]
- [[Ernst Hinterseer]]
- [[Hansi Hinterseer]]
- [[Lukas Hinterseer]]
- [[Roope Hintz]]
- [[Toshio Hirabayashi]]
- [[Hiroshi Hirakawa]]
- [[Ryūzō Hiraki]]
- [[Takashi Hirano]]
- [[Chika Hirao]]
- [[Shūsaku Hirasawa]]
- [[Tomoyuki Hirase]]
- [[Sōta Hirayama]]
- [[Kazuko Hironaka]]
- [[Nozomi Hiroyama]]
- [[Peter Hirsch]]
- [[Marcel Hirscher]]
- [[Eleri Hirv]]
- [[Mikko Hirvonen]]
- [[Nico Hischier]]
- [[Šamil Hissamutdinov]]
- [[Sophie Hitchon]]
- [[Kinue Hitomi]]
- [[Marwin Hitz]]
- [[Simon Hjalmarsson]]
- [[Odd-Bjørn Hjelmeset]]
- [[Morten Hjulmand]]
- [[Adam Hložek]]
- [[Josh Ho-Sang]]
- [[Hoang Thanh Trang]]
- [[Guillaume Hoarau]]
- [[Cole Hocker]]
- [[Keely Hodgkinson]]
- [[Wesley Hoedt]]
- [[Nina Hoekman]]
- [[Lukas Hofer]]
- [[Hein ten Hoff]]
- [[Reese Hoffa]]
- [[Mike Hoffman]]
- [[Christian Hoffmann]]
- [[Fritz Hofmann]]
- [[Grégory Hofmann]]
- [[Helmut Hofmann]]
- [[Jonas Hofmann]]
- [[Tore Ruud Hofstad]]
- [[Kevin Hogarth]]
- [[Jonathan Hogg]]
- [[Aleksandr Hohlatšjov]]
- [[Jana Hohlova]]
- [[Sergei Hohlov-Simson]]
- [[Uwe Hohn]]
- [[Pierre-Emile Højbjerg]]
- [[Steven Holcomb]]
- [[Jon Robert Holden]]
- [[Nick Holden]]
- [[Wendy Holdener]]
- [[Rob Holding]]
- [[Anni Holdmann]]
- [[José Holebas]]
- [[Jaroslav Holík]]
- [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]]
- [[Eliise Hollas]]
- [[Salme Adeele Hollas]]
- [[Grant Holloway]]
- [[Philip Holm]]
- [[Stefan Holm]]
- [[Sebastian Holmén]]
- [[Kelly Holmes]]
- [[Ratmir Holmov]]
- [[Axel Holmström]]
- [[Gunnar Hololei]]
- [[Jonas Holøs]]
- [[Markus Holst]]
- [[Raphael Holzdeppe]]
- [[Korbinian Holzer]]
- [[Braden Holtby]]
- [[Hans Christer Holund]]
- [[Evander Holyfield]]
- [[Chieko Homma]]
- [[Aivar Hommik]]
- [[Vladislav Homutov]]
- [[Keisuke Honda]]
- [[Midori Honda]]
- [[Nagayasu Honda]]
- [[Takuya Honda]]
- [[Yasuto Honda]]
- [[Martin Hongla]]
- [[Julius Honka]]
- [[Kenji Honnami]]
- [[Pieter van den Hoogenband]]
- [[Herman Hoogland]] 
- [[Pierre van Hooijdonk]]
- [[Steven Hooker]]
- [[Jüri Hool]]
- [[Imbi Hoop]]
- [[Tadao Horie]]
- [[Takumi Horiike]]
- [[Kurt Hornfischer]]
- [[Ricardo Horta]]
- [[Bo Horvat]]
- [[Béla Horváth]]
- [[Pavel Horváth]]
- [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]]
- [[Tsukasa Hosaka]]
- [[Hajime Hosogai]]
- [[Ichirō Hosotani]]
- [[Nicole Hosp]]
- [[Marián Hossa]]
- [[Majid Hosseini]]
- [[Katinka Hosszú]]
- [[Bela Hotenašvili]]
- [[Hou Yifan]]
- [[Venla Hovi]]
- [[Even Hovland]]
- [[Dwight Howard]]
- [[Tim Howard]]
- [[Quinton Howden]]
- [[Gordie Howe]]
- [[Lukáš Hrádecký]]
- [[Branimir Hrgota]]
- [[Filip Hrgović]]
- [[Mirko Hrgović]]
- [[Marek Hrivík]]
- [[Viktor Hrjapa]]
- [[Filip Hronek]]
- [[Patrik Hrošovský]]
- [[Šimon Hrubec]]
- [[Hans Huber]] 
- [[Liezel Huber]]
- [[Jonathan Huberdeau]]
- [[Anthoine Hubert]]
- [[Tomáš Hubočan]]
- [[Július Hudáček]]
- [[Jan Hudec]]
- [[Anton Hudobin]]
- [[Matthew Hudson-Smith]]
- [[Werner Hug]]
- [[Jack Hughes]]
- [[Jake Hughes]]
- [[Quinn Hughes]]
- [[Zharnel Hughes]]
- [[Markus Huhtala]]
- [[Aino Huimerind]]
- [[Sjoerd Huisman]]
- [[Esa Hukkanen]]
- [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]]
- [[Linus Hultström]]
- [[Mats Hummels]]
- [[Juliane Hund]]
- [[Brad Hunt]]
- [[Kalev Hunt]]
- [[Külli Hunt]]
- [[Margus Hunt]]
- [[Rimo Hunt]]
- [[Stephen Hunt]]
- [[Klaas-Jan Huntelaar]]
- [[George Hunter]]
- [[Lindsey Hunter]]
- [[Pavol Hurajt]]
- [[Reetta Hurske]]
- [[Albert Hurt]]
- [[Martin Hurt]]
- [[Paolo Hurtado]]
- [[Etzaz Hussain]]
- [[Kristo Hussar]]
- [[Ville Husso]]
- [[Josef Hušbauer]]
- [[Aslanbek Huštov]]
- [[Atiba Hutchinson]]
- [[Michael Hutchinson]]
- [[Omari Hutchinson]]
- [[Robert Huth]]
- [[Vadõm Huttsait]]
- [[Karl Huuk]]
- [[Veikko Huuskonen]]
- [[Alan Huõgatõ]]
- [[Karoliine Hõim]]
- [[Oskar Hõim]]
- [[Oleksandr Hõžnjak]]
- [[Gunder Hägg]]
- [[Mika Häkkinen]]
- [[Helery Hälvin]]
- [[Eduard Hämäläinen]]
- [[Kalevi Hämäläinen]]
- [[Pentti Hämäläinen]]
- [[Markus Hännikäinen]]
- [[Juha Hänninen]]
- [[Juho Hänninen]] 
- [[Arto Härkönen]]
- [[Eugen Härms]]
- [[Vüqar Həşimov]]
- [[Raivo Hääl]]
- [[Gunnar Höckert]]
- [[Marcus Högberg]]
- [[Nils Höglander]]
- [[Martin Höllwarth]]
- [[Kathrin Hölzl]]
- [[Patric Hörnqvist]]
- [[Kaido Höövelson]]
- [[Nico Hülkenberg]]
- [[Voldemar Hünerson]]
- [[Tomáš Hyka]]
- [[Zach Hyman]]
- [[Elseid Hysaj]]
- [[Sami Hyypiä]]

== I ==
[[Vincenzo Iaquinta]]
- [[Akaki Iašvili]]
- [[Caterine Ibargüen]]
- [[Renato Ibarra]]
- [[Derek Ibbotson]]
- [[Vedad Ibišević]]
- [[Mogamed Ibragimov]]
- [[Sultan Ibragimov]] 
- [[Zlatan Ibrahimović]]
- [[Märt Ibrus]]
- [[Mauro Icardi]]
- [[Tokizō Ichihashi]]
- [[Daisuke Ichikawa]]
- [[Nana Ichise]]
- [[Tameo Ide]]
- [[Yūji Ide]]
- [[Yosuke Ideguchi]]
- [[Asako Ideue]]
- [[Karl-Richard Idlane]]
- [[Mati Idlane]]
- [[Brian Idowu]]
- [[Phillips Idowu]]
- [[Edgar Ié]]
- [[Akihiro Ienaga]]
- [[Edwin Ifeanyi]]
- [[Odion Ighalo]]
- [[Borja Iglesias]]
- [[Rafael Iglesias]]
- [[Aleksandr Ignatenko]]
- [[Matvei Igonen]]
- [[Andre Iguodala]]
- [[Masami Ihara]]
- [[Kelechi Iheanacho]]
- [[Laura Ikauniece]]
- [[Hiromi Ikeda]]
- [[Sakiko Ikeda]]
- [[Shinobu Ikeda]]
- [[Yutaka Ikeuchi]]
- [[Khumiso Ikgopoleng]]
- [[Tomohiko Ikoma]]
- [[Jonathan Ikoné]]
- [[Henri Ikonen]]
- [[Žydrūnas Ilgauskas]]
- [[Georgi Ilivitski]]
- [[Anna Iljuštšenko]]
- [[Asier Illarramendi]]
- [[Aleksander Illi]]
- [[Indrek Ilves]]
- [[Kalle Ilves]]
- [[Kristjan Ilves]]
- [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]]
- [[Urmo Ilves]]
- [[Ersan İlyasova]]
- [[Im Dong-hyun]]
- [[Keizō Imai]]
- [[Hiroji Imamura]]
- [[Kazuo Imanishi]]
- [[Ciro Immobile]]
- [[Jarkko Immonen]]
- [[Gonçalo Inácio]]
- [[Junichi Inamoto]]
- [[Paul Ince]]
- [[Tom Ince]]
- [[Joel Indermitte]]
- [[Miks Indrašis]]
- [[Kaire Indrikson]]
- [[Sten Indrikson]]
- [[Miguel Indurain]]
- [[Andrei Inešin]]
- [[Filip Ingebrigtsen]]
- [[Henrik Ingebrigtsen]]
- [[Jakob Ingebrigtsen]]
- [[Tommy Ingebrigtsen]]
- [[Anti Ingel]]
- [[Kevin Ingermann]]
- [[Magnus Ingesson]]
- [[Justin Ingram]]
- [[Julien Ingrassia]]
- [[Andrés Iniesta]]
- [[Jere Innala]]
- [[Christof Innerhofer]]
- [[Masahiko Inoha]]
- [[Shumpei Inoue]]
- [[Takeshi Inoue]]
- [[Lorenzo Insigne]]
- [[Filippo Inzaghi]]
- [[Takashi Inui]]
- [[Kyriákos Ioánnou]]
- [[Aleksei Ionov]]
- [[Vitali Ionov]]
- [[Nana Ioseliani]]
- [[Alexander Ipatov]]
- [[Artūrs Irbe]]
- [[Alexander Ireland]]
- [[Eddie Irvine]]
- [[Jackson Irvine]]
- [[Kyrie Irving]]
- [[Alexander Isak]]
- [[Priidu Isak]]
- [[Mito Isaka]]
- [[Andreas Isaksson]]
- [[Junko Ishida]]
- [[Yoshinori Ishigami]]
- [[Satoshi Ishii]]
- [[Shigemi Ishii]]
- [[Yoshinobu Ishii]]
- [[Naohiro Ishikawa]]
- [[Mnatsakan Iskandarjan]]
- [[Hiromitsu Isogai]]
- [[Jari Isometsä]]
- [[Märt Israel]]
- [[Jaak Issak]]
- [[Jon Istad]]
- [[Jelena Issinbajeva]]
- [[Svetlana Išmuratova]]
- [[Pavlo Ištšenko]]
- [[David Izonritei]]
- [[Masanobu Izumi]]
- [[Miyuki Izumi]]
- [[Kō Itakura]]
- [[Hiroki Ito]]
- [[Junya Ito]]
- [[Kanako Ito]]
- [[Naoji Itō]]
- [[Teruyoshi Itō]]
- [[Juan Iturbe]]
- [[Paula Ivan]]
- [[Vjatšeslav Ivanenko]]
- [[Mihhail Ivanov]]
- [[Robert Ivanov]]
- [[Vladimir Ivanov]]
- [[Vladislav Ivanov]]
- [[Ana Ivanović]]
- [[Branislav Ivanović]]
- [[Rihards Ivanovs]]
- [[Vassõl Ivantšuk]]
- [[Luka Ivanušec]]
- [[Jelena Ivaštšenko]]
- [[Emil Iversen]]
- [[Odd Iversen]]
- [[Allen Iverson]]
- [[Borislav Ivkov]]
- [[Isao Iwabuchi]]
- [[Mana Iwabuchi]]
- [[Daiki Iwamasa]]
- [[Teruo Iwamoto]]
- [[Azusa Iwashimizu]]
- [[Akemi Iwata]]
- [[Toshio Iwatani]]
- [[Mihoko Iwaya]]
- [[Alex Iwobi]]

== J ==
[[Jaan Jaago]]
- [[Elar Jaakson]]
- [[Urmas Jaamul]]
- [[Aksel Jaanisoo]]
- [[Heikki Jaansalu]]
- [[Jüri Jaanson]]
- [[Tatjana Jaanson]]
- [[Villem-Johannes Jaanson]]
- [[Karam Jābir]]
- [[Aleksei Jablotškin]]
- [[Hugh Jack]]
- [[Ryan Jack]]
- [[Arnold Jackson]]
- [[Bershawn Jackson]]
- [[Chase Jackson]]
- [[Colin Jackson]]
- [[Shericka Jackson]]
- [[Anders Jacobsen]]
- [[Astrid Jacobsen]]
- [[Émilien Jacquelin]]
- [[Tom Jager]]
- [[Phil Jagielka]]
- [[Eerik Jago]]
- [[Jaak-Heinrich Jagor]]
- [[Jaromír Jágr]]
- [[Aleksei Jagudin]]
- [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]]
- [[Vladimir Jagunov]]
- [[Aleksei Jahhimovitš]]
- [[Heinar Jahu]]
- [[Nobuko Jajima]]
- [[Kristijan Jakić]]
- [[Alo Jakin]]
- [[Ismail Jakobs]]
- [[Julian Jakobsen]]
- [[Nikolai Jakovenko]]
- [[Anatoli Jakovlev]]
- [[Svjatoslav Jakovlev]]
- [[Lora Jakovleva]]
- [[Oksana Jakovleva]]
- [[Jānis Jaks]]
- [[Jarosław Jakszto]]
- [[Martin Jakš]]
- [[Nail Jakupov]] 
- [[Ado Jalakas]]
- [[Konstantin Jalari]]
- [[Merilii Jalg]]
- [[Triinu Jalg]]
- [[Erkki Jallai]]
- [[Tarmo Jallai]]
- [[Jasse Jalonen]]
- [[Paulo Jamelli]]
- [[Bronny James]]
- [[Bryce James]]
- [[Daniel James]]
- [[David James]]
- [[Hilda James]] 
- [[Kirani James]]
- [[LeBron James]]
- [[Matty James]]
- [[Paul James]]
- [[Reece James]]
- [[Piret Jamnes]]
- [[Jakub Janda]]
- [[Vitaly Janelt]]
- [[Carlo Janka]]
- [[Jelena Janković]]
- [[Mark Jankowski]]
- [[Jakub Jankto]]
- [[Mattias Janmark]]
- [[Avo Jans]]
- [[Gérard Jansen]]
- [[Hans Jansen]]
- [[Kjetil Jansrud]]
- [[Vincent Janssen]]
- [[Erik Janža]]
- [[Tony Jantschke]]
- [[Adnan Januzaj]]
- [[Gonzalo Jara]]
- [[Léo Jardim]]
- [[Roman Jaremtšuk]]
- [[Dmitri Jarošenko]]
- [[Tristan Jarry]]
- [[Rolandas Jasevičius]]
- [[Darius Jasevičius]]
- [[Šarūnas Jasikevičius]]
- [[Liveta Jasiūnaitė]]
- [[Koba Jass]]
- [[Ahmed Hamada Jassim]] 
- [[Lev Jašin]]
- [[Dmitrij Jaškin]]
- [[Michel Jazy]]
- [[Iryna Jatčanka]]
- [[Alassana Jatta]]
- [[Sami Jauhojärvi]]
- [[Inese Jaunzeme]]
- [[Arto Javanainen]]
- [[Vincent Jay]]
- [[Lou Jeanmonnot]]
- [[Julian Jeanvier]]
- [[Mile Jedinak]]
- [[Otylia Jędrzejczak]]
- [[Artur Jędrzejczyk]]
- [[Tin Jedvaj]]
- [[Radosław Jedynak]]
- [[Jee Yong-ju]]
- [[Melissa Jefferson-Wooden]]
- [[Tony Jeffries]]
- [[Eneli Jefimova]]
- [[Lilija Jefremova]]
- [[Žiga Jeglič]]
- [[Grigori Jegorov]]
- [[Vassili Jegorov]]
- [[Ljubov Jegorova]] 
- [[Kaidi Jekimova]]
- [[Mara Jelica]]
- [[Aleksei Jemelin]]
- [[Vassili Jemelin]]
- [[Fjodor Jemeljanenko]]
- [[Charlie Jenkins]]
- [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]]
- [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]]
- [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]]
- [[Michelle Jenneke]]
- [[Boone Jenner]]
- [[Fredrik Jensen]]
- [[Mathias Jensen]]
- [[Nicholas Jensen]]
- [[Nicklas Jensen]]
- [[Viggo Jensen]]
- [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur)
- [[Ruben Yttergård Jenssen]]
- [[Jeong Woo-yeong]]
- [[Anton Jepihhin]]
- [[Hasse Jeppson]]
- [[Jens Jeremies]]
- [[Timmo Jeret]]
- [[Oksana Jermakova]]
- [[Sixten Jernberg]]
- [[Georg-Adolf Jernits]]
- [[Aleksandr Jerohhin]]
- [[Jake Jervis]]
- [[Andrei Jessipenko]]
- [[Gabriel Jesus]]
- [[Jüri Jevdokimov]]
- [[Aleh Jevenka]]
- [[Erling Jevne]]
- [[Sriram Jha]]
- [[Raúl Jiménez]]
- [[Soraya Jiménez]]
- [[Ben Jipcho]]
- [[Petr Jiráček]]
- [[Jo Hyeon-woo]]
- [[Shōji Jō]]
- [[Kadri Joa]]
- [[Ain Joala]]
- [[Ott Joala]]
- [[Jasmi Joensuu]]
- [[Jesse Joensuu]]
- [[Éder Jofre]]
- [[Ryan Johansen]]
- [[Ingemar Johansson]]
- [[Ivar Johansson]]
- [[Jonatan Johansson]]
- [[Kjell Johansson]]
- [[Lars Johansson]]
- [[Linus Johansson]]
- [[Marcus Johansson]]
- [[Selfrid Johansson]]
- [[Tomas Johansson]]
- [[Therese Johaug]]
- [[Adam Johnson]]
- [[Allen Johnson]]
- [[Ben Johnson]]
- [[Bill Johnson]]
- [[Erik Johnson]]
- [[Fabian Johnson]]
- [[Glen Johnson]]
- [[Jack Johnson]]
- [[Ken Johnson]]
- [[Lawrence Johnson]]
- [[Magic Johnson]]
- [[Michael Johnson]]
- [[Toureano Johnson]]
- [[Tyler Johnson]]
- [[Katarina Johnson-Thompson]]
- [[Andreas Johnsson]]
- [[Alistair Johnston]]
- [[Sam Johnstone]]
- [[Nikola Jokić]]
- [[Niko Jokinen]]
- [[Jyrki Jokipakka]]
- [[Ernst Joll]]
- [[Brad Jones]]
- [[Caleb Jones]]
- [[Cullen Jones]]
- [[Curtis Jones]]
- [[Greg Jones]]
- [[Jak Jones]]
- [[Jermaine Jones]]
- [[Kenwyne Jones]]
- [[Leisel Jones]]
- [[Marion Jones]]
- [[Martin Jones]]
- [[Roy Jones]]
- [[Luuk de Jong]]
- [[Nigel de Jong]]
- [[Wim de Jong]]
- [[Mattias Jonson]]
- [[Jens Jønsson]]
- [[Jürgen Joonas]]
- [[Laura Joonas]]
- [[Koit Joor]]
- [[Josh Jooris]]
- [[DeAndre Jordan]]
- [[Joan Jordán]]
- [[Michael Jordan]]
- [[Michal Jordán]]
- [[Peter Jørgensen]] 
- [[Victor Jørgensen]]
- [[Jorginho]]
- [[Willian José]]
- [[Curtis Joseph]]
- [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]]
- [[Roman Josi]]
- [[Tyson Jost]]
- [[Diogo Jota]]
- [[Brian Joubert]]
- [[Richard Jouve]]
- [[Raymond Joval]] 
- [[Ed Jovanovski]]
- [[Luka Jović]]
- [[Jackie Joyner-Kersee]]
- [[Alberto Juantorena]]
- [[Christopher Judge]]
- [[Jakub Jugas]]
- [[Mervana Jugić-Salkić]]
- [[Ain-Alar Juhanson]]
- [[Gerdo Juhkam]]
- [[Martti Juhkami]]
- [[Ants Juhvelt]]
- [[Bruno Julie]]
- [[Jorge Julio]]
- [[Jung Woo-young]]
- [[Gideon Jung]]
- [[Sebastian Jung]]
- [[Juninho Pernambucano]]
- [[Bruno Junk]]
- [[Leni Junker]]
- [[Julius Junttila]]
- [[Antti Juntumaa]]
- [[Zlatko Junuzović]]
- [[Juozas Juocevičius]]
- [[Tomáš Jurčo]]
- [[Goran Jurić]]
- [[Tomi Juric]]
- [[Jekaterina Jurjeva]]
- [[Kalju Jurkatamm]]
- [[Tiiu Jurkatamm]]
- [[Darja Jurlova]]
- [[Martin Jurtom]]
- [[Risto Jussilainen]]
- [[Gytis Juškevičius]]
- [[Elisabeth Juudas]]
- [[Eduard Jõepere]]
- [[Janari Jõesaar]]
- [[Gert Jõeäär]]
- [[Anna Lotta Jõgeva]]
- [[Aili Jõgi]]
- [[Mati Jõgi]]
- [[Peep Jõgi]]
- [[Urmas Jõgi]]
- [[Jüri Jõul]] 
- [[Marta Jõumees]]
- [[Ilmar-Olav Jõõras]]
- [[Rivo Jõõras]]
- [[Andrei Jämsä]]
- [[Marko Jänes]] 
- [[Calle Järnkrok]]
- [[Andre Järva]]
- [[Rein Järva]]
- [[Väinö Järvenpää]]
- [[Martin Järveoja]]
- [[Nikolai Järveoja]]
- [[Akilles Järvinen]]
- [[Jukka Järvinen]]
- [[Matti Järvinen]]
- [[Mihkel Järviste]]
- [[Laura Britt Järvsoo]]
- [[Enar Jääger]]
- [[Enver Jääger]]
- [[Jussi Jääskeläinen]]
- [[Lisell Jäätma]]
- [[Robin Jäätma]]
- [[Peep Jöffert]]
- [[Emil Jönsson]]
- [[Kevin Jörg]]
- [[Markus Jürgenson]]
- [[Jaan Jüris]]
- [[Peeter Jürisson]]
- [[Uku Jürjendal]]
- [[Helen Jürjo]]
- [[Vello Jürjo]]
- [[Ademar Jürlau]]

== K ==
[[Kaido Kaaberma]]
- [[Urmas Kaal]]
- [[Martin Kaalma]]
- [[Vello Kaaristo]]
- [[Enn Kaarma]]
- [[Harald Kaarmann]]
- [[Rene Kaas]]
- [[Evely Kaasiku]]
- [[Jevgeni Kabajev]]
- [[Alina Kabajeva]]
- [[Ozan Kabak]]
- [[Christian Kabasele]]
- [[Issa Kaboré]]
- [[Gojko Kačar]]
- [[Slobodan Kačar]]
- [[Tadija Kačar]]
- [[Vello Kade]]
- [[Tino Kadewere]]
- [[Ferdi Kadıoğlu]]
- [[Syed Kadir]] 
- [[Yuka Kado]]
- [[Kaoru Kadohara]]
- [[Nazem Kadri]]
- [[Colin Kaepernick]]
- [[Jevgeni Kafelnikov]]
- [[Pantelís Kafés]]
- [[Sachi Kagawa]]
- [[Shinji Kagawa]]
- [[Tarō Kagawa]]
- [[Dina Kagramanov]]
- [[Andres Kahk]]
- [[Oliver Kahn]]
- [[Dominik Kahun]]
- [[Nihat Kahveci]]
- [[Sotíris Kaïáfas]]
- [[Stefan Kaibald]]
- [[Gregory Kaidanov]]
- [[Ayumi Kaihori]]
- [[Keiji Kaimoto]]
- [[Florian Kainz]]
- [[Kaarel Kais]]
- [[Kristjan Kais]]
- [[Wilhelm Kaiser]]
- [[Wyatt Kaiser]]
- [[Hannu Kaislama]]
- [[Hans Kaiva]]
- [[Andrus Kajak]]
- [[Uno Kajak]]
- [[Anna Kajalina]]
- [[Riina Kajari]]
- [[Akira Kaji]]
- [[Mayumi Kaji]]
- [[Tomoyuki Kajino]]
- [[Kaká]]
- [[Kaoru Kakinami]]
- [[Yōichirō Kakitani]]
- [[Kaapo Kakko]]
- [[Nikólaos Kaklamanákis]]
- [[Ingrit Kala]]
- [[Kahha Kaladze]]
- [[Saša Kalajdžić]]
- [[Valter Kalam]]
- [[Tomáš Kalas]]
- [[Paul Kalberg]]
- [[Janek Kalda]]
- [[Ago Kalde]]
- [[Juhan Kalde]]
- [[Sten Kalder]]
- [[Sören Kaldma]]
- [[Martten Kaldvee]]
- [[Urmas Kaldvee]]
- [[Dmitri Kalinin]]
- [[Sergei Kalinin]]
- [[Urmas Kaljend]]
- [[Aldur Kaljo]]
- [[Julius Kaljo]]
- [[Leelo Kalju]]
- [[Avo Kaljulaid]]
- [[Marek Kaljumäe]]
- [[Kaire Kaljurand]]
- [[Kalle Kaljurand]]
- [[Kristjan Kaljurand]]
- [[Helgi Kaljuste]]
- [[Kaupo Kaljuste]]
- [[Merli Kaljuve]]
- [[Margit Kalk]]
- [[Gustav Kalkun]]
- [[Charlotte Kalla]]
- [[Juura Kallari]]
- [[Madis Kallas]]
- [[Miina Kallas]]
- [[Ken Kallaste]]
- [[Risto Kallaste]]
- [[Toomas Kallaste]]
- [[Carmel Kallemaa]]
- [[Mika Kallio]]
- [[Antti Kalliomäki]]
- [[Andrei Kalmakov]]
- [[Erich Kalmar]]
- [[Marek Kalmus]]
- [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]]
- [[Salomon Kalou]]
- [[Samuel Kalu]]
- [[Kunishige Kamamoto]]
- [[Chris Kaman]]
- [[François Kamano]]
- [[Aboubakar Kamara]]
- [[Boubacar Kamara]]
- [[Glen Kamara]]
- [[Kei Kamara]]
- [[Mitsuo Kamata]]
- [[Kaspars Kambala]]
- [[Mujinga Kambundji]]
- [[Yusuf Saad Kamel]]
- [[Hisao Kami]]
- [[Marcin Kamiński]]
- [[Thomas Kaminski]]
- [[Megumi Kamionobe]]
- [[Arno Kamminga]]
- [[Shōgo Kamo]]
- [[Takeshi Kamo]]
- [[Steven Kampfer]]
- [[Kevin Kampl]]
- [[Gert Kams]]
- [[Gata Kamsky]]
- [[Olga Kamyshleeva]]
- [[Aadu Kana]]
- [[Mū Kanazaki]]
- [[Hiroshi Kanazawa]]
- [[Carel Kand]]
- [[Kaie Kand]]
- [[Katsuo Kanda]]
- [[Kiyoo Kanda]]
- [[Aleksandr Kandaurov]] 
- [[Toomas Kandimaa]]
- [[Harry Kane]]
- [[Patrick Kane]] 
- [[Mami Kaneda]]
- [[Miho Kaneda]]
- [[Nobutoshi Kaneda]]
- [[Shiho Kaneda]]
- [[Hisashi Kaneko]]
- [[Albert Kanepi]]
- [[Anton Kanepi]]
- [[Harald Kanepi]]
- [[Kaia Kanepi]] 
- [[Kaarlo Kangasniemi]]
- [[Tanel Kangert]]
- [[Julius Kangur]]
- [[Kristjan Kangur]]
- [[Martin Kangur]]
- [[Ülo Kangur]]
- [[Juha Kankkunen]]
- [[Helena Kannus]] 
- [[Takashi Kanō]]
- [[Johannes Kant]]
- [[Anna Kantane]]
- [[Toms Kantāns]]
- [[Gerd Kanter]]
- [[Igor Kanõgin]]
- [[Kasperi Kapanen]]
- [[Niko Kapanen]]
- [[Boglárka Kapás]]
- [[Hamit Kaplan]]
- [[Oskar Kaplur]]
- [[Sander Kapper]]
- [[Michális Kapsís]]
- [[Liis Kapten]]
- [[Bartosz Kapustka]] 
- [[Jem Karacan]]
- [[Fran Karačić]]
- [[Giórgos Karagkoúnis]]
- [[Yann Karamoh]]
- [[Aleksandr Karavajev]]
- [[Vjatšeslav Karavajev]]
- [[Anu Karavajeva]]
- [[Aleksandr Karelin]]
- [[Pavel Karelin]] 
- [[Richard Karelson]]
- [[Amir Karić]]
- [[Nouman Karim]]
- [[Ali Karimi]]
- [[Martin Karis]]
- [[Roman Kariste]]
- [[Henn Karits]]
- [[Nigul Karits]]
- [[Loris Karius]]
- [[Nikolai Karklin]]
- [[Ainar Karlson]]
- [[Rain Karlson]]
- [[Urmas Karlson]]
- [[Erik Karlsson]]
- [[Frida Karlsson]]
- [[Henrik Karlsson]]
- [[Nils Karlsson]]
- [[Pernilla Karlsson]]
- [[William Karlsson]]
- [[Åke Karlsson]]
- [[Friedrich Karm]] 
- [[Žan Karničnik]]
- [[Kenneth Karp]]
- [[Vitalijus Karpačiauskas]]
- [[Deniss Karpak]]
- [[Gleb Karpenko]]
- [[Andra Karpin]]
- [[Valeri Karpin]]
- [[Anatoli Karpov]] 
- [[Dmitri Karpov]] 
- [[Valeri Karpov]]
- [[Klaes Karppinen]]
- [[Pertti Karppinen]]
- [[Ida Karstoft]]
- [[Mārtiņš Karsums]]
- [[Tõnis Kartau]]
- [[Narain Karthikeyan]]
- [[Givi Kartozia]]
- [[Fred Karu]]
- [[Kristin Karu]]
- [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]]
- [[Hatha Karunaratne]]
- [[Börje Karvonen]]
- [[Takashi Kasahara]]
- [[Noriaki Kasai]]
- [[Yoshie Kasajima]]
- [[Andrej Kaścicyn]]
- [[Siarhiej Kaścicyn]]
- [[Totti Kasekamp]]
- [[Robert Kasela]]
- [[Tõnis Kasemets]]
- [[Indrek Kaseorg]]
- [[Kärt Kaseorg]]
- [[Mari Kaseväli]]
- [[Yōsuke Kashiwagi]]
- [[Siksten Kasimir]]
- [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]]
- [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]]
- [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]]
- [[Rain Kask]]
- [[Darius Kasparaitis]]
- [[Garri Kasparov]]
- [[Marco Kasper]]
- [[Ants Kass]]
- [[Leonhard Kass]]
- [[Darja Kassatkina]]
- [[Zack Kassian]]
- [[Elmo Kassin]]
- [[Osvald Kastanja]]
- [[Flamur Kastrati]]
- [[Ondřej Kaše]]
- [[Rustam Kazakov]]
- [[Yahiro Kazama]]
- [[Tatjana Kazankina]]
- [[Vladimir Kazatšonok]]
- [[Colin Kâzım-Richards]]
- [[Šarūnas Kazlauskas]] 
- [[Kai Kazmirek]] 
- [[Hiroshi Katayama]]
- [[Fánis Katergiannákis]]
- [[Daijirō Katō]]
- [[Hisashi Katō]]
- [[Masaaki Katō]]
- [[Nobuyuki Katō]]
- [[Tomoe Kato]]
- [[Yoshio Katō]]
- [[Pródromos Katsantónis]]
- [[Kóstas Katsouránis]] 
- [[Toshinobu Katsuya]]
- [[Ethan Katzberg]] 
- [[Kevin Kauber]]
- [[Johannes Kaubi]]
- [[Smylie Kaufman]]
- [[Tõnu Kaukis]]
- [[Niklas Kaul]]
- [[Ralf Kaunismäe]]
- [[Toivo Kaunismäe]]
- [[Vello Kaunismäe]]
- [[Kalle Kaupmees]]
- [[Minna Kauppi]]
- [[Kai Kauramäki]]
- [[Juko Kavaguti]]
- [[Egidijus Kavaliauskas]]
- [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]]
- [[Mihheil Kavelašvili]]
- [[Iván Kaviedes]]
- [[Saburō Kawabuchi]]
- [[Katsuyuki Kawachi]]
- [[Yoshikatsu Kawaguchi]]
- [[Naoko Kawakami]]
- [[Nobuo Kawakami]]
- [[Ryōichi Kawakatsu]]
- [[Taeko Kawakatsu]]
- [[Kengo Kawamata]]
- [[Taizō Kawamoto]]
- [[Mari Kawamura]]
- [[Yuri Kawamura]]
- [[Takashi Kawanishi]]
- [[Takehiko Kawanishi]]
- [[Junji Kawano]]
- [[Eiji Kawashima]]
- [[Nahomi Kawasumi]]
- [[Rıza Kayaalp]]
- [[Moise Kean]]
- [[Robbie Keane]]
- [[Roy Keane]]
- [[Collen Kebinatshipi]]
- [[Eerik Kedars]]
- [[Tomasz Kędziora]]
- [[Erik Keedus]]
- [[Avo Keel]]
- [[Markkus Keel]]
- [[Martti Keel]]
- [[Kaimu Keerak]]
- [[Alfred Keerd]]
- [[Tamara Keerd]]
- [[Rait Keerles]]
- [[Mart Keersalu]]
- [[Sebastian Kehl]]
- [[Thilo Kehrer]]
- [[Mark-Markos Kehva]]
- [[Anastasia Keinänen]]
- [[Naby Keïta]]
- [[Duncan Keith]]
- [[Urho Kekkonen]]
- [[Travis Kelce]]
- [[Miloš Kelemen]]
- [[Anastasía Kelesídou]] 
- [[Ülle Kell]]
- [[Clayton Keller]]
- [[Reinier Cornelis Keller]]
- [[Adam Kelly]]
- [[Lloyd Kelly]]
- [[Majlinda Kelmendi]]
- [[Ezekiel Kemboi]] 
- [[Troy Kemp]]
- [[Adrian Kempe]]
- [[Mario Kempe]]
- [[Michal Kempný]]
- [[Joonas Kemppainen]]
- [[Sofia Kenin]]
- [[Ronalds Ķēniņš]]
- [[Joshua Kennedy]]
- [[Marc Kennedy]] 
- [[Nina Kennedy]] 
- [[Ryan Kent]]
- [[Konstantínos Kentéris]]
- [[Andy Keogh]]
- [[Angelique Kerber]]
- [[Jean Kerebel]]
- [[Lajos Keresztes]]
- [[Alexander Kerfoot]]
- [[Milos Kerkez]]
- [[Fred Kerley]]
- [[Silver Kerna]]
- [[Hamish Kerr]]
- [[Josh Kerr]]
- [[Devon Kershaw]]
- [[Aksel Kersna]]
- [[Vahur Kersna]]
- [[Aleksandr Keržakov]]
- [[Lembit Kesa]]
- [[Ajna Késely]]
- [[Kert Kesküla]]
- [[Reinhold Kesküll]]
- [[Phil Kessel]]
- [[Franck Kessié]]
- [[Ueli Kestenholz]]
- [[Jari Ketomaa]]
- [[Jevgeni Ketov]]
- [[Jujhar Khaira]]
- [[Ibragim Khamrakulov]]
- [[Wahbi Khazri]]
- [[Sami Khedira]]
- [[Natalia Khoudgarian]]
- [[Alan Khugaev]]
- [[Karolina Kibbermann]]
- [[Marvi Kibe]]
- [[Tõnu Kibena]]
- [[Luke Kibet]]
- [[Jason Kidd]]
- [[Isaac Kiese Thelin]]
- [[Lionel Kieseritzky]]
- [[Maria Kießling]]
- [[Mika Kihlström]] 
- [[Eva-Lotta Kiibus]]
- [[Jorma Kiigemägi]]
- [[Kalev Kiirend]]
- [[Olev Kiirend]]
- [[Ants Kiisa]]
- [[Janek Kiisman]]
- [[Ott Kiivikas]]
- [[Juhan Kikas]]
- [[Gary Kikaya]]
- [[Tarmo Kikerpill]]
- [[Naoya Kikuchi]]
- [[Shinkichi Kikuchi]]
- [[Yoshio Kikugawa]]
- [[Shirō Kikuhara]]
- [[Yakup Kılıç]]
- [[Matti Killing]]
- [[Alex Killorn]]
- [[Jean-Claude Killy]]
- [[Marko Kilp]]
- [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]]
- [[Kim Kee-hee]]
- [[Kim Sang-wook]]
- [[Kim Seung-gyu]]
- [[Kim Sung-gan]]
- [[Kim U-gil]]
- [[Kim Yong-sik]]
- [[Kim Yu-Na]]
- [[Allan Kimbaloula]]
- [[Tiiu Kimber]]
- [[Joshua Kimmich]]
- [[Arawa Kimura]]
- [[Kazushi Kimura]]
- [[Masahiko Kimura]]
- [[Rie Kimura]]
- [[Arturo Kinch]]
- [[Andy King]]
- [[Billie Jean King]]
- [[Lilly King]]
- [[Yukari Kinga]]
- [[Roger Kingdom]]
- [[Kätlin Kink]]
- [[Tarmo Kink]]
- [[Hain Kinks]]
- [[Jorma Kinnunen]]
- [[Kimmo Kinnunen]]
- [[Futaba Kioka]]
- [[Eliud Kipchoge]]
- [[Wilson Kipketer]]
- [[Victor Kiplangat]]
- [[Herbert Kipp]]
- [[Priidik Kippar]]
- [[August Kippasto]]
- [[Asbel Kiprop]]
- [[Brimin Kiprop Kipruto]]
- [[Conseslus Kipruto]]
- [[Stephen Kiprotich]]
- [[Miikka Kiprusoff]]
- [[Kelvin Kiptum]]
- [[Faith Kipyegon]]
- [[Chinatsu Kira]]
- [[Michaela Kirchgasser]]
- [[Sergei Kirdjapkin]]
- [[Nikoléta Kiriakopoúlou]]
- [[Andrei Kirilenko]]
- [[Marija Kirilenko]]
- [[Dmitri Kirilov]]
- [[Dmitri Kiritšenko]]
- [[Liam Kirk]]
- [[Oliver Kirk]]
- [[Kirkor Kirkorov]] 
- [[Petǎr Kirov]]
- [[Erika Kirpu]]
- [[Viktor Kirpu]]
- [[Urmas Kirs]]
- [[Jaan Kirsipuu]]
- [[Mall Kirsipuu]]
- [[Rein Kirsipuu]]
- [[Robert Kirss]]
- [[Magnus Kirt]]
- [[Abel Kirui]]
- [[Harri Kirvesniemi]]
- [[Marja-Liisa Kirvesniemi]]
- [[Nanase Kiryu]]
- [[Tevfik Kış]]
- [[Kikuzō Kisaka]]
- [[Kazumi Kishi]]
- [[Yūji Kishioku]]
- [[Filip Kiss]]
- [[Bogdan Kisselevitš]]
- [[Hikaru Kitagawa]]
- [[Akira Kitaguchi]]
- [[Haruka Kitaguchi]]
- [[Kana Kitahara]]
- [[Hideaki Kitajima]]
- [[Ayako Kitamoto]]
- [[Tsuyoshi Kitazawa]]
- [[Svetlana Kitova]]
- [[Keio Kits]]
- [[Kristjan Kitsing]]
- [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]]
- [[Sonny Kittel]]
- [[Stanislav Kitto]]
- [[Andero Kivi]]
- [[Ann Marii Kivikas]]
- [[Arvo Kivikas]]
- [[Kenny Kivikas]]
- [[Kaur Kivila]]
- [[Raul Kivilo]]
- [[Merle Kivimets]]
- [[Tatjana Kivimägi]]
- [[Paavo Kivine]]
- [[Sirkka-Liisa Kivine]]
- [[Alfred Kivisaar]]
- [[Kätlin Kivisild]]
- [[Vahur Kivisild]]
- [[Arne Kivistik]]
- [[Elmar Kivistik]]
- [[Kaur Kivistik]]
- [[Tommi Kivistö]]
- [[Jakub Kiwior]]
- [[Eijun Kiyokumo]]
- [[Hiroshi Kiyotake]]
- [[Simon Kjær]]
- [[Lasse Kjus]]
- [[Jyri Kjäll]]
- [[Davy Klaassen]]
- [[Johannes Høsflot Klæbo]]
- [[Linus Klasen]]
- [[Ivan Klasnić]]
- [[Mari Klaup-McColl]]
- [[Erwin Klausner]]
- [[Dzintar Klavan]]
- [[Ragnar Klavan]]
- [[Lieke Klaver]]
- [[Lambertus van Klaveren]]
- [[Pieter van Klaveren]]
- [[Marielle Kleemeier]]
- [[Oscar Klefbom]]
- [[Martin Klein]] 
- [[Tim Kleindienst]]
- [[László Kleinheisler]]
- [[Margus Klementsov]]
- [[Ole Klemetsen]]
- [[Gunnar Klettenberg]]
- [[Mateusz Klich]]
- [[Christian Klien]] 
- [[Michael Klim]]
- [[Romuald Klim]]
- [[Jan Kliment]]
- [[Sebastian Klinga]]
- [[Carl Klingberg]]
- [[John Klingberg]]
- [[Jorinde van Klinken]]
- [[Rob Klinkhammer]]
- [[Jekaterina Klinkova]]
- [[Jürgen Klinsmann]]
- [[Karel-Sander Kljuzin]]
- [[Jürgen Klopp]]
- [[Miroslav Klose]]
- [[Timm Klose]]
- [[Lukas Klostermann]]
- [[Justin Kluivert]]
- [[Patrick Kluivert]] 
- [[Aleksander Klumberg]]
- [[Vitali Klõtško]]
- [[Volodõmõr Klõtško]]
- [[Carolina Klüft]]
- [[Hans Kmoch]]
- [[Karin Knapp]]
- [[Samuel Kňažko]]
- [[Corban Knight]]
- [[Spencer Knight]]
- [[Erriyon Knighton]]
- [[Olga Knjazeva]]
- [[Hanna Knjazeva-Minenko]]
- [[Karoline Offigstad Knotten]]
- [[Durward Knowles]]
- [[Jonas Knudsen]]
- [[Tormod Knutsen]]
- [[Minoru Kobata]]
- [[Daigo Kobayashi]]
- [[George Kobayashi]]
- [[Kamui Kobayashi]]
- [[Tadao Kobayashi]]
- [[Yayoi Kobayashi]]
- [[Yū Kobayashi]]
- [[Yuki Kobayashi]]
- [[Gregor Kobel]]
- [[Marita Koch]]
- [[Martin Koch]]
- [[Robin Koch]]
- [[Anete Kociņa]]
- [[Antal Kocsis]]
- [[Ferenc Kocsis]]
- [[Raido Kodanipork]]
- [[Hervé Koffi]]
- [[Andreas Kofler]]
- [[Nikita Koger]]
- [[Gogi Koguašvili]]
- [[Rebeka Koha]]
- [[Shiho Kohata]]
- [[Arvo Kohv]]
- [[Harri Koiduste]]
- [[Mae Koime]]
- [[Ada Koistinen]]
- [[Villem-Henrik Koitmaa]]
- [[Tiit Koitnurm]]
- [[Miika Koivisto]]
- [[Mikko Koivisto]]
- [[Toni Koivisto]]
- [[Mikko Koivu]]
- [[Saku Koivu]]
- [[Hannes Koivunen]]
- [[Anssi Koivuranta]]
- [[Hiromi Kojima]]
- [[Nobuyuki Kojima]]
- [[Shinya Kojima]]
- [[Koke (jalgpallur)|Koke]]
- [[Kaspar Kokk]]
- [[Väinö Kokkinen]]
- [[Aleksandr Kokko]]
- [[Pekka Kokkonen]]
- [[Marko Koks]]
- [[Sara Kolak]]
- [[Karel Kolář]]
- [[Sead Kolašinac]]
- [[Antoni Kolczyński]]
- [[Eero Kolehmainen]]
- [[Hannes Kolehmainen]]
- [[Valeri Kolesnik]]
- [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]]
- [[Vladimir Kolev]]
- [[Ivo Kolk]]
- [[Reena Koll]]
- [[Jan Koller]]
- [[Kristo Kollo]]
- [[Edgar Kolmpere]]
- [[Randal Kolo Muani]]
- [[Mihhail Kolobov]]
- [[Giórgos Kolokythás]]
- [[Juri Kolomojets]]
- [[Fjodor Koltšin]]
- [[Pavel Koltšin]]
- [[Alevtina Koltšina]]
- [[Jana Kolukanova-Haitz]]
- [[Nikita Kolyaev]] 
- [[Mitsuru Komaeda]]
- [[Yūichi Komano]]
- [[Tibor Komáromi]]
- [[Leo Komarov]]
- [[Kristjan Kombe]]
- [[Daniel Komen]]
- [[Aivar Kommisaar]]
- [[Vincent Kompany]]
- [[Robert Kompus]]
- [[Tiina Kompus]]
- [[Pape Moussa Konaté]]
- [[Daigorō Kondō]]
- [[Kōji Kondō]]
- [[Naoya Kondō]]
- [[Shuko Kondo]]
- [[Geoffrey Kondogbia]]
- [[Arouna Koné]]
- [[Bakari Koné]]
- [[Ismaël Koné]]
- [[Lukáš Konečný]]
- [[Travis Konecny]]
- [[Humpy Koneru]]
- [[Terence Kongolo]]
- [[Yasuyuki Konno]]
- [[Kazuhisa Kōno]]
- [[Artur Konontšuk]]
- [[Ferenc Konrád]]
- [[Otto Konrad]]
- [[Akitsugu Konno]]
- [[Yuiko Konno]]
- [[John Konrads]]
- [[Ezri Konsa]]
- [[Oliver Konsa]]
- [[Tristan Konso]]
- [[Vitali Konstantinov]]
- [[Einar Kont]] 
- [[Anett Kontaveit]]
- [[Pávlos Kontídes]]
- [[Henri Kontinen]]
- [[Petri Kontiola]]
- [[Pentti Kontula]]
- [[Peter Konyegwachie]]
- [[Andres Koogas]]
- [[Teun Koopmeiners]]
- [[Ferdinand Koorits]]
- [[Veli Koota]]
- [[Taavi Koovit]]
- [[Anže Kopitar]]
- [[Petteri Koponen]]
- [[Kaido Koppel]]
- [[Lovise Harriette Koppel]]
- [[Dzmitryj Koraboŭ]]
- [[Gennadi Korban]]
- [[Olga Korbut]]
- [[Valentin Kordas]]
- [[Janne Korhonen]]
- [[Mihhail Korhov]]
- [[Emmanuel Korir]]
- [[Shedrack Kibet Korir]]
- [[Greta Korju]]
- [[Kevin Korjus]]
- [[Tapio Korjus]]
- [[Mikheil Korkia]] 
- [[Elmar Korko]]
- [[Vladimir Kornev]]
- [[Shinzō Kōroki]]
- [[Aleksandr Koroljov]] 
- [[Natalja Korosteljova]]
- [[Mihhail Korotajev]]
- [[Kiira Korpi]]
- [[Lauri Korpikoski]]
- [[Joonas Korpisalo]]
- [[Lisbeth Korsmo]]
- [[Sergei Koršunov]]
- [[Robert Korzeniowski]]
- [[Laurent Koscielny]]
- [[Takeshi Koshida]]
- [[Harri Koskela]]
- [[Vesa Koskela]]
- [[Ilkka Koski]]
- [[Mikko Koskinen]]
- [[Jarno Koskiranta]]
- [[Tristan Koskor]]
- [[Tatjana Kossintseva]]
- [[Viktor Kossitškin]]
- [[Odilon Kossounou]]
- [[Georgi Kostadinov]]
- [[Stefka Kostadinova]]
- [[Ivica Kostelić]]
- [[Janica Kostelić]]
- [[Aleksandra Kostenjuk]]
- [[Filip Kostić]]
- [[Klim Kostin]]
- [[Diego Kostner]]
- [[Kalevi Kosunen]]
- [[Vjatšeslav Košelev]]
- [[Vassili Košetškin]]
- [[Jevgeni Koševoi]]
- [[Jan Košťálek]]
- [[István Kozma]]
- [[Primož Kozmus]]
- [[Brandon Kozun]]
- [[Ljubov Kozõreva]]
- [[Dušan Kožíšek]]
- [[Artur Kotenko]]
- [[Jesperi Kotkaniemi]]
- [[Johannes Kotkas]]
- [[Aleksandr Kotov]]
- [[Toivo Kotov]]
- [[Tatjana Kotova]]
- [[Maik-Kalev Kotsar]]
- [[Sage Kotsenburg]]
- [[Rudolf Kott]] 
- [[Dieter Kottysch]]
- [[Tomáš Koubek]]
- [[Jules Koundé]]
- [[Mikko Kousa]]
- [[Niko Kovač]]
- [[Robert Kovač]]
- [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]]
- [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]]
- [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] 
- [[Joe Kovacs]]
- [[Peeter Koval]]
- [[Heikki Kovalainen]]
- [[Anastassia Kovalenko]]
- [[Igor Kovalenko]]
- [[Pāvels Kovaļovs]] 
- [[Ainārs Kovals]]
- [[Jakub Kovář]]
- [[Jan Kovář]]
- [[Justyna Kowalczyk]]
- [[Dawid Kownacki]]
- [[Yig'al Koyfman]] 
- [[Arvo Kraam]]
- [[Robert Krabbendam]]
- [[Argos Kracht]]
- [[Alvin Kraenzlein]]
- [[Emil Krafth]]
- [[Rudolf Kraj]]
- [[Māris Krakops]]
- [[Alex Král]]
- [[Christoph Kramer]]
- [[Sven Kramer]]
- [[Vladimir Kramnik]]
- [[Niko Kranjčar]]
- [[Luan Krasniqi]]
- [[Olesja Krasnomovets]]
- [[Evi Krass]]
- [[Tristan Krass]]
- [[Jean-Philippe Krasso]]
- [[Jarmila Kratochvílová]]
- [[Gesa Felicitas Krause]]
- [[Inessa Kravets]]
- [[Evald Kree]]
- [[Liina Kree]]
- [[Adam Kreek]]
- [[Aleksander Kreek]]
- [[Ardo Kreek]]
- [[Theodor Osvald Kreekmaa]]
- [[Vladislav Kreida]]
- [[Chris Kreider]]
- [[David Krejčí]]
- [[Jakub Krejčík]]
- [[Barbora Krejčíková]]
- [[Kristiina Kresmer]]
- [[Gert Krestinov]]
- [[Dario Krešić]]
- [[Janusz Krężelok]]
- [[Heino Krevald]]
- [[Rene Krhin]]
- [[Vincent Kriechmayr]]
- [[Kerr Kriisa]]
- [[Sindra Kriisa]]
- [[Valmo Kriisa]]
- [[Kalle Kriit]]
- [[Anatoli Krikun]]
- [[Eron Krillo]] 
- [[Juri Krimarenko]]
- [[Voldemar Krimm]]
- [[Roy Krishna]]
- [[Heinrich Kristal]]
- [[Marko Kristal]]
- [[Emil Kristensen]]
- [[Marthe Kristoffersen]]
- [[Michal Krištof]]
- [[Ilja Krivošein]]
- [[Irõna Krjuko]]
- [[Nikita Krjukov]]
- [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]]
- [[Bojan Krkić]]
- [[Finn Hågen Krogh]]
- [[Nikolai Krogius]]
- [[Ranomi Kromowidjojo]]
- [[Uku Renek Kronbergs]]
- [[Niklas Kronwall]]
- [[Staffan Kronwall]]
- [[Heldur Kroon]]
- [[Tooni Kroon]]
- [[Felix Kroos]]
- [[Toni Kroos]]
- [[Nenad Krstić]]
- [[Marcin Krzywański]]
- [[Klaus Kröll]]
- [[Frantz Kruger]]
- [[Dmitri Kruglov]]
- [[Nikolai Kruglov]]
- [[Nikolai Kruglov seenior]]
- [[Tim Krul]]
- [[Malle Krunks]]
- [[Uwe Krupp]]
- [[Robbie Kruse]]
- [[Roberts Krūzbergs]]
- [[Tiina Krutob]]
- [[Tiit Krutob]]
- [[Vladimir Krutov]]
- [[Karl Kruuda]]
- [[Parri Kruuda]]
- [[Helgi Kruusa]]
- [[Herman Kruusenberg]]
- [[Krista Kruuv]]
- [[Toomas Krõm]]
- [[Marcus Krüger]]
- [[Simen Hegstad Krüger]]
- [[Grzegorz Krychowiak]]
- [[Adam Kszczot]]
- [[Dominik Kubalík]]
- [[Vlada Kubassova]]
- [[Elju Kubi]]
- [[Robert Kubica]]
- [[Emiko Kubo]]
- [[Takefusa Kubo]]
- [[Tatsuhiko Kubo]]
- [[Yūya Kubo]]
- [[John Kuck]]
- [[Juraj Kucka]]
- [[Jan Kudlička]]
- [[Masato Kudō]]
- [[Daisy Kudre]]
- [[Doris Kudre]]
- [[Raul Kudre]]
- [[Fjodor Kudrjašov]]
- [[Juri Kudrjašov]]
- [[Deniss Kudrjavtsev]]
- [[Fred Kudu]]
- [[Bessik Kuduhhov]]
- [[Mohammed Kudus]]
- [[Darcy Kuemper]]
- [[Virpi Kuitunen]]
- [[Heino Kuivjõgi]]
- [[Milvi Kuivkaev]]
- [[Dean Kukan]]
- [[Johannes Kukebal]]
- [[Artur Kukk]]
- [[Ille Kukk]]
- [[Kati Kukk]]
- [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]]
- [[Sigvard Kukk]]
- [[Õilme Kukk]]
- [[Roman Kuklin]]
- [[Toni Kukoč]]
- [[Merili Kukuškin]]
- [[Anna Kula]]
- [[Dainis Kūla]]
- [[Brett Kulak]]
- [[Galina Kulakova]]
- [[Aleksandr Kulatšenko]]
- [[Serhi Kulbatš]]
- [[Jakob Kulbin]]
- [[Győző Kulcsár]]
- [[Riho Kuld]]
- [[Paul Kuldkepp]]
- [[Jerzy Kulej]]
- [[Aleksandr Kulik]]
- [[Nikolai Kuljomin]]
- [[Andres Kull]]
- [[Kaia Kulla]]
- [[Ilmar Kullam]]
- [[Valentina Kullam]]
- [[Gert Kullamäe]]
- [[Kristian Kullamäe]]
- [[Kadi Kullerkann]]
- [[Liis Kullerkann]]
- [[Raimo Kulli]]
- [[Karl Kullisaar]] 
- [[Peeter Kulm]]
- [[Vjatšeslav Kulpin]]
- [[Dejan Kulusevski]]
- [[Saki Kumagai]]
- [[Shunichi Kumai]]
- [[Pierre Kunde]]
- [[Tomáš Kundrátek]]
- [[Tsuyoshi Kunieda]]
- [[Aimi Kunitake]]
- [[Fubuki Kuno]]
- [[Iser Kuperman]] 
- [[Martin Kupper]]
- [[Mindaugas Kupšas]]
- [[Njazi Kuqi]]
- [[Shefki Kuqi]]
- [[Sean Kuraly]]
- [[Kevin Kurányi]]
- [[Philipp Kurashev]]
- [[Shū Kurata]]
- [[Yasuharu Kurata]]
- [[Tanel Kurbas]]
- [[Richard Kuremaa]]
- [[Jürgen Kuresoo]]
- [[Toivo Kurg]]
- [[Õnne Kurg]]
- [[Yūzō Kurihara]]
- [[Larissa Kurkina]]
- [[Anna Kurnikova]]
- [[Teruaki Kurobe]]
- [[Kyoko Kuroda]]
- [[Hisashi Kurosaki]]
- [[Jari Kurri]]
- [[Harry Kurschat]]
- [[Layvin Kurzawa]]
- [[Keijo Kurttila]]
- [[Rodions Kurucs]]
- [[Shintaro Kurumaya]]
- [[Igor Kurve]]
- [[Heinrich Kurvet]]
- [[Rudolf Kus]]
- [[Katsuhiro Kusaki]]
- [[Alo Kuslap]]
- [[Kaur Kuslap]]
- [[Albert Kusnets]]
- [[Tomasz Kuszczak]]
- [[Olga Kuzenkova]]
- [[Vladimir Kuzin]]
- [[Krystian Kuźmicz]]
- [[Gennadi Kuzmin]]
- [[Anastassija Kuzmina]]
- [[Svetlana Kuznetsova]]
- [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] 
- [[Ilja Kutepov]]
- [[Martin Kutman]]
- [[Vladimir Kuts]]
- [[Oleg Kutšerenko]]
- [[Marija Kutšina]]
- [[Nora Kutti]]
- [[Vitali Kutuzov]]
- [[Gregor Kuuba]]
- [[Kristin Kuuba]]
- [[Jaanus Kuum]]
- [[Roman Kuura]] 
- [[Timo Kuus]]
- [[Kristian Kuusela]]
- [[Mart Kuusik]]
- [[Reijo Kuusik]]
- [[Ken Kuusk]]
- [[Kristina Kuusk]]
- [[Märten Kuusk]]
- [[Henn Kuuskme]]
- [[Aivar Kuusmaa]]
- [[Raigo Kuusnõmm]]
- [[Pekka Kuvaja]]
- [[Katsuyoshi Kuwahara]]
- [[Yasuyuki Kuwahara]]
- [[Takayuki Kuwata]]
- [[Dirk Kuyt]]
- [[Aloyzas Kveinys]]
- [[Manutšar Kvirkvelia]]
- [[Petra Kvitová]]
- [[Daniil Kvjat]]
- [[Aarne Kõiv]]
- [[Ira Kõiv]]
- [[Kauri Kõiv]]
- [[Küllo Kõiv]]
- [[Vaike Kõresaar]]
- [[Marge Kõrkjas]]
- [[Uku Kõrre]]
- [[Christian Kõrtsmik]]
- [[Karl Käbi]]
- [[Jüri Käen]]
- [[Risto Kägo]]
- [[Kaapo Kähkönen]]
- [[Kristen Kähr]]
- [[Lauri Käi]]
- [[Enn Käiss]]
- [[Annik Kälin]]
- [[Uno Källe]]
- [[Benjamin Källman]]
- [[Kim Källström]]
- [[David Kämpf]]
- [[Martin Käos]]
- [[Osvald Käpp]]
- [[Olle Kärner]]
- [[Rain Kärner]]
- [[Algo Kärp]]
- [[Siim Kärson]]
- [[Marleen Käämer]]
- [[Enn Kääni]]
- [[Katrin Käärt]]
- [[Olaf Kölzig]]
- [[Rupert König]] 
- [[Zoltán Kővágó]]
- [[Karel Kübar]]
- [[Silver Kübar]]
- [[Johannes Kühn]]
- [[Rita Kühne]]
- [[Kaido Külaots]]
- [[Susan Külm]]
- [[Kalev Külv]]
- [[Valter Külvet]]
- [[Peeter Kümmel]]
- [[Kaarel Kümnik]]
- [[Mait Künnap]]
- [[Grete-Lilijane Küppas]]
- [[Herbert Kütt]]
- [[Karli Kütt]]
- [[Andreas Küttel]]
- [[Anne Kyllönen]]
- [[Mai Kyokawa]]
- [[Jordan Kyrou]]

== L ==
[[Shirley De La Hunty-Strickland]]
- [[Kertu Laak]]
- [[Eda Laan]]
- [[Osvald Laan]]
- [[Aleksander Rudolf Laane]]
- [[Rait-Riivo Laane]]
- [[René Laane]]
- [[Andres Laanemägi]] 
- [[Tanel Laanmäe]]
- [[Kunnar Laansalu]]
- [[Juss Laansoo]]
- [[Maario Laansoo]]
- [[Getter Laar]]
- [[Ave-Lii Laas]]
- [[Martin Laas]]
- [[Liina Laasma]]
- [[Arnold Laasner]]
- [[Raivo Laast]]
- [[Gaëtan Laborde]]
- [[Alexandre Lacazette]]
- [[Darryl Lachman]]
- [[Maxence Lacroix]]
- [[Andrew Ladd]]
- [[Gustav Ladva]]
- [[Tuulikki Laesson]]
- [[Sam Lafferty]]
- [[Guy Lafleur]]
- [[Thea LaFond]]
- [[Alexis Lafrenière]]
- [[Mart Laga]]
- [[Bernard Lagat]] 
- [[Aina Lagus]]
- [[Lauri Lahesalu]]
- [[Philipp Lahm]]
- [[Sander Laht]]
- [[Johannes Lahti]]
- [[Sander Laid]]
- [[Aïssa Laïdouni]]
- [[Eerik Laidsaar]]
- [[Arnold Laidva]]
- [[Emma Laine]]
- [[Karin Laine]]
- [[Patrik Laine]]
- [[Tormis Laine]]
- [[Stefan Lainer]]
- [[Leslie Laing]]
- [[Juris Laipenieks]]
- [[Toivo Laitamm]]
- [[Mark Lajal]]
- [[Mart Lajal]]
- [[Samppa Lajunen]]
- [[Ville Lajunen]]
- [[Nemanja Lakić-Pešić]]
- [[Vasílios Lákis]]
- [[Annika Lall]]
- [[Adam Lallana]]
- [[Shawn Lalonde]]
- [[Thomas Lam]]
- [[Stéphane Lambiel]]
- [[Madis-Tõnu Lambin]]
- [[Karli Lambot]]
- [[Érik Lamela]]
- [[Laurent Lamothe]]
- [[Enno Lamp]]
- [[Frank Lampard]]
- [[Anamarija Lampič]]
- [[Jason Lamy-Chappuis]]
- [[Marja-Liisa Landar]]
- [[Anton Lander]]
- [[Dominik Landertinger‎]]
- [[Gabriel Landeskog]]
- [[Chico Landi]]
- [[Raúl Landini]]
- [[Floyd Landis]] 
- [[Ádám Lang]]
- [[Noa Lang]]
- [[André Lange]]
- [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]]
- [[Marko-Matteus Langel]]
- [[Nataly Langerbaur]]
- [[Zigurds Lanka]]
- [[Kevin Lankinen]]
- [[Jiří Lanský]]
- [[Manuel Lanzini]]
- [[Róbert Lantoši]]
- [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]]
- [[Jaan Laos]]
- [[Kristen Lapa]]
- [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]]
- [[Aymeric Laporte]]
- [[Elle Lapp]]
- [[Esapekka Lappi]]
- [[Voldemar Larens]]
- [[Cyle Larin]]
- [[Ville Larinto]]
- [[Igor Larionov]]
- [[Dylan Larkin]]
- [[Thomas Larkin]]
- [[Andrei Larkov]]
- [[Emil Larmi]]
- [[Ernst Larsen]]
- [[Philip Larsen]]
- [[Kyle Larson]]
- [[Adam Larsson]]
- [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]]
- [[Gunnar Larsson]]
- [[Henrik Larsson]]
- [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]]
- [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]]
- [[Martin Larsson]]
- [[Mats Larsson]]
- [[Peter Larsson]]
- [[Rune Larsson]]
- [[Sebastian Larsson]]
- [[Emanuel Lasker]]
- [[August Lass]]
- [[Riitta Liisa Lassila]]
- [[Aleksandr Lastin]]
- [[Curtis Lazar]]
- [[Heinz Lazek]]
- [[Darko Lazović]]
- [[Larissa Lazutina]]
- [[Nicholas Latifi]]
- [[Vladimir Latin]] 
- [[Leonid Latsepov]]
- [[Jari-Matti Latvala]]
- [[Larissa Latõnina]]
- [[Milda Lauberte]]
- [[Niki Lauda]]
- [[Abel Laudonio]]
- [[Michael Laudrup]]
- [[Sulev Laugasson]]
- [[Karl Patrick Lauk]]
- [[Ülar Lauk]]
- [[Emil Laur]]
- [[Indrek Lauri]]
- [[Markus Lauridsen]]
- [[Oliver Lauridsen]]
- [[Louis Laurie]]
- [[Leho Laurine]]
- [[Tiina Laurisson]]
- [[Taavi Laurits‎]]
- [[Rod Laver]]
- [[Ezequiel Lavezzi]]
- [[Renaud Lavillenie]]
- [[Klemen Lavrič]]
- [[Natalja Lavrova]]
- [[Diego Laxalt]]
- [[Stephen Laybutt]]
- [[Miguel Layún]]
- [[Chad Le Clos]]
- [[Adam le Fondre]]
- [[Robin Le Normand]]
- [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]]
- [[Julián Leal]]
- [[Julija Leanciuk]]
- [[Rafael Leão]]
- [[Tatjana Lebedeva]] 
- [[Brian Lebler]]
- [[Vincent Lecavalier]]
- [[Jan Lecjaks]]
- [[Benjamin Lecomte]]
- [[Nick Leddy]]
- [[Ester Ledecká]]
- [[Katie Ledecky]]
- [[Ryan Ledson]]
- [[Lee Chang-hwan]]
- [[Lee Jae-sung]]
- [[Lee Yoo-hyung]]
- [[Kurk Lee]]
- [[Norvel Lee]] 
- [[Roger Lee]]
- [[Tadanari Lee]]
- [[Jutta Leerdam]]
- [[Vallo Leet]]
- [[Brian Leetch]]
- [[Liivo Leetma]]
- [[Aldo Leetoja]]
- [[Aleksandr Legkov]]
- [[Adam Legzdins]]
- [[Katrina Lehis]]
- [[Artturi Lehkonen]]
- [[Jens Lehmann]]
- [[Robin Lehner]]
- [[Jori Lehterä]]
- [[Martti Lehtevä]]
- [[Lauri Lehtinen]]
- [[Olli Lehtinen]]
- [[Kadri Lehtla]] 
- [[Kari Lehtonen]]
- [[Mikko Lehtonen]]
- [[Kaire Leibak]]
- [[Taylor Leier]]
- [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]]
- [[Brendan Leipsic]]
- [[Lauri Leis]]
- [[Uno Leist]]
- [[Moritz Leitner]]
- [[Toomas Leius]]
- [[Lucas Leiva]]
- [[Péter Lékó]]
- [[Viktoria Leks]]
- [[Johannes Lello]]
- [[Marko Lelov]]
- [[Lauri Lelumees]]
- [[Christophe Lemaitre]]
- [[Thomas Lemar]]
- [[Jaan Lember]]
- [[Mati Lember]]
- [[Nora Lember]]
- [[Veiko Lember]]
- [[Anneken Lemberg]]
- [[Brendan Lemieux]]
- [[Mario Lemieux]]
- [[Eric Lemming]]
- [[Mauricio Lemos]]
- [[Marek Lemsalu]]
- [[Juan Carlos Lemus]]
- [[Alex Len]]
- [[Radan Lenc]]
- [[Aleksandr Lenderman]]
- [[Ivan Lendl]]
- [[Suzanne Lenglen]]
- [[Clément Lenglet]]
- [[Levente Lengyel]]
- [[Aaron Lennon]]
- [[Bernd Leno]]
- [[Mark Lenzi]]
- [[Jaan Lentsius]]
- [[Aigar Leok]]
- [[Tanel Leok]]
- [[Väino Leok]]
- [[Raido Leokin]]
- [[Wilfredo León]]
- [[Johnny Leoni]]
- [[Ellen Leonova]]
- [[Pierce LePage]]
- [[Laura Lepasalu]]
- [[Muza Lepik]]
- [[Ranet Lepik]]
- [[Sander Lepik]]
- [[Tõnu Lepik]]
- [[Brent Lepistu]]
- [[Laura Lepistö]]
- [[Sami Lepistö]]
- [[Sergei Lepmets]]
- [[Tõnno Lepmets]]
- [[Jaan Lepp]]
- [[Voldemar Lepperk]]
- [[Samuli Leppiaho]]
- [[Evi Leppik]]
- [[Lauri Leppik]]
- [[Lea Leppik]]
- [[Mihkel Leppik]]
- [[Antti Leppänen]]
- [[Ergas Leps]]
- [[Petăr Lesov]]
- [[Roland Lessing]] 
- [[Klas Lestander]]
- [[Ferdinand Lester]]
- [[Éloyse Lesueur-Aymonin]]
- [[Rostislav Leštšinski]]
- [[Jason Lezak]]
- [[Kris Letang]]
- [[Vinni Lettieri]]
- [[Evelyne Leu]] 
- [[Allar Levandi]] 
- [[Anna Levandi]] 
- [[Annely Levandi]]
- [[Arlet Levandi]]
- [[Armand Levandi]] 
- [[Amaury Leveaux]]
- [[Olga Levina]]
- [[Artem Levizi]] 
- [[Anton Levkovitš]]
- [[Julia Levtšenko]]
- [[Marcin Lewandowski]]
- [[Robert Lewandowski]]
- [[Carl Lewis]]
- [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]]
- [[Lennox Lewis]]
- [[Myles Lewis-Skelly]]
- [[Vital L'Hoste]]
- [[Jet Li]]
- [[Li Na]]
- [[Li Nan]]
- [[Li Xuezhi]]
- [[Li Xueyao]]
- [[Siarhiej Liachovič]]
- [[Kamila Lićwinko]]
- [[Jimmy Lidberg]]
- [[Nicklas Lidström]]
- [[Ervin Liebert]]
- [[Liel Abada]]
- [[Katharina Liensberger]]
- [[Ted Ligety]]
- [[Janno Ligur]]
- [[Mirjam Liimask]]
- [[Gerli Liinamäe]]
- [[Haldur Liinar]]
- [[Andres Liinat]]
- [[Aivo Liiv]]
- [[Marten Liiv]]
- [[Aivi Liiv-Kulla]]
- [[Kalju Liiva]]
- [[Frank Liivak]]
- [[Jaanus Liivak]]
- [[Kadri Liivak]]
- [[Toomas Liivak]]
- [[Toomas Liivak (vehkleja)]]
- [[Elvis Liivamägi]] 
- [[Kalle Liivamägi]]
- [[Martin Liivamägi]]
- [[Siim Liivik]] 
- [[Maksim Liksutov]]
- [[Aleksander Lilender]] 
- [[Andor Lilienthal]]
- [[Jakob Lilja]]
- [[Timothy Liljegren]]
- [[Agnes Lill]]
- [[Arvo Lill]]
- [[Harri Lill]]
- [[Heino Lill]]
- [[Jüri Lill]]
- [[Tiina Lillak]]
- [[Emil Lilleberg]]
- [[Tõnu Lillelaid]]
- [[Risto Lillemets]]
- [[Jaanus Lillepuu]]
- [[Paulo César Lima]]
- [[Marcel Limage]] 
- [[Robin Limberg]]
- [[Jorma Limmonen]]
- [[Benjamin Limo]]
- [[Lin Dan]]
- [[Jeremy Lin]]
- [[Nicolae Linca]]
- [[Björn Lind]]
- [[Jouko Lindberg]] 
- [[Oscar Lindberg]]
- [[Petteri Lindbohm]]
- [[Anders Lindbäck]]
- [[Andreas Linde]]
- [[Johan Linde]]
- [[Esa Lindell]]
- [[Victor Lindelöf]]
- [[Charlie Lindgren]]
- [[Ryan Lindgren]]
- [[Elias Lindholm]]
- [[Ulla Lindkvist]]
- [[Matt Lindland]] 
- [[Meelis Lindmaa]]
- [[Alari Lindmäe]]
- [[Rein Lindmäe]]
- [[Åke Lindman]]
- [[Heinz Lindner]]
- [[Joel Lindpere]]
- [[Eric Lindros]]
- [[Jesper Lindstrøm]]
- [[Gunnar Lindström]]
- [[Joakim Lindström]]
- [[Marius Lindvik]]
- [[Gary Lineker]]
- [[Mary Lines]]
- [[Karol Linetty]]
- [[Inno Ling]]
- [[Jesse Lingard]]
- [[Bjarne Lingås]]
- [[Illar Link]]
- [[Henno Linn]]
- [[Martin Linnamägi]]
- [[Lehar Linno]]
- [[Tarmo Linnumäe]]
- [[Sander Linnus]]
- [[Dmitri Lipartov]]
- [[Dmitri Lipetski]]
- [[Julija Lipnitskaja]]
- [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]]
- [[Marcello Lippi]]
- [[Valdo Lips]]
- [[Jaak Lipso]]
- [[Li Lirisman]]
- [[Jaŭvheni Lisaviec]]
- [[Piotr Lisek]]
- [[Sabine Lisicki]]
- [[Natalja Lissovskaja]]
- [[Sonny Liston]]
- [[Adam Liška]]
- [[Simon Lizotte]]
- [[Jari Litmanen]]
- [[Pierre Littbarski]]
- [[Broc Little]]
- [[Mackenzie Little]]
- [[Sergei Litvinov]]
- [[Marta Litõnska]]
- [[Liu Shiying]]
- [[Liu Xiang]]
- [[Ari-Pekka Liukkonen]]
- [[Vitantonio Liuzzi]]
- [[Marko Livaja]]
- [[Dominik Livaković]]
- [[Oleg Ljadov]]
- [[Adem Ljajić]]
- [[Roar Ljøkelsøy]]
- [[Zlatan Ljubijankić]]
- [[Roman Ljubimov]]
- [[Fredrik Ljungberg]]
- [[Mikael Ljungberg]]
- [[Diego Llorente]]
- [[Fernando Llorente]]
- [[Marcos Llorente]]
- [[Carli Lloyd]]
- [[Ivan Lobai]]
- [[Tim Lobinger]]
- [[Stanislav Lobotka]]
- [[Manuel Locatelli]]
- [[Ryan Lochte]]
- [[Dans Ločmelis]]
- [[Robin Lod]]
- [[Renan Lodi]]
- [[Todd Lodwick]]
- [[Sébastien Loeb]]
- [[Ruben Loftus-Cheek]]
- [[Valeri Loginov]]
- [[Stefan Loibl]]
- [[Erhard Loit]]
- [[Karoliine Loit]]
- [[Meelis Loit]]
- [[Wolfgang Loitzl]] 
- [[Freddy Loix]]
- [[Priit Lokutšievski]]
- [[Marcelo Lomba]]
- [[David Lombán]]
- [[Pavel Londak]]
- [[Jack London (kergejõustiklane)]]
- [[Jack London (poksija)]]
- [[Shane Long]]
- [[Marianna Longa]]
- [[Paavo Lonkila]]
- [[Katrin Loo]]
- [[Martin Loo]]
- [[Rudolf Loo]]
- [[Johannes Looaru]]
- [[Håkan Loob]]
- [[Ademola Lookman]]
- [[Uno Loop]]
- [[Viljar Loor]]
- [[Arnold Loorits]]
- [[Arvo Loorits]]
- [[Anthony Lopes]]
- [[Éverton Lopes]] 
- [[Wagner Lopes]]
- [[Álex López]]
- [[Diego López]]
- [[Héctor López]]
- [[Javi López]]
- [[José María López]]
- [[Pau López]]
- [[David López Silva]]
- [[Sandro Lopopolo]]
- [[Jhilmar Lora]]
- [[Jürgen Lorenz]]
- [[Iker Losada]]
- [[Hillar Loskit]]
- [[Pavel Loskutov]]
- [[Jüri Lossmann]] 
- [[Anthony Lozano]]
- [[Hirving Lozano]]
- [[Rafael Lozano]] 
- [[Jordan Lotomba]]
- [[Spyrídon Loúis]]
- [[Imran Louza]]
- [[Kevin Love]]
- [[Vágner Love]]
- [[Alberto Lovell]]
- [[Guillermo Lovell]]
- [[Santiago Lovell]]
- [[Jack Lovelock]]
- [[Dejan Lovren]]
- [[Adam Lowry]]
- [[Shane Lowry]]
- [[Matthew Lowton]]
- [[Smbat Lputjan]]
- [[Edrisa Lubega]]
- [[Cristiano Lucarelli]]
- [[Ayrton Lucas]]
- [[Carlos Lucas]]
- [[Juan Martín Lucero]]
- [[Milan Lucic]]
- [[Lúcio]]
- [[Frank Luck]]
- [[Jhon Lucumí]]
- [[Meelis Ludvig]]
- [[Rasmus Luhakooder]]
- [[Arnold Luhaäär]]
- [[Olaf Luiga]]
- [[Karl-Eerik Luigend]] 
- [[Helmuth Luik]]
- [[Leila Luik]]
- [[Liina Luik]]
- [[Lily Luik]]
- [[Margus Luik]]
- [[Mihkel-Matteus Luik]]
- [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]]
- [[Florentino Luís]]
- [[David Luiz]]
- [[Luiz Gustavo]] 
- [[Carolina Luján]]
- [[Romelu Lukaku]]
- [[Jan Lukats]]
- [[Saša Lukić]]
- [[Andrei Lukin]]
- [[Jevgeni Lukjanenko]]
- [[Aleksandar Luković]]
- [[Leo Luks]]
- [[Tiit Luman]]
- [[Fred Børre Lundberg]]
- [[Sven-Åke Lundbäck]]
- [[Anton Lundell]]
- [[Christian Lundgaard]]
- [[Patrik Lundh]]
- [[Erik Lundqvist]]
- [[Henrik Lundqvist]]
- [[Joel Lundqvist]]
- [[John Lundstram]]
- [[Martin Lundström]]
- [[Massimo Luongo]]
- [[Roberto Luongo]]
- [[Constantin Lupulescu]]
- [[Georg Lurich]]
- [[Jānis Lūsis]]
- [[Liisa-Maria Lusti]]
- [[Andrei Luzgin]]
- [[Anatoli Lutikov]]
- [[Siim Luts]]
- [[Toivo Luts]]
- [[Ormar Lutsberg]]
- [[Risto Luukkonen]]
- [[Ukko-Pekka Luukkonen]]
- [[Vanderlei Luxemburgo]]
- [[Timo Lõhmus]]
- [[Janika Lõiv]]
- [[Tatjana Lõssenko]]
- [[Joann Lõssov]]
- [[Peeter Lõuk]]
- [[Saron Läänmäe]]
- [[Jonas Lössl]]
- [[Chris Löwe]]
- [[Grigori Löwenfisch]]
- [[Viktor Lööv]]
- [[Gina Lückenkemper]]
- [[Rein Lüüs]]
- [[Villem Lüüs]]
- [[Kevin Lyde]]
- [[Noah Lyles]]
- [[Alex Lyon]]
- [[Evan Lysacek]]

== M ==
[[Ma Lin]]
- [[Ma Long]]
- [[August Maalstein]]
- [[Silver Maar]]
- [[Alfred Maasik]]
- [[Artur Maasik]]
- [[Laura Maasik]]
- [[Alges Maasikmets]]
- [[Karel Maaten]]
- [[Nigul Maatsoo]]
- [[Awer Mabil]]
- [[Richard Mabuza]]
- [[Alexis Mac Allister]]
- [[Brooks Macek]]
- [[Ramūnas Mačežinskas]] 
- [[Dean Macey]]
- [[Vítězslav Mácha]]
- [[Oldřich Machač]]
- [[Scott Machado]]
- [[Kōki Machida]]
- [[Tatsuki Machida]]
- [[Connor Mackey]]
- [[Krzysztof Mączyński]]
- [[Craig MacTavish]]
- [[Tiit Madalvee]]
- [[Merike Madar]]
- [[James Maddison]]
- [[Anthony Madigan]]
- [[Alla Madisson]]
- [[Masuzō Madono]]
- [[Jens-Erik Madsen]]
- [[Noni Madueke]]
- [[Jaak Mae]]
- [[Daizen Maeda]]
- [[Hideki Maeda]]
- [[Osamu Maeda]]
- [[Ryōichi Maeda]]
- [[Joakim Mæhle]]
- [[Kazuya Maekawa]]
- [[Vincenzo Maenza]]
- [[Masakiyo Maezono]]
- [[Pablo Maffeo]]
- [[Jiří Magál]]
- [[Josh Magennis]]
- [[Maurren Higa Maggi]]
- [[Christian Maggio]]
- [[Parham Maghsoodloo]]
- [[Thomas Magnuson]]
- [[Jan Magnussen]]
- [[Kevin Magnussen]]
- [[Harry Maguire]]
- [[Mehdi Mahdavikia]]
- [[Phil Mahre]]
- [[Steve Mahre]]
- [[Riyad Mahrez]]
- [[Erika Mahringer]]
- [[Jaroslava Mahutšihh]]
- [[Thiago Maia]]
- [[Paul Maibaum]]
- [[Maicon]]
- [[Jonatan Maidana]]
- [[Fred Anton Maier]]
- [[Hermann Maier]]
- [[Habib Maïga]]
- [[Mike Maignan]]
- [[Viktor Maigurov]]
- [[Raivo Maimre]]
- [[Ants Maiste]]
- [[Martin Maiste]]
- [[Meelis Maiste]]
- [[Nino Maisuradze]]
- [[Ainsley Maitland-Niles]]
- [[Nojim Maiyegun]]
- [[Josh Maja]]
- [[Petra Majdič]] 
- [[István Majoros]] 
- [[Róbert Mak]]
- [[Cale Makar]]
- [[Sergei Makarov]]
- [[Roy Makaay]]
- [[Claude Makélélé]]
- [[Taoufik Makhloufi]]
- [[Seiichirō Maki]]
- [[Tomoaki Makino]]
- [[Kristjan Makke]]
- [[Kari Makkonen]]
- [[Andrei Makovejev]]
- [[Geórgios Makrópoulos]]
- [[Andrei Makrov]]
- [[Nemanja Maksimović]]
- [[Piotr Małachowski]]
- [[Tyrell Malacia]]
- [[Vjatšeslav Malafejev]]
- [[Luis Malagón]]
- [[Vladimir Malahhov]]
- [[Vadim Malakhatko]]
- [[Paolo Maldini]]
- [[Orlando Maldonado]]
- [[Pastor Maldonado]]
- [[Leanid Malecki]] 
- [[Donyell Malen]]
- [[Aljona Malets]]
- [[Denis Malgin]]
- [[Libor Malina]]
- [[Stefano Malinverni]]
- [[Vidmantas Mališauskas]]
- [[Jevgeni Malkin]]
- [[Erkki Mallenius]]
- [[Harry Mallin]]
- [[Hugo Mallo]]
- [[Caitlin Mallory]]
- [[Harald Malmgren]]
- [[Ivar Malmikoski]] 
- [[Karl Malone]]
- [[Moses Malone]]
- [[Florent Malouda]]
- [[Deniss Malov]]
- [[Lauri Malsroos]]
- [[Egert Malts]]
- [[Karl Malve]]
- [[Jelena Malõgina]]
- [[Adam Małysz]]
- [[Priscilla Mamba]]
- [[Mihhail Mamiašvili]]
- [[Maksim Mamin]]
- [[Maksim Mamutov]]
- [[Florent Manaudou]]
- [[Gianluca Mancini]]
- [[Roberto Mancini]]
- [[Julia Mancuso]]
- [[Steve Mandanda]]
- [[Endla Mandel]]
- [[Aïssa Mandi]]
- [[Juhan Mandre]]
- [[Siim Mandre]]
- [[Rene Mandri]]
- [[Mario Mandžukić]]
- [[Orel Mangala]]
- [[Kristo Mangelsoo]]
- [[Andrew Mangiapane]]
- [[Edoardo Mangiarotti]]
- [[Miréla Maniáni]]
- [[Radivoje Manić]]
- [[Maniche]]
- [[Maurice Manificat]]
- [[Nazõr Mankijev]]
- [[Valentin Mankin]]
- [[Guntars Mankus]]
- [[Priit Mann]]
- [[Johannes Mannert]]
- [[Tatjana Mannima]]
- [[Emilija Manninen]]
- [[Hannu Manninen]]
- [[Sakari Manninen]]
- [[Peyton Manning]]
- [[Ari Mannio]]
- [[Vito Mannone]]
- [[Javier Manquillo]]
- [[Nigel Mansell]]
- [[İlhan Mansız]]
- [[Josh Manson]]
- [[Mikko Mantere]]
- [[Anthony Mantha]]
- [[Garth Manton]]
- [[Simone Manuel]]
- [[Mhithar Manukjan]]
- [[Miho Manya]]
- [[Luvo Manyonga]]
- [[Roxana Maracineanu]]
- [[Diego Maradona]]
- [[Edu Marangon]]
- [[Fernando Marçal]]
- [[Rogelio Marcelo]]
- [[Solly March]]
- [[Brad Marchand]]
- [[Léon Marchand]]
- [[Agustín Marchesín]]
- [[Jonathan Marchessault]]
- [[Claudio Marchisio]]
- [[Rocky Marciano]]
- [[Šarūnas Marčiulionis]]
- [[Mihkel Mardna]]
- [[Sandro Mareco]]
- [[Moussa Marega]]
- [[Lea Maremäe]]
- [[Vilve Maremäe]]
- [[Juan Luis Marén]]
- [[Flo Marfaing]]
- [[Aleksander Margiste]]
- [[Kalev Margus]]
- [[Pablo Marí]]
- [[Brian Mariano]]
- [[Adrian Mariappa]]
- [[Luca Marin]]
- [[Marko Marin]]
- [[Răzvan Marin]]
- [[Martin Marinčin]]
- [[Jacques Marinelli]]
- [[John Marino]]
- [[Shawn Marion]]
- [[Nicklas Maripuu]]
- [[Herol Marjak]]
- [[Kalevi Marjamaa]]
- [[Pekka Marjamäki]]
- [[Reno Mark]]
- [[Vidas Markevičius]]
- [[Eero Markkanen]]
- [[Lauri Markkanen]]
- [[Ánninos Markoullídis]]
- [[Dmitri Markov]]
- [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]]
- [[Andri Markovitš]]
- [[Caroline Marks]]
- [[Jacob Markström]]
- [[Ago Markvardt]]
- [[Margaret Markvardt]]
- [[Kristian Marmor]]
- [[Mitch Marner]]
- [[Géza Maróczy]]
- [[Patrick Maroon]]
- [[Rafael Márquez]]
- [[Kati-Kreet Marran]]
- [[Marta Vieira da Silva|Marta]]
- [[Christian Marti]]
- [[Roger Martí]]
- [[Álvaro Martín]]
- [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]]
- [[Henry Martín]]
- [[Johann Martin]]
- [[Kevin Martin]]
- [[Matt Martin]]
- [[Russell Martin]]
- [[Gabriel Martinelli]]
- [[Nicolae Martinescu]]
- [[Alec Martinez]]
- [[Asier Martínez]]
- [[Emiliano Martínez]]
- [[Iñigo Martínez]]
- [[Pity Martínez]]
- [[Roberto Martínez]]
- [[Saul Martínez]]
- [[Lucas Martínez Quarta]]
- [[Gerardo Martino]]
- [[Jordan Martinook]]
- [[Pascal Martinot-Lagarde]]
- [[Obafemi Martins]]
- [[Victor Martins]]
- [[Odd Martinsen]]
- [[Quenten Martinus]]
- [[Anita Márton]]
- [[Aleksei Martšenko]]
- [[Roman Martõnenko]]
- [[Nikita Martõnov]] 
- [[Adam Marušić]]
- [[Kiyonosuke Marutani]]
- [[Karina Maruyama]]
- [[Yuichi Maruyama]]
- [[Bert van Marwijk]]
- [[Omar Mascarell]]
- [[Javier Mascherano]]
- [[Pavel Maslák]]
- [[Margarita Maslennikova]]
- [[Nenad Maslovar]]
- [[Lukáš Masopust]]
- [[Felipe Massa]]
- [[Kylie Masse]]
- [[Paul Masson]]
- [[Nicolás Massú]]
- [[Svetlana Masterkova]]
- [[Edgaras Mastianica]]
- [[Hachim Mastour]]
- [[Athanásios Mastrovasílis]]
- [[Chikashi Masuda]]
- [[Tadatoshi Masuda]]
- [[Rika Masuya]]
- [[Marek Mazanec]]
- [[Tina Maze]]
- [[Noussair Mazraoui]]
- [[Gastón Mazzacane]]
- [[Walter Mazzarri]]
- [[Hermann Mazurkiewitsch]]
- [[Jaime Mata]]
- [[Juan Mata]]
- [[Marco Materazzi]]
- [[Samuel Matete]]
- [[Mike Matheson]]
- [[Bob Mathias]]
- [[Jérémy Mathieu]]
- [[Nemanja Matić]]
- [[Jarmo Matikainen]]
- [[Marjo Matikainen-Kallström]]
- [[Tuuli Matinsalo]]
- [[Joël Matip]]
- [[Julia Matojan]]
- [[Léo Matos]]
- [[Juho Matsalu]]
- [[Martin Matsi]]
- [[Terje Matsik]]
- [[Peeter Matsov]]
- [[Michiko Matsuda]]
- [[Naoki Matsuda]]
- [[Daisuke Matsui]]
- [[Kiyotaka Matsui]]
- [[Yasutarō Matsuki]]
- [[Teiichi Matsumaru]]
- [[Gyōji Matsumoto]]
- [[Ikuo Matsumoto]]
- [[Jon Matsumoto]]
- [[Akira Matsunaga]]
- [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]]
- [[Nobuo Matsunaga]]
- [[Seki Matsunaga]]
- [[Shigetatsu Matsunaga]]
- [[Tomoko Matsunaga]]
- [[Nobuharu Matsushita]]
- [[Toshio Matsuura]]
- [[Yoshiyuki Matsuyama]]
- [[Mario Matt]]
- [[Michael Matt]]
- [[Cristiano da Matta]]
- [[Stefan Matteau]]
- [[Auston Matthews]]
- [[Vincent Matthews]]
- [[Lothar Matthäus]]
- [[Kurt Mattsson]] 
- [[Matti Mattsson]]
- [[Blaise Matuidi]]
- [[Michał Matuszewski]]
- [[Natalja Matvejeva]]
- [[Ain Matvere]]
- [[Eve-Mai Maurer]]
- [[Lembit Maurer]]
- [[Amélie Mauresmo]]
- [[Stephy Mavididi]]
- [[Philipp Max]]
- [[Alexandru Maxim]]
- [[Fiona May]]
- [[Helene Mayer]]
- [[Kévin Mayer]]
- [[Robert Mayer]]
- [[Borja Mayoral]]
- [[Floyd Mayweather]]
- [[Kevin Mbabu]]
- [[Martial Mbandjock]]
- [[Françoise Mbango Etone]]
- [[Kylian Mbappé]]
- [[Chancel Mbemba]]
- [[Bryan Mbeumo]]
- [[Raïs M'Bolhi]]
- [[Réginald Mbu Alidor]]
- [[Samuel Mbugua]]
- [[Kenneth McArthur]]
- [[Charlie McAvoy]]
- [[Jack McBain]]
- [[Oliver McBurnie]]
– [[Jake McCabe]]
- [[Jared McCann]]
- [[Wilbert McClure]]
- [[John McCormack (poksija)|John McCormack]]
- [[Steven McCrory]]
- [[Michael McCullagh]]
- [[Wayne McCullough]]
- [[Mildred McDaniel]]
- [[Connor McDavid]]
- [[Sean McDermott]]
- [[Ryan McDonagh]]
- [[Antonio McDyess]]
- [[John McEnroe]]
- [[Aiden McGeady]]
- [[Frank McGee]]
- [[Brock McGinn]]
- [[John McGinn]]
- [[Tye McGinn]]
- [[David McGoldrick]]
- [[Triin-Karoliina McGonigle]]
- [[Ryan McGowan]]
- [[Tracy McGrady]]
- [[Riley McGree]]
- [[Allan McGregor]]
- [[Callum McGregor]]
- [[Rory McIlroy]]
- [[David McIntyre]]
- [[Matt McKay]]
- [[Brian McKeever]]
- [[Weston McKennie]]
- [[George McKenzie]]
- [[James McKenzie]]
- [[Mark McKenzie]]
- [[Emma McKeon]]
- [[Kaylee McKeown]]
- [[Sydney McLaughlin]]
- [[Kenny McLean]]
- [[Keith McLeod]]
- [[Omar McLeod]]
- [[Kyron McMaster]]
- [[Brandon McMillan]]
- [[Brayden McNabb]]
- [[Paddy McNair]]
- [[John McNally]]
- [[Dwight McNeil]]
- [[Alister McRae]] 
- [[Colin McRae]]
- [[Jimmy McRae]]
- [[Richard McTaggart]] 
- [[Scott McTominay]]
- [[Gary Medel]]
- [[Mirjana Medić]]
- [[Facundo Medina]]
- [[Ramón Medina Bello]]
- [[Anabel Medina Garrigues]]
- [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]]
- [[Olga Medvedtseva]]
- [[Ben Mee]]
- [[Kris Meeke]]
- [[Cliff Meely]]
- [[Marko Meerits]]
- [[Mart Meeru]]
- [[Janek Meet]]
- [[Jaycob Megna]]
- [[Admir Mehmedi]]
- [[Shekhar Mehta]]
- [[Keity Meier]]
- [[Maaris Meier]]
- [[Rudolf Meier]]
- [[Timo Meier]]
- [[Rudolf Meijel]]
- [[Toni Meijel]]
- [[Tõnu Meijel]]
- [[Viesturs Meijers]]
- [[Rūta Meilutytė]]
- [[Johan Meimer]]
- [[Fernando Meira]]
- [[Raul Meireles]]
- [[Kimmie Meissner]]
- [[Küllike Meister]] 
- [[Soualiho Meïté]]
- [[Marie Mejzlíková I]]
- [[Marie Mejzlíková II]]
- [[Karel Mejta]]
- [[Vladimir Melanin]]
- [[Ilari Melart]]
- [[Julian Melchiori]]
- [[Antoine Mélinon]]
- [[Mihaela Melinte]]
- [[Olof Mellberg]]
- [[Oussama Mellouli]]
- [[Faina Melnik]]
- [[Juri Melnitšenko]]
- [[Felipe Melo]]
- [[Nuno Mendes]]
- [[Ryan Mendes]]
- [[Thiago Mendes]]
- [[Brais Méndez]]
- [[Bruno Méndez]]
- [[Héctor Méndez]]
- [[Jesús Méndez]]
- [[Jhegson Méndez]]
- [[Luis Méndez]]
- [[Mario Méndez]]
- [[Édouard Mendy]]
- [[Ferland Mendy]]
- [[Nampalys Mendy]]
- [[Osleidys Menéndez]]
- [[Jérémy Ménez]]
- [[Pietro Mennea]]
- [[Boris Meos]] 
- [[Chris Mepham]]
- [[Umut Meraş]]
- [[Gabriel Mercado]]
- [[Dawson Mercer]]
- [[Axel Merckx]]
- [[Ted Meredith]]
- [[Argo Meresaar]]
- [[Roberto Merhi]]
- [[Boris Merilain]]
- [[Mikel Merino]]
- [[Emanuel Merins]]
- [[Ülle Merisalu]] 
- [[Ando Meritee]]
- [[Enn Meriväli]]
- [[Kazys Merkis]]
- [[Erkki Meronen]]
- [[Kari Meronen]] 
- [[Risto Meronen]]
- [[Aries Merritt]]
- [[LaShawn Merritt]]
- [[Elvis Merzļikins]]
- [[Dries Mertens]]
- [[Illan Meslier]]
- [[Daniel Mesotitsch‎]]
- [[Lionel Messi]]
- [[Mark Messier]]
- [[Ņikita Meškovs]]
- [[Connor Metcalfe]]
- [[Kiril Metkov]]
- [[Karol Mets]]
- [[Toomas Mets]]
- [[Nino Metsar]]
- [[Peeter Metsar]]
- [[Vello Metsis]]
- [[Väino Metsis]]
- [[Juha Metsola]]
- [[Margus Metstak]]
- [[Pärtel Mettig]]
- [[Juhan Mettis]]
- [[Thomas Meunier]]
- [[Pim Meurs]]
- [[Andy van der Meyde]]
- [[Max Meyer]]
- [[Michael Michaelsen]]
- [[Detlef Michel]]
- [[Roger Michelot]]
- [[Helle-Iris Michelson]]
- [[Ryūji Michiki]]
- [[Jacob Middleton]]
- [[Andy Miele]]
- [[Jacques Mieses]]
- [[Normunds Miezis]]
- [[Juha Mieto]]
- [[Simon Mignolet]]
- [[Franjo Mihalić]]
- [[Filip Mihaljević]]
- [[Malaika Mihambo]]
- [[Svjatoslav Mihhailjuk]]
- [[Nikita Mihhailov]]
- [[Jelena Mihhailovskaja]]
- [[Ilja Mihhejev]]
- [[Madis Mihkels]]
- [[Jakob Miil]]
- [[Kristiine Miilen]]
- [[Markus Miiter]]
- [[Vladas Mikėnas]]
- [[Maarija Mikiver]]
- [[Gunnar Mikk]]
- [[Andreas Mikkelsen]]
- [[Tobias Mikkelsen]]
- [[Pål Gunnar Mikkelsplass]]
- [[Hannu Mikkola]]
- [[Niko Mikkola]]
- [[Evald Mikson]]
- [[Kristóf Milák]]
- [[Sonny Milano]]
- [[Philip Milanov]]
- [[Nikola Milenković]]
- [[Héctor Milián]]
- [[Sergej Milinković-Savić]]
- [[Vanja Milinković-Savić]]
- [[Éder Militão]]
- [[Diego Milito]]
- [[Gabriel Milito]]
- [[Karel Miljon]]
- [[Liam Millar]]
- [[Anna Maria Millend]]
- [[Andrea Miller]] 
- [[Bode Miller]]
- [[Colin Miller]]
- [[Martin Miller]]
- [[Reggie Miller]]
- [[Ryan Miller]]
- [[Shaunae Miller]]
- [[John Atta Mills]] 
- [[James Milner]]
- [[Mikk Miländer]]
- [[Alain Mimoun]]
- [[Santi Mina]]
- [[Yerry Mina]]
- [[Grigori Minaškin]]
- [[Tyrone Mings]]
- [[Gabriele Minì]]
- [[Valeri Minkenen]]
- [[Suvi Minkinen]]
- [[Yoshinobu Minowa]]
- [[Valdis Mintals]]
- [[Jana Mintšenkova]]
- [[Antonio Mirante]]
- [[Aleksei Mirantšuk]]
- [[Anton Mirantšuk]]
- [[Sander Mirme]]
- [[Nikola Mirotić]]
- [[Jekaterina Mirotvortseva]]
- [[Dave Mirra]]
- [[Roberts Misāns]]
- [[Seraina Mischol]]
- [[Zvjezdan Misimović]]
- [[Jevgeni Missenjov]]
- [[Aleksander Miśta]]
- [[Nikolai Mištšanski]]
- [[Harry Mitchell]]
- [[Konstantínos Mítroglou]]
- [[Aleksandar Mitrović]]
- [[Stefan Mitrović]]
- [[Natalja Mitrovic-Puusep]]
- [[Aleksander Mitt]]
- [[Andrus Mitt]]
- [[Arnold Mitt]]
- [[Enrico-Egon Mitt]]
- [[Raido Mitt]]
- [[Maximilian Mittelstädt]]
- [[Rosi Mittermaier]]
- [[Sarah Mitton]]
- [[Yukinori Miyabe]]
- [[Johan Mjällby]]
- [[Henrikh Mkhitarjan]]
- [[Lilith Mkrttšhjan]]
- [[Filip Mladenović]]
- [[Mladen Mladenović]]
- [[Michael Mmoh]]
- [[Magnus Moan]]
- [[Friedrich Moch]]
- [[Mike Modano]]
- [[Jakub Moder]]
- [[Luka Modrić]]
- [[Geir Moen]]
- [[John Moffitt]]
- [[Torgny Mogren]]
- [[Milad Mohammadi]]
- [[Sadegh Moharrami]]
- [[Scott Moir]]
- [[Niklas Moisander]] 
- [[Johan Mojica]]
- [[Bertil Molander]]
- [[Rodrigo Moledo]]
- [[Alicia Molik]]
- [[Alfred Molimard]]
- [[Jorge Molina Vidal]]
- [[Ille Molloka]]
- [[Ashley Moloney]]
- [[Sean Monahan]]
- [[Ion Monea]]
- [[Alexis Monney]]
- [[Nikolai Monov]]
- [[Nacho Monreal]]
- [[Tiago Monteiro]]
- [[Sam Montembeault]]
- [[César Montes]]
- [[Luis Montes]]
- [[Fábio César Montezine]]
- [[Tim Montgomery]] 
- [[Thobias Montler]] 
- [[Brandon Montour]]
- [[Juan Pablo Montoya]]
- [[Martín Montoya]]
- [[Phajol Moolsan]]
- [[Katie Moon]]
- [[Johannes Moor]]
- [[Kieffer Moore]]
- [[Trevor Moore]]
- [[Aino Moorlat]]
- [[Aaron Mooy]]
- [[Emre Mor]]
- [[Mary Moraa]]
- [[Júnior Moraes]]
- [[Carlos Morales Quintana]]
- [[Álvaro Morata]]
- [[Ľubomír Moravčík]]
- [[Noureddine Morceli]]
- [[Sara Moreira]]
- [[Bernard Morel]]
- [[Alfredo Morelos]]
- [[Alberto Moreno]]
- [[Héctor Moreno]]
- [[Marcelo Martins Moreno]]
- [[Marlos Moreno]]
- [[Yipsi Moreno]]
- [[Alex Morgan]]
- [[Edward Morgan]]
- [[Thomas Morgenstern]] 
- [[Fernando Morientes]]
- [[Nikolai Morilov]]
- [[Gustavo Morínigo]]
- [[Steve Morison]]
- [[Ayumi Morita]]
- [[Hidemasa Morita]]
- [[Ryōta Moriwaki]]
- [[Yasuyuki Moriyama]]
- [[Yoshirō Moriyama]]
- [[Hajime Moriyasu]]
- [[Terje Morka]]
- [[Michael Mørkøv]]
- [[Anastassia Morkovkina]]
- [[Tyler Morley]]
- [[Piermario Morosini]]
- [[Igor Morozov]]
- [[Marek Morozov]]
- [[Paul Morphy]] 
- [[Glenn Morris]] 
- [[Sandi Morris]] 
- [[Josh Morrissey]]
- [[Merle Morrisson]]
- [[Joe Morrow]]
- [[Sam Morsy]]
- [[Angela Mortimer]]
- [[Olimpiu Moruțan]]
- [[Samuel Mosberg]]
- [[Ryan Moseley]]
- [[Allika Inkeri Moser]]
- [[Eva Moser]]
- [[J.J. Moser]]
- [[Simon Moser]]
- [[Annemarie Moser-Pröll]]
- [[Edwin Moses]]
- [[Victor Moses]]
- [[Max Mosley]]
- [[Glen Moss]]
- [[Timofei Mozgov]]
- [[Sergei Mozjakin]]
- [[Jean Mota]]
- [[Lebo Mothiba]]
- [[Masashi Motoyama]]
- [[Viktorija Motritško]]
- [[Thiago Motta]]
- [[Tyler Motte]]
- [[Harold Moukoudi]]
- [[Steve Mounié]]
- [[Mason Mount]]
- [[Léo Moura]]
- [[Mustapha Moussa]]
- [[Taleb Moussa]]
- [[Ragnhild Mowinckel]]
- [[Petr Mrázek]]
- [[Miljan Mrdaković]]
- [[Mihheil Mtšedlišvili]]
- [[Mõhhailo Mudrõk]]
- [[Davith Mudžiri]]
- [[John Mugabi]]
- [[Dalilah Muhammad]]
- [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] 
- [[Karen Muir]]
- [[Laura Muir]]
- [[Edin Mujčin]]
- [[Nordi Mukiele]]
- [[Eridadi Mukwanga]]
- [[Álex Mula]]
- [[Mbulaeni Mulaudzi]]
- [[Rodney Mullen]]
- [[Steve Mullings]]
- [[Sari Multala]]
- [[Selma Multer]]
- [[Janne Mumme]]
- [[Iker Muniain]]
- [[Shinji Murai]]
- [[Yukifumi Murakami]]
- [[Margus Murakas]]
- [[Tomoko Muramatsu]]
- [[Pirjo Muranen]]
- [[Hiroto Muraoka]]
- [[Ryōta Murata]]
- [[Romualdas Murauskas]]
- [[Karin Murd]]
- [[Sergei Mureiko]]
- [[Madli Murel]]
- [[Fabiana Murer]]
- [[Gheorghe Mureșan]]
- [[Luis Muriel]]
- [[Jeison Murillo]]
- [[Michael Amir Murillo]]
- [[Muriqui]]
- [[Kōji Murofushi]]
- [[Sei Muroya]]
- [[Joe Murphy]]
- [[Josh Murphy]]
- [[Ryan Murphy]]
- [[Andy Murray]]
- [[Glenn Murray]]
- [[Matt Murray]]
- [[Ryan Murray]]
- [[Jan Muršak]]
- [[Aniss Murtazin]]
- [[Wilma Murto]]
- [[Mehis Muru]]
- [[Olvi Murumets]]
- [[Ahmed Musa]]
- [[Mateo Musacchio]]
- [[Yunus Musah]]
- [[Andrew Musgrave]]
- [[Jamal Musiala]]
- [[David Musil]]
- [[Juan Musso]]
- [[Raul Must]]
- [[Shkodran Mustafi]]
- [[Zećira Mušović]]
- [[Līna Mūze]]
- [[Jake Muzzin]]
- [[Anna Muzõtšuk]]
- [[Marija Muzõtšuk]]
- [[Jordon Mutch]]
- [[Raiko Mutle]]
- [[Halil Mutlu]]
- [[Yoshinori Mutō]]
- [[Yūki Mutō]]
- [[Maria Mutola]]
- [[Dikembe Mutombo]]
- [[Guido Muttikas]]
- [[Adrian Mutu]]
- [[Phillipp Mwene]]
- [[Enock Mwepu]]
- [[Malle Mõistlik]]
- [[Vitali Mõrnõi]]
- [[Anastassija Mõskina]]
- [[Erich Mõtlik]]
- [[Ott Mõtsnik]]
- [[Ain Mõttus]]
- [[Arvo Mõttus]]
- [[Epp Mäe]]
- [[Siim Mäe]]
- [[Saku Mäenalanen]]
- [[Jarek Mäestu]]
- [[Andre Mägi]]
- [[Janar Mägi]]
- [[Maris Mägi]]
- [[Rasmus Mägi]]
- [[Voldemar Mägi]]
- [[Helary Mägisalu]]
- [[Joni Mäki]]
- [[Olli Mäki]]
- [[Rauno Mäkinen]]
- [[Tommi Mäkinen]]
- [[Kaisa Mäkäräinen]]
- [[Miko Mälberg]]
- [[Alfred Mäll]]
- [[Şəhriyar Məmmədyarov]]
- [[Zeynəb Məmmədyarova]]
- [[Helmut Mänd]] 
- [[Eliisabet Mändmets]]
- [[Valter Mäng]]
- [[Ants Mängel]]
- [[Kalle Männama]]
- [[Ruth Männigo]]
- [[Petri Männikkö]]
- [[Eero Mäntyranta]]
- [[Silver Mäoma]]
- [[Talvi Märja]]
- [[Markko Märtin]]
- [[Risto Mätas]]
- [[Jarkko Määttä]]
- [[Olli Määttä]]
- [[Dietmar Mögenburg]]
- [[Conrad Mölder]]
- [[Jaan Mölder]]
- [[Jaan Mölder juunior]]
- [[Janika Mölder]]
- [[Manfred Mölgg]]
- [[Michael Möllenbeck]]
- [[Oscar Möller]]
- [[Bathujagijn Möngöntuul]]
- [[Berit Mørdre Lammedal]]
- [[Hanno Möttölä]]
- [[Johann Mühlegg]]
- [[Mert Müldür]]
- [[Marleen Mülla]]
- [[Peter Müllenberg]]
- [[Gerd Müller]]
- [[Jonas Müller]]
- [[Jutta Müller]]
- [[Mihkel Müller]]
- [[Mirco Müller]]
- [[Nicolai Müller]]
- [[Peter Müller]] (mäesuusataja)
- [[Peter Müller (poksija)]]
- [[Thomas Müller]] (jalgpallur)
- [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] 
- [[Peeter Mürk]]
- [[Valter Mürk]]
- [[Martin Müürsepp]]
- [[Tyler Myers]]
- [[André Myhrer]]
- [[Mika Myllylä]]
- [[Tomokazu Myōjin]]
- [[Lars Myrberg]]
- [[Ferg Myrick]]
- [[Magne Myrmo]]
- [[Rey Mysterio]]
- [[Jonni Myyrä]]

== N ==
[[Mart Naaber]]
- [[Francis Naali]]
- [[Tõnis Naarits]]
- [[Andrew Nabbout]]
- [[Cédric Nabe]]
- [[Heiki Nabi]] 
- [[Jevgeni Nabokov]]
- [[Rafael Nadal]] 
- [[Arshad Nadeem]] 
- [[Nedo Nadi]]
- [[Antonio Naelson]]
- [[Margit Naerimäe]]
- [[Virge Naeris]]
- [[Kaoru Nagadome]]
- [[Terumi Nagae]]
- [[Kensuke Nagai]]
- [[Yoshikazu Nagai]]
- [[Yūichirō Nagai]]
- [[Ryōta Nagaki]]
- [[Kaori Nagamine]]
- [[Fuka Nagano]]
- [[Ken Naganuma]]
- [[Asano Nagasato]]
- [[Yuki Nagasato]]
- [[Yūto Nagatomo]]
- [[Andrus Nagel]]
- [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]]
- [[Ádám Nagy]]
- [[Konstantin Nahk]]
- [[Radja Nainggolan]]
- [[Erik Naissaar]]
- [[Gerlin Naisson]]
- [[Miguel Najdorf]]
- [[Halimah Nakaayi]]
- [[Kazuki Nakajima]]
- [[Shoya Nakajima]]
- [[Marvelous Nakamba]]
- [[Aiko Nakamura]]
- [[Hikaru Nakamura]]
- [[Shunsuke Nakamura]]
- [[Kelsey Nakanelua]]
- [[Hidetoshi Nakata]]
- [[Joe Namath]]
- [[Vladislav Namestnikov]]
- [[Nahitan Nández]]
- [[Nani]]
- [[Matteo Nannini]]
- [[Toomas Napa]]
- [[Armand Naris]]
- [[Priit Narusk]]
- [[Mai Narva]]
- [[Regina Narva]]
- [[Triin Narva]]
- [[Rick Nash]]
- [[Riley Nash]]
- [[Steve Nash]]
- [[Felipe Nasr]]
- [[Samir Nasri]]
- [[Alexandru Năstac]]
- [[Matija Nastasić]]
- [[Anatoli Nazarenko]]
- [[Armen Nazarjan]] 
- [[Andrei Nazarov]]
- [[Dilšod Nazarov]]
- [[Karl Erik Nazarov]]
- [[Remigija Nazarovienė]]
- [[Kyle Naughton]]
- [[David Navara]]
- [[Jesús Navas]]
- [[Keylor Navas]]
- [[Martina Navrátilová]]
- [[Philipp Nawrath]]
- [[Evan Ndicka]]
- [[Wilfred Ndidi]]
- [[Jean Marc Ndjofang]]
- [[Dan Ndoye]]
- [[James Neal]]
- [[Martin Nečas]]
- [[Verica Nedeljković]]
- [[Lex Nederlof]]
- [[Pavel Nedvěd]]
- [[Mihkel Neelus]]
- [[Leopold Neeme]]
- [[Virgo Neeme]]
- [[Valter Neeris]]
- [[Martin Neerot]]
- [[Johan Neeskens]]
- [[André Negrão]]
- [[Gheorghe Negrea]]
- [[Álvaro Negredo]]
- [[Iivo Nei]]
- [[Heleri-Anete Neider]]
- [[Arturs Neikšāns]]
- [[Tiiu Neiland]]
- [[Voldemar Neiland]]
- [[Lucas Neill]]
- [[Lembit Nelke]]
- [[Adam Nelson]]
- [[Brock Nelson]]
- [[Reiss Nelson]]
- [[Victor Nelsson]]
- [[Josef Němec]]
- [[Bohumil Němeček]]
- [[Angéla Németh]]
- [[Miklós Németh]]
- [[Patrik Nemeth]]
- [[Milan Nenadić]]
- [[Nenê]]
- [[Ago Neo]]
- [[Ondrej Nepela]]
- [[Jan Nepomnjaštši]]
- [[Natalja Neprjajeva]]
- [[Harri Neppi]]
- [[David Neres]]
- [[Steffi Nerius]]
- [[Aaron Ness]]
- [[Alessandro Nesta]]
- [[Viktors Ņesterenko]]
- [[Nikita Nesterov]]
- [[Roman Nesterovski]]
- [[Andrej Nestrašil]]
- [[Anthony Nesty]]
- [[Acer Nethercott]]
- [[Anna Netšajevskaja]]
- [[Manuel Neuer]]
- [[Leo Neugebauer]]
- [[Florian Neuhaus]]
- [[Alfred Neuland]]
- [[Paul Neumann]]
- [[Kateřina Neumannová]]
- [[Artur Neuman-Tarimäe]]
- [[Magdalena Neuner]]
- [[Felix Neureuther]]
- [[Oliver Neuville]] 
- [[Thierry Neuville]]
- [[Pauli Nevala]]
- [[Rúben Neves]]
- [[Thiago Neves]]
- [[Gary Neville]]
- [[Kelly Nevolihhin]]
- [[Aleksandr Nevski]]
- [[John Newcombe]]
- [[Andrew Newell]]
- [[Paul Newman]]
- [[Neymar]]
- [[Michael Ngadeu-Ngadjui]]
- [[Moumi Ngamaleu]]
- [[Noah Ngeny]]
- [[Nguyễn Công Phượng]]
- [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]]
- [[Sikou Niakaté]]
- [[Tanguy Nianzou]]
- [[Mitch Nichols]]
- [[Isabelle Nicoloso]]
- [[Scott Niedermayer]]
- [[Georg Niedermeier]]
- [[Nino Niederreiter]]
- [[Brian Nielsen]]
- [[Frans Nielsen]]
- [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] 
- [[Harald Nielsen (poksija)]]
- [[Holger Nielsen]]
- [[Richard Møller Nielsen]]
- [[Simon Nielsen]]
- [[Andries Nieman]]
- [[Antti Niemi]]
- [[Jarkko Nieminen]]
- [[Toni Nieminen]]
- [[Matt Nieto]]
- [[Joe Nieuwendyk]]
- [[Eef Nieuwenhuizen]]
- [[Meinhard Niglas]]
- [[Piret Niglas]]
- [[Hugo Nigol]]
- [[Saúl Ñíguez]]
- [[Heiko Niidas]]
- [[Herbert Niiler]]
- [[Pentti Niinivuori]]
- [[Marek Niit]]
- [[Priidu Niit]]
- [[Vladimir Nikiforov]]
- [[Valeri Nikitin]]
- [[Yrjö Nikkanen]]
- [[Erik Nikkinen]]
- [[Soini Nikkinen]]
- [[Elmer Niklander]]
- [[André Niklaus]]
- [[Themistoklís Nikolaḯdis]] 
- [[Adriana Nikolova]]
- [[Antónios Nikopolídis]]
- [[Johannes Niks]]
- [[Sami Niku]]
- [[Tapani Niku]]
- [[Pentti Nikula]]
- [[Ilja Nikulin]]
- [[Viktor Nikulin]]
- [[Erling Nilsen]]
- [[Arto Nilsson]] 
- [[Gunnar Nilsson]]
- [[Robert Nilsson]]
- [[Stina Nilsson]]
- [[Alexander Nimo]]
- [[Miloš Ninković]]
- [[Corinne Niogret]] 
- [[Daigo Nishi]]
- [[Naoko Nishigai]]
- [[Liviu-Dieter Nisipeanu]]
- [[Iivo Niskanen]]
- [[Kerttu Niskanen]]
- [[Matt Niskanen]]
- [[Ruud van Nistelrooij]] 
- [[Ants Nisu]]
- [[Oskar Nisu]]
- [[Jüri Nisumaa]]
- [[Florin Niță]]
- [[Osvald Nitski (maadleja)]]
- [[Osvald Nitski (ujuja)]]
- [[Valeri Nitšuškin]]
- [[Francine Niyonsaba]]
- [[Eric Nkansah]]
- [[Nicolas Nkoulou]]
- [[Jean de Dieu Nkundabera]]
- [[Joakim Noah]]
- [[Mark Noble]]
- [[Christian Noboa]]
- [[Clément Noël]]
- [[Philip Noel-Baker]]
- [[Stefan Noesen]]
- [[Artur Noga]]
- [[Owen Nolan]]
- [[Pedro Nolasco]]
- [[Martin Noodla]]
- [[Erki Nool]] 
- [[Craig Noone]]
- [[Bernhard Nooni]]
- [[Aivo Noormets]]
- [[Andi Noot]]
- [[Peeter Noppel]]
- [[Kristoffer Nordfeldt]]
- [[Joakim Nordström]]
- [[Maxim Noreau]]
- [[Silje Norendal]]
- [[John Norman]]
- [[Michael Norman]]
- [[Peter Norman]]
- [[Martin Normann]]
- [[Omid Norouzi]]
- [[Josh Norris]]
- [[Lando Norris]]
- [[Sage Northcutt]]
- [[Petter Northug]]
- [[Arūnas Norvaišas]]
- [[Tomáš Nosek]]
- [[Aleksei Noskov]]
- [[Philip Nossmy]]
- [[Ramaz Nozadze]]
- [[Lassad Nouioui]]
- [[Ville Nousiainen]]
- [[Filip Novák]]
- [[Michal Novák]]
- [[Milivoje Novaković]]
- [[Clément Novalak]]
- [[Helen Novikov]]
- [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]]
- [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]]
- [[Sergei Novikov]]
- [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]]
- [[Arvydas Novikovas]]
- [[Sergei Novitski]]
- [[Nikolai Novosjolov]]
- [[Jana Novotná]]
- [[Nurlan Novruzov]]
- [[Wojciech Nowicki]]
- [[Dirk Nowitzki]]
- [[Jens Nowotny]]
- [[Fabrice Nsakala]]
- [[Ryan Nugent-Hopkins]]
- [[Erge Nugis]]
- [[Vilve Nummert]] 
- [[Felipe Nunes]]
- [[Matheus Nunes]]
- [[Darwin Núñez]]
- [[Eduardo Núñez]]
- [[Marcelino Núñez]]
- [[Héctor Núñez Segovia]]
- [[John Nunn]] 
- [[Rauno Nurger]]
- [[Kristiina Nurk]]
- [[Jusuf Nurkić]]
- [[Tiiu Nurmberg]]
- [[Liidia Nurme]] 
- [[Tiidrek Nurme]] 
- [[Ants Nurmekivi]]
- [[Sulo Nurmela]]
- [[Leena Nurmi]]
- [[Paavo Nurmi]]
- [[Kaarel Nurmsalu]]
- [[Laura Nurmsalu]]
- [[Darnell Nurse]]
- [[Mati Nuude]]
- [[Laura Nuudi-Da Silva]]
- [[Maie Nuust]]
- [[Kristi Nõlvak]]
- [[Kusti Nõlvak]]
- [[Brett Nõmm]]
- [[Karl-Romet Nõmm]]
- [[Ott Nõmm]]
- [[Reigo Nõmm]]
- [[Aare Nõmme]]
- [[Aksel Nõmmela]]
- [[Raivo Nõmmik]]
- [[Joonas Nättinen]]
- [[Andreas Nödl]]
- [[Norbert Növényi]]
- [[Alexander Nübel]]
- [[Herbert Nürnberg]]
- [[Tomi Nybäck]]
- [[Magnus Nygren]]
- [[Bengt Nyholm]]
- [[Matti Nykänen]]
- [[William Nylander]]
- [[Joni Nyman]]
- [[Allan Nyom]]
- [[Gustav Nyquist]]
- [[Claudia Nystad]]

== O ==
[[Verner Oamer]]
- [[Christina Obergföll]]
- [[Ernest John Obiena]]
- [[Francis Obikwelu]]
- [[Hellen Obiri]]
- [[Jan Oblak]]
- [[Dan O'Brien]]
- [[Pat O'Callaghan]]
- [[Lucas Ocampos]]
- [[Guillermo Ochoa]]
- [[Juan Adriel Ochoa Reyes]]
- [[Esteban Ocon]]
- [[Tõnu Odamus]]
- [[Eric O'Dell]]
- [[Peter Odemwingie]]
- [[Marco Odermatt]]
- [[Denis Odoi]]
- [[Lamar Odom]]
- [[Stephen O'Donnell]]
- [[Roy O'Donovan]]
- [[Moses Odubajo]]
- [[Alexander Dale Oen]]
- [[Al Oerter]]
- [[Jordan Oesterle]]
- [[Jake Oettinger]]
- [[Renata Oganesjan]]
- [[Angelo Ogbonna]]
- [[Sébastien Ogier]]
- [[Kenji Ogiwara]]
- [[Sean Ogunkoya]]
- [[Yemisi Ogunleye]]
- [[Oh Hyeon-gyu]]
- [[Yui Ōhashi]]
- [[Atte Ohtamaa]]
- [[Christine Ohuruogu]]
- [[Janne Oinas]]
- [[Kristjan Oja]]
- [[Rait Oja]]
- [[Reimo Oja]]
- [[Silvia Oja]]
- [[Sten Oja]] 
- [[Oliver Ojakäär]]
- [[Grete Ojala]]
- [[Kati Ojaloo]]
- [[Andres Ojamaa]]
- [[Henrik Ojamaa]]
- [[Hindrek Ojamaa]]
- [[Juta Ojamaa]]
- [[Marten Ojapõld]]
- [[Ilmar Ojase]]
- [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]]
- [[Triin Ojaste]]
- [[Annely Ojastu]]
- [[Eino Ojastu]]
- [[Linda Ojastu]]
- [[Sergio Ojeda]]
- [[Malle Ojokas]]
- [[Noah Okafor]]
- [[Vladimir Okhotnik]]
- [[Ivan O'Konnel-Bronin]]
- [[Kyle Okposo]]
- [[Arved Oksaar]]
- [[Yasuhiko Okudera]]
- [[Mehmet Okur]]
- [[Hakeem Olajuwon]]
- [[Maaren Olander]]
- [[Grete Olde]]
- [[Hendrik Olde]]
- [[Margareth Olde]]
- [[Jamie Oleksiak]]
- [[Kairit Olenko]]
- [[Aleksandr Olerski]]
- [[Gert Olesk]]
- [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]]
- [[Tanel Olev]]
- [[Ivica Olić]]
- [[Denõss Oliinõk]]
- [[Vjatšeslav Oliinõk]]
- [[Ken André Olimb]]
- [[Mathis Olimb]]
- [[Nadežda Olizarenko]]
- [[Patrizio Oliva]]
- [[Donizete Oliveira]]
- [[Mathías Olivera]]
- [[Krzysztof Oliwa]]
- [[Juho Olkinuora]]
- [[Raul Olle]]
- [[Harri Olli]]
- [[Ervin Ollik]]
- [[Ülo Ollis]]
- [[Sten Olmre]]
- [[Anna Carin Olofsson-Zidek]]
- [[Robin Olsen]]
- [[Christian Olsson]]
- [[Johan Olsson]]
- [[Jörgen Olsson]]
- [[Indro Olumets]]
- [[Villi Olumets]]
- [[Andres Olvik]]
- [[Nicola Olyslagers]]
- [[Linus Omark]]
- [[Kenneth Omeruo]]
- [[Ömer Onan]]
- [[Amadou Onana]]
- [[Jermaine O'Neal]]
- [[Shaquille O'Neal]]
- [[Jérôme Onguéné]]
- [[Paul Onuachu]]
- [[Oguchi Onyewu]]
- [[Emma Oosterwegel]]
- [[Loïs Openda]]
- [[Andres Oper]]
- [[Karel Opočenský]]
- [[Kurt Oppelt]]
- [[Deyvid Oprja]]
- [[Allan Oras]]
- [[Oliver Orav]]
- [[Saara Orav]]
- [[Vello Orav]]
- [[Willi Orbán]]
- [[Ryan O'Reilly]]
- [[Anna Maria Orel]]
- [[Anatoli Org]]
- [[Aiko Orgla]]
- [[Divock Origi]]
- [[Carlo Orlandi]]
- [[Oona Orpana]]
- [[Bobby Orr]]
- [[Karl Orren]]
- [[Mislav Oršić]]
- [[Lale Orta]]
- [[Joni Ortio]]
- [[Fidel Ortiz]]
- [[Luis Ortíz]]
- [[Alexander Os]]
- [[Bright Osayi-Samuel]]
- [[Chris Osgood]]
- [[Daniel O'Shaughnessy]]
- [[John O'Shea]]
- [[T. J. Oshie]]
- [[Victor Osimhen]]
- [[Cedi Osman]]
- [[Darío Osorio]]
- [[Yordan Osorio]]
- [[Aleksandr Ossipov]]
- [[Ilja Ossipov]]
- [[Jevgeni Ossipov]]
- [[Jeļena Ostapenko]]
- [[Mads Østberg]]
- [[Simen Østensen]]
- [[Ronnie O'Sullivan]]
- [[Sonia O'Sullivan]]
- [[Junko Ozawa]]
- [[Michihiro Ozawa]]
- [[Magomed Ozdojev]]
- [[Elvīra Ozoliņa]]
- [[Sinta Ozoliņa]]
- [[Sandis Ozoliņš]]
- [[Igor Ožiganov]]
- [[Yūki Ōta]]
- [[Nami Otake]]
- [[Oteng Oteng]]
- [[Aivar Otsalt]]
- [[Jüri Otsmaa]]
- [[Rein Otson]]
- [[Zurab Otšigava]]
- [[Liis Ott]]
- [[Miia Ott]]
- [[Merlene Ottey]]
- [[Björn Otto]]
- [[Kristin Otto]]
- [[Sylke Otto]]
- [[Rein Ottoson]]
- [[Dango Ouattara]]
- [[Azzedine Ounahi]]
- [[Olavi Ouvinen]]
- [[Marc Overmars]]
- [[Steve Ovett]]
- [[Michael Owen]]
- [[Jesse Owens]]
- [[Ayden Owens-Delerme]]
- [[Alex Oxlade-Chamberlain]]
- [[Masutatsu Ōyama]]
- [[Mikel Oyarzabal]]

==P==
[[Asko Paade]]
- [[Aarne Paal]]
- [[Aino Paal]]
- [[Heinrich Paal]]
- [[Leopold Paal]]
- [[Rudolf Paal]]
- [[Juhan Paalo]]
- [[Merilin Paalo]]
- [[Mart Paama]]
- [[Sten-Egert Paap]]
- [[Erik Paartalu]]
- [[Martin Paasoja]]
- [[Ain Paavo]]
- [[Matti Paavo]]
- [[Erin Pac]]
- [[Josh Pace]]
- [[Antonio Pacenza]]
- [[Marko Pachel]]
- [[Raiko Pachel]]
- [[Luděk Pachman]]
- [[Gonçalo Paciência]]
- [[Max Pacioretty]]
- [[Manny Pacquiao]]
- [[Martin Padar]]
- [[Vaike Paduri-Kaljuvee]]
- [[Jeremy Page]]
- [[Jean-Gabriel Pageau]]
- [[Enri Pahapill]]
- [[Mikk Pahapill]]
- [[Tiit Pahapill]]
- [[Marians Pahars]]
- [[Enna Paikre]]
- [[Joseph Paintsil]]
- [[Signe Paisjärv]]
- [[Bob Paisley]]
- [[Magdalena Pajala]]
- [[Ave Pajo]]
- [[Karl Pajumäe]]
- [[Märten Pajunurm]]
- [[Rein Pajur]]
- [[Aino-Eliise Pajusalu]]
- [[Kaisa Pajusalu]]
- [[Raimo Pajusalu]]
- [[Rauno Pajuviidik]]
- [[Pak Chol]]
- [[Iiro Pakarinen]]
- [[Erkki Pakkanen]]
- [[Ever Palacios]]
- [[Exequiel Palacios]]
- [[Helibelton Palacios]]
- [[Wilson Palacios]]
- [[Madara Palameika]]
- [[Kalle Palander]]
- [[Ondřej Palát]]
- [[Karl Palatu]]
- [[Ando Palginõmm]]
- [[João Palhinha]]
- [[Ramaz Paliani]]
- [[Katre Sofia Palm]]
- [[Valter Palm]]
- [[Kaupo Palmar]]
- [[Arnold Palmer]]
- [[Jolyon Palmer]]
- [[Karl-Erik Palmér]]
- [[Kyle Palmieri]]
- [[José Luis Palomino]]
- [[Gregorio Paltrinieri]]
- [[Uno Palu]]
- [[Kevor Palumets]]
- [[Goran Pandev]]
- [[Walter Pandiani]]
- [[Hannula-Katrin Pandis]]
- [[Antonín Panenka]]
- [[Pang Qing]]
- [[Richard Pánik]]
- [[Olivier Panis]]
- [[Gilles Panizzi]]
- [[Nikolai Pankratov]]
- [[Giorgio Pantano]]
- [[Marko Pantelić]]
- [[Costel Pantilimon]]
- [[Christian Panucci]]
- [[Jasmine Paolini]]
- [[Charálampos Papadiás]]
- [[Dimítris Papadópoulos]]
- [[Paraskeví Papahrístou]]
- [[Sokrátis Papastathópoulos]]
- [[Novo Papaz]]
- [[Tadas Papečkys]]
- [[Ingmar Krister Paplavskis]]
- [[Maksim Paponov]]
- [[László Papp]]
- [[László Papp (maadleja)]]
- [[Tom Pappas]]
- [[Leart Paqarada]]
- [[Lucas Paquetá]]
- [[Ferenc Paragi]]
- [[Svetlana Paramõgina]]
- [[Colton Parayko]]
- [[Egon Parbo]]
- [[Enn Parbo]]
- [[Hansle Parchment]]
- [[Juan Paredes]]
- [[Leandro Paredes]]
- [[Sergei Pareiko]]
- [[Daniel Parejo]]
- [[Mati Pari]]
- [[Shādī Parīdar]]
- [[Toomas Patrik Parijõgi]]
- [[Dominik Paris]]
- [[Tony Parker]]
- [[Greg Parks]]
- [[Kalev Parksepp]]
- [[Mate Parlov]]
- [[Jaak Parmas]]
- [[Tiiu Parmas]]
- [[Salme Parming]]
- [[Krisztián Pars]]
- [[Thomas Partey]]
- [[Helgi Parts]]
- [[Raivo Parts]]
- [[Elina Partõka]]
- [[Ryszard Parulski]]
- [[Gabriella Paruzzi]]
- [[Kaija Parve]]
- [[Aki Parviainen]]
- [[Aleksandr Parõgin]]
- [[Petri Pasanen]]
- [[Pasquale Pasarelli]]
- [[Ezio Pascutti]]
- [[Bernard Pask]]
- [[Edward Pasquale]]
- [[Javier Pastore]]
- [[Travis Pastrana]]
- [[David Pastrňák]]
- [[Mario Pašalić]]
- [[Dan Paźniak]]
- [[Alexandre Pato]]
- [[Paraskeví Patoulídou]]
- [[Mait Patrail]] 
- [[Riccardo Patrese]]
- [[Juri Patrikejev]]
- [[Hannu Patronen]]
- [[Barbara Petzold]]
- [[Eleanor Patterson]]
- [[Floyd Patterson]]
- [[Billy Joe Patton]]
- [[Mel Patton]]
- [[Chris Paul]]
- [[Jake Paul]]
- [[Nick Paul]]
- [[Pedro Miguel Pauleta]]
- [[Sérgio Paulinho]]
- [[Marileidy Paulino]]
- [[Gabriel Paulista]]
- [[Wellington Paulista]]
- [[Marcos Paulo]]
- [[Anete Paulus]]
- [[Jiří Pavlenka]]
- [[Antόnios Pavlídis]]
- [[Vangélis Pavlídis]]
- [[Roman Pavljutšenko]]
- [[Anastassija Pavljutšenkova]]
- [[Igor Pavlov]]
- [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]]
- [[Strahinja Pavlović]]
- [[Cristian Pavón]]
- [[Tanner Pearson]]
- [[Adam Peaty]]
- [[Andero Pebre]]
- [[Zdeněk Pecka]]
- [[Augustas Pečiukevičius]]
- [[Karin Peckert-Forsmann]]
- [[Andrei Pedan]]
- [[Marcus Holmgren Pedersen]]
- [[Poul Pedersen]]
- [[Alfonso Pedraza]]
- [[João Pedro]]
- [[Dustin Pedroia]]
- [[Iván Pedroso]]
- [[Helgi Peeba]]
- [[Marek Peeba]]
- [[Lembit Peegel]]
- [[Rosine Peek]]
- [[Shaẖar Pe'er]]
- [[Cathelijn Peeters]]
- [[Taavi Peetre]]
- [[Raivo Peetsmann]]
- [[Rasmus Peetson]]
- [[Rauno Pehka]]
- [[Rudolf Pehka]]
- [[Arnd Peiffer]]
- [[Triin Peips]]
- [[Aaron Peirsol]]
- [[Nette Peit]]
- [[Meelis Peitre]]
- [[Peter Pekarík]]
- [[Tomáš Pekhart]]
- [[Nikola Peković]]
- [[Pelé]]
- [[Adam Pelech]]
- [[Graziano Pellè]]
- [[Federica Pellegrini]]
- [[Lorenzo Pellegrini]]
- [[Federico Pellegrino]]
- [[Yannick Pelletier]]
- [[Rauno Pellikainen]]
- [[Facundo Pellistri]]
- [[Liis Pello]]
- [[Jukka Peltola]]
- [[Otto Peltzer]]
- [[Sergio Peña]]
- [[Mihaela Peneș]]
- [[Jermaine Pennant]]
- [[Flavia Pennetta]]
- [[Kalev Pensa]]
- [[Juku Pent]]
- [[Risto E. J. Penttilä]]
- [[Sten Pentus]]
- [[Oribe Peralta]]
- [[Víctor Peralta]]
- [[Marie-José Pérec]]
- [[Danilo Pereira]]
- [[Matheus Pereira]]
- [[Ricardo Pereira]]
- [[Maicon Pereira de Oliveira]]
- [[Alfonso Pérez]]
- [[Ayoze Pérez]]
- [[Carles Pérez]]
- [[Enzo Pérez]]
- [[Jefferson Pérez]]
- [[Leyanis Pérez]]
- [[Lucas Pérez]]
- [[Pascual Pérez]]
- [[Yaime Pérez]]
- [[Luis Alberto Pérez-Rionda]]
- [[Roberto Pereyra]]
- [[Sten Perillus]]
- [[Ivan Perišić]]
- [[Sandra Perković]]
- [[Curdin Perl]]
- [[Brendan Perlini]]
- [[Romain Perraud]]
- [[Gilbert Perreault]]
- [[Vito Perrelet]]
- [[David Perron]]
- [[Éric Perrot]]
- [[Simone Perrotta]]
- [[Corey Perry]]
- [[Shenay Perry]]
- [[Robin van Persie]]
- [[Bror Persson]]
- [[Indrek Pertelson]]
- [[Silvia Pertens]]
- [[Anssi Peräjoki]]
- [[Helge Perälä]]
- [[Harri Pesonen]]
- [[Janne Pesonen]]
- [[Pentti Pesonen]]
- [[Matteo Pessina]]
- [[Germán Pezzella]]
- [[Anderson Peters]]
- [[Anders Petersen]]
- [[Cal Petersen]]
- [[Nils Petersen]]
- [[Sara Slott Petersen]]
- [[Thyge Petersen]]
- [[Eveli Peterson]]
- [[Pirjo Peterson]]
- [[Rebecca Peterson]]
- [[Teodor Peterson]]
- [[Tiiu Peterson]]
- [[Voldemar Peterson]]
- [[Momir Petković]]
- [[Tom Petranoff]]
- [[Dimitri Petratos]]
- [[Evaldas Petrauskas]]
- [[Vadimas Petrenka]]
- [[Zalina Petrivskaja]]
- [[Aršak Petrosjan]]
- [[Davith Petrosjan]]
- [[Tigran Leoni Petrosjan]]
- [[Andres Petrov]]
- [[Daniel Petrov]] 
- [[Kirill Petrov]]
- [[Martin Petrov]]
- [[Vitali Petrov]]
- [[Vladimir Petrov]]
- [[Gabriela Petrova]]
- [[Jelena Petrova]]
- [[Olena Petrova]]
- [[Dražen Petrović]]
- [[Niina Petrõkina]]
- [[Jeff Petry]]
- [[Oleksei Petšerov]]
- [[Julija Petšonkina]]
- [[Øystein Pettersen]]
- [[Elias Pettersson]]
- [[Fredrik Pettersson]]
- [[Jesper Pettersson]]
- [[Marcus Pettersson]]
- [[Simon Pettersson]]
- [[Antonio Pettigrew]]
- [[Ellen Pettitt]]
- [[Richard Petty]]
- [[Aleksei Petuhhov]]
- [[Tuuli Petäjä-Sirén]]
- [[José Peyre]]
- [[Phạm Lê Thảo Nguyên]]
- [[Zaza Phatšulia]]
- [[Michael Phelps]]
- [[Mark Philippoussis]]
- [[André Phillips]]
- [[Chris Phillips]]
- [[Dwight Phillips]]
- [[Matt Phillips]]
- [[Oscar Piastri]]
- [[Lucas Piazón]]
- [[Edmund Piątkowski]]
- [[Pedro Pablo Pichardo]]
- [[Calvin Pickard]]
- [[Jordan Pickford]]
- [[Dmõtro Pidrutšnõi]]
- [[Paul Pierce]]
- [[Chiara Pierobon]]
- [[Erik Pieters]]
- [[Maria Pietilä-Holmner]]
- [[Alex Pietrangelo]]
- [[Jevgeni Pigussov]]
- [[Piret Pihel]]
- [[Elisabeth Pihela]]
- [[Kadri Pihla]]
- [[Kustaa Pihlajamäki]]
- [[Arnold Pihlak]]
- [[Antti Pihlström]]
- [[Han Hendrik Piho]]
- [[Jakob Piil]]
- [[Linda Piiper]]
- [[Ly Piir]]
- [[Uno Piir]]
- [[Kätlin Piirimäe]] 
- [[Ekke Piirisild]]
- [[Raio Piiroja]]
- [[Olev Piirsalu]]
- [[Eugen Piisang]]
- [[Harri Piitulainen]]
- [[Yrjö Piitulainen]]
- [[Artur Pikk]]
- [[August Pikker]]
- [[Veronika Pikkel]]
- [[Rauno Pikkor]]
- [[Aavo Pikkuus]]
- [[Václav Pilař]]
- [[Ryszard Pilarczyk]]
- [[Stanisław Piłat]]
- [[Helena Pilejczyk]]
- [[Ahto Pilisner]]
- [[Pietro Piller Cottrer]]
- [[Harry Pillsbury]]
- [[Bernardo Piñango]] 
- [[Aado Pind]]
- [[Inge Pind]]
- [[Roger Pingeon]]
- [[Ethan Pinnock]]
- [[Ain Pinnonen]]
- [[Javier Pinola]]
- [[Liane Pintsaar]]
- [[Alexis Pinturault]]
- [[Gerard Piqué]]
- [[Joaquín Piquerez]]
- [[Nelson Piquet]]
- [[Nelson Angelo Piquet]]
- [[Vicky Piria]]
- [[Gordon Pirie]]
- [[Mehmet Akif Pirim]]
- [[Külli Pirksaar]]
- [[Margus Pirksaar]]
- [[Andrea Pirlo]]
- [[Tsvetana Pironkova]]
- [[Brandon Pirri]]
- [[Feliks Pirts]]
- [[Dumitru Pîrvulescu]] 
- [[Józef Pisarski]]
- [[Marija Pissareva]]
- [[Nikólas Píssis]]
- [[Łukasz Piszczek]]
- [[Oscar Pistorius]]
- [[Ernst Pistulla]]
- [[Claudio Pizarro]]
- [[Guido Pizarro]]
- [[Rodolfo Pizarro]]
- [[Francesco Pizzi]]
- [[Antonio Pizzonia]]
- [[Kalju Pitksar]]
- [[Tero Pitkämäki]]
- [[Tyler Pitlick]]
- [[Andri Pjatov]]
- [[Jacques Plante]]
- [[Martin Plaser]]
- [[Christian Plaziat]]
- [[Gonzalo Plata]]
- [[Michel Platini]]
- [[Kyle Platzer]]
- [[Marek Plawgo]]
- [[Alassane Pléa]]
- [[Karolína Plíšková]]
- [[Jevgeni Pljuštšenko]]
- [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]]
- [[Pavel Ploc]]
- [[Tarvo Ploom]]
- [[Valdur Ploom]]
- [[Kardo Ploomipuu]]
- [[Sergei Plotnikov]]
- [[Miguel Poblet]]
- [[Karel Poborský]]
- [[Mauricio Pochettino]]
- [[Tomás Pochettino]]
- [[Lukas Podolski]]
- [[Mark Podolskij]]
- [[Ryan Poehling]]
- [[Tadej Pogačar]]
- [[Paul Pogba]]
- [[Justin Pogge]]
- [[Pavel Pogrebnjak]]
- [[Joel Pohjanpalo]]
- [[Otto Pohla]]
- [[Aivar Pohlak]]
- [[Brayden Point]]
- [[Liv Grete Poirée]]
- [[Raphaël Poirée]]
- [[Émile Poirier]]
- [[David Poisson]]
- [[Ville Pokka]]
- [[Pavol Polakovič]] 
- [[Vukašin Poleksić]]
- [[Judit Polgár]]
- [[Nikolai Poljakov]]
- [[Õnne Pollisinski]]
- [[Viljam Poltojainen]]
- [[Aleksei Poltoranin]]
- [[Imre Polyák]]
- [[Erlen Pomeranets]] 
- [[Ezequiel Ponce]]
- [[Jevgeni Ponjatovski]]
- [[Ruslan Ponomarjov]]
- [[Nina Ponomarjova]]
- [[Martin Ponsiluoma]]
- [[Leonardo Ponzio]]
- [[Albert Poom]]
- [[Markus Poom]]
- [[Mart Poom]]
- [[Gabriel Popescu]]
- [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]]
- [[Ivelin Popov]]
- [[Denis Popović]]
- [[Leona Popović]]
- [[David Popovici]]
- [[Otto von Porat]]
- [[Aleksandr Porhomovski]]
- [[Ahmed Porkveli]]
- [[Valeri Pormann]]
- [[Věra Pospíšilová-Cechlová]]
- [[Sander Post]]
- [[Piret Pormeister]]
- [[Pedro Porro]]
- [[Kristaps Porziņģis]]
- [[Elliott Porter]]
- [[Harry Porter]]
- [[Francisco Portillo]]
- [[Lajos Portisch]]
- [[Stefan Posch]]
- [[Buster Posey]]
- [[Kristián Pospíšil]]
- [[Johan Possul]]
- [[Siim-Markus Post]]
- [[Hélder Postiga]]
- [[Leonid Potapov]]
- [[Igor Potapovitš]]
- [[Leopold Potesil]]
- [[Sirje Potisepp]] 
- [[Vladimir Potkin]]
- [[Mira Potkonen]]
- [[Juan Martín del Potro]]
- [[Graham Potter]]
- [[William Pottker]]
- [[Denis Potvin]]
- [[Raymond Poulidor]]
- [[Marie-Philip Poulin]]
- [[Marc-Antoine Pouliot]]
- [[Yussuf Poulsen]]
- [[Théo Pourchaire]]
- [[Tanja Poutiainen]]
- [[Guido Povar]]
- [[Péter Povázsay]]
- [[Aleksandr Povetkin]]
- [[Asafa Powell]]
- [[Donovan Powell]]
- [[Mike Powell]]
- [[Nick Powell]]
- [[Owen Power]]
- [[Dennis Praet]]
- [[Rameshbabu Praggnanandhaa]]
- [[Alfred Praks]]
- [[Helmut Praks]]
- [[Cesare Prandelli]]
- [[Manfred Pranger]]
- [[Dmitri Prants]]
- [[Fernando Prass]]
- [[Fabio Prates]]
- [[Lucas Pratto]]
- [[Larissa Preobraženskaja]]
- [[Endel Press]]
- [[Feliks Press]]
- [[Kristjan Press]]
- [[Franziska Preuss]]
- [[Peter Prevc]]
- [[Carey Price]]
- [[Aivar Priidel]]
- [[Sten Priinits]]
- [[Aleksandar Prijović]]
- [[Konstantin Primakov]]
- [[Zoran Primorac]]
- [[Shane Prince]]
- [[Tayshaun Prince]]
- [[Igor Prins]]
- [[Stanislav Prins]]
- [[Alex Pritchard]]
- [[Alena Procházková]]
- [[Nikolai Prohhorkin]]
- [[‎Martin Prokop]]
- [[Jeļena Prokopčuka]]
- [[Aleksei Prokurorov]]
- [[Quincy Promes]]
- [[Jakob Proovel]]
- [[Toomas Proovel]]
- [[Albert Prosa]]
- [[Alain Prost]]
- [[Galina Prozumenštšikova]]
- [[Ruslan Provodnikov]]
- [[Ivan Provorov]]
- [[Dawid Przepiórka]]
- [[Mateusz Przybylko]]
- [[Nelson Prudêncio]]
- [[Georges Prud'Homme]]
- [[Svetlana Prudnikova]]
- [[Libuše Prusova]] 
- [[Natalija Prõštšepa]]
- [[Grischa Prömel]]
- [[Eduard Prööm]]
- [[Tymoteusz Puchacz]]
- [[Joona Puhakka]]
- [[Jaan Puidet]]
- [[Arūnas Pukelevičius]]
- [[Martti Pukk]] 
- [[Teemu Pukki]]
- [[Eduard Pukkonen]]
- [[Christian Pulisic]]
- [[Jesse Puljujärvi]]
- [[Teemu Pulkkinen]]
- [[Mariel Merlii Pulles]]
- [[Ryan Pulock]]
- [[Richard Pulst]] 
- [[Paulius Pultinevičius]]
- [[Viliami Pulu]]
- [[Raimund Pundi]]
- [[Peeter Pungar]]
- [[Raimo Punning]]
- [[Keith Pupart]]
- [[Oiva Purho]]
- [[Pertti Purhonen]]
- [[Eino Puri]]
- [[Oliver Puri]]
- [[Sander Puri]]
- [[Ats Purje]]
- [[Zinovi Purvinski]]
- [[Ferenc Puskás]]
- [[Aleksandr Puštov]]
- [[Mirko Puzović]]
- [[Jorginho Putinatti]]
- [[Marko Putinčanin]]
- [[Toomas Putmaker]]
- [[Helmut Puur]]
- [[Alfred Puusaag]]
- [[Edgar Puusepp]]
- [[Markus Puusepp]]
- [[Kristjan Puusild]]
- [[Ingrid Puusta]]
- [[Heino Puuste]]
- [[Juuso Puustinen]]
- [[Valtteri Puustinen]]
- [[Carles Puyol]]
- [[Raimond Põder]]
- [[Aavo Põhjala]]
- [[Anna-Liisa Põld]]
- [[Remy Põld]]
- [[Aita Põldma]]
- [[Jaak Põldma]]
- [[Mirko Põldma]]
- [[Tiina Põldmaa-Talv]]
- [[Kristofer Põldme]]
- [[Liina Põldots]]
- [[Endel Põldsalu]]
- [[Virve Põldsam]]
- [[Henn Põlluste]]
- [[Johan Põntson]]
- [[Aalo Põvvat]]
- [[Üllar Põvvat]]
- [[Elisabeth Pähtz]]
- [[Krista Pärmäkoski]]
- [[Harald Pärn]]
- [[Illimar Pärn]]
- [[Sander Pärn]]
- [[Hubert Pärnakivi]]
- [[Reena Pärnat]]
- [[Georg Pärnpuu]]
- [[Marko Pärnpuu]]
- [[Monika Pärnpuu]]
- [[Anja Pärson]]
- [[Armi Pärt]]
- [[Ilmar Pärtelpoeg]]
- [[Magnus Pääjärvi]]
- [[Aita Pääsuke]]
- [[Tõnu Pääsuke]]
- [[Jakob Pöltl]]
- [[Anett Pötzsch]]
- [[Johannes Pürn]]
- [[Eduard Pütsep]]
- [[Erki Pütsep]]
- [[Mark Pysyk]]
- [[Władysław Pytlasiński]]
- [[Mika Pyörälä]]

== Q ==
[[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]]

== R ==
[[Andrus Raadik]]
- [[Anton Raadik]]
- [[Pille Raadik]]
- [[Toomas Raadik]]
- [[Argo Raag]]
- [[Merle Raaliste]]
- [[Helmut Raamat]]
- [[Pedro van Raamsdonk]]
- [[Antti Raanta]]
- [[Mohsen Rabiekhah]]
- [[Adrien Rabiot]]
- [[Karel Rachůnek]]
- [[Paula Radcliffe]]
- [[Ivan Radeljić]]
- [[Peter Rademacher]]
- [[Bojan Radev]]
- [[Ineta Radēviča]]
- [[Eric Radford]]
- [[Hubert Radke]]
- [[Nemanja Radonjić]]
- [[Ștefan Radu]]
- [[Emma Raducanu]]
- [[Aleksandr Radulov]]
- [[Vladas Radvilavičius]]
- [[Agnieszka Radwańska]]
- [[Rafael Pereira da Silva]]
- [[Michael Raffl]]
- [[Thomas Raffl]]
- [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]]
- [[Vjatšeslav Ragozin]]
- [[Ēriks Rags]]
- [[Kerttu Rahe]]
- [[Susanna Rahkamo]]
- [[Baba Rahman]]
- [[Uwe Rahn]]
- [[Ilse Rahnel]]
- [[Silva Rahnel]]
- [[Kristjan Rahnu]]
- [[Benjamin Raich]]
- [[Maurice Raichenbach]]
- [[Risto Raid]]
- [[Eedo Raide]]
- [[Ülo Raidma]]
- [[Erich Raidvee]]
- [[Peet Raig]]
- [[Kenneth Raisma]]
- [[Jukka Raitala]]
- [[Topi Raitanen]]
- [[Allar Raja]]
- [[Andres Raja]]
- [[Arvi Raja]]
- [[Lembit Rajala]]
- [[Toni Rajala]]
- [[Georgi Rajkov]]
- [[Predrag Rajković]]
- [[Rickard Rakell]]
- [[Ivan Rakitić]]
- [[Brandis Raley-Ross]]
- [[Benito Raman]]
- [[Ramires]]
- [[Nils Ramm]]
- [[Karl-Martin Rammo]]
- [[Willi Rammo]]
- [[Ülo Rammo]]
- [[Gonçalo Ramos]]
- [[Rafael Ramos]]
- [[Ruy Ramos]]
- [[Sergio Ramos]]
- [[Craig Ramsay]]
- [[Aaron Ramsey]]
- [[Rashid Ramzi]]
- [[Ellen Rand]]
- [[Kristian Rand]]
- [[Mary Rand]]
- [[Taavi Rand]]
- [[Kikkan Randall]]
- [[Jüri Randla]]
- [[Leonard Randolph]] 
- [[Margit Randver]]
- [[Jüri Randviir]]
- [[Claudio Ranieri]]
- [[Valdu Rannaleet]]
- [[Indrek Rannama]]
- [[Raul Rannaveer]]
- [[Maaja Ranniku]]
- [[Heiko Rannula]]
- [[Sampo Ranta]]
- [[Mikko Rantanen]]
- [[Siiri Rantanen]]
- [[Milan Rapaić]]
- [[Megan Rapinoe]]
- [[Jovana Rapport]]
- [[Danas Rapšys]]
- [[Marcus Rashford]]
- [[Joonas Rask]]
- [[Tuukka Rask]]
- [[Ahto Raska]]
- [[Andres Raska]]
- [[Liina Raska]]
- [[Dennis Rasmussen]]
- [[Giacomo Raspadori]]
- [[Paco Rassat]]
- [[Camille Rast]]
- [[Andrejs Rastorgujevs]]
- [[Gregor Rasva]]
- [[Luiz Razia]]
- [[Giuliano Razzoli]]
- [[Andrei Rațiu]]
- [[Daniil Ratnikov]]
- [[Eduard Ratnikov]]
- [[Sergei Ratnikov]]
- [[Ony Paule Ratsimbazafy]]
- [[Mihkel Ratt]]
- [[Ty Rattie]]
- [[Eve Rattiste]]
- [[Harry Rattus]]
- [[Priit Raud]]
- [[Hubert Raudaschl]]
- [[Kalju Raudjalg]]
- [[Andreas Raudsepp]]
- [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]]
- [[Lydia Raudsepp]]
- [[Pavo Raudsepp]]
- [[Raimo Raudsepp]]
- [[Heino Raudsik]]
- [[Art Raudva]]
- [[Raúl]]
- [[Alex-Edward Raus]]
- [[Olita Rause]]
- [[Igors Rausis]]
- [[Tapio Rautavaara]]
- [[Pasi Rautiainen]]
- [[Pentti Rautiainen]]
- [[Jana Rawlinson]]
- [[David Raya]]
- [[Lucas Raymond]]
- [[Jonathan Rea]]
- [[Oleg Reabciuk]]
- [[Tim Ream]]
- [[Ryan Reaves]]
- [[Ago Rebane]]
- [[Kirti Rebane]]
- [[Lembit Rebane]]
- [[Viiu Rebane]]
- [[Viktoria Rebensburg]]
- [[Ante Rebić]]
- [[Anthony Rech]]
- [[Helmut Recknagel]]
- [[Harry Redknapp]]
- [[Miķelis Rēdlihs]]
- [[Derek Redmond]]
- [[Nathan Redmond]]
- [[Zach Redmond]]
- [[Redžep Redžepovski]]
- [[Andreas Fjorden Ree]]
- [[Arnold Ree]]
- [[Gary Reed]]
- [[Travis Reed]]
- [[Jemma Reekie]]
- [[Roman Rees]]
- [[Brittney Reese]]
- [[Peter Regin]]
- [[Walid Regragui]]
- [[Enrique Regüeiferos]]
- [[Aivar Rehemaa]]
- [[Katrin Rehemaa]]
- [[Otto Rehhagel]]
- [[Hannes Reichelt]]
- [[Robin Reid]]
- [[Robin Reid (jalgrattur)]]
- [[Adam Reideborn]]
- [[Christian Reif]]
- [[Taavi Reigam]]
- [[Tijjani Reijnders]]
- [[Mike Reilly]]
- [[Martin Reim]]
- [[Petri Reima]]
- [[Elmar Reiman]]
- [[Riido Reiman]]
- [[James Reimer]]
- [[Bernhard Rein]]
- [[José Manuel Reina]]
- [[Reinaldo]]
- [[Julius Reinans]]
- [[Otto Reinfeldt-Reinlo]]
- [[Sam Reinhart]]
- [[Aleksander Reinke]]
- [[Aleksander Reino]]
- [[Gabriele Reinsch]]
- [[Sven Reintak]]
- [[Mikk Reintam]]
- [[Ott Reinumäe]]
- [[Harald Reinvald]]
- [[Sandra Reinvald]]
- [[Carmely Reiska]]
- [[Michael Reiziger]]
- [[Dana Reizniece-Ozola]]
- [[Karim Rekik]]
- [[Karl Remm]]
- [[Margus Remmak]]
- [[Edgar Remmel]]
- [[Loïc Rémy]]
- [[Borna Rendulić]]
- [[Silke Renk]]
- [[Diana Rennik]]
- [[Kevin Renno]]
- [[Michal Řepík]]
- [[Attila Repka]]
- [[Christopher Repka]]
- [[Eva Repková]]
- [[Valle Resko]]
- [[Miloslava Rezková]]
- [[Vladimir Reznitšenko]]
- [[Anfissa Reztsova]]
- [[Gleb Retivõhh]]
- [[Stefan Rettenegger]]
- [[Julian Reus]]
- [[Marco Reus]]
- [[Carlos Reutemann]]
- [[Daniel Revenu]]
- [[Carles Rexach]]
- [[Diego Antonio Reyes]]
- [[Harry Reynolds]]
- [[Damien Riat]]
- [[Adriano Leite Ribeiro]]
- [[Éverton Ribeiro]]
- [[Fernanda Ribeiro]]
- [[Franck Ribéry]]
- [[Zoltán Ribli]]
- [[Emma Ribom]]
- [[Hamilton Ricard]]
- [[Franco Riccardi]]
- [[Daniel Ricciardo]]
- [[Declan Rice]]
- [[Cyprien Richard]]
- [[Tanner Richard]]
- [[Brad Richards]]
- [[Jereem Richards]]
- [[Micah Richards]]
- [[Brad Richardson]]
- [[Sha'Carri Richardson]]
- [[Daniel Rickardsson]]
- [[Shanieka Ricketts]]
- [[Lars Riedel]]
- [[Jaïro Riedewald]]
- [[Maximilian Riedmüller]]
- [[Søren Rieks]]
- [[Morgan Rielly]]
- [[Yvon Riemer]]
- [[Maria Riesch]]
- [[Fabian Rießle]]
- [[Emiliano Rigoni]]
- [[Annika Rihma]]
- [[Jarl Magnus Riiber]]
- [[Herol Riiberg]]
- [[Juuso Riikola]]
- [[Enn Riisalu]]
- [[Boris Riisik]]
- [[Joonas Riismaa]]
- [[Mait Riisman]]
- [[Tarmo Riitmuru]]
- [[Frank Rijkaard]]
- [[Roderick Rijnders]]
- [[Rait Rikberg]]
- [[Tomas Rimas]]
- [[Artūras Rimkevičius]]
- [[Danilo Rinaldi]]
- [[Kristo Ringas]]
- [[Sandra Ringwald]]
- [[Tauno Rinkinen]]
- [[Pekka Rinne]]
- [[Josh Risdon]]
- [[Roope Riski]]
- [[Jaakko Rissanen]]
- [[Rasmus Rissanen]]
- [[Arvo Rist]]
- [[Liisi Rist]]
- [[Ranet Ristikivi]]
- [[Rasmus Ristolainen]]
- [[Stefan Ristovski]]
- [[Nick Ritchie]]
- [[Siret Rits]]
- [[Valentina Ritsing]]
- [[David Rittich]]
- [[Rivaldo]]
- [[Blas Riveros]]
- [[Leelo Rivis]]
- [[Georgi Rjabov]]
- [[Oleg Rjahhovski]]
- [[Juri Rjazanov]]
- [[Arjen Robben]]
- [[Carmelo Robledo]]
- [[Daniel Roberts]]
- [[Andrew Robertson]]
- [[Oscar Robertson]]
- [[Robinho]]
- [[Antonee Robinson]]
- [[Callum Robinson]]
- [[Jack Robinson]]
- [[Mat Robinson]]
- [[Paul Robinson]]
- [[Dayron Robles‎]]
- [[Joel Robles]]
- [[Joaquín Rocha]]
- [[Sergio Rochet]]
- [[Vebjørn Rodal]]
- [[Hugo Rodallega]]
- [[Andy Roddick]]
- [[Sebastian Rode]]
- [[Dennis Rodman]]
- [[Irina Rodnina]]
- [[Joe Rodon]]
- [[Eduardo Pereira Rodrigues]]
- [[Evan Rodrigues]]
- [[Garry Rodrigues]]
- [[Jorge Rodrigues]]
- [[Márcio Rodrigues]]
- [[Moacir Rodrigues dos Santos]]
- [[Ángel Rodríguez]]
- [[Arturo Rodríguez]]
- [[Enrique Rodríguez]]
- [[Guido Rodríguez]]
- [[Jaime Rodríguez]]
- [[James Rodríguez]]
- [[Jay Rodriguez]]
- [[Jonathan Rodríguez]]
- [[Luis Alfonso Rodríguez]]
- [[Maximiliano Rodríguez]]
- [[Óscar Rodríguez]]
- [[Washington Rodríguez]]
- [[Yoel Rodríguez]]
- [[Pedro Rodríguez Ledesma]]
- [[Jack Rodwell]]
- [[Garrett Roe]]
- [[Mads Roerslev]]
- [[Jeremy Roff]]
- [[Erika Roger]]
- [[Camryn Rogers]]
- [[Raevyn Rogers]]
- [[Jacques Rogge]]
- [[Primož Roglič]]
- [[Laura Rogule]]
- [[Marcus Rohdén]]
- [[Heidi Rohi]]
- [[Aino Roht]]
- [[Hillar Rohtaru]]
- [[Johan Rohtla]]
- [[Laura Rohtla]]
- [[Paavo Roininen]]
- [[Clemente Rojas]]
- [[Marco Rojas]]
- [[Robert Rojas]]
- [[Yulimar Rojas]]
- [[Marcos Rojo]]
- [[Antonio Roldán]]
- [[Cindy Roleder]]
- [[Simon Rolfes]]
- [[Marjut Rolig]]
- [[Esteban Rolón]]
- [[Leonardo Rolón]]
- [[Raido Roman]]
- [[Taras Romanczuk]]
- [[Viktor Romanenkov]]
- [[Oksana Romanenkova]]
- [[Darlan Romani]]
- [[Maria Romanjuk]]
- [[Jelena Romanova]]
- [[Pjotr Romanovski]]
- [[Koffi Ndri Romaric]]
- [[Ángel Romero]]
- [[Cristian Romero]]
- [[Luis Alberto Romero]]
- [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]]
- [[Oriol Romeu]]
- [[Bjørn Einar Romøren]]
- [[Ronaldinho]]
- [[Ronaldo]]
- [[Cristiano Ronaldo]]
- [[Jonas Røndbjerg]]
- [[Rajon Rondo]]
- [[Salomón Rondón]]
- [[Eldar Rønning]]
- [[Jon Rønningen]]
- [[Frederik Rønnow]]
- [[Kuno Rooba]]
- [[Meelis Rooba]]
- [[Robert Rooba]]
- [[Urmas Rooba]]
- [[Ain Rool]]
- [[Voldemar Roolaan]]
- [[Boris Roolaid]]
- [[Egon Roolaid]]
- [[Heldur Roone]]
- [[Wayne Rooney]]
- [[Henri Roos]]
- [[Riivo Roose]]
- [[Rasmus Roosleht]]
- [[Sulev Roosma]]
- [[Mark Oliver Roosnupp]]
- [[Piet Roozenburg]]
- [[Jack Root]]
- [[Salme Rootare]]
- [[Vidrik Rootare]]
- [[Markus Rooth]]
- [[Jaan Roots]]
- [[Maire Roots]]
- [[Vello Rootsi]]
- [[Marco Rosa]]
- [[Roberto Rosales]]
- [[Jarno Rosberg]]
- [[Keke Rosberg]]
- [[Nico Rosberg]]
- [[Danny Rose]]
- [[Derrick Rose]]
- [[Inna Rose]]
- [[Jacob de la Rose]]
- [[Murray Rose]]
- [[Robert Rosén]]
- [[Kristjan Rosenberg]]
- [[Heide Rosendahl]]
- [[Märt Rosenthal]]
- [[Ken Rosewall]]
- [[Tomáš Rosický]]
- [[Jack Roslovic]]
- [[Héctor Rossetto]]
- [[Alexander Rossi]]
- [[Diego Rossi]]
- [[Marco Rossi]]
- [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]]
- [[Paolo Rossi]]
- [[Sulo Rossi]]
- [[Valentino Rossi]]
- [[Igor Rostorotski]]
- [[Pavel Rostovtsev]]
- [[Ewa Różańska]]
- [[Isai Rozenfeld]]
- [[Eduardas Rozentalis]]
- [[Valeri Rozmanov]]
- [[Sándor Rozsnyói]]
- [[Serhi Rožok]]
- [[Gustave Roth]]
- [[Künter Rothberg]]
- [[Szapsel Rotholc]]
- [[Ferguson Rotich]]
- [[Vassili Rotšev]]
- [[Dorothy Round Little]]
- [[Ronda Rousey]]
- [[Antoine Roussel]]
- [[Harri Rovanperä]]
- [[Kalle Rovanperä]]
- [[James Michael Rowe]]
- [[Nicolas Roy]]
- [[Patrick Roy]]
- [[Martin Røymark]]
- [[Marco Ruben]]
- [[Mārtiņš Rubenis]]
- [[Iepe Rubingh]]
- [[Kristiāns Rubīns]]
- [[Ricky Rubio]]
- [[Sergei Rublevski]]
- [[Mark Rudan]]
- [[David Lekuta Rudisha]]
- [[Wiesław Rudkowski]]
- [[Artjoms Rudņevs]]
- [[Wilma Rudolph]]
- [[Manuel Rui Costa]]
- [[Fabián Ruiz]]
- [[Flor Ruiz]]
- [[Marcel Ruiz]]
- [[Víctor Ruiz]]
- [[Antonio Rukavina]]
- [[Ernst Rull]]
- [[Gerónimo Rulli]]
- [[Alberts Rumba]]
- [[Raema Lisa Rumbewas]]
- [[Indrek Rumma]]
- [[Hellat Rumvolt]] 
- [[David Rundblad]]
- [[Elmar Runge]]
- [[Herbert Runge]]
- [[Pekka Ruokola]]
- [[Jarno Ruotsalainen]]
- [[Lukas Rupp]]
- [[Arantxa Rus]]
- [[Ace Rusevski]] 
- [[Bill Russell]]
- [[Carrie Russell]]
- [[Masai Russell]]
- [[Patrick Russell]]
- [[Raivo Russmann]]
- [[Bryan Rust]]
- [[Ștefan Rusu]]
- [[Babe Ruth]]
- [[Greg Rutherford]]
- [[Rain Ruuder]]
- [[Raissa Ruus]]
- [[Antti Ruuskanen]]
- [[Maido Ruusmann]]
- [[Leo Rwabwogo]]
- [[Jaroslav Rõbakov]]
- [[Voldemar Rõks]]
- [[Tamara Rõlova]]
- [[Olga Rõpakova]]
- [[Boriss Rõtov]]
- [[Teymur Rəcəbov]]
- [[Jaanika Rähn]]
- [[Kimi Räikkönen]]
- [[Mihkel Räim]] 
- [[Karri Rämö]]
- [[Aivar Räni]]
- [[Raido Ränkel]]
- [[Artur Rättel]]
- [[Seppo Räty]]
- [[Margus Rääk]]
- [[Helmuth Räästas]]
- [[Alfred Röding]]
- [[Voldemar Röding]]
- [[Thomas Röhler]]
- [[Walter Röhrl]]
- [[Assar Rönnlund]]
- [[Michael Rösch]]
- [[Sjur Røthe]]
- [[Antonio Rüdiger]]
- [[Eha Rünne]]
- [[Helina Rüütel]]
- [[Margit Rüütel]]
- [[Henri Rüütli]]
- [[Tarmo Rüütli]]
- [[Derek Ryan]]
- [[Mathew Ryan]]
- [[Jerzy Rybicki]]
- [[Ingvar Rydell]]
- [[Dave Ryding]]
- [[Johannes Rydzek]]
- [[Julian Ryerson]]
- [[Rick Rypien]]

== S ==
[[Brandon Saad]]
- [[Kaimar Saag]] 
- [[Oskar Saag]]
- [[Kristo Saage]]
- [[Arvo Saal]]
- [[Berit Saar]]
- [[Elmar Saar]]
- [[Kaarel Saar]]
- [[Kadi Liis Saar]]
- [[Katriin Saar]]
- [[Kevin Saar]]
- [[Leonid Saar]]
- [[Tomi Saarelma]]
- [[Rivo Saaremäe]]
- [[Anti Saarepuu]]
- [[Onni Saari]]
- [[Aino Kaisa Saarinen]]
- [[Mikko Saarinen]]
- [[Veli Saarinen]]
- [[Mauri Saarivainio]]
- [[Pentti Saarman]]
- [[Henn Saarmann]]
- [[Herbert Saarne]]
- [[Mart Saarso]]
- [[Jarkko Saastamoinen]]
- [[Vello Saatpalu]]
- [[Arõna Sabalenka]]
- [[Youssouf Sabaly]]
- [[Andrus Sabiin]]
- [[Arvydas Sabonis]]
- [[Domantas Sabonis]]
- [[Simão Sabrosa]]
- [[Gianluigi Saccaro]]
- [[Evi Sachenbacher-Stehle]]
- [[Armando Sadiku]]
- [[Marat Safin]]
- [[Matvei Safonov]]
- [[Oleksandr Safronov]]
- [[Bacary Sagna]]
- [[Rait Sagor]]
- [[Louis Saha]]
- [[Aleksander Saharov]]
- [[Liis Saharov]]
- [[Tõnis Sahk]]
- [[Toni Sailer]]
- [[Carlos Sainz]]
- [[Carlos Sainz juunior]]
- [[Romain Saïss]]
- [[Buvaissar Saitijev]]
- [[Arseni Sajankin]]
- [[Bukayo Saka]]
- [[Konstantin Sakajev]]
- [[Kaori Sakamoto]]
- [[Joe Sakic]]
- [[María Sákkari]]
- [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]]
- [[Kaido Saks]]
- [[Kairi Saks]]
- [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]]
- [[Ivo Saksakulm]]
- [[Irving Saladino]]
- [[Olga Saladuhha]]
- [[Mohamed Salah]]
- [[Bartosz Salamon]]
- [[Maksim Salaš]]
- [[Carlos Salcedo]]
- [[Santiago Salcedo]]
- [[Ulrich Salchow]]
- [[David Saldadze]]
- [[Raivo Saldre]]
- [[Salem Saleh]]
- [[William Saliba]]
- [[Hasan Salihamidžić]]
- [[Nurgyul Salimova]]
- [[Sasu Salin]]
- [[Guillermo Salinas]]
- [[Julio Salinas]]
- [[Joseph Saliste]]
- [[Mohammed Salisu]]
- [[Roland Sallai]]
- [[Jere Sallinen]]
- [[Ilmari Salminen]]
- [[Senni Salminen]]
- [[Börje Salming]]
- [[Mika Salo]]
- [[Jouko Salomäki]]
- [[Miikka Salomäki]]
- [[Bernhard Salong]]
- [[Sven Salumaa]]
- [[Jaak Salumets]]
- [[Erika Salumäe]] 
- [[Jane Salumäe]]
- [[Jens Salumäe]] 
- [[Priit Salumäe]]
- [[Karl Robert Saluri]]
- [[Kai-Riin Saluste]]
- [[Eduardo Salvio]]
- [[Guilherme Samaia]]
- [[Giórgos Samarás]]
- [[Mbwana Samatta]]
- [[N'Diaga Samb]]
- [[Brice Samba]]
- [[Dylan Samberg]]
- [[Gulnara Samitova]]
- [[Siim-Tanel Sammelselg]]
- [[Kalli Samorodni]]
- [[Mark Samorukov]]
- [[Ago Samoson]]
- [[César Sampaio]]
- [[Pete Sampras]]
- [[Julia Sampson Hayward]]
- [[Ilja Samsonov]]
- [[Emma Samuelsson]]
– [[Sebastian Samuelsson]]
- [[Varteres Samurgašev]]
- [[Daniel Sanabria]]
- [[Alexis Sánchez]]
- [[Carlos Andrés Sánchez]]
- [[Dávinson Sánchez]]
- [[Félix Sánchez]]
- [[Jorge Sánchez]]
- [[José Enrique Sánchez]]
- [[Oswaldo Sánchez]]
- [[Robert Sánchez]]
- [[Víctor Sánchez Mata]]
- [[Arantxa Sánchez Vicario]]
- [[Brent Sancho]] 
- [[Jadon Sancho]]
- [[Tom Sandberg]]
- [[Chris Sande]]
- [[Tessa Sanderson]]
- [[Eugen Sandow]]
- [[Alex Sandro]]
- [[Viktor Sanejev]] 
- [[Aleksander Sannik]]
- [[Wilfried Sanou]]
- [[Roque Santa Cruz]]
- [[Andrey Santos]]
- [[Daniel Santos]]
- [[Douglas Santos]]
- [[Fábio Santos]]
- [[Fernando Santos]]
- [[Arvi Sapas]]
- [[Taivo Sapas]]
- [[Daniil Sapljošin]] 
- [[Oleg Sapožnin]]
- [[Rauno Sappinen]]
- [[Gennadi Sapunov]]
- [[Edwin van der Sar]] 
- [[Gabriel Sara]]
- [[Pablo Sarabia]]
- [[Aleksejs Saramotins]]
- [[Hille Sarapuu]]
- [[Markku Sarasto]]
- [[Helmut Saretok]]
- [[Josh Sargent]]
- [[Juuse Saros]]
- [[Zoltan Sarosy]]
- [[Pape Matar Sarr]]
- [[Ismaïla Sarr]]
- [[Cyprien Sarrazin]]
- [[Eneli Sarv]]
- [[Ukyo Sasahara]]
- [[Kōji Sasaki]]
- [[Masanao Sasaki]]
- [[Anatoli Sass]]
- [[Marino Satō]]
- [[Takuma Satō]]
- [[Yūto Satō]]
- [[Tomáš Satoranský]]
- [[Carlos Saucedo]]
- [[Grégoire Saucy]]
- [[Elo Saue]]
- [[Eveli Saue]]
- [[Raoul Saue]]
- [[Maarja Saulep]]
- [[Reinhold Saulmann]]
- [[Christoph Sauser]]
- [[Claudius Sava]]
- [[Demba Savage]]
- [[Randy Savage]]
- [[David Savard]]
- [[Jefferson Savarino]]
- [[Maria Saveljeva]]
- [[Mantas Savėnas]]
- [[Toomas Savi]]
- [[Erko Saviauk]]
- [[Stefan Savić]]
- [[Veli-Matti Savinainen]]
- [[Javier Saviola]]
- [[Daniil Savitski]]
- [[Erkki Savolainen]]
- [[Olena Savtšenko]]
- [[Jaak Savvi]]
- [[Igor Savvov]]
- [[Jazmin Sawyers]]
- [[Nūrā as-Sayyid]]
- [[Lionel Scaloni]]
- [[Marco Scandella]]
- [[Gustavo Scarpa]]
- [[Michele Scarponi]]
- [[Willem Schagen]]
- [[Louis Schaub]]
- [[Julia Scheib]]
- [[Mario Scheiber]]
- [[Mark Scheifele]]
- [[Norbert Schemansky]]
- [[Simon Schempp]]
- [[Brayden Schenn]]
- [[Luke Schenn]]
- [[Francesca Schiavone]]
- [[Patrik Schick]]
- [[Bernadette Schild]]
- [[Marlies Schild]]
- [[Jessica Schilder]]
- [[Thea Schildmann]]
- [[Salvatore Schillaci]]
- [[Herbert Schilling]]
- [[Semmy Schilt]]
- [[Dafne Schippers]]
- [[Kurt Schirra]]
- [[Josef Schleinkofer]]
- [[Gregor Schlierenzauer]]
- [[Jeffrey Schlupp]]
- [[Andreas Schlütter]]
- [[Adolf Schmal]]
- [[Jordan Schmaltz]]
- [[Kasper Schmeichel]]
- [[Peter Schmeichel]]
- [[Akira Schmid]]
- [[Jan Schmid]]
- [[Julian Schmid]]
- [[Nicole Schmidhofer]]
- [[Alfred Schmidt]]
- [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]]
- [[Helen Schmidt]]
- [[Jüri Schmidt]]
- [[Leni Schmidt]]
- [[Nate Schmidt]]
- [[Martin Schmitt]]
- [[Pál Schmitt]]
- [[Albert Schneider]]
- [[Aleksander Schneider]]
- [[Bernd Schneider (jalgpallur)]]
- [[Cory Schneider]]
- [[Vreni Schneider]]
- [[Roland Mark Schoeman]]
- [[Gertrude Schoißwohl]]
- [[Paul Scholes]] 
- [[Auke Scholma]]
- [[Jerdy Schouten]]
- [[Jordan Schroeder]]
- [[Emil Schulz]]
- [[Heinz Schulz]]
- [[Nico Schulz]]
- [[Fabian Schulze]]
- [[Jürgen Schult]] 
- [[Justin Schultz]]
- [[Silver Schultz]]
- [[Michael Schumacher]]
- [[Mick Schumacher]]
- [[Ralf Schumacher]] 
- [[Walter Schuster]]
- [[Anett Schutting]]
- [[Tollien Schuurman]] 
- [[Stefan Schwab]]
- [[Christina Schwanitz]]
- [[Marco Schwarz]]
- [[Sissy Schwarz]]
- [[Arnold Schwarzenegger]]
- [[Mark Schwarzer]]
- [[Alex Schwarzman]] 
- [[Jaden Schwartz]]
- [[Bastian Schweinsteiger]]
- [[Marvin Schwäbe]]
- [[András Schäfer]]
- [[Fabian Schär]]
- [[Lasse Schöne]]
- [[Rainer Schönfelder]]
- [[Alessandro Schöpf]]
- [[Ida Schöpfer]]
- [[Philipp Schörghofer]]
- [[Rasmus Schüller]]
- [[André Schürrle]]
- [[Barbara Ann Scott]]
- [[Beckie Scott]]
- [[Duncan Scott]]
- [[Leonard Scott]]
- [[Daniel Sedin]]
- [[Henrik Sedin]]
- [[Lukáš Sedlák]]
- [[Goce Sedloski]]
- [[Sergi Sednjev]]
- [[Pjotr Sedov]]
- [[Anastassija Sedova]]
- [[Juri Sedõhh]]
- [[Clarence Seedorf]]
- [[Anton Seelos]]
- [[Barbora Seemanová]]
- [[Evald Seepere]]
- [[Rain Seepõld]]
- [[Haris Seferović]]
- [[Tyler Seguin]]
- [[Indrek Sei]]
- [[Moritz Seider]]
- [[Mario Seidl]]
- [[Kristin Seier]]
- [[Alar Seim]]
- [[Georg Seim]]
- [[Mart Seim]]
- [[Geórgios Seitarídis]]
- [[Jiří Sekáč]]
- [[Andrej Sekera]]
- [[Kunimitsu Sekiguchi]]
- [[Leopold Sekongo]]
- [[Andrew Selby]]
- [[Taavi Selder]]
- [[Ivan Seledkov]]
- [[Monica Seles]]
- [[Aleksandr Selevko]]
- [[Hanno Selg]]
- [[Konstantin Selli]]
- [[Enn Sellik]]
- [[Siim Sellis]]
- [[Ole Selnæs]]
- [[Matz Sels]]
- [[Teemu Selänne]]
- [[Caster Semenya]]
- [[Antoine Semenyo]]
- [[Peeter Semjonov]]
- [[Uļjana Semjonova]]
- [[Peter Sendel]]
- [[Philippe Senderos]]
- [[Marcos Senesi]]
- [[Ayrton Senna]] 
- [[Bruno Senna]]
- [[Marcos Senna]]
- [[Simona Senoner]]
- [[Stefano Sensi]]
- [[Märt Sepik]]
- [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]]
- [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]]
- [[Kätlin Sepp]]
- [[Raimund Felix Sepp]]
- [[Markkus Seppik]]
- [[Hanna-Maria Seppälä]]
- [[Tuomas Seppänen]]
- [[Leopoldo Serantes]]
- [[Suat Serdar]]
- [[Thulani Serero]]
- [[Maria Sergejeva]]
- [[Ulderico Sergo]]
- [[Jean Michaël Seri]]
- [[Šamil Serikov]]
- [[Ryan Sessegnon]]
- [[Daiya Seto]]
- [[Anastasija Sevastova]]
- [[Damon Severson]]
- [[Salva Sevilla]]
- [[Oblique Seville]]
- [[Leida Sevruk]]
- [[Dan Sexton]]
- [[Victor Shabangu]]
- [[Jennifer Shahade]]
- [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]]
- [[Sam Shankland]]
- [[Bill Shankly]]
- [[Xherdan Shaqiri]]
- [[Billy Sharp]]
- [[Henry Graham Sharp]]
- [[Kevin Shattenkirk]]
- [[Luke Shaw]]
- [[Jack Shea]]
- [[Riley Sheahan]]
- [[Alan Shearer]]
- [[Conor Sheary]]
- [[Jonjo Shelvey]]
- [[Shen Xue]]
- [[James Sheppard]]
- [[Cillian Sheridan]]
- [[Martin Sheridan]]
- [[Teddy Sheringham]]
- [[Kiefer Sherwood]]
- [[Mikaela Shiffrin]]
- [[Jean Shiley]]
- [[Hunter Shinkaruk]]
- [[Drew Shore]]
- [[Nick Shore]]
- [[Frank Shorter]]
- [[Alfred Shrubb]]
- [[Yury Shulman]]
- [[Aleksei Sibirtsev]]
- [[Djibril Sidibé]]
- [[Aljona Sidko]]
- [[Janusz Sidło]]
- [[Andrei Sidorenkov]]
- [[Vladimir Sidorkin]]
- [[Anželika Sidorova]]
- [[Annarita Sidoti]]
- [[Nathalie von Siebenthal]]
- [[Björn Sieber]]
- [[Jonas Siegenthaler]]
- [[Viktor Sieger]]
- [[Günter Siegmund]]
- [[Jani Sievinen]]
- [[Madis Sihimets]]
- [[Morten Siht]]
- [[Eler Siim]]
- [[Mattias Siimar]]
- [[Georg Siimenson]]
- [[Kristo Siimer]]
- [[Karl Siitan]]
- [[Ton Sijbrands]]
- [[Kristjan Sikaste]]
- [[András Sike]] 
- [[Evald Sikk]]
- [[Kermo Sikk]]
- [[Jüri Sikkut]]
- [[Gergely Siklósi]]
- [[Tomasz Sikora]]
- [[Dylan Sikura]]
- [[Annette Sikveland]]
- [[Paulo Silas]]
- [[Otto Silber]]
- [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]]
- [[Donald-Aik Sild]]
- [[Heino Sild]]
- [[Joanna Sild]]
- [[Joonas Sild]]
- [[Lauri Sild]]
- [[Rita Sild]]
- [[Sarmite Sild]]
- [[Sixten Sild]]
- [[Timo Sild]]
- [[Henry Sildaru]]
- [[Kelly Sildaru]]
- [[Olle Sildre]]
- [[Kõrõlo Silitš]]
- [[Harry Siljander]]
- [[Ramol Sillamaa]]
- [[Annika Sillaots]]
- [[Ats Sillaste]]
- [[Ester Sillaste]]
- [[Mikk Sillaste]]
- [[Janis Sillat]]
- [[Müzahir Sille]]
- [[Andrei Silnov]]
- [[André Silva]]
- [[André da Silva]]
- [[Antony Silva]]
- [[Bernardo Silva]]
- [[David Silva]]
- [[Eduardo da Silva]]
- [[Fábio Silva]]
- [[Leonardo Silva]]
- [[Marco Silva]]
- [[Rafa Silva]]
- [[Rui Pedro Silva]]
- [[Thiago Silva]]
- [[Yarisley Silva]]
- [[Jay Silverheels]]
- [[Irina Simagina]]
- [[Mohamed Simakan]]
- [[Dave Sime]]
- [[Sara Simeoni]]
- [[Dominik Simon]]
- [[Julia Simon]]
- [[Mircea Șimon]]
- [[Moses Simon]]
- [[Marco Simoncelli]]
- [[Timo Simonlatser]]
- [[Xavi Simons]]
- [[René Simões]]
- [[Juhan Simovart]]
- [[Pusarla Venkata Sindhu]]
- [[Vijender Singh]]
- [[Wilfried Singo]]
- [[Sander Sinilaid]]
- [[Vlasi Sinjavski]]
- [[Jannik Sinner]]
- [[Eelco Sintnicolaas]]
- [[Lembit Sipelgas]]
- [[Tapio Sipilä]]
- [[Aleksander Sirel]]
- [[Kersti Sirel]]
- [[Janis Sirelpuu]]
- [[Kaili Sirge]]
- [[Helmuth Sirgemets]]
- [[Salvatore Sirigu]]
- [[Zigismunds Sirmais]]
- [[Ilja Siroš]]
- [[Sergei Sirotkin]]
- [[Moussa Sissoko]]
- [[Colton Sissons]]
- [[Peter Sitt]]
- [[Igor Sjunin]]
- [[Stig Sjölin]]
- [[Sarah Sjöström]]
- [[Pavol Skalický]]
- [[Sindre Bjørnestad Skar]]
- [[Bente Skari]]
- [[Ellyes Skhiri]]
- [[Ville Skinnari]]
- [[Jeff Skinner]]
- [[Stuart Skinner]]
- [[Kristine Stavås Skistad]]
- [[Ossian Skiöld]]
- [[Ann Elen Skjelbreid]]
- [[Lidija Skoblikova]]
- [[Vibeke Skofterud]]
- [[Sander Skotheim]]
- [[Kārlis Skrastiņš]]
- [[Pia Skrzyszowska]]
- [[Viktor Skrõpnõk]]
- [[Nejc Skubic]]
- [[Andres Skuin]]
- [[Juraj Slafkovský]]
- [[Mary Slaney]]
- [[Jaccob Slavin]]
- [[Svetlana Sleptsova]]
- [[Anton Slepõšev]]
- [[Jelena Slessarenko]]
- [[Astrid Øyre Slind]]
- [[Naïm Sliti]]
- [[Lev Slobodskoi]]
- [[Irina Slutskaja]]
- [[Izmir Smajlaj]]
- [[Chris Smalling]] 
- [[Viktor Smeds]]
- [[Valeri Smelkov]]
- [[David Smerdon]]
- [[Raissa Smetanina]]
- [[Ilia Smirin]]
- [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]]
- [[Andrei Smirnov]]
- [[Maksim Smirnov]]
- [[Vladimir Smirnov]]
- [[Deniss Smirnovs]]
- [[Alex Smith]]
- [[Axel Smith]]
- [[Bobby Smith]]
- [[Brendan Smith]]
- [[C. J. Smith]]
- [[Calvin Smith]]
- [[Craig Smith]]
- [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]]
- [[John Smith (maadleja)|John Smith]]
- [[Maurice Smith]]
- [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]]
- [[Regan Smith]]
- [[Reilly Smith]]
- [[Rusty Smith]]
- [[Warren Cummings Smith]]
- [[Devante Smith-Pelly]]
- [[Fjodor Smolov]]
- [[Vassili Smõslov]]
- [[Wesley Sneijder]]
- [[Robert Snodgrass]]
- [[Wesley So]]
- [[Cédric Soares]]
- [[Júlio César Soares Espíndola]]
- [[Hugo Soasepp]]
- [[Edmund Sobkowiak]]
- [[Waldemar Sobota]]
- [[Vladimír Sobotka]]
- [[Rubén Sobrino]]
- [[Roman Sobtšenko]]
- [[Bartosz Soćko]]
- [[Monika Soćko]]
- [[Sócrates]]
- [[Mads Søgaard]]
- [[Leili Soima]]
- [[August Sokk]]
- [[Sten-Timmu Sokk]]
- [[Tanel Sokk]]
- [[Tiit Sokk]]
- [[Ola Solbakken]]
- [[Ståle Solbakken]]
- [[Henning Solberg]]
- [[Oliver Solberg]]
- [[Petter Solberg]]
- [[Stian Solberg]]
- [[Roberto Soldado]]
- [[Carlos Soler]]
- [[Hope Solo]]
- [[Manor Solomon]]
- [[Igor Solopov]]
- [[Nikolai Solovjov]]
- [[Hocine Soltani]]
- [[Yann Sommer]]
- [[René Sommerfeldt]]
- [[Alex Song]]
- [[Janar Soo]]
- [[Henri Sool]]
- [[Hannes Soomer]]
- [[Kaia Soosaar]]
- [[Marti Soosaar]]
- [[Martti Soosaar]]
- [[Peet Soosaar]]
- [[Kustav Soosild]]
- [[Inge Sørensen]]
- [[Heiki Sorge]]
- [[Sebastián Soria]]
- [[Juan Pablo Sorín]]
- [[Arnold Sorina]]
- [[Junior Sornoza]]
- [[Jaanus Sorokin]]
- [[Stefan Sorokin]]
- [[Jekaterina Sorokina]]
- [[Sara Sorribes Tormo]]
- [[Sverre Sørsdal]]
- [[José Sosa]]
- [[Javier Sotomayor]]
- [[Tomáš Souček]]
- [[Hillal Soudani]]
- [[Gabriela Soukalová]]
- [[Adama Soumaoro]]
- [[Boubakary Soumaré]]
- [[Samuel Souprayen]]
- [[Diego Souza]]
- [[Josef de Souza]]
- [[Melanie South]]
- [[Harry Souttar]]
- [[Djibril Sow]]
- [[Uroš Spajić]]
- [[Luciano Spalletti]] 
- [[Silvio Spann]]
- [[Tim Sparv]]
- [[Wallace Spearmon]]
- [[Gary Speed]]
- [[Scott Speed]]
- [[Jason Spezza]]
- [[Johnny Spillane]]
- [[Leonardo Spinazzola]]
- [[Leon Spinks]]
- [[Valeri Spiridonov]]
- [[Mark Spitz]]
- [[Ryan Spooner]]
- [[Latrell Sprewell]]
- [[Benedictus Springer]]
- [[Ron Springett]]
- [[Daniel Sprong]]
- [[Jared Spurgeon]]
- [[Sébastien Squillaci]]
- [[Dennis Srbeny]]
- [[László Szabó]]
- [[Ádám Szalai]]
- [[Attila Szalai]]
- [[Emese Szász]]
- [[Ágnes Szávay]]
- [[Jan Szczepański]]
- [[Wally Szczerbiak]]
- [[Wojciech Szczęsny]]
- [[Marian Szeja]]
- [[Zsófia Szerafin]]
- [[Áron Szilágyi]]
- [[Dominik Szoboszlai]]
- [[Robin Szolkowy]]
- [[Damian Szymański]]
- [[Sebastian Szymański]]
- [[Eric Staal]]
- [[Jordan Staal]]
- [[Jack Stacey]]
- [[Teresa Stadlober]]
- [[Lorenzo Staelens]]
- [[Daniel Ståhl]]
- [[Gideon Ståhlberg]]
- [[Dave Stallworth]]
- [[Jaap Stam]]
- [[Benjamin Stambouli]]
- [[Steven Stamkos]]
- [[Richie Stanaway]]
- [[Nicolae Stanciu]]
- [[Eimantas Stanionis]]
- [[Dejan Stanković]]
- [[Ivan Stapovič]] 
- [[Carl Starfelt]]
- [[Bernhard Starkbaum]]
- [[Tom Starke]]
- [[Tõnis Starkopf]]
- [[Mihhail Starodubtsev]]
- [[Ilmārs Starostīts]]
- [[Nava Starr]]
- [[Andrej Staś]]
- [[Paul Stastny]]
- [[Jason Statham]]
- [[Maurizio Stecca]]
- [[Mario Stecher]]
- [[Alexander Steen]]
- [[Ekateríni Stefanídi]]
- [[Zenon Stefaniuk]]
- [[Michail Stefanovič]]
- [[Antoaneta Stefanova]]
- [[Britta Steffen]]
- [[Lotte Stein]]
- [[Andreas Steinbach]]
- [[Roman Steinberg]]
- [[Wilhelm Steinitz]]
- [[Kristin Størmer Steira]]
- [[Maarten Stekelenburg]]
- [[Ingemar Stenmark]]
- [[Mattis Stenshagen]]
- [[Derek Stepan]]
- [[Andrei Stepanov]]
- [[Stanislav Stepaškin]]
- [[Christoph Stephan]]
- [[Marcus Stephen]]
- [[Dale Stephens]]
- [[Jack Stephens]]
- [[Chandler Stephenson]]
- [[Daniil Steptšenko]]
- [[Olesja Steptšenko]]
- [[Nikolai Stepulov]]
- [[Raheem Sterling]]
- [[Lawrence Stevens]]
- [[Patrick Stevens]]
- [[Dale Stevenson]]
- [[Teófilo Stevenson]]
- [[Jackie Stewart]]
- [[Léonard Steyaert]]
- [[Michael Detlef Stich]]
- [[Lars Stindl]]
- [[Rein Stint]]
- [[Kamil Stoch]]
- [[Hristo Stoichkov]]
- [[Peja Stojaković]]
- [[Dragan Stojković]]
- [[Vladimir Stojković]]
- [[Lara Stock]]
- [[Maurice Stokes]]
- [[Anthony Stolarz]]
- [[Gösta Stoltz]]
- [[Rojé Stona]]
- [[Mark Stone]]
- [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]]
- [[Dean Stoneman]]
- [[Casey Stoner]]
- [[Dudley Storey]]
- [[David Storl]]
- [[Frederik Storm]]
- [[Rolf Storm]]
- [[Samantha Stosur]]
- [[Amar'e Stoudemire]]
- [[Gert Stråhle]]
- [[Anton Strålman]]
- [[Carlos Strandberg]]
- [[Stefan Strandberg]]
- [[Matěj Stránský]]
- [[Leenart Strastin]]
- [[Sander van de Streek]]
- [[Ben Street]]
- [[Mark Streit]]
- [[Georg Streitberger]]
- [[Martin Strel]]
- [[Marco Streller]]
- [[Getriin Strigin]]
- [[Arvo Strikholm]]
- [[Ivan Strinić]]
- [[Lance Stroll]]
- [[Dylan Strome]]
- [[Ryan Strome]]
- [[Kevin Strootman]]
- [[Jens Stryger Larsen]]
- [[Cristhian Stuani]]
- [[Ivar Stukolkin]]
- [[Marco Sturm]]
- [[Daniel Sturridge]]
- [[Boriss Stõrankevitš]]
- [[Gerhard Stöck]]
- [[Tim Stützle]]
- [[Su Bingtian]]
- [[Denis Suárez]]
- [[Luis Alberto Suárez]]
- [[Luis Suárez Miramontes]]
- [[Gabriel Suazo]]
- [[Malcolm Subban]]
- [[Marek Suchý]]
- [[Kunitaka Sueoka]]
- [[Shigeo Sugimoto]]
- [[Ai Sugiyama]]
- [[Alpo Suhonen]]
- [[Viljo Suhonen]]
- [[Jennifer Suhr]]
- [[Andrus Suija]]
- [[Silja Suija]]
- [[Olari Suislep]]
- [[Vitali Sujetov]]
- [[Gustav Sule]]
- [[Adrianna Sułek]]
- [[Mariann Sulg]]
- [[Tarmo Sulger]]
- [[Udo Sulp]]
- [[Klaus Sulzenbacher]]
- [[Lamin Suma]]
- [[Christoph Sumann]]
- [[Sun Yang]]
- [[Noah Sonko Sundberg]]
- [[Martin Johnsrud Sundby]]
- [[Mats Sundin]]
- [[Jonna Sundling]]
- [[Oskar Sundqvist]]
- [[Robert Suokas]]
- [[John Surtees]]
- [[Edgar-Theodor Susi]]
- [[Tomáš Suslov]]
- [[Aguri Suzuki]]
- [[Ichirō Suzuki]]
- [[Nick Suzuki]]
- [[Corinne Suter]]
- [[Fabienne Suter]]
- [[Pius Suter]]
- [[Ryan Suter]]
- [[Adrian Sutil]]
- [[Emil Sutovsky]]
- [[Brandon Sutter]]
- [[Olaf Suuder]]
- [[Diana Suumann]]
- [[Riho Suun]]
- [[Frits-Allan Suurkask]]
- [[Valdu Suurkask]]
- [[Alo Suurna]]
- [[Kasper Suurorg]]
- [[Oliver Suurorg]]
- [[Geir Suursild]]
- [[Toivo Suursoo]]
- [[Tanel Suurväli]]
- [[Toomas Suurväli]]
- [[Rein Suvi]]
- [[Sten Suvio]]
- [[Gunde Svan]]
- [[Rasmus Svane]]
- [[Jens Arne Svartedal]]
- [[Niklas Svedberg]]
- [[Viktor Svedberg]]
- [[Emil Hegle Svendsen]]
- [[Jonas Svensson]]
- [[Rudolf Svensson]]
- [[Václav Svěrkoš]]
- [[Jevgeni Svešnikov]]
- [[Vladimirs Svešņikovs]]
- [[Dumitru Svetuşchin]]
- [[Aksel Lund Svindal]]
- [[Jeremy Swayman]]
- [[Iga Świątek]]
- [[Dariusz Świercz]]
- [[Justyna Święty-Ersetic]]
- [[Ewa Swoboda]]
- [[Andres Sõber]]
- [[Elvia Sõber]]
- [[Peep Sõber]]
- [[Sergi Sõdortšuk]]
- [[Ats Sõnajalg]]
- [[Andrei Sõritsa]]
- [[Ene Säinas]]
- [[Ants Särgava]]
- [[Harri Säteri]]
- [[Roomet Säälik]]
- [[Aimur Säärits]]
- [[Oleg Säyetov]]
- [[Carl Söderberg]]
- [[Anders Södergren]]
- [[Robin Söderling]]
- [[Margus Sööt]]
- [[Çağlar Söyüncü]]
- [[Niklas Süle]]
- [[Boris Sülluste]]
- [[Baba Sy]]
- [[Issiaga Sylla]]

== Š ==
[[Maksim Šabalin]]
- [[Grit Šadeiko]]
- [[Jane Šadeiko]]
- [[Lucie Šafářová]]
- [[Anda Šafranska]]
- [[Kęstutis Šapka]]
- [[Igor Šaplavski]] 
- [[Jahor Šaranhovič]]
- [[Marija Šarapova]]
- [[Anne Šaraškin]]
- [[Ante Šarić]]
- [[Dario Šarić]]
- [[Kristina Šarić]]
- [[Sergei Šarikov]] 
- [[Ľubomír Šatka]]
- [[Maksim Šatskihh]]
- [[Viktors Ščerbatihs]]
- [[Dmitri Šebedev]]
- [[Roman Šebrle]] 
- [[Daugirdas Šemiotas]] 
- [[Inna Šeškil]]
- [[Kęstutis Šeštokas]]
- [[Andri Ševtšenko]]
- [[Valentõna Ševtšenko]]
- [[Natalja Šikolenko]]
- [[Boriss Šilkov]]
- [[Artūrs Šilovs]]
- [[Radim Šimek]]
- [[Ana Šimić]]
- [[Sergei Šipov]]
- [[Anton Šipulin]]
- [[Andris Širjakovs]]
- [[Roman Širokov]]
- [[Sergei Širokov]]
- [[Aleksei Širov]]
- [[Aleksandr Širšov]]
- [[Olga Šišigina]]
- [[Tihhon Šišov]]
- [[Marijo Šivolija-Jelica]]
- [[Sergei Škatov]]
- [[Aleksandr Škirin]]
- [[Boriss Škitkin]]
- [[Milan Škoda]]
- [[Milan Škriniar]]
- [[Martin Škrtel]]
- [[Jiří Šlégr]]
- [[German Šlein]]
- [[Michal Šlesingr]]
- [[Anatoli Šmigun]]
- [[Katrin Šmigun]]
- [[Kristina Šmigun]]
- [[Rutt Šmigun]]
- [[Vladimír Šmicer]]
- [[Algirdas Šocikas]]
- [[Michael Špaček]]
- [[Ivana Španović]]
- [[Andraž Šporar]]
- [[Barbora Špotáková]]
- [[Karolina Šprem]]
- [[Patrik Štefan]]
- [[Zuzana Štočková]]
- [[Irina Štork]]
- [[Māris Štrombergs]] 
- [[Vjatšeslav Štšegolev]]
- [[Georgi Štšennikov]]
- [[Ilka Štuhec]]
- [[Sergei Šubenkov]]
- [[Davor Šuker]]
- [[Libor Šulák]]
- [[Šarūnas Šulskis]]
- [[Anton Šunin]]
- [[Andrej Šustr]]
- [[Igor Švõrjov]]

== Z ==

[[Daniel Zaar]] -
[[Illja Zabarnõi]] -
[[Erik Zabel]] -
[[Aleksandra Zabelina]] -
[[Natalja Zabijako]] -
[[Tomáš Záborský]] -
[[Cristian Zaccardo]] -
[[Renato Zaccarelli]] -
[[Pavel Zacha]] -
[[Ján Zachara]] -
[[Filip Zadina]] -
[[Mário Zagallo]] -
[[Alina Zagitova]] -
[[Theódoros Zagorákis]] -
[[Eran Zahavi]] -
[[Hillar Zahkna]] -
[[Rene Zahkna]] - 
[[Vjatšeslav Zahovaiko]] - 
[[Nikolajs Zaicevs]] -
[[Svetlana Zainetdinova]] -
[[Olga Zaitseva]] - 
[[Travis Zajac]] -
[[Miha Zajc]] -
[[Abdul Aziz Zakari]] - 
[[Denis Zakaria]] -
[[Aleksandr Zakarljuka]] -
[[Salomėja Zaksaitė]] -
[[Nicola Zalewski]] -
[[Anthony Zambrano]] -
[[Carlos Zambrano]] -
[[Gianluca Zambrotta]] -
[[Alfonso Zamora]] -
[[Iván Zamorano]] -
[[Primo Zamparini]] - 
[[Javier Zanetti]] - 
[[Ana Zaninović]] -
[[Lucija Zaninović]] -
[[Nicolò Zaniolo]] -
[[Mohamed Zaoui]] -
[[Duván Zapata]] -
[[Davide Zappacosta]] -
[[Matías Zaracho]] -
[[Agustín Zaragoza]] -
[[Mauro Zárate]] -
[[Daniss Zaripov]] -
[[Georgi Zažitski]] -
[[Vladimir Zažogin]] - 
[[Anna Zatonskih]] -
[[Emil Zátopek]] -
[[Dana Zátopková]] -
[[Rostõslav Zaulõtšnõi]] -
[[Olga Zavjalova]] -
[[Włodzimierz Zawadzki]] - 
[[Vladimir Zažogin]] - 
[[Zé Roberto]] -
[[Hendrik van der Zee]] -
[[Hendrik van der Zee (poksija)]] -
[[Trevor Zegras]] -
[[Hans Zehetmayer]] -
[[Indrek Zelinski]] -
[[Boudewijn Zenden]] - 
[[Arbër Zeneli]] -
[[Sergei Zenjov]] - 
[[Therese Zenz]] -
[[Kathrin Zettel]] -
[[Henrik Zetterberg]] -
[[Parvīz Zeydvand]] -
[[Zhang Dan]] -
[[Zhang Hao]] -
[[Zhang Lin]] -
[[Zhang Yining]] -
[[Zhao Hongbo]] -
[[Zhao Jun]] -
[[Zhao Xintong]] -
[[Zhao Xue]] -
[[Zhou Guanyu]] -
[[Toivo Zidbäck]] - 
[[Franz Zingerle]] -
[[Zheng Jie]] - 
[[Mika Zibanejad]] -
[[Zico]] - 
[[Zinédine Zidane]] - 
[[Christian Ziege]] -
[[Zachery Ziemek]] -
[[Victor Zilberman]] - 
[[Nikolai Zimjatov]] - 
[[Margret Zimmermann]] -
[[Szymon Ziółkowski]] - 
[[Jean-Olivier Zirignon]] - 
[[Kregor Zirk]] -
[[Hakim Ziyech]] -
[[Dejan Zlatičanin]] -
[[Inna Zlidnis]] -
[[Roman Zobnin]] -
[[David Zogg]] -
[[Kenneth Zohore]] -
[[Hynek Zohorna]] -
[[Ricardo Zonta]] -
[[Toivo Zoova]] - 
[[Jürgen Zopp]] -
[[Cristian Zorzi]] - 
[[Kurt Zouma]] -
[[Natko Zrnčić-Dim]] -
[[Tibor Zsíros]] -
[[Gyula Zsivótzky]] -
[[Ryszard Zub]] -
[[Ivica Zubac]] -
[[Steven Zuber]] -
[[Dainius Zubrus]] -
[[Mats Zuccarello]] -
[[Jason Zucker]] -
[[Bruno Zuculini]] -
[[Paul Zujenkov]] -
[[Juan Camilo Zúñiga]] -
[[Dārta Zunte]] -
[[Rein Zupping]] -
[[Silvan Zurbriggen]] -
[[Karl Zurflüh]] - 
[[Louis Zutter]] -
[[Alexander Zverev]] -
[[Elina Zvierava]] - 
[[Olesja Zõkina]] -
[[Konstantin Zõrjanov]] -
[[İlham Zəkiyev]] -
[[Armin Zöggeler]]

== Ž ==
[[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]]

== T ==
[[Albert Taar]]
- [[Erich Taar]]
- [[Robert Taar]]
- [[Rein Taaramäe]]
- [[Amin Tabatabaei]]
- [[Mati Tabur]]
- [[Zersenay Tadese]]
- [[Dušan Tadić]]
- [[Josip Tadič]]
- [[Klaus Tafelmeier]]
- [[Ando Tagamets]]
- [[Adam Taggart]]
- [[Zaur Tağızadə]]
- [[Nicolás Tagliafico]]
- [[Mitsuhisa Taguchi]]
- [[Jonathan Tah]]
- [[Taihō Kōki]]
- [[Tunnet Taimla]]
- [[Kaspar Taimsoo]]
- [[Teemu Tainio]]
- [[Jorma Taipale]]
- [[Taie Taiwo]] 
- [[Yōjirō Takahagi]]
- [[Helena Takalo]]
- [[Mihhail Tal]]
- [[Laša Talahhadze]]
- [[Alina Tałaj]]
- [[Nadežda Talanova]]
- [[Montassar Talbi]]
- [[Cam Talbot]]
- [[Jean-Guy Talbot]]
- [[Valdo Tali]]
- [[Johan Talihärm]]
- [[Johanna Talihärm]]
- [[Heikki Talimaa]]
- [[Johannes Talmre]]
- [[Avo Talpas]]
- [[Lembit Talpsepp]]
- [[Evelin Talts]]
- [[Jaan Talts]]
- [[Janar Talts]]
- [[Viire Talts]]
- [[Astrid Talumäe]]
- [[Urmas Talve]]
- [[Keiji Tamada]]
- [[Vittorio Tamagnini]]
- [[Adam Tambellini]]
- [[Ernst Tamberg]]
- [[Tanel Tamberg]]
- [[Gianmarco Tamberi]]
- [[Teddy Tamgho]]
- [[Helmet Tamkõrv]]
- [[Ann Tamm]]
- [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]]
- [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]]
- [[Jevgeni Tamm]]
- [[Joonas Tamm]]
- [[Jüri Tamm]]
- [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]]
- [[Reimo Tamm]]
- [[Tõnis Tamm]]
- [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]]
- [[Aare Tamme]]
- [[Märt Tammearu]]
- [[Tõnu Tammearu]]
- [[Annika Tammela]]
- [[Matti Tammelin]]
- [[Timo Tammemaa]]
- [[Joosep Tammemäe]]
- [[Piibe Tammemäe]]
- [[Timmo Tammemäe]]
- [[Harald Tammer]]
- [[Aleksander Tammert]]
- [[Aleksander Tammert seenior]]
- [[Eeri Tammik]]
- [[Kalver Tammik]]
- [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]]
- [[Lisette Tammik]]
- [[Aleksei Tammiste]]
- [[Karel Tammjärv]]
- [[Meigo Tammsaar]]
- [[Urve Tammsalu]]
- [[Ain Tammus]]
- [[Dimosthénis Tampákos]]
- [[Tahar Tamsamani]] 
- [[Ričardas Tamulis]]
- [[Kiyoshi Tanabe]]
- [[Ao Tanaka]]
- [[Atomu Tanaka]]
- [[Junya Tanaka]]
- [[Tamarine Tanasugarn]]
- [[Olof Tandberg]]
- [[Petter Tande]]
- [[Brandon Tanev]]
- [[Christopher Tanev]]
- [[Tang Xuezhong]]
- [[Abdulla Tangriyev]]
- [[Hardo Tann]]
- [[Tamara Tansõkkužina]]
- [[Sami Taoufik]]
- [[Ramón Tapia]]
- [[Edmond Tapsoba]]
- [[Daniil Tarassov]]
- [[Maksim Tarassov]]
- [[Diego Tardelli]]
- [[Mehdi Taremi]]
- [[James Tarkowski]]
- [[Toomas Tarm]]
- [[Aadu Tarmak]]
- [[Jüri Tarmak]]
- [[Siegbert Tarrasch]]
- [[Sulev Tarros]]
- [[Jüri Tarto]]
- [[Johannes Tasa]]
- [[Kazuaki Tasaka]]
- [[Evald Tasane]]
- [[Martin Taska]]
- [[Ștefan Tașnadi]]
- [[Matthias Tass]]
- [[Tomáš Tatar]]
- [[Edis Tatli]]
- [[Kristin Tattar]]
- [[Tevita Taufoʻou]]
- [[Laulauga Tausaga]]
- [[John Tavares]]
- [[Júlio Tavares]]
- [[Marcus Tavernier]]
- [[Imre Taveter]]
- [[Angelo Taylor]]
- [[Christian Taylor]]
- [[Dennis Taylor]]
- [[Meldrick Taylor]]
- [[Oliver Taylor]]
- [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]]
- [[Letsile Tebogo]]
- [[Mattias Tedenby]]
- [[Peep Teder]]
- [[Ruubert Teder]]
- [[Liis Teemusk]]
- [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]]
- [[Harry Teeveer]]
- [[Ingemar Teever]]
- [[Axel Teichmann]]
- [[Richard Teichmann]]
- [[Tanel Tein]]
- [[Toomas Tein]]
- [[Sten Teino]]
- [[Saara Teitelbaum]]
- [[Teitur Þórðarson]]
- [[Alex Teixeira]]
- [[Armando Teixeira]]
- [[Daniel Teklehaimanot]]
- [[Vitali Teleš]]
- [[Mirza Teletović]]
- [[Ülo Telgmaa]]
- [[Vladimir Tell]]
- [[Alex Telles]]
- [[Cristian Tello]]
- [[Taijo Teniste]]
- [[Timo Teniste]]
- [[Georg Tenno]]
- [[Siim Tenno]]
- [[Matt Tennyson]]
- [[Bryan Angulo Tenorio]]
- [[Carlos Tenorio]]
- [[Miltiádis Tentóglou]]
- [[Artemi Tepp]]
- [[Elmar Tepp]]
- [[Jaanus Teppan]]
- [[Renee Teppan]]
- [[Tiia Teppan]]
- [[Vahur Teppan]]
- [[Sergei Terehhov]]
- [[Paul Tergat]]
- [[Alfred Ter-Mkrtšjan]]
- [[Maris Terno]]
- [[Simon Terodde]]
- [[Chris Terry]]
- [[John Terry]]
- [[Amela Terzić]]
- [[Teuvo Teräväinen]]
- [[Kenny Tete]]
- [[Teddy Teuma]]
- [[Carlos Tévez]]
- [[Andreas Tews]]
- [[Aksel Teär]]
- [[Alexandre Texier]]
- [[Florian Thauvin]]
- [[Arthur Theate]]
- [[Michel Théato]]
- [[Adrien Théaux]]
- [[Brianne Theisen-Eaton]]
- [[Regina Theissl-Pokorná]]
- [[José Théodore]]
- [[Shea Theodore]]
- [[Nafissatou Thiam]]
- [[Kees Thijssen]]
- [[Gabrielle Thomas]]
- [[Iwan Thomas]]
- [[John Thomas (iluuisutaja)]]
- [[John Thomas (kõrgushüppaja)]]
- [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]]
- [[Tim Thomas]]
- [[Tarvi Thomberg]]
- [[Bronwyn Thompson]]
- [[Daley Thompson]]
- [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]]
- [[Kishane Thompson]]
- [[Logan Thompson]]
- [[Obadele Thompson]]
- [[Tage Thompson]]
- [[Elaine Thompson-Herah]]
- [[Hans Thomsén]]
- [[Tue Thomsen]]
- [[Andreas Thorkildsen]]
- [[Joe Thornton]]
- [[Ian Thorpe]]
- [[Jim Thorpe]]
- [[Lilian Thuram]]
- [[Marcus Thuram]]
- [[Nate Thurmond]]
- [[Gustav Thöni]]
- [[Juha Tiainen]]
- [[Dan Ticktum]]
- [[Frederick Tiedt]]
- [[Erin Tierney]]
- [[Kieran Tierney]]
- [[Rudolf Tihane]]
- [[Aleksandr Tihhonov]]
- [[Tamara Tihhonova]]
- [[Imre Tiidemann]]
- [[Raimond Tiidermann]]
- [[Ants-Hindrek Tiido]]
- [[Heino Tiik]]
- [[Sirly Tiik]]
- [[Kristjan Tiirik]]
- [[Karl-August Tiirmaa]]
- [[Mart Tiisaar]]
- [[Ronaldo Tiismaa]]
- [[Julius Tiisväli]]
- [[Edgar Tiits]]
- [[Vardo Tikas]]
- [[Esa Tikkanen]]
- [[Hans Tikkanen]]
- [[Mihkel Tiks]]
- [[Guus Til]]
- [[Felicia Țilea-Moldovan]]
- [[Karel Tilga]]
- [[Henry Tiller]] 
- [[Stefano Tilli]]
- [[Jurriën Timber]]
- [[Jan Timman]]
- [[Alfred Timmo]]
- [[Marina Timofejeva]] 
- [[Andrei Timošin]]
- [[Aleksandr Timošinin]]
- [[Paulo César Tinga]]
- [[Anton Tinnerholm]]
- [[Evald Tipner]]
- [[Toomas Tiru]]
- [[Vasile Tiţă]]
- [[Vassili Titarenko]]
- [[Ariarne Titmus]]
- [[Y. A. Tittle]]
- [[Sergei Tivjakov]]
- [[Brady Tkachuk]]
- [[Matthew Tkachuk]]
- [[Darja Tkatšenko]]
- [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]]
- [[Triin Tobi]]
- [[Indrek Tobreluts]]
- [[Kazuyuki Toda]]
- [[Jean Todt]]
- [[Devon Toews]]
- [[Jonathan Toews]]
- [[Tyler Toffoli]]
- [[Harry Toffolo]]
- [[Ene Tohv]]
- [[Toomas Tohver]]
- [[Joona Toivio]]
- [[Miikka Toivola]]
- [[Henri Toivonen]]
- [[Ola Toivonen]]
- [[Pauli Toivonen]]
- [[Erjon Tola]]
- [[Marija Tolj]]
- [[Gennadi Tolmatšov]]
- [[Kati Tolmoff]]
- [[Rafael Tolói]]
- [[Juho Tolppola]]
- [[Eeli Tolvanen]]
- [[Jon Dahl Tomasson]]
- [[David Tomášek]]
- [[Jevgeni Tomaševski]]
- [[Alberto Tomba]]
- [[Janek Tombak]]
- [[Tuuli Tomingas]]
- [[Takehiro Tomiyasu]]
- [[Fikayo Tomori]]
- [[Priit Tomson]]
- [[Sandro Tonali]]
- [[Tončo Tončev]] 
- [[Ivan Toney]]
- [[Tong Jian]]
- [[Luca Toni]]
- [[Didrik Tønseth]]
- [[Andres Toobal]]
- [[Kert Toobal]]
- [[Alo Toom]]
- [[Hugo Toom]]
- [[Johannes Toom]]
- [[Mait Toom]]
- [[Merily Toom]]
- [[Alari Toome]]
- [[Joosep Toome]]
- [[Marek Toome]]
- [[Toomas Toome]]
- [[Janar Toomet]]
- [[Bill Toomey]]
- [[Taaniel Tooming]]
- [[Arvi Toominga]]
- [[Aivar Toomiste]]
- [[Raigo Toompuu]]
- [[Jens Toornstra]]
- [[Adalbert Toots]]
- [[Heiki Toots]]
- [[Valdur Topaasia]]
- [[Borislav Topić]]
- [[Ömer Toprak]]
- [[Juri Torbek]]
- [[Hans Torim]]
- [[Július Torma]]
- [[Kaarel Torop]]
- [[Tiina Torop]]
- [[Arnold Torpel]]
- [[Lucas Torreira]]
- [[Gwen Torrence]]
- [[Curro Torres]]
- [[Félix Torres]]
- [[Fernando Torres]]
- [[Ferran Torres]]
- [[Francesco Totti]]
- [[Piero Toscani]]
- [[Cenk Tosun]]
- [[László Tóth]]
- [[Tetsuya Totsuka]]
- [[Sadio Tounkara]]
- [[Abdoulaye Touré]]
- [[Almamy Touré]]
- [[Kolo Touré]]
- [[Yaya Touré]]
- [[Nikolai Tover]]
- [[Kari Traa]]
- [[Ilona Tragel]]
- [[Marko Traks]]
- [[Terrence Trammell]]
- [[Aleksander Transtok]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1990)]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1996)]]
- [[Bertrand Traoré]]
- [[Hamari Traoré]]
- [[Ibrahima Traoré]]
- [[Ismaël Traoré]]
- [[Giovanni Trapattoni]]
- [[Friedrich Traun]]
- [[Gernot Trauner]]
- [[Anneli Trees]]
- [[Uno Trei]]
- [[Henri Treial]]
- [[Grete Treier]]
- [[Jan Treier]]
- [[Kaspar Treier]]
- [[Väino Treiman]]
- [[Ardu Treinbuk]]
- [[Óscar Trejo]]
- [[Santiago Tréllez]]
- [[John Treloar]]
- [[Jane Trepp]] 
- [[Vladislav Tretjak]] 
- [[Aleksandr Tretjakov]]
- [[Lee Trevino]]
- [[Ralf Tribuntsov]]
- [[Ivan Tričkovski]]
- [[Veronika Triisa]]
- [[Christopher Trimmel]]
- [[Francisco Trincão]]
- [[John Tripp]]
- [[Kieran Trippier]]
- [[James Troisi]]
- [[Ivar Troost]]
- [[William Troost-Ekong]]
- [[Alessia Trost]]
- [[Jacob Trouba]]
- [[Alexander True]]
- [[Enzo Trulli]]
- [[Jarno Trulli]]
- [[Arnold Trummer]]
- [[Egle Trump]]
- [[Judd Trump]]
- [[Tiina Trutsi]]
- [[Bernhard Truuberg]]
- [[Tiiu Truus]]
- [[Tim Tscharnke]]
- [[Alik Tseiko]]
- [[Vasíleios Tsiártas]]
- [[Zinovi Tsirik]]
- [[Jo-Wilfried Tsonga]]
- [[Athanasía Tsoumeléka]]
- [[Hiroyasu Tsuchie]]
- [[Yuki Tsunoda]]
- [[Viktor Tsõbulenko]]
- [[Monika Tsõganova]]
- [[Anna Tšakvetadze]]
- [[Nikolai Tšebotko]]
- [[Gennadi Tšeburanov]]
- [[Julija Tšepalova]]
- [[Sergei Tšepikov]]
- [[Ivan Tšerezov]]
- [[Oleg Tšernjak]]
- [[Taavi Tšernjavski]]
- [[Ilja Tšernoussov]]
- [[Liina Tšernov]]
- [[Deniss Tšerõšev]]
- [[Juri Tšesnokov]]
- [[Galina Tšesnokova]]
- [[Maia Tšiburdanidze]]
- [[Aleksander Tšikin]]
- [[Arsen Tšilingarjan]]
- [[Svetlana Tširkova]]
- [[Galina Tšistjakova]]
- [[Julija Tšiženko]]
- [[Aleksei Tšižov]]
- [[Sergei Tšopik]]
- [[Aleksandra Tšudina]]
- [[Maksim Tšudov]]
- [[Kirill Tšukavin]]
- [[Anton Tšupkov]]
- [[Aleksander Tšutšelov]]
- [[Elina Tzengko]]
- [[Chrístos Tzólis]]
- [[Meilen Tu]]
- [[David Tua]]
- [[Alex Tuch]]
- [[Thomas Tuchel]]
- [[Igor Tudor]]
- [[Ozan Tufan]]
- [[Emmanuel Tuffour]]
- [[Gedly Tugi]]
- [[Amel Tuka]]
- [[Sakari Tukiainen]]
- [[Jelizaveta Tuktamõševa]]
- [[Aleksander Tulk]]
- [[Luule Tull]]
- [[Derartu Tulu]]
- [[Sven Tumba]]
- [[Aloizs Tumiņš]]
- [[Georgi Tunjov]]
- [[Ryan Tunnicliffe]]
- [[Jose Tuominen]]
- [[Evald Tupits]]
- [[Enn Tupp]]
- [[Edgar Tur]]
- [[Arda Turan]]
- [[Lilian Turban]]
- [[Mathieu Turcotte]]
- [[Roman Turek]]
- [[Dominic Turgeon]]
- [[Pierre Turgeon]]
- [[Indrek Turi]]
- [[Laine Turja]]
- [[Raimond Turja]]
- [[Däulet Turlõhhanov]]
- [[Marie Turmann]]
- [[Peeter Turnau]]
- [[Matt Turner]]
- [[Vladimir Turtšinski]]
- [[Joni Turunen]]
- [[Indrek Tustit]]
- [[Bruna Tuzi]]
- [[Rauno Tutk]]
- [[Reeda Tuula-Fjodorov]]
- [[Heldur Tuulemäe]]
- [[Andres Tuvikene]]
- [[Ryan Tveter]]
- [[Lembit Tõemäe]]
- [[Kalev Tõll]]
- [[Georgi Tõmošenko]]
- [[Toomas Tõnise]]
- [[Karin Tõnissoo]]
- [[Toomas Tõniste]]
- [[Tõnu Tõniste]]
- [[Gunnar Tõnning]]
- [[Uno Tõnnus]]
- [[Leopold Tõnson]]
- [[Feliks Tõnuri]]
- [[Harry Tõnuri]]
- [[Moonika Tõrva]]
- [[Tagne Tähe]]
- [[Robert Täht]]
- [[Ott Tänak]]
- [[Nils Täpp]]
- [[Rein Tölp]]
- [[Herik Tölpt]]
- [[Henrik Tömmernes]]
- [[Jouko Törmänen]]
- [[Cecilia Törn]] 
- [[Gyula Török]]
- [[Mihhail Tšigorin]]
- [[Hanno Tünder]]
- [[Hedo Türkoğlu]]
- [[Heldur Tüüts]]
- [[Laine Tüüts]]
- [[Pål Tyldum]]
- [[Dorothy Tyler-Odam]]
- [[Mike Tyson]]
- [[Przemysław Tytoń]]
- [[Wyomia Tyus]]

== U ==
[[Reginald Uba]]
- [[Petra Uberalová]]
- [[Atsuto Uchida]]
- [[Ilmar Udam]] 
- [[Jüri-Mikk Udam]]
- [[Destiny Udogie]]
- [[Aivo Udras]]
- [[Grete Udras]]
- [[Kaija Udras]]
- [[Valdek Udris]]
- [[Shigeharu Ueki]]
- [[Ivan Uhhov]]
- [[Wolfgang Uhlmann]]
- [[Michael Uhrmann]]
- [[Maicel Uibo]]
- [[Inna Uit]]
- [[Tomáš Ujfaluši]]
- [[Pertti Ukkola]]
- [[Roberts Uldriķis]]
- [[Ivo Ulich]]
- [[Egle Uljas]]
- [[Linus Ullmark]]
- [[Frank Ullrich]]
- [[David Ullström]]
- [[Olavi Ulm]]
- [[Heinz Ulzheimer]]
- [[The Ultimate Warrior]]
- [[Bülent Ulusoy]]
- [[Vegard Ulvang]]
- [[Samuel Umtiti]]
- [[Deniz Undav]]
- [[The Undertaker]]
- [[Tobias Unger]]
- [[Argo Unnuk]]
- [[Wolfgang Unzicker]]
- [[Dayot Upamecano]]
- [[Robert Urbanek]]
- [[Kalev Urbanik]]
- [[Kacper Urbański]]
- [[Marco Ureña]]
- [[Frode Urkedal]]
- [[Jere Uronen]]
- [[Erki Urvik]]
- [[Olga Usar]]
- [[Reece Ushijima]]
- [[Iłona Usovič]]
- [[Aap Uspenski]] 
- [[Oleksandr Ussõk]]
- [[Martin Ustaal]]
- [[Jevgeni Ustjugov]]
- [[Dmitri Ustritski]]
- [[Iraklı Uznadze]] 
- [[Peter Utaka]]
- [[Jaak Uudmäe]]
- [[Jaanus Uudmäe]]
- [[Eugen Uuemaa]]
- [[Heinrich Uukkivi]]
- [[Tarmo Uusivirta]]
- [[Margo Uusorg]]
- [[Urmet Uusorg]]
- [[Arno Uutma]]

== V ==

[[Vello Vaaderpass]]
- [[Stefan Vaaks]]
- [[Rafael van der Vaart]]
- [[Sander van der Vaart]]
- [[Chaminda Vaas]]
- [[Maxime Vachier-Lagrave]]
- [[Tomáš Vaclík]]
- [[Els Vader]]
- [[Kristo Enn Vaga]]
- [[Karmen Vagula]]
- [[Rafajel Vahanjan]]
- [[Gustav Vahar]]
- [[Andreas Vaher]]
- [[Lembi Vaher]]
- [[Lembit Vaher]]
- [[Lise Anette Vaher]]
- [[Maret Vaher]]
- [[Sander Vaher]]
- [[Karl Vahi]]
- [[Janis Vahter]]
- [[Johan Vahter]]
- [[Cristel Vahtra]]
- [[Eeri Vahtra]]
- [[Norman Vahtra]]
- [[Osvald Vahtra]]
- [[Vahur Vahtramäe]]
- [[Häli Vahula]]
- [[Arnold Vaide]]
- [[Josten Vaidem]]
- [[Nicole Vaidišová]]
- [[Arnold Vaiksaar]]
- [[Hilda Vaiksaar]]
- [[Sille Vaiksaar]]
- [[Georg Vain]]
- [[Alisa Vainio]]
- [[Betti Vainküla]]
- [[Kelly Vainlo]]
- [[Joonas Vaino]]
- [[Kaari Vainonen]]
- [[Raimondas Vainoras]]
- [[Hendrik Vainu]]
- [[Lea Vakra]]
- [[Eimantas Valaitis]]
- [[Jonas Valančiūnas]]
- [[Elavenil Valarivan]]
- [[Mathieu Valbuena]]
- [[Fulvio Valbusa]]
- [[Boris Valdek]]
– [[Eugeni Valderrama]]
- [[Diego Valdés]]
- [[José Ángel Valdés]]
- [[Víctor Valdés]]
- [[Bruno Valdez]]
- [[Jorge Valdivia]]
- [[Richard Valdov]]
- [[Uno Valdmets]]
- [[Rein Valdru]]
- [[Antonio Valencia]]
- [[Filip Valenčič]]
- [[Juan Carlos Valerón]]
- [[Robert Valge]]
- [[Tiiu Valgemäe]]
- [[Reet Valgmaa]]
- [[Heldur Valgmäe]]
- [[Andrei Valiuk]]
- [[Remigijus Valiulis]]
- [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]]
- [[Aleksander Valkenpert]]
- [[Erko Vallbaum]]
- [[Marina Vallik]]
- [[Virgo Vallik]]
- [[Manivald Vallikivi]]
- [[Henn Vallimäe]]
- [[Charles-Villem Vallmann]]
- [[Guntis Valneris]]
- [[Erik Valnes]]
- [[Oleg Valov]]
- [[Valdis Valters]]
- [[Mikk Valtna]]
- [[Siim Valtna]]
- [[Nikolai Valujev]]
- [[Hendrik Van Crombrugge]]
- [[Ivo Van Damme]]
- [[Hubert Van Innis]]
- [[Trevor van Riemsdyk]]
- [[Laura Vana]]
- [[Hans Vanaken]]
- [[Arnold Vanderlyde]]
- [[André Vandeweyer]]
- [[Stoffel Vandoorne]]
- [[Vítek Vaněček]]
- [[Thomas Vanek]]
- [[Andris Vaņins]]
- [[Renet Vanker]]
- [[Tõnis Vanna]]
- [[Saga Vanninen]]
- [[Raphaël Varane]]
- [[Indrek Varblane]]
- [[Mihkel Varblane]]
- [[Silvestre Varela]]
- [[Lauri Varendi]]
- [[Eduardo Vargas]]
- [[Matías Vargas]]
- [[Tony Varjund]]
- [[Semjon Varlamov]]
- [[Phil Varone]]
- [[Alar Varrak]]
- [[Peeter Varrak]]
- [[Rego Varsamaa]]
- [[Ülo Varul]]
- [[Mika Vasara]]
- [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]]
- [[Vadims Vasiļevskis]]
- [[Deniss Vasiļjevs]]
- [[Darius Vassell]] 
- [[Konstantin Vassiljev]]
- [[Nikita Vassiljev]]
- [[Valeri Vassiljev]]
- [[Nadija Vassina]]
- [[Francisc Vaștag]]
- [[Ivica Vastić]]
- [[Franco Vázquez]]
- [[Sergio Vázquez]]
- [[Ari Vatanen]]
- [[Sami Vatanen]]
- [[Frank Vatrano]]
- [[Yauhen Vatutsin]]
- [[Jaan Veanes]]
- [[Harry Veber]]
- [[Jürgen Veber]]
- [[Matías Vecino]]
- [[Vjatšeslav Vedenin]]
- [[Robert Veering]]
- [[Andreas Veerpalu]]
- [[Andrus Veerpalu]]
- [[Anette Veerpalu]]
- [[Henri Veesaar]]
- [[Erich Veetõusme]]
- [[Monika Vehlmann]]
- [[Rain Veideman]]
- [[Raphael Veiga]]
- [[Karl Veimann]]
- [[Aleksander Veingold]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Arnold Voldemar Veiss]]
- [[Karel Vejmelka]]
- [[Nikolai Vekšin]]
- [[Carlos Vela]]
- [[Mansueto Velasco]]
- [[Roel Velasco]]
- [[Manuel Velázquez]]
- [[Maria Velcheva]]
- [[Julián Estiven Vélez]]
- [[Miloš Veljković]]
- [[Taavi Vellemaa]]
- [[Johannes Veltmander]]
- [[Micky van de Ven]]
- [[Vida Vencienė]]
- [[Kent-Kaarel Vene]]
- [[Lea Vene]]
- [[Siim-Sander Vene]]
- [[Stylianos Venetidis]]
- [[Oliver Venno]]
- [[Fausto Vera]]
- [[Benjamin Verbič]]
- [[Bart Verbruggen]]
- [[David Verburg]]
- [[Joan Verdú]]
- [[Jordan Veretout]]
- [[Jean-Éric Vergne]]
- [[Kreete Verlin]]
- [[Thomas Vermaelen]]
- [[Joël Vermin]]
- [[Tomáš Verner]]
- [[Gabriel Veron]]
- [[Hugo Verpoest]]
- [[Oscar Verpoest]]
- [[Marco Verratti]]
- [[Richard Verschoor]]
- [[Abel Verse]]
- [[Jos Verstappen]]
- [[Max Verstappen]]
- [[Zsuzsa Verőci]]
- [[Vítězslav Veselý]]
- [[Mikel Vesga]]
- [[Rivo Vesik]]
- [[Viljar Veski]]
- [[Heino Veskila]]
- [[Rain Vessenberg]]
- [[Vésteinn Hafsteinsson]]
- [[Karl Vestel]]
- [[Edvin Vesterby]]
- [[Jannik Vestergaard]]
- [[Frederik Vesti]]
- [[Rúben Vezo]]
- [[Jüri Vetemaa]]
- [[Martin Vetkal]]
- [[Sebastian Vettel]]
- [[Johannes Vetter]]
- [[Linden Vey]]
- [[Jimmy Vicaut]]
- [[Lindon Victor]]
- [[Domagoj Vida]]
- [[Arturo Vidal]]
- [[Linus Videll]]
- [[Nemanja Vidić]]
- [[Milan Vidmar]]
- [[Noor Vidts]]
- [[Luan Vieira]]
- [[Marcelo Vieira]]
- [[Patrick Vieira]]
- [[Jonathan Viera]]
- [[Mare Vierland]]
- [[Luciano Vietto]]
- [[Martin Vihmann]]
- [[Sergei Vihrov]]
- [[Martin Viiask]]
- [[Robert Viiber]]
- [[Terje Viidebaum]]
- [[Arnold Viiding]]
- [[Jüri Viigipuu]]
- [[Karel Viigipuu]]
- [[Kristel Viigipuu]]
- [[Raul Viik]]
- [[Karmen Viikmaa]]
- [[Kristen Viikmäe]]
- [[Margit Viilep]]
- [[Pekka Viippo]] 
- [[‎Arkadi Viira]]
- [[Margit Viirma]]
- [[Hans-Davis Viirmaa]]
- [[Marje Viirmann]]
- [[Alar Viitmaa]]
- [[Subbaraman Vijayalakshmi]]
- [[Bjarte Engen Vik]]
- [[Priit Viks]]
- [[Ralf Viksten]]
- [[Heikki Vilander]]
- [[Tito Vilanova]]
- [[Gabriel Vilardi]]
- [[Guillermo Vilas]]
- [[Ain Vilde]]
- [[Maksim Vilde]]
- [[Sepo Vilderson]]
- [[Tamāra Vilerte]]
- [[Sandro Viletta]]
- [[Tonny Vilhena]]
- [[Martin Vilismäe]]
- [[Stina Viljus]]
- [[David Villa]]
- [[Anthony Villanueva]]
- [[José Luis Villanueva]]
- [[Heino Villemson]]
- [[Heldur Villemson]]
- [[Johannes Villemson]]
- [[Jacques Villeneuve]]
- [[Raido Villers]]
- [[Sten Villmann]]
- [[Mathias Villota]]
- [[Mati Villsaar]]
- [[Heino Villum]]
- [[Mart Vilt]]
- [[Olga Viluhhina]]
- [[Matías Viña]]
- [[Juozas Vinča]]
- [[Kayne Vincent]]
- [[Abner Vinícius]]
- [[Carlos Vinícius]]
- [[Jüri Vips]]
- [[Lasse Virén]]
- [[Vadim Virjassov]]
- [[Lembit Virkus]]
- [[Jake Virtanen]]
- [[Reima Virtanen]]
- [[Tessa Virtue]]
- [[Nikolai Viru]]
- [[Eevi Virula]]
- [[Andres Virumann]]
- [[Bruno Visintin]]
- [[Tanel Visnap]]
- [[Indrek Visnapuu]]
- [[Milvi Visnapuu]]
- [[Nadine Visser]]
- [[Joseph Vissers]]
- [[Hans Vissor]]
- [[Katja Višnar]]
- [[Maret-Mai Višnjova]]
- [[Felipe Vizeu]]
- [[Ossie Vitt]]
- [[Vincent Vittoz]]
- [[Dmitri Vjaltšinov]]
- [[Ron Vlaar]]
- [[Odisseas Vlachodímos]]
- [[Dan Vladař]]
- [[Dušan Vlahović]]
- [[Marc-Édouard Vlasic]]
- [[Juri Vlassov]]
- [[Roman Vlassov]]
- [[Blanka Vlašić]]
- [[Petra Vlhová]]
- [[Eberhard Vogdt]]
- [[Matt Vogel]]
- [[Kevin Vogt]]
- [[Eduard Voitra]]
- [[Tomáš Vokoun]]
- [[Aleksandr Volkov]]
- [[Dimitri Volkov]]
- [[Yochanan Vollach]]
- [[Kevin Volland]]
- [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]]
- [[Aleksandr Volodin (maletaja)]]
- [[Andri Volokitin]]
- [[Larissa Volpert]]
- [[Olga Voložinskaja]]
- [[Rein Volt]]
- [[Vello Volt]]
- [[Kristjan Vomm]]
- [[Johan Vonlanthen]]
- [[Lindsey Vonn]]
- [[Jüri Voodla]]
- [[Ulvi Voog-Indrikson]]
- [[Riina Voolpriit]]
- [[Endel Vooremaa]]
- [[Vaiko Vooremaa]]
- [[Jakub Voráček]]
- [[Michel Vorm]] 
- [[Pavel Vorobjov]]
- [[Anžela Voronova]]
- [[Vladimir Voskoboinikov]]
- [[Jakub Vrána]]
- [[Mario Vrančić]]
- [[Corry Vreeken]]
- [[Nyck de Vries]]
- [[Stefan de Vrij]] 
- [[Šime Vrsaljko]]
- [[Dare Vršič]]
- [[Zísis Vrýzas]]
- [[Jean Vuarnet]]
- [[Nikola Vučević]]
- [[Mirko Vučinić]]
- [[Budimir Vujačić]]
- [[Zvonimir Vujin]] 
- [[Martin Vunk]]
- [[Uno Vunk]]
- [[Hannu Vuorinen]]
- [[Tõnu Võimula]]
- [[Maksim Võlegžanin]]
- [[Mihkel Võrang]]
- [[Madis Võrk]]
- [[Johannes Võrno]]
- [[Õilme Võro]]
- [[Bronislav Võrse]]
- [[Konstantin Võrupajev]]
- [[Andres Võsand]]
- [[Igor Võssotski]]
- [[Tanel Võtti]]
- [[Imre Vähi]]
- [[Arved Väikmeri]]
- [[Lauri Väinsalu]]
- [[Jorma Väisänen]]
- [[Leo Väisänen]]
- [[Kaarlo Väkevä]]
- [[Jelena Välbe]]
- [[Hugo-Eugen Väli]]
- [[Voldemar Väli]]
- [[Henri Välja]]
- [[Kristina Väljas]]
- [[Len Väljas]]
- [[Ants Vändrik]]
- [[Raido Värik]]
- [[Andrus Värnik]]
- [[Ruth Väät-Põldots]]
- [[Rudi Völler]]
- [[Matěj Vydra]]

== W ==
[[Dwyane Wade]]
- [[Shahenda Wafa]]
- [[Chris Wagner]]
- [[Hidetoshi Wakui]]
- [[Jannes van der Wal]]
- [[Tadeusz Walasek]]
- [[Michael Walchhofer]]
- [[Keshorn Walcott]]
- [[Theo Walcott]]
- [[Björn Waldegård]]
- [[Luca Waldschmidt]]
- [[Brad Walker]]
- [[Douglas Walker]]
- [[Kyle Walker]]
- [[Nathan Walker]]
- [[Tom Walkinshaw]]
- [[Ben Wallace]]
- [[Rasheed Wallace]]
- [[Sinuhe Wallinheimo]]
- [[Lucas Wallmark]]
- [[Jesper Wallstedt]]
- [[Tomas Walsh]]
- [[Fritz Walter]]
- [[David Walters]]
- [[Jonathan Walters]]
- [[Bill Walton]]
- [[Abby Wambach]]
- [[Aaron Wan-Bissaka]]
- [[Paulo Wanchope]] 
- [[Wang Junxia]]
- [[Wang Hao]] (lauatennisist)
- [[Wang Hao (käija)]]
- [[Wang Liqin]]
- [[Wang Mingjuan]]
- [[Wang Nan]]
- [[Robert Wangila]]
- [[Victor Wanyama]]
- [[Emmanuel Wanyonyi]]
- [[Cam Ward]]
- [[Danny Ward]]
- [[Stephen Ward]]
- [[James Ward-Prowse]]
- [[Amr Warda]]
- [[Karsten Warholm]]
- [[Jeremy Wariner]]
- [[Damian Warner]]
- [[Chiel Warners]]
- [[David Warsofsky]]
- [[Philip Waruinge]]
- [[Daniel Wass]]
- [[Thomas Wassberg]]
- [[Akito Watabe]]
- [[Ronald Waterreus]]
- [[Michelle Waterson]]
- [[Antonio Watson]]
- [[Stanislas Wawrinka]]
- [[Marshall Wayne]]
- [[Timothy Weah]]
- [[Jordan Weal]]
- [[Carl Weathers]]
- [[Chris Webber]]
- [[Garrett Weber-Gale]]
- [[Julian Weber]]
- [[Mark Webber]]
- [[Shea Weber]]
- [[Yannick Weber]]
- [[Scott Wedgewood]]
- [[MacKenzie Weegar]]
- [[Benjamin Weger]]
- [[Wout Weghorst]]
- [[Heinz-Helmut Wehling]]
- [[Pascal Wehrlein]]
- [[Julian Weigl]]
- [[Isidore Weiss]]
- [[Johnny Weissmüller]]
- [[Johnny Weir]]
- [[Tina Weirather]]
- [[Lukas Weißhaidinger]]
- [[Allan Wells]]
- [[Nahki Wells]]
- [[Diribe Welteji]]
- [[Michael Wenden]]
- [[Heidi Weng]]
- [[Alexander Wennberg]]
- [[Hanni Wenzel]]
- [[Timo Werner]]
- [[Gerd Wessig]]
- [[Delonte West]]
- [[Jerry West]]
- [[Russell Westbrook]]
- [[Holger Westerberg]]
- [[Joost van der Westhuizen]]
- [[Sander Westerveld]]
- [[Blake Wheeler]]
- [[Fatima Whitbread]]
- [[Charlie White]]
- [[Colin White]]
- [[Zach Whitecloud]]
- [[Mal Whitfield]]
- [[Ryan Whiting]]
- [[Joe Whitney]]
- [[Suryo Agung Wibowo]]
- [[Connor Wickham]]
- [[Chris Wideman]]
- [[Lydia Wideman-Lehtonen]]
- [[Andreas Widhölzl]]
- [[Silvan Widmer]]
- [[Felix Wiedwald]]
- [[Jan Wienese]]
- [[Dorothea Wierer]]
- [[Harm Wiersma]]
- [[Ingrid Wigernæs]]
- [[Andrew Wiggins]]
- [[Jake Wightman]]
- [[Vesa Wiik]]
- [[Georginio Wijnaldum]]
- [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]]
- [[Kamil Wilczek]]
- [[Yanic Wildschut]]
- [[Kati Wilhelm]]
- [[Christian Wilhelmsson]]
- [[David Wilkie]]
- [[Mac Wilkins]]
- [[Alex Wilkinson]]
- [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]]
- [[Danielle Williams]]
- [[Deron Williams]]
- [[Iñaki Williams]]
- [[Justin Williams]]
- [[Lou Williams]]
- [[Mo Williams]]
- [[Sada Williams]]
- [[Serena Williams]]
- [[Venus Williams]]
- [[Willian Borges da Silva]]
- [[Joe Willock]]
- [[Jack Wilshere]]
- [[Kyren Wilson]]
- [[Jonas Wind]]
- [[Dominik Windisch]]
- [[Daniel Winnik]]
- [[Douglas Winston]] 	
- [[Nick Winter]]
- [[William von Wirén]]
- [[Bjørn Wirkola]]
- [[Petteri Wirtanen]]
- [[Florian Wirtz]]
- [[Yoane Wissa]]
- [[Katarina Witt]]
- [[Gundel Wittmann]]
- [[Anita Włodarczyk]]
- [[Sigrun Wodars]]
- [[Hans Woellke]]
- [[Paweł Wojciechowski]]
- [[Radosław Wojtaszek]]
- [[Alexander Wolf]]
- [[Marius Wolf]]
- [[Klaus Wolfermann]]
- [[Paea Wolfgramm]]
- [[Manfred Wolke]]
- [[Ryszard Wolny]]
- [[Wojtek Wolski]]
- [[Chris Wood]]
- [[Todd Woodbridge]]
- [[Allen Woodring]]
- [[Tiger Woods]]
- [[Joanna Worek]]
- [[Tessa Worley]]
- [[Joe Worrall]]
- [[Caroline Wozniacki]]
- [[Aleksandra Wozniak]]
- [[Tyler Wotherspoon]]
- [[Bailey Wright]]
- [[Haji Wright]]
- [[Sean Wroe]]
- [[Andrzej Wroński]]
- [[Jacek Wszoła]]
- [[Alexander Wurz]]
- [[Sebastian Wännström]]
- [[Åke Wärnström]] 
- [[Maximilian Wöber]]
- [[Bärbel Wöckel]]
- [[Christian Wörns]]
- [[Ireen Wüst]]
- [[Ricky Wysocki]]

== Õ ==
[[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]]

== Ä ==
[[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]]

== Ö ==
[[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]]

== Ü ==
[[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]]

== X ==
[[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]]

== Y ==
[[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]]

== Vaata ka ==

* [[Iluuisutajate loend]]
* [[Jalgpallurite loend]]
* [[Korvpallurite loend]]
* [[Maadlejate loend]]
* [[Murdmaasuusatajate loend]]
* [[Tennisistide loend]]

[[Kategooria:Sportlaste loendid| ]]</text>
      <sha1>fjlt4fva7jlzru1dzu1pb3unaxorqi5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ookean</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10619</id>
    <revision>
      <id>7142887</id>
      <parentid>6456053</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:13:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142887</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2062" sha1="t6bz7wu4v2wfywabk1agl8q7alj9mok" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib geograafia mõistest; endise Eesti aktsiaseltsi kohta vaata artiklit [[RAS Ookean]]}}
[[Pilt:World map ocean locator-en.svg|pisi|Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid]]
[[Pilt:Mizen Head 2695.jpg|pisi|Atlandi ookeani pind]]
'''Ookean''' on [[maailmameri|maailmamere]] suurem osa. Ookeanid katavad ligikaudu 70,8% [[Maa]]st ja sisaldavad 97% Maa veest. Maal eristatakse viit erinevat ookeani: [[Vaikne ookean]] (suurim), [[Atlandi ookean]], [[India ookean]], [[Lõuna-Jäämeri]] ja [[Põhja-Jäämeri]] (väikseim).&lt;ref name=&quot;NG&quot; /&gt; Vaikse ja Atlandi ookeani põhja- ning lõunaosa ei ole eraldi ookeanid.

Ookeanid katavad umbes 361 000 000 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; planeedist. Ookean on [[Maa hüdrosfäär]]i peamine komponent ja seega eluks Maal hädavajalik. Ookean mõjutab kliima- ja ilmastikumustreid, süsinikuringet ja veeringet, toimides tohutu soojusreservuaarina. Et ookeanid katavad proportsionaalselt suurema osa [[lõunapoolkera]]st (81%) võrreldes [[põhjapoolkera]]ga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus.

Ookeanid on kõige soojemad märtsis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Viil |eesnimi=Elisabeth |kuupäev=4. august 2023 |pealkiri=„See meenutab vanni.“ Ookeanivee temperatuur tõusis rekordkõrguseni |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120221769/see-meenutab-vanni-ookeanivee-temperatuur-tousis-rekordkorguseni |vaadatud=2023-08-04 |väljaanne=Delfi |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Ookeaniline maakoor]]
*[[Ookeanibassein]]

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;NG&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Ocean |väljaanne=National Geographic |url=https://education.nationalgeographic.org/resource/ocean/ |vaadatud=23. juunil 2023 }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
*[http://ioc.unesco.org/oceanteacher/resourcekit/M3/Formats/Geography/OceansSeas.htm Ookeanide ja merede piirid Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni järgi]

{{ookean}}

[[Kategooria:Okeanograafia]]
[[Kategooria:Ookeanid| ]]</text>
      <sha1>t6bz7wu4v2wfywabk1agl8q7alj9mok</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pärispatt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12568</id>
    <revision>
      <id>7142456</id>
      <parentid>6626313</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:22:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ο Χριστός είναι βασιλιάς</username>
        <id>186401</id>
      </contributor>
      <comment>Loodetavasti on nüüd tegemist uudistajale otstarbeka ning teoloogiat ja olustikku kirjeldava artikliga. Ennist oli tegemist mingi kentsaka, ajalooliselt kirjaoskamatu, arvamuslooga, mis polnud ühelgi moel abistav teoloogiahuvilistele.</comment>
      <origin>7142456</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18940" sha1="nnbao9suz74paymk5zisry96lhzxyc0" xml:space="preserve">'''Pärispatt''' ehk '''algpatt''' ([[ladina keel]]es ''peccatum originale'') on [[kristlik teoloogia|kristlikus teoloogias]] mõiste, millega kirjeldatakse [[Aadam]]a [[pattulangemine|pattulangemise]] tagajärjel kogu inimkonda puudutavat patu, surma ja Jumalast võõrandumise seisundit. Tavaliselt ei tähista see inimese isiklikult sooritatud esimest pattu, vaid sünnipärast või päritud seisundit. Kristlikud traditsioonid on seda seisundit seletanud erinevalt: algsest õigusest või pühadusest ilmajäämisena, surma ja kaduvuse all olemisena, patule kalduvusena, inimloomuse rikutusena või ka Aadama süü osasaamisena.&lt;ref name=&quot;kkk404405&quot; /&gt;

Õpetuse piibellike lähtekohtadena on kristlikus traditsioonis käsitletud eeskätt [[Esimene Moosese raamat|1. Moosese raamatu]] pattulangemisnarratiivi, [[Psalmid|Ps]] 51:7, [[Pauluse kiri roomlastele|Rm]] 5:12–21 ja [[Pauluse esimene kiri korintlastele|1Kr]] 15:21–22. Pärispatu õpetuse täpsem dogmaatiline sõnastus kujunes järk-järgult. Läänekristluses sai määravaks eriti 4.–5. sajandi vaidlus [[Augustinus]]e ning [[Pelagius]]e ja tema järgijate vahel. Idakristlikutes traditsioonides on sama küsimusteringi sageli käsitletud pigem esivanemate patu, surma ja kaduvuse kategooriates, kuid mitte päritud süü raames.&lt;ref name=&quot;kelly350365&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;sepaugustine&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ocaoriginalsin&quot; /&gt;

== Mõiste ja terminoloogia ==
Ladina väljend ''peccatum originale'' võib tähistada nii Aadama esmast üleastumist kui ka sellest lähtuvat inimkonna langenud seisundit. Hilisemas teoloogias eristatakse sageli Aadama isiklikku pattu ja selle tagajärgi järglastele. Seetõttu on pärispatu käsitlemisel oluline teha vahet isikliku patuteo ja sünnipärase patuseisundi vahel. [[Roomakatoliku kirik]]u katekismus sõnastab selle eristuse nii, et pärispatt on „saadud, mitte toime pandud” patt, seisund ja mitte isiklik tegu.&lt;ref name=&quot;kkk404405&quot; /&gt;

Eesti keeles kasutatakse sõnu „pärispatt” ja „algpatt” sageli sünonüümidena. Termin „algpatt” võib mõnikord rõhutada Aadama esmast üleastumist, „pärispatt” aga selle tagajärgede pärandumist või kaasasaamist. Idakristlikus teoloogias kasutatakse sageli väljendit „esivanemate patt” või „esivanemlik patt”, millega rõhutatakse Aadama languse tagajärgi — eeskätt surma, kaduvust ja patule kalduvust — ilma et Aadama isiklikku süüd mõistetaks kõigile järglastele samal viisil omistatuna.&lt;ref name=&quot;ocaoriginalsin&quot; /&gt;

== Piibellikud lähtekohad ==
Pärispatu õpetus ei põhine ühelainsal piiblisalmil, vaid mitme teksti lugemisel koos. Süstemaatiline teoloogia on hilisem distsipliin, kuid katseid süstematiseerida õpetust Piibli põhjal tegid nt Origenes ning Augustinus. Süstemaatiline teoloogia püüab vastata küsimusele, mida ütleb Piibel teatud teoloogilise küsimuse kohta tervikus, ning sedasi püüdsid kristlased vaidlustes enda seisukohti põhjendada, näidates süsteemset kajastust erinevate kirjakohtade baasil, mis koos moodustaksid ühtse terviku. Seega kui Augustinus õpetas pärispatu õpetust, püüdis ta omalt poolt näidata, et tegemist on pühades kirjades esineva õpetusega, mitte tema enda väljamõeldisega (kuigi täpne terminoloogia loetu kokkuvõtmiseks võis olla teoloogi enda oma). Kristlikus teoloogias on keskne seos Aadama ja Kristuse vahel: Aadama kaudu seostatakse inimkonda patu ja surmaga, Kristuse kaudu õiguse ja eluga. Edasi on välja toodud mõningad kirjakohad (kuid mitte kõik), mida on kristlikes traditsioonides kasutatud argumenteerimaks pärispatu poolt või mis on olnud olulised õpetuse kujunemisele.

[[Esimene Moosese raamat|1Ms]] 2–3 kirjeldab inimese loomist, Jumala käsku, keelatud viljast söömist, häbi, süüdistamist, karistust ja Eedenist väljaajamist. Tekst ei kasuta hilisemat dogmaatilist terminit „pärispatt”, kuid sellest kujunes kristlikus tõlgendusloos pattulangemise põhinarratiiv, kuna langusele järgnevalt &quot;diagnoosib&quot; Jumal inimkonda: kõik nende mõtted on üksnes kurjad. &lt;ref name=&quot;piibel1ms3&quot; /&gt; 

[[Psalmid|Ps]] 51:7 on läänekristlikus traditsioonis üks tähtsamaid tekste, millega on põhjendatud inimese patust seisundit eostamisest või sünnist alates. Kuna tegemist on poeetilise patukahetsuspsalmiga, on selle täpne dogmaatiline kasutus olnud tõlgendamise küsimus. Idakristlikes traditsioonides ei nähta patusüü edasikandumist, kuid läänekristlikud traditsioonid näevad kirjakohas selget tunnistust universaalsest süüst. &lt;ref name=&quot;piibelps51&quot; /&gt;

Kõige mõjukam Uue Testamendi tekst pärispatu õpetuse ajaloos on [[Pauluse kiri roomlastele|Rm]] 5:12–21. Paulus vastandab Aadama ja Kristuse: ühe inimese kaudu tulid patt ja surm, Kristuse kaudu aga arm, õigus ja elu. Salmi Rm 5:12 fraasi „sest kõik on pattu teinud” tõlgendus on olnud ajalooliselt tähtis vaidluskoht. Augustinus toetus ladinakeelsele tõlgendusele, mis võimaldas lugeda fraasi tähenduses „kelles kõik on pattu teinud”; paljud nüüdisaegsed eksegeedid eelistavad kreeka teksti põhjal tõlgendust „sest/kuna kõik on patustanud”. Mõlemal juhul on Pauluse argument universaalsest patusüüst ilmne. &lt;ref name=&quot;kelly363365&quot; /&gt;

[[Pauluse esimene kiri korintlastele|1Kr]] 15:21–22 ja 15:45–49 seovad Aadama surmaga ning Kristuse ülestõusmise ja eluga. See Aadama ja Kristuse tüpoloogiline vastandus oli tähtis nii varakristlikus päästeõpetuses ehk [[Soterioloogia|soterioloogias]], kui ka hilisemas pärispatu käsitluses.&lt;ref name=&quot;piibel1kr15&quot; /&gt;

== Kujunemine varakristlikus teoloogias ==
Süsteemne augustiinlik käsitlus päritud patusüüst ning inimese rikutusest kujuneb välja aja jooksul. [[Augustinus|Augustinusele]] eelnevatelt autoritelt leidub küll mitmeid motiive, mille baasil õpetus hiljem kujunes, nagu inimkonna seotus Aadamaga, surma ja kaduvuse üldine valitsus maailmas, inimloomuse haavatavus, kalduvus patule ning Kristuse kui uue Aadama päästev töö.&lt;ref name=&quot;kelly350365&quot; /&gt;

[[Irenaeus]]e teoloogias on oluline rekapitulatsiooni ehk literaalselt kokku-võtmise mõte, kus Kristus kui uus Aadam võtab inimkonna loo uuesti kokku ja pöörab Aadama sõnakuulmatuse tagajärjed ümber. Kristus saavutas täieliku edu seal, kus Aadam põrus. Kui Aadamast tuli surm kõikidesse, siis Kristuse kaudu on elu tee avatud. 2.-3. sajandil pole veel süsteemset käsitlust päritud patusüüst, kuid Irenaus on enda õpetusega, kus ta vastandas Aadama ja Kristuse, hilisemas varakristlikus teoloogias tähtsaks lähtekohaks.&lt;ref name=&quot;irenaeus&quot; /&gt;

[[Tertullianus]] seostas Aadama langemist ja inimliku rikutuse edasiandmist oma hinge päritolu käsitlusega. Tema juures esineb mõte ''vitium originis'' ehk päritolust tulenev pahe või rike. See ei olnud veel Augustinuse süsteemsem õpetus päritud süüst, kuid kuulub läänekristliku pärispatu mõiste kujunemislukku.&lt;ref name=&quot;tertullianus&quot; /&gt;

[[Origenes]] ja [[Cyprianus]] on olulised eeskätt laste ristimise ja pattude andeksandmise seose tõttu. Origenes põhjendas laste ristimist sellega, et ristimine on pattude andeksandmiseks ning apostlitelt pärinev praktika. Cyprianus rõhutas, et ka vastsündinut ei tule Jumala armust ning seega ka ristimisest eemal hoida, kuigi ta ei ole veel isiklikult, tahtlikult ja teadlikult pattu teinud.&lt;ref name=&quot;origenes&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;cyprianus&quot; /&gt;

Kreekakeelsete kirikuisade puhul rõhutatakse sageli pigem surma, kaduvust ja loomuse haavatust kui Aadama süü otsest pärandumist. Kreeka isadel on lääne omadega võrreldes vähem viiteid sellele, et kogu inimkond jagaks Aadama süüd sellises mõttes, nagu hilisemas ladina teoloogias, kuid neil oli siiski õpetuslikult levinud arusaam inimkonna ühtsusest Aadamaga ja languse haavavast mõjust inimloomusele.&lt;ref name=&quot;kelly350351&quot; /&gt;

== Augustinus ja pelagianismi vaidlus ==
Pärispatu õpetuse klassikaline läänekristlik sõnastus kujunes eriti Augustinuse vaidluses [[Pelagius|Pelagiuse]] ja tema järgijatega. Pelagius oli Briti saartelt pärit kristlik askeet ja õpetaja, kes rõhutas inimese moraalset vastutust, vaba tahet ja Jumala käskude täitmise võimalikkust. Ta pidas ohtlikuks väidet, nagu ei saaks inimene pattu vältida, sest see näis talle vähendavat moraalset vastutust.&lt;ref name=&quot;kelly357360&quot; /&gt;

Pelagius ja tema järgijad eitasid, et Aadama patt rikuks inimese loomuse nii, et inimene vajaks hüveliseks tahtejõuks ning päästvaks pöördumiseks Jumala poole esmalt armu. Pelagiaanlikus arusaamas oli Aadama patt eeskätt halb eeskuju, mitte kogu inimloomust süüliselt ja seesmiselt rikkuv sündmus. Seda seisukohta tuleb siiski eristada lihtsustatud väitest, nagu oleks Pelagius ristimise või Kristuse tähenduse täielikult tühistanud. Vaidlus puudutas 5. sajandi alguse raames täpsemalt armu, vaba tahte, laste ristimise ja Aadama patu tagajärgede küsimusi.&lt;ref name=&quot;pelagiusCE&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;infantbaptismenc&quot; /&gt;

Augustinus väitis seevastu, et kogu inimkond on Aadamaga solidaarselt seotud ning sünnib sellises seisundis, millest väljumiseks on vaja esmalt Kristuse armu ja uuestisündi. Tema jaoks olid keskseteks argumentideks kirjakohad nagu Rm 5:12–21, Ps 51:7, Ef 2:3 ning Jh 3:3–5. Lisaks osutas Augustinus inimliku surma ja patu üldlevikule ning kiriku kestvale praktikale ristida lapsi pattude andeksandmiseks.&lt;ref name=&quot;kelly363365&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;augustinemerits&quot; /&gt;

Augustinuse järgi ei ole langenud inimene kaotanud loodud mõistuslikkust ega Jumala kuju täielikult, kuid tema vabadus on patu, teadmatuse, himu ja surma tõttu rikutud. Augustinuse mõistes ''concupiscentia'' tähendab korrastamata iha või kalduvust, mis pöörab inimese Jumalast madalamate hüvede poole.&lt;ref name=&quot;kelly364365&quot; /&gt;

== Kirikukogud ja dogmaatiline sõnastus ==
Vaidlus pelagiaanlusega jõudis mitmesse kiriklikku otsusesse. Varakristliku ajastu [[Kartaago kirikukogu]] 418. aasta kaanonites rõhutati, et ka vastsündinud lapsed, kes ei ole veel isiklikult pattu teinud, ristitakse pattude andeksandmiseks, sest uuestisünd peab puhastama selle, mis on sünnipäraselt saadud.&lt;ref name=&quot;carthage418&quot; /&gt;

[[Orange'i kirikukogu]] 529. aastal kinnistas läänekirikus arusaama, et Aadama patt kahjustas inimest tervikuna ning et inimese pöördumine ja hea teod vajavad eelnevalt Jumala armu, mis inimest uuendaks ning teeks ta loomu poolest võimeliseks väljendama päästvat usku ning tegema Jumalale meelepäraseid tegusid. Orange'is tegeleti ühtlasi ka küsimustega ettemääratudest, kuid esmalt keskendus kirikukogu pelagiaanlike ja nn poolpelagiaanlike arusaamade tagasilükkamisele ning (semi)augustiinluse jaatamisele.&lt;ref name=&quot;orange529&quot; /&gt;

Roomakatoliku kiriku [[Trento kirikukogu]] viies istungjärk 1546. aastal käsitles pärispattu reformatsiooniaegsete vaidluste kontekstis. Trento kinnitas, et Aadama patt on kogu inimkonda puudutav langenud seisund, mille ravimiks on Kristuse armu rakendumine ristimises. Trento eristas pärast ristimist jäävat himu pärispatust kitsamas mõttes ning ei nimetanud seda ristitu puhul patuks samas tähenduses.&lt;ref name=&quot;trent1546&quot; /&gt;

== Õpetuse varieerumine kristlikes traditsioonides ==
=== Roomakatoliku kirik ===
Roomakatoliku kiriku õpetuses on pärispatt seisund, milles inimene sünnib ilma algse pühaduse ja õiguseta. See on „saadud, mitte toime pandud” patt ning seepärast patt analoogilises tähenduses. Ristimise rituaali puhul õpetatakse, et antud sakrament &quot;peseb maha&quot; pärispatu (ning sellega kaasneva süü), kuid inimese haavatud loomus ja kalduvus patule jäävad alles ning vajavad Jumala armu toel vaimulikku võitlust, et usklik võiks viimaks spirituaalselt võidukana elutee lõpetada.&lt;ref name=&quot;kkk404405&quot; /&gt;

=== Luterlus ===
Luterlikus usutunnistuses on pärispatt tõeline patt, mitte üksnes puudus või nõrkus. [[Augsburgi usutunnistus]]e II artikkel õpetab, et pärast Aadama langemist sünnivad kõik inimesed seisundis, kus neil puudub jumalakartus, usaldus ja soov Jumala suhtes ning neid valitsevad nende himud. Seda Aadamast põlvnemisega kaasnevat pahet käsitletakse reaalse patuna, mis on teinud igast inimesest võlglase püha Jumala ees ning nõuab seega võlgnevuse kinni maksmist.&lt;ref name=&quot;augsburgII&quot; /&gt; [[Konkordiavormel]] täpsustab, et pärispatt ei ole inimese loodud substants ise, vaid inimese loomuse sügav rikutus. Viimasega eristatakse Jumala poolt algselt loodud loomust ja seda rikkuvat pattu.&lt;ref name=&quot;fcI&quot; /&gt;

=== Reformeeritud traditsioon ===
Reformeeritud teoloogias rõhutatakse tavaliselt Aadama esinduslikku rolli inimliigi &quot;peana&quot;, süü arvestamist ning loomuse (täielikku) rikutust. Loomuse rikutus seisneb selles, et iga aspekt inimesest (mõtted, teod, soovid jne) on patust mõjutatud. [[Westminsteri usutunnistus]]e VI peatüki järgi on Aadama patu süü arvestatud tema järglastele ning sama rikutud loomus kandub edasi kõigile, kes temast tavalisel viisil põlvnevad. Sellest algsest rikutusest lähtuvad tegelikud patuteod. Sarnaselt teistele reformatoorsetele traditsioonidele (anglikaanlus &amp; luterlus), pole ka reformeeritud traditsioonis inimene pelgalt vigane pärast pattulangemist, vaid vaimulikult surnud ning vajab seega Jumalapoolset sekkumist, et üldse taotleda Jumalale meelepäraseid tegusid.&lt;ref name=&quot;westminsterVI&quot; /&gt;

=== Idakristlus ja õigeusk ===
Idakristlikus teoloogias kasutatakse sageli väljendit esivanemate patt või esivanemlik patt ning rõhutatakse rohkem Aadama languse tagajärgi — surma, kaduvust, patule kalduvust ja osaduse katkemist Jumalaga — kui päritud isiklikku süüd. Isiklikku süüd pigemini eitatakse, seega tunnistatakse kalduvust patule. Ettevaatlikust vajab lihtsustus nagu õigeusu traditsiooni(de)s eitatakse pärispattu. Täpsem oleks öelda, et [[ida õigeusu kirik]] selgelt teadvustab pattulangemise mõju kogu inimkonnale, kuid sõnastab ning tõlgendab Aadama languse tagajärgi teisiti kui läänepoolse kristluse traditsioonid.&lt;ref name=&quot;ocaoriginalsin&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;meyendorff&quot; /&gt;

== Peamised vaidlusküsimused ==
Pärispatu õpetuse ajaloos on vaieldud eeskätt järgmiste küsimuste üle:

* kas Aadama patt tähendab järglastele päritud süüd, päritud rikutust, surma ja/või kaduvust (või kõigi või osade eelnevate kombinatsiooni);
* kuidas tõlgendada Rm 5:12 fraasi, millel oli Augustinuse ja hilisema ladina teoloogia jaoks suur kaal;
* milline on langenud inimese tahte- või valikuvabaduse ulatus;
* kuidas seostuvad pärispatt, laste ristimine (sakramentaalne tõhusus) ja arm;
* kas pärast ristimist jääv himu on patt samas tähenduses või pigem patu tagajärg ja kalduvus.

Uusajal ja moodsa teoloogia mõjul on pärispatu õpetust sageli kas eitatud või ümber tõlgendatud. Liberaalse protestantismi ida [[Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher|Friedrich Schleiermacher]] ning Albrecht Ritschl, ühes teiste mõttekaaslastega, kaldusid mõistma pattu pigem inimese üldise religioosse, moraalse või ühiskondliku seisundina, mitte kui Aadama süü pärandumisena. [[Paul Tillich|Paul Tillich]] tõlgendas pärispattu eksistentsiaalse võõrandumisena Jumalast, iseendast ja teistest. Reinhold Niebuhr seostas patu universaalsust inimese lõplikkuse, vabaduse, ärevuse ja uhkusega, nihutades rõhu klassikaliselt päritud süü ja langenud loomuse õpetuselt inimliku eksistentsi üldisele seisundile.

== Vaata ka ==

* [[Patt]]
* [[Pattulangemine]]
* [[Pelagiaanlus]]
* [[Augustinus]]
* [[Ristimine]]
* [[Augsburgi usutunnistus]]

== Viited ==
{{viited|allikad= &lt;ref name=&quot;piibel1ms3&quot;&gt;Piibel.net, 1Ms 3, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;piibelps51&quot;&gt;Piibel.net, Ps 51, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;piibel1kr15&quot;&gt;Piibel.net, 1Kr 15, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;kkk404405&quot;&gt;Roomakatoliku kiriku katekismus, § 404–405, Vatican.va, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;sepaugustine&quot;&gt;Christian Tornau, „Saint Augustine”, Stanford Encyclopedia of Philosophy, 2019, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;kelly350365&quot;&gt;J. N. D. Kelly, ''Early Christian Doctrines'', 5. tr, 1977, lk 350–365.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;kelly350351&quot;&gt;J. N. D. Kelly, ''Early Christian Doctrines'', 5. tr, 1977, lk 350–351.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;kelly357360&quot;&gt;J. N. D. Kelly, ''Early Christian Doctrines'', 5. tr, 1977, lk 357–360.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;kelly363365&quot;&gt;J. N. D. Kelly, ''Early Christian Doctrines'', 5. tr, 1977, lk 363–365.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;kelly364365&quot;&gt;J. N. D. Kelly, ''Early Christian Doctrines'', 5. tr, 1977, lk 364–365.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;irenaeus&quot;&gt;Irenaeus, ''Against Heresies'' 5.21, New Advent, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;tertullianus&quot;&gt;Robert E. Roberts, ''The Theology of Tertullian'', ptk 8, Tertullian.org, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;origenes&quot;&gt;„Infant Baptism”, ChurchFathers.org, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;cyprianus&quot;&gt;Cyprianus, kiri 58/64, New Advent, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;pelagiusCE&quot;&gt;„Pelagius and Pelagianism”, Catholic Encyclopedia / New Advent, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;infantbaptismenc&quot;&gt;„Baptism of Infants”, Encyclopedia.com, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;augustinemerits&quot;&gt;Augustinus, ''On Merit and the Forgiveness of Sins, and the Baptism of Infants'', New Advent, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;carthage418&quot;&gt;''Canons of the Council of Carthage (418) on sin and grace'', Early Church Texts, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;orange529&quot;&gt;''The Council of Orange (529): History and Text'', EWTN, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;trent1546&quot;&gt;''Council of Trent, Fifth Session: Decree Concerning Original Sin'', vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;augsburgII&quot;&gt;''Augsburg Confession'', II artikkel, Book of Concord, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;fcI&quot;&gt;''Formula of Concord'', Epitome, I artikkel, Book of Concord, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;westminsterVI&quot;&gt;''Westminster Confession of Faith'', VI peatükk, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;ocaoriginalsin&quot;&gt;„Original Sin”, Orthodox Church in America, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;meyendorff&quot;&gt;John Meyendorff, ''Byzantine Theology'', 1987.&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==

* Bonner, Ali. ''The Myth of Pelagianism''. Oxford: Oxford University Press, 2018.
* Brown, Peter. ''Augustine of Hippo: A Biography''. Revised edition. Berkeley: University of California Press, 2000.
* Couenhoven, Jesse. „St. Augustine's Doctrine of Original Sin”. ''Augustinian Studies'' 36/2 (2005), 359–396.
* Kelly, J. N. D. ''Early Christian Doctrines''. 5th revised edition. London; New York: Continuum, 1977.
* McGrath, Alister E. ''Christian Theology: An Introduction''. 6th edition. Chichester: Wiley Blackwell, 2017.
* Pelikan, Jaroslav. ''The Christian Tradition: A History of the Development of Doctrine. Volume 1: The Emergence of the Catholic Tradition (100–600)''. Chicago: University of Chicago Press, 1971.

[[Kategooria:Kristlik teoloogia]]
[[Kategooria:Patt]]</text>
      <sha1>nnbao9suz74paymk5zisry96lhzxyc0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142457</id>
      <parentid>7142456</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:29:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ο Χριστός είναι βασιλιάς</username>
        <id>186401</id>
      </contributor>
      <origin>7142457</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19163" sha1="i9q4rw401whgp9mrorf5g29z92mf4hd" xml:space="preserve">'''Pärispatt''' ehk '''algpatt''' ([[ladina keel]]es ''peccatum originale'') on [[kristlik teoloogia|kristlikus teoloogias]] mõiste, millega kirjeldatakse [[Aadam]]a [[pattulangemine|pattulangemise]] tagajärjel kogu inimkonda puudutavat patu, surma ja Jumalast võõrandumise seisundit. Tavaliselt ei tähista see inimese isiklikult sooritatud esimest pattu, vaid sünnipärast või päritud seisundit. Kristlikud traditsioonid on seda seisundit seletanud erinevalt: algsest õigusest või pühadusest ilmajäämisena, surma ja kaduvuse all olemisena, patule kalduvusena, inimloomuse rikutusena või ka Aadama süü osasaamisena.&lt;ref name=&quot;kkk404405&quot; /&gt;

Õpetuse piibellike lähtekohtadena on kristlikus traditsioonis käsitletud eeskätt [[Esimene Moosese raamat|1. Moosese raamatu]] pattulangemisnarratiivi, [[Psalmid|Ps]] 51:7, [[Pauluse kiri roomlastele|Rm]] 5:12–21 ja [[Pauluse esimene kiri korintlastele|1Kr]] 15:21–22. Pärispatu õpetuse täpsem dogmaatiline sõnastus kujunes järk-järgult. Läänekristluses sai määravaks eriti 4.–5. sajandi vaidlus [[Augustinus]]e ning [[Pelagius]]e ja tema järgijate vahel. Idakristlikutes traditsioonides on sama küsimusteringi sageli käsitletud pigem esivanemate patu, surma ja kaduvuse kategooriates, kuid mitte päritud süü raames.&lt;ref name=&quot;kelly350365&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;sepaugustine&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ocaoriginalsin&quot; /&gt;

== Mõiste ja terminoloogia ==
Ladina väljend ''peccatum originale'' võib tähistada nii Aadama esmast üleastumist kui ka sellest lähtuvat inimkonna langenud seisundit. Hilisemas teoloogias eristatakse sageli Aadama isiklikku pattu ja selle tagajärgi järglastele. Seetõttu on pärispatu käsitlemisel oluline teha vahet isikliku patuteo ja sünnipärase patuseisundi vahel. [[Roomakatoliku kirik]]u katekismus sõnastab selle eristuse nii, et pärispatt on „saadud, mitte toime pandud” patt, seisund ja mitte isiklik tegu.&lt;ref name=&quot;kkk404405&quot; /&gt;

Eesti keeles kasutatakse sõnu „pärispatt” ja „algpatt” sageli sünonüümidena. Termin „algpatt” võib mõnikord rõhutada Aadama esmast üleastumist, „pärispatt” aga selle tagajärgede pärandumist või kaasasaamist. Idakristlikus teoloogias kasutatakse sageli väljendit „esivanemate patt” või „esivanemlik patt”, millega rõhutatakse Aadama languse tagajärgi — eeskätt surma, kaduvust ja patule kalduvust — ilma et Aadama isiklikku süüd mõistetaks kõigile järglastele samal viisil omistatuna.&lt;ref name=&quot;ocaoriginalsin&quot; /&gt;

== Piibellikud lähtekohad ==
Pärispatu õpetus ei põhine ühelainsal piiblisalmil, vaid mitme teksti lugemisel koos. Süstemaatiline teoloogia on hilisem distsipliin, kuid katseid süstematiseerida õpetust Piibli põhjal tegid nt Origenes ning Augustinus. Süstemaatiline teoloogia püüab vastata küsimusele, mida ütleb Piibel teatud teoloogilise küsimuse kohta tervikus, ning sedasi püüdsid kristlased vaidlustes enda seisukohti põhjendada, näidates süsteemset kajastust erinevate kirjakohtade baasil, mis koos moodustaksid ühtse terviku. Seega kui Augustinus õpetas pärispatu õpetust, püüdis ta omalt poolt näidata, et tegemist on pühades kirjades esineva õpetusega, mitte tema enda väljamõeldisega (kuigi täpne terminoloogia loetu kokkuvõtmiseks võis olla teoloogi enda oma). Kristlikus teoloogias on keskne seos Aadama ja Kristuse vahel: Aadama kaudu seostatakse inimkonda patu ja surmaga, Kristuse kaudu õiguse ja eluga. Edasi on välja toodud mõningad kirjakohad (kuid mitte kõik), mida on kristlikes traditsioonides kasutatud argumenteerimaks pärispatu poolt või mis on olnud olulised õpetuse kujunemisele.

[[Esimene Moosese raamat|1Ms]] 2–3 kirjeldab inimese loomist, Jumala käsku, keelatud viljast söömist, häbi, süüdistamist, karistust ja Eedenist väljaajamist. Tekst ei kasuta hilisemat dogmaatilist terminit „pärispatt”, kuid sellest kujunes kristlikus tõlgendusloos pattulangemise põhinarratiiv, kuna langusele järgnevalt &quot;diagnoosib&quot; Jumal inimkonda: kõik nende mõtted on üksnes kurjad. &lt;ref name=&quot;piibel1ms3&quot; /&gt; 

[[Psalmid|Ps]] 51:7 on läänekristlikus traditsioonis üks tähtsamaid tekste, millega on põhjendatud inimese patust seisundit eostamisest või sünnist alates. Kuna tegemist on poeetilise patukahetsuspsalmiga, on selle täpne dogmaatiline kasutus olnud tõlgendamise küsimus. Idakristlikes traditsioonides ei nähta patusüü edasikandumist, kuid läänekristlikud traditsioonid näevad kirjakohas selget tunnistust universaalsest süüst. &lt;ref name=&quot;piibelps51&quot; /&gt;

Kõige mõjukam Uue Testamendi tekst pärispatu õpetuse ajaloos on [[Pauluse kiri roomlastele|Rm]] 5:12–21. Paulus vastandab Aadama ja Kristuse: ühe inimese kaudu tulid patt ja surm, Kristuse kaudu aga arm, õigus ja elu. Salmi Rm 5:12 fraasi „sest kõik on pattu teinud” tõlgendus on olnud ajalooliselt tähtis vaidluskoht. Augustinus toetus ladinakeelsele tõlgendusele, mis võimaldas lugeda fraasi tähenduses „kelles kõik on pattu teinud”; paljud nüüdisaegsed eksegeedid eelistavad kreeka teksti põhjal tõlgendust „sest/kuna kõik on patustanud”. Mõlemal juhul on Pauluse argument universaalsest patusüüst ilmne. &lt;ref name=&quot;kelly363365&quot; /&gt;

[[Pauluse esimene kiri korintlastele|1Kr]] 15:21–22 ja 15:45–49 seovad Aadama surmaga ning Kristuse ülestõusmise ja eluga. See Aadama ja Kristuse tüpoloogiline vastandus oli tähtis nii varakristlikus päästeõpetuses ehk [[Soterioloogia|soterioloogias]], kui ka hilisemas pärispatu käsitluses.&lt;ref name=&quot;piibel1kr15&quot; /&gt;

== Kujunemine varakristlikus teoloogias ==
Süsteemne augustiinlik käsitlus päritud patusüüst ning inimese rikutusest kujuneb välja aja jooksul. [[Augustinus|Augustinusele]] eelnevatelt autoritelt leidub küll mitmeid motiive, mille baasil õpetus hiljem kujunes, nagu inimkonna seotus Aadamaga, surma ja kaduvuse üldine valitsus maailmas, inimloomuse haavatavus, kalduvus patule ning Kristuse kui uue Aadama päästev töö.&lt;ref name=&quot;kelly350365&quot; /&gt;

[[Irenaeus]]e teoloogias on oluline rekapitulatsiooni ehk literaalselt kokku-võtmise mõte, kus Kristus kui uus Aadam võtab inimkonna loo uuesti kokku ja pöörab Aadama sõnakuulmatuse tagajärjed ümber. Kristus saavutas täieliku edu seal, kus Aadam põrus. Kui Aadamast tuli surm kõikidesse, siis Kristuse kaudu on elu tee avatud. 2.-3. sajandil pole veel süsteemset käsitlust päritud patusüüst, kuid Irenaus on enda õpetusega, kus ta vastandas Aadama ja Kristuse, hilisemas varakristlikus teoloogias tähtsaks lähtekohaks.&lt;ref name=&quot;irenaeus&quot; /&gt;

[[Tertullianus]] seostas Aadama langemist ja inimliku rikutuse edasiandmist oma hinge päritolu käsitlusega. Tema juures esineb mõte ''vitium originis'' ehk päritolust tulenev pahe või rike. See ei olnud veel Augustinuse süsteemsem õpetus päritud süüst, kuid kuulub läänekristliku pärispatu mõiste kujunemislukku.&lt;ref name=&quot;tertullianus&quot; /&gt;

[[Origenes]] ja [[Cyprianus]] on olulised eeskätt laste ristimise ja pattude andeksandmise seose tõttu. Origenes põhjendas laste ristimist sellega, et ristimine on pattude andeksandmiseks ning apostlitelt pärinev praktika. Cyprianus rõhutas, et ka vastsündinut ei tule Jumala armust ning seega ka ristimisest eemal hoida, kuigi ta ei ole veel isiklikult, tahtlikult ja teadlikult pattu teinud.&lt;ref name=&quot;origenes&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;cyprianus&quot; /&gt;

Kreekakeelsete kirikuisade puhul rõhutatakse sageli pigem surma, kaduvust ja loomuse haavatust kui Aadama süü otsest pärandumist. Kreeka isadel on lääne omadega võrreldes vähem viiteid sellele, et kogu inimkond jagaks Aadama süüd sellises mõttes, nagu hilisemas ladina teoloogias, kuid neil oli siiski õpetuslikult levinud arusaam inimkonna ühtsusest Aadamaga ja languse haavavast mõjust inimloomusele.&lt;ref name=&quot;kelly350351&quot; /&gt;

== Augustinus ja pelagianismi vaidlus ==
Pärispatu õpetuse klassikaline läänekristlik sõnastus kujunes eriti Augustinuse vaidluses [[Pelagius|Pelagiuse]] ja tema järgijatega. Pelagius oli Briti saartelt pärit kristlik askeet ja õpetaja, kes rõhutas inimese moraalset vastutust, vaba tahet ja Jumala käskude täitmise võimalikkust. Ta pidas ohtlikuks väidet, nagu ei saaks inimene pattu vältida, sest see näis talle vähendavat moraalset vastutust.&lt;ref name=&quot;kelly357360&quot; /&gt;

Pelagius ja tema järgijad eitasid, et Aadama patt rikuks inimese loomuse nii, et inimene vajaks hüveliseks tahtejõuks ning päästvaks pöördumiseks Jumala poole esmalt armu. Pelagiaanlikus arusaamas oli Aadama patt eeskätt halb eeskuju, mitte kogu inimloomust süüliselt ja seesmiselt rikkuv sündmus. Seda seisukohta tuleb siiski eristada lihtsustatud väitest, nagu oleks Pelagius ristimise või Kristuse tähenduse täielikult tühistanud. Vaidlus puudutas 5. sajandi alguse raames täpsemalt armu, vaba tahte, laste ristimise ja Aadama patu tagajärgede küsimusi.&lt;ref name=&quot;pelagiusCE&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;infantbaptismenc&quot; /&gt;

Augustinus väitis seevastu, et kogu inimkond on Aadamaga solidaarselt seotud ning sünnib sellises seisundis, millest väljumiseks on vaja esmalt Kristuse armu ja uuestisündi. Tema jaoks olid keskseteks argumentideks kirjakohad nagu Rm 5:12–21, Ps 51:7, Ef 2:3 ning Jh 3:3–5. Lisaks osutas Augustinus inimliku surma ja patu üldlevikule ning kiriku kestvale praktikale ristida lapsi pattude andeksandmiseks.&lt;ref name=&quot;kelly363365&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;augustinemerits&quot; /&gt;

Augustinuse järgi ei ole langenud inimene kaotanud loodud mõistuslikkust ega Jumala kuju täielikult, kuid tema vabadus on patu, teadmatuse, himu ja surma tõttu rikutud. Augustinuse mõistes ''concupiscentia'' tähendab korrastamata iha või kalduvust, mis pöörab inimese Jumalast madalamate hüvede poole.&lt;ref name=&quot;kelly364365&quot; /&gt;

== Kirikukogud seoses pelagiaanlusega ==
Vaidlus pelagiaanlusega jõudis mitmesse kiriklikku otsusesse. Varakristliku ajastu [[Kartaago kirikukogu]] 418. aasta kaanonites rõhutati, et ka vastsündinud lapsed, kes ei ole veel isiklikult pattu teinud, ristitakse pattude andeksandmiseks, sest uuestisünd peab puhastama selle, mis on sünnipäraselt saadud.&lt;ref name=&quot;carthage418&quot; /&gt; Lisaks mõisteti pelagiaanlus hukka ka 431. aastal toimunud oikumeenilisel [[Efesose kirikukogu|Efesose kirikukogul]].

[[Orange'i kirikukogu]] 529. aastal kinnistas läänekirikus arusaama, et Aadama patt kahjustas inimest tervikuna ning et inimese pöördumine ja hea teod vajavad eelnevalt Jumala armu, mis inimest uuendaks ning teeks ta loomu poolest võimeliseks väljendama päästvat usku ning tegema Jumalale meelepäraseid tegusid. Orange'is tegeleti ühtlasi ka küsimustega ettemääratudest, kuid esmalt keskendus kirikukogu pelagiaanlike ja nn poolpelagiaanlike arusaamade tagasilükkamisele ning (semi)augustiinluse jaatamisele.&lt;ref name=&quot;orange529&quot; /&gt;

Roomakatoliku kiriku [[Trento kirikukogu]] viies istungjärk 1546. aastal käsitles pärispattu reformatsiooniaegsete vaidluste kontekstis. Kirikukogul kinnitati üle hukkamõist pelagiaanluse suhtes. Trentos määratleti roomakatoliku kiriku jaoks ilmeksimatult, et Aadama patt on kogu inimkonda puudutav langenud seisund, mille ravimiks on Kristuse armu rakendumine ristimises. Trento eristas pärast ristimist jäävat himu pärispatust kitsamas mõttes ning ei nimetanud seda ristitu puhul patuks samas tähenduses.&lt;ref name=&quot;trent1546&quot; /&gt;

== Õpetuse varieerumine kristlikes traditsioonides ==
=== Roomakatoliku kirik ===
Roomakatoliku kiriku õpetuses on pärispatt seisund, milles inimene sünnib ilma algse pühaduse ja õiguseta. See on „saadud, mitte toime pandud” patt ning seepärast patt analoogilises tähenduses. Ristimise rituaali puhul õpetatakse, et antud sakrament &quot;peseb maha&quot; pärispatu (ning sellega kaasneva süü), kuid inimese haavatud loomus ja kalduvus patule jäävad alles ning vajavad Jumala armu toel vaimulikku võitlust, et usklik võiks viimaks spirituaalselt võidukana elutee lõpetada.&lt;ref name=&quot;kkk404405&quot; /&gt;

=== Luterlus ===
Luterlikus usutunnistuses on pärispatt tõeline patt, mitte üksnes puudus või nõrkus. [[Augsburgi usutunnistus]]e II artikkel õpetab, et pärast Aadama langemist sünnivad kõik inimesed seisundis, kus neil puudub jumalakartus, usaldus ja soov Jumala suhtes ning neid valitsevad nende himud. Seda Aadamast põlvnemisega kaasnevat pahet käsitletakse reaalse patuna, mis on teinud igast inimesest võlglase püha Jumala ees ning nõuab seega võlgnevuse kinni maksmist.&lt;ref name=&quot;augsburgII&quot; /&gt; [[Konkordiavormel]] täpsustab, et pärispatt ei ole inimese loodud substants ise, vaid inimese loomuse sügav rikutus. Viimasega eristatakse Jumala poolt algselt loodud loomust ja seda rikkuvat pattu.&lt;ref name=&quot;fcI&quot; /&gt;

=== Reformeeritud traditsioon ===
Reformeeritud teoloogias rõhutatakse tavaliselt Aadama esinduslikku rolli inimliigi &quot;peana&quot;, süü arvestamist ning loomuse (täielikku) rikutust. Loomuse rikutus seisneb selles, et iga aspekt inimesest (mõtted, teod, soovid jne) on patust mõjutatud. [[Westminsteri usutunnistus]]e VI peatüki järgi on Aadama patu süü arvestatud tema järglastele ning sama rikutud loomus kandub edasi kõigile, kes temast tavalisel viisil põlvnevad. Sellest algsest rikutusest lähtuvad tegelikud patuteod. Sarnaselt teistele reformatoorsetele traditsioonidele (anglikaanlus &amp; luterlus), pole ka reformeeritud traditsioonis inimene pelgalt vigane pärast pattulangemist, vaid vaimulikult surnud ning vajab seega Jumalapoolset sekkumist, et üldse taotleda Jumalale meelepäraseid tegusid.&lt;ref name=&quot;westminsterVI&quot; /&gt;

=== Idakristlus ja õigeusk ===
Idakristlikus teoloogias kasutatakse sageli väljendit esivanemate patt või esivanemlik patt ning rõhutatakse rohkem Aadama languse tagajärgi — surma, kaduvust, patule kalduvust ja osaduse katkemist Jumalaga — kui päritud isiklikku süüd. Isiklikku süüd pigemini eitatakse, seega tunnistatakse kalduvust patule. Ettevaatlikust vajab lihtsustus nagu õigeusu traditsiooni(de)s eitatakse pärispattu. Täpsem oleks öelda, et [[ida õigeusu kirik]] selgelt teadvustab pattulangemise mõju kogu inimkonnale, kuid sõnastab ning tõlgendab Aadama languse tagajärgi teisiti kui läänepoolse kristluse traditsioonid.&lt;ref name=&quot;ocaoriginalsin&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;meyendorff&quot; /&gt;

== Peamised vaidlusküsimused ==
Pärispatu õpetuse ajaloos on vaieldud eeskätt järgmiste küsimuste üle:

* kas Aadama patt tähendab järglastele päritud süüd, päritud rikutust, surma ja/või kaduvust (või kõigi või osade eelnevate kombinatsiooni);
* kuidas tõlgendada Rm 5:12 fraasi, millel oli Augustinuse ja hilisema ladina teoloogia jaoks suur kaal;
* milline on langenud inimese tahte- või valikuvabaduse ulatus;
* kuidas seostuvad pärispatt, laste ristimine (sakramentaalne tõhusus) ja arm;
* kas pärast ristimist jääv himu on patt samas tähenduses või pigem patu tagajärg ja kalduvus.

Uusajal ja moodsa teoloogia mõjul on pärispatu õpetust sageli kas eitatud või ümber tõlgendatud. Liberaalse protestantismi ida [[Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher|Friedrich Schleiermacher]] ning Albrecht Ritschl, ühes teiste mõttekaaslastega, kaldusid mõistma pattu pigem inimese üldise religioosse, moraalse või ühiskondliku seisundina, mitte kui Aadama süü pärandumisena. [[Paul Tillich|Paul Tillich]] tõlgendas pärispattu eksistentsiaalse võõrandumisena Jumalast, iseendast ja teistest. Reinhold Niebuhr seostas patu universaalsust inimese lõplikkuse, vabaduse, ärevuse ja uhkusega, nihutades rõhu klassikaliselt päritud süü ja langenud loomuse õpetuselt inimliku eksistentsi üldisele seisundile.

== Vaata ka ==

* [[Patt]]
* [[Pattulangemine]]
* [[Pelagiaanlus]]
* [[Augustinus]]
* [[Ristimine]]
* [[Augsburgi usutunnistus]]

== Viited ==
{{viited|allikad= &lt;ref name=&quot;piibel1ms3&quot;&gt;Piibel.net, 1Ms 3, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;piibelps51&quot;&gt;Piibel.net, Ps 51, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;piibel1kr15&quot;&gt;Piibel.net, 1Kr 15, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;kkk404405&quot;&gt;Roomakatoliku kiriku katekismus, § 404–405, Vatican.va, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;sepaugustine&quot;&gt;Christian Tornau, „Saint Augustine”, Stanford Encyclopedia of Philosophy, 2019, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;kelly350365&quot;&gt;J. N. D. Kelly, ''Early Christian Doctrines'', 5. tr, 1977, lk 350–365.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;kelly350351&quot;&gt;J. N. D. Kelly, ''Early Christian Doctrines'', 5. tr, 1977, lk 350–351.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;kelly357360&quot;&gt;J. N. D. Kelly, ''Early Christian Doctrines'', 5. tr, 1977, lk 357–360.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;kelly363365&quot;&gt;J. N. D. Kelly, ''Early Christian Doctrines'', 5. tr, 1977, lk 363–365.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;kelly364365&quot;&gt;J. N. D. Kelly, ''Early Christian Doctrines'', 5. tr, 1977, lk 364–365.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;irenaeus&quot;&gt;Irenaeus, ''Against Heresies'' 5.21, New Advent, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;tertullianus&quot;&gt;Robert E. Roberts, ''The Theology of Tertullian'', ptk 8, Tertullian.org, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;origenes&quot;&gt;„Infant Baptism”, ChurchFathers.org, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;cyprianus&quot;&gt;Cyprianus, kiri 58/64, New Advent, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;pelagiusCE&quot;&gt;„Pelagius and Pelagianism”, Catholic Encyclopedia / New Advent, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;infantbaptismenc&quot;&gt;„Baptism of Infants”, Encyclopedia.com, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;augustinemerits&quot;&gt;Augustinus, ''On Merit and the Forgiveness of Sins, and the Baptism of Infants'', New Advent, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;carthage418&quot;&gt;''Canons of the Council of Carthage (418) on sin and grace'', Early Church Texts, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;orange529&quot;&gt;''The Council of Orange (529): History and Text'', EWTN, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;trent1546&quot;&gt;''Council of Trent, Fifth Session: Decree Concerning Original Sin'', vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;augsburgII&quot;&gt;''Augsburg Confession'', II artikkel, Book of Concord, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;fcI&quot;&gt;''Formula of Concord'', Epitome, I artikkel, Book of Concord, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;westminsterVI&quot;&gt;''Westminster Confession of Faith'', VI peatükk, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;ocaoriginalsin&quot;&gt;„Original Sin”, Orthodox Church in America, vaadatud 29.04.2026.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;meyendorff&quot;&gt;John Meyendorff, ''Byzantine Theology'', 1987.&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==

* Bonner, Ali. ''The Myth of Pelagianism''. Oxford: Oxford University Press, 2018.
* Brown, Peter. ''Augustine of Hippo: A Biography''. Revised edition. Berkeley: University of California Press, 2000.
* Couenhoven, Jesse. „St. Augustine's Doctrine of Original Sin”. ''Augustinian Studies'' 36/2 (2005), 359–396.
* Kelly, J. N. D. ''Early Christian Doctrines''. 5th revised edition. London; New York: Continuum, 1977.
* McGrath, Alister E. ''Christian Theology: An Introduction''. 6th edition. Chichester: Wiley Blackwell, 2017.
* Pelikan, Jaroslav. ''The Christian Tradition: A History of the Development of Doctrine. Volume 1: The Emergence of the Catholic Tradition (100–600)''. Chicago: University of Chicago Press, 1971.

[[Kategooria:Kristlik teoloogia]]
[[Kategooria:Patt]]</text>
      <sha1>i9q4rw401whgp9mrorf5g29z92mf4hd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Galilea</title>
    <ns>0</ns>
    <id>13055</id>
    <revision>
      <id>7142566</id>
      <parentid>5256234</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T16:26:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Krissukene.aa</username>
        <id>78322</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142566</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2587" sha1="oik759eyl2k8e6ywu6tzswu618m3u61" xml:space="preserve">[[Pilt:GalileeRoshPina.JPG|pisi]]
'''Galilea''' ([[heebrea keel]]es הגליל ''HaGalil''; [[araabia keel]]es الجليل ''al-Jalīl'' [aldžal'iil]) on piirkond [[Iisrael]]i põhjaosas [[Vahemeri|Vahemere]] ning [[Jordani jõgi|Jordani jõe]], ajalooliselt [[Vahemeri|Vahemere]], [[Kinnereti järv]]e, [[Şūr|Şūri (Tüürose)]] vahel.

Seal asub ka Iisraeli kõrgeim mäetipp [[Meroni mägi]] kõrgusega 1208 m. Talvekuudel on see ainus ala riigis, kus võib tekkida [[lumikate]].

==Ajalugu==
Galilea allus pärast [[Uus-Assüüria|Uus-]][[Assüüria#Uus-Assüüria suurriigi ajajärk (911–610 eKr)|Assüüria]] vallutust (733 eKr) sajandeid võõrvõimule ning erines [[Etnos|etniliselt]] teistest [[Juudid|juutidega]] asustatud aladest. Galilea ühendati [[2. sajand eKr|2. sajandi lõpus eKr]] [[Juuda riik|Juuda riigiga]]. [[Uus Testament|Uue Testamendi]] järgi [[kristlus]]e sünnikoht. Pärast [[Bar-Kohba ülestõus]]u mahasurumist ning juutide pagendamist [[Jeruusalemm]]ast 135 pKr mitu sajandit [[judaism]]i peamine keskus. Aastast 1948 kuulub [[Iisrael]]ile.

{{Coordinate |NS=32.76 |EW=35.527 |type=state |region=IL}}

Galilea on populaarne sihtkoht nii sise- kui ka välisturistidele, kes naudivad selle maalilisi, meelelahutuslikke ja gastronoomilisi pakkumisi. Galilea meelitab ligi palju kristlikke palverändureid , kuna paljud Jeesuse imed leidsid Uue Testamendi järgi aset Galilea järve kaldal – sealhulgas tema vee peal kõndimine , tormi vaigistamine ja viie tuhande inimese toitmine Tabghas . Galileas asub arvukalt piibliliselt olulisi paiku, näiteks Megiddo , Jisreeli org, Taabori mägi, Haasor , Hattini sarved ja teised. &lt;sup&gt;[ ''viide puudub'' ]&lt;/sup&gt;

Vahemere äärest alustab matkajaid populaarne matkarada nimega ''yam leyam'' , mis heebrea keeles tähendab 'merest mereni'. Seejärel matkavad nad läbi Galilea mägede, Tabori, Neria ja Meroni, kuni jõuavad lõppsihtkohta Kinneretisse (Galilea järv). &lt;sup&gt;[ ''viide puudub'' ]&lt;/sup&gt;

2011. aasta aprillis avas Iisrael Jeesuse raja , 60 km pikkuse matkaraja Galileas kristlikele palveränduritele. Rada hõlmab jalgradade, teede ja jalgrattateede võrgustikku, mis ühendab Jeesuse ja tema jüngrite elus olulisi paiku, sealhulgas Tabghat , Jeesuse traditsioonilist leibade ja kalade imeteo paika, ning Õndsakskiitmiste mäge , kus ta pidas oma mäejutluse. See lõpeb Kapernaumas Galilea järve kaldal, kus Jeesus oma õpetusi jagas. 
[[Kategooria:Iisraeli geograafia]]
[[Kategooria:Iisraeli ajalugu]]
[[Kategooria:Palestiina ajalugu]]
[[Kategooria:Lähis-Ida ajaloolised piirkonnad]]</text>
      <sha1>oik759eyl2k8e6ywu6tzswu618m3u61</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Trükiarv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>13244</id>
    <revision>
      <id>7142655</id>
      <parentid>6767446</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:03:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25975-68</username>
        <id>228310</id>
      </contributor>
      <origin>7142655</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3028" sha1="ocngarne42xmhyppc9uex7o9nyqno00" xml:space="preserve">Tervist}}

==Eesti suuremate ajalehtede trükiarv==
===Üleriigilised päeva- ja nässsdalalehed===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
! November 2000&lt;ref&gt;[http://www.ap3.ee/article/2000/12/05/Suuremate_lehtede_trukiarv_pusib_stabiilne &quot;Suuremate lehtede trükiarv püsib stabiilne&quot;]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Äripäev, 5. detsember 2000&lt;/ref&gt;
! Juuni 2002&lt;ref name=&quot;majandus.delfi.ee&quot;&gt;[http://majandus.delfi.ee/news/uudised/sl-ohtulehe-trukiarv-tousis-juunis.d?id=3904060 &quot;SL Õhtulehe trükiarv tõusis juunis&quot;]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ETA 4. juuli 2002&lt;/ref&gt;
! Kevad 2007&lt;ref name=&quot;uudised.err.ee&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06228199 &quot;Lehtede aprilli tiraažid olid mullusest väiksemad&quot;] ERR, 3. mai 2011&lt;/ref&gt;
! Aprill 2009&lt;ref name=&quot;e24.ee&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/115775/aprillis-oli-suurim-trukiarv-postimehel/ &quot;Aprillis oli suurim trükiarv Postimehel&quot;] E24 Majandus, 6. mai 2009&lt;/ref&gt;
! Mai 2010&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06205855 &quot;Kõigi suuremate lehtede tiraažid on aastaga langenud&quot;] ERR, 3. juuni 2010&lt;/ref&gt;
! Aprill 2011&lt;ref name=&quot;uudised.err.ee&quot;/&gt;
! Aprill 2019&lt;ref name=&quot;eall.ee&quot;&gt;[http://www.eall.ee/eall_liikmed.html] EALL, 2. aprill 2019&lt;/ref&gt;
|-
! [[Õhtuleht]] 
| 63 400 || 66 100 || 65 000 || 56 000 || 53 100 || 53 400 || 43 100
|-
! [[Postimees]]
| 61 700 || 61 200 || 69 000 || 59 000 || 57 600 || 57 600 || 40 100
|-
! [[Eesti Päevaleht]] 
| 40 500 || 35 300 || 40 000 || 33 600 || 33 500 || 31 000 || 15 000
|-
! [[Äripäev]]
| 19 100 || 21 300 || 26 000 || 16 600 || 13 100 || 13 000 || 7400
|-
! [[Eesti Ekspress]]
| 50 000 || 45 600 || 47 000 || 34 900 || 32 200 || 32 200 || 24 300
|-
! [[Maaleht]]
| 43 000 || 42 300 || 45 000 || 44 400 || 41 900 || 42 500 || 38 600
|}

===Maakonnalehtede ja venekeelsete ajalehtede trükiarv===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
! Juuni 2002&lt;ref name=&quot;majandus.delfi.ee&quot;/&gt;
! Aprill 2009&lt;ref name=&quot;e24.ee&quot;/&gt;
! Aprill 2019&lt;ref name=&quot;eall.ee&quot;/&gt;
|-
! [[Pärnu Postimees]]
| 15 200 || 14 400 || 11 500
|-
! [[Tartu Postimees]]
| || || 15 300
|-
! Narva
| 8300 || 11 000 || 
|-
! [[Sakala (ajaleht)|Sakala]]
| 10 800 || 10 100 || 7800
|-
! [[Virumaa Teataja]]
| 8600 || 7600 || 5600
|-
! [[Meie Maa]]
| 8400 || 7400 || 6200
|-
! [[Molodjož Estonii]]
| 8000 || || 
|-
! Vesti Nedelja Pljus
| 19 600 || || 
|-
! [[Den za Dnjom]]
| 12 900 || 13 000 || 
|-
! Molodjož Estonii Subbota
| 10 500 || || 
|-
! [[MK-Estonija]]
| || 10 000 || 12 500
|}

==Tallinna linnaosade ajalehed==
2011. aastal oli mõne Tallinna linnaosa ajalehe trükiarv järgmine: Kesklinna Sõnumid 33 000, Mustamäe ajaleht 31 600, Põhja-Tallinna Sõnumid 28 000, Lasnamäe Leht 20 000, Kristiine Leht 15 600.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20110929054744/http://www.tallinnapostimees.ee/446470/tallinna-linnaosalehtedest-on-kasumis-vaid-pirita-leht/ &quot;Tallinna linnaosalehtedest on kasumis vaid Pirita leht&quot;] Tallinna Postimees, 23. mai 2011&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Trükindus]]</text>
      <sha1>ocngarne42xmhyppc9uex7o9nyqno00</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142656</id>
      <parentid>7142655</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:03:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Icodense</username>
        <id>95075</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-25975-68|~2026-25975-68]] ([[User talk:~2026-25975-68|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:InternetArchiveBot|InternetArchiveBot]].</comment>
      <origin>6767446</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3111" sha1="188poul1c0521rlay943km1amgqoitp" xml:space="preserve">'''Trükiarv''' ehk '''tiraaž''' on [[trükis]]e ühe väljaande eksemplaride arv.
{{pooleli}}

==Eesti suuremate ajalehtede trükiarv==
===Üleriigilised päeva- ja nädalalehed===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
! November 2000&lt;ref&gt;[http://www.ap3.ee/article/2000/12/05/Suuremate_lehtede_trukiarv_pusib_stabiilne &quot;Suuremate lehtede trükiarv püsib stabiilne&quot;]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Äripäev, 5. detsember 2000&lt;/ref&gt;
! Juuni 2002&lt;ref name=&quot;majandus.delfi.ee&quot;&gt;[http://majandus.delfi.ee/news/uudised/sl-ohtulehe-trukiarv-tousis-juunis.d?id=3904060 &quot;SL Õhtulehe trükiarv tõusis juunis&quot;]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ETA 4. juuli 2002&lt;/ref&gt;
! Kevad 2007&lt;ref name=&quot;uudised.err.ee&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06228199 &quot;Lehtede aprilli tiraažid olid mullusest väiksemad&quot;] ERR, 3. mai 2011&lt;/ref&gt;
! Aprill 2009&lt;ref name=&quot;e24.ee&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/115775/aprillis-oli-suurim-trukiarv-postimehel/ &quot;Aprillis oli suurim trükiarv Postimehel&quot;] E24 Majandus, 6. mai 2009&lt;/ref&gt;
! Mai 2010&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06205855 &quot;Kõigi suuremate lehtede tiraažid on aastaga langenud&quot;] ERR, 3. juuni 2010&lt;/ref&gt;
! Aprill 2011&lt;ref name=&quot;uudised.err.ee&quot;/&gt;
! Aprill 2019&lt;ref name=&quot;eall.ee&quot;&gt;[http://www.eall.ee/eall_liikmed.html] EALL, 2. aprill 2019&lt;/ref&gt;
|-
! [[Õhtuleht]] 
| 63 400 || 66 100 || 65 000 || 56 000 || 53 100 || 53 400 || 43 100
|-
! [[Postimees]]
| 61 700 || 61 200 || 69 000 || 59 000 || 57 600 || 57 600 || 40 100
|-
! [[Eesti Päevaleht]] 
| 40 500 || 35 300 || 40 000 || 33 600 || 33 500 || 31 000 || 15 000
|-
! [[Äripäev]]
| 19 100 || 21 300 || 26 000 || 16 600 || 13 100 || 13 000 || 7400
|-
! [[Eesti Ekspress]]
| 50 000 || 45 600 || 47 000 || 34 900 || 32 200 || 32 200 || 24 300
|-
! [[Maaleht]]
| 43 000 || 42 300 || 45 000 || 44 400 || 41 900 || 42 500 || 38 600
|}

===Maakonnalehtede ja venekeelsete ajalehtede trükiarv===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
! Juuni 2002&lt;ref name=&quot;majandus.delfi.ee&quot;/&gt;
! Aprill 2009&lt;ref name=&quot;e24.ee&quot;/&gt;
! Aprill 2019&lt;ref name=&quot;eall.ee&quot;/&gt;
|-
! [[Pärnu Postimees]]
| 15 200 || 14 400 || 11 500
|-
! [[Tartu Postimees]]
| || || 15 300
|-
! Narva
| 8300 || 11 000 || 
|-
! [[Sakala (ajaleht)|Sakala]]
| 10 800 || 10 100 || 7800
|-
! [[Virumaa Teataja]]
| 8600 || 7600 || 5600
|-
! [[Meie Maa]]
| 8400 || 7400 || 6200
|-
! [[Molodjož Estonii]]
| 8000 || || 
|-
! Vesti Nedelja Pljus
| 19 600 || || 
|-
! [[Den za Dnjom]]
| 12 900 || 13 000 || 
|-
! Molodjož Estonii Subbota
| 10 500 || || 
|-
! [[MK-Estonija]]
| || 10 000 || 12 500
|}

==Tallinna linnaosade ajalehed==
2011. aastal oli mõne Tallinna linnaosa ajalehe trükiarv järgmine: Kesklinna Sõnumid 33 000, Mustamäe ajaleht 31 600, Põhja-Tallinna Sõnumid 28 000, Lasnamäe Leht 20 000, Kristiine Leht 15 600.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20110929054744/http://www.tallinnapostimees.ee/446470/tallinna-linnaosalehtedest-on-kasumis-vaid-pirita-leht/ &quot;Tallinna linnaosalehtedest on kasumis vaid Pirita leht&quot;] Tallinna Postimees, 23. mai 2011&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Trükindus]]</text>
      <sha1>188poul1c0521rlay943km1amgqoitp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Osmussaare maavärin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>13917</id>
    <revision>
      <id>7142453</id>
      <parentid>6732120</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:17:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-20154-48</username>
        <id>226309</id>
      </contributor>
      <origin>7142453</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2364" sha1="7ktf8bw0vkxphw6c0okmodzc6jwwchd" xml:space="preserve">{{loodusanomaalia
|nimetus=Osmussaare maavärin
|kujutis={{Asendikaart
|Eesti
|silt         = 
|sildi_suurus = 
|paigutus     = 
|taust        = värvus, sildi taustavärvus, vaikimisi puudub
|lat        = 59.3
|long       = 23.5
|punkt      = Bullseye1.png
|punkti_suurus = 40
|seletus    = 
|laius    = 250
}}
|pildiallkiri= Maavärina toimumispunkt
|pildilaius=
|piirkond=
|liik=[[maavärin]]
|algus=
|lõpp=
|moodustumine=
|raugemine=
|kestus=
|maksimumtemperatuur=
|miinimumtemperatuur=
|aeg=25. oktoober 1976
|koht=[[Osmussaar]], [[Eesti NSV]]
|magnituud=4,75
|intensiivsus=6–7 palli [[MSK-64 skaala]]l
|sügavus=10 km
|tsunami=
|maalihked=
|surmad=
|keskkond=
|märkused=
|commonscat=
}}
'''Osmussaare [[maavärin]]''' toimus [[25. oktoober|25. oktoobril]] [[1976]] [[Osmussaar]]e põhjatipu lähedal merepõhjas. Värina [[magnituud]] oli 4,75 ning intensiivsus 6–7 palli [[MSK-64 skaala]] järgi, mis teeb sellest võimsaima teadaoleva maavärina [[Eesti]]s.

Värin toimus kell 11:39, selle [[epitsenter]] paiknes saare põhjatipust u 5–6 km kirdes. [[Hüpotsenter]] asus 10 kilomeetri sügavusel. Osmussaare kirderanna järsul pangal tekkisid suured varingud. Saare keskel asuvasse kivimajja tekkis pragu, mis ulatus räästast maapinnani. Järgnesid järeltõuked, neist tugevaimad umbes 10 minutit ja pool tundi hiljem. Tundlikud aparaadid registreerisid järeltõukeid ka novembris.

[[Tallinn]]as oli maavärin selgesti märgatav. Laelambid kõikusid ja aknaklaasid klirisesid.

Kohe pärast maavärinat levisid kuuldused [[aatomiallveelaev]]a või [[Paldiski]]s asuva [[tuumareaktor]]i plahvatusest. Aga see on pelgalt vandenõuteoreetikute oletus. Samuti ei ole õige, et maavärinast ei kirjutatud ega räägitud toona. Sellest ilmus mitmeid artkleid lehtedes ning ajakirjas &quot;Horisont&quot;. Samuti räägiti sellest raadio- ja teleuudistes. 

&lt;ref name=&quot;Suuroja&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://ilm.ee/index.php?43906 |pealkiri=Kas maa värises? Ehk kuidas eestlased pidasid 1976. aasta Osmussaare maavärinat TASS-i hämaks |autor=[[Kalle Suuroja]] |väljaanne=[[Loodusesõber]] |väljaandja=ILM.ee}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* Telesarja &quot;[[Ajavaod]]&quot; jagu &quot;[https://jupiter.err.ee/920038/ajavaod Igaviku jäljed]&quot; Osmussaare maavärinast.

[[Kategooria:Maavärinad]]
[[Kategooria:1976. aasta Eestis]]
[[Kategooria:Osmussaar]]</text>
      <sha1>7ktf8bw0vkxphw6c0okmodzc6jwwchd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142455</id>
      <parentid>7142453</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:19:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-20154-48</username>
        <id>226309</id>
      </contributor>
      <origin>7142455</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2407" sha1="mfhm1pruz92dp44uxp4mmaqv7wotmqu" xml:space="preserve">{{loodusanomaalia
|nimetus=Osmussaare maavärin
|kujutis={{Asendikaart
|Eesti
|silt         = 
|sildi_suurus = 
|paigutus     = 
|taust        = värvus, sildi taustavärvus, vaikimisi puudub
|lat        = 59.3
|long       = 23.5
|punkt      = Bullseye1.png
|punkti_suurus = 40
|seletus    = 
|laius    = 250
}}
|pildiallkiri= Maavärina toimumispunkt
|pildilaius=
|piirkond=
|liik=[[maavärin]]
|algus=
|lõpp=
|moodustumine=
|raugemine=
|kestus=
|maksimumtemperatuur=
|miinimumtemperatuur=
|aeg=25. oktoober 1976
|koht=[[Osmussaar]], [[Eesti NSV]]
|magnituud=4,75
|intensiivsus=6–7 palli [[MSK-64 skaala]]l
|sügavus=10 km
|tsunami=
|maalihked=
|surmad=
|keskkond=
|märkused=
|commonscat=
}}
'''Osmussaare [[maavärin]]''' toimus [[25. oktoober|25. oktoobril]] [[1976]] [[Osmussaar]]e põhjatipu lähedal merepõhjas. Värina [[magnituud]] oli 4,75 ning intensiivsus 6–7 palli [[MSK-64 skaala]] järgi, mis teeb sellest võimsaima teadaoleva maavärina [[Eesti]]s.

Värin toimus kell 11:39, selle [[epitsenter]] paiknes saare põhjatipust u 5–6 km kirdes. [[Hüpotsenter]] asus 10 kilomeetri sügavusel. Osmussaare kirderanna järsul pangal tekkisid suured varingud. Saare keskel asuvasse kivimajja tekkis pragu, mis ulatus räästast maapinnani. Järgnesid järeltõuked, neist tugevaimad umbes 10 minutit ja pool tundi hiljem. Tundlikud aparaadid registreerisid järeltõukeid ka novembris.

[[Tallinn]]as oli maavärin selgesti märgatav. Laelambid kõikusid ja aknaklaasid klirisesid.

Kohe pärast maavärinat levisid kuuldused [[aatomiallveelaev]]a või [[Paldiski]]s asuva [[tuumareaktor]]i plahvatusest. Aga see on pelgalt vandenõuteoreetikute oletus. Samuti ei ole õige, et maavärinast ei kirjutatud ega räägitud toona. Sellest ilmus mitmeid artkleid lehtedes ning ajakirjas &quot;Horisont&quot;. Viimases oli autor geoloog Einar Klaamann. Samuti räägiti sellest raadio- ja teleuudistes. 

&lt;ref name=&quot;Suuroja&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://ilm.ee/index.php?43906 |pealkiri=Kas maa värises? Ehk kuidas eestlased pidasid 1976. aasta Osmussaare maavärinat TASS-i hämaks |autor=[[Kalle Suuroja]] |väljaanne=[[Loodusesõber]] |väljaandja=ILM.ee}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* Telesarja &quot;[[Ajavaod]]&quot; jagu &quot;[https://jupiter.err.ee/920038/ajavaod Igaviku jäljed]&quot; Osmussaare maavärinast.

[[Kategooria:Maavärinad]]
[[Kategooria:1976. aasta Eestis]]
[[Kategooria:Osmussaar]]</text>
      <sha1>mfhm1pruz92dp44uxp4mmaqv7wotmqu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142517</id>
      <parentid>7142455</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:51:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <origin>7142517</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2355" sha1="ki8yh4pvormsqrjvxur7llbjmdwx0v9" xml:space="preserve">{{loodusanomaalia
|nimetus=Osmussaare maavärin
|kujutis={{Asendikaart
|Eesti
|silt         = 
|sildi_suurus = 
|paigutus     = 
|taust        = värvus, sildi taustavärvus, vaikimisi puudub
|lat        = 59.3
|long       = 23.5
|punkt      = Bullseye1.png
|punkti_suurus = 40
|seletus    = 
|laius    = 250
}}
|pildiallkiri= Maavärina toimumispunkt
|pildilaius=
|piirkond=
|liik=[[maavärin]]
|algus=
|lõpp=
|moodustumine=
|raugemine=
|kestus=
|maksimumtemperatuur=
|miinimumtemperatuur=
|aeg=25. oktoober 1976
|koht=[[Osmussaar]], [[Eesti NSV]]
|magnituud=4,75
|intensiivsus=6–7 palli [[MSK-64 skaala]]l
|sügavus=10 km
|tsunami=
|maalihked=
|surmad=
|keskkond=
|märkused=
|commonscat=
}}
'''Osmussaare [[maavärin]]''' toimus [[25. oktoober|25. oktoobril]] [[1976]] [[Osmussaar]]e põhjatipu lähedal merepõhjas. Värina [[magnituud]] oli 4,75 ning intensiivsus 6–7 palli [[MSK-64 skaala]] järgi, mis teeb sellest võimsaima teadaoleva maavärina [[Eesti]]s.

Värin toimus kell 11:39, selle [[epitsenter]] paiknes saare põhjatipust u 5–6 km kirdes. [[Hüpotsenter]] asus 10 kilomeetri sügavusel. Osmussaare kirderanna järsul pangal tekkisid suured varingud. Saare keskel asuvasse kivimajja tekkis pragu, mis ulatus räästast maapinnani. Järgnesid järeltõuked, neist tugevaimad umbes 10 minutit ja pool tundi hiljem. Tundlikud aparaadid registreerisid järeltõukeid ka novembris.

[[Tallinn]]as oli maavärin selgesti märgatav. Laelambid kõikusid ja aknaklaasid klirisesid.

Kohe pärast maavärinat levisid kuuldused [[aatomiallveelaev]]a või [[Paldiski]]s asuva [[tuumareaktor]]i plahvatusest. Samuti ei ole õige, et maavärinast ei kirjutatud ega räägitud toona. Sellest ilmus mitmeid artkleid lehtedes ning ajakirjas &quot;Horisont&quot;. Viimases oli autor geoloog Einar Klaamann. Samuti räägiti sellest raadio- ja teleuudistes.&lt;ref name=&quot;Suuroja&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://ilm.ee/index.php?43906 |pealkiri=Kas maa värises? Ehk kuidas eestlased pidasid 1976. aasta Osmussaare maavärinat TASS-i hämaks |autor=[[Kalle Suuroja]] |väljaanne=[[Loodusesõber]] |väljaandja=ILM.ee}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* Telesarja &quot;[[Ajavaod]]&quot; jagu &quot;[https://jupiter.err.ee/920038/ajavaod Igaviku jäljed]&quot; Osmussaare maavärinast.

[[Kategooria:Maavärinad]]
[[Kategooria:1976. aasta Eestis]]
[[Kategooria:Osmussaar]]</text>
      <sha1>ki8yh4pvormsqrjvxur7llbjmdwx0v9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia arutelu:Saatkond</title>
    <ns>5</ns>
    <id>21796</id>
    <revision>
      <id>7142985</id>
      <parentid>7139466</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:00:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MediaWiki message delivery</username>
        <id>64388</id>
      </contributor>
      <comment>/* Call for Community Candidates – Wikimedia CEE Hub Steering Committee Election 2026 */ uus alaosa</comment>
      <origin>7142985</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19399" sha1="e6xuujir98lizyoca8995p6bijfxztv" xml:space="preserve">{{Vikipeedia:Saatkond/Päis}}
{{Vikipeedia arutelu:Saatkond/Päis}}
{{arhiiv|*[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 1|Arhiiv 1]]
*[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 2|Arhiiv 2]]
*[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 3|Arhiiv 3]]
*[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 4|Arhiiv 4]]
*[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 5|Arhiiv 5]]
*[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 6|Arhiiv 6]]}}
{{Arhiveerimine
|archive = Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv %(counter)d
|algo = old(90d)
|counter = 10
|maxarchivesize = 100K
|minthreadstoarchive = 2
|minthreadsleft = 4
|archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}}
}}
__TOC__

== Thank You for Last Year – Join Wiki Loves Ramadan 2026 ==

Dear Wikimedia communities,

We hope you are doing well, and we wish you a happy New Year.

''Last year, we captured light. This year, we’ll capture legacy.''

In 2025, communities around the world shared the glow of Ramadan nights and the warmth of collective iftars. In 2026, ''Wiki Loves Ramadan'' is expanding, bringing more stories, more cultures, and deeper global connections across Wikimedia projects.

We invite you to explore the ''Wiki Loves Ramadan 2026'' [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan 2026|Meta page]] to learn how you can participate and [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan 2026/Participating communities|sign up]] your community.

📷 ''Photo campaign on '' [[c:Special:MyLanguage/Commons:Wiki Loves Ramadan 2026|Wikimedia Commons]]

If you have questions about the project, please refer to the FAQs:  
* [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan/FAQ/|Meta-Wiki]]
* [[c:Special:MyLanguage/Commons:Wiki Loves Ramadan/FAQ|Wikimedia Commons]]

''Early registration for updates is now open via the '''[[m:Special:RegisterForEvent/2710|Event page]]'''''

''Stay connected and receive updates:''  
* [https://t.me/WikiLovesRamadan Telegram channel]  
* [https://lists.wikimedia.org/postorius/lists/wikilovesramadan.lists.wikimedia.org/ Mailing list]

We look forward to collaborating with you and your community.


'''The Wiki Loves Ramadan 2026 Organizing Team''' 16. jaanuar 2026, kell 21:45 (EET)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:ZI Jony@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&amp;oldid=29879549&quot;. --&gt;

== Feminism and Folklore 2026 starts soon ==

&lt;div style=&quot;border:8px maroon ridge;padding:6px;&quot;&gt;

[[File:Feminism and Folklore 2026 logo.svg|centre|550px|frameless]]
::&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
&lt;div style=&quot;text-align: center; width: 100%;&quot;&gt;''{{int:please-translate}}''&lt;/div&gt;

;Invitation to Organize Feminism and Folklore 2026 

Dear Wiki Community,

We are pleased to invite Wikimedia communities, affiliates, and independent contributors to organize the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026]]''' writing competition on your local Wikipedia.

The international campaign will run from '''1 February to 31 March 2026''' and aims to improve coverage of feminism, women’s histories, gender-related topics, and folk culture across Wikipedia projects.

;About the Campaign 
'''Feminism and Folklore''' is a global writing initiative that complements the '''[[:c:Commons:Wiki Loves Folklore 2026|Wiki Loves Folklore]]''' photography competition. While Wiki Loves Folklore focuses on visual documentation, this writing campaign addresses the '''gender gap on Wikipedia''' by improving encyclopedic content related to folk culture and marginalized voices.

;What Can Participants Write About? 
Communities can contribute by creating, expanding, or translating articles related to:

* Folk festivals, rituals, and celebrations  
* Folk dances, music, and traditional performances  
* Women and queer figures in folklore  
* Women in mythology and oral traditions  
* Women warriors, witches, and witch-hunting narratives  
* Fairy tales, folk stories, and legends  
* Folk games, sports, and cultural practices  

Participants may work from curated article lists or generate new article suggestions using campaign tools.

;How to Sign Up as an Organizer 
Organizers are requested to complete the following steps to register their community:

# Create a local project page on your wiki [[:m:Feminism and Folklore/Sample|(see sample)]] 
# Set up the campaign using the '''CampWiz''' tool  
# Prepare a local article list and clearly mention:
#* Campaign timeline  
#* Local and international prizes  
# Request a site notice from local administrators [[:mr:Template:SN-FNF|(see sample)]]  
# Add your local project page and CampWiz link to the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026/Project Page|Meta project page]]'''

;Campaign Tools

The Wiki Loves Folklore Tech Team has introduced tools to support organizers and participants:

* '''Article List Generator by Topic''' – Helps identify articles available on English Wikipedia but missing in your local language Wikipedia. The tool allows customized filters and provides downloadable article lists in CSV and wikitable formats.
* '''CampWiz''' – Enables communities to manage writing campaigns effectively, including jury-based evaluation. This will be the third year CampWiz is officially used for Feminism and Folklore.

Both tools are now available for use in the campaign.  '''[https://tools.wikilovesfolklore.org/ Click here to access the tools]'''

;Learn More &amp; Get Support
For detailed information about rules, timelines, and prizes, please visit the  
'''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026 project page]]'''.

If you have any questions or need assistance, feel free to reach out via:
* '''[[:m:Talk:Feminism and Folklore 2026/Project Page|Meta talk page]]'''
* Email us using details on the contact page.

;Join Us 
We look forward to your collaboration and coordination in making Feminism and Folklore 2026 a meaningful and impactful campaign for closing gender gaps and enriching folk culture content on Wikipedia.

Thank you and best wishes,
  
'''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026 International Team]]'''

----

''Stay connected:''  
[[File:B&amp;W Facebook icon.png|link=https://www.facebook.com/feminismandfolklore/|30x30px]]&amp;nbsp;
[[File:B&amp;W Twitter icon.png|link=https://twitter.com/wikifolklore|30x30px]]
&lt;/div&gt;&lt;/div&gt;

== Invitation to Host Wiki Loves Folklore 2026 in Your Country ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;

&lt;div style=&quot;text-align: center; width: 100%;&quot;&gt;''{{int:please-translate}}''&lt;/div&gt;

[[File:Wiki Loves Folklore Logo.svg|right|150px|frameless]]
Hello everyone,

We are delighted to invite Wikimedia affiliates, user groups, and community organizations worldwide to participate in '''Wiki Loves Folklore 2026''', an international initiative dedicated to documenting and celebrating folk culture across the globe.

;About Wiki Loves Folklore 

'''Wiki Loves Folklore''' is an annual international photography competition hosted on Wikimedia Commons. The campaign runs from '''1 February to 31 March 2026''' and encourages photographers, cultural enthusiasts, and community members to contribute photographs that highlight:
* Folk traditions and rituals  
* Cultural festivals and celebrations  
* Traditional attire and crafts 
* Performing arts, music, and dance  
* Everyday practices rooted in folk heritage  

Through this campaign, we aim to preserve and promote diverse folk cultures and make them freely accessible to the world.

[[:c:Commons:Wiki_Loves_Folklore_2026|Project page on Wikimedia Commons]] 

; Host a Local Edition 

As we celebrate the '''eight edition''' of Wiki Loves Folklore, we warmly invite communities to organize a local edition in their country or region. Hosting a local campaign is a great opportunity to:
* Increase visibility of your region’s folk culture  
* Engage new contributors in your community  
* Enrich Wikimedia Commons with high-quality cultural content  

'''[[:c:Commons:Wiki_Loves_Folklore_2026/Organize|Sign up to organize]]:'''  

If your team prefers to organize the competition in ''either February or March only'', please feel free to let us know.

If you are unable to organize, we encourage you to share this opportunity with other interested groups or organizations in your region.

;Get in Touch 
If you have any questions, need support, or would like to explore collaboration opportunities, please feel free to contact us via:

* The project Talk pages  
* Email: '''support@wikilovesfolklore.org'''

We are also happy to connect via an online meeting if your team would like to discuss planning or coordination in more detail.

Warm regards,  

'''The Wiki Loves Folklore International Team'''
&lt;/div&gt;
[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 18. jaanuar 2026, kell 15:21 (EET)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Tiven2240@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery/Wikipedia&amp;oldid=29228188&quot;. --&gt;

== &lt;span lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot;&gt;Annual review of the Universal Code of Conduct and Enforcement Guidelines&lt;/span&gt; ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot;&gt;
&lt;section begin=&quot;announcement-content&quot; /&gt;
I am writing to you to let you know the annual review period for the Universal Code of Conduct and Enforcement Guidelines is open now. You can make suggestions for changes through 9 February 2026. This is the first step of several to be taken for the annual review. [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Annual review/2026|Read more information and find a conversation to join on the UCoC page on Meta]].

The [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Coordinating Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee]] (U4C) is a global group dedicated to providing an equitable and consistent implementation of the UCoC. This annual review was planned and implemented by the U4C. For more information and the responsibilities of the U4C, [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Coordinating Committee/Charter|you may review the U4C Charter]].

Please share this information with other members in your community wherever else might be appropriate.

-- In cooperation with the U4C, [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User talk:Keegan (WMF)|talk]])&lt;section end=&quot;announcement-content&quot; /&gt;
&lt;/div&gt;

19. jaanuar 2026, kell 23:01 (EET)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&amp;oldid=29905753&quot;. --&gt;

== New Rapid Funds in CEE – global support now closer to your local activities ==

Hi everyone, 

'''Starting from 1 April 2026''', the CEE Hub will begin reviewing and supporting Rapid Fund applications for Central and Eastern Europe, in close cooperation with the Wikimedia Foundation. This change is part of our shared effort to bring support closer to communities and make the process more accessible and responsive to local contexts.

You will still apply through the same system (Fluxx), and WMF will continue handling contracts and fund transfers. What changes is that the CEE Hub becomes your first point of contact, offering guidance, reviewing applications, and staying closer to your ideas throughout the process.

We encourage you to reach out to [[:m:User:TRistovski-CEEhub|Toni]], our Grants Specialist before applying. A short conversation can help clarify your idea and make things smoother from the start.

* ☝️ Rapid Funds remain open year-round (with possible delays in June and December).
* ☝️ For Central Asian communities: the process stays the same – you continue applying directly through WMF.

Join our online Q&amp;A session to learn more (same content, two options to join):
* 2 April, 5:00 PM CEST (UTC +2; [[:m:Event:CEE Hub Rapid Fund Q&amp;A Nr. 1|register here]])
* 8 April 7:00 PM CEST (UTC +2; [[:m:Event:CEE Hub Rapid Fund Q&amp;A Nr. 2|register here]])

More info &amp; contact: '''[[:m:CEE Hub Rapid Funds|Wikimedia CEE Hub/Rapid Grants]]'''

--[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 14:21 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_Hub&amp;oldid=29670168&quot;. --&gt;

== Join the sixth Ukraine’s Cultural Diplomacy Month on Wikipedia! ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot;&gt;
[[File:Ukraine’s Cultural Diplomacy Month on Wikipedia 2026.png|right|250px|thumb|link=https://meta.wikimedia.org/wiki/Ukraine%27s_Cultural_Diplomacy_Month_2026|Join our campaign!]]
{{int:please-translate}}

Dear Wikipedians!

[[:m:Special:MyLanguage/Wikimedia Ukraine|Wikimedia Ukraine]], in cooperation with the [[:en:Ministry of Foreign Affairs of Ukraine|MFA of Ukraine]] and [[:en:Ukrainian Institute|Ukrainian Institute]], has launched the sixth edition of writing challenge &quot;'''[[:m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|Ukraine's Cultural Diplomacy Month]]'''&quot;, which lasts from '''1st April''' until '''30th April 2026'''.

The initiative aims to promote knowledge about Ukrainian culture abroad by creating and improving Wikipedia articles in multiple languages. This year marks the sixth edition of the campaign, which will focus on contemporary culture, making today’s artistic voices and practices more visible to international audiences.

🧩'''How to participate?'''

Choose an article from the suggested list → Write an article in your language, or improve an existing one according to the rules → Add your contribution to the contest page and calculate your points → Win prizes and receive a certificate of participation → Become a promoter of truthful knowledge about Ukraine.

🧩'''[[m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|Check our main page for more information]]'''.

'''If you are interested in coordinating long-term community engagement for the campaign and becoming a local ambassador, we would love to hear from you! Please let us know your interest.'''

If not, then we encourage you to translate the [[m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|landing page of the contest]] and [https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:MessageGroupStats?group=Centralnotice-tgroup-UCDM2026banner&amp;messages=&amp;language=en&amp;x=D banner] into your own language.

Also, we set up a [[:m:CentralNotice/Request/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|banner]] to notify users of the possibility to participate in this challenge! 

[[:m:User:OlesiaLukaniuk (WMUA)|OlesiaLukaniuk (WMUA)]] ([[:m:User talk:OlesiaLukaniuk (WMUA)|talk]]) 04:35, 1 April 2026 (UTC)
&lt;/div&gt;
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:OlesiaLukaniuk (WMUA)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:OlesiaLukaniuk_(WMUA)/list_of_wikis&amp;oldid=28552112&quot;. --&gt;

== Action Required: Update templates/modules for electoral maps (Migrating from P1846 to P14226) ==

Hello everyone,

This is a notice regarding an ongoing data migration on Wikidata that may affect your election-related templates and Lua modules (such as &lt;code&gt;Module:Itemgroup/list&lt;/code&gt;).

'''The Change:'''&lt;br /&gt;
Currently, many templates pull electoral maps from Wikidata using the property [[:d:Property:P1846|P1846]], combined with the qualifier [[:d:Property:P180|P180]]: [[:d:Q19571328|Q19571328]]. 

We are migrating this data (across roughly 4,000 items) to a newly created, dedicated property: '''[[:d:Property:P14226|P14226]]'''.

'''What You Need To Do:'''&lt;br /&gt;
To ensure your templates and infoboxes do not break or lose their maps, please update your local code to fetch data from [[:d:Property:P14226|P14226]] instead of the old [[:d:Property:P1846|P1846]] + [[:d:Property:P180|P180]] structure. A [[m:Wikidata/Property Migration: P1846 to P14226/List|list of pages]] was generated using Wikimedia Global Search.

'''Deadline:'''&lt;br /&gt;
We are temporarily retaining the old data on [[:d:Property:P1846|P1846]] to allow for a smooth transition. However, to complete the data cleanup on Wikidata, the old [[:d:Property:P1846|P1846]] statements will be removed after '''May 1, 2026'''. Please update your modules and templates before this date to prevent any disruption to your wiki's election articles.

Let us know if you have any questions or need assistance with the query logic. Thank you for your help! [[User:ZI Jony|ZI Jony]] using [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 20:11 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:ZI Jony@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&amp;oldid=29941252&quot;. --&gt;

== Request for comment (global AI policy) ==

&lt;bdi lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
Apologies for writing in English. {{int:Please-translate}}
A [[:m:Requests for comment/Artificial intelligence policy|request for comment]] is currently being held to decide on a global AI policy. {{int:Feedback-thanks-title}}
[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 26. aprill 2026, kell 03:57 (EEST)
&lt;/bdi&gt;
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Codename Noreste@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&amp;oldid=30424282&quot;. --&gt;

== Call for Community Candidates – Wikimedia CEE Hub Steering Committee Election 2026 ==

''Please help us and your community by translating this announcement into your language!''

Dear all,

The [[Wikimedia CEE Hub Steering Committee Election 2026]] is currently underway.

There are 4 seats allocated to community representatives. Community members are invited to nominate themselves as candidates for these seats. These positions will be filled through a vote by the CEE community.

'''Eligibility criteria:'''

* Candidates must be [[Wikimedia CEE Hub Steering Committee Election 2026/Eligibility|eligible voters]]:
** Have a Wikimedia account created before 18 December 2025
** Have at least 300 edits between 18 December 2025 and 18 June 2026
** Must not have been blocked between 18 March 2026 and 18 June 2026
* Must have participated in at least 2 of the last 3 [[Wikimedia CEE Hub/CEE Hub Status Meeting|CEE Hub Advisory Group meetings]]

You can check your eligibility using the following tool:

https://cee-sc-election.toolforge.org/

'''How to proceed:'''

Candidates may nominate themselves or be nominated by others.

If nominated by others, the candidate must explicitly accept the nomination before 18 June 2026.

The candidate should create their nomination page and submit their candidacy [[Wikimedia_CEE_Hub_Steering_Committee_Election_2026/Nominations|here]]:

Please also inform your communities about the election and encourage participation.

Best regards,  

Electoral Commission of Wikimedia CEE Hub Steering Committee Election 2026

--[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 13:00 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MHeidarzadeh-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_Hub&amp;oldid=30401522&quot;. --&gt;</text>
      <sha1>e6xuujir98lizyoca8995p6bijfxztv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7143015</id>
      <parentid>7142985</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:56:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MHeidarzadeh-CEEhub</username>
        <id>224026</id>
      </contributor>
      <comment>/* Call for Community Candidates – Wikimedia CEE Hub Steering Committee Election 2026 */</comment>
      <origin>7143015</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19429" sha1="snh16di3i47y8symqfxblyi2cc8umvj" xml:space="preserve">{{Vikipeedia:Saatkond/Päis}}
{{Vikipeedia arutelu:Saatkond/Päis}}
{{arhiiv|*[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 1|Arhiiv 1]]
*[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 2|Arhiiv 2]]
*[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 3|Arhiiv 3]]
*[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 4|Arhiiv 4]]
*[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 5|Arhiiv 5]]
*[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 6|Arhiiv 6]]}}
{{Arhiveerimine
|archive = Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv %(counter)d
|algo = old(90d)
|counter = 10
|maxarchivesize = 100K
|minthreadstoarchive = 2
|minthreadsleft = 4
|archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}}
}}
__TOC__

== Thank You for Last Year – Join Wiki Loves Ramadan 2026 ==

Dear Wikimedia communities,

We hope you are doing well, and we wish you a happy New Year.

''Last year, we captured light. This year, we’ll capture legacy.''

In 2025, communities around the world shared the glow of Ramadan nights and the warmth of collective iftars. In 2026, ''Wiki Loves Ramadan'' is expanding, bringing more stories, more cultures, and deeper global connections across Wikimedia projects.

We invite you to explore the ''Wiki Loves Ramadan 2026'' [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan 2026|Meta page]] to learn how you can participate and [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan 2026/Participating communities|sign up]] your community.

📷 ''Photo campaign on '' [[c:Special:MyLanguage/Commons:Wiki Loves Ramadan 2026|Wikimedia Commons]]

If you have questions about the project, please refer to the FAQs:  
* [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan/FAQ/|Meta-Wiki]]
* [[c:Special:MyLanguage/Commons:Wiki Loves Ramadan/FAQ|Wikimedia Commons]]

''Early registration for updates is now open via the '''[[m:Special:RegisterForEvent/2710|Event page]]'''''

''Stay connected and receive updates:''  
* [https://t.me/WikiLovesRamadan Telegram channel]  
* [https://lists.wikimedia.org/postorius/lists/wikilovesramadan.lists.wikimedia.org/ Mailing list]

We look forward to collaborating with you and your community.


'''The Wiki Loves Ramadan 2026 Organizing Team''' 16. jaanuar 2026, kell 21:45 (EET)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:ZI Jony@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&amp;oldid=29879549&quot;. --&gt;

== Feminism and Folklore 2026 starts soon ==

&lt;div style=&quot;border:8px maroon ridge;padding:6px;&quot;&gt;

[[File:Feminism and Folklore 2026 logo.svg|centre|550px|frameless]]
::&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
&lt;div style=&quot;text-align: center; width: 100%;&quot;&gt;''{{int:please-translate}}''&lt;/div&gt;

;Invitation to Organize Feminism and Folklore 2026 

Dear Wiki Community,

We are pleased to invite Wikimedia communities, affiliates, and independent contributors to organize the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026]]''' writing competition on your local Wikipedia.

The international campaign will run from '''1 February to 31 March 2026''' and aims to improve coverage of feminism, women’s histories, gender-related topics, and folk culture across Wikipedia projects.

;About the Campaign 
'''Feminism and Folklore''' is a global writing initiative that complements the '''[[:c:Commons:Wiki Loves Folklore 2026|Wiki Loves Folklore]]''' photography competition. While Wiki Loves Folklore focuses on visual documentation, this writing campaign addresses the '''gender gap on Wikipedia''' by improving encyclopedic content related to folk culture and marginalized voices.

;What Can Participants Write About? 
Communities can contribute by creating, expanding, or translating articles related to:

* Folk festivals, rituals, and celebrations  
* Folk dances, music, and traditional performances  
* Women and queer figures in folklore  
* Women in mythology and oral traditions  
* Women warriors, witches, and witch-hunting narratives  
* Fairy tales, folk stories, and legends  
* Folk games, sports, and cultural practices  

Participants may work from curated article lists or generate new article suggestions using campaign tools.

;How to Sign Up as an Organizer 
Organizers are requested to complete the following steps to register their community:

# Create a local project page on your wiki [[:m:Feminism and Folklore/Sample|(see sample)]] 
# Set up the campaign using the '''CampWiz''' tool  
# Prepare a local article list and clearly mention:
#* Campaign timeline  
#* Local and international prizes  
# Request a site notice from local administrators [[:mr:Template:SN-FNF|(see sample)]]  
# Add your local project page and CampWiz link to the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026/Project Page|Meta project page]]'''

;Campaign Tools

The Wiki Loves Folklore Tech Team has introduced tools to support organizers and participants:

* '''Article List Generator by Topic''' – Helps identify articles available on English Wikipedia but missing in your local language Wikipedia. The tool allows customized filters and provides downloadable article lists in CSV and wikitable formats.
* '''CampWiz''' – Enables communities to manage writing campaigns effectively, including jury-based evaluation. This will be the third year CampWiz is officially used for Feminism and Folklore.

Both tools are now available for use in the campaign.  '''[https://tools.wikilovesfolklore.org/ Click here to access the tools]'''

;Learn More &amp; Get Support
For detailed information about rules, timelines, and prizes, please visit the  
'''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026 project page]]'''.

If you have any questions or need assistance, feel free to reach out via:
* '''[[:m:Talk:Feminism and Folklore 2026/Project Page|Meta talk page]]'''
* Email us using details on the contact page.

;Join Us 
We look forward to your collaboration and coordination in making Feminism and Folklore 2026 a meaningful and impactful campaign for closing gender gaps and enriching folk culture content on Wikipedia.

Thank you and best wishes,
  
'''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026 International Team]]'''

----

''Stay connected:''  
[[File:B&amp;W Facebook icon.png|link=https://www.facebook.com/feminismandfolklore/|30x30px]]&amp;nbsp;
[[File:B&amp;W Twitter icon.png|link=https://twitter.com/wikifolklore|30x30px]]
&lt;/div&gt;&lt;/div&gt;

== Invitation to Host Wiki Loves Folklore 2026 in Your Country ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;

&lt;div style=&quot;text-align: center; width: 100%;&quot;&gt;''{{int:please-translate}}''&lt;/div&gt;

[[File:Wiki Loves Folklore Logo.svg|right|150px|frameless]]
Hello everyone,

We are delighted to invite Wikimedia affiliates, user groups, and community organizations worldwide to participate in '''Wiki Loves Folklore 2026''', an international initiative dedicated to documenting and celebrating folk culture across the globe.

;About Wiki Loves Folklore 

'''Wiki Loves Folklore''' is an annual international photography competition hosted on Wikimedia Commons. The campaign runs from '''1 February to 31 March 2026''' and encourages photographers, cultural enthusiasts, and community members to contribute photographs that highlight:
* Folk traditions and rituals  
* Cultural festivals and celebrations  
* Traditional attire and crafts 
* Performing arts, music, and dance  
* Everyday practices rooted in folk heritage  

Through this campaign, we aim to preserve and promote diverse folk cultures and make them freely accessible to the world.

[[:c:Commons:Wiki_Loves_Folklore_2026|Project page on Wikimedia Commons]] 

; Host a Local Edition 

As we celebrate the '''eight edition''' of Wiki Loves Folklore, we warmly invite communities to organize a local edition in their country or region. Hosting a local campaign is a great opportunity to:
* Increase visibility of your region’s folk culture  
* Engage new contributors in your community  
* Enrich Wikimedia Commons with high-quality cultural content  

'''[[:c:Commons:Wiki_Loves_Folklore_2026/Organize|Sign up to organize]]:'''  

If your team prefers to organize the competition in ''either February or March only'', please feel free to let us know.

If you are unable to organize, we encourage you to share this opportunity with other interested groups or organizations in your region.

;Get in Touch 
If you have any questions, need support, or would like to explore collaboration opportunities, please feel free to contact us via:

* The project Talk pages  
* Email: '''support@wikilovesfolklore.org'''

We are also happy to connect via an online meeting if your team would like to discuss planning or coordination in more detail.

Warm regards,  

'''The Wiki Loves Folklore International Team'''
&lt;/div&gt;
[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 18. jaanuar 2026, kell 15:21 (EET)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Tiven2240@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery/Wikipedia&amp;oldid=29228188&quot;. --&gt;

== &lt;span lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot;&gt;Annual review of the Universal Code of Conduct and Enforcement Guidelines&lt;/span&gt; ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot;&gt;
&lt;section begin=&quot;announcement-content&quot; /&gt;
I am writing to you to let you know the annual review period for the Universal Code of Conduct and Enforcement Guidelines is open now. You can make suggestions for changes through 9 February 2026. This is the first step of several to be taken for the annual review. [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Annual review/2026|Read more information and find a conversation to join on the UCoC page on Meta]].

The [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Coordinating Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee]] (U4C) is a global group dedicated to providing an equitable and consistent implementation of the UCoC. This annual review was planned and implemented by the U4C. For more information and the responsibilities of the U4C, [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Coordinating Committee/Charter|you may review the U4C Charter]].

Please share this information with other members in your community wherever else might be appropriate.

-- In cooperation with the U4C, [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User talk:Keegan (WMF)|talk]])&lt;section end=&quot;announcement-content&quot; /&gt;
&lt;/div&gt;

19. jaanuar 2026, kell 23:01 (EET)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&amp;oldid=29905753&quot;. --&gt;

== New Rapid Funds in CEE – global support now closer to your local activities ==

Hi everyone, 

'''Starting from 1 April 2026''', the CEE Hub will begin reviewing and supporting Rapid Fund applications for Central and Eastern Europe, in close cooperation with the Wikimedia Foundation. This change is part of our shared effort to bring support closer to communities and make the process more accessible and responsive to local contexts.

You will still apply through the same system (Fluxx), and WMF will continue handling contracts and fund transfers. What changes is that the CEE Hub becomes your first point of contact, offering guidance, reviewing applications, and staying closer to your ideas throughout the process.

We encourage you to reach out to [[:m:User:TRistovski-CEEhub|Toni]], our Grants Specialist before applying. A short conversation can help clarify your idea and make things smoother from the start.

* ☝️ Rapid Funds remain open year-round (with possible delays in June and December).
* ☝️ For Central Asian communities: the process stays the same – you continue applying directly through WMF.

Join our online Q&amp;A session to learn more (same content, two options to join):
* 2 April, 5:00 PM CEST (UTC +2; [[:m:Event:CEE Hub Rapid Fund Q&amp;A Nr. 1|register here]])
* 8 April 7:00 PM CEST (UTC +2; [[:m:Event:CEE Hub Rapid Fund Q&amp;A Nr. 2|register here]])

More info &amp; contact: '''[[:m:CEE Hub Rapid Funds|Wikimedia CEE Hub/Rapid Grants]]'''

--[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 14:21 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_Hub&amp;oldid=29670168&quot;. --&gt;

== Join the sixth Ukraine’s Cultural Diplomacy Month on Wikipedia! ==

&lt;div lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot;&gt;
[[File:Ukraine’s Cultural Diplomacy Month on Wikipedia 2026.png|right|250px|thumb|link=https://meta.wikimedia.org/wiki/Ukraine%27s_Cultural_Diplomacy_Month_2026|Join our campaign!]]
{{int:please-translate}}

Dear Wikipedians!

[[:m:Special:MyLanguage/Wikimedia Ukraine|Wikimedia Ukraine]], in cooperation with the [[:en:Ministry of Foreign Affairs of Ukraine|MFA of Ukraine]] and [[:en:Ukrainian Institute|Ukrainian Institute]], has launched the sixth edition of writing challenge &quot;'''[[:m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|Ukraine's Cultural Diplomacy Month]]'''&quot;, which lasts from '''1st April''' until '''30th April 2026'''.

The initiative aims to promote knowledge about Ukrainian culture abroad by creating and improving Wikipedia articles in multiple languages. This year marks the sixth edition of the campaign, which will focus on contemporary culture, making today’s artistic voices and practices more visible to international audiences.

🧩'''How to participate?'''

Choose an article from the suggested list → Write an article in your language, or improve an existing one according to the rules → Add your contribution to the contest page and calculate your points → Win prizes and receive a certificate of participation → Become a promoter of truthful knowledge about Ukraine.

🧩'''[[m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|Check our main page for more information]]'''.

'''If you are interested in coordinating long-term community engagement for the campaign and becoming a local ambassador, we would love to hear from you! Please let us know your interest.'''

If not, then we encourage you to translate the [[m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|landing page of the contest]] and [https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:MessageGroupStats?group=Centralnotice-tgroup-UCDM2026banner&amp;messages=&amp;language=en&amp;x=D banner] into your own language.

Also, we set up a [[:m:CentralNotice/Request/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|banner]] to notify users of the possibility to participate in this challenge! 

[[:m:User:OlesiaLukaniuk (WMUA)|OlesiaLukaniuk (WMUA)]] ([[:m:User talk:OlesiaLukaniuk (WMUA)|talk]]) 04:35, 1 April 2026 (UTC)
&lt;/div&gt;
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:OlesiaLukaniuk (WMUA)@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:OlesiaLukaniuk_(WMUA)/list_of_wikis&amp;oldid=28552112&quot;. --&gt;

== Action Required: Update templates/modules for electoral maps (Migrating from P1846 to P14226) ==

Hello everyone,

This is a notice regarding an ongoing data migration on Wikidata that may affect your election-related templates and Lua modules (such as &lt;code&gt;Module:Itemgroup/list&lt;/code&gt;).

'''The Change:'''&lt;br /&gt;
Currently, many templates pull electoral maps from Wikidata using the property [[:d:Property:P1846|P1846]], combined with the qualifier [[:d:Property:P180|P180]]: [[:d:Q19571328|Q19571328]]. 

We are migrating this data (across roughly 4,000 items) to a newly created, dedicated property: '''[[:d:Property:P14226|P14226]]'''.

'''What You Need To Do:'''&lt;br /&gt;
To ensure your templates and infoboxes do not break or lose their maps, please update your local code to fetch data from [[:d:Property:P14226|P14226]] instead of the old [[:d:Property:P1846|P1846]] + [[:d:Property:P180|P180]] structure. A [[m:Wikidata/Property Migration: P1846 to P14226/List|list of pages]] was generated using Wikimedia Global Search.

'''Deadline:'''&lt;br /&gt;
We are temporarily retaining the old data on [[:d:Property:P1846|P1846]] to allow for a smooth transition. However, to complete the data cleanup on Wikidata, the old [[:d:Property:P1846|P1846]] statements will be removed after '''May 1, 2026'''. Please update your modules and templates before this date to prevent any disruption to your wiki's election articles.

Let us know if you have any questions or need assistance with the query logic. Thank you for your help! [[User:ZI Jony|ZI Jony]] using [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 20:11 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:ZI Jony@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&amp;oldid=29941252&quot;. --&gt;

== Request for comment (global AI policy) ==

&lt;bdi lang=&quot;en&quot; dir=&quot;ltr&quot; class=&quot;mw-content-ltr&quot;&gt;
Apologies for writing in English. {{int:Please-translate}}
A [[:m:Requests for comment/Artificial intelligence policy|request for comment]] is currently being held to decide on a global AI policy. {{int:Feedback-thanks-title}}
[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 26. aprill 2026, kell 03:57 (EEST)
&lt;/bdi&gt;
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Codename Noreste@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&amp;oldid=30424282&quot;. --&gt;

== Call for Community Candidates – Wikimedia CEE Hub Steering Committee Election 2026 ==

''Please help us and your community by translating this announcement into your language!''

Dear all,

The [[Meta:Wikimedia CEE Hub Steering Committee Election 2026]] is currently underway.

There are 4 seats allocated to community representatives. Community members are invited to nominate themselves as candidates for these seats. These positions will be filled through a vote by the CEE community.

'''Eligibility criteria:'''

* Candidates must be [[Meta:Wikimedia CEE Hub Steering Committee Election 2026/Eligibility|eligible voters]]:
** Have a Wikimedia account created before 18 December 2025
** Have at least 300 edits between 18 December 2025 and 18 June 2026
** Must not have been blocked between 18 March 2026 and 18 June 2026
* Must have participated in at least 2 of the last 3 [[Meta:Wikimedia CEE Hub/CEE Hub Status Meeting|CEE Hub Advisory Group meetings]]

You can check your eligibility using the following tool:

https://cee-sc-election.toolforge.org/

'''How to proceed:'''

Candidates may nominate themselves or be nominated by others.

If nominated by others, the candidate must explicitly accept the nomination before 18 June 2026.

The candidate should create their nomination page and submit their candidacy [[Meta:Wikimedia_CEE_Hub_Steering_Committee_Election_2026/Nominations|here]]:

Please also inform your communities about the election and encourage participation.

Best regards,  

Electoral Commission of Wikimedia CEE Hub Steering Committee Election 2026

--[[Meta:Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Meta:Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 13:00 (EEST)
&lt;!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MHeidarzadeh-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel &quot;https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_Hub&amp;oldid=30401522&quot;. --&gt;</text>
      <sha1>snh16di3i47y8symqfxblyi2cc8umvj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Cali Maxamed Geeddi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>22795</id>
    <revision>
      <id>7142739</id>
      <parentid>4187550</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T21:57:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ollin Masa</username>
        <id>227337</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7142739</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="627" sha1="he6rtvgro77wr8erjre1iuwk99fyki3" xml:space="preserve">[[File:Ali Mohammed Ghedi in Kenya.jpg|thumb|Geeddi (2006)]]

'''Cali Maxamed Geeddi''' (inglispärane nimekuju '''Ali Muhammad Ghedi'''; sündinud [[1952]] [[Muqdisho]]s) on [[Somaalia]] poliitik. Aastatel [[2004]]–[[2007]] oli ta [[Somaalia peaminister]].

Ta kuulub [[Hawiye]] klanni. Hariduselt [[veterinaar]].

Peaministriks määras ta president [[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] [[3. november|3. novembril]] [[2004]]. Oma tagasiastumisest teatas Geeddi [[29. oktoober|29. oktoobril]] [[2007]] toimunud parlamendiistungil.

{{JÄRJESTA:Geeddi, Cali Maxamed}}
[[Kategooria:Somaalia peaministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1952]]</text>
      <sha1>he6rtvgro77wr8erjre1iuwk99fyki3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Veeb</title>
    <ns>0</ns>
    <id>24257</id>
    <revision>
      <id>7142786</id>
      <parentid>7048706</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T03:55:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26218-26</username>
        <id>228333</id>
      </contributor>
      <comment>https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO</comment>
      <origin>7142786</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10573" sha1="ispysetwaucfwtqdp47gvxe1osr2j3e" xml:space="preserve">'''Veeb''' ([[inglise keel|ingl]] ''web'', ’võrk’, täisnimi ''World Wide Web'', WWW) on [[Internet]]is toimiv ja [[hüpertekst]]il põhinev [[elektroonika|elektrooniliste]] [[dokument]]ide – [[veebisait]]ide – süsteem. Veebisaitides kasutatakse [[märgistuskeel|märgistuskeelena]] [[HTML]]-i ning saidid on omavahel seostatud viitadega, mida nimetatakse [[hüperlink]]ideks (siit ka nimetus hüpertekst). Hüperlinkideks on nn võtmesõnad, samuti [[Ikoon (infotehnoloogia) |ikoonid]] ja pildid, millel klõpsates (või mida [[ekraan]]il puudutades) avaneb vastav sihtobjekt, näiteks uus hüperteksti dokument. Hüperlingid edastatakse [[HTTP]]- või [[HTTPS]]-[[protokoll]]i (reeglistiku) kohaselt. Lisaks tekstile kuuluvad hüperteksti mõistesse pildid (ka liikuvad), heli- ja videodokumendid.

Veebilehtede kuvamiseks ja võrgus liikumiseks on vaja spetsiaalset [[arvutiprogramm |rakendusprogrammi]] – [[brauser|veebibrauserit]] ehk veebilehitsejat, näiteks [[Google Chrome]], [[Mozilla Firefox]], [[Internet Explorer]] või viimase uuemat versiooni [[Microsoft Edge]].

== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO ==
Veebisaidi aadress ([[URL]]) määrab dokumendi asukoha võrgus. Veebiaadress (näiteks http://www.microsoft.com/eesti või https://www.eesti.ee/est) koosneb järgmistest osadest: 
* http (''hypertext transfer protocol'') või https (''hypertext transfer protocol secure'') näitab, et on tegemist hüperteksti sisaldava veebidokumendiga; 
*lühendile www (''world wide web'') järgnev [[domeeninimi]] koosneb saidi nimest (saidi sisu väljendav sõna või lühend, firma või asutuse nimi vm) ja riigi koodist (nt ee – Eesti, uk – Suurbritannia, de – Saksamaa, fr – Prantsusmaa, ru – Venemaa, fi – Soome; USA aadressides on riigi koodi asemel domeenitüüp: com – kommertsorganisatsioon, org – mittetulunduslikud organisatsioonid, net – võrguteenuse pakkuja jm);
*kaldkriipsu(de) järel võivad olla kataloogi, alamkataloogi ja lehe(külje) nimed.

== Ajalugu ==
Veeb sai alguse [[Euroopa Tuumauuringute Keskus]]est (CERN), kus [[1989]]. aastal hakati [[Tim Berners-Lee]] eestvedamisel ühendama eri teadusdokumente [[hüpertekst]]iks – tekstiks, kus mingi võtmesõna kaudu sai pöörduda teise sellega seotud dokumendi poole. Seesuguse elektrooniliste [[dokument]]ide kogu loomiseks märgistati dokumendid [[SGML]]-i rakenduse [[HTML]]i eeskirjade järgi ning paigutati [[server |jaotusserveritesse]]. Selle koguga hakati siduma teisigi dokumente ja niiviisi tekkis ülemaailmne, akadeemilisele sfäärile suunatud infomaterjalide võrk.&lt;ref&gt;https://www.w3.org/History/1989/proposal.html&lt;/ref&gt;

Tõeline veebiplahvatus aga toimus [[1993]]. aastal, kui [[Internet]]i hüpertekst toodi väikearvutite jaoks [[Windows]]i [[operatsioonisüsteem]]i keskkonda. Varajane veebikeskkond sisaldas ainult teksti, nüüd aga avanes võimalus lisada dokumentidele pilte ja fotosid ning töötada mugavas ning tuttavas graafilises keskkonnas. Esimene spetsiaalne Windowsi [[Brauser|veebibrauser]] [[Mosaic (brauser)|Mosaic]] saavutas suure populaarsuse, selle ületas aga veelgi tugevamalt 90. aastate esimese poole turuliider – [[Netscape (veebilehitseja)|Netscape Navigator]].

Vastukaaluks Netscape'ile töötas [[personaalarvuti |PC]]-tarkvara pikka aega valitsenud gigant [[Microsoft]] välja brauseri [[Internet Explorer]] (IE), mis suutis turu 1997. aastaks praktiliselt vallutada (suuresti aitas kaasa Microsofti monopoliseisund tarkvaraturul). Netscape'i lähtekoodi avaldamine samal aastal aga lõi soodsa pinnase rea uute alternatiivsete veebibrauserite tekkeks, nagu [[Mozilla Suite|Mozilla]] (eriti heaks peetakse tema edasiarendust [[Mozilla Firefox]]i), [[Opera]], [[Konqueror]] jpt. Ehkki suur osa brauseriturust jäi IE kätte, ei saa tänaseks enam rääkida Microsofti brauseri monopolist.

Ärikeelu tühistamisega [[1991]]. aastal muutus Internet märgatavalt kommertslikumaks, seega oluliseks reklaami- ja äriinfokanaliks. Sellega tuli kaasa ka rida vanemaist meedialiikidest tuttavaid hädasid – tavakasutajale tuttavaim on ilmselt rämpsreklaam ([[spämm]]). Siiski on veebist tänapäevaks saanud väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega meedialiik, mida pruugitakse kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

== Veebi tehniline külg ==
[[Veebileht|Veebilehed]] paiknevad neid edastavates arvutites ehk [[veebiserver]]ites, mis on 21. sajandi alguses enamasti virtuaalserverid, [[Klaster (informaatika)|klastrid]] ja [[Pilvandmetöötlus|pilved]]. Veebiserverite juhttarkvara ehk [[operatsioonisüsteem]]ina on traditsiooniliselt oluline osa [[Unix]]il. Tuntuim tarkvarasüsteem on [[Apache HTTP Server]], mis töötab nii [[Unix]]i/[[Linux]]i kui ka [[Windows]]i keskkonnas.

Veebilehefail (tavaliselt laiendiga .html) on tegelikult puhas ASCII-tekstifail (viimasel ajal ka UTF-8), s.t koosneb täielikult arusaadavatest sümbolitest (erinevalt paljudest programmifailidest, mille kuvamisel näeme vaid hulka arusaamatuid märke). Leheküljefail luuakse tavaliselt kas otse serveris (kasutades virtuaalterminaliühendust) mõne kohaliku tekstitöötlusvahendi abil või kirjutatakse valmis kuskil teises arvutis ning viiakse [[FTP]] abil serverisse.

== Veebi areng ==
Veebiteenus on [[Tarkvara|tarkvarasüsteem]], mille eesmärgiks on toetada arvutitevahelist suhtlust internetis. 

'''Web 1.0''' – kuni 1999. aastani tähendas veeb staatilisi [[Veebileht|veebilehti]], mis olemuslikult olid passiivsed (nn kirjutuskaitstud), s.t see oli teabe esitamise keskkond ja selle lehtedel tutvustati valdavalt oma kaupu või teenuseid potentsiaalsetele tarbijatele. Nende hulk koos esimeste ostukorvi rakendustega kasvas plahvatuslikult kuni [[dot.com]]-mullini. 

'''Web 2.0''' – pani aluse globaalsele ja aktiivsele suhtlusele. Teerajajateks olid [[LiveJournal]] (rakendus võeti kasutusele aprillis 1999) ja [[Blogger.ee|Blogger]] (august 1999). Need rakendused lõid sobiva keskkonna [[Ajaveeb|ajaveebide]], [[sotsiaalmeedia]] ja videovoogude edastamiseks, pakkudes samas lugejatele võimalust lisada loetule oma arvamus ning vahetada omavahel mõtteid. Web 2.0 otsingumootorid ([[Yahoo!]] Outlook jts) lõid mugava võimaluse leida lihtsalt kasutajale vajalikku teavet ning panid aluse info üliküllusele. 

'''Web 3.0''' – 2006. aastal kujunes välja uut tüüpi „loe-kirjuta-teosta“ suhtluskeskkond, mille aluseks on semantiline märgistus ja veebiteenused. Määrav roll on selles siiski suurtel [[Otsingumootor|otsingumootoritel]] ([[Google]], Airnbnb, [[Facebook]] jne), mille kaudu ja mille kehtestatud reeglite järgi leiavad inimesed vajalikku teavet. Kasutusel olev semantiline märgistus viitab suhtluslüngale inimeste veebikasutuse ja arvutipõhiste rakenduste vahel, s.t et veebirakendused ei suutnud andmeanalüüsi programme varustada vajaliku selgitusega (kontekst) ning seetõttu ei saanud nad ka aru, mis on asjakohane ja mis mitte. Kuna aga teabe formeerimise ja selle analüüsimise viisid arenevad jätkuvalt, siis parandab see tarkvara agentide võimekust mõista internetis liikuvat teavet ning seeläbi arendada edasi veebiteenust. Olulised täiendused andis süsteemile tehisintellekt, mis suudab kasutajatega peaaegu inimlikult suhelda ja seda koguni nii hästi, et on suuteline mõjutama tegelikkust. Selles protsessis sulanduvad senised poolused (kasutaja ja veeb), ühinedes ja sulandudes ühtseks ühisloomeprotsessiks. Web 3.0-ist on saanud hiiglaslik andmebaas (BigData), mis pakub teenuseid, nagu tellijapõhised otsingud, isikupärastatud otsingud, 3D-suhtluskeskkonna loomine (näiteks Second Life) ja deduktiivsel analüüsil põhinev analüüs. 

'''Web 4.0''' on alles kujunev veebikeskkond, mis püüab kohaneda üha dünaamilisemaks muutuva keskkonnaga ning ühendada reaalajas kõiki materiaalseid ja virtuaalseid seadmeid. Seda võiks nimetada ka aktiivseks veebiks, sest selles on oluline koht ennast juhtivatel seadmetel ([[Nutistu|asjade internet]]). Erinevalt tsentraliseeritud Web 3.0-ist liigub Web 4.0 arhitektuur plokiahela lahendusel põhineva detsentralisatsiooni suunas. Keskseks tegijaks selles saab isiklik, tehisintellektil põhinev ja neurotehnoloogia võimalusi ära kasutav virtuaalne assistent, mis suhtleb inimestega nii kõnes (nagu praegused Siri, Cortana, Alexa, Google Now) kui kirjas ning püüab rahuldada tema vajadusi juba ettevaates ja konteksti arvestades. See assistent valib, millise suhtluskanali ta valib ja kellega suhtleb, vastavalt omaniku juhenditele. Seetõttu nimetatakse seda ka sümbiootiliseks veebiks. Juba praegu on olemas nii inimeste emotsioone kaardistavaid rakendusi (www.wefeelfine.org) kui ka paindlikke jälgimistarkvarasid (www.pandorafms.com), mis kohanduvad tarbija vajadustega ning on võimelised jälgima isikule kuuluvaid seadmeid, infrastruktuure, rakendusi, teenuseid ja äriprotsesse ning liitreaalsuse kaudu juhendeid pakkuvaid tarkvaralahendusi. See, kas andmetöötlus saab toimuma teenuse tarbija enda seadmes või pilves või koostöös teiste seadmetega, näitab tulevik.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Creating value in Digital world|url=https://flatworldbusiness.wordpress.com/flat-education/previously/web-1-0-vs-web-2-0-vs-web-3-0-a-bird-eye-on-the-definition/|pealkiri=Flat World Business|väljaanne=Web 1.0 vs Web 2.0 vs Web 3.0 vs Web 4.0 vs Web 5.0 – A bird’s eye on the evolution and definition. Flat World Business.|aeg=21.09.2021}}&lt;/ref&gt; Web 4.0 loob aluse ka uut tüüpi rahasüsteemile (nn sotsiaalne Bitcoin), milles maksete tegemisel võetakse arvesse isiku tarbimisharjumusi, sotsiaalset käitumist jms tegureid. Sellesuunalist pilootprojekti on juba mõned aastad edendanud rahvusvaheline töörühm, mis on saanud tuntuks nime all Finance 4.0.&lt;ref&gt;Marcus M. Dapp; Dirk Helbing; Stefan Klauser. Finance 4.0—Towards a Socio-Ecological Finance System. A Participatory Framework to Promote Sustainability. Springer. 2021. ISBN 978-3-030-71399-7. p 42 &lt;/ref&gt;  

== Vaata ka ==
*[[Veeb 2.0]]
*[[Internetiaadress]]
*[[Tim Berners-Lee]]
*[[World Wide Web Consortium]]
*[[World Wide Web Foundation]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.w3.org/History/19921103-hypertext/hypertext/WWW/TheProject.html Esimene teadaolev veebileht]
* [http://www.archive.org/ Veebilehtede arhiiv]
* [https://geenius.ee/rubriik/elisa-blogi/kas-tead-6-ponevat-fakti-29-aastaseks-saanud-veebist-ehk-www-st/ Kas tead? 6 põnevat fakti 29-aastaseks saanud veebist ehk WWW-st], Geenius, 16. märts 2018
{{Veebitehnoloogiad}}
{{Veebilehitsejad}}

[[Kategooria:Veeb| ]]</text>
      <sha1>ispysetwaucfwtqdp47gvxe1osr2j3e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142787</id>
      <parentid>7142786</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T03:56:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26218-26</username>
        <id>228333</id>
      </contributor>
      <comment>/* https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO */https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO</comment>
      <origin>7142787</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10617" sha1="3027psx22nrebije8b72zur5e1piwut" xml:space="preserve">'''Veeb''' ([[inglise keel|ingl]] ''web'', ’võrk’, täisnimi ''World Wide Web'', WWW) on [[Internet]]is toimiv ja [[hüpertekst]]il põhinev [[elektroonika|elektrooniliste]] [[dokument]]ide – [[veebisait]]ide – süsteem. Veebisaitides kasutatakse [[märgistuskeel|märgistuskeelena]] [[HTML]]-i ning saidid on omavahel seostatud viitadega, mida nimetatakse [[hüperlink]]ideks (siit ka nimetus hüpertekst). Hüperlinkideks on nn võtmesõnad, samuti [[Ikoon (infotehnoloogia) |ikoonid]] ja pildid, millel klõpsates (või mida [[ekraan]]il puudutades) avaneb vastav sihtobjekt, näiteks uus hüperteksti dokument. Hüperlingid edastatakse [[HTTP]]- või [[HTTPS]]-[[protokoll]]i (reeglistiku) kohaselt. Lisaks tekstile kuuluvad hüperteksti mõistesse pildid (ka liikuvad), heli- ja videodokumendid.

Veebilehtede kuvamiseks ja võrgus liikumiseks on vaja spetsiaalset [[arvutiprogramm |rakendusprogrammi]] – [[brauser|veebibrauserit]] ehk veebilehitsejat, näiteks [[Google Chrome]], [[Mozilla Firefox]], [[Internet Explorer]] või viimase uuemat versiooni [[Microsoft Edge]].

== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO ==
Veebisaidi aadress ([[URL]]) määrab dokumendi asukoha võrgus. Veebiaadress (näiteks http://www.microsoft.com/eesti või https://www.eesti.ee/est) koosneb järgmistest osadest: 
* http (''hypertext transfer protocol'') või https (''hypertext transfer protocol secure'') näitab, et on tegemist hüperteksti sisaldava veebidokumendiga; 
*lühendile www (''world wide web'') järgnev [[domeeninimi]] koosneb saidi nimest (saidi sisu väljendav sõna või lühend, firma või asutuse nimi vm) ja riigi koodist (nt ee – Eesti, uk – Suurbritannia, de – Saksamaa, fr – Prantsusmaa, ru – Venemaa, fi – Soome; USA aadressides on riigi koodi asemel domeenitüüp: com – kommertsorganisatsioon, org – mittetulunduslikud organisatsioonid, net – võrguteenuse pakkuja jm);
*kaldkriipsu(de) järel võivad olla kataloogi, alamkataloogi ja lehe(külje) nimed.

== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO ==
Veeb sai alguse [[Euroopa Tuumauuringute Keskus]]est (CERN), kus [[1989]]. aastal hakati [[Tim Berners-Lee]] eestvedamisel ühendama eri teadusdokumente [[hüpertekst]]iks – tekstiks, kus mingi võtmesõna kaudu sai pöörduda teise sellega seotud dokumendi poole. Seesuguse elektrooniliste [[dokument]]ide kogu loomiseks märgistati dokumendid [[SGML]]-i rakenduse [[HTML]]i eeskirjade järgi ning paigutati [[server |jaotusserveritesse]]. Selle koguga hakati siduma teisigi dokumente ja niiviisi tekkis ülemaailmne, akadeemilisele sfäärile suunatud infomaterjalide võrk.&lt;ref&gt;https://www.w3.org/History/1989/proposal.html&lt;/ref&gt;

Tõeline veebiplahvatus aga toimus [[1993]]. aastal, kui [[Internet]]i hüpertekst toodi väikearvutite jaoks [[Windows]]i [[operatsioonisüsteem]]i keskkonda. Varajane veebikeskkond sisaldas ainult teksti, nüüd aga avanes võimalus lisada dokumentidele pilte ja fotosid ning töötada mugavas ning tuttavas graafilises keskkonnas. Esimene spetsiaalne Windowsi [[Brauser|veebibrauser]] [[Mosaic (brauser)|Mosaic]] saavutas suure populaarsuse, selle ületas aga veelgi tugevamalt 90. aastate esimese poole turuliider – [[Netscape (veebilehitseja)|Netscape Navigator]].

Vastukaaluks Netscape'ile töötas [[personaalarvuti |PC]]-tarkvara pikka aega valitsenud gigant [[Microsoft]] välja brauseri [[Internet Explorer]] (IE), mis suutis turu 1997. aastaks praktiliselt vallutada (suuresti aitas kaasa Microsofti monopoliseisund tarkvaraturul). Netscape'i lähtekoodi avaldamine samal aastal aga lõi soodsa pinnase rea uute alternatiivsete veebibrauserite tekkeks, nagu [[Mozilla Suite|Mozilla]] (eriti heaks peetakse tema edasiarendust [[Mozilla Firefox]]i), [[Opera]], [[Konqueror]] jpt. Ehkki suur osa brauseriturust jäi IE kätte, ei saa tänaseks enam rääkida Microsofti brauseri monopolist.

Ärikeelu tühistamisega [[1991]]. aastal muutus Internet märgatavalt kommertslikumaks, seega oluliseks reklaami- ja äriinfokanaliks. Sellega tuli kaasa ka rida vanemaist meedialiikidest tuttavaid hädasid – tavakasutajale tuttavaim on ilmselt rämpsreklaam ([[spämm]]). Siiski on veebist tänapäevaks saanud väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega meedialiik, mida pruugitakse kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

== Veebi tehniline külg ==
[[Veebileht|Veebilehed]] paiknevad neid edastavates arvutites ehk [[veebiserver]]ites, mis on 21. sajandi alguses enamasti virtuaalserverid, [[Klaster (informaatika)|klastrid]] ja [[Pilvandmetöötlus|pilved]]. Veebiserverite juhttarkvara ehk [[operatsioonisüsteem]]ina on traditsiooniliselt oluline osa [[Unix]]il. Tuntuim tarkvarasüsteem on [[Apache HTTP Server]], mis töötab nii [[Unix]]i/[[Linux]]i kui ka [[Windows]]i keskkonnas.

Veebilehefail (tavaliselt laiendiga .html) on tegelikult puhas ASCII-tekstifail (viimasel ajal ka UTF-8), s.t koosneb täielikult arusaadavatest sümbolitest (erinevalt paljudest programmifailidest, mille kuvamisel näeme vaid hulka arusaamatuid märke). Leheküljefail luuakse tavaliselt kas otse serveris (kasutades virtuaalterminaliühendust) mõne kohaliku tekstitöötlusvahendi abil või kirjutatakse valmis kuskil teises arvutis ning viiakse [[FTP]] abil serverisse.

== Veebi areng ==
Veebiteenus on [[Tarkvara|tarkvarasüsteem]], mille eesmärgiks on toetada arvutitevahelist suhtlust internetis. 

'''Web 1.0''' – kuni 1999. aastani tähendas veeb staatilisi [[Veebileht|veebilehti]], mis olemuslikult olid passiivsed (nn kirjutuskaitstud), s.t see oli teabe esitamise keskkond ja selle lehtedel tutvustati valdavalt oma kaupu või teenuseid potentsiaalsetele tarbijatele. Nende hulk koos esimeste ostukorvi rakendustega kasvas plahvatuslikult kuni [[dot.com]]-mullini. 

'''Web 2.0''' – pani aluse globaalsele ja aktiivsele suhtlusele. Teerajajateks olid [[LiveJournal]] (rakendus võeti kasutusele aprillis 1999) ja [[Blogger.ee|Blogger]] (august 1999). Need rakendused lõid sobiva keskkonna [[Ajaveeb|ajaveebide]], [[sotsiaalmeedia]] ja videovoogude edastamiseks, pakkudes samas lugejatele võimalust lisada loetule oma arvamus ning vahetada omavahel mõtteid. Web 2.0 otsingumootorid ([[Yahoo!]] Outlook jts) lõid mugava võimaluse leida lihtsalt kasutajale vajalikku teavet ning panid aluse info üliküllusele. 

'''Web 3.0''' – 2006. aastal kujunes välja uut tüüpi „loe-kirjuta-teosta“ suhtluskeskkond, mille aluseks on semantiline märgistus ja veebiteenused. Määrav roll on selles siiski suurtel [[Otsingumootor|otsingumootoritel]] ([[Google]], Airnbnb, [[Facebook]] jne), mille kaudu ja mille kehtestatud reeglite järgi leiavad inimesed vajalikku teavet. Kasutusel olev semantiline märgistus viitab suhtluslüngale inimeste veebikasutuse ja arvutipõhiste rakenduste vahel, s.t et veebirakendused ei suutnud andmeanalüüsi programme varustada vajaliku selgitusega (kontekst) ning seetõttu ei saanud nad ka aru, mis on asjakohane ja mis mitte. Kuna aga teabe formeerimise ja selle analüüsimise viisid arenevad jätkuvalt, siis parandab see tarkvara agentide võimekust mõista internetis liikuvat teavet ning seeläbi arendada edasi veebiteenust. Olulised täiendused andis süsteemile tehisintellekt, mis suudab kasutajatega peaaegu inimlikult suhelda ja seda koguni nii hästi, et on suuteline mõjutama tegelikkust. Selles protsessis sulanduvad senised poolused (kasutaja ja veeb), ühinedes ja sulandudes ühtseks ühisloomeprotsessiks. Web 3.0-ist on saanud hiiglaslik andmebaas (BigData), mis pakub teenuseid, nagu tellijapõhised otsingud, isikupärastatud otsingud, 3D-suhtluskeskkonna loomine (näiteks Second Life) ja deduktiivsel analüüsil põhinev analüüs. 

'''Web 4.0''' on alles kujunev veebikeskkond, mis püüab kohaneda üha dünaamilisemaks muutuva keskkonnaga ning ühendada reaalajas kõiki materiaalseid ja virtuaalseid seadmeid. Seda võiks nimetada ka aktiivseks veebiks, sest selles on oluline koht ennast juhtivatel seadmetel ([[Nutistu|asjade internet]]). Erinevalt tsentraliseeritud Web 3.0-ist liigub Web 4.0 arhitektuur plokiahela lahendusel põhineva detsentralisatsiooni suunas. Keskseks tegijaks selles saab isiklik, tehisintellektil põhinev ja neurotehnoloogia võimalusi ära kasutav virtuaalne assistent, mis suhtleb inimestega nii kõnes (nagu praegused Siri, Cortana, Alexa, Google Now) kui kirjas ning püüab rahuldada tema vajadusi juba ettevaates ja konteksti arvestades. See assistent valib, millise suhtluskanali ta valib ja kellega suhtleb, vastavalt omaniku juhenditele. Seetõttu nimetatakse seda ka sümbiootiliseks veebiks. Juba praegu on olemas nii inimeste emotsioone kaardistavaid rakendusi (www.wefeelfine.org) kui ka paindlikke jälgimistarkvarasid (www.pandorafms.com), mis kohanduvad tarbija vajadustega ning on võimelised jälgima isikule kuuluvaid seadmeid, infrastruktuure, rakendusi, teenuseid ja äriprotsesse ning liitreaalsuse kaudu juhendeid pakkuvaid tarkvaralahendusi. See, kas andmetöötlus saab toimuma teenuse tarbija enda seadmes või pilves või koostöös teiste seadmetega, näitab tulevik.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Creating value in Digital world|url=https://flatworldbusiness.wordpress.com/flat-education/previously/web-1-0-vs-web-2-0-vs-web-3-0-a-bird-eye-on-the-definition/|pealkiri=Flat World Business|väljaanne=Web 1.0 vs Web 2.0 vs Web 3.0 vs Web 4.0 vs Web 5.0 – A bird’s eye on the evolution and definition. Flat World Business.|aeg=21.09.2021}}&lt;/ref&gt; Web 4.0 loob aluse ka uut tüüpi rahasüsteemile (nn sotsiaalne Bitcoin), milles maksete tegemisel võetakse arvesse isiku tarbimisharjumusi, sotsiaalset käitumist jms tegureid. Sellesuunalist pilootprojekti on juba mõned aastad edendanud rahvusvaheline töörühm, mis on saanud tuntuks nime all Finance 4.0.&lt;ref&gt;Marcus M. Dapp; Dirk Helbing; Stefan Klauser. Finance 4.0—Towards a Socio-Ecological Finance System. A Participatory Framework to Promote Sustainability. Springer. 2021. ISBN 978-3-030-71399-7. p 42 &lt;/ref&gt;  

== Vaata ka ==
*[[Veeb 2.0]]
*[[Internetiaadress]]
*[[Tim Berners-Lee]]
*[[World Wide Web Consortium]]
*[[World Wide Web Foundation]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.w3.org/History/19921103-hypertext/hypertext/WWW/TheProject.html Esimene teadaolev veebileht]
* [http://www.archive.org/ Veebilehtede arhiiv]
* [https://geenius.ee/rubriik/elisa-blogi/kas-tead-6-ponevat-fakti-29-aastaseks-saanud-veebist-ehk-www-st/ Kas tead? 6 põnevat fakti 29-aastaseks saanud veebist ehk WWW-st], Geenius, 16. märts 2018
{{Veebitehnoloogiad}}
{{Veebilehitsejad}}

[[Kategooria:Veeb| ]]</text>
      <sha1>3027psx22nrebije8b72zur5e1piwut</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142788</id>
      <parentid>7142787</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T03:56:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26218-26</username>
        <id>228333</id>
      </contributor>
      <comment>/* https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO */https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO</comment>
      <origin>7142788</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10647" sha1="8h6c9c6vs9cbuuw2i2y7xgxd5ga9jr2" xml:space="preserve">'''Veeb''' ([[inglise keel|ingl]] ''web'', ’võrk’, täisnimi ''World Wide Web'', WWW) on [[Internet]]is toimiv ja [[hüpertekst]]il põhinev [[elektroonika|elektrooniliste]] [[dokument]]ide – [[veebisait]]ide – süsteem. Veebisaitides kasutatakse [[märgistuskeel|märgistuskeelena]] [[HTML]]-i ning saidid on omavahel seostatud viitadega, mida nimetatakse [[hüperlink]]ideks (siit ka nimetus hüpertekst). Hüperlinkideks on nn võtmesõnad, samuti [[Ikoon (infotehnoloogia) |ikoonid]] ja pildid, millel klõpsates (või mida [[ekraan]]il puudutades) avaneb vastav sihtobjekt, näiteks uus hüperteksti dokument. Hüperlingid edastatakse [[HTTP]]- või [[HTTPS]]-[[protokoll]]i (reeglistiku) kohaselt. Lisaks tekstile kuuluvad hüperteksti mõistesse pildid (ka liikuvad), heli- ja videodokumendid.

Veebilehtede kuvamiseks ja võrgus liikumiseks on vaja spetsiaalset [[arvutiprogramm |rakendusprogrammi]] – [[brauser|veebibrauserit]] ehk veebilehitsejat, näiteks [[Google Chrome]], [[Mozilla Firefox]], [[Internet Explorer]] või viimase uuemat versiooni [[Microsoft Edge]].

== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO ==
Veebisaidi aadress ([[URL]]) määrab dokumendi asukoha võrgus. Veebiaadress (näiteks http://www.microsoft.com/eesti või https://www.eesti.ee/est) koosneb järgmistest osadest: 
* http (''hypertext transfer protocol'') või https (''hypertext transfer protocol secure'') näitab, et on tegemist hüperteksti sisaldava veebidokumendiga; 
*lühendile www (''world wide web'') järgnev [[domeeninimi]] koosneb saidi nimest (saidi sisu väljendav sõna või lühend, firma või asutuse nimi vm) ja riigi koodist (nt ee – Eesti, uk – Suurbritannia, de – Saksamaa, fr – Prantsusmaa, ru – Venemaa, fi – Soome; USA aadressides on riigi koodi asemel domeenitüüp: com – kommertsorganisatsioon, org – mittetulunduslikud organisatsioonid, net – võrguteenuse pakkuja jm);
*kaldkriipsu(de) järel võivad olla kataloogi, alamkataloogi ja lehe(külje) nimed.

== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO ==
Veeb sai alguse [[Euroopa Tuumauuringute Keskus]]est (CERN), kus [[1989]]. aastal hakati [[Tim Berners-Lee]] eestvedamisel ühendama eri teadusdokumente [[hüpertekst]]iks – tekstiks, kus mingi võtmesõna kaudu sai pöörduda teise sellega seotud dokumendi poole. Seesuguse elektrooniliste [[dokument]]ide kogu loomiseks märgistati dokumendid [[SGML]]-i rakenduse [[HTML]]i eeskirjade järgi ning paigutati [[server |jaotusserveritesse]]. Selle koguga hakati siduma teisigi dokumente ja niiviisi tekkis ülemaailmne, akadeemilisele sfäärile suunatud infomaterjalide võrk.&lt;ref&gt;https://www.w3.org/History/1989/proposal.html&lt;/ref&gt;

Tõeline veebiplahvatus aga toimus [[1993]]. aastal, kui [[Internet]]i hüpertekst toodi väikearvutite jaoks [[Windows]]i [[operatsioonisüsteem]]i keskkonda. Varajane veebikeskkond sisaldas ainult teksti, nüüd aga avanes võimalus lisada dokumentidele pilte ja fotosid ning töötada mugavas ning tuttavas graafilises keskkonnas. Esimene spetsiaalne Windowsi [[Brauser|veebibrauser]] [[Mosaic (brauser)|Mosaic]] saavutas suure populaarsuse, selle ületas aga veelgi tugevamalt 90. aastate esimese poole turuliider – [[Netscape (veebilehitseja)|Netscape Navigator]].

Vastukaaluks Netscape'ile töötas [[personaalarvuti |PC]]-tarkvara pikka aega valitsenud gigant [[Microsoft]] välja brauseri [[Internet Explorer]] (IE), mis suutis turu 1997. aastaks praktiliselt vallutada (suuresti aitas kaasa Microsofti monopoliseisund tarkvaraturul). Netscape'i lähtekoodi avaldamine samal aastal aga lõi soodsa pinnase rea uute alternatiivsete veebibrauserite tekkeks, nagu [[Mozilla Suite|Mozilla]] (eriti heaks peetakse tema edasiarendust [[Mozilla Firefox]]i), [[Opera]], [[Konqueror]] jpt. Ehkki suur osa brauseriturust jäi IE kätte, ei saa tänaseks enam rääkida Microsofti brauseri monopolist.

Ärikeelu tühistamisega [[1991]]. aastal muutus Internet märgatavalt kommertslikumaks, seega oluliseks reklaami- ja äriinfokanaliks. Sellega tuli kaasa ka rida vanemaist meedialiikidest tuttavaid hädasid – tavakasutajale tuttavaim on ilmselt rämpsreklaam ([[spämm]]). Siiski on veebist tänapäevaks saanud väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega meedialiik, mida pruugitakse kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO ==
[[Veebileht|Veebilehed]] paiknevad neid edastavates arvutites ehk [[veebiserver]]ites, mis on 21. sajandi alguses enamasti virtuaalserverid, [[Klaster (informaatika)|klastrid]] ja [[Pilvandmetöötlus|pilved]]. Veebiserverite juhttarkvara ehk [[operatsioonisüsteem]]ina on traditsiooniliselt oluline osa [[Unix]]il. Tuntuim tarkvarasüsteem on [[Apache HTTP Server]], mis töötab nii [[Unix]]i/[[Linux]]i kui ka [[Windows]]i keskkonnas.

Veebilehefail (tavaliselt laiendiga .html) on tegelikult puhas ASCII-tekstifail (viimasel ajal ka UTF-8), s.t koosneb täielikult arusaadavatest sümbolitest (erinevalt paljudest programmifailidest, mille kuvamisel näeme vaid hulka arusaamatuid märke). Leheküljefail luuakse tavaliselt kas otse serveris (kasutades virtuaalterminaliühendust) mõne kohaliku tekstitöötlusvahendi abil või kirjutatakse valmis kuskil teises arvutis ning viiakse [[FTP]] abil serverisse.

== Veebi areng ==
Veebiteenus on [[Tarkvara|tarkvarasüsteem]], mille eesmärgiks on toetada arvutitevahelist suhtlust internetis. 

'''Web 1.0''' – kuni 1999. aastani tähendas veeb staatilisi [[Veebileht|veebilehti]], mis olemuslikult olid passiivsed (nn kirjutuskaitstud), s.t see oli teabe esitamise keskkond ja selle lehtedel tutvustati valdavalt oma kaupu või teenuseid potentsiaalsetele tarbijatele. Nende hulk koos esimeste ostukorvi rakendustega kasvas plahvatuslikult kuni [[dot.com]]-mullini. 

'''Web 2.0''' – pani aluse globaalsele ja aktiivsele suhtlusele. Teerajajateks olid [[LiveJournal]] (rakendus võeti kasutusele aprillis 1999) ja [[Blogger.ee|Blogger]] (august 1999). Need rakendused lõid sobiva keskkonna [[Ajaveeb|ajaveebide]], [[sotsiaalmeedia]] ja videovoogude edastamiseks, pakkudes samas lugejatele võimalust lisada loetule oma arvamus ning vahetada omavahel mõtteid. Web 2.0 otsingumootorid ([[Yahoo!]] Outlook jts) lõid mugava võimaluse leida lihtsalt kasutajale vajalikku teavet ning panid aluse info üliküllusele. 

'''Web 3.0''' – 2006. aastal kujunes välja uut tüüpi „loe-kirjuta-teosta“ suhtluskeskkond, mille aluseks on semantiline märgistus ja veebiteenused. Määrav roll on selles siiski suurtel [[Otsingumootor|otsingumootoritel]] ([[Google]], Airnbnb, [[Facebook]] jne), mille kaudu ja mille kehtestatud reeglite järgi leiavad inimesed vajalikku teavet. Kasutusel olev semantiline märgistus viitab suhtluslüngale inimeste veebikasutuse ja arvutipõhiste rakenduste vahel, s.t et veebirakendused ei suutnud andmeanalüüsi programme varustada vajaliku selgitusega (kontekst) ning seetõttu ei saanud nad ka aru, mis on asjakohane ja mis mitte. Kuna aga teabe formeerimise ja selle analüüsimise viisid arenevad jätkuvalt, siis parandab see tarkvara agentide võimekust mõista internetis liikuvat teavet ning seeläbi arendada edasi veebiteenust. Olulised täiendused andis süsteemile tehisintellekt, mis suudab kasutajatega peaaegu inimlikult suhelda ja seda koguni nii hästi, et on suuteline mõjutama tegelikkust. Selles protsessis sulanduvad senised poolused (kasutaja ja veeb), ühinedes ja sulandudes ühtseks ühisloomeprotsessiks. Web 3.0-ist on saanud hiiglaslik andmebaas (BigData), mis pakub teenuseid, nagu tellijapõhised otsingud, isikupärastatud otsingud, 3D-suhtluskeskkonna loomine (näiteks Second Life) ja deduktiivsel analüüsil põhinev analüüs. 

'''Web 4.0''' on alles kujunev veebikeskkond, mis püüab kohaneda üha dünaamilisemaks muutuva keskkonnaga ning ühendada reaalajas kõiki materiaalseid ja virtuaalseid seadmeid. Seda võiks nimetada ka aktiivseks veebiks, sest selles on oluline koht ennast juhtivatel seadmetel ([[Nutistu|asjade internet]]). Erinevalt tsentraliseeritud Web 3.0-ist liigub Web 4.0 arhitektuur plokiahela lahendusel põhineva detsentralisatsiooni suunas. Keskseks tegijaks selles saab isiklik, tehisintellektil põhinev ja neurotehnoloogia võimalusi ära kasutav virtuaalne assistent, mis suhtleb inimestega nii kõnes (nagu praegused Siri, Cortana, Alexa, Google Now) kui kirjas ning püüab rahuldada tema vajadusi juba ettevaates ja konteksti arvestades. See assistent valib, millise suhtluskanali ta valib ja kellega suhtleb, vastavalt omaniku juhenditele. Seetõttu nimetatakse seda ka sümbiootiliseks veebiks. Juba praegu on olemas nii inimeste emotsioone kaardistavaid rakendusi (www.wefeelfine.org) kui ka paindlikke jälgimistarkvarasid (www.pandorafms.com), mis kohanduvad tarbija vajadustega ning on võimelised jälgima isikule kuuluvaid seadmeid, infrastruktuure, rakendusi, teenuseid ja äriprotsesse ning liitreaalsuse kaudu juhendeid pakkuvaid tarkvaralahendusi. See, kas andmetöötlus saab toimuma teenuse tarbija enda seadmes või pilves või koostöös teiste seadmetega, näitab tulevik.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Creating value in Digital world|url=https://flatworldbusiness.wordpress.com/flat-education/previously/web-1-0-vs-web-2-0-vs-web-3-0-a-bird-eye-on-the-definition/|pealkiri=Flat World Business|väljaanne=Web 1.0 vs Web 2.0 vs Web 3.0 vs Web 4.0 vs Web 5.0 – A bird’s eye on the evolution and definition. Flat World Business.|aeg=21.09.2021}}&lt;/ref&gt; Web 4.0 loob aluse ka uut tüüpi rahasüsteemile (nn sotsiaalne Bitcoin), milles maksete tegemisel võetakse arvesse isiku tarbimisharjumusi, sotsiaalset käitumist jms tegureid. Sellesuunalist pilootprojekti on juba mõned aastad edendanud rahvusvaheline töörühm, mis on saanud tuntuks nime all Finance 4.0.&lt;ref&gt;Marcus M. Dapp; Dirk Helbing; Stefan Klauser. Finance 4.0—Towards a Socio-Ecological Finance System. A Participatory Framework to Promote Sustainability. Springer. 2021. ISBN 978-3-030-71399-7. p 42 &lt;/ref&gt;  

== Vaata ka ==
*[[Veeb 2.0]]
*[[Internetiaadress]]
*[[Tim Berners-Lee]]
*[[World Wide Web Consortium]]
*[[World Wide Web Foundation]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.w3.org/History/19921103-hypertext/hypertext/WWW/TheProject.html Esimene teadaolev veebileht]
* [http://www.archive.org/ Veebilehtede arhiiv]
* [https://geenius.ee/rubriik/elisa-blogi/kas-tead-6-ponevat-fakti-29-aastaseks-saanud-veebist-ehk-www-st/ Kas tead? 6 põnevat fakti 29-aastaseks saanud veebist ehk WWW-st], Geenius, 16. märts 2018
{{Veebitehnoloogiad}}
{{Veebilehitsejad}}

[[Kategooria:Veeb| ]]</text>
      <sha1>8h6c9c6vs9cbuuw2i2y7xgxd5ga9jr2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142789</id>
      <parentid>7142788</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T03:57:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26218-26</username>
        <id>228333</id>
      </contributor>
      <comment>/* https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO */https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO</comment>
      <origin>7142789</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10686" sha1="lpa803bpb2r1fafz3yke5ovxz09x1su" xml:space="preserve">'''Veeb''' ([[inglise keel|ingl]] ''web'', ’võrk’, täisnimi ''World Wide Web'', WWW) on [[Internet]]is toimiv ja [[hüpertekst]]il põhinev [[elektroonika|elektrooniliste]] [[dokument]]ide – [[veebisait]]ide – süsteem. Veebisaitides kasutatakse [[märgistuskeel|märgistuskeelena]] [[HTML]]-i ning saidid on omavahel seostatud viitadega, mida nimetatakse [[hüperlink]]ideks (siit ka nimetus hüpertekst). Hüperlinkideks on nn võtmesõnad, samuti [[Ikoon (infotehnoloogia) |ikoonid]] ja pildid, millel klõpsates (või mida [[ekraan]]il puudutades) avaneb vastav sihtobjekt, näiteks uus hüperteksti dokument. Hüperlingid edastatakse [[HTTP]]- või [[HTTPS]]-[[protokoll]]i (reeglistiku) kohaselt. Lisaks tekstile kuuluvad hüperteksti mõistesse pildid (ka liikuvad), heli- ja videodokumendid.

Veebilehtede kuvamiseks ja võrgus liikumiseks on vaja spetsiaalset [[arvutiprogramm |rakendusprogrammi]] – [[brauser|veebibrauserit]] ehk veebilehitsejat, näiteks [[Google Chrome]], [[Mozilla Firefox]], [[Internet Explorer]] või viimase uuemat versiooni [[Microsoft Edge]].

== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO ==
Veebisaidi aadress ([[URL]]) määrab dokumendi asukoha võrgus. Veebiaadress (näiteks http://www.microsoft.com/eesti või https://www.eesti.ee/est) koosneb järgmistest osadest: 
* http (''hypertext transfer protocol'') või https (''hypertext transfer protocol secure'') näitab, et on tegemist hüperteksti sisaldava veebidokumendiga; 
*lühendile www (''world wide web'') järgnev [[domeeninimi]] koosneb saidi nimest (saidi sisu väljendav sõna või lühend, firma või asutuse nimi vm) ja riigi koodist (nt ee – Eesti, uk – Suurbritannia, de – Saksamaa, fr – Prantsusmaa, ru – Venemaa, fi – Soome; USA aadressides on riigi koodi asemel domeenitüüp: com – kommertsorganisatsioon, org – mittetulunduslikud organisatsioonid, net – võrguteenuse pakkuja jm);
*kaldkriipsu(de) järel võivad olla kataloogi, alamkataloogi ja lehe(külje) nimed.

== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO ==
Veeb sai alguse [[Euroopa Tuumauuringute Keskus]]est (CERN), kus [[1989]]. aastal hakati [[Tim Berners-Lee]] eestvedamisel ühendama eri teadusdokumente [[hüpertekst]]iks – tekstiks, kus mingi võtmesõna kaudu sai pöörduda teise sellega seotud dokumendi poole. Seesuguse elektrooniliste [[dokument]]ide kogu loomiseks märgistati dokumendid [[SGML]]-i rakenduse [[HTML]]i eeskirjade järgi ning paigutati [[server |jaotusserveritesse]]. Selle koguga hakati siduma teisigi dokumente ja niiviisi tekkis ülemaailmne, akadeemilisele sfäärile suunatud infomaterjalide võrk.&lt;ref&gt;https://www.w3.org/History/1989/proposal.html&lt;/ref&gt;

Tõeline veebiplahvatus aga toimus [[1993]]. aastal, kui [[Internet]]i hüpertekst toodi väikearvutite jaoks [[Windows]]i [[operatsioonisüsteem]]i keskkonda. Varajane veebikeskkond sisaldas ainult teksti, nüüd aga avanes võimalus lisada dokumentidele pilte ja fotosid ning töötada mugavas ning tuttavas graafilises keskkonnas. Esimene spetsiaalne Windowsi [[Brauser|veebibrauser]] [[Mosaic (brauser)|Mosaic]] saavutas suure populaarsuse, selle ületas aga veelgi tugevamalt 90. aastate esimese poole turuliider – [[Netscape (veebilehitseja)|Netscape Navigator]].

Vastukaaluks Netscape'ile töötas [[personaalarvuti |PC]]-tarkvara pikka aega valitsenud gigant [[Microsoft]] välja brauseri [[Internet Explorer]] (IE), mis suutis turu 1997. aastaks praktiliselt vallutada (suuresti aitas kaasa Microsofti monopoliseisund tarkvaraturul). Netscape'i lähtekoodi avaldamine samal aastal aga lõi soodsa pinnase rea uute alternatiivsete veebibrauserite tekkeks, nagu [[Mozilla Suite|Mozilla]] (eriti heaks peetakse tema edasiarendust [[Mozilla Firefox]]i), [[Opera]], [[Konqueror]] jpt. Ehkki suur osa brauseriturust jäi IE kätte, ei saa tänaseks enam rääkida Microsofti brauseri monopolist.

Ärikeelu tühistamisega [[1991]]. aastal muutus Internet märgatavalt kommertslikumaks, seega oluliseks reklaami- ja äriinfokanaliks. Sellega tuli kaasa ka rida vanemaist meedialiikidest tuttavaid hädasid – tavakasutajale tuttavaim on ilmselt rämpsreklaam ([[spämm]]). Siiski on veebist tänapäevaks saanud väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega meedialiik, mida pruugitakse kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO ==
[[Veebileht|Veebilehed]] paiknevad neid edastavates arvutites ehk [[veebiserver]]ites, mis on 21. sajandi alguses enamasti virtuaalserverid, [[Klaster (informaatika)|klastrid]] ja [[Pilvandmetöötlus|pilved]]. Veebiserverite juhttarkvara ehk [[operatsioonisüsteem]]ina on traditsiooniliselt oluline osa [[Unix]]il. Tuntuim tarkvarasüsteem on [[Apache HTTP Server]], mis töötab nii [[Unix]]i/[[Linux]]i kui ka [[Windows]]i keskkonnas.

Veebilehefail (tavaliselt laiendiga .html) on tegelikult puhas ASCII-tekstifail (viimasel ajal ka UTF-8), s.t koosneb täielikult arusaadavatest sümbolitest (erinevalt paljudest programmifailidest, mille kuvamisel näeme vaid hulka arusaamatuid märke). Leheküljefail luuakse tavaliselt kas otse serveris (kasutades virtuaalterminaliühendust) mõne kohaliku tekstitöötlusvahendi abil või kirjutatakse valmis kuskil teises arvutis ning viiakse [[FTP]] abil serverisse.

== Veebi areng ==
Veebiteenus on [[Tarkvara|tarkvarasüsteem]], mille eesmärgiks on toetada arvutitevahelist suhtlust internetis. 

'''Web 1.0''' – kuni 1999. aastani tähendas veeb staatilisi [[Veebileht|veebilehti]], mis olemuslikult olid passiivsed (nn kirjutuskaitstud), s.t see oli teabe esitamise keskkond ja selle lehtedel tutvustati valdavalt oma kaupu või teenuseid potentsiaalsetele tarbijatele. Nende hulk koos esimeste ostukorvi rakendustega kasvas plahvatuslikult kuni [[dot.com]]-mullini. 

'''Web 2.0''' – pani aluse globaalsele ja aktiivsele suhtlusele. Teerajajateks olid [[LiveJournal]] (rakendus võeti kasutusele aprillis 1999) ja [[Blogger.ee|Blogger]] (august 1999). Need rakendused lõid sobiva keskkonna [[Ajaveeb|ajaveebide]], [[sotsiaalmeedia]] ja videovoogude edastamiseks, pakkudes samas lugejatele võimalust lisada loetule oma arvamus ning vahetada omavahel mõtteid. Web 2.0 otsingumootorid ([[Yahoo!]] Outlook jts) lõid mugava võimaluse leida lihtsalt kasutajale vajalikku teavet ning panid aluse info üliküllusele. 

'''Web 3.0''' – 2006. aastal kujunes välja uut tüüpi „loe-kirjuta-teosta“ suhtluskeskkond, mille aluseks on semantiline märgistus ja veebiteenused. Määrav roll on selles siiski suurtel [[Otsingumootor|otsingumootoritel]] ([[Google]], Airnbnb, [[Facebook]] jne), mille kaudu ja mille kehtestatud reeglite järgi leiavad inimesed vajalikku teavet. Kasutusel olev semantiline märgistus viitab suhtluslüngale inimeste veebikasutuse ja arvutipõhiste rakenduste vahel, s.t et veebirakendused ei suutnud andmeanalüüsi programme varustada vajaliku selgitusega (kontekst) ning seetõttu ei saanud nad ka aru, mis on asjakohane ja mis mitte. Kuna aga teabe formeerimise ja selle analüüsimise viisid arenevad jätkuvalt, siis parandab see tarkvara agentide võimekust mõista internetis liikuvat teavet ning seeläbi arendada edasi veebiteenust. Olulised täiendused andis süsteemile tehisintellekt, mis suudab kasutajatega peaaegu inimlikult suhelda ja seda koguni nii hästi, et on suuteline mõjutama tegelikkust. Selles protsessis sulanduvad senised poolused (kasutaja ja veeb), ühinedes ja sulandudes ühtseks ühisloomeprotsessiks. Web 3.0-ist on saanud hiiglaslik andmebaas (BigData), mis pakub teenuseid, nagu tellijapõhised otsingud, isikupärastatud otsingud, 3D-suhtluskeskkonna loomine (näiteks Second Life) ja deduktiivsel analüüsil põhinev analüüs. 

'''Web 4.0''' on alles kujunev veebikeskkond, mis püüab kohaneda üha dünaamilisemaks muutuva keskkonnaga ning ühendada reaalajas kõiki materiaalseid ja virtuaalseid seadmeid. Seda võiks nimetada ka aktiivseks veebiks, sest selles on oluline koht ennast juhtivatel seadmetel ([[Nutistu|asjade internet]]). Erinevalt tsentraliseeritud Web 3.0-ist liigub Web 4.0 arhitektuur plokiahela lahendusel põhineva detsentralisatsiooni suunas. Keskseks tegijaks selles saab isiklik, tehisintellektil põhinev ja neurotehnoloogia võimalusi ära kasutav virtuaalne assistent, mis suhtleb inimestega nii kõnes (nagu praegused Siri, Cortana, Alexa, Google Now) kui kirjas ning püüab rahuldada tema vajadusi juba ettevaates ja konteksti arvestades. See assistent valib, millise suhtluskanali ta valib ja kellega suhtleb, vastavalt omaniku juhenditele. Seetõttu nimetatakse seda ka sümbiootiliseks veebiks. Juba praegu on olemas nii inimeste emotsioone kaardistavaid rakendusi (www.wefeelfine.org) kui ka paindlikke jälgimistarkvarasid (www.pandorafms.com), mis kohanduvad tarbija vajadustega ning on võimelised jälgima isikule kuuluvaid seadmeid, infrastruktuure, rakendusi, teenuseid ja äriprotsesse ning liitreaalsuse kaudu juhendeid pakkuvaid tarkvaralahendusi. See, kas andmetöötlus saab toimuma teenuse tarbija enda seadmes või pilves või koostöös teiste seadmetega, näitab tulevik.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Creating value in Digital world|url=https://flatworldbusiness.wordpress.com/flat-education/previously/web-1-0-vs-web-2-0-vs-web-3-0-a-bird-eye-on-the-definition/|pealkiri=Flat World Business|väljaanne=Web 1.0 vs Web 2.0 vs Web 3.0 vs Web 4.0 vs Web 5.0 – A bird’s eye on the evolution and definition. Flat World Business.|aeg=21.09.2021}}&lt;/ref&gt; Web 4.0 loob aluse ka uut tüüpi rahasüsteemile (nn sotsiaalne Bitcoin), milles maksete tegemisel võetakse arvesse isiku tarbimisharjumusi, sotsiaalset käitumist jms tegureid. Sellesuunalist pilootprojekti on juba mõned aastad edendanud rahvusvaheline töörühm, mis on saanud tuntuks nime all Finance 4.0.&lt;ref&gt;Marcus M. Dapp; Dirk Helbing; Stefan Klauser. Finance 4.0—Towards a Socio-Ecological Finance System. A Participatory Framework to Promote Sustainability. Springer. 2021. ISBN 978-3-030-71399-7. p 42 &lt;/ref&gt;  

== Vaata ka ==
*[[Veeb 2.0]]
*[[Internetiaadress]]
*[[Tim Berners-Lee]]
*[[World Wide Web Consortium]]
*[[World Wide Web Foundation]]

== Viited ==
{{viited}}

== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO ==
* [http://www.w3.org/History/19921103-hypertext/hypertext/WWW/TheProject.html Esimene teadaolev veebileht]
* [http://www.archive.org/ Veebilehtede arhiiv]
* [https://geenius.ee/rubriik/elisa-blogi/kas-tead-6-ponevat-fakti-29-aastaseks-saanud-veebist-ehk-www-st/ Kas tead? 6 põnevat fakti 29-aastaseks saanud veebist ehk WWW-st], Geenius, 16. märts 2018
{{Veebitehnoloogiad}}
{{Veebilehitsejad}}

[[Kategooria:Veeb| ]]</text>
      <sha1>lpa803bpb2r1fafz3yke5ovxz09x1su</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142790</id>
      <parentid>7142789</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T03:57:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26218-26</username>
        <id>228333</id>
      </contributor>
      <comment>/* https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO */https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO</comment>
      <origin>7142790</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10724" sha1="2iuhp1ydfj7acv32m1epuh7r6tjm0ps" xml:space="preserve">'''Veeb''' ([[inglise keel|ingl]] ''web'', ’võrk’, täisnimi ''World Wide Web'', WWW) on [[Internet]]is toimiv ja [[hüpertekst]]il põhinev [[elektroonika|elektrooniliste]] [[dokument]]ide – [[veebisait]]ide – süsteem. Veebisaitides kasutatakse [[märgistuskeel|märgistuskeelena]] [[HTML]]-i ning saidid on omavahel seostatud viitadega, mida nimetatakse [[hüperlink]]ideks (siit ka nimetus hüpertekst). Hüperlinkideks on nn võtmesõnad, samuti [[Ikoon (infotehnoloogia) |ikoonid]] ja pildid, millel klõpsates (või mida [[ekraan]]il puudutades) avaneb vastav sihtobjekt, näiteks uus hüperteksti dokument. Hüperlingid edastatakse [[HTTP]]- või [[HTTPS]]-[[protokoll]]i (reeglistiku) kohaselt. Lisaks tekstile kuuluvad hüperteksti mõistesse pildid (ka liikuvad), heli- ja videodokumendid.

Veebilehtede kuvamiseks ja võrgus liikumiseks on vaja spetsiaalset [[arvutiprogramm |rakendusprogrammi]] – [[brauser|veebibrauserit]] ehk veebilehitsejat, näiteks [[Google Chrome]], [[Mozilla Firefox]], [[Internet Explorer]] või viimase uuemat versiooni [[Microsoft Edge]].

== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO ==
Veebisaidi aadress ([[URL]]) määrab dokumendi asukoha võrgus. Veebiaadress (näiteks http://www.microsoft.com/eesti või https://www.eesti.ee/est) koosneb järgmistest osadest: 
* http (''hypertext transfer protocol'') või https (''hypertext transfer protocol secure'') näitab, et on tegemist hüperteksti sisaldava veebidokumendiga; 
*lühendile www (''world wide web'') järgnev [[domeeninimi]] koosneb saidi nimest (saidi sisu väljendav sõna või lühend, firma või asutuse nimi vm) ja riigi koodist (nt ee – Eesti, uk – Suurbritannia, de – Saksamaa, fr – Prantsusmaa, ru – Venemaa, fi – Soome; USA aadressides on riigi koodi asemel domeenitüüp: com – kommertsorganisatsioon, org – mittetulunduslikud organisatsioonid, net – võrguteenuse pakkuja jm);
*kaldkriipsu(de) järel võivad olla kataloogi, alamkataloogi ja lehe(külje) nimed.

== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO ==
Veeb sai alguse [[Euroopa Tuumauuringute Keskus]]est (CERN), kus [[1989]]. aastal hakati [[Tim Berners-Lee]] eestvedamisel ühendama eri teadusdokumente [[hüpertekst]]iks – tekstiks, kus mingi võtmesõna kaudu sai pöörduda teise sellega seotud dokumendi poole. Seesuguse elektrooniliste [[dokument]]ide kogu loomiseks märgistati dokumendid [[SGML]]-i rakenduse [[HTML]]i eeskirjade järgi ning paigutati [[server |jaotusserveritesse]]. Selle koguga hakati siduma teisigi dokumente ja niiviisi tekkis ülemaailmne, akadeemilisele sfäärile suunatud infomaterjalide võrk.&lt;ref&gt;https://www.w3.org/History/1989/proposal.html&lt;/ref&gt;

Tõeline veebiplahvatus aga toimus [[1993]]. aastal, kui [[Internet]]i hüpertekst toodi väikearvutite jaoks [[Windows]]i [[operatsioonisüsteem]]i keskkonda. Varajane veebikeskkond sisaldas ainult teksti, nüüd aga avanes võimalus lisada dokumentidele pilte ja fotosid ning töötada mugavas ning tuttavas graafilises keskkonnas. Esimene spetsiaalne Windowsi [[Brauser|veebibrauser]] [[Mosaic (brauser)|Mosaic]] saavutas suure populaarsuse, selle ületas aga veelgi tugevamalt 90. aastate esimese poole turuliider – [[Netscape (veebilehitseja)|Netscape Navigator]].

Vastukaaluks Netscape'ile töötas [[personaalarvuti |PC]]-tarkvara pikka aega valitsenud gigant [[Microsoft]] välja brauseri [[Internet Explorer]] (IE), mis suutis turu 1997. aastaks praktiliselt vallutada (suuresti aitas kaasa Microsofti monopoliseisund tarkvaraturul). Netscape'i lähtekoodi avaldamine samal aastal aga lõi soodsa pinnase rea uute alternatiivsete veebibrauserite tekkeks, nagu [[Mozilla Suite|Mozilla]] (eriti heaks peetakse tema edasiarendust [[Mozilla Firefox]]i), [[Opera]], [[Konqueror]] jpt. Ehkki suur osa brauseriturust jäi IE kätte, ei saa tänaseks enam rääkida Microsofti brauseri monopolist.

Ärikeelu tühistamisega [[1991]]. aastal muutus Internet märgatavalt kommertslikumaks, seega oluliseks reklaami- ja äriinfokanaliks. Sellega tuli kaasa ka rida vanemaist meedialiikidest tuttavaid hädasid – tavakasutajale tuttavaim on ilmselt rämpsreklaam ([[spämm]]). Siiski on veebist tänapäevaks saanud väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega meedialiik, mida pruugitakse kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO ==
[[Veebileht|Veebilehed]] paiknevad neid edastavates arvutites ehk [[veebiserver]]ites, mis on 21. sajandi alguses enamasti virtuaalserverid, [[Klaster (informaatika)|klastrid]] ja [[Pilvandmetöötlus|pilved]]. Veebiserverite juhttarkvara ehk [[operatsioonisüsteem]]ina on traditsiooniliselt oluline osa [[Unix]]il. Tuntuim tarkvarasüsteem on [[Apache HTTP Server]], mis töötab nii [[Unix]]i/[[Linux]]i kui ka [[Windows]]i keskkonnas.

Veebilehefail (tavaliselt laiendiga .html) on tegelikult puhas ASCII-tekstifail (viimasel ajal ka UTF-8), s.t koosneb täielikult arusaadavatest sümbolitest (erinevalt paljudest programmifailidest, mille kuvamisel näeme vaid hulka arusaamatuid märke). Leheküljefail luuakse tavaliselt kas otse serveris (kasutades virtuaalterminaliühendust) mõne kohaliku tekstitöötlusvahendi abil või kirjutatakse valmis kuskil teises arvutis ning viiakse [[FTP]] abil serverisse.

== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO ==
Veebiteenus on [[Tarkvara|tarkvarasüsteem]], mille eesmärgiks on toetada arvutitevahelist suhtlust internetis. 

'''Web 1.0''' – kuni 1999. aastani tähendas veeb staatilisi [[Veebileht|veebilehti]], mis olemuslikult olid passiivsed (nn kirjutuskaitstud), s.t see oli teabe esitamise keskkond ja selle lehtedel tutvustati valdavalt oma kaupu või teenuseid potentsiaalsetele tarbijatele. Nende hulk koos esimeste ostukorvi rakendustega kasvas plahvatuslikult kuni [[dot.com]]-mullini. 

'''Web 2.0''' – pani aluse globaalsele ja aktiivsele suhtlusele. Teerajajateks olid [[LiveJournal]] (rakendus võeti kasutusele aprillis 1999) ja [[Blogger.ee|Blogger]] (august 1999). Need rakendused lõid sobiva keskkonna [[Ajaveeb|ajaveebide]], [[sotsiaalmeedia]] ja videovoogude edastamiseks, pakkudes samas lugejatele võimalust lisada loetule oma arvamus ning vahetada omavahel mõtteid. Web 2.0 otsingumootorid ([[Yahoo!]] Outlook jts) lõid mugava võimaluse leida lihtsalt kasutajale vajalikku teavet ning panid aluse info üliküllusele. 

'''Web 3.0''' – 2006. aastal kujunes välja uut tüüpi „loe-kirjuta-teosta“ suhtluskeskkond, mille aluseks on semantiline märgistus ja veebiteenused. Määrav roll on selles siiski suurtel [[Otsingumootor|otsingumootoritel]] ([[Google]], Airnbnb, [[Facebook]] jne), mille kaudu ja mille kehtestatud reeglite järgi leiavad inimesed vajalikku teavet. Kasutusel olev semantiline märgistus viitab suhtluslüngale inimeste veebikasutuse ja arvutipõhiste rakenduste vahel, s.t et veebirakendused ei suutnud andmeanalüüsi programme varustada vajaliku selgitusega (kontekst) ning seetõttu ei saanud nad ka aru, mis on asjakohane ja mis mitte. Kuna aga teabe formeerimise ja selle analüüsimise viisid arenevad jätkuvalt, siis parandab see tarkvara agentide võimekust mõista internetis liikuvat teavet ning seeläbi arendada edasi veebiteenust. Olulised täiendused andis süsteemile tehisintellekt, mis suudab kasutajatega peaaegu inimlikult suhelda ja seda koguni nii hästi, et on suuteline mõjutama tegelikkust. Selles protsessis sulanduvad senised poolused (kasutaja ja veeb), ühinedes ja sulandudes ühtseks ühisloomeprotsessiks. Web 3.0-ist on saanud hiiglaslik andmebaas (BigData), mis pakub teenuseid, nagu tellijapõhised otsingud, isikupärastatud otsingud, 3D-suhtluskeskkonna loomine (näiteks Second Life) ja deduktiivsel analüüsil põhinev analüüs. 

'''Web 4.0''' on alles kujunev veebikeskkond, mis püüab kohaneda üha dünaamilisemaks muutuva keskkonnaga ning ühendada reaalajas kõiki materiaalseid ja virtuaalseid seadmeid. Seda võiks nimetada ka aktiivseks veebiks, sest selles on oluline koht ennast juhtivatel seadmetel ([[Nutistu|asjade internet]]). Erinevalt tsentraliseeritud Web 3.0-ist liigub Web 4.0 arhitektuur plokiahela lahendusel põhineva detsentralisatsiooni suunas. Keskseks tegijaks selles saab isiklik, tehisintellektil põhinev ja neurotehnoloogia võimalusi ära kasutav virtuaalne assistent, mis suhtleb inimestega nii kõnes (nagu praegused Siri, Cortana, Alexa, Google Now) kui kirjas ning püüab rahuldada tema vajadusi juba ettevaates ja konteksti arvestades. See assistent valib, millise suhtluskanali ta valib ja kellega suhtleb, vastavalt omaniku juhenditele. Seetõttu nimetatakse seda ka sümbiootiliseks veebiks. Juba praegu on olemas nii inimeste emotsioone kaardistavaid rakendusi (www.wefeelfine.org) kui ka paindlikke jälgimistarkvarasid (www.pandorafms.com), mis kohanduvad tarbija vajadustega ning on võimelised jälgima isikule kuuluvaid seadmeid, infrastruktuure, rakendusi, teenuseid ja äriprotsesse ning liitreaalsuse kaudu juhendeid pakkuvaid tarkvaralahendusi. See, kas andmetöötlus saab toimuma teenuse tarbija enda seadmes või pilves või koostöös teiste seadmetega, näitab tulevik.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Creating value in Digital world|url=https://flatworldbusiness.wordpress.com/flat-education/previously/web-1-0-vs-web-2-0-vs-web-3-0-a-bird-eye-on-the-definition/|pealkiri=Flat World Business|väljaanne=Web 1.0 vs Web 2.0 vs Web 3.0 vs Web 4.0 vs Web 5.0 – A bird’s eye on the evolution and definition. Flat World Business.|aeg=21.09.2021}}&lt;/ref&gt; Web 4.0 loob aluse ka uut tüüpi rahasüsteemile (nn sotsiaalne Bitcoin), milles maksete tegemisel võetakse arvesse isiku tarbimisharjumusi, sotsiaalset käitumist jms tegureid. Sellesuunalist pilootprojekti on juba mõned aastad edendanud rahvusvaheline töörühm, mis on saanud tuntuks nime all Finance 4.0.&lt;ref&gt;Marcus M. Dapp; Dirk Helbing; Stefan Klauser. Finance 4.0—Towards a Socio-Ecological Finance System. A Participatory Framework to Promote Sustainability. Springer. 2021. ISBN 978-3-030-71399-7. p 42 &lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
*[[Veeb 2.0]]
*[[Internetiaadress]]
*[[Tim Berners-Lee]]
*[[World Wide Web Consortium]]
*[[World Wide Web Foundation]]

== Viited ==
{{viited}}

== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO ==
* [http://www.w3.org/History/19921103-hypertext/hypertext/WWW/TheProject.html Esimene teadaolev veebileht]
* [http://www.archive.org/ Veebilehtede arhiiv]
* [https://geenius.ee/rubriik/elisa-blogi/kas-tead-6-ponevat-fakti-29-aastaseks-saanud-veebist-ehk-www-st/ Kas tead? 6 põnevat fakti 29-aastaseks saanud veebist ehk WWW-st], Geenius, 16. märts 2018
{{Veebitehnoloogiad}}
{{Veebilehitsejad}}

[[Kategooria:Veeb| ]]</text>
      <sha1>2iuhp1ydfj7acv32m1epuh7r6tjm0ps</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142791</id>
      <parentid>7142790</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T03:58:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26218-26</username>
        <id>228333</id>
      </contributor>
      <comment>/* https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO */https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO</comment>
      <origin>7142791</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10769" sha1="9er86w61gc3kok4ktoznmkj8tppmur6" xml:space="preserve">'''Veeb''' ([[inglise keel|ingl]] ''web'', ’võrk’, täisnimi ''World Wide Web'', WWW) on [[Internet]]is toimiv ja [[hüpertekst]]il põhinev [[elektroonika|elektrooniliste]] [[dokument]]ide – [[veebisait]]ide – süsteem. Veebisaitides kasutatakse [[märgistuskeel|märgistuskeelena]] [[HTML]]-i ning saidid on omavahel seostatud viitadega, mida nimetatakse [[hüperlink]]ideks (siit ka nimetus hüpertekst). Hüperlinkideks on nn võtmesõnad, samuti [[Ikoon (infotehnoloogia) |ikoonid]] ja pildid, millel klõpsates (või mida [[ekraan]]il puudutades) avaneb vastav sihtobjekt, näiteks uus hüperteksti dokument. Hüperlingid edastatakse [[HTTP]]- või [[HTTPS]]-[[protokoll]]i (reeglistiku) kohaselt. Lisaks tekstile kuuluvad hüperteksti mõistesse pildid (ka liikuvad), heli- ja videodokumendid.

Veebilehtede kuvamiseks ja võrgus liikumiseks on vaja spetsiaalset [[arvutiprogramm |rakendusprogrammi]] – [[brauser|veebibrauserit]] ehk veebilehitsejat, näiteks [[Google Chrome]], [[Mozilla Firefox]], [[Internet Explorer]] või viimase uuemat versiooni [[Microsoft Edge]].

== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO ==
Veebisaidi aadress ([[URL]]) määrab dokumendi asukoha võrgus. Veebiaadress (näiteks http://www.microsoft.com/eesti või https://www.eesti.ee/est) koosneb järgmistest osadest: 
* http (''hypertext transfer protocol'') või https (''hypertext transfer protocol secure'') näitab, et on tegemist hüperteksti sisaldava veebidokumendiga; 
*lühendile www (''world wide web'') järgnev [[domeeninimi]] koosneb saidi nimest (saidi sisu väljendav sõna või lühend, firma või asutuse nimi vm) ja riigi koodist (nt ee – Eesti, uk – Suurbritannia, de – Saksamaa, fr – Prantsusmaa, ru – Venemaa, fi – Soome; USA aadressides on riigi koodi asemel domeenitüüp: com – kommertsorganisatsioon, org – mittetulunduslikud organisatsioonid, net – võrguteenuse pakkuja jm);
*kaldkriipsu(de) järel võivad olla kataloogi, alamkataloogi ja lehe(külje) nimed.

== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO ==
Veeb sai alguse [[Euroopa Tuumauuringute Keskus]]est (CERN), kus [[1989]]. aastal hakati [[Tim Berners-Lee]] eestvedamisel ühendama eri teadusdokumente [[hüpertekst]]iks – tekstiks, kus mingi võtmesõna kaudu sai pöörduda teise sellega seotud dokumendi poole. Seesuguse elektrooniliste [[dokument]]ide kogu loomiseks märgistati dokumendid [[SGML]]-i rakenduse [[HTML]]i eeskirjade järgi ning paigutati [[server |jaotusserveritesse]]. Selle koguga hakati siduma teisigi dokumente ja niiviisi tekkis ülemaailmne, akadeemilisele sfäärile suunatud infomaterjalide võrk.&lt;ref&gt;https://www.w3.org/History/1989/proposal.html&lt;/ref&gt;

Tõeline veebiplahvatus aga toimus [[1993]]. aastal, kui [[Internet]]i hüpertekst toodi väikearvutite jaoks [[Windows]]i [[operatsioonisüsteem]]i keskkonda. Varajane veebikeskkond sisaldas ainult teksti, nüüd aga avanes võimalus lisada dokumentidele pilte ja fotosid ning töötada mugavas ning tuttavas graafilises keskkonnas. Esimene spetsiaalne Windowsi [[Brauser|veebibrauser]] [[Mosaic (brauser)|Mosaic]] saavutas suure populaarsuse, selle ületas aga veelgi tugevamalt 90. aastate esimese poole turuliider – [[Netscape (veebilehitseja)|Netscape Navigator]].

Vastukaaluks Netscape'ile töötas [[personaalarvuti |PC]]-tarkvara pikka aega valitsenud gigant [[Microsoft]] välja brauseri [[Internet Explorer]] (IE), mis suutis turu 1997. aastaks praktiliselt vallutada (suuresti aitas kaasa Microsofti monopoliseisund tarkvaraturul). Netscape'i lähtekoodi avaldamine samal aastal aga lõi soodsa pinnase rea uute alternatiivsete veebibrauserite tekkeks, nagu [[Mozilla Suite|Mozilla]] (eriti heaks peetakse tema edasiarendust [[Mozilla Firefox]]i), [[Opera]], [[Konqueror]] jpt. Ehkki suur osa brauseriturust jäi IE kätte, ei saa tänaseks enam rääkida Microsofti brauseri monopolist.

Ärikeelu tühistamisega [[1991]]. aastal muutus Internet märgatavalt kommertslikumaks, seega oluliseks reklaami- ja äriinfokanaliks. Sellega tuli kaasa ka rida vanemaist meedialiikidest tuttavaid hädasid – tavakasutajale tuttavaim on ilmselt rämpsreklaam ([[spämm]]). Siiski on veebist tänapäevaks saanud väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega meedialiik, mida pruugitakse kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO ==
[[Veebileht|Veebilehed]] paiknevad neid edastavates arvutites ehk [[veebiserver]]ites, mis on 21. sajandi alguses enamasti virtuaalserverid, [[Klaster (informaatika)|klastrid]] ja [[Pilvandmetöötlus|pilved]]. Veebiserverite juhttarkvara ehk [[operatsioonisüsteem]]ina on traditsiooniliselt oluline osa [[Unix]]il. Tuntuim tarkvarasüsteem on [[Apache HTTP Server]], mis töötab nii [[Unix]]i/[[Linux]]i kui ka [[Windows]]i keskkonnas.

Veebilehefail (tavaliselt laiendiga .html) on tegelikult puhas ASCII-tekstifail (viimasel ajal ka UTF-8), s.t koosneb täielikult arusaadavatest sümbolitest (erinevalt paljudest programmifailidest, mille kuvamisel näeme vaid hulka arusaamatuid märke). Leheküljefail luuakse tavaliselt kas otse serveris (kasutades virtuaalterminaliühendust) mõne kohaliku tekstitöötlusvahendi abil või kirjutatakse valmis kuskil teises arvutis ning viiakse [[FTP]] abil serverisse.

== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO ==
Veebiteenus on [[Tarkvara|tarkvarasüsteem]], mille eesmärgiks on toetada arvutitevahelist suhtlust internetis. 

'''Web 1.0''' – kuni 1999. aastani tähendas veeb staatilisi [[Veebileht|veebilehti]], mis olemuslikult olid passiivsed (nn kirjutuskaitstud), s.t see oli teabe esitamise keskkond ja selle lehtedel tutvustati valdavalt oma kaupu või teenuseid potentsiaalsetele tarbijatele. Nende hulk koos esimeste ostukorvi rakendustega kasvas plahvatuslikult kuni [[dot.com]]-mullini. 

'''Web 2.0''' – pani aluse globaalsele ja aktiivsele suhtlusele. Teerajajateks olid [[LiveJournal]] (rakendus võeti kasutusele aprillis 1999) ja [[Blogger.ee|Blogger]] (august 1999). Need rakendused lõid sobiva keskkonna [[Ajaveeb|ajaveebide]], [[sotsiaalmeedia]] ja videovoogude edastamiseks, pakkudes samas lugejatele võimalust lisada loetule oma arvamus ning vahetada omavahel mõtteid. Web 2.0 otsingumootorid ([[Yahoo!]] Outlook jts) lõid mugava võimaluse leida lihtsalt kasutajale vajalikku teavet ning panid aluse info üliküllusele. 

'''Web 3.0''' – 2006. aastal kujunes välja uut tüüpi „loe-kirjuta-teosta“ suhtluskeskkond, mille aluseks on semantiline märgistus ja veebiteenused. Määrav roll on selles siiski suurtel [[Otsingumootor|otsingumootoritel]] ([[Google]], Airnbnb, [[Facebook]] jne), mille kaudu ja mille kehtestatud reeglite järgi leiavad inimesed vajalikku teavet. Kasutusel olev semantiline märgistus viitab suhtluslüngale inimeste veebikasutuse ja arvutipõhiste rakenduste vahel, s.t et veebirakendused ei suutnud andmeanalüüsi programme varustada vajaliku selgitusega (kontekst) ning seetõttu ei saanud nad ka aru, mis on asjakohane ja mis mitte. Kuna aga teabe formeerimise ja selle analüüsimise viisid arenevad jätkuvalt, siis parandab see tarkvara agentide võimekust mõista internetis liikuvat teavet ning seeläbi arendada edasi veebiteenust. Olulised täiendused andis süsteemile tehisintellekt, mis suudab kasutajatega peaaegu inimlikult suhelda ja seda koguni nii hästi, et on suuteline mõjutama tegelikkust. Selles protsessis sulanduvad senised poolused (kasutaja ja veeb), ühinedes ja sulandudes ühtseks ühisloomeprotsessiks. Web 3.0-ist on saanud hiiglaslik andmebaas (BigData), mis pakub teenuseid, nagu tellijapõhised otsingud, isikupärastatud otsingud, 3D-suhtluskeskkonna loomine (näiteks Second Life) ja deduktiivsel analüüsil põhinev analüüs. 

'''Web 4.0''' on alles kujunev veebikeskkond, mis püüab kohaneda üha dünaamilisemaks muutuva keskkonnaga ning ühendada reaalajas kõiki materiaalseid ja virtuaalseid seadmeid. Seda võiks nimetada ka aktiivseks veebiks, sest selles on oluline koht ennast juhtivatel seadmetel ([[Nutistu|asjade internet]]). Erinevalt tsentraliseeritud Web 3.0-ist liigub Web 4.0 arhitektuur plokiahela lahendusel põhineva detsentralisatsiooni suunas. Keskseks tegijaks selles saab isiklik, tehisintellektil põhinev ja neurotehnoloogia võimalusi ära kasutav virtuaalne assistent, mis suhtleb inimestega nii kõnes (nagu praegused Siri, Cortana, Alexa, Google Now) kui kirjas ning püüab rahuldada tema vajadusi juba ettevaates ja konteksti arvestades. See assistent valib, millise suhtluskanali ta valib ja kellega suhtleb, vastavalt omaniku juhenditele. Seetõttu nimetatakse seda ka sümbiootiliseks veebiks. Juba praegu on olemas nii inimeste emotsioone kaardistavaid rakendusi (www.wefeelfine.org) kui ka paindlikke jälgimistarkvarasid (www.pandorafms.com), mis kohanduvad tarbija vajadustega ning on võimelised jälgima isikule kuuluvaid seadmeid, infrastruktuure, rakendusi, teenuseid ja äriprotsesse ning liitreaalsuse kaudu juhendeid pakkuvaid tarkvaralahendusi. See, kas andmetöötlus saab toimuma teenuse tarbija enda seadmes või pilves või koostöös teiste seadmetega, näitab tulevik.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Creating value in Digital world|url=https://flatworldbusiness.wordpress.com/flat-education/previously/web-1-0-vs-web-2-0-vs-web-3-0-a-bird-eye-on-the-definition/|pealkiri=Flat World Business|väljaanne=Web 1.0 vs Web 2.0 vs Web 3.0 vs Web 4.0 vs Web 5.0 – A bird’s eye on the evolution and definition. Flat World Business.|aeg=21.09.2021}}&lt;/ref&gt; Web 4.0 loob aluse ka uut tüüpi rahasüsteemile (nn sotsiaalne Bitcoin), milles maksete tegemisel võetakse arvesse isiku tarbimisharjumusi, sotsiaalset käitumist jms tegureid. Sellesuunalist pilootprojekti on juba mõned aastad edendanud rahvusvaheline töörühm, mis on saanud tuntuks nime all Finance 4.0.&lt;ref&gt;Marcus M. Dapp; Dirk Helbing; Stefan Klauser. Finance 4.0—Towards a Socio-Ecological Finance System. A Participatory Framework to Promote Sustainability. Springer. 2021. ISBN 978-3-030-71399-7. p 42 &lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
*[[Veeb 2.0]]
*[[Internetiaadress]]
*[[Tim Berners-Lee]]
*[[World Wide Web Consortium]]
*[[World Wide Web Foundation]]

== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO ==
{{viited}}

== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO ==
* [http://www.w3.org/History/19921103-hypertext/hypertext/WWW/TheProject.html Esimene teadaolev veebileht]
* [http://www.archive.org/ Veebilehtede arhiiv]
* [https://geenius.ee/rubriik/elisa-blogi/kas-tead-6-ponevat-fakti-29-aastaseks-saanud-veebist-ehk-www-st/ Kas tead? 6 põnevat fakti 29-aastaseks saanud veebist ehk WWW-st], Geenius, 16. märts 2018
{{Veebitehnoloogiad}}
{{Veebilehitsejad}}

[[Kategooria:Veeb| ]]</text>
      <sha1>9er86w61gc3kok4ktoznmkj8tppmur6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142792</id>
      <parentid>7142791</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T03:58:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26218-26</username>
        <id>228333</id>
      </contributor>
      <comment>/* https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO */https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO</comment>
      <origin>7142792</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10812" sha1="sw1h4udevse91qrr3wxi7szirp6duwf" xml:space="preserve">'''Veeb''' ([[inglise keel|ingl]] ''web'', ’võrk’, täisnimi ''World Wide Web'', WWW) on [[Internet]]is toimiv ja [[hüpertekst]]il põhinev [[elektroonika|elektrooniliste]] [[dokument]]ide – [[veebisait]]ide – süsteem. Veebisaitides kasutatakse [[märgistuskeel|märgistuskeelena]] [[HTML]]-i ning saidid on omavahel seostatud viitadega, mida nimetatakse [[hüperlink]]ideks (siit ka nimetus hüpertekst). Hüperlinkideks on nn võtmesõnad, samuti [[Ikoon (infotehnoloogia) |ikoonid]] ja pildid, millel klõpsates (või mida [[ekraan]]il puudutades) avaneb vastav sihtobjekt, näiteks uus hüperteksti dokument. Hüperlingid edastatakse [[HTTP]]- või [[HTTPS]]-[[protokoll]]i (reeglistiku) kohaselt. Lisaks tekstile kuuluvad hüperteksti mõistesse pildid (ka liikuvad), heli- ja videodokumendid.

Veebilehtede kuvamiseks ja võrgus liikumiseks on vaja spetsiaalset [[arvutiprogramm |rakendusprogrammi]] – [[brauser|veebibrauserit]] ehk veebilehitsejat, näiteks [[Google Chrome]], [[Mozilla Firefox]], [[Internet Explorer]] või viimase uuemat versiooni [[Microsoft Edge]].

== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO ==
Veebisaidi aadress ([[URL]]) määrab dokumendi asukoha võrgus. Veebiaadress (näiteks http://www.microsoft.com/eesti või https://www.eesti.ee/est) koosneb järgmistest osadest: 
* http (''hypertext transfer protocol'') või https (''hypertext transfer protocol secure'') näitab, et on tegemist hüperteksti sisaldava veebidokumendiga; 
*lühendile www (''world wide web'') järgnev [[domeeninimi]] koosneb saidi nimest (saidi sisu väljendav sõna või lühend, firma või asutuse nimi vm) ja riigi koodist (nt ee – Eesti, uk – Suurbritannia, de – Saksamaa, fr – Prantsusmaa, ru – Venemaa, fi – Soome; USA aadressides on riigi koodi asemel domeenitüüp: com – kommertsorganisatsioon, org – mittetulunduslikud organisatsioonid, net – võrguteenuse pakkuja jm);
*kaldkriipsu(de) järel võivad olla kataloogi, alamkataloogi ja lehe(külje) nimed.

== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO ==
Veeb sai alguse [[Euroopa Tuumauuringute Keskus]]est (CERN), kus [[1989]]. aastal hakati [[Tim Berners-Lee]] eestvedamisel ühendama eri teadusdokumente [[hüpertekst]]iks – tekstiks, kus mingi võtmesõna kaudu sai pöörduda teise sellega seotud dokumendi poole. Seesuguse elektrooniliste [[dokument]]ide kogu loomiseks märgistati dokumendid [[SGML]]-i rakenduse [[HTML]]i eeskirjade järgi ning paigutati [[server |jaotusserveritesse]]. Selle koguga hakati siduma teisigi dokumente ja niiviisi tekkis ülemaailmne, akadeemilisele sfäärile suunatud infomaterjalide võrk.&lt;ref&gt;https://www.w3.org/History/1989/proposal.html&lt;/ref&gt;

Tõeline veebiplahvatus aga toimus [[1993]]. aastal, kui [[Internet]]i hüpertekst toodi väikearvutite jaoks [[Windows]]i [[operatsioonisüsteem]]i keskkonda. Varajane veebikeskkond sisaldas ainult teksti, nüüd aga avanes võimalus lisada dokumentidele pilte ja fotosid ning töötada mugavas ning tuttavas graafilises keskkonnas. Esimene spetsiaalne Windowsi [[Brauser|veebibrauser]] [[Mosaic (brauser)|Mosaic]] saavutas suure populaarsuse, selle ületas aga veelgi tugevamalt 90. aastate esimese poole turuliider – [[Netscape (veebilehitseja)|Netscape Navigator]].

Vastukaaluks Netscape'ile töötas [[personaalarvuti |PC]]-tarkvara pikka aega valitsenud gigant [[Microsoft]] välja brauseri [[Internet Explorer]] (IE), mis suutis turu 1997. aastaks praktiliselt vallutada (suuresti aitas kaasa Microsofti monopoliseisund tarkvaraturul). Netscape'i lähtekoodi avaldamine samal aastal aga lõi soodsa pinnase rea uute alternatiivsete veebibrauserite tekkeks, nagu [[Mozilla Suite|Mozilla]] (eriti heaks peetakse tema edasiarendust [[Mozilla Firefox]]i), [[Opera]], [[Konqueror]] jpt. Ehkki suur osa brauseriturust jäi IE kätte, ei saa tänaseks enam rääkida Microsofti brauseri monopolist.

Ärikeelu tühistamisega [[1991]]. aastal muutus Internet märgatavalt kommertslikumaks, seega oluliseks reklaami- ja äriinfokanaliks. Sellega tuli kaasa ka rida vanemaist meedialiikidest tuttavaid hädasid – tavakasutajale tuttavaim on ilmselt rämpsreklaam ([[spämm]]). Siiski on veebist tänapäevaks saanud väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega meedialiik, mida pruugitakse kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO ==
[[Veebileht|Veebilehed]] paiknevad neid edastavates arvutites ehk [[veebiserver]]ites, mis on 21. sajandi alguses enamasti virtuaalserverid, [[Klaster (informaatika)|klastrid]] ja [[Pilvandmetöötlus|pilved]]. Veebiserverite juhttarkvara ehk [[operatsioonisüsteem]]ina on traditsiooniliselt oluline osa [[Unix]]il. Tuntuim tarkvarasüsteem on [[Apache HTTP Server]], mis töötab nii [[Unix]]i/[[Linux]]i kui ka [[Windows]]i keskkonnas.

Veebilehefail (tavaliselt laiendiga .html) on tegelikult puhas ASCII-tekstifail (viimasel ajal ka UTF-8), s.t koosneb täielikult arusaadavatest sümbolitest (erinevalt paljudest programmifailidest, mille kuvamisel näeme vaid hulka arusaamatuid märke). Leheküljefail luuakse tavaliselt kas otse serveris (kasutades virtuaalterminaliühendust) mõne kohaliku tekstitöötlusvahendi abil või kirjutatakse valmis kuskil teises arvutis ning viiakse [[FTP]] abil serverisse.

== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO ==
Veebiteenus on [[Tarkvara|tarkvarasüsteem]], mille eesmärgiks on toetada arvutitevahelist suhtlust internetis. 

'''Web 1.0''' – kuni 1999. aastani tähendas veeb staatilisi [[Veebileht|veebilehti]], mis olemuslikult olid passiivsed (nn kirjutuskaitstud), s.t see oli teabe esitamise keskkond ja selle lehtedel tutvustati valdavalt oma kaupu või teenuseid potentsiaalsetele tarbijatele. Nende hulk koos esimeste ostukorvi rakendustega kasvas plahvatuslikult kuni [[dot.com]]-mullini. 

'''Web 2.0''' – pani aluse globaalsele ja aktiivsele suhtlusele. Teerajajateks olid [[LiveJournal]] (rakendus võeti kasutusele aprillis 1999) ja [[Blogger.ee|Blogger]] (august 1999). Need rakendused lõid sobiva keskkonna [[Ajaveeb|ajaveebide]], [[sotsiaalmeedia]] ja videovoogude edastamiseks, pakkudes samas lugejatele võimalust lisada loetule oma arvamus ning vahetada omavahel mõtteid. Web 2.0 otsingumootorid ([[Yahoo!]] Outlook jts) lõid mugava võimaluse leida lihtsalt kasutajale vajalikku teavet ning panid aluse info üliküllusele. 

'''Web 3.0''' – 2006. aastal kujunes välja uut tüüpi „loe-kirjuta-teosta“ suhtluskeskkond, mille aluseks on semantiline märgistus ja veebiteenused. Määrav roll on selles siiski suurtel [[Otsingumootor|otsingumootoritel]] ([[Google]], Airnbnb, [[Facebook]] jne), mille kaudu ja mille kehtestatud reeglite järgi leiavad inimesed vajalikku teavet. Kasutusel olev semantiline märgistus viitab suhtluslüngale inimeste veebikasutuse ja arvutipõhiste rakenduste vahel, s.t et veebirakendused ei suutnud andmeanalüüsi programme varustada vajaliku selgitusega (kontekst) ning seetõttu ei saanud nad ka aru, mis on asjakohane ja mis mitte. Kuna aga teabe formeerimise ja selle analüüsimise viisid arenevad jätkuvalt, siis parandab see tarkvara agentide võimekust mõista internetis liikuvat teavet ning seeläbi arendada edasi veebiteenust. Olulised täiendused andis süsteemile tehisintellekt, mis suudab kasutajatega peaaegu inimlikult suhelda ja seda koguni nii hästi, et on suuteline mõjutama tegelikkust. Selles protsessis sulanduvad senised poolused (kasutaja ja veeb), ühinedes ja sulandudes ühtseks ühisloomeprotsessiks. Web 3.0-ist on saanud hiiglaslik andmebaas (BigData), mis pakub teenuseid, nagu tellijapõhised otsingud, isikupärastatud otsingud, 3D-suhtluskeskkonna loomine (näiteks Second Life) ja deduktiivsel analüüsil põhinev analüüs. 

'''Web 4.0''' on alles kujunev veebikeskkond, mis püüab kohaneda üha dünaamilisemaks muutuva keskkonnaga ning ühendada reaalajas kõiki materiaalseid ja virtuaalseid seadmeid. Seda võiks nimetada ka aktiivseks veebiks, sest selles on oluline koht ennast juhtivatel seadmetel ([[Nutistu|asjade internet]]). Erinevalt tsentraliseeritud Web 3.0-ist liigub Web 4.0 arhitektuur plokiahela lahendusel põhineva detsentralisatsiooni suunas. Keskseks tegijaks selles saab isiklik, tehisintellektil põhinev ja neurotehnoloogia võimalusi ära kasutav virtuaalne assistent, mis suhtleb inimestega nii kõnes (nagu praegused Siri, Cortana, Alexa, Google Now) kui kirjas ning püüab rahuldada tema vajadusi juba ettevaates ja konteksti arvestades. See assistent valib, millise suhtluskanali ta valib ja kellega suhtleb, vastavalt omaniku juhenditele. Seetõttu nimetatakse seda ka sümbiootiliseks veebiks. Juba praegu on olemas nii inimeste emotsioone kaardistavaid rakendusi (www.wefeelfine.org) kui ka paindlikke jälgimistarkvarasid (www.pandorafms.com), mis kohanduvad tarbija vajadustega ning on võimelised jälgima isikule kuuluvaid seadmeid, infrastruktuure, rakendusi, teenuseid ja äriprotsesse ning liitreaalsuse kaudu juhendeid pakkuvaid tarkvaralahendusi. See, kas andmetöötlus saab toimuma teenuse tarbija enda seadmes või pilves või koostöös teiste seadmetega, näitab tulevik.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Creating value in Digital world|url=https://flatworldbusiness.wordpress.com/flat-education/previously/web-1-0-vs-web-2-0-vs-web-3-0-a-bird-eye-on-the-definition/|pealkiri=Flat World Business|väljaanne=Web 1.0 vs Web 2.0 vs Web 3.0 vs Web 4.0 vs Web 5.0 – A bird’s eye on the evolution and definition. Flat World Business.|aeg=21.09.2021}}&lt;/ref&gt; Web 4.0 loob aluse ka uut tüüpi rahasüsteemile (nn sotsiaalne Bitcoin), milles maksete tegemisel võetakse arvesse isiku tarbimisharjumusi, sotsiaalset käitumist jms tegureid. Sellesuunalist pilootprojekti on juba mõned aastad edendanud rahvusvaheline töörühm, mis on saanud tuntuks nime all Finance 4.0.&lt;ref&gt;Marcus M. Dapp; Dirk Helbing; Stefan Klauser. Finance 4.0—Towards a Socio-Ecological Finance System. A Participatory Framework to Promote Sustainability. Springer. 2021. ISBN 978-3-030-71399-7. p 42 &lt;/ref&gt;

== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO ==
*[[Veeb 2.0]]
*[[Internetiaadress]]
*[[Tim Berners-Lee]]
*[[World Wide Web Consortium]]
*[[World Wide Web Foundation]]

== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO ==
{{viited}}

== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO ==
* [http://www.w3.org/History/19921103-hypertext/hypertext/WWW/TheProject.html Esimene teadaolev veebileht]
* [http://www.archive.org/ Veebilehtede arhiiv]
* [https://geenius.ee/rubriik/elisa-blogi/kas-tead-6-ponevat-fakti-29-aastaseks-saanud-veebist-ehk-www-st/ Kas tead? 6 põnevat fakti 29-aastaseks saanud veebist ehk WWW-st], Geenius, 16. märts 2018
{{Veebitehnoloogiad}}
{{Veebilehitsejad}}

[[Kategooria:Veeb| ]]</text>
      <sha1>sw1h4udevse91qrr3wxi7szirp6duwf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142794</id>
      <parentid>7142792</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T03:59:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Syunsyunminmin</username>
        <id>164946</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Reverted edits by [[Special:Contribs/~2026-26218-26|~2026-26218-26]] ([[User talk:~2026-26218-26|talk]]) to last version by Kuriuss: unnecessary links or spam</comment>
      <origin>7048706</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10534" sha1="f1x6z95ud1kv27i041jk6ovbxtvv9fw" xml:space="preserve">'''Veeb''' ([[inglise keel|ingl]] ''web'', ’võrk’, täisnimi ''World Wide Web'', WWW) on [[Internet]]is toimiv ja [[hüpertekst]]il põhinev [[elektroonika|elektrooniliste]] [[dokument]]ide – [[veebisait]]ide – süsteem. Veebisaitides kasutatakse [[märgistuskeel|märgistuskeelena]] [[HTML]]-i ning saidid on omavahel seostatud viitadega, mida nimetatakse [[hüperlink]]ideks (siit ka nimetus hüpertekst). Hüperlinkideks on nn võtmesõnad, samuti [[Ikoon (infotehnoloogia) |ikoonid]] ja pildid, millel klõpsates (või mida [[ekraan]]il puudutades) avaneb vastav sihtobjekt, näiteks uus hüperteksti dokument. Hüperlingid edastatakse [[HTTP]]- või [[HTTPS]]-[[protokoll]]i (reeglistiku) kohaselt. Lisaks tekstile kuuluvad hüperteksti mõistesse pildid (ka liikuvad), heli- ja videodokumendid.

Veebilehtede kuvamiseks ja võrgus liikumiseks on vaja spetsiaalset [[arvutiprogramm |rakendusprogrammi]] – [[brauser|veebibrauserit]] ehk veebilehitsejat, näiteks [[Google Chrome]], [[Mozilla Firefox]], [[Internet Explorer]] või viimase uuemat versiooni [[Microsoft Edge]].

== Veebiaadress ==
Veebisaidi aadress ([[URL]]) määrab dokumendi asukoha võrgus. Veebiaadress (näiteks http://www.microsoft.com/eesti või https://www.eesti.ee/est) koosneb järgmistest osadest: 
* http (''hypertext transfer protocol'') või https (''hypertext transfer protocol secure'') näitab, et on tegemist hüperteksti sisaldava veebidokumendiga; 
*lühendile www (''world wide web'') järgnev [[domeeninimi]] koosneb saidi nimest (saidi sisu väljendav sõna või lühend, firma või asutuse nimi vm) ja riigi koodist (nt ee – Eesti, uk – Suurbritannia, de – Saksamaa, fr – Prantsusmaa, ru – Venemaa, fi – Soome; USA aadressides on riigi koodi asemel domeenitüüp: com – kommertsorganisatsioon, org – mittetulunduslikud organisatsioonid, net – võrguteenuse pakkuja jm);
*kaldkriipsu(de) järel võivad olla kataloogi, alamkataloogi ja lehe(külje) nimed.

== Ajalugu ==
Veeb sai alguse [[Euroopa Tuumauuringute Keskus]]est (CERN), kus [[1989]]. aastal hakati [[Tim Berners-Lee]] eestvedamisel ühendama eri teadusdokumente [[hüpertekst]]iks – tekstiks, kus mingi võtmesõna kaudu sai pöörduda teise sellega seotud dokumendi poole. Seesuguse elektrooniliste [[dokument]]ide kogu loomiseks märgistati dokumendid [[SGML]]-i rakenduse [[HTML]]i eeskirjade järgi ning paigutati [[server |jaotusserveritesse]]. Selle koguga hakati siduma teisigi dokumente ja niiviisi tekkis ülemaailmne, akadeemilisele sfäärile suunatud infomaterjalide võrk.&lt;ref&gt;https://www.w3.org/History/1989/proposal.html&lt;/ref&gt;

Tõeline veebiplahvatus aga toimus [[1993]]. aastal, kui [[Internet]]i hüpertekst toodi väikearvutite jaoks [[Windows]]i [[operatsioonisüsteem]]i keskkonda. Varajane veebikeskkond sisaldas ainult teksti, nüüd aga avanes võimalus lisada dokumentidele pilte ja fotosid ning töötada mugavas ning tuttavas graafilises keskkonnas. Esimene spetsiaalne Windowsi [[Brauser|veebibrauser]] [[Mosaic (brauser)|Mosaic]] saavutas suure populaarsuse, selle ületas aga veelgi tugevamalt 90. aastate esimese poole turuliider – [[Netscape (veebilehitseja)|Netscape Navigator]].

Vastukaaluks Netscape'ile töötas [[personaalarvuti |PC]]-tarkvara pikka aega valitsenud gigant [[Microsoft]] välja brauseri [[Internet Explorer]] (IE), mis suutis turu 1997. aastaks praktiliselt vallutada (suuresti aitas kaasa Microsofti monopoliseisund tarkvaraturul). Netscape'i lähtekoodi avaldamine samal aastal aga lõi soodsa pinnase rea uute alternatiivsete veebibrauserite tekkeks, nagu [[Mozilla Suite|Mozilla]] (eriti heaks peetakse tema edasiarendust [[Mozilla Firefox]]i), [[Opera]], [[Konqueror]] jpt. Ehkki suur osa brauseriturust jäi IE kätte, ei saa tänaseks enam rääkida Microsofti brauseri monopolist.

Ärikeelu tühistamisega [[1991]]. aastal muutus Internet märgatavalt kommertslikumaks, seega oluliseks reklaami- ja äriinfokanaliks. Sellega tuli kaasa ka rida vanemaist meedialiikidest tuttavaid hädasid – tavakasutajale tuttavaim on ilmselt rämpsreklaam ([[spämm]]). Siiski on veebist tänapäevaks saanud väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega meedialiik, mida pruugitakse kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

== Veebi tehniline külg ==
[[Veebileht|Veebilehed]] paiknevad neid edastavates arvutites ehk [[veebiserver]]ites, mis on 21. sajandi alguses enamasti virtuaalserverid, [[Klaster (informaatika)|klastrid]] ja [[Pilvandmetöötlus|pilved]]. Veebiserverite juhttarkvara ehk [[operatsioonisüsteem]]ina on traditsiooniliselt oluline osa [[Unix]]il. Tuntuim tarkvarasüsteem on [[Apache HTTP Server]], mis töötab nii [[Unix]]i/[[Linux]]i kui ka [[Windows]]i keskkonnas.

Veebilehefail (tavaliselt laiendiga .html) on tegelikult puhas ASCII-tekstifail (viimasel ajal ka UTF-8), s.t koosneb täielikult arusaadavatest sümbolitest (erinevalt paljudest programmifailidest, mille kuvamisel näeme vaid hulka arusaamatuid märke). Leheküljefail luuakse tavaliselt kas otse serveris (kasutades virtuaalterminaliühendust) mõne kohaliku tekstitöötlusvahendi abil või kirjutatakse valmis kuskil teises arvutis ning viiakse [[FTP]] abil serverisse.

== Veebi areng ==
Veebiteenus on [[Tarkvara|tarkvarasüsteem]], mille eesmärgiks on toetada arvutitevahelist suhtlust internetis. 

'''Web 1.0''' – kuni 1999. aastani tähendas veeb staatilisi [[Veebileht|veebilehti]], mis olemuslikult olid passiivsed (nn kirjutuskaitstud), s.t see oli teabe esitamise keskkond ja selle lehtedel tutvustati valdavalt oma kaupu või teenuseid potentsiaalsetele tarbijatele. Nende hulk koos esimeste ostukorvi rakendustega kasvas plahvatuslikult kuni [[dot.com]]-mullini. 

'''Web 2.0''' – pani aluse globaalsele ja aktiivsele suhtlusele. Teerajajateks olid [[LiveJournal]] (rakendus võeti kasutusele aprillis 1999) ja [[Blogger.ee|Blogger]] (august 1999). Need rakendused lõid sobiva keskkonna [[Ajaveeb|ajaveebide]], [[sotsiaalmeedia]] ja videovoogude edastamiseks, pakkudes samas lugejatele võimalust lisada loetule oma arvamus ning vahetada omavahel mõtteid. Web 2.0 otsingumootorid ([[Yahoo!]] Outlook jts) lõid mugava võimaluse leida lihtsalt kasutajale vajalikku teavet ning panid aluse info üliküllusele. 

'''Web 3.0''' – 2006. aastal kujunes välja uut tüüpi „loe-kirjuta-teosta“ suhtluskeskkond, mille aluseks on semantiline märgistus ja veebiteenused. Määrav roll on selles siiski suurtel [[Otsingumootor|otsingumootoritel]] ([[Google]], Airnbnb, [[Facebook]] jne), mille kaudu ja mille kehtestatud reeglite järgi leiavad inimesed vajalikku teavet. Kasutusel olev semantiline märgistus viitab suhtluslüngale inimeste veebikasutuse ja arvutipõhiste rakenduste vahel, s.t et veebirakendused ei suutnud andmeanalüüsi programme varustada vajaliku selgitusega (kontekst) ning seetõttu ei saanud nad ka aru, mis on asjakohane ja mis mitte. Kuna aga teabe formeerimise ja selle analüüsimise viisid arenevad jätkuvalt, siis parandab see tarkvara agentide võimekust mõista internetis liikuvat teavet ning seeläbi arendada edasi veebiteenust. Olulised täiendused andis süsteemile tehisintellekt, mis suudab kasutajatega peaaegu inimlikult suhelda ja seda koguni nii hästi, et on suuteline mõjutama tegelikkust. Selles protsessis sulanduvad senised poolused (kasutaja ja veeb), ühinedes ja sulandudes ühtseks ühisloomeprotsessiks. Web 3.0-ist on saanud hiiglaslik andmebaas (BigData), mis pakub teenuseid, nagu tellijapõhised otsingud, isikupärastatud otsingud, 3D-suhtluskeskkonna loomine (näiteks Second Life) ja deduktiivsel analüüsil põhinev analüüs. 

'''Web 4.0''' on alles kujunev veebikeskkond, mis püüab kohaneda üha dünaamilisemaks muutuva keskkonnaga ning ühendada reaalajas kõiki materiaalseid ja virtuaalseid seadmeid. Seda võiks nimetada ka aktiivseks veebiks, sest selles on oluline koht ennast juhtivatel seadmetel ([[Nutistu|asjade internet]]). Erinevalt tsentraliseeritud Web 3.0-ist liigub Web 4.0 arhitektuur plokiahela lahendusel põhineva detsentralisatsiooni suunas. Keskseks tegijaks selles saab isiklik, tehisintellektil põhinev ja neurotehnoloogia võimalusi ära kasutav virtuaalne assistent, mis suhtleb inimestega nii kõnes (nagu praegused Siri, Cortana, Alexa, Google Now) kui kirjas ning püüab rahuldada tema vajadusi juba ettevaates ja konteksti arvestades. See assistent valib, millise suhtluskanali ta valib ja kellega suhtleb, vastavalt omaniku juhenditele. Seetõttu nimetatakse seda ka sümbiootiliseks veebiks. Juba praegu on olemas nii inimeste emotsioone kaardistavaid rakendusi (www.wefeelfine.org) kui ka paindlikke jälgimistarkvarasid (www.pandorafms.com), mis kohanduvad tarbija vajadustega ning on võimelised jälgima isikule kuuluvaid seadmeid, infrastruktuure, rakendusi, teenuseid ja äriprotsesse ning liitreaalsuse kaudu juhendeid pakkuvaid tarkvaralahendusi. See, kas andmetöötlus saab toimuma teenuse tarbija enda seadmes või pilves või koostöös teiste seadmetega, näitab tulevik.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Creating value in Digital world|url=https://flatworldbusiness.wordpress.com/flat-education/previously/web-1-0-vs-web-2-0-vs-web-3-0-a-bird-eye-on-the-definition/|pealkiri=Flat World Business|väljaanne=Web 1.0 vs Web 2.0 vs Web 3.0 vs Web 4.0 vs Web 5.0 – A bird’s eye on the evolution and definition. Flat World Business.|aeg=21.09.2021}}&lt;/ref&gt; Web 4.0 loob aluse ka uut tüüpi rahasüsteemile (nn sotsiaalne Bitcoin), milles maksete tegemisel võetakse arvesse isiku tarbimisharjumusi, sotsiaalset käitumist jms tegureid. Sellesuunalist pilootprojekti on juba mõned aastad edendanud rahvusvaheline töörühm, mis on saanud tuntuks nime all Finance 4.0.&lt;ref&gt;Marcus M. Dapp; Dirk Helbing; Stefan Klauser. Finance 4.0—Towards a Socio-Ecological Finance System. A Participatory Framework to Promote Sustainability. Springer. 2021. ISBN 978-3-030-71399-7. p 42 &lt;/ref&gt;  

== Vaata ka ==
*[[Veeb 2.0]]
*[[Internetiaadress]]
*[[Tim Berners-Lee]]
*[[World Wide Web Consortium]]
*[[World Wide Web Foundation]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.w3.org/History/19921103-hypertext/hypertext/WWW/TheProject.html Esimene teadaolev veebileht]
* [http://www.archive.org/ Veebilehtede arhiiv]
* [https://geenius.ee/rubriik/elisa-blogi/kas-tead-6-ponevat-fakti-29-aastaseks-saanud-veebist-ehk-www-st/ Kas tead? 6 põnevat fakti 29-aastaseks saanud veebist ehk WWW-st], Geenius, 16. märts 2018
{{Veebitehnoloogiad}}
{{Veebilehitsejad}}

[[Kategooria:Veeb| ]]</text>
      <sha1>f1x6z95ud1kv27i041jk6ovbxtvv9fw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Risto Ryti</title>
    <ns>0</ns>
    <id>26170</id>
    <revision>
      <id>7142770</id>
      <parentid>7082989</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T00:38:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ollin Masa</username>
        <id>227337</id>
      </contributor>
      <origin>7142770</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1327" sha1="5a67emxbopzhbabmab0kpy9k0npq6i2" xml:space="preserve">[[Pilt:Risto Ryti 1940.png|pisi|150px|Risto Ryti (1940)]]

'''Risto Heikki Ryti''' [r'üdi] ([[3. veebruar]] [[1889]] [[Huittinen]] – [[25. oktoober]] [[1956]] [[Helsingi]]) oli [[Soome]] poliitik ja riigitegelane. Ta oli [[Soome peaminister]] aastatel [[1939]]–[[1940]] ja [[Soome president]] aastatel [[1940]]–[[1944]].

Aastatel [[1921]]–[[1924]] töötas Ryti Soome rahandusministrina. Ta oli [[Soome Pank|Soome Panga]] juhatuse esimees aastatel [[1923]]–[[1940]] ning uuesti aastatel [[1944]]–[[1945]].

Pärast Teist maailmasõda mõisteti Ryti nn sõjasüü protsessis süüdi ning ta viibis vangistuses aastatel 1945–1949

Risto Ryti on maetud Helsingi [[Hietaniemi kalmistu]]le.

== Kirjandus ==
* Soome Panga peadirektor Eestis. [[Uus Eesti]], 25. august 1938, nr. 232, lk. 3.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Aimo Kaarlo Cajander]] | nimi=[[Soome peaminister]] | aeg=[[1939]]–[[1940]] | järgnev=[[Johan Wilhelm Rangell]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kyösti Kallio]] | nimi=[[Soome president]] | aeg=[[1940]]–[[1944]] | järgnev=[[Carl Gustaf Emil Mannerheim]]}}
{{lõpp}}

{{Soome presidendid}}

{{JÄRJESTA:Ryti, Risto}}
[[Kategooria:Soome presidendid]]
[[Kategooria:Soome juristid]]
[[Kategooria:Helsingi ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1889]]
[[Kategooria:Surnud 1956]]</text>
      <sha1>5a67emxbopzhbabmab0kpy9k0npq6i2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Orkut</title>
    <ns>0</ns>
    <id>28442</id>
    <revision>
      <id>7142984</id>
      <parentid>6810797</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:59:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142984</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2985" sha1="dhg7ehrk87hhz3coq2wmzq044fuagl6" xml:space="preserve">{{kaasajasta}}
[[Pilt:Orkut.png|thumb|300px]]
'''Orkut''' oli [[Google]]'i hallatav [[Suhtlusvõrgustik (Internet)|suhtlusvõrgustik]], mille eesmärk oli olla virtuaalne koht, kus maailma eri paigus asuvad kasutajad saaksid sõpradega kohtuda ja suhelda. Lisaks said kasutajad selles keskkonnas luua valitud sõpradest koosnevaid kinniseid suhtlusrühmi (ingl ''community)''.

Orkut kui veebiteenus suleti teisipäeval, [[30. september|30. septembril]] [[2014]]. Kuni 2016. aasta septembrini said kasutajad oma seal salvestatud failid eksportida muudesse keskkondadesse.&lt;ref&gt;[https://support.google.com/orkut/answer/6033100?p=orkut&amp;rd=1 Time to say goodbye to Orkut]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://support.google.com/orkut/answer/3220186 Download your Orkut information]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.google.com/settings/takeout/custom/orkut Google: Andmete tööriistad, Andmete koopia allalaadimine, Andmearhiivide seadistamine. Loo arhiiv: Teie fotod esitatakse algses üleslaadimisvormingus. Teie Orkuti profiil esitatakse HTML-failide koguna.]&lt;/ref&gt;

Suhtlusvõrgustik alustas veebiportaalina tööd [[22. jaanuar]]il [[2004]]. Tarkvara kirjutas Google'i töötaja [[Orkut Büyükkökten]] oma vabast ajast, mis oli Google'i töötajatele lubatud. Algselt nähti keskkonna kasutajaid privilegeeritud usaldusseltskonnana, sest liituda sai vaid kutsega ja esimesed kasutajad said kutse Orkutilt endalt. Kuid [[2004]]. aasta juuli lõpus ületas kasutajate arv juba miljoni ning septembri lõpus kahe miljoni piiri. Kuni [[2006]]. aasta oktoobrini sai Orkutiga liituda ainult siis, kui olemasolev kasutaja kutsus. Hiljem polnud liitumiseks kutset vaja.

== Statistika ==
[[2005]]. aasta juuli seisuga oli 73% Orkuti kasutajatest Brasiiliast, järgmine riik oli ainult 6 protsendiga Ameerika Ühendriigid.
	 
[[2006]]. aasta aprillis oli 72% kasutajaid Brasiiliast, järgnes USA 11%-ga. Eesti oli 10. kohal.
	 
[[2006]]. aasta juulis Eestis asunud kasutajate arv enam esikümnesse ei kuulunud – 10. koha võttis endale [[Itaalia]].

[[2010]]. aasta 29. juuli seisuga oli 50,6% kasutajatest [[Brasiilia]]st, 20,4% [[India]]st ja 17,8% [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20100505070725/http://www.orkut.co.in/MembersAll.aspx Orkut] välja otsitud 29.07.10&lt;/ref&gt;

Orkut oli 2010. aasta seisuga külastatavuselt maailmas 68. veebisait, [[Eesti]]s oli see kaheksas.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20140530083706/http://www.alexa.com/siteinfo/orkut.com Alexa.com] välja otsitud 29.07.10&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
*[[Sotsiaalmeedia]]
*[[Veebifoorum]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.orkut.com/ Orkuti koduleht]
* Jaan Olmaru: [http://www.ekspress.ee/viewdoc/CC361E675C5AAA1FC2256E89003D7B0F Vabatahtlike rahvastikuregister – www.orkut.com], [[Eesti Ekspress]] 3. mai 2004
* [[Mari Kodres]]: [http://www.epl.ee/artikkel/436166 Häkkerid lõid Orkuti uppi], [[Eesti Päevaleht]], 22. juuli 2008

[[Kategooria:Suhtlusvõrgustikud]]</text>
      <sha1>dhg7ehrk87hhz3coq2wmzq044fuagl6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Seened</title>
    <ns>0</ns>
    <id>29555</id>
    <revision>
      <id>7142684</id>
      <parentid>7140370</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:46:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <origin>7142684</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="32737" sha1="hlw5lt78ese50oq8h15c5za6vstkh2j" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| värvus = seened
| nimi = Seened
| fossiilide_leiud = varajasest [[silur]]ist tänini
| pilt = Fungi_collage.jpg
| pildi_laius = 280px
| pildi_seletus = Seened ülevalt vasakult päripäeva lugedes (sulgudes hõimkond): [[punane kärbseseen]] (kandseen); [[verev karikseen]] (kottseen); ''[[Rhizopus stolonifer]]'' (ikkesseen); [[hütriidid|hütriid]]; perekonna ''[[Aspergillus]]'' [[koniid]].
| domeen = [[Eukarüoodid]] ''Eukarya''
| järguta_riik = ''[[Opisthokonta]]''
| riik = '''Seened'''
| riigi_autor = ([[Carolus Linnaeus|L.]], 1753) R. T. Moore, 1980&lt;ref name=&quot;VgWDZ&quot; /&gt;
| alamrühma_nimetus = Alamriigid/hõimkonnad
| alamrühmad =
:[[Viburseened]] ''Chytridiomycota''&lt;br/&gt;
:[[Jõnksviburseened]] ''Blastocladiomycota''&lt;br/&gt;
:''[[Mucoromyceta]]''&lt;br/&gt;
:''[[Neocallimastigomycota]]''&lt;br/&gt;
:[[Krohmseened]] ''Glomeromycota''&lt;br/&gt;
:[[Ikkesseened]] ''Zygomycota''&lt;br/&gt;
[[Paaristuumsed]] ''Dikarya'' (sisaldab ''[[Deuteromycota]]'')&lt;br/&gt;
:[[Kottseened]] ''Ascomycota''&lt;br/&gt;
:[[Kandseened]] ''Basidiomycota''&lt;br/&gt;
}}
[[Pilt:Clitocybe_odora_02.jpg|pisi|[[Aniislehtrik]]]]
[[Pilt:Craterellus cornucopioides 03.jpg|pisi|[[Must torbikseen]]]]
[[Pilt:Calocera cornea 02.jpg|pisi|[[Väike sarvik]]]]
'''Seened''' (''Fungi'') on üks [[eukarüoodid|eukarüootsete]] [[organism]]ide [[riik (bioloogia)|riike]].

Seeneriiki eristatakse [[taimeriik|taimeriigist]] ja [[loomariik|loomariigist]]. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb [[rakukest]] [[kitiin]]ist, taimedel [[tselluloos]]ist, loomadel aga rakukest puudub. Sarnaselt taimedega on seened [[sessiilne organism|sessiilsed]], aga neil puudub [[fotosüntees]].

Nimetus ''Eumycota'' ([[pärisseened]]) tuleb sellest, et seente hulgast on välja arvatud ehituse poolest lähedased [[munasseened]] (''Oomycota'') (sealhulgas [[limahallitus]] ja [[vesihallitus]]), mis ei moodusta koos seentega [[monofüleetiline rühm|monofüleetilist rühma]]. Pärisseenteks nimetatakse ka neid seeni, mis ei kuulu seeneriigi alamriikidesse ''[[Aphelidiomyceta]]'' ja ''[[Rozellomyceta]]'', mis moodustavad pärisseentega sõsarklaadid. 

Seened toituvad [[absorptsioon (mükoloogia)|absorptsiooni]] teel [[heterotroof|heterotroofselt]]. Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud, mida nimetatakse [[hüüf|seenehüüfideks]], ja nende kogumikku nimetatakse [[mütseel]]iks ehk seeneniidistikuks. Seened moodustavad [[eos]]eid. Esineb nii [[suguline paljunemine|sugulist]] kui ka [[mittesuguline paljunemine|mittesugulist paljunemist]]. Seente seas on nii [[hulkrakne organism|hulkrakseid organisme]] ([[kandseened]]), [[üherakuline organism|üherakulisi organisme]] ([[pagaripärm]]) kui ka [[süntsüütium]]e, kus on palju [[rakutuum]]i, kuid puudub jagunemine [[rakk]]udeks.   

Kokku on 2021. aasta seisuga kirjeldatud umbes 150 000 seeneliiki, kuigi liikide koguarv usutakse olevat eri hinnangutel 2,2–3,8 miljonit.&lt;ref&gt;[https://novaator.err.ee/1608192238/teadlased-otsivad-miljonitele-seeneliikidele-nimesid &quot;Teadlased otsivad miljonitele seeneliikidele nimesid&quot;] ERR Novaator, 27. aprill 2021&lt;/ref&gt;

Arvatakse, et seened olid olemas juba vähemalt 715 miljonit aastat tagasi.&lt;ref&gt;[https://novaator.err.ee/1026972/seeneriik-sai-alguse-arvatust-varem &quot;Seeneriik sai alguse arvatust varem&quot;] ERR Novaator, 23. jaanuar 2020&lt;/ref&gt;

Seeneteadust nimetatakse [[mükoloogia]]ks ja seeneteadlasi mükoloogideks. Seda valdkonda peetakse sageli [[botaanika]] haruks, ehkki [[geneetika|geneetilised]] uuringud on ammu näidanud, et seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega.

==Taksonoomia==
Nimi ''Fungi'' pärineb [[Carl von Linné]]lt. Ladina sõna ''fungus'' tuleb vanakreeka sõnast σφόγγος, mis tähendas algselt [[käsn]]a. Sõna kandus üle seentele, mis samuti end vett täis imevad.&lt;ref&gt;[[Helmut Genaust]]. ''Etymologisches Wörterbuch der botanischen Pflanzennamen'', 3., parandatud ja täiendatud trükk, Birkhäuser: Basel/Boston/Berlin 1996, ISBN 3-7643-2390-6, lk 258. &lt;/ref&gt; 

==Võrdlus taimede ja loomadega==
Antiikajast 20. sajandi teise pooleni arvati seened sessiilse eluviisi tõttu taimeriiki. Praegu peetakse neid fülogeneetiliste, biokeemiliste ja anatoomiliste leidude tõttu eraldi [[riik (bioloogia)|riigiks]], mis on lähedasemas suguluses loomadega kui taimedega. Nagu loomadki, kuuluvad nad [[takson]]isse ''[[Opisthokonta]]''. Seente lahutamise taimedest pani esimest korda ette [[Robert Whittaker]] 1969. aastal.&lt;ref&gt;R. H. Whittaker. New Concepts of Kingdoms of Organisms. – ''Science'', 1969, 163, lk 150–160. [https://web.archive.org/web/20171117160137/http://www.ib.usp.br/inter/0410113/downloads/Whittaker_1969.pdf PDF Veebiversioon].&lt;/ref&gt;

Nagu loomadki, sealhulgas inimene, on seened [[heterotroof]]id, täpsemalt [[organotroof]]id, ning toituvad keskkonna orgaanilistest toitainetest, mida nad enamasti [[ensüüm]]ide abiga lagundavad, tehes need lahustuvateks ja omastatavateks. Seentele ja loomadele on omane ka see, et mõlemad moodustavad varuainena [[polüsahhariidid]]e hulka kuuluvat [[glükogeen]]i,&lt;ref name=&quot;Lomako&quot;&gt;J. Lomako, W. M. Lomako, W. J. Whelan. Glycogenin: the primer for mammalian and yeast glycogen synthesis. –  ''Biochimica et Biophysica Acta'', kd  1673, 2004, lk 45–55. [pmid:15238248 Resümee.]&lt;/ref&gt; taimed aga [[tärklis]]t. Loomadest ei eristu seened liikumatuse põhjal, sest ka mõned loomad, näiteks [[käsnad]] ja [[kivikorallilised]], veedavad suurema osa elust sessiilselt. Olulised erinevused loomadest seisnevad ultrastruktuuris, näiteks [[rakusein]]te ja [[vakuool]]ide olemasolus (nagu taimedel).  

== Paljunemine ==
Seente [[paljunemine]] on keeruline, peegeldades eluviiside ja geneetilise struktuuri erinevusi selles mitmekesises organismide kuningriigis.{{sfn|Alexopoulos|Mims|Blackwell|1996|pp=48–56}} Hinnanguliselt kolmandik kõikidest seentest paljuneb rohkem kui ühe paljunemismeetodi abil; näiteks võib ühe liigi elutsüklis toimuda paljunemine kahel hästi diferentseeritud etapil – [[suguline paljunemine|sugulisel]] ja [[sugutu paljunemine|sugutul paljunemisel]].{{sfn|Kirk|Cannon|Minter|Stalpers|2008|p=633}} Keskkonnatingimused käivitavad geneetiliselt määratud arengustaadiumid, mis viivad spetsialiseerunud struktuuride loomisele sugulise või sugutu paljunemise jaoks. Need struktuurid aitavad paljunemisele kaasa, levitades tõhusalt eoseid või eoseid sisaldavaid [[sigipung]]i.

=== Mittesuguline paljunemine ===
Mittesuguline paljunemine toimub lülieostega (koniidid) või [[mütseel]]ide jagunemise teel (seeneniidistik jaguneb osadeks ja iga osa kasvab eraldi mütseeli). Mütseelide jagunemise ja koniidide abil tekivad seente kloonpopulatsioonid, mis on kohandunud eluks spetsiifilises kasvukohas ja võimaldavad seal kiiremat levikut kui suguline paljunemine.&lt;ref name=Heitman2005/&gt;

=== Suguline paljunemine ===
Seened paljunevad suguliselt kahte moodi. Heterotallismi puhul lubavad liigid viljastumist ainult vastandliku paaritumistüübiga isendite vahel. Homotallismi puhul liigid ristuvad mis tahes teise isendiga või viljastavad iseennast.&lt;ref name=Metzenberg1990/&gt;

Seene keha koosneb [[hüüf]]idest. Ühes hüüfirakus võib olla üks või kaks [[haploidsus|haploidset]] [[rakutuum|tuuma]]. See tähendab, et erinevatelt eellastel pärinevad genoomid paiknevad eraldi tuumades. Enamasti liituvad kaks tuuma diploidseks tuumaks erilises rakus. Kohe pärast tuumade liitumist jagunevad rakud [[meioos|meiootiliselt]].&lt;ref name=&quot;eestiloodus&quot; /&gt;

Meiootilist rakkude jagunemist on otseselt täheldatud kõigis seente hõimkondades, välja arvatud [[krohmseened|krohmseente]] hulgas.&lt;ref name=Redecker2006/&gt; See erineb paljuski loomade või taimede sugulisest paljunemisest. Erinevusi esineb ka seenegruppide vahel ja neid saab kasutada liikide eristamiseks sugulise struktuuri ja paljunemisstrateegia morfoloogiliste erinevuste alusel.&lt;ref name=Taylor2000/&gt; Peamised seenegrupid on algselt piiritletud nende sugulise struktuuri ja spooride morfoloogia alusel.

==Elukeskkond==
Seened esinevad kõikjal [[biosfäär]]is, kuid enamik neist on väikeste mõõtmete ja varjatud eluviisi tõttu tähelepandamatud. Nad elavad [[pinnas]]es, vees ning surnud ja elusate taimede ning loomade välispinnal ja sees. Seened on väga olulisel kohal surnud [[orgaaniline aine|orgaanilise aine]] lagundamisel [[toiduahel]]as. Surnud kudedest toituvaid seeni nimetatakse [[saprotroof]]ideks. 

Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad [[viljakeha]]d, samuti hallitusena. Kübarseentele kasvavad [[seenekübar|kübar]]ad. Viljakehi moodustab vaid osa seentest. Enamik seeni koosneb mikroskoopilistest torujatest rakkudest, [[hüüf]]idest, mis võivad moodustada suure võrgustiku ehk [[mütseel]]i. Ühe seeneisendi mütseel võib hargneda kümneid kilomeetreid.

=== Rakenduslikku ===
Seente eluks soodsad tingimused on:

* [[niiskus]]
* [[soojus]] 
* seisev [[õhk]]
* [[toitained]]
* osal seeneliikidest ka [[pimedus]] (UV-kiirguse puudumine)

Neid tingimusi tuleks vältida, kui tahetakse [[Orgaaniline aine|orgaanilisi aineid]] säilitada; ning vastupidi - soodustada, kui tahetakse orgaanikat [[Fermenteerimine|fermenteerida]] või [[Lagundajad|lagundada]]. Seente elutingimuste jälgimisel on väga suur praktiline väärtus [[Metsatööstus|metsa-]] ja [[Puidutööstus|puidutööstuses]], [[Ehitus|ehituses]], [[Toiduainetööstus|toiduainetööstuses]], [[Tervishoid|tervishoius]], [[Biojäätmed|biojäätmete]] käitlemisel, [[Transport|vedudel]] jm.

=== Sümbioos ===
Sageli elavad nad [[sümbioos]]is taimede, loomade ja teiste seentega. Selliseid seeni nimetatakse [[sümbiont]]ideks. Sümbioosis [[fotobiont]]idega ([[vetikad]] ja/või [[tsüanobakter]]id) moodustavad seened [[samblikud|samblikke]]. Lihheniseerumine ehk teisisõnu samblikuks olemine on seente üks võimalikke toitumisviise saprotroofsuse ja parasitismi kõrval.&lt;ref name=&quot;randlane&quot; /&gt; Lihheniseerumine on arvatavasti välja arenenud seentest ligi 400 miljonit aastat tagasi, tekkides iseseisvalt mitmel korral kandseente ja kottseente seas. 98% lihheniseerunud seente [[mükobiont|mükobiondiks]] on kottseened ning arvatakse, et lihheniseerumine esindab seente ürgset seisundit, millele järgnes veel mitmel korral delihheniseerumine.&lt;ref name=&quot;chDEc&quot; /&gt;

==== Taimedega ====
[[Mükoriisa|Mükoriisasümbioosil]] taimede ja seente vahel on oluline tähtsus taimede kasvu ja püsimise seisukohalt paljudes ökosüsteemides; üle 90% kõigist taimeliikidest on mükoriisasuhetes seentega ja nende ellujäämine sõltub sellest suhtest.&lt;ref name=Bonfante2003/&gt; Sümbioos suurendab sageli taimede võimet omastada [[anorgaaniline ühend|anorgaanilisi ühendeid]] (näiteks [[nitraadid|nitraate]] ja [[fosfaadid|fosfaate]]) mullast, kus nende põhiliste [[taimetoiteained|taimetoitainete]] kontsentratsioon on madal.&lt;ref name=Lindahl2007/&gt; Seenepartnerid võivad vahendada ka [[sahhariidid]]e ja muude toitainete ülekandmist ühelt taimelt teisele taimele.&lt;ref name=Heijden2016/&gt; Selliseid mükoriisakooslusi nimetatakse ühisteks mükoriisavõrgustikeks.&lt;ref name=Selosse2006/&gt; Mükoriisa erijuhtum on [[mükoheterotroofia]], mille puhul taim parasiteerib seent, saades kõik oma toitained oma seensümbiondilt.&lt;ref name=Merckx2009/&gt; Mõned seeneliigid asustavad juurte, varte ja lehtede sisemisi kudesid, sel juhul nimetatakse neid [[endofüüdid|endofüütideks]].&lt;ref name=Schulz2005/&gt; Sarnaselt mükoriisaga võib endofüütiline kolonisatsioon seente poolt olla kasulik mõlemale sümbiondile; näiteks annavad rohttaimede endofüüdid oma peremeesorganismile suurema vastupanu taimekahjurite ja muude keskkonnastresside suhtes ning saavad vastutasuks taimelt toitu ja kaitset.&lt;ref name=Clay2002/&gt;

==== Vetikate ja tsüanobakteritega ====
[[Samblikud]] on kooselulised organismid, mis koosnevad seentest ja [[vetikad|vetikatest]] ja/või [[tsüanobakter]]itest. Seene fotosünteesipartnerit nimetatakse [[fotobiont|fotobiondiks]]. Samblikud esinevad kõikides ökosüsteemides kõikidel mandritel, neil on võtmeroll pinnase moodustamisel ja bioloogilise [[suktsessioon]]i algatamisel &lt;ref name=Raven2005/&gt; ning nad on silmapaistvad mõnes ekstreemses keskkonnas, sealhulgas [[polaaralad]]el, mägedes ja poolkuivades kõrbepiirkondades.{{sfn|Deacon|2005|p=267}} Nad suudavad kasvada ebasoodsatel pindadel, sealhulgas paljal pinnasel, kividel, [[puukoor]]el, [[puit|puidul]], [[karbid|karpidel]], [[nuivähk]]idel ja [[leht]]edel.&lt;ref name=Purvis2000/&gt; Nagu mükoriisade puhul, annab fotobiont fotosünteesi teel seenele suhkruid ja muid süsivesikuid, samas kui seen annab fotobiontidele mineraalaineid ja vett. Mõlema sümbiootilise organismi funktsioonid on nii tihedalt seotud, et nad toimivad peaaegu ühe organismina.{{sfn|Kirk|Cannon|Minter|Stalpers|2008|p=378}}

Lihheniseerumine ehk samblike moodustamine on seente puhul tavaline toitumisviis; umbes 27% teadaolevatest seentest – üle 19 400 liigi – on lihheniseerunud.&lt;ref name=&quot;Garrido-Benavent &amp; Pérez-Ortega 2017&quot;/&gt; Enamiku samblike ühiste omaduste hulka kuuluvad orgaanilise süsiniku saamine fotosünteesi teel, aeglane kasv, väike suurus, pikk eluiga, pikaajalised (hooajalised) vegetatiivsed paljunemisstruktuurid, mineraalainete omandamine peamiselt õhust ja suurem põuataluvus kui enamikul teistel sama elupaiga fotosünteetilistel organismidel.{{sfn|Deacon|2005|pp=267–276}}

==== Putukatega ====
Paljudel putukatel on vastastikused suhted seentega. Mitmed sipelgakolooniad kasvatavad seeni seltsist ''[[Chaetothyriales]]'' mitmel eesmärgil: toiduallikana, oma pesade ehituskomponendina ja osana sipelgate ja taimede sümbioosist [[domaatsium]]idena (taimede pisikesed kambrid, kus elavad lülijalgsed).&lt;ref name=&quot;Chomicki &amp; Renner 2017&quot;/&gt; Ambroosia mardikad elavad toitumissümbioosis ambroosiaseentega. Mardikad kaevavad tunnelid surnud, stressis või tervetes puudes, kus nad kasvatavad seeni, mis on nende ainus toitumisallikas.&lt;ref name=&quot;Joseph &amp; Keyhani 2021&quot;/&gt; Samuti süstivad mitmed [[pidevkehalised|pidevkehaliste]] liikide (perekond ''Sirex'') emased oma mune koos puidumädanikku tekitava seene ''Amylostereum areolatum'' spooridega männi [[maltspuit]]u; seene kasv annab ideaalsed toitumistingimused vastsete arenguks.{{sfn|Deacon|2005|p=277}} Vähemalt ühel erakmesilase liigil on suhe perekonna ''Monascus'' seenega, mille käigus tarbivad vastsed vanadest pesadest uutesse pesadesse üle kantud seeni ja sõltuvad nendest.&lt;ref name=Sci-News2015/&gt; Aafrika [[savann]]ides elavad [[termiidid]] kasvatavad teadaolevalt ka seeni &lt;ref name=Aanen2006/&gt; ning perekondade ''Candida'' ja ''Lachancea'' [[pärmseened]] elavad paljude putukate, sealhulgas [[võrktiivalised|võrktiivaliste]], mardikate ja [[prussakalised|prussakate]] soolestikus. Ei ole teada, kas need seened on nende peremeestele kasulikud.&lt;ref name=Nguyen2007/&gt; Surnud puidus kasvavad seened on olulised [[ksülofaag]]idele (puidutoidulised putukad).&lt;ref name=&quot;Nutritional dynamics&quot;/&gt;

==Kasutamine ja kasvatamine==
Kübarseente paljusid liike ja [[trühvel|trühvleid]] kasutatakse vahetult söögiks. [[Pärmseened]] on olulised [[leib|leiva]] küpsetamisel kergitava ainena ning [[vein]]i ja [[õlu|õlle]] [[käärimine|kääritamisel]]. [[sojakaste|Sojakastme]] valmistamisel rakendatakse ''[[Aspergillus]]''{{'}}e seeneperekonna liike. [[Pintselhallik]]u liigid ''[[Penicillium roquefortii]]'' ja ''[[Penicillium camemberii]]'' annavad [[Roqueforti juust|Roqueforti]] ja [[Camemberti juust]]ule neile omapärase lõhna ja maitse. Sama perekonna veel üht liiki kasutatakse [[salaami]] tootmisel.  

Sama seeneperekonna esindajate abil toodeti esimest korda [[penitsilliin]]i – [[antibiootikumid|antibiootikumi]], mis pärsib bakterite rakukesta sünteesi. Alates [[1940. aastad|1940. aastatest]] kasutatakse seeni antibiootikumide tootmiseks. [[Kõrrelised|Kõrreliste]] parasiitseene [[tungaltera]] abil toodetakse teatud [[alkaloidid|alkaloide]], mida kasutatakse näiteks [[migreen]] ja [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] ravis. On seeneliike, mida [[loodusrahvad]] on kasutanud [[hallutsinogeen]]idena.

Seente toodetavaid [[ensüüm]]e kasutatakse [[valgud|valke]] lagundavate [[ferment]]ide saamiseks [[pesuaine]]te [[tööstus]]likus tootmises. Seeni kasutatakse bioloogilise tõrjevahendina [[umbrohi|umbrohtude]] ja kahjurite vastu.

==Seenemürgid==
{{Vaata|Mükotoksiinid}}
Paljud seeneliigid toodavad bioaktiivseid aineid, mida nimetatakse [[mükotoksiin]]ideks. Nende hulka kuuluvad näiteks [[alkaloid]]id ja [[polüketiid]]id, millest paljud on loomadele, sealhulgas inimestele, mürgised. Seetõttu on tundmatute seente söömine üliohtlik, erinevalt näiteks tundmatute loomade söömisest. 

Mitme seeneliigi viljakehad sisaldavad [[psühhotroopsed ained|psühhotroopseid aineid]], mida kasutatakse [[uimasti]]tena ja muul otstarbel. Talurahva seas levinud müüte [[libahunt]]idest ja muudest müstilistest olenditest on seletatud [[tungaltera]] mürgistusest põhjustatud [[hallutsinatsioon]]idega. Seened suudavad lagundada materjale ja ehitisi ning [[patogeen]]idena levitada taimede, loomade ja inimeste haigusi. Seentest põhjustatud viljasaagi vähenemine ja saagi riknemine võib oluliselt mõjutada majandust.

Ühed ohtlikumad seente toksiinid on [[aflatoksiin]]id, mida toodavad mõned [[kerahallik]]u perekonna liigid. Selle perekonna esindajad võivad koloniseerida näiteks lõunamaiseid pähkleid ja teravilju.

==Klassifikatsioon==
Seeneriik hõlmab tohutut hulka liike mitmesuguste elukeskkondade, [[elutsükkel|elutsüklite]] ja välimusega alates üherakulistest vees hõljuvatest organismidest kuni suurte kübarseenteni. Seeneriik hõlmab niihästi [[pärm]]i ja [[hallitus]]e kui [[kübarseen]]ed.

Seeneriik on suuresti läbi uurimata. Erinevatel hinnangutel on seeneliike 2,2...5,1 miljonit. Kirjeldatud seeneliike on alla miljoni. Aastas kirjeldatakse umbes 1500 uut seeneliiki. 

Seeneliike hakati formaalselt kirjeldama juba [[18. sajand]]i lõpul. Seda tehti esialgu välimuse põhjal, näiteks [[eos]]te värvi või mikroskoobis nähtavate tunnuste järgi. [[Molekulaargeneetika]] areng võimaldas [[taksonoomia]]sse kaasata [[DNA]] analüüsi, mis on mõnigi kord sundinud mükolooge senist klassifikatsiooni ümber tegema. Fülogeneetilised uuringud on aidanud seeneriigi klassifikatsiooni muuta.

Seeneriik jaguneb järgmisteks [[alamriik]]ideks, [[hõimkond]]adeks, [[alamhõimkond]]adeks ja [[klass (bioloogia)|klass]]ideks:
*''[[Aphelidiomyceta]]''
**''[[Aphelidiomycota]]''
***''[[Aphelidiomycotina]]''
****''[[Aphelidiomycetes]]''
*''[[Basidiobolomyceta]]''
**''[[Basidiobolomycota]]''
***''[[Basidiobolomycotina]]''
****''[[Basidiobolomycetes]] ''
*[[BCG1]]
*[[BCG2]]
*''[[Blastocladiomyceta]]''
**''[[Blastocladiomycota]]'' (jõnksviburseened)
***''[[Blastocladiomycotina]]''
****''[[Blastocladiomycetes]]'' ([[jõnksviburseened]])
*''[[Chytridiomyceta]]''
**''Chytridiomycota'' ([[viburseened]])
***''[[Chytridiomycotina]]''
****''[[Caulochytriomycetes]]''
****''[[Chytridiomycetes]]'' (viburseened)
****''[[Cladochytriomycetes]]''
****[[GS13]]
****[[GS14]]
****''[[Lobulomycetes]]''
****''[[Mesochytriomycetes]]''
****''[[Polychytriomycetes]]''
****''[[Rhizophlyctidomycetes]]''
****''[[Rhizophydiomycetes]]''
****''[[Spizellomycetes]]''
****''[[Synchytriomycetes]]''
**''[[Monoblepharomycota]]''
***''[[Monoblepharomycotina]]''
****''[[Hyaloraphidiomycetes]]''
****''[[Monoblepharidomycetes]]''
****''[[Sanchytriomycetes]]''
**''[[Neocallimastigomycota]]''
***''[[Neocallimastigomycotina]]''
****''[[Neocallimastigomycetes]]''
*''Dikarya'' (''[[paaristuumsed]]'')
**''Ascomycota (''[[kottseened]]'')
***''[[Pezizomycotina]]'' 
****''[[Arthoniomycetes]]''
****''[[Candelariomycetes]]''
****''[[Collemopsidiomycetes]]''
****''[[Coniocybomycetes]]''
****''[[Dothideomycetes]]''
****''[[Eurotiomycetes]]''
****[[GS35]]
****[[GS37]]
****''[[Geoglossomycetes]]''
****''[[Laboulbeniomycetes]]''
****''[[Lecanoromycetes]]''
****''Leotiomycetes'' ([[hüüvikseened]])
****''[[Lichinomycetes]]''
****''[[Orbiliomycetes]]''
****''Pezizomycetes'' ([[liudseened]])
****''[[Sareomycetes]]''
****''[[Sordariomycetes]]''
****''[[Xylonomycetes]]''
***''[[Saccharomycotina]]''
****''Saccharomycetes'' ([[pärmkottseened]])
***''[[Taphrinomycotina]]''
****''[[Archaeorhizomycetes]]''
****''[[Neolectomycetes]]''
****''[[Novakomycetes]]''
****''[[Pneumocystomycetes]]''
****''Schizosaccharomycetes'' ([[kääriseened]])
****''Taphrinomycetes'' ([[luudikseened]])
**''Basidiomycota'' ([[kandseened]])
***''[[Agaricomycotina]]'' 
****''[[Agaricomycetes]]''
****''[[Bartheletiomycetes]]''
****''Dacrymycetes'' ([[pisarseened]])
****''Tremellomycetes'' ([[kõhrikseened]])
***''[[Pucciniomycotina]]''
****''[[Agaricostilbomycetes]]''
****''[[Atractiellomycetes]]''
****''[[Classiculomycetes]]''
****''[[Cryptomycocolacomycetes]]''
****''[[Cystobasidiomycetes]]''
****[[GS25]]
****[[GS26]]
****[[GS27]]
****''[[Microbotryomycetes]]''
****''[[Mixiomycetes]]''
****''Pucciniomycetes'' ([[roosteseened]])
****''[[Spiculogloeomycetes]]''
****''[[Tritirachiomycetes]]''
***''[[Ustilaginomycotina]]''
****''Exobasidiomycetes'' ([[paisseened]])
****''[[Malasseziomycetes]]''
****''[[Moniliellomycetes]]''
****''Ustilaginomycetes'' ([[nõgiseened]])
***''[[Wallemiomycotina]]''
****''[[Geminibasidiomycetes]]''
****''[[Wallemiomycetes]]''
**''[[Entorrhizomycota]]''
***''[[Entorrhizomycotina]]''
****''[[Entorrhizomycetes]]''
*[[G501]]
*''[[Mucoromyceta]]''
**''[[Calcarisporiellomycota]]'' 
***''[[Calcarisporiellomycotina]]''
****''[[Calcarisporiellomycetes]]''
**''Glomeromycota'' ([[krohmseened]])
***''[[Glomeromycotina]]''
****''[[Archaeosporomycetes]]''
****''[[Paraglomeromycetes]]''
**''[[Mortierellomycota]]''
***''[[Mortierellomycotina]]''
****''[[Mortierellomycetes]]''
**''[[Mucoromycota]]''
***''[[Mucoromycotina]]''
****''[[Endogonomycetes]]''
****''[[Mucoromycetes]]''
****''[[Umbelopsidomycetes]]''
****''[[Zygomycetes]]''
*''[[Olpidiomyceta]]''
**''[[Olpidiomycota]]''
***''[[Olpidiomycotina]]''
****[[GS17]]
****[[GS18]]
****''[[Olpidiomycetes]]''
*''[[Rozellomyceta]]''
**''[[Rozellomycota]]''
***''[[Microsporidia]]''
****''[[Microsporidea]]''
***''[[Rozellomycotina]]''
****''[[Microsporea]]''
****''[[Rozellomycetes]]''
****''[[Rudimicrosporea]]''
*''[[Zoopagomyceta]]''
**''[[Entomophthoromycota]]''
***''[[Entomophthoromycotina]]'' 
****''[[Entomophthoromycetes]]''
****''[[Neozygitomycetes]]''
**''[[Kickxellomycota]]''
***''[[Kickxellomycotina]]'' 
****''[[Asellariomycetes]]''
****''[[Barbatosporomycetes]]''
****''[[Dimargaritomycetes]]''
****[[GS19]]
****''[[Harpellomycetes]]''
****''[[Kickxellomycetes]]''
****''[[Ramicandelaberomycetes]]''
**''[[Zoopagomycota]]''
***''[[Zoopagomycotina]]''
****''[[Zoopagomycetes]]''

Hõimkonnad ''[[incertae sedis]]'':
**[[BCG3]]
**''Zygomycota'' ([[ikkesseened]])

Peale selle kuuluvad seeneriiki [[teisseened]] (''Deuteromycetes'').

==Vaata ka==
*[[Seente loend]]
*[[Seenerakk]]
*[[Veeseened]]
*[[Söögiseen]]
*[[Seenekasvatus]]
*[[Fungivooria]]
*[[Eesti seente punane nimestik]]
*[[Inimestele patoloogilised mikroseened]]
*[[Looduskaitse all olevad seened Soomes]]
*[[Soome seente punane nimestik]]
*[[Seenekorjamine]]
*[[Nematofaagseened]]
*[[Rootsi seente punane nimestik]]
*[[Norra seente punane nimestik]]
*[[Läti seente punane nimestik]]
*[[Venemaa seente punane nimestik]]
*[[Leedu seente punane nimestik]]
*[[Poola seente punane nimestik]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;eestiloodus&quot;&gt;[http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=895 Seksiv seen (EL 2004/11)]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;randlane&quot;&gt;T.Randlane, A.Saag. Eesti pisisamblikud, lk 8–12. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;VgWDZ&quot;&gt;{{cite journal | title=Taxonomic proposals for the classification of marine yeasts and other yeast-like fungi including the smuts | year=1980 | journal=Bot. Mar. | volume=23 | pages=371}}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;chDEc&quot;&gt;Trevor R. Hodkinson, Michael B. Jones, Stephen Waldren, John A. N. Parnell. Climate Change, Ecology and Systematics, lk 458.Cambridge University Press, 2011.&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=Bonfante2003&gt;{{cite journal |vauthors=Bonfante P |title=Plants, mycorrhizal fungi and endobacteria: a dialog among cells and genomes |journal=The Biological Bulletin |volume=204 |issue=2 |pages=215–20 |date=April 2003 |pmid=12700157 |doi=10.2307/1543562 |jstor=1543562 |s2cid=12377410 |url=https://www.biodiversitylibrary.org/part/9240 | issn = 0006-3185 }}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=Lindahl2007&gt;{{cite journal |vauthors=Lindahl BD, Ihrmark K, Boberg J, [[Susan Trumbore|Trumbore SE]], Högberg P, Stenlid J, Finlay RD |title=Spatial separation of litter decomposition and mycorrhizal nitrogen uptake in a boreal forest |journal=The New Phytologist |volume=173 |issue=3 |pages=611–20 |year=2007 |pmid=17244056 |doi=10.1111/j.1469-8137.2006.01936.x |hdl=11858/00-001M-0000-0027-D56D-D |url=http://www.escholarship.org/uc/item/1r43h5sj |doi-access=free | title-link=doi }}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=Heijden2016&gt;{{Cite journal |last=Heijden |first=Marcel G. A. van der |s2cid=133399719 |date=15 April 2016 |title=Underground networking |url=https://archive.org/details/sim_science_science_2016-04-15_352_6283/page/290 |journal=Science |language=en |volume=352 |issue=6283 |pages=290–291 |doi=10.1126/science.aaf4694 |issn=0036-8075 |pmid=27081054 |bibcode=2016Sci...352..290H}}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=Selosse2006&gt;{{cite journal |vauthors=Selosse MA, Richard F, He X, Simard SW |title=Mycorrhizal networks: des liaisons dangereuses? |journal=Trends in Ecology &amp; Evolution |volume=21 |issue=11 |pages=621–8 |date=November 2006 |pmid=16843567 |doi=10.1016/j.tree.2006.07.003}}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=Merckx2009&gt;{{cite journal |vauthors=Merckx V, Bidartondo MI, Hynson NA |title=Myco-heterotrophy: when fungi host plants |journal=Annals of Botany |volume=104 |issue=7 |pages=1255–61 |date=December 2009 |pmid=19767309 |pmc=2778383 |doi=10.1093/aob/mcp235}}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=Schulz2005&gt;{{cite journal |vauthors=Schulz B, Boyle C |s2cid=23182632 |title=The endophytic continuum |url=https://archive.org/details/sim_fungal-biology_mycological-research_2005-06_109_6/page/661 |journal=Mycological Research |volume=109 |issue=Pt 6 |pages=661–86 |date=June 2005 |pmid=16080390 |doi=10.1017/S095375620500273X}}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=Clay2002&gt;{{cite journal |vauthors=Clay K, Schardl C |title=Evolutionary origins and ecological consequences of endophyte symbiosis with grasses |journal=The American Naturalist |volume=160 Suppl 4 |issue=suppl. 4 |pages=S99–S127 |date=October 2002 |pmid=18707456 |doi=10.1086/342161 |s2cid=23909652}}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=Raven2005&gt;{{cite book |vauthors=Raven PH, Evert RF, Eichhorn, SE |title=Biology of Plants |chapter-url=https://archive.org/details/biologyofplants00rave_0 |chapter-url-access=registration |edition=7 |publisher=W. H. Freeman |year=2005 |page=[https://archive.org/details/biologyofplants00rave_0/page/290 290] |chapter=14—Fungi |isbn=978-0-7167-1007-3}}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=Purvis2000&gt;{{cite book |vauthors=Purvis W |title=Lichens |publisher=Smithsonian Institution Press in association with the Natural History Museum, London |location=Washington, D.C. |year=2000 |pages=[https://archive.org/details/lichens00purv/page/49 49–75] |isbn=978-1-56098-879-3 |url-access=registration |url=https://archive.org/details/lichens00purv/page/49}}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Garrido-Benavent &amp; Pérez-Ortega 2017&quot;&gt;{{cite journal |last1=Garrido-Benavent |first1=Isaac |last2=Pérez-Ortega |first2=Sergio |title=Past, present, and future research in bipolar lichen-forming fungi and their photobionts |journal=American Journal of Botany |volume=104 |issue=11 |year=2017 |pages=1660–1674 |doi=10.3732/ajb.1700182 |doi-access=free | title-link=doi }}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Chomicki &amp; Renner 2017&quot;&gt;{{cite journal |last1=Chomicki |first1=Guillaume |last2=Renner |first2=Susanne S. |title=The interactions of ants with their biotic environment |journal=Proceedings of the Royal Society B: Biological Sciences |volume=284 |issue=1850 |year=2017 |pages=20170013 |doi=10.1098/rspb.2017.0013 |pmc=5360932 |pmid=28298352}}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Joseph &amp; Keyhani 2021&quot;&gt;{{cite journal |last1=Joseph |first1=Ross |last2=Keyhani |first2=Nemat O. |title=Fungal mutualisms and pathosystems: life and death in the ambrosia beetle mycangia |journal=Applied Microbiology and Biotechnology |volume=105 |issue=9 |year=2021 |pages=3393–3410 |doi=10.1007/s00253-021-11268-0 |pmid=33837831|s2cid=233200379}}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=Sci-News2015&gt;{{cite web |url=http://www.sci-news.com/biology/science-brazilian-stingless-bee-monascus-fungus-03372.html |title=Entomologists: Brazilian Stingless Bee Must Cultivate Special Type of Fungus to Survive |date=23 October 2015 |website=Sci-News.com |access-date=25 October 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151025012743/http://www.sci-news.com/biology/science-brazilian-stingless-bee-monascus-fungus-03372.html |archive-date=25 October 2015 |url-status=live}}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=Aanen2006&gt;{{cite journal |vauthors=Aanen DK |title=As you reap, so shall you sow: coupling of harvesting and inoculating stabilizes the mutualism between termites and fungi |journal=Biology Letters |volume=2 |issue=2 |pages=209–12 |date=June 2006 |pmid=17148364 |pmc=1618886 |doi=10.1098/rsbl.2005.0424}}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=Nguyen2007&gt;{{cite journal |vauthors=Nguyen NH, Suh SO, Blackwell M |title=Five novel Candida species in insect-associated yeast clades isolated from Neuroptera and other insects |journal=Mycologia |volume=99 |issue=6 |pages=842–58 |year=2007 |pmid=18333508 |doi=10.3852/mycologia.99.6.842 |url=http://www.cybertruffle.org.uk/cyberliber/59350/0099/006/0842.htm |access-date=5 July 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170507072249/http://www.cybertruffle.org.uk/cyberliber/59350/0099/006/0842.htm |archive-date=7 May 2017 |url-status=live}}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;Nutritional dynamics&quot;&gt;{{Cite journal |last1=Filipiak |first1=Michał |last2=Weiner |first2=January |date=March 2017 |title=Nutritional dynamics during the development of xylophagous beetles related to changes in the stoichiometry of 11 elements |journal= Physiological Entomology |volume=42 |issue=1 |pages=73–84 |doi=10.1111/phen.12168 |doi-access=free | title-link=doi }}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=Heitman2005&gt;{{cite journal |vauthors=Heitman J |s2cid=2898102 |title=Sexual reproduction and the evolution of microbial pathogens |journal=Current Biology |volume=16 |issue=17 |pages=R711–25 |date=September 2006 |pmid=16950098 |doi=10.1016/j.cub.2006.07.064 |doi-access=free | title-link=doi }}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=Metzenberg1990&gt;{{cite journal |vauthors=Metzenberg RL, Glass NL |title=Mating type and mating strategies in Neurospora |journal=BioEssays |volume=12 |issue=2 |pages=53–9 |date=February 1990 |pmid=2140508 |doi=10.1002/bies.950120202 |s2cid=10818930}}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=Redecker2006&gt;{{cite journal |vauthors=Redecker D, Raab P |title=Phylogeny of the glomeromycota (arbuscular mycorrhizal fungi): recent developments and new gene markers |journal=Mycologia |volume=98 |issue=6 |pages=885–95 |year=2006 |pmid=17486965 |doi=10.3852/mycologia.98.6.885 |url=http://www.cybertruffle.org.uk/cyberliber/59350/0098/006/0885.htm |access-date=5 July 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150923230805/http://www.cybertruffle.org.uk/cyberliber/59350/0098/006/0885.htm |archive-date=23 September 2015 |url-status=live}}&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=Taylor2000&gt;{{cite journal |vauthors=Taylor JW, Jacobson DJ, Kroken S, Kasuga T, Geiser DM, Hibbett DS, Fisher MC |s2cid=2551424 |title=Phylogenetic species recognition and species concepts in fungi |journal=Fungal Genetics and Biology |volume=31 |issue=1 |pages=21–32 |date=October 2000 |pmid=11118132 |doi=10.1006/fgbi.2000.1228}}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* {{cite book |vauthors=Alexopoulos CJ, Mims CW, Blackwell M |title=Introductory Mycology |url=https://archive.org/details/introductorymyco0000alex_b8m8_4thed |year=1996 |publisher=John Wiley &amp; Sons |isbn=978-0-471-52229-4}}
* {{cite book |vauthors=Deacon J |title=Fungal Biology |url=https://archive.org/details/fungalbiology0000deac |publisher=Blackwell Publishers |location=Cambridge, Massachusetts |year=2005 |isbn=978-1-4051-3066-0}}
* {{cite book |vauthors=Kirk PM, Cannon PF, Minter DW, Stalpers JA |title=Dictionary of the Fungi |url=https://archive.org/details/ainsworthbisbysd0000unse_r4s9 |edition=10th |publisher=CAB International |location=Wallingford, UK |year=2008 |isbn=978-0-85199-826-8}}

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Fungi}}
{{Vikitsitaadid|Seen}}
* [http://novaator.ee/ET/loodus/maailmas_on_seeni_arvatust_oluliselt_vahem/ &quot;Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem&quot;] Novaator, 29. november 2014

[[Kategooria:Seened| ]]</text>
      <sha1>hlw5lt78ese50oq8h15c5za6vstkh2j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksander III</title>
    <ns>0</ns>
    <id>30336</id>
    <revision>
      <id>7142567</id>
      <parentid>7088482</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T16:27:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7142567</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6908" sha1="omigdsosj6w0y3jrsl4lyukyvhf1cg7" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib [[Venemaa]] keisrist. Teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata [[Aleksander III (täpsustus)]].}}
{{toimeta}}{{allikad}}
[[Pilt:Kramskoy Alexander III.jpg|thumb|Aleksander III, [[Ivan Kramskoi]] portree (1886)]]

'''Aleksander III''' (''Александр III Александрович''; [[10. märts]] &lt;small&gt;(26. veebruar [[Juliuse kalender|vkj]])&lt;/small&gt; [[1845]] – [[1. november]] &lt;small&gt;(20. oktoober [[Juliuse kalender|vkj]])&lt;/small&gt; [[1894]]) oli [[Venemaa keiser]] [[1881]]–1894, pärines [[Romanovid|Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia]]st. Ta oli [[Aleksander II]] poeg ja [[Nikolai II]] isa. Ta on läinud ajalukku repressiivse poliitika rakendajana ja [[venestamine|venestamise]] algatajana.

== Noorpõlv ==
Tsesareevitš Aleksander Aleksandrovitši juhendajad olid tema nooruses ajalooprofessor [[Sergei Solovjov]] (1820–1879), kindral [[Mihhail Dragomirov]] (1830–1905), õigusteaduse professor [[Konstantin Pobedonostsev]] (1827–1907), ohvitser Nikolai Zinovjev (1801–1882) jt.

Aleksandrist sai troonipärija (tsesareevitš) 12. aprillil [[1865]], kui suri tema vanem vend Nikolai.

Ta osales [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõjas]] aastail 1877–1878. Tsaar Aleksander II ülesandel tuli tal komandörina oma salgaga hoida positsioone Ruštšuki kindluse juures. Üles näidatud tarkuse ja vapruse eest määras keiser talle [[Georgi rist]]i.

== Sisepoliitika ==
Aleksander sai troonile pärast seda, kui [[Narodniklus|narodnikud]] mõrvasid [[1881]]. aastal ta isa [[Aleksander II]]. Mõrva tõttu otsustas ta mitte jätkata isa liberaalsete joontega poliitikat, vaid koondada kogu võimu keisri ümber ja luua [[teisitimõtleja]]te rangemaks kontrolliks [[politseiriik]]. Karmistati [[tsensuur]]i ja suurendati riiklikku [[propaganda]]t.

Samas püüdis ta talurahva olukorda parandada aeglaste abinõudega – vähendas maa päriseksostu hindu, lõi Talupidajate panga (Крестьянский банк), et talupidajad saaksid mõisnikelt maade väljaostmiseks soodsat laenu.  

Venemaa kultuuri ja ideoloogia määratlemisel eemaldus ta Euroopast ning arendas teooriat Venemaa ainulaadsest rollist maailma kultuuriruumis.

13. ([[vkj]] 1.) märtsil [[1887]] kavatsesid vandenõulased Aleksander III tappa, kuid nende ettevõtmine ebaõnnestus ja selle organiseerijad arreteeriti. Vandenõulastest üliõpilassalga juht oli [[Aleksandr Uljanov]], kes oli [[Vladimir Lenin|Vladimir Uljanovi]] vanem vend.

== Välispoliitika ==
[[Välispoliitika|Välispoliitiliselt]] lähenes Venemaa Aleksander III valitsemisajal [[Prantsusmaa]]le, kellega sõlmiti [[1891]]. aastal ka liiduleping. Selle keisri 13-aastase valitsemisaja jooksul ei osalenud Venemaa ainsaski sõjas. Seetõttu pälvis ta juba eluajal rahutooja hüüdnime. [[Saksamaa]]ga jäid suhted segaseks, kuid selle tõttu, et keiser [[Wilhelm II]] toetas [[Austria-Ungari]]t, hakkasid Venemaa ja Saksamaa suhted peagi halvenema.

[[1885]]. aastal viis ta lõpule [[Kesk-Aasia]] ühendamise Venemaaga.

== Isiklikku ==
[[Pilt:Maria Fedorovna by V.Makovskiy (1912, Russian museum).jpg|thumb|Keisrinna Maria Fjodorovna (1847–1928)]]
[[1866]]. aastal abiellus ta [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Christian IX]] ja [[Hessen-Kassel]]i Louise teise tütre, printsess Maria Sophia Fredericka Dagmariga (pärast [[õigeusk]]u üleminekut venepäraselt [[Maria Fjodorovna (1847–1928)|Maria Fjodorovna]], 1847–1928), kes sünnitas talle neli poega ja kaks tütart:
*troonipärija Nikolai Aleksandrovitš (1868–1918), [[Venemaa keiser|Venemaa keisrina]] [[Nikolai II]]
*suurvürst Aleksandr Aleksandrovitš (1869–1870)
*suurvürst [[Georgi Aleksandrovitš]] (1871–1899)
*[[suurvürstinna Ksenja Aleksandrovna]] (1875–1960)
*suurvürstinna [[Olga Aleksandrovna]] (1875–1960)
*suurvürst Mihhail Aleksandrovitš (1878–1918), [[Venemaa keiser|Venemaa keisrina]] [[Mihhail II]]

[[Image:Haapsalu, Pullapää mälestussammas, ERM Fk 114 133.jpeg|thumb|left|[[Aleksander III mälestussammas|Aleksander III mälestussammas Pullapääl]] (valmis [[25. jaanuar]]il [[1896]])]]

== Seosed Eestiga ==
* Lapsepõlves (aastail 1852, 1856 ja 1857) viibis Aleksander emaga [[Haapsalu]] kuurordis karastavatel veeprotseduuridel.

*[[1880]]. aastal suvitas Aleksander Haapsalus oma naise ja lastega.

* 29. ([[vkj]] 17.) oktoobril [[1888]], keisri tagasiteel [[Kaukaasia]] ringreisilt Peterburi, toimus [[Harkiv]]i lähedal Borki küla juures rongiõnnetus, millest Aleksander III ja tema pere pääses eluga. Imelise pääsemise auks püstitati Venemaa keisririigis mälestusmärke, sh mälestussammas [[Eestimaa kubermang]]u [[Haapsalu]]s, [[Borki mälestussammas]] ning [[Aleksander Nevski kabel]] [[Tallinn]]as [[Viru väljak]]ul.
[[File:The monument of Russian Emperor Alexander III.jpg|thumb|Aleksander III mälestussammas. Haapsalu, [[Pullapää]] (2013)]]

== Kirjandus ==
* &quot;Viinapudel keisri kõhus&quot;, [[Uus Eesti]], 26. juuli 1936, nr 199, lk 4.
* [[Henri Troyat]], &quot;Aleksander III: Lumetsaar&quot;, prantsuse keelest tõlkinud [[Jana Porila]], [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[2006]]
* A. N. Bohanov, &quot;Aleksander III. Impeeriumi venestaja&quot;, [[Kunst]], 2014

==Sugupuu==
{{ahnentafel
| collapsed=yes |align=center |title=Aleksander III sugupuu
| boxstyle_1=background-color: #fcc;
| boxstyle_2=background-color: #fb9;
| boxstyle_3=background-color: #ffc;
| boxstyle_4=background-color: #bfc;
| 1= 1. '''Aleksander III'''
| 2= 2. [[Aleksander II]]
| 3= 3. [[Marija Aleksandrovna]]
| 4= 4. [[Nikolai I]]
| 5= 5. [[Aleksandra Fjodorovna (1798–1860)|Aleksandra Fjodorovna]]
| 6= 6. [[Ludwig II (Hessen-Darmstadt)|Ludwig II]]
| 7= 7. Wilhelmine von Baden
| 8= 8. [[Paul I]]
| 9= 9. Sophie Dorothee von Württemberg
| 10= 10. [[Friedrich Wilhelm III]] 
| 11= 11. [[Luise von Mecklenburg-Strelitz]] 
| 12= 12. [[Ludwig I (Hessen-Darmstadt)|Ludwig I]]
| 13= 13. Luise Henriette Karoline von Hessen-Darmstadt
| 14= 14. Karl Ludwig von Baden
| 15= 15. Amalie von Hessen-Darmstadt
}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Aleksander II]] | nimi=[[Venemaa keiser]] | aeg=[[1881]]–[[1894]] | järgnev=[[Nikolai II]]}}
{{lõpp}}

{{Commons|Category:Alexander III of Russia}}
{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Venemaa monarhid]]
[[Kategooria:Venemaa keisrid]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi Riiginõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Holstein-Gottorp-Romanovid]]
[[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]]
[[Kategooria:Musta Kotka ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Aleksander Nevski ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Georgi II klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri I klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Anna I klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Stanislavi I klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Dannebrogi suurkomandörid]]
[[Kategooria:Sündinud 1845]]
[[Kategooria:Surnud 1894]]</text>
      <sha1>omigdsosj6w0y3jrsl4lyukyvhf1cg7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eugenius IV</title>
    <ns>0</ns>
    <id>31072</id>
    <revision>
      <id>7142514</id>
      <parentid>7137298</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:50:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kask</username>
        <id>77839</id>
      </contributor>
      <comment>Viited</comment>
      <origin>7142514</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="37319" sha1="nqmqsjaaiaj1v84iksxxca3rq9e8yat" xml:space="preserve">{{Infokast paavst
|paavstinimi = Eugenius IV
|pilt = PapstEugen.jpg
|pildisuurus = 
|sünninimi = Gabriele Condulmer
|valitsemisaja algus= [[3. märts]] [[1431]]
|valitsemisaja lõpp= [[23. veebruar]] [[1447]]
|eelkäija = [[Martinus V]]
|järeltulija = [[Nicolaus V]]
|vastupaavst = [[Amadeus VIII (Savoia hertsog)|Amadeus VIII]]
|sünnikuupäev = [[1383]]
|sünnikoht = [[Veneetsia]] ([[Veneetsia vabariik]])
|surmakuupäev = [[23. veebruar]] [[1447]]
|surmakoht = [[Rooma]]
|vapp = Coat of arms of Pope Eugene IV.svg
|vanemad = 	Angelo Condulmer,&lt;br /&gt;Bariola di Niccolò Correr
|maetud = [[Vatikani grotid]] 
}}

'''Eugenius IV''' ('''Gabriele Condulmer'''; ka '''Gabriello Condulmaro''', '''Condolmer''', '''Condulmieri''', '''Condolmieri''' või '''Condulmerio''', [[1383]] – [[23. veebruar]] [[1447]]) oli [[paavst]] [[1431]]–1447. Ta oli 207. paavst.

Gabriele Condulmer sündis [[Veneetsia]]s umbes 1383. aasta paiku, teistel andmetel [[1388]]. Ta oli pärit jõuka kaupmehe [[Angelo Condulmer]]i ja Beriola Correri neljalapselisest perest. Tema onu oli paavst [[Gregorius XII]].

Condulmer õppis [[Padova ülikool]]is. Tundes kutsumust saada [[vaimulik]]uks, jagas ta vaestele [[1400]]. aastal oma varanduse, mida hinnati 20 000 [[tukat]]i väärtuseks ja liitus Alga [[augustiinlased|augustiini regulaarkanoonik]]ute [[kongregatsioon]]iga. [[1406]] sai tema onu paavstiks ja kutsus Condulmeri [[Rooma]].

[[Kardinal]] Condulmer osales [[Konstanzi kirikukogu]]l [[Saksamaa]]l. Ta osales 2 [[konklaav]]il [[1417]]–1431.

==Ametid==
*San Agostino kiriku [[prior]] Veneetsias
*[[1398]] [[Verona katedraal]]i [[kanoonik]]
*Apostellik protonotar
*[[1407]] paavsti varahoidja
*[[30. detsember]] 1407 – [[3. märts]] 1431 [[Siena piiskop]]
*[[9. mai]] [[1408]] – [[1426]] või [[1427]] San Clemente kardinalpreester
*Paavsti [[vikaar]]
*[[3. jaanuar]] [[1420]] [[legaat]] [[Ancona]]s
*[[August]] [[1423]] – [[24. august]] [[1424]] legaat [[Bologna]]s
*1426 või 1427 – 3. märts 1431 Santa Maria in Trastevere kardinalpreester
*Ta oli [[San Giorgio Maggiore kirik|San Giorgio Maggiore]], San Salvatore, San Giuliano ja San Giustina [[klooster|kloostrite]] [[abt]] [[commendatario]].

==1431. aasta konklaav==
Eugenius IV valiti paavstiks [[3. märts]]il 1431 [[Rooma]]s [[Santa Maria sopra Minerva kirik]]u lähistel asunud [[dominiiklased|dominiiklaste]] [[Konvent (klooster)|konvendis]] ja krooniti [[11. märts]]il kardinal [[Lucido de' Conti]] poolt.

[[2. märts|2.]]–3. märtsini 1431 toimunud konklaavil osales 13 kardinali. Eugenius IV valiti paavstiks esimeses voorus. Konklaavil andsid kardinalid vande, et pühendavad paavstiks saamise korral oma tegevuse reformidele ja teevad koostööd [[kardinalide kolleegium]]iga. Eugenius IV kinnitas selle otsuse pärast oma valimist.

'''1431. aasta konklaavil osalenud kardinalid'''
#[[Niccolò Albergati]]
#[[Alfonso Carrillo de Albornoz]]
#[[Antonio Casini]]
#[[Branda Castiglione]]
#[[Giuliano Cesarini]]
#[[Prospero Colonna]]
#Gabriele Condulmer
#[[Lucido de' Conti]]
#[[Antonio Correr]]
#[[Giordano Orsini]]
#[[Antonio Panciera]]
#[[Ardicino della Porta]]
#[[Jean de la Rochetaillée]]

==Baseli kirikukogu ja skisma==
{{Vaata|Baseli kirikukogu}}
Eugenius IV valitsemisaja tähtsamaks sündmuseks oli 1431–[[1449]] [[Basel]]is toimunud XVII [[oikumeeniline kirikukogu]]. [[Martinus V]] oli kirikukogu eesistujaks määranud kardinal [[Giuliano Cesarini]], kelle puudumisel avasid paavsti esindajad kirikukogu [[23. juuli]]l 1431. Vaimulike loiu osavõtu tõttu kirikukogu töös otsustas paavst kirikukogu [[18. detsember|18. detsembril]] 1431 laiali saata ja kutsuda 18 kuu jooksul kokku uue kirikukogu.&lt;ref name=&quot;Kirikukogu&quot; /&gt;

Paavsti otsus tekitas kardinalides vastuseisu, kes keeldusid laiali minemast, nõudsid [[29. aprill]]il [[1432]] paavsti ilmumist Baselisse 3 kuu jooksul ja 18. detsembril 1432 esitasid paavstile [[ultimaatum]]i, mille tõttu andis paavst esmalt kardinalidele järele, tühistades [[15. detsember|15. detsembril]] [[1433]] oma varasema otsuse kirikukogu laialisaatmise kohta. Juunis [[1436]] mõistis Eugenius IV hukka kirikukogu taotlused paavstivõimu kärpimiseks. [[18. september|18. septembril]] [[1437]] määras paavst oikumeenilise kirikukogu toimumispaigaks [[Ferrara]], mille viis jaanuaris [[1439]] üle [[Firenze]]sse.&lt;ref name=&quot;Kirikukogu1&quot; /&gt;

Paavsti ja kardinalide vahelise kriisi tõttu tagandas oikumeeniline kirikukogu paavsti [[25. juuni]]l 1439 ametist ja [[5. november|5. novembril]] 1439 valiti tema asemele [[vastupaavst]]iks [[Savoia hertsog]]i [[Amadeo VIII]], kes võttis nimeks Felix V. Eugenius IV [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] vastupaavsti [[23. märts]]il [[1440]]. [[Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa]] kuulutasid tekkinud olukorras välja [[neutraliteet|neutraliteedi]], kuid Prantsusmaal võeti [[1438]] vastu [[Bourges'i pragmaatilised sanktsioonid]], milles tunnustati oikumeenilise kirikukogu ülemvõimu paavsti suhtes. Samas jäid kõik suuremad riigid tekkinud [[skisma]]s paavsti toetajateks.&lt;ref name=&quot;Vastupaavst&quot; /&gt;

==Välispoliitilised suhted==
Eugenius IV kroonis [[31. mai]]l 1433 Roomas [[Saksa-Rooma keiser|keisriks]] [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]]i. Eugenius IV sõlmis Saksamaaga [[1445]] lepingu ja 1447 [[konkordaat|konkordaadi]].

Ta tunnustas [[6. juuli]]l [[1443]] [[Aragóni kuningriik|Aragón]]i kuninga [[Alfonso V]] nõudlusi [[Napoli kuningriik|Napoli]] troonile.

1443 kuulutas ta [[ristisõda|ristisõja]] [[Osmanite riik|türklaste]] vastu, milles hukkus kardinal Cesarini. [[13. jaanuar]]il 1445 avaldatud kirja &quot;Dum universalis&quot; ja [[1. veebruar]]il 1445 avaldatud kirja alusel saatis ta [[frantsiskaanid]] koguma annetusi ristisõja jaoks.

[[Lombardia sõda|Lombardia sõjas]] toetas paavst Firenzet ja Veneetsiat.

Paavst soovis [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1444]], et [[Leedu suurvürst]] [[Kazimierz IV|Kazimieras I]] abistaks Saksa ordut sõjas venelastega &lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;Friedrich Georg von Bunge, &quot;Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten&quot;.&lt;/ref&gt;.

==Eugenius IV ja [[Eesti]] &lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;==
1431 käis oma pärandusasja pärast paavsti juures Odilia Czettrissin.

Eugenius IV sätestas [[17. november|17. novembril]] 1431 [[Riia]] [[tsistertslased|tsistertslaste]] [[klooster|kloostri]] [[Konvent (klooster)|konvendi]] omandi ja tulud.

Ta kinnitas [[2. oktoober|2. oktoobril]] [[1436]] [[Martinus V]] poolt [[1424]] antud privileegi, millega korraldati [[Saksa ordu]] aladel ümber kohtukorraldus. Saksa ordu diplomaatiline suhtlus [[Rooma]]ga aktiviseerus, kui [[Liivimaa]]l oli vaja määrata ametisse [[piiskop]]pe, sest ordu soovis ametisse saada meelepärast isikut.

Paavst teavitas [[14. jaanuar]]il 1432 [[Kärkna klooster|Kärkna abti]] [[Võnnu kihelkond|Võnnu]] püha Georgi kabeli vikaari Johann Someri ja Mainzi vaimuliku Johann von Tatereni vahel puhkenud tülis surnud Tartu toomhärra Egbert Cruse prebendide üle. &lt;ref&gt;[[Hermann Hildebrand]]: &quot;Livonica, vornämlich aus dem 13. Jahrhundert.&quot; Deubner, 1887.&lt;/ref&gt;

===Vaidlus Riia peapiiskopi ja Saksa ordu vahel===
[[Veebruar]]is 1431 esitasid [[Riia peapiiskop]] [[Henning Scharpenberg]] ja [[Liivi ordu]] [[Liivi ordu maameister|maameister]] [[Cisse von Rutenberg]] paavstile palve lubada ordurüü kandmise osas [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] piirkonnas tagasipöördumist [[Bonifatius IX]] kehtestatud reegli juurde, kuid [[Saare-Lääne piiskop]] [[Christian Kuband]] palus paavstil jätta see soovitus täitmata. Saksa ordu prokuraator [[Caspar Wandofen]] teatas [[20. veebruar]]il [[1432]] Saksa ordu kõrgmeistrile, et paavst lubas Riia peapiiskopkonnas Augustinuse reeglite asemel järgida Saksa ordu reegleid, mida paavst [[22. veebruar]]il 1432 ametlikult kinnitas ning määras Saksa ordu ja Riia peapiiskopi vahelise vaidluse lahendamiseks ametisse eksekuutorid.

[[25. detsember|25. detsembril]] [[1434]] määras Liivi ordu maameister [[Frank Kerskorff]] paavsti juurde prokuraatoriteks Andreas Pfaffendorfi ja Johann von Reve.

Eugenius IV muretses [[12. mai]]l [[1441]] [[Chełmno|Culmi]] piiskopile saadetud kirjas Riia peapiiskopi poolehoiu pärast [[Baseli kirikukogu]] suhtes ja [[19. november|19. novembril]] [[1443]] kohustas paavst Saksa ordu kõrgmeistrit [[Konrad von Erlichshausen]]it rakendama vajaduse korral relvi, et tuua Riia peapiiskop Scharpenberg paavsti alluvusse.

===Vaidlus Saare-Lääne piiskopi määramise pärast===
Eugenius IV kinnitas [[22. oktoober|22. oktoobril]] 1432 [[Saare-Lääne piiskop]]iks [[Johannes I (Saare-Lääne piiskop)|Johann I Schutte]].

[[20. märts]]il 1439 esitles [[Johannes II (Saare-Lääne piiskop)|Johann II Creul]] end paavstile, kui Saare-Lääne piiskoppi ja [[24. märts]]il 1439 määras Eugenius IV ta ametisse, teatades sellest Liivi ordu maameistrile. [[21. oktoober|21. oktoobril]] 1439 [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] Ostia kardinalpiiskop [[Antonio Correr]] [[Ludolf Grove]]. [[2. august]]il [[1440]] teatas Creul Saksa ordu kõrgmeistrile, et kõrgmeistri sekretär soovis paavstilt [[dispensatsioon]]i, kuid ei saanud seda. [[2. detsember|2. detsembril]] 1440 teatas Eugenius IV Firenze peapiiskopile [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] asjus. [[10. detsember|10. detsembril]] 1440 nõudis paavst Heinrich Winch'ilt Creuli abistamist. Paavst vabastas kõik Saare-Lääne piiskopkonna alamad Grovele antud vannetest.

===Ametnike määramised===
Eugenius IV määras [[15. detsember|15. detsembril]] 1431, [[18. veebruar]]il 1432, [[20. september|20. septembril]] 1436 ja [[29. mai]]l 1445 Riia peapiiskopi konservaatorid. [[31. august]]il 1435 kinnitas Eugenius IV Martinus V otsuse Riia peapiiskopi konservaatorite määramise osas.

Paavst määras [[17. august]]il 1439 [[legaat|legaadiks]] [[Leedu suurvürstiriik|Leedu]]sse, [[Liivimaa]]le ja [[Venemaa]]le Kiievi peapiiskopi [[Isidor]]i.

==Sisepoliitika==
Võimule saades läks Eugenius IV tülli [[Francesco I Sforza]]ga, kes okupeeris osa [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] territooriumist. [[Colonna]]de liitumisel Sforzaga halvenes poliitiline olukord Roomas. Eugenius IV sundis Colonna suguvõsa loovutama Martinus V annetatud valdused ja [[privileeg]]id. Lisaks pidi Colonna suguvõsa maksma 75 000 tukatit kahjutasu. Selle tagajärjel puhkes 1434 Roomas Colonnade õhutatud ülestõus, mistõttu aastatel 1434–1443 ei viibinud paavst Roomas. Eugenius IV siirdus esmalt Firenzesse, kus elas [[dominiiklased|dominiiklaste]] Santa Maria Novella kloostris, siis asus ta Bolognas ja Sienas. Ta saabus taas Rooma [[28. september|28. septembril]] 1443.

==Suhted kiriku institutsioonidega==
Eugenius IV tagandas ametist [[Kölni peapiiskop]]i ja [[Trieri peapiiskop]]i. Ta sätestas [[30. oktoober|30. oktoobril]] 1439, et paavstipalee magister asub ametiredelil [[Rota Romana]] [[dekaan]]i järel.

'''Ambrosiaanid'''

Eugenius IV rajas 1441 [[Milano]] lähedal ambrosiaani [[eremiit]]ide kongregatsiooni.&lt;ref name=&quot;Eremiit&quot; /&gt;

'''Benediktlased'''

1431 andis ta benediktlaste Santa Giustina kongregatsioonile privileege.

4. juulil 1434 tunnustas ta benediktlaste Tor di Specchi kongregatsiooni.

'''Frantsisklased'''

Ta sätestas [[11. jaanuar]]il [[1446]] avaldatud bullas &quot;Ut sacra ordinis&quot; frantsiskaani observantide tegevuse, lubades neil määrata oma [[vikaar]]i. 1431 liitusid La Verna eremiidid regulaarobservantidega. [[7. jaanuar]]il 1432 andis paavst [[Siena Bernardino]]le loa reformi läbiviimiseks ja 1437 määras ta Siena Bernardino [[Itaalia]] observantide generaalvikaariks.

'''Hieronümiidid'''

1441 kinnitas ta hieronümiitide konstitutsiooni.&lt;ref name=&quot;Hiero&quot; /&gt;

'''Kuldvillaku ordu'''

Ta tunnustas 1433 [[Burgundia hertsog]]i [[Philippe Hea]] rajatud [[Kuldvillaku ordu|Kuldvillaku rüütliordut]].&lt;ref name=&quot;Ordu&quot; /&gt;

'''Saksa ordu'''
[[23. august]]il [[1435]] vabastas paavst Saksa ordu preestervennad [[ekskommunikatsioon]]ist. Ta kinnitas [[9. juuni]]l [[1442]] Saksa ordu privileegid.

Eugenius IV saatis [[21. jaanuar]]il [[1438]] kirja Saksa ordu Deutschmeistrile Eberhard von Sanszeymile seoses erimeelsustega Saksa ordus. Paavst saatis tekkinud tüli pärast [[16. märts]]il [[1439]] kirja [[Warmia piiskop]]ile. [[Saksa ordu kõrgmeister]] [[Paul von Rusdorf]] saatis [[19. oktoober|19. oktoobril]] 1439 palvekirja paavstile &lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;.

'''Vennaskonnad'''

Ta rajas 1439 Püha Monica, Püha Augustinuse, Püha Tolentino Nicolause ja San Giacomo augustiinlaste eremiitide vennaskonnad.&lt;ref name=&quot;Augustiin&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Vend&quot; /&gt;

==Liturgilised otsused==
Eugenius IV saatis 1435 [[kuldroos]]i Saksa-Rooma keisrile Sigismundile ja 1444 [[Inglismaa kuningas|Inglismaa kuningale]] [[Henry VI]]-le.&lt;ref name=&quot;Kuldroos&quot; /&gt;

Ta lubas [[Kristuse Ihu püha]]l pidada [[protsessioon]]e.&lt;ref name=&quot;Püha&quot; /&gt;

28. septembril 1432 tunnustas ta palverännakuid [[Iirimaa]]l [[Croagh Patrick]]u mäele.&lt;ref name=&quot;Patrick&quot; /&gt;

Ta lubas [[karmeliidid|karmeliitidel]] kasutada toorest [[liha]] 3 või 4 korda nädalas.

==Teoloogilised vaidlused==
Eugenius IV rõhutas teiste kirikutega suheldes [[katoliku kirik]]u [[teoloogia|teoloogilisi]] tõekspidamiste järgimist. Ta kinnitas 1439 dekreedis &quot;Pro Armenis&quot;, et [[piht|pihisakramendi]] vorm on [[preester|preestri]] sõnades: ''Ego absolvo te a peccatis tuis in nomine Patris'' (Mina vabastan sind sinu pattudest Isa nimel).&lt;ref name=&quot;Rist&quot; /&gt;

Karmeliit Thomas Conecte taunis [[kuuria]] ja paavsti eluviise, mille eest ta saadeti 1433 [[tuleriit|tuleriidale]].

Eugenius IV tunnustas partikulaarkohtumõistmise [[dogma]]t.&lt;ref name=&quot;Dogma&quot; /&gt;

1443 mõistis ta hukka Alonso Tostado, kuna too kaitses ketserlikke vaateid.

==Kanoniseerimised==
Eugenius IV kanoniseeris 1444 [[Honoré de Buzançais]]' ja [[5. juuni]]l 1446 [[Tolentino Nicolaus]]e.

Ta lasi Bolognasse tagasi viia Niccolò Albergati surnukeha ja osales Albergati reekviemimissal.

==Uued piiskopkonnad==
*[[5. detsember]] 1435 rajati Itaalias [[Corneto Tarquinia piiskopkond]]
*[[12. detsember]] 1435 ühendas Itaalias Nepi ja Sutri piiskopkonnad
*[[5. oktoober|5. oktoobril]] 1437 ühendas Itaalias Civita Castellana ja Orte piiskopkonnad
*[[29. juuli]]l 1439 ühendas Iirimaal Down'i ja Connor'i piiskopkonnad

==Suhtumine juutidesse==
[[8. veebruar]]il 1432 avaldatud bullas taunis Eugenius IV [[juudid|juutide]] sundristimist. [[20. veebruar]]il 1434 keelas ta juudivaenulikud [[jutlus]]ed. [[8. august]]il [[1442]] andis ta välja bulla &quot;Dudum ad nostram audientiam&quot;, milles keelati juutidel elada koos kristlastega, neile oli keelatud [[käsitöö]] ja nad ei tohtinud pidada [[kohtunik]]uametit.

==Oikumeenia==
[[6. juuli]]l 1439 avaldatud dekreediga &quot;Laetentur coeli&quot; lõpetati juriidiliselt [[1054]] tekkinud skisma, kuid see dekreet ei jõustunud kreekakatoliku vaimulikkonna vastuseisu tõttu. Dekreedi järgi nõustus kreeka-katoliku kirik paavsti primaadiga ning katoliku teoloogia põhimõtetega.

[[22. november|22. novembril]] 1439 avaldatud bullas &quot;Exultate Deo&quot; sõlmis Eugenius IV kokkuleppe [[monofüsiitlus|monofüsiitliku]] [[Armeenia Apostlik kirik|Armeenia Apostliku kirik]]uga&lt;ref name=&quot;Kriisam&quot; /&gt;, 1443 leppe [[Egiptus]]e [[kopti]]kirikuga, 1444 [[Mesopotaamia]] [[nestoriaanid]]ega ja 1445 [[Küpros]]e nestoriaanidega.&lt;ref name=&quot;Kaldea&quot; /&gt;

==Kristlik eetika ja moraal==
Eugenius IV taunis 13. jaanuaril 1435 avaldatud bullas &quot;Sicut dudum&quot; [[Kanaari saared|Kanaari saarte]] päriselanike [[orjus|orjastamist]].

==Onupojapoliitika==
Eugenius IV õde Polissena abiellus Nicola Barboga, nende poeg [[Paulus II|Pietro Barbo]] sai kardinaliks.

Kardinaliks sai paavsti sugulane [[Francesco Condulmer]].

==Kardinalide pühitsemised==
Eugenius IV pühitses oma ametiajal 27 kardinali 6 [[konsistoorium]]il, sealhulgas said tema ajal kardinalideks tulevased paavstid [[Paulus II]], [[Calixtus III]] ja [[Nicolaus V]]. Lisaks itaallastele said kardinalideks 4 prantslast, 3 hispaanlast, 1 kreeklane, 1 inglane, 1 poolakas, 1 portugallane, 1 sakslane, 1 ungarlane ja 1 vaimulik [[Kiiev]]ist.

Ta tagandas Baseli oikumeenilise kirikukogu tegevuse tõttu ametist kardinalid [[Domenico Capranica]] ja [[Louis Aleman]]i.

[[26. oktoober|26. oktoobril]] 1436 avaldatud bullas &quot;In Eminenti&quot; sätestas ta, et kardinalid ei saa seni täievolilisi õigusi, kuni nad pole ametisse pühitsetud. See nõue kehtis [[1571]]. aastani. 1441 kirjas &quot;Non mediocri&quot; sätestas ta kardinalide volitused. Ta kinnitas ka, et kardinalidel on eelisõigus [[patriarh]]ide ees.

#konsistoorium [[19. september]] 1431
##[[Francesco Condulmer]]
##[[Angelotto Fosco]]
#konsistoorium [[9. august]] 1437
##[[Giovanni Vitelleschi]]
#konsistoorium 18. detsember 1439
##[[Niccolò d'Acciapaccio]]
##[[Alberto Alberti]]
##[[Giovanni Berardi]]
##[[Bessarion]]
##[[Regnault de Chartres]]
##[[Guillaume d'Estouteville]]
##[[Giorgio Fieschi]]
##[[Isidor]]
##[[John Kempe]]
##[[Gerardo Landriani Capitani]]
##[[Jean Le Jeune]]
##[[Louis de Luxembourg]]
##[[António Martins de Chaves]]
##[[Zbigniew z Oleśnicy]]
##[[Peter von Schaumberg]]
##[[Dénes Szécsi]]
##[[Juan de Torquemada]]
#konsistoorium [[1. juuli]] 1440
##[[Ludovico Trevisano]]
##[[Pietro Barbo]] (Paulus II)
#konsistoorium [[2. mai]] 1444
##Alfonso de Borja (Calixtus XIII)
#konsistoorium [[16. detsember]] 1446
##[[Juan Carvajal]]
##Tommaso Parentucelli (Nicolaus V)
##[[Giovanni de Primis]]
##[[Enrico Rampini]]

==Eugenius IV kultuuriloos==
[[Pilt:Eugen_IV_-_Antonio_da_Rho.jpg|pisi|Antonio da Rho esitleb paavst Eugeniusele oma tööd]]

Eugenius IV sätestas [[10. oktoober|10. oktoobril]] 1431 [[Rooma ülikool]]i reorganiseerimine.&lt;ref name=&quot;Rooma&quot; /&gt; 1431 tunnustas ta [[Poitiers' ülikool]]i rajamist ja [[Leuveni ülikool]]is teoloogiateaduskonna asutamist. 1432 rajas ta Angers'i ülikoolis teoloogiateaduskonna, arstiteaduskonna ja kunstideteaduskonna.

Tema ajal suurendati ja täiendati [[Vatikani raamatukogu]].

Ta kohustas [[Fra Angelico]]t dekoreerima [[Vatikani kabel]]it.

Temast on olemas [[Jean Fouquet]]' maalitud [[portree]].

==Surm==
Eugenius IV haigestus [[jaanuar]]i algul 1447 ja suri 23. veebruaril 1447 [[Vatikani paavstipalee]]s. Ta maeti [[24. veebruar]]il Rooma San Salvatore in Lauro kirikusse.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Augustiin&quot;&gt;{{cite web |last= Heimbucher|first= Max|date=1910|title=Hermits of St. Augustine. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07281a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Patrick&quot;&gt;{{cite web |last= McDonald|first= Michael|date=1908|title=Croagh Patrick. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04509b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eremiit&quot;&gt;{{cite web |last= Besse|first= Jean|date=1910|title= Hermits. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07280a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hiero&quot;&gt;{{cite web |last= Besse|first= Jean|date=1910|title= Hieronymites. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07345a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kaldea&quot;&gt;{{cite web |last= Labourt|first=Jérôme|date=1908|title=Chaldean Christians. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03559a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kirikukogu&quot;&gt;{{cite web |last= MacCaffrey|first=James|date=1907|title=Council of Basle. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02334b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kirikukogu1&quot;&gt;{{cite web |last= Van der Essen|first= Léon|date=1909|title= The Council of Florence. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06111a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Dogma&quot;&gt;{{cite web |last= McHugh|first= John|date=1910|title=Particular Judgment. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/08550a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kriisam&quot;&gt;{{cite web |last= Morrisroe|first= Patrick|date=1908|title=Chrism. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03696b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Püha&quot;&gt;{{cite web |last= Mershman|first= Francis|date=1908|title=Feast of Corpus Christi. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04390b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kuldroos&quot;&gt;{{cite web |last= Rock|first= P.M.J.|date=1909|title=Golden Rose. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06629a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rist&quot;&gt;{{cite web |last= Fanning|first= William|date=1907|title=Baptism. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02258b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rooma&quot;&gt;{{cite web |last= Benigni|first=Umberto|date=1912|title=University of Rome. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13177a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ordu&quot;&gt;{{cite web |last= Moeller|first=Charles|date=1911|title=The Military Orders. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/10304d.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vastupaavst&quot;&gt;{{cite web |last= Kirsch|first= Johann Peter|date=1909|title= Felix V. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06031b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vend&quot;&gt;{{cite web |last= Heckmann|first= Ferdinand|date=1908|title=Confraternities of the Cord. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04357a.htm}}&lt;/ref&gt;
}}

==Allikad==
*[[Friedrich Georg von Bunge]]: ''Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten''.
*[[Giorgio Fedalto]]: ''Acta Eugenii Papae IV. (1431–1447)''. Roma, 1990.
*''[[Liber pontificalis]]''.
*''Vita Eugenii''. [[Ludovico Antonio Muratori]], ''[[Rerum italicarum scriptores]]'', Milano, 1723–1751.
*[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1431-1447-_Eugenius_IV.html Eugenius IV dokumendid.]

==Kirjandus==
*[[Friedrich Philipp Abert]]: ''Papst Eugen IV''. Mainz, 1884.
*[[Giacomo Carlo Bascapè]]: ''Le medaglie del Papa Eugenio IV (1431–1447). La medaglia d'arte: atti del primo convegno internazionale di studio''. Udine, 1973: 134–137.
*[[Rossella Bessi]]: ''Eugenio IV e Antonio di Matteo di Meglio''. P. Viti, &quot;Firenze e il Concilio del 1439. Convegno di Studi, Firenze 29 novembre – 2 dicembre 1989&quot;. II. Firenze, 1994: 737–750.
*[[Loy Bilderback]]: ''Eugene IV. and the First Dissolution of the Council of Basle''. &quot;Church History&quot; 36, 1967: 243–253.
*[[Max Birck]]: ''Der Kölner Erzbischof Dietrich Graf von Moers und Papst Eugen IV''. Bonn, 1899.
*[[Karl Borchardt]]: ''Zum Abschluss der Arbeiten am Repertorium Germanicum Eugens IV''. &quot;Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken&quot; 87, 2007: 396–401.
*[[Walter Brandmüller]]: ''Der Übergang vom Pontifikat Martins V. zu Eugen IV''. &quot;Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken&quot; 47, 1967: 596–629.
*M. Buckland: ''A &quot;Lost&quot; Biography of Eugenius IV''. &quot;Bulletin of the Institute of historical Research&quot; 38, 1965: 218–222.
*[[Remigius Bäumer]]: ''Die Stellungnahme Eugens IV. zum Konstanzer Superioritätsdekret in der Bulle Etsi non dubitemus''. August Franzen, Wolfgang Müller, &quot;Das Konzil von Konstanz&quot;. Freiburg, 1964: 337–356.
*Remigius Bäumer: ''Eugen IV. und der Plan eines dritten Konzils zur Beilegung des Basler Schismas''. Erwin Iserloh, Konrad Repgen, &quot;Reformata reformanda&quot;. Münster, 1965: 87–128.
*[[Domenico Caccamo]]: ''Eugenio IV e la crociata di Varna''. &quot;Archivio della Società Romana di storia patria&quot; 79, 1960: 35–87.
*[[Paolo Cherubini]]: ''Lettere concistoriali di Eugenio IV e Sisto IV. I. Nuovi documenti su Leonardo Della Rovere nipote di Sisto IV e prefetto di Roma (con cinque lettere a Lorenzo de' Medici)''. &quot;Bullettino dell'Istituto storico italiano per il Medio Evo&quot; 102, 1999: 167–208.
*[[Anna Maria Corbo]]: ''Martino V, Eugenio IV e la ricostituzione dell'archivio papale dopo Costanza''. &quot;Rassegna degli Archivi di Stato&quot; 28, 1968: 37–102.
*Anna Maria Corbo: ''Artisti e artigiani in Roma al tempo di Martino V e di Eugenio IV''. Roma, 1969.
*[[Giorgio Cracco]]: ''&quot;Relinquere laicis que laicorum sunt&quot;. Un intervento di Eugenio IV contro i preti-notai di Venezia''. &quot;Bollettino dell'Istituto di storia della società e dello stato veneziano&quot; 3, 1961: 179–189.
*[[Michiel Decaluwe]]: ''Albergati's diplomacy. Communication of friendship between Pope Eugene IV and the Council of Basel''. &quot;Revue d'histoire ecclésiastique&quot; 103, 2008: 85–118.
*[[Hermann Diener]]: ''Ein Formularbuch aus der Kanzlei der Päpste Eugen IV. und Nikolaus V''. &quot;Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken&quot; 42/43, 1963: 370–411.
*Hermann Diener: ''Die Stellungnahme Eugens IV. zum Konstanzer Superioritätsdekret in der Bulle Etsi non dubitemus''. August Franzen, Wolfgang Müller, &quot;Das Konzil von Konstanz&quot;. Freiburg, 1964: 337–356.
*Hermann Diener, [[Brigide Schwarz]]: ''Das Itinerar Papst Eugens IV. (1431–1447)''. &quot;Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken&quot; 82, 2002: 193–230.
*[[Paolo E. Faggioni]]: ''L'insediamento degli Olivetani al Tino nelle bolle di Eugenio IV''. &quot;Memorie della Accademia Lunigianese di Scienze, Lettere ed Arti Giovanni Capellini&quot; 54/56 (1986).
*[[Karl August Fink]]: ''Untersuchungen über die päpstlichen Breven des 15. Jahrhunderts''. &quot;Römische Quartalschift für Christliche Altertumskunde und Kirchengeschichte&quot; 43, 1935: 55–86.
*[[Luigi Fumi]]: ''I Colonna contro Roma e papa Eugenio IV nel 1431 (Da dispacci nell'Archivio del Comune di Orvieto)''. &quot;Bollettino della R. Deputazione di Storia Patria per l'Umbria&quot;, 1, 1895: 611–618.
*[[Joseph Gill]]: ''Eugenius IV: Pope of Christian Union''. London, 1961.
*[[Lorenzo Gnocci]]: ''La porta del Filarete per Eugenio IV''. Artista (1999): 8–45.
*[[Adolf Gottlob]]: ''Aus den Rechnungsbüchern Eugens IV. zur Geschichte der Florentinums''. &quot;Historisches Jahrbuch&quot; 14, 1893: 39–66.
*[[Andrew Colin Gow]], [[Gordon Griffiths]]: ''Pope Eugenius IV and Jewish Money Lending in Florence: The Case of Salomone di Bonaventura during the Chancellorship of Leonardo Bruni''. &quot;Renaissance Quarterly&quot; 47, 1994: 282–329.
*[[Robert Gramsch]]: ''Ein Jahrhundertwerk endlich zu Ende gebracht. Zum Erscheinen des Repertorium Germanicum, V (Pontifikat Eugens IV.)''. &quot;Zeitschrift für historische Forschung&quot; 33, 2006: 241–256.
*[[Germano Gualdo]]: ''Lettere concistoriali di Eugenio IV e Sisto IV. II. Le lettere concistoriali nel Quattrocento''. &quot;Bullettino dell'Istituto storico italiano per il Medio Evo&quot; 102, 1999: 209–227.
*[[Lucia Gualdo Rosa]]: ''Lapo da Castiglionchio il giovane e la curia al tempo di Eugenio IV: un rapporto difficile''. A. Mazzon, &quot;Scritti per Isa: raccolta di studi offerti a Isa Lori Sanfilippo&quot;. Roma, 2008: 505–522.
*[[Paul Haas]]: ''Das Salvatorium Papst Eugens IV. (1431–1447) vom 5. Februar 1447''. &quot;Zeitschrift der Savigny-Stiftung für Rechtsgeschichte: Kanonistische Abteilung&quot; 6, 1916: 293–330.
*[[Margaret M. Harvey]]: ''Eugenius IV, Cardinal Kemp, and Archbishop Chichele. A reconsideration of the role of Antonio Caffarelli''. D. Wood, &quot;The church and sovereignty c. 590–1918. Essays in honour of Michael Wilks&quot;. Oxford, 1991: 329–344.
*[[Kasimir Hayn]]: ''Aus den Annatenregistern der Päpste Eugen IV., Pius II., Paul II. und Sixtus IV. (1431–1447, 1458–1484)''. &quot;Annalen des Historischen Vereins für den Niederrhein&quot; 61, 1895: 129–186.
*[[Eduard Heyck]]: ''Ein Schreiben Eugens IV. an die Stadt Konstanz''. &quot;Zeitschrift für die Geschichte des Oberrheins&quot; 39, 1885: 431–432.
*[[José Ramon Hinojosa Montalvo]]: ''Las relaciones entre Alfonso V y Eugenio IV ante la crisis del Concilio de Basilea y la cuestión del obispado de Orihuela (1431–1447)''. G. D'Agostino, G. Buffardi, &quot;XVI Congresso Internazionale di Storia della Corona d'Aragona: la Corona d'Aragona ai tempi di Alfonso il Magnanimo; i modelli politico-istituzionali, la circolazione degli uomini, delle idee, delle merci; gli influssi sulla società e sul costume&quot;. I. 2001: 383–393.
*[[Martin Kaufhold]]: ''Papst Eugen IV. (1431–1447) zwischen Rom und Florenz. Städtische Konkurrenz und gemeinsame Tradition''. H. Keazor, &quot;Florenz-Rom: Zwischen Kontinuität und Konkurrenz. Akten des am 10./11. April am Kunsthistorischen Institut in Florenz veranstalteten interdisziplinären Kolloquiums&quot;. Münster, 1998: 21–45.
*[[Richard Kay]]: ''The conciliar Ordo of Eugenius IV''. &quot;Orientalia christiana periodica&quot; 31, 1965: 295–304; R. Kay, &quot;Councils and clerical culture in the Medieval West&quot;. Aldershot, 1998: 295–304.
*[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996.
*[[Julius Kirchner]]: ''Papa Eugenio IV e il Monte Comune. Documenti su investimento e speculazione nel debito pubblico di Firenze''. &quot;Archivio storico italiano&quot; 127, 1969: 339–382.
*[[Adolfo Longhitano]]: ''Eugenio IV e la bolla di fondazione della 'scuola dei chierici' in Sant'Agata la Vetere a Catania (4 aprile 1446)''. M. Bellomo, &quot;Proceedings of the eleventh International Congress of Medieval Canon Law: Catania, 30 July – 6 August 2000&quot;. Città del Vaticano, 2006: 733–754.
*[[Antonio G. Luciani]]: ''Eugenio IV e la restaurazione malatestiana a Pesaro nel 1433''. &quot;Res publica litterarum&quot; 7, 1984: 131–135, &quot;Studi umanistici Piceni&quot; 4, 1984: 131–135.
*[[Jesse D. Mann]]: ''The Devilish Pope. Eugenius IV as Lucifer in the Later Works of Juan de Segovia''. &quot;Church History&quot; 65, 1996: 184–196.
*Jesse D. Mann: ''Refuting the pope. Comments on Juan de Segovia's gloss on the Bull &quot;Etsi non dubitemus&quot;''. &quot;Annuarium Historiae Conciliorum&quot; 37, 2005: 323–340.
*[[Eugenio Marino]]: ''Eugenio IV e la storiografia di Flavio Biondo''. &quot;Memorie domenicane&quot; 4, 1973: 241–288.
*[[Giovanni Mercati]]: ''Intorno a Eugenio IV''. &quot;Rivista di Storia della Chiesa in Italia&quot; 5, 1951: 45–52.
*[[Erich Meuthen]]: ''Eugen IV., Ferrara-Florenz und der lateinische Westen''. &quot;Annuarium Historiae Conciliorum&quot; 22, 1990: 219–233.
*[[Adriano Augusto Michieli]]: ''Il cenobio benedettino di Mogliano e una bolla del papa Eugenio IV''. &quot;Archivio veneto&quot; 48/49, 1951: 75–86.
*[[Guillaume Mollat]]: ''Contribution à l'histoire du Sacré Collège de Clément V à Eugène IV''. &quot;Revue d'histoire ecclésiastique&quot; 46, 1951: 22–112, 566–594.
*[[Jacques Monfrin]]: ''À propos de la bibliothèque d'Eugène IV''. &quot;Mélanges de l'Ecole française de Rome. Moyen Âge, temps modernes&quot; 99, 1987: 101–121.
*[[Hubert Nélis]]: ''Bulle d'Eugène IV concernant l'idioma Flandrie (1435)''. &quot;Bulletin de l'Institut historique Belge de Rome&quot; 5, 1925: 263–264.
*[[Ruggero Nuti]]: ''Cronachette del Quattrocento: Ricordi della presa di Pisa (1406–08) – Eugenio IV e Giovanni Paleologo a Prato (1439) – Il tumulto dei Bernardi Nardi (1470)''. &quot;Archivio storico pratese&quot; 19, 1941: 121–130.
*[[Hermann Johannes Nöldeke]]: ''Der Kampf Papst Eugens IV. gegen das Basler Konzil. Seine Bemühungen um Gewinnung Frankreichs in den Jahren 1438–1444. Mit einem Urkundenanhang''. Tübingen, 1957.
*[[Laura Onofri]]: ''A proposito di un recente studio su Eugenio IV e Biondo Flavio''. &quot;Archivio della Società Romana di storia patria&quot; 99, 1976: 349–356.
*[[Emil von Ottenthal]]: ''Die Bullenregister Martin V. und Eugen IV''. &quot;Mitteilungen des Instituts für Österreichische Geschichtsforschung&quot; 1, 1885: 401–589
*[[Peter D. Partner]]: ''L'Umbria durante i pontificati di Martino V e di Eugenio IV''. &quot;Storia e cultura in Umbria nell'età moderna. Atti del VII Convegno di Studi Umbri&quot;. Gubbio, Perugia 1972: 89–99.
*[[Pio Paschini]]: ''Lodovico cardinale Camerlengo e i suoi maneggi sino alla morte di Eugenio IV (1447)''. &quot;Memorie storiche forogiuliesi&quot; 24, 1928: 39–72.
*Pio Paschini: ''Feudi aquileiensi concessi da Eugenio IV''. &quot;Memorie storiche forogiuliesi&quot; 31, 1935: 109–111.
*[[Petra Pertici]]: ''&quot;In Sacri splendori&quot;: Eugenio IV e Siena in un affresco di Domenico di Bartolo''. &quot;Bullettino senese di storia patria&quot; 106, 1999: 484–494.
*[[Eduard Preiswerk]]: ''Der Einfluß Aragons auf den Prozeß des Basler Konzils gegen Papst Eugen IV''. Basel, 1902.
*[[Alejandro Recio Veganzones]]: ''El teólogo y diplomático franciscano Gonzalo de Valbuena, electo obispo de Granada por Eugenio IV en 1437, y mártir en la misma ciudad nazarí, hacia 1442, a través de una documentación inédita existente en el Vaticano''. M. Peláez del Rosal, &quot;El franciscanismo en Andalucía: conferencias del VII Curso de Verano el arte franciscano en las catedrales andaluzas: (Priego de Córdoba, 31 de julio al 5 de agosto de 2001); Conferencias del VIII Curso de Verano: (Priego de Córdoba, 22 al 26 de julio de 2002)&quot;. Córdoba, 2003: 643–662.
*[[Bessi Rossella]]: ''Politica e Poesia nel Quattrocento Fiorentino: Antonio Araldo e papa Eugenio IV. Interpres''. &quot;Rivista di studi quattrocenteschi&quot; 10, 1990: 7–36.
*[[Pierluigi Sartorelli]]: ''Eugenio IV nel vortice di eventi drammatici''. Città del Vaticano, 1990.
*[[Ludwig Schmugge]]: ''Repertorium Poenitentiariae Germanicum 1: Verzeichnis der in den Supplikenregistern der Pönitentiarie Eugens IV. vorkommenden Personen, Kirchen und Orte des Deutschen Reiches 1431–1447''. Tübingen, 1998.
*Ludwig Schmugge: ''Kanonistik in der Pönitentiarie: Beobachtungen an den Supplikenregistern der Zeit Eugens IV. und Pius II''. F. Theisen, W. Voß, &quot;Summe, Glosse, Kommentar: Juristisches und Rhetorisches in Kanonistik und Legistik&quot;. Osnabrück, 2000: 153–166.
*[[Friedrich Schneider]]: ''Der europäische Friedenskongreß von Arras, die Friedenspolitik Papst Eugens IV. und des Basler Konzils''. Greiz, 1919.
*[[Lilly Schochow]]: ''König Albrecht II. in seinem Verhältnis zu Papst Eugen IV. und zum Basler Konzil''. Berlin, 1923.
*[[Manfred Schuler]]: ''Zur Geschichte der Kapelle Papst Eugens IV''. &quot;Acta musicologica&quot; 40, 1968: 220–227.
*[[Johannes Schultze]]: ''Zum Taxwesen der päpstlichen Kanzlei unter Eugen IV''. &quot;Neues Archiv der Gesellschaft für ältere deutsche Geschichtskunde&quot; 38, 1913: 310–315.
*[[Klaus Schwager]]: ''Über Jean Fouquet in Italien und sein verlorenes Porträt Pabst Eugens IV''. M. Gosebruch, L. Dittmann, &quot;Argo. Festschrift für Kurt Badt zu seinem 80. Geburtstag am 3. März 1970&quot;. Köln, 1970: 206–234.
*[[Brigide Schwarz]]: ''Die Abbreviatoren unter Eugen IV. Päpstliches Reservationsrecht, Konkordatspolitik und kuriale Ämterorganisation (mit zwei Anhängen: Konkordate Eugens IV., Aufstellung der Bewerber)''. &quot;Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken&quot; 60, 1980: 200–274.
*Brigide Schwarz: ''Dispense der Kanzlei Eugens IV. (1431–1447)''. B. Wiggenhauser, L. Schmugge, &quot;Illegitimität im Spätmittelalter&quot;. München, 1994: 133–147.
*[[Letizia Sebastiani]]: ''Per la diplomatica dei registri di Eugenio IV''. A. M. Stickler, &quot;Le chiavi della memoria. Miscellanea in occasione del I centenario della Scuola Vaticana di Paleografia Diplomatica e Archivistica&quot;. Città del Vaticano, 1984: 551–564.
*[[Joachim W. Stieber]]: ''Pope Eugenius IV and the council of Basel: their conflict over supreme authority and power in the church and the response of the secular and ecclesiastical authorities in the empire (1431–1449)''. Yale, 1974.
*Joachim W. Stieber: ''Pope Eugene IV, the Council of Basel, and the Secular and Ecclesiastical Authorities in the Empire: the Conflict over Supreme Authority and Power in the Church''. Leiden, 1978.
*Joachim W. Stieber: ''Christian unity from the perspective of the Council Fathers at Basel and that of Eugenius IV''. G. Alberigo, &quot;Christian Unity. The Council of Ferrara-Florence 1438/39-1989&quot;. Leuven, 1991: 57–73.
*[[Ildefonso Tassi]]: ''Un collaboratore dell'opera riformatrice di Eugenio IV: Giovanni de Primis''. &quot;Benedictina&quot; 2, 1948: 3–26.
*[[John B. Toews]]: ''Pope Eugenius IV and the concordate of Vienna. An interpretation''. &quot;Church Histor&quot;y 34, 1965: 178–194.
*[[Thaddeus V. Tuleja]]: ''Eugenius IV and the Crusade of Varna''. &quot;The Catholic Historical Review&quot; 35, 1949, 257–273.
*[[Giuseppe Valentini]]: ''La crociata da Eugenio IV a Callisto III (dai documenti d'archivio di Venezia)''. &quot;Archivum Historiae Pontificiae&quot; 12, 1974: 91–123.
*[[Joachim Vennebusch]]: ''Bartholomäus von Maastricht gegen Eugen IV. Stellungnahmen eines Konziliaristen während des Nürnberger Reichstages 1444''. &quot;Annuarium Historiae Conciliorum&quot; 17, 1985: 209–230.
*[[Paul de Vooght]]: ''L'attitude des papes Martin V. et Eugene IV à l'ègard du conciliarisme''. &quot;Irénikon&quot; 36, 1963: 326–332.
*Hellmut Wohl: ''Papal Patronage and the Language of Art: the Pontificates of Martin V, Eugene IV and Nicholas V''. P. Brezzi, M. P. Lorch, &quot;Umanesimo a Roma nel Quattrocento&quot;. Roma, 1984: 236–240.

==Välislingid==
*[https://www.newadvent.org/cathen/05601a.htm Artikkel Eugenius IV kohta] ''(inglise keeles)''
*[https://cardinals.fiu.edu/bios1408.htm#Condulmer Artikkel Eugenius IV kohta.] ''(inglise keeles)''
*[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xv.htm#1431 1431. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1431.html 1431. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)''
*[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xv.htm#EugeniusIV Eugenius IV määratud kardinalid.]
*[http://www.papalencyclicals.net/Eugene04/eugene04sicut.htm Bulla ''Sicut dudum''] ''(inglise keeles)''

{{algus}}
{{Eelnev-järgnev |
|eelnev = [[Martinus V]]
|nimi = [[Rooma paavst]]
|aeg = [[1431]]–[[1447]]
|järgnev = [[Nicolaus V]]
}}
{{lõpp}}

{{Paavstid}}

[[Kategooria:Paavstid]]
[[Kategooria:Augustiinlased]]
[[Kategooria:Itaalia vaimulikud]]
[[Kategooria:Padova ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1383]]
[[Kategooria:Surnud 1447]]</text>
      <sha1>nqmqsjaaiaj1v84iksxxca3rq9e8yat</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142516</id>
      <parentid>7142514</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:51:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kask</username>
        <id>77839</id>
      </contributor>
      <origin>7142516</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="37314" sha1="0nykpbzlsep3kyhoevokeiucq1fiv2m" xml:space="preserve">{{Infokast paavst
|paavstinimi = Eugenius IV
|pilt = PapstEugen.jpg
|pildisuurus = 
|sünninimi = Gabriele Condulmer
|valitsemisaja algus= [[3. märts]] [[1431]]
|valitsemisaja lõpp= [[23. veebruar]] [[1447]]
|eelkäija = [[Martinus V]]
|järeltulija = [[Nicolaus V]]
|vastupaavst = [[Amadeus VIII (Savoia hertsog)|Felix V]]
|sünnikuupäev = [[1383]]
|sünnikoht = [[Veneetsia]] ([[Veneetsia vabariik]])
|surmakuupäev = [[23. veebruar]] [[1447]]
|surmakoht = [[Rooma]]
|vapp = Coat of arms of Pope Eugene IV.svg
|vanemad = 	Angelo Condulmer,&lt;br /&gt;Bariola di Niccolò Correr
|maetud = [[Vatikani grotid]] 
}}

'''Eugenius IV''' ('''Gabriele Condulmer'''; ka '''Gabriello Condulmaro''', '''Condolmer''', '''Condulmieri''', '''Condolmieri''' või '''Condulmerio''', [[1383]] – [[23. veebruar]] [[1447]]) oli [[paavst]] [[1431]]–1447. Ta oli 207. paavst.

Gabriele Condulmer sündis [[Veneetsia]]s umbes 1383. aasta paiku, teistel andmetel [[1388]]. Ta oli pärit jõuka kaupmehe [[Angelo Condulmer]]i ja Beriola Correri neljalapselisest perest. Tema onu oli paavst [[Gregorius XII]].

Condulmer õppis [[Padova ülikool]]is. Tundes kutsumust saada [[vaimulik]]uks, jagas ta vaestele [[1400]]. aastal oma varanduse, mida hinnati 20 000 [[tukat]]i väärtuseks ja liitus Alga [[augustiinlased|augustiini regulaarkanoonik]]ute [[kongregatsioon]]iga. [[1406]] sai tema onu paavstiks ja kutsus Condulmeri [[Rooma]].

[[Kardinal]] Condulmer osales [[Konstanzi kirikukogu]]l [[Saksamaa]]l. Ta osales 2 [[konklaav]]il [[1417]]–1431.

==Ametid==
*San Agostino kiriku [[prior]] Veneetsias
*[[1398]] [[Verona katedraal]]i [[kanoonik]]
*Apostellik protonotar
*[[1407]] paavsti varahoidja
*[[30. detsember]] 1407 – [[3. märts]] 1431 [[Siena piiskop]]
*[[9. mai]] [[1408]] – [[1426]] või [[1427]] San Clemente kardinalpreester
*Paavsti [[vikaar]]
*[[3. jaanuar]] [[1420]] [[legaat]] [[Ancona]]s
*[[August]] [[1423]] – [[24. august]] [[1424]] legaat [[Bologna]]s
*1426 või 1427 – 3. märts 1431 Santa Maria in Trastevere kardinalpreester
*Ta oli [[San Giorgio Maggiore kirik|San Giorgio Maggiore]], San Salvatore, San Giuliano ja San Giustina [[klooster|kloostrite]] [[abt]] [[commendatario]].

==1431. aasta konklaav==
Eugenius IV valiti paavstiks [[3. märts]]il 1431 [[Rooma]]s [[Santa Maria sopra Minerva kirik]]u lähistel asunud [[dominiiklased|dominiiklaste]] [[Konvent (klooster)|konvendis]] ja krooniti [[11. märts]]il kardinal [[Lucido de' Conti]] poolt.

[[2. märts|2.]]–3. märtsini 1431 toimunud konklaavil osales 13 kardinali. Eugenius IV valiti paavstiks esimeses voorus. Konklaavil andsid kardinalid vande, et pühendavad paavstiks saamise korral oma tegevuse reformidele ja teevad koostööd [[kardinalide kolleegium]]iga. Eugenius IV kinnitas selle otsuse pärast oma valimist.

'''1431. aasta konklaavil osalenud kardinalid'''
#[[Niccolò Albergati]]
#[[Alfonso Carrillo de Albornoz]]
#[[Antonio Casini]]
#[[Branda Castiglione]]
#[[Giuliano Cesarini]]
#[[Prospero Colonna]]
#Gabriele Condulmer
#[[Lucido de' Conti]]
#[[Antonio Correr]]
#[[Giordano Orsini]]
#[[Antonio Panciera]]
#[[Ardicino della Porta]]
#[[Jean de la Rochetaillée]]

==Baseli kirikukogu ja skisma==
{{Vaata|Baseli kirikukogu}}
Eugenius IV valitsemisaja tähtsamaks sündmuseks oli 1431–[[1449]] [[Basel]]is toimunud XVII [[oikumeeniline kirikukogu]]. [[Martinus V]] oli kirikukogu eesistujaks määranud kardinal [[Giuliano Cesarini]], kelle puudumisel avasid paavsti esindajad kirikukogu [[23. juuli]]l 1431. Vaimulike loiu osavõtu tõttu kirikukogu töös otsustas paavst kirikukogu [[18. detsember|18. detsembril]] 1431 laiali saata ja kutsuda 18 kuu jooksul kokku uue kirikukogu.&lt;ref name=&quot;Kirikukogu&quot; /&gt;

Paavsti otsus tekitas kardinalides vastuseisu, kes keeldusid laiali minemast, nõudsid [[29. aprill]]il [[1432]] paavsti ilmumist Baselisse 3 kuu jooksul ja 18. detsembril 1432 esitasid paavstile [[ultimaatum]]i, mille tõttu andis paavst esmalt kardinalidele järele, tühistades [[15. detsember|15. detsembril]] [[1433]] oma varasema otsuse kirikukogu laialisaatmise kohta. Juunis [[1436]] mõistis Eugenius IV hukka kirikukogu taotlused paavstivõimu kärpimiseks. [[18. september|18. septembril]] [[1437]] määras paavst oikumeenilise kirikukogu toimumispaigaks [[Ferrara]], mille viis jaanuaris [[1439]] üle [[Firenze]]sse.&lt;ref name=&quot;Kirikukogu1&quot; /&gt;

Paavsti ja kardinalide vahelise kriisi tõttu tagandas oikumeeniline kirikukogu paavsti [[25. juuni]]l 1439 ametist ja [[5. november|5. novembril]] 1439 valiti tema asemele [[vastupaavst]]iks [[Savoia hertsog]]i [[Amadeo VIII]], kes võttis nimeks Felix V. Eugenius IV [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] vastupaavsti [[23. märts]]il [[1440]]. [[Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa]] kuulutasid tekkinud olukorras välja [[neutraliteet|neutraliteedi]], kuid Prantsusmaal võeti [[1438]] vastu [[Bourges'i pragmaatilised sanktsioonid]], milles tunnustati oikumeenilise kirikukogu ülemvõimu paavsti suhtes. Samas jäid kõik suuremad riigid tekkinud [[skisma]]s paavsti toetajateks.&lt;ref name=&quot;Vastupaavst&quot; /&gt;

==Välispoliitilised suhted==
Eugenius IV kroonis [[31. mai]]l 1433 Roomas [[Saksa-Rooma keiser|keisriks]] [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]]i. Eugenius IV sõlmis Saksamaaga [[1445]] lepingu ja 1447 [[konkordaat|konkordaadi]].

Ta tunnustas [[6. juuli]]l [[1443]] [[Aragóni kuningriik|Aragón]]i kuninga [[Alfonso V]] nõudlusi [[Napoli kuningriik|Napoli]] troonile.

1443 kuulutas ta [[ristisõda|ristisõja]] [[Osmanite riik|türklaste]] vastu, milles hukkus kardinal Cesarini. [[13. jaanuar]]il 1445 avaldatud kirja &quot;Dum universalis&quot; ja [[1. veebruar]]il 1445 avaldatud kirja alusel saatis ta [[frantsiskaanid]] koguma annetusi ristisõja jaoks.

[[Lombardia sõda|Lombardia sõjas]] toetas paavst Firenzet ja Veneetsiat.

Paavst soovis [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1444]], et [[Leedu suurvürst]] [[Kazimierz IV|Kazimieras I]] abistaks Saksa ordut sõjas venelastega &lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;Friedrich Georg von Bunge, &quot;Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten&quot;.&lt;/ref&gt;.

==Eugenius IV ja [[Eesti]] &lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;==
1431 käis oma pärandusasja pärast paavsti juures Odilia Czettrissin.

Eugenius IV sätestas [[17. november|17. novembril]] 1431 [[Riia]] [[tsistertslased|tsistertslaste]] [[klooster|kloostri]] [[Konvent (klooster)|konvendi]] omandi ja tulud.

Ta kinnitas [[2. oktoober|2. oktoobril]] [[1436]] [[Martinus V]] poolt [[1424]] antud privileegi, millega korraldati [[Saksa ordu]] aladel ümber kohtukorraldus. Saksa ordu diplomaatiline suhtlus [[Rooma]]ga aktiviseerus, kui [[Liivimaa]]l oli vaja määrata ametisse [[piiskop]]pe, sest ordu soovis ametisse saada meelepärast isikut.

Paavst teavitas [[14. jaanuar]]il 1432 [[Kärkna klooster|Kärkna abti]] [[Võnnu kihelkond|Võnnu]] püha Georgi kabeli vikaari Johann Someri ja Mainzi vaimuliku Johann von Tatereni vahel puhkenud tülis surnud Tartu toomhärra Egbert Cruse prebendide üle. &lt;ref&gt;[[Hermann Hildebrand]]: &quot;Livonica, vornämlich aus dem 13. Jahrhundert.&quot; Deubner, 1887.&lt;/ref&gt;

===Vaidlus Riia peapiiskopi ja Saksa ordu vahel===
[[Veebruar]]is 1431 esitasid [[Riia peapiiskop]] [[Henning Scharpenberg]] ja [[Liivi ordu]] [[Liivi ordu maameister|maameister]] [[Cisse von Rutenberg]] paavstile palve lubada ordurüü kandmise osas [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] piirkonnas tagasipöördumist [[Bonifatius IX]] kehtestatud reegli juurde, kuid [[Saare-Lääne piiskop]] [[Christian Kuband]] palus paavstil jätta see soovitus täitmata. Saksa ordu prokuraator [[Caspar Wandofen]] teatas [[20. veebruar]]il [[1432]] Saksa ordu kõrgmeistrile, et paavst lubas Riia peapiiskopkonnas Augustinuse reeglite asemel järgida Saksa ordu reegleid, mida paavst [[22. veebruar]]il 1432 ametlikult kinnitas ning määras Saksa ordu ja Riia peapiiskopi vahelise vaidluse lahendamiseks ametisse eksekuutorid.

[[25. detsember|25. detsembril]] [[1434]] määras Liivi ordu maameister [[Frank Kerskorff]] paavsti juurde prokuraatoriteks Andreas Pfaffendorfi ja Johann von Reve.

Eugenius IV muretses [[12. mai]]l [[1441]] [[Chełmno|Culmi]] piiskopile saadetud kirjas Riia peapiiskopi poolehoiu pärast [[Baseli kirikukogu]] suhtes ja [[19. november|19. novembril]] [[1443]] kohustas paavst Saksa ordu kõrgmeistrit [[Konrad von Erlichshausen]]it rakendama vajaduse korral relvi, et tuua Riia peapiiskop Scharpenberg paavsti alluvusse.

===Vaidlus Saare-Lääne piiskopi määramise pärast===
Eugenius IV kinnitas [[22. oktoober|22. oktoobril]] 1432 [[Saare-Lääne piiskop]]iks [[Johannes I (Saare-Lääne piiskop)|Johann I Schutte]].

[[20. märts]]il 1439 esitles [[Johannes II (Saare-Lääne piiskop)|Johann II Creul]] end paavstile, kui Saare-Lääne piiskoppi ja [[24. märts]]il 1439 määras Eugenius IV ta ametisse, teatades sellest Liivi ordu maameistrile. [[21. oktoober|21. oktoobril]] 1439 [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] Ostia kardinalpiiskop [[Antonio Correr]] [[Ludolf Grove]]. [[2. august]]il [[1440]] teatas Creul Saksa ordu kõrgmeistrile, et kõrgmeistri sekretär soovis paavstilt [[dispensatsioon]]i, kuid ei saanud seda. [[2. detsember|2. detsembril]] 1440 teatas Eugenius IV Firenze peapiiskopile [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] asjus. [[10. detsember|10. detsembril]] 1440 nõudis paavst Heinrich Winch'ilt Creuli abistamist. Paavst vabastas kõik Saare-Lääne piiskopkonna alamad Grovele antud vannetest.

===Ametnike määramised===
Eugenius IV määras [[15. detsember|15. detsembril]] 1431, [[18. veebruar]]il 1432, [[20. september|20. septembril]] 1436 ja [[29. mai]]l 1445 Riia peapiiskopi konservaatorid. [[31. august]]il 1435 kinnitas Eugenius IV Martinus V otsuse Riia peapiiskopi konservaatorite määramise osas.

Paavst määras [[17. august]]il 1439 [[legaat|legaadiks]] [[Leedu suurvürstiriik|Leedu]]sse, [[Liivimaa]]le ja [[Venemaa]]le Kiievi peapiiskopi [[Isidor]]i.

==Sisepoliitika==
Võimule saades läks Eugenius IV tülli [[Francesco I Sforza]]ga, kes okupeeris osa [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] territooriumist. [[Colonna]]de liitumisel Sforzaga halvenes poliitiline olukord Roomas. Eugenius IV sundis Colonna suguvõsa loovutama Martinus V annetatud valdused ja [[privileeg]]id. Lisaks pidi Colonna suguvõsa maksma 75 000 tukatit kahjutasu. Selle tagajärjel puhkes 1434 Roomas Colonnade õhutatud ülestõus, mistõttu aastatel 1434–1443 ei viibinud paavst Roomas. Eugenius IV siirdus esmalt Firenzesse, kus elas [[dominiiklased|dominiiklaste]] Santa Maria Novella kloostris, siis asus ta Bolognas ja Sienas. Ta saabus taas Rooma [[28. september|28. septembril]] 1443.

==Suhted kiriku institutsioonidega==
Eugenius IV tagandas ametist [[Kölni peapiiskop]]i ja [[Trieri peapiiskop]]i. Ta sätestas [[30. oktoober|30. oktoobril]] 1439, et paavstipalee magister asub ametiredelil [[Rota Romana]] [[dekaan]]i järel.

'''Ambrosiaanid'''

Eugenius IV rajas 1441 [[Milano]] lähedal ambrosiaani [[eremiit]]ide kongregatsiooni.&lt;ref name=&quot;Eremiit&quot; /&gt;

'''Benediktlased'''

1431 andis ta benediktlaste Santa Giustina kongregatsioonile privileege.

4. juulil 1434 tunnustas ta benediktlaste Tor di Specchi kongregatsiooni.

'''Frantsisklased'''

Ta sätestas [[11. jaanuar]]il [[1446]] avaldatud bullas &quot;Ut sacra ordinis&quot; frantsiskaani observantide tegevuse, lubades neil määrata oma [[vikaar]]i. 1431 liitusid La Verna eremiidid regulaarobservantidega. [[7. jaanuar]]il 1432 andis paavst [[Siena Bernardino]]le loa reformi läbiviimiseks ja 1437 määras ta Siena Bernardino [[Itaalia]] observantide generaalvikaariks.

'''Hieronümiidid'''

1441 kinnitas ta hieronümiitide konstitutsiooni.&lt;ref name=&quot;Hiero&quot; /&gt;

'''Kuldvillaku ordu'''

Ta tunnustas 1433 [[Burgundia hertsog]]i [[Philippe Hea]] rajatud [[Kuldvillaku ordu|Kuldvillaku rüütliordut]].&lt;ref name=&quot;Ordu&quot; /&gt;

'''Saksa ordu'''
[[23. august]]il [[1435]] vabastas paavst Saksa ordu preestervennad [[ekskommunikatsioon]]ist. Ta kinnitas [[9. juuni]]l [[1442]] Saksa ordu privileegid.

Eugenius IV saatis [[21. jaanuar]]il [[1438]] kirja Saksa ordu Deutschmeistrile Eberhard von Sanszeymile seoses erimeelsustega Saksa ordus. Paavst saatis tekkinud tüli pärast [[16. märts]]il [[1439]] kirja [[Warmia piiskop]]ile. [[Saksa ordu kõrgmeister]] [[Paul von Rusdorf]] saatis [[19. oktoober|19. oktoobril]] 1439 palvekirja paavstile &lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;.

'''Vennaskonnad'''

Ta rajas 1439 Püha Monica, Püha Augustinuse, Püha Tolentino Nicolause ja San Giacomo augustiinlaste eremiitide vennaskonnad.&lt;ref name=&quot;Augustiin&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Vend&quot; /&gt;

==Liturgilised otsused==
Eugenius IV saatis 1435 [[kuldroos]]i Saksa-Rooma keisrile Sigismundile ja 1444 [[Inglismaa kuningas|Inglismaa kuningale]] [[Henry VI]]-le.&lt;ref name=&quot;Kuldroos&quot; /&gt;

Ta lubas [[Kristuse Ihu püha]]l pidada [[protsessioon]]e.&lt;ref name=&quot;Püha&quot; /&gt;

28. septembril 1432 tunnustas ta palverännakuid [[Iirimaa]]l [[Croagh Patrick]]u mäele.&lt;ref name=&quot;Patrick&quot; /&gt;

Ta lubas [[karmeliidid|karmeliitidel]] kasutada toorest [[liha]] 3 või 4 korda nädalas.

==Teoloogilised vaidlused==
Eugenius IV rõhutas teiste kirikutega suheldes [[katoliku kirik]]u [[teoloogia|teoloogilisi]] tõekspidamiste järgimist. Ta kinnitas 1439 dekreedis &quot;Pro Armenis&quot;, et [[piht|pihisakramendi]] vorm on [[preester|preestri]] sõnades: ''Ego absolvo te a peccatis tuis in nomine Patris'' (Mina vabastan sind sinu pattudest Isa nimel).&lt;ref name=&quot;Rist&quot; /&gt;

Karmeliit Thomas Conecte taunis [[kuuria]] ja paavsti eluviise, mille eest ta saadeti 1433 [[tuleriit|tuleriidale]].

Eugenius IV tunnustas partikulaarkohtumõistmise [[dogma]]t.&lt;ref name=&quot;Dogma&quot; /&gt;

1443 mõistis ta hukka Alonso Tostado, kuna too kaitses ketserlikke vaateid.

==Kanoniseerimised==
Eugenius IV kanoniseeris 1444 [[Honoré de Buzançais]]' ja [[5. juuni]]l 1446 [[Tolentino Nicolaus]]e.

Ta lasi Bolognasse tagasi viia Niccolò Albergati surnukeha ja osales Albergati reekviemimissal.

==Uued piiskopkonnad==
*[[5. detsember]] 1435 rajati Itaalias [[Corneto Tarquinia piiskopkond]]
*[[12. detsember]] 1435 ühendas Itaalias Nepi ja Sutri piiskopkonnad
*[[5. oktoober|5. oktoobril]] 1437 ühendas Itaalias Civita Castellana ja Orte piiskopkonnad
*[[29. juuli]]l 1439 ühendas Iirimaal Down'i ja Connor'i piiskopkonnad

==Suhtumine juutidesse==
[[8. veebruar]]il 1432 avaldatud bullas taunis Eugenius IV [[juudid|juutide]] sundristimist. [[20. veebruar]]il 1434 keelas ta juudivaenulikud [[jutlus]]ed. [[8. august]]il [[1442]] andis ta välja bulla &quot;Dudum ad nostram audientiam&quot;, milles keelati juutidel elada koos kristlastega, neile oli keelatud [[käsitöö]] ja nad ei tohtinud pidada [[kohtunik]]uametit.

==Oikumeenia==
[[6. juuli]]l 1439 avaldatud dekreediga &quot;Laetentur coeli&quot; lõpetati juriidiliselt [[1054]] tekkinud skisma, kuid see dekreet ei jõustunud kreekakatoliku vaimulikkonna vastuseisu tõttu. Dekreedi järgi nõustus kreeka-katoliku kirik paavsti primaadiga ning katoliku teoloogia põhimõtetega.

[[22. november|22. novembril]] 1439 avaldatud bullas &quot;Exultate Deo&quot; sõlmis Eugenius IV kokkuleppe [[monofüsiitlus|monofüsiitliku]] [[Armeenia Apostlik kirik|Armeenia Apostliku kirik]]uga&lt;ref name=&quot;Kriisam&quot; /&gt;, 1443 leppe [[Egiptus]]e [[kopti]]kirikuga, 1444 [[Mesopotaamia]] [[nestoriaanid]]ega ja 1445 [[Küpros]]e nestoriaanidega.&lt;ref name=&quot;Kaldea&quot; /&gt;

==Kristlik eetika ja moraal==
Eugenius IV taunis 13. jaanuaril 1435 avaldatud bullas &quot;Sicut dudum&quot; [[Kanaari saared|Kanaari saarte]] päriselanike [[orjus|orjastamist]].

==Onupojapoliitika==
Eugenius IV õde Polissena abiellus Nicola Barboga, nende poeg [[Paulus II|Pietro Barbo]] sai kardinaliks.

Kardinaliks sai paavsti sugulane [[Francesco Condulmer]].

==Kardinalide pühitsemised==
Eugenius IV pühitses oma ametiajal 27 kardinali 6 [[konsistoorium]]il, sealhulgas said tema ajal kardinalideks tulevased paavstid [[Paulus II]], [[Calixtus III]] ja [[Nicolaus V]]. Lisaks itaallastele said kardinalideks 4 prantslast, 3 hispaanlast, 1 kreeklane, 1 inglane, 1 poolakas, 1 portugallane, 1 sakslane, 1 ungarlane ja 1 vaimulik [[Kiiev]]ist.

Ta tagandas Baseli oikumeenilise kirikukogu tegevuse tõttu ametist kardinalid [[Domenico Capranica]] ja [[Louis Aleman]]i.

[[26. oktoober|26. oktoobril]] 1436 avaldatud bullas &quot;In Eminenti&quot; sätestas ta, et kardinalid ei saa seni täievolilisi õigusi, kuni nad pole ametisse pühitsetud. See nõue kehtis [[1571]]. aastani. 1441 kirjas &quot;Non mediocri&quot; sätestas ta kardinalide volitused. Ta kinnitas ka, et kardinalidel on eelisõigus [[patriarh]]ide ees.

#konsistoorium [[19. september]] 1431
##[[Francesco Condulmer]]
##[[Angelotto Fosco]]
#konsistoorium [[9. august]] 1437
##[[Giovanni Vitelleschi]]
#konsistoorium 18. detsember 1439
##[[Niccolò d'Acciapaccio]]
##[[Alberto Alberti]]
##[[Giovanni Berardi]]
##[[Bessarion]]
##[[Regnault de Chartres]]
##[[Guillaume d'Estouteville]]
##[[Giorgio Fieschi]]
##[[Isidor]]
##[[John Kempe]]
##[[Gerardo Landriani Capitani]]
##[[Jean Le Jeune]]
##[[Louis de Luxembourg]]
##[[António Martins de Chaves]]
##[[Zbigniew z Oleśnicy]]
##[[Peter von Schaumberg]]
##[[Dénes Szécsi]]
##[[Juan de Torquemada]]
#konsistoorium [[1. juuli]] 1440
##[[Ludovico Trevisano]]
##[[Pietro Barbo]] (Paulus II)
#konsistoorium [[2. mai]] 1444
##Alfonso de Borja (Calixtus XIII)
#konsistoorium [[16. detsember]] 1446
##[[Juan Carvajal]]
##Tommaso Parentucelli (Nicolaus V)
##[[Giovanni de Primis]]
##[[Enrico Rampini]]

==Eugenius IV kultuuriloos==
[[Pilt:Eugen_IV_-_Antonio_da_Rho.jpg|pisi|Antonio da Rho esitleb paavst Eugeniusele oma tööd]]

Eugenius IV sätestas [[10. oktoober|10. oktoobril]] 1431 [[Rooma ülikool]]i reorganiseerimine.&lt;ref name=&quot;Rooma&quot; /&gt; 1431 tunnustas ta [[Poitiers' ülikool]]i rajamist ja [[Leuveni ülikool]]is teoloogiateaduskonna asutamist. 1432 rajas ta Angers'i ülikoolis teoloogiateaduskonna, arstiteaduskonna ja kunstideteaduskonna.

Tema ajal suurendati ja täiendati [[Vatikani raamatukogu]].

Ta kohustas [[Fra Angelico]]t dekoreerima [[Vatikani kabel]]it.

Temast on olemas [[Jean Fouquet]]' maalitud [[portree]].

==Surm==
Eugenius IV haigestus [[jaanuar]]i algul 1447 ja suri 23. veebruaril 1447 [[Vatikani paavstipalee]]s. Ta maeti [[24. veebruar]]il Rooma San Salvatore in Lauro kirikusse.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Augustiin&quot;&gt;{{cite web |last= Heimbucher|first= Max|date=1910|title=Hermits of St. Augustine. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07281a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Patrick&quot;&gt;{{cite web |last= McDonald|first= Michael|date=1908|title=Croagh Patrick. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04509b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eremiit&quot;&gt;{{cite web |last= Besse|first= Jean|date=1910|title= Hermits. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07280a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hiero&quot;&gt;{{cite web |last= Besse|first= Jean|date=1910|title= Hieronymites. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07345a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kaldea&quot;&gt;{{cite web |last= Labourt|first=Jérôme|date=1908|title=Chaldean Christians. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03559a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kirikukogu&quot;&gt;{{cite web |last= MacCaffrey|first=James|date=1907|title=Council of Basle. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02334b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kirikukogu1&quot;&gt;{{cite web |last= Van der Essen|first= Léon|date=1909|title= The Council of Florence. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06111a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Dogma&quot;&gt;{{cite web |last= McHugh|first= John|date=1910|title=Particular Judgment. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/08550a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kriisam&quot;&gt;{{cite web |last= Morrisroe|first= Patrick|date=1908|title=Chrism. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03696b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Püha&quot;&gt;{{cite web |last= Mershman|first= Francis|date=1908|title=Feast of Corpus Christi. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04390b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kuldroos&quot;&gt;{{cite web |last= Rock|first= P.M.J.|date=1909|title=Golden Rose. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06629a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rist&quot;&gt;{{cite web |last= Fanning|first= William|date=1907|title=Baptism. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02258b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rooma&quot;&gt;{{cite web |last= Benigni|first=Umberto|date=1912|title=University of Rome. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13177a.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ordu&quot;&gt;{{cite web |last= Moeller|first=Charles|date=1911|title=The Military Orders. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/10304d.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vastupaavst&quot;&gt;{{cite web |last= Kirsch|first= Johann Peter|date=1909|title= Felix V. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06031b.htm}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vend&quot;&gt;{{cite web |last= Heckmann|first= Ferdinand|date=1908|title=Confraternities of the Cord. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04357a.htm}}&lt;/ref&gt;
}}

==Allikad==
*[[Friedrich Georg von Bunge]]: ''Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten''.
*[[Giorgio Fedalto]]: ''Acta Eugenii Papae IV. (1431–1447)''. Roma, 1990.
*''[[Liber pontificalis]]''.
*''Vita Eugenii''. [[Ludovico Antonio Muratori]], ''[[Rerum italicarum scriptores]]'', Milano, 1723–1751.
*[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1431-1447-_Eugenius_IV.html Eugenius IV dokumendid.]

==Kirjandus==
*[[Friedrich Philipp Abert]]: ''Papst Eugen IV''. Mainz, 1884.
*[[Giacomo Carlo Bascapè]]: ''Le medaglie del Papa Eugenio IV (1431–1447). La medaglia d'arte: atti del primo convegno internazionale di studio''. Udine, 1973: 134–137.
*[[Rossella Bessi]]: ''Eugenio IV e Antonio di Matteo di Meglio''. P. Viti, &quot;Firenze e il Concilio del 1439. Convegno di Studi, Firenze 29 novembre – 2 dicembre 1989&quot;. II. Firenze, 1994: 737–750.
*[[Loy Bilderback]]: ''Eugene IV. and the First Dissolution of the Council of Basle''. &quot;Church History&quot; 36, 1967: 243–253.
*[[Max Birck]]: ''Der Kölner Erzbischof Dietrich Graf von Moers und Papst Eugen IV''. Bonn, 1899.
*[[Karl Borchardt]]: ''Zum Abschluss der Arbeiten am Repertorium Germanicum Eugens IV''. &quot;Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken&quot; 87, 2007: 396–401.
*[[Walter Brandmüller]]: ''Der Übergang vom Pontifikat Martins V. zu Eugen IV''. &quot;Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken&quot; 47, 1967: 596–629.
*M. Buckland: ''A &quot;Lost&quot; Biography of Eugenius IV''. &quot;Bulletin of the Institute of historical Research&quot; 38, 1965: 218–222.
*[[Remigius Bäumer]]: ''Die Stellungnahme Eugens IV. zum Konstanzer Superioritätsdekret in der Bulle Etsi non dubitemus''. August Franzen, Wolfgang Müller, &quot;Das Konzil von Konstanz&quot;. Freiburg, 1964: 337–356.
*Remigius Bäumer: ''Eugen IV. und der Plan eines dritten Konzils zur Beilegung des Basler Schismas''. Erwin Iserloh, Konrad Repgen, &quot;Reformata reformanda&quot;. Münster, 1965: 87–128.
*[[Domenico Caccamo]]: ''Eugenio IV e la crociata di Varna''. &quot;Archivio della Società Romana di storia patria&quot; 79, 1960: 35–87.
*[[Paolo Cherubini]]: ''Lettere concistoriali di Eugenio IV e Sisto IV. I. Nuovi documenti su Leonardo Della Rovere nipote di Sisto IV e prefetto di Roma (con cinque lettere a Lorenzo de' Medici)''. &quot;Bullettino dell'Istituto storico italiano per il Medio Evo&quot; 102, 1999: 167–208.
*[[Anna Maria Corbo]]: ''Martino V, Eugenio IV e la ricostituzione dell'archivio papale dopo Costanza''. &quot;Rassegna degli Archivi di Stato&quot; 28, 1968: 37–102.
*Anna Maria Corbo: ''Artisti e artigiani in Roma al tempo di Martino V e di Eugenio IV''. Roma, 1969.
*[[Giorgio Cracco]]: ''&quot;Relinquere laicis que laicorum sunt&quot;. Un intervento di Eugenio IV contro i preti-notai di Venezia''. &quot;Bollettino dell'Istituto di storia della società e dello stato veneziano&quot; 3, 1961: 179–189.
*[[Michiel Decaluwe]]: ''Albergati's diplomacy. Communication of friendship between Pope Eugene IV and the Council of Basel''. &quot;Revue d'histoire ecclésiastique&quot; 103, 2008: 85–118.
*[[Hermann Diener]]: ''Ein Formularbuch aus der Kanzlei der Päpste Eugen IV. und Nikolaus V''. &quot;Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken&quot; 42/43, 1963: 370–411.
*Hermann Diener: ''Die Stellungnahme Eugens IV. zum Konstanzer Superioritätsdekret in der Bulle Etsi non dubitemus''. August Franzen, Wolfgang Müller, &quot;Das Konzil von Konstanz&quot;. Freiburg, 1964: 337–356.
*Hermann Diener, [[Brigide Schwarz]]: ''Das Itinerar Papst Eugens IV. (1431–1447)''. &quot;Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken&quot; 82, 2002: 193–230.
*[[Paolo E. Faggioni]]: ''L'insediamento degli Olivetani al Tino nelle bolle di Eugenio IV''. &quot;Memorie della Accademia Lunigianese di Scienze, Lettere ed Arti Giovanni Capellini&quot; 54/56 (1986).
*[[Karl August Fink]]: ''Untersuchungen über die päpstlichen Breven des 15. Jahrhunderts''. &quot;Römische Quartalschift für Christliche Altertumskunde und Kirchengeschichte&quot; 43, 1935: 55–86.
*[[Luigi Fumi]]: ''I Colonna contro Roma e papa Eugenio IV nel 1431 (Da dispacci nell'Archivio del Comune di Orvieto)''. &quot;Bollettino della R. Deputazione di Storia Patria per l'Umbria&quot;, 1, 1895: 611–618.
*[[Joseph Gill]]: ''Eugenius IV: Pope of Christian Union''. London, 1961.
*[[Lorenzo Gnocci]]: ''La porta del Filarete per Eugenio IV''. Artista (1999): 8–45.
*[[Adolf Gottlob]]: ''Aus den Rechnungsbüchern Eugens IV. zur Geschichte der Florentinums''. &quot;Historisches Jahrbuch&quot; 14, 1893: 39–66.
*[[Andrew Colin Gow]], [[Gordon Griffiths]]: ''Pope Eugenius IV and Jewish Money Lending in Florence: The Case of Salomone di Bonaventura during the Chancellorship of Leonardo Bruni''. &quot;Renaissance Quarterly&quot; 47, 1994: 282–329.
*[[Robert Gramsch]]: ''Ein Jahrhundertwerk endlich zu Ende gebracht. Zum Erscheinen des Repertorium Germanicum, V (Pontifikat Eugens IV.)''. &quot;Zeitschrift für historische Forschung&quot; 33, 2006: 241–256.
*[[Germano Gualdo]]: ''Lettere concistoriali di Eugenio IV e Sisto IV. II. Le lettere concistoriali nel Quattrocento''. &quot;Bullettino dell'Istituto storico italiano per il Medio Evo&quot; 102, 1999: 209–227.
*[[Lucia Gualdo Rosa]]: ''Lapo da Castiglionchio il giovane e la curia al tempo di Eugenio IV: un rapporto difficile''. A. Mazzon, &quot;Scritti per Isa: raccolta di studi offerti a Isa Lori Sanfilippo&quot;. Roma, 2008: 505–522.
*[[Paul Haas]]: ''Das Salvatorium Papst Eugens IV. (1431–1447) vom 5. Februar 1447''. &quot;Zeitschrift der Savigny-Stiftung für Rechtsgeschichte: Kanonistische Abteilung&quot; 6, 1916: 293–330.
*[[Margaret M. Harvey]]: ''Eugenius IV, Cardinal Kemp, and Archbishop Chichele. A reconsideration of the role of Antonio Caffarelli''. D. Wood, &quot;The church and sovereignty c. 590–1918. Essays in honour of Michael Wilks&quot;. Oxford, 1991: 329–344.
*[[Kasimir Hayn]]: ''Aus den Annatenregistern der Päpste Eugen IV., Pius II., Paul II. und Sixtus IV. (1431–1447, 1458–1484)''. &quot;Annalen des Historischen Vereins für den Niederrhein&quot; 61, 1895: 129–186.
*[[Eduard Heyck]]: ''Ein Schreiben Eugens IV. an die Stadt Konstanz''. &quot;Zeitschrift für die Geschichte des Oberrheins&quot; 39, 1885: 431–432.
*[[José Ramon Hinojosa Montalvo]]: ''Las relaciones entre Alfonso V y Eugenio IV ante la crisis del Concilio de Basilea y la cuestión del obispado de Orihuela (1431–1447)''. G. D'Agostino, G. Buffardi, &quot;XVI Congresso Internazionale di Storia della Corona d'Aragona: la Corona d'Aragona ai tempi di Alfonso il Magnanimo; i modelli politico-istituzionali, la circolazione degli uomini, delle idee, delle merci; gli influssi sulla società e sul costume&quot;. I. 2001: 383–393.
*[[Martin Kaufhold]]: ''Papst Eugen IV. (1431–1447) zwischen Rom und Florenz. Städtische Konkurrenz und gemeinsame Tradition''. H. Keazor, &quot;Florenz-Rom: Zwischen Kontinuität und Konkurrenz. Akten des am 10./11. April am Kunsthistorischen Institut in Florenz veranstalteten interdisziplinären Kolloquiums&quot;. Münster, 1998: 21–45.
*[[Richard Kay]]: ''The conciliar Ordo of Eugenius IV''. &quot;Orientalia christiana periodica&quot; 31, 1965: 295–304; R. Kay, &quot;Councils and clerical culture in the Medieval West&quot;. Aldershot, 1998: 295–304.
*[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996.
*[[Julius Kirchner]]: ''Papa Eugenio IV e il Monte Comune. Documenti su investimento e speculazione nel debito pubblico di Firenze''. &quot;Archivio storico italiano&quot; 127, 1969: 339–382.
*[[Adolfo Longhitano]]: ''Eugenio IV e la bolla di fondazione della 'scuola dei chierici' in Sant'Agata la Vetere a Catania (4 aprile 1446)''. M. Bellomo, &quot;Proceedings of the eleventh International Congress of Medieval Canon Law: Catania, 30 July – 6 August 2000&quot;. Città del Vaticano, 2006: 733–754.
*[[Antonio G. Luciani]]: ''Eugenio IV e la restaurazione malatestiana a Pesaro nel 1433''. &quot;Res publica litterarum&quot; 7, 1984: 131–135, &quot;Studi umanistici Piceni&quot; 4, 1984: 131–135.
*[[Jesse D. Mann]]: ''The Devilish Pope. Eugenius IV as Lucifer in the Later Works of Juan de Segovia''. &quot;Church History&quot; 65, 1996: 184–196.
*Jesse D. Mann: ''Refuting the pope. Comments on Juan de Segovia's gloss on the Bull &quot;Etsi non dubitemus&quot;''. &quot;Annuarium Historiae Conciliorum&quot; 37, 2005: 323–340.
*[[Eugenio Marino]]: ''Eugenio IV e la storiografia di Flavio Biondo''. &quot;Memorie domenicane&quot; 4, 1973: 241–288.
*[[Giovanni Mercati]]: ''Intorno a Eugenio IV''. &quot;Rivista di Storia della Chiesa in Italia&quot; 5, 1951: 45–52.
*[[Erich Meuthen]]: ''Eugen IV., Ferrara-Florenz und der lateinische Westen''. &quot;Annuarium Historiae Conciliorum&quot; 22, 1990: 219–233.
*[[Adriano Augusto Michieli]]: ''Il cenobio benedettino di Mogliano e una bolla del papa Eugenio IV''. &quot;Archivio veneto&quot; 48/49, 1951: 75–86.
*[[Guillaume Mollat]]: ''Contribution à l'histoire du Sacré Collège de Clément V à Eugène IV''. &quot;Revue d'histoire ecclésiastique&quot; 46, 1951: 22–112, 566–594.
*[[Jacques Monfrin]]: ''À propos de la bibliothèque d'Eugène IV''. &quot;Mélanges de l'Ecole française de Rome. Moyen Âge, temps modernes&quot; 99, 1987: 101–121.
*[[Hubert Nélis]]: ''Bulle d'Eugène IV concernant l'idioma Flandrie (1435)''. &quot;Bulletin de l'Institut historique Belge de Rome&quot; 5, 1925: 263–264.
*[[Ruggero Nuti]]: ''Cronachette del Quattrocento: Ricordi della presa di Pisa (1406–08) – Eugenio IV e Giovanni Paleologo a Prato (1439) – Il tumulto dei Bernardi Nardi (1470)''. &quot;Archivio storico pratese&quot; 19, 1941: 121–130.
*[[Hermann Johannes Nöldeke]]: ''Der Kampf Papst Eugens IV. gegen das Basler Konzil. Seine Bemühungen um Gewinnung Frankreichs in den Jahren 1438–1444. Mit einem Urkundenanhang''. Tübingen, 1957.
*[[Laura Onofri]]: ''A proposito di un recente studio su Eugenio IV e Biondo Flavio''. &quot;Archivio della Società Romana di storia patria&quot; 99, 1976: 349–356.
*[[Emil von Ottenthal]]: ''Die Bullenregister Martin V. und Eugen IV''. &quot;Mitteilungen des Instituts für Österreichische Geschichtsforschung&quot; 1, 1885: 401–589
*[[Peter D. Partner]]: ''L'Umbria durante i pontificati di Martino V e di Eugenio IV''. &quot;Storia e cultura in Umbria nell'età moderna. Atti del VII Convegno di Studi Umbri&quot;. Gubbio, Perugia 1972: 89–99.
*[[Pio Paschini]]: ''Lodovico cardinale Camerlengo e i suoi maneggi sino alla morte di Eugenio IV (1447)''. &quot;Memorie storiche forogiuliesi&quot; 24, 1928: 39–72.
*Pio Paschini: ''Feudi aquileiensi concessi da Eugenio IV''. &quot;Memorie storiche forogiuliesi&quot; 31, 1935: 109–111.
*[[Petra Pertici]]: ''&quot;In Sacri splendori&quot;: Eugenio IV e Siena in un affresco di Domenico di Bartolo''. &quot;Bullettino senese di storia patria&quot; 106, 1999: 484–494.
*[[Eduard Preiswerk]]: ''Der Einfluß Aragons auf den Prozeß des Basler Konzils gegen Papst Eugen IV''. Basel, 1902.
*[[Alejandro Recio Veganzones]]: ''El teólogo y diplomático franciscano Gonzalo de Valbuena, electo obispo de Granada por Eugenio IV en 1437, y mártir en la misma ciudad nazarí, hacia 1442, a través de una documentación inédita existente en el Vaticano''. M. Peláez del Rosal, &quot;El franciscanismo en Andalucía: conferencias del VII Curso de Verano el arte franciscano en las catedrales andaluzas: (Priego de Córdoba, 31 de julio al 5 de agosto de 2001); Conferencias del VIII Curso de Verano: (Priego de Córdoba, 22 al 26 de julio de 2002)&quot;. Córdoba, 2003: 643–662.
*[[Bessi Rossella]]: ''Politica e Poesia nel Quattrocento Fiorentino: Antonio Araldo e papa Eugenio IV. Interpres''. &quot;Rivista di studi quattrocenteschi&quot; 10, 1990: 7–36.
*[[Pierluigi Sartorelli]]: ''Eugenio IV nel vortice di eventi drammatici''. Città del Vaticano, 1990.
*[[Ludwig Schmugge]]: ''Repertorium Poenitentiariae Germanicum 1: Verzeichnis der in den Supplikenregistern der Pönitentiarie Eugens IV. vorkommenden Personen, Kirchen und Orte des Deutschen Reiches 1431–1447''. Tübingen, 1998.
*Ludwig Schmugge: ''Kanonistik in der Pönitentiarie: Beobachtungen an den Supplikenregistern der Zeit Eugens IV. und Pius II''. F. Theisen, W. Voß, &quot;Summe, Glosse, Kommentar: Juristisches und Rhetorisches in Kanonistik und Legistik&quot;. Osnabrück, 2000: 153–166.
*[[Friedrich Schneider]]: ''Der europäische Friedenskongreß von Arras, die Friedenspolitik Papst Eugens IV. und des Basler Konzils''. Greiz, 1919.
*[[Lilly Schochow]]: ''König Albrecht II. in seinem Verhältnis zu Papst Eugen IV. und zum Basler Konzil''. Berlin, 1923.
*[[Manfred Schuler]]: ''Zur Geschichte der Kapelle Papst Eugens IV''. &quot;Acta musicologica&quot; 40, 1968: 220–227.
*[[Johannes Schultze]]: ''Zum Taxwesen der päpstlichen Kanzlei unter Eugen IV''. &quot;Neues Archiv der Gesellschaft für ältere deutsche Geschichtskunde&quot; 38, 1913: 310–315.
*[[Klaus Schwager]]: ''Über Jean Fouquet in Italien und sein verlorenes Porträt Pabst Eugens IV''. M. Gosebruch, L. Dittmann, &quot;Argo. Festschrift für Kurt Badt zu seinem 80. Geburtstag am 3. März 1970&quot;. Köln, 1970: 206–234.
*[[Brigide Schwarz]]: ''Die Abbreviatoren unter Eugen IV. Päpstliches Reservationsrecht, Konkordatspolitik und kuriale Ämterorganisation (mit zwei Anhängen: Konkordate Eugens IV., Aufstellung der Bewerber)''. &quot;Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken&quot; 60, 1980: 200–274.
*Brigide Schwarz: ''Dispense der Kanzlei Eugens IV. (1431–1447)''. B. Wiggenhauser, L. Schmugge, &quot;Illegitimität im Spätmittelalter&quot;. München, 1994: 133–147.
*[[Letizia Sebastiani]]: ''Per la diplomatica dei registri di Eugenio IV''. A. M. Stickler, &quot;Le chiavi della memoria. Miscellanea in occasione del I centenario della Scuola Vaticana di Paleografia Diplomatica e Archivistica&quot;. Città del Vaticano, 1984: 551–564.
*[[Joachim W. Stieber]]: ''Pope Eugenius IV and the council of Basel: their conflict over supreme authority and power in the church and the response of the secular and ecclesiastical authorities in the empire (1431–1449)''. Yale, 1974.
*Joachim W. Stieber: ''Pope Eugene IV, the Council of Basel, and the Secular and Ecclesiastical Authorities in the Empire: the Conflict over Supreme Authority and Power in the Church''. Leiden, 1978.
*Joachim W. Stieber: ''Christian unity from the perspective of the Council Fathers at Basel and that of Eugenius IV''. G. Alberigo, &quot;Christian Unity. The Council of Ferrara-Florence 1438/39-1989&quot;. Leuven, 1991: 57–73.
*[[Ildefonso Tassi]]: ''Un collaboratore dell'opera riformatrice di Eugenio IV: Giovanni de Primis''. &quot;Benedictina&quot; 2, 1948: 3–26.
*[[John B. Toews]]: ''Pope Eugenius IV and the concordate of Vienna. An interpretation''. &quot;Church Histor&quot;y 34, 1965: 178–194.
*[[Thaddeus V. Tuleja]]: ''Eugenius IV and the Crusade of Varna''. &quot;The Catholic Historical Review&quot; 35, 1949, 257–273.
*[[Giuseppe Valentini]]: ''La crociata da Eugenio IV a Callisto III (dai documenti d'archivio di Venezia)''. &quot;Archivum Historiae Pontificiae&quot; 12, 1974: 91–123.
*[[Joachim Vennebusch]]: ''Bartholomäus von Maastricht gegen Eugen IV. Stellungnahmen eines Konziliaristen während des Nürnberger Reichstages 1444''. &quot;Annuarium Historiae Conciliorum&quot; 17, 1985: 209–230.
*[[Paul de Vooght]]: ''L'attitude des papes Martin V. et Eugene IV à l'ègard du conciliarisme''. &quot;Irénikon&quot; 36, 1963: 326–332.
*Hellmut Wohl: ''Papal Patronage and the Language of Art: the Pontificates of Martin V, Eugene IV and Nicholas V''. P. Brezzi, M. P. Lorch, &quot;Umanesimo a Roma nel Quattrocento&quot;. Roma, 1984: 236–240.

==Välislingid==
*[https://www.newadvent.org/cathen/05601a.htm Artikkel Eugenius IV kohta] ''(inglise keeles)''
*[https://cardinals.fiu.edu/bios1408.htm#Condulmer Artikkel Eugenius IV kohta.] ''(inglise keeles)''
*[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xv.htm#1431 1431. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)''
*[http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1431.html 1431. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)''
*[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xv.htm#EugeniusIV Eugenius IV määratud kardinalid.]
*[http://www.papalencyclicals.net/Eugene04/eugene04sicut.htm Bulla ''Sicut dudum''] ''(inglise keeles)''

{{algus}}
{{Eelnev-järgnev |
|eelnev = [[Martinus V]]
|nimi = [[Rooma paavst]]
|aeg = [[1431]]–[[1447]]
|järgnev = [[Nicolaus V]]
}}
{{lõpp}}

{{Paavstid}}

[[Kategooria:Paavstid]]
[[Kategooria:Augustiinlased]]
[[Kategooria:Itaalia vaimulikud]]
[[Kategooria:Padova ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1383]]
[[Kategooria:Surnud 1447]]</text>
      <sha1>0nykpbzlsep3kyhoevokeiucq1fiv2m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kirjandusteaduse mõisteid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>34701</id>
    <revision>
      <id>7142809</id>
      <parentid>7078107</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T04:12:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* M */</comment>
      <origin>7142809</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4558" sha1="nusgucwzflmo8s3fphjul85mit2lhui" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[kirjandusteadus]]e mõisteid.

{{tähed}}

==A==
[[absurdikirjandus]] - [[aforism]] - [[ajalooline romaan]] - [[ajaluule]] - [[ajaviitekirjandus]] - [[aleksandriin]] - [[algriim]] - [[anafoor|alguskordus]] - [[allegooria]] - [[alliteratsioon]] - [[alltekst]] - [[allusioon]] - [[amfibrahh]] - [[anafoor]] - [[anapest]] - [[aoid]] - [[apofaasia]] - [[arenguromaan]] - [[armastusromaan]] - [[asfaldikirjandus]] - [[assonants]] - [[auto (žanr)|auto]] - [[autobiograafia]]

==B==
[[bestseller]] - [[bretooni lee]]

==C==
''[[cantiga de amigo]]''

==D==
[[daktül]] - [[dialoog]] - [[diegees]] - [[dokumentaalromaan]] - [[draama]] - [[dramaatika]] - [[dramatiseering]] - [[duoloog]]

==E==
[[eepika]] - [[eepos]] - [[eesti haiku]] - [[epifoor]] - [[epigramm]] - [[epiniikion]] - [[epiteet]] - [[epopöa]]

==F==
[[faabula]] - [[fablioo]] - [[feministlik kirjandus]] - [[fikseeritud luulevormid]] - [[fännikirjandus]] - [[följeton]]

==G==
[[gaseel]] - [[gregeriia]] - [[grotesk (kirjandus)|grotesk]] - [[günokriitika]]

==H==
[[haiku]] - [[heksameeter]] - [[hermetism (kirjandus)|hermetism]] - [[humoresk]] - [[hälbekirjandus]] - [[hümn]] - [[hüperbool (kirjandusteadus)|hüperbool]]

==I==
[[ilmerii]] - [[ilukirjandus]] - [[intertekstuaalsus]] - [[intriigikomöödia]] - [[inversioon (kirjandusteadus)|inversioon]] - [[irdriim]]

==J==
[[jamb]] - [[jambograafia]] - [[jutustus]] - [[jõgiromaan]]

==K==
[[kaanon (kirjandus)|kaanon]] - [[kakofoonia]] - [[kalevalamõõduline luule]] - [[kangelaslaul]] - [[kassetipõlvkond]] - [[katrään]] - [[keerukas narratiiv]] - [[kellerii]] - [[kiriromaan]] - [[kirjandusajalugu]] - [[kirjanduslugu]] - [[kirjandusteooria]] - [[kirjanik]] - [[kompositsioon (kunst)|kompositsioon]] - [[komöödia]] - [[konkreetne luule]] - [[kriminaalromaan]] - [[kulminatsioon]] - [[kõlakujund]] - [[kõnekujund]]

==L==
''[[lai (luulevorm)|lai]]'' - [[lastekirjandus]] - [[lausekujund]] - [[liivik (luulevorm)|liivik]] - [[limerik]] - [[linnakirjandus]] - [[lugemisdraama]] - [[luule]] - [[luulekassett]] - [[luuletaja]] - [[luuletus]] - [[lõpplahendus]] - [[lõppriim]] - [[lühijutt]] - [[lühiromaan]] - [[lüürika]]

==M==
[[maagiline realism]] - [[maailmaloome]] - [[meelika]] - [[meesriim]] - [[memuaarid]] - [[metafoor]] - [[metonüümia]] - [[miljöö]] - [[monoodiline meelika]] - [[monoloog]] - [[motiiv]] - [[mudelsituatsioon]] - [[must komöödia]] - [[parallelism|mõttekordus]] - [[mõttetera]]

==N==
[[naiskirjandus]] - [[naisriim]] - [[naistekas]] -  [[narratiiv]] - [[narratoloogia]] - [[neljajalgne trohheus]] - [[noorsookirjandus]] - [[noovum]] - [[novell]] - [[näidend]] - [[näitekirjanik]]

==O==
[[oksüümoron]] - [[oktett (värsivorm)|oktett]] - [[omaelulookirjutus]] - [[Onegini stroof]] - [[onomatopöa]] - [[ood]]

==P==
[[paarisriim]] - [[parallelism]] - [[paroodia]] - [[paskvill]] - [[pastišš]] - [[pendlitakt]] - [[peripeetia]] - [[personifikatsioon]] - [[pleonasm]] - [[poeem]] - [[poeetika]] - [[polüloog]] - [[proletaarne kirjandus]] - [[proloog]] - [[proosa]] - [[proosakirjanik]] - [[proosaluuletus]] - [[protagonist]] - [[psühholoogiline romaan]] - [[publitsist]] - [[publitsistika]] - [[publitsistlik romaan]] - [[puänt]]

==R==
[[rahvuskirjandus]] - [[retoorika]] - [[riim]] - [[riimiline luule]] - [[ristriim]] - [[robinsonaad]] - [[romaan]] - [[rubaii]] - [[rüütlikirjandus]] - [[rüütliromaan]]

==S==
[[saaga]] - [[saatüridraama]] - [[seiklusromaan]] - [[sekvents (luule)|sekvents]] - [[stroof|salm]] - [[satiir]] - [[segariimilisus]] - [[sentents]] - [[siire (lausekujund)|siire]] - [[sketš]] - [[sonetipärg]] - [[sonett]] - [[spiooniromaan]] - [[spondeus]] - [[stiil]] - [[stiilimeetria]] - [[stroof]] - [[sõjaromaan]] - [[sõlmitus]] - [[süliriim]] - [[süžee]]

==Z==
[[zadžaal]] - ''[[zuihitsu]]''

==T==
[[tanka]] - [[tekst]] - [[tekstikriitika]] - [[tertsett (värsivorm)|tertsett]] - [[tetraloogia]] - [[torm ja tung]] - [[tragikomöödia]] - [[tragöödia]] - [[travestia]] - [[triloogia]] -  [[trohheus]] - [[troop]] - [[truväär]]

==U==
[[ulmekirjandus]] - [[uuskriitika]]

==V==
[[vabavärss]] - [[vaimulik kirjandus]] - [[valgustuskirjandus]] - [[vene formalism]] - [[veste]] - [[voolulooline meetod]] - [[võrdlev kirjandusteadus]] - [[võrdmõõdulisus]] - [[värsijalg]] - [[värsimõõt]] - [[värsiõpetus]] - [[värsisüsteem]] - [[värss]] - [[värssromaan]] - [[väärtkirjandus]]

==Õ==
[[õuduskirjandus]]

==Ö==
[[ökokriitika]] - [[ökopoeetika]]


[[Kategooria:Kirjandusteadus| ]]
[[Kategooria:Mõistete loendid]]</text>
      <sha1>nusgucwzflmo8s3fphjul85mit2lhui</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nevada</title>
    <ns>0</ns>
    <id>35229</id>
    <revision>
      <id>7142675</id>
      <parentid>7122378</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:32:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142675</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5830" sha1="7ls6qk9x4xle56dz033jzdpg47cty7a" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib USA osariigist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Nevada (täpsustus)]].}}
{{Provints
| nimi = Nevada osariik
| nimi1_keel = inglise
| nimi1 = State of Nevada
| lipp = Flag of Nevada.svg
| lipu_link = [[Nevada lipp]]
| vapp = State Seal of Nevada.svg
| vapi_link = [[Nevada osariigi pitsat]]
| pindala = 
| elanikke = 
| keskuse_nimetus = [[Pealinn]]
| keskuse_nimi = [[Carson City]]
| asendikaardi_pilt = Nevada in United States.svg
}}

'''Nevada''' [nev'aada] (inglise keeles [nəˈvædə]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[osariik (USA)|osariik]], mis on moodustatud [[1864]]. aastal. Läänes piirneb [[California]] osariigiga, põhjas [[Idaho]] ja [[Oregon]]i, idas [[Utah]]' ning kagus [[Arizona|Arizona osariigiga]].

== Rahvastik ==
2010. aastal elas Nevada osariigis 2 700 551 inimest.&lt;ref&gt;[http://www.census.gov/2010census/data/population.swf?init_year=2010&amp;cache=1000 Ameerika Rahvaloenduse Büroo], vaadatud 07.02.2011.&lt;/ref&gt;

Elanikud jagunesid päritolult 2008. aastal&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20101202053404/http://factfinder.census.gov/servlet/ADPTable?_bm=y&amp;-context=adp&amp;-qr_name=ACS_2008_3YR_G00_DP3YR2&amp;-ds_name=ACS_2008_3YR_G00_&amp;-tree_id=3308&amp;-redoLog=false&amp;-_caller=geoselect&amp;-geo_id=04000US09&amp;-format=&amp;-_lang=en Ameerika Rahvaloenduse Büroo], vaadatud 07.02.2011.&lt;/ref&gt; järgmiselt:
* 13,2% saksa
* 10,7% iiri
* 9,4% inglise
* 6,4% itaalia
* 4,1% ameerika
* 4,0% skandinaavia (1,7% norra, 1,5% rootsi ja 0,8% taani).

1950. aasta rahvaloenduse järgi oli Nevada osariigi rahvaarv 160 083, see oli kõige väiksema rahvaarvuga USA osariik. 20. sajandi lõpus kasvas Nevada rahvaarv plahvatuslikult, Nevada oli USA kõige kiiremini kasvav osariik. Selle põhjustasid hasartmängude legaliseerimine ja liberaalsed abielu- ja lahutusseadused. Lisaks on Nevada ainus USA osariik, kus on prostitutsioon on mõnedes piirkonades legaalne (kolmes suurimas maakonnas ([[Clarki maakond (Nevada)|Clarki]] (Las Vegas), [[Washoe maakond|Washoe]] (Reno) ja [[Carson City]] linnas) on prostitutsioon keelatud). 2000. aastal elas osariigis juba peaaegu kaks miljonit inimest.

Nevada osariigi rahvaarv on kasvanud peamiselt sisserände tõttu. 1900. aastal oli Nevada elanikest osariigis sündinud 37%, 2000. aastal ainult 21%, 2012. aastal 25%. Kõige suurem sisseränne Nevada osariiki toimub California osariigist, 2012. aasta seisuga oli 19% Nevada elanikest sündinud Californias.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.nytimes.com/interactive/2014/08/13/upshot/where-people-in-each-state-were-born.html|pealkiri=Where We Came From and Where We Went, State by State|väljaanne=[[New York Times]]|aeg=19. august 2014|vaadatud=16. märts 2019}}&lt;/ref&gt;

Ligi 91% Nevada elanikest elab osariigi kolmes suuremas linnastus: [[Las Vegase linnastu]]s, [[Reno linnastu]]s ja [[Carson City linnastu]]s. Kaguosas [[Clarki maakond (Nevada)|Clarki maakonnas]] elas 2010. aasta rahvaloenduse andmeil 1 951 269 inimest, mis moodustas Nevada osariigi kogurahvaarvust 72%.

=== Linnad ===
{| class=wikitable
|+
|-
! Koht
! Linn
! Elanike arv&lt;br /&gt;(2011)
|-
| align=center | 1.
| [[Las Vegas]]
| align=right | 588 274
|-
| align=center | 2.
| [[Henderson]]
| align=right | 264 839
|-
| align=center | 3.
| [[North Las Vegas]]
| align=right | 223 873
|-
| align=center | 4.
| [[Reno]]
| align=right | 222 801
|-
| align=center | 5.
| [[Sunrise Manor]]&lt;sup&gt;1)&lt;/sup&gt;
| align=right | 191 007
|-
| align=center | 6.
| [[Paradise]]&lt;sup&gt;1)&lt;/sup&gt;
| align=right | 181 635
|-
| align=center | 7.
| [[Spring Valley]]&lt;sup&gt;1)&lt;/sup&gt;
| align=right | 172 483
|-
| align=center | 8.
| [[Enterprise (Nevada)|Enterprise]]&lt;sup&gt;1)&lt;/sup&gt;
| align=right | 160 632
|-
| align=center | 9.
| [[Sparks (Nevada)|Sparks]]
| align=right | 92 302
|-
| align=center | 10.
| [[Carson City]]
| align=right | 56 066
|}
&lt;sup&gt;1)&lt;/sup&gt; Ei oma omavalitsust, loetakse ametlikult kohaliku võimuorganita asulaks (''[[Census-designated place]]'')

== Haldusjaotus ==
Nevada osariik jaguneb 16 maakonnaks ja üheks maakonnavabaks linnaks:
{{veergude loend|laius=14em|stiil=max-width:29em|
* [[Carson City]]
* [[Churchilli maakond]]
* [[Clarki maakond (Nevada)|Clarki maakond]]
* [[Douglase maakond (Nevada)|Douglase maakond]]
* [[Elko maakond]]
* [[Esmeralda maakond]]
* [[Eureka maakond]]
* [[Humboldti maakond (Nevada)|Humboldti maakond]]
* [[Landeri maakond]]
* [[Lincolni maakond (Nevada)|Lincolni maakond]]
* [[Lyoni maakond (Nevada)|Lyoni maakond]]
* [[Minerali maakond (Nevada)|Minerali maakond]]
* [[Nye maakond]]
* [[Pershingi maakond]]
* [[Storey maakond]]
* [[Washoe maakond]]
* [[White Pine'i maakond]]
}}

== Kaitsealad ==
[[File:Stella Lake Great Basin.jpg|thumb|Suure nõo rahvuspark]]
* [[Humboldti metsakaitseala]]
* [[Toiyabe'i metsakaitseala]]
* [[Inyo metsakaitseala]]
* [[Mount Charleston Wilderness]]
* [[Surmaoru rahvuspark]]
* [[Suure nõo rahvuspark]]

== Muud ==
Las Vegasest 70 km loodes [[Indian Springs]]is asub Creeche'i õhujõudude baas&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Creech Air Force Base &gt; Home |url=https://www.creech.af.mil/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260128220945/https://www.creech.af.mil/ |arhiivimisaeg=2026-01-28 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.creech.af.mil |keel=en-US |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Nevada kummituslinnade loend]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.nevada.gov/ Nevada osariigi koduleht]

{{Geograafiline asukoht
|Keskel    = Nevada
|Põhi    = {{Pisilipp|Oregon}} {{Pisilipp|Idaho}}
|Kirre = 
|Ida      = {{Pisilipp|Utah}}
|Kagu = {{Pisilipp|Arizona}}
|Lõuna    = 
|Edel = 
|Lääs    = {{Pisilipp|California}}
|Loe = 
}}

{{Ameerika Ühendriikide poliitiline jaotus}}

{{koord |NS=39.0 |EW=-117.0 |type=adm1st |region=US-NV}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide osariigid]]
[[Kategooria:Nevada| Nevada]]</text>
      <sha1>7ls6qk9x4xle56dz033jzdpg47cty7a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oklahoma</title>
    <ns>0</ns>
    <id>35278</id>
    <revision>
      <id>7142824</id>
      <parentid>7134064</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T05:22:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142824</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="100075" sha1="p71smvvi6vgmdsf0144n2m9xw94mzyj" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib USA osariigist; muusikali kohta vaata artiklit [[Oklahoma!]].}}

{{Provints
| nimi = Oklahoma osariik
| nimi1_keel = inglise
| nimi1 = State of Oklahoma
| lipp = Flag_of_Oklahoma.svg
| lipu_link = [[Oklahoma osariigi lipp]]
| vapp = Seal of Oklahoma.svg
| vapi_link = [[Oklahoma osariigi pitsat]]
| keskuse_nimetus = [[Pealinn]]
| keskuse_nimi = [[Oklahoma City]]
| asendikaardi_pilt = Map_of_USA_OK.svg
}}

'''Oklahoma''' ([[tšerokii keel]]es ''Asgaya gigageyi''; [[pooni keel]]es ''Uukuhuúwa''; [[kajuka keel]]es ''Gahnawiyo‘geh'') on [[osariik (USA)|osariik]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] keskosas. Põhjas piirneb see [[Kansas]]e, lõunas ja läänes [[Texas]]e, loodenurgas [[Colorado]] ja [[New Mexico]], kirdes [[Missouri osariik|Missouri]] ja idas [[Arkansas]]e osariigiga. Rahvastikuarvestuse süsteemis ja enamasti ka kultuuriliselt liigitatakse Oklahoma [[lõunaosariigid|lõunaregiooni]].&lt;ref name=censusregion&gt;[https://www2.census.gov/geo/pdfs/maps-data/maps/reference/us_regdiv.pdf Census Regions and Divisions of the United States] U.S. Census Bureau (vaadatud 16.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Reed, John Shelton. [https://web.archive.org/web/20191023135349/http://xroads.virginia.edu/~DRBR/REED/tears.html &quot;The South: Where is it? What is it?&quot;] – ''My Tears Spoiled My Aim''. Harvest Books, 1994 (vaadatud 16.03.2017)&lt;/ref&gt; Oklahoma osariik moodustati [[Oklahoma territoorium]]i ja [[Indiaani territoorium]]i aladest ning võeti Ameerika Ühendriikide koosseisu 46. osariigina [[16. november|16. novembril]] [[1907]]&lt;ref name=netstate&gt;[http://www.netstate.com/states/intro/ok_intro.htm The State of Oklahoma] NetState (vaadatud 17.03.2017)&lt;/ref&gt;.

Osariigi nimi tuleb [[tšokto keel]]est.&lt;ref name=chronicles156&gt;Wright, Muriel H. [http://digital.library.okstate.edu/Chronicles/v014/v014p156.html &quot;Contributions of the Indian People to Oklahoma&quot;] – ''Chronicles of Oklahoma'', Vol. 14, No. 2, June 1936, p. 156 (vaadatud 16.03.2017)&lt;/ref&gt; Oklahoma ingliskeelne hüüdnimi on '''Sooner State''', mis viitab valgetele asunikele (''[[sooners]]''), kes siirdusid paremate maatükkide saamise lootuses [[Indiaani territoorium]]ile enne seal maade jagamise ametlikku algust [[1889]]. aastal.&lt;ref name=netstate/&gt; Oklahoma elanike ehk oklahomalaste kohta kasutatakse inglise keeles mitteametlikult ka sõna ''Okies''.&lt;ref&gt;[http://www.dictionary.com/browse/okie Okie] Dictionary.com (vaadatud 17.03.2017)&lt;/ref&gt; Kuna Oklahoma asub ajalooliselt Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsuse poolt indiaanlaste kasutusse jäetud aladel, kõneldakse seal siiani 25 indiaani keelt, rohkem kui üheski teises osariigis.&lt;ref name=greymorning&gt;Greymorning, Stephen.
 [https://web.archive.org/web/20070910075959/http://www.sedl.org/pubs/lc05/intro.html Profiles of Native Language Education Programs] Southwest Educational Development Laboratory (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 17.03.2017)&lt;/ref&gt;

Oklahoma on Ameerika Ühendriikide suuruselt 20. ja rahvaarvult 28. osariik.&lt;ref&gt;[http://www.netstate.com/states/tables/st_size.htm 50 State Rankings for Size] NetState.com (vaadatud 16.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://worldpopulationreview.com/states/ State Populations 2017] World Population Review (vaadatud 16.03.2017)&lt;/ref&gt; Selle suurim linn ja ühtlasi pealinn on [[Oklahoma City]]. [[Tulsa]] ja Oklahoma City on ka Oklahoma peamised majanduskeskused – nende [[suurlinna-ala]]del elab kokku umbes kaks kolmandikku osariigi elanikkonnast.&lt;ref&gt;[https://www.census.gov/population/www/cen2010/cph-t/CPH-T-5.pdf 2010 Census Population and Housing Tables] United States Census 2010 (vaadatud 17.03.2017)&lt;/ref&gt; Oklahoma osariik on oluline [[maagaas]]i, [[nafta]] ja [[põllumajandus]]saaduste tootja. Lisaks [[energeetika]]le ja põllumajandusele on Oklahoma peamised majandusharud [[infotehnoloogia]], [[transport]], [[biotehnoloogia]], [[lennundus]] ja [[kaitsetööstus]].&lt;ref name=newsmax&gt;DiPiero, Diane. [http://www.newsmax.com/FastFeatures/industries-in-oklahoma-economy/2015/04/13/id/638098/ &quot;Top 5 Industries in Oklahoma: Which Parts of the Economy Are Strongest?&quot;] – ''NewsMax'', 13.04.2015 (vaadatud 17.03.2017)&lt;/ref&gt; Madalad naftahinnad on Oklahoma majandust 21. sajandi teisel kümnendil tugevalt kahjustanud – kui 2006. aastal oli osariik Ameerika Ühendriikide üks kiiremalt kasvavaid majandusi, siis 2015. aastal vähenes Oklahoma majandus osariikidest kõige kiiremini.&lt;ref&gt;Woodward, Brian. [http://www.reddirtreport.com/prairie-opinions/cheap-oil-killing-oklahoma%E2%80%99s-economy &quot;Cheap oil is killing Oklahoma’s economy&quot;] – ''REd Dirt Report'', 23.01.2016 (vaadatud 17.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20070704133957/http://www.bea.gov/newsreleases/regional/spi/2007/spi0307.htm State Personal Income 2006] Bureau of Economic Analysis, 27.03.2007 (vaadatud 17.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Mecoy, Don. [http://newsok.com/article/5465925 &quot;Oklahoma economy is nation's worst in second quarter&quot;] – ''The Oklahoman'', 10.12.2015 (vaadatud 17.03.2017)&lt;/ref&gt;

Looduslikult on Oklahomas ülekaalus [[tasandik]]ud ja [[preeria]]d, kuid leidub ka madalaid [[mäestik]]ke, [[lavamägi|lavamägesid]] ja metsasid.&lt;ref&gt;Sherman, Melissa. ''Let's Take a Look at Oklahoma.'' Great Neck Publishing, 2016, p. 1.&lt;/ref&gt; Suurem osa Oklahomast jääb kolme loodusregiooni aladele – läänes [[Suur tasandik]], osariigi keskosas preeria, [[savann]]ide ja metsade segaregioon [[Cross Timbers]], idas metsadega kaetud mägismaa [[Interior Highlands]]. Selles piirkonnas esineb tihti ohtlikke ilmastikunähtusi.

Oklahoma osariigi ametlikud lühendid on '''OK''' ([[sihtnumber|sihtnumbrite]] süsteemis), '''US-OK''' ([[ISO 3166-2:US|ISO 3166]] standardi kohaselt) ja '''Okla.''' ([[Associated Press]]i lühendite süsteemis).

==Etümoloogia==

Oklahoma nimi tuleb [[tšokto keel|tšoktokeelsest]] fraasist ''okla humma'', mis tähendab otsetõlkes 'punased inimesed' või 'punane rahvas'. [[Tšoktod]]e pealik [[Allen Wright]] pakkus nime välja [[1866]]. aastal Ameerika Ühendriikide valitsusega peetud läbirääkimistel [[Indiaani territoorium]]i üle. Tema nägemuses pidi Indiaani territoorium olema kõiki [[indiaanlased|indiaanlasi]] hõlmav üksus Ameerika Ühendriikide indiaaniasjade superintendendi juhtimise all. ''Okla humma'' oli tšoktokeelne vaste sõnale 'indiaanlased', mida kasutati Põhja-Ameerika põliselanike kirjeldamiseks tervikuna. Hiljem kinnistus see fraas Indiaani territooriumi aladel moodustatud [[Oklahoma territoorium]]i nimes ja kiideti ametliku nimena heaks [[1890]]. aastal, pärast nende alade avamist valgetele asunikele.&lt;ref name=chronicles156/&gt;&lt;ref&gt;Meserve, John Bartlett. [https://web.archive.org/web/20131023025422/http://digital.library.okstate.edu/chronicles/v019/v019p314.html &quot;Chief Allen Wright&quot;] – ''Chronicles of Oklahoma'', Vol. 19, No. 4, December 1941, pp. 318–319 (vaadatud 17.03.2017)&lt;/ref&gt;

==Geograafia==

Oklahoma on Ameerika Ühendriikide suuruselt 20. osariik. Selle kogupindala on 181 037&amp;nbsp;km², millest 177 660&amp;nbsp;km² on maad ja 3377&amp;nbsp;km² vett. Veekogude all on 1,9% osariigi pindalast.&lt;ref&gt;[https://water.usgs.gov/edu/wetstates.html How much of your state is wet?] USGS Water Science School (vaadatud 17.03.2017)&lt;/ref&gt; Oklahoma on üks kuuest osariigist, mis moodustavad sirge joonena põhjast lõunasse kulgeva niinimetatud [[Frontier Strip|piiririba]]. Osaliselt asub Oklahoma [[Suur tasandik|Suurel tasandikul]], 48 üksteisega piirneva Ameerika Ühendriikide osariigi geograafilise keskpunkti lähistel. Põhjas piirneb Oklahoma osariik [[Kansas]]e, lõunas ja läänes [[Texas]]e, loodenurgas [[Colorado]] ja [[New Mexico]], kirdes [[Missouri osariik|Missouri]] ning idas [[Arkansas]]e osariigiga. Suurem osa Oklahoma ja Texase piirist kulgeb mööda [[Lõuna-Oklahoma aulakogeen]]i, kitsast ja sügavat [[aluskord|aluskorra]] vagumust, kus voolab kahe osariigi piiriks olev [[Red River]]i jõgi&lt;ref&gt;''Historical Atlas of Oklahoma.'' Norman, University of Oklahoma Press, 2006, pp. 6–11.&lt;/ref&gt;.

Oklahoma piir New Mexico osariigiga ei ole Texase ja New Mexico piiriga samal joonel, vaid sellest 3,4–3,5&amp;nbsp;km ida pool. Texase ja New Mexico piir pandi esmakordselt paika piirivolinik John H. Clarki mõõtmiste tulemusel [[1859]]. aastal ja vastavalt kokkuleppele pidi see kulgema mööda [[103° läänemeridiaan]]i. 19. sajandi viimasel veerandil, kui täpsemat varustust ja metoodikat kasutades viidi läbi uued maamõõtmised, leiti, et senine piir ei ühtinud meridiaaniga. 1859. aasta maamõõtmismeetodid ei olnud piisavalt täpsed ja tegelik 103° meridiaan asus umbes 3,5&amp;nbsp;km ida suunas. Palju lihtsam oli jätta viga parandamata, kui hakata Texaselt New Mexico kasuks maad võõrandama. Piir Oklahoma ja New Mexico vahel pandi aga paika täpselt ja kulgeb mööda tegelikku 103° meridiaani.&lt;ref&gt;Roeder, Fred.
 [https://web.archive.org/web/20150424053426/http://www.amerisurv.com/PDF/TheAmericanSurveyor_Roeder-TX-NMLine_December2006.pdf &quot;Perhaps the Most Incorrect of Any Land Line&quot;] – ''The American Surveyor'', Winter 2007 (vaadatud 17.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Baker, Marcus. [https://pubs.usgs.gov/bul/0194/report.pdf The Northwest Boundary Of Texas] ''Bulletin of the United States Geological Survey'', No. 194, Washington, Government Printing Office, 1902, pp. 11–21, 45–50 (vaadatud 17.03.2017)&lt;/ref&gt;

[[Cimarroni maakond]] Oklahoma eenduvas loodenurgas on ainus maakond Ameerika Ühendriikides, millel on piir nelja osariigiga: New Mexico, Texase, Colorado ja Kansasega.&lt;ref&gt;Young, Norma Gene. [http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=CI003 Cimarron County] Oklahoma Historical Society (vaadatud 17.03.2017)&lt;/ref&gt;

===Pinnamood===

Oklahoma asub Suure tasandiku ja [[Ozarki platoo]] vahel [[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] [[valgla]]s, ulatudes oma loodepiiril asuvatest kõrgetest [[tasandik]]est kaguosa madalate [[märgala]]deni.&lt;ref&gt;[https://pubs.usgs.gov/imap/i2720/ A Tapestry of Time and Terrain] United States Geological Survey (vaadatud 18.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=okgeography&gt;[http://www.netstate.com/states/geography/ok_geography.htm The Geography of Oklahoma] NetState (vaadatud 18.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=oklahomamaps&gt;[http://geology.com/state-map/oklahoma.shtml Oklahoma Map Collection] Geology.com (vaadatud 18.03.2017)&lt;/ref&gt; Kõrguste muutumist loodest kagusse väljendavad ka osariigi kõrgeim ja madalaim punkt. Osariigi kõrgeim tipp [[Black Mesa]] (1516 m² merepinnast) asub Oklahoma eenduvas loodenurgas. Osariigi madalaim koht, mille kõrgus on vaid 88 m merepinnast, asub [[Little River]]i jõel Oklahoma kagupiiril [[Idabel]]i linna lähistel.&lt;ref name=arndt&gt;Arndt, Derek. [http://cig.mesonet.org/climateatlas/doc60.html The Climate of Oklahoma] Oklahoma Climatological Survey, 1.01.2003 (vaadatud 18.03.2017)&lt;/ref&gt;

Oklahoma on Ameerika Ühendriikide geograafiliselt üks mitmekesisemaid osariike. See on üks neljast osariigist, mille territooriumil asub üle kümne [[ökoregioon]]i. Oklahoma aladel eristatakse kokku 11 ökoregiooni, mis tähendab, et ruutkilomeetri kohta on neid rohkem kui üheski teises osariigis. Ka siin ilmnevad suured erinevused osariigi ida- ja lääneosa vahel: kui Ida-Oklahomas on kaheksa ökoregiooni, siis Lääne-Oklahomas on neid ainult kolm. Ökoregioonide vähesust kompenseerib osariigi lääneosas haruldaste taimeliikide suur hulk.&lt;ref&gt;[http://www.travelok.com/article_page/oklahomasdiverseecoregions Oklahoma's Diverse Ecoregions] Oklahoma! Come See for Yourself (vaadatud 18.03.2017)&lt;/ref&gt;

Osariigi territooriumile jääb neli suuremat [[mäestik]]ku: [[Ouachita mäed]], [[Arbuckle'i mäed]], [[Wichita mäed]] ja [[Ozarki mäed]].&lt;ref name=okgeography/&gt; Ozarki ja Ouachita mäed moodustavad osa [[Interior Highlands]]i mägismaast ning kujutavad endast ainsat suuremat mägist piirkonda [[Apalatšid]]e ja [[Kaljumäestik]]u vahel.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20080622180232/http://www.srs.fs.usda.gov/4159/about/HotSpringsOffice.htm Managing Upland Forests of the Midsouth] USDA Forest Service (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 18.03.2017)&lt;/ref&gt; Põhja-Oklahoma keskossa ulatub künkaline [[Flint Hills]]i preeriavöönd. Osariigi idapiiri lähistel asuvat [[Cavanal Hill]]i on kohalikud turismiametnikud nimetanud maailma kõrgeimaks [[küngas|künkaks]], kuid tegelikult on selle kõrgus 609 m maapinnast ja 727 m merepinnast, mistõttu on see ikkagi pigem [[mägi]].&lt;ref&gt;[http://www.travelok.com/listings/view.profile/id.1157 Cavanal Hill] Oklahoma! Come See for Yourself (vaadatud 18.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Newman, Mike. [http://arkokhiker.org/outdoors/news/cavanal-hill-video/ Cavanal Hill Profile Video] Arklahoma Hiker, 22.04.2012 (vaadatud 18.03.2017)&lt;/ref&gt;

Oklahoma loodenurga poolkõrbelise kliimaga kõrgtasandikel leidub vaid väheseid metsaalasid; piirkonda iseloomustab laineline või tasane maastik, mida killustavad kohati [[kanjon]]id ja [[lavamägi|lavamäestikud]] nagu [[Klaasmäed]]. Osariigi edelaosas domineerivad Wichita mäed koos osaliste tasandikega, mille vahele kiiluvad väikesed isoleeritud mäestikud nagu [[Antelope Hills]]. Oklahoma keskosas on valdavaks üleminekupreeriad ja [[tammesavann]]id. Osariigist umbes kolmandiku moodustavas idaosas laiuvad lääne-idasuunaliselt paiknevad Ozarki ja Ouachita mäed, mille kõrgus kasvab järk-järgult itta liikudes.&lt;ref name=oklahomamaps/&gt;

Oklahoma [[veestik]]u moodustavad enam kui 500 jõge ja oja ning 200 järve, millest enamik on tekitatud vooluveekogudele paisude abil. Enamik osariigist jääb kahte peamisse, Red Riveri ja [[Arkansas (jõgi)|Arkansase]] jõe valglasse, kuigi ka [[Lee jõgi|Lee]] ja [[Little River]]i jõel on küllaltki märkimisväärsed valglad.&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/place/Oklahoma-state#toc280845 Oklahoma: Drainage] Encyclopaedia Britannica (vaadatud 18.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entryname=RIVERS%20AND%20STREAMS Rivers and Streams] Oklahoma Historical Society (vaadatud 18.03.2017)&lt;/ref&gt;

===Elusloodus===

Kuna Oklahoma osariik asub mitme geograafilise piirkonna ristumispunktis, on see oma suuruse kohta bioloogiliselt väga mitmekesine. Mets katab umbes 28% Oklahoma territooriumist.&lt;ref name=forests&gt;[http://www.forestry.ok.gov/oklahoma-forests Oklahoma's Forests] Oklahoma Forestry Services (vaadatud 18.03.2017)&lt;/ref&gt; Nii kõrg- kui ka madalrohustu preeriad osariigi kesk- ja lääneosas toetavad ulatuslikke [[ökosüsteem]]e, kuigi tänapäeval domineerivad loodusliku rohttaimestiku asemel põllumajanduslikud kultuurtaimed. Oklahoma väheste sademetega lääneosas domineerivad ökosüsteemide seas madalrohustu preeriad ja [[põõsastik]]ud, kuigi kuni osariigi loodetipuni välja leidub jõgede lähistel ja ojasängides ka [[valge mänd|valgeid mände]], [[kollane mänd|kollaseid mände]] ja [[kadakas (perekond)|kadakaid]]. Oklahoma kirdeosas leidub mitmeid haruldasi, [[disjunktsioon (bioloogia)|disjunktsioonilise]] levikuga liike nagu [[suhkruvaher]], [[suurehambune vaher]], [[pudelpuu]] ja [[virgiinia tamm]].&lt;ref name=studentguide&gt;[https://web.archive.org/web/20061230052128/http://www.travelok.com/about/StudentGuide.pdf A Look at Oklahoma: A Student's Guide] Oklahoma Tourism &amp; Recreation Department, 2005 (koopia archiv.org veebiarhiivis, vaadatud 18.03.2017)&lt;/ref&gt;

Osariigi kaguosas on valitsevaks [[padur]]id, [[küpress]]imetsad, [[heitlehisus|heitlehised metsad]] ning segametsad [[siilmänd]]ide, [[tõrvikumänd]]ide ja [[väike saabalpalm|väikeste saabalpalmidega]], samal ajal kui edelaosas on ülekaalus metsad, kus kasvavad [[virgiinia kadakas|virgiinia kadakad]], [[tähttamm]]ed ning mitut liiki [[jalakas (perekond)|jalakaid]] ja [[mänd (perekond)|mände]].&lt;ref name=studentguide/&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20071013192154/http://ok.gov/~okag/forestry-okforestshome.htm Oklahoma's Forests] Oklahoma Agriculture, Food and Forestry (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 18.03.2017)&lt;/ref&gt;

Mitmekesine on ka Oklahoma osariigi [[loomastik]], seal elutseb [[valgesaba-pampahirv|valgesaba-pampahirvi]], [[mustsaba-hirv|mustsaba-hirvi]], [[harksarvik|harksarvikuid]], [[vapiti|vapitisid]], [[koiott|koiotte]], [[puuma|puumasid]] ja [[punailves|punailveseid]], lindudest võib seal leida [[vutt]]e, [[tuvilased|tuvilasi]], [[kardinallased|kardinallasi]], [[faasan (perekond)|faasaneid]], [[valgepea-merikotkas]]t ja [[punasaba-viu]]d. Preeria ökosüsteemides on tavalised asukad [[ameerika piison]], [[preeriapüü]], [[mäger]] ja [[vöölased]], osariigi loodenurga madalate rohttaimedega preeriates asuvad riigi ühed suuremad [[rohtlahaukur]]ite kolooniad. Oklahoma keskosa [[Cross Timbers]]i regioonis, kus preeria läheb üle metsadeks, elab 351 [[selgroogsed|selgroogsete]] liiki. Kagus asuvates Ouachita mägedes elavad [[baribal]], [[rebane]], [[hallrebane]] ja [[Põhja-Ameerika jõesaarmas]], kokku asustab osariigi kaguosa 328 eri liiki selgroogseid. Samas piirkonnas elab ka [[ameerika alligaator]].&lt;ref name=studentguide/&gt;

===Kliima===

Oklahoma asub niiskes subtroopilises piirkonnas,&lt;ref name=ClimateOK&gt;[http://climate.mesonet.org/county_climate/Products/oklahoma_climate_overview.pdf Oklahoma's Climate: an Overview] Oklahoma Climatological Survey (vaadatud 20.03.2017)&lt;/ref&gt; üleminekutsoonis põhjapoolse niiske mandrilise kliima, läänepoolse poolkõrbelise kliima ning osariigi kesk-, lõuna- ja idaosas valitseva niiske subtroopilise kliima vahel. Enamik osariigist paikneb piirkonnas, mida tuntakse [[Tornado Alley]] nime all ning mida iseloomustab [[Kanada]]st lähtuvate külmade kuivade õhumasside, [[Mehhiko]]st ja Ameerika Ühendriikide edelaosast lähtuvate soojade või kuumade kuivade õhumasside ning [[Mehhiko laht|Mehhiko lahelt]] saabuvate soojade niiskete õhumasside sage segunemine. Nende kolme vastandliku õhuvoolu vastasmõju tekitab ohtlikke ilmastikunähtusi (tugevaid [[äike]]setorme, nendega kaasnevaid laastavaid tuuli, [[rahe]]t ja [[tromb]]e) märksa sagedamini kui enamikus maailma piirkondades.&lt;ref name=arndt/&gt; Aastas tabab osariiki keskmiselt 62 trombi, mille poolest on Oklahoma Ameerika Ühendriikide osariikide seas [[Texas]]e, [[Kansas]]e ja [[Florida]] järel neljandal kohal.&lt;ref&gt;[https://www.ncdc.noaa.gov/climate-information/extreme-events/us-tornado-climatology U.S. Tornado Climatology] NOAA: National Centers for Environmental Information (vaadatud 20.03.2017)&lt;/ref&gt;

Kuna Oklahoma asub erineva temperatuuri ja õhuvooludega tsoonide kokkupuutepunktis, võivad ilmamustrid osariigis väga lühikese aja jooksul ja väga väikesete vahemaade tagant olulisel määral muutuda.&lt;ref name=arndt/&gt; Näiteks 11. novembri 1911 pärastlõunal oli õhutemperatuur [[Oklahoma City]]s 28&amp;nbsp;°C (selle kuupäeva soojarekord), siis sööstis aga enneolematu intensiivsusega üle osariigi arktiline külmalaine, mis tõi keskööks kaasa õhutemperatuuri langemise –8&amp;nbsp;°C (selle kuupäeva külmarekord); nii langes 11. novembri sooja- ja külmarekord täpselt samale päevale.&lt;ref&gt;[http://www.mesonet.org/index.php/news/article/november_11_1911_a_palindrome_to_remember November 11, 1911: A Palindrome to Remember] Mesonet (vaadatud 20.03.2017)&lt;/ref&gt; See fenomen on ka mitmete piirkonda tabanud trombide põhjuseks, näiteks 27.–28. aprillil 1912, mil sooja ja külma [[front|frondi]] põrkumisel tekkis päeva jooksul igas tunnis keskmiselt üks tromb.&lt;ref&gt;[https://www.weather.gov/oun/events-19120427 The Tornado Outbreak of April 27-28, 1912] National Weather Service (vaadatud 20.03.2017)&lt;/ref&gt;

Oklahoma kesk-, lõuna- ja idaosa niisket subtroopilist kliimat ([[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]is ''Cfa'') mõjutavad tugevalt Mehhiko lahelt niiskust toovad lõunatuuled. Lääne poole liikudes läheb kliima osariigi loodenurga eenduvas osas ja teistes [[Lawton]]ist läände jäävatel aladel järk-järgult üle poolkõrbeliseks tsooniks (Köppeni kliimaklassifikatsioonis ''BSk''), kuhu lõunast tulev niiske õhk jõuab harva.&lt;ref name=ClimateOK/&gt; Samamoodi väheneb idast läände sademete hulk ja õhutemperatuur. Oklahoma kaguosas on [[aasta keskmine õhutemperatuur]] 16&amp;nbsp;°C ja [[aasta keskmine sademete hulk]] 1210&amp;nbsp;mm, samal ajal kui osariigi loodenurga kõrgematel aladel on aasta keskmine temperatuur 14&amp;nbsp;°C ja aasta keskmine sademete hulk alla 500&amp;nbsp;mm.&lt;ref&gt;[http://climate.ok.gov/index.php/climate/climate_trends/precipitation_history_annual_statewide Precipitation history - Annual] Oklahoma Climatological Survey (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://climate.ok.gov/index.php/climate/climate_trends/temperature_history_annual_statewide Temperature history - Annual] Oklahoma Climatological Survey (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;

Peaaegu kogu Oklahomas on talv kõige kuivem aastaaeg. Kuu keskmine sademete hulk kasvab oluliselt kevadel, saavutades tipu mais, mis on suuremas osas Oklahomast aasta sademerikkaim kuu. Sel ajal esineb sagedasi, vahel väga tugevaid äikesetorme. Juuni algus võib olla veel sademerohke, kuid enamikul aastatel väheneb sademete hulk juunis ja juuli alguses tuntavalt. Kesksuvi (juuli ja august) on suuremas osas Oklahomast teine kuivaperiood, mil kauakestvate kuumahoogude vahel esineb sporaadilisi äikesetorme. Kõige kuumematel suvedel on tavalised [[põud|põuad]]: näiteks 1934., 1954., 1980. ja 2011. aasta suvel ei sadanud nädalaid vihma ja õhutemperatuur püsis üle 38&amp;nbsp;°C. Keskmine sademete hulk hakkab taas kasvama septembrist oktoobri keskpaigani, mis kujutab endast aasta teist sademerohket perioodi. Seejärel oktoobrist detsembrini sademed taas vähenevad.&lt;ref name=arndt/&gt;

Kogu osariigi ulatuses ei ole haruldased õhutemperatuurid üle 38&amp;nbsp;°C või alla –18&amp;nbsp;°C,&lt;ref name=ClimateOK/&gt; kuigi Oklahoma kesk- ja kaguosas langeb temperatuur harva alla 0&amp;nbsp;°C. Lund sajab keskmiselt alla 10&amp;nbsp;cm lõunas kuni üle 51&amp;nbsp;cm osariigi eenduvas loodenurgas [[Colorado]] piiril.&lt;ref name=arndt/&gt; Oklahoma soojarekord 49&amp;nbsp;°C on talletatud neljal korral: [[18. juuli]]l [[1936]] [[Alva]]s, [[19. juuli]]l [[1936]] ja [[12. august]]il [[1936]] [[Altus]]es ning [[10. august]]il [[1936]] [[Poteau]]'s. Oklahoma külmarekord –35&amp;nbsp;°C mõõdeti [[10. veebruar]]il [[2011]] [[Nowata]]s.&lt;ref&gt;[http://climate.ok.gov/index.php/site/page/state_records State Records] Oklahoma Climatological Survey (vaadatud 21.03.2011)&lt;/ref&gt;

Oklahoma osariigi [[Norman (Oklahoma)|Normani]] linnas asub mitu ilmastiku uurimise keskust, näiteks [[Storm Prediction Center]] ja [[National Severe Storms Laboratory]], aga samuti koolituskeskus [[Warning Decision Training Division]].&lt;ref&gt;[http://www.spc.noaa.gov/ Storm Prediction Center] (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.nssl.noaa.gov/ NSSL: National Severe Storms Laboratory] (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.wdtb.noaa.gov/ Warning Decision Training Division] (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin: 1em auto 1em auto&quot; &quot;text-align:center;font-size:90%;&quot; |
| colspan=&quot;13&quot; style=&quot;text-align:center;font-size:90%;background:#E5AFAA;&quot;|'''Kuu keskmised temperatuurid Oklahoma suuremates linnades'''
|- style=&quot;background: #E5AFAA;text-align:center;&quot;
! Linn
! Jaan
! Veebr
! Märts
! Apr
! Mai
! Juuni
! Juuli
! Aug
! Sept
! Okt
! Nov
! Dets
|- style=&quot;background: #F8F3CA;text-align:center;&quot;
! style=&quot;background:#f8f3ca; color:#000;&quot;| Oklahoma City
| 10 / –2
| 13 / 1
| 17 / 5
| 23 / 10
| 27 / 16
| 31 / 20
| 35 / 22
| 34 / 22
| 29 / 17
| 23 / 11
| 17 / 4
| 11 / –1
|- style=&quot;background: #C5DFE1;text-align:center;&quot;
! style=&quot;background:#c5dfe1; color:#000;&quot;| Tulsa
| 9 / –3
| 12 / –1
| 17 / 4
| 22 / 9
| 26 / 15
| 31 / 20
| 34 / 23
| 34 / 22
| 29 / 17
| 23 / 11
| 16 / 4
| 9 / –1
|- style=&quot;background: #F8F3CA;text-align:center;&quot;
! style=&quot;background:#f8f3ca; color:#000;&quot;| Lawton
| 11 / –3
| 13 / –1
| 18 / 4
| 23 / 9
| 27 / 15
| 32 / 19
| 35 / 22
| 35 / 22
| 30 / 17
| 24 / 10
| 17 / 4
| 11 / –2
|-
| colspan=&quot;13&quot;  style=&quot;text-align:center; font-size:90%; background:#e8eafa; text-align:center; font-size:90%; background:#e8eafa;&quot;| ''Kuu keskmine kõrgeim / madalaim temperatuur °C''&lt;ref&gt;[http://www.usclimatedata.com/climate/oklahoma-city/oklahoma/united-states/usok0400 Climate Oklahoma - Oklahoma City] U.S. Climate Data (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.usclimatedata.com/climate/tulsa/oklahoma/united-states/usok0537 Climate Oklahoma - Tulsa] U.S. Climate Data (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.usclimatedata.com/climate/lawton/oklahoma/united-states/usok0307 Climate Lawton - Oklahoma] U.S. Climate Data (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;
|}

===Kaitse- ja puhkealad===

Oklahomas on kokku 33 [[osariigi park|osariigi alluvuses maastikukaitseala]], kolm [[rahvuspark]]i, kolm [[metsakaitseala|metsa-]] ja [[preeriakaitseala]] ning laialdane [[loodusreservaat]]ide võrgustik.&lt;ref&gt;[http://www.travelok.com/state_parks State Parks] Oklahoma! Come See for Yourself (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=OKparks&gt;[https://www.nps.gov/state/ok/index.htm Oklahoma Parks] National Park Service (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.fs.fed.us/recreation/map/state_list.shtml#O Find a Forest by State] U.S. Forest Service (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt; Tähtsaim metsakaitseala on [[1907]]. aastal president [[Theodore Roosevelt]]i korraldusel asutatud [[Ouachita rahvusmets]], mis asub Oklahoma ja [[Arkansas]]e osariigi territooriumil. See on vanim metsakaitseala lõunaosariikides ja hõlmab üle 7280&amp;nbsp;km².&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170322014750/http://backwoodsadventures.com/rootsrated/an-overview-of-the-ouachita-national-forest-the-oldest-national-forest-in-the-south/ An Overview of the Ouachita National Forest: The Oldest National Forest in the South] Backwoods Adventures (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.fs.usda.gov/ouachita/ Ouachita National Forest] U.S. Forest Service (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt; Oklahoma metsadest on föderaalvalitsuse omandis kokku alla 5%.&lt;ref name=forests/&gt;

Kesk-Oklahoma põhjaosas asuv [[Tallgrass Prairie Preserve]] on maailma suurim [[kõrgrohustu preeria]] kaitseala (158&amp;nbsp;km²). See on osa ökosüsteemist, mis minevikus hõlmas 14 praeguse osariigi territooriumi, kokku ligi 690 000&amp;nbsp;km², aga millest inimtegevuse tulemusel on siiani säilinud vähem kui 4%.&lt;ref&gt;[https://www.nps.gov/tapr/index.htm Tallgrass Prairie National Preserve Kansas] National Park Service (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160817132843/http://www.nature.org/ourinitiatives/regions/northamerica/unitedstates/oklahoma/placesweprotect/tallgrass-prairie-preserve.xml Oklahoma: Joseph H. Williams Tallgrass Prairie Preserve] The Nature Conservancy (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt; Lisaks asub Oklahoma kirdeosas veel teine preeriakaitseala, [[Black Kettle National Grassland]], mis hõlmab 127&amp;nbsp;km² preeriat.&lt;ref&gt;[https://www.fs.usda.gov/detail/cibola/home/?cid=stelprdb5397425 Black Kettle and McClellan Creek National Grasslands] U.S. Forest Service (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt; [[Wichita Mountains Wildlife Refuge]] on vanim ja suurim üheksast Oklahoma territooriumil asuvast [[National Wildlife Refuge|National Wildlife Refuge'i]] süsteemi looduskaitsealast. See asutati [[1901]]. aastal ja katab ligi 239&amp;nbsp;km² suuruse ala.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20080207022542/http://www.fws.gov/refuges/refugeLocatorMaps/Oklahoma.html Refuge Locator Map: Oklahoma] U.S. Fish and Wildlife Service (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.fws.gov/refuge/Wichita_Mountains/about.html Wichita Mountains: About the Refuge] U.S. Fish and Wildlife Service (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;

Suurim Oklahomas asuvatest föderaalvalitsuse alluvuses pargi- ja puhkealadest on [[Chickasaw National Recreation Area]], mis hõlmab 18&amp;nbsp;km².&lt;ref&gt;[https://www.nps.gov/chic/learn/management/statistics.htm Chickasaw National Recreation Area: Parks Statistics] National Park Service (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt; Muud olulised pargid ja puhkealad on veel [[Santa Fe rada|Santa Fe]] ja [[Pisarate rada|Pisarate raja]] ajaloolised marsruudid, ajaloomälestiste registrisse kantud [[Fort Smithi ajaloopark|Fort Smith]] ja [[Washita lahinguväli]] ning [[Oklahoma City rahvusmemoriaal]].&lt;ref name=OKparks/&gt;

==Ajalugu==

Leidub tõendeid, mille kohaselt läbisid Põhja-Ameerika põliselanike eellased Oklahoma alasid või isegi asustasid neid juba [[Weichseli jäätumine|viimasel jääajal]], umbes 30 000 aastat tagasi.&lt;ref name=prehistory&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=PR008 Prehistoric Native Peoples] Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt; Oklahoma varaseimad eelajaloolised asukad olid kütid, kelle asustusest on leitud arheoloogilisi tõendeid peamiselt kolmest kohast: osariigi kirdeosast [[Ozarki mäed|Ozarki mägede]] koobastest ja kaljunukkidelt, osariigi eenduva loodenurga koobastest ning üle osariigi laiali pillutatuna jõgede ja ojade kallastelt. Osariigi idaosast leitud [[Fourche Maline'i kultuur]]i (300–800 eKr) matmispaigad on varaseimad jäljed inimmatustest Oklahoma aladel. Oklahoma eelajaloo kuldajastuks loetakse niinimetatud Spiro epohhi (500–1300 pKr). See ajastu on nime saanud [[Mississippi kultuur]]i [[Spiro kalmed|Spiro kalmete]] järgi, mis asuvad tänapäeval [[Spiro]] linna lähistel. Siin oli tegemist juba arenenud kultuuriga, mida iseloomustasid püsivad arvuka elanikkonnaga külad, kõrge käsitöö tase ja esimesed katsed metalli töödelda.&lt;ref name=prehistory/&gt;&lt;ref&gt;Gibson, Arrell Morgan. [https://books.google.ee/books?id=HiP-sWiqYL4C ''Oklahoma, a History of Five Centuries''] Norman, University of Oklahoma Press, 1981, pp. 9–15 (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;

Teadaolevalt esimese eurooplasena läbis Oklahoma alasid [[1541]]. aastal hispaania [[konkistadoorid|konkistadoor]] ja maadeavastaja [[Francisco Vázquez de Coronado]], kes otsis aastatel [[1540]]–[[1542]] müütilist Cíbola seitset kullast linna. Coronado ekspeditsioon, mis lõppes ebaõnnestumisega, läbis ainult Oklahoma eenduvat loodenurka.&lt;ref&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=CO062 Coronado Expedition] Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Gibson, Arrell Morgan. [https://books.google.ee/books?id=HiP-sWiqYL4C ''Oklahoma, a History of Five Centuries''] Norman, University of Oklahoma Press, 1981, pp. 16–19 (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt; Kuigi hispaanlased tegid uurimisretki Oklahoma aladele ka hiljem – tuntuim neist on [[Juan de Oñate]] ekspeditsioon [[1601]]. aastal – nad piirkonda ei koloniseerinud. [[1682]]. aastal kuulutas prantsuse maadeavastaja [[René-Robert Cavelier, Sieur de La Salle]] kõiki [[Mississippi]] jõe äärsed maad [[Prantsusmaa]] kuninga valduseks. [[1719]]. aastal tegid prantslased Oklahoma aladele kaks uurimisretke, otsides kauplemisvõimalusi kohalike indiaanlaste ja kaugemal asuvate Hispaania asundustega: [[Jean-Baptiste Bénard de la Harpe]] kulges mööda [[Red River]]i jõge nüüdisaegse Oklahoma lõunapiiril ja [[Claude Charles du Tisné]] uuris nüüdisaegse Oklahoma põhjaosa. Prantslased rajasid Oklahoma aladele ka kaubaposte, kuid alalist eurooplaste asustust seal veel ei tekkinud.&lt;ref&gt;Gibson, Arrell Morgan. [https://books.google.ee/books?id=HiP-sWiqYL4C ''Oklahoma, a History of Five Centuries''] Norman, University of Oklahoma Press, 1981, pp. 19–27 (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=FR020 French] Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;

18. sajandi lõpuks oli indiaani asustus Oklahoma aladel mitmekesine ja kirev. [[Vitšitad|Vitšita]] indiaanlased elasid põlluharijate ja küttide-korilastena veeteede ääres Oklahoma kesk- ja lõunaosas. Läänepoolsetel aladel domineerisid nomaadilise eluviisiga [[komantšid]] ja [[apatšid]], kes järgnesid [[Suur tasandik|Suurel tasandikul]] piisonikarjadele. Kirdes elasid põlluharijate ja küttide-korilastena [[kuapad]]. Kõige hiljem saabusid [[oseidžid|oseidži]] indiaanlased, kes asustasid samuti Oklahoma kirdeosa. Nemad elatusid peamiselt põlluharimisest, kuid organiseerisid ka suuri piisonijahte läänes laiuvatel tasandikel. Oseidži indiaanlased korraldasid ka röövretki vitšitade küladesse.&lt;ref&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entryname=SETTLEMENT%20PATTERNS Settlement Patterns] Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;

===19. sajand===

Oklahoma läks ametlikult [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidele]] [[1803]]. aastal [[Louisiana ost]]uga, kui Prantsusmaa esimene konsul [[Napoleon I|Napoléon Bonaparte]] müüs Prantsusmaa valdused Mississippi jõest läänes ([[Uus-Prantsusmaa]]) Ameerika Ühendriikidele. Oklahoma alade haldusterritoriaalne kuuluvus muutus esialgu tihti: [[1804]]–[[1805]] kuulusid need [[Indiana territoorium]]i, [[1805]]–[[1812]] [[Louisiana territoorium]]i, [[1812]]–[[1819]] [[Missouri territoorium]]i ja alates [[1819]]. aastast [[Arkansase territoorium]]i koosseisu.&lt;ref&gt;Gibson, Arrell Morgan. [https://books.google.ee/books?id=HiP-sWiqYL4C ''Oklahoma, a History of Five Centuries''] Norman, University of Oklahoma Press, 1981, pp. 28–29 (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;

Kui algselt pidid indiaanlastele jääma kõik alad [[Mississippi]] jõest läänes, liikus euroopa päritolu ameeriklaste asuala ometi üha enam lääne poole ja föderaalvalitsus legaliseeris piirimuutused indiaani hõimudega sõlmitud üha uute lepingutega. [[1828]]. aasta lepingutega kehtestati indiaanlaste asuala piir umbes seal, kus asub tänapäeval Oklahama ja Arkansase osariigi piir. 19. sajandi edenedes aeti üha enam indiaanlasi Ameerika Ühendriikides oma esivanemate maadelt minema ja küüditati indiaanlastele eraldatud aladele eurooplaste püsiasustusest lääne pool, muuhulgas nüüdisaegsetele Oklahoma aladele ja selle ümbrusse. [[1830]]. aasta [[indiaanlaste ümberasustamise seadus]] andis presidendile õiguse võõrandada indiaanlaste maid Mississippi jõest idas. Esimesena [[viis tsiviliseeritud hõim|viiest tsiviliseeritud hõimust]] küüditati [[1831]]. aastal Ameerika Ühendriikide kaguosast [[tšoktod]]. Seda küüditamist hakati nimetama &quot;[[pisarate rada|pisarate rajaks]]&quot;, kuigi tänapäeval kasutatakse seda mõistet enamasti hilisema [[tšerokiid]]e küüditamise kontekstis. [[1834]]. aastal määrati kindlaks [[Indiaani territoorium]]i piirid, mille raamesse jäi ka Oklahoma.&lt;ref&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=TR003 Trail of Tears (term)] Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=territory&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entryname=INDIAN%20TERRITORY Indian Territory] Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;

[[1838]]. aastal küüditati Oklahomasse 17 000 tšerokiid ja nende 2000 mustanahalist orja.&lt;ref&gt;Carter, Samuel. ''Cherokee sunset: A nation betrayed: a narrative of travail and triumph, persecution and exile.'' New York, Doubleday, 1976, p. 232.&lt;/ref&gt; Nad asustati aladele, mis kuulusid enne oseidži ja kuapa indiaanlastele. Üha ulatuslikuma indiaanlaste ümberasustamise tulemusel elas 1889. aastaks Indiaani territooriumil enam kui 30 indiaanirahvast ja -hõimu. Samal ajal oli Indiaani territooriumi ala pidevalt vähenenud, sest varem osaliselt selle alla kuulunud [[Kansas]] sai osariigiks [[1861]]. aastal ja [[Nebraska]] [[1867]]. aastal.&lt;ref name=territory/&gt; [[Ameerika Ühendriikide kodusõda|Ameerika Ühendriikide kodusõja]] ajal astusid mitmed hõimud lepingulistesse suhetesse [[Ameerika Riikide Konföderatsioon]]iga või toetasid konföderatsiooni mitteametlikult.&lt;ref&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=CI011 Civil War Era] Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt; Orjus kaotati Indiaani territooriumil alles [[1866]]. aastal, kui sealsed hõimud sõlmisid Ameerika Ühendriikidega uued lepingud.&lt;ref&gt;Hornsby, Alton. [https://books.google.ee/books?id=bqIJ278VHuwC&amp;pg=PA127&amp;dq=Slaves+1866+Oklahoma&amp;hl=en&amp;ei=NNYATq_lFOTx0gH_nq2xDg&amp;sa=X&amp;oi=book_result&amp;ct=result&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=Slaves%201866%20Oklahoma&amp;f=false ''A Companion to African-American History''] Blackwell Publishing, 2005, p. 127 (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;

Pärast kodusõda püüdsid [[Texas]]e karjafarmid sammu pidada kasvanud nõudlusega Ameerika Ühendriikide idaosa linnades ja neile oli oluline toimetada kariloomad Oklahomast põhja poole Kansasesse, kus olid olemas loomade transpordiks vajalikud raudteeühendused. Seetõttu hakkasid [[kauboi]]d Indiaani territooriumile illegaalselt rajama karjateid.&lt;ref&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=CA076 Cattle Drives] Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt; 1881. aastal kulges neli viiest lääne piirialade peamisest karjateest läbi Indiaani territooriumi.&lt;ref&gt;[http://genealogytrails.com/main/cattletrails1881map.html 1881 Map of Cattle Drive Trails] Genealogy Trails, 2006 (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt; Valgete asunike kasvanud kohalolu Indiaani territooriumil mõjutas Ameerika Ühendriikide parlamenti [[1887]]. aastal vastu võtma [[Dawesi seadus]]t, mis jagas seni hõimudele kuulunud maad perekondlikeks kruntideks, mis ühelt poolt soodustas põllumajandusega tegelemist ja eraomandi põhimõtete omaksvõtmist indiaanlaste seas, kuid viis samal ajal maa võõrandamiseni föderaalvalitsuse kasuks. Selle protsessi tulemusel lõhuti senine reservaatide süsteem ja hõimustruktuur, võõrandati umbes 50% indiaanlaste maadest ja kiirendati traditsiooniliste indiaani kultuuride hääbumist. Võõrandatud maa müüdi raudteefirmadele ja valgetele asunikele.&lt;ref&gt;Hamilton, Robert. [http://itech.fgcu.edu/&amp;/issues/vol3/issue1/united.htm United States and Native American Relations] Florida Gulf Coast University (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;

Korraldati mitmeid maadejagamisi, mille raames jagati välja neid Indiaani territooriumi maa-alasid, mis enne olid valgetele asunikele suletud. Need jagamised algasid tavaliselt kindlal kuupäeval ja kellaajal ning maatükid anti välja vastavalt sellele, kes esimesena kohale jõudis. Asunikke, kes ületasid piiri ebaseaduslikult enne ametlikku maadejagamise algust ehk jõudsid kohale varem (inglise keeles ''sooner''), hakati inglise keeles nimetama ''sooners''. Eriti ulatuslik oli võistlus paremate maatükkide omandamise nimel kevadel [[1889]] toimunud maadejagamise eel ja ajal. Selle maadejagamise tulemusel tekkis Oklahomasse rohkearvuline euroopa päritolu elanikkond ja sealt sai tulevane Oklahoma osariik ka oma ingliskeelse hüüdnime ''Sooner State''.&lt;ref&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=LA014 Land Run of 1889] Oklahoma Historical Society (vaadatud 22.03.2017)&lt;/ref&gt;

Ameerika Ühendriikide kodanike arvu kasv indiaanlastelt võõrandatud ja asunikele välja jagatud maadel tekitas olukorra, kus need alad kvalifitseerusid territooriumi staatusele Ameerika Ühendriikide koosseisus. [[2. mai]]l [[1890]] moodustati [[Oklahoma territoorium]] ja sama aasta augustis valiti selle parlamendi esimene koosseis. Järgmise 17 aasta kestel kasvas territooriumi pindala Indiaani territooriumi arvel mitmekordseks, peamiselt täiendava maade võõrandamise ja ümberjagamise tulemusel.&lt;ref&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=OK085 Oklahoma Territory] Oklahoma Historical Society (vaadatud 22.03.2017)&lt;/ref&gt; Indiaanlaste positsioone nõrgendas veelgi [[1898]]. aastal vastu võetud [[Curtise seadus]], mis kaotas indiaanlaste hõimukohtud ja allutas kõik Indiaani territooriumi elanikud Ameerika Ühendriikide föderaalseadustele. Seaduse eesmärk oli sillutada teed indiaanlaste assimileerimisele ning Indiaani territooriumi ja Oklahoma territooriumi aladest uue osariigi moodustamisele.&lt;ref&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=CU006 Curtis Act (1888)] Oklahoma Historical Society (vaadatud 22.03.2017)&lt;/ref&gt;

===20. sajand===

20. sajandi alguses tehtud katsed moodustada vähenenud, veel ainult nüüdisaegse Oklahoma idaosaga piirdunud Indiaani territooriumist eraldi indiaanlaste osariiki kukkusid läbi. Viimane katse moodustada taolist haldusüksust Sequoyah' osariigi nime all tehti [[1905]]. aastal, mil koostati ka vastav ametlik pöördumine [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]ile. Viimane keeldus aga seda üldse arutusele võtmast. [[1907]]. aastal toimunud Oklahoma osariigi kongressil otsustati moodustada uus osariik senise Indiaani territooriumi ja Oklahoma territooriumi aladest, mida indiaanlased olid seni soovinud vältida. Kongressi otsused said föderaalvõimude heakskiidu ja [[16. november|16. novembril]] [[1907]] võeti Oklahoma osariik 46. osariigina Ameerika Ühendriikide koosseisu.&lt;ref&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=SE021 Sequoyah Convention] Oklahoma Historical Society (vaadatud 22.03.2017)&lt;/ref&gt;

Uuest osariigist sai alles kujunemisjärgus [[naftatööstus]]e oluline keskus, kus naftavarude avastamine tõi kaasa uute linnade rajamise, nende rahvaarvu ja jõukuse kiire kasvu. [[Tulsa]] oli suure osa 20. sajandist tuntud maailma naftapealinnana ja osariigi majandust toitsid esimestel aastakümnetel peamiselt investeeringud naftatootmisse.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170323054823/http://tulsahistory.org/learn/online-exhibits/early-tulsa-history/oil-and-riches/ Oil and Riches] Tulsa Historical Society &amp; Museum (vaadatud 22.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20161109084753/http://aoghs.org/oklahoma-oil-history/ Oklahoma Oil History] American Oil &amp; Gas Historical Society (vaadatud 22.03.2017)&lt;/ref&gt;

Alates 19. sajandi teisest poolest oli Oklahomasse saabunud ka rohkelt [[afroameeriklased|afroameeriklasi]], sest seda reklaamiti nende kogukondades vabaduse ja võimaluste maana. Oklahoma poliitik [[Edward McCabe]] taotles president [[Theodore Roosevelt]]ilt uus osariigi moodustamist afroameeriklaste osariigina, kuid see ettepanek ei leidnud piisavat toetust ja pärast Oklahoma osariigi moodustamist võeti ka seal vastu mustanahaliste õigusi kitsendavad seadused. Kui 20. sajandi alguses oli Oklahomas kümneid mustanahaliste asutatud ja nende enamusega linnu, siis enamik neist hääbus 1940. aastateks. Tuntuimad erandid on [[Boley]] ja [[Langston]], mis eksisteerivad tänini.&lt;ref name=afro&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entryname=AFRICAN%20AMERICANS African Americans] Oklahoma Historical Society (vaadatud 22.03.2017)&lt;/ref&gt; Tulsa [[Greenwood]]i linnaosa oli 1920. aastate alguseks Ameerika Ühendriikide üks jõukamaid afroameeriklaste elurajoone, mida tunti ka Väikese Aafrika ja Musta Wall Streeti nime all.&lt;ref&gt;Oxman, Steven.
 [http://variety.com/2000/tv/reviews/the-tulsa-lynching-of-1921-a-hidden-story-1200461970/ &quot;Review: ‘The Tulsa Lynching of 1921: A Hidden Story’&quot;] – ''Variety'', 30.05.2000 (vaadatud 22.03.2017)&lt;/ref&gt;

Rassilised pinged Oklahomas süvenesid pärast [[Ku Klux Klan]]i tegevuse algust Oklahomas 1920. aastate alguses. [[1921]]. aastal puhkesid [[Tulsa rassirahutused]], mis kujunesid Ameerika Ühendriikide ajaloo üheks kulukaimaks rassitüliks. Rahutuste käigus purustati 35 linnakvartalit, tekitati 1,8 miljoni USA dollari väärtuses varalist kahju ja hukkus kuni 300 inimest.&lt;ref name=afro/&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20080624204404/http://www.ok-history.mus.ok.us/trrc/file1.pdf Tulsa Race Riot] Oklahoma Commission to Study the Tulsa Race Riot of 1921, 28.02.2001 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 22.03.2017)&lt;/ref&gt;

[[1925]]. aastal alustas Oklahoma ettevõtja [[Cyrus Avery]] kampaaniat maantee [[Route 66]] loomiseks, mis avati [[1926]]. aastal ja märgistati [[1927]]. aastal. [[Chicago]]st [[Santa Monica]]ni kulgenud kuulus maantee läbis Oklahomas Avery kodulinna Tulsat. Seal tegutses ka 1927. aastal Avery asutatud ühing [[U.S. Highway 66 Association]], mis vastutas tee kavandamise ja väljaehitamise eest. Averyt hakati hiljem kutsuma &quot;Route 66 isaks&quot;.&lt;ref&gt;Tremeear, Janice. ''Illinois' Haunted Route 66.'' The History Press, 2013, p. 10.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20130623050651/http://xroads.virginia.edu/~UG02/carney/avery.html &quot;The Father of Route 66&quot;] Route 66: The main stream of America (vaadatud 22.03.2017)&lt;/ref&gt;

1930. aastatel hakkasid mõningaid osariigi piirkondi mõjutama halvad põllumajanduspraktikad, pikaajalised [[põud|põuad]] ja tugevad tuuled. Kansase, Texase ja [[New Mexico]] teatud piirkonnad ning Oklahoma loodeosa moodustasid niinimetatud [[Dust Bowl]]i ('tolmukauss'), mida iseloomustasid vähesed sademed ja ebatavaliselt kõrged õhutemperatuurid. Need ilmastikuolud viisid tuhandete talunike vaesumiseni ja sundisid neid ümber asuma Ameerika Ühendriikide lääneosa viljakamatele aladele.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170426185936/http://www.english.illinois.edu/maps/depression/dustbowl.htm About The Dust Bowl] Modern American Poetry, Department of English, University of Illinois (vaadatud 23.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Amadeo, Kimberly. [https://web.archive.org/web/20170323234020/https://www.thebalance.com/what-was-the-dust-bowl-causes-and-effects-3305689 What Was the Dust Bowl? Causes and Effects] The Balance, 21.03.2017 (vaadatud 23.03.2017)&lt;/ref&gt; Selle tulemusel elas Oklahoma kuni 1950. aastani kestnud kahekümneaastase perioodi vältel üle oma ajaloo suurima rahvaarvu languse (6,9%).&lt;ref&gt;Gibson, Arrell Morgan. [https://books.google.ee/books?id=HiP-sWiqYL4C ''Oklahoma, a History of Five Centuries''] Norman, University of Oklahoma Press, 1981, p. 240 (vaadatud 23.03.2017)&lt;/ref&gt;

Pinnase ja veevarude konserveerimise projektid muutsid osariigi põllumajanduspraktikat ning viisid ulatusliku paisude ja üleujutustõkete süsteemi rajamiseni. Nende käigus rajati sadu veehoidlaid ja paisjärvi, et tagada majapidamiste ja põllumajanduslike maade varustamine veega. 1960. aastate alguseks oli Oklahomas rajatud üle 200 järve, mis tähendab, et seal on rohkem tehisveekogusid kui üheski teises Ameerika Ühendriikide osariigis.&lt;ref&gt;Layden, Logan. [https://stateimpact.npr.org/oklahoma/2012/09/27/why-oklahoma-built-more-lakes-than-any-other-state/ Why Oklahoma Built More Lakes Than Any Other State] State Impact, 27.09.2012 (vaadatud 23.03.2017)&lt;/ref&gt;

[[19. aprill]]il [[1995]] toimus Oklahoma Citys üks Ameerika Ühendriikide senise ajaloo ohvrirohkemaid terrorirünnakuid. [[Timothy McVeigh]]' korraldatud [[Oklahoma City pommiplahvatus]]es Afred P. Murrah' nimelise föderaalhoone ees hukkus 168 inimest, nende seas 19 last. Plahvatuses sai vigastada üle 650 inimese ja kahjustada üle 300 hoone. Rünnaku korraldaja McVeigh mõisteti surma ja hukati [[2001]]. aastal, tema kaasosalisele [[Terry Nichols]]ile mõisteti eluaegne vanglakaristus ilma ennetähtaegse vabanemise õiguseta.&lt;ref&gt;[http://www.history.com/topics/oklahoma-city-bombing Oklahoma City Bombing] History Channel (vaadatud 23.03.2017)&lt;/ref&gt;

==Rahvastik==

1. juulil 2018 elas Oklahoma osariigis [[Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo]] hinnangul 3 943 079 inimest, kaks aastat varem 3 923 561 inimest. [[Ameerika Ühendriikide 2010. aasta rahvaloendus|2010. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli osariigi elanikkond 3 751 351 inimest, seega kasvas rahvaarv kaheksa aastaga 5,1%.&lt;ref name=quickfacts/&gt; Kui välja jätta majanduslangusest ja ilmastikuoludest tingitud rahvaarvu vähenemine 1930.–1940. aastatel, on Oklahoma elanikkond püsivalt kasvanud. Osariigi moodustamise ajal 1907. aastal elas Oklahoma aladel umbes 1 400 000 inimest, 1980. aastaks oli elanikkond kasvanud 3 025 500 inimeseni ja 1990. aastaks 3 224 000 inimeseni. Kõige kiirem oli elanikkonna kasv 1970. aastatel, mil elanike arv tõusis ühe aastakümnega üle 18%.&lt;ref&gt;[http://www.digitalprairie.ok.gov/cdm/ref/collection/stgovpub/id/23271 Oklahoma's Population:Growth, Size, Composition, and Policy Implications] Oklahoma Department of Commerce, June 1990, pp. 2–4 (vaadatud 23.03.2017)&lt;/ref&gt; 2005. aastal elas osariigis hinnanguliselt 3 547 884 inimest.&lt;ref&gt;[http://www.infoplease.com/us/census/data/oklahoma QuickFacts from the US Census Bureau: Oklahoma] Infoplease (vaadatud 23.03.2017)&lt;/ref&gt; 

2018. aasta hinnangutel oli Oklahoma elanike seas alla 18-aastasi inimesi 24,3% (2010. aasta rahvaloenduse andmetel 24,8%) ja üle 65-aastasi inimesi 15,7% (2010. aasta rahvaloenduse andmetel 13,5%). Nii võib öelda, et Oklahoma elanikkond vananeb aeglases tempos. Meeste ja naiste osakaal on püsinud viimasel kümnendil{{millal}} stabiilne: mehi on osariigi elanikkonnast 49,5% ja naisi 50,5%.&lt;ref name=quickfacts/&gt; Perioodil 2013–2017 oli 24,8% 25-aastastest ja vanematest elanikest kõrgharidusega, keskmine aastane sissetulek ühe [[leibkond|leibkonna]] kohta oli 49 767 USA dollarit.&lt;ref name=quickfacts/&gt; Nende näitajatega paigutus Oklahoma Ameerika Ühendriikide osariikide edetabeli lõpuossa, 50 osariigi seas 43. kohale.&lt;ref&gt;[https://247wallst.com/special-report/2018/09/14/americas-most-and-least-educated-states-3/10/ America’s Most and Least Educated States] 24/7 Wall St, 14.09.2018 (vaadatud 13.08.2019)&lt;/ref&gt;

===Rass ja etniline päritolu===

Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo andmetel on osariigi elanikkonna rassiline koosseis ajavahemikus 1970–2015 olnud järgmine:

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;margin:auto;&quot;
! colspan=7 |Oklahoma osariigi elanikkonna jaotumine rassilise kuuluvuse alusel (%)
|-
! Rass
! 1970&lt;ref name=histcensus&gt;[https://www.census.gov/content/dam/Census/library/working-papers/2002/demo/POP-twps0056.pdf Historical Census Statistics on Population Totals By Race, 1790 to 1990, and By Hispanic Origin, 1970 to 1990, For The United States, Regions, Divisions, and States: Table 51] U.S. Census Bureau, 2002 (vaadatud 23.03.2017)&lt;/ref&gt;
! 1980&lt;ref name=histcensus/&gt;
! 1990&lt;ref name=histcensus/&gt;
! 2000&lt;ref name=censusviewer&gt;[https://archive.today/20140812015252/http://oklahoma.us.censusviewer.com/client CensusViewer: Oklahoma] U.S. Census Bureau (vaadatud 23.03.2017)&lt;/ref&gt;
! 2010&lt;ref name=quickfacts/&gt;
! 2015&lt;ref name=quickfacts/&gt;
|-
| valged ameeriklased
| align=right |89,1
| align=right |85,9
| align=right |82,1
| align=right |76,2
| align=right |72,2
| align=right |74,8
|-
| [[indiaanlased]]
| align=right |3,8
| align=right |5,6
| align=right |8,0
| align=right |7,9
| align=right |8,6
| align=right |9,1
|-
| [[afroameeriklased]]
| align=right |6,7
| align=right |6,8
| align=right |7,4
| align=right |7,6
| align=right |7,4
| align=right |7,8
|-
| segarassist inimesed
| align=right |
| align=right |
| align=right |
| align=right |4,5
| align=right |5,9
| align=right |6,0
|-
| aasia ameeriklased
| align=right |0,1
| align=right |0,6
| align=right |1,1
| align=right |1,4
| align=right |1,7
| align=right |2,2
|}

2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Oklahomas 321 687 indiaanlast, mille järgi paigutus Oklahoma nii indiaanlastest elanikkonna koguarvult kui ka osakaalult kõigi osariikide seas [[California]] järel teisele kohale.&lt;ref&gt;[https://www.census.gov/prod/cen2010/briefs/c2010br-10.pdf The American Indian and Alaska Native Population: 2010] U.S. Census Bureau, January 2012 (vaadatud 23.03.2017)&lt;/ref&gt; Valgete ameeriklaste seas moodustavad eraldi alarühma [[latiinod]], kelle arvukus ja osakaal Oklahoma rahvastikust on püsivalt kasvanud – kui 2000. aastal moodustasid nad 5,2% osariigi rahvastikust, siis 2010. aastal 8,9% ja 2015. aastal 10,1%.&lt;ref name=quickfacts/&gt;&lt;ref name=censusviewer/&gt;

Välismaal sündinud Oklahoma elanikke oli perioodil 2011–2015 5,8% osariigi elanikkonnast,&lt;ref name=quickfacts/&gt; samal ajal Ameerika Ühendriikides tervikuna oli välismaal sündinud elanikke 13,7%.&lt;ref&gt;Gomez, Alan. [http://www.usatoday.com/story/news/2015/09/28/us-foreign-born-population-nears-high/72814674/ U.S. foreign-born population nears high] USA Today, 28.09.2015 (vaadatud 23.03.2017)&lt;/ref&gt; Välismaal sündinutest omakorda 59% pärinesid [[Ladina-Ameerika]]st, 27% [[Aasia]]st ja 7% [[Euroopa]]st.&lt;ref name=factfinder&gt;[https://web.archive.org/web/20180714212254/https://factfinder.census.gov/faces/tableservices/jsf/pages/productview.xhtml?src=bkmk American FactFinder: Oklahoma] U.S. Census Bureau (vaadatud 23.03.2017)&lt;/ref&gt;

2015. aasta hinnangutel oli Oklahoma elanike peamine rahvuslik päritolu järgmine: 14,1% [[sakslased|saksa]] (543 721 inimest), 11,4% [[iirlased|iiri]] (439 472 inimest), 7,9% [[inglased|inglise]] (304 868 inimest), 2,1% [[prantslased|prantsuse]] (81 936 inimest), 1,7% [[itaallased|itaalia]] (66 428 inimest), 1,7% [[šotlased|šoti]] (65 473 inimest) ja 1,6% [[hollandlased|hollandi]] (61 629 inimest). 9,7% rahvastikust identifitseeris ennast lihtsalt [[ameeriklased|ameeriklastena]].&lt;ref name=factfinder/&gt;

===Linnad===

Oklahoma osariigis loetakse linnaks (''city'') asulat, kus elab vähemalt 1000 inimest ja mis on linnana registreeritud.&lt;ref&gt;[http://www.oscn.net/applications/OCISWeb/DeliverDocument.asp?CiteID=75764 Oklahoma Statutes Citationized: Title 11. Cities and Towns] The Oklahoma State Courts Network (vaadatud 23.03.2017)&lt;/ref&gt; Suurim linn on osariigi keskosas [[Oklahoma maakond|Oklahoma maakonnas]] asuv [[Oklahoma City]], mis on ühtlasi nii osariigi pealinn kui ka Oklahoma maakonna keskus. Kui linna ametlikes piirides elas 2015. aasta hinnangutel 631 346 inimest, siis Oklahoma City [[suurlinna-ala]]l oli elanikke kokku 1 356 965 ehk sealne elanikkond moodustas kolmandiku kogu osariigi rahvastikust. Ligi miljon (980 459) inimest elab ka osariigi suuruselt teise linna [[Tulsa]] suurlinna-alal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20180714212254/https://factfinder.census.gov/faces/tableservices/jsf/pages/productview.xhtml?src=bkmk American Fact Finder: Annual Estimates of the Resident Population] U.S. Census Bureau (vaadatud 23.03.2017)&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;margin:auto;&quot;
! colspan=4 | Elanike arv suuremates Oklahoma osariigi linnades&lt;ref name=citypop&gt;[https://www.citypopulation.de/USA-Oklahoma.html USA: Oklahoma] City Population (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;
|-
! Koht
! Linn
! Elanike arv&lt;br&gt;(2010)
! Elanike arv&lt;br&gt;(2015)
|-
| align=center | 1.
| [[Oklahoma City]]
| align=right | 579 999
| align=right | 631 346
|-
| align=center | 2.
| [[Tulsa]]
| align=right | 391 906
| align=right | 403 505
|-
| align=center | 3.
| [[Norman (Oklahoma)|Norman]]
| align=right | 110 925
| align=right | 120 284
|-
| align=center | 4.
| [[Broken Arrow]]
| align=right | 98 850
| align=right | 106 563
|-
| align=center | 5.
| [[Lawton]]
| align=right | 96 867
| align=right | 96 655
|-
| align=center | 6.
| [[Edmond]]
| align=right | 81 405
| align=right | 90 092
|-
| align=center | 7.
| [[Moore]]
| align=right | 55 081
| align=right | 60 451
|-
| align=center | 8.
| [[Midwest City]]
| align=right | 54 371
| align=right | 57 249
|-
| align=center | 9.
| [[Enid (Oklahoma)|Enid]]
| align=right | 49 379
| align=right | 51 776
|-
| align=center | 10.
| [[Stillwater]]
| align=right | 45 688
| align=right | 48 967
|}

===Keeled===

[[Inglise keel]] sai Oklahoma osariigis ametliku keele staatuse [[2010]]. aastal, enne seda osariigis ametlikku keelt seadusega määratletud ei olnud.&lt;ref&gt;[http://newsok.com/article/3510663 Oklahoma votes to make English official language] Oklahoman / NewsOK, 2.11.2010 (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; Oklahomas räägitavat [[ameerika inglise keel]]t nimetatakse ka Oklahoma inglise keeleks, see [[murre]] on välja kujunenud ameerika keskosa murrete ja lõunaosariikide murde ebaühtlasel segunemisel.&lt;ref name=languages&gt;[http://www.city-data.com/states/Oklahoma-Languages.html Oklahoma: Languages] City-Data.com (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; Neid üle viieaastaseid inimesi, kes rääkisid koduse keelena mingit muud keelt kui inglise keelt, oli 1990. aastal alla 5%, 2000. aastal 7,4%, 2010. aastal 9,1% ja 2013. aastal juba 9,8% elanikkonnast. Nii kasvas perioodil 2000–2013 kodus mõnda muud keelt kõnelevate inimeste arv 48%, jõudes 2013. aastal 353 391 inimeseni.&lt;ref&gt;[http://cis.org/record-one-in-five-us-residents-speaks-language-other-than-english-at-home One in Five U.S. Residents Speaks Foreign Language at Home, Record 61.8 million] Center for Immigration Studies, October 2014 (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; 2015. aastaks oli nende osakaal tõusnud 10,1% osariigi rahvastikust ehk 368 820 inimeseni.&lt;ref name=unitedway&gt;[http://www.unitedwayokc.org/research/data-center/demographics/languages-spoken/languages-spoken-home-2015 Languages spoken at home 2015]{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} United Way of Central Oklahoma (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; Suuruselt teine kodune keel Oklahomas on [[hispaania keel]]: kui 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli hispaania keele kõnelejaid 141 060 inimest, siis 2015. aastal juba 261 222 inimest ehk 7,2% osariigi üle viieaastastest elanikest.&lt;ref name=languages/&gt;&lt;ref name=unitedway/&gt; [[Indiaani keeled|Indiaani keeltest]] on Oklahomas levinuim [[tšerokii keel]], mille valdajaid oli 2010. aasta rahvaloenduse andmetel umbes 10 000, aga mida koduse keelena kõneles vaid 3776 inimest. Enamik selle kõnelejaid elab osariigi idaosas tšerokii hõimualadel, kus see on ka ametliku keele staatuses.&lt;ref&gt;[https://www.ethnologue.com/language/chr Cherokee] Ethnologue: Languages of the World (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=datacenter&gt;[https://apps.mla.org/map_data MLA Language Map Data Center] (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; Kokku kõneldakse Oklahomas 25 indiaani keelt.&lt;ref name=languages/&gt;

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;margin:auto;&quot;
! colspan=3 | Levinumad kodused keeled Oklahomas (2010)&lt;ref name=datacenter/&gt;
|-
! Keel !! Kõnelejate arv !! Kõnelejaid&lt;br&gt;elanikkonnast (%)
|-
| Inglise keel || align=right | 3 117 161 || align=right | 91,15
|-
| Hispaania keel || align=right | 201 254 || align=right | 5,89
|-
| [[Vietnami keel]] || align=right | 14 116 || align=right | 0,41
|-
| [[Saksa keel]] || align=right | 10 774 || align=right | 0,31
|-
| Indiaani keeled* || align=right | 8589 || align=&quot;right&quot; | 0,25
|-
| [[Hiina keel]] || align=right | 6036 || align=&quot;right&quot; | 0,18
|-
| colspan=3 | ''*– välja arvatud tšerokii ja algonkini keel, mille üle peetakse arvestust eraldi.
|}

Lisaks tabelis mainitud keeltele oli vähemalt 3000 üle viieaastast kõnelejat veel [[prantsuse keel|prantsuse]], [[korea keel|korea]], tšerokii, [[araabia keel|araabia]] ja [[tagalogi keel|tagalogi]] keelel.&lt;ref name=datacenter/&gt;

===Religioon===

Oklahoma moodustab osa geograafilisest piirkonnast, mida tuntakse [[piiblivöö]] (''Bible Belt'') nime all ja kus on valitsevaks konservatiivne [[evangelikalism|evangelikaalne kristlus]]. Piiblivöösse kuuluvad valdavalt lõunapoolsed osariigid, mille elanikud peavad ennast väga religioosseks ning on poliitiliselt ja sotsiaalselt valdavalt konservatiivsete vaadetega. Tänapäeval on nendes osariikides, kaasa arvatud Oklahomas, tavaliselt suurem toetus [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariiklikul Parteil]], mis on ennast positsioneerinud religioossete konservatiivide huvide kaitsjana.&lt;ref name=biblebelt&gt;Rosenberg, Matt. [https://www.thoughtco.com/the-bible-belt-1434529 &quot;The Bible Belt&quot;] – ''ThoughtCo'', 3.03.2017 (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; Nii Oklahoma Cityt kui ka Tulsat on vahel nimetatud &quot;piiblivöö pandlaks&quot; (''Buckle of the Bible Belt'').&lt;ref name=biblebelt/&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160910074711/https://www.highbeam.com/doc/1G1-162762471.html Minister's book plunges into cultural issues: Meet the author] Tulsa World / HighBeam Research, 29.04.2007 (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; Tulsas asub ka üleriigiliselt tuntud kristlik eraõppeasutus [[Oral Robertsi Ülikool]].&lt;ref&gt;[http://www.oru.edu/about-oru/ About ORU] Oral Roberts University (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt;

Uuringukeskuse [[Pew Research Center]] andmetel peab 79% Oklahoma täiskasvanud elanikkonnast ennast kristlasteks. Suurem osa Oklahoma elanikest on [[protestantism|protestandid]], seejuures kuulub neist 47% evangelikaalsetesse kirikutesse. 16% on seotud põhisuuna protestantlike kirikutega ja 4% afroameerika protestantlike kirikutega.&lt;ref name=pew&gt;[http://www.pewforum.org/religious-landscape-study/state/oklahoma/ Religious Landscape Study: Adults in Oklahoma] Pew Research Center (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; Evangelikaalsete kirikute seas domineerivad omakorda [[baptism|baptistlikud]] ühendused nagu [[Lõuna Baptisti Konvent]] ja [[Vaba Tahte Baptistide Rahvuslik Ühendus]]. Põhisuuna protestantlikest kirikutest on suurim [[Ühinenud Metodisti Kirik]].&lt;ref name=arda2010&gt;[https://web.archive.org/web/20170325202033/http://www.thearda.com/rcms2010/r/s/40/rcms2010_40_state_cong_2010.asp State Membership Report 2010: Oklahoma] The Association of Religion Data Archives (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; Mitteprotestantlikest kristlikest kirikutest on suurim [[katoliku kirik]], millega seostab ennast 8% Oklahoma täiskasvanud elanikkonnast.&lt;ref name=pew/&gt;

Mittekristlikke religioone järgib osariigis 2% täiskasvanud elanikkonnast. Nii [[judaism]]i, [[islam]]it, [[budism]]i kui ka [[hinduism]]i tunnistab alla 1% inimestest.&lt;ref name=pew/&gt; 2010. aastal oli kõiki mittekristlike religioonide järgijaid kokku 78 462.&lt;ref name=arda2010/&gt;

Ühtegi kirikusse ei kuulu 18% Oklahoma täiskasvanud elanikest. Nendest 4% peab ennast [[ateism|ateistideks]] ja 3% [[agnostitsism|agnostikuteks]].&lt;ref name=pew/&gt;

Jumalasse usub täiesti või üsna kindlalt 89%, taevasse 79% ja põrgusse 67% Oklahoma täiskasvanud elanikest. Seejuures külastab 43% inimesi jumalateenistusi vähemalt korra nädalas ja 32% korra kuni paar kuus.&lt;ref name=pew/&gt;

==Majandus==

Oklahomal on mitmekesine majandus, mille tähtsaimad tegevusvaldkonnad on [[energeetika]], [[põllumajandus]], [[biotehnoloogia]], [[infotehnoloogia]], [[rahandus]], [[transport|transpordi-]] ja [[logistika]]teenused, [[lennundus]] ning [[kaitsetööstus]].&lt;ref name=newsmax/&gt;

2016. aasta kolmandas kvartalis oli Oklahoma [[sisemajanduse kogutoodang]] 171,1 miljardit USA dollarit. Sellega paigutus Oklahoma Ameerika Ühendriikide 50 osariigi seas 47. kohale. Veebruaris 2017 oli Oklahoma [[tööpuudus]] 4,7% ehk võrdne Ameerika Ühendriikide keskmise tööpuudusega. Sisemajanduse kogutoodangus on ametliku statistika järgi kaubanduse, transpordi ja kommunaalteenuste (18,3%) järel teisel kohal kaevandamine (15%), mille alla kuulub ka Oklahomas traditsiooniliselt majanduse mootoriks olnud energiaressursside nagu [[nafta]] ja [[maagaas]]i hankimine.&lt;ref name=econind&gt;[https://www.ok.gov/oesc_web/documents/lmiEconIndPub.pdf Oklahoma Economic Indicators: February 2017] State of Oklahoma (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt; Vaatamata sellele, et nafta ja maagaasi tootmine on nii 1980. kui ka 2010. aastatel kannatanud tugeva hinnalanguse tõttu, on see eraldi võetuna endiselt Oklahoma suurim majandusvaldkond, kust tuleb valdav osa osariigi maksutulust ja mis pakub tööd igale viiendale töötajale.&lt;ref&gt;[http://newsok.com/article/5519996 &quot;Industry official: Oil and gas continue to drive Oklahoma’s economy&quot;] – ''The Oklahoman'', 28.09.2016 (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt;

2016. aastal tegutses Oklahomas kokku viis ettevõtet, mis kuulusid [[Fortune 500]] (500 suurima börsil kaubeldava ettevõtte) edetabelisse. Kõik need on energeetikafirmad – [[NGL Energy Partners]] (167. koht), [[Devon Energy]] (216. koht), [[Chesapeake Energy]] (223. koht), [[ONEOK]] (348. koht) ja [[Williams Companies]] (364. koht).&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170125153956/http://okcommerce.gov/wp-content/uploads/2015/07/Fortune-500-Report.pdf Fortune 500 Companies] Oklahome Department of Commerce, July 2016 (vaadatud 28.03.2016)&lt;/ref&gt;

Valdav osa majandustegevusest on koondunud kahte suurlinna ja nende ümbrusse – 2016. aastal andis [[Oklahoma City]] 40,7% ja [[Tulsa]] 30,1% osariigi sisemajanduse kogutoodangust. Kolmanda keskusena võib välja tuua [[Lawton]]i linna, mille osakaal oli 2,6%.&lt;ref name=econind/&gt;

Üldise [[maksukoormus]]e poolest paigutus Oklahoma 2017. aastal osariikide seas 25. kohale. Kohandatuna [[elukallidus]]e indeksile on Oklahoma positsioon märksa parem – sel juhul ollakse maksukoormuselt 39. kohal. Sealsed maksumäärad on võrreldavad riigi keskmistega, erinedes neist vaid –0,17%.&lt;ref&gt;[https://wallethub.com/edu/best-worst-states-to-be-a-taxpayer/2416/ 2017’s Tax Rates by State] WalletHub, 14.03.2017 (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt; Viimase kümne aastaga{{millal}} on Oklahoma maksukoormus siiski märgatavalt tõusnud, sest veel 2007. aastal liigitati osariik üldiselt maksukoormuselt 51 osariigi (koos [[Washington]]iga) seas 45. kohale.&lt;ref&gt;[http://money.cnn.com/galleries/2007/pf/0704/gallery.tax_friendliest/8.html  Tax-Friendly Places 2007] CNN Money (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt;

Valitsussektor annab 14,9% Oklahoma sisemajanduse kogutoodangust ja on üks kiiremini kasvavaid valdkondi: kui perioodil 2015–2016 kadus kaevanduses ja metsanduses aastas keskmiselt 10 500 töökohta ning tööstuses 8500 töökohta, siis valitsussektoris kasvas töökohtade arv 2400 võrra. Sama suur töökohtade kasv iseloomustas veel ainult hariduse ning meelelahutus- ja majutusteenuste valdkonda.&lt;ref name=econind/&gt;

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;margin:auto;&quot;
! colspan=2 | [[Sisemajanduse kogutoodang|SKT]] läbi aastate&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170328195619/http://www.deptofnumbers.com/gdp/oklahoma/ Oklahoma GDP] Department of Numbers (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt;
|-
! Aasta
! SKT&lt;br&gt;(mld dollarit)
|-
| 1997
| align=right | 109,16
|-
| 2002
| align=right | 123,18
|-
| 2007
| align=right | 142,79
|-
| 2012
| align=right | 159,43
|-
| 2016
| align=right | 171,10
|}

===Tootmine ja teenused===

[[Lennundus]]es ja [[kaitsetööstus]]es töötab üle 120 000 Oklahoma elaniku. [[Tulsa]]s asub lennufirma [[American Airlines]] tehniline peakorter ja ülemaailmne hoolduskeskus, mis on suurim lennukite hooldus- ja remondibaas kogu maailmas.&lt;ref name=aerospace&gt;[https://web.archive.org/web/20170328200136/http://stateofsuccess.com/industries/aerospace-defense/ Aerospace &amp; Defense] The State of Success (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt; Lisaks asub Oklahomas kümme keskust, kus tegeldakse [[mehitamata õhusõiduk]]ite ehk droonide väljatöötamise ja katsetamisega. [[Oklahoma Osariigi Ülikool]] on esimene kõrgkool Ameerika Ühendriikides, mis pakub mehitamata õhusõidukite disaini alal magistri- ja doktoriõpet.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170328200950/http://stateofsuccess.com/industries/aerospace-defense/uas/ Unmanned Aerial Systems] The State of Success (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt; Suurtest lennundusettevõtetest tegutsevad osariigis veel [[Boeing]], [[General Electric]], [[Lockheed Martin]], [[Lufthansa Technik]] ja [[Northrop Grumman]]. Ka enamik kaitsesektorist on Oklahomas seotud just lennundusega. Osariigis asub kolm õhujõudude baasi, seejuures on [[Oklahoma City]] lähistel asuv [[Tinkeri õhujõudude baas]]i logistikakeskus suurim kaitsevarustuse ladu [[Ameerika Ühendriikide kaitseministeerium]]i haldusalas. [[McAlester]]i linnas asub laskemoonatehas.&lt;ref name=aerospace/&gt;

Maagaas ja madalad elektrienergia kulud on soodustanud investeeringuid energiamahukatesse valdkondadesse. Nii on Oklahomas kokku 73 [[andmekeskus]]t, millest paljud on seotud juhtivate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtetega nagu [[AT&amp;T]], [[Google]], [[Hewlett-Packard]], [[IBM]] ja [[Verizon]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170328195856/http://stateofsuccess.com/industries/information-financial-services/ Information &amp; Financial Services] The State of Success (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt; Infotehnoloogia kõrval on oluline ja kasvav sektor ka [[biotehnoloogia]]: lisaks arvukatele avaliku ja erasektori omandis uurimiskeskustele tegutseb osariigis kaks suurt [[lämmastikväetis]]te tootjat, [[Koch Nitrogen Company]] ja [[Terra Nitrogen Company]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170328200948/http://stateofsuccess.com/industries/agriculture-bioscience/ Agriculture &amp; Bioscience] The State of Success (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt;

Oklahoma asukoht Ameerika Ühendriikide keskel on kujundanud osariigist tähtsa transpordi- ja logistikakeskuse. Osariigis on kaks rahvusvahelist lennujaama, 140 avalikus kasutuses väiksemat lennujaama ja kolm siseveesadamat. Ainuüksi kahe rahvusvahelise lennujaama kaudu saabub igal aastal ligi 227 000 tonni kaupa. Osariigis tegutsevad sellised suured logistikaettevõtted nagu kullerfirma [[FedEx]] ning maanteevedusid korraldavad [[Ferymiller]], [[Melton Truck Lines]] ja [[Miller Truck Lines]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170328200651/http://stateofsuccess.com/industries/transportation-distribution/ Transportation &amp; Distribution] The State of Success (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt;

===Energeetika===

Eraldi tuleb vaadata energeetikasektorit, mis annab tööd enam kui 190 000 inimesele, olles sellega osariigi suurim tööandja.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170329140532/http://stateofsuccess.com/industries/energy/ Energy] The State of Success (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt; Oklahoma on Ameerika Ühendriikide osariikide seas kolmandal kohal maagaasi toodangult (2016. aastal 70 miljardit m³)&lt;ref&gt;[https://www.eia.gov/dnav/ng/ng_prod_sum_a_EPG0_VGM_mmcf_a.htm Natural Gas Gross Withdrawals and Production] U.S. Energy Information Administration (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt;, viiendal kohal toornafta toodangult (2016. aastal 153,9 miljonit barrelit)&lt;ref&gt;[https://www.eia.gov/dnav/pet/pet_crd_crpdn_adc_mbbl_a.htm Crude Oil Production] U.S. Energy Information Administration (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt; ja kolmandal kohal kasutusse võetud [[tuuleenergia]] võimsuselt (2016. aastal 6645 MW).&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170705190308/https://apps2.eere.energy.gov/wind/windexchange/wind_installed_capacity.asp Installed Wind Capacity] WINDExchange (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt; Oklahomas on [[Texas]]e järel kõige rohkem puurtorne Ameerika Ühendriikides (2016. aastal 199 puurtorni).&lt;ref&gt;[http://files.shareholder.com/downloads/BHI/1397226957x0x500788/8852C779-8393-43D1-B07F-C68A059D9307/Rigs_by_State_091611.pdf Baker Hughes Rotary Rigs by State] BakerHughes (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt; Samuti ollakse osariikide seas neljandal kohal tuulegeneraatorite arvult –
2016. aastal oli Oklahomas kokku 3394 tuulegeneraatorit.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170507122918/http://awea.files.cms-plus.com/FileDownloads/pdfs/Oklahoma.pdf Oklahoma Wind Energy] American Wind Energy Association (vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt;

Nafta tootmine Oklahomas hakkas langema ületootmise tõttu rahvusvahelisel turul 1984.–1985. aastal ja püsis jätkuvas languses kuni 2005. aastani. Seejärel on naftatoodang järjepidevalt kasvanud, ületades kümne aasta tagust tootmismahtu ligi 2,5 korda.&lt;ref&gt;[https://www.eia.gov/dnav/pet/hist/LeafHandler.ashx?n=PET&amp;s=MCRFPOK1&amp;f=A Oklahoma Field Production of Crude Oil] U.S. Energy Information Administration (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt; Maagaasi tootmine samasugust sügavat langust läbi ei teinud, saavutades tipptaseme 1990. aastate alguseks, pöördudes siis kergesse langusse ja jõudes uute tootmisrekorditeni 2010. aastate keskel.&lt;ref&gt;[https://www.eia.gov/dnav/ng/hist/n9050ok2a.htm Oklahoma Natural Gas Marketed Production] U.S. Energy Information Administration (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt;

Vaatamata tuuleenergia hoogsale kasutamisele toodetakse Oklahomas [[elektrienergia]]t endiselt peamiselt [[fossiilkütus]]test. 2016. aastal toodeti 35,9% elektrit maagaasist ja 34,6% elektrit [[kivisüsi|kivisöest]], taastuvate ressursside (peamiselt [[hüdroenergia|hüdro-]] ja tuuleenergia) osakaal elektritootmises oli 29,6%.&lt;ref name=profiledata&gt;[https://www.eia.gov/state/data.php?sid=OK Oklahoma: State Energy Profile Data] U.S. Energy Information Administration (vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt; Taastuvate ressursside osakaal on siiski pidevalt kasvanud – 2008. aastal toodeti nende baasil vaid 8% osariigi elektrienergiast.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170410214336/http://instituteforenergyresearch.org/media/state-regs/pdf/Oklahoma.pdf Oklahoma Energy Facts] Institute for Energy Research (vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt; [[Tuumaelektrijaam|Tuumaelektrijaamu]] osariigis ei ole.

Energiatarbimiselt on Oklahoma Ameerika Ühendriikide osariikide seas 22. kohal, kuid väga kõrge on energiatarbimine ühe elaniku kohta – selle järgi ollakse osariikide seas isegi 10. kohal.&lt;ref name=profiledata/&gt; Suurt tarbimist soodustavad madalad hinnad: elektrienergia hind on Oklahomas üks odavamaid Ameerika Ühendriikides, hinnatasemelt ollakse osariikide seas 48. kohal.&lt;ref&gt;[https://www.eia.gov/state/?sid=OK#tabs-5 Oklahoma: State Energy Profile Overview] U.S. Energy Information Administration (vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt;

===Põllumajandus===

Põllumajandus on üks Oklahoma olulisi majandusharusid, kuigi 2016. aasta kolmandas kvartalis andis põllumajandus koos metsanduse, jahinduse ja kalapüügiga vaid 1,3% Oklahoma sisemajanduse kogutoodangust.&lt;ref name=econind/&gt;

2015. aastal oli osariigis 78 000 majandit, mille kogupindala oli 138 402 km². Majandite arvult oli osariik Ameerika Ühendriikides 4. kohal ja nende pindalalt 8. kohal.&lt;ref name=agristat2016&gt;[https://web.archive.org/web/20170328201115/http://www.oda.state.ok.us/statistics_pocketbook_web.pdf Oklahoma Agriculture Statistics 2016] Oklahoma Department of Agriculture, Food and Forestry (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt; Nii majandite arv kui ka põllumajandusliku maa kogupindala on siiski pidevalt vähenenud – 2007. aastal oli Oklahomas 86 565 ja 2012. aastal 80 245 majandit, põllumajandusliku maa pindala vastavalt 177 679 km² ja 177 673 km².&lt;ref name=agrifacts&gt;[https://web.archive.org/web/20170328200656/https://data.ers.usda.gov/reports.aspx?StateFIPS=40&amp;StateName=Oklahoma&amp;ID=10633#.U852SfldVu0 State Fact Sheets: Oklahoma] United States Department of Agriculture (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt;

Oklahoma [[veisekasvatus]] moodustab umbes 5% kogu Ameerika Ühendriikide veisekasvatusest. Teised peamised tegevusharud on [[seakasvatus]] (4,2% USA seakasvatusest), [[linnukasvatus|linnu-]], eriti [[kanakasvatus]] (2,7% USA kanakasvatusest) ja [[teraviljakasvatus]] (5,5% USA teraviljakasvatusest). Teraviljakasvatuses on peamiseks põllukultuuriks [[nisu]], mis on osariigi põllumajandussaaduste ekspordis [[veiseliha]] järel teisel kohal. Ameerika Ühendriikide osariikide seas on Oklahoma esikümnes nelja põllumajandussaaduse ekspordis: loomanahad (5. koht), veiseliha (6. koht), [[sealiha]] (7. koht) ja nisu (8. koht). Põllumajandussaaduste koguekspordilt on Oklahoma osariikide seas 27. kohal.&lt;ref name=agrifacts/&gt;

Osariigi põllumajanduse keskus on [[Texase maakond (Oklahoma)|Texase maakond]], mis andis 2012. aastal 14,2% Oklahoma põllumajanduse käibest. Kokku moodustas osariigi põllumajanduse käive 2012. aastal 7,13 miljardit USA dollarit.&lt;ref name=agrifacts/&gt;

==Kultuur==

[[Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo]] paigutab Oklahoma [[lõunaosariigid|lõuna]] regiooni,&lt;ref name=censusregion/&gt; kuid tegelikult asub osariik eri määratluste kohaselt kas täielikult või osaliselt [[Kesk-Lääs|kesk-lääne]], [[edelaosariigid|edela]] või lõuna kultuuripiirkonnas, ja abstraktsete geograafilis-kultuuriliste piirkondade jaotuses osaliselt [[Upland South|ülem-lõuna]] ja [[Suur tasandik|Suure tasandiku]] aladel.&lt;ref&gt;Lew, Alan. [https://web.archive.org/web/20070510041836/http://www.geog.nau.edu/courses/alew/ggr346/text/chapters/ch1.html Chapter 1: What is Geography?] ''Geography: USA'', North Arizona University, 2004 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt; Oklahomalaste seas on palju [[inglased|inglise]], [[šotlased|šoti]], [[iirlased|iiri]], [[sakslased|saksa]] ja [[indiaanlased|indiaani]] päritolu inimesi ning osariigis räägitakse 25 indiaanikeelt.&lt;ref name=greymorning/&gt;&lt;ref&gt;Greene, Wayne. [https://web.archive.org/web/20100305214454/http://www.valpo.edu/geomet/pics/geo200/culture/ancestry.gif Largest Ancestry: 2000] Valparaiso University (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt; Kuna paljude muude piirkondade indiaanlased olid sunnitud valgete asunike pealetungi tõttu ümber asuma Oklahoma aladele, on sealne keeleline mitmekesisus väga suur. Seejuures on mitmed nendest keeltest väljasuremise ohus.&lt;ref&gt;Smith, Diane. [https://web.archive.org/web/20160201161321/http://indiancountrynews.com/index.php/news/76-culture/native-language/11831-universities-partner-to-save-dying-languages Universities partner to save dying languages] News from Indian Country, June 2011 (vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt;

Eri aegadel on täna Oklahoma osariigina tuntud alasid enda omaks pidanud seitse eri võimu ja selle kohal on lehvinud 14 erinevat lippu.&lt;ref&gt;[http://www.okhistory.org/historycenter/flags 14 Flags Over Oklahoma] Oklahoma History Center (vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt; Tänapäeval on Oklahomas esindatud 67 indiaani hõimu.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20070726075125/http://www.ok.gov/osfdocs/stinfo2.html Oklahoma's History]  Oklahoma Department of Tourism and Recreation (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt; Neist 38 hõimul on föderaalvõimu ametlik tunnustus ja kindlaks määratud piiridega omavalitsuslikud hõimualad.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170410220843/http://www.theamericanindiancenter.org/oklahoma-tribal-history Oklahoma Tribal History] The American Indian Cultural Center and Museum (vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210505125200/https://www.ncsl.org/research/state-tribal-institute/list-of-federal-and-state-recognized-tribes.aspx#ok Federal and State Recognized Tribes] National Conference of State Legislatures (vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt; Osariigi kultuurilist palet on kujundanud indiaani hõimud, läänealade karjakasvatajad, lõunaosariikide asunikud ja idaosariikide naftaparunid. Oklahoma suurlinnad on mõningatel hinnangutel teenimatult liiga vähe tähelepanu saanud kultuurisihtkohad.&lt;ref&gt;[http://newsok.com/article/2784761 &quot;Tulsa lauded as destination&quot;] – ''Oklahoman'' / NewsOK, 7.03.2002 (vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Mosby, Kwin. [https://web.archive.org/web/20170411054049/http://travel.aarp.org/articles-tips/articles/info-2017/adventure-and-wellness-getaways.html 6 Adventures for 2017] AARP (vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt;

Osariigi elanikke seostatakse tihti lõuna külalislahkusega. Heategevusindeksis, kus mõõdetakse nii osariikide elanike osalemist vabatahtlikus töös kui ka nende annetusi heategevuseks, on Oklahoma osariikide üldjärjestuses viiendal kohal.&lt;ref&gt;Bernardo, Richie. [https://wallethub.com/edu/most-and-least-charitable-states/8555/ &quot;2016’s Most Charitable States&quot;] – ''WalletHub'', 28.11.2016 (vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt; Samas seostatakse osariiki ka negatiivse kultuurilise [[stereotüüp|stereotüübiga]], mida esimesena populariseeris kirjanik [[John Steinbeck]] romaanis &quot;[[Vihakobarad]]&quot;. Seal kirjeldas ta vaeste ja harimatute [[tolmukauss|tolmukausi]] piirkonnas elanud ja sealt emigreeruma sunnitud talunike eluraskusi, kelle kohta kasutati halvustavas tähenduses sõna ''Okies''. Vaatamata sellele kasutavad oklahomalased ise sama sõna tihti positiivse enesemääratlusena.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20080918161023/http://www.csus.edu/news/022503film.htm &quot;Filmmaker to share documentary chronicling local poet’s life&quot;] – ''Sacramento State News'', 25.02.2003 (vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.tulsaworld.com/archives/oklahoma-centennial-quiz/article_b53204a9-ea61-5abe-a60f-690ff756867c.html &quot;Oklahoma centennial quiz&quot;] – ''Tulsa World'', 15.07.2007 (vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=OK008 Okie Migrations] Oklahoma Historical Society (vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt;

Kultuurielu, eelkõige kunstide valdkonna rahastamine föderaal- ja osariigi eelarvest sai alguse [[1965]]. aastal ning on jätkunud tänini.&lt;ref&gt;[http://arts.ok.gov/About_Us/Oklahoma_Arts_Council_Mission.html About the Oklahoma Arts Council] Oklahoma Arts Council (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt; Kui 2000. aastate keskpaigas oli Oklahoma Ameerika Ühendriikide osariikide seas kunstide valdkonna rahastamiselt 17. kohal,&lt;ref name=OKarts&gt;[https://web.archive.org/web/20070627065030/http://www.okcommerce.gov/index.php?option=content&amp;task=view&amp;id=332&amp;Itemid=413 Oklahoma - A Great Place To Play] Oklahoma Department of Commerce (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt; siis 2010. aastatel on osariik püüdnud just kunstide arvel kokkuhoidu saavutada. Nii 2013., 2014. kui ka 2016. aastal on osariigi parlamendis esitatud eelnõusid, mis jätaksid kunstide rahastamiseks mõeldud peamise organisatsiooni [[Oklahoma Arts Council]] ilma eelarvelisest toetusest või ühendaksid selle mõne muu ametkonnaga.&lt;ref&gt;Knight, Christopher. [http://articles.latimes.com/2013/jan/24/entertainment/la-et-cm-bill-eliminate-oklahoma-arts-council-funding-20130124 &quot;Bill seeks to eliminate funding for Oklahoma Arts Council&quot;] – ''Los Angeles Times'', 24.01.2013 (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Eastes, Laura. [https://web.archive.org/web/20170412061726/http://okgazette.com/2016/05/11/budget-woes-put-oklahoma-arts-in-jeopardy/ &quot;Budget woes put Oklahoma arts in jeopardy&quot;] – ''Oklahoma Gazette'', 11.05.2016 (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt;

===Muusika===

Oklahoma suurlinnad on olulised muusikaelu keskused. [[Oklahoma City]] [[Deep Deuce]]'i piirkond, mis oli ajalooliselt eelkõige äripiirkond, on nüüdseks aastakümneid tuntud oma rohkete [[džäss]]i- ja [[bluus]]iklubide poolest. Seal musitseeris 1930. aastatel džässkitarrist [[Charlie Christian]], kelle auks on nimetatud üks linna tänavaid ja kelle mälestuseks toimub iga aasta juunis [[Charlie Christiani rahvusvaheline muusikafestival]].&lt;ref name=OKarts/&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170517005318/http://charliechristianmusicfestival.com/ Charlie Christian International Music Festival] (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt;

1920.–1930. aastatel oli osariik oluline [[sving]]muusika, eriti [[lääne sving]]i kujunemisala. Selle üheks oluliseks keskuseks kujunes [[Tulsa]]s asunud tantsu- ja kontserdisaal [[Cain's Ballroom]], mida kutsuti isegi &quot;lääne svingi kirikuks&quot;. 1930. aastatel oli see [[Bob Wills]]i ja tema ansambli [[Texas Playboys]] peamine esinemispaik.&lt;ref&gt;Elliott, Matt. [http://www.tulsaworld.com/archives/cain-s-ballroom-a-music-icon-venue-is-a-landmark/article_0396d765-d322-51d6-9711-4cdbc2711e03.html &quot;Cain’s Ballroom: A Music Icon: Venue is a landmark for Western swing, punk fans&quot;] – ''Tulsa World'', 25.03.2007 (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt; 1950.–1960. aastatel kujunes Oklahomas, eriti [[Tulsa]]s muusikastiilidest nagu ''[[rockabilly]]'', ''[[rock'n'roll]]'', [[kantri]] ja [[bluus]] välja uus, [[Tulsa Sound]]i nime all tuntuks saanud segastiil, mille tuntumate esindajate seas on olnud [[J.J. Cale]], [[Leon Russell]] ja [[The Tractors]].&lt;ref&gt;Smith, William Michael. [http://www.houstonpress.com/music/remembering-jj-cale-architect-of-laid-back-tulsa-sound-6765511 &quot;Remembering J.J. Cale, Architect of Laid-Back &quot;Tulsa Sound&quot;&quot;] – ''Houston Press'', 30.07.2013 (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt; [[Stillwater]]i linn on muusikastiili [[Red Dirt]] sünnipaigaks – selle stiili looja ja tuntuim esindaja oli [[Bob Childers]].&lt;ref&gt;[https://www.visitstillwater.org/things-to-do/red-dirt-music/ Rooted in Red Dirt] Visit Stillwater OK (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt;

Üleriigiliselt on tuntud [[Oklahoma City Filharmoonia]] (kannab seda nime alates 1988. aastast), mis asutati [[1924]]. aastal Oklahoma City esimese kutselise orkestrina. Alates 1988. aastast dirigent [[Joel Levine]]'i juhatusel tegutsev orkester esitab nii klassikalist kui ka popmuusikat.&lt;ref&gt;[http://www.okcphil.org/history History] Oklahoma City Philharmonic (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt; Osariigi tähtsaim iga-aastane klassikalise muusika üritus [[OK Mozarti rahvusvaheline muusikafestival]] toimub aga hoopis [[Bartlesville]]'i linnas. Festivali külastavad tuhanded inimesed üle riigi ning selle kontserte on üle kantud telekanalites [[CNN]] ja [[NBC]] ning [[National Public Radio]] raadiokanalitel.&lt;ref&gt;[http://okmozart.com/ OK Mozart International Music Festival] (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt;

Iga oktoobri esimesel nädalavahetusel peetakse [[Guthrie]]' linnas [[Oklahoma rahvusvaheline bluegrassi festival|Oklahoma rahvusvahelist bluegrassi festivali]], millele pani aluse Guthries elav ''bluegrass''-muusik [[Byron Berline]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170411223708/http://www.oibf.com/about/ About] Oklahoma's International Bluegrass Festival (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt; [[Okemah]]' linnas toimuva rahvamuusika festivaliga meenutatakse sealt pärinevat tuntud rahvamuusikut [[Woody Guthrie]]t.&lt;ref name=OKarts/&gt;

2000. aastatel andis [[Tulsa]] päevaleht [[Tulsa World]] välja oma [[Tulsa World Spot Music Awards|muusikaauhindu]], millega tunnustati nii linna kui ka osariigi parimaid muusikuid.&lt;ref name=OKarts/&gt; Pärast seda, kui ajaleht sattus 2000. aastate lõpul rahalistesse raskustesse, näib see traditsioon olevat katkenud.

===Teater===

Oklahoma on eelkõige tuntud oma [[ballett|balletiteatri]] poolest. Tulsa balletitrupi [[Tulsa Ballet]] asutasid [[1956]]. aastal kutselistest balletitantsijatest abielupaar [[Roman Jasinski]] ja [[Moscelyne Larkin]] koos muusik [[Rosalie Talbott]]iga. Ajalehe [[The New York Times]] hinnangul on tegemist ühe parima regionaalse balletitrupiga Ameerika Ühendriikides.&lt;ref name=OKarts/&gt;&lt;ref&gt;[https://tulsaballet.org/company/history/ History] Tulsa Ballet (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt; Viis indiaani päritolu Oklahoma baleriini on saavutanud rahvusvahelise tuntuse – lisaks juba mainitud Moscelyne Larkinile ka [[Yvonne Chouteau]], [[Rosella Hightower]] ning õed [[Marjorie Tallchief|Marjorie]] ja [[Maria Tallchief]]. Viiekesi koos tuntakse neid nime &quot;Viis kuud&quot; (''Five Moons'') all. Yvonne Chouteau ja tema abikaasa [[Miguel Terekhov]] asutasid [[1963]]. aastal Oklahoma teise tuntuma balletitrupi [[Oklahoma City Ballet]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20080624204404/http://www.caprifilms.com/images/press/ballet/ballets_russes_presskit.pdf Ballets Russes press kit] Capri Releasing (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.okcballet.org/company/history/ History] Oklahoma City Ballet (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt; 1960. aastate algul panid nad ühtlasi aluse [[Norman (Oklahoma)|Norman]]i linnas tegutseva [[Oklahoma Ülikool]]i tantsuosakonnale, mis arenes 1998. aastaks eraldi teaduskonnaks. Sealne õppekava oli esimene täielikult akrediteeritud tantsuõppekava Ameerika Ühendriikides. Tänapäeval tegutseb teaduskonna juures kaks tantsutruppi, [[Oklahoma Festival Ballet]] ja [[Contemporary Dance Oklahoma]].&lt;ref&gt;[http://dance.ou.edu/about/school-of-dance/ The School of Dance's History] The University of Oklahoma 
School of Dance (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt;

Oklahomast kõneleb [[1943]]. aastal [[Broadway]]l esietendunud [[muusikal]] &quot;[[Oklahoma!]]&quot;, mille autorid on helilooja [[Richard Rodgers]] ja libretist [[Oscar Hammerstein II]]. Muusikali autorite lapsed tunnistasid [[Sand Springs]]is asunud [[amfiteater|vabaõhuamfiteatri]] Discoveryland! selle muusikali &quot;ametlikuks koduks&quot; ning sealsed etendused olid tuntud nii üle riigi kui ka rahvusvaheliselt. See populaarne esinemispaik suleti aga rahaliste raskuste tõttu 2011. aastal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170412061410/http://www.krmg.com/news/local/alternative-closed-discoveryland-may-the-horizon/xYZpsDEq84LOYg6b2zzdhK/ Alternative to Closed &quot;Discoveryland&quot; May Be on the Horizon] KRMG, 24.04.2015 (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt; Oklahomast [[McAlester]]i linnast pärit näitleja [[Ridge Bond]] mängis 1940.–1950. aastatel nii New Yorgis Broadwayl kui ka ringreisidel selles muusikalis Curly McCaini, kokku enam kui 2600 etenduses. Ta aitas kaasa sellele, et muusikali nimiloost sai Oklahoma osariigi ametlik laul. Bondi on kujutatud ka muusikali esmaettekande 50. aastapäeva tähistaval postmargil.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20140808050115/http://digital.library.okstate.edu/oktoday/1990s/1998/oktdv48n2.pdf &quot;Tribute: Ridge Bond 1922–1997&quot;] – ''Oklahoma Today'', February–March 1998, p. 76 (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt;

Oklahoma Citys on veel tähtsamad teatrid [[Carpenter Square Theatre]], kogukonnateater [[Jewel Box Theatre]], peamiselt muusikale etendav [[Lyric Theatre]], eelkõige draamale keskendunud [[Oklahoma City Theatre Company]], [[Oklahoma ooperi- ja muusikateater]], peamiselt suveetendustele keskendunud [[Oklahoma Shakespeare in the Park]], tantsuteater [[Prairie Dance Theatre]] ja gurmeeteater [[Yellow Rose Theater]].&lt;ref&gt;[https://www.visitokc.com/things-to-do/arts-culture/performing-arts/ Performing Arts] Oklahoma City (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt; Tulsas tegutseb Oklahoma vanim oma teatrihoonega kutseline teater [[American Theatre Company]] ja vanim [[Mississippi]]st läänest tegutsev kogukonnateater [[Theatre Tulsa]]. Sealsetest teatritest väärivad mainimist [[Heller Theatre]] ja [[Tulsa Spotlight Theater]], samuti väike, kuid aastas üle saja etenduse andev [[Nightingale Theater]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170412062025/http://www.visittulsa.com/things-to-do/theaters/ Theaters] Tulsa: Up Close and Personal (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt; Arvestataval tasemel kogukonnateatrid tegutsevad veel Normani, [[Lawton]]i ja [[Stillwater]]i linnas.

===Muuseumid===

Oklahoma osariigis on kokku üle 300 muuseumi, nende seas on mitu tuntud kunstimuuseumi. [[Tulsa]]s asuv [[Philbrooki Kunstimuuseum]] paikneb naftamagnaat [[Waite Phillips]]i villas, mille ta [[1938]]. aastal muutis kunstimuuseumiks. Tänapäeval kuulub see üle riigi tuntud kunstimuuseumide hulka ja seda külastab aastas üle 160 000 inimese.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170318130240/https://philbrook.org/about/the-philbrook-story The Philbrook Story] Philbrook Art Museum (vaadatud 20.04.2017)&lt;/ref&gt; Tulsas asub ka naftatööstur [[Thomas Gilcrease]]'i erakogust alguse saanud [[Gilcrease'i Muuseum]], kus on maailma suurim Ameerika Ühendriikide lääneosariikide kunsti kogu, sealhulgas ka ulatuslik ja esinduslik väljapanek indiaanlaste kunstist.&lt;ref&gt;[https://gilcrease.org/about/ About Gilcrease Museum] Gilcrease Museum (vaadatud 20.04.2017)&lt;/ref&gt; [[Oklahoma City Kunstimuuseum]] asub [[2002]]. aastal spetsiaalselt muuseumiks ehitatud hoones ja seda külastab aastas üle 125 000 inimese. Muuseumi rõhuasetus on 19.–21. sajandi euroopa ja ameerika kunstil, üks selle pärle on klaasikunstnik [[Dale Chihuly]] teoste kogu.&lt;ref&gt;[http://www.okcmoa.com/visit/ Visit] Oklahoma City Museum of Art (vaadatud 20.04.2017)&lt;/ref&gt; [[Shawnee]]s asuv [[Mabee-Gerreri Kunstimuuseum]], mis asutati [[1919]]. aastal, sai alguse [[benediktlased|benediktiini]] munga [[Gregory Gerrer]]i soetatud kunstikogust. Tegemist on Oklahoma ühe vanema muuseumiga, mida eristab teistest esinduslik antiikkunsti kogu.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170320200258/http://www.mgmoa.org/about-mgmoa/ About MGMOA] Mabee-Gerrer Museum of Art (vaadatud 20.04.2017)&lt;/ref&gt;

Muudest muuseumidest väärivad tähelepanu [[Oklahoma City]]s alates [[1965]]. aastast tegutsev [[National Cowboy and Western Heritage Museum]], mis tutvustab [[Metsik Lääs|Metsiku Lääne]] kultuuri ja ajalugu; [[Norman (Oklahoma)|Norman]]is asuv [[Sam Noble'i Oklahoma Loodusloomuuseum]], mis on maailma üks suurimaid ülikooli juures tegutsevaid loodusmuuseume ja mille kogus on üle viie miljoni museaali; Oklahoma Citys asuv [[Oklahoma Teadusmuuseum]], ja paljud teised. Hõimualadel asuvad mitmed indiaani kultuuri- ja pärandikeskused. [[Claremore]]'is ja [[Oologah]]'s paiknevad tuntud indiaani päritolu näitleja ja humoristi [[Will Rogers]]i muuseumid.&lt;ref name=OKarts/&gt;&lt;ref&gt;[http://www.travelok.com/article_page/oklahomas-top-museums Oklahoma's Top Tier Museums] Oklahoma: Come See for Yourself! (vaadatud 20.04.2017)&lt;/ref&gt;

===Sündmused ja pidustused===

{{pooleli}}

==Haridus==

==Tervishoid==

==Transport==

==Valitsemine ja õigussüsteem==

===Täitevvõim===

===Seadusandlik võim===

===Kohtuvõim===

===Kohalik omavalitsus===

{{vaata ka|Oklahoma maakondade loend}}
Osariik jaguneb 77 maakonnaks.

===Indiaanlaste omavalitsus===

==Poliitika==

==Meedia==

==Sport ja vaba aeg==

==Osariigi sümbolid==

Oklahoma ametlikud sümbolid on [[Oklahoma osariigi lipp]] ja [[Oklahoma osariigi pitsat]].

Oklahoma osariigi esimene lipp võeti kasutusele [[1911]]. aastal, sellest ajast on selle kujundust mitmel korral muudetud, kuigi praeguse lipu põhielemendid on suures osas samad alates [[1925]]. aastast. Lipul on taevasinine põhi, millel on kujutatud oliivioksa ja indiaanlaste sümboleid – sõdalase loomanahast kilpi, kotkasulgi ja rahupiipu. Alates [[1941]]. aastast kasutatakse lipul ka valges kirjas ja trükitähtedega osariigi nime. Lipu praegune kujundus kehtestati [[2006]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://flagspot.net/flags/us-ok.html Oklahoma (U.S.)] Flags of the World (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt;

Oklahoma osariigi pitsat on kasutusel alates osariigi moodustamisest [[1907]]. aastal ja kujutab ringi sees viisnurkset tähte. Tähe keskel on omakorda varasema [[Oklahoma territoorium]]i pitsat ja tähe igal harul ühe [[viis tsiviliseeritud hõimu|indiaanihõimu]] pitsat. Tähe taga sinisel taustal on 45 viisnurkset tähekest, mis sümboliseerivad enne Oklahomat Ameerika Ühendriikide koosseisu vastu võetud 45 osariiki.&lt;ref&gt;[https://www.sos.ok.gov/protocol/stateSeal.aspx Great Seal of the State of Oklahoma] Oklahoma Secretary of State (vaadatud 29.03.2017)&lt;/ref&gt;

Oklahoma osariigi [[moto]] on alates osariigi moodustamisest 1907. aastal [[ladina keel|ladinakeelne]] fraas &quot;Labor omnia vincit&quot; ('Töö võidab kõik'). See oli varem kasutusel Oklahoma territooriumi pitsatil ja kanti koos sellega üle ka Oklahoma osariigi pitsatile.&lt;ref&gt;[http://www.netstate.com/states/mottoes/ok_motto.htm Oklahoma State Motto] NetState (vaadatud 29.03.2017)&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;margin:auto;&quot;
! colspan=3 | Muud osariigi sümbolid ja embleemid&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20140115182454/http://www.state.ok.us/osfdocs/stinfo.html Oklahoma State Icons] The State of Oklahoma (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 29.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.netstate.com/states/symb/ok_symb.htm Oklahoma State Symbols, Songs, and Emblems] NetState (vaadatud 29.03.2017)&lt;/ref&gt;
|-
! Sümboli tüüp
! Sümbol
! Ametlik staatus
|-
| Animafilmitegelane
| [[Gusty]]
| align=right | 2005&lt;ref&gt;[http://www.statesymbolsusa.org/symbol-official-item/oklahoma/state-arts-drama-symbol/gusty Gusty® Oklahoma State Cartoon Character] States Symbols USA (vaadatud 29.03.2017)&lt;/ref&gt;
|-
| Imetaja
| [[Ameerika piison]]
| align=right | 1972&lt;ref name=symbols&gt;[https://web.archive.org/web/20160629102149/http://www.okhistory.org/historycenter/forms/tdsymbols.pdf Symbols of Oklahoma: Appreciating Oklahoma's Identity] Oklahoma Historical Society (vaadatud 29.03.2017)&lt;/ref&gt;
|-
| Lendimetaja
| [[brasiilia kurdmokk]]
| align=right | 2006&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Saakloom
| [[valgesaba hirv]]
| align=right | 1990&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Karusloom
| [[pesukaru]]
| align=right | 1990&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Lind
| [[käärsaba-tikat]]
| align=right | 1951&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Saaklind
| [[metskalkun]]
| align=right | 2006&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Kala
| [[triipahven]]
| align=right | 1974&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Roomaja
| [[kaelussisalik]]
| align=right | 1969&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Kahepaikne
| [[härgkonn]]
| align=right | 1997&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Putukas
| [[mesilane]]
| align=right | 1992&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Liblikas
| [[must pääsusaba]]
| align=right | 1996&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Puu
| [[kanada juudapuu]]
| align=right | 1971&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Lill
| [[Oklahoma roos]]
| align=right | 2003&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Metsik lill
| [[nägus mõrsjalill]]
| align=right | 1986&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Rohi
| [[longus tähtsorgo]]
| align=right | 1972&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| (Puu)vili
| [[aedmaasikas]]
| align=right | 2005&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| (Juur)vili
| [[arbuus]]
| align=right | 2005&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Kivistis
| ''[[Saurophaganax maximus]]''
| align=right | 2000&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Kivim
| [[kõrberoos]]
| align=right | 1968&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Kristall
| [[seleniit]]
| align=right | 2005&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Muld
| [[Porti kerge liivsavi]]
| align=right | 1987&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Jook
| [[piim]]
| align=right | 2002&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Söök
| praetud [[okra]], [[kõrvits]], [[maisileib]],&lt;br&gt;grillitud sealiha, [[karask]], vorstikaste,&lt;br&gt;maisihelbepuder, [[mais]], maasikad,&lt;br&gt;frititud kana[[šnitsel]], [[Pekanipähkel|pekanipirukas]], [[silmuba|silmoad]]
| align=right | 1988&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Pill
| [[viiul]]
| align=right | 1984&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Löökpill
| [[trumm]]
| align=right | 1993&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Rahvatants
| [[nelinurktants]]
| align=right | 1988&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Peotants
| [[valss]] &quot;[[Oklahoma Wind]]&quot;
| align=right | 1982&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Laul
| &quot;[[Oklahoma! (laul)|Oklahoma!]]&quot;
| align=right | 1953&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Gospellaul
| &quot;[[Swing Low, Sweet Chariot]]&quot;
| align=right | 2011&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Kantrilaul
| [[Bob Wills]]i &quot;[[Faded Love]]&quot;
| align=right | 1988&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Lastelaul
| [[Martha Kemm Barrett]]i &quot;[[Oklahoma, My Native Land]]&quot;
| align=right | 1996&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Rokklaul
| [[The Flaming Lips]]i &quot;[[Do You Realize??]]&quot;
| align=right | 2009&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170525204026/http://uk.reuters.com/article/music-us-oklahoma-idUKTRE53R0L520090428 Flaming Lips prepare for Oklahoma honor] Reuters, 28.04.2009 (vaadatud 29.03.2017)&lt;/ref&gt;
|-
| Luuletus
| [[David Randolph Milsten]]i &quot;[[Howdy Folks]]&quot;
| align=right | 1941&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Värvid
| roheline ja valge
| align=right | 1915&lt;ref name=symbols/&gt;
|}

== Sündinud Oklahomas ==

Siin on loetletud valikuliselt rahvusvaheliselt tuntud inimesi, kes pärinevad Oklahoma osariigist:

* [[Garth Brooks]] ([[1962]]) – [[Tulsa]]s sündinud kantrilaulja;
* [[Anita Bryant]] ([[1940]]) – [[Barnsdall]]is sündinud laulja, meelelahutaja ja konservatiivne aktivist;
* [[Ernest Childers]] ([[1917]]–[[2005]]) – [[Broken Arrow]]'s sündinud indiaanlasest sõjakangelane;
* [[Ralph Ellison]] ([[1913]]–[[1994]]) – [[Oklahoma City]]s sündinud afroameerika kirjanik;
* [[Woody Guthrie]] ([[1912]]–[[1967]]) – [[Okemah]]'s sündinud rahvalaulik ja laulukirjutaja;
* [[Ron Howard]] ([[1954]]) – [[Duncan (Oklahoma)|Duncanis]] sündinud filmilavastaja ja näitleja;
* [[Toby Keith]] ([[1961]]) – [[Clinton (Oklahoma)|Clinton]]is sündinud kantrilaulja;
* [[Mickey Mantle]] ([[1931]]–[[1995]]) – [[Spavinaw]]'s sündinud pesapallur;
* [[Phil McGraw]] ([[1950]]) – [[Vinita]]s sündinud psühholoog, populaarse telesaate &quot;[[Dr. Phil]]&quot; saatejuht;
* [[Daniel Patrick Moynihan]] ([[1927]]–[[2003]]) – Tulsas sündinud poliitik ja sotsioloog;
* [[Chuck Norris]] ([[1940]]) – [[Ryan (Oklahoma)|Ryanis]] sündinud filminäitleja;
* [[T. Boone Pickens]] ([[1928]]) – [[Holdenville]]'is sündinud ettevõtja ja rahandustegelane;
* [[Brad Pitt]] ([[1963]]) – [[Shawnee]]'s sündinud filminäitleja;
* [[Oral Roberts]] ([[1918]]–[[1999]]) – [[Pontotoci maakond|Pontotoci maakonnas]] sündinud evangelist;
* [[John Michael Talbot]] ([[1954]]) – Oklahoma Citys sündinud katoliku munk ja muusik;
* [[Carrie Underwood]] ([[1983]]) – [[Muskogee]]'s sündinud laulja ja laulukirjutaja.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.ok.gov/ Oklahoma osariigi ametlik koduleht] (''inglise keeles'')

{{Geograafiline asukoht
|Keskel    = Oklahoma
|Põhi    = {{Pisilipp|Kansas}}
|Kirre = {{Pisilipp|Missouri}}
|Ida      = {{Pisilipp|Arkansas}}
|Kagu = {{Pisilipp|Louisiana}}
|Lõuna    = {{Pisilipp|Texas}}
|Edel = 
|Lääs    = {{Pisilipp|New Mexico}}
|Loe = {{Pisilipp|Colorado}}
}}

{{Ameerika Ühendriikide poliitiline jaotus}}

{{Coordinate |NS=35.5 |EW=-98.0 |type=adm1st |region=US-OK}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide osariigid]]
[[Kategooria:Oklahoma| ]]</text>
      <sha1>p71smvvi6vgmdsf0144n2m9xw94mzyj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CV Keskus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>37666</id>
    <revision>
      <id>7142717</id>
      <parentid>7142293</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T21:01:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142717</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9559" sha1="famq6v3p8qgt35uzk27plqkk5omv12e" xml:space="preserve">{{ettevõte
| nimi = CVKeskus.ee
| logo = CVKeskus.ee-logo.svg
| logo_size = 200px
| tüüp = eraettevõte
| asutatud = 2000
| peakorter = Tallinn, Eesti
| võtmeisikud = Povilas Kytra (tegevjuht)
| tegevusala = värbamistehnoloogia
| tooted = töökuulutused, CV-andmebaas
| emaettevõte = Ringier Axel Springer Media AG
| teeninduspiirkond = Baltikum
| käive = 7 455 301 € (2024)&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://www.e-krediidiinfo.ee/11325768-CV-KESKUS-O%C3%9C |title=CV Keskus OÜ majandusandmed |publisher=E-Krediidiinfo |access-date=2026-03-30}}&lt;/ref&gt;
| puhaskasum = 2 411 197 € (2024)&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://www.e-krediidiinfo.ee/11325768-CV-KESKUS-O%C3%9C |title=CV Keskus OÜ majandusandmed |publisher=E-Krediidiinfo |access-date=2026-03-30}}&lt;/ref&gt;
| töötajaid = 26 (2024)&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://www.e-krediidiinfo.ee/11325768-CV-KESKUS-O%C3%9C |title=CV Keskus OÜ majandusandmed |publisher=E-Krediidiinfo |access-date=2026-03-30}}&lt;/ref&gt;
| veebileht = {{URL|https://www.cvkeskus.ee}}
}}

'''CVKeskus.ee''' on [[värbamistehnoloogia]] ettevõte, mis arendab värbamis- ja tööotsinguplatvormi CVKeskus.ee. CV Keskusel on ka oma värbamisagentuur.

Kantar Emori uuringu järgi leiab suurem osa tööotsijatest Eestis infot tööpakkumiste kohta CV Keskuse tööportaalist.{{lisa viide}}

== Ajalugu ==
Ettevõtte asutas [[2000]]. aastal [[Starman Internet AS]]-i juhataja [[Raivo Hein]]. 

2004. aastal laienes ettevõte Läti ja Leedu turgudele, võttes seal brändinimena kasutusele vastavalt CVMarket.lv ja CVMarket.lt.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=CV Keskus avas Lätis tööportaali CV Market |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50958221/cv-keskus-avas-latis-tooportaali-cv-market |vaadatud=2024-09-02 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt; Lisaks avati tööportaal Hollandis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=CV Keskus avas tööportaali Hollandis |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2004/10/06/CV_Keskus_avas_tooportaali_Hollandis |vaadatud=2024-09-02 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2006. aasta alguses tegutses ettevõte kaheksas riigis: Eestis, [[Läti]]s, [[Leedu]]s, [[Poola]]s, [[Tšehhi]]s, [[Slovakkia]]s, [[Ungari]]s ja [[Holland]]is. Hiljem keskenduti põhiturgudele Eestis, Lätis ja Leedus.{{lisa viide}}&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ettevõttest CVKeskus.ee |url=https://www.cvkeskus.ee/firmast |vaadatud=9. märtsil 2026 |väljaanne=CVKeskus.ee}}&lt;/ref&gt;

Sügisel [[2007]] müüsid senised omanikud 75% ettevõttest välismaistele fondidele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2007-11-26 |pealkiri=Eestlased müüsid CV Keskuse välismaalastele |url=https://majandus.postimees.ee/1731395/eestlased-muusid-cv-keskuse-valismaalastele |vaadatud=2024-09-02 |väljaanne=Majandus |keel=et}}&lt;/ref&gt; Ülejäänud 25% läks uute omanike valdusse 2008. aasta veebruaris.

2017. aastal omandas Šveitsi Ringier ja Saksamaa [[Axel Springer SE]] ühisettevõte Ringier Axel Springer Media AG CVKeskus.ee tööportaali, koos Läti tööportaaliga CVMarket.lv ja Leedu tööportaaliga CVMarket.lt.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2017-03-29 |pealkiri=Ringier Axel Springer Media ostis tööportaali CV Keskus |url=https://www.err.ee/587011/ringier-axel-springer-media-ostis-tooportaali-cv-keskus |vaadatud=2024-09-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2021. aastal soetas Šveitsi meediaettevõte [[Ringier AG]] ka ülejäänud osa ehk omandas 100% ettevõttest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |aeg=2021 |pealkiri=Šveitsi meediafirma ostab Axel Springeri aktsiad Baltikumis |url=https://majandus.postimees.ee/7302966/sveitsi-meediafirma-ostab-axel-springeri-aktsiad-baltikumis |väljaanne=Postimees}}&lt;/ref&gt;

2023. aastal tehti brändivärskendus (logo, värvilahendus, tööotsingumootor, tööandjate värbamisplatvorm).&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-07-11 |pealkiri=CVKeskus.ee sai uue visuaalse identiteedi |url=https://www.bestmarketing.ee/uudised/2023/07/11/cvkeskusee-sai-uue-visuaalse-identiteedi |vaadatud=2024-09-02 |väljaanne=www.bestmarketing.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2024. aastal soetas Šveitsi meediakontsernile [[:en:Ringier|Ringier]] kuuluv CV Keskus OÜ populaarse Leedu tööportaali [https://www.cv.lt cv.lt].&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=27. märts 2024 |pealkiri=CV Keskus ostis Bonnieridelt Leedu tööportaali |väljaanne=Postimees |url=https://majandus.postimees.ee/7988320/cv-keskus-ostis-bonnieridelt-leedu-tooportaali |vaadatud=9. märtsil 2026}}&lt;/ref&gt;

== Eesti ihaldusväärseima tööandja uuring ==
Eesti ihaldusväärseim tööandja selgub CVKeskus.ee iga-aastase uuringuga, kus töövõtjad nimetavad organisatsioone, kus nad kõige enam sooviksid töötada. Uuring koosneb kahest osast: üldine TOP 20 edetabel selgub abistamata brändiuuringu metoodikaga, kus vastajad kirjutavad tööandjate nimed ise. Sektorite parimad tööandjad selguvad abistatud metoodikaga, kus nime saab valida etteantud loendist.{{lisa viide}}&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Auväärt |eesnimi=Henry |kuupäev=02.12.2025 |pealkiri=Selgusid Eesti ihaldusväärseimad tööandjad 2025 |väljaanne=CVKeskus.ee |url=https://www.cvkeskus.ee/karjaarikeskus/selgusid-eesti-ihaldusvaarseimad-tooandjad-2025 |vaadatud=9. märts 2026}}&lt;/ref&gt;

=== Senised võitjad ===
* 2012 – Eesti Energia&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2012-03-07 |pealkiri=Eesti ihaldusväärseimad tööandjad on Eesti Energia, Skype ja Swedbank |url=https://majandus.postimees.ee/766150/eesti-ihaldusvaarseimad-tooandjad-on-eesti-energia-skype-ja-swedbank |vaadatud=2024-09-02 |väljaanne=Majandus |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2013 – Eesti Energia&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti ihaldusväärseim tööandja on Eesti Energia |url=https://www.ohtuleht.ee/513424/eesti-ihaldusvaarseim-tooandja-on-eesti-energia |vaadatud=2024-09-02 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2014 – [[Skype]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2014-03-13 |pealkiri=Eesti Energia kaotas ihaldusväärseima tööandja tiitli |url=https://majandus.postimees.ee/2726262/eesti-energia-kaotas-ihaldusvaarseima-tooandja-tiitli |vaadatud=2024-09-02 |väljaanne=Majandus |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2015 – Eesti Energia&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vaata, kes lükkas Eesti senise hinnatuima tööandja troonilt |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/70610475/vaata-kes-lukkas-eesti-senise-hinnatuima-tooandja-troonilt |vaadatud=2024-09-02 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2016 – Eesti Energia&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=VAATA, kelle juures Eesti inimesed kõige rohkem tööd teha tahavad |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/73393155/vaata-kelle-juures-eesti-inimesed-koige-rohkem-tood-teha-tahavad |vaadatud=2024-09-02 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2017 – Eesti Energia&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=CV Keskus valis tänavuse ihaldusväärseima tööandja |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2017/01/16/cv-keskus-valis-tanavuse-ihaldusvaarseima-tooandja |vaadatud=2024-09-02 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2018 – Eesti Energia&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-01-18 |pealkiri=Ülevaade: need on Eesti ihaldusväärseimad tööandjad |url=https://majandus.postimees.ee/4379193/ulevaade-need-on-eesti-ihaldusvaarseimad-tooandjad |vaadatud=2024-09-02 |väljaanne=Majandus |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2019 – [[Eesti Energia]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=EDETABEL {{!}} Need on eestlaste seas kõige ihaldusväärsemad tööandjad. Kas sinu oma on ka nende hulgas? |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/85076812/edetabel-need-on-eestlaste-seas-koige-ihaldusvaarsemad-tooandjad-kas-sinu-oma-on-ka-nende-hulgas |vaadatud=2024-09-02 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2020 – [[Telia Eesti|Telia]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-09-09 |pealkiri=Selgusid Eesti ihaldusväärseimad tööandjad |url=https://majandus.postimees.ee/7058768/selgusid-eesti-ihaldusvaarseimad-tooandjad |vaadatud=2024-09-02 |väljaanne=Majandus |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2021 – [[Wise]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kas nimekirjas ka sinu töökoht? Selgusid Eesti ihaldusväärseimad tööandjad |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/95131443/kas-nimekirjas-ka-sinu-tookoht-selgusid-eesti-ihaldusvaarseimad-tooandjad |vaadatud=2024-09-02 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2022 – LHV Pank&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-12-28 |pealkiri=Selgusid Eesti ihaldusväärseimad tööandjad |url=https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/selgusid-eesti-ihaldusvaarseimad-tooandjad/ |vaadatud=2024-09-02 |väljaanne=Rahageenius}}&lt;/ref&gt;
* 2023 – [[LHV Pank]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Selgusid Eesti ihaldusväärseimad tööandjad. Palk ei olegi enam paljude töötajate jaoks olulisim |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120257005/selgusid-eesti-ihaldusvaarseimad-tooandjad-palk-ei-olegi-enam-paljude-tootajate-jaoks-olulisim |vaadatud=2024-09-02 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2024 – LHV Pank&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Adler |eesnimi=Grete |kuupäev=03. detsember 2024 |pealkiri=Selgusid Eesti ihaldusväärseimad tööandjad 2024 |url=https://www.cvkeskus.ee/karjaarikeskus/selgusid-eesti-ihaldusvaarseimad-tooandjad-2024 |vaadatud=9. märts 2026 |väljaanne=CVKeskus.ee}}&lt;/ref&gt;
* 2025 – LHV Pank&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Auväärt |eesnimi=Henry |kuupäev=2. detsember 2025 |pealkiri=Selgusid Eesti ihaldusväärseimad tööandjad 2025 |url=https://www.cvkeskus.ee/karjaarikeskus/selgusid-eesti-ihaldusvaarseimad-tooandjad-2025 |vaadatud=9. märts 2026 |väljaanne=CVKeskus.ee}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Eesti Töötukassa]]
* [[cv.ee]]
* [[goworkabit]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.cvkeskus.ee CVKeskus.ee]

[[Kategooria:Eesti veebisaidid]]
[[Kategooria:Eesti ettevõtted]]</text>
      <sha1>famq6v3p8qgt35uzk27plqkk5omv12e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>María Capovilla</title>
    <ns>0</ns>
    <id>38709</id>
    <revision>
      <id>7142771</id>
      <parentid>5605048</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T00:42:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ollin Masa</username>
        <id>227337</id>
      </contributor>
      <origin>7142771</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1278" sha1="247rehjmp0bmwscquwe6z0khwuybwix" xml:space="preserve">[[File:María Capovilla.JPG|thumb|Maria Esther de Capovilla (2005)]]

'''María Esther de Capovilla''' ([[14. september]] [[1889]] [[Ecuador]] [[Guayaquil]] – [[27. august]] [[2006]] Guayaquil) oli alates [[2004]]. aasta maist kuni oma surmani maailma vanim inimene, kelle vanus oli dokumenteeritud. Ta elas 116 aastat ja 11 kuud vanaks.

Tema vanust tunnistas [[Guinnessi rekordite raamat]] alles [[9. detsember|9. detsembril]] [[2005]]. Enne seda peeti vanimaks inimeseks ameeriklannat [[Elizabeth Bolden]]it ja kuni oma surmani [[20. august]]il 2005 hollandlannat [[Hendrikje Van Andel-Schipper]]it.

Maria Esther de Capovilla sündis Maria Ester Heredia Lecaro nime all [[kolonel]]i tütrena ja kuulus kõrgklassi. Ta abiellus [[1917]] ohvitseri, itaallase Antonio Capovillaga ([[1864]]–[[1949]]), kes oli Ecuadori kolinud [[1910]]. Neil oli 5 last, kellest 3 nooremat olid ema surma ajal elus.

Maria Esther de Capovilla ei suitsetanud ega tarvitanud kanget alkoholi kunagi. 100-aastaselt oli ta suremas, aga paranes ja hiljem oli täitsa hea tervise juures.

Ta elas oma vanema tütre Hilda ja oma väimehe juures.

{{JÄRJESTA:Capovilla, María}}
[[Kategooria:Ecuadori inimesed]]
[[Kategooria:Ülipikaealised]]
[[Kategooria:Sündinud 1889]]
[[Kategooria:Surnud 2006]]</text>
      <sha1>247rehjmp0bmwscquwe6z0khwuybwix</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>ABS-pidurid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>42494</id>
    <revision>
      <id>7142523</id>
      <parentid>7092763</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:53:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tänapäevased süsteemid */</comment>
      <origin>7142523</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11180" sha1="cau7ijdedy00gcj3a97vuygu0y1ua73" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2015}}

'''ABS-pidurid''' (inglise keeles ''anti-lock braking system'') on tänapäevastel sõidukitel kasutatav pidurdussüsteem, mis ei lase tugeval pidurdamisel piduritel blokeeruda, vaid hoiab elektrooniliselt juhitud [[hüdraulika]] abil pidurid selle piiril, tagades rehvide parema haardumise maapinnaga.

== Ajalugu ==
Esimesed süsteemid töötas välja prantslane Gabriel Voisin 1929. aastal, et lühendada lennukite pidurdusmaad maandumisrajal. Kuna lennuki telikule mõjuvat pidurdusjõudu ei ole piloodil võimalik tunnetada ega vahetult reguleerida, oli vaja leida lahendus, mis välistaks teliku blokeerimise ja lõhkemise. Sellised algelised süsteemid olid täielikult mehaanilised ja kasutasid pidurdusjõu reguleerimiseks hooratast. Teliku liiga intensiivsel pidurdamisel avas mehhanism ventiili, mille kaudu osa hüdraulikaõlist suunati piduri töösilindrist mööda, mille tõttu pidurite surve vähenes. Katsetustel saavutati 30% pidurdusmaa lühenemine, kuna piloot sai pidurdada kohe täie võimsusega.

1950. aastate alguses võeti süsteem kasutusele Inglismaal. [[Dunlop]]i loodud Maxaret süsteem ei erinenud palju eelkäijast. Süsteemi põhimõte oli endiselt puhtalt hüdrauliline ja kasutati hooratast. Siiski hakkas Dunlopi loodud süsteem levima üle maailma ja võeti kasutusele mitmete lennukitootjate poolt.

1958. aastal katsetati Maxareti süsteemi Royal Enfieldi mootorrattal Super Meteor. Katsetuste tulemusena saadi lühemad pidurdusmaad ja eriti märgatav oli pidurdusmaa lühenemine märja teekatte puhul. Siiski ei innustunud Enfieldi tehnilise osakonna selleaegne juhataja Tony Wilson-Jones mõttest piisavalt ja saritootmisse süsteem ei läinud.

1960. aastatel prooviti võtta Maxaret mehaaniline süsteem kasutusele ka autotööstuses. Süsteem paigaldati Ferguson P99-le, mis oli ühtlasi ka esimene nelikveoline [[Vormel 1]] võidusõiduauto, britlaste Jensen FF-ile ja eksperimentaalsele nelikveolisele Ford Zodiacile. Kuna tehnika osutus kalliks ja sellest tulenev kasu kaheldavaks, siis laialdasemat kasutust Maxaret mehaaniline süsteem sõiduautodes ei leidnud.

Esimene elektrooniliselt juhitud blokeerumatute pidurite süsteem Maxaret Mark X võeti kasutusele 1966 lennukil Concorde.

== Tänapäevased süsteemid ==
Esimese nn täiusliku elektrooniliselt juhitud blokeerumisvastase pidurisüsteemi autodele töötas välja Chrysler koostöös Bendix Corporationiga. See oli esimene 3 kanali ja 4 anduriga ABS-süsteem, mida nimetati &quot;Sure Brakes&quot;. Süsteem võeti kasutusele Chrysleri kontserni luksusautol Chrysler Imperial 1971. aastal. Chrysleril kasutusel olnud lahendus õigustas ennast ja oli seejärel muutmata kujul tootmises mitmeid aastaid. 1970 pakkus Ford Lincolni mudelile Continental lisavõimalusena tagumiste rataste blokeerimisvastast pidurisüsteemi Sure Track, mis liideti põhivarustusse 1971. aastal. [[General Motors]] pakkus lisavõimalusena oma mudelitele edaspidi ainult tagarattaid ohjavat Trackmasterit, samal ajal tuli esimesena Jaapani autotootjatest oma lahendusega EAL (''Electronic Antilock System'') turule Nissan.

1985 jõudis Euroopa turule Ford Scorpio, mille standardvarustuses oli Tevese ABS-süsteem. Autole anti 1986. aastal Euroopa aasta auto tiitel ja see ajendas ettevõtet keskenduma pidurisüsteemide arendamisele, mis andis ka teistele autotootjatele tõuke panustada rohkem pidurite täiustamisse.

1988 tutvustas BMW esimest elektrooniliselt juhitud pidurisüsteemiga mootorratast BMW K100. Honda sai sama asjaga hakkama 1992. aastal toodetud ST1100 Pan Europeanil, Suzuki kasutas ABS-pidurisüsteemi esimest korda 2007. aastal GSF1200SA-l. [[Harley-Davidson]] pakkus seda soovi korral lisana politsei kasutuses olevatele ratastele.

== Tööpõhimõte ==
ABS-pidurite süsteem koosneb juhtplokist, neljast pöörlemisandurist ja vähemalt kahest hüdraulikaventiilist hüdraulikaplokis. Juhtplokk jälgib pidevalt kõikide rataste pöörlemist andurite kaudu. Juhul kui ühe anduri signaal annab märku ratta liiga aeglasest pöörlemisest võrreldes teistelt anduritelt saadud signaalidega, vähendab juhtplokk hüdraulikaventiilide abil sellele rattale mõjuvat pidurdusjõudu. See protsess on juhile tunnetatav piduripedaali pulseerimisena.

Pidurite juhtplokk on programmeeritud jätma märkamata väikesed erinevused anduritelt saadud infost kuna näiteks kurvi läbiva auto sisemised ja välimised rattad pöörlevad erineva sagedusega.

Pidurite juhtplokk kontrollib pidevalt süsteemi töökorras olekut. Kui süsteemis leitakse viga (näiteks puuduv signaal andurist), süttib armatuuril ABS-i hoiatustuli ja elektroonilist juhtimist enam ei toimu. Süsteem on kasutuselt ära kuni viga remonditakse.

Tänapäeval on ABS-pidurisüsteemid kasutusel peaaegu kõikidel uuematel automudelitel. Tehnika arenedes on pidurisüsteeme täiustatud ja tänapäevased süsteemid kontrollivad iga ratast eraldi ning on võimelised igale rattale mõjuvat pidurdusjõudu eraldi reguleerima. See on andnud võimaluse arendada välja stabiilsuskontrolli (ESC – ''Electronic Stability Control'') funktsiooni kõigest kahe anduri (rooliratta pöördenurgaanduri ja güroskoopanduri) lisamisega süsteemile. Süsteemi põhimõte on lihtne: kui güroskoopandur tunnistab, et auto asend tee suhtes ei ole selline nagu rooliratta pöördenurgaandurilt saadud info põhjal võiks oletada, pidurdab juhtplokk ventiilide abil vastavaid rattaid nii, et auto liiguks selles suunas kuhu juht on rooli keeranud.

ABS-pidurdussüsteemi on võimalik rakendada ka veojõukontrollis (TC – ''Traction Control'') auto kiirendamisel. Juhul kui kiirendamisel üks vedavast rattast kaotab haardumise teepinnaga, tuvastab juhtplokk selle kiirema pöörlemise võrreldes teiste vedavate ratastega ja vähendab mootori pöördeid, et vältida külglibisemisse sattumist.

Täiuslikumates süsteemides on kõik funktsioonid ühendatud ja juhtplokk suudab korraga sooritada mitut ülesannet üheaegselt.

Mõned autotootjad kasutavad ABS-i pööreteandureid rehvirõhu jälgimise süsteemides (TPMS – ''Tire Pressure Monitoring System''), tuvastamaks tühjenenud rehvi, sest tühi [[rehv]] pöörleb konstantselt kiiremini võrreldes täis rehviga, kuna selle läbimõõt on väiksem.

==Komponendid==
ABS-süsteemis on neli põhikomponenti:
## '''Pöörlemisandurid''' ehk kiiruseandurid mõõdavad rataste pöörlemist. Andurisüsteem koosneb tavaliselt magnetiliste omadustega rõngast, mis pöörleb anduris oleva mähise ees. Magnetrõnga pöörlemine indutseerib mähises vahelduvvoolu, mis on signaaliks juhtplokile. Selline andur on täpsem suuretel pööretel ja võib põhjustada aeglastel pööretel ebatäpset mõõtmistulemust.
## '''Hüdraulikaplokk''' juhib pidurivedeliku liikumist süsteemis. Hüdraulikaplokis on ventiilid, mis juhivad erinevate rataste piduriketastele (või trumlitele) mõjuvat survet. Ventiilidel võib olla kolm asendit:&lt;blockquote&gt;Ventiil on avatud ja pidurivedelik kantakse otse pidurite töösilindritesse.&lt;/blockquote&gt;&lt;blockquote&gt;Ventiil on suletud ja pidurivedeliku juurdepääs töösilindrisse on võimatu ka siis, kui juht peaks survet piduripedaalile lisama..&lt;/blockquote&gt;&lt;blockquote&gt;Ventiil laseb osa survest piduri töösilindrist tagasi, et vähendada survet rattale.&lt;/blockquote&gt;Hüdraulikaploki peamised vead seisnevad ummistunud ventiilides. Ummistunud ventiilid takistavad pidurivedeliku liikumist juhtploki määratud suunas.
## '''Pump '''aitab taastada vajalikku survet pidurisüsteemis pärast seda kui juhtplokk on märganud pidurdamisel mõne ratta erineva pöörlemise teiste rataste suhtes ja lasknud osa pidurivedelikust töösilindrist tagasi, et vähendada selle rattale mõjuvat pidurdusjõudu. 
## '''Juhtplokk''' saab igalt rattalt eraldi anduri kaudu informatsiooni ja juhib hüdraulikaplokis olevate ventiilide tööd. Samuti kontrollib, et signaalid anduritelt oleksid ettenähtud piirides ja ventiilide sulgemisel ja avanemisel saavutatakse oodatud tulemus. Vea korral annab juhile märku hoiatustule abil armatuuris ja lülitab süsteemi kasutuselt ära, et mitte põhjustada sõiduki alajuhitavust.

== Pidurisüsteemide tüübid ==
ABS-pidurisüsteeme liigitatakse andurite arvu ja reguleeritavate kanalite järgi. Reguleeritavate kanalite all mõeldakse, kui mitut ratast on süsteem võimeline eraldi reguleerima. See sõltub ventiilide arvust hüdraulikaplokis.
# '''Neli kanalit, neli andurit'''. Kõige täiuslikum süsteem, kus juhitakse igat ratast eraldi.
# '''Kolm kanalit, neli andurit'''. Igal rattal on oma andur, kuid juhitakse eraldi esirattaid ja tagaratastele mõjuvat pidurdusjõudu juhitakse üheaegselt ja samavõrra.
# '''Kolm kanalit, kolm andurit'''. Seda süsteemi kasutatakse tavaliselt väiksematel kastiautodel. Juhitakse samuti esimesi rattaid eraldi kuid tagumiste rataste pöörlemist mõõdetakse ühe anduriga tagasillal. Sellise süsteemi puhul reguleeritakse tagaratastele mõjuvat pidurdusjõudu alles siis kui mõlemad tagarattad on blokeerunud.
# '''Kaks kanalit, neli andurit'''. See süsteem on olnud kasutusel odavamatel sõidukitel mis on valmistatud 1980–2000. Kontrollitakse küll iga ratta pöörlemist eraldi kuid pidurdatakse korraga kas mõlemat esimest või mõlemat tagumist ratast.
# '''Üks kanal, üks andur'''. Selline süsteem on kasutusel samuti väiksematel kastiautodel. Kontrollitakse tagasillal olevat andurit ja pidurdatakse mõlemat ratast korraga.

== Kasutegur ==
2004. aastal Austraalias tehtud uuringute põhjal vähendas ABS-pidurite kasutamine ahelkokkupõrkeid 18% ja juhitavuse kaotanud autode teelt väljasõitmist 35%. Kõva pinnasega teekattel suudab ABS-süsteemiga varustatud auto üldjuhul saavutada paremaid tulemusi võrreldes selliste sõidukitega kus vastav süsteem puudub. Vähekogenud juhtidele soovitatakse üldjuhul hädaolukorras ABS-süsteemiga varustatud sõiduki piduripedaalile suruda täie jõuga.

Libedates oludes (kruusapinnasega või jääga kaetud tee) võib ABS-süsteem siiski pidurdusteekonda pikendada kuna blokeeruv ratas kaevab ennast sügavamale pinnasesse ja tagab seetõttu parema haardumise teekattega. Mõned autod küll võimaldavad äkkpidurduse korral ka rataste lühiajalist blokeerumist. Osad autotootjad lubavad ABS-süsteemi väljalülimist maastikuoludes sõitmiseks, säilitades siiski stabiilsuskontrolli ja veojõukontrolli funktsioonid.

1999. aastal näitas [[NHTSA]] tehtud uuring, et sobiva jõuga piduripedaalile surumisel lüheneb pidurdusmaa 27,2%. ABS-pidurisüsteemis tagab pump vajaliku surve piduri töösilindritele, ABS-ita pidurisüsteemi puhul peab juht selle tagama pumbates korduvalt piduripedaali, et vältida pidurite lukustumist. ABS-iga varustatud süsteemi puhul peaks juht hoidma piduripedaali kindlalt all ja keskenduma takistusest mööda manööverdamisele.

ABS-süsteem on kohustuslik kõikidel autodel, mis on toodetud Euroopas alates 2007. aastast. Ameerika Ühendriikides on ABS koos stabiilsuskontrolliga kohustuslik kõigil sõidukitel, mis on valmistatud alates 2011. aasta septembrist.

[[Kategooria:Autondus]]
[[Kategooria:Elektroonika]]</text>
      <sha1>cau7ijdedy00gcj3a97vuygu0y1ua73</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tiit Madisson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>43229</id>
    <revision>
      <id>7142774</id>
      <parentid>7123929</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T01:44:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Erkko13</username>
        <id>118253</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Välislingid */ lingiparandus, lisalink</comment>
      <origin>7142774</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9154" sha1="6yow30muafihnv81osbqahr7n6g20td" xml:space="preserve">{{allikad}}{{ajakohasta}}
[[Pilt:tiit_madisson.jpg|pisi|Tiit Madisson (2008)]]

'''Tiit Madisson''' ([[4. juuni]]&lt;ref&gt;[http://www.vvk.ee/varasemad/k99/kandidaadid/10267.html Kohalike omavalitsuste valimised]&lt;/ref&gt; [[1950]] – [[21. juuni]] [[2021]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Objektiiv|url=https://objektiiv.ee/lahkus-vabadusvoitleja-tiit-madisson/|pealkiri=Lahkus vabadusvõitleja Tiit Madisson|aeg=21.06.2021}}&lt;/ref&gt;) oli [[Eesti]] vabadusvõitleja, kirjanik ja poliitik. Ajakirjanduses (eriti [[Rootsi]]s elades) kasutas ta ka [[pseudonüüm]]i '''Silver Ronk'''.

Ta oli maailmavaatelt, nagu ta teatas 2009. aastal [[ERSP]] kodulehel, [[rahvussotsialism|rahvussotsialist]].&lt;ref&gt;Tiit Madisson. [http://www.ersp.ee/failid/file/Kuidas%20minust%20sai%20rahvussotsialist.doc Miks minust sai rahvussotsialist]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ERSP koduleht&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/elu/tiit-madisson-kolhoose-poleks-pidanud-laiali-saatma.d?id=68178875 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-03-26 |arhiivimisaeg=2014-03-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140310010738/http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/elu/tiit-madisson-kolhoose-poleks-pidanud-laiali-saatma.d?id=68178875 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Ta oli tuntud ka [[Iisrael|sionism]]i&lt;nowiki/&gt;kritiseerijana; tema raamatud &quot;Maailma uus kord&quot;, &quot;Holokaust&quot; ja &quot;Lihula õppetund&quot; esindavad [[Holokaustirevisionism|holokaustirevisionistide]] paljastusi.

1970. aastate keskel oli ta [[hipid]]e liikumise organisaatoreid [[Eesti NSV]]-s.&lt;ref&gt;Tiit Madisson. Vastasseis. 1996. lk 9&lt;/ref&gt;

Madisson oli aastail [[1980]]–[[1986]] [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[poliitvang]]. Ta viibis neli aastat poliitilise vangina [[Perm]]i [[oblast|oblasti]] [[koonduslaager|vangilaagreis]] VS-389/37 ja VS-389/36 ning seejärel asumisel [[Jakuutia|Ida-Jakuutias]] ([[Kolõma]]l). Pärast vabanemist asutas [[15. august]]il [[1987]] rühmituse [[MRP-AEG]]. Oli [[Hirvepargi miiting]]u eestvedajaid. Saadeti pärast miitingut [[1987]]. aasta septembris NSV Liidust välja.

Madisson elas aastail 1987–1990 [[Rootsi]]s, tegi kaastööd [[Raadio Vaba Euroopa]]le ja osales [[Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus]]e tegevuses.

[[1990]]. aastal naasis [[Eesti NSV|Eestisse]], kus osales poliitilises tegevuses ning oli [[Eesti Kongress]]i ja [[Eesti Komitee]] esimese koosseisu liige.

[[1995]]. aastal määrati EMEX-is töötanud Tiit Madissonile ametiseisundi kuritarvitamise eest üks aasta tingimisi vabadusekaotust kaheaastase katseajaga ja firmale tekitatud rahalise kahju (210 280 krooni) hüvitamine. Järgmine kohtuaste tühistas kahjunõude, kuid jättis muus osas algse kohtuotsuse jõusse.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/2469133/tiit-madissoni-ja-emexi-kohtuasi-on-loppenud-naise-tukeldanud-morvar-leiti-vingu-surnuna-haiglates-on-vajaharitud-koristajaid Tiit Madissoni ja EMEXi kohtuasi on lõppenud, Naise tükeldanud mõrvar leiti vingu surnuna, Haiglates on vaja haritud koristajaid]. [[Postimees]], 2. veebruar 1996&lt;/ref&gt; [[1996]]. aastal mõistis kohus Madissoni &quot;süüdi selles, et ta sama aasta. mais, olles rahulolematu kujunenud olukorraga Eestis, hakkas Kaitseliidu liikmena ette valmistama nn &quot;sõjaväelist riigipööret ning asus selleks looma vastavaid tingimusi&quot; ja &quot;otsis kaasosalisi oma plaanide ja ideede elluviimiseks&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/80159 3-1-1-5-97 Tiit Madissoni süüdistusasjas KrK § 15 lg. 1 ja § 62 järgi] Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus, 14. jaanuar 1997&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/2478351/kaitsepolitsei-suudistab-tiit-madissoni-riigireetmises-madisson-pakkus-johannes-kerdile-6-miljonit-krooni-sojavaelise-riigipoorde-korraldamise-eest-vene-valisministeerium-kiidab-siim-kallast Kaitsepolitsei süüdistab Tiit Madissoni riigireetmises, Madisson pakkus Johannes Kerdile 6 miljonit krooni sõjaväelise riigipöörde korraldamise eest, Vene välisministeerium kiidab Siim Kallast]. Postimees, 3. juuni 1996&lt;/ref&gt; Madissoni karistati kaheaastase vabadusekaotusega, millele liideti veel kaks kuud, sest uus kuritegu oli toime pandud varasema tingimisi karistuse ajal. [[Riigikogu]] vabastas Madissoni 13. novembril [[1997]] vastu võetud [[amnestia]]seaduse alusel ennetähtaegselt.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/2526671/tiit-madissoni-karistuse-umber-jatkuvalt-juriidiline-segadus Tiit Madissoni karistuse ümber jätkuvalt juriidiline segadus]. Postimees, 17. november 1997&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.ohtuleht.ee/12692/tiit-madisson-paases-vanglast Tiit Madisson pääses vanglast]. Õhtuleht, 15. november 1997&lt;/ref&gt;

Aastail [[2002]]–[[2005]] oli ta [[Lihula vald|Lihula]] vallavanem. Tema algatusel püstitati Lihulas [[20. august]]il [[2004]] monument &quot;60 aastat Eesti kaitselahingutest&quot;, mis teisaldati [[2. september|2. septembril]] [[Juhan Parts]]i [[Eesti valitsus|valitsus]]e korraldusel veriste kokkupõrgetega kohaliku elanikkonna ja politsei vahel.

[[2010]]. aasta septembris asus Madisson koos abikaasaga elama [[Hispaania]]sse.&lt;ref&gt;[http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=63827710 &quot;Eestisse tagasi? Jumala pärast mitte!&quot;]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Eesti Ekspress, 26. jaanuar 2012&lt;/ref&gt; 2016. aasta augustis naasis ta Eestisse.&lt;ref&gt;http://uudised.err.ee/v/eesti/7a05feae-6ebe-4605-a0b6-689b2e648f49/tiit-madisson-naasis-eestisse&lt;/ref&gt;

==Erakondlik tegevus==
1990. aastal Rootsist tagasi Eestisse pöördunult osales ta [[Eesti Kongress]]i, [[Eesti Komitee]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (ERSP) tegevuses. [[12. märts]]il [[1994]] peeti [[Estonia kontserdisaal]]is Madissoni juhtimisel [[Rahvuslaste Keskliit|Rahvuslaste Keskliidu]] asutamiskongress, loosungiks &quot;Kord riigis majja!&quot;.&lt;ref&gt;[[Madis Jürgen]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/C38FEEAA3E5498D7C2256F09002E43B0 &quot;Tiit Madisson-igavene dissident&quot;]. Eesti Ekspress, 9. september 2004&lt;/ref&gt;

Aastail 2001–2002 oli Tiit Madisson [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige,&lt;ref&gt;Tiit Madisson. [https://web.archive.org/web/20141211133834/http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=1166 Avaldus]. Kesknädal, 27. veebruar 2002&lt;/ref&gt; kuid astus sealt välja, kui Keskerakond astus valitsusse [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonnaga]]. 2006. aastal astus ta [[Eesti Rahvuslik Liikumine|Eesti Rahvuslikku Liikumisse]] ja [[Eesti Iseseisvuspartei]]sse. 10. augustil 2009 teatas ta koos [[Roman Ubakivi]] ja [[Robert Vill]]iga ERSP Taasasutava Kogu loomisest.&lt;ref&gt;[[Vello Helk]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=vabaeestisona20091001.1.2 &quot;Vastuoluline Tiit Madisson&quot;]. Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word nr 38, 1. oktoober 2009. Lk 2&lt;/ref&gt;

==Teoseid==
*&quot;Vastasseis&quot; (1996)
*&quot;Riigipööraja märkmik&quot; (1999)
*&quot;Maailma uus kord&quot; (2004)
*&quot;Lihula õppetund&quot; (2005)
*&quot;Holokaust. XX sajandi masendavaim sionistlik vale&quot; (2006)
*&quot;Aprillimässu lugu&quot; (2007)
*&quot;Riiki tappev kuumalaine&quot;, [[romaan]] (2009)
*&quot;Minu võitlus&quot; (2014)
*&quot;Vapsid. Vabadussõjalaste tõus ja häving 1929–1938&quot; (2016)

==Mälestuse jäädvustamine==
2022. aasta 2. septembril avati Lihulas Tiit Madissoni mälestusmärk.&lt;ref name=&quot;2022_08_23_PÄRNU_POSTIMEES&quot;&gt;23. august 2022, 18:10, [[Silvia Paluoja]], [https://parnu.postimees.ee/7590032/ Lihula kesklinnas avatakse mälestusmärk Tiit Madissonile]&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Ta oli kaks korda abielus ja tal on kolm last. Alates [[1983]]. aastast oli Madisson [[katoliiklus|katoliiklane]]&lt;ref&gt;Tiit Madisson. &quot;Vastasseis&quot;. 1996. Lk 133&lt;/ref&gt; ja ta maeti [[2. september|2. septembril]] 2021 [[Lihula kalmistu]]l katoliku matuseteenistusel.&lt;ref&gt;[https://online.le.ee/2021/09/03/galerii-tiit-madisson-maeti-lihula-kalmistule/] Kaie Ilves, Urmas Lauri: &quot;Galerii: Tiit Madisson maeti Lihula kalmistule.&quot; Lääne Elu 3. september 2021&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
*[[Jaak Valge]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/madisson-tiit-madisson/ &quot;Madisson. Tiit Madisson&quot;]. Sirp, 6. märts 2014
*[[Andres Kraas]]. [https://arvamus.postimees.ee/7287322/andres-kraas-revolutsioon-soob-oma-lapsed &quot;Andres Kraas: revolutsioon sööb oma lapsed&quot;]. Postimees, 7. juuli 2021
==Välislingid==
{{commonskat}}
{{vikitsitaadid}}
* [https://vapsid.weebly.com/tiit-madisson.html Vabadusvõitleja Tiit Madisson (ülevaade elust, pildid ja videod)]
* [https://www.dissidenten.eu/laender/estland/biografien/tiit-madisson Tiit Madisson on Dissident.eu]

{{DEFAULTSORT:Madisson, Tiit}}
[[Kategooria:Eesti dissidendid]]
[[Kategooria:Eesti vabadusvõitlejad]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]]
[[Kategooria:Eesti vallavanemad]]
[[Kategooria:Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti Iseseisvuspartei poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti Rahvuslaste Keskliidu poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu poliitikud]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Pärnumaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Vandenõuteoreetikud]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:Eestlased Hispaanias]]
[[Kategooria:Sündinud 1950]]
[[Kategooria:Surnud 2021]]</text>
      <sha1>6yow30muafihnv81osbqahr7n6g20td</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oscar II</title>
    <ns>0</ns>
    <id>46570</id>
    <revision>
      <id>7143000</id>
      <parentid>7058540</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:21:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7143000</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11315" sha1="3l05abh9s95ysm3caem9ymsun0c9644" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Oscar II
| pilt = Oscar II of Sweden 1898.jpg
| ametiajaalgus = 18. september 1872
| amet = [[Rootsi riigipeade loend|Rootsi kuningas]]
| ametiajalõpp = 8. detsember 1907
| eelmine = [[Karl XV]]
| järgmine = [[Gustaf V]]
| ametiajaalgus2 = 18. september 1872
| amet2 = [[Norra kuningate loend|Norra kuningas]]
| ametiajalõpp2 = 7. juuni 1905
| eelmine2 = [[Karl XV|Karl IV]]
| järgmine2 = [[Haakon VII]]
| sünniaeg = [[21. jaanuar]] [[1829]]
| sünnikoht = [[Stockholmi kuningaloss]], [[Stockholm]], [[Rootsi]]
| surmaaeg = [[8. detsember]] [[1907]] (78-aastaselt)
| surmakoht = [[Stockholmi kuningaloss]], [[Stockholm]], [[Rootsi]]
| allkiri = Autograf, Oscar II, Nordisk familjebok.png
}}

'''Oscar II''' (ka '''Oskar II'''; [[21. jaanuar]] [[1829]] – [[8. detsember]] [[1907]]) oli [[Rootsi]] kuningas [[18. september|18. septembrist]] [[1872]] kuni surmani ja [[Norra]] kuningas kuni [[7. juuni]]ni [[1905]], mil  [[Storting|Stortingi]] otsuse järgi riik sõltumatuks kuulutati.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Newland |eesnimi=Sonya |pealkiri=Euroopa keisrid ja kuningad |kirjastus=Karrup |aasta=2008 |leheküljed=157}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Norwegian history {{!}} full independence at last {{!}} Norway |url=https://talknorway.no/norwegian-history-full-independence-at-last-norway/#:~:text=Full%20independence%20at%20last%20%7C%20AD%201905&amp;text=On%207%20June%201905%2C%20the,claim%20to%20the%20Norwegian%20throne. |vaadatud=04.08.2023 |arhiivimisaeg=4.08.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230804104535/https://talknorway.no/norwegian-history-full-independence-at-last-norway/#:~:text=Full%20independence%20at%20last%20%7C%20AD%201905&amp;text=On%207%20June%201905%2C%20the,claim%20to%20the%20Norwegian%20throne. |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;  

== Noorpõlv ==
Östergötlandi hertsog, tulevane Rootsi kuningas Oscar Fredrik sündis 21. jaanuaril 1829 Stockholmis [[Oskar I]] ja [[Josefine von Leuchtenberg|Josefine von Leuchtenbergi]] perre. Oscar sai hea hariduse. Tema õpetajad olid [[Christopher Boström]], [[Otto Aubert]] (nagu tema vennal [[Karl XV|Karlilgi]]) ja [[Wolfgang Wenzel Haffner]]. Talle õpetati [[Norra keel|norra keelt]], mida ta hiljem vabalt rääkis. Lisaks rääkis ta hästi [[Ladina keel|ladina keelt]]. Oscar õppis [[Uppsala Ülikool|Uppsala ülikoolis]] peamiselt humanitaaraineid (politoloogia, ajalugu jms). 1840. aastatel hakkas Oscar ka mereväes teenima.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Oscar 2. |url=https://snl.no/Oscar_2. |vaadatud=03.08.2023}}&lt;/ref&gt; 
[[Fail:Portrett av arveprins Oscar (senere Oscar II) og prinsesse Sophie med familie (6961203929).jpg|vasakul|pisi|Oscar ja Sofia koos oma lastega, 1865]]
1857. aasta 6. juunil abiellus Oscar [[Wiesbaden|Wiesbadenis]] [[Nassau hertsogkond|Nassau]] printsessi [[Sofia (Nassau printsess)|Sofiaga]]. Nad said neli last: [[Gustaf V|Gustaf]], [[Oscar (Gotlandi hertsog)|Oscar]], [[Carl (Rootsi prints)|Carl]] ja [[Eugen (Närke hertsog)|Eugen]]. Oscari ja Sofie abielu oli õnnelik ning naisest sai ka oma abikaasa nõunik. Oscaril oli eluajal siiski mitmeid abieluväliseid lapsi, kellele ta toetust maksis.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 1867. aastal sai Oscar regendiks, kuid kuna ta polnud kroonprints, ei saanud temast Norra asekuningat.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=King Oscar II of Sweden and Norway |url=https://www.unofficialroyalty.com/king-oscar-ii-of-sweden/ |vaadatud=03.08.2023}}&lt;/ref&gt; 

== Rootsi ja Norra kuningas ==
Pärast venna [[Karl XV]] surma 18. septembril 1872 kuulutati kuningaks Oscar, kuna Karlil polnud meessoost pärijat. Oscari ja Sofie kroonimistseremooniad toimusid 12. mail 1872 Stockholmis ning 13. juulil [[Trondheim|Trondheimis]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Minnes vastuollu [[Oskar I]] ja Karl XV välispoliitikaga, otsustas Oscar II tugevdada sõprussidemeid [[Preisi kuningriik|Preisimaaga]], mis oli 1871. aastal [[Saksa keisririik|Saksamaa]] ühtseks riigiks ühendanud. Seetõttu olid tal [[Wilhelm I|Saksa keisri]] ja valitsusega head suhted. Tema valitsusajal olid Rootsil head suhted ka [[Suurbritannia|Suurbritanniaga]]. Oscar parandas läbisaamist ka endise Rootsi kuninga, pagendatud [[Gustav IV Adolf|Gustav IV Adolfi]] järeltulijatega. Tema ja ta poja, Vasa printsi [[Gustav (Vasa prints)|Gustavi]] säilmed maeti Rootsi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Vend oli Oscarile päranduseks jätnud pingelise olukorra Norraga. Norralased tundsid, et neid peetakse liidus teisejärgulisteks. Neis kasvas soov iseseisvuse järele, sest arvati, et kuningas hoolitseb vaid Rootsi huvide eest.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=King Oscar II (1829–1907) |url=https://www.royalcourt.no/artikkel.html?tid=28688 |vaadatud=04.08.2023 |arhiivimisaeg=5.02.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210205054335/https://www.royalcourt.no/artikkel.html?tid=28688 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Oscar reisis oma valitsusaja algul Norrasse, kus teda siiski hästi vastu võeti. Norras lasi ta oma visiidi tähistamiseks kabeli ehitada. Ta ostis seal kokku ka vanu maju, mis koondati 1882. aastal maailma esimeseks vabaõhumuuseumiks. Muuseum kolis 1902. aastal [[Bygdøy|Bygdøysse]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Bygdøy |url=https://www.visitoslo.com/bygdoy/ |vaadatud=04.08.2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Suhted Norraga ja liidu lagunemine ===
1873. aastal likvideeris Oscar Norra Stortingi palvel kubernerikoha, mis oli Karl XV ajal osutunud suureks vaidlusküsimuseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Karl 4. (av Norge og Sverige) |url=https://snl.no/Karl_4._-_av_Norge_og_Sverige |vaadatud=04.08.2023 |tsitaat=Men symbolpolitikk skulle få sprengvirkninger i den unionsstriden som nå var i emning. Straks Stortinget hadde vedtatt denne grunnlovsendringen, utløste det voldsomme reaksjoner i Sverige: Dette var ensidig norsk aksjon i et fellesspørsmål, og det krenket Sverige og den høyere stilling i unionen man mente tilkom Sverige.}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Kuigi Norra nägi Oscari ajal suurt majanduslikku kasvu, ei lahendanud see pingeid Rootsi ja Norra vahel. Storting tahtis ka suuremat võimu riigi valitsemise üle. Nii tekkisid vaidlused, kas kuningal peaks olema õigus Norra seadustele [[veto]] panna. 1883. aastal kõrvaldati valitsusest mitmed kuningameelsed ja konservatiivsed poliitikud. Aina kasvas ka liberaalse partei võim, mis tahtis kuninga võimu vähendada. Sellest hoolimata määras kuningas ametisse konservatiivse valitsuse, mis ei suutnud Stortingiga koostööd teha ning saadeti 1884. aastal laiali. Oscar plaanis juba Norras riigipööret korraldada, kuid see jäeti ära. 1891. aastal likvideeriti ka Norra asekuninga positsioon.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Norra ja Rootsi vahel tekkisid uued vastuolud seoses konsulaarteenistusega. Kuna mõlema riigi välispoliitika oli ühine, tahtis Rootsi valitsus, et välisminister oleks rootslane. Norra valitsus tahtis aga eraldi konsulaarteenistust. 1905. aastal hääletas Storting iseseisva konsulaarteenistuse poolt. Oscar pani otsusele veto ning Norra valitsus astus protestiks tagasi. Kuna kuningas suutnud uut valitsust määrata, pidas Storting seda tõestuseks, et kuningas pole enam võimeline Norra kuningas olema. 7. juunil 1905 võeti Stortingis vastu seadus, millega liit Rootsiga likvideeriti. Hiljem korraldati maal ka referendum, mis näitas, et ligi 99% rahvastikust pooldas Rootsist lahkulöömist.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Kuigi Oscar oli algul liidu likvideerimise vastu, nähes selles ka kuninga võimu vähenemist, peeti 1905. aasta augustis-septembris [[Karlstad|Karlstadis]] läbirääkimised, millega Rootsi ja Norra liit kaotati. Oscar ütles 26. oktoobril 1905 lahti oma õigusest Norra kroonile. Liidu lagunemist pidas Oscar suureks isiklikuks läbikukkumiseks, mis teda väga mõjutas.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=King Oskar II 1872–1907 |url=https://www.kungligaslotten.se/english/archives/swedish-regents/2018-03-05-king-oskar-ii-1872-1907.html |vaadatud=04.08.2023}}&lt;/ref&gt; 

=== Oscari isiksus ning hilisem elu ===
Oscar oli väga intelligentne, mistõttu kutsuti teda omal ajal Euroopa kõige [[Valgustatud absolutism|valgustatumaks monarhiks]]. Oscar oli lisaks hea [[oraator]]. Ta kirjutas ka mitmeid muusikapalasid, luuletusi ning nii enda (&quot;Mina Memoarer&quot;) kui ka [[Karl XII]] memuaarid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Peale 1905. aastat hakkas Oscari tervis halvenema ning ta suri 8. detsembril 1907 Stockholmis.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Mälestus ==
Oscar II valitsusaega ning teda ennast on hilisematel aegadel hea sõnaga mäletatud:

&quot;...rahvahulkade teadvuses tõuseb ta esile imposantse, tõeliselt majesteetliku kujuna, kuldsuuna, kõneanniga õnnistatud patriarhina, unustamatu ''père noble'''ina, nagu seda ampluaad teatris ja ooperis hüütakse. Ta on andnud nime tervele ajastule – see oli oskariaanlik ajajärk, õnneaeg enne [[Esimene maailmasõda|maailmasõda]] ja igasugu muud viletsust. Järelpõlve mälestusse jääb see aeg pääsmatult kadunud idüllilise epohhina koos promenaadikontsertide, [[punš]]i ja [[sigar]]ite, korra ja puhtuse, mõnusate politseinike ja sõjaväelastega, kes olid üksnes kena sinisesse rõivastatud dekoratsioon.&quot;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Skott |eesnimi=Staffan |pealkiri=Kõik need Bernadotid |kirjastus=Eesti Raamat |aasta=1997 |koht=Tallinn |leheküljed=66}}&lt;/ref&gt;

[[Selma Lagerlöf]]i raamatu [[Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi|&quot;Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi&quot;]] XXXVII peatükis peab sõbralik vanahärra koduigatsust tundvale Skanseni viiuldajale Klement Larssonile innuka kõne Stockholmi ülistamiseks, rõhutades, et ükski rootslane ei tohiks end seal võõrana tunda. Järgmisel päeval toob kuninga teener Klementile suure punases köites raamatu Stockholmi kohta ja Klement saab aru, et ta oli rääkinud kuningaga.

Oscar II on korduvalt põgusalt mainitud Hjalmar Söderbergi raamatutes. &quot;Jah, õigupoolest oli ta Lydiat ju sügisel näinud. Tol õhtul, kuninga valitsemisjuubeli õhtul, kui oli olnud illuminatsioon ja tulevärk ja rahvas trügis, nii et ei saanud end liigutadagi. Arvid oli seisnud Nybroplani ja Birgerjarlsgatani nurgal rahvahulgas, kui korteež Euroopa kõige ilusama kuningaga mööda sõitis – ligemale seitsmekümneaastane mees seisis tõllas kui Rooma triumfaator ...&quot;&lt;ref&gt;Hjalmar Söderberg. Tõsine mäng. Tallinn, Eesti Raamat, 1990. Lk 316.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

==Vaata ka==
*[[Rootsi riigipeade loend]]
*[[Norra kuningate loend]]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev 1-2-2|eelnev=[[Karl XV]]|
                       nimi1=[[Rootsi riigipeade loend|Rootsi kuningas]]|
                       aeg1=[[1872]]–[[1907]]|
                       järgnev1=[[Gustaf V]]|
                       nimi2=[[Norra riigipeade loend|Norra kuningas]]|
                       aeg2=[[1872]]–[[1905]]|
                       järgnev2=[[Haakon VII]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Rootsi monarhid]]
[[Kategooria:Norra monarhid]]
[[Kategooria:Bernadotte'id]]
[[Kategooria:Uppsala Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Uppsala Ülikooli Östergötlandi natsiooni auliikmed]]
[[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]]
[[Kategooria:Dannebrogi suurkomandörid]]
[[Kategooria:Punase Kotka suurristi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1829]]
[[Kategooria:Surnud 1907]]</text>
      <sha1>3l05abh9s95ysm3caem9ymsun0c9644</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oskar I</title>
    <ns>0</ns>
    <id>46575</id>
    <revision>
      <id>7143007</id>
      <parentid>7095725</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:35:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7143007</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11422" sha1="k2wwn722lbtu136fsc1s1t9brifs2z8" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Oskar I
| pilt = King Oscar I of Sweden.jpg
| amet = [[Rootsi riigipeade loend|Rootsi]] ja [[Norra kuningate loend|Norra kuningas]]
| ametiajaalgus = 8. märts 1844
| ametiajalõpp = 8. juuli 1859
| eelmine = [[Karl XIV Johan]]
| järgmine = [[Karl XV]]
| sünniaeg = 4. juuli 1799
| sünnikoht = [[Pariis]]
| surmaaeg = 8. juuli 1859
| surmakoht = [[Stockholm]]
| vanemad = [[Karl XIV Johan|Jean-Babtiste Bernadotte]]&lt;br&gt;
[[Désirée Clary]]
| sünninimi = Joseph François Oscar Bernadotte
}}

'''Oskar I''', ka '''Oscar I''', (sünninimega Joseph François Oscar Bernadotte; [[4. juuli]] [[1799]] – [[8. juuli]] [[1859]]) oli [[Bernadotte'i dünastia]] [[Rootsi]] ja [[Norra]] kuningas aastatel [[1844]]–1859. 

== Lapsepõlv ==
[[Fail:Oscar I of Sweden &amp; Norway as child c 1806 by Jean-Baptiste Isabey .jpg|vasakul|pisi|309x309px|Oscar 1806. aasta paiku]]
Joseph François Oscar Bernadotte sündis [[Pariis]]is Rue Cisalpini tänaval majas nr. 291 (tänapäeval Rue de Monceau nr. 32).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nordisk familjebok / Uggleupplagan. 20. Norrsken - Paprocki |url=http://runeberg.org/nfbt/0539.html |vaadatud=01.08.2023}}&lt;/ref&gt; Tema vanemad olid [[Karl XIV Johan|Jean-Babtiste Bernadotte]] ja [[Désirée Clary]]. Kuna tollal oli vaid esimene konsul [[Napoleon I|Napoleon Bonaparte]] varem Claryga abielus olnud, nimetati ta ka poisi ristiisaks. Oscari nime andis poisile Napoleon, kes võttis selle Šoti luuletaja [[James Macpherson]]i teostest. Noorpõlve veetis Oscar Pariisis. 1806. aastal sai ta Bernadotte'i krahvi tiitli.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=King Oscar I of Sweden and Norway |url=https://www.unofficialroyalty.com/king-oscar-i-of-sweden-and-norway/ |vaadatud=01.08.2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Oscar 1. |url=https://snl.no/Oscar_1. |vaadatud=01.08.2023}}&lt;/ref&gt;

== Rootsi prints ==
1810. aastal kuulutati Oscari isa Rootsi kroonprintsiks Karl Johaniks ning tema ise Rootsi printsiks ja [[Södermanlandi hertsog]]iks. Oskar saabus koos emaga [[Stockholm]]i 1811. aasta juunis. Ta õppis kiiresti ära [[rootsi keel|rootsi keele]]. Tema ema polnud aga harjunud Rootsi külma kliimaga ning lahkus sama aasta suvel Rootsist, kuhu naasis alles 1823. aastal.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Elgklou |eesnimi=Lars |pealkiri=Familjen Bernadotte. En släktkrönika. |aasta=1995 |leheküljed=21}}&lt;/ref&gt; 

1818. aastal käis Oskar [[Uppsala Ülikool|Uppsala ülikool]]is [[Erik Gustav Geijer]]i Rootsi ajaloo loenguid kuulamas. Lisaks õppis ta [[Norra keel|norra]] ja [[Saksa keel|saksa keelt]]. Samal aastal sai ta ülikooli kantsleriks, hiljem sai sama koha ka [[Lundi Ülikool|Lundi]] ja [[Oslo Ülikool|Oslo ülikoolis]]. Oscarit valmistati ette kuningaametiks, mistõttu õpetati talle nii seadusi kui ka sõjandust.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Abielu ===
[[Fail:Josephine of Sweden &amp; Norway c 1835 by Fredric Westin.jpg|vasakul|pisi|197x197px|Josefine von Leuchtenberg]]
1822. aastal reisis Oskar [[Saksamaa]]le, [[Šveits]]i ja [[Itaalia]]sse, kus osales [[Verona kongress]]il. [[München]]is abiellus ta 22. mail 1823 [[Josefine von Leuchtenberg]]iga. 19. juunil peeti teine pulmatseremoonia Stockholmis. Abielust sündis viis last: tulevased kuningad [[Oscar II]] ja [[Karl XV]], [[Gustav (Upplandi hertsog)|Gustav]], [[Eugénie (Rootsi printsess)|Eugénie]] ja [[August (Dalarna hertsog)|August]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Paari abielu oli õnnelik, kuigi kroonprintsina pidas Oskar kahte armukest: [[Emilie Högquist]]i (kellega tal oli kaks last) ja [[Jaquette Löwenhielm]]i (kellega tal oli üks laps). Siiski jäi Josefine abikaasale truuks ning paar oli avalikel üritustel alati koos. Oskar lõpetas abieluvälised suhted pärast kuningaks saamist.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Jaquette Löwenhielm |url=http://historiska-personer.nu/min-s/p06b57bdd.html |vaadatud=02.08.2023 |arhiivimisaeg=2.08.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230802145848/http://historiska-personer.nu/min-s/p06b57bdd.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 

=== Rootsi kroonprints ===
[[Fail:Crownprince Oscar of Sweden painted by Joseph Karl Stieler.jpg|vasakul|pisi|211x211px|Oskar Rootsi kroonprintsina]]
Pärast [[Karl XIII]] surma 1818. aasta veebruaris sai kuningaks Oskari isa, kes valitses Karl XIV Johani nime all. Oskar sai Rootsi kroonprintsiks. Kroonprintsina pidi ta vahel täitma ka regendi kohustusi. Ta oli Rootsi regent 1825. aastal, seejärel nii Norra kui ka Rootsi regent 1831. ja 1844. aastal. 1824. aastal oli ta Norra asekuningas.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Karl Johan hakkas 1838. aastal arvama, et tema poeg on liidus liberaalidega ning plaanib valitsuses muudatusi teha või isegi sundida teda troonist loobuma.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Oscar I |url=https://www.nndb.com/people/284/000103972/ |vaadatud=02.08.2023}}&lt;/ref&gt; 

== Rootsi kuningas ==
[[Fail:Oscar I of Sweden (Daguerreotype restored).jpg|pisi|Oskar I dagerrotüüp 1844. aastast. Väidetavalt esimene teadaolev foto Rootsi kuningast]]
8. märtsil 1844 sai Oskarist isa surma järel järgmine kuningas. Oskari ja Josefine kroonimistseremoonia toimus 28. septembril. Sarnane üritus pidi 1847. aasta suvel toimuma ka Norras, kuid see jäi ära, kuna [[Trondheim|Nidarosi]] piiskop [[Hans Riddervold]] polnud nõus [[Katoliiklus|katoliiklikku]] kuningannat kroonima.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=King Oscar I (1799-1859) |url=https://www.royalcourt.no/artikkel.html?tid=28687 |vaadatud=02.08.2023 }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; 

Oskari kroonimise vastu avaldas protesti troonilt tõugatud kuninga [[Gustav IV Adolf|Gustav IV Adolfi]] poeg [[Gustav (Vasa prints)|Gustav]]. Oskar suhtus printsi siiski sõbralikult.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kuna Oskar oli varem liberaalidega sõbrutsenud, ootasid nad nüüd suuri reforme, mida Oskar aga ette ei võtnud. Tema pooldas mõõdukamat poliitikat. Siiski korraldas ta sotsiaalseid ja poliitilisi reforme, millega leevendati kriminaalkoodeksit, anti meestele ja naistele võrdne pärimisõigus ning toetati vaeseid. Oskar korraldas ka vanglareformi, millega vanglad muudeti vangidele mugavamaks. Kuningas tahtis, et vanglast vabanenud tuleksid ühiskonnas paremini toime. Pärast 1848. aastal toimunud [[Marsoroligheterna|Stockholmi rahutusi]] muutus kuningas oma poliitikas konservatiivsemaks.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Newland |eesnimi=Sonya |pealkiri=Euroopa keisrid ja kuningad |kirjastus=Karrup |aasta=2008 |leheküljed=141}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Oskar plaanis enda dünastia alla ühendada ka [[Taani]] kuningriigi, mille lastetu kuningas [[Frederik VII]] võinuks Oskari plaanide järgi adopteerida tema vanema poja Karli. Tema lootuse nurjas riikidevaheline vaen.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Oskar proovis siiski parandada Taani arvamust temast ning tahtis riiki toetada [[Esimene Schleswigi sõda|1848. aastal sõjas Preisimaa vastu]], kuid Norra ja Rootsi poliitikud polnud sellega nõus.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Oskar pooldas oma valitsusajal [[Prantsuse teine keisririik|Prantsusmaad]] ning soovis hüljata isa algatatud venemeelse välispoliitika. See soov vormistati 1855. aastal sõlmitud [[novembrileping|novembrilepinguna]], millega sätestati, et Norra ja Rootsi ei loovuta enam kunagi territooriume [[Venemaa Keisririik|Venemaale]]. Rootsi ja Norra territoriaalset terviklikkust tagasid lepingu järgi ka [[Suurbritannia]] ja Prantsusmaa, kes lubasid Rootsit sõja korral militaarselt toetada.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Oskarit on peetud intriigimeistriks, kes kuulas küll oma ministreid, aga kuulas ka mitteametlikke nõuandjaid. Kuninga ümber tekkis [[kamarilja]], kus kõige võimekamaks nõunikuks oli krahv [[Knut Bonde]] koos poegadega. Oskaril oli ka agentide võrgustik, mis hoolitses selle eest, et ajalehed temast head kirjutaksid. Oskar valitses siiski konstitutsiooniliselt ning kasutas oma vetoõigust tagasihoidlikult.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
[[Fail:Coat of Arms of the Union between Sweden and Norway.svg|pisi|182x182px|Norra ja Rootsi ühisvapp 1844–1905. Varem moodustas Rootsi vapp kaks kolmandikku ühisvapist]]
Oskari valitsusajal rajati ka mitu kultuuriloolist hoonet, näiteks 1849. aastal valminud Rootsi kuningaloss, Oskari suveloss Oscarshall ja [[Oslo]]s asuv [[Püha Olavi katedraal]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Oskari suhted Norraga ===
Oskar oli oma valitsusajal Norra vastu väga sõbralik ning avaldas riigile tihti poolehoidu ka valitsusistungitel. Oskari algatusel võrdsustati Norra Rootsiga, mistõttu oli [[Sillsallaten|ühisriigi lipul]] ja vapil alates 1844. aastast võrdselt välja toodud mõlema osastisriigi lipp ja vapp. Tänu Oskarile loodi ka eraldiseisev Norra lipp. Kuigi tema isa ametlik tiitel oli &quot;Rootsi ja Norra kuningas&quot;, lasi Oskar ennast Norrat puudutavates ametiasjades kutsuda &quot;Norra ja Rootsi kuningaks&quot;. 1847. aastal asutas ta ka Norra oma ordeni: [[Püha Olavi orden]]i. Josefine palvel parandati Norra katoliiklaste tööolusid. See kõik muutis Oskari norralaste seas populaarseks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Oskar ja muusika ===
Oskar oli tuntud ka helilooja ja mitme muusikapala autorina. 1818. aastal kirjutas ta seoses Karl XIII surmaga surmamarsi, mida tolle matustel esitati. Sellest kuulis helilooja [[Ludwig van Beethoven]], kes kutsuti Oskarile muusikaõpetajaks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Oskar kirjutas ühe klaveripala koos teiste oma aja heliloojatega valminud &quot;[[Mozart-Album|Mozarti album]]isse&quot;, mis ilmus 1842. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mozart-Album (Various) |url=https://imslp.org/wiki/Mozart-Album_(Various) |vaadatud=02.08.2023}}&lt;/ref&gt; Temalt on säilinud veel teisigi väiksemaid palasid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kung Oscar I (1799-1859) |url=https://www.swedishmusicalheritage.com/composers/oscar-kronprins/ |vaadatud=02.08.2023}}&lt;/ref&gt; Oskarile on pühendatud ka kolm muusikateost: [[Thomas Tellefsen]]i klaverikontsert nr. 1, [[Ferdinand Ries]]i klaverikontsert nr. 5 ja [[Robert Schumann]]i sümfoonia nr. 2.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Category:Oscar I |url=https://imslp.org/wiki/Category:Oscar_I |vaadatud=02.08.2023}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Oscar I of Sweden &amp; Norway dead 1859.jpg|vasakul|pisi|Oskar oma surivoodil (1859)]]

=== Hilisem elu ===
Oskaril oli terve elu kehv tervis. Vahel võis kuningas keset juttu vait jääda ja ligi minuti pausi pidada, enne kui lauset jätkas. Tema tervis halvenes veelgi 1850. aastatel. 1852. aastal reisis ta paranemiseks [[Bad Kissingen]]i tervisevetele, kuid nakatus sama aasta talvel Oslos [[tüüfus]]se, mida tuli ravida terve aasta (täielikult ta sellest ei tervenenudki). Haigusse suri aga Oskari poeg Gustav. Hiljem tekkisid Oskaril veel neuroloogilised probleemid ja arstid hakkasid kahtlustama, et kuningal on ajukasvaja. 1857. aastal ei suutnud Oskar enam riiki juhtida ja tema asemel määrati 25. septembril regendiks tema vanim poeg Karl. Oskar suri Stockholmis 8. juulil 1859 ajukasvaja tõttu.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;
{{algus}}
{{eelnev-järgnev 1-2-1|eelnev=[[Karl XIV Johan]]|nimi1=[[Rootsi kuningas]]|aeg1=[[1844]]–[[1859]]|nimi2=[[Norra kuningas]]|aeg2=[[1844]]–[[1859]]|järgnev=[[Karl XV]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Rootsi monarhid]]
[[Kategooria:Norra monarhid]]
[[Kategooria:Bernadotte'id]]
[[Kategooria:Uppsala Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Dannebrogi suurkomandörid]]
[[Kategooria:Sündinud 1799]]
[[Kategooria:Surnud 1859]]</text>
      <sha1>k2wwn722lbtu136fsc1s1t9brifs2z8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arhitektuuri mõisteid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>50235</id>
    <revision>
      <id>7142803</id>
      <parentid>7130870</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T04:09:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* A */</comment>
      <origin>7142803</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12334" sha1="4nwa77cvqwduhzt83plmnui7gxuwire" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[arhitektuur]]i ja [[linnaehitus]]e mõisteid. Eraldi loend on ehituse mõistetele ([[Ehituse mõisteid]])

{{tähed}}

==A==
*[[aampalk]]
*[[aardam]]
*[[aatrium]]
*[[aatrium (kirikuarhitektuur)]]
*[[abakus (katteplaat)]]
*[[abiparred]]
*[[aedlinn (linnaehitus)]]
*[[aganik]]
*[[ahu]]
*[[aidamade]]
*[[aken]]
*[[aknasillus]]
*[[akroteer]]
*''[[alfiz]]''
*[[alkoov]]
*[[altaan]]
*[[ambrasuur (arhitektuur)|ambrasuur]]
*[[ampiir]]
*[[anfilaad]]
*[[Anjou koolkond]]
*[[arhitektuuriansambel|ansambel]] 
*[[anteemion]]
*[[antefiks]]
*[[antresool]]
*[[antkapiteel]]
*[[anttempel]]
*''[[apadana]]''
*[[apsiid]]
*[[arabesk (kunst)|arabesk]]
*[[arhitekt]]
*[[arhitektuuristiil]]
*[[arhitraav]]
*[[arhivolt]]
*[[arkaad]]
*[[arkosoolium]]
*[[astmeskirik]]
*[[astmikportaal]]
*[[astmikviil]]
*[[Ateena harta]]
*[[atika (arhitektuur)|atika]]
*[[atikakorrus]]
*[[atlant]]
*[[auhoov]]
*[[avalikustamise strateegia]]

==B==
*[[baas (arhitektuur)|baas]]
*[[baldahhiin]]
*[[balustraad]]
*[[baptisteerium]]
*[[barakk]]
*[[barbakaan]]
*[[basiilika]]
*[[bastei]]
*[[basteitorn]]
*[[bastion]]
*[[begunets]]
*[[beletaaž]]
*[[belvedere]]
*''[[bema]]''
*[[bergfried]]
*[[bestiasammas]]
*[[bifoorne aken]]
*[[blobism]]
*[[bolvärk]]
*[[botška]]
*[[brutalism]]
*[[budistlik arhitektuur]]
*[[bukranionornament]] ([[bukranionfriis]])
*[[brüsseliseerimine]]

==C==
*''[[candi]]''
*''[[Carpenter Gothic]]''
* ''[[chhatri]]''
*''[[chinoiserie]]''

==D==
*[[dansker]]
*[[deambulatoorium]]
*[[dekoor]]
*[[detailplaneering]]
*detinets
*[[diafragma (arhitektuur)|diafragma]]
*''[[diele]]''
*[[DOCOMOMO International]]
*[[domikaalvõlv]]
*[[Dooria stiil]]
*[[donžoon]] ([[donjon]]) ehk peatorn
*[[dormitoorium]]
*[[dornse]] (dörnse)
*[[drenaaž]]

==E==
*[[edikula]]
*[[eend]]
*[[eendtugi]]
*[[eeskoda]]
*[[ehisnael]]
*[[ehisraamistik]]
*[[ehisviil]]
*[[ehitismälestis]]
*[[ehitusjoonis]]
* [[ehitusluba]]
* [[ehitusmäärus]]
*[[eklektitsism]]
*[[ekspressionism]]
*[[eksterjöör]]
*[[ematala]]
*[[empoor]]
*[[entaas]]
*[[epigraaf]] ehk [[raidkiri]] 
*[[epitaaf]] ehk [[hauakiri]]
* [[erker]]
*[[esindustraditsionalism]]
*[[eskarp]]
* [[ešogett]]
*[[etik]]
* [[etikukivi]]

==F==
* [[fassaad]]
*[[fastsia (arhitektuur)|fastsia]]
*[[ferm]]
*[[festoon]]
*[[fiaal]]
*[[flešš]]
*[[fort]]
*[[framuug]]
*[[friis]]
*[[fresko]]
*[[frontoon]]

==G==
*[[sammaskäik|galerii]]
*[[Galiitsia arhitektuurikoolkond]]
*[[gerbertala]]
*[[girland]]
*[[glassii]]
*[[gloriette]]
*[[godroneering]]
*[[Golitsõnite barokk]]
*gootika ehk [[gooti stiil]]
*[[gorž]]
*''[[gothique rayonnant]]''

==H==
*[[hagerik]]
*[[haljasvöönd]]
*[[hall (arhitektuur)|hall]]
*[[hammaslõige]] ([[hammasfriis]])
*[[hanemaja]]
*[[hansagootika]]
*[[haritorn]]
*[[harjakivi]]
*[[harjalatt]] ehk [[harjapärlin]]
*[[haudehitis]]
*[[heimat-stiil]]
* [[hermpilaster]]
*[[Hiina arhitektuur]]
*[[historitsism]]
*[[hoburaudkaar]]
*[[hoone]]
*[[horisontaallaudis]] ehk [[rõhtlaudis]]
*[[hospiits]]
*[[hruštšovka]]
*[[härjasilmaken]]
*[[härrastemaja]]
*[[hüpar]]
*[[hüpokaust]]ahi
*[[hüpostüül]]

==I==
*[[ikonostaas]]
*[[India arhitektuur]]
*[[interjöör]]
*''[[īwān]]''

==J==
*[[jaotuskaar]] ([[kergenduskaar]])
*[[Jharokha]]
*[[Joonia stiil]]
*[[juugend]]
*[[järelgootika]]
*[[jätkusuutlik arhitektuur]]

==K==
*[[kaar]]
*[[kaaraken]]
*[[kaarfriis]]
*[[kabelipärg]]
*[[kahhel]]
*[[kalamaja (elamu)|kalamaja]]
*[[kampaniil]]
*[[kandekonstruktsioon]]
*[[kandesein]]
*[[kandetala]]
*[[kanefoor]]
*[[kannelüür]]
*[[kantonpiilar]]
*[[kapiteel]]
*[[kapiitlisaal]]
*[[kaponiir]]
*[[karikkapiteel]]
*[[karniis]]
* [[kartušš]]
*[[karüatiid]]
*[[kasematt]]
*[[kassettlagi]] ([[kessoonlagi]])
*[[kassiauk]]
* [[kalasiirik]]
*[[kastell]]
* [[kastell-linnus]]
*[[katus]]
*[[katuseaken]]
*[[katusehari]]
*[[katusekamber]]
*[[katuslagi]]
*[[kavatis]]
*[[keerdsammas]]
*[[keldrikorrus]]
*[[kelp]]
*[[kellatorn]]
*[[kellaviil]]
*[[kelpkatus]]
*[[kenotaaf]]
*[[kerishüpokaustahi]]
*[[keskkonnamõju strateegiline hindamine]]
*[[ketasfriis]]
*''[[Khānaqāh]]''
*kiiver ([[tornikiiver]])
*[[kilpkaar]]
*[[kimmkatus]]
*[[kimppiilar]]
*[[kimppingsarrus]]
*[[kindlustus]]
*[[kipskrohv]]
*[[kipsornament]]
*[[kirikutorn]]
*[[klausuur]]
*[[klassitsism]]
*[[klompimine]]
*[[klooster]]
*[[kloostervõlv]]
*[[kloostriõu]]
*[[koda]]
*[[kodakirik]]
*[[kodakoor]]
*[[koerahambaornament]]
*[[koerakaelanurk]]
*[[koerakaelkinnitus]]
*[[kohver (arhitektuur)]]
*[[kokošnik (arhitektuur)|kokošnik]]
*[[kokošnikumotiiv]]
*[[kolmekirikubasiilika]]
*[[kolmikleht]]
*[[kolmiksiir]]
*[[kolmnurkviil]]
*[[kolonnaad]]
*[[konsool (arhitektuur)|konsool]]
*[[konsoolipärg]]
*[[konsoolrõdu]]
*[[kontraforss]]
*[[Konstruktivism (arhitektuur)|konstruktivism]]
*[[kontreskarp]]
*[[konvendihoone]]
*[[koputi]]
*[[koridor]] 
*[[Korintose stiil]]
*[[korstnajalg]]
*[[korstnakrae]]
*[[korstnamüts]]
*[[korstnapits]]
*[[korter]]
*[[korterelamu]]
*[[korvkaar]] 
*[[korvkapiteel]]
*[[kotkakapiteel]]
*[[krabi (arhitektuur)|krabi]]
*[[kreml]]
*[[kremoon]]
*[[kreneleering]]
*[[kuivmüüritis]]
*[[kujukapiteel]]
*[[kulgornament]]
*[[kurtiin]]
*[[kuulfriis]]
*[[kuursaal]]
*[[kuusild]]
*[[kvaader]]
*[[kõlakoda]]
*[[kõnnitavus]]
*[[kõrgreljeef]]
*[[köisfriis]]
*[[kärgvõlv]]
*[[käsipuu]]
*[[kääbusgalerii]]
*[[käärkamber]]
*[[köiemotiiv]]
*[[küvett (ehitus)]]

==L==
*[[laekarniis]]
*[[lakk (pööning)|lakk]]
*[[lambrii]]
*[[lampkast]]
*[[Langobardide arhitektuur]]
*[[lantsettaken]]
*[[lantsettkaar]]
*[[latern (arhitektuur)]]
*[[laudis]]
*[[lavatoorium]] (ka [[lavabo]])
*[[leekestiil]]
*[[lehvikvõlv]]
*[[Lenderi maja]]
*[[letner]]
*[[linnaarhitekt]]
*[[linnamägi]]
*[[linnauuendus]]
*[[linnus]]
*[[lintroie]]
*[[liseen]]
*[[lodža]]
*[[Lombardia romaani stiil]]
*[[loss]]
*[[ložement]]
*[[lukarn]]
*[[lööv]]
*[[lünett (arhitektuur)|lünett]]

==M==
*[[manerismi arhitektuur]]
*[[mansardkatus]]
*[[mansardkorrus]]
*[[manuelism]]
*[[Martello torn]]
*[[maskaroon]]
* [[mantelkorsten]]
* [[mašikulii]]
*[[mašikuliifriis]]
*[[matroneum]]
*[[mauri stiil]]
*[[mausoleum]]
*[[meander (kunst)]]
*[[mensa]]
*[[mesonett]]
*''[[mezzanino]]''
*[[Mogulite arhitektuur]]
*[[monoliit (kunst)|monoliit]]
*[[murdkelpkatus]]
*[[modernism]]
*[[moodul (arhitektuur)]]
*[[Moskva barokk]]
*[[muldvorm]]
*[[munk-nunn katusekate]]
*''[[mutulus]]''
*[[mõigas]]
*[[mõigasroie]]
*[[mõisaansambel]]
*[[mälestuskabel]]
*[[müür]]
*[[müüriankur]]
*[[müürlatt]]

==N==
*[[narteks]]
*[[neel (arhitektuur)|neel]]
*[[nelitis]]
*[[neobütsantslik stiil]]
*[[neofunktsionalism]]
*[[neogooti stiil]]
*[[nišš]] ehk [[orv]]
*[[nummis]]
*[[nurgakivi]]
*[[nurgakvaader]]
*[[nurgalaud]]
*[[nurgaleht]]
*[[nurgapähik]]
*[[nurgatromp]]

==O==
*[[oksornament]]
*[[oktogoon (arhitektuur)|oktogoon]]
*[[oktogoon kuubil]]
*[[oranžerii]]
*[[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]]
*[[order]]
*[[orderimotiiv]]
*[[orgaaniline arhitektuur]]

==P==
*[[pagood]]
*[[pahkmikornament]]
*[[pajaaken]] ([[paja]])
*[[palee]]
*[[palend]] ([[palestik]])
*[[palladianism]]
*[[palmikstiil]]
*[[paneelelamu]]
*[[pannoo]]
*[[papjeemašee]]
*[[paraaduks]]
*[[parapett]]
*''[[parekklesion]]''
*[[parham]] (''[[zwinger]]'')
*[[parlatoorium]]
*[[parham]]
*[[parlatoorium]]
*[[parred]]
*[[Parter (teater)|parter]]
*''[[patio]]''
*[[peasissekäik]]
*[[peavall]]
*[[peegellagi]]
*[[penn (arhitektuur)|penn]]
*[[peretuba]]
*[[pergola]]
*[[peripteer]]
*[[peristüül]]
*[[perpendikulaarstiil]]
*[[petik]] 
*[[petikaken]]
*[[petikkaar]]
*[[petikuks]]
*[[piginukk]]
*[[Pihkva arhitektuurikoolkond]]
*[[piibrisabatellis]]
*[[piilar]]
*[[pikihoone]]
*[[pikikülg]]
*[[pilaster]]
*[[pilvelõhkuja]]
*[[pirnvööt]]
*''[[piscina]]''
*[[pistiksiil]]
*[[pitskrohvornament]]
*[[plafoon]]
*[[planeering]]
*[[plint]]
*[[podest]] ehk [[trepimade]]
*[[poola laudis]]
*[[poolsammas]]
*[[poolkelpkatus]]
*[[Portaal (arhitektuur)|portaal]]
*[[portikus]] ehk [[sammaskoda]] ehk [[sammasportikus]]
*[[potern]]
*[[postmodernism]]
*[[Prantsuse aken]]
* [[prantsuse rõdu]]
*[[profatt]]
*[[propüleed]]
*[[prostüül]]
*[[projekt]]
*[[projekteerimistingimused]]
*[[protodooria sammas]]
*[[protoom]]
*[[pruss]]
*[[pseudokuppel]]
*[[pseudoperipteer]]
*[[pseudovene stiil]]
*[[pseudovõlv]]
*[[puhasnurk]] ([[tappnurk]])
*[[puitaken]]
*[[puitarhitektuur]]
*[[puitpits]]
*[[pungkapiteel]]
*[[puto]]
*[[puumaja]]
*[[päiskivi]]
*[[päispiilar]]
*[[päisrõngas]]
*[[pärlinkatus]]
*[[Pärsia kapiteel]] 
*[[pööning]]
*[[pööningutuba]]
*[[püloon (arhitektuur)|püloon]]
*[[püloon (Vana-Egiptus)]]
*[[püstkoda]]
*[[püstlaudis]] ehk [[vertikaallaudis]]

==R==
*[[rahvusvaheline stiil]]
*[[raiddekoor]]
*[[raidportaal]]
*[[rait]]
*[[ralv]]
*[[rannaelamu]]
*[[raveliin]]
*[[redaan]]
*[[reduut]] 
* [[refektoorium]] ehk remter
* [[rehetuba]]
* [[rehielamu]]
* [[rehielamu lõunatüüp]]
* [[rehielamu põhjatüüp]]
*[[relvakoda]]
*[[renessanssarhitektuur]]
*[[renoveerimine]]
*[[restaureerimine]]
*[[retaabel]]
*[[ridaelamu]]
*[[rihv]] ([[süvarihv]])
* [[ringmüür]]
*[[rinnatis]]
*[[rippdekoor]]
*[[rippkaar]]
*[[rippkolonett]] ([[rippsambake]])
* [[ripp-päis]]
* [[risaliit]]
*[[ristikäik]]
*[[ristkaarfriis]]
*[[ristkuppelkirik]]
*[[ristlillik]]
*[[ristnurk]] ([[järsknurk]])
*[[ristpiilar]]
*[[ristroidvõlv]]
*[[ristvõlv]]
*''[[rocaille]]''
*[[rohesein]]
*[[roided (arhitektuur)|roided]]
* [[roidvõlv]]
* [[rondeel]]
*[[rokokoo]]
*[[romaani stiil]]
*[[roovialune]]
*[[roovitis]]
*[[roosaken]]
*[[rosett]]
*[[rosettnael]]
*[[rostvärk]]
*[[rotund]]
* [[rustika]]
* [[rusteeritud sammas]]
* [[ruumiline keskkond]]
* [[ruumiline planeerimine]]
*[[ruumiloome]]
*[[ruumipädevus]]
*[[rõhtpalkhoone]]
*[[rääst]] ([[baldahhiin]])
*[[räästakarniis]]
*[[räästas]]

==S==
*[[saalkirik]]
*[[sadulkatus]]
*[[sadultorn]]
*[[saehammasfriis]]
*[[sakkfriis]]
*[[sammas]]
*[[sarikas]]
*[[savimaja]]
*[[seek]]
*[[seenkapiteel]]
*[[sein]]
*[[seko]] ([[sekko]], ''[[secco]]'')
*[[sepis]]
*[[sepishing]]
*[[sepisvõre]]
*[[seko]]
*[[Serbia-Bütsantsi stiil]]
*[[sibulkuppel]]
*[[siksakfriis]]
*[[silindervõlv]]
*[[sillus]]
*[[simss]]
*[[sindel]]
*[[siseõu]]
*[[skväär]]
*[[sokkel]]
*[[soklikorrus]]
*''[[Sondergotik]]''
*[[Soome aken]]
*[[soomusfriis]]
*[[stalaktiitdekoor]]
*[[stalinistlik arhitektuur]]
*[[Straussi vai]]
*[[Stroganovide stiil]]
*[[stukk]]
*[[stuupa]]
*[[supraport]]
*[[sõrestikhoone]]
*[[sõrestikviil]]

==Š==
*[[Šveitsi stiil]]

==Z==
*''[[zakomara]]''
*[[zwinger]]

==T==
*[[tahveldis]]
*[[tahvelkivi]]
*[[tahveluks]]
*[[talastik]]
*[[Tallinna maja]]
*[[taluarhitektuur]]
*[[talum]]
*[[talutüüpi aken]]
*[[tambuur]]
*[[teemantkvaader]]
*[[teemantliist]]
*[[tenail]]
*[[tenderpiidad]]
*[[teravkaar]]
*[[teravmõigasroie]]
*[[terrass]]
*[[tiibhoone]]
*[[tiibuks]]
*[[tondo]]
*[[torn]]
*[[tornelamu]]
*[[tornikiiver]]
*[[tornlinnus]]
*[[tonsuur]] 
*[[Toscana order]]
*[[traditsionalism (arhitektuur)]]
*[[trapetskapiteel]]
*[[travee]]
*[[trepikoda]]
*[[trepikäik]]
*[[tribuunikaar]]
*[[trifoorium]]
*[[trofeekimp]]
*[[tsentraalehitis]]
*[[tsikuraat]]
*[[tsitadell]]
*[[tšaitja]]
*[[tuba]]
*[[tugipiilar]]
*[[tulemüür]]
*[[tumba]]
*[[turp]]
*[[tuudorkaar]]
*[[tuulekast]]
*[[tuulekoda]]
*[[tuuleliist]]
*[[tuulelipp]]
*[[tõstesild]]
*[[tähtvõlv]]
*[[täringfriis]]
*[[tümpanon]]
*[[tüves]]
*[[tüvesevõru]]

==U==
*[[Ukraina arhitektuur]]
*[[Ukraina barokk]] 
*[[ulg]]
*[[ulgkivi]]
*[[ulglatriin]]
*[[umbahi]]
*[[unkaauk]]
*[[unkalauad]]
*[[urdaaž]]
*[[uuk]]
*[[uusbütsantsi stiil]]
*[[uusrenessanss]]
*[[uusrokokoo]]
*[[uusromaanika]]
*[[uus-urbanism]]

==V==
*[[vaenulik arhitektuur]]
*[[vahelik (ruum)|vahelik]]
*[[vahevööt]]
*[[vahitorn]]
*[[vahvärk]]
*[[vahvärkhoone]] ehk [[fachwerkhoone]]
*[[vahvärkviil]]
*[[Valgevene gootika]]
*[[valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]]
*[[vangitorn]]
*[[varvistik]]
*[[veesüliti]]
*[[veetorn]]
*[[veneetsia aken]]
*[[veranda]]
*[[vestibüül]]
*[[viil (arhitektuur)|viil]]
*[[Vikkel (arhitektuur)|vikkel]]
*[[viklisammas]]
*[[vintskap]]
*[[vitriin]]
*[[Vitruviuse laine]]
*[[voltnikerdis]]
*[[voluut]]
*[[võidukaar]]
*[[võidukaar (kirikuarhitektuur)]]
*[[võlv]]
*[[võlvik]]
*[[võnksiire]]
*[[võrkvõlv]]
*[[väikemajade liikumine]]
*[[värav]]
*[[vööndkaar]]

==Ä==
*[[ärkel]]

==Ö==
*[[ökoehitis]]

==Ü==
*[[üheraamne aken]]
*[[üldplaneering]]
*[[üleminekustiil]]
*[[ümaraken]]
*[[ümarkirik]]
*[[ümarvööt]]

[[Kategooria:Arhitektuur| ]]
[[Kategooria:Mõistete loendid]]</text>
      <sha1>4nwa77cvqwduhzt83plmnui7gxuwire</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Automarkide loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>53296</id>
    <revision>
      <id>7142511</id>
      <parentid>7129944</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:49:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* F */</comment>
      <origin>7142511</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18161" sha1="3x3iug6740f6xwf8064qgc2tqnelf2j" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[auto]]marke ja -mudeleid.

{{tähed}}

==A==
* [[Abarth]]
*Adler
*[[Agrale Marruá]]
* [[Alfa Romeo]]
**[[Alfa Romeo 75]]
**[[Alfa Romeo 164]]
**[[Alfa Romeo 4C]]
**[[Alfa Romeo F1]]
**[[Alfa Romeo Giulia]]
**[[Alfa Romeo Giulietta]]
**[[Alfa Romeo MiTo]]
*[[AMC Spirit]]
*[[AMZ Tur]]
*[[ARO]]
*[[Arsenal-Crossley]]
*[[Aston Martin (automark)|Aston Martin]]
**[[Aston Martin DBX]]
**[[Aston Martin Lagonda]]
**[[Aston Martin Vanquish]]
*[[Audi]]
**[[Audi 100]]
**[[Audi 80]]
**[[Audi 90]]
**[[Audi A1]]
**[[Audi A2]]
**[[Audi A3]]
**[[Audi A4]]
**[[Audi A5]]
**[[Audi A6]]
**[[Audi A7]]
**[[Audi A8]]
**[[Audi Q5]]
**[[Audi Q7]]
**[[Audi Quattro]]
**[[Audi R8]]
**[[Audi S1]]
**[[Audi TT]]
**[[Audi V8]]
* [[Autosan]]
* [[Avia]]
* [[Avolette]]
*[[AvtoVAZ]]

==B==
*[[Bentley]]
**[[Bentley Continental GT]]
**[[Bentley Hunaudières]] (ideeauto)
*[[Berliet (sõiduauto)|Berliet]]
*[[BMW]]
**[[BMW 1. seeria]]
**BMW 2. seeria
***[[BMW 2. seeria Active Tourer]]
***[[BMW 2. seeria kupee]]
**[[BMW 3. seeria]]
***[[BMW 3. seeria (E21)]]
***[[BMW 3. seeria (E30)]]
***[[BMW 3. seeria (E36)]]
***[[BMW 3. seeria (E46)]]
***[[BMW 3. seeria (E90)]]
**[[BMW 4. seeria]]
**[[BMW 5. seeria]]
***[[BMW 5. seeria (E12)]]
***[[BMW 5. seeria (E28)]]
***[[BMW 5. seeria (E34)]]
***[[BMW 5. seeria (E39)]]
***[[BMW 5. seeria (E60)]]
***[[BMW 5. seeria (F07)]]
**[[BMW 6. seeria]]
***[[BMW 6. seeria (E24)]]
**[[BMW 7. seeria]]
***[[BMW 7. seeria (E23)]]
***[[BMW 7. seeria (E32)]]
***[[BMW 7. seeria (E38)]]
***[[BMW 7. seeria (E65)]]
***[[BMW 7. seeria (F01)]]
**BMW 8. seeria
***[[BMW E31]] 
**[[BMW 9. seeria]] 
**[[BMW E3]] 
**[[BMW E9]]
**[[BMW M1]]
**[[BMW M2]]
**[[BMW M3]] 
**[[BMW M4]]
**[[BMW M5]]
**[[BMW M Roadster/Coupe]]
**[[BMW X3]]
**[[BMW X4]]
**[[BMW X5]]
**[[BMW X6]]
**[[BMW i3]]
**[[BMW Z-seeria]]
***[[BMW Z1]]
***[[BMW Z3]]
***[[BMW Z4 (E85)]]
***[[BMW Z8]]
*[[Brilliance]]
*[[Buckeye Bullet]]
*[[Bugatti Automobiles SAS|Bugatti]]
**[[Bugatti EB110]]
**[[Bugatti Veyron]] on sama mis [[Bugatti Veyron EB 16.4]]
**[[Bugatti EB118]] (ideeauto)
**[[Bugatti EB218]] (ideeauto)
**[[Bugatti 18/3 Chiron]] (ideeauto)
**[[Bugatti Veyron Grand Sport Vitesse]]
**[[Bugatti Veyron Super Sport]]
**[[Bugatti Chiron]]
**[[Bugatti Chiron Super Sport]]
**[[Bugatti Chiron Pur Sport]]
**[[Bugatti Chiron Vision GT]]
**[[La Voiture Noire]]
*[[Buick]]
*[[Byd]]

==C==
*[[Cadillac]]
**[[Cadillac BLS]]
**[[Cadillac Coupe de Ville]]
**[[Cadillac DeVille]]
**[[Cadillac Eldorado]]
**[[Cadillac Escalade]]
*[[Chavdar (autobuss)|Chavdar]]
*[[Jiangxi Changhe|Changhe]]
*[[Chen Zhou Gonow Nanyan Chifeng Motor Vehicle]]
*[[Chery]]
*[[Chevrolet]]
**[[Chevrolet Camaro]]
***[[Chevrolet Camaro (esimene põlvkond)]] 
***[[Chevrolet Camaro (kolmas põlvkond)]] 
**[[Chevrolet Chevelle]]
**[[Chevrolet Corvette]]
**[[Chevrolet Express]]
**[[Chevrolet Silverado]]
**[[Chevrolet Van]]
*[[Chrysler]]
**[[Chrysler Crossfire]]
*[[Chun Nan Jun]]
*[[Citroën]]
**[[Citroën 2CV]]
**[[Citroën C1]]
**[[Citroën C4 Cactus]]
**[[Citroën C5 Cross Tourer]]
**[[Citroën DS5 LR]]
**[[Citroën Jumper]]

==D==
*[[Dacia (automark)|Dacia]]
**[[Dacia Duster]]
*[[Daewoo]]
*[[DAF YA-126]]
*[[Datsun 510]]
*[[Dodge]]
**[[Dodge Caravan]]
**[[Dodge Challenger]]
**[[Dodge Charger]]
**[[Dodge Durango]]
**[[Dodge Ram Van]]
**[[Dodge Viper]]
*[[Dong-Feng (auto)|Dong-Feng]]

==E==
*[[Estfield]]
*Eagle – endine Chrysler Corporationi kaubamärk.
*Eicher – India autotootja, tuntud peamiselt veoautode ja traktorite poolest.
*Elemental – Briti sportautode tootja.
*Elfin – Austraalia sport- ja võidusõiduautode tootja
*[[Estonia (võidusõiduauto)|Estonia]] - 

==F==
*[[Ferrari]]
**[[LaFerrari]]
**[[Ferrari 812 Superfast]]
**[[Ferrari 456]]
**[[Ferrari 308gtb]]
**[[Ferrari 458]]
**[[Ferrari 488]]
**[[Ferrari F8 Tributo]]
**[[Ferrari Enzo]]
**[[Ferrari F12 Berlinetta]]
**[[Ferrari California]]
**[[Ferrari F430]]
**[[Ferrari Roma]]
*[[Fiat]]
**[[Fiat 124]]
**[[Fiat 126]]
**[[Fiat 500]]
**[[Fiat Brava]]
**[[Fiat Bravo]]
**[[Fiat Ducato]]
**[[Fiat Freemont Cross]]
**[[Fiat Stilo]]
**[[Fiat Strada]]
**[[Fiat Uno]]
*[[Ford (automark)|Ford]]
**[[Ford A]]
**[[Ford Bronco]]
**[[Ford Ecosport]]
**[[Ford Escort]] 
**[[Ford Expedition]]
**[[Ford F-150]]
**[[Ford Focus]]
**[[Ford Fusion]]
**[[Ford Granada]] Euroopa mudel 1972–1985 (Suurbritannias ja Iirimaal kuni 1994) ja Põhja-Ameerika mudel 1975–1982
**[[Ford GT40]]
**[[Ford Ka]]
**[[Ford Mondeo]]
**[[Ford Mustang]]
**[[Ford Ranger]]
**Ford Scorpio
**[[Ford Sierra]]
**[[Ford S-MAX]]
**[[Ford T]]
**[[Ford Taunus]]
**[[Ford Tourneo Courier]]
**[[Ford Transit]]
**[[Fordi F-seeria]]
***[[Fordi F-seeria (teine põlvkond)]]
*[[Fabryka Samochodów Ciężarowych|FSC/Intrall]]
**[[Żuk]]
**[[Lublin (auto)|Lublin]]
**[[Lubo]]
*[[Fabryka Samochodów Małolitrażowych|FSM]]
*[[Fabryka Samochodów Osobowych|FSO]]
**[[Polonez]]
**[[Syrena]]
**[[Warszawa (auto)|Warszawa]]
*[[Fabryka Samochodów Rolniczych|FSR]]
**[[Tarpan]]
**[[Tarpan Honker]]
*[[Fujian Motors]]

==G==
*[[GAZ]]
**[[GAZ-03-30]]
**[[GAZ-13]]
**[[GAZ-14]]
**[[GAZ-21]]
**[[GAZ-24]]
**[[GAZ-51]]
**[[GAZ-61]]
**[[GAZ-66]]
**[[GAZ-69]]
**[[GAZ-AA]]
**[[GAZ-M20]]
**[[GAZ-M72]]
**[[GAZ-MM]]
*[[Geely]]
*[[Glas]]
*[[Golden Arrow]]
*[[Gonow]]

==H==
*[[Hanomag]]
*[[Hafei]]
*[[Hawtai]]
*[[Holden]]
*[[Honda]]
**[[Honda Civic]]
**[[Honda CR-V]]
**[[Honda Jazz]]
**[[Honda NSX]]
*[[Hummer]]
*[[Hunan Jiangnan]]
*[[Hyundai]]
**[[Hyundai Excel]]
**[[Hyundai ix35]]
**[[Hyundai Genesis]]
**[[Hyundai Grand Santa Fe]]

==I==
*[[IFA F8]]
*[[Ikarus]]
*[[Infiniti]]
*[[International Scout]]
*[[Isuzu]]
**[[Isuzu Elf]]

==J==
*[[Jaguar]]
**[[Jaguar XJ220]]
**[[Jaguar XJR-15]]
*[[Jeep]]
**[[Jeep Cherokee]]
**[[Jeep Compass]]
**[[Jeep Gladiator]]
**[[Jeep Grand Cherokee]]
**[[Jeep Grand Cherokee (WJ)]]
**[[Jeep Renegade]]
**[[Jeep Wrangler]]
*[[Jelcz]]
*[[Jiangling Motors]]
*[[Jiangxi Changhe]]

==K==
*[[KAG]]
*[[Karosa]]
*[[Shandong Kama|Kama]] – ''Shandong Kama Automobile''
*[[Kfz 15]]
*[[Kia]]
**[[Kia Carnival]]
**[[Kia Optima]]
**[[Kia Rio]]
**[[Kia Sorento]]
**[[Kia Soul]]
**[[Kia Sportage]]
* [[Koenigsegg]]
** [[Koenigsegg CC]]
** [[Koenigsegg CCGT]]
** [[Koenigsegg CC8S]]
** [[Koenigsegg CCR]]
** [[Koenigsegg CCX]]
** [[Koenigsegg CCXR]]
**[[Koenigsegg CCX Edition]]
**[[Koenigsegg CCXR Edition]]
**[[Koenigsegg CCXR Special Edition]]
**[[Koenigsegg Trevita]]
**[[Koenigsegg Quant]] (ideeauto)
**[[Koenigsegg Agera]]
**[[Koenigsegg Agera R]]
**[[Koenigsegg Agera S]]
**[[Koenigsegg One:1]]
**[[Koenigsegg Agera RS]]
**[[Koenigsegg Agera Final]]
**[[Koenigsegg Regera]]
**[[Koenigsegg Jesko]]
**[[Koenigsegg Jesko Absolut]]
**[[Koenigsegg Gemera]]
*[[Kuozui]]
*[[Kübelwagen]]

==L==
*[[L1500A]]
*[[Lada]]
**[[VAZ-1002]]
** [[VAZ-1004]]
** [[VAZ-2104m]]
** [[VAZ-1101e]]
** [[VAZ-1101]]
** [[VAZ-11011]]
** [[VAZ-1111]] OKA
** [[VAZ-1111e]]
** [[VAZ-1121]]
** [[VAZ-1706]]
** [[VAZ-1801]]
** [[VAZ-1922]]
** [[VAZ-2101]] (&quot;kopikas&quot;)
** [[VAZ-21011]]
** [[VAZ-2102]]
** [[VAZ-2103]]
** [[VAZ-2104]]
** [[VAZ-2105]]
** [[VAZ-2106]]
** [[VAZ-2107]]
** [[VAZ-2108]]
** [[VAZ-2109e]]
** [[VAZ-2109]] Sputnik
** [[VAZ-21099]] Sputnik
** [[VAZ-2110]]
** [[VAZ-21107]]
** [[VAZ-21108]]
** [[VAZ-21109]]
** [[VAZ-2111]]
** [[VAZ-2112]]
** [[VAZ-2113]]
** [[VAZ-2114]]
** [[VAZ-2115]]
** [[VAZ-2120]]
** [[VAZ-2121]]
** [[VAZ-21213]]
** [[VAZ-212180]]
** [[VAZ-212182]]
** [[VAZ-212183]]
** [[VAZ-2122]]
** [[VAZ-2123]]
** [[VAZ-2131-05]]
** [[VAZ-2131]]
** [[VAZ-2131e]]
** [[VAZ-2323]]
** [[VAZ-2328]]
** [[VAZ-2329-01]]
** [[VAZ-2329-02]]
** [[VAZ-2702]]
** [[VAZ-2723]]
** [[VAZ-2801]]
** [[VAZ-2802-01]]
** [[VAZ-2802-02]]
** [[VAZ-elf]]
** [[VAZ-gnom elektro]]
** [[VAZ-gnom]]
** [[Lada Baltic]]
** [[Lada Largus]]
** [[Lada New Granta]]
** [[Lada Priora]]
** [[Lada Vesta]]
** [[Lada Xray]]
*[[Lambda (auto)|Lambda]]
*[[Lamborghini]]
**[[Lamborghini Countach]]
**[[Lamborghini Diablo]]
**[[Lamborghini Espada]]
**[[Lamborghini Gallardo]]
**[[Lamborghini Jalpa]]
**[[Lamborghini Murciélago]]
**[[Lamborghini Urraco]]
*[[Lancia]]
*[[Land Rover]]
*[[Lexus]]
**[[Lexus CT]]
**[[Lexus ES]]
**[[Lexus IS]]
**[[Lexus GS]]
**[[Lexus LC]]
**[[Lexus NX]]
**[[Lexus RC]]
**[[Lexus RX]]
**[[Lexus UX]]
*[[LiAZ]] - Likino Autobussitehas (Venemaa)
**[[LiAZ-677]]
*[[Lifan]]
*[[Lincoln (auto)|Lincoln]]
*[[Lotus]]

==M==
*[[M35 (veoauto)|M35]]
*[[MAN AG|MAN]]
**[[MAN Lion's City]]
**[[MAN mil gl]]
*[[McLaren]]
*[[Mahindra &amp; Mahindra]]
*[[Maserati]]
**[[Maserati Alfieri]]
**[[Maserati Ghibli]]
**[[Maserati GranCabrio]]
**[[Maserati GranTurismo]]
**[[Maserati Levante]]
**[[Maserati MC12]]
**[[Maserati Merak]]
**[[Maserati Quattroporte]]
*[[MAZ]]
**[[MAZ 5428]]
*[[Mazda]]
**[[Mazda 2]]
**[[Mazda CX-5]]
**[[Mazda RX-7]]
*[[Mazzanti]]
*[[Maybach]]
*[[Mercedes-AMG G 65]]
*[[Mercedes-Benz]]
**[[Mercedes-Benz 190SL]]
**[[Mercedes-Benz 300 SL]]
**[[Mercedes-Benz 600]]
**[[Mercedes-Benzi C-klass]] 
***[[Mercedes-Benz C-klass W202]]
*[[Mercedes-Benzi E-klass]]
***[[Mercedes-Benz CLS]]
**[[Mercedes-Benz GLA]]
**[[Mercedes-Benzi M-klass]]
**[[Mercedes-Benz R107/C107]]
**[[Mercedes-Benzi S-klass]]
***[[Mercedes-Benzi S-klass#Mercedes-Benzi S-klassi kupee|Mercedes-Benzi S-klassi kupee]]
***[[Mercedes-Benz S-klass W116]]
**[[Mercedes-Benz SL-klass R129]]
**[[Mercedes-Benz SLR McLaren]]
**[[Mercedes-Benz Sprinter]]
**[[Mercedes-Benz Vito]]
**[[Mercedes-Benz W108/W109]]
**[[Mercedes-Benz W110]]
**[[Mercedes-Benz W111]]
**[[Mercedes-Benz W112]]
**[[Mercedes-Benz W113]]
**[[Mercedes-Benz W114/W115]]
**[[Mercedes-Benz W120/W121]]
**[[Mercedes-Benz W180/W105/W128]]
**[[Mercedes-Benz W186]]
**[[Mercedes-Benz W189]]
**[[Mercedes-Benz W201]]
*[[Mercury]]
*[[MINI]]
*[[Mini Clubman]]
*[[Mitsubishi]]
**[[Mitsubishi 3000GT]]
**[[Mitsubishi L200]]
**[[Mitsubishi Lancer Evolution]]
**[[Mitsubishi Outlander]]
**[[Mitsubishi Pajero]]
*[[Morgan]]
*[[Moskvitš]]
**[[Moskvitš 408]]
**[[Moskvitš 412]]
**[[Moskvitš 2141]]
*[[Mosler]]
*[[MTVR]]

==N==
*[[Nissan]]
**[[Nissan 300ZX]]
**[[Nissan e-NV200]]
**[[Nissan GT-R]]
**[[Nissan Juke]]
**[[Nissan Leaf]]
**[[Nissan Note]]
**[[Nissan Qashqai]]
**[[Nissan X-Trail]]

==O==
* [[Oldbac Kalana]]
* [[Oldsmobile]]
* [[Opel]] – Adam Opel GmbH
**'''Sõiduautod'''
** [[Opel Adam Rocks‎]]
** [[Opel Agila]]
** [[Opel Antara]]
** [[Opel Astra]]
** [[Opel Corsa]]
** [[Opel GT]]
** [[Opel Insignia]]
** [[Opel Meriva]]
** [[Opel Signum]]
** [[Opel Tigra]]
** [[Opel Vectra]]
** [[Opel Zafira]]
** '''Kerged keskmise suurusega tarbesõidukid''':
** [[Opel Combo]]
** [[Opel Movano]]
** [[Opel Vivaro]]
** '''Ideeautod''':
** [[Opel Opel Gran Turismo Concept]]
** [[Opel Aero GT]]
** [[Opel Antara GTC]]
** [[Opel CD]]
** [[Opel Diesel Rekordwagen]]
** [[Opel Eco Speedster]]
** [[Opel Frogster]]
** [[Opel Frua Diplomat]]
** [[Opel G90]]
** [[Opel GT 2]]
** [[Opel Insignia]]
** [[Opel Maxx]]
** [[Opel OPC X-Treme]]
** [[Opel Snowtrekker]]
** [[Opel Trixx]]
** '''Ajaloolised mudelid''':
** [[Opel Admiral]]
** [[Opel Ascona]]
** [[Opel Blitz]]
** [[Opel Calibra]]
** [[Opel Campo]]
** [[Opel Commodore]]
** [[Opel Diplomat]]
** [[Opel Frontera]]
** [[Opel GT]]
** [[Opel Kadett]]
** [[Opel Kapitän]] – vt ka [[Pobeda]]
** [[Opel Manta]]
** [[Opel Monterey]]
** [[Opel Senator#Opel Monza|Opel Monza]]
** [[Opel Olympia]]
** [[Opel Omega]]
** [[Opel Rekord]]
** [[Opel Senator]]
** [[Opel Sintra]]
** [[Opel Speedster]]
** [[Opel Super Six]]
** [[Opel Vivaro]]

==P==
*[[Pagani]]
*[[Perodua Kancil]]
*[[Peugeot]]
**[[Peugeot Boxer]]
**[[Peugeot 108]]
**[[Peugeot 205]]
**[[Peugeot 206]]
**[[Peugeot 207]]
**[[Peugeot 208]]
**[[Peugeot 307]]
**[[Peugeot 308]]
**[[Peugeot 408]]
**[[Peugeot 508]]
**[[Peugeot 605]]
**[[Peugeot 607]]
*[[Plymouth (auto)|Plymouth]]
**[[Plymouth Fury]]
* [[Pobeda]] – GAZ-M20 Pobeda
*[[Pontiac]]
**[[Pontiac Aztek]]
**[[Pontiac Firebird]]
*[[Porsche]]
**[[Porsche 911]]
**[[Porsche 914]]
**[[Porsche 924]]
**[[Porsche 928]]
**[[Porsche 944]]
**[[Porsche 959]]
**[[Porsche 968]]
**[[Porsche Boxster]]
**[[Porsche Cayenne]]
**[[Porsche Cayman]]
**[[Porsche Macan]]
**[[Porsche Taycan]]
*[[Proton]]

==R==
*[[RAF (automark)]]
**[[RAF-977]]
*[[Renault]]
**[[Renault 4]]
**[[Renault 20/30]]
**[[Renault Mégane]]
**[[Renault Scenic]]
**[[Renault Zoe]]
**[[Renault Trafic]]
**[[Renault Twingo]]
**[[Renault Twizy]]
*[[Rolls-Royce]]
**[[Rolls-Royce Phantom]]
*[[Rover]]
Roewe

==S==
*[[Saab Automobile|Saab]]
*[[SAIC]]
*[[Saleen]]
*[[SAMIL 20]]
*[[SAMIL 100]]
*[[Scania OmniLine]]
*[[Schwimmwagen]]
*[[SEAT]]
**[[SEAT León Cupra]]
**[[SEAT León ST]]
*[[Setra]]
*[[Simca SUMB]]
*[[Sisu Auto|Sisu]]
**[[Sisu A-45]]
**[[Sisu A-45|Sisu AH-45]]
**[[Sisu K-44]]
**[[Sisu KB-45]]
**[[Sisu KB-112]]
**[[Sisu KB-112|Sisu KB-117]]
**[[Sisu SA-110]]
**[[Sisu SA-150]]
**[[Sisu SA-150|Sisu SA-151]]
**[[Sisu SA-240]]
**[[Sisu SA-240|Sisu SA-241]]
*[[Smart]]
*[[Solaris Bus &amp; Coach]]
*[[Solbus]]
*[[SsangYong]]
*[[Star (automark)|Star]]
*[[SZ (auto)|SZ]]
*[[Subaru]]
*[[Sunbeam]]
**[[Sunbeam 350hp]]
**[[Sunbeam 1000 hp]]
*[[Suzuki]]
**[[Suzuki Celerio]]
**[[Suzuki Vitara]]

==Š==
*[[Škoda (automark)|Škoda]]
**[[Škoda Fabia]]
**[[Škoda Octavia]]
***[[Škoda Octavia#Škoda Octavia Scout|Škoda Octavia Combi Scout]]
**[[Škoda Rapid]]
**[[Škoda Superb]]
**[[Škoda Yeti]]

==Z==
*[[Zakład Samochodów Dostawczych|ZSD]]
**[[Nysa (auto)|Nysa]]
*[[Zaporožets]]
**[[ZAZ-965]]
**[[ZAZ-968]]
*[[ZIL]]
**[[ZIL-131]]
**[[ZIL-135]]
*[[ZIS-6]]
*[[ZIS-110]]
*[[Ziyang Nanjun Automobile]]
*[[Zündapp Janus]]

==T==
*[[TA-1A]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud autobuss
*[[TA-11]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud mikrofurgoonauto
*[[TA-3763-01]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud leivaauto
*[[TA-6]] – Tartu Autoremonditehases  valmistatud autobuss
*[[TA-6-1]]– Tartu Autoremonditehases valmistatud autobuss
*[[TA-9C]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud postiveo furgoonauto 
*[[TA-9P]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud piimaveo furgoonauto
*[[TA-942]] – [[Tartu Autoremonditehas]]es valmistatud furgoonauto
*[[TA-942T]] – [[Tartu Autoremonditehas]]es valmistatud furgoonauto 
*[[TA-943]] – [[Tartu Autoremonditehas]]es valmistatud furgoonauto
*[[TALBOT]]
*[[Tartu-1]] – [[Tartu Autoremonditehas]]es valmistatud sportauto
*[[TATA]]
*[[Tatra (automark)|Tatra]]
**[[Tatra 12]]
**[[Tatra 26]]
**[[Tatra 30]]
**[[Tatra 600]]
**[[Tatra 603]]
**[[Tatra 72]]
**[[Tatra 87]]
**[[Tatra 97]]
**[[Tatra JK 2500]]
**[[Tatra T11]]
**[[Tatra T111]]
**[[Tatra T128]]
**[[Tatra T141]]
**[[Tatra T26]]
**[[Tatra T27]]
**[[Tatra T57]]
**[[Tatra T603-2 B5]]
**[[Tatra T70]]
**[[Tatra T72]]
**[[Tatra T75]]
**[[Tatra T77]]
**[[Tatra T8]]
**[[Tatra T81]]
**[[Tatra T82]]
**[[Tatra T85]]
**[[Tatra T90]]
**[[Tatra V 570]]
**[[Tatra V 750]]
*[[Tesla, Inc.|Tesla]]
**[[Tesla Model 3]]
**[[Tesla Roadster]]
**[[Tesla Model S]]
**[[Tesla Model X]]
**[[Tesla Model Y]]
*[[ThrustSSC]]
*[[Toyota (automark)|Toyota]]
**[[Toyota Auris]]
**[[Toyota Avensis]]
**[[Toyota Aygo]]
**[[Toyota Celica]]
**[[Toyota Corolla]]
**[[Toyota Land Cruiser 150]]
**[[Toyota MR2]]
**[[Toyota Prius]]
**[[Toyota RAV4]]
**[[Toyota Supra]]
*[[Trabant]] – SDV auto
**[[Trabant 600]]
**[[Trabant 601]]
**Trabant P1100
**[[Trabant P50|Trabant P50 / 500]]
**Trabant P60
**Trabant P70
*[[Type 98]] – 20&amp;nbsp;mm kuulipilduri kandurauto

==U==
*[[UAZ-469]]
*[[Ural-4320]]

==V==
*[[Vanajan Autotehdas|Vanaja]]
*[[VAZ]]
*Vauxhall – Opeli Suurbritannia analoog / GB-s müüdavad Opelid
*[[Volga (auto)|Volga]]
*[[Volkswagen]] – Volkswagen AG
**[[Volkswagen Beetle]] – Type 1 ja New Beetle, Käfer, Põrnikas
**[[Volkswagen Caddy]]
**[[Volkswagen California]]
**[[Volkswagen Caravelle]]
**[[Volkswagen Crafter]]
**[[Volkswagen Eos]]
**[[Volkswagen Fox]]
**[[Volkswagen Golf]] VI
**[[Volkswagen Golf]] Plus
**[[Volkswagen Golf Sportsvan]]
**[[Volkswagen Iroc]] uue VW Scirocco prototüüp
**[[Volkswagen Jetta]] – Atlantic, Vento, Bora, Sagitar
**[[Volkswagen Lupo]]
**[[Volkswagen Polo]]
**[[Volkswagen Multivan]]
**[[Volkswagen Passat]] – Corsar, Dasher, Magotan, Quantum, Santana (Audi 80/Fox)
**[[Volkswagen Phaeton]]
**[[Volkswagen Scirocco]]
**[[Volkswagen Sharan]]
**[[Volkswagen Tiguan]]
**[[Volkswagen Touran]]
**[[Volkswagen Touareg]]
**[[Volkswagen Transporter]]
***[[Volkswagen Transporter (T2)]]
**[[Volkswagen T-Roc]]
**Volkswageni ideeautod:
*** 1934 NSU Typ 32
*** 1936 Volkswagen V3
*** 1937 Volkswagen VW 30
*** 1938 Typ 60 Cabriolet
*** 1955 Volkswagen EA 48
*** 1956 Volkswagen EA 47-12
*** 1957 Volkswagen EA 53
*** 1960 Volkswagen EA 97
*** 1962 Volkswagen EA 142-2-53
*** 1963 Volkswagen EA 128
*** 1966 Volkswagen EA 142
*** 1966 Volkswagen EA 311 Spezial
*** 1967 Volkswagen EA 235
*** 1969 Volkswagen EA 266
*** 1969 Volkswagen EA 276
*** 1972 Volkswagen EA 272
*** 1975 Volkswagen Chicco
*** 1978 Volkswagen Transporter Syncro
*** 1981 Volkswagen Auto 2000
*** 1982 Volkswagen Student
*** 1986 Volkswagen Orbit
*** 1986 Volkswagen Scooter
*** 1989 Volkswagen Futura
*** 1991 Volkswagen Vario I
*** 1991 Volkswagen Vario II
*** 1992 Volkswagen Chico
*** 1994 Volkswagen Concept One (Tokyo)
*** 1994 Volkswagen Concept One
*** 1995 Volkswagen Noah
*** 1997 Volkswagen W12
*** 1998 Volkswagen CJ
*** 1998 Volkswagen W12 Roadster
*** 1999 Volkswagen Concept-D
*** 2000 Volkswagen Dune
*** 2000 Volkswagen AAC (Advanced Activity Concept)
*** 2001 Volkswagen Microbus
*** 2002 Volkswagen Magellan
*** 2002 Volkswagen W12 Record Breaker
*** 2002 Volkswagen Tarek
*** 2003 Volkswagen Golf GTI 2003 concept
*** 2003 Volkswagen Concept R
*** 2004 Volkswagen Concept C
*** 2004 Volkswagen Concept T
*** 2005 Volkswagen Eco Racer
*** 2005 Volkswagen Ragster
*** 2006 Volkswagen Transporter Study
*** 2006 Volkswagen GX3
*** 2006 Volkswagen Concept A
*[[Volvo (automark)|Volvo]]
**[[Volvo 850]]
**[[Volvo C300]] 
**[[Volvo S80]]
**[[Volvo S60]]
**[[Volvo XC90]]
**[[Volvo Estate]]
*[[VUHL]] – ''(Vehicle Ultra High Perfomance Lightweight)'' Mehhiko sportauto

== W ==

* [[Wartburg]] – SDV sõiduauto, odavaimast Trabantist juba mõnevõrra kallim ja veidi rohkem auto moodi, vrdl vene MOSSEi!
*[[Willys MB]]


[[Kategooria:Transpordi loendid]]
[[Kategooria:Autondus]]
[[Kategooria:Automargid| ]]</text>
      <sha1>3x3iug6740f6xwf8064qgc2tqnelf2j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142526</id>
      <parentid>7142511</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:54:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* N */</comment>
      <origin>7142526</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18181" sha1="msz6tbqduvn0dml6kps9jmxum66x3nu" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[auto]]marke ja -mudeleid.

{{tähed}}

==A==
* [[Abarth]]
*Adler
*[[Agrale Marruá]]
* [[Alfa Romeo]]
**[[Alfa Romeo 75]]
**[[Alfa Romeo 164]]
**[[Alfa Romeo 4C]]
**[[Alfa Romeo F1]]
**[[Alfa Romeo Giulia]]
**[[Alfa Romeo Giulietta]]
**[[Alfa Romeo MiTo]]
*[[AMC Spirit]]
*[[AMZ Tur]]
*[[ARO]]
*[[Arsenal-Crossley]]
*[[Aston Martin (automark)|Aston Martin]]
**[[Aston Martin DBX]]
**[[Aston Martin Lagonda]]
**[[Aston Martin Vanquish]]
*[[Audi]]
**[[Audi 100]]
**[[Audi 80]]
**[[Audi 90]]
**[[Audi A1]]
**[[Audi A2]]
**[[Audi A3]]
**[[Audi A4]]
**[[Audi A5]]
**[[Audi A6]]
**[[Audi A7]]
**[[Audi A8]]
**[[Audi Q5]]
**[[Audi Q7]]
**[[Audi Quattro]]
**[[Audi R8]]
**[[Audi S1]]
**[[Audi TT]]
**[[Audi V8]]
* [[Autosan]]
* [[Avia]]
* [[Avolette]]
*[[AvtoVAZ]]

==B==
*[[Bentley]]
**[[Bentley Continental GT]]
**[[Bentley Hunaudières]] (ideeauto)
*[[Berliet (sõiduauto)|Berliet]]
*[[BMW]]
**[[BMW 1. seeria]]
**BMW 2. seeria
***[[BMW 2. seeria Active Tourer]]
***[[BMW 2. seeria kupee]]
**[[BMW 3. seeria]]
***[[BMW 3. seeria (E21)]]
***[[BMW 3. seeria (E30)]]
***[[BMW 3. seeria (E36)]]
***[[BMW 3. seeria (E46)]]
***[[BMW 3. seeria (E90)]]
**[[BMW 4. seeria]]
**[[BMW 5. seeria]]
***[[BMW 5. seeria (E12)]]
***[[BMW 5. seeria (E28)]]
***[[BMW 5. seeria (E34)]]
***[[BMW 5. seeria (E39)]]
***[[BMW 5. seeria (E60)]]
***[[BMW 5. seeria (F07)]]
**[[BMW 6. seeria]]
***[[BMW 6. seeria (E24)]]
**[[BMW 7. seeria]]
***[[BMW 7. seeria (E23)]]
***[[BMW 7. seeria (E32)]]
***[[BMW 7. seeria (E38)]]
***[[BMW 7. seeria (E65)]]
***[[BMW 7. seeria (F01)]]
**BMW 8. seeria
***[[BMW E31]] 
**[[BMW 9. seeria]] 
**[[BMW E3]] 
**[[BMW E9]]
**[[BMW M1]]
**[[BMW M2]]
**[[BMW M3]] 
**[[BMW M4]]
**[[BMW M5]]
**[[BMW M Roadster/Coupe]]
**[[BMW X3]]
**[[BMW X4]]
**[[BMW X5]]
**[[BMW X6]]
**[[BMW i3]]
**[[BMW Z-seeria]]
***[[BMW Z1]]
***[[BMW Z3]]
***[[BMW Z4 (E85)]]
***[[BMW Z8]]
*[[Brilliance]]
*[[Buckeye Bullet]]
*[[Bugatti Automobiles SAS|Bugatti]]
**[[Bugatti EB110]]
**[[Bugatti Veyron]] on sama mis [[Bugatti Veyron EB 16.4]]
**[[Bugatti EB118]] (ideeauto)
**[[Bugatti EB218]] (ideeauto)
**[[Bugatti 18/3 Chiron]] (ideeauto)
**[[Bugatti Veyron Grand Sport Vitesse]]
**[[Bugatti Veyron Super Sport]]
**[[Bugatti Chiron]]
**[[Bugatti Chiron Super Sport]]
**[[Bugatti Chiron Pur Sport]]
**[[Bugatti Chiron Vision GT]]
**[[La Voiture Noire]]
*[[Buick]]
*[[Byd]]

==C==
*[[Cadillac]]
**[[Cadillac BLS]]
**[[Cadillac Coupe de Ville]]
**[[Cadillac DeVille]]
**[[Cadillac Eldorado]]
**[[Cadillac Escalade]]
*[[Chavdar (autobuss)|Chavdar]]
*[[Jiangxi Changhe|Changhe]]
*[[Chen Zhou Gonow Nanyan Chifeng Motor Vehicle]]
*[[Chery]]
*[[Chevrolet]]
**[[Chevrolet Camaro]]
***[[Chevrolet Camaro (esimene põlvkond)]] 
***[[Chevrolet Camaro (kolmas põlvkond)]] 
**[[Chevrolet Chevelle]]
**[[Chevrolet Corvette]]
**[[Chevrolet Express]]
**[[Chevrolet Silverado]]
**[[Chevrolet Van]]
*[[Chrysler]]
**[[Chrysler Crossfire]]
*[[Chun Nan Jun]]
*[[Citroën]]
**[[Citroën 2CV]]
**[[Citroën C1]]
**[[Citroën C4 Cactus]]
**[[Citroën C5 Cross Tourer]]
**[[Citroën DS5 LR]]
**[[Citroën Jumper]]

==D==
*[[Dacia (automark)|Dacia]]
**[[Dacia Duster]]
*[[Daewoo]]
*[[DAF YA-126]]
*[[Datsun 510]]
*[[Dodge]]
**[[Dodge Caravan]]
**[[Dodge Challenger]]
**[[Dodge Charger]]
**[[Dodge Durango]]
**[[Dodge Ram Van]]
**[[Dodge Viper]]
*[[Dong-Feng (auto)|Dong-Feng]]

==E==
*[[Estfield]]
*Eagle – endine Chrysler Corporationi kaubamärk.
*Eicher – India autotootja, tuntud peamiselt veoautode ja traktorite poolest.
*Elemental – Briti sportautode tootja.
*Elfin – Austraalia sport- ja võidusõiduautode tootja
*[[Estonia (võidusõiduauto)|Estonia]] - 

==F==
*[[Ferrari]]
**[[LaFerrari]]
**[[Ferrari 812 Superfast]]
**[[Ferrari 456]]
**[[Ferrari 308gtb]]
**[[Ferrari 458]]
**[[Ferrari 488]]
**[[Ferrari F8 Tributo]]
**[[Ferrari Enzo]]
**[[Ferrari F12 Berlinetta]]
**[[Ferrari California]]
**[[Ferrari F430]]
**[[Ferrari Roma]]
*[[Fiat]]
**[[Fiat 124]]
**[[Fiat 126]]
**[[Fiat 500]]
**[[Fiat Brava]]
**[[Fiat Bravo]]
**[[Fiat Ducato]]
**[[Fiat Freemont Cross]]
**[[Fiat Stilo]]
**[[Fiat Strada]]
**[[Fiat Uno]]
*[[Ford (automark)|Ford]]
**[[Ford A]]
**[[Ford Bronco]]
**[[Ford Ecosport]]
**[[Ford Escort]] 
**[[Ford Expedition]]
**[[Ford F-150]]
**[[Ford Focus]]
**[[Ford Fusion]]
**[[Ford Granada]] Euroopa mudel 1972–1985 (Suurbritannias ja Iirimaal kuni 1994) ja Põhja-Ameerika mudel 1975–1982
**[[Ford GT40]]
**[[Ford Ka]]
**[[Ford Mondeo]]
**[[Ford Mustang]]
**[[Ford Ranger]]
**Ford Scorpio
**[[Ford Sierra]]
**[[Ford S-MAX]]
**[[Ford T]]
**[[Ford Taunus]]
**[[Ford Tourneo Courier]]
**[[Ford Transit]]
**[[Fordi F-seeria]]
***[[Fordi F-seeria (teine põlvkond)]]
*[[Fabryka Samochodów Ciężarowych|FSC/Intrall]]
**[[Żuk]]
**[[Lublin (auto)|Lublin]]
**[[Lubo]]
*[[Fabryka Samochodów Małolitrażowych|FSM]]
*[[Fabryka Samochodów Osobowych|FSO]]
**[[Polonez]]
**[[Syrena]]
**[[Warszawa (auto)|Warszawa]]
*[[Fabryka Samochodów Rolniczych|FSR]]
**[[Tarpan]]
**[[Tarpan Honker]]
*[[Fujian Motors]]

==G==
*[[GAZ]]
**[[GAZ-03-30]]
**[[GAZ-13]]
**[[GAZ-14]]
**[[GAZ-21]]
**[[GAZ-24]]
**[[GAZ-51]]
**[[GAZ-61]]
**[[GAZ-66]]
**[[GAZ-69]]
**[[GAZ-AA]]
**[[GAZ-M20]]
**[[GAZ-M72]]
**[[GAZ-MM]]
*[[Geely]]
*[[Glas]]
*[[Golden Arrow]]
*[[Gonow]]

==H==
*[[Hanomag]]
*[[Hafei]]
*[[Hawtai]]
*[[Holden]]
*[[Honda]]
**[[Honda Civic]]
**[[Honda CR-V]]
**[[Honda Jazz]]
**[[Honda NSX]]
*[[Hummer]]
*[[Hunan Jiangnan]]
*[[Hyundai]]
**[[Hyundai Excel]]
**[[Hyundai ix35]]
**[[Hyundai Genesis]]
**[[Hyundai Grand Santa Fe]]

==I==
*[[IFA F8]]
*[[Ikarus]]
*[[Infiniti]]
*[[International Scout]]
*[[Isuzu]]
**[[Isuzu Elf]]

==J==
*[[Jaguar]]
**[[Jaguar XJ220]]
**[[Jaguar XJR-15]]
*[[Jeep]]
**[[Jeep Cherokee]]
**[[Jeep Compass]]
**[[Jeep Gladiator]]
**[[Jeep Grand Cherokee]]
**[[Jeep Grand Cherokee (WJ)]]
**[[Jeep Renegade]]
**[[Jeep Wrangler]]
*[[Jelcz]]
*[[Jiangling Motors]]
*[[Jiangxi Changhe]]

==K==
*[[KAG]]
*[[Karosa]]
*[[Shandong Kama|Kama]] – ''Shandong Kama Automobile''
*[[Kfz 15]]
*[[Kia]]
**[[Kia Carnival]]
**[[Kia Optima]]
**[[Kia Rio]]
**[[Kia Sorento]]
**[[Kia Soul]]
**[[Kia Sportage]]
* [[Koenigsegg]]
** [[Koenigsegg CC]]
** [[Koenigsegg CCGT]]
** [[Koenigsegg CC8S]]
** [[Koenigsegg CCR]]
** [[Koenigsegg CCX]]
** [[Koenigsegg CCXR]]
**[[Koenigsegg CCX Edition]]
**[[Koenigsegg CCXR Edition]]
**[[Koenigsegg CCXR Special Edition]]
**[[Koenigsegg Trevita]]
**[[Koenigsegg Quant]] (ideeauto)
**[[Koenigsegg Agera]]
**[[Koenigsegg Agera R]]
**[[Koenigsegg Agera S]]
**[[Koenigsegg One:1]]
**[[Koenigsegg Agera RS]]
**[[Koenigsegg Agera Final]]
**[[Koenigsegg Regera]]
**[[Koenigsegg Jesko]]
**[[Koenigsegg Jesko Absolut]]
**[[Koenigsegg Gemera]]
*[[Kuozui]]
*[[Kübelwagen]]

==L==
*[[L1500A]]
*[[Lada]]
**[[VAZ-1002]]
** [[VAZ-1004]]
** [[VAZ-2104m]]
** [[VAZ-1101e]]
** [[VAZ-1101]]
** [[VAZ-11011]]
** [[VAZ-1111]] OKA
** [[VAZ-1111e]]
** [[VAZ-1121]]
** [[VAZ-1706]]
** [[VAZ-1801]]
** [[VAZ-1922]]
** [[VAZ-2101]] (&quot;kopikas&quot;)
** [[VAZ-21011]]
** [[VAZ-2102]]
** [[VAZ-2103]]
** [[VAZ-2104]]
** [[VAZ-2105]]
** [[VAZ-2106]]
** [[VAZ-2107]]
** [[VAZ-2108]]
** [[VAZ-2109e]]
** [[VAZ-2109]] Sputnik
** [[VAZ-21099]] Sputnik
** [[VAZ-2110]]
** [[VAZ-21107]]
** [[VAZ-21108]]
** [[VAZ-21109]]
** [[VAZ-2111]]
** [[VAZ-2112]]
** [[VAZ-2113]]
** [[VAZ-2114]]
** [[VAZ-2115]]
** [[VAZ-2120]]
** [[VAZ-2121]]
** [[VAZ-21213]]
** [[VAZ-212180]]
** [[VAZ-212182]]
** [[VAZ-212183]]
** [[VAZ-2122]]
** [[VAZ-2123]]
** [[VAZ-2131-05]]
** [[VAZ-2131]]
** [[VAZ-2131e]]
** [[VAZ-2323]]
** [[VAZ-2328]]
** [[VAZ-2329-01]]
** [[VAZ-2329-02]]
** [[VAZ-2702]]
** [[VAZ-2723]]
** [[VAZ-2801]]
** [[VAZ-2802-01]]
** [[VAZ-2802-02]]
** [[VAZ-elf]]
** [[VAZ-gnom elektro]]
** [[VAZ-gnom]]
** [[Lada Baltic]]
** [[Lada Largus]]
** [[Lada New Granta]]
** [[Lada Priora]]
** [[Lada Vesta]]
** [[Lada Xray]]
*[[Lambda (auto)|Lambda]]
*[[Lamborghini]]
**[[Lamborghini Countach]]
**[[Lamborghini Diablo]]
**[[Lamborghini Espada]]
**[[Lamborghini Gallardo]]
**[[Lamborghini Jalpa]]
**[[Lamborghini Murciélago]]
**[[Lamborghini Urraco]]
*[[Lancia]]
*[[Land Rover]]
*[[Lexus]]
**[[Lexus CT]]
**[[Lexus ES]]
**[[Lexus IS]]
**[[Lexus GS]]
**[[Lexus LC]]
**[[Lexus NX]]
**[[Lexus RC]]
**[[Lexus RX]]
**[[Lexus UX]]
*[[LiAZ]] - Likino Autobussitehas (Venemaa)
**[[LiAZ-677]]
*[[Lifan]]
*[[Lincoln (auto)|Lincoln]]
*[[Lotus]]

==M==
*[[M35 (veoauto)|M35]]
*[[MAN AG|MAN]]
**[[MAN Lion's City]]
**[[MAN mil gl]]
*[[McLaren]]
*[[Mahindra &amp; Mahindra]]
*[[Maserati]]
**[[Maserati Alfieri]]
**[[Maserati Ghibli]]
**[[Maserati GranCabrio]]
**[[Maserati GranTurismo]]
**[[Maserati Levante]]
**[[Maserati MC12]]
**[[Maserati Merak]]
**[[Maserati Quattroporte]]
*[[MAZ]]
**[[MAZ 5428]]
*[[Mazda]]
**[[Mazda 2]]
**[[Mazda CX-5]]
**[[Mazda RX-7]]
*[[Mazzanti]]
*[[Maybach]]
*[[Mercedes-AMG G 65]]
*[[Mercedes-Benz]]
**[[Mercedes-Benz 190SL]]
**[[Mercedes-Benz 300 SL]]
**[[Mercedes-Benz 600]]
**[[Mercedes-Benzi C-klass]] 
***[[Mercedes-Benz C-klass W202]]
*[[Mercedes-Benzi E-klass]]
***[[Mercedes-Benz CLS]]
**[[Mercedes-Benz GLA]]
**[[Mercedes-Benzi M-klass]]
**[[Mercedes-Benz R107/C107]]
**[[Mercedes-Benzi S-klass]]
***[[Mercedes-Benzi S-klass#Mercedes-Benzi S-klassi kupee|Mercedes-Benzi S-klassi kupee]]
***[[Mercedes-Benz S-klass W116]]
**[[Mercedes-Benz SL-klass R129]]
**[[Mercedes-Benz SLR McLaren]]
**[[Mercedes-Benz Sprinter]]
**[[Mercedes-Benz Vito]]
**[[Mercedes-Benz W108/W109]]
**[[Mercedes-Benz W110]]
**[[Mercedes-Benz W111]]
**[[Mercedes-Benz W112]]
**[[Mercedes-Benz W113]]
**[[Mercedes-Benz W114/W115]]
**[[Mercedes-Benz W120/W121]]
**[[Mercedes-Benz W180/W105/W128]]
**[[Mercedes-Benz W186]]
**[[Mercedes-Benz W189]]
**[[Mercedes-Benz W201]]
*[[Mercury]]
*[[MINI]]
*[[Mini Clubman]]
*[[Mitsubishi]]
**[[Mitsubishi 3000GT]]
**[[Mitsubishi L200]]
**[[Mitsubishi Lancer Evolution]]
**[[Mitsubishi Outlander]]
**[[Mitsubishi Pajero]]
*[[Morgan]]
*[[Moskvitš]]
**[[Moskvitš 408]]
**[[Moskvitš 412]]
**[[Moskvitš 2141]]
*[[Mosler]]
*[[MTVR]]

==N==
*[[Nissan]]
**[[Nissan 300ZX]]
**[[Nissan e-NV200]]
**[[Nissan GT-R]]
**[[Nissan Juke]]
**[[Nissan Leaf]]
**[[Nissan Note]]
**[[Nissan Qashqai]]
**[[Nissan Stagea]]
**[[Nissan X-Trail]]

==O==
* [[Oldbac Kalana]]
* [[Oldsmobile]]
* [[Opel]] – Adam Opel GmbH
**'''Sõiduautod'''
** [[Opel Adam Rocks‎]]
** [[Opel Agila]]
** [[Opel Antara]]
** [[Opel Astra]]
** [[Opel Corsa]]
** [[Opel GT]]
** [[Opel Insignia]]
** [[Opel Meriva]]
** [[Opel Signum]]
** [[Opel Tigra]]
** [[Opel Vectra]]
** [[Opel Zafira]]
** '''Kerged keskmise suurusega tarbesõidukid''':
** [[Opel Combo]]
** [[Opel Movano]]
** [[Opel Vivaro]]
** '''Ideeautod''':
** [[Opel Opel Gran Turismo Concept]]
** [[Opel Aero GT]]
** [[Opel Antara GTC]]
** [[Opel CD]]
** [[Opel Diesel Rekordwagen]]
** [[Opel Eco Speedster]]
** [[Opel Frogster]]
** [[Opel Frua Diplomat]]
** [[Opel G90]]
** [[Opel GT 2]]
** [[Opel Insignia]]
** [[Opel Maxx]]
** [[Opel OPC X-Treme]]
** [[Opel Snowtrekker]]
** [[Opel Trixx]]
** '''Ajaloolised mudelid''':
** [[Opel Admiral]]
** [[Opel Ascona]]
** [[Opel Blitz]]
** [[Opel Calibra]]
** [[Opel Campo]]
** [[Opel Commodore]]
** [[Opel Diplomat]]
** [[Opel Frontera]]
** [[Opel GT]]
** [[Opel Kadett]]
** [[Opel Kapitän]] – vt ka [[Pobeda]]
** [[Opel Manta]]
** [[Opel Monterey]]
** [[Opel Senator#Opel Monza|Opel Monza]]
** [[Opel Olympia]]
** [[Opel Omega]]
** [[Opel Rekord]]
** [[Opel Senator]]
** [[Opel Sintra]]
** [[Opel Speedster]]
** [[Opel Super Six]]
** [[Opel Vivaro]]

==P==
*[[Pagani]]
*[[Perodua Kancil]]
*[[Peugeot]]
**[[Peugeot Boxer]]
**[[Peugeot 108]]
**[[Peugeot 205]]
**[[Peugeot 206]]
**[[Peugeot 207]]
**[[Peugeot 208]]
**[[Peugeot 307]]
**[[Peugeot 308]]
**[[Peugeot 408]]
**[[Peugeot 508]]
**[[Peugeot 605]]
**[[Peugeot 607]]
*[[Plymouth (auto)|Plymouth]]
**[[Plymouth Fury]]
* [[Pobeda]] – GAZ-M20 Pobeda
*[[Pontiac]]
**[[Pontiac Aztek]]
**[[Pontiac Firebird]]
*[[Porsche]]
**[[Porsche 911]]
**[[Porsche 914]]
**[[Porsche 924]]
**[[Porsche 928]]
**[[Porsche 944]]
**[[Porsche 959]]
**[[Porsche 968]]
**[[Porsche Boxster]]
**[[Porsche Cayenne]]
**[[Porsche Cayman]]
**[[Porsche Macan]]
**[[Porsche Taycan]]
*[[Proton]]

==R==
*[[RAF (automark)]]
**[[RAF-977]]
*[[Renault]]
**[[Renault 4]]
**[[Renault 20/30]]
**[[Renault Mégane]]
**[[Renault Scenic]]
**[[Renault Zoe]]
**[[Renault Trafic]]
**[[Renault Twingo]]
**[[Renault Twizy]]
*[[Rolls-Royce]]
**[[Rolls-Royce Phantom]]
*[[Rover]]
Roewe

==S==
*[[Saab Automobile|Saab]]
*[[SAIC]]
*[[Saleen]]
*[[SAMIL 20]]
*[[SAMIL 100]]
*[[Scania OmniLine]]
*[[Schwimmwagen]]
*[[SEAT]]
**[[SEAT León Cupra]]
**[[SEAT León ST]]
*[[Setra]]
*[[Simca SUMB]]
*[[Sisu Auto|Sisu]]
**[[Sisu A-45]]
**[[Sisu A-45|Sisu AH-45]]
**[[Sisu K-44]]
**[[Sisu KB-45]]
**[[Sisu KB-112]]
**[[Sisu KB-112|Sisu KB-117]]
**[[Sisu SA-110]]
**[[Sisu SA-150]]
**[[Sisu SA-150|Sisu SA-151]]
**[[Sisu SA-240]]
**[[Sisu SA-240|Sisu SA-241]]
*[[Smart]]
*[[Solaris Bus &amp; Coach]]
*[[Solbus]]
*[[SsangYong]]
*[[Star (automark)|Star]]
*[[SZ (auto)|SZ]]
*[[Subaru]]
*[[Sunbeam]]
**[[Sunbeam 350hp]]
**[[Sunbeam 1000 hp]]
*[[Suzuki]]
**[[Suzuki Celerio]]
**[[Suzuki Vitara]]

==Š==
*[[Škoda (automark)|Škoda]]
**[[Škoda Fabia]]
**[[Škoda Octavia]]
***[[Škoda Octavia#Škoda Octavia Scout|Škoda Octavia Combi Scout]]
**[[Škoda Rapid]]
**[[Škoda Superb]]
**[[Škoda Yeti]]

==Z==
*[[Zakład Samochodów Dostawczych|ZSD]]
**[[Nysa (auto)|Nysa]]
*[[Zaporožets]]
**[[ZAZ-965]]
**[[ZAZ-968]]
*[[ZIL]]
**[[ZIL-131]]
**[[ZIL-135]]
*[[ZIS-6]]
*[[ZIS-110]]
*[[Ziyang Nanjun Automobile]]
*[[Zündapp Janus]]

==T==
*[[TA-1A]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud autobuss
*[[TA-11]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud mikrofurgoonauto
*[[TA-3763-01]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud leivaauto
*[[TA-6]] – Tartu Autoremonditehases  valmistatud autobuss
*[[TA-6-1]]– Tartu Autoremonditehases valmistatud autobuss
*[[TA-9C]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud postiveo furgoonauto 
*[[TA-9P]] – Tartu Autoremonditehases valmistatud piimaveo furgoonauto
*[[TA-942]] – [[Tartu Autoremonditehas]]es valmistatud furgoonauto
*[[TA-942T]] – [[Tartu Autoremonditehas]]es valmistatud furgoonauto 
*[[TA-943]] – [[Tartu Autoremonditehas]]es valmistatud furgoonauto
*[[TALBOT]]
*[[Tartu-1]] – [[Tartu Autoremonditehas]]es valmistatud sportauto
*[[TATA]]
*[[Tatra (automark)|Tatra]]
**[[Tatra 12]]
**[[Tatra 26]]
**[[Tatra 30]]
**[[Tatra 600]]
**[[Tatra 603]]
**[[Tatra 72]]
**[[Tatra 87]]
**[[Tatra 97]]
**[[Tatra JK 2500]]
**[[Tatra T11]]
**[[Tatra T111]]
**[[Tatra T128]]
**[[Tatra T141]]
**[[Tatra T26]]
**[[Tatra T27]]
**[[Tatra T57]]
**[[Tatra T603-2 B5]]
**[[Tatra T70]]
**[[Tatra T72]]
**[[Tatra T75]]
**[[Tatra T77]]
**[[Tatra T8]]
**[[Tatra T81]]
**[[Tatra T82]]
**[[Tatra T85]]
**[[Tatra T90]]
**[[Tatra V 570]]
**[[Tatra V 750]]
*[[Tesla, Inc.|Tesla]]
**[[Tesla Model 3]]
**[[Tesla Roadster]]
**[[Tesla Model S]]
**[[Tesla Model X]]
**[[Tesla Model Y]]
*[[ThrustSSC]]
*[[Toyota (automark)|Toyota]]
**[[Toyota Auris]]
**[[Toyota Avensis]]
**[[Toyota Aygo]]
**[[Toyota Celica]]
**[[Toyota Corolla]]
**[[Toyota Land Cruiser 150]]
**[[Toyota MR2]]
**[[Toyota Prius]]
**[[Toyota RAV4]]
**[[Toyota Supra]]
*[[Trabant]] – SDV auto
**[[Trabant 600]]
**[[Trabant 601]]
**Trabant P1100
**[[Trabant P50|Trabant P50 / 500]]
**Trabant P60
**Trabant P70
*[[Type 98]] – 20&amp;nbsp;mm kuulipilduri kandurauto

==U==
*[[UAZ-469]]
*[[Ural-4320]]

==V==
*[[Vanajan Autotehdas|Vanaja]]
*[[VAZ]]
*Vauxhall – Opeli Suurbritannia analoog / GB-s müüdavad Opelid
*[[Volga (auto)|Volga]]
*[[Volkswagen]] – Volkswagen AG
**[[Volkswagen Beetle]] – Type 1 ja New Beetle, Käfer, Põrnikas
**[[Volkswagen Caddy]]
**[[Volkswagen California]]
**[[Volkswagen Caravelle]]
**[[Volkswagen Crafter]]
**[[Volkswagen Eos]]
**[[Volkswagen Fox]]
**[[Volkswagen Golf]] VI
**[[Volkswagen Golf]] Plus
**[[Volkswagen Golf Sportsvan]]
**[[Volkswagen Iroc]] uue VW Scirocco prototüüp
**[[Volkswagen Jetta]] – Atlantic, Vento, Bora, Sagitar
**[[Volkswagen Lupo]]
**[[Volkswagen Polo]]
**[[Volkswagen Multivan]]
**[[Volkswagen Passat]] – Corsar, Dasher, Magotan, Quantum, Santana (Audi 80/Fox)
**[[Volkswagen Phaeton]]
**[[Volkswagen Scirocco]]
**[[Volkswagen Sharan]]
**[[Volkswagen Tiguan]]
**[[Volkswagen Touran]]
**[[Volkswagen Touareg]]
**[[Volkswagen Transporter]]
***[[Volkswagen Transporter (T2)]]
**[[Volkswagen T-Roc]]
**Volkswageni ideeautod:
*** 1934 NSU Typ 32
*** 1936 Volkswagen V3
*** 1937 Volkswagen VW 30
*** 1938 Typ 60 Cabriolet
*** 1955 Volkswagen EA 48
*** 1956 Volkswagen EA 47-12
*** 1957 Volkswagen EA 53
*** 1960 Volkswagen EA 97
*** 1962 Volkswagen EA 142-2-53
*** 1963 Volkswagen EA 128
*** 1966 Volkswagen EA 142
*** 1966 Volkswagen EA 311 Spezial
*** 1967 Volkswagen EA 235
*** 1969 Volkswagen EA 266
*** 1969 Volkswagen EA 276
*** 1972 Volkswagen EA 272
*** 1975 Volkswagen Chicco
*** 1978 Volkswagen Transporter Syncro
*** 1981 Volkswagen Auto 2000
*** 1982 Volkswagen Student
*** 1986 Volkswagen Orbit
*** 1986 Volkswagen Scooter
*** 1989 Volkswagen Futura
*** 1991 Volkswagen Vario I
*** 1991 Volkswagen Vario II
*** 1992 Volkswagen Chico
*** 1994 Volkswagen Concept One (Tokyo)
*** 1994 Volkswagen Concept One
*** 1995 Volkswagen Noah
*** 1997 Volkswagen W12
*** 1998 Volkswagen CJ
*** 1998 Volkswagen W12 Roadster
*** 1999 Volkswagen Concept-D
*** 2000 Volkswagen Dune
*** 2000 Volkswagen AAC (Advanced Activity Concept)
*** 2001 Volkswagen Microbus
*** 2002 Volkswagen Magellan
*** 2002 Volkswagen W12 Record Breaker
*** 2002 Volkswagen Tarek
*** 2003 Volkswagen Golf GTI 2003 concept
*** 2003 Volkswagen Concept R
*** 2004 Volkswagen Concept C
*** 2004 Volkswagen Concept T
*** 2005 Volkswagen Eco Racer
*** 2005 Volkswagen Ragster
*** 2006 Volkswagen Transporter Study
*** 2006 Volkswagen GX3
*** 2006 Volkswagen Concept A
*[[Volvo (automark)|Volvo]]
**[[Volvo 850]]
**[[Volvo C300]] 
**[[Volvo S80]]
**[[Volvo S60]]
**[[Volvo XC90]]
**[[Volvo Estate]]
*[[VUHL]] – ''(Vehicle Ultra High Perfomance Lightweight)'' Mehhiko sportauto

== W ==

* [[Wartburg]] – SDV sõiduauto, odavaimast Trabantist juba mõnevõrra kallim ja veidi rohkem auto moodi, vrdl vene MOSSEi!
*[[Willys MB]]


[[Kategooria:Transpordi loendid]]
[[Kategooria:Autondus]]
[[Kategooria:Automargid| ]]</text>
      <sha1>msz6tbqduvn0dml6kps9jmxum66x3nu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tuapse</title>
    <ns>0</ns>
    <id>59714</id>
    <revision>
      <id>7142509</id>
      <parentid>7142359</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:47:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Teomees</username>
        <id>97479</id>
      </contributor>
      <origin>7142509</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9332" sha1="5hizsj9y9r3tnzl85fenaxtu7v2v2q8" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Tuapse
|  hääldus = tuaps'ee
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Туапсе | nimi1_latin = ( Tuapse )
|  nimi2_keel = adõgee | nimi2 = TIуапс | nimi2_latin = ( Tvaphs )
|  lipp = Flag of Tuapse (Krasnodar krai).png
|  lipu_link = [[Tuapse lipp]]
|  vapp = Coat of Arms of Tuapse (Krasnodar krai).png
|  vapi_link = [[Tuapse vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 63 108 (2012)&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/wps/wcm/connect/rosstat_main/rosstat/ru/statistics/publications/catalog/afc8ea004d56a39ab251f2bafc3a6fce |pealkiri=Venemaa Statistikaamet |vaadatud=2015-01-07 |arhiivimisaeg=2019-05-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190513094050/http://www.gks.ru/wps/wcm/connect/rosstat_main/rosstat/ru/statistics/publications/catalog/afc8ea004d56a39ab251f2bafc3a6fce |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|  asendikaart = Venemaa/Krasnodari krai
}}

'''Tuapse''' (vene ''Туапсе'' &lt; adõgee ''TIуапс'', 'kaks jõge') on kuurortlinn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Tuapse rajoon]]i halduskeskus. Asub [[Must meri|Musta mere]] rannikul.

== Iseloomustus ==
Tuapse on lõuna suunas kuni [[Sotši]]ni ulatuva kuurordivööndi põhjapoolne keskus.

Sotšist umbes 80 kilomeetri kaugusel asuv Tuapse rafineerimistehas on üks Venemaa kümnest suuremast ja ainus nii suur rajatis Musta mere rannikul. Tehas töötlemis võimsus on aastas umbes 12 miljonit tonni toornaftat. Tuapse sadama kaudu läheb Venemaa peamine nafta, kütteõli ja diislikütuse ekspordi suund üle Musta mere.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi] Delfi, 28. aprill 2026&lt;/ref&gt;
 
== Ajaloost ==
[[Hiliskeskaeg|Hiliskeskajal]] rajasid [[Genova vabariik|genovalased]] Musta mere kirdeossa koloonialinnu, kus kaubeldi aktiivselt kohaliku elanikkonnaga. Pärast [[Bütsants]]i impeeriumi langemist 15. sajandi lõpus loovutasid genovalased kogu Musta mere põhjaosa [[Osmanite riik|Osmani impeerium]]ile, milline domineeris piirkonnas ligi neli sajandit. Enne alade Venemaa poolset vallutust asus Tuapse asukohal suur orjaturg.&lt;ref&gt;[https://roskav.ru/populyarno/torgovlya-nevolnitsami-na-chernomorskom-poberezhe-severo-zapadnogo-kavkaza-v-zhivopisnyh-i-pismennyh-istochnikah-xix-v-2/ Торговля невольниками на черноморском побережье Северо-Западного Кавказа] Российский Кавказ. Дата обращения: 20 января 2021&lt;/ref&gt;

1829. aastal loovutas Osmani impeerium [[Adrianoopoli leping (1829)|Adrianoopoli rahulepinguga]] Musta mere kirdeosa Venemaa impeeriumile. [[Tšerkessid]]est kohalik elanikkond ei tunnustanud ei Osmani riigi ega [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] võimu ning osutas ka saabuvatele vene tsaarivägedele sõjalist vastupanu. 1938. aastal ehitati praeguse Tuapse kohale tsaarivõimu poolt kindlus, mis küll tšerkessid purustasid, kuid mis taastati hiljem. [[Krimmi sõda|Krimmi sõja]] ajal kuulus kindlustus Osmani vägedele, kuid 1864. aastal vallutasid Venemaa väed selle uuesti. 

1864. aastal lõppes [[Kaukaasia sõda]]. 19. sajandi viimasel veerandil&lt;ref&gt;Yemelianova, Galina, Islam nationalism and state in the Muslim Caucasus. April 2014. pp. 3&lt;/ref&gt; viidi [[Tšerkessia]]s, mis hõlmas suurema osa [[Põhja-Kaukaasia]]st ja Musta mere kagupiirkonna põhjaosast, Venemaa Keisririigi poolt läbi tšerkesside [[genotsiid]]. Selle käigus palju tšerkesse tapeti, aga ka sunniti emigreeruma, mis toimus peamiselt Tuapse piirkonna kaudu Osmanite riiki.&lt;ref&gt;Coverage of The tragedy public Thought (later half of the 19th century), Niko Javakhishvili, Tbilisi State University, 20 December 2012, retrieved 1 June 2015&lt;/ref&gt; Hiljem hakkasid piirkonda ümber asuma venelased ja ukrainlased Venemaa impeeriumi keskprovintsidest. Osmani impeeriumist saabusid siia armeenlased, kreeklased ja grusiinlased.

1895. aastal ehitati asulani [[Novorossiisk]]i–[[Suhhumi]] ja [[Maikop]]i–Tuapse maanteed. 1896. aastal alustati sadamarajatiste ehitust. 1897. aastal nimetati asustatud punkt Tuapse asulaks, millest sai Musta mere kubermangu Tuapse rajooni keskus. 1916. aastal anti Tuapse asulale linna staatus. [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal vahetus linnas mitu korda võim ning linn sai tugevalt kannatada.

1928. aastal valmis [[Groznõi]]-Tuapse naftatorustik ning sadama juurde ehitati naftatöötlemistehas ja naftakai. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, kui  
[[Sevastoopol]] langes 1942. aastal [[Wehrmacht]]i kätte, sai Tuapse sadamast [[Punaarmee]] Musta mere vägede grupi peamine sadam ja mereväebaas. Sõjas sai linn raskeid purustusi.

1996. aastal võttis Tuapse linna duuma vastu linna uue harta. Linna vapp ja lipp kinnitati linnavolikogu poolt 2005. aastal ning linna hümn 2006. aastal. [[Venemaa Föderatsiooni president|Venemaa Föderatsiooni presidendi]] 5. mai 2008. aasta määrusega omistati linnale Venemaa Föderatsiooni aunimetus &quot;[[Sõjalise kuulsuse linn]]&quot;&lt;ref&gt;Путин назвал пять новых «городов воинской славы». Дата обращения: 6 мая 2008. Архивировано 19 ноября 2017 года.&lt;/ref&gt;

=== Venemaa sissetung Ukrainasse ===
* Peale [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] ründasid [[Ukraina relvajõud]] 2023. aasta veebruaris [[droon]]idega Tuapse naftasadamat.&lt;ref&gt;[https://www.navalnews.com/naval-news/2023/03/no-russian-base-in-black-sea-is-safe-ukrainian-attack-shows/ Ukrainian Attack On Russian Port In Black Sea Shows No Base Is Safe]Naval News. Retrieved March 8, 2023&lt;/ref&gt;
* 16. aprillil 2026 ründasid Ukraina relvajõud Tuapse naftatöötlemistehast, mis tõi kaasa tulekahju suure suitsusamba ja mürgiste aurudega ning Mustas meres avastati naftalaik pindalaga 10 000 m².&lt;ref name=&quot;nafta&quot;&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29. aprill 2026&lt;/ref&gt;
* Teine rünnak tehase naftataristu vastu toimus 20. aprillil, vahepeal kontrolli alla saadud tulekahju sai uut hoogu ning sadama hakkas &quot;naftavihma&quot;, mis kattis pinnad musta kihiga ja jättis maha tumedad lombid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610008240/soja-1525-paev-ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist Ukraina ründas Vene naftahoidlaid enne eelmiste põlengute kustutamist] ERR, 28. aprill 2026&lt;/ref&gt;
* Kolmas rünnak teostati 28. aprillil naftahoidlatele ajal, mil eelmiste rünnakute tekitatud tulekahjusid polnud veel suudetud kustutada. Lisaks tulekahju jätkumisele voolas mahutitest põlevaid naftaprodukte Tuapse jõkke ja ka linna tänavale. Linna kuberner käskis elanikud evakueerida. Peale seda kommenteeris olukorda Tuapses esimest korda Venemaa president [[Vladimir Putin]].&lt;ref name=&quot;nafta&quot; /&gt;

== Rahvastik ==
Ametlikel andmetel elas 2025. aastal Tuapses alaliselt 60 089 inimest. 1. jaanuari 2025. aasta seisuga oli Tuapse Venemaa Föderatsiooni 1124 linna (k.a. Krimmi linnad) seas rahvaarvult 265. kohal.&lt;ref&gt;Численность постоянного населения Российской Федерации по муниципальным образованиям на 1 января 2025 года — М.: Росстат, 2025&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
|+ Rahvuslik koosseis 
!rowspan=&quot;2&quot;| !!colspan=&quot;2&quot;| Venelasi!! colspan=&quot;2&quot; | Armeenlasi!! colspan=&quot;2&quot; | Ukrainlasi!! colspan=&quot;2&quot; | Tšerkesse!! colspan=&quot;2&quot; | Muid rahvusi!! rowspan=&quot;2&quot; |Kokku
|-
!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%
|-
|2010 ||47 593 || 75,2 || 5367 || 8,5 || 1253 || 1,9 || 804 || 1,3 || 6453 || 10,2 || 63 292
|}

== Majandus ==
Linna majanduse peamised sektorid on nafta rafineerimine ja naftatoodete transport ning toiduainete tööstus.

Linnas tegutsevad järgmised tööstusettevõtted:
*Zaretšje nafta ümberlaadimisdepoo, mis kuulub Transneft AS-le (riigiomanduses);
*Tuapse nafta ümbertöötlemistehas, mis kuulub [[OAO]]-le [[Rosneft]];
*OAO Rosnefti omanduses olev nafta ümberlaadimistaristu mahutitega;
*Tuapse Merekaubandussadam AS;
*Põhja-Kaukaasia raudtee sorteerimisjaam;
*lihatöötlemistehased;
*pagariärid.
Tuapse on üks Venemaa Musta mere ranniku peamisi transpordisõlmpunkte ning siin asuvad erinevad auto-, raudtee- ja meretranspordi ettevõtted.

Linna majanduse naftatööstuslik ja transpordikeskne iseloom takistab turismitööstuse arengut vaatamata soodsatele kliima- ja loodustingimustele. Seetõttu on Tuapse peatuspaigaks turistidele, kes reisivad edasi Tuapse rajooni kuurortlinnadesse.

== Tuntud inimesi ==
Tuapsest on pärit maletaja [[Vladimir Kramnik]] ([[Male maailmameistrivõistlused|FIDE maailmameister]] 2006), Natalja Glebova ([[Miss Universum]] 2005) ning Eesti võrkpallitreener [[Ivan Dratšov]].
[[Pilt:Tuapse (2003-07-051).jpg|tühi|pisi|Tuapse (2003)]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.tuapse.ru/ Tuapse koduleht]
* [https://wallstreetjournal.postimees.ee/8461440/wsj-ukraina-rammib-vene-naftamasinat-aga-majandust-molkida-ei-onnestu WSJ: Ukraina rammib Vene naftamasinat, aga majandust mõlkida ei õnnestu] Delfi, 29. aprill 2026

[[Kategooria:Krasnodari krai linnad]]
[[Kategooria:Sadamalinnad]]</text>
      <sha1>5hizsj9y9r3tnzl85fenaxtu7v2v2q8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142515</id>
      <parentid>7142509</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:50:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Teomees</username>
        <id>97479</id>
      </contributor>
      <comment>/* Iseloomustus */</comment>
      <origin>7142515</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9344" sha1="tfxdtbrcylter0y1nsw9wcf7g6vjuj1" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Tuapse
|  hääldus = tuaps'ee
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Туапсе | nimi1_latin = ( Tuapse )
|  nimi2_keel = adõgee | nimi2 = TIуапс | nimi2_latin = ( Tvaphs )
|  lipp = Flag of Tuapse (Krasnodar krai).png
|  lipu_link = [[Tuapse lipp]]
|  vapp = Coat of Arms of Tuapse (Krasnodar krai).png
|  vapi_link = [[Tuapse vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 63 108 (2012)&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/wps/wcm/connect/rosstat_main/rosstat/ru/statistics/publications/catalog/afc8ea004d56a39ab251f2bafc3a6fce |pealkiri=Venemaa Statistikaamet |vaadatud=2015-01-07 |arhiivimisaeg=2019-05-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190513094050/http://www.gks.ru/wps/wcm/connect/rosstat_main/rosstat/ru/statistics/publications/catalog/afc8ea004d56a39ab251f2bafc3a6fce |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|  asendikaart = Venemaa/Krasnodari krai
}}

'''Tuapse''' (vene ''Туапсе'' &lt; adõgee ''TIуапс'', 'kaks jõge') on kuurortlinn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Tuapse rajoon]]i halduskeskus. Asub [[Must meri|Musta mere]] rannikul.

== Iseloomustus ==
Tuapse on lõuna suunas kuni [[Sotši]]ni ulatuva kuurordivööndi põhjapoolne keskus.

Sotšist umbes 80 kilomeetri kaugusel asuv Tuapse rafineerimistehas on üks Venemaa kümnest suuremast ja ainus nii suur rajatis Musta mere rannikul. Tehase naftaümbertöötlemise võimsus on aastas umbes 12 miljonit tonni toornaftat. Tuapse sadama kaudu läheb Venemaa peamine nafta, kütteõli ja diislikütuse ekspordi suund üle Musta mere.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi] Delfi, 28. aprill 2026&lt;/ref&gt;

== Ajaloost ==
[[Hiliskeskaeg|Hiliskeskajal]] rajasid [[Genova vabariik|genovalased]] Musta mere kirdeossa koloonialinnu, kus kaubeldi aktiivselt kohaliku elanikkonnaga. Pärast [[Bütsants]]i impeeriumi langemist 15. sajandi lõpus loovutasid genovalased kogu Musta mere põhjaosa [[Osmanite riik|Osmani impeerium]]ile, milline domineeris piirkonnas ligi neli sajandit. Enne alade Venemaa poolset vallutust asus Tuapse asukohal suur orjaturg.&lt;ref&gt;[https://roskav.ru/populyarno/torgovlya-nevolnitsami-na-chernomorskom-poberezhe-severo-zapadnogo-kavkaza-v-zhivopisnyh-i-pismennyh-istochnikah-xix-v-2/ Торговля невольниками на черноморском побережье Северо-Западного Кавказа] Российский Кавказ. Дата обращения: 20 января 2021&lt;/ref&gt;

1829. aastal loovutas Osmani impeerium [[Adrianoopoli leping (1829)|Adrianoopoli rahulepinguga]] Musta mere kirdeosa Venemaa impeeriumile. [[Tšerkessid]]est kohalik elanikkond ei tunnustanud ei Osmani riigi ega [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] võimu ning osutas ka saabuvatele vene tsaarivägedele sõjalist vastupanu. 1938. aastal ehitati praeguse Tuapse kohale tsaarivõimu poolt kindlus, mis küll tšerkessid purustasid, kuid mis taastati hiljem. [[Krimmi sõda|Krimmi sõja]] ajal kuulus kindlustus Osmani vägedele, kuid 1864. aastal vallutasid Venemaa väed selle uuesti. 

1864. aastal lõppes [[Kaukaasia sõda]]. 19. sajandi viimasel veerandil&lt;ref&gt;Yemelianova, Galina, Islam nationalism and state in the Muslim Caucasus. April 2014. pp. 3&lt;/ref&gt; viidi [[Tšerkessia]]s, mis hõlmas suurema osa [[Põhja-Kaukaasia]]st ja Musta mere kagupiirkonna põhjaosast, Venemaa Keisririigi poolt läbi tšerkesside [[genotsiid]]. Selle käigus palju tšerkesse tapeti, aga ka sunniti emigreeruma, mis toimus peamiselt Tuapse piirkonna kaudu Osmanite riiki.&lt;ref&gt;Coverage of The tragedy public Thought (later half of the 19th century), Niko Javakhishvili, Tbilisi State University, 20 December 2012, retrieved 1 June 2015&lt;/ref&gt; Hiljem hakkasid piirkonda ümber asuma venelased ja ukrainlased Venemaa impeeriumi keskprovintsidest. Osmani impeeriumist saabusid siia armeenlased, kreeklased ja grusiinlased.

1895. aastal ehitati asulani [[Novorossiisk]]i–[[Suhhumi]] ja [[Maikop]]i–Tuapse maanteed. 1896. aastal alustati sadamarajatiste ehitust. 1897. aastal nimetati asustatud punkt Tuapse asulaks, millest sai Musta mere kubermangu Tuapse rajooni keskus. 1916. aastal anti Tuapse asulale linna staatus. [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal vahetus linnas mitu korda võim ning linn sai tugevalt kannatada.

1928. aastal valmis [[Groznõi]]-Tuapse naftatorustik ning sadama juurde ehitati naftatöötlemistehas ja naftakai. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, kui  
[[Sevastoopol]] langes 1942. aastal [[Wehrmacht]]i kätte, sai Tuapse sadamast [[Punaarmee]] Musta mere vägede grupi peamine sadam ja mereväebaas. Sõjas sai linn raskeid purustusi.

1996. aastal võttis Tuapse linna duuma vastu linna uue harta. Linna vapp ja lipp kinnitati linnavolikogu poolt 2005. aastal ning linna hümn 2006. aastal. [[Venemaa Föderatsiooni president|Venemaa Föderatsiooni presidendi]] 5. mai 2008. aasta määrusega omistati linnale Venemaa Föderatsiooni aunimetus &quot;[[Sõjalise kuulsuse linn]]&quot;&lt;ref&gt;Путин назвал пять новых «городов воинской славы». Дата обращения: 6 мая 2008. Архивировано 19 ноября 2017 года.&lt;/ref&gt;

=== Venemaa sissetung Ukrainasse ===
* Peale [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] ründasid [[Ukraina relvajõud]] 2023. aasta veebruaris [[droon]]idega Tuapse naftasadamat.&lt;ref&gt;[https://www.navalnews.com/naval-news/2023/03/no-russian-base-in-black-sea-is-safe-ukrainian-attack-shows/ Ukrainian Attack On Russian Port In Black Sea Shows No Base Is Safe]Naval News. Retrieved March 8, 2023&lt;/ref&gt;
* 16. aprillil 2026 ründasid Ukraina relvajõud Tuapse naftatöötlemistehast, mis tõi kaasa tulekahju suure suitsusamba ja mürgiste aurudega ning Mustas meres avastati naftalaik pindalaga 10 000 m².&lt;ref name=&quot;nafta&quot;&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29. aprill 2026&lt;/ref&gt;
* Teine rünnak tehase naftataristu vastu toimus 20. aprillil, vahepeal kontrolli alla saadud tulekahju sai uut hoogu ning sadama hakkas &quot;naftavihma&quot;, mis kattis pinnad musta kihiga ja jättis maha tumedad lombid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610008240/soja-1525-paev-ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist Ukraina ründas Vene naftahoidlaid enne eelmiste põlengute kustutamist] ERR, 28. aprill 2026&lt;/ref&gt;
* Kolmas rünnak teostati 28. aprillil naftahoidlatele ajal, mil eelmiste rünnakute tekitatud tulekahjusid polnud veel suudetud kustutada. Lisaks tulekahju jätkumisele voolas mahutitest põlevaid naftaprodukte Tuapse jõkke ja ka linna tänavale. Linna kuberner käskis elanikud evakueerida. Peale seda kommenteeris olukorda Tuapses esimest korda Venemaa president [[Vladimir Putin]].&lt;ref name=&quot;nafta&quot; /&gt;

== Rahvastik ==
Ametlikel andmetel elas 2025. aastal Tuapses alaliselt 60 089 inimest. 1. jaanuari 2025. aasta seisuga oli Tuapse Venemaa Föderatsiooni 1124 linna (k.a. Krimmi linnad) seas rahvaarvult 265. kohal.&lt;ref&gt;Численность постоянного населения Российской Федерации по муниципальным образованиям на 1 января 2025 года — М.: Росстат, 2025&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
|+ Rahvuslik koosseis 
!rowspan=&quot;2&quot;| !!colspan=&quot;2&quot;| Venelasi!! colspan=&quot;2&quot; | Armeenlasi!! colspan=&quot;2&quot; | Ukrainlasi!! colspan=&quot;2&quot; | Tšerkesse!! colspan=&quot;2&quot; | Muid rahvusi!! rowspan=&quot;2&quot; |Kokku
|-
!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%
|-
|2010 ||47 593 || 75,2 || 5367 || 8,5 || 1253 || 1,9 || 804 || 1,3 || 6453 || 10,2 || 63 292
|}

== Majandus ==
Linna majanduse peamised sektorid on nafta rafineerimine ja naftatoodete transport ning toiduainete tööstus.

Linnas tegutsevad järgmised tööstusettevõtted:
*Zaretšje nafta ümberlaadimisdepoo, mis kuulub Transneft AS-le (riigiomanduses);
*Tuapse nafta ümbertöötlemistehas, mis kuulub [[OAO]]-le [[Rosneft]];
*OAO Rosnefti omanduses olev nafta ümberlaadimistaristu mahutitega;
*Tuapse Merekaubandussadam AS;
*Põhja-Kaukaasia raudtee sorteerimisjaam;
*lihatöötlemistehased;
*pagariärid.
Tuapse on üks Venemaa Musta mere ranniku peamisi transpordisõlmpunkte ning siin asuvad erinevad auto-, raudtee- ja meretranspordi ettevõtted.

Linna majanduse naftatööstuslik ja transpordikeskne iseloom takistab turismitööstuse arengut vaatamata soodsatele kliima- ja loodustingimustele. Seetõttu on Tuapse peatuspaigaks turistidele, kes reisivad edasi Tuapse rajooni kuurortlinnadesse.

== Tuntud inimesi ==
Tuapsest on pärit maletaja [[Vladimir Kramnik]] ([[Male maailmameistrivõistlused|FIDE maailmameister]] 2006), Natalja Glebova ([[Miss Universum]] 2005) ning Eesti võrkpallitreener [[Ivan Dratšov]].
[[Pilt:Tuapse (2003-07-051).jpg|tühi|pisi|Tuapse (2003)]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.tuapse.ru/ Tuapse koduleht]
* [https://wallstreetjournal.postimees.ee/8461440/wsj-ukraina-rammib-vene-naftamasinat-aga-majandust-molkida-ei-onnestu WSJ: Ukraina rammib Vene naftamasinat, aga majandust mõlkida ei õnnestu] Delfi, 29. aprill 2026

[[Kategooria:Krasnodari krai linnad]]
[[Kategooria:Sadamalinnad]]</text>
      <sha1>tfxdtbrcylter0y1nsw9wcf7g6vjuj1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arne Mikk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>62028</id>
    <revision>
      <id>7143019</id>
      <parentid>7141713</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T11:11:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7143019</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9355" sha1="i0ori1zgza1z2o1x1k9y6x6cmdylk59" xml:space="preserve">[[Fail:Arne Mikk, 2008.jpg|pisi|Arne Mikk 2008. aastal&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]
'''Arne Mikk''' (sündinud [[18. aprill]]il [[1934]] [[Viljandi]]s) on eesti lavastaja ja teatritegelane.

== Elukäik ==
Arne Mikk sündis [[Mulgimaa]]l [[Tuhalaane]] külas suure Ritsu talu perepojana.&lt;ref&gt;[https://mulgimaa.ee/mulgi-keel-ja-meel/kuulsad-mulgid/list/kuulsad-mulgid/arne-mikk/ Kuulsad mulgid] Mulgi Kultuuri Instituudi koduleht. Vaadatud 30.04.2026.&lt;/ref&gt;

[[1952]]. aastal lõpetas ta [[Viljandi 2. Keskkool]]i ning alustas lauluõpinguid [[Tallinna Muusikakool (1949–1975)|Tallinna Muusikakoolis]] professor [[Aleksander Arder]]i klassis. Aastatel [[1956]]–[[1961]] õppis ta [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]].

Aastatel [[1952]]–[[1955]] ja [[1961]]–[[1963]] laulis Mikk [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatri]] ooperikooris. [[1963]]–[[1966]] oli ta teatri muusika- ja kirjandusala juhataja ning 1966–[[1970]] lavastaja assistent. Sel perioodil esines ta mitmes soolorollis, sealhulgas [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozarti]] &quot;[[Võluflööt|Võluflöödis]]&quot;, [[Giacomo Puccini|Puccini]] &quot;[[Boheem]]is&quot; jm.

Arne Mikk stažeeris lavastajana [[1972]]. aastal [[Komische Oper Berlin|Berliini Komische Operis]] Walter Felsensteini ja [[1974]]–[[1975]] [[Moskva]]s [[Moskva Suur Teater|Suures Teatris]] [[Boriss Pokrovski]] käe all.

1970. aastal sai Mikust Eesti NSV Riikliku Akadeemilise Ooperi- ja Balletiteatri Estonia ooperilavastaja, [[1977]]. aastal peanäitejuhi kohusetäitja ning aastatel [[1978]]–[[1995]] oli ta Estonia teatri peanäitejuht. [[2002]]. aasta sügishooajal sai temast Estonia loominguline juht. Aastatel 2016–2020 oli ta [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] nõukogu esimees.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1108772/arne-mikk-taandub-estonia-noukogu-esimehe-kohalt Arne Mikk taandub Estonia nõukogu esimehe kohalt] ERR Uudised, 02.07.2020.&lt;/ref&gt;

Aastatel [[2008]]–2024 oli ta [[Saaremaa ooperipäevad]]e kunstiline juht.&lt;ref name=&quot;kuressaare&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20210423113804/https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/06/16/kuressaare-pargas-arne-miku-aukodaniku-tiitliga/ Kuressaare pärgas Arne Miku aukodaniku tiitliga.] Saarte Hääl, 16.06.2017.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609409041/saaremaa-ooperipaevade-uus-kunstiline-juht-on-ain-anger Saaremaa ooperipäevade uus kunstiline juht on Ain Anger], err.ee, 27.07.2024.&lt;/ref&gt;

[[1976]]. aastast on ta töötanud ka [[Eesti Muusikaakadeemia]] ooperistuudio õppejõuna (1988. aastast dotsent, 1996–1999 stuudio juhataja, 2014. aastast emeriitdotsent).&lt;ref&gt;[https://eamt.ee/uldinfo/ulikoolist/emeriitprofessorid-ja-dotsendid/ Emeriitprofessorid ja -dotsendid] Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koduleht. Vaadatud 27.04.2026.&lt;/ref&gt; 

Lavastajana on ta toonud lavale sadakond muusikalavastust. Külalisena on ta lavastanud Moskvas [[Suur Teater|Suures Teatris]] ja Kammerooperis, [[Buenos Aires]]e Teatro Colónis, [[Schwerin]]is, [[Krasnojarsk]]is, [[Tampere]]s, [[Lahti]]s, [[Helsingi]]s ning [[Turu]]s.

==Looming==
=== Lavastusi ===
*[[Giuseppe Verdi]] &quot;[[Aida]]&quot; (2007 Tampere Ooperimajas), &quot;[[Attila (ooper)|Attila]]&quot; (1976), &quot;Luisa Miller&quot; (1981), &quot;[[Traviata]]&quot; (1974), &quot;[[Nabucco]]&quot; (1996), &quot;Macbeth&quot; (2001) ja &quot;[[Ernani]]&quot; (2002)
*[[Modest Mussorgski]] &quot;Boriss Godunov&quot; (1980)
*[[Arrigo Boito]] &quot;Mefistofeles&quot; (1988)
*[[Eduard Tubin]]a &quot;Reigi õpetaja&quot; (1988) ja &quot;Barbara von Tisenhusen&quot; (1990)
*[[Giacomo Puccini]] &quot;Boheem&quot; (1993, Sibeliuse Akadeemias 1996) ja [[Georg Friedrich Händel]]i &quot;Alcina&quot; (1985)
*[[Richard Wagner]]i &quot;Lendav hollandlane&quot; (1997 Tamperes)
*[[Dmitri Šostakovitš]]i &quot;Katerina Izmailova&quot; (1977)
*[[Benjamin Britten]]i &quot;Me teeme ooperit&quot; ja &quot;Väike korstnapühkija&quot; (1981)
*[[Gaetano Donizetti]] &quot;Rügemendi tütar&quot; (1979) ja &quot;Lucia di Lammermoor&quot; (1984)

===Raamatuid===
* Malev Kits, Arne Mikk. &quot;Aleksander Arder&quot;. Eesti Raamat, 1969
* Arne Mikk. &quot;Katkenud laulukaar. Estoonlaste muusikalavastused Stockholmis 1946–1958 (kõrvalepõigetega ette- ja tahapoole)&quot;. [[Estonia (selts)|Estonia Selts]], 2000
* Arne Mikk. &quot;&quot;Estonia&quot; tõusmine tuhast. Peatükk teatri ajaloost (1944–1956)&quot;. [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], 2013
* &quot;Üks mõtet kandev maja : sada aastat Estoniat&quot;. Koostaja Arne Mikk. Rahvusooper Estonia, 2014
* Arne Mikk, Mart Mikk. &quot;Estonia Seltsile antud aeg&quot;. Helios, 2023
* Tiiu Randviir, Arne Mikk. &quot;Dialoogid Tiiu Randviiruga&quot;. Varrak, 2025

===Tõlkeid===
* &quot;Vanatüdruk ja varas&quot;. Menotti ooper ühes vaatuses. Inglise keelest tõlkinud Arne Mikk. (DVD-l: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2010)

===Arne Miku juhitud telesaateid===
* &quot;Kontsertpalad. Aleksander Arderit meenutades&quot; (ETV, 1970)
* &quot;Laulab Mati Palm&quot; (ETV, 1976)
* &quot;Kolleegid kolleegidest. Aleksander Arder&quot; (ETV, 1984)
* &quot;Kui lõpeb suvepäev. Tiit Kuusik&quot; (ETV, 1986)
* &quot;Eri Klas ja tema sõbrad&quot; (2 osa, ETV, 1999)
* &quot;Ooperitund&quot; (saatesari, ETV, 1999) – kaassaatejuht koos poeg Mart Mikuga
* &quot;Uusaastakontsert. ERSO, dirigent Eri Klas&quot; (ETV, 2001)
* &quot;Nii laulis Georg Ots&quot; (ETV, 2005)

===Reet ja Arne Miku fond===
Arne Mikk algatas 2011. aastal [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i allfondina Reet ja Arne Miku fondi, mis toetab noori Eesti lauljaid. Fondi seniste stipendiaatide hulgas on [[Oliver Kuusik]], [[Kristel Pärtna]], [[Mehis Tiits]], [[Heldur Harry Põlda]], Kadri Kõrvek ja Kairis Trass.&lt;ref&gt;[https://www.erkf.ee/allfondid/reet-ja-arne-miku-fond Reet ja Arne Miku fondi tutvustus] Eesti Rahvuskultuuri Fondi koduleht. Vaadatud 28.04.2026.&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
* 1979 – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] 
* 1985 – [[Eesti NSV rahvakunstnik]] 
* 1994 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]]
* 2001 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]] &lt;ref&gt;{{EVkavaler|3425}}&lt;/ref&gt;
* 2002 – [[Aasta isa]]
* 2003 – Soome Lõvi Rüütelkonna I klassi rüütlirist
* 2004 – Itaalia Vabariigi Solidaarsuse Tähe ordeni rüütlirist
* 2006 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö auhind]]
* 2007 – [[Tallinna teenetemärk]]
* 2008 – [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Meredivisjon]]i teenetemärk &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.meredivisjon.ee/et/69/93/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-04-03 |arhiivimisaeg=2019-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190907141413/http://www.meredivisjon.ee/et/69/93/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* 2010 – [[Harjumaa teatripreemia]]
* 2013 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali elutööpreemia]] (suurejooneline ja mitmekülgne tegevus Eesti muusikakultuuri edendamisel)
* 2015 – [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind]]
* 2017 – [[Kuressaare linna aukodanik]] &lt;ref name=&quot;kuressaare&quot; /&gt; 
* 2024 – Hiiumaa saadik (Hiiumaa muusika-aasta suurürituse &quot;Eesti muusika pidupäevad. Rudolf Tobias 150“ eest)
* 2025 – [[Harju maakonna aukodanik]]

==Isiklikku==
Ta oli abielus Reet Mikuga (1933–2011); nende pojad on Jaak Mikk, [[Mart Mikk]] ja Rein Mikk.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82298449/arne-mikk-leidis-uue-kaaslanna Arne Mikk leidis uue kaaslanna] Kroonika/Delfi, 05.09.2013.&lt;/ref&gt; Tema pojatütar on Ingel Marlen Mikk, esinejanimega [[An-Marlen]].

[[Eesti Asenduskodu Töötajate Liit]] kuulutas mitme põlvkonna jooksul muusikaarmastust edasi kandnud Mikkude pere 2013. aastal aasta pereks ning andis toona nelja põlvkonda esindanud 22-liikmelisele Arne Miku perele üle tunnustusauhinna &quot;Lastele ja lastega&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.eatl.ee/lastega-ja-lastele/aasta-pere-perekond-mikk/ Aasta pere: perekond Mikk] Eesti Asenduskodu Töötajate Liidu koduleht. Vaadatud 27.04.2026.&lt;/ref&gt;

Raadioajakirjanik [[Vello Mikk]] (1938–2018) oli Arne Miku vend.&lt;ref&gt;[https://klassikaraadio.err.ee/902117/dunastia-estoonlased-ja-dzassimees-ehk-perekond-mikk Dünastia: Estoonlased ja džässimees ehk perekond Mikk] ERR Klassikaraadio, 27.01.2019.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commons|Category:Arne Mikk}}
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/mikkude-motisklusi &quot;Mikkude mõtisklusi&quot;]. Arne Miku 50. sünnipäeva puhul vestlevad Arne Mikk ja Mikk Mikiver. ETV, 19. aprill 1984
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/teatrimees-arne-mikk &quot;Teatrimees Arne Mikk&quot;]. Arne Miku 60. sünnipäeva puhul vestlevad Arne Mikk ja Vello Mikk. ETV, 16. aprill 1994
* [[Heili Vaus-Tamm]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/isalik-lavastaja-arne-mikk/ Isalik lavastaja Arne Mikk] Sirp, 16. aprill 2004
* [[Sakarias Leppik]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/maskide-langemise-aeg/ Maskide langemise aeg] Sirp, 12. veebruar 2009
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/arne-mikk-rahvuselt-estoonlane Portreesaade &quot;Arne Mikk. Rahvuselt estoonlane&quot;]. Autor Margit Kilumets. ETV, 14. jaanuar 2020 
* [[Piret Kooli]]. [https://menu.err.ee/1609314573/arne-mikk-inimene-pole-nagu-hea-vein-mis-ajas-paremaks-laheb &quot;Arne Mikk: inimene pole nagu hea vein, mis ajas paremaks läheb&quot;] [[Vikerraadio]], 13. aprill 2024

{{JÄRJESTA:Mikk, Arne}}
[[Kategooria:Eesti lavastajad]]
[[Kategooria:Viljandi Maagümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti vabamüürlased]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]]
[[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1934]]</text>
      <sha1>i0ori1zgza1z2o1x1k9y6x6cmdylk59</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nikolai Mištšanski</title>
    <ns>0</ns>
    <id>67423</id>
    <revision>
      <id>7142505</id>
      <parentid>6530256</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:32:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Visem</username>
        <id>52696</id>
      </contributor>
      <origin>7142505</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1314" sha1="f5ipzbl3w5i4hjdh5v8e94w72nluwob" xml:space="preserve">[[File:Nikolai Mischansky (1973).jpg|thumb|Nikolai Mištšanski (1973)]]
'''Nikolai Mištšanski''' ([[ukraina keel|ukraina]] Микола Міщанський; &lt;!--[[vene keel]]es '''Николай Николаевич Мищанский''';--&gt; [[28. november]] [[1954]] – [[23. märts]] [[2011]]&lt;ref&gt;http://ukrshashki.at.ua/news/tragichna_novina/2011-03-27-328&lt;/ref&gt;) oli Nõukogude Liidu [[kabe]]taja, rahvusvaheline suurmeister. Pärit [[Ukraina]]st, elas ta [[1980. aastad|1980. aastate]] keskpaigast saati [[Usbekistan]]is. Ta oli maailmameistrivõistluste medalist (pronks 1980) ning kahekordne [[NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes|NSV Liidu meister]] [[rahvusvaheline kabe|rahvusvahelises kabes]] [[1980. aasta NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes|1980]] ja [[1985. aasta NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes|1985]]. NSV Liidu meeskonna koosseisus võitis ta 1986. aastal [[kabeolümpia]]. Ka võitis ta 1971. aastal esimesed mitteametlikud ja 1972. aastal esimesed [[Juunioride maailmameistrivõistlused rahvusvahelises kabes|juunioride maailmameistrivõistlused]].

== Viited ==
&lt;references /&gt;

{{JÄRJESTA:Mištšanski, Nikolai}}
[[Kategooria:Ukraina kabetajad]]
[[Kategooria:Usbekistani sportlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]
[[Kategooria:Surnud 2011]]</text>
      <sha1>f5ipzbl3w5i4hjdh5v8e94w72nluwob</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vorst</title>
    <ns>0</ns>
    <id>67643</id>
    <revision>
      <id>7142419</id>
      <parentid>7141089</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:21:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Sool</comment>
      <origin>7142419</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1687" sha1="a91cubbwwva4ktgjlc90l9hjgtkq6uj" xml:space="preserve">[[Pilt:Wurst (Bruehwurst).jpg|pisi|Vorste]]
'''Vorst''' on lihatoode, mis algupäraselt kujutab endast maitsestatud, [[Naatriumkloriid|keedusoolaga]] soolatud [[hakkliha]]- või [[tangupuder|tangupudru]]seguga täidetud [[sool (anatoomia)|sool]]t. Mitut tüüpi vorstis kasutatakse säilitus- ja värvainena [[nitrit]]eid (nagu E250 ja E249).   Tänapäeval asendatakse sooled tihti odavamate, mitmesugustest kunstmaterjalidest kestadega. Vorst võib olla ka sarnane taimne toode.

Vorstid jagunevad [[keeduvorst]]ideks, [[suitsuvorst]]ideks, [[salaami]] vorstideks, määritava sisuga vorstideks ja [[toorvorst]]ideks. Keeduvorste keedetakse või kuumutatakse valmistamise käigus, toorvorste on tarvis enne tarvitamist kuumtöödelda. Salaami vorste hapendatakse, [[poolsuitsuvorst]]e ja [[täissuitsuvorst]]e [[suitsutamine|suitsutatakse]]. 

Väikesi vorste süüakse kuumas vees soojendatuna või [[pann]]il ehk ahjus praetuna (aga samuti [[grillimine|grillituna]]) iseseisva toiduna. Suurema läbimõõduga kõva sisuga vorste tarbitakse [[võileivaliha]]na. Omaette vorstid on pehme, [[pasteet|pasteeditaolise]] määritava sisuga ([[maksavorst]]).

Eriti rikkalikult leidub vorstisorte [[saksa köök|saksa köögis]]. [[Keskalamsaksa keel]]est pärineb ka eesti sõna &quot;vorst&quot;.

== Vaata ka ==

&lt;div style=column-count:3&gt;
*[[Bologna vorst]]
*[[Doktorivorst]]
*[[Grillvorst]]
*[[Jahimehevorst]]
*[[Kartulivorst]]
*[[Keedusink]]
*[[Lastevorst]]
*[[Lemmikvorst]]
*[[Mortadella]]
*[[Piimavorst]]
*[[Sardell]]
*[[Servelaat]]
*[[Sinkvorst]]
*[[Sültvorst]]
*[[Tanguvorst]]
*[[Teevorst]]
*[[Verivorst]]
*[[Viinerid]]
&lt;/div&gt;

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Lihatooted]]</text>
      <sha1>a91cubbwwva4ktgjlc90l9hjgtkq6uj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142426</id>
      <parentid>7142419</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:33:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Viide</comment>
      <origin>7142426</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1763" sha1="5t9sgaigl1q1d5bd49ss88lg1jcjkkc" xml:space="preserve">[[Pilt:Wurst (Bruehwurst).jpg|pisi|Vorste]]
'''Vorst''' on lihatoode, mis algupäraselt kujutab endast maitsestatud, [[Naatriumkloriid|keedusoolaga]] soolatud [[hakkliha]]- või [[tangupuder|tangupudru]]seguga täidetud [[sool (anatoomia)|sool]]t. Tänapäeval asendatakse sooled tihti odavamate, mitmesugustest kunstmaterjalidest kestadega.&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/topic/sausage Sausage] Britannica (inglise).&lt;/ref&gt; Mitut tüüpi vorstis kasutatakse säilitus- ja värvainena [[nitrit]]eid (nagu E250 ja E249). Vorst võib olla ka sarnane taimne toode.

Vorstid jagunevad [[keeduvorst]]ideks, [[suitsuvorst]]ideks, [[salaami]] vorstideks, määritava sisuga vorstideks ja [[toorvorst]]ideks. Keeduvorste keedetakse või kuumutatakse valmistamise käigus, toorvorste on tarvis enne tarvitamist kuumtöödelda. Salaami vorste hapendatakse, [[poolsuitsuvorst]]e ja [[täissuitsuvorst]]e [[suitsutamine|suitsutatakse]]. 

Väikesi vorste süüakse kuumas vees soojendatuna või [[pann]]il ehk ahjus praetuna (aga samuti [[grillimine|grillituna]]) iseseisva toiduna. Suurema läbimõõduga kõva sisuga vorste tarbitakse [[võileivaliha]]na. Omaette vorstid on pehme, [[pasteet|pasteeditaolise]] määritava sisuga ([[maksavorst]]).

Eriti rikkalikult leidub vorstisorte [[saksa köök|saksa köögis]]. [[Keskalamsaksa keel]]est pärineb ka eesti sõna &quot;vorst&quot;.

== Vaata ka ==

&lt;div style=column-count:3&gt;
*[[Bologna vorst]]
*[[Doktorivorst]]
*[[Grillvorst]]
*[[Jahimehevorst]]
*[[Kartulivorst]]
*[[Keedusink]]
*[[Lastevorst]]
*[[Lemmikvorst]]
*[[Mortadella]]
*[[Piimavorst]]
*[[Sardell]]
*[[Servelaat]]
*[[Sinkvorst]]
*[[Sültvorst]]
*[[Tanguvorst]]
*[[Teevorst]]
*[[Verivorst]]
*[[Viinerid]]
&lt;/div&gt;

==Viited==

{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Lihatooted]]</text>
      <sha1>5t9sgaigl1q1d5bd49ss88lg1jcjkkc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142434</id>
      <parentid>7142426</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:44:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Ajalugu</comment>
      <origin>7142434</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1936" sha1="5pehtv2q8m3febnzvetbuiv2pyc9low" xml:space="preserve">[[Pilt:Wurst (Bruehwurst).jpg|pisi|Vorste]]
'''Vorst''' on lihatoode, mis algupäraselt kujutab endast maitsestatud, [[Naatriumkloriid|keedusoolaga]] soolatud [[hakkliha]]- või [[tangupuder|tangupudru]]seguga täidetud [[sool (anatoomia)|sool]]t. Tänapäeval asendatakse sooled tihti odavamate, mitmesugustest kunstmaterjalidest kestadega.&lt;ref name=&quot;Britannica&quot;&gt;[https://www.britannica.com/topic/sausage Sausage] Britannica (inglise).&lt;/ref&gt; Mitut tüüpi vorstis kasutatakse säilitus- ja värvainena [[nitrit]]eid (nagu E250 ja E249). Vorst võib olla ka sarnane taimne toode.

Vorst on tuntud juba tuhandeid aastaid, neid valmistati muuhulgas Babüloonias, Kreekas ja Rooma riigis.&lt;ref name=&quot;Britannica&quot; /&gt;

Vorstid jagunevad [[keeduvorst]]ideks, [[suitsuvorst]]ideks, [[salaami]] vorstideks, määritava sisuga vorstideks ja [[toorvorst]]ideks. Keeduvorste keedetakse või kuumutatakse valmistamise käigus, toorvorste on tarvis enne tarvitamist kuumtöödelda. Salaami vorste hapendatakse, [[poolsuitsuvorst]]e ja [[täissuitsuvorst]]e [[suitsutamine|suitsutatakse]].&lt;ref name=&quot;Britannica&quot; /&gt;

Väikesi vorste süüakse kuumas vees soojendatuna või [[pann]]il ehk ahjus praetuna (aga samuti [[grillimine|grillituna]]) iseseisva toiduna. Suurema läbimõõduga kõva sisuga vorste tarbitakse [[võileivaliha]]na. Omaette vorstid on pehme, [[pasteet|pasteeditaolise]] määritava sisuga ([[maksavorst]]).

Eriti rikkalikult leidub vorstisorte [[saksa köök|saksa köögis]]. [[Keskalamsaksa keel]]est pärineb ka eesti sõna &quot;vorst&quot;.

== Vaata ka ==

&lt;div style=column-count:3&gt;
*[[Bologna vorst]]
*[[Doktorivorst]]
*[[Grillvorst]]
*[[Jahimehevorst]]
*[[Kartulivorst]]
*[[Keedusink]]
*[[Lastevorst]]
*[[Lemmikvorst]]
*[[Mortadella]]
*[[Piimavorst]]
*[[Sardell]]
*[[Servelaat]]
*[[Sinkvorst]]
*[[Sültvorst]]
*[[Tanguvorst]]
*[[Teevorst]]
*[[Verivorst]]
*[[Viinerid]]
&lt;/div&gt;

==Viited==

{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Lihatooted]]</text>
      <sha1>5pehtv2q8m3febnzvetbuiv2pyc9low</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142440</id>
      <parentid>7142434</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:54:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Viide</comment>
      <origin>7142440</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2051" sha1="8yrfxc7xo0ddj8uy60csao3n2uo7857" xml:space="preserve">[[Pilt:Wurst (Bruehwurst).jpg|pisi|Vorste]]
'''Vorst''' on lihatoode, mis algupäraselt kujutab endast maitsestatud, [[Naatriumkloriid|keedusoolaga]] soolatud [[hakkliha]]- või [[tangupuder|tangupudru]]seguga täidetud [[sool (anatoomia)|sool]]t. Tänapäeval asendatakse sooled tihti odavamate, mitmesugustest kunstmaterjalidest kestadega.&lt;ref name=&quot;Britannica&quot;&gt;[https://www.britannica.com/topic/sausage Sausage] Britannica (inglise).&lt;/ref&gt; Mitut tüüpi vorstis kasutatakse säilitus- ja värvainena [[nitrit]]eid (nagu E250 ja E249).&lt;ref&gt;[https://www.meatsandsausages.com/sausage-making/curing/nitrates Nitrates] Meats and Sausages (inglise).&lt;/ref&gt; Vorst võib olla ka sarnane taimne toode.

Vorst on tuntud juba tuhandeid aastaid, neid valmistati muuhulgas Babüloonias, Kreekas ja Rooma riigis.&lt;ref name=&quot;Britannica&quot; /&gt;

Vorstid jagunevad [[keeduvorst]]ideks, [[suitsuvorst]]ideks, [[salaami]] vorstideks, määritava sisuga vorstideks ja [[toorvorst]]ideks. Keeduvorste keedetakse või kuumutatakse valmistamise käigus, toorvorste on tarvis enne tarvitamist kuumtöödelda. Salaami vorste hapendatakse, [[poolsuitsuvorst]]e ja [[täissuitsuvorst]]e [[suitsutamine|suitsutatakse]].&lt;ref name=&quot;Britannica&quot; /&gt;

Väikesi vorste süüakse kuumas vees soojendatuna või [[pann]]il ehk ahjus praetuna (aga samuti [[grillimine|grillituna]]) iseseisva toiduna. Suurema läbimõõduga kõva sisuga vorste tarbitakse [[võileivaliha]]na. Omaette vorstid on pehme, [[pasteet|pasteeditaolise]] määritava sisuga ([[maksavorst]]).

Eriti rikkalikult leidub vorstisorte [[saksa köök|saksa köögis]]. [[Keskalamsaksa keel]]est pärineb ka eesti sõna &quot;vorst&quot;.

== Vaata ka ==

&lt;div style=column-count:3&gt;
*[[Bologna vorst]]
*[[Doktorivorst]]
*[[Grillvorst]]
*[[Jahimehevorst]]
*[[Kartulivorst]]
*[[Keedusink]]
*[[Lastevorst]]
*[[Lemmikvorst]]
*[[Mortadella]]
*[[Piimavorst]]
*[[Sardell]]
*[[Servelaat]]
*[[Sinkvorst]]
*[[Sültvorst]]
*[[Tanguvorst]]
*[[Teevorst]]
*[[Verivorst]]
*[[Viinerid]]
&lt;/div&gt;

==Viited==

{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Lihatooted]]</text>
      <sha1>8yrfxc7xo0ddj8uy60csao3n2uo7857</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142441</id>
      <parentid>7142440</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:58:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Viide</comment>
      <origin>7142441</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2173" sha1="fijy8nk5sb12x0ha5p5pl9j11q2l0qr" xml:space="preserve">[[Pilt:Wurst (Bruehwurst).jpg|pisi|Vorste]]
'''Vorst''' on lihatoode, mis algupäraselt kujutab endast maitsestatud, [[Naatriumkloriid|keedusoolaga]] soolatud [[hakkliha]]- või [[tangupuder|tangupudru]]seguga täidetud [[sool (anatoomia)|sool]]t. Tänapäeval asendatakse sooled tihti odavamate, mitmesugustest kunstmaterjalidest kestadega.&lt;ref name=&quot;Britannica&quot;&gt;[https://www.britannica.com/topic/sausage Sausage] Britannica (inglise).&lt;/ref&gt; Mitut tüüpi vorstis kasutatakse säilitus- ja värvainena [[nitrit]]eid (nagu E250 ja E249).&lt;ref&gt;[https://www.meatsandsausages.com/sausage-making/curing/nitrates Nitrates] Meats and Sausages (inglise).&lt;/ref&gt; Vorst võib olla ka sarnane taimne toodde. &lt;ref&gt;[https://vegnews.com/vegan-sausages-guide These Are The Best Vegan Sausages We’ve Tried] VegNews (inglise).&lt;/ref&gt;

Vorst on tuntud juba tuhandeid aastaid, neid valmistati muuhulgas Babüloonias, Kreekas ja Rooma riigis.&lt;ref name=&quot;Britannica&quot; /&gt;

Vorstid jagunevad [[keeduvorst]]ideks, [[suitsuvorst]]ideks, [[salaami]] vorstideks, määritava sisuga vorstideks ja [[toorvorst]]ideks. Keeduvorste keedetakse või kuumutatakse valmistamise käigus, toorvorste on tarvis enne tarvitamist kuumtöödelda. Salaami vorste hapendatakse, [[poolsuitsuvorst]]e ja [[täissuitsuvorst]]e [[suitsutamine|suitsutatakse]].&lt;ref name=&quot;Britannica&quot; /&gt;

Väikesi vorste süüakse kuumas vees soojendatuna või [[pann]]il ehk ahjus praetuna (aga samuti [[grillimine|grillituna]]) iseseisva toiduna. Suurema läbimõõduga kõva sisuga vorste tarbitakse [[võileivaliha]]na. Omaette vorstid on pehme, [[pasteet|pasteeditaolise]] määritava sisuga ([[maksavorst]]).

Eriti rikkalikult leidub vorstisorte [[saksa köök|saksa köögis]]. [[Keskalamsaksa keel]]est pärineb ka eesti sõna &quot;vorst&quot;.

== Vaata ka ==

&lt;div style=column-count:3&gt;
*[[Bologna vorst]]
*[[Doktorivorst]]
*[[Grillvorst]]
*[[Jahimehevorst]]
*[[Kartulivorst]]
*[[Keedusink]]
*[[Lastevorst]]
*[[Lemmikvorst]]
*[[Mortadella]]
*[[Piimavorst]]
*[[Sardell]]
*[[Servelaat]]
*[[Sinkvorst]]
*[[Sültvorst]]
*[[Tanguvorst]]
*[[Teevorst]]
*[[Verivorst]]
*[[Viinerid]]
&lt;/div&gt;

==Viited==

{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Lihatooted]]</text>
      <sha1>fijy8nk5sb12x0ha5p5pl9j11q2l0qr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wojciech Żywny</title>
    <ns>0</ns>
    <id>71665</id>
    <revision>
      <id>7142403</id>
      <parentid>7142367</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:11:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25930-80</username>
        <id>228272</id>
      </contributor>
      <origin>7142403</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6460" sha1="mp7d8vtgp0s9q2z15rzfnncx1oujkx3" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=september}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi                = Wojciech Żywny (Adalbert Żywny)
| pilt                = Wojciech Żywny, Ambroży Mieroszewski.jpg
| pildiallkiri     = Wojciech Żywny portree. 1829.
| pildi_suurus        = 
| horisontaalne       = 
| taust               = mitte_tegevartist 
| sünninimi           = 
| alias               = 
| sünniaeg            = {{Sünniaeg|1756|05|13}}
| surmaaeg              = {{Surmaaeg ja vanus|1842|02|21|1756|05|13}} 
| päritolu            = {{PisiLipp|Tšehhi}}
| pill                = 
| hääleliik           = 
| stiil               = 
| amet                = [[viiuldaja]], [[pianist]], [[helilooja]]
| tegev            = 
| plaadifirma         = 
| seotud_esitajad     = 
| url                 = 
| tähelepanuväärsed_pillid  = 
}}

'''Wojciech Żywny''' (ka '''Adalbert Żywny'''; tšehhipäraselt '''Vojtěch Živný'''; [[13. mai]] [[1756]] [[Böömimaa]], [[Mšeno]] – [[21. veebruar]] [[1842]] [[Varssavi]]) oli [[tšehhid|Tšehhi]] päritolu Poola [[viiuldaja]], [[pianist]] ja [[helilooja]] ning [[Frédéric Chopin]]i esimene professionaalne õpetaja. 

== Elulugu ==
Żywny õppis [[Jan Křtitel Kuchař]]i juures klaverit ja viiulit ning [[Harmoonia (muusika)|harmoonia]]t ja [[kontrapunkt]]i. Oma õpetajalt omandas ta [[Johann Sebastian Bach]]i muusika hea tundmise ja armastuse selle vastu. Żywny väga hindas ka [[Joseph Haydn]]i, [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i, [[Johann Nepomuk Hummel]]i ja [[Ignaz Moscheles]]i muusikat.&lt;ref name=&quot;Nauczyciele Chopina&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nauczyciele Chopina |url=http://www.awans.net/strony/muzyka/warakomska/chopin/rozdz12.html |vaadatud=2007-09-28 |arhiivimisaeg=2010-06-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100612004449/http://www.awans.net/strony/muzyka/warakomska/chopin/rozdz12.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

18. sajandi lõpus läks Żywny Poolasse ja töötas muusikaõpetajana vürst [[Kazimierz Sapieha]] juures vürstid [[Sapieha]]de mõisas [[Dereczyn]]is, mis asub Nowogródeki (tänapäeval [[Navahradak]] [[Valgevene]]s) lähedal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://portalwiedzy.onet.pl/34313,haslo.html |pealkiri=Sissekanne netientsüklopeedias WIEM |vaadatud=2007-09-22 |arhiivimisaeg=2004-11-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20041122094356/http://portalwiedzy.onet.pl/34313,haslo.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;mp3.com&quot;&gt;[http://www.mp3.com/artist/wojciech-zywny/summary/ Sissekanne veebisaidil mp3.com]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

Seejärel kolis Żywny [[Varssavi]]sse, kus ta omandas peagi hea klaveriõpetaja maine. Kuigi ta oli ise pigem viiuldaja, käisid tal pidevalt õpilased. Aastatel [[1816]]–[[1822]] oli ta Frédéric Chopini esimene professionaalne klaveriõpetaja. Chopin, kellest sai tema kuulsaim õpilane, tuli tema juurde kuueaastaselt ning Żywny sai peagi aru, et tal on tegu väljapaistva õpilasega. Ta pani rõhku distsipliinile ja õpetas [[Johann Sebastian Bach]]i, keda ta tundis hästi ja armastas.&lt;ref&gt;[http://student.britannica.com/comptons/article-9314322 Sissekanne veebisaidil student.britannica.com]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Nauczyciele Chopina&quot; /&gt; Lisaks õpetas ta Viini heliloojate [[Joseph Haydn]]i, [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i ja [[Johann Nepomuk Hummel]]i ning Poola heliloojate [[Michał-Kleofas Ogiński]] ja [[Karol Kurpiński]] teoseid.&lt;ref name=&quot;Nauczyciele Chopina&quot; /&gt;&lt;ref&gt;[http://www.musicologie.org/Biographies/chopin.html Chopini elulugu veebisaidil musicologie.org]&lt;/ref&gt; Żywny imestas Chopini oskuse üle Bachi ja Mozartit tõlgendada, kuid poiss vastas, et nootides on kõik kirjas. Żywnyl tuli ainult tema tehnikat korrigeerida. Siiski ei hakanud ta õigeks peetavat tehnikat poisile peale suruma, vaid usaldas tema sünnipärast annet.&lt;ref name=&quot;Nauczyciele Chopina&quot; /&gt; Żywny käis igal vabal hetkel Chopini kodus õpetamas. Kui Chopin hakkas ise komponeerima, mängis ta oma teosed õpetajale ette ning pidas temaga nõu kõigi oma ideede üle. Żywny kirjutas poisi improvisatsioonid salaja üles. Żywny sõbrunes Chopini vanematega ning käis nendega õhtuti kaarte mängimas. Aastal [[1821]] kinkis Chopin oma õpetajale nimepäevaks poloneesi As-duur (WN3).&lt;ref&gt;[http://www.bryk.pl/teksty/liceum/pozosta%C5%82e/muzyka/11358-%C5%BCycie_fryderyka_chopina.html Chopini elulugu]&lt;/ref&gt; Õpingud lõppesid, kui Żywnyl ei olnud 11-aastasele Chopinile enam midagi õpetada. Nende kontakt kestis siiski edasi.&lt;ref name=&quot;Nauczyciele Chopina&quot; /&gt; Chopin rääkis hiljem Żywnyst alati austusega ning meenutas teda korduvalt oma kirjades.&lt;ref name=&quot;Nauczyciele Chopina&quot; /&gt; Ühes kirjas kirjeldas ta Żywnyt kui sümpaatset, kuid veidrat õpetajat, kes kandis rohelist kuube ja rippuvate juustega parukat. Żywny kutsus Chopini pan Fridrichiks.&lt;ref&gt;[http://archiwum.wiz.pl/1999/99103700.asp Marta Górnicka. &quot;Geniusz-człowiek.&quot;]&lt;/ref&gt; Chopin on ka öelnud, et Żywny suudaks eeslilegi muusikat õpetada.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.niedziela.pl/artykul_w_niedzieli.php?doc=nd199951&amp;nr=3 |pealkiri=Barbara Lachtara. Czy geniusz potrzebuje nauczyciela? |vaadatud=2007-09-28 |arhiivimisaeg=2015-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151117030321/http://www.niedziela.pl/artykul_w_niedzieli.php?doc=nd199951&amp;nr=3 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;  

==Helilooming==
Żywny kirjutas eriti klaverimuusikat. Tema teoste seas oli prelüüde, sonaate, [[polonees]]e&lt;ref name=&quot;mp3.com&quot; /&gt; ja laule, samuti viiuli- ja orkestrimuusikat. Ta valdas hästi klassikalist stiili, kuid tema teostes on tunda ka romantilisi mõjusid. Samuti mõjutas teda Kesk-Euroopa rahvamuusika. 

Żywny helitöid on vähe välja antud. Suurem osa neist on kaduma läinud. 

== Märkused ==
&lt;small&gt;''Selles artiklis on kasutatud saksa, inglise, hispaania, poola ja serbia Vikipeedia artiklit seisuga 9. veebruar 2009.''&lt;/small&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.soho.pl/index2.html?strona=artysta&amp;podstrona=mp3&amp;a=545&amp;m=5745&amp;akcja=szczegoly Polonees (salvestise katkend)] ([[Varssavi Kammerorkester]] [[Marek Sewen]]i juhatusel)
*[http://www.chopin.pl/dzielo/incypity7_pl.html Noodinäide Chopini poloneesist As-duur, mille ta pühendas Żywnyle]

{{Head artiklid}}

{{DEFAULTSORT:Zywny, Wojciech}}
[[Kategooria:Poola pianistid]]
[[Kategooria:Poola viiuldajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1756]]
[[Kategooria:Surnud 1842]]</text>
      <sha1>mp7d8vtgp0s9q2z15rzfnncx1oujkx3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142590</id>
      <parentid>7142403</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:02:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7142590</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6410" sha1="03q180wv1bmpfjgcrt7ngaqc2b2jxg4" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=september}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi                = Wojciech Żywny (Adalbert Żywny)
| pilt                = Wojciech Żywny, Ambroży Mieroszewski.jpg
| pildiallkiri     = Wojciech Żywny portree. 1829.
| pildi_suurus        = 
| horisontaalne       = 
| taust               = mitte_tegevartist 
| sünninimi           = 
| alias               = 
| sünniaeg            = {{Sünniaeg|1756|05|13}}
| surmaaeg              = {{Surmaaeg ja vanus|1842|02|21|1756|05|13}} 
| päritolu            = {{PisiLipp|Tšehhi}}
| pill                = 
| hääleliik           = 
| stiil               = 
| amet                = [[viiuldaja]], [[pianist]], [[helilooja]]
| tegev            = 
| plaadifirma         = 
| seotud_esitajad     = 
| url                 = 
| tähelepanuväärsed_pillid  = 
}}

'''Wojciech Żywny''' (ka '''Adalbert Żywny'''; tšehhipäraselt '''Vojtěch Živný'''; [[13. mai]] [[1756]] [[Böömimaa]], [[Mšeno]] – [[21. veebruar]] [[1842]] [[Varssavi]]) oli [[tšehhid|tšehhi]] päritolu Poola [[viiuldaja]], [[pianist]] ja [[helilooja]], [[Frédéric Chopin]]i esimene professionaalne õpetaja. 

== Elulugu ==
Żywny õppis [[Jan Křtitel Kuchař]]i juures klaverit ja viiulit ning [[Harmoonia (muusika)|harmoonia]]t ja [[kontrapunkt]]i. Oma õpetajalt omandas ta [[Johann Sebastian Bach]]i muusika hea tundmise ja armastuse selle vastu. Żywny hindas väga ka [[Joseph Haydn]]i, [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i, [[Johann Nepomuk Hummel]]i ja [[Ignaz Moscheles]]i muusikat.&lt;ref name=&quot;Nauczyciele Chopina&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nauczyciele Chopina |url=http://www.awans.net/strony/muzyka/warakomska/chopin/rozdz12.html |vaadatud=2007-09-28 |arhiivimisaeg=2010-06-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100612004449/http://www.awans.net/strony/muzyka/warakomska/chopin/rozdz12.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

18. sajandi lõpus läks Żywny Poolasse ja töötas muusikaõpetajana vürst [[Kazimierz Sapieha]] juures vürstide [[Sapieha]]de mõisas [[Dereczyn]]is, mis asub Nowogródeki (tänapäeval [[Navahradak]] [[Valgevene]]s) lähedal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://portalwiedzy.onet.pl/34313,haslo.html |pealkiri=Sissekanne netientsüklopeedias WIEM |vaadatud=2007-09-22 |arhiivimisaeg=2004-11-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20041122094356/http://portalwiedzy.onet.pl/34313,haslo.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;mp3.com&quot;&gt;[http://www.mp3.com/artist/wojciech-zywny/summary/ Sissekanne veebisaidil mp3.com]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

Seejärel kolis Żywny [[Varssavi]]sse, kus ta omandas peagi hea klaveriõpetaja maine, kuigi ta oli ise pigem viiuldaja. Tal käisid pidevalt õpilased. Aastatel 1816–1822 oli ta Frédéric Chopini esimene professionaalne klaveriõpetaja. Chopin, kellest sai tema kuulsaim õpilane, tuli tema juurde kuueaastaselt ning Żywny sai peagi aru, et tal on tegu väljapaistva õpilasega. Ta pani rõhku distsipliinile ja õpetas Johann Sebastian Bachi.&lt;ref&gt;[http://student.britannica.com/comptons/article-9314322 Sissekanne veebisaidil student.britannica.com]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Nauczyciele Chopina&quot; /&gt; Lisaks õpetas ta Viini heliloojate [[Joseph Haydn]]i, [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i ja [[Johann Nepomuk Hummel]]i ning Poola heliloojate [[Michał-Kleofas Ogiński]] ja [[Karol Kurpiński]] teoseid.&lt;ref name=&quot;Nauczyciele Chopina&quot; /&gt;&lt;ref&gt;[http://www.musicologie.org/Biographies/chopin.html Chopini elulugu veebisaidil musicologie.org]&lt;/ref&gt; Żywny imestas Chopini oskuse üle Bachi ja Mozartit tõlgendada, kuid poiss vastas, et nootides on kõik kirjas. Żywnyl tuli ainult tema tehnikat korrigeerida. Siiski ei hakanud ta õigeks peetavat tehnikat poisile peale suruma, vaid usaldas tema sünnipärast annet.&lt;ref name=&quot;Nauczyciele Chopina&quot; /&gt; Żywny käis igal vabal hetkel Chopini kodus õpetamas. Kui Chopin hakkas ise komponeerima, mängis ta oma teosed õpetajale ette ning pidas temaga nõu kõigi oma ideede üle. Żywny kirjutas poisi improvisatsioonid salaja üles. Żywny sõbrunes Chopini vanematega ning käis nendega õhtuti kaarte mängimas. Aastal [[1821]] kinkis Chopin oma õpetajale nimepäevaks poloneesi As-duur (WN3).&lt;ref&gt;[http://www.bryk.pl/teksty/liceum/pozosta%C5%82e/muzyka/11358-%C5%BCycie_fryderyka_chopina.html Chopini elulugu]&lt;/ref&gt; Õpingud lõppesid, kui Żywnyl ei olnud 11-aastasele Chopinile enam midagi õpetada. Nende kontakt kestis siiski edasi.&lt;ref name=&quot;Nauczyciele Chopina&quot; /&gt; Chopin rääkis hiljem Żywnyst alati austusega ning meenutas teda korduvalt oma kirjades.&lt;ref name=&quot;Nauczyciele Chopina&quot; /&gt; Ühes kirjas kirjeldas ta Żywnyt kui sümpaatset, kuid veidrat õpetajat, kes kandis rohelist kuube ja rippuvate juustega parukat. Żywny kutsus Chopini pan Fridrichiks.&lt;ref&gt;[http://archiwum.wiz.pl/1999/99103700.asp Marta Górnicka. &quot;Geniusz-człowiek.&quot;]&lt;/ref&gt; Chopin on ka öelnud, et Żywny suudaks eeslilegi muusikat õpetada.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.niedziela.pl/artykul_w_niedzieli.php?doc=nd199951&amp;nr=3 |pealkiri=Barbara Lachtara. Czy geniusz potrzebuje nauczyciela? |vaadatud=2007-09-28 |arhiivimisaeg=2015-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151117030321/http://www.niedziela.pl/artykul_w_niedzieli.php?doc=nd199951&amp;nr=3 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;  

==Helilooming==
Żywny kirjutas eriti klaverimuusikat. Tema teoste seas oli prelüüde, sonaate, [[polonees]]e&lt;ref name=&quot;mp3.com&quot; /&gt; ja laule, samuti viiuli- ja orkestrimuusikat. Ta valdas hästi klassikalist stiili, kuid tema teostes on tunda ka romantilisi mõjusid. Samuti mõjutas teda Kesk-Euroopa rahvamuusika. 

Żywny helitöid on vähe välja antud. Suurem osa neist on kaduma läinud. 

== Märkused ==
&lt;small&gt;''Selles artiklis on kasutatud saksa, inglise, hispaania, poola ja serbia Vikipeedia artiklit seisuga 9. veebruar 2009.''&lt;/small&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.soho.pl/index2.html?strona=artysta&amp;podstrona=mp3&amp;a=545&amp;m=5745&amp;akcja=szczegoly Polonees (salvestise katkend)] ([[Varssavi Kammerorkester]] [[Marek Sewen]]i juhatusel)
*[http://www.chopin.pl/dzielo/incypity7_pl.html Noodinäide Chopini poloneesist As-duur, mille ta pühendas Żywnyle]

{{Head artiklid}}

{{DEFAULTSORT:Zywny, Wojciech}}
[[Kategooria:Poola pianistid]]
[[Kategooria:Poola viiuldajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1756]]
[[Kategooria:Surnud 1842]]</text>
      <sha1>03q180wv1bmpfjgcrt7ngaqc2b2jxg4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142592</id>
      <parentid>7142590</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:06:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7142592</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6368" sha1="azduhvtowwi18fchc79v031z7wuqnt3" xml:space="preserve">{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi                = Wojciech Żywny (Adalbert Żywny)
| pilt                = Wojciech Żywny, Ambroży Mieroszewski.jpg
| pildiallkiri     = Wojciech Żywny portree. 1829.
| pildi_suurus        = 
| horisontaalne       = 
| taust               = mitte_tegevartist 
| sünninimi           = 
| alias               = 
| sünniaeg            = {{Sünniaeg|1756|05|13}}
| surmaaeg              = {{Surmaaeg ja vanus|1842|02|21|1756|05|13}} 
| päritolu            = {{PisiLipp|Tšehhi}}
| pill                = 
| hääleliik           = 
| stiil               = 
| amet                = [[viiuldaja]], [[pianist]], [[helilooja]]
| tegev            = 
| plaadifirma         = 
| seotud_esitajad     = 
| url                 = 
| tähelepanuväärsed_pillid  = 
}}

'''Wojciech Żywny''' (ka '''Adalbert Żywny'''; tšehhipäraselt '''Vojtěch Živný'''; [[13. mai]] [[1756]] [[Böömimaa]], [[Mšeno]] – [[21. veebruar]] [[1842]] [[Varssavi]]) oli [[tšehhid|tšehhi]] päritolu Poola [[viiuldaja]], [[pianist]] ja [[helilooja]], [[Frédéric Chopin]]i esimene professionaalne õpetaja. 

== Elulugu ==
Żywny õppis [[Jan Křtitel Kuchař]]i juures klaverit ja viiulit ning [[Harmoonia (muusika)|harmoonia]]t ja [[kontrapunkt]]i. Oma õpetajalt omandas ta [[Johann Sebastian Bach]]i muusika hea tundmise ja armastuse selle vastu. Żywny hindas väga ka [[Joseph Haydn]]i, [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i, [[Johann Nepomuk Hummel]]i ja [[Ignaz Moscheles]]i muusikat.&lt;ref name=&quot;Nauczyciele Chopina&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nauczyciele Chopina |url=http://www.awans.net/strony/muzyka/warakomska/chopin/rozdz12.html |vaadatud=2007-09-28 |arhiivimisaeg=2010-06-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100612004449/http://www.awans.net/strony/muzyka/warakomska/chopin/rozdz12.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

18. sajandi lõpus läks Żywny Poolasse ja töötas muusikaõpetajana vürst [[Kazimierz Sapieha]] juures vürstide [[Sapieha]]de mõisas [[Dereczyn]]is, mis asub Nowogródeki (tänapäeval [[Navahradak]] [[Valgevene]]s) lähedal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://portalwiedzy.onet.pl/34313,haslo.html |pealkiri=Sissekanne netientsüklopeedias WIEM |vaadatud=2007-09-22 |arhiivimisaeg=2004-11-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20041122094356/http://portalwiedzy.onet.pl/34313,haslo.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;mp3.com&quot;&gt;[http://www.mp3.com/artist/wojciech-zywny/summary/ Sissekanne veebisaidil mp3.com]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

Seejärel kolis Żywny [[Varssavi]]sse, kus ta omandas peagi hea klaveriõpetaja maine, kuigi ta oli ise pigem viiuldaja. Tal käisid pidevalt õpilased. Aastatel 1816–1822 oli ta Frédéric Chopini esimene professionaalne klaveriõpetaja. Chopin, kellest sai tema kuulsaim õpilane, tuli tema juurde kuueaastaselt ning Żywny sai peagi aru, et tal on tegu väljapaistva õpilasega. Ta pani rõhku distsipliinile ja õpetas Johann Sebastian Bachi.&lt;ref&gt;[http://student.britannica.com/comptons/article-9314322 Sissekanne veebisaidil student.britannica.com]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Nauczyciele Chopina&quot; /&gt; Lisaks õpetas ta Viini heliloojate [[Joseph Haydn]]i, [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i ja [[Johann Nepomuk Hummel]]i ning Poola heliloojate [[Michał-Kleofas Ogiński]] ja [[Karol Kurpiński]] teoseid.&lt;ref name=&quot;Nauczyciele Chopina&quot; /&gt;&lt;ref&gt;[http://www.musicologie.org/Biographies/chopin.html Chopini elulugu veebisaidil musicologie.org]&lt;/ref&gt; Żywny imestas Chopini oskuse üle Bachi ja Mozartit tõlgendada, kuid poiss vastas, et nootides on kõik kirjas. Żywnyl tuli ainult tema tehnikat korrigeerida. Siiski ei hakanud ta õigeks peetavat tehnikat poisile peale suruma, vaid usaldas tema sünnipärast annet.&lt;ref name=&quot;Nauczyciele Chopina&quot; /&gt; Żywny käis igal vabal hetkel Chopini kodus õpetamas. Kui Chopin hakkas ise komponeerima, mängis ta oma teosed õpetajale ette ning pidas temaga nõu kõigi oma ideede üle. Żywny kirjutas poisi improvisatsioonid salaja üles. Żywny sõbrunes Chopini vanematega ning käis nendega õhtuti kaarte mängimas. Aastal [[1821]] kinkis Chopin oma õpetajale nimepäevaks poloneesi As-duur (WN3).&lt;ref&gt;[http://www.bryk.pl/teksty/liceum/pozosta%C5%82e/muzyka/11358-%C5%BCycie_fryderyka_chopina.html Chopini elulugu]&lt;/ref&gt; Õpingud lõppesid, kui Żywnyl ei olnud 11-aastasele Chopinile enam midagi õpetada. Nende kontakt kestis siiski edasi.&lt;ref name=&quot;Nauczyciele Chopina&quot; /&gt; Chopin rääkis hiljem Żywnyst alati austusega ning meenutas teda korduvalt oma kirjades.&lt;ref name=&quot;Nauczyciele Chopina&quot; /&gt; Ühes kirjas kirjeldas ta Żywnyt kui sümpaatset, kuid veidrat õpetajat, kes kandis rohelist kuube ja rippuvate juustega parukat. Żywny kutsus Chopini pan Fridrichiks.&lt;ref&gt;[http://archiwum.wiz.pl/1999/99103700.asp Marta Górnicka. &quot;Geniusz-człowiek.&quot;]&lt;/ref&gt; Chopin on ka öelnud, et Żywny suudaks eeslilegi muusikat õpetada.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.niedziela.pl/artykul_w_niedzieli.php?doc=nd199951&amp;nr=3 |pealkiri=Barbara Lachtara. Czy geniusz potrzebuje nauczyciela? |vaadatud=2007-09-28 |arhiivimisaeg=2015-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151117030321/http://www.niedziela.pl/artykul_w_niedzieli.php?doc=nd199951&amp;nr=3 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;  

==Helilooming==
Żywny kirjutas eriti klaverimuusikat. Tema teoste seas oli prelüüde, sonaate, [[polonees]]e&lt;ref name=&quot;mp3.com&quot; /&gt; ja laule, samuti viiuli- ja orkestrimuusikat. Ta valdas hästi klassikalist stiili, kuid tema teostes on tunda ka romantilisi mõjusid. Samuti mõjutas teda Kesk-Euroopa rahvamuusika. 

Żywny helitöid on vähe välja antud. Suurem osa neist on kaduma läinud. 

== Märkused ==
&lt;small&gt;''Selles artiklis on kasutatud saksa, inglise, hispaania, poola ja serbia Vikipeedia artiklit seisuga 9. veebruar 2009.''&lt;/small&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.soho.pl/index2.html?strona=artysta&amp;podstrona=mp3&amp;a=545&amp;m=5745&amp;akcja=szczegoly Polonees (salvestise katkend)] ([[Varssavi Kammerorkester]] [[Marek Sewen]]i juhatusel)
*[http://www.chopin.pl/dzielo/incypity7_pl.html Noodinäide Chopini poloneesist As-duur, mille ta pühendas Żywnyle]

{{Head artiklid}}

{{DEFAULTSORT:Zywny, Wojciech}}
[[Kategooria:Poola pianistid]]
[[Kategooria:Poola viiuldajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1756]]
[[Kategooria:Surnud 1842]]</text>
      <sha1>azduhvtowwi18fchc79v031z7wuqnt3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kodanlik õhukaitse</title>
    <ns>0</ns>
    <id>74424</id>
    <revision>
      <id>7142904</id>
      <parentid>6961332</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:27:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <origin>7142904</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4330" sha1="sjp1xaz30hmx818iki3hlsv6zylc0t5" xml:space="preserve">'''Kodanlik õhukaitse''' ([[lühend]] '''KÕ'''; ka ''passiivne õhukaitse'' ehk ''PÕK'') on tsiviilelanikkonna relvastamata kaitse õhurünnakute vastu sõja korral. Eestis asutati kodanlik õhukaitse 1936. aastal. 1940. aastal, pärast Nõukogude Liidu okupatsiooni, asendati kodanlik õhukaitse [[Kohalik õhukaitse|kohaliku õhukaitsega]], mis 1961. aastal nimetati ümber [[tsiviilkaitse]]ks.  

''Eesti Vabariik oma geograafilise asendi ja territooriumi väikese sügavuse tõttu võib sõja korral ootamatult sattuda vaenlase õhukallaletungide ohtu. Õhurünnakute kahjude vältimiseks ja kõrvaldamiseks ei jätku üksi sõjaväe- ja politseijõududest, vaid siin on tarvilik kogu elanikkonna kaasabi, et ühiseil pingutusil tõkestada kahjude levikut. Seepärast on tarvis varakult organiseerida ja ette valmistada kodanikke õhukaitse-tegevusele ja teostada korraldustöid, milleta kodanlik õhukaitse pole mõeldav.'' ([[Kodanliku Õhukaitse üldkava|Kodanliku Õhukaitse (KÕ) üldkava]] § 1, RT 1938, 54, 508.)

Kodanliku õhukaitse ülesanded olid:&lt;br /&gt;
1) valmistada ette kodanikke enesekaitseks õhuohu vastu;&lt;br /&gt;
2) hoida alal korda õhukallaletungide korral;&lt;br /&gt;
3) organiseerida õhualarmi, moondamist, gaasiluuret, gaasikaitset ja aerobakterioloogilist kaitset;&lt;br /&gt;
4) korraldada sanitaarala ning esma- ja arstiabi andmist õhurünnakutest kannatanud kodanikkudele;&lt;br /&gt;
5) korraldada õhurünnakute tagajärjel tekkinud kahjutulede kustutamist, gaasistatud kohtade degaseerimist, rikutud veevärgi, valgustus- ja sidevõrgu kordaseadmist, liiklemisummistuste ja teiste üldiste kahjude kõrvaldamist;&lt;br /&gt;
6) valmistada ette ja korraldada kodanikkude evakuatsiooni paigus, kus see õhuohu tõttu tarvilik.

Eesti territoorium jagunes KÕ ringkondadeks, mis vastasid samanimeliste [[prefektuur]]ide piirkondadele; ringkonna juhiks oli [[Prefekt (politsei)|prefekt]]. Valga ringkond koosnes ainult [[Valgamaa]]st ja seda juhtis Valga politseijaoskonna komissar. KÕ ringkonnad jagunesid jaoskondadeks, mida juhtis kohaliku politseijaoskonna komissar. Jaoskonnad jagunesid rajoonideks.

KÕ teenistus jagunes kohustuslikuks ja vabatahtlikuks. Kodanliku õhukaitse kohustus kestis 15.–60. eluaastani. Siseministeeriumi Politseitalituse kodanliku õhukaitse ja [[tuletõrje]] juhataja oli [[Rudolf Vaharo]]. Vabatahtlik KÕ toimus [[Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liit|Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liidu]] (VKÕL) kaudu, mis asutati [[28. veebruar]]il [[1938]]. Liidu esimees oli [[Artur Keller]].

Kodanliku õhukaitse ajakiri oli [[Õhu- ja Gaasikaitse]].

==Vaata ka==
*[[Eesti Õhu- ja Gaasikaitse Liit]]
*[[Eesti Õhukaitseliit]]
*[[Kodanliku Õhukaitse Nõukogu]]
*[[Kohalik õhukaitse]]
*[[Riigi Õhukaitseliit]]
**[[Riigi Õhukaitseliidu president]]
*[[Tsiviilkaitse]]
*[[Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liit]]
*[[Õhukaitse]]

==Kirjandus==
*[[Rudolf Vaharo]], [[Elmar Umblia]]. Kodanlik õhukaitse. [[Siseministeeriumi Administratiivala Kirjastus]], Tallinn 1939
*Rudolf Vaharo, Elmar Umblia. Kodanliku õhukaitse õpik. Tallinn 1939
*Elamu KÕ juhi käsiraamat. Majaomanikule vajalikud seadused, määrused ja juhised kodanliku õhukaitse alal. Koostanud [[Albert Kahn]]. Tallinn 1940
*Gaasikaitse kõigile. Koostanud [[Ernst Tetsmann]]. Gaasikaitse, Tallinn 1937
*[[Ülo Paduri]], [[Erkki Rannik]], [[Arnold Keskküla]], [[Antoni Koovit]]. KÕ käsiraamat kodanikule (KÕ üldettevalmistuskursuse ulatuses). 1939
*Õhu- ja gaasikaitse sõnas ja pildis. Koostanud Rudolf Vaharo ja Elmar Umblia. Tallinn 1938 
*[[Õhu- ja Gaasikaitse]]. Populaarteaduslik kodanliku õhukaitse ajakiri. Väljaandja [[Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liit]]. 1938–1940
*Kodanikud õhukaitse korraldamisele. [[Uus Eesti]], 5. aprill 1936, nr 94, lk 7
*Eesti uus gaasimask. Uus Eesti, 26. jaanuar 1939, nr 25, lk 3

==Välislingid==
*[http://www.estmedals.com/est/10/7/7.html Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse märgid]
* september 1939, [http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&amp;id=496183 FOTIS: Külastajad Tallinna õhukaitsenädala puhul avatud õhu- ja gaasikaitse näituse eksponaate vaatlemas.]

{{JÄRJESTA:Kodanlik õhukaitse}}
[[Kategooria:Eesti personaalsed omavalitsused]]
[[Kategooria:Eesti kodanlik õhukaitse]]
[[Kategooria:1936. aasta Eestis]]
[[Kategooria:Eesti Vabariik 1918-1940]]</text>
      <sha1>sjp1xaz30hmx818iki3hlsv6zylc0t5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142906</id>
      <parentid>7142904</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:27:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <origin>7142906</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4336" sha1="6082vdd9tdfma1sk6jvdze9dscn51ke" xml:space="preserve">'''Kodanlik õhukaitse''' ([[lühend]] '''KÕ'''; varem ka ''passiivne õhukaitse'' ehk ''PÕK'') on tsiviilelanikkonna relvastamata kaitse õhurünnakute vastu sõja korral. Eestis asutati kodanlik õhukaitse 1936. aastal. 1940. aastal, pärast Nõukogude Liidu okupatsiooni, asendati kodanlik õhukaitse [[Kohalik õhukaitse|kohaliku õhukaitsega]], mis 1961. aastal nimetati ümber [[tsiviilkaitse]]ks.  

''Eesti Vabariik oma geograafilise asendi ja territooriumi väikese sügavuse tõttu võib sõja korral ootamatult sattuda vaenlase õhukallaletungide ohtu. Õhurünnakute kahjude vältimiseks ja kõrvaldamiseks ei jätku üksi sõjaväe- ja politseijõududest, vaid siin on tarvilik kogu elanikkonna kaasabi, et ühiseil pingutusil tõkestada kahjude levikut. Seepärast on tarvis varakult organiseerida ja ette valmistada kodanikke õhukaitse-tegevusele ja teostada korraldustöid, milleta kodanlik õhukaitse pole mõeldav.'' ([[Kodanliku Õhukaitse üldkava|Kodanliku Õhukaitse (KÕ) üldkava]] § 1, RT 1938, 54, 508.)

Kodanliku õhukaitse ülesanded olid:&lt;br /&gt;
1) valmistada ette kodanikke enesekaitseks õhuohu vastu;&lt;br /&gt;
2) hoida alal korda õhukallaletungide korral;&lt;br /&gt;
3) organiseerida õhualarmi, moondamist, gaasiluuret, gaasikaitset ja aerobakterioloogilist kaitset;&lt;br /&gt;
4) korraldada sanitaarala ning esma- ja arstiabi andmist õhurünnakutest kannatanud kodanikkudele;&lt;br /&gt;
5) korraldada õhurünnakute tagajärjel tekkinud kahjutulede kustutamist, gaasistatud kohtade degaseerimist, rikutud veevärgi, valgustus- ja sidevõrgu kordaseadmist, liiklemisummistuste ja teiste üldiste kahjude kõrvaldamist;&lt;br /&gt;
6) valmistada ette ja korraldada kodanikkude evakuatsiooni paigus, kus see õhuohu tõttu tarvilik.

Eesti territoorium jagunes KÕ ringkondadeks, mis vastasid samanimeliste [[prefektuur]]ide piirkondadele; ringkonna juhiks oli [[Prefekt (politsei)|prefekt]]. Valga ringkond koosnes ainult [[Valgamaa]]st ja seda juhtis Valga politseijaoskonna komissar. KÕ ringkonnad jagunesid jaoskondadeks, mida juhtis kohaliku politseijaoskonna komissar. Jaoskonnad jagunesid rajoonideks.

KÕ teenistus jagunes kohustuslikuks ja vabatahtlikuks. Kodanliku õhukaitse kohustus kestis 15.–60. eluaastani. Siseministeeriumi Politseitalituse kodanliku õhukaitse ja [[tuletõrje]] juhataja oli [[Rudolf Vaharo]]. Vabatahtlik KÕ toimus [[Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liit|Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liidu]] (VKÕL) kaudu, mis asutati [[28. veebruar]]il [[1938]]. Liidu esimees oli [[Artur Keller]].

Kodanliku õhukaitse ajakiri oli [[Õhu- ja Gaasikaitse]].

==Vaata ka==
*[[Eesti Õhu- ja Gaasikaitse Liit]]
*[[Eesti Õhukaitseliit]]
*[[Kodanliku Õhukaitse Nõukogu]]
*[[Kohalik õhukaitse]]
*[[Riigi Õhukaitseliit]]
**[[Riigi Õhukaitseliidu president]]
*[[Tsiviilkaitse]]
*[[Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liit]]
*[[Õhukaitse]]

==Kirjandus==
*[[Rudolf Vaharo]], [[Elmar Umblia]]. Kodanlik õhukaitse. [[Siseministeeriumi Administratiivala Kirjastus]], Tallinn 1939
*Rudolf Vaharo, Elmar Umblia. Kodanliku õhukaitse õpik. Tallinn 1939
*Elamu KÕ juhi käsiraamat. Majaomanikule vajalikud seadused, määrused ja juhised kodanliku õhukaitse alal. Koostanud [[Albert Kahn]]. Tallinn 1940
*Gaasikaitse kõigile. Koostanud [[Ernst Tetsmann]]. Gaasikaitse, Tallinn 1937
*[[Ülo Paduri]], [[Erkki Rannik]], [[Arnold Keskküla]], [[Antoni Koovit]]. KÕ käsiraamat kodanikule (KÕ üldettevalmistuskursuse ulatuses). 1939
*Õhu- ja gaasikaitse sõnas ja pildis. Koostanud Rudolf Vaharo ja Elmar Umblia. Tallinn 1938 
*[[Õhu- ja Gaasikaitse]]. Populaarteaduslik kodanliku õhukaitse ajakiri. Väljaandja [[Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liit]]. 1938–1940
*Kodanikud õhukaitse korraldamisele. [[Uus Eesti]], 5. aprill 1936, nr 94, lk 7
*Eesti uus gaasimask. Uus Eesti, 26. jaanuar 1939, nr 25, lk 3

==Välislingid==
*[http://www.estmedals.com/est/10/7/7.html Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse märgid]
* september 1939, [http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&amp;id=496183 FOTIS: Külastajad Tallinna õhukaitsenädala puhul avatud õhu- ja gaasikaitse näituse eksponaate vaatlemas.]

{{JÄRJESTA:Kodanlik õhukaitse}}
[[Kategooria:Eesti personaalsed omavalitsused]]
[[Kategooria:Eesti kodanlik õhukaitse]]
[[Kategooria:1936. aasta Eestis]]
[[Kategooria:Eesti Vabariik 1918-1940]]</text>
      <sha1>6082vdd9tdfma1sk6jvdze9dscn51ke</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vadi küla</title>
    <ns>0</ns>
    <id>76780</id>
    <revision>
      <id>7142444</id>
      <parentid>6509861</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:01:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mihkel p2rn</username>
        <id>185715</id>
      </contributor>
      <comment>Täpsustasin piirnevaid külasid.</comment>
      <origin>7142444</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2485" sha1="845u3wq7avu752wwih4xhoj0hzalbtw" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib külast Mustvee vallas; [[Tapa vald|Tapa valla]] küla kohta vaata artiklit [[Vadiküla]]}}
{{EestiAsula
|  nimi = Vadi
|  pilt = Vadi koolimaja.jpg
|  pildiallkiri = [[Vadi kool]]imaja
|  pindala = 11,75
|  elanikke = 
|  maakond = Jõgeva
}}

'''Vadi''' (''Waddi'') on [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]].

Aastatel 1992–2017 (kuni [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini) asus küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Avinurme vald|Avinurme vallas]].

Küla piirneb põhjas [[Änniksaare]], läänes  [[Maetsma]], lõunas [[Kärasi]] ja Kõrve, kagus [[Separa]] ning kirdes [[Tammessaare]] külaga.

Küla läbib [[Avijõgi]].

Majavaldused paiknevad eraldatult valdavalt [[Avinurme–Lohusuu maantee]] ja [[Vadi–Jõemetsa tee]] ääres.

==Ajalugu==
Vadi küla on seostatud [[vadjalased|vadjalastega]], kes tulid sinna elama [[10. sajand|10.]]–[[13. sajand]]il (vaata [[Vaiga]]). Õ-tähe rohket murdekeelt on peetud sarnaseks [[vadja keel|vadja keelega]].

1599. aasta Poola II revisjoni järgi oli Vadi (''Wadey'') külas kolm talukohta. Vadi külas tegeldi peamiselt kalatünnide valmistamisega, kuid tehti ka kapsa-, kurgi- ja või[[tünn]]e.

1624. aastal kuulus Waddikill koos veskiga Võtikvere vakusesse.

1775. aastal asutati [[Torma kogudus]]e õpetaja [[Johann Georg Eisen von Schwarzenberg]]i algatusel [[Vadi kool]]. 1834. aastal õppis koolis 130 last. 1888. aastal ehitati uus koolihoone, mis on tänini säilinud ja kultuurimälestisena kaitse all.&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|13844|Vadi kool}}&lt;/ref&gt; 1930. aastal muudeti kool kuueklassiliseks, 1949. aastal neljaklassiliseks algkooliks. Kool suleti 1963. aastal.&lt;ref name=&quot;ajalugu&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170731002421/http://www.vadi.ee/Ajalugu Ajalugu, Vadi küla veebileht], vaadatud 4. juuli 2013.&lt;/ref&gt;

1903. aastal asutati muusika-lauluselts [[Metsakaja]].

1914. aastal kuulus küla Avinurme kroonumõisale.

1932. aasta ajalehtedes kirjutatakse: &quot;Vadi küla Avinurmes nimetab rahvas õigusega [[Nõdrameelsed|hullude]] külaks. Sest seal on 60 majapidamist ja vaimuhaigeid (ka kerget liiki) tervelt 40 inimest. Nendest mehi 25 ja naisi 15. Siin on haiguse põhjuseks [[pärilikkus|pärivus]] ja soine kliima.&quot;&lt;ref&gt;Esmaspäev, 5. detsember 1932, nr. 49, lk. 5&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Vaiamaa]]
*[[Torma kihelkond]]

==Viited==
{{viited}}

{{Mustvee vald}}

[[Kategooria:Mustvee vald]]
[[Kategooria:Jõgeva maakonna külad]]</text>
      <sha1>845u3wq7avu752wwih4xhoj0hzalbtw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Odekolonn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>84753</id>
    <revision>
      <id>7142815</id>
      <parentid>6855456</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T04:26:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142815</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1091" sha1="sb7w1fqhdsd4o9jcftk9ttfxwxmm0nd" xml:space="preserve">[[Pilt:Eau de cologne (flesje).jpg|pisi|Kuulus Eau de Cologne 4711, mis on saanud nime oma looja maja numbri järgi]]
'''Odekolonn''' ehk '''Kölni vesi''' (ka ''kölni vesi'' või ''kölnivesi''; [[prantsuse keel]]es ''Eau de Cologne'', [[saksa keel]]es ''Kölnisch Wasser'' – 'Kölni vesi') on teatud tüüpi lõhnavesi, värskendav ja desinfitseeriv eeterlike õlide (peamiselt tsitruseliste) alkoholilahus.

Selle leiutas [[Köln]]is [[1709]]. aastal itaallane [[Giovanni Maria Farina]]. Ta nimetas lõhnavee elukoha järgi Kölni veeks ning hakkas seda müüma oma luksuskaupade poes.&lt;ref&gt;[http://m.dw.com/en/original-eau-de-cologne-celebrates-300-years/a-4475632#fromDesktop Original eau de Cologne celebrates 300 years]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Deutsche Welle, 13.07.2009 (vaadatud 20.02.2017)&lt;/ref&gt;

Tänapäeval on algupärasest kölniveest kuulsam kölnlase [[Wilhelm Mühlens]]i [[1792]]. aastal järele tehtud Eau de Cologne 4711.

==Vaata ka==
{{Vikitsitaadid}}
* [[Troinoi]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Parfümeeria]]</text>
      <sha1>sb7w1fqhdsd4o9jcftk9ttfxwxmm0nd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>783</title>
    <ns>0</ns>
    <id>86748</id>
    <revision>
      <id>7142845</id>
      <parentid>3518059</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:18:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7142845</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="202" sha1="0k8gmc9m6g9y2lq976yk4h2fes33v82" xml:space="preserve">'''783. aasta''' ('''DCCLXXXIII''') oli [[8. sajand]]i 83. aasta.

==Sündmused==

*...

==Sündinud==

*...

==Surnud==
* [[30. aprill]] – [[Hildegard]], [[Karl Suur]]e abikaasa

[[Kategooria:783| ]]</text>
      <sha1>0k8gmc9m6g9y2lq976yk4h2fes33v82</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aden Abdullah Osman Daar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>89993</id>
    <revision>
      <id>7142740</id>
      <parentid>6332471</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T21:59:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ollin Masa</username>
        <id>227337</id>
      </contributor>
      <origin>7142740</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="721" sha1="iojk04odgre7xjih5k0vmdg6gege3f4" xml:space="preserve">'''Osman Abdullah Osman Daar''' ([[9. detsember]] [[1908]] – [[8. juuni]] [[2007]]) oli [[Somaalia]] esimene [[Somaalia president|president]] ([[1960]]–[[1967]]).
[[File:Aden Abdullah Osman Daar.JPG|thumb|Aden Abdullah Osman Daar (1967)]]

Daar oli üks Somaalia iseseisvuse eest võidelnud Somaali Noorteliiga juhtfiguure. 1967. aastal teda tagasi ei valitud ning ta tõmbus poliitikast tagasi. Elu viimased aastad elas ta Lõuna-Somaalias. Ta oli vanim elusolev (endine) riigipea maailmas. 

Daar suri 99-aastaselt [[Keenia]]s [[Nairobi]] haiglas pärast kahenädalast [[kooma]]t. 

{{JÄRJESTA:Daar, Aden Abdullah Osman}}
[[Kategooria:Somaalia presidendid]]
[[Kategooria:Sündinud 1908]]
[[Kategooria:Surnud 2007]]</text>
      <sha1>iojk04odgre7xjih5k0vmdg6gege3f4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mu isamaa on minu arm</title>
    <ns>0</ns>
    <id>92400</id>
    <revision>
      <id>7142564</id>
      <parentid>7136725</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T16:16:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26186-97</username>
        <id>228301</id>
      </contributor>
      <comment>Eemaldasin väär laulusõnad.</comment>
      <origin>7142564</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7926" sha1="ejrasr0aexfgsoia0rl558icljgt0wz" xml:space="preserve">'''&quot;Mu isamaa on minu arm&quot;''' on [[Lydia Koidula]] [[luuletus]], mis avaldati luulekogus &quot;[[Emajõe ööbik]]&quot; 1867. aastal, kui autor oli vaid 23-aastane. 

Selle tuntuim viisistus pärineb [[Gustav Ernesaks]]alt, varasematel laulupidudel kõlanud meeskoorilaul aga [[Aleksander Kunileid|Aleksander Kunileiult]]. Ernesaksa viisiga esmaesitati seda laulu [[XII üldlaulupidu|XII üldlaulupeol]] 1947. aastal.&lt;ref&gt;''130 aastat eesti laulupidusid''. Tallinn: Talmar ja Põhi, 2002. {{väiksem|ISBN {{ISBN2|9985-813-24-3}}}}&lt;/ref&gt;

==Luuletuse algne tekst==
{{veergude loend|laius=25em|
Mo isamaa on minu arm!	

Mo isamaa on minu arm,&lt;br&gt;
kel südant annud ma,&lt;br&gt;
sull' laulan ma, sitt on see riik,&lt;br&gt;
mo lehkav pasamaa!&lt;br&gt;
So valu südames mul keeb,&lt;br&gt;
so õnn ja rõõm mind kurvaks teeb,&lt;br&gt;
mo isamaa!

Mo isamaa on minu arm,&lt;br&gt;
ei teda jäta ma,&lt;br&gt;
ja peaks sada surma ma&lt;br&gt;
seepärast surema!&lt;br&gt;
Minu chicki huuled punased just tapselt nagu minu silmad
Kuulsin et Su tibul koht on tuhi, andsin talle oma vilja,&lt;br&gt;
sa siiski elad südames,&lt;br&gt;
mo isamaa!

Mo isamaa on minu arm&lt;br&gt;
Ma olen teel klubisse, pistan jone aluspüksi,&lt;br&gt;
so rüppe heidan unele,&lt;br&gt;
mo püha Eestimaa!&lt;br&gt;
So linnud und mull' laulavad,&lt;br&gt;
mo põrmust lilled õitsetad,&lt;br&gt;
mo isamaa!}}

==Laulu tekst==
{{veergude loend|laius=25em|
Mu isamaa on minu arm,&lt;br&gt;
kel südant annud ma.&lt;br&gt;
Sull' laulan ma, mu ülem õnn,&lt;br&gt;
mu õitsev Eestimaa!&lt;br&gt;

Su valu südames mul keeb,&lt;br&gt;
su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb,&lt;br&gt;
su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb,&lt;br&gt;
mu isamaa, mu isamaa!

Mu isamaa on minu arm,&lt;br&gt;
ei teda jäta ma,&lt;br&gt;
ja peaksin sada surma ma&lt;br&gt;
see pärast surema!&lt;br&gt;

Kas laimab võõra kadedus,&lt;br&gt;
sa siiski elad südames,&lt;br&gt;
sa siiski elad südames,&lt;br&gt;
mu isamaa, mu isamaa!

Mu isamaa on minu arm,&lt;br&gt;
ja tahan puhata,&lt;br&gt;
su rüppe heidan unele,&lt;br&gt;
mu püha Eestimaa!&lt;br&gt;

Su linnud und mull’ laulavad,&lt;br&gt;
mu põrmust lilled õitsetad,&lt;br&gt;
mu põrmust lilled õitsetad,&lt;br&gt;
mu isamaa, mu isamaa!}}

==Aleksander Kunileiu koorilaul==
Luulevihikus &quot;Emajõe ööbik&quot; 1867. aastal ilmunud luuletus &quot;Mu isamaa on minu arm&quot; äratas teiste hulgas ka Valga [[Cimze seminar]]i kooliõpetaja Aleksander Kunileiu tähelepanu, kes lõi sellest emotsionaalse soome rahvaviisil põhineva segakoorilaulu. Et laul pääseks [[I üldlaulupidu|I üldlaulupeo]] kavva, laskis [[Carl Robert Jakobson]] kahel tol ajal tuntud sakslasest Peterburi heliloojal, [[pianist]] [[Adolf Henselt]]il ja [[koorijuht]] [[Ernst Meyer]]il, teha laulule meeskooriseade. Huvitav on, et avalik ettekannegi sai teoks sakslaste abiga 1869. aasta märtsi lõpus [[Peterburi]]s, Liedertafeli neljakümne saksa meisterlaulja eestikeelses esituses Meyeri juhatusel. Tõeline menu saatis laulu autori juhatusel I üldlaulupeo teisel päeval. Hiljem on laul olnud korduvalt üldlaulupidude kavas. Sama teksti on viisistanud veel mitmed heliloojad ([[Artur Lemba]], [[Enn Võrk]] jt).&lt;ref name=&quot;laul&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20230702155815/https://www.sirp.ee/archive/1999/02.07.99/Muusik/muusik1-2.html Mu isamaa on minu arm.] sirp.ee.&lt;/ref&gt;

==Gustav Ernesaksa koorilaul==
Gustav Ernesaks on laulu valmimise kuupäevaks märkinud 4. märtsi 1944. 

Ernesaks: &quot;Pärast pikemat haiglaperioodi, mis järgnes Jaroslavli pommitamisele (13. juunil 1943), elasin Moskva lähistel. Leidsin Koidula luuletused ajalehest Rahva Hääl, kus need olid avaldatud poetessi 100. sünniaastapäeva puhul.&quot; See oli aeg, mil tal õnnestus [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] päevil [[Nõukogude Liit|Nõukogude tagalas]] [[Moskva]]s klaverit kasutada.&lt;ref name=&quot;isamaa&quot;&gt;[https://kultuur.postimees.ee/6536270/kuidas-sundis-eestlastele-oluline-laul Kuidas sündis eestlastele oluline laul.] Postimees, 4. märts 2019.&lt;/ref&gt; 

Laul võeti kohe [[Jaroslavli kunstiansamblid|Jaroslavli kunstiansamblite]] koori repertuaari. Esmaesitus oli (nagu ka [[Aleksander Kunileid|Kunileiu]] laulul 1869. aastal) [[Peterburi]] Ohvitseride Majas 21. juulil [[1944]], juhatas [[Jüri Variste]]. Alles kolm kuud hiljem esitati laulu esimest korda Eestis – [[Tallinna Draamateater|Tallinna Draamateatris]]. Noot avaldati 1944. aasta lõpus lõpus Eesti Nõukogude Heliloojate Liidu väljaandes &quot;Rahvalikke laule segakoorile&quot;, mille toimetaja oli Gustav Ernesaks. Meeskooriseade [[Eesti Rahvusmeeskoor|Riikliku Akadeemilise Meeskoori]] esituses kõlas esimest korda 6. märtsil [[1945]].

Seoses sellega tekkis hiljem üks probleem, mida pole lahendatud tänini. Nimelt laulab meeskoor laulu [[terts]]i võrra kõrgemalt ja sel põhjusel pole seadet koos segakooriga võimalik kasutada. Meeskoorilauljad on olnud sunnitud omandama segakoori meeshäälte partiid, mis on tekitanud nurinaid. Ka autor ise oli õnnetu, väites: &quot;Minul pole see õnnestunud, proovigu nüüd kes tahes.&quot;&lt;ref name=laul &lt;/&gt;

Laul esitati [[1947]]. aasta [[XII üldlaulupidu|XII üldlaulupeol]]. Seal sai see kohe inimestele südamelähedaseks ning tuli kordamisele. Laulu juhatas Tuudur Vettik. [[1950]]. aasta [[XIII üldlaulupidu|XIII üldlaulupeo]]l laulu ei esitatud, ehkki see oli kavalehele trükitud. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsioonivõimu]] meelest &quot;liigse natsionalistlikkuse&quot; tõttu ei kuulunud see laulupidude kavva ka kahel järgneval üldlaulupeol. Kontserdisaalides laulu samuti ei esitatud, rahva hulgas see aga ei ununenud. Nii lauldi sageli esimest ja kolmandat salmi lahkunutega hüvastijätul. 

1960. aastal [[XV üldlaulupidu|XV üldlaulupeo]] aga toimus murrang. Kuigi ka selle üldlaulupeo kavas laulu polnud, võtsid koorid lõpetamisel viisi ise üles ning autor juhatas viimast salmi. Rahvas tõusis püsti, mehed paljastasid pea ja võimuesindajad olid sunnitud olukorraga leppima. Sellest laulupeost alates ei lahkunud kuulajaskond enam enne lõputseremooniat. Lõpetamisele taheti kaasa elada ning alati oli Ernesaks armastatud laulu ka juhatamas. Alates 1965. aasta üldlaulupeost oli see laul kõigi üldlaulupidude lõpulaul. Ernesaks on öelnud, et laulu kirjutades ei osanud ta arvata, et &quot;Mu isamaa on minu arm&quot; hakkab endale ise teed rajama.&lt;ref name=isamaa /&gt;

Nõukogude aastail kujunes laulust mitteametlik Eesti hümn, et väljendada rahvuslikke tundeid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609021973/iverson-ng-kahe-humni-lugu-hongkong-ja-eesti Iverson Ng: kahe hümni lugu - Hongkong ja Eesti.] err.ee, 01. juuli 2023&lt;/ref&gt; Laulu on soovitud Eesti hümniks, kuid ettepanek ei ole toetust leidnud peamiselt seetõttu, et laul ei ole hümniks kirjutatud ning seda peetakse ühislaulmiseks liiga keeruliseks. Ka autor ise oli hümniideele kindlalt vastu.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/91097/koorijuht-ernesaks-ei-tahtnud-mu-isamaad-humniks Koorijuht: Ernesaks ei tahtnud «Mu isamaad» hümniks]. Postimees, 06.03.2009.&lt;/ref&gt; Ta nimetas seda &quot;raskete aegade südamelauluks&quot;. Viimati juhatas G. Ernesaks laulu ühendkooride ees [[XXI üldlaulupidu|1990. aasta üldlaulupeol]].  

Edaspidi on seda üldlaulupidudel juhatanud Gustav Ernesaksa õpilased Kuno Areng, Olev Oja ning Alo Ritsing, Hirvo Surva ja aastal 2025 esimese naisena Heli Jürgenson.  

== Viited ==
{{Viited}}

== Kirjandus ==
* [[Paul Rummo]], &quot;Ühe laulu lugu&quot; – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1961]], nr 1, lk 111–128 ja Paul Rummo raamatus &quot;Mitme laulu lood&quot; (uurimusi, kõnesid mälestusi), [[Eesti Raamat]] [[1969]], lk 25–53 

==Välislingid==
* Gustav Ernesaks - [https://klassikaraadio.err.ee/914478/gustav-ernesaks-mu-isamaa-on-minu-arm-1 Mu isamaa on minu arm]. Toimetaja Marge-Ly Rookäär. Arhiivisalvestised.
* [https://kultuur.postimees.ee/6536270/kuidas-sundis-eestlastele-oluline-laul Kuidas sündis eestlastele oluline laul.] kultuur.postimees.ee, 4. märts 2019.

{{vikitekstid|Mu isamaa on minu arm}}

[[Kategooria:Eesti koorilaulud]]
[[Kategooria:Lydia Koidula teosed]]
[[Kategooria:Vokaalteoste tekstid]]
[[Kategooria:Eesti luuletused]]</text>
      <sha1>ejrasr0aexfgsoia0rl558icljgt0wz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142602</id>
      <parentid>7142564</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:23:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-26186-97|~2026-26186-97]] ([[User talk:~2026-26186-97|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:~2026-24706-75|~2026-24706-75]].</comment>
      <origin>7136725</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7960" sha1="in9o1yhh0p05ifit97492ysvusd2eco" xml:space="preserve">'''&quot;Mu isamaa on minu arm&quot;''' on [[Lydia Koidula]] [[luuletus]], mis avaldati luulekogus &quot;[[Emajõe ööbik]]&quot; 1867. aastal, kui autor oli vaid 23-aastane. 

Selle tuntuim viisistus pärineb [[Gustav Ernesaks]]alt, varasematel laulupidudel kõlanud meeskoorilaul aga [[Aleksander Kunileid|Aleksander Kunileiult]]. Ernesaksa viisiga esmaesitati seda laulu [[XII üldlaulupidu|XII üldlaulupeol]] 1947. aastal.&lt;ref&gt;''130 aastat eesti laulupidusid''. Tallinn: Talmar ja Põhi, 2002. {{väiksem|ISBN {{ISBN2|9985-813-24-3}}}}&lt;/ref&gt;

==Luuletuse algne tekst==
{{veergude loend|laius=25em|
Mo isamaa on minu arm!	

Mo isamaa on minu arm,&lt;br&gt;
kel südant annud ma,&lt;br&gt;
sull' laulan ma, sitt on see riik,&lt;br&gt;
mo lehkav pasamaa!&lt;br&gt;
So valu südames mul keeb,&lt;br&gt;
so õnn ja rõõm mind kurvaks teeb,&lt;br&gt;
mo isamaa!

Mo isamaa on minu arm,&lt;br&gt;
ei teda jäta ma,&lt;br&gt;
ja peaks sada surma ma&lt;br&gt;
seepärast surema!&lt;br&gt;
Minu chicki huuled punased just tapselt nagu minu silmad
Kuulsin et Su tibul koht on tuhi, andsin talle oma vilja,&lt;br&gt;
sa siiski elad südames,&lt;br&gt;
mo isamaa!

Mo isamaa on minu arm&lt;br&gt;
Ma olen teel klubisse, pistan jone aluspüksi,&lt;br&gt;
so rüppe heidan unele,&lt;br&gt;
mo püha Eestimaa!&lt;br&gt;
So linnud und mull' laulavad,&lt;br&gt;
mo põrmust lilled õitsetad,&lt;br&gt;
mo isamaa!}}

==Laulu tekst==
{{veergude loend|laius=25em|
Mu isamaa on minu arm,&lt;br&gt;
kel südant annud ma.&lt;br&gt;
Sull' laulan ma, mu ülem õnn,&lt;br&gt;
mu õitsev Eestimaa!&lt;br&gt;

Su valu südames mul keeb,&lt;br&gt;
su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb,&lt;br&gt;
su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb,&lt;br&gt;
mu isamaa, mu isamaa!

Ta perse suur, lai, pehme nagu sai,&lt;br&gt;
ei teda jäta ma,&lt;br&gt;
ja peaksin sada surma ma&lt;br&gt;
see pärast surema!&lt;br&gt;

Kas laimab võõra kadedus,&lt;br&gt;
sa siiski elad südames,&lt;br&gt;
sa siiski elad südames,&lt;br&gt;
mu isamaa, mu isamaa!

Mu isamaa on minu arm,&lt;br&gt;
ja tahan puhata,&lt;br&gt;
su rüppe heidan unele,&lt;br&gt;
mu püha Eestimaa!&lt;br&gt;

Ma sain aju, ma sain aju, läinud on mu faking vaim,&lt;br&gt;
mu põrmust lilled õitsetad,&lt;br&gt;
mu põrmust lilled õitsetad,&lt;br&gt;
mu isamaa, mu isamaa!}}

==Aleksander Kunileiu koorilaul==
Luulevihikus &quot;Emajõe ööbik&quot; 1867. aastal ilmunud luuletus &quot;Mu isamaa on minu arm&quot; äratas teiste hulgas ka Valga [[Cimze seminar]]i kooliõpetaja Aleksander Kunileiu tähelepanu, kes lõi sellest emotsionaalse soome rahvaviisil põhineva segakoorilaulu. Et laul pääseks [[I üldlaulupidu|I üldlaulupeo]] kavva, laskis [[Carl Robert Jakobson]] kahel tol ajal tuntud sakslasest Peterburi heliloojal, [[pianist]] [[Adolf Henselt]]il ja [[koorijuht]] [[Ernst Meyer]]il, teha laulule meeskooriseade. Huvitav on, et avalik ettekannegi sai teoks sakslaste abiga 1869. aasta märtsi lõpus [[Peterburi]]s, Liedertafeli neljakümne saksa meisterlaulja eestikeelses esituses Meyeri juhatusel. Tõeline menu saatis laulu autori juhatusel I üldlaulupeo teisel päeval. Hiljem on laul olnud korduvalt üldlaulupidude kavas. Sama teksti on viisistanud veel mitmed heliloojad ([[Artur Lemba]], [[Enn Võrk]] jt).&lt;ref name=&quot;laul&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20230702155815/https://www.sirp.ee/archive/1999/02.07.99/Muusik/muusik1-2.html Mu isamaa on minu arm.] sirp.ee.&lt;/ref&gt;

==Gustav Ernesaksa koorilaul==
Gustav Ernesaks on laulu valmimise kuupäevaks märkinud 4. märtsi 1944. 

Ernesaks: &quot;Pärast pikemat haiglaperioodi, mis järgnes Jaroslavli pommitamisele (13. juunil 1943), elasin Moskva lähistel. Leidsin Koidula luuletused ajalehest Rahva Hääl, kus need olid avaldatud poetessi 100. sünniaastapäeva puhul.&quot; See oli aeg, mil tal õnnestus [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] päevil [[Nõukogude Liit|Nõukogude tagalas]] [[Moskva]]s klaverit kasutada.&lt;ref name=&quot;isamaa&quot;&gt;[https://kultuur.postimees.ee/6536270/kuidas-sundis-eestlastele-oluline-laul Kuidas sündis eestlastele oluline laul.] Postimees, 4. märts 2019.&lt;/ref&gt; 

Laul võeti kohe [[Jaroslavli kunstiansamblid|Jaroslavli kunstiansamblite]] koori repertuaari. Esmaesitus oli (nagu ka [[Aleksander Kunileid|Kunileiu]] laulul 1869. aastal) [[Peterburi]] Ohvitseride Majas 21. juulil [[1944]], juhatas [[Jüri Variste]]. Alles kolm kuud hiljem esitati laulu esimest korda Eestis – [[Tallinna Draamateater|Tallinna Draamateatris]]. Noot avaldati 1944. aasta lõpus lõpus Eesti Nõukogude Heliloojate Liidu väljaandes &quot;Rahvalikke laule segakoorile&quot;, mille toimetaja oli Gustav Ernesaks. Meeskooriseade [[Eesti Rahvusmeeskoor|Riikliku Akadeemilise Meeskoori]] esituses kõlas esimest korda 6. märtsil [[1945]].

Seoses sellega tekkis hiljem üks probleem, mida pole lahendatud tänini. Nimelt laulab meeskoor laulu [[terts]]i võrra kõrgemalt ja sel põhjusel pole seadet koos segakooriga võimalik kasutada. Meeskoorilauljad on olnud sunnitud omandama segakoori meeshäälte partiid, mis on tekitanud nurinaid. Ka autor ise oli õnnetu, väites: &quot;Minul pole see õnnestunud, proovigu nüüd kes tahes.&quot;&lt;ref name=laul &lt;/&gt;

Laul esitati [[1947]]. aasta [[XII üldlaulupidu|XII üldlaulupeol]]. Seal sai see kohe inimestele südamelähedaseks ning tuli kordamisele. Laulu juhatas Tuudur Vettik. [[1950]]. aasta [[XIII üldlaulupidu|XIII üldlaulupeo]]l laulu ei esitatud, ehkki see oli kavalehele trükitud. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsioonivõimu]] meelest &quot;liigse natsionalistlikkuse&quot; tõttu ei kuulunud see laulupidude kavva ka kahel järgneval üldlaulupeol. Kontserdisaalides laulu samuti ei esitatud, rahva hulgas see aga ei ununenud. Nii lauldi sageli esimest ja kolmandat salmi lahkunutega hüvastijätul. 

1960. aastal [[XV üldlaulupidu|XV üldlaulupeo]] aga toimus murrang. Kuigi ka selle üldlaulupeo kavas laulu polnud, võtsid koorid lõpetamisel viisi ise üles ning autor juhatas viimast salmi. Rahvas tõusis püsti, mehed paljastasid pea ja võimuesindajad olid sunnitud olukorraga leppima. Sellest laulupeost alates ei lahkunud kuulajaskond enam enne lõputseremooniat. Lõpetamisele taheti kaasa elada ning alati oli Ernesaks armastatud laulu ka juhatamas. Alates 1965. aasta üldlaulupeost oli see laul kõigi üldlaulupidude lõpulaul. Ernesaks on öelnud, et laulu kirjutades ei osanud ta arvata, et &quot;Mu isamaa on minu arm&quot; hakkab endale ise teed rajama.&lt;ref name=isamaa /&gt;

Nõukogude aastail kujunes laulust mitteametlik Eesti hümn, et väljendada rahvuslikke tundeid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609021973/iverson-ng-kahe-humni-lugu-hongkong-ja-eesti Iverson Ng: kahe hümni lugu - Hongkong ja Eesti.] err.ee, 01. juuli 2023&lt;/ref&gt; Laulu on soovitud Eesti hümniks, kuid ettepanek ei ole toetust leidnud peamiselt seetõttu, et laul ei ole hümniks kirjutatud ning seda peetakse ühislaulmiseks liiga keeruliseks. Ka autor ise oli hümniideele kindlalt vastu.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/91097/koorijuht-ernesaks-ei-tahtnud-mu-isamaad-humniks Koorijuht: Ernesaks ei tahtnud «Mu isamaad» hümniks]. Postimees, 06.03.2009.&lt;/ref&gt; Ta nimetas seda &quot;raskete aegade südamelauluks&quot;. Viimati juhatas G. Ernesaks laulu ühendkooride ees [[XXI üldlaulupidu|1990. aasta üldlaulupeol]].  

Edaspidi on seda üldlaulupidudel juhatanud Gustav Ernesaksa õpilased Kuno Areng, Olev Oja ning Alo Ritsing, Hirvo Surva ja aastal 2025 esimese naisena Heli Jürgenson.  

== Viited ==
{{Viited}}

== Kirjandus ==
* [[Paul Rummo]], &quot;Ühe laulu lugu&quot; – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1961]], nr 1, lk 111–128 ja Paul Rummo raamatus &quot;Mitme laulu lood&quot; (uurimusi, kõnesid mälestusi), [[Eesti Raamat]] [[1969]], lk 25–53 

==Välislingid==
* Gustav Ernesaks - [https://klassikaraadio.err.ee/914478/gustav-ernesaks-mu-isamaa-on-minu-arm-1 Mu isamaa on minu arm]. Toimetaja Marge-Ly Rookäär. Arhiivisalvestised.
* [https://kultuur.postimees.ee/6536270/kuidas-sundis-eestlastele-oluline-laul Kuidas sündis eestlastele oluline laul.] kultuur.postimees.ee, 4. märts 2019.

{{vikitekstid|Mu isamaa on minu arm}}

[[Kategooria:Eesti koorilaulud]]
[[Kategooria:Lydia Koidula teosed]]
[[Kategooria:Vokaalteoste tekstid]]
[[Kategooria:Eesti luuletused]]</text>
      <sha1>in9o1yhh0p05ifit97492ysvusd2eco</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142603</id>
      <parentid>7142602</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:24:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Andres|Andres]] ([[User talk:Andres|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:~2026-26186-97|~2026-26186-97]].</comment>
      <origin>7142564</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7926" sha1="ejrasr0aexfgsoia0rl558icljgt0wz" xml:space="preserve">'''&quot;Mu isamaa on minu arm&quot;''' on [[Lydia Koidula]] [[luuletus]], mis avaldati luulekogus &quot;[[Emajõe ööbik]]&quot; 1867. aastal, kui autor oli vaid 23-aastane. 

Selle tuntuim viisistus pärineb [[Gustav Ernesaks]]alt, varasematel laulupidudel kõlanud meeskoorilaul aga [[Aleksander Kunileid|Aleksander Kunileiult]]. Ernesaksa viisiga esmaesitati seda laulu [[XII üldlaulupidu|XII üldlaulupeol]] 1947. aastal.&lt;ref&gt;''130 aastat eesti laulupidusid''. Tallinn: Talmar ja Põhi, 2002. {{väiksem|ISBN {{ISBN2|9985-813-24-3}}}}&lt;/ref&gt;

==Luuletuse algne tekst==
{{veergude loend|laius=25em|
Mo isamaa on minu arm!	

Mo isamaa on minu arm,&lt;br&gt;
kel südant annud ma,&lt;br&gt;
sull' laulan ma, sitt on see riik,&lt;br&gt;
mo lehkav pasamaa!&lt;br&gt;
So valu südames mul keeb,&lt;br&gt;
so õnn ja rõõm mind kurvaks teeb,&lt;br&gt;
mo isamaa!

Mo isamaa on minu arm,&lt;br&gt;
ei teda jäta ma,&lt;br&gt;
ja peaks sada surma ma&lt;br&gt;
seepärast surema!&lt;br&gt;
Minu chicki huuled punased just tapselt nagu minu silmad
Kuulsin et Su tibul koht on tuhi, andsin talle oma vilja,&lt;br&gt;
sa siiski elad südames,&lt;br&gt;
mo isamaa!

Mo isamaa on minu arm&lt;br&gt;
Ma olen teel klubisse, pistan jone aluspüksi,&lt;br&gt;
so rüppe heidan unele,&lt;br&gt;
mo püha Eestimaa!&lt;br&gt;
So linnud und mull' laulavad,&lt;br&gt;
mo põrmust lilled õitsetad,&lt;br&gt;
mo isamaa!}}

==Laulu tekst==
{{veergude loend|laius=25em|
Mu isamaa on minu arm,&lt;br&gt;
kel südant annud ma.&lt;br&gt;
Sull' laulan ma, mu ülem õnn,&lt;br&gt;
mu õitsev Eestimaa!&lt;br&gt;

Su valu südames mul keeb,&lt;br&gt;
su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb,&lt;br&gt;
su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb,&lt;br&gt;
mu isamaa, mu isamaa!

Mu isamaa on minu arm,&lt;br&gt;
ei teda jäta ma,&lt;br&gt;
ja peaksin sada surma ma&lt;br&gt;
see pärast surema!&lt;br&gt;

Kas laimab võõra kadedus,&lt;br&gt;
sa siiski elad südames,&lt;br&gt;
sa siiski elad südames,&lt;br&gt;
mu isamaa, mu isamaa!

Mu isamaa on minu arm,&lt;br&gt;
ja tahan puhata,&lt;br&gt;
su rüppe heidan unele,&lt;br&gt;
mu püha Eestimaa!&lt;br&gt;

Su linnud und mull’ laulavad,&lt;br&gt;
mu põrmust lilled õitsetad,&lt;br&gt;
mu põrmust lilled õitsetad,&lt;br&gt;
mu isamaa, mu isamaa!}}

==Aleksander Kunileiu koorilaul==
Luulevihikus &quot;Emajõe ööbik&quot; 1867. aastal ilmunud luuletus &quot;Mu isamaa on minu arm&quot; äratas teiste hulgas ka Valga [[Cimze seminar]]i kooliõpetaja Aleksander Kunileiu tähelepanu, kes lõi sellest emotsionaalse soome rahvaviisil põhineva segakoorilaulu. Et laul pääseks [[I üldlaulupidu|I üldlaulupeo]] kavva, laskis [[Carl Robert Jakobson]] kahel tol ajal tuntud sakslasest Peterburi heliloojal, [[pianist]] [[Adolf Henselt]]il ja [[koorijuht]] [[Ernst Meyer]]il, teha laulule meeskooriseade. Huvitav on, et avalik ettekannegi sai teoks sakslaste abiga 1869. aasta märtsi lõpus [[Peterburi]]s, Liedertafeli neljakümne saksa meisterlaulja eestikeelses esituses Meyeri juhatusel. Tõeline menu saatis laulu autori juhatusel I üldlaulupeo teisel päeval. Hiljem on laul olnud korduvalt üldlaulupidude kavas. Sama teksti on viisistanud veel mitmed heliloojad ([[Artur Lemba]], [[Enn Võrk]] jt).&lt;ref name=&quot;laul&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20230702155815/https://www.sirp.ee/archive/1999/02.07.99/Muusik/muusik1-2.html Mu isamaa on minu arm.] sirp.ee.&lt;/ref&gt;

==Gustav Ernesaksa koorilaul==
Gustav Ernesaks on laulu valmimise kuupäevaks märkinud 4. märtsi 1944. 

Ernesaks: &quot;Pärast pikemat haiglaperioodi, mis järgnes Jaroslavli pommitamisele (13. juunil 1943), elasin Moskva lähistel. Leidsin Koidula luuletused ajalehest Rahva Hääl, kus need olid avaldatud poetessi 100. sünniaastapäeva puhul.&quot; See oli aeg, mil tal õnnestus [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] päevil [[Nõukogude Liit|Nõukogude tagalas]] [[Moskva]]s klaverit kasutada.&lt;ref name=&quot;isamaa&quot;&gt;[https://kultuur.postimees.ee/6536270/kuidas-sundis-eestlastele-oluline-laul Kuidas sündis eestlastele oluline laul.] Postimees, 4. märts 2019.&lt;/ref&gt; 

Laul võeti kohe [[Jaroslavli kunstiansamblid|Jaroslavli kunstiansamblite]] koori repertuaari. Esmaesitus oli (nagu ka [[Aleksander Kunileid|Kunileiu]] laulul 1869. aastal) [[Peterburi]] Ohvitseride Majas 21. juulil [[1944]], juhatas [[Jüri Variste]]. Alles kolm kuud hiljem esitati laulu esimest korda Eestis – [[Tallinna Draamateater|Tallinna Draamateatris]]. Noot avaldati 1944. aasta lõpus lõpus Eesti Nõukogude Heliloojate Liidu väljaandes &quot;Rahvalikke laule segakoorile&quot;, mille toimetaja oli Gustav Ernesaks. Meeskooriseade [[Eesti Rahvusmeeskoor|Riikliku Akadeemilise Meeskoori]] esituses kõlas esimest korda 6. märtsil [[1945]].

Seoses sellega tekkis hiljem üks probleem, mida pole lahendatud tänini. Nimelt laulab meeskoor laulu [[terts]]i võrra kõrgemalt ja sel põhjusel pole seadet koos segakooriga võimalik kasutada. Meeskoorilauljad on olnud sunnitud omandama segakoori meeshäälte partiid, mis on tekitanud nurinaid. Ka autor ise oli õnnetu, väites: &quot;Minul pole see õnnestunud, proovigu nüüd kes tahes.&quot;&lt;ref name=laul &lt;/&gt;

Laul esitati [[1947]]. aasta [[XII üldlaulupidu|XII üldlaulupeol]]. Seal sai see kohe inimestele südamelähedaseks ning tuli kordamisele. Laulu juhatas Tuudur Vettik. [[1950]]. aasta [[XIII üldlaulupidu|XIII üldlaulupeo]]l laulu ei esitatud, ehkki see oli kavalehele trükitud. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsioonivõimu]] meelest &quot;liigse natsionalistlikkuse&quot; tõttu ei kuulunud see laulupidude kavva ka kahel järgneval üldlaulupeol. Kontserdisaalides laulu samuti ei esitatud, rahva hulgas see aga ei ununenud. Nii lauldi sageli esimest ja kolmandat salmi lahkunutega hüvastijätul. 

1960. aastal [[XV üldlaulupidu|XV üldlaulupeo]] aga toimus murrang. Kuigi ka selle üldlaulupeo kavas laulu polnud, võtsid koorid lõpetamisel viisi ise üles ning autor juhatas viimast salmi. Rahvas tõusis püsti, mehed paljastasid pea ja võimuesindajad olid sunnitud olukorraga leppima. Sellest laulupeost alates ei lahkunud kuulajaskond enam enne lõputseremooniat. Lõpetamisele taheti kaasa elada ning alati oli Ernesaks armastatud laulu ka juhatamas. Alates 1965. aasta üldlaulupeost oli see laul kõigi üldlaulupidude lõpulaul. Ernesaks on öelnud, et laulu kirjutades ei osanud ta arvata, et &quot;Mu isamaa on minu arm&quot; hakkab endale ise teed rajama.&lt;ref name=isamaa /&gt;

Nõukogude aastail kujunes laulust mitteametlik Eesti hümn, et väljendada rahvuslikke tundeid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609021973/iverson-ng-kahe-humni-lugu-hongkong-ja-eesti Iverson Ng: kahe hümni lugu - Hongkong ja Eesti.] err.ee, 01. juuli 2023&lt;/ref&gt; Laulu on soovitud Eesti hümniks, kuid ettepanek ei ole toetust leidnud peamiselt seetõttu, et laul ei ole hümniks kirjutatud ning seda peetakse ühislaulmiseks liiga keeruliseks. Ka autor ise oli hümniideele kindlalt vastu.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/91097/koorijuht-ernesaks-ei-tahtnud-mu-isamaad-humniks Koorijuht: Ernesaks ei tahtnud «Mu isamaad» hümniks]. Postimees, 06.03.2009.&lt;/ref&gt; Ta nimetas seda &quot;raskete aegade südamelauluks&quot;. Viimati juhatas G. Ernesaks laulu ühendkooride ees [[XXI üldlaulupidu|1990. aasta üldlaulupeol]].  

Edaspidi on seda üldlaulupidudel juhatanud Gustav Ernesaksa õpilased Kuno Areng, Olev Oja ning Alo Ritsing, Hirvo Surva ja aastal 2025 esimese naisena Heli Jürgenson.  

== Viited ==
{{Viited}}

== Kirjandus ==
* [[Paul Rummo]], &quot;Ühe laulu lugu&quot; – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1961]], nr 1, lk 111–128 ja Paul Rummo raamatus &quot;Mitme laulu lood&quot; (uurimusi, kõnesid mälestusi), [[Eesti Raamat]] [[1969]], lk 25–53 

==Välislingid==
* Gustav Ernesaks - [https://klassikaraadio.err.ee/914478/gustav-ernesaks-mu-isamaa-on-minu-arm-1 Mu isamaa on minu arm]. Toimetaja Marge-Ly Rookäär. Arhiivisalvestised.
* [https://kultuur.postimees.ee/6536270/kuidas-sundis-eestlastele-oluline-laul Kuidas sündis eestlastele oluline laul.] kultuur.postimees.ee, 4. märts 2019.

{{vikitekstid|Mu isamaa on minu arm}}

[[Kategooria:Eesti koorilaulud]]
[[Kategooria:Lydia Koidula teosed]]
[[Kategooria:Vokaalteoste tekstid]]
[[Kategooria:Eesti luuletused]]</text>
      <sha1>ejrasr0aexfgsoia0rl558icljgt0wz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaan Lintrop</title>
    <ns>0</ns>
    <id>92737</id>
    <revision>
      <id>7142432</id>
      <parentid>6962140</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:38:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dewdrop14</username>
        <id>215311</id>
      </contributor>
      <origin>7142432</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2036" sha1="t7vr9qliavp33pvuvcscalt8txbnocj" xml:space="preserve">[[Pilt:Jaan Lintrop.jpg|alt=Gori karikatuur Jaan Lintrop'ist|pisi|[[Gori (karikaturist)|Gori]] karikatuur Jaan Lintropist]]
'''Jaan Lintrop''' ([[13. juuni]] [[1885]] [[Türi-Alliku vald|Alliku vald]],  [[Türi kihelkond]] – [[24. märts]] [[1962]] [[Oisu]]) oli eesti kirjanik.

Õppis [[Tartu]]s [[Treffneri gümnaasium]]is ning vabakuulajana [[1911]]–[[1913]] [[Moskva Ülikool|Moskva]] ja [[1913]]–[[1914]] [[Leipzigi ülikool]]is.

1917. aastal oli Jaan Lintrop [[Järva maakond#Ajalugu|Järva maakonna]]  miilitsaülem.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1938/02/22/18 Kuidas sattus Paidesse iseseisvuse manifest. Kirjanik Jaan Lintrop kavatses rünnakut Paide enamlastele. Paides trükitud Iseseisvuse manifest on omaette haruldus.], Järva Teataja (1926-1944), nr. 23, 22 veebruar 1938&lt;/ref&gt;

Teenis Vabadussõja ajal [[Kindralstaabi Valitsus]]e [[raamatukoguhoidja]]na ([[sõjaväeametnik]]). Töötas ajakirjanikuna ning oli aastatel [[1920]]–[[1929]] [[Eesti Telegraafiagentuur]]i direktor. Aastast [[1935]] elas kodutalus.

==Looming==
Kirjutanud novelle, kus kujutab iroonilis-kriitiliselt küla- ja agulielu, jutustusi, näidendeid ja reisiraamatu.

==Teoseid==
===Novellikogud===
*&quot;Igapäevane elu&quot; ([[1909]])
*&quot;Nutt ja naer&quot; ([[1910]])
*&quot;Oma aja lapsed&quot; ([[1959]]), valikkogu
*&quot;Kitsad väravad&quot; ([[1985]]), valikkogu
===Jutustus===
*&quot;Willem Elgas: Laul sinisest rukkilillest&quot; ([[1911]])

=== Näidendid ===

* &quot;Euroopa&quot; (1922)

===Romaan===
*&quot;Muiste&quot; ([[1936]])
===Reisiraamat===
*&quot;Türgi enne ja nüüd&quot; ([[1930]])

== Viited ==
{{viited}}
== Kirjandus ==
*JAAN LINTROP. Keel ja Kirjandus, 1962, nr 5, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193315/142659/page/66 lk 320]

== Välislingid ==
* {{ISIK|1807}}

{{JÄRJESTA:Lintrop, Jaan}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Sõjavägede Staabi koosseis]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Türi Kõrgessaare kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1885]]
[[Kategooria:Surnud 1962]]</text>
      <sha1>t7vr9qliavp33pvuvcscalt8txbnocj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Punase Lageda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>95839</id>
    <revision>
      <id>7142752</id>
      <parentid>6463570</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T22:39:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7142752</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6493" sha1="a4dlwj9cdkur2m4fjhq87frm2r7ic8d" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Punase Lageda
| hääldus = 
| nimi1_keel = eesti | nimi1 = Punase Lageda
| nimi2_keel = vene | nimi2 = Красная Поляна | nimi2_latin = ( Krasnaja Poljana )
| nimi3_keel = adõgee | nimi3 = Iаткъуадж
| pilt = Mountain_Olympic_Village_at_the_Psekhako.jpg
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = 
| vapi_link = 
| pindala = 
| elanikke = 
| asendikaart = Venemaa/Krasnodari krai
}}
[[Pilt:Krasnaya Polyana 05.jpg|pisi|Mäesuusatrass Punasel Lagedal]]
'''Punase Lageda''' ([[vene keel]]es Красная Полянa; varem ka '''Kbaada''', '''Kbaade''', '''Gubaedeõ''', '''Gunba''' (kohaliku [[abhaasid|abhaasi]]-[[abasiinid|abasiini]] hõimu järgi, kes elas piirkonnas enne [[1864]]. aastat)) on [[alev]] [[Krasnodari krai]]s [[Venemaa]]l. See jääb [[Sotši]] linna haldusalasse ([[Adleri rajoon]]i).

Punase Lageda asub [[Mzõmta]] jõe kaldal 39&amp;nbsp;km kaugusel [[Must meri|Mustast merest]] ja tema keskosa asub 538&amp;nbsp;m kõrgusel merepinnast. Seal elas 2010. aasta seisuga 4599 inimest. Adleriga – ja selle kaudu Sotši lennujaamaga – ühendab teda kaasaegne maantee.&lt;ref name=SMA&gt;[[Suur maailma atlas]], lk 71, 73, 101&lt;/ref&gt;

4&amp;nbsp;km mööda Mzõmta jõe orgu ülesvoolu asub eesti küla [[Eesti Aiake]]. Paarkümmend kilomeetrit põhja poole jääb 3238&amp;nbsp;m kõrgune [[Tšuguš]]i mägi, mis asub [[Adõgee]] piiril; paarkümmend kilomeetrit lõunasse jääb [[Gruusia]] piir, mis kulgeb mööda [[Phsou]] jõge.&lt;ref name=SMA/&gt;

[[Sotši olümpiamängud]]ele eelnenud ehitustegevuse käigus, aastatel [[2011]]–[[2012]], asustati Punase Lageda ja Eesti Aiakese senised elanikud sundkorras mujale ning asula kohale rajati hotellid olümpiamängudest osavõtjatele.{{lisa viide}}

== Ajalugu ==

Juba sajandeid varem asus tänapäevase Punase Lageda kohal abhaaside (abasiinide), täpsemalt [[medoveid]]e, [[auul]].&lt;ref&gt;Ruslan Avidzba [http://www.yuga.ru/articles/society/6327.html Забытая правда о Красной Поляне] Краснодарский край 14.05.12&lt;/ref&gt; Baltisaksa sõjaväelase [[Fjodor Tornau]] andmetel asus sel kohal 1835. aastal '''Artkuadži''' asula. Seevastu 1864. aastal nimetati seda '''Kbaadeks'''.

[[21. mai]]l 1864 kohtusid külas eri ilmakaartest tulnud neli sõjaväeosa ning nende juhid kirjutasid Venemaa sõjaväe ülemjuhataja suurvürst Mihhail Nikolajevitši juuresolekul alla [[manifest]]ile, mis kuulutas [[Kaukaasia sõda|Kaukaasia sõja]] lõppenuks. Selle sündmuse tähistamiseks otsustas Mihhail Nikolajevitš kõigi nelja sõjaväeüksuse ülemate palvel nimetada koha tsaariperekonna auks Romanovskiks.

[[1878]]. aastal asus sinna elama 36 [[kreeklased|kreeka]] perekonda, kes olid põgenenud [[Türgi]]st tagakiusamise eest Stavropoli kanti, kuid polnud seal kohanenud. Nad olid elupaika otsides jõudnud sellesse orgu. See juhtus sügisel, kui maapind oli kõikjal [[sõnajalg]]adest punane. Kreeklased jäid sinna elama, andsid kohale nime, mis vene keeles oli Krasnaja Poljana, ehitasid kiriku ja avasid kooli. Kirik ja selle kalmistul asuv kellatorn on säilinud tänapäevani.

Teine, hirmsam seletus nime Krasnaja Poljana päritolule viitab verisele [[tšerkessi genotsiid]]ile 19. sajandi lõpus.&lt;ref name=&quot;diplomaatia&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.diplomaatia.ee/en/article/tserkessi-genotsiid-ja-sotsi-olumpia/ | pealkiri = Tšerkessi genotsiid ja Sotši olümpia | väljaanne = Diplomaatia nr 7/8, lk 8-9 | autor = Herkel, Andres | aeg = august 2010 | vaadatud = 23. mai 2013 | arhiivimisaeg = 2013-10-17 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131017023155/http://www.diplomaatia.ee/en/article/tserkessi-genotsiid-ja-sotsi-olumpia/ | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;

[[1898]]. aastal saadeti külasse riiklik komisjon. Komisjoni ettekande põhjal anti asulale [[19. juuni]]l [[1899]] [[linnaõigus]]ed ja kinnistati nimi Romanovski. [[1900|Järgmisel aastal]] valmis Punase Lageda maantee, mis ühendas asulat [[Adler]]iga.

Kuid ametlik nimi ei levinud kohalike seas; seda ka selle pärast, et mitteeksisteeriva linna Romanovski piires asus eksisteeriv Punase Lageda küla, mis oli kantud ametlikesse dokumentidesse.&lt;ref name=&quot;Е&quot;&gt;Ефремов Ю.К. Тропами горного Черноморья. М: Государственное издательство географической литературы 1963&lt;/ref&gt; 1920. aastate lõpul kaotas asula linna õigused ja sai nimeks Krasnaja Poljana. Alevi õigused sai ta [[1950]]. aastal.

Aastal [[2010]] avati alevis memoriaal Tallinna [[pronkssõdur]]i koopiaga.&lt;ref name=&quot;postimees&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.postimees.ee/257490/krasnaja-poljanas-avati-pronkssoduri-koopia/| pealkiri = Krasnaja Poljanas avati pronkssõduri koopia | väljaanne = Postimees| aeg = 2. mai 2010| vaadatud = 23. mai 2013}}&lt;/ref&gt;

== Tänapäev ==

Punasel Lagedal on levinud väikepõllumajandus. Asula on kuulus oma [[mesi|mee]] poolest. Asulat ümbritsevad [[kastan]]imetsad. Ümberkaudsete mägede nõlvadel kasvab palju [[ravimtaim]]i.

Punase Lageda lähedal asub [[Punase Lageda hüdroelektrijaam]].

Asula peamine sissetulekuallikas nii suvel kui talvel on [[turism]]. Seal on Radisson SAS-i [[hotell]] ja Gazpromi mäeturismikeskus Grand Hotel Polyana, lisaks hulk väiksemaid võõrastemaju, pansione ja muid majutuskohti, ning neid ehitatakse üha juurde.

Punase Lageda asub mägedevahelises orus, on suusakuurort ja Sotši [[2014. aasta taliolümpiamängud]]e peamine võistluspaik. Seal kavatsetakse korraldada võistlused [[murdmaasuusatamine|murdmaasuusatamises]], [[suusahüpped|suusahüpetes]], [[kahevõistlus]]es, [[laskesuusatamine|laskesuusatamises]], [[mäesuusatamine|mäesuusatamises]], [[bobisõit|bobisõidus]], [[kelgutamine|kelgutamises]], [[skeleton]]is, [[lumelauasõit|lumelauasõidus]] ja [[vigursuusatamine|vigursuusatamises]].

Punase Lageda lähedal Mzõmta jõe orus filmiti filmi &quot;[[Kaukaasia vang ehk Šuriku uued seiklused]]&quot; mägijõeepisoodid.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://ida.aule.ee/raamatud/tammsaare_orig.pdf Anton Hansen Tammsaare. Punase Lageda Eesti asundus], 1912
* Eesti asunduskülade kirjeldus tegevuse kohta; 05.10.1917; [http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.3372.1.7:6 Saaga ERA.3372.1.7:6]
* August Ingermaa: Mõnda mälestusi Punaselageda eesti asundusest Kaukaasias, Tallinn 2012, [http://ida.aule.ee/kirjutised/ingermaa.pdf PDF]

[[Kategooria:Väliseesti külad]]
[[Kategooria:Krasnodari krai]]
[[Kategooria:Venemaa alevid]]</text>
      <sha1>a4dlwj9cdkur2m4fjhq87frm2r7ic8d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti mängufilmide loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>98860</id>
    <revision>
      <id>7142846</id>
      <parentid>7141193</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:23:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26113-20</username>
        <id>228341</id>
      </contributor>
      <comment>/* 2000. aastad */ prouktsiooni stuudio oli valesti märgitud</comment>
      <origin>7142846</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="253004" sha1="j31phh3adily599yhujdm40g71qg8w9" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=detsember}}
{{See artikkel| on loend Eesti mängufilmidest; Eesti animafilmide kohta vaata [[Eesti animafilmide loend]], Eesti dokumentaalfilmide kohta vaata [[Eesti dokumentaalfilmide loend]].}}
[[Pilt:Estoniafilm.png|right|115px|Eesti filmid]]
Siin on loetletud kronoloogilises järjekorras Eestis valminud mängu- ja lühimängufilme või rahvusvahelises koostöös tehtud mängufilme. Nimekiri ei ole täielik.

==[[1910. aastad]]==
{| class=&quot;wikitable&quot; width= &quot;100%&quot;
|-
! width=10% | Pealkiri 
! width=10% | Režissöör 
! width=20% | Näitlejad 
! width=10% | Žanr 
! width=15% | Filmistuudio 
! width=25% | Märkused
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''1913'''?
|-
| [[Laenatud naene]] ||  ||  || lühikomöödia || || Esimene Eesti mängufilm
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1914]]'''
|-
| [[Karujaht Pärnumaal]] || [[Tõnis Nõmmits]] ||  || lühikomöödia || Estonia Film || Johannes Pääsukese filmitud Eesti esimene mängufilm äpardunud karujahist.
*Osalemine, Le Giornate del Cinema Muto tummfilmifestival (Itaalia, Pordenone), 2019
|}

==[[1920. aastad]]==

{| class=&quot;wikitable&quot; width= &quot;100%&quot;
|-
! width=10% | Pealkiri 
! width=10% | Režissöör 
! width=20% | Näitlejad 
! width=10% | Žanr 
! width=15% | Filmistuudio 
! width=25% | Märkused
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1921]]'''
|-
| [[Armastuse pisielukas]] || [[Paul Sepp]] || Liandro, Marta Ohaka || lühikomöödia, tummfilm || [[Estonia-Film]] || Mängufilm on lühike naljalugu, mille tegevus toimub Tallinnas. Tummfilm, mis võeti üles vaid ühe päevaga, pole tänaseni säilinud.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1923]]'''
|-
| [[Must teemant]] || [[Fjodor Ljubovski]] || [[Fjodor Ljubovski]], [[Tiina Kapper]] || kriminaalfilm, tummfilm || [[Regina-Film]] || Eesti esimene täispikk mängufilm.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/varamu/eesti-filmilugu/arengujooni-1920-1930 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-04-04 |arhiivimisaeg=2016-03-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160329215258/http://www.efis.ee/et/varamu/eesti-filmilugu/arengujooni-1920-1930 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Film pole säilinud.
|-
| [[Nõiakepp]] ||  ||  || lühimängufilm || [[Osilia-Film]] || Film pole säilinud
|-
| [[Vanaema kingitus]] || [[Fjodor Ljubovski]] || [[Fjodor Ljubovski]] || lühikomöödia, tummfilm || [[Regina-Film]] || Film pole säilinud.
|-
| style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1924]]'''
|-
| [[Mineviku varjud]] || [[Valter Palm]],&lt;br&gt; A. Nugis || [[Voldemar Toffer]], [[Ants Lauter]], [[Ella Silber]], [[Ants Jõgi]] || ajalooline draama, tummfilm || [[Eesti National Film]] || Muistsete eestlaste elust ja võitlusest ordurüütlitega. Film pole säilinud.
|-
| [[Õnnelik korterikriisi lahendus]] || [[Konstantin Märska]] || [[Eduard Pütsep]], [[Olga Raudsepp-Lievonen]], [[Jaan Tihkan]] || lühikomöödia, tummfilm || Eesti National Film || Üürikorterist väljavisatud noormehe peavarjuotsinguid. Film pole säilinud.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1925]]'''
|-
| [[Tšeka komissar Miroštšenko]] || [[Paul Sehnert]] || [[Kalju Raag]], [[Mihkel Lepper]], [[Valentine Vassiljeva]], [[Niina Ormus]] || draama, põnevusfilm, tummfilm || Eesti National Film || Armukade esitab tšekaasse valekaebuse. 2012. aastal film digiteeriti ja taastati.
*Osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2020, Programm: 101 Eesti filmi
|-
| [[Esimese öö õigus (film)|Esimese öö õigus]] || [[Balduin Kusbock]] || [[Mary Melsas]], [[René Leer]], [[Heino Vaks]] || draama, tummfilm || [[Taara-film]] ||Film pole säilinud.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1927]]'''
|-
| [[Noored kotkad]] || [[Theodor Luts]] || [[Arnold Vaino]], [[Amalie-Luise Konsa]], [[Johannes Nõmmik]], [[Rudolf Klein]] || sõjafilm, tummfilm || [[Siirius Film]] || Väheseid enne 1940. aastat tehtud eesti mängufilmidest, mis on peaaegu tervikuna säilinud. 2008. aastal film digiteeriti ja taastati.
*Osalemine, Le Giornate del Cinema Muto tummfilmifestival (Itaalia, Pordenone), 2019 
|-
| [[Kevade unelm]] || [[Voldemar Päts (filmioperaator)|Voldemar Päts]] || [[Georg Russy (Rusi)]], [[Elsa Silber]], [[Leonid Puhov]] || draama, tummfilm || [[Film-Klubi]] ||1920. aastate Eesti pealinna tõusikute elu kujutamine. Filmi on säilinud kogupikkuses 1 minut ja 9 sekundit.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1929]]'''
|-
| [[Dollarid]] || [[Mihkel Lepper]] || [[Paul Pinna]], [[Signe Pinna]], [[Betty Kuuskemaa|Betty Kuuskmann]] || draama, tummfilm || [[Konstantin Märska Filmproduktsioon]] ||Melodraamatiliste sugemetega salongifarss. Film pole säilinud.
|-
| [[Vigased pruudid (film 1929)|Vigased pruudid]] || [[Johannes Loop]],&lt;br&gt; [[Konstantin Märska]] || [[Samuel Siirak]], [[Ly Schönberg]], [[Margareta Müller]], [[Joosep Koppel]] || komöödia, tummfilm || [[Konstantin Märska Filmiproduktsioon]] || [[Eduard Vilde]] humoreski &quot;[[Vigased pruudid]]&quot; ainetel. Filmist on säilinud katkendid (ligi 4 minutit).
|-
| [[Jüri Rumm (film 1929)|Jüri Rumm]] || [[Johannes Loop]] || [[Hans Suursööt]], [[Ly Kerge]], [[Boris Jaanikosk|Boris Borissoff]], [[Karl Laas]] || seiklusfilm, tummfilm || [[Konstantin Märska Filmproduktsioon]] ||[[Hans Varessoo]] samanimelise romaani ainetel. Taastati videofilmina 1996. aastal, osa episoode on katkendlikult. 
|}

==[[1930. aastad]]==

{| class=&quot;wikitable&quot; width= &quot;100%&quot;
|-
! width=10% | Pealkiri 
! width=10% | Režissöör 
! width=20% | Näitlejad 
! width=10% | Žanr 
! width=10% | Filmistuudio 
! width=30% | Märkused
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1930]]'''
|-
| [[Kuldämblik]] || [[Boris Jaanikosk]] || [[Olga Torokoff-Tiedeberg]], [[Aleksander Arder]], [[Ly Schönberg]], [[Priit Veebel]] || muusikal, tantsufilm || [[Konstantin Märska Filmproduktsioon]] || Esimene katsetus heli(lühi)filmi vallas. Konstantin Märska viimane mängufilm. Film pole säilinud.
|-
| [[Kire lained]] || [[Vladimir Gaidarov]] || [[Ita Rina]], [[Vladimir Gaidarov]], [[Raimondo van Riel]], [[Fritz Greiner]], [[Hugo Laur]] || seiklusfilm, tummfilm || [[A/S Urania]], [[Wladimir Gaidarov G.m.b.H.]] || Film salapiirituse Soome smugeldamisest, rahast, võlgadest ja kirglikust armastusest. Eesti-[[Saksamaa]] ühisfilm.
*Osalemine, Le Giornate del Cinema Muto tummfilmifestival (Itaalia, Pordenone), 2019
|-
| [[Pühapäevakütid]] || [[Balduin Kusbock]] || [[Karl Laas]], [[Georg Leies]], [[Olga Holts]] || komöödia, tummfilm || [[Taara-film]] || Film sai näitamiskeelu, kuna selle kerglast sisu ei peetud alaealistele sobivaks. Film pole säilinud.
|-
| [[Vahva sõdur Joosep Toots]] || [[Theodor Luts]], [[Arnold Vaino]] || [[Arnold Vaino]], [[Linda Vaino]], [[Alfred Rüütli]] || komöödia, tummfilm || [[Theodor Lutsu Filmiproduktsioon]] || Talupoisi Joosep Tootsi elust sõjaväeteenistuses. Film pole säilinud.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1931]]'''
|-
| [[Ringi ümber tütre]] || ||  || komöödia ||  ||Film pole säilinud.
|-
| [[Öösel]] || [[Armas Hirvonen]] || [[Priit Põldroos]], [[Karl Laas]], [[Adolf Himbeck]] || draama, tummfilm || [[Eesti Film Produktion]] || Talurahvarahutuste mahasurumisest ja karistussalkade veretöödest Eestis 1905. aastal. Film pole säilinud.
|-
| Gaas! Gaas! Gaas! || [[Theodor Luts]] || || lavastuslik õppefilm, tummfilm || [[Theodor Lutsu Filmiproduktsioon]] || Film õpetab, kuidas end gaasiohu või gaasirünnaku eest kaitsta.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1932]]'''
|-
| [[Päikese lapsed]] || [[Theodor Luts]] || [[Nadežda Peedi-Hoffman]], [[Elfi Lepp-Stroobel]], [[Ants Eskola]], [[Rahel Olbrei]] || melodraama, helifilm || [[Theodor Lutsu Filmiproduktsioon]], [[Suomi Filmi OY]] || Eesti-[[Soome]] ühisfilm. Esimene eestikeelne helimängufilm. Film on säilinud osaliselt. Lugu noore armastuse võlust ja valust idüllilise põhjamaa suve taustal.
|}

==[[1940. aastad]]==

{| class=&quot;wikitable&quot; width= &quot;100%&quot;
|-
! width=10% | Pealkiri 
! width=10% | Režissöör 
! width=20% | Näitlejad 
! width=10% | Žanr 
! width=10% | Filmistuudio 
! width=30% | Märkused
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1947]]'''
|-
| [[Elu tsitadellis]] || [[Herbert Rappaport]] || [[Hugo Laur]], [[Aino Talvi]], [[Rudolf Nuude]], [[Lia Laats]], [[Gunnar Kilgas]] || draama, sõjafilm || [[Lenfilm]] || [[August Jakobson]]i samanimelise näidendi järgi. Esimene Eesti NSV mängufilm. Sõda on seni jäänud professor August Miilase eramut piirava kõrge plangu taha.
*Preemia, Stalini preemia (NSVL), 1948, Preemia II järk – Herbert Rappaport, Hugo Laur, Lia Laats, Lembit Rajala
|}

==[[1950. aastad]]==
{| class=&quot;wikitable&quot; width= &quot;100%&quot;
|-
! width=10% | Pealkiri 
! width=10% | Režissöör 
! width=20% | Näitlejad 
! width=10% | Žanr 
! width=10% | Filmistuudio 
! width=30% | Märkused
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1951]]'''
|-
| [[Valgus Koordis (film)|Valgus Koordis]] || Herbert Rappaport || [[Georg Ots]], [[Hugo Laur]], [[Rudolf Nuude]], [[Aleksander Randviir]], [[Ants Eskola]] || draamafilm || Lenfilm ja [[Tallinna Kinostuudio|Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio]] ||  Punaväelane Paul Runge naaseb sõja lõppedes koju Koordisse. Esimene Eesti värviline mängufilm [[Hans Leberecht]]i samanimelise jutustuse järgi.
*Preemia, Stalini preemia (NSVL), 1952, Preemia laureaadid- Herbert Rappaport, Georg Ots, Aleksander Randviir, Valentine Tern, Elmar Kivilo, Evi Rauer, Hugo Laur, Sergei Ivanov 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1955]]'''
|-
| [[Andruse õnn]] || Herbert Rappaport || [[Enn Adusson]], [[Ants Lauter]], [[Ita Ever]], [[Hugo Laur]], [[Ruth Peramets]] || draamafilm || Lenfilm ja Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio  || [[Hans Leberecht]]i romaani &quot;Kaptenid&quot; järgi. Rannakülast pärit Andrus on unistanud kapteniks saada ja merd sõita.
|-
| [[Jahid merel]] || [[Mihhail Jegorov (režissöör)|Mihhail Jegorov]]|| [[Rein Aren]], [[Ruth Peramets]], [[Kaarel Karm]], [[Olev Eskola]], [[Endel Nõmberg]], [[Õie Orav]] || põnevusfilm || [[Tallinna Kunstiliste ja Kroonikafilmide Kinostuudio]] || Välisluure salasepitsuste paljastamisest ühes Eesti merelinnas. 
|-
| [[Värav nr. 2]] || [[Oleg Lentsius]] || [[Ruut Tarmo]], [[Endel Padrik]], [[Elle Timmer]], [[Jüri Järvet]], [[Aleksander Mägi (näitleja)|Aleksander Mägi]], [[Mari Möldre]] || lühimängufilm, komöödiafilm || Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio || O. Lentsiuse diplomitöö Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi (VGIK) lõpetamisel. Sotsialismiaegsest bürokraatlikust töökorraldusest ühes raudteejaamas.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1956]]'''
|-
| [[Mehed jäävad koju]] || Igor Jeltsov || [[Ants Eskola]], [[Linda Rummo]], [[Arvo Tahk]], [[Alfred Mering]] || lühimängufilm, komöödiafilm || Tallinna Kinostuudio, Üleliiduline Riiklik Kinematograafia Instituut || Igor Jeltsovi diplomitöö. Ühe perekonna &quot;pea&quot; elust oma pisipoja hoidmisel.
|-
| [[Üks moment, oodake!]] || [[Virve Reiman]] || [[Endel Simmermann]], [[Ilmar Tammur]], [[Mari Möldre]], [[Ruts Bauman]], [[Truuta Kuusik]] || lühimängufilm, komöödiafilm || Kunstiliste- ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio || Film, millega Virve Reiman kaitses oma režiidiplomit ja [[Aimée Beekman]] operaatoridiplomit VGIK-i lõpetamisel 1956. aasta kevadel. Film võimutsevast bürokraatiast ja oma alluvaid mitte usaldavast juhist.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1957]]'''
|-
| [[Juunikuu päevad]] || [[Kaljo Kiisk]],&lt;br&gt; Viktor Nevežin || [[Andres Särev]], [[Paul Varandi]], [[Astrid Koik]], [[Ants Eskola]], [[Voldemar Panso]] || draamafilm || Tallinna Kinostuudio || 1940. aasta juunipöörde sündmuste mõjud inimeste elus.
|-
| [[Pöördel]] || Aleksandr Mandrõkin || [[Gunnar Kilgas]], [[Franz Malmsten]], [[Ants Eskola]], [[Katrin Välbe]], [[Ellen Kaarma]], [[Ants Lauter]] || draamafilm || Tallinna Kinostuudio || Esimehe võitlusest allakäinud kolhoosi päästmiseks.
|-
| [[Tagahoovis]] || Viktor Nevežin || [[Ita Ever]], [[Katrin Välbe]], [[Alfred Rebane]], [[Eino Baskin]], [[Kaarel Karm]], [[Hugo Laur]] jt || draamafilm || Tallinna Kinostuudio || Film Oskar Lutsu samanimelise jutustuse alusel 1930. aastate agulielust.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1958]]'''
|-
| [[Esimese järgu kapten (film)|Esimese järgu kapten]] || Aleksandr Mandrõkin || Boris Livanov, Vladimir Jemeljanov, [[Olev Eskola]], [[Eve Kivi]], [[Asta Vihandi]] || draama, ajalooline film || Tallinna Kinostuudio || Tallinna Kinostuudio esimene laiekraanfilm. Lihtsast tsaarilaevastiku madrusest saab Nõukogude riigi esimese järgu kapten.
*Preemia, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1959, II preemia Harald Läänemetsale kõrgel tasemel teostatud filmi stereofoonilise üleskirjutuse eest;
*Auhind, Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL), 1959, diplom Eugen Kapile parima filmimuusika eest
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1959]]'''
|-
| [[Vallatud kurvid]] || Kaljo Kiisk,&lt;br&gt; [[Juli Kun]] || [[Terje Luik]], [[Rein Aren]], [[Peeter Šmakov]], Eve Kivi, [[Jaanus Orgulas]] jt || komöödiafilm || Tallinna Kinostuudio || Eesti esimene laiekraanfilm, situatsioonikomöödia. Panoraamfilmina [[Ohtlikud kurvid]] ([[1961]])
*Auhind, Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL), 1960, Parim naisnäitleja: Terje Luik; diplom – filmi kõrge tehnilise taseme ja laiekraanfilmi võimaluste eduka kasutamise eest;
*Preemia, Balti liiduvabariikide ja Valgevene filmifestival (NSVL), 1960, Preemia: Edgar Štõrtskober, Juli Kun, Kaljo Kiisk;
*Auhind, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1960, II preemia: Harald Läänemets; diplom: Edgar Štõrtskober
|-
| [[Veealused karid]] || Viktor Nevežin || [[Aksel Orav]], [[Agnessa Peterson]], [[Lia Laats]], Ants Eskola, [[Arno Suurorg]], [[Ott Raukas]] jt || melodraama || Tallinna Kinostuudio || [[Aadu Hint|Aadu Hindi]] näidendi &quot;Kuhu lähed, seltsimees direktor?&quot; motiividel. Film kalurikolhoosi esimehe töistest ja perekondlikest konfliktidest.
|-
| [[Kutsumata külalised]] || Igor Jeltsov || [[Rein Aren]], [[Hilja Varem]], [[Heino Mandri]], [[Valdo Truve]], [[Jüri Järvet]] jt || põnevusfilm || Tallinna Kinostuudio || Propagandistlik põnevusfilm Lääne luure poolt värvatud väliseestlastest.
*Auhind, Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL), 1960, Hugo Laur – preemia parima episoodilise rolli eest
|-
| [[Keegi ei sure kunagi]] || [[Leida Laius]] ||  || tudengifilm || Üleliiduline Riiklik Kinematograafia Instituut (VGIK) || Leida Laiuse kursusetöö. Koopia põletati tuleohutusnõuete täitmisel, originaal Moskvas.
|}

==[[1960. aastad]]==

{| class=&quot;wikitable&quot; width= &quot;100%&quot;
|-
! width=10% | Pealkiri 
! width=10% | Režissöör 
! width=20% | Näitlejad 
! width=10% | Žanr 
! width=10% | Filmistuudio 
! width=30% | Märkused
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1960]]'''
|-
| [[Perekond Männard]] || Aleksandr Mandrõkin || [[Paul Ruubel]], [[Evi Rauer]], [[Endel Nõmberg]], [[Peeter Volmer]], [[Rudolf Nuude]] || draamafilm || Tallinna Kinostuudio || Ajaloodraama kahe töölisperekonna saatusest aastatel 1918–1924. 
|-
| [[Vihmas ja päikeses]] || Herbert Rappaport || [[Jaan Saul]], [[Ieva Mūrniece]], [[Larissa Lužina]], [[Jaanus Orgulas]], [[Rein Olmaru]] jt. || draamafilm || Tallinna Kinostuudio || Jälgitakse elektrijaama ehitusel arenevaid ning põrkuvaid noorte lööktööliste suhteid. [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Lavakunstikooli]] I lennu noorte näitlejate ekraanidebüüdid. 
|-
| [[Näitleja Joller]] || [[Virve Aruoja]] || [[Voldemar Panso]], [[Jüri Järvet]], [[Linda Rummo]], [[Franz Malmsten]], [[Ruts Bauman]], [[Tõnis Kask]] jt. || telemängufilm || [[Eesti Telefilm]] || Lugu näitleja allakäigust ja eneseleidmisest.
*Osalemine, üleliiduline televisioonifestival (Moskva, NSVL), 1960, I järgu diplom Virve Aruojale, Jüri Järvetile, [[Anton Mutt|Anton Mutile]] 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1961]]'''
|-
| [[Juhuslik kohtumine]] || Viktor Nevežin || [[Georg Ots]], [[Arved Haug]], [[Lia Laats]], [[Eino Baskin]], [[Marina Jurassova]] || komöödia, muusikafilm || Tallinnfilm || Estraadiansambli probleemidest repertuaari ja lauljatega. 
|-
| [[Laulu sõber]] || [[Ilja Fogelman]],&lt;br&gt;[[Reet Kasesalu]] || [[Ilmar Tammur]], Leili Jäärats, Ramon Keppe, [[Karl Kalkun]], [[Betty Kuuskemaa]] || draama, komöödia || Tallinnfilm || Autoritaarne kolhoosiesimees ei oska hinnata rahvakultuuri väärtust. 
|-
| [[Ohtlikud kurvid]] || Kaljo Kiisk,&lt;br&gt; Juli Kun || [[Terje Luik]], [[Rein Aren]], [[Peeter Šmakov]], [[Eve Kivi]], [[Jaanus Orgulas]] jt. || komöödiafilm || Tallinnfilm ja [[Mosfilm]]|| Maailma esimene panoraammängufilm. Komöödia upsakaks muutunud spordikuulsuse ninapidivedamisest kaksikõdede poolt.
|-
| [[Ühe küla mehed]] || [[Jüri Müür]] || [[Kaarel Karm]], [[Helend Peep]], [[Einari Koppel]], [[Oskar Liigand]], [[Kaljo Kiisk]] || draamafilm || Tallinna Kinostuudio || Esimene sõjajärgsel ajal eestlaste tehtud film. Rannaküla mehed, olles Soome randa triivinud, peavad valima omade ja võõraste vahel. 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1962]]'''
|-
| [[Jääminek (film)|Jääminek]] || Kaljo Kiisk || [[Hugo Laur]], [[Sirje Arbi]], [[Helend Peep]], [[Kaarel Karm]], [[Katrin Välbe]], [[Arvi Hallik]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || [[Aadu Hint|Aadu Hindi]] samanimelise jutustuse ainetel. Film kujutab kahe kaluripere traagilist saatust Teise maailmasõja ajal sakslaste okupeeritud Eesti väikesaarel.
*Auhind, Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL), 1963, Peaauhind Suur Merevaik; parim kirjanduslik stsenaarium: Aadu Hint ja Aleksandr Borštšagovski; parim operaatoritöö: Algimantas Mockus; Läti NSV Kultuuriministeeriumi audiplom
*Osalemine, San Remo Film Festival (Itaalia), 1984, Kaljo Kiisa retrospektiiv
|-
| [[Õhtust hommikuni]] || [[Leida Laius]] || [[Viiu Härm]], [[Kirill Lavrov]], [[Ülle Ulla]], [[Aksel Orav]], [[Mati Klooren]] || lühimängufilm, tudengifilm || Tallinnfilm || Mart Kalda ([[Heino Puhvel]]i)samanimelise jutustuse ainetel. Leida Laiuse Moskva kinoinstituudi (VGIK) diplomitöö. Tegevus toimub Teise maailmasõja ajal sakslaste poolt okupeeritud Eesti väikelinnas.
|-
| [[Ühe katuse all]] || Igor Jeltsov || [[Dzidra Ritenberga]], [[Rein Aren]], [[Viiu Härm]], [[Ita Ever]], [[Olav Osolin]], [[Rudolf Nuude]], [[Elsa Ratassepp]] jt. || melodraama || Tallinnfilm || [[Hans Leberecht]]i jutustuse &quot;Ühes majas&quot; ainetel. Isikudraama stalinismiajastul kujunenud võimuarusaamade pinnal.
*Auhind, Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL), 1963, Elsa Ratassepp: parim naisnäitleja
|-
| [[Head ööd, väike sõber!]] || [[Elvi Koppel]] ||  || lühitelemängufilm || [[Eesti Telefilm]] || Eesti Televisiooni esimene lastefilm ja selles kõlab ka üks Eesti populaarsemaid unelaule &quot;[[Mina ei taha veel magama jääda]]&quot;.
|-
| [[Romantikud (film)| Romantikud]] || [[Virve Aruoja]] || Karin Uibo, Peeter Volmer, [[Jüri Järvet]], [[Valdeko Ratassepp]] jt. || telemängufilm, draamafilm || [[Eesti Telefilm]], Tallinna Televisioonistuudio || Aluseks Lembit Kivisaare ([[Aigar Vahemetsa]]) novell &quot;Peetud positiivseks kangelaseks&quot;. Enesekindlast, lendlausete keeles kõnelev noormehest. Film ei ole säilinud.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1963]]'''
|-
| [[Jalgrattataltsutajad]] || Juli Kun || [[Ljudmila Gurtšenko]], [[Oleg Borissov]], [[Eduards Păvuls]], [[Rein Aren]], [[Sergei Martinson]], [[Hugo Laur]] jt. || komöödiafilm || Tallinnfilm || Film räägib veetlevast jalgrattakonstruktorist Ritast ning kolmest noormehest, kellest saavad tulised võistlejad neiu pärast.
|-
| [[Jäljed (film)|Jäljed]] || [[Kaljo Kiisk]] || [[Mati Klooren]], [[Hugo Laur]], [[Kaarel Karm]], [[Paul Ruubel]], [[Rudolf Nuude]], [[Ada Lundver]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || Kunagiste koolikaaslaste saatustest Eesti külas esimesel sõjajärgsel kümnendil, kollektiviseerimise perioodil. Oli 1988. aastani riiulifilm.
*Auhind, Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL), 1964, Diplom – Kaarel Karm: parim meesnäitleja; [[Lembit Veevo]]: parim filmimuusika
*Osalemine, San Remo Film Festival (Itaalia), 1984, Kaljo Kiisa retrospektiiv 
|-
| [[Roosa kübar]] || [[Veljo Käsper]] || [[Herta Elviste]], [[Eneken Aksel]] || lühidraama, tudengifilm || Tallinnfilm || [[Lilli Promet]]i samanimelise miniatuuri ainetel. VGIK diplomitöö – Veljo Käsper režissöörina. Sõjast purustatud varemetes linn, kuid iluigatsus on kahe sõdurnaise südames.
|-
| [[Mäed kui valged elevandid]] || [[Leida Laius]] || [[Viiu Härm]], [[Heino Mandri]] || lühimängufilm, tudengifilm || Üleliiduline Riiklik Kinematograafia Instituut (VGIK) || Suhtedraama mehe ja naise vahel, kohtumispaigaks rongijaama puhvet.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1964]]'''
|-
| [[Põrgupõhja uus Vanapagan (film)|Põrgupõhja uus Vanapagan]] || [[Grigori Kromanov]],&lt;br&gt; [[Jüri Müür]] || [[Elmar Salulaht]], [[Ants Eskola]], [[Astrid Lepa]], [[Jüri Järvet]], [[Hugo Laur]] || draama || Tallinnfilm || [[A. H. Tammsaare]] samanimelise romaani ekraniseering.
*Auhind, Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL), 1965, Peaauhind Suur Merevaik; NSVL Kinematografistide Liidu diplom
*Osalemine, Eesti filmipäevad Lissabonis (Portugal), 2023
|-
| [[Null kolm]] || Igor Jeltsov || [[Ninel Mõškova]], Ivan Dmitrijev, [[Tatjana Peltser]] || draama || Tallinnfilm || Nora Adamjani ja Jakov Voltšeki jutustuse &quot;03&quot; ainetel.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1965]]'''
|-
| [[Me olime kaheksateistkümneaastased]] || Kaljo Kiisk || [[Evald Hermaküla]], [[Mare Hellaste]], [[Peeter Kard]], [[Tõnu Aav]], [[Rein Koppelmann]] || draama || Tallinnfilm || Poliitiline draama sündmustest Eestis 1940–1941.
|-
| [[Mäeküla piimamees (film)|Mäeküla piimamees]] || Leida Laius || [[Jüri Järvet]], [[Elle Eha]], [[Ants Lauter]], [[Lea Unt]], [[Evald Hermaküla]] || draama || Tallinnfilm || [[Eduard Vilde]] samanimelise romaani ekraniseering, Leida Laiuse esimene täispikk mängufilm.
*Auhind, Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL), 1966, Jüri Järvet: aasta parim meesnäitleja 
|-
| [[Supernoova (film)|Supernoova]] || [[Veljo Käsper]] || [[Endrik Kerge]], [[Ants Eskola]], [[Agnes Peterson]], [[Liina Orlova]], [[Mati Klooren]] || draama || Tallinnfilm || Veljo Käsperi esimene täispikk mängufilm noore astronoomi esimestest teadustöö kogemustest.
|-
| [[Külmale maale (film)|Külmale maale]] || [[Valdur Himbek]], [[Ants Kivirähk]] || [[Leonhard Merzin]], [[Ada Lundver]], [[Linda Tubin]], [[Karl Ader]], [[Lembit Anton]] || Telemängufilm || Eesti Telefilm || Noore talupoja traagilistest eluvalikutest 19. sajandi lõpukümnendi Eesti külaühiskonnas. 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1966]]'''
|-
| [[Kirjad Sõgedate külast (film)|Kirjad Sõgedate külast]] || [[Jüri Müür]] || [[Kaarel Karm]], [[Ilmar Tammur]], [[Paul Ruubel]], [[Valdeko Ratassepp]], [[Tõnu Aav]] || draama || Tallinnfilm || Film [[Juhan Smuul]]i samanimelise novellikogu ainetel rannakalurite elust ja inimsuhetest. 
|-
| [[Mis juhtus Andres Lapeteusega?]] || [[Grigori Kromanov]] || [[Einari Koppel]], [[Ita Ever]], [[Heino Mandri]], [[Uno Loit]], [[Kaljo Kiisk]] || draama || Tallinnfilm || Grigori Kromanovi esimene iseseisev mängufilm põhineb [[Paul Kuusberg]]i romaanil &quot;Andres Lapeteuse juhtum”.
*Auhind, Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL), 1967, Eridiplom kaaluka ühiskondliku teema lahendamise eest 
|-
| [[Võlg (film)|Võlg]] || [[Valdur Himbek]] || [[Enn Merioja]], [[Tiiu Soo]], [[Raivo Trass]], [[Tiiu Lukk]], [[Jaan Kilp]] || telemängufilm || Eesti Telefilm || Mati Undi jutustuse [[Võlg (Unt)|&quot;Võlg&quot;]] ainetel. Mõtisklus 1960. aastate noortest ja võlast, mida tuleb elus maksma hakata. 
|-
| [[Tütarlaps mustas]] || Veljo Käsper || [[Gerlinda Kopelman]], [[Juozas Budraitis]], [[Lisl Lindau]], [[Viiu Härm]], [[Jüri Järvet]], [[Evald Hermaküla]] || draama || Tallinnfilm || [[Lilli Promet]]i samanimelise novelli järgi.
*Auhind, Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL), 1967, Harry Rehele parima mängufilmioperaatori auhind 
|-
| [[Ühe suve akvarellid (film)|Ühe suve akvarellid]] || [[Virve Aruoja]] || [[Aarne Üksküla]], [[Albina Kausi]], [[Helgi Ilo]], [[Katrin Välbe]], [[Eldor Valter]] || telemängufilm || Eesti Telefilm || Noore kunstiüliõpilase suvest vaikses rannakülas.
*Auhind, Üleliiduline telefilmide festival (NSVL), 1966, Auhind (rahaline preemia) parima operaatoritöö eest mängufilmis Anton Mutile;
*Auhind, Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL), 1966, Diplom väljaspool konkurssi mängufilmi arendamise eest (1966, Vilniuses)
|-
| [[Peegliahv]] || Virve Aruoja || [[Rein Sikk]] || lühitelemängufilm || Eesti Telefilm || Lühifilm sõnakuulmatust poisist, kes ei armastanud puhtust ja korda.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1967]]'''
|-
| [[Keskpäevane praam]] || Kaljo Kiisk || [[Enn Kraam]], [[Kersti Gern]], [[Ada Lundver]], [[Arne Laos]], [[Kalju Karask]], [[Eino Tamberg]], [[Uno Loit]] || draama || Tallinnfilm || Äärmuslikus olukorras tuleb ilmsiks inimeste tegelik loomus ja ellusuhtumine.
*Auhind, Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL), 1968, Diplom – kaasajateema huvitava lahendamise eest; Moldaavia Kinoliidu auhind &quot;Mioritsa&quot;
*Auhind, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1968, Žürii eridiplom – näitlejale Uno Loit
|-
| [[Viini postmark]] || Veljo Käsper || [[Jüri Järvet]], [[Herta Helviste]], [[Ines Aru|Ines Parker]], [[Vladislav Koržets]], [[Ervin Abel]], [[Alfred Rebane]] || komöödia || Tallinnfilm || Film [[Ardi Liives]]e samanimelise näidendi ainetel mehest, kes otsustab ühe päeva jooksul rääkida ainult tõtt.
*Osalemine, Eesti filmipäevad Lissabonis (Portugal), 2023 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1968]]'''
|-
| [[Libahunt (film)|Libahunt]] || Leida Laius || [[Ene Rämmeld]], [[Doris Kareva]], [[Malle Klaassen]], [[Külli Song]], [[Evald Hermaküla]], [[Arnold Sikkel]] || draama || Tallinnfilm || [[August Kitzberg]]i samanimelise näidendi ainetel.
*Auhind, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1970, Algimantas Mockus: diplom parima operaatoritöö eest
*Osalemine, Eesti filmipäevad Lissabonis (Portugal), 2023
|-
| [[Mehed ei nuta]] || [[Sulev Nõmmik]] || [[Ants Lauter]], Ervin Abel, Kalju Karask, [[Lia Laats]], [[Voldemar Kuslap]], [[Endel Pärn]], [[Leo Normet]] || komöödia, telemängufilm || Eesti Telefilm || Film unetutest meestest, kes tõelise viiakse ravile üksikule asustamata saarele. 
|-
| [[Pimedad aknad]] 3 seeriat || [[Tõnis Kask]] || [[Marianne Leover]], [[Ada Lundver]], [[Jaak Tamleht]], [[Ao Peep]], [[Katrin Välbe]] || draama, telemängufilm || Eesti Telefilm || Eluvalikutest keerulistel aegadel 1944. aasta sügisel. 
|-
| [[Hullumeelsus (film 1968)|Hullumeelsus]] || Kaljo Kiisk || [[Jüri Järvet]], [[Vaclovas Blėdis]], [[Valeri Nossik]], [[Bronius Babkauskas]], [[Voldemar Panso]], [[Mare Garšnek]] || draama || Tallinnfilm || Tegevus kulgeb vaimuhaiglas.
*Auhind, Balti liiduvabariikide ja Valgevene filmifestival (NSVL), 1969, Jüri Järvet – aasta parim meesnäitleja; Halja Klaar – parim kunstnikutöö mängufilmis
*Osalemine, San Remo Film Festival (Itaalia), 1984, Kaljo Kiisa retrospektiiv 
|-
| [[Tädi Rose]] || [[Virve Aruoja]] || [[Albina Kausi]], [[Silvia Laidla]], [[Aksel Orav]] || lühitelemängufilm || Eesti Telefilm || [[Tennessee Williams]]i näidendi &quot;Nurjunud õhtusöök&quot; ainetel.
*Auhind, Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestival (NSVL), 1969, Diplom parimale osatäitjale Albina Kausile 
|-
| [[Inimesed sõdurisinelis]] || [[Jüri Müür]] || [[Rudolf Allabert]], [[Heino Raudsik]], [[Leonhard Merzin]], [[Arvi Hallik]], [[Kenno Oja]], [[Hans Kaldoja]] || sõjafilm || Tallinnfilm || [[Paul Kuusberg]]i romaani &quot;Enn Kalmu kaks mina&quot; motiividel
|-
| [[Katused ja korstnad]] ||[[Valdur Himbek]], [[Ülo Vilimaa]] || [[Tiiu Randviir]], [[Juta Lehiste]], [[Tiia Saealle]], [[Maie Saealle]], [[Ülo Vilimaa]], [[Jelena Poznjak]] || muusikafilm || Eesti Telefilm ||Eesti Telefilmi esimene värvifilm, tantsuline film-fantaasia Tallinna katustest ja korstnatest.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1969]]'''
|-
| [[Gladiaator (film 1969)|Gladiaator]] || Veljo Käsper || [[Vytatutas Tomkus]], [[Vija Artmane]], [[Heino Raudsik]], [[Juris Leiaskalns]], [[Leonhard Merzin]] || draama || Tallinnfilm || [[Aadu Hint|Aadu Hindi]] romaani &quot;Tuuline rand&quot; III osa motiividel
|-
| [[Kevade (film)|Kevade]] || [[Arvo Kruusement]] || [[Aare Laanemets]], [[Margus Lepa]], [[Ain Lutsepp]], [[Arno Liiver]], [[Riina Hein]], [[Kaljo Kiisk]] || draama, komöödia || Tallinnfilm || Arvo Kruusemendi esimene iseseisev film [[Oskar Luts]]u samanimelise jutustuse ainetel.
*Auhind, Nõukogude Eesti preemia (NSVL), 1972, Režissöör Arvo Kruusement, helilooja Veljo Tormis
*Auhind, Eesti filmi sajandiauhinnad (Eesti), 2012, Sajandi film; Sajandi filmipaar – Arno ja Teele; Sajandi filmimotiiv – paljutähenduslikud silmad
*Osalemine, Eesti filmipäevad Lissabonis (Portugal), 2023, Avafilm
|-
| [[Viimne reliikvia]] || Grigori Kromanov || [[Aleksandr Goloborodko]], [[Ingrīda Andriņa]], [[Elza Radziņa]], [[Rolan Bõkov]], [[Eve Kivi]], [[Uldis Vazdiks]], [[Raivo Trass]], [[Peeter Jakobi]] || seiklusfilm || Tallinnfilm || Filmi süžee põhineb [[Eduard Bornhöhe]] romaanil &quot;[[Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad]]&quot;.
*Osalemine, Karlovy Vary International Film Festival (Tšehhi), 2003
|-
| [[Uksed (film)|Uksed]] || [[Madis Ojamaa]] || [[Helgi Sallo]], [[Uno Loop]], [[Heli Lääts]], [[Boris Lehtlaan]], [[Els Himma]], [[Heidi Tamme]], [[Vello Orumets]] || muusikafilm || Tallinnfilm || Estraadimuuusika klassikuteks saanud lauljad esitavad Eesti heliloojate loomingut, film oli suunatud üleliidulisele vaatajale.
|}

==[[1970. aastad]]==

{| class=&quot;wikitable&quot; width= &quot;100%&quot;
|-
! width=10% | Pealkiri 
! width=10% | Režissöör 
! width=25% | Näitlejad 
! width=10% | Žanr 
! width=10% | Filmistuudio 
! width=30% | Märkused
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1970]]'''
|-
| [[Võtmeke]] || [[Elmo Lööve]] || [[Mart Pärna]], [[Tarmo Pihlap]], [[Lauri Nebel]] || telemängufilm, muusikafilm || Eesti Telefilm || Muusikafilmis kõlavad Arne Oidi ja Olav Ehala laulud. Kaunil suvepäeval sõidab väikebuss maanteel, peal rõõmsalt laulvad reisisellid, lauljad-pillimehed Tarmo Pihlap, Rein Laos, Lauri Nebel ja [[Oleg Melnik]].
|-
| [[Agu Sihvka annab aru (film)| Agu Sihvka annab aru]] || [[Elvi Koppel]] || [[Heikki Koort]], [[Jüri Järvet juunior]], [[Hilja Varem]], Edvin Lepikson, Tõnu Lagejärv || lühitelemängufilm || Eesti Telefilm || [[Jaan Rannap]]i jutustuste põhjal. Humoorikas lastefilm Agu Sihvka ja tema sõprade kooliseiklustest.
|-
| [[Tuulevaikus (film)|Tuulevaikus]] || [[Veljo Käsper]] || [[Lembit Ulfsak]], [[Malle Pärn]], [[Jüri Niin]], [[Aime Veskimäe]], [[Evald Hermaküla]], [[Astrid Lepa]] jt || draamafilm || Tallinnfilm || [[Einar Maasik]]u jutustuse &quot;Tuisu Taavi seitse päeva&quot; ainetel. Tuisu Taavi on kimpus tuulevaikusega, mis ei lase teha tavapärast kalamehetööd.
|-
| [[Valge laev (film)|Valge laev]] || [[Kalju Komissarov]] || [[Enn Kraam]], [[Katrin Kumpan]], [[Kalju Komissarov]], [[Ago Roo]], [[Tõnu Tepandi]], [[Tõnu Mikiver]], [[Einari Koppel]], [[Gunnar Kilgas]], [[Aarne Üksküla]], [[Mikk Mikiver]] jt. || põnevusfilm || Tallinnfilm || Venekeelne pealkiri &quot;Zabludšije&quot;. Poliitiline põnevik protestimeelsetest noortest 1970. aastate alguse Eestis.
*Osalemine, Nordic Film Days Lübeck (Saksamaa), 2019, Retrospective 
|-
| [[Varastati Vana Toomas]] || [[Semjon Školnikov]] || [[Kaljo Kiisk]], [[Rein Aedma]], [[Ülle Koni]], [[Endel Pärn]], [[Hardi Tiidus]], [[Ivo Linna]], [[Andres Ots]] jt. || muusikafilm, komöödiafilm || Tallinnfilm || Komöödia keskaegse linnasümboli Vana Tooma seiklustest tänapäevases Tallinnas. 
|-
| [[Kolme katku vahel (film)|Kolme katku vahel]] || [[Virve Aruoja]] || [[Georg Ots]], [[Raine Loo]], [[Ants Eskola]], [[Endel Pärn]], [[Jaan Tooming]], [[Voldemar Panso]] jt || telemängufilm || Eesti Telefilm || Film on [[Jaan Kross|Jaan Krossi]] [[Kolme katku vahel|samanimelise romaani]] [[ekraniseering]]. 
Lugu 16. sajandil Tallinnas elanud eestlasest pastori [[Balthasar Russow]]i elukäigust ja elutööst. 
|-
| [[Hamlet (telefilm)| Hamlet]] || Voldemar Panso, [[Mari-Liis Küla]] || [[Ants Eskola]], [[Jüri Järvet]], [[Linda Rummo]], [[Peep Seppik]], [[Mikk Mikiver]], [[Karl Kalkun]] || telemängufilm || Eesti Telefilm || Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri 1966. aasta lavastuse põhjal.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1971]]'''
|-
| [[Don Juan Tallinnas]] || [[Arvo Kruusement]] || [[Gunta Virkava]], [[Lembit Ulfsak]], [[Jaak Tamleht]], [[Julia Sooster]], [[Merle Aru]], [[Ants Eskola]], [[Eve Kivi]], [[Sophie Sooäär]] jt. || komöödiafilm, muusikafilm || Tallinnfilm || Samuil Aljošini näidendi &quot;Tookord Sevillas ehk Don Juan&quot; ainetel. Klassikalise legendi värvikale tõlgendusele annavad tooni 1960.–1970. aastate popmuusika ja mood.
|-
| [[Metskapten (film)|Metskapten]] || [[Kalju Komissarov]] || [[Jüri Järvet]], [[Luule Komissarov|Luule Paljasmaa]], [[Katrin Karisma]], [[Enn Klooren]], [[Heino Mandri]], [[Enn Kraam]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || Filmi aluseks on [[Juhan Smuul]]i näidend “Kihnu Jõnn” legendaarsest Kihnu metskaptenist [[Enn Uuetoa]]st. Lõuna-Ameerikasse seilates jääb purjelaev &quot;Fortuna&quot; keset [[Atlandi ookean]]i tuulevaikusse.
|-
| [[Tuuline rand (film)|Tuuline rand]] || [[Kaljo Kiisk]] || [[Heino Raudsik]], [[Antanas Barčas]], [[Nijole Lepeškaite]], [[Leila Säälik]], [[Jüri Järvet]], [[Hugo Laur]], [[Silvia Laidla]], [[Rudolf Allabert]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm ||[[Aadu Hint|Aadu Hindi]] samanimelise romaani I osa ainetel. Tegevus toimub vahetult enne 1905. aasta revolutsiooni sündmusi ja nende ajal Saaremaal. 
*Osalemine, San Remo Film Festival (Itaalia), 1984, Kaljo Kiisa retrospektiiv 
|-
| [[Lõppematu päev]] || [[Virve Aruoja]], [[Jaan Tooming]] || Jaan Tooming, [[Viiu Härm]], [[Raivo Trass]] jt. || lühitelemängufilm || Eesti Telefilm || Eksperimentaalne film. Keelati 1971. aastal ja määrati hävitamisele. Siiski õnnestus film säilitada ja taastada 1990. aastal. Film mehest, kes otsib oma laulu, oma teemat, oma kohta elus. 
|-
| [[Lindpriid (film)|Lindpriid]] 4 osa || [[Vladimir Karasjov]] || [[Ada Lundver]], [[Ene Rämmeld]], [[Veljo Tormis]], [[Ago-Endrik Kerge]], [[Mikk Mikiver]], [[Aarne Üksküla]] jt. || telemängufilm, seeriafilm || Eesti Telefilm ||  Film eesti kommunistlike põrandaaluste elust Eesti Vabariigis 1920. aastatel. Keelatud ja ümberlõigatud versioonina nimega „Rasked aastad” justkui linastusloa saanud, aga ikkagi ebasoovitavaks osutunud film, mis jäi &quot;riiulisse&quot;. 
*Osalemine, Vabaduse ekraanid (Pariis), 1989
|-
| [[Noor pensionär (1971)|Noor pensionär]] || [[Sulev Nõmmik]] || [[Ervin Abel]], [[Lia Laats]], [[Leida Rammo]], [[Helmut Vaag]] || lühitelemängufilm, helita film || Eesti Telefilm || Tummfilm sisemonoloogidega pensionile siirdunud balletiartistist, kes sõidab kakskümmend aastat hiljem kodukülla oma esimese armastuse juurde.&lt;ref&gt;https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/4375&lt;/ref&gt;
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1972]]'''
|-
| [[Maaletulek]] || [[Kaljo Kiisk]] || [[Leila Säälik]], [[Uldis Pūcītis]], [[Leonhard Merzin]], [[Rolan Bõkov]], [[Ines Aru]], [[Katrin Karisma]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || Psühholoogiline draama armastusest, abielust ja abielukolmnurgast. 
|-
| [[Verekivi]] || [[Madis Ojamaa]] || [[Antanas Barčas]], [[Mikk Mikiver]], [[Galina Fedotova]], [[Andres Ild]], [[Siim Rulli]], [[Rudolf Allabert]], [[Teo Maiste]] jt. || seiklusfilm, ajalooline film || Tallinnfilm || Filmi aluseks on ajalooline fakt, mis annab teada parun Johann von Üxkülli hukkamisest 1535. aastal Tallinnas. 
|-
| [[Väike reekviem suupillile (film)|Väike reekviem suupillile]] || [[Veljo Käsper]] || [[Lembit Ulfsak]], [[Väino Uibo]], [[Ants Eskola]], [[Eve Kivi]], [[Arnold Sikkel]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || [[Enn Vetemaa]] samanimelise lühiromaani ainetel. 1972. aasta üliõpilased Jaan ja Heiki ületavad ajajõe. Teisel kaldal ootab poisse 1944. aasta sügis okupeeritud Eestis.
|-
| [[Noor pensionär]] || [[Sulev Nõmmik]] || [[Ervin Abel]], [[Lia Laats]], [[Marika Samussenko]], [[Leida Rammo]], [[Helmut Vaag]] jt. || komöödiafilm || Eesti Telefilm || Film pensionile saadetud balletiartisti eneseleidmise keerulisest ja naljakast teekonnast. 
|-
| [[Mees ja naine (film 1972)|Mees ja naine]] || [[Mark Soosaar]] || [[Ada Lundver]], [[Juhan Viiding]], [[Tõnis Rätsep]], [[Jaan Ruus]] || lühitelemängufilm || Eesti Telefilm || Lustlik paroodia filmimaailmast. 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1973]]'''
|-
| [[Rasked aastad]] || [[Vladimir Karasjov]] || [[Ada Lundver]], [[Ene Rämmeld]], [[Veljo Tormis]], [[Ago-Endrik Kerge]], [[Mikk Mikiver]], [[Aarne Üksküla]], [[Raivo Adlas]] jt. || telemängufilm, ajalooline film || Eesti Telefilm || Vladimir Karasjovi 1971. aastal valminud mängufilmi &quot;Lindpriid&quot; võimu survel ideoloogiliselt sobivaks ümber monteeritud variant. Filmi peamine idee on kommunistliku töölisliikumise kõigutamatu ja järjekindla võitlustee näitamine.
|-
| [[Tavatu lugu]] || [[Kalju Komissarov]] || Kalju Komissarov, Kaljo Kiisk, [[Kaarel Ird]], Jüri Järvet, [[Elga Terasmägi]], [[Jüri Vlassov]], [[Ago Saller]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || Kriminaalne juhtum, mis põlvkondade vahelise usaldamatuse ja suhtlemisraskuste tõttu võtab tavatu pöörde.
|-
| [[Tuli öös]] || [[Valdur Himbek]] || Alar Oja, Sven Mäses, Katrin Tamre, Jüri Karemäe, Rein Koort, [[Jüri Makarov]], [[Heino Mandri]] jt. || noortefilm || Tallinnfilm || [[Eno Raud|Eno Raua]] jutustuse &quot;Tuli pimendatud linnas&quot; ainetel. Ülo ja Olevi meelest on Saksa okupatsioon alandav ja sõjaväelased ülbed.
|-
| [[Ukuaru (film)|Ukuaru]] || [[Leida Laius]] || [[Elle Kull]], [[Lembit Ulfsak]], [[Velda Otsus]], [[Jüri Järvet]], [[Antanas Barčas]], Helene Viir, Malle Koost jt. || draamafilm || Tallinnfilm || [[Veera Saar]]e samanimelise romaani ainetel. Noore naise valikutest tõelise armastuse, oma kodu ja elu edasikestmise nimel. 
*Preemia, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1974, Elle Kull: aasta parim naisnäitleja; Jüri Garšnek: parim mängufilmioperaator
*Osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2022, Eriprogramm
|-
| [[Klaverihäälestaja tuleb kolmapäeval]] || [[Valentin Kuik]] || [[Evald Aavik]], [[Eneken Priks]], [[Robert Gutman]], [[Ilmar Mikkor]] || tudengifilm, lühimängufilm || Tallinnfilm || Režissöör Valentin Kuigi ja operaator Mihkel Ratase Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi (VGIK) kursusetöö. Film naeruvääristab stereotüüpset mõtlemist läbi absurdihuumori prisma. 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1974]]'''
|-
| [[Punane viiul]] || [[Kaljo Kiisk]] || [[Viktors Lorencs]], Ljubov Albitskaja, Nadežda Hill, [[Kaarel Ird]], Hans-Peter Reinecke, Kaljo Kiisk jt. || draamafilm, eluloofilm || Tallinnfilm, [[DEFA]] (Saksamaa) || Film eesti viiuldajast ja revolutsionäärist [[Eduard Sõrmus]]est.
|-
| [[Ohtlikud mängud]] || [[Veljo Käsper]] || René Urmet, Sven-Erik Nielsen, Viktor Perebeinos, [[Jüri Järvet]], [[Leonhard Merzin]], Ants Eskola jt. || noortefilm, seiklusfilm || Tallinnfilm || Sõjaaegsete laste vaprusest ja vastupanust Saksa okupantidele.
*Preemia, Üleliiduline laste- ja noorsoofilmide festival (Kiiev, NSVL), 1975, zürii eripreemia
|-
| [[Colas Breugnon]] || [[Mati-Jüri Põldre]], [[Irene Lään]] || [[Georg Ots]], [[Artur Linnamägi]], [[Velda Otsus]], [[Svetlana Akimova]] || telemängufilm, muusikafilm || Eesti Telefilm || Muusikafilm Kabalevski ooperi „Colas Breugnon“ ainetel. Puunikerdaja Colas Breugnoni meenutused elust, armastusest ja kaotustest. 
|-
| [[Värvilised unenäod]] || [[Virve Aruoja]], [[Jaan Tooming]] || Katrin Zilinska, Meelis Küttim, Laur Pihel, [[Raine Loo]], [[Jaan Tooming]], Helene Pihel || draamafilm, lastefilm || Tallinnfilm || Väikese Kati mängu- ja fantaasiamaailmast ning looduse ilust.
*Osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2020, Programm: 101 Eesti filmi
|-
| [[Kõik omad poisid]] || [[Peeter Simm]] || [[Lembit Anton]], [[Peeter Tooma]], [[Lauri Nebel]], [[Urmas Kibuspuu]] || lühimängufilm, tudengifilm || Tallinnfilm, Üleliiduline Riiklik Kinematograafia Instituut (VGIK) (NSVL) || Enn Vetemaa romaani &quot;Väike reekviem suupillile&quot; motiividel. Film valmis Peeter Simmi režii- ja Viktor Abdalovi operaatoriteaduskonna kursusetööna.
|-
| [[Ooperiball (film)|Ooperiball]] || [[Virve Aruoja]] ||  ||muusikafilm||  ||
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1975]]'''
|-
| [[Aeg maha!]] || [[Tõnis Kask]], [[Ben Drui]] || [[Elle Kull]], [[Tõnis Rätsep]], [[Heino Mandri]], [[Helle-Reet Helenurm]], [[Peeter Tooma]] jt. || draamafilm, telemängufilm || Eesti Telefilm ||  Toomas ja Aili seisavad valiku ees – kas lubada oma ellu väike ilmakodanik.
|-
| [[Briljandid proletariaadi diktatuurile]] 2 osa || [[Grigori Kromanov]] || [[Vladimir Ivašov]], [[Aleksandr Kaidanovski]], Nikolai Volkov, Jekaterina Vassiljeva, [[Margarita Terehhova]], [[Heino Mandri]] jt. || põnevusfilm || Tallinnfilm || [[Julian Semjonov]]i samanimelise romaani ainetel. Seda filmi on peetud Tallinnfilmi kõige suurejoonelisemaks ja kõige kallimaks filmiks.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20230621055338/https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/49/huvitavat-lugemist Filmi saamislugu.] Eesti filmi andmebaas.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Indrek (film)|Indrek]] || [[Mikk Mikiver]] || [[Harry Kõrvits|Harri Kõrvits]], [[Ants Eskola]], [[Maria Klenskaja]], [[Kaljo Kiisk]], [[Rein Aren]], [[Jüri Järvet]], [[Aarne Üksküla]], [[Jüri Müür]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || [[A. H. Tammsaare]] romaani &quot;Tõde ja õigus&quot; II osa ainetel. Film tugineb [[Voldemar Panso]] 1962. aasta lavastusele &quot;Inimene ja jumal&quot; [[Eesti Draamateater|Draamateatris]].
|-
| [[Löö vastu]] || [[Valentin Kuik]] || [[Jüri Aarma]], [[Mikk Mikiver]], Johannes Möldre, [[Ada Lundver]], [[Martin Veinmann]] jt. || lühimängufilm, tudengifilm || Tallinnfilm || Režissöör Valentin Kuigi ja operaator Arvo Iho diplomitöö Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi (VGIK) lõpetamisel. Lugu armeeteenistusest tulnud puhta hingega maapoisist, kes armastab poksi.
|-
| [[Röövpüüdjajaht]] || [[Marika Villa]] || Boris Vald, Marika Roopalu, Kristjan Moora, [[Feliks Kark]], [[Arvo Kruusement]] || lühimängufilm, tudengifilm || Tallinnfilm || [[Jaan Rannap]]i jutustuse &quot;Iseloomuviga&quot; ainetel. Marika Villa diplomitöö Moskva Kõrgema Stsenaristika- ja Filmirežiikursusel. Filminovell, mis räägib vajadusest jääda alati kindlaks õigekspeetud seisukohtadele.
|-
| [[Jõmm]] || [[Sulev Nõmmik]] || Toomas Sepp, [[Helgi Sallo]], [[Jüri Lass]], [[Lisl Lindau]], [[Endel Pärn]], Evald Tordik jt. || lastefilm, telemängufilm || Eesti Telefilm || [[Jaan Rannap]]i lasteraamatu &quot;Jefreitor Jõmm&quot; ainetel, karupoeg Jõmmi seiklustest merereisil ja saarel. 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1976]]'''
|-
| [[Aeg elada, aeg armastada]] || [[Veljo Käsper]] || [[Aida Zars]], [[Ita Ever]], [[Väino Uibo]], [[Anne Paluver]], Raili Jõeäär || draama || Tallinnfilm ||
Draama neiust, kes kohtub tema elu päästnud arstiga.
*Auhind, Balti liiduvabariikide ja Valgevene filmifestival (NSVL), 1977, parim mängufilmi kunstnik Imbi Lind
*Auhind, International Festival of Red Cross and Health Films (Varna, Bulgaria), 1977, parim meesnäitleja Heino Mandri 
|-
| [[Minu naine sai vanaemaks]] || [[Virve Aruoja]] || [[Aarne Üksküla]], [[Ita Ever]], Raili Jõeäär, [[Lembit Ulfsak]], [[Anne Veesaar]] || komöödiafilm, telemängufilm || Tallinnfilm || [[Enn Krusten]]i novelli &quot;Vastsündinu&quot; ainetel
|-
| [[10 minutit võitleva ateistiga]] || [[Toomas Tahvel]] || [[Enn Klooren]], [[Robert Gutman]] || komöödiafilm, tudengifilm || Tallinnfilm || [[Arvo Valton]]i novelli &quot;Üks tund võitleva ateistiga&quot; ainetel. Tallinna Pedagoogilise Instituudi näitejuhtimiseriala lõpetaja Toomas Tahvli diplomitöö.
|-
| [[Võsakurat]] || [[Peeter Simm]] || [[Vaino Vahing]], Kubanbek Žussupov, [[Salme Reek]], [[Urmas Kibuspuu]], [[Sulev Luik]] || lühimängufilm, tudengifilm || Tallinnfilm || VGIK: Peeter Simmi diplomitöö
|-
| [[Suvi (film)|Suvi]] || [[Arvo Kruusement]] || [[Aare Laanemets]], [[Riina Hein]], [[Margus Lepa]], [[Kaljo Kiisk]], [[Ain Lutsepp]] || draamafilm || Tallinnfilm || [[Oskar Luts]]u jutustuste &quot;Suvi&quot; ja &quot;Tootsi pulm&quot; ainetel ning järg filmile &quot;Kevade&quot;.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1977]]'''
|-
| [[Karikakramäng]] || [[Peeter Urbla]], [[Toomas Tahvel]], [[Peeter Simm]] || [[Elle Kull]], [[Arvo Kukumägi]], [[Mikk Mikiver]], [[Lembit Ulfsak]] || lühimängufilmid || Tallinnfilm || Kolmest lühifilmist, [[Promenaad (film)|&quot;Promenaad&quot;]], [[Salakütt (film)|&quot;Salakütt&quot;]] ja [[Tätoveering (film)|&quot;Tätoveering&quot;]], koosnev film.
|-
| [[Promenaad (film)|Promenaad]] || [[Peeter Urbla]] || [[Elle Kull]], [[Lembit Ulfsak]] || lühifilm || Tallinnfilm || Filmi &quot;[[Karikakramäng]]&quot; I novell. [[Kurt Vonnegut]]i jutustuse ainetel.
|-
| [[Salakütt (film)|Salakütt]] || Toomas Tahvel || [[Külliki Tool]], [[Mikk Mikiver]], [[Rudolf Allabert]], [[Jüri Järvet]], [[Helend Peep]] || lühifilm || Tallinnfilm || Filmi &quot;[[Karikakramäng]]&quot; II novell. [[Osvald Tooming]]a jutustuse ainetel.
|-
| [[Tätoveering (film)|Tätoveering]] || [[Peeter Simm]] || [[Arvo Kukumägi]], Zoja Tsjurilo, Jaan Brezauski, Aleksandr Habalov, [[Karl Kalkun]] || lühifilm || Tallinnfilm || Filmi &quot;[[Karikakramäng]]&quot; III novell. [[Kalju Saaber]]i novelli &quot;Mustlased&quot; ainetel.
|-
| [[Reigi õpetaja (film)|Reigi õpetaja]] || [[Jüri Müür]] || [[Mikk Mikiver]], [[Elle Kull]], [[Tõnu Mikiver]], [[Evald Aavik]], [[Ita Ever]] || mängufilm || Tallinnfilm || [[Aino Kallas|Aino Kalda]] samanimelise jutustuse ainetel.
|-
| [[Surma hinda küsi surnutelt]] || [[Kaljo Kiisk]] || [[Juozas Kisielius]], [[Gediminas Girdvainis]], [[Maria Klenskaja]], [[Elle Kull]], [[Enn Kraam]] || mängufilm, draama || Tallinnfilm || Eesti Vabariigi riigikukutajate saatusest pärast 1924. aasta detsembrimässu.
*Auhind, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1978, Peaauhind (koos filmiga &quot;Samanišvili võõrasema&quot;); diplom Kaljo Kiisale; Jüri Sillart: auhind operaatorimeisterlikkuse eest; Maria Klenskaja: II auhind osatäitmise eest
*Preemia, NSVL Keemiatööstuse ja NSVL Riikliku Kinokomitee konkurss (NSVL), 1978, Jüri Sillart: I järgu diplom ja I preemia kodumaise värvifilmi parima kasutamise eest
|-
| [[Põrgupõhja uus Vanapagan (telefilm)|Põrgupõhja uus Vanapagan]] || [[Jaan Tooming]] || [[Lembit Eelmäe]], [[Herta Elviste]], [[Liis Bender]], [[Heikki Haravee]] || telemängufilm, etendusfilm || Eesti Telefilm || Jaan Toominga filmiversioon tema lavastusest „Põrgupõhja uus Vanapagan“. 
|-
| Ees on kurv || [[Vladimir Maak]] || [[Aare Laanemets]] || lühimängufilm, tellimusfilm || Tallinnfilm || Õppefilm liikluseeskirjade rikkumisest möödasõidul.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1978]]'''
|-
| [[Naine kütab sauna]] || [[Arvo Kruusement]] || [[Ita Ever]], [[Aarne Üksküla]], [[Katrin Välbe]], [[Heino Mandri]], [[Lisl Lindau]] || mängufilm, draama || Tallinnfilm || [[Villem Gross]]i jutustuse &quot;Talvepuhkus&quot; ainetel.
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival (NSVL), 1980, I auhind parimale naisfilminäitlejale Ita Everile
*Auhind, TPI filmifestival (Tallinn, NSVL), 1979, 2. koht filmile &quot;Naine kütab sauna&quot;
|-
| [[Navigaator Pirx]] || [[Marek Piestrak]] || [[Sergei Desnitski]], [[Boleslaw Abart]], [[Vladimir Ivašov]], [[Aleksandr Kaidanovski]], [[Tõnu Saar]] || mängufilm, ulmefilm || [[Zespoly Filmowe]] ja Tallinnfilm || [[Stanislaw Lem]]i jutustuse &quot;Juurdlus&quot; ainetel. Põnevuslugu kosmoselennust, mille eesmärgiks on selgitada välja, kas robotid on võimelised asendama inimest.
*Auhind, Trieste Science Fiction (Itaalia), 1979, Grand Prix &quot;Kuldne Asteroid&quot;
*Osalemine, BERLINALE – Berlin International Film Festival (Saksamaa), 2017, Programm: Ebatäiuslik tulevik
|-
| [[Imelugu]] || [[Irene Lään]] || [[Urmas Kibuspuu]], [[Tene Ruubel]], [[Sirje Puura]], [[Väino Puura]] || lühitelemängufilm, muusikafilm || Eesti Telefilm || [[Raimo Kangro]] ja [[Kulno Süvalep]]a samanimelise ooperi ainetel
|-
| [[Stereo (film)|Stereo]] || [[Peeter Simm]] || [[Reet Paavel]], [[Tõnu Kilgas]], [[Urmas Kibuspuu]], [[Lembit Anton]] || lühimängufilm || Tallinnfilm ||[[Riho Mesilane|Riho Mesilase]] jutustuse &quot;Veterinaari esimene nädal&quot; ainetel, noore spetsialisti juhtumustest ja tundmustest esimestel tööpäevadel esimeses töökohas.
|-
| [[Siin me oleme!]] || [[Sulev Nõmmik]] || [[Lia Laats]], [[Ervin Abel]], [[Renate Karhu]], [[Karl Kalkun]], [[Eva Malmsten]], [[Kadri Jäätma]], Sulev Nõmmik, [[Väino Puura]], [[Lauri Nebel]] || telemängufilm || Eesti Telefilm || Põhineb [[Juhan Smuul]]i Muhu monoloogidel „Suvitajad”, „Tuulevaikuse lugu” jt. Film kasvas välja 1977. aasta septembris Estonias lavale tulnud Ülo Vinteri külamuusikalist.
|-
| [[Kiri Giuliale]] || [[Raul Tammet]] || [[Lembit Ulfsak]], [[Jüri Müür]] || lühimängufilm, tudengifilm || Tallinnfilm || Carlo Montella novelli “Kiri Giuliale” järgi. Moskva Kõrgem Stsenaristika- ja Filmirežiikursus: Raul Tammeti kursusetöö.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | 
'''[[1979]]'''
|-
|-
| [[&quot;Hukkunud Alpinisti&quot; hotell (film)|&quot;Hukkunud Alpinisti&quot; hotell]] || Grigori Kromanov || [[Uldis Pūcītis]], [[Jüri Järvet]], [[Lembit Peterson]], [[Mikk Mikiver]], [[Kārlis Sebris]] || mängufilm, põnevusfilm || Tallinnfilm || [[Arkadi Strugatski]] ja [[Boriss Strugatski]] samanimelise ulmeromaani ainetel.
*Auhind, Üleliiduline konkurss (Šostka, NSVL), 1979, III järgu diplom ja III preemia operaator Jüri Sillartile kodumaise värvifilmi parima kasutamise eest NSVL Keemiatööstuse ja NSVL Riikliku Kinematograafia Komitee otsuse põhjal
*Auhind, Trieste Science Fiction (Itaalia), 1980, Auhind Hõbedane Asteroid
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival (NSVL), 1980, I auhind Jüri Sillartile parima operaatoritõõ eest, Žürii eripreemia Sven Grünbergile uudsete väljendusvahendite sisuka kasutamise eest filmimuusikas
|-
| [[Kõrboja peremees (film)|Kõrboja peremees]] || [[Leida Laius]] || [[Kaie Mihkelson]], [[Lembit Peterson]], [[Ants Eskola]], [[Elo Tamul]], [[Oskar Liigand]] || mängufilm || Tallinnfilm || [[A. H. Tammsaare]] samanimelise romaani ainetel.
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival (NSVL), 1980, I auhind parima originaalse filmimuusika eest (koos muusikaga filmile &quot;Tuulte pesa&quot;) Lepo Sumerale; Žürii eripreemia väljapaistva operaatoridebüüdi eest Ago Ruusile 
|-
| [[Külaline (film)|Külaline]] || [[Elo Tust]] || [[Juhan Viiding]], Helen-Vesta Reiman, [[Ita Ever]], [[Jüri Järvet]], [[Raimo Aas]] || lühimängufilm, tudengifilm || Tallinnfilm || Elo Tusti diplomitöö
|-
| [[31. osakonna hukk (film)|31. osakonna hukk]] || [[Peeter Urbla]] || [[Lembit Ulfsak]], Ivan Krasko, [[Enn Klooren]], [[Omar Volmer]], [[Heino Mandri]] || mängufilm || Tallinnfilm || [[Per Wahlöö]] samanimelise ulmeromaani ainetel.
*Osalemine, Nõukogude Eesti filmifestival (NSVL), 1983, Diplom poliitilise detektiivžanri eduka viljelemise eest režissöör Peeter Urblale 
|-
| [[Laanetaguse suvi]] || [[Rein Maran]] || [[Fred Jüssi]], [[Anne Maasik]], Enn Pinsel, Mihkel Pinsel, Riho Rosberg, Hannes Kase, Pauliine Tuut || mängufilm || Eesti Telefilm || Päriselt juhtunud lugu vendadest, kes leiavad hundikutsikad ning hakkavad neid üles kasvatama.
|-
| [[Soolo (film)|Soolo]] || [[Raul Tammet]] || Viiu Kõrvits, Andrus Rüütlane, [[Mikk Mikiver]], [[Juta Lehiste]], [[Peet Raig]], [[Gunnar Graps]] || ulmefilm, tudengifilm || Tallinnfilm || [[Peet Vallak]]u novelli &quot;Lodjavahi surm&quot; motiividel. Raul Tammeti diplomitöö NSVL Kinokomitee Režissööride Kursusel.
|-
| [[Tuulte pesa]] || [[Olav Neuland]] || [[Rudolf Allabert]], [[Nelli Taar]], [[Arvo Iho]], [[Anne Maasik]], [[Indrek Korb]] || mängufilm || Tallinnfilm || Olav Neulandi debüütmängufilm Eesti metsatalu rahutust elust esimesel sõjajärgsel aastal.
*Auhind, Balti liiduvabariikide noorte kinematografistide loomingu ülevaatus (NSVL), 1979, I preemia &quot;Tuulte pesa&quot;
*Auhind, Üleliiduline noorte kinematografistide tööde ülevaatus (NSVL), 1979, Parim täismetraažiline mängufilm, diplom
*Auhind, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1980, Parim režissööridebüüt: Olav Neuland
|-
| [[Õpetaja (film)|Õpetaja]] || [[Mark Soosaar]] || [[Jüri Arrak]], [[Jaan Kaplinski]], [[Ly Rebbas]], [[Ants Jõgi]], [[Arvo Kukumägi]] || lühimängufilm || Tallinnfilm || Film pole säilinud. Enne täispika mängufilmi &quot;Jõulud Vigalas&quot; tegemist tuli Mark Soosaarel teha samal teemal lühifilm „Õpetaja“, et tõestada stuudio juhtkonnale oma suutlikkust mängufilmi teha.
|- 
| [[Mees ja mänd]] || [[Jaan Tooming]] || [[Heikki Haravee]], [[Herta Elviste]], [[Lembit Eelmäe]] || telemängufilm || Eesti Telefilm || [[Paul Kuusberg]]i jutustuse &quot;Linnukesega&quot; ainetel.
|}

==[[1980. aastad]]==

{| class=&quot;wikitable&quot; width= &quot;100%&quot;
|-
! width=10% | Pealkiri 
! width=10% | Režissöör 
! width=25% | Näitlejad 
! width=5% | Žanr 
! width=10% | Filmistuudio 
! width=40% | Märkused
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; |{{Ankur|1980}} '''[[1980]]'''
|-
| [[Jõulud Vigalas]] || [[Mark Soosaar]] || [[Evald Aavik]], [[Kersti Kreismann]], [[Häli Saarm]], [[Jüri Arrak]], [[Ants Jõgi]], [[Linnar Priimägi]] jt. || draamafilm, ajalooline film || Tallinnfilm || Film 1905. aasta revolutsioonidraamast Vigalas keskendub edumeelse taluniku ja rahvavalgustaja [[Bernhard Laipmann]]i traagilisele saatusele.
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival, 1983, Mark Soosaar – auhind parima operaatoritöö eest mängufilmis
|-
| [[Metskannikesed]] || [[Kaljo Kiisk]] || [[Tõnu Kark]], [[Rudolf Allabert]], [[Aarne Üksküla]], [[Enn Klooren]], [[Robert Gutman]] jt. || põnevusfilm || Tallinnfilm || Pärast sõda, 1947. aastal varjavad Eesti metsad relvastatud mehi. Kui saabub teade, et oodata on välisluure dessanti metsavendade toetuseks, kavandab [[NKVD]] vastuoperatsiooni.
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival, 1980, I auhind parima filmikunstniku töö eest [[Tõnu Virve]]le; I auhind parimale meesnäitlejale Tõnu Kargile (koos näitlejatööga filmis &quot;Tuulte pesa&quot;) 
*Auhind, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1980, auhind parima operaatoritöö eest [[Jüri Sillart]]ile 
|-
| [[Ideaalmaastik]] || [[Peeter Simm]] || [[Arvo Kukumägi]], [[Tõnu Kark]], [[Kalju Komissarov]], [[Priit Adamson]], [[Reet Paavel]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || [[Karl Helemäe]] jutustuse &quot;[[Kevadkülvi volinik]]&quot; ainetel. 1950. aastate alguses lähetatakse komsomoliaktivist Mait Kukemeri maale kevadkülvi tempot tõstma.
*Auhind, Üleliiduline noorte kinematografistide tööde ülevaatus (NSVL), 1981, Peeter Simm – diplom parima režissööritöö eest
*Auhind, San Remo Film Festival (Itaalia), 1983, Peeter Simm – žürii eriauhind: tundliku ja emotsionaalse inimese kujutamise eest rahvale pöördelisel ajal
*Auhind, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1982, Parim režissööridebüüt – Peeter Simmi &quot;Ideaalmaastik&quot;; parim meesnäitleja – Arvo Kukumägi jne.
|- 
| [[Pulmapilt (film)|Pulmapilt]] || [[Raul Tammet]] || [[Rein Aren]], [[Lembit Ulfsak]], Raul Tammet jt. || ulmefilm || Tallinnfilm, Loominguline koondis Debüüt (NSVL) || Ulmefilm inimese vastutusest oma tegude eest ja nende pöördumatutest tagajärgedest ajas.
*Preemia, Üleliiduline noorte kinematografistide tööde ülevaatus (NSVL), 1981, Diplom stsenarist Svjatoslav Gervassijevile ja režissöör Raul Tammetile eetiliste probleemide originaalse käsitluse eest ulmežanris
*Preemia, Nõukogude Eesti filmifestival, 05.1983, parim meesnäitleja: Rein Aren
|- 
| [[Laanetaguse suvi]] || [[Rein Maran]] || Enn Pinsel, Mihkel Pinsel, [[Fred Jüssi]], [[Riho Rosberg]], [[Anne Maasik]] jt. || telemängufilm, noortefilm || [[Eesti Telefilm]] || Film neljast poisist ja hundikutsikate ning teiste metsaolendite kokkukasvamisest.
*Preemia, Inimene ja maa – Võru rajooni Linda kolhoosi filmiklubi &quot;Vikerkaar&quot; festival, 1980, Antsla sovhoostehnikumi preemia: parim looduskaitseteemaline ja lasteteemaline film
*Auhind, TPI filmifestival (Tallinn, NSVL), 1980, täispikkade filmide peaauhind Suur Hammasratas; Metsamajanduse ja Looduskaitse ministreeriumi eriauhind

|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; |{{Ankur|1981}}'''[[1981]]'''
|-
| [[Kaks päeva Viktor Kingissepa elust]] I ja II jagu || [[Tõnis Kask]] || [[Jüri Krjukov]], [[Heino Seljamaa]], [[Teet Hanschmidt]], [[Sulev Luik]], [[Rein Malmsten]] jt. || telemängufilm, ajalooline film || Eesti Telefilm || Kommunist [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] elust oktoobris 1917, mil bolševikud võtsid võimu Tallinnas.
*Auhind, Üleliiduline telefilmide festival (NSVL), 1981, Žürii diplom
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival, 1983, auhind parimale telefilmile; diplom parima episoodilise osa eest Heino Mandrile 
|-
| [[Karge meri (film)|Karge meri]] || [[Arvo Kruusement]] || [[Merle Talvik]], [[Tõnu Kark]], [[Mikk Mikiver]], [[Ita Ever]], [[Raine Loo]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || [[August Gailit]]i samanimelise romaani ainetel. Tegevus toimub Ruhnu saarel, mis elab muistsete kogukondlike tõekspidamiste ja tavade järgi.
*Auhind, TPI filmifestival (Tallinn, NSVL), 1982, Suur Hammasratas   
|-
| [[Keskpäev (film)|Keskpäev]] || [[Raivo Trass]] || [[Tormi Kevvai]], [[Mihkel Raud]], [[Maria Avdjuško]], Sven Suurraid, [[Ülari Kirsipuu]] jt. || noortefilm || Eesti Telefilm || Film valmis [[Eno Raud|Eno Raua]] jutustuste &quot;Kriminaalne lugu&quot; ja &quot;Telepaatiline lugu&quot; ainetel. Film poiste ja tüdrukute põnevatest seiklustest ühes suvises Eesti linnakeses. 
|-
| [[Nukitsamees (film)|Nukitsamees]] || [[Helle Karis|Helle Murdmaa]] || [[Egert Soll]], [[Anna-Liisa Kurve]], [[Ülari Kirsipuu]], [[Ines Aru]], [[Aarne Üksküla]], [[Tõnu Kark]], [[Urmas Kibuspuu]] jt. || lastefilm || Tallinnfilm || [[Oskar Luts]]u samanimelise muinasjutu ainetel. Laanehurtsikus elutseva kollipere pesamuna Nukitsamees saab endale ühel ilusal hommikul hoidja.
*Auhind, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1982, Lastežürii ja publiku peapreemia; diplom parima laste- ja noorsoofilmide muusika eest
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival, 1983, Auhind parima operaatoritöö eest muusikafilmis – [[Ago Ruus]]; žürii eriauhind: eduka töö eest muusikalise lastefilmi loomisel – režissöör Helle Murdmaa ja helilooja [[Olav Ehala]] 
|-
| [[Pihlakaväravad]] || [[Veljo Käsper]] || [[Heino Mandri]], [[Meeli Sööt]], [[Aida Zars]], [[Mati Klooren]], [[Peeter Kard]] jt. || melodraama || Tallinnfilm || Küpses eas inimeste armastuslugu, mis areneb väikesaarele lähetatud ehitusbrigaadi igapäevatöö taustal.
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival, 1983, parim naisnäitleja – Meeli Sööt
|-
| [[Teaduse ohver]] || [[Valentin Kuik]] || [[Enn Klooren]], [[Aire Johanson]], [[Peeter Volkonski]], [[Ants Ander]], [[Mihkel Mutt]] jt. || telemängufilm, komöödiafilm || Tallinnfilm || [[Branislav Nušić]]i samanimelise jutustuse ainetel. Meeleolukas satiiriline pilt eelmise sajandi alguse provintsilinna värvikatest tüüpidest ning õhustikust.
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival, 1983, diplom režissöör Valentin Kuigile klassika stiilipuhta ekraniseerimise eest; diplom näitleja Enn Kloorenile väljapaistva töö eest 
|-
| [[Pisuhänd (film)| Pisuhänd]] || [[Ago-Endrik Kerge]] || [[Aarne Üksküla]], [[Urmas Kibuspuu]], [[Jüri Krjukov]], [[Elle Kull]], [[Anne Paluver]] jt. || telemängufilm, komöödiafilm || Eesti Telefilm || Televersioon eesti kirjandusklassiku [[Eduard Vilde]] komöödiast &quot;Pisuhänd&quot;. 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; |{{Ankur|1982}}'''[[1982]]'''
|-
| [[Corrida (film)|Corrida]] || [[Olav Neuland]] || [[Rein Aren]], [[Rita Raave]], [[Sulev Luik]], [[Vaino Vahing]], Olev Saar || draamafilm || Tallinnfilm || [[Teet Kallas]]e samanimelise romaani ainetel. Kirjandusteadlane otsustab kolida oma noore naisega üksikule saarele, lootuses leida seal inspiratsiooni ja harmooniat.
*Osalemine, USSR Film Festival (Washington, Ameerika Ühendriigid), 1987, festivali nimi &quot;Nõukogude vabariikide filmikunst&quot;
*Osalemine, University Of California Film And Television Festival (Ameerika Ühendriigid), 1986, 0sales retrospektiivprogrammis jne.
|-
| [[Arabella, mereröövli tütar (film)|Arabella, mereröövli tütar]] || [[Peeter Simm]] || [[Inga-Kai Puskar]], [[Lembit Peterson]], [[Urmas Kibuspuu]], [[Raivo Trass]], [[Lembit Ulfsak]] jt || seiklusfilm || Tallinnfilm || [[Aino Pervik]]u samanimelise jutustuse ainetel. Piraadikapteni tütar Arabella on harjunud mereröövlite eluga, varandusejahi ja taplustega. Siis aga satub laevale rändaja Aadu.
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival, 1983, parim laste- ja noorsoofilm; parim kunstnikutöö: [[Priit Vaher (graafik)|Priit Vaher]], [[Heikki Halla]] 
|-
| [[Šlaager (film)|Šlaager]] || [[Peeter Urbla]] || [[Els Himma]], [[Martin Veinmann]], [[Ain Lutsepp]], [[Galina Abdrahmanova]], [[Alice Talvik]], [[Peeter Lilje]] jt. || muusikaline mängufilm || Tallinnfilm || Lauljatar Katrin on loomingulises ja hingelises alavormis ning esineb popansamblite konkursil alla ootuste.
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival, 1983, preemia parima operaatoritöö eest muusikafilmis: [[Ago Ruus]] 
|-
| [[Musta katuse all]] || [[Ago-Endrik Kerge]] || [[Viire Valdma]], [[Ita Ever]], [[Jüri Krjukov]], [[Urmas Kibuspuu]], [[Salme Reek]] jt. || draamafilm, telemängufilm || Eesti Telefilm || [[Juhan Smuul]]i näidendi &quot;Lea&quot; järgi. Ärevatest aegadest Saaremaa rannakülas, kus võimuvahetus 1941. aasta sügisel seab inimesed karmide valikute ette.  
|-
| [[Kolm tundi rongini]] || [[Katrin Laur]] || Anna Kamenkova, Juozas Kisielius || tudengifilm, lühimängufilm || Tallinnfilm || Mees ja naine kohtuvad Tallinnas, et vormistada oma abielulahutus. Järgneva jutuajamise käigus selguvad nii mõnedki üllatavad tõsiasjad.
|-
| [[Teisikud]] || [[Leo Karpin]] || [[Jaak Joala]], [[Merle Talvik]], [[Robert Gutman]], [[Lembit Ulfsak]], [[Eino Baskin]], ansambel [[Radar]] liikmed ([[Paap Kõlar]], [[Raul Vaigla]] jt.) || komöödiafilm, telemängufilm || Eesti Telefilm || Komöödia teisikute, kuulsa poplaulja ja tuntud rallisõitja juhtumistest, kus asjad lähevad lootusetult sassi, et lõpuks õnneliku finaalini välja jõuda. 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; |{{Ankur|1983}}'''[[1983]]'''
|-
| [[Nipernaadi (film)|Nipernaadi]] || [[Kaljo Kiisk]] || [[Tõnu Kark]], [[Viire Valdma]], [[Paul Poom (näitleja)|Paul Poom]], [[Egon Nuter]], [[Margus Oopkaup]], [[Vilma Luik]], [[Katrin Kohv]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || [[August Gailit]]i romaani &quot;Toomas Nipernaadi&quot; ainetel. Toomas Nipernaadil ei ole põhjamaises suves rännates sihti, ta läheb, kuhu tee viib. Kõik teed viivad teda inimeste juurde.
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival, 1984, Auhind Kaljo Kiisale parima mängufilmi režissööritöö eest, [[Jüri Sillart]]ile parima operaatoritöö eest, [[Tõnu Virve]]le parima kunstnikutöö eest. Žürii eriauhind [[Ilmar Tammur]]ile osatäitmise eest
*Auhind, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1984, Žürii eridiplom filmile, diplom filmimuusika eest [[Anne Maasik]]ule, [[Raimo Kangro]]le ja [[Andres Valkonen]]ile, diplom ja preemia operaator Jüri Sillartile
*Osalemine, San Remo Film Festival (Itaalia), 1984, Kaljo Kiisa filmide retrospektiiv jne.
|-
| [[Lurich]] || [[Valentin Kuik]] || [[Tõnu Lume]], [[Enn Klooren]], [[Regina Razuma]], [[Leonid Ševtsov]], [[Rein Karemäe]], [[Tõnu Aav]] jt || ajalooline film || Tallinnfilm || Lugu kuulsa Eesti maadleja [[Georg Lurich]]i elust – tema auhindade kollektsiooni skandaalne vargus 1910. aasta maadlustšempionaadi ajal Tallinnas.
*Osalemine, ETKVL filmiklubi debüütfilmide festival (Tallinn), 1985, auhind suurima ootamatuse eest ekraanil Tõnu Lumele 
|-
| [[Suletud ring]] || [[Peeter Urbla]] || [[Arvo Kukumägi]], [[Uno Laht]], [[Alice Podelski]], [[Ain Lutsepp]], [[Jüri Müür]] jt. || kriminaalfilm, telemängufilm || Tallinnfilm || [[Karl Arne Blom]]i romaani &quot;Keegi maksab kätte&quot; ainetel. Direktori mõrva asuvad uurima kaks inspektorit, kuid vanem neist langeb rünnaku ohvriks. 
|-
| [[Küljetuul]] || [[Raul Tammet]] || [[Märt Visnapuu]], [[Talvo Pabut]], [[Tõnu Saar]], [[Kiiri Tamm]], [[Angelina Semjonova]] jt. || spordifilm, telemängufilm || Eesti Telefilm || Mängufilm jalgrattaspordist ja noortest, nende eesmärkidest, pingutustest ja millestki veel... 
|-
| [[Enn Vetemaa kinovariatsioonid teemal &quot;Püha Susanna ehk meistrite kool&quot;]] || [[ Ago-Endrik Kerge]] || [[Ita Ever]], [[Tiit Lilleorg]], [[Urmas Kibuspuu]], [[Jüri Krjukov]], [[Liina Tennosaar]] jt. || komöödiafilm, telemängufilm || Eesti Telefilm || Provintsilinna näitlejad ja lavastaja sõidavad kolhoosirahvaga kohtuma.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; |{{Ankur|1984}}'''[[1984]]'''
|-
| [[Reekviem (film)|Reekviem]] || [[Olav Neuland]] || [[Aarne Üksküla]], Doris Neuland, [[Andrus Vaarik]], [[Sven Grünberg]], Regina Razuma, [[Ivo Linna]], [[Aigar Vahemetsa]] || draamafilm || Tallinnfilm || Sündmustik hargneb 1944. aasta suvel ja selle keskmes on eesti haritlaspere saatus sõjasündmuste keerises.
|-
| [[Karoliine hõbelõng]] || [[Helle Karis|Helle Murdmaa]] || [[Chätrin Bagala]], [[Martin Veinmann]], [[Rein Aren]], [[Salme Reek]], [[Siiri Sisask]] jt. || muinasjuttfilm || Tallinnfilm || Film isekast kuningatütrest Karoliinest, kelle elukooliks saab rännak koos salapärase teejuhi Kaspariga.
*Auhind, Üleliiduline muinasjutufilmide festival (NSVL), 1986, III auhind diplom Martin Veinmannile kui parimale meesosatäitjale
*Osalemine, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1985, Osales Eesti võistlusprogrammis jne.
|-
| [[Hundiseaduse aegu]] || [[Olav Neuland]] || [[Arvo Kukumägi]], Regina Razuma, [[Egon Nuter]], [[Jüri Krjukov]], [[Heino Mandri]] || seiklusfilm || Tallinnfilm || Film noore teadmamehe ja kauni vasallitütre armastusloost keskaegses Eestis, viimaste vabakülade läänistamise ajal.
|-
| [[Kaks paari ja üksindus]] || [[Tõnis Kask]] || Ligita Skujina, Andreis Žagars, [[Ita Ever]], [[Heino Mandri]], [[Tatjana Bassova]], [[Urmas Ott]] jt. || draamafilm, telemängufilm || Tallinnfilm || [[O. Henry]] novellide ainetel. Tänavad on täis üksikuid inimesi, kelle lootused on purustanud linna aplus, kärsitus ja ükskõiksus. 
|-
| [[Võõra nime all]] || [[Peeter Urbla]] || [[Madis Kalmet]], [[Rita Rätsepp]], [[Rein Malmsten]] jt. ||draamafilm, telemängufilm || Eesti Telefilm || Film inimese ja sõja, kohusetunde ja armastuse vahekorrast 1944. aasta septembris enne saksa vägede taandumist Tallinnast.
* Auhind, Üleliiduline telefilmide festival (NSVL), 1985, Žürii diplom
* Auhind, ETKVL filmiklubi debüütfilmide festival (Tallinn, NSVL), 1985, auhind Madis Kalmetile parima patriootilise osa täitmise eest 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; |{{Ankur|1985}}'''[[1985]]'''
|-
| [[Kevad südames]] || [[Mati Põldre]] || [[Toomas Uibo]], [[Leelo Keevallik]], Jörgen Pillau, Paavo Põldmäe, [[Tarvo Krall]], [[Ants Paju]] || telemängufilm, noortefilm || [[Eesti Telefilm]] || Telemängufilm lastekoori suvelaagrist, kus harjutatakse muusikali &quot;Kevade&quot;.
*Auhind, TPI filmifestival (Tallinn, NSVL), 1985, &quot;Suur Hammasratas&quot;
*Auhind, Üleliiduline telefilmide festival (NSVL), 1985, Parima laste muusikalise mängufilmi auhind ja preemia
|-
| [[Puud olid ...]] || [[Peeter Simm]] || [[Üllar Põld]], [[Maria Avdjuško]], [[Margus Terasmees]], [[Arvo Kukumägi]], [[Kärt Hansberg]] || draamafilm || [[Tallinnfilm]] || [[Mats Traat|Mats Traadi]] romaani &quot;Puud olid, puud olid hellad velled&quot; ainetel. Film jutustab ootamatult peremeheks saanud noorukese Hinnu saatusest 19. sajandil Liivimaa kubermangus, teoorjuse ajal.
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival (NSVL), 1986, Peeter Simm – Festivali eriauhind parimale noorele režissöörile.
*Osalemine, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1989, parim stsenarist Mats Traat 
|-
| [[Naerata ometi]] || [[Leida Laius]], [[Arvo Iho]] || [[Monika Järv]], [[Hendrik Toompere]], [[Tauri Tallermaa]], [[Katrin Tamleht]], [[Siiri Sisask]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || [[Silvia Rannamaa]] romaani &quot;[[Kasuema (Rannamaa)|Kasuema]]&quot; ainetel. Draama lastekodu kasvandike elust ja vanemate vastutusest oma laste saatuse eest.
*Auhind, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1986, Peaauhind: režissöör Leida Laius ja kaaslavastaja Arvo Iho; parim stsenaarium: Maria Šeptunova
*Preemia, Tallinnfilmi aastapreemia (Eesti), 1985, Leida Laius: režissööritöö; Arvo Iho: kaaslavastaja ja peaoperaator
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival (NSVL), 1986, Peaauhind: parim mängufilm; parim laste- ja noorsoofilm; parim kunstnikutöö: Tõnu Virve; parim originaalmuusika: Lepo Sumera; Monika Järv: Mari osatäitmise eest 
|-
| [[Kahe kodu ballaad (film)|Kahe kodu ballaad]] I ja II jagu || [[Ago-Endrik Kerge]] || [[Elle Kull]], [[Ago-Endrik Kerge]], [[Jüri Krjukov]], [[Aare Laanemets]], [[Egon Nuter]], [[Salme Reek]] jt. || telemängufilm, draamafilm || Eesti Telefilm || [[Kalju Saaber]]i samanimelise jutustuse alusel valminud kaheosalise film. Filmi sündmustik algab 1940. aasta suvel ja lõpeb 1980. aastate keskel nähtuna ühe naise silmade läbi.
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival (NSVL), 1986, Festivali auhind ja preemia Elle Kullile kui parimale naisnäitlejale  
|-
| [[Savoy ball (Eesti film)|Savoy ball]] I ja II jagu || [[Ago-Endrik Kerge]] || [[Jüri Krjukov]], [[Aarne Üksküla]], [[Elle Kull]], [[Merle Talvik]], [[Ülle Kaljuste]] jt. || komöödiafilm, telemängufilm || Tallinnfilm || [[Pál Ábrahám]]i samanimelise opereti ekraniseering, mille tegevus toimub 1920.–1930. aastate svingivas Prantsusmaa kõrgseltskonnas. 
|-
| [[Bande]] || [[Arvo Kruusement]] || [[Tõnu Kark]], [[Aarne Üksküla]], [[Rein Malmsten]], [[Olev Eskola]], [[Rita Rätsepp]] || detektiivfilm || Tallinnfilm || [[Dashiell Hammett]]i romaani &quot;[[Klaasist võti]]&quot; ainetel. Film kirjeldab valimisvõitlust USAs 1920. aastatel.
*Auhind, Nõukogude Eesti filmifestival (NSVL), 1986, Jüri Sillartile parima operaatoritöö eest (mängufilmi &quot;Nipernaadi&quot; loomisel koos filmiga “Bande”)  
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; |{{Ankur|1986}}'''[[1986]]'''
|-
| [[Keskea rõõmud]] || [[Lembit Ulfsak]] || [[Tõnu Kark]], [[Maria Klenskaja]], [[Kaie Mihkelson]], [[Ülle Kaljuste]], [[Lembit Ulfsak]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || Teekonnafilm keskeakriisi jõudnud inimestest, kes sõidavad läbi suvise Eestimaa imearsti juurde.
*Auhind, ETKVL filmiklubi debüütfilmide festival (Tallinn, NSVL), 1987, Vikerkaare auhind – parim režissööridebüüt: Lembit Ulfsak; Nikolai Šarubin: parim operaatoridebüüt
*Osalemine, Eesti filmipäevad Helsingis (Soome), 1987 
|-
| [[Saja aasta pärast mais]] || [[Kaljo Kiisk]] || [[Jüri Krjukov]], [[Jaan Rekkor]], [[Arvo Kukumägi]], [[Sulev Luik]], Jevgeni Filatov, [[Angelina Semjonova]] jt || draamafilm || Tallinnfilm || Film neljast viimasest päevast kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] elus.
*Osalemine, Üleliiduline filmifestival (NSVL), 1987
*Preemia, Tallinnfilmi aastapreemia (Eesti), 1987, parim lavastaja – Kaljo Kiisk, parim operaator – Jüri Sillart
|-
| [[Õnnelind flamingo]] || [[Tõnis Kask]] || [[Evald Hermaküla]], [[Kaie Mihkelson]], [[Allan Noormets]], Jelena Kondulainen, [[Mikk Mikiver]] jt. || draamafilm, telemängufilm || [[Eesti Telefilm]] || [[Raimond Kaugver]]i romaani &quot;Meie pole süüdi&quot; ainetel. Miks pealtnäha kõigiti normaalsest perest võrsub kurjategija? 
*Auhind, Kevad. Kino. Kuzbass – Kemerovo rajooni filmiestival (NSVL), 1987, Publiku auhind
*Auhind, ETKVL filmiklubi debüütfilmide festival (Tallinn, NSVL), 1987, &quot;Vikerkaare&quot; auhind ja diplom Joosep Remmele parima kunstnikudebüüdi eest
*Auhind, Üleliiduline telefilmide festival (NSVL), 1987, lastefilmide žürii diplom terava sotsiaalse teema käsitlemise eest
|-
| [[Võtmeküsimus]] || [[Ago-Endrik Kerge]] || [[Aivar Tommingas]], [[Ao Peep]], [[Ants Ander]], [[Tõnu Kattai]], [[Tiit Lilleorg]], [[Liina Tennosaar]], [[Tõnis Lepp]] jt. || draamafilm, telemängufilm || Eesti Telefilm || Kas egoistlikud kaalutlused ja ühiskonnakasulikkus välistavad teineteist?
*Auhind, ETKVL filmiklubi debüütfilmide festival (Tallinn, NSVL), 1987, ETKVLi Kaubandusliku Reklaami Valitsuse auhind Aivar Tommingale 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; |{{Ankur|1987}}'''[[1987]]'''
|-
| [[Metsluiged]] || [[Helle Karis]] || [[Katri Horma]], [[Juris Žagars]], [[Andrejs Žagars]], [[Ines Aru]], [[Liina Orlova]], Levi-Danel Mägila || muinasjuttfilm || [[Tallinnfilm]] || [[Hans Christian Andersen]]i samanimelise muinasjutu ainetel. Film räägib räägib kuningatütar Elisest, kelle kindel meel ja armastuse jõud päästab tema vennad nõidusest.
*Auhind, Giffoni Film Festival (Giffoni Valle Piana, Itaalia), 1988, Žürii eriauhind filmile &quot;Metsluiged&quot; 
|-
| [[Madude oru needus]] || Marek Piestrak || Krzysztof Kolberger, Roman Wilhelmi, Ewa Salacka, Zbigniew Lesien, [[Tõnu Saar]] || seiklusfilm || Tallinnfilm, Zespoły Filmowe (Poola) || Robert Strattoni novelli &quot;Hobby dr Travena&quot; ainetel. Prantsuse lendur leiab 1950. aastate alguses Indohiinas budistlikust templist kalliskividega kaetud laeka ja viib selle Euroopasse kaasa.
|-
| [[Vaatleja (film)|Vaatleja]] || [[Arvo Iho]] || [[Svetlana Tormahhova]], [[Erik Ruus]] || mängufilm || Tallinnfilm || Film analüüsib naise, mehe ja looduse suhteid antiiktragöödia vaimus.
*Auhind, Karlovy Vary International Film Festival (Tšehhi), 1988, FIPRESCI auhind, “Don Quijote” auhind, parima debüüdi auhind
*Auhind, Torino Film Festival (Itaalia), 1989, žürii eriauhind
*Auhind, Rouen Nordic Film Festival (Prantsusmaa), 1990, Grand Prix
|-
| [[Näkimadalad (film)|Näkimadalad]] I–IV jagu|| [[Olav Neuland]] || [[Olga Bogatšova]], [[Martinas Budraitis]], [[Evald Aavik]], [[Lasma Murniece]], [[Guido Kangur]], [[Mikk Mikiver]] || ajalooline film || Tallinnfilm || [[Herman Sergo]] samanimelise romaani ainetel loodud neljaosaline film räägib 18. sajandi Hiiumaa rootslaste elust ja võitlusest mõisnikega Rootsi ajal antud eesõiguste kaitseks. 
|-
| [[Tants aurukatla ümber (film)|Tants aurukatla ümber]] I–II jagu|| [[Peeter Simm]] || [[Heino Mandri]], [[Rudolf Allabert]], [[Ants Ander]], [[Andres Lepik]], [[Laine Mägi]], [[Jüri Järvet]], [[Ita Ever]], [[Arvo Kukumägi]] jt. || ajalooline film, telemängufilm || Eesti Telefilm || [[Mats Traat|Mats Traadi]] samanimelise romaani ainetel. Filmis on kuus &quot;tantsu&quot; kuues ajas – Eesti talu lugu 20. sajandi algusest nõukogude ajani.
*Auhind, Üleliiduline telefilmide festival (NSVL), 1989, Žürii eridiplom Mats Traadile stsenaariumi eest   
|-
| [[Ringhoov]] || [[Tõnu Virve]] || [[Kaie Mihkelson]], [[Evald Hermaküla]], [[Eero Spriit]] || tudengifilm, lühimängufilm || Tallinnfilm || [[Arvo Valton]]i novelli &quot;Mustamäe armastus&quot; ainetel. VGIK diplomitöö: Mait Mäekivi filmioperaatorina. Film käsitleb inimsuhteid tänapäevases suurlinnas, 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; |{{Ankur|1988}}'''[[1988]]'''
|-
| [[Nõid (film)|Nõid]] || [[Elo Tust]] || [[Ülle Kaljuste]], [[Sulev Luik]], [[Mai Mering]], [[Enn Kraam]], [[Rein Aren]] || lühimängufilm || [[Tallinnfilm]] || Kiirabiarstina töötav noor naine on hingelises segaduses ja üritab vabaneda teda vaevavast seletamatust rahutusest. 
|-
| [[Ma pole turist, ma elan siin]] || [[Peeter Urbla]] || [[Lembit Ulfsak]], [[Madis Kalmet]], [[Gita Ränk]], [[Laine Mägi]], [[Pille Pihlamägi]] || draamafilm || Tallinnfilm || Film mehest, kes teostas end korterivahetusmaaklerina ja teisest mehest, kes oli kodutu.
*Auhind, ETKVL filmiklubi debüütfilmide festival (Tallinn, NSVL), 1989, Mait Mäekivi – parim operaatoritöö ja eripreemia suurima ootamatuse eest ekraanil.
*Osalemine, Sodankylä Midnight Sun Film Festival (Soome), 1989
|-
| [[Doktor Stockmann]], I ja II jagu || [[Mikk Mikiver]] || [[Lembit Ulfsak]], [[Maria Klenskaja]], [[Angelina Semjonova]], [[Evald Hermaküla]], [[Aarne Üksküla]], [[Martin Veinmann]] jt. || telemängufilm, draamafilm || Tallinnfilm || [[Henrik Ibsen]]i näidendi &quot;Rahva vaenlane&quot; ainetel. Vesiravila peaarst Tomas Stockmann avastab, et asutust ohustab nakkus, mille põhjuseks on veevärgi ehitusvead.  
|-
| [[Varastatud kohtumine]] || [[Leida Laius]] || Maria Klenskaja, [[Andreas Kangur]], [[Kaie Mihkelson]], [[Lembit Peterson]], [[Terje Pennie]], [[Hilja Varem]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || Valentina vabaneb vanglast, sõidab tagasi Eestisse ja hakkab otsima oma poega Jürit.
*Auhind, Women in Film (Los Angeles, Ameerika Ühendriigid), 1989, Grand prix Lilian Gishi preemia Leida Laiusele
*Auhind, Üleliiduline näitlejate festival (Kalinin, NSVL), 1989, Maria Klenskaja – parim naisnäitleja
*Auhind, Festival of Female Film Directors (Veneetsia, Itaalia), 1990, Parim film
|-
| [[Õnnelik lapsepõlv]] || [[Jaan Kolberg]] || Raimo Nõo, Immanuel Volkonski, [[Terje Pennie]], [[Ada Lundver]], [[Ants Ander]], [[Margus Tabor]] || koguperefilm, lühimängufilm || Tallinnfilm || Jaan Kolbergi diplomitöö. Kujundlike piltidega edasiantud lugu näitab lapse tegemisi ja koosolemisi sõpradega, mida mõjutavad täiskasvanute suhted ja suhtumised. 
|-
| [[Vernanda]] || [[Roman Baskin]] || [[Sulev Luik]], [[Jüri Järvet]], [[Ilmar Tammur]], [[Kaljo Kiisk]], [[Vello Janson]] jt. || lühimängufilm || Tallinnfilm || [[Arvo Valton]]i novelli &quot;Vernanda leib&quot; ainetel. Film on totalitaarse ühiskonna kunstiline karikatuur, mis lahendatud läbi peategelase sattumise suletud linna.
*Osalemine, Eesti mängufilmi filminädal (Tallinn, NSVL), 04.1989
*Osalemine, Moscow International Film Festival (Moskva, Venemaa), 07.1989  
|-
| [[Prohvetlikud unenäod]] || [[Kert Kits]] || Kert Kits, Antero Laanela, Indrek Raig, [[Ene-Liis Semper]] || tudengifilm, lühimängufilm || TPI stuudio Malta Rist || Ühiskonnakriitilin komöödia Vene immigrantidest ja kaubandusturistidest 1988. aasta kontekstis.
*Nominatsioon, Eesti amatöörfilmide festival (Eesti), 1988, Eesti 23. amatöörfilmide festivali lõppvoor  
|-
| [[Giordano]] || [[Aare Tilk]] || [[Paul Poom (näitleja)|Paul Poom]], [[Anne Paluver]], [[Guido Kangur]], [[Andrus Vaarik]] jt. || tudengifilm, lühimängufilm || Eesti Telefilm || Satiirilise lühifilmi peategelaseks on fotograaf, kelle aparaadist ilmuvad pildid, mis avavad inimese tõelise loomuse.
|-
| [[Narva kosk (film)|Narva kosk]], I ja II jagu || [[Ago-Endrik Kerge]] || [[Andrus Allikvee]], [[Carmen Mikiver|Carmen Uibokant]], [[Ago-Endrik Kerge]], [[Hannes Kaljujärv]], [[Aivar Tommingas]] || telemängufilm, ajalooline film || Eesti Telefilm || [[Vladimir Beekman]]i samanimelise romaani ainetel. Loo keskseteks tegelasteks on 1918. aastal punakaartlased Jaan Tedder ja Avloi, mõlemad veendunud revolutsionäärid. Mis on tähtsam – kas inimene on revolutsiooni jaoks või revolutsioon inimese jaoks? 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; |{{Ankur|1989}}'''[[1989]]'''
|-
| [[Meister(film)|Meister]] || [[Renita Lintrop]], [[Hannes Lintrop]] || [[Andrus Allikvee]], [[Lembit Peterson]], [[Aarne Üksküla]] || lühimängufilm || [[Tallinnfilm]] || Film sellest, kuyi me ei märka tagasihoidlikkuse taga tõelist sangarlikkust, eneseväärikust, omanäolisust, kordumatut terviklikkust
|-
| [[Mardipäev (film)|Mardipäev]] || [[Jaan Kolberg]] || [[Liina Tennosaar]], [[Margus Tabor]], [[Mari Lill]], [[Ants Ander]], [[Olli Ungvere]], [[Oskar Liigand]] jt. || lühimängufilm || Tallinnfilm ||  Groteskisugemetega mõistulugu võõrandunud peresuhetest.
* Preemia, Üleliiduline telefilmide festival (NSVL), 1989, Eripreemia parimale lühidebüütfilmile 
|-
| [[Perekonnapildid]] || [[Valentin Kuik]] || Allan Kuljus, Merle Tähe, [[Andres Raag]], Urmas Verliin, [[Kaili Närep]], Margus Varusk jt. || noortefilm || Tallinnfilm || Ühe Eesti väikelinna noorte elluastumine 1960. aastatel. 
|-
| [[Eesti ballaadid (film)|Eesti ballaadid]] || [[Jüri Tallinn]], [[Ülo Vilimaa]] || [[Kiiri Tamm]], [[Madis Kalmet]], [[Anne Reemann]], [[Allan Noormets]], [[Ants Ander]] jt. || muusikaline mängufilm || [[Eesti Telefilm]] || Filmi aluseks on [[Veljo Tormis]]e &quot;Eesti ballaadid&quot; – teos, mis kätkeb eneses meie esivanemate poolt sajandite vältel talletatud elutarkusi.
|-
| [[Pahupidi (Blinov)|Pahupidi]] || [[Valeri Blinov]] || [[Heino Mandri]], [[Kaljo Kiisk]] || lühimängufilm || Tallinnfilm || Kahe kunagise sõbra taaskohtumisest, mis kisub ühe mehe elatud elu pahupidi.
|-
| [[Äratus]] || [[Jüri Sillart]] || [[Tõnu Kark]], [[Sulev Luik]], [[Maria Klenskaja]], [[Jaan Rekkor]], [[Arvo Kukumägi]], [[Väino Laes]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || Eesti küla saatuslikul 25. märtsil 1949, mil kümned tuhanded inimesed Siberisse küüditati.
*Auhind, Monstra Internationale del Film d'Auttore (San Remo, Itaalia), 1989, Žürii eripreemia
*Auhind, Espoo Ciné International Film Festival (Soome), 1990, Nyrki Tapiovaara preemia: Äratus
*Osalemine, Riga International Film Festival (Läti), 1990, Põhiprogrammis
|-
| [[Inimene, keda polnud]] || [[Peeter Simm]] || [[Katri Horma]], [[Mari Simm]], [[Tõnu Kilgas]], [[Jüri Krjukov]], [[Rita Raave]], [[Tõnu Raadik]] || draamafilm || Tallinnfilm || Eesti raadioinimestele pühendatud ajastufilmis kajastub sündmusi [[Imbi Valgemäe]], [[Mari Möldre]] ja [[Ruut Tarmo]] elust.
*Osalemine, Festival de Cannes (Prantsusmaa), 1990, uusi filmirežissööre tutvustavas sarjas 
*Osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2020, Programm: 101 Eesti filmi
|-
| [[Milarepa laulud]] || [[Arvo Iho]] || [[Sven Grünberg]], Kaja Soieva, [[Linnart Mäll]] || telemängufilm || Eesti Telefilm || Filmiloo aluseks on Tiibeti 11. sajandi kuulsaima luuletaja ja budismiõpetaja Milarepa looming. 
|-
| [[Kalapäev]] || [[Aare Tilk]] || [[Kalju Orro]], [[Guido Kangur]], [[Anne Paluver]], [[Salme Reek]] || tudengifilm || Tallinnfilm || Aare Tilga kursusetöö režissööride ja stsenaristide kursustel Üleliidulises Riiklikus Kinematograafia Instituudis Moskvas. Film väikese inimese elust igapäevaabsurdis. 
|}

==[[1990. aastad]]==

{| class=&quot;wikitable&quot; width= &quot;100%&quot;
|-
! width=15% | Pealkiri 
! width=10% | Režissöör 
! width=20% | Näitlejad 
! width=5% | Žanr 
! width=10% | Filmistuudio 
! width=40% | Märkused
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1990]]'''
|-
| [[Ainult hulludele ehk Halastajaõde]] || [[Arvo Iho]] || [[Margarita Terehhova]], [[Mihkel Smeljanski]], [[Hendrik Toompere]], [[Lembit Ulfsak]], [[Hendrik Toompere seenior]], [[Vija Artmane]], [[Jaan Tätte]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || Film traumaosakonna õest, kes aitab enesetappu üritanud noormehel täiesti ootamatul moel aidata tagasi saada elurõõm ja usk endasse.
*Osalemine, Monstra Internationale del Film d'Auttore (San Remo, Itaalia), 1991
*Auhind, Monstra Internationale del Film d'Auttore (San Remo, Itaalia), 1991, Parima naisnäitleja preemia – Margarita Terehhova
*Nominatsioon, Nika – Award of International Confederation of Film Unions (Venemaa), 1991, Naispeaosa – Margarita Terehhova, helirežissöör – Enn Säde.
|-
| [[Ainus pühapäev]] || [[Sulev Keedus]] || [[Elmo Nüganen]], Kadri Ots, [[Erik Ruus]], [[Mari Lill]], [[Evald Aavik]], [[Liina Orlova]], [[Paul Poom]] || telemängufilm || Tallinnfilm || Film kahe venna saatusest, mis hargneb ja sõlmub kolme päeva jooksul kusagil Eestis.
*Osalemine, Monstra Internationale del Film d'Auttore (San Remo, Itaalia), 1991 
|-
| [[See kadunud tee]] || [[Jaan Kolberg]] || Tarmo Koidla, [[Ants Ander]], Diana Kokla, [[Raine Loo]], [[Helgi Annast]], [[Ene Rämmeld]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || [[August Mälk|August Mälgu]] romaani &quot;Hea sadam&quot; ainetel ja teistel Mälgu mereteemalistel teostel, kuid sündmustik on toodud kaasaega.
|-
| [[Regina (film)|Regina]] || [[Kaljo Kiisk]] || [[Ülle Kaljuste]], [[Tõnu Kark]], [[Erika Kaljusaar]], [[Ita Ever]], [[Evald Hermaküla]], [[Villem Indrikson]] jt. || melodraama || Tallinnfilm || Film [[Aimée Beekman]]i romaani &quot;Valikuvõimalus&quot; alusel käsitleb vanemate vastutust järeltulijate eest. 
|-
| [[Teenijanna]] || [[Veiko Jürisson]] || [[Maria Klenskaja]], [[Hendrik Toompere]], [[Leila Säälik]], [[Ao Peep]], [[Angelina Semjonova]], [[Meeli Sööt]] jt. || lühimängufilm || Tallinnfilm || [[Mait Metsanurk|Mait Metsanurga]] novelli &quot;Epp&quot; ainetel. Tegevus toimub esimese Eesti Vabariigi ajal.
|-
| [[Sügis (film)|Sügis]] || [[Arvo Kruusement]] || [[Margus Lepa]], [[Liina Tennosaar]], [[Anne Reemann]], [[Kaljo Kiisk]], [[Aare Laanemets]], [[Tõnu Oja]], [[Riina Hein|Riina Aare]] jt. || komöödiafilm || Tallinnfilm || [[Oskar Luts]]u romaanide &quot;Sügis&quot; ja &quot;Argipäev&quot; ainetel. Filmis jälgitakse Paunvere rätsepmeistri Jorh Adniel Kiire sekeldusi pere loomisel ja talu ostmisel. 
|-
| [[Igaühele oma (film 1990)|Igaühele oma]] || [[Hardi Volmer]] || [[Andrus Vaarik]], [[Arvo Kukumägi]], [[Riho Unt]], [[Heiki Ernits]], [[Peeter Simm]], [[Kalmer Tennosaar]] jt || lühimängufilm || Tallinnfilm || Groteskne mõistulugu väikesest mehikesest, tema hirmudest ja kohanematusest maailmaga. 
|-
| [[Semm]] || [[Aare Tilk]] || Imre Avaste, Heidi Klamp, [[Anu Lamp]], [[Ants Ander]], Zaza Tšavlešvili, [[Jaan Kiho]], [[Tiit Lilleorg]] jt || lühimängufilm, tudengifilm || Tallinnfilm, Sojuztelefilm || [[Mart Kivastik]]u samanimelise novelli ainetel. Film poisist, kes on küll veel laps, kuid keda puudutab seletamatu, vaevuaimatav armastustunne. 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1991]]'''
|-
| [[Vana mees tahab koju]] || [[Tõnis Kask]] || [[Kaljo Kiisk]], [[Raivo Trass]], [[Kaie Mihkelson]], [[Hendrik Toompere]], [[Angelina Semjonova]], [[Mari Lill]] jt || telemängufilm, melodraama || Tallinnfilm || [[Raimond Kaugver]]i samanimelise romaani ainetel. Film põlvkondade suhetest, nende erinevatest väärtushinnangutest ja inimlikkusest.
|-
| [[Rahu tänav (film)|Rahu tänav]] || [[Roman Baskin]] || [[Mikk Mikiver]], [[Katrin Karisma]], Lauri Vihman, [[Kaljo Kiisk]], [[Elisabet Tamm]], [[Kersti Kreismann]] || draamafilm || Tallinnfilm || Jõuluõhtul avastavad Rahu tänava elanikud, et nende majade ette on pandud sõjaväeline valve. Varsti peavad nad koduväravast sisseastumiseks passi näitama.
*Auhind, FilmFestival Cottbus (Saksamaa), 1992, Parima filmi peapreemia: Roman Baskin
*Auhind, Debüüt-92 – kinofestival (Moskva, NSVL), 1992, Venemaa Avatud Kinoakadeemia auhind
*Nominatsioon, European Film Awards, 1992, European Supporting Actor of the Year 1992: Väino Laes for Rahu tänav
|-
| [[Rist]] || [[Lauri Aaspõllu]] || [[Ain Lutsepp]], [[Hendrik Toompere]], [[Arvo Kukumägi]], [[Enn Nõmmik]], [[Peeter Sauter]], [[Rita Raave]] || lühimängufilm || Tallinnfilm, Sojuztelefilm || [[Jaan Kross]]i novelli &quot;Toru&quot; ainetel. Filmi tegevus toimub saksa okupatsiooni päevil Eestis, sõjatalvel 1943.
|-
| [[Ankur (film)|Ankur]] || [[Peeter Simm]] || [[Kärt Kross]], [[Maria Avdjuško]], Samuel Huber, Maria Kross || lühimängufilm ||  	[[Fantaasiafilm]] || Sami ja Irise kooselus on naise kanda kogu argine taak. Kui mees huvitub Irise sõbrannast Annabelist, katkeb naise kannatus.
*Auhind, Tampere Film Festival (Soome), 1992, Diploma of Merit / Kunniamaininta 
|-
| [[Surmatants (film)|Surmatants]] || [[Tõnu Virve]] || [[Evald Hermaküla]], Mikk Mikiver, [[Sulev Luik]], [[Peeter Volkonski]], [[Kaie Mihkelson]] || ajalooline film || [[Freyja Film]], Sojuztelefilm || Film on inspireeritud Lübecki meistri [[Bernt Notke]] maalist &quot;[[Surmatants (Tallinn)|Surmatants]]&quot; ja selle kunstiteose oletatavast Tallinnasse jõudmisest.
*Osalemine, Around the Baltic Film Festival (Gotland, Rootsi), 1993 
|-
| [[Noorelt õpitud]] || [[Jüri Sillart]] || Sulev Luik, [[Tõnu Kark]], Erki Veling, Tiina Vilu, [[Ülle Kaljuste]], [[Gaute Kivistik]] || draamafilm || Tallinnfilm || Draama ühe Eesti aleviku noorte viimasest koolikevadest stalinismiaja loojangul.
*Auhind, Eesti filmipäevad Pärnus (Eesti), 1996, Parim eesti film; parim naiskõrvalosatäitja – Ülle Kaljuste; parim meespeaosatäitja – Sulev Luik; parim operaatoritöö – Mait Mäekivi
*Osalemine, Riga International Film Festival (Läti), 1992, põhiprogramm
*Osalemine, IFFR – International Film Festival Rotterdam (Holland), 1993, põhiprogramm
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1992]]'''
|-
| [[Need vanad armastuskirjad]] || [[Mati Põldre]] || [[Rain Simmul]], [[Liis Tappo]], [[Ülle Kaljuste]], [[Marika Korolev]], [[Kärt Tomingas]], [[Lii Tedre]], [[Jaan Rekkor]] jt || telemängufilm || [[Freyja Film]], [[Eesti Televisioon]] || Muusik [[Raimond Valgre]] romantiline ja traagiline lugu, mille sündmused kulmineeruvad aastavahetusel 1949/1950.
*Osalemine, BERLINALE – Berlin International Film Festival (Saksamaa), 1993
*Osalemine, OSCAR – The Award of the Academy of Motion Picture Arts and Sciences (Ameerika Ühendriigid), 1992, kandideeris parima võõrkeelse filmi auhinna nominendiks.
|-
| [[Võlausaldajad]] || [[Jaan Kolberg]] || [[Terje Pennie]], [[Sulev Luik]], [[Arvo Kukumägi]] || draamafilmfilm || [[Arcadia (filmistuudio)|Arcadia]] || [[August Strindberg]]i näidendi &quot;Võlausaldajad&quot; ainetel. Kunstnikule tundub, et ta on oma abikaasale endast liiga palju ära andnud – ta ei suuda enam maalida. 
|-
| [[Daam autos]] || [[Peeter Urbla]] || [[Epp Eespäev]], [[Toomas Hussar]], [[Lembit Ulfsak]], [[Rein Malmsten]], Katri Horma jt. || põnevusfilm || [[Freyja Film]], Novaja Vremja (Venemaa) || Sébastien Japrisoti romaani &quot;Daam ja auto, päikeseprillid ja püss&quot; ainetel. Eduka reklaamifirma noor sekretär saab korralduse viia firma uus auto garaaži. Proovisõit paiskab ta aga pikka déja vu seikluste ritta. 
|-
| [[Balti armastuslood]]: Mattias ja Ann. Eesti kevad 1991 || [[Peeter Urbla]] || [[Andres Noormets]], [[Carmen Mikiver]], [[Madis Kalmet]], [[Raivo E. Tamm]], [[Herta Elviste]] || lühimängufilm || Filminor (Soome), [[Exitfilm]] || Esimene film kassetist Balti armastuslood. Armastuslugu Eestist 1991. aasta suurte muutuste keerises, mil Balti riigid vabanesid nõukogude okupatsioonist ja said taas iseseisvaks.
*Auhind, Zarautz Eremuaki International Film Festival (Hispaania), 1996, grand prix
*Osalemine, San Remo Film Festival (Itaalia), 1993
*Osalemine, Rouen Nordic Film Festival (Prantsusmaa), 1994 
|-
| [[Armastuse lahinguväljad]] || [[Valentin Kuik]] || [[Carmen Mikiver]], [[Hendrik Toompere]], [[Salme Reek]], [[Rein Malmsten]], [[Marje Metsur]] jt. || draamafilm || Tallinnfilm || Suhtedraama noorest perest, kelle elu lööb tasakaalust välja sõjaväekutse.
*Osalemine, IFFR – International Film Festival Rotterdam (Holland), 1993, Põhiprogrammis
*Osalemine, Espoo Ciné International Film Festival (Soome), 1993
|-
| [[Lammas all paremas nurgas]] || [[Lembit Ulfsak]] || [[Tõnu Kark]], Margus Alver, Kaur Sinissaar, [[Dan Põldroos]], [[Ain Lutsepp]] || koguperefilm || [[Tallinnfilm]] || Humoorikas lugu poiste suvistest detektiiviseiklustest. Teos kuulub Eesti lastefilmide klassikasse.
*Auhind, International Children's Film Festival (Düsseldorf, Saksamaa), 1993, Grand Prix &quot;Sinine elevant&quot;
*Auhind, International Children's Film Festival (Kaunas, Leedu), 1994, Grand Prix
*Osalemine, FICI – International Children's and Youth Film Festival (Madrid, Hispaania), 2004
|-
| [[Tule tagasi, Lumumba]] || [[Aare Tilk]] || Ojar Rõuk, Ahto Heiden, Kadri Kalm, [[Lembit Ulfsak]], [[Anu Lamp]], Ants Ander jt. || noortefilm || Tallinnfilm || [[Toomas Raudam]]i jutustuse &quot;Lugu Reinust&quot; ainetel. Film sõprusest ja üksteise hoidmisest ning sündmustest väikelinna elus 1960. aastate Eestis.
*Auhind, Eesti filmipäevad Pärnus (Eesti), 1996, parim stsenaarium
*Osalemine, Oulu International Children's and Youth Film Festival (Soome), 1992
*Osalemine, BERLINALE – Berlin International Film Festival (Saksamaa), 1993, Programm: Kinderfilmfest/14 Plus
|-
| [[Luukas]] || [[Tõnu Virve]] || [[Ain Lutsepp]], [[Ita Ever]], [[Jüri Järvet]] || draamafilm || Freyja Film, Friggfilm (Taani) || Gudmundur Steinssoni samanimelise näidendi ainetel. Lugu vanapaarist, kes on pühendunud oma poja teenimisele. 
|-
| [[Uurimusfilm doktor Enn Vetemaa märkmeraamatute põhjal &quot;Eesti näkid&quot;]] || Illis Vets || [[Tõnis Kask]], [[Enn Vetemaa]], [[Angelina Semjonova]], [[Pirjo Levandi]], [[Marju Länik]], [[Endel Sõerde]], [[Rein Maran]], [[Igor Volke]] || lühitelemängufilm || [[Eesti Telefilm]] || Müstifikatsioon näkimaailmast, kus elutsevad salapärased, õrnad ja naiselikult võluvad olendid. 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1993]]'''
|-
| [[Tallinn pimeduses]] || [[Ilkka Järvi-Laturi]] || [[Ivo Uukkivi]], [[Tõnu Kark]], [[Jüri Järvet]], [[Milena Gulbe]], [[Väino Laes]], [[Peeter Oja]] || põnevusfilm || FilmZolfo (Soome) || Märulifilm Eesti kullavarude jõudmisest Tallinna pärast taasiseseisvumist ja kohaliku maffia suurejoonelisest plaanist kuld röövida.
*Auhind, Thessaloniki International Film Festival (Kreeka), 1994, Hõbealeksanderi auhind
*Osalemine, Toronto International Film Festival (Kanada), 1993
*Osalemine, Chicago International Film Festival (Ameerika Ühendriigid), 1993
|-
| [[Suflöör (film)|Suflöör]] || [[Kaljo Kiisk]] || [[Epp Eespäev]], [[Elmo Nüganen]], [[Jaan Tätte]], [[Marko Matvere]] || draamafilm || [[Freyja Film]], Ajend || Kaljo Kiisa viimane film on pühendatud teatrile ja inimestele teatris.
*Osalemine, Montreal World Film Festival (Kanada), 1993, 4 seanssi kavas Cinema of today: reflections of our time. 
|-
| [[Väekargajad]] || [[Talvo Pabut]] || [[Anne Veesaar]], [[Jaan Tätte]], [[Sulev Teppart]], [[Leida Rammo]] || lühimängufilm || [[Tallinnfilm]] || [[Juhan Peegel|Juhan Peegli]] samanimelise novelli järgi. Film elu edasikestmise nimel tehtavatest valikutest Põhjasõjas ja katkust laastatud Eestimaal. 
|-
| [[Saatana pisar]] || [[Marek Piestrak]] || Hanna Dunowska, Vassili Lanovoi, Tomasz Stockinger, [[Aarne Üksküla]], [[Lembit Ulfsak]], [[Jüri Järvet]] || fantaasiafilm || Tallinnfilm, Zespół Filmowy «Oko» (Poola) || Põnevik kujutab võitlust saatanliku vandenõu vastu Eestis 1939. aasta augustis. 
|-
| [[Merehaigus]] || [[Rainer Sarnet]] || Kristel Sarnet, [[Taavi Eelmaa]], [[Marko Raat]] || lühimängufilm, tudengifilm || [[Cumulus Projekt]], TPÜ filmi ja video õppetool || TPÜ filmi ja video õppetool: Rainer Sarneti kursusetöö (BA). Tantsiv nelinurk – kaks meest, naine ja meri.
*Auhind, St. Anna Festival for Student and Debut Films (Venemaa), 1995, Grand Prix
*Auhind, Blue Sea Film Festival (Rauma, Soome), 1996, Baltic Herring Short Film Competition: Student Category – 2nd Prize
*Osalemine, Rouen Nordic Film Festival (Prantsusmaa), 1997 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1994]]'''
|-
| [[Ameerika mäed (film)|Ameerika mäed]] || [[Peeter Simm]] || [[Tõnu Kark]], [[Kärt Kross]], [[Maria Avdjuško]], [[Kaljo Kiisk]], [[Jüri Krjukov]], Herardo Contreras jt. || komöödiafilm || [[Lege Artis Film]], 47ème Parallèle (Prantsusmaa) || Film mehest, kes pärast pikki vangisolekuaastaid salapärasel moel vabaks lastakse. Koju saabudes selgub, et vabadusel on eriline hind.
*Osalemine, Rouen Nordic Film Festival (Prantsusmaa), 1994
*Auhind, Baltic Pearl Film Festival (Riia, Läti), 1995, Maria Avdjuško, parim naiskõrvalosatäitja
*Osalemine, Karlovy Vary International Film Festival (Tšehhi), 1996 
|-
| [[Jüri Rumm (film 1994)|Jüri Rumm]] || [[Jaan Kolberg]] || [[Hannes Kaljujärv]], [[Marian Wolf]], [[Merle Palmiste]], [[Katariina Unt|Katariina Lauk]], [[Kaljo Kiisk]], [[Rein Oja]], [[Peeter Kard]] jt. || seiklusfilm || [[Filmistuudio Kolberg &amp; Vester]]|| Seiklusfilm 19. sajandi õilsast röövlist, kelle kartmatus ja tabamatus tegid temast rahvuskangelase. 
|-
| [[Tulivesi (film)|Tulivesi]] || [[Hardi Volmer]] || [[Epp Eespäev]], [[Erik Ruus]], [[Jaan Tätte]], [[Ain Lutsepp]], [[Lembit Ulfsak]] jt. || põnevusfilm || [[Tallinnfilm]], [[Faama Film]] || 1920. aastate salapiirituseveost Eesti ja Soome vahel tänapäevastab võimuringkondade korruptsiooni kujutamine. 
*Auhind, Alexandria International Film Festival (Egiptus), 1995, Esimene auhind &quot;Merineitsi&quot; debüütide katefoorias
*Auhind, Vyborg International Film Festival (Viiburi, Venemaa), 1994, Pälvis operaatoritöö eest linnavõimude diplomi ja käekella.
*Auhind, Neitsi Maali – Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind (Eesti), 1995, Aasta film 1994
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1995]]'''
|-
| [[Ma olen väsinud vihkamast]] || [[Hannes Lintrop]], [[Renita Lintrop]] || [[Jarl Karjatse]], [[Martin Algus]], [[Helen Kadastik]], [[Marek Pavlov]], [[Kaljo Kiisk]], [[Anu Lamp]] || noortefilm, põnevusfilm || [[SEE (filmistuudio)|Filmistuudio See]] || Kriminaalpõnevik elu hammasrataste vahele jäänud noorte saatusest.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 1995, Debütandipreemia: Renita ja Hannes Lintrop
*Auhind, Baltic Pearl Film Festival (Riia, Läti), 1996, Parim debüüt: Jarl Karjatse
*Auhind, Alexandria International Film Festival (Egiptus), 1996, Žürii eriauhind jne.
|-
| [[Armuavaldus]] || [[Dorian Supin]] || [[Regina Razuma]], [[Ain Prosa]], [[Mihkel Smeljanski]],	[[Sten Zupping]] || telemängufilm, lühifilm || [[Eesti Telefilm]] || Lühidraama saatuslikust telefonikõnest, mis muudab elu. 
|-
| [[McCulloc]] || [[Marko Raat]] || [[Taavi Eelmaa]], [[Rednar Annus]], [[Marika Korolev]],	[[Tarvo Sõmer]] || tudengifilm, lühimängufilm || [[Eesti Telefilm]] || TPÜ filmi ja video õppetool: kursusetöö. Sürrealistlik lugu algajatest narkoärimeestest.
|-
| [[Ta-ram, ta-ram]] || [[Jaak Kilmi]] || [[Taavi Eelmaa]], [[Rednar Annus]], [[Marika Korolev]],	[[Tarvo Sõmer]] || tudengifilm, lühimängufilm || [[Eesti Telefilm]], [[Cumulus Projekt]] || TPÜ filmi ja video õppetool: kursusetöö. Absurdihõnguline lugu ärimehest, kes ärkab öösel trammis.
*Osalemine, Kill Your Darlings (Kopenhaagen, Taani), 1996
*Osalemine, Alter-Native International Short Film Festival (Tîrgu Mureş, Rumeenia), 1996
*Osalemine, Cork Film Festival (Iirimaa), 1996 jne.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1996]]'''
|-
| [[Ma armastan sind]] || Peter Herzog || [[Katariina Lauk]], [[Dan Põldroos]] || lühimängufilm || [[Exitfilm]], [[Filmimax]] || Gabriel Garcia Marquez`i novelli &quot;Sinise koera silmad&quot; ainetel. Mehe ja naise kohtumistest unenägudes, millest ärgates ollakse võõrad. 
*Osalemine, Filmfest Dresden International Short Film Festival (Saksamaa), 1997, Osalemine
*Osalemine, Noorderlicht Film Festival (Belgia), 1997, Osalemine
*Osalemine, FilmFestival Cottbus (Saksamaa), 1997, Osalemine jne.
|-
| [[Tingimustega Tallinnas]] || [[Edith Sepp]] || Emme Roche, Martin Thom, Toomas Saarepera, [[Tarmo Männard]], [[Indrek Taalmaa]], [[Sulev Luik]] || lühimängufilm, tudengifilm ||  Northern Media School (Suurbritannia), [[Faama Film]] || Edith Sepa filmirežii eriala magistritöö Sheffield`i Ülikoolis (UK). Lühifilm on must komöödia absurdsesse olukorda sattunud seiklejatest.    
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1997]]'''
|-
| [[Aaria (film)|Aaria]] || [[Ervin Õunapuu]] || [[Ain Lutsepp]], [[Aleksander Eelmaa]], Mailen Kurs || lühimängufilm || [[Allfilm]] || [[Siegfried Lenz]]i novelli &quot;Öö hotellis&quot; ainetel. Õunapuu debüütfilm eraklikust parunist, kes kaotab ängistavas üksinduses reaalsustaju. 
|-
| [[Minu Leninid]] || [[Hardi Volmer]] || [[Üllar Saaremäe]], [[Viktor Suhhorukov]], [[Andrus Vaarik]], [[Helene Vannari]], [[Janne Ševtšenko]], [[Peeter Volkonski]], [[Linnar Priimägi]], [[Indrek Taalmaa]]  || komöödiafilm || [[Faama Film]], Lenfilm (Venemaa) || Põnevuskomöödia 20. sajandi alguse legendaarse eesti rahvuslase Aleksander Kesküla rahvusvahelistest intriigidest Suur-Eesti loomise nimel.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 1997, Toomas Kall, Hardi Volmer ja Viktor Suhhorukov
*Auhind, Suur Vanker – Eesti Vabariigi kultuuriauhind (Eesti), 1997, parim režissöör, kunstnik ja näitleja Viktor Suhhorukov
*Auhind, Baltic Pearl Film Festival (Riia, Läti), 1998, Žürii eripreemia – Viktor Suhhorukov
|-
| [[E2–E4]] || [[Raimo Pass]] || [[Emil Rutiku]], [[Guido Kangur]], [[Aarne Üksküla]], [[Tõnu Mikiver]] || lühimängufilm || [[Paabel-Visioon]] ||
|-
| [[Febris]] || [[Andres Puustusmaa]] || Aleksander Eelmaa, [[Rita Raave]], [[Evald Hermaküla]], [[Rednar Annus]] || lühimängufilm || [[Aristo Film]], [[TV3]] || Inspireeritud [[Pär Fabian Lagerkvis]]ti romaanist &quot;Kääbus&quot;. Film kõneleb inimhinges peituvast kääbusest kui väärastusest, mida toidab võõrandumine, kadedus, väiklus.
|-
| [[Süü (film)|Süü]] || Andres Puustusmaa || Aleksander Eelmaa, [[Elina Reinold]], [[Ervin Õunapuu]] || lühimängufilm || Paabel-Visioon || Film pimedast tüdrukust, tema isast, juhuslikust mootorratturist ja inimsuhetest.
|-
| [[Perekondlik sündmus]] || [[René Vilbre]] || [[Evald Aavik]], [[Jaan Rekkor]], [[Anne Paluver]], [[Anne Velt]], [[Tarmo Männard]] || tudengifilm&lt;br&gt;lühimängufilm&lt;br&gt;draama || Faama film || Põhineb [[Daniel Katz]]i lühijutul raamatust &quot;Kui vanaisa Soome suusatas&quot;. Juudi peres on poja ümberlõikamise suhtes pisikesed hõõrumised.
|-
| [[Külla tuli]] || [[Jaak Kilmi]] || [[René Reinumägi]], [[Pille Lukin]], [[Robert Gutman]], [[Liina Tennosaar]] || tudengifilm&lt;br&gt;lühimängufilm || [[Eesti Telefilm]], [[Heategevusfond Diplomifilm]] || Tallinna Pedagoogikaülikooli filmikateeder: Jaak Kilmi diplomitöö. Linna pahelisusest väsinud noormees otsib maalt puhtust ja ilu, leiab aga eest tõelise dekadentsi.
*Auhind, Poitier International Student Film Festival (Prantsusmaa), 1997, Žürii grand prix ja noore režissööri preemia
*Auhind, Oberhausen International Short Film Festival (Saksamaa), 1998, Peapreemia
*Auhind, Sehsüchte International Student Film Festival (Potsdam-Babelsberg, Saksamaa), 1998, Wunderkind Award jne.
|-
| [[Aruanne (film)|Aruanne]] || [[Peeter Tammisto]] || [[Hendrik Toompere]], [[Ago Anderson]], [[Toomas Suuman]], [[Raimo Pass]] || tudengifilm&lt;br&gt;lühimängufilm || [[Rühm Pluss Null]] || Standardiseeritud ühiskonnas tegutseb keegi Juurdleja koos abilistega õigustamaks oma olemasolu ning kontrollimaks kodanike allumist kehtestatud korrale.
*Auhind, Blue Sea Film Festival (Rauma, Soome), 1997, II koht noorte režissööride kategoorias
*Auhind, East Village Film and Video Festival (New York, Ameerika Ühendriigid), 1997, žürii auhind
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1998]]'''
|-
| [[Kallis härra Q (film)|Kallis härra Q]] || [[Rao Heidmets]] || Gabriele Guardado, Kerti Viilas, [[Herta Elviste]], [[Peeter Volkonski]], [[Laine Mägi]], [[Diana Klas]] || koguperefilm || [[Rao Heidmetsa Filmistuudio]] || Film [[Aino Pervik]]u samanimelise lastejutu ainetel kõneleb laste igatsusest täisväärtuslike peresuhete järele.
*Preemia, FilmFestival Cottbus (Saksamaa), 1998, Children's and Youth Film Competition – Honorable Mention
*Preemia, International Children's Film Festival (Tlalpan, Mehhiko), 1999, Lastežürii preemia
*Osalemine, Cairo International Film Festival (Egiptus), 1999
|-
| [[Isa (telefilm)|Isa]] || [[Mart Kivastik]] || [[Lembit Ulfsak]], Silver Sepping || telemängufilm || [[Faama Film]], Eesti Televisioon  || Lugu üksikisast, kes iseendale ja pojale piire seades püüab oma poja kasvatamisega toime tulla. 
|-
| [[Pall vastu seina]] || Ilmar Raag || Christman Roos, Ingrit Vaher, Manuela Erlich, [[Veikko Täär]], [[Toomas Lõhmuste]], [[Rein Oja]] || lühimängufilm || Tallinnfilm Produktsioon || Noor naine meenutab psühhoanalüütiku juures oma lapsepõlvetraumat. 
|-
| [[Libarebased ja kooljad]] || [[Rainer Sarnet]] || [[Taavi Eelmaa]], [[Hilje Murel]], [[Kristel Sarnet]], [[Arvo Kukumägi]], [[Marika Korolev]] || lühimängufilm || [[Eesti Televisioon]], [[Heategevusfond Diplomifilm]], [[Eesti Telefilm]] || Tallinna Pedagoogikaülikooli filmikateeder: diplomitöö. Pu Songlingi samanimelise novellikogu põhjal loodud film kujutab hiina üliõpilase armusuheteid kooljatüdruku ja libarebaseneiuga.
*Osalemine, FilmFestival Cottbus (Saksamaa), 1998, Baltimaade fookus
*Osalemine, Poitier International Student Film Festival (Prantsusmaa), 1998 jne. 
|-
| [[Tappev Tartu]] || [[Ilmar Raag]] || Eve Andre, Juhan Kõrtsini, [[Arvo Kukumägi]], [[Andres Noormets]], [[Ilmar Raag]], [[Peeter Oja]], [[Arvo Iho]], [[Kiur Aarma]] || põnevusfilm || [[Tallinnfilm Produktsioon]] || Kaks noort tartlast leiavad end vastamisi kultuuriministeeriumi verise salaplaaniga hävitada filmikunst Eesti pinnalt.
|-
| [[Georgica (film)|Georgica]] || [[Sulev Keedus]] || [[Evald Aavik]], Mait Merekülski, [[Ülle Toming]], [[Rein Oja]], [[Kersti Heinloo]] || draamafilm || [[Q Film]], Faama Film, Tallinnfilm, [[Allfilm]] ||  Sügava filosoofilise alltekstiga linateos sõjajärgsest laastatud ja okupeeritud maast. 
*Auhind, NET 98 – New European Talent (Hispaania), 1998, Parim täispikk mängufilm
*Auhind, Stockholm International Film Festival (Rootsi), 1998, rahvusvaheline võistlusprogramm – FIPRESCI auhind parimale mängufilmile
*Auhind, L'ALTERNATIVA – Independent Film Festival of Barcelona (Hispaania), 1999, Parim mängufilm jne.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[1999]]'''
|-
| [[Ristumine peateega]] || [[Arko Okk]] || [[Andrus Vaarik]], [[Piret Kalda]], [[Jaan Tätte]], [[Emil Urbel]] || draamafilm || [[Acuba film]] || Film põhineb Jaan Tätte näitemängul &quot;Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest&quot;. Kui erakliku sildimaalija Osvaldi uksele koputavad hilja peale jäänud teelised Laura ja Roland, näeb Osvald, et kauaoodatud õnn on käeulatuses.
*Auhind, Stockholm International Film Festival (Rootsi), 1999, FIPRESCI auhind parimale mängufilmile programmis &quot;Northern Lights&quot;
*Auhind, Uruguay International Film Festival (Montevideo), 2000, Prize /Best Opera Prima/parim režiidebüüt
*Osalemine, Hong Kong International Film Festival (Hiina), 2000
|-
| [[Kass kukub käppadele]]: Tähesõit || [[Jaak Kilmi]] || [[René Reinumägi]], [[Kaia Skoblov]], [[Arvo Kukumägi]], [[Peeter Volkonski]] || lühimängufilm || [[Exitfilm]] || Esimene film kassetist Kass kukub käppadele. Mees tutvub laeval daamiga, kes sokutab talle koti ampullide ja kirjaga, milles lubatakse aine kohaletoimetamise eest astronoomilist tasu.
*Osalemine, Armastus ja anarhia – Helsingi rahvusvaheline filmifestival (Soome), 2000
|-
| [[Kass kukub käppadele]]: Harjutusi Florianile || [[Peter Herzog]] || [[Hendrik Toompere]], [[Gita Kalmet]], [[Thea Luik]], [[Maarja Jakobson]] || lühimängufilm || Exitfilm || Teine film kassetist Kass kukub käppadele. Playboy tüüpi võrgutaja Florian sõidab ühelt kohtumiselt teisele, kuni tema auto juurde juhtuvad samaaegselt kaks trehvunksi korraga.
*Osalemine, Armastus ja anarhia – Helsingi rahvusvaheline filmifestival (Soome), 2000
|-
| [[Kass kukub käppadele]]: Pauli laululaegas || [[Rainer Sarnet]] || [[Taavi Eelmaa]], [[Signe Lomp]], [[Aleksander Eelmaa]], [[Raine Loo]] || lühimängufilm || [[Exitfilm]] || Kolmas film kassetist Kass kukub käppadele. Estraadistaari peegelpilt armub laulja naisesse ja tuleb karmi keeldu eirates läbi peegli inimeste maailma.
*Osalemine, Armastus ja anarhia – Helsingi rahvusvaheline filmifestival (Soome), 2000
*Osalemine, Riga International Film Festival (Läti), 2000, Baltimaade filme tutvustav programm
|-
| [[Sellised kolm lugu]]: Kõrbekuu || [[Ervin Õunapuu]] || Aleksander Eelmaa, Hendrik Toompere, [[Indrek Taalmaa]], [[Jan Uuspõld]] || lühimängufilm || [[Allfilm]] || Esimene film kassetist Sellised kolm lugu. Kirurg pihib surivoodil preestrile saladuse, mida ta on enda teada hoidnud kakskümmend aastat.
*Osalemine, Stockholm International Film Festival (Rootsi), 1999
|-
| [[Sellised kolm lugu]]: Tristan ja Izolde || [[Askolds Saulitis]] || Uldis Ulmanis, Inese Misane, Arvydas Dapšys || lühimängufilm || F.O.R.M.A. (Läti) || Teine film kassetist Sellised kolm lugu. Hullumeelne ja segane lugu kahe armastaja seiklustest Läti allmaailmas.
*Osalemine, Stockholm International Film Festival (Rootsi), 1999
*Osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 1999, 9.12.1999 linastus festivali raames
|-
| [[Sellised kolm lugu]]: Aida|| [[Peeter Simm]] || [[Guido Kangur]], [[Laine Mägi]], Jevgeni Gaitšuk, Aire Koop || lühimängufilm || [[Lege Artis Film]] || Kolmas film kassetist Sellised kolm lugu. Sõrve sääre tipus on madalikul külilivajunud laev. Kohalik konstaabel koos traktoristiga läheb asja uurima.
*Auhind, The National Film Festival Lielais Kristaps (Läti), 1999, Peeter Simm, parim režissöör
*Osalemine, Stockholm International Film Festival (Rootsi), 1999
|-
| [[Inimkaamera]] || Jaak Kilmi || René Reinumägi, [[Külli Koik]], [[Gert Raudsep]] || lühimängufilm || [[Rudolf Konimois Film]] || Film meeleheitel noormehest, kes otsustab dokumenteerida oma purunevat suhet tüdruksõbra Annaga.
*Auhind, Pulsi Alternatiivsete Filmide Festival (Tartu, Eesti), 2000, peaauhind
*Nominatsioon, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2000
|-
| [[Lurjus]] || [[Valentin Kuik]] || [[Taavi Eelmaa]], [[Elina Reinold]], [[Andres Puustusmaa]], [[Vello Janson]] || draamafilm || [[Onfilm]] || Tragikomöödia [[Vladimir Nabokov]]i samanimeline jutustuse ainetel räägib aust ja väärikusest tänapäeva maailmas.
*Preemia, Riga International Film Festival (Läti), 2000, Balti filmide võistlusprogramm – II koha preemia
*Osalemine, Cairo International Film Festival (Egiptus), 1999  
|}

==[[2000. aastad]]==

{| class=&quot;wikitable&quot; width= &quot;100%&quot;
|-
! width=10% | Pealkiri
! width=10% | Režissöör
! width=25% | Näitlejad
! width=5% | Žanr
! width=5% | Filmistuudio
! width=45% | Märkused
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2000]]'''
|-
| [[Miski on mäda ehk Kogu vale Hamletist]] || [[Ilmar Raag]] || Matt Kemp, Adam Redmayne, Helen Tennison, Karin Martinson || lühimängufilm || [[Kinomees]] ||  Lühifilm jutustab kuulsa Taani printsi Hamleti loo hoopis teises võtmes. 
|-
| [[Armas tuss 50 aastat hiljem]] || [[René Vilbre]] || [[Lembit Eelmäe]], [[Herta Elviste]], [[Monica Tuvi]] || nukufilm || [[Allfilm]] || Absurdimaiguline tulevikuvisioon eestlaste võimalusest püsima jääda.
*Osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2000
|-
| [[Ämblikulõng]] || [[Britt Urbla-Keller]] || Ragnar Riiner, [[Katrin Valkna]], [[Madis Kalmet]] || lühimängufilm || [[Exitfilm]], Avar-Disain || Jaapani kirjaniku Ryūnosuke Akutagawa jutustuse ainetel loodud eksperimentaalfilmi tegevus toimub teatrilaval, kus Looja, Kurjategija ja Ämbliknaine on silmitsi oma kiusatuste, ihade ja kannatustega.
|-
| [[Lunastus]] || [[Mare Raidma]] || Helen Org, [[Külli Teetamm]], [[Evert Sundja]], [[Rita Raave]], [[Katrin Saukas]], [[Viive Aamisepp]], [[Allan Noormets]] || lühimängufilm || [[Faama Film]], [[Eesti Televisioon]]  || Tütarlaste internaati sattunud Sanna kannatab tapmise eest vangi mõistetud ema tõttu.
*Osalemine, Around the Baltic Film Festival (Gotland, Rootsi), 2001 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2001]]'''
|-
| [[Ränk ja Kilk]] || [[Olle Mirme]] || [[Urmas Eero Liiv]], [[Erki Laur]], [[Harriet Toompere]], [[Tõnu Aav]], [[Jan Uuspõld]] || lühimängufilm || Exitfilm || Elurõõmus lühifilm kahest filmifriigist, kes hakkavad olude sunnil geeniusteks.
|-
| [[Head käed]] ||[[Peeter Simm]]|| [[Rēzija Kalniņa]] (Läti), Leonarda Klavina (Läti), [[Tiit Sukk]], [[Lembit Ulfsak]], [[Tõnu Kark]] || komöödiafilm, kriminaalfilm || [[Allfilm]], [[Studija F.O.R.M.A.]] || Eesti-Läti ühisfilm on tehtud [[Toomas Raudam]]i jutustuse &quot;Arnold&quot; alusel. See on seiklusterohke lugu sõprusest, inimlikkusest ja armastuse avastamisest.
*Auhind, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2001, Grand Prix, kriitikute eripreemia
*Auhind, The National Film Festival Lielais Kristaps (Läti), 2001, Parim režissöör (Peeter Simm), parim näitleja (Rēzija Kalniņa), parim käsikiri (Toomas Raudam, Peeter Simm)
*Auhind, European Film Festival (Lecce, Itaalia), 2002, peaauhind Kuldne Oliivipuu, parim käsikiri (Toomas Raudam, Peeter Simm) jne.
|-
| [[Karu süda (film)|Karu süda]] || [[Arvo Iho]] || [[Rain Simmul]], [[Dinara Drukarova]], Iljana Pavlova, [[Külli Teetamm]], [[Lembit Ulfsak]], [[Arvo Kukumägi]] || draamafilm || [[Faama Film]], [[Cumulus Projekt]] || Film [[Nikolai Baturin]]i samanimelise romaani ainetel räägib noore jahimehe Niika kütielust, armastuse ja iseenese kaotamisest ja leidmisest Siberi taigas.
*Nominatsioon, European Film Awards, 2001, valiti 35 auhinnakandidaadi hulka; Rein Kotov oli Felixi nominent parima operaatoritöö kategoorias
*Auhind, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2002, Rain Simmul, parim näitleja
*Auhind, East-West – Baku International Film Festival (Aserbaidžaan), 2002, Rain Simmul, eriauhind
Osalemine, OSCAR – The Award of the Academy of Motion Picture Arts and Sciences (Ameerika Ühendriigid), 2001, film kandideeris parima võõrkeelse filmi auhinna nominendiks
|-
| [[Aednik (film 2001)|Aednik]] || [[Liina Triškina-Vanhatalo]], Andrés Joaquin Sendino (Hispaania) || Ivan Ugalde (Hispaania), Esther Toledano (Hispaania) || lühimängufilm || [[Exitfilm]] || Eesti-Hispaania koostööfilm üksildasest mehest, kes maailmast ärapöördununa leiab lohutust puude istutamisest.
*Auhind, Mieres Short Film Festival (Hispaania), 2001, Grand Prix ja parima režissööri auhind
*Osalemine, PÖFF: Sleepwalkers – rahvusvaheline lühifilmide festival (Tallinn, Eesti), 2001
*Osalemine, ALCINE The European Short Film Festival (Madrid, Hispaania), 2001
|-
| [[03:07]] || [[Manfred Vainokivi]], [[Marju Lepp]] || [[Liina Tennosaar]], [[Sulev Teppart]] || lühimängufilm || [[Parunid ja Vonid]] || Eksperimentaalne lühimängufilm mängust inimsuhetes. 
|-
| [[Majakas (film)|Majakas]] || [[Toomas Sula]] || [[Robert Gutman]], [[Maarja Jakobson]], [[Riho Kütsar]], [[Erki Laur]] || lühimängufilm || [[Nikodemus Film]] || Film [[Arvo Valton]]i samanimelise novelli põhjal, kui ühel väikesel saarel elavast majakavahist ja tema perest, kelle rahuliku elu lööb sassi saarele saabuv kirju modelliagentuuri kamp.
|-
| [[Heinaloom]] || [[Rao Heidmets]] || Liis Varik, [[Peeter Oja]], [[Hannes Võrno]], [[Marje Metsur]], Andres Siniväli || lühimängufilm || [[Rao Heidmetsa Filmistuudio]] || Film lastele Anust, tema sõbrast Heinaloomast, kahest rumalast loomapüüdjast ja nende seiklustest. 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2002]]'''
|-
| [[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]] || [[Elmo Nüganen]] || [[Priit Võigemast]], [[Indrek Sammul]], [[Hele Kõre]], [[Alo Kõrve]], [[Peter Franzén]] (Soome), [[Karol Kuntsel]], [[Anti Reinthal]], [[Ott Aardam]] || ajalooline film, sõjafilm || [[Taska Productions]], Matila Röhr Productions (Soome) || Albert Kivikase samanimelise romaani põhjal tehtud sõjadraama koolipoistest, kes vabatahtlikena läksid Vabadussõja rindele kaitsma oma kodumaad ja aateid.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2002, debüüdipreemia: Elmo Nüganen
*Preemia, Listapad – Minsk International Film Festival (Valgevene), 2003, žürii eripreemia (special mention) Margo Kõlarile ja žürii eridiplom ereda noorte näitlejate ansambli eest
*Preemia, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2003, žürii eripreemia
|-
| [[Agent Sinikael]] || [[Marko Raat]] || [[Mait Malmsten]], [[Kersti Heinloo]], [[Florian Feig]]l, [[Andrus Vaarik]], [[Kaido Veermäe]], [[Mihkel Smeljanski]] || põnevusfilm || [[Exitfilm]], [[Suhkur Film]] || Vana kooliga spartalik agent Sinikael hakkab jalgu jääma maad võtvale õhumüüjate hiilgeajale.
*Auhind, Neitsi Maali – Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind (Eesti), 2002, aasta film
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (Eesti), 2002, Marko Raat, Arko Okk, Mait Malmsten
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2002, Andres Maimik: aasta tegusaim filmimees
|-
| [[Ferdinand (film)|Ferdinand]] || [[Andri Luup]] || [[Aleksander Eelmaa]], [[Kaur Kender]], [[Erik Ruus]], [[Andres Puustusmaa]], [[Leino Rei]]  || lühimängufilm ||  produktsioon ??? || Film põgenemisest elutüdimuse, rutiini ja tühjuse eest ning teekonnast tagasi iseenda, olemise mõtte juurde.
*Preemia, Eesti Filmi Päevad (Eesti), 2003, Publikupreemia
*Preemia, Tehran International Short Film Festival (Iraan), 2003, Parima mängufilmi preemia 
|-
| [[Pääsemine]] || [[Hendrik Toompere]] || [[Tambet Tuisk]], [[Rein Oja]], [[Erki Laur]], [[Peeter Tammearu]] || lühimängufilm || [[Parunid ja Vonid]] || Tõestisündinud loo ainetel tehtud põgenemisfilm pakub välja nutika variandi vanglast vabadusse pääsemiseks.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2003]]'''
|-
| [[Vanad ja kobedad saavad jalad alla]] || [[Rando Pettai]] || [[Henrik Normann]], [[Madis Milling]], [[Piret Laurimaa]], [[Marko Matvere]], [[Jan Uuspõld]] || komöödiafilm || [[Ruut Pictures]] || Populaarse teleseriaali &quot;Vanad ja kobedad&quot; ainetel. Lugu Väinost, Valdurist, Maiest ja Silvist. Kui ühel neist juhtub elus raske olema, siis sõbrad ja tuttavad ei jäta teda hätta.
*Osalemine, Ottawa Baltic Film Festival (Kanada), 2004
*Osalemine, Warsaw International Film Festival (Varssavi. Poola), 2003
*Osalemine, Rehoboth Beach Independent Film Festival (Ameerika Ühendriigid), 2003 jne.
|-
| [[Somnambuul]] || [[Sulev Keedus]] || [[Katariina Unt|Katariina Lauk]], [[Evald Aavik]], [[Ivo Uukkivi]], [[Jan Uuspõld]] || suhtedraama || [[F-Seitse]], [[OY Kinotar]] || Eesti-Soome koostööfilm on psühholoogiline draama inimeste hirmust homse ees ja lootusetust püüdest säilitada hingelist tasakaalu äsja okupeeritud Eestis.
*Auhind, Neitsi Maali – Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind (Eesti), 2003
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (Eesti), 2003, Sulev Keedus, Rein Kotov, Katariina Lauk
*Auhind, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2004, Parima operaatori auhind: Rein Kotov
|-
| [[Fender Bender]] || [[Daniel Elliott]] || [[Rasmus Kaljujärv]], [[Aleksander Eelmaa]], [[Kaie Mihkelson]], Birgit Tillmann || lühimängufilm || [[Allfilm]], Yipp Films (Suurbritannia) || Tyne Tallinn Digital Film Challenge 2003 filmiprojekti raames valminud üks kuuest lühifilmist. Kaks autoõnnetusse sattunud meest üritavad toime tulla kaotuse, süütunde ja kahetsusega.
*Osalemine, Tampere Film Festival (Soome), 2005
*Osalemine, Filmfest Dresden International Short Film Festival (Saksamaa), 2005 jne.
|-
| [[Kaksikelu]] || [[Raimo Jõerand]] || [[Martin Veinmann]], [[Larissa Savankova]], Galina Tikerpuu || lühimängufilm, põnevusfilm || [[Exitfilm]] || Kui abielu muutub rutiinseks, on mehel ja naisel tavaks kohtuda pikka aega lahus olnud armukestena.
*Osalemine, FIDEOFEST – Rahvusvaheline Pärnu Filmi- ja Videofestival (Eesti), 2004
|-
| [[Diil]] || [[Armin Kõomägi]] || [[Erik Morna]], [[Electra]], Sven Mansberg, Jaanus Pärnpuu || lühimängufilm, põnevusfilm || [[Tugev Tuul Film]] || Kaks ajudeta ärimeest, suure raha liigutajad, kummalgi oma meeskond, püüavad meeleheitlikult võlgu sisse nõuda. 
*Osalemine, FIDEOFEST – Rahvusvaheline Pärnu Filmi- ja Videofestival (Eesti), 2004
*Auhind, Eesti Vabariigi mittekommertslike filmide festival (Tallinn, Eesti), 2004, Diplom tehnilise korrektsuse ja professionaalsuse eest
|-
| [[Püha Mercedese päev]] || [[Hendrik Toompere]] || Trevor Fox, Bridget Ladyman || lühimängufilm, põnevusfilm || [[Tugev Tuul Film]] || Tyne Tallinn Digital Film Challenge 2003 filmiprojekti raames valminud üks kuuest lühifilmist. Film idiootlikust autoarmastusest, inimlikust rumalusest ja jumalikust vahelesekkumisest.   
*Osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2003
|-
| [[Liivakellade parandaja]] || [[Anu Aun]] || [[Karol Kuntsel]], [[Maria Soomets]], [[Peeter Tammearu]], [[Janek Joost]] || lühimängufilm || Exitfilm || Tim plaanib kättemaksu kohtunikule, kes tema süütu venna mõrva eest vangi mõistis.    
*Osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2004
|-
| [[Lovesick]] || Patrick Collerton || Margit Järve, [[Priit Võigemast]], [[Mait Malmsten]] || lühimängufilm || Yipp Films (Suurbritannia), [[Allfilm]] ||  Tyne Tallinn Digital Film Challenge 2003 filmiprojekti raames valminud üks kuuest lühifilmist. Film teismelisest eesti tüdrukust, kes on tüdinud elamast endast vanema ärimehe voodikaaslasena.    
*Osalemine, Northern Lights Film Festival (Newcastle Upon Tyne, Suurbritannia), 2003
|-
| [[Nimepanijad]] || [[Andri Luup]] || Gary Kitching, Gavin Makel, Ned Armstrong || lühimängufilm, komöödiafilm || Yipp Films, Allfilm || Tyne Tallinn Digital Film Challenge 2003 filmiprojekti raames valminud üks kuuest lühifilmist. Kahel tegevuseta noormehel tuleb geniaalne idee hakata nimepanemisega raha teenima.    
*Auhind, Royal Television Society Programme Awards (Suurbritannia), 2004, Royal Television Society põhjaregioonide auhind parimale lühimängufilmile
*Osalemine, Tinklai International Short Film Festival (Klaipeda-Vilnius, Leedu), 2004
*Osalemine, Northern Lights Film Festival (Newcastle Upon Tyne, Suurbritannia), 2003
|-
| [[Sviit kahele]] || [[Marko Raat]] || Emily Barber, Fiona Macpherson || lühimängufilm || Yipp Films, Allfilm ||  Tyne Tallinn Digital Film Challenge 2003 filmiprojekti raames valminud üks kuuest lühifilmist. Teenijatüdruk satub hotellituba koristama tulles selle elaniku elu ja asjade lummusesse.    
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2003, Marko Raat
*Osalemine, Northern Lights Film Festival (Newcastle Upon Tyne, Suurbritannia), 2003 
|-
|colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2004]]'''
|-
| [[Sigade revolutsioon]] || [[René Reinumägi]], [[Jaak Kilmi]] || [[Jass Seljamaa]], Lilian Alto, [[Peeter Tammearu]], [[Anne Paluver]], Evelin Kuusik, [[Uku Uusberg]], [[Tõnu Tepandi]], [[Tõnu Oja]], [[Martin Mill]], [[Merle Liivak]], [[Anu Saagim]]  || noortefilm || [[Rudolf Konimois Film]] || Seikluslik noortekomöödia, mille 15-aastane peategelane osaleb mässus süsteemi vastu ja leiab selle käigus nii iseenda kui oma armastuse.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2004, Parim mängufilm
*Auhind, Moscow International Film Festival (Moskva, Venemaa), 2004, Žürii eripreemia: Hõbedane George
*Auhind, Riga International Film Festival (Läti), 2004, Balti võistlusprogramm – Vienna Laboratory eripreemia
|-
| [[Veepomm paksule kõutsile]] || [[Varis Brasla]] || [[Baiba Broka]] (Läti), [[Undīne Vīksna]] (Läti), [[Zane Leimane]] (Läti), [[Gundars Āboliņš]] (Läti), [[Jānis Paukštello]] (Läti), [[Agita Grundmane-Valtere]] (Läti), [[Tõnu Kark]] || koguperefilm || [[Allfilm]], Studio F.O.R.M.A. (Läti) || Eesti-Läti ühisfilm kahest väikesest õest, kes jäävad vanemate äraoleku ajal tädi hoole alla.
*Auhind, Chicago International Children's Film Festival (Ameerika Ühendriigid), 2004, Cildren's Jury Award – Live-Action Feature Film or Video Certificate of Excellence: Varis Brasla
*Auhind, KINOTAVRIK – International Children's and Youth Film Festival (Venemaa), 2004, Kinotavrik: parim noor näitleja
*Auhind, The National Film Festival Lielais Kristaps (Läti), 2005, parim täispikk mängufilm, parim stsenaarium, parim grimm jne. 
|-
| [[Täna öösel me ei maga]] || [[Ilmar Taska]] || [[Carmen Kass]], [[Priit Võigemast]], [[Maria Avdjuško]], [[Peter Franzén]] (Soome), [[Veikko Täär]], [[Ivo Uukkivi]] || draamafilm || [[Taska Productions]] || Kriminaalne suhtedraama inimestest, kes luksusliku elu nimel on kaotamas iseennast.
*Osalemine, Taormina Film Fest (Messina, Itaalia), 2004, Rahvusvaheline esilinastus
*Osalemine, Nordic Film Days Lübeck (Saksamaa), 2004
*Osalemine, Stockholm International Film Festival (Rootsi), 2004 jne.
|-
| [[Ring (film 2004)|Ring]] || [[Andrus Tuisk]] || [[Lembit Ulfsak]], [[Merle Palmiste]], [[Karl Annus]] || lühimängufilm || [[Tuisk Film Production]], [[Parunid ja Vonid]] || Film oidipaalsest isa ja poja konfliktist perekonnas. 
*Osalemine, Montreal World Film Festival (Kanada), 2004
*Osalemine, Nordic Film Days Lübeck (Saksamaa), 2004
*Auhind, Montecatini Terme Short Film Festival (Milano, Itaalia), 2005, Parima filmi auhind kategoorias &quot;Eros in short films&quot; jne.
|-
| [[Kurat tuleb sauna]] || [[Andres Maimik]] || [[Hilje Murel]], [[Riho Kütsar]], [[Allan Noormets]] || lühimängufilm || [[Exitfilm]] || [[Mati Unt|Mati Undi]] &quot;Saunakuuldemängu&quot; motiividel tehtud film mehest ja naisest, kes püüavad lagunevat suhet päästa suitsusauna ürgses õhkkonnas.
*Osalemine, Eesti Filmi Päevad (Eesti), 2004 
|-
| [[30 minutit vaikust]] || [[Ove Musting]] || [[Guido Kangur]], [[Andrus Vaarik]], [[Merle Palmiste]], [[Robert Kõrvits]], [[Kaire Vilgats]] || lühimängufilm || [[Downtown Pictures]] || Kuulus dirigent naaseb kodumaale, et tähistada kontserdiga oma 50. juubelit, kuid raha võim teeb oma töö.
*Osalemine, Clermont-Ferrand International Short Film Festival and Market (Prantsusmaa), 2005
*Osalemine, Göteborg Film Festival (Rootsi), 2005
|-
| [[Hirm (film)|Hirm]] || [[Anri Rulkov]] || [[Kaia Skoblov]], [[Kalju Komissarov]], [[Meelis Rämmeld]], [[Epp Eespäev]] || lühimängufilm || Exitfilm || Õudusfilmi sugemetega psühholoogiline draama uurib inimese mineviku teadvustamata süvakihte. 
*Osalemine, Tinklai International Short Film Festival (Klaipeda-Vilnius, Leedu), 2004
*Osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2004
*Osalemine, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2005
|-
| [[Taksojuhid]] || [[Ingomar Vihmar]], Jussi Niilekselä (Soome) || Asko Sahlman, [[Ivo Uukkivi]], [[Kleer Maibaum]], [[Liina Tennosaar]] || komöödiafilm || Exitfilm || Telefilm, mis põhineb Mihkel Ulmani ja Jussi Niilekselä kakskeelse näidendi &quot;Taksojuhid/Taksirengit&quot; lavastusel Von Krahli teatris. 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2005]]'''
|-
| [[Stiilipidu (film)|Stiilipidu]] || [[Peeter Urbla]] || [[Maarja Jakobson]], [[Anne Reemann]], [[Evelin Pang]], [[Meelis Rämmeld]], [[Karol Kuntsel]] || draamafilm || [[Exitfilm OÜ]] ||  Draama kolmest naisest, kes tahavad aidata inimestel avastada oma unistusi ja igatsusi, rõivastades neid fantaasiaküllastesse lavakostüümidesse.
*Auhind, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2005, Parima naisnäitleja auhind Maarja Jakobsonile
*Auhind, Novoe Kino. XXI vek – International Film Festival (Venemaa), 2006, Parima naisnäitleja auhind Maarja Jakobsonile
*Auhind, Moondance International Film Festival (Colorado, Ameerika Ühendriigid), 2007, Moondance Atlantis Award Parima välismaise mängufilmi auhind
|-
| [[Röövlirahnu Martin]] || [[René Vilbre]] || [[Madis Ollikainen]], [[Ott Sepp]], [[Andry Žagars]], [[Kadi Sink]], [[Piret Kalda]], [[Maria Avdjuško]], [[Jaan Rekkor]] || koguperefilm || [[Parunid &amp; Vonid]], [[Amrion]], [[Taska Film]] || Lastefilm Martinist ja tema võlursõbrast, kes lahendavad probleeme, mida elu 10-aastaste ette veeretab.
*Auhind, Nordic Film Days Lübeck (Saksamaa), 2005, Parim Põhjamaade lastefilm, eripreemia
*Osalemine, LUCAS – International Children’s Film Festival (Frankfurt am Main, Wiesbaden; Saksamaa), 2005, võistlusprogramm
*Osalemine, Zlin Film Festival – International Film Festival for Children and Youth in Zlín (Tšehhi), 2005, võistlusprogramm jt.
|-
| [[August 1991 (film)|August 1991]] || [[Ilmar Raag]] || [[Tõnu Oja]], [[Hilje Murel]], [[Tanel Ingi]], [[Hendrik Toompere]], [[Andres Mähar]], [[Peeter Tammearu]], [[Rain Simmul]] || dokumentaaldraama, telemängufilm || [[Eesti Televisioon]] || Ajalooline dokumentaaldraama, milles kellaajalise täpsusega jälgitakse sündmuste kulgu kolmel augustipäeval 1991. 
|-
| [[Kohtumine tundmatuga]] || [[Jaak Kilmi]] || [[Tiit Sukk]], [[Raivo E. Tamm]], [[Peeter Oja]], [[Ülle Kaljuste]], [[Maria Avdjuško]], [[Andrus Vaarik]], [[Heino Torga]] || komöödiafilm, telemängufilm || Eesti Televisioon || Retrostiilis humoorikas film [[Eesti Televisioon]]is juhtunust 1960. aastatel.
*Auhind, Neitsi Maali – Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind (Eesti), 2005
*Osalemine, Media Forum (Moskva, Venemaa), 2006, Avafilm
|-
| [[Malev (film)|Malev]] || [[Kaaren Kaer]] || [[Ott Sepp]], [[Uku Uusberg]], [[Argo Aadli]], [[Mirtel Pohla]], [[Märt Avandi]], [[Raivo E. Tamm]] || ajalooline komöödiafilm || [[Exitfilm]], [[Õ-Fraktsioon]] || Komöödia Eesti ja eestlaste rollist 13. sajandi Euroopa poliitikas parodeerib vaimukalt ajaloofilmide klišeesid ja muistse vabadusvõitluse müüte.
*Auhind, Riga International Film Festival (Läti), 2006, Grand Prix (rahvusvaheline võistlusprogramm)
*Osalemine, Baltic Film Festival (Berliin, Saksamaa), 2006, New Baltic Features
*Osalemine, EstDocs – Eesti dokumentaalfilmide festival (Toronto, Kanada), 2006 jt.
|-
| [[Libahundi needus]] || [[Rainer Sarnet]] || [[Katariina Lauk]], [[Raine Loo]], [[René Reinumägi]], [[Kersti Kreismann]], [[Mait Malmsten]], [[Marje Metsur]] || põnevusfilm || Shop of Dreams, [[Eesti Televisioon]] || Film [[August Kitzberg]]i “Libahundi” lavastamisest [[Vanemuine (teater)|Vanemuises]] läbi 20. sajandi. 
|-
| [[Surnumatja (film)|Surnumatja]] || [[Annaleena Piel Linna]] || Huck Melnick, [[Ita Ever]], [[Aarne Üksküla]], [[Tarmo Männard]], [[Kalju Komissarov]] || lühimängufilm, komöödiafilm || [[Exitfilm]], LCC London (Suurbritannia) || Suurbritannia-Eesti koostööna loodud must komöödia mehest, kes loodab teenida varanduse suitsiidibürooga väikeses linnakeses kusagil maailma äärel.
|-
| [[Ukse taga]] || [[Andrus Tuisk]] || [[Hele Kõre]], [[Karin Lätsim]], [[Kirill Käro]], Igor Gavrilov || lühimängufilm, põnevusfilm || Parunid ja Vonid || Film kahest neiust, kes asuvad võitlusse iseenda hirmu ja verise mehega.
|-
| [[Vanameeste paradiis]] || [[Ove Musting]] || [[Tõnu Aav]], [[Aleksander Eelmaa]], [[Tõnu Oja]], [[Ants Ander]], [[Henry Kõrvits]] || lühimängufilm, komöödiafilm || [[Downtown Pictures]] || Lugu kahest vanast linnaametnikust, kes omal käel hakkavad kalavetel röövpüüdjate vastu võitlema. See muudab meeste elu igaveseks.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2005, Ove Musting – Aasta mängufilm “Vanameeste paradiis”
*Osalemine, Novoe Kino. XXI vek – International Film Festival (Venemaa), 2006
*Osalemine, VIS – Vienna Independent Shorts (Viin, Austria), 2006 jne.
|-
| [[Teine (film)|Teine]] || [[René Vilbre]] || [[Mait Malmsten]], Helena Jonsdottir, Ruslan Stepanov, Janek Savolainen || lühimängufilm, muusikafilm || Eesti Televisioon, Mypocket Production (Island) || Eesti-Islandi koostööfilm suhtekolmurgas olijatest, kes sisemiseks vabanemiseks peavad ennekõike mõistma, mis takistab neid olemast õnnelik.
*Auhind, CINESSONNE – European Film Festival in Essonne (Prantsusmaa), 2006, Lühifilmide kategooria Grand Prix
*Osalemine, Ultima Festival (Oslo, Norra), 2005
*Osalemine, Clermont-Ferrand International Short Film Festival and Market (Prantsusmaa), 2006, Võistlusprogramm jne.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2006]]'''
|-
| [[Meeletu (film)|Meeletu]] || [[Elmo Nüganen]] || [[Rain Simmul]], [[Anne Reemann]], [[Kalju Orro]], [[Mari-Liis Lill]], [[Indrek Taalmaa]] || draamafilm || [[Taska Film]] || Film põhineb [[Jaan Tätte]]i samanimelisel näidendil, mille peategelane otsustab edu oravarattalt maha astuda ja minna elama maailma otsa.
*Osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2006, võistlusprogramm
*Osalemine, Finnish-Ugric Film Festival (New Dehli, India), 2006
*Osalemine, International Filmfestival Mannheim-Heidelberg (Saksamaa), 2007, võistlusprogramm jt.
|-
| [[Kõrini!]] || [[Peeter Simm]] || [[Maarja Jakobson]], [[Heio von Stetten]] (Saksamaa), [[Rasmus Kaljujärv]], [[Thomas Schmauser]] (Saksamaa), [[Ita Ever]] || komöödiafilm, teekonnafilm || Ruut Pictures, Saxonia Media Filmproduktion (Saksamaa) || Eesti-Saksa ühisfilm sellest, kuidas on omavahel seotud armastus ja vihkamine.
*Auhind, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2006, Võistlusprogrammis, Grand Prix (Kuldne Viinapuuväät)- parim mängufilm; filmikriitikute eripreemia märkega – elu ja surma optimistliku käsitlemise eest
*Auhind, BIAFF – Batumi International Art-House Film Festival (Gruusia), 2006, Parim mängufilm
*Auhind, Listapad – Minsk International Film Festival (Valgevene), 2006, Žürii eripreemia – filmikeel – vastastikuse mõistmise keel
|-
| [[Koer, lennuk ja laulupidu]] || [[Laila Pakalnina]] || [[Branko Zavrshan]] (Sloveenia), [[Kristaps Mednis]] (Läti), [[Jēkabs Nākums]] (Läti), [[Ieva Puķe]] (Läti), [[Pauls Butkēvičs]] (Läti), [[Jaan Rekkor]], [[Kaljo Kiisk]] || komöödiafilm || [[Hargla Company]], Acuba Film, [[Casablanca Film Production]] || Eesti-Läti-Sloveenia ühisfilm, absurdikomöödia pantvangikriisist Riia lennuväljal.
*Auhind, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2007, Võistlusprogramm – Aleksander Knjažinski nim. preemia parima operaatoritöö eest: Arko Okk
*Auhind, The National Film Festival Lielais Kristaps (Läti), 2007, Parim kunstnikutöö: Jurģis Krāsons; nominatsioonid: parim režissöör, parim stsenarist, parim mängufilmi operaator
*Osalemine, Locarno Film Festival (Šveits), 2006, Võistlusprogramm: Filmmakers of the Present jt.
|-
| [[Ruudi]] || [[Katrin Laur]] || [[Paul Oskar Soe]], Juta Altmets, Mairo Ainsaar, [[Guido Kangur]], [[Katariina Lauk]] || koguperefilm || [[Allfilm]], [[Matila Röhr Productions]] (Soome), [[Schmidtz Katze Filmkollektiv]] (Saksamaa) || Lugu seitsmeaastasest Ruudist, kes isadele-poegadele mõeldud viikingireisile pääsemiseks korraldab isa leidmise konkursi.
*Auhind, MAFF – Multimedia Audiovisual Film Festival (Varssavi, Poola), 2006, Teine preemia
*Auhind, SCHLINGEL – International Film Festival for Children and Young Audiences (Chemnitz, Saksamaa), 2006, Publiku auhind
*Auhind, Tokyo International Film Festival (Jaapan), 2006, Grand Prix jt.
|-
| [[Tühirand (film)|Tühirand]] || [[Veiko Õunpuu]] || [[Rain Tolk]], [[Taavi Eelmaa]], [[Maarja Jakobson]], [[Mirtel Pohla]], [[Juhan Ulfsak]] || draamafilm || [[Kuukulgur Film]] || Film põhineb [[Mati Unt|Mati Undi]] samanimelisel lool. Intellektuaali nädalavahetus koos oma naise ja tema armukesega.
*Auhind, Neitsi Maali – Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind (Eesti), 2006
*Auhind, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2006, Scottish Leader Eesti Filmi Auhind
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2006, Parim mängufilm
|-
| [[Kuldrannake (film)|Kuldrannake]] || [[Jüri Sillart]] || [[Marika Korolev]], [[Maria Avdjuško]], [[Ülle Lichtfeldt]], [[Merle Palmiste]], [[Taavi Eelmaa]], [[Sepo Seeman]], [[Hendrik Toompere]], [[Veikko Täär]], [[Mait Malmsten]] || melodraama || [[Taska Film]] || [[Hans Luik|Hans Luige]] näidendi „Tõe hetk“ ainetel inimestest, kelle noorus lõpeb 2000. aastate Eestis võitjate või kaotajatena.
*Osalemine, Cairo International Film Festival (Egiptus), 2006
*Osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2006, Eesti täispikkade filmide võistlusprogramm
*Osalemine, IFFI – International Film Festival of India (Goa, India), 2008, 13. Euroopa Liidu filmide festival jt.
|-
| [[Tabamata ime (film)|Tabamata ime]] || [[Jaak Kilmi]], [[Marianne Kõrver]], [[Andres Maimik]], [[Marko Raat]], [[Rainer Sarnet]], [[Arbo Tammiksaar]] || [[Taavi Eelmaa]], [[Liina Vahtrik]], [[Mari Abel]], [[Erki Laur]], [[Maarja Jakobson]] || lühimängufilm || [[Von Krahli teater]] || 6 lühifilmi [[Eduard Vilde]] samanimelise näidendi ainetel.
|-
| [[Vana daami visiit (film)|Vana daami visiit]] || [[Roman Baskin]] || [[Ita Ever]], [[Aarne Üksküla]], [[Raivo Trass]], [[Aleksander Eelmaa]], [[Leila Säälik]], [[Ain Lutsepp]], [[Tõnu Kark]] || komöödiafilm || [[Eesti Televisioon]], [[Exitfilm]], [[Kell Kümme]] || Põhineb [[Friedrich Dürrenmatt]]i näidendil &quot;Der Besuch der alten Dame&quot; (1956). Laostunud linnake võtab vastu siit aastakümnete eest lahkunud Claire Zachanassiani, kes on nüüd miljardär.
|-
|[[Tulnukas (Eesti film)|Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas]] || [[Rasmus Merivoo]] || [[Märt Avandi]], [[Ott Sepp]], [[Vallo Kirs]], [[Uku Uusberg]], [[Ago Anderson]], [[Indrek Taalmaa]] || lühimängufilm, noortefilm || [[Tallinna Ülikool]]i filmi ja video õppetool, [[Parunid ja Vonid]] || Rasmus Merivoo bakalaureusetöö (TPÜ filmi ja video õppetool) sellest, kuidas inimestel on kalduvus jaguneda rühmadesse ning lasta teistel enda eest otsustada.
*Auhind, Best of BFM – BOB (Tallinn, Eesti), 2023, Elutöö BOB – Rasmus Merivoo
|-
| [[Vägev võlur]] || [[Elisabet Gustafsson]] || [[Egon Nuter]], [[Maria Klenskaja]] || lühimängufilm || EG film (Rootsi), La Voie Lactée (Prantsusmaa) || Eesti-Rootsi-Prantsuse ühisprojektina valminud lühifilm põhineb René Daumali samanimelise novelli ainetel. Muinasjutt tundmatu ja vaese võluri õnnetust elust.
*Auhind, Fantasy Worldwide Film Festival (Toronto, Kanada), 2007, Best Short Film
*Osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2006
*Osalemine, Göteborg Film Festival (Rootsi), 2007 jt.
|-
| [[Usaldus (film)|Usaldus]] || [[Ian Cottage]] || Tanel Tommingas, Toomas Pruunsild, Nils Oskar Jõgi, Jemma Turnbull, [[Raivo E. Tamm]], [[Anne Reemann]] || komöödiafilm, noortefilm || [[Allfilm]], Northern Media School (Suurbritannia) || Noortefilm on valminud Tallinna ja [[Newcastle upon Tyne|Newcastle]] kooliõpilaste lugude põhjal.
*Osalemine, Monte Carlo Television Festival (Monaco), 2006
|-
| [[Sõber (film)|Sõber]] || [[Tõnu Virve]] || [[Peeter Kaljumäe]], Terje Rinne, Arthur Virve, Elisa Virve || lühimängufilm || [[Freyja Film]] || [[Eduard Vilde]] 1912. aastal ilmunud jutustuse &quot;Sõber&quot; järgi loodud lühimängufilm Muusast ja Loovisiksusest.
|-
| [[Hundi agoonia]] || [[Arko Kase]] || [[Evelin Pang]], Raivo E. Tamm, Anne Reemann, [[Tiit Sukk]], [[Jan Uuspõld]], [[Margus Prangel]] || lühimängufilm || [[Ruudu Produtsendid]] ||
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2007]]'''
|-
| [[Ühe metsa pojad]] || Ats Surva || Marko Kelder, Maario Kullam, Jaan Rõõmus || sõjafilm || Mazz Productions || Filmi tegevus toimub 1944. aastal Kagu-Eesti lahingute ajal. 
|-
| [[Klass (film)|Klass]] || [[Ilmar Raag]] || [[Vallo Kirs]], [[Pärt Uusberg]], [[Lauri Pedaja]], [[Paula Solvak]], [[Mikk Mägi]], [[Riina Ries]], [[Laine Mägi]] || draama, noortefilm || [[Amrion]] || Film on tehtud reaalsete koolikiusamislugude põhjal.
*Auhind, Karlovy Vary International Film Festival (Tšehhi), 2007, Võistlusprogramm: East of the West – žürii eripreemia; Europa Cinemas Labeli žürii – peaauhind;
*Auhind, Stockholm Film Festival Junior (Rootsi), 2008, Parim film;
*Auhind, Rome Independent Film Festival (Rooma, Itaalia), 2008, Parim mängufilm;
*Auhind, Brooklyn Film Festival (Ameerika Ühendriigid), 2008, Parim stsenaarium: Ilmar Raag;
*Auhind, Rouen Nordic Film Festival (Prantsusmaa), 2008, Euroopa noore publiku auhind jt.
|-
| [[Indigo tuba]] || [[Anu Aun]] || [[Alo Kõrve]], [[Mirtel Pohla]], [[Triin Lilleorg]] || lühimängufilm || Luxfilm || Leif elab koos oma ettekandjast tüdruku Gretiga mõnusalt turvalises rutiinis kuni ühel päeval juhtub midagi ootamatut.
*Osalemine, PÖFF: Sleepwalkers – rahvusvaheline lühifilmide festival (Tallinn, Eesti), 2007;
*Osalemine, EstDocs – Eesti dokumentaalfilmide festival (Toronto, Kanada), 2007;
*Osalemine, KAN – Amateteur and Independent Cinema Festival (Wroclaw, Poola), 2008
|-
| [[Sügisball (film)|Sügisball]] || [[Veiko Õunpuu]] || [[Rain Tolk]], [[Taavi Eelmaa]], [[Juhan Ulfsak]], [[Tiina Tauraite]], [[Maarja Jakobson]], [[Sulevi Peltola]] (Soome), [[Mirtel Pohla]], [[Ivo Uukkivi]], [[Raivo E. Tamm]] || draama || [[Kuukulgur Film]], Homeless Bob Production || Film on inspireeritud [[Mati Unt|Mati Undi]] samanimelisest romaanist. Film valiti viimase 20 aasta Eesti parimaks linateoseks.  
*Auhind, Venice International Film Festival (Veneetsia, Itaalia), 2007, Horisondid: võistlusprogramm – peaauhind;
*Auhind, Brussels International Independent Film Festival (Brüssel, Belgia), 2008, Rahvusvaheline võistlusprogramm – peaauhind;
*Auhind, Cinema Jove – Valencia International Film Festival (Hispaania), 2008, Rahvusvaheline võistlusprogramm – Valencia Kuldne Kuu;
*Auhind, Marrakech International Film Festival (Maroko), 2007, Rahvusvaheline võistlusprogramm – peaauhind jt.
|-
| [[Nuga (film)|Nuga]] || [[Marko Raat]] || [[Britta Vahur]], [[Mait Malmsten]], [[Kersti Heinloo]], [[Elle Kull]], [[Gert Raudsep]] || draama || [[Allfilm]] || [[Peeter Sauter]]i ja [[Vaino Vahing]]u novellide ainetel valulik vaade inimsuhete tumedatesse sügavikesse. 
*Auhind, Deboshirfilm-Pure Dreams – International Festival of Independent Film (Venemaa), 2007, Žürii eriauhind;
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2007, Parim mängufilm;
*Osalemine, EUROfEST – Eastern European Film Festival in Montreal (Kanada), 2008
|-
| [[Mis iganes, Aleksander!]] || [[Maiju Ingman]] || [[Jaak Prints]], [[Arvo Kukumägi]], [[Ao Peep]], [[Kaie Mihkelson]], [[Arvo Raimo]] || teekonnafilm, noortefilm || [[Luxfilm]] || Aleksander ei tea, mida oma eluga pärast keskkooli lõpetamist peale hakata.
*Osalemine, PÖFF: Just Film – noorte- ja lastefilmide festival (Tallinn, Eesti), 2007, Võistlusprogrammiväline linastus
|-
| [[Jan Uuspõld läheb Tartusse]] || [[Andres Maimik]], [[Rain Tolk]] || [[Jan Uuspõld]], [[Juhan Ulfsak]], [[Mirtel Pohla]], [[Rain Tolk]], [[Dan Põldroos]], [[Mari-Liis Lill]], [[Mait Malmsten]], [[Ott Sepp]] || komöödiafilm, teekonnafilm || Kuukulgur Film || Oma eluga ummikusse sattunud populaarse näitleja Jan Uuspõllu kirevast ja dramaatilisest teekonnast läbi suvise Eestimaa. 
*Osalemine, goEast – Festival of Central and Eastern European Film (Wiesbaden, Saksamaa), 2007, Võistlusprogramm;
*Osalemine, Warsaw International Film Festival (Varssavi. Poola), 2007;
*Osalemine, EU Film Festival (Ottawa, Toronto, Vancouver; Kanada), 2007;
*Osalemine, Mumbai Film Festival (India), 2008 jt.
|-
| [[Georg (film)|Georg]] || [[Peeter Simm]] || [[Marko Matvere]], [[Anastasia Makejeva]], [[Renārs Kaupers]], [[Elle Kull]], [[Tõnu Kark]], [[Mirtel Pohla]], [[Karin Touart]] || draamafilm || Allfilm, [[Lege Artis Film]], [[The Centre of National Film]], [[Matila Röhr Productions]] || Film põhineb [[Georg Ots]]a elul, stsenaariumi aluseks on Asta Otsa meenutused. 
*Osalemine, Shanghai International Film Festival (Hiina), 2008, Panoraama programm;
*Osalemine, Montreal World Film Festival (Kanada), 2008;
*Osalemine, Kaunas Film Festival (Leedu), 2008;
*Osalemine, Nordic Film Days Lübeck (Saksamaa), 2008 jt.
|-
| [[Magnus (film)|Magnus]] || [[Kadri Kõusaar]] || [[Mart Laisk]], [[Kristjan Kasearu]], [[Merle Jääger]], [[Marika Korolev]] || draama || Donus Films (Suurbritannia), [[Vitamin K Film]] || Film võõrandumisest ja tundekülmusest läbi depressiivse nooruki ja tema isa suhete.
*Auhind, FEBIOFEST – International Film Festival (Praha, Tšehhi), 2008, Peaauhind;
*Auhind, goEast – Festival of Central and Eastern European Film (Wiesbaden, Saksamaa), 2008, Kuldne Liilia; FIPRESCI auhind;
*Auhind, European Film Festival (Palić, Serbia), 2008, Parallels and Encounters: rahvusvaheline võistlusprogramm – Gorki Listi sallivuse auhind;
|-
| [[Kuhu põgenevad hinged]] || [[Rainer Sarnet]] || [[Ragne Veensalu]], [[Lenna Kuurmaa]], [[Andres Lõo]], [[Viire Valdma]], [[Ivo Uukkivi]], [[Ene Rämmeld]], [[Tiit Lilleorg]] || draamafilm, noortefilm || [[Exitfilm]] || Film põhineb Aidi Valliku romaanil &quot;Mis sinuga juhtus, Ann?&quot;. Kahe väga erineva teismelise tüdruku identiteediotsingutest, sõpruse ja armastuse avastamisest.
*Auhind, Cyprus International Film Festival (Nicosia, Larnaca, Limassol; Küpros), 2008, Best Leading Actress in a Feature Film: Ragne Veensalu;
*Osalemine, Nordic Film Days Lübeck (Saksamaa), 2008;
*Osalemine, Chennai International Film Festival (India), 2008 jt.
|-
| [[Kinnunen]] || [[Andri Luup]] || [[Sesa Petteri-Lehto]] (Soome), [[Maria Peterson]], [[Ott Aardam]], [[Aleksander Eelmaa]], [[Hilje Murel]], [[Ivo Uukkivi]] || telefilm, komöödiafilm || [[Ruut Pictures]] || Tallinna sadamas on laeva pardalt vette kukkunud järjekordne soomlane. Romantiline komöödia soome mehe ja eesti naise teineteiseleidmise kurvilisest teest. 
*Auhind, FilmFestival Cottbus (Saksamaa), 2008, Andri Luup – noore talendi auhind;
*Osalemine, Warsaw International Film Festival (Varssavi. Poola), 2008;
*Osalemine, SIFF – Sofia International Film Festival (Bulgaaria), 2009 jt.
|-
| [[Zen läbi prügi]] || [[Asko Kase]] || [[Aarne Soro]], [[Raivo E. Tamm]] || lühimängufilm || Ruut Pictures || Lühifilm noormehest, kelle elus on täidetud kõik tänapäeva sotsiaalse ideaali nõudmised. 
*Osalemine, Karlovy Vary International Film Festival (Tšehhi), 2007, Forum of Independents
*Osalemine, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2007, Lühifilmide võistlusprogramm &quot;Short-Shock&quot;
*Osalemine, TOFIFEST – Toruń Short Film Festival (Poola), 2007
|-
| [[Hargnevate teede aed]] || [[Margus Paju]] || [[Margus Grosnõi]], [[Lembit Peterson]], [[Üllar Saaremäe]] || lühimängufilm || [[Luxfilm]] || I maailmasõja aegne London. Saksa luure teenistusse sattub kodumaalt revolutsiooni eest põgenenud Vene vürst Jevgeni Burdovski.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2008]]'''
|-
| [[Detsembrikuumus]] || [[Asko Kase]] || [[Liisi Koikson]], [[Sergo Vares]], [[Tõnu Kark]], [[Mait Malmsten]], [[Ain Lutsepp]], [[Tambet Tuisk]], [[Carmen Mikiver]] || põnevusfilm || [[Ruut Pictures]] || Ajaloolistel sündmustel põhinev märulidraama 1924. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse|1. detsembri kommunistlikust mässust]] Eestis.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (Eesti), 2008, aasta film, Asko Kase
*Osalemine, OSCAR – The Award of the Academy of Motion Picture Arts and Sciences (Ameerika Ühendriigid), 2009, kandideeris parima võõrkeelse filmi auhinna nominendiks
*Osalemine, Cairo International Film Festival (Egiptus), 2009, Osalemine
|-
| [[Must Peeter (film 2008)|Must Peeter]] || [[Priit Pääsuke]] || [[Tiina Tauraite]], [[Gert Raudsep]], [[Morgan Devereaux]], [[Tambet Tuisk]] || lühimängufilm || [[Luxfilm]], Nafta Films || Põhineb [[Peeter Sauter]]i lühilool &quot;Must Notsu&quot;. Neljas film kassetist Seks ja surm. Komöödia abielupaarist, kelle vahel käib pidev võitlus, teineteise proovilepanek, ärritamine.
*Preemia, PÖFF: Sleepwalkers – rahvusvaheline lühifilmide festival (Tallinn, Eesti), 2008, Parim Eesti lühimängufilm 2008
*Preemia, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2008, Lühifilmide võistlusprogramm – žürii eripreemia (Jury Special Mention)
*Auhind, Aza Digital Cinema Festival (Thessaloniki, Kreeka), 2008, Cinematic Achievement Award
|-
| [[Teine tulemine]] || [[Tanel Toom]] || [[Rasmus Kaljujärv]], [[Hendrik Kaljujärv]], [[Ivo Uukkivi]], [[Raimo Pass]] || lühimängufilm || Allfilm || Kolmas film lühimängufilmide kassetist Seks ja surm. Mõistulugu elust, surmast ja armastusest, lugu kahe venna saatusest sõjateel.
*Auhind, Avanca Film Festival (Portugal), 2009, Parima operaatori auhind
*Auhind, ARCIPELAGO International Festival of Short Films and New Images (Rooma, Itaalia), 2009, Parim Euroopa lühifilm
*Osalemine, Venice International Film Festival (Veneetsia, Itaalia), 2008, Lühifilmide võistlusprogramm Corto Cortissimo
|-
| [[Kontolör]] || [[Jüri-Illimar Reinberg-Shestakov]] || [[Indrek Taalmaa]], [[Viire Valdma]], [[Veikko Täär]] || lühimängufilm || [[Revolver Film]] || Film kiuslikust parkimiskontrolörist.
*Osalemine, Nordic Film Days Lübeck (Saksamaa), 2008
*Osalemine, Open Air Filmfest Weiterstadt (Saksamaa), 2008
|-
| [[Mina olin siin. Esimene arest (film)|Mina olin siin. Esimene arest]] || [[René Vilbre]] || [[Doris Tislar]], [[Märt Avandi]], [[Hele Kõre]], [[Rasmus Kaljujärv]], [[Marilyn Jurman]] || draamafilm, noortefilm || Amrion || Film põhineb [[Sass Henno]] samanimelisel romaanil. Lugu 1980. aastatel sündinud põlvkonnast, kelle elukogemus on totaalselt teine kui nende vanematel.
*Auhind, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2008, Parim mängufilm
*Auhind, DetectiveFEST – International Festival of Detective Films and Television Programs on Law-Enforcement Themes (Moskva, Venemaa), 2009, Kategooria: Kuritöö ja karistus – preemia
*Osalemine, OSCAR – The Award of the Academy of Motion Picture Arts and Sciences (Ameerika Ühendriigid), 2008, Kandideeris parima võõrkeelse filmi auhinna nominendiks
|-
| [[Soovide puu]] || [[Liina Paakspuu]] || [[Elina Pähklimägi]], [[Marilyn Jurman]], [[Elina Reinold]], [[Erki Laur]] || draamafilm, komöödiafilm || [[Revolver Film]] || Tavaliste inimeste unistuste ja elureaalsuse põrkumine.
*Osalemine, Montreal World Film Festival (Kanada), 2009, Section: Focus on World Cinema
*Osalemine, Cairo International Film Festival (Egiptus), 2009, Section: Festival of Festivals 
|-
| [[Taarka (film)|Taarka]] || [[Ain Mäeots]] || [[Inga Salurand]], [[Siiri Sisask]], [[Marje Metsur]], [[Riina Maidre]], [[Mikko Nousiainen]], [[Tõnu Oja]], [[Peeter Oja]] || draamafilm, eluloofilm  || Exitfilm || Setokeelne film rahvalaulikust [[Hilana Taarka]]st.
*Auhind, PÖFF: tARTuFF – Tartu armastusfilmide festival (Eesti), 2008, Publikupreemia
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2008, debüüdiauhind: Ain Mäeots
*Preemia, Anne Vabarna nimeline omakultuuripreemia (Eesti), 2008
|-
| [[Seks ja surm: Veresidemed]] || [[Kristiina Davidjants]] || [[Rein Pakk]], [[Aigi Vahing]], [[Taavi Eelmaa]] || lühimängufilm || [[Baltic Film Production]] ||  Teine film kassetist Seks ja surm. Armukolmnurk täis kirge, ahnust, armastust ja vihkamist.
*Osalemine, Rome International Film Festival (Rooma, Itaalia), 2008
*Osalemine, Tinklai International Short Film Festival (Klaipeda-Vilnius, Leedu), 2008
|-
| [[Rambikramp]] || [[Katrin Sipelgas]], [[Elen Lotman]] || [[Taavi Peterson]], [[Markus Dvinjaninov]] || lühimängufilm, noortefilm || Osakond || Nooruk kaotab enesekindluse, kui peab looma arvutimängu tarvis terroristi kuju.
*Auhind, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2009, Žürii eripreemia &quot;Kasulik mõte eredas pakendis&quot;
*Osalemine, FilmFestival Cottbus (Saksamaa), 2010, Special program &quot;Crossing the East V&quot;
|-
| [[Kuraditõestus]] || [[Janno Jürgens]] || [[Tõnu Kark]], [[Rain Tolk]], [[Liina Tennosaar]], [[Kaie Mihkelson]] || lühimängufilm || Balti Filmi- ja Meediakooli filmiosakond || [[A.H. Tammsaare]] romaani &quot;[[Põrgupõhja uus Vanapagan]]&quot; ainetel loodud film. BFM filmiosakond: kursusetöö.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2009]]'''
|-
| [[Bibendum]] || [[Augustas Liiv]] || [[David Bowles]], [[Jekaterina Novosjolova]], Aleksandr Okunev, Andrei Anatolevitš || satiiriline lühikomöödia || [[Average Monkey Film]] ||Komöödia inglasest rekajuhi ja Michelini maskoti suurest sõprusest.
*Auhind, River Film Festival (Padova, Itaalia), 2010, Parim lühimängufilm
*Osalemine, Baltic Debuts Film Festival (Svetlogorsk, Venemaa), 2010, Shorts section
*Osalemine, Ostrava Kamera Oko (Tšehhi), 2010, Encore – nocompetitive section
|-
| [[Vasha]] || [[Hannu Salonen]] || [[Mart Müürisepp]], Mehmet Kurtulus (Türgi-Saksamaa), [[Jan Uuspõld]], [[Rein Oja]], Tim Seyfi (Türgi-Saksamaa), Adnan Maral (Saksamaa), Malla Malmivaara (Soome), [[Liina Tennosaar]] || põnevusfilm || Allfilm || Film räägib ustavusest ja reetmisest, kättemaksust ja andestusest.
*Osalemine, Eurocine 27 – European film preview, 2010
*Osalemine, goEast – Festival of Central and Eastern European Film (Wiesbaden, Saksamaa), 2010, Competition
*Osalemine, Eesti filmipäevad Budapestis (Ungari), 2010
|-
| [[Ebalus]] || [[Toomas Verrev]] || Anniki Martinson, Teet Torgo || draamafilm || [[Label Film]] || Ülipikkade kaadritega eksperimentaalfilm naisest, kelle elu oma tavapäraste rutiinsete tegevustega kulgeb nelja seina vahel.
*Osalemine, Eesti Filmi Päevad (Eesti), 2010 
|-
| [[Väikeste linnade mehed]] || [[Liina Paakspuu]] || [[Margus Grosnõi]], [[Heigo Tede]]r, [[Anneli Rahkema]], Marge Mändmets|| lühimängufilm || Kinky Kong || Film kahest väikelinna noormehest, kes veedavad oma päevi garaažis hängides ja mitte midagi tehes.
*Osalemine, Rome Independent Film Festival (Rooma, Itaalia), 2010, Section: International Shorts
*Osalemine, Pacific Meridian – Vladivostok International Film Festival (Venemaa), 2010
*Osalemine, Clermont-Ferrand International Short Film Festival and Market (Prantsusmaa), 2013
|-
| [[Päeva lõpus]] || [[Maiju Ingman]] || [[Velvo Väli]], [[Erik Ruus]], [[Liisa Aibel]], [[Toomas Suuman]], [[Tarvo Sõmer]] || draamafilm || [[LineFilm]] ||  [[Urmas Lennuk]]i näidendi alusel. Draama üksindusest, armastusest, lapsepõlvemälestustest ja hääbuvast külaelust. 
*Osalemine, FICCMÉXICO – Festival Internacional de Cine en la Ciudad de México (Mehhiko), 2011
|-
| [[Buratino (film)|Buratino]] || [[Rasmus Merivoo]] || [[Mikk Nurga]], Jelena Radevitš, [[Jaan Rekkor]], [[Uku Uusberg]], Lev Jelissejev || komöödiafilm || [[Estinfilm]], Marvofilm || Põnevuskomöödia Aleksei Tolstoi tuntud lasteraamatu „Kuldvõtmeke ja Buratino seiklused” ainetel. Linateos on valminud Eesti ja Venemaa koostöös.
*Osalemine, Shanghai International Film Festival (Hiina), 2009, Panorama programm
*Osalemine, Oulu International Children's and Youth Film Festival (Soome), 2009, Growing Pains – youth section
|-
| [[Suits (film)|Suits]] || [[ Jan-Erik Nõgisto]] || [[Jan Uuspõld]], [[Ivo Reinok]], [[Mari Pokinen]], Kaspar Kannelmäe || lühimängufilm || [[Kuukulgur Film]] || Filmi peategelane on doktor Suits, pealtnäha sõbralik ja ohutu kodanik ja tubli teadlane.
|-
| [[Püha Tõnu kiusamine]] || [[Veiko Õunpuu]] || [[Taavi Eelmaa]], [[Ravšana Kurkova]] (Venemaa), [[Tiina Tauraite]], [[Hendrik Toompere]], [[Katariina Unt|Katariina Lauk]], [[Harry Kõrvits]] || draamafilm || [[Homeless Bob Production]] || Sümbolistlik groteskne film räägib edukast keskikka jõunud mehest, kes kannatab moraaliküsimuste käes.
*Auhind, Festival de Cannes (Prantsusmaa), 2008, MEDIA 2008: Euroopa Talendi auhind: Veiko Õunpuu: mängufilmiprojekti “Püha Tõnu kiusamine” eest
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2009, Parim mängufilm
*Auhind, Karlovy Vary International Film Festival (Tšehhi), 2010, East of the West: rahvusvaheline võistlusprogramm – žürii eripreemia
|-
| [[Pangarööv (film 2009)|Pangarööv]] || [[Andrus Tuisk]] || [[Hannes Kaljujärv]], [[Henri Kuus]], [[Marilyn Jurman]], [[Karin Tammaru]], [[Indrek Taalmaa]], [[Marika Barabanštšikova]] || põnevusfilm || [[Filmivabrik]] || Film endisest vangist, kes tahab alustada uut elu, kuid saatus teismelise pangaröövli näol ei anna teda vabaks.
*Auhind, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2009, Tridensi Balti täispikkade filmide konkurss – žürii eripreemia
*Osalemine, Montreal World Film Festival (Kanada), 2009, Programm: Focus On World Cinema
*Osalemine, Armastus ja anarhia – Helsingi rahvusvaheline filmifestival (Soome), 2009, Programm: Tere Eesti!
|-
| [[Mis Su nimi on?]] || [[Maria Avdjuško]] || [[Linnar Priimägi]], [[Taavi Eelmaa]], Maria Avdjuško || lühimängufilm, komöödiafilm ||  ||  Lugu intellektuaalist, kes ootamatult saab endale uue identiteedi ja öö jooksul avastab, et vahel võib seda ka vaja minna.
*Nominatsioon, Expresion en Corto Short Film Festival (San Miguel de Allende, Mehhiko), 2010, Midnight Madness section
*Nominatsioon, Mezipatra Queer Film Festival (Brno, Tšehhi), 2010, Shorts competition
*Osalemine, Sicilia Queer Filmfest (Palermo, Itaalia), 2012
|}


==[[2010. aastad]]==

{| class=&quot;wikitable&quot; width= &quot;100%&quot;
|-
! width=10% | Pealkiri
! width=10% | Režissöör
! width=20% | Näitlejad
! width=10% | Žanr
! width=10% | Filmistuudio
! width=30% | Märkused
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2010]]'''
|-
| [[Kutsar koputab kolm korda]] || [[Elo Selirand]] || [[Marika Vaarik]], [[Meelis Hainsoo]], [[Erik Ruus]], [[Kirke Selirand]], [[Uko Ruusmaa]], [[Markus Robam]] || lühimängufilm, üleloomulik film || [[Exitfilm]] || Marju püüab hakkama saada kahe lapse kasvatamisega, kiirustavate argipäevade ja lohutamatu üksindusega.
*Osalemine, LA Femme International Film Festival (Los Angeles, Ameerika Ühendriigid), 2010
*Osalemine, PÖFF: Sleepwalkers – rahvusvaheline lühifilmide festival (Tallinn, Eesti), 2010
|-
| [[Lumekuninganna (film 2010)|Lumekuninganna]] || [[Marko Raat]] || [[Helena Merzin-Tamm]], [[Artur Tedremägi]], [[Egon Nuter]], [[Toomas Suuman]] || romantiline draama || [[F-Seitse]], Pomor Film || Talvemuinasjutt täiskasvanuile [[Hans Christian Andersen]]i muinasjutu “Lumekuninganna” motiividel.
*Auhind, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2010, Feature film competition – Best Actress: Helena Merzin
*Auhind, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2010, Tridensi Balti täispikkade filmide konkurss – Petri Mutasen Elokuvakonepaja OY auhind parimale operaatorile: Marius Matzow Gulbrandsen
*Auhind, Cape Town &amp; Winelands International Film Festival (Kaplinn, Lõuna-Aafrika Vabariik), 2011, Feature Films Competition – Best Director: Marko Raat
|-
| [[Polli päevikud]] || [[Chris Kraus]] || [[Tambet Tuisk]], Paula Beer, Edgar Selge, Jeanette Hain, Richy Müller || ajalooline draama || Kordes &amp; Kordes Film ||Film on tehtud režissööri baltisakslasest vanatädi mälestuste põhjal tema nooruspäevade Eestist vahetult enne Esimest maailmasõda.
*Auhind, Rome International Film Festival (Rooma, Itaalia), 2010, Marc’Aurelio Žürii Eripreemia; Teatro Politeama di Catanzaro parima filmimuusika eest (Annette Focks)
*Auhind, LOLA – German Film Academy Awards (Saksamaa), 2010, Parim kõrvalosatäitja (Richy Müller), parim operaatoritöö (Daniela Knapp), parim kunstnikutöö (Silke Buhr)
|-
| [[Punane elavhõbe (film)|Punane elavhõbe]] || [[Andres Puustusmaa]] || [[Juhan Ulfsak]], [[Märt Avandi]], [[Peeter Oja]], [[Mait Malmsten]], [[Kristjan Sarv]] || põnevusfilm || [[Taska Productions]], [[Arnold &amp; Gregor]] || [[Andres Anvelt]]i samanimelise romaani põhjal. Põhineb tõestisündinud lool Eesti politsei tööst 1990. aastate alguses. Film valmis Eesti ja Venemaa koostöös.
*Osalemine, Armastus ja anarhia – Helsingi rahvusvaheline filmifestival (Soome), 2010
|-
| [[Taevavõti]] || [[Ervin Õunapuu]] || [[Roman Baskin]], [[Kaido Veermäe]], [[Mait Malmsten]], [[Hendrik Toompere]] || lühifilm || [[Luxfilm]] || Kunstniku idee näeb ette, et on vaja uusi ja paremaid esimesi inimesi, Aadamat ja Eevat, kes ei teeks vana viga ega langeks pattu.
|-
| [[Vahetus (film)|Vahetus]] || [[Anu Aun]] || [[Mari Abel]], [[Katariina Unt|Katariina Lauk]], [[Mait Malmsten]], [[Indrek Sammul]], [[Aleksander Eelmaa]] || lühimängufilm || [[Luxfilm]] || Draama kahe väga erineva taustaga naise teravast kokkupõrkest ja ootamatust taaskohtumisest.
*Auhind, TISFF – International Short Film Festival (Thessaloniki, Kreeka), 2010, Rahvusvaheline võistlusprogramm – Silmapaistva Kinokunsti Saavutuse auhind
*Auhind, First Step Film Fest (Tirana, Albaania), 2010, Rahvusvaheline võistlusprogramm – parim režissöör: Anu Aun
*Auhind, One Shot – International Short Film Festival (Jerevan, Armeenia), 2011, Rahvusvaheline lühifilmide võistlusprogramm – eripreemia
|-
| [[Oleg (film)|Oleg]] || [[Jaan Toomik]] || [[Pärt Uusberg]], [[Valter Uusberg]], [[Dmitri Sobolevski]], [[Sulev Teppart]] || lühimängufilm || Allfilm || Film ängist ja süütundest, mille juured viivad veerandsada aastat tagasi Nõukogude armees sooritatud enesetapuni.
*Osalemine, Sao Paulo International Short Film Festival (Brasiilia)
*Osalemine, Warsaw International Film Festival (Varssavi. Poola)
*Osalemine, Oberhausen International Short Film Festival (Saksamaa)
|-
| [[Võitlused Leegionis]] || [[Ats Surva]] || Mikk Puustusmaa, Rauno Mertsin, Martin Vals, Meelis Pruks || lühimängufilm, amatöörfilm || [[Ats &amp; Company Pictures]] ||  Teise maailmasõja ajal leiavad eesti metsavennad lahingutandrilt ootamatu ellujääja.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2011]]'''
|-
| [[Üks mu sõber]] || [[Mart Kivastik]] || [[Aarne Üksküla]], [[Aleksander Eelmaa]], [[Rita Raave]], [[Harriet Toompere]], [[Markus Luik]], || draamafilm || [[Exitfilm]] || Komöödia põhjatust üksindusest, mida saab leevendada ainult lähedane sõber.
*Osalemine, Filmfest Hamburg (Saksamaa), 2011, Eurovisuell Audience Award competition
*Osalemine, Kaunas Film Festival (Leedu), 2011, Section: Wide Angle
*Osalemine, Baltic Debuts Film Festival (Svetlogorsk, Venemaa), 2011, Competition
|-
| [[Vereringe]] || [[Peeter Simm]] || [[Maria Avdjuško]], [[Erki Laur]], [[Tõnu Kark]], [[Liina Orlova]], [[Mare Raidma]] || lühimängufilm || [[Taska Film]] || Lühimängufilm üksildastest inimestest sootsiumi vereringes. 
|-
| [[Kirjad Inglile]] || [[Sulev Keedus]], [[Madis Kõiv]] || [[Tõnu Oja]], [[Katariina Unt|Katariina Lauk]], [[Mirtel Pohla]], [[Tiina Tauraite]], [[Ragne Pekarev]] || draamafilm || [[F-Seitse]] || Aastaid tagasi Afganistani sõtta saadetud ja seal islami omaks võtnud Jeremia Juunas Kirotaja naaseb Eestisse ja seisab silmitsi hoopis teistsuguse sõjaga.
*Auhind, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2011, Parima režissööri preemia
*Auhind, Riga International Film Festival (Läti), 2011, Magic Crystal – for the Best Director
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2011, Eripreemia – aasta näitleja Katariina Unt
|-
| [[Lootus 3D]] || [[Arko Okk]] || [[Piret Kalda]], [[René Reinumägi]] || lühimängufilm || [[Acme Film ]] ||  Inspireeritud kirjanik [[Jaan Kross]]i novellist “Neli monoloogi Püha Jüri ainetel”.
|-
| [[Surnuaiavahi tütar]] || [[Katrin Laur]] || [[Maria Avdjuško]], [[Rain Simmul]], &lt;br&gt;[[Kerttu-Killu Grenman]], Ulla Reinikainen || draamafilm || [[Estinfilm]], &lt;br&gt;[[Content Provider]] || Film tüdrukust, kelle lapsepõlv kulgeb Eesti ääremaal, keset tööpuudust ja joomist.
*Auhind, Luxor Egyptian and European Film Festival (Egiptus), 09.2012, International competition, The Bronze Djed for Best First Feature Film
*Auhind, Golden Knight International Film Festival (Venemaa), 05.2012, Best Supporting Actress – Maria Avdjushko
*Auhind, Riga International Film Festival (Läti), 2011, Baltic competition Best Baltic Film / FIPRESCI Prize
|-
| [[Rotilõks]] || [[Andres Puustusmaa]] || [[Mait Malmsten]], [[Kirill Käro]], [[Natalja Murina-Puustusmaa]], [[Tõnu Kark]] || põnevusfilm || [[Triamen Film]], &lt;br&gt;[[Trust Media]] || Valimiskampaania ajal läheb ühe Eesti poliitiku kodusel peol kaduma suur summa raha.
*Osalemine, BERLINALE – Berlin International Film Festival (Saksamaa), 2011, Turulinastus
*Nominatsioon, Cork Film Festival (Iirimaa), 2011, mängufilmi kategoorias
*Nominatsioon, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2011, Tridens Baltic Film Award
|-
| [[Haiguste ravi (film)|Haiguste ravi]] || [[Raul Viitung]], [[Margus Univer]] || [[Roland Laos]], [[Igor Maasik]], [[Marco Laimre]], [[Kristy Leek]], [[Piret Laurimaa]] jt || lühimängufilm ||  [[DataZoo]] || Kahekümnendates aastates noormees otsib oma elus sidet tõelisusega, kuid satub pahandustesse.
|-
| [[Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta]] || [[Andres Maimik]], [[Rain Tolk]] || [[Guido Kangur]], [[Roman Baskin]], [[Ene Järvis]], [[Jüri Vlassov]], [[Enn Klooren]], [[Harry Kõrvits]], [[Elina Pähklimägi]] || komöödiafilm || [[Kuukulgur Film]] || Film vanadest rokipeerudest, kes tahavad iga hinna eest uuesti läbi lüüa.
*Osalemine, Shanghai International Film Festival (Hiina), 2011, Panorama programm
*Osalemine, Jeonju International Film Festival (Lõuna-Korea), 2011, official selection
*Osalemine, The Feel Good Film Festival (Los Angeles, Ameerika Ühendriigid), 2011
|-
| [[Legend vägevast seebist]] || [[Andrew Bond]] || [[Kristo Viiding]], [[Andres Ots]], [[Elina Pähklimägi]], [[Riina Maidre]], [[Kene Vernik]] || tudengifilm, ulmefilm || [[Must Film]] || BFM filmiosakond: bakalaureusetöö. Murjamitemaa elanik ja kõikide üldine peksukott Mooses leiab jõest seebi, mis õpetab talle puhtuse saladusi.
*Osalemine, Scanorama European Film Forum (Vilnius, Kaunas, Klaipeda; Leedu), 2011, Short film competition: New Baltic Cinema
*Osalemine, Fantastic Fest (Austin, Ameerika Ühendriigid), 2011
*Osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2011
|-
| [[Lask (film 2011)|Lask]] || [[Lena Pazilina]] || [[Elle Kull]], [[Kristjan Sarv]], [[Jekaterina Novosjolova]] || lühimängufilm || [[Balti Filmi- ja Meediakool]], &lt;br&gt;[[Allfilm]] ||
|-
| [[Tallinna kilud (film)|Tallinna kilud]] || [[Jaak Kilmi]] || Indrek Mäe, Jüri Jegorov, Lisanne Siniväli || lühimängufilm || [[Traumfilm]] || 16. sajandil aset leidnud vastasseis Riisipere mõisniku Johann von Uexkülli ja Tallinna rae vahel.
*Nominatsioon, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2011, Heave(i)n Best Estonian Film competition
*Osalemine, Antarctic Short, Documentary and Animation Film Festival (Kuninganna Maudi maa, Antarktika), 2012 
|-
| [[Idioot (film 2011)|Idioot]] || [[Rainer Sarnet]] || [[Risto Kübar]], [[Katariina Unt]], [[Tambet Tuisk]], [[Ragne Veensalu]], [[Taavi Eelmaa]] || draamafilm || [[Homeless Bob Productions]] || Film [[Fjodor Dostojevski]] samanimelise romaani ainetel kaasaegses vormis.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, 2011, Rainer Sarnet ja [[Mart Taniel]]
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia, 2011, Katariina Unt: aasta näitlejapreemia
*Auhind, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2011, EurAsia võistlusprogramm; Tridensi Balti täispikkade mängufilmide konkurss – parim operaator: Mart Taniel
|-
| [[Täitsa lõpp!]] ||  	[[Arbo Tammiksaar]], &lt;br&gt;[[Ilmar Raag]], &lt;br&gt; [[Jaak Kilmi]], [[Mikk Rand]], &lt;br&gt; [[Rasmus Merivoo]], &lt;br&gt; [[René Vilbre]] || [[Märt Koik]], Tõnu Õllek, Ester Korkiasaari, Tauri Laane, [[Lenna Kuurmaa]] || mängufilm, teekonnafilm || [[MTÜ Kinobuss]] ||  Tohutu tempoga road-movie läbi Eesti kulgemisest, ogarate inimestega toimetulekust ja armastuse leidmisest.
*Osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2011
*Osalemine, CINEAST – Central and Eastern European Film Festival (Luksemburg), 2012, Baltic Night event
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2012]]'''
|-
| [[Umbkotid]] || [[Andres Maimik]], &lt;br&gt;[[Rain Tolk]] || Andres Maimik, Rain Tolk, [[Ott Sepp]], [[Jüri Aarma]], [[Ragne Veensalu]], [[Katrin Pärn]] || komöödiafilm, telemängufilm || [[Kuukulgur Film]], [[Kanal 2]] || Komöödia projektijuhist ja filmirežissöörist, kes üritavad iga hinna eest reklaamiuniversiumis kanda kinnitada.
*Osalemine, Baltijos Banga – International Film Festival (Nida, Leedu), 2012
*Osalemine, Armastus ja anarhia – Helsingi rahvusvaheline filmifestival (Soome), 2012, &quot;Tere, Eesti!&quot; programmis
|-
| [[Rat King]] || [[Petri Kotwica]] || [[Max Ovaska]], [[Julius Lavonen]], [[Maarja Jakobson]], [[Külliki Saldre]], [[Kene Vernik]] || põnevusfilm || [[Allfilm]], &lt;br&gt;Making Movies (Soome) || Eesti-Soome koostöös valminud noortepõnevik arvutimängusõltuvuse ohtlikest tagajärgedest.
*Osalemine, Tribeca Film Festival (Ameerika Ühendriigid), 2012, programmis &quot;Cinemania&quot;
*Osalemine, Shanghai International Film Festival (Hiina), 2012, võistlusprogramm
|-
| [[Vasaku jala reede]] || [[Andres Kõpper]], &lt;br&gt;[[Arun Tamm]] || [[Priit Võigemast]], [[Taavi Teplenkov]], [[Ivo Uukkivi]], [[Priit Loog]], [[Ott Lepland]] || kriminaalkomöödia || [[Tallinn Skyline Productions]] || Musta huumoriga kriminaalpõnevik, milles ristuvad mitme erineva seltskonna rajad üheainsa vägivaldse öö jooksul.
*Nominatsioon, Raindance Film Festival (London, Suurbritannia), 2012, Parim filmidebüüt
*Nominatsioon, Neitsi Maali – Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind (Eesti), 2012
*Osalemine, Festival de Cannes (Prantsusmaa), 2012, Market Premiere
|-
| [[Priceless]] || [[Heigo Lepla]] || [[Margus Vaher (laulja)| Margus Vaher]], [[Tom Olaf Urb]], Henri Kass, Kadri Tuisk || lühimängufilm || [[HighRollerFilms]] || Lugu mehest, kellel on kõik, mida raha eest saab, kuid kes leiab siiski uusi väljakutseid.
*Osalemine, ViBGYOR Short and Documentary Film Festival (Thrissur, Kerala; India), 2012
*Nominatsioon, Monterrey International Film Festival (Mehhiko), 2012, International short film competition
*Osalemine, Hollyshorts Film Festival (Los Angeles, Ameerika Ühendriigid), 2012
|-
| [[Karikakramäng II: Aitäh, et sa minuga juhtusid]] || [[Elina Naan]] || [[Ivo Reinok]], [[Johannes Naan]], [[Liis Lindmaa]], [[Kristiina-Hortensia Port]] || lühimängufilm || Editt, Romän &amp; Muuskuri || Esimene film kassetist [[Karikakramäng II]]. Kahe noormehe ja kahe tüdruku teekonnast läbi suvise Eesti ja oma tunnete.
*Osalemine, Nordic Film Days Lübeck (Saksamaa), 2012
*Osalemine, Scanorama European Film Forum (Vilnius, Kaunas, Klaipeda; Leedu), 2012, Baltic shorts competition 
|-
| [[Pulgakommi tapatalg]] || [[Sander Maran]] || Karl Joosep Ilves, Peeter Maran || lühimängufilm ||  || Jalakäija kohtab katusetulistajat.
*Auhind, Don’t Be Shy, Give Your Short a Try (Logroño, Hispaania), 2013, publiku lemmik
*Auhind, Rakvere Gümnaasiumi Filmifestival (Eesti), 2014, II koht 
|-
| [[Allveelennud]] || [[Jaak Kilmi]] ||  || lühimängufilmiseeria || [[Traumfabrik]] || 10 lühifilmist koosnev seeria [[Eesti]] õhu- ja meresõiduajaloost.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2012, Eripreemia: Kiur Aarma, Jaak Kilmi, Erik Moora, Tõnis Leht 
*Osalemine, Time-Based Art Festival TBA (Ameerika Ühendriigid), 2012  
|-
| [[Ruubiku kuubiku õudus]] || [[Sander Maran]] || Karl Joosep Ilves, Sander Maran (hääl) || lühimängufilm, ulmefilm ||  || Hääletaja kohtab maanteel kurja ruubiku kuubikut.
*Auhind, Bad Film Fest (New York, Ameerika Ühendriigid), 2014, Award: That’s Gonna Hurt in the Morning
*Osalemine, TUFF – Trash and Underground Film Festival (Tampere, Soome), 2013
*Osalemine, Little Terrors – Monthly Short Film Event (Toronto, Kanada), 2013
|-
| [[Puhastus (film)|Puhastus]] || [[Antti J. Jokinen]] || [[Liisi Tandefeldt]], [[Amanda Pike]], [[Laura Birn]], [[Krista Kosonen]], [[Kristjan Sarv]], [[Peter Franzén]] || draamafilm || [[Solar Films]], [[Taska Film]] || [[Soome]]-[[Eesti]] koostöös valminud draama, mis põhineb [[Sofi Oksanen]]i romaanil &quot;[[Puhastus]]&quot;. Film poliitilisest terrorist väikerahva üle ning vaimsest ja füüsilisest vägivallast üksikisiku vastu.
*Osalemine, Armastus ja anarhia – Helsingi rahvusvaheline filmifestival (Soome), 2012
*Auhind, Tiburon International Film Festival (California, Ameerika Ühendriigid), 2013, kaks auhinda – parim režissöör Antti Jokinen; parim operaatoritöö – Rauno Ronkainen
|-
| [[Seenelkäik]] || [[Toomas Hussar]] || [[Raivo E. Tamm]], [[Juhan Ulfsak]], [[Elina Reinold]], [[Üllar Saaremäe]] || komöödiafilm || Allfilm || Komöödia poliitikust, kes kaotab suuna seenemetsas ja sotsiaalses süsteemis.
*Auhind, International Filmfestival Mannheim-Heidelberg (Saksamaa), 2012, Filmikriitikute Ühingu FIPRESCI auhind
*Auhind, Marrakech International Film Festival (Maroko), 2012, Parima naisnäitleja auhind Elina Reinoldile
*Preemia, CINEAST – Central and Eastern European Film Festival (Luksemburg), 2012, Publikupreemia
|-
| [[Eestlanna Pariisis]] || [[Ilmar Raag]], [[Agnès Feuvre]], [[Lise Macheboeuf]] || [[Laine Mägi]], [[Jeanne Moreau]], [[Patrick Pineau]] || mängufilm || [[Amrion]], &lt;br&gt;[[TS Productions]], &lt;br&gt;[[La Parti Production]] || [[Eesti]]-[[Prantsusmaa|Prantsuse]]-[[Belgia]] koostöös valminud film kahest eestlannast Pariisis, eakast suurilmadaamist ja väikelinnast pärit lihtsast naisest.
*Auhind, Locarno Film Festival (Šveits), 2012, Võistlusprogramm (Golden Leopard'i nominatsioon), Oikumeenilise žürii auhind
*Auhind, Festival des Jeunes Réalisateurs de Saint-Jean-de-Luz (Prantsusmaa), 2012, Parim näitlejanna: Laine Mägi
*Auhind, CINEDAYS Festival of European Film (Skopje, Makedoonia), 2012, Auhind Blue Star – parima stsenaariumi eest
|-
| [[Muna (film)| Muna]] || [[Rao Heidmets]] || [[Liis Haab]], [[Roland Laos]], [[Marika Korolev]] || lühimängufilm, animafilm || [[Rao Heidmetsa Filmistuudio]] || Maaväline elu võttis täiesti ootamatul moel inimestega ühendust.
|-
| [[Kõik muusikud on kaabakad]] || [[Heleri Saarik]] || [[Riina Maidre]], [[Nero Urke]], [[Helina Risti]], [[Lotte Jürjendal]], [[Jarek Kasar]], [[Jelena Skulskaja]] || draamafilm, tudengifilm || Allfilm || BFM filmiosakond: bakalaureusetöö (Heleri Saarik režissöörina, Erik Põllumaa operaatorina). Impressionistlik noore põlvkonna unistustedraama.
*Osalemine, Busan International Film Festival (Lõuna-Korea), 2012, Uute tulijate võistlusprogramm Flash Forward 
|-
|| [[Üksik saar]] || [[Peeter Simm]] || [[Lembit Ulfsak]], [[Juhan Ulfsak]], [[Lenna Kuurmaa]], [[Igor Sigov]], [[Svetlana Zelenkovskaja]] || draamafilm || [[Lege Artis Film]], &lt;br&gt;Studija F.O.R.M.A. (Läti), &lt;br&gt;Belarusfilm (Valgevene) || Vääralt tõlgendatud probleemidega silmitsi seisvatel inimestel tuleb läbida teekond, mis muudab neid sallivamaks ja mõistvamaks.
*Preemia, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2012, parim stsenaarium
*Preemia, National Festival of Belarusian Films (Brest, Valgevene), 2012, parim film, parim operaator
*Nominatsioon, Moscow International Film Festival (Moskva, Venemaa), 2012, parima filmi (Golden G
|-
|| [[Reaalsus (film)|Reaalsus]] || [[Sander Valge]] || [[Anis Arumets]], Leho Lehis, Tagne Võip, Mait Turja, Sander Valge  || TV miniseriaal || MTÜ Filminoored || Film räägib noormehest, kelle elu kõigest ühe õhtuga pea peale pööratakse.
|-
| [[Deemonid (film)|Deemonid]] || [[Ain Mäeots]] || [[Tambet Tuisk]], [[Ain Lutsepp]], [[Ene Järvis]], [[Evelin Võigemast]], [[Kaia Skoblov]] || draamafilm || [[Kopli Kinokompanii]] || Tragikomöödia hasartmängumaailmast põhineb reaalselt aset leidnud sündmustel. 
*Auhind, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2012, Tridens Herring võistlusprogramm – parima operaatori auhind Elen Lotmanile
*Osalemine, Montreal World Film Festival (Kanada), 2012, programm &quot;Focus on World Cinema&quot;
*Osalemine, Armastus ja anarhia – Helsingi rahvusvaheline filmifestival (Soome), 2012
|-
| [[Kastis]] || [[Sander Allikmäe]] || [[Elisabet Tamm]], [[Marko Leht]] || lühimängufilm || [[Catapult Films]] || Lugu võimust ja selle kuritarvitamisest, näitamaks võimu jõudu ja ettearvamatut ükskõiksust. 
*Osalemine, Luxor Egyptian and European Film Festival (Egiptus), 2012, Shorts competition
*Osalemine, Jaipur International Film Festival (India), 2013
|-
| [[Distants (film)|Distants]] || [[Janno Jürgens]] || [[Indrek Ojari]], [[Väino Laes]] || lühimängufilm, tudengifilm || [[Alasti Kino]] || BFM filmiosakond: bakalaureusetöö. Lühifilmide kassetist &quot;[[Mitte keegi peale sinu]]&quot;. Merele laskunud udus hulbib üksik paat. Mootor ei tööta ja nähtavus on sama halb kui paadis istuva isa ja poja suhted.
*Auhind, Kyrgyzstan – Land of Short Films festival (Biškek, Kõrgõzstan), 2012, Grand Prix' rahvusvahelises võistlusprogrammis
*Auhind, Salón Internacional de La Luz (Bogotá, Colombia), 2013, Special Mention: DOP Mart Raun
*Auhind, Huesca International Film Festival (Hispaania), 2013, International Short Film Contest – Francisco García de Paso Award
|-
| [[Maadlusklubi]] || [[Kaupo Kruusiauk]] &lt;br&gt;[[Ivar Põllu]] ||  || lühimängufilm ||  || 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2013]]'''
|-
| [[Põud (film)|Põud]] || [[Ivar Murd]] || [[Gert Raudsep]], [[Roland Laos]], [[Katariina Unt|Katariina Tamm]] || lühimängufilm || [[Balti Filmi- ja Meediakool]], [[New Jersey Fairleigh Dickinsoni Ülikool]], [[Film Tower]] || [[Eesti]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ülikoolide koostöös valminud film. Kunagiste armsamate ja ekstravagantsete väliseestlase vahelisest armukolmnurgast.
*Auhind, Senior Thesis Film Night, Fairleigh Dickinson University (New Jersey, Ameerika Ühendriigid), 07.05.2013, Ülikooli aasta parim film
|-
| [[Kaastundeavaldus]] || [[Margus Paju]] || [[Kristiina-Hortensia Port]], [[Pääru Oja]], [[Anne Paluver]], [[Tiit Lilleorg]] || lühimängufilm || [[Nafta Films]] ||  Musta huumoriga vürtsitatud põnevusfilm kanepiga äritsevast pealtnäha ontlikust perekonnast.
*Osalemine, Cambridge Film Festival (Suurbritannia), 2013
*Osalemine, Riga International Short Film Festival 2ANNAS (Läti), 2013, Baltic competition
|-
| [[Karikakramäng II: Foto]] || Jan-Erik Nõgisto, Katrin Maimik || [[Helen Ehandi]], [[Henry Orlov]], [[Arvo Kukumägi]], [[Eduard Salmistu]] || lühimängufilm || Kuukulgur Film || Teine film kassetist Karikakramäng II. Kammerlik ja realistlik pilt inimlikust soovist leida isiklikku õnne ka kõige ootamatumas olukorras.
*Auhind, PÖFF: Sleepwalkers – rahvusvaheline lühifilmide festival (Tallinn, Eesti), 2013, Eesti võistlusprogrammi võitja
*Auhind, Blue Sea Film Festival (Rauma, Soome), 2013, kolmanda koha auhind professionaalsete filmide kategoorias
*Auhind, Another Connection – Mediawave International Film &amp; Music Gathering (Ungari), 2014, lühifilmi eriauhind
|-
| [[Karikakramäng II: Hõbepulm]] || Andres Maimik, Katrin Maimik || [[Anne Reemann]], [[Eero Spriit]], [[Loore Martma]], [[Carmen Mikiver]] || lühimängufilm || Kuukulgur Film || Kolmas film kassetist Karikakramäng II. Kurbnaljakas lugu keskealisest paarist, kes otsustab suurejooneliselt tähistada oma hõbepulmi.
*Osalemine, Armastus ja anarhia – Helsingi rahvusvaheline filmifestival (Soome), 2013
*Osalemine, Blue Sea Film Festival (Rauma, Soome), 2013
*Osalemine, Etiuda and Anima (Krakow, Poola), 2013, võistlusprogrammis operaator Mihkel Soe BFM-i magistriõppe lõputööna
|-
| [[Karikakramäng II]] || [[Andres Maimik]], [[Katrin Maimik]], [[Elina Naan]], [[Jan Erik Nõgisto]] || [[Ivo Reinok]], [[Johannes Naan]], [[Arvo Kukumägi]], [[Helen Ehandi]], [[Anne Reemann]], [[Eero Spriit]], [[Loore Martma]], [[Carmen Mikiver]] || lühifilmide kassett || [[Kuukulgur Film]], [[Editt, Romän &amp; Muuskuri]] || Film vaatleb kolme erinevat eluiga, kus inimene on sunnitud langetama otsuseid, mis mõjutavad tema ülejäänud elu. 
|-
| [[Elavad pildid]] || [[Hardi Volmer]] || [[Ita Ever]], [[Aarne Üksküla]], [[Anu Lamp]], [[Tõnu Oja]], [[Sandra Uusberg]] || mängufilm, eepiline film || [[Exitfilm]] ||  Ajalooline armastusfilm ühendab eepikat ja komöödiat, varajase tummfilmi groteski.
*Auhind, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2013, International competition: Best Screenplay – Peep Pedmanson, Best Actress – Sandra Uusberg &amp; Anu Lamp, Film Critics Prize
*Osalemine, Shanghai International Film Festival (Hiina), 2013
*Osalemine, Baltijos Banga – International Film Festival (Nida, Leedu), 2013
|-
| [[Mai (film)| Mai]] || [[Maria Reinup]] || [[Saara Pius]], Aleksandr Žilenko, Stas Kljutsnik, [[Pääru Oja]] || lühimängufilm || [[22 Film]], Allfilm, Balti Filmi- ja Meediakool || Lühimängufilm ükskõiksuse müürist meie ümber ja sees. 
*Auhind, Scanorama European Film Forum (Vilnius, Kaunas, Klaipeda; Leedu), 2013, Baltic Short Film Competition: New Baltic Cinema – Best Baltic Short Film
*Preemia, Riga International Short Film Festival 2ANNAS (Läti), 2013, Special Mention
*Osalemine, Armastus ja anarhia – Helsingi rahvusvaheline filmifestival (Soome), 2013
|-
| [[Kohtumõistja (film)|Kohtumõistja]] || [[Kadri Kõusaar]] || [[Lee Ingleby]], [[Lina Leandersson]], [[Andrea Lowe]], [[Sofia Berg-Böhm]] || mängufilm || Meteoriit, Anagram Produktion (Rootsi) ||  Triller inglise geeniteadlasest, kes otsustab maailma paremaks muuta.
*Osalemine, Karlovy Vary International Film Festival (Tšehhi), 2013, Programm East of the West
*Osalemine, European Film Festival (Palić, Serbia), 2013, Programm Parallels &amp; Encounters 
|-
| [[Superbia]] || [[Martti Helde]] ||  || lühimängufilm || [[Von Krahli Teater]] || Isa ja poeg teevad Jumala palge ees omavahelises suhtes lõpparve ning avastavad, et veresidet ei murra isegi surm. 
|-
| [[Free Range. Ballaad maailma heakskiitmisest]] || [[Veiko Õunpuu]] || [[Lauri Lagle]], [[Jaanika Arum]], [[Laura Peterson]], [[Peeter Volkonski]], [[Roman Baskin]]  || draamafilm || [[Homeless Bob Production]] || Algaja kirjanik unistab romantilisest vabadusest, mis on paraku näiline.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2013, Aasta ilusaima filmi preemia: Veiko Õunpuu, Mart Taniel
*Auhind, goEast – Festival of Central and Eastern European Film (Wiesbaden, Saksamaa), 2014, FIPRESCI filmikriitikute auhind
*Preemia, Europe Around Europe Film Festival (Pariis, Prantsusmaa), 2014, Rahvusvaheline võistlusprogramm &quot;Prix Sauvage&quot;, žürii eripreemia
|-
| [[Olga (film)| Olga]] || [[Kaur Kokk]] || [[Svetlana Dorošenko]], [[Raivo Rüütel]], [[Vallo Toomla]], [[Mari-Liis Lill]] || lühimängufilm || Nafta Films, Alasti Kino || BFM filmiosakond: režissöör Kaur Koka magistritöö. Filminovell üksinduse lõksu jäänud keskealisest naisest ja tema püüdlustest absurdses maailmas inimeseks jääda.
*Auhind, Best of BFM – BOB (Tallinn, Eesti), 2015, Kaur Kokk – parim režissöör – läbi lihtsuse ja loomulikkuse saavutatud eluläheduse eest
*Auhind, Clermont-Ferrand International Short Film Festival and Market (Prantsusmaa), 2014, žürii äramärkimine
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2014, Kaur Kokk – Aasta lühimängufilm „Olga“
|-
| [[Tupsu]] || [[Triin Ruumet]] || Andrei Jakovlev, [[Oliver Soomets]], [[Joosep Jürgenson]] || lühimängufilm || [[Huntmees Film]] || BFM filmiosakond: režissöör Triin Ruumeti magistritöö. Mängufilm inimlikust rumalusest ja mõttetust mõrvast.
*Osalemine, Scanorama European Film Forum (Vilnius, Kaunas, Klaipeda; Leedu), 2014
*Osalemine, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2014
|-
|[[Kertu]] || [[Ilmar Raag]] || [[Ursula Ratasepp]], [[Mait Malmsten]], [[Peeter Tammearu]], [[Leila Säälik]], [[Külliki Saldre]] || draamafilm || [[Amrion]] || Ebatavaline armastuslugu portreteerib ühe pere ja väikese külakogukonna varjatud suhteid.
*Preemia, Nordic Film Days Lübeck (Saksamaa), 2013, publikupreemia
*Preemia, Arras Film Festival (Prantsusmaa), 2013, publikupreemia (ja 4000 eurot filmi levitamiseks Prantsusmaa kinolevis)
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2013, Aasta produtsendi preemia – Riina Sildos 
|-
| [[Mandariinid]] || [[Zaza Urušadze]] || [[Lembit Ulfsak]], [[Elmo Nüganen]], [[Mikhail Meskhi]], [[Giorgi Nakashidze]], [[Raivo Trass]] || draamafilm, sõjafilm || Allfilm, Cinema24 || [[Eesti]]-[[Gruusia]] koostöös valminud film. 1992. aasta sügisel satub Abhaasia ja Gruusia sõja keerisesse Abhaasias asuva eesti küla elutark mees. Film oli parima võõrkeelse filmi Oscari nominent.
*Preemia, Warsaw International Film Festival (Varssavi. Poola), 2013, Zaza Urushadze – parima režissööri preemia; publikupreemia
*Preemia, International Filmfestival Mannheim-Heidelberg (Saksamaa), 2013, žürii eripreemia; publikupreemia; film märgiti ära kui potentsiaalne Saksamaa kinolevi lemmik
*Preemia, Wine Country Film Festival (Ameerika Ühendriigid), 2014, rahu ja kultuurilise mõistmise preemia jt.
|-
| [[Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus]] || [[René Vilbre]] || Mikk Kaasik, Miikael Ainla, Liisa Koppel, Mariann Vilbre, Lembit Ulfsak, Tambet Tuisk || lastefilm || [[BEC]], [[ERR]] ||  Neli last hakkavad suvisel koolivaheajal uurima antiigiärist varastatud haruldaste kellade juhtumit.
*Auhind, Vittorio Veneto Film Festival (Itaalia), 2014, Esikoht kuni 11-aastastele mõeldud lastefilmide grupis
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2014]]'''
|-
| [[Riigivargad]] || [[Manfred Vainokivi]] || [[Arvo Kukumägi]], [[Tambet Tuisk]], [[Marek Reinaas]] jt || dokumentaalfilm&lt;br&gt;eksperimentaalfilm || [[Filmivabrik]] || Nõukogude ajal varastati hoolega riiki. Kui midagi paremat ei olnud, kõlbas kotti poetamiseks ka raudnael.
*Osalemine, IDFA – International Documentary Festival (Amsterdam, Holland), 2014, Mid-length competition
*Osalemine, ZAGREBDOX – International Documentary Film Festival (Zagreb, Horvaatia), 2015, Rahvusvaheliste filmide HappyDox programmis
|-
| [[Mitte keegi peale sinu]] || [[Maria Reinup]], [[Ivan Pavljutškov]], [[Kaur Kokk]], [[Margus Paju]], [[Janno Jürgens]], [[Triin Ruumet]] ||   || lühifilmide kassett || [[Alasti Kino]], [[Allfilm]], [[Balti Filmi- ja Meediakool]], [[Huntmees Film]], [[Nafta Films]] ||  Kassetti kuuluvad: [[Janno Jürgens]]i &quot;Distants&quot; (2012), [[Maria Reinup]]i &quot;Mai&quot; (2013), [[Triin Ruumet]]i &quot;Tupsu&quot; (2013), Ivan Pavljutškovi &quot;Ivanipäev&quot; (2014), [[Kaur Kokk|Kaur Koka]] &quot;Olga&quot; (2013), [[Margus Paju]] &quot;Kaastundeavaldus&quot; (2013).
|-
| [[Ivanipäev]] || 	[[Ivan Pavljutškov]] || Ivan Aleksejev, [[Ursula Ratasepp]], [[Hannes Kaljujärv]], [[Anne Reemann]] || lühimängufilm || Allfilm || Kaks noort armunut, Kadri ja Ivan sõidavad maale, et tähistada jaanipäeva.
*Auhind, PÖFF: Sleepwalkers – rahvusvaheline lühifilmide festival (Tallinn, Eesti), 2014, Rahvusliku programmi ja Overall-i sponsoreeritud 1000-eurone auhind
*Osalemine, Nordic Film Days Lübeck (Saksamaa), 2014
|-
| [[Risttuules]] || [[Martti Helde]] || [[Laura Peterson]], Tarmo Song, Mirt Preegel, [[Ingrid Isotamm]] || draamafilm, ajalooline film || Allfilm ||  Ema koos tütrega küüditatakse Siberi asustamata aladele.
*Auhind, Warsaw International Film Festival (Varssavi. Poola), 2014, Oikumeenilise žürii auhind
*Auhind, Thessaloniki International Film Festival (Kreeka), 2014, Preemia silmapaistva loomingulise saavutuse puhul
*Preemia, European First Film Festival (d’Angers, Prantsusmaa), 2015, Žürii eripreemia
|-
| [[Ma ei tule tagasi]] || [[Ilmar Raag]] || [[Polina Puškaruk]], [[Viktoria Lobatševa]] || mängufilm || [[CTB Film]], [[Amrion]], [[Helsinki-filmi OY]] || [[Eesti]], [[Venemaa]], [[Valgevene]], [[Kasahstan]]i ja [[Soome]] koostöös valminud mängufilm. kahest lastekodus üles kasvanud tüdrukust ja nende keerulisest elukäigust.
*Preemia, Tribeca Film Festival (Ameerika Ühendriigid), 2014, Nora Ephroni žürii eripreemia
*Auhind, Andrey Tarkovsky International Film Festival “Zerkalo” (Ivanovo, Venemaa), 2014, Auhind: Professionaalsete saavutuste eest
*Preemia, International Film Festival Film by the Sea (Holland), 2014, Dioraphte Film- en Literatuur preemia
|-
| [[Maastik mitme kuuga]] || [[Jaan Toomik]] || [[Hendrik Toompere]], [[Jaanika Juhanson]], [[Maria Avdjuško]], [[Garmen Tabor]] || draamafilm || Allfilm || Keskealise mehe korralik abielu on jõudnud tupikusse, ta heitleb endiste ja praeguste suhete vahel.
*Nominatsioon, Neitsi Maali – Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind (Eesti), 2015
*Osalemine, IFFR – International Film Festival Rotterdam (Holland), 2015, programm: Signals
|-
| [[Kirsitubakas]] || [[Andres Maimik]], [[Katrin Maimik]] || [[Maris Nõlvak]], [[Gert Raudsep]], [[Getter Meresmaa]], [[Anne Reemann]], [[Viiu Maimik]] || draamafilm || [[Kuukulgur Film]] || 17-aastase neiu esimesest armumisest paarkümmend aastat vanemasse mehesse.
*Auhind, BEGINNING – Open Student Film Festival (Peterburi, Venemaa), 2015, parim stsenaarium
*Osalemine, Karlovy Vary International Film Festival (Tšehhi), 2014, Programmis East of the West
*Osalemine, International Film Festival Film by the Sea (Holland), 2014
|-
| [[Nullpunkt (film)|Nullpunkt]] || [[Mihkel Ulk]] || [[Märt Pius]], [[Epp Eespäev]], [[Uku Arop]], [[Tambet Tuisk]], [[Reimo Sagor]] || draamafilm || Allfilm || [[Margus Karu]] romaanil &quot;[[Nullpunkt (romaan)|Nullpunkt]]&quot; põhinev noortefilm. Tänapäeva noorte põletavatest probleemidest ja koolikiusamisest.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2015, Aasta debüütfilm
|-
| [[Roosa kampsun]] ||[[Moonika Siimets]] || [[Henrik Kalmet]], [[Sten Karpov]], [[Tõnis Niinemets]], [[Katariina Tamm]], [[Indrek Ojari]] || lühikomöödia || [[Amrion]] || Eesti esimene geitemaatikat käsitlev mängufilm.
|-
| [[Viimane Romeo]] || [[Moonika Siimets]] || [[Jörgen Liik]], [[Indrek Taalmaa]], [[Merle Jääger]], [[Tanel Saar]] || lühikomöödia, tudengifilm || Balti Filmi- ja Meediakooli filmiosakond, [[Moonlight Film]] || [[Andrus Kivirähk|Andrus Kiviräha]] novellil &quot;Kosjas&quot; põhinev lühikomöödia.
*Auhind, Best of BFM – BOB (Tallinn, Eesti), 2013, Parima tudengifilm; parim režissöör Moonika Siimets; parim operaator: Ivar Taim
*Osalemine, Tel Aviv International Student Film Festival (Iisrael), 06.2014
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2015]]'''
|-
| [[Elo (film)|Elo]] || [[Helen Takkin]] || Katriin Meribel Kungla, [[Kärt Tammjärv]], [[Kaie Mihkelson]], [[Henrik Kalmet]], [[Liis Barkala]] || lühimängufilm, koguperefilm || [[Nafta Films]] || Film Elost, kes otsib armastust vahendeid valimata.
*Osalemine, Koala 1th Hancheng International Short Film Festival (Hiina), 2017, parim lastefilm
|-
| [[Äralend]] || [[Carlos Eduardo Lesmes Lopéz]] || [[Argo Aadli]], Maia Mägi || lühimängufilm || [[Alasti Kino]] || Kosmoselaeva meeskonna liige unustatakse kõrbeplaneedile maha.
|-
| [[1944 (film)|1944]] || [[Elmo Nüganen]] || [[Ain Mäeots]], [[Peeter Tammearu]], [[Kristjan Sarv]], [[Ivo Uukkivi]], [[Kaspar Velberg]], [[Kristjan Üksküla]], [[Maiken Schmidt]] || mängufilm, sõjafilm || [[Taska Film OÜ]] || Ajalooline sõjadraama eestlaste valikutest Teises maailmasõjas.
*Preemia, KINOSHOCK – Open Film Festival for states of the CIS and Estonia, Latvia and Lithuania (Anapa, Venemaa), 2016, Filmikriitikute preemia; Parima operaatoritöö auhind
*Osalemine, OSCAR – The Award of the Academy of Motion Picture Arts and Sciences (Ameerika Ühendriigid), 2016, Eesti poolt esitatud kandideerima parima võõrkeelse filmi auhinna nominendiks
*Osalemine, BERLINALE – Berlin International Film Festival (Saksamaa), 2015
|-
| [[Borders]] || [[Mikk Mägi]] || [[Rain Tolk]], [[Jaanika Arum]], [[Mattias Naan]], Raigo Saariste, Indrek Liivlaid, Reigo Andok || lühimängufilm || [[BOP!]] ||  Tallinna stripiklubis töötavatest tegelastest, kes lähevad ühel hommikul missioonile.
|-
| [[Vehkleja (film)|Vehkleja]] ||  [[Klaus Härö]] || [[Märt Avandi]], [[Ursula Ratasepp]], [[Hendrik Toompere]], [[Jaak Prints]], [[Kirill Käro]], Liisa Koppel, Joonas Koff, Egert Kadastu || mängufilm, draama || Making Movies, [[KickFilm]], Allfilm || [[Eesti]]-[[Soome]] koostöös valminud film Eesti vehklejast [[Endel Nelis]]est.
*Auhind, The Bridge – German Cinema Award for Peace (Saksamaa), 2015, eriauhind
*Auhind, Arras Film Festival (Prantsusmaa), 2015, publikuauhind
*Auhind, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2015, Tridensi Eesti filmiauhind
|-
| [[Tiibadeta piloot]] || [[Leeni Linna]] || Priit Võigemast, [[Karin Rask]], [[Mart Toome]], [[Alo Kõrve]], [[Raimo Pass]] || lühimängufilm, draama || Kopli Kinokompanii || Afganistani sõjas ühest silmast nägemise kaotanud piloodi eluheitlustest.
|-
| [[Liblikmees]] || Edina Csüllög || [[Nero Urke]], [[Toomas Suuman]], [[Raimo Aas]] || lühimängufilm, draama || Exitfilm || Kummastav lühimängufilm räägib Anselmist, kelle suur unistus on saada mustkunstnikuks.
*Preemia, Vilnius Film Shorts (Leedu), 2013, Parim projekt
*Osalemine, Clermont-Ferrand International Short Film Festival and Market (Prantsusmaa), 2014, Euro Connection Forum 
|-
| [[Supilinna salaselts]] || [[Margus Paju]] || Gregori Kelder, Olivia Viikant, Karl Jakob Vibur, Hugo Soosaar, Arabella Antons, Sten-Markus Rohtla, Mariliis Lillemägi, [[Mirtel Pohla]], [[Evelin Võigemast]], [[Ott Aardam]] || perefilm, seiklusfilm || [[Nafta Films]] || [[Mika Keränen]]i lasteraamatutel põhjal valminud lastefilm.
*Preemia, Zürich International Film Festival (Šveits), 2015, parima lastefilmi publikupreemia
*Preemia, SCHLINGEL – International Film Festival for Children and Young Audiences (Chemnitz, Saksamaa), 2015, publikupreemia
*Auhind, ALE KINO! – International Young Audience Film Festival (Poznan, Poola), 2015, eriauhind
|-
| [[Roukli]] || [[Veiko Õunpuu]] || [[Juhan Ulfsak]], [[Mirtel Pohla]], [[Eva Klemets]], [[Peeter Raudsepp (teatrilavastaja)|Peeter Raudsepp]], [[Lauri Lagle]], [[Meelis Rämmeld]] || mängufilm || [[Filmiühistu Roukli]] || Väikest talukogukonda ähvardab lähenev sõda.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2015, Julge eksperimendi preemia
*Osalemine, Tokyo International Film Festival (Jaapan), 2015, põhiprogrammis
*Osalemine, European Film Festival (Palić, Serbia), 2015
|-
| [[Lennud unes või ilmsi]] || [[Helen Takkin]], [[Edina Csüllog]], [[Leeni Linna]], [[Caros E. Lesmes]] ||  || mängufilmide kassett ||  || Neli uut eesti lühimängufilmi, mille autoriteks on noored režissöörid. 
|-
| [[Must alpinist]] || [[Urmas Eero Liiv]] || [[Priit Pius]], [[Reimo Sagor]], [[Hanna Martinson]], [[Liis Lass (näitleja)|Liis Lass]], [[Veiko Porkanen]], [[Rait Õunapuu]] || põnevusfilm || Kopli Kinokompanii || Eesti üliõpilastest matkagrupp satub burjaatide külas õõvastavate sündmuste keskele.
*Auhind, FilmFestival Cottbus (Saksamaa), 2016, Debüütfilmide kategooria: äramärkimine
*Auhind, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2015, Tridensi debüütfilmide võistlusprogramm; Tridensi Eesti filmi auhind
*Osalemine, Trento Film Festival (Itaalia), 2016
|-
| [[Ema (film 2015)|Ema]] || [[Kadri Kõusaar]] || [[Tiina Mälberg]], [[Andres Tabun]], [[Andres Noormets]], [[Siim Maaten]], [[Jaan Pehk]], [[Jaak Prints]], [[Rea Lest]] || draama, põnevusfilm || [[Meteoriit]] || Inspireeritud Kevin MacCanni raadioseriaalist &quot;Kooma&quot;. Stsenaristid [[Leana Jalukse]] ja [[Al Wallcat]]. Milleni võib viia aastatepikkune enesepettus, täitumata unistused ja armastuse puudus.
*Võitis Austria [[Kitzbüheli filmifestival]]il parima filmi auhinna.&lt;ref&gt;{{netiviide |Autor=Tiit Tuumalu |Pealkiri=«Ema» võitis Austrias parima mängufilmi auhinna |Väljaanne=Postimees |Aeg=2016-08-31 |URL= http://kultuur.postimees.ee/3819363/ema-voitis-austrias-parima-mangufilmi-auhinna |online=2016-08-31}}&lt;/ref&gt;
*Auhind, Imagineindia International Film Festival (Madrid, Hispaania), 2017, Parima naispeaosatäitja auhind: Tiina Mälberg
*Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2017, Parim naisnäitleja- Tiina Mälberg
|-
| [[The Most Beautiful Day]] ||[[Einar Kuusk]] ||[[Einar Kuusk]] ||lühifilm, postapokalüptiline ulme || ||Esilinastus [[Haapsalu Õudusfilmide Festival|HÕFF]]il.&lt;ref&gt;{{netiviide |Pealkiri=Einar Kuuse postapokalüptiline lühifilm on nüüd kõigile kättesaadav |Väljaanne=Elu24 |Väljaandja=Postimees |Aeg=2015-04-27 |URL=http://elu24.postimees.ee/3170685/einar-kuuse-postapokaluptiline-luhifilm-on-nuud-koigile-kattesaadav |online=2016-03-08}}&lt;/ref&gt;
|-
| || || || ||
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2016]]'''
|-
| [[Suveöö armastus]] ||[[Jürgen Volmer]] || [[Karl Robert Saaremäe]], [[Kirsti Villard]]  || lühimängufilm, draama || [[Nojah Film]] || [[Friedebert Tuglas]]e samanimelise novelli ainetel
|-
| [[Klassikokkutulek]] || [[René Vilbre]] || Mait Malmsten, [[Ago Anderson]], [[Henry Kõrvits]], [[Maarja Jakobson]], [[Mart Müürisepp]] || komöödiafilm || [[Taska Film]] || Keskeakriisis vaevlevate meeste seiklustest klassikokkutulekul.
|-
| [[Põhjala instinkt]] || [[Kadri Kõusaar]] || [[Mikael Persbrandt]], [[Malin Buska]] || mängufilm || [[Meteoriit Film OÜ]], [[Hummelfilms AS]], [[Zentropa Sweden International AB]] || [[Kjell Westö]] romaanil &quot;Lang&quot; põhinev Eesti-Soome-Norra koostööna kavandatud draama, mille tegemine peatus rahastuse puudumise tõttu.&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/3309089/kadri-kousaare-filmirahastus-kukkus-labi Kadri Kõusaare filmirahastus kukkus läbi.] elu24.postimees.ee.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Perekonnavaled]] || [[Valentin Kuik]] &lt;br&gt; [[Manfred Vainokivi]] || [[Tambet Tuisk]], [[Roman Baskin]], [[Ülle Kaljuste]], [[Tõnu Kark]], [[Eva Koldits]] || draama || [[Filmivabrik]] || Väikestest ja suurtest pettustest, mida leidub iga perekonna salakroonikates.
*Osalemine, Jecheon International Music &amp; Film Festival (Lõuna-Korea), 2016, Võistlusprogramm
*Osalemine, International Film Festival Film by the Sea (Holland), 2016
|-
| [[Päevad, mis ajasid segadusse]] || [[Triin Ruumet]] || [[Hendrik Toompere juunior]], [[Juhan Ulfsak]], [[Jaanika Arum]], [[Klaudia Tiitsmaa]], [[Taavi Eelmaa]] || must komöödia, noortefilm || [[Kinosaurus Film]]  || Noore mehe eneseotsingust Eestimaa kuumal suvel 1990. aastate keerulises ajas.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (Eesti), 2017, Aasta film 2016
*Auhind, Karlovy Vary International Film Festival (Tšehhi), 2016, Võistlusprogramm: East of the West – Special Jury Prize
*Preemia, Listapad – Minsk International Film Festival (Valgevene), 2016, Põhivõistlusprogramm – eripreemia noore energia eest
|-
| [[Kala-kala]] || [[Anton Bilžo]] || [[Roman-Vladimir Mišukov]], [[Severija Janušauskaitė]], [[Rain Tolk]], [[Jüri Vlassov]], [[Andres Puustusmaa]] || lühimängufilm || [[Nafta Films]], [[Viru Filmifond]] || [[Eesti]]-[[Venemaa|Vene]] koostöös valminud musta komöödia sugemetega draamafilm, filmitud [[Narva-Jõesuu]]s.
|-
| [[Polaarpoiss]] || [[Anu Aun]] || [[Roland Laos]], [[Jaanika Arum]], [[Katariina Unt]], [[Jörgen Liik]], [[Kaspar Velberg]], [[Ülle Kaljuste]], [[Andrus Vaarik]], [[Rein Oja]] || noortefilm, draama || [[Luxfilm]] || Noore fotograafi eneseotsingutest bipolaarses maailmas.
*Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2017, Parim filmikunstnik – Jaagup Roomet
*Nominatsioon, International Filmfestival Mannheim-Heidelberg (Saksamaa), 2016, Publikupreemia; uustulnuka auhind Grand Newcomer
|-
| [[Ameerika suvi]] ||[[Rain Rannu]] ||[[Kristo Viiding]], [[Jarmo Murumaa]], [[Helena Pruuli]], [[Einar Kuusk]] || komöödia ||  || Põhineb eesti üliõpilaste tõestisündinud lugudel Ameerika Ühendriikides. Rain Rannu esimene mängufilm. Esilinastus 9. septembril 2016.&lt;ref&gt;{{netiviide |Autor=[[Kirke Ert]] |Pealkiri=Kinodesse jõuab Rain Rannu guerilla-meetodil tehtud film «Ameerika suvi» |Väljaanne=Postimees |Aeg=2016-08-03 |URL= http://kultuur.postimees.ee/3787083/kinodesse-jouab-rain-rannu-guerilla-meetodil-tehtud-film-ameerika-suvi |online=2016-09-12}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat]] ||[[Janno Jürgens]] || [[Evald Aavik]], [[Tiina Tauraite]], [[Oliver Linnas]], [[Taavi Tõnisson]] ||lühimängufilm, draama || [[Alasti Kino]]  || Karl veedab vanaisa juures suve ning õpib loodust tundma.
*Osalemine, Eesti kultuuripäevad New Yorgis (Ameerika Ühendriigid), 2017
*Osalemine, Eesti kultuuripäevad Berliinis (Saksamaa), 2017
|-
| [[Luuraja ja luuletaja]] || [[Toomas Hussar]] || [[Jan Uuspõld]], [[Lana Vatsel]], [[Rain Tolk]], [[Peeter Jalakas]], [[Mari Abel]] || draamafilm, komöödia || [[Allfilm]] || Poliitiline satiir, milles on vastamisi Eesti ja Vene eriteenistused.
*Osalemine, Karlovy Vary International Film Festival (Tšehhi), 2016, Võistlusprogramm: East of the West
*Osalemine, International Filmfestival Mannheim-Heidelberg (Saksamaa), 2016
|-
| [[Teesklejad]] ||[[Vallo Toomla]] ||[[Mirtel Pohla]], [[Priit Võigemast]], [[Mari Abel]], [[Meelis Rämmeld]] || psühholoogiline draama ||[[Amrion]]
|| Anna ja Juhan loodavad rikaste sõprade maamajas puhates oma suhteid parandada.
*Esimene Eesti film, mis osales 64. San Sebastiáni rahvusvahelise filmifestivali ametlikus võistlusprogrammis, kus see esilinastus 19. septembril noorte režissööride kategoorias.&lt;ref&gt;{{netiviide |Pealkiri=VÄRSKE VIDEO: Vaata, maailma tippfestivalil võistleva Eesti filmi &quot;Teesklejad&quot; ahjusooja treilerit: peaosades Mirtel Pohla ja Priit Võigemast! |Väljaanne=Delfi Publik |Väljaandja=Ekspress Meedia AS |Aeg=2016-09-12 |URL=http://publik.delfi.ee/news/kino/varske-video-vaata-maailma-tippfestivalil-voistleva-eesti-filmi-teesklejad-ahjusooja-treilerit-peaosades-mirtel-pohla-ja-priit-voigemast?id=75594931 |online=2016-09-20 |arhiivimisaeg=2016-09-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160914193042/http://publik.delfi.ee/news/kino/varske-video-vaata-maailma-tippfestivalil-voistleva-eesti-filmi-teesklejad-ahjusooja-treilerit-peaosades-mirtel-pohla-ja-priit-voigemast?id=75594931 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2016, Aasta mängufilm
*Auhind, À l'Est – Eastern and Central European Film Festival (Rouen, Prantsusmaa), 2017, Pressižürii auhind
|-
| [[Õnn tuleb magades]] || [[Mart Kivastik]] || [[Katariina Unt]], [[Ivo Uukkivi]], [[Katrin Pärn]], [[Mari-Liis Lill]] || draamafilm, komöödiafilm || [[Kopli Kinokompanii]] || Üksildane Viivi avastab ühel hommikul enda kõrvalt voodist tundmatu mehe.
*Osalemine, Reykjavík International Film Festival (Island), 2016
*Osalemine, International Filmfestival Mannheim-Heidelberg (Saksamaa), 2017, võistlusprogrammis
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2017]]'''
|-
| [[November (film 2017)|November]] || [[Rainer Sarnet]] || [[Taavi Eelmaa]], [[Jette Loona Hermanis]], [[Arvo Kukumägi]], [[Rea Lest]], [[Jörgen Liik]], [[Meelis Rämmeld]], [[Katariina Unt]] || õudusdraama, fantaasiafilm || [[Homeless Bob Production]] || Põhineb [[Andrus Kivirähk]]i teosel &quot;[[Rehepapp (Kivirähk)|Rehepapp]]&quot;. Esilinastus 03.02.2017. Fantaasiafilmis saavad kokku eesti mütoloogia, must huumor ja romantiline armastus.
*Auhind, Tribeca Film Festival (Ameerika Ühendriigid), 2017, Programm: World Narrative Competition – parima välismaise filmi operaator – Mart Taniel
*Auhind, Listapad – Minsk International Film Festival (Valgevene), 2017, Parima filmi auhind – Kuldne Listapad; parim operaator; parim filmimuusika
*Auhind, Virginia Film Festival (Ameerika Ühendriigid), 2017, Narrative Feature: Programmer’s Award
|- 
| [[Sangarid]] || [[Jaak Kilmi]] || [[Märt Pius]], [[Karl-Andreas Kalmet]], [[Veiko Porkanen]], [[Tõnu Kark]], [[Henrik Kalmet]] || komöödiafilm, seiklusfilm || [[Taska Film]] || Kolme sõbra õnneotsingutest siin- ja sealpool riigi- ning seaduse piire.
*Osalemine, Estnisches Filmfest – Eesti filmipäevad Berliinis (Saksamaa), 2017
|-
| [[Minu näoga onu]] || [[Andres Maimik]], [[Katrin Maimik]] || [[Rain Tolk]], [[Roman Baskin]], [[Evelin Võigemast]], [[Maarja Mitt]] || draamafilm, komöödiafilm || Kuukulgur Film, Kinosaurus Film || Tragikomöödia pealesunnitud lähedusest, õnneotsingust ja andestamisest.
*Osalemine, Karlovy Vary International Film Festival (Tšehhi), 2017, Võistlusprogramm: East of the West
*Osalemine, Cairo International Film Festival (Egiptus), 2017, Programm: International Panorama
*Osalemine, Estnisches Filmfest – Eesti filmipäevad Berliinis (Saksamaa), 2017
|-
| [[Keti lõpp]] || [[Priit Pääsuke]] || [[Maiken Schmidt]], [[Hendrik Toompere juunior]], [[Tiit Lilleorg]] || draamafilm || [[Aleksandra Film]], [[Luxfilm]] || Filmi tegevus hargneb linna serval asuvas kiirtoidukohas Kett, mis on kui minimudel maailmast.
*Auhind, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2018, Jörgen Liik – aasta filminäitleja filmidega “November”, “Mehetapja/Süütu/Vari” ja “Keti lõpp” tõusmise eest Eesti kinolinale
|-
| [[Svingerid (2017)|Svingerid]] || [[Andrejs Ekis]] || Jan Uuspõld, [[Elina Purde]], Ago Anderson, [[Elina Reinold]], Ivo Uukkivi, [[Sten Karpov]] || komöödiafilm || [[Platforma Filma]] || &quot;Svingerid&quot; nihutab piirid sinna, kuhu ükski Eesti film pole veel söandanud minna.
|-
| [[Mehetapja/Süütu/Vari]] || [[Sulev Keedus]] || [[Rea Lest]], [[Jörgen Liik]], [[Toomas Suuman]], [[Üllar Saaremäe]], [[Priit Pedajas]], [[Katariina Unt]] || draamafilm || [[F-Seitse]], Era Film || Eri aegadel kulgeva kolme loo peaosalisteks on mässumeelsed naised, kes tahavad ise oma saatuse üle otsustada.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2018, Aasta režissööri preemia – Sulev Keedus; Jörgen Liik ja Rea Lest – aasta filminäitlejad; Salme-Riine Uibo – taustajõu preemia
*Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2018, Stsenaristi kategoorias
*Auhind, Seven Hills International Film Festival (Ungari), 2018, Parim režissöör – Sulev Keedus
|-
| [[Rohelised kassid]] || [[Andres Puustusmaa]] || [[Tõnu Kark]], [[Sergei Makovetski]], [[Ülle Kaljuste]], Mait Malmsten, [[Kirill Käro]] || komöödiafilm || [[Leo Production]] || Kaks vana pätti Markus ja Eduard, kes on enamuse oma elust trellide taga veetnud, saavad lõppude lõpuks vabadusse.
*Auhind, Window to Europe – Russian Film Festival (Viiburi, Venemaa), 2018, Co-production competition: Special Prize of the Jury
*Auhind, ÉCU – European Independent Film Festival (Pariis, Prantsusmaa), 2018, Silver Award
*Auhind, Stalker – International Human Rights Film Festival (Moskva, Venemaa), 2018, Parima stsenaariumi auhind
|-
| [[Juhuslik nimetaja]] || [[Mart Sander]] || Mart Sander || õudusfilm, etendusfilm || [[FilMinistry]] || Film on tehtud Mart Sanderi mononäidendi alusel.
*Nominatsioon, Nice Film Fest – Short Film Festival (Prantsusmaa), 2020, Parima originaalstsenaariumi, režii ja meesnäitleja kategoorias
|-
| [[Heleni sünnipäev]] || [[Tanno Mee]] || [[Mari Abel]], [[Margus Prangel]], [[Gert Raudsep]], [[Ingrid Isotamm]] || lühimängufilm, draama || [[Alexandra Film]] || Lühimängufilmide kassett &quot;Värske veri&quot;. Lühidraama keskealise naise eneseotsingutest.
*Auhind, Riga International Short Film Festival 2ANNAS (Läti), 2017, Balti lühifilmide konkursi võitja
*Osalemine, Nordic Film Days Lübeck (Saksamaa), 2017
|-
| [[Jää (film)|Jää]] || [[Anna Hints]] || Aksel Ojari, Mait Malmsten, Maria-Susanna Nampajärvi || lühimängufilm, draama || [[Alexandra Film]] || Lühimängufilmide kassett &quot;Värske veri&quot;. Isa ja poja teekonnast kindlal ja ühtaegu hapral jääväljal.
*Auhind, West Nordic International Film Festival – WENIFF (Ålesund, Norra), 2017, Parim operaator: Tõnis Tuuga
*Auhind, Festival Les Enfants terribles (Huy, Belgia), 2017, Kriitikute auhind
*Auhind, Festival des 24 courts (Bouloire, Prantsusmaa), 2018, Rahvusvaheline võistlusprogramm – coup de coeur du jury
|-
| [[Paha lugu: Kokkulepe]] || [[Andres Maimik]], [[Rain Tolk]] || Annabrith Heinmaa, Alvar Reinumägi, Rain Tolk, Katre Kaseleht || lühimängufilm, draama || [[Kuukulgur Film]] || Kolmas film kassetist &quot;Paha lugu&quot;. Film võtteplatsi stiihiast.
*Osalemine, Tampere Film Festival (Soome), 2018, linastus kollektsioonis &quot;Paha lugu&quot;
|-
| [[Kolm päeva augustis]] || [[Madli Lääne]] || Caroline Kruberg, Dima Bespalov, [[Maarja Jakobson]], [[Indrek Ojari]] || lühimängufilm, lastefilm || [[Kopli Kinokompanii]] || Tüdruk 1991. aasta pöördelistel augustipäevadel Tallinna paneelmajade vahel sõbrannadega mängimas.
*Auhind, CIVIS Media Prize (Berliin, Saksamaa), 2018, Kategooria: European CIVIS TV Prize-Fiction – peaauhind
*Auhind, Uppsala International Short Film Festival (Rootsi), 2018, Lastežürii auhind parimale lastefilmile
*Auhind, Valletta Film Festival (Malta), 2019, Väikerahvaste filmide võistlusprogrammi parim lühifilm
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2018]]'''
|-
| [[Omad]] || [[Marta Pulk]] || [[Tiina Tauraite]], [[Tiit Lilleorg]], [[Rea Lest]], [[Sten Karpov]] || komöödia, lühimängufilm || [[Kinosaurus Film]] || Lühimängufilmide kassett &quot;Värske veri&quot;. Muutuvas maailmas, uue ja vana vahel, pillab vana mees võõrale naisele süütu nalja.
|-
| [[Pööripäev (film 2018)|Pööripäev]] || [[Kaspar Ainelo]] || [[Meelis Rämmeld]], [[Romet Liig]] || draama, lühimängufilm || [[Exitfilm]] || *Osalemine, Armastus ja anarhia – Helsingi rahvusvaheline filmifestival (Soome), 2018
|-
| [[Hölma all]] || [[Siim Tamm]] || [[Erki Laur]], [[Andres Lepik]], [[Jaanika Arum]] || draama || [[Märka film]] || Film mineviku varjude küüsis mehest, kes ei suuda nende eest põgeneda.
|-
| [[Pilvede all. Neljas õde]] || [[Toomas Kirss]] || [[Inga Lunge]], [[Elisabet Reinsalu]], [[Liis Haab]] || draama || [[Kartulid ja apelsinid]] || Sündmus, mis toimub telesarja &quot;Pilvede all&quot; varasemast tegevusest 4–5 aastat kaugemas tulevikus.
|-
| [[Kala (film)|Kala]] || [[Jaan Toomik]] || Toomas Saarepera, Paul Saarepera || lühimängufilm || [[Allfilm]] || Elu edasikandumisest põlvkondade vahel.
*Osalemine, Oberhausen International Short Film Festival (Saksamaa), 2018, põhivõistlusprogrammis 
|-
| [[Klassikokkutulek 2. Pulmad ja matused]] || [[René Vilbre]] || [[Henry Kõrvits]], [[Mait Malmsten]], [[Ago Anderson]] || komöödiafilm || Taska Film || Keskeakriisiga leppinud meeste seiklustest pööraseks road-tripiks kujuneval poissmeesteõhtul. 
|-
| [[Seltsimees laps]] || [[Monika Siimets]] || [[Helena Maria Reisner]], [[Tambet Tuisk]], [[Eva Koldits]], [[Juhan Ulfsak]] || draamafilm || Amrion || Põhineb Leelo Tungla raamatutel &quot;Seltsimees laps ja suured inimesed&quot; ning &quot;Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed&quot;.
*Auhind, BERLINALE – Berlin International Film Festival (Saksamaa), 2016, Berlinale koostööfilmide turg – Eurimage'i žürii eriauhind
*Auhind, Locarno Film Festival (Šveits), 2017, Filmiprojektide programm: Esmapilk (First Look) – Le Film Français'i auhind
*Auhind, Busan International Film Festival (Lõuna-Korea), 2018, BNK Busani panga auhind
|-
| [[Portugal (film)|Portugal]] || [[Lauri Lagle]] || [[Mirtel Pohla]], [[Margus Prangel]], [[Jarmo Reha]], [[Taavi Eelmaa]] || draama, seiklusfilm || Allfilm || Karina ja Martin on vabaabielus elavad lapsevanemad, kelle omavahelises armastuses pole põhjust kahelda.
*Auhind, Locarno Film Festival (Šveits), 2017, Filmiprojektide programm: Esmapilk (First Look) – peaauhind
|-
&lt;!-- | Pealkiri || Režissöör || Näitlejad || Žanr || Filmistuudio || Märkmed --&gt;
&lt;!-- | [[Vaated (film)|Vaated]] || [[Valentin Kuik]] ||  || dokumentaalfilm || F-Seitse || Valmimisel --&gt;
|-
| [[Tuliliilia (film)|Tuliliilia]] || [[Maria Avdjuško]] || [[Ingrid Isotamm]], [[Johann Urb]], [[Epp Eespäev]] || põnevusfilm || [[Meteoriit]]  || Millises reaalsuses tahame elada, et elul oleks mingigi mõte.
*Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2019, Parim naisnäitleja
|-
| [[Võta või jäta (film)|Võta või jäta]] || [[Liina Triškina-Vanhatalo]] || [[Reimo Sagor]], [[Nora Altrov]], [[Emily Viikman]], [[Liis Lass]] || draamafilm || Allfilm || Erik saab jalustrabava uudise: endine tüdruksõber Moonika, keda mees pole pool aastat näinudki, on just lapse sünnitanud.
*Auhind, FilmFestival Cottbus (Saksamaa), 2018, Reimo Sagor – parima näitleja preemia
*Auhind, Arras Film Festival (Prantsusmaa), 2018, Žürii eripreemia; Kriitikute auhind
*Preemia, Baltic Debuts Film Festival (Svetlogorsk, Venemaa), 2019, Žürii eripreemia realistliku üksikisa karakteri avamise eest
|-
| [[Põrgu Jaan]] || [[Kaur Kokk]] || [[Meelis Rämmeld]], [[Andres Lepik]], [[Peeter Volkonski]], [[Pääru Oja]] || draamafilm, müsteerium || Homeless Bob Production || Põhjasõja-järgsetest aegadest inspireeritud põnevusloo peategelane on Jaan, kes leitakse teadvusetult mererannalt.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2019, Mart Taniel – aasta filmioperaator
*Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2019, Parim helirežissöör ja parim kostüümikunstnik
|-
| [[Lõbus perekond]] || Mihhail Pogosov || [[Saara Pius|Saara Kadak]], Armen Arušanjan, [[Merle Palmiste]], [[Andres Dvinjaninov]], [[Andrus Vaarik]] || komöödiafilm || Berg Sound (Venemaa) || Arturi perel veinivabrik Armeenias on pankroti äärel. Pärast eestlasest veinikriitiku hävitavat arvustust otsustatakse Artur saata Eestisse asja uurima.
|-
| [[Õigus õnnele]] || [[Toomas Kirss]] || [[Eva Püssa]], [[Carmen Mikiver]], [[Guido Kangur]], [[Andres Dvinjaninov]], [[Getter Jaani]] || draamafilm || Kartulid ja apelsinid ||
|-
| [[Elu hammasratastel]] || [[Henrik Normann]] || [[Veljo Reinik]], [[Kerdo Mölder]], [[Liisu Krass]], [[Kait Kall]], [[Rita Liiver]] || komöödiafilm || [[Memory Pictures]] || Respekt solisti Kerdo lapsepõlv alkohoolikutest kasuisadega ei ole roosiline.
|-
| [[Eia jõulud Tondikakul]] || [[Anu Aun]] || [[Paula Rits]], [[Siim Oskar Ots]], [[Liis Lemsalu]], [[Jaan Rekkor]] || koguperefilm, lastefilm || [[Luxfilm]], [[Kinosaurus Film]] || Film linnatüdruk Eia jõuludest salapärases Lõuna-Eesti talus. 
*Auhind, Vilnius International Children and Youth Film Festival (Leedu), 2020, Parim lastefilm
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2019, Anu Aun – filmi eriauhind – sooja ja südamliku filmi eest &quot;Eia jõulud Tondikakul&quot;; Paula Rits – parima naisnäitleja preemia Eia rolli eest; Sten Šeripov – aasta filmihelilooja
*Auhind, SCHLINGEL – International Film Festival for Children and Young Audiences (Chemnitz, Saksamaa), 2019, Euroopa lastežürii parima filmi auhind; Paula Rits – Euroopa lastežürii parima lapspeaosatäitja auhind; rahvusvahelise filmikriitikute (FIPRESCI) žürii auhind
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2019]]'''
|-
| [[Johannes Pääsukese tõeline elu]] || [[Hardi Volmer]] || [[Ott Sepp]], [[Märt Avandi]], [[Tõnu Kark]], [[Ester Kuntu]], [[Merle Jääger]] || seiklusfilm, draamafilm || [[Kopli Kinokompanii]] || Lugu Eesti esimesest filmitegijast [[Johannes Pääsuke]]sest läbi tema müstilise uurimisretke [[Setumaa]]le 1912. aasta suvel.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2019, Parima naisnäitleja: Ester Kuntu 
|-
| [[Klassikokkutulek 3. Ristiisad]] || [[René Vilbre]] || [[Henry Kõrvits]], Mait Malmsten, [[Ago Anderson]] [[Karmen Pedaru]], [[Raivo Adlas]]|| komöödiafilm || Taska Film || Triloogia viimane osa on filmisaaga pöörane lõppsirge, kus risti ei lööda ette mitte millegi ees.
|-
| [[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]] || [[Tanel Toom]] || [[Priit Loog]], Maiken Schmidt, Priit Võigemast, [[Simeoni Sundja]], [[Ester Kuntu]] [[Indrek Sammul]] [[Maarika Vaarik]] || draamafilm || Allfilm || Anton Hansen Tammsaare romaani &quot;Tõde ja õigus&quot; I osa ainetel.
*Preemia, Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia (Eesti), 2019, Tanel Toom ja Jaagup Roomet
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (Eesti), 2019, Aasta film 2019 – „Tõde ja õigus“: Tanel Toom, Ivo Felt
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2019, Priit Võigemast – parim meesnäitleja; Ester Kuntu – parim naisnäitleja
*Auhind, Satellite Awards (Los Angeles, Ameerika Ühendriigid), 2019, rahvusvaheliste filmide kategoorias
*Auhind, Neitsi Maali – Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind (Eesti), 2019
*Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2020, Mängufilmi, režissööri, stsenaristi, nais- (Ester Kuntu) ja meesnäitleja (Priit Loog), ja kostüümikunstniku kategoorias
*Osalemine – OSCAR – The Award of the Academy (Ameerika Ühendriigid) parim võõrkeelne film
|-
| [[Mehed (film)|Mehed]] || [[Gerda Kordemets]] || Tiit Sukk, Margus Prangel, Veikko Täär || komöödiafilm || [[Apollo Film Productions]], [[Zolba Productions]] ||
|-
| [[Skandinaavia vaikus]] || [[Martti Helde]] || [[Rea Lest]], [[Reimo Sagor]] || draamafilm || [[Three Brothers]] || Psühholoogiline draama räägib kahe tegelaskuju taaskohtumisest.
*Auhind, Karlovy Vary International Film Festival (Tšehhi), 2019, Võistlusprogrammis East of the West – Europa Cinemas Label
*Auhind, Riga International Film Festival (Läti), 2019, Täispikkade mängufilmide võistlusprogrammi FIPRESCI Läti osakonna kriitikute žürii auhind; publiku lemmikfilmi auhind Splendid Palace People's Choice
*Auhind, European Film Festival (Lecce, Itaalia), 2019, Parim operaatoritöö
|-
| [[Kohtunik (film)|Kohtunik]] || [[Andres Puustusmaa]] || Mait Malmsten, [[Märt Avandi]] || draamafilm, teekonnafilm, komöödiafilm || [[Leo Production]] || Süüdimõistetud naise vend hakkab jälitama naise vangi mõistnud kohtunikku.
*Auhind, Window to Europe – Russian Film Festival (Viiburi, Venemaa), 2019, Koostööfilmide võistlusprogramm &quot;Aken maailma&quot; – diplom näitleja Mait Malmstenile
*Nominatsioon, Shanghai International Film Festival (Hiina), 2019, Panorama 
|-
| [[Ükssarvik (film)|Ükssarvik]] || [[Rain Rannu]] || [[Liisa Pulk]], [[Henrik Kalmet]], [[Eduard Salmistu]], [[Rain Tolk]] || draamafilm, komöödiafilm || [[ Tallifornia]] || Kahe noore iduettevõtja teekond “kodugaraažist” maailma tehnoloogia mekasse Silicon Valleysse.
*Auhind, Riverside International Film Festival (Ameerika Ühendriigid), 2020, Žürii auhind
*Auhind, Indy Film Fest (Indianapolis, Ameerika Ühendriigid), 2020, Maailmakino mängufilmide programmi auhind
*Auhind, Vegas Movie Awards (Las Vegas, Ameerika Ühendriigid), 2020, Igakuine võistlusprogramm Awards of Excellence: oktoober 2020 – kuu parim inspireeriv film
|-
| [[Kiirtee põrgusse]] || [[Urmas E. Liiv]] || [[Franz Malmsten noorem|Franz Malmsten]], [[Kersti Heinloo]], [[Kristjan Kasearu]], [[Brigitte Susanne Hunt]], [[Maia Vahtramäe]] || [[õudusfilm]] || Kriim || Metsatalus tuleb ilmsiks ammune kuritöö, mille osalised ei ole rahu saanud ka pärast surma.
*nominatsioon, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2020, Naisnäitleja (Kersti Heinloo) kategoorias
|-
| [[Virago]] || [[Kerli Kirch Schneider]] || [[Tiina Tauraite]], [[Juhan Ulfsak]], [[Anneli Rahkema]], [[Hilje Murel]] || lühimängufilm || Nafta Films || Lugu virago’dest – naistest, kes omavad nii kangelaslikke kui vaenulikke iseloomujooni.
*Auhind, goEast – Festival of Central and Eastern European Film (Wiesbaden, Saksamaa), 2020, Rahvusvahelise žürii eriauhind Special Mention
*Auhind, Busan International Short Film Festival (Lõuna-Korea), 2020, Grand Prix rahvusvaheliste filmide kategoorias 
|-
| [[Kõhedad muinaslood]] || [[Mart Sander]] || [[Jekaterina Novosjolova]], [[Toomas Kolk]], [[Lisette Pomerants]], [[Ott Salla]], [[Kadri Rämmeld]], [[Mart Müürisepp]] || müsteeriumifilm || [[FilMinistry]] ||  Neljast lühifilmist koosneva filmikassett.
*Auhind, London International Film Festival (Suurbritannia), 2020, Parim algupärane süžee (Best Story)
*Auhind, Canadian Cinematography Awards, 2020, Parim originaalmuusika (Best Score)
*Auhind, New York Movie Awards (Ameerika Ühendriigid), 2020, Parim mängufilm (Best Feature Film), parim muusika (Best Score)
|-
| [[Karv]] || [[Oskar Lehemaa]] || [[Sten Karpov]] || lühimängufilm, õudusfilm || [[Stellar Film]] || Kiilanemise tõttu komplekside küüsis vaevlev mees võtab kasutusele müstilise juuksekasvuseerumi.
*Eesti filmi- ja teleauhind, parim lühifilm;  
*Auhind, Fantastic Fest (Austin, Ameerika Ühendriigid) 2019, parim lühifilm;
*Auhind, Screamfest Horror Film Festival (Hollywood, Ameerika Ühendriigid) 2019, parim lühifilm  
|-
| [[Vanamehe film]] || [[Mikk Mägi]], [[Oskar Lehemaa]] || Mikk Mägi (hääl), Oskar Lehemaa (hääl), Jan Uuspõld (hääl), Märt Avandi (hääl)|| animafilm ||  	BOP *Animation || Eesti filmi- ja teleauhinnad – parim filmikunstnik, parim helirežissöör filmis; 
*Preemia – Brussels International Animation Film Festival (Brüssel, Belgia) 2020, publikupreemia 
|-
|}

==[[2020. aastad]]==

{| class=&quot;wikitable&quot; width= &quot;100%&quot;
|-
! width=10% | Pealkiri
! width=10% | Režissöör
! width=20% | Näitlejad
! width=10% | Žanr
! width=10% | Filmistuudio
! width=30% | Märkused
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2020]]'''
|-
| [[Sinine]] || [[Tõnis Pill]] || [[Kristiina-Hortensia Port]], [[Priit Võigemast]], [[Ella Pärn]], [[Ott Kartau]] || draamafilm, lühimängufilm || [[Stellar Film]] || Autoõnnetuse järel ristuvad kahe võõra inimese teed.
*Auhind, ÉCU – European Independent Film Festival (Pariis, Prantsusmaa), 2021, Parim meesnäitleja – Priit Võigemast
*Auhind, ÉCU – European Independent Film Festival (Pariis, Prantsusmaa), 2021, Euroopa lühidraama auhind
|-
| [[Talve (film)|Talve]] || [[Ergo Kuld]] || [[Franz Malmsten juunior]], [[Karl Robert Saaremäe]], [[Märt Koik]], [[Henessi Schmidt]], [[Saara Nüganen]] || draamafilm, komöödiafilm || Taska Film ||  Arno Tali poeg Arnold naaseb kodumaile, Paunveres tekkivad armukolmnurgad.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2021, Henessi Schmidt – parima naisnäitleja preemia
*Auhind, Eesti Meelelahutusauhinnad (Kroonika), 2020, Aasta parim film
*Osalemine, BERLINALE – Berlin International Film Festival (Saksamaa), 2020, Berlinale filmiturg
|-
| [[Asjad, millest me ei räägi]] || [[Andrejs Ēķis]], [[Tanel Ingi]] || Jan Uuspõld, [[Ragne Pekarev]], [[Kait Kall]], [[Klaudia Tiitsmaa]], [[Egon Nuter]], [[Liina Tennosaar]] || komöödiafilm || [[Platforma Filma]] || Viis paari, viis probleemi, viis moodust neid probleeme lahendada.
|-
| [[Rain (film)| Rain]] ||  [[Janno Jürgens]] || [[Indrek Ojari]], [[Rein Oja]], Marcus Borkmann, [[Laine Mägi]], Magdalena Poplawska, [[Ivo Uukkivi]], Aleksei Beljajev, [[Meelis Rämmeld]] || draamafilm || [[Alasti Kino]] || Südamlik lugu vennaarmastusest, eneseotsingutest, hoolimisest.
*Auhind, Baltic Debuts Film Festival (Svetlogorsk, Venemaa), 2021, Rahvusvaheline võistlusprogramm – žürii eridiplom; 
*preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia 2021; 
*Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind 2021, Parim kostüümikunstnik – Liis Plato
|-
| [[Salmonid. 25 aastat hiljem]] || [[Toomas Kirss]] || [[Ita Ever]], [[Guido Kangur]], [[Merle Palmiste]], [[Andrus Vaarik]], [[Kersti Kreismann]], [[Maria Avdjuško]], [[Ain Lutsepp]] || komöödiafilm || [[Kartulid ja apelsinid]] || Salmonid on jäänud selleks, kes nad olid – Eesti esiperekonnaks.
|-
| [[O2]] || [[Margus Paju]] || [[Priit Võigemast]], Kaspars Znotinš, Agnese Cirule, [[Elmo Nüganen]], [[Doris Tislar]], [[Johan Kristjan Aimla]], [[Rein Oja]] || põnevusfilm, ajalooline film || [[Nafta Films]], Taska Film || Spioonipõnevik eesti luurajast, kes peab paljastama 1939. aastal nõukogude topeltagendi.
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2021; 
*Nominatsioon, Neitsi Maali – Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind (Eesti), 2020
|-
| [[Kratt (film)|Kratt]] || [[Rasmus Merivoo]] || [[Mari Lill]], Nora Merivoo, Harri Merivoo, Elise Tekko, [[Ivo Uukkivi]], [[Mari-Liis Lill]], [[Marek Tammets]] || fantaasiafilm, noortefilm || [[Tallifornia]] || Vanemad viivad nutisõltlastest lapsed maale vanaema juurde päriseluga tutvuma.
*Osalemine, Fantasia International Film Festival (Montreal, Kanada), 2021; 
*Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2021, Parim naisnäitleja – Mari Lill
|-
| [[Hüvasti, NSVL]] || [[Lauri Randla]] || [[Niklas Kouzmitšev]], [[Nika Savolainen]], [[Ülle Kaljuste]], [[Tõnu Oja]], [[Pääru Oja]], [[Jekaterina Novosjolova]] || komöödiafilm, draamafilm || [[Exitfilm]] || Ingeri-soome Tarkkinenide pere värvikas elu Eestis nõukaaja viimastel aastatel. 
*Nominatsioon, Jussi – Annual Award of Finnish Film Industry (Soome), 2021; 
*Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti) 2021, parim stsenarist – Lauri Randla
|-
| [[Viimased]] || [[Veiko Õunpuu]] || Pääru Oja, [[Laura Birn]], [[Tommi Korpela]], Elmer Bäck, Sulevi Peltola, [[Juhan Ulfsak]], [[Taavi Eelmaa]] || draamafilm || [[Homeless Bob Production]] || Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2021, parim mängufilm, parim režissöör, parim operaator, parim meesnäitleja – Tommi Korpela; 
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia, 2021, Aasta film – Veiko Õunpuu; 
*Auhind, Neitsi Maali – Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind, 2020
|-
| [[Vee peal]] || [[Peeter Simm]] || [[Rasmus Ermel]], [[Aurora Aleksandra Künnapas]], [[Kalju Orro]], [[Maria Klenskaja]], [[Evelin Võigemast]], [[Marko Matvere]], [[Aarne Soro]] || draamafilm || [[Filmivabrik]] || [[Olavi Ruitlane|Olavi Ruitlase]] samanimelise romaanil põhinev film on terava huumoriga pilk varateismelise poisi ellu.
*Auhind, Tiburon International Film Festival (California, Ameerika Ühendriigid), 2022, Parim meesnäitleja – Marko Matvere; 
*Auhind, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2021, Peeter Simm, Olavi Ruitlane; 
*Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind 2021, Parim filmikunstnik – Eugen Tamberg
|-
| [[Kevin, ei!]] || [[Leslie Laasner]] || [[Franz Malmsten juunior]], [[Henessi Schmidt]], [[Hanna Martinson]], [[Andrus Vaarik]], [[Ivo Reinok]] || noortefilm, lühimängufilm || [[Tandem Film]] || Väike kollektiiv otsustab inimtühjal saarel tähistada oma firma osaluse müüki suurkorporatsioonile. 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2021]]'''
|-
| [[Soo (film)|Soo]] || [[Ergo Kuld]] || [[Franz Malmsten juunior]], [[Hanna-Ly Aavik]], [[Liis Lass]], [[Grete Kuld]], [[Indrek Taalmaa]], [[Helgur Rosental]] || põnevusfilm, draamafilm || [[Taska Film]], [[Apollo Film Productions]], [[Kassikuld]] || [[Oskar Luts]]u jutustuse &quot;[[Soo (raamat)|Soo]]&quot; ainetel
|-
| [[Öölapsed]]  || [[Priit Pääsuke]] || [[Grete Konksi]], [[Alice Siil]], [[Piret Krumm]], [[Jaune Kimmel]], [[Mart Müürisepp]], [[Amanda Hermiine Künnapas]], [[Alo Kõrve]], [[Peeter Oja]] || komöödiafilm, noortefilm || [[Alexandra Film]] || Kolm õde on kõik jõudnud oma elus murdepunktini.
*[[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] – Eesti filmi- ja teleauhind 2022, parim naisnäitleja Alice Siil; parim meesnäitleja Peeter Oja; parim filmistsenarist: Ewert Kivi ja Mart Raun 
|-
| [[Eesti matus (film)|Eesti matus]] || [[René Vilbre]] || [[Markus Habakukk]], [[Sandra Ashilevi]], [[Ago Anderson]], [[Hilje Murel]], Merle Palmiste, [[Jan Uuspõld]], [[Tambet Tuisk]], [[Peeter Oja]]  || komöödiafilm || Taska Film, Apollo Film Productions, [[Filmivabrik]] || [[Andrus Kivirähk]]i näidendi põhjal. 
|-
| [[Kupee nr 6 (film)|Kupee nr 6]] (Hytti nro 6) || [[Juho Kuosmanen]] || [[Seidi Haarla]], [[Juri Borissov (näitleja)|Juri Borissov]], Dinara Drukarova, [[Julia Aug]] || draamafilm || Aamu (Soome) || Festival de Cannes (Prantsusmaa), 2021, Grand Prix; 
Jerusalem International Film Festival (Iisrael), 2021, Peapreemia 
|-
| [[Sandra saab tööd]] || [[Kaupo Kruusiauk]] || [[Mari Abel]], [[Kaie Mihkelson]], [[Raimo Pass]], [[Henrik Kalmet]], [[Jarmo Reha]], [[Hendrik Toompere]], [[Hendrik Toompere juunior]], Alo Kõrve || komöödiafilm || [[Kopli Kinokompanii]] || Füüsikadoktor Sandra Mets kaotab ootamatult töö.
*EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind 2022, parim kostüümikunstnik
*Osalemine, CAMERIMAGE International Film Festival of the Art of Cinematography (Poola), 2021, Balti filmide ülevaate eriprogramm
|-
| [[Jahihooaeg (film)|Jahihooaeg]] || [[Ergo Kuld]] || [[Harriet Toompere]], [[Mirtel Pohla]], [[Grete Kuld]], [[Jan Uuspõld]], [[Indrek Taalmaa]], [[Priit Loog]], [[Hendrik Sal-Saller]] || komöödiafilm || Taska Film, Apollo Film Productions, Kassikuld || Kolme naise seiklused, tülid, äpardused.
*EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind, 2022, parima naisnäitleja kategoorias: Harriet Toompere
|-
| [[Kiik, kirves ja igavese armastuse puu]] || [[Meel Paliale]] || [[Urmet Piiling]], [[Herman Pihlak]], [[Marko Matvere]], Jan Uuspõld, [[Andrus Vaarik]], [[Egon Nuter]] || komöödiafilm || [[Tallifornia]] || Automehaanik satub seadusega pahuksisse kui otsustab maha raiuda igavese armastuse puu.
*nominatsioon EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind 2022; 
*osalemine FilmFestival in Cottbus (Saksamaa), 2022
|-
| [[Vanaema, saa tuttavaks]] || [[Kaire Russ]] || [[Tiina Mälberg]], [[Grete Konksi]], [[Ines Aru]], [[Riho Rosberg]], [[Raivo Trass]], Andres Roosileht, [[Mait Joorits]] || lühimängufilm, draama || [[Sygistuul]] || Tragikoomiline lugu vanaema juubeli tähistamisest.
*CFC Worldwide Short Film Festival (Toronto, Kanada), 2022, parima lühimängufilmi auhind; 
*nominatsioon EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind 2022
|-
| [[Kõrb (film)|Kõrb]] || [[Kadri Kõusaar]] || [[Frida Westerdahl]], Firas Taybeh, Ali Suliman, Jessica Grabowsky || põnevusfilmfilm || [[Meteoriit]] || Röövitakse lääne naisajakirjanik ja peidetakse kõrbesse.
*Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind 2022, parim mängufilm; parim operaator [[Sten-Johan Lill]]
*Osalemine, Busan International Film Festival (Lõuna-Korea), 2021, Maailmakino programm 
|-
| [[Kolmapäev (film)|Kolmapäev]] || [[Eeva Mägi]] || [[Helena Merzin-Tamm]], [[Meelis Rämmeld]] || lühimängufilm, draamafilm || [[Kartuliõis]] || Surm ei ole kaugeltki veel elu lõpp.
*Nominatsioon, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2022, Helirežissööri kategoorias: Tanel Kadalipp
|-
| [[Rikutud hing. Viirus]] || [[Susanna Šmanjov]] || Susanna Šmanjov, [[Helen Kõpp]], [[Eve Arm]] || ulmefilm || [[Võõras Mure]] ||  Transnaise ja naise armastusest viiruse tagajärjel lagunenud ühiskonnas.    
|-
| [[Mia ja Liki]] || [[Katrin Tegova]] || Miriam Mia Maimik, [[Liisa Lotta Vahemets]], [[Maria Peterson]], [[Andri Luup]], Mari Viik || lühimängufilm, draama || [[Tandem Film]] ||  Märgid sellest, et nende vanematega on midagi pahasti, häirivad laste rõõmsat elu.
*Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind 2022, parim lühifilm
*Nominatsioon, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2022, Stsenaristi kategoorias: Katrin Tegova; naisnäitleja kategoorias: Liisa-Lotta Vahemets; montaažirežissööri kategoorias: Emeri Abel; filmikunstniku kategoorias: Katrin Sipelgas
|-
| [[u.Q.]] || [[Ivar Murd]] || Lukas Tolk, Ruben Tolk, [[Florian Wahl]] || mänguline dokumentaalfilm ||	[[Film Tower]] || Portreefilm Uku Kuudist; Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind 2022, parim montaažirežissöör Ivar Murd; parim helirežissöör Markku Tiidumaa; 
Auhind, Days of European Film (Tšehhi) 2022, parima muusikafilmi auhind
|-
| [[Kennedy intsident]] || [[Mart Sander]] || Ben Walton-Jones, [[Lisette Pomerants]], [[Merle Palmiste]], [[Maarja Mitt]], [[Britt Kõrsmaa]] || telemängufilm, draama || [[FilMinistry]] || Kaks kõrgklassi prostituuti satuvad 1939. aasta suvel Eestit külastava noore John F. Kennedy ümber koondunud spionaaživõrku.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2022]]'''
|-
| [[Tagurpidi torn]] || Jaak Kilmi || Nils Jaagup England, Rebeka Kask, Laura Vahtre, Kimi Reiko Pilipenko, Una Marta Soms, [[Andres Lepik]], [[Evelin Võigemast]] || koguperefilm || [[Stellar Film]] || Mahajäetud tootmiskompleksis veedab suve viiepealine lastekamp kuni ohutuse tõttu keelatakse neil seal viibimine ära. 
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (Eesti), 2022, Režissöör Jaak Kilmi
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2022, Aidi Vallik – sotsiaalselt erksa stsenaariumi eest
*Auhind, SCHLINGEL – International Film Festival for Children and Young Audiences (Chemnitz, Saksamaa), 2022, Noortežürii auhind
|-
| [[Apteeker Melchior]] || [[Elmo Nüganen]] || [[Märten Metsaviir]], [[Maarja Johanna Mägi]], [[Alo Kõrve]], [[Marko Matvere]], [[Henessi Schmidt]], [[Franz Malmsten juunior]], [[Martin Kork]] || ajalooline film, põnevusfilm || [[Taska Film]], [[Nafta Films]], [[Apollo Film Productions]], [[HansaFilm]] || Põhineb Indrek Hargla raamatul &quot;Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus&quot;.
*auhind, Screamfest Horror Film Festival (Hollywood, Ameerika Ühendriigid), parim operaatoritöö, parim montaaž 2022;
*osalemine, Indonesia International Fantastic Film Festival (Jakarta, Indoneesia), 2022; 
*osalemine, Kyoto Historica International Film Festival (Jaapan), 2022 
|-
| [[Apteeker Melchior. Viirastus]] || Elmo Nüganen || Märten Metsaviir, Maarja Johanna Mägi, Alo Kõrve, [[Raivo Trass]], [[Carmen Mikiver]], [[Rain Simmul]], Riina Maidre, [[Mait Malmsten]] || ajalooline film, põnevusfilm || Taska Film, Nafta Films, Apollo Film Productions, HansaFilm || Põhineb Indrek Hargla raamatul &quot;Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus&quot;.
*osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2022
*Auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2023, Parim naisnäitleja (Maarja Johanna Mägi); filmikunstnik; grimmikunstnik
|-
| [[Kalev (film)|Kalev]] || [[Ove Musting]] || Mait Malmsten, [[Reimo Sagor]], [[Priit Võigemast]], [[Mihkel Kuusk]], [[Ott Kartau]], [[Veiko Porkanen]], [[Kristjan Sarv]], [[Siim Maaten]] || mängufilm ||  Allfilm || Kalevi korvpallimeeskonna valikud ja eesmärgid Nõukogude Liidu lagunemise ajal. 
*osalemine, OSCAR – The Award of the Academy of Motion Picture Arts and Sciences (Ameerika Ühendriigid), 2022, Eesti poolt esitatud kandideerima parima võõrkeelse filmi auhinna nominendiks; 
*auhind, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2023, Parim mängufilm, režissöör, helirežissöör, helilooja, kostüümikunstnik, meesnäitleja (Mait Malmsten)
*Preemia, Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti), 2022, Ove Musting – aasta debüüt; Mait Malmsten – Jaak Salumetsa rolli eest; Rein Kotov – operaatoritöö ning montaaži eest  
|-
| [[Erik Kivisüda]] || [[Ilmar Raag]] || Herman Avandi, Florin Gussak, [[Juhan Ulfsak]], [[Laura Peterson-Aardam]], Kristjan Sarv, [[Elina Pähklimägi]], Hendrik Toompere juunior, Jules Werner || koguperefilm, fantaasiafilm || [[Amrion]], Paul Thiltges Distributions (Luksemburg) || 11-aastasel Erikul on kivist süda. Teda ei häiri, et ta vanematel pole tema jaoks aega ja et tal pole ühtegi sõpra.
*osalemine, ALE KINO! – International Young Audience Film Festival (Poznan, Poola), 2022
*nominatsioon, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2023, Stsenaristi kategoorias
|-
| [[Apteeker Melchior. Timuka tütar]] || Elmo Nüganen || Märten Metsaviir, Maarja Johanna Mägi, Alo Kõrve, [[Karl Robert Saaremäe]], [[Ott Raidmets]], [[Hele Kõrve]], [[Andres Mähar]] || ajalooline film, põnevusfilm || Taska Film, Nafta Films, Apollo Film Productions, HansaFilm || Põhineb Indrek Hargla raamatul &quot;Apteeker Melchior ja Timuka tütar&quot;. 
*osalemine, FilmFestival Cottbus (Saksamaa), 2022 
|- 
| [[Lapsmasin]] || [[Rain Rannu]] || [[Johann Urb]], [[Anna Elisabeth Leetmä]]e, [[Yulin Ng]], [[Priit Pius]], Ivo Uukkivi || noortefilm, ulmefilm || [[Tallifornia]] ||  9-aastane tüdruk eksib ära ning jääb lõksu maa-alusesse punkrisse,kus arendatakse inimesest targemat tehnisintellekti. 
*osalemine, PÖFF: Just Film – noorte- ja lastefilmide festival (Tallinn, Eesti), 2022
*preemia, HÕFF – Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival (Eesti), 2023, Parim Eesti žanrifilm
|- 
| [[Heiki teisel pool]] || [[Katariina Aule]] ||  || lühimängufilm, komöödia || [[Nafta Films]] || Heiki heidab alkoholi tarvitamise tõttu hinge ning leiab end teispoolsusest, kus peab silmitsi seisma surma tagajärgedega.
*auhind, Young Director Award (Prantsusmaa), 2022, 6-30 min lühifilmide kategooria – žürii eriauhind
*nominatsioon, EFTA – Eesti filmi- ja teleauhind (Eesti), 2023
|-
| || || || || || 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2023]]'''
|-
| [[Kuulsuse narrid (film)|Kuulsuse narrid]] || [[Ain Mäeots]] || [[Karl Robert Saaremäe]], [[Maiken Pius]], [[Veiko Porkanen]], [[Ott Sepp]], [[Marian Eplik|Marian Heinat]], [[Saara Nüganen]], [[Loviise Kapper]] ||  komöödiafilm || Taska Film || [[Eduard Bornhöhe]] samanimelisel jutustusel põhinev mängufilm ajast, kus eestlaste rahvuslik iseteadvus oli alles tärkamas.
|-
| [[Viimane vahipost]] || [[Tanel Toom]] || [[Kate Bosworth]], [[Lucien Laviscount]], [[Martin McCann]], [[Thomas Kretschmann]], [[Karin Tammaru]], [[Jan Erik Ehrenberg]], [[Monica Tuvi]] || ulmefilm, põnevusfilm || [[Allfilm]], Kick Film (Saksamaa) || Neli sõdurit vahipostil keset merd, oodates vahetusmeeskonda.
|-
| [[Nähtamatu võitlus]] || [[Rainer Sarnet]] || [[Ursel Tilk]], [[Ester Kuntu]], [[Indrek Sammul]], [[Maria Avdjuško]], [[Tiina Tauraite]], [[Mari Abel]] || komöödiafilm || [[Homeless Bob Production]] || 1973. aastal on õigeusu kloostris teemaks taevase ja maise kooseksisteerimine.
*Osalemine, Les Arcs European Film Festival (Prantsusmaa), 2019, filmi projekt osales kaastootmisturu programmis Co-Production Village
*Osalemine, Locarno Film Festival (Šveits), 2023
*Osalemine, FilmFestival Cottbus (Saksamaa), 2023
|-
| [[Taevatrepp]] || [[Mart Kivastik]] || [[Mait Malmsten]], [[Timotheus Sammul]], [[Harriet Toompere]], [[Ivo Uukkivi]], [[Raivo Trass]] jt. || draamafilm, komöödia || [[Filmivabrik]]  || Mart Kivastiku samanimelise romaani ainetel. Oma viimsel hingetõmbel usaldab kunstnikust sõber filmi peategelasele saladuse, kuidas käia minevikus.
|-
| [[Suvitajad]] || [[Ergo Kuld]] || [[Ago Anderson]], [[Kaire Vilgats]], [[Meelis Rämmeld]], [[Pääru Oja]], [[Maarja Jakobson]], [[Kristel Elling]] jt. || komöödiafilm || [[Taska Film]], [[Kassikuld]], [[Apollo Film Productions]] || Filmi stsenaarium on [[Juhan Smuul]]i samanimelise jutustuse põhjal kirjutatud.
|-
| [[Tume paradiis]] || [[Triin Ruumet]] || [[Rea Lest]], [[Jörgen Liik]], [[Liisa Saaremäel]], [[Reimo Sagor]], [[Juhan Ulfsak]] jt. || komöödiafilm || [[Three Brothers]] ||  Musta huumoriga vürtsitatud film avab ukse igavaste üliõpilaste hämarasse hedonistlikku maailma, mida varjutavad mineviku saladused.
|-
| [[Kaks meest rongis ja keegi veel...]] || [[Jaan Toomik]] || Jaan Toomik, [[Toomas Saarepera]], [[Jüri Ojaver]], [[Tarmo Teder]] || lühimängufilm || Allfilm  || Mehe roll tänapäeva maailmas on muutumises.
*osalemine, PÖFF Shorts (Tallinn, Tartu; Eesti), 2023, Rahvuslik võistlusprogramm 2
|-
| [[Puudutus]] || [[Jaanika Arum]] || [[Martina Georgina]], [[Mari Abel]] || draamafilm, lühimängufilm || [[Kartuliõis]] || Viimase puudutuse igatsusest.
|-
| [[Allumine]] || [[Steven-Kristjan Tšoba]] || Oliver Valk, Ender Persidski, Janice Viinalass || põnevusfilm, lühimängufilm || [[Mustvalgus Meedia]] || Sünnist saati on noorem vend pidanud alistuma vanema venna käskudele ja mõnitamisele.
|-
| [[Öö (film)|Öö]] || [[Teresa Väli]] || [[Ilo-Ann Saarepera]], [[Reimo Sagor]], [[Ingmar Jõela]], [[Markus Habakukk]] || draamafilm, lühimängufilm || Homeless Bob Production || Pruut kasutab oma pruudiröövi ettekäändena pulmapidu vältida.
|-
| [[Tähtsad ninad]] || [[Ingomar Vihmar]] || [[Ruben Tolk]], [[Mattias Naan]], [[Saara Pius]], Robert Alexander Peets, Lumi Soomets, [[Kleer Maibaum]] jt. || draamafilm || [[Nafta Films]] || Varateismelised Oliver ja Sass loovad uudistoote, mis äratab salapärase investori huvi. *osalemine, PÖFF: Just Film – noorte- ja lastefilmide festival (Tallinn, Eesti), 2023; Lastefilmide võistlusprogramm 
|-
| [[Lukuauk]] || [[Juri Krutii]] || [[Magdaleena Haab]], [[Katariina Tamm]], [[Anti Kobin]] || draamafilm, lühimängufilm || [[Baron Noir]] || Noor Anastassija on küpsemas ja asub ise otsuseid langetama, heites kõrvale oma kirgliku ema soovid.
*osalemine, PÖFF Shorts (Tallinn, Tartu; Eesti), 2023, Rahvuslik võistlusprogramm 4 
|-
| [[Ööbik (film)|Ööbik]] || [[Leeni Linna]] || Jaroslav Kutšerenko, [[Kärt Tammjärv]], [[Epp Eespäev]], [[Meelis Rämmeld]] jt. || draamafilm, lühimängufilm || [[Allfilm]] || Noor venelasest vangivalvur riskib eluga, et päästa noor eesti neiu, kelle laul on teda lummanud.
*osalemine, PÖFF Shorts (Tallinn, Tartu; Eesti), 2023, Rahvuslik võistluprogramm 3 
|-
| [[Ääremängijad]] || [[Madli Lääne]] || Aleksandra Saar, Rasmus Roopõld, Tristan Ruusmaa || noortefilm, lühimängufilm || [[Alexandra Film]] || Kolme noore flirt tekitab armukolmnurga, kus kogenematutel noortel kaob kontroll olukorra üle. 
*auhind, Odense International Film Festival (Taani), 2024; Rahvusvaheline võistlusprogramm - kunstilise saavutuse auhind
*auhind, Alice nella Città (Rooma, Itaalia), 2024; Lühifilmide rahvusvahelise võistlusprogrammi Onde Corte parim film 
*osalemine, PÖFF Shorts (Eesti), 2024; Shorts lühifilmi võistlusprogramm 4
|-
|[[Vaba raha]] || [[Rain Rannu]] || [[Märt Pius]], Steffi Pähn, Miklos Banyai, [[Ivo Uukkivi]], [[Amanda Hermiine Künnapas]], [[Einar Kuusk]], [[Mari Lill]] jt. || komöödiafilm || [[Tallifornia]] || Lugu sellest, kuidas erinevad inimesed – kooliõpilasest vanaemani ja konservatiivsest pankurist krüptoärimeheni – mõistavad raha.
|-
|[[Mo Mamma]] || [[Eeva Mägi]] || [[Helena Lotman]], [[Eva Koldits]] || draamafilm || [[Filmivabrik]], [[Kinosaurus Film]], [[Kultuurikuur]] || Film naiselikust absurdist, kus ema ja tütar upuvad kirglikku ja lõputusse soovi teineteist mõista.
*osalemine, PÖFF – Pimedate Ööde filmifestival (Tallinn, Eesti), 2023, Debüütfilmide võistlusprogramm 
|-
|[[Frikadellid ja pelmeenid]]|| || animafilm ||  || 
|-
|[[Vigased pruudid (film 2023)|Vigased pruudid]]|| [[Ergo Kuld]] || [[Oskar Seeman]], [[Maria Teresa Kalmet]], [[Simo Andre Kadastu]], [[Maarja Johanna Mägi]] jt. || komöödiafilm || [[Taska Film]], [[Apollo Film Productions]] || [[Eduard Vilde]] samanimelise jutustuse ainetel. Film, milles noorem põlvkond otsustavalt vanemale vastu hakkab ja ise oma eluõnne üle otsustada soovib. 
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2024]]'''
|-
| [[Elu ja armastus (film)|Elu ja armastus]] || [[Helen Takkin]] || [[Karolin Jürise]], Mait Malmsten, [[Loviise Kapper]], [[Ursel Tilk]] jt. || draamafilm || Taska Film, Apollo Film Productions || [[A. H. Tammsaare]] samanimelise romaani ainetel. Noore linna tulnud maatüdruku ja vanema mehe heitlik ja keeruline armastuslugu.
|-
| [[Biwa järve 8 nägu]] || [[Marko Raat]] || [[Meelis Rämmeld]], [[Tommi Korpela]], [[Tiina Tauraite]], [[Jan Uuspõld]] jt. || draamafilm || [[Allfilm]] || Film tõlgib vanad Jaapani armastuslood Peipsi külakogukonna igatsuste ja ihade keelde.
*osalemine, IFFR - International Film Festival Rotterdam (Holland), 2024
*osalemine, D’A – Barcelona Film Festival (Hispaania), 2024
*osalemine, TIFF - Transilvania International Film Festival (Cluj, Rumeenia), 2024
|-
| [[Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas]]|| [[Rasmus Merivoo]] || [[Märt Avandi]], [[Ott Sepp]], [[Vallo Kirs]], [[Liisa Pulk]] jt. || komöödiafilm || Tallifornia || Järg filmile [[Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas]].
|-
|[[Mootorsaed laulsid]]
|[[Sander Maran]]
|[[Karl Joosep Ilves]], [[Laura Niils]], [[Martin Ruus]], [[Rita Rätsepp]] jt.
|õuduskomöödia, muusikal
|Marani Bros
|Mootorsaemõrtsukas pöörab kahe armunu elu pea peale.
*auhind, HÖFF - Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival, 2024, publikupreemia, parim Eesti žanrifilm
*auhind, Fantasia International Film Festival (Montreal), 2024, žürii eripreemia
*auhind, PÖFF: tARTuFF - Tartu armastusfilmide festival, 2024, publikupreemia
|-
| [[Vari (film 2024)|Vari]] || [[Jaak Kilmi]] || [[Pääru Oja]], [[Rain Simmul]], [[Karol Kuntsel]], [[Kersti Heinloo]] jt. || draamafilm, põnevusfilm || Taska Film, Apollo Film Productions, [[Hansafilm]] || [[Juhan Liiv]] põgeneb hullumajast ning kodukanti saabunult satub mõrvajuurdluse tunnistajaks.
|-
| [[Pimeala]] || [[Anna Hints]] || Umaiza, Pushpendra Singh, Payal, Bebo Chouhan jt. || draamafilm, lühifilm || [[Stellar film]] || Teismeline tüdruk Surya leiab India pealinna prügimäelt fotokaamera, mis avab tüdruku silmad ümbritsevate naiste lugudele.
*osalemine, Tampere Film Festival (Soome), 2023
*auhind, Baltic Pitching Forum (Vilnius), 2021, Baltic Producers Media Award
*auhind, Human Rights Film Festival (San Sebastian), 2024, Youth Jury Award for Best Short Film
|-
| [[Sannapäiv]] || Anna Hints, Tushar Prakash || [[Agur Seim]], [[Rasmus Kaljujärv]], Olev Pant, Karep Rutov,jt. || lühimängufilm || Stellar film || Vana-Võromaa suitsusauna pimedas ja intiimses ruumis on koos mehed, kellel on seljataga pikk ja väsitav tööpäev. 
*auhind, Baltic Pitching Forum (Vilnius), 2022
*osalemine, Festival de Cannes (Prantsusmaa) 2024; Eriprogramm: La Semaine de la Critique 
*osalemine, Talent and Short Film Market (Torino), 2022
|-
| [[Must auk (film)|Must auk]] || [[Moonika Siimets]] || [[Ursel Tilk]], [[Liina Tennosaar]], [[Rea Lest]], [[Doris Tislar]], [[Anne Reemann]] jt. || absurdikomöödia || Amrion OÜ,  Aamu Film Company || Kui magalarajooni vahele sirelipõõsastesse tekib salapärastel asjaoludel must auk ja ilmuvad tulnukad, hakkavad juhtuma sündmused, mis seavad küsimärgi alla äärelinna elanike lootused õnnele ja armastusele. 
* osalemine, Fantastic Fest (Austin, Ameerika Ühendriigid), 2024; Fantastic Fest
* osalemine, Warsaw International Film Festival (Varssavi, Poola), 2024; Programm Free Spirit 
|-
| [[Emalõvi]] || [[Liina Triškina-Vanhatalo]] || [[Katariina Unt]], [[Teele Piibemann]], [[Ivo Uukkivi]], [[Margo Teder]], [[Elina Masing]] || põnevusfilm || [[Hea Film]] || Lugu emast, kes püüab iga hinna eest oma teismelist tütart allakäiguteelt päästa, ületab kõik tavalised piirid – seadused, tavad, terve mõistuse. 
* osalemine, Warsaw International Film Festival (Varssavi, Poola), 2024
|-
| [[Pikad paberid]] || [[Meel Paliale]] || [[Mihkel Kuusk]], [[Karl Birnbaum]], [[Maria Helena Seppik]], [[Edgar Vunš]], [[Juhan Soon]] || noortefilm || [[Tallifornia]] || Film on noortest täiskasvanutest, keda ühendab teadmatus tuleviku ees ja ühine soov elada tähendusrikast elu. 
* Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (Eesti), 2024
* PÖFF, (Tallinn, Eesti), 2024; Rahvusvaheline noortefilmide võistlusprogramm: žürii eripreemia
|-
| [[Mind on kaks]] || [[Raul Esko]], [[Romet Esko]] || Raul Esko, Romet Esko, [[Märt Pius]], [[Priit Pius]], [[Rain Tolk]], [[Reimo Sagor]] jt. || komöödiafilm || Tallifornia || See on lugu vendlusest, lapsepõlvest ja suureks kasvamisest läbi kaksikute silmade. 
* osalemine, PÖFF, (Tallinn, Eesti), 2024; Debüütfilmide võistlusprogramm
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2025]]'''
|-
| [[Fränk]] || [[Tõnis Pill]] || [[Derek Leheste]], [[Oskar Seeman]], [[Tõru Kannimäe]], [[Märt Pius]] jt. || noortefilm || Allfilm || Filmis kujutatakse ühe lastekamba tegemisi nii nagu see oli 21. sajandi esimesel kümnendil ükskõik millises Eesti väikelinnas.
|-
| [[Aurora (film 2025)|Aurora]] || [[Rain Tolk]], [[Andres Maimik]] || [[Maarja Johanna Mägi]], [[Ott Kartau]], [[Jörgen Liik]], [[Kersti Heinloo]], [[Indrek Taalmaa]] jt. || draamafilm || [[Kuukulgur Film]] || Film püstitab küsimuse, kuidas armastust mõõta ning mida see suur sõna üldse tähendab – kas pühendumist või pelgalt kirge oma armuobjekti vastu.
|-
| [[Jan Uuspõld läheb koju]] || [[Andres Maimik]], [[Rain Tolk]] || [[Jan Uuspõld]] jt. || [[komöödiafilm]] || Apollo Film Productions ||  Järg filmile &quot;[[Jan Uuspõld läheb Tartusse]]&quot;. See on ajastukroonika, kus sähvatavad nii tähed kui tähekesed, tänast päeva iseloomustavad tegelaskujud, aga ka ajatud küsimused.
|-
| [[Stiina (film)|Stiina]] || [[Elisabeth Kužovnik]] || [[Liisa Saaremäel]], Säsil Pärn, Lilli Vabrit || lühimängufilm || [[Nafta Films]] || Omapäi kodus oleval Emmal on kujuteldav sõbranna, kes pakub talle üksildastel hetkedel seltsi ning lohutab teda, kui on juhtunud midagi halba. 
|-
| [[Surm on raskem kui murtud süda]] || [[Indrek Spungin]] || [[Anne Türnpu]], [[Rednar Annus]], [[Jarmo Reha]] || lühimängufilm || Menufilmid || Kui seoses Elna pärandi avamisega palub poeg tal korterist välja kolida, peab Elna endas selgusele jõudma, kuhu ta kuulub, kas elavate või surnute riiki. 
|-
| [[Suur Zeus]] || [[Johannes Magnus Aule]] || [[Meelis Rämmeld]] || lühimängufilm || Münchhausen Films || Pühendunud külapreester langeb online-hasartmängude küüsi, seades ohtu oma usu, kiriku ja perekonna.
|-
| [[Ühemõõtmeline mees]] || [[Andres Puustusmaa]] || [[Juhan Ulfsak]], Yang Ge, [[Mait Malmsten]], [[Jaanika Arum]] jt. || [[draamafilm]] || Leo Films || KGB ohvitser põrmustas haiglase armukadedusega oma naise elu, ning kujundas poja kommunistliku ideoloogiaga kodumaa reeturiks.
|-
| colspan=6 style=&quot;background:#ccccff&quot; | '''[[2026]]'''
|-
| [[Meie Erika]] || [[German Golub]] || [[Karolin Jürise]], [[Viktor Lanberg]], [[Erki Laur]], [[Rodion Kuzmin]] jt || draamafilm, spordifilm || [[Filmivabrik]] || Mängufilm läbi aegade ühest edukaimast Eesti sportlasest, kahekordsest olümpiavõitjast ja maailmameistrist [[Erika Salumäe]]st.
|-
| [[Täiuslikud võõrad]] || [[Arun Tamm]] || [[Evelin Võigemast]], [[Kaspar Velberg]], [[Maiken Pius]], [[Mait Malmsten]], [[Henessi Schmidt]], [[Tõnis Niinemets]], [[Jaanus Mehikas]] || draamafilm, komöödiafilm || Apollo Film Productions || Seitse lähedast sõpra on ühisel õhtusöögil, mille käigus tuleb välja varjatud afääre, valesid ja topeltelu.
|-
| [[Säärane mulk (film)|Säärane mulk]] || [[Ergo Kuld]] || [[Maria Teresa Kalmet]], [[Piret Krumm]], [[Pääru Oja]], [[Märt Koik]], Amanda Rebeca Padar, Leonhard Sass Taalmaa jt || komöödiafilm || [[Taska Film]] || Lydia Koidula näidendi ekraniseering, kus põimuvad Koidula loomingulised otsingud ja Mäeotsa Maie armumängud ühte värvikasse loosse.
|-
|}

== Vaata ka ==
* [[Eesti filmikunsti ajalugu]]
* [[Eesti animafilmide loend]]
* [[Eesti dokumentaalfilmide loend]]

==Viited==
&lt;references/&gt;

==Välislingid==
* [http://www.efis.ee Eesti filmi andmebaas]
* [http://www.postimees.ee/606900/loodav-andmebaas-koondab-koik-eestis-tehtud-filmid/ Loodav andmebaas koondab kõik Eestis tehtud filmid], Postimees Online, 21. oktoober 2011
* [http://www.facebook.com/pages/Cinema-of-Estonia-Eesti-kino/138189429665851 Cinema of Estonia – Eesti kino]

[[Kategooria:Eesti filmid| ]]
[[Kategooria:Eesti filmikunsti loendid|Filmide loend]]</text>
      <sha1>j31phh3adily599yhujdm40g71qg8w9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Üldine arutelu</title>
    <ns>4</ns>
    <id>101354</id>
    <revision>
      <id>7142805</id>
      <parentid>7137409</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T04:09:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Syunsyunminmin</username>
        <id>164946</id>
      </contributor>
      <comment>/* Report concerning User:~2026-26218-26 */ new topic ([[mw:c:Special:MyLanguage/User:JWBTH/CD|CD]])</comment>
      <origin>7142805</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="122418" sha1="haxxmrs7bbi6f98khqcckyvusv388hc" xml:space="preserve">{{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}}
{{Arhiveerimine
|archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d
|algo = old(60d)
|counter = 64
|maxarchivesize = 100K
|minthreadstoarchive = 2
|minthreadsleft = 4
|archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}}
}}
{{Sisukord paremale|width=30%}}
&lt;!-- ----
     Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --&gt;

== &quot;Asenda:...&quot; mallid ==

Ma väga loodan, et keegi kuskil on selle müstilise fenomeni tagamaad lahti kirjutanud, ent mina pole selle selgituse peale sattunud ja sestap tahaksin ikkagi teada: mis pagana pärast on mingitesse toimetuskasti alustesse mallidesse siginenud veidrad konstruktsioonid ''à la'' &lt;nowiki&gt;{{asenda:Toimeta}}&lt;/nowiki&gt; varasema &lt;nowiki&gt;{{toimeta}}&lt;/nowiki&gt; asemel? Kes seda tegi, kuidas see tema meelest maailma paremaks muutis ja kas teda saab ehk kuidagi suunata spetsialistide juurde, kes inimest päriselt aidata oskaksid? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 16:35 (EET)
: Ma ei saa hästi probleemist aru. See näitab ju kätte, millal mall artiklisse pandi (aidates ehk ka lisamispõhjuseni jõuda). - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 3. veebruar 2026, kell 17:09 (EET)
:Aga see muudatuse tegija saab ju oma statistikasse jälle punkti lisaks toimetatud artiklite ja viimati toimetatud artiklite statistikasse. Küllap sellepärast neid toimtamismalle vorbitaksegi. [[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2025-36238-88|&amp;#126;2025-36238-88]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2025-36238-88|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 13:48 (EET)
:Neptuunium juba seletas selle erinevuse ära. Põhimõtteliselt töötavad mõlemad mallid, selle erinevusega, et &lt;nowiki&gt;{{asenda:...}}&lt;/nowiki&gt; lisab kuu ja aasta, millal see toimetamismall lisati. Ehk siis ühtlasi, et kui kaua see seal juba olnud on. Vastasel juhul tuleks hakata artikli ajaloost otsima, millal see sinna tekkis. On iseküsimus, et kas see malli süntaks just selline pidi olema ehk kas see poleks saanud olla intuitiivselt selgem. Kuid mõttetuks seda malli lisamise aja näitamist pidada ei saa. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 20:46 (EET)
: Mallide lisamisel on iga malliga võimalik kasutada süntaksi &lt;code&gt;{{asenda:malli nimi}}&lt;/code&gt;. Mida see kaasa toob: mall teeb oma töö, väljastab midagi, ja artiklisse jääb ainult malli väljund. Inglise keeles on asenda asemel &lt;code&gt;subst:&lt;/code&gt;. Tavalisel malli lisamisel kirjutame artiklisse {{tl|toimeta}}, mis tähendab, et artiklis on viide sellele mallile. Iga kord, kui artiklit vaadatakse, täidetakse malli kood. Kui malli kood muutub, siis malli tulemus ka muutub. Erinevalt tavalisest malli lisamisest on võimalik iga malliga kasutada süntaksi &lt;code&gt;{{asenda:malli nimi}}&lt;/code&gt;. Juhtub see: malli kood täidetakse ja malli töö tulemusel tekkinud väljund lisatakse artiklisse malli viite asemele. See on n-ö ühekordne mall. Mis teeb asja huvitavaks: malli väljund võib ka ise mall olla, näiteks sama mall ise. Mall {{tl|toimeta}} ongi selline mall. Kirjutades &lt;code&gt;{{tl|asenda:toimeta}}&lt;/code&gt;, asendatakse see malliga {{tl|toimeta}}, kus automaatselt täidetakse parameetrid kuu (lisamise hetke kuu) ja aasta (lisamise hetke aasta). Näiteks &lt;code&gt;&lt;nowiki&gt;{{toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2017}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt;. Malli enda koodis on siis ära kirjeldatud mõlemad juhud: mis toimub, kui need parameetrid on täidetud ja mis toimub, kui neid pole. Märksõna &lt;code&gt;asenda:&lt;/code&gt; on Mediawiki koodis ette antud, selle asemel töötaks ka &lt;code&gt;subst:&lt;/code&gt;. Asenda on arusaadavam, sest &lt;code&gt;subst:&lt;/code&gt; ütleb veel vähem. Ehitaja, ma suunan sind ennast lugema abimaterjale. Inglise keelega sul probleeme pole, nii et alusta [[w:Wikipedia:Substitution|siit]]. Või teeme äkki nii, et igaüks jääb oma liistude juurde. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 22:45 (EET)

Muutsin ära selle, et toimetamise kasti aknas kuvatakse &lt;code&gt;{{asenda:malli nimi}}&lt;/code&gt;. Nüüd kuvatakse lihtsalt &lt;code&gt;{{tl|malli nimi}}&lt;/code&gt;. Aga klõpsamisel lisatakse ikkagi esimesel kujul. Äkki teeb asja lihtsamaks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 6. veebruar 2026, kell 22:39 (EET)
:Aitäh. See &quot;asenda:&quot; on tõesti üpris ebaintuitiivne (miks peab malli asendama ja millega?), nii nagu veel päris mitmedki nimetused ja sildid (nt &quot;Andmeüksus&quot; ei ütle sõnagi sellest, et link läheb Wikidatasse). Paljud väljendid tunduvad leiutajale selged, sest ta juba teab, mida nende all mõtleb, aga esimest korda nägija ei pruugi seda välja nuputada. Omast arust ma korra vaatasin ka dokumentatsiooni, ent justkui ei näinud tolle konkreetse malli juures selgitust &quot;prefiks &quot;asenda:&quot; lisab mallile kuupäeva&quot;. (Miks üldse &quot;subst&quot;? Kuupäev ei ole ju inglise keeles &quot;subst&quot;? Möh.) Kuna tegelikult ju ei ole suurt sisulist tarvidust ilma kuupäevata versiooni järele, siis praegune lahendus ongi kõige selgem. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. veebruar 2026, kell 18:36 (EET)

== U4C request about local chapter ==

Hello Estonian Community,&lt;br&gt;
(apologies for writing in English)
We are writing to inform you that the [[:m:Universal Code of Conduct/Coordinating Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee (U4C)]] has opened a formal request concerning the local chapter (Wikimedia Eesti). Please review the request at [[:m:Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Cases/2026/Wikimedia_Eesti]].

You are welcome to submit feedback about this request. Please do not reply here, but on the linked case page, or on the associated talk page. 

If you would like to contact the U4C directly, you will find an e-mail address [[:m:Universal Code of Conduct/Coordinating Committee#How to contact U4C|here]]. Please use the email only if privacy is necessary (e.g. personal information).

On behalf of the U4C, --[[Kasutaja:Civvì|Civvì]] ([[Kasutaja arutelu:Civvì|arutelu]]) 3. märts 2026, kell 20:01 (EET)

DeepL translation:

Tere, Eesti kogukond!
Teatame, et [[:m:Universal Code of Conduct/Coordinating Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee (U4C)]] on esitanud ametliku taotluse kohaliku haru (Wikimedia Eesti) kohta. Palun vaadake taotlust aadressil [[:m:Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Cases/2026/Wikimedia_Eesti]].

Ootame teie tagasisidet selle taotluse kohta. Palun ärge vastake siin, vaid lingitud juhtumi lehel või sellega seotud arutelulehel. 

Kui soovite U4C-ga otse ühendust võtta, leiate e-posti aadressi [[:m:Universal Code of Conduct/Coordinating Committee#How to contact U4C|siit]]. Palun kasutage e-posti ainult siis, kui on vaja tagada privaatsus (nt isikuandmed).

U4C nimel, --[[Kasutaja:Civvì|Civvì]] ([[Kasutaja arutelu:Civvì|arutelu]]) 3. märts 2026, kell 20:01 (EET)

== Sugu ei tohi mainida ==

Praegu on niisugune täbar olukord, et inimese sugu ei lubata otsesõnu mainida, sest see võib kedagi riivata, aga kaudselt seda alati näidata ei saa. Vaata [[Arutelu:Neve Uudelt]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 17:54 (EET)
:Mul on siin meenumas kunagi mingist maakonnalehest loetud Janika Kronbergi arvamus, et tema ja ta üheksa sookaaslasest nimekaimu jaoks A: nimi ei määra sugu ja B: mainimata jätmine võib neid kõiki riivata... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 19:54 (EET)
::Kui sellest lähtuda, peaks igas artiklis sugu mainima? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 20:58 (EET)
:::Saksakeelses Vikipeedias on olemas kategooriad &quot;Mann&quot; ja &quot;Frau&quot;, ingliskeelses &quot;Men&quot; ja &quot;Women&quot;. Paistab, et seda ka kasutatakse, nagu ma [https://de.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Meinungsbilder/Kategorien:Mann/Frau selles arutelus] lugesin. 
:::Samas ei jäänud mulle mulje, et neid kasutataks süstemaatiliselt, vähemalt saksakeelses artiklis [https://de.wikipedia.org/wiki/Carl_Spitzweg Carl Spitzweg ] ei olnud see pandud (ma igaks juhuks panin). Ma panin nüüd ka eestikeelsele [[Carl Spitzweg]]ile kategooria &quot;Mehed&quot;, aga selline kategooria pole olemaski eesti Vikipeedias. Ei tea, kuidas edasi... [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:06 (EET)
::::Eestikeelses Vikipeedias on jämedalt u 67k artiklit inimestest. Kategooriad &quot;mehed&quot; ja &quot;naised&quot; kohe kindlasti ei sobi ning see ei tohiks vajada selgitust, et miks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:14 (EET)
Minu meelest küll pole otsest vajadust inimese sugu mainida artiklis. Rassi ka ei mainita, või silmade värvi (utreerin meelega).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:24 (EET)
:Minu meelest ka. Vahel on aga kaudsed põhjused. Kui nimi ei vasta traditsioonilisele ootusele, või on haruldane/võõras. See on määratletud praeguse aja ja kohaga, aga mida muud me teha saame? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 09:51 (EET)
::Jah, mehed, kategooriad &quot;Mehed&quot; ja &quot;Naised&quot; oleksid vajalikud ainult siis kui sa muretseksid küsimuste pärast nagu &quot;Kas naiste kangelastegud on halvemini kajastatud Vikipeedias kui meeste omad?&quot; Eestis ei tunta eriti muret naiste õiguste pärast (mis on mõnes suhtes hea, see näitab, et suuri probleeme pole). Mõned teised rahvad küll muretsevad. Näiteks projekt [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:WikiProject_Women_in_Red Women in Red] (mis keskendub &quot;Vikipeedia liikumises soolise esindatuse süsteemse eelarvamuse vähendamisele) on olemas 34 keeltes, aga eesti keelde pole keegi siiani viitsinud seda tõlkida. Samuti artikkel [https://meta.wikimedia.org/wiki/Gender_gap Gender gap]. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 10:26 (EET)
:Kas sellepärast, et see pole oluline, või sellepärast, et see on niigi selge? Silmade värvi vähemalt varem mainiti modellide puhul, aga mulle ei tundu, et seda peaks märkima. Kui keegi on afroameeriklane või indiaanlane, peaks seda Ameerika Ühendriikide kontekstis minu meelest mainima küll, kui see niigi selge ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 11:42 (EET)

Minu meelest tekib probleem sellepärast, et 1) artikkel peab kujundama tõese arusaama inimese soost (või selle problemaatilisusest) ja 2) soo selge äranäitamine tundub eesti keeles mitteneutraalsena. Näiteks saksa keeles polegi võimalik esimest lauset nii sõnastada, et sugu välja ei tuleks. See ei tähenda, nagu saksa ja eesti lugejal oleks erinevad infovajadused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 06:51 (EET)
:Nõus, aga enamiku Karlide puhul piisab siiki Karlist ja Tiiude puhul Tiiust. Samas  tundub see mitteneutraalsena minu arust põhjendamata põhjusel. On olemas teatav psühholoogiline häire, mille alla käivad nii psühhopaadid kui sotsiopaadid. Samas on need selle häire käitumisspektri kaks otsa. Tehniliselt on need alati sama põhjuse eri väljendusvormid. Praktikas on aga psühho- ja sotsiopaadid põhjendatud, sest tavaolukorras  määrab see meie  käitumisviise, samas kui üldnimetus on mittemidagiütlev ja neutraalne. Sama on ka lugu sugudega -  sugudel on seksuaalse käitumise spekter, mitte kindlad lahtrid. Kaks sugu on geneetiliselt määratletud, ja konflikt tekib sellest, et me oleme reaalselt huvitatud spektrist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:02 (EET)
::Ma olen nõus, et Karlist ja Tiiust enamasti piisab. Probleem ilmnebki vähestel juhtudel. 
::Spektri jutust ma ei saa aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:41 (EET)
:::Mulle paistab nii, et entsüklopeedilise huvi keskmes on tähelepanuväärsete inimeste tähelepanuväärne tegevus. Sotsiaal-demograafilised tunnused nagu sünniaeg, sünnikoht, elukoht, ning elulugu, sh haridus, perekondlik taust jm on isikuartiklites samuti relevantsed niivõrd kui need aitavad mõista nende tähelepanuväärsete inimeste tegutsemise konteksti (sh aega ja kohta) ja tähelepanuväärseks kujunemise tegureid. Kuivõrd Vikipeedia ei ole Tinder ja lugejad ei otsi siit vastas- või samasoolisi partnereid, siis ei paku eraldiseisvat entsüklopeedilist huvi ka inimese bioloogilised atribuudid. Samas on sotsiaalne sugu kahtlematult üks olulisi sotsiaal-demograafilisi tunnuseid, mis igat inimest iseloomustab. Seda seetõttu, et sotsiaalne sugu on üks inimese käitumist mõjutavaid tegureid. Loe nt SAGE Encyclopedia of Psychology and Gender artiklit &quot;Gendered behavior&quot; [https://doi.org/10.4135/9781483384269.n262&lt;nowiki&gt;] Oletan, et Melilac pidas siin käitumise spektrist rääkides silmas midagi sarnast, kuid ilmselt libastus sõnastustega (vt allpool). Sotsiaalne sugu enamasti langeb kokku bioloogilise sooga, kuid mitte alati. Mida siis teha? Mu meelest ei paku entsüklopeedilist huvi mitte konkreetse isiku geenid ja reproduktiivorganid, vaid tema sotsiaalne sugu. Selge see, et nimi seda alati üheselt ei määra. Isikul võib olla naise nimi, mehe geenid ja reproduktiivorganid, kuid sotsiaalse soo mõttes võib ta end siiski identifitseerida naisena. Kuna Vikipeedia ei tee originaaluurimusi, siis saab isiku sotsiaalsele soole osundada vaid neil juhtudel, kui sotsiaalne sugu on allikapõhiselt ja viite kujul tõendatav. Ent nendest juhtudest mil seda &lt;/nowiki&gt;''saab teha'', on seda ''mõtet teha'' vaid siis, kui pole ilmne, et isiku sotsiaalne sugu vastab isiku bioloogilisele soole. Kui sotsiaalne sugu on otseselt viidatav ja on selge põhjus (ehk õiguspärane eesmärk, vt allpool), miks seda artiklis näidata, siis ei näe ma takistust, miks ei võiks seda isikuartiklis teha. Kõigil muudel juhtudel võib lugeja ise nime, foto või muu teadaoleva info põhjal teha oletusi, kuid Vikipeedia toimetajad ei saa selliseid fakte tuletada. Veel tasub vast mainida, et isikuandmete kaitse üldmääruse [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj/est&lt;nowiki&gt;] artikkel 9 järgi loetakse isiku geneetilised andmed (ja seega ka geneetiline sugu) ning andmed isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta eriliigilisteks isikuandmeteks, mida n.ö. kolmandad osapooled võivad töödelda (sh avaldada) üldjuhul vaid siis, kui isik ise on andnud selgesõnalise nõusoleku nende andmete töötlemiseks just sellel konkreetsel eesmärgil või kui andmesubjekt ise on need andmed &quot;ilmselgelt avalikustanud&quot;. Miks ma seda esile toon? See, mida Melilac siin kirjutas &quot;&lt;/nowiki&gt;''seksuaalse käitumise spektri''&quot; kohta ja et &quot;''sugu on geneetiliselt määratud''&quot; võib küll olla analüütiliselt õige, kuid Vikipeedia isikuartiklites ei ole nende teadmistega üldjuhul mitte midagi peale hakata, sest on ilmne, et &quot;geneetiliselt määratud sugu&quot; ja &quot;seksuaalse käitumise spekter&quot; on just sellised eriliigilised isikuandmed, mille töötlemine on rangelt piiritletud. Ent soo kui isiku ühe sotsiaalse tunnuse puhul ei ole tegemist eriliiki isikuandmetega ja seda tunnust võib töödelda (sh avaldada), kui selleks on &quot;õiguspärane eesmärk&quot;. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 14:31 (EET)
::::Vaat selle spektriga on nii, et tegelikkuses pole peaaegu olemas tõupuhtaid sotsio- ega psühhopaate, vaid nad asuvad sellel spetril. Reaalselt me isikut enamasti siin sotsio- või psühhopaadiks liigitada ei saa, saame vaid tuvastada et on antisotsiaalne isiksushäire. Sealt edasi... Hinnang läheb tihtipeale isiklikuks ja ei ole  seega eriti neutraalne.  Kuna ka sotsiaalne sugu on spektri peal (kasutaja [[Kasutaja:Karljohan|Karljohani]] kaastöö näitas seda minu meelest omal ajal väga veenvalt), siis see sotsiaalne sugu kui sotsiaalne tunnus oleks meil eelpoolkõneleja mainitud põhjustel problemaatiline. Just sellepärast ma spektrist juttu tegingi.  Mis on alati selge ja konkreetne, on geneetiline sugu. Ja vaat seda me ka eelpool toodud põhjustel alati näidata ei saa. Ehk siis on objektiivsed põhjused, miks me alati seda kajastama ei peaks. Ent ma arvan, et eelpoolkõneleja nõustub minuga, et kui isiku sugu on avalikes allikates mainitud, kui seda pole kusagil vaidlustatud, ja kolmandaks, kui see artiklist ei tulene, nagu arutelu põhjuseks olnud isiku nime puhul ka on,  siis soo lisamine artiklile ei ole ebanormaalne. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 18:10 (EET)
:::::See jutt läheb sul paraku lappama. Esiteks, bioloogiline sugu ei ole alati geneetiliselt üheselt määratav. Ligi 2 protsendil inimestest esineb erinevaid geenivariatsioone, mis jätavad bioloogilise soo n.ö. halli alasse (nt XY kromosoomid, kuid naise reproduktiivorganid). Entsüklopedist võiks selliseid hästi dokumenteeritud fakte teada või kui ei tea, siis ennast harida, selmet esitada enesekindlaid väiteid millegi selgusest ja konkreetsusest. Teiseks, isegi kui ülejäänud 98 protsendil juhtudest on bioloogiline sugu geneetiliselt määratav, siis paljudel juhtudel ei ole see lihtsalt teada. Vikipeedia ei ole spordi tiitlivõistlus ja siia isikuartikli saamiseks ei ole kohustuslikku geenitesti. Jutt &quot;spektri peal&quot; olevast sotsiaalsest soost on jälle teistpidi udu. Jah, muidugi, nii nagu bioloogilise soo puhul on ka siin variante rohkem kui kaks, kuid me ei tee siin Vikipeedias mingit sõltumatut spektraalanalüüsi. Selles mõttes on asi väga lihtne, et kui Janika ütleb, et ta on mees, siis saab kirjutada, et ta on mees. Ja kui teine Janika ütleb, et ta on naine, siis saab kirjutada, et ta on naine. Ja kui kolmas Janika ütleb, et ta sündis küll naisena, kuid muutis sugu ja on nüüd mees, siis saab ka seda kirjutada. Ent kui Janika ei ütle oma soo kohta mitte midagi ja ei ole ühtegi viidatavat allikat, mis tema soost eksplitsiitselt juttu teeks, siis ei saa tema soo kohta paraku kirjutada midagi, sõltumata sellest, kas ta mõne foto peal paistab välja naiselik või mehelik. Ent teisalt kui on allikas, mis ütleb, et Janika sündis oma vanemate kolmanda pojana, siis on võimalik ka artiklis kirjutada, et see Janika on mees. Ja seda kõike ilma mingi geenitesti, spektraalanalüüsi või fotodelt näojoonte ja kehavormide tõlgendamiseta. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 23:02 (EET)
::::::Ma leian, et tööõhkkonna huvides oleks parem mitte ette heita teadmatust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:56 (EET)
:::::::Etteheide Melilacile oli siin liigse enesekindlusega postuleerimise kohta, olukorras, kus enesekindlus oli alusetu. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 16. märts 2026, kell 07:45 (EET)
::::Probleem ei ole siin mitte selles, kuidas Vikipeedia soo teada saab, vaid selles, kuidas seda eesti keeles niimoodi öelda, et see ei kõlaks soo rõhutamisena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 00:32 (EET)
:::::Selle teema kõige esimeses postituses viitasid sa arutelule, mida sa olid alustanud lausegaː &quot;Kas ta on mees või naine?&quot;. Kas sa olid selle juba unustanud kui sa nüüd kirjutad, et probleem pole üldsegi selles kuidas Vikipeedia soo teada saab?  [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 07:29 (EET)
:::::: See ei olnud mitte Vikipeedia küsimus, vaid lugeja küsimus. Kui Vikipeedia sugu ei tea, siis ta ei saa ka sellele küsimusele vastata. Ma tõstatasin siin hoopis teise küsimuse.  --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:07 (EET)
:::::::Ah soo, et tõstatasid teise küsimuse. Aruteluteema pealkirjastamist &quot;Sugu ei tohi mainida&quot; saab akadeemilises retoorikaanalüüsis käsitleda kui epiteetilist raamistamist, kus pealkiri täidab propagandistlik-demagoogilist funktsiooni - selles ei ole küsimust ega neutraalset kirjeldust, vaid teema selline pealkirjastamine eelhäälestab kogu arutelu. Selline võte kuulub nn pseudokaebuse (''manufactured grievance'') žanri, kus luuakse mulje rünnakust või piirangust, mida tegelikult ei eksisteeri, eesmärgiga mobiliseerida arutelus osalejaid emotsionaalselt. Sisuliselt on siin tegemist eksitava implikatsiooni ja õlgmehe (''strawman'') konstruktsiooniga. Alustuseks konstrueerid sa eksitava väite (sugu ei tohi mainida) ja siis hakkad selle väljamõeldud keelu üle polemiseerima. Ehk asendad reaalse olukorra (viidatavate andmete puudumine konkreetse isiku soo kohta) dramatiseeritud versiooniga (keeld sugu mainida). Selline raamistamine nihutab arutelu epistemoloogiliselt tasandilt ideoloogilisele ja nii mõnigi siinses arutelus osaleja läks paraku selle õnge. Tavalise episteemilise olukorra (teadmatus) laiendamisega põhimõtteliseks keeluks püüdsid sa luua empaatiat enda kui &quot;tsensuuri ohvri&quot; vastu. Ja kui ilmnes, et keeldu kui sellist siiski ei ole, siis nihutad sa arutelu fookust, väites, et sind huvitab hoopis see, kuidas kirjutada soost nii, et see ei paistaks soo rõhutamisena. Unustades ära, et kogu teema juhatasid sa sisse küsimusega, mis puudutas ühe konkreetse isiku soo määramist ja kus allikana osutati FB fotole. Kogu selline arutelu pidamise viis ja sel moel argumenteerimine ei ole aga paraku tõenäoliselt tulemuslikud. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:57 (EET)
::::::::Selle üle, kuidas Vikipeedia saab sugu tõendada, ei ole meil minu mäletamist mööda poleemikat olnud, rääkimata keelamisest. Probleem on olnud selles, et on leitud, et mõned viisid, kuidas soost on teada antud, on tunnistatud ebakohaseks, ja kohaseid alternatiive pole leitud. Keelamine on seisnenud muudatuste tagasipööramises ja kinnitustes, et nii on ebakohane. (Võib-olla nüüd on lahendus leitud.) Ma nõustun, et need viisid ei ole head. Selles ju probleem ongi, et sugu ei tohi mainida, mitte selles, et pole allikaid. See võib ka juhtuda, et allikaid pole, aga see on hoopis teine probleem, mida oleks minu meelest parem eraldi arutada, et mitte fookust kaotada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:49 (EET)
:Demagoogilist pealkirja kõrvale jättes - see asi vajab põhimõttelist lahendust, sest on omajagu juhtumeid, kus lugejad on otseselt huvitatud sellest, millised konkreetse demograafilise grupi esindajad mingis valdkonnas tegutsevad või on tegutsenud. Naiskirjanikud ja -sportlased, LGBTQ+ kunstnikud (Eesti humanitaaria aastakonverentsil üks ettekanne just käsitles küsimust, mida teha, kui Natalie Mei kõigi väliste tunnuste järgi tundub olevat kväär, aga pole allikat, millele viidata), Eesti venelastest poliitikud, katoliiklastest kantslerid, minu poolest kas või puuetega arhitektid jne - kõigi nende puhul on kellelgi ilmselgelt vähemasti tema enda hinnangul õigustatud huvi. Minu pakkumine on, et: 1) '''kui teema on kõlbulikes allikates avalikult kajastatud''', olgu siis isiku enda või kellegi teise poolt, siis saab esitatud faktid või küsimusepüstitused lisada alajaotusse &quot;Isiklikku&quot; (mis üldjuhul üsna selgelt näitab, et teema ei ole eriliselt esile tõstetud), viidates allikale ja sõnastades hoolikalt just nimelt seda, mis allikas ütles, tegemata täiendavaid järeldusi; 2) kui soos, rahvuses vms ei ole segadust, avalikest allikates ilmneb see selgelt ja inimene ei ole avaldanud soovi seda tavapärasest delikaatsemalt käsitleda, siis võib lisada &quot;Isiklikku&quot; alla selgituse ''à la'' &quot;nimi X on Eestis tavapäraselt olnud üldjuhul Y-soo nimi, kuid X Z on W-soost&quot;, &quot;nimi Q on Hiinas üldjuhul Y-soo nimi ja Q Ö on samuti Y-soost&quot; vms. Loomulikult tuleb lähtuda tervest mõistusest, niivõrd kui meist kellelgi seda olema juhtub (või kui selline müütiline nähtus üldse olemas ongi), ent üldiselt on Vikipeedias kasutusel ka reegel, et ilmselge ja üldteatu ei vaja viitamist (Kristen Michal on mees, Kristen Bell on naine, Kristen Kähr on... jalgpallur?). Muude sotsiaalsete kategooriate puhul peale soo ei ole üldiselt vist mõistlik neid näppima hakata, kui ei ole täidetud punkti 1 tingimused (ei ole väga suur saladus, et Varro Vooglaid on katoliiklane, Juri Lotman oli vene emakeelega juut ja Jakob Rosin on nägemispuudega, ja need tõigad on osa nende elu ja tegevuse mõistmiseks olulisest kontekstist). Mida teha nt naiskirjanike esitamisega leitaval kujul, ma väga hästi pakkuda ei oska, sest n-ö isas- ja emaskirjanike kategooriaid ma ei poolda. Võib-olla piirduda esialgu loenditega, kuigi nende kureerimine on üks katk ja ikaldus. Aga ühiskondlik tellimus selliste andmete selgeks kureeritud esituseks ilmselgelt on. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 14:04 (EEST)
::Palun mitte sildistada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:36 (EEST)
::Ma ei ole kindel, kas ma sain õigesti aru. Ma olen sellega nõus, et soo tõendamisel võib jääda terve mõistuse piiresse, see tähendab piirduda sellega, et pole mõistlikku kahtlust (nii on vist iga asjaga Vikipeedias), nii et enamasti piisab ka fotost. Aga seda läheb harva tarvis, sest paljudes võõrkeeltes allikad kirendavad soovormidest ja eestikeelsetestki allikatest tuleb sugu vahel välja. Muide, mõelge selle peale, kas ajakirjanikul on inimese sotsiaalsele soole parem juurdepääs kui illustreeritud intervjuu lugejal või teleesinemise vaatajal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:13 (EEST)
::Mina ei tea Kristen Bellist midagi, nii et ma ei nõustuks sellega, et tema sugu on üldteada, kuigi ma aiman, et ta on palju tuntum kui Kristen Michal. Aga hädast aitavad välja pildid. Eriti Belli puhul. Kui keegi ütleb, et pilt ei ole piisav tõendus, et ta on naine, siis on tal minu arvates Vikipeedia jaoks liiga range epistemoloogia. Samas, kui öeldakse, et usaldatav on ainult see, mida öeldakse, mitte see, mida näha on, siis see tundub mulle liiga kergeusklik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:32 (EEST)
::Kas see, kuidas artiklis [[Neve Uudelt]] praegu on tehtud, on Sinu meelest vastuvõetav? Seda ei ole kustutatud. Tõepoolest, selle võiks panna &quot;Isiklikku&quot; alla, isegi kui seal. Minu meelest ei ole tarvis rääkida sellest, kas tegu on tavaliselt mehe- või naisenimega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 19:04 (EEST)
:Lisan siia juurde, et inglise vikis on kasutaja enda postitused näiteks facebookis kõlbmatud, kuna võivad olla deklaratiivsed. Ei saa eitada, et vahel on inimestel huvi näidata end kellenagi, kes nad tegelikult ei ole. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:01 (EEST)
:: Minu teada võib isiku enda ütlustele toetuda, kui neid keegi ei vaidlusta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:34 (EEST)

== Kuidas luua malli &quot;Mootorratta sportlane&quot;? ==

Tere! Soovin luua uut malli &quot;Mootorratta sportlane&quot;, mida saaks kasutada MotoGP ja teiste motoringraja sõitjate artiklites.
Kas keegi oskab öelda, kuidas selle loomine käib? Lugesin läbi [[Juhend:Mall]], kuid jäi ikka veidi arusaamatuks.{{allkirjata|Kasparkelk}}
: {{Ping|Kasparkelk}}: Tervist! Ma soovitan aluseks võtta lähtekoodi ingliskeelsest mallist &quot;[https://en.wikipedia.org/wiki/Template:Infobox_motorcycle_rider Infobox motorcycle rider]&quot; ja hakata seda tõlkima. Teine võimalus on võtta aluseks mõni meie oma olemasolev infokast ja hakata seda sinu teema jaoks ymbertegema. Ingliskeelsete mallide koodid on vahel väga keerulised ning neist läbinärimine võtab yksjagu aega, kuid iseenesest pole see kindlasti yletamatu ylesanne ning tihti on sealsed mallid väga head.
: Alul võid tegutseda näiteks [[Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta sportlane|oma liivakastis]], mispuhul saab malli väljakutsuda siestades &lt;code&gt;{{Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta sportlane [järgnevad parameetrid]}}&lt;/code&gt;. Malli eestindamisel saab abi tihti ka sellest, kui vaadata teiste olemasolevate infokastide (nt {{t1|Infokast sportlane}} jne) lähtekoode. Kui mall korralikult töötab, saab selle teisaldada juba õigesse kohta. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 13. märts 2026, kell 18:43 (EET)
:: Ja malli esituse testimiseks võid kasutada näiteks oma liivakasti põhilehte, st [[Kasutaja:Kasparkelk]]. Ma soovitan alul kopeerida sinna ingliskeelse malli koodi mõnest artiklist ja siis seda siis lähtekoodi tõlkides yha muuta. Samuti saad niimoodi pidevalt aru, mida muudatused koodis praktikas teevad.&lt;br&gt;
:: - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 13. märts 2026, kell 18:46 (EET)
:::… ja malli luues võiks eelnevalt veenduda selle keelelises korrektsuses. Kokku-lahku kirjutamine jne. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 6. aprill 2026, kell 16:42 (EEST)

== Täpsustus ==

Palun avaldage arvamust teemal, missugune peaks olema täpsustusega artikli pealkiri, mis sisaldab ühe täpsustusena aastaarvu ja veel midagi lisaks. Kõige rohkem on taoliste seas filmide ja laevade artikleid. Probleem on selles, et keegi hakkas viki algusajal tegema täpsustusi kujul &quot;[[Arabic (laev 1908)]]&quot; või &quot;[[Aednik (film 1912)]]&quot; ja teised tegid järgi, küsimata, kas see on õige.
Selliste pealkirjade häda on, et need ei vasta eesti keele reeglitele. Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata. Küsisin 2015. aastal ka selle kohta nõu keeleabi käest. Vastas Argo Mund (artikli [https://keeleabi.eki.ee/pdf/147.pdf &quot;Komaga ja komata&quot;] üks autor), kes ütles: &quot;Sõna „film“ ja aastaarv on sulgudes nimetavas käändes, nende vahele tuleb koma.&quot; ([[Arutelu:Kõu_(laev)|Link]] varasemale arutelule, kus on keeleabi vastus ära toodud. [[Arutelu:Vihurimäe_(2026._aasta_film)|Link]] arutelule hiljutisest perioodist.)

Korrektsed variandid, mida saaks kasutada:
* Aednik (film, 1912)
* Aednik (1912. aasta film)
* Aednik (1912. a film)

Valikut tehes peaks silmas pidama olukorda, kus täpsustusi on rohkem kui kaks. Kui sama nimega filme on samal aastal tehtud enam kui kaks:
* Aednik (1912. aasta USA film)
või
* Aednik (film, 1912, USA)

Kui on teada, mis varianti me eelistame, siis saab filmide ja laevade artiklid robotiga teisendada õigele kujule, nii et lingid artiklites saavad ka parandatud. Mul endal pole eelistust, soovin vaid, et pealkiri oleks korrektses eesti keeles. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 14:48 (EET)
: Ma olen nõus, et valida tuleks korrektsete variantide vahelt, aga leian siiski jätkuvalt, et viidatud keelenõu vastus ei ole ammendav ning ei ole selge, miks eeldada, et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud. Samamoodi on alikatele viitamisel levinud nimeviited kujul &quot;Kaasik 2013&quot;. Kuidas selliseid vormelid kokku panna on eeskätt vormistamise, mitte keeleküsimus. Vormistada võiks võimalikult lühidalt. Minu esimene eelistus on seega jääda järgmise variandi juurde:
:* Aednik (film 1912)
: See variant on seni Vikipeedias valdav. Minu teine eelistus oleks &quot;Aednik (film, 1912)&quot;.
: Möönan, et kui täpsustuses on rohkem sõnu, mida saab järjest lugeda, siis on koma puudumine häirivam. Aga pikem täpsustusmärkus on niikuinii teistsugune. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 16:46 (EET)
:Aednik (1912. aasta film). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 17:37 (EET)
::Arvan ka, et Aednik (1912. aasta film) oleks korrektsem. [[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 19:10 (EET)
:: Mille poolest see parem on (ka komaga variandist)? Lihtsalt selgem? Enne sa ütlesid, et täpsustus võiks olla võimalikult lühike.
:: Laeva puhul tundub &quot;1912. aasta laev&quot; väljendina mulle imelik, nii vist harlikult ei öelda, ilma täpsustamata, et peetakse silmas ehitamise või valmimise aastat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 21:48 (EET)
::: Komad on tülikad ja jätavad kunstliku mulje.
:::Filmide kohta vist ikka  öeldakse, laevade kohta ka mitte. Neil teistel viisidel ammugi mitte. Nüüd ma enam lühidusest ei hooli, aga veel pikemaks ajada ka ei taha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 00:33 (EET)
::: Ega &quot;laev, 2012&quot; pole ju selgem. Kuidas lugeja peaks teadma, mida 2012 siin tähendab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) 
:: &quot;Kaasik 2013&quot; on erand reeglist. Erandid on ka &quot;suvi 2025&quot; või &quot;jaanuar 1996&quot;. Lisaks &quot;Kaasik&quot; on ka pärisnimi (&quot;Kaasik nr 2013&quot; oleks mõttetus, &quot;laev nr 2013&quot; on mõeldav). &quot;Suvi 2025&quot; taolised erandid on kirjeldatud keelematerjalides ja &quot;Kaasik 2013&quot; taoliste erandite kohta leiab viitamise abimaterjale. Kui oleks nii, et pealkirja täpsustuse puhul oleks ka erandina võimalik sõnade vahele jätta koma kirjutamata, siis peaks selle kohta samuti keelematerjale leiduma. Mida aga pole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET)
:::lühidusprintsiipi arvestades ja enwikit jäljendades ([[:en:Wikipedia:Manual_of_Style/Film#Naming_conventions]]) oleks parim &quot;Aednik (1912 film)&quot; [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 13:57 (EET)
:::: Seal on niipidi nähtavasti seetõttu, et inglise keeles öeldaksegi nii, ka lauses. Siin seda jäljendada pole minu meelest mõtet. Meil on &quot;film&quot; eespool olnud küllap seetõttu, et see on esmane eristav tunnus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET)
:::: &quot;Aednik (1912 film)&quot; on samal põhjusel vale, mis &quot;Aednik (film 1912)&quot; -- nimetavas käändes sõnu ei saa komata üksteise järele ritta panna. OK, parandus: &quot;film 1912&quot; on korrektne tähenduses &quot;film nr 1912&quot;. &quot;1912 film&quot; ei ole üheski tähenduses korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:06 (EET)
::: Viitamisjuhised, milles on ära toodud nimeviited nagu &quot;Kaasik 2013&quot;, käivad iseenesest viidete vormistuse kohta, need ei reguleeri ega kirjelda õigekirja. Sellesisulised viitamisjuhised leiduvad väljaspool Vikipeediat, sest viitamine pole Vikipeediale eriomane. Kuna sulgudes täpsustuse vormel ja selle võimalik vormistus on Vikipeediale eriomased, siis selle kohta muidugi ei leidu mujal keelematerjale ega muid materjale, aga ma ei näe põhjust, miks Vikipeediale eriomast vormelit ei võiks vormistada põhimõtteliselt samamoodi.
::: Sellest ma ei saa aru, miks on oluline, et &quot;Kaasik&quot; on pärisnimi. Kumbki neist variantidest (&quot;Kaasik nr 2013&quot;, &quot;laev nr 2013&quot;) ei anna edasi seda, mida on tegelikult mõeldud.
::: &quot;Jaanuar 1996&quot; ei tundu hästi võrreldav, see on terviklik väljend, mida saab käänata ja lausesse siduda.
::: Vormel &quot;laev 2012&quot; (või ka &quot;laev, 2012&quot;) tervikuna ei tähendagi midagi. Miks selles vormelis on eraldi võttes &quot;laev&quot; ja selline aastaarv, see iseenesest peaks artiklist selguma. Seevastu &quot;1912. aasta laev&quot; on terviklik väljend, mille puhul tekib minu meelest kergemini küsimus, mida selle väljendiga silmas peetakse ja kas selle sõnastus on loomulik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET)
::::Ma ei usu, et iga lugeja ilma pikemata aru saab, mis see &quot;laev 2018&quot; peaks tähendama. Kui välja kirjutada, siis saab vähemalt aru, et on aastaga seotud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:35 (EET)
::::: Just nimelt. Sama hästi võiks 2018 tähistada mingit registrinumbrit.
::::: Muidu olen nõus, et &quot;1912. aasta laev&quot; kõlab harjumatult (ehkki see pole vale). Variant on kasutada &quot;1912. aastal valminud laev&quot;, ehkki see on pikem. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET)
::::::See viimane läheb juba liiga pikaks. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 10:17 (EET)
::::::: &quot;1912 valminud laev&quot; on samuti korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET)
:::: Autori ja aastaarvuga viitamise õigekirja on kirjeldatud [https://keeleabi.eki.ee/viki/Viitamine.html sellel lehel]. Õiged on nii &quot;Kaasik 2013&quot; kui ka &quot;Kaasik, 2013&quot;. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET)
::::: Minu mõte teisiti öeldes oligi, et laeva ja ühegi pakutud variandi puhul pole pikemata selge, mis aastaga on tegu, ning pole ka selge, mida tähendab &quot;laev 2018&quot;, sest selline vormel tervikuna niikuinii ei tähendagi midagi. Pikemas täpsustuses &quot;2018. aasta laev&quot; seevastu saab sõnu järjest lugeda nii, et moodustub terviklik väljend, mille sõnastus on ebaharilik. Filmi puhul see sõnastus iseenesest ei häiriks, sest räägitakse küll teatud aasta filmidest, aga teatud aasta laevadest minu meelest harilikult ei räägita.
::::: Et samas võiks jääda kergesti mulje, et arv umbes vahemikust 1800–2026 võib tähendada midagi muud peale aasta, ei tundu mulle kuigi usutav. Kui ka tõesti ei taibata seda, siis artikli algust lugedes peaks olema selles üldjuhul lihtne veenduda. Et kuskil tekstis lisatakse millegi eristamiseks või täpsustamiseks sulgudesse vaid aastaarv, on muidu ka üsna tavaline. Ka nimeviite &quot;Kaasik 2013&quot; puhul ei saa välistada, et viitamise kontekstis mõtleb keegi, et tegu on näiteks leheküljenumbriga, aga nii viidatakse sellegipoolest, kuna vaevalt arvu tähendusest tegelikult kuigivõrd segadust tõuseb.
::::: See viidatud juhend kuulub küll õigekeelsuskäsiraamatu juurde ja seal on kirjeldatud üht erilist viitamisstiili, aga minu meelest pole siiski alust arvata, et kõik tavalisemad viitamisstiilid või mis tahes muud vormingud, mida eesti keele materjalides eraldi välja ei tooda, on seetõttu vigased. Ma paneks sellest juhendist kõrva taha lihtsalt selle, et vormelid nagu &quot;Kaasik 2013&quot; esinevad ja on võimalikud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET)
:::::: Nad esinevad ja on võimalikud, kuid sellest, et &quot;Kaasik 2013&quot; on õige, ei tulene, et &quot;film 2014&quot; on ka õige (tähenduses &quot;2014. aasta film&quot;). [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET)
: Minu meelest peaks jääma senine kuju, mis on kõige lyhem, konkreetsem ja ilusam (subjektiivne, aga okei). Kui kindlasti peab muutma, siis &quot;(laev, 1917)&quot;, aga nõustun vaid mööndusega. Kyll inimene aru saab, kui ta artiklile peale vajutab, ehkki mu meelest on see nagunii suhteliselt selge. Selliseid mitmesõnalisi variante kindlasti ei toeta. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 20. märts 2026, kell 10:52 (EET)

::Mind häirivad pigem nimed nagu &quot;[[Jõhvi vald (2005)]]&quot;, sest miks on algus antud, aga pole lõppu (korrektne oleks antud näites &quot;Jõhvi vald (2005–2025)&quot;). Filmide ja laevad puhul ma probleemi nii suureks ei pea, et massiline nimede muutmine vähemalt mulle endale vajalik näiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:14 (EET)
:::Mõttekriipsu kasutamist pealkirjas tuleks minu meelest võimalust mööda vältida, sest selle sisestamine on tülkas ja see on vigade allikas.
:::Meil läks arutelu ootamatus suunas. Tarvis on, et märkus oleks võimalikult lühike ja eristav ja ühtlasi mitte keelevastane. Seda ei ole tarvis, et pealkiri kõik ära ütleks.
:::Minu meelest asutamise, valmimise, sündimise aasta on piisav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 16:20 (EET)
:::Mida peaks tähendama filmi puhul aasta a–aasta b? Või laeva puhul? Kas seda, mis perioodil ta antud nime on kandnud, mis tähendaks, et sama laeva puhul peaks olema eraldi artiklid eraldi nimedest? Valla puhul ma saan murest aru.{{allkirjata|Melilac|22. märts 2026, kell 10:22}}

Kopeerin siia artikli [[Arutelu:Vihurimäe (2026. aasta film)|arutelulehelt]] kasutaja Pikne teksti, mis väärib vastust:
 &quot;minu meelest pole ikkagi tõendatud, et see on vigane või et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud (vrd nimeviite vormeliga &quot;Kaasik 2013&quot;)&quot;
Ei ole tõesti tõendatud. Aga kas on tõendatud, et &quot;film 2013&quot; on korrektne? Mina näiteks suudan tõendada, et &quot;film, 2014&quot; on korrektne ja et &quot;2014. aasta film&quot; on korrektne, viidates vastavatele keeleabi materjalidele või reeglitele. Kas sa suudad viidata materjalidele, kus on kasutatud vormelit &quot;üldnimi aastaarv&quot;? &quot;Kaasik 2013&quot; näide ei sobi tõestuseks, sest seal on &quot;pärisnimi aastaarv&quot; ja seda kasutatakse ainult viitamise kontekstis. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 02:05 (EET)
: Seda praegust varianti kasutatakse ju samuti yksnes yhes väga kindlas konteksktis. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 22. märts 2026, kell 21:32 (EET)
:: Ja mida see sinu meelest tõendab? Et kui ühes kindlas kontekstis midagi kasutada, siis pole võimalik keelereeglite vastu eksida? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 21:50 (EET)
::: Lihtsalt täienduseks sinu enda samasisulisele osutusele &quot;Kaasik 2013&quot; puhul. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 23. märts 2026, kell 11:57 (EET)
:::: Kuna ma ei saa aru, mis sa öelda tahad, siis pole võimeline midagi vastama sellele. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST)
: &quot;Kaasik 2013&quot; ei ole küll täpselt samaväärne näide, aga kuidas neist erinevustest tuleneb, et see ei sobi tõendamiseks või et näide ei ole võrreldav või asjakohane? Milles ikkagi on põhimõtteline keeleline erinevus? Kumbki neist, &quot;Kaasik 2013&quot; ega &quot;film 2013&quot;, ei ole tervikuna keeleliselt korrektsed väljendid, mida saaks kasutada lauses ilma esiletõstuta, nii et väljend ühilduks ülejäänud lausega (need ei ole mõeldud selliseks kasutuseks). Kumbki väljend tervikuna ei tähenda midagi kindlat. Eespool mainisid küll tähendust &quot;film nr 1912&quot;, mis võib-olla ei oleks tingimata vale, aga see oleks üsna ebaloomulik keelekasutus ning jällegi samamoodi ei ole päris võimatu tulla selle peale, et võiksid olla Kaasiku-nimelised inimesed, kes on nummerdatud või kellele on antud mingid koodid. Kui keelekorraldajalt küsida, kas &quot;Kaasik 2013&quot; on sulgudes või spetsiiflise vormelina korrektne või kas seda on parem kirjutada komaga või ilma, siis vaevalt tal oleks põhjust anda selle kohta teistsugune vastus kui vormeli &quot;film 2012&quot; kohta.
: Võib muidugi vaielda selle üle, kas &quot;Kaasik 2013&quot; on hea eeskuju, aga ei näi olevat põhjust, miks sellele eeskujule põhimõtteliselt ei saa tugineda. Veelkord, ma ei ütle, et täpsustused peavad tingimata jääma senisele kujule, aga õige ei näi olevat eeldus, et need tuleb ära muuta sellepärast, et nende praegune kuju on justkui põhjendamatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. märts 2026, kell 22:18 (EET)
:: Ma palusin leida keeleabi materjalidest näite, kus &quot;film 2013&quot; (&quot;misiganes üldnimi misiganes aastaarv&quot;) esineks tähenduses 2013. aasta film. Kui seda tõesti nii kasutataks, siis peaks olema lihtne leida vastav näide. Asjaolu, et sina või keegi teine pole sellist näidet suutnud leida, ütleb, et suure tõenäosusega sellist näidet polegi olemas. Kuna me pole kumbki eesti keele osas spetsialistid, siis võiksime siin arutada kuni viimsepäeva laupäevani, kuid lõpuks tuleb ikka tugineda välisele autoriteedile. Ehk leida see konkreetne näide olemasolevates keelematerjalides või küsida keelekorraldaja käest. Minu poolest võime uuesti keelekorraldaja käest nõu küsida. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST)
::: Ma ütlesin kohe, et sellist keeleabi materjali ilmselt ei ole ning küsisin vastu, miks samas on oluline just selline materjal leida ning miks toodud näide tegelikult ei ole võrreldav. Keeleabi materjalides on keelekasutuse kohta just nimelt vaid näited, ei saa eeldada, et sealt leiab keele kõigi keelendite kasutusviiside ammendava ülevaate. Seda enam veel, et küsimus on eeskätt vormistuslikku ja mitte keelelist laadi. Suur osa toimetuslikke otsustusi ei ole tuletatavad kindlast keelereeglist, eriti vormistust puudutav. Need eeldavat kokkulepet toimetajate vahel, mitte välist autoriteeti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST)
::::Mulle tundub, et kui argument apelleerib õigekeelsusele ja meil on lahkarvamused selle tõlgendamise asjus, siis tuleb toetuda õigekeelsuse allika autoriteedile. Me ei saa otsustada õigekeelsusest mitte hoolida, küll aga saame järele pärida, kas artiklipealkirja täpsustust saab pidada tavalisele õigekirjale mitte alluvaks. 
::::Analoogselt minu arvates kui mingi toimetusliku küsimuse arutamisel tuginetakse väitele, mille tõesuse või vääruse kohta meil ei õnnestu kirjanduse põhjal selgust saada, siis tuleb pöörduda autoriteetsete asjatundjate poole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 09:57 (EEST)
::::Ah jaa, siis saab küsida ka seda, millise reegli vastu me eksime, kui me kirjutame &quot;film 2025&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 10:22 (EEST)
::::: Nõustun Andresega ja täiendan. Meil on konsensus, et järgime Vikipeedias eesti õigekeele reegleid. On ka konsensus, et keelereeglid ei ole midagi sellist, mida saaks Vikipeedias toimetajate enamuse otsusega mittekehtivaks kuulutada. Kui keegi ütleb, et täpsustus pole keeleküsimus, vaid vormistuslik küsimus, siis mis selle väite alus on? Kellegi inimese või inimeste grupi suva järgi ei saa üht osa tekstist mittekeeleküsimuseks kuulutada; nii saaks põhimõtteliselt ükskõik millise osa tekstist kuulutada vormistuslikuks küsimuseks, mida keelereeglid ei reguleeri. Kui sa (ma ei mõtle Andrest) ei näe taolise mõttekäiguga probleemi, siis ma ei oska edasi kuidagi selgitada. Kui päriselu analoog tuua, siis osa inimesi arvab tõsimeeli, et juriidilises tekstis ei tohi kaubamärke käänata, kuna see on juriidiline tähtis tekst ja ™ seisab kaubamärgi taga. EKI on selle arvamuse siiski [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&amp;id=133 ümber lükanud].
::::: Ma siis kirjutan EKI keelenõuandele uuesti küsimuse ja panen vastuse siia. Andresele: see, mis reegli vastu &quot;film 2025&quot; eksib, oli juba eelmises keeleabi vastuses kirjas (&quot;Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma&quot;). Või sa mõtlesid üldisemalt/abstraktsemalt sõnastatud reeglit? Ma arvan, et tasub küsida, kas &quot;Kaasik 2013&quot; näite alusel võiks &quot;film 2013&quot; mingit pidi võimalik olla ja kui pole, siis miks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 21:34 (EEST)
::::::&quot;Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma&quot;. Ei ole ju niisugust reeglit sõna &quot;film&quot; (mitte filmi!) ja aastaarvu kohta. Ei ole ka niisugust reeglit, et kui on kaks nimetavas käändes sõna või fraasi, siis on nende vahel koma (ja näiteks lisandi puhul ei pruugi olla). See, kuidas see reeglitest tuleneb, peab olema selgitatud. ENEs ja EEs (ja meil ka!) on aastaarv ja sünni- või surmakoht nimetavas järjest ilma mingi komata. Ma ei usu, et ENEs oli võimalik vigases keeles kirjutada. Ka aadressides kirjutatakse tänavanimi ja majanumber järjest nimetavas käändes ilma komata. On ka teisi näiteid. Selleks et vastust põhjendada, tuleb osutada, millistele üldreeglitele tuginetakse, ja näidata, miks konkreetne juhtum nende reeglite alla käib. Kui sellist põhjendust pole, siis vastus on suvaline. Praegune põhjendus on mitteammendav, mitteasjakohane või vale. Minu meelest on tegelikult mõeldud seda, et kui ühtedes sulgudes on mitu märkust, siis tuleb need kuidagi üksteisest eraldada või siis üheks märkuseks ühendada. Ja vaevalt ka see kuskil reeglina kirjas on. Aga ma toon ka vastunäite: &quot;esimestel olümpiamängudel (Ateena 1986)&quot; on minu meelest korrektne. 
::::::Mul on veel mõtteid, aga need jäävad teiseks päevaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 23:46 (EEST)

Lisan siia keelenõule saadetud küsimuse ja nende vastuse:
{| class=&quot;wikitable&quot;
| Minu küsimus || Mul on küsimus, mis käib artikli pealkirjas oleva sulgudes täpsustuse kohta. Kas leidub keelereegel, mille alusel pealkiri &quot;Aednik (film 1912)&quot; on korrektne? Või pealkiri &quot;Aurora (laev 2000)&quot;. Mõlemas pealkirjas on üldnimi ja aastaarv. Üks inimene, minu oponent on veendunud, et kuna tekstisisese autori ja aastaarvuga viitamisel on korrektne kirjutada &quot;(Haarmann 1991)&quot;, siis sama reegli järgi on võimalik ka &quot;Aednik (film 1912)&quot;. Kui &quot;Aednik (film 1912)&quot; pole korrektne, siis kas võiksite palun kirjutada, mis reeglit see rikub?
|-
| Keelenõu vastus || Viitamisel kehtivad tinglikud vormistuskokkulepped, mis ei pruugi alluda üldistele süntaksireeglitele. Muudelt sulgudes täpsustustelt seda lugejana siiski ootaksin. Praegu võin ainult oletada sulgudes märkuse täpset tähendust, arusaadavuse huvides soovitan selle välja kirjutada: &quot;&quot;Aednik&quot; (film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film)&quot;, &quot;Aurora (2000. aastal ehitatud laev)&quot;. Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt.

Ütleksin, et sulgudes paikneb neis kahes näites lisand, praegusel juhul järellisand, mille saaks sulgude asemel eraldada ka komaga. Vrd eeslisand: meie sõber Mart, järellisand: Mart, meie sõber ~ Mart (meie sõber). Lisandi põhjast ja lisandist saab alati moodustada on-öeldisega lause: Mart on meie sõber. Võite hinnata, kui loomulikud oleksid laused &quot;&quot;Aednik&quot; on film 1912&quot; ja &quot;Aurora on laev 2000&quot; või eeslisand &quot;film 1912 &quot;Aednik&quot;&quot;, &quot;laev 2000 Aurora&quot;.

Tiina Leemets, EKI
|}

Nüüd minu vastus Andresele. Tõepoolest, pole sellist reeglit, mis keelab kahte nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale kirjutada ilma komata. Lihtsalt kui kaks sõna on üksteise kõrval ilma komaga eraldamata, siis on nad omavahelises seoses ja moodustavad ühe tähendusliku terviku. Kui nad on komaga eraldatud, siis on tegu loendiga, kus iga komaga eraldatud sõna on omaette üksus, sõnade vahel ei pea mingit seost olema. Pole ühtki keelereeglit, mis keelaks kirjutada Aurora (laev 2000). Sama vabalt saab kirjutada ka &quot;Aurora (leib 69)&quot; või &quot;Aurora (öökull 1200)&quot;. Need paneks küll lugeja kukalt kratsima, kuid ühtki keelereeglit nad ei riku. Isegi kui artiklis pole leivast ja öökullidest juttu, siis võib nii kirjutada. See on absurdne, kuid lubatud. Kui kirjutada &quot;Aurora (laev, 2000)&quot;, siis eelmise kahe näitega sarnaselt lugeja ei tea, mille kohta 2000 käib, aga ta teab, et sulgudes on loend, mille elemendid pole omavahel tähenduslikus seoses. Keelenõu järgi peaksime lähtuma arusaadavusest ja kasutama selliseid täpsustusi, mis loomulikus keeles midagi tähendavad: film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 14:53 (EEST)

:Jutt käis ju selle ümber, kuidas tõendada, et &quot;Aednik (film 1912)&quot; on keeleliselt vale, ja eelmine vastus oli minu meelest selles suhtes nii mööda kui mööda. Seda põhjendust on tarvis Piksele. Uus vastus ei lähtunud keelereeglitest, vaid arusaadavuse kaalutlustest, mis on mõistagi subjektiivsed ja kontekstuaalsed. Teiseks ei pea pealkirja täpsustus (ega ka pealkiri ise) tingimata olema arusaadav. Sisuline argument on see, et sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav. Aga see on üldisel kujul mittevettpidav, sest siis oleks sobimatu ka &quot;film, 1912&quot; ning ka näiteks &quot;keemia&quot; ja &quot;Austraalia&quot;. Sinu lähenemine, et pealkirjas sulgudes olevat märkust tuleb võtta samamoodi nagu sulgudes olevat märkust teksti sees, tundub mulle mõistlikum, aga teksti sisse ei sobi ka &quot;keemia&quot; ega &quot;Autraalia&quot;. Siit nähtub, et pealkiri ja lause on siiski oluliselt erinevad kontekstid.
:Esiteks, õigekeelsust ja muid kaalutlusi tuleb selgelt eristada. Õigekeelsuse puhul on oluline see, et keelekasutajal peab olema võimalus EKI materjalide põhjal ise selgusele jõuda, mis on õigekeelne. Niivõrd kui seda ei ole, pole ka õigekeelt. Ma olen korduvalt kuulnud, et reeglis on küll nii kirjas, aga tegelikult ei ole see niimoodi mõeldud. 
:Teiseks, pole ilmne, et entsüklopeediaartiklite pealkirjades peavad tavareeglid kehtima. Ma fahtsingi rääkida ühest asjast, mida uus vastus ka puudutab. Teoste artiklite pealkirjades me ei kasuta jutumärke. Samuti me ei kasuta jutumärke tabelites, kus pealkiri on lahtri ainuke sisu. Vastaja peab jutumärkide kasutamist enesestmõistetavaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 18:34 (EEST)
:: Seda ei saagi tõendada, et &quot;Aednik (film 1912)&quot; on keeleliselt vale. Sest see on õige. Kus ma olen teistmoodi väitnud, läksin ise argumendiga rappa. Aga &quot;film 1912&quot; ei tähenda ka &quot;1912. aasta film&quot;, vaid &quot;film nr 1912&quot;. Võrdle: &quot;liin 20&quot; (bussiliin 20), &quot;rada 13&quot; (rada nr 13, 13. rada), &quot;pilet 25&quot; (eksamipilet nr 25). 
:: Keelekorraldaja vastus ei ütle, et &quot;sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav&quot;. Ta ütles, et sellisel kujul nagu &quot;film 1912&quot; on see järellisand, mille saaks ümber kirjutada on-öeldisega lauseks.
:: See, et teoste artiklite pealkirjades pole jutumärke, on korrektne. Vaata [https://keeleabi.eki.ee/viki/Pealkiri.html siit]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 19:36 (EEST)
:::No siis ikkagi selles tähenduses on vale.
:::Jah, kui see on järellisand, siis peab see olema öeldistäitena kasutatav. Aga selles küsimus ongi, kas Vikipeedia artikli pealkirjas sulgudes olev märkus peab olema järellisand. Üldjuhul ju ei pea. 
:::Ma ei leidnud sealt teoste artiklite pealkirjade kohta midagi. Igatahes vastuses eeldatakse, et on jutumärkides. Ja minu meelest üldiselt peakski olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:44 (EEST)
:::: &quot;Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata.&quot; Ehk kui meil on artikkel [[Kevade|&quot;Kevade&quot;]], siis Vikipeedia artikli pealkiri langeb kokku Lutsu teose &quot;Kevade&quot; pealkirjaga. Keelekorraldaja ütlus &quot;kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt&quot; käis tekstis oleva pealkirja kohta. Kui meil oleks Vikipeedias artikkel &quot;Oskar Lutsu &quot;Kevade&quot;&quot;, siis näeks Vikipeedia artikli pealkiri välja nii: &lt;nowiki&gt;[[Oskar Lutsu &quot;Kevade&quot;]]&lt;/nowiki&gt;. Näide artiklist, kus teost käsitleva Vikipeedia artikli pealkiri ei lange kokku teose pealkirjaga: &quot;[[Roheline miil (romaan)]]&quot;. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 21:36 (EEST)
:::::Tiina Leemets ütleb nii: &quot;Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt.&quot; Mina saan sellest nii aru, et teose pealkiri peab artikli pealkirjas igal juhul olema jutumärkides ja sulgudes olev märkus jääb jutumärkidest välja.
:::::&quot;Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata.&quot; Seda võib tõesti nii mõista, et pealkirjas või tabelis pole teise teose pealkirja mainimisel jutumärke tarvis kasutada. Ma ei ole kindel, kas see on nii mõeldud. Igal juhul tuleb nii välja, et kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:11 (EEST)
:::::: &lt;s&gt;Siin läheb sinu arutluskäik täiesti lappama ja ma pean pingutama, et aru saada, mida sa öelda tahad. &quot;Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt.&quot; -- kogu see lause käib artikli tekstis oleva filmi pealkirja kohta, mitte artikli pealkirjas oleva filmi pealkirja kohta.&lt;/s&gt;
:::::: &lt;s&gt;&quot;kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid&quot; -- seda ei tule küll kusagilt välja. Selgita.&lt;/s&gt; 
:::::: Sul on õigus, sain ise valesti aru. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 00:18 (EEST)
:::: Kas sulgudes olev täpsustus enamasti pole mitte [[Järellisand#täpsustuslisand|täpsustuslisand]]? Vikipeedias ja üldiselt. Samas tõesti ei pea sulgudes täpsustusena ainult lisandit kasutama. &quot;Film, 2012&quot; ei ole lisand ja sobiks ka. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:01 (EEST)
:::::Minu meelest sulgudes on pigem kiilud kui lisandid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:33 (EEST)
:Kas selle õnnetu koma lisamine on tõesti suur ja ülejõukäiv probleem? Võib ju lihtsalt teha kokkuleppelise reegli, et selguse huvides kirjutame sedalaadi pealkirjad kujul &quot;Nimi (liik, algusaasta)&quot;. Ja korras. Mõnel juhul ja mõne inimese jaoks saab tõesti selgem ja ülejäänud juhtudele ei võta tükki küljest. Olemasolevatelt artiklitelt saab teha ümbersuunamised, et ei peaks kogu teksti iga üksiku artikli puhul läbi käima, suunamine on kah üsna lihtne. 
:Omavalitsuste, haldusüksuste jms puhul on tõesti praktiline panna pealkirja ka teadaolev lõppaasta, kuna muidu jääb eksitav mulje, et sama jaotus kehtib tänini. Niigi on nende eristamine omajagu vaevaline ja kahjuks ei ole tihti vaevutud ka Wikidatas andmeid korda seadma, mis tekitab omakorda segadust ja veateateid. Mõttekriipsu otsimise artikli loomisel võib ju see üks kord ära kannatada ja kui keegi ikkagi hakkama ei saa, saab keegi teine artikli kergesti ümber kolida - jättes maha suunamise, et kõik lingid toimiksid.
:Omaette probleem on juhtudel, kus algus- või lõppaasta on teadmata; samamoodi inimeste puhul, kel on sama tegevusala ja eristamiseks tuleb lisada daatumid ning noistki võib üks olla teadmata või segane. Aga need on juba märksa harvemad juhud ning ei tohiks takistada üldreegli kasutamist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:28 (EEST)

== Robotitervitused ==

Teen ettepaneku lülitada robotitervitused välja. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:18 (EET)
: Millised need automaatsed tervitused või teated praegu täpsemalt on? Kas pead silmas teadet &quot;Tegid just esimese muudatuse. Aitäh ja tere tulemast!&quot; või kas uuele kasutajale näidatakse lisaks veel mingit teadet? Seda süsteemi, et robot otseselt midagi postitab, siin vikis minu teada ei ole. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET)
::&quot;Meil on hea meel, et sa siin oled.&quot; [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 23:19 (EET)
::&quot;Tere tulemast Vikipeediasse, ‪Sendrasendra‬! Meil on hea meel, et siin oled.&quot; See. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 16:00 (EET)
:::Ma ei tea, kes ja millega seoses sellise tervituse saavad, aga tundub sümpaatne ju (no teine lause on ehk läägevõitu). Mis põhjusel võiks selle ära jätta? [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 18:15 (EET)
::::Segadust tekitav osa on see, et eestikeelses Vikipeedias robotitervitusi pole (küll oled saanud [[:commons:User talk:Sendrasendra|sellise teavituse Commonsis]]). Kõikjal on need samad märkused, mida Pikne mainis (kui oled ühe muudatuse teinud), aga need pole robotitervitused, vaid lihtsalt märguanded, kui oled kuskile konto loonud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:07 (EET)
:::::Jah, ma räägin ainult sellest esimesest, mis saadetakse uue kontoga sisselogimisel. Robotil ei ole tundeid ja ta ei saa ka öelda, mis tunne teistel on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 17:10 (EET)
:::::Mis mõttes &quot;tere tulemast&quot; ei ole tervitus? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 16:42 (EET)
::::::2013. aastal tekkis mu kasutajalehe aruteluossa tekstː Tere tulemast Vikipeediasse, VillaK! --Epp
::::::Kas Epp oli tegelikult robot? Kui vaadata tänavu eestikeelses Vikipeedias loodud kasutajakontosid, siis mitte ühegi kasutaja lehelt selliseid tervitusi ei leia. 
::::::Kas Sendrasendra on Andresandrese anagramm? Miks Andres tema eest ja tema nimel räägib? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 22:01 (EET)
:::::::See ongi asja iva. Epp ei ole robot, ja kui ta ütleb tere tulemast, siis ta ka mõtleb ja tunneb seda. Ma ei mäleta, millal ma viimati kedagi siin niimoodi tervitasin. Igatahes ma ei tee seda, kui mul pole seda tunnet. Varem tuli seda tihti ette. Hea, et Sa juhid tähelepanu sellele, et me võime seda teha.
:::::::Olen Sendrasendra lähedane ''alter ego''. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. märts 2026, kell 00:01 (EET)
::::::::See ühelauseline &quot;tere tulemast&quot; jääb nii ehk naa trafaretseks ja formaalseks, et mitte öelda robotlikuks. Mitte mingeid tundeid sellest lausest välja lugeda ja kirjutajale omistada pole võimalik. Selles mõttes ei näe ma paraku kvalitatiivset vahet, kas seda kirjutab füüsiline isik või robot. Seejuures võib roboti puhul isegi olla kindel, et tal ei ole seda kirjutades vähemalt mingeid kahetisi mõtteid ega ka ülemääraseid ootusi. Inimese kirjutatud teksti puhul ei saa paraku eeldada, et kirjutaja oli siiras. Hüva, võib küll heas usus loota, et see tervitus oli öeldud ja kirjutatud ''bona fide.'' Ent tõeline siirus eeldab tervitatava inimese tundmist. Kui üks pseudonüüm tervitab teist pseudonüümi, siis tunnetest ja siirusest rääkimine on kummaline. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 14:18 (EEST)
:::::::::Jah, selles on iva küll. Ka inimese siiruses võib kahelda, eriti kui ta on võõras ja suhtlus on ainult kirjalik. Siiski juba see, et inimene võtab vaevaks sind tähele panna ja ekstra kirjutada, on väärtuslik. Jah, asjale võib vaadata eri nurkadest ja inimesed võivad reageerida risti vastupidiselt. Mul tuleb meelde, kuidas keegi, kes sai tervituse, ei olnud kindel, kas see ikka on inimese saadetud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:03 (EEST)
: Ei ole nõus. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 23. märts 2026, kell 12:02 (EET)

Commonsis on üks blokeerimise standardpõhjusi &quot;mitme konto väärtarvitus&quot;. Selle hulka kuulub samas arutelus mitme kontoga osalemine, sest see jätab mulje, justkui sama seisukohta väljendaks mitu kasutajat, tegelikult ainult üks. Mitme konto kasutamine pole täielikult keelatud, keelatud on üksnes väärtarvitus. Kui Sendrasendra on Andrese lähedane ''alter ego'', siis peaks ta seda oma kasutajalehel (või arutelulehel) mainima, et teda ei blokeeritaks mitme konto väärtarvituse tõttu. Näited: [[kasutaja:Taivorist]], [[:Commons:user:Taivorist]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 1. aprill 2026, kell 11:01 (EEST)
:Eesti Vikipeedias on mitme konto kasutamist kasutamist alati lubatud ja selle deklareerimist pole nõutud. Ma ei arva ka, et see oleks vajalik. 
:Ma kasutasin ajutiselt teist kontot sellepärast, et ma ei pääsenud oma kontole ligi ja mul ei lubatud ka numbri all kirjutada. Ma pidasin enesestmõistetavaks, et mind tuntakse ära. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 11:53 (EEST)
:: Ma arvan, et edaspidi peaks selle deklareerimist nõudma. Meil siin hiljuti oli yks probleemne kaastööline, kes kasutas vaheldumisi mitmeid kontosid, pyydes seejuures kohati jätta mulje nagu need oleks erinevad inimesed. Enwikist sai ta selle eest ka ärateenitud blokeeringu. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 1. aprill 2026, kell 13:24 (EEST)
:::Mulle tundub, et meie väikeses vikis ei ole see probleemiks. Me märkame selliseid asju niigi. Hääletustel me selliste tegelaste hääli ei arvesta. Ja aruteludes peaksid lugema argumendid, mitte nende esitajate arv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 13:36 (EEST)
:: Mina ja kindlasti veel mõni tundsime su kohe ära küll, aga üsna kindlasti ei tundnud uued kasutajad ja teised, kes enamikku arutelusid ja viimaseid muudatusi harilikult ei vaata, tõenäoliselt ka osa aktiivsematest kasutajatest ei tundnud. Minu meelest ka oleks seetõttu ilus märkida kasutajalehele, kellega on tegu, ka siis kui seda otseselt nõutud ei ole. Seda eriti siis, kui postitada samasse arutellu mitme kontoga.
:: Ideaalis küll peaksid aruteludes lugema eeskätt argumendid, aga tegelikult vaadatakse siiski ka seda, mitu inimest mingit seisukohta pooldab, pahatihti veel nii, et mingeid argumente polegi esitatud.
:: Kontode sidumine ei ole kuigi oluline siis, kui teise kontoga teha harva üksikuid muudatusi ja kui kontode tegevus ei ristu. Aga kuna on raske piiri tõmmata, millal see on oluline ja millal mitte, siis küllap seetõttu peetakse suuremates vikides otstarbekaks nõuda seda alati (v.a teatud privaatsuskaalutluse puhul).
:: Lisaks paarile käitumisprobleemide tõttu blokeeritud tegelasele on meil tegelikult veel mõned kasutajad, kes kasutavad või on kasutanud läbisegi ja aktiivselt mitut kontot ilma neid omavahel sidumata ning kelle puhul tõenäoliselt enamik teisi kasutajaid ei tea, et mitme konto taga on sama inimene. Kirjutasin sellest mõne aasta eest [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 52#Mitme konto kasutamine|siin]]. --[[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. aprill 2026, kell 21:09 (EEST)
:::Ma olen sama meelt Ehitajaga ja osalt ka Märt Põdraga. Ma leian, et mitme konto alt redigeerimist ei peaks keelama ja nende sidumist ei peaks nõudma, sest see on vastuolus privaatsuse põhimõttega. Samuti ei tohiks keelata mitmel inimesel ühte kontot kasutada. Neid keelde saab järjekindlalt jõustada ainult nuhkimise abil, kui sedagi. Eeskirjad, mida      järjekindlalt ei jõustata, on minu arust ebaõiglased. Ja pettust ei saa deklareerimise nõudega ära hoida, sest see, mida deklareeritakse, võib olla väär. See, et aru ei saada, kes on kes, on tühine võrreldes sellega, millest kõigest aru ei saada. Me ei saa ju niikuinii üldjuhul aru, kes on ühe või teise kasutajanime või numbri taga. Kui keegi teeb tõeliselt halbu asju, siis tuleb märkus teha ja/või blokeerida, aga sokinukukahtlustuste tegemine on minu arust ebaväärikas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 22:52 (EEST)
:::: Õnneks viimati tõstati käpiknukluse kahtlustus isiku suhtes enwikis, kus see CheckUserite poolt kinnitati ja misjärel ta ka blokeeriti. Arvan, et '''põhjendatud ja mõjuva põhjuse korral''' (ka enwikis ei saa IP-aadresside ja kasutajate seoseid suvalised administraatorid vaadata) on õigus nõuda kasutajalt sellekohaseid selgitusi ning neid kolmandate vahenditega ka kontrollida. Yhtesamasse arutellu postitamine erinevate nimede alt ilma seda seost avaldamata peaks samuti keelatud olema. Yleyldist keeldu mitme konto kasutamisele pole tõepoolest vaja. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 1. aprill 2026, kell 23:17 (EEST)
:::::Mis see põhjendatud ja mõjuv põhjus siis on? Kui see on mitme konto kasutamise kahtlus, siis tuleb nii välja, et teha võib, aga vahele jääda ei tohi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:26 (EEST)
:::::: Näiteks arutelude manipuleerimine, kasutajablokeeringutest mööda lipsamine. Samuti peaks keelatud olema probleemsete artiklite puhul artiklit muuta erinevate nimede alt (lisades nt vaidlustatud sisu tagasijmt), sest see jätab jälle mulje nagu asjaga tegeleks mitu erinevat inimest. Ma ei tea, kuidas see enwikis jm täpselt reguleeritud on, aga peaks olema ka kohustus vähemalt administraatori sellekohase kysimuse peale selgelt vastata. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 2. aprill 2026, kell 11:26 (EEST)
:::::::Algusaegadel oli küll niisugune juhtum, kus me blokeerisime ühe kasutaja üheks aastaks ja ta tuli mõne aja pärast teise nime all tagasi. Me küsisime temalt, kas ta on see-ja-see,  ta vastas jaatavalt ja me blokeerisime uuesti. Praegu ma pooldan pigem tähtajatut blokeerimist, aga võimaluse andmist puhta lehena tagasi tulla. Ma teen seda alati, kui mõni kontoga tegelane ainult sodib. Nii oleks palju vähem jama. 
:::::::Minu meelest kui on näha, et keegi tegutseb halvas usus, siis tuleb ta blokeerida. Kui tehakse seda, mida teha ei tohi, siis pole tähtis, mitu inimest seda teeb. Kui tekib redigeerimissõda, siis tuleb artikkel kaitsta.  
:::::::Minu meelest meie väikeses vikis pole aruteludega ka probleemi. Me saame ju kohe aru, kui mingi jama tuleb. Kui tahta blokeerida, siis trollimise eest.
:::::::Mulle tundub, et sokinuklus on justkui asendussüütegu. Pigem võiks teiste asjade eest otsustavalt blokeerida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:04 (EEST)
::::Ma ei ole kindel, kas see käib sama teema alla, aga privaatsusest tundub Wikimedia Eestil olevat äraspidine arusaam. Toimetamistalgute tulemustes avaldati võitjate kodanikunimed, kuid mitte kasutajatenimed. See on lugupidamatus Vikipeedia kogukonna vastu. Kui seost isiku ja kasutajanime vahel ei taheta avaldada, siis tuleb avaldada kasutajanimed. Meie jaoks on võitjad saladusse jäetud. Ma leian, et see on skandaal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:39 (EEST)
:::::Ma olen selles küsimuses sama meelt Pikse ja Neptuuniumiga. Isegi kui mitme kasutajakonto samaaegne kasutamine ei ole keelatud, siis ei tähenda see veel, et seda saaks pidada normaalseks praktikaks. Ehkki Sendrasendra puhul tekkis ka mul loomulikult kahtlus (muidu ma polekski küsinud), siis ei saanud ma kindlalt eeldada, et tegemist on Andrese ''alter ego''ga ja mitte juhusliku kokkusattumuse, kellegi nalja või mõne teise Andrese (selle eesnimega on Eestis üle 6 tuhande inimese) valitud kasutajanimega olukorras, kus kasutajanimi Andres on juba hõivatud. Kui keegi peaks valima endale Vikipeedia kasutajanimeks KallikalliV, siis ma palun eeldada, et see ei ole mina. Loomulikult on pseudonüümi kasutamine Vikipeedias tavapärane ja selles mõttes isegi loogiline, et Vikipeedia tekstid on kunst, mis kuulub rahvale, ehk siin ei ole teksti loojatel autoriõigust oma loomingule. Kirjandusajaloost on teada, et on olnud selliseid autoreid, kes on kasutanud mitut erinevat pseudonüümi. Vikipeedias tekib probleem just siis kui sama persooni mitu ''alter ego'' osalevad aruteludes, sest siis ei ole enam küsimus lihtsalt pseudonüümi kasutamises, vaid pseudonüümi taha varjunud inimese isiksuse kahestumises. Mis on teada-tuntud vaimse tervise probleem, kus inimene vajab abi, sest võib olla endale ja teistele ohtlik. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 13:55 (EEST)
::::::Ma ütlesin Sendrasendra kohta mina, kas see ei olnud siis piisavalt ühemõtteline? Alter egost rääkisin ainult naljatamisi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:23 (EEST)
::: Keegi siin polegi soovinud mitme konto kasutamist täielikult keelata. Eespool viidatud teises arutelus ma ka seda ei öelnud. Inglise viki reeglite järgi võib privaatsuskaalutlusel kontod sidumata jätta siis, kui mitme konto kasutamine puudutabki otsesemalt inimese privaatsust ehk teist kontot kasutatakse, kui teatud artiklites peetakse vajalikuks anonüümsemalt parandusi teha ja kui põhikonto puhul on kasutaja isik üldiselt teistele teada. Privaatsusega ei peaks õigustama mitme konto kasutamist mis tahes mängude mängimiseks.
::: Selliseid eeskirju ei jõustata vikides küll järjekindlalt, aga sama võib öelda praktiliselt iga eeskirja või seaduse kohta. Eks selliseid eeskirju jõustatakse vikides eeskätt siis, kui on vaja ehk kui tekivad probleemid.
::: Probleem ei olegi selles, et ei teata, kes on iga kasutaja taga, vaid ikka teiste tahtlikus või tahtmatus eksitamises: teatud viisil mitut kontot kasutades jääb teistele kergesti valemulje, et mitme konto taga on mitu inimest.
::: Käpiknukluse kahtlustuse esitamine on ebaväärikas siis, kui seda tehakse ilma kaalukaid tõendeid esitamata.
::: Miks inglise vikis on blokeerimise esmaseks põhjuseks sageli just mitme konto väärkasutus, mitte redigeerimissõja pidamine või muu konkreetsem põhjus? Esiteks sellepärast, et mitut kontot kasutataksegi mõnikord selleks, et teisi sihilikult eksitada (mil moel, see on lahti kirjutatud: [[:en:WP:SOCK]]). Teiseks, kui blokeeritud kasutaja teeb uue konto, siis väga sageli teeb ta seda selleks, et jätkata tegutsemist halvas usus, ta ei alusta tegelikult puhtalt lehelt. Siis ei ole mõistlik lasta sama inimest puudutavatel probleemidel iga natukese aja tagant uuesti ja uuesti eskaleeruda. Meil on inglise vikiga võrreldes selliseid probleeme küll vähe, aga mingil määral siiski.
::: Ma ei mõtle, et sinule, Andres, tuleks käpiknuklust ette heita, kuna sa ilmselt ei kasutanud teist kontot selleks, et teisi tahtlikult eksitada. Eespool toodud põhjustel ma lihtsalt leian, et palve kontod siduda on üldjuhul põhjendatud ka siis, kui mitut kontot ei kasutata parasjagu halval eesmärgil. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2026, kell 23:27 (EEST)
::::Mul hakkas päris hirmus, kui ma neid reegleid vaatasin.
::::Minu ettepanek oleks loobuda isikupõhisusest kontopõhisuse kasuks. Ja blokeerida ilma pikema jututa need kontod, kust tuleb ilmselt pahatahtlikku tegevust. Võib ju ka ühe hoiatuse teha. Meil ei pea olema samasugused reeglid kui palju suuremas ja palju anonüümsemas vikis. Ja me ei pea olema nii surmtõsised. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 10:40 (EEST)
:::: Tahtsin sama öelda, et Sendra juhtum ilmselgelt polnud selline pahatahtlik käpiknuklus. Mis puudutab isikupõhisuse kõrvale jätmist, siis see pole tingimata hea idee, sest tihti on käpiknukkudega seotud juhtumid kyllalt piiripealsed ning täielik alus blokeerimiseks võibki avalduda ainult laiemat pilti (st kõigi nukkude tegevust koos) vaadates. Niisama kõige labasema sodimise puhul pole tõesti eriti tähtis, et kas kõigi kontode taga on sama inimene või mitte, sest siis tuleb need kontod nagunii blokeerida. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 3. aprill 2026, kell 13:18 (EEST)
:::::Too mõni näide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:44 (EEST)
:::::Kus ühegi konto tegevus ei olnud pahatahtlik, aga koostegevus oli. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:46 (EEST)
:::::: Viimasest ajast kasvõi 3 Löwi ja tema käpikud? Mitte kõik tema teistelt nimedelt ja IP-delt tehtud parandused ei olnud iseseisvalt sedavõrd probleemsed, et nende eest tulnuks kohe blokeerida. Lõpuks sai määravaks minu meelest just tema systemaatiline käitumismuster, sh käpiknuklus (sh teda ennast puudutavates aruteludes) ning suhtlusstiil. Enwiki vastavatest juurdlustest kindlasti leiad ka veel hulgaliselt näiteid.&lt;br&gt;
:::::: - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 3. aprill 2026, kell 15:03 (EEST)
:::::::Mul on täitsa ükskõik, kas tegu oli sama isikuga. Minu meelest oleks pidanud blokeerima trollimise eest. See oli ikkagi väga häbematu. Sa oled ise seda soovitanud. Aga ma ei hakka ju blokeerima seda, kes mind mõnitab. See oleks huvide konflikt ja administraatoriõiguste kuritarvitamine. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:18 (EEST)
::::: Ma leian samuti jätkuvalt, et siin pole tarvis olla päris nii ranged nagu inglise vikis. Aga ma ei ole nõus sellega, et eksitamise ja mitme kontoga seotud muu ebasoovitava tegevuse korral peaks teised teesklema, et kontode taga ei ole sama inimene. Ei ole mõistlik rikkumiste korduvust eirata lihtsalt sellepärast, et kasutaja teeb uue konto ja ei ole mõistlik sama inimesega seotud samu probleeme iga uue konto puhul uuesti lahata ning kannatlikult jälgida ja oodata, millal karikas jälle täis saab. Ei ole mõistlik tolereerida kasutajat, kes pidevalt sõimleb ja redigeerimissõdu peab, lihtsalt sellepärast, et kõige häirivama tegevuse jaoks on tal teine konto. Eeldatavasti tähendaks kontopõhisus seda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST)
::::::See tähendab seda, et mõlemad kontod tuleb blokeerida. Ei ole tarvis kannatlikult oodata. Sõimlemise puhul kohe blokeerida, redigeerimissõja puhul enne hoiatada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:26 (EEST)
::::::: Mida sinu pakutud kontopõhisus siis ikkagi tähendab? Hoiatamise juures on samuti mõistlik arvestada sellega, kas sama inimest on hoiatatud juba varem, kui ta kasutas teist kontot. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST)
::::::::Minu meelest ei ole erilist vahet, mitu korda ma hoiatan. Ja ma ei pea tingimata hoiatama, kui ma näen, et ta tegutseb halvas usus. Ma võin ta ka ära tunda, aga ma ei pea hakkama tõestama, kes ta on, ega tema tegutsemist teiste kontodega põhjenduseks tooma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:23 (EEST)
:Aga olgu, ma reen, siis ka sellise asja. Oi, aga selleks ma pean välja logima. Seda ma ei taha teha, sest sisselogimine on keeruline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:12 (EEST)

== Request for Review ==

Hello everyone,

I am writing this request in English, as I do not speak Estonian, and I sincerely ask you to carefully consider my appeal.

I was recently subjected to a partial block on the Estonian Wikipedia (&quot;[[Eri:Kaastöö/Osps7|See]]&quot;) after posting a message on user &quot;Taivo&quot; talk page. The reason given was: &quot;[[Eri:Kaastöö/Osps7|probleemide import teistest projektidest eesti vikipeediasse]].&quot;

I would like to respectfully clarify that I have not engaged in any persistent vandalism, nor have I acted in an uncivil or disrespectful manner. I have not harassed anyone, and I have not attempted to damage articles, introduce harmful edits, or repeatedly violate Wikipedia policies. I have also never posted machine translations, unclear or incomprehensible text, misleading instructions, or any kind of promotional links.

For nearly nine years, I have been contributing to Wikimedia projects with [https://meta2.toolforge.org/crossactivity/Osps7 genuine dedication and good faith]. I deeply value the principles of collaboration, respect, and shared knowledge that these projects stand for. At times, I have needed to communicate with other users through external platforms such as Telegram, simply to maintain constructive dialogue. However, in this case, I chose to communicate in the most transparent and appropriate way through a public talk page on the Estonian Wikipedia, without any intention of causing harm, offense, or disruption.

What has been especially difficult for me to understand is that there was no prior warning or gradual escalation before applying this block. I was not informed that my actions might be considered inappropriate, nor was I given a temporary block as a first step. It was truly surprising and discouraging to find that the restriction was applied indefinitely from the outset.

While I understand that this is technically a partial block, I sincerely hope you can appreciate how distressing this situation is for me. It affects not only my ability to participate but also my record across Wikimedia projects, which I have worked hard to maintain over many years. It feels like a mark against my contributions and intentions, which have always been positive.

I respectfully request the removal of this block. I want to assure you that I will not return to editing or posting on the Estonian Wikipedia in any way. My only wish is to have this restriction lifted so that my record remains fair and reflective of my true contributions.

I truly hope you can view this situation with understanding and empathy, and I kindly ask that my request be reviewed by a neutral.

Thank you very much for your time, your consideration, and your understanding. [[Kasutaja:Osps7|Osps7]] ([[Kasutaja arutelu:Osps7|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 19:24 (EEST)
:Nojah, eks ma siis selgitan. Osps blokeeriti Commonsis ([[:Commons:user talk:Osps7]], vaadake ka blokilogi), kus ta tegi hulga ebaõnnestunud taotlusi blokeering lõpetada. Asi lõppes temalt õiguse äravõtmisega kasutajalehele kirjutada, misjärel ta pommitas mind e-kirjadega, ma võtsin talt ka õiguse e-kirju saata. Seejärel kirjutas ta minu kasutajalehele metas ([[:meta:user talk:Taivo]]) ja lõpuks siia, justkui mina oleksin ainus administraator. Ütlesin talle korduvalt, et ta minuga rohkem ühendust ei võtaks, aga tema ikka jaurab edasi. Blokk on vajalik. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 3. aprill 2026, kell 00:35 (EEST)
::Minu meelest teil on küll imelikud reeglid: Blokeerida selle eest, et inimene, kes pilte läbi vaatab, jätab mõnikord kustutamismärkusel põhjuse märkimata? Kas ei võiks selliseid märkusi lihtsalt ignoreerida ja/või kustutada? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 09:56 (EEST)
:::Ma ei tea, kust sa selle võtsid. Palun vaata blokilogi. Teda pole iial sellise asja eest blokitud. Ta sai esimese bloki selle eest, et laadis üles autoriõigusi rikkuvaid faile pärast hoiatusi, ja teise bloki mitme konto väärtarvituse pärast. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 3. aprill 2026, kell 17:49 (EEST)

::Dear Taivo,
::I would like to reiterate that when I attempted to contact you, I remained respectful at all times. I did not engage in any disruptive behavior, nor did I violate the policies of Estonian Wikipedia. Holding administrator privileges should not be grounds for imposing a block simply because I tried to reach out to you.
::I understand that a warning, or even a temporary block for a week or two, might have been appropriate. However, the severity of this action is quite surprising.
::I kindly ask you to reconsider your decision, and I hope that a neutral party can review my block on Estonian Wikipedia.
::I would like to make a note regarding my block on Commons. Recently, I was allowed to edit my talk page, and I have posted multiple times on the talk page of the administrator who granted me this permission. They did not express any objection or take action against me in other Wikimedia projects; rather, they permitted me to submit a new request on Commons.
::Thank you. [[Kasutaja:Osps7|Osps7]] ([[Kasutaja arutelu:Osps7|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 16:23 (EEST)

== Maakondade (ajaloo)kategooriate pealkirjadest ==

Minu meelest on häiriv, et meil on kategooriad stiilis &quot;[[:Kategooria:Võru maakonna ajalugu]]&quot;, milles on alamkategooriad nt Võru kreisist ning Vastseliina rajoonist. Palju loogilisem ja suupärasem oleks &quot;Võrumaa ajalugu&quot;, mis hõlmab kogu ajaloolist regiooni korraga. Praeguse pealkirja järgi ([[Võru maakond]] räägib definitsiooni järgi nt rangelt vaid tänasest haldusyksusest) peaks &quot;Võru maakonna ajaloos&quot; olema artiklid ainult sellest ajast, mil praegune maakond on eksisteerinud. Sellepärast on meil ka Eesti ajalugu suurima yldkat-ina, mitte &quot;Eesti Vabariigi ajalugu&quot;.

Võimalik, et ka tänase maakonna kat võiks olla ylemkat-is &quot;Võrumaa&quot;.- &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 3. aprill 2026, kell 13:53 (EEST)
: Ka kategooriad nagu &quot;Viljandi maakonna geograafia&quot; võiks olla &quot;Viljandimaa geograafia&quot;. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 3. aprill 2026, kell 14:16 (EEST)
:: Kas kategooriate pealkirjas on &quot;Võrumaa&quot; või &quot;Võru maakond&quot; lähtub praegu nähtavasti vastavate artiklite pealkirjadest. Võib-olla tuleks siis ennem arutada seda, kas artiklite pealkirjad või materjali jaotus artiklite vahel on õnnestunud. 
:: Praegu on [[:Kategooria:Võrumaa]], mille kogu teema minu arusaamise järgi ongi ajalooline. Sellepärast ei näi olevat mõtet teha selle alla lisaks kategooriat &quot;Võrumaa ajalugu&quot;.
:: Kreisi kategooriat minu meelest polekski pidanud &quot;Võru maakonna ajaloo&quot; alla tagasi panema (vt [[Kategooria arutelu:Võru kreis]]). Tuleks jälgida, et territooriumi kategoorias ja selle alamkategooriates on artiklid teemadel, mis on tegelikult selle territooriumiga seotud. Kui lisada ajaloolise Võrumaa kategooriasse kogu nüüdse Võrumaa kategooria, siis satuksid ajaloolise Võrumaa alla muu hulgas Setumaa külad, mis ajaloolisele Võrumaale ei kuulunud.
:: Maakondade geograafia kategooriate kohta on mul teistsugune ettepanek, vt [[Kategooria arutelu:Eesti geograafia maakonniti]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST)
::: Tähendab, mu meelest &quot;Võru maakond&quot; (praegune haldusyksus) ja &quot;Võrumaa&quot; (piirkond kui selline) ei ole tingimata sama asi. Samas ma möönan, et nende kahe asja eristamine võib praktikas ysna tylikaks ja keeruliseks kujuneda, mistap võiks tegelikult vist lihtsalt kõik maakonnad teisendada sellise – neutraalsema ja kaasavama – stiili alla.
::: Geograafia kategooriate lammutamise poolt ma väga ei ole, sest formaat paistab toimivat, ehkki sul võib õigus olla, et eesti keeles kasutatakse seda sõna tavaliselt teisiti. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 6. aprill 2026, kell 23:35 (EEST)
:Oot, Võrumaaga on lugu liiga lihtne. Aga kas &quot;Jõgeva maakonna ajalugu&quot; peaks sisalduma ühtlasi artiklis &quot;Tartu maakonna ajalugu&quot;, sest pikka aega käis nüüdne Jõgevamaa Tartumaa (ja osalt Viljandimaa) alla? Kas peaks olema eraldi &quot;Lääne-Viru maakonna ajalugu&quot;, &quot;Ida-Viru maakonna ajalugu&quot; ja &quot;Virumaa ajalugu&quot;? Praktiline oleks määratleda selge alus, millel see jaotus põhineb, ning see alus katuskategooriasse kirja panna (ja vajadusel selgitavad märkused üksikkategooriate alla). Me võime arbitraarseid reegleid kasutada küll, kui need on selgelt paigas. ja antud juhul oleks mõistlik vältida sisu dubleerimist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:44 (EEST)

== Keda tuleks Vikipeedias nimetada ja kategoriseerida füüsikuks? ==

Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi. Minu meelest on meil ka iseenesestmõistetavusega nii tehtud. [[Füüsik]]uks võidakse nimetada igasuguseid [[füüsika]] [[asjatundja]]id, sealhulgas [[füüsikainsener]]e ja [[füüsikaõpetaja]]id, füüsika erialal lõpetanuid (hariduselt füüsikuid), füüsikaüliõpilasi, füüsika eriklassi õpilasi, füüsika tundjaid (&quot;ma pole kuigi hea füüsik&quot;) ning neid, kes füüsikute ja lüürikute vastasseisus on füüsikute poolel. Nähtavasti see enesestmõistetavus tuleb senisest entsüklopeediate traditsioonist ja sellest, et puhtalt füüsikutena tuuakse esile teadlasi, näiteks füüsikaõpetajate saavutused on teist laadi. Mulle tundub, et kui me selle vahetegemise kaotame, siis me eksitame ja oleme vähem informatiivsed. Probleem on ka see, et füüsiku all füüsikateadlase mõistmine ei ole vastavuses artikli [[Füüsik]] sisuga. Leheküljel [[Arutelu:Erna Paju]] kaitseb minu oponent VillaK seisukohta, et füüsikaõpetajate kohta võib artikli alguses öelda näiteks &quot;füüsik ja õpetaja&quot; ning nad tuleks kategoriseerida Eesti füüsikute alla, viidates sõna &quot;füüsik&quot; laiemale tähendusele umbes 'Füüsikaalase väljaõppe saanu ja füüsikupilgu omandanu, kes oma töös rakendab füüsikaalaseid teadmisi ja oskusi'. Vaata ka [[Arutelu:Vilma Kukrus]]. 

Kui tahta jääda sõna &quot;füüsik&quot; üldisema tähenduse juurde, kuid vahetegemist mitte ära kaotada, siis tuleks nähtavasti hakata kasutama suhteliselt haruldast sõna &quot;füüsikateadlane&quot; (esineb artiklites [[Anu Noorma]] ja [[Peeter-Enn Kukk]]). Midagi valet selles ei oleks. Aga sõna &quot;füüsik&quot; võiks siis tekitada segadust ja olla eksitav. Nii mulle praegu tundubki.

Needsamad asjad ka näiteks matemaatikute, keemikute, ajaloolaste ja geograafide kohta. 

Mis te arvate? Kas jätta, nagu on, või teha reformid? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 21:38 (EEST)

:Lühidalt, ma leian, et põhimõtteliselt mistahes eriala raames on võimalik tegutseda nii teadlasena, praktikuna kui õpetajana. Sageli need erinevad rollid kombineeruvad, mõnel juhul seda isegi eeldatakse. See ei puuduta kindlasti vaid reaalaineid. On mitmeid erialasid, mille puhul on üldlevinud, et teadlase roll tuuakse eraldi välja, nt arst vs arstiteadlane, jurist vs õigusteadlane, kunstnik vs kunstiteadlane. Füüsiku, matemaatiku ja keemiku erialalise üldnimetuse reserveerimine üksnes kitsalt teadlase rollis tegutsenud inimestele on minu hinnangul eksitav mitmel põhjusel. Esiteks saab kõigil nendel erialadel tegutseda ka praktikutena. Füüsikainsener, kindlustusmatemaatik ja keemialaborant on vaid mõned näited nende erialade praktikutest, kuid võimalike ametinimetuste loend oleks palju pikem. Kõigi selliste ametite pidajad on eriala poolest ikka vastavalt füüsikud, matemaatikud ja keemikud, ehkki pole teadlased. Ma pole veendunud, et kõigi selliste ametite jaoks on vaja luua eraldi alamkategooriaid. Teiseks, minu hinnangul tuleks olla ettevaatlik allikates esitatud erialaliste identiteetide ümberdefineerimisega. See saaks olla võimalik üksnes põhjendatud juhtumitel, kus allikates esitatud eriala on ilmselgelt alusetu. Kolmandaks, konkreetselt Erna Paju puhul ei olnud tegemist pelgalt ühe kooli füüsikaõpetajaga, vaid ta oli ka õpetajate õpetaja, metoodik, õpikute ja ülesannete kogude autor. Samuti vabariikliku füüsikakomisjoni liige, mis korraldas Eesti füüsikapäevi jm.   [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 23:40 (EEST)
::Ma olen sellega nõus, et ühel erialal võib tegutseda mitmes rollis, ja näiteks just meditsiinis ja juuras (ja ka teoloogias) on teadlane minu meelest väga sageli ka praktik, aga füüsikas, matemaatikas ja keemias pigem just mitte. Sellepärast ei ole sellel, et seal on teadlase roll eraldi sõnaga välja toodud, minu meelest erilist kaalu. Muide, kunstnik ja kunstiteadlane ei käi sminu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad. Ma näen seda asja hoopis nii. Entsüklopeediale pakuvad füüsikateadlased suuremat huvi kui teised füüsikud. Sellepärast tundub loomulik, et kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta, et siis me peame silmas füüsikateadlast. Selline tähendus on sõnal &quot;füüsik&quot;  olemas ka.[https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=f%C3%BC%C3%BCsik&amp;F=M&amp;C06=et VSL]. Seal on &quot;füüsika eriteadlane&quot;. Minu meelest on see tavaline [[implikatuur]], kuigi oleks parem, kui me ilma selleta läbi saaksime. Ma ei vaidle üldse sellega, et füüsik võib olla ka praktik, aga siis tuleb ka täpsustada, mis vallas tema saavutused on. Me ei pea ütlema ainult &quot;füüsikaõpetaja&quot;, võib öelda ka, et ta on metoodik, õpikute autor jne, aga see ei tee teda rohkem füüsikuks, kui ta juba on, ja &quot;füüsik&quot; ei ütle ka neid teisi asju. Ma ei ole ka sellega nõus, et füüsikaõpetajaks nimetamine võtab erialase identiteedi ära. Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 02:19 (EEST)
:::&quot;''kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta''&quot; Selline väide on antud kontekstis otseselt eksitav, sest mõlemal kirjeldatud juhul on (oli) juba nii avalauses, artikli tekstis kui ka kategooriates selgelt öeldud, et tegemist ei ole üksnes füüsikutega, vaid ka õpetajatega. Sina püüad postuleerida, et füüsiku nimetust ei tohiks nendes artiklites üldse kasutada. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:08 (EEST)
::::Jutt on ainult esimesest lausest ja kategooriast. Mujal artiklis võib minu seisukoha järgi seda sõna kasutada, näiteks võib sõnu &quot;füüsik ja õpetaja&quot; kasutada teenetemärgi kontekstis. See ei ole postulaat, vaid tuleneb postulaatidest, et teadlased tuleb eraldi välja tuua ja et kui on öeldud lihtsalt &quot;füüsik&quot;, siis on mõeldud füüsikateadlast. Nende postulaatide otstarbekuse üle me praegu diskuteerimegi.
::::&quot;Füüsik ja õpetaja&quot; tundub mulle arusaamatu, kui füüsiku tegevuse all ei mõelda midagi õpetaja tegevusest erinevat. Sellepärast ma arvan, et lugeja ei saa sellest nii aru, nagu see mõeldud. Pealegi ei nähtu siit, et tegu on füüsikaõpetajaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 21:54 (EEST)
::::Kui öeldakse &quot;füüsik ja õpetaja&quot;, siis mulle küll ei tundu, et &quot;õpetaja&quot; oleks &quot;füüsiku&quot; täpsustus. Tundub, nagu jutt oleks kshest eri asjast. Mingites retoorilistes kontekstides võib sõna &quot;ja&quot; niimoodi kasutada, aga entsüklopeedialt ootaks selget ja asjalikku esitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:52 (EEST)
:::&quot;''Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik''.&quot; See on teine ekslik järeldus. Kui öelda, et keegi on töötanud füüsikaõpetajana, siis sellega ei ole veel paraku öeldud, et see inimene on erialalt füüsik -  ei eksplitsiitselt ega implitsiitselt. Sest füüsikaõpetajatena on töötanud üsna erinevate erialade inimesi. Füüsikaõpetaja võib oma kutsekvalifikatsiooni järgi olla füüsik, kuid võib olla ka füüsikaõpetaja, matemaatika-füüsika õpetaja, loodusteaduste õppekava lõpetanu, insener või muu lähedase eriala kvalifikatsiooniga. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:32 (EEST)
::::Nojah, kui eriala mõelda selle järgi, missugune õppekava on läbitud või missugune kvalifikatsioon on diplomi peal märgitud. Seda saab täiesti üheseltmõistetavalt kirjeldada hariduse rubriigis. Minu meelest tuleks inimest kirjeldada tema saavutuste järgi. Kui ta on väljapaistev füüsikaõpetaja, siis ei ole minu arvates tähtis, kus ta on õppinud. 
::::Kui inimese saavutusi saab kirjeldada sõnaga &quot;füüsikaõpetaja&quot; (see ei ole sama mis füüsikaõpetajana töötanud olemine!), siis tema tegevus kuulub füüsika valdkonda ning selles mõttes ka füüsika eriala alla. Samamoodi ka füüsikateadlane ei pea tingimata olema füüsika erialal õppinud ([[Albert Einstein]]) ja füüsika erialal õppinu võib saada mõne muu valdkonna teadlaseks ([[Rein Taagepera]]). Kas füüsika ei ole Einsteini eriala? Kas politoloogia ei ole Taagepera eriala? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:32 (EEST)
:::Piisab kui heita pilk Tartu Ülikooli füüsika instituudi õppejõudude erialalistele taustadele, mis on üsna kirevː https://ut.ee/et/kontakt/fuusika-instituut Füüsika õpetajana töötab ülikoolis näiteks inimene, kellel on magistrikraad taimefüsioloogias. Kuid leiab ka elektroonika ja biomeditsiinitehnika taustaga lektori, aga samuti nii teoreetilise füüsika, rakendusfüüsika kui füüsikaõpetaja erialalise taustaga õppejõude jpm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:49 (EEST)
::::Nende sildistamistega on alati keeruline ja ülitäpseks minna ei saagi, mingi osa jääb ikka halliks. Näiteks millal lõppeb inimese füüsikuks olemine, kui puuduvad avalikud allikad, mis kinnitaks inimese jätkuvat aktiivset füüsika-alast tegevust? Kas ta on endiselt füüsik, kui oli varem valdkonnas aktiivne, aga enam mitte? 
::::Sarnased arutelud on mu meelest siin olnud ka teiste ametite ja atributeerimistega nt ühel mulle silmajäänud tegelasel oli artikli sissejuhatuses uhkelt silt &quot;majandusteadlane&quot;, kuigi majandust uuris ta millalgi kümme aastat tagasi doktorantuuris, mis jäi tal pooleli või on lõpetamata, ja nüüd pigem aktiivne poliitikas ja ettevõtluses. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:10 (EEST)
:::::Minu meelest võib inimest füüsikuks nimetada ka siis, kui tal on füüsika alal saavutusi, aga ta praegu füüsikaga ei tegele. 
:::::Ma arvan, et sellisel juhul pole põhjust teda majandusteadlaseks nimetada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 23:06 (EEST)
::::Ma ei saa aru, mille tõendamiseks see argument on toodud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:58 (EEST)
:::&quot;''kunstnik ja kunstiteadlane ei käi minu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad''&quot;. No need käivad samasse ritta, kus on paarid arst vs arstiteadlane ning jurist vs õigusteadlane, selles mõttes, et isik võib olla kas üks või teine või mõlemat. [[Jaan Elken]], [[Raivo Kelomees]], [[Mari Kartau]], [[Kärt Ojavee]], [[Eva Elise Oll]] on vaid mõned nimed, kes on ühtaegu nii kunstnikud kui kunstiteadlased, ehk nii praktiseerivad kui ka uurivad. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:43 (EEST)
::::Inimene võib kombineerida mis tahes tegevusvaldkondi, näiteks [[Albert Üksip]] oli näitleja ja botaanik, kusjuures tal ei olud kummalgi alal formaalset haridust. Ma mõtlen seda, et on võimalik õppida kunstiteadlaseks, õppimata kunstnikuks. Eestis ei ole võimalik õppida õigusteadlaseks, õppimata juristiks. Arstiteadlaseks võib õppida kas arstiks õppides või biomeditsiini eriala kaudu (see on uus võimalus). 
::::Mulle tundub intuitiivselt, et kunstiteadus ja kunst on kuidagi teisiti seotud kui näiteks õigusteadus ja praktiline juristitöö ning arstiteadus ja arstitöö. See on umbes nii, et arsti töö ja juristi töö on suuresti arstiteaduse ja õigusteaduse rakendused, aga need sisaldavad ka loovat aspekti, millega need võivad anda panuse teadusesse. Minu meelest klassikalise arusaama järgi kunstnikud ei rakenda kunstiteadust, vaid kunstiteadus uurib nende loomingut. Aga tänapäeval on ka kunstihariduses mudeleid, mis püüavad seda erinevust ära kaotada, ja see eeldab ka uut arusaama kunstist ja kunstiharidusest.
::::Ja noh, ka füüsikas on teised tegevusalad (füüsikainsener, rakendusfüüsik, füüsikaõpetaja, füüsika populariseerija) füüsikateaduse rakendused. Samas, füüsikat võidakse rakendada ka teistes teadusvaldkondades, ja kui seda teeb füüsik (nagu [[Aigar Vaigu]] metroloogias), siis ta on võib identiteedi poolest olla küll füüsik, aga uurimisküsimuste poolest mitte füüsikateadlane. Teiselt poolt, füüsikainsener on ka insener, füüsikaõpetaja on ka õpetaja, füüsika populariseerija on ka teaduse populariseerija ja füüsikateadlane on ka teadlane. Pole selge, kas füüsikaõpetaja on rohkem füüsik või rohkem õpetaja. Muide, füüsikust võib saada ka näiteks füüsikaajaloolane või füüsikafilosoof. 
::::Õppekavad on võib-olla liiga juhuslikud, et nii-öelda päritolueriala määrata. Näiteks Tartu Ülikoolis ei ole füüsika bakalaureuseõppekava. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 01:21 (EEST)

::Ma ei näe probleemi kasutada vahel mõistet &quot;füüsikateadlane&quot;, aga ma ei samastaks seda &quot;füüsikuga&quot;, sest pean viimast laiemaks (füüsik võib ka õpetada või tegutseda praktikuna). Kui inimene tegeleb kitsalt teadusega (mis on mõneti haruldane), siis võib ju kirjutada &quot;füüsikateadlane&quot;, aga kui see sama inimene tegutseb ka praktiku või õpetajana või töötab hoopis miskis administratiivses rollis, siis miks mitte kirjutada, et &quot;füüsik&quot;. Iseasi, kui inimene on tegutsenud kogu elu füüsikaõpetajana, siis võiks lihtsalt kirjutada kohe täpsemalt &quot;füüsikaõpetaja&quot;, sest pole põhjust umbmäärasema määratluse kasutamiseks, kui me tegevusala täpselt teame (nt kui keegi on &quot;teoreetiline füüsik&quot;, siis pole ka põhjust määratleda teda lihtsalt &quot;füüsikuna&quot;). Sageli võivad aga elu jooksul need rollid muutuda (nt teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama).
::Väga täpsel määratlemise nõudmisel ei näe ma põhjust peaasjalikult seepärast, et meil on sageli keeruline neid detaile tuvastada. Asjaolu, et inimene kunagi midagi tegi, ei tähenda, et asjalood poleks vahepeal muutunud. Ja allikates võib samuti vigu olla, sest ega nt ajakirjanikud või teised ei pruukinud ka täpselt teada, mis see inimene teeb ning vahel ei oska inimene ise kah ennast väga konkreetselt kuskile paigutada, kuna tegevusvaldkond on ajas muutuv või väga ebamäärane (st ollakse sageli mitmes rollis). Ehk mina kasutaks rahumeeli &quot;füüsik&quot; kõikjal, kus me just täpselt ei tea, et inimene tegeles mingi konkreetse füüsikavaldkonnaga (nt osakestefüüsika) või tegi seda mingil konkreetsel viisil (nt füüsikainsenerid). Kui teame täpselt, siis võime ka määratluses täpsed olla, aga muul juhul pole vaja üle pingutada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 19:06 (EEST)
:::Kuidagi on fookusest välja jäänud see, et jutt on ainult esimesest lausest (ja vastavatest kategooriatest). Ma leian, et sealt peab olema selgelt näha, miks (mis laadi saavutuste vms pärast) temast artikkel on. Seal ei pea olema kõigi tema tegevuste kokkuvõte ega ammendav loetelu. Ja siis nendel määratlustel peaks olema sama roll, milleks ka kategooriad mõeldud on. Neil peaks olema selge tähendus, muidu nad ei täida oma eesmärki. 
:::Seesama füüsikateadlane võib oma elus teha veel igasuguseid asju, aga ma leian, et arvesse võtta tuleb ainult neid, millel on tema tähelepanuväärsusega pistmist, sõltumatult sellest, kas ta tegi neid füüsikuna.  
:::Mõnikord jah öeldakse &quot;füüsikateoreetik&quot; (teoreetiline füüsik on see, kes on ainult teoreetiliselt füüsik) või &quot;osakestefüüsik&quot;, kuigi mitte järjekindlalt, aga siis on ikkagi selge, et tegu on teadlasega. Jaotus teoreetikuteks ja eksperimentaalfüüsikuteks on sisuline, nagu ka jaotus valdkonniti, aga ma leian siiski, et teadlaste selge eristamine on veel olulisem. 
:::Jätkan hiljem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 01:20 (EEST)
::::Nt [[Aigar Vaigu]], kui &quot;eesti füüsik ja teaduse populariseerija&quot;? Ta vist pole küll teadlasena tegutsenud või vähemasti artiklist see välja ei tule. Samas ei näe ma antud määratluse juures midagi valesti olevat. Ehk see näib mulle juuksekarva pooleksajamisena, et püüda hakata iga isiku juures tuvastama, kui teadlane ta ikka on. Seda enam, et sageli tegelevad inimesed mitme valdkonnaga (nt teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias jne) ning ei puugi olla isegi üheselt tuvastatav, et millest see tuntus täpselt ikka tuleneb.
::::Ma ei leia ka seda, et artikliväärilisus peaks tingimata ilmnema esimesest lausest. Nt vaikimisi võiks eeldada, et füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised, kuigi väike hulk silmapaistavaid õpetajaid seda kindlasti on. Aga see ei ilmne ju määratlusest. Samuti ei ole nt iga muusik, kunstnik või kirjanik veel tähelepanuväärne. Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 02:36 (EEST)
:::::Aigar Vaigu on teadlasena tegutsenud. Tema tegevus teaduse populariseerimise alal on kõik muu varju jätnud ja minu meelest oleks ka asjakohane seda esimesena märkida. Peale selle on ta olnud tippjuht (Metrosert ASi juhatuse esimees 21. veebruarini 2026) ja sellisena metroloogia praktik. Ta sai ta 2025. aastal Alto Ülikoolist tehnikateaduste doktori kraadi. Tema uurimistöö kuulub metroloogia valdkonda. Ta on tegelnud (üli)vähese valguse mõõtmise meetoditega. Sellepärast oleks minu meelest kohane teda nimetada tehnikateadlaseks, konkreetsemalt metroloogiks. Ta on saanud füüsikahariduse ja identifitseerib end füüsikuna ja tal on füüsiku pilk. Ta selles mõttes kindlasti füüsik, millest VillaK räägib, aga teadlasena ta ei ole otseselt füüsik. Ma möönan, et minu jäik klassifikatsioon võib olla eksitav. Artikli sisy saaks kõiki neid nüansse selgitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 19:21 (EEST)
:::::Aigar Vaigu puhul on minu meelest ilmne, et artikkel on meil temast sellepärast, et ta on teaduse populariseerija. Edasi võib vaadata, kas ta on tähelepanuväärne ka tippjuhina ja metroloogiateadlasena, ja vastavalt sellele määratlused valida. 
:::::''teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias
::::::See, et ta ka muud teeb, ei tee kaheldavaks seda, kas ta on teadlane. Me võime teised tegevusalad lisada, kui me leiame, et need omaette õigustaksid artikli olemasolu. 
:::::''füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised
:::::: Seda küll, aga kui juba esimeses lauses on kirjutatud 
:::::&quot;füüsikaõpetaja&quot;, siis on selge, et ta on tähelepanuväärne füüsikaõpetajana.
:::::''Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit
::::::Jah, see võib keeruline olla küll, aga kuidagiviisi saame hakkama, ehkki vahel vaidleme. Nii või teisiti me sellest ei pääse.
:::::Ma tuletan meelde, et vaidlusküsimus on 1) see, kas füüsikateadlasi tuleb eraldi välja tuua, ja 2) see, kas see, keda esimeses lauses füüsikuks nimetatakse, peab olema füüsikateadlane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 20:04 (EEST)
:::''teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama
::::Mõtle nüüd selle peale, miks meil temast artikkel on? Kui ta enam teadust ei tee, võime teda ikka teadlaseks nimetada. Nagu siis, kui ta on vana ja väeti ega suuda enam teadust teha ja võib-olla üldse koomas. Kui temast saab nii väljapaistev õpetaja, et ta vääriks juba sellena artiklit, siis on iseasi. Aga muidu ei saa tema õpetajaks olemist pidada võrdväärseks teadlaseks olemisega, nii et mõlemat peaks kohe märkima.
:::Kui meil on inimese elust ja tegevusest nii vähe teada, et me ei tea, mis mõttes ta füüsik oli või mis laadi füüsik ta oli, siis ta on nähtavasti Vikipeedias sees mingi teise asja pärast ja me ei peaks teda esimeses lauses üldse füüsikuks nimetama. 
:::Minu meelest peaksid kõik need nimetused olema faktipõhised, mitte tuginema sellele, kuidas teised või ka tema ise on end nimetanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:02 (EEST)

::Mõte oli mul ikkagi see, et elus asjad muutuvad. Mõni on võib-olla terve elu teadlane, aga teine alustab teadlasena ja siis läheb teise valdkonda. Kus hetkel on aga see üleminek, kus inimest enam teadlaseks nimetada ei sobi, sest see pole tema tegevuses kuidagi tooniandev? (see sõltub mh ajahetkest, mil selle inimese elu vaatame) Eriti keeruline on seda hinnangut anda välisel vaatlejal, kel on piiratult andemeid ja needki sageli aegunud või küsitava kvaliteediga. Kui see pole aga selge, kas inimene üldse füüsik on olnud, siis loomulikult pole põhjust seda mainida. Pigem ikka on teema see, et vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine. Ja siin püüdsin väita, et meil pole põhjust nõuda, et füüsik = füüsikateadlane juba kasvõi seepärast, et sageli ei ole tegevusvaldkond nii ühene (inimene võib tegeleda teadusega, anda loenguid kui olla ka praktik) ning allikatest ei pruugi see ka täpselt ilmneda, sest selle täpsustamist pole peetud oluliseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:58 (EEST)
:::Ma leian, et kui inimene on teaduses juba nii palju teinud, et ta väärib Vikipeedia artiklit, siis teda sobib teadlaseks nimetada küll, isegi kui ta enam teadust ei tee. Kui väga vaja, siis võib lisada &quot;endine&quot;. Seda me oleme kasutanud eelkõige sportlaste ja poliitikute puhul. Kui ta hiljem on silma paistnud mingi muu tegevusega, siis me võime selle lisada ja isegi ettepoole panna, aga eemaldada pole seda põhjust. Näiteks [[Jaak Aaviksoo]] on olnud päris märkimisväärne füüsik, isegi akadeemikuks valitud, aga tema muu tegevus on selle varju jätnud. Artiklis seda ikkagi mainitakse, kuigi mitte esimesel kohal. 
:::Aga miks me teeme artikleid piiratud andmete põhjal? Näiteks [[Aigar Vaigu]] kohta on andmeid piisavalt, neid lihtsalt pole artiklis kasutatud. Ja kui andmetes ei ole tõesti mitte midagi muud kui &quot;füüsik&quot;, siis ei saa seda kasutada, vähemalt esimeses lauses kindlasti mitte. Me ju ei hakka kellestki artiklit tegema ainult selle pärast, et keegi on teda füüsikuks nimetanud. 
:::''vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine
::::Võime anda mitu määratlust, jättes lahtiseks, mis on peamine. Peamist ei pruugi ollagi.
:::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 18:48 (EEST)
:::::Sa ajad asja tarbetult segaseks. Mina olen vähemasti väitnud, et 1) füüsik ei tähenda sama asja, mis füüsikateadlane ja neid ei sobi samastada; 2) me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane; 3) kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata; 4) inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 02:09 (EEST)
::::::Ju ma siis tõesti räägin segaselt, aga siin on täielik möödarääkimine. Katsun selgitada selgelt. Ma leian, et esimeses lauses tuleb märkida need tegevusalad, mis on isiku tähelepanuväärsuse seisukohaaast relevantsed. Kui Sa ei ole sellega nõus, siis võib selle üle diskuteerida. Sõna &quot;füüsik&quot; tähendab EKSSi ja VSLi järgi 'füüsika eriteadlane', Sõnaveebi järgi 'füüsika asjatundja'. Nii et sõnal on kitsam ja laiem tähendus. Tähelepanuväärsust selgitab küll see, et inimene on füüsika eriteadlane, aga mitte see, et ta on füüsika asjatundja,  Peab olema midagi konkreetsemat. Ja kui tegu ei ole teadlasega, siis tuleks täpsemalt kirjeldada. Pealegi on päris ebatavaline, et keegi on tähelepanuväärne sellepärast, et ta on füüsik, kuid mitte sellepärast, et ta on füüsikateadlane. Sellepärast ma leian, et sõna &quot;füüsik&quot; võib esimeses lauses kasutada 'füüsikateadlase&quot; tähenduses.
::::::''me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane
::::::: Kui me teda nimetame lihtsalt füüsikuks, siis see tähendabki, et ta on füüsikateadlane. Teistsugused füüsik-olemised teevad tähelepanuväärseteks harvadel juhtudel, ja neil juhtudel võib täpsemalt öelda, mis laadi füüsik-olemisega on tegu. Jah, ei pea täpsustama.
::::::'' kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata
:::::::See ei oluline, kas ta on kitsalt teadlane, ja seda ei olegi tarvis öelds. Oluline on ainult see, et tema tähelepanuväärsus tuleb tema tegevusest teadlasena. Seejuures pole oluline, kas me nimetame teda füüsikuks või füüsikateadlaseks. Kui pole kindel, kas üks või teine tegevusala on relevantne, siis võib selle vabalt välja jätta.
::::::''inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav
::::::: Muidugi ei pea tuvastama ühteainsat. Tuleb märkida need, mis on tähelepanuväärsuse seisukohast kindlasti relevantsed, sõltumata sellest, kas ta praegu nendega tegeleb.
::::::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 05:28 (EEST)

:See on nüüd palju selgem. Tänan!
:Üks segaduse allikaid on vast tõesti olnud see, et polnud ilmne, et sinu nägemuses peaks tähelepanuväärsus ilmnema määratlusest. Mina nt seda nii ei näe ja just seepärast ei pea tarvilikuks väga rangelt määratlust määratled. Nt see, et keegi on füüsikateadlane, ei tähenda mulle, et ta on automaatselt artiklivääriline. Umbes nagu see, et igaüks, kes ennast kunstnikuks või kirjanikuks nimetab, pole seda teiste arvates veel sugugi mitte. Nii peaks minu arvates artiklist endast välja tulema, et inimene on teinud midagi tähelepanuväärset ja tema tegevust on märgatud. Jätame selle pigem kuningakodadele, et keegi on automaatselt oluline lihtlabaselt seepärast, et sündis hõbelusikas suus.
:Ma ei ole tahtnud väita, et määratlusse peaks kaasama tähelepanuväärsuse seisukohast mitterelevantset. Pigem olen püüdnud väita, et määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus &quot;on füüsik&quot; pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb. Tuntud inimene võib ühtlasi olla füüsik ja nii võib seda ka välja tuua. Kui me hakkame lühendama seda, mis inimene on, siis võib kirjapandu muutuda üsna eksitavaks. Nii pean vajadusel detailsema kirjelduse andmist palju täpsemaks ja ma ei rõhutaks vajadust alati miskit väga täpset ja lühidat kirja panna.
:Samuti pean tähtsaks seda, et artiklitel oleks tegelikult korralik sissejuhatus, mis võtaks kokku inimese tegevust (olen püüdnud neid ka vahel koostada, aga no... jah). Kui kogu sissejuhatus on &quot;x on füüsik&quot; ning ülejäänut peab artikli pealt otsima, siis minu arvates on see selge märk puudulikust artiklist. Sissejuhatus võiks olla see, mis on nö trükientsüklopeedia kogu ülevaade ehk kust saab kätte põhilise informatsiooni teemast, pärast mille lugemist võib rahumeeli ka ülejäänud artikli lugemata jätta, sest kõige olulisem oli juba öeldud ja lähemalt uurida saab juba detaile.
:Mis puutub füüsiku määratlemist, siis tood ju ka ise välja, et eri allikad ei suuda kokku leppida, mida &quot;füüsik&quot; tähendab: 'füüsika eriteadlane' ja 'füüsika asjatundja' on selgelt erinevad. Kusjuures keegi võib olla tuntud ja oluline just seepärast, et on 'füüsika asjatundja' (kuigi viimane on reeglina kombineeritud millegi teisega). Aga võiks seegi selgitada seda, miks on pikem kirjeldus vajalik, et tähtsus selgemini välja tuleks. Nt on ikka tugev vahe, kas &quot;x on eesti jalgpallur&quot; või &quot;x on eesti jalgpallur, kes kuulus aastatel 2011–2016 Eesti koondisse&quot; vms. Tähendus tuleb just saavutustest antud valdkonna sees, mitte lihtsalt mingi asjaga tegelemisest (nt võib inimene olla justkui jalgpallur, aga mitte kunagi Eesti koondisse jõuda... kas temast peaks siis üldse artikkel olema ja sobib teda jalgpalluriks nimetada?). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 21:31 (EEST)
::Mitte nii, et määratlus peaks ise näitama, miks inimene tähelepanuväärne on. See ei ole üldjuhul võimalik. Määratlus peaks näitama, mis laadi tegevuse või seisundi vms tõttu inimene on tähelepanuväärne. (Muide, minu meelest näiteks inglise vikis on ka nii, ja ka trükitud entsüklopeediates.) Esimesse lausesse võib ka lisaks midagi konkreetset kirjutada, aga tingimata ei pea, võib ka jääda näiteks teise lausesse. Mõnikord on ka nii, et ei saagi teisiti iseloomustada kui mõne konkreetse seiga kaudu. Sellega ma olen nõus, et artiklil peaks olema sissejuhatus, mis põhilise välja toob. 
::''määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus &quot;on füüsik&quot; pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb
:::Muidugi võib olla pikem. Ainult et kõik ei pea esimeses lauses olema, see on niigi pikk. Jah, kui inimesest ei ole artikkel ainult sellepärast, et ta on füüsik, siis peabki teisi valdkondi ka kohe mainima.
::Ma ei ütleks nii, et allikad ei suuda kokku leppida. Neil on lihtsalt erinev lähenemine. 'Füüsika eriteadlane' on klassikaline põhitähendus, ja kaks allikat pole vajalikuks pidanud teisi tähendusi ära tuua. Sõnaveeb annab üldistuse, mis võtab arvesse ka teisi tähendusi. Kui keegi on tähelepanuväärne füüsika asjatundjana, kuigi ta pole füüsikateadlane, siis tulebki täpsemalt öelda. 
::Jah, jalgpalluri puhul võib küll esimeses lauses öelda, et ta kuulus Eesti koondisse. Võib ka teises lauses, nii täpselt pole tarvis reglementeerida. Aga igal juhul, kui on öeldud, et on jalgpallur, siis sellega on ka öeldud, et on tähelepanuväärne jalgpallur. Kui ei ole, siis tuleb kustutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2026, kell 04:31 (EEST)

== Eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäev ==

Tervist!

Annan teada, et eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäeva tähistamine toimub seekord laupäeval, 22. augustil Tartus. Täpsem info laekub kuupäeva lähenedes, suve keskpaigas.

[[Kasutaja:KerdoKristjan|KerdoKristjan]] 22. aprill 2026, kell 12:12 (EEST), WMEE büroojuht

== Report concerning User:~2026-26218-26 ==

* {{User|~2026-26218-26}}
Spammer. Thanks, [[Kasutaja:Syunsyunminmin|Syunsyunminmin]] ([[Kasutaja arutelu:Syunsyunminmin|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 07:09 (EEST)</text>
      <sha1>haxxmrs7bbi6f98khqcckyvusv388hc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>James VI ja I</title>
    <ns>0</ns>
    <id>101597</id>
    <revision>
      <id>7142394</id>
      <parentid>6648188</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T11:59:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* Inglismaa kuningaks saamine */</comment>
      <origin>7142394</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15238" sha1="d4vuz7w88k4m4ozsvwmac9c25yfqiou" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=mai}}
{{Infokast ametiisik
| nimi = James VI ja I
| pilt = JamesIEngland.jpg
| pildiallkiri = James VI ja I (ilmselt [[John de Critz]]i maalitud portree, u 1605)
| amet = [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] ja [[Iirimaa kuningriik|Iirimaa]] [[Inglismaa kuningas|kuningas]]
| ametiajaalgus = 24. märts 1603
| ametiajalõpp = 27. märts 1625
| eelmine = [[Elizabeth I]]
| järgmine = [[Charles I]]
| amet2 = [[Šotimaa kuningriik|Šotimaa]] [[Šotimaa kuningas|kuningas]]
| ametiajaalgus2 = 24. juuli 1567
| ametiajalõpp2 = 27. märts 1625
| eelmine2 = [[Mary Stuart]]
| järgmine2 = [[Charles I]]
| sünniaeg = 19. juuni 1566
| sünnikoht = [[Edinburghi kindlus]], [[Edinburgh]], [[Šotimaa kuningriik|Šotimaa]]
| surmaaeg = 27. märts 1625
| surmakoht = [[Theobalds House]], [[Hertfordshire]], [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]]
| abikaasa = [[Taani Anne]]
| vanemad = [[Henry Stuart]]&lt;br&gt;[[Mary Stuart]]
| lapsed = [[Henry Frederick Stuart]]&lt;br&gt;[[Elizabeth Stuart]]&lt;br&gt;[[Margaret Stuart]]&lt;br&gt;[[Charles I]]&lt;br&gt;[[Robert Stuart]]&lt;br&gt;[[Mary Stuart (1605–1607)|Mary Stuart]]&lt;br&gt;[[Sophia Stuart]]
| sugulased = '''[[Stuartid]]'''
| allkiri = James I of England signature.svg
}}

'''James I''' ([[19. juuni]] [[1566]] – [[27. märts]] [[1625]]) oli [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] [[Inglismaa kuningas|kuningas]] ja Iirimaa kuningas aastast [[1603]] ning [[Šotimaa kuningas]] '''James VI''' nime all [[1567]]. aastast kuni surmani.

James oli [[Mary Stuart]]i poeg, kes sai troonile juba aastaselt, kui ta ema troonilt tõugati. Ta oli ka Inglismaa kuninganna [[Elizabeth I]] kauge sugulane, mistõttu too otsustas trooni Jamesile pärandada (Elizabeth ei abiellunud teatavasti kunagi). Nii sai 1603. aastal teoks Inglismaa ja Šotimaa personaalunioon, mida kuningas hakkas nimetama [[Suurbritannia]]ks. Nii võiks James I teataval määral pidada esimeseks Suurbritannia kuningaks, kuid ametlikult jäid Inglismaa ja Šotimaa siiski eraldi riikideks ning nende juriidiline ühendamine toimus alles [[1707]]. aastal.

==Elukäik==
===Noorus===
James oli Šotimaa kuninganna Mary Stuarti ja tema mehe [[Henry Stuart]]i ehk lord Darnley poeg. Ta ristiti katoliikliku kombe kohaselt, ehkki toona oli Šotimaal domineerivam juba protestantlus. Tema isa hukkus kahtlastel asjaoludel vähem kui aasta pärast tema sündi, ema aga kukutati sama aasta suvel. 29. juulil 1567 krooniti James Šotimaa kuningaks, krooni asetas talle pähe šoti protestantide liider [[John Knox]]. Sellega oli protestantlus lõplikult võitnud. Ka Jamesi kasvatati ranges protestantlikus vaimus. Temast sai suur teoloogiahuviline, mistõttu tema usulised vaated olid küllaltki ambivalentsed, sageli on teda peetud salakatoliiklaseks. Kuningas Jamesi haridus oli tolleaegse Šotimaa kohta aga üldiselt ülimalt hea, tema kirjamehe- ja luuletajaanne avaldusid juba küllaltki varases nooruses, eriti usu- ja kuningavõimuteemalisi raamatuid avaldas ta kuni oma elu lõpuni. Jamesi peamiseks õpetajaks oli [[George Buchanan]], kelle mõjul kujunes temast ilmselt ka [[absolutism]]i tuline pooldaja. Luuleindu süstis temasse aga teine õpetaja [[Peter Young]]. Samas oli Jamesi nõrgaks küljeks füüsiline tervis, sest ta haigestus pidevalt külmetushaigustesse, kannatas [[rahhiit|rahhiidi]] all ning kõneles tugeva kõnedefektiga, sest ta keel oli liialt suur. Samuti tõmbus ta sageli valitsusasjadest eemale ning langes sügavasse depressiooni. 

Alaealise Jamesi eest valitsesid kuni [[1583]]. aastani regendid. Esimene oli tema onu [[James Stewart, Murray krahv]], kes aga [[1570]] tapeti. Järgmisena sai võimule [[Matthew Stuart, Lennoxi krahv]], Jamesi vanaisa, kes aga tapeti juba järgmisel aastal. Seejärel sai regendiks Mari krahv [[John Erskine]], kes oli mõjukamaid mehi Šotimaal, kuid tema mõrvati juba [[1572]]. aastal. Siis aga sai võimule [[James Douglas]], kes suutis võimul püsida koguni [[1581]]. aastani, siis tapeti küll ka tema. Klannide ja ülikute omavahelised vaenutsemised jätkusid ka edaspidi ning sageli oli ohus ka kuninga enda elu. [[1581]]–[[1583]] oli kuningas uue Lennoxi krahvi, [[Esmé Stuart]]i mõju all. Mõned šoti ülikud otsustasid aga kuninga röövida ning sundida teda oma favoriidist lahti ütlema, seda nii enda võimu suurendamiseks kui ka seetõttu, et Stuart oli katoliiklike sümpaatiatega. Plaan saigi teoks ning on ajaloos tuntud [[Ruthveni haarang]]una. James vangistati jahiretkel [[William Ruthven]]i lossi ning teda hoiti seal kümme kuud. Selle aja jooksul tapeti Esmé Stuart ning vandenõulased valitsesid kuninga nimel. Kuid siis õnnestus kuningal põgeneda, ta naasis [[Edinburgh]]i ning lasi vandenõulased vahistada. [[1584]]. aastast oli võim selgelt koondatud vaid Jamesi enese kätte.

===James VI Šotimaa valitsejana===
Iseseisva valitsejana näitas James üles küllaltki suurt riigimehetalenti, ta suutis lepitada erinevaid usuringkondi ning tagada stabiilse riigivõimu, mis Šotimaal oli juba ammu puudunud. Ehkki ta oli küllaltki kergesti mõjutatav ning langes favoriitide mõju alla, suutis ta vähemalt oma noorusaastatel valida endale sellised soosikud, kellega koos oli tal võimalik riiki vägagi efektiivselt juhtida. Kuninga hooleks jäi rohkem võimu teoreetiline pool, kuid mõistagi sekkus ta sageli ka reaalsesse valitsemisse, seda eriti usuküsimustes, aga ka muude probleemide puhul, mida ta pidas riigivalitsemises kõige olulisemateks. Sealjuures püüdis ta täielikult vabaneda parlamendi mõjust, mis tal Šotimaal ka õnnestus, kuid hiljem Inglismaal põhjustas suuri probleeme.

[[1589]]. aastal abiellus James Taani kuninga [[Frederik II]] tütre [[Taani Anne|Annega]]. Nende abielust sündis seitse last, kuid täisealiseks said vaid kolm: Walesi prints [[Henry (Walesi prints)|Henry]], kes suri aga 18-aastaselt palavikku, tema noorem õde [[Böömi Elizabeth|Elizabeth]] ja noorem vend [[Charles I|Charles]], kellest lõpuks sai ka isa pärija. Abielu oli esialgu küllaltki õnnelik.

James VI ajal algasid Šotimaal, hiljem ka Inglismaal, pidevad nõiaprotsessid, mis olid tingitud kuninga usulistest tõekspidamistest, nimelt pidas ta nõidust ja needusi kõige hullemateks ketserluse ja satanismi ilminguteks, mis tuleb viivitamatult välja juurida. Sel teemal kirjutas ta ise ka mitu raamatut.  

===Inglismaa kuningaks saamine===
[[1603]]. aasta märtsis suri Inglismaa kauaaegne kuninganna Elizabeth I. Oma viimses tahtes oli ta nimetanud järglaseks James I, kellega tema läbisaamine oli tal olnud küllaltki hea, vaatamata sellele, et ta oli lasknud Jamesi ema hukata. Siiski leidus troonile ka teisi pretendente, kellest kõige tõsisemalt võetav oli [[Arabella Stuart]], Jamesi nõbu. Ent Elizabethi-aegne Inglismaa ülikkond pooldas Jamesi, kellest oli teada, et ta on küllaltki mõistlik ja kogemustega valitseja. Nii kuulutas kantsler [[Robert Cecil, 1. Salisbury krahv|Robert Cecil]] Jamesi Inglismaa kuningaks ning too asus koos suure saatjaskonnaga 1603. aasta suvel Londoni poole teele.

Jamesi kuningaks saamine osutus üsnagi probleemituks, sest Cecili kildkond hoolitses selle eest, et poliitilised vastased mingitki võimalust ei saaks. Nii fabritseeriti süüasi Elizabethi-aegsele riigimehele ja maadeavastajale [[Walter Raleigh]]'le, keda peeti potentsiaalselt ohtlikuks. Raleigh oli aastatel [[1604]]–[[1616]] Toweris vangis, seejärel saadeti ta Lõuna-Ameerikasse kulda otsima. Et ta retk ebaõnnestus ning kuningale tundus ta endiselt ohtlik, siis hukati ta [[1618]]. aastal. [[1607]]. aastal rajas Virginia Company sadakond Inglismaalt pärit kolonisti [[Chesapeake]]'i lahe äärde [[Jamestown (Virginia)|Jamestown]]i – Põhja-Ameerika esimese püsiva inglaste asunduse (sellest kasvas välja [[Virginia]] [[Virginia koloonia|koloonia]]).

Samuti otsustasid James ja ta nõuandjad täielikult kaotada [[katoliiklus|katoliiklaste]] mõjuvõimu. Nood olid aga just lootnud, et Jamesi küllaltki mõõdukas usupoliitika tagab neile taas vähemalt võrdsed õigused [[protestantlus|protestantide]] kõrval. Ent James otsustas Inglismaa valitsemisel toetuda vaid [[anglikaani kirik]]ule ning tõrjus eemale nii radikaalsed protestandid, [[puritaanid]], kui ka katoliiklased. Kui puritaanidele jäeti vähemalt mingidki õigused oma riitusi korraldada, siis katoliiklust püüti täielikult välja juurida, keelates nii missad kui ka muud kombetalitused. Lõplikult otsustas asja ära [[1605]]. aasta [[püssirohuvandenõu]], mille Cecil sidus otseselt kõigi katoliiklastega ning seejärel suruti see konfessioon täielikult põranda alla.

===James I valitsusaeg Robert Cecili surmani===
Kuningas Jamesi valitsusaega Inglismaa troonil iseloomustab favoriitidest ja nõunikest sõltumine, mida on seostatud ka tema võimaliku homoseksuaalsusega. Selle kohta siiski täiesti kindlaid andmeid pole. Ent tegu oli kindlasti kergelt mõjutatava isikuga, kes seetõttu sageli ka probleemidesse sattus, sest kui oli vaja valida riigi huvide ja soosiku huvide kaitsmise vahel, siis kaldus ta pigem eelistama viimast. See joon kaldus üle ka tema pojale ja järglasele, Charles I-le. Sellest hoolimata oli James veendunud absolutismi pooldaja ning põlgas eriti [[parlament]]i, millel oli Inglismaa valitsussüsteemis küllaltki suur roll, eriti maksude kehtestajana. James püüdis selle rolli võimalikult minimeerida, esinedes selle ees sageli ilukõneliste ja filosoofiliste mõtisklustega monarhi kõrgeimast rollist ning parlamendi absoluutse kuuletumise vajadusest. Ent tegelikult ei suutnud ta parlamendi mõjukust eriti piirata, tema kavatsused jäid enamasti teooriasse ning enamasti ei püüdnudki ta neid ellu rakendada.

James I valitsusaja esimene periood kuni [[Robert Cecil, 1. Salisbury krahv|Robert Cecil]]i surmani aastal [[1611]] oli küllaltki edukas, sest viimane oli osav ning edukas riigimees, kes suutis ka teiste favoriitide mõju kuningale minimeerida. Tema ajal allutati [[Iirimaa]] kindlamalt keskvõimule, sundides sealseid mässulisi krahve põgenema ning rajades sinna protestantide asundusi, samuti algas Inglismaa asunduste rajamine [[Ameerika Ühendriigid#Eurooplaste asustus Ameerikas|Uues Maailmas]], silmapaistvamaks asunduseks kujunes [[Jamestown (Virginia)|Jamestown]]. Ka riigi majandusasjad hoiti enam-vähem stabiilsed, kuigi kuninga õukonna kasvav toretsemine ning üha ambitsioonikamad ettevõtmised välispoliitikas hakkasid seda seisu üha enam õõnestama.

===James ja Kolmekümneaastane sõda===
Pärast Cecili surma muutus Jamesi poliitika üha heitlikumaks, favoriitide mõju üha kasvas ning reaalne riigivalitsemine jäi unarusse või hakati seda kuritarvitama. Kuninga vastuolud parlamendiga üha suurenesid, kuid et James end reaalselt saadikute üle enamasti kehtestada ei suutnud, siis ei muutunud need niivõrd ohtlikuks kui 30 aastat hiljem, mil Charles I ja parlamendi vastuoludest sugenes [[Inglise kodusõda]], aastatel [[1642]]–[[1651]]. Jamesi lähimaks sõbraks sai [[Buckinghami hertsog]] [[George Villiers, esimene Buckinghami hertsog|George Villiers]] (1592–1628), kelle kätte koondus ka suur osa reaalsest võimust. Alates [[1616]]. aastast sekkus riigivalitsemisse üha enam ka Jamesi poeg ja pärija [[Charles I|Charles]].

Jamesi tütar Elizabeth oli abiellunud [[Pfalzi kuurvürst]]i [[Friedrich V (Pfalzi kuurvürst)|Friedrich V]]-ga, kes oli üks juhtivamaid Saksamaa [[protestantism|protestantlikke]] valitsejaid. James I, kes pidas ennast kogu protestantliku Euroopa olulisimaks vürstiks, püüdis koos temaga vaekausse ka laiemas plaanis protestantide kasuks kallutada, püüdes toonasele Euroopa võimsaimale riigile [[Habsburgid]]e [[Hispaania]]le igati kaikaid kodaraisse loopida. Samas oli Jamesi poliitika vastuoluline, sest teisalt tahtis ta katoliiklasi ja protestante ka lepitada, lootes, et ehk suudavad absoluutsed [[monarh]]id asjad isekeskis korda ajada, näiteks abielupoliitika läbi.

Kuid Euroopa tõsiseimaks kriisiks kujunes [[1618]]. aastal alanud [[Kolmekümneaastane sõda]] (1618–[[1648]]), mis näis igasugused lepituskatsed võimatuks tegevat. Jamesi väimees Friedrich valiti mässuliste [[Böömimaa|böömimaalaste]] poolt [[Böömimaa kuningas|kuningaks]], Friedrich I nime all ning Saksamaal algas ennenägematu ulatusega sisesõda. James püüdis oma riiki sellest eemal hoida, sest riigi rahaasjad olid väga viletsas seisus, pealegi lootis ta Hispaaniaga ikka veel lepitust leida. Nii oli tema tugi Friedrichile puhtalt moraalne. Asjad muutusid alles siis, kui katoliiklased hakkasid saavutama otsustavat edu: hispaanlased okupeerisid [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalz]]i ning austerlased vallutasid Böömimaa. Ent kuigi James kavatses keisri ja Hispaaniaga nüüd otsesesse relvakonflikti astuda, nurjas asja [[Valgemäe lahing]] [[1621]]. aastal, mille järel tema tütar ja väimees olid sunnitud põgenema [[Hollandi vabariik|Holland]]isse. 
[[Pilt:James_I_of_England_by_Daniel_Mytens.jpg|thumb|James I vanemas eas]]
Et katoliiklaste positsioonid olid nüüd igati tugevad, ei julgenud James otsest sõjategevust enam alustada. Selle asemel proovis ta [[1620. aastad|1620. aastate]] alguses naita Charlesi ja Hispaania kuningatütart, kuid asjad jäid venima ning peagi oli selge, et tegelikult olid Hispaania-poolsete lootuste andmise põhjuseks vaid venitamistaktika, et hoida Inglismaad eemal Kolmekümneaastasest sõjast.

===Jamesi viimased aastad ja surm===

[[1624]]. aastal otsustas James viimaks siiski sõtta minna, et oma tütre au taastada. Et riik oli sisuliselt pankrotis, siis kutsus ta Buckinghami hertsogi ja poja soovitusel kokku parlamendi ning palus sellelt kehtestada erakorralised sõjamaksud. Nagu mitu korda varemgi, keeldus parlament sellest ning Jamesi vihal polnud piire. Kroonprints Charles suutis isa ja parlamendi erisusi siiski siluda ning teatud rahasumma siiski saadi. James eemaldus aga üha enam reaalsest valitsemisest, võimust võtsid resignatsioon ning maailmast eraldumine. Kuninga füüsiline tervis muutus üha kehvemaks, teda vaevas salapärane palavikuhaigus.

[[1625]]. aasta alguses Jamesi tervis siiski paranes ning ta otsustas minna suuremale ringreisile. Kuid seal tabas teda taas palavik, lisaks sellele asusid teda ravima Buckinghami hertsog ja tolle ema, misjärel kuninga tervis järsult halvenes. Et kuninga ja hertsogi suhted olid viimasel ajal tunduvalt halvenenud, siis nähti selle taga monarhi tahtlikku tapmiskatset. Märtsis oli kuninga tervis juba väga vilets ning ta lasi enda juurde kutsuda Charlesi, et talle viimaseid nõuandeid jagada ja valitsemine üle anda. Ta vannutas teda jätkama samasugust absolutistlikku joont ning hoidma riigi au kõrgel. [[27. märts]]il ta suri.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev 2-2-1|eelnev1=[[Mary Stuart]]|nimi1=[[Šotimaa kuningas]]|aeg1=[[1567]]–[[1625]]|eelnev2=[[Elizabeth I]]|nimi2=[[Inglismaa kuningas]]|aeg2=[[1603]]–[[1625]]|järgnev=[[Charles I]]}}
{{lõpp}}

==Kirjandus==
*[[Priit Raudkivi (ajaloolane)|Priit Raudkivi]]. &quot;''Suurbritannia sünd''&quot;. Tallinn: Argo, [[2004]].

[[Kategooria:Inglismaa monarhid]]
[[Kategooria:Šotimaa monarhid]]
[[Kategooria:Rothesay hertsogid]]
[[Kategooria:Stuartid]]
[[Kategooria:Sündinud 1566]]
[[Kategooria:Surnud 1625]]</text>
      <sha1>d4vuz7w88k4m4ozsvwmac9c25yfqiou</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Endla (teater)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>105029</id>
    <revision>
      <id>7142634</id>
      <parentid>7142349</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T18:00:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Näitlejad ja lavastajad */</comment>
      <origin>7142634</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8853" sha1="a9e13p6zhmldtrasfg77f6smvah9aas" xml:space="preserve">[[Fail:Endla teatrihoone 2024.jpg|pisi|Endla teatrihoone, [[Keskväljak (Pärnu)|Keskväljak]] 1]]
'''Endla''' on kutseline [[teater]] [[Pärnu]] linnas.

Endla on traditsiooniline riiklik repertuaariteater, pakkudes lavastusi alates maailmaklassikast kuni tänapäeva algupäraste näitemängudeni. Aastas annab teater ligi 300 etendust.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.piletilevi.ee/est/meelelahutus/saalid/parnu-teater-endla-243/|pealkiri=Pärnu Teater Endla|väljaanne=piletilevi.ee|aeg=|vaadatud=08.01.2021|arhiivimisaeg=9.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210109213146/https://www.piletilevi.ee/est/meelelahutus/saalid/parnu-teater-endla-243/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Kutselise teatrina tegutseb Endla 4. novembrist [[1911]], kui valmis [[Juugend|juugendstiilis]] [[Endla teater-seltsimaja|teatrihoone]] kesklinnas. 23. veebruaril 1918 kuulutati Endla teatri rõdult välja Eesti Vabariik.

[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] sai hoone tugevasti kannatada ning lõhuti 6. märtsil 1961.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

[[Endla teatrihoone|Uus teatrimaja]] valmis [[1967]]. aastal. Hoone renoveeriti põhjalikult [[2001]]. aastal. Teatrihoones on 565-kohaline suur saal ja ''[[Must kast (teater)|black box]]'' nimega Küün, kuhu mahub kuni 150 vaatajat.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
[[Fail:Pärnu, Endla seltsimaja.jpg|pisi|Endla teater-seltsimaja, mis hävines 1944. aastal]]
Teatri eelkäija oli [[Endla (selts)|mängu- ja lauluselts &quot;Endla&quot;]]. Teatri loojaks on [[Kabli]]st pärit Pärnu linnanõunik, &quot;Endla&quot; seltsi esimees, kaugsõidukapten ja laevaehitaja [[August Klein]] (1865–1940).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Häädemeeste Vallavolikogu|url=https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4081/1201/8045/arengukava.pdf#|pealkiri=Häädemeeste valla arengukava aastateks 2018-2023|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=11. november 2018|vaadatud=08.01.2021}}&lt;/ref&gt;
=== Endla seltsi teatri-seltsimaja ===
[[Endla (selts)|Endla seltsi]] [[Endla teater-seltsimaja|teatri-seltsimaja]] projekteerisid insener [[Georg Hellat]] ning arhitektid [[Alfred Jung]] ja [[Erich von Wolffeldt]]. [[Juugend|Juugendstiilis]] teatrimaja avati 4. novembril [[1911]] [[August Kitzberg|August Kitzbergi]] &quot;[[Libahunt|Libahundi]]&quot; esmalavastusega. Komplekteeriti seitsmeliikmeline püsitrupp, punktitasu eest tegi kaasa veel viis näitlejat.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.endla.ee/teatrist/ajalugu/1911-1944|pealkiri=1911 - 1944 Kutselise teatri sünnist esimese teatrimaja hävinemiseni|väljaanne=endla.ee|aeg=|vaadatud=08.01.2021}}&lt;/ref&gt; 

[[1915]]. aastal katkes teatri tegevus [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tõttu. Teatrihoonet kasutati [[1917]]. aastani sõjaväehaiglana.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=[[Olaf Esna]]|url=https://parnu.postimees.ee/2143745/kuidas-endla-teater-ilmasojas-maha-poles|pealkiri=Kuidas Endla teater ilmasõjas maha põles|väljaanne=Pärnu Postimees|aeg=21. detsember 2006|vaadatud=08.01.2021}}&lt;/ref&gt; [[23. veebruar]]il [[1918]] loeti Endla teatri rõdult ette &quot;[[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele]]&quot;. Manifesti luges linnakodanikele ja [[Eesti pataljon]]i sõduritele ette [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Maapäeva]] pärnakast saadik [[Hugo Kuusner]].  [[24. veebruar]]il loeti manifest ette [[Tori|Toris]] ja [[Viljandi]]s ning [[25. veebruar|25. veebruaril]] [[Tallinn]]as ja [[Paide]]s.

Teater alustas uuesti tööd [[1920]]. aastal ja [[1923]]. aastal pandi alus orkestrile. 1923. aastal oli trupis 16 liiget.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

[[1926]]. aastal lõid Endlas pettunud haritlased [[Pärnu Töölisteater|Pärnu Töölisteatri]]. Teater tegutses kuni [[1932]]. aastani.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Endla algne teatrihoone sai kannatada [[1944]]. aastal, kui taganevad Saksa väed selle põlema panid.&lt;ref&gt;[http://forte.delfi.ee/news/juskegaavastamas/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-vana-endla-teatrimaja-hoone?id=75639561 Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: vana Endla teatrimaja hoone], Delfi Forte, 17.09.2016 (vaadatud 11.12.2016)&lt;/ref&gt; Allesjäänud varemed, mida oli vahepeal kasutatud laopinnana, lasti õhku 6. märtsil [[1961]].&lt;ref&gt;[http://parnu.postimees.ee/2141339/juugendstiilis-endla-teatri-hoone-parnu-kadunud-rahvussumbol Juugendstiilis Endla teatri hoone – Pärnu kadunud rahvussümbol]. Pärnu Postimees, 9. november 2006 (vaadatud 11.12.2016)&lt;/ref&gt;

Aastatel [[1944]]–[[1967]] tegutses Endla [[Rüütli plats]]il asunud pangahoone [[Rüütli 40a]] II ja III korrusel.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.endla.ee/teatrist/ajalugu/1944-1967|pealkiri=1944 - 1967 Teatri teod ja teed uue maja valmimiseni|väljaanne=endla.ee|aeg=|vaadatud=08.01.2020}}&lt;/ref&gt;

Aastatel [[1953]]–[[1988]] kandis teater nime ''Lydia Koidula nimeline Pärnu Draamateater''.&lt;ref&gt;Eesti entsüklopeedia, 12. kd, lk 117.&lt;/ref&gt;

=== Endla uus teatrihoone ===
[[File:Endla teatrihoone Pärnus.jpg|pisi|]]
Uus L. Koidula nim. Pärnu Draamateatri [[Endla teatrihoone|teatrihoone]] ehitati kunagise [[Pärnu vanalinn]]a lääneossa [[Pikk tänav (Pärnu)|Pika tänav]]a algusse.
1967. aastal valmis Endla [[Endla teatrihoone|Uus Endla teatrihoone]] ja hoones  [[Keskväljak]] 1 tegutseb teater tänapäevani. [[1969]]. aastal pandi alus suvehooaja traditsioonile.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.endla.ee/teatrist/ajalugu/1967-1988|pealkiri=1967 - 1988 Uues majas uude aega|väljaanne=endla.ee|aeg=|vaadatud=08.01.2021}}&lt;/ref&gt;
[[File:Endla Theatre.jpg|pisi|]]
[[1977]]. aastast tegutses teatri juures kaheaastase õppeajaga õppestuudio.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[2001]]. aastal toimusid teatrihoones ümberehitused. Avati uus väike saal, mille nimeks sai Küün.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.endla.ee/teatrist/ajalugu/2001-2015|pealkiri=2001 - 2015 Küüni sünnist suure saali renoveerimisplaanideni|väljaanne=endla.ee|aeg=|vaadatud=08.01.2021}}&lt;/ref&gt;

== Teatrijuhid ==
=== Näitejuhid ===
* [[1911]]–[[1914]] [[Aleksander Teetsov]]
* [[1914]]–[[1915]] [[Karl Jungholz]]
* [[1918]]–[[1920]] August Reiman
* [[1920]]–[[1922]] Johann Kull
* [[1922]]–[[1923]] [[Aleksander Teetsov]]
* [[1923]]–[[1923]] [[Karl Jungholz]]
* [[1923]]–[[1924]] Albert Liik
* [[1924]]–[[1925]] [[Voldemar Mettus|Woldemar Mettus]]
* [[1925]]–[[1926]] [[Aleksander Teetsov]]
* [[1926]]–[[1927]] [[Ants Lauter]]
* [[1927]]–[[1928|1932]] [[Aleksander Teetsov]]
* [[1932]]–[[1934]] Ralf Opsola
* [[1934]]–[[1941]] Eduard Lemmiste
* [[1941]]–[[1942]] [[Henn Aare]]
* [[1942]]–[[1944]] Riivo Kuljus
* [[1944]]–[[1948]] [[Eduard Türk]]
* [[1948]]–[[1952]] [[Ilmar Tammur]]

[[1951]]. aastal lahutati peanäitejuhi ja direktori ametikoht.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

=== Direktorid ===


* [[1951]]–[[1968]] [[Martin Tambur]]
* [[1968]]–[[1981]] [[Arnold Ebrok]]
* [[1981]]–[[1995]] [[Olaf Esna]]
* [[1995]]–[[2015]] Ain Roost
* [[2015]]– [[Roland Leesment]]

=== Peanäitejuhid ===
* [[1952]]–[[1955]] [[Kaarel Ird]]
* [[1957]]–[[1960]] [[Enn Toona]]
* [[1960]]–[[1962]] [[Artur Ots|Arthur Ots]]
* [[1962]]–[[1964]] [[Arvo Kruusement]]
* [[1964]]–[[1969]] [[Enn Toona]]
* [[1969]]–[[1982]] [[Vello Rummo]]
* [[1982]]–[[1991]] [[Ingo Normet]]
* [[1991]]–[[1997]] [[Ülev Aaloe]]
* [[1997]]–[[2004]] [[Raivo Trass]]
* [[2004]]–[[2012]] [[Tiit Palu]]
* [[2012]]–[[2013]] [[Triinu Ojalo]]
* [[2013]]–[[2014]] [[Kalju Komissarov]]
* [[2015]]– [[Ingomar Vihmar]]

== Näitlejad ja lavastajad ==
'''Näitlejad'''

* [[Ago Anderson]] (1994. aastast)
* [[Karl-Andreas Kalmet|Karl-Andreas Kalmet]] (2021. aastast)
* [[Liis Karpov]] (2007-2013 ja taas 2016. aastast)  
* [[Sten Karpov]] (2007-2013 ja taas 2016. aastast)  
* [[Ireen Kennik]] (2000. aastast)
* [[Fatme Helge Leevald|Fatme Helge Leevand]] (2014. aastast)
* [[Priit Loog]] (2007. aastast)
* [[Kleer Maibaum-Vihmar|Kleer Maibaum]] (2015. aastast)
* [[Carmen Mikiver]] (2002. aastast)
* [[Saara Nüganen]] (2016-2019 ja taas 2024. aastast)
* [[Kati Ong]] (2014. aastast)
* [[Ott-Henrik Raidmets|Ott Raidmets]] (2016. aastast)
* [[Jaan Rekkor]] (1982. aastast)
* [[Kadri Rämmeld]] (2014. aastast)
* [[Meelis Rämmeld]] (2015. aastast)
* [[Tambet Seling]] (2003. aastast)
* [[Nils Mattias Steinberg]] (2018. aastast)
* [[Astra Irene Susi]] (2024. aastast)
* [[Karin Tammaru]] (2006. aastast)
* [[Andrus Vaarik]] (2021. aastast)
* [[Carita Vaikjärv]] (2016. aastast)

'''Lavastajad'''

* [[Laura Jaanhold]] (2014. aastast)
* [[Enn Keerd]] - näitleja-lavastaja (1978. aastast)
* [[Kaili Viidas]] - näitleja-lavastaja (2007. aastast)

== Vaata ka ==
* [[Liina Reiman]]
{{commonskat|Endla Theatre}}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.endla.ee/ Endla teatri koduleht]

{{koord |NS=58.38526389 |EW=24.4967 |type=landmark |region=EE}}
{{Mall:Pärnu Maamärgid}}
[[Kategooria:Eesti teatrid]]
[[Kategooria:Teater Endla| ]]</text>
      <sha1>a9e13p6zhmldtrasfg77f6smvah9aas</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Teadmusjuhtimine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>108355</id>
    <revision>
      <id>7142469</id>
      <parentid>7055654</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:47:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ennobea</username>
        <id>188452</id>
      </contributor>
      <comment>/* growthexperiments-addlink-summary-summary:3|0|0 */</comment>
      <origin>7142469</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27881" sha1="taxfjwoyc93ktai7x9sqbcu5y8qzfhj" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2007}}
'''Teadmusjuhtimine''' ([[inglise keel]]es ''knowledge management'') hõlmab mitmeid organisatsioonides kasutatavaid tegevusi, et identifitseerida, luua, esitada ja levitada teadmisi, et neid oleks võimalik organisatsioonis uuesti rakendada, et neist teataks ja õpitaks.

Teadmusjuhtimise programmid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega ja nende sihiks on jõuda spetsiifiliste tulemusteni, nagu näiteks jagatud teave, parendatud teostus, konkurentsieelis või kõrgetasemeline innovatsioon.
Teadmusjuhtimine on abiks, et järjest kiiremini muutuvas keskkonnas lahendada selliseid kriitiliste probleeme nagu organisatsiooniline kohanemine, ellujäämine ja kompetentsus. Organisatsiooni produktiivsus sõltub järjest enam uue teadmuse kasutamisest ja arendamisest. Põhiliselt sisaldab see organisatsioonilisi protsesse, mis otsivad sünergilisi kombinatsioone infotehnoloogia võimaluste ja inimeste loova ja uuendusliku võime vahel &lt;ref&gt;Malhotra, Yogesh, Tooks@work: Deciphering the knowledge management hype. The Journal for Quality and Participation; Cincinnati Vol. 21, Iss. 4,  (Jul/Aug 1998): 58-60&lt;/ref&gt;.  

Teadmusjuhtimine käsitleb järgmisi küsimusi: 
# milline teadmus on organisatsiooni põhiressurss?
# kuidas arendada ja säilitada teadmust organisatsioonis?
# kuidas panna inimesi ideid ja mõtteid jagama? 
# kuidas tagada, et koos töötaja lahkumisega ei kaota organisatsioon oskusi ja teadmust.&lt;ref&gt;Tarmo Toiger, http://www.cs.tlu.ee/instituut/oppe_materjalid/magister/2005/Harri_Roots/SPK7002teadmusjuhtimine1.pdf Teadmusjuhtimine “Knowledge Management”, 2006&lt;/ref&gt;

== Teadmusjuhtimise käsitlused ==
Teadmusjuhtimise käsitlusi on palju ja ühtne määratlus puudub. Käsitlused varieeruvad autoriti ja koolkonniti. Näiteks võib teadmusjuhtimist vaadelda järgmistest seisukohtadest:
*tehnotsentristlik – keskendub tehnoloogiatele, üldjuhul neile, mis hõlbustavad teadmiste jagamist või suurendamist, sageli tehnoloogiatele, mis töötlevad keerulist [[informatsiooni]];
*organisatsiooniline – kuidas peab organisatsioon olema üles ehitatud, et toetada teadmistega seotud protsesse, millised organisatsioonid toimivad kõige paremini ja milliste protsessidega;
*ökoloogiline – inimeste, identiteedi, teadmiste ja keskkonnaga seotud tegurite tunnetamine keeruka kohanemissüsteemina.

== Teadmuse omandamise etapid ==
Teadmisi on võimalik omandada kolmes etapis: enne ja pärast teadmistega seotud tegevusi ning nende ajal.
Näiteks võivad organisatsioonis uut projekti alustavad isikud pöörduda teabeallikate poole, et tutvuda parimate kogemustega, mis on seotud varasemate sarnaste projektidega; et uurida, kuidas lahendada kerkinud probleeme ja millised oleksid projektijärgsed tegevused ja kontroll. Teadmusjuhtimisega tegelevad praktikud pakuvad süsteeme, andmebaase ja kogemusi, et hõlbustada ja formaliseerida neid tegevusi. 
Teadmisi võib ka omandada ja kirja panna enne projekti rakendamist, näiteks siis, kui projekti meeskond tegeleb projekti esialgse analüüsiga. Samuti võib protokollida projekti käigus omandatud kogemusi ning ka projekti tulemuste läbivaatamisel võidakse saada uusi teadmisi ja kogemusi, mis jäädvustatakse tuleviku tarvis (''knowledge retention''). 

Asutustes ja ettevõtetes võidakse teadmiste omandamist motiveerida erinevalt, sh kohustuslikku aruandlust ja tulemuslikkuse mõõtmise plaanides kavandatud preemiaid. Arvamused selle kohta, kas need ergutused toimivad või mitte, on vastuolulised ja kindlale ühisele seisukohale ei ole jõutud.

== Teadmusjuhtimise vahendid ==
Ajalooliselt on teadmusjuhtimisel organisatsioonis kasutatud erinevaid vahendeid, sh ekspertsüsteeme, teadmiste andmebaase, infojuhtimise eri liike, tarkvaraalast nõustamist, dokumendihaldussüsteeme ja muid infotehnoloogilisi vahendeid, mis hõlbustavad teadmisvoogude liikumist organisatsioonis. 

[[Interneti]] arenguga lisandus uusi abivahendeid, sh e-õpe, veebikonverentsid, koostöötarkvara, sisuhaldussüsteemid, firmade kataloogid, meililistid, viki-veebilehed, [[blogi]]d ja muud tehnoloogiad. 
Kõik abistavad tehnoloogiad avardavad töötajate päringuvõimalusi, andes samas suuniseid konkreetsete eesmärkide saavutamiseks või meetmete rakendamiseks. 
Teadmusjuhtimine areneb koos koostöörakenduste, visuaalsete abivahendite ja muude tehnoloogiate arenguga. Alates ajast, mil elanikkond ja äriringkonnad võtsid omaks interneti, on intensiivistunud loominguline koostöö, õppe- ja teadustegevus, e-kaubandus ja kiirteavitamine. 
On olemas ka mitmeid teadmusjuhtimise organisatsioonilisi vahendeid, sh praktikarühmad, arutelud enne ja pärast tegevust ning selle ajal, kolleegide abistamine, teabesüsteemid, koolitus, juhendamine jne.

== Teadmusjuhtimine avalikus sektoris ==
=== Avaliku sektori teadmusjuhtimise erinevused ja väljakutsed võrreldes erasektoriga ===
Avaliku sektori organisatsioonides hõlmab teadmusjuhtimine samu tegevusi samas tuuakse välja ka nende organisatsioonide olulised erinevused ja selles tulenevalt ka teadmuse juhtimise jaoks täiendavad või erinevad väljakutsed. Kui erasektori eesmärgiks on peamiselt teenida ettevõtetele kasumit, siis avaliku sektoris on väljakutseteks ja muredeks: pidev surve efektiivsuse tõstmisele kõigis avalikes teenustes, vastutuse parandamine, informeeritud alustel otsuste tegemine, partnerlussuhete tihendamine huvirühmadega, vananeva töötajaskonna teadmuse salvestamine ja üldine tulemuslikkuse parandamine&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;; erinevusteks tuuakse ka personalijuhtimise poliitikad ja praktikad, eetikat puudutavad küsimused ja teistsugused otsustusprotsessid&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. Probleemideks on ka lühiajaliste eelarvete ja planeerimisprobleemid, innovatsiooni mitte toetavad tasustamissüsteemid, riski vältiv kultuur, raskused ebaõnnestunud programme lõpetada, igapäevase töökorralduse ja innovatsiooni vaheline pinge, analüüside puudumine, puudulikud andmete säilitamise meetodid&lt;ref name=&quot;JlZiq&quot; /&gt; . Lisaks tuleb arvestada seda, et digitaalsete teenuste kasvuga, e-valitsuse edendamise ning üldisele ootusele vastutuse ja läbipaistvuse kasvule avalikus sektoris&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;. Teadmusjuhtimisele nagu ka organisatsioonidele endile esitavad väljakutsed ka globaalsed megatrendid nagu terrorismivastane võitlus, globaliseerumine ja vastastikuse sõltuvuse kasv, turumajandusele orienteerituse kasv, demograafilised trendid, teaduse ja tehnoloogia areng, sotsiaalvaldkonna väljakutsed nagu tervishoiukulude kasv ning pidev surve teha rohkem vähemate vahenditega jt&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

Avalikus sektoris on oluline teadvustada, kui oluline on teadmusjuhtimine nende jaoks arvestades, et siin on olulisi ajaloolisi takistusi. Nt on [[informatsioon]] avalikus sektoris olnud võimu osa, teadmusjuhtimise rakendamiseks aga on vaja seda töötajate vahel jagada ja sellega süstemaatiliselt tegeleda. Nähtava ja struktureeritud teadmuse (juhised, instruktsioonid, protseduurid) kõrval on vaja tegeleda süstemaatiliselt ka struktureerimata (e-kirjad, fotod, koolitusmaterjalid) informatsiooniga ja nähtamatu, inimeste käes oleva, teadmusega eesmärgiga parema teadmusjuhtimisega luua väärtust vähendades aega ja kulusid ratta pidevaks taasleiutamiseks&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. 

=== Elemendid teadmusjuhtimise rakendamiseks avalikus sektoris ===
Olulised elemendid Cong ja Pandya järgi avaliku sektori teadmusjuhtimise süsteemi rakendamiseks:
# Inimesed – et avaliku sektori organisatsiooni kultuur toetaks teadmuse säilitamist ja edastamist, silotornide mentaliteedi lõhkumist. Selleks on vaja töötajate poolt teadmusjuhtimise teadvustamine, usaldus inimeste vahel, liidrite roll, tunnustamissüsteemid ja ideede jagamise soodustamine.
# Protsess – võtmesõnadeks on väärtusliku teadmuse identifitseerimine, salvestamine (''capture''), selekteerimine, säilitamine (''storage''), jagamine, rakendamine ja uue teadmuse loomine. 
# Sobivad tehnoloogiad – tark- ja riistvarade valik, sobivate töökeskkondade arendamine nagu intranet või veebilehed, oma töötajate ja teiste osapoolte juurdepääsude tagamine&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;.

=== E-valitsuse roll ===
Eelpool mainitud viimase teema (sobivad tehnoloogiad) puhul on oluline e-valitsuse roll, kuna see katab Arora järgi kolme olulist valdkonda:
* võimaldab parandada valitsemisprotsesse muutes need aja- ja kuluefektiivsemaks, mõõta protsesside tulemuslikkust, luues strateegilisi sidemeid valitsusega, võimustab osapooli;
* ühendab inimesi (e-kodanikke) ja e-teenuseid, suurendab kodanike sisendeid valitsuste otsustesse ja tegevusse, parandab avalikke teenuseid;
* aitab kaasa organisatsioonivälisele suhtlusele luues e-ühiskonda, tihendades sidemeid kodanike, avaliku ja erasektori organisatsioonide vahel&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

=== Teadmusjuhtimise rakendamise praktikad avalikus sektoris ===
Teadmusjuhtimise rakendamise kohta kirjutab Hui Yen, viidates OECD 2003 uuringule, et teemat peavad oluliseks pea kõik avaliku sektori organisatsioonide juhid, kuid vaid 9% neist on selle rakendanud, 22% tegid konkreetseid ettevalmistusi. Väljakutseteks on teadmusjuhtimise rakendamisel selle olulisuse teadvustamine, teadmusjuhtimise mõistmine ja juhtide toetus. Takistusteks rakendamisel toodi uuritavate poolt teadmusjuhtimise vajalikkuse mitteteadvustamine ja ajapuudus. Kõige olulisemaks organisatsiooni osaks, kel on roll rakendamisel on juhtkonna kõrval infotehnoloogia teenuste üksused&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;. 

=== Kirjandus avaliku sektori teadmusjuhtimise rakendamise kohta ===
Autorid Massaro, Dumay ja Garlatti uurisid 2015. aastal sügavuti 180 teadusartiklit teadmusjuhtimise kohta avalikus sektoris ning leidsid, et seni on vastav kirjandus väga killustatud ja domineerivad organisatsioonipõhised ja mitte horisontaalsed, valdkonnaülesed, uuringud, mis puudutavad peamiselt haridus- ja teadussektori organisatsioone ning kus on tugevalt esindatud Malaisias ja Indias tehtud uuringud. See viitab autorite arvates sellele, et uuringuid viiakse läbi valdkondades, mida autorid tunnevad ja neil on juurdepääs (haridus ja teadus) mitte neis valdkondades, kus võiks olla oluline mõju teadmusjuhtimisele avalikus sektoris. Neis mainitud riikides on olemas teadmusjuhtimise uurimist toeavad programmid. Väga vähe oli artikleid valdkondadest nagu politsei, pääste, [[meditsiin]] ja kaitsevägi, kus teadmusjuhtimine on võtmeks, et päästa rohkem elusid ja kaitsta kodanikke. Lisaks leiti, et liiga palju artikleid on suunatud teadlastele, mitte teadmusjuhtimise rakendajatele&lt;ref name=&quot;d0ksU&quot; /&gt;. 

==Teadmusjuhtimise tähtsus organisatsioonis ja selle allikad&lt;ref&gt;G.Castrogiovanni, D.Ribeiro-Soriano, A.Mas-Tur, N.Roig-Tierno (2016). Where to acquire knowledge: Adapting Knowledge Management to Financial Instirurions. Journal of Business Research, Vol. 69, pp. 1812-1816&lt;/ref&gt;==
Teadmusjuhtimisel on organisatsioonide tegevuse ja strateegia elluviimisel fundamentaalne roll. Selle ignoreerimisel võib olla otsene negatiivne mõju strateegiliste eesmärkide saavutamisele, sh ka otsene kahjulik majanduslik mõju ettevõtte majandustulemustele. Teadmuse peamised allikad organisatsioonides jagunevad laias laastus nelja gruppi:

# organisatsiooni liikmed (personal)
# organisatsiooni juhtimine (juhtkond)
# tehnoloogia kasutuselevõtmine
# ärikeskkond

Erialakirjanduses loetakse nendest tähtsaimaks organisatsiooni liikmeid (näiteks ühe finantssektori ettevõtteid puudutava uuringu kohaselt 57,4% koguteadmusest pärineb organisatsiooni liikmetelt), kellelt võib omakorda pärineda 3 liiki eriteadmisi:

# kirjeldavad teadmised (''descriptive knowledge'')
# teadmised protsesside kohta (''procedural knowledge'')
# põhjendatud teadmised (''reasoned knowledge'')

Ka tehnoloogial võib olla oluline roll. Rahandussektoris loetakse tehnoloogia kasutamist tähtsuselt teisel kohal olevaks ning ajas kiiresti kasvava tähtsusega allikaks.

==Teadmusjuhtimise ja organisatsioonide personalipoliitika vahelised seosed&lt;ref name=&quot;e-figueire&quot;&gt;E.Figueiredo, L.Pais, S.Monteiro, L.Monico (2016). Human resource management impact on knowledge management: Evidence from the Portuguese banking sector. The Journal of Service and Practice, Vol. 26 Issue: 4, pp.497-528&lt;/ref&gt;==
Tuleb arvestada, et organisatsiooniline teadmus ei võrdu organisatsioonis töötavate inimeste teadmuse summaga. Organisatsiooni pärisosaks kujuneb töötajate teadmus juhul, kui see on jagatud, näiteks kinnistatud dokumentides ja failides, organisatsioonilistes rutiinides või tegevuses jne. Teadmusjuhtimise eesmärk organisatsioonis on leida mooduseid, kuidas muuta töötaja personaalset teadmust organisatsiooniliseks teadmuseks. 

Kirjanduses väidetakse kindlalt, et näiteks finantssektoris on teadmusjuhtimisel selge seos ettevõtte konkurentsivõimega ning edukad on need organisatsioonid, kes tegelevad teadlikult ja hästi läbimõeldud personalipoliitikaga. Teadmusjuhtimine peab aga omakorda looma tingimused protsesside ja parimate praktikate vahetuseks organisatsiooniliikmete vahel. Järelikult on ka personalipoliitika eri osadel nagu värbamine, valimine, tööülesannete jaotamine ning töötaja ettevõttes hoidmisel kandev roll organisatsiooni teadmuse kui kogumi loomisel ja hoidmisel.

== Efektiivsed ja loomingulised teadmusjuhtimise strateegiad&lt;ref&gt;I.R Edvardsson, (2004). Knowledge Management and HRM strategies.Working Paper Series: Faculty of Business Administration, p1&lt;/ref&gt; ==
Teadmusjuhtimisega on seotud vähemalt kahte sorti personalijuhtimise strateegiat: efektiivne ja loominguline strateegia. Efektiivsed strateegiad on need, mis püüdlevad efektiivsuse ja madalate kulude poole ning loomingulised strateegiad on need, mille eesmärgiks on innovatsioon ja uus võimekus. Samuti leitakse, et efektiivne strateegia paneb rohkem rõhku teadmuse säilitamisele ja levitamisele ning väljendatud teadmuse jagamisele IT-lahenduste kaudu. Loomingulise strateegia eesmärk on seevastu luua uusi teadmisi, et parendada vaikiva teadmuse ülekandumist ning kasutada teadmisi selleks, et luua uut teadmust.
{| class=&quot;wikitable sortable mw-collapsible&quot;
|+
!
!
!
!
|-
|
|'''Efektiivne teadmusjuhtimine'''
|VS
|'''Innovatiivne teadmusjuhtimine'''
|-
|Üldised eesmärgid
|Efektiivsus, kulude kokkuhoid
|
|Innovatsioon, uus võimekus
|-
|Teadmusjuhtimise strateegia
|Kodifitseerimine
|
|Personaliseerimine
|-
|Töösuhte iseloomustus
|Turunõudlus/pakkumine, vähene usaldus
|
|Kogukonnasuhe, suur usaldus
|-
|Personalipoliitika praktikas:
|
|
|
|-
|Värbamine
|Psühhomeetriline testimine, ametijuhendid, elektrooniline värbamine
|
|Sotsiaalne protsess, personaalsus, teadmuse jagamise 
kultuuri sobivus
|-
|Hüvitised
|Muutuvad hüvitised inimestele teadmuse dokumenteerimise eest,
protsessireeglite järgimise eest, tehnoloogia kasutamise ning 

protsessitud andmemahu eest
|
|Muutuvad hüvitised teadmuse jagamise eest, uute ideede 
väljapakkumise eest, loominguliste läbikukkumiste eest, 

protsessitud andmete kvaliteetsuse eest
|-
|Tulemusjuhtimine (kontroll)
|Kindlad objektiivsed eesmärgid, tulemuspõhisus, lühiajalised
spetsiifilised eesmärgid
|
|Tasakaalus tulemuskaart, 360 kraadi grupiorientatsioon,
pikaajalisus
|-
|Koolitus
|Spetsiifilised oskused, &quot;täideviia&quot; mentaliteet
|
|Pidev, laiapõhjalised oskused, &quot;leiutaja&quot; mentaliteet
|-
|Karjäärijuhtimine
|Individuaalne edasipüüdlemine
|
|Organisatsiooni teadmuse arendamise ja ülekandmise
loomulik osa
|-
|Saavutatavad eesmärgid
|Dokumenteeritud teadmised, madal riskitase, spetsialiseerumise
efektiivsus, lühiajalisus
|
|Riskialtim, ideede vahetamine, koostöö, pikaajaline 
pühendumus
|}

== Teadmuse jagamisel põhinevad personalipoliitika strateegiad&lt;ref&gt;Hansen, M. T., Nohria, N. and Tierney, T. (1999). What’s your strategy for managing knowledge? Harvard Business Review, 77:2, 106-116.&lt;/ref&gt; ==
Personalipoliitika põhiliseks eesmärgiks on arendada töötajaid lähtuvalt üldisest äristrateegiast. Viimane hõlmab inimeste töölevõtmist, nende koolitamist ja arendamist, töösoorituse hindamist, hüvitiste pakkumist ja õppimise kultuuri loomist. 

Kirjanduses leitakse laias laastus olevat kaks teadmusjuhtimise strateegiat: kodifitseerimine ja isikupärastamine. Neist esimese eesmärgiks on teadmuse kodifitseerimine (kirja panemine) ning selle säilitamine andmebaasides, et see oleks kättesaadav ja kasutatav teiste organisatsiooniliikmete poolt. Sellised organisatsioonid panevad suurt rõhku informatsiooni- ja kommunikatsioonisüsteemide arendamisele nagu intranet, muud andmesalvestuskanalid, andmete kaevandamine, teadmuse kaardistamine ja muud elektroonsed andmemeediumid. Mõnede autorite hinnangul suurendab teadmiste taaskasutamine töömahtu, kommunikatsioonikulusid ja võimaldab üldist efektiivsemat ressursside kasutamist.

Isikupärastamise strateegia viitab indiviidipõhisele teadmiste arendamisele ning selle jagamine toimub üldreeglina indiviidilt indiviidile. Dialoogid, lugude jutustamine ja töörühmad on mõned näited vaikiva teadmuse jagamise tööriistadest.

{| class=&quot;wikitable sortable mw-collapsible&quot;
!
!
!
!
|-
|
|'''Kodifitseerimise strateegia'''
|VS
|'''Isikupärastamise strateegia'''
|-
|Üldine strateegia
|IKT süsteem, mis kodifitseerib, säilitab, levitab ja võimaldab info taaskasutust
|
|Inimesi ühendavad võrgustikud, mille eesmärk on vaikiva teadmuse jagamine
|-
|IKT kasutamine
|Infokommunikatsioonisüsteemine kasutamine on sage ja intensiivne
|
|Infokommunikatsioonisüsteemine kasutamine on harv ja tagasihoidlik
|-
|Personalipoliitika
|
|
|
|-
|Värbamine ja töötajate valik
|Värskelt ülikooli lõpetanud inimeste värbamine, kes on teadmuse taaskasutamise ja läbiproovitud lahenduste osas vastuvõtlikud
|
|Magistrikraadiga inimesed, kellele meeldib probleeme lahendada ja kellele meeldib ebamäärasus
|-
|Koolitamine ja areng
|Rühmakoolitused ja arvutipõhised kaugõppeprogrammid
|
|Koolitamine läbi üksühele mentorluse
|-
|Hüvitised
|Andmebaasidesse panustamise ja nende kasutamise eest
|
|Vahetult teadmiste jagamine eest kolleegidega
|}

==Organisatsiooniliikmete vahelise koostöö (teadmusjuhtimise) arendamise tööriistad&lt;ref name=&quot;e-figueire&quot; /&gt;==
Kuivõrd teadmusjuhtimise oluliseks osaks on organisatsiooni liikmete vaheline infovahetus, siis järgmised töövõtted soosivad organisatsiooni liikmete vahelist teadmiste vahetamist:

# rühmatöö
# tööpanusega seotud hüvitised (tasustamispoliitika)
# detsentraliseeritud juhtimismudel
# põhjalikult läbimõeldud inimeste valiku-ja värbamisprotsess
# piiritletud staatuse järgi liikmete eristamine
# laiapõhjaline ja pidev täiendõpe
# protseduurid ja kokkulepped organisatsioonisiseseks kommunikatsiooniks ja liikmete kaasamiseks
# organisatsioonisisesed karjäärivõimalused
# üldised ja mittedetailsed organisatsioonide funktsioonide kirjeldused

Loetletud töövõtted aitavad kaasa initsiatiivi üles näitavate liikmete kompetentsuse, oskuste ja teadmise väärtustamisele, tugeval initsiatiivil põhineva motivatsioonisüsteemi loomisele, luues seejuures kõige kompetentsematele ja motiveeritumatele liikmetele täiendavaid võimalusi organisatsioonisiseseks edasiliikumiseks, liikmete enda initsiatiivil teadmiste ja oskuste parandamise võimaluse enda töömeetodite ümberdefineerimise ning kaudsete kaasamise võimaluste loomise kaudu. Nimetatud kriteeriumidele vastavat tööjõupoliitikat nimetatakse ka suure jõudlusega töösüsteemiks (''high-performance work system'' ehk HPWS). Organisatsioonid, kes seda meetodit kasutavad, erinevad traditsioonilisest hierarhilisest ettevõtte juhtimise mudelist.

== Teadmusjuhtimise süsteemid organisatsioonides ==
Teadmus on teadmised kogumina millegi kohta või siis ka süstemaatiliseks kasutamiseks korraldatud faktide, sündmuste ja tõdemuste kogu&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=Õigekeelsussõnaraamat http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=teadmus&amp;F=M|Pealkiri=Teadmus|Väljaanne=ÕS|Aeg=|Kasutatud=03.03.2018}}&lt;/ref&gt;. Sõna &quot;teadmus&quot; aluseks on ingliskeelne sõna ''knowledge'', mis on mõnevõrra laiema tähendusega kui eestikeelne sõna &quot;teadmised&quot;. 

Teadmusjuhtimissüsteemid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega. Need peavad informatsiooni loomist ja jagamist parendama, organisatsiooni toimimist parandama informatsiooni ja teadmiste parema loomise, jagamise ja kasutamise kaudu. Samuti on nende eesmärgiks konkurentsieelise või kõrgetasemelise innovatsiooni tagamine.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/1210937/mod_resource/content/1/MOODUL%204.%20Teadmusjuhtimise%20s%C3%BCsteemid%20ja%20tehnoloogiad%2C%20teadmiste%20v%C3%B5rgustikud%20ja%20virtuaalsed%20organisatsioonid.pdf|Pealkiri=Teadmusjuhtimise süsteemid ja tehnoloogiad, teadmiste võrgustikud ja virtuaalsed organisatsioonid|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=03.03.2018}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Teadmusjuhtimise üheks võtmeküsimuseks on see, kuidas muuta organisatsioonis personaalsed teadmised korporatiivseks teadmiseks. 

=== Teadmusjuhtimissüsteemide liigitus ===
Teadmusjuhtimise süsteemid viitavad tavaliselt infotehnoloogilistele süsteemidele, mis aitavad organisatsioonis ja organisatsioonil olevat informatsioonis koguda, talletada, edastada ja analüüsida. Teadmusjuhtimise süsteemidena kasutatakse põhiliselt kolme varianti: 
# Teadmuse jagamine; 
# Teadmushõive ja teadmuse loome; 
# Teadmuse rakendamine.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Alavi, M., Leidner, D.E.|pealkiri=Review: Knowledge Management and Knowledge Management Systems: Conceptual Foundations and Research Issues|aasta=(Mar., 2001),|koht=|kirjastus=MIS Quarterly Vol. 25, No. 1|lehekülg=pp. 107-136}}&lt;/ref&gt; 

Kuid teadmusjuhtimissüsteeme on võimalik ka teisiti jagada, nt Becarra-Fernandez jt on 2010. aasta töös jaotanud need neljaks ning loetlenud ka võimalikud tehnoloogiad nende kasutamiseks: 

1.	Teadmuse hankimise süsteemid 

a.	Andmebaasid, veebipõhine juurdepääs andmetele, andmekaeve, infoprepositooriumid, veebiportaalid, hea praktika jne 

b.	[[E-post]], videokonverentsid jne 

2.	Teadmushõive süsteemid 

a.	Ekspertsüsteemid, vestlusrühmad, hea tava 

b.	Arvutipõhine kommunikatsioon, tehisintellektipõhine teadmiste omandamine jne 

3.	Teadmuse jagamise süsteemid 

a.	E-post, videokonverentsid jne 

b.	Rühmatöövahendid, veebipõhine juurdepääs andmebaasidele jne 

4.	Teadmuse rakendamise süsteemid 

a.	Eksperditeadmuse hõive ja ülekanne, juhtumipõhised arutlussüsteemid jne 

b.	Ettevõtte ressurssi planeerimissüsteemid, juhtimise infosüsteemid jne.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Becerra-Fernandez, I., Sabherwal, R|pealkiri=Knowledge Management: Systems and Processes|aasta=|koht=London|kirjastus=Armonk|lehekülg=lk 66}}&lt;/ref&gt;

==== Teadmusjuhtimise edukus ====
Teadmusjuhtimise edukuse organisatsioonis tagavad kaheksa näitajat: 

# Teadmistele suunatud organisatsioonikultuur. Siin on abiks positiivne suhtumine teadmistesse ja nende vahetamisse, sisekommunikatsiooni tähtsustamine, mis seisneb juhtkonna eesmärkide vahendamine personalile. 
# Tehnoloogiline ja organisatsiooniline infrastruktuur. Kui vajalikud vahendid ja oskused on organisatsioonis olemas, muutub ka teadmusjuhtimise rakendamine lihtsamaks. Organisatsioonilisel tasemelon infrastruktuuri loomine keerukam. Kindlasti peab olema fikseeritud sisemine projektijuht, kes tegevuse eest vastutab.  
# Tippjuhtkonna toetus. Nagu iga organisatsioonilist muutust puudutav programm, vajab ka teadmusjuhtimine tippjuhtkonna toetust. Eduka teadmusjuhtimise programmi juurutamiseks vajatakse selget sõnumit, et teadmusjuhtimine on organisatsiooni jaoks üheks kriitiliseks eduteguriks.  
# Selge seos majandusliku kasuga. Teadmusjuhtimine võib osutuda organisatsioonile kalliks ettevõtmiseks, mistõttu peab olema kindel ka selle tasuvus. Kõige selgemalt väljendub kasu kokkuhoitud või teenitud rahasummas.  
# Selge visioon. Teadmusjuhtimise visiooni peab olema üks osa organisatsiooni üldisest visioonist. Samuti on oluline, et visioon oleks selge kõigile organisatsiooni liikmetele- et neil oleks „ühine keel&quot;.  
# Läbimõeldud motiveerimissüsteem. Töötajaid tuleb motiveerida teadmisi koguma ja edasi andma, kuni see saab neile loomulikuks tegevuseks.
# Baastasemel olev teadmiste struktuur. Oluline ka teatud tasemega teadmiste struktuur ja nende kategoriseerimine.
# Kanalid teadmiste edastamiseks. Siinkohal peetakse muuhulgas silmas ka virtuaalsetest tööruumidest jms.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/juhtimine/166_teadmusjuhtimise_tehnoloogiad.html|Pealkiri=Infosüsteemi kasutamine ja juhtimine|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=03.03.2018|arhiivimisaeg=14.06.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170614202930/http://www.e-uni.ee/e-kursused/eucip/juhtimine/166_teadmusjuhtimise_tehnoloogiad.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 

Kiire tehnoloogiline areng ja turukonkurents on organisatsioonidele pannud surve arendada oma strateegilist võimekust rakendades teadmusjuhtimise süsteeme. Õige teadmusjuhtimise süsteemi valimine on raske ülesanne, mis nõuab eri näitajate ja perspektiivi terviklikku hindamist. Teadmusjuhtimise süsteemide edukale rakendamisele töötavad vastu jäik organisatsiooni hierarhia, kultuuriline heakskiit, personali vastuseis, eri projektide kattumine jne. Seega peavad organisatsioonid väga hoolikalt analüüsima oma vajadusi ning leidma endale sobiva lahenduse.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Greco, M., Grimaldi, M., Hanandi, M.|pealkiri=How to Select Knowledge Management Systems: A Framework to Support Managers. International Journal of Engineering Business Management|aasta=vol. 501.01.2013|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
*[[Teadmus]]
*[[Teadmuste riskijuhtimine]]
*[[Teadmushõive]]
*[[Teadmusjuhtimise tulemuslikkuse mõõtmine]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Arora, E.|URL=http://citeseerx.ist.psu.edu/viewdoc/download?doi=10.1.1.474.3542&amp;rep=rep1&amp;type=pdf|Pealkiri=Knowledge Management In Public Sector|Väljaanne=Researchers World – Journal of Arts Science &amp; Commerce, 2011, Vol.– II, Issue −1, January 2011, pp 165–171|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Cong, X. and Pandya, K.V.|URL=www.ejkm.com/issue/download.html?idArticle=17|Pealkiri=Issues of Knowledge Management in the Public Sector|Väljaanne=Electronic Journal of Knowledge Management, 2003, Volume 1, Issue 2, pp 25–33|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Hui Yuen, Y.|URL=http://unpan1.un.org/intradoc/groups/public/documents/unpan/unpan026041.pdf|Pealkiri=Overview Of Knowledge Management In The Public Sector, 7th Global Forum on Reinventing Government: Building Trust in Government|Väljaanne=2016, Vienna|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-02-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180219141312/http://unpan1.un.org/intradoc/groups/public/documents/unpan/unpan026041.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JlZiq&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Moussa, M., McMurray, A., Muenjohn, N.|URL=https://muse.jhu.edu/article/677945|Pealkiri=A Conceptual Framework of the Factors Influencing Innovation in Public Sector Organizations|Väljaanne=The Journal of Developing Areas, Volume 52 No. 3, Summer 2018|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;d0ksU&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Massaro, M., Dumay, J., Garlatti, A.|URL=https://doi.org/10.1108/JKM-11-2014-0466|Pealkiri=Public sector knowledge management: a structured literature review|Väljaanne=Journal of Knowledge Management, 2015, Vol. 19 Issue: 3, pp.530–558|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [http://deepzone2.ttu.ee/hhp0020/digi/teadmiste_juhtimine1.htm Teadmiste juhtimine], tasuta e-õppe video, 43 minutit

[[Kategooria:Teadmine]]
[[Kategooria:Juhtimine]]</text>
      <sha1>taxfjwoyc93ktai7x9sqbcu5y8qzfhj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Digitaalne dokumendihaldus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>109628</id>
    <revision>
      <id>7142612</id>
      <parentid>6014385</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:38:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <origin>7142612</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18896" sha1="kb7sgr8nn1qd2u1a3ezvbr3ig9de6oe" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2008}}
'''Digitaalne dokumendihaldus''' on asutuse asjaajamist toetav süsteem, mis on loodud infotehnoloogiliste ja organisatsiooniliste vahenditega.

== Digitaalse dokumendihalduse põhikontseptsioonid ja vajadused ==
=== Digidokument ===
{{vaata|Digitaaldokument}}
Paber[[dokument]]i käsitletakse ja hallatakse kui füüsilist objekti, millel on silmaga nähtavad tunnused ja omadused.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20180412001319/https://www.riigikantselei.ee/valitsus/valitsus/et/riigikantselei/dokumendihaldus/dokumendihaldusest/nouded-elektroonilisele-dokumendihaldusele/FNoue_rk1.pdf Nõuded elektrooniliste dokumendihaldussüsteemide funktsionaalsusele] (PDF). Riigikantselei, detsember 2002.&lt;/ref&gt;

Digi- ja paberdokumendil on erinevad omadused:
* digidokument ei ole inimese jaoks vahetult loetav;
* digidokumendi lugemiseks on vaja arvutit ja tarkvara, mis esitab andmekandjale salvestatud binaarses koodis sümbolid inimesele arusaadavate tähtedena;
* digidokumendi sisu ei ole kinnistatud ühe andmekandja külge;
* digidokumenti on lihtne kopeerida ja salvestada teisele andmekandjale muutmata dokumenti või selle sisu;
* digidokumendi taasesitamine teise tarkvara vahendusel võib muuta dokumendi visuaalset &quot;väljanägemist&quot; või isegi struktuuri; 
* digidokumendi füüsiline struktuur on rohkem seotud digidokumendi loomiseks kasutatud tarkvara ja failivorminguga kui ekraanil nähtava pildiga (nt tekstiosade paigutusega leheküljel);
* digidokumendi kasutamine sõltub failivormingust, milles digidokument on salvestatud, ning tarkvarast, mis on võimeline seda failivormingut &quot;avama&quot; ja töötlema; kuid tarkvara ja failivormingud arenevad kiiresti ning võivad kasutusest kaduda; seetõttu võib digidokumendi pikaajaliseks kasutamiseks olla vajalik teisendada dokument teise failivormingusse, mis sel ajahetkel on lihtsamalt kasutatav.
Just digitaaldokumendi sõltuvus riist- ja tarkvarast, mis lihtsustab dokumentide loomist, vahetamist ja kasutamist, on omadus, mis seab uusi nõudmisi dokumendihaldusele. Kui paberdokumendi puhul tähendab dokumendi säilimine eelkõige selle füüsiliste omaduste püsimist, siis elektroonilises keskkonnas on dokumendi füüsilise struktuuri tähtsus väiksem ja palju olulisem on säilitada kontroll dokumendi sisu ja struktuuri üle. Digitaaldokumentide dünaamilisus – neid on lihtne kopeerida, muuta (ka märkamatult või automaatselt) ja kustutada – nõuab täiendavaid protseduurilisi kontrollimehhanisme, et tagada dokumentide autentsuse, tervikluse ja usaldusväärsuse säilimine läbi terve dokumendi elukäigu. See omakorda eeldab iga dokumendi kohta kirjeldavate andmete ([[metaandmed|metaandmete]]) salvestamist ja haldamist dokumendisüsteemis.

=== Digitaalse dokumendihalduse põhikontseptsioonid ja vajadused ===

[[Dokumendihaldus]]e põhiprintsiibid kehtivad ühtviisi nii paberipõhisel kui digitaalses asjaajamises. Kuid elektroonilises keskkonnas erinevad dokumendihalduse praktilised tegevused mõneti traditsioonilises asjaajamises dokumendiringluse korraldamisest ja dokumentide haldamisest. Põhjusteid selleks on mitu, neist olulisemad on järgmised:
* infoajastul luuakse ja tarbitakse rohkem informatsiooni ja dokumentide mahu kasv nõuab efektiivsemaid meetodeid nende haldamiseks;
* dokumentide loomises, vahetamises ja haldamises osaleb laiem ring asutuse töötajaid kui varem ja see suurendab vajadust tõhusate dokumendihalduse kontrollimehhanismide järele;
* digitaaldokumendi erinevused paberdokumendist: digitaaldokument on dünaamilisem, selle kasutamine nõuab arvutit ja tarkvara, seda on lihtne levitada;
* märgatavalt on paranenud juurdepääsu viisid ja vahendid dokumentidele ja nende sisule;
* koos juurdepääsu viiside arenguga on tekkinud täiendavad turvariskid, millega dokumendihalduses tuleb arvestada;
* välja kujunemata on harjumused digitaalseid dokumente kontrollitult hävitada ja nende hävitamist reeglipäraselt dokumenteerida.

=== Dokumendi elukäik ===

Dokumendi elukäigu all mõistetakse dokumendi haldamist, alalhoidmist ja kasutamist selle loomise hetkest kuni hävitamise või arhiivi üleandmiseni. Dokumendi elukäik jaguneb etappideks (nt loomine, registreerimine, kasutamine, säilitamine jne), mille käigus teostatakse dokumendiga erinevaid asjaajamistoiminguid ning vastutust dokumendi haldamise eest antakse edasi (nt töötajalt asutusele ja sealt edasi arhiivile). Dokumendi elukäigu etappe on jaotatud kahe faasi vahel: nn asjaajamise faas, kuhu mahub dokumendi loomine ja aktiivne kasutamine; ning nn arhiivi või väheaktiivse kasutamise faas, kus väärtust omavad dokumendid (arhivaalid) eraldatakse asjaajamisest ja säilitatakse pikema aja jooksul. Selline faaside eristamine lähtub eelkõige dokumentide haldamise eest vastutuse jaotumisest asjaajamisteenistuse ja arhiiviteenistuse vahel. Digitaalses dokumendihalduses on see vahe kadumas ja digitaaldokumendi eriomaduste tõttu tuleb dokumendi elukäiku hallata kui tervikut, kuna dokumendi säilitamine on otseselt seotud dokumendi loomisel tehtud otsustustega (nt dokumendi failivorming). Digitaalne dokumendihaldus peab tagama, et dokumendi olulised omadused (autentsus, usaldusväärsus, terviklus) oleksid kontrollitud ja kaitstud kõigil dokumendi elukäigu etappidel. Dokumendi elukäigu kui tervikliku ja järjepideva protsessi haldamist kontrollitakse reeglina vastavalt asutuse või ettevõtte asjaajamiskorraga seatud reeglitele ja selle teostamiseks rakendatakse dokumendisüsteemi.

== Digitaalse dokumendihalduse vajadused ==
=== Dokumentide loomine ja saamine ===

Kui asutuses jäädvustatakse informatsioon taasesitatavas vormis, on sellega loodud dokument ja seda tuleb hakata haldama ka dokumendi ülejäänud elukäigu etappidel. Paberasjaajamise puhul on teabe jäädvustamine alati kasutaja poolt algatatud ja läbi viidud toiming ning tulemuseks on selgepiiriline füüsiline objekt. Digitaaldokumentide loomiseks kasutatakse mitut tarkvararakendust ning mõnel juhul võib dokumendi loojaks olla arvutiprogramm, mis etteantud käskude alusel salvestab näiteks mingi informatsiooni infosüsteemist eraldi failina. Integreeritud infosüsteemides peab info jäädvustamine dokumendina ning dokumendi edasise haldamise kontroll olema fikseeritud funktsionaalsusnõuetega juba süsteemi väljatöötamise käigus.

Dokumendisüsteemid ei ole seni laialt kasutusel dokumentide loomiseks, vaid pakuvad liideseid ja mooduleid, et integreerida asutuses dokumentide loomiseks kasutatud tarkvara. Selle asemel, et süsteemi sisse ehitada kogu funktsionaalsus, mida pakuvad spetsialiseeritud infosüsteemid ja rakendustarkvara, võimaldavad dokumendisüsteemid hõlmata dokumente paljudest erinevatest dokumendiloome rakendustest. Need dokumendisüsteemid, mis võimaldavad digitaalseid dokumentide koostada ja luua, peaksid kindlasti suutma kontrollida vähemalt: dokumentide vormi, dokumentide failivorminguid ja dokumentide metaandmeid.

Ka väljastpoolt asutusele saadetud dokumentide saamine on osa asutuse dokumendivoost ja allub samadele reeglitele, kui asutuses loodud dokumentide haldamine.

=== Registreerimine ===

[[Registreerimine]] on vaadeldav eraldi dokumendi elukäigu etapina, kus dokument läheb formaalse registreerimise kaudu asutuse dokumendisüsteemi kontrolli alla. Registreerimine on protsess, millega digitaaldokument hõlmatakse dokumendisüsteemi ja identifitseeritakse selles. Erinevalt paberdokumentidest, mille puhul dokumentide hõlmamine dokumendisüsteemi võib toimuda lihtsalt dokumendi paigutamisega toimikusse, on registreerimine ainus digitaaldokumentide dokumendisüsteemi hõlmamise viis.

Registreerimisega
* luuakse tõestus dokumendi olemasolust ja hõlmamisest dokumendisüsteemi;
* jäädvustatakse teave dokumendi konteksti, sisu ja struktuuri kohta (metaandmed);
* seostatakse dokument teiste dokumentidega (s.o. liigitusskeemiga).

Dokument läheb registreerimisega süsteemi üksikkasutaja või töörühma kasutuspiirkonnast asutuse ametlikku tööpiirkonda, muutudes osaks asutuse arhiivist. Kuna registreerimisel on tähtis koht asutuste asjaajamise auditeeritavuse ja kontrollitavuse tagamisel, nähakse registreerimine või isegi dokumendi kohta registreeritavad andmed sageli ette õigusaktide ja asutuse asjaajamiskorraga. Elektroonilistes dokumendisüsteemides on dokumentide registreerimist võimalik kas täielikult või osaliselt automatiseerida, tuvastades vajalikud metaandmed dokumendist, selle loonud tarkvararakendusest või infosüsteemist. Digitaaldokumendi registreerimine dokumendisüsteemis kujutab endast sisuliselt dokumendisüsteemi ja rakendustarkvara (nt kontoritarkvara paketid, e-posti programmid, jne) vaheliste liideste haldamist. Praktikas tähendab digitaaldokumendi registreerimine dokumenti kirjeldava informatsiooni (metaandmete) jäädvustamist dokumendisüsteemis. Asjaajamine digitaalsete dokumentidega on toonud kaasa muutuse dokumentide loomise ja saatmise kultuuris: keskse kantselei või asjaajamistalituse asemel vormistavad ja saadavad ning võtavad dokumente vastu kõigis asutuse struktuuriüksustes töötajad ise. Arenenud on ka dokumentide registreerimise vahendid ja ühtse dokumendisüsteemi kasutamine võimaldab dokumente registreerida või registreerimisele suunata paljudel töötajatel. Kuigi otsene vajadus keskse kantselei või sissetulevate ja väljasaadetavate dokumentide registreerimise eest vastutava osakonna või töötaja järele on kadumas, ei kao vajadus määratleda dokumentide registreerimisereegleid. Digitaalne dokumendisüsteem peab olema paindlik ja seadistatav, et rahuldada konkreetse asutusevajadusi dokumendiringluse korraldamisel. Indekseerimine on dokumentidele otsiterminite andmine. Indeksitermin võib olla kasutaja poolt vabalt valitud, kuid reeglina on otsiterminid normaliseeritud kas asutuse enese koostatud või mõne laiemalttunnustatud loeteluna. Indeksitermin võib olla nii sõnaline kui numbriline. Eesti asjaajamistraditsioonis kasutatakse indeksina peamiselt vaid numbrilist koodi, mis põhineb liigitusskeemil. Indeksiterminid lisanduvad dokumendi metaandmetele.

=== Liigitamine ===

Liigitamine mõlemas tähenduses (liigitusskeemi loomine ja dokumentide seostamine liigitusskeemiga) on dokumendisüsteemide juurutamisel ja kasutamisel fundamentaalse tähendusega. Liigitusskeem, mis on koostatud asutuse funktsioonide ja tegevuste hierarhiliselt kategooriateks korrastamisega, moodustab dokumendisüsteemis struktuuri, millega seotakse kõik selles hallatud dokumendid. Liigitusskeem tuleb dokumendisüsteemi sisestada juba enne dokumentide hõlmamist, s.o dokumendisüsteemi esialgse seadistamise käigus, kuid see peab olema muudetav hilisemal kasutamisel, kui asutuse funktsioonid või tegevused muutuvad. Eesti õigusaktid ei kasuta küll terminit liigitusskeem, kuid asjaajamise praktikas põhinevad nii dokumentide loetelu, arhivaalide loetelu kui ka arhiiviskeem asutuse tegevuste liigitusel ja liigitusskeem on nende loetelude tähtis mõtteline osa (lisaks sarjadele kehtestatud säilitustähtajale ning võimalikele teistele ohjevahenditele, näiteks juurdepääsupiirangud, asukohaviidad, jne.). Eestis kehtiva korra kohaselt võib ühe arhiivimoodustaja eri osadel olla omaette dokumentide loetelu, mis tingib dokumendisüsteemides mitme liigitusskeemi üheaegse kasutamise nõude. Dokumentide seostamine liigitusskeemiga tähendab praktikas liigitusüksuse viiteandmete (sarja tähis ja pealkiri) lisamist dokumendi metaandmete hulka dokumendi hõlmamise ja registreerimise protsessi käigus. Hierarhilise liigitusskeemi üksusteks on tüüpiliselt sarjad ja nende osad (allsarjad). Mõne asutuse puhul luuakse ka allarhiivi tasand, mis esindab näiteks asutuse iseseisvat asjaajamist omavaid struktuuriüksusi. Liigitusskeemi võimalike tasemete arv ei peaks dokumendisüsteemis olema piiratud, kuid optimaalne liigitus saavutatakse enamasti kahe kuni kolme tasemega. Dokumendisüsteem peab võimaldama liigitusskeemi hallata – seda ajakohastada uute sarjade ja toimikute loomisega ning sarjade, millega seotud funktsioon on lõppenud, sulgemisega. Toimik ei ole liigitusüksus, vaid on dokumendisüsteemis pigem virtuaalne &quot;kaust&quot;, mis on ette nähtud kas teema, üksikküsimuse või muul põhjusel kokku kuuluvate dokumentide koos kasutamiseks ja haldamiseks. Dokumente registreeritakse ainult toimikusse, mitte sarja. Dokumentide lisamiseks peab toimik olema avatud ning see suletakse näiteks asjaajamisaasta lõppedes.

=== Säilitustähtaja määramine ===

Dokumendi esialgsel seadistamisel tuleb liigitusskeemiga siduda sarjade säilitamise tähtajad ja säilitamise ajakavad. Sarja liigitamisel saab dokument seejärel sarjale omistatud säilitustähtaja, kuid võib ette tulla olukordi, kus dokumendil on selle toimikust või sarjast erinev säilitustähtaeg. Elektroonilises keskkonnas tuleb dokumendi väärtuse hindamine ja sellele säilitustähtaja määramine teostada võimalikult varases dokumendi elukäigu staadiumis (soovitatavalt juba dokumendi kavandamise või loomise etapis), kuna dokumendi säilitamise vajadused on otseselt seotud digitaaldokumendi failivormingu ja muude tehniliste omadustega. Dokumendisüsteemi ülesandeks on abistada kasutajat dokumendi salvestamisel sobivasse failivormingusse, kui dokument kuulub sarja, millele on antud pikemaajaline säilitustähtaeg.

=== Asjaajamises kasutamine ===

Sarnaselt dokumendi loomisele on ka dokumendi kasutamine asutuses dokumendi elukäigu etapp, mis võib tähendada erineva rakendustarkvara kasutamist. Seejuures on dokumendisüsteemi roll hõlbustada dokumentide leidmist ja kontrollida neile juurdepääsu, kaitsta neid volitamata muutmise ja kustutamise eest ning jälgida dokumentide liikumist ühelt kasutajalt teisele dokumendi kasutamise (nt lahendamise) käigus. Asutuse asjaajamises olevate küsimuste lahendamise (nn menetlemise) käigu registreerimine ei kuulu dokumendisüsteemi otseste ülesannete hulka, vaid selleks rakendatakse spetsialiseeritud infosüsteeme. Asjaajamistoimingute jälgimine on dokumendisüsteemis võimalik dokumendis sisalduvate otsuste täitmise (nt meetmete, isikute, tähtaegade jne) kajastamise kaudu dokumendi metaandmetes. Dokument peab ka kasutamise käigus säilitama oma autentsuse ja usaldusväärsuse, mistõttu tuleb dokumendisüsteemis reguleerida dokumentidele juurdepääsu ja nende kasutamist turvaklasside süsteemiga. Dokumendisüsteem peab toetama paindlikku turvaklasside hierarhiat, mis seostatakse süsteemi kasutajate kasutusõigustega.

=== Säilitamine ja eraldamine ===

Dokumentide, millega seotud vahetu asjaajamine on lõppenud, kasutatavus väheneb. Sõltumata dokumentide ja arhivaalide kasutamise aktiivsusest või elukäigu etapist kuuluvad nad aga endiselt arhiivi koosseisu ja dokumendisüsteem peab tagama nende alalhoidmise ja kasutamise kuni nende elukäigu lõpuni – hävitamiseni või arhiivi üleandmiseni. Dokumentide säilitamise käik on etapiviisiline ja seda väljendatakse säilitamise ajakavana. Elektroonilises dokumendisüsteemis on dokumentide säilitamine teatud piirini automatiseeritav protsess ja selle ohjamiseks on dokumendisüsteemis ette nähtud

* säilitamise üldajakavad, mis arvestavad asutuse kõigi või enamlevinud digitaaldokumentide säilitamise vajadusi ja võimalusi ning säilitamise etappe, nende tähtaegu ja tähtaegadega seotud toiminguid. Säilitamise üldajakavad seostatakse sarjade ja nende kaudu toimikutega juba dokumendisüsteemi esialgse seadistamise käigus.
* individuaalsed säilitamise ajakavad, mida võib koostada mistahes sarjale või toimikule.
* säilitamise ajakava muutmise või asendamise võimalus digitaaldokumendi elukäigu mistahes hetkel – ühe üldajakava asendamine teisega, üldajakava asendamine individuaalsega, jne. Dokumentide säilitamise käigus tuleb teatud hetkel teha otsus, lähtudes dokumendi säilitusvajadusest ja – väärtusest, ning kooskõlas säilitamise ajakavaga, kas eraldada praktilise väärtuse kaotanud dokumendid hävitamiseks, anda arhiiviväärtust omavad [[arhivaal]]id üle avalikku [[arhiiv]]i või korraldada dokumentide edasine säilitamine asutuses või näiteks vahearhiivis. Dokumendisüsteemis peavad eraldustoimingud olema rangelt kontrollitud ning nendega seotud otsuseid tuleb dokumenteerida.

=== Dokumentide hävitamine ===

Dokumentide hävitamine on kriitiline toiming, sest see on pöördumatu. Seetõttu saavad avalikud asutused dokumente hävitada vaid avaliku arhiivi loal ja hävitamine tuleb dokumenteerida. Reeglina kehtib nõue, et hävitatud dokumentidest jäetakse tõendusena alles teatav osa metaandmeid. Digitaaldokumentide hävitamist teostatakse kustutamise või andmekandjate purustamise teel, kuid protseduurireeglid, kontrollimehhanismid ja dokumenteerimise vajadus kehtivad samaväärselt paberdokumentide hävitamisega. Dokumendisüsteemi ülesanne on tagada dokumentide täielik ja pöördumatu kustutamine ning piisava dokumentatsiooni loomine ja säilitamine.

=== Dokumendisüsteemi administreerimine ja turvalisuse tagamine ===

Asutus peab suutma üheaegselt tagada nii dokumendisüsteemi võimaluste mugava kasutamise kui süsteemi hõlmatud dokumentide turvalise halduse. Nende eesmärkide saavutamiseks on dokumendisüsteemil
* süsteemi haldamist ja dokumentidele juurdepääsu reguleeriv kasutajaõiguste hierarhia;
* süsteemi määrangute, põhiandmete ja teostatud toimingute turvaline logi (kontrolljälg);
* süsteemis sisalduvate dokumentide ja andmete varundamise süsteem.

Asutus peab suutma kontrollida, kellele anda õigused oma dokumentidele juurdepääsuks ja nende kasutamiseks. Dokumendisüsteemis tähendab see kasutajagruppide või -tüüpide kaupa kasutusõiguste omistamist (nt kasutajarollina) ning nende sidumist turvaklasside hierarhiaga. Samuti on asutuse huvides jälgida kasutajate tegevust dokumendisüsteemis ning jäädvustada kõik lubatud piiridest (kasutajaõigustest) üleastumise katsed. Kontrolljälg, milles dokumendisüsteemis kõik sellised andmed salvestada tuleb, tagab ühtlasi dokumentide autentsuse ja usaldusväärsuse tõestamise funktsiooni. Dokumendisüsteemi peab olema mugav hallata ja ümber seadistada ning süsteem peab võimaldama erinevate funktsioonidega haldurite kasutajarolle. Dokumendisüsteemi administreerimise juurde kuulub süsteemist ja selles olevatest dokumentidest varukoopiate tegemine ning vajadusel süsteemi taastamine.

== Vaata ka ==
* [[Dokument]]
* [[Dokumendihaldus]]
* [[Asjaajamine]]

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
* [https://www.mkm.ee/sites/default/files/edhs_miinimumnouded_juhis.pdf Miinimumnõuded Eesti avaliku sektori asutuste dokumendihaldussüsteemidele] (PDF), [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]], 2014, vaadatud 23.01.2019

[[Kategooria:Dokumendihaldus]]</text>
      <sha1>kb7sgr8nn1qd2u1a3ezvbr3ig9de6oe</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142632</id>
      <parentid>7142612</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T18:00:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Digidokument */</comment>
      <origin>7142632</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18828" sha1="fh0m9ukqyyvo1worqkf1pykaqgewa59" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2008}}
'''Digitaalne dokumendihaldus''' on asutuse asjaajamist toetav süsteem, mis on loodud infotehnoloogiliste ja organisatsiooniliste vahenditega.

== Digitaalse dokumendihalduse põhikontseptsioonid ja vajadused ==
=== Digidokument ===
{{vaata|Digitaaldokument}}
Paber[[dokument]]i käsitletakse ja hallatakse kui füüsilist objekti, millel on silmaga nähtavad tunnused ja omadused.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20180412001319/https://www.riigikantselei.ee/valitsus/valitsus/et/riigikantselei/dokumendihaldus/dokumendihaldusest/nouded-elektroonilisele-dokumendihaldusele/FNoue_rk1.pdf Nõuded elektrooniliste dokumendihaldussüsteemide funktsionaalsusele] (PDF). Riigikantselei, detsember 2002.&lt;/ref&gt;

Digi- ja paberdokumendil on erinevad omadused:
* digidokument ei ole inimese jaoks vahetult loetav;
* digidokumendi lugemiseks on vaja arvutit ja tarkvara, mis esitab andmekandjale salvestatud binaarses koodis sümbolid inimesele arusaadavate tähtedena;
* digidokumendi sisu ei ole kinnistatud ühe andmekandja külge;
* digidokumenti on lihtne kopeerida ja salvestada teisele andmekandjale muutmata dokumenti või selle sisu;
* digidokumendi taasesitamine teise tarkvara vahendusel võib muuta dokumendi visuaalset &quot;väljanägemist&quot; või isegi struktuuri; 
* digidokumendi füüsiline struktuur on rohkem seotud digidokumendi loomiseks kasutatud tarkvara ja failivorminguga kui ekraanil nähtava pildiga (nt tekstiosade paigutusega leheküljel);
* digidokumendi kasutamine sõltub failivormingust, milles digidokument on salvestatud, ning tarkvarast, mis on võimeline seda failivormingut &quot;avama&quot; ja töötlema; kuid tarkvara ja failivormingud arenevad kiiresti ning võivad kasutusest kaduda; seetõttu võib tulevikus osutuda vajalikuks teisendada dokument teise failivormingusse.
Just digitaaldokumendi sõltuvus riist- ja tarkvarast, mis lihtsustab dokumentide loomist, vahetamist ja kasutamist, on omadus, mis seab uusi nõudmisi dokumendihaldusele. Kui paberdokumendi puhul tähendab dokumendi säilimine eelkõige selle füüsiliste omaduste püsimist, siis elektroonilises keskkonnas on dokumendi füüsilise struktuuri tähtsus väiksem ja palju olulisem on säilitada kontroll dokumendi sisu ja struktuuri üle. Digitaaldokumentide dünaamilisus – neid on lihtne kopeerida, muuta (ka märkamatult või automaatselt) ja kustutada – nõuab täiendavaid protseduurilisi kontrollimehhanisme, et tagada dokumentide autentsuse, tervikluse ja usaldusväärsuse säilimine läbi terve dokumendi elukäigu. See omakorda eeldab iga dokumendi kohta kirjeldavate andmete ([[metaandmed|metaandmete]]) salvestamist ja haldamist dokumendisüsteemis.

=== Digitaalse dokumendihalduse põhikontseptsioonid ja vajadused ===

[[Dokumendihaldus]]e põhiprintsiibid kehtivad ühtviisi nii paberipõhisel kui digitaalses asjaajamises. Kuid elektroonilises keskkonnas erinevad dokumendihalduse praktilised tegevused mõneti traditsioonilises asjaajamises dokumendiringluse korraldamisest ja dokumentide haldamisest. Põhjusteid selleks on mitu, neist olulisemad on järgmised:
* infoajastul luuakse ja tarbitakse rohkem informatsiooni ja dokumentide mahu kasv nõuab efektiivsemaid meetodeid nende haldamiseks;
* dokumentide loomises, vahetamises ja haldamises osaleb laiem ring asutuse töötajaid kui varem ja see suurendab vajadust tõhusate dokumendihalduse kontrollimehhanismide järele;
* digitaaldokumendi erinevused paberdokumendist: digitaaldokument on dünaamilisem, selle kasutamine nõuab arvutit ja tarkvara, seda on lihtne levitada;
* märgatavalt on paranenud juurdepääsu viisid ja vahendid dokumentidele ja nende sisule;
* koos juurdepääsu viiside arenguga on tekkinud täiendavad turvariskid, millega dokumendihalduses tuleb arvestada;
* välja kujunemata on harjumused digitaalseid dokumente kontrollitult hävitada ja nende hävitamist reeglipäraselt dokumenteerida.

=== Dokumendi elukäik ===

Dokumendi elukäigu all mõistetakse dokumendi haldamist, alalhoidmist ja kasutamist selle loomise hetkest kuni hävitamise või arhiivi üleandmiseni. Dokumendi elukäik jaguneb etappideks (nt loomine, registreerimine, kasutamine, säilitamine jne), mille käigus teostatakse dokumendiga erinevaid asjaajamistoiminguid ning vastutust dokumendi haldamise eest antakse edasi (nt töötajalt asutusele ja sealt edasi arhiivile). Dokumendi elukäigu etappe on jaotatud kahe faasi vahel: nn asjaajamise faas, kuhu mahub dokumendi loomine ja aktiivne kasutamine; ning nn arhiivi või väheaktiivse kasutamise faas, kus väärtust omavad dokumendid (arhivaalid) eraldatakse asjaajamisest ja säilitatakse pikema aja jooksul. Selline faaside eristamine lähtub eelkõige dokumentide haldamise eest vastutuse jaotumisest asjaajamisteenistuse ja arhiiviteenistuse vahel. Digitaalses dokumendihalduses on see vahe kadumas ja digitaaldokumendi eriomaduste tõttu tuleb dokumendi elukäiku hallata kui tervikut, kuna dokumendi säilitamine on otseselt seotud dokumendi loomisel tehtud otsustustega (nt dokumendi failivorming). Digitaalne dokumendihaldus peab tagama, et dokumendi olulised omadused (autentsus, usaldusväärsus, terviklus) oleksid kontrollitud ja kaitstud kõigil dokumendi elukäigu etappidel. Dokumendi elukäigu kui tervikliku ja järjepideva protsessi haldamist kontrollitakse reeglina vastavalt asutuse või ettevõtte asjaajamiskorraga seatud reeglitele ja selle teostamiseks rakendatakse dokumendisüsteemi.

== Digitaalse dokumendihalduse vajadused ==
=== Dokumentide loomine ja saamine ===

Kui asutuses jäädvustatakse informatsioon taasesitatavas vormis, on sellega loodud dokument ja seda tuleb hakata haldama ka dokumendi ülejäänud elukäigu etappidel. Paberasjaajamise puhul on teabe jäädvustamine alati kasutaja poolt algatatud ja läbi viidud toiming ning tulemuseks on selgepiiriline füüsiline objekt. Digitaaldokumentide loomiseks kasutatakse mitut tarkvararakendust ning mõnel juhul võib dokumendi loojaks olla arvutiprogramm, mis etteantud käskude alusel salvestab näiteks mingi informatsiooni infosüsteemist eraldi failina. Integreeritud infosüsteemides peab info jäädvustamine dokumendina ning dokumendi edasise haldamise kontroll olema fikseeritud funktsionaalsusnõuetega juba süsteemi väljatöötamise käigus.

Dokumendisüsteemid ei ole seni laialt kasutusel dokumentide loomiseks, vaid pakuvad liideseid ja mooduleid, et integreerida asutuses dokumentide loomiseks kasutatud tarkvara. Selle asemel, et süsteemi sisse ehitada kogu funktsionaalsus, mida pakuvad spetsialiseeritud infosüsteemid ja rakendustarkvara, võimaldavad dokumendisüsteemid hõlmata dokumente paljudest erinevatest dokumendiloome rakendustest. Need dokumendisüsteemid, mis võimaldavad digitaalseid dokumentide koostada ja luua, peaksid kindlasti suutma kontrollida vähemalt: dokumentide vormi, dokumentide failivorminguid ja dokumentide metaandmeid.

Ka väljastpoolt asutusele saadetud dokumentide saamine on osa asutuse dokumendivoost ja allub samadele reeglitele, kui asutuses loodud dokumentide haldamine.

=== Registreerimine ===

[[Registreerimine]] on vaadeldav eraldi dokumendi elukäigu etapina, kus dokument läheb formaalse registreerimise kaudu asutuse dokumendisüsteemi kontrolli alla. Registreerimine on protsess, millega digitaaldokument hõlmatakse dokumendisüsteemi ja identifitseeritakse selles. Erinevalt paberdokumentidest, mille puhul dokumentide hõlmamine dokumendisüsteemi võib toimuda lihtsalt dokumendi paigutamisega toimikusse, on registreerimine ainus digitaaldokumentide dokumendisüsteemi hõlmamise viis.

Registreerimisega
* luuakse tõestus dokumendi olemasolust ja hõlmamisest dokumendisüsteemi;
* jäädvustatakse teave dokumendi konteksti, sisu ja struktuuri kohta (metaandmed);
* seostatakse dokument teiste dokumentidega (s.o. liigitusskeemiga).

Dokument läheb registreerimisega süsteemi üksikkasutaja või töörühma kasutuspiirkonnast asutuse ametlikku tööpiirkonda, muutudes osaks asutuse arhiivist. Kuna registreerimisel on tähtis koht asutuste asjaajamise auditeeritavuse ja kontrollitavuse tagamisel, nähakse registreerimine või isegi dokumendi kohta registreeritavad andmed sageli ette õigusaktide ja asutuse asjaajamiskorraga. Elektroonilistes dokumendisüsteemides on dokumentide registreerimist võimalik kas täielikult või osaliselt automatiseerida, tuvastades vajalikud metaandmed dokumendist, selle loonud tarkvararakendusest või infosüsteemist. Digitaaldokumendi registreerimine dokumendisüsteemis kujutab endast sisuliselt dokumendisüsteemi ja rakendustarkvara (nt kontoritarkvara paketid, e-posti programmid, jne) vaheliste liideste haldamist. Praktikas tähendab digitaaldokumendi registreerimine dokumenti kirjeldava informatsiooni (metaandmete) jäädvustamist dokumendisüsteemis. Asjaajamine digitaalsete dokumentidega on toonud kaasa muutuse dokumentide loomise ja saatmise kultuuris: keskse kantselei või asjaajamistalituse asemel vormistavad ja saadavad ning võtavad dokumente vastu kõigis asutuse struktuuriüksustes töötajad ise. Arenenud on ka dokumentide registreerimise vahendid ja ühtse dokumendisüsteemi kasutamine võimaldab dokumente registreerida või registreerimisele suunata paljudel töötajatel. Kuigi otsene vajadus keskse kantselei või sissetulevate ja väljasaadetavate dokumentide registreerimise eest vastutava osakonna või töötaja järele on kadumas, ei kao vajadus määratleda dokumentide registreerimisereegleid. Digitaalne dokumendisüsteem peab olema paindlik ja seadistatav, et rahuldada konkreetse asutusevajadusi dokumendiringluse korraldamisel. Indekseerimine on dokumentidele otsiterminite andmine. Indeksitermin võib olla kasutaja poolt vabalt valitud, kuid reeglina on otsiterminid normaliseeritud kas asutuse enese koostatud või mõne laiemalttunnustatud loeteluna. Indeksitermin võib olla nii sõnaline kui numbriline. Eesti asjaajamistraditsioonis kasutatakse indeksina peamiselt vaid numbrilist koodi, mis põhineb liigitusskeemil. Indeksiterminid lisanduvad dokumendi metaandmetele.

=== Liigitamine ===

Liigitamine mõlemas tähenduses (liigitusskeemi loomine ja dokumentide seostamine liigitusskeemiga) on dokumendisüsteemide juurutamisel ja kasutamisel fundamentaalse tähendusega. Liigitusskeem, mis on koostatud asutuse funktsioonide ja tegevuste hierarhiliselt kategooriateks korrastamisega, moodustab dokumendisüsteemis struktuuri, millega seotakse kõik selles hallatud dokumendid. Liigitusskeem tuleb dokumendisüsteemi sisestada juba enne dokumentide hõlmamist, s.o dokumendisüsteemi esialgse seadistamise käigus, kuid see peab olema muudetav hilisemal kasutamisel, kui asutuse funktsioonid või tegevused muutuvad. Eesti õigusaktid ei kasuta küll terminit liigitusskeem, kuid asjaajamise praktikas põhinevad nii dokumentide loetelu, arhivaalide loetelu kui ka arhiiviskeem asutuse tegevuste liigitusel ja liigitusskeem on nende loetelude tähtis mõtteline osa (lisaks sarjadele kehtestatud säilitustähtajale ning võimalikele teistele ohjevahenditele, näiteks juurdepääsupiirangud, asukohaviidad, jne.). Eestis kehtiva korra kohaselt võib ühe arhiivimoodustaja eri osadel olla omaette dokumentide loetelu, mis tingib dokumendisüsteemides mitme liigitusskeemi üheaegse kasutamise nõude. Dokumentide seostamine liigitusskeemiga tähendab praktikas liigitusüksuse viiteandmete (sarja tähis ja pealkiri) lisamist dokumendi metaandmete hulka dokumendi hõlmamise ja registreerimise protsessi käigus. Hierarhilise liigitusskeemi üksusteks on tüüpiliselt sarjad ja nende osad (allsarjad). Mõne asutuse puhul luuakse ka allarhiivi tasand, mis esindab näiteks asutuse iseseisvat asjaajamist omavaid struktuuriüksusi. Liigitusskeemi võimalike tasemete arv ei peaks dokumendisüsteemis olema piiratud, kuid optimaalne liigitus saavutatakse enamasti kahe kuni kolme tasemega. Dokumendisüsteem peab võimaldama liigitusskeemi hallata – seda ajakohastada uute sarjade ja toimikute loomisega ning sarjade, millega seotud funktsioon on lõppenud, sulgemisega. Toimik ei ole liigitusüksus, vaid on dokumendisüsteemis pigem virtuaalne &quot;kaust&quot;, mis on ette nähtud kas teema, üksikküsimuse või muul põhjusel kokku kuuluvate dokumentide koos kasutamiseks ja haldamiseks. Dokumente registreeritakse ainult toimikusse, mitte sarja. Dokumentide lisamiseks peab toimik olema avatud ning see suletakse näiteks asjaajamisaasta lõppedes.

=== Säilitustähtaja määramine ===

Dokumendi esialgsel seadistamisel tuleb liigitusskeemiga siduda sarjade säilitamise tähtajad ja säilitamise ajakavad. Sarja liigitamisel saab dokument seejärel sarjale omistatud säilitustähtaja, kuid võib ette tulla olukordi, kus dokumendil on selle toimikust või sarjast erinev säilitustähtaeg. Elektroonilises keskkonnas tuleb dokumendi väärtuse hindamine ja sellele säilitustähtaja määramine teostada võimalikult varases dokumendi elukäigu staadiumis (soovitatavalt juba dokumendi kavandamise või loomise etapis), kuna dokumendi säilitamise vajadused on otseselt seotud digitaaldokumendi failivormingu ja muude tehniliste omadustega. Dokumendisüsteemi ülesandeks on abistada kasutajat dokumendi salvestamisel sobivasse failivormingusse, kui dokument kuulub sarja, millele on antud pikemaajaline säilitustähtaeg.

=== Asjaajamises kasutamine ===

Sarnaselt dokumendi loomisele on ka dokumendi kasutamine asutuses dokumendi elukäigu etapp, mis võib tähendada erineva rakendustarkvara kasutamist. Seejuures on dokumendisüsteemi roll hõlbustada dokumentide leidmist ja kontrollida neile juurdepääsu, kaitsta neid volitamata muutmise ja kustutamise eest ning jälgida dokumentide liikumist ühelt kasutajalt teisele dokumendi kasutamise (nt lahendamise) käigus. Asutuse asjaajamises olevate küsimuste lahendamise (nn menetlemise) käigu registreerimine ei kuulu dokumendisüsteemi otseste ülesannete hulka, vaid selleks rakendatakse spetsialiseeritud infosüsteeme. Asjaajamistoimingute jälgimine on dokumendisüsteemis võimalik dokumendis sisalduvate otsuste täitmise (nt meetmete, isikute, tähtaegade jne) kajastamise kaudu dokumendi metaandmetes. Dokument peab ka kasutamise käigus säilitama oma autentsuse ja usaldusväärsuse, mistõttu tuleb dokumendisüsteemis reguleerida dokumentidele juurdepääsu ja nende kasutamist turvaklasside süsteemiga. Dokumendisüsteem peab toetama paindlikku turvaklasside hierarhiat, mis seostatakse süsteemi kasutajate kasutusõigustega.

=== Säilitamine ja eraldamine ===

Dokumentide, millega seotud vahetu asjaajamine on lõppenud, kasutatavus väheneb. Sõltumata dokumentide ja arhivaalide kasutamise aktiivsusest või elukäigu etapist kuuluvad nad aga endiselt arhiivi koosseisu ja dokumendisüsteem peab tagama nende alalhoidmise ja kasutamise kuni nende elukäigu lõpuni – hävitamiseni või arhiivi üleandmiseni. Dokumentide säilitamise käik on etapiviisiline ja seda väljendatakse säilitamise ajakavana. Elektroonilises dokumendisüsteemis on dokumentide säilitamine teatud piirini automatiseeritav protsess ja selle ohjamiseks on dokumendisüsteemis ette nähtud

* säilitamise üldajakavad, mis arvestavad asutuse kõigi või enamlevinud digitaaldokumentide säilitamise vajadusi ja võimalusi ning säilitamise etappe, nende tähtaegu ja tähtaegadega seotud toiminguid. Säilitamise üldajakavad seostatakse sarjade ja nende kaudu toimikutega juba dokumendisüsteemi esialgse seadistamise käigus.
* individuaalsed säilitamise ajakavad, mida võib koostada mistahes sarjale või toimikule.
* säilitamise ajakava muutmise või asendamise võimalus digitaaldokumendi elukäigu mistahes hetkel – ühe üldajakava asendamine teisega, üldajakava asendamine individuaalsega, jne. Dokumentide säilitamise käigus tuleb teatud hetkel teha otsus, lähtudes dokumendi säilitusvajadusest ja – väärtusest, ning kooskõlas säilitamise ajakavaga, kas eraldada praktilise väärtuse kaotanud dokumendid hävitamiseks, anda arhiiviväärtust omavad [[arhivaal]]id üle avalikku [[arhiiv]]i või korraldada dokumentide edasine säilitamine asutuses või näiteks vahearhiivis. Dokumendisüsteemis peavad eraldustoimingud olema rangelt kontrollitud ning nendega seotud otsuseid tuleb dokumenteerida.

=== Dokumentide hävitamine ===

Dokumentide hävitamine on kriitiline toiming, sest see on pöördumatu. Seetõttu saavad avalikud asutused dokumente hävitada vaid avaliku arhiivi loal ja hävitamine tuleb dokumenteerida. Reeglina kehtib nõue, et hävitatud dokumentidest jäetakse tõendusena alles teatav osa metaandmeid. Digitaaldokumentide hävitamist teostatakse kustutamise või andmekandjate purustamise teel, kuid protseduurireeglid, kontrollimehhanismid ja dokumenteerimise vajadus kehtivad samaväärselt paberdokumentide hävitamisega. Dokumendisüsteemi ülesanne on tagada dokumentide täielik ja pöördumatu kustutamine ning piisava dokumentatsiooni loomine ja säilitamine.

=== Dokumendisüsteemi administreerimine ja turvalisuse tagamine ===

Asutus peab suutma üheaegselt tagada nii dokumendisüsteemi võimaluste mugava kasutamise kui süsteemi hõlmatud dokumentide turvalise halduse. Nende eesmärkide saavutamiseks on dokumendisüsteemil
* süsteemi haldamist ja dokumentidele juurdepääsu reguleeriv kasutajaõiguste hierarhia;
* süsteemi määrangute, põhiandmete ja teostatud toimingute turvaline logi (kontrolljälg);
* süsteemis sisalduvate dokumentide ja andmete varundamise süsteem.

Asutus peab suutma kontrollida, kellele anda õigused oma dokumentidele juurdepääsuks ja nende kasutamiseks. Dokumendisüsteemis tähendab see kasutajagruppide või -tüüpide kaupa kasutusõiguste omistamist (nt kasutajarollina) ning nende sidumist turvaklasside hierarhiaga. Samuti on asutuse huvides jälgida kasutajate tegevust dokumendisüsteemis ning jäädvustada kõik lubatud piiridest (kasutajaõigustest) üleastumise katsed. Kontrolljälg, milles dokumendisüsteemis kõik sellised andmed salvestada tuleb, tagab ühtlasi dokumentide autentsuse ja usaldusväärsuse tõestamise funktsiooni. Dokumendisüsteemi peab olema mugav hallata ja ümber seadistada ning süsteem peab võimaldama erinevate funktsioonidega haldurite kasutajarolle. Dokumendisüsteemi administreerimise juurde kuulub süsteemist ja selles olevatest dokumentidest varukoopiate tegemine ning vajadusel süsteemi taastamine.

== Vaata ka ==
* [[Dokument]]
* [[Dokumendihaldus]]
* [[Asjaajamine]]

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
* [https://www.mkm.ee/sites/default/files/edhs_miinimumnouded_juhis.pdf Miinimumnõuded Eesti avaliku sektori asutuste dokumendihaldussüsteemidele] (PDF), [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]], 2014, vaadatud 23.01.2019

[[Kategooria:Dokumendihaldus]]</text>
      <sha1>fh0m9ukqyyvo1worqkf1pykaqgewa59</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142649</id>
      <parentid>7142632</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T18:48:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Digidokument */</comment>
      <origin>7142649</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18781" sha1="9ef26uvizshsdw6m6tgsad3em1b5790" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2008}}
'''Digitaalne dokumendihaldus''' on asutuse asjaajamist toetav süsteem, mis on loodud infotehnoloogiliste ja organisatsiooniliste vahenditega.

== Digitaalse dokumendihalduse põhikontseptsioonid ja vajadused ==
=== Digidokument ===
{{vaata|Digitaaldokument}}
Paber[[dokument]]i käsitletakse ja hallatakse kui füüsilist objekti, millel on silmaga nähtavad tunnused ja omadused.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20180412001319/https://www.riigikantselei.ee/valitsus/valitsus/et/riigikantselei/dokumendihaldus/dokumendihaldusest/nouded-elektroonilisele-dokumendihaldusele/FNoue_rk1.pdf Nõuded elektrooniliste dokumendihaldussüsteemide funktsionaalsusele] (PDF). Riigikantselei, detsember 2002.&lt;/ref&gt;

Digi- ja paberdokumendil on erinevad omadused:
* digidokument ei ole inimese jaoks vahetult loetav;
* digidokumendi lugemiseks on vaja arvutit ja tarkvara, mis esitab andmekandjale salvestatud binaarses koodis sümbolid inimesele arusaadavate tähtedena;
* digidokumendi sisu ei ole kinnistatud ühe andmekandja külge;
* digidokumenti on lihtne kopeerida ja salvestada teisele andmekandjale muutmata dokumenti või selle sisu;
* digidokumendi taasesitamine teise tarkvara vahendusel võib muuta dokumendi visuaalset &quot;väljanägemist&quot; või isegi struktuuri; 
* digidokumendi füüsiline struktuur on rohkem seotud digidokumendi loomiseks kasutatud tarkvara ja failivorminguga kui ekraanil nähtava pildiga (nt tekstiosade paigutusega leheküljel);
* digidokumendi kasutamine sõltub failivormingust, milles digidokument on salvestatud, ning tarkvarast, mis on võimeline seda failivormingut &quot;avama&quot; ja töötlema; kuid tarkvara ja failivormingud arenevad kiiresti ning võivad kasutusest kaduda; seetõttu võib tulevikus osutuda vajalikuks teisendada dokument failivormingusse, mis on tol ajal kasutajasõbralikum.
Just digidokumendi sõltuvus riist- ja tarkvarast, mis lihtsustab dokumentide loomist, vahetamist ja kasutamist, seab ühtlasi uusi nõudmisi dokumendihaldusele. Kui paberdokumendi säilimine tähendab eelkõige selle füüsiliste omaduste püsimist, siis elektroonilises keskkonnas on dokumendi füüsilise struktuuri tähtsus väiksem, kuid palju olulisem on säilitada kontroll dokumendi sisu ja struktuuri üle. Digidokumendi käitlemise hõlpsus – neid on lihtne kopeerida, muuta (ka märkamata või automaatselt) ja kustutada – nõuab täiendavaid kontrollimeetmeid, et säilitustähtajani tagada dokumendi autentsus, terviklus ja usaldusväärsus. See omakorda eeldab iga dokumenti kirjeldavate andmete ([[metaandmed|metaandmete]]) salvestamist ja haldamist dokumendihalduses.

=== Digitaalse dokumendihalduse põhikontseptsioonid ja vajadused ===

[[Dokumendihaldus]]e põhiprintsiibid kehtivad ühtviisi nii paberipõhisel kui digitaalses asjaajamises. Kuid elektroonilises keskkonnas erinevad dokumendihalduse praktilised tegevused mõneti traditsioonilises asjaajamises dokumendiringluse korraldamisest ja dokumentide haldamisest. Põhjusteid selleks on mitu, neist olulisemad on järgmised:
* infoajastul luuakse ja tarbitakse rohkem informatsiooni ja dokumentide mahu kasv nõuab efektiivsemaid meetodeid nende haldamiseks;
* dokumentide loomises, vahetamises ja haldamises osaleb laiem ring asutuse töötajaid kui varem ja see suurendab vajadust tõhusate dokumendihalduse kontrollimehhanismide järele;
* digitaaldokumendi erinevused paberdokumendist: digitaaldokument on dünaamilisem, selle kasutamine nõuab arvutit ja tarkvara, seda on lihtne levitada;
* märgatavalt on paranenud juurdepääsu viisid ja vahendid dokumentidele ja nende sisule;
* koos juurdepääsu viiside arenguga on tekkinud täiendavad turvariskid, millega dokumendihalduses tuleb arvestada;
* välja kujunemata on harjumused digitaalseid dokumente kontrollitult hävitada ja nende hävitamist reeglipäraselt dokumenteerida.

=== Dokumendi elukäik ===

Dokumendi elukäigu all mõistetakse dokumendi haldamist, alalhoidmist ja kasutamist selle loomise hetkest kuni hävitamise või arhiivi üleandmiseni. Dokumendi elukäik jaguneb etappideks (nt loomine, registreerimine, kasutamine, säilitamine jne), mille käigus teostatakse dokumendiga erinevaid asjaajamistoiminguid ning vastutust dokumendi haldamise eest antakse edasi (nt töötajalt asutusele ja sealt edasi arhiivile). Dokumendi elukäigu etappe on jaotatud kahe faasi vahel: nn asjaajamise faas, kuhu mahub dokumendi loomine ja aktiivne kasutamine; ning nn arhiivi või väheaktiivse kasutamise faas, kus väärtust omavad dokumendid (arhivaalid) eraldatakse asjaajamisest ja säilitatakse pikema aja jooksul. Selline faaside eristamine lähtub eelkõige dokumentide haldamise eest vastutuse jaotumisest asjaajamisteenistuse ja arhiiviteenistuse vahel. Digitaalses dokumendihalduses on see vahe kadumas ja digitaaldokumendi eriomaduste tõttu tuleb dokumendi elukäiku hallata kui tervikut, kuna dokumendi säilitamine on otseselt seotud dokumendi loomisel tehtud otsustustega (nt dokumendi failivorming). Digitaalne dokumendihaldus peab tagama, et dokumendi olulised omadused (autentsus, usaldusväärsus, terviklus) oleksid kontrollitud ja kaitstud kõigil dokumendi elukäigu etappidel. Dokumendi elukäigu kui tervikliku ja järjepideva protsessi haldamist kontrollitakse reeglina vastavalt asutuse või ettevõtte asjaajamiskorraga seatud reeglitele ja selle teostamiseks rakendatakse dokumendisüsteemi.

== Digitaalse dokumendihalduse vajadused ==
=== Dokumentide loomine ja saamine ===

Kui asutuses jäädvustatakse informatsioon taasesitatavas vormis, on sellega loodud dokument ja seda tuleb hakata haldama ka dokumendi ülejäänud elukäigu etappidel. Paberasjaajamise puhul on teabe jäädvustamine alati kasutaja poolt algatatud ja läbi viidud toiming ning tulemuseks on selgepiiriline füüsiline objekt. Digitaaldokumentide loomiseks kasutatakse mitut tarkvararakendust ning mõnel juhul võib dokumendi loojaks olla arvutiprogramm, mis etteantud käskude alusel salvestab näiteks mingi informatsiooni infosüsteemist eraldi failina. Integreeritud infosüsteemides peab info jäädvustamine dokumendina ning dokumendi edasise haldamise kontroll olema fikseeritud funktsionaalsusnõuetega juba süsteemi väljatöötamise käigus.

Dokumendisüsteemid ei ole seni laialt kasutusel dokumentide loomiseks, vaid pakuvad liideseid ja mooduleid, et integreerida asutuses dokumentide loomiseks kasutatud tarkvara. Selle asemel, et süsteemi sisse ehitada kogu funktsionaalsus, mida pakuvad spetsialiseeritud infosüsteemid ja rakendustarkvara, võimaldavad dokumendisüsteemid hõlmata dokumente paljudest erinevatest dokumendiloome rakendustest. Need dokumendisüsteemid, mis võimaldavad digitaalseid dokumentide koostada ja luua, peaksid kindlasti suutma kontrollida vähemalt: dokumentide vormi, dokumentide failivorminguid ja dokumentide metaandmeid.

Ka väljastpoolt asutusele saadetud dokumentide saamine on osa asutuse dokumendivoost ja allub samadele reeglitele, kui asutuses loodud dokumentide haldamine.

=== Registreerimine ===

[[Registreerimine]] on vaadeldav eraldi dokumendi elukäigu etapina, kus dokument läheb formaalse registreerimise kaudu asutuse dokumendisüsteemi kontrolli alla. Registreerimine on protsess, millega digitaaldokument hõlmatakse dokumendisüsteemi ja identifitseeritakse selles. Erinevalt paberdokumentidest, mille puhul dokumentide hõlmamine dokumendisüsteemi võib toimuda lihtsalt dokumendi paigutamisega toimikusse, on registreerimine ainus digitaaldokumentide dokumendisüsteemi hõlmamise viis.

Registreerimisega
* luuakse tõestus dokumendi olemasolust ja hõlmamisest dokumendisüsteemi;
* jäädvustatakse teave dokumendi konteksti, sisu ja struktuuri kohta (metaandmed);
* seostatakse dokument teiste dokumentidega (s.o. liigitusskeemiga).

Dokument läheb registreerimisega süsteemi üksikkasutaja või töörühma kasutuspiirkonnast asutuse ametlikku tööpiirkonda, muutudes osaks asutuse arhiivist. Kuna registreerimisel on tähtis koht asutuste asjaajamise auditeeritavuse ja kontrollitavuse tagamisel, nähakse registreerimine või isegi dokumendi kohta registreeritavad andmed sageli ette õigusaktide ja asutuse asjaajamiskorraga. Elektroonilistes dokumendisüsteemides on dokumentide registreerimist võimalik kas täielikult või osaliselt automatiseerida, tuvastades vajalikud metaandmed dokumendist, selle loonud tarkvararakendusest või infosüsteemist. Digitaaldokumendi registreerimine dokumendisüsteemis kujutab endast sisuliselt dokumendisüsteemi ja rakendustarkvara (nt kontoritarkvara paketid, e-posti programmid, jne) vaheliste liideste haldamist. Praktikas tähendab digitaaldokumendi registreerimine dokumenti kirjeldava informatsiooni (metaandmete) jäädvustamist dokumendisüsteemis. Asjaajamine digitaalsete dokumentidega on toonud kaasa muutuse dokumentide loomise ja saatmise kultuuris: keskse kantselei või asjaajamistalituse asemel vormistavad ja saadavad ning võtavad dokumente vastu kõigis asutuse struktuuriüksustes töötajad ise. Arenenud on ka dokumentide registreerimise vahendid ja ühtse dokumendisüsteemi kasutamine võimaldab dokumente registreerida või registreerimisele suunata paljudel töötajatel. Kuigi otsene vajadus keskse kantselei või sissetulevate ja väljasaadetavate dokumentide registreerimise eest vastutava osakonna või töötaja järele on kadumas, ei kao vajadus määratleda dokumentide registreerimisereegleid. Digitaalne dokumendisüsteem peab olema paindlik ja seadistatav, et rahuldada konkreetse asutusevajadusi dokumendiringluse korraldamisel. Indekseerimine on dokumentidele otsiterminite andmine. Indeksitermin võib olla kasutaja poolt vabalt valitud, kuid reeglina on otsiterminid normaliseeritud kas asutuse enese koostatud või mõne laiemalttunnustatud loeteluna. Indeksitermin võib olla nii sõnaline kui numbriline. Eesti asjaajamistraditsioonis kasutatakse indeksina peamiselt vaid numbrilist koodi, mis põhineb liigitusskeemil. Indeksiterminid lisanduvad dokumendi metaandmetele.

=== Liigitamine ===

Liigitamine mõlemas tähenduses (liigitusskeemi loomine ja dokumentide seostamine liigitusskeemiga) on dokumendisüsteemide juurutamisel ja kasutamisel fundamentaalse tähendusega. Liigitusskeem, mis on koostatud asutuse funktsioonide ja tegevuste hierarhiliselt kategooriateks korrastamisega, moodustab dokumendisüsteemis struktuuri, millega seotakse kõik selles hallatud dokumendid. Liigitusskeem tuleb dokumendisüsteemi sisestada juba enne dokumentide hõlmamist, s.o dokumendisüsteemi esialgse seadistamise käigus, kuid see peab olema muudetav hilisemal kasutamisel, kui asutuse funktsioonid või tegevused muutuvad. Eesti õigusaktid ei kasuta küll terminit liigitusskeem, kuid asjaajamise praktikas põhinevad nii dokumentide loetelu, arhivaalide loetelu kui ka arhiiviskeem asutuse tegevuste liigitusel ja liigitusskeem on nende loetelude tähtis mõtteline osa (lisaks sarjadele kehtestatud säilitustähtajale ning võimalikele teistele ohjevahenditele, näiteks juurdepääsupiirangud, asukohaviidad, jne.). Eestis kehtiva korra kohaselt võib ühe arhiivimoodustaja eri osadel olla omaette dokumentide loetelu, mis tingib dokumendisüsteemides mitme liigitusskeemi üheaegse kasutamise nõude. Dokumentide seostamine liigitusskeemiga tähendab praktikas liigitusüksuse viiteandmete (sarja tähis ja pealkiri) lisamist dokumendi metaandmete hulka dokumendi hõlmamise ja registreerimise protsessi käigus. Hierarhilise liigitusskeemi üksusteks on tüüpiliselt sarjad ja nende osad (allsarjad). Mõne asutuse puhul luuakse ka allarhiivi tasand, mis esindab näiteks asutuse iseseisvat asjaajamist omavaid struktuuriüksusi. Liigitusskeemi võimalike tasemete arv ei peaks dokumendisüsteemis olema piiratud, kuid optimaalne liigitus saavutatakse enamasti kahe kuni kolme tasemega. Dokumendisüsteem peab võimaldama liigitusskeemi hallata – seda ajakohastada uute sarjade ja toimikute loomisega ning sarjade, millega seotud funktsioon on lõppenud, sulgemisega. Toimik ei ole liigitusüksus, vaid on dokumendisüsteemis pigem virtuaalne &quot;kaust&quot;, mis on ette nähtud kas teema, üksikküsimuse või muul põhjusel kokku kuuluvate dokumentide koos kasutamiseks ja haldamiseks. Dokumente registreeritakse ainult toimikusse, mitte sarja. Dokumentide lisamiseks peab toimik olema avatud ning see suletakse näiteks asjaajamisaasta lõppedes.

=== Säilitustähtaja määramine ===

Dokumendi esialgsel seadistamisel tuleb liigitusskeemiga siduda sarjade säilitamise tähtajad ja säilitamise ajakavad. Sarja liigitamisel saab dokument seejärel sarjale omistatud säilitustähtaja, kuid võib ette tulla olukordi, kus dokumendil on selle toimikust või sarjast erinev säilitustähtaeg. Elektroonilises keskkonnas tuleb dokumendi väärtuse hindamine ja sellele säilitustähtaja määramine teostada võimalikult varases dokumendi elukäigu staadiumis (soovitatavalt juba dokumendi kavandamise või loomise etapis), kuna dokumendi säilitamise vajadused on otseselt seotud digitaaldokumendi failivormingu ja muude tehniliste omadustega. Dokumendisüsteemi ülesandeks on abistada kasutajat dokumendi salvestamisel sobivasse failivormingusse, kui dokument kuulub sarja, millele on antud pikemaajaline säilitustähtaeg.

=== Asjaajamises kasutamine ===

Sarnaselt dokumendi loomisele on ka dokumendi kasutamine asutuses dokumendi elukäigu etapp, mis võib tähendada erineva rakendustarkvara kasutamist. Seejuures on dokumendisüsteemi roll hõlbustada dokumentide leidmist ja kontrollida neile juurdepääsu, kaitsta neid volitamata muutmise ja kustutamise eest ning jälgida dokumentide liikumist ühelt kasutajalt teisele dokumendi kasutamise (nt lahendamise) käigus. Asutuse asjaajamises olevate küsimuste lahendamise (nn menetlemise) käigu registreerimine ei kuulu dokumendisüsteemi otseste ülesannete hulka, vaid selleks rakendatakse spetsialiseeritud infosüsteeme. Asjaajamistoimingute jälgimine on dokumendisüsteemis võimalik dokumendis sisalduvate otsuste täitmise (nt meetmete, isikute, tähtaegade jne) kajastamise kaudu dokumendi metaandmetes. Dokument peab ka kasutamise käigus säilitama oma autentsuse ja usaldusväärsuse, mistõttu tuleb dokumendisüsteemis reguleerida dokumentidele juurdepääsu ja nende kasutamist turvaklasside süsteemiga. Dokumendisüsteem peab toetama paindlikku turvaklasside hierarhiat, mis seostatakse süsteemi kasutajate kasutusõigustega.

=== Säilitamine ja eraldamine ===

Dokumentide, millega seotud vahetu asjaajamine on lõppenud, kasutatavus väheneb. Sõltumata dokumentide ja arhivaalide kasutamise aktiivsusest või elukäigu etapist kuuluvad nad aga endiselt arhiivi koosseisu ja dokumendisüsteem peab tagama nende alalhoidmise ja kasutamise kuni nende elukäigu lõpuni – hävitamiseni või arhiivi üleandmiseni. Dokumentide säilitamise käik on etapiviisiline ja seda väljendatakse säilitamise ajakavana. Elektroonilises dokumendisüsteemis on dokumentide säilitamine teatud piirini automatiseeritav protsess ja selle ohjamiseks on dokumendisüsteemis ette nähtud

* säilitamise üldajakavad, mis arvestavad asutuse kõigi või enamlevinud digitaaldokumentide säilitamise vajadusi ja võimalusi ning säilitamise etappe, nende tähtaegu ja tähtaegadega seotud toiminguid. Säilitamise üldajakavad seostatakse sarjade ja nende kaudu toimikutega juba dokumendisüsteemi esialgse seadistamise käigus.
* individuaalsed säilitamise ajakavad, mida võib koostada mistahes sarjale või toimikule.
* säilitamise ajakava muutmise või asendamise võimalus digitaaldokumendi elukäigu mistahes hetkel – ühe üldajakava asendamine teisega, üldajakava asendamine individuaalsega, jne. Dokumentide säilitamise käigus tuleb teatud hetkel teha otsus, lähtudes dokumendi säilitusvajadusest ja – väärtusest, ning kooskõlas säilitamise ajakavaga, kas eraldada praktilise väärtuse kaotanud dokumendid hävitamiseks, anda arhiiviväärtust omavad [[arhivaal]]id üle avalikku [[arhiiv]]i või korraldada dokumentide edasine säilitamine asutuses või näiteks vahearhiivis. Dokumendisüsteemis peavad eraldustoimingud olema rangelt kontrollitud ning nendega seotud otsuseid tuleb dokumenteerida.

=== Dokumentide hävitamine ===

Dokumentide hävitamine on kriitiline toiming, sest see on pöördumatu. Seetõttu saavad avalikud asutused dokumente hävitada vaid avaliku arhiivi loal ja hävitamine tuleb dokumenteerida. Reeglina kehtib nõue, et hävitatud dokumentidest jäetakse tõendusena alles teatav osa metaandmeid. Digitaaldokumentide hävitamist teostatakse kustutamise või andmekandjate purustamise teel, kuid protseduurireeglid, kontrollimehhanismid ja dokumenteerimise vajadus kehtivad samaväärselt paberdokumentide hävitamisega. Dokumendisüsteemi ülesanne on tagada dokumentide täielik ja pöördumatu kustutamine ning piisava dokumentatsiooni loomine ja säilitamine.

=== Dokumendisüsteemi administreerimine ja turvalisuse tagamine ===

Asutus peab suutma üheaegselt tagada nii dokumendisüsteemi võimaluste mugava kasutamise kui süsteemi hõlmatud dokumentide turvalise halduse. Nende eesmärkide saavutamiseks on dokumendisüsteemil
* süsteemi haldamist ja dokumentidele juurdepääsu reguleeriv kasutajaõiguste hierarhia;
* süsteemi määrangute, põhiandmete ja teostatud toimingute turvaline logi (kontrolljälg);
* süsteemis sisalduvate dokumentide ja andmete varundamise süsteem.

Asutus peab suutma kontrollida, kellele anda õigused oma dokumentidele juurdepääsuks ja nende kasutamiseks. Dokumendisüsteemis tähendab see kasutajagruppide või -tüüpide kaupa kasutusõiguste omistamist (nt kasutajarollina) ning nende sidumist turvaklasside hierarhiaga. Samuti on asutuse huvides jälgida kasutajate tegevust dokumendisüsteemis ning jäädvustada kõik lubatud piiridest (kasutajaõigustest) üleastumise katsed. Kontrolljälg, milles dokumendisüsteemis kõik sellised andmed salvestada tuleb, tagab ühtlasi dokumentide autentsuse ja usaldusväärsuse tõestamise funktsiooni. Dokumendisüsteemi peab olema mugav hallata ja ümber seadistada ning süsteem peab võimaldama erinevate funktsioonidega haldurite kasutajarolle. Dokumendisüsteemi administreerimise juurde kuulub süsteemist ja selles olevatest dokumentidest varukoopiate tegemine ning vajadusel süsteemi taastamine.

== Vaata ka ==
* [[Dokument]]
* [[Dokumendihaldus]]
* [[Asjaajamine]]

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
* [https://www.mkm.ee/sites/default/files/edhs_miinimumnouded_juhis.pdf Miinimumnõuded Eesti avaliku sektori asutuste dokumendihaldussüsteemidele] (PDF), [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]], 2014, vaadatud 23.01.2019

[[Kategooria:Dokumendihaldus]]</text>
      <sha1>9ef26uvizshsdw6m6tgsad3em1b5790</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142650</id>
      <parentid>7142649</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T18:49:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Digitaalse dokumendihalduse põhikontseptsioonid ja vajadused */</comment>
      <origin>7142650</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18777" sha1="3v7walx2cqxb30ffoxh0652p4jur9aj" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2008}}
'''Digitaalne dokumendihaldus''' on asutuse asjaajamist toetav süsteem, mis on loodud infotehnoloogiliste ja organisatsiooniliste vahenditega.

== Digitaalse dokumendihalduse põhikontseptsioonid ja vajadused ==
=== Digidokument ===
{{vaata|Digitaaldokument}}
Paber[[dokument]]i käsitletakse ja hallatakse kui füüsilist objekti, millel on silmaga nähtavad tunnused ja omadused.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20180412001319/https://www.riigikantselei.ee/valitsus/valitsus/et/riigikantselei/dokumendihaldus/dokumendihaldusest/nouded-elektroonilisele-dokumendihaldusele/FNoue_rk1.pdf Nõuded elektrooniliste dokumendihaldussüsteemide funktsionaalsusele] (PDF). Riigikantselei, detsember 2002.&lt;/ref&gt;

Digi- ja paberdokumendil on erinevad omadused:
* digidokument ei ole inimese jaoks vahetult loetav;
* digidokumendi lugemiseks on vaja arvutit ja tarkvara, mis esitab andmekandjale salvestatud binaarses koodis sümbolid inimesele arusaadavate tähtedena;
* digidokumendi sisu ei ole kinnistatud ühe andmekandja külge;
* digidokumenti on lihtne kopeerida ja salvestada teisele andmekandjale muutmata dokumenti või selle sisu;
* digidokumendi taasesitamine teise tarkvara vahendusel võib muuta dokumendi visuaalset &quot;väljanägemist&quot; või isegi struktuuri; 
* digidokumendi füüsiline struktuur on rohkem seotud digidokumendi loomiseks kasutatud tarkvara ja failivorminguga kui ekraanil nähtava pildiga (nt tekstiosade paigutusega leheküljel);
* digidokumendi kasutamine sõltub failivormingust, milles digidokument on salvestatud, ning tarkvarast, mis on võimeline seda failivormingut &quot;avama&quot; ja töötlema; kuid tarkvara ja failivormingud arenevad kiiresti ning võivad kasutusest kaduda; seetõttu võib tulevikus osutuda vajalikuks teisendada dokument failivormingusse, mis on tol ajal kasutajasõbralikum.
Just digidokumendi sõltuvus riist- ja tarkvarast, mis lihtsustab dokumentide loomist, vahetamist ja kasutamist, seab ühtlasi uusi nõudmisi dokumendihaldusele. Kui paberdokumendi säilimine tähendab eelkõige selle füüsiliste omaduste püsimist, siis elektroonilises keskkonnas on dokumendi füüsilise struktuuri tähtsus väiksem, kuid palju olulisem on säilitada kontroll dokumendi sisu ja struktuuri üle. Digidokumendi käitlemise hõlpsus – neid on lihtne kopeerida, muuta (ka märkamata või automaatselt) ja kustutada – nõuab täiendavaid kontrollimeetmeid, et säilitustähtajani tagada dokumendi autentsus, terviklus ja usaldusväärsus. See omakorda eeldab iga dokumenti kirjeldavate andmete ([[metaandmed|metaandmete]]) salvestamist ja haldamist dokumendihalduses.

=== Digidokumentide halduse põhikontseptsioonid ja vajadused ===

[[Dokumendihaldus]]e põhiprintsiibid kehtivad ühtviisi nii paberipõhisel kui digitaalses asjaajamises. Kuid elektroonilises keskkonnas erinevad dokumendihalduse praktilised tegevused mõneti traditsioonilises asjaajamises dokumendiringluse korraldamisest ja dokumentide haldamisest. Põhjusteid selleks on mitu, neist olulisemad on järgmised:
* infoajastul luuakse ja tarbitakse rohkem informatsiooni ja dokumentide mahu kasv nõuab efektiivsemaid meetodeid nende haldamiseks;
* dokumentide loomises, vahetamises ja haldamises osaleb laiem ring asutuse töötajaid kui varem ja see suurendab vajadust tõhusate dokumendihalduse kontrollimehhanismide järele;
* digitaaldokumendi erinevused paberdokumendist: digitaaldokument on dünaamilisem, selle kasutamine nõuab arvutit ja tarkvara, seda on lihtne levitada;
* märgatavalt on paranenud juurdepääsu viisid ja vahendid dokumentidele ja nende sisule;
* koos juurdepääsu viiside arenguga on tekkinud täiendavad turvariskid, millega dokumendihalduses tuleb arvestada;
* välja kujunemata on harjumused digitaalseid dokumente kontrollitult hävitada ja nende hävitamist reeglipäraselt dokumenteerida.

=== Dokumendi elukäik ===

Dokumendi elukäigu all mõistetakse dokumendi haldamist, alalhoidmist ja kasutamist selle loomise hetkest kuni hävitamise või arhiivi üleandmiseni. Dokumendi elukäik jaguneb etappideks (nt loomine, registreerimine, kasutamine, säilitamine jne), mille käigus teostatakse dokumendiga erinevaid asjaajamistoiminguid ning vastutust dokumendi haldamise eest antakse edasi (nt töötajalt asutusele ja sealt edasi arhiivile). Dokumendi elukäigu etappe on jaotatud kahe faasi vahel: nn asjaajamise faas, kuhu mahub dokumendi loomine ja aktiivne kasutamine; ning nn arhiivi või väheaktiivse kasutamise faas, kus väärtust omavad dokumendid (arhivaalid) eraldatakse asjaajamisest ja säilitatakse pikema aja jooksul. Selline faaside eristamine lähtub eelkõige dokumentide haldamise eest vastutuse jaotumisest asjaajamisteenistuse ja arhiiviteenistuse vahel. Digitaalses dokumendihalduses on see vahe kadumas ja digitaaldokumendi eriomaduste tõttu tuleb dokumendi elukäiku hallata kui tervikut, kuna dokumendi säilitamine on otseselt seotud dokumendi loomisel tehtud otsustustega (nt dokumendi failivorming). Digitaalne dokumendihaldus peab tagama, et dokumendi olulised omadused (autentsus, usaldusväärsus, terviklus) oleksid kontrollitud ja kaitstud kõigil dokumendi elukäigu etappidel. Dokumendi elukäigu kui tervikliku ja järjepideva protsessi haldamist kontrollitakse reeglina vastavalt asutuse või ettevõtte asjaajamiskorraga seatud reeglitele ja selle teostamiseks rakendatakse dokumendisüsteemi.

== Digitaalse dokumendihalduse vajadused ==
=== Dokumentide loomine ja saamine ===

Kui asutuses jäädvustatakse informatsioon taasesitatavas vormis, on sellega loodud dokument ja seda tuleb hakata haldama ka dokumendi ülejäänud elukäigu etappidel. Paberasjaajamise puhul on teabe jäädvustamine alati kasutaja poolt algatatud ja läbi viidud toiming ning tulemuseks on selgepiiriline füüsiline objekt. Digitaaldokumentide loomiseks kasutatakse mitut tarkvararakendust ning mõnel juhul võib dokumendi loojaks olla arvutiprogramm, mis etteantud käskude alusel salvestab näiteks mingi informatsiooni infosüsteemist eraldi failina. Integreeritud infosüsteemides peab info jäädvustamine dokumendina ning dokumendi edasise haldamise kontroll olema fikseeritud funktsionaalsusnõuetega juba süsteemi väljatöötamise käigus.

Dokumendisüsteemid ei ole seni laialt kasutusel dokumentide loomiseks, vaid pakuvad liideseid ja mooduleid, et integreerida asutuses dokumentide loomiseks kasutatud tarkvara. Selle asemel, et süsteemi sisse ehitada kogu funktsionaalsus, mida pakuvad spetsialiseeritud infosüsteemid ja rakendustarkvara, võimaldavad dokumendisüsteemid hõlmata dokumente paljudest erinevatest dokumendiloome rakendustest. Need dokumendisüsteemid, mis võimaldavad digitaalseid dokumentide koostada ja luua, peaksid kindlasti suutma kontrollida vähemalt: dokumentide vormi, dokumentide failivorminguid ja dokumentide metaandmeid.

Ka väljastpoolt asutusele saadetud dokumentide saamine on osa asutuse dokumendivoost ja allub samadele reeglitele, kui asutuses loodud dokumentide haldamine.

=== Registreerimine ===

[[Registreerimine]] on vaadeldav eraldi dokumendi elukäigu etapina, kus dokument läheb formaalse registreerimise kaudu asutuse dokumendisüsteemi kontrolli alla. Registreerimine on protsess, millega digitaaldokument hõlmatakse dokumendisüsteemi ja identifitseeritakse selles. Erinevalt paberdokumentidest, mille puhul dokumentide hõlmamine dokumendisüsteemi võib toimuda lihtsalt dokumendi paigutamisega toimikusse, on registreerimine ainus digitaaldokumentide dokumendisüsteemi hõlmamise viis.

Registreerimisega
* luuakse tõestus dokumendi olemasolust ja hõlmamisest dokumendisüsteemi;
* jäädvustatakse teave dokumendi konteksti, sisu ja struktuuri kohta (metaandmed);
* seostatakse dokument teiste dokumentidega (s.o. liigitusskeemiga).

Dokument läheb registreerimisega süsteemi üksikkasutaja või töörühma kasutuspiirkonnast asutuse ametlikku tööpiirkonda, muutudes osaks asutuse arhiivist. Kuna registreerimisel on tähtis koht asutuste asjaajamise auditeeritavuse ja kontrollitavuse tagamisel, nähakse registreerimine või isegi dokumendi kohta registreeritavad andmed sageli ette õigusaktide ja asutuse asjaajamiskorraga. Elektroonilistes dokumendisüsteemides on dokumentide registreerimist võimalik kas täielikult või osaliselt automatiseerida, tuvastades vajalikud metaandmed dokumendist, selle loonud tarkvararakendusest või infosüsteemist. Digitaaldokumendi registreerimine dokumendisüsteemis kujutab endast sisuliselt dokumendisüsteemi ja rakendustarkvara (nt kontoritarkvara paketid, e-posti programmid, jne) vaheliste liideste haldamist. Praktikas tähendab digitaaldokumendi registreerimine dokumenti kirjeldava informatsiooni (metaandmete) jäädvustamist dokumendisüsteemis. Asjaajamine digitaalsete dokumentidega on toonud kaasa muutuse dokumentide loomise ja saatmise kultuuris: keskse kantselei või asjaajamistalituse asemel vormistavad ja saadavad ning võtavad dokumente vastu kõigis asutuse struktuuriüksustes töötajad ise. Arenenud on ka dokumentide registreerimise vahendid ja ühtse dokumendisüsteemi kasutamine võimaldab dokumente registreerida või registreerimisele suunata paljudel töötajatel. Kuigi otsene vajadus keskse kantselei või sissetulevate ja väljasaadetavate dokumentide registreerimise eest vastutava osakonna või töötaja järele on kadumas, ei kao vajadus määratleda dokumentide registreerimisereegleid. Digitaalne dokumendisüsteem peab olema paindlik ja seadistatav, et rahuldada konkreetse asutusevajadusi dokumendiringluse korraldamisel. Indekseerimine on dokumentidele otsiterminite andmine. Indeksitermin võib olla kasutaja poolt vabalt valitud, kuid reeglina on otsiterminid normaliseeritud kas asutuse enese koostatud või mõne laiemalttunnustatud loeteluna. Indeksitermin võib olla nii sõnaline kui numbriline. Eesti asjaajamistraditsioonis kasutatakse indeksina peamiselt vaid numbrilist koodi, mis põhineb liigitusskeemil. Indeksiterminid lisanduvad dokumendi metaandmetele.

=== Liigitamine ===

Liigitamine mõlemas tähenduses (liigitusskeemi loomine ja dokumentide seostamine liigitusskeemiga) on dokumendisüsteemide juurutamisel ja kasutamisel fundamentaalse tähendusega. Liigitusskeem, mis on koostatud asutuse funktsioonide ja tegevuste hierarhiliselt kategooriateks korrastamisega, moodustab dokumendisüsteemis struktuuri, millega seotakse kõik selles hallatud dokumendid. Liigitusskeem tuleb dokumendisüsteemi sisestada juba enne dokumentide hõlmamist, s.o dokumendisüsteemi esialgse seadistamise käigus, kuid see peab olema muudetav hilisemal kasutamisel, kui asutuse funktsioonid või tegevused muutuvad. Eesti õigusaktid ei kasuta küll terminit liigitusskeem, kuid asjaajamise praktikas põhinevad nii dokumentide loetelu, arhivaalide loetelu kui ka arhiiviskeem asutuse tegevuste liigitusel ja liigitusskeem on nende loetelude tähtis mõtteline osa (lisaks sarjadele kehtestatud säilitustähtajale ning võimalikele teistele ohjevahenditele, näiteks juurdepääsupiirangud, asukohaviidad, jne.). Eestis kehtiva korra kohaselt võib ühe arhiivimoodustaja eri osadel olla omaette dokumentide loetelu, mis tingib dokumendisüsteemides mitme liigitusskeemi üheaegse kasutamise nõude. Dokumentide seostamine liigitusskeemiga tähendab praktikas liigitusüksuse viiteandmete (sarja tähis ja pealkiri) lisamist dokumendi metaandmete hulka dokumendi hõlmamise ja registreerimise protsessi käigus. Hierarhilise liigitusskeemi üksusteks on tüüpiliselt sarjad ja nende osad (allsarjad). Mõne asutuse puhul luuakse ka allarhiivi tasand, mis esindab näiteks asutuse iseseisvat asjaajamist omavaid struktuuriüksusi. Liigitusskeemi võimalike tasemete arv ei peaks dokumendisüsteemis olema piiratud, kuid optimaalne liigitus saavutatakse enamasti kahe kuni kolme tasemega. Dokumendisüsteem peab võimaldama liigitusskeemi hallata – seda ajakohastada uute sarjade ja toimikute loomisega ning sarjade, millega seotud funktsioon on lõppenud, sulgemisega. Toimik ei ole liigitusüksus, vaid on dokumendisüsteemis pigem virtuaalne &quot;kaust&quot;, mis on ette nähtud kas teema, üksikküsimuse või muul põhjusel kokku kuuluvate dokumentide koos kasutamiseks ja haldamiseks. Dokumente registreeritakse ainult toimikusse, mitte sarja. Dokumentide lisamiseks peab toimik olema avatud ning see suletakse näiteks asjaajamisaasta lõppedes.

=== Säilitustähtaja määramine ===

Dokumendi esialgsel seadistamisel tuleb liigitusskeemiga siduda sarjade säilitamise tähtajad ja säilitamise ajakavad. Sarja liigitamisel saab dokument seejärel sarjale omistatud säilitustähtaja, kuid võib ette tulla olukordi, kus dokumendil on selle toimikust või sarjast erinev säilitustähtaeg. Elektroonilises keskkonnas tuleb dokumendi väärtuse hindamine ja sellele säilitustähtaja määramine teostada võimalikult varases dokumendi elukäigu staadiumis (soovitatavalt juba dokumendi kavandamise või loomise etapis), kuna dokumendi säilitamise vajadused on otseselt seotud digitaaldokumendi failivormingu ja muude tehniliste omadustega. Dokumendisüsteemi ülesandeks on abistada kasutajat dokumendi salvestamisel sobivasse failivormingusse, kui dokument kuulub sarja, millele on antud pikemaajaline säilitustähtaeg.

=== Asjaajamises kasutamine ===

Sarnaselt dokumendi loomisele on ka dokumendi kasutamine asutuses dokumendi elukäigu etapp, mis võib tähendada erineva rakendustarkvara kasutamist. Seejuures on dokumendisüsteemi roll hõlbustada dokumentide leidmist ja kontrollida neile juurdepääsu, kaitsta neid volitamata muutmise ja kustutamise eest ning jälgida dokumentide liikumist ühelt kasutajalt teisele dokumendi kasutamise (nt lahendamise) käigus. Asutuse asjaajamises olevate küsimuste lahendamise (nn menetlemise) käigu registreerimine ei kuulu dokumendisüsteemi otseste ülesannete hulka, vaid selleks rakendatakse spetsialiseeritud infosüsteeme. Asjaajamistoimingute jälgimine on dokumendisüsteemis võimalik dokumendis sisalduvate otsuste täitmise (nt meetmete, isikute, tähtaegade jne) kajastamise kaudu dokumendi metaandmetes. Dokument peab ka kasutamise käigus säilitama oma autentsuse ja usaldusväärsuse, mistõttu tuleb dokumendisüsteemis reguleerida dokumentidele juurdepääsu ja nende kasutamist turvaklasside süsteemiga. Dokumendisüsteem peab toetama paindlikku turvaklasside hierarhiat, mis seostatakse süsteemi kasutajate kasutusõigustega.

=== Säilitamine ja eraldamine ===

Dokumentide, millega seotud vahetu asjaajamine on lõppenud, kasutatavus väheneb. Sõltumata dokumentide ja arhivaalide kasutamise aktiivsusest või elukäigu etapist kuuluvad nad aga endiselt arhiivi koosseisu ja dokumendisüsteem peab tagama nende alalhoidmise ja kasutamise kuni nende elukäigu lõpuni – hävitamiseni või arhiivi üleandmiseni. Dokumentide säilitamise käik on etapiviisiline ja seda väljendatakse säilitamise ajakavana. Elektroonilises dokumendisüsteemis on dokumentide säilitamine teatud piirini automatiseeritav protsess ja selle ohjamiseks on dokumendisüsteemis ette nähtud

* säilitamise üldajakavad, mis arvestavad asutuse kõigi või enamlevinud digitaaldokumentide säilitamise vajadusi ja võimalusi ning säilitamise etappe, nende tähtaegu ja tähtaegadega seotud toiminguid. Säilitamise üldajakavad seostatakse sarjade ja nende kaudu toimikutega juba dokumendisüsteemi esialgse seadistamise käigus.
* individuaalsed säilitamise ajakavad, mida võib koostada mistahes sarjale või toimikule.
* säilitamise ajakava muutmise või asendamise võimalus digitaaldokumendi elukäigu mistahes hetkel – ühe üldajakava asendamine teisega, üldajakava asendamine individuaalsega, jne. Dokumentide säilitamise käigus tuleb teatud hetkel teha otsus, lähtudes dokumendi säilitusvajadusest ja – väärtusest, ning kooskõlas säilitamise ajakavaga, kas eraldada praktilise väärtuse kaotanud dokumendid hävitamiseks, anda arhiiviväärtust omavad [[arhivaal]]id üle avalikku [[arhiiv]]i või korraldada dokumentide edasine säilitamine asutuses või näiteks vahearhiivis. Dokumendisüsteemis peavad eraldustoimingud olema rangelt kontrollitud ning nendega seotud otsuseid tuleb dokumenteerida.

=== Dokumentide hävitamine ===

Dokumentide hävitamine on kriitiline toiming, sest see on pöördumatu. Seetõttu saavad avalikud asutused dokumente hävitada vaid avaliku arhiivi loal ja hävitamine tuleb dokumenteerida. Reeglina kehtib nõue, et hävitatud dokumentidest jäetakse tõendusena alles teatav osa metaandmeid. Digitaaldokumentide hävitamist teostatakse kustutamise või andmekandjate purustamise teel, kuid protseduurireeglid, kontrollimehhanismid ja dokumenteerimise vajadus kehtivad samaväärselt paberdokumentide hävitamisega. Dokumendisüsteemi ülesanne on tagada dokumentide täielik ja pöördumatu kustutamine ning piisava dokumentatsiooni loomine ja säilitamine.

=== Dokumendisüsteemi administreerimine ja turvalisuse tagamine ===

Asutus peab suutma üheaegselt tagada nii dokumendisüsteemi võimaluste mugava kasutamise kui süsteemi hõlmatud dokumentide turvalise halduse. Nende eesmärkide saavutamiseks on dokumendisüsteemil
* süsteemi haldamist ja dokumentidele juurdepääsu reguleeriv kasutajaõiguste hierarhia;
* süsteemi määrangute, põhiandmete ja teostatud toimingute turvaline logi (kontrolljälg);
* süsteemis sisalduvate dokumentide ja andmete varundamise süsteem.

Asutus peab suutma kontrollida, kellele anda õigused oma dokumentidele juurdepääsuks ja nende kasutamiseks. Dokumendisüsteemis tähendab see kasutajagruppide või -tüüpide kaupa kasutusõiguste omistamist (nt kasutajarollina) ning nende sidumist turvaklasside hierarhiaga. Samuti on asutuse huvides jälgida kasutajate tegevust dokumendisüsteemis ning jäädvustada kõik lubatud piiridest (kasutajaõigustest) üleastumise katsed. Kontrolljälg, milles dokumendisüsteemis kõik sellised andmed salvestada tuleb, tagab ühtlasi dokumentide autentsuse ja usaldusväärsuse tõestamise funktsiooni. Dokumendisüsteemi peab olema mugav hallata ja ümber seadistada ning süsteem peab võimaldama erinevate funktsioonidega haldurite kasutajarolle. Dokumendisüsteemi administreerimise juurde kuulub süsteemist ja selles olevatest dokumentidest varukoopiate tegemine ning vajadusel süsteemi taastamine.

== Vaata ka ==
* [[Dokument]]
* [[Dokumendihaldus]]
* [[Asjaajamine]]

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
* [https://www.mkm.ee/sites/default/files/edhs_miinimumnouded_juhis.pdf Miinimumnõuded Eesti avaliku sektori asutuste dokumendihaldussüsteemidele] (PDF), [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]], 2014, vaadatud 23.01.2019

[[Kategooria:Dokumendihaldus]]</text>
      <sha1>3v7walx2cqxb30ffoxh0652p4jur9aj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142673</id>
      <parentid>7142650</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:26:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Digidokumentide halduse põhikontseptsioonid ja vajadused */</comment>
      <origin>7142673</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18739" sha1="5i7yg6v5fbsi1s651llr73ogab8d631" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2008}}
'''Digitaalne dokumendihaldus''' on asutuse asjaajamist toetav süsteem, mis on loodud infotehnoloogiliste ja organisatsiooniliste vahenditega.

== Digitaalse dokumendihalduse põhikontseptsioonid ja vajadused ==
=== Digidokument ===
{{vaata|Digitaaldokument}}
Paber[[dokument]]i käsitletakse ja hallatakse kui füüsilist objekti, millel on silmaga nähtavad tunnused ja omadused.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20180412001319/https://www.riigikantselei.ee/valitsus/valitsus/et/riigikantselei/dokumendihaldus/dokumendihaldusest/nouded-elektroonilisele-dokumendihaldusele/FNoue_rk1.pdf Nõuded elektrooniliste dokumendihaldussüsteemide funktsionaalsusele] (PDF). Riigikantselei, detsember 2002.&lt;/ref&gt;

Digi- ja paberdokumendil on erinevad omadused:
* digidokument ei ole inimese jaoks vahetult loetav;
* digidokumendi lugemiseks on vaja arvutit ja tarkvara, mis esitab andmekandjale salvestatud binaarses koodis sümbolid inimesele arusaadavate tähtedena;
* digidokumendi sisu ei ole kinnistatud ühe andmekandja külge;
* digidokumenti on lihtne kopeerida ja salvestada teisele andmekandjale muutmata dokumenti või selle sisu;
* digidokumendi taasesitamine teise tarkvara vahendusel võib muuta dokumendi visuaalset &quot;väljanägemist&quot; või isegi struktuuri; 
* digidokumendi füüsiline struktuur on rohkem seotud digidokumendi loomiseks kasutatud tarkvara ja failivorminguga kui ekraanil nähtava pildiga (nt tekstiosade paigutusega leheküljel);
* digidokumendi kasutamine sõltub failivormingust, milles digidokument on salvestatud, ning tarkvarast, mis on võimeline seda failivormingut &quot;avama&quot; ja töötlema; kuid tarkvara ja failivormingud arenevad kiiresti ning võivad kasutusest kaduda; seetõttu võib tulevikus osutuda vajalikuks teisendada dokument failivormingusse, mis on tol ajal kasutajasõbralikum.
Just digidokumendi sõltuvus riist- ja tarkvarast, mis lihtsustab dokumentide loomist, vahetamist ja kasutamist, seab ühtlasi uusi nõudmisi dokumendihaldusele. Kui paberdokumendi säilimine tähendab eelkõige selle füüsiliste omaduste püsimist, siis elektroonilises keskkonnas on dokumendi füüsilise struktuuri tähtsus väiksem, kuid palju olulisem on säilitada kontroll dokumendi sisu ja struktuuri üle. Digidokumendi käitlemise hõlpsus – neid on lihtne kopeerida, muuta (ka märkamata või automaatselt) ja kustutada – nõuab täiendavaid kontrollimeetmeid, et säilitustähtajani tagada dokumendi autentsus, terviklus ja usaldusväärsus. See omakorda eeldab iga dokumenti kirjeldavate andmete ([[metaandmed|metaandmete]]) salvestamist ja haldamist dokumendihalduses.

=== Digidokumentide halduse põhikontseptsioonid ja vajadused ===

[[Dokumendihaldus]]e põhialused kehtivad ühtviisi nii paberdokumentide kui digitaalses asjaajamises. Kuid elektroonilises keskkonnas erinevad dokumendihalduse praktilised tegevused mõneti traditsioonilises asjaajamises dokumendiringluse korraldamisest ja dokumentide haldamisest. Põhjusteid selleks on mitu, neist olulisemad on järgmised:
* infoajastul luuakse ja tarbitakse rohkem teavet ning dokumentide mahu kasv nõuab nende tõhusamaid haldamise meetodeid;
* dokumentide loomises, vahetamises ja haldamises osaleb rohkem töötajaid kui varem ja see suurendab vajadust tõhusate dokumendihalduse kontrollimeetmete järele;
* digidokumendi erinevused paberdokumendist: digidokument on mitmekülgsem, selle kasutamine nõuab arvutit ja tarkvara, seda on lihtne levitada;
* märgatavalt on paranenud juurdepääsu viisid ja vahendid dokumentidele ja nende sisule;
* koos juurdepääsu viiside arenguga on tekkinud täiendavad turvariskid, millega dokumendihalduses tuleb arvestada;
* välja kujunemata on harjumused digitaalseid dokumente kontrollitult hävitada ja nende hävitamist reeglipäraselt dokumenteerida.

=== Dokumendi elukäik ===

Dokumendi elukäigu all mõistetakse dokumendi haldamist, alalhoidmist ja kasutamist selle loomise hetkest kuni hävitamise või arhiivi üleandmiseni. Dokumendi elukäik jaguneb etappideks (nt loomine, registreerimine, kasutamine, säilitamine jne), mille käigus teostatakse dokumendiga erinevaid asjaajamistoiminguid ning vastutust dokumendi haldamise eest antakse edasi (nt töötajalt asutusele ja sealt edasi arhiivile). Dokumendi elukäigu etappe on jaotatud kahe faasi vahel: nn asjaajamise faas, kuhu mahub dokumendi loomine ja aktiivne kasutamine; ning nn arhiivi või väheaktiivse kasutamise faas, kus väärtust omavad dokumendid (arhivaalid) eraldatakse asjaajamisest ja säilitatakse pikema aja jooksul. Selline faaside eristamine lähtub eelkõige dokumentide haldamise eest vastutuse jaotumisest asjaajamisteenistuse ja arhiiviteenistuse vahel. Digitaalses dokumendihalduses on see vahe kadumas ja digitaaldokumendi eriomaduste tõttu tuleb dokumendi elukäiku hallata kui tervikut, kuna dokumendi säilitamine on otseselt seotud dokumendi loomisel tehtud otsustustega (nt dokumendi failivorming). Digitaalne dokumendihaldus peab tagama, et dokumendi olulised omadused (autentsus, usaldusväärsus, terviklus) oleksid kontrollitud ja kaitstud kõigil dokumendi elukäigu etappidel. Dokumendi elukäigu kui tervikliku ja järjepideva protsessi haldamist kontrollitakse reeglina vastavalt asutuse või ettevõtte asjaajamiskorraga seatud reeglitele ja selle teostamiseks rakendatakse dokumendisüsteemi.

== Digitaalse dokumendihalduse vajadused ==
=== Dokumentide loomine ja saamine ===

Kui asutuses jäädvustatakse informatsioon taasesitatavas vormis, on sellega loodud dokument ja seda tuleb hakata haldama ka dokumendi ülejäänud elukäigu etappidel. Paberasjaajamise puhul on teabe jäädvustamine alati kasutaja poolt algatatud ja läbi viidud toiming ning tulemuseks on selgepiiriline füüsiline objekt. Digitaaldokumentide loomiseks kasutatakse mitut tarkvararakendust ning mõnel juhul võib dokumendi loojaks olla arvutiprogramm, mis etteantud käskude alusel salvestab näiteks mingi informatsiooni infosüsteemist eraldi failina. Integreeritud infosüsteemides peab info jäädvustamine dokumendina ning dokumendi edasise haldamise kontroll olema fikseeritud funktsionaalsusnõuetega juba süsteemi väljatöötamise käigus.

Dokumendisüsteemid ei ole seni laialt kasutusel dokumentide loomiseks, vaid pakuvad liideseid ja mooduleid, et integreerida asutuses dokumentide loomiseks kasutatud tarkvara. Selle asemel, et süsteemi sisse ehitada kogu funktsionaalsus, mida pakuvad spetsialiseeritud infosüsteemid ja rakendustarkvara, võimaldavad dokumendisüsteemid hõlmata dokumente paljudest erinevatest dokumendiloome rakendustest. Need dokumendisüsteemid, mis võimaldavad digitaalseid dokumentide koostada ja luua, peaksid kindlasti suutma kontrollida vähemalt: dokumentide vormi, dokumentide failivorminguid ja dokumentide metaandmeid.

Ka väljastpoolt asutusele saadetud dokumentide saamine on osa asutuse dokumendivoost ja allub samadele reeglitele, kui asutuses loodud dokumentide haldamine.

=== Registreerimine ===

[[Registreerimine]] on vaadeldav eraldi dokumendi elukäigu etapina, kus dokument läheb formaalse registreerimise kaudu asutuse dokumendisüsteemi kontrolli alla. Registreerimine on protsess, millega digitaaldokument hõlmatakse dokumendisüsteemi ja identifitseeritakse selles. Erinevalt paberdokumentidest, mille puhul dokumentide hõlmamine dokumendisüsteemi võib toimuda lihtsalt dokumendi paigutamisega toimikusse, on registreerimine ainus digitaaldokumentide dokumendisüsteemi hõlmamise viis.

Registreerimisega
* luuakse tõestus dokumendi olemasolust ja hõlmamisest dokumendisüsteemi;
* jäädvustatakse teave dokumendi konteksti, sisu ja struktuuri kohta (metaandmed);
* seostatakse dokument teiste dokumentidega (s.o. liigitusskeemiga).

Dokument läheb registreerimisega süsteemi üksikkasutaja või töörühma kasutuspiirkonnast asutuse ametlikku tööpiirkonda, muutudes osaks asutuse arhiivist. Kuna registreerimisel on tähtis koht asutuste asjaajamise auditeeritavuse ja kontrollitavuse tagamisel, nähakse registreerimine või isegi dokumendi kohta registreeritavad andmed sageli ette õigusaktide ja asutuse asjaajamiskorraga. Elektroonilistes dokumendisüsteemides on dokumentide registreerimist võimalik kas täielikult või osaliselt automatiseerida, tuvastades vajalikud metaandmed dokumendist, selle loonud tarkvararakendusest või infosüsteemist. Digitaaldokumendi registreerimine dokumendisüsteemis kujutab endast sisuliselt dokumendisüsteemi ja rakendustarkvara (nt kontoritarkvara paketid, e-posti programmid, jne) vaheliste liideste haldamist. Praktikas tähendab digitaaldokumendi registreerimine dokumenti kirjeldava informatsiooni (metaandmete) jäädvustamist dokumendisüsteemis. Asjaajamine digitaalsete dokumentidega on toonud kaasa muutuse dokumentide loomise ja saatmise kultuuris: keskse kantselei või asjaajamistalituse asemel vormistavad ja saadavad ning võtavad dokumente vastu kõigis asutuse struktuuriüksustes töötajad ise. Arenenud on ka dokumentide registreerimise vahendid ja ühtse dokumendisüsteemi kasutamine võimaldab dokumente registreerida või registreerimisele suunata paljudel töötajatel. Kuigi otsene vajadus keskse kantselei või sissetulevate ja väljasaadetavate dokumentide registreerimise eest vastutava osakonna või töötaja järele on kadumas, ei kao vajadus määratleda dokumentide registreerimisereegleid. Digitaalne dokumendisüsteem peab olema paindlik ja seadistatav, et rahuldada konkreetse asutusevajadusi dokumendiringluse korraldamisel. Indekseerimine on dokumentidele otsiterminite andmine. Indeksitermin võib olla kasutaja poolt vabalt valitud, kuid reeglina on otsiterminid normaliseeritud kas asutuse enese koostatud või mõne laiemalttunnustatud loeteluna. Indeksitermin võib olla nii sõnaline kui numbriline. Eesti asjaajamistraditsioonis kasutatakse indeksina peamiselt vaid numbrilist koodi, mis põhineb liigitusskeemil. Indeksiterminid lisanduvad dokumendi metaandmetele.

=== Liigitamine ===

Liigitamine mõlemas tähenduses (liigitusskeemi loomine ja dokumentide seostamine liigitusskeemiga) on dokumendisüsteemide juurutamisel ja kasutamisel fundamentaalse tähendusega. Liigitusskeem, mis on koostatud asutuse funktsioonide ja tegevuste hierarhiliselt kategooriateks korrastamisega, moodustab dokumendisüsteemis struktuuri, millega seotakse kõik selles hallatud dokumendid. Liigitusskeem tuleb dokumendisüsteemi sisestada juba enne dokumentide hõlmamist, s.o dokumendisüsteemi esialgse seadistamise käigus, kuid see peab olema muudetav hilisemal kasutamisel, kui asutuse funktsioonid või tegevused muutuvad. Eesti õigusaktid ei kasuta küll terminit liigitusskeem, kuid asjaajamise praktikas põhinevad nii dokumentide loetelu, arhivaalide loetelu kui ka arhiiviskeem asutuse tegevuste liigitusel ja liigitusskeem on nende loetelude tähtis mõtteline osa (lisaks sarjadele kehtestatud säilitustähtajale ning võimalikele teistele ohjevahenditele, näiteks juurdepääsupiirangud, asukohaviidad, jne.). Eestis kehtiva korra kohaselt võib ühe arhiivimoodustaja eri osadel olla omaette dokumentide loetelu, mis tingib dokumendisüsteemides mitme liigitusskeemi üheaegse kasutamise nõude. Dokumentide seostamine liigitusskeemiga tähendab praktikas liigitusüksuse viiteandmete (sarja tähis ja pealkiri) lisamist dokumendi metaandmete hulka dokumendi hõlmamise ja registreerimise protsessi käigus. Hierarhilise liigitusskeemi üksusteks on tüüpiliselt sarjad ja nende osad (allsarjad). Mõne asutuse puhul luuakse ka allarhiivi tasand, mis esindab näiteks asutuse iseseisvat asjaajamist omavaid struktuuriüksusi. Liigitusskeemi võimalike tasemete arv ei peaks dokumendisüsteemis olema piiratud, kuid optimaalne liigitus saavutatakse enamasti kahe kuni kolme tasemega. Dokumendisüsteem peab võimaldama liigitusskeemi hallata – seda ajakohastada uute sarjade ja toimikute loomisega ning sarjade, millega seotud funktsioon on lõppenud, sulgemisega. Toimik ei ole liigitusüksus, vaid on dokumendisüsteemis pigem virtuaalne &quot;kaust&quot;, mis on ette nähtud kas teema, üksikküsimuse või muul põhjusel kokku kuuluvate dokumentide koos kasutamiseks ja haldamiseks. Dokumente registreeritakse ainult toimikusse, mitte sarja. Dokumentide lisamiseks peab toimik olema avatud ning see suletakse näiteks asjaajamisaasta lõppedes.

=== Säilitustähtaja määramine ===

Dokumendi esialgsel seadistamisel tuleb liigitusskeemiga siduda sarjade säilitamise tähtajad ja säilitamise ajakavad. Sarja liigitamisel saab dokument seejärel sarjale omistatud säilitustähtaja, kuid võib ette tulla olukordi, kus dokumendil on selle toimikust või sarjast erinev säilitustähtaeg. Elektroonilises keskkonnas tuleb dokumendi väärtuse hindamine ja sellele säilitustähtaja määramine teostada võimalikult varases dokumendi elukäigu staadiumis (soovitatavalt juba dokumendi kavandamise või loomise etapis), kuna dokumendi säilitamise vajadused on otseselt seotud digitaaldokumendi failivormingu ja muude tehniliste omadustega. Dokumendisüsteemi ülesandeks on abistada kasutajat dokumendi salvestamisel sobivasse failivormingusse, kui dokument kuulub sarja, millele on antud pikemaajaline säilitustähtaeg.

=== Asjaajamises kasutamine ===

Sarnaselt dokumendi loomisele on ka dokumendi kasutamine asutuses dokumendi elukäigu etapp, mis võib tähendada erineva rakendustarkvara kasutamist. Seejuures on dokumendisüsteemi roll hõlbustada dokumentide leidmist ja kontrollida neile juurdepääsu, kaitsta neid volitamata muutmise ja kustutamise eest ning jälgida dokumentide liikumist ühelt kasutajalt teisele dokumendi kasutamise (nt lahendamise) käigus. Asutuse asjaajamises olevate küsimuste lahendamise (nn menetlemise) käigu registreerimine ei kuulu dokumendisüsteemi otseste ülesannete hulka, vaid selleks rakendatakse spetsialiseeritud infosüsteeme. Asjaajamistoimingute jälgimine on dokumendisüsteemis võimalik dokumendis sisalduvate otsuste täitmise (nt meetmete, isikute, tähtaegade jne) kajastamise kaudu dokumendi metaandmetes. Dokument peab ka kasutamise käigus säilitama oma autentsuse ja usaldusväärsuse, mistõttu tuleb dokumendisüsteemis reguleerida dokumentidele juurdepääsu ja nende kasutamist turvaklasside süsteemiga. Dokumendisüsteem peab toetama paindlikku turvaklasside hierarhiat, mis seostatakse süsteemi kasutajate kasutusõigustega.

=== Säilitamine ja eraldamine ===

Dokumentide, millega seotud vahetu asjaajamine on lõppenud, kasutatavus väheneb. Sõltumata dokumentide ja arhivaalide kasutamise aktiivsusest või elukäigu etapist kuuluvad nad aga endiselt arhiivi koosseisu ja dokumendisüsteem peab tagama nende alalhoidmise ja kasutamise kuni nende elukäigu lõpuni – hävitamiseni või arhiivi üleandmiseni. Dokumentide säilitamise käik on etapiviisiline ja seda väljendatakse säilitamise ajakavana. Elektroonilises dokumendisüsteemis on dokumentide säilitamine teatud piirini automatiseeritav protsess ja selle ohjamiseks on dokumendisüsteemis ette nähtud

* säilitamise üldajakavad, mis arvestavad asutuse kõigi või enamlevinud digitaaldokumentide säilitamise vajadusi ja võimalusi ning säilitamise etappe, nende tähtaegu ja tähtaegadega seotud toiminguid. Säilitamise üldajakavad seostatakse sarjade ja nende kaudu toimikutega juba dokumendisüsteemi esialgse seadistamise käigus.
* individuaalsed säilitamise ajakavad, mida võib koostada mistahes sarjale või toimikule.
* säilitamise ajakava muutmise või asendamise võimalus digitaaldokumendi elukäigu mistahes hetkel – ühe üldajakava asendamine teisega, üldajakava asendamine individuaalsega, jne. Dokumentide säilitamise käigus tuleb teatud hetkel teha otsus, lähtudes dokumendi säilitusvajadusest ja – väärtusest, ning kooskõlas säilitamise ajakavaga, kas eraldada praktilise väärtuse kaotanud dokumendid hävitamiseks, anda arhiiviväärtust omavad [[arhivaal]]id üle avalikku [[arhiiv]]i või korraldada dokumentide edasine säilitamine asutuses või näiteks vahearhiivis. Dokumendisüsteemis peavad eraldustoimingud olema rangelt kontrollitud ning nendega seotud otsuseid tuleb dokumenteerida.

=== Dokumentide hävitamine ===

Dokumentide hävitamine on kriitiline toiming, sest see on pöördumatu. Seetõttu saavad avalikud asutused dokumente hävitada vaid avaliku arhiivi loal ja hävitamine tuleb dokumenteerida. Reeglina kehtib nõue, et hävitatud dokumentidest jäetakse tõendusena alles teatav osa metaandmeid. Digitaaldokumentide hävitamist teostatakse kustutamise või andmekandjate purustamise teel, kuid protseduurireeglid, kontrollimehhanismid ja dokumenteerimise vajadus kehtivad samaväärselt paberdokumentide hävitamisega. Dokumendisüsteemi ülesanne on tagada dokumentide täielik ja pöördumatu kustutamine ning piisava dokumentatsiooni loomine ja säilitamine.

=== Dokumendisüsteemi administreerimine ja turvalisuse tagamine ===

Asutus peab suutma üheaegselt tagada nii dokumendisüsteemi võimaluste mugava kasutamise kui süsteemi hõlmatud dokumentide turvalise halduse. Nende eesmärkide saavutamiseks on dokumendisüsteemil
* süsteemi haldamist ja dokumentidele juurdepääsu reguleeriv kasutajaõiguste hierarhia;
* süsteemi määrangute, põhiandmete ja teostatud toimingute turvaline logi (kontrolljälg);
* süsteemis sisalduvate dokumentide ja andmete varundamise süsteem.

Asutus peab suutma kontrollida, kellele anda õigused oma dokumentidele juurdepääsuks ja nende kasutamiseks. Dokumendisüsteemis tähendab see kasutajagruppide või -tüüpide kaupa kasutusõiguste omistamist (nt kasutajarollina) ning nende sidumist turvaklasside hierarhiaga. Samuti on asutuse huvides jälgida kasutajate tegevust dokumendisüsteemis ning jäädvustada kõik lubatud piiridest (kasutajaõigustest) üleastumise katsed. Kontrolljälg, milles dokumendisüsteemis kõik sellised andmed salvestada tuleb, tagab ühtlasi dokumentide autentsuse ja usaldusväärsuse tõestamise funktsiooni. Dokumendisüsteemi peab olema mugav hallata ja ümber seadistada ning süsteem peab võimaldama erinevate funktsioonidega haldurite kasutajarolle. Dokumendisüsteemi administreerimise juurde kuulub süsteemist ja selles olevatest dokumentidest varukoopiate tegemine ning vajadusel süsteemi taastamine.

== Vaata ka ==
* [[Dokument]]
* [[Dokumendihaldus]]
* [[Asjaajamine]]

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
* [https://www.mkm.ee/sites/default/files/edhs_miinimumnouded_juhis.pdf Miinimumnõuded Eesti avaliku sektori asutuste dokumendihaldussüsteemidele] (PDF), [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]], 2014, vaadatud 23.01.2019

[[Kategooria:Dokumendihaldus]]</text>
      <sha1>5i7yg6v5fbsi1s651llr73ogab8d631</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Raba</title>
    <ns>0</ns>
    <id>112231</id>
    <revision>
      <id>7142728</id>
      <parentid>6891134</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T21:34:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ollin Masa</username>
        <id>227337</id>
      </contributor>
      <comment>Link</comment>
      <origin>7142728</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11065" sha1="buugskc4j6kfwoov488o34kto8ve6ys" xml:space="preserve">{{See Artikkel|soost|Indoneesia linna|Raba (Indoneesia)|Jõe|Rába}}
{{Toimeta|aasta=2025|kuu=mai}}
[[Pilt:Kaasikjärve raba02.jpg|pisi|Kaasikjärve raba]]
[[Fail:Kakerdaja raba põhjakülg 07.02.2021.webm|pisi|Kakerdaja raba talvel]]
[[Pilt:Ohtu raba turbatootmisala.jpg|pisi|[[Ohtu raba]] turbatootmisala]]

'''Raba''' ehk '''kõrgsoo''' on üksnes [[sademed|sademeist]] toituv [[soo]], milles ladestub kasvav [[turvas|turbakiht]].

Rabale vastandub [[madalsoo]], mille vesi pärineb sademetest ja [[põhjavesi|põhjaveest]]. Sellepärast nimetatakse madalsood mõnikord ka minerotroofseks sooks (vesi on toiterikkam) ja raba  '''ombrotroofseks   sooks''' (vihmaveest toitumise tõttu on vesi toitevaene). Raba on soo arengu toitevaene ([[Oligotroofsus|oligotroofne]]) järk.

Maastik rabas on ühtlane ja vähese kõrguskõikuvusega. Mullastik on väheviljakas, niiske ja seal toimub aeglane lagunemine. See pakub elupaika mõningatele rabaloomadele ja taimeliikidele, kuigi on küllaltki väikse viljakuse ja suure niiskusega. Kuna üleliigne niiskus ei suuda ära auruda, siis maapind jääb vesiseks.

Rabad, mis saavad oma vee ainult sademetest, välistades põhja-, järve- ja liustikuvee, nimetatakse vihmavee tekkelisteks rabadeks. Selliste rabade pinnases on väga vähe toitaineid, mille tõttu on suurel osal taimedel seal raske elutseda, jätkusuutlik kasv toimub ainult mõnedel vähenõudlikel taimeliikidel ning see on ka üldjuhul kidur. Osa taimi toituvad ellujäämiseks putukatest, näiteks [[pikalehine huulhein]], [[ümaralehine huulhein]] ja [[vahelmine huulhein]]. 

Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. Järsku rabaserva nimetatakse rabarinnaks. Suurtes rabades koguneb vesi rohkeisse pisiveekogudesse ([[älves]]tesse ja [[laugas]]tesse), mis koos [[mätas]]te ja rabapeenardega moodustavad rabale iseloomuliku [[maastik]]u.

Rabaturba keskmine juurdekasv on 1&amp;nbsp;mm aastas.

==Taimed==
[[Pilt:Kõnnu Suursoo. 06.jpg|pisi|vasakul|Rabamännid [[Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala|Põhja-Kõrvemaal]]]]
Mullastiku, hüdroloogiliste ja klimaatiliste tingimuste omapära tõttu valitsevad rabades sellised ökoloogilised tingimused, mida suudavad taluda vaid vähesed taimed ning sellepärast on rabades floorat vähe liike. Sagedamini esinevaid [[katteseemnetaimed|katte-]] ja [[paljasseemnetaimed|paljasseemnelisi taimi]] on rabas kokku paarkümmend liiki ja umbes samapalju on ka [[Pärislehtsamblad|pärislehtsamblaid]] ja [[turbasammal|turbasamblaid]]. [[Rindelisus]]e järgi kuuluvad taimed kas samblarindesse, rohu-puhmarindesse või puurindesse, kusjuures puurinne Eesti rabades sageli puudub.&lt;ref name=&quot;Valk, 2005&quot; /&gt;

===Samblarinne===
Kõige sagedasemad taimed Eesti rabades on turbasamblad, mis kujundavad keskkonnatingimusi, tugevdavad ja kiirendavad soostumisprotsesse, uute soode tekkimist. Turbasamblad ehk turbasamblad on aeglase lagunemise ja suure veemahutavuse tõttu peamised raba turbamoodustajad.&lt;ref name=&quot;Valk, 2005&quot; /&gt;

Rabamännikutes ja puisrabades on sagedasemad järgmised turbasamblad: [[pruun turbasammal]] (''Sphagnum fuscum''), [[Lillakas turbasammal|lillakas (punakas) turbasammal]] (''S. angustifolium''), [[Balti turbasammal]] (''S. balticum''), [[teravalehine turbasammal]] (''S. acutifolium''). Peale turbasammalde kasvavad samblarindes üsna sageli pärislehtsammalde hulka kuuluvad [[raba-karusammal]], [[palusammal]] ja [[lainjas kaksikhammas]].&lt;ref name=&quot;Valk, 2005&quot; /&gt;

===Rohu- ja puhmarinne===
[[Pilt:Sunrise at viru bog.jpg|pisi|Hommik [[Viru raba]]s]]
Eesti rabades on levinuim [[puhmas]] [[kanarbik]], mis eelistab kasvamiseks sügava veetasemega rabaosi ning võib takistada valgusnõudlike sfagnumite levikut. Teiseks sagedasemaks valitsevaks taimeks on [[sookail]], mis kasvab kuivematel rabaosadel (tihti mätastel, peenardel). Puhmarindes kasvavad veel: [[pohl]], [[sinikas]], [[mustikas]], [[hanevits]], [[kukemari]], [[jõhvikas]], [[küüvits]], [[porss]], [[tupp-villpea]], [[raba-jänesvill]], [[rabamurakas]].&lt;ref name=&quot;Valk, 2005&quot; /&gt;

===Puurinne===
Tänu madalale mullaviljakusele kasvab rabas vähe puu- ja põõsaliike, kuid kõige levinumaks on [[harilik mänd]]. Raba põlendikel, servades ja läbivoolulistes osades võib leida ka [[sookask]]e. Harvem leidub [[kuusk]]e ning veelgi harvem [[haab]]a, [[pihlakas|pihlakat]], [[paakspuu]]d, kadakat.&lt;ref name=&quot;Valk, 2005&quot; /&gt;

Rabamändidel võib lähemal vaatlusel leida mitmeid eriomaseid tunnuseid, mida mineraalmaal kasvavatel mändidel ei leidu. Näiteks on noorte ja madalate rabamändide tüvedel sageli lõvesid (näsakujulised moodustised, mis katavad samblasse jäänud tüveosa). Teiseks tunnuseks on juurekaela kooldumine ja juurestiku mandumine. Kolmandaks rabamändide pindmine juurestus. Kõige sagedasem rabamännivorm Eestis on ''F. litwinowii''.&lt;ref name=&quot;Valk, 2005&quot; /&gt;

==Loomad==
[[Pilt:Roosa hommikuudu Tolkuse rabas.jpg|pisi|Hommikune udu [[Tolkuse raba]]s]]
Madal- ja siirdesooga võrreldes on rabad loomastiku poolest mõnevõrra liigivaesemad ja ka asustustihedus on enamasti hõredam. Nii on see eriti [[selgrootu]]te puhul. Puudega kaetud rabaosad on loomarohkemad kui lageraba.&lt;ref name=&quot;Valk, 1988&quot; /&gt;

[[Imetaja]]test võib rabas üsna sageli kohata [[põder|põtra]] ja [[valgejänes]]t, aga võib märgata ka [[hunt]]i, [[rebane|rebast]], [[mäger|mäkra]], [[karu]], [[metssiga]], [[metskits]]e. [[Roomaja]]test leitakse kuivemates piirkondades [[arusisalik]]ku, raba servaaladel võib vahetevahel sattuda [[rästik]]ule või [[vaskuss]]ile. [[Kahepaikne|Kahepaikseid]] ([[rohukonn]], [[rabakonn]], [[veekonn]]) elab rohkesti laugastes ja rabaserva järvikutes ning rannikulähedastes rabades võib leida isegi looduskaitsealust [[juttselg-kärnkonn]]a. Kalu on [[rabajärv]]edes vähe, peamine on [[ahven]], harvem leidub [[haug]]i.&lt;ref name=&quot;Valk, 1988&quot; /&gt;

[[Ämblik]]ud on võrreldes mujal paiknevate kooslustega rabas domineerivad. Neid on kindlaks tehtud lausa 187 liiki.&lt;ref name=&quot;Valk, 2005&quot; /&gt;

Eesti rabades võib kohata üle 80 linnuliigi, kellest umbes pool on alalised asukad. Pesitsevatest linnuliikidest kuus pesitseb Eesti tingimustes ainult rabades: [[rabapüü]], [[põldrüüt]], [[väikekoovitaja]], [[hallõgija]], [[rabapistrik]] ja väga haruldane [[punakurk-kaur]]. Hoopis kadunud on Eesti rabadest [[rabapistrik]].&lt;ref name=&quot;Valk, 1988&quot; /&gt;

==Vesi==
[[Pilt:Hommikune udu Kakerdaja rabas.jpg|pisi|Rabajärv [[Kakerdaja raba]]s]]
Raba võib käsitleda veekoguna, kus vesi on väikese kuivainekogusega tugevasti seotud. Rabaturba kogumassist 90–95% moodustab vesi. Suur veesisaldus tihti aga takistab rabade kasutamist, mõjutab raba ümbritsevate alade [[veerežiim]]i ning põhjustab ka nende [[soostumine|soostumist]].&lt;ref name=&quot;Valk, 1988&quot; /&gt;

Võrreldes vee toiteväärtust rabadel ning teiselt poolt mineraalmaadel ja madalsoodel, paistab silma põhiline erinevus: rabamullas ei ole [[eutroofne|eutroofset]] põhjavett. Rabavesi moodustub peamiselt sademeteveest, mille toiteelementide sisaldust mineraalne aluspõhi ei mõjusta. Rabavesi sisaldab [[kloor]]i, [[lämmastikuühendid|lämmastikuühendeid]] (eriti lumevesi), [[väävelhape]]t, [[ammoniaak]]i ja muid keemilisi ühendeid. Vastupidi põhjaveele on sademetevesi vähese toitainesisaldusega, huumusvaene, [[oligotroofsus|oligotroofne]].&lt;ref name=&quot;Valk, 2005&quot; /&gt;

Madal- ja siirdesoode veekogudega võrreldes on [[kaltsium]]- ja [[magneesium]]ioonide [[kontsentratsioon]] rabavees väga madal. Vähene soolasisaldus on põhjuseks, miks rabavesi ei kustuta hästi janu, küll aga sobib pesemiseks; vee veidi mõrkjas maitse ja pruunikas värvus on tingitud suurest [[orgaaniline aine|orgaaniliste ainete]] sisaldusest.&lt;ref name=&quot;Valk, 1988&quot; /&gt;

Helle Simm, kes on uurinud Eesti rabavett ja selle omadusi, märgib, et rabavesi on eristatav kõigist teistest looduslikest pinnavetest väga väikese mineraalainesisalduse, väga suure orgaaniliste ainete kontsentratsiooni, pruuni värvuse ja happelise reaktsiooni järgi.&lt;ref name=&quot;Valk, 1988&quot; /&gt;

===Rabaveestik===
[[Pilt:Männikjärve raba tornist.jpg|pisi|Laukad [[Männikjärve raba]]s]]
Rabamaastikku ilmestavad [[veekogu]]d: rabajärved, jõed, ojad, [[laugas|laukad]], [[älves|älved]], rabasaarte ja -servaalade ääres vooluribad. Laukad ja älved on eriomased rabadele.&lt;ref name=&quot;Valk, 2005&quot; /&gt;

Laukad on kinni kasvamata, älved aga varjatud veekogud. Nii älveste kui ka laugaste suurus algab mõnest ruutmeetrist ja ulatub sadadesse ruutmeetritesse. Nende esinemissagedus võib olla väga suur, Eesti aladel on loendatud üle 20 000 rabalauka. Laukad on erineva kujuga, kuid väga tihti piklikud. Laugaste sügavus võib ulatuda 4–5 meetrini, enamasti on see siiski alla kahe meetri. Suuremates laugastes võib olla väikeseid saarekesi, nn laukasaari, mis lainekulutuse tõttu on ümmargused või ovaalsed. Laukasaared võivad olla ujuvad.&lt;ref name=&quot;Valk, 2005&quot; /&gt;

Tänapäeval on Eesti rabades valdavad laugaste kinnikasvamise protsessid, laugaste muutumine älvesteks.&lt;ref name=&quot;Valk, 2005&quot; /&gt;

Rabajärved on putukatele ja vähenõudlike kasvutingimustega kalaliikidele hea elupaik. Rabajärvedes elavad näiteks sellised kalaliigid nagu [[ahven]] (''Perca fluviatilis''), [[haug]] (''Esox lucius''), [[koger]] (''Carassius carassius'') ja [[linask]] (''Tinca tinca'').

==Rabade kaitse==
Ökoloogilise tasakaalu säilitamise seisukohast on looduslikel turbaaladel, eriti ombrotoofsetel rabadel, oluline tähtsus orgaanilise süsiniku akumuleerijatena. Üks hektar looduslikus seisundis olevat sood akumuleerib aastas keskmiselt umbes 2 tonni [[süsinikdioksiid]]i. Tänu sellele aitavad sood leevendada tööstusettevõtetest tulenevat atmosfääri paisatavate gaaside mõju Maa kliimale ehk nn [[kasvuhooneefekt]]i. Kuivendatud taimestikuta turbaalad muutuvad turba orgaanilise aine lagunemise tõttu aga ise õhku lenduva süsihappegaasi allikateks.

==Rabad Eestis==
[[Pilt:Kõnnu Suursoo. 02.jpg|pisi|[[Kõnnu Suursoo]] oktoobris]]
{{Vaata|Eesti sood}}
Kõik praegused Eesti rabad on kujunema hakanud pärast [[Weichseli jäätumine|viimast jääaega]].

==Rabad kultuuris==
Rabamaastiku tühjus on tuhandete aastate jooksul olnud folkloori inspiratsiooniallikaks – seda seostatakse vaimude ja spiritualismiga.

==Vaata ka==
*[[madalsoo]]
*[[siirdesoo]]
*[[sookaitseala]]
*[[ökosüsteemi teenused]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Valk, 2005&quot;&gt;Valk, U. 2005. Eesti rabad: ökoloogilis-metsanduslik uurimus. Halo Kirjastus, Tartu.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Valk, 1988&quot;&gt;Valk, U. 1988. Eesti sood. Valgus, Tallinn.&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[https://pood.post.ee/fdc?id=3549&amp;product_id=8875&amp;c_tpl=1019 Eesti Posti esimese päeva ümbrik: Looduslik raba (2016)]
*[https://pood.post.ee/maksimumkaardid?id=3318&amp;product_id=8876&amp;c_tpl=1019 Eesti Posti maksimumkaart: Looduslik raba (2016)]
*https://www.taskutark.ee/m/raba-loomastik
*http://www.nationalgeographic.org/encyclopedia/bog/

{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Telmatoloogia]]
[[Kategooria:Kooslused]]
[[Kategooria:Sood]]</text>
      <sha1>buugskc4j6kfwoov488o34kto8ve6ys</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Olav II Haraldsson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>112788</id>
    <revision>
      <id>7142499</id>
      <parentid>7142269</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:22:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25961-25</username>
        <id>228270</id>
      </contributor>
      <comment>Vormistuse parandamine</comment>
      <origin>7142499</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9942" sha1="jbn96staulbvah73lxj8ujbdv4dcm9j" xml:space="preserve">{{toimeta}}
{{keeletoimeta}}

[[Pilt:Overselo_Olof04.jpg|pisi|Olav Haraldsson. Keskaegne puuskulptuur. [[Överselö kirik]] [[Mälaren]]i järve [[Selaön]]i saarel [[Rootsi]]s]]
'''Olav II Haraldsson''' (oma eluajal tuntud kui '''Olav Paks''' (''Olav Digre'') ja pärast pühakuks kuulutamist '''püha Olav'''; [[995]]–[[29. juuli]] [[1030]]) oli [[Norra kuningas]] aastatel [[1015]]–[[1028]].

==Elulugu==
Olav II Haraldsson sündis 995. aastal, tema isa oli [[Vestfoldi maakond|Vestfoldi]] kuningas [[Harald Grenske]] ja ema [[Gudbrandi]] tütar Asta. Olavi isa suri [[Kuninganna Sigrid|kuninganna Sigridi]] põhjustatud tulekahjus suvel enne Olavi sündi. Pärast Haraldi surma kolis Asta oma isa juurde mägismaale ning sünnitas seal 995. aasta suvel poja Olavi. Olavit kasvatasid tema ema Asta ja kasuisa [[Sigurd Syr]], kes oli [[Ringerike]] kuningas.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Sturlason, S. (2009). ''Heimskringla: The Chronicle of the Kings of Norway''. (D. B. Killings &amp; D. Widger, Ed.). Project Gutenberg. (Original work published ca. 1225). Retrieved March 22, 2026, from &lt;nowiki&gt;https://www.gutenberg.org/files/598/598-h/598-h.htm#link2H_4_0033&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

Kasuisa Sigurd Syr oli samuti kuninglikust soost, sest tema vanavanaisa oli kuningas [[Harald Kaunisjuus]]&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Lubik, M. (2020). Some Remarks on the Ambiguous Portrayal of Olaf Haraldsson in Snorri Sturluson’s Narrative. ''Średniowiecze Polskie I Powszechne'', ''12'', 11–26. &lt;nowiki&gt;https://doi.org/10.31261/SPiP.2020.16.01&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;. Asta abiellus Sigurdiga pärast Harald Grenske surma&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

[[998]]. aastal pKr jõudis Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] oma misjoniretkega Ringerikesse, kus ta ristis Haraldssoni vanemad Sigurdi ja Asta, aga ka kolmeaastase Olavi. Nii sai Tryggvasonist Olav Haraldssoni ristiisa.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Snorri Sturluson|Snorre Sturlasoni]] saagas „[[Heimskringla]]“ kirjeldatakse Olavit kui nägusat, keskmist kasvu aga ka kehaliselt võimekat noormeest, keda austasid tema sõbrad ja tuttavad. Olavi suhted vanematega olid aga keerulised, mistõttu loob saaga Olavist kangekaelse ja tormaka mehe kuvandi.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

[[1007]]. aastal pKr, kui Olav oli 12-aastane, läks ta oma esimesele mereretkele ning jõudis [[Taani]] aladele. Samal aastal jõudis ta ka [[Rootsi]], kus pidas oma esimese lahingu Sotaskeris, sest tahtis kätte maksta oma isa Haraldi tapjatele. Lahing lõppes Olavi meeskonna jaoks edukalt. Pärast oma esimesi retki seilas Olav üle [[Euroopa]] – ta käis rüüsteretkedel [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]], [[Soome|Soomes]], [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaades]] ning jõudis lõpuks [[Inglismaa kuningriik|Inglismaale]]. Inglismaal aitas ta [[Kuningas Ethelred|kuningas Ethelredil]] pärast [[London|Londoni]] silla hävitamist taas troonile tõusta. Kuningas Ethelrediga käis Olav veel mitmel sõjaretkel üle kogu Inglismaa. Kui kuningas Ethelred suri, võttis Olav Haraldsson kuninga pojad oma hoole alla ning koos reisisid nad [[1014|1014.]] aastal läände.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pärast 14. lahingut, mis Olav oli Euroopas pidanud, nägi ta üht unenägu. Selles unenäos tuli tema juurde imeliku välimusega mees, kes käskis tal naasta Norra, et oma alad tagasi vallutada. Olav võttis unenägu märgina ja jõudis 1014. aastal taas Norra aladele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Olavil oli plaan võtta oma vanavanaisa alad tagasi Taani ja Rootsi [[Jarl|jarlide]] käest. Olav võttis osa [[Ting|tingist]] ehk rahvakoosolekust, kus lubas norra rahvale, et kaitseb oma maad võõraste jõudude ja valitsejate eest. Rahvas oli tema poolel ning Olavist sai aastal 1015 Norra kuningas.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Norra kuningana==
[[1008]]. aastal üritas ta vallutada [[Saaremaa]]d. Algul rabas ta kohalikke üllatusega ja saarlased nõustusid makse maksma, siis kogusid aga armee ja ründasid. Võit jäi siiski Olafile, kuid Saaremaa vallutamisest pidi ta loobuma&lt;ref&gt;[[Jüri Peets]], [https://web.archive.org/web/20140812205740/http://ares.nlib.ee/HORISONT/1999/05/b12801197.html Eestlane Euroopa tõmbetuules]&lt;/ref&gt;.

Selgelt kõrgelt intelligentne mees, oli [[Olav II]] oma kavatsustes siiras. Ta oli andekas luuletaja ning tal oli suurepäraseid oskusi poliitilise ja sõjalise strateegina.

Varaste aastate jooksul läkski kõik nii, nagu [[Olav II]] oli planeerinud. Temast sai esimene üleriigiline kuningas. Juhtides võimsalt kogu riiki, rajas ta lõpuks haldusliku võrgustiku ja seadusliku süsteemi, mis hoidiski riiki koos. Ta käis paljudel misjoniretkedel [[Norra]] neis paikades, kuhu [[ristiusk]] veel jõudnud ei olnud, eriti sisemaal ja põhjas. Nähes ette püsivat alust ristiusule, konstrueeris ta kirikuid ja pühitses preestreid rahvuslikel kaalutlustel. Esitledes seaduspäraseid õpetusi nii riigile kui kirikule, sai see pöördepunktiks kohalike õpetuste arengule: perekonnakeskse ühiskonna ideaalid pidid aegamisi looma teed usku isikule omastele väärtustele, halastuse olulisusele ja kohustusele kaitsta väeteid.

==Kodusõda==
Vastuolude tõttu riigis kehtestatud ristiusu vastastega oli ta sunnitud põgenema. Oma viimase aasta veetis ta [[Kiievi suurvürst]]i [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targa]] juures [[Kiiev]]is. See linn oli selleks ajaks kasvanud [[Ida-Euroopa]] vaimseks keskuseks, kus [[teoloogia]] ja [[filosoofia]], [[klooster|kloostrid]] ja [[kunst]] õitsesid.

&quot;[[Heimskringla]]&quot; kirjelduse kohaselt [[1030]]. aastal pöördus ta liidus [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] ([[1022]]–[[1050]]) [[Anund Jakob]]iga tagasi Norrasse, et uuesti võimule tulla. [[29. juuli]]l toimus [[Stiklestad]]is otsustav lahing, norra paganatest-talupoegadest ja taanlastest väega. Vähemuses ja allasurutuna oma vastaste poolt, kuningas langes. Tema keha toimetati sealt ära, et see sängitada mulda liivamadalikule Nidarosi linna (praegune [[Trondheim]]), kus nüüd asub [[Nidarosi katedraal]].

Peagi hakkasid toimuma imepärased asjad. Näiteks oli päikesevarjutus kohe seostatud lahinguga, kandes justkui Taeva vihast sõnumit ja tähendust, et [[Stiklestad]] oli [[Kolgata]] varju all, kui oli &quot;pimedus keset päeva&quot;. Kuuldused kuninga ootamatust paranemisest olid ohjeldamatud. Üks huvitavamaid lugusid oli [[Hålogaland]]i ülikust [[Tore Hund]]ist – mehest, kes tappis kuninga. Tema vigastatud käsi olevat paranenud pärast seda, kui kuninga veri sellele tilkus, põhjustades meest muutma tema suunda. Otsides lunastust, pöördus ta palverännakule [[Jeruusalemm]]a.

Olavi surnukeha kaevati rohkem kui aasta pärast selle matmist taas üles ning piiskop kuulutas ta rahva poolehoiul [[pühak]]uks. Pühakskuulutamine ehk kanoniseerimine oli siiski probleem kohaliku kiriku jaoks, kuid Olavi pühalikkus oli sellest hoolimata täielikult kinnitatud [[Rooma paavst]]i poolt.

Olav oli pühitsetud [[märter|märtrina]]. Peale selle oli ta kõrgesti austatud kui [[Norra apostel]], sest ta viis lõpule pika ja vaevalise protsessi [[Norra ristiusustamine|ristiusustamises]]. Kombinatsioon [[märter|märtrist]] ja [[apostel|apostlist]] on unikaalne ja võib-olla on kõige tähtsam põhjus, miks tema kultus kasvas nii jõuliselt ja küündis kaugele.

[[Stiklestadi lahing]] paistab olevat valitsemises läbi kukkunud kuninga otsustav kokkuvarisemine. Kuid ometi saavutas ta kaks oma peamist eesmärki – [[Norra ühendamine]] ja [[Norra ristiusustamine|ristiusustamine]]. Nende lõpliku saavutamise tõttu läbi tema surma [[märter|märtrina]] võib öelda, et ühegi teise mehe surm ei ole olnud [[Norra ajalugu|Norra ajaloos]] nii suure mõjuga.
[[Pilt:BM09022Am.jpg|pisi|[[Oleviste kirik]]u kaitsepühaku Püha Olavi kujutis kirikus. [[Johann Christoph Brotze]] joonistekogust]]

==Mälestuse jäädvustamine==
Olavist sai inimeste poolt sügavalt armastatud mees, sest oma vaadetega meeldis ta enam-vähem kõikidele gruppidele. Ta oli nii talupoegade kui ka meremeeste meister, reisivate ja rändavate kaupmeeste ning linnaelanike [[kaitsepühak]], [[monarhia]] kaitsja ja vaesuse vastu võitleja.

Legendid kuningast pakkusid väga palju huvitavat ja värvikat sündmustikku, mis tundus kasvavat iga mööduva generatsiooniga. Paljud Skandinaavia skulptorid ja Skandinaavia kunstnikud on teda kujutanud. Pühak-kuningana on Olav läbi kogu keskaja saavutanud kaitsepühaku staatuse mitte ainult Norras, vaid oli austatud sama palju ka naaberriikides. Nii jõudis tema mõju veelgi kaugemale: pärast seda kui kuningas Olav oli nimetatud pühakuks 1031. aasta augustis, levis tema kultus nagu kulutuli üle Skandinaavia, [[Briti saared|Briti saartele]] ja [[hansa]]linnadesse mööda [[Läänemeri|Läänemerd]], leides pooldajaid nii [[Madalmaad]]es kui ka[[Normandia]]s, ja isegi nii kaugel kui [[Hispaania]]s, [[Venemaa]]l ja [[Konstantinoopol]]is. Näiteks on vanim säilinud pilt Olavist maalitud [[Petlemm]]a [[Kristuse sünnikirik]]u piilarile.

Kuningad refereerisid Olavit oma korraldustes, käskkirjades ja kirjades regulaarselt kuni liiduni [[Taani]]ga.

[[Norra vapp|Norra vapil]] olev kirves, mida lõvi hoiab, on Püha Olavi märtrikirves. [[Bjørnstjerne Bjørnson]] on lisanud Norra riigihümni sõnadesse Olavi kuningliku teo ...&quot; Olav joonistas oma verega risti sellele riigile.&quot;

Norras antakse välja [[Püha Olavi medal]]it (norra keeles ''Sankt Olavs medaljen'').

===Mälestuse jäädvustamine Eestis===
Tema järgi on nime saanud [[Oleviste kirik]] [[Tallinn]]as, [[Nõva kirik|Nõva Püha Olevi kirik]] ja  [[Vormsi Olavi kirik]].

==Vaata ka==
*[[Olevipäev]]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Håkon Eiriksson]]|nimi=[[Norra kuningas]]|aeg=[[1015]]–[[1028]]|järgnev=[[Knud Suur]] &lt;br&gt; [[Inglismaa kuningas|Inglise kuningas]] [[1016]]. aastast&lt;br&gt; [[Taani kuningas]] [[1018]]. aastast &lt;br&gt; [[Norra kuningas]] 1028. aastast}}
{{lõpp}}

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}

[[Kategooria:Norra monarhid]]
[[Kategooria:Pühakud]]
[[Kategooria:Sündinud 995]]
[[Kategooria:Surnud 1030]]</text>
      <sha1>jbn96staulbvah73lxj8ujbdv4dcm9j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nyen</title>
    <ns>0</ns>
    <id>114085</id>
    <revision>
      <id>7142779</id>
      <parentid>7113880</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T02:29:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142779</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15180" sha1="r51yv6nsnoapasu3stcefale6djggn7" xml:space="preserve">'''Nyen''' ([[rootsi keel]]es ''Nyen'', [[saksa keel]]es ''Nyenschantz'', [[soome keel]]es ''Nevanlinna'', [[vene keel]]es ''Канцы'') oli [[17. sajand]]il [[Rootsi]] linn [[Ohta jõgi|Ohta jõe]] ühinemiskohas [[Neeva|Neeva jõega]], [[Ingerimaa kubermang]]us Nyeni/[[Nöteborgi lään]]is (praeguse [[Peterburi]] territooriumil). [[File:Plan of Nyen, 1644. By Georg von Schwengeln.jpg|pisi|Georg Schwengeli 1644. aasta Nyeni kaart]][[File:Sg 1678 beling.jpg|pisi|Nyeni linn ja [[Nyenskansi kindlus]] (1678)]]
[[File:Plan Nienshanz i Neva 1698.jpg|pisi|Nyeni asukoht [[Neeva|Neeva jõe]] suudmes, 1698]]
[[File:Sw BalticProv en.png|pisi|[[Rootsi dominioonid]] ja [[Ingerimaa]] Rootsi valdustes]][[Pilt:Nyenschantz model.jpg|pisi|[[Nyenskansi kindlus]]e (esiplaanil) ja Nyeni linna ([[Ohta jõgi|Ohta jõe]] vastaskaldal) makett]]

[[De la Gardie sõjakäik|Jakob De la Gardie sõjakäigu]] järel [[Moskva tsaaririik]]i kontrollisid [[Jakob De la Gardie]] väed [[Venemaa tsaar|tsaar]] [[Vassili IV]]-ga sõlmitud lepingu kohaselt Rootsile lubatud alasid. 1611. aastal valis ta [[Ohta jõgi|Ohta jõe]] suudmes (praeguse [[Peterburi]] territooriumil) uue Nyeni kaitserajatise asukoha ja alustas [[Nyenskansi kindlus]]e ehitamist. Rootsi kuningas nimetas piirkonda valitsema [[asehaldur]]i 1611. aastal Nyenis, Henrik Eriksson [[Sabelstierna|Sabelstjerna]]&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Sabelstierna_nr_206#TAB_3 Henrik Eriksson, Befallningsman Tolsborg Adlad av hertig Carl 1609, Ståthållare på Nyen 1611. Död 1619], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Jully Ramsay, Frälsesläkter i Finland intill stora ofreden (1909-1916). Helsingfors, 1909. [https://litteraturbanken.se/f%C3%B6rfattare/RamsayJ/titlar/Fr%C3%A4lsesl%C3%A4kterIFinland/sida/404/faksimil s. 382] &lt;/ref&gt;. 1617. aastal sõlmitud [[Stolbovo rahu]]lepinguga sai Rootsi kuningriik oma [[Rootsi Ingeri]] valdusse maa-alad [[Jäämeri|Jäämerest]] Maanselja mägimaa, [[Laadoga järv]]e [[Neeva]] jõgikonna [[Ingerimaa]] ja [[Peipsi]] idaranna kaudu [[Väina|Väinajõeni]].
== Asutamine ja linnaõigused ==
[[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] langetas 17./[[27. juuni]]l [[1632]] otsuse rajada [[Neeva]] jõe (rootsi keeles Nyen) äärde ning teistesse sobivatesse kohtadesse [[Karjala]]s ja [[Ingerimaa]]l linnad, andes neile kuueks aastaks maksuvabastuse. Kuninga surma tõttu jäi see otsus täitmata, kuid [[Kristiina]] eestkostevalitsus kinnitas 28. septembril 1638 soovi võtta linna rajamine uuesti käsile. Alalise [[Rootsi linnaõigused|Rootsi linnaõigus]]e sai Nyen [[20. september|20. septembril]] [[1642]]. Kuni 1651. aastani (üleviimiseni [[Narva]]) oli Nyen Rootsi [[Ingerimaa kubermang]]u keskus ja ka [[Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner]]i residents. 

== Linn ==
Gustav II Adolf otsusega Karjalas ja Ingerimaal rajatavatele linnadele tuli anda linnaõigused ja privileegid. Linnad pidid lähtuma Rootsi linnaseadusest ja samuti pidid uued linnad saama kuueks
aastaks vabastuse kõikidest maksudest ja neil, kes ehitasid linnades kivimaju ja teisi ehitisi, lubati maksuvaba perioodi pikendada veelgi. Nyeni harujõe Swartebäcki (Ohta) suudmes asunud linna keskuseks oli ala [[Ohta jõgi|Ohta jõ]]e paremal kõrgel kaldal, Linna planeeris Georg Schwengel, kavandatud linnaplaan oli põhijoontes nelinurkne. Algne Nyeni raekoda hävines [[5. juuni]]l [[1656]], kui [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] väed põletasid linna maha, [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|1656.–1658. aasta Vene-Rootsi sõjas]] [[Pjotr Potjomkin]]i juhtimisel, kuid pärast [[Kärde rahu]] sõlmimist linn taastati. Pärast sõda ehitatud Nyeni raekoda linnaväljaku ääres, oli toonase Rootsi väikelinnadele iseloomulik katuse keskosas asuva kellatorniga kaunistatud uus raekoda ja raeväljakut ümbritsesid jõukamate [[linnakodanik]]e majad&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[[Piret Lotman]]. [http://www.ra.ee/ajakiri/unustatud-uus-linn/ Unustatud uus linn]. Tuna, 2003, nr 3, lk 25-34&lt;/ref&gt;.

== Linnajuhtimine ja elanikkond ==
Linna juhtis [[Nyeni raad|Nyeni]] [[raad]], mille koosseisu kuulus kuni 3 [[Bürgermeister|bürgermeistrit]] ja 5–7 [[raehärra]]t. 14/[[24. juuni]]l 1640 oli linnal 67 meessoost kodanikku&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Elanikke oli 1642. aastal 471, neist 232 naissoost ja 239 meessoost. Hiljem elanike arv kasvas 2500-ni.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Linna põhielanikkonna moodustasid soomlased ja rootslased, saksa kodanikkond koosnes mõne mainekama käsitööala esindajatest ja enamasti Lübeckist, Tallinnast ja Narvast pärit kaupmeestest ([[Hueck]]i, [[Luhr]]i, [[Frisius]]e ([[Johan Henrik Frisenheim|Johan Henrik Frisius]] (–1699–1737)&lt;ref&gt;[https://sok.riksarkivet.se/sbl/Presentation.aspx?id=14510 Johan Henrik Frisenheim. Föddi Nyen, Död:1737 Finland (i Villmanstrand)], sok.riksarkivet.se&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;soome viki: [[:fi:Johan Henrik Frisenheim|Johan Henrik Frisenheim]]&lt;/ref&gt;, aadeldatult [[Frisenheim]]&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Frisenheim_nr_197 Frisenheim nr 197], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Gustaf Elgenstierna, Den introducerade svenska adelns ättartavlor / 2. af Chapman-Fägerstråle. STOCKHOLM 1926, Frisenheim nr 197, [https://runeberg.org/elgenst/2/0861.html s. 847]-848&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Gabriel Anrep, Svenska adelns ättar-taflor / Afdelning 1. Abrahamsson - Granfelt. STOCKHOLM, 1858. P. A. NORSTEDT &amp; SÖNER [https://runeberg.org/anrep/1/0893.html s. 885]&lt;/ref&gt;), Siliacks ([[Zilliacus]]e&lt;ref&gt;[https://zilliacus.fi/exempelsida/i-slakten-zilliacus-harkomst/de-forsta-representanterna-for-slakten/ Släktföreningen Zilliacus] (rootsi keeles)&lt;/ref&gt;), Blomi (aadeldatult [[Frisenheim]]&lt;ref&gt;[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Frisenheim_nr_1513 Frisenheim nr 1513], www.adelsvapen.com&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Gustaf Elgenstierna, Den introducerade svenska adelns ättartavlor / 2. af Chapman-Fägerstråle. STOCKHOLM 1926, Frisenheim nr 1513, [https://runeberg.org/elgenst/2/0861.html s. 845]-847&lt;/ref&gt;) ja Pölcki (Pölke), Jaenischite suguvõsad), kes 17. sajandi lõpupoole saavutas Nyenis domineeriva seisundi ja linna [[raehärra]]d olid enamasti sünnilt sakslased.

17. sajandi lõpul, [[Üheksa-aastane sõda|Üheksa-aastase sõja]] ajal (1688–1697) asus Nyenisse Hollandist laevameistreid, kes arendasid laevaehitust Nyeni ja Narva piirkonnas.

== Majandus ja kaubandus ==
1632. aastal antud linnaseadustega sai Nyen ka õiguse kaubandusele, kuid nende praktikas realiseerimine venis. 1638. aastal keelustati läänest tulevatel võõrastel laevadel Tallinnast mööda Nyeni sõita, seal kaupu maha ja peale laadida. Takistuseks Nyeni asutamisele ja arengule oli ka [[Tallinn]]a, Narva ja [[Viiburi]] protest uue [[Läänemeri|Läänemerel]] konkureeriva kaubanduslinna asutamise vastu ning juba 1583. aastal asutatud [[Arhangelsk]], kust toimus Venemaa väliskaubandus Inglismaa ja Hollandi kaupmeestega [[Valge meri|Valge mer]]e kaudu. Juba 1630. aastate lõpust alates sõideti aga ka Nyeni kaudu Rootsi pealinna juba regulaarselt. 1637. aastal rajati Stockholmis Vene kaubahoov. Nyeni kaudu liikusid Stockholmi kauplema [[Veliki Novgorod|Novgorod]]i, [[Tihvin]]i, [[Laadoga]] ja [[Olonets]]i kaupmehed. 

Kuid veel samal 1638. aastal võttis [[kuninganna Kristiina]] eestkostevalitsus otsuse, millega Nyeni pidi taas olema ülimuslik Rootsi linnaseadus ja edasi kinnitati linna sise- ja väliskaubanduse viimist samadele alustele Viiburi ja Narvaga, mis võimaldas Nyenile passiivse [[Laolinn|laolinn]]a staatuse, eelkõige Venemaalt saabuvate kaupade vahendamiseks. 1646. aastast lubati augustis
peetava kolmenädalase aastalaata, mis suurendas välismaalaste huvi Nyeni vastu. 1648. aastast rakendati kõigi kolme (Tallinn, Narva ja Nyen) Soome lahe linna kaubandustingimuste ühtlustamist ning vene ja teised võõrad kaupmehed said õiguse hulgi omavahel takistamatult kaubelda. Kuid kauplemiseks lubatud kaupade hulka ei kuulunud sool, heeringas ja vili, mida võis osta ainult Tallinna kaupmeestelt. 1650. aastast kuulus linnale ka pool Vene kaupadelt laekunud [[Portoorium|portoorium]]irahast. 1650. aastal laekus Nyenis portooriumi, litsentsi, aktsiisi jt. maksude pealt kuni 3000 riigitaalrit, Narvas aga veidi üle 5000 ja Tallinnas tõi ainult portoorium sisse vaid umbes 3000–4000 [[Riigitaaler|riigitaal]]rit. 1653. aastast oli Eesti- ja Ingerimaa, Vene transiitkaubanduse küsimuste kureerija ühine Eesti- ja Ingerimaa kommertsdirektor. 1654. aastal saadi Nyenis portooriumitasu (ilma teiste tollimaksudeta) 15 000 riigitaalrit, Tallinnas 12 000 ja Narvas üle 20 000 riigitaalri. 1650. aastate esimesel poolel oli Nyeni kaubandus tõusuteel, mille aga katkestas [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)]] ja 1656 Moskva tsaaririigi väed põletasid linna maha.

[[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|1656.–1661. aasta Vene-Rootsi sõja]] lõpetanud 1661. aasta [[Kärde rahu]]lepinguga olid Rootsi aladel loetletud [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririi]]gi ja Rootsi vaheliste kaubanduspunktidena Stockholm, Riia, Viiburi, Tallinn, Narva, Ingerimaa, Karjala ja hiljem lisandus ka&lt;ref&gt;Enn Küng, lk 12&lt;/ref&gt; Nyen&lt;ref&gt;[[Helmut Piirimäe]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c22892f1-9e0d-4a3e-9e28-7d358c9fff44/content &quot;Kaubanduse küsimused Vene-Rootsi suhetes 1661.–1700. a.&quot;].  [[Tartu Riikliku Ülikooli toimetised]], Vihik 113. Tartu 1961, lk 14-15&lt;/ref&gt;. 17. sajandi lõpuks oli Nyeni linnast kujunenud tähtis linn puidukaubanduses.&lt;ref&gt;Kepsu, Kasper (2021). [https://research.abo.fi/ws/portalfiles/portal/32644245/civilians_and_military_supply_3_the_burghers_of_nyen_as_creditors.pdf The Burghers of Nyen as Creditors and Suppliers in the Great Northern War (1700–1714)]. In Petri Talvitie &amp; Juha-Matti Granqvist (Eds.), [https://www.jstor.org/stable/j.ctv1v3gqsm Civilians and Military Supply in Early Modern Finland] (p. 87). Helsinki University Press&lt;/ref&gt;

Nyeni vallutamise järel emigreerusid Nyeni varakamad elanikud Helsingisse, Viiburisse ja Rootsi. 1708. aastal oli 10% Helsingi elanikest pärit Nyenist.

== Kirikud ja haridus ==
Linnas tegutses [[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Ingerimaa luteri kiriku]] rootsi-soome koguduse [[Nyeni kirik]] ja saksa koguduse [[Nyeni Püha Vaimu kirik]]&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=137&amp;ocr=true s. 131], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt; luteri koguduste kirikuõpetajatega&lt;ref&gt;Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/titles/page/v1690571237595548174/table Nevanlinnan kirkkoherrat], (vaadatud 27.02.2026)&lt;/ref&gt;, 1671. aastal valminud mõlema koguduse ühine kirik. Tegutses saksa kool ning [[Narva ja Ingerimaa superintendent|Narva ja Ingerimaa superintendendi]] [[Heinrich Stahl]]i avatud&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; [[Nyeni triviaalkool|Nyeni]] [[Triviaalkool|triviaalkool]]&lt;ref&gt;Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://akatemiasampo.fi/fi/places/page/m4658/table Nevanlinna], (vaadatud 27.02.2026)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=138&amp;ocr=true s. 132], Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;. Piirkonna õigeusklikud käisid linna vastas Neeva vasakul kaldal asuvas vene kabelis Spasski pogostis Vorompoli külas.
[[File:Санкт-Петербург, крепость Ниеншанц сверху (1).jpg|pisi|Nyeni ja [[Nyenskansi kindlus]]e ala 2022. aastal]]
== Linna häving ==
1700–1721 aastate [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] vallutasid Moskva tsaaririigi väed Ingerimaal oktoobris 1702 [[Nöteborgi kindlus]]e ja 12. mail 1703 [[Ohta jõgi|Ohta jõe]] suudmes paikneva [[Nyeni kindlus]]e, sellega oli kogu [[Neeva]] venelaste valduses. Nyen hävitati [[12. mai]]l ([[Rootsi kalender|Rootsi kalendri]] järgi 2. mail, [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 1. mail) [[1703]].
{{vaata|Põhjasõda|Põhjasõda Rootsi Läänemereprovintsides|Isoviha|Uusikaupunki rahu}}

[[Moskva tsaar]] Peeter Suur otsustas 16. (27.) mail 1703 rajada Neeva jõe äärde [[Jänesesaar]]ele [[Peeter-Pauli kindlus]]e ja mõni aeg hiljem selle müüride alla linna, mille nimeks sai Peterburi (Sankt-Peterburg). Vene ja Nõukogude historiograafias on Nyeni olemasolu üldiselt maha vaikitud, kuna see ei sobinud kontseptsiooniga [[Peterburi]] asutamisest tühjale kohale&lt;ref&gt;[[Enn Küng]]. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/KyngEnn%20Nyen%20TUNA2003%202.pdf Nyen (Nevanlinna) transiitkaubanduse keskusena Neeva jõe suudmealal 1632–1703]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Tuna 2003 nr 2, lk 9&lt;/ref&gt;.

==Vaata ka==
*[[Nyenskansi kindlus]] (''Skansenvid Nyenfloden'', ''Nevanlinna'', ''Newaschanze'', ''Skanz ter Nyen'', ''Канцы'', ''Ниеншанц'')
== Viited ==
{{viited}}
== Kirjandus ==
*[[Carl Gabriel von Bonsdorff]]. Nyen och Nyenskans: historisk skildring (Särtr. ur Acta Societatis scientiarum Fennicae, XVIII). Helsingfors, 1891
*Johan Axel Almquist, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/4_Andra%20delen%20-%20H%C3%A4ft%203_aukeama.pdf?sequence=4&amp;isAllowed=y Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630], STOCKHOLM 1922. ''Ingermanland, s. 657–688''
* Saulo Kepsu. Pietari ennen Pietaria: Nevansuun vaiheita ennen Pietarin kaupunkin perustamista. Helsinki, 1995
* [[Enn Küng]]. [http://www.scribd.com/doc/48403591/2003-2-sisu Nyen (Nevanlinna) transiitkaubanduse keskusena Neeva jõe suudmealal 1632–1703]. Tuna, 2003, nr 2, lk 8–26. 
* [[Piret Lotman]]. [http://www.ra.ee/ajakiri/unustatud-uus-linn/ Unustatud uus linn]. Tuna, 2003, nr 3, lk 25–34.
* [http://archi.ru/lib/book.html?id=2146065162 Пётр Егорович Сорокин, Археологическое наследие Санкт-Петербурга. Вып.2 Древности Ижорской земли 2008], (тираж 500 экз.)

==Välislingid==
{{commonskat|Nyenschantz}}
* [http://spbae.ru/nyenschanz_2009.htm Археологические исследования крепостей Ландскрона и Ниеншанц в устье реки Охты в 2008 году. Предварительные результаты ]
* [http://www.archeo.ru/rus/projects/nien.htm Пётр Егорович Сорокин, Археологические исследования шведского города Ниена и крепости Ниеншанц XVII в. в Санкт-Петербурге.]
* [http://www.mitropolia-spb.ru/eparhialnie-smi/eparchialnie_vedomosti/30-31/txt/sorokin_pradshestveniki_peterburga-4.php Пётр Егорович Сорокин, ПРЕДШЕСТВЕННИКИ ПЕТЕРБУРГА Ландскрона - Невское устье - Ниеншанц]

 
{{Coordinate |NS=59.94416278 |EW=30.40695989 |type=landmark |region=RU-SPE}}

[[Kategooria:Ingerimaa kindralkubermang]]
[[Kategooria:Ingeri ajalugu]]
[[Kategooria:Peterburi ajalugu]]
[[Kategooria:18. sajand Venemaal]]
[[Kategooria:Euroopa endised linnad]]</text>
      <sha1>r51yv6nsnoapasu3stcefale6djggn7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>NASDAQ</title>
    <ns>0</ns>
    <id>146204</id>
    <revision>
      <id>7142422</id>
      <parentid>6840412</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:29:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142422</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6189" sha1="9spyaemqaebzp6rq5k2cn3znfbioxwv" xml:space="preserve">{{infokast börs
| nimi           = NASDAQ
| pilt           = NASDAQ.JPG
| tüüp           = [[aktsiabörs]]
| linn           = New York
| riik           = USA
| asutatud       = 8. veebruar 1971
| omanik         = [[Nasdaq, Inc.]]
| juhid          = Michael R. Splinter (nõukogu esimees)&lt;br /&gt;Adena T. Friedman (president ja tegevjuht)
| vääring        = [[Ameerika Ühendriikide dollar|dollar]]
| väärtpabereid  = 4182 (2021)
| indeksid       = [[Nasdaq Composite|NASDAQ Composite]]&lt;br&gt;[[NASDAQ-100]]&lt;br&gt;[[NASDAQ Biotechnology Index]]
| koduleht       = [https://www.nasdaq.com/ www.nasdaq.com]
}}

'''NASDAQ''' (lühend ingliskeelsest nimest ''National Association of Securities Dealers Automated Quotations'') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Aktsiabörs|väärtpaberibörs]], mis tegutseb [[New York|New Yorgis]]. Tegemist on börsil noteeritud ettevõtete turumahult maailma suuruselt teise börsiga. Suurem on vaid [[New Yorgi börs|New Yorgi väärtpaberibörs]]. 

Börsil saab kaubelda seal noteeritud [[aktsia]]te, [[Võlakiri|võlakirjade]], [[Börsil kaubeldav fond|fondide]], investeerimisfondide, [[futuur]]ide, [[optsioon]]ide ja [[krüptoraha]]dega. Turu ametlik kauplemisvaluuta on [[USA dollar]]. Börsi omanik ja operaator on [[Nasdaq, Inc.]] Nasdaq on olnud atraktiivne eeskätt tehnoloogia- ja muude kasvule suunatud ettevõtete hulgas. Võrreldes teiste börsidega USA-s, ei toimu Nasdaqi börsil füüsilist kauplemist. Kõik tehingud tehakse elektroonselt. Kaubelda saab näiteks selliste maailmakuulsate ettevõtete aktsiatega nagu [[Apple Inc.|Apple]], [[Amazon.com|Amazon]], [[Microsoft]], [[Facebook]], [[Starbucks]], [[Tesla, Inc.|Tesla]] ja [[Intel]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=JOSHUA KENNON|url=https://www.thebalance.com/what-is-the-nasdaq-356343|pealkiri=Definition and Examples of the Nasdaq|väljaanne=|aeg=28. juuli 2020|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-03-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190317134734/https://www.thebalance.com/what-is-the-nasdaq-356343|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==

* Börsi asutas [[1971]]. aastal USA üleriigiline väärtpaberimaaklerite ühing ([[National Association of Securities Dealers]], NASD). Tegemist oli esimese täielikult elektroonse börsiga maailmas.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://capital.com/the-history-of-nasdaq-from-creation-in-1971-to-the-present|pealkiri=The history of Nasdaq from creation in 1971 to the present|väljaanne=|aeg=19. mai 2017|vaadatud=30.01.2021}}&lt;/ref&gt;
* 1991. aastal hakkas NASDAQ esimese börsina maailmas müüma oma börsihaldustehnoloogiat teistele börsidele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* 1996. aastal lõi NASDAQ esimese börsina maailmas veebilehe, mis kajastas börsiteavet.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* 2007. aastal omandas Nasdaq Inc. OMX Groupi, mis oli juhtiv börsioperaator [[Põhjamaad]]es. Nasdaq Inc. opereerib praegu lisaks NASDAQ-i börsile ka [[Stockholmi börs|Stockholmi]], [[Kopenhaageni börs|Kopenhaageni]], [[Helsingi börs|Helsingi]] ja [[Nasdaq Balti]] börsi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* 2012. aastal hakkas NASDAQ esimese börsina maailmas talletama oma andmebaase [[Pilvetöötlus|pilves]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Börsi suurus ==

* Seisuga 29. jaanuar 2021 on börsil noteeritud 4182 ettevõtte [[aktsia]]d.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nasdaq.com/market-activity/daily-market-statistics|pealkiri=Daily Market Statistics|väljaanne=|aeg=|vaadatud=30.01.2021}}&lt;/ref&gt;
* Seisuga 2. jaanuar 2021 on börsil noteeritud ettevõtete väärtus kokku ehk turuosa 18,01 triljonit [[USA dollar|dollarit]] (14,84 triljonit [[euro]]t).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.tradinghours.com/markets/nasdaq|pealkiri=NASDAQ Stock Exchange|väljaanne=|aeg=|vaadatud=30.01.2021}}&lt;/ref&gt;

== NASDAQ-i indeksid ==
NASDAQ-il ei ole noteeritud ainult kõrgtehnoloogilised ettevõtted, seega on tekkinud terve börsiindeksite süsteem, millest igaüks peegeldab olukorda vastavas majandussektoris. Praegu on selliseid indekseid kolmteist, mis põhinevad NASDAQ-i elektroonilises süsteemis kaubeldavate väärtpaberite noteeringutel.

=== Nasdaq Composite ===
[[Nasdaq Composite|Nasdaq Composite'i]] indeks hõlmab kõigi NASDAQ-i börsil noteeritud ettevõtete aktsiaid (kokku üle 5000). Turuväärtus arvutatakse järgmiselt: ettevõtte aktsiate koguarv korrutatakse ühe aktsia hetke turuväärtusega.&lt;ref&gt;{{Netiviide|pealkiri=Index Metology Nasdaq Composite|url=https://indexes.nasdaqomx.com/docs/methodology_COMP.pdf|vaadatud=2021-11-29|väljaanne=indexes.nasdaqomx.com}}&lt;/ref&gt;

=== Nasdaq-100 ===
[[NASDAQ-100|Nasdaq-100]] sisaldab 100 kapitalisatsioonilt suurimat ettevõtet, kelle aktsiatega kaubeldakse NASDAQ-i börsil. Indeks ei hõlma finantssektori ettevõtteid.&lt;ref&gt;{{Netiviide|pealkiri=Five facts about the Nasdaq 100 index|url=https://www.morningstar.com.au/etfs/article/five-facts-about-the-nasdaq-100-index/210731|vaadatud=2021-11-29|väljaanne=morningstar.com.au}}&lt;/ref&gt; 2021. aasta seisuga on 57% Nasdaq-100-st tehnoloogiaettevõtted.{{lisa viide}} NASDAQ-i börsil kordab QQQ märgi all olev fond suure täpsusega Nasdaq-100 dünaamikat.&lt;ref&gt;{{Netiviide|pealkiri=Invesco QQQ Trust, Series 1|url=https://www.nasdaq.com/symbol/qqq|vaadatud=2021-11-29|väljaanne=nasdaq.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|pealkiri=Q: Why Did QQQQ drop a Q to Become QQQ?|url=https://www.wsj.com/articles/BL-MB-33578|vaadatud=2021-11-29|väljaanne=wsj.com}}&lt;/ref&gt;

=== Muud NASDAQ-i indeksid ===
* NASDAQ Bank Index – pangandussektori ettevõtetele
* NASDAQ Biotechnology Index – meditsiini- ja farmaatsiaettevõtetele
* NASDAQ Computer Index – arvutite tarkvara ja riistvara arendavatele ettevõtetele
* NASDAQ Financial Index – finantssektori ettevõtetele, välja arvatud pangad ja kindlustusettevõtted
* NASDAQ Industrial Index – tööstusettevõtetele
* NASDAQ Insurance Index – kindlustusettevõtetele
* NASDAQ Telecommunications Index – telekommunikatsiooniettevõtetele

== Vaata ka ==
* [[Nasdaq Nordic]]
* [[Nasdaq Balti]]
* [[Nasdaq, Inc.|Nasdaq Inc.]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.nasdaq.com/ NASDAQ Stock Market]

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtted]]
[[Kategooria:Börsid]]</text>
      <sha1>9spyaemqaebzp6rq5k2cn3znfbioxwv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tõnis Erm</title>
    <ns>0</ns>
    <id>147647</id>
    <revision>
      <id>7142837</id>
      <parentid>6930046</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T06:48:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>VillaK</username>
        <id>44375</id>
      </contributor>
      <origin>7142837</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11369" sha1="nwd1faurpo200hvzdgjkkw7akgk9bar" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Tõnis Erm
| pilt = Tonis Erm EST041.jpg
| pildisuurus  = 
| pildiallkiri = Tõnis Erm (2008)
| riik = Eesti
| sünniaeg = {{süv|1982|1|18}}
| sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]]
| medalid = 
{{MedalVõistlus|[[Rattaorienteerumise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2013. aasta rattaorienteerumise maailmameistrivõistlused|2013 Rakvere]]|[[2013. aasta rattaorienteerumise maailmameistrivõistlused#Sprint|Sprint]]}}
{{Kuldmedal|[[2013. aasta rattaorienteerumise maailmameistrivõistlused|2013 Rakvere]]|[[2013. aasta rattaorienteerumise maailmameistrivõistlused#Lühirada|Lühirada]]}}
{{Kuldmedal|[[2014. aasta rattaorienteerumise maailmameistrivõistlused|2014 Belastok]]|[[2014. aasta rattaorienteerumise maailmameistrivõistlused#Teade|Teade]]}}
{{Hõbemedal|[[2010. aasta rattaorienteerumise maailmameistrivõistlused|2010 Montalegre]]|[[2010. aasta rattaorienteerumise maailmameistrivõistlused#Sprint|Sprint]]}}
{{Pronksmedal|[[2008. aasta rattaorienteerumise maailmameistrivõistlused|2008 Ostroda]]|[[2008. aasta rattaorienteerumise maailmameistrivõistlused#Sprint|Sprint]]}}
{{Pronksmedal|[[2013. aasta rattaorienteerumise maailmameistrivõistlused|2013 Rakvere]]|[[2013. aasta rattaorienteerumise maailmameistrivõistlused#Teade|Teade]]}}
{{MedalVõistlus|[[Rattaorienteerumise Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused rattaorienteerumises|2008 Nida]]|[[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused rattaorienteerumises#Sprint|Sprint]]}}
{{Hõbemedal|[[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused rattaorienteerumises|2008 Nida]]|[[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused rattaorienteerumises#Lühirada|Lühirada]]}}
{{Hõbemedal|[[2009. aasta Euroopa meistrivõistlused rattaorienteerumises|2009 Hillerød]]|[[2009. aasta Euroopa meistrivõistlused rattaorienteerumises#Teade|Teade]]}}
}}

'''Tõnis Erm''' (sündinud [[18. jaanuar]]il [[1982]]) on eesti [[orienteerumine|orienteeruja]], kolmekordne maailmameister [[rattaorienteerumine|rattaorienteerumises]].

==Haridus==
Lõpetas 2000. aastal [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]i&lt;ref name=&quot;esbl&quot; /&gt; kuldmedaliga. Tõnis Erm sai 2003. aastal majanduse ja ärijuhtimise [[bakalaureusekraad]]i [[Stockholmi Kõrgem Majanduskool Riias|Stockholmi Kõrgemas Majanduskoolis Riias]] ja 2007. aastal rootsikeelses [[Hankeni majanduskool]]is Helsingis [[magistrikraad]]i ettevõtte juhtimis- ja kontrollsüsteemide alal.

==Töö==
2003. aastast töötab ta ettevõtete nõustamise valdkonnas.&lt;ref name=&quot;tQOth&quot; /&gt;

==Sporditulemused==
Eesti meistrivõistlustel võitnud aastatel 2002–2025 27 kulda (neist 23 [[rattaorienteerumine|rattaorienteerumises]] ja 4 [[suusaorienteerumine|suusaorienteerumises]]), 28 hõbedat ja 8 pronksi.&lt;ref name=&quot;p6qQ4&quot; /&gt;

Aastatel 2003–2007 osales suusaorienteerumise MMil, parimad tulemused 2004. aastal teatesõidus 6. koht, individuaalselt 2007. aastal sprindis 17. koht.

[[2008]]. aastal võitis ta rattaorienteerumise MM-il pronksmedali sprindis ning Euroopa meistrivõistlustel kaks hõbemedalit, sprindis ja lühirajal. [[2009]]. aastal kuulus ta rattaorienteerumise Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali võitnud teatemeeskonda. [[2010]]. aastal võitis ta rattaorienteerumise MM-il hõbemedali sprindis. 

[[2013]]. aastal tuli ta Eestis [[Lääne-Virumaa|Lääne-Virumaal]] toimunud [[rattaorienteerumine|rattaorienteerumise]] maailmameistrivõistlustel kahekordseks maailmameistriks, võites kuldmedali sprindis ([[Tapa]]l) ja lühirajal ([[Mõedaka]]l) ning pronksi teatevõistlusel ([[Rakvere]]s) Eesti teatemeeskonna liikmena koos [[Margus Hallik]]u ja [[Lauri Malsroos]]iga. [[2014]]. aastal tuli ta Poolas toimunud rattaorienteerumise MM-il maailmameistriks Eesti teatemeeskonnas koos Margus Halliku ja Lauri Malsroosiga.

==Medalid Eesti meistrivõistlustelt==

*2000
**orienteerumisjooksu öine tavarada 1. (juunioride klass H18)
**suusaorienteerumise lühirada 1. (juunioride klass H18)
**orienteerumisjooksu teade 1. (juunioride klass H18-20)
*2001
**orienteerumisjooksu öine tavarada 1. (juunioride klass H20)
**orienteerumisjooksu tavarada 2. (juunioride klass H20)
**orienteerumisjooksu teade 1. (juunioride klass H18-20)
**suusaorienteerumise teade 1. (juunioride klass H18-20)
*2002
**suusaorienteerumise sprint 2.
**orienteerumisjooksu öine tavarada 1. (juunioride klass H20) 
**orienteerumisjooksu lühirada 2. (juunioride klass H20)
*2003
**suusaorienteerumise sprint 3.
*2005
**rattaorienteerumise tavarada 1.
**suusaorienteerumise sprint 1.
**suusaorienteerumise tavarada 2.
**suusaorienteerumise lühirada 3.
*2006
**rattaorienteerumise lühirada 1.
**rattaorienteerumise tavarada 1.
**suusaorienteerumise lühirada 1.
**suusaorienteerumise sprint 2.
*2007
**rattaorienteerumise lühirada 1.
**rattaorienteerumise tavarada 1.
*2008
**rattaorienteerumise lühirada 1.
**rattaorienteerumise tavarada 1.
**suusaorienteerumise lühirada 1.
**suusaorienteerumise sprint 3.
*2009
**suusaorienteerumise lühirada 2.
**suusaorienteerumise sprint 1.
**rattaorienteerumise lühirada 1.
**rattaorienteerumise tavarada 1.
*2010
**rattaorienteerumise lühirada 1.
**rattaorienteerumise tavarada 1.
*2011
**suusaorienteerumise märketeade 3.
**rattaorienteerumise lühirada 2.
**rattaorienteerumise tavarada 1.
*2012
**suusaorienteerumise sprint 2.
**rattaorienteerumise lühirada 1.
**rattaorienteerumise tavarada 1.
*2013
**suusaorienteerumise sprint 3.
**suusaorienteerumise tavarada 2.
**suusaorienteerumise sprinditeade 2.
**rattaorienteerumise lühirada 1.
*2014
**rattaorienteerumise lühirada 1.
*2015
**rattaorienteerumise lühirada 2.
*2016
**rattaorienteerumise lühirada 1.
**rattaorienteerumise tavarada 2.
*2017
**rattaorienteerumise lühirada 2.
*2018
**suusaorienteerumise lühirada 2.
**rattaorienteerumise sprint 2.
**rattaorienteerumise lühirada 2.
**rattaorienteerumise tavarada 2.
*2019
**suusaorienteerumise sprint 2.
**suusaorienteerumise lühirada 2.
**suusaorienteerumise tavarada 3.
**rattaorienteerumise sprint 1.
**rattaorienteerumise lühirada 1.
**rattaorienteerumise tavarada 2.
*2020
**rattaorienteerumise sprint 1.
**rattaorienteerumise lühirada 2.
**rattaorienteerumise tavarada 1.
*2021
**rattaorienteerumise sprint 1.
**rattaorienteerumise lühirada 2.
**rattaorienteerumise tavarada 2.
*2022
**rattaorienteerumise sprint 2.
*2023
**rattaorienteerumise sprint 2.
**rattaorienteerumise lühirada 2.
**rattaorienteerumise tavarada 2.
*2024
**rattaorienteerumise sprint 2.
**rattaorienteerumise lühirada 2.
**rattaorienteerumise tavarada 3.
*2025
**rattaorienteerumise sprint 3.
**rattaorienteerumise lühirada 1.
**rattaorienteerumise tavarada 2.

==Tiitlivõistlused==
[[File:Tõnis Erm at finish of WMTBOC2013 middle distance.jpg|thumb|Tõnis Erm 2013. aastal rattaorienteerumise MMi lühiraja finišis Mõedakal, Lääne-Virumaal]]
===MM===

*2004
**suusaorienteerumise MM teade 6.
*2005
**rattaorienteerumise MM teade 5.
**rattaorienteerumise MM lühirada 7.
*2006
**rattaorienteerumise MM lühirada 6.
**rattaorienteerumise MM teade 5.
*2007
**suusaorienteerumise MM sprint 17.
**rattaorienteerumise MM sprint 12.
**rattaorienteerumise MM teade 7.
*2008
**rattaorienteerumise MM sprint 3.
**rattaorienteerumise MM lühirada 6.
**rattaorienteerumise MM teade 5.
*2009
**rattaorienteerumise MM lühirada 14.
**rattaorienteerumise MM tavarada 11.
**rattaorienteerumise MM teade 7.
*2010
**rattaorienteerumise MM sprint 2.
*2011
**rattaorienteerumise MM teade 5.
*2012
**rattaorienteerumise MM sprint 19.
**rattaorienteerumise MM lühirada 12.
**rattaorienteerumise MM tavarada 6.
*2013
**rattaorienteerumise MM sprint 1.
**rattaorienteerumise MM lühirada 1.
**rattaorienteerumise MM teade 3.
**rattaorienteerumise MM tavarada 6.
*2014
**rattaorienteerumise MM lühirada 5.
**rattaorienteerumise MM pikk rada 9.
**rattaorienteerumise MM teade 1.
*2015
**rattaorienteerumise MM sprint 25.
**rattaorienteerumise MM teade 6.

===EM===

*2006
**rattaorienteerumise EM tavarada 4.
**rattaorienteerumise EM pikk rada 4.
*2007
**rattaorienteerumise EM tavarada 16.
**rattaorienteerumise EM teade 8.
*2008
**rattaorienteerumise EM sprint 2.
**rattaorienteerumise EM lühirada 2.
**rattaorienteerumise EM teade 6.
*2009
**rattaorienteerumise EM sprint 21.
**rattaorienteerumise EM lühirada 5.
**rattaorienteerumise EM teade 2.
*2011
**rattaorienteerumise EM sprint 4.
**rattaorienteerumise EM lühirada 15.
**rattaorienteerumise EM teade 6.
*2013
**rattaorienteerumise EM sprint 6.
**rattaorienteerumise EM lühirada 5.
**rattaorienteerumise EM teade 5.

==Võistluste korraldamine==

Tõnis Erm oli 2003-2014 [[seiklussport|seiklusspordisarja]] [[Xdream]] üks peakorraldajatest.
Ta on olnud ka mitmete orienteerumis- ja [[rogain|rogainivõistluste]] korraldaja ja rajameister, sh 2008. aastal [[Karula rahvuspark|Karula rahvuspargis]] toimunud kaheksanda rogaini maailmameistrivõistluste raja inspektor ning 2014. a [[Põlva]]s toimunud suusaorienteerumise juunioride maailmameistrivõistlustel sprindi ja teate [[rajameister]]. 2017 oli ta [[Rõuge]]s toimunud orienteerumisjooksu maailmameistrivõistluste pika distantsi rajameister. 2021 on ta [[Kääriku]]l peetavate [[suusaorienteerumise maailmameistrivõistlused|suusaorienteerumise maailmameistrivõistluste]] rajameister.

==Tunnustus==
*2005, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2020 Eesti parim rattaorienteeruja
*2007 Eesti parim suusaorienteeruja
*2010, 2013, 2014 Eesti Orienteerumisliidu aasta tegija
*2012 oktoobris valis [[Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon]] (IOF) ta kuu sportlaseks&lt;ref name=&quot;9S27Q&quot; /&gt;
*2014 [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] (kahe individuaalse kuldmedali ja ühe võistkondliku pronksmedali võitmise eest rattaorienteerumise maailmameistrivõistlustel 2013. aastal)&lt;ref name=&quot;IfyPJ&quot; /&gt;

==Isiklikku==
Tema isa [[Ants Erm (keemik)|Ants Erm]] oli keemik. Vennapoeg [[Johannes Erm]] on kümnevõistleja.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;esbl&quot;&gt;[http://www.esbl.ee/biograafia/T%F5nis_Erm Eesti Spordi Biograafiline Leksikon. Erm, Tõnis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tQOth&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.advisio.ee/et/Meeskond/Tonis-Erm |pealkiri=Advisio Consulting |vaadatud=2013-02-03 |arhiivimisaeg=2013-07-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130703033622/http://www.advisio.ee/et/Meeskond/Tonis-Erm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p6qQ4&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&amp;id=4416&amp;#tulemusedlist |pealkiri=Sport24.ee sporditulemused |vaadatud=2026-04-26}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9S27Q&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://orienteering.org/athlete-of-the-month-october-2012/ |pealkiri=Athlete of the Month – October 2012 |vaadatud=2015-02-17 |arhiivimisaeg=2015-02-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150217161353/http://orienteering.org/athlete-of-the-month-october-2012/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IfyPJ&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.kul.ee/et/spordipreemiate-laureaadid |pealkiri=Kultuuriministeerium. Spordipreemiate laureaadid |vaadatud=2016-02-14 |arhiivimisaeg=2016-08-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160818111308/http://www.kul.ee/et/spordipreemiate-laureaadid |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Erm, Tõnis}}
[[Kategooria:Eesti orienteerujad]]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1982]]</text>
      <sha1>nwd1faurpo200hvzdgjkkw7akgk9bar</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jakob Palvadre</title>
    <ns>0</ns>
    <id>151436</id>
    <revision>
      <id>7142745</id>
      <parentid>6792540</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T22:06:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7142745</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12337" sha1="p64cmk4g0pj2x7kcfp4vqz6rzhsg7e4" xml:space="preserve">'''Jakob Palvadre''' ([[27. aprill]] [[1889]] [[Tõlliste vald]], [[Korijärve]] küla – [[11. oktoober]] [[1936]] [[Leningrad]]) oli Eesti poliitik ja Nõukogude sõjaväelane.
== Noorus ja perekond ==
Jakov Palvadre kasvas üles Sangaste Korijärve küla Kalomatsi (Meiga) keskmiktalu perepojana. Kümnest lapsest kasvas üles kuus poega: Rein (1875–1960) – tulevane taluperemees ja seltsitegelane, Jaan (1881–1957) – rahvakooliõpetaja, talunik ja vallavanem, Peeter (1884–1928) – raudteeametnik, [[Anton Palvadre|Anton]] (1886–1942) – jurist ja riigitegelane, Jakob – punane väejuht ja ajalooprofessor, Juhan (1892–1977) – gümnaasiumiõpetaja ja koolidirektor.

== Tegevus enne Esimest maailmasõda ==
Jakob õppis [[Karula]] kihelkonnakoolis ja Valga linnakoolis, lülitus nagu vennadki revolutsioonilisse liikumisse. Sangaste kihelkonnas oli [[1905]] üsna tormiline. Suur osa sotsiaaldemokraatliku meelsuse levitamisel Sangastes oli tollastel Riia vaimuliku seminari õpilastel [[Anton Palvadre]]l ja [[Rein Eliaser (vanem)|Rein Eliaseril]] (1885–1941). 
[[1906]] astus ta [[VSDT(b)P Valga komitee]]sse, kus oli noorte organiseerija kuni [[1908]]. Lühiaegse arreteerimise tõttu oli ta [[1907]] sunnitud linnakoolist lahkuma. Sooritanud eksternina rahvakooliõpetaja eksamid, oli ta aasta kodukohas [[Iigaste]] vallakooli õpetaja. Sügisel [[1909]] viibis lühikest aega Tartus ja Pärnus, kus töötas ajalehe [[Meie Kodumaa]] toimetuses. [[1910]] sai ta koha [[Virulane (ajaleht)|Virulase]] toimetusse Tallinnas, kus aasta lõpul sotsiaaldemokraatlikus tegevuses süüdistatuna vangistati. Viibinud üle aasta eeluurimisvanglas, mõisteti ta [[1912]] Riias [[Liivimaa sotsiaaldemokraatide vastu peetud suurprotsess]]il õigeks. Jakob Palvadre kaitsmine sel protsessil oli debüüdiks advokaadina vend Antonile, kes aastatel 1907–1908 oli ühe 1905. aastal peetud kõne pärast ka ise kaheksa kuud [[kindlusvangla]]s istunud. Pärast protsessi võeti Jakob kohe sõjaväkke ja saadeti Ida-Siberisse sapööriväeossa, kust ta vabanes kevadel 1914.

Kui puhkes [[I maailmasõda]], võeti Jakob uuesti sõjaväkke. Valitsusvastase enamliku kihutustöö eest kaardiväe sapööripataljonis edelarindel vahistati ta [[1916]]. aasta lõpul.

== Tegevus revolutsioonikeerises ==
[[Veebruarirevolutsioon]] vabastas Jakob Palvadre [[trahvirood]]ust ja ta valiti [[polgukomitee]] esimeheks. Septembris 1917 saadeti polk rindelt pealinna, kus ta lülitus VSDT(b)P Petrogradi Eesti organisatsiooni tegevusse. 1917. aasta oktoobris valiti Jakov Palvadre soldatitekomitee esimeheks ning esitati ka Asutava Kogu kandidaadiks bolševike poolt.

Kui [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivägede]] eest Tallinnast evakueerunud bolševikud ja [[Eesti kütiväed|punakaartlased]] märtsi algul [[1918]] Petrogradi jõudsid, alustati seal neist eesti kommunistliku pataljoni formeerimist, kuhu astus ka Jakob Palvadre, kes rindemehena [[1. Tallinna kommunistlik pataljon|1. Tallinna kommunistliku pataljon]]i (''1-го Таллинского эстонского коммунистического батальона'') komandöriks valiti. Suve hakul 1918 saadeti Jakob Palvadre juhitud pataljon [[Smolnõi]] kaitselt Uurali rindele, {{kas|[[tšehhi leegion]]äride}} ja valgekaartlaste vastu. 1918. aasta aprillis valiti Jakob Palvadre [[VK(b)P KK Eesti Osakondade Keskkomitee]]sse.

1918. aasta mais [[Ufaa kubermang]]us toetas bolševike võimu, Uurali rindel admiral [[Aleksandr Koltšak]]i vägede vastu Eesti kommunistliku pataljoniga (''Эстонский коммунистический батальон'') &lt;ref name=&quot;6KqnZ&quot; /&gt;,&lt;ref name=&quot;pnTez&quot; /&gt;.

[[8. juuni]]st 1918 sõdis Jakob Palvadre Lääne-Siberis [[Tšehhoslovakkia korpus]]ega.

== [[Eesti Vabadussõda]] ==
Saksa okupatsiooni lõpus Eestis sügisel [[1918]], saadeti novembri keskpaiku 1918 Eestisse ka Jakob Palvadre, kelle ülesandeks oli relvastatud mässu organiseerimine Tallinnas.

[[20. aprill]]ist [[1919]] [[Eesti Töörahva Kommuun]]i [[Eestimaa Punaarmee Sõja-revolutsiooninõukogu]] (''РВС Эстляндской Красной Армии'') liige;

Tulemusteta tagasi Venemaale jõudnud, kerkis Jakob Palvadre aga jälle eesti punaste kütipolude etteotsa. [[20. aprill]]ist [[1919]] määrati ta [[Eesti Töörahva Kommuun]]i [[Eestimaa Punaarmee Sõja-revolutsiooninõukogu]] ehk nn. Eesti Punaarmee sõjanõukogu liikmeks (''РВС Эстляндской Красной Армии'') ja [[24. mai]]st [[1919]] [[1. Eesti Kütidiviis]]i ehk Eesti Punase Kütidiviisi (hiljem brigaadi) komandöriks, staabiülem [[Andrei Põld]] &lt;ref name=&quot;oZ695&quot; /&gt;,&lt;ref name=&quot;Cxyu0&quot; /&gt;, kellena jõudis Pihkvamaal sõdida ka Eesti Vabariigi sõjaväe vastu.

[[5. juuni]]l [[1919]] osales ta [[Eesti Töörahva Kommuun]]i laialisaatmisel.

== [[Venemaa kodusõda]] ==
Pärast Punaarmee ja Eesti kommunistliku sõjavägede väljatõrjumist Eesti territooriumilt viidi Palvadre juhitav Eestimaa kütidiviis Venemaale [[Kursk]]i piirkonda, kus ta novembris 1919 osales [[Eestimaa kütidiviis]]iga Kurski linna vallutamises (oli 19.–29. oktoobril 1919 Kurski linna komandant &lt;ref name=&quot;rWHIb&quot; /&gt;.[http://sergeant.genstab.ru/orel_main.htm]), [[Belgorod]]i ja [[Izjum]]i vallutamisel.

1920. aastal läks ta erru sõjaväest, tervislikel põhjustel – haigestumise tõttu plekilisse [[tüüfus]]se veebruaris [[1920]], kuu enne Eesti Kütidiviisi kui [[eesti rahvusväeosad|rahvusväeosa]] likvideerimist vastavalt [[Tartu rahuleping]]ule.

== Tegevus NSV Liidus ==
Osaledes 17.–[[19. aprill]]il [[1920]] [[Petrograd]]is peetud [[VK(b)P KK Eesti Osakondade Keskkomitee]] (likvideeriti 1929) konverentsil, kus valiti taas (esmakordselt aprillis [[1918]]) Eesti Osakondade Keskkomitee liikmeks.

1920–1925 tegutses, kes paralleelselt aastail [[1922]]–[[1924]] Petrogradi ülikoolis ajalugu õppides, ajaloo ja marksismi-leninismi õpetajana [[Eesti Töörahva Ülikool]]is ja Lääne Vähemusrahvaste Kommunistliku Ülikooli Eesti osakonnas.

Jakob Palvadre artikleid ilmus ajakirjanduses ning ta kirjutas ka selliseid teoseid nagu &quot;Uuem ajalugu klassivõitluse seisukohalt&quot; (1922), &quot;Imperialistlik sõda&quot; (1924), &quot;Trotskismi alused ja leninism&quot; (1925). Tema vaated läksid lahku 1920 asutatud ja kõigi Eesti organiseeritud tööliste esindamisele pretendeeriva [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] tegelaste [[Jaan Anvelt|Jaan Anveldi]], [[Hans Pöögelmann]]i jt. seisukohtadest. 

Sügisel [[1924]] valiti Palvadre Leningradi Riikliku Ülikooli ajaloodotsendiks ja [[1927]] korraliseks professoriks. [[1926]] ilmus temalt tõsine uurimus &quot;1905.–1907. a. revolutsioon Eestis&quot;.

1928–30 oli Palvadre ülikoolis ühtlasi ajaloo-keeleteaduskonna dekaan ja 1930–31 Ajaloo-Filoloogia Instituudi juhataja. 1931 määrati ta Kommunistliku Akadeemia Leningradi osakonna Ajaloo Instituudi asedirektoriks. 1932 sai ta ajalooprofessoriks ja kateedrijuhatajaks Leningradi Nõukoguliku Ülesehitustöö Instituudis.

Lahkhelid&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/edasivene/1935/08/06/20 GRUPILIKKUSE VASTU RAHVUSVAHELISE KONTROLLKOMISJONI OTSUSE PUHUL], Edasi : Venemaa Kommunistline (enamlaste) Partei Peterburi Eesti osakonna häälekandja, nr. 106, 6 august 1935&lt;/ref&gt; süvenesid eriti pärast [[1. detsembri ülestõus|kommunistide mässukatse]] mahasurumist Eestis 1. detsembril 1924. Mässus osalenud Palvadre ja nn. [[fontannikud]] ehk [[palvadristid]] ([[Peeter Peterson]], [[Artur Vallner]], [[Voldemar Vöölmann]]) süüdistasid ''EKP tegelasi [[blankism]]is ja nimetasid mässu tantsuks tööliste laipadel''. Palvadristidele aga heideti ette lubamatult rahvuslikku hoiakut (rahvusdemokratismi) ja ägedas võimuvõitluses tõrjuti nad [[1928]]. aastaks poliitilistelt juhtkohtadelt NSV Liidus tegutsevates eesti organisatsioonides kõrvale.

1935. aastal Kommunistliku Internatsionaali Rahvusvaheline Kontrollkomisjoni otsustas&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/edasivene/1935/08/06/21 Rahvusvahelise Kontrollkomisjoni otsus Eesti küsimuse kohta], Edasi: Venemaa Kommunistline (enamlaste) Partei Peterburi Eesti osakonna häälekandja, nr. 106, 6 august 1935&lt;/ref&gt;: Kuna Palvadre, olles ÜK(e)P ridades, kogu aeg võttis osa fraktsioonilisest võitlusest EKP juhtimise vastu ja seisis selle võitluse eesotsas, olles noor partei liige ja astudes Vana enamlaste Seltsi, kuigi tal selleks õigust polnud, kasutas seda oma seisukorda Seltsis fraktsiooniliseks võitluseks, tarvitas selles võitluses sklokalise (tülinorimise) võtteid ja faktiliselt ühines parteile vaenuliste ollustega (Salmi meestega), ei allunud kõrgemate partei organite otsustele fraktsioonilise võitluse lõpetamise üle, siis on sm. Palvadre ära teeninud parteist väljaheitmise, kuid arvesse võttes sm. Palvadre osavõttu kodusõja frontidel valgete vastu RKK ei tõsta üles sm. Palvadre parteist väljaheitmise küsimust ja kuulutab talle valju noomituse hoiatusega, et vähemagi katse puhul uuesti alustada grupilikku võitlust, ta heidetakse parteist välja; tal keelatakse ära end segada Eesti asjadesse. RKK peab kohaseks sm. Palvadret tööle saata väljapoole Leningradi ja Moskvat&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/edasivene/1935/08/06/22 Palvadre, Jakob Karil p], Edasi: Venemaa Kommunistline (enamlaste) Partei Peterburi Eesti osakonna häälekandja, nr. 106, 6 august 1935&lt;/ref&gt;.

== Sidemed Eesti suguvõsaga ==
Sel ajal katkes &quot;raudse eesriide&quot; tõttu lõplikult side vendadega Eestis. 1921 oli teda Petrogradis teel Moskvasse külastanud vend [[Anton Palvadre|Anton]], [[I Riigikogu]] sotsiaaldemokraatliku rühma juht, hiljutine töö- ja hoolekandeminister, tulevane Riigikohtu liige ja Eesti Vabariigi õiguskantsler [[1938]]–[[1940]], kes hukkus 1941. aasta küüditamise ohvrina Venemaal. Vennad jäid kirjavahetusse kuni jaanuarini 1932, kusjuures A. Palvadre saatis vennale tema palvel Eestis ilmunud ajalooteoseid.

[[26. mai]]l [[1936]] Jakob Palvadre arreteeriti. Teda ja teisi [[fontannikud|fontannikuid]] süüdistati tol ajal levinud vandenõus-[[trotskism]]is, spionaažis Eesti vabariigi kasuks.

[[11. oktoober]] [[1936]] {{kas|pandi rahvavaenlaseks tunnistatud JP koos saatusekaaslastega pargasele ja uputati Neevasse}}. Represseeriti ka tema pere.

== Vaata ka ==
*[[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu#Eesti kommunistide saatus NSV Liidus]]
==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;6KqnZ&quot;&gt;Революция защищается. — Свердловск: Сред.-Урал. кн. изд-во, 1989. Взгляд сквозь годы http://militera.lib.ru/h/revolutsiya_zaschischaetsya/02.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pnTez&quot;&gt;http://student.pgta.ru/wwwpages/02b2z/selihova/istory/1915-1919.htm{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oZ695&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.zlatoust.info/encycl.phtml?tp=&amp;page=1&amp;symbol=239 |vaadatud=2008-11-25 |arhiivimisaeg=2005-12-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20051219205429/http://zlatoust.info/encycl.phtml?tp=&amp;page=1&amp;symbol=239 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cxyu0&quot;&gt;Ударники против Ударников. Орловско-Кромская операция 10-27 октября 1919 г. http://www.rustrana.ru/article.php?nid=19639{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rWHIb&quot;&gt;КУРСКАЯ ЭНЦИКЛОПЕДИЯ, http://www.mke.su/&lt;/ref&gt;
}}
==Kirjandus==
*[[Harri Jõgi]], “[https://www.etera.ee/zoom/10210/view?page=1&amp;p=separate&amp;tool=info&amp;view=0,0,2225,3173 Eesti soost kindralid. Teatmik]”, Kirjastus [[Sisekaitseakadeemia]], 1999, lk 29

== Välislingid ==
*[http://yandex.ru/yandsearch?p=0&amp;text=%D0%9F%D0%90%D0%9B%D0%AC%D0%92%D0%90%D0%94%D0%A0%D0%95%20%D0%AF%D0%BA%D0%BE%D0%B2 ПАЛЬВАДРЕ Яков. Яндех.ru]
*[http://www.eestigiid.ee/?ItemID=299&amp;PYear=aasta&amp;Person=nimi&amp;start=150 wwww.eestigiid.ee, Palvadre, Jakob]
* [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/eesti-lugu-eesti-lugu-157-jakob-palvadre EESTI LUGU 157. Jakob Palvadre], [[ERR]], 24. mai 2008
* {{ISIK|2535}}
{{JÄRJESTA:Palvadre, Jakob}}
[[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]]
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Eestlased Venemaal]]
[[Kategooria:Sündinud 1889]]
[[Kategooria:Surnud 1936]]</text>
      <sha1>p64cmk4g0pj2x7kcfp4vqz6rzhsg7e4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee</title>
    <ns>0</ns>
    <id>152075</id>
    <revision>
      <id>7142445</id>
      <parentid>6925013</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:01:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142445</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16351" sha1="jxfchooma2ni05q7bggumgcfls6ibiu" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
'''NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee''' ([[vene keel]]es ''КГБ при СМ СССР'') oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[riiklik julgeolek|riikliku julgeolek]]u ja teabehanke ametkond ajavahemikul [[15. märts]]ist [[1954]] – [[5. juuli]]ni [[1978]]. 

Pärast 1977. aasta uue [[NSV Liidu Konstitutsioon]]i vastuvõtmist muutus ka NSV Liidu riikliku julgeolekuasutuse alluvussuhe – RJK allutati [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] asemel otseselt [[NLKP KK Poliitbüroo]]le, kuid ülesanded riigi- ja [[sisejulgeolek]]u tagamisel jäid samaks.

{{Nõukogude luureteenistuste ajalugu}}
==NSV Liidu MN juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee loomine==
NSV Liidu MN j.a. RJK loomise ja NSV Liidu SM koosseisust riiklikku julgeolekt tagavate struktuuriüksuste eraldamise aluseks oli NSVL siseministri [[Sergei Kruglov]] esildis [[NLKP KK Presiidium]]ile [[8. veebruar]]il 1954. Pärast arutelu KK Presiidiumis ning otsuse vastuvõtmist kinnitas [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]] [[13. märts]]il 1954 NSV Liidu MN j.a. RJK moodustamise ukaasi ja määras esimeheks 51-aastase [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelase]] [[kindralpolkovnik]] Ivan Serovi. Riikliku Julgeoleku Komitee asutati [[NLKP KK Presiidium]]i [[8. veebruar]]i [[1954]] otsusega, mille alusel eraldati Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku &quot;organid&quot; NSV LIidu Siseministeeriumi koosseisust. NLKP KK Presiidiumi otsuse kinnitas ning andis juriidilise aluse asutuse loomiseks [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i määrus [[13. märts]]ist [[1954]]. 
[[Pilt:KGB first law.jpg|pisi|right|300px|[[NSV Liidu Ülemnõukogu]] Presiidiumi esimehe [[Kliment Vorošilov]]i poolt alla kirjutatud Riikliku Julgeoleku Komitee moodustamise määrus]]

{{Tsitaat|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee ülesanded 1954. aastal:
:а) luuretöö läbiviimine kapitalistlikes riikides;
:б) siseriiklik võitlus NSV Liidus välisriikide luurete spioonide, diversantide, terroristide ja muude õõnestavate tegevustega;
:в) siseriiklik võitlus NSV Liidus igasuguse nõukogudevastaste elementide vaenuliku tegevusega;
:г) vastuluure Nõukogude Armees ja Sõjamerelaevastikus;
:д) šifreerimis- ja dešifreerimisalase töö organiseerimine riigis;
:е) partei – ja valitsuse juhtkonna kaitse||}}

NSV Liidu MN j.a. RJK tegevuse aluseks oli [[NLKP KK Presiidium]]i määrus ''N П200/18'' [[9. jaanuar]]ist [[1959]], – NSV Liidu MN j.a. RJK põhimäärus (''«Положение о КГБ при СМ СССР»''), mis juriidiliselt jõustus pärast [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] poolset formaalset kinnitamist [[3. veebruar]]il [[1959]] &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.memo.ru/history/exp-kpss/Chapter5.htm |pealkiri=КПСС и армия, МВД, КГБ |vaadatud=2010-01-08 |arhiivimisaeg=2008-08-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080812063115/http://www.memo.ru/history/exp-kpss/Chapter5.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;. Salastatud Riikliku Julgeoleku Komitee põhimäärus (''&quot;Положение о КГБ при СМ СССР&quot;'') võeti vastu [[NLKP KK Presiidium]]i poolt [[23. detsember|detsembril]] [[1958]] ning kinnitati [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] määrusega samast päevast [[1958]]. aastal. Põhimääruse kohaselt olid RJK ülesanneteks:

{{Tsitaat|Riikliku Julgeoleku Komitee põhimääruse alusel olid RJK ülesanneteks:
:а) luuretöö kapitalistlikes riikides;;
:б) võitlus spioonide, diversantide, terroristide ja muude õõnestavate tegevustega;
:в) võitlus nõukogudevastaste ja natsionalistlike elementidega tegevusega;
:г) vastuluure  [[Nõukogude Armee]], [[Sõjamerelaevastik]]u, [[NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeerium]]i, [[NSV Liidu Piirivalve]] ja [[NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed|NSV Liidu Siseministeeriumi Sisevägedes]];
:д) vastuluure eriobjektidel, eriti tähtsatel tööstusobjektidel ja transpordil;
:е) riigipiiri kaitse;
:ж) partei ja valitsuse juhtide kaitse;
:з) [[valitsusside]] organiseerimineja kindlustamine;
:и) raadiovastuluure organiseerimine&quot;''||}}

NSV Liidu MN ja RJK asutati [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i 13. märtsi seadluse alusel loodud ja [[13. märts]]il [[1954]] ning tegutses kuni [[1977]]. aasta [[NSV Liidu Konstitutsioon]]i muudatusteni.
== Juhid ja organisatsioon==
{{Vaata|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimeeste loend}}

=== NSV Liidu MN ja RJK organisatsioon===
Vastavalt [[18. märts]]il [[1954]] NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe Ivan Serovi käskkirjale oli RJK keskaparaadi struktuur:
*NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee esimees
*Sekretariaat
*NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe juures asuv inspektsioon
*[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 1. Peavalitsus]] ([[välisluure]]), ülem [[Aleksandr Panjuškin]];
*[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine peavalitsus|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. Peavalitsus]] ([[vastuluure]]), ülem [[Pavel Fedotov]];
*[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 3. Peavalitsus]] ([[Eriosakond]], sõjaline vastuluure), ülem [[Dmitri Leonov]];
*[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus#Ajalugu|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 4. valitsus]] (salajas-poliitiline) (&quot;võitlus nõukogudevastaste illegaalsete, natsionalistlike gruppide ja vaenulike elementidega&quot;), ülem [[kindralleitnant]] [[Fjodor Haritonov]] (1954–1957), [[kindral]] [[Jevgeni Pitovranov]] (1957–1960);
*[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 5. valitsus]] (vastuluure erilist tähtsust omavatel riiklikel objektidel), ülem [[Ivan Betin]] (''Бетин Иван Иосифович'') (1955)&lt;ref&gt;[http://www.knowbysight.info/BBB/09281.asp Бетин Иван Иосифович]&lt;/ref&gt;, [[Pjotr Ivašutin]];
*[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 6. valitsus]] (vastuluure transpordivahendite sfääris Jegorov M.I;
*[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Seitsmes Valitsus|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 7. valitsus]] ([[varjatud jälgimine]]), ülem [[Georgi Dobrõnin]] [[:ru:Добрынин, Георгий Прокопьевич|ru]];
*[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas peavalitsus|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 8. peavalitsus]] (šifreerimine-dešifreerimine), ülem (''В.А.Лукшин'')
*[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee 9.valitsus|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 9. valitsus]] ([[NLKP|kommunistliku partei]] ja NSV Liidu riigi juhtkonna ([[NSV Liidu Ministrite Nõukogu|MN]]) kaitse), ülem (''В.И.Устинов'')
*[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 10. valitsus]] (Moskva Kremli komandandi valitsus) ülem (''А.Я.Веденин'')
*Kaadrite valitsus, 
*[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Uurimisvalitsus]] 
*1. Spetsosakond (vastuluurealane töö tuumapommiga seotud objektidel (''А.М. Иванов'')
*2. Spetsosakond (operatiivtehnika kasutamine (''Г.И. Заболотный'')
*3. Spetsosakond (salakirjavahendite, operatiivdokumentide valmistamine, dokumentide ja käekirjaekspertiisid (''К.В. Булгаков'')
*4. Spetsosakond (raadiovastuluure (''П.Ф. Кузнецов'')
*5. Spetsosakond (operatiivtehnika valmistamine (''В.К. Белинский'')
*[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee S osakond]] (valitsusside (''П.Н. Воронин'')
*Arvestus ja arhiiviosakond
*[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Vanglaosakond]] (''А.П. Клейменов'')
*Majandusvalitsus 
*Majandus- ja plaaniosakond 
*Mobilisatsiooniosakond 
*Õppeasustuste valitsus
*Raamatupidamine

===Järgnevalt läbiviidud struktuurimuudatused===
* [[1955]]. aastal NSV Liidu MN määrusega 805-484сс, [[26. aprill]]ist [[1955]] loodi [[30. aprill]]ist 1955 endise 4. valitsuse 10. osakonna asemel 6. Spetsosakond, (telegraafi ja postisidekorrespondentsi perlustatsioon).
*[[1957]]. aastal viidi läbi reorganiseerimine, mille käigus viidi RJK alluvusse seni [[NSV Liidu Siseministeerium]]i alluvuses olnud [[NSV Liidu Piirivalve]]väed ning loodi 2. aprillil 1957 [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede peavalitsus]]
*[[23. juuni]]l [[1959]] NSV Liidu MN ja RJK käskkirjaga likvideeriti [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Vanglaosakond]] ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe juures asuv Inspektsioon ning [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee S osakond]] liideti Valitsusside &quot;ВЧ&quot; vägede osakonnaga ühiseks Valitsusside osakonnaks (''Отдел правительственной связи (ОПС)'').
*[[1959]]. aasta [[25. juuni]]l NSV Liidu MN ja RJK käskkirjaga kinnitati RJK 9. valitsuse uued isikkoosseisu nimekirjad ja struktuur, (mille koosseisu arvati ka varasem 10. valitsus);
*[[1959]]. aasta [[2. juuli]]l NSV Liidu MN ja RJK käskkirjaga moodustati seniste 2., 3., 4., 5. ja 6. Spetsosakonna baasil [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Operatiivtehniline valitsus]] ''Оперативно-техническое управление (ОТУ)''.
*[[1959]]. aasta juunis-juulis viidi veel läbi muudatused, mille käigus 1. Spetsosakond liideti 5. valitsuse koosseisu ja Keskne raamatupidamine liideti Majandus- ja plaaniosakonnaga;
*[[1960]]. aasta [[2. veebruar]]il viidi läbi suurem struktuurimuudatus, mille käigus 
**[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies valitsus|4. valitsus]] (salajas-poliitiline osakond) (&quot;võitlus nõukogudevastaste illegaalsete, natsionalistlike gruppide ja vaenulike elementidega&quot;) ja [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 5. valitsus|5. valitsus]] (vastuluure erilist tähtsust omavatel riiklikel objektidel) ja [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 6. valitsus|6. valitsus]] ning valitsuste isikkoosseis liideti [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine peavalitsus|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. Peavalitsus]]ega; [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas valitsus|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 3. Peavalitsus]] reorganiseeriti [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas valitsus|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 3. valitsus]]eks;
**[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Uurimisvalitsus]], reorganiseeriti [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Uurimisvalitsus|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Uurimisosakonnaks]] 
*[[1966]]. aasta [[15. november|15. novembril]] loodi pärast [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõus]] 11. osakond, (tegevuse koordineerimiseks sotsialismimaade julgeolekuasutustega).
*[[1967]]. aasta [[25. juuni]]l loodi [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus]] (võitlus ideoloogilise diversiooniga, taastati iseseisev poliitilise politsei struktuuriüksus).
**[[20. november|20. novembril]] loodi 12. osakond (telefoniliinide ja ruumide salajaseks pealtkuulamiseks);
*[[1968]]. aasta [[24. juuli]]l liideti 11. osakond [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|Esimese peavalitsuse]] koosseisu;
*[[1969]]. aasta [[13. märts]]il loodi 15. valitsus (NSV Liidu riigi juhtkonna jaoks ettenähtud tuumapommivarjendite ja kaitseobjektide teenindamiseks) ja Valitsusside osakond reorganiseeriti Valitsusside valitsuseks;
**[[26. november]] loodi RJK sidebüroo kontaktideks ajalehtede ja ajakirjade toimetuste ning teiste massiteabevahenditega (''&quot;Бюро связи КГБ с издательства-ми и другими средствами массовой информации&quot;/ &quot;Пресс-бюро КГБ&quot;'');
*[[1973]]. aasta [[21. juuni]]l moodustati 16. valitsus (elektrooniline luure);
*[[1974]]. aasta [[16. august]]il reorganiseeriti 15. valitsus 15. peavalitsuseks; 
*1976. aastal moodustati NSV Liidu liiduvabariikide ning haldusüksustses (linnades ja rajoonides) täiendavalt ''2000'' täiendavat RJK piirkondlikku asutust ning suurendati RJK isikkoosseisu «2250 ametikoha võrra, sealhulgas 1750 ohvitseri, 500 seersandi ja vabapalgalise võrra. Uutest ametikohtadest 100 loodi keskaparaadis ning täiendavalt eraldati RJK asutustele 250 sõiduautot, millest 10 eraldati keskaparaadile». 
Pärast 1977. aastal uue [[NSV Liidu Konstitutsioon]]i vastuvõtmist muudeti 5. juulist 1978, seni NSV Liidu Ministrite Nõukogule allunud Riikliku Julgeoleku Komitee alluvust ning järgnevalt allus [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] läbi [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimeeste loend|Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe]], kes oli ka Poliitbüroo liige – [[NLKP KK Poliitbüroo]]le – NSV Liidu kõrgeimale poliitilisele võimuorganile.
===NSV Liidu MN j.a. RJK õppeasutused===
*NSV Liidu MN j.a. RJK Kõrgem Kool (''Высшая школа КГБ при Совете министров СССР''), Moskvas. 1962. aastast F. Dzeržinski nimeline Kõrgem kool.
*NSV Liidu MN j.a. RJK kool nr 101, 1968. aastast MN j.a. RJK Instituut, Moskva lähedal;
*NSV Liidu MN j.a. RJK kool nr 201 (territoriaalorganite ja [[vastuluure]]töötajate ettevalmistamine), [[Gorki]]s, mis tegutses kuni [[1960]]. aastani; 
*NSV Liidu MN j.a. RJK 1-aastase õppeajaga kool nr 204, [[Kiiev]]is, [[Ukraina NSV]]-s, mis reorganiseeriti 1969. aastal MN j.a. RJK Kursusteks;
*NSV Liidu MN j.a. RJK 1-aastase õppeajaga kool nr 302 [[Minsk]]is, [[Valgevene NSV]]-s (''Высшие курсы КГБ по подготовке оперативных работников для территориальных органов госбезопасности''&lt;ref&gt;[http://shieldandsword.mozohin.ru/kgb5491/school/302.htm Школа №302 – Высшие курсы КГБ]&lt;/ref&gt;), mis 1964. aastal muudeti MN j.a. RJK Kõrgemateks kursusteks;
*NSV Liidu MN j.a. RJK 2-aastase õppeajaga kool nr 303, [[Vilnius]]es, [[Leedu NSV]]-s, mis tegutses kuni [[1959]]. aastani; 
*NSV Liidu MN j.a. RJK 1-aastase õppeajaga kool nr 305, [[Tbilisi]]s, [[Gruusia NSV]]-s, mis reorganiseeriti MN j.a. RJK Kõrgemateks kursusteks
*NSV Liidu MN j.a. RJK vastuluurekool nr 306, [[Harkov]]is, [[Ukraina NSV]]-s;
*NSV Liidu MN j.a. RJK kool nr 311, [[Novosibirsk]]is, mis reorganiseeriti 1974. aastal MN j.a. RJK Kõrgemaks sõjaväe[[vastuluure]]kursusteks (''Высшие курсы военной контрразведки'');
*NSV Liidu MN j.a. RJK kool nr 401, [[Leningrad]]is, mis reorganiseeriti 2-aastase õppeajaga MN j.a. RJK Kõrgemateks kursusteks ([[varjatud jälgimine|varjatud jälgimisega]] tegelevatele töötajatele)
*NSV Liidu MN j.a. RJK Sõjaväeinstituut (''[[:ru:Военный институт КГБ при Совете министров СССР|Военный институт КГБ при Совете министров СССР]]''), 1957–1960.
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[NSV Liidu Siseministeerium]]|nimi=[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]|aeg=1954–1978|järgnev=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eesti NSV Siseministeerium#Eesti NSV Siseministeerium, sisejulgeoleku ja riikliku julgeoleku ühisasutusena]]|nimi=[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]|aeg=1954–1978|järgnev=[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]]}}
{{lõpp}}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://shieldandsword.mozohin.ru/personnel.htm Биографический справочник]

[[Kategooria:KGB]]</text>
      <sha1>jxfchooma2ni05q7bggumgcfls6ibiu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ökoloogiline jalajälg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>152973</id>
    <revision>
      <id>7143009</id>
      <parentid>7041182</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:36:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26276-76</username>
        <id>228355</id>
      </contributor>
      <origin>7143009</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14777" sha1="h3br525i0geh5rira4ygj8ovnn7ou2r" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=juuli}} {{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=detsember}}
'''Ökoloogiline jalajälg''' on [[summa]]arne näitaja, mis väljendab inimeste [[keskkond|keskkonnakasutuse]] suurust võrreldes [[Maa (planeet)|Maa]] [[ökosüsteem]]ide [[taastootmisvõime]]ga. Ökoloogilise jalajälje arvutamisel lähtutakse [[inimtegevus]]e nõudlusest selliste ökosüsteemi [[toode]]te ja [[teenus]]te järele, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada [[elusaine]]t.&lt;ref name=&quot;Wackernagel&quot; /&gt;

Seda meetodit kasutades saab hinnata, kui suurt Maad (või mitu Maad) oleks vaja, et rahuldada iga inimese vajadusi, tulenevalt tema elustiilist. 2012. aastaks tarbib kogu [[inimkond]] 1,5 planeeti aastas. See tähendab, et Maal kulub inimkonna aastas tarbitud [[ressurss]]ide [[taastootmine|taastootmiseks]] ja [[jäätmed|jäätmete]] lagundamiseks 18 kuud&lt;ref name=&quot;IE9Us&quot; /&gt;. Seda nimetatakse [[ületarbimine|ületarbimiseks]]. Ületarbimine on olukord, mil toodete ja teenuste tarbimine on suurem kui nende tegelik varu. Globaalne ületarbimine väljendab seda, et ökoloogilised ressursid [[ammendumine|ammenduvad]] ning jäätmed akumuleeruvad ehk kuhjuvad.&lt;ref name=&quot;method&quot; /&gt; 

== Ülevaade ==

[[1992]]. aastal avaldas [[William Rees]] esimese ökoloogilist jalajälge kirjeldava [[kirjutis]]e&lt;ref name=&quot;RELMZ&quot; /&gt;. Ökoloogilise jalajälje [[kontseptsioon]] ja arvutusmeetodid töötati välja professor [[Mathis Wackernagel]]i [[väitekiri|väitekirja]] jaoks Reesi juhendamisel [[Kanada]]s [[Briti Columbia Ülikool]]is aastatel [[1990]]–[[1994]]&lt;ref name=&quot;M7P8X&quot; /&gt;. Algselt nimetasid Rees ja Wackernagel kontseptsiooni omastatud kandevõimeks (''appropriated carrying capacity'')&lt;ref name=&quot;UGpZj&quot; /&gt;. Rees leidis, et kui muuta kontseptsiooni nimetus ökoloogiliseks jalajäljeks, oleks see palju ligitõmbavam. Nimetuse vahetamisel inspireeris teda arvutitehnik, kes kirjeldas oma arvuteid kui „väikseid jalajälgi laual“&lt;ref name=&quot;XKA2C&quot; /&gt;. Wackernagel ja Rees andsid 1996. aasta alguses välja raamatu &quot;Our Ecological Footprint: Reducing Human Impact on the Earth&quot; (&quot;Meie ökoloogiline jalajälg: Inimmõju vähendamine Maal&quot;)&lt;ref name=&quot;0Mkgu&quot; /&gt;.

[[2004]]. aastal loodi USA-s [[California]] osariigis meetodi laiemaks tutvustamiseks ühendus [[Global Footprint Network]], mida juhib Mathis Wackernagel. Ühenduse eesmärk on toetada [[jätkusuutlik majandus|jätkusuutlikku majandust]] ökoloogilise jalajälje mõõtmise ja [[planeerimine|planeerimise]] süsteemi abil, mis võimaldab teha tarku ja säästlikke otsuseid. Ökoloogilise jalajälje arvutamise peamine eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu oma eluviisidele, propageerida põhjendatult säästlikku eluviisi ning niimoodi saavutada jätkusuutlik [[tarbimisharjumus]]&lt;ref name=&quot;Keskkond&quot; /&gt;.

== Kasutusalad ja tasandid ==

Ökoloogilise jalajälje indikaatorit kasutatakse tänapäeval laialdaselt mitmesugustes [[institutsioon]]ides, näiteks teaduses, äris ja valitsusasutustes. Põhiline eesmärk on jälgida ökoloogiliste ressursside kasutust ning edendada jätkusuutliku arengut. Jalajälge saab uurida ettevõtte, indiviidi, [[linn]]a, [[riik|riigi]] ja inimkonna tasandil&lt;ref name=&quot;E6r1t&quot; /&gt;.

Ökoloogiline jalajälg võimaldab riigi tasandil
* hinnata oma riigi [[ökoloogiline vara|ökoloogilisi varasid]]
* jälgida ja majandada oma varasid
* tuvastada [[oht]]e, mis on seotud ökoloogilise defitsiidiga
* arendada [[strateegia]]id, mis tulenevad ökoloogilisest olukorrast, ja seada [[prioriteet]] just neile ressurssidele, mida on vaja enim kaitsta
* mõõta riigis tehtud tegevuste tulemusi ja arengut&lt;ref name=&quot;9dNnT&quot; /&gt;.

Kui välja on arvutatud näiteks see, millise [[linnaosa]] ökoloogiline jalajälg on kõige suurem ning mis seda peamiselt suurendavad ja vähendavad, siis saab seda edaspidi kasutada [[linnaplaneerimine|linnaplaneerimises]].

Üksikisiku tasandil saab iga inimene oma ökoloogilise jalajälje välja arvutada. Eestikeelse [[kalkulaator]]i leiab näiteks Keskkonna ja Säästva Arengu ning Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogia teaduskonna kodulehelt &lt;ref name=&quot;xgaxC&quot; /&gt;. Footprint Network on mitme koostööpartneriga välja töötanud [[animatsioon]]ilise kalkulatsiooniprogrammi. Rakenduses saab praegu valida 15 asukoha vahel. Võimalus on proovida ökoloogilist jalajälge arvutada nii riigi kui linna ([[Calgary]]) tasandil. Rakendus võimaldab vastuseid kergesti muuta, misjärel kohe uuenevad jalajälje suuruse andmeid.

== Komponendid ==

Ökoloogilise jalajälje hindamise aluseks oleva maa(pinna) saab jagada kuueks tüübiks: [[bioproduktiivne meri]] ja [[siseveed]], [[haritav põllumaa]], [[hoonestatud maa]], [[karjatatav maa]], [[metsamaa]] ja [[süsinikdioksiidi siduv maa]]. Kõige suuremat väärtust omavad põllumaa ning ehitiste all olev maa, väikseimat bioproduktiivne veepind. Keskmine maapinna väärtuse hinne on 1&lt;ref name=&quot;Bioneer&quot; /&gt;.

Haritava põllumaa on maa-ala, millel kasvatatakse [[põllukultuur]]e. Põllusaadusi kasutatakse [[inimene|inimeste]], [[loom]]ade ja [[kala]]de toidu valmistamiseks. Lisaks loetakse selle hulka [[tekstiil]]i [[tooraine]] ning kummi ja [[õli]] saamiseks kasvatatavad taimi. See on kõige suurema [[bioproduktsioon]]iga maakasutustüüp Riiklikus Jalajälje Arvestuses (National Footprint Account)&lt;ref name=&quot;method&quot; /&gt;.

Karjatatava maa jalajälje alla kuuluvad alad, millel karjatatakse kariloomi. Siia kuuluvad nii hooldatavad kui looduslikud karjamaad ning [[preeria]]d. 2008. aastal määratleti põllumaaks 1,53 miljardit hektarit&lt;ref name=&quot;method&quot; /&gt;. Inimesele tagab see valdkond [[liha]], [[vill]]a ja [[piim]]a&lt;ref name=&quot;Keskkond&quot; /&gt;.

Bioproduktiivse mere ja sisevete alla kuuluvad mere- ja mageveekalade kasvamiseks sobivad piirkonnad&lt;ref name=&quot;Keskkond&quot; /&gt;.

Metsamaa on [[puidutoore|puidutoorme]] kasvatamiseks kasutatav maa, mis toodab toorainet nii ehitiste ja mööbli valmistamiseks kui ka kütteks &lt;ref name=&quot;Keskkond&quot; /&gt;. 2008. aastal oli Maal 4,04 miljardit hektarit metsamaad&lt;ref name=&quot;method&quot; /&gt;.

[[Süsinikdioksiid]]i siduv maa on maa-ala, mis seob [[fossiilkütus]]te [[põletamine|põletamisel]] tekkinud süsihappegaasi &lt;ref name=&quot;Keskkond&quot; /&gt;. CO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; satub [[atmosfäär]]i mitmel viisil. Looduslikud viisid on näitaks [[metsapõleng]]ud, [[vulkaan]]id ning loomade ja mikroobide [[hingamine]]. Fossiilkütuste põletamine on peamine inimtekkeline CO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; allikas&lt;ref name=&quot;method&quot; /&gt;.

Hoonestatud maapind on ehitiste alla olev maapind, kuhu kuuluvad näiteks [[elamu]]d, [[tööstuspiirkond|tööstuspiirkonnad]], teed ja teised [[infrastruktuur]]id &lt;ref name=&quot;Keskkond&quot; /&gt;. 2008. aastal oli hoonestatud ala pindala umbes 170 miljonit hektarit&lt;ref name=&quot;method&quot; /&gt;.

== Näitajad ==

Ökoloogilise jalajälje mõõtmisel kasutatakse rohkem kui 600 näitajat, mis iseloomustavad nii üksikisiku [[tarbimisharjumus]]i, piirkondlikke iseärasusi kui ka riigi majandamist eri valdkondades &lt;ref name=&quot;Toom&quot; /&gt;. Levinumad on näiteks 
* [[toit]] – mõju, mis on seotud toidu tarbimisega,
* peavari – mõju, mis on seotud elamispinnaga,
* [[liiklus]] – mõju, mis tuleneb [[transport|transpordi]] kasutamisest,
* [[Kaup|kaubad]] – mõju, mis tuleneb kaupade tarbimisest,
* teenused – mõju, mis tuleneb teenuste kasutamisest.

== Arvutusmeetodid ==

Üldistatud ökoloogilise jalajälje valem on järgmine:
 
::&lt;math&gt; EF= \sum_{i=1}^{n} (D+N)&lt;/math&gt; , 

kus EF on kogu ökoloogiline jalajälg, D otsene maakasutus, N lisaks vajaminev ala („energiamaa“, mida on vaja, et eristada CO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; heidet fossiilkütuste põletamisest ja taastuvatest [[biokütus]]test).

Inimese mõju ökosüsteemile määratletakse järgmise valemiga

::&lt;math&gt; I = PAT&lt;/math&gt; ,

kus I on mõju, P – populatsioon (rahvaarv), A – jõukus (tarbimismäär inimese kohta või SKP) ja T – tehnoloogia (tehnoloogilise muutuse (sh industrialiseerimise) tase)&lt;ref name=&quot;Toom&quot; /&gt;.

Põhilised andmed, millele NFA arvutused tuginevad, on pärit [[ÜRO]] esindustest, näiteks [[FAOSTAT]]-ist (ÜRO Toitlustus- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmebaas), [[UN Comtrade]]'ist (ÜRO kaubandusstatistika andmebaas) ja [[IEA]]-st (Rahvusvahelisest Energiaagentuurist).

== Ühik ==

Ökoloogilist jalajälge väljendatakse standardiseeritud ühikutes: globaalhektarites inimese kohta aastas (gha/in/a). Üks globaalne hektar on tingühik, mis vastab maakera keskmise [[bioloogiline tootlikus|bioloogilise tootlikkusega]] hektarile (Maa viljakas pind jagatakse [[rahvaarv]]uga). Keskmiselt on meil 2 hektarit inimese kohta (2011. aasta seisuga).&lt;ref name=&quot;Bioneer&quot; /&gt;

== Maa eelarve krahhi päev ==

Maa eelarve krahhi päev märgib ajahetke, mil inimkond on ületanud aastaks ette antud loodusressursside eelarve ehk ressursikasutus on olnud suurem kui planeedi võime taastoota.

{{Tsitaat|See on nagu aastapalga äraraiskamine kolm kuud enne aasta lõppu ja seejärel [[säästud]]est näpistamine, aastast aastasse. Üsna varsti saavad säästud otsa.|[[Mathis Wackernagel]]&lt;br&gt;[[PhysOrg]], 20. september 2011}}.

Igal aastal muutub Maa eelarve krahhi päev järjest varasemaks. 2012. aastal tarbisime ressursid, mida Maa suudab aastaga taastoota, ära kaheksa kuuga ja eelarve krahh saabus 22. augustil. Varasemad kuupäevad: 
* 21. oktoober 1992
* 3. oktoober 2002
* 27. september 2011&lt;ref name=&quot;nBBap&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20121120121756/http://news.discovery.com/earth/not-so-happy-earth-overshoot-day-110927.html#mkcpgn=rssnws1 Earth Overshoot Day Today. Discowery News 27.09.2011]&lt;/ref&gt;
* 31. juuli 2019&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.overshootday.org/newsroom/past-earth-overshoot-days/|pealkiri=Past earth oversoot days|väljaanne=Overshootday|aeg=|vaadatud=1.03.2020}}&lt;/ref&gt;
* 28. juuli 2022&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.overshootday.org/|pealkiri=This year, Earth Overshoot Day lands on July 28|väljaanne=Overshootday|aeg=|vaadatud=29.07.2022}}&lt;/ref&gt;
== Senised tulemused ==
[[Pilt:Human welfare and ecological footprint sustainability.jpg|pisi|Heaolu ja ökoloogilise jalajälje vaheline seos]]

Kõige värskemad andmed ilmusid 2011. aastal Rahvusvahelise Ökoloogilise jalajälje võrgustiku aruandes 2007. aasta andmete põhjal. Võrreldes 1961. aastaga on inimkonna jalajälg suurenenud 2,5 korda. Kõige enam on ökoloogilist jalajälge suurendanud [[süsiniku jalajälg]], mis on 46 aastaga kasvanud 4,7 korda. Märgatav on ka rahvaarvu kiire kasv. Kui 1961. aastal elas Maal 3,1 miljardit inimest, siis 2007. aastaks oli see suurenenud 6,7 miljardile ehk enam kui kahekordistunud. [[National Footprint Accounts]]i 2010. aasta aruandest saab välja lugeda, et mida suuremm on [[heaolu]], seda suurem on jalajälg. National Footprint Accounts jaotab maakera [[Aafrika]]ks, [[Aasia]]ks, [[Euroopa]]ks, [[Ladina-Ameerika]]ks, [[Angloameerika]]ks ning [[Austraalia ja Okeaania|Austraaliaks ja Okeaaniaks]]. Suurim jalajälg oli 2007. aastal Angloameerikal (7,9 ha/in/a). Järgnesid Austraalia ja Okeaania (5,4 ha/in/a) ning Euroopa (4,7 ha/in/a).{{lisa viide}}

Riikide võrdluses olid esikümnes järgmised riigid:
# [[Araabia Ühendemiraadid]] 10,7
# [[Katar]] 10,5
# [[Taani]] 8,3
# [[Belgia]] 8,0
# [[USA]] 8,0
# [[Eesti]] 7,9
# [[Kanada]] 7,0
# [[Austraalia]] 6,8
# [[Iirimaa]] 6,3
# [[Kuveit]] 6,3

== Vaata ka ==
*[[süsiniku jalajälg]]
*[[ökoloogiline seljakott]]
*[[keskkonnaruum]]
*[[energiamahukus]]
*[[Jälg (ajakiri)]]
*[[keskkonna taluvusvõime]]
*[[materjalinivoo analüüs]]
*[[säästva arengu indikaator]]
*[[ökoloogiline kriis]]
*[[ökovõlg]]
*[[digitaalne jalajälg]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Wackernagel&quot;&gt;Wackernagel 1996 cit. Poom 2010 (Eesti gümnaasiumiõpilaste ökoloogiline jalajälg)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;method&quot;&gt;M. Borucke, G. Cranston, A. Galli, K. Gracey, K. Iha, J. Larson, E. Lazarus, D. Moore, J.C. Morales, M. Wackernagel. [https://web.archive.org/web/20130205184326/http://www.footprintnetwork.org/images/article_uploads/Global_Footprint_Network_Method_paper_NFA_2011_-_Draft.pdf Calculation Methodology Paper 2011]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Keskkond&quot;&gt;A. Kivinukk, J. Ruusmaa, M. Staak, K. Toom 2008. [http://www.recestonia.ee/keskkond/oppematerjal.pdf Keskkond ja säästev areng]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Toom&quot;&gt;K. Toom 2009. „Ökoloogiline jalajälg“&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bioneer&quot;&gt;Bioneer.ee. [https://web.archive.org/web/20111029080752/http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-9107/Mis-on-%C3%B6koloogiline-jalaj%C3%A4lg- Mis on ökoloogiline jalajälg?], 08.10.2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IE9Us&quot;&gt;[http://www.footprintnetwork.org/en/index.php/GFN/page/world_footprint/ Global Footprint Network, 2012]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RELMZ&quot;&gt;William E. Rees. Environment and Urbanisation 4 [https://web.archive.org/web/20160406113738/http://eau.sagepub.com/content/4/2/121 Ecological footprints and appropriated carrying capacity: what urban economics leaves out], oktoober 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;M7P8X&quot;&gt;Mathis Wackernagel, 2004. [https://web.archive.org/web/20110717034651/https://circle.ubc.ca/bitstream/handle/2429/7132/ubc_1994-954027.pdf?sequence=1 Ecological Footprint and Appropriated Carrying Capacity: A Tool for Planning Toward Sustainability]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UGpZj&quot;&gt;Mathis Wackernagel, 1991. &quot;Land Use: Measuring a Community's Appropriated Carrying Capacity as an Indicator for Sustainability&quot;; and &quot;Using Appropriated Carrying Capacity as an Indicator, Measuring the Sustainability of a Community.&quot; Report I &amp; II to the UBC Task Force on Healthy and Sustainable Communities, Vancouver&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XKA2C&quot;&gt;W. Safire. New York Times Magazine [http://www.nytimes.com/2008/02/17/magazine/17wwln-safire-t.html?_r=1&amp;adxnnl=1&amp;partner=rssnyt&amp;emc=rss&amp;adxnnlx=1229007727-rHeHNAWQ6qCKYwJ6WbOsVg On Language], 17.02.2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0Mkgu&quot;&gt;Mathis Wackernagel ja William Rees (1996). &quot;Our Ecological Footprint&quot; (New Society Press)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;E6r1t&quot;&gt;[http://www.footprintnetwork.org/en/index.php/GFN/page/footprint_basics_overview/ Global Footprint Network 2012]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9dNnT&quot;&gt;[http://www.footprintnetwork.org/en/index.php/GFN/page/footprint_for_nations/ Global Footprint Network, 2012]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xgaxC&quot;&gt;[http://jalajalg.positium.ee/ Ökoloogilise jalajälje kalkulaator]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* [http://jalajalg.positium.ee/ Eestikeelne ökoloogilise jalajälje kalkulaator]
* [http://www.footprintnetwork.org/en/index.php/GFN/page/calculators/ Footprint Networki ökoloogilise jalajälje kalkulaator]
* [http://www.europarl.europa.eu/news/public/story_page/008-41615-315-11-46-901-20081110STO41613-2008-10-11-2008/default_et.htm Euroopa Parlamendi ökoloogiline jalajälg] niger


[[Kategooria:Keskkonnakaitse]]
[[Kategooria:Jätkusuutlik areng]]</text>
      <sha1>h3br525i0geh5rira4ygj8ovnn7ou2r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7143011</id>
      <parentid>7143009</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:37:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ellenlbbh</username>
        <id>111631</id>
      </contributor>
      <comment>Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7143009|7143009]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-26276-76|~2026-26276-76]] ([[User talk:~2026-26276-76|arutelu]])</comment>
      <origin>7143011</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14770" sha1="ad9b7pwq0x4c1j7f12dif3elpian2e4" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=juuli}} {{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=detsember}}
'''Ökoloogiline jalajälg''' on [[summa]]arne näitaja, mis väljendab inimeste [[keskkond|keskkonnakasutuse]] suurust võrreldes [[Maa (planeet)|Maa]] [[ökosüsteem]]ide [[taastootmisvõime]]ga. Ökoloogilise jalajälje arvutamisel lähtutakse [[inimtegevus]]e nõudlusest selliste ökosüsteemi [[toode]]te ja [[teenus]]te järele, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada [[elusaine]]t.&lt;ref name=&quot;Wackernagel&quot; /&gt;

Seda meetodit kasutades saab hinnata, kui suurt Maad (või mitu Maad) oleks vaja, et rahuldada iga inimese vajadusi, tulenevalt tema elustiilist. 2012. aastaks tarbib kogu [[inimkond]] 1,5 planeeti aastas. See tähendab, et Maal kulub inimkonna aastas tarbitud [[ressurss]]ide [[taastootmine|taastootmiseks]] ja [[jäätmed|jäätmete]] lagundamiseks 18 kuud&lt;ref name=&quot;IE9Us&quot; /&gt;. Seda nimetatakse [[ületarbimine|ületarbimiseks]]. Ületarbimine on olukord, mil toodete ja teenuste tarbimine on suurem kui nende tegelik varu. Globaalne ületarbimine väljendab seda, et ökoloogilised ressursid [[ammendumine|ammenduvad]] ning jäätmed akumuleeruvad ehk kuhjuvad.&lt;ref name=&quot;method&quot; /&gt; 

== Ülevaade ==

[[1992]]. aastal avaldas [[William Rees]] esimese ökoloogilist jalajälge kirjeldava [[kirjutis]]e&lt;ref name=&quot;RELMZ&quot; /&gt;. Ökoloogilise jalajälje [[kontseptsioon]] ja arvutusmeetodid töötati välja professor [[Mathis Wackernagel]]i [[väitekiri|väitekirja]] jaoks Reesi juhendamisel [[Kanada]]s [[Briti Columbia Ülikool]]is aastatel [[1990]]–[[1994]]&lt;ref name=&quot;M7P8X&quot; /&gt;. Algselt nimetasid Rees ja Wackernagel kontseptsiooni omastatud kandevõimeks (''appropriated carrying capacity'')&lt;ref name=&quot;UGpZj&quot; /&gt;. Rees leidis, et kui muuta kontseptsiooni nimetus ökoloogiliseks jalajäljeks, oleks see palju ligitõmbavam. Nimetuse vahetamisel inspireeris teda arvutitehnik, kes kirjeldas oma arvuteid kui „väikseid jalajälgi laual“&lt;ref name=&quot;XKA2C&quot; /&gt;. Wackernagel ja Rees andsid 1996. aasta alguses välja raamatu &quot;Our Ecological Footprint: Reducing Human Impact on the Earth&quot; (&quot;Meie ökoloogiline jalajälg: Inimmõju vähendamine Maal&quot;)&lt;ref name=&quot;0Mkgu&quot; /&gt;.

[[2004]]. aastal loodi USA-s [[California]] osariigis meetodi laiemaks tutvustamiseks ühendus [[Global Footprint Network]], mida juhib Mathis Wackernagel. Ühenduse eesmärk on toetada [[jätkusuutlik majandus|jätkusuutlikku majandust]] ökoloogilise jalajälje mõõtmise ja [[planeerimine|planeerimise]] süsteemi abil, mis võimaldab teha tarku ja säästlikke otsuseid. Ökoloogilise jalajälje arvutamise peamine eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu oma eluviisidele, propageerida põhjendatult säästlikku eluviisi ning niimoodi saavutada jätkusuutlik [[tarbimisharjumus]]&lt;ref name=&quot;Keskkond&quot; /&gt;.

== Kasutusalad ja tasandid ==

Ökoloogilise jalajälje indikaatorit kasutatakse tänapäeval laialdaselt mitmesugustes [[institutsioon]]ides, näiteks teaduses, äris ja valitsusasutustes. Põhiline eesmärk on jälgida ökoloogiliste ressursside kasutust ning edendada jätkusuutliku arengut. Jalajälge saab uurida ettevõtte, indiviidi, [[linn]]a, [[riik|riigi]] ja inimkonna tasandil&lt;ref name=&quot;E6r1t&quot; /&gt;.

Ökoloogiline jalajälg võimaldab riigi tasandil
* hinnata oma riigi [[ökoloogiline vara|ökoloogilisi varasid]]
* jälgida ja majandada oma varasid
* tuvastada [[oht]]e, mis on seotud ökoloogilise defitsiidiga
* arendada [[strateegia]]id, mis tulenevad ökoloogilisest olukorrast, ja seada [[prioriteet]] just neile ressurssidele, mida on vaja enim kaitsta
* mõõta riigis tehtud tegevuste tulemusi ja arengut&lt;ref name=&quot;9dNnT&quot; /&gt;.

Kui välja on arvutatud näiteks see, millise [[linnaosa]] ökoloogiline jalajälg on kõige suurem ning mis seda peamiselt suurendavad ja vähendavad, siis saab seda edaspidi kasutada [[linnaplaneerimine|linnaplaneerimises]].

Üksikisiku tasandil saab iga inimene oma ökoloogilise jalajälje välja arvutada. Eestikeelse [[kalkulaator]]i leiab näiteks Keskkonna ja Säästva Arengu ning Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogia teaduskonna kodulehelt &lt;ref name=&quot;xgaxC&quot; /&gt;. Footprint Network on mitme koostööpartneriga välja töötanud [[animatsioon]]ilise kalkulatsiooniprogrammi. Rakenduses saab praegu valida 15 asukoha vahel. Võimalus on proovida ökoloogilist jalajälge arvutada nii riigi kui linna ([[Calgary]]) tasandil. Rakendus võimaldab vastuseid kergesti muuta, misjärel kohe uuenevad jalajälje suuruse andmeid.

== Komponendid ==

Ökoloogilise jalajälje hindamise aluseks oleva maa(pinna) saab jagada kuueks tüübiks: [[bioproduktiivne meri]] ja [[siseveed]], [[haritav põllumaa]], [[hoonestatud maa]], [[karjatatav maa]], [[metsamaa]] ja [[süsinikdioksiidi siduv maa]]. Kõige suuremat väärtust omavad põllumaa ning ehitiste all olev maa, väikseimat bioproduktiivne veepind. Keskmine maapinna väärtuse hinne on 1&lt;ref name=&quot;Bioneer&quot; /&gt;.

Haritava põllumaa on maa-ala, millel kasvatatakse [[põllukultuur]]e. Põllusaadusi kasutatakse [[inimene|inimeste]], [[loom]]ade ja [[kala]]de toidu valmistamiseks. Lisaks loetakse selle hulka [[tekstiil]]i [[tooraine]] ning kummi ja [[õli]] saamiseks kasvatatavad taimi. See on kõige suurema [[bioproduktsioon]]iga maakasutustüüp Riiklikus Jalajälje Arvestuses (National Footprint Account)&lt;ref name=&quot;method&quot; /&gt;.

Karjatatava maa jalajälje alla kuuluvad alad, millel karjatatakse kariloomi. Siia kuuluvad nii hooldatavad kui looduslikud karjamaad ning [[preeria]]d. 2008. aastal määratleti põllumaaks 1,53 miljardit hektarit&lt;ref name=&quot;method&quot; /&gt;. Inimesele tagab see valdkond [[liha]], [[vill]]a ja [[piim]]a&lt;ref name=&quot;Keskkond&quot; /&gt;.

Bioproduktiivse mere ja sisevete alla kuuluvad mere- ja mageveekalade kasvamiseks sobivad piirkonnad&lt;ref name=&quot;Keskkond&quot; /&gt;.

Metsamaa on [[puidutoore|puidutoorme]] kasvatamiseks kasutatav maa, mis toodab toorainet nii ehitiste ja mööbli valmistamiseks kui ka kütteks &lt;ref name=&quot;Keskkond&quot; /&gt;. 2008. aastal oli Maal 4,04 miljardit hektarit metsamaad&lt;ref name=&quot;method&quot; /&gt;.

[[Süsinikdioksiid]]i siduv maa on maa-ala, mis seob [[fossiilkütus]]te [[põletamine|põletamisel]] tekkinud süsihappegaasi &lt;ref name=&quot;Keskkond&quot; /&gt;. CO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; satub [[atmosfäär]]i mitmel viisil. Looduslikud viisid on näitaks [[metsapõleng]]ud, [[vulkaan]]id ning loomade ja mikroobide [[hingamine]]. Fossiilkütuste põletamine on peamine inimtekkeline CO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; allikas&lt;ref name=&quot;method&quot; /&gt;.

Hoonestatud maapind on ehitiste alla olev maapind, kuhu kuuluvad näiteks [[elamu]]d, [[tööstuspiirkond|tööstuspiirkonnad]], teed ja teised [[infrastruktuur]]id &lt;ref name=&quot;Keskkond&quot; /&gt;. 2008. aastal oli hoonestatud ala pindala umbes 170 miljonit hektarit&lt;ref name=&quot;method&quot; /&gt;.

== Näitajad ==

Ökoloogilise jalajälje mõõtmisel kasutatakse rohkem kui 600 näitajat, mis iseloomustavad nii üksikisiku [[tarbimisharjumus]]i, piirkondlikke iseärasusi kui ka riigi majandamist eri valdkondades &lt;ref name=&quot;Toom&quot; /&gt;. Levinumad on näiteks 
* [[toit]] – mõju, mis on seotud toidu tarbimisega,
* peavari – mõju, mis on seotud elamispinnaga,
* [[liiklus]] – mõju, mis tuleneb [[transport|transpordi]] kasutamisest,
* [[Kaup|kaubad]] – mõju, mis tuleneb kaupade tarbimisest,
* teenused – mõju, mis tuleneb teenuste kasutamisest.

== Arvutusmeetodid ==

Üldistatud ökoloogilise jalajälje valem on järgmine:
 
::&lt;math&gt; EF= \sum_{i=1}^{n} (D+N)&lt;/math&gt; , 

kus EF on kogu ökoloogiline jalajälg, D otsene maakasutus, N lisaks vajaminev ala („energiamaa“, mida on vaja, et eristada CO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; heidet fossiilkütuste põletamisest ja taastuvatest [[biokütus]]test).

Inimese mõju ökosüsteemile määratletakse järgmise valemiga

::&lt;math&gt; I = PAT&lt;/math&gt; ,

kus I on mõju, P – populatsioon (rahvaarv), A – jõukus (tarbimismäär inimese kohta või SKP) ja T – tehnoloogia (tehnoloogilise muutuse (sh industrialiseerimise) tase)&lt;ref name=&quot;Toom&quot; /&gt;.

Põhilised andmed, millele NFA arvutused tuginevad, on pärit [[ÜRO]] esindustest, näiteks [[FAOSTAT]]-ist (ÜRO Toitlustus- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmebaas), [[UN Comtrade]]'ist (ÜRO kaubandusstatistika andmebaas) ja [[IEA]]-st (Rahvusvahelisest Energiaagentuurist).

== Ühik ==

Ökoloogilist jalajälge väljendatakse standardiseeritud ühikutes: globaalhektarites inimese kohta aastas (gha/in/a). Üks globaalne hektar on tingühik, mis vastab maakera keskmise [[bioloogiline tootlikus|bioloogilise tootlikkusega]] hektarile (Maa viljakas pind jagatakse [[rahvaarv]]uga). Keskmiselt on meil 2 hektarit inimese kohta (2011. aasta seisuga).&lt;ref name=&quot;Bioneer&quot; /&gt;

== Maa eelarve krahhi päev ==

Maa eelarve krahhi päev märgib ajahetke, mil inimkond on ületanud aastaks ette antud loodusressursside eelarve ehk ressursikasutus on olnud suurem kui planeedi võime taastoota.

{{Tsitaat|See on nagu aastapalga äraraiskamine kolm kuud enne aasta lõppu ja seejärel [[säästud]]est näpistamine, aastast aastasse. Üsna varsti saavad säästud otsa.|[[Mathis Wackernagel]]&lt;br&gt;[[PhysOrg]], 20. september 2011}}.

Igal aastal muutub Maa eelarve krahhi päev järjest varasemaks. 2012. aastal tarbisime ressursid, mida Maa suudab aastaga taastoota, ära kaheksa kuuga ja eelarve krahh saabus 22. augustil. Varasemad kuupäevad: 
* 21. oktoober 1992
* 3. oktoober 2002
* 27. september 2011&lt;ref name=&quot;nBBap&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20121120121756/http://news.discovery.com/earth/not-so-happy-earth-overshoot-day-110927.html#mkcpgn=rssnws1 Earth Overshoot Day Today. Discowery News 27.09.2011]&lt;/ref&gt;
* 31. juuli 2019&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.overshootday.org/newsroom/past-earth-overshoot-days/|pealkiri=Past earth oversoot days|väljaanne=Overshootday|aeg=|vaadatud=1.03.2020}}&lt;/ref&gt;
* 28. juuli 2022&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.overshootday.org/|pealkiri=This year, Earth Overshoot Day lands on July 28|väljaanne=Overshootday|aeg=|vaadatud=29.07.2022}}&lt;/ref&gt;
== Senised tulemused ==
[[Pilt:Human welfare and ecological footprint sustainability.jpg|pisi|Heaolu ja ökoloogilise jalajälje vaheline seos]]

Kõige värskemad andmed ilmusid 2011. aastal Rahvusvahelise Ökoloogilise jalajälje võrgustiku aruandes 2007. aasta andmete põhjal. Võrreldes 1961. aastaga on inimkonna jalajälg suurenenud 2,5 korda. Kõige enam on ökoloogilist jalajälge suurendanud [[süsiniku jalajälg]], mis on 46 aastaga kasvanud 4,7 korda. Märgatav on ka rahvaarvu kiire kasv. Kui 1961. aastal elas Maal 3,1 miljardit inimest, siis 2007. aastaks oli see suurenenud 6,7 miljardile ehk enam kui kahekordistunud. [[National Footprint Accounts]]i 2010. aasta aruandest saab välja lugeda, et mida suuremm on [[heaolu]], seda suurem on jalajälg. National Footprint Accounts jaotab maakera [[Aafrika]]ks, [[Aasia]]ks, [[Euroopa]]ks, [[Ladina-Ameerika]]ks, [[Angloameerika]]ks ning [[Austraalia ja Okeaania|Austraaliaks ja Okeaaniaks]]. Suurim jalajälg oli 2007. aastal Angloameerikal (7,9 ha/in/a). Järgnesid Austraalia ja Okeaania (5,4 ha/in/a) ning Euroopa (4,7 ha/in/a).{{lisa viide}}

Riikide võrdluses olid esikümnes järgmised riigid:
# [[Araabia Ühendemiraadid]] 10,7
# [[Katar]] 10,5
# [[Taani]] 8,3
# [[Belgia]] 8,0
# [[USA]] 8,0
# [[Eesti]] 7,9
# [[Kanada]] 7,0
# [[Austraalia]] 6,8
# [[Iirimaa]] 6,3
# [[Kuveit]] 6,3

== Vaata ka ==
*[[süsiniku jalajälg]]
*[[ökoloogiline seljakott]]
*[[keskkonnaruum]]
*[[energiamahukus]]
*[[Jälg (ajakiri)]]
*[[keskkonna taluvusvõime]]
*[[materjalinivoo analüüs]]
*[[säästva arengu indikaator]]
*[[ökoloogiline kriis]]
*[[ökovõlg]]
*[[digitaalne jalajälg]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Wackernagel&quot;&gt;Wackernagel 1996 cit. Poom 2010 (Eesti gümnaasiumiõpilaste ökoloogiline jalajälg)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;method&quot;&gt;M. Borucke, G. Cranston, A. Galli, K. Gracey, K. Iha, J. Larson, E. Lazarus, D. Moore, J.C. Morales, M. Wackernagel. [https://web.archive.org/web/20130205184326/http://www.footprintnetwork.org/images/article_uploads/Global_Footprint_Network_Method_paper_NFA_2011_-_Draft.pdf Calculation Methodology Paper 2011]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Keskkond&quot;&gt;A. Kivinukk, J. Ruusmaa, M. Staak, K. Toom 2008. [http://www.recestonia.ee/keskkond/oppematerjal.pdf Keskkond ja säästev areng]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Toom&quot;&gt;K. Toom 2009. „Ökoloogiline jalajälg“&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bioneer&quot;&gt;Bioneer.ee. [https://web.archive.org/web/20111029080752/http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-9107/Mis-on-%C3%B6koloogiline-jalaj%C3%A4lg- Mis on ökoloogiline jalajälg?], 08.10.2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IE9Us&quot;&gt;[http://www.footprintnetwork.org/en/index.php/GFN/page/world_footprint/ Global Footprint Network, 2012]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RELMZ&quot;&gt;William E. Rees. Environment and Urbanisation 4 [https://web.archive.org/web/20160406113738/http://eau.sagepub.com/content/4/2/121 Ecological footprints and appropriated carrying capacity: what urban economics leaves out], oktoober 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;M7P8X&quot;&gt;Mathis Wackernagel, 2004. [https://web.archive.org/web/20110717034651/https://circle.ubc.ca/bitstream/handle/2429/7132/ubc_1994-954027.pdf?sequence=1 Ecological Footprint and Appropriated Carrying Capacity: A Tool for Planning Toward Sustainability]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UGpZj&quot;&gt;Mathis Wackernagel, 1991. &quot;Land Use: Measuring a Community's Appropriated Carrying Capacity as an Indicator for Sustainability&quot;; and &quot;Using Appropriated Carrying Capacity as an Indicator, Measuring the Sustainability of a Community.&quot; Report I &amp; II to the UBC Task Force on Healthy and Sustainable Communities, Vancouver&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XKA2C&quot;&gt;W. Safire. New York Times Magazine [http://www.nytimes.com/2008/02/17/magazine/17wwln-safire-t.html?_r=1&amp;adxnnl=1&amp;partner=rssnyt&amp;emc=rss&amp;adxnnlx=1229007727-rHeHNAWQ6qCKYwJ6WbOsVg On Language], 17.02.2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0Mkgu&quot;&gt;Mathis Wackernagel ja William Rees (1996). &quot;Our Ecological Footprint&quot; (New Society Press)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;E6r1t&quot;&gt;[http://www.footprintnetwork.org/en/index.php/GFN/page/footprint_basics_overview/ Global Footprint Network 2012]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9dNnT&quot;&gt;[http://www.footprintnetwork.org/en/index.php/GFN/page/footprint_for_nations/ Global Footprint Network, 2012]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xgaxC&quot;&gt;[http://jalajalg.positium.ee/ Ökoloogilise jalajälje kalkulaator]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* [http://jalajalg.positium.ee/ Eestikeelne ökoloogilise jalajälje kalkulaator]
* [http://www.footprintnetwork.org/en/index.php/GFN/page/calculators/ Footprint Networki ökoloogilise jalajälje kalkulaator]
* [http://www.europarl.europa.eu/news/public/story_page/008-41615-315-11-46-901-20081110STO41613-2008-10-11-2008/default_et.htm Euroopa Parlamendi ökoloogiline jalajälg]

[[Kategooria:Keskkonnakaitse]]
[[Kategooria:Jätkusuutlik areng]]</text>
      <sha1>ad9b7pwq0x4c1j7f12dif3elpian2e4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hillar Nahkmann</title>
    <ns>0</ns>
    <id>154613</id>
    <revision>
      <id>7142869</id>
      <parentid>7136932</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:51:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-20154-48</username>
        <id>226309</id>
      </contributor>
      <origin>7142869</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3086" sha1="ldn3fpqegzgkp0u6ej7g6k8f1qoqt7u" xml:space="preserve">'''Hillar Nahkmann''' ([[27. juuli]] [[1964]] [[Tallinn]] – [[22. detsember]] [[2008]]) oli eesti [[ajakirjanik]], pedagoog ja mälumängur.

Ta lõpetas 1982. aastal [[Keila 1. Keskkool]]i ja 1988. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikool]]i [[ajalugu|ajaloo-]] ja ühiskonnaõpetuse õpetajana.

Aastatel 1982–[[1993]] oli ta Keila 1. Keskkoolis ajalooõpetaja, olles samal ajal kuni lõpetamiseni Tartus kaugõppe tudeng. 

Suvel [[1991]] asus ta tööle [[Eesti Raadio]]sse [[väliskommentaator]]ina; seejärel oli Eesti Raadio uudistediktor. Alates [[2003]]. aastast oli ta [[Vikerraadio]] vastutav toimetaja. Oma sõnul eelistas ta esineda otse-eetris. Ta alustas raadiotööd uudistelugeja ja väliskommentaatorina. Hiljem juhtis ta muu hulgas saateid &quot;[[Maailm täna]]&quot;, &quot;[[Päevasüda]]&quot; ja &quot;[[6pakk]]&quot;. Samuti olümpiamängude programme. Aastal 1996 oli ta ise Atlantas kohal ja kommenteeris mitmeid võistlusi. 

Ta oli muuhulgas ka edukas [[mälumängur]]. Võitis individuaalmängijana TV3 &quot;[[Kuldvillak (telesaade)|Kuldvillaku]]&quot;, meeskondlikus arvestuses &quot;[[Maakilb|Maakilva]]&quot; (kevad 2001), Harju meistrivõistlused “Mnemofriik” (sügis 2001), ning [[Eesti meistrivõistlused mälumängus|Eesti meistrivõistlustel]] Keila võistkonnas pronksmedali (kevad 1994). 

10. klassi õpilasena tuli ETV võistlussaate “Turniir” meeskondlik esikoht kevadel 1981. Preemiareis viis võistkonna toonasele Ida-Saksamaale ehk DDR-i. 1986 kevadel sai Hillar Nahkmann võistkondliku teise koha toonase Harju rajooni mälumängusarjas noortele. 

Suri ootamatult 22. detsembril 2008. Maetud Keila lähedal asuvale [[Karjaküla kalmistu]]le. 

== Kirjandus ==
*[[Allar Viivik]]. [https://www.ohtuleht.ee/63373 Hillar Nahkmann: Mina teatasin &quot;Estonia&quot; laevahukust esimesena]. Õhtuleht, 28. september 1999
*[[Maarius Suviste]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=&amp;grupp=artikkel&amp;artikkel=3326 Hillar Nahkmann: Raadio loob fantaasiat]. Maaleht, 21. juuli 2005
*[http://www.postimees.ee/?id=61632  Suri tuntud raadiohääl Hillar Nahkmann]. Postimees, 22. detsember 2008
*[http://uudised.err.ee/index.php?06148762 Uku Toom: Nahkmann oli asendamatu]. ERR Uudised, 22. detsember 2008
*[https://www.ohtuleht.ee/309316 Hillar Nahkmann 1964–2008]. Õhtuleht, 22. detsember 2008
*[http://www.postimees.ee/?id=61661 In memoriam – Hillar Nahkmann]. Postimees, 23. detsember 2008
* [[Allar Viivik]]. [https://www.ohtuleht.ee/309417 Kilvar Hillar Nahkmann: &quot;Küsimusele vastamisel on hea tuletamine!&quot;] Õhtuleht, 23. detsember 2008
*[[Allar Viivik]]. [https://www.ohtuleht.ee/309663 Homme maetakse Hillar Nahkmann]. Õhtuleht, 29. detsember 2008

==Välislingid==
*[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=dM9N6WMQa73G Haud Keila Karjaküla kalmistul]

{{JÄRJESTA:Nahkmann, Hillar}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti ajalooõpetajad]]
[[Kategooria:Keila Kooli vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Karjaküla kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]
[[Kategooria:Surnud 2008]]</text>
      <sha1>ldn3fpqegzgkp0u6ej7g6k8f1qoqt7u</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142871</id>
      <parentid>7142869</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:51:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-20154-48</username>
        <id>226309</id>
      </contributor>
      <origin>7142871</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3087" sha1="ny378gdd9bvtucuk15oidb3ntfy2d4h" xml:space="preserve">'''Hillar Nahkmann''' ([[27. juuli]] [[1964]] [[Tallinn]] – [[22. detsember]] [[2008]]) oli eesti [[ajakirjanik]], pedagoog ja mälumängur.

Ta lõpetas 1982. aastal [[Keila 1. Keskkool]]i ja 1988. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikool]]i [[ajalugu|ajaloo-]] ja ühiskonnaõpetuse õpetajana.

Aastatel 1982–[[1993]] oli ta Keila 1. Keskkoolis ajalooõpetaja, olles samal ajal kuni lõpetamiseni Tartus kaugõppe tudeng. 

Suvel [[1991]] asus ta tööle [[Eesti Raadio]]sse [[väliskommentaator]]ina; seejärel oli Eesti Raadio uudistediktor. Alates [[2003]]. aastast oli ta [[Vikerraadio]] vastutav toimetaja. Oma sõnul eelistas ta esineda otse-eetris. Ta alustas raadiotööd uudistelugeja ja väliskommentaatorina. Hiljem juhtis ta muu hulgas saateid &quot;[[Maailm täna]]&quot;, &quot;[[Päevasüda]]&quot; ja &quot;[[6pakk]]&quot;. Samuti olümpiamängude programme. Aastal 1996 oli ta ise Atlantas kohal ja kommenteeris mitmeid võistlusi. 

Ta oli muuhulgas ka edukas [[mälumängur]]. Võitis individuaalmängijana TV3 &quot;[[Kuldvillak (telesaade)|Kuldvillaku]]&quot;, meeskondlikus arvestuses &quot;[[Maakilb|Maakilva]]&quot; (kevad 2001), Harju meistrivõistlused “Mnemofriik” (sügis 2001), ning [[Eesti meistrivõistlused mälumängus|Eesti meistrivõistlustel]] Keila võistkonnas pronksmedali (kevad 1994). 

10. klassi õpilasena tuli ETV võistlussaate “Turniir” meeskondlik esikoht kevadel 1981. Preemiareis viis võistkonna toonasele Ida-Saksamaale ehk DDR-i. 1986. kevadel sai Hillar Nahkmann võistkondliku teise koha toonase Harju rajooni mälumängusarjas noortele. 

Suri ootamatult 22. detsembril 2008. Maetud Keila lähedal asuvale [[Karjaküla kalmistu]]le. 

== Kirjandus ==
*[[Allar Viivik]]. [https://www.ohtuleht.ee/63373 Hillar Nahkmann: Mina teatasin &quot;Estonia&quot; laevahukust esimesena]. Õhtuleht, 28. september 1999
*[[Maarius Suviste]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=&amp;grupp=artikkel&amp;artikkel=3326 Hillar Nahkmann: Raadio loob fantaasiat]. Maaleht, 21. juuli 2005
*[http://www.postimees.ee/?id=61632  Suri tuntud raadiohääl Hillar Nahkmann]. Postimees, 22. detsember 2008
*[http://uudised.err.ee/index.php?06148762 Uku Toom: Nahkmann oli asendamatu]. ERR Uudised, 22. detsember 2008
*[https://www.ohtuleht.ee/309316 Hillar Nahkmann 1964–2008]. Õhtuleht, 22. detsember 2008
*[http://www.postimees.ee/?id=61661 In memoriam – Hillar Nahkmann]. Postimees, 23. detsember 2008
* [[Allar Viivik]]. [https://www.ohtuleht.ee/309417 Kilvar Hillar Nahkmann: &quot;Küsimusele vastamisel on hea tuletamine!&quot;] Õhtuleht, 23. detsember 2008
*[[Allar Viivik]]. [https://www.ohtuleht.ee/309663 Homme maetakse Hillar Nahkmann]. Õhtuleht, 29. detsember 2008

==Välislingid==
*[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=dM9N6WMQa73G Haud Keila Karjaküla kalmistul]

{{JÄRJESTA:Nahkmann, Hillar}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti ajalooõpetajad]]
[[Kategooria:Keila Kooli vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Karjaküla kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]
[[Kategooria:Surnud 2008]]</text>
      <sha1>ny378gdd9bvtucuk15oidb3ntfy2d4h</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142873</id>
      <parentid>7142871</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:53:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-20154-48</username>
        <id>226309</id>
      </contributor>
      <origin>7142873</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3154" sha1="3ze5xkqf1royf2engup4h6r2nvpfxb2" xml:space="preserve">'''Hillar Nahkmann''' ([[27. juuli]] [[1964]] [[Tallinn]] – [[22. detsember]] [[2008]]) oli eesti [[ajakirjanik]], pedagoog ja mälumängur.

Ta lõpetas 1982. aastal [[Keila 1. Keskkool]]i ja 1988. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikool]]i [[ajalugu|ajaloo-]] ja ühiskonnaõpetuse õpetajana.

Aastatel 1982–[[1993]] oli ta Keila 1. Keskkoolis ajalooõpetaja, olles samal ajal kuni lõpetamiseni Tartus kaugõppe tudeng. 

Suvel [[1991]] asus ta tööle [[Eesti Raadio]]sse [[väliskommentaator]]ina; seejärel oli Eesti Raadio uudistediktor. Alates [[2003]]. aastast oli ta [[Vikerraadio]] vastutav toimetaja. Oma sõnul eelistas ta esineda otse-eetris. Ta alustas raadiotööd uudistelugeja ja väliskommentaatorina. Hiljem juhtis ta muu hulgas saateid &quot;[[Maailm täna]]&quot;, &quot;[[Päevasüda]]&quot; ja &quot;[[6pakk]]&quot;. Samuti suve- ning taliolümpiamängude eriprogramme. Viimati suvel 2008.

Aastal 1996 oli ta ise Eesti Raadio ajakirjanikuna Atlantas kohal ja kommenteeris mitmeid võistlusi. 

Ta oli muuhulgas ka edukas [[mälumängur]]. Võitis individuaalmängijana TV3 &quot;[[Kuldvillak (telesaade)|Kuldvillaku]]&quot;, meeskondlikus arvestuses &quot;[[Maakilb|Maakilva]]&quot; (kevad 2001), Harju meistrivõistlused “Mnemofriik” (sügis 2001), ning [[Eesti meistrivõistlused mälumängus|Eesti meistrivõistlustel]] Keila võistkonnas pronksmedali (kevad 1994). 

10. klassi õpilasena tuli ETV võistlussaate “Turniir” meeskondlik esikoht kevadel 1981. Preemiareis viis võistkonna toonasele Ida-Saksamaale ehk DDR-i. 1986. kevadel sai Hillar Nahkmann võistkondliku teise koha toonase Harju rajooni mälumängusarjas noortele. 

Suri ootamatult 22. detsembril 2008. Maetud Keila lähedal asuvale [[Karjaküla kalmistu]]le. 

== Kirjandus ==
*[[Allar Viivik]]. [https://www.ohtuleht.ee/63373 Hillar Nahkmann: Mina teatasin &quot;Estonia&quot; laevahukust esimesena]. Õhtuleht, 28. september 1999
*[[Maarius Suviste]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=&amp;grupp=artikkel&amp;artikkel=3326 Hillar Nahkmann: Raadio loob fantaasiat]. Maaleht, 21. juuli 2005
*[http://www.postimees.ee/?id=61632  Suri tuntud raadiohääl Hillar Nahkmann]. Postimees, 22. detsember 2008
*[http://uudised.err.ee/index.php?06148762 Uku Toom: Nahkmann oli asendamatu]. ERR Uudised, 22. detsember 2008
*[https://www.ohtuleht.ee/309316 Hillar Nahkmann 1964–2008]. Õhtuleht, 22. detsember 2008
*[http://www.postimees.ee/?id=61661 In memoriam – Hillar Nahkmann]. Postimees, 23. detsember 2008
* [[Allar Viivik]]. [https://www.ohtuleht.ee/309417 Kilvar Hillar Nahkmann: &quot;Küsimusele vastamisel on hea tuletamine!&quot;] Õhtuleht, 23. detsember 2008
*[[Allar Viivik]]. [https://www.ohtuleht.ee/309663 Homme maetakse Hillar Nahkmann]. Õhtuleht, 29. detsember 2008

==Välislingid==
*[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=dM9N6WMQa73G Haud Keila Karjaküla kalmistul]

{{JÄRJESTA:Nahkmann, Hillar}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti ajalooõpetajad]]
[[Kategooria:Keila Kooli vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Karjaküla kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]
[[Kategooria:Surnud 2008]]</text>
      <sha1>3ze5xkqf1royf2engup4h6r2nvpfxb2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 13. juulil</title>
    <ns>0</ns>
    <id>155767</id>
    <revision>
      <id>7142624</id>
      <parentid>7130369</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:45:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7142624</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6133" sha1="fn40xnwm8acjs3j956q4jdr7b1p1rha" xml:space="preserve">{{sündinud juulis}}
''Siin loetletakse [[13. juuli|13. juulil]] sündinud tuntud inimesi.''

*[[100 eKr]] – [[Julius Caesar]], Vana-Rooma riigimees ja väejuht
*[[1590]] – [[Clemens X]], paavst
*[[1608]] – [[Ferdinand III (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand III]], Saksa-Rooma keiser
*[[1783]] – [[Paul Friedrich August von Holstein-Oldenburg]], Eestimaa kindralkuberner
*[[1857]] – [[Werner Zoege von Manteuffel]], Eesti sõjaväelane ja kirurg
*[[1863]] – [[Izmail Korostovets]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane 
*[[1872]] – [[Aleksei Hvostov]], Venemaa poliitik
*[[1880]] – [[Taavet Mutsu]], eesti teatritegelane, kirjastaja ja raamatukaupmees
*[[1889]] – [[Emma Petersen]], Eesti pedagoog, haridustegelane ja poliitik
*[[1893]] – [[Christine Marie Berkhout]], hollandi mükoloog
*[[1894]] – [[Enn Nurmiste]], Eesti poliitik ja õpetaja
*[[1898]] – [[Ivan Triesault]], eesti päritolu Hollywoodi filminäitleja
*[[1905]] – [[Edvin Laine]], soome filmi- ja teatrilavastaja
*[[1907]] – [[Norbert Żaba]], poola-eesti-rootsi päritolu Poola diplomaat ja ühiskonnategelane 
*[[1908]] – [[Dorothy Round Little]], Inglise tennisist
*[[1909]] – [[Verner Hagus]], eesti balletitantsija
*[[1914]] – [[William Nurmet]], Eesti sõjaväelane
*[[1918]] – [[Alberto Ascari]], itaalia autovõidusõitja
*[[1919]] – [[Nikolai Balašov]], vene kirjandusteadlane
*[[1920]] – [[Hans Blumenberg]], saksa filosoof
*[[1921]] – [[Tullio Ilomets]], eesti keemik
*[[1922]] – [[Anker Jørgensen]], Taani poliitik
*[[1923]] – [[Mihhail Pugovkin]], Nõukogude Liidu ja Venemaa filminäitleja
*[[1925]] – [[Helga Alling]], eesti tekstiilikunstnik
* 1925 – [[Madeleine Leininger]], Ameerika Ühendriikide õendusteoreetik
*[[1927]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane
* 1927 – [[Simone Veil]], Prantsusmaa advokaat ja poliitik
*[[1928]] – [[Ellen Niit]], eesti kirjanik
*[[1929]] – [[Mai Mering]], eesti lavastaja, näitleja ja jurist
*[[1931]] – [[Risto Luukkonen]], Soome poksija
* 1931 – [[Viktor Jaanimets]], eesti meremees ja poliitiline põgenik
*[[1932]] – [[Arvo Aalto]], endine Soome poliitik
* 1932 – [[Rein Pirn]], eesti tehnikateadlane ja arhitekt-akustik
*1932 – [[Per Nørgård]], Taani helilooja
*[[1933]] – [[David Storey]], inglise näitekirjanik, romaanikirjanik ja filmistsenarist
*[[1934]] – [[Wole Soyinka]], Nigeeria ingliskeelne kirjanik
*[[1936]] – [[Vello Kaavere]], eesti teadusajaloolane, erialalt geograaf
*[[1938]] – [[Jüri Pertmann]], Eesti vabadusvõitleja, ühiskonnategelane ja riigiametnik
*[[1939]] – [[Alo Adamson]], eesti mäeteadlane
*[[1940]] – [[Patrick Stewart]], inglise näitleja
*[[1941]] – [[Luis Alberto Lacalle]], Uruguay jurist ja poliitik
* 1941 – [[Jacques Perrin]], prantsuse filminäitleja ja filmiprodutsent
*[[1944]] – [[Kaarel Kilvet]], eesti näitleja, lavastaja ja laulja
* 1944 – [[Ernő Rubik]], ungari leiutaja, skulptor ja arhitektuuriprofessor
*[[1945]] – [[Risto Tammelo]], eesti füüsik
*[[1946]] – [[Cheech Marin]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[1947]] – [[Navin Ramgoolam]], Mauritiuse poliitik
* 1947 – [[Toomas Jüriado]], eesti loodusajakirjanik
* 1947 – [[Ricardo Delgado]], Mehhiko endine poksija
*[[1948]] – [[Maire Sakson]], eesti geoloog
*[[1949]] – [[Kai Piirsoo]], eesti hüdrobioloog
*[[1950]] – [[Ma Yingjiu]], Hiina Vabariigi president
* 1950 – [[Silja Lamp]], eesti tekstiilikunstnik
*[[1954]] – [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]], USA korvpallur
*[[1955]] – [[Ants Kiviselg]], eesti spordiarst
*[[1957]] – [[Kristjan Kirme]], eesti kitarrist ja laulja
* 1957 – [[Maie Ojamaa]], eesti arstiteadlane ja taastusraviarst
*[[1961]] – [[Benjamín Prado]], hispaania kirjanik
*[[1962]] – [[Tom Kenny]], Ameerika Ühendriikide näitleja
* 1962 – [[Andoni Ortuzar]], baski rahvusest Hispaania poliitik ja ajakirjanik
*[[1966]] – [[Teet Velling]], eesti muusik 
*[[1967]] – [[Aarne Põlluäär]], omavalitsustegelane
*[[1968]] – [[Tarmo Kohv]], eesti politseinik
*[[1970]] – [[Margus Jaanovits]], eesti näitleja
* 1970 – [[Nancy Faeser]], Saksamaa poliitik ja jurist
*[[1972]] – [[Evelyn Sepp]], eesti poliitik
* 1972 – [[Sven Lõhmus]], eesti helilooja
* 1972 – [[Gabriela Firea]], Rumeenia ajakirjanik ja poliitik 
*[[1973]] – [[Kersti Ala-Murr]], eesti laulja (sopran)
*[[1974]] – [[Jarno Trulli]], itaalia autovõidusõitja
*[[1975]] – [[Raul Kübarsepp]], õppemängude arendaja, ettevõtja, rollimängija ja haridustegelane 
*[[1976]] – [[Oleg Sentsov]], Ukraina filmirežissöör, kirjanik ja aktivist
*[[1977]] – [[Kari Wahlgren]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[1978]] – [[Mari-Liis Sepper]], eesti jurist
*[[1980]] – [[Juan Carlos Navarro]], hispaanlasest elukutseline korvpallur
*[[1981]] – [[Matt Shadows]], USA muusik
* 1981 – [[Ineta Radēviča]], läti endine kergejõustiklane
* 1981 – [[Mika Pyörälä]], soome jäähokimängija
*[[1983]] – [[Liu Xiang]], hiina tõkkejooksja
* 1983 – [[Brigitta Davidjants]], eesti ajakirjanik
* 1983 – [[Suzumi Suzuki]], jaapani kirjanik
*[[1985]] – [[Guillermo Ochoa]], Mehhiko jalgpallur
*[[1986]] – [[Yakup Kılıç]], Türgi endine poksija
*[[1988]] – [[Pavel Uspenski]], vene filoloog
* 1988 – [[Taavet Niller]], eesti kontrabassimängija
* 1988 – [[Colton Haynes]], Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja laulja
*[[1989]] – [[Kim Kee-hee]], Lõuna-Korea jalgpallur 
*[[1991]] – [[Rasmus Rissanen]], soome jäähokimängija 
*[[1993]] – [[Debby Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja
* 1993 – [[Mike Reilly]], USA jäähokimängija
*[[1994]] – [[Jere Uronen]], soome jalgpallur
*[[1995]] – [[Siimon Sander]], eesti ettevõtja
* 1995 – [[Zharnel Hughes]], Suurbritannia sprinter
*[[1996]] – [[Ché Adams]], Inglismaa jalgpallur
*[[1998]] – [[Kati-Kreet Marran]], eesti sulgpallur 
*[[2004]] – [[Häli Vahula]], eesti võrkpallur
* 2004 – [[Faith Cherotich]], Keenia takistusjooksja
*[[2007]] – [[Lamine Yamal]], Hispaania jalgpallur

[[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuli, 13.]]</text>
      <sha1>fn40xnwm8acjs3j956q4jdr7b1p1rha</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Naturaalmajandus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>156845</id>
    <revision>
      <id>7142575</id>
      <parentid>7041162</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T16:49:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142575</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7831" sha1="aqxf50wpq8740d3netruk75za35kg8o" xml:space="preserve">{{liita|Elatusmajandus}}

'''Naturaalmajandus''' ehk '''elatusmajandus''' (inglise keeles ''natural economics'') on [[majandussüsteem]], mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad üldse. Naturaalmajandus on vanim ja lihtsaim [[majandus]]e korraldamise viis. Elamiseks vajalik [[tootmine|toodetakse]] ühe majapidamisüksuse ([[perekond]], [[kogukond]], [[mõis]]) piires ning ka tarbitakse selle [[institutsioon]]i siseselt. Selle süsteemi puhul paigutatakse ressursse ümber otsese vahetuse või jagamise teel. Tootja varustab ennast ise kõige tarvilikuga.&lt;ref&gt;[http://opetaja.edu.ee/euroopa_ja_baltimaad/html/F1/F1_0_index.html Majandussüsteemid ja nende erinevused]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Õpetajate koduleht, kasutatud 25.04.2013.&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
[[Pilt:Tauschhandel Grossfriedrichsburg 1690.jpg|pisi|Naturaalmajanduslik olukord 17. sajandil Saksamaa koloonias Ghanas]]

[[Varakeskaeg]] oli [[agraarühiskond|agraarsusele]] tugineva naturaalmajandusliku majandussüsteemi kasutusajaks. Suurem osa [[tootmine|toodangust]] ei valminud mitte kauplemiseks, vaid enda tarbeks. Tootmine ja tehnoloogia olid väga algelised, mistõttu toodangu hulk sõltus määravas osas looduslikest tingimustest. Ülejäägi puhul toodang kas kingiti kellelegi või tehti vahetuskaupa ehk [[bartertehing]]uid. [[Raha]] praktiliselt puudus ja seetõttu vahetati kaupa kauba vastu. [[Euroopa]]s oli [[väärismetall]]e vähe, siin leidus vaid mõnes piirkondades hõbedat, kuld pea puudus. Tehingud olid enamasti kahepoolsed, kuid osalejaid võis olla ka enam.&lt;ref name=&quot;fed1&quot;&gt;Henri Pirenne (1936): Economic and social history of medieval Europe. London: Routledge &amp; Kegan Paul, pp 103-104.&lt;/ref&gt;

Naturaalmajanduse kujunemisel olid määravaks ka sagedased kodusõjad, [[feodaal]]ide omavahelised kokkupõrked ning teeröövlite rohkus. Need aspektid takistasid [[kaubandus]]e arenemist. Samuti kasutati bartertehinguid koloniseerimise perioodil. Näiteks [[Brasiilia]] koloniseerimisel kuna [[pärismaalased|pärismaalsete]] indiaanlaste jaoks oli raha kasutu ning seeläbi ka väärtusetu.
Perioodi lõpul hakkasid kujunema võtmetooted, mida kasutati sarnaselt [[raha]]ga.

==Mõiste kujunemine==

'''Aristoteles'''
[[Pilt:Barter-Chickens for Subscription.jpg|pisi|Pilt aastast 1874. demonstreerib bartertehingut]]
Vanakreeka filosoof [[Aristoteles]] vihjas tihti majanduse naturaalsetele aspektidele ning sotsiaalsusele. Tema sõnul on naturaalmajandust lihtne defineerida läbi vastandamise kaubandusliku [[majandus]]ega. Naturaalmajandus on vastastikku sõltumatute majapidamiste süsteem, kus üksuse sees toodetakse kõik vajalik. Selline definitsioon kirjeldas mitmeid ajaloolisi süsteeme ja institutsioone. Aristoteles sõnul on [[Kreeka]] [[oikos]]’es (majapidamises) naturaalseks koosneda meestest, naistest ja orjadest. Lisaks oli Aristoteles veendunud, et kasumi maksimeerimise printsiip kasvas välja naturaalmajanduslikust [[barterkaup]]lemisest. Kaupade vahetamine kui tegevus oli Aristoteles jaoks läbini naturaalne. Ta rõhutas tungivalt, et vahetamise taga on soov rahuldada naturaalseid vajadusi, kauplemise taga soov teenida [[kasum]]it.&lt;ref name=&quot;mcgraw&quot;&gt;Charles Perrings (1985):  [http://www.jstor.org/stable/1153876&quot;The Natural Economy Revisited&quot;] Economic Development and Cultural Change, Vol. 33, No.4, pp 829-850.&lt;/ref&gt;

'''Saksamaa koolkond'''

[[Saksamaa]] koolkonna jaoks sai [[kapitalism]]i eelse majandusliku süsteemi määratlemine oluliseks küsimuseks. Enamus ideid ringlesid ümber &quot;naturaalse majanduse&quot;, niisiis võeti kasutusele termin [[Naturalwirtschaft]] – kirjeldamaks perioodi enne raha kasutuselevõttu. Perioodi all peetakse silmas [[varakeskaeg]]a, kui raha olulisus oli üliväike.&lt;ref name=&quot;fed1&quot; /&gt; See oli majandus, mis oli sõltuv loomulikust vahetusest – bartertehingutest. Sellises majanduses raha ei ole usaldusväärne, ega seetõttu kasutusel. Sellist suhtumist läbistab mitte individualistlik mõttemaailm.&lt;ref name=&quot;mcgraw&quot; /&gt;

'''Aleksandr Tšajanov'''

Saksamaal uuriti naturaalmajandust palju, kuid suuresti on selle uurimises rolli mänginud vene majandusteadlane [[Alexander Chayanov|Aleksandr Tšajanov]]. Tema kirjutas 1925. aastal raamatu [[talupoeg]]likust majandusest, mis taasavastati 1960. aastatel. Raamatus selgitab Tšajanov, et talupoegliku majanduse puhul ei ole majapidamise eesmärgiks maksimeerida toodangu [[kasum]]it, vaid tasakaalustada kasumlikkus kogu majapidamise poolt tehtava töö mahuga. Tootja on samal ajal ka oma toodangu [[tarbija]]. Ei ole ühtegi turgu ega hindu, järelikult ei ole võimalik teha ka majanduse analüüsi, sealhulgas jälgida kasumlikkuse optimeerimist.&lt;ref name=&quot;mcgraw&quot; /&gt;

'''Charles Perring'''

Puhta naturaalmajanduse puhul on kogu toodang koha peal toodetud. Kui vahetatakse sisse ka luksuskaupu, on tegemist nõrga naturaalmajandusliku olukorraga. Puhta naturaalmajanduse puhul on tootvad institutsioonid üksteisest isoleeritud. Nõrgas naturaalmajanduslikus olukorras on institutsioonide vahel aktiivne suhtlemine ning kaupade vahetus.&lt;ref name=&quot;mcgraw&quot; /&gt;

==Naturaalmajanduse väljundid tänapäeval==
[[Pilt:Barter.jpg|pisi|Kohalik turg Mehhikos]]

'''Ökonoomne tarbimine'''

Tänapäevases ühiskonnas on tihti probleeme ületarbimise ning liigtootmisega. Lahendamaks seda probleemi on mindud tagasi naturaalmajanduse printsiipide juurde. Kasvatatakse nii palju kui on vaja, [[ressurss]]e ei kasutata liigtootmiseks, maad ei koormata üle. Sellise mõtlemise väljundiks on [[jätkusuutliku areng]]u programmid.

'''Kriisi olukord'''

Naturaalmajanduse juurde minnakse tagasi kriisiolukordades. Eriti [[majanduskriis]]i tingimustest, kus [[valuuta]] on muutunud ebastabiilseks. Tulenevalt [[hüperinflatsioon]]ist või suurest [[deflatsioon]]ist.

'''Virtuaalne naturaalmajandus'''

[[Internet]]i levikuga seoses on kaubandus sageli kolinud virtuaalmaailma. Inimeste jaoks, kes soovivad midagi liigset ära anda või vahetada, on internet ideaalne platvorm – potentsiaalseks tehingupartneriks võib olla iga netikasutaja.&lt;ref&gt;Kaido Rinne (2010): Virtuaalne naturaalmajandus. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool. .&lt;/ref&gt;

Vahetuskaupu lubavate veebilehtede näited:
* Swaptree, kus vahetatakse filme, muusikat, raamatuid ja mänge
* U-exchange, kus vahetatakse kõike võimalikku
* Swapbabygoods, vahetatakse beebidele vajalikke kasutatuid esemeid
* Zwaggle, kus vahetatakse beebidele vajalikke esemeid
* Bookmooch, kus vahetatakse raamatuid
* SwapStyle, kus vahetatakse riideid, aksessuaare, kosmeetikat ja muud sarnast
* Homeswapper, kus vahetatakse üürikortereid ja kinnisvara

==Naturaalmajandus Eestis==

Eesti talupoja majapidamises oli naturaalmajandus 19. sajandini väga oluline. Talupojad kasutasid müügi- ja vahetuskaubaks peamiselt [[vili|vilja]]. Lisaks müüdi ja vahetati [[võid]], [[kanepit]], [[loomanahku]], [[mett]], [[vaha]], [[humalaid]], jahisaadusi. Põhiliseks kaubatehinguks oli siiski vahetamine: talupojad viisid linna kaupmehele oma saadusi ja said kaupmehelt vastutasuks endale vajalikke kaupu. Vahetuskaubanduse oli talurahvas jaoks viis olla omavahel kaubandussidemetes. Sisemaa talupojad vahetasid oma vilja või jahu rannikul elavate talupoegade [[kala]]de vastu või [[käsitöö]]ga tegelevate talupoegade toodete vastu.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20140413045220/http://www.erm.ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Muutuv-rahvakultuur/Kaubandus&quot;Kaubandus&quot;] Eesti rahva muuseum, kasutatud 25.04.2013.&lt;/ref&gt;

Tänapäeval seisneb naturaalmajandus Eestis pigem omavaheliste kingituste tegemises põllumajandusega tegelevate majapidamiste vahel. Samuti on laialt levinud uus naturaalmajandus ehk naturaalmajanduse tänapäevased väljundid.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Majandus]]</text>
      <sha1>aqxf50wpq8740d3netruk75za35kg8o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Õnne 13</title>
    <ns>0</ns>
    <id>162265</id>
    <revision>
      <id>7142488</id>
      <parentid>7140936</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:00:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tegelased ja osatäitjad */</comment>
      <origin>7142488</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17761" sha1="ifu71w63mwjy4749h58gwt2nqrlo732" xml:space="preserve">{{seriaal
| nimi = &quot;Õnne 13&quot;, &quot;Meie elu lood&quot;
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| žanr = draama
| režii = [[Tõnis Kask]] (1993–2003)&lt;br /&gt;[[Ain Prosa]] (2003–)
| stsenaarium = [[Astrid Reinla]] (1993–1994)&lt;br /&gt;[[Kati Murutar]] (1995–1996)&lt;br /&gt;[[Teet Kallas]] (1996–2011)&lt;br /&gt;[[Urmas Lennuk]] (2011)&lt;br /&gt;[[Teet Kallas]] (2011–2012)&lt;br /&gt;[[Urmas Lennuk]] (2013–2014)&lt;br /&gt;[[Andra Teede]] (2014–)
| operaator = [[Taavo Kongi]]
| produtsent = [[Raivo Suviste]]
| peaosades = [[Kaljo Kiisk]]&lt;br&gt;[[Helgi Sallo]]&lt;br&gt;[[Luule Komissarov]]&lt;br&gt;[[Raivo E. Tamm]]&lt;br&gt;[[Anne Veesaar]]&lt;br&gt;[[Marika Korolev]]&lt;br&gt;[[Eero Spriit]] &lt;br&gt;[[Ülle Kaljuste]]&lt;br&gt;[[Veikko Täär]] &lt;br&gt;[[Tõnu Aav]]
| helilooja = [[Alo Mattiisen]]&lt;br&gt;[[Ardo Ran Varres]]
| tunnusmuusika = 
| esitaja = 
| riik = {{PisiLipp|Eesti}}
| keel = [[eesti keel|Eesti]]
| kanal = [[Eesti Televisioon]]
| tootja = [[Balti Video]]
| originaal = 1993–
| hooaegu = 33{{väiksem| (eetrisse jõudnud, 2026.a seisuga)}}
| jagusid = 970{{väiksem| (eetrisse jõudnud, seisuga 25.04.2026)}}
| kestus = 25–30 minutit
| originaalnimi = 
| esmalinastus = 
}}

'''&quot;Õnne 13&quot;''' (ka '''&quot;Meie elu lood&quot;''') on [[Eesti Televisioon]]i [[telesari]]. Sarja idee autor ja esimene [[stsenarist]] oli [[Astrid Reinla]]. Seejärel oli stsenarist [[Kati Murutar]]. Alates [[1996]]. aastast kirjutas käsikirja [[Teet Kallas]]&lt;ref name=&quot;Õhtuleht 09-2008&quot; /&gt;, 2011. aasta esimesel poolel ja 2013. aastast 2014. aasta sügiseni kirjutas käsikirja [[Urmas Lennuk]]&lt;ref name=&quot;dL0Qd&quot; /&gt;. Alates 2014. aasta sügisest on sarja stsenarist [[Andra Teede]]. Telesarja '''&quot;Õnne 13&quot;''' esimene jagu oli eetris [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1993]], kokku on valminud üle 900 jao. 880. jagu oli eetris 22. aprillil 2023 ning 890. jagu 21. oktoobril samal aastal. 13. jaanuaril 2024 läks eetrisse 900. jagu. 2025. aasta kevadel linastus ETV ekraanil 945. osa. Aasta hiljem, jaanuaris 2026 aga osa nr. 960. 25.aprillil 2026 läks eetrisse 970. jagu.

'''&quot;Õnne 13&quot;''' lavastajatöö tegi esimesed 10 hooaega [[Tõnis Kask]]. Alates [[2003]]. aastast lavastab sarja [[Ain Prosa]]. Alates aastast [[1997]] on sarja kaastootja [[Balti Video]] (BEC).&lt;ref name=&quot;861tY&quot; /&gt; Sarjas on osalenud üle 200 näitleja.&lt;ref name=&quot;Faktid&quot; /&gt;

== Võttekohad ==
Telesarja tegevus leiab aset väikeses [[Morna (Õnne 13)|Morna]]-nimelises linnas. Rohelise Morna linnakese võtted on tehtud kas [[Nõmme]], [[Rahumäe]] või [[Hiiu]] eramute piirkonnas.&lt;ref name=&quot;õnne&quot;&gt;Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/323143/morna-ndash-milline-see-pariselt-valja-naeb Morna &amp;ndash; milline see päriselt välja näeb?] ohtuleht.ee, 4. aprill 2009&lt;/ref&gt; Esimesed välisvõtted majast Õnne 13 tehti Nõmmel Kiige tänaval, kuid see maja lammutati.&lt;ref name=&quot;õnne&quot; /&gt; Praegu avakaadrites näidatav Õnne 13 maja asub Tallinnas Sihi 104. Telesarja Uuevariku talu (kus seriaali pererahvas pidas lehmi ja valmistas meiereis juustu) võtted on toimunud Esko talus [[Harjumaa]]l [[Saku vald|Saku vallas]].&lt;ref&gt;[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/93360941/onne-13-uks-vottepaikadest-lopetab-pariselus-tegevuse-peremees-aeg-on-selline-tuleb-muutusi-teha Õnne 13“ üks võttepaikadest lõpetab päriselus tegevuse.] maaleht.delfi.ee, 7. mai 2021&lt;/ref&gt;

'''Seriaali tegevuskohad on (olnud):''' 
* Morna hotelli eksterjöör – Sihi 26; 
* Morna hotelli interjöör – Stroomi hotell Randla 11; 
* Morna kohvik – kohvik Köök&amp;Kook Raudtee 33; 
* Mare ja Allani kodu – Magasini 25a; 
* Are ja Georgi kodu – Läänekaare 14; 
* linnapea Uku Palmi kodu ning Oliver-Steni ja Merilini kodu – Pidu 6; 
* Krissu ja Laine kodu – Haava 33; 
* Jane ja Jaanuse kodu – Kauba 34; 
* linnapea kabinet – Faehlmanni 12 ERRi hoone 7. korrusel&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/2729482/kus-valmivad-seriaalid-tegelikult Kus valmivad seriaalid tegelikult?] postimees.ee, 16. märts 2014&lt;/ref&gt;. Välisvaade on Nõmme sotsiaalkeskuse hoonest;
* turg – Keila turg/Nõmme turg;
* hotell/pansionaat Pinus – Nõmme sotsiaalkeskuse hoone, sisevõtted Stroomi hotellis/Tähetorni hotellis;
* Vissi maja – Serva tänav;
* market – Torupilli Selver;
* raamatukogu – Mustamäe Sääse raamatukogu;
* Johannese haud – väike surnuaed Kloostrimetsa lähedal;
* Tiina pubi – Hiiu Õlletuba;
* kohvik Tädi Anni juures – Nõmmel Vabaduse puiestee ja Valdeku tänava nurgal;
* kultuurimaja – Jõelähtme kultuurimaja;
jne... (võttekohti on olnud üle 200)&lt;ref name=&quot;õnne&quot; /&gt;[[Pilt:Tädi Anni Juures.JPG|thumb|Kohvik [[Tädi Anni Juures]] Nõmmel oli üks seriaali võttekohti|260x260px]]
== Hooajad ja jaod ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;2&quot; rowspan=&quot;2&quot; |Hooaeg
! rowspan=&quot;2&quot; |Osasid
! rowspan=&quot;2&quot; |Jaod
! colspan=&quot;2&quot; |Esmaeeter
|-
!Esimene osa
!Viimane osa
|-
! rowspan=&quot;34&quot; |
|[[Õnne 13 (hooaeg I)|1. hooaeg]]
|15 osa
|1–15
|30. oktoober 1993
|28. mai 1994
|-
|2. hooaeg
|17 osa
|16–32
|24. september 1994
|03. juuni 1995
|-
|3. hooaeg
|13 osa
|33–45
|24. detsember 1995
|08. juuni 1996
|-
|4. hooaeg
|18 osa
|46–63
|12. oktoober 1996
|01. juuni 1997
|-
|5. hooaeg
|16 osa
|64–79
|01. november 1997
|30. mai 1998
|-
|6. hooaeg
|31 osa
|80–110
|03. oktoober 1998
|01. mai 1999
|-
|7. hooaeg
| rowspan=&quot;3&quot; |30 osa
|111–140
|09. oktoober 1999
|29. aprill 2000
|-
|8. hooaeg
|141–170
|07. oktoober 2000
|28. aprill 2001
|-
|9. hooaeg
|171–200
|15. september 2001
|04. mai 2002
|-
|10. hooaeg
|27 osa
|201–227
|07. detsember 2002
|07. juuni 2003
|-
|11. hooaeg
|31 osa
|228–257
|01. november 2003
|22. mai 2004
|-
|12. hooaeg
|33 osa
|258–290
|09. oktoober 2004
|21. mai 2005
|-
|13. hooaeg
| rowspan=&quot;3&quot; |32 osa
|291–322
|22. oktoober 2005
|27. mai 2006
|-
|14. hooaeg
|323–354
|21. oktoober 2006
|26. mai 2007
|-
|15. hooaeg
|355–386
|20. oktoober 2007
|24. mai 2008
|-
|16. hooaeg
|34 osa
|387–420
|27. september 2008
|16. mai 2009
|-
|17. hooaeg
|36 osa
|421–456
|12. september 2009
|29. mai 2010
|-
|18. hooaeg
|35 osa
|457–491
|18. september 2010
|21. mai 2011
|-
|19. hooaeg
|36 osa
|492–527
|17. september 2011
|19. mai 2012
|-
|20. hooaeg
|35 osa
|528–563
|15. september 2012
|18. mai 2013
|-
|21. hooaeg
|32 osa
|564–595
|12. oktoober 2013
|17. mai 2014
|-
|22. hooaeg
| rowspan=&quot;3&quot; |36 osa
|596–631
|13. september 2014
|30. mai 2015
|-
|23. hooaeg
|632–667
|12. september 2015
|28. mai 2016
|-
|24. hooaeg
|668–703
|10. september 2016
|27. mai 2017
|-
|25. hooaeg
|32 osa
|704–735
|09. september 2017
|12. mai 2018
|-
|26. hooaeg
|30 osa
|736–765
|22. september 2018
|04. mai 2019
|-
|27. hooaeg
|27 osa
|766–792
|21. september 2019
|25. aprill 2020
|-
|28. hooaeg
|33 osa
|793–825
|12. september 2020
|15. mai 2021
|-
|29. hooaeg
|29 osa
|826–854
|25. september 2021
|07. mai 2022
|-
|30. hooaeg
|28 osa
|855–882
|24. september 2022
|06. mai 2023
|-
|31. hooaeg
|32 osa
|883–914
|02. september 2023
|11. mai 2024
|-
|32. hooaeg
|31 osa
|915–945
|07. september 2024
|10. mai 2025
|-
|33. hooaeg
!selgumisel
|946–
|04. oktoober 2025
!selgumisel
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Jagusid kokku
! colspan=&quot;2&quot; |970 jagu (seisuga 25.04.2026)
|}
Allikas:&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiiv {{!}} ERR |url=https://arhiiv.err.ee/ |vaadatud=2026-04-16 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;{{Vaata|Õnne 13 jagude loend}}
==Tegelased ja osatäitjad==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Näitleja
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Tegelane
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Tuntumad tegelased
|-
! rowspan=&quot;55&quot; |
|[[Kaljo Kiisk]]
|Johannes Saarepera
|-
|[[Helgi Sallo]]
|Alma Saarepera
|-
|[[Raivo E. Tamm]]
|Allan Peterson
|-
|[[Anne Veesaar]]
|Mare Peterson
|-
|[[Kauro Anton]], [[Ott Aardam]]
|Jaanus Peterson
|-
|[[Maarja Jakobson]]
|Jane Peterson
|-
|[[Rahel Prosa]]
|Mari Peterson
|-
|[[Karl Filipp Varres]]
|Peeter Peterson
|-
|[[Luule Komissarov]]
|Laine Rosenkampf-Jägerfreund
|-
|[[Väino Aren]]
|Kristjan &quot;Krissu&quot; Rosenkampf-Jägerfreund
|-
|[[Anti Kobin]]
|Henry-Fabian Ahven
|-
|[[Marika Korolev]]
|Evelin Ahven (Sumberg)
|-
|[[Allan Noormets]]
|Georg Sumberg
|-
|[[Annabel Korolev]]
|Annabel Sumberg
|-
|[[Raul Ra Korolev]]
|Rocco Sumberg
|-
|[[Andres Dvinjaninov]]
|Laur Põder
|-
|[[Külli Teetamm]]
|Pille Põder 
|-
|[[Hannes Kaljujärv]]
|Richard Kattai
|-
|[[Garmen Tabor]]
|Anne-Mai Kattai 
|-
|[[Mihkel Tikerpalu]]
|Ints Kattai
|-
|[[Theodor Tabor]]
|Mats Kattai
|-
|[[Maarika Mesipuu-Veebel]]
|Anu Kattai
|-
|[[Elo Kokkota]]
|Brita
|-
|[[Aleksander Eelmaa]]
|Ülo Ümera
|-
|[[Eva Vilt-Malleus]]
|Kelli Ümera
|-
|[[Lembit Ulfsak]]
|Uku Palm
|-
|[[Evelin Võigemast]]
|Ursula Amaranta Malone (Palm)
|-
|[[Meelis Rämmeld]]
|Taivo Palm
|-
|[[Tarvo Sõmer]]
|Priit Torim
|-
|[[Viire Valdma]]
|Tiina Püvi 
|-
|[[Aarne Üksküla]]
|Jaak Pallo
|-
|[[Ülle Lichtfeldt]]
|Are Prillop
|-
|[[Egon Nuter]]
|Jüri &quot;Jürka&quot; Kerges
|-
|[[Tõnu Kilgas]]
|Harry Ahven 
|-
|[[Eero Spriit]]
|Thor-Björn Margna
|-
|[[Tõnu Aav]]
|Felix Viss
|-
|[[Mirko Rajas]]
|Filipp Viss
|-
|[[Veikko Täär]]
|Raivo Tiik
|-
|[[Taavi Teplenkov]]
|Oliver-Sten Karjus
|-
|[[Hele Kõrve]]
|Merilin Karjus
|-
|[[Ülle Kaljuste]]
|Maige Karjus 
|-
|[[Ago-Endrik Kerge]]
|Einar Karmik 
|-
|[[Maarja Mitt]]
|Saara
|-
|[[Markus Habakukk]]
|Marek
|-
|[[Triin Tenso]]
|Sonja 
|-
|[[Roland Laos]]
|Sander-Eero Seeder
|-
|[[Markus Luik]]
|Ardi
|-
|[[Terje Pennie]]
|Aino Järvik
|-
|[[Hanna Allsaar]]
|Iris Järvik
|-
|[[Mairi Tikerpalu]]
|Anneli Margna
|-
|[[Andres Noormets]]
|Ivar Karineem
|-
|[[Jaanus Mehikas]]
|Siim Susi 
|-
|[[Allan Kress]]
|Harald
|-
|[[Grete Jürgenson]]
|Margit Männimeri 
|-
|[[Anna Sergejeva]]
|Maria
|}
&lt;big&gt;Teiste hulgas on sarjas kaasa teinud veel&lt;/big&gt; [[Dajan Ahmet]], [[Liisa Aibel]], [[Ellen Alaküla]], [[Rudolf Allabert]], [[Ago Anderson]], [[Rednar Annus]], [[Marika Barabanštšikova]], [[Eino Baskin]], [[Karina Burmeister]], [[Svetlana Dorošenko]], [[Toomas Ehasalu]], [[Herta Elviste]], [[Elina Grabovski]], [[Robert Gutman]], [[Hedvig Hanson]], [[Helle-Reet Helenurm]], [[Evald Hermaküla]], [[Aleksandr Ivaškevitš]], [[Alisa Jakobi]], [[Peeter Jakobi]], [[Albert Jalakas]], [[Vello Janson]], [[Marje Jurtšenko]], [[Ene Järvis]], [[Peeter Jürgens]], [[Ain Jürisson]], [[Kaidor Kahar]], [[Irmeli Kalamees]], [[Peeter Kaljumäe]], [[Erika Kaljusaar]], [[Liia Kanemägi]], [[Peeter Kard]], [[Peeter Karell]], [[Andrus Kasesalu]], [[Kadri Kilp]], [[Diana Klas]], [[Margus Kobing]], [[Jekaterina Kordas]], [[Kersti Kreismann]], [[Tiia Kriisa]], [[Tamara Kuts]], [[Riho Kütsar]], [[Marta Laan]], [[Aare Laanemets]], [[Silvia Laidla]], [[Anu Lamp]], [[Tõnn Lamp]], [[Piret Laurimaa]], [[Lauri Leesi]], [[Aksel Lemberg]], [[Astrid Lepa]], [[Lena Barbara Luhse]], [[Anne Margiste]], [[Triinu Meriste]], [[Helena Merzin]], [[Raivo Mets]], [[Marje Metsur]], [[Kaie Mihkelson]], [[Tõnu Mikk]], [[Lii Muru]], [[Ain Mäeots]], [[Arvi Mägi]], [[Laine Mägi]], [[Andres Mähar]], [[Haide Männamäe]], [[Tarmo Männard]], [[Märten Männiste]], [[Anne Nael]], [[Katrin Nielsen]], [[Henrik Normann]], [[Laura Nõlvak]], [[Enn Nõmmik]], [[Indrek Ojari]], [[Alar Ojastu]], [[Villem Pabut]], [[Ester Pajusoo]], Rita Palatu, [[Külli Palmsaar]], [[Tiit Palu]], [[Raimo Pass]], [[Ao Peep]], [[Valeri Petrov]], [[Margus Prangel]], [[Anu Presjärv]], [[Rahel Prosa]], [[Elina Purde]], [[Andres Puustusmaa]], [[Andres Raid]], [[Küllike Rajasalu]], [[Gert Raudsep]], [[Evi Rauer]], [[Leino Rei]], [[Erich Rein]], [[Anti Reinthal]], [[Elina Reinold]], [[Rene Rekand]], [[Oleg Rogatšov]], [[Riho Rosberg]], [[Erik Ruus]], [[Maila Rästas]], [[Peeter Rästas]], [[Raivo Rüütel]], [[Indrek Saar]], [[Üllar Saaremäe]], Riina Salumets, [[Jüri Samuel]], [[Ain Saviauk]], [[Heino Seljamaa]], [[Jass Seljamaa]], [[Ott Sepp]], [[Eili Sild]], [[Toomas Silm]], [[Endel Simmermann]], [[Piret Simson]], [[Tiit Sukk]], [[Indrek Taalmaa]], [[Margus Tabor]], [[Theresa Maria Talistu]], [[Merle Talvik]], [[Tõnu Tamm (näitleja)|Tõnu Tamm]], [[Lii Tedre]], [[Liina Tennosaar]], [[Tõnu Tepandi]], [[Galina Tikerpuu]], [[Lea Tikerpuu]], [[Kersti Tombak]], [[Heino Torga]], [[Raivo Trass]], [[Emma Tross]], [[Veiko Tubin]], [[Tambet Tuisk]], [[Margus Tuuling]], [[Taavi Tõnisson]], [[Salme-Riine Uibo]], [[Katariina Unt]], [[Carita Vaikjärv]], [[Ants Vain]], [[Erle Veber]], [[Jana Volke]], [[Priit Võigemast]], [[Velvo Väli]], [[Sander Üksküla]] ja [[Siina Üksküla]].

== Vaadatavus ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! colspan=&quot;3&quot; |Aeg
! rowspan=&quot;2&quot; |Koht¹
! rowspan=&quot;2&quot; |Vaatajaid
! rowspan=&quot;2&quot; |%²
|-
!Aasta
!Kuu
!Nädal
|-
! rowspan=&quot;19&quot; |2026
| rowspan=&quot;5&quot; |jaanuar
|01.01–04.01
|1. koht
|153 000
|14,0
|-
|05.01–11.01
! colspan=&quot;3&quot; |polnud eetris
|-
|12.01–18.01
| rowspan=&quot;2&quot; |5. koht
|113 000
|10,3
|-
|19.01–25.01
|118 000
|10,8
|-
|26.01–01.02
| rowspan=&quot;2&quot; |7. koht
|107 000
|9,8
|-
| rowspan=&quot;4&quot; |veebruar
|02.02–08.02
|110 000
|10,0
|-
|09.02–15.02
! colspan=&quot;3&quot; |polnud eetris
|-
|16.02–22.02
|11. koht
|100 000
|9,1
|-
|23.02–01.03
|10. koht
|112 000
|10,2
|-
| rowspan=&quot;5&quot; |märts
|02.03–08.03
! colspan=&quot;3&quot; |polnud eetris
|-
|09.03–15.03
|6. koht
|99 000
|9,0
|-
|16.03–22.03
|10. koht
|91 000
|8,3
|-
|23.03–29.03
|6. koht
|107 000
|9,8
|-
|30.03–05.04
! colspan=&quot;3&quot; |polnud eetris
|-
| rowspan=&quot;4&quot; |aprill
|06.04–12.04
|4. koht
|104 000
|9,5
|-
|13.04–19.04
| rowspan=&quot;3&quot; |selgumisel
| rowspan=&quot;3&quot; |selgumisel
| rowspan=&quot;3&quot; |selgumisel
|-
|20.04–26.04
|-
|27.04–01.05
|-
|mai
! colspan=&quot;4&quot; |selgumisel
|}
:¹ {{väiksem|''Koht Eesti telekanalite saadete vaadatavuse edetabelis.''}}
:² {{väiksem|''Teleauditooriumi osa, kes sarja vaatas.}}
[[Kantar Emor|Emori]] teleauditooriumi ülevaadete põhjal&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nädala TOP 30 vaadatavamat saadet |url=https://www.kantaremor.ee/nadala-top-30-vaadatavamat-saadet/ |vaadatud=2026-04-16 |väljaanne=Emor |keel=et}}&lt;/ref&gt;.

== Tunnustus ==
=== Nominatsioonid ===
*2019 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]: parim stsenarist Andra Teede&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/EFTAgala/posts/-efta-2019-televaldkonna-nominendid-on-selgunud-parim-t%C3%B5sielusaade-factual-kodut/2336446516580083/ Eesti filmi- ja teleauhinnad, nominendid.] facebook.com&lt;/ref&gt;
*2020 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]: parima teleseriaal ja parim naisnäitleja sarjas Helgi Sallo
*2022 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]: parim teleseriaal
*2023 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]: parim naisnäitleja sarjas Ülle Lichtfeldt
*2024 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]: parim naisnäitleja sarjas Ülle Kaljuste, parim meesnäitleja sarjas Raivo E. Tamm
*2025 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]]: parima teleseriaal, parim naisnäitleja sarjas Ülle Lichtfeldt, parim meesnäitleja sarjas Raivo E. Tamm&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609635428/selgusid-eesti-filmi-ja-teleauhindade-nominendid Selgusid Eesti filmi- ja teleauhindade nominendid.] kultuur.err.ee, 17. märts 2025&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Õhtuleht 09-2008&quot;&gt;Rainer Kerge. [https://elu.ohtuleht.ee/297631/vabandage-proua-kas-see-maja-on-onne-tanav-13 &quot;Vabandage, proua, kas see maja on Õnne tänav 13?&quot;] Õhtuleht, 27. september 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dL0Qd&quot;&gt;Jaanus Kulli, [https://elu.ohtuleht.ee/421959/onne-13-saab-teet-kallase-asemel-autoriks-urmas-lennuki &quot;&quot;Õnne 13&quot; saab Teet Kallase asemel autoriks Urmas Lennuki&quot;] Õhtuleht, 9. aprill 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;861tY&quot;&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69029361/miljonimang &quot;Miljonimäng&quot;] Eesti Ekspress, 22. veebruar 2006&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mQcAu&quot;&gt;ERR https://web.archive.org/web/20210615080432/https://arhiiv.err.ee/seeria/onne-13/lavastuslik/31/date-asc&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;V7Kqm&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.emor.ee/arhiiv.html?keyword=21 | Pealkiri = Meediauuringud | Väljaanne = Emor | online = 21.02.2009 | arhiivimisaeg = 31.12.2008 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20081231140433/http://emor.ee/arhiiv.html?keyword=21 | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Faktid&quot;&gt;Merlin Mölder &amp; Joosep Tiks: [https://longread.delfi.ee/publik/onne-13-saab-25?id=84149384 &quot;&quot;Õnne 13&quot; saab 25!&quot;]{{Kõdulink|aeg=september 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Delfi, 30. oktoober 2018&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [http://etv.err.ee/onne13 Õnne 13] ETV kodulehel
* {{imdb pealkiri|0468631}}
* [https://www.efis.ee/film/19443 Õnne 13] Eesti filmi andmebaasis
* [https://sky.ee/retrofm/onne-13-30-produtsent-raivo-suviste-meil-viimastel-aegadel-juurde-tulnud-just-noori Produtsent Raivo Suviste: meil on viimastel aegadel juurde tulnud just noori vaatajaid!] intervjuu, sky.ee, 30. oktoober 2023
===Ajakirjanduses===
*[[Ilmar Palli]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=TeRa&amp;grupp=artikkel&amp;artikkel=14029 &quot;Õnne&quot;, palju õnne!]. Maaleht, TeRa, 1. jaanuar 2009
* Karilin Engelbrecht. [http://www.postimees.ee/?id=83741 &quot;Õnne 13&quot; tegelased saavad kaante vahele]. Postimees, 18. veebruar 2009
* Kadri Ratt. [http://www.epl.ee/artikkel/464206 Õnne 13 seriaalist ilmus raamat]. Eesti Päevaleht, 2. aprill 2009
* Keit Paju. [https://www.ohtuleht.ee/melu/977836/arvustus-kas-ma-olen-ainuke-kellele-tundub-et-onne-13-on-oma-autentsuse-kaotanud Kas ma olen ainuke, kellele tundub, et „Õnne 13“ on oma autentsuse kaotanud?] ohtuleht.ee, 23. september 2019
* Liisa Ehamaa. [https://4jaleht.postimees.ee/7512202/onne-13-30-aastat-eestlaslikku-fenomeni-ja-selle-instagrami-konto 30 aastat eestlaslikku fenomeni ja selle Instagrami konto.] 4jaleht.postimees.ee, 30. aprill 2022
* [https://kultuur.postimees.ee/8226604/nostalgialaks-esmaspaeval-laheb-eetrisse-onne-13-esimene-osa-etv-j NOSTALGIALAKS: Esmaspäeval läheb eetrisse &quot;Õnne 13&quot; esimene osa.] kultuur.postimees.ee, 9. aprill 2025{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Eesti draamasarjad]]
[[Kategooria:Seebiooperid]]
[[Kategooria:Eesti Televisiooni telesaated]]
[[Kategooria:Õnne 13| ]]</text>
      <sha1>ifu71w63mwjy4749h58gwt2nqrlo732</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Toimetulek (psühholoogia)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>162829</id>
    <revision>
      <id>7142459</id>
      <parentid>6339622</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:33:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ennobea</username>
        <id>188452</id>
      </contributor>
      <comment>/* growthexperiments-addlink-summary-summary:3|0|0 */</comment>
      <origin>7142459</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9948" sha1="91vdumkrvh6sam13heg4us2zbemg8md" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2023|kuu=märts}}
'''Toimetulek''' [[psühholoogia]]s tähendab teadlikku pingutust, et lahendada isiklikke või suhtlemisega seotud probleeme, eesmärgiga neid juhtida, vähendada või saada hakkama stressi ja konfliktidega.&lt;ref name=&quot;Weiten&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;xJFTX&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uV8A0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;IykXU&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;RUnKd&quot; /&gt;

Psühholoogilise toimetuleku mehhanisme nimetatakse tavaliselt toimetulekustrateegiateks või toimetulekuoskusteks. Mõiste &quot;toimetulek&quot; viitab üldiselt kohanduvatele (konstruktiivsetele) toimetulekustrateegiatele. Need on strateegiad, mis vähendavad stressi. Teised, vastupidised, toimetulekustrateegiaid võivad ebastabiilsust juurde tekitada, kui nad stressi suurendavad. Seetõttu kirjeldatakse ka ebapiisavat toimetulekustrateegiat kui mittetoimetulekut. Lisaks viitab mõiste &quot;toimetulek&quot; üldiselt reaktiivsele toimetulekule ehk vastureaktsioonile, kus inimene reageerib stressi tekitajale. See erineb ennetavast toimetulekustrateegiat, kus üritatakse neutraliseerida tulevane stressitegur. Alateadlikud või mitteteadlikud strateegiad (ehk [[kaitsemehhanismid]]) toimetulekustrateegiate all tavaliselt ei käsitleta.

Toimetulekustrateegia tõhusus sõltub stressi tüübist, indiviidist ja asjaoludest. Toimetulekustrateegiate vastuseid kontrollib osaliselt [[isiksus]] (käitumismustrid), kuid osaliselt ka ümbritsev [[keskkond]].&lt;ref name=&quot;Carver&quot; /&gt;

==Toimetulekustrateegiate tüübid==
Kindlaks on tehtud sadu toimetulekustrateegiaid.&lt;ref name=&quot;Carver&quot; /&gt; Tavaliselt eristatakse omavahel kontrastseid strateegiaid, nagu probleemikeskne ja emotsioonikeskne. Näiteks Weiten identifitseeris neli strateegiat:&lt;ref name=&quot;Weiten&quot; /&gt;
* '''Hinnangutele suunatud''' (adaptiivne kognitiivne) – suunatud inimese isiklike eelistuste vaidlustamisele. Seda kasutatakse siis, kui inimene muudab oma vaatenurka, näiteks eitab või distantseerub probleemist. Ta võib muuta ka oma eesmärke ja väärtushinnanguid ja näha keerulises olukorras huumorit.
* '''Probleemile suunatud''' (adaptiivne käitumuslik) – stressitekitajate vähendamine või kõrvaldamine. Inimene üritab leida lisainformatsiooni ja õppida uusi oskuseid, et probleemi lahendada. Soovitakse vabaneda stressi tekkimise põhjusest. Folkman ja Lazarus määratlesid nende hulka kolm strateegiat: kontrolli võtmine, informatsiooni otsimine ning poolt- ja vastuargumentide kaalumine.
* '''Emotsioonile suunatud''' – muudab inimese emotsionaalseid reaktsioone. Selle hulka kuuluvad kogunenud emotsioonide väljaelamine, enda vigastamine, mediteerimine, lõdvestusprotseduuride kasutamine. Folkman ja Lazarus&lt;ref name=&quot;Robinson 2005 p438&quot; /&gt; leidsid viis strateegiat: loobumine, põgenemise vältimine, vastutuse või süütunde omaksvõtmine, enesekontrolli harjutamine, positiivne ümberhindamine.
Emotsioonidele suunatud strateegiad leevendavad stressi&lt;ref name=&quot;Brannon &amp; Feist 2009 pp121-3&quot; /&gt; ja selle emotsioonidega seotud osasid.&lt;ref name=&quot;Carver, C. S. 2011&quot; /&gt; Neid mehhanisme saab rakendada mitmetel viisidel: otsida teiste toetust, ümberhinnata stressitekitaja positiivseks, vastutuse aktsepteerimine, vältimine, enesekontrolli harjutamine ja eemaldumine.&lt;ref name=&quot;Carver, C. S. 2011&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ncbi.nlm.nih.gov&quot; /&gt; 
* '''Tegevusele suunatud''' – inimene tegeleb teise tegevusega, mis annab talle positiivset tagasisidet.

Tavaliselt kasutavad inimesed eri tüüpi toimetulekustrateegiaid ja muudavad neid aja jooksul. Kõik meetodid võivad olla kasulikud, kuid arvatakse, et probleemile suunatud tehnikad sobivad ellu paremini.&lt;ref name=&quot;Taylor2006&quot; /&gt;. Probleemile keskendumine annab inimesele parema kontrolli oma probleemi üle, kuid emotsioonidele keskendumine võib viia kontrolli ja toimetuleku vähenemisele.

=== Positiivsed toimetulekutehnikad ===
Üks positiivsetest toimetulekustrateegiatest näeb probleemi juba ette ja on tuntud kui ennetav toimetulekustrateegia.&lt;ref name=&quot;Brannon &amp; Feist 2009 pp121-3&quot; /&gt; Ennetamine toimub siis, kui on teada, et tulemas on raske katsumus ja selleks valmistutakse ette mõeldes kuidas sellega paremini hakkama saada.&lt;ref name=&quot;bdxvF&quot; /&gt;

Sotsiaalsed toimetulekustrateegiad on samuti head, nagu näiteks teistelt toetuse küsimine ja tähendusele suunatud hakkamasaamine, kus inimene keskendub raske katsumuse tähendusele tema jaoks.&lt;ref name=&quot;Brannon &amp; Feist 2009 pp121-3&quot; /&gt;

Huumorit saab samuti positiivse strateegiana kasutada, kuna ta mõjub kasulikult emotsioonidele ja vaimsele tervisele. Kui inimesel on elule huumoriga vürtsitatud vaade, võib stressirikas [[kogemus]] tunduda vähem probleemne. Sellist lähenemist peetakse vaimse tervise indikaatoriks.&lt;ref name=&quot;lBimM&quot; /&gt;

=== Negatiivsed toimetulekutehnikad ja mittetoimetulemine ===
Kui positiivsed tehnikad parandavad inimese toimetulekut, siis negatiivsetega vähenevad sümptomid, kuid probleem võib isegi suureneda. Halbu strateegiaid saab kasutada lühiajaliselt, kuid pikaajaliselt on nad kasutud. 
Ebastabiilsed käitumisstrateegiad on näiteks [[dissotsiatsioon (psühholoogia)|dissotsiatsioon]] (olukorrast eemaldumine), [[sensibiliseerimine (psühholoogia)|sensibiliseerimine]], [[ohutuskäitumine]], ärevuse vältimine ja põgenemine (sh enesealgatuslik ravimite tarvitamine).

Need toimetulekustrateegiad segavad inimese võimet teha vahet raskel olukorral ja sellega seotud ärevussümptomitel. Need on ebastabiilsed strateegiad, kuna süvendavad ärevust.

Dissotsiatsioon on inimese vaimne võime eraldada ja jaotada mõtteid, mälestusi ja emotsioone. See on sageli seotud traumaatilise stressi sündroomiga.

Sensibiliseerimine on siis, kui inimene püüab õppida ja harjutada end hirmsate sündmustega kontrollitud olukordades, et selliseid sündmusi tulevikus ei juhtuks.

Ohutuskäitumine on siis, kui ärevushäiretega isikud tuginevad oma ülemäärase ärevusega toimetulemiseks mingitele asjadele või inimestele.

Ärevuse vältimine on siis, kui inimene väldib ärevust tekitavaid olukordi erinevatel viisidel. See on kõige levinum strateegia.

Põgenemine on tihedalt seotud vältimisega. Seda tehnikat kasutavad sageli inimesed, kel esinevad paanikahood või foobiad. Need inimesed tahavad põgeneda olukorrast esimese ärevuse ilmnemise ajal.&lt;ref name=&quot;i5xW8&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Weiten&quot;&gt;Weiten, W. &amp; Lloyd, M.A. (2008) ''Psychology Applied to Modern Life (9th ed.)''. Wadsworth Cengage Learning.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Carver&quot;&gt;{{cite journal |doi=10.1146/annurev.psych.093008.100352 |title=Personality and Coping |url=https://archive.org/details/sim_annual-review-of-psychology_2010_61/page/679 |year=2010 |last1=Carver |first1=Charles S. |last2=Connor-Smith |first2=Jennifer |journal=Annual Review of Psychology |volume=61 |pages=679–704 |pmid=19572784}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Robinson 2005 p438&quot;&gt;{{cite book |first=Jenefer |last=Robinson |title=Deeper Than Reason: Emotion and Its Role in Literature, Music, and Art |year=2005 |page=438 |isbn=978-0-19-926365-3}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Brannon &amp; Feist 2009 pp121-3&quot;&gt;{{cite book |last1=Brannon |first1=Linda |last2=Feist |first2=Jess |chapter=Personal Coping Strategies |chapter-url=https://books.google.com/books?id=NfCDR_Yl7f0C&amp;pg=PA121 |pages=121–3 |title=Health Psychology: An Introduction to Behavior and Health: An Introduction to Behavior and Health |edition=7th |year=2009 |publisher=Wadsworth Cengage Learning |isbn=978-0-495-60132-6}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Carver, C. S. 2011&quot;&gt;. (Carver, C. S. (2011), Coping. In R. J. Contrada &amp; A. Baum (Eds.), The Handbook of Stress Science: Biology, Psychology, and Health. (220-229). New York: Springer Publishing Company.)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ncbi.nlm.nih.gov&quot;&gt;{{cite journal |last1=Folkman |first1=S. |last2=Lazarus |first2=R. S. |year=1988 |title=Coping as a mediator of emotion |url=https://archive.org/details/sim_journal-of-personality-and-social-psychology_1988-03_54_3/page/466|journal=Journal of Personality and Social Psychology |volume=54 |issue=3 |pages=466–75 |pmid=3361419 |doi=10.1037/0022-3514.54.3.466}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Taylor2006&quot;&gt;Taylor, S.E. (2006). ''Health Psychology, international edition''. McGraw-Hill Education, pg. 193&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xJFTX&quot;&gt;Snyder, C.R. (ed.) (1999) ''Coping: The Psychology of What Works''. New York: Oxford University Press.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uV8A0&quot;&gt;Zeidner, M. &amp; Endler, N.S. (editors) (1996) ''Handbook of Coping: Theory, Research, Applications''. New York: John Wiley.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IykXU&quot;&gt;{{cite book |editor1-first=E. Mark |editor1-last=Cummings |editor2-first=Anita L. |editor2-last=Greene |editor3-first=Katherine H. |editor3-last=Karraker |title=Life-span Developmental Psychology: Perspectives on Stress and Coping |url=https://archive.org/details/lifespandevelopm0000unse_x6c0 |year=1991 |isbn=978-0-8058-0371-6 |page=[https://archive.org/details/lifespandevelopm0000unse_x6c0/page/92 92]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RUnKd&quot;&gt;R. S. Lazarus &amp; S. Folkman, ''Stress, Appraisal, and Coping'' (1984) p.141. ISBN 0-8261-4191-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bdxvF&quot;&gt;{{cite book |first1=Robin |last1=Skynner |first2=John |last2=Cleese |title=Life and How to Survive It |location=London |year=1994 |page=55 |isbn=978-0-7493-1108-7}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lBimM&quot;&gt;{{cite journal|last1=Martin|first1=Rod. A|title=Humor, laughter, and physical health: methodological issues and research findings|url=https://archive.org/details/sim_psychological-bulletin_2001-07_127_4/page/504|journal=Psychological Bulletin|date=2001|volume=127 |issue=4|page=504}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;i5xW8&quot;&gt;{{cite web|last=Jacofsky|first=Matthew|title=The Maintenance of Anxiety Disorders: Maladaptive Coping Strategies|url=http://www.seabhs.org/poc/view_doc.php?type=doc&amp;id=38479|accessdate=25.07.2011|archive-date=28.03.2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120328041653/http://www.seabhs.org/poc/view_doc.php?type=doc&amp;id=38479|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Psühholoogia]]
[[Kategooria:Käitumine]]
[[Kategooria:Emotsioon]]

[[en:Adaptability]]</text>
      <sha1>91vdumkrvh6sam13heg4us2zbemg8md</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kalju Saaber</title>
    <ns>0</ns>
    <id>166476</id>
    <revision>
      <id>7142446</id>
      <parentid>7140952</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:02:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sõber1ke</username>
        <id>227161</id>
      </contributor>
      <comment>Teoste loetelu täiendamine</comment>
      <origin>7142446</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2285" sha1="9txwqfgvm3cayk778xhsxonsk2kgaul" xml:space="preserve">'''Kalju Saaber''' ([[11. oktoober]] [[1944]] – [[24. aprill|23. aprill]] [[2026]]) oli eesti [[kirjanik]]. 

Ta sündis Kalmu talus [[Inju-Aruvälja]] külas [[Küti vald (1939)|Küti vallas]] [[Viru maakond|Viru maakonnas]], õppis [[Paide]] ja [[Rakvere]] keskkoolis, töötas seejärel Rakvere metsakombinaadis ning lõpetas 1963. aastal [[Rakvere 1. töölisnoorte keskkool]]i. 

Aastatel [[1964]]–[[1967]] õppis Saaber [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikool]]is ajalugu, raske haigus katkestas aga õpingud. 

Alates [[1968]]. aastast oli Kalju Saaber kutseline kirjanik, [[Eesti Kirjanike Liit|Kirjanike Liidu]] liige aastast [[1979]].

== Teosed ==

=== Raamatud ===
* &quot;[[Romeo, Julia ja õhuhäire]]&quot; 1972
* &quot;Hellase kõrb&quot; 1975
* &quot;Raske vesi&quot; 1976
* &quot;[[Mees, naine ja bernhardiin]]&quot; 1978
* &quot;[[Meri. Impressioon]]&quot; 1978
* &quot;[[Härgamisi]]&quot; 1980
* &quot;[[Kahe kodu ballaad]]&quot; 1980
* &quot;[[Nille, Värten ja Peopesa]]&quot; 1981
* &quot;[[Kaimude raamat]]&quot; 1982
* &quot;[[Puulane ja Tohtlane (Saaber)|Puulane ja Tohtlane]]&quot; 1983
* &quot;[[On (raamat)|On]]&quot; 1984
* &quot;[[Prantsuse kingad. Virumaa leib]]&quot; 1986
* &quot;[[Hiiehobune]]&quot; 1989
* &quot;[[Punaselageda saaga]]&quot; 1991
* &quot;[[Saurusesuvi]]&quot; 1993
* Koguteos &quot;VIrumaa&quot; 1996
* &quot;Virumaa, me hingepigi&quot; 1998
* &quot;[[Luukere Atu]]&quot; 2001
* &quot;[[Rakvere lugemik]]&quot; 2002
* &quot;[[Haruldast tõugu issi]]&quot; 2004
* &quot;[[Issanda loomaaed. Viru sektor]]&quot; 2007
* &quot;[[Lepatriinu asfaldil]]&quot; 2007
* &quot;[[Meister tegi, hästi tegi]]&quot; 2007
* &quot;[[Palju väikseid virmalisi]]&quot; 2007
* &quot;Sõidud Luukase ja Keesuga&quot; 2015
* &quot;Vanatädi valged elevandid&quot; 2019

=== Näidend ===
* &quot;[[Virumaa leib]]&quot;

=== Film ===
* &quot;[[Karikakramäng: Tätoveering]]&quot; 1977, kirjandusliku alusteose autor
* &quot;[[Sajandiring]]&quot; 1985, stsenarist
* &quot;[[Kahe kodu ballaad]]&quot; 1985, stsenarist, kirjandusliku alusteose autor
* &quot;[[Minu Virumaa]]&quot; 1989, stsenarist

==Tunnustus==
*1981 [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] (&quot;Härgamisi&quot;)
*1991 [[Virumaa kirjandusauhind]] (&quot;Punaselageda saaga&quot;)
*1992 [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] (&quot;Punaselageda saaga&quot;)
*2007 [[Rakvere Kroonimärk]]
*2025 [[Lääne-Virumaa vapimärk|Lääne-Virumaa Vapimärk]]

{{JÄRJESTA:Saaber, Kalju}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1944]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>9txwqfgvm3cayk778xhsxonsk2kgaul</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Google Chrome</title>
    <ns>0</ns>
    <id>166509</id>
    <revision>
      <id>7142795</id>
      <parentid>7016780</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T04:00:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26218-26</username>
        <id>228333</id>
      </contributor>
      <comment>/* https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO */https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO</comment>
      <origin>7142795</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12782" sha1="essuitmmicntnnea99myx83yf2u1pen" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|kuu=aprill|aasta=2019}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}}
{{See artikkel|räägib brauserist; operatsioonisüsteemi kohta vaata artiklit [[Google Chrome OS]]}}

{{Tarkvara
| nimi                        = Google Chrome
| logo                        = Google Chrome icon (September 2014).svg|logosuurus=100px
| kuvatõmmis                  =
| pildiallkiri                = Google Chrome opsüsteemis [[Windows 8]]
| kokkupandav                 = jah
| autor                       = 
| arendaja                    = Google Inc.&lt;br&gt;[[Google]]
| väljalase                   = 2. september 2008
| viimase väljalaske versioon = 83.0.4103.106 / 16. juuni 2020
| viimase väljalaske kuupäev  = 
| viimase eelvaate versioon   =  
| viimase eelvaate kuupäev    = 
| uuendamise sagedus          = 
| programmeerimiskeel         = [[C++]], [[Assemblerkeel|Assembler]], [[Python (programmeerimiskeel)|Python]], [[JavaScript]]
| operatsioonisüsteem         = [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] (4.1 ja uuem)&lt;br&gt;[[iOS]] 9 (ja uuem)&lt;br /&gt;[[Linux]] (GCC v4.6 ja uuem &amp; GTK+ v2.24 ja uuem)&lt;br /&gt;[[Mac OS X]] (10.9 ja uuem, ainult Intel)&lt;br /&gt;[[Windows 7]] (ja uuem)
| keel                        = 50 keelt, sh eesti keel
| staatus                     = aktiivne
| suunitlus                   = [[veebibrauser]]
| litsents                    = Omanduslik vabavara vastavalt Google'i teenusetingimustele&lt;ref name=&quot;EULA&quot;&gt;[http://www.google.com/chrome/intl/en/eula_text.html Google Chrome'i Privaatsuspoliitika]&lt;/ref&gt;
| veebileht                   = [http://www.google.com/chrome www.google.com/chrome]
}}

'''Google Chrome''' on ettevõtte [[Google Inc.|Google]] loodud [[priivara]]line [[brauser|veebibrauser]]. See toodi turule 2008. aastal ja põhineb komponentidest [[WebKit|Apple WebKit]]i brauserimootorist ja [[Mozilla Firefox|Mozilla Firefoxi]] brauserist.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|last1=Ashford|first1=Warwick|url=https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|title=Google launches beta version of Chrome web browser|date=September 2, 2008|archive-url=https://archive.today/20210411080810/https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|archive-date=April 11, 2021}}&lt;/ref&gt; Hiljem väljastati versioonid [[Linux]]ile, [[macOS|macOS-]]ile, [[iOS|iOS-]]ile, [[Joe Biden|Joe Mama-le]] ja [[Android (operatsioonisüsteem)|Androidile]]. Mais 2012 sai Google Chrome'ist maailma populaarseim veebibrauser, möödudes [[Internet Explorer]]ist.

Enamus Chrome'i [[Lähtekood|lähtekoodist]] tuleneb Google'i [[Vabavara|vabast ja avatud allikaga]] veebibrauserist [[Chromium (veebilehitseja)|Chromium]], aga Chrome ise on litsentseeritud kui priivara.&lt;ref name=&quot;EULA&quot;/&gt; Algselt oli joonistusmootoriks WebKit, aga Google lõi sellest eraldiseisva mootori nimega Blink. Kõik Chrome'i variandid peale iOS-i versiooni kasutasid Blinki 2017. aasta seisuga.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://blog.chromium.org/2017/01/open-sourcing-chrome-on-ios.html|title=Open-sourcing Chrome on iOS!|access-date=April 26, 2021|year=2017}}&lt;/ref&gt;

2022. aasta oktoobris oli [[StatCounter|StatCounteri]] hinnangul Chrome'i kasutatavus [[Personaalarvuti|personaalarvutite]] hulgas 67% (pärast tipptulemust 72,38% 2018. aasta novembris), on [[Tahvelarvuti|tahvelarvutitel]] enim kasutatud brauser (olles möödunud [[Safari (brauser)|Safarist]]) ja on ka juhtiv [[Nutitelefon|nutitelefonidel]].&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share/tablet/worldwide/#monthly-202003-202109|title=Tablet Browser Market Share Worldwide|website=StatCounter Global Stats|access-date=October 13, 2021|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share/tablet/worldwide/#weekly-202053-202109|title=Tablet Browser Market Share Worldwide|website=StatCounter Global Stats|access-date=March 15, 2021|language=en}}&lt;/ref&gt; Kokku on Chrome'i kasutatavus 65% üle kõigi platvormide, mis tähendab, et see on maailma levinuim veebibrauser.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share#monthly-200901-202109|title=Browser Market Share Worldwide (Jan 2009 – September 2021)|access-date=October 13, 2021}}&lt;/ref&gt; Edu tõttu on Google laiendanud Chrome'i kaubamärki ka teistele toodetele, sealhulgas [[Chrome OS|ChromeOS]], [[Chromecast]], [[Chromebook]], [[Chromebit]], [[Chromebox]] ja [[Chromebase]]. 

== Ülevaade ==
Esimene Google Chrome'i [[Tarkvara versioonid|beetaversioon]] [[operatsioonisüsteem]]ile [[Microsoft Windows]] tuli välja 2. septembril [[2008]] ja esimene [[Tarkvara versioonid|stabiilne versioon]] 11. detsembril 2008. 2012. aasta jaanuaris kasutas Google Chrome'i 25–28% brauserikasutajatest ning Chrome oli sellega veebibrauserite seas teisel või kolmandal kohal.&lt;ref name=&quot;w3counter1&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.w3counter.com/trends |title=Web Browser Market Share Trends |work=W3Counter |publisher=Awio Web Services LLC |accessdate=26. jaanuaril 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;StatsCounter&quot;&gt;{{cite web |url=http://gs.statcounter.com/ |title=Top 5 Browsers from December 2010 to December 2011 |publisher=StatCounter |accessdate=8. jaanuaril 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;getclicky1&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.getclicky.com/marketshare/global/web-browsers/ |title=Web browsers (Global marketshare) |work=Clicky |publisher=Roxr Software Ltd |accessdate=29. septembril 2011}}&lt;/ref&gt; Google Chrome'i on sisseehitatud link Google'i veebipoe rakenduste juurde.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://chrome.google.com/webstore/category/app/ |pealkiri=Chrome'i veebipood |vaadatud=2012-04-09 |arhiivimisaeg=2012-05-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120508085634/https://chrome.google.com/webstore/category/app |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Chromium ==
{{vaata|Chromium (veebilehitseja)}}&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Google_Chromium Chromium (web browser) – Wikipedia]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.chromium.org/ The Chromium Projects]&lt;/ref&gt;

2008. aasta septembris avaldas Google suure osa Chrome'i lähtekoodist Chromiumi projektis. Chromium on veebibrauser, mis sarnaneb Chrome'iga, kuid kasutab [[BSD litsents]]i ega sisalda vaikimisi PDF-i vaaturit ega automaatset uuendamist.&lt;ref name=&quot;GoogleComparison&quot;&gt;{{cite web |url=http://code.google.com/p/chromium/wiki/ChromiumBrowserVsGoogleChrome |title=Differences between Google Chrome and Linux distro Chromium |accessdate=2. juulil 2012 |archive-date=2016-01-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160125034438/https://code.google.com/p/chromium/wiki/ChromiumBrowserVsGoogleChrome |url-status=dead }}&lt;/ref&gt; Lähtekoodi avamine lihtsustas brauseri [[Portimine|portimist]] Linuxile ja Mac OS X-ile.

==Versioonid==
* Versioon 4.0 (25. jaanuar 2010) – lisandprogrammide laiendused, tõhustatud arendajatööriistad, täiuslik ACID3 läbivus, järjehoidjate sünkroonimine, jõudluse parandused, suurem turvalisus.
* Versioon 4.1 (17. märts 2010) – automaattõlke valikuriba, uued privaatsusfunktsioonid, eemaldatud XSS Auditor (lisati versiooni 4.0).
* Versioon 5.0 (25. mai 2010) – sisseehitatud [[Adobe Flash Player]] (ei vaja eraldi installimist), täiustatud JavaScripti funktsioonid, rohkem HTML5 tuge, uuendatud järjehoidjate haldur, Maci ja Linuxi toetus.
* Versioon 6.0 (2. september 2010) – [[kasutajaliides]]e muutused [[tööriistariba]]l (ruumisäästlikumad nupud), uus [[aadressiriba]] ja vaheleht, laienduste sünkroonimine, viimistletum kasutajaliides [[Mac OS X|Maci]] jaoks, VP8/VebM videote toetus, sisseehitatud [[PDF]]-i vaatur, veaparandused Maci ja Windowsi jaoks.

==Turuosa==

{{bar box
|title=Desktop/laptop browser statistics
|titlebar=#DDD
|float   = right
|width=440px
|barwidth=250px
|bars=
{{bar percent|Google Chrome|#A3FFA3|68.33|68,33%}}
{{bar percent|[[Safari (brauser)|Safari]]|#A3D3FF|9.4|9,4%}}
{{bar percent|[[Firefox|Mozilla Firefox]]|#A3D3FF|8.91|8,91%}}
{{bar percent|[[Microsoft Edge]]|#A3D3FF|4.41|4,41%}}
{{bar percent|[[Internet Explorer]]|#A3D3FF|3|3%}}
{{bar percent|''Muud''|#A3A3A3|5.95|5,95%}}
{{bar gap|height=5}}
|caption=&lt;hr&gt;Lauaarvuti ja tahvelarvuti veebibrauserite turuosa mais 2020.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Desktop Browser Market Share Worldwide |url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share/desktop/worldwide/#monthly-202005-202005-bar|website=StatCounter Global Stats |accessdate=16.06.2020 |language=en}}&lt;/ref&gt;}}
2016. aasta septembris oli brauseri turuosa 62,62%.&lt;ref name=stat /&gt;

== Ajalugu ==

Google'i tegevjuht Eric Schmidt oli kuus aastat eraldi veebibrauseri arendamise vastu. Ta väitis, et &quot;tol ajal oli Google väike ettevõte&quot; ja ta ei tahtnud alustada &quot;brauserisõdu&quot;. Firma kaasasutajad Sergey Brin ja Larry Page palkasid mitu [[Mozilla Firefox|Mozilla Firefoxi]] arendajat ja ehitasid Chrome'i demoversiooni. Hiljem ütles Schmidt: &quot;See oli nii hea, et sundis mind sisuliselt meelt muutma.&quot; &lt;ref name=&quot;wsj&quot;&gt;{{Cite web|last=Angwin|first=Julia|url=https://blogs.wsj.com/digits/2009/07/09/sun-valley-schmidt-didnt-want-to-build-chrome-initially-he-says/|title=Sun Valley: Schmidt Didn't Want to Build Chrome Initially, He Says|website=WSJ Digits Blog|date=July 9, 2009|access-date=May 25, 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20200805000248/https://blogs.wsj.com/digits/2009/07/09/sun-valley-schmidt-didnt-want-to-build-chrome-initially-he-says/|archive-date=August 5, 2020|authorlink=Julia Angwin}}&lt;/ref&gt;

2004. aasta septembris ilmusid esmakordselt kuulujutud, et Google ehitab veebibrauseri. Veebiajakirjad ja USA ajalehed teatasid sel ajal, et Google palkab muuhulgas endisi Microsofti veebiarendajaid. See juhtus ka vahetult peale Mozilla Firefox 1.0 ilmumist, mille populaarsus kasvas hüppeliselt ning võttis turuosa [[Internet Explorer|Internet Explorerilt]], millel oli täheldatud turvaprobleeme. &lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/3680942.stm|title=Rumours surround Google browser|date=September 23, 2004|access-date=February 15, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220924040545/http://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/3680942.stm|archive-date=September 24, 2022|via=news.bbc.co.uk}}&lt;/ref&gt;

Chrome põhineb [[Chromium (veebilehitseja)|Chromiumi]] projekti avatud lähtekoodil. &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|last=Ashford|first=Warwick|url=https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|title=Google launches beta version of Chrome web browser|date=September 2, 2008|archive-url=https://archive.today/20210411080810/https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|archive-date=April 11, 2021}}&lt;/ref&gt; Brauseri arendus algas 2006. aastal, &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kurtuldu|first=Mustafa|url=https://blog.chromium.org/2018/09/how-we-designed-chrome-10-years-ago.html|title=How we designed Chrome 10 years ago|website=googleblog.com|date=September 8, 2018|archive-url=https://archive.today/20210411115420/https://blog.chromium.org/2018/09/how-we-designed-chrome-10-years-ago.html|archive-date=April 11, 2021}}&lt;/ref&gt; mida juhtis Sundar Pichai . &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Bhardwaj|first=Prachi|url=https://www.businessinsider.com/larry-page-google-chrome-sundar-pichai-goals-2018-6|title=Larry Page has a reputation for pushing people at Google.|website=Business Insider|date=June 29, 2018|access-date=January 3, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20230119041520/https://www.businessinsider.com/larry-page-google-chrome-sundar-pichai-goals-2018-6|archive-date=January 19, 2023}}&lt;/ref&gt; Chrome'i &quot;põhiline arendus&quot; toimus Google'i [[Kitchener|Kitcheneri]] kontoris. &lt;ref&gt;{{Cite book|last=Howitt|first=Chuck|date=2019|title=BlackBerry town: how high tech success has played out for Canada's Kitchener-Waterloo|publisher=James Lorimer &amp; Company Ltd.|location=Toronto|isbn=978-1-4594-1438-9|page=212|oclc=1110109511}}&lt;/ref&gt;
== https://youtube.com/@chituremix?si=dn5APlPRSHaSfXbO==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;stat&quot;&gt;{{cite web |url=http://gs.statcounter.com/#desktop-browser-ww-monthly-201609-201609-bar |title=Top 5 Browsers Sept 2016 |trans-title= |accessdate=19. augustil 2017 |publisher=StatCounter Global Stats |language=en}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* {{netiviide |autor=Gregg Keizer |pealkiri=Google Quashes 13 Chrome Bugs, Adds PDF Viewer |keel=Inglise keeles |väljaandja=Computerworld |aeg=2010-12-03 |url= http://www.computerworld.com/s/article/print/9199418/Google_quashes_13_Chrome_bugs_adds_PDF_viewer?taxonomyName=Browsers&amp;taxonomyId=211 |vaadatud=2014-01-15 |tsitaat=Net Applications reported that Chrome's global share of the browser usage market stood at a record 9.3%.}}
* [http://www.chromium.org/Home The Chromium Projects]

{{Veebilehitsejad}}
[[Kategooria:Veebibrauserid]]
[[Kategooria:Google]]
[[Kategooria:Priivara]]</text>
      <sha1>essuitmmicntnnea99myx83yf2u1pen</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142796</id>
      <parentid>7142795</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T04:00:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Syunsyunminmin</username>
        <id>164946</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-26218-26|~2026-26218-26]] ([[User talk:~2026-26218-26|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Totakas1|Totakas1]].</comment>
      <origin>7016780</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12736" sha1="idha4e1trsw6b4rlq7t2c69jwjoz23h" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|kuu=aprill|aasta=2019}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}}
{{See artikkel|räägib brauserist; operatsioonisüsteemi kohta vaata artiklit [[Google Chrome OS]]}}

{{Tarkvara
| nimi                        = Google Chrome
| logo                        = Google Chrome icon (September 2014).svg|logosuurus=100px
| kuvatõmmis                  =
| pildiallkiri                = Google Chrome opsüsteemis [[Windows 8]]
| kokkupandav                 = jah
| autor                       = 
| arendaja                    = Google Inc.&lt;br&gt;[[Google]]
| väljalase                   = 2. september 2008
| viimase väljalaske versioon = 83.0.4103.106 / 16. juuni 2020
| viimase väljalaske kuupäev  = 
| viimase eelvaate versioon   =  
| viimase eelvaate kuupäev    = 
| uuendamise sagedus          = 
| programmeerimiskeel         = [[C++]], [[Assemblerkeel|Assembler]], [[Python (programmeerimiskeel)|Python]], [[JavaScript]]
| operatsioonisüsteem         = [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] (4.1 ja uuem)&lt;br&gt;[[iOS]] 9 (ja uuem)&lt;br /&gt;[[Linux]] (GCC v4.6 ja uuem &amp; GTK+ v2.24 ja uuem)&lt;br /&gt;[[Mac OS X]] (10.9 ja uuem, ainult Intel)&lt;br /&gt;[[Windows 7]] (ja uuem)
| keel                        = 50 keelt, sh eesti keel
| staatus                     = aktiivne
| suunitlus                   = [[veebibrauser]]
| litsents                    = Omanduslik vabavara vastavalt Google'i teenusetingimustele&lt;ref name=&quot;EULA&quot;&gt;[http://www.google.com/chrome/intl/en/eula_text.html Google Chrome'i Privaatsuspoliitika]&lt;/ref&gt;
| veebileht                   = [http://www.google.com/chrome www.google.com/chrome]
}}

'''Google Chrome''' on ettevõtte [[Google Inc.|Google]] loodud [[priivara]]line [[brauser|veebibrauser]]. See toodi turule 2008. aastal ja põhineb komponentidest [[WebKit|Apple WebKit]]i brauserimootorist ja [[Mozilla Firefox|Mozilla Firefoxi]] brauserist.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|last1=Ashford|first1=Warwick|url=https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|title=Google launches beta version of Chrome web browser|date=September 2, 2008|archive-url=https://archive.today/20210411080810/https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|archive-date=April 11, 2021}}&lt;/ref&gt; Hiljem väljastati versioonid [[Linux]]ile, [[macOS|macOS-]]ile, [[iOS|iOS-]]ile, [[Joe Biden|Joe Mama-le]] ja [[Android (operatsioonisüsteem)|Androidile]]. Mais 2012 sai Google Chrome'ist maailma populaarseim veebibrauser, möödudes [[Internet Explorer]]ist.

Enamus Chrome'i [[Lähtekood|lähtekoodist]] tuleneb Google'i [[Vabavara|vabast ja avatud allikaga]] veebibrauserist [[Chromium (veebilehitseja)|Chromium]], aga Chrome ise on litsentseeritud kui priivara.&lt;ref name=&quot;EULA&quot;/&gt; Algselt oli joonistusmootoriks WebKit, aga Google lõi sellest eraldiseisva mootori nimega Blink. Kõik Chrome'i variandid peale iOS-i versiooni kasutasid Blinki 2017. aasta seisuga.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://blog.chromium.org/2017/01/open-sourcing-chrome-on-ios.html|title=Open-sourcing Chrome on iOS!|access-date=April 26, 2021|year=2017}}&lt;/ref&gt;

2022. aasta oktoobris oli [[StatCounter|StatCounteri]] hinnangul Chrome'i kasutatavus [[Personaalarvuti|personaalarvutite]] hulgas 67% (pärast tipptulemust 72,38% 2018. aasta novembris), on [[Tahvelarvuti|tahvelarvutitel]] enim kasutatud brauser (olles möödunud [[Safari (brauser)|Safarist]]) ja on ka juhtiv [[Nutitelefon|nutitelefonidel]].&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share/tablet/worldwide/#monthly-202003-202109|title=Tablet Browser Market Share Worldwide|website=StatCounter Global Stats|access-date=October 13, 2021|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share/tablet/worldwide/#weekly-202053-202109|title=Tablet Browser Market Share Worldwide|website=StatCounter Global Stats|access-date=March 15, 2021|language=en}}&lt;/ref&gt; Kokku on Chrome'i kasutatavus 65% üle kõigi platvormide, mis tähendab, et see on maailma levinuim veebibrauser.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share#monthly-200901-202109|title=Browser Market Share Worldwide (Jan 2009 – September 2021)|access-date=October 13, 2021}}&lt;/ref&gt; Edu tõttu on Google laiendanud Chrome'i kaubamärki ka teistele toodetele, sealhulgas [[Chrome OS|ChromeOS]], [[Chromecast]], [[Chromebook]], [[Chromebit]], [[Chromebox]] ja [[Chromebase]]. 

== Ülevaade ==
Esimene Google Chrome'i [[Tarkvara versioonid|beetaversioon]] [[operatsioonisüsteem]]ile [[Microsoft Windows]] tuli välja 2. septembril [[2008]] ja esimene [[Tarkvara versioonid|stabiilne versioon]] 11. detsembril 2008. 2012. aasta jaanuaris kasutas Google Chrome'i 25–28% brauserikasutajatest ning Chrome oli sellega veebibrauserite seas teisel või kolmandal kohal.&lt;ref name=&quot;w3counter1&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.w3counter.com/trends |title=Web Browser Market Share Trends |work=W3Counter |publisher=Awio Web Services LLC |accessdate=26. jaanuaril 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;StatsCounter&quot;&gt;{{cite web |url=http://gs.statcounter.com/ |title=Top 5 Browsers from December 2010 to December 2011 |publisher=StatCounter |accessdate=8. jaanuaril 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;getclicky1&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.getclicky.com/marketshare/global/web-browsers/ |title=Web browsers (Global marketshare) |work=Clicky |publisher=Roxr Software Ltd |accessdate=29. septembril 2011}}&lt;/ref&gt; Google Chrome'i on sisseehitatud link Google'i veebipoe rakenduste juurde.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://chrome.google.com/webstore/category/app/ |pealkiri=Chrome'i veebipood |vaadatud=2012-04-09 |arhiivimisaeg=2012-05-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120508085634/https://chrome.google.com/webstore/category/app |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Chromium ==
{{vaata|Chromium (veebilehitseja)}}&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Google_Chromium Chromium (web browser) – Wikipedia]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.chromium.org/ The Chromium Projects]&lt;/ref&gt;

2008. aasta septembris avaldas Google suure osa Chrome'i lähtekoodist Chromiumi projektis. Chromium on veebibrauser, mis sarnaneb Chrome'iga, kuid kasutab [[BSD litsents]]i ega sisalda vaikimisi PDF-i vaaturit ega automaatset uuendamist.&lt;ref name=&quot;GoogleComparison&quot;&gt;{{cite web |url=http://code.google.com/p/chromium/wiki/ChromiumBrowserVsGoogleChrome |title=Differences between Google Chrome and Linux distro Chromium |accessdate=2. juulil 2012 |archive-date=2016-01-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160125034438/https://code.google.com/p/chromium/wiki/ChromiumBrowserVsGoogleChrome |url-status=dead }}&lt;/ref&gt; Lähtekoodi avamine lihtsustas brauseri [[Portimine|portimist]] Linuxile ja Mac OS X-ile.

==Versioonid==
* Versioon 4.0 (25. jaanuar 2010) – lisandprogrammide laiendused, tõhustatud arendajatööriistad, täiuslik ACID3 läbivus, järjehoidjate sünkroonimine, jõudluse parandused, suurem turvalisus.
* Versioon 4.1 (17. märts 2010) – automaattõlke valikuriba, uued privaatsusfunktsioonid, eemaldatud XSS Auditor (lisati versiooni 4.0).
* Versioon 5.0 (25. mai 2010) – sisseehitatud [[Adobe Flash Player]] (ei vaja eraldi installimist), täiustatud JavaScripti funktsioonid, rohkem HTML5 tuge, uuendatud järjehoidjate haldur, Maci ja Linuxi toetus.
* Versioon 6.0 (2. september 2010) – [[kasutajaliides]]e muutused [[tööriistariba]]l (ruumisäästlikumad nupud), uus [[aadressiriba]] ja vaheleht, laienduste sünkroonimine, viimistletum kasutajaliides [[Mac OS X|Maci]] jaoks, VP8/VebM videote toetus, sisseehitatud [[PDF]]-i vaatur, veaparandused Maci ja Windowsi jaoks.

==Turuosa==

{{bar box
|title=Desktop/laptop browser statistics
|titlebar=#DDD
|float   = right
|width=440px
|barwidth=250px
|bars=
{{bar percent|Google Chrome|#A3FFA3|68.33|68,33%}}
{{bar percent|[[Safari (brauser)|Safari]]|#A3D3FF|9.4|9,4%}}
{{bar percent|[[Firefox|Mozilla Firefox]]|#A3D3FF|8.91|8,91%}}
{{bar percent|[[Microsoft Edge]]|#A3D3FF|4.41|4,41%}}
{{bar percent|[[Internet Explorer]]|#A3D3FF|3|3%}}
{{bar percent|''Muud''|#A3A3A3|5.95|5,95%}}
{{bar gap|height=5}}
|caption=&lt;hr&gt;Lauaarvuti ja tahvelarvuti veebibrauserite turuosa mais 2020.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Desktop Browser Market Share Worldwide |url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share/desktop/worldwide/#monthly-202005-202005-bar|website=StatCounter Global Stats |accessdate=16.06.2020 |language=en}}&lt;/ref&gt;}}
2016. aasta septembris oli brauseri turuosa 62,62%.&lt;ref name=stat /&gt;

== Ajalugu ==

Google'i tegevjuht Eric Schmidt oli kuus aastat eraldi veebibrauseri arendamise vastu. Ta väitis, et &quot;tol ajal oli Google väike ettevõte&quot; ja ta ei tahtnud alustada &quot;brauserisõdu&quot;. Firma kaasasutajad Sergey Brin ja Larry Page palkasid mitu [[Mozilla Firefox|Mozilla Firefoxi]] arendajat ja ehitasid Chrome'i demoversiooni. Hiljem ütles Schmidt: &quot;See oli nii hea, et sundis mind sisuliselt meelt muutma.&quot; &lt;ref name=&quot;wsj&quot;&gt;{{Cite web|last=Angwin|first=Julia|url=https://blogs.wsj.com/digits/2009/07/09/sun-valley-schmidt-didnt-want-to-build-chrome-initially-he-says/|title=Sun Valley: Schmidt Didn't Want to Build Chrome Initially, He Says|website=WSJ Digits Blog|date=July 9, 2009|access-date=May 25, 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20200805000248/https://blogs.wsj.com/digits/2009/07/09/sun-valley-schmidt-didnt-want-to-build-chrome-initially-he-says/|archive-date=August 5, 2020|authorlink=Julia Angwin}}&lt;/ref&gt;

2004. aasta septembris ilmusid esmakordselt kuulujutud, et Google ehitab veebibrauseri. Veebiajakirjad ja USA ajalehed teatasid sel ajal, et Google palkab muuhulgas endisi Microsofti veebiarendajaid. See juhtus ka vahetult peale Mozilla Firefox 1.0 ilmumist, mille populaarsus kasvas hüppeliselt ning võttis turuosa [[Internet Explorer|Internet Explorerilt]], millel oli täheldatud turvaprobleeme. &lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/3680942.stm|title=Rumours surround Google browser|date=September 23, 2004|access-date=February 15, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220924040545/http://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/3680942.stm|archive-date=September 24, 2022|via=news.bbc.co.uk}}&lt;/ref&gt;

Chrome põhineb [[Chromium (veebilehitseja)|Chromiumi]] projekti avatud lähtekoodil. &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|last=Ashford|first=Warwick|url=https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|title=Google launches beta version of Chrome web browser|date=September 2, 2008|archive-url=https://archive.today/20210411080810/https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|archive-date=April 11, 2021}}&lt;/ref&gt; Brauseri arendus algas 2006. aastal, &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kurtuldu|first=Mustafa|url=https://blog.chromium.org/2018/09/how-we-designed-chrome-10-years-ago.html|title=How we designed Chrome 10 years ago|website=googleblog.com|date=September 8, 2018|archive-url=https://archive.today/20210411115420/https://blog.chromium.org/2018/09/how-we-designed-chrome-10-years-ago.html|archive-date=April 11, 2021}}&lt;/ref&gt; mida juhtis Sundar Pichai . &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Bhardwaj|first=Prachi|url=https://www.businessinsider.com/larry-page-google-chrome-sundar-pichai-goals-2018-6|title=Larry Page has a reputation for pushing people at Google.|website=Business Insider|date=June 29, 2018|access-date=January 3, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20230119041520/https://www.businessinsider.com/larry-page-google-chrome-sundar-pichai-goals-2018-6|archive-date=January 19, 2023}}&lt;/ref&gt; Chrome'i &quot;põhiline arendus&quot; toimus Google'i [[Kitchener|Kitcheneri]] kontoris. &lt;ref&gt;{{Cite book|last=Howitt|first=Chuck|date=2019|title=BlackBerry town: how high tech success has played out for Canada's Kitchener-Waterloo|publisher=James Lorimer &amp; Company Ltd.|location=Toronto|isbn=978-1-4594-1438-9|page=212|oclc=1110109511}}&lt;/ref&gt;
==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;stat&quot;&gt;{{cite web |url=http://gs.statcounter.com/#desktop-browser-ww-monthly-201609-201609-bar |title=Top 5 Browsers Sept 2016 |trans-title= |accessdate=19. augustil 2017 |publisher=StatCounter Global Stats |language=en}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* {{netiviide |autor=Gregg Keizer |pealkiri=Google Quashes 13 Chrome Bugs, Adds PDF Viewer |keel=Inglise keeles |väljaandja=Computerworld |aeg=2010-12-03 |url= http://www.computerworld.com/s/article/print/9199418/Google_quashes_13_Chrome_bugs_adds_PDF_viewer?taxonomyName=Browsers&amp;taxonomyId=211 |vaadatud=2014-01-15 |tsitaat=Net Applications reported that Chrome's global share of the browser usage market stood at a record 9.3%.}}
* [http://www.chromium.org/Home The Chromium Projects]

{{Veebilehitsejad}}
[[Kategooria:Veebibrauserid]]
[[Kategooria:Google]]
[[Kategooria:Priivara]]</text>
      <sha1>idha4e1trsw6b4rlq7t2c69jwjoz23h</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142798</id>
      <parentid>7142796</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T04:03:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26218-26</username>
        <id>228333</id>
      </contributor>
      <comment>/* https://youtube.com/@dolcemusic?si=71FTqvMGgcW16Wz- */https://youtube.com/@dolcemusic?si=71FTqvMGgcW16Wz-</comment>
      <origin>7142798</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12775" sha1="q837b3f88a8ok8wfvsys7me4ty5fk6c" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|kuu=aprill|aasta=2019}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}}
{{See artikkel|räägib brauserist; operatsioonisüsteemi kohta vaata artiklit [[Google Chrome OS]]}}

{{Tarkvara
| nimi                        = Google Chrome
| logo                        = Google Chrome icon (September 2014).svg|logosuurus=100px
| kuvatõmmis                  =
| pildiallkiri                = Google Chrome opsüsteemis [[Windows 8]]
| kokkupandav                 = jah
| autor                       = 
| arendaja                    = Google Inc.&lt;br&gt;[[Google]]
| väljalase                   = 2. september 2008
| viimase väljalaske versioon = 83.0.4103.106 / 16. juuni 2020
| viimase väljalaske kuupäev  = 
| viimase eelvaate versioon   =  
| viimase eelvaate kuupäev    = 
| uuendamise sagedus          = 
| programmeerimiskeel         = [[C++]], [[Assemblerkeel|Assembler]], [[Python (programmeerimiskeel)|Python]], [[JavaScript]]
| operatsioonisüsteem         = [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] (4.1 ja uuem)&lt;br&gt;[[iOS]] 9 (ja uuem)&lt;br /&gt;[[Linux]] (GCC v4.6 ja uuem &amp; GTK+ v2.24 ja uuem)&lt;br /&gt;[[Mac OS X]] (10.9 ja uuem, ainult Intel)&lt;br /&gt;[[Windows 7]] (ja uuem)
| keel                        = 50 keelt, sh eesti keel
| staatus                     = aktiivne
| suunitlus                   = [[veebibrauser]]
| litsents                    = Omanduslik vabavara vastavalt Google'i teenusetingimustele&lt;ref name=&quot;EULA&quot;&gt;[http://www.google.com/chrome/intl/en/eula_text.html Google Chrome'i Privaatsuspoliitika]&lt;/ref&gt;
| veebileht                   = [http://www.google.com/chrome www.google.com/chrome]
}}

'''Google Chrome''' on ettevõtte [[Google Inc.|Google]] loodud [[priivara]]line [[brauser|veebibrauser]]. See toodi turule 2008. aastal ja põhineb komponentidest [[WebKit|Apple WebKit]]i brauserimootorist ja [[Mozilla Firefox|Mozilla Firefoxi]] brauserist.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|last1=Ashford|first1=Warwick|url=https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|title=Google launches beta version of Chrome web browser|date=September 2, 2008|archive-url=https://archive.today/20210411080810/https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|archive-date=April 11, 2021}}&lt;/ref&gt; Hiljem väljastati versioonid [[Linux]]ile, [[macOS|macOS-]]ile, [[iOS|iOS-]]ile, [[Joe Biden|Joe Mama-le]] ja [[Android (operatsioonisüsteem)|Androidile]]. Mais 2012 sai Google Chrome'ist maailma populaarseim veebibrauser, möödudes [[Internet Explorer]]ist.

Enamus Chrome'i [[Lähtekood|lähtekoodist]] tuleneb Google'i [[Vabavara|vabast ja avatud allikaga]] veebibrauserist [[Chromium (veebilehitseja)|Chromium]], aga Chrome ise on litsentseeritud kui priivara.&lt;ref name=&quot;EULA&quot;/&gt; Algselt oli joonistusmootoriks WebKit, aga Google lõi sellest eraldiseisva mootori nimega Blink. Kõik Chrome'i variandid peale iOS-i versiooni kasutasid Blinki 2017. aasta seisuga.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://blog.chromium.org/2017/01/open-sourcing-chrome-on-ios.html|title=Open-sourcing Chrome on iOS!|access-date=April 26, 2021|year=2017}}&lt;/ref&gt;

2022. aasta oktoobris oli [[StatCounter|StatCounteri]] hinnangul Chrome'i kasutatavus [[Personaalarvuti|personaalarvutite]] hulgas 67% (pärast tipptulemust 72,38% 2018. aasta novembris), on [[Tahvelarvuti|tahvelarvutitel]] enim kasutatud brauser (olles möödunud [[Safari (brauser)|Safarist]]) ja on ka juhtiv [[Nutitelefon|nutitelefonidel]].&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share/tablet/worldwide/#monthly-202003-202109|title=Tablet Browser Market Share Worldwide|website=StatCounter Global Stats|access-date=October 13, 2021|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share/tablet/worldwide/#weekly-202053-202109|title=Tablet Browser Market Share Worldwide|website=StatCounter Global Stats|access-date=March 15, 2021|language=en}}&lt;/ref&gt; Kokku on Chrome'i kasutatavus 65% üle kõigi platvormide, mis tähendab, et see on maailma levinuim veebibrauser.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share#monthly-200901-202109|title=Browser Market Share Worldwide (Jan 2009 – September 2021)|access-date=October 13, 2021}}&lt;/ref&gt; Edu tõttu on Google laiendanud Chrome'i kaubamärki ka teistele toodetele, sealhulgas [[Chrome OS|ChromeOS]], [[Chromecast]], [[Chromebook]], [[Chromebit]], [[Chromebox]] ja [[Chromebase]]. 

= https://youtube.com/@dolcemusic?si=71FTqvMGgcW16Wz-=
Esimene Google Chrome'i [[Tarkvara versioonid|beetaversioon]] [[operatsioonisüsteem]]ile [[Microsoft Windows]] tuli välja 2. septembril [[2008]] ja esimene [[Tarkvara versioonid|stabiilne versioon]] 11. detsembril 2008. 2012. aasta jaanuaris kasutas Google Chrome'i 25–28% brauserikasutajatest ning Chrome oli sellega veebibrauserite seas teisel või kolmandal kohal.&lt;ref name=&quot;w3counter1&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.w3counter.com/trends |title=Web Browser Market Share Trends |work=W3Counter |publisher=Awio Web Services LLC |accessdate=26. jaanuaril 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;StatsCounter&quot;&gt;{{cite web |url=http://gs.statcounter.com/ |title=Top 5 Browsers from December 2010 to December 2011 |publisher=StatCounter |accessdate=8. jaanuaril 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;getclicky1&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.getclicky.com/marketshare/global/web-browsers/ |title=Web browsers (Global marketshare) |work=Clicky |publisher=Roxr Software Ltd |accessdate=29. septembril 2011}}&lt;/ref&gt; Google Chrome'i on sisseehitatud link Google'i veebipoe rakenduste juurde.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://chrome.google.com/webstore/category/app/ |pealkiri=Chrome'i veebipood |vaadatud=2012-04-09 |arhiivimisaeg=2012-05-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120508085634/https://chrome.google.com/webstore/category/app |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Chromium ==
{{vaata|Chromium (veebilehitseja)}}&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Google_Chromium Chromium (web browser) – Wikipedia]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.chromium.org/ The Chromium Projects]&lt;/ref&gt;

2008. aasta septembris avaldas Google suure osa Chrome'i lähtekoodist Chromiumi projektis. Chromium on veebibrauser, mis sarnaneb Chrome'iga, kuid kasutab [[BSD litsents]]i ega sisalda vaikimisi PDF-i vaaturit ega automaatset uuendamist.&lt;ref name=&quot;GoogleComparison&quot;&gt;{{cite web |url=http://code.google.com/p/chromium/wiki/ChromiumBrowserVsGoogleChrome |title=Differences between Google Chrome and Linux distro Chromium |accessdate=2. juulil 2012 |archive-date=2016-01-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160125034438/https://code.google.com/p/chromium/wiki/ChromiumBrowserVsGoogleChrome |url-status=dead }}&lt;/ref&gt; Lähtekoodi avamine lihtsustas brauseri [[Portimine|portimist]] Linuxile ja Mac OS X-ile.

==Versioonid==
* Versioon 4.0 (25. jaanuar 2010) – lisandprogrammide laiendused, tõhustatud arendajatööriistad, täiuslik ACID3 läbivus, järjehoidjate sünkroonimine, jõudluse parandused, suurem turvalisus.
* Versioon 4.1 (17. märts 2010) – automaattõlke valikuriba, uued privaatsusfunktsioonid, eemaldatud XSS Auditor (lisati versiooni 4.0).
* Versioon 5.0 (25. mai 2010) – sisseehitatud [[Adobe Flash Player]] (ei vaja eraldi installimist), täiustatud JavaScripti funktsioonid, rohkem HTML5 tuge, uuendatud järjehoidjate haldur, Maci ja Linuxi toetus.
* Versioon 6.0 (2. september 2010) – [[kasutajaliides]]e muutused [[tööriistariba]]l (ruumisäästlikumad nupud), uus [[aadressiriba]] ja vaheleht, laienduste sünkroonimine, viimistletum kasutajaliides [[Mac OS X|Maci]] jaoks, VP8/VebM videote toetus, sisseehitatud [[PDF]]-i vaatur, veaparandused Maci ja Windowsi jaoks.

==Turuosa==

{{bar box
|title=Desktop/laptop browser statistics
|titlebar=#DDD
|float   = right
|width=440px
|barwidth=250px
|bars=
{{bar percent|Google Chrome|#A3FFA3|68.33|68,33%}}
{{bar percent|[[Safari (brauser)|Safari]]|#A3D3FF|9.4|9,4%}}
{{bar percent|[[Firefox|Mozilla Firefox]]|#A3D3FF|8.91|8,91%}}
{{bar percent|[[Microsoft Edge]]|#A3D3FF|4.41|4,41%}}
{{bar percent|[[Internet Explorer]]|#A3D3FF|3|3%}}
{{bar percent|''Muud''|#A3A3A3|5.95|5,95%}}
{{bar gap|height=5}}
|caption=&lt;hr&gt;Lauaarvuti ja tahvelarvuti veebibrauserite turuosa mais 2020.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Desktop Browser Market Share Worldwide |url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share/desktop/worldwide/#monthly-202005-202005-bar|website=StatCounter Global Stats |accessdate=16.06.2020 |language=en}}&lt;/ref&gt;}}
2016. aasta septembris oli brauseri turuosa 62,62%.&lt;ref name=stat /&gt;

== Ajalugu ==

Google'i tegevjuht Eric Schmidt oli kuus aastat eraldi veebibrauseri arendamise vastu. Ta väitis, et &quot;tol ajal oli Google väike ettevõte&quot; ja ta ei tahtnud alustada &quot;brauserisõdu&quot;. Firma kaasasutajad Sergey Brin ja Larry Page palkasid mitu [[Mozilla Firefox|Mozilla Firefoxi]] arendajat ja ehitasid Chrome'i demoversiooni. Hiljem ütles Schmidt: &quot;See oli nii hea, et sundis mind sisuliselt meelt muutma.&quot; &lt;ref name=&quot;wsj&quot;&gt;{{Cite web|last=Angwin|first=Julia|url=https://blogs.wsj.com/digits/2009/07/09/sun-valley-schmidt-didnt-want-to-build-chrome-initially-he-says/|title=Sun Valley: Schmidt Didn't Want to Build Chrome Initially, He Says|website=WSJ Digits Blog|date=July 9, 2009|access-date=May 25, 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20200805000248/https://blogs.wsj.com/digits/2009/07/09/sun-valley-schmidt-didnt-want-to-build-chrome-initially-he-says/|archive-date=August 5, 2020|authorlink=Julia Angwin}}&lt;/ref&gt;

2004. aasta septembris ilmusid esmakordselt kuulujutud, et Google ehitab veebibrauseri. Veebiajakirjad ja USA ajalehed teatasid sel ajal, et Google palkab muuhulgas endisi Microsofti veebiarendajaid. See juhtus ka vahetult peale Mozilla Firefox 1.0 ilmumist, mille populaarsus kasvas hüppeliselt ning võttis turuosa [[Internet Explorer|Internet Explorerilt]], millel oli täheldatud turvaprobleeme. &lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/3680942.stm|title=Rumours surround Google browser|date=September 23, 2004|access-date=February 15, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220924040545/http://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/3680942.stm|archive-date=September 24, 2022|via=news.bbc.co.uk}}&lt;/ref&gt;

Chrome põhineb [[Chromium (veebilehitseja)|Chromiumi]] projekti avatud lähtekoodil. &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|last=Ashford|first=Warwick|url=https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|title=Google launches beta version of Chrome web browser|date=September 2, 2008|archive-url=https://archive.today/20210411080810/https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|archive-date=April 11, 2021}}&lt;/ref&gt; Brauseri arendus algas 2006. aastal, &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kurtuldu|first=Mustafa|url=https://blog.chromium.org/2018/09/how-we-designed-chrome-10-years-ago.html|title=How we designed Chrome 10 years ago|website=googleblog.com|date=September 8, 2018|archive-url=https://archive.today/20210411115420/https://blog.chromium.org/2018/09/how-we-designed-chrome-10-years-ago.html|archive-date=April 11, 2021}}&lt;/ref&gt; mida juhtis Sundar Pichai . &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Bhardwaj|first=Prachi|url=https://www.businessinsider.com/larry-page-google-chrome-sundar-pichai-goals-2018-6|title=Larry Page has a reputation for pushing people at Google.|website=Business Insider|date=June 29, 2018|access-date=January 3, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20230119041520/https://www.businessinsider.com/larry-page-google-chrome-sundar-pichai-goals-2018-6|archive-date=January 19, 2023}}&lt;/ref&gt; Chrome'i &quot;põhiline arendus&quot; toimus Google'i [[Kitchener|Kitcheneri]] kontoris. &lt;ref&gt;{{Cite book|last=Howitt|first=Chuck|date=2019|title=BlackBerry town: how high tech success has played out for Canada's Kitchener-Waterloo|publisher=James Lorimer &amp; Company Ltd.|location=Toronto|isbn=978-1-4594-1438-9|page=212|oclc=1110109511}}&lt;/ref&gt;
==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;stat&quot;&gt;{{cite web |url=http://gs.statcounter.com/#desktop-browser-ww-monthly-201609-201609-bar |title=Top 5 Browsers Sept 2016 |trans-title= |accessdate=19. augustil 2017 |publisher=StatCounter Global Stats |language=en}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* {{netiviide |autor=Gregg Keizer |pealkiri=Google Quashes 13 Chrome Bugs, Adds PDF Viewer |keel=Inglise keeles |väljaandja=Computerworld |aeg=2010-12-03 |url= http://www.computerworld.com/s/article/print/9199418/Google_quashes_13_Chrome_bugs_adds_PDF_viewer?taxonomyName=Browsers&amp;taxonomyId=211 |vaadatud=2014-01-15 |tsitaat=Net Applications reported that Chrome's global share of the browser usage market stood at a record 9.3%.}}
* [http://www.chromium.org/Home The Chromium Projects]

{{Veebilehitsejad}}
[[Kategooria:Veebibrauserid]]
[[Kategooria:Google]]
[[Kategooria:Priivara]]</text>
      <sha1>q837b3f88a8ok8wfvsys7me4ty5fk6c</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142799</id>
      <parentid>7142798</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T04:03:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26218-26</username>
        <id>228333</id>
      </contributor>
      <comment>/* https://youtube.com/@dolcemusic?si=71FTqvMGgcW16Wz- */https://youtube.com/@dolcemusic?si=71FTqvMGgcW16Wz-</comment>
      <origin>7142799</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12820" sha1="68n21jrkni7rohdyodme1463mnsohym" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|kuu=aprill|aasta=2019}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}}
{{See artikkel|räägib brauserist; operatsioonisüsteemi kohta vaata artiklit [[Google Chrome OS]]}}

{{Tarkvara
| nimi                        = Google Chrome
| logo                        = Google Chrome icon (September 2014).svg|logosuurus=100px
| kuvatõmmis                  =
| pildiallkiri                = Google Chrome opsüsteemis [[Windows 8]]
| kokkupandav                 = jah
| autor                       = 
| arendaja                    = Google Inc.&lt;br&gt;[[Google]]
| väljalase                   = 2. september 2008
| viimase väljalaske versioon = 83.0.4103.106 / 16. juuni 2020
| viimase väljalaske kuupäev  = 
| viimase eelvaate versioon   =  
| viimase eelvaate kuupäev    = 
| uuendamise sagedus          = 
| programmeerimiskeel         = [[C++]], [[Assemblerkeel|Assembler]], [[Python (programmeerimiskeel)|Python]], [[JavaScript]]
| operatsioonisüsteem         = [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] (4.1 ja uuem)&lt;br&gt;[[iOS]] 9 (ja uuem)&lt;br /&gt;[[Linux]] (GCC v4.6 ja uuem &amp; GTK+ v2.24 ja uuem)&lt;br /&gt;[[Mac OS X]] (10.9 ja uuem, ainult Intel)&lt;br /&gt;[[Windows 7]] (ja uuem)
| keel                        = 50 keelt, sh eesti keel
| staatus                     = aktiivne
| suunitlus                   = [[veebibrauser]]
| litsents                    = Omanduslik vabavara vastavalt Google'i teenusetingimustele&lt;ref name=&quot;EULA&quot;&gt;[http://www.google.com/chrome/intl/en/eula_text.html Google Chrome'i Privaatsuspoliitika]&lt;/ref&gt;
| veebileht                   = [http://www.google.com/chrome www.google.com/chrome]
}}

'''Google Chrome''' on ettevõtte [[Google Inc.|Google]] loodud [[priivara]]line [[brauser|veebibrauser]]. See toodi turule 2008. aastal ja põhineb komponentidest [[WebKit|Apple WebKit]]i brauserimootorist ja [[Mozilla Firefox|Mozilla Firefoxi]] brauserist.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|last1=Ashford|first1=Warwick|url=https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|title=Google launches beta version of Chrome web browser|date=September 2, 2008|archive-url=https://archive.today/20210411080810/https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|archive-date=April 11, 2021}}&lt;/ref&gt; Hiljem väljastati versioonid [[Linux]]ile, [[macOS|macOS-]]ile, [[iOS|iOS-]]ile, [[Joe Biden|Joe Mama-le]] ja [[Android (operatsioonisüsteem)|Androidile]]. Mais 2012 sai Google Chrome'ist maailma populaarseim veebibrauser, möödudes [[Internet Explorer]]ist.

Enamus Chrome'i [[Lähtekood|lähtekoodist]] tuleneb Google'i [[Vabavara|vabast ja avatud allikaga]] veebibrauserist [[Chromium (veebilehitseja)|Chromium]], aga Chrome ise on litsentseeritud kui priivara.&lt;ref name=&quot;EULA&quot;/&gt; Algselt oli joonistusmootoriks WebKit, aga Google lõi sellest eraldiseisva mootori nimega Blink. Kõik Chrome'i variandid peale iOS-i versiooni kasutasid Blinki 2017. aasta seisuga.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://blog.chromium.org/2017/01/open-sourcing-chrome-on-ios.html|title=Open-sourcing Chrome on iOS!|access-date=April 26, 2021|year=2017}}&lt;/ref&gt;

2022. aasta oktoobris oli [[StatCounter|StatCounteri]] hinnangul Chrome'i kasutatavus [[Personaalarvuti|personaalarvutite]] hulgas 67% (pärast tipptulemust 72,38% 2018. aasta novembris), on [[Tahvelarvuti|tahvelarvutitel]] enim kasutatud brauser (olles möödunud [[Safari (brauser)|Safarist]]) ja on ka juhtiv [[Nutitelefon|nutitelefonidel]].&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share/tablet/worldwide/#monthly-202003-202109|title=Tablet Browser Market Share Worldwide|website=StatCounter Global Stats|access-date=October 13, 2021|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share/tablet/worldwide/#weekly-202053-202109|title=Tablet Browser Market Share Worldwide|website=StatCounter Global Stats|access-date=March 15, 2021|language=en}}&lt;/ref&gt; Kokku on Chrome'i kasutatavus 65% üle kõigi platvormide, mis tähendab, et see on maailma levinuim veebibrauser.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share#monthly-200901-202109|title=Browser Market Share Worldwide (Jan 2009 – September 2021)|access-date=October 13, 2021}}&lt;/ref&gt; Edu tõttu on Google laiendanud Chrome'i kaubamärki ka teistele toodetele, sealhulgas [[Chrome OS|ChromeOS]], [[Chromecast]], [[Chromebook]], [[Chromebit]], [[Chromebox]] ja [[Chromebase]]. 

= https://youtube.com/@dolcemusic?si=71FTqvMGgcW16Wz-=
Esimene Google Chrome'i [[Tarkvara versioonid|beetaversioon]] [[operatsioonisüsteem]]ile [[Microsoft Windows]] tuli välja 2. septembril [[2008]] ja esimene [[Tarkvara versioonid|stabiilne versioon]] 11. detsembril 2008. 2012. aasta jaanuaris kasutas Google Chrome'i 25–28% brauserikasutajatest ning Chrome oli sellega veebibrauserite seas teisel või kolmandal kohal.&lt;ref name=&quot;w3counter1&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.w3counter.com/trends |title=Web Browser Market Share Trends |work=W3Counter |publisher=Awio Web Services LLC |accessdate=26. jaanuaril 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;StatsCounter&quot;&gt;{{cite web |url=http://gs.statcounter.com/ |title=Top 5 Browsers from December 2010 to December 2011 |publisher=StatCounter |accessdate=8. jaanuaril 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;getclicky1&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.getclicky.com/marketshare/global/web-browsers/ |title=Web browsers (Global marketshare) |work=Clicky |publisher=Roxr Software Ltd |accessdate=29. septembril 2011}}&lt;/ref&gt; Google Chrome'i on sisseehitatud link Google'i veebipoe rakenduste juurde.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://chrome.google.com/webstore/category/app/ |pealkiri=Chrome'i veebipood |vaadatud=2012-04-09 |arhiivimisaeg=2012-05-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120508085634/https://chrome.google.com/webstore/category/app |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Chromium ==
{{vaata|Chromium (veebilehitseja)}}&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Google_Chromium Chromium (web browser) – Wikipedia]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.chromium.org/ The Chromium Projects]&lt;/ref&gt;

2008. aasta septembris avaldas Google suure osa Chrome'i lähtekoodist Chromiumi projektis. Chromium on veebibrauser, mis sarnaneb Chrome'iga, kuid kasutab [[BSD litsents]]i ega sisalda vaikimisi PDF-i vaaturit ega automaatset uuendamist.&lt;ref name=&quot;GoogleComparison&quot;&gt;{{cite web |url=http://code.google.com/p/chromium/wiki/ChromiumBrowserVsGoogleChrome |title=Differences between Google Chrome and Linux distro Chromium |accessdate=2. juulil 2012 |archive-date=2016-01-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160125034438/https://code.google.com/p/chromium/wiki/ChromiumBrowserVsGoogleChrome |url-status=dead }}&lt;/ref&gt; Lähtekoodi avamine lihtsustas brauseri [[Portimine|portimist]] Linuxile ja Mac OS X-ile.

==Versioonid==
* Versioon 4.0 (25. jaanuar 2010) – lisandprogrammide laiendused, tõhustatud arendajatööriistad, täiuslik ACID3 läbivus, järjehoidjate sünkroonimine, jõudluse parandused, suurem turvalisus.
* Versioon 4.1 (17. märts 2010) – automaattõlke valikuriba, uued privaatsusfunktsioonid, eemaldatud XSS Auditor (lisati versiooni 4.0).
* Versioon 5.0 (25. mai 2010) – sisseehitatud [[Adobe Flash Player]] (ei vaja eraldi installimist), täiustatud JavaScripti funktsioonid, rohkem HTML5 tuge, uuendatud järjehoidjate haldur, Maci ja Linuxi toetus.
* Versioon 6.0 (2. september 2010) – [[kasutajaliides]]e muutused [[tööriistariba]]l (ruumisäästlikumad nupud), uus [[aadressiriba]] ja vaheleht, laienduste sünkroonimine, viimistletum kasutajaliides [[Mac OS X|Maci]] jaoks, VP8/VebM videote toetus, sisseehitatud [[PDF]]-i vaatur, veaparandused Maci ja Windowsi jaoks.

== https://youtube.com/@dolcemusic?si=71FTqvMGgcW16Wz-==

{{bar box
|title=Desktop/laptop browser statistics
|titlebar=#DDD
|float   = right
|width=440px
|barwidth=250px
|bars=
{{bar percent|Google Chrome|#A3FFA3|68.33|68,33%}}
{{bar percent|[[Safari (brauser)|Safari]]|#A3D3FF|9.4|9,4%}}
{{bar percent|[[Firefox|Mozilla Firefox]]|#A3D3FF|8.91|8,91%}}
{{bar percent|[[Microsoft Edge]]|#A3D3FF|4.41|4,41%}}
{{bar percent|[[Internet Explorer]]|#A3D3FF|3|3%}}
{{bar percent|''Muud''|#A3A3A3|5.95|5,95%}}
{{bar gap|height=5}}
|caption=&lt;hr&gt;Lauaarvuti ja tahvelarvuti veebibrauserite turuosa mais 2020.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Desktop Browser Market Share Worldwide |url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share/desktop/worldwide/#monthly-202005-202005-bar|website=StatCounter Global Stats |accessdate=16.06.2020 |language=en}}&lt;/ref&gt;}}
2016. aasta septembris oli brauseri turuosa 62,62%.&lt;ref name=stat /&gt;

== Ajalugu ==

Google'i tegevjuht Eric Schmidt oli kuus aastat eraldi veebibrauseri arendamise vastu. Ta väitis, et &quot;tol ajal oli Google väike ettevõte&quot; ja ta ei tahtnud alustada &quot;brauserisõdu&quot;. Firma kaasasutajad Sergey Brin ja Larry Page palkasid mitu [[Mozilla Firefox|Mozilla Firefoxi]] arendajat ja ehitasid Chrome'i demoversiooni. Hiljem ütles Schmidt: &quot;See oli nii hea, et sundis mind sisuliselt meelt muutma.&quot; &lt;ref name=&quot;wsj&quot;&gt;{{Cite web|last=Angwin|first=Julia|url=https://blogs.wsj.com/digits/2009/07/09/sun-valley-schmidt-didnt-want-to-build-chrome-initially-he-says/|title=Sun Valley: Schmidt Didn't Want to Build Chrome Initially, He Says|website=WSJ Digits Blog|date=July 9, 2009|access-date=May 25, 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20200805000248/https://blogs.wsj.com/digits/2009/07/09/sun-valley-schmidt-didnt-want-to-build-chrome-initially-he-says/|archive-date=August 5, 2020|authorlink=Julia Angwin}}&lt;/ref&gt;

2004. aasta septembris ilmusid esmakordselt kuulujutud, et Google ehitab veebibrauseri. Veebiajakirjad ja USA ajalehed teatasid sel ajal, et Google palkab muuhulgas endisi Microsofti veebiarendajaid. See juhtus ka vahetult peale Mozilla Firefox 1.0 ilmumist, mille populaarsus kasvas hüppeliselt ning võttis turuosa [[Internet Explorer|Internet Explorerilt]], millel oli täheldatud turvaprobleeme. &lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/3680942.stm|title=Rumours surround Google browser|date=September 23, 2004|access-date=February 15, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220924040545/http://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/3680942.stm|archive-date=September 24, 2022|via=news.bbc.co.uk}}&lt;/ref&gt;

Chrome põhineb [[Chromium (veebilehitseja)|Chromiumi]] projekti avatud lähtekoodil. &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|last=Ashford|first=Warwick|url=https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|title=Google launches beta version of Chrome web browser|date=September 2, 2008|archive-url=https://archive.today/20210411080810/https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|archive-date=April 11, 2021}}&lt;/ref&gt; Brauseri arendus algas 2006. aastal, &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kurtuldu|first=Mustafa|url=https://blog.chromium.org/2018/09/how-we-designed-chrome-10-years-ago.html|title=How we designed Chrome 10 years ago|website=googleblog.com|date=September 8, 2018|archive-url=https://archive.today/20210411115420/https://blog.chromium.org/2018/09/how-we-designed-chrome-10-years-ago.html|archive-date=April 11, 2021}}&lt;/ref&gt; mida juhtis Sundar Pichai . &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Bhardwaj|first=Prachi|url=https://www.businessinsider.com/larry-page-google-chrome-sundar-pichai-goals-2018-6|title=Larry Page has a reputation for pushing people at Google.|website=Business Insider|date=June 29, 2018|access-date=January 3, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20230119041520/https://www.businessinsider.com/larry-page-google-chrome-sundar-pichai-goals-2018-6|archive-date=January 19, 2023}}&lt;/ref&gt; Chrome'i &quot;põhiline arendus&quot; toimus Google'i [[Kitchener|Kitcheneri]] kontoris. &lt;ref&gt;{{Cite book|last=Howitt|first=Chuck|date=2019|title=BlackBerry town: how high tech success has played out for Canada's Kitchener-Waterloo|publisher=James Lorimer &amp; Company Ltd.|location=Toronto|isbn=978-1-4594-1438-9|page=212|oclc=1110109511}}&lt;/ref&gt;
==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;stat&quot;&gt;{{cite web |url=http://gs.statcounter.com/#desktop-browser-ww-monthly-201609-201609-bar |title=Top 5 Browsers Sept 2016 |trans-title= |accessdate=19. augustil 2017 |publisher=StatCounter Global Stats |language=en}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* {{netiviide |autor=Gregg Keizer |pealkiri=Google Quashes 13 Chrome Bugs, Adds PDF Viewer |keel=Inglise keeles |väljaandja=Computerworld |aeg=2010-12-03 |url= http://www.computerworld.com/s/article/print/9199418/Google_quashes_13_Chrome_bugs_adds_PDF_viewer?taxonomyName=Browsers&amp;taxonomyId=211 |vaadatud=2014-01-15 |tsitaat=Net Applications reported that Chrome's global share of the browser usage market stood at a record 9.3%.}}
* [http://www.chromium.org/Home The Chromium Projects]

{{Veebilehitsejad}}
[[Kategooria:Veebibrauserid]]
[[Kategooria:Google]]
[[Kategooria:Priivara]]</text>
      <sha1>68n21jrkni7rohdyodme1463mnsohym</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142800</id>
      <parentid>7142799</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T04:04:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26218-26</username>
        <id>228333</id>
      </contributor>
      <comment>/* https://youtube.com/@dolcemusic?si=71FTqvMGgcW16Wz- */https://youtube.com/@dolcemusic?si=71FTqvMGgcW16Wz-</comment>
      <origin>7142800</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12864" sha1="n3287gndrermptrl8o3q1byjbtppy9l" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|kuu=aprill|aasta=2019}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}}
{{See artikkel|räägib brauserist; operatsioonisüsteemi kohta vaata artiklit [[Google Chrome OS]]}}

{{Tarkvara
| nimi                        = Google Chrome
| logo                        = Google Chrome icon (September 2014).svg|logosuurus=100px
| kuvatõmmis                  =
| pildiallkiri                = Google Chrome opsüsteemis [[Windows 8]]
| kokkupandav                 = jah
| autor                       = 
| arendaja                    = Google Inc.&lt;br&gt;[[Google]]
| väljalase                   = 2. september 2008
| viimase väljalaske versioon = 83.0.4103.106 / 16. juuni 2020
| viimase väljalaske kuupäev  = 
| viimase eelvaate versioon   =  
| viimase eelvaate kuupäev    = 
| uuendamise sagedus          = 
| programmeerimiskeel         = [[C++]], [[Assemblerkeel|Assembler]], [[Python (programmeerimiskeel)|Python]], [[JavaScript]]
| operatsioonisüsteem         = [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] (4.1 ja uuem)&lt;br&gt;[[iOS]] 9 (ja uuem)&lt;br /&gt;[[Linux]] (GCC v4.6 ja uuem &amp; GTK+ v2.24 ja uuem)&lt;br /&gt;[[Mac OS X]] (10.9 ja uuem, ainult Intel)&lt;br /&gt;[[Windows 7]] (ja uuem)
| keel                        = 50 keelt, sh eesti keel
| staatus                     = aktiivne
| suunitlus                   = [[veebibrauser]]
| litsents                    = Omanduslik vabavara vastavalt Google'i teenusetingimustele&lt;ref name=&quot;EULA&quot;&gt;[http://www.google.com/chrome/intl/en/eula_text.html Google Chrome'i Privaatsuspoliitika]&lt;/ref&gt;
| veebileht                   = [http://www.google.com/chrome www.google.com/chrome]
}}

'''Google Chrome''' on ettevõtte [[Google Inc.|Google]] loodud [[priivara]]line [[brauser|veebibrauser]]. See toodi turule 2008. aastal ja põhineb komponentidest [[WebKit|Apple WebKit]]i brauserimootorist ja [[Mozilla Firefox|Mozilla Firefoxi]] brauserist.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|last1=Ashford|first1=Warwick|url=https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|title=Google launches beta version of Chrome web browser|date=September 2, 2008|archive-url=https://archive.today/20210411080810/https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|archive-date=April 11, 2021}}&lt;/ref&gt; Hiljem väljastati versioonid [[Linux]]ile, [[macOS|macOS-]]ile, [[iOS|iOS-]]ile, [[Joe Biden|Joe Mama-le]] ja [[Android (operatsioonisüsteem)|Androidile]]. Mais 2012 sai Google Chrome'ist maailma populaarseim veebibrauser, möödudes [[Internet Explorer]]ist.

Enamus Chrome'i [[Lähtekood|lähtekoodist]] tuleneb Google'i [[Vabavara|vabast ja avatud allikaga]] veebibrauserist [[Chromium (veebilehitseja)|Chromium]], aga Chrome ise on litsentseeritud kui priivara.&lt;ref name=&quot;EULA&quot;/&gt; Algselt oli joonistusmootoriks WebKit, aga Google lõi sellest eraldiseisva mootori nimega Blink. Kõik Chrome'i variandid peale iOS-i versiooni kasutasid Blinki 2017. aasta seisuga.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://blog.chromium.org/2017/01/open-sourcing-chrome-on-ios.html|title=Open-sourcing Chrome on iOS!|access-date=April 26, 2021|year=2017}}&lt;/ref&gt;

2022. aasta oktoobris oli [[StatCounter|StatCounteri]] hinnangul Chrome'i kasutatavus [[Personaalarvuti|personaalarvutite]] hulgas 67% (pärast tipptulemust 72,38% 2018. aasta novembris), on [[Tahvelarvuti|tahvelarvutitel]] enim kasutatud brauser (olles möödunud [[Safari (brauser)|Safarist]]) ja on ka juhtiv [[Nutitelefon|nutitelefonidel]].&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share/tablet/worldwide/#monthly-202003-202109|title=Tablet Browser Market Share Worldwide|website=StatCounter Global Stats|access-date=October 13, 2021|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share/tablet/worldwide/#weekly-202053-202109|title=Tablet Browser Market Share Worldwide|website=StatCounter Global Stats|access-date=March 15, 2021|language=en}}&lt;/ref&gt; Kokku on Chrome'i kasutatavus 65% üle kõigi platvormide, mis tähendab, et see on maailma levinuim veebibrauser.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share#monthly-200901-202109|title=Browser Market Share Worldwide (Jan 2009 – September 2021)|access-date=October 13, 2021}}&lt;/ref&gt; Edu tõttu on Google laiendanud Chrome'i kaubamärki ka teistele toodetele, sealhulgas [[Chrome OS|ChromeOS]], [[Chromecast]], [[Chromebook]], [[Chromebit]], [[Chromebox]] ja [[Chromebase]]. 

= https://youtube.com/@dolcemusic?si=71FTqvMGgcW16Wz-=
Esimene Google Chrome'i [[Tarkvara versioonid|beetaversioon]] [[operatsioonisüsteem]]ile [[Microsoft Windows]] tuli välja 2. septembril [[2008]] ja esimene [[Tarkvara versioonid|stabiilne versioon]] 11. detsembril 2008. 2012. aasta jaanuaris kasutas Google Chrome'i 25–28% brauserikasutajatest ning Chrome oli sellega veebibrauserite seas teisel või kolmandal kohal.&lt;ref name=&quot;w3counter1&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.w3counter.com/trends |title=Web Browser Market Share Trends |work=W3Counter |publisher=Awio Web Services LLC |accessdate=26. jaanuaril 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;StatsCounter&quot;&gt;{{cite web |url=http://gs.statcounter.com/ |title=Top 5 Browsers from December 2010 to December 2011 |publisher=StatCounter |accessdate=8. jaanuaril 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;getclicky1&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.getclicky.com/marketshare/global/web-browsers/ |title=Web browsers (Global marketshare) |work=Clicky |publisher=Roxr Software Ltd |accessdate=29. septembril 2011}}&lt;/ref&gt; Google Chrome'i on sisseehitatud link Google'i veebipoe rakenduste juurde.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://chrome.google.com/webstore/category/app/ |pealkiri=Chrome'i veebipood |vaadatud=2012-04-09 |arhiivimisaeg=2012-05-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120508085634/https://chrome.google.com/webstore/category/app |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Chromium ==
{{vaata|Chromium (veebilehitseja)}}&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Google_Chromium Chromium (web browser) – Wikipedia]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.chromium.org/ The Chromium Projects]&lt;/ref&gt;

2008. aasta septembris avaldas Google suure osa Chrome'i lähtekoodist Chromiumi projektis. Chromium on veebibrauser, mis sarnaneb Chrome'iga, kuid kasutab [[BSD litsents]]i ega sisalda vaikimisi PDF-i vaaturit ega automaatset uuendamist.&lt;ref name=&quot;GoogleComparison&quot;&gt;{{cite web |url=http://code.google.com/p/chromium/wiki/ChromiumBrowserVsGoogleChrome |title=Differences between Google Chrome and Linux distro Chromium |accessdate=2. juulil 2012 |archive-date=2016-01-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160125034438/https://code.google.com/p/chromium/wiki/ChromiumBrowserVsGoogleChrome |url-status=dead }}&lt;/ref&gt; Lähtekoodi avamine lihtsustas brauseri [[Portimine|portimist]] Linuxile ja Mac OS X-ile.

==Versioonid==
* Versioon 4.0 (25. jaanuar 2010) – lisandprogrammide laiendused, tõhustatud arendajatööriistad, täiuslik ACID3 läbivus, järjehoidjate sünkroonimine, jõudluse parandused, suurem turvalisus.
* Versioon 4.1 (17. märts 2010) – automaattõlke valikuriba, uued privaatsusfunktsioonid, eemaldatud XSS Auditor (lisati versiooni 4.0).
* Versioon 5.0 (25. mai 2010) – sisseehitatud [[Adobe Flash Player]] (ei vaja eraldi installimist), täiustatud JavaScripti funktsioonid, rohkem HTML5 tuge, uuendatud järjehoidjate haldur, Maci ja Linuxi toetus.
* Versioon 6.0 (2. september 2010) – [[kasutajaliides]]e muutused [[tööriistariba]]l (ruumisäästlikumad nupud), uus [[aadressiriba]] ja vaheleht, laienduste sünkroonimine, viimistletum kasutajaliides [[Mac OS X|Maci]] jaoks, VP8/VebM videote toetus, sisseehitatud [[PDF]]-i vaatur, veaparandused Maci ja Windowsi jaoks.

== https://youtube.com/@dolcemusic?si=71FTqvMGgcW16Wz-==

{{bar box
|title=Desktop/laptop browser statistics
|titlebar=#DDD
|float   = right
|width=440px
|barwidth=250px
|bars=
{{bar percent|Google Chrome|#A3FFA3|68.33|68,33%}}
{{bar percent|[[Safari (brauser)|Safari]]|#A3D3FF|9.4|9,4%}}
{{bar percent|[[Firefox|Mozilla Firefox]]|#A3D3FF|8.91|8,91%}}
{{bar percent|[[Microsoft Edge]]|#A3D3FF|4.41|4,41%}}
{{bar percent|[[Internet Explorer]]|#A3D3FF|3|3%}}
{{bar percent|''Muud''|#A3A3A3|5.95|5,95%}}
{{bar gap|height=5}}
|caption=&lt;hr&gt;Lauaarvuti ja tahvelarvuti veebibrauserite turuosa mais 2020.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Desktop Browser Market Share Worldwide |url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share/desktop/worldwide/#monthly-202005-202005-bar|website=StatCounter Global Stats |accessdate=16.06.2020 |language=en}}&lt;/ref&gt;}}
2016. aasta septembris oli brauseri turuosa 62,62%.&lt;ref name=stat /&gt;

== https://youtube.com/@dolcemusic?si=71FTqvMGgcW16Wz-==

Google'i tegevjuht Eric Schmidt oli kuus aastat eraldi veebibrauseri arendamise vastu. Ta väitis, et &quot;tol ajal oli Google väike ettevõte&quot; ja ta ei tahtnud alustada &quot;brauserisõdu&quot;. Firma kaasasutajad Sergey Brin ja Larry Page palkasid mitu [[Mozilla Firefox|Mozilla Firefoxi]] arendajat ja ehitasid Chrome'i demoversiooni. Hiljem ütles Schmidt: &quot;See oli nii hea, et sundis mind sisuliselt meelt muutma.&quot; &lt;ref name=&quot;wsj&quot;&gt;{{Cite web|last=Angwin|first=Julia|url=https://blogs.wsj.com/digits/2009/07/09/sun-valley-schmidt-didnt-want-to-build-chrome-initially-he-says/|title=Sun Valley: Schmidt Didn't Want to Build Chrome Initially, He Says|website=WSJ Digits Blog|date=July 9, 2009|access-date=May 25, 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20200805000248/https://blogs.wsj.com/digits/2009/07/09/sun-valley-schmidt-didnt-want-to-build-chrome-initially-he-says/|archive-date=August 5, 2020|authorlink=Julia Angwin}}&lt;/ref&gt;

2004. aasta septembris ilmusid esmakordselt kuulujutud, et Google ehitab veebibrauseri. Veebiajakirjad ja USA ajalehed teatasid sel ajal, et Google palkab muuhulgas endisi Microsofti veebiarendajaid. See juhtus ka vahetult peale Mozilla Firefox 1.0 ilmumist, mille populaarsus kasvas hüppeliselt ning võttis turuosa [[Internet Explorer|Internet Explorerilt]], millel oli täheldatud turvaprobleeme. &lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/3680942.stm|title=Rumours surround Google browser|date=September 23, 2004|access-date=February 15, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220924040545/http://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/3680942.stm|archive-date=September 24, 2022|via=news.bbc.co.uk}}&lt;/ref&gt;

Chrome põhineb [[Chromium (veebilehitseja)|Chromiumi]] projekti avatud lähtekoodil. &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|last=Ashford|first=Warwick|url=https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|title=Google launches beta version of Chrome web browser|date=September 2, 2008|archive-url=https://archive.today/20210411080810/https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|archive-date=April 11, 2021}}&lt;/ref&gt; Brauseri arendus algas 2006. aastal, &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kurtuldu|first=Mustafa|url=https://blog.chromium.org/2018/09/how-we-designed-chrome-10-years-ago.html|title=How we designed Chrome 10 years ago|website=googleblog.com|date=September 8, 2018|archive-url=https://archive.today/20210411115420/https://blog.chromium.org/2018/09/how-we-designed-chrome-10-years-ago.html|archive-date=April 11, 2021}}&lt;/ref&gt; mida juhtis Sundar Pichai . &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Bhardwaj|first=Prachi|url=https://www.businessinsider.com/larry-page-google-chrome-sundar-pichai-goals-2018-6|title=Larry Page has a reputation for pushing people at Google.|website=Business Insider|date=June 29, 2018|access-date=January 3, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20230119041520/https://www.businessinsider.com/larry-page-google-chrome-sundar-pichai-goals-2018-6|archive-date=January 19, 2023}}&lt;/ref&gt; Chrome'i &quot;põhiline arendus&quot; toimus Google'i [[Kitchener|Kitcheneri]] kontoris. &lt;ref&gt;{{Cite book|last=Howitt|first=Chuck|date=2019|title=BlackBerry town: how high tech success has played out for Canada's Kitchener-Waterloo|publisher=James Lorimer &amp; Company Ltd.|location=Toronto|isbn=978-1-4594-1438-9|page=212|oclc=1110109511}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;stat&quot;&gt;{{cite web |url=http://gs.statcounter.com/#desktop-browser-ww-monthly-201609-201609-bar |title=Top 5 Browsers Sept 2016 |trans-title= |accessdate=19. augustil 2017 |publisher=StatCounter Global Stats |language=en}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* {{netiviide |autor=Gregg Keizer |pealkiri=Google Quashes 13 Chrome Bugs, Adds PDF Viewer |keel=Inglise keeles |väljaandja=Computerworld |aeg=2010-12-03 |url= http://www.computerworld.com/s/article/print/9199418/Google_quashes_13_Chrome_bugs_adds_PDF_viewer?taxonomyName=Browsers&amp;taxonomyId=211 |vaadatud=2014-01-15 |tsitaat=Net Applications reported that Chrome's global share of the browser usage market stood at a record 9.3%.}}
* [http://www.chromium.org/Home The Chromium Projects]

{{Veebilehitsejad}}
[[Kategooria:Veebibrauserid]]
[[Kategooria:Google]]
[[Kategooria:Priivara]]</text>
      <sha1>n3287gndrermptrl8o3q1byjbtppy9l</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142801</id>
      <parentid>7142800</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T04:05:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26218-26</username>
        <id>228333</id>
      </contributor>
      <comment>/* https://youtube.com/@dolcemusic?si=71FTqvMGgcW16Wz- */https://youtube.com/@dolcemusic?si=71FTqvMGgcW16Wz-</comment>
      <origin>7142801</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12910" sha1="namx0h7q0zjidzt15nf5y0cr1fi1we1" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|kuu=aprill|aasta=2019}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}}
{{See artikkel|räägib brauserist; operatsioonisüsteemi kohta vaata artiklit [[Google Chrome OS]]}}

{{Tarkvara
| nimi                        = Google Chrome
| logo                        = Google Chrome icon (September 2014).svg|logosuurus=100px
| kuvatõmmis                  =
| pildiallkiri                = Google Chrome opsüsteemis [[Windows 8]]
| kokkupandav                 = jah
| autor                       = 
| arendaja                    = Google Inc.&lt;br&gt;[[Google]]
| väljalase                   = 2. september 2008
| viimase väljalaske versioon = 83.0.4103.106 / 16. juuni 2020
| viimase väljalaske kuupäev  = 
| viimase eelvaate versioon   =  
| viimase eelvaate kuupäev    = 
| uuendamise sagedus          = 
| programmeerimiskeel         = [[C++]], [[Assemblerkeel|Assembler]], [[Python (programmeerimiskeel)|Python]], [[JavaScript]]
| operatsioonisüsteem         = [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] (4.1 ja uuem)&lt;br&gt;[[iOS]] 9 (ja uuem)&lt;br /&gt;[[Linux]] (GCC v4.6 ja uuem &amp; GTK+ v2.24 ja uuem)&lt;br /&gt;[[Mac OS X]] (10.9 ja uuem, ainult Intel)&lt;br /&gt;[[Windows 7]] (ja uuem)
| keel                        = 50 keelt, sh eesti keel
| staatus                     = aktiivne
| suunitlus                   = [[veebibrauser]]
| litsents                    = Omanduslik vabavara vastavalt Google'i teenusetingimustele&lt;ref name=&quot;EULA&quot;&gt;[http://www.google.com/chrome/intl/en/eula_text.html Google Chrome'i Privaatsuspoliitika]&lt;/ref&gt;
| veebileht                   = [http://www.google.com/chrome www.google.com/chrome]
}}

'''Google Chrome''' on ettevõtte [[Google Inc.|Google]] loodud [[priivara]]line [[brauser|veebibrauser]]. See toodi turule 2008. aastal ja põhineb komponentidest [[WebKit|Apple WebKit]]i brauserimootorist ja [[Mozilla Firefox|Mozilla Firefoxi]] brauserist.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|last1=Ashford|first1=Warwick|url=https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|title=Google launches beta version of Chrome web browser|date=September 2, 2008|archive-url=https://archive.today/20210411080810/https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|archive-date=April 11, 2021}}&lt;/ref&gt; Hiljem väljastati versioonid [[Linux]]ile, [[macOS|macOS-]]ile, [[iOS|iOS-]]ile, [[Joe Biden|Joe Mama-le]] ja [[Android (operatsioonisüsteem)|Androidile]]. Mais 2012 sai Google Chrome'ist maailma populaarseim veebibrauser, möödudes [[Internet Explorer]]ist.

Enamus Chrome'i [[Lähtekood|lähtekoodist]] tuleneb Google'i [[Vabavara|vabast ja avatud allikaga]] veebibrauserist [[Chromium (veebilehitseja)|Chromium]], aga Chrome ise on litsentseeritud kui priivara.&lt;ref name=&quot;EULA&quot;/&gt; Algselt oli joonistusmootoriks WebKit, aga Google lõi sellest eraldiseisva mootori nimega Blink. Kõik Chrome'i variandid peale iOS-i versiooni kasutasid Blinki 2017. aasta seisuga.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://blog.chromium.org/2017/01/open-sourcing-chrome-on-ios.html|title=Open-sourcing Chrome on iOS!|access-date=April 26, 2021|year=2017}}&lt;/ref&gt;

2022. aasta oktoobris oli [[StatCounter|StatCounteri]] hinnangul Chrome'i kasutatavus [[Personaalarvuti|personaalarvutite]] hulgas 67% (pärast tipptulemust 72,38% 2018. aasta novembris), on [[Tahvelarvuti|tahvelarvutitel]] enim kasutatud brauser (olles möödunud [[Safari (brauser)|Safarist]]) ja on ka juhtiv [[Nutitelefon|nutitelefonidel]].&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share/tablet/worldwide/#monthly-202003-202109|title=Tablet Browser Market Share Worldwide|website=StatCounter Global Stats|access-date=October 13, 2021|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share/tablet/worldwide/#weekly-202053-202109|title=Tablet Browser Market Share Worldwide|website=StatCounter Global Stats|access-date=March 15, 2021|language=en}}&lt;/ref&gt; Kokku on Chrome'i kasutatavus 65% üle kõigi platvormide, mis tähendab, et see on maailma levinuim veebibrauser.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share#monthly-200901-202109|title=Browser Market Share Worldwide (Jan 2009 – September 2021)|access-date=October 13, 2021}}&lt;/ref&gt; Edu tõttu on Google laiendanud Chrome'i kaubamärki ka teistele toodetele, sealhulgas [[Chrome OS|ChromeOS]], [[Chromecast]], [[Chromebook]], [[Chromebit]], [[Chromebox]] ja [[Chromebase]]. 

= https://youtube.com/@dolcemusic?si=71FTqvMGgcW16Wz-=
Esimene Google Chrome'i [[Tarkvara versioonid|beetaversioon]] [[operatsioonisüsteem]]ile [[Microsoft Windows]] tuli välja 2. septembril [[2008]] ja esimene [[Tarkvara versioonid|stabiilne versioon]] 11. detsembril 2008. 2012. aasta jaanuaris kasutas Google Chrome'i 25–28% brauserikasutajatest ning Chrome oli sellega veebibrauserite seas teisel või kolmandal kohal.&lt;ref name=&quot;w3counter1&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.w3counter.com/trends |title=Web Browser Market Share Trends |work=W3Counter |publisher=Awio Web Services LLC |accessdate=26. jaanuaril 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;StatsCounter&quot;&gt;{{cite web |url=http://gs.statcounter.com/ |title=Top 5 Browsers from December 2010 to December 2011 |publisher=StatCounter |accessdate=8. jaanuaril 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;getclicky1&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.getclicky.com/marketshare/global/web-browsers/ |title=Web browsers (Global marketshare) |work=Clicky |publisher=Roxr Software Ltd |accessdate=29. septembril 2011}}&lt;/ref&gt; Google Chrome'i on sisseehitatud link Google'i veebipoe rakenduste juurde.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://chrome.google.com/webstore/category/app/ |pealkiri=Chrome'i veebipood |vaadatud=2012-04-09 |arhiivimisaeg=2012-05-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120508085634/https://chrome.google.com/webstore/category/app |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Chromium ==
{{vaata|Chromium (veebilehitseja)}}&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Google_Chromium Chromium (web browser) – Wikipedia]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.chromium.org/ The Chromium Projects]&lt;/ref&gt;

2008. aasta septembris avaldas Google suure osa Chrome'i lähtekoodist Chromiumi projektis. Chromium on veebibrauser, mis sarnaneb Chrome'iga, kuid kasutab [[BSD litsents]]i ega sisalda vaikimisi PDF-i vaaturit ega automaatset uuendamist.&lt;ref name=&quot;GoogleComparison&quot;&gt;{{cite web |url=http://code.google.com/p/chromium/wiki/ChromiumBrowserVsGoogleChrome |title=Differences between Google Chrome and Linux distro Chromium |accessdate=2. juulil 2012 |archive-date=2016-01-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160125034438/https://code.google.com/p/chromium/wiki/ChromiumBrowserVsGoogleChrome |url-status=dead }}&lt;/ref&gt; Lähtekoodi avamine lihtsustas brauseri [[Portimine|portimist]] Linuxile ja Mac OS X-ile.

==Versioonid==
* Versioon 4.0 (25. jaanuar 2010) – lisandprogrammide laiendused, tõhustatud arendajatööriistad, täiuslik ACID3 läbivus, järjehoidjate sünkroonimine, jõudluse parandused, suurem turvalisus.
* Versioon 4.1 (17. märts 2010) – automaattõlke valikuriba, uued privaatsusfunktsioonid, eemaldatud XSS Auditor (lisati versiooni 4.0).
* Versioon 5.0 (25. mai 2010) – sisseehitatud [[Adobe Flash Player]] (ei vaja eraldi installimist), täiustatud JavaScripti funktsioonid, rohkem HTML5 tuge, uuendatud järjehoidjate haldur, Maci ja Linuxi toetus.
* Versioon 6.0 (2. september 2010) – [[kasutajaliides]]e muutused [[tööriistariba]]l (ruumisäästlikumad nupud), uus [[aadressiriba]] ja vaheleht, laienduste sünkroonimine, viimistletum kasutajaliides [[Mac OS X|Maci]] jaoks, VP8/VebM videote toetus, sisseehitatud [[PDF]]-i vaatur, veaparandused Maci ja Windowsi jaoks.

== https://youtube.com/@dolcemusic?si=71FTqvMGgcW16Wz-==

{{bar box
|title=Desktop/laptop browser statistics
|titlebar=#DDD
|float   = right
|width=440px
|barwidth=250px
|bars=
{{bar percent|Google Chrome|#A3FFA3|68.33|68,33%}}
{{bar percent|[[Safari (brauser)|Safari]]|#A3D3FF|9.4|9,4%}}
{{bar percent|[[Firefox|Mozilla Firefox]]|#A3D3FF|8.91|8,91%}}
{{bar percent|[[Microsoft Edge]]|#A3D3FF|4.41|4,41%}}
{{bar percent|[[Internet Explorer]]|#A3D3FF|3|3%}}
{{bar percent|''Muud''|#A3A3A3|5.95|5,95%}}
{{bar gap|height=5}}
|caption=&lt;hr&gt;Lauaarvuti ja tahvelarvuti veebibrauserite turuosa mais 2020.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Desktop Browser Market Share Worldwide |url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share/desktop/worldwide/#monthly-202005-202005-bar|website=StatCounter Global Stats |accessdate=16.06.2020 |language=en}}&lt;/ref&gt;}}
2016. aasta septembris oli brauseri turuosa 62,62%.&lt;ref name=stat /&gt;

== https://youtube.com/@dolcemusic?si=71FTqvMGgcW16Wz-==

Google'i tegevjuht Eric Schmidt oli kuus aastat eraldi veebibrauseri arendamise vastu. Ta väitis, et &quot;tol ajal oli Google väike ettevõte&quot; ja ta ei tahtnud alustada &quot;brauserisõdu&quot;. Firma kaasasutajad Sergey Brin ja Larry Page palkasid mitu [[Mozilla Firefox|Mozilla Firefoxi]] arendajat ja ehitasid Chrome'i demoversiooni. Hiljem ütles Schmidt: &quot;See oli nii hea, et sundis mind sisuliselt meelt muutma.&quot; &lt;ref name=&quot;wsj&quot;&gt;{{Cite web|last=Angwin|first=Julia|url=https://blogs.wsj.com/digits/2009/07/09/sun-valley-schmidt-didnt-want-to-build-chrome-initially-he-says/|title=Sun Valley: Schmidt Didn't Want to Build Chrome Initially, He Says|website=WSJ Digits Blog|date=July 9, 2009|access-date=May 25, 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20200805000248/https://blogs.wsj.com/digits/2009/07/09/sun-valley-schmidt-didnt-want-to-build-chrome-initially-he-says/|archive-date=August 5, 2020|authorlink=Julia Angwin}}&lt;/ref&gt;

2004. aasta septembris ilmusid esmakordselt kuulujutud, et Google ehitab veebibrauseri. Veebiajakirjad ja USA ajalehed teatasid sel ajal, et Google palkab muuhulgas endisi Microsofti veebiarendajaid. See juhtus ka vahetult peale Mozilla Firefox 1.0 ilmumist, mille populaarsus kasvas hüppeliselt ning võttis turuosa [[Internet Explorer|Internet Explorerilt]], millel oli täheldatud turvaprobleeme. &lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/3680942.stm|title=Rumours surround Google browser|date=September 23, 2004|access-date=February 15, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220924040545/http://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/3680942.stm|archive-date=September 24, 2022|via=news.bbc.co.uk}}&lt;/ref&gt;

Chrome põhineb [[Chromium (veebilehitseja)|Chromiumi]] projekti avatud lähtekoodil. &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|last=Ashford|first=Warwick|url=https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|title=Google launches beta version of Chrome web browser|date=September 2, 2008|archive-url=https://archive.today/20210411080810/https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|archive-date=April 11, 2021}}&lt;/ref&gt; Brauseri arendus algas 2006. aastal, &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kurtuldu|first=Mustafa|url=https://blog.chromium.org/2018/09/how-we-designed-chrome-10-years-ago.html|title=How we designed Chrome 10 years ago|website=googleblog.com|date=September 8, 2018|archive-url=https://archive.today/20210411115420/https://blog.chromium.org/2018/09/how-we-designed-chrome-10-years-ago.html|archive-date=April 11, 2021}}&lt;/ref&gt; mida juhtis Sundar Pichai . &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Bhardwaj|first=Prachi|url=https://www.businessinsider.com/larry-page-google-chrome-sundar-pichai-goals-2018-6|title=Larry Page has a reputation for pushing people at Google.|website=Business Insider|date=June 29, 2018|access-date=January 3, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20230119041520/https://www.businessinsider.com/larry-page-google-chrome-sundar-pichai-goals-2018-6|archive-date=January 19, 2023}}&lt;/ref&gt; Chrome'i &quot;põhiline arendus&quot; toimus Google'i [[Kitchener|Kitcheneri]] kontoris. &lt;ref&gt;{{Cite book|last=Howitt|first=Chuck|date=2019|title=BlackBerry town: how high tech success has played out for Canada's Kitchener-Waterloo|publisher=James Lorimer &amp; Company Ltd.|location=Toronto|isbn=978-1-4594-1438-9|page=212|oclc=1110109511}}&lt;/ref&gt;

== https://youtube.com/@dolcemusic?si=71FTqvMGgcW16Wz-==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;stat&quot;&gt;{{cite web |url=http://gs.statcounter.com/#desktop-browser-ww-monthly-201609-201609-bar |title=Top 5 Browsers Sept 2016 |trans-title= |accessdate=19. augustil 2017 |publisher=StatCounter Global Stats |language=en}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* {{netiviide |autor=Gregg Keizer |pealkiri=Google Quashes 13 Chrome Bugs, Adds PDF Viewer |keel=Inglise keeles |väljaandja=Computerworld |aeg=2010-12-03 |url= http://www.computerworld.com/s/article/print/9199418/Google_quashes_13_Chrome_bugs_adds_PDF_viewer?taxonomyName=Browsers&amp;taxonomyId=211 |vaadatud=2014-01-15 |tsitaat=Net Applications reported that Chrome's global share of the browser usage market stood at a record 9.3%.}}
* [http://www.chromium.org/Home The Chromium Projects]

{{Veebilehitsejad}}
[[Kategooria:Veebibrauserid]]
[[Kategooria:Google]]
[[Kategooria:Priivara]]</text>
      <sha1>namx0h7q0zjidzt15nf5y0cr1fi1we1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142802</id>
      <parentid>7142801</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T04:07:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26218-26</username>
        <id>228333</id>
      </contributor>
      <comment>https://youtube.com/@dolcemusic?si=71FTqvMGgcW16Wz-</comment>
      <origin>7142802</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12909" sha1="qy7cargayvnxht12bjctsbpytgu63me" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|kuu=aprill|aasta=2019}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}}
{{See artikkel|räägib brauserist; operatsioonisüsteemi kohta vaata artiklit [[Google Chrome OS]]}}

{{Tarkvara
| nimi                        = Google Chrome
| logo                        = Google Chrome icon (September 2014).svg|logosuurus=100px
| kuvatõmmis                  =
| pildiallkiri                = Google Chrome opsüsteemis [[Windows 8]]
| kokkupandav                 = jah
| autor                       = 
| arendaja                    = Google Inc.&lt;br&gt;[[Google]]
| väljalase                   = 2. september 2008
| viimase väljalaske versioon = 83.0.4103.106 / 16. juuni 2020
| viimase väljalaske kuupäev  = 
| viimase eelvaate versioon   =  
| viimase eelvaate kuupäev    = 
| uuendamise sagedus          = 
| programmeerimiskeel         = [[C++]], [[Assemblerkeel|Assembler]], [[Python (programmeerimiskeel)|Python]], [[JavaScript]]
| operatsioonisüsteem         = [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] (4.1 ja uuem)&lt;br&gt;[[iOS]] 9 (ja uuem)&lt;br /&gt;[[Linux]] (GCC v4.6 ja uuem &amp; GTK+ v2.24 ja uuem)&lt;br /&gt;[[Mac OS X]] (10.9 ja uuem, ainult Intel)&lt;br /&gt;[[Windows 7]] (ja uuem)
| keel                        = 50 keelt, sh eesti keel
| staatus                     = aktiivne
| suunitlus                   = [[veebibrauser]]
| litsents                    = Omanduslik vabavara vastavalt Google'i teenusetingimustele&lt;ref name=&quot;EULA&quot;&gt;[http://www.google.com/chrome/intl/en/eula_text.html Google Chrome'i Privaatsuspoliitika]&lt;/ref&gt;
| veebileht                   = [https://youtube.com/@dolcemusic?si=71FTqvMGgcW16Wz-
}}

'''Google Chrome''' on ettevõtte [[Google Inc.|Google]] loodud [[priivara]]line [[brauser|veebibrauser]]. See toodi turule 2008. aastal ja põhineb komponentidest [[WebKit|Apple WebKit]]i brauserimootorist ja [[Mozilla Firefox|Mozilla Firefoxi]] brauserist.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|last1=Ashford|first1=Warwick|url=https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|title=Google launches beta version of Chrome web browser|date=September 2, 2008|archive-url=https://archive.today/20210411080810/https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|archive-date=April 11, 2021}}&lt;/ref&gt; Hiljem väljastati versioonid [[Linux]]ile, [[macOS|macOS-]]ile, [[iOS|iOS-]]ile, [[Joe Biden|Joe Mama-le]] ja [[Android (operatsioonisüsteem)|Androidile]]. Mais 2012 sai Google Chrome'ist maailma populaarseim veebibrauser, möödudes [[Internet Explorer]]ist.

Enamus Chrome'i [[Lähtekood|lähtekoodist]] tuleneb Google'i [[Vabavara|vabast ja avatud allikaga]] veebibrauserist [[Chromium (veebilehitseja)|Chromium]], aga Chrome ise on litsentseeritud kui priivara.&lt;ref name=&quot;EULA&quot;/&gt; Algselt oli joonistusmootoriks WebKit, aga Google lõi sellest eraldiseisva mootori nimega Blink. Kõik Chrome'i variandid peale iOS-i versiooni kasutasid Blinki 2017. aasta seisuga.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://blog.chromium.org/2017/01/open-sourcing-chrome-on-ios.html|title=Open-sourcing Chrome on iOS!|access-date=April 26, 2021|year=2017}}&lt;/ref&gt;

2022. aasta oktoobris oli [[StatCounter|StatCounteri]] hinnangul Chrome'i kasutatavus [[Personaalarvuti|personaalarvutite]] hulgas 67% (pärast tipptulemust 72,38% 2018. aasta novembris), on [[Tahvelarvuti|tahvelarvutitel]] enim kasutatud brauser (olles möödunud [[Safari (brauser)|Safarist]]) ja on ka juhtiv [[Nutitelefon|nutitelefonidel]].&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share/tablet/worldwide/#monthly-202003-202109|title=Tablet Browser Market Share Worldwide|website=StatCounter Global Stats|access-date=October 13, 2021|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share/tablet/worldwide/#weekly-202053-202109|title=Tablet Browser Market Share Worldwide|website=StatCounter Global Stats|access-date=March 15, 2021|language=en}}&lt;/ref&gt; Kokku on Chrome'i kasutatavus 65% üle kõigi platvormide, mis tähendab, et see on maailma levinuim veebibrauser.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share#monthly-200901-202109|title=Browser Market Share Worldwide (Jan 2009 – September 2021)|access-date=October 13, 2021}}&lt;/ref&gt; Edu tõttu on Google laiendanud Chrome'i kaubamärki ka teistele toodetele, sealhulgas [[Chrome OS|ChromeOS]], [[Chromecast]], [[Chromebook]], [[Chromebit]], [[Chromebox]] ja [[Chromebase]].

= https://youtube.com/@dolcemusic?si=71FTqvMGgcW16Wz-=
Esimene Google Chrome'i [[Tarkvara versioonid|beetaversioon]] [[operatsioonisüsteem]]ile [[Microsoft Windows]] tuli välja 2. septembril [[2008]] ja esimene [[Tarkvara versioonid|stabiilne versioon]] 11. detsembril 2008. 2012. aasta jaanuaris kasutas Google Chrome'i 25–28% brauserikasutajatest ning Chrome oli sellega veebibrauserite seas teisel või kolmandal kohal.&lt;ref name=&quot;w3counter1&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.w3counter.com/trends |title=Web Browser Market Share Trends |work=W3Counter |publisher=Awio Web Services LLC |accessdate=26. jaanuaril 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;StatsCounter&quot;&gt;{{cite web |url=http://gs.statcounter.com/ |title=Top 5 Browsers from December 2010 to December 2011 |publisher=StatCounter |accessdate=8. jaanuaril 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;getclicky1&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.getclicky.com/marketshare/global/web-browsers/ |title=Web browsers (Global marketshare) |work=Clicky |publisher=Roxr Software Ltd |accessdate=29. septembril 2011}}&lt;/ref&gt; Google Chrome'i on sisseehitatud link Google'i veebipoe rakenduste juurde.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://chrome.google.com/webstore/category/app/ |pealkiri=Chrome'i veebipood |vaadatud=2012-04-09 |arhiivimisaeg=2012-05-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120508085634/https://chrome.google.com/webstore/category/app |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Chromium ==
{{vaata|Chromium (veebilehitseja)}}&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Google_Chromium Chromium (web browser) – Wikipedia]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.chromium.org/ The Chromium Projects]&lt;/ref&gt;

2008. aasta septembris avaldas Google suure osa Chrome'i lähtekoodist Chromiumi projektis. Chromium on veebibrauser, mis sarnaneb Chrome'iga, kuid kasutab [[BSD litsents]]i ega sisalda vaikimisi PDF-i vaaturit ega automaatset uuendamist.&lt;ref name=&quot;GoogleComparison&quot;&gt;{{cite web |url=http://code.google.com/p/chromium/wiki/ChromiumBrowserVsGoogleChrome |title=Differences between Google Chrome and Linux distro Chromium |accessdate=2. juulil 2012 |archive-date=2016-01-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160125034438/https://code.google.com/p/chromium/wiki/ChromiumBrowserVsGoogleChrome |url-status=dead }}&lt;/ref&gt; Lähtekoodi avamine lihtsustas brauseri [[Portimine|portimist]] Linuxile ja Mac OS X-ile.

==Versioonid==
* Versioon 4.0 (25. jaanuar 2010) – lisandprogrammide laiendused, tõhustatud arendajatööriistad, täiuslik ACID3 läbivus, järjehoidjate sünkroonimine, jõudluse parandused, suurem turvalisus.
* Versioon 4.1 (17. märts 2010) – automaattõlke valikuriba, uued privaatsusfunktsioonid, eemaldatud XSS Auditor (lisati versiooni 4.0).
* Versioon 5.0 (25. mai 2010) – sisseehitatud [[Adobe Flash Player]] (ei vaja eraldi installimist), täiustatud JavaScripti funktsioonid, rohkem HTML5 tuge, uuendatud järjehoidjate haldur, Maci ja Linuxi toetus.
* Versioon 6.0 (2. september 2010) – [[kasutajaliides]]e muutused [[tööriistariba]]l (ruumisäästlikumad nupud), uus [[aadressiriba]] ja vaheleht, laienduste sünkroonimine, viimistletum kasutajaliides [[Mac OS X|Maci]] jaoks, VP8/VebM videote toetus, sisseehitatud [[PDF]]-i vaatur, veaparandused Maci ja Windowsi jaoks.

== https://youtube.com/@dolcemusic?si=71FTqvMGgcW16Wz-==

{{bar box
|title=Desktop/laptop browser statistics
|titlebar=#DDD
|float   = right
|width=440px
|barwidth=250px
|bars=
{{bar percent|Google Chrome|#A3FFA3|68.33|68,33%}}
{{bar percent|[[Safari (brauser)|Safari]]|#A3D3FF|9.4|9,4%}}
{{bar percent|[[Firefox|Mozilla Firefox]]|#A3D3FF|8.91|8,91%}}
{{bar percent|[[Microsoft Edge]]|#A3D3FF|4.41|4,41%}}
{{bar percent|[[Internet Explorer]]|#A3D3FF|3|3%}}
{{bar percent|''Muud''|#A3A3A3|5.95|5,95%}}
{{bar gap|height=5}}
|caption=&lt;hr&gt;Lauaarvuti ja tahvelarvuti veebibrauserite turuosa mais 2020.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Desktop Browser Market Share Worldwide |url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share/desktop/worldwide/#monthly-202005-202005-bar|website=StatCounter Global Stats |accessdate=16.06.2020 |language=en}}&lt;/ref&gt;}}
2016. aasta septembris oli brauseri turuosa 62,62%.&lt;ref name=stat /&gt;

== https://youtube.com/@dolcemusic?si=71FTqvMGgcW16Wz-==

Google'i tegevjuht Eric Schmidt oli kuus aastat eraldi veebibrauseri arendamise vastu. Ta väitis, et &quot;tol ajal oli Google väike ettevõte&quot; ja ta ei tahtnud alustada &quot;brauserisõdu&quot;. Firma kaasasutajad Sergey Brin ja Larry Page palkasid mitu [[Mozilla Firefox|Mozilla Firefoxi]] arendajat ja ehitasid Chrome'i demoversiooni. Hiljem ütles Schmidt: &quot;See oli nii hea, et sundis mind sisuliselt meelt muutma.&quot; &lt;ref name=&quot;wsj&quot;&gt;{{Cite web|last=Angwin|first=Julia|url=https://blogs.wsj.com/digits/2009/07/09/sun-valley-schmidt-didnt-want-to-build-chrome-initially-he-says/|title=Sun Valley: Schmidt Didn't Want to Build Chrome Initially, He Says|website=WSJ Digits Blog|date=July 9, 2009|access-date=May 25, 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20200805000248/https://blogs.wsj.com/digits/2009/07/09/sun-valley-schmidt-didnt-want-to-build-chrome-initially-he-says/|archive-date=August 5, 2020|authorlink=Julia Angwin}}&lt;/ref&gt;

2004. aasta septembris ilmusid esmakordselt kuulujutud, et Google ehitab veebibrauseri. Veebiajakirjad ja USA ajalehed teatasid sel ajal, et Google palkab muuhulgas endisi Microsofti veebiarendajaid. See juhtus ka vahetult peale Mozilla Firefox 1.0 ilmumist, mille populaarsus kasvas hüppeliselt ning võttis turuosa [[Internet Explorer|Internet Explorerilt]], millel oli täheldatud turvaprobleeme. &lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/3680942.stm|title=Rumours surround Google browser|date=September 23, 2004|access-date=February 15, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220924040545/http://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/3680942.stm|archive-date=September 24, 2022|via=news.bbc.co.uk}}&lt;/ref&gt;

Chrome põhineb [[Chromium (veebilehitseja)|Chromiumi]] projekti avatud lähtekoodil. &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|last=Ashford|first=Warwick|url=https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|title=Google launches beta version of Chrome web browser|date=September 2, 2008|archive-url=https://archive.today/20210411080810/https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|archive-date=April 11, 2021}}&lt;/ref&gt; Brauseri arendus algas 2006. aastal, &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kurtuldu|first=Mustafa|url=https://blog.chromium.org/2018/09/how-we-designed-chrome-10-years-ago.html|title=How we designed Chrome 10 years ago|website=googleblog.com|date=September 8, 2018|archive-url=https://archive.today/20210411115420/https://blog.chromium.org/2018/09/how-we-designed-chrome-10-years-ago.html|archive-date=April 11, 2021}}&lt;/ref&gt; mida juhtis Sundar Pichai . &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Bhardwaj|first=Prachi|url=https://www.businessinsider.com/larry-page-google-chrome-sundar-pichai-goals-2018-6|title=Larry Page has a reputation for pushing people at Google.|website=Business Insider|date=June 29, 2018|access-date=January 3, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20230119041520/https://www.businessinsider.com/larry-page-google-chrome-sundar-pichai-goals-2018-6|archive-date=January 19, 2023}}&lt;/ref&gt; Chrome'i &quot;põhiline arendus&quot; toimus Google'i [[Kitchener|Kitcheneri]] kontoris. &lt;ref&gt;{{Cite book|last=Howitt|first=Chuck|date=2019|title=BlackBerry town: how high tech success has played out for Canada's Kitchener-Waterloo|publisher=James Lorimer &amp; Company Ltd.|location=Toronto|isbn=978-1-4594-1438-9|page=212|oclc=1110109511}}&lt;/ref&gt;

== https://youtube.com/@dolcemusic?si=71FTqvMGgcW16Wz-==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;stat&quot;&gt;{{cite web |url=http://gs.statcounter.com/#desktop-browser-ww-monthly-201609-201609-bar |title=Top 5 Browsers Sept 2016 |trans-title= |accessdate=19. augustil 2017 |publisher=StatCounter Global Stats |language=en}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* {{netiviide |autor=Gregg Keizer |pealkiri=Google Quashes 13 Chrome Bugs, Adds PDF Viewer |keel=Inglise keeles |väljaandja=Computerworld |aeg=2010-12-03 |url= http://www.computerworld.com/s/article/print/9199418/Google_quashes_13_Chrome_bugs_adds_PDF_viewer?taxonomyName=Browsers&amp;taxonomyId=211 |vaadatud=2014-01-15 |tsitaat=Net Applications reported that Chrome's global share of the browser usage market stood at a record 9.3%.}}
* [http://www.chromium.org/Home The Chromium Projects]

{{Veebilehitsejad}}
[[Kategooria:Veebibrauserid]]
[[Kategooria:Google]]
[[Kategooria:Priivara]]</text>
      <sha1>qy7cargayvnxht12bjctsbpytgu63me</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142810</id>
      <parentid>7142802</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T04:12:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-26218-26|~2026-26218-26]] ([[User talk:~2026-26218-26|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Syunsyunminmin|Syunsyunminmin]].</comment>
      <origin>7016780</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12736" sha1="idha4e1trsw6b4rlq7t2c69jwjoz23h" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|kuu=aprill|aasta=2019}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}}
{{See artikkel|räägib brauserist; operatsioonisüsteemi kohta vaata artiklit [[Google Chrome OS]]}}

{{Tarkvara
| nimi                        = Google Chrome
| logo                        = Google Chrome icon (September 2014).svg|logosuurus=100px
| kuvatõmmis                  =
| pildiallkiri                = Google Chrome opsüsteemis [[Windows 8]]
| kokkupandav                 = jah
| autor                       = 
| arendaja                    = Google Inc.&lt;br&gt;[[Google]]
| väljalase                   = 2. september 2008
| viimase väljalaske versioon = 83.0.4103.106 / 16. juuni 2020
| viimase väljalaske kuupäev  = 
| viimase eelvaate versioon   =  
| viimase eelvaate kuupäev    = 
| uuendamise sagedus          = 
| programmeerimiskeel         = [[C++]], [[Assemblerkeel|Assembler]], [[Python (programmeerimiskeel)|Python]], [[JavaScript]]
| operatsioonisüsteem         = [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] (4.1 ja uuem)&lt;br&gt;[[iOS]] 9 (ja uuem)&lt;br /&gt;[[Linux]] (GCC v4.6 ja uuem &amp; GTK+ v2.24 ja uuem)&lt;br /&gt;[[Mac OS X]] (10.9 ja uuem, ainult Intel)&lt;br /&gt;[[Windows 7]] (ja uuem)
| keel                        = 50 keelt, sh eesti keel
| staatus                     = aktiivne
| suunitlus                   = [[veebibrauser]]
| litsents                    = Omanduslik vabavara vastavalt Google'i teenusetingimustele&lt;ref name=&quot;EULA&quot;&gt;[http://www.google.com/chrome/intl/en/eula_text.html Google Chrome'i Privaatsuspoliitika]&lt;/ref&gt;
| veebileht                   = [http://www.google.com/chrome www.google.com/chrome]
}}

'''Google Chrome''' on ettevõtte [[Google Inc.|Google]] loodud [[priivara]]line [[brauser|veebibrauser]]. See toodi turule 2008. aastal ja põhineb komponentidest [[WebKit|Apple WebKit]]i brauserimootorist ja [[Mozilla Firefox|Mozilla Firefoxi]] brauserist.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|last1=Ashford|first1=Warwick|url=https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|title=Google launches beta version of Chrome web browser|date=September 2, 2008|archive-url=https://archive.today/20210411080810/https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|archive-date=April 11, 2021}}&lt;/ref&gt; Hiljem väljastati versioonid [[Linux]]ile, [[macOS|macOS-]]ile, [[iOS|iOS-]]ile, [[Joe Biden|Joe Mama-le]] ja [[Android (operatsioonisüsteem)|Androidile]]. Mais 2012 sai Google Chrome'ist maailma populaarseim veebibrauser, möödudes [[Internet Explorer]]ist.

Enamus Chrome'i [[Lähtekood|lähtekoodist]] tuleneb Google'i [[Vabavara|vabast ja avatud allikaga]] veebibrauserist [[Chromium (veebilehitseja)|Chromium]], aga Chrome ise on litsentseeritud kui priivara.&lt;ref name=&quot;EULA&quot;/&gt; Algselt oli joonistusmootoriks WebKit, aga Google lõi sellest eraldiseisva mootori nimega Blink. Kõik Chrome'i variandid peale iOS-i versiooni kasutasid Blinki 2017. aasta seisuga.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://blog.chromium.org/2017/01/open-sourcing-chrome-on-ios.html|title=Open-sourcing Chrome on iOS!|access-date=April 26, 2021|year=2017}}&lt;/ref&gt;

2022. aasta oktoobris oli [[StatCounter|StatCounteri]] hinnangul Chrome'i kasutatavus [[Personaalarvuti|personaalarvutite]] hulgas 67% (pärast tipptulemust 72,38% 2018. aasta novembris), on [[Tahvelarvuti|tahvelarvutitel]] enim kasutatud brauser (olles möödunud [[Safari (brauser)|Safarist]]) ja on ka juhtiv [[Nutitelefon|nutitelefonidel]].&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share/tablet/worldwide/#monthly-202003-202109|title=Tablet Browser Market Share Worldwide|website=StatCounter Global Stats|access-date=October 13, 2021|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share/tablet/worldwide/#weekly-202053-202109|title=Tablet Browser Market Share Worldwide|website=StatCounter Global Stats|access-date=March 15, 2021|language=en}}&lt;/ref&gt; Kokku on Chrome'i kasutatavus 65% üle kõigi platvormide, mis tähendab, et see on maailma levinuim veebibrauser.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share#monthly-200901-202109|title=Browser Market Share Worldwide (Jan 2009 – September 2021)|access-date=October 13, 2021}}&lt;/ref&gt; Edu tõttu on Google laiendanud Chrome'i kaubamärki ka teistele toodetele, sealhulgas [[Chrome OS|ChromeOS]], [[Chromecast]], [[Chromebook]], [[Chromebit]], [[Chromebox]] ja [[Chromebase]]. 

== Ülevaade ==
Esimene Google Chrome'i [[Tarkvara versioonid|beetaversioon]] [[operatsioonisüsteem]]ile [[Microsoft Windows]] tuli välja 2. septembril [[2008]] ja esimene [[Tarkvara versioonid|stabiilne versioon]] 11. detsembril 2008. 2012. aasta jaanuaris kasutas Google Chrome'i 25–28% brauserikasutajatest ning Chrome oli sellega veebibrauserite seas teisel või kolmandal kohal.&lt;ref name=&quot;w3counter1&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.w3counter.com/trends |title=Web Browser Market Share Trends |work=W3Counter |publisher=Awio Web Services LLC |accessdate=26. jaanuaril 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;StatsCounter&quot;&gt;{{cite web |url=http://gs.statcounter.com/ |title=Top 5 Browsers from December 2010 to December 2011 |publisher=StatCounter |accessdate=8. jaanuaril 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;getclicky1&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.getclicky.com/marketshare/global/web-browsers/ |title=Web browsers (Global marketshare) |work=Clicky |publisher=Roxr Software Ltd |accessdate=29. septembril 2011}}&lt;/ref&gt; Google Chrome'i on sisseehitatud link Google'i veebipoe rakenduste juurde.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://chrome.google.com/webstore/category/app/ |pealkiri=Chrome'i veebipood |vaadatud=2012-04-09 |arhiivimisaeg=2012-05-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120508085634/https://chrome.google.com/webstore/category/app |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Chromium ==
{{vaata|Chromium (veebilehitseja)}}&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Google_Chromium Chromium (web browser) – Wikipedia]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.chromium.org/ The Chromium Projects]&lt;/ref&gt;

2008. aasta septembris avaldas Google suure osa Chrome'i lähtekoodist Chromiumi projektis. Chromium on veebibrauser, mis sarnaneb Chrome'iga, kuid kasutab [[BSD litsents]]i ega sisalda vaikimisi PDF-i vaaturit ega automaatset uuendamist.&lt;ref name=&quot;GoogleComparison&quot;&gt;{{cite web |url=http://code.google.com/p/chromium/wiki/ChromiumBrowserVsGoogleChrome |title=Differences between Google Chrome and Linux distro Chromium |accessdate=2. juulil 2012 |archive-date=2016-01-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160125034438/https://code.google.com/p/chromium/wiki/ChromiumBrowserVsGoogleChrome |url-status=dead }}&lt;/ref&gt; Lähtekoodi avamine lihtsustas brauseri [[Portimine|portimist]] Linuxile ja Mac OS X-ile.

==Versioonid==
* Versioon 4.0 (25. jaanuar 2010) – lisandprogrammide laiendused, tõhustatud arendajatööriistad, täiuslik ACID3 läbivus, järjehoidjate sünkroonimine, jõudluse parandused, suurem turvalisus.
* Versioon 4.1 (17. märts 2010) – automaattõlke valikuriba, uued privaatsusfunktsioonid, eemaldatud XSS Auditor (lisati versiooni 4.0).
* Versioon 5.0 (25. mai 2010) – sisseehitatud [[Adobe Flash Player]] (ei vaja eraldi installimist), täiustatud JavaScripti funktsioonid, rohkem HTML5 tuge, uuendatud järjehoidjate haldur, Maci ja Linuxi toetus.
* Versioon 6.0 (2. september 2010) – [[kasutajaliides]]e muutused [[tööriistariba]]l (ruumisäästlikumad nupud), uus [[aadressiriba]] ja vaheleht, laienduste sünkroonimine, viimistletum kasutajaliides [[Mac OS X|Maci]] jaoks, VP8/VebM videote toetus, sisseehitatud [[PDF]]-i vaatur, veaparandused Maci ja Windowsi jaoks.

==Turuosa==

{{bar box
|title=Desktop/laptop browser statistics
|titlebar=#DDD
|float   = right
|width=440px
|barwidth=250px
|bars=
{{bar percent|Google Chrome|#A3FFA3|68.33|68,33%}}
{{bar percent|[[Safari (brauser)|Safari]]|#A3D3FF|9.4|9,4%}}
{{bar percent|[[Firefox|Mozilla Firefox]]|#A3D3FF|8.91|8,91%}}
{{bar percent|[[Microsoft Edge]]|#A3D3FF|4.41|4,41%}}
{{bar percent|[[Internet Explorer]]|#A3D3FF|3|3%}}
{{bar percent|''Muud''|#A3A3A3|5.95|5,95%}}
{{bar gap|height=5}}
|caption=&lt;hr&gt;Lauaarvuti ja tahvelarvuti veebibrauserite turuosa mais 2020.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Desktop Browser Market Share Worldwide |url=https://gs.statcounter.com/browser-market-share/desktop/worldwide/#monthly-202005-202005-bar|website=StatCounter Global Stats |accessdate=16.06.2020 |language=en}}&lt;/ref&gt;}}
2016. aasta septembris oli brauseri turuosa 62,62%.&lt;ref name=stat /&gt;

== Ajalugu ==

Google'i tegevjuht Eric Schmidt oli kuus aastat eraldi veebibrauseri arendamise vastu. Ta väitis, et &quot;tol ajal oli Google väike ettevõte&quot; ja ta ei tahtnud alustada &quot;brauserisõdu&quot;. Firma kaasasutajad Sergey Brin ja Larry Page palkasid mitu [[Mozilla Firefox|Mozilla Firefoxi]] arendajat ja ehitasid Chrome'i demoversiooni. Hiljem ütles Schmidt: &quot;See oli nii hea, et sundis mind sisuliselt meelt muutma.&quot; &lt;ref name=&quot;wsj&quot;&gt;{{Cite web|last=Angwin|first=Julia|url=https://blogs.wsj.com/digits/2009/07/09/sun-valley-schmidt-didnt-want-to-build-chrome-initially-he-says/|title=Sun Valley: Schmidt Didn't Want to Build Chrome Initially, He Says|website=WSJ Digits Blog|date=July 9, 2009|access-date=May 25, 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20200805000248/https://blogs.wsj.com/digits/2009/07/09/sun-valley-schmidt-didnt-want-to-build-chrome-initially-he-says/|archive-date=August 5, 2020|authorlink=Julia Angwin}}&lt;/ref&gt;

2004. aasta septembris ilmusid esmakordselt kuulujutud, et Google ehitab veebibrauseri. Veebiajakirjad ja USA ajalehed teatasid sel ajal, et Google palkab muuhulgas endisi Microsofti veebiarendajaid. See juhtus ka vahetult peale Mozilla Firefox 1.0 ilmumist, mille populaarsus kasvas hüppeliselt ning võttis turuosa [[Internet Explorer|Internet Explorerilt]], millel oli täheldatud turvaprobleeme. &lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/3680942.stm|title=Rumours surround Google browser|date=September 23, 2004|access-date=February 15, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220924040545/http://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/3680942.stm|archive-date=September 24, 2022|via=news.bbc.co.uk}}&lt;/ref&gt;

Chrome põhineb [[Chromium (veebilehitseja)|Chromiumi]] projekti avatud lähtekoodil. &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|last=Ashford|first=Warwick|url=https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|title=Google launches beta version of Chrome web browser|date=September 2, 2008|archive-url=https://archive.today/20210411080810/https://www.computerweekly.com/news/2240086779/Google-launches-beta-version-of-Chrome-web-browser|archive-date=April 11, 2021}}&lt;/ref&gt; Brauseri arendus algas 2006. aastal, &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kurtuldu|first=Mustafa|url=https://blog.chromium.org/2018/09/how-we-designed-chrome-10-years-ago.html|title=How we designed Chrome 10 years ago|website=googleblog.com|date=September 8, 2018|archive-url=https://archive.today/20210411115420/https://blog.chromium.org/2018/09/how-we-designed-chrome-10-years-ago.html|archive-date=April 11, 2021}}&lt;/ref&gt; mida juhtis Sundar Pichai . &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Bhardwaj|first=Prachi|url=https://www.businessinsider.com/larry-page-google-chrome-sundar-pichai-goals-2018-6|title=Larry Page has a reputation for pushing people at Google.|website=Business Insider|date=June 29, 2018|access-date=January 3, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20230119041520/https://www.businessinsider.com/larry-page-google-chrome-sundar-pichai-goals-2018-6|archive-date=January 19, 2023}}&lt;/ref&gt; Chrome'i &quot;põhiline arendus&quot; toimus Google'i [[Kitchener|Kitcheneri]] kontoris. &lt;ref&gt;{{Cite book|last=Howitt|first=Chuck|date=2019|title=BlackBerry town: how high tech success has played out for Canada's Kitchener-Waterloo|publisher=James Lorimer &amp; Company Ltd.|location=Toronto|isbn=978-1-4594-1438-9|page=212|oclc=1110109511}}&lt;/ref&gt;
==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;stat&quot;&gt;{{cite web |url=http://gs.statcounter.com/#desktop-browser-ww-monthly-201609-201609-bar |title=Top 5 Browsers Sept 2016 |trans-title= |accessdate=19. augustil 2017 |publisher=StatCounter Global Stats |language=en}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* {{netiviide |autor=Gregg Keizer |pealkiri=Google Quashes 13 Chrome Bugs, Adds PDF Viewer |keel=Inglise keeles |väljaandja=Computerworld |aeg=2010-12-03 |url= http://www.computerworld.com/s/article/print/9199418/Google_quashes_13_Chrome_bugs_adds_PDF_viewer?taxonomyName=Browsers&amp;taxonomyId=211 |vaadatud=2014-01-15 |tsitaat=Net Applications reported that Chrome's global share of the browser usage market stood at a record 9.3%.}}
* [http://www.chromium.org/Home The Chromium Projects]

{{Veebilehitsejad}}
[[Kategooria:Veebibrauserid]]
[[Kategooria:Google]]
[[Kategooria:Priivara]]</text>
      <sha1>idha4e1trsw6b4rlq7t2c69jwjoz23h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>175586</id>
    <revision>
      <id>7142686</id>
      <parentid>7140869</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:50:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastuse kirjastatavad teadusajakirjad */</comment>
      <origin>7142686</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1185" sha1="amyffx53ut109eg5p38wrk9kte7xo6o" xml:space="preserve">'''Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus''' (inglise keeles ''Estonian Academy Publishers'') on [[Eesti Teaduste Akadeemia]] kui avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus.

Kirjastus tegutseb alates 1. jaanuarist 1994. aastal, mil hakkas välja andma Eesti Teaduste Akadeemia [[Teadusajakiri|teadusajakir]]ju, erinevatel aegadel ka raamatuid, [[monograafia]]id, kogumikke ja [[aastaraamat]]uid. Täna on kirjastuse põhitegevuseks Eesti Teaduste Akadeemia täielikult avatud juurdepääsuga (''Open Access'') ja rahvusvaheliselt eelretsenseeritavate teadusajakirjade väljaandmine.

==Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastuse kirjastatavad teadusajakirjad==
*[[Acta Historica Tallinnensia]]
*[[Estonian Journal of Archaeology]]
*[[Estonian Journal of Earth Sciences]]
*[[Linguistica Uralica]]
*[[Oil Shale]]
*[[Proceedings of the Estonian Academy of Sciences]]
*[[Trames]]

==Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastuse kirjastatavad raamatusarjad==
*[[Academia (raamatusari)|Academia]]

==Vaata ka==
*[[Tallinna Ülikooli Kirjastus]]
*[[Tartu Ülikooli kirjastus]]

==Välislingid==
*[http://www.kirj.ee/ Kirjastuse koduleht]

[[Kategooria:Eesti kirjastused]]
[[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia]]</text>
      <sha1>amyffx53ut109eg5p38wrk9kte7xo6o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nissi vald (1939)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>177907</id>
    <revision>
      <id>7142994</id>
      <parentid>6276335</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:11:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <origin>7142994</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2072" sha1="571szhnagbngj8q3zkx58cwpu2s6n6z" xml:space="preserve">'''Nissi vald''' oli vald [[Harju maakond|Harju maakonnas]] aastail 1939–1950.
[[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|300px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]]
Vald moodustati senise [[Riisipere vald|Riisipere valla]] maa-alast, välja arvatud Terjatu maakoha maa-ala; senise [[Laitse vald|Laitse valla]] maa-alast, välja arvatud [[Laitse asundus]]e maa-ala kuni Ruila metsandiku kvartaalideni nr. 10 ja 11, viimased kaasa arvatud, [[Mäe]] ja [[Vansi]] külade ning Vähepereveski nr. A-149 talu maa-alad; senise [[Keila vald (Keila kihelkond)|Keila valla]] lahusosa – [[Jõgisoo mõis]]a järgi olevate heinamaatükkide maa-aladest; senise [[Varbola vald (Nissi kihelkond)|Varbola valla]] [[Rahula]] küla maa-alast; senise [[Kloostri vald|Kloostri valla]] heinamaatükkide nr. 40, A-18 ja A-30 maa-aladest.&lt;ref&gt;Vabariigi Presidendi otsus nr. 87 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)&lt;/ref&gt;

1939. aastal oli vallas 3262 elanikku, territooriumi suurus 23 850,66 ha.

Esimene vallavanem oli [[Johannes Ney]].

Vald kuulus [[Riigivolikogu 13. valimisringkond]]a, kust valiti [[Julius Voolaid]], ning [[Padise põllumeeste konvent|Padise põllumeeste konvendi]] tegevus- ja valimispiirkonda.

1941. aastal asutati [[Otto Tief]]i Jaanika talus [[Jaanika Põllumajanduslik Kollektiiv]].

23. oktoobril 1944 arreteeriti Koplimetsa talus Nissi vallas end seal varjanud Sõjavägede Ülemjuhataja [[Jaan Maide]], Rahaminister [[Hugo Pärtelpoeg]] ja Eesti Panga pearaamatupidaja [[Ferdinand End]]. 

== Külanõukogude moodustamine ja valla likvideerimine ==
8. augustil 1945 moodustati [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega&lt;ref&gt;EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945, Art 543. Seadlus Harju maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta.&lt;/ref&gt; vallas [[Laitse külanõukogu]], [[Nissi külanõukogu]] ja [[Turba külanõukogu]]. 

26. septembril 1950 arvati vald [[Harju rajoon]]i koosseisu.
==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti vallad 1939]]</text>
      <sha1>571szhnagbngj8q3zkx58cwpu2s6n6z</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142996</id>
      <parentid>7142994</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:18:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <origin>7142996</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2303" sha1="5xiuvomx2v5fmm1nchppn2q41ibo9hh" xml:space="preserve">'''Nissi vald''' oli vald [[Harju maakond|Harju maakonnas]] aastail 1939–1950.
[[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|300px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]]
Vald moodustati senise [[Riisipere vald|Riisipere valla]] maa-alast, välja arvatud Terjatu maakoha maa-ala; senise [[Laitse vald|Laitse valla]] maa-alast, välja arvatud [[Laitse asundus]]e maa-ala kuni Ruila metsandiku kvartaalideni nr. 10 ja 11, viimased kaasa arvatud, [[Mäe]] ja [[Vansi]] külade ning Vähepereveski nr. A-149 talu maa-alad; senise [[Keila vald (Keila kihelkond)|Keila valla]] lahusosa – [[Jõgisoo mõis]]a järgi olevate heinamaatükkide maa-aladest; senise [[Varbola vald (Nissi kihelkond)|Varbola valla]] [[Rahula]] küla maa-alast; senise [[Kloostri vald|Kloostri valla]] heinamaatükkide nr. 40, A-18 ja A-30 maa-aladest.&lt;ref&gt;Vabariigi Presidendi otsus nr. 87 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)&lt;/ref&gt;

1939. aastal oli vallas 3262 elanikku, territooriumi suurus 23 850,66 ha.

Esimene vallavanem oli [[Johannes Ney]].

Vald kuulus [[Riigivolikogu 13. valimisringkond]]a, kust valiti [[Julius Voolaid]], [[Padise põllumeeste konvent|Padise põllumeeste konvendi]] tegevus- ja valimispiirkonda, ning [[Keila jaoskonnakohus|Keila jaoskonnakohtu]] jaoskonda. 

1941. aastal asutati [[Otto Tief]]i Jaanika talus [[Jaanika Põllumajanduslik Kollektiiv]] ja 1949. aastal [[Aru kolhoos (Nissi vald)|Aru kolhoos]].

Vallas asus [[Riisipere raudteejaam]].

23. oktoobril 1944 arreteeriti Koplimetsa talus Nissi vallas end seal varjanud Sõjavägede Ülemjuhataja [[Jaan Maide]], Rahaminister [[Hugo Pärtelpoeg]] ja Eesti Panga pearaamatupidaja [[Ferdinand End]]. 

Vallas on sündinud [[Toomas Ehrpais]] [[Malle Krunks]] [[Tiit Kändler]] 

== Külanõukogude moodustamine ja valla likvideerimine ==
8. augustil 1945 moodustati [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega&lt;ref&gt;EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945, Art 543. Seadlus Harju maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta.&lt;/ref&gt; vallas [[Laitse külanõukogu]], [[Nissi külanõukogu]] ja [[Turba külanõukogu]]. 

26. septembril 1950 arvati vald [[Harju rajoon]]i koosseisu.
==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti vallad 1939]]</text>
      <sha1>5xiuvomx2v5fmm1nchppn2q41ibo9hh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7143001</id>
      <parentid>7142996</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:21:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <origin>7143001</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2311" sha1="3b5jnzviy9dj4f5b5632jt6eho8sf8s" xml:space="preserve">'''Nissi vald''' oli vald [[Harju maakond|Harju maakonnas]] aastail 1939–1950.
[[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|300px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]]
Vald moodustati senise [[Riisipere vald|Riisipere valla]] maa-alast, välja arvatud Terjatu maakoha maa-ala; senise [[Laitse vald|Laitse valla]] maa-alast, välja arvatud [[Laitse asundus]]e maa-ala kuni Ruila metsandiku kvartaalideni nr. 10 ja 11, viimased kaasa arvatud, [[Mäe]] ja [[Vansi]] külade ning Vähepereveski nr. A-149 talu maa-alad; senise [[Keila vald (Keila kihelkond)|Keila valla]] lahusosa – [[Jõgisoo mõis]]a järgi olevate heinamaatükkide maa-aladest; senise [[Varbola vald (Nissi kihelkond)|Varbola valla]] [[Rahula]] küla maa-alast; senise [[Kloostri vald|Kloostri valla]] heinamaatükkide nr. 40, A-18 ja A-30 maa-aladest.&lt;ref&gt;Vabariigi Presidendi otsus nr. 87 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)&lt;/ref&gt;

1939. aastal oli vallas 3262 elanikku, territooriumi suurus 23 850,66 ha.

Esimene vallavanem oli [[Johannes Ney]].

Vald kuulus [[Riigivolikogu 13. valimisringkond]]a, kust valiti [[Julius Voolaid]], [[Padise põllumeeste konvent|Padise põllumeeste konvendi]] tegevus- ja valimispiirkonda, ning [[Keila jaoskonnakohus|Keila jaoskonnakohtu]] jaoskonda. 

1941. aastal asutati [[Otto Tief]]i Jaanika talus [[Jaanika Põllumajanduslik Kollektiiv]] ja 1949. aastal asutati [[Aru kolhoos (Nissi vald)|Aru kolhoos]].

Vallas asus [[Riisipere raudteejaam]].

23. oktoobril 1944 arreteeriti Koplimetsa talus Nissi vallas end seal varjanud Sõjavägede Ülemjuhataja [[Jaan Maide]], Rahaminister [[Hugo Pärtelpoeg]] ja Eesti Panga pearaamatupidaja [[Ferdinand End]]. 

Vallas on sündinud [[Toomas Ehrpais]] [[Malle Krunks]] [[Tiit Kändler]] 

== Külanõukogude moodustamine ja valla likvideerimine ==
8. augustil 1945 moodustati [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega&lt;ref&gt;EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945, Art 543. Seadlus Harju maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta.&lt;/ref&gt; vallas [[Laitse külanõukogu]], [[Nissi külanõukogu]] ja [[Turba külanõukogu]]. 

26. septembril 1950 arvati vald [[Harju rajoon]]i koosseisu.
==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti vallad 1939]]</text>
      <sha1>3b5jnzviy9dj4f5b5632jt6eho8sf8s</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7143002</id>
      <parentid>7143001</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:22:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <comment>/* Külanõukogude moodustamine ja valla likvideerimine */</comment>
      <origin>7143002</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2321" sha1="f4261i87r1ulzznxn2mnqv2ym4us5fp" xml:space="preserve">'''Nissi vald''' oli vald [[Harju maakond|Harju maakonnas]] aastail 1939–1950.
[[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|300px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]]
Vald moodustati senise [[Riisipere vald|Riisipere valla]] maa-alast, välja arvatud Terjatu maakoha maa-ala; senise [[Laitse vald|Laitse valla]] maa-alast, välja arvatud [[Laitse asundus]]e maa-ala kuni Ruila metsandiku kvartaalideni nr. 10 ja 11, viimased kaasa arvatud, [[Mäe]] ja [[Vansi]] külade ning Vähepereveski nr. A-149 talu maa-alad; senise [[Keila vald (Keila kihelkond)|Keila valla]] lahusosa – [[Jõgisoo mõis]]a järgi olevate heinamaatükkide maa-aladest; senise [[Varbola vald (Nissi kihelkond)|Varbola valla]] [[Rahula]] küla maa-alast; senise [[Kloostri vald|Kloostri valla]] heinamaatükkide nr. 40, A-18 ja A-30 maa-aladest.&lt;ref&gt;Vabariigi Presidendi otsus nr. 87 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)&lt;/ref&gt;

1939. aastal oli vallas 3262 elanikku, territooriumi suurus 23 850,66 ha.

Esimene vallavanem oli [[Johannes Ney]].

Vald kuulus [[Riigivolikogu 13. valimisringkond]]a, kust valiti [[Julius Voolaid]], [[Padise põllumeeste konvent|Padise põllumeeste konvendi]] tegevus- ja valimispiirkonda, ning [[Keila jaoskonnakohus|Keila jaoskonnakohtu]] jaoskonda. 

1941. aastal asutati [[Otto Tief]]i Jaanika talus [[Jaanika Põllumajanduslik Kollektiiv]] ja 1949. aastal asutati [[Aru kolhoos (Nissi vald)|Aru kolhoos]].

Vallas asus [[Riisipere raudteejaam]].

23. oktoobril 1944 arreteeriti Koplimetsa talus Nissi vallas end seal varjanud Sõjavägede Ülemjuhataja [[Jaan Maide]], Rahaminister [[Hugo Pärtelpoeg]] ja Eesti Panga pearaamatupidaja [[Ferdinand End]]. 

Vallas on sündinud [[Toomas Ehrpais]] [[Malle Krunks]] [[Tiit Kändler]] 

== Külanõukogude moodustamine ja valla likvideerimine ==
8. augustil 1945 moodustati [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega&lt;ref&gt;EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945, Art 543. Seadlus Harju maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta.&lt;/ref&gt; vallas [[Laitse külanõukogu]], [[Nissi külanõukogu]] ja [[Turba külanõukogu]]. 

26. septembril 1950 arvati valla maa-ala [[Harju rajoon]]i koosseisu.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti vallad 1939]]</text>
      <sha1>f4261i87r1ulzznxn2mnqv2ym4us5fp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7143004</id>
      <parentid>7143002</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:27:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <origin>7143004</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2326" sha1="ih7bosngxhg7uu5ak2g9igvmvts1bh0" xml:space="preserve">'''Nissi vald''' oli vald [[Harju maakond|Harju maakonnas]] aastail 1939–1950.
[[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|300px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]]
Vald moodustati senise [[Riisipere vald|Riisipere valla]] maa-alast, välja arvatud Terjatu maakoha maa-ala; senise [[Laitse vald|Laitse valla]] maa-alast, välja arvatud [[Laitse asundus]]e maa-ala kuni Ruila metsandiku kvartaalideni nr. 10 ja 11, viimased kaasa arvatud, [[Mäe]] ja [[Vansi]] külade ning Vähepereveski nr. A-149 talu maa-alad; senise [[Keila vald (Keila kihelkond)|Keila valla]] lahusosa – [[Jõgisoo mõis]]a järgi olevate heinamaatükkide maa-aladest; senise [[Varbola vald (Nissi kihelkond)|Varbola valla]] [[Rahula]] küla maa-alast; senise [[Kloostri vald|Kloostri valla]] heinamaatükkide nr. 40, A-18 ja A-30 maa-aladest.&lt;ref&gt;Vabariigi Presidendi otsus nr. 87 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)&lt;/ref&gt;

1939. aastal oli vallas 3262 elanikku, territooriumi suurus 23 850,66 ha.

Esimene vallavanem oli [[Johannes Ney]].

Vald kuulus [[Riigivolikogu 13. valimisringkond]]a, kust valiti [[Julius Voolaid]], [[Padise põllumeeste konvent|Padise põllumeeste konvendi]] tegevus- ja valimispiirkonda, ning [[Keila jaoskonnakohus|Keila jaoskonnakohtu]] jaoskonda. 

1941. aastal asutati [[Otto Tief]]i Jaanika talus [[Jaanika Põllumajanduslik Kollektiiv]] ja 1949. aastal asutati [[Aru kolhoos (Nissi vald)|Aru kolhoos]].

Vallas asus [[Riisipere raudteejaam]].

23. oktoobril 1944 arreteeriti Koplimetsa talus Nissi vallas end seal varjanud Sõjavägede Ülemjuhataja [[Jaan Maide]], Rahaminister [[Hugo Pärtelpoeg]] ja Eesti Panga pearaamatupidaja [[Ferdinand End]]. 

Vallas on sündinud [[Toomas Ehrpais]], [[Malle Krunks]] ja [[Tiit Kändler]]. 

== Külanõukogude moodustamine ja valla likvideerimine ==
8. augustil 1945 moodustati [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega&lt;ref&gt;EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945, Art 543. Seadlus Harju maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta.&lt;/ref&gt; vallas [[Laitse külanõukogu]], [[Nissi külanõukogu]] ja [[Turba külanõukogu]]. 

26. septembril 1950 arvati valla maa-ala [[Harju rajoon]]i koosseisu.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti vallad 1939]]</text>
      <sha1>ih7bosngxhg7uu5ak2g9igvmvts1bh0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Marie Voore</title>
    <ns>0</ns>
    <id>178281</id>
    <revision>
      <id>7143012</id>
      <parentid>6850734</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:39:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <origin>7143012</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1707" sha1="iz1tw46m8wiwgzv508t911t3w4wwrty" xml:space="preserve">'''Marie Voore''' (kuni 1922. aastani '''Marie Ilves''', 1922–1926 '''Marie Vormansik'''; [[12. oktoober]] [[1896]] [[Taevere vald (Suure-Jaani kihelkond)|Taevere vald]], [[Viljandimaa]] – [[juuni]] [[1974]]) oli eesti keemik ja õpetaja.

Õppis aastatel 1917–1918 ja 1919–1923 Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas, lõpetas 1923. aastal keemiamagistrina (''mag chem''). Akadeemiliselt oli ta [[EÜS Põhjala]] liige.

1923–1926 Tallinna Kaarli gümnaasiumi loodusloo õpetaja, alates 1926 Kloostri algkooli õpetaja. [[Kloostri põllumeeste konvent|Kloostri põllumeeste konvendi]] liige, [[Rahvuskogu]] esimese koja ainus naiskandidaat ([[Rahvuskogu 12. valimisringkond|12. valimisringkonnas]]).

==Isiklikku==
Tema õde oli esimene eesti naisarhitekt [[Paula Delacherie|Paula Ilves-Delacherie]].

Ta abiellus 1922. aastal Jüri Voorega (tollal Georg Vormansik, 1899–1985). 

Tema poeg oli [[soomepoiss]] ja [[Kanada]] arhitekt [[Kaljo Voore]].

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Mari Voore uudistalus. [[Uus Eesti]] nr 314, 19. november 1936. Lk 7

==Välislingid==
*[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=139 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944'']
*[https://kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=88173 Haud Tallinna Metsakalmistul]

{{DEFAULTSORT:Voore, Marie}}
[[Kategooria:Eesti keemikud]]
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Kodumajanduskoja liikmed]]
[[Kategooria:Põllumeeste konventide liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:EÜS Põhjala liikmed]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1896]]
[[Kategooria:Surnud 1974]]</text>
      <sha1>iz1tw46m8wiwgzv508t911t3w4wwrty</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paldiski Nikolai kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>188671</id>
    <revision>
      <id>7142907</id>
      <parentid>6902600</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:31:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-20154-48</username>
        <id>226309</id>
      </contributor>
      <origin>7142907</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4069" sha1="nwxliad9zkbqxctjh0zkqnmg90weoiq" xml:space="preserve">[[File:Лютеранская церковь Палдиски.jpg|pisi|Paldiski Püha Nikolai kirik]]
[[File:Paldiski Nikolai kirik.jpg|pisi]]
[[Pilt:EELK Nikolai.altar.IMGP6685.JPG|thumb|Paldiski Nikolai kiriku altar]]
'''Paldiski Nikolai kirik''' on [[Kirik (pühakoda)|kirik]] [[Paldiski]]s [[Mere tänav (Paldiski)|Mere tänav]] 12, mida kasutab [[EELK]] [[Paldiski Nikolai kogudus]].

==Ajalugu==
[[Luterlus|Luterlikke]] jumalateenistusi peeti Paldiskis kevadest 1770, algul kroonult renditud kahekorruselises puumajas, mille kogudus ostis sügisel 1775 ja kohandas kirikuks. Hoone oli koguduse kasutuses 70 aastat.

===Kiriku püstitamine===
1840. aasta juunis pandi nurgakivi [[Johann Schelbach]]i projekteeritud ühelöövisele klassitsistlikule kirikule, mis sai Nikolai nime [[Myra]] piiskopi [[Nikolaus]]e ja [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] [[Nikolai I]] auks. Kirik valmis 1841. aastal&lt;ref name=&quot;MKA&quot;&gt;{{kultuurimälestis|ID=2758}}&lt;/ref&gt; või 1842. aastal&lt;ref&gt;[[Boris Dubovik]]. &quot;Paldiski Nikolai kirik&quot;. // Eesti arhitektuur 3. Harjumaa. Järvamaa. Raplamaa. Lääne-Virumaa. Ida-Virumaa. Üldtoimetaja [[Villem Raam]]. [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]. Tallinn 1997. Lk 47&lt;/ref&gt; ning pühitseti 18. oktoobril 1842. 

Kirikut remonditi põhjalikult 1927. ja 1933. aastal (fassaadiremont) ning 1937. aastal (siseremont).&lt;ref name=&quot;MKA&quot; /&gt;

1939. aastal sõlmitud [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|baaside leping]]uga, kui [[Paldiski#Paldiski pärast baaside lepingut|Paldiski]] linn muudeti [[Paldiski mereväebaas]]ina kinniseks linnaks. 1940. aastal kolis [[Paldiski Nikolai kogudus]] kogu oma varaga [[Nõmme]]le.
===Kiriku likvideerimine===
[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude kolmanda okupatsiooni]] ajal kasutati hoonet ohvitseride klubina ja hiljem laohoonena. Kiriku edelaotsale (peafassaadile) tehti paekivist umbes 9 m pikkune ning kiriku laiune paekivist juurdeehitus, kusjuures ehitusmaterjalina kasutati paekivist kirikuaeda. See juurdeehitis on tänaseni säilinud, selle katusekattematerjal on ebasobiv profiilplekk.&lt;ref name=&quot;MKA&quot; /&gt;

==Uuesti kirikuna==
Paldiski Nikolai kogudus pääses kirikusse taas 1993. aasta novembris. Vaatamata hoone funktsiooni korduvatele muutustele oli kiriku välisilme (välja arvatud esikülg) ning sisemine ruumijaotus säilinud üllatavalt hästi. Algne sisustus oli küll hävinud, säilinud oli vaid [[altarimaal]] &quot;Ülestõusmine&quot; (1888). Hästi olid säilinud ka üksikud puitdetailid, uksed, aknad, torni balustri pulgad, luugid, uste sepishinged. Katusekonstruktsioon oli suures osas algne ja rahuldavas korras.&lt;ref name=&quot;MKA&quot; /&gt; 

Kirik taaspühitseti 3. jaanuaril 1999. 2016. aastal leiti üles kogudusele kuulunud armulauakarikas ja pateen.&lt;ref&gt;[[Joel Siim]]. [http://www.eestikirik.ee/70-aastat-kestnud-exoduse-lopp 70 aastat kestnud exodus’e lõpp]. [[Eesti Kirik]], 12. juuni 2013&lt;/ref&gt; Oktoobris 2022 tähistati jumalateenistuse ja kirikukella üleandmisega pühakoja 180. aastapäeva. [[EELK peapiiskop]] [[Urmas Viilma]] pühitses kirikusaalis koguduse seniste vaimulike nimedega mälestustahvli.

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
*[[Boris Dubovik]]. &quot;Paldiski Nikolai kirik&quot;. // Eesti arhitektuur 3. Harjumaa. Järvamaa. Raplamaa. Lääne-Virumaa. Ida-Virumaa. Üldtoimetaja [[Villem Raam]]. [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]. Tallinn 1997. Lk 47
*[[Merle Prass-Siim]]. Piiskopi ja keisri kaitse all. Paldiski Nikolai kogudus 1769-2012. EELK Paldiski Nikolai kogudus. 2012. ISBN 9789949305940, 232 lk
*[[Joel Siim]]. [http://www.eestikirik.ee/70-aastat-kestnud-exoduse-lopp 70 aastat kestnud exodus’e lõpp]. [[Eesti Kirik]], 12. juuni 2013
*&quot;Paldiski evangeelse luterliku St. Nikolai koguduse kroonika 1770-1938&quot;. 2017

==Välislingid==
{{commonskat|}} 
*{{kultuurimälestis|ID=2758}}

{{Coordinate|NS=59.350605|EW=24.052671|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Paldiski kirikud]]
[[Kategooria:Harju maakonna kirikud]]
[[Kategooria:Harju maakonna kultuurimälestised]]
[[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikud]]</text>
      <sha1>nwxliad9zkbqxctjh0zkqnmg90weoiq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Inglismaa kuningriik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>190057</id>
    <revision>
      <id>7142397</id>
      <parentid>6983832</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:00:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* James I */</comment>
      <origin>7142397</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28285" sha1="46n0hp8p97e0u8hnbfxa4jn48zss45i" xml:space="preserve">{{toimeta}}
{{Infobox Endine riik
 |nimi                = Inglismaa kuningriik
 |omakeelne-nimi      = Kingdom of England
 |lipp                = Flag of England.svg
 |lipp-tekst          = [[Inglismaa lipp|Inglismaa kuningriigi lipp]]
 |vapp                = Royal Coat of Arms of England (1399-1603).svg
 |vapp-tekst          = Prantsusmaa ja Inglismaa kuninga tiitlivapp. [[Inglismaa kuningriigi vapp]] on vapikilbi 2. ja 3. väljal.
 |asendikaart         = Kingdom of England.png
 |algusaasta          = 927
 |lõppaasta           = 1707
 |pealinn             = [[Winchester]] (kuni 1066)&lt;br&gt;[[Westminster]] (alates 1066)
 |riigipea            = Riigipea
 |riigipea-nimi       = [[Inglismaa kuningas]]
 |religioon           = kuni 1533. aastani [[katoliiklus]], hiljem [[Anglikaani kirik|anglikaani]]
 |rahaühik            = 
 |deviis              = [[Dieu et mon droit]] ([[prantsuse keel|prantsuse]])

}}

'''Inglise kuningriik''' oli riik [[Euroopa]]s [[Suurbritannia saar]]e lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707. Kuningriik hõlmas [[Inglismaa]] ja [[13. sajand]]ist ka [[Wales]]i, lisaks mitmeid ümbritsevaid saari.

== Ajalugu ==
[[Pilt:England 878.svg|pisi|150px|Inglismaa aastal 878. Kollane ja tumedam beež: Inglismaa alad. Heledam beež: Taani või Norra alad. Hall: keltide maad. Roheline: soo või alluuvium]]
Inglise kuningriigi alguseks peetakse 927. aastat, mil [[Inglismaa kuningas|Inglise kuningas]] [[Athelstan]] viis lõpule väikeste [[anglosaksid|anglosaksi]] kuningriikide ühendamise.

=== Taani vallutus ===
Inglise kuningas [[Ethelred II]] valitsusajal (978–1013 ja 1014–1016), [[991]]. aastal alustasid [[taanlased]] taas konflikti inglastega, püüdes kogu Inglismaad (lisaks [[Danelaw]]' alale, mis juba nende käes oli), enda kontrolli alla saada. Eriti tõsiseks läksid asjad siis, kui Taanis sai võimule [[Svend Harkhabe]], kes hakkas isiklikult Inglismaa trooni taotlema. Lisaks temale rüüstasid Inglismaad ka Norra kuningas [[Olav Tryggvason]] ja väejuht [[Thorkell Pikk]]. Püüdes taanlaste ohust lahti saada, korraldas Ethelred 1002. aastal Põhja-Inglismaal [[Danelaw|Danelaw']] aladel elavate taanlaste [[massimõrv]]a (milles hukkus ka Svend Harkhabeme õde), ent sellestki polnud kasu. Taanlaste retked jätkusid ning 1013. aastal Svend Harkhabeme ja tema poja [[Knud Suur|Knudi]] invasiooni järel Inglismaale varises inglaste kaitse täielikult kokku. Ethelred pages [[Normandia hertsogiriik|Normandiasse]] eksiili ning Taani ja Norra kuningas [[Svend Harkhabe]] kuulutati Inglismaa kuningaks (1013–1014). Kuid viimane suri juba järgmise aasta alguses ning tema nooruke poeg [[Knud Suur|Knud]] ei suutnud Inglismaad oma kontrolli all hoida.
[[Pilt:Cnut lands.svg|pisi|[[Knud Suur]]e [[Põhjameri|Põhjamere]] impeerium, u 1030]]
Nii sai Ethelred trooni tagasi, kuid juba 1015. aastal tungis Knud uuesti, venna Taani kuninga [[Harald II (Taani)|Harald II]] antud vägedega Inglismaale ning järgmisel aastal, kui Ethelred suri, oli suur osa Inglismaast juba tema kontrolli all. Inglaste võitlust Lõuna-Inglismaal jätkas veel Ethelredi poeg [[Edmund Raudkülg|Edmund II]]. Edmund II sai sõjas taanlastelt mitu korda lüüa, ta suutis end siiski kindlustada [[Wessex]]is ning [[London]]i piiramisrõngast vabastada. Ent 18. oktoobril kaotas Edmund otsustavalt [[Assanduni lahing]]us. Seejärel sõlmisid Knud ja Edmund rahu, millega Edmundile jäi Wessex, Taani ja Norra kuningas [[Knud Suur]]ele aga kõik alad [[Thames]]i jõest põhja pool. Samuti lepiti kokku, et ühe valitseja surma korral pärib teine kõik tema valdused. Edmund II suri juba poolteist kuud hiljem, 30. novembril 1016. Knud Suur, kes oli pärast venna Harald II surma ka Taani (1018–1035) ja Norra kuningas (1028–1035), abiellus Ethelred II lese ja [[Normandia hertsog]]i õe Emmaga ning oli aastatel 1016–1035 Inglismaa kuningas. Emma ja kuningas Knud Suure abielust sündinud [[Hardeknud|Knud III]], Inglismaa kuningas (1040–1042) nimetas oma poolvenna (kuningas [[Ethelred II]] ja Emma poja) Edward Usutunnistaja enda troonipärijaks ning nõnda sai Edward 1042. aastal Inglismaa kuningaks.

Pärast [[Inglismaa]] lastetu kuninga (1042–1066) [[Edward Usutunnistaja]] surma oli Inglise troonile kolm nõudlejat: Normandia hertsog [[William Vallutaja|William]], [[Wessex]]i hertsog [[Harold Godwinson]] ja Norra kuningas [[Harald III (Norra)|Harald III]] Hardrada. 1066. aasta jaanuaris kroonis peapiiskop Aldred, Earl Godwine poja Harold Godwinsoni [[Harold II]] nime all Inglismaa kuningaks. Harald III ja William tungisid oma sõjaväega Inglismaale. Harald III jõudis enne ja pidas Haroldi vägedega 25. septembril 1066 [[Stamford Bridge'i lahing]]u, milles ta vägi sai lüüa ja ta ise hukkus.

=== Normannide vallutus ===
[[Pilt:WtC (Converted).jpg|pisi|vasakul|William Vallutaja valitsetud Inglismaa kuningriik]]
[[Pilt:Bayeux Tapestry WillelmDux.jpg|pisi|[[Bayeux vaip]] kujutab [[Hastingsi lahing]]ut ja sündmusi, mis selleni viisid]]

{{Vaata|Normanni vallutus Inglismaal}}

Normandia hertsog [[William Vallutaja|Williami]] nõue kuningatroonile tugines sellele, et tema vanatädi Emma oli viimase lastetu kuninga [[Edward Usutunnistaja]] ema ja kuningas (1014–1016) [[Ethelred II]] teine abikaasa. William maabus Inglismaale ja 1066. aastal võitis Haroldit [[Hastingsi lahing]]us, milles Harold II hukkus. Haroldi sõjavägi oli eelnevalt kandnud suuri kaotusi [[Stamford Bridge'i lahing]]us, Norra kuninga [[Harald III (Norra)|Harald III]] Hardrada vägedega. Tõusnud Inglismaa troonile (1066–1087), oli [[Normandia hertsog]] osa Inglise kuninga tiitlist, kuigi 1204. aastal vallutas [[Philippe II]] [[Normandia hertsogiriik|Normandia]].

1071. aasta alguseks oli William kindlustanud enda võimu suuremal osal Inglismaast, ehkki mässud ja vastupanu jätkusid ligikaudu 1088. aastani. Aastatel 1093–1109 tegutses [[Canterbury]] peapiiskopina [[Canterbury Anselm]], kes on tuntud eelkõige oma [[Ontoloogiline jumalatõestus|ontoloogilise argumendi]] poolest Jumala olemasolu tõestuseks.

[[Pilt:Public Schools Historical Atlas - England France Henry I.jpg|pisi|vasakul|Henry I valitsetud Inglismaa ja [[Normandia hertsogkond|Normandia]] alad Prantsusmaal]]
William Vallutaja noorim poeg, [[Henry I]] sai Inglismaa kuningaks (1100–1135) pärast oma vanema venna [[William II]] surma, kuulutades end kuningaks (2. augustil 1100) enne vanemat venda [[Robert Curthose]]t. Normandia hertsog Robert Curthose tungis [[Normandia hertsogkond|Normandiast]] [[Inglismaa]]le, kuid järgnenud võimuvõitluses kaotas ta Henry I-le. Henry I valitsusajal arenes riigivalitsemine ja samuti kindlustas ta ka Inglismaa kuningriigi põhjapiiri, abielludes Šotimaa kuninga [[Edgar (Šotimaa kuningas)|Edgari]] õe Edithiga.

Henry I ainus poeg ja pärija William hukkus 1120. aastal laevaõnnetuses ning ainus seaduslik pärijanna oli Henry I surma järel (1135) Williami tütar [[Keisrinna Matilda|Matilda]], kes oli abielus (1114) [[Saksa-Rooma riik|Püha Rooma Keisririigi]] keisri (1106–1125) [[Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich V]]-ga. Võimalus, et trooni pärib mittemeessoost pärija, võimaldas võimu haarata Matilda tädipojal, William Vallutaja tütre Blois' krahvinna [[Adela (Blois' krahvinna)|Adela]] pojal [[Stephen]]il.
[[Pilt:Henry II, Plantagenet Empire.png|pisi|Kuningas (1154–1189) [[Henry II]] valdused [[Inglismaa|Inglis]]- ja [[Iirimaa]]l ning [[Keskaegne Prantsusmaa|Prantsusmaal]], sh [[Bretagne'i hertsogkond]], [[Normandia hertsogkond]], [[Akvitaania hertsogkond]], [[Toulouse'i krahvkond]], [[Anjou krahvkond]]]]

=== Plantageneti dünastia ===
[[Pilt:Frankrike och england 1180.jpg|pisi|[[Prantsusmaa kuningriik]] ja Inglismaa 1180. aastal]]
[[Pilt:HenryII-Cassell.jpg|pisi|vasakul|püsti|Inglismaa kuningas (1154–1189) [[Henry II]]]]
[[Anjou dünastia]]st [[Geoffroy V]] abiellus 1128. aastal, [[Keisrinna Matilda|Inglismaa-Mathildega]] ([[William Vallutaja]] lapselapsega), millest sai aluse Inglismaa kuninglik Plantagenet'i dünastia. Liidust 1130. aastal sündinud [[Henry II]] Plantagenet ristiti Le Mansi katedraalis ning 1154 päris ta ka Inglismaa trooni. Plantagenet [[impeerium]]ist sai suurim [[kuningriik]], suurem kui [[Prantsusmaa kuningriik]] kuni 1189. aastani, mil Prantsuse kuningas [[Philippe Auguste]] alustas rünnakut Inglismaa vastu. 1154–1485 valitses Inglismaad viisteist [[Plantageneti dünastia|Plantageneti]] monarhi. Dünastia vanem haru valitses [[Henry II]]-st kuni [[Richard II]] kukutamiseni 1399. aastal.

Henry II valitsusajal muutus Inglismaa [[Euroopa]] üheks võimsamaks riigiks, jäädes alla vaid [[Friedrich Barbarossa]] [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigile]]. Henry käes oli lisaks [[Inglismaa]]le ka peaaegu pool [[Prantsusmaa]]d: [[Bretagne'i hertsogkond]], [[Normandia hertsogkond]], [[Akvitaania hertsogkond]], [[Toulouse'i krahvkond]], [[Anjou krahvkond]]. Inglasest Rooma paavst [[Hadrianus IV]] avaldas 1155 [[bulla]] &quot;[[Laudabiliter]]&quot;, millega andis [[Iirimaa]] Henry II jurisdiktsiooni alla.

1166. aastal pöördus [[Iirimaa]]l võimuvõitluses kaotanud [[Dermot MacMurrough]] abi saamiseks [[Henry II]] poole, millega algas järkjärguline Inglise invasioon Iirimaale.

==== Richard I Lõvisüda ====
[[Pilt:Richard coeurdelion g.jpg|pisi|püsti|Inglismaa kuningas (1189–1199) [[Richard I]] Lõvisüda]]

Inglismaa kuningas (1189–1199) [[Richard I]] osales [[Kolmas ristisõda|Kolmandas ristisõjas]] (1189–1192), katses tagasi vallutada [[püha maa]]d [[Egiptus]]e ja [[Suur-Süüria|Süüria]] sultani [[Saladin]]i käest koos Prantsusmaa kuningas [[Philippe II]], Saksa-Rooma riigi keiser [[Friedrich I Barbarossa]]ga. Sõja tulemusel sõlmis Richard rahulepingu Saladiniga, millega Jeruusalemm jäi moslemite kontrolli alla, aga mille järgi oli lubatud kristlikel palveränduritel püha maa külastamine.

Oma teel koju läbi [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Austria hertsogkond|Austria hertsogkonna]], Richard I rööviti [[Leopold V (Austria)|Leopold V]] poolt [[Viin]]i lähedal 1192. aasta detsembris ja anti üle Saksa-Rooma keiser [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]]-le. Richard I vangistati ning vabastati 1194. aastal, alles pärast tohutu lunaraha maksmist.

==== John Maata ====
Kuningas (1199–1216) [[John Maata]] kinnitatud [[konstitutsiooniõigus]] [[Magna Carta]]l oli pikaajaline mõju [[riigiõigus]]e arengule, samast perioodist pärineb ka [[Inglismaa parlament|Inglismaa parlamendi]] institutsioon. Prantsusmaa kuninga [[Philippe II]] valitsusajal (1180–1223) õnnestus tal [[John Maata]] valitsusajal pärast [[Bouvinesi lahing]]u võitmist 1214. aastal, kus prantslased võitsid inglasi ja Saksa-Rooma keisrit [[Otto IV (Saksa-Rooma keiser)|Otto IV]], piirata Inglise kuningate valdusi Euroopa mandril.
==== Šotimaa vallutamine ====
1296. aastal anastas Inglise kuningas [[Edward I]] [[Suurbritannia saar]]e põhjaosas asuva [[Šotimaa]] võites neid [[Dunbari lahing]]us, kuid juba 1297. aastal lõid šotlased [[William Wallace]]'i juhtimisel [[Stirling Bridge'i lahing]]us Inglise vägesid. 1305. aastal alustasid šotlased Robert Bruce juhtimisel mässu Inglise võimu vastu Šotimaal ja 1307. aastal Loudun Hillis ja 1314. aastal lõid šotlased [[Bannockburni lahing]]us [[Robert Bruce]] juhtimisel inglasi, keda juhtis Inglise kuningas (1307–1327) [[Edward II]]. 1316. aastal sai [[Iirimaa kuningas|Iirimaa kuningaks]] Robert Bruce'i vend [[Edward Bruce]]. 13. sajandil ühendati Inglismaa kuningriigiga [[Wales]].
[[File:Canterbury-cathedral-wyrdlight.jpg|pisi|[[Canterbury katedraal]] ]]
==== Katoliku kirik Inglismaal ====
14. sajandil kuulus Inglismaal, [[Wales]]is ja [[Iirimaa saar|Iirimaa]]l [[katoliku kirik]]usse [[Canterbury piiskopkond|Canterbury]], [[Saint Asaphi piiskopkond|Saint Asaphi]], [[Bangori piiskopkond|Bangori]], [[Bathi ja Wellsi piiskopkond|Bathi ja Wellsi]], [[Chichesteri piiskopkond|Chichesteri]], [[Coventry ja Lichfieldi piiskopkond|Coventry ja Lichfieldi]], [[Ely piiskopkond|Ely]], [[Exeteri piiskopkond|Exeteri]], [[Herefordi piiskopkond|Herefordi]],  [[Llandaffi piiskopkond|Llandaffi]], [[Lincolni piiskopkond|Lincolni]], [[Londoni piiskopkond|Londoni]],  [[St. Davidsi piiskopkond|St. Davidsi]], [[Norwichi piiskopkond|Norwichi]],  [[Rochesteri piiskopkond|Rochesteri]], [[Salisbury piiskopkond|Salisbury]], [[Worcesteri piiskopkond|Worcesteri]], [[Winchesteri piiskopkond|Winchesteri]], [[Durhami piiskopkond|Durhami]], [[Yorki piiskopkond|Yorki]] ja [[Carlisle piiskopkond]] (Inglismaal).  [[Armagh' piiskopkond|Armagh']],   [[Connori piiskopkond|Connori]], [[Derry piiskopkond|Derry]], [[Downi piiskopkond|Downi]], [[Meathi piiskopkond|Meathi]], [[Kerry piiskopkond|Kerry]], [[Casheli piiskopkond|Casheli]],  [[Cloyne piiskopkond|Cloyne]], [[Corki piiskopkond|Corki]], [[Emly piiskopkond|Emly]], [[Killaloe piiskopkond|Killaloe]],  [[Limericki piiskopkond|Limericki]],  [[Lismore piiskopkond|Lismore]],  [[Lismore ja Waterfordi piiskopkond|Lismore ja Waterfordi]],  [[Waterfordi piiskopkond|Waterfordi]], [[Kildare piiskopkond|Kildare]], [[Dublini piiskopkond|Dublini]], [[Fernsi piiskopkond|Fernsi]], [[Leiglini piiskopkond|Leiglini]],  [[Ossory piiskopkond|Ossory]]c, [[Killala piiskopkond|Killala]], [[Clonferti piiskopkond|Clonferti]], [[Kilmacduagh' piiskopkond|Kilmacduagh']],  [[Elphini piiskopkond|Elphini]],  [[Annaghdowni piiskopkond|Annaghdowni]], [[Tuami piiskopkond]] (Iirimaal). Piiskopkonnad olid Inglismaal koondatud  katoliku kiriku [[Canterbury]] ja [[York]]i [[Kirikuprovints|kirikuprovints]]idesse ja Iirimaal [[Tuam]]i, [[Dublin]]i,  [[Cashel]]i, [[Armagh]]'  kirikuprovintsidesse. [[Šotimaa]] st [[Šotimaa kuningriik]] oli kuni 1707. aastani iseseisev  [[kuningriik]].

=== Saja-aastane sõda (1337–1453) ===
[[Pilt:King Edward III from NPG.jpg|pisi|püsti|Inglismaa kuningas (1327–1377) [[Edward III]]]]
{{Vaata|Saja-aastane sõda}}
Aastatel 1337–1453 [[Prantsusmaa kuningriik‎|Prantsuse kuningriigi]] ja Inglismaa vahel toimunud sõja põhjuseks oli Inglismaa nõudmine Prantsusmaa trooni järele, mis oli tekkinud kuninglike abielude tagajärjel. Saja-aastase sõja algataja oli kuningas [[Edward III]], kelle arvates oli pärast [[Kapetingid]]e pealiini (1328. aastal Prantsusmaa kuningas [[Charles IV]]) väljasuremist Prantsusmaal temal suurim õigus troonile, kuna tema ema Isabella oli Charlesi õde, mitte aga [[Valois' dünastia]]l, mis tegelikult valitsema asus. Prantslased olid lähtunud [[Saali õigus]]est ja pannud troonile lähima meessoost sugulase, Edward taotles trooni aga [[Philippe IV]] tütrepojana. Tegelikult ei oleks tal olnud õigust Prantsusmaa troonile ka naisliini kaudu, kuna sel juhul oleks edestanud teda pärimisjärgluses [[Navarra kuningriik|Navarra]] kuninganna [[Jeanne II]], [[Louis X]] ainus tütar.

Sõja algul õnnestus väikesearvulisel Inglise väel, kus põhijõu moodustasid hästi välja õpetatud vibukütid, anda 1346. aasta [[Crècy lahing|Crècy]] ja 1356. aasta [[Poitiers` lahing|Poitiers' lahingus]] hävitav löök Prantsuse rüütliratsaväele. Seejuures langes Poitiers' lahingus inglaste kätte vangi ka Prantsuse kuningas (1350–1364) [[Jean II Hea]], kes elas vangistuses kuni elu lõpuni. Sõjategevust pidurdasid 1348 Euroopasse jõudnud suur katkulaine (nn must surm, mis sõltuvalt piirkonnast viis hauda 30–60% elanikkonnast) ning talupoegade ülestõusud Inglismaal ([[Wat Tyleri ülestõus]] 1381) ja Prantsusmaal (nn [[žakerii]] 1358). Sõja esimene pool oli inglastele edukas ja seda eelkõige tänu inglise amburitele, kes prantsuse rüütlid juba kaugelt kahjutuks tegid, kuid sõja esimese etapi lõpuks õnnestus prantslastel uuesti suurem osa kaotatud aladest tagasi võita.
[[Pilt:Hundred years war france england 1435.jpg|pisi|vasakul|Prantsuse kuninga ja Inglismaa kontrolli all olnud alad 1435. aastal]]
1415. aasta [[Agincourti lahing]]us õnnestus peamiselt pikkvibudega varustatud inglastel taas hävitavalt purustada prantsuse rüütlivägi. [[Henry V]] sundis 1420. aastal [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningat]] Charles VI-t sõlmima [[Troyes' leping]]ut, et tolle surma järel saab temast [[Inglise ja Prantsuse kaksikmonarhia|kogu Inglise ja Prantsusmaa monarh]]. Kuid sõjaleeris olles tabas Henryt surmav haigus ning ta suri mõned nädalad enne Charles VI-t.

Inglismaa liitlaseks ajavahemikul 1420–1435 sai seni Prantsuse kuningale allunud [[Burgundia hertsogkond]], kes vallutas antud perioodil suuri alasid Prantsusmaal ja [[Madalmaad]]es. Inglased vallutasid Pariisi ning asusid piirama [[Orléans]]i. Kuid inglased ei suutnud sõda enda kasuks ära lõpetada, hoopis prantslased hakkasid edu saavutama. [[Jeanne d'Arc]] juhtis mitmes edukas lahingus Prantsusmaa väeüksusi. 1429 krooniti [[Charles VII]] [[Reims]]is Prantsusmaa kuningaks. 1430. aastal langes Jeanne d'Arc reetmise tulemusena [[Burgundia hertsogkond|burgundlaste]] kätte vangi ning ta hukati tuleriidal ketseri ja nõiana.

1436–1441 vallutasid prantslased tagasi [[Île-de-France]]'i. 1451. aastal vallutasid nad tagasi [[Bordeaux]], [[Cherbourg]]i ja [[Bayonne]]'i. Prantslased lõpetasid sõja 1453 [[Castilloni lahing]]uga, milles inglased kaotasid 4000 meest. 1453. aastaks, kui sõjategevus rauges, oli Inglismaa kontrolli alla jäänud ainult Calais' kindlus koos lähiümbrusega Prantsusmaa põhjarannikul, mis jäi 1559. aastani inglaste valdusse.
[[Pilt:King_Richard_III.jpg|pisi|püsti|Inglismaa kuningas (1483–1485) [[Richard III]]]]

=== Rooside sõda ===
{{Vaata|Rooside sõda}}
Rooside sõja järel valitses kuningriiki pool sajandit noorem haru, [[Lancasteri dünastia|Lancasterid]] (1399–1413 [[Henry IV]], 1413–1422 [[Henry V]], 1422–1461 ja 1470–1471 [[Henry VI]]), kuni see põrkus Rooside sõjas [[Yorki dünastia|Yorki haruga]]. Kolme Lancasteri kuninga järel läks kroon kolme Yorki kuninga (1461–1470 ja 1471–1483 [[Edward IV]], 1483 [[Edward V]], 1483–1485 [[Richard III]]) kätte, kellest viimane, [[Richard III]], langes [[Bosworthi lahing]]us 1485.

Plantagenet'de ajal kujunes Inglismaal eripärane inglise kultuur ja kunst. Seda edendasid mõned kuningad, kes olid &quot;Inglise luule isa&quot; [[Geoffrey Chaucer]]i patroonid. Tollane populaarseim arhitektuuristiil oli [[gooti arhitektuur]]. Igapäevaelu ja kultuuri mõjutas [[Must Surm]].
[[Pilt:Hans Holbein d. J. 049.jpg|pisi|püsti|Inglismaa kuningas (1509–1547) [[Henry VIII]] 1537. aasta paiku]]

[[Pilt:Empire-Roman-Emperor-Charles-V 02.svg|pisi|vasakul|Habsburgide impeerium enne 1526. aastat. Lilla ([[Kastiilia]]), punase ([[Aragóni kuningriik|Aragón]]) ja tumekollasega ([[Burgundia krahvkond|Burgundia]]) on tähistatud Karl V võimuala, kollasega ([[Austria]]) [[Ferdinand I (Austria)|Ferdinand I]] valdused]]
[[Pilt:Atlas Cosmographicae (Mercator) 100.jpg|pisi|vasakul|Inglismaa kuningriigi ja Suurbritannia saare alad, Euroopa kaardil 1596. aastal. [[Gerardus Mercator]]i atlasest &quot;Atlas sive Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Fugura&quot;]]

==== Henry VII ====
Inglismaa kuningriigi kuningas Henry VII oli [[Tudorid|Tudori dünastia]] asutaja, kes sai kuningaks pärast [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningalt]] saadud toetusrahaga varustatud [[invasioon]]iväega 1485. aastal Inglismaale tungimist ja Richard III löömist [[Bosworhti lahing]]us. Ta suutis oma võimu stabiliseerida ja tagada [[Tudorite dünastia]] võimu järgmiseks 118 aastaks, abielludes [[Edward IV]] tütre [[Yorki Elizabeth]]iga.

==== Henry VIII ====
Inglismaa ja Iirimaa kuningas [[Henry VIII]] oli rahvusvahelistes suhetes tihti kaalukeeleks [[Prantsusmaa kuningriik‎|Prantsusmaa]] kuninga [[François I]] ja [[Habsburgid]]e dünastiast Saksa-Rooma riigi valitseja [[Karl V]] vahel, kellest kumbki püüdis Mandri-Euroopas oma mõjuvõimu kehtestada. Algul toetas Henry Karli, siis läks François poole üle (Prantsuse kuningas aitas tal üle saada ka [[reformatsioon]]iga tekkinud probleemidest), lõpuks aga sidus ta end taas Karliga, püüdes võita juurde valdusi Prantsusmaal.

==== Reformatsioon ====
Inglismaa kuningas [[Henry VIII]] (1509–1547) ei pooldanud [[Martin Luther]]i õpetust, kuid pooldas reformatsiooni isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. Inglismaal moodustas Henry VIII anglikaani kiriku – Inglise riigikiriku, mille pea oli kuningas. Kuninga ettepanekul keeldus [[Inglismaa parlament]] paavsti [[kuuria]]le makse tasumast, kirikupeaks kinnitati kuningas. Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti ja kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks.

=== Elizabeth I ===
{{vaata|Elizabethi ajastu}}
[[Pilt:Elizabeth1England.jpg|pisi|püsti|Inglismaa kuninganna (1558–1603) [[Elizabeth I]]]]
[[Fail:Atlas Cosmographicae (Mercator) 047 (cropped).jpg|pisi|Iirimaa, Inglismaa kuningriik, [[Šotimaa kuningriik]], Euroopa kaardil 1596. aastal. [[Gerardus Mercator]]i atlasest &quot;Atlas sive Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Fugura&quot;]]
Elizabeth I ajal muutus Inglismaa võimsaks mere- ja koloniaalriigiks ning kujunes lõplikult välja [[anglikaani kirik]]. Valitsemises oli Elizabeth mõõdukam, välispoliitikas ettevaatlik ning toetas vaid pooleldi rida ebaefektiivseid, halvasti varustatud sõjaretki Hollandisse, Prantsusmaale ja Iirimaale, sidus Hispaania [[Võitmatu Armaada]] purustamine 1588. aastal tema nime igaveseks võiduga, mida sageli peetakse üheks suuremaks Inglismaa ajaloos. 20 valitsusaasta jooksul ülistati teda kui [[kuldajastu]] valitsejat ning see kujutelm püsib [[inglased|inglaste]] seas tänini.

Elizabethi valitsusaega nimetatakse [[Elizabethi ajastu]]ks. Eelkõige tuntakse seda [[Inglise renessanssteater|Inglise draama]] poolest, mille kuulsaimad esindajad on [[William Shakespeare]] ja [[Christopher Marlowe]], ning Inglise meresõitjate poolest, keda esindab näiteks [[Francis Drake]].

=== Inglise-Hispaania sõjad ===
Osana [[16. sajand]]i ja [[17. sajand]]il Euroopas toimunud vastasseisust protestantide ja katoliiklaste vahel pidasid katoliiklik Hispaania ja [[protestantism|protestantlik]] Inglismaa kuningriik sõdu: [[Inglise-Hispaania sõda (1585–1604)]], mille käigus hävines Inglismaa protestandist kuninganna [[Elizabeth I]] ja Hispaania [[rooma-katoliku kirik]]u pooldaja kuninga [[Felipe II]] vahelises vastasseisus Hispaania [[Võitmatu Armaada]] 1588. aastal. Eelnevalt olid inglise piraadid ([[Francis Drake]] jt) olid juba aastaid Hispaania ja [[Hispaania koloniaalimpeerium]]i vahel kurseerinud laevu rüüstanud, lisaks toetas Inglise kuninganna Elizabeth aktiivselt [[Madalmaad]]e [[Madalmaade ülestõus|ülestõusu]] Hispaania ülemvõimu vastu.

Järgnesid veel ka [[Inglise-Hispaania sõda (1625–1630)]], osana [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastasest sõjast]] ja [[Inglise-Hispaania sõda (1654–1660)]].
=== Inglise-Šoti personaalunioon ===
1603 suri lastetu [[Elizabeth I]] ning Inglismaa troonile tõusis James I nime all Šotimaa kuningas [[James VI]], mis tähendas, et Inglismaa ja [[Šotimaa kuningriik|Šotimaa]] moodustasid 1603. aastal [[personaalunioon]]i, mida kuningas hakkas nimetama [[Suurbritannia]]ks. Nii võiks James I teataval määral pidada esimeseks Suurbritannia kuningaks, kuid ametlikult jäid Inglismaa ja Šotimaa siiski eraldi riikideks ning nende juriidiline ühendamine toimus alles 1707. aastal.

==== James I ====
[[James I (Inglismaa)|James I]] valitsusaja (1603–1625) esimene periood kuni kantsler [[Robert Cecil, 1. Salisbury krahv|Robert Cecili]] surmani aastal 1611 oli küllaltki edukas, sest viimane oli osav ja edukas riigimees, kes suutis ka teiste favoriitide mõju kuningale minimeerida. Tema ajal allutati [[Iirimaa]] kindlamalt keskvõimule, sundides sealseid mässulisi krahve põgenema ning rajades sinna protestantide asundusi, samuti algas Inglismaa asunduste rajamine Uues Maailmas. 1607. aastal rajas Virginia Company sadakond Inglismaalt pärit kolonisti [[Chesapeake]]'i lahe äärde [[Jamestown (Virginia)|Jamestowni]] – Põhja-Ameerika esimese püsiva inglaste asunduse (sellest kasvas välja [[Virginia]] [[Virginia koloonia|koloonia]]).

Pärast Cecili surma muutus Jamesi poliitika üha heitlikumaks, favoriitide mõju üha kasvas ning reaalne riigivalitsemine jäi unarusse või hakati seda kuritarvitama. Kuninga vastuolud parlamendiga üha suurenesid, kuid et James end reaalselt saadikute üle enamasti kehtestada ei suutnud, siis ei muutunud need niivõrd ohtlikuks kui 30 aastat hiljem, mil Charles I ja parlamendi vastuoludest sugenes [[Inglise kodusõda]], aastatel 1642–1651.

=== Inglise kodusõda ===
{{Vaata|Inglise kodusõda}}
1641. aastal algas [[Inglise kodusõda]], mis viis [[Charles I]] kukutamise ja kuningriigi kaotamiseni 1649. aastal.
Inglise kodusõda võib jagada kolmeks eraldi sõjaks või vähemalt etapiks: esimene (1642–1646) ja teine (1647/1648–1649) toimusid kuningas Charles I ja parlamendi vahel ning kolmas (1649–1651/1652) [[Charles II]] toetajate ja parlamendi vahel. Paralleelselt toimusid sisesõjad ning rahutused ka Iirimaal (1641–1652, nn Kaheteistaastane sõda) ja Šotimaal ([[Esimene piiskoppide sõda]] 1639, [[Teine piiskoppide sõda]] 1640, šotlaste osalemine kodusõjas parlamendi poolel 1642–1646 ning rojalistide poolel 1647/1648 ja 1650–1652).

=== Hollandi-Inglise sõjad ===
Ulatusliku ja piiranguteta kaubanduse arendamiseks propageeris Holland piiranguteta meresõiduõigust ''Mare Liberum'' ([[Hugo Grotius]], 1609), [[Inglise kuningriik]] aga, olles saavutanud ülemvõimu [[Atlandi ookean]]il, deklareeris, et kõik veed, mis asuvad Inglismaa ja vastasasuva ranniku vahel on Inglise laevastikule &quot;Inglise lipule kuulsuse toomiseks kõigi teiste laevade üle&quot; &lt;ref&gt;C.R. Boxer, [http://www.historytoday.com/cr-boxer/public-opinion-and-second-anglo-dutch-war-1664-1667#sthash.iPxekzCb.dpuf Public Opinion and the Second Anglo-Dutch War, 1664-1667], History Today Volume 16 Issue 9 September 1966&lt;/ref&gt; ([[John Selden]], ''Mare Clausum Seu Dominum Maris'' 1635). Lisaks riiklikule vastuseisule toetasid sõjategevust ka konkureerivad [[Hollandi Lääne-India Kompanii]] ja {{kas|[[Inglise Lääne-India Kompanii]]d}}. Põhimõtteline vastasseis viis korduvate sõdadeni protestantlike Hollandi ja Inglise kuningriigi vahel.

[[Pilt:Cooper, Oliver Cromwell.jpg|pisi|[[Lordprotektor]] (1653–1658) [[Oliver Cromwell]]]]

=== Inglise Vabariik ===
{{Vaata|Inglise Vabariik}}
Pärast [[Inglise kodusõda]] ja Inglismaa kuninga [[Charles I]] hukkamist kuulutas [[Päraparlament]] 19. mail 1649 välja vabariigi, mille täidesaatev võim oli juba varem antud [[Inglismaa riiginõukogu]]le. Aastatel 1653–1659 valitses isiklikult ja otseselt lordprotektor [[Oliver Cromwell]] ja pärast tema surma ta poeg [[Richard Cromwell]]. Monarhia taastati 1660. aastal ([[inglise restauratsioon]]).

=== Kuulus revolutsioon ===
{{Vaata|Kuulus revolutsioon}}
1688. aastal toimunud revolutsioon oli parlamentlik [[riigipööre]], mille tulemusena tõugati troonilt viimane [[Stuartid|Stuartite]] soost kuningas, [[Katoliiklus|katoliiklane]] [[James II (Inglismaa)|James II]] (Šoti kuningana James VII) ning Inglise kuningakroon läks [[Holland]]i päritoluga [[Protestantlus|protestantliku]] valitsejapaari, [[William III]] (Oranje Willem) ja James II tütre [[Mary II]] kätte.

=== Inglismaa ja Šotimaa Ühendkuningriik ===
1707. aasta [[Act of Union]]iga ühendati [[Šotimaa kuningriik]] ja Inglismaa kuningriik, mis alates 1603. aastast olid olnud [[personaalunioon]]is ([[Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend#Inglismaa ja Šotimaa monarhid|Inglismaa ja Šotimaa monarhid]]: [[James I (Inglismaa)|James I]], [[Charles I]], [[Charles II]], [[James II (Inglismaa)|James II]], [[Mary II]], [[William III]], [[Anne (Suurbritannia)|Anne]]), [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia kuningriigiks]] (1707–1801).

== Vaata ka ==
* [[Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend]]
* [[Inglismaa]]
* [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik]] (1801–1922)

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

[[Kategooria:Suurbritannia ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]]
[[Kategooria:Euroopa uusaja riigid]]
[[Kategooria:Inglismaa kuningriik| ]]</text>
      <sha1>46n0hp8p97e0u8hnbfxa4jn48zss45i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>TOP 09</title>
    <ns>0</ns>
    <id>200313</id>
    <revision>
      <id>7142955</id>
      <parentid>6521168</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:10:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>HSHDBJK</username>
        <id>228349</id>
      </contributor>
      <origin>7142955</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1881" sha1="h2cdcvitihi8y7nv0rzu7rw0n7cvklx" xml:space="preserve">{{Partei|
  partei_nimi = TOP 09|
  partei_nimi_keeles = |
  partei_logo  = Logo_of_the_TOP_09_(2021).svg |
  partei_staatus = |
  esimees = [[Matěj Ondřej Havel]] |
  Eurparlament = |
  ajaleht      = |
  ideoloogia = [[Konservatism]]|
  kodulehekülg = [https://www.top09.cz/ www.top09.cz] |
  colorcode   =  |
  koalitsioon =  |
  asutamine = [[26. juuni]] [[2009]]|
  peakorter = Revoluční 24&lt;br&gt;110 00 Praha 1&lt;br&gt; Tšehhi Vabariik
}}
'''TOP 09''' on tugevuselt teine [[parempoolsus|parempoolne]] [[erakond]] [[Tšehhi Vabariik|Tšehhi Vabariigis]]. Selle nimetus koosneb sõnade ''Tradice, Odpovědnost, Prosperita'' ([[tšehhi keel]]es 'traditsioonid, vastutus, jõukus') esitähtedest. Erakonna lõi varasem [[Kristlik-Demokraatliku Liit – Tšehhoslovakkia Rahvapartei|Kristlik-Demokraatliku Liidu – Tšehhoslovakkia Rahvapartei]] liige ja rahandusminister [[Miroslav Kalousek]].

TOP 09 tähtsaimad väärtused on [[demokraatia]] ja [[konservatism]] ning see mõistab hukka [[populism]]i. Nii ei lubanud erakond oma esimeste, [[2009]]. aasta tühistatud ennetähtaegsete parlamendivalimiste kampaania käigus [[maksud]]e alandamist ega uusi sotsiaalseid tagatisi. Oma programmis peab partei oluliseks kvaliteetse [[tervishoid|tervishoiu]] säilitamist, haridusreformi, mis põhineb suuremal vastutusel, tõhususel ja motivatsioonil, ning [[teadus]]t.

Erakonna logo kujutab endast punast ja sinist ristkülikut valge tekstiga &quot;TOP 09&quot; ning selle all olevat teksti ''S podporou Starostů'' ('omavalitsuste vanemate toetusega'). Logol on Tšehhi riigi traditsioonilised värvid, all olev tekst viitab koostööle [[omavalitsus]]te vanemate ja sõltumatute kandidaatide liikumisega, numbrid 09 tähistavad partei asutamise aastat.

[[2010]]. aasta alguses oli valijate toetus erakonnale umbes 10%.

[[Kategooria:Tšehhi parteid]]
[[Kategooria:Konservatiivsed parteid]]</text>
      <sha1>h2cdcvitihi8y7nv0rzu7rw0n7cvklx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142956</id>
      <parentid>7142955</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:10:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>HSHDBJK</username>
        <id>228349</id>
      </contributor>
      <origin>7142956</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1888" sha1="pv7rvc562whitrebnrvrfngraxxy03p" xml:space="preserve">{{Partei|
  partei_nimi = TOP 09|
  partei_nimi_keeles = |
  partei_logo  = Logo_of_the_TOP_09_(2021).svg |
  partei_staatus = |
  esimees = [[Matěj Ondřej Havel]] |
  Eurparlament = |
  ajaleht      = |
  ideoloogia = [[Konservatism]]|
  kodulehekülg = [https://www.top09.cz/ www.top09.cz] |
  colorcode   = #993366 |
  koalitsioon =  |
  asutamine = [[26. juuni]] [[2009]]|
  peakorter = Revoluční 24&lt;br&gt;110 00 Praha 1&lt;br&gt; Tšehhi Vabariik
}}
'''TOP 09''' on tugevuselt teine [[parempoolsus|parempoolne]] [[erakond]] [[Tšehhi Vabariik|Tšehhi Vabariigis]]. Selle nimetus koosneb sõnade ''Tradice, Odpovědnost, Prosperita'' ([[tšehhi keel]]es 'traditsioonid, vastutus, jõukus') esitähtedest. Erakonna lõi varasem [[Kristlik-Demokraatliku Liit – Tšehhoslovakkia Rahvapartei|Kristlik-Demokraatliku Liidu – Tšehhoslovakkia Rahvapartei]] liige ja rahandusminister [[Miroslav Kalousek]].

TOP 09 tähtsaimad väärtused on [[demokraatia]] ja [[konservatism]] ning see mõistab hukka [[populism]]i. Nii ei lubanud erakond oma esimeste, [[2009]]. aasta tühistatud ennetähtaegsete parlamendivalimiste kampaania käigus [[maksud]]e alandamist ega uusi sotsiaalseid tagatisi. Oma programmis peab partei oluliseks kvaliteetse [[tervishoid|tervishoiu]] säilitamist, haridusreformi, mis põhineb suuremal vastutusel, tõhususel ja motivatsioonil, ning [[teadus]]t.

Erakonna logo kujutab endast punast ja sinist ristkülikut valge tekstiga &quot;TOP 09&quot; ning selle all olevat teksti ''S podporou Starostů'' ('omavalitsuste vanemate toetusega'). Logol on Tšehhi riigi traditsioonilised värvid, all olev tekst viitab koostööle [[omavalitsus]]te vanemate ja sõltumatute kandidaatide liikumisega, numbrid 09 tähistavad partei asutamise aastat.

[[2010]]. aasta alguses oli valijate toetus erakonnale umbes 10%.

[[Kategooria:Tšehhi parteid]]
[[Kategooria:Konservatiivsed parteid]]</text>
      <sha1>pv7rvc562whitrebnrvrfngraxxy03p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kristlik-Demokraatlik Liit – Tšehhoslovakkia Rahvapartei</title>
    <ns>0</ns>
    <id>205308</id>
    <revision>
      <id>7142953</id>
      <parentid>5586129</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:08:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>HSHDBJK</username>
        <id>228349</id>
      </contributor>
      <origin>7142953</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1900" sha1="kn3azyzgt53a6u15uc48qsfd3xa0kbj" xml:space="preserve">{{Partei|
  partei_nimi    = Kristlik-Demokraatlik Liit – Tšehhoslovakkia Rahvapartei|
  partei_nimi_keeles = Křesťanská a demokratická unie – Československá strana lidová|
  partei_logo        = KDU-ČSL Logo.svg |
  partei_staatus     = |
  esimees = [[Jan Grolich]] |
  Eurparlament = [[Euroopa Rahvapartei/Euroopa Demokraadid]]|
  ajaleht    =  |
  ideoloogia = [[Kristlik demokraatia]]&lt;br&gt;[[Sotsiaalne konservatism]] |
  kodulehekülg = [https://www.novi-lidovci.cz/ www.novi-lidovci.cz] |
  colorcode   = #F7F012 |
  koalitsioon =  |
  asutamine = |
  peakorter = Palác Charitas&lt;br&gt;Karlovo nám. 5&lt;br&gt;128 01 Praha 2&lt;br&gt;Tšehhi Vabariik
}}

'''Kristlik-Demokraatlik Liit – Tšehhoslovakkia Rahvapartei''' ([[tšehhi keel|tšehhi]] ''Křesťanská a demokratická unie – Československá strana lidová'', lühend ''KDU-ČSL'') on üks vanemaid [[Tšehhi Vabariik|Tšehhi]] erakondi. See loodi [[1919]]. aasta jaanuaris mitme katoliikliku partei liitmisega. Kandis nimetust ''Tšehhoslovakkia Rahvapartei'' kuni aastani [[1992]], kui liituti Kristlik-Demokraatliku Parteiga. Juba pikemat aega saab partei valimistel 6–10% häältest ning on seega kodanlike demokraatide, sotsiaaldemokraatide ja kommunistide järel populaarsuselt neljandal kohal. Peab oluliseks kristlikke väärtusi, perekonna ja maaelu toetamist. Suuremat poolehoidu omab partei [[Morava]] kesk- ja lõunaosas, samas kui [[Čechy]] tööstuslikus põhjaosas on selle positsioonid marginaalsed.

[[2009]]. aastal pärast [[Mirek Topoláneki teine valitsus|Mirek Topoláneki teise valitsuse]] tagasiastumist keeldus partei nimetamast oma esindajaid [[Jan Fischeri valitsus|Jan Fischeri üleminekuvalitsus]]se. Samal ajal lahkus parteist mitu olulist liiget, kellest osa liitus uue parteiga [[TOP 09]].

[[Kategooria:Tšehhi parteid]]
[[Kategooria:Konservatiivsed parteid]]
[[Kategooria:Kristlikud demokraadid]]</text>
      <sha1>kn3azyzgt53a6u15uc48qsfd3xa0kbj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Henry Hudson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>205503</id>
    <revision>
      <id>7142613</id>
      <parentid>6308378</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:38:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142613</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3159" sha1="p55xfciigceglxdbeorzp3ingiv1830" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[Pilt:Henry Hudson Map 26.png|pisi|Hudsoni merereisid [[Põhja-Ameerika]]sse]]
[[Pilt:Henry Hudson map.JPG|thumb|Henry Hudsoni kaart]]
'''Henry Hudson''' (u 1570 – u 1611) oli inglise [[maadeavastaja]].

Ta sooritas mitu reisi [[Kirdeväil]]a leidmiseks ja uuris piirkonda praeguse [[New York|New Yorgi]] ümbruses, et leida lühimat teed [[Aasia]]sse. Ta uuris [[jõgi|jõge]], mis hiljem nimetati tema auks [[Hudsoni jõgi|Hudsoni jõeks]]. Selle ääres asuvad ka tema järgi nimetatud [[Hudsoni maakond]] [[New Jersey|New Jersey osariigi]]s ja [[Hudson (New York)|Hudsoni linn]] [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]].

== Viimane ekspeditsioon ==

Hudsoni viimase ekspeditsiooni eesmärk oli leida [[Loodeväil]]. Selle käigus avastas ta väina ja lahe, mis hiljem nimetati tema auks [[Hudsoni väin]]aks ja [[Hudsoni laht|Hudsoni laheks]]. Laevale olid pandud suured lootused, et ta suudab Loodeväila läbida.

Sellel reisil seilas ta [[Inglismaa lipp|Inglismaa lipu]] all, sest ekspeditsiooni rahastasid [[Virginia Kompanii]] ja [[Briti Ida-India Kompanii]] (eelmist, [[1609]]. aasta reisi rahastas [[Hollandi Ida-India Kompanii]]). Laevaks oli [[1602]] valminud 20-tonnise [[veeväljasurve]]ga [[purjelaev]] Discovery.

Laev jõudis [[11. mai]]l [[Island]]ile ja [[4. juuni]]l Lõuna-[[Gröönimaa]]le. Ta sõitis ümber [[Farveli neem]]e [[Labradori meri|Labradori merre]] ja jõudis [[25. juuni]]l Hudsoni väina. [[2. august]]il jõudis laev [[Labradori poolsaar]]e põhjatipuni, milleks on [[Wolstenholme'i neem]]. Sealt edasi pöördub rannik järsult lõunasse ja algab Hudsoni laht. Järgmised kuud veetis Hudson, uurides ja kaardistades lahe kaldaid, aga edasipääsu Aasiasse seal ei olnud. Novembris jäi laev lahe lõunasopis [[Jamesi laht|Jamesi lahes]] jäässe kinni ja meeskond läks kaldale talvituma.

[[1611]]. aasta kevadel soovis Hudson uuringuid jätkata, aga meeskond tahtis koju. Juunis hakkas meeskond [[mäss]]ama. Nad panid Hudsoni, tema teismelise poja Johni ja veel kuus meeskonnaliiget, kes olid kas haiged, ei toetanud mässu või olid Hudsonile lojaalsed, väikesesse sõudepaati ja jätsid nad rannikule. Mässulised jätsid neile [[püssirohi|püssirohtu]] ja püssikuule, mõned [[oda]]d, raudpoti, toitu ja muid esemeid, sealhulgas riietust. Mahajäetuid ei nähtud enam iialgi ja nende saatus on teadmata.

13 mässulisest saabus Inglismaale 8. Nad vahistati ja neid süüdistati Hudsoni tapmises. Kohus otsustas, et kogenud meremehe jätmine rannikule, mis polnud inimtühi ega elukõlbmatu, ei ole tapmine ja kõik mässulised mõisteti õigeks. Kui neid oleks süüdistatud mässus, oleks nad kindlasti süüdi mõistetud ja vähemalt osa neist hukatud. Oletatavasti taheti nad ellu jätta, sest nad olid väärtuslikud infoallikad.

==Vaata ka==
*[[Giovanni da Verrazzano]]

==Välislingid==
{{Commonsi kategooria tekstina}}


{{JÄRJESTA:Hudson, Henry}}
[[Kategooria:Inglismaa maadeavastajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1560. aastatel]]
[[Kategooria:Surnud 1610. aastatel]]
[[Kategooria:Kanada inimesed]]
[[Kategooria:Suurbritannia polaaruurijad]]</text>
      <sha1>p55xfciigceglxdbeorzp3ingiv1830</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Harry Malm</title>
    <ns>0</ns>
    <id>208022</id>
    <revision>
      <id>7142454</id>
      <parentid>6974274</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:17:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Linnapp</username>
        <id>81296</id>
      </contributor>
      <comment>/* Elulugu */ lisatud koorilaulu aktivist</comment>
      <origin>7142454</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9242" sha1="qmetmg75yiu2jd31ymf0e1endepeuvz" xml:space="preserve">'''Harry Alexander Fritz Malm''' ([[22. juuni]] [[1897]] [[Tallinn]] – [[17. september]] [[1967]] [[Stockholm]]) oli [[eesti]] [[kirjastaja]], toimetaja, fotograaf, fotopedagoog, koorilaulu aktivist ja [[filateelia|filatelist]].

== Elulugu ==

Harry Malm sündis Tallinnas raudtee töödejuhataja neljalapselises peres. Ta õppis Oleviste kirikukoolis (1907–1911) ja poisslastele mõeldud Hansakoolis. Pärast kuut klassi algharidust pidi ta kooli pooleli jätma, kuna tal tuli oma õdede-vendade eest hoolt kanda. 1914. aastal asus ta tööle Volta vabrikus joonestajaõpilasena ja lõpetas õpingud 1916. aastal. Pärast seda töötas ta muuhulgas Raudteevalitsuses ja hiljem Haridusministeeriumi Muinasvalitsuse asjaajajana. 1921. aastal kutsus kirjanik [[Jaan Lintrop]] ta oma asutuse reklaamiosakonda tööle, kus Malm töötas kuni 1934. aastani. Tänu Lintropile puutus esimest korda kokku [[Vennad Parikased|Parikaste]] tegemistega ja sellest sai alguse ka tema fotograafiahuvi.&lt;ref name=&quot;e-kataloog&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=E-kataloog ESTER / TÄIELIK |url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/XPeeter+Linnap&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ/XPeeter+Linnap&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;extended=0&amp;SUBKEY=Peeter+Linnap/1,59,59,B/frameset&amp;FF=XPeeter+Linnap&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;40,40, |vaadatud=2023-07-30 |väljaanne=www.ester.ee}}&lt;/ref&gt;

* 1921 Rahvusvahelise Korjajate Ühingu &quot;Esto&quot; auesimees
* 1925 andis välja &quot;Eesti Vabariigi kirjamarkide kataloogi&quot;
* 1921–1928 [[Eesti Foto-Klubi]] asutajaliige,
* 1927. aastast juhtis Eesti Reklaamfilmi,
* 1929. aastast oli Eesti ametlik esindaja rahvusvahelises Kontinentaal-reklaamiliidus Pariisis,
* 1926–1932 toimetas väljaannet [[Eesti Foto Almanak]],
* 1930–1931 aastast toimetas ajakirja [[Fotokunst (ajakiri)|Fotokunst]]

== Tähtsus Eesti fotograafia ajaloos ==

Kui Eesti Vabariigi aegadel (1918–1940) nn &quot;kunstiline fotograafia&quot; institutsionaliseerus erialaklubidesse – siis tähendas see paraku ka seda, et teemakohased arutelud toimusid lõviosas vaid nendesamade asjaosaliste endi kitsas ringis. Kui 19. sajandil olid harvade fotoalaste diskussioonide areeniks ennekõike ajalehed ja nn elustiili ajakirjad, siis nüüd hakkasid olulised käsitlused ilmuma fotoklubide näituste kataloogides ja erialases perioodikas. Sellise lava lõi ennekõike Harry Malm, kes publitseeris aastatel 1926–1932 [[Eesti Foto Almanak|Eesti Foto Almanakki]] ja aastatel 1930–1931 ajakirja &quot;[[Fotokunst (ajakiri)|Fotokunst]]&quot;. Esimest on sakslased pidanud ainsaks eestikeelseks fototeatmikuks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kultuurileht 18 august 1995 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=kultuurileht19950818.1.19&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2023-07-30 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
== Tegevus Eesti Foto Klubis ja Tallinna Fotoühingus ==

18. veebruaril 1921 registreeriti ametlikult [[Eesti Foto Klubi]], kuhu kuulusid [[Johannes Parikas]], [[Peeter Parikas]], [[August Thomson]], [[Richard Olbrei]] ja [[Johannes Mülber|Johannes Mülber.]] Varem polnud Eestis olnud organisatsiooni, mis oleks fotoharrastajaid koondanud ja fotograafiat edendanud. Ent nüüd oli fotoklubi asutajail siht silme ees. Paraku piirdus aga fotoklubi tegevus esialgu vaid fotovõistluste korraldamisega, mistõttu tekkisid organisatsioonis liikmetevahelised lahkhelid. Fotoklubi tegutses piiratud liikmeskonnaga, kuna uute liikmete värbamisega kardeti oma &quot;perekondlikku õhkkonda&quot; rikkuda. Nõnda otsustas Harry Malm Eesti Foto Klubist lahkuda, kuna nende areng näis tema meelest seisma olevat jäänud. 28. oktoobril 1928 aastal koos Aleksis Kuusiku, Karl Ainomäe ja Paul Treumanniga kirjutati alla [[Tallinna Fotoühing]]u põhikirjale. Ühingu eesmärgiks oli fotograafia harrastamine nii kodu- kui ka välismaal. Erinevalt Foto Klubist hakati korraldama loenguid, kursusi, võistlusi, väljasõite ja palju muud. Lisaks sellele anti välja Malmi toimetatud fotoalmanahhe, fotooskussõnastik ja kaks aastakäiku ajakirja &quot;Fotokunst&quot;. Fotoühing korraldas Tallinnas rahvusvahelisi fotokunstinäitusi, mis äratasid huvi ka välismaal ja tõid sealt nii osavõtjaid kui ka külastajaid. Kõige selle tulemusena kasvas fotoühing üsna kiiresti pea 200-liikmeliseks. Sellest hetkest peale pidi Eesti Foto Klubi tunnistama oma &quot;vanameelsust&quot; ja algas klubi järkjärguline hääbumine. 1933. aasta sügisel nimetatud organisatsioonid ühinesid ja ühinenud asutuse nimeks sai [[Tallinna Fotoklubi]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=E-kataloog ESTER / TÄIELIK |url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/Xkaljula+teder&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ/Xkaljula+teder&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;extended=0&amp;SUBKEY=kaljula+teder/1,6,6,B/frameset&amp;FF=Xkaljula+teder&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;2,2, |vaadatud=2023-07-30 |väljaanne=www.ester.ee}}&lt;/ref&gt;

== Eesti Foto Almanak ==
[[Fail:Eesti Foto Almanak 5 1932.jpg|pisi|Eesti Foto Almanak 5 1932]]
1926. aastal hakkas reklaamikontori omanik H. Malm iseseisvalt välja andma &quot;Eesti Foto Almanakki&quot;, mis oli fotoalane teatmik-käsiraamat. Ta püüdis Almanakiga pakkuda midagi ka neile, kes ei pääsenud olude sunnile ligi klubile ega väliskirjandusele. Samuti sai Malmi Almanak tunnustust sakslastelt, kes oma ajakirjas Photofreund nimetasid seda ainsaks eestikeelseks fotoraamatuks. Esimene number, mis ilmus 1927. aastal, sisaldas 208 lehekülge ning käsitles peamiselt kemikaale ja nende omadusi. Lisaks pühendas ta 31 lehekülge kemikaalide tõlkimisele vene, prantsuse, inglise ja saksa keelde. Järgnenud numbrites käsitles ta välismaiseid aparaate, fotograafia ajalugu, Eesti fotograafia tegevust, rahvusvahelisi näitusi ja palju muud. Viimane, 5. number ilmus 1932. aastal.&lt;ref name=&quot;e-kataloog&quot; /&gt;

== Ajakiri Fotokunst ==

Paralleelselt [[Eesti Foto Almanak]]iga otsustas Malm hakata toimetama fotoalast ajakirja [[Fotokunst]]. Fotoajakiri ilmus aastatel 1930 ja 1931 iga kahe kuu tagant ning sellest sai kõiki aktiivsemaid fotoorganisatsioone ühendav häälekandja. Paraku aga oli Malm võtnud oma vastutada kogu ajakirja materiaalsed kulud ning seepärast pidi 1931. aastal ajakirja väljaandmise võlgade tõttu lõpetama.&lt;ref name=&quot;e-kataloog&quot; /&gt;

== Kas fotokunst kuulub rahvuskultuuri? ==
[[Fail:Ajakiri Fotokunst 1930-1931.jpg|pisi|Ajakiri Fotokunst 1930-1931]]
Harry Malm pidas &quot;Eesti Nädala&quot; puhul Tartus 4. septembril 1931 kõne. Selles arvustab ta üsna kriitiliselt Eestis tegutsevaid fotograafe ja &quot;piltureid&quot;, eelkõige postkaarditööstureid, kes ei oska edasi anda oma maa või kodumaa maastikku omapärase pilgu läbi. Ta arvustab pilturite nõrka taset, kuna ei osata näha motiive ega võtta pildistatavast objektist seda, mis võtta annab. Piltpostkaarte vajame eelkõige oma kodumaa propageerimiseks ja tundmaõppimiseks. Selles kõnes demonstreeris Malm end kõrgel tasemel fototeoreetikuna.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti artiklite andmebaas ISE / All Locati |url=https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/XKas+fotokunst+kuulub+rahvuskultuuri?&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ/XKas+fotokunst+kuulub+rahvuskultuuri?&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;extended=0&amp;SUBKEY=Kas+fotokunst+kuulub+rahvuskultuuri?/1,31935,31935,B/frameset&amp;FF=XKas+fotokunst+kuulub+rahvuskultuuri?&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;1,1, |vaadatud=2023-07-30 |väljaanne=artiklid.elnet.ee}}&lt;/ref&gt;

== Teoseid koguteostes ==
* Kaljula Teder. &quot;''Eesti fotograafia teerajajaid: sada aastat (1840-1940) arenguteed''&quot; 1972
* Peeter Linnap. ''&quot;Eesti fotograafia ajalugu 1839-2015&quot;.'' Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2016
* Peeter Linnap. ''&quot;Eesti foto antoloogia I 1840-1940&quot;.'' Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2021
* Vaclav Macek (Ed). ''&quot;The History of European Photography 1900-2000 I-III&quot;.'' Vol.1 1900-1939. Bratislava, SEDF, 2010. 
* Peeter Linnap. Eesti foto 1900-1939''.-'' Rmt. Mart Kalm (Toim) ''&quot;Eesti Kunsti Ajalugu I-VI&quot;'', V köide 1900-1939.

== Viited ==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Peeter Linnap (Koost./ Toim.) &quot;''Käsitlusi fotograafiast'' ''1855-2002''&quot;. Kõrgem Kunstikool Pallas (Toimetised 1), 2003. 
* Peeter Linnap (koost). Väike visuaalkultuuri leksikon. (Silmakirjad 5). Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, [https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=X&amp;searcharg=v%C3%A4ike%20visuaalkultuuri%20leksikon&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;extended=0&amp;SUBMIT=OTSI 2011]
* Kaljula Teder. &quot;''Eesti fotograafia teerajajaid: sada aastat (1840-1940) arenguteed''&quot; 1972
* Peeter Linnap. &quot;Eesti Foto Almanak (1926-1932) ja &quot;Fotokunst&quot; (1930-1931) sisuülevaade&quot;. Diplomitöö. Tallinn, TPedI, 1983
* Peeter Tooming. &quot;''Foto! Foto? Foto...''&quot; 1983

== Välislingid ==
* [http://www.linnamuuseum.ee/fotomuuseum/eestipiltnik/index.php?isik=247 Eesti fotograafid.Elulooline andmebaas 1844-1944 (11.04.2010)]
* Peeter Linnap (koost). Väike visuaalkultuuri leksikon. (Silmakirjad 5). Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2011.[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=X&amp;searcharg=v%C3%A4ike%20visuaalkultuuri%20leksikon&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;extended=0&amp;SUBMIT=OTSI]
* Ülle Lillak. Malmi aeg.- ''Sirp,'' 2002, 14. juuni

{{JÄRJESTA:Malm, Harry}}
[[Kategooria:Eesti kirjastajad]]
[[Kategooria:Eesti fotograafid]]
[[Kategooria:Eesti filatelistid‎]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:Sündinud 1897]]
[[Kategooria:Surnud 1967]]</text>
      <sha1>qmetmg75yiu2jd31ymf0e1endepeuvz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Naine libahundiks</title>
    <ns>0</ns>
    <id>216441</id>
    <revision>
      <id>7142487</id>
      <parentid>5201855</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:00:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142487</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3676" sha1="71o5d6f5sg9dr83m4qezzit5hlg6odg" xml:space="preserve">'''&quot;Naine libahundiks&quot;''' ('''[[ATU]] 409''' inglise keeles ''The Girl in the Form of the Wolf'') on Ida-Euroopas levinud [[imemuinasjutt|imemuinasjutu]] [[muinasjututüüp|tüüp]], mis on tõenäoliselt [[läänemeresoomlased|läänemeresoome]] algupära.&lt;ref name=&quot;Libahundiks&quot;&gt;Eesti muinasjutud. I:1. Imemuinasjutud. Koostanud ja toimetanud [[Risto Järv]], [[Mairi Kaasik]], [[Kärri Toomeos-Orglaan]]. [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i Teaduskirjastus, Tartu 2009, lk 561.&lt;/ref&gt; 

Stith Thompson loeb tüübi üles muinasjuttude loendis, mille levik piirdub Baltimaadega.&lt;ref&gt;[[Stith Thompson]]. The Folktale. Berkeley &amp; Los Angeles: University of California Press 1977, lk 185.&lt;/ref&gt; Sara Graça da Silva ja Jamshid J. Tehrani kvantitatiivses uuringus, kus kõrvutatakse indoeuroopa keelte pärinemist keelepuu kaudu ning nende keelte kõnelejate elupaiku muinasjututüüpide levikuga, on tüüp esitatud muinasjuttude hulgas, mis võib olla olnud tuntud baltoslaavi algkeele kõnelejate hulgas enne algkeele lahknemist üksikuteks keelteks.&lt;ref&gt;Sara Graça da Silva, Jamshid J. Tehrani. [https://web.archive.org/web/20160513112250/http://rsos.royalsocietypublishing.org/content/3/1/150645 Comparative phylogenetic analyses uncover the ancient roots of Indo-European folktales], ''Royal Society Open Science'', January 2016. DOI: 10.1098/rsos.150645.&lt;/ref&gt;

==Sisukirjeldus== 

Vanakurjast võõrasema muudab vaeselapse või leivatainast sõtkuva nooriku [[hunt|hundiks]]. Hundiks muudetu asemele paneb oma tütre. Võõrasema tütar ei tule toime hundiks muudetud nooriku lapse imetamisega (tal võivad olla [[kasetoht|kasetohust]] rinnad). Seepärast peab lapsehoidja lapse viima metsa või metsa äärde kivi juurde ja kutsuma lapse õige ema imetama. Naine heidab oma hundinaha seljast kivi peale, enne kui imetama hakkab. Hundiks muudetud naise mees saab vahetamisest teada, küsib [[tark|targalt]] nõu, kuidas oma õiget naist nõidusest päästa. Tark annab nõu kivi tuliseks kütta. Naine viskab hundinaha kivi peale, see kõrbeb ära või kuivab kokku, naine saab nõidusest vabaks. Võõrasema tütar hukatakse või jookseb sauna, kukub keeva vee katlasse või muutub [[harakas|harakaks]].&lt;ref name=&quot;Libahundiks&quot;/&gt;

==Tüüp eesti muinasjutupärimuses==

Eesti pärimuses on see muinasjutusüžee laialt levinud: [[Eesti Rahvaluule Arhiiv]]is on teada 182 varianti. Neist umbes 50 puhul esineb tüüp koos tüübiga &quot;[[Vahetatud mõrsja]]&quot; ([[ATU 403C]]), moodustades tervikliku süžee, mida võiks lugeda eraldi tüübiks. Peamiselt [[Setumaa]]lt on kogutud tüübijärjendiks &quot;[[Tuhkatriinu]]&quot; ([[ATU 510A]]) + &quot;Vahetatud mõrsja&quot; (ATU 403C) + &quot;Naine libahundiks&quot; (ATU 409) eritletavaid jutte. Umbes kolmandikul esinemiskordadest esineb tüüp iseseisva loona, hulk sääraseid tekste sarnaneb esituslaadilt [[libahunt|libahundi]][[muistend]]itele.&lt;ref name=&quot;Libahundiks&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==

* Näitetekst (ATU 403C + 409): [http://www.folklore.ee/pubte/muina/antoloogia/62.html Rõugutaja tütar]. Kogumikus: [http://www.folklore.ee/pubte/muina/antoloogia/jutud.html Eesti muinasjutud]. Koostanud [[Vaina Mälk]], [[Ingrid Sarv]] ja [[Richard Viidalepp]]. Tallinn, Eesti Raamat 1967, nr 62.
* [[Merili Metsvahi]]. [https://www.etis.ee/ShowFile.aspx?FileVID=37424 &quot;Naine libahundiks&quot; (AT 409) eesti jutupärimuses]. [[Keel ja Kirjandus]] 2010, number 8/9, lk 611–627.
* Merili Metsvahi. [http://www.jef.ee/index.php/journal/article/view/153 The Woman as Wolf (AT 409): Some Interpretations of a Very Estonian Folk Tale], Journal of Ethnology and Folkloristics, Vol 7, No 2 (2013).

[[Kategooria:Muinasjutud]]
[[Kategooria:Muistendid]]</text>
      <sha1>71o5d6f5sg9dr83m4qezzit5hlg6odg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eero Saag</title>
    <ns>0</ns>
    <id>221127</id>
    <revision>
      <id>7142580</id>
      <parentid>6972710</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T16:54:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <origin>7142580</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1508" sha1="f07s0begt2vsvzstiw4dsvwo7p7z9b8" xml:space="preserve">'''Eero Saag''' (kuni 24. augustini 1935 '''Siegfried-Curt Saag'''; [[31. märts]] [[1914]] [[Ranna]] küla, [[Tartumaa]] – [[3. august]] [[1941]] [[Mahtra]], [[Harjumaa]]) oli Eesti sõjaväelane ([[nooremleitnant]], 1938).

Võeti kaitseväeteenistusse ja õppis 1933–1935 Lennukooli tagavaraväe lendur-allohvitseride kursuse 1935, mille lõpetas 1935 ja võeti teenistusse üleajateenijana Üksikusse Lennuväedivisjoni nr. 2.

Õppis 1934–1935 Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas, korporatsiooni [[Fraternitas Estica]] liige.

Ta viidi üle Sõjakooli ohvitserideklasside jalaväeklassi õpilaseks 1. septembril 1936 ja [[Ohvitseriks ülendamine|ülendati]] [[lipnik]]uks 5. oktoobril 1936 vanusega samast päevast, lõpetas Sõjakooli ohvitserideklasside jalaväeklassi 15. augustil 1937 ja viidi üle [[3. lennuväedivisjon]]i, [[Kõrgendamine auastmes|kõrgendati]] nooremleitnandiks [[kaadriohvitser]]i õigustega 24. veebruaril 1938, vanusega 1. septembrist 1937. 

Abiellus 1939 Aino-Adele Saava'ga.

Oli [[Omakaitse]] Harju Maleva staabiülem, langes võitluses [[hävituspataljon]]i vastu.

==Välislingid==
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=24362 Ohvitseride andmekogu]

{{JÄRJESTA:Saag, Eero}}
[[Kategooria:2. Lennuväedivisjoni koosseis]]
[[Kategooria:3. Lennuväedivisjoni koosseis]]
[[Kategooria:Eesti lendurid]]
[[Kategooria:Eesti metsavennad]]
[[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1914]]  
[[Kategooria:Surnud 1941]]</text>
      <sha1>f07s0begt2vsvzstiw4dsvwo7p7z9b8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rita Rätsepp</title>
    <ns>0</ns>
    <id>221938</id>
    <revision>
      <id>7143003</id>
      <parentid>7140902</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:26:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7143003</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11496" sha1="ge3pxept2q2rcr6pzf8421asmj8bg5q" xml:space="preserve">[[Fail:Rita Rätsepp 1996.jpg|pisi|Rita Rätsepp (1996).&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]
'''Rita Rätsepp''' (sündinud [[17. juuli]]l [[1962]]) on eesti [[näitleja]] ja psühholoog.

==Haridus==
Rätsepp on õppinud [[Rakke Gümnaasium|Rakke Keskkoolis]] ja [[Võhma Kool|Võhma Keskkoolis]]. [[1984]]. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (XI lend, juhendaja [[Mikk Mikiver]]). Alates 2001. aastast õppis ta [[Professionaalse Psühholoogia Erakool]]is psühholoogiat ja [[Audentese Ülikool]]is nõustamispsühholoogiat &lt;ref&gt;Jaanus Kulli. [https://elu.ohtuleht.ee/170028/rita-ratsepp-kellele-ma-ikka-meelde-tulen Rita Rätsepp: Kellele ma ikka meelde tulen?]. [[Õhtuleht]], 16.02.2005.&lt;/ref&gt; ning [[2008]]. aastal sai eraülikoolist [[Akadeemia Nord]] sotsiaalteaduste magistri kraadi psühholoogia alal.&lt;ref&gt;[https://ritaratsepp.weebly.com/ Rita Rätsepp – psühholoogiline nõustamine] Psühholoog Rita Rätsepa koduleht. Vaadatud 26.04.2026.&lt;/ref&gt;

==Töö näitlejana==
Rita Rätsepp töötas aastatel 1984–1994 näitlejana [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]], seejärel lühemat aega [[Eesti Nukuteater|Eesti Nukuteatris]].&lt;ref&gt;Jaanus Kulli. [https://elu.ohtuleht.ee/170028/rita-ratsepp-kellele-ma-ikka-meelde-tulen Rita Rätsepp: Kellele ma ikka meelde tulen?]. [[Õhtuleht]], 16.02.2005.&lt;/ref&gt; 

Hiljem on ta näitlejana olnud vabakutseline ning mänginud peamiselt telesarjades ja mängufilmides. 

Tema tuntuim roll on olnud aastatel 2010–2022 [[Kanal 2|Kanal 2-s]] näidatud 304-jaolises draamasarjas &quot;[[Pilvede all]]&quot;, kus ta mängis kolme peategelase ema Sirje Jakobsoni.

Ta on &quot;oma lavastajatena&quot; nimetanud [[Evald Hermaküla]], [[Mikk Mikiver]]i ja [[Raivo Trass]]i ning telesarjalavastajatest [[Toomas Kirss]]i.&lt;ref&gt;Jaanus Kulli. [https://elu.ohtuleht.ee/170028/rita-ratsepp-kellele-ma-ikka-meelde-tulen Rita Rätsepp: Kellele ma ikka meelde tulen?]. [[Õhtuleht]], 16.02.2005.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Katrin Helend-Aaviku. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1065321/rita-ratsepp-meenutab-toomas-kirssi-tom-andis-mulle-eluusu-tagasi- Rita Rätsepp meenutab Toomas Kirssi: &quot;Tom andis mulle eluusu tagasi.&quot;] Õhtuleht.ee, 29.06.2022.&lt;/ref&gt; Samas on ta väga eriliseks pidanud ka noorema põlvkonna lavastaja [[Sander Maran]]i käe all fantaasiarikka komöödia-õudusfilmi &quot;Mootorsaed laulsid&quot; (2024) tegemist.&lt;ref&gt;Mihkel Kärmas. [https://eeter.err.ee/1609548025/pealtnagija-kuidas-valmis-selle-aasta-koige-edukam-eesti-film &quot;Pealtnägija&quot;: kuidas valmis selle aasta kõige edukam Eesti film?] ERR Eeter, 11.12.2024.&lt;/ref&gt; 

==Töö psühholoogina==
Aastatel 2007–2016 töötas Rätsepp psühholoog-nõustajana [[Rocca al Mare Kool]]is. Pärast seda on ta nõustanud nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Alates 2015. aastast tegutseb ta ka koolitajana.&lt;ref&gt;[https://tark.ee/koolitaja/rita-ratsepp?trainer_id=51858 Rita Rätsepp] Koolitusportaal Tark.ee. Vaadatud 30.04.2026./ref&gt; Kõige sagedamini on tal tulnud käsitleda enesejuhtimise, lastekasvatuse ja stressiga toimetuleku probleeme. 2026. aasta seisuga peab ta Tallinnas psühholoogilise nõustaja erapraksist ja nõustab abivajajaid ka City Tervisekliinikus.&lt;ref&gt;[https://ritaratsepp.weebly.com/ Rita Rätsepp – psühholoogiline nõustamine] Psühholoog Rita Rätsepa koduleht. Vaadatud 26.04.2026.&lt;/ref&gt; 

Alates 2024. aastast on ta ühtlasi ajakirja [[Eesti Naine]] [[taskuhääling]]usaate &quot;Vaimse tervise heaks&quot; saatejuht.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/autor/100000745/rita-ratsepp?page=1 &quot;Vaimse tervise heaks&quot;] Järelkuulatavad saated. Delfi.ee. Vaadatud 26.04.2026.&lt;/ref&gt;

Aastatel 2014–2018 oli ta [[Vähiravifond Kingitud Elu|vähiravifondi Kingitud Elu]] nõukogu esimees.&lt;ref&gt;[https://kingitudelu.ee/fondi-asub-juhtima-toivo-tanavsuu-selle-noukogu-rita-ratsepp/ Fondi asub juhtima Toivo Tänavsuu, selle nõukogu Rita Rätsepp] Vähiravifondi Kingitud Elu koduleht. 05.11.2014.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/81340527/fotod-aitah-vahiravifond-kingitud-elu-korraldas-vabatahtlikele-tanuohtu Fotod | Aitäh! Vähiravifond &quot;Kingitud elu&quot; korraldas vabatahtlikele tänuõhtu] Delfi.ee, 05.03.2018.&lt;/ref&gt; 

==Looming==
=== Teatrirolle ===
* Krõõt (&quot;Pilvede värvid&quot;, 1983, diplomilavastus)
* Anita (&quot;Taevakivi&quot;, 1984, diplomilavastus)
* Ramilda (&quot;Armastus ja surm&quot;, 1984, diplomilavastus)
* Jette (&quot;Keisri hull&quot;, 1984, TRA Draamateater)
* Anna (&quot;Pommeri aed&quot;, 1985, TRA Draamateater)
* Kelmä (&quot;Kullervo&quot;, 1985, TRA Draamateater)
* Katja (&quot;Isad ja pojad&quot;, 1985, TRA Draamateater)
* Pille (&quot;Kõrgemad kõrvad&quot;, 1985, TRA Draamateater)
* Ljuska (&quot;Reamehed&quot;, 1986, TRA Draamateater)
* Tiina (&quot;Libahunt&quot;, 1986, Rakvere teater)
* Elli (&quot;Tõde ja õigus&quot;, 1986, TRA Draamateater)
* Crystal Allen (&quot;Naised&quot;, 1986, TRA Draamateater)
* Alissa (&quot;Vaikuse vallamaja&quot;, 1987, TRA Draamateater)
* Jane (&quot;Mary Poppins&quot;, 1987, TRA Draamateater)
* Elyane (&quot;Palkon&quot;, 1988, TRA Draamateater)
* Triinu (&quot;Minek&quot;, 1988, TRA Draamateater)
* Stephanie (&quot;Saatan inimese nahas&quot;, 1989, TRA Draamateater)
* Lucile (&quot;Kodanlasest aadlimees&quot;, 1990, TRA Draamateater)
* Alice (&quot;Alice imedemaal&quot;, 1994, Nukuteater)
* Printsess Karolinka (&quot;Muinasjutt äpardunud draakonist&quot;, 1994, Nukuteater)

=== Filmirolle ===
* 1984 &quot;[[Võõra nime all]]&quot;, telemängufilm, Heli Mets (naispeaosa)
* 1985 &quot;[[Bande]]&quot;, mängufilm, Opal Madvig
* 1987 &quot;[[Näkimadalad (film)|Näkimadalad I jagu]]&quot;, telemängufilm, Vilhelmiine
* 1993 &quot;[[Hysteria (komöödia)|Hysteria]]&quot;, mängufilm, Marika Sepp
* 2008 &quot;[[Detsembrikuumus]]&quot;, mängufilm, riigivanem Akeli naine
* 2010 &quot;[[Surnuaiavahi tütar]]&quot;, mängufilm, õpetaja Kallas
* 2010 &quot;Sul ei ole mitu elu&quot;, lühimängufilm, raamatukogutöötaja
* 2011 &quot;Puhastus&quot;, lühimängufilm, günekoloog
* 2012 &quot;Uudishimu tapab&quot;, lühimängufilm, ema
* 2014 &quot;Õnne manifest&quot;, lühimängufilm, Rutt
* 2016 &quot;[[Monsterland]]&quot; (&quot;Koletismaa&quot;), mängufilm, Mommy
* 2018 &quot;Õigus õnnele&quot;, mängufilm, naine 
* 2018 &quot;Pilvede all. Neljas õde&quot;, mängufilm, Sirje Jakobson 
* 2020 &quot;[[Salmonid. 25 aastat hiljem]]&quot;, mängufilm, Ülle&lt;ref&gt;[https://www.imdb.com/name/nm4369761/?ref_=nv_sr_srsg_1 Rita Rätsepp]. IMDb. vaadatud 26.08.2002.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220827064144/https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/2847/filmograafia Rita Rätsepp]. Eesti filmi andmebaas. Vaadatud 26.08.2022.&lt;/ref&gt;
* 2024 &quot;[[Mootorsaed laulsid]]&quot;, mängufilm, ema

===Telesarjarolle===
* 1995 &quot;[[V.E.R.I.]]&quot;, dr Silva Mets
* 2008 &quot;Tõsielulood&quot;, mitu rolli
* 2008 &quot;[[Brigaad 3]]&quot;, brigaadi liige
* 2008 &quot;[[Klass: elu pärast]]&quot;, Kerli ema Sirje
* 2009 &quot;[[Kelgukoerad]]&quot;, Karmen
* 2010–2022 &quot;[[Pilvede all]]&quot;, Sirje Jakobson
* 2010 &quot;[[Ühikarotid]]&quot;, arst
* 2015 &quot;[[Viimane võmm]]&quot;, Thea Laaman
* 2015 &quot;Takso&quot;, keskealine naine
* 2021 &quot;Kümnest kümme&quot;, Helmi
* 2023 &quot;[[Papsid (telesaade)|Papsid]]&quot;, terapeut
* 2024 &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot;, Emilia
* 2025 &quot;Mees majas&quot;, Marta Baum
* 2025 &quot;[[Armukelm|Varastatud lootus. Armukelm]]&quot;, kliiniline psühholoog

===Raamatud===
* &quot;Ellujäämiskursus. Kuidas muutustega elus toime tulla&quot; ([[Pilgrim]], 2024) – kaasautor koos [[Peep Vain]]u ja [[Mai-Agate Väljataga]]ga

==Tunnustus==
* 2017 – [[Eesti Meelelahutusauhinnad]] – [[Kroonika (ajakiri)|ajakirja Kroonika]] lemmiku eriauhind&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/596564/selgusid-rahva-lemmikmeelelahutajad Selgusid rahva lemmikmeelelahutajad] ERR Eeter, 18.05.2017.&lt;/ref&gt;
* 2017 – Eesti Meelelahutusauhinnad – aasta parima telesarjanaisnäitleja auhinna nominent&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/596564/selgusid-rahva-lemmikmeelelahutajad Selgusid rahva lemmikmeelelahutajad] ERR Eeter, 18.05.2017.&lt;/ref&gt;
* 2019 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] aasta parima telesarjanaisnäitleja auhinna nominent&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/85580573/selgusid-eesti-filmi-ja-teleauhindade-nominendid Selgusid Eesti filmi- ja teleauhindade nominendid] Kroonika / Delfi, 12.03.2019.&lt;/ref&gt;
* 2025 – Eeskuju 2025&lt;ref&gt;[https://valgeohupall.ee/2025/11/11/pressiteade-11-11-tahistatakse-eestis-eeskujupaeva/ 11.11 Eeskujupäeval tunnustati eeskujusid] Liikumise Valge Õhupall koduleht. 11.11.2025.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Rita Rätsepp oli abielus helilooja [[Alo Mattiisen]]iga, nende tütar on Anna-Mariita Mattiisen. 

Abielust ettevõtja [[Enn Õunpuu]]ga on tal poeg Karl Hans ja tütar Lise Beth.&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/729678/naitleja-rita-ratsepa-abielu-purunes Näitleja Rita Rätsepa abielu purunes]. Postimees / [[Elu24]]. 06.02.2012.&lt;/ref&gt;

Ta on alates 1990. aastatest harrastanud [[golf]]i&lt;ref&gt;[https://ajakirigolf.ee/golfisoltlane-rita-ratsepp-kui-vahegi-voimalik-siis-uhe-golfireisi-talve-jooksul-ma-endale-luban/ Golfisõltlane Rita Rätsepp: kui vähegi võimalik, siis ühe golfireisi talve jooksul ma endale luban] Ajakiri Golf, 15.01.2018.&lt;/ref&gt; ning peab tähtsaks regulaarset tegelemist tervisespordiga. Ta on oma eeskujuga kutsunud avalikkust üles liikumise abil oma vaimse tervise eest hoolitsema. 2024. aastal osales ta näiteks ajakirja [[Tervis Pluss]] eksperimendis, mille käigus tuli mitme eriala spetsialistide nõuannete järgi treenides saavutada mõne kuuga võimalikult hea füüsiline vorm LHV maijooksuks.&lt;ref&gt;[https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120278904/video-rita-ratsepp-ja-maris-jarva-plaanivad-saada-kahe-kuuga-parimasse-vormi-treeningueelne-kehakoostise-analuus-toi-suure-ullatuse Video | Rita Rätsepp ja Maris Järva plaanivad saada kahe kuuga parimasse vormi. Treeningueelne kehakoostise analüüs tõi suure üllatuse] Tervis Pluss, 23.03.2024.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120292843/rita-ratsepp-ei-lahe-rahvajooksule-lihtsalt-kulgema-olen-voitleja-tuup-pigistan-endast-viimase-valja Rita Rätsepp ei lähe rahvajooksule lihtsalt kulgema: olen võitleja tüüp, pigistan endast viimase välja] Tervis Pluss, 15.05.2024.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=}}

== Välislingid ==
* Kadi Aavik. [http://www.naistemaailm.ee/?id=33879 Rita Rätsepp – näitlejast psühholoogiks.] Naistemaailm, 20. mai 2010
* [[Piret Kooli]]. [https://lp.delfi.ee/artikkel/65616962/rita-ratsepp-onnest-rikkusest-ja-alo-mattiisenist Rita Rätsepp: õnnest, rikkusest ja Alo Mattiisenist]. LP/Delfi, 2. veebruar 2013
* [https://menu.err.ee/290368/rita-ratsepp-ma-voitlesin-nahtamatuga-mitte-aloga Rita Rätsepp: ma võitlesin nähtamatuga, mitte Aloga]. ERR kultuuriportaal, 23. aprill 2016
* [https://kultuur.err.ee/1608088186/rita-ratsepp-viie-isamaalise-lauluta-poleks-olnud-ka-laulvat-revolutsiooni Rita Rätsepp: viie isamaalise lauluta poleks olnud ka laulvat revolutsiooni]. ERR kultuuriportaal, 27. jaanuar 2020
* [[Piret Kooli]]. [https://klassikaraadio.err.ee/1608072658/delta-27-jaanuaril-rita-ratsepp-ja-alo-mattiisen/1177195 Rita Rätsepp ja Alo Mattiisen]. [[Klassikaraadio]], 27. jaanuar 2021
* Heidit Kaio. [https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120182032/rita-ratsepp-oma-lahutusest-sain-aru-et-olin-elanud-emotsionaalse-vagivalla-all Rita Rätsepp oma lahutusest: sain aru, et olin elanud emotsionaalse vägivalla all] Tervis Pluss, 20. detsember 2023
* Annika Remmel. [https://eeter.err.ee/1609668065/psuhholoog-rita-ratsepp-koik-kogemused-oma-elus-saame-ule-kirjutada Psühholoog Rita Rätsepp: kõik kogemused oma elus saame üle kirjutada] ERR Eeter, 19. aprill 2025

{{JÄRJESTA:Rätsepp, Rita}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti psühholoogid]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1962]]</text>
      <sha1>ge3pxept2q2rcr6pzf8421asmj8bg5q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7143005</id>
      <parentid>7143003</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:28:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7143005</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11497" sha1="0jxs30seeqr87yukotoy9piwn589f4w" xml:space="preserve">[[Fail:Rita Rätsepp 1996.jpg|pisi|Rita Rätsepp (1996).&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]
'''Rita Rätsepp''' (sündinud [[17. juuli]]l [[1962]]) on eesti [[näitleja]] ja psühholoog.

==Haridus==
Rätsepp on õppinud [[Rakke Gümnaasium|Rakke Keskkoolis]] ja [[Võhma Kool|Võhma Keskkoolis]]. [[1984]]. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (XI lend, juhendaja [[Mikk Mikiver]]). Alates 2001. aastast õppis ta [[Professionaalse Psühholoogia Erakool]]is psühholoogiat ja [[Audentese Ülikool]]is nõustamispsühholoogiat &lt;ref&gt;Jaanus Kulli. [https://elu.ohtuleht.ee/170028/rita-ratsepp-kellele-ma-ikka-meelde-tulen Rita Rätsepp: Kellele ma ikka meelde tulen?]. [[Õhtuleht]], 16.02.2005.&lt;/ref&gt; ning [[2008]]. aastal sai eraülikoolist [[Akadeemia Nord]] sotsiaalteaduste magistri kraadi psühholoogia alal.&lt;ref&gt;[https://ritaratsepp.weebly.com/ Rita Rätsepp – psühholoogiline nõustamine] Psühholoog Rita Rätsepa koduleht. Vaadatud 26.04.2026.&lt;/ref&gt;

==Töö näitlejana==
Rita Rätsepp töötas aastatel 1984–1994 näitlejana [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]], seejärel lühemat aega [[Eesti Nukuteater|Eesti Nukuteatris]].&lt;ref&gt;Jaanus Kulli. [https://elu.ohtuleht.ee/170028/rita-ratsepp-kellele-ma-ikka-meelde-tulen Rita Rätsepp: Kellele ma ikka meelde tulen?]. [[Õhtuleht]], 16.02.2005.&lt;/ref&gt; 

Hiljem on ta näitlejana olnud vabakutseline ning mänginud peamiselt telesarjades ja mängufilmides. 

Tema tuntuim roll on olnud aastatel 2010–2022 [[Kanal 2|Kanal 2-s]] näidatud 304-jaolises draamasarjas &quot;[[Pilvede all]]&quot;, kus ta mängis kolme peategelase ema Sirje Jakobsoni.

Ta on &quot;oma lavastajatena&quot; nimetanud [[Evald Hermaküla]], [[Mikk Mikiver]]i ja [[Raivo Trass]]i ning telesarjalavastajatest [[Toomas Kirss]]i.&lt;ref&gt;Jaanus Kulli. [https://elu.ohtuleht.ee/170028/rita-ratsepp-kellele-ma-ikka-meelde-tulen Rita Rätsepp: Kellele ma ikka meelde tulen?]. [[Õhtuleht]], 16.02.2005.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Katrin Helend-Aaviku. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1065321/rita-ratsepp-meenutab-toomas-kirssi-tom-andis-mulle-eluusu-tagasi- Rita Rätsepp meenutab Toomas Kirssi: &quot;Tom andis mulle eluusu tagasi.&quot;] Õhtuleht.ee, 29.06.2022.&lt;/ref&gt; Samas on ta väga eriliseks pidanud ka noorema põlvkonna lavastaja [[Sander Maran]]i käe all fantaasiarikka komöödia-õudusfilmi &quot;Mootorsaed laulsid&quot; (2024) tegemist.&lt;ref&gt;Mihkel Kärmas. [https://eeter.err.ee/1609548025/pealtnagija-kuidas-valmis-selle-aasta-koige-edukam-eesti-film &quot;Pealtnägija&quot;: kuidas valmis selle aasta kõige edukam Eesti film?] ERR Eeter, 11.12.2024.&lt;/ref&gt; 

==Töö psühholoogina==
Aastatel 2007–2016 töötas Rätsepp psühholoog-nõustajana [[Rocca al Mare Kool]]is. Pärast seda on ta nõustanud nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Alates 2015. aastast tegutseb ta ka koolitajana.&lt;ref&gt;[https://tark.ee/koolitaja/rita-ratsepp?trainer_id=51858 Rita Rätsepp] Koolitusportaal Tark.ee. Vaadatud 30.04.2026.&lt;/ref&gt; Kõige sagedamini on tal tulnud käsitleda enesejuhtimise, lastekasvatuse ja stressiga toimetuleku probleeme. 2026. aasta seisuga peab ta Tallinnas psühholoogilise nõustaja erapraksist ja nõustab abivajajaid ka City Tervisekliinikus.&lt;ref&gt;[https://ritaratsepp.weebly.com/ Rita Rätsepp – psühholoogiline nõustamine] Psühholoog Rita Rätsepa koduleht. Vaadatud 26.04.2026.&lt;/ref&gt; 

Alates 2024. aastast on ta ühtlasi ajakirja [[Eesti Naine]] [[taskuhääling]]usaate &quot;Vaimse tervise heaks&quot; saatejuht.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/autor/100000745/rita-ratsepp?page=1 &quot;Vaimse tervise heaks&quot;] Järelkuulatavad saated. Delfi.ee. Vaadatud 26.04.2026.&lt;/ref&gt;

Aastatel 2014–2018 oli ta [[Vähiravifond Kingitud Elu|vähiravifondi Kingitud Elu]] nõukogu esimees.&lt;ref&gt;[https://kingitudelu.ee/fondi-asub-juhtima-toivo-tanavsuu-selle-noukogu-rita-ratsepp/ Fondi asub juhtima Toivo Tänavsuu, selle nõukogu Rita Rätsepp] Vähiravifondi Kingitud Elu koduleht. 05.11.2014.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/81340527/fotod-aitah-vahiravifond-kingitud-elu-korraldas-vabatahtlikele-tanuohtu Fotod | Aitäh! Vähiravifond &quot;Kingitud elu&quot; korraldas vabatahtlikele tänuõhtu] Delfi.ee, 05.03.2018.&lt;/ref&gt; 

==Looming==
=== Teatrirolle ===
* Krõõt (&quot;Pilvede värvid&quot;, 1983, diplomilavastus)
* Anita (&quot;Taevakivi&quot;, 1984, diplomilavastus)
* Ramilda (&quot;Armastus ja surm&quot;, 1984, diplomilavastus)
* Jette (&quot;Keisri hull&quot;, 1984, TRA Draamateater)
* Anna (&quot;Pommeri aed&quot;, 1985, TRA Draamateater)
* Kelmä (&quot;Kullervo&quot;, 1985, TRA Draamateater)
* Katja (&quot;Isad ja pojad&quot;, 1985, TRA Draamateater)
* Pille (&quot;Kõrgemad kõrvad&quot;, 1985, TRA Draamateater)
* Ljuska (&quot;Reamehed&quot;, 1986, TRA Draamateater)
* Tiina (&quot;Libahunt&quot;, 1986, Rakvere teater)
* Elli (&quot;Tõde ja õigus&quot;, 1986, TRA Draamateater)
* Crystal Allen (&quot;Naised&quot;, 1986, TRA Draamateater)
* Alissa (&quot;Vaikuse vallamaja&quot;, 1987, TRA Draamateater)
* Jane (&quot;Mary Poppins&quot;, 1987, TRA Draamateater)
* Elyane (&quot;Palkon&quot;, 1988, TRA Draamateater)
* Triinu (&quot;Minek&quot;, 1988, TRA Draamateater)
* Stephanie (&quot;Saatan inimese nahas&quot;, 1989, TRA Draamateater)
* Lucile (&quot;Kodanlasest aadlimees&quot;, 1990, TRA Draamateater)
* Alice (&quot;Alice imedemaal&quot;, 1994, Nukuteater)
* Printsess Karolinka (&quot;Muinasjutt äpardunud draakonist&quot;, 1994, Nukuteater)

=== Filmirolle ===
* 1984 &quot;[[Võõra nime all]]&quot;, telemängufilm, Heli Mets (naispeaosa)
* 1985 &quot;[[Bande]]&quot;, mängufilm, Opal Madvig
* 1987 &quot;[[Näkimadalad (film)|Näkimadalad I jagu]]&quot;, telemängufilm, Vilhelmiine
* 1993 &quot;[[Hysteria (komöödia)|Hysteria]]&quot;, mängufilm, Marika Sepp
* 2008 &quot;[[Detsembrikuumus]]&quot;, mängufilm, riigivanem Akeli naine
* 2010 &quot;[[Surnuaiavahi tütar]]&quot;, mängufilm, õpetaja Kallas
* 2010 &quot;Sul ei ole mitu elu&quot;, lühimängufilm, raamatukogutöötaja
* 2011 &quot;Puhastus&quot;, lühimängufilm, günekoloog
* 2012 &quot;Uudishimu tapab&quot;, lühimängufilm, ema
* 2014 &quot;Õnne manifest&quot;, lühimängufilm, Rutt
* 2016 &quot;[[Monsterland]]&quot; (&quot;Koletismaa&quot;), mängufilm, Mommy
* 2018 &quot;Õigus õnnele&quot;, mängufilm, naine 
* 2018 &quot;Pilvede all. Neljas õde&quot;, mängufilm, Sirje Jakobson 
* 2020 &quot;[[Salmonid. 25 aastat hiljem]]&quot;, mängufilm, Ülle&lt;ref&gt;[https://www.imdb.com/name/nm4369761/?ref_=nv_sr_srsg_1 Rita Rätsepp]. IMDb. vaadatud 26.08.2002.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220827064144/https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/2847/filmograafia Rita Rätsepp]. Eesti filmi andmebaas. Vaadatud 26.08.2022.&lt;/ref&gt;
* 2024 &quot;[[Mootorsaed laulsid]]&quot;, mängufilm, ema

===Telesarjarolle===
* 1995 &quot;[[V.E.R.I.]]&quot;, dr Silva Mets
* 2008 &quot;Tõsielulood&quot;, mitu rolli
* 2008 &quot;[[Brigaad 3]]&quot;, brigaadi liige
* 2008 &quot;[[Klass: elu pärast]]&quot;, Kerli ema Sirje
* 2009 &quot;[[Kelgukoerad]]&quot;, Karmen
* 2010–2022 &quot;[[Pilvede all]]&quot;, Sirje Jakobson
* 2010 &quot;[[Ühikarotid]]&quot;, arst
* 2015 &quot;[[Viimane võmm]]&quot;, Thea Laaman
* 2015 &quot;Takso&quot;, keskealine naine
* 2021 &quot;Kümnest kümme&quot;, Helmi
* 2023 &quot;[[Papsid (telesaade)|Papsid]]&quot;, terapeut
* 2024 &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot;, Emilia
* 2025 &quot;Mees majas&quot;, Marta Baum
* 2025 &quot;[[Armukelm|Varastatud lootus. Armukelm]]&quot;, kliiniline psühholoog

===Raamatud===
* &quot;Ellujäämiskursus. Kuidas muutustega elus toime tulla&quot; ([[Pilgrim]], 2024) – kaasautor koos [[Peep Vain]]u ja [[Mai-Agate Väljataga]]ga

==Tunnustus==
* 2017 – [[Eesti Meelelahutusauhinnad]] – [[Kroonika (ajakiri)|ajakirja Kroonika]] lemmiku eriauhind&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/596564/selgusid-rahva-lemmikmeelelahutajad Selgusid rahva lemmikmeelelahutajad] ERR Eeter, 18.05.2017.&lt;/ref&gt;
* 2017 – Eesti Meelelahutusauhinnad – aasta parima telesarjanaisnäitleja auhinna nominent&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/596564/selgusid-rahva-lemmikmeelelahutajad Selgusid rahva lemmikmeelelahutajad] ERR Eeter, 18.05.2017.&lt;/ref&gt;
* 2019 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] aasta parima telesarjanaisnäitleja auhinna nominent&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/85580573/selgusid-eesti-filmi-ja-teleauhindade-nominendid Selgusid Eesti filmi- ja teleauhindade nominendid] Kroonika / Delfi, 12.03.2019.&lt;/ref&gt;
* 2025 – Eeskuju 2025&lt;ref&gt;[https://valgeohupall.ee/2025/11/11/pressiteade-11-11-tahistatakse-eestis-eeskujupaeva/ 11.11 Eeskujupäeval tunnustati eeskujusid] Liikumise Valge Õhupall koduleht. 11.11.2025.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Rita Rätsepp oli abielus helilooja [[Alo Mattiisen]]iga, nende tütar on Anna-Mariita Mattiisen. 

Abielust ettevõtja [[Enn Õunpuu]]ga on tal poeg Karl Hans ja tütar Lise Beth.&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/729678/naitleja-rita-ratsepa-abielu-purunes Näitleja Rita Rätsepa abielu purunes]. Postimees / [[Elu24]]. 06.02.2012.&lt;/ref&gt;

Ta on alates 1990. aastatest harrastanud [[golf]]i&lt;ref&gt;[https://ajakirigolf.ee/golfisoltlane-rita-ratsepp-kui-vahegi-voimalik-siis-uhe-golfireisi-talve-jooksul-ma-endale-luban/ Golfisõltlane Rita Rätsepp: kui vähegi võimalik, siis ühe golfireisi talve jooksul ma endale luban] Ajakiri Golf, 15.01.2018.&lt;/ref&gt; ning peab tähtsaks regulaarset tegelemist tervisespordiga. Ta on oma eeskujuga kutsunud avalikkust üles liikumise abil oma vaimse tervise eest hoolitsema. 2024. aastal osales ta näiteks ajakirja [[Tervis Pluss]] eksperimendis, mille käigus tuli mitme eriala spetsialistide nõuannete järgi treenides saavutada mõne kuuga võimalikult hea füüsiline vorm LHV maijooksuks.&lt;ref&gt;[https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120278904/video-rita-ratsepp-ja-maris-jarva-plaanivad-saada-kahe-kuuga-parimasse-vormi-treeningueelne-kehakoostise-analuus-toi-suure-ullatuse Video | Rita Rätsepp ja Maris Järva plaanivad saada kahe kuuga parimasse vormi. Treeningueelne kehakoostise analüüs tõi suure üllatuse] Tervis Pluss, 23.03.2024.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120292843/rita-ratsepp-ei-lahe-rahvajooksule-lihtsalt-kulgema-olen-voitleja-tuup-pigistan-endast-viimase-valja Rita Rätsepp ei lähe rahvajooksule lihtsalt kulgema: olen võitleja tüüp, pigistan endast viimase välja] Tervis Pluss, 15.05.2024.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=}}

== Välislingid ==
* Kadi Aavik. [http://www.naistemaailm.ee/?id=33879 Rita Rätsepp – näitlejast psühholoogiks.] Naistemaailm, 20. mai 2010
* [[Piret Kooli]]. [https://lp.delfi.ee/artikkel/65616962/rita-ratsepp-onnest-rikkusest-ja-alo-mattiisenist Rita Rätsepp: õnnest, rikkusest ja Alo Mattiisenist]. LP/Delfi, 2. veebruar 2013
* [https://menu.err.ee/290368/rita-ratsepp-ma-voitlesin-nahtamatuga-mitte-aloga Rita Rätsepp: ma võitlesin nähtamatuga, mitte Aloga]. ERR kultuuriportaal, 23. aprill 2016
* [https://kultuur.err.ee/1608088186/rita-ratsepp-viie-isamaalise-lauluta-poleks-olnud-ka-laulvat-revolutsiooni Rita Rätsepp: viie isamaalise lauluta poleks olnud ka laulvat revolutsiooni]. ERR kultuuriportaal, 27. jaanuar 2020
* [[Piret Kooli]]. [https://klassikaraadio.err.ee/1608072658/delta-27-jaanuaril-rita-ratsepp-ja-alo-mattiisen/1177195 Rita Rätsepp ja Alo Mattiisen]. [[Klassikaraadio]], 27. jaanuar 2021
* Heidit Kaio. [https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120182032/rita-ratsepp-oma-lahutusest-sain-aru-et-olin-elanud-emotsionaalse-vagivalla-all Rita Rätsepp oma lahutusest: sain aru, et olin elanud emotsionaalse vägivalla all] Tervis Pluss, 20. detsember 2023
* Annika Remmel. [https://eeter.err.ee/1609668065/psuhholoog-rita-ratsepp-koik-kogemused-oma-elus-saame-ule-kirjutada Psühholoog Rita Rätsepp: kõik kogemused oma elus saame üle kirjutada] ERR Eeter, 19. aprill 2025

{{JÄRJESTA:Rätsepp, Rita}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti psühholoogid]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1962]]</text>
      <sha1>0jxs30seeqr87yukotoy9piwn589f4w</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7143013</id>
      <parentid>7143005</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:44:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7143013</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11684" sha1="9qgyb5cgk8387xjujdpoo3j6lqa2u3y" xml:space="preserve">[[Fail:Rita Rätsepp 1996.jpg|pisi|Rita Rätsepp (1996).&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]
'''Rita Rätsepp''' (sündinud [[17. juuli]]l [[1962]]) on eesti [[näitleja]] ja psühholoog.

==Haridus==
Rätsepp on õppinud [[Rakke Gümnaasium|Rakke Keskkoolis]] ja [[Võhma Kool|Võhma Keskkoolis]]. [[1984]]. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (XI lend, juhendaja [[Mikk Mikiver]]). Alates 2001. aastast õppis ta [[Professionaalse Psühholoogia Erakool]]is psühholoogiat ja [[Audentese Ülikool]]is nõustamispsühholoogiat &lt;ref&gt;Jaanus Kulli. [https://elu.ohtuleht.ee/170028/rita-ratsepp-kellele-ma-ikka-meelde-tulen Rita Rätsepp: Kellele ma ikka meelde tulen?]. [[Õhtuleht]], 16.02.2005.&lt;/ref&gt; ning [[2008]]. aastal sai eraülikoolist [[Akadeemia Nord]] sotsiaalteaduste magistri kraadi psühholoogia alal.&lt;ref&gt;[https://ritaratsepp.weebly.com/ Rita Rätsepp – psühholoogiline nõustamine] Psühholoog Rita Rätsepa koduleht. Vaadatud 26.04.2026.&lt;/ref&gt;

==Töö näitlejana==
Rita Rätsepp töötas aastatel 1984–1994 näitlejana [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]], seejärel lühemat aega [[Eesti Nukuteater|Eesti Nukuteatris]].&lt;ref&gt;Jaanus Kulli. [https://elu.ohtuleht.ee/170028/rita-ratsepp-kellele-ma-ikka-meelde-tulen Rita Rätsepp: Kellele ma ikka meelde tulen?]. [[Õhtuleht]], 16.02.2005.&lt;/ref&gt; 

Hiljem on ta näitlejana olnud vabakutseline ning mänginud peamiselt telesarjades ja mängufilmides. 

Tema tuntuim roll on olnud aastatel 2010–2022 [[Kanal 2|Kanal 2-s]] näidatud 304-jaolises draamasarjas &quot;[[Pilvede all]]&quot;, kus ta mängis kolme peategelase ema Sirje Jakobsoni.

Ta on näidelnud ka telelavastustes (&quot;Mamouret&quot;, 1986; &quot;Pildikesi Paunverest&quot;, 1986; &quot;Sõda algas homme&quot;, 1986; &quot;Õnnelik lõpp&quot;, 1987), kuuldemängudes (&quot;Sõja jalus&quot;, 1987) ja reklaamides.

&quot;Oma lavastajatena&quot; on ta nimetanud [[Evald Hermaküla]], [[Mikk Mikiver]]i ja [[Raivo Trass]]i ning telesarjalavastajatest [[Toomas Kirss]]i.&lt;ref&gt;Jaanus Kulli. [https://elu.ohtuleht.ee/170028/rita-ratsepp-kellele-ma-ikka-meelde-tulen Rita Rätsepp: Kellele ma ikka meelde tulen?]. [[Õhtuleht]], 16.02.2005.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Katrin Helend-Aaviku. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1065321/rita-ratsepp-meenutab-toomas-kirssi-tom-andis-mulle-eluusu-tagasi- Rita Rätsepp meenutab Toomas Kirssi: &quot;Tom andis mulle eluusu tagasi.&quot;] Õhtuleht.ee, 29.06.2022.&lt;/ref&gt; Samas on ta väga eriliseks pidanud ka noorema põlvkonna lavastaja [[Sander Maran]]i käe all fantaasiarikka komöödia-õudusfilmi &quot;Mootorsaed laulsid&quot; (2024) tegemist.&lt;ref&gt;Mihkel Kärmas. [https://eeter.err.ee/1609548025/pealtnagija-kuidas-valmis-selle-aasta-koige-edukam-eesti-film &quot;Pealtnägija&quot;: kuidas valmis selle aasta kõige edukam Eesti film?] ERR Eeter, 11.12.2024.&lt;/ref&gt; 

==Töö psühholoogina==
Aastatel 2007–2016 töötas Rätsepp psühholoog-nõustajana [[Rocca al Mare Kool]]is, pärast seda on ta nõustanud nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Alates 2015. aastast tegutseb ta ka koolitajana.&lt;ref&gt;[https://tark.ee/koolitaja/rita-ratsepp?trainer_id=51858 Rita Rätsepp] Koolitusportaal Tark.ee. Vaadatud 30.04.2026.&lt;/ref&gt; Kõige sagedamini on tal tulnud käsitleda enesejuhtimise, lastekasvatuse ja stressiga toimetuleku probleeme. 

2026. aasta seisuga peab ta Tallinnas psühholoogilise nõustaja erapraksist ja nõustab abivajajaid ka City Tervisekliinikus.&lt;ref&gt;[https://ritaratsepp.weebly.com/ Rita Rätsepp – psühholoogiline nõustamine] Psühholoog Rita Rätsepa koduleht. Vaadatud 26.04.2026.&lt;/ref&gt; 

2024. aastast on ta ühtlasi ajakirja [[Eesti Naine]] [[taskuhääling]]usaate &quot;Vaimse tervise heaks&quot; saatejuht.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/autor/100000745/rita-ratsepp?page=1 &quot;Vaimse tervise heaks&quot;] Järelkuulatavad saated. Delfi.ee. Vaadatud 26.04.2026.&lt;/ref&gt;

Aastatel 2014–2018 oli ta [[Vähiravifond Kingitud Elu|vähiravifondi Kingitud Elu]] nõukogu esimees.&lt;ref&gt;[https://kingitudelu.ee/fondi-asub-juhtima-toivo-tanavsuu-selle-noukogu-rita-ratsepp/ Fondi asub juhtima Toivo Tänavsuu, selle nõukogu Rita Rätsepp] Vähiravifondi Kingitud Elu koduleht. 05.11.2014.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/81340527/fotod-aitah-vahiravifond-kingitud-elu-korraldas-vabatahtlikele-tanuohtu Fotod | Aitäh! Vähiravifond &quot;Kingitud elu&quot; korraldas vabatahtlikele tänuõhtu] Delfi.ee, 05.03.2018.&lt;/ref&gt; 

==Looming==
=== Teatrirolle ===
* Krõõt (&quot;Pilvede värvid&quot;, 1983, diplomilavastus)
* Anita (&quot;Taevakivi&quot;, 1984, diplomilavastus)
* Ramilda (&quot;Armastus ja surm&quot;, 1984, diplomilavastus)
* Jette (&quot;Keisri hull&quot;, 1984, TRA Draamateater)
* Anna (&quot;Pommeri aed&quot;, 1985, TRA Draamateater)
* Kelmä (&quot;Kullervo&quot;, 1985, TRA Draamateater)
* Katja (&quot;Isad ja pojad&quot;, 1985, TRA Draamateater)
* Pille (&quot;Kõrgemad kõrvad&quot;, 1985, TRA Draamateater)
* Ljuska (&quot;Reamehed&quot;, 1986, TRA Draamateater)
* Tiina (&quot;Libahunt&quot;, 1986, Rakvere teater)
* Elli (&quot;Tõde ja õigus&quot;, 1986, TRA Draamateater)
* Crystal Allen (&quot;Naised&quot;, 1986, TRA Draamateater)
* Alissa (&quot;Vaikuse vallamaja&quot;, 1987, TRA Draamateater)
* Jane (&quot;Mary Poppins&quot;, 1987, TRA Draamateater)
* Elyane (&quot;Palkon&quot;, 1988, TRA Draamateater)
* Triinu (&quot;Minek&quot;, 1988, TRA Draamateater)
* Stephanie (&quot;Saatan inimese nahas&quot;, 1989, TRA Draamateater)
* Lucile (&quot;Kodanlasest aadlimees&quot;, 1990, TRA Draamateater)
* Alice (&quot;Alice imedemaal&quot;, 1994, Nukuteater)
* Printsess Karolinka (&quot;Muinasjutt äpardunud draakonist&quot;, 1994, Nukuteater)

=== Filmirolle ===
* 1984 &quot;[[Võõra nime all]]&quot;, telemängufilm, Heli Mets (naispeaosa)
* 1985 &quot;[[Bande]]&quot;, mängufilm, Opal Madvig
* 1987 &quot;[[Näkimadalad (film)|Näkimadalad I jagu]]&quot;, telemängufilm, Vilhelmiine
* 1993 &quot;[[Hysteria (komöödia)|Hysteria]]&quot;, mängufilm, Marika Sepp
* 2008 &quot;[[Detsembrikuumus]]&quot;, mängufilm, riigivanem Akeli naine
* 2010 &quot;[[Surnuaiavahi tütar]]&quot;, mängufilm, õpetaja Kallas
* 2010 &quot;Sul ei ole mitu elu&quot;, lühimängufilm, raamatukogutöötaja
* 2011 &quot;Puhastus&quot;, lühimängufilm, günekoloog
* 2012 &quot;Uudishimu tapab&quot;, lühimängufilm, ema
* 2014 &quot;Õnne manifest&quot;, lühimängufilm, Rutt
* 2016 &quot;[[Monsterland]]&quot; (&quot;Koletismaa&quot;), mängufilm, Mommy
* 2018 &quot;Õigus õnnele&quot;, mängufilm, naine 
* 2018 &quot;Pilvede all. Neljas õde&quot;, mängufilm, Sirje Jakobson 
* 2020 &quot;[[Salmonid. 25 aastat hiljem]]&quot;, mängufilm, Ülle&lt;ref&gt;[https://www.imdb.com/name/nm4369761/?ref_=nv_sr_srsg_1 Rita Rätsepp]. IMDb. vaadatud 26.08.2002.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220827064144/https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/2847/filmograafia Rita Rätsepp]. Eesti filmi andmebaas. Vaadatud 26.08.2022.&lt;/ref&gt;
* 2024 &quot;[[Mootorsaed laulsid]]&quot;, mängufilm, ema

===Telesarjarolle===
* 1995 &quot;[[V.E.R.I.]]&quot;, dr Silva Mets
* 2008 &quot;Tõsielulood&quot;, mitu rolli
* 2008 &quot;[[Brigaad 3]]&quot;, brigaadi liige
* 2008 &quot;[[Klass: elu pärast]]&quot;, Kerli ema Sirje
* 2009 &quot;[[Kelgukoerad]]&quot;, Karmen
* 2010–2022 &quot;[[Pilvede all]]&quot;, Sirje Jakobson
* 2010 &quot;[[Ühikarotid]]&quot;, arst
* 2015 &quot;[[Viimane võmm]]&quot;, Thea Laaman
* 2015 &quot;Takso&quot;, keskealine naine
* 2021 &quot;Kümnest kümme&quot;, Helmi
* 2023 &quot;[[Papsid (telesaade)|Papsid]]&quot;, terapeut
* 2024 &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot;, Emilia
* 2025 &quot;Mees majas&quot;, Marta Baum
* 2025 &quot;[[Armukelm|Varastatud lootus. Armukelm]]&quot;, kliiniline psühholoog

===Raamatud===
* &quot;Ellujäämiskursus. Kuidas muutustega elus toime tulla&quot; ([[Pilgrim]], 2024) – kaasautor koos [[Peep Vain]]u ja [[Mai-Agate Väljataga]]ga

==Tunnustus==
* 2017 – [[Eesti Meelelahutusauhinnad]] – [[Kroonika (ajakiri)|ajakirja Kroonika]] lemmiku eriauhind&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/596564/selgusid-rahva-lemmikmeelelahutajad Selgusid rahva lemmikmeelelahutajad] ERR Eeter, 18.05.2017.&lt;/ref&gt;
* 2017 – Eesti Meelelahutusauhinnad – aasta parima telesarjanaisnäitleja auhinna nominent&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/596564/selgusid-rahva-lemmikmeelelahutajad Selgusid rahva lemmikmeelelahutajad] ERR Eeter, 18.05.2017.&lt;/ref&gt;
* 2019 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] aasta parima telesarjanaisnäitleja auhinna nominent&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/85580573/selgusid-eesti-filmi-ja-teleauhindade-nominendid Selgusid Eesti filmi- ja teleauhindade nominendid] Kroonika / Delfi, 12.03.2019.&lt;/ref&gt;
* 2025 – Eeskuju 2025&lt;ref&gt;[https://valgeohupall.ee/2025/11/11/pressiteade-11-11-tahistatakse-eestis-eeskujupaeva/ 11.11 Eeskujupäeval tunnustati eeskujusid] Liikumise Valge Õhupall koduleht. 11.11.2025.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Rita Rätsepp oli abielus helilooja [[Alo Mattiisen]]iga, nende tütar on Anna-Mariita Mattiisen. 

Abielust ettevõtja [[Enn Õunpuu]]ga on tal poeg Karl Hans ja tütar Lise Beth.&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/729678/naitleja-rita-ratsepa-abielu-purunes Näitleja Rita Rätsepa abielu purunes]. Postimees / [[Elu24]]. 06.02.2012.&lt;/ref&gt;

Ta on alates 1990. aastatest harrastanud [[golf]]i&lt;ref&gt;[https://ajakirigolf.ee/golfisoltlane-rita-ratsepp-kui-vahegi-voimalik-siis-uhe-golfireisi-talve-jooksul-ma-endale-luban/ Golfisõltlane Rita Rätsepp: kui vähegi võimalik, siis ühe golfireisi talve jooksul ma endale luban] Ajakiri Golf, 15.01.2018.&lt;/ref&gt; ning peab tähtsaks regulaarset tegelemist tervisespordiga. Ta on oma eeskujuga kutsunud avalikkust üles liikumise abil oma vaimse tervise eest hoolitsema. 2024. aastal osales ta näiteks ajakirja [[Tervis Pluss]] eksperimendis, mille käigus tuli mitme eriala spetsialistide nõuannete järgi treenides saavutada mõne kuuga võimalikult hea füüsiline vorm LHV maijooksuks.&lt;ref&gt;[https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120278904/video-rita-ratsepp-ja-maris-jarva-plaanivad-saada-kahe-kuuga-parimasse-vormi-treeningueelne-kehakoostise-analuus-toi-suure-ullatuse Video | Rita Rätsepp ja Maris Järva plaanivad saada kahe kuuga parimasse vormi. Treeningueelne kehakoostise analüüs tõi suure üllatuse] Tervis Pluss, 23.03.2024.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120292843/rita-ratsepp-ei-lahe-rahvajooksule-lihtsalt-kulgema-olen-voitleja-tuup-pigistan-endast-viimase-valja Rita Rätsepp ei lähe rahvajooksule lihtsalt kulgema: olen võitleja tüüp, pigistan endast viimase välja] Tervis Pluss, 15.05.2024.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=}}

== Välislingid ==
* Kadi Aavik. [http://www.naistemaailm.ee/?id=33879 Rita Rätsepp – näitlejast psühholoogiks.] Naistemaailm, 20. mai 2010
* [[Piret Kooli]]. [https://lp.delfi.ee/artikkel/65616962/rita-ratsepp-onnest-rikkusest-ja-alo-mattiisenist Rita Rätsepp: õnnest, rikkusest ja Alo Mattiisenist]. LP/Delfi, 2. veebruar 2013
* [https://menu.err.ee/290368/rita-ratsepp-ma-voitlesin-nahtamatuga-mitte-aloga Rita Rätsepp: ma võitlesin nähtamatuga, mitte Aloga]. ERR kultuuriportaal, 23. aprill 2016
* [https://kultuur.err.ee/1608088186/rita-ratsepp-viie-isamaalise-lauluta-poleks-olnud-ka-laulvat-revolutsiooni Rita Rätsepp: viie isamaalise lauluta poleks olnud ka laulvat revolutsiooni]. ERR kultuuriportaal, 27. jaanuar 2020
* [[Piret Kooli]]. [https://klassikaraadio.err.ee/1608072658/delta-27-jaanuaril-rita-ratsepp-ja-alo-mattiisen/1177195 Rita Rätsepp ja Alo Mattiisen]. [[Klassikaraadio]], 27. jaanuar 2021
* Heidit Kaio. [https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120182032/rita-ratsepp-oma-lahutusest-sain-aru-et-olin-elanud-emotsionaalse-vagivalla-all Rita Rätsepp oma lahutusest: sain aru, et olin elanud emotsionaalse vägivalla all] Tervis Pluss, 20. detsember 2023
* Annika Remmel. [https://eeter.err.ee/1609668065/psuhholoog-rita-ratsepp-koik-kogemused-oma-elus-saame-ule-kirjutada Psühholoog Rita Rätsepp: kõik kogemused oma elus saame üle kirjutada] ERR Eeter, 19. aprill 2025

{{JÄRJESTA:Rätsepp, Rita}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti psühholoogid]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1962]]</text>
      <sha1>9qgyb5cgk8387xjujdpoo3j6lqa2u3y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Armult Reinsalu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>226529</id>
    <revision>
      <id>7142998</id>
      <parentid>7084386</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:20:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <origin>7142998</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1746" sha1="5wiasqi064rme9vimq1ysjqqt29mp1j" xml:space="preserve">[[Fail:Armult Reinsalu, fotograaf ja matkasportlane 86.jpg|pisi|Armult Reinsalu 1986. aastal. Foto: [[Jaan Künnap]]]]
'''Armult-Eeliks Reinsalu''' (kuni 1936 Armult-Feliks Reinberg; [[31. mai]] [[1923]] [[Nissi vald]] – [[6. november]] [[2010]]) oli eesti [[fotograaf]] ja matkasportlane. 

Ta lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli, [[Üliõpilasselts Liivika]] vilistlane.

==Koostatud ja kirjutatud raamatud==
* &quot;Matkamine&quot; 203 lk, [[Eesti Riiklik Kirjastus]] 1956
* &quot;Tallinn&quot;, [[Eesti Riiklik Kirjastus]] 1960 
* &quot;Tallinna juht&quot;, 71 lk, [[Eesti Raamat]] 1962, 1964, 1968, (&quot;Tallinnan opas&quot; (soome keeles) 1968), tõlkinud [[Erik Püvi]], 
* &quot;Tallinn&quot;, 72 lk, [[Eesti Raamat]] 1970 (ilmus nii saksa (1963, 1967 ja 1970) kui ka inglise keeles), illustratsioonid [[Edgar Valter]].
* &quot;Hea foto saladus&quot;, 260 lk, [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] 1976
* &quot;Algajale fotograafile&quot;, 192 lk, [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] 1987

==Toimetatud trükiseid==
* Valentin Rajasaar &quot;Väike pildiraamat Eestist&quot;, 120 lk, [[Eesti Raamat]] 1965
* Valentin Rajasaar &quot;A Little Picture-Book of Estonia&quot;, (inglise keeles), 120 lk, [[Eesti Raamat]] 1965
* Valentin Rajasaar &quot;Pieni kuvakirja Eestistä&quot; (soome keeles), 120 lk, [[Eesti Raamat]] 1965, Tõlkinud T. Seljamaa
* &quot;Tallinna Polütehniline Instituut&quot;, 175 lk kõvas köites album (eesti, inglise ja vene keeles), [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] 1967
* [[Olev Anton]] &quot;Nii elamegi&quot;, 68 lk, [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] 1970
* &quot;Paide&quot;, [[Eesti Raamat]] 1970
 
{{JÄRJESTA:Reinsalu, Armult}}
[[Kategooria:Eesti fotograafid]]
[[Kategooria:Eesti matkasportlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Üliõpilasselts Liivika liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1923]]
[[Kategooria:Surnud 2010]]</text>
      <sha1>5wiasqi064rme9vimq1ysjqqt29mp1j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142999</id>
      <parentid>7142998</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:21:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <comment>Oletame, et &quot;Eeliks&quot; on trükiviga.</comment>
      <origin>7142999</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1746" sha1="2hzvh8wg2mtob1q5ehgzc9c3cf2xoqt" xml:space="preserve">[[Fail:Armult Reinsalu, fotograaf ja matkasportlane 86.jpg|pisi|Armult Reinsalu 1986. aastal. Foto: [[Jaan Künnap]]]]
'''Armult-Feliks Reinsalu''' (kuni 1936 Armult-Feliks Reinberg; [[31. mai]] [[1923]] [[Nissi vald]] – [[6. november]] [[2010]]) oli eesti [[fotograaf]] ja matkasportlane. 

Ta lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli, [[Üliõpilasselts Liivika]] vilistlane.

==Koostatud ja kirjutatud raamatud==
* &quot;Matkamine&quot; 203 lk, [[Eesti Riiklik Kirjastus]] 1956
* &quot;Tallinn&quot;, [[Eesti Riiklik Kirjastus]] 1960 
* &quot;Tallinna juht&quot;, 71 lk, [[Eesti Raamat]] 1962, 1964, 1968, (&quot;Tallinnan opas&quot; (soome keeles) 1968), tõlkinud [[Erik Püvi]], 
* &quot;Tallinn&quot;, 72 lk, [[Eesti Raamat]] 1970 (ilmus nii saksa (1963, 1967 ja 1970) kui ka inglise keeles), illustratsioonid [[Edgar Valter]].
* &quot;Hea foto saladus&quot;, 260 lk, [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] 1976
* &quot;Algajale fotograafile&quot;, 192 lk, [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] 1987

==Toimetatud trükiseid==
* Valentin Rajasaar &quot;Väike pildiraamat Eestist&quot;, 120 lk, [[Eesti Raamat]] 1965
* Valentin Rajasaar &quot;A Little Picture-Book of Estonia&quot;, (inglise keeles), 120 lk, [[Eesti Raamat]] 1965
* Valentin Rajasaar &quot;Pieni kuvakirja Eestistä&quot; (soome keeles), 120 lk, [[Eesti Raamat]] 1965, Tõlkinud T. Seljamaa
* &quot;Tallinna Polütehniline Instituut&quot;, 175 lk kõvas köites album (eesti, inglise ja vene keeles), [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] 1967
* [[Olev Anton]] &quot;Nii elamegi&quot;, 68 lk, [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] 1970
* &quot;Paide&quot;, [[Eesti Raamat]] 1970
 
{{JÄRJESTA:Reinsalu, Armult}}
[[Kategooria:Eesti fotograafid]]
[[Kategooria:Eesti matkasportlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Üliõpilasselts Liivika liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1923]]
[[Kategooria:Surnud 2010]]</text>
      <sha1>2hzvh8wg2mtob1q5ehgzc9c3cf2xoqt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kuštšovskaja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>228606</id>
    <revision>
      <id>7142702</id>
      <parentid>6483289</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T20:42:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7142702</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1571" sha1="gagp6vdx4dcc24rbd4niqydmv9hxkup" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Kuštšovskaja
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Кущёвская
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = Coat of Arms of Kuschevskoe (Krasnodar krai).png
|  vapi_link = [[Kuštšovskaja vapp]]
|  pindala = 73
|  elanikke = 30 375 (2021)
|  asendikaart = Venemaa/Krasnodari krai
}}
'''Kuštšovskaja''' on [[staniitsa]] [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Kuštšovskaja rajoon]]i ja [[Kuštšovskaja külaasundus]]e keskus. Asub umbes 180 km [[Krasnodar]]ist põhja pool [[Jeja]] jõe ääres.

Staniitsa rajasid Musta mere kasakad [[1794]]. aastal.

Staniitsa lähedal asub sõjaväelennuväli.

== 2010. aasta massimõrv ==
4. novembri õhtul [[2010]] tungis ühe kohaliku ettevõtja majja rühm relvastatud kurjategijaid, kes tapsid majas olnud 12 inimest, sealhulgas 4 last, kellest noorim oli 9-kuune. Pärast veretööd üritati maja süüdata. Maja kustutama saabunud tuletõrjujad leidsid surnukehad. Enamik ohvritest olid surnud torkehaavadesse.

19. novembril teatas Krasnodari krai kuberner, et mõrva tellijad ja täideviijad on tabatud.&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/?id=344528 Kubanimaa kuberner: jõhker massimõrv on lahendatud], Postimees, 19. november 2010&lt;/ref&gt; Mõrvade taga oli staniitsas aastaid karistamatult tegutsenud kuritegelik jõuk. &lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/?id=347647 Kuberner: Sotši piirkonna kriminaalid on väljunud kontrolli alt]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*http://mystanica.3dn.ru/
*http://www.kuschevka1.narod.ru/

[[Kategooria:Krasnodari krai]]
[[Kategooria:Venemaa asulad]]</text>
      <sha1>gagp6vdx4dcc24rbd4niqydmv9hxkup</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Optiline hiir</title>
    <ns>0</ns>
    <id>229993</id>
    <revision>
      <id>7142946</id>
      <parentid>6493845</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:03:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142946</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11113" sha1="e20ouh39f7sygbvrxwb0x3300fur56l" xml:space="preserve">{{toimeta}} {{keeletoimeta}}
[[Pilt:Microsoft-wireless-mouse.jpg|pisi|Juhtmeta hiir]]
'''Optiline hiir''' on osutusseade ([[inglise keel|inglise]] ''pointing device''), mis erinevalt mehaanilisest (rullikuga) [[arvutihiir|hiir]]est kasutab aluspinnal liikumise tuvastamiseks valgust kiirgavaid pooljuhist [[diood]]e ja [[fotodiood]]e.

== Tööpõhimõte ==
[[Pilt:VMouseBlueLightSource.jpg|pisi|V-Mouse VM-101]]

Optiline hiir teeb oma väikese kaamera abil aluspinnast pidevalt pilte (u 1500 pilti sekundis). Punast valgust kiirgav diood ([[LED]]) on abivalgustus, et kaamera näeks aluspinnast pilti teha. LED-valgus põrkab aluspinnalt metalloksiidist pooljuhist sensorile ([[CMOS]]).
CMOS saadab iga pildi [[digitaalsignaali protsessor]]ile ([[DSP]]). DSP töötleb sensorilt saadud digitaalseid pilte – teeb kindlaks pildi mustrid ja jälgib, kas need on võrreldes eelmise pildiga muutunud. Sel viisil tuvastab DSP, kui kaugele, kui kiirelt ja millises suunas on hiir kahe pildi vahel liikunud ning edastab vastavad koordinaadid arvutile. DSP töötab kiirusel 18 [[MIPS]] (miljonit instruktsiooni sekundis). Optilise valguse värv võib varieeruda, kuid enim kasutatakse punast valgust. Punased LED-valgusdioodid on kõige odavamad ja väga valgustundlikud. Sinist LED-valgust kasutab näiteks V-Mouse VM-101 (pildil).

Tootjafirmade väitel on optilised hiired võimelised tegema kuni 6000 pilti sekundis.

Uudse optilise hiire tehnoloogia on tuntud kui digitaalne pildikorrelatsioontehnoloogia, mis töötati välja relvatööstuse poolt, et jälitada sõjalisi sihtmärke. Optilised hiired kasutavad pildisensoreid, et tuvastada üldtuntud materjalitekstuure nagu puit, riie. Need aluspinnad tekitavad kiirgava dioodiga valgustades kindlalt eristatava varjundi. Nende pindade pildid võetakse töö käigus töötlusele ja võrreldakse teineteisega, et tuvastada, kui kaugele on hiir liikunud.

Optilised hiired teevad tuhat täpset pilti sekundis. Sõltuvalt sellest, kui kiirelt hiir liigub, on iga järgmine pilt eelmisest kindla piksliosakese võrra eemal. Optiline hiir töötleb neid pilte matemaatiliselt, kasutades ristuvat vastastikust sõltuvust (korrelatsiooni), et arvutada kahe pildi vaheline kaugus.

Optiline hiir võib kasutada pildisensorit, mis koosneb 18x18 monokromaatilis-pikslilisest massiivist. Selle sensor sisaldab tavaliselt sama rakenduspõhist sisseehitatud kiibistikku nagu pilditöötlussensor. Üks viimistlus oleks pilditöötlus protsessi kiirendus, kasutades eelnevatest pildiseeriatest saadud infot, teine viimistlus on korduvate piltide välistamine hiire aeglasel liikumisel (kaadrite vahelejätmine).

== Laserhiir ==
1998. aastal, [[Sun Microsystems]] varustas oma Sun SPARCstation serverid and töökohad algeliste laserhiirtega.&lt;ref name=&quot;JY5ll&quot; /&gt; Laserhiired ei jõudnud aga üldsuse kasutusse enne 2004. aastat, mil Logitech tõi partnerluses firmaga [[Agilent Technologies]] välja oma esimese laserhiire (MX 1000) ja reklaamis seda kui täpseimat hiirt maailmas.
LASERHIIRE tööpõhimõte on täpselt sama, mis optilisel hiirel – valgustatud aluspinda pildistatakse ning liikumine tuvastatakse piltide liikumisega. Erinevalt optilisest hiirest, millel aluspinda valgustab LED e. abilamp, kasutatakse laserhiires pinna valgustamiseks laserkiirt. Laseri eelis seisneb selles, et see kiirgab kitsaid, koherentseid, täpselt suunatud valguskimpe ning seda saab koondada väga väikeseks täpiks. Laseri valgustatud pind loob sensorile tunduvalt teravama ja kontrastsema kujutise kui tavaline &quot;pehme&quot; valgus. Tänu suuremale täpsusele töötab laserhiir ka mõnel sellisel tasapinnal, millel optiline võib hätta jääda – keraamilised plaadid, klaas.&lt;ref name=&quot;0qVHy&quot; /&gt;
Augustis 2009 tõi Logitech välja kaks uut laserhiirt, mis töötaksid klaas- ja läikival pinnal paremini; nimetades need &quot;dark field&quot; hiirteks.

== Ajalugu ==
[[Pilt:Xerox_Optical_Mouse_Chip.jpg|pisi|Xeroxi optilise hiire kiip]]
[[Pilt:Opto_mouse_sensor.jpg|pisi|Microsoft Wireless IntelliMouse Explorer´i optiline sensor]]
Üks esimesi optilisi hiiri – Sun Type 4 – valmistati aastal 1982. Tootjaks USA firma Mouse Systems. See töötas kahel led/foto-sensoril. Üks paar tuvastas vertikaalseid liigutusi, teine horisontaalseid. Kahjuks töötas hiir vaid spetsiaalsel triibulisel hiirepadjal.

Xeroxi esimene optiline hiir kasutas 16-[[piksel|pikslilist]] nähtava valguse pildisensorit sisseehitatud liikumistuvastusega samal kiibil, järgides heledate punktide liikumist tumedapinnalisel hiirepadjal.
Nende kahe algse optilise hiire vahe seisnes selles, et Sun type hiire puhul oli x-y koordinaatsüsteemistik ehitatud sisse hiirepadjale, seega ei töötanud hiir korrektselt, kui padi liikus paigast. Samas Xeroxi hiire puhul oli x-y-koordinaatsüsteemistik ehitatud hiire sisse.&lt;ref name=&quot;NeydW&quot; /&gt;
&lt;ref name=&quot;XQQQ2&quot; /&gt;
&lt;ref name=&quot;P9RZL&quot; /&gt;

Tänapäevased aluspinnast sõltumatud optilised hiired töötavad optoelektrooniliste sensoritega (teisiti öeldes, madala-resolutsioonilise videokaameraga), et teha edukamalt hiire aluspinnast pilte. Kui arvutitehnika muutus odavamaks, sai võimalikuks asetada hiire võimsamaid spetsiaalseid pilte töötlevaid kiipe otse hiire sisse, mitte hiirematile. See samm muutis võimalikuks tuvastada liikumist laiahaardelisemalt, erinevatel pindadel, tõlgendades hiire liikumist kursori liikumiseks ja välistades hiiremati vajaduse.

Esimene laialdaselt kasutatav optiline hiir oli [[Microsoft]] IntelliMouse, mis jõudis turule 2001. aastal Hewelett-Packardi poolt. See töötas pea igal pinnal ja oli võrreldes seni kasutusel olnud mehaaniliste hiirtega kasutajasõbralikum (erinevalt rullikuga hiirest puuduvad optilisel hiirel liikuvad osakesed, mis võiks aluspinnal olevat mustust endasse koguda). Optilised hiired on ka vastupidavamad (mehaanilised komponendid tugevamad), täpsemad ja töötavad erinevatel pindadel. Järgmistel aastatel asendasid optilised hiired mehaanilised hiired peaaegu täielikult.

== Jõutarbimine ==
Tootjad hakkasid muutma optilisi hiiri ka vähem elektrit tarbivaks, eriti patareidel töötavaid hiiri. Seega, kui hiirt parajasti ei kasutata, läheb see [[standby mode]]´ile ja LED ei kiirga valgust. See funktsioon pikendab ka LED /laseri eluiga. Mänguritele disainitud hiirtel (nt [[Logitech]] G5 või Razer Copperhead) see funktsioon puudub.
Tüüpilisel Logitechi optilisel hiirel on 4 einevat jõutarbimis-olekut, kus sensorid töötavad erineval kiirusel (pilte sekundis):
* 1500: maksimumjõudlus – hiire liigutamisel mööda aluspinda, valgus kiirgab eredalt
* 100: vähendatud jõudlus – kui hiirt ei liigutata, vähendatud valgus
* 10: puhkeseisund
* 2: uneseisund
Mõned optilised hiired lülitavad end nö. uneseisundis täielikult välja ja vajavad uuesti tööle hakkamiseks nupule vajutamist.
Osad optilised hiired, nagu nt V450 848&amp;nbsp;nm laserhiir, töötavad kahe AA-patarei pealt terve aasta, kuna [[infrapunakiirgus|infrapuna]] laser vajab töötamiseks vähe energiat.

== Ühilduvusviisid ==
* [[USB]] – traadita või juhtmega. Traadita optiline hiir kasutab vastuvõtjat
* [[PS/2]]
* [[Bluetooth]] – tuvastab kursori liikumist LED- või lasersensori abil.

Traadita hiired töötavad tavaliselt raadiolainetel, tuntud kui [[RF-konnektor|RF]] (Radio Frequency). RF traadita hiired vajavad töötamiseks kaht komponenti: raadioandur ja raadiovastuvõtja.

*RF-andur – raadiosagedusandur on hiire sisse ehitatud. Hiir salvestab oma liikumise ja nupulevajutused ja saadab selle informatsiooni raadiosignaalidena vastuvõtjale.
*RF-vastuvõtja – võtab signaalid andurilt vastu, dekodeerib need ja saadab signaalid otse arvutile. Enamik vastuvõtjaist on sisseehitatud, ühildudes hiire sisendiga, osad on vaja installida arvuti ühildusavaga, kolmandat tüüpi vastuvõtjad ühilduvad otse kaabliga. Enamikul traadita hiirtel on sisseehitatud vastuvõtjad, mis ühilduvad arvuti sisendseadmega ja on mõõtmetelt väiksed.
&lt;ref name=&quot;4IEy8&quot; /&gt;

== Tulevik ==
Seni on optilised hiired jäänud hätta klaas- ja peegelpindadel. Miks paljud optilised hiired klaaspinnal hätta jäävad? Kuna klaas on läbipaistev, ei suuda hiir tuvastada aluspinnal piisavalt kumerusi, et liikumist märgistada. Ka peegelpinnad on probleemiks, sest nad peegeldavad sama pilti tagasi, ajades DSP segadusse. Kui süsteem ei tuvasta aluspinnaga seotud muutusi, ei tööta hiir korralikult. Seega on veel vanemate optiliste hiirte kasutamiseks klaaspinnal vaja[[hirematt|hiirematti]].

Tehnoloogia arenguga on tulnud kasutusele [[topeltsensor]]id: samal pinnal töötavad korraga kaks sensorit, võimaldades veelgi suuremat täpsust aluspinna mustri ja liikumise tuvastamisel. Need sensorid on paigutatud erineva nurga alla, et tuvastada pinda erinevatest punktidest samal ajal. See tehnoloogia on eriti vajalik graafiliste disainide ja jooniste tegemiseks.&lt;ref name=&quot;9ajuw&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;JY5ll&quot;&gt;{{cite web |url=http://computer-engineering.science-tips.org/computer-organization/input/output-devices/mouse.html |title=Computer Engineering Tips - Mouse |access-date=2010-12-12 |archive-date=2012-05-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120516004320/http://computer-engineering.science-tips.org/computer-organization/input/output-devices/mouse.html |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0qVHy&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.arvutikasutaja.ee/artikkel.php?lk=2&amp;id=190&amp;sid=a91ba0d4bbe5fc25274fc42ca6994303 |title=&quot;Milline on täpseim hiir?&quot; |publisher=Kalev Meedia }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NeydW&quot;&gt;{{cite web |url=http://books.google.com/books?id=t15TAAAAMAAJ&amp;q=optical-mouse+lyon&amp;dq=optical-mouse+lyon&amp;lr=&amp;as_brr=0&amp;as_pt=ALLTYPES&amp;ei=AKf7Sc3PLJDmkASaxq3LBA&amp;pgis=1 |title=&quot;The Optical Mouse, and an Architectural Methodology for Smart Digital Sensors&quot; |work=VLSI Systems and Computations. |publisher=[[Computer Science Press]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XQQQ2&quot;&gt;{{cite web |url=http://smithsonianchips.si.edu/augarten/i60.htm |title= &quot;State of the Art: A Photographic History of the Integrated Circuit&quot; |publisher=[[Ticknor &amp; Fields. pp. 60–61.]] | isbn=0-89919-195-9}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;P9RZL&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.digibarn.com/collections/devices/xerox-mousepad/index.html |title=&quot;Retrieved 31 December 2006&quot; |publisher=[[Digibarn.com]] |accessdate=29.05.2010 |archive-date=6.01.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100106152405/http://www.digibarn.com/collections/devices/xerox-mousepad/index.html |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4IEy8&quot;&gt;{{cite web | url = http://www.tech-faq.com/how-a-wireless-mouse-works.html | title = How a Wireless Mouse Works}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9ajuw&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.pantherproducts.co.uk/Articles/Mice/Optical_Mice.shtml |title=How do Optical Mice Work? |publisher=Panther Products |access-date=2010-12-06 |archive-date=2010-11-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101119032703/http://www.pantherproducts.co.uk/Articles/Mice/Optical_Mice.shtml |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
}}

{{Arvuti}}

[[Kategooria:Osutusseadmed]]</text>
      <sha1>e20ouh39f7sygbvrxwb0x3300fur56l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Airi Hallik-Konnula</title>
    <ns>0</ns>
    <id>239089</id>
    <revision>
      <id>7142533</id>
      <parentid>7082828</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:11:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7142533</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2785" sha1="lbqaiithd24esgm4nqz4w1g59n5x9ag" xml:space="preserve">[[Pilt:Airi Hallik-Konnula, 26. jaanuar 2008.JPG|thumb|Airi Hallik-Konnula, 2008]]
'''Airi Hallik''' (sündinud [[18. juuli]]l [[1975]]) on eesti [[ajakirjanik]] ja [[poliitik]]. 

Ta on lõpetanud [[Tartu Ülikool]]i [[ajakirjandus]]e erialal [[2001]]. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://raud.ut.ee/~elasn/LP_2001TY.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-09-02 |arhiivimisaeg=2010-07-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100703052842/http://raud.ut.ee/~elasn/LP_2001TY.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 

Hallik-Konnula on olnud ajakirja [[Maakodu]] toimetaja (2002–2007){{lisa viide}} ja [[Pokumaa]] teemapargi juhataja (2013–2016){{lisa viide}}. 

Ta on kuulunud [[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelise erakonna]] juhatusse ning oli 2018. aastal üks [[Elurikkuse Erakond#Erakonna%20asutamine|Elurikkuse Erakonna]] asutajaid. Aastatel 2020–2024 kuulus ta [[Vabaerakond Aru Pähe|Vabaerakonda Aru Pähe]].{{lisa viide}} Ta on seltsingu [[Roheline Urvaste]] ja [[Urvaste seltsimaja]] eestvedajaid.{{lisa viide}}

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Antsla vald|Antsla vallas]] valimisliidu Kindel Tulevik nimekirjas, kogus 43 häält ning osutus valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 29. aprill 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
2000. aasta augustis abiellus ta Margus Konnulaga ([[Contra]]).&lt;ref&gt;http://www.epl.ee/artikkel/117705&lt;/ref&gt; Neil on pojad Herbert (sündinud 2001)&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://epl.delfi.ee/news/melu/noorluuletaja-contra-hakkas-isaks?id=50869833 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-01-06 |arhiivimisaeg=2015-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150106210614/http://epl.delfi.ee/news/melu/noorluuletaja-contra-hakkas-isaks?id=50869833 |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt; ja Verner (sündinud 2003){{lisa viide}}.

==Tunnustus==
*2016 – [[Kodanikupäeva aumärk]]&lt;ref&gt;[https://www.eesti.ee/eraisik/et/artikkel/eesti-vabariik/kodanikupaeev/kodanikupaeeva-aumaergi-saanud Kodanikupäeva aumärgi saanud]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.gryyne.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=78:kodukandi-mured-toid-airi-halliku-poliitikasse&amp;catid=34:persoon&amp;Itemid=54 &quot;Kodukandi mured tõid Airi Halliku poliitikasse&quot;] [[Grüüne]]

{{JÄRJESTA:Hallik-Konnula, Airi}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1975]]</text>
      <sha1>lbqaiithd24esgm4nqz4w1g59n5x9ag</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Naksaliidid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>242908</id>
    <revision>
      <id>7142498</id>
      <parentid>6158784</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:21:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142498</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6605" sha1="jb7g1qiz4i52ghpo12h1ks7f56ffpc9" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}}
{{maoism}}
'''Naksaliidid''' on üldnimetus, millega tähistatakse [[India]]s tegutsevaid [[Kommunism|kommunistlikke]] sõjalisi grupeeringuid. Idapoolsetes osariikides ([[Bihar]]is, [[Lääne-Bengal]]is ja [[Orissa]]s) nimetavad need endid enamasti [[maoism|maoistideks]], samas kui lõunaosariikides nagu [[Andhra Pradesh]] tuntakse neid teiste nimetuste all. [[1967]]. aastal kuulutati naksalism Indias terroriliikumiseks (Unlawful Activities (Prevention) Act of India).&lt;ref name=&quot;fDpkQ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;n0cfh&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;woz2F&quot; /&gt;

Liikumise nimetus tuleneb [[Naxalbari]] küla nimest [[Lääne-Bengal]]i osariigis, kust see alguse sai. Naksaliite peetakse [[äärmusvasakpoolsed|äärmusvasakpoolseteks]] [[Poliitiline radikalism|radikaalseteks]] kommunistideks, kes toetavad [[maoism|maoistlikku]] poliitilist ideoloogiat. Naksalism sündis [[India marksistlik kommunistlik partei|India marksistliku kommunistliku partei]] lõhenemisest 1967. aastal, mille tagajärjel sündis [[India marksistlik-leninistlik kommunistlik partei]]. Liikumise algne kese oli Lääne-Bengalis. Hiljem levis see põrandaaluste rühmituste, näiteks [[India maoistlik kommunistlik partei|India maoistliku kommunistliku partei]] tegevuse kaudu Kesk- ja Ida-India mahajäänud maaregioonidesse nagu [[Chhattisgarh]], [[Orissa]] ja [[Andhra Pradesh]].&lt;ref name=&quot;dAhmV&quot; /&gt;

2009. aastaks tegutsesid naksaliidid kümne India osariigi umbes 180 piirkonnas&lt;ref name=&quot;Akjor&quot; /&gt;, mis moodustavad kokku ligi 40% India pindalast&lt;ref name=&quot;globalpolitician&quot; /&gt;. Nende tegevus on eriti intensiivne nn [[Punane koridor|Punases koridoris]], kus nad hoiavad kontrolli all 92 000 ruutkilomeetrit.&lt;ref name=&quot;globalpolitician&quot; /&gt; India julgeolekuagentuuri hinnangul kuulub naksaliitide hulka 20 000 relvastatud ja 50 000 relvastamata liiget&lt;ref name=&quot;edbowring2006&quot; /&gt;. Nende kasvav mõjuvõim sundis India peaministrit [[Manmohan Singh]]i kuulutama neid kõige tõsisemaks siseohuks India rahvuslikule julgeolekule.&lt;ref name=&quot;south1&quot; /&gt; 

Veebruaris [[2009]] andis India keskvalitsus teada kavast alustada laiaulatuslikku koordineeritud operatsiooni kõigis asjassepuutuvates osariikides ([[Chhattisgarh]], [[Orissa]], [[Andhra Pradesh]], [[Maharashtra]], [[Jharkhand]], [[Bihar]], [[Uttar Pradesh]] ja [[Lääne-Bengal]]), et lõigata naksaliidid ära kõigist põgenemisteedest.&lt;ref name=&quot;BCvZu&quot; /&gt;

Eelkõige on naksaliitide eesmärgiks rahvademokraatia kehtestamine ja agraarmajanduse hoogustamine Indias. Võitlus on suunatud föderalismi, kapitalismi ja imperialismi vastu. Nad harrastavad sissisõja taktikat, rünnates valitsusasutusi ja politseijaoskondi, vabastades vanglatest sinna vangistatud võitlejaid, hävitades raudteid ja riigi vara. Oma tegevuse rahastamiseks teevad naksaliidid koostööd kuritegelike jõukudega, tegelevad relva-, narko- ja inimkaubandusega, lunaraha saamiseks on röövitud välismaalasi. Kohati on nad vähemusgruppide ning kohalike poliitikute ja parteide seas vägagi populaarsed. Viimase kahekümne aasta vältel (1990–2010) on võitlustes hukkunud umbes 11 000 inimest, neist pooled India armee ja naksaliitide tulejoonele jäänud tsiviilelanikud. Kahtlemata on osa süüd naksaliitide tegevuses ka Indial, mis pöörab liiga vähe tähelepanu oma regionaalpoliitikale ning kus on palju keerukaid ühiskondlik-poliitilisi probleeme.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kuna enamik aktiivsest maoistlikust tegevusest on Lõuna-Aasias leidnud aset pärast Mao surma, väidavad paljud, et Nepali ja India nähtused on üksnes maoismi järelvirvendus, sest džinni pudelisse tagasi ei pane. Samas peab Hiina maoismi endiselt oma põhiideoloogiaks ning jagab Nepali ja India maoistidele relvi, pakub rahalist ja moraalset tuge, omades selleks Lõuna-Aasia mõistes pea piiramatuid majanduslikke võimalusi. Ning mis kõige ebameeldivam, Hiina teeb seda jätkuvalt salaja, üritades jätta muljet normaalsest, läänelikke väärtusi kandvast riigist.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;globalpolitician&quot;&gt;{{cite web |url=http://globalpolitician.com/22790-india |title=Rising Maoists Insurgency in India |publisher=Global Politician |date=15. jaanuar 2007 |accessdate=17.03.2009 |archive-date=11.04.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100411005134/http://www.globalpolitician.com/22790-india |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;edbowring2006&quot;&gt;{{cite web |author=Philip Bowring Published: TUESDAY, APRIL 18, 2006 |url=http://www.iht.com/articles/2006/04/17/opinion/edbowring.php |title=Maoists who menace India |publisher=International Herald Tribune |date=18. aprill 2006 |accessdate=17.03.2009 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20060417200504/http://www.iht.com/articles/2006/04/17/opinion/edbowring.php |archivedate=17.04.2006 |url-status=live }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;south1&quot;&gt;{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/south_asia/7151552.stm |title=South Asia &amp;#124; Senior Maoist 'arrested' in India |publisher=BBC News |date=19. detsember 2007 |accessdate=17.03.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Martti Kalda|URL=https://www.diplomaatia.ee/artikkel/maoistlikud-kubaratrikid-aasias/|Pealkiri=Maoistlikud kübaratrikid Aasias|Väljaanne=Diplomaatia|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fDpkQ&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.mha.nic.in/uniquepage.asp?id_pk=292 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-03-31 |arhiivimisaeg=2010-09-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100928115333/http://www.mha.nic.in/uniquepage.asp?id_pk=292 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n0cfh&quot;&gt;http://www.satp.org/satporgtp/countries/india/maoist/terrorist_outfits/Janashakti.htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;woz2F&quot;&gt;http://www.satp.org/satporgtp/countries/india/maoist/terrorist_outfits/PWG.htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dAhmV&quot;&gt;{{cite web | last = Ramakrishnan | first = Venkitesh | authorlink = | title = The Naxalite Challenge | publisher = Frontline Magazine ([[The Hindu]]) | date = 21. september 2005 | url = http://www.flonnet.com/fl2221/stories/20051021006700400.htm | accessdate = 15.03.2007}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Akjor&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.pib.nic.in/release/release.asp?relid=50833|title=Naxal Problem needs a holistic approach |last=Handoo|first=Ashook|publisher=Press Information Bureau|accessdate=8.08.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BCvZu&quot;&gt;[http://economictimes.indiatimes.com/News/PoliticsNation/Co-ordinated_operations_to_flush_out_Naxalites_soon/articleshow/4084039.cms Co-ordinated operations to flush out Naxalites soon] ''[[The Economic Times]]'', February 6, 2009.&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:India]]
[[Kategooria:Kommunism]]
[[Kategooria:Rühmitused]]</text>
      <sha1>jb7g1qiz4i52ghpo12h1ks7f56ffpc9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hannes Anier</title>
    <ns>0</ns>
    <id>244380</id>
    <revision>
      <id>7142992</id>
      <parentid>6988681</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:09:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26302-69</username>
        <id>228354</id>
      </contributor>
      <comment>Nimes trükiviga</comment>
      <origin>7142992</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11048" sha1="iqkqekx8ntv4dn5iut8e15ye87qg4cr" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|kuu=september|aasta=2020}}
{{Jalgpallur
| nimi        = Hannes Anier
| pilt        = Anier, Hannes.IMG_4805.JPG
| pildi_suurus= 280px
| täisnimi    = Hannes Anier
| sünniaeg    = {{Sünniaeg ja vanus|1993|1|16}}
| sünnilinn   = [[Tallinn]]
| sünnimaa    = [[Eesti]]
| surmaaeg    = 
| surmalinn   = 
| surmamaa    = 
| pikkus      = 182 cm
| positsioon  = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]
| koduklubi   = [[Tallinna FCI Levadia]]
| särginumber = 20
| noorteaastad1 =2002–2004| noorteklubi1 = [[Tallinna FC Kotkas]] 
| noorteaastad2 =2004–2010| noorteklubi2 = [[Tallinna FC Flora]] 
| aastad1 =2009–2011 | mänge1 =27| väravaid1 =10| klubi1 = [[Tallinna FC Flora|FC Flora]] 
| aastad2 =2009–2011 | mänge2 =42| väravaid2 =19| klubi2 = → [[Tallinna FC Flora II|FC Flora II]]
| aastad3 =2009      | mänge3 =4 | väravaid3 =1 | klubi3 = → [[Valga FC Warrior|Warrior]] 
| aastad4 =2009      | mänge4 =3 | väravaid4 =1 | klubi4 = → [[FC Elva]] 
| aastad5 =2012–2013 | mänge5 =4 | väravaid5 =0 | klubi5 = [[Odense BK]]
| aastad6 =2014–2015 | mänge6 =0 | väravaid6 =0 | klubi6 = [[Aue FC Erzgebirge|Erzgebirge]]
| aastad7 =2014–2015 | mänge7 =6 | väravaid7 =0 | klubi7 = → [[Aue FC Erzgebirge II|Erzgebirge II]]
| aastad8 =2015–2017  | mänge8 =8 | väravaid8 =0 | klubi8 = [[Tallinna FC Flora|FC Flora]] 
| aastad9 =2015–2017    | mänge9 =16| väravaid9 =6 | klubi9 = → [[Tallinna FC Flora U21|FC Flora U21]]
| aastad10=2018      | mänge10=6 | väravaid10=0 | klubi10= [[Thisted FC]]
| aastad11=2018–2020     | mänge11=60 | väravaid11=17 | klubi11= [[JK Tallinna Kalev|Tallinna Kalev]]
| aastad12=2021–     | mänge12=0 | väravaid12=0 | klubi12= [[Tallinna FCI Levadia|FCI Levadia]]
| mänge_kokku = | väravaid_kokku = 
| klubi_seisuga = 21. märts 2021
| koondiseaastad1 = 2008      | koondisemänge1 =3 | koondiseväravaid1 = 0| koondis1 = [[Eesti U-16 jalgpallikoondis|Eesti U16]]
| koondiseaastad2 = 2008–2009 | koondisemänge2 =12| koondiseväravaid2 = 0| koondis2 = [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U17]]
| koondiseaastad3 = 2010      | koondisemänge3 =1 | koondiseväravaid3 = 0| koondis3 = [[Eesti U-18 jalgpallikoondis|Eesti U18]]
| koondiseaastad4 = 2010–2012 | koondisemänge4 =13| koondiseväravaid4 = 4| koondis4 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]]
| koondiseaastad5 = 2011–2014 | koondisemänge5 =20| koondiseväravaid5 = 3| koondis5 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U21]]
| koondiseaastad6 = 2014–2016 | koondisemänge6 =3 | koondiseväravaid6 = 0| koondis6 = [[Eesti U-23 jalgpallikoondis|Eesti U23]]
| koondiseaastad7 = 2014      | koondisemänge7 =4 | koondiseväravaid7 = 1| koondis7 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]]
| koondis_seisuga = 22. november 2017
| treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = 
}}
'''Hannes Anier''' (sündinud [[16. jaanuar]]il [[1993]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]). Ta mängib Eesti [[Meistriliiga]] klubis [[Tallinna FCI Levadia]].

==Klubikarjäär==
===Valga FC Warrior===
Hannes Anier alustas jalgpallurikarjääri [[Esiliiga]] meeskonnas [[Valga FC Warrior]]. Anieri debüüt tuli [[31. mai]]l [[2009]], kui ta sisenes mängu 76. mänguminutil, vahetades välja [[Bert Klemmer]]i. Anieri esimene mäng põhikoosseisust alustades tuli [[5. juuli]]l 2009 [[Tallinna FC Flora II]] vastu, samas mängus lõi Anier ka oma esimese värava Valga FC Warrioris. Anier mängis kokku 4 kohtumist Valga FC Warriori ridades, enne seda kui ta Tallinna FC Flora II ridades mängima hakkas.

===FC Elva===
Samal ajal kui Hannes Anier mängis Valga FC Warriori, mängis ta ka [[II liiga|Teises liigas]] [[FC Elva]] ridades, mis tegutses 2009. aastal Warriori duublina. FC Elvas tegi Anier kaasa kolm kohtumist ning lõi ühe värava.

===Tallinna FC Flora II===
Anier tegi esimese mängu [[Tallinna FC Flora II|Tallinna FC Flora duubelmeeskonnas]] [[2. august]]il 2009 [[Viljandi JK Tulevik II|Viljandi JK Tulevik]]u duubelmeeskonna vastu. Esimesel hooajal tegi Hannes Anier kaasa 11 kohtumises, sealhulgas kahes karikamängus. Kokku lõi ta esimesel hooajal neli väravat.

Oma teisel hooajal Flora II-s tegi Hannes Anier kaasa juba 27 kohtumises ning lõi kokku 13 väravat.

===Tallinna FC Flora===
Anier debüteeris [[Tallinna FC Flora|Flora]] esindusmeeskonnas juba 16-aastaselt [[4. august]]il 2009, kui ta [[Meistriliiga]] mängus [[Nõmme JK Kalju]] vastu 53. mänguminutil vahetas välja [[Aivar Anniste]]. Samal hooajal sai Anier mängida 52 minutit põhikoosseisus kohtumises [[Paide Linnameeskond|Paide Linnameeskonnaga]], mis lõppes 0:0 viigiga.

Anieri esimene täispikk kohtumine Floras tuli 2011. aasta [[Eesti jalgpalli superkarikas|Eesti Superkarika]] mängus [[Tallinna FC Levadia]] vastu, mis lõppes väravateta viigiga, kuid mille penaltiseerias Tallinna FC Flora võitis.

===Thisted FC===
Jaanuaris 2018 siirdus Anier Taani klubisse [[Thisted FC]].&lt;ref&gt;[https://www.bold.dk/fodbold/nyheder/thisted-henter-estisk-agger-erstatning/ Thisted henter estisk Agger-erstatning]‚ bold.dk, 20 January 2018&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/hannes-anier-teenis-valislepingu-ning-siirdub-taanisse?id=80852533 Hannes Anier teenis välislepingu ning siirdub Taanisse]&lt;/ref&gt;

===Tallinna Kalev===
Juulis 2018 liitus Anier [[JK Tallinna Kalev|Tallinna Kalev]]iga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://mm2018.soccernet.ee/artikkel/ametlik-hannes-anier-naasis-eestisse-ja-voib-juba-tana-debuudi-teha |pealkiri=Hannes Anier naasis Eestisse ja võib juba täna debüüdi teha |vaadatud=2018-10-01 |arhiivimisaeg=2018-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181001182650/http://mm2018.soccernet.ee/artikkel/ametlik-hannes-anier-naasis-eestisse-ja-voib-juba-tana-debuudi-teha |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Koondisekarjäär==
Hannes Anier tegi debüüdi A-koondises 4. juunil 2014 mängus [[Islandi jalgpallikoondis|Islandi]] vastu. Oma teises koondisemängus 7. juunil 2014 [[Tadžikistani jalgpallikoondis|Tadžikistani]] vastu lõi ta värava.
Ta on esindanud Eestit noortekoondiste tasemel. Ta oli kutsutud [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] koondisse, mis osales kodusel [[2012. aasta U-19 Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta U19 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril]].&lt;ref&gt;http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&amp;news_id=3958&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Anieri vanem vend [[Henri Anier|Henr]]i on samuti profijalgpallur.

==Karjääri statistika==
===Klubi===
''Uuendatud seisuga 22. november 2017''
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:100%; text-align: center&quot;
|+Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel
|-
!rowspan=&quot;2&quot;|Klubi
!rowspan=&quot;2&quot;|Hooaeg
!colspan=&quot;3&quot;|Liiga
!colspan=&quot;2&quot;|Karikas&lt;ref group=&quot;lower-alpha&quot;&gt;[[Evald Tipneri karikavõistlused]]&lt;/ref&gt;
!colspan=&quot;2&quot;|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]]
!colspan=&quot;2&quot;|Muu&lt;ref group=&quot;lower-alpha&quot;&gt;[[Eesti Superkarikas]]&lt;/ref&gt;
!colspan=&quot;2&quot;|Kokku
|-
!Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid
|-
|rowspan=&quot;4&quot;|[[Tallinna FC Flora|Flora]]
|[[Meistriliiga 2009|2009]]
|[[Meistriliiga]]
|2||0||0||0||0||0||0||0||2||0
|-
|[[Meistriliiga 2010|2010]]
|Meistriliiga
|0||0||2||2||0||0||0||0||2||2
|-
|[[Meistriliiga 2011|2011]]
|Meistriliiga
|25||10||2||2||1&lt;ref group=&quot;lower-alpha&quot; name=&quot;UML&quot;&gt;Kõik mängud [[UEFA Meistrite Liiga|UEFA Meistrite Liigas]]&lt;/ref&gt;||0||1||0||29||12
|-
!colspan=&quot;2&quot;|Kokku
!27!!10!!4!!4!!1!!0!!1!!0!!33!!14
|-
|rowspan=&quot;4&quot;|[[Tallinna FC Flora II|Flora II]]
|[[Esiliiga 2009|2009]]
|[[Esiliiga]]
|9||2||3||2||colspan=&quot;2&quot;|–||0||0||12||4
|-
|[[Esiliiga 2010|2010]]
|Esiliiga
|27||13||0||0||colspan=&quot;2&quot;|–||0||0||27||13
|-
|[[Esiliiga 2011|2011]]
|Esiliiga
|6||4||0||0||colspan=&quot;2&quot;|–||0||0||6||4
|-
!colspan=&quot;2&quot;|Kokku
!42!!19!!3!!2!!colspan=&quot;2&quot;|–!!0!!0!!45!!21
|-
|rowspan=&quot;1&quot;|[[Valga FC Warrior|Warrior]]
|[[Esiliiga 2009|2009]]
|[[Esiliiga]]
|4||1||0||0||colspan=&quot;2&quot;|–||0||0||4||1
|-
|rowspan=&quot;1&quot;|[[FC Elva]]
|[[II liiga 2009|2009]]
|[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]]
|3||1||0||0||colspan=&quot;2&quot;|–||0||0||3||1
|-
|rowspan=&quot;3&quot;|[[Odense BK]]
|2012/13
|[[Superligaen]]
|3||0||2||0||colspan=&quot;2&quot;|–||0||0||5||0
|-
|2013/14
|Superligaen
|1||0||0||0||colspan=&quot;2&quot;|–||0||0||1||0
|-
!colspan=&quot;2&quot;|Kokku
!4!!0!!2!!0!!colspan=&quot;2&quot;|–!!0!!0!!6!!0
|-
|rowspan=&quot;1&quot;|[[Aue FC Erzgebirge|Erzgebirge]]
|2014/15
|[[2. Bundesliga]]
|0||0||0||0||colspan=&quot;2&quot;|–||0||0||0||0
|-
|rowspan=&quot;1&quot;|[[Aue FC Erzgebirge II|Erzgebirge II]]
|2014/15
|[[NOFV-Oberliga Süd]]
|6||0||0||0||colspan=&quot;2&quot;|–||0||0||6||0
|-
|rowspan=&quot;3&quot;|[[Tallinna FC Flora|Flora]]
|[[Premium liiga 2016|2016]]
|[[Premium liiga]]
|4||0||1||3||0||0||0||0||5||3
|-
|[[Premium liiga 2017|2017]]
|Premium liiga
|4||0||4||7||0||0||0||0||8||7
|-
!colspan=&quot;2&quot;|Kokku
!8!!0!!5!!10!!0!!0!!0!!0!!13!!10
|-
|rowspan=&quot;3&quot;|[[Tallinna FC Flora U21|Flora U21]]
|[[Esiliiga 2016|2016]]
|[[Esiliiga]]
|6||3||0||0||colspan=&quot;2&quot;|–||0||0||6||3
|-
|[[Esiliiga 2017|2017]]
|Esiliiga
|10||3||0||0||colspan=&quot;2&quot;|–||0||0||10||3
|-
!colspan=&quot;2&quot;|Kokku
!16!!6!!0!!0!!colspan=&quot;2&quot;|–!!0!!0!!16!!6
|-
!colspan=&quot;3&quot;|Karjäär kokku
!110!!37!!14!!16!!1!!0!!1!!0!!126!!53
|}
{{Reflist|grupp=lower-alpha}}

===Koondis===
{| class=wikitable style=&quot;font-size:100%; text-align: center&quot;
|-
!colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]]
|-
!Aasta!!Mänge!!Väravaid
|-
|2014||4||1
|-
!Kokku||4||1
|}

===Koondiseväravad===
{| class=&quot;wikitable plainrowheaders sortable&quot; style=&quot;font-size:100%; text-align: center&quot;
! # !! Toimumisaeg !! Mängupaik !! Mäng !! Vastane !! Värav !! Tulemus !! Võistlus
|-
| 1. ||align=left| [[7. juuni]] [[2014]] ||align=left| [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]], [[Eesti]] || 2. ||align=left| {{riigi ikoon|Tadžikistan}} [[Tadžikistani jalgpallikoondis|Tadžikistan]] || '''2''' : 1 || 2 : 1 || align=&quot;left&quot; | sõpruskohtumine
|}

==Saavutused==
===Klubi===
;Tallinna FC Flora:
* [[Meistriliiga]]: [[Meistriliiga 2011|2011]], [[Meistriliiga 2017|2017]]
* [[Evald Tipneri karikavõistlused|Evald Tipneri karikas]]: [[Tipneri karikavõistlused 2011|2011]], [[Tipneri karikavõistlused 2016|2016]]
* [[Eesti Superkarikas]]: [[Eesti Superkarikas 2011|2011]], [[Eesti Superkarikas 2016|2016]]

==Vaata ka==
*[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonscat}}
*[http://jalgpall.ee/voistlused/player/10695 Eesti Jalgpalli Liidu profiil]
*[http://fcflora.ee/meeskond-view/hannes-anier/ FC Flora profiil]
*[http://www.transfermarkt.com/hannes-anier/profil/spieler/130614 Transfermarkti profiil]
*[http://jalgpall.ee/koondis/koosseis/player/10695 Koondise mängud]

{{JÄRJESTA:Anier, Hannes}}
[[Kategooria:Eesti jalgpallurid]]
[[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]]
[[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]]
[[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]]
[[Kategooria:Valga FC Warriori jalgpallurid]]
[[Kategooria:FC Elva jalgpallurid]]
[[Kategooria:JK Tallinna Kalevi jalgpallurid]]
[[Kategooria:Tallinna FCI Levadia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Meistriliiga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1993]]</text>
      <sha1>iqkqekx8ntv4dn5iut8e15ye87qg4cr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nitokris</title>
    <ns>0</ns>
    <id>246921</id>
    <revision>
      <id>7142755</id>
      <parentid>7114512</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T22:55:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142755</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2126" sha1="iuvjqrgn1uh06625ac14dqokccsni62" xml:space="preserve">'''Nitokris''' ([[Vanakreeka keel|vanakreeka keeles]] Νίτωκρις) oli [[Babüloonia]] kuninganna 6. sajandil eKr ([[akme]] [[1000|550 eKr]] paiku).&lt;ref name=&quot;brok&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120323030749/http://www.brooklynmuseum.org/eascfa/dinner_party/heritage_floor/nitocris.php Brooklyn Museum]&lt;small&gt; (inglise)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;

==Ajalooline taust==
Nitokrisi ajaloolise tausta kohta on palju vastukäivaid arvamusi. Ühtedel andmetel oli Nitokris kuulsa Babüloonia valitseja [[Nebukadnetsar II]] (valitses 604–562 eKr&lt;ref&gt;ENE, 1985, kd 1, lk 422&lt;/ref&gt;) tütar, kes oli abielus [[Neriglissar|Neriglissariga]] (juhtis vandenõu [[Nebukadnetsar II|isa]] surma järel troonile saanud ja kaks aastat valitsenud [[Amel-Marduk|Amel-Marduki]] vastu, pärast viimase tapmist haaras võimu&lt;ref&gt;[http://ancientrome.ru/antlitr/berossos/fragments-f.htm Беросс. «Вавилонская история». Фрагмент F10A] &lt;small&gt;(vene)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt; ning valitses [[Uus-Babüloonia|Uus-Babüloonias]] 561–556 eKr). Pärast Neriglissari surma abiellus Nitokris Babüloonia viimase kuninga [[Nabonidus|Nabonidusega]] (valitses 556–539 eKr&lt;ref&gt;EE, 1992, kd 6, lk 533&lt;/ref&gt;).&lt;ref name=&quot;brok&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

Teistel andmetel oli Nitokris Nebukadnetsar II abikaasa, kes pärast oma mehe surma abiellus kuningas Nabonidusega.&lt;ref name=&quot;bel&quot;&gt;[http://gumilevica.kulichki.net/MOB/mob06.htm В. А. Белявский. &quot;Вавилон легендарный и Вавилон исторический&quot;] &lt;small&gt;(vene)&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;

==Babüloni kindlustamine==
Tuginedes [[Herodotos|Herodotosele]],&lt;ref name=&quot;herod&quot;&gt;[http://www.vehi.net/istoriya/grecia/gerodot/01.html Геродот. «История». Книга первая. «Клио» 185–186] &lt;small&gt; (vene) &lt;/small&gt;&lt;/ref&gt; seostatakse kuninganna Nitokrisiga mitme objekti rajamist [[Babülon|Babülonis]]: tema korraldusel kaevati suur tehisjärv, püstitati [[Eufrati sild Babülonis|sild üle Eufrati]] ja ehitati välja [[Eufrat|Eufrati]] kaldapealsed&lt;ref name=&quot;bel&quot;&gt;&lt;/ref&gt;.

==Viited==
{{Viited}}

[[Kategooria:Babüloonia monarhid]]
[[Kategooria:6. sajand eKr]]</text>
      <sha1>iuvjqrgn1uh06625ac14dqokccsni62</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:James500</title>
    <ns>2</ns>
    <id>248600</id>
    <revision>
      <id>7142637</id>
      <parentid>6278596</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T18:12:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>James500</username>
        <id>37952</id>
      </contributor>
      <comment>Remove template</comment>
      <origin>7142637</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1134" sha1="4uod38h17bjiuxiydl9jhox0471m50h" xml:space="preserve">{{Kasutajaleht}}
{{Babel|en}}

[[en:User:James500]]

[[ang:User:James500]]
[[ar:مستخدم:James500]]
[[id:Pengguna:James500]]
[[ms:Pengguna:James500]]
[[bg:Потребител:James500]]
[[ca:Usuari:James500]]
[[cs:Wikipedista:James500]]
[[zh:用户:James500]]
[[sr:Корисник:James500]]
[[da:Bruger:James500]]
[[de:Benutzer:James500]]
[[es:Usuario:James500]]
[[eo:Uzanto:James500]]
[[eu:Lankide:James500]]
[[fr:Utilisateur:James500]]
[[he:משתמש:James500]]
[[hi:सदस्य:James500]]
[[hr:Suradnik:James500]]
[[it:Utente:James500]]
[[ja:利用者:James500]]
[[ko:사용자:James500]]
[[la:Usor:James500]]
[[lt:Naudotojas:James500]]
[[hu:Szerkesztő:James500]]
[[nl:Gebruiker:James500]]
[[no:Bruker:James500]]
[[fa:کاربر:James500]]
[[pl:Wikipedysta:James500]]
[[pt:Usuário:James500]]
[[ru:Участник:James500]]
[[ro:Utilizator:James500]]
[[sco:User:James500]]
[[sk:Redaktor:James500]]
[[sl:Uporabnik:James500]]
[[fi:Käyttäjä:James500]]
[[sv:Användare:James500]]
[[vi:Thành viên:James500]]
[[tr:Kullanıcı:James500]]
[[vo:Geban:James500]]
[[war:User:James500]]
[[uk:Користувач:James500]]</text>
      <sha1>4uod38h17bjiuxiydl9jhox0471m50h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Linguistica Uralica</title>
    <ns>0</ns>
    <id>250197</id>
    <revision>
      <id>7142688</id>
      <parentid>6263989</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:54:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <origin>7142688</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="851" sha1="i4zhhxpy225rd0i6ihfo775yxyiarpt" xml:space="preserve">{{ajakohasta}}
'''Linguistica Uralica''' on [[Tallinn]]as alates [[1965]]. aastast ilmuv [[Eesti Teaduste Akadeemia]] väljaantav teadusajakiri, mis avaldab [[soome-ugri keeled|soome-ugri]] ja [[samojeedi keeled|samojeedi keeli]] käsitlevaid artikleid. 

Peatoimetaja on [[Gerson Klumpp]], toimetaja [[Väino Klaus]]. Artiklid on inglise, saksa või vene keeles.

Ajakiri ilmub 4 korda aastas.

Ajakirja nimi oli aastatel [[1965]]–[[1989]] '''Sovetskoje Finno-ugrovedenije''' (Советское финно-угрoведение), alates 1990. aastast kannab see praegust nime.

==Peatoimetajad==
*[[Gerson Klumpp]]

==Välislingid==
*[http://www.kirj.ee/lu/ Ajakirja koduleht]


[[Kategooria:Eesti teadusajakirjad]]
[[Kategooria:Ingliskeelsed Eesti ajakirjad]]
[[Kategooria:Venekeelsed Eesti ajakirjad]]
[[Kategooria:Saksakeelsed Eesti ajakirjad]]</text>
      <sha1>i4zhhxpy225rd0i6ihfo775yxyiarpt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Marek Lindmaa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>250738</id>
    <revision>
      <id>7143031</id>
      <parentid>7065210</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T11:55:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26157-46</username>
        <id>228359</id>
      </contributor>
      <origin>7143031</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4705" sha1="f3s9lf7bkxsc5itwxa74749es2t0as3" xml:space="preserve">'''Marek Lindmaa''' (sündinud [[2. august]]il [[1984]]) on eesti teleajakirjanik ja produtsent.

==Töö==
Marek Lindmaa töötab 2004. aastast [[TV3]] uudistes. Alustas spordireporterina ja 2006. aastast spordiuudiste saatejuht. Alates 2009. aastast tänaseni on ta &quot;[[Seitsmesed uudised|Seitsmeste uudiste]]&quot; [[saatejuht]] ja [[reporter|reporter.]]   

2007. aastal toimetas ja juhtis ta mootorispordisaadet &quot;[[Ruudulipp]]&quot;.  

2009/2010 juhtis krimisaadet &quot;[[Raport]]&quot;.  

Alates 2011. aastast tänaseni on teinud Eesti autoralli meistrivõistlustelt saatejuhina ralliraadio saateid, 2013/2014 oli ralliraadio saatejuht [[Liepāja ralli]]l. 

2014 oli  saate &quot;[[Volgadega ümber Musta mere]]&quot; saatejuht ja monteerija. 

2014. aastal tootis dokumentaal saate [[Kaido Höövelson]]ist &quot;[[Baruto! Viru veri ei värise!]]&quot;{{lisa viide}}. 

2014. aastal tegi ta video [[Ott Lepland]]i singlile &quot;[[Jäädagi nii]]&quot;&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=yDNvQ-vaGYo Youtube]&lt;/ref&gt;.

2018. aastast juhib ta saadet &quot;Sotid selgeks&quot;, olles ka &quot;TV3 uudiste&quot; saatejuht. 

2018. aastal tegi kaheosalise saatesarja &quot;Kullapalaviku radadel&quot; Põhja Kanadas Yukoni territooriumil aset leidnud maailma ühest raskeimast aerutamismaratonist. &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tvplay.tv3.ee/kullapalaviku-radadel/kullapalaviku-radadel-10278829/ |pealkiri=&quot;Kullapalaviku radadel&quot; – telesaade TVPlays |vaadatud=2018-08-13 |arhiivimisaeg=2018-08-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180813182157/https://tvplay.tv3.ee/kullapalaviku-radadel/kullapalaviku-radadel-10278829/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 

2022 Sarja &quot;Lindmaa seiklused: Reis maailma lõppu&quot; Toimetaja/tootja/produtsent.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri= |url=https://play.tv3.ee/series/lindmaa-seiklused-reis-maailma-loppu,serial-4669873}}&lt;/ref&gt;

2022/2023 Tootis TV3 sarja &quot;Imikuga metsas&quot; kaks hooaega. Toimetaja/tootja/produtsent.

2023 Telesarja &quot;Aerutades Alaskale&quot; tootja/toimetaja/produtsent. 6 osaline sari TV3-s. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Rummel |eesnimi=Külli |pealkiri=Aerutades Alaskale – TV3 |url=https://www.tv3.ee/tv3/saade/aerutades-alaskale/ |vaadatud=2024-09-29 |väljaanne=www.tv3.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2023/2024 Eestimaa Uhkus, TV3, saatejuht.

2024 Dokumentaalsarja &quot;Ukraina lood&quot; tootja/produtsent. 8. osaline sari TV3-s.

2024 &quot;Puhkus isadega&quot; 8 osaline sari TV3s tootja/produtsent/toimetaja.

2025 &quot;Meie elu Lapimaal&quot; 8 osalise dokumentaalsarja tootja/produtsent.

2026 &quot;Läbi metsiku Kanada&quot; 8 osalise seiklus- ja reisisaate tootja/produtsent, saatejuht.

==Tunnustus==
* 2012 [[Kuldne Tõkkepuu]]&lt;ref name=&quot;ole.ee&quot;&gt;http://ole.ee/2012/04/kuldne-tokkepuu-2012/ (vaadatud 14.03.2019)&lt;/ref&gt;     
* 2013 Auhind Sinilind. (Igal aastal antakse Eestis välja '''Sinilinnu auhinda''' neile, kes on laste jt abivajajate tarvis kõige rohkem aega ja tahet panustanud)     
* 2022 Eesti filmi- ja teleauhind - parim ajakirjanduslik lugu - Marek Lindmaa

==Isiklikku==
Marek Lindmaal on 2018. aastal sündinud tütar Isabel. Lindmaa on musta vööga karateka. Pälvinud karate Eesti meistrivõistlustelt mitmeid medaleid nii noorte kui täiskasvanute arvestuses. Tegutsenud karatetreenerina. 

Curlingus saavutanud Eesti meistrivõistlustel kolmanda koha. {{lisa viide}}

Läbinud 2022. aastal maailma ühe raskeima [[Aerutamine|aerutamismaratoni]] [[Kanada|Kanadas]], Yukon River Quest 715 km mööda [[Yukoni jõgi|Yukoni jõge]]. Kajakkide arvestuses kolmas koht. 

2023. aastal läbis maailma pikima aerutamismaratoni Yukon 1000 miili ehk 1600 kilomeetrit paatkonnas [[Estonian Adventurers]]. Kajakkide klassis kolmas koht.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eestlannad saavutasid maailma pikimal ja raskeimal aerutamismaratonil esikoha |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120218578/eestlannad-saavutasid-maailma-pikimal-ja-raskeimal-aerutamismaratonil-esikoha |vaadatud=2023-07-22 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}&lt;/ref&gt;  

2024 aastal sõitis Yukon River Questi võistluse läbi kanuuga. 

2025 aastal võitis aerutamismaratoni Yukon River Quest kajakide arvestus, üldarvestuses kolmas koht. 

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.epl.ee/artikkel/359670 &quot;Marek Lindmaa spordivõistlustel enam niisama ei istu&quot;], Eesti Päevaleht, 21. oktoober 2006
*[http://www.elu24.ee/160067/ &quot;Politseisaadet «Raport» hakkab juhtima Marek Lindmaa&quot;], Elu24, 4. september 2009
*[http://www.goodnews.ee/marek-lindmaa-heaujumine-toetab-lapsi-3000-euroga Marek Lindmaa heaujumine toetab lapsi 3000 euroga!], GoodNews, 1. oktoober 2013
*[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/67081926 Marek Lindmaa pälvis Sinilinnu], Maaleht, 14. november 2013

{{DEFAULTSORT:Lindmaa, Marek}}
[[Kategooria:Eesti teleajakirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1984]]</text>
      <sha1>f3s9lf7bkxsc5itwxa74749es2t0as3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>August Leisk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>257857</id>
    <revision>
      <id>7142537</id>
      <parentid>6709275</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:17:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7142537</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3456" sha1="08lys6cpmossp75h3uxjvj5l3qoy1i8" xml:space="preserve">'''August Leisk''' ([[Vabadusrist|VR II/3]]) ([[8. aprill]] [[1893]] Kõrre talu, [[Suureküla (Pilistvere)|Suureküla]], [[Adavere vald (Põltsamaa kihelkond)|Adavere vald]], [[Pilistvere kihelkond]], [[Viljandimaa]] –  [[27. juuni]] [[1972]] [[Kalmar]], [[Rootsi]]) oli Eesti sõjaväelane ja piirivalveohvitser ([[major]]).

==Elulugu==
August Leisk õppis Paide 4-klassilises linnakoolis ja [[Soome]]s [[Otava Põllutöökool]]is. 

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal 1917. aastal suunati August Leisk õppima [[Irkutsk]]i 2. Lipnikekooli Venemaal, pärast selle lõpetamist ülendati [[lipnik]]uks ja määrati [[nooremohvitser]]ina 190. jalaväe tagavarapolku. 1918. aasta alguses teenis August Leisk [[2. Eesti Polk|2. Eesti Polgus]] 7. roodu nooremohvitserina kuni märtsini 1918.

[[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] teenis August Leisk aastatel 1918–1919 [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]] [[2. Jalaväerügement|2. Jalaväepolgu]] 2. roodu nooremohvitseri, [[rood]]uülema ja vanemohvitserina.

Pärast Vabadussõda teenis Leisk aastatel 1920–1923 2. Jalaväepolgu 1. roodu nooremohvitseri, ajutise rooduülema, leitnandi ja majandusülemana.

1923. aastast asus Leisk [[Eesti Piirivalve]] teenistusse, Piirivalve Valitsuse, [[Läänemaa|Lääne]] jaoskonda, kus teenis [[Kuivastu]] rajooni ülema, [[Virtsu]] rajooni ülemana, 1936. aastal ülendati ta majoriks. 

1938. aasta detsembrist kuni 1940. aastani oli Leisk [[Viljandimaa]] piirivalve [[Mõisaküla]] rajooni ülem. 

Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist 1940. aastal vabastati Leisk 1940. aasta sügisel piirivalve teenistusest ja võeti [[Punaarmee]]sse. 

1941. aastal pärast [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt]] ning Eesti ja NSV Liidu vahelise piiri kaitseks moodustatud [[Piiriomakaitse]] moodustamist määrati Leisk 25. novembril  1941. aastal [[3. Piirikaitse Üksikpataljon]]i majandusülemaks, kus ta teenis kuni 1942. aasta sugiseni, mil Eesti piiriomakaitseüksused likvideeriti.

1944. aastal põgenes Leisk Rootsi, kus elas kuni oma surmani [[1972]]. aastal.

==Ühiskondlik tegevus==
August Leisk oli Rootsis [[Eesti Ohvitseride Kogu Rootsis|Eesti Ohvitseride Kogu]] liige ning [[Kalmari Eesti Selts]]i asutajaliige, juhatuse liige ning ka esimees.

==Tunnustus==
*[[Vabadusrist]]i II liigi 3. järk (1920), lahingutes osutatud vapruse eest 25 000 marka, talumaa ja tasuta koolihariduse omandamise õigus kuni kõrgkooli lõpuni
*[[Kotkaristi IV klassi teenetemärk]], 1938

==Kirjandus==
*Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. IV. Tallinn, 2005. lk. 31-32
*Eesti Vabadusristi kavalerid. [2. tr.]. Stockholm, [1984]. lk. 182
*&quot;Major A. Leisk 60 a.&quot;, Stockholms-Tidningen Eestlastele (Stockholm, Rootsi), 1953, 26. apr., nr. 94, lk. 1.
*&quot;Major A. Leisk VR II/3 mälestuseks&quot;, [[Eesti Päevaleht (Stockholm)|Eesti Päevaleht]] (Stockholm, Rootsi), 1972, 15. juuli, nr. 53, lk. 6.

==Välislingid==
*[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=529 TLÜAR väliseesti isikud: August Leisk]

{{JÄRJESTA:Leisk, August}}
[[Kategooria:Eesti piirivalvurid]]
[[Kategooria:2. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:Sündinud 1893]]
[[Kategooria:Surnud 1972]]
[[Kategooria:Rootsi kalmistutele maetud]]</text>
      <sha1>08lys6cpmossp75h3uxjvj5l3qoy1i8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142538</id>
      <parentid>7142537</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:17:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7142538</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3456" sha1="6nvnxqlnwgbieqan3ckubbonv26lwmf" xml:space="preserve">'''August Leisk''' ([[Vabadusrist|VR II/3]]) ([[8. aprill]] [[1893]] Kõrre talu, [[Suureküla (Pilistvere)|Suureküla]], [[Adavere vald (Põltsamaa kihelkond)|Adavere vald]], [[Pilistvere kihelkond]], [[Viljandimaa]] –  [[27. juuni]] [[1972]] [[Kalmar]], [[Rootsi]]) oli Eesti sõjaväelane ja piirivalveohvitser ([[major]]).

==Elulugu==
August Leisk õppis Paide 4-klassilises linnakoolis ja [[Soome]]s [[Otava Põllutöökool]]is. 

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal 1917. aastal suunati August Leisk õppima [[Irkutsk]]i 2. Lipnikekooli Venemaal, pärast selle lõpetamist ülendati [[lipnik]]uks ja määrati [[nooremohvitser]]ina 190. jalaväe tagavarapolku. 1918. aasta alguses teenis August Leisk [[2. Eesti Polk|2. Eesti Polgus]] 7. roodu nooremohvitserina kuni märtsini 1918.

[[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] teenis August Leisk aastatel 1918–1919 [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]] [[2. Jalaväerügement|2. Jalaväepolgu]] 2. roodu nooremohvitseri, [[rood]]uülema ja vanemohvitserina.

Pärast Vabadussõda teenis Leisk aastatel 1920–1923 2. Jalaväepolgu 1. roodu nooremohvitseri, ajutise rooduülema, leitnandi ja majandusülemana.

1923. aastast asus Leisk [[Eesti Piirivalve]] teenistusse, Piirivalve Valitsuse, [[Läänemaa|Lääne]] jaoskonda, kus teenis [[Kuivastu]] rajooni ülema, [[Virtsu]] rajooni ülemana, 1936. aastal ülendati ta majoriks. 

1938. aasta detsembrist kuni 1940. aastani oli Leisk [[Viljandimaa]] piirivalve [[Mõisaküla]] rajooni ülem. 

Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist 1940. aastal vabastati Leisk 1940. aasta sügisel piirivalve teenistusest ja võeti [[Punaarmee]]sse. 

1941. aastal pärast [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt]] ning Eesti ja NSV Liidu vahelise piiri kaitseks moodustatud [[Piiriomakaitse]] moodustamist määrati Leisk 25. novembril  1941. aastal [[3. Piirikaitse Üksikpataljon]]i majandusülemaks, kus ta teenis kuni 1942. aasta sugiseni, mil Eesti piiriomakaitseüksused likvideeriti.

1944. aastal põgenes Leisk Rootsi, kus elas kuni oma surmani [[1972]]. aastal.

==Ühiskondlik tegevus==
August Leisk oli Rootsis [[Eesti Ohvitseride Kogu Rootsis|Eesti Ohvitseride Kogu]] liige ning [[Kalmari Eesti Selts]]i asutajaliige, juhatuse liige ning ka esimees.

==Tunnustus==
*[[Vabadusrist]]i II liigi 3. järk (1920), lahingutes osutatud vapruse eest 25 000 marka, talumaa ja tasuta koolihariduse omandamise õigus kuni kõrgkooli lõpuni
*[[Kotkaristi IV klassi teenetemärk]], 1938

==Kirjandus==
*Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. IV. Tallinn, 2005. lk. 31-32
*Eesti Vabadusristi kavalerid. [2. tr.]. Stockholm, [1984]. lk. 182
*&quot;Major A. Leisk 60 a.&quot;, Stockholms-Tidningen Eestlastele (Stockholm, Rootsi), 1953, 26. apr., nr. 94, lk. 1.
*&quot;Major A. Leisk VR II/3 mälestuseks&quot;, [[Eesti Päevaleht (Stockholm)|Eesti Päevaleht]] (Stockholm, Rootsi), 1972, 15. juuli, nr. 53, lk. 6.

==Välislingid==
*[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=529 TLÜAR väliseesti isikud: August Leisk]

{{JÄRJESTA:Leisk, August}}
[[Kategooria:Eesti piirivalvurid]]
[[Kategooria:2. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:Rootsi kalmistutele maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1893]]
[[Kategooria:Surnud 1972]]</text>
      <sha1>6nvnxqlnwgbieqan3ckubbonv26lwmf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaan Tamm (major)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>262319</id>
    <revision>
      <id>7142535</id>
      <parentid>5081176</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:11:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <origin>7142535</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2226" sha1="k5a1ce66bg6k6cd1526ik6mzkfvzvff" xml:space="preserve">
{{Sõjaväelane
| Taustavärv     = #B22222
| Pilt           = 
| Pildisuurus    = 200px
| Nimi           = Jaan Tamm
| Hüüdnimi       = 
| Sünniaeg       = [[6. juuli]] [[1894]]
| Sünnikoht      = Vana-Võidu vald, [[Viljandimaa]]
| Surmaaeg       = [[8. juuli]] [[1977]]
| Surmakoht      = Eesti
| Teenistused    = [[Eesti Rahvavägi]]&lt;br/&gt;[[Relva-SS]]
| Auaste         = [[major]]
| Juhitud üksused= [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Sõjakool]] [[aspirant]]ide kompanii&lt;br&gt;[[1. Eesti Piirikaitserügement]] 
| Sõjad/lahingud = [[Eesti Vabadussõda]]&lt;br/&gt;[[Sõjategevus Eestis (1944)|Teine maailmasõda]]&lt;br&gt;[[Tartu lahing (1944)]]
| Autasud        = 
}}
'''Jaan Tamm''' ([[6. juuli]] [[1894]] [[Vana-Võidu vald]], [[Viljandimaa]] – [[8. juuli]] [[1977]] [[Eesti]]) oli eesti sõjaväelane ([[major]])

Jaan Tamm lõpetas 1913. aastal linnakooli, 19. augustil {{kas|1918}} ülendati ta ohvitseriks jalaväe erialal. 

Jaan Tamm teenis Eesti sõjaväes alates 1918. aasta novembrist. 

[[1924]]. aastal ülendati Jaan Tamm, kes teenis Sõjavägede Ühendatud Õppeasutustes nooremleitnandist leitnandiks. 

[[1930]]. aastal teenis Jaan Tamm [[Scoutspataljon|Üksikus Scouts jalaväepataljonis]] ja ülendati kapteniks ning [[1937]]. aasta veebruaris riigivanema käskkirjaga majoriks.

Teise maailmasõja ajal määrati Jaan Tamm moodustatud [[1. Eesti Piirikaitserügement|1. Eesti Piirikaitserügemendi]] ülemaks ning osales Eesti kaitselahingutes 1944. aasta sügisel. 

Pärast nõukogude vägede edukat pealetungioperatsiooni [[Tartu lahing (1944)|Tartu all]] ja Eesti okupeerimist asus ta end varjama ja elas hiljem valenime all [[Rapla]]s ja oli pikka aega sealse [[täitevkomitee]] kommunaalosakonna juhatajana. Pärast väljakuulutatud [[amnestia]]t, legaliseerus.

Jaan Tamm suri [[8. juuli]]l [[1977]] Eestis.

== Kirjandus ==
*Major J. Tamme saatus kerkib punabroshüüris. Eesti Päevaleht, 30. aprill 1971, nr. 34, lk. 4.

== Välislingid ==
* [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=25330 Ohvitseride andmekogu]

{{JÄRJESTA:Tamm, Jaan}}
[[Kategooria:Scouts Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Sündinud 1894]]
[[Kategooria:Surnud 1977]]</text>
      <sha1>k5a1ce66bg6k6cd1526ik6mzkfvzvff</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142536</id>
      <parentid>7142535</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:16:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjandus */</comment>
      <origin>7142536</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2256" sha1="ikho02ve1fo10mheb2z3jkg7hrwwl4n" xml:space="preserve">
{{Sõjaväelane
| Taustavärv     = #B22222
| Pilt           = 
| Pildisuurus    = 200px
| Nimi           = Jaan Tamm
| Hüüdnimi       = 
| Sünniaeg       = [[6. juuli]] [[1894]]
| Sünnikoht      = Vana-Võidu vald, [[Viljandimaa]]
| Surmaaeg       = [[8. juuli]] [[1977]]
| Surmakoht      = Eesti
| Teenistused    = [[Eesti Rahvavägi]]&lt;br/&gt;[[Relva-SS]]
| Auaste         = [[major]]
| Juhitud üksused= [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Sõjakool]] [[aspirant]]ide kompanii&lt;br&gt;[[1. Eesti Piirikaitserügement]] 
| Sõjad/lahingud = [[Eesti Vabadussõda]]&lt;br/&gt;[[Sõjategevus Eestis (1944)|Teine maailmasõda]]&lt;br&gt;[[Tartu lahing (1944)]]
| Autasud        = 
}}
'''Jaan Tamm''' ([[6. juuli]] [[1894]] [[Vana-Võidu vald]], [[Viljandimaa]] – [[8. juuli]] [[1977]] [[Eesti]]) oli eesti sõjaväelane ([[major]])

Jaan Tamm lõpetas 1913. aastal linnakooli, 19. augustil {{kas|1918}} ülendati ta ohvitseriks jalaväe erialal. 

Jaan Tamm teenis Eesti sõjaväes alates 1918. aasta novembrist. 

[[1924]]. aastal ülendati Jaan Tamm, kes teenis Sõjavägede Ühendatud Õppeasutustes nooremleitnandist leitnandiks. 

[[1930]]. aastal teenis Jaan Tamm [[Scoutspataljon|Üksikus Scouts jalaväepataljonis]] ja ülendati kapteniks ning [[1937]]. aasta veebruaris riigivanema käskkirjaga majoriks.

Teise maailmasõja ajal määrati Jaan Tamm moodustatud [[1. Eesti Piirikaitserügement|1. Eesti Piirikaitserügemendi]] ülemaks ning osales Eesti kaitselahingutes 1944. aasta sügisel. 

Pärast nõukogude vägede edukat pealetungioperatsiooni [[Tartu lahing (1944)|Tartu all]] ja Eesti okupeerimist asus ta end varjama ja elas hiljem valenime all [[Rapla]]s ja oli pikka aega sealse [[täitevkomitee]] kommunaalosakonna juhatajana. Pärast väljakuulutatud [[amnestia]]t, legaliseerus.

Jaan Tamm suri [[8. juuli]]l [[1977]] Eestis.

== Kirjandus ==
*Major J. Tamme saatus kerkib punabroshüüris. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)|Eesti Päevaleht]], 30. aprill 1971, nr. 34, lk. 4.

== Välislingid ==
* [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=25330 Ohvitseride andmekogu]

{{JÄRJESTA:Tamm, Jaan}}
[[Kategooria:Scouts Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Sündinud 1894]]
[[Kategooria:Surnud 1977]]</text>
      <sha1>ikho02ve1fo10mheb2z3jkg7hrwwl4n</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142574</id>
      <parentid>7142536</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T16:49:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <origin>7142574</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2264" sha1="8xzok87v2t82t0pq4mmk788dnv9p9dv" xml:space="preserve">
{{Sõjaväelane
| Taustavärv     = #B22222
| Pilt           = 
| Pildisuurus    = 200px
| Nimi           = Jaan Tamm
| Hüüdnimi       = 
| Sünniaeg       = [[6. juuli]] [[1894]]
| Sünnikoht      = [[Vana-Võidu vald]], [[Viljandimaa]]
| Surmaaeg       = [[8. juuli]] [[1977]]
| Surmakoht      = [[Eesti]]
| Teenistused    = [[Eesti Rahvavägi]]&lt;br/&gt;[[Relva-SS]]
| Auaste         = [[major]]
| Juhitud üksused= [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Sõjakool]] [[aspirant]]ide kompanii&lt;br&gt;[[1. Eesti Piirikaitserügement]] 
| Sõjad/lahingud = [[Eesti Vabadussõda]]&lt;br/&gt;[[Sõjategevus Eestis (1944)|Teine maailmasõda]]&lt;br&gt;[[Tartu lahing (1944)]]
| Autasud        = 
}}
'''Jaan Tamm''' ([[6. juuli]] [[1894]] [[Vana-Võidu vald]], [[Viljandimaa]] – [[8. juuli]] [[1977]] [[Eesti]]) oli eesti sõjaväelane ([[major]])

Jaan Tamm lõpetas 1913. aastal linnakooli, 19. augustil {{kas|1918}} ülendati ta ohvitseriks jalaväe erialal. 

Jaan Tamm teenis Eesti sõjaväes alates 1918. aasta novembrist. 

[[1924]]. aastal ülendati Jaan Tamm, kes teenis Sõjavägede Ühendatud Õppeasutustes nooremleitnandist leitnandiks. 

[[1930]]. aastal teenis Jaan Tamm [[Scoutspataljon|Üksikus Scouts jalaväepataljonis]] ja ülendati kapteniks ning [[1937]]. aasta veebruaris riigivanema käskkirjaga majoriks.

Teise maailmasõja ajal määrati Jaan Tamm moodustatud [[1. Eesti Piirikaitserügement|1. Eesti Piirikaitserügemendi]] ülemaks ning osales Eesti kaitselahingutes 1944. aasta sügisel. 

Pärast nõukogude vägede edukat pealetungioperatsiooni [[Tartu lahing (1944)|Tartu all]] ja Eesti okupeerimist asus ta end varjama ja elas hiljem valenime all [[Rapla]]s ja oli pikka aega sealse [[täitevkomitee]] kommunaalosakonna juhatajana. Pärast väljakuulutatud [[amnestia]]t, legaliseerus.

Jaan Tamm suri [[8. juuli]]l [[1977]] Eestis.

== Kirjandus ==
*Major J. Tamme saatus kerkib punabroshüüris. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)|Eesti Päevaleht]], 30. aprill 1971, nr. 34, lk. 4.

== Välislingid ==
* [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=25330 Ohvitseride andmekogu]

{{JÄRJESTA:Tamm, Jaan}}
[[Kategooria:Scouts Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Sündinud 1894]]
[[Kategooria:Surnud 1977]]</text>
      <sha1>8xzok87v2t82t0pq4mmk788dnv9p9dv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142576</id>
      <parentid>7142574</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T16:50:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7142576</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2338" sha1="huf64iy7ln6bq8j1idf0zl916wasq27" xml:space="preserve">
{{Sõjaväelane
| Taustavärv     = #B22222
| Pilt           = 
| Pildisuurus    = 200px
| Nimi           = Jaan Tamm
| Hüüdnimi       = 
| Sünniaeg       = [[6. juuli]] [[1894]]
| Sünnikoht      = [[Vana-Võidu vald]], [[Viljandimaa]]
| Surmaaeg       = [[8. juuli]] [[1977]]
| Surmakoht      = [[Eesti]]
| Teenistused    = [[Eesti Rahvavägi]]&lt;br/&gt;[[Relva-SS]]
| Auaste         = [[major]]
| Juhitud üksused= [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Sõjakool]] [[aspirant]]ide kompanii&lt;br&gt;[[1. Eesti Piirikaitserügement]] 
| Sõjad/lahingud = [[Eesti Vabadussõda]]&lt;br/&gt;[[Sõjategevus Eestis (1944)|Teine maailmasõda]]&lt;br&gt;[[Tartu lahing (1944)]]
| Autasud        = 
}}
'''Jaan Tamm''' ([[6. juuli]] [[1894]] [[Vana-Võidu vald]], [[Viljandimaa]] – [[8. juuli]] [[1977]] [[Eesti]]) oli eesti sõjaväelane ([[major]])

Jaan Tamm lõpetas 1913. aastal linnakooli, 19. augustil {{kas|1918}} ülendati ta ohvitseriks jalaväe erialal. 

Jaan Tamm teenis Eesti sõjaväes alates 1918. aasta novembrist. 

[[1924]]. aastal ülendati Jaan Tamm, kes teenis Sõjavägede Ühendatud Õppeasutustes nooremleitnandist leitnandiks. 

[[1930]]. aastal teenis Jaan Tamm [[Scoutspataljon|Üksikus Scouts jalaväepataljonis]] ja ülendati kapteniks ning [[1937]]. aasta veebruaris riigivanema käskkirjaga majoriks.

Teise maailmasõja ajal määrati Jaan Tamm moodustatud [[1. Eesti Piirikaitserügement|1. Eesti Piirikaitserügemendi]] ülemaks ning osales Eesti kaitselahingutes 1944. aasta sügisel. 

Pärast nõukogude vägede edukat pealetungioperatsiooni [[Tartu lahing (1944)|Tartu all]] ja Eesti okupeerimist asus ta end varjama ja elas hiljem valenime all [[Rapla]]s ja oli pikka aega sealse [[täitevkomitee]] kommunaalosakonna juhatajana. Pärast väljakuulutatud [[amnestia]]t, legaliseerus.

Jaan Tamm suri [[8. juuli]]l [[1977]] Eestis.

== Kirjandus ==
*Major J. Tamme saatus kerkib punabroshüüris. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)|Eesti Päevaleht]], 30. aprill 1971, nr. 34, lk. 4.

== Välislingid ==
* [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=25330 Ohvitseride andmekogu]

{{JÄRJESTA:Tamm, Jaan}}
[[Kategooria:Scouts Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas]]
[[Kategooria:Sündinud 1894]]
[[Kategooria:Surnud 1977]]</text>
      <sha1>huf64iy7ln6bq8j1idf0zl916wasq27</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142577</id>
      <parentid>7142576</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T16:50:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <origin>7142577</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2337" sha1="6sty7egvpz5l1f24r3kqnq6yecvrbh3" xml:space="preserve">
{{Sõjaväelane
| Taustavärv     = #B22222
| Pilt           = 
| Pildisuurus    = 200px
| Nimi           = Jaan Tamm
| Hüüdnimi       = 
| Sünniaeg       = [[6. juuli]] [[1894]]
| Sünnikoht      = [[Vana-Võidu vald]], [[Viljandimaa]]
| Surmaaeg       = [[8. juuli]] [[1977]]
| Surmakoht      = [[Eesti]]
| Teenistused    = [[Eesti Rahvavägi]]&lt;br/&gt;[[Relva-SS]]
| Auaste         = [[major]]
| Juhitud üksused= [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Sõjakool]] [[aspirant]]ide kompanii&lt;br&gt;[[1. Eesti Piirikaitserügement]] 
| Sõjad/lahingud = [[Eesti Vabadussõda]]&lt;br/&gt;[[Sõjategevus Eestis (1944)|Teine maailmasõda]]&lt;br&gt;[[Tartu lahing (1944)]]
| Autasud        = 
}}
'''Jaan Tamm''' ([[6. juuli]] [[1894]] [[Vana-Võidu vald]], [[Viljandimaa]] – [[8. juuli]] [[1977]] [[Eesti]]) oli eesti sõjaväelane ([[major]])

Jaan Tamm lõpetas 1913. aastal linnakooli, 19. augustil {{kas|1918}} ülendati ta ohvitseriks jalaväe erialal. 

Jaan Tamm teenis Eesti sõjaväes alates 1918. aasta novembrist. 

[[1924]]. aastal ülendati Jaan Tamm, kes teenis Sõjavägede Ühendatud Õppeasutustes nooremleitnandist leitnandiks. 

[[1930]]. aastal teenis Jaan Tamm [[Scoutspataljon|Üksikus Scouts jalaväepataljonis]] ja ülendati kapteniks ning [[1937]]. aasta veebruaris riigivanema käskkirjaga majoriks.

Teise maailmasõja ajal määrati Jaan Tamm moodustatud [[1. Eesti Piirikaitserügement|1. Eesti Piirikaitserügemendi]] ülemaks ning osales Eesti kaitselahingutes 1944. aasta sügisel. 

Pärast nõukogude vägede edukat pealetungioperatsiooni [[Tartu lahing (1944)|Tartu all]] ja Eesti okupeerimist asus ta end varjama ja elas hiljem valenime all [[Rapla]]s ja oli pikka aega sealse [[täitevkomitee]] kommunaalosakonna juhatajana. Pärast väljakuulutatud [[amnestia]]t legaliseerus.

Jaan Tamm suri [[8. juuli]]l [[1977]] Eestis.

== Kirjandus ==
*Major J. Tamme saatus kerkib punabroshüüris. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)|Eesti Päevaleht]], 30. aprill 1971, nr. 34, lk. 4.

== Välislingid ==
* [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=25330 Ohvitseride andmekogu]

{{JÄRJESTA:Tamm, Jaan}}
[[Kategooria:Scouts Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas]]
[[Kategooria:Sündinud 1894]]
[[Kategooria:Surnud 1977]]</text>
      <sha1>6sty7egvpz5l1f24r3kqnq6yecvrbh3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142578</id>
      <parentid>7142577</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T16:52:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <origin>7142578</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2338" sha1="prwf5sh5dt4rd1e06cfbsc7j8ioqueh" xml:space="preserve">
{{Sõjaväelane
| Taustavärv     = #B22222
| Pilt           = 
| Pildisuurus    = 200px
| Nimi           = Jaan Tamm
| Hüüdnimi       = 
| Sünniaeg       = [[6. juuli]] [[1894]]
| Sünnikoht      = [[Vana-Võidu vald]], [[Viljandimaa]]
| Surmaaeg       = [[8. juuli]] [[1977]]
| Surmakoht      = [[Eesti]]
| Teenistused    = [[Eesti Rahvavägi]]&lt;br/&gt;[[Relva-SS]]
| Auaste         = [[major]]
| Juhitud üksused= [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Sõjakool]]i [[aspirant]]ide kompanii&lt;br&gt;[[1. Eesti Piirikaitserügement]] 
| Sõjad/lahingud = [[Eesti Vabadussõda]]&lt;br/&gt;[[Sõjategevus Eestis (1944)|Teine maailmasõda]]&lt;br&gt;[[Tartu lahing (1944)]]
| Autasud        = 
}}
'''Jaan Tamm''' ([[6. juuli]] [[1894]] [[Vana-Võidu vald]], [[Viljandimaa]] – [[8. juuli]] [[1977]] [[Eesti]]) oli eesti sõjaväelane ([[major]])

Jaan Tamm lõpetas 1913. aastal linnakooli, 19. augustil {{kas|1918}} ülendati ta ohvitseriks jalaväe erialal. 

Jaan Tamm teenis Eesti sõjaväes alates 1918. aasta novembrist. 

[[1924]]. aastal ülendati Jaan Tamm, kes teenis Sõjavägede Ühendatud Õppeasutustes nooremleitnandist leitnandiks. 

[[1930]]. aastal teenis Jaan Tamm [[Scoutspataljon|Üksikus Scouts jalaväepataljonis]] ja ülendati kapteniks ning [[1937]]. aasta veebruaris riigivanema käskkirjaga majoriks.

Teise maailmasõja ajal määrati Jaan Tamm moodustatud [[1. Eesti Piirikaitserügement|1. Eesti Piirikaitserügemendi]] ülemaks ning osales Eesti kaitselahingutes 1944. aasta sügisel. 

Pärast nõukogude vägede edukat pealetungioperatsiooni [[Tartu lahing (1944)|Tartu all]] ja Eesti okupeerimist asus ta end varjama ja elas hiljem valenime all [[Rapla]]s ja oli pikka aega sealse [[täitevkomitee]] kommunaalosakonna juhatajana. Pärast väljakuulutatud [[amnestia]]t legaliseerus.

Jaan Tamm suri [[8. juuli]]l [[1977]] Eestis.

== Kirjandus ==
*Major J. Tamme saatus kerkib punabroshüüris. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)|Eesti Päevaleht]], 30. aprill 1971, nr. 34, lk. 4.

== Välislingid ==
* [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=25330 Ohvitseride andmekogu]

{{JÄRJESTA:Tamm, Jaan}}
[[Kategooria:Scouts Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eesti sõjaväelased Saksa sõjaväes Teises maailmasõjas]]
[[Kategooria:Sündinud 1894]]
[[Kategooria:Surnud 1977]]</text>
      <sha1>prwf5sh5dt4rd1e06cfbsc7j8ioqueh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Apple Lisa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>264117</id>
    <revision>
      <id>7142627</id>
      <parentid>6878924</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:47:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Lisa ajajärgu lõpp */</comment>
      <origin>7142627</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10846" sha1="hh6dhntqrr3kcxlo9f53a34matvrwhn" xml:space="preserve">{{vikinda}}{{keeletoimeta}}{{viita}}
'''Apple Lisa''' on ettevõtte [[Apple Inc.]] välja töötatud [[personaalarvuti]]. Ametlikult on &quot;Lisa&quot; lühend nimetusest &quot;Local Integrated Software Architecture&quot; ('kohaliku integreeritud tarkvaraga arhitektuur'), aga Lisa on ka Apple'i kaasasutaja [[Steve Jobs]]i tütre nimi.

Arvuti väljatöötamisega tehti algust 1978. aastal. Algsest projektist arenes välja [[Graafiline kasutajaliides|graafilise kasutajaliidesega]] (GUI) äriklassi arvuti idee. Apple tutvustas Lisat avalikkusele 1983. aasta jaanuaris. Arvuti algne hind oli 9995 dollarit. Poolteist aastat hiljem katkestas Apple Lisa arendamise ja otsustas odavama [[Macintosh]]i kasuks. Väidetavalt kulutas Apple Lisa arendamisele 50 miljonit dollarit ja 200 aasta jagu tööaega.

==Riistvara== 
Lisa riistvara arendust juhtis [[Robert Paratore]]. Lisa oli teine tavakasutajale kättesaadav graafilise kasutajaliidesega arvuti, esimene oli [[Xerox Star]]. Arvuti kasutas [[Motorola 68000]] protsessorit 5 MHz taktsagedusega. [[Muutmälu]] oli Lisal 1 MB. Originaalsel Lisal oli kaks Apple FileWare flopiseadet, mida tunti ka Twiggyna. Üks seade sai vastu võtta kuni 871 kB andmeid.

==Lisa 2==
[[Pilt:Apple_Lisa_2_with_Profile_HD.jpg|pisi|Lisa 2]]
Täiendatud Lisa versioon Lisa 2 tuli välja 1984. aasta jaanuaris ja selle hind jäi 3495 ja 5495 USA dollari vahele. See oli palju odavam kui originaalversioon ja läks üle ühele 400K Sony microfloppy seadmele. Lisa 2 oli võimalik osta 512K vahemäluga ja teiste odavamate tarvikutega. Lisa 2-l oli väga algeline emaplaat ilma virtuaalsete komponentideta, aga paljude lisalaiendustega. Sellel oli 2 laiendust RAMi jaoks üks protsessori ja üks I/O jaoks, kõik üksteise suhtes paralleelselt asetatud. Teisel pool emaplaati olid niinimetatud Lisa laienduspesad (''slot''&lt;nowiki/&gt;'id) samuti paralleelselt. See paindlikkus lubas uuendada Lisa protsessoreid ja andis suurema vabaduse arendajatele.

== Tehnoloogia ==
[[Pilt:Apple_Lisa_motherboard.jpg|pisi|Lisa emaplaat]]
Lisa personaalarvutid olid arvutimaailma eelmise sajandi ühed alahinnatumad arvutisüsteemid. Kui Apple 1983. aastal Lisaga lagedale tuli, ei saanud mitte keegi tema revolutsioonilisusest aru. Apple'i filosoofiat Lisa juures saab kirjeldada kahe sõnaga: Lisa tehnoloogia. See tehnoloogia on kombinatsioon riistvarast ja tarkvarast. Lisa tegi revolutsiooniliseks aspekt, et seda oli lihtne kasutada ja sellega sai sellegipoolest luua keerulisi kalkulatsioone. Apple'i sõnade järgi põhines Lisa tehnoloogia „suurel graafika kasutusel, järjepideval kasutajaliidesel ja osutusseadisel ([[arvutihiir]]el), mis kõik koos töötavad kontoris töötaja vajaduste järgi“.

Lisa on süsteem, mida tuleb kasutada kaua, enne kui saad teada, et see on kasutajasõbralik. Lisa süsteemi peab ise nägema, et teada saada, kui revolutsiooniline oli see tolle aja kohta. Arvuti kasutajaliidese ülaosas asus menüüriba, kust kasutaja sai hiire abil valida rakenduse. Samuti oli [[Töölaud (infotehnoloogia)|töölaual]] mitu akent ja ikooni. Aknad näitasid kasutajatele failis või dokumendis olevat informatsiooni. Menüüribal oli enamus akendest. Samuti oli üks akendest Lisa Draw, mis joonistas automaatselt roose.
Enamiku toiminguid sai Lisa kasutajaliideses teha ühe hiireklõpsuga. Kasutaja pidi liigutama hiirt, et oma tahtmist pidi ikoonide vahel. Vajutades ikoonil liikus menüü alla ja sealt sai tegevusi valida. Lisa Draw'st sai samuti asju kopeerida. Lisa tehnoloogia on enamus kopeeritud Apple'ilt ja teistelt arvutifirmadelt.{{lisa viide}}

==Macintosh XL== 
Jaanuaris 1985. aastal tegi Lisa mudel 2/1i läbi nimevahetuse ja muutus [[Macintosh XL]]iks, sellest pidi saama Macintoshi tippmudel. Mudel muutus jällegi odavamaks ja maksis 4000 dollarit, tänu nendele nüanssidele müük kolmekordistus. Aga Apple lõpetas 8 kuud hiljem nende müümise ja Macintoshi uueks tippmudeliks sai Macintosh Pro.

== Sisse- ja väljalülitamine ==
Lisat sai sisse ja välja lülitada esipaneelil asuva nupu abil. Eriline oli aga see, et tegelikult ei toimunud mingit sisse- ega väljalülitamist. Lisa ei olnud kunagi välja lülitatud, vaid järjepidevalt sees. Kui Lisa oli näiliselt välja lülitatud, oli ta tegelikult madal voolurežiimil, mis oli nupuvajutuse ootel. Kui Lisa oli sisse lülitatud ja kasutaja vajutas väljalülitamisnuppu, andis operatsioonisüsteem sellest teada. Operatsioonisüsteem käskis kõik dokumendid salvestada enne väljalülitamist. Tänu sellele süsteemile säilitas Lisa kasutaja valitud arvutiseaded organiseeritult. Kui kasutaja lülitas Lisa sisse, siis arvuti suutis meelde jätta töölaua seaded, mis olid kasutaja määratud. 
Süsteemi kokkujooksmise korral jättis Lisa selle tarbeks vaba ruumi kõvakettale. Failide duplikaadid salvestati eri asukohtadesse ja eri vormingutes.

==Unikaalne seerianumber==
Iga arvuti koosnes eraldi seerianumbrist, mida suutis töölaua tegumihaldurilt lugeda (seerianumber oli salvestatud selleks mõeldud kiibile). Lisa kasutas seerianumbrit programmide kaitseks. See oli lihtne ja efektiivne piraatlusvastane vahend. Kui kasutaja installis uue programmi, kirjutas programm disketile enda arvuti seerianumbri. Pärast programmi installimist ei olnud võimalik sama disketti teises Lisa arvutis kasutada.

== Ekraan ==
Lisa ekraani kontrasti oli võimalik seadistada, selleks oli Lisale kirjutatud eraldi programm (''preferences''). See programm lülitas samuti ekraani välja, kui kasutaja ei olnud aktiivne, see süsteem takistas ekraani läbipõlemist. Kui ekraani kontrasti seadistus oli automaatse peal, ei seadistanud süsteem ekraani järsku, vaid vähehaaval kas heledamaks või tumedamaks.
Kui kasutaja tahtis mõnda privaatset dokumenti ekraanilt kõrvaltvaataja eest ära peita, sai seda teha lihtsa klahvikombinatsiooniga (option-shift-0).

==Tarkvara==
Lisa operatsioonisüsteem lubas koostööd teha virtuaalmälul ja multitegumtöötlusel, mis oli oma ajakohta ülimalt arenenud süsteem. Miinuseks oli aga see, et arvuti kiirus langes muutmälu kasutusele võtmisel kõvasti. Lisal oli kakspõhilist kasutajaliidest: Lisa kontorisüsteem ja tööruum.
Lisa kontori süsteem (Lisa Office system) oli graafilise kasutajaliidesega keskkond edasijõudnutele. Tööruum (Workshop) aga oli tekstipõhine keskkond sellest hoolimata, et kasutas samuti graafilist liidest. Hiljem muudeti Lisa kontorisüsteemi nimi 7/7-ks, sellepärast et see koosnes seitsmest programmist: LisaWrite, LisaCalc, LisaDraw, LisaGraph, Lisa Project, LisaList, ja LisaTerminal.

==Müügiedu==
Apple Lisamis, mis oli oma ajast tehniliste saavutustega ees, oli sellegipoolest üks suurimatest Apple’i reklaami äpardustest. Lisa kõrge hind tegi ta raskesti müüdavaks ja konkurendid nagu IBM, müüsid kõvasti odavamaid äriklassi arvuteid. Üks suurimaid Lisa tarnijaid oli [[NASA]] (USA kosmose agentuur), mis kasutas põhiliselt LisaProjecti. Kui Lisa arendamine lõpetati, muutus LisaProject suhteliselt kasutuskõlbmatuks. Lisa halvas müügiedus oli ka süüdi Macintosh XL, mis tuli välja 1984. aastal. Macintosh oli Lisast kõvasti kiirem ja kõvasti odavam. Kaks aastat hiljem tuli küll välja Lisa 2, aga selle müüki ei saatnud samuti edu. 

==Ajalugu==
Apple hakkas Lisat välja töötama 1979. aastal. Plaaniks oli ehitada revolutsiooniline arvuti, mida on tõeliselt lihtne kasutada ning seeläbi suurendad arvutite piiranguid. Lisa loomise eesmärkideks oli: kasutajasõbralikus, vastupidavus, paindlikkus riistvarale ja tarkvarale ja hea kiiruse saavutamine. Apple Lisa võis küll olla arvuti, millel olid eduks head juured. Tegelikult ei olnud Lisaga midagi uut vaid paljud vanad asjad kokku pandud, näiteks laenas Apple mitmed oma põhi ideed Xeroxilt ja tema varajsest Alto süsteemist.
1979. aastal sai osakonna POS (''Personal office system'') riistvara juhiks John Couch. Couch lõi Lisa jaoks turundussüsteemi ning teenis ka suured rahalised vahendid selle arvuti tarbeks.
Algul oli POSis ligi 300 töötajat, kellest umbes 100 töötasid tarkvara ja riistvara kallal. Kui Couch sai juhiks, pani ta lõpuks kokku meeskonna andekatest Apple’i ja Silicon Valley teiste arvutifirmade töötajatest. Lisa algus oli pigem tekstipõhine süsteem, mitte revolutsiooniline arvuti. Pärast korduvaid reise Xerox PARCi (Palo Alto Reasearch Center) Silicon Valleys suutis Couch meelitada enda juurde ka andekamad Xeroxi töötajad. Üks võtmekohti Lisa arendamisel oli üleminek tekstisüsteemist akendega süsteemile.
Pärast mitmeid viivitusi ja kaheaastast graafikust mahajäämist soovis Apple lõpuks saada väljaandmistähtaega. Apple teatas avalikkusele Lisast 1982. aasta lõpul.1983. aasta 19. jaanuaril teatas Apple Lisa ametliku väljalaske kuupäevast, mis oli määratud sama aasta maisse. Apple lootis Lisa väljalaskmisega kuulutada uue personaalarvutite ajajärgu.
Apple plaanis müüa 1983. aastal poole aastaga umbes 10 000 ja järgmisel aastal pärast seda 40 000 Lisat. Kokku müüdi aga Lisasid 18 kuu jooksul 80 000. Pärast aastast Lisade tootmist kuulutas Apple, et suudab toota ainult ühte seeriat arvuteid ja paremate müügitulemuste pärast valiti selleks seeriaks Macintosh. Pärast Macintosh Xli väljakuulutamist lõi Apple ka programmi MacWorks, tänu millele sai kasutada Lisa seitset põhiprogrammi ka teistes Apple'i seeriates.
Lisa füüsiline pärand on veel ikka mingis mõttes elus. Apple’i peakorteris on töötavaid Lisa mudeleid ka veel tänapäeval näha.

==Lisa ajajärgu lõpp==
Lisa tunnistati kohe väga oluliste täiustustega arvutiks. On väidetud isegi, et Lisa on mõjutanud arvutimaailma arengut rohkem kui [[IBM]]-i arvutid. Lisa tarkvara oli kombineeritud Apple'i maatriksprinteriga, kahe peale kokku suutsid nad luua kvaliteetsema printimisvõimaluse kui ükski sama hinnaklassiga arvuti sel ajal. Tema kasutajaid oli rohkem kui neid arvuteid müüdi, sest Lisa oli kontorites populaarne abivahend. 

Apple kasutas Lisa puhul statsionaarset failiotsingusüsteemi nagu näiteks [[Microsoft Windows|Windowsi]] Start-menüüs olev Microsoft Office hiljem. Sama süsteemi kasutas Apple ka system 7e (1991) dokumentide haldamiseks. Apple Lisa seeria kogumüük jäi arvatavalt 100 000 arvuti juurde. Töötavaid Lisasid on tänapäeval väga raske leida, aga kollektsionääride jaoks on need maiuspalad.
Apple Lisa seeria kasinast müügist hoolimata oli see arvuti oma ajast kõvasti ees ja pani aluse tänapäevastele arvutitele.

==Välislingid==
*http://www.mac-history.net/apple-lisa/2007-10-12/apple-lisa
*http://lisa.sunder.net/mirrors/Simon/Lisa/LisaLegacy/history.html
*http://www.applefritter.com/node/3191
*http://lowendmac.com/orchard/05/apple-lisa-history.html

{{Apple'i riistvara}}
[[Kategooria:Apple'i riistvara]]
[[Kategooria:Personaalarvutid]]</text>
      <sha1>hh6dhntqrr3kcxlo9f53a34matvrwhn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mitmekultuurilisus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>264984</id>
    <revision>
      <id>7142929</id>
      <parentid>5506084</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:54:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26297-52</username>
        <id>228346</id>
      </contributor>
      <comment>Muutsin et</comment>
      <origin>7142929</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7035" sha1="12sc8yuze9tocy6rpb1kuem2oxwyvm6" xml:space="preserve">{{liita|Islam ja mitmekultuurilisus}}
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2011}}
'''Mitmekultuurilisus''' (&quot;multikultuursus&quot; ei ole keeleliselt korrektne) on [[ideoloogia]], mis peab oluliseks tunnistada, et [[ühiskond|ühiskonna]] jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad eri [[kultuur]]ilise ja [[rahvus|etnilise]] taustaga inimrühmad, ning edendada [[sallivus]]t nii nende omavahelises läbikäimises kui ka suhtluses riigiga. Mitmekultuurilisus kui mõttelaad rõhutab, et sallivus ühiskonna [[heterogeensus]]e suhtes on tänapäeval eriti oluline, kuna ka varem [[Homogeensus|homogeensete]] ühiskondade [[demograafia|demograafiline]] koostis on senisest mitmekesisem; selle üks eeldusi on, et uusi vähemusi ei tule tingimata põhielanikkonda [[Assimilatsioon|assimileerida]]. Timon on elva vallavanem

Tänapäeva ühiskonnas on eri arusaamad mitmekultuurilisusest tinginud kaks näivas vastuolus strateegiat:
* Esimene keskendub suhtlemisele eri kultuuride vahel, mis loob mitmekultuurilisuse kultuurierisuste teadvustamise kaudu.
* Teine keskendub mitmekesisusele ja iga kultuuri omapärale. Kultuuriline kapseldumine võib kaitsta kohaliku rahvuse, kultuuri või piirkonna ainulaadsust, andes just sellega oma panuse ülemaailmsesse kultuurilisse mitmekesisusse. Üks näide kohaliku kultuuri kaitsmisele suunatud meetmest on Prantsusmaa 1993. aasta tolli- ja kaubandusläbirääkimistel ([[GATT]]) &quot;kultuurilise erisuse&quot; kontseptsioon.

Need lähenemised ei välista teineteist siiski täielikult. Pigem võivad vastandlikud arusaamad ja strateegiad teineteist mõnikord täiendada, luues uusi kultuurinähtusi, mis hõlmavad üksikute kultuuride ideoloogiaid ja nendevahelisi suhteid.&lt;ref&gt;Ortiz, Fernando. Cuban Counterpoint: Tobacco and Sugar, Durham, NC: Duke University Press,ISBN 0-8223-1616-1. Tlk. Harriet de Onís, 1995&lt;/ref&gt; Mary Louise Pratt võttis kultuuriliste kokkupõrgete ja suhete kirjeldusena kasutusele sõna &quot;kontaktiala&quot;.&lt;ref&gt;Pratt, Mary Lousis. &quot;Arts of the Contact Zone.&quot; From Inquiry to Academic Writing: a Text and Reader. Boston: Bedford/St. Martin's, 2008. 355-68.&lt;/ref&gt; Sel viisil iseloomustatavas kultuurikeskkonnas pole kultuurid üksnes kas omavahelises suhtluses või isolatsioonis. Need kaks strateegiat toimivad üheaegselt ning rakenduvad kultuuride eri aspektidele, luues uusi kultuurivorme. Mitmekultuurilisust võib määratleda viisidel, mis ulatuvad kaugemale pelgast inimtegevusest, andes elava mitmemõõtmelise arusaama kultuurisuhetest, kultuurilisest isolatsioonist ja nende kahe äärmuse vahele jäävatest nähtustest.

Olukorda, kus küll aktsepteeritakse väiksemate gruppide väärtushinnanguid ja tavasid, kuid samas esineb üks selgelt domineeriv kultuur nimetatakse [[Kultuuriline pluralism|kultuuriliseks pluralismiks]].

== Mitmekultuurilisuse mõiste ==
:– Kultuuriline paljusus ühes ühiskonnas. Ühiskond ei ole kultuuriliselt homogeenne [Homogeensus on (koostiselt, omadustelt, tekkelt) ühtlus, ühesugusus]. Erinevused on keelelised, usulised ja etnilised.&lt;ref name=&quot;Heywood&quot;&gt;Heywood, Andrew. Politics. Palgrave Macmillan, 2007&lt;/ref&gt;  
:– Normatiivne (eesmärk, norm: mitmekultuurilisust peaks kaitsma, väärtustama, edendama ja soodustama) ja kirjeldav (eri kultuurid on lihtsalt kõrvuti).&lt;ref name=&quot;Heywood&quot; /&gt; 
:– Ajaloolised näited on pigem NSVL,{{lisa viide}} Austria-Ungari,{{lisa viide}} [[Osmanite riik]], India, Iisrael, USA ja Suurbritannia, kuid mitte Lääne-Euroopa riigid (nt Taani).&lt;ref name=&quot;Heywood&quot; /&gt; 
:– Sallivus pole hea iseeneses ega ka absoluutne hea (absoluutne sallivus pole võimalik; sallivus on hea vaid mõõdukas koguses ja õiges kohas, samamoodi nagu positiivne enesehinnang, julgus või hirm).&lt;ref name=&quot;Heywood&quot; /&gt; 
:– Sallimatu liberalism – sallimatus sallimatute suhtes ([[sõnavabadus]]e piirangute, [[abielu]]traditsioonide ja individuaalsete õiguste piiramise suhtes kogukondlike õiguste nimel).&lt;ref name=&quot;Heywood&quot; /&gt; 
:– Mitmekultuurilisus kui kultuuriline paljusus, väärtuste ja eluviiside paljusus.&lt;ref name=&quot;Heywood&quot; /&gt;

== Mitmekultuurilisuse definitsioon ==
Mitmekultuurilisust võib defineerida pürgimisena jõuda nii kohalike kui ka uustulnukateni, et arendada kestvaid suhteid etniliste ja usuliste kogukondade vahel. Mitmekultuurilisus julgustab neid kogukondi ühiskonnas täiel määral osalema, parandades nende majanduslikku olukorda ning sotsiaalset ja kultuurilist integratsiooni vastuvõtvasse kultuuri.&lt;ref&gt;dictionary.reference.com [http://dictionary.reference.com/browse/Multiculturalism], Loetud 21.11.2011.&lt;/ref&gt;

== Mitmekultuuriline ühiskond ==
Mitmekultuurilisus tähendab ennekõike seda, et ollakse tolerantsed teiste rahvaste ja nende kultuuriga. Mitmekultuurilises ühiskonnas elavad kõrvuti eri rahvused, kokku saavad eri usud ja kombed. Suurlinnades on mitmekultuurilisus teatud määral paratamatu, sest kokku saavad eri rahvuste esindajad.

Mitmekultuurilisuse edukusele on viimasel ajal antud kardinaalselt lahknevaid hinnanguid. Saksamaa kantsler [[Angela Merkel]] on väitnud, et mitmekultuuriline ühiskond on läbi kukkunud, kuna 1960. aastatel kutsuti Saksamaale tööle palju võõrtöölisi, kes pole aga tänini kohalikku ühiskonda integreerunud&lt;ref&gt;Angela Merkel: &quot;Multikultuurne ühiskond on läbi kukkunud&quot; [http://uudised.err.ee/index.php?06217817], Loetud 13.11.2011.&lt;/ref&gt;. Teisalt tuuakse tänini teistele riikidele eeskujuks Kanadat, mis määratleb end ka ametlikult mitmekultuurilise riigina ning kus sellelaadsed probleemid on märgatavalt väiksemad&lt;ref&gt;Citizenship and Immigration Canada &quot;Canadian Multiculturalism: An Inclusive Citizenship&quot;[http://www.cic.gc.ca/english/multiculturalism/citizenship.asp], Loetud 21.11.2011.&lt;/ref&gt;. Vahel tuuakse mitmekultuurilisuse näiteks ka India, mis on rassiliselt, kultuuriliselt, keeleliselt, rahvuslikult ja usuliselt üks kõige mitmekesisemaid riike maailmas.&lt;ref&gt;Language in India: &quot;Strength for Today and Bright Hope for Tomorrow&quot;[http://www.languageinindia.com/aug2002/indianmothertongues1961aug2002.html], Loetud 21.11.2011.&lt;/ref&gt;), Indoneesia, Jaapan, Malaisia, Filipiinid, Mauritius, Singapur, Lõuna-Korea.

== Mitmekultuuriline poliitika ==
Poliitilises kontekstis kasutatakse terminit eri tähendustes:
* Propageerimine, et eri kultuurid ühes ühiskonnas elaksid.&lt;ref name=&quot;Kenan Malik&quot;&gt;Kenan Malik: „Multiculturalism undermines diversity“ [http://www.guardian.co.uk/commentisfree/2010/mar/17/multiculturalism-diversity-political-policy], Loetud 21.11.2011.&lt;/ref&gt;
* Poliitika, mis aitaks säilitada mitmekesist kultuuri.&lt;ref name=&quot;Kenan Malik&quot; /&gt;
* Poliitika, kus eri etnilistesse ja kultuurilistesse gruppidesse kuuluvate inimeste poole pöörduvad ametiasutused erinevalt sõltuvalt sellest, millisesse gruppi nad kuuluvad.&lt;ref name=&quot;Kenan Malik&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

&lt;small&gt;''Selle artikli kirjutamisel on kasutatud ingliskeelset artiklit [[:en:Multiculturalism]] seisuga 13. november 2011.''&lt;/small&gt;

[[Kategooria:Kultuur]]
[[Kategooria:Sotsioloogia]]</text>
      <sha1>12sc8yuze9tocy6rpb1kuem2oxwyvm6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142933</id>
      <parentid>7142929</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:56:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26297-52</username>
        <id>228346</id>
      </contributor>
      <comment>Gfs</comment>
      <origin>7142933</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7011" sha1="f15ot2drwpw8inheo0mklp6i4bn5xkf" xml:space="preserve">{{liita|Islam ja mitmekultuurilisus}}
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2011}}
'''Mitmekultuurilisus''' (&quot;multikultuursus&quot; ei ole keeleliselt korrektne) on [[ideoloogia]], mis peab oluliseks tunnistada, et [[ühiskond|ühiskonna]] jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad eri [[kultuur]]ilise ja [[rahvus|etnilise]] taustaga inimrühmad, ning edendada [[sallivus]]t nii nende omavahelises läbikäimises kui ka suhtluses riigiga. Mitmekultuurilisus kui mõttelaad rõhutab, et sallivus ühiskonna [[heterogeensus]]e suhtes on tänapäeval eriti oluline, kuna ka varem [[Homogeensus|homogeensete]] ühiskondade [[demograafia|demograafiline]] koostis on senisest mitmekesisem; selle üks eeldusi on, et uusi vähemusi ei tule tingimata põhielanikkonda [[Assimilatsioon|assimileerida]]. 

Tänapäeva ühiskonnas on eri arusaamad mitmekultuurilisusest tinginud kaks näivas vastuolus strateegiat:
* Esimene keskendub suhtlemisele eri kultuuride vahel, mis loob mitmekultuurilisuse kultuurierisuste teadvustamise kaudu.
* Teine keskendub mitmekesisusele ja iga kultuuri omapärale. Kultuuriline kapseldumine võib kaitsta kohaliku rahvuse, kultuuri või piirkonna ainulaadsust, andes just sellega oma panuse ülemaailmsesse kultuurilisse mitmekesisusse. Üks näide kohaliku kultuuri kaitsmisele suunatud meetmest on Prantsusmaa 1993. aasta tolli- ja kaubandusläbirääkimistel ([[GATT]]) &quot;kultuurilise erisuse&quot; kontseptsioon.

Need lähenemised ei välista teineteist siiski täielikult. Pigem võivad vastandlikud arusaamad ja strateegiad teineteist mõnikord täiendada, luues uusi kultuurinähtusi, mis hõlmavad üksikute kultuuride ideoloogiaid ja nendevahelisi suhteid.&lt;ref&gt;Ortiz, Fernando. Cuban Counterpoint: Tobacco and Sugar, Durham, NC: Duke University Press,ISBN 0-8223-1616-1. Tlk. Harriet de Onís, 1995&lt;/ref&gt; Mary Louise Pratt võttis kultuuriliste kokkupõrgete ja suhete kirjeldusena kasutusele sõna &quot;kontaktiala&quot;.&lt;ref&gt;Pratt, Mary Lousis. &quot;Arts of the Contact Zone.&quot; From Inquiry to Academic Writing: a Text and Reader. Boston: Bedford/St. Martin's, 2008. 355-68.&lt;/ref&gt; Sel viisil iseloomustatavas kultuurikeskkonnas pole kultuurid üksnes kas omavahelises suhtluses või isolatsioonis. Need kaks strateegiat toimivad üheaegselt ning rakenduvad kultuuride eri aspektidele, luues uusi kultuurivorme. Mitmekultuurilisust võib määratleda viisidel, mis ulatuvad kaugemale pelgast inimtegevusest, andes elava mitmemõõtmelise arusaama kultuurisuhetest, kultuurilisest isolatsioonist ja nende kahe äärmuse vahele jäävatest nähtustest.

Olukorda, kus küll aktsepteeritakse väiksemate gruppide väärtushinnanguid ja tavasid, kuid samas esineb üks selgelt domineeriv kultuur nimetatakse [[Kultuuriline pluralism|kultuuriliseks pluralismiks]].

== Mitmekultuurilisuse mõiste ==
:– Kultuuriline paljusus ühes ühiskonnas. Ühiskond ei ole kultuuriliselt homogeenne [Homogeensus on (koostiselt, omadustelt, tekkelt) ühtlus, ühesugusus]. Erinevused on keelelised, usulised ja etnilised.&lt;ref name=&quot;Heywood&quot;&gt;Heywood, Andrew. Politics. Palgrave Macmillan, 2007&lt;/ref&gt;  
:– Normatiivne (eesmärk, norm: mitmekultuurilisust peaks kaitsma, väärtustama, edendama ja soodustama) ja kirjeldav (eri kultuurid on lihtsalt kõrvuti).&lt;ref name=&quot;Heywood&quot; /&gt; 
:– Ajaloolised näited on pigem NSVL,{{lisa viide}} Austria-Ungari,{{lisa viide}} [[Osmanite riik]], India, Iisrael, USA ja Suurbritannia, kuid mitte Lääne-Euroopa riigid (nt Taani).&lt;ref name=&quot;Heywood&quot; /&gt; 
:– Sallivus pole hea iseeneses ega ka absoluutne hea (absoluutne sallivus pole võimalik; sallivus on hea vaid mõõdukas koguses ja õiges kohas, samamoodi nagu positiivne enesehinnang, julgus või hirm).&lt;ref name=&quot;Heywood&quot; /&gt; 
:– Sallimatu liberalism – sallimatus sallimatute suhtes ([[sõnavabadus]]e piirangute, [[abielu]]traditsioonide ja individuaalsete õiguste piiramise suhtes kogukondlike õiguste nimel).&lt;ref name=&quot;Heywood&quot; /&gt; 
:– Mitmekultuurilisus kui kultuuriline paljusus, väärtuste ja eluviiside paljusus.&lt;ref name=&quot;Heywood&quot; /&gt;

== Mitmekultuurilisuse definitsioon ==
Mitmekultuurilisust võib defineerida pürgimisena jõuda nii kohalike kui ka uustulnukateni, et arendada kestvaid suhteid etniliste ja usuliste kogukondade vahel. Mitmekultuurilisus julgustab neid kogukondi ühiskonnas täiel määral osalema, parandades nende majanduslikku olukorda ning sotsiaalset ja kultuurilist integratsiooni vastuvõtvasse kultuuri.&lt;ref&gt;dictionary.reference.com [http://dictionary.reference.com/browse/Multiculturalism], Loetud 21.11.2011.&lt;/ref&gt;

== Mitmekultuuriline ühiskond ==
Mitmekultuurilisus tähendab ennekõike seda, et ollakse tolerantsed teiste rahvaste ja nende kultuuriga. Mitmekultuurilises ühiskonnas elavad kõrvuti eri rahvused, kokku saavad eri usud ja kombed. Suurlinnades on mitmekultuurilisus teatud määral paratamatu, sest kokku saavad eri rahvuste esindajad.

Mitmekultuurilisuse edukusele on viimasel ajal antud kardinaalselt lahknevaid hinnanguid. Saksamaa kantsler [[Angela Merkel]] on väitnud, et mitmekultuuriline ühiskond on läbi kukkunud, kuna 1960. aastatel kutsuti Saksamaale tööle palju võõrtöölisi, kes pole aga tänini kohalikku ühiskonda integreerunud&lt;ref&gt;Angela Merkel: &quot;Multikultuurne ühiskond on läbi kukkunud&quot; [http://uudised.err.ee/index.php?06217817], Loetud 13.11.2011.&lt;/ref&gt;. Teisalt tuuakse tänini teistele riikidele eeskujuks Kanadat, mis määratleb end ka ametlikult mitmekultuurilise riigina ning kus sellelaadsed probleemid on märgatavalt väiksemad&lt;ref&gt;Citizenship and Immigration Canada &quot;Canadian Multiculturalism: An Inclusive Citizenship&quot;[http://www.cic.gc.ca/english/multiculturalism/citizenship.asp], Loetud 21.11.2011.&lt;/ref&gt;. Vahel tuuakse mitmekultuurilisuse näiteks ka India, mis on rassiliselt, kultuuriliselt, keeleliselt, rahvuslikult ja usuliselt üks kõige mitmekesisemaid riike maailmas.&lt;ref&gt;Language in India: &quot;Strength for Today and Bright Hope for Tomorrow&quot;[http://www.languageinindia.com/aug2002/indianmothertongues1961aug2002.html], Loetud 21.11.2011.&lt;/ref&gt;), Indoneesia, Jaapan, Malaisia, Filipiinid, Mauritius, Singapur, Lõuna-Korea.

== Mitmekultuuriline poliitika ==
Poliitilises kontekstis kasutatakse terminit eri tähendustes:
* Propageerimine, et eri kultuurid ühes ühiskonnas elaksid.&lt;ref name=&quot;Kenan Malik&quot;&gt;Kenan Malik: „Multiculturalism undermines diversity“ [http://www.guardian.co.uk/commentisfree/2010/mar/17/multiculturalism-diversity-political-policy], Loetud 21.11.2011.&lt;/ref&gt;
* Poliitika, mis aitaks säilitada mitmekesist kultuuri.&lt;ref name=&quot;Kenan Malik&quot; /&gt;
* Poliitika, kus eri etnilistesse ja kultuurilistesse gruppidesse kuuluvate inimeste poole pöörduvad ametiasutused erinevalt sõltuvalt sellest, millisesse gruppi nad kuuluvad.&lt;ref name=&quot;Kenan Malik&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

&lt;small&gt;''Selle artikli kirjutamisel on kasutatud ingliskeelset artiklit [[:en:Multiculturalism]] seisuga 13. november 2011.''&lt;/small&gt;

[[Kategooria:Kultuur]]
[[Kategooria:Sotsioloogia]]</text>
      <sha1>f15ot2drwpw8inheo0mklp6i4bn5xkf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Raekoja plats (Tartu)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>266254</id>
    <revision>
      <id>7142646</id>
      <parentid>6993617</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T18:40:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <origin>7142646</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15992" sha1="2tos50e174ocftdd7vyotjqltu52fpv" xml:space="preserve">[[Pilt:Tartu_Raekoja_platsi_vaade.jpg|pisi|Raekoja plats jõuluehtes (2012)]]
'''Raekoja plats''' on väljak [[Tartu]] kesklinnas, platsi ääres asub [[Tartu raekoda]].

Raekoja platsilt algavad [[Küüni tänav]], [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]] ja [[Kompanii tänav]]. Selle [[Emajõgi|Emajõe]]-poolset serva läbib [[Vabaduse puiestee (Tartu)|Vabaduse puiestee]] ja  Raekoja platsi ääres  on Tartu kesklinna ja [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe linnaosa]] vahel üle Emajõe  jalakäijate [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]]. Raekoja tagant läheb mööda [[Ülikooli tänav]].  

Kesk- ja varauusajal tegutses raekoja esisel platsil turg, seepärast nimetati seda ka '''Suurturuks'''. Teise maailmasõja ajal hävinud, Kaarsilla kohal asunud [[Kivisild (Tartu)|Kivisilla]] ja [[Uueturu tänav]]a vahelisel alal, Emajõe ääres asus ''Viktualienmarkt''.

Ehkki püsivalt turg tänapäeval Raekoja platsil ei tegutse, korraldatakse seal laatasid: kevadel kevad- ehk [[mailaat]]a, sügisel [[Tartu maarjalaat|maarjalaata]] ning [[Tartu hansapäevad]]e ajal hansalaata. Samuti toimuvad seal kõikvõimalikud pidustused ja kontserdid.

Raekoja platsil asub [[purskkaev]] &quot;[[Suudlevad tudengid (purskkaev)|Suudlevad tudengid]]&quot;.
== Hoonestus ==
*Raekoja plats 1 / [[Ülikooli tänav]] 7 nurgahoone valmis 1784. aastal kahekorruselise avarate korteritega kivist nurgamajana, millele lisati peagi tiheda ärkliakende reaga kolmas korrus. Hoonet on hiljem laiendatud kahel korral: 19. sajandi keskel ja 20. sajandi algul. Aastatel 1797–1888 asus hoones apteek ja 20. sajandi esimesel poolel Tartu Majaomanike Pank. Kultuurimälestis nr 6896.&lt;ref name=&quot;KRR_6896&quot;&gt;{{kultuurimälestis|6896|Elamu Tartus Raekoja pl 1/ Ülikooli 7, 18.-19. saj}} (vaadatud 10.11.2020)&lt;/ref&gt;

* Raekoja plats 1A asub [[Tartu raekoda]]. Tartu keskaegne raekoda hävis&lt;ref&gt;Olev Prints, [https://muuseum.tartu.ee/wp-content/uploads/2020/04/Olev-Prints-Ehitusajaloolised-kaevamised-Tartu-N%c3%b5ukogude-v%c3%a4ljakul.pdf Ehitusajaloolised kaevamised Tartu Nõukogude väljakul a. 1965], muuseum.tartu.ee, 2020/04&lt;/ref&gt; [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Rootsi-Poola sõja]]s 1601. aastal. [[Rootsi aeg|Rootsi võimud]] alustasid uue raekoja ehitamist 1688. aastal [[Paul von Essen]]i plaani järgi ning esimene ametlik koosolek peeti uues hoones 1. septembril 1693. Tartu linn koos raekoja hoonega purustasid vene väed uuesti 1708. aastal ja seda ei suudetudki enam korda teha. Varemetesse ehitatud ajutine puidust raekoda, hävis [[1775. aasta Tartu tulekahju|1775. aasta hiidtulekahjus]]. Uue raekoja varaklassitsistliku projekti tegi 1878. aastaks Rostockist Tartusse tulnud ehitusmeister [[Johann Heinrich Bartholomäus Walther]]. Raekoda avati pidulikult 9. oktoobril 1786&lt;ref&gt;[https://forte.delfi.ee/artikkel/74452117/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-5-tartu-raekoja-plats Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas 5: Tartu, Raekoja plats], forte.delfi.ee, 07.05.2016&lt;/ref&gt;
[[Fail:Elamu Tartus Raekoja pl 2 6898.jpg|pisi|[[Barclay de Tolly maja|Raekoja plats 2]]]]
* Raekoja plats 2 ja [[Ülikooli tänav]]a nurgakrundil asub 1778. aastal ehitatud kahekorruseline hoone. [[Kultuurimälestis]] nr 6898&lt;ref name=&quot;KRR_6898&quot;&gt;{{kultuurimälestis|6898|Elamu Tartus Raekoja pl 2, 1778. a}} (vaadatud 10.11.2020)&lt;/ref&gt;. 1824. aastal avati hoones G. C. Werneri kohvi- ja söögimaja ning 19. sajandi teisel poolel asus hoones W. Gläseri [[Gläseri trükikoda|trükikoda]] ja C. H. F. Schnakenburgi trükikoda, laenuraamatukogu ja noodilaenutus. 
[[Fail:Raekoja plats 3, Tartu 1.JPG|pisi|Raekoja plats 3]]
* Raekoja plats 3 asub 1790. aastal ehitatud kolmekorruseline hoone. Kultuurimälestis nr 6897&lt;ref name=&quot;KRR_6897&quot;&gt;{{kultuurimälestis|6897|Elamu fassaad Tartus Raekoja pl 3, 19. saj I pool}} (vaadatud 10.11.2020)&lt;/ref&gt;. Raekoja plats 3 hoone moodustab [[Küüni tänav]] 1-3-5-ga ühtse hooneploki. Raekoja platsi poolsel küljel on hoonel poolsammastele toetuv rõdu. Maja kuulus baltisaksa aadelkonnale: 19. sajandi algusest O. von [[Löwenstern]]ile, 1834. aastast paruness S. von [[Vietinghoff]]ile, alates 1882. aastast krahv [[Ernst Gotthard von Manteuffel (1844–1922)|Ernst von Manteuffel]] juuniori nime järgi kutsutakse seda maja vahel ka [[Manteuffeli maja]]ks. 1921. aastal ostis kinnistu grupp Eesti advokaate ja ärimehi. Hoone sai kannatada sõjas 1944. aastal, hoone taastati valdavalt 1946. aastal.
[[Fail:Tartu Raekoja plats 6, 8 ja 10.jpg|pisi|Raekoja plats 2, 4, 6, 8 ja 10]]
*Raekoja plats 4, praeguses [[Hotell Draakon|Draakoni hotelli]] majas, asus enne teist maailmasõda sõda söögisaal Koit, [[Eesti NSV]] ajal aga söökla Võit. 

*Raekoja plats 5 // [[Küüni tänav]] 2 nurgahoone. Raekoja platsi lõunakülje hoonestus hävis teises maailmasõjas. 1950. aastatel püstitati hävinenud hoonete asemele rida klassitsistliku fassaadikäsitlusega hooneid (Emajõe-poolne hoone osa arhitekt [[Ines Jaagus]], Küüni tänava poolne osa arhitekt [[Arnold Matteus]]elt). Praegu hoone fassaadil asuvad valgeks lubjatud sirbi ja vasara kujutised stiliseeritud puuokstel on ajaloolise väärtusega&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20211112195157/https://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/20D64BAED7C2D7824225695A002A5000 kultuuriväärtusega asi 1950. aastate I poolest], info.raad.tartu.ee&lt;/ref&gt;.

* Raekoja plats 6 // [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]] 2 nurgahoone. Kultuurimälestis nr 6899&lt;ref name=&quot;KRR_6899&quot;&gt;{{kultuurimälestis|6899|Elamu Tartus Raekoja pl 6, 19. saj I pool}} (vaadatud 10.11.2020)&lt;/ref&gt;. Krundi omandas 1790. aasta paiku parun [[Ungern-Sternberg]], kes lasi ehitada uue kivimaja. Hiljemalt 1797. aastal valmiski uus suur kivimaja, 1797–1802 ehitati juurde hoone kolmas korrus. 1802. aastal omandas hoone taasavatud [[Tartu Ülikooli ajalugu|Tartu ülikool]], kes kasutas hoonet ülikooli õppe- ja haldustöös ning ülikooliga seotud inimeste korteritena. Aadressil Suurturg 6 tegutses [[Tartu Linnapank]].

* Raekoja plats 8 // [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]] 1 // 3 nurgahoone. Kultuurimälestis nr 6900&lt;ref name=&quot;KRR_6900&quot;&gt;{{kultuurimälestis|6900|Elamu Tartus Raekoja pl 8, 1781.-1784. a}} (vaadatud 10.11.2020)&lt;/ref&gt;. 1781. aastal omandas [[krunt|krundi]] G. W. von [[Budberg]], kes alustas hoone ehitustöid, kuid müüs 1782. aastal poolelioleva ehitise kaupmeestele K. H. Frizchele ja J. K. Majorile. Hoone valmis 1784. aastal, 1811. aastal ostis [[kinnistu]] apteeker D. Thörner ja 1833. aastal Thörneri pärijailt apteeker T. Schartee. Schartee perekonna kätte jäi kinnistu 1907. aastani, mil kinnistu omandas kaupmees R. Fischmann, kelle pärijate kätte jäi see kuni Teise maailmasõjani. 

*Raekoja plats 9 asunud [[Põllumajanduse Pank|Põllumajanduse Panga]] pangahoone valmis 1938. aastal [[Arnold Matteus]]e projekti järgi vanema kivimaja ümberehitusena. 1940. aastal asus hoones [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] [[EKP Tartumaa Komitee|Tartu Komitee]]. Maja põles 1944. aastal, kuid taastati hiljem.
[[Fail:Elamu Tartus Raekoja pl. 12.JPG|pisi|Raekoja plats 12]]
* Raekoja plats 10 krundile ehitati hoone pärast 1775. aasta tulekahju 1778. aastal. Kahekorruseline suure barokse viiluga ehitis, ehitati 19. sajandi keskpaiku ümber neljakorruseliseks hooneks. 1914. aastal muudeti esimest korrust [[Fromhold Kangro]] projekti järgi. 1924. aastal ostis kinnistu [[Eesti (kindlustusselts)|Eesti Kindlustuse Selts]]. [[Nikolai Kusmin]]i projekti kohaselt ehitatigi hoone 1940. aastal ümber kindlustusseltsi hooneks, esimesele korrusele planeeriti kauplus, teisele ja kolmandale korrusele kindlustusseltsi ruumid ning ülakorrusele korter. Hoones ehk Vanas ülikoolimajas elas pikka aega ülikooli raamatukogu direktor K. Morgenstern. 1870. aastal paigutati majja [[Farmaatsia Instituut]], selle ruumid paiknesid maja [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]]a poolses tiivas. 1937. aastal omandas maja [[Tartu Linnapank]]. 1962. aastal asus teise ja kolmanda korruse ruumides [[Stomatoloogia polikliinik]]&lt;ref&gt;[https://tartu.postimees.ee/7090174/stomatoloogiakliinik-kolib-raekoja-platsilt-ara Stomatoloogiakliinik kolib Raekoja platsilt ära], tartu.postimees.ee, 20. oktoober 2020&lt;/ref&gt; esimesel korrusel säilisid äripinnad.
[[Fail:Elamu Tartus Raekoja pl.14.JPG|pisi|[[Barclay de Tolly maja|Raekoja plats 14]]]]
* Raekoja plats 11 hoones tegutses 20. sajandi alguses [[Tartu II Laenu- ja Hoiuühisus|Tartu II Laenu- ja Hoiu-Ühisus]] ning [[Tallinna Krediitpank|AS Krediitpanga]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/nooltartu/1931/09/19/27 Ülevaade meie suurpankadest A.-S. Krediit-Pank E. Vabariigi esimene finantseerija.], Nool (Tartu), nr. 95, 19 september 1931&lt;/ref&gt; Tartu osakond.

* Raekoja plats 12 asub 19. sajandi algul ehitatud kolmekorruseline elamu. Kultuurimälestis nr 6902&lt;ref name=&quot;KRR_6902&quot;&gt;{{kultuurimälestis|6902|Elamu Tartus Raekoja pl 12, 1810.-1819. a}} (vaadatud 10.11.2020)&lt;/ref&gt;. Kinnistule ehitati pärast [[1775. aasta Tartu tulekahju]], aastatel 1810–1818 ehitusmeister [[Johann Nicolaus Friedrich Lange|Johann Lange]] juhtimisel hoone pagarmeister Mesterile. 1838. aastal ostis kinnistu kaupmees P. Bokovnev, kelle omanduses oli kinnistu 1917. aastani, mil selle omandas kaupmees [[Mart Jänes (1886-1944)|Mart Jänes]], kes müüs selle 1921. aastal [[Tartu Kaubanduse ja Tööstuse Vastastikune Krediidiühisus|Tartu Kaubanduse ja Tööstuse Vastastikusele Krediidiühisus]]ele ning viimane omakorda 1920. aastal asutatud [[Kauba Pank|Kauba Pangale]]. Hoone rekonstrueeriti haldushooneks 2001. aastal.

* Raekoja plats 14 asub 19. sajandi algul ehitatud kolmekorruseline elamu. Kultuurimälestis nr 6903&lt;ref name=&quot;KRR_6903&quot;&gt;{{kultuurimälestis|6903|Elamu Tartus Raekoja pl 14, 18.-20. saj}} (vaadatud 10.11.2020)&lt;/ref&gt;. Pärast [[1775. aasta Tartu tulekahju]] algselt ehitatud kahekorruseline elamu on korduvalt ümber ehitatud. 1876. aastal omandas kinnistu kaupmees N. Goruškin, kelle omanduses ehitati maja ümber kolmekorruseliseks. 1897. aastal läks kinnistu [[Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus]]ele. Suures osas tänapäevase ilme sai esifassaad 1907. aastal [[Georg Hellat]]i projekti alusel tehtud ümberehitusega.
[[Fail:Tartu Raekoja plats 18 ja 20.jpg|pisi|[[Barclay de Tolly maja|Viltune maja Raekoja platsil (Barclay de Tolly maja)]], Raekoja plats 18 ja 20]]
* [[Raekoja plats 16]] // [[Kompanii tänav|Kompanii]] 2 asub ajavahemikus 1797–1810 ehitatud hoone. Krundi omanik oli [[Tartu ülikooli kuraator]] [[Carl Gustav von Baranov]]. 19. sajandi vältel olid kinnistu omanikeks veel aadlikud major von [[Krüdener]], kuraator dr. F. La Trobe, [[assessor]] C. von [[Mensenkampff]]. Mensenkampff müüs 1895. aastal kinnistu [[Suurgild (Tartu)|Suurele Gild]]ile, [[gild]]ide likvideerimisega ja nende varade korraldamise seadusega omandas krundi 1932. aastal sihtasutus [[Tartu Kutseesinduste Kodu]]. Alates 1925. aastast oli majas [[Eesti Pank|Eesti Panga]] Tartu osakond ja suurärimeeste klubi [[Sinimandria]]. [[Eesti NSV]] perioodil 1940. aastal, [[Tartu Laenu-Hoiuühisus]]ele kuulunud hoone riigistati ja anti 1945. aastal [[Tartu Põllumajanduslik Krediitühing|Tartu Põllumajanduslikule Krediitühing]]ule&lt;ref&gt;886. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus natsionaliseerimisele kuuluvate majade nimestiku muutmise kohta. EESTI NSV TEATAJA, № 12 26. märtsil 1945&lt;/ref&gt;, hiljem tegutses hoones [[Varia (kino)|kino Varia]] ja [[Eduard Vilde nimeline Tartu Rahvateater]] ning [[Tartu kultuurihoone|kultuurimaja]] ja tänapäeval asuvad maja esimesel korrusel äripinnad.

* Raekoja plats 18, Raekoja platsi, [[Kompanii tänav|Kompanii]] ja [[Magistri tänav]]a vahel asub [[Barclay de Tolly maja]] (&quot;Tartu viltune maja&quot;). Barclay majas elas vürstinna Auguste Helene Barclay de Tolly, kes ostis hoone 1819. aastal pärast oma mehe väejuhi [[Barclay de Tolly]] surma. Alates 1879. aastast asus majas pikka aega Theodor Köhleri apteek. 20. sajandi alguses töötas seal apteekrina kirjanik [[Oskar Luts]]. Pinnase vajumise tõttu viltuseks muutunud hoonet on hüütud ka Tartu [[Pisa torn|Pisa torniks]]. Maja kalle on 5,8°, mis on suurem kui Pisa tornil. Majas tegutseb alates 1988. aastast [[Tartu Kunstimuuseum]] (lühend Tartmus), mis on Lõuna-Eesti kõige suurem kunstimuuseum. Tartu Kunstimuuseum loodi 1940. aastal [[Kunstiühing Pallas|kunstiühingu Pallas]] liikmete eestvedamisel, algse kogu moodustasid pallaslaste kingitud teosed. Tänapäeval moodustavad Tartu Kunstimuuseumi kogude põhiosa eesti kunst ning Eestiga seotud välisautorite kunst 18. sajandist tänapäevani.

*[[Raekoja plats 20]] asub aastatel 1876–1879 arhitekt [[Maximilian Rötscher]]i projekti järgi ehitatud pangahoone. Kultuurimälestis nr 6906&lt;ref name=&quot;KRR_6906&quot;&gt;{{kultuurimälestis|6906|Pangahoone Tartus Raekoja pl 20, 1876.-1878. a}} (vaadatud 10.11.2020)&lt;/ref&gt;. Algne sissepääs paiknes Emajõe poolsel fassaadil, 1880. aastal tehti lisaks väljakupoolsed uksed. Hoones tegutses [[Kauba Pank|AS Kauba Pank]] ja [[Tartu Hoiu-laenuühistu]].
{{Panoraampilt|Tartu Raekoda.jpg|1000px|Vaade Raekoja platsile [[Küüni tänav]]alt: Raekoja plats 1A, [[Tartu raekoda]], Raekoja plats 2, 4 ja 6 hooned, [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tänav]], Raekoja plats 8, 10, 12, 14, 16, taamal [[Kaarsild (Tartu)|Tartu Kaarsild]]}}

==Ajalugu==
[[Pilt:Album von Dorpat, TKM 0031H 11.jpg|pisi|[[Louis Höflinger]]i [[litograafia]] &quot;Vaade Tartu raekojale&quot; (1860)]]
Kesk- ja varauusajal tegutses raekoja esisel platsil [[turg]], seepärast nimetati seda ka '''Suurturuks'''.

Tartu keskaegne hoonestus hävis [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] ja 18. sajandi tulekahjudes, seepärast pärineb suurem osa Raekoja platsi äärsetest hoonetest 18. sajandi lõpust ja 19. sajandist ning on ühtses [[klassitsism|klassitsistlikus]] stiilis. 1944. aastal purustati enamik lõunakülje hoonetest [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]], nende asemele ehitati 1950. aastate algul [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikus stiilis]] majad.&lt;ref name=&quot;Juske&quot; /&gt; 

Vanemate säilinud hoonete hulka Raekoja platsil kuulub ka [[Eklektitsism (kunst)|eklektilises]] stiilis [[Tartu raekoda|raekoda]], mis ehitati aastatel 1782–1789 [[Johann Heinrich Bartholomäus Walther]]i projekti järgi. Samas asub mitu kultuurilooliselt olulist hoonet nagu endine [[Tartu kultuurihoone]] ja [[Barclay de Tolly maja]], kus tegutseb [[Tartu Kunstimuuseum]].
[[Pilt:Tartu Raekoda 1925.jpg|pisi|20. sajandi alguses]]
[[Pilt:Foto, Vabariigi aastapäeva paraad, Tartu 24.02.1919, KLM ET 1424-4 F 1305-4.jpg|pisi|Eesti Vabariigi 1. aastapäeva paraad 24.02.1919]]
[[Pilt:Tartu Suureturu, 1930.jpg|pisi|Vaade jõe poole, Tartu Suureturg, 1930]]
Ajalooliselt paiknesid platsil [[linnakaev]] ja [[häbipost]]. 16.–17. sajandi sõdade aegu on väljakule ka maetud.&lt;ref name=&quot;Juske&quot; /&gt;

Aastatel 1941(18.oktoobrist) –1944 oli platsi nimeks '''Adolf Hitleri plats''' (saksa keeles ''Adolf-Hitler-Platz''), [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]] '''Nõukogude väljak'''&lt;ref name=&quot;Juske&quot;&gt;Jaak Juske &quot;Lood unustatud Tartust&quot; Tallinn: Pegasus, 2014 (2. trükk), lk 20&lt;/ref&gt;(14.10.1949–1989).

1951. aastal rajati platsile purskkaev. Tänapäeval ehib seda [[Mati Karmin]]i ja [[Tiit Trummal]]i skulptuur [[Suudlevad tudengid (purskkaev)|&quot;Suudlevad tudengid&quot;]]&lt;ref name=&quot;Juske&quot; /&gt;, mis avati 1. septembril 1998.

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
Fail:Raekoja plats 3, Tartu 1.JPG|Raekoja plats 3
Fail:Raekoja plats 3 dekoratsioon.JPG|Raekoja plats 3, detail
Fail:Hanseatic Days of Tartu 2007 Estonia4.JPG|Hansapäevad 2007
Fail:Tartu Raekoja plats.JPG|Vaade platsile Toomemäelt
Fail:Raeplats.JPG|Raeplats ja [[Kaarsild (Tartu)|Tartu Kaarsild]]
Fail:Tartu Raekoja plats 5.detsembril 2021.jpg|Raekoja plats detsembris 2021
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
*[[Tartuff]]
*[[Raekoja plats]] teistes linnades

==Viited==
{{viited}}

{{commonscat|Tartu Town Hall Square}}
{{Coordinate|NS=58.380278|EW=26.723056|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Tartu väljakud]]
[[Kategooria:Kesklinn (Tartu)]]</text>
      <sha1>2tos50e174ocftdd7vyotjqltu52fpv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Béla Tarr</title>
    <ns>0</ns>
    <id>267607</id>
    <revision>
      <id>7142493</id>
      <parentid>7060208</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:12:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142493</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6689" sha1="c2zjz0mdju8tf6rso30pwhjmxm2wx4l" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2022|kuu=detsember}}
[[Pilt:Belatarr.jpg|pisi|Béla Tarr Sarajevo filmifestivalil, 2007]]
'''Béla Tarr''' ([[21. juuli]] [[1955]] [[Pécs]] – [[6. jaanuar]] [[2026]] [[Budapest]]) oli ungari filmilavastaja.

==Elukäik==
Tarr sündis Pécsis teatri- ja filmikunsti alal töötanud vanemate peres, tema lapsepõlv möödus [[Budapest]]is. 16-aastaselt tegi ta oma esimesed harrastuslikud dokumentaalfilmid Ungari tööliste ja vaeste inimeste elust. Tarr on väitnud, et tahtis saada filosoofiks ning et pidas filmitegemist hobiks, ent pärast esimeste 8 mm filmile tehtud lühifilmide valmimist ei olevat ta ülikooli sisse saanud, mistõttu tegi ta omal käel edasi režissöörikatsetusi.

==Looming==
Oma varaste filmidega pälvis Tarr [[Béla Balázs]]i filmistuudio (Balázs Béla Studio) tähelepanu. Filmistuudio aitas 1977. aastal rahastada 22-aastase Tarri mängufilmidebüüti &quot;Családi tűzfészek&quot; (&quot;Perekondlik tulepesa&quot;{{lisa viide}}). Filmi võtted tehti kuue päevaga, kasutades vabatahtlikke harrastusnäitlejaid. Film esilinastus 1979. aastal.

Pärast filmi &quot;Családi tűzfészek&quot; valmimist astus Tarr Budapesti Teatri- ja Filmikunsti Ülikooli. 1980. aastal valmis tal film &quot;Szabadgyalog&quot; ning 1981. aastal &quot;Panelkapcsolat&quot;. Viimases kasutas Tarr esimest korda peaosades kutselisi näitlejaid.

1982. aastal ekraniseeris ta [[William Shakespeare|Shakespeare]]'i draama &quot;[[Macbeth]]&quot;, mis tõi kaasa suured muutused Tarri lavastajaesteetikas. Film koosneb ainult kahest [[stseen]]ist: esimene on 5, teine 67 minutit pikk. Senine realistlik lähenemine muutus metafüüsilisemaks ning meenutas [[Andrei Tarkovski]] filme. Tarr ise on oma peamiseks mõjutajaks ja eeskujuks pidanud [[Rainer Werner Fassbinder]]it.

Pärast 1984. aasta filmi &quot;Őszi almanach&quot; (&quot;Sügise almanahh&quot;) alustas Tarr filmi &quot;Kárhozat&quot; (&quot;Needus&quot;, 1988) stsenaariumi kirjutamisel koostööd Ungari romaanikirjaniku [[László Krasznahorkai]]ga. Krasznahorkai eepilise romaani &quot;Sátántangó&quot; (&quot;Saatanatango&quot;) ekraniseeringu valmimine võttis aega üle seitsme aasta; see 415 minuti pikkune mustvalge film esilinastus 1994. aastal. Tegu on Tarri ühe tähtsama filmiga, mis räägib Ida-Ungari tühjenenud kolkaküla viimastest asukatest ning ühitab eri ajatasandeid, tegevusliine ja vaatenurki.

1995. aastal valmis veel lühifilm &quot;Utazás az alföldön&quot;, ent järgmine pikem film &quot;Werckmeister Harmóniák&quot; (&quot;Werckmeisteri harmooniad&quot;) linastus alles 2000. aastal. Mõlemas filmis on enamik stseene väga pikad, dünaamika on suuresti üles ehitatud kaamera tavatule liikumisele, kaamera ringleb ümber tegelaste ning saadab neid pikka aega. 

Tarri järgmine, [[George Simenon]]i romaani järgi loodud film &quot;A Londoni férfi&quot; (&quot;Mees Londonist&quot;) oleks pidanud valmima 2005. aastal, ent lükkus kaks aastat edasi produtsent [[Humbert Balsan]]i enesetapu tõttu. Film esilinastus 2007. aastal [[Cannes'i filmifestival]]il ja jõudis filmilevisse 2008. aastal.

2011. aastal valmis film &quot;A Torinói ló&quot; (&quot;Torino hobune&quot;), mis Tarri sõnutsi pidi jääma ta viimaseks linateoseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.nytimes.com/2012/02/05/movies/bela-tarr-says-the-turin-horse-is-his-last-movie.html |pealkiri=Bela Tarr Says 'The Turin Horse' Is His Last Movie |kuupäev=2012-02-03 |väljaanne=The New York Times}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.indiewire.com/article/bela-tarr-explains-why-the-turin-horse-is-his-final-film |pealkiri=An Interview With Bela Tarr: Why He Says ‘The Turin Horse’ Is His Final Film |kuupäev=2012-02-09 |vaadatud=2023-02-03 |väljaanne=IndieWire |perekonnanimi=Kohn |eesnimi=Eric}}&lt;/ref&gt;

1990. aastast oli Béla Tarr külalisõppejõud Berliini Filmi- ja Televisiooniakadeemias, 1997. aastast [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige. 10. mail 2012 esitles Béla Tarr Horvaatia pealinnas Zagrebis filmiaspirantuuri õppekava. Tarr õpetas üliõpilasi nii Splitis &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.havc.hr/novbost_eng.php?tekst_id=2245&amp;spn=1 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-03-11 |arhiivimisaeg=2013-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130124121106/http://www.havc.hr/novbost_eng.php?tekst_id=2245&amp;spn=1 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; kui ka Sarajevos &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.screendaily.com/iffr-bela-tarr-interview-why-he-wont-return-to-feature-filmmaking/5114226.article |pealkiri=Bela Tarr interview: why he won’t return to feature filmmaking |kuupäev=2017-01-27 |vaadatud=2023-02-03 |väljaanne=Screen Daily |perekonnanimi=Macnab |eesnimi=Geoffrey}}&lt;/ref&gt;.

==Filmograafia==
===Mängufilmid===
* 1977 &quot;Családi tűzfészek&quot; (&quot;Perekondlik tulepesa&quot;)
* 1981 &quot;Szabadgyalog&quot;
* 1982 &quot;Panelkapcsolat&quot;
* 1985 &quot;Őszi almanach&quot; (&quot;Sügise almanahh&quot;)
* 1988 &quot;Kárhozat&quot; (&quot;Needus&quot;)
* 1994 &quot;Sátántangó&quot; (&quot;Saatanatango&quot;)
* 2000 &quot;Werckmeister harmóniák&quot; (&quot;Werckmeisteri harmooniad&quot;)
* 2007 &quot;A Londoni férfi&quot; (&quot;Mees Londonist&quot;)
* 2011 &quot;A Torinói ló&quot; (&quot;Torino hobune&quot;)

===Telefilmid===
* 1982 &quot;Macbeth&quot;

===Lühifilmid===
* 1978 &quot;Hotel Magnezit&quot;
* 1995 &quot;Utazás az alföldön&quot;
* 2004 &quot;Visions of Europe&quot;
** lõik &quot;Prologue&quot;

===Dokumentaalfilmid===
* 1990 &quot;City Life&quot;
** lõik &quot;Az utolsó hajó&quot; (&quot;Viimane paat&quot;)

==Tarri kui filmilooja tähtsus==
[[Susan Sontag]] on Béla Tarri pidanud üheks moodsa kino päästjaks, lisades, et ta vaataks filmi &quot;Sátántangó&quot; meelsasti kord aastas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.facets.org/pages/cinematheque/films/sept2006/satantango.php |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-03-11 |arhiivimisaeg=2012-05-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120522212919/http://www.facets.org/pages/cinematheque/films/sept2006/satantango.php |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://sensesofcinema.com/2001/feature-articles/tarr-2/&lt;/ref&gt; Tarri olulist mõju oma hilisematele filmidele on esile tõstnud [[Gus Van Sant]],&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://walkerart.org/magazine/gus-van-sant-light-bela-tarr |pealkiri=Gus Van Sant in the light of Béla Tarr |kuupäev=2008-03-17 |vaadatud=2023-02-03 |väljaanne=Walker Art Centre |perekonnanimi=Jones |eesnimi=Jenny |arhiivimisaeg=2023-02-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230203170438/https://walkerart.org/magazine/gus-van-sant-light-bela-tarr |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; kes hakkas ülipikki kaadreid kasutama filmis &quot;Gerry&quot;.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{imdb nimi|id=0850601|nimi=Béla Tarr}}
*[[Tõnu Karjatse]]. [http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/article.php?id=27679683 Béla Tarr maalib ­kaameraga freskosid] Eesti Ekspress, 24. juuli 2008 (intervjuu Béla Tarriga)

{{JÄRJESTA:Tarr, Béla}}
[[Kategooria:Ungari filmilavastajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1955]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>c2zjz0mdju8tf6rso30pwhjmxm2wx4l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Võrratus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>270454</id>
    <revision>
      <id>7142522</id>
      <parentid>7142373</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:52:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-26146-61|~2026-26146-61]] ([[User talk:~2026-26146-61|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:MamboBot|MamboBot]].</comment>
      <origin>6596235</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2635" sha1="bvc95mi1kk6e39h8bnou1x1gvq2ikgk" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2012}}

'''Võrratuseks''' nimetatakse kahte avaldist, mis on ühendatud märgiga &lt;math&gt;&lt;, &gt;, \leq, \geq&lt;/math&gt;. 

Võrdustega sarnaselt jagunevad võrratused arvvõrratusteks ja muutujaid sisaldavateks võrratusteks. Võrratused, mis sisaldavad märki &lt;math&gt;&lt;, &gt;&lt;/math&gt;, on '''ranged''' võrratused. Võrratused, mis sisaldavad märki &lt;math&gt;\leq, \geq&lt;/math&gt;, on '''mitteranged võrratused'''. Muutuja neid väärtusi, mille asendamiselmuutujat sisaldavasse  võrratusse saadakse tõene arvvõrratus, nimetatakse '''võrratuse lahenditeks'''. Näiteks võrratuse &lt;math&gt;x&gt;1&lt;/math&gt; lahenditeks on kõik 1-st suuremad reaalarvud.

== Näited ==
* Kaks võrratust saavad olla '''samaväärsed''', kui ühel võrratusel on muudetud pooled vastupidiseks teise võrratuse suhtes, sellisel juhul muutub ka märk vastupidiseks.

Näiteks: &lt;math&gt;4&gt;-3x&lt;/math&gt; ja &lt;math&gt;-3x&lt;4&lt;/math&gt;
* Kaks võrratust saavad olla samaväärsed, kui ühes võrratuses on toodud mingi arv või muutuja teisest võrratusest üle teisele poole. Sellisel juhul tekib tühjale poolele 0.

Näiteks: &lt;math&gt;-a+2&gt;0&lt;/math&gt; ja &lt;math&gt;-a&gt;-2&lt;/math&gt;
* Kaks võrratust saavad olla samaväärsed, kui jagada võrratuse mõlemaid pooli ühe ja sama positiivse arvuga, jättes võrratuse märgi endiseks.

Näiteks: &lt;math&gt;3x&lt;21+6x\mid :3&lt;/math&gt; ja &lt;math&gt;x&lt;7+2x&lt;/math&gt;
* Kaks võrratust saavad olla samaväärsed, kui tuua kõik võrratuses olevad muutujad ühele poole ning arvud teisele poole ning lahendada võrratus.

Näiteks: &lt;math&gt;3t-6&gt;9&lt;/math&gt; ja &lt;math&gt;t&gt;5&lt;/math&gt;
* Kaks võrratust saavad olla samaväärsed, kui &lt;math&gt;a&lt;b&lt;/math&gt; ja &lt;math&gt;b&lt;c&lt;/math&gt;, siis &lt;math&gt;a&lt;c&lt;/math&gt;.

Näiteks: &lt;math&gt;a&gt;b, b&gt;2&lt;/math&gt; ja &lt;math&gt;a&gt;2&lt;/math&gt;
* Kaks võrratust saavad olla samaväärsed, kui korrutada positiivsete liikmetega samapidiseid võrratusi, jättes võrratuse märgi samaks.

Näiteks: &lt;math&gt;x&gt;1, y&gt;1&lt;/math&gt; ja &lt;math&gt;xy&gt;1&lt;/math&gt;
* Kaks võrratust saavad olla samaväärsed, kui jagada või korrutada võrratuse mõlemaid pooli ühe ja sama negatiivse arvuga, muutes võrratuse märgi vastupidiseks.

Näiteks: &lt;math&gt;2-5t\leq 12&lt;/math&gt; ja &lt;math&gt;t\geq -2&lt;/math&gt;
* Kaks võrratust saavad olla samaväärsed, kui üks muutuja on  suurem kui teine muutuja ning mõlemad muutujad lahutada mingist arvust. Sellisel juhul muutub märk vastupidiseks.

Näiteks: &lt;math&gt;c&gt;d&lt;/math&gt; ja &lt;math&gt;1-c&lt;1-d&lt;/math&gt;

==Vaata ka==
*[[mittevõrdus]]
*[[võrdus]]

==Kirjandus==
* {{Cite book |last=Lepmann |first=L. |title=Matemaatika 10. klassile |year=2000 |edition= |publisher=Tallinn, Koolibri |isbn=9985-0-0978-9 |last2=Lepmann,T., Velsker, K.}}

[[Kategooria:Algebra]]</text>
      <sha1>bvc95mi1kk6e39h8bnou1x1gvq2ikgk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lugo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>272633</id>
    <revision>
      <id>7143029</id>
      <parentid>6845842</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T11:43:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7143029</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3178" sha1="8813uu9awltmz6fhn78104714myarkb" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Lugo
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = galeegi | nimi1 = Lugo
|  pilt = MurallaCatedralGenial.JPG
|  pildiallkiri = Vaade Rooma-aegsetes müüridelt Lugole ja selle katedraalile
|  lipp = Bandera_de_Lugo.svg
|  lipu_link = [[Lugo lipp]]
|  vapp = Escudo de Lugo 3pergamiño.svg
|  vapi_link = [[Lugo vapp]]
|  pindala = 332
|  elanikke = 
|  asendikaart = Hispaania
}}
[[Pilt:Situacion Lugo.PNG|pisi|Lugo asendikaart Galicias]]
'''Lugo''' on linn [[Hispaania]]s loodeosas [[Galicia]] autonoomses piirkonnas, [[Lugo provints]]i keskus. Lugo ja seda ümbritseva [[Lugo vald|samanimelise valla]] elanike arv on 2024. aasta seisuga 99 482, millega on see elanike arvult Galicia neljas vald.

Lugo linn asub [[Minho jõgi|Minho jõe]] ääres 465 meetri kõrgusel merepinnast. Lugo valla pindala on 332 km², millega on see Galicia suuruselt teine vald.

Lugos valitseb niiske [[mereline kliima]], kuid teise klassifikatsiooni järgi võib linna kliima liigitada ka pehmeks [[vahemereline kliima|vahemereliseks kliimaks]]. Asukoha tõttu [[Atlandi ookean]]i rannikust eemal on Lugo aastane sademete hulk 1084 mm võrreldes näiteks [[Rías Baixas]]e ja [[Santiago de Compostela]] piirkonnaga märkimisväärselt väiksem. Keskmine õhutemperatuur jaanuaris on 6,2 °C ja juulis 18,5 °C. Suvel tõuseb õhutemperatuur üle 30 °C, kuid miinuskraade on registreeritud kõikidel kuudel oktoobrist maini. [[Lumi|Lumesadu]] võib esineda keskmiselt kuuel päeval aastas.

Lugo asustasid arvatavasti [[keldid]]. Linn on saanud nime keltide valguse, vannete ja kunstide jumala [[Lugus]]e järgi. Hiljem vallutas linna [[Paullus Fabius Maximus]], kes andis sellele nimeks '''Lucus Augusti'''. Pärast seda okupeerisid linna veel [[sueebid]], [[maurid]] ja [[normannid]], enne kui Astuuria ja Leóni kuningas [[Alfonso III (Astuuria)|Alfonso III]] selle [[10. sajand]]il vallutas.&lt;ref name=&quot;britannica&quot;&gt;[https://www.britannica.com/place/Lugo-Spain Lugo]. Vaadatud 1.4.2025&lt;/ref&gt;

Lugo on ainus linn maailmas, mille kesklinna ümbritsevad [[3. sajand]]ist pärit täielikult säilinud Rooma-aegsed müürid, mille pikkus on 2117 meetrit. Kokku asetseb müüril 71 torni. Müürid võeti 2000. aastal [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.

Teiste vaatamisväärsuste hulka kuulub [[1273]]. aastal valminud [[romaani stiil]]is [[Lugo katedraal]].

Tähtsamad majandusharud on teenindus, põllumajandus, metsatööstus ja masinatööstus.

Linnas tegutsevad [[korvpall]]iklubi [[CB Breogán]], mis mängib Hispaania kõrgliigas, ja [[jalgpall]]iklubi [[CD Lugo]], mis mängib Hispaania tugevuselt kolmandas liigas.

Lugu sõpruslinnad on [[Ferrol]] Hispaanias, [[Dinan]] Prantsusmaal, [[Viana do Castelo]] Portugalis ja [[Qinhuangdao]] Hiinas.

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Muralla.Lugo.Galicia.jpg|Rooma-aegsed müürid
Ponte Romana de Lugo 12X2013.JPG|Rooma-aegne sild üle Minho jõe
Catedral de Santa María, Lugo, España, 2015-09-19, DD 06.jpg|Lugo Püha Maarja katedraal
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commons|Lugo}}
* [http://lugo.gal/ Lugo koduleht] (galeegi, hispaania ja inglise keeles)

[[Kategooria:Hispaania linnad]]
[[Kategooria:Lugo provints]]</text>
      <sha1>8813uu9awltmz6fhn78104714myarkb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mērsragsi vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>279551</id>
    <revision>
      <id>7142400</id>
      <parentid>7002555</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:04:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142400</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6552" sha1="gqypdlbdyxf3bv5nj4rqxus65i7jrse" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Mērsragsi vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Mērsraga pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = Mērsraga pagasta ģerbonis.svg
|  vapi_link = 
|  pindala = 109
|  elanikke = 
|  keskuse_nimi = [[Mērsrags]]
|  asendikaardi_pilt = Mērsraga pagasts location Latvia.svg
}}
'''Mērsragsi vald''' on vald [[Läti]]s [[Kuramaa]] kirdeosas [[Liivi laht|Liivi lahe]] rannikul [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]]. See piirneb sama piirkonna [[Roja vald|Roja]], [[Ķūļciemsi vald|Ķūļciemsi]], [[Lauciene vald|Lauciene]] ja [[Vandzene vald|Vandzene vallaga]] ning [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Engure vald|Engure]] ja [[Zentene vald|Zentene vallaga]].

Valla pindala on 109 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1712 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.&lt;/ref&gt; 2011. aastal oli Mērsragsi piirkonna elanike seas [[lätlased|lätlasi]] 92,7% ja [[venelased|venelasi]] 3,9%.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Valla keskus on [[Mērsrags]]i küla, haldushoone asub aadressil Lielā iela 35.&lt;ref&gt;[http://www.mersrags.lv/?ct=pasvaldiba_administracija Mērsraga novads]&lt;/ref&gt;

== Loodus ==

===Pinnamood===
Vald paikneb [[Rannikumadalik (Läti)|Rannikumadaliku]] [[Engure tasandik]]ul. Kõrgeim punkt asub valla idaosas ja ulatub 20 m üle merepinna.

=== Jõed ===
*[[Mērsragsi kanal]] – tehisveekogu Engure järve ja mere vahel, rajatud [[1842]]. aastal
*[[Čēkstgrāvis]]
*[[Alksnājgrāvis]]

=== Järved ===
Valda jääb suurem osa [[Engure järv]]est (22,22 km² 40,46 ruutkilomeetrist).

===Looduskaitse===

Looduskaitse all on Mērsragsis asuvad Rozu iela 12 sanglepad ja veel üks nimetu sanglepp, üks pärn, üks saar, seitseteist mändi, Bākas iela 13 tammed, kaks vahtrat ja üks hobukastan. Väljaspool Mērsragsi kasvab vallas veel kolm looduskaitsealust põlispuud. Enamik valla territooriumist jääb [[Engure järve looduspark]]i. Vallas asub Mērsragsi metsade hoiuala. Suurem osa valla rannikust jääb Riia lahe läänekalda kaitstavale merealale.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS], vaadatud 25.10.2025.&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
[[Fail:Mērsraga novads Flag.png|thumb|150px|Mērsragsi piirikonna lipp 2012–2021]]
[[Fail:Mērsraga novads COA.svg|thumb|150px|Mērsragsi piirikonna vapp 2012–2021]]
Mērsragsi vald loodi [[1918]]. aastal [[Engure metsakaitsevald|Engure metsakaitsevalla]] baasil. 1935. aastal oli valla pindala 71,7 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.

1945. aastal loodi Mērsragsi vallas [[Mērsragsi külanõukogu]] ja [[Ķūļciemsi külanõukogu]]. 1949. aastal vald likvideeriti. 1954. aastal liideti Mērsragsi külanõukoguga [[Upesgrīva külanõukogu]], Mērsragsi külanõukogu alla kuulunud kolhoosi Plēsums ala liideti aga Ķūļciemsi külanõukoguga. 1961. aastal liideti osa Mērsragsi külanõukogust [[Vandzene külanõukogu]]ga. 1963. aastal liideti Mērsragsi külanõukoguga Ķūļciemsi külanõukogu kolhoosi [[1. Maijs]] maad. 1990. aastal reorganiseeriti külanõukogud valdadeks.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. A/S Preses nams, Rīga, 2001-2002 ISBN 9984-00-412-0&lt;/ref&gt;

2008. aastal ühendati Mērsragsi vald [[Roja vald|Roja vallaga]] [[Roja piirkond|Roja piirkonnaks]].&lt;ref&gt;[http://roja.lv/sadmin/upload/docs/DomesSedes08/14okt2008.doc Roja piirkonna volikogu istungi protokoll]{{Kõdulink|aeg=september 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (14.10.2008)&lt;/ref&gt;

2010. aasta jaanuaris otsustati Mērsragsi elanike koosolekul eralduda Roja piirkonnast ja luua Mērsragsi piirkond.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mērsraga iedzīvotāji nolemj izstāties no Rojas novada |url=http://www.apollo.lv/portal/news/articles/191395 |vaadatud=2012-04-01 |arhiivimisaeg=2010-02-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100219065800/http://www.apollo.lv/portal/news/articles/191395 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 2010. aasta septembris toetas [[Seim (Läti)|seimi]] esimesel lugemisel haldusüksuste ja asulate seaduse muutmist, nähes ette Mērsragsi piirkonna loomise. Eraldi Roja ja Mērsragsi piirkondade volikogude valimised toimusid 18. detsembril 2010.&lt;ref&gt;[http://web.cvk.lv/pub/public/29719.html Keskvalimiskomisjoni koduleht]&lt;/ref&gt;

2012. aastal oli piirkonnas 1800 elanikku.

2021. aastal liideti piirkond [[Talsi piirkond (2009–2021)|Talsi]], [[Dundaga piirkond|Dundaga]] ja [[Roja piirkond|Roja piirkonnaga]] uueks, [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnaks]]. Piirkonnast kujunes üks uue omavalitsusüksuse valdu.

== Vaatamisväärsused ==

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all [[Mērsragsi tuletorn]]. Kohaliku kaitse all on Mērsragsi kirik koos sealse oreliga.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;

==Asulad==

Valla külad on:

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv&lt;ref name=&quot;vietvardu&quot;&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&amp;regionaID=0&amp;rajonaID=100016413&amp;veidi=ciems+Latvij%C4%81&amp;nosaukDala=&amp;nosExact=false&amp;citataDala=false&amp;nosOficial=false&amp;nosNonAccent=false&amp;nosLGIAApproved=false&amp;sortInfo=1 Vietvārdu datubāze], vaadatud 23.02 2019&lt;/ref&gt;
|-
| [[Alksnāji]] || mazciems || 20 (2018)
|-
| [[Ķipati]] || mazciems || 45 (2018)
|-
| '''[[Mērsrags]]''' || ciems || 1268 (2025)
|-
| [[Upesgrīva]] || ciems || 105 (2025)
|}
Ülejäänud piirkonna elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardu&quot; /&gt;
&lt;gallery&gt;
2015 09 Mersrags (1).jpg|Mērsragsi kirik
Mērsrags lighthouse.jpg|Mērsragsi tuletorn
Sea at Upesgriva, August 2011. 28°C - panoramio.jpg|Liivi lahe rand
2010 10 Meersrags (15).jpg|Vaade tuletornist
Engures ezers, Mērsraga pagasts, Latvia.jpg|Engure järv
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commonskat}}
* [http://www.mersrags.lv/ Mērsragsi piirkonna koduleht]
* [http://www.mersrags.lv/get.php?o=1&amp;f=filelists/1466071730-planotaizmantosana_mersragatp.pdf Mērsragsi piirkonna kaart]

{{Talsi piirkond}}
{{LAT2}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Talsi piirkond]]</text>
      <sha1>gqypdlbdyxf3bv5nj4rqxus65i7jrse</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Om mani padme hum</title>
    <ns>0</ns>
    <id>282337</id>
    <revision>
      <id>7142861</id>
      <parentid>6677150</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:40:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142861</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15342" sha1="2tat7gfa6dzbe6nyuuiwmguutkkp972" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2022|kuu=juuli}}
[[Pilt:OM MANI PADME HUM.svg|pisi|Om mani padme hum]]
[[Pilt:Prayer wheels in Samye.jpg|pisi|Palveveskid mantraga &quot;Om manipadme hum&quot;]]
'''Oṃ maṇi padme hūṃ''' või ''oṃ maṇipadme hūṃ'' ([[sanskriti keel]]es: ओं मणिपद्मे हूं, ''oṃ maṇipadme hūṃ '', ‘om, kalliskivilootoses, hum’) on 6-silbiline [[mantra]], mida [[mahajaana|mahayana]] budismis, eriti [[Tiibeti budism]]is, seostatakse [[Avalokitešvara]] neljakäelise vormi [[Shadakšari]]ga (tiibeti [[Chenrezig]], hiina [[Guanyin]]), kaastunde [[bodhisattva]]ga. 

Usutakse, et mantra korduv lausumine tagab Avalokitešvara kaitse kõikvõimalike viletsuste ja hädaohtude eest, samuti seda, et mantrat lausudes on võimalik ümber sündida Avalokitešvara [[buddhaväli|buddhaväljal]]&lt;ref&gt;[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Om_mani_padme_hum Ida mõtteloo leksikon]&lt;/ref&gt;.

Mantra silpe seostatakse [[kuus olemasolu valdkonda|kuue olemasolu valdkonnaga]], [[vadžrajaana]] kujustamisharjutustes ka [[Dhjaanibudad]]ega.

&quot;Om mani...&quot; kui Avalokitešvara mantrale viidatakse esmakordselt [[Kāraṇḍavyūha Sūtra]] tekstis, mis pärineb kas hilisest 4. sajandist või varasest 5. sajandist pKr. Selles suutras ütleb Buddha bodhisattva Avalokitešvarale, et &quot;Om mani...&quot; retsiteerimine helile keskendudes viib [[samādhi]] seisundi saavutamiseni.

Mani tähendab &quot;[[kalliskivi]]&quot; või &quot;[[pärl]]i&quot; ja Padma tähendab &quot;[[lootos]]lille&quot;, budistlikku püha lille. Mantrat austavad eriti [[dalai-laama]] pühendunud, kuna teda peetakse Chenrezigi ehk Avalokitešvara kehastuseks.&lt;ref name=&quot;MXF7r&quot; /&gt; Tiibeti kultuuri aladel on seda mantrat sageli kirjutatud kultusobjektidele, kividele, puudele, majaseintele jm või kirjutatud palveveskisse paigutatud paberile, sest see suurendavat mantra toimet.&lt;ref name=&quot;yQOWe&quot; /&gt;

==Õigekiri==

Mantrat kirjutavad erinevad budistlikud koolkonnad ja õpetajad mitut moodi. Mõnikord liidetakse ''maṇipadme'' üheks liitsõnaks, mitte kaheks sõnaks. [[Sanskrit]]i kirjas ei ole trükitähti, seega translitereeritud mantrates kasutatakse suurtähti täiesti irratsionaalselt, kord on kõik tähed suurtähed, teisal algavad sõnad suure algustähega või on kõik kirjatähed.&lt;ref name=&quot;Mani Kambum&quot; /&gt; Läbiva suurtähega kirjutatakse tavaliselt vanemad teadustööd ja Tiibeti [[Sadhana]] tekstid.&lt;ref name=&quot;Mani Kambum&quot; /&gt;

==Tähendus==
[[Pilt:Mune wall col.jpg|pisi|Mööda Zanskari teid reisides seisab matkaja sageli vastamisi Mani seintega, mille kivid on kaetud peenelt nikerdatud kirjaga &quot;Om Mani Padme Hum&quot;. Kividest tuleks mööduda vasakult poolt, päripäeva, nii nagu maa ja universum pöörlevad vastavalt budistlikule õpetusele]]

Mantrat tõlgendavad erinevad koolkonnad ja õpetajad mitmeti, isegi pelgalt hääletämbril on suur tähendus.
Mantra keskosa, ''maṇi padme'', tõlgendatakse sageli kui &quot;kalliskivi lootoses&quot;, sanskriti keeles on ''mani'' &quot;kalliskivi, pärl, ''cintamani'' (alk. &quot;[[tarkade kivi]]&quot;), mis asub Padma &quot;Lootose&quot; sees, kuid Donald Lopezi sõnul on palju tõenäolisem, et maṇi padme on tegelikult [[üte]], mitte [[kohakääne]], kõnetades bodhisattvat nimega maṇi padme, &quot;Kalliskivi-Lootos&quot;, mis on alternatiivne epiteet bodhisattva Avalokitešvarale.&lt;ref name=&quot;lopez&quot; /&gt; Sellele eelneb ''om'' silp ja seejärel ''hum'', mõlemad on ilma keelelise tähenduseta hüüdsõnad.
Lopez märgib samuti, et enamik Tiibeti budistlikke tekste peab mantra tõlget teisejärguliseks, keskendudes selle asemel 6-silbilise mantra vastavusele teiste budistliku traditsiooni erinevate kuueliste rühmadega.&lt;ref name=&quot;lopez&quot; /&gt; Näiteks ''Tsangsar [[Tulku]] Rinpoche'' laiendab Chenrezigi ''Sadhanas mani padme'' mantra tähendust, öeldes, et selle 6 silpi esindavad kuue olemise vormi puhastumist.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Silp !! 6 täiuslikkust !! Puhastab !! Samsara ilm !! Värv!! Jumaluse sümbol
|-
| '''OM''' || Heldemeelsus|| Uhkus/ ego || Devad || Valge || Tarkus
|-
| '''Ma''' || Eetika || Kadedus/ lõbujanu || Asurad||Roheline|| Kaastunne
|-
| '''NI''' || Kannatlikkus || Kirg/ iha || Inimesed || Kollane || Keha,kõne,meel
|-
| '''Pad''' || Tarmukus|| Teadmatus/ eelarvamus || Loomad || Sinine || Meelerahu
|-
| '''Me''' || Loobumine || Vaesus/ omandiiha || Pretad (näljased vaimud) || Punane || Õndsus
|-
| '''Hum''' || Tarkus || Vaen/ vihkamine || Naraka (põrgu) || Must || Kaastunne
|}

== Kāraṇḍavyūhasūtra ==

Mantrat on kirjeldatud esimest korda [[Kāraņḑavyūha Sūtras]] 11. sajandil. Kāraņḑavyūha Sūtra (eesti keeles &quot;Buddha öeldud Mahayana Hindamatu Aarde Kuninga Sūtra&quot;), mis on osa mahayana, nt Tiibeti, kaanonist. Selles suutras ütleb Buddha Śākyamuni: &quot;See on kõige kasulikum mantra. Ma palvetasin kõigi miljoni Buddha poole ja seejärel sain selle õpetuse buddha Amitabhalt.&quot;&lt;ref name=&quot;Karandavyuhasutra&quot; /&gt;

== Maṇi Kambum ==

Tavapäraselt arvatakse, et seda müütilis-ajaloolist tekstikollektsiooni õpetas keiserlik Kuningas [[Songtsen Gampo]] VII sajandil. Kuningas Songtsen Gampot peetakse [[Padmapậni]] (Avalokitešvara) kehastuseks. Kui Padmapāni nägi Tiibeti rahva kannatusi purunes ta pea tuhandeks killuks. Buddha Amitabha, kelle paremast silmast Padmapāni, punane kiir, oli emaneerunud, andis oma õpilasele ja pojale 11 pead, asetas käe tema peade kohale ja õnnistas teda mantraga &quot;Om Mani Padme Hum&quot;. Kuningas Songtsen Gampo kirjutas [[Maņi Kambum|''Maņi Kambumi'']] üles ja peitis ta kolme erinevasse kohta [[Lhasa]] [[Jokhang]]'i templis, nt [[Hayagrīva]] raidkuju jalge ette ning [[yakṣa]] [[Nāga Kubera]] kuju paremasse reide. Esimesed kaks [[terma]]t avastasid 12. sajandi keskel aardeotsijad. Kolmas terma leiti 13. sajandil.&lt;ref name=&quot;Mani Kambum&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;6GU2J&quot; /&gt;

==Mantra erinevaid tõlgendusi==
===14. dalai-laama===
[[Pilt:Dalai Lama at WhiteHouse (cropped).jpg|pisi|Dalai-laama]]
&quot;Väga hea on retsiteerida mantrat &quot;Om mani padme hum&quot;, kuid seda tehes, tuleks mõelda selle tähendusele, aga see tähendus on kuue silbi kohta väga-väga suur. Esimene &quot;Om&quot;, koosneb kolmest tähest A, U ja M ning sümboliseerib harjutaja ebapuhast keha, kônet ja meelt, ta sümboliseerib ka Buddha puhast ülendatud keha, kônet ja meelt. [...] Puhas keha, kõne ja meel saavutatakse, kui järk-järgult loobutakse teadmatutest seisunditest ja need puhastatakse. Kuidas seda teha? Neli järgmist silpi näitavadki teed, meetodit, kuidas seda teha. &quot;Mani&quot; tähendab kalliskivi ja sümboliseerib meetodi osiseid:  altruistlikku soovi saada valgustatust, kaastunnet ja armastust. [...] Kaks silpi &quot;Padme&quot; tähendab lootost ja see sümboliseerib tarkust. [...] Puhtus tuleb saavutada läbi jagamatu meetodi ja tarkuse ühtsuse, mida sümboliseerib viimane silp &quot;Hum&quot;, mis näitab jagamatust. [...] Seega 6 silpi – &quot;om mani padme hum&quot;  tähendavad, et sõltudes mantra, jagamatu meetodi ja tarkuse liidu, praktiseerimisest saate muuta oma ebapuhta keha, kône ja meele puhtaks ülendatud Buddha kehaks, kôneks ja meeleks. Öeldakse, et sa ei peaks otsima budasust väljastpoolt ennast; substantsid selle saavutamiseks asuvad sinu sees. [...]&quot;
::::::::::::::::::::::: &lt;small&gt;'''Tenzin Gyatso, 14. dalai-laama''', &quot;Om Mani Padme Hum&quot;&lt;/small&gt;&lt;ref name=&quot;Kj3RD&quot; /&gt;

===Dilgo Khyentse Rinpoche===

&quot;Kuigi mantrat &quot;Om Mani PadMe Hum&quot; on lihtne öelda, on see üsna võimas, sest sisaldab sisuliselt kogu õpetust. Kui sa ütled esimest silpi &quot;Om&quot;, oled õnnistatud, see aitab sul saavutada heldemeelsuse täiuslikkust. &quot;Ma&quot; aitab täiustada puhast eetikat ja &quot;Ni&quot; aitab saavutada täiuslikkust tolerantsuses ja kannatlikkuses. &quot;PA&quot;, 4. silp, aitab saavutada tarmukuse täiuslikkust, &quot;dMe&quot; aitab saavutada kontsentratsiooni täiuslikkust ning 6. lõpusilp &quot;Hum&quot; aitab saavutada täiuslikku tarkust.
Sel viisil ettekantud mantra aitab saavutada täiuslikkust kuues paramitās heldemeelsusest kuni tarkuseni. Nende kuue täiuslikkuse teed on kõndinud kõik Buddhad kolm korda. Mis võiks olla tähtsam, kui öelda mantrat ja täita kuus täiuslikkust? &quot;

::::::::::::::::::::::: &lt;small&gt;'''Dilgo Khyentse Rinpoche''', &quot;Valgustatute südame aare&quot;&lt;/small&gt;

===Karma Thubten Trinley===

&quot;Need on 6 silpi, mis takistavad taassündi tsüklilise olemasolu kuude ilma. Selle mantra sõna–sõnaline tõlge on &quot;OM Kalliskivi Lootoses  HUM&quot;, kus &quot;OM&quot; takistab uuestisündi [[jumal]]ate ilma, &quot;MA&quot; takistab uuestisündi [[Asura]]de ([[Titaan]]ide) ilma, &quot;NI&quot; hoiab ära taassünni inimeste ilma, &quot;PA&quot; takistab uuestisündi loomade ilma, &quot;DME&quot; takistab uuestisündi näljaste vaimude [[Prēta]]de ilma ja &quot;HUM&quot; takistab [[taassünd]]i [[põrgu]]ilma. &quot;

:::::::::::::::::::::::&lt;small&gt;'''Karma Thubten Trinley'''&lt;/small&gt;

=== Teosoofia ===
[[Pilt:Pez ESDSol.jpg|pisi|Tattvate süsteem lääne okultismis. Tejas (tuli-punane), Prithivi (maa-kollane), Apas (vesi-sinine), Vayu (õhk-sinine), Akaša (vaim-indigo)]]

Lääne inimestel on vähe teadmisi [[latentne|latentse]] heli jõust, [[akaša|akaši]]lisest vibratsioonist, mis võib olla loodud neile, kes mõistavad, kuidas hääldada teatud sõnu. &quot;OM&quot; või  &quot;Om mani padme hum&quot; on vaimne side kosmiliste jõududega, kuid ilma teadmisteta, mis järjekorras silbid seisavad, ei ole võimalik midagi saavutada. ''OM'' on muidugi ''AUM'', mida võib hääldada 2-, 3- või 7-silbilisena, luues erinevaid [[vibratsioon]]e.
Tähed, näiteks [[vokaal]]i helid, vastavad [[Noot (muusika)|nootidele]], seega ka numbritele ja värvidele,  ka &quot;jõududele&quot; ehk [[Tattva]]tele. [[Universum]] koosneb Tattvatest, seega tekib vokaalide hääldamisel jõud.  [[Jelena Blavatskaja|Helena Petrovna Blavatsky]] ütleb oma suurtraktaadis &quot;[[Salaõpetus]]&quot;: &quot;Mitte ainult planeetide vaid ka [[sodiaak|sodiaag]]i tähtkujude värv ja number vastab [[alfabeet|alfabeed]]i igale tähele, seega on vaja selgelt hääldada igat silpi, isegi tähte. Et muuta [[Buddhi]] toimivaks, peaks näiteks alustama esimesi [[mantram]]i sõnu noodilt MI.  Aga MI-d tuleks veelgi rõhutada visualiseerides kollast värvi, mis vastab sellele helile ja panna tähele igat tähte M mantrast &quot;''Om mani padme hum''&quot;.  Seda mitte sellepärast, et M on nime samas kohas nii rahvakeelses sanskritis kui [[senzar]]is, vaid kuna täht M järgneb esimesele tähele ja on selles pühas valemis nii 7. kui 4. kohal. Nagu Buddhi on see 2., ja Buddhi-Manas kombineerituna 2. ja 3.&quot;
&lt;ref name=&quot;h7jW6&quot; /&gt;

==Teisendus==
[[Pilt:OM MANI PADME HUM HRI.svg|pisi|Tiibetikeelne Avalokitešvara mantra &quot;Om Mani Padme Hum Hri&quot;]]
Roderick S. '''Bucknell''' arvab, et täielik Avalokitešvara mantra sisaldab lõpus silpi '''hrīḥ''' (sanskriti: ह्रीः [ɦri ː h]), mida on ikonograafiliselt kujutatud silbilise mandala keskel, nagu võib näha [[Potala]] palee lagede kaunistustel.&lt;ref name=&quot;asvH0&quot; /&gt; Silpi hrīḥ ei hääldata alati kuuldavalt ja seda võib tahtlikult resoneerida &quot;sisemiselt&quot; või &quot;salaja&quot;.&lt;ref name=&quot;6zCM3&quot; /&gt; Hrīḥ on buddha Amithabha seemnesilp (bija) kelle esindajaks omakorda ongi bodhisattva Avalokitešvara. 

==Tiibeti budismi==

Mantrat mainitakse esimest korda teadaolevalt ''Karandavyuha Sūtra''&lt;nowiki&gt;'s&lt;/nowiki&gt; [[Taishō Tripiṭaka]] poolt 1050. aastal.&lt;ref name=&quot;Karandavyuhasutra&quot; /&gt; Kuid mõned budismi õpetlased väidavad, et selle mantra praktiseerimine Tiibeti budismis sai alguse [[Sadhanamala]]st, st sadhanade kogumikust, mille ilmumisaastaks märgitakse 1165 pKr.&lt;ref name=&quot;fXh58&quot; /&gt;

==Sufi variatsioon==

Seda mantrat praktiseerivad mõnede muudatustega ka [[sufism|sufid]] '''[[Naqshbandi]]''' vaimsest ordust (''tariqa''), mille tuntuim õpetaja oli [[Omar Ali-Shah]] ja mida praegu juhatab tema poeg '''Arif Ali-Shah'''. [[Idries Shah]], Omar Ali-Shah'i noorem vend, kuigi moslem, ei olnud traditsiooniline islami sufi, vaid tõeline integralist. Idries oli suure õpetaja Georgi Gurdjieffi (Gurdžijevi) õpilane. Kui [[Gurdjieff]], kellel polnud luba sufisid õpetada, 1949.a. suri, olid tema õpilased segaduses. Idries Shah võttis nad oma vaimse juhtimise alla. Esimene asi, mida ta tegi, oli budistliku mantra &quot;Om Mani Padme Hum&quot; õpetamine.

Islami tarkuse traditsioon selgitab Mani kui &quot;kalliskivi&quot;, Jumalat, kes rääkis läbi Sõnumitooja ja ütles: &quot;Inimene on minu saladus ja Mina olen Tema. Sisemine ''[[gnosis]]'' on vaimne olemus (&quot;ilm al-Batin&quot;) on üks minu saladustest. Ainult mina panen selle  oma hea sulase südamesse ja keegi teine ei tea tunne olemust peale minu.&quot; Seega sufistlikust seisukohast viitab ja kiidab budismi kõrgeim mantra algupärast Valgust igaühes meis, budistid nimetavad seda Buddha loomuseks (ärganud loomuseks), mitte dualistlikuks seisundiks, sufid kutsuvad seda ''Sirr'' (sisemiseks saladuseks) ja ''Nur'' (Valgus).&lt;ref name=&quot;k0xuM&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;MXF7r&quot;&gt;Budismi entsüklopeedia: [http://www.nyingma-buddhism.com/index.php?option=com_mtree&amp;task=viewlink&amp;link_id=382&amp;Itemid=108 Avalokitešvara]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yQOWe&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.dharma-haven.org/tibetan/prayer-wheel.htm |pealkiri=Prayer wheel |vaadatud=2012-05-11 |arhiivimisaeg=2012-02-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120212205431/http://www.dharma-haven.org/tibetan/prayer-wheel.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mani Kambum&quot;&gt;[http://www.sacred-texts.com/bud/bit/bit11.htm Mani Kambum.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lopez&quot;&gt;[http://notthelatimesbookreview.blogspot.com/2009/07/donald-lopez-prisoners-of-shangri-la.html D.Lopez book review]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Karandavyuhasutra&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.fodian.net/world/1050_01.html |pealkiri=Karanda-vyuha Sutra |vaadatud=2012-05-09 |arhiivimisaeg=2012-03-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120325000357/http://www.fodian.net/world/1050_01.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6GU2J&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://collab.itc.virginia.edu/wiki/renaissanceold/Ma%E1%B9%87i%20Kambum.html |pealkiri=Mani Kambum. |vaadatud=2012-05-11 |arhiivimisaeg=2014-11-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141107143309/https://collab.itc.virginia.edu/wiki/renaissanceold/Ma%E1%B9%87i%20Kambum.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kj3RD&quot;&gt;Dalai-laama: [http://www.sacred-texts.com/bud/tib/omph.htm Om mani padme hum tähendusest]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h7jW6&quot;&gt;Dr.Shri K. Parvathi Kumar. [http://www.worldteachertrust.org/bk/mantrams/ Matrams.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;asvH0&quot;&gt;R.S.Bucknell, M.Stuart-Fox . [http://books.google.ee/books?id=hKd3oxn9URUC&amp;pg=PA133&amp;lpg=PA133&amp;dq=roderick+bucknell+om+mani&amp;source=bl&amp;ots=Uec5IyUB6D&amp;sig=fn09G52AOSoYpBHfoJvOKDITbzM&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=mWytT9OaL8fB8QPn_PDyCg&amp;sqi=2&amp;ved=0CFQQ6AEwAQ#v=onepage&amp;q&amp;f=false The Twilight Language.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6zCM3&quot;&gt;[http://jayarava.blogspot.com/2007/07/seed-syllable-of-great-compassion.html The Seed Syllable of Great Compassion]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fXh58&quot;&gt;[http://books.google.ee/books?id=ETz3_bv8t0cC&amp;pg=PA16&amp;lpg=PA16&amp;dq=sadhanamala+1165&amp;source=bl&amp;ots=UszOHzn5aT&amp;sig=esFwozyAHgGV54wyRM0B4cAYGwo&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=CG-tT6qMJon28QP786zKCg&amp;sqi=2&amp;ved=0CC4Q6AEwAA#v=onepage&amp;q=sadhanamala%201165&amp;f=false Sadahanamala]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;k0xuM&quot;&gt;[http://www.mysticsaint.info/2008/11/om-mani-padme-hum-sufic-interpretation.html Sufide tõlgendus mantrale]&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Vadžrajaana]]
[[Kategooria:Meditatsioon]]
[[Kategooria:Mantra]]</text>
      <sha1>2tat7gfa6dzbe6nyuuiwmguutkkp972</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Remo Holsmer</title>
    <ns>0</ns>
    <id>282564</id>
    <revision>
      <id>7142529</id>
      <parentid>6890629</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:02:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7142529</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2945" sha1="1ajm6dgd6q70ufsej7ds2a2ld878mub" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Remo Holsmer
| pilt = RE Remo Holsmer.jpg
| amet = [[XII Riigikogu|XII]] ja [[XIII Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 2011
| ametiajalõpp = 7. mai 2018
| eelmine = 
| järgmine =
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 = 
| järgmine8= 
| sünninimi = 
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1980|9|20}}
| sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = [[Eesti Reformierakond]] (2000–2019)
| abikaasa = 
| vanemad =
| lapsed =
| sugulased = 
| elukoht =
| alma_mater =[[Tallinna Tehnikaülikool]] (avalik haldus, 2002)
| elukutse = 
| tegevusala = 
| autasud = 
| allkiri = 
}}
'''Remo Holsmer''' (sündinud [[20. september|20. septembr]]il [[1980]] [[Tallinn]]as) on Eesti endine poliitik, ta oli [[XII Riigikogu|XII]] ja [[XIII Riigikogu]] liige.

== Haridus ==
Remo Holsmer on lõpetanud [[Tallinna Reaalkool]]i 1998. aastal ning [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse erialal bakalaureuseõppes 2002. aastal. Samal aastal astus ta Tartu Ülikooli avaliku halduse magistriõppesse.&lt;ref name=&quot;RK&quot; /&gt;

== Töökäik ja tegevus ühingutes ==
Aastatel 2000–2019 kuulus Holsmer [[Reformierakond]]a. 2005–2011 oli ta Tallinna linnavolikogu liige.&lt;ref name=&quot;RK&quot; /&gt;

Holsmer on töötanud 2003–2004 Tallinna abilinnapea nõunikuna, 2004–2005 [[Kristiine linnaosa]] vanemana, 2005–2008 peaministri nõunikuna, 2005–2009 [[BC Kalev/Cramo]] mänedžerina ning 2009–2011 Reformierakonna fraktsiooni nõunikuna. 2011. aastast oli ta [[XII Riigikogu]] liige ja Reformierakonna fraktsiooni aseesimees.&lt;ref name=&quot;RK&quot; /&gt;

Ta on AS [[Tallinna Sadam]]a nõukogu esimees, Elron nõukogu liige.&lt;ref name=&quot;RK&quot; /&gt;

XII Riigikogus kuulus Holsmer Eesti-Soome parlamendirühma, Eesti-Hiina parlamendirühma, Eesti-Türgi parlamendirühma, Eesti-Suurbritannia parlamendirühma, Eesti-Rootsi parlamendirühma, Eesti-Kasahstani parlamendirühma, Eesti-USA parlamendirühma ja Eesti-Hispaania parlamendirühma. Saadikuühendustest osaleb ta spordi-ja liikumisharrastuse toetusrühmas.&lt;ref name=&quot;RK&quot; /&gt; Rahanduskomisjoni liige.

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Remo Holsmer}}

{{JÄRJESTA:Holsmer, Remo}}
[[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>1ajm6dgd6q70ufsej7ds2a2ld878mub</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142530</id>
      <parentid>7142529</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:03:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Haridus */</comment>
      <origin>7142530</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2949" sha1="c1t9wg91adi5qu27drpj0hdkscr3v0r" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Remo Holsmer
| pilt = RE Remo Holsmer.jpg
| amet = [[XII Riigikogu|XII]] ja [[XIII Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 2011
| ametiajalõpp = 7. mai 2018
| eelmine = 
| järgmine =
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 = 
| järgmine8= 
| sünninimi = 
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1980|9|20}}
| sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = [[Eesti Reformierakond]] (2000–2019)
| abikaasa = 
| vanemad =
| lapsed =
| sugulased = 
| elukoht =
| alma_mater =[[Tallinna Tehnikaülikool]] (avalik haldus, 2002)
| elukutse = 
| tegevusala = 
| autasud = 
| allkiri = 
}}
'''Remo Holsmer''' (sündinud [[20. september|20. septembr]]il [[1980]] [[Tallinn]]as) on Eesti endine poliitik, ta oli [[XII Riigikogu|XII]] ja [[XIII Riigikogu]] liige.

== Haridus ==
Remo Holsmer on lõpetanud [[Tallinna Reaalkool]]i 1998. aastal ning [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse erialal bakalaureuseõppes 2002. aastal. Samal aastal astus ta [[Tartu Ülikool]]i avaliku halduse magistriõppesse.&lt;ref name=&quot;RK&quot; /&gt;

== Töökäik ja tegevus ühingutes ==
Aastatel 2000–2019 kuulus Holsmer [[Reformierakond]]a. 2005–2011 oli ta Tallinna linnavolikogu liige.&lt;ref name=&quot;RK&quot; /&gt;

Holsmer on töötanud 2003–2004 Tallinna abilinnapea nõunikuna, 2004–2005 [[Kristiine linnaosa]] vanemana, 2005–2008 peaministri nõunikuna, 2005–2009 [[BC Kalev/Cramo]] mänedžerina ning 2009–2011 Reformierakonna fraktsiooni nõunikuna. 2011. aastast oli ta [[XII Riigikogu]] liige ja Reformierakonna fraktsiooni aseesimees.&lt;ref name=&quot;RK&quot; /&gt;

Ta on AS [[Tallinna Sadam]]a nõukogu esimees, Elron nõukogu liige.&lt;ref name=&quot;RK&quot; /&gt;

XII Riigikogus kuulus Holsmer Eesti-Soome parlamendirühma, Eesti-Hiina parlamendirühma, Eesti-Türgi parlamendirühma, Eesti-Suurbritannia parlamendirühma, Eesti-Rootsi parlamendirühma, Eesti-Kasahstani parlamendirühma, Eesti-USA parlamendirühma ja Eesti-Hispaania parlamendirühma. Saadikuühendustest osaleb ta spordi-ja liikumisharrastuse toetusrühmas.&lt;ref name=&quot;RK&quot; /&gt; Rahanduskomisjoni liige.

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Remo Holsmer}}

{{JÄRJESTA:Holsmer, Remo}}
[[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>c1t9wg91adi5qu27drpj0hdkscr3v0r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142531</id>
      <parentid>7142530</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:04:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7142531</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2970" sha1="6ntjvsqi6li6bxamljgonv5wqzm1ziv" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Remo Holsmer
| pilt = RE Remo Holsmer.jpg
| amet = [[XII Riigikogu|XII]] ja [[XIII Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 2011
| ametiajalõpp = 7. mai 2018
| eelmine = 
| järgmine =
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 = 
| järgmine8= 
| sünninimi = 
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1980|9|20}}
| sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = [[Eesti Reformierakond]] (2000–2019)
| abikaasa = 
| vanemad =
| lapsed =
| sugulased = 
| elukoht =
| alma_mater =[[Tallinna Tehnikaülikool]] (avalik haldus, 2002)
| elukutse = 
| tegevusala = 
| autasud = 
| allkiri = 
}}
'''Remo Holsmer''' (sündinud [[20. september|20. septembr]]il [[1980]] [[Tallinn]]as) on Eesti endine poliitik, ta oli [[XII Riigikogu|XII]] ja [[XIII Riigikogu]] liige.

== Haridus ==
Remo Holsmer on lõpetanud [[Tallinna Reaalkool]]i 1998. aastal ning [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse erialal bakalaureuseõppes 2002. aastal. Samal aastal astus ta [[Tartu Ülikool]]i avaliku halduse magistriõppesse.&lt;ref name=&quot;RK&quot; /&gt;

== Töökäik ja tegevus ühingutes ==
Aastatel 2000–2019 kuulus Holsmer [[Reformierakond]]a. 2005–2011 oli ta Tallinna linnavolikogu liige.&lt;ref name=&quot;RK&quot; /&gt;

Holsmer on töötanud 2003–2004 Tallinna abilinnapea nõunikuna, 2004–2005 [[Kristiine linnaosa]] vanemana, 2005–2008 peaministri nõunikuna, 2005–2009 [[BC Kalev/Cramo]] mänedžerina ning 2009–2011 Reformierakonna fraktsiooni nõunikuna. 2011. aastast oli ta [[XII Riigikogu]] liige ja Reformierakonna fraktsiooni aseesimees.&lt;ref name=&quot;RK&quot; /&gt;

Ta on AS [[Tallinna Sadam]]a nõukogu esimees, Elron nõukogu liige.&lt;ref name=&quot;RK&quot; /&gt;

XII Riigikogus kuulus Holsmer Eesti-Soome parlamendirühma, Eesti-Hiina parlamendirühma, Eesti-Türgi parlamendirühma, Eesti-Suurbritannia parlamendirühma, Eesti-Rootsi parlamendirühma, Eesti-Kasahstani parlamendirühma, Eesti-USA parlamendirühma ja Eesti-Hispaania parlamendirühma. Saadikuühendustest osaleb ta spordi-ja liikumisharrastuse toetusrühmas.&lt;ref name=&quot;RK&quot; /&gt; Rahanduskomisjoni liige.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commons|Category:Remo Holsmer}}

{{JÄRJESTA:Holsmer, Remo}}
[[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>6ntjvsqi6li6bxamljgonv5wqzm1ziv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Leino Mägi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>283056</id>
    <revision>
      <id>7142826</id>
      <parentid>7031094</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T05:40:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-20154-48</username>
        <id>226309</id>
      </contributor>
      <origin>7142826</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1539" sha1="6t2nus8y4wm64r7meecntnb0c8k2apf" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2024|kuu=märts}}
'''Leino Mägi''' (sündinud [[22. märts]]il [[1955]] [[Tallinn]]as) on eesti poliitik, omavalitsus- ja sporditegelane, [[X Riigikogu|X]] ja [[XI Riigikogu]] liige.

Ta oli [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige alates 1995. aastast. Valiti 21. veebruaril 1995 Keila linnapea ametisse. 

[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta 503 häält ja valituks ei osutunud.&lt;ref&gt;http://www.vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=leino%20m%C3%A4gi&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Leino Mägi on lõpetanud [[Keila 1. Keskkool]]i [[1973]] ja [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] mehaanikainsenerina [[1982]].

== Töökäik ==
*1982–1988 Tallinna Autode Remondi Katsetehase meister ja jaoskonnajuhataja 
*1988–1995 Väikeettevõtte Vanalinn direktor
*1995–2003 [[Keila]] linnapea 
*2003–2007 X Riigikogu
*2007–2008 SA Keila Terviserajad juhataja
*2008–2011 XI Riigikogu 
*2011–2014 Keila Hariduse Sihtasutuse juhatuse liige

==Tunnustus==
*2010 – [[Keila kultuuripreemia]] – olulise panuse eest [[Keila]] [[terviserada]]de loomisel ja arendamisel

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.reform.ee/et/Valimised/Kandidaadid/Harju-ja-Raplamaa/48/Leino%20M%C3%A4gi Tutvustus Reformierakonna lehel] 

{{JÄRJESTA:Mägi, Leino}}
[[Kategooria:X Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Keila linnapead]]
[[Kategooria:Keila Kooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1955]]</text>
      <sha1>6t2nus8y4wm64r7meecntnb0c8k2apf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142828</id>
      <parentid>7142826</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T05:54:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-20154-48</username>
        <id>226309</id>
      </contributor>
      <origin>7142828</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1607" sha1="cmx1dem8uubf14s8e7008kmo2sb1rg0" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2024|kuu=märts}}
'''Leino Mägi''' (sündinud [[22. märts]]il [[1955]] [[Tallinn]]as) on eesti poliitik, omavalitsus- ja sporditegelane, [[X Riigikogu|X]] ja [[XI Riigikogu]] liige.

Ta oli [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige alates 1995. aastast. Valiti 21. veebruaril 1995 Keila linnapea ametisse, kus töötas aastani 2003. 2011-2017 kuulus Keila linnavolikogusse. 

[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta 503 häält ja valituks ei osutunud.&lt;ref&gt;http://www.vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=leino%20m%C3%A4gi&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Leino Mägi on lõpetanud [[Keila 1. Keskkool]]i [[1973]] ja [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] mehaanikainsenerina [[1982]].

== Töökäik ==
*1982–1988 Tallinna Autode Remondi Katsetehase meister ja jaoskonnajuhataja 
*1988–1995 Väikeettevõtte Vanalinn direktor
*1995–2003 [[Keila]] linnapea 
*2003–2007 X Riigikogu
*2007–2008 SA Keila Terviserajad juhataja
*2008–2011 XI Riigikogu 
*2011–2014 Keila Hariduse Sihtasutuse juhatuse liige

==Tunnustus==
*2010 – [[Keila kultuuripreemia]] – olulise panuse eest [[Keila]] [[terviserada]]de loomisel ja arendamisel

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.reform.ee/et/Valimised/Kandidaadid/Harju-ja-Raplamaa/48/Leino%20M%C3%A4gi Tutvustus Reformierakonna lehel] 

{{JÄRJESTA:Mägi, Leino}}
[[Kategooria:X Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Keila linnapead]]
[[Kategooria:Keila Kooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1955]]</text>
      <sha1>cmx1dem8uubf14s8e7008kmo2sb1rg0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oil Shale</title>
    <ns>0</ns>
    <id>285981</id>
    <revision>
      <id>7142687</id>
      <parentid>5716057</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:51:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <comment>/* Peatoimetajad */</comment>
      <origin>7142687</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1554" sha1="h4hdbsnak3x3slf0g9wntn5x09i78pv" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Adeliine|aasta=2019|kuu=märts}}
'''Oil Shale''' on Eestis ilmuv [[põlevkivi]]ga seotud probleeme käsitlev teaduslik-tehniline ajakiri.

Ajakiri Oil Shale avaldab artikleid põlevkivide [[geoloogia]]st, tekkimisest, [[tehnoloogia]]test, [[energeetika]]st, [[põlevkivikeemia|keemiast]], [[ökoloogia]]st ja põlevkivi majanduslikest aspektidest. Selle ajakirja artiklid ilmuvad põhiliselt [[inglise keel]]es ja neid kajastatakse rahvusvahelistes refereerivates andmebaasides.

Inglise keeles tähendab &quot;''oil shale''&quot; põlevkivi (kuid ''shale oil'' tähendab [[põlevkiviõli]]).

Ajakirja Oil Shale eelkäijaks oli 1984. aastal [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] ja [[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] egiidi all ilmuma hakanud venekeelne ajakiri [[Gorjutšije Slantsõ]] alapealkirjaga &quot;Oil Shale&quot;.

1984–1998 andis ajakirja välja [[Keemia Instituut]] ning 1999. aastast on väljaandjaks [[Teaduste Akadeemia Kirjastus]].&lt;ref name=&quot;Oil Shale 1999&quot;/&gt;

== Peatoimetajad ==
* [[Ilmar Öpik]] (1984–1994)
* [[Jüri Kann]] (1995–2003)
* [[Anto Raukas]]
* [[Andres Siirde]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Oil Shale 1999&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=VsRGBzuLkacC&amp;pg=PP1&amp;hl=et&amp;source=gbs_toc&amp;cad=2#v=onepage&amp;q&amp;f=false Oil Shale], Vol 16, no 1, 1999&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[http://www.kirj.ee/oilshale/ Oil Shale'i koduleht]

[[Kategooria:Eesti teadusajakirjad]]
[[Kategooria:Ingliskeelsed Eesti ajakirjad]]
[[Kategooria:Venekeelsed Eesti ajakirjad]]
[[Kategooria:Eesti põlevkivitööstus]]</text>
      <sha1>h4hdbsnak3x3slf0g9wntn5x09i78pv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustikas (kaubanduskeskus)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>286461</id>
    <revision>
      <id>7142945</id>
      <parentid>7100074</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:02:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26260-71</username>
        <id>228348</id>
      </contributor>
      <origin>7142945</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3787" sha1="dzmsdyd8v7j6zqu1egz86imv9hexp5z" xml:space="preserve">{{NPOV}}
{{koord|NS=59.410597|EW=24.682321}}
'''Mustikas''' (ka '''Keskus Mustikas''', '''Mustamäe Kaubanduskeskus Mustikas'''; '''Mustika Keskus''') on [[Tallinn]]as [[Mustamäe]]l aadressil [[A. H. Tammsaare tee]] 116 asuv kaubanduskeskus. Keskuses on ligikaudu 27&amp;nbsp;000 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; müügipinda ja tegutseb umbes 60 poodi. 

Ajalooliselt asus samal kohal [[Tallinna Aiandussovhoos]] ja [[Kadaka turg]].

== Mustika keskuse põleng ==

[[Pilt:Mustika_keskus_(Kadaka,_Tallinn).jpg‎|pisi|Mustika keskus, 26. detsember 2008]]
[[5. märts]]il [[2009]] toimus Mustika keskuses suurpõleng. Põlenguala levis 1000 ruutmeetrile ja vingu ja suitsukahjustusi sai kogu kaubanduskeskus. Põlengukahjud olid rohkem kui 100 miljonit krooni.&lt;ref&gt;[http://www.ohtuleht.ee/322533 &quot;Mustika keskuse põlengukahjud ületavad 100 miljonit krooni&quot;] Õhtuleht, 31. märts 2009&lt;/ref&gt;

[[Häirekeskus]] sai teate põlengust kell kolmveerand 6 varahommikul, sündmuskohale sõitis seitse päästeautot, kaks paakautot, kaks redelautot, operatiivkorrapidaja ja [[kiirabi]] brigaad. Kustutustööd olid raskendatud, sest kõrge temperatuuri tõttu ei saanud suitsusukeldujaid kasutada ja sissevarisenud katuse all olnud tulekolletele ei pääsetud ligi.&lt;ref&gt;[http://www.tallinnapostimees.ee/90157/tuletorjujad-ei-paase-mustika-keskuse-sissevarisenud-katuse-all-tulekolletele-ligi/ &quot;Tuletõrjujad ei pääse Mustika keskuse sissevarisenud katuse all tulekolletele ligi&quot;]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Tallinna Postimees, 5. märts 2009&lt;/ref&gt; Põleng kustutati umbes 6:30, kuid päästjad pidid öösel kaks korda uuesti süttinud tulekoldeid kustutamas käima.&lt;ref&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/mustika-keskus-suttis-oosel-uuesti.d?id=21603713 &quot;Mustika keskus süttis öösel uuesti&quot;]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Delfi, 6. märts 2009&lt;/ref&gt;

Põleng sai alguse tehnikapoe [[Onoff]] laoruumidest, kust levis kustutussüsteemi rikke tõttu müügisaalidesse. 2013. aastal keskus on uuenenud ning keskuses on keskus Happy-Fly, [[Ronimisministeerium]] ja Gym!&lt;ref&gt;[http://www.ohtuleht.ee/318889 &quot;Tundus, nagu põleks kogu linn!&quot;] Õhtuleht, 6. märts 2009&lt;/ref&gt;

===Põlengu põhjused===
Algul kahtlustati süütamist,&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06163486 &quot;Mustika ja Szolnoki keskus võidi süüdata&quot;] ERR, 4. mai 2009&lt;/ref&gt; aga Mustika keskuse põlengu menetlus ei suutnud selgitada tulekahju tekkepõhjust ning seega ka võimalikku süüdlast, mistõttu lõpetas politsei kriminaalmenetluse.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120331021311/http://www.tallinnapostimees.ee/791954/uurimine-ei-suutnud-selgitada-mustika-keskuse-polengu-suudlast/ &quot;Uurimine ei suutnud selgitada Mustika keskuse põlengu süüdlast&quot;] Tallinna Postimees, 29. märts 2012&lt;/ref&gt; Põlengule aitas kaasa automaatkustutussüsteemi mittetöötamine.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220627053151/http://www.tallinnapostimees.ee/91153/suurtulekahju-vois-pohjustada-korrast-ara-kustutussusteem/ &quot;Suurtulekahju võis põhjustada korrast ära kustutussüsteem&quot;] Tallinna Postimees, 7. märts 2009&lt;/ref&gt; Süütamise versioonile vihjas 2017. aastal Eesti Ekspressi artikkel, kus viidati turvakaamerate salvestistel prügikonteinerite juures oleva isiku viibimisele, misjärel algas tulekahju.&lt;ref&gt;{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: Kas see mees põhjustaski Mustika keskuse suurpõlengu? |Väljaanne=Eesti Ekspress |Aeg=2017-10-26 |URL= https://ekspress.delfi.ee/artikkel/79964540/video-kas-see-mees-pohjustaski-mustika-keskuse-suurpolengu |online=2014-10-11}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.mustikas.ee/ Keskuse koduleht]

[[Kategooria:Tallinna kaubanduskeskused]]
[[Kategooria:Mustamäe linnaosa]]</text>
      <sha1>dzmsdyd8v7j6zqu1egz86imv9hexp5z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ignazio Abate</title>
    <ns>0</ns>
    <id>290518</id>
    <revision>
      <id>7142741</id>
      <parentid>5753210</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T22:01:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ollin Masa</username>
        <id>227337</id>
      </contributor>
      <origin>7142741</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1528" sha1="cph60mhyaze4guz325ym31nn4ii27yy" xml:space="preserve">[[Pilt:Ignazio Abate.jpg|pisi|Ignazio Abate (2010)]]

'''Ignazio Abate''' (sündinud [[12. november|12. novembril]] [[1986]] [[Sant'Agata de' Goti]]s) on [[Itaalia]] [[jalgpallur]] ([[paremkaitsja]]).

Ta alustas klubikarjääri Itaalia kõrgliiga [[Serie A]] klubis [[AC Milan]] ja on seal mänginud ka suurema osa karjäärist. Itaalia kõrgliigas on ta mänginud veel [[Empoli F.C.|Empoli]] ja [[Torino FC|Torino]] koosseisus.

Rahvuskoondises debüteeris Abate [[11. november|11. novembril]] [[2011]] [[Poola jalgpallikoondis]]e vastu. Varem mängis ta Itaalia U-21 koondises, kokku 10 mängu ja lõi neis ka ühe värava. Ta on kuulnud Itaalia koondisse [[UEFA Euro 2012|2012. aasta Euroopa meistrivõistlustel]], [[2013. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniir]]il ja [[2014 FIFA World Cup|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]]. [[2008. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpalliturniiril kuulus ta Itaalia olümpiameeskonda.

== Saavutused ==
;Milan
*[[Serie A]] (1): [[Serie A hooaeg 2010–2011|2010–11]]
*[[Supercoppa Italiana]] (2): 2011, 2016

== Välislingid ==
*[http://www.acmilan.com/LM_Actor.aspx?idSquadra=3&amp;idStagione=17&amp;idPersona=49&amp;name=Abate%20Ignazio Ignazio Abate AC Milani kodulehel]

{{UEFA Euro 2012 Itaalia koondis}}
{{FIFA World Cup 2014 Itaalia koondis}}

{{JÄRJESTA:Abate, Ignazio}}
[[Kategooria:Itaalia jalgpallurid]]
[[Kategooria:AC Milani mängijad]]
[[Kategooria:SSC Napoli mängijad]]
[[Kategooria:Torino FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Serie A mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1986]]</text>
      <sha1>cph60mhyaze4guz325ym31nn4ii27yy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Studio Ghibli</title>
    <ns>0</ns>
    <id>296692</id>
    <revision>
      <id>7142607</id>
      <parentid>6602029</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:32:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>TristanKa773</username>
        <id>214103</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Lisatud mainimine Ghibli muuseumist</comment>
      <origin>7142607</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4689" sha1="thz7xdzgwl1d8qlehikwmw3i1wxb8bv" xml:space="preserve">{{ettevõte
| ettevõtte_nimi = Studio Ghibli
| logo = [[Pilt:Studio Ghibli.png|200px]]
| asutamisaeg = [[1985]]
| asutajad = [[Hayao Miyazaki]], [[Isao Takahata]]
| peakorter = [[Koganei]], [[Tōkyō prefektuur]], [[Jaapan]]
| valdkonnad = [[Animafilm|animatsioonfilm]] ([[anime]])
| võrguleht = [http://www.ghibli.jp/ www.ghibli.jp]
}}
[[Fail:Mural_Studio_Ghibli_en_Aguascalientes_con_grafiti_encima_01.jpg|pisi|Studio Ghibli anime tegelased tänavakunstis]]
'''Studio Ghibli''' ([[jaapani keel]]es 株式会社スタジオジブリ ''Kabushiki-gaisha Sutajio Jiburi'') on alates [[1985]]. aastast tegutsev [[Jaapan]]i [[animatsioonfilmistuudio]], mille asutasid [[režissöör]]id [[Hayao Miyazaki]] ja [[Isao Takahata]] ning [[filmiprodutsent]] [[Toshio Suzuki]].&lt;ref name=&quot;A Brief History&quot;&gt;[http://www.subtitledonline.com/special-features/studio-ghibli-a-brief-history Studio Ghibli: A Brief History.] Subtitledonline.com&lt;/ref&gt; 

''Ghibli'' on [[araabia keel|araabiakeelne]] [[Liibüa]]s kasutatav sõna, mis tähendab [[Põhja-Aafrika]] [[kõrb]]est puhuvat kuuma, kuiva ja tolmust [[tuul]]t [[siroko]]t.&lt;ref&gt;Lesley Aeschliman. [http://www.bellaonline.com/articles/art173452.asp The History of Studio Ghibli.] Anime. BellaOnline&lt;/ref&gt; Logol kujutatakse metshaldjas Totorot filmist &quot;[[Mu naaber Totoro]]&quot;.&lt;ref name=&quot;A Brief History&quot;/&gt;

Studio Ghibli kuulub ühendusse The Association of Japanese Animations (AJA). 2001. aastal avati Jaapanis [[Ghibli muuseum]], mis on Studio Ghibli loomingule ja animatsiooniprotsessile pühendatud muuseum.

== Täispikad joonisfilmid ==
* 1986: &quot;[[Taevane kindlus]]&quot; (天空の城ラピュタ, ''Tenkū no Shiro Rapyuta''; ''Castle in the Sky'')
* 1988: &quot;[[Mu naaber Totoro]]&quot; (となりのトトロ, ''Tonari no Totoro''; ''My Neighbour Totoro'')
* 1988: &quot;[[Jaanimardikate haud]]&quot; (火垂の墓, ''Hotaru no Haka''; ''Grave of the Fireflies'')
* 1989: &quot;[[Kiki kulleriteenus]]&quot; (魔女の宅急便, ''Majo no Takkyūbin''; ''Kiki's Delivery Service'')
* 1991: &quot;[[Alles eile]]&quot; (おもひでぽろぽろ, ''Omohide Poroporo''; ''Only Yesterday'')
* 1992: &quot;[[Porco Rosso]]&quot; (紅の豚, ''Kurenai no Buta''; ''Porco Rosso'')
* 1993: &quot;[[Ookeanilained]]&quot; (海がきこえる, ''Umi ga kikoeru''; ''Ocean Waves'' või ''I Can Hear the Sea'')
* 1994: &quot;[[Pesukarude sõda]]&quot; (平成狸合戦ぽんぽこ, ''Heisei Tanuki Gassen Pompoko''; ''Pom Poko'')
* 1995: &quot;[[Südame sosin]]&quot; (耳をすませば, ''Mimi o sumaseba''; ''Whisper of the Heart'')
* 1997: &quot;[[Printsess Mononoke]]&quot; (もののけ姫, ''Mononoke Hime''; ''Princess Mononoke'')
* 1999: &quot;[[Minu naabrid Yamadad]]&quot; (ホーホケキョとなりの山田くん, ''Hōhokekyo Tonari no Yamada-kun''; ''My Neighbours the Yamadas'')
* 2001: &quot;[[Vaimudest viidud]]&quot; (千と千尋の神隠し, ''Sen to Chihiro no Kamikakushi''; ''Spirited Away'')
* 2002: &quot;[[Kassi tänu]]&quot; (猫の恩返し, ''Neko no Ongaeshi''; ''The Cat Returns'')
* 2004: &quot;[[Howli liikuv kindlus]]&quot; (ハウルの動く城, ''Hauru no ugoku Shiro''; ''Howl's Moving Castle'')
* 2006: &quot;[[Ilmamere lood]]&quot; (ゲド戦記, ''Gedo Senki''; ''Tales from Earthsea'')
* 2008: &quot;[[Ponyo mäe otsas]]&quot; (崖の上のポニョ, ''Gake no Ue no Ponyo''; ''Ponyo on the Cliff by the Sea'')
* 2010: &quot;[[Arrietty]]&quot; (借りぐらしのアリエッティ, ''Kari-gurashi no Arietti''; ''The Borrower Arrietty'')
* 2011: &quot;[[Moonikünka nõlvadel]]&quot; (コクリコ坂から, ''Kokuriko-zaka kara''; ''From up on Poppy Hill'')
* 2013: &quot;[[Tuul tõuseb]]&quot; (風立ちぬ,'' Kaze Tachinu; The Wind Rises)''
* 2013: &quot;[[Lugu printsess Kaguyast]]&quot; (かぐや姫の物語, ''Kaguya-hime no Monogatari'')
* 2014: &quot;[[Mälestuste Marnie]]&quot; (思い出のマーニー, ''Omoide no Mānī'')
* 2016: &quot;[[Punane kilpkonn]]&quot; (レッドタートル ある島の物語, ''Reddo Tātoru: Aru Shima no Monogatari'')
* 2020: &quot;[[Earwig ja nõid]]&quot; (アーヤと魔女, ''Āya to Majo'')
* 2023: &quot;[[Poiss ja haigur]]&quot; (君たちはどう生きるか, ''Kimitachi wa Dō Ikiru ka'')&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-03-10 |pealkiri=At 83, filmmaker Hayao Miyazaki earns historic Oscar for ‘The Boy and the Heron’ |url=https://apnews.com/article/best-animated-film-2024-oscars-346ebe9c9392126031969ff51044a4a2 |vaadatud=2024-03-11 |väljaanne=AP News |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.imdb.com/company/co0048420/ Studio Ghibli] andmebaasis IMDb (''inglise keeles'')
* [http://www.animenewsnetwork.com/encyclopedia/company.php?id=60 Studio Ghibli] Anime News Network
* [http://www.nausicaa.net/ Nausicaa.net] Ghibli fännileht

[[Kategooria:Jaapani ettevõtted]]
[[Kategooria:Animatsioonistuudiod]]
[[Kategooria:Anime]]
[[Kategooria:1985]]</text>
      <sha1>thz7xdzgwl1d8qlehikwmw3i1wxb8bv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gary Sinise</title>
    <ns>0</ns>
    <id>299844</id>
    <revision>
      <id>7142806</id>
      <parentid>7069806</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T04:10:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <origin>7142806</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2203" sha1="0h5d4zospryz2fojre7gewt60da341u" xml:space="preserve">{{viitamata}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Gary Alan Sinise''' (sündinud [[17. märts]]il [[1955]]) on Ameerika Ühendriikide näitleja ja muusik.

Ta on võitnud näiteks [[Emmy]] ja [[Kuldgloobus]]e.

Eesti televaatajale on ta tuntud näiteks filmidest &quot;[[Forrest Gump]]&quot; (leitnant Dan Taylor), &quot;[[Apollo 13 (film)|Apollo 13]]&quot; (Ken Mattingly), &quot;[[Roheline miil]]&quot; (Burt Hammersmith) ja seriaalist &quot;[[CSI: New York]]&quot; (uurija Mac Taylor).

Sinise abiellus näitlejanna Moira Harrisega 1981. aastal. Tal diagnoositi rinnavähk 2018. aastal ja 2024. aasta seisuga on ta vähivaba. Neil on kolm last.

Tema pojal McCanna &quot;Mac&quot; Anthony Sinise'il diagnoositi 2018. aastal kordoom, haruldane selgroovähk. Ta suri 5. jaanuaril 2024 ja maeti 23. jaanuaril 2024 katoliiklikul teenistusel. Mac oli muusik, kes oli töötanud oma isa heategevusfondis ja enne surma oli lõpetanud töö albumi &quot;Resurrection &amp; Revival&quot; kallal. 

Sinise on katoliiklane. Ta pöördus usku 24. detsembril 2010, järgides oma naist Moirat, kes oli üles kasvatatud katoliiklikus usus ja pöördus uuesti usku 2000. aastal. 

2003. aastal omistas Amherst College Sinise'ile humanitaarteaduste audoktori kraadi. 2008. aastal omistas California Stanislausi Riiklik Ülikool talle kaunite kunstide audoktori kraadi.

Sinise on Chicago Cubsi ja Chicago Bearsi pühendunud fänn. Ta on ka ansambli Kansas fänn.

Sinise vabariiklastele omased vaated on sisse kirjutatud Mac Taylori tegelaskujusse sarjas &quot;CSI: NY&quot;. Tayloril on oma kabinetis Reagani pilt ja üks tema kolleegidest tegi kunagi nalja kaheksatunnise Reagani dokumentaalfilmi kohta, mida ta ikka ja jälle vaatas. 

Hoolimata sellest, et Sinise oli eluaegne Vabariikliku Partei toetaja, keeldus ta Donald Trumpi toetamast või tema poolt hääletamast nii 2016. &lt;sup&gt;[ ''viide puudub'' ]&lt;/sup&gt; kui ka 2024. aasta presidendivalimistel ning kritiseeris Trumpi ka pärast seda, kui toonane kandidaat seadis kahtluse alla [[John McCain]]i staatuse sõjakangelasena, kuna McCain langes sõjavangiks.

==Välislingid==
* {{Imdb nimi|0000641}}

{{JÄRJESTA:Sinise, Gary}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1955]]</text>
      <sha1>0h5d4zospryz2fojre7gewt60da341u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Frankie Muñiz</title>
    <ns>0</ns>
    <id>299851</id>
    <revision>
      <id>7142571</id>
      <parentid>7127302</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T16:37:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <origin>7142571</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="956" sha1="0xq7m2lowcewlrpy988yghe1khr6b30" xml:space="preserve">{{viitamata}}
[[Pilt:FrankieMuniz-2012 cropped.JPG|pisi|]]
'''Frankie Muñiz''', õieti '''Francisco Muñiz IV''' (sündinud [[5. detsember|5. detsembril]] [[1985]] [[Ridgewood (New Jersey)|Ridgewood]]is [[New Jersey]]s) on Ameerika Ühendriikide näitleja ja autorallisõitja.

Muniz saavutas tuntuse 2000. aastatel Foxi situatsioonikomöödia &quot;Malcolm in the Middle&quot; (2000–2006) nimitegelase rolliga, mille eest ta kandideeris Emmyle ja kahele Kuldgloobusele. Ta mängis ka filmides &quot;Suur paks valetaja&quot; (2002), &quot;Kaks metsikut&quot; (2002), &quot;Agent Cody Banks&quot; (2003) ja &quot;Racing Stripes&quot; (2005). Oma kuulsuse tipul 2003. aastal peeti Munizi üheks populaarsemaks lapsnäitlejaks ja &quot;üheks Hollywoodi tulusamaks teismeliseks&quot;. 

==Välislingid==
* {{Imdb nimi|0005260}}

{{JÄRJESTA:Muniz, Frankie}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide koomikud]]
[[Kategooria:Autorallisõitjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1985]]</text>
      <sha1>0xq7m2lowcewlrpy988yghe1khr6b30</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jan Kaus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>305616</id>
    <revision>
      <id>7142829</id>
      <parentid>7142000</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T06:12:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26101-50</username>
        <id>228336</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7142829</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11544" sha1="beoo0k9cy33mnryiusakmngdxkz473h" xml:space="preserve">
[[Fail:Jan Kaus 2021. aasta Kirjandustänava festivalil.jpg|pisi|Jan Kaus 2021. aasta Kirjandustänava festivalil]]
[[Pilt:Jan Kaus en 2019.jpg|pisi|Jan Kaus [[HeadRead]]i festivalil Tallinnas 2019. aastal]]
[[Pilt:Kaus, Jan.IMG_8829.JPG|pisi|Jan Kaus [[Tallinna Keskraamatukogu]]s [[rahvusvaheline luulepäev|rahvusvahelisel luulepäeval]] 21. märtsil 2013]] '''Jan Kaus''' (sündinud [[22. jaanuar]]il [[1971]]) on eesti [[kirjanik]] ja esseist.&lt;ref&gt;[https://www.estlit.ee/person/109 Jan Kaus, Estonian Literature Centre]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://sisu.ut.ee/ewod/k/jankaus/ Jan Kaus, Eesti kirjanike e-leksikon]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.goodreads.com/author/list/3021489.Jan_Kaus, Jan Kausi teosed Goodreadsis]&lt;/ref&gt;

Ta on õppinud aastatel 1990–1995 [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is [[pedagoogika]]t ja 1995–1998 [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] [[filosoofia]]t.&lt;ref&gt;[https://kultuur.postimees.ee/58041/pisike-kool-mis-jattis-20-aastaga-eesti-vaimuelu-jalgi-tais Pisike kool, mis jättis 20 aastaga Eesti vaimuelu jälgi täis] Postimees, 13. detsember 2008.&lt;/ref&gt;

==Töö ja looming==
Aastatel 1998–2001 oli Kaus kultuurilehe [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] esseistika- ja 2007–2010 kirjandustoimetaja.
2004–2007 oli ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] juhatuse esimees.
Kaus on töötanud lektorina Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Ülikoolis ning Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias, kõige kauem EMTA lavakunstikoolis, kus ta on olnud kirjanduse õppejõud alates 2005. aastast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://drakadeemia.ee/kursused/kirjandus-piiramatusest-piisab/ |pealkiri=Jan Kausi videoloengute sari &quot;Kirjandus: piiramatusest piisab&quot; Drakadeemia kodulehel |vaadatud=2023-09-08 |arhiivimisaeg=2023-09-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230908090459/https://drakadeemia.ee/kursused/kirjandus-piiramatusest-piisab/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Ta on Tallinna rahvusvahelise kirjandusfestivali [[HeadRead]] üks algatajaid ning intervjueerinud festivali väliskülalisi (nende hulgas [[Sofi Oksanen]]i, [[Julian Barnes]]i ja Tan Twan Engi).&lt;ref&gt;[https://headread.ee/julian-barnes-ja-jan-kaus-etv2s/ Julian Barnes ja Jan Kaus ETV2s]&lt;/ref&gt; 1990. aastatel kuulus Kaus Põhjamaade luulefestivali korraldajate hulka. Kausi ja Triinu Tamme ühisest ideest sai alguse tõlkekirjanduse almanahh [[Tõlkija hääl]], mille esimese numbri koostaja Kaus oli. 

Kausi loomingut on tõlgitud inglise, saksa, vene, soome, rootsi, ungari, läti, prantsuse, hollandi, rumeenia ja korea keelde.&lt;ref&gt;[https://www.lyrikline.org/en/authors/jan-kaus Jan Kausi luule rahvusvahelisel luulesaidil Lyrikline]&lt;/ref&gt; 

Kaus on [[Eesti Filmiajakirjanike Ühing]]u liige. Ta on kuulunud teatri [[NO99]] ja Tallinna Linnateatri loomenõukokku. Ta on [[Eestimaa Looduse Fond]]i nõukogu liige.

Kaus on musitseerinud rokkansamblites Dreamphish (1995–2005) ja Jan Helsing (alates 2012) &lt;ref&gt;[https://janhelsing.bandcamp.com/album/k-ed Jan Helsingi album &quot;Käed&quot; Bandcampis]&lt;/ref&gt; ning esinenud alates 2017. aastast eksperimentaalse džässansambli The Free Musketeers solistina. Kaus on kirjutanud mitu libretot, neist kaks helilooja [[Märt-Matis Lill]]e ooperitele &quot;Indiate uurimine&quot; (Von Krahli Teater, 2009) ja &quot;Tulleminek&quot; (Sadamateater, 2017)&lt;ref&gt;[https://www.vanemuine.ee/repertuaar/tulleminek/ Teater Vanemuine, &quot;Tulleminek&quot;]&lt;/ref&gt;.

Kausi eestvõttel tuli kokku kahest kirjanikust (Kaus ja [[Indrek Koff]]) ning kahest teatritegijast ([[Eva Koldits]] ja [[Toomas Täht]]) koosnev seltskond, et tuua lavale Raymond Queneau &quot;Stiiliharjutustest&quot; tõukuv samanimeline lavakava, mille esietendus toimus 10. märtsil 2018. Trupp on andnud üle 50 etenduse üle Eesti ning külalisetendusi Berliinis, Brüsselis, Luxembourgis ja Pariisis. 

Kaus on teinud korduvalt koostööd teatriga [[Piip ja Tuut]]: 2024. aastal esietendus teatris tema ideel põhinev &quot;Piip ja Tuut ajajalus&quot; &lt;ref&gt;[https://piipjatuut.ee/lavastused/piip-ja-tuut-ajajalus &quot;Piip ja Tuut ajajalus&quot; Piip ja Tuut Teatri kodulehel]&lt;/ref&gt;, 2025. aastal tõi teater lavale tema novellil &quot;Kangelase võimalus&quot; põhineva lavastuse &quot;Kangelane&quot; &lt;ref&gt;[https://piipjatuut.ee/lavastused/kangelane &quot;Kangelane&quot; Piip ja Tuut Teatri kodulehel]&lt;/ref&gt;.

Kaus on teinud koostööd selliste eesti kunstnikega nagu Eve Kask, [[Flo Kasearu]], Anna Kaarma ja Taavi Suisalu. Kaus oli XVIII [[Veneetsia arhitektuuribiennaal]]i Eesti paviljoni &quot;Kodupeatus&quot; dramaturg.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608981380/veneetsia-arhitektuuribiennaalil-avab-uksed-eesti-paviljon-kodupeatus Veneetsia arhitektuuribiennaalil avab uksed Eesti paviljon &quot;Kodupeatus&quot;] ERR Kultuur, 18.05.2023.&lt;/ref&gt; 2025. aasta aprillis avati Eesti Rahva Muuseumis Kausi kureeritud näitus-audiolavastus &quot;Kaotusest laotusse&quot;, mis käsitleb eesti pagulaskirjandust.&lt;ref&gt;[https://blog.erm.ee/?p=17385/ Labürintlik teekond eesti pagulaskirjanduse radadel] Intervjuu näituse &quot;Kaotusest laotusse&quot; kuraatori Jan Kausiga.&lt;/ref&gt;

==Teoseid==
===Luule===
*&quot;Öösel näeb halvemini kui päeval&quot; (1994, pseudonüüm Kalle Kilokalor)
*&quot;Õigem Valem&quot; – koos [[Juku-Kalle Raid]]i, [[Kalju Kruusa]] ja [[Fagira D. Morti]]ga (2000)
*&quot;Enam Vähem&quot; – koos [[Juku-Kalle Raid]]i, [[Kalju Kruusa]] ja [[Fagira D. Morti]]ga (2003)
*&quot;Aeg on vaha&quot; (2005)
*&quot;Asjaõigusest&quot; – koos [[Indrek Koff]]iga (2012)
*&quot;Vasaraheitja&quot; (2013)

===Novelli- ja miniatuurikogud===
*&quot;Üle ja ümber&quot; (2000)
*&quot;Õndsate tund&quot; (2003)
*&quot;Miniatuurid&quot; (2009)
*&quot;Tallinna kaart&quot; (2014, uustrükk 2021, [[Loomingu Raamatukogu kuldsari]])
*&quot;Läheduste raamat&quot; (2016)
*&quot;Enne kui unisusest saab reegel&quot; (2018)
*&quot;Stiiliharjutused&quot; (samuti [[Indrek Koff]], [[Toomas Täht]], [[Liina Vahtrik]] ja [[Eva Koldits]], 2018)
*&quot;Vangerdused&quot; (koos [[Flo Kasearu]]ga, 2020)

===Romaanid ja jutustused===
*&quot;Maailm ja mõni&quot; (2001)
*&quot;Tema&quot; (2006)
*&quot;Hetk&quot; (2009)
*&quot;Koju&quot; (2012)
*&quot;Ma olen elus&quot; (2014)
*&quot;Tõrv&quot; (2015)
*&quot;Kompass&quot; (2017)
*&quot;Imelik peegel&quot; (2023)

=== Mitteilukirjandus ===
* &quot;Läbi Minotauruse: artikleid aastatest 1998-2002&quot; (2003)
* &quot;Kui mina ei ole mina&quot; (2018; mälestused)
* &quot;Homme tuntud avarus&quot; (2020; esseistika)
* &quot;Vaade&quot; (2022, essee)
* &quot;Kolm punkti&quot; (2022, artiklikogumik)

===Tõlked===
*Soome keelest: [[Jari Tervo]] romaan &quot;Minu suguvõsa lugu&quot; (2002); [[Sofi Oksanen]]i romaan &quot;[[Puhastus]]&quot; (2009); [[Riikka Pulkkinen]]i romaan &quot;Tõde&quot; (2011); [[Sofi Oksanen]]i romaan &quot;[[Kui tuvid kadusid]]&quot; (2012); [[Jari Tervo]] romaan &quot;Layla&quot; (2013); Tommi Kinnuneni romaan &quot;Nelja tee rist&quot; (2015); Tommi Kinnuneni romaan &quot;Peraküla&quot; (2017); [[Selja Ahava]] romaan &quot;Taevast pudeneb asju&quot; (2018); Tommi Kinnuneni romaan &quot;Ei öelnud, et kahetseb&quot; (2022) ning Heikki Kännö romaan &quot;Unessaar&quot; (2022).
*Inglise keelest: J. G. Ballardi romaan &quot;Koleduste väljapanek&quot; (2021) ja Joseph Brodsky esseekogu &quot;Veepervel&quot; (2025).

===Toimetaja===
*Kogumik &quot;Vaikuste varjus&quot; (2003)
*Koostanud, toimetanud ja tõlkinud soome uue luule kogumiku &quot;See sama soolane meri&quot; (2005)
*Toimetanud koos Harri Rinnega soome keeles ilmunud eesti luule kogumiku &quot;Ajattelen koko ajan rahaa. Kivikovaa virolaista runoutta&quot; (2006)
*Toimetanud järgmised teosed: [[Olle Lauli]] &quot;Kodutus&quot; (2011), [[Tõnis Vilu]] &quot;Igavene kevad&quot; (2015), Andris Feldmanise &quot;Viimased tuhat aastat&quot; (2016), [[Meelis Friedenthal]]i &quot;Inglite keel&quot; (2016), Katrin Johansoni &quot;Atlantis abajas&quot; (2016), [[Tiina Laanem]]i &quot;Pildilt kukkujad&quot; (2016), [[Mathura]] &quot;Jääminek&quot; (2016), [[Peeter Sauter]]i &quot;Sa pead kedagi teenima&quot; (2016), [[Eva Koff]]i &quot;Sinine mägi&quot; (2017), [[Tiit Pruuli]] &quot;Minu maailm&quot; (2017), [[Vahur Afanasjev]]i &quot;Rail Baltic&quot; (2022), Mario Pulveri &quot;Lokomotiiv&quot; (2022), [[Anu Kree]] &quot;Elu nagides&quot; (2024), [[Jaan Pehk]]i &quot;Saja õhtu lood&quot; (2025, ka koostaja).

===Illustraator===
*[[Fagira D. Morti]], &quot;Normaalsuse etalon&quot; (2001)
*[[Triin Soomets]], &quot;Varjatud ained&quot; (2009)
*[[Triin Soomets]], &quot;Asjade omadused&quot; (2013)

==Tunnustus==
* [[2001]] [[Loomingu aastapreemia]] (arvustused)
* [[2003]] [[Noore kultuuritegelase preemia|Eesti Vabariigi presidendi noore kultuuritegelase preemia]]
* [[2003]] Ponkala Fondi preemia
* [[2004]] [[Loomingu aastapreemia]] (näidend &quot;Püstol&quot;)
* [[2005]] [[Sirbi laureaat]]
* [[2007]] [[stipendium &quot;Ela ja sära&quot;]]
* [[2007]] [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] (romaan &quot;Tema&quot;, 2006)
* [[2014]] [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] („Ma olen elus“ ja „Tallinna kaart“)
* [[2015]] [[Tallinna Ülikooli kirjandusauhind]] (romaan &quot;Ma olen elus&quot;, 2014)
* [[2015]] [[Eesti Kirjanik|aasta kirjanik]] (&quot;Ma olen elus&quot;)
* [[2016]] [[kirjanikupalk]]
* [[2018]] [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind]] (koos ooperi &quot;Tulleminek&quot; lavastuse meeskonnaga - [[Märt-Matis Lill]], [[Taago Tubin]], [[Taavi Kull]])
* [[2019]] [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] (&quot;Õnnelik lõpp&quot;, kogumikust &quot;Enne kui unisusest saab reegel&quot;, 2018)
* [[2019]] ajakirja [[Teater. Muusika. Kino]] aastaauhind
* [[2021]] ajakirja [[Akadeemia]] kuldauhind
* [[2022]] [[Sirbi laureaat]]
* [[2025]] [[Tallinna teenetemärk]] (pealinna kirjanduselu elavdamise eest kirjandusfestivali HEADREAD ühe algataja ja korraldajana) 
* [[2026]] [[Loomingu aastapreemia]] (artikkel &quot;Arm ja hirm. Elu ja armastuse irratsionaalsed jõud  [[Gert Helbemäe]] &quot;Ohvrilaevas&quot;)

=== Auhinnanominatsioonid ===
* [[2001]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan &quot;Maailm ja mõni&quot;)
* [[2003]] Kultuurkapitali esseistikapreemia nominatsioon (esseekogu &quot;Läbi Minotauruse&quot;)
* [[2006]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan &quot;Tema&quot;)
* [[2009]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan &quot;Hetk&quot;)
* [[2012]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan &quot;Koju&quot;)
* [[2017]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan &quot;Kompass&quot;)
* [[2018]] Kultuurkapitali vabaauhinna nominatsioon (koos Indrek Koffi, Eva Kolditsa, Toomas Tähe ja Liina Vahtrikuga, &quot;Stiiliharjutused&quot;)
* [[2020]] Kultuurkapitali esseistikapreemia nominatsioon (esseekogu &quot;Homme tuntud avarus&quot;)
* [[2022]] Kultuurkapitali esseistikapreemia nominatsioon (esseeraamat &quot;Vaade&quot;)

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commons|Category:Jan Kaus}}
{{Vikitsitaadid}}
* Elle-Mari Talivee. [https://www.utkk.ee/wp-content/uploads/2020/01/elle-mari-talivee-jan-kausi-linn.pdf &quot;Jan Kausi linn&quot;] Keel ja Kirjandus 2015, nr 6
* Tambet Kaugema. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kauge-kuid-siiski-nii-lahedane/ &quot;Kauge, kuid siiski nii lähedane&quot;] Sirp, 20. aprill 2018
* Joosep Susi. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/suitsu-nurk-vi-jan-kausi-balti-jaam/ &quot;Suitsu nurk VI: Jan Kausi &quot;Balti Jaam&quot;&quot;] Sirp, 18. juuni 2021
* Madli Ehasalu. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/nahtamatu-linn/ &quot;Nähtamatu linn&quot;] Sirp, 5. november 2021
* [[Maia Tammjärv]]. [https://www.muurileht.ee/tundlikkus-inimesena-on-tahtsam-kui-andekus-kirjanikuna-intervjuu-jan-kausiga/ &quot;Tundlikkus inimesena on tähtsam kui andekus kirjanikuna. Intervjuu Jan Kausiga&quot;] Müürileht, 18. märts 2021
* Kristiina Rebane. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/36941 &quot;Aknad, lõpmatuse läved. Parallelismid Giacomo Leopardi, Tõnu Õnnepalu ja Jan Kausi loomingus&quot;] Keel ja Kirjandus 2024, nr 7

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mati Sirkel]]|nimi=[[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] juhatuse esimees|aeg=[[2004]]–[[2007]]|järgnev=[[Karl Martin Sinijärv]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Kaus, Jan}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti toimetajad]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti tõlkijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>beoo0k9cy33mnryiusakmngdxkz473h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Meelis Pärtel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>309773</id>
    <revision>
      <id>7142621</id>
      <parentid>7127286</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:43:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Gerda Ly Käis</username>
        <id>216736</id>
      </contributor>
      <comment>Keeletoimetasin artiklit</comment>
      <origin>7142621</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4722" sha1="325ohfyy4two86v9l0oixt1sg16jnc5" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=august}}
[[Pilt:Meelis Pärtel.jpg|pisi|Meelis Pärtel esinemas ettekandega &quot;Bioloogilise mitmekesisuse mustrid&quot; Tartu Ülikooli[[bioloogilise mitmekesisuse tippkeskus]]e avaseminaril 12. jaanuaril 2009 [[Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum|Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi]] valges saalis.]]
'''Meelis Pärtel''' (sündinud [[3. november|3. novembril]] [[1969]] [[Tallinn]]as) on [[eestlased|eesti]] [[botaanik]] ja [[ökoloog]]. Ta on [[Tartu Ülikool]]i [[botaanika|botaanikaprofessor.]]

==Elulugu==
Meelis Pärteli ema oli [[kunstnik]] ja õpetaja ning isa elektroonik. Ta on [[Kadri Pärtel]]i abikaasa.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;{{ETBL|3}}&lt;/ref&gt;

Pärtel lõpetas 1988. aastal [[Viimsi Keskkool]]i ja 1992. aastal Tartu Ülikooli bioloogia eriala ning täiendas end aastatel 1991–1993 [[Uppsala Ülikool]]is. 

Ta kaitses 1993. aastal magistrikraadi bioloogias väitekirjaga &quot;Dynamics in species richness, floristic composition and species abundances during an experimental alvar grassland restoration&quot; ja 1997. aastal doktorikraadi ökoloogias väitekirjaga &quot;Species diversity and community dynamics in calcareous grassland communities in Western Estonia&quot;.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Aastatel 1994–1997 töötas Pärtel [[Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituut|Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituudi]] teadurina ning 1998–1999 vanemteadurina. 1999–2001 oli ta külalisteadur [[Regina ülikool|Regina Ülikoolis]] ([[Kanada|Kanadas)]]. Alates 2002. aastast on ta Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituudi botaanika õppetooli professor.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teadustöö==
Meelis Pärtel uurib koosluste ja liikide tunnuste evolutsiooni ja levikut, liigirikkuse ajaloolisi ja geograafilisi mõjutegureid ning pärandkoosluste taastamist ja majandamist. Ta on avaldanud üle 30 teaduspublikatsiooni.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt; 

Ta kuulus ajakirja ''[[Journal of Vegetation Science]]'' toimetuskolleegiumi aastatel 2000–2003, oli toimetaja aastatel 2004–2008 ning on alates 2008. aastast peatoimetaja. Samuti on ta alates 2008. aastast ajakirjade ''[[Applied Vegetation Science]]'' ja ''[[Oecologia]]'' peatoimetaja.&lt;ref&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt; 

Aastal 2025 valmis tema juhtimisel rahvusvahelise teadusrühma uuring, milles analüüsiti 5000 ala 119 piirkonnas üle maailma, et hinnata tumeda elurikkuse ulatust. Uuringu tulemused avaldati  teadusajakirjas ''[[Nature]]''.

=== Teosed ===
* The species pool and its relation to species richness: evidence from Estonian plant communities (kaasautor). // ''Oikos,'' 75 (1996) 1
* Alvar grasslands in Estonia: variation in species composition and community structure (kaasautor). // ''Journal of Vegetation Science,'' 10 (1999) 4
* Small-scale plant species richness in calcareous grasslands determined by the species pool, community age and shoot density (kaasautor M. Zobel). // ''Ecography,'' 22 (1999) 2
* Root dynamics and spatial pattern in prairie and forest (kaasautor S. D. Wilson). // ''Ecology,'' 83 (2002)
* Local plant diversity patterns and evolutionary history at the regional scale. // ''Ecology,'' 83 (2002) 9
* Temporal heterogeneity of soil moisture in grassland and forest (kaasautor). // ''Ecology,'' 91 (2003) 2
* Grouping and prioritization of vascular plant species for conservation: combining natural rarity and management need (kaasautor). // ''Biological Conservation,'' 123 (2005) 3
* Slow response of plant species richness to habitat loss and fragmentation (kaasautorid A. Helm, I. Hanski). // ''Ecology Letters,'' 9 (2006) 1.

==Tunnustus==
* 1998 ja 2009 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]]&lt;ref&gt;[http://www.hm.ee/index.php?0510701 Eesti Vabariigi teaduspreemiad] Haridus- ja Teadusministeerium&lt;/ref&gt;
* 2009 – [[Tartu Ülikooli aumärk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2019 – [[Tartu Ülikooli medal]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=6.12.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2023 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]
* 2023 – [[Eesti looduskaitsemärk]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* [[Eesti entsüklopeedia]] 14, lk 393.

== Välislingid ==
* [http://www.botany.ut.ee/macroecology/node/18 Prof. Meelis Pärtel]

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Pärtel, Meelis}}
[[Kategooria:Eesti botaanikud]]
[[Kategooria:Eesti ökoloogid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>325ohfyy4two86v9l0oixt1sg16jnc5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu Pank</title>
    <ns>0</ns>
    <id>312551</id>
    <revision>
      <id>7142617</id>
      <parentid>7124131</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:40:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <origin>7142617</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2581" sha1="pbu5lxhnf0wuci8864gf6tndw0ayfsn" xml:space="preserve">{{ettevõte
| ettevõtte_nimi = Tartu Pank
| logo = 
| asutamisaeg = [[1868]]
| asutajad = 
| peakorter = Tartu
| valdkonnad = pangandus
| tooted = 
| teenused =
| käive = 
| kasum =
| töötajaid =AS Tartu Panga direktor:&lt;br/&gt; (1915) Adalbert Volk &lt;br/&gt;1928–1935 [[Otto Hahn (1868–1942)|Otto Hahn]]&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1194118437|Hahn, Otto* Eduard Christian (1868-1942)}}&lt;/ref&gt;&lt;br/&gt; AS Tartu Panga juhatuse esimees:&lt;br/&gt; (1915) [[Erich von Oettingen]]&lt;br/&gt; [[August Rennit]]
| emafirma = 
| tütarfirmad =
| lõpetatud = [[1940]]
| võrguleht = 
| märkused = 
}}

'''Tartu Pank''' oli eesti rahandusasutus, [[pank]], mis tegutses aastatel 1868–1940.&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt; 

Tartu Pank asutati Tartu magistraadi ja linna gildide eestvõttel 10 000-rublase kapitaliga. Panka juhtis viieliikmeline direktoraat, mille kolm liiget valisid [[Tartu Suurgild]]i ja kaks väikegildi liikmed. 30. mail 1905 kinnitatud põhikirja muudatusega sai panga juriidiliseks omanikuks [[Tartu Suurgild|Tartu suurgild]]. Pank pidi aru andma [[Tartu magistraat|Tartu magistraa]]dile ja linna [[gild]]idele ning kuni 1910. aastani oli pank kohustatud põhikirja järgi suure osa oma [[Puhaskasu|puhaskasu]]st linnale andma.

Pank tegeles hoiustamise, arvete avamise, vekslite diskonteerimise, pandi alusel laenude andmise, väärtpaberite ostu-müügi ning raha, väärtpaberite ja väärisesemete deponeerimisega.&lt;ref&gt;[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=1376 Aktsiaselts Tartu Pank], www.eha.ee, (vaadatud 26.12.2022)&lt;/ref&gt;

Tegutsemise algul haldas panka [[Tartu linnavalitsus]],  1913. aastal muudeti pank (saksa k. ''Jurjewer Bank'') [[aktsia]]pangaks.&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt; ning tegutses [[Suur-Turu tänav]] 20. 1928. aastal viidi AS Tartu Panga peakontor üle Tallinna ja pärast panga [[saneerimine|saneerimist]] 1929. aastal läks enamik aktsiaid [[British Overseas Bank]]ile.&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt; 

Tartu Pank toetas 1920. ja 1930. aastail puidu- ja [[lina]][[eksport]]i.

[[1940. aasta juunipööre|1940. aasta juunipöörde]] järel 26. juulil 1940 kinnitas vabariigi valitsus natsionaliseeritavate krediidiasutuste nimekirja, mille alusel natsionaliseeriti ka AS Tartu Pank ning Eesti NSV rahanduse rahvakomissari 20.05.1941 käskkirjade nr 526 ja 528 alusel liideti AS Tartu Pank ja AS [[Tallinna Krediitpank|Krediit Pank]].

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 587.&lt;/ref&gt;}}

==Välislingid==
*{{RA fondiloend|1376}}

[[Kategooria:Eesti pangad]]
[[Kategooria:Tartu endised ettevõtted]]
[[Kategooria:Eesti endised ettevõtted]]</text>
      <sha1>pbu5lxhnf0wuci8864gf6tndw0ayfsn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>ALMAVÜ</title>
    <ns>0</ns>
    <id>313792</id>
    <revision>
      <id>7143006</id>
      <parentid>6252764</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:29:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:1951]]</comment>
      <origin>7143006</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3684" sha1="mc28bj4q3o8s5u7hk2ruaeflnvdcv5e" xml:space="preserve">'''A'''rmee, '''L'''ennuväe ja '''M'''erelaevastiku '''A'''bistamise '''V'''abatahtlik '''Ü'''hing, lühend '''ALMAVÜ''' ([[vene keel]]es Добровольное Общество Содействия Армии, Авиации и Флоту, lühend ДОСААФ; ''Dobrovolnoje Obštšestvo Sodeistvija Armii, Aviatsii i Flotu'', lühend ''DOSAAF'') oli [[NSV Liit|Nõukogude Liidu]] ja on praegu [[Venemaa Föderatsioon]]i [[paramilitaarne]] [[sport|spordi]], sõjalis-tehnilise ettevalmistuse ning [[Patriotism|patriootliku]] kasvatuse [[organisatsioon]].
{{Sisukord paremale}}
==ALMAVÜ põhiülesanded==
*Sõjalis-patriootlik kodanikukasvatus;
* Kodanike ettevalmistus sõjalistele erialadele;
* Tehniliste spordialade toetamine;
* Lennukoolide ja lennuspordialade kontroll ja juhtimine
* Osalemine kehalise ettevalmistuse ja sõjalise kallakuga spordis;
* Õppurite erialane ettevalmistamine suvistel õppekursustel sõjalistel insener- ja lennutehnilistel aladel;
* Osalemine [[ajateenistus|kutsealuste]] kodanike sõjaväeteenistuseks ettevalmistamises ja reservväelaste kaasamine;
* Tehniliste erialaspetsialistide ettevalmistamine ja tehnilise baasi arendamine;
* Osalemine [[katastroof]]ide, avariide ja õnnetuste tagajärgede likvideerimisel;
* ALMAVÜ taristu haldamine, ettevalmistamine [[mobilisatsioon]]i ja teiste ülesannete täitmiseks sõjaajal.
==Ajalugu==

ALMAVÜ loodi [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] 1951. aastal mitme paramilitaarse ühingu liitmisel, mis olid NSV Liidus asutatud juba 1920. aastail ja tegutses kuni 1991. aastani. ALMAVÜ peamine ülesanne oli kutsealuste ettevalmistamine sõjaväeteenistuseks, aga ka reservistide sõjalise kvalifikatsiooni säilitamine. NSV Liidu ALMAVÜ rahastamine oli sõjalise riigieelarve varjatud osa. Hiljem lisandus sõjalisele küljele organisatsiooni töös ka vabam tehnikaspordialade arendamine. Kuni organisatsiooni tegevuse lõpuni õpetati osa noori inimesi enne [[sõjavägi|sõjaväe]] kutseealiseks saamist ja [[ajateenistus]]se kutsumist ALMAVÜ kursustel poolkohustuslikus korras välja veoautojuhtideks, radistideks, tuukriteks, [[lendur]]iteks, koerajuhtideks jne.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305004736/http://stage.estonica.ee/et/ALMAV%C3%9C/ ALMAVÜ] veebientsüklopeedias Estonica (vaadatud 09.12.2016)&lt;/ref&gt;

=== Esimehed ===
* 1951–1953 [[Vassili Kuznetsov (sõjaväelane)|Vassili Kuznetsov]]
* 1953–1955 [[Nikolai Gritškin]]
* 1955–1960 [[Pavel Belov]]
* 1960–1964 [[Dmitri Leljušenko]]
* 1964–1972 [[Andrei Getman]]
* 1972–1981 [[Aleksandr Pokrõškin]]
* 1981–1988 [[Georgi Jegorov]]
* 1988–1991 [[Nikolai Kotlovtsev]]
==ALMAVÜ Eesti NSV-s==
{{vaata|Nõukogude väeosad Eestis#ALMAVÜ}}

==Organisatsioon Venemaal==
[[25. september|25. septembril]] [[1991]] asutati Venemaa Kaitse-Spordi-Tehnika Organisatsioon (Российская оборонная спортивно-техническая организация, lühend РОСТО; ''Rossiiskaja oboronnaja sportivno-tehnitšeskaja organizatsija'', lühend ''ROSTO''), millest sai pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lagunemist [[Venemaa president| Venemaa Föderatsiooni presidendi]] määrusega NSV Liidu ALMAVÜ õigusjärglane Venemaal. 

[[7. detsember|7. detsembril]] [[2009]] taastati [[Venemaa Föderatsiooni valitsus]]e määrusega ühingu NSV Liidu aegne nimetus: Armee, Lennuväe ja Merelaevastiku Abistamise Vabatahtlik Ühing  ning organisatsiooni nimeks sai Venemaa ALMAVÜ (ДОСААФ России ''DOSAAF Rossii'').

==Vaata ka==

*[[OSOAVIAHIM]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjandus]]
[[Kategooria:Venemaa sõjandus]]
[[Kategooria:1951]]</text>
      <sha1>mc28bj4q3o8s5u7hk2ruaeflnvdcv5e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7143027</id>
      <parentid>7143006</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T11:41:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>toim</comment>
      <origin>7143027</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3660" sha1="h32f4z54lotko8p21uor9b132c2tw64" xml:space="preserve">'''Armee, Lennuväe ja Merelaevastiku Abistamise Vabatahtlik Ühing''' ('''ALMAVÜ'''; [[vene keel]]es Добровольное Общество Содействия Армии, Авиации и Флоту, lühend ДОСААФ; ''Dobrovolnoje Obštšestvo Sodeistvija Armii, Aviatsii i Flotu'', ''DOSAAF'') oli [[NSV Liit|Nõukogude Liidu]] ja on praegu [[Venemaa Föderatsioon]]i [[paramilitaarne]] [[sport|spordi]], sõjalis-tehnilise ettevalmistuse ning [[Patriotism|patriootliku]] kasvatuse [[organisatsioon]].

== Ülesanded==
*Sõjalis-patriootlik kodanikukasvatus;
* Kodanike ettevalmistus sõjalistele erialadele;
* Tehniliste spordialade toetamine;
* Lennukoolide ja lennuspordialade kontroll ja juhtimine
* Osalemine kehalise ettevalmistuse ja sõjalise kallakuga spordis;
* Õppurite erialane ettevalmistamine suvistel õppekursustel sõjalistel insener- ja lennutehnilistel aladel;
* Osalemine [[ajateenistus|kutsealuste]] kodanike sõjaväeteenistuseks ettevalmistamises ja reservväelaste kaasamine;
* Tehniliste erialaspetsialistide ettevalmistamine ja tehnilise baasi arendamine;
* Osalemine [[katastroof]]ide, avariide ja õnnetuste tagajärgede likvideerimisel;
* ALMAVÜ taristu haldamine, ettevalmistamine [[mobilisatsioon]]i ja teiste ülesannete täitmiseks sõjaajal.

== Ajalugu ==
ALMAVÜ loodi [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] 1951. aastal mitme paramilitaarse ühingu liitmisel, mis olid NSV Liidus asutatud juba 1920. aastail ja tegutses kuni 1991. aastani. ALMAVÜ peamine ülesanne oli kutsealuste ettevalmistamine sõjaväeteenistuseks, aga ka reservistide sõjalise kvalifikatsiooni säilitamine. NSV Liidu ALMAVÜ rahastamine oli sõjalise riigieelarve varjatud osa. Hiljem lisandus sõjalisele küljele organisatsiooni töös ka vabam tehnikaspordialade arendamine. Kuni organisatsiooni tegevuse lõpuni õpetati osa noori inimesi enne [[sõjavägi|sõjaväe]] kutseealiseks saamist ja [[ajateenistus]]se kutsumist ALMAVÜ kursustel poolkohustuslikus korras välja veoautojuhtideks, radistideks, tuukriteks, [[lendur]]iteks, koerajuhtideks jne.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305004736/http://stage.estonica.ee/et/ALMAV%C3%9C/ ALMAVÜ] veebientsüklopeedias Estonica (vaadatud 09.12.2016)&lt;/ref&gt;

=== Tegevus Eesti NSV-s ===
{{vaata|Nõukogude väeosad Eestis#ALMAVÜ}}

=== Organisatsioon Venemaa Föderatsioonis ===
[[25. september|25. septembril]] [[1991]] asutati Venemaa Kaitse-Spordi-Tehnika Organisatsioon (Российская оборонная спортивно-техническая организация, lühend РОСТО; ''Rossiiskaja oboronnaja sportivno-tehnitšeskaja organizatsija'', lühend ''ROSTO''), millest sai pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lagunemist [[Venemaa president| Venemaa Föderatsiooni presidendi]] määrusega NSV Liidu ALMAVÜ õigusjärglane Venemaal. 

[[7. detsember|7. detsembril]] [[2009]] taastati [[Venemaa Föderatsiooni valitsus]]e määrusega ühingu NSV Liidu aegne nimetus: Armee, Lennuväe ja Merelaevastiku Abistamise Vabatahtlik Ühing  ning organisatsiooni nimeks sai Venemaa ALMAVÜ (ДОСААФ России ''DOSAAF Rossii'').

== Struktuur ja juhtimine ==
=== Esimehed ===
* 1951–1953 [[Vassili Kuznetsov (sõjaväelane)|Vassili Kuznetsov]]
* 1953–1955 [[Nikolai Gritškin]]
* 1955–1960 [[Pavel Belov]]
* 1960–1964 [[Dmitri Leljušenko]]
* 1964–1972 [[Andrei Getman]]
* 1972–1981 [[Aleksandr Pokrõškin]]
* 1981–1988 [[Georgi Jegorov]]
* 1988–1991 [[Nikolai Kotlovtsev]]

==Vaata ka==
* [[OSOAVIAHIM]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjandus]]
[[Kategooria:Venemaa sõjandus]]
[[Kategooria:1951]]</text>
      <sha1>h32f4z54lotko8p21uor9b132c2tw64</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eberhard von Mackensen</title>
    <ns>0</ns>
    <id>315284</id>
    <revision>
      <id>7142769</id>
      <parentid>6886539</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T00:23:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ollin Masa</username>
        <id>227337</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7142769</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4412" sha1="aw99tmgc03nramzhg4e79qms7ocznh3" xml:space="preserve">{{Sõjaväelane
| Taustavärv      = #B22222
| Pilt            = 
| Pildisuurus     = 
| Pildi info      = 
| Nimi            = Eberhard von Mackensen
| Hüüdnimi        =
| Sünniaeg        = [[24. september]] [[1889]]
| Sünnikoht       = [[Poseni provints]] [[Saksa keisririik]]
| Surmaaeg        = [[19. mai]] [[1969]]
| Surmakoht       = 
| Teenistused     = 
| Auaste          = 
| Juhitud üksused = 
| Sõjad/lahingud  = [[Esimene maailmasõda]]&lt;br&gt;[[Teine maailmasõda]]
| Autasud         = 
}}
[[File:Mackensen.jpg|thumb|Eberhard von Mackensen (1944)]]

'''Friedrich August Eberhard von Mackensen''' ([[24. september]] [[1889]] &amp;ndash; [[19. mai]] [[1969]]) oli [[Saksamaa|Saksa]] sõjaväelane ([[kindral]]) [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal ja üks 882-st Tammelehtedega Raudristi [[Rüütlirist]]i kavalerist.

==Noorus==
Eberhard sündis [[Bydgoszcz|Bromberg (Bydgoszcz)]] [[Poseni provints]]is Saksa kindralfeldmarssal [[August von Mackensen]]i noorema pojana. Saksa armeesse astus ta 1908. aastal. 

==I maailmasõjas==
Sõja puhkedes oli ta [[Leitnant|leitnandi]] aukraadis. Pärast haavatasaamist 1915 anti talle staabitöö. Sõja lõppedes astus ta [[Vabakorpus|Vabakorpusse]] ja võitles selle ridades [[Baltikum]]is.

==Sõdadevahelisel ajal==
Pärast vaherahu astus ta uuesti Saksa armeesse 1934. aastal ja edutati [[Ooberst|oobersti]] auastmesse. 1935. aastal määrati ta X armeegrupi staabiülemaks ja 1937. aastal ratsaväebrigaadi juhatajaks. 1938. aastal edutati ta [[kindralmajor]]i auastmesse. Mais 1939. aastal määrati ta [[Wilhelm List]]i staabiülemaks.

==II maailmasõjas==

II maailmasõja algul septembris 1939, [[Poola invasioon]]i ajal, oli ta 14. armee [[staabiülem]]. Hiljem tehti temast 12. armee staabiülem, millega ta võitles [[Prantsusmaa lahing]]us. 1. jaanuaril 1940 edutati ta [[kindralleitnant|kindralleitnandiks]] ja kaheksa kuu pärast [[ratsaväekindraliks]] (''General der Kavallerie''). Jaanuaris 1940. aastal määrati ta III armeekorpuse (Lõuna armeegrupp) kindraljuhatajaks. Kui novembris 1942. aastal kindral [[Paul Ludwig Ewald von Kleist|Paul Ewald von Kleist]] saadeti armeegrupi A juhatajaks, sai Mackensen 1. tankiarmee juhatajaks, mida ta juhatas [[Kolmas Harkovi lahing|kolmandas Harkovi lahingus]] 1943. aasta märtsis. Edutatud 1943 [[kindralooberst]]iks, saadeti ta [[Itaalia]]sse 14. armee juhatajana, mida juhatas 1944. aasta juunini, mil ta saadeti pensionile. 

Teda autasustati Raudristi Rüütliristiga ja hiljem tammelehtedega sinna juurde.

==Pärast sõda==
Pärast Saksamaa kapitulatsiooni 1945. aastal sattus ta [[sõjavang]]i. 1947. aastal ta arreteeriti, süüdistati sõjakuritegudes ja mõisteti surma. Kohtuotsus vähendati 21-aastaseks vanglakaristuseks, kuid ta vabastati juba 1952. aastal. Ta suri 1969. aastal [[Nortorf]]i lähedal.

==Isiklikku==
Ta vend [[Hans Georg von Mackensen]] (1883–1947) oli diplomaat ja Saksa suursaadik Itaalias.

==Autasud==
* [[Raudrist]] (1914)
** 2. klass
** 1. klass
* [[Haavatumärk]] (1918)
* [[Aurist]]
* [[Anschluss medal|Medaille zur Erinnerung an den 13. März 1938]]
* [[Wehrmachti pika teenistuse autasu|Wehrmacht-Dienstauszeichnung]] 4nw kuni 1. klass
* [[Raudrist|1939 pannal Raudristile (Spange zum Eisernen Kreuz)]]
** 2. klass (17. september 1939)
** 1. klass (2. oktoober 1939)
* [[Michael Vapra orden]]
** 3. klass (15. jaanuar 1943)
* [[Raudristi Rüütlirist|Raudristi Rüütlirist tammelehtedega]]
** Raudrist 27. juulil 1941 kui ratsaväekindralile ja III armeekorpuse juhile&lt;ref name=&quot;Scherzer p522&quot;&gt;Scherzer 2007, p. 522.&lt;/ref&gt;
** 95. tammeleht 26. mail 1942 kui ratsaväekindralile ja III armeekorpuse juhile&lt;ref name=&quot;Scherzer p522&quot;/&gt;

==Viited==
{{reflist}}

==Kirjandus==
* Dr. Gerd F. Heuer – ''Die Generalobersten des Heeres, Inhaber höchster Kommandostellen 1933–45'', ISBN 3-8118-1408-7
* Scherzer, Veit (2007). ''Ritterkreuzträger 1939–1945 Die Inhaber des Ritterkreuzes des Eisernen Kreuzes 1939 von Heer, Luftwaffe, Kriegsmarine, Waffen-SS, Volkssturm sowie mit Deutschland verbündeter Streitkräfte nach den Unterlagen des Bundesarchives'' (in German). Jena, Germany: Scherzers Miltaer-Verlag. ISBN 978-3-938845-17-2.

{{JÄRJESTA:Mackensen, Eberhard von}}
[[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Rüütliristi kavalerid]]
[[Kategooria:Raudristi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1889]]
[[Kategooria:Surnud 1969]]</text>
      <sha1>aw99tmgc03nramzhg4e79qms7ocznh3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aude'i departemang</title>
    <ns>0</ns>
    <id>315849</id>
    <revision>
      <id>7142817</id>
      <parentid>6832327</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T04:48:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Kasutaja [[c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Drapeau_non-offiicel_fr_département_Aude.svg|Drapeau_non-offiicel_fr_département_Aude.svg]] pildiga [[Pilt:Drapeau_non-officiel_fr_département_Aude.svg|Drapeau_non-officiel_fr_départ</comment>
      <origin>7142817</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1573" sha1="jfudsp71v9ykn1nup83e5jh4wrjfgbm" xml:space="preserve">{{Prantsuse departemang
|  nimi = Aude'i departemang
|  departemangu number = 11
|  hääldus = ood
|  nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Département de l'Aude
|  nimi2_keel = oksitaani | nimi2 = Departament d'Aude
|  lipp = Drapeau non-officiel fr département Aude.svg
|  lipu_link = 
|  vapp = Blason département fr Aude.svg
|  vapi_link = 
|  pindala = 6138,90
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Carcassonne]]
|  kantonite_arv = 19
|  valdade_arv = 433
|  asendikaardi_pilt = Aude-Position.svg
}}

'''Aude'i departemang''' on 2. järgu haldusüksus ([[departemang (Prantsusmaa)|departemang]]) Prantsusmaal [[Oksitaania (haldusüksus)|Oksitaania]] piirkonnas. 

Departemang on nime saanud [[Aude'i jõgi|Aude'i jõe]] järgi. Tema halduskeskus [[Carcassonne]] on üle Prantsusmaa tuntud turismikeskus linnas asuva keskaegse vaatamisväärse vanalinnaga.

2015. aastani kuulus departemang [[Languedoc-Roussillon]]i piirkonda.

Departemang jaguneb halduslikult:
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
! Ringkond
! Rahvaarv&lt;br /&gt;(2022)
! Pindala&lt;br /&gt;(km²)
! Valdu
|-
| ALIGN=&quot;left&quot; |  [[Carcassonne'i ringkond|Carcassonne]]
| 163 742 || 2309,70 || 186
|-
| ALIGN=&quot;left&quot; |  [[Limoux' ringkond|Limoux]]
| 42 380 || 1727,30 || 138
|-
| ALIGN=&quot;left&quot; |  [[Narbonne'i ringkond|Narbonne]]
| 171 651 || 2101,90 || 109
|}

== Vaata ka ==
* [[Aude'i departemangu haldusüksuste loend]]

== Viited ==
{{viited}}

{{Prantsusmaa departemangud}}

{{koord |type=adm2nd |region=FR}}

[[Kategooria:Prantsusmaa departemangud]]
[[Kategooria:Aude'i departemang| ]]</text>
      <sha1>jfudsp71v9ykn1nup83e5jh4wrjfgbm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna Fotoklubi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>317986</id>
    <revision>
      <id>7142573</id>
      <parentid>6681078</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T16:49:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Linnapp</username>
        <id>81296</id>
      </contributor>
      <comment>Kirjutasin enamiku detailidest, lisasin peamise sisu ENSV perioodil</comment>
      <origin>7142573</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2911" sha1="ew5lvsonyya5wkg4vaagkibn575iud7" xml:space="preserve">[[Pilt:Tallinna Fotoklubi 1987.jpg|pisi|Tallinna Fotoklubi (1987)]]
'''Tallinna Fotoklubi''' (lühemalt: '''Fotoklubi''') on aastatel 1933–1940 tegutsenud ja 1960. aastal taasasutatud fotoklubi.&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt; 

Klubi asutati 1933. aastal [[Tallinna Fotoühing]]u ja [[Eesti Fotoklubi]] liitumisel. Avaldusele kirjutasid alla Aleksis Kuusik, Jaan Klaasmann ja [[Harry Malm]]. &lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt; Ühenduse tegevuste hulka kuulus loengute pidamine, ühised väljasõidud ja pildistamine, näituste ning konkursside korraldamine jpm. Ühing andis välja oma liikmete tööde retrospektiivse koondkataloogi &quot;Tallinna Fotoklubi 1921-1936&quot;, millele kirjutas kokkuvõtva teksti &quot;15 aastane fotoklubi&quot;[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:425403/362046/page/1] Harry Malm. 1940. aastal klubi tegevus lõppes. Fotoühingute tegevusest ja likvideerimisest saab aimu Malmi läti fotoajakirjas &quot;Objektivs&quot; avaldatud artiklist &quot;Eesti fotoühingud&quot;. 

Tallinna fotoklubi alustas taas tegevust 1960. aastal&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;, asutamiskoosolek toimus Tõnismäe Tehnikamajas. Klubi asutajaliikmed olid Salomon Rosenfeldt, [[Rein Maran]], [[Kalju Suur]] jt. 1980. aastatel tegutses klubi nime '''Rahvafotostuudio Tallinna Fotoklubi''' (Rahvastuudio TFK) all.&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt; Klubisse kuulusid erinevatel aegadel Rein Maran, Kalju Suur, Mall Väljan, Jaan Künnap, Peeter Langovits, Kunnar Allikvee, Jaan Rõõmus, Dmitri Jegorov, Harald Leppikson, Ülo Josing, Kristel Lukats jpt. tuntud fotograafid. TFK korraldas igasuviseid kokkutulekuidf, initsieeris rahvaülikooli Kunnar Allikvee eestvedamisel, andis välja aumärki &quot;Eesti fotomeister&quot; jpm. Korraldati ka iga-aastaseid aruandenäitusi jm konkursse, millest kohalike kõrval olid olulisemad kaasalöömised N. Liidu Balti vabariikide ühisekspositsioonid &quot;Merevaigumaa&quot;. 1980.-1981. aastatel organiseeris TFK Arvo Laurima'ga eesotsas rahvusvahelise suurväljapaneku &quot;Tallinna purjed&quot;. Klubiline liikumine fotograafias taandus 1990. aastatel, selle üheks põhjusteks oli üleminekuajastu majanduslik ning sotsiokuluuriline ebastabiilsus, põlvkonnavahetus&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Linnap |eesnimi=Peeter |kuupäev=1993, nr. 8, lk 31- 40 |pealkiri=Klubilisest fotograafiast |url=www.temuki.ee |ajakiri=Teater. Muusika. Kino |aastakäik=1993 |üksiknumber=8 |lehekülg=131-140}}&lt;/ref&gt; ning uuenenud [[Eesti fotoharidus]], kus tekkis esmakordselt kõrghariduse tase ([[Vallo Kalamees]], Eve Kiiler, [[Peeter Linnap]]). Just viimane asendas suure osa klubilise liikumise funktsioonidestuuel tasemel tegevustega (õpetus, kirjastamine jm). Kui klubilise liikumise tippaegadel oli TFK-s liikmeid isegi kuni 100, siis 2002. aastal oli klubis järel vaid 30 liiget.&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt; 

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 550.&lt;/ref&gt;}}

[[Kategooria:Eesti fotograafia]]
[[Kategooria:Tallinna organisatsioonid]]</text>
      <sha1>ew5lvsonyya5wkg4vaagkibn575iud7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142581</id>
      <parentid>7142573</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T16:54:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Linnapp</username>
        <id>81296</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7142581</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2899" sha1="7qvb6tudbyodyj76wjhfufzmedolrnh" xml:space="preserve">[[Pilt:Tallinna Fotoklubi 1987.jpg|pisi|Tallinna Fotoklubi (1987)]]
'''Tallinna Fotoklubi''' (lühemalt: '''Fotoklubi''') on aastatel 1933–1940 tegutsenud ja 1960. aastal taasasutatud fotoklubi.&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt; 

Klubi asutati 1933. aastal [[Tallinna Fotoühing]]u ja [[Eesti Fotoklubi]] liitumisel. Avaldusele kirjutasid alla Aleksis Kuusik, Jaan Klaasmann ja [[Harry Malm]]. &lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt; Ühenduse tegevuste hulka kuulus loengute pidamine, ühised väljasõidud ja pildistamine, näituste ning konkursside korraldamine jpm. Ühing andis välja oma liikmete tööde retrospektiivse koondkataloogi &quot;Tallinna Fotoklubi 1921-1936&quot;, millele kirjutas kokkuvõtva teksti &quot;15 aastane fotoklubi&quot;[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:425403/362046/page/1] Harry Malm. 1940. aastal klubi tegevus lõppes. Fotoühingute tegevusest ja likvideerimisest saab aimu Malmi läti fotoajakirjas &quot;Objektivs&quot; avaldatud artiklist &quot;Eesti fotoühingud&quot;. 

Tallinna fotoklubi alustas taas tegevust 1960. aastal&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;, asutamiskoosolek toimus Tõnismäe Tehnikamajas. Klubi asutajaliikmed olid Salomon Rosenfeldt, [[Rein Maran]], [[Kalju Suur]] jt. 1980. aastatel tegutses klubi nime '''Rahvafotostuudio Tallinna Fotoklubi''' (Rahvastuudio TFK) all.&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt; Klubisse kuulusid erinevatel aegadel Rein Maran, Kalju Suur, Mall Väljan, Jaan Künnap, Peeter Langovits, Kunnar Allikvee, Jaan Rõõmus, Dmitri Jegorov, Harald Leppikson, Ülo Josing, Kristel Lukats jpt. tuntud fotograafid. TFK korraldas igasuviseid kokkutulekuidf, initsieeris rahvaülikooli Kunnar Allikvee eestvedamisel, andis välja aumärki &quot;Eesti fotomeister&quot; jpm. Korraldati ka iga-aastaseid aruandenäitusi jm konkursse, millest kohalike kõrval olid olulisemad kaasalöömised N. Liidu Balti vabariikide ühisekspositsioonid &quot;Merevaigumaa&quot;. 1980.-1981. aastatel organiseeris TFK Arvo Laurima'ga eesotsas rahvusvahelise suurväljapaneku &quot;Tallinna purjed&quot;. Klubiline liikumine fotograafias taandus 1990. aastatel, selle üheks põhjusteks oli üleminekuajastu majanduslik ning sotsiokuluuriline ebastabiilsus, põlvkonnavahetus&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Linnap |eesnimi=Peeter |kuupäev=1993, nr. 8, lk 31- 40 |pealkiri=Klubilisest fotograafiast |url=www.temuki.ee |ajakiri=Teater. Muusika. Kino |aastakäik=1993 |üksiknumber=8 |lehekülg=131-140}}&lt;/ref&gt; ning uuenenud [[Eesti fotoharidus]], kus tekkis esmakordselt kõrghariduse tase ([[Vallo Kalamees]], Eve Kiiler, [[Peeter Linnap]]). Just viimane asendas suure osa klubilise liikumise funktsioonidestuuel tasemel tegevustega (õpetus, kirjastamine jm). Kui klubilise liikumise tippaegadel oli TFK-s liikmeid isegi kuni 100, siis 2002. aastal oli klubis 30 liiget.&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt; 

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 550.&lt;/ref&gt;}}

[[Kategooria:Eesti fotograafia]]
[[Kategooria:Tallinna organisatsioonid]]</text>
      <sha1>7qvb6tudbyodyj76wjhfufzmedolrnh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142583</id>
      <parentid>7142581</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T16:55:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Linnapp</username>
        <id>81296</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7142583</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2900" sha1="32g5msoyc1gxbvn10dcp4z86jdleehg" xml:space="preserve">[[Pilt:Tallinna Fotoklubi 1987.jpg|pisi|Tallinna Fotoklubi (1987)]]
'''Tallinna Fotoklubi''' (lühemalt: '''Fotoklubi''') on aastatel 1933–1940 tegutsenud ja 1960. aastal taasasutatud fotoklubi.&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt; 

Klubi asutati 1933. aastal [[Tallinna Fotoühing]]u ja [[Eesti Fotoklubi]] liitumisel. Avaldusele kirjutasid alla Aleksis Kuusik, Jaan Klaasmann ja [[Harry Malm]]. &lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt; Ühenduse tegevuste hulka kuulus loengute pidamine, ühised väljasõidud ja pildistamine, näituste ning konkursside korraldamine jpm. Ühing andis välja oma liikmete tööde retrospektiivse koondkataloogi &quot;Tallinna Fotoklubi 1921-1936&quot;, millele kirjutas kokkuvõtva teksti &quot;15 aastane fotoklubi&quot;[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:425403/362046/page/1] Harry Malm. 1940. aastal klubi tegevus lõppes. Fotoühingute tegevusest ja likvideerimisest saab aimu Malmi läti fotoajakirjas &quot;Objektivs&quot; avaldatud artiklist &quot;Eesti fotoühingud&quot;. 

Tallinna fotoklubi alustas taas tegevust 1960. aastal&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;, asutamiskoosolek toimus Tõnismäe Tehnikamajas. Klubi asutajaliikmed olid Salomon Rosenfeldt, [[Rein Maran]], [[Kalju Suur]] jt. 1980. aastatel tegutses klubi nime '''Rahvafotostuudio Tallinna Fotoklubi''' (Rahvastuudio TFK) all.&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt; Klubisse kuulusid erinevatel aegadel Rein Maran, Kalju Suur, Mall Väljan, Jaan Künnap, Peeter Langovits, Kunnar Allikvee, Jaan Rõõmus, Dmitri Jegorov, Harald Leppikson, Ülo Josing, Kristel Lukats jpt. tuntud fotograafid. TFK korraldas igasuviseid kokkutulekuidf, initsieeris rahvaülikooli Kunnar Allikvee eestvedamisel, andis välja aumärki &quot;Eesti fotomeister&quot; jpm. Korraldati ka iga-aastaseid aruandenäitusi jm konkursse, millest kohalike kõrval olid olulisemad kaasalöömised N. Liidu Balti vabariikide ühisekspositsioonid &quot;Merevaigumaa&quot;. 1980.-1981. aastatel organiseeris TFK Arvo Laurima'ga eesotsas rahvusvahelise suurväljapaneku &quot;Tallinna purjed&quot;. Klubiline liikumine fotograafias taandus 1990. aastatel, selle üheks põhjusteks oli üleminekuajastu majanduslik ning sotsiokuluuriline ebastabiilsus, põlvkonnavahetus&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Linnap |eesnimi=Peeter |kuupäev=1993, nr. 8, lk 31- 40 |pealkiri=Klubilisest fotograafiast |url=www.temuki.ee |ajakiri=Teater. Muusika. Kino |aastakäik=1993 |üksiknumber=8 |lehekülg=131-140}}&lt;/ref&gt; ning uuenenud [[Eesti fotoharidus]], kus tekkis esmakordselt kõrghariduse tase ([[Vallo Kalamees]], Eve Kiiler, [[Peeter Linnap]]). Just viimane asendas suure osa klubilise liikumise funktsioonidest uuel tasemel tegevustega (õpetus, kirjastamine jm). Kui klubilise liikumise tippaegadel oli TFK-s liikmeid isegi kuni 100, siis 2002. aastal oli klubis 30 liiget.&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt; 

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 550.&lt;/ref&gt;}}

[[Kategooria:Eesti fotograafia]]
[[Kategooria:Tallinna organisatsioonid]]</text>
      <sha1>32g5msoyc1gxbvn10dcp4z86jdleehg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eestlaste põllumajanduskommuun &quot;Koit&quot;</title>
    <ns>0</ns>
    <id>320779</id>
    <revision>
      <id>7142652</id>
      <parentid>7142177</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T18:52:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142652</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2742" sha1="jhsmqpxz36bonkvp281b952hsvff7uj" xml:space="preserve">'''Eestlaste põllumajanduskommuun &quot;Koit&quot;''' oli [[1923]]. aastal  peamiselt [[Kanada]]st ja [[USA]]-st remigreerunud eestlaste rajatud kommuun Kubanimaal [[Nõukogude Liit|NSV Liidus]].

Kommuun &quot;Koit&quot; oli üks kahest eestlaste rajatud kommuunist NSV Liidus (teine oli kalurite kommuun &quot;Rõbak&quot;).

==Ajalugu==
Kommuuni asutamist õhutas takka [[New York|New Yorgis]] välja antud ajaleht &quot;[[Uus Ilm]]&quot;, kus ilmus [[Vladimir Lenin|Lenini]] üleskutse aidata üles ehitada tööliste riiki.

New Yorgis asus kommuuni organiseerimise büroo, mille arvele tuli kanda 500 [[USA dollar|dollarit]] sisseastumismaksu (kalurite kommuuni puhul 300 dollarit). Selle raha eest osteti USA-st kaasa viis [[traktor]]it, [[rehepeksumasin]] ja muid vajalikke põllutöömasinaid ning põllutööriistu. Riided ja muu esmavajalik tuli lisaks endil kaasa võtta. Kanada [[Alberta]] provintsi eestlased lahkusid Eckville'i raudteejaamast ühiselt New Yorki [[1. märts]]il 1923.

Kommuun asutati Hetman Prilepski endise mõisa maadele. Mõisahoonestusest oli järgi vaid üks väike saun. 1923. aasta jooksul saabusid järk-järgult kõik kommunaarid. Esialgu elati telkides, kuni elamiseks ehitati kaks suurt kahekorruselist maja. Ühe maja esimesel korrusel oli söökla ja kommuuni kontoriruumid, teisel korrusel elati leibkonniti tubades. Süüa sai kolm korda päevas sööklas. Aastatel 1923–[[1928]] töötasu ei makstud ja seetõttu isiklikku raha kellelgi ei olnud. Riided ja jalanõud osteti juhatuse korraldusel ühiselt ja jaotati vajaduse järgi laiali.

1926. aastal liitusid kommuuniga eestlaste kalurite kommuuni liikmed, sest nende  kommuun likvideeriti. Selleks ajaks oli kommuunil juba umbes 40 lehma ja 20 hobust. Kommuun reorganiseeriti 1928. aastal [[kolhoos]]iks. [[1977]]. aastaks oli kommuunist saanud suurema [[sovhoos]]i osakond.

Osa kommunaare läks mõne esimese aasta jooksul tagasi Kanadasse, osa proovis [[Eesti]]sse remigreeruda, osa mõrvati [[NKVD]] poolt [[1930]]. aastatel kohapeal, osa elas ja töötas elu lõpuni kommuunis ja sellele järgnenud sovhoosis.

==Epiloog==
Kommunaaride järglasi elab [[Venemaa]]l, Eestis ja Kanadas. Kommunaaride järglaste seast võrsus insenere, kes töötasid [[Moskva]] autotehases ([[Leopold Muro]]) ning [[Ford Motor Company|Fordi]] tehaselt ostetud sisseseade ja Fordi väljatöötatud mudelite tootmisõigusega [[Gorki autotehas]]es ([[Oskar Muro]]), osaledes näiteks roomikliikuri [[GAZ-47]] ja kergetanki [[T-60]] väljatöötamisel.

==Mälestuse jäädvustamine==
Kommuuni kunagisse asupaika on püstitatud mälestusmärk [[Krasnodari krai]] [[Kuštšovskaja rajoon]]i Kommunari külasse [[Põhja-Kaukaasia]]s.

[[Kategooria:Välis-Eesti]]
[[Kategooria:Eesti põllumajandus]]</text>
      <sha1>jhsmqpxz36bonkvp281b952hsvff7uj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142653</id>
      <parentid>7142652</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T18:53:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142653</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2746" sha1="s089z826t1c3t5vc92o13e2iewlehik" xml:space="preserve">'''Eestlaste põllumajanduskommuun &quot;Koit&quot;''' oli [[1923]]. aastal  peamiselt [[Kanada]]st ja [[USA]]-st remigreerunud eestlaste rajatud kommuun [[Kubanimaa]]l [[Nõukogude Liit|NSV Liidus]].

Kommuun &quot;Koit&quot; oli üks kahest eestlaste rajatud kommuunist NSV Liidus (teine oli kalurite kommuun &quot;Rõbak&quot;).

==Ajalugu==
Kommuuni asutamist õhutas takka [[New York|New Yorgis]] välja antud ajaleht &quot;[[Uus Ilm]]&quot;, kus ilmus [[Vladimir Lenin|Lenini]] üleskutse aidata üles ehitada tööliste riiki.

New Yorgis asus kommuuni organiseerimise büroo, mille arvele tuli kanda 500 [[USA dollar|dollarit]] sisseastumismaksu (kalurite kommuuni puhul 300 dollarit). Selle raha eest osteti USA-st kaasa viis [[traktor]]it, [[rehepeksumasin]] ja muid vajalikke põllutöömasinaid ning põllutööriistu. Riided ja muu esmavajalik tuli lisaks endil kaasa võtta. Kanada [[Alberta]] provintsi eestlased lahkusid Eckville'i raudteejaamast ühiselt New Yorki [[1. märts]]il 1923.

Kommuun asutati Hetman Prilepski endise mõisa maadele. Mõisahoonestusest oli järgi vaid üks väike saun. 1923. aasta jooksul saabusid järk-järgult kõik kommunaarid. Esialgu elati telkides, kuni elamiseks ehitati kaks suurt kahekorruselist maja. Ühe maja esimesel korrusel oli söökla ja kommuuni kontoriruumid, teisel korrusel elati leibkonniti tubades. Süüa sai kolm korda päevas sööklas. Aastatel 1923–[[1928]] töötasu ei makstud ja seetõttu isiklikku raha kellelgi ei olnud. Riided ja jalanõud osteti juhatuse korraldusel ühiselt ja jaotati vajaduse järgi laiali.

1926. aastal liitusid kommuuniga eestlaste kalurite kommuuni liikmed, sest nende  kommuun likvideeriti. Selleks ajaks oli kommuunil juba umbes 40 lehma ja 20 hobust. Kommuun reorganiseeriti 1928. aastal [[kolhoos]]iks. [[1977]]. aastaks oli kommuunist saanud suurema [[sovhoos]]i osakond.

Osa kommunaare läks mõne esimese aasta jooksul tagasi Kanadasse, osa proovis [[Eesti]]sse remigreeruda, osa mõrvati [[NKVD]] poolt [[1930]]. aastatel kohapeal, osa elas ja töötas elu lõpuni kommuunis ja sellele järgnenud sovhoosis.

==Epiloog==
Kommunaaride järglasi elab [[Venemaa]]l, Eestis ja Kanadas. Kommunaaride järglaste seast võrsus insenere, kes töötasid [[Moskva]] autotehases ([[Leopold Muro]]) ning [[Ford Motor Company|Fordi]] tehaselt ostetud sisseseade ja Fordi väljatöötatud mudelite tootmisõigusega [[Gorki autotehas]]es ([[Oskar Muro]]), osaledes näiteks roomikliikuri [[GAZ-47]] ja kergetanki [[T-60]] väljatöötamisel.

==Mälestuse jäädvustamine==
Kommuuni kunagisse asupaika on püstitatud mälestusmärk [[Krasnodari krai]] [[Kuštšovskaja rajoon]]i Kommunari külasse [[Põhja-Kaukaasia]]s.

[[Kategooria:Välis-Eesti]]
[[Kategooria:Eesti põllumajandus]]</text>
      <sha1>s089z826t1c3t5vc92o13e2iewlehik</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142654</id>
      <parentid>7142653</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T18:54:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142654</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2750" sha1="gu8hj1f4ckxagcfop8nl6pla0nefwbv" xml:space="preserve">'''Eestlaste põllumajanduskommuun &quot;Koit&quot;''' oli [[1923]]. aastal  peamiselt [[Kanada]]st ja [[USA]]-st remigreerunud eestlaste rajatud [[kommuun]] [[Kubanimaa]]l [[Nõukogude Liit|NSV Liidus]].

Kommuun &quot;Koit&quot; oli üks kahest eestlaste rajatud kommuunist NSV Liidus (teine oli kalurite kommuun &quot;Rõbak&quot;).

==Ajalugu==
Kommuuni asutamist õhutas takka [[New York|New Yorgis]] välja antud ajaleht &quot;[[Uus Ilm]]&quot;, kus ilmus [[Vladimir Lenin|Lenini]] üleskutse aidata üles ehitada tööliste riiki.

New Yorgis asus kommuuni organiseerimise büroo, mille arvele tuli kanda 500 [[USA dollar|dollarit]] sisseastumismaksu (kalurite kommuuni puhul 300 dollarit). Selle raha eest osteti USA-st kaasa viis [[traktor]]it, [[rehepeksumasin]] ja muid vajalikke põllutöömasinaid ning põllutööriistu. Riided ja muu esmavajalik tuli lisaks endil kaasa võtta. Kanada [[Alberta]] provintsi eestlased lahkusid Eckville'i raudteejaamast ühiselt New Yorki [[1. märts]]il 1923.

Kommuun asutati Hetman Prilepski endise mõisa maadele. Mõisahoonestusest oli järgi vaid üks väike saun. 1923. aasta jooksul saabusid järk-järgult kõik kommunaarid. Esialgu elati telkides, kuni elamiseks ehitati kaks suurt kahekorruselist maja. Ühe maja esimesel korrusel oli söökla ja kommuuni kontoriruumid, teisel korrusel elati leibkonniti tubades. Süüa sai kolm korda päevas sööklas. Aastatel 1923–[[1928]] töötasu ei makstud ja seetõttu isiklikku raha kellelgi ei olnud. Riided ja jalanõud osteti juhatuse korraldusel ühiselt ja jaotati vajaduse järgi laiali.

1926. aastal liitusid kommuuniga eestlaste kalurite kommuuni liikmed, sest nende  kommuun likvideeriti. Selleks ajaks oli kommuunil juba umbes 40 lehma ja 20 hobust. Kommuun reorganiseeriti 1928. aastal [[kolhoos]]iks. [[1977]]. aastaks oli kommuunist saanud suurema [[sovhoos]]i osakond.

Osa kommunaare läks mõne esimese aasta jooksul tagasi Kanadasse, osa proovis [[Eesti]]sse remigreeruda, osa mõrvati [[NKVD]] poolt [[1930]]. aastatel kohapeal, osa elas ja töötas elu lõpuni kommuunis ja sellele järgnenud sovhoosis.

==Epiloog==
Kommunaaride järglasi elab [[Venemaa]]l, Eestis ja Kanadas. Kommunaaride järglaste seast võrsus insenere, kes töötasid [[Moskva]] autotehases ([[Leopold Muro]]) ning [[Ford Motor Company|Fordi]] tehaselt ostetud sisseseade ja Fordi väljatöötatud mudelite tootmisõigusega [[Gorki autotehas]]es ([[Oskar Muro]]), osaledes näiteks roomikliikuri [[GAZ-47]] ja kergetanki [[T-60]] väljatöötamisel.

==Mälestuse jäädvustamine==
Kommuuni kunagisse asupaika on püstitatud mälestusmärk [[Krasnodari krai]] [[Kuštšovskaja rajoon]]i Kommunari külasse [[Põhja-Kaukaasia]]s.

[[Kategooria:Välis-Eesti]]
[[Kategooria:Eesti põllumajandus]]</text>
      <sha1>gu8hj1f4ckxagcfop8nl6pla0nefwbv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Classic Riders</title>
    <ns>0</ns>
    <id>327724</id>
    <revision>
      <id>7142519</id>
      <parentid>6315798</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:52:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mootorrattad */</comment>
      <origin>7142519</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4284" sha1="ou1lngbv7566grofsz1g3f8idenzlvq" xml:space="preserve">{{Infokast Kosmoselaev
| pilt = 
}}
'''Classic Riders''' on [[Eesti]] vanamootorrattaklubi. Ametlikult registreeriti klubi 2009. aastal nimega CLASSIC RIDERS MTÜ&lt;ref name=Inforegistr&gt;[https://www.inforegister.ee/ru/80289629-CLASSIC-RIDERS-MTU &quot;CLASSIC RIDERS MTÜ&quot;]&lt;/ref&gt;, kuid klubi ajalugu ulatub 1970. aastatesse&lt;ref name=History&gt;{{Netiviide |url=http://www.classicriders.eu/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=46&amp;Itemid=55 |pealkiri=Klubi ajalugu |vaadatud=2013-05-10 |arhiivimisaeg=2013-08-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130825182747/http://classicriders.eu/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=46&amp;Itemid=55 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;. Klubi loosungiks on [[Bulat Okudžava]] laulu sõnad: &quot;Lollid armastavad koguneda karja. Ees on karjajuht, kogu oma ilus.&quot;&lt;ref name=Main&gt;[http://www.classicriders.eu/index.php ClassicRiders.Eu]&lt;/ref&gt;

==Klubi ajalugu==
1970. aastatel toimus [[Narva-Jõesuu]]s igal aastal motokross, mis pakkus huvi nii Narva-Jõesuu kui ka [[Narva]] elaniketele. Hommikust õhtuni jälgisid noored mootorratturite elu. Mootorrattavõistlused said neile ajendiks Narva-Jõesuu enda motoklubi loomisel. 1977. aastal asutasidki aktiivsed noored Anatoli Lavrentjev, Dmitri Lavrentjev, Pavel Petraš, Mihhaill Megerjan, Valeri Keplast, Andrei Paljanov ning Toomas Repmank klubi Classic Riders. Et [[mootorratas]]t  endale saada oli tol ajal raske, said mõned õnnelikud omandada [[mopeed]]id. Värske klubi liikmed hakkasid ise tegelema motokrossiga Narva klubis, mille oli asutanud [[Ants Pihelgas]] ja mis oli ainus koht linnas, kus oli võimalus tegeleda  [[mootorratas]]tega. 1983. aastal lõi Aleksej Ülle Narva kutseõppekeskuses töökoja, kus projekteeriti ja pandi kokku mootorrattaid ning trike`e. Praeguseks on Aleksej Ülle Classic Ridersi liige.&lt;ref name=&quot;History&quot;/&gt;.

Vana tehnikaga tegelemise võimalus tekkis alles 1987. aastal. Samal ajal hakkas klubi korraldama esimesi üleriigilisi väljasõite. Anatoli Lavrentjev oli klubist esimene, kes hakkas taastama ka  [[auto]]sid. Esimeseks [[auto]]ks oli [[ZAZ-965]].&lt;ref name=&quot;History&quot;/&gt;.

Ametlikult registreeriti Classic Riders 2009. aastal&lt;ref name=&quot;Inforegistr&quot;/&gt;.

==Classic Riders tänapäeval==
10. mai 2013 andmete järgi on klubis 7 liiget: Pavel Petraš, Anatoli Lavrentjev, Aleksei Kožaev,  Aleksej Ülle, Anatoli Novohatski, Andrei Lossev ning Vladimir Lossev. Classic Riders võtab osa Narva ja Narva-Jõesuu linnapidudest ja korraldab väljasõite teistele vanamootorrattaklubidele. Iga suvi korraldab Classic Riders vanamootorrattastepäeva rahvusvahelise mootorrattapeo [[Narva Bike]] raames.&lt;ref name=&quot;History&quot;/&gt;.

==Tehnika==
10. mai 2013 andmete järgi on klubil 18 [[mootorratas]]t, 7 [[auto]]t, 2 motorollerit ja 1 [[mopeed]].&lt;ref name=RetroPark&gt;{{Netiviide |url=http://www.classicriders.eu/index.php?option=com_content&amp;view=category&amp;id=36&amp;Itemid=60 |pealkiri=RetroPark |vaadatud=2013-05-10 |arhiivimisaeg=2013-08-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130825232618/http://classicriders.eu/index.php?option=com_content&amp;view=category&amp;id=36&amp;Itemid=60 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.

===Mootorrattad===
* 1940. aasta – [[Wanderer]] 1SP
* 1943. aasta – [[DKW]] NZ 350
* 1944. aasta – [[DKW]] NZ 350 – 1
* 1947. aasta – BMW R-35
* 1948. aasta – [[IZ-350]]
* 1949. aasta – [[IZ-350]]
* 1953. aasta – [[M-72]]&quot;Replica&quot;
* 1954. aasta – Peugeot 125 CC
* 1956. aasta – [[M-72]]
* 1956. aasta – [[IZ-49]]
* 1959. aasta – [[Simson (ettevõte)|Simson]]
* 1959. aasta – [[K-750]]
* 1961. aasta – [[K-750]]
* 1969. aasta – &quot;Ural 2&quot; M-63
* 1973. aasta – [[MB-650]]
* 1982. aasta – [[IMZ-Ural|&quot;Ural&quot;]] M-67
* 1987. aasta – [[IMZ-Ural|IMZ]] 8.903-10
* 1996. aasta – [[Harley-Davidson]]

===Autod===
* 1945. aasta – [[GAZ-67]]
* 1952. aasta – [[GAZ-69]]
* 1953. aasta – [[GAZ-67]]
* 1959. aasta – [[Moskvitš 407]]
* 1960. aasta – [[GAZ-63]]
* 1966. aasta – [[GAZ-21]]
* 1982. aasta – [[GAZ-24]]
===Motorollerid ja mopeedid===
* 1969. aasta – [[Zündapp]] R-50
* 1983. aasta – [[Tulitsa]]
* 1984. aasta – [[Riga-13]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.classicriders.eu/ Classic Ridersi veebileht]

[[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]]
[[Kategooria:Motoklubid]]</text>
      <sha1>ou1lngbv7566grofsz1g3f8idenzlvq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142520</id>
      <parentid>7142519</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:52:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7142520</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4248" sha1="swbmwz714fbop2wgjpco4kz0rsw92ik" xml:space="preserve">'''Classic Riders''' on [[Eesti]] vanamootorrattaklubi. Ametlikult registreeriti klubi 2009. aastal nimega CLASSIC RIDERS MTÜ&lt;ref name=Inforegistr&gt;[https://www.inforegister.ee/ru/80289629-CLASSIC-RIDERS-MTU &quot;CLASSIC RIDERS MTÜ&quot;]&lt;/ref&gt;, kuid klubi ajalugu ulatub 1970. aastatesse&lt;ref name=History&gt;{{Netiviide |url=http://www.classicriders.eu/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=46&amp;Itemid=55 |pealkiri=Klubi ajalugu |vaadatud=2013-05-10 |arhiivimisaeg=2013-08-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130825182747/http://classicriders.eu/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=46&amp;Itemid=55 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;. Klubi loosungiks on [[Bulat Okudžava]] laulu sõnad: &quot;Lollid armastavad koguneda karja. Ees on karjajuht, kogu oma ilus.&quot;&lt;ref name=Main&gt;[http://www.classicriders.eu/index.php ClassicRiders.Eu]&lt;/ref&gt;

==Klubi ajalugu==
1970. aastatel toimus [[Narva-Jõesuu]]s igal aastal motokross, mis pakkus huvi nii Narva-Jõesuu kui ka [[Narva]] elaniketele. Hommikust õhtuni jälgisid noored mootorratturite elu. Mootorrattavõistlused said neile ajendiks Narva-Jõesuu enda motoklubi loomisel. 1977. aastal asutasidki aktiivsed noored Anatoli Lavrentjev, Dmitri Lavrentjev, Pavel Petraš, Mihhaill Megerjan, Valeri Keplast, Andrei Paljanov ning Toomas Repmank klubi Classic Riders. Et [[mootorratas]]t  endale saada oli tol ajal raske, said mõned õnnelikud omandada [[mopeed]]id. Värske klubi liikmed hakkasid ise tegelema motokrossiga Narva klubis, mille oli asutanud [[Ants Pihelgas]] ja mis oli ainus koht linnas, kus oli võimalus tegeleda  [[mootorratas]]tega. 1983. aastal lõi Aleksej Ülle Narva kutseõppekeskuses töökoja, kus projekteeriti ja pandi kokku mootorrattaid ning trike`e. Praeguseks on Aleksej Ülle Classic Ridersi liige.&lt;ref name=&quot;History&quot;/&gt;.

Vana tehnikaga tegelemise võimalus tekkis alles 1987. aastal. Samal ajal hakkas klubi korraldama esimesi üleriigilisi väljasõite. Anatoli Lavrentjev oli klubist esimene, kes hakkas taastama ka  [[auto]]sid. Esimeseks [[auto]]ks oli [[ZAZ-965]].&lt;ref name=&quot;History&quot;/&gt;.

Ametlikult registreeriti Classic Riders 2009. aastal&lt;ref name=&quot;Inforegistr&quot;/&gt;.

==Classic Riders tänapäeval==
10. mai 2013 andmete järgi on klubis 7 liiget: Pavel Petraš, Anatoli Lavrentjev, Aleksei Kožaev,  Aleksej Ülle, Anatoli Novohatski, Andrei Lossev ning Vladimir Lossev. Classic Riders võtab osa Narva ja Narva-Jõesuu linnapidudest ja korraldab väljasõite teistele vanamootorrattaklubidele. Iga suvi korraldab Classic Riders vanamootorrattastepäeva rahvusvahelise mootorrattapeo [[Narva Bike]] raames.&lt;ref name=&quot;History&quot;/&gt;.

==Tehnika==
10. mai 2013 andmete järgi on klubil 18 [[mootorratas]]t, 7 [[auto]]t, 2 motorollerit ja 1 [[mopeed]].&lt;ref name=RetroPark&gt;{{Netiviide |url=http://www.classicriders.eu/index.php?option=com_content&amp;view=category&amp;id=36&amp;Itemid=60 |pealkiri=RetroPark |vaadatud=2013-05-10 |arhiivimisaeg=2013-08-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130825232618/http://classicriders.eu/index.php?option=com_content&amp;view=category&amp;id=36&amp;Itemid=60 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.

===Mootorrattad===
* 1940. aasta – [[Wanderer]] 1SP
* 1943. aasta – [[DKW]] NZ 350
* 1944. aasta – [[DKW]] NZ 350 – 1
* 1947. aasta – BMW R-35
* 1948. aasta – [[IZ-350]]
* 1949. aasta – [[IZ-350]]
* 1953. aasta – [[M-72]]&quot;Replica&quot;
* 1954. aasta – Peugeot 125 CC
* 1956. aasta – [[M-72]]
* 1956. aasta – [[IZ-49]]
* 1959. aasta – [[Simson (ettevõte)|Simson]]
* 1959. aasta – [[K-750]]
* 1961. aasta – [[K-750]]
* 1969. aasta – &quot;Ural 2&quot; M-63
* 1973. aasta – [[MB-650]]
* 1982. aasta – [[IMZ-Ural|&quot;Ural&quot;]] M-67
* 1987. aasta – [[IMZ-Ural|IMZ]] 8.903-10
* 1996. aasta – [[Harley-Davidson]]

===Autod===
* 1945. aasta – [[GAZ-67]]
* 1952. aasta – [[GAZ-69]]
* 1953. aasta – [[GAZ-67]]
* 1959. aasta – [[Moskvitš 407]]
* 1960. aasta – [[GAZ-63]]
* 1966. aasta – [[GAZ-21]]
* 1982. aasta – [[GAZ-24]]
===Motorollerid ja mopeedid===
* 1969. aasta – [[Zündapp]] R-50
* 1983. aasta – [[Tulitsa]]
* 1984. aasta – [[Riga-13]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.classicriders.eu/ Classic Ridersi veebileht]

[[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]]
[[Kategooria:Motoklubid]]</text>
      <sha1>swbmwz714fbop2wgjpco4kz0rsw92ik</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Toyota tootmissüsteem</title>
    <ns>0</ns>
    <id>329238</id>
    <revision>
      <id>7142521</id>
      <parentid>5740404</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:52:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* Täppisajastussüsteem */</comment>
      <origin>7142521</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9921" sha1="bpfe2sfrk2hy83qxwyjf78lelqt46xp" xml:space="preserve">[[Pilt:Toyota Plant Ohira Sendai.jpg|pisi|Toyota tehas Ohira Sendai]]
'''Toyotism''' ehk '''Toyota tootmissüsteem''' (inglise keeles ''Toyota Production System, TPS'') on Jaapani autotootja [[Toyota Motor Corporation|Toyota]] [[tootmine|tootmise]] ja [[logistika]] aluspõhimõtete süsteem. Toyotismi aluseks on ettevõttes loodud juhtimise täppisajastuse süsteem. Täppisajastussüsteem on [[tootmisprotsess]]i optimeerimist taotlev töökorraldus-, hanke- ja ostustrateegia. Toyota tootmissüsteemi alusfilosoofia loojateks on firma asutaja [[Sakichi Toyoda]], tema poeg [[Kiichiro Toyoda]] ning insener [[Taiichi Ohno]]&lt;ref name=&quot;kodu&quot; /&gt;.

Toyotism on idamaisel filosoofial põhinev tootmise korraldusviis, mis seob [[tootja]]d, [[varustaja]]d ja [[Klient (majandus)|kliendid]] üheks tervikuks. Põhieesmärgiks on likvideerida tootmises saaste, raiskamine jms. Üritatakse vältida seitset liiki ebakõlasid:
* toodete defekte (''defects'')
* ületootmist (''overproduction'')
* transporti (''transportation'')
* ootamist (''waiting'')
* lõpetamata toodangut, detailide varusid (''inventory'')
* liikumist (''motion'')
* liigtöötlemist (''overprocessing'')

==Filosoofia==
Toyota tootmissüsteem põhineb [[täppisajastus]]e (''just-in-time'') kontseptsioonil &lt;ref name=&quot;N9bP2&quot; /&gt;. See juhtimis-filosoofiliste vaadete süsteem sisaldab nii [[filosoofia]] kui ka praktika elemente. 

Täppisajastuse filosoofiat võib rakendada igasuguses [[majandusüksus]]es, praktikaelemendid on rakendatavad peamiselt korduva iseloomuga tootmistegevuses (näiteks autodetailide tootmine ja autode kokkupanek) &lt;ref name=&quot;kodu&quot; /&gt;. Täppisajastatud juhtimise eesmärk on toota kõrgekvaliteedilisi saadusi täpselt õigeks (nõutavaks) ajaks. Selline lähenemine tugineb äratundmisele, et tänapäeval on järjest suuremaks väärtuseks kujunemas aeg. Täppisajastuse idee autor on [[Jaapan]]i tööstur Kiichiro Toyoda.

Juhtimise täppisajastuse kontseptuaalsed alused võib sõnastada järgmiselt &lt;ref name=&quot;kodu&quot; /&gt;:
#Lihtne on parem kui keeruline. Tegevuse või probleemi liigse keerukusega kaasneb tegevuse või probleemi sisu puudulik mõistmine.
#Toote kvaliteet on kõige tähtsam. Tehke kõik praagi ning jäätmete elimineerimiseks.
#Töökeskkond peab soodustama pidevat arengut. Loominguline mõtlemine ei maksa midagi, seepärast kasutage seda, leidmaks võimalusi kulude vähendamiseks enne kui hakkate soetama lisaressursse.
#Tarnijad on äritegevuse loogilised, põhiolemuslikud osalised. Suhted nendega peavad olema head ja (kui võimalik) tuginema pikaajalistele lepingutele.
#Varu on vara, mis ei too mingit tulu kui ta on laos või (lõpetamata toodanguna) töökohal. Kuna varusse on “külmutatud” raha, siis täppisajastusfilosoofia kohaselt on ta pigem kohustis kui vara. Varude olemasolu tähendab ressursside raiskamist ja võib varjata halba tööd.
#Laoruumid on otseselt seotud varudega. Varude elimineerimisega tuleb lahti saada ka mittevajalikust laopinnast.
#Iga toiming või funktsioon, mis ei lisa tootele väärtust, tuleb elimineerida.
#Toota tuleb ainult seda, mida vajatakse ja siis, kui vajatakse.
#Töölistel on tavaliselt rohkem oskusi ja andeid kui ettevõttes kasutatakse. Koolitage nad universaalideks ning pange nad osalema tootmise efektiivsuse tõstmises ja toodangu kvaliteedi parendamises.

==Täppisajastussüsteem==
[[Pilt:Kanban principles.svg|pisi|Tootmise korraldamine Kanban süsteemi abil]]
[[Täppisajastussüsteem]] (''just-in-time system'', ''zero-stock system'', ''ABC inventory control system'') on käibe kiirendamist, toodete valmistamisaja ja kaubavarude kauplustes seismise aja lühendamist taotlev töökorraldus-, hanke- ja ostustrateegia. Tegemist on täppisajastatud tootmis-, hanke- ja tarnesüsteemi loomisel ja käigushoidmisel rakendatavate põhimõtete kogumiga &lt;ref name=&quot;kodu&quot; /&gt;. 

Täppisajastussüsteemi nimetus Jaapanis on ''kanban''. Sõna ''kanban'' tähendus jaapani keeles on &quot;kaart&quot; või &quot;märk&quot;. Täppisajastatud süsteemis tähendab ''kanban'' signaali tarnijale, et tuleb tarnida. Piltlikult öeldes kinnitatakse kaart ''(kanban)'' mahutile, kus on näiteks tooraine. Kui tööline võtab mahuti, siis kaart eemaldatakse ja saadetakse tarnijale, kes tarnib uue toormekoguse&lt;ref name=&quot;kodu&quot; /&gt;.

Süsteemi eesmärk on sünkroonida tootmine ja nõudlus. Täppisajastus (“täpselt õigel ajal”) tähendab, et toore saabub just sel ajal, kui seda tootmisprotsessis vaja läheb, detailid saavad valmis täpselt siis, kui neid toodete monteerimiseks tarvis läheb ja valmistoodang saab valmis just siis, kui on vaja see tarbijatele tarnida &lt;ref name=&quot;UPpc8&quot; /&gt;.

Tänaseks on täppisajastussüsteeme rakendanud paljud tuntud firmad maailma eri paigus: Toyota, Honda, Nissani jt Jaapani firmade kõrval on selle kasutusele võtnud ka General Electric, General Motors, Ford, Boeing, [[Harley-Davidson]], Hewlett-Packard, Eastman Kodak, Renault, Siemens, Intel, Texas Instruments, AT&amp;T, American Express, IBM, Caterpillar, 3M, Xerox, Goodyear.

Täppisajastussüsteemi rakendamise mõjud &lt;ref name=&quot;kodu&quot; /&gt;:
*väiksemad toorme, lõpetamata toodangu ning valmistoodangu kogused;
*väheneb varude iganemise risk;
*vabaneb raha, mis enne oli kinni varude all;
*vähenevad tootmiskulud ja alaneb omahind;
*vabanenud laopinda saab kasutada täiendava tootmispinnana või muuks otstarbeks;
*toodete kvaliteet pareneb, praak ja jäätmed vähenevad või (ideaalvariandis) kaovad üldse, sellest tulenevalt klientide rahulolu suureneb;
*väheneb seadmete seadistusaeg ja lüheneb tootmistsükkel (ideaalvariandis jätkub töö uue objektiga kohe, kui eelmise objektiga on lõpetatud), millega kaasneb seadistuskulude ning tootmise kogukulu vähenemine;
*sujuvam tootmine vähemate takistustega;
*head suhted tarnijatega – suhted tarnijatega peavad olema väga head, kuna muidu pole täppisajastussüsteemi toimimine võimalik;
*kuna tööseisakuid on vähem, suureneb tööviljakus, pareneb inimeste ja seadmete kasutamine;
*täppisajastussüsteemide paindlikkus ja võimalus tarnida väikestes kogustes võimaldab firmadel kiiremini reageerida turumuudatustele;
*kvaliteedi tõusu ja lähetamise parenemisega ning pakutavate kaupade nomenklatuuri suurenemisega kaasneb klientide rahulolu tõus;
*kaupade kiirem jõudmine kliendini toob kaasa tulu suurenemise;
*väheneb nn paberitöö;
*materjalide vastuvõtu, hoidmise ja ladustamisega seotud kulude ning muude kulude vähenemine tähendab lisakulude vähenemist;
*täppisajastussüsteem soodustab teatud kulude käsitlemist otsekuludena (varem kajastati neid lisakulude koosseisus ning käsitleti traditsiooniliselt kaudkuludena);
*raamatupidamisarvestus lihtsustub.

Laialt levinud on arvamus täppisajastussüsteemide ulatuslikust kasutamisest Jaapani ettevõtetes. Mõningate uuringute andmed aga seda ei kinnita. Nii näiteks nelja tööstusharu 198. ettevõttes tehtud uuring näitas, et ainult 20% firmadest väitis kasutavat täppisajastust. Seejuures kasutas täppisajastust 30% elektroonikaseadmeid ja transpordivahendeid tootvatest ettevõtetest, kuid kõigest 7% keemia- ning terasetööstuse ettevõtetest. Uuringu teostanud teadlased konstateerisid, et see tulemus lükkab ümber populaarse eksiarvamuse, et kõik Jaapani tootmisettevõtted rakendavad täppisajastussüsteeme &lt;ref name=&quot;kodu&quot; /&gt;.

==Täppisajastussüsteemi rakendamine Eestis==
Esimest korda kirjeldas Toyota tootmissüsteemist Eestis Hillar-Endel Kabral oma 1992.a. ilmunud raamatus&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Kabral, Hillar-Endel|pealkiri=Tootmisprotsess tööstusettevõttes|aasta=1992|koht=Tallinn|kirjastus=TTÜ Kirjastus|lehekülg=88|url=https://www.ester.ee/record=b1063630*est}}&lt;/ref&gt;,

Eesti tööstusettevõtete tootmisjuhtimises kasutatavaid võtteid ja tootlikkuse arendamiseks läbiviidavaid tegevusi uuriti 2011. aastal [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]]e (EAS) tellitud uuringuga. Uuring hõlmas 184, vähemalt 20 töötajaga, tootmisettevõtet üle Eesti. Eesmärk oli anda hinnang Eestis levivate tootmisjuhtimisalaste teadmiste ja oskuste taseme kohta.

Üldhinnang Eestis tegutsevate tootmisettevõtete tootmisjuhtimise alase teadlikkuse, kasutusel olevate võtete ja üldise küpsusastme kohta on keskpärane&lt;ref name=&quot;eas&quot; /&gt;. Probleemiks on tootmisjuhtimise läbimõtlematu korraldamine. Suur hulk ettevõtteid ei tunne elementaarseid tootmisjuhtimise metoodikaid ega näe nende järele vajadust. Suurima tootmisjuhtimise alase väljakutse ja parendusvaldkonnana nähakse töötajate kaasamist ja distsipliini. 

Tootmise korraldamise teooriaid tervikuna jälgitakse ja rakendatakse harva. Näiteks suur hulk tootmisettevõtetest ei ole teadlikud [[timmitud tootmine|timmitud tootmise]] ([[:en:Lean production]]) ega [[kvaliteedijuhtimine|kvaliteedijuhtimise]] kontseptsioonidest. [[Kanban]] [[täppisajastussüsteem]]ist pole kuulnud 54% uuringus osalenud tootmisettevõtteid. Eesti ettevõtete seas leiavad kasutust kontseptsioonide valitud meetodid, ent mitte teooriad tervikuna.
Tootmise ja materjalivoogude planeerimist puudutavatest metoodikatest on tuntuimad timmitud tootmise kontseptsioonist tulenevad [[täppisajastus]] ([[:en:JIT]]) ja raiskamise elimineerimine &lt;ref name=&quot;eas&quot; /&gt;.

== Vaata ka ==
*''[[Kaizen]]''

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;kodu&quot;&gt;Alver, J. &amp; Alver, L. 2011. Majandusarvestus ja rahandus: Leksikon M-Y. Tallinn, OÜ Deebet.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eas&quot;&gt;EAS. 2011. Tootmisjuhtimise operatiivtasandi uuring. Tallinn.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;N9bP2&quot;&gt;Cho, F., Kusunoki, K., Sugimori, Y. &amp; Uchikawa, S. 1977. Toyota production system and Kanban system. Materialization of just-in-time and respect-for-human system. International Journal of Production Research, 15:6, 553–564&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UPpc8&quot;&gt;Monden, Y. 2012. Toyota Production System: An Integrated Approach to Just-in-Time. Boca Raton, CRC Press.&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Tootmine]]
[[Kategooria:Toyota]]</text>
      <sha1>bpfe2sfrk2hy83qxwyjf78lelqt46xp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lauri Kärk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>331967</id>
    <revision>
      <id>7143033</id>
      <parentid>7136075</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T11:56:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7143033</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3653" sha1="98y92yu086srrfsdukvrbgsnr2c7fgw" xml:space="preserve">[[Fail:Lauri Kärk filmiajaloolane 99.jpg|pisi|Lauri Kärk 1999. aastal]]
'''Lauri Kärk''' (sündinud [[14. september|14. septembril]] [[1954]] [[Tartu]]s) on [[eesti]] filmiajaloolane ja -kriitik&lt;ref&gt;http://www.ajakiri.ut.ee/39351{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;.

Kärk on lõpetanud [[1973]]. aastal [[Tartu 5. Keskkool]]i&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20150924113040/http://www.tamme.tartu.ee/vilistlased/ Tartu Tamme Kooli vilistlased]. Vaadatud 02.03.18.&lt;/ref&gt; ja [[1979]]. aastal Moskvas [[Ülevenemaaline Riiklik Kinematograafia Ülikool|Üleliidulise Kinematograafia Instituudi]] filmiteaduse erialal (''cum laude'').&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/66035528/eesti-filmi-instituudi-noukogu-aseesimeheks-valiti-lauri-kark Eesti Filmi Instituudi nõukogu aseesimeheks valiti Lauri Kärk] Delfi.ee, 26.04.2013.&lt;/ref&gt;

Alates 1977. aastast on temalt ilmunud üle 500 filmialase kirjutise. Neid on ilmunud nii ajakirjas [[Teater. Muusika. Kino]] kui ka ajalehtedes [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] ja [[Postimees]] (nendest on ilmunud artiklikogumik ”Pildi sisse minek. Filmikirjutisi Tšehhovist ''virtual reality''&lt;nowiki/&gt;'ni 1977–1999”). Ta on teinud kaastööd &quot;[[Eesti entsüklopeedia]]le&quot; (50 märksõnaartiklit). Kirjatööd on olnud fokuseeritud nii eesti nüüdisfilmi arengule kui ka maailma filmikunsti suurkujude loomingule. 

Lauri Kärk õpetab Tartu Ülikoolis filmiajalugu süstemaatiliselt alates 1990/91. õppeaastast.

Kärk on toimetanud stuudios [[Tallinnfilm]] mängu- ja animafilme, näiteks on ta [[Leida Laius]]e ja [[Arvo Iho]] ”[[Naerata ometi]]” (1985), [[Sulev Keedus]]e filmi ”Ainus pühapäev” (1990) ja [[Riho Unt|Riho Undi]] animafilmi ”[[Kapsapea (multifilm)|Kapsapea]]” (1993) toimetaja.

Aastatel 2013–2019 oli Lauri Kärk [[Eesti Filmi Instituut|Eesti Filmi Instituudi]] nõukogu aseesimees.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/66035528/eesti-filmi-instituudi-noukogu-aseesimeheks-valiti-lauri-kark Eesti Filmi Instituudi nõukogu aseesimeheks valiti Lauri Kärk] Delfi.ee, 26.04.2013.&lt;/ref&gt; Ta on olnud ka [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] juhatuse liige (1995–1998 ja 2000–2002).&lt;ref&gt;[https://kinoliit.ee/juhatus Juhatus] Eesti Kinoliidu koduleht. Vaadatud 30.04.2026.&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
* 1977, 1981, 1982 – Eesti Kinoliidu kriitikapreemia
* 1982, 1995, 1996, 1997, 2015, 2020 – ajakirja Teater. Muusika. Kino aastaauhinna laureaat
* 1992, 1996 – [[Sirbi laureaat]]
* 1993 – Postimehe auhinna laureaat 
* 1995 – [[aasta filmiajakirjanik]]
* 1995 – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] (filmikriitika preemia)
* 2000 – [[Eesti Filmiajakirjanike Ühing]]u filmikirjanduse aastapreemia 
* 2014 – [[Tartu Ülikooli aumärk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2026 – Eesti Filmiuurijate Seltsi auliige&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1610000983/filmiuurijate-selts-valis-auliikmeks-lauri-karki Filmiuurijate selts valis auliikmeks Lauri Kärki] ERR Kultuur, 20.04.2026.&lt;/ref&gt; 

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Lauri Kärk &quot;Stsenaristi lugu&quot; (retsensioon [[Olev Remsu]] filmidraamatehnika kohta), Teater. Muusika. Kino, jaanuar 2017
* Olev Remsu &quot;Urineerib vales kohas&quot;, Teater. Muusika. Kino, märts 2017

==Välislingid==
* Lauri Kärk. [https://www.sirp.ee/uusi-vaateid-meie-varasele-filmiloole/ Uusi vaateid meie varasele filmiloole] Sirp, 15. august 2025

{{JÄRJESTA:Kärk, Lauri}}
[[Kategooria:Eesti filmikriitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]</text>
      <sha1>98y92yu086srrfsdukvrbgsnr2c7fgw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>PocketBook International</title>
    <ns>0</ns>
    <id>350828</id>
    <revision>
      <id>7142714</id>
      <parentid>4214636</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T20:56:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142714</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1325" sha1="q3ci2gywdh0qy4wpoc57xrln7h64v1t" xml:space="preserve">{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
{{Ettevõte
| nimi         = PocketBook International 
| logo         = [[Pilt:PB NewLogo.jpg|200px|PB NewLogo]]
| tüüp         = eraettevõte 
| asutamisaeg  = [[2007]]
| peakorter    = [[Šveits]], [[Lugano]]
| valdkonnad   = 
| tooted       = e-tindi tehnoloogiaga lugerite ja Androidi-põhiste tahvelarvutite tootja
| käive        =  110 mln dollarit (2012)
| töötajaid    = 230 (juuli 2013)
| veebisait    = [www.pocketbook-int.com]
}}

'''PocketBook''' on [[e-tint|e-tindi tehnoloogial]] (elektrooniline paber) põhinevate e-raamatu lugerite kui ka multimeedialugerite ja [[Android (operatsioonisüsteem)|Androidi]]-põhiste tahvelarvutite ülemaailmne tootja. 

Ettevõte rajati [[2007]]. aastal. Peakorter asub [[Šveits]]is [[Lugano]]s. 

== Arendus ja tootmine ==
Seadmed pannakse kokku Foxconnis (Wisky, Yitoa) ja teistes tehastes.

== Müügigeograafia ==
Ettevõtte tooteid müüakse 30 riigis: kõikjal Euroopas ja SRÜ-s. 2012. aastal sisenes PocketBook uutele turgudele: Slovakkiasse, Poolasse, Leetu, Lätisse ja Ungarisse. 2012. aasta detsembri seisuga oli PocketBook müünud 1 500 000 seadet.{{lisa viide}}

== Välislingid ==
{{Commonskat}}
*[http://www.pocketbook-int.com/ PocketBooki koduleht]
*[http://www.foxconn.com Foxconni koduleht] 

[[Kategooria:Tahvelarvutid]]</text>
      <sha1>q3ci2gywdh0qy4wpoc57xrln7h64v1t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nissan Leaf</title>
    <ns>0</ns>
    <id>367369</id>
    <revision>
      <id>7142754</id>
      <parentid>7049951</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T22:50:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142754</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5221" sha1="5e9bvikon3k4e7m28zu4emesmfhf7t2" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2025|kuu=jaanuar}}
{{Auto
| nimi = Nissan Leaf
| pilt = Nissan Leaf 2018 (43928645720).jpg
| pildiallkiri = Teise põlvkonna Nissan Leaf (ZE1)
| tootja = [[Nissan]]
| tootmine = 2010–tänapäev
| klass = Kompaktne elektriauto ([[keskklass]])
| keretüüp = 5-ukseline luukpära
| paigutus = eesmootor, esivedu
| mootor = elektrimootor
| seotud = [[Renault Zoe]], [[Nissan Ariya]]
}}

'''Nissan Leaf''' (akronüüm sõnadest ''Leading Environmentally-friendly Affordable Family car'') on Jaapani autotootja '''[[Nissan]]i''' toodetav viieukseline esiveoline '''[[elektriauto]]'''. Autot esitleti 2010. aasta detsembris Jaapanis ja USA-s ning sellest sai esimene laiale tarbijaskonnale suunatud masstoodetud elektriauto maailmas.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://global.nissannews.com/en/releases/101203-01-e|pealkiri=100% Electric Zero-emission Nissan LEAF Debuts in Japan|aeg=2010-12-02}}&lt;/ref&gt;

Nissan Leaf on pälvinud arvukalt auhindu, sealhulgas '''[[Euroopa aasta auto]]''' 2011 ja '''Maailma aasta auto''' 2011 tiitlid.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.caroftheyear.org/winners/2011/index.php|pealkiri=Car Of the Year 2011: Nissan LEAF|aeg=2010-11-29}}&lt;/ref&gt;

== Esimene põlvkond (ZE0; 2010–2017) ==
{{Auto
| nimi = Esimene põlvkond (ZE0)
| pilt = 2017_Nissan_LEAF_(ZE0_MY17)_hatchback_(2018-11-02)_01.jpg
| tootmine = 2010–2017
| mootor = elektrimootor, '''80 kW (109 hj)'''
| aku = 24 kWh / 30 kWh
| teljevahe = 2700 mm
| pikkus = 4445 mm
}}
Jaapanis ja Ameerika Ühendriikides tuli Leaf müügile detsembris 2010. Erinevalt paljudest teistest tolleaegsetest elektriautodest ehitati Leaf spetsiaalsele elektriauto platvormile, mis võimaldas akud paigutada auto põhja alla, tagades madala raskuskeskme ja parema juhitavuse.

Tühjad akud saab CHAdeMO-standardi alalisvoolu kiirlaadijaga laadida 80% tasemeni umbes 30 minutiga.&lt;ref name=&quot;fast&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Chuck Squatriglia|url=https://www.wired.com/2009/08/nissan-electric-leaf/|pealkiri=Nissan Turns Over An Electric Leaf|väljaanne=WIRED|aeg=2009-08-02}}&lt;/ref&gt;

Eestis sai esimene põlvkond väga populaarseks tänu riiklikule ostutoetusele (ELMO programm), mille raames soetati sadu autosid sotsiaaltöötajatele ja rendivõrkudesse.

&lt;gallery&gt;
Nissan Leaf SD RD 04 2019 3926.jpg|Esimese põlvkonna Leaf (tagaosa)
Used Nissans Leaf SDQ 06 2019 5676.jpg|Esimese põlvkonna salong
Tartu railway station electric car rental.jpg|Nissan Leaf (paremal) laadimas Tartus
&lt;/gallery&gt;

== Teine põlvkond (ZE1; 2017–tänapäev) ==
{{Auto
| nimi = Teine põlvkond (ZE1)
| pilt = Nissan Leaf 2018 (31874639158) (cropped).jpg
| tootmine = 2017–tänapäev
| mootor = elektrimootor, '''110 kW (150 hj)''' või '''160 kW (217 hj)'''
| aku = 40 kWh / 62 kWh
| teljevahe = 2700 mm
| pikkus = 4490 mm
}}
Teise põlvkonna Leafi esitleti 2017. aasta lõpus. Auto disaini muudeti nurgelisemaks ning oluliselt suurenes sõiduulatus ja mootori suutlikkus.

Olulisemad tehnoloogilised uuendused:
* '''e-Pedal:''' Võimaldab sõita peaaegu ainult ühe pedaaliga – gaasipedaali vabastamisel rakendub tugev regenereeriv pidurdus.
* '''Leaf e+:''' 2019. aastal lisandunud 62 kWh akuga versioon, mille mootori võimsus on '''160 kW (217 hj)'''.
* '''ProPILOT:''' Juhiabisüsteem, mis aitab hoida sõidurida ja distantsi eessõitjaga.

== Tehnoloogilised eripärad ja kriitika ==
Nissan Leafi eristab enamikust kaasaegsetest elektriautodest akude '''passiivne õhkjahutus'''. Kuna akul puudub aktiivne vedelikjahutus, võib see kuumas kliimas või korduvate kiirlaadimiste korral üle kuumeneda. 
* '''Rapidgate:''' Teise põlvkonna algusaastatel pälvis auto kriitikat (tuntud kui ''Rapidgate''), kuna pika maanteesõidu ajal piiras auto tarkvara laadimiskiirust, et vältida aku liigset kuumenemist.
* '''Akude vastupidavus:''' Varajaste 24 kWh mudelite puhul esines akude mahtuvuse kiiremat kadu (degradatsiooni), mida Nissan parandas 2014. aastal uue nn &quot;Lizard battery&quot; keemilise koostisega.

== Kahesuunaline laadimine (V2G) ==
Nissan Leaf on üks väheseid masstoodetud elektriautosid, mis toetab täielikult '''kahesuunalist laadimist''' (''Vehicle-to-Grid'' ehk V2G). Kasutades spetsiaalset laadijat, saab Leafi akut kasutada kodu elektritoiteallikana (V2H) või müüa salvestatud energiat tagasi elektrivõrku, aidates tasakaalustada võrgukoormust.&lt;ref&gt;{{Netiviide|pealkiri=Nissan Leaf approved as first EV for V2G in US|url=https://www.nissanusa.com/experience/news-events/nissan-leaf-v2g-approval.html|vaadatud=2025-01-26}}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

== Mudeli tulevik ==
2020. aastate alguses teatas Nissan, et Leafi tootmine praegusel kujul lõpetatakse ning selle nime all või järglasena tuuakse turule uus elektriline krossover, mis kasutab moodsamat vedelikjahutusega platvormi ja CCS-laadimisstandardit.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide|pealkiri=Nissan Leaf to be replaced by new electric SUV|url=https://www.autocar.co.uk/car-news/new-cars/nissan-leaf-be-replaced-new-electric-suv-2025|vaadatud=2025-01-26}}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Nissan|Leaf]]
[[Kategooria:Sõiduautomudelid]]
[[Kategooria:Elektriautod]]</text>
      <sha1>5e9bvikon3k4e7m28zu4emesmfhf7t2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Opel Adam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>369139</id>
    <revision>
      <id>7142898</id>
      <parentid>7117472</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:23:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142898</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3631" sha1="c69bqdn10852uc70756twc9yx41vv8b" xml:space="preserve">{{Auto
| nimi = Opel Adam
| pilt = 2013-03-05 Geneva Motor Show 8017.JPG
| pildiallkiri = Opel Adam 2013. aasta Genfi autonäitusel
| tootja = [[Opel]]
| tootmine = 2012–2019
| klass = linnaauto (A-segment / Lifestyle)
| keretüüp = 3-ukseline luukpära
| paigutus = eesmootor, esivedu
| platvorm = GM Gamma II (lühendatud Corsa D)
| teljevahe = 2311 mm
| pikkus = 3698 mm
| laius = 1720 mm
| kõrgus = 1484 mm
| kaal = 1086–1135 kg
}}

'''Opel Adam''' on Saksamaa autotootja [[Opel]] toodetud kolmeukseline esiveoline linnaauto. Tegemist oli Opeli esimese n-ö luksusliku linnaautoga, mis oli suunatud konkureerima selliste mudelitega nagu [[Fiat 500]] ja [[MINI]].

Sõiduk sai nime ettevõtte asutaja '''Adam Opeli''' järgi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fung |eesnimi=Derek |pealkiri=Opel Adam etymology: Who is named after? What does its name mean? |url=https://www.betweentheaxles.net/opel-adam-etymology-who-is-named-after-what-does-its-name-mean-11043 }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Mudeli esmaesitlus toobus 2012. aasta Pariisi autonäitusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Arnouts |eesnimi=David |kuupäev=26. september 2012 |pealkiri=Opel Adam premieres at Paris motor show |url=https://www.autoweek.com/news/auto-shows/a1970296/opel-adam-premieres-paris-motor-show-1970296/ |vaadatud= |väljaanne=Autoweek |arhiivimisaeg=2023-01-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230104110714/https://www.autoweek.com/news/auto-shows/a1970296/opel-adam-premieres-paris-motor-show-1970296/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Adam on ehitatud lühendatud [[Opel Corsa]] D platvormile. Suurbritannias turustati mudelit kaubamärgi '''Vauxhall Adam''' all.

== Disain ja isikupärastamine ==
Erinevalt varasematest Opeli väikeautodest (nt [[Opel Agila]]) keskendus Adam disainile ja peaaegu piiramatutele isikupärastamisvõimalustele. Klientidel oli võimalik valida miljonite kombinatsioonide vahel, varieerides kerevärve, katusevärve, velgi ja interjööri detaile (sh &quot;tähistaevas&quot; laepolstris). 

Varustustasemed ei kandnud traditsioonilisi nimesid, vaid olid jagatud teemadeks: '''JAM''' (moodne), '''GLAM''' (elegantne) ja '''SLAM''' (sportlik).

== Mudelivariandid ==

=== Opel Adam Rocks ===
2014. aastal Genfi autonäitusel esitletud '''Adam Rocks''' on maasturlikuma välimusega versioon.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Weiner |eesnimi=Eric |kuupäev=20. veebruar 2014 |pealkiri=Opel Adam Rocks Headed to 2014 Geneva Auto Show |url=https://www.motortrend.com/news/opel-adam-rocks-geneva-debut/}}&lt;/ref&gt; Autol on 15 mm võrra kõrgem kliirens, kaitsvad plastikust rattakoobaste laiendused ja standardvarustuses elektriline kangast katuseluuk (SwingTop). Sarnaselt põhimudelile on Rocks ainult esiveoline.

=== Opel Adam S ===
Sportlik tippmudel Adam S avalikustati 2014. aasta lõpus. Sellel on 1,4-liitrine turbomootor võimsusega 110 kW (150 hj), jäigem vedrustus ja võimekamad pidurid.

== Tootmise lõpetamine ==
Hoolimata innovaatilisest disainist otsustas Opel (pärast liitumist PSA grupiga) Adami tootmise 2019. aastal lõpetada. Peamisteks põhjusteks olid väikeautode segmendi kahanemine, mudeli keerukusest tulenevad kõrged tootmiskulud ja vajadus keskenduda elektrifitseerimisele ja linnamaasturitele.

== Galerii ==
&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;150&quot;&gt;
Fail:Adam Rock.JPG|Opel Adam Rocks külgvaade
Fail:2013-03-05 Geneva Motor Show 8021.JPG|Adam Rocks tagantvaade
Fail:2014-03-04 Geneva Motor Show 1262.JPG|Interjööri isikupärastamise näide
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Opel|Adam]]
[[Kategooria:Sõiduautomudelid]]</text>
      <sha1>c69bqdn10852uc70756twc9yx41vv8b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lõman</title>
    <ns>0</ns>
    <id>373004</id>
    <revision>
      <id>7143014</id>
      <parentid>6485095</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:46:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Spokiyny</username>
        <id>206340</id>
      </contributor>
      <origin>7143014</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5106" sha1="jug5pr2jbqchv8tbd9oqy2ig3lbzul6" xml:space="preserve">{{lahingutegevus2}}
{{linn
| nimi = Lõman
| hääldus = 
| nimi1_keel = ukraina
| nimi1 = Лиман
| pilt = Залізничний вокзал м. Лиман після реставрації.jpg
| pildiallkiri = Lõmani raudteejaam
| vapp = Kr_lym_s.png
| vapi_link = Vapp
| lipp = Флаг Лимана.png
| lipu_link = Lipp
| pindala = 
| elanikke = 1900
| asendikaart = Ukraina
| asendikaardi_pilt = 
}}

'''Lõman''' ([[ukraina keel]]es ''Лиман'') on [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, 136 km kaugusel [[Donetsk]]ist põhjas. Lõman on [[Kramatorski rajoon]]i halduskeskus. 

Lõmani elanike arv on 22 509 ja [[asustustihedus]] on keskmiselt 1125 inimest ruutkilomeetri kohta.

== Ajalugu ==
{{vaata|Krasnõi Lõmani lahing}}
[[1667]]. aastal asutatud Lõman (1925–2016 ''Krasnõi Lõman'')&lt;ref name=&quot;LUScY&quot; /&gt; sai linnaõigused [[1938]]. aastal.

[[Sõda Donbassis|Donbassi sõja]] ajal peeti linnas ja selle ümbruses ägedaid lahinguid valitsusvastaste relvajõudude üksuste ja valitsusvägede vahel.&lt;ref name=&quot;bbc1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;6NghP&quot; /&gt;

=== Sõjategevus 2022. aastal ===
{{vaata|Esimene Lõmani lahing|Teine Lõmani lahing}}
[[2022]]. aasta 24. veebruaril [[Venemaa sissetung Ukrainasse|tungis Venemaa Ukrainale kallale]] ning [[23. mai]]l ründasid Vene väed Lõmani. Linn okupeeriti 27. mail. 10. septembril ilmusid meedias teated, mille kohaselt oli Ukraina maavägi 2022. aasta septembris alanud vasturünnaku ajal asunud Lõmani tagasi vallutama.&lt;ref name=&quot;Analysis&quot; /&gt; 30. septembril 2022 võtsid Ukraina väed enda kontrolli alla Lõmani lähedal asuva [[Drobõševe]].&lt;ref name=_1 /&gt;&lt;ref name=KI /&gt; Lõman vabastati Ukraina vägede poolt 1. oktoobril 2022.&lt;ref&gt;[https://censor.net/ua/news/3370917/naselenyyi_punkt_lyman_zvilneno_ta_vzyato_pid_kontrol_voyiny_81yi_oabr_ta_batalyionu_im_kulchytskogo Населений пункт Лиман звільнено та взято під контроль, - воїни 81-ї ОАБр та батальйону ім. Кульчицького записали відео із центру міста. ВIДЕО https://censor.net/ua/n3370917] (vaadatud: 01.10.2022)&lt;/ref&gt;

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Panoramio - V&amp;A Dudush - Освободителям Красного Лимана 1943.jpg|Tank-monument 
Panoramio - V&amp;A Dudush - Красный Лиман.jpg|Sissesõidutee linna
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;bbc1&quot;&gt;(4. juuni 2014). [http://www.bbc.com/news/world-europe-27693781 Ukraine crisis: Rebels take bases in Luhansk region], ''[[BBC News Online]]''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LUScY&quot;&gt;{{Cite web |url=http://rada.gov.ua/news/Novyny/124616.html |title=Верховна Рада України ухвалила Постанову &quot;Про перейменування окремих населених пунктів та районів&quot; |publisher=[[Ukraina Ülemraada]] |date=4. veebruar 2016 |accessdate=5. veebruaril 2016 |language=ukraina |archivedate=7.06.2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160607201629/http://rada.gov.ua/news/Novyny/124616.html |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6NghP&quot;&gt;{{Cite web |url=http://nbnews.com.ua/ru/news/118426/ |title=Сепаратисты захватили отделение милиции в Красном Лимане – очевидцы |accessdate=20.06.2014 |archivedate=6.06.2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140606212627/http://nbnews.com.ua/ru/news/118426/ |url-status=live}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Analysis&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Analysis: Russia caught out by Ukraine’s double offensive |väljaanne=Al Jazeera |url=https://www.aljazeera.com/news/2022/9/10/analysis-russia-caught-out-by-ukraines-double-offensive |vaadatud=10. septembril 2022}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=_1&gt;Іванна Гордійчук. [https://glavcom.ua/country/incidents/zsu-zvilnili-shche-odin-naselenij-punkt-poblizu-limana-video-879049.html ЗСУ звільнили ще один населений пункт поблизу Лимана (відео)] - Glavcom.ua, 30.09.2022 (vaadatud: 30.09.2022)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=KI&gt;[https://kyivindependent.com/uncategorized/isw-ukraines-armed-forces-likely-enveloped-russian-grouping-in-lyman ISW: Ukraine's Armed Forces likely 'enveloped Russian grouping in Lyman']. kyivindependent.com, 30. september 2022&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{Commonskat|Krasnyi Lyman}}
*[http://krliman.gov.ua/uk Linnavalitsuse koduleht]
* [https://www.rferl.org/a/ukraine-full-control-lyman-donbas-/32062655.html Ukrainian Forces Continue Advance In Lyman Area As Russian Losses Mount]. [[RFE/RL]] Ukrainian Service, 3. oktoober 2022
* [https://www.reuters.com/world/europe/russian-artillery-shelling-kills-6-civilians-ukraines-lyman-governor-2023-07-08/ Russian artillery shelling kills 6 civilians in Ukraine's Lyman, governor says]. Reuters, 8. juuli 2023
* Hamza Mohamed and Federica Marsi. [https://www.aljazeera.com/news/liveblog/2023/7/8/russia-ukraine-live-un-slams-civilian-toll-as-war-hits-500-days Russia-Ukraine live: Shelling kills eight in Lyman, says ministry]. aljazeera.com, 8. juuli 2023

[[Kategooria:Donetski oblasti linnad]]</text>
      <sha1>jug5pr2jbqchv8tbd9oqy2ig3lbzul6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Cabdiweli Shiikh Axmed</title>
    <ns>0</ns>
    <id>373071</id>
    <revision>
      <id>7142738</id>
      <parentid>4085694</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T21:55:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ollin Masa</username>
        <id>227337</id>
      </contributor>
      <origin>7142738</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="722" sha1="q3wo9ujpo1x5mc9h7whhl4hfzckf8w3" xml:space="preserve">[[Pilt:Abdiwelisheikhahmed12a.jpg|pisi|Cabdiweli Shiikh Axmed (2014)]]

'''Cabdiweli Shiikh Axmed''' (sündinud [[1959]]) on [[Somaalia]] majandusteadlane, riigiametnik ja poliitik, kes oli [[21. detsember|21. detsembrist]] [[2013]] kuni [[24. detsember|24. detsembrini]] [[2014]] [[Somaalia peaminister]].

Cabdiweli Shiikh Axmed on töötanud mitmes riigiametis ja paljudes rahvusvahelistes organisatsioonides. Peaministri amet on tema esimene poliitiline ametikoht.

Tal on lisaks Somaalia [[kodakondsus]]ele ka [[Kanada]] kodakondsus.

Pärast teda sai uueks peaministriks [[Cumar Cabdirashiid Cali Sharmaarke]].

{{JÄRJESTA:Axmed, Cabdiweli Shiikh}}
[[Kategooria:Somaalia peaministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1959]]</text>
      <sha1>q3wo9ujpo1x5mc9h7whhl4hfzckf8w3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Netailove</title>
    <ns>0</ns>
    <id>374978</id>
    <revision>
      <id>7142660</id>
      <parentid>6077188</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:11:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142660</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1829" sha1="pyyyw4f893o7o9pyy7qzz92zqo09wdd" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Netailove
| hääldus = 
| nimi1_keel = ukraina | nimi1 = село Нетайлове
| nimi2_keel = vene | nimi2 = Нетайлово
| lipp = 
| lipu_link =
| vapp = 
| vapi_link = 
| pindala  = 
| elanikke = 1141
| laius  = 48.1025
| pikkus = 37.549444
| asendikaart = Ukraina
| asendikaardi_pilt = 
}}
'''Netailove''' on [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Jassõnuvata rajoon]]is,&lt;!--:uk:Ясинувата--&gt; umbes 20&amp;nbsp;km kaugusel [[Donetsk]]ist loodes.

Netailove asub 175 meetri&lt;!-- uk wi --&gt; [[Kõrgus merepinnast|kõrgusel merepinnast]].

Külas elab 1141 inimest.

==Ajalugu==
===XXI sajand===
[[Ukraina kriis|2014. aasta Ukraina kriis]]i ajal võtsid venemeelsed separatistid asula oma kontrolli alla.

[[23. juuli]]l öösel lahkusid separatistid külast [[Donetsk]]i suunas.&lt;ref&gt;{{Cite web|url = http://www.segodnya.ua/regions/donetsk/rossiyskiy-terrorist-strelkov-podtverdil-chto-boeviki-pokinuli-7-naselennyh-punktov-539091.html|title = Российский террорист Стрелков подтвердил, что боевики покинули 7 населенных пунктов|date = 23. juuli 2014|accessdate = |website = |publisher = Segodnya|last = |first = |archive-date = 2014-07-25|archive-url = https://web.archive.org/web/20140725233656/http://www.segodnya.ua/regions/donetsk/rossiyskiy-terrorist-strelkov-podtverdil-chto-boeviki-pokinuli-7-naselennyh-punktov-539091.html|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url = http://itar-tass.com/mezhdunarodnaya-panorama/1336162|title = Армия ДНР: украинские силовики разблокировали аэропорт в Донецке|date = 23. juuli 2014|accessdate = |website = |publisher = ITAR-TASS|last = |first = }}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Donetski oblasti külad]]</text>
      <sha1>pyyyw4f893o7o9pyy7qzz92zqo09wdd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valentin Rasputin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>375087</id>
    <revision>
      <id>7142734</id>
      <parentid>7096439</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T21:45:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ollin Masa</username>
        <id>227337</id>
      </contributor>
      <origin>7142734</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3047" sha1="8nm6hq7qksljgrh4alrezfjugka8wm9" xml:space="preserve">[[Pilt:Валентин Распутин.jpg|pisi|Valentin Rasputin (2011)]]

'''Valentin Rasputin''' ([[vene keel]]es Валентин Григорьевич Распутин; [[15. märts]] [[1937]] [[Atalanka]] küla, [[Ust-Udinski rajoon]], [[Irkutski oblast]] – [[14. märts]] [[2015]] [[Moskva]]) oli vene kirjanik.

Ta lõpetas [[Irkutski Riiklik Ülikool|Irkutski Riikliku Ülikooli]] [[1959]]. aastal. Ülikooli lõpetamise järel töötas Rasputin [[Irkutsk]]is ja [[Krasnojarsk]]is ajalehtede toimetuses. Alates [[1966]]. aastast oli ta kutseline kirjanik. [[Nõukogude Liidu Kirjanike Liit|Nõukogude Liidu Kirjanike Liitu]] võeti ta vastu [[1967]]. aastal.

Rasputini esikraamat ilmus 1966. aastal. Temast kujunes nn vene külaproosa silmapaistvamaid esindajaid. Valentin Rasputin elas ja töötas [[Irkutsk]]is ja [[Moskva]]s. Alates [[perestroika]] ajast oli Rasputin ühiskondlikult aktiivne ning väljendas antiliberaalseid ja natsionalistlikke seisukohti. 

Vene kirjandusklassikutest pidas ta oma õpetajateks [[Fjodor Dostojevski]]t ja [[Ivan Bunin]]it.

Kirjutas 1991 alla pöördumisele &quot;[[Slovo k narodu]]&quot; (Sõna rahvale).

Aastal [[2010]] esitas Vene Kirjanike Liit Rasputini [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] kandidaadiks, mida ta siiski ei saanud.

1989–1990 oli ta NSV Liidu rahvasaadik. 1989. aasta suvel esines ta [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]]il ettepanekuga Venemaa väljaastumiseks NSV Liidust.

1990–1991 oli ta NSV Liidu Presidendinõukogu liige.

[[2007]]. aastal astus ta välja tollase presidendikandidaadi [[Gennadi Zjuganov]]i toetuseks.

Alates [[2010]]. aastast oli ta [[Vene Õigeusu Kirik]]u patriarhinõukogu liige.

== Autasud ==

* [[Sotsialistliku töö kangelane]] ([[1987]])
* [[Orden &quot;Teenete eest Isamaa ees&quot;]] 3. järk ([[2007]])
* Orden &quot;Teenete eest Isamaa ees&quot; 4. järk ([[2002]])
* [[Aleksander Nevski orden]] ([[2011]])
* [[Lenini orden]] ([[1984]] ja [[1987]])
* [[Tööpunalipu orden]] ([[1981]])
* [[Orden &quot;Austuse märk&quot;]] ([[1971]])

* [[Vene Föderatsiooni riiklik preemia]] ([[2013]])
* [[NSV Liidu riiklik preemia]] ([[1977]] ja [[1987]])
* [[Lev Tolstoi]] preemia ([[1992]])
* [[Aleksander Solženitsõn]]i preemia ([[2000]])
* [[Fjodor Dostojevski]] preemia ([[2001]])
* [[Aleksander Nevski]] preemia ([[2004]])
* Irkutski linna aukodanik ([[1986]])
* [[Rahvusvaheline auhind &quot;Usk ja ustavus&quot;]] ([[1994]])

==Teoste tõlked eesti keeles==
*Viimne tärmin. Tallinn, 1972
*Ela ja mäleta : [jutustus]. Tallinn, 1977
*Lahkumine Matjorast : [romaan]. Tallinn, 1980
*Raha Mariale ; Tulekahi : [jutustused]. Tallinn, 1987
*Aeg elada, aeg armastada ja teised jutustused. Tallinn, 2006

{{JÄRJESTA:Rasputin, Valentin}}
[[Kategooria:Vene kirjanikud]]
[[Kategooria:Irkutski Riikliku Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Ordeni &quot;Austuse märk&quot; kavalerid]]
[[Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased]]
[[Kategooria:NSV Liidu riikliku preemia laureaadid]]
[[Kategooria:Sündinud 1937]]
[[Kategooria:Surnud 2015]]</text>
      <sha1>8nm6hq7qksljgrh4alrezfjugka8wm9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Peeter I maja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>375530</id>
    <revision>
      <id>7142980</id>
      <parentid>7107212</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:54:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Liilia Moroz</username>
        <id>86291</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajaloost */ Mainitud artiklis sellist infot pole</comment>
      <origin>7142980</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5527" sha1="p4bsq5w9rq6798wfm8i4f4m9stiptgm" xml:space="preserve">{{Mitte segi ajada| Tallinnas asuva [[Peeter I majamuuseum]]iga}}
[[Pilt:Ill-1-narva-2.jpg|pisi|Peeter I maja 19. sajandi keskel]]
[[Pilt:Peeter I maja.jpg|pisi|Peeter I maja 20. sajandi alguses]]
[[File:DP narva 1930.jpg|pisi|left|Peeter I maja 1930. aastail]]
'''Peeter I maja''' ehk '''Peeter Suure loss''' oli maja [[Narva]]s aadressil [[Rüütli tänav (Narva)|Rüütli tänav]] 21.&lt;ref name=&quot;EA3&quot; /&gt; Hoones peatus [[Venemaa]] [[tsaar]] [[Peeter I]] [[1704]]. aastal korduvalt pärast Narva vallutamist rootslastelt [[Põhjasõda|Põhjasõjas]].&lt;ref name=&quot;delfi&quot; /&gt; Ehitis hävis 1944. aastal.&lt;ref name=&quot;EA3&quot; /&gt;

== Kirjeldus ==
Ebareeglipärase trapetsja põhiplaaniga hoone oli kahekorruseline ja katuseärkliga, osa hoone all oli kelder. Paraadsissekäik asus põhjaküljel. Selle ees oli nelja [[Toscana order|Toscana sambaga]] [[portikus]] seda krooniva sõjajumal [[Mars]]i [[puuskulptuur]]iga. Maja kagunurgal oli tornitaoline hulknurkne [[erker]] [[tugipiilar]]i taolisel vundamendil. Idaseinas oli Toscana sammastele toetuv avatud rõdu, millelt sai kokkupandava rippsilla kaudu minna teiselt korruselt [[Pax bastion]]i vallidele ja sealt tsaari sadamasse.&lt;ref name=&quot;EA3&quot; /&gt;

Hoone kahest korrusest ülemist kasutati elukorrusena ning esimesel korrusel olid töökojad ja majandusruumid. Võlvkeldris, mis koosnes kümnest ruumist, olid laoruumid.&lt;ref name=&quot;shutov&quot; /&gt;

Interjööris oli säilinud üks sinise maalinguga valgetest [[kahhel|kahlitest]] 17. sajandi ahi ja [[vestibüül]]i puittrepp samast perioodist, oletatavasti puunikerdaja J. Lude töö. Veel 1826. aastal olid seitsmes ruumis säilinud [[laemaalingud]].&lt;ref name=&quot;EA3&quot; /&gt;

== Ajaloost ==
Enne 1558. aastat oli selle kohal raehärra Hinrik Koene puitmaja, millest pärineb Peeter Suure maja keldris asuv varasem kaev. Liivi sõja ajast ja Rootsi ajast puuduvad hoone kohta andmed.&lt;ref name=&quot;shutov&quot; /&gt;

Kivimaja ehitus sellel krundil kestis aastatel 1676–1684. Ehitust juhatas Zahharius Hoffman noorem ning tellijaks oli kingsepp Jakob Nyman. 1697. aastaks oli maja müüdud puusepp Johann Ludele.&lt;ref name=&quot;shutov&quot; /&gt;

Pärast Narva vallutamist vene vägede poolt peatus seal Vene tsaar Peeter I mitu korda. 1704. aastal oli Peeter I pikemat aega Narvas ja võttis selles majas vastu oma külalisi ja ametnikke. Tsaari jaoks vajaliku esinduslikkuse andmiseks ehitati maja külge nelja sambaga [[portikus]]. Seda kaunistas sõjajumal [[Mars]]i puust figuur. Hiljem liideti majaga vanem naaberhoone.&lt;ref name=&quot;delfi&quot; /&gt; Juba 1708. aastal võeti selles majas ette suur remont, oletatud on ka [[Domenico Trezzini]] osa neis.&lt;ref name=&quot;shutov&quot; /&gt;

Pärast Peeter I surma osteti maja riigi omandisse ja igal Narva-külastusel viibisid nad selles majas.&lt;ref name=&quot;shutov&quot; /&gt; Maja ja seal asunud tsaari esemed olid Venemaa [[keiser]]liku perekonna omandis [[1865]]. aastani.&lt;ref name=&quot;muuseum&quot; /&gt;

1865. aasta detsembris anti maja ja selles asuvad asjad keiser [[Aleksander II]] loal üle Suurgildile:
:''&quot;… anda tähtsuse minetanud Narva kindlustustel asuv maja, ehk Peeter I maja, koos majas asuvate esemetega [[Narva Suurgild]]i seltsi käsutusse ja omandisse.&quot;''&lt;ref name=&quot;muuseum&quot; /&gt;  

Hoones avati muuseum, mille ekspositsioonis oli [[Narva Muinsusselts]]i kogu ja Peeter I majas asunud ajaloolised esemed.&lt;ref name=&quot;muuseum&quot; /&gt; Üks neist oli Peeter I enda valmistatud sõjalaevamudel. Osa esemetest säilitatakse [[Narva linnamuuseum]]is.&lt;ref name=&quot;delfi&quot; /&gt;

Pärast [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] väljakuulutamist anti Peeter I maja Narva linnale 5. veebruaril 1932.&lt;ref name=&quot;delfi&quot; /&gt;

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal Peeter I maja hävis [[1944]]. aasta kevadel. 2. märtsil 1945 koostati sõjategevuses muuseumile tehtud kahude kohta akt ja seisukorra eksperthinnang. Selle hinnangul oli hoonest hävinud 68%. 1946. aastal oli tehtud pakkumine taastada muuseumikogude jaoks hoopis Koidula 3 aadressil asuv hoone (Stahl von Holsteini maja), mille seinad olid paremini säilinud ning taastamine võtnuks vähem aega.&lt;ref name=&quot;shutov&quot; /&gt;

Esimeses Narva vanalinna taastamise projektis oli Peeter Suure maja üks prioriteetsemaid objekte. Teises rekonstrueerimisplaanis (arhitekt [[Teddy Böckler]], kunstiajaloolane [[Helmi Üprus]], insener [[Heino Uuetalu]]) oli ette valmistatud Peeter Suure maja detailne taastamisprojekt.&lt;ref name=&quot;shutov&quot; /&gt;

Vaatamata arhitektide protestile tegi Narva linna täitevkomitee 3. märtsil 1959 otsuse Peeter Suure maja jäänused lammutada. Seinad lammutati täielikult keldrikorruse kõrguseni ning sinna rajati linnapark.&lt;ref name=&quot;shutov&quot; /&gt; 

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;delfi&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://pilt.delfi.ee/picture/16000521/ |pealkiri=Peeter I maja, Narva 1856. aastal |vaadatud=2016-03-12 |arhiivimisaeg=2017-07-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170702184001/http://pilt.delfi.ee/picture/16000521/ |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;muuseum&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://narvamuuseum.ee/est/ajalugu/narva-muuseumi-ajalugu/ |pealkiri=Narva Muuseumi ajalugu |vaadatud=2016-03-12 |arhiivimisaeg=2018-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180303105620/http://narvamuuseum.ee/est/ajalugu/narva-muuseumi-ajalugu/ |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EA3&quot;&gt;Narva. - Eesti arhitektuur 3&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;shutov&quot;&gt;[https://digiteek.artun.ee/fotod/loputood/taiendkoolitus/event_id-147 D. Šutov. Vana Narva. Ruutli tanava eksponeerimise eritingimused]&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Narva ajaloolised ehitised]]
[[Kategooria:Narva ajalugu]]</text>
      <sha1>p4bsq5w9rq6798wfm8i4f4m9stiptgm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7143008</id>
      <parentid>7142980</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:35:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Liilia Moroz</username>
        <id>86291</id>
      </contributor>
      <comment>Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7142980|7142980]], mille tegi [[Special:Contributions/Liilia Moroz|Liilia Moroz]] ([[User talk:Liilia Moroz|arutelu]]) See väide on leitud teisest allikast</comment>
      <origin>7143008</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5855" sha1="3vywctxpqvn4wbtjc35u546aae88s4z" xml:space="preserve">{{Mitte segi ajada| Tallinnas asuva [[Peeter I majamuuseum]]iga}}
[[Pilt:Ill-1-narva-2.jpg|pisi|Peeter I maja 19. sajandi keskel]]
[[Pilt:Peeter I maja.jpg|pisi|Peeter I maja 20. sajandi alguses]]
[[File:DP narva 1930.jpg|pisi|left|Peeter I maja 1930. aastail]]
'''Peeter I maja''' ehk '''Peeter Suure loss''' oli maja [[Narva]]s aadressil [[Rüütli tänav (Narva)|Rüütli tänav]] 21.&lt;ref name=&quot;EA3&quot; /&gt; Hoones peatus [[Venemaa]] [[tsaar]] [[Peeter I]] [[1704]]. aastal korduvalt pärast Narva vallutamist rootslastelt [[Põhjasõda|Põhjasõjas]].&lt;ref name=&quot;delfi&quot; /&gt; Ehitis hävis 1944. aastal.&lt;ref name=&quot;EA3&quot; /&gt;

== Kirjeldus ==
Ebareeglipärase trapetsja põhiplaaniga hoone oli kahekorruseline ja katuseärkliga, osa hoone all oli kelder. Paraadsissekäik asus põhjaküljel. Selle ees oli nelja [[Toscana order|Toscana sambaga]] [[portikus]] seda krooniva sõjajumal [[Mars]]i [[puuskulptuur]]iga. Maja kagunurgal oli tornitaoline hulknurkne [[erker]] [[tugipiilar]]i taolisel vundamendil. Idaseinas oli Toscana sammastele toetuv avatud rõdu, millelt sai kokkupandava rippsilla kaudu minna teiselt korruselt [[Pax bastion]]i vallidele ja sealt tsaari sadamasse.&lt;ref name=&quot;EA3&quot; /&gt;

Hoone kahest korrusest ülemist kasutati elukorrusena ning esimesel korrusel olid töökojad ja majandusruumid. Võlvkeldris, mis koosnes kümnest ruumist, olid laoruumid.&lt;ref name=&quot;shutov&quot; /&gt;

Interjööris oli säilinud üks sinise maalinguga valgetest [[kahhel|kahlitest]] 17. sajandi ahi ja [[vestibüül]]i puittrepp samast perioodist, oletatavasti puunikerdaja J. Lude töö. Veel 1826. aastal olid seitsmes ruumis säilinud [[laemaalingud]].&lt;ref name=&quot;EA3&quot; /&gt;

== Ajaloost ==
Enne 1558. aastat oli selle kohal raehärra Hinrik Koene puitmaja, millest pärineb Peeter Suure maja keldris asuv varasem kaev. Liivi sõja ajast ja Rootsi ajast puuduvad hoone kohta andmed.&lt;ref name=&quot;shutov&quot; /&gt;

Kivimaja ehitus sellel krundil kestis aastatel 1676–1684. Ehitust juhatas Zahharius Hoffman noorem ning tellijaks oli kingsepp Jakob Nyman. 1697. aastaks oli maja müüdud puusepp Johann Ludele.&lt;ref name=&quot;shutov&quot; /&gt;

Pärast Narva vallutamist vene vägede poolt peatus seal Vene tsaar Peeter I mitu korda. 1704. aastal oli Peeter I pikemat aega Narvas ja võttis selles majas vastu oma külalisi ja ametnikke. Tsaari jaoks vajaliku esinduslikkuse andmiseks ehitati maja külge nelja sambaga [[portikus]]. Seda kaunistas sõjajumal [[Mars]]i puust figuur. Hiljem liideti majaga vanem naaberhoone.&lt;ref name=&quot;delfi&quot; /&gt; Juba 1708. aastal võeti selles majas ette suur remont, oletatud on ka [[Domenico Trezzini]] osa neis.&lt;ref name=&quot;shutov&quot; /&gt;

Pärast Peeter I surma osteti maja riigi omandisse ja igal Narva-külastusel viibisid nad selles majas.&lt;ref name=&quot;shutov&quot; /&gt; Maja ja seal asunud tsaari esemed olid Venemaa [[keiser]]liku perekonna omandis [[1865]]. aastani.&lt;ref name=&quot;muuseum&quot; /&gt;

1865. aasta detsembris anti maja ja selles asuvad asjad keiser [[Aleksander II]] loal üle Suurgildile:
:''&quot;… anda tähtsuse minetanud Narva kindlustustel asuv maja, ehk Peeter I maja, koos majas asuvate esemetega [[Narva Suurgild]]i seltsi käsutusse ja omandisse.&quot;''&lt;ref name=&quot;muuseum&quot; /&gt;  

Hoones avati muuseum, mille ekspositsioonis oli [[Narva Muinsusselts]]i kogu ja Peeter I majas asunud ajaloolised esemed.&lt;ref name=&quot;muuseum&quot; /&gt; Üks neist oli Peeter I enda valmistatud sõjalaevamudel. Osa esemetest säilitatakse [[Narva linnamuuseum]]is.&lt;ref name=&quot;delfi&quot; /&gt;

Pärast [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] väljakuulutamist anti Peeter I maja Narva linnale 5. veebruaril 1932.&lt;ref name=&quot;delfi&quot; /&gt;

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal Peeter I maja hävis [[1944]]. aasta kevadel. 2. märtsil 1945 koostati sõjategevuses muuseumile tehtud kahude kohta akt ja seisukorra eksperthinnang. Selle hinnangul oli hoonest hävinud 68%. 1946. aastal oli tehtud pakkumine taastada muuseumikogude jaoks hoopis Koidula 3 aadressil asuv hoone (Stahl von Holsteini maja), mille seinad olid paremini säilinud ning taastamine võtnuks vähem aega.&lt;ref name=&quot;shutov&quot; /&gt;

Esimeses Narva vanalinna taastamise projektis oli Peeter Suure maja üks prioriteetsemaid objekte. Teises rekonstrueerimisplaanis (arhitekt [[Teddy Böckler]], kunstiajaloolane [[Helmi Üprus]], insener [[Heino Uuetalu]]) oli ette valmistatud Peeter Suure maja detailne taastamisprojekt.&lt;ref name=&quot;shutov&quot; /&gt;

Vaatamata arhitektide protestile tegi Narva linna täitevkomitee 3. märtsil 1959 otsuse Peeter Suure maja jäänused lammutada. Seinad lammutati täielikult keldrikorruse kõrguseni ning sinna rajati linnapark.&lt;ref name=&quot;shutov&quot; /&gt; Maja vundamendi jäänused ja keldrid on praegu kaetud liivaga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://baltija.eu/content/3007 |pealkiri=Дом Петра I в Нарве |vaadatud=2016-03-12 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304114625/http://www.baltija.eu/content/3007 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;delfi&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://pilt.delfi.ee/picture/16000521/ |pealkiri=Peeter I maja, Narva 1856. aastal |vaadatud=2016-03-12 |arhiivimisaeg=2017-07-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170702184001/http://pilt.delfi.ee/picture/16000521/ |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;muuseum&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://narvamuuseum.ee/est/ajalugu/narva-muuseumi-ajalugu/ |pealkiri=Narva Muuseumi ajalugu |vaadatud=2016-03-12 |arhiivimisaeg=2018-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180303105620/http://narvamuuseum.ee/est/ajalugu/narva-muuseumi-ajalugu/ |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EA3&quot;&gt;Narva. - Eesti arhitektuur 3&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;shutov&quot;&gt;[https://digiteek.artun.ee/fotod/loputood/taiendkoolitus/event_id-147 D. Šutov. Vana Narva. Ruutli tanava eksponeerimise eritingimused]&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Narva ajaloolised ehitised]]
[[Kategooria:Narva ajalugu]]</text>
      <sha1>3vywctxpqvn4wbtjc35u546aae88s4z</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7143010</id>
      <parentid>7143008</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:37:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Liilia Moroz</username>
        <id>86291</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7143010</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5875" sha1="m3pt1ohlyfz3l48mo3hxqbvt4n59ksq" xml:space="preserve">{{Mitte segi ajada| Tallinnas asuva [[Peeter I majamuuseum]]iga}}
[[Pilt:Ill-1-narva-2.jpg|pisi|Peeter I maja 19. sajandi keskel]]
[[Pilt:Peeter I maja.jpg|pisi|Peeter I maja 20. sajandi alguses]]
[[File:DP narva 1930.jpg|pisi|left|Peeter I maja 1930. aastail]]
'''Peeter I maja''' ehk '''Peeter Suure loss''' oli maja [[Narva]]s aadressil [[Rüütli tänav (Narva)|Rüütli tänav]] 21.&lt;ref name=&quot;EA3&quot; /&gt; Hoones peatus [[Venemaa]] [[tsaar]] [[Peeter I]] [[1704]]. aastal korduvalt pärast Narva vallutamist rootslastelt [[Põhjasõda|Põhjasõjas]].&lt;ref name=&quot;delfi&quot; /&gt; Ehitis hävis 1944. aastal.&lt;ref name=&quot;EA3&quot; /&gt;

== Kirjeldus ==
Ebareeglipärase trapetsja põhiplaaniga hoone oli kahekorruseline ja katuseärkliga, osa hoone all oli kelder. Paraadsissekäik asus põhjaküljel. Selle ees oli nelja [[Toscana order|Toscana sambaga]] [[portikus]] seda krooniva sõjajumal [[Mars]]i [[puuskulptuur]]iga. Maja kagunurgal oli tornitaoline hulknurkne [[erker]] [[tugipiilar]]i taolisel vundamendil. Idaseinas oli Toscana sammastele toetuv avatud rõdu, millelt sai kokkupandava rippsilla kaudu minna teiselt korruselt [[Pax bastion]]i vallidele ja sealt tsaari sadamasse.&lt;ref name=&quot;EA3&quot; /&gt;

Hoone kahest korrusest ülemist kasutati elukorrusena ning esimesel korrusel olid töökojad ja majandusruumid. Võlvkeldris, mis koosnes kümnest ruumist, olid laoruumid.&lt;ref name=&quot;shutov&quot; /&gt;

Interjööris oli säilinud üks sinise maalinguga valgetest [[kahhel|kahlitest]] 17. sajandi ahi ja [[vestibüül]]i puittrepp samast perioodist, oletatavasti puunikerdaja J. Lude töö. Veel 1826. aastal olid seitsmes ruumis säilinud [[laemaalingud]].&lt;ref name=&quot;EA3&quot; /&gt;

== Ajaloost ==
Enne 1558. aastat oli selle kohal raehärra Hinrik Koene puitmaja, millest pärineb Peeter Suure maja keldris asuv varasem kaev. Liivi sõja ajast ja Rootsi ajast puuduvad hoone kohta andmed.&lt;ref name=&quot;shutov&quot; /&gt;

Kivimaja ehitus sellel krundil kestis aastatel 1676–1684. Ehitust juhatas Zahharius Hoffman noorem ning tellijaks oli kingsepp Jakob Nyman. 1697. aastaks oli maja müüdud puusepp Johann Ludele.&lt;ref name=&quot;shutov&quot; /&gt;

Pärast Narva vallutamist vene vägede poolt peatus seal Vene tsaar Peeter I mitu korda. 1704. aastal oli Peeter I pikemat aega Narvas ja võttis selles majas vastu oma külalisi ja ametnikke. Tsaari jaoks vajaliku esinduslikkuse andmiseks ehitati maja külge nelja sambaga [[portikus]]. Seda kaunistas sõjajumal [[Mars]]i puust figuur. Hiljem liideti majaga vanem naaberhoone.&lt;ref name=&quot;delfi&quot; /&gt; Juba 1708. aastal võeti selles majas ette suur remont, oletatud on ka [[Domenico Trezzini]] osa neis.&lt;ref name=&quot;shutov&quot; /&gt;

Pärast Peeter I surma osteti maja riigi omandisse ja igal Narva-külastusel viibisid nad selles majas.&lt;ref name=&quot;shutov&quot; /&gt; Maja ja seal asunud tsaari esemed olid Venemaa [[keiser]]liku perekonna omandis [[1865]]. aastani.&lt;ref name=&quot;muuseum&quot; /&gt;

1865. aasta detsembris anti maja ja selles asuvad asjad keiser [[Aleksander II]] loal üle Suurgildile:
:''&quot;… anda tähtsuse minetanud Narva kindlustustel asuv maja, ehk Peeter I maja, koos majas asuvate esemetega [[Narva Suurgild]]i seltsi käsutusse ja omandisse.&quot;''&lt;ref name=&quot;muuseum&quot; /&gt;  

Hoones avati muuseum, mille ekspositsioonis oli [[Narva Muinsusselts]]i kogu ja Peeter I majas asunud ajaloolised esemed.&lt;ref name=&quot;muuseum&quot; /&gt; Üks neist oli Peeter I enda valmistatud sõjalaevamudel. Osa esemetest säilitatakse [[Narva linnamuuseum]]is.&lt;ref name=&quot;delfi&quot; /&gt;

Pärast [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] väljakuulutamist anti Peeter I maja Narva linnale 5. veebruaril 1932.&lt;ref name=&quot;delfi&quot; /&gt;

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal Peeter I maja hävis [[1944]]. aasta kevadel. 2. märtsil 1945 koostati sõjategevuses muuseumile tehtud kahude kohta akt ja seisukorra eksperthinnang. Selle hinnangul oli hoonest hävinud 68%. 1946. aastal oli tehtud pakkumine taastada muuseumikogude jaoks hoopis Koidula 3 aadressil asuv hoone (Stahl von Holsteini maja), mille seinad olid paremini säilinud ning taastamine võtnuks vähem aega.&lt;ref name=&quot;shutov&quot; /&gt;

Esimeses Narva vanalinna taastamise projektis oli Peeter Suure maja üks prioriteetsemaid objekte. Teises rekonstrueerimisplaanis (arhitekt [[Teddy Böckler]], kunstiajaloolane [[Helmi Üprus]], insener [[Heino Uuetalu]]) oli ette valmistatud Peeter Suure maja detailne taastamisprojekt.&lt;ref name=&quot;shutov&quot; /&gt;

Vaatamata arhitektide protestile tegi Narva linna täitevkomitee 3. märtsil 1959 otsuse Peeter Suure maja jäänused lammutada. Seinad lammutati täielikult keldrikorruse kõrguseni ning sinna rajati linnapark.&lt;ref name=&quot;shutov&quot; /&gt; Maja vundamendi jäänused ja keldrid on praegu kaetud liivaga.&lt;ref name=&quot;delfi&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://baltija.eu/content/3007 |pealkiri=Дом Петра I в Нарве |vaadatud=2016-03-12 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304114625/http://www.baltija.eu/content/3007 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;delfi&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://pilt.delfi.ee/picture/16000521/ |pealkiri=Peeter I maja, Narva 1856. aastal |vaadatud=2016-03-12 |arhiivimisaeg=2017-07-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170702184001/http://pilt.delfi.ee/picture/16000521/ |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;muuseum&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://narvamuuseum.ee/est/ajalugu/narva-muuseumi-ajalugu/ |pealkiri=Narva Muuseumi ajalugu |vaadatud=2016-03-12 |arhiivimisaeg=2018-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180303105620/http://narvamuuseum.ee/est/ajalugu/narva-muuseumi-ajalugu/ |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EA3&quot;&gt;Narva. - Eesti arhitektuur 3&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;shutov&quot;&gt;[https://digiteek.artun.ee/fotod/loputood/taiendkoolitus/event_id-147 D. Šutov. Vana Narva. Ruutli tanava eksponeerimise eritingimused]&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Narva ajaloolised ehitised]]
[[Kategooria:Narva ajalugu]]</text>
      <sha1>m3pt1ohlyfz3l48mo3hxqbvt4n59ksq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Coronation Street</title>
    <ns>0</ns>
    <id>389694</id>
    <revision>
      <id>7142813</id>
      <parentid>7086998</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T04:15:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142813</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1988" sha1="gf9bm2btjwudxvo5fkkegtdef48r1rq" xml:space="preserve">{{seriaal
| nimi = Coronation Street
| originaalnimi = Coronation Street
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| žanr = 
| režii = [[Tony Warren]]
| stsenaarium = 
| produtsent = 
| peaosades = [[Helen Worth]]&lt;br&gt;[[Simon Gregson]]&lt;br&gt;[[William Roache]]&lt;br&gt;[[Anne Kirkbride]]&lt;br&gt;[[Trevor Michael Georges]]&lt;br&gt;[[Lorna Laidlaw]]
| riik = [[Suurbritannia]]
| keel = [[inglise keel|inglise]]
| kanal = [[ITV]]
| originaal = 9. detsember 1960
| hooaegu = 
| jagusid = 
| kestus = 30 minutit
| eesti_kanal = 
| tunnusmuusika = 
| helilooja = [[Eric Spear]]
| esitaja = 
| koduleht = http://www.itv.com/coronationstreet
| imdb_id = 0053494
| filmiveebi_id = 
| esmalinastus = 
}}

&quot;'''Coronation Street'''&quot; on [[Suurbritannia]] [[telesari]], mida toodab [[Granada Television]]. Sarja esimene osa jõudis [[ITV]] eetrisse 9. detsembril 1960 ja jookseb seal tänini. See on Ühendkuningriigis üks pikemaealisi telesarju.

Seda sarja parodeerisid Briti ansambli [[Queen]] liikmed laulu &quot;[[I Want to Break Free]]&quot; muusikavideos. Nad riietusid naisteks.

Sarja &quot;Coronation Street&quot; esimene osa oli eetris 9. detsembril 1960 kell 19.00. Algselt sai see vastakaid arvustusi; Daily Mirrori kolumnist Ken Irwin ennustas, et sari kestab vaid kolm nädalat. Daily Mirror avaldas ka: &quot;Saade on algusest peale hukule määratud ... Sest selles uues sarjas on vähe reaalsust, mida me ilmselt peame kaks korda nädalas kannatama.&quot; Granada Television oli tellinud 13 osa, kusjuures mõned ettevõtte sees kahtlesid, kas saade kestab kauem kui kavandatud tootmisaeg. Vaatajad aga samastusid kiiresti saate kujutamisega tuttavatest, igapäevastest tegelastest. Saates kasutati ka põhjainglise keelt ja dialekti; hellitavad kohalikud terminid nagu &quot;eh, chuck?&quot;, &quot;nowt&quot; ( / n aʊ t /, sõnast ''nought'', mis tähendab ''mitte midagi'') ja „by 'eck!“ muutusid Briti televisioonis esmakordselt laialdaselt kuuldavaks.

== Välislingid ==
* {{IMDb}}

[[Kategooria:Suurbritannia telesarjad]]
[[Kategooria:ITV telesaated]]</text>
      <sha1>gf9bm2btjwudxvo5fkkegtdef48r1rq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142814</id>
      <parentid>7142813</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T04:18:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <origin>7142814</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2002" sha1="lroaax7b74oiursg9b8xyfci531dbg1" xml:space="preserve">{{viitamata}}
{{seriaal
| nimi = Coronation Street
| originaalnimi = Coronation Street
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| žanr = 
| režii = [[Tony Warren]]
| stsenaarium = 
| produtsent = 
| peaosades = [[Helen Worth]]&lt;br&gt;[[Simon Gregson]]&lt;br&gt;[[William Roache]]&lt;br&gt;[[Anne Kirkbride]]&lt;br&gt;[[Trevor Michael Georges]]&lt;br&gt;[[Lorna Laidlaw]]
| riik = [[Suurbritannia]]
| keel = [[inglise keel|inglise]]
| kanal = [[ITV]]
| originaal = 9. detsember 1960
| hooaegu = 
| jagusid = 
| kestus = 30 minutit
| eesti_kanal = 
| tunnusmuusika = 
| helilooja = [[Eric Spear]]
| esitaja = 
| koduleht = http://www.itv.com/coronationstreet
| imdb_id = 0053494
| filmiveebi_id = 
| esmalinastus = 
}}

&quot;'''Coronation Street'''&quot; on [[Suurbritannia]] [[telesari]], mida toodab [[Granada Television]]. Sarja esimene osa jõudis [[ITV]] eetrisse 9. detsembril 1960 ja jookseb seal tänini. See on Ühendkuningriigis üks pikemaealisi telesarju.

Seda sarja parodeerisid Briti ansambli [[Queen]] liikmed laulu &quot;[[I Want to Break Free]]&quot; muusikavideos. Nad riietusid naisteks.

Sarja &quot;Coronation Street&quot; esimene osa oli eetris 9. detsembril 1960 kell 19.00. Algselt sai see vastakaid arvustusi; Daily Mirrori kolumnist Ken Irwin ennustas, et sari kestab vaid kolm nädalat. Daily Mirror avaldas ka: &quot;Saade on algusest peale hukule määratud ... Sest selles uues sarjas on vähe reaalsust, mida me ilmselt peame kaks korda nädalas kannatama.&quot; Granada Television oli tellinud 13 osa, kusjuures mõned ettevõtte sees kahtlesid, kas saade kestab kauem kui kavandatud tootmisaeg. Vaatajad aga samastusid kiiresti saate kujutamisega tuttavatest, igapäevastest tegelastest. Saates kasutati ka põhjainglise keelt ja dialekti; hellitavad kohalikud terminid nagu &quot;eh, chuck?&quot;, &quot;nowt&quot; ( / n aʊ t /, sõnast ''nought'', mis tähendab ''mitte midagi'') ja „by 'eck!“ muutusid Briti televisioonis esmakordselt laialdaselt kuuldavaks.

== Välislingid ==
* {{IMDb}}

[[Kategooria:Suurbritannia telesarjad]]
[[Kategooria:ITV telesaated]]</text>
      <sha1>lroaax7b74oiursg9b8xyfci531dbg1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arboristide Koda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>390627</id>
    <revision>
      <id>7142462</id>
      <parentid>6514898</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:36:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ennobea</username>
        <id>188452</id>
      </contributor>
      <comment>/* growthexperiments-addlink-summary-summary:2|1|0 */</comment>
      <origin>7142462</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5026" sha1="pu7va1p6p9kf81y8aqdq3riqw1g697j" xml:space="preserve">{{toimeta}}
'''Arboristide Koda MTÜ''' (inglise k. ''Estonian Chamber of Arborists'') on 21. veebruaril 2011 asutatud [[organisatsioon]], mille eesmärgiks on [[arborist]]i kutse propageerimine ning osalemine kutsestandardite väljatöötamisel lähtuvalt Euroopa kvalifikatsiooniraamistikust. Koja esimees on Heiki Hanso.

Koda teeb koostööd tegevarboristide, õppeasutuste, kutsenõukogude, sihtrühmade, meedia ning erinevate organisatsioonidega nii Eestist kui välisriikidest ning kõigiga, kellele on tähtis Eestimaa säästlik areng, loodushoid ja [[mets]], puude terve kasvamine ning kauni elukeskkonna kujundamine. Oma toimingutes lähtub ühing Eesti Vabariigi seadustest, Arboristide Koja põhikirjast &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://arboristidekoda.ee/koda/dokumendid/pohikiri/ |pealkiri=Arboristide Koda põhikiri |vaadatud=2015-02-05 |arhiivimisaeg=2015-02-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150205145114/http://arboristidekoda.ee/koda/dokumendid/pohikiri/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; ning nii Arboristide kui ka Vabaühenduste eetikakoodeksist &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://arboristidekoda.ee/arboristid/arboristide-eetikakoodeks/ |pealkiri=Arboristide eetikakoodeks |vaadatud=2015-02-05 |arhiivimisaeg=2015-02-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150205145120/http://arboristidekoda.ee/arboristid/arboristide-eetikakoodeks/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.

==Ülesanded==
Arboristide Koja ülesandeks on:
# viia Eesti puuhooldus Euroopa tasemele ning seeläbi pikendada Eesti puude eluiga,
# kujundada vajalikke oskusi, teadmisi ja hoiakuid,
# suurendada koolituste ja elukestva õppe kaudu konkurentsivõimet,
# viia abivajajad kokku spetsialistidega.{{lisa viide}} 

==Koolitused ja üritused==
Arboristide Koda on korraldanud näiteks järgmised koolitused:
* Ronimislaager Saaremaal ja Viljandis, 2. ja 9. augustil 2014. Ettevalmistuslaager puuronimise meistrivõistlusteks.
* Õppepäev „Viljapuude kevadine lõikamine“ 9. aprillil 2011. Õunapuude kevadise lõikamise praktiline koolitus.

Samuti on korraldatud mitmeid üritusi arboristi kutse ja sellega seotu propageerimiseks.

[[File:Oak tree on a football field.JPG|Tamm Orissaare jalgpalliväljakul|thumb]]
=== Euroopa aasta puu võistlus 2015 ===
Euroopa aasta puu võistlus sai alguse 2011. aastal ning kasvas välja populaarsest Aasta puu võistlusest Tšehhi Vabariigis. Euroopa aasta puu mõte on juhtida tähelepanu huvitavatele vanadele puudele, millel on oma lugu ja seotus inimestega. Eesti osales Euroopa puu valimisel esimest aastat. Ürituse eestvedajaks Eestis oli Arboristide Koda MTÜ.

Euroopa 2015. aasta puu võistlusel esindas Eestit Orissaare tamm jalgpalliväljakul ja saavutas esikoha.

[[File:Roosa Tamm Ratlas.jpg|thumb|Ratla roosa tamm]]
===Tamme värvimine===
Saaremaal Ratlas asub karjamaa, kus kasvavad tammed. Üks nendest tammedest on jalapeal kuivanud ja sõiduteelt hästi vaadeldav. Arboristide Koda värvis 30. augustil 2014 selle puu pintsliga juurekaelast tippudeni erkroosat värvi, et kinnistada inimese alateadvusesse puu rikkumata võragraafika. Lähim värvitud puu on Lätis.

===Balti puuronimise meistrivõistlused 2014===
Tornide väljakul toimunud puuronimise meistrivõistluste käigus selgitati 14.–16. augustil 2014 välja Balti riikide parim puuronija ja Eesti meister. Võisteldi viiel alal:
* kiirusronimine (turvatud võistleja ronib kiiruse peale)
* tööülesannete jäljendamine puul (5 erineva tööülesande sooritamine kiiruse peale)
* viskeliini heitmine puuvõrasse (põhineb täpsusel ja kiirusel)
* kannatanu päästmine puult (õnnetusolukorra lahendamine turvaliselt ja leidlikult)
* ''footlock''-tehnikas ronimine (vertikaaltõus topeltköiel aja peale)
Balti riikide parim puuronija 2014. aastal oli Juha Palojärvi Soomest.
Eesti meistriks tuli Mart Hiio, kes jäi üldarvestuses 3. kohale. 

===Eesti puuronimise meistrivõistlused 2012===
Üritus toimus Kuressaare Lossipargis 3.–4. augustil 2012 Kuressaare Merepäevade raames. Võistluse käigus selgitati esmakordselt selle valdkonna Eesti parimad. 
Võistlusalad:
* kiirusronimine
* tööülesannete jäljendamine puul
* viskeliini heitmine puuvõrasse
* kannatanu päästmine puult
* ''footlock''-tehnikas ronimine
2012. aasta Eesti meistriks tuli arborist Heiki Hanso.

== Treestonia ==
Trees to visit in Estonia ehk puuturism on järjest populaarsem. Arboristide Koja kodulehele on koondatud suur osa juba tuntud ja vaatamisväärsetest Eesti puudest, kuid eesmärk on otsida juurde uusi silmapaistvaid puid, mida üle vaadata, mõõta ja arhiveerida.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://arboristidekoda.ee/puu/treestonia/ |pealkiri=Treestonia |vaadatud=2015-04-16 |arhiivimisaeg=2015-02-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150205162541/http://arboristidekoda.ee/puu/treestonia/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://arboristidekoda.ee/ Koja koduleht]

[[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]]
[[Kategooria:Eesti metsandusorganisatsioonid]]</text>
      <sha1>pu7va1p6p9kf81y8aqdq3riqw1g697j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tauno Võhmar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>393517</id>
    <revision>
      <id>7142443</id>
      <parentid>6710372</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:58:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* Poliitiline tegevus */</comment>
      <origin>7142443</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3292" sha1="pf8ffbhg68n9kjm5w766nlfzwdi6jsx" xml:space="preserve">'''Tauno Võhmar''' (sündinud [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[1971]] [[Kohtla-Järve]]l) on [[Eesti]] poliitik, [[Jõhvi vald|Jõhvi]] vallavanem aastatel [[2005]]–[[2014]]&lt;ref name=&quot;Põhjarannik&quot;&gt;Jõhvi arengu eestvedaja taandub tüliga. Põhjarannik, 31. mai 2014.&lt;/ref&gt;. 

Võhmar on lõpetanud [[Eesti Põllumajandusülikool]]i mehhaniseerimise erialal{{lisa viide}}. Ta on töötanud metallifirma Tametec müügijuhi ja [[Eesti Gaas]]i Virumaa müügipiirkonna juhina.&lt;ref name=&quot;Põhjarannik&quot; /&gt; 

== Poliitiline tegevus ==
[[2002]]. aasta kohalike omavalitsuse valimiste järel sai Võhmar [[Erakond Res Publica|Res Publica]] liikmena [[Toila]] vallavanemaks.&lt;ref&gt;[http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=2660 Toila vallavanemaks sai Tauno Võhmar] Põhjarannik, 7. november 2002.&lt;/ref&gt; [[2005]]. aastast oli ta Toila vallavolikogu esimees.&lt;ref&gt;[http://toilaleht.blogspot.com/2013/04/20-aastat-sonas-ja-pildis.html 20 aastat sõnas ja pildis] Toila valla leht, 11. aprill 2013.&lt;/ref&gt; Kuni [[2008]]. aastani töötas ta nii Toila vallavolikogu esimehe kui ka Jõhvi vallavanemana.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20150402111845/http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&amp;file=article&amp;sid=7046 Toila volikogu esimeheks sai Kalle Lehismets] Põhjarannik, 17. jaanuar 2008.&lt;/ref&gt;

[[2006]]. aastal astus Võhmar Res Publicast välja&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20150402182943/http://www.w3.ee/openarticle.php?id=411190&amp;lang=est Tauno Võhmar: ''Sain poliitilisest märgist lahti''] Põhjarannik, 24. oktoober 2006.&lt;/ref&gt; ning oli kuni [[2010]]. aastani parteitu.

[[10. august]]ist 2010 kuni [[29. detsember|29. detsembrini]] 2014 kuulus Võhmar [[Reformierakond]]a (oli juhtumisi 8500. reformierakondlane).&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/298967/johvi-vallavanem-tauno-vohmar-liitus-reformierakonnaga Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar liitus Reformierakonnaga] Postimees, 12. august 2010.&lt;/ref&gt; [[2015]]. aasta [[Riigikogu]] valimistel kandideeris ta [[Ida-Virumaa]]l [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL.i]] nimekirjas ning kogus 716 häält.&lt;ref&gt;[http://rk2015.vvk.ee/detailed-7.html 2015. aasta Riigikogu valimiste hääletustulemused] Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehel.&lt;/ref&gt;

[[1. juuni]]l 2015 alustati Võhmari suhtes kriminaalmenetlust võimaliku usalduse kuritarvitamise pärast Jõhvi vallavanema ametis.&lt;ref&gt;[http://pr.pohjarannik.ee/?p=14112 Prokuratuur alustas Võhmari suhtes kriminaalmenetlust] Põhjarannik, 3. juuni 2015.&lt;/ref&gt;

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] Valimisliit Alutaguse nimekirjas, kogus 200 häält ning osutus valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 29. aprill 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Tauno Võhmaril on elukaaslane, peres on kaks last.&lt;ref name=&quot;Põhjarannik&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Võhmar, Tauno}}
[[Kategooria:Eesti vallavanemad]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>pf8ffbhg68n9kjm5w766nlfzwdi6jsx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nikolai Tupitsõn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>401714</id>
    <revision>
      <id>7142746</id>
      <parentid>6935264</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T22:07:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142746</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1951" sha1="94m7gn4clv0slfed846sga10gzzoweu" xml:space="preserve">'''Nikolai Tupitsõn''' (Николай Кузьмич Тупицын; [[1910]] [[Semipalatinski oblast]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://wiki.tsu.ru/wiki/index.php/%D0%A2%D1%83%D0%BF%D0%B8%D1%86%D1%8B%D0%BD,_%D0%9D%D0%B8%D0%BA%D0%BE%D0%BB%D0%B0%D0%B9_%D0%9A%D1%83%D0%B7%D1%8C%D0%BC%D0%B8%D1%87 |pealkiri=ТУПИЦЫН Николай Кузьмич |vaadatud=2015-04-15 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305040729/http://wiki.tsu.ru/wiki/index.php/%D0%A2%D1%83%D0%BF%D0%B8%D1%86%D1%8B%D0%BD,_%D0%9D%D0%B8%D0%BA%D0%BE%D0%BB%D0%B0%D0%B9_%D0%9A%D1%83%D0%B7%D1%8C%D0%BC%D0%B8%D1%87 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; – [[märts]] [[1991]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] diplomaat, suursaadik.

== Elulugu ==
Ta lõpetas [[Tomski Riiklik Ülikool|Tomski Riikliku Ülikooli]] 1937. aastal. 

Aastail 1944–1945 töötas ta [[NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaadis]], 1945–1947 Nõukogude Liidu [[Poola]] saatkonnas, 1947–1953 NSV Liidu välisministeeriumis. Aastail 1953–1955 õppis ta välisministeeriumi Kõrgemas Diplomaatilises Koolis. Aastail 1955–1958 oli ta NSV Liidu [[Jugoslaavia]] saatkonna esimene sekretär, 1958–1959 välisministeeriumi osakonnajuhataja ning valitsuseülema asetäitja, 1959–1963 välisministeeriumi ekspert-konsultant, 1963–1966 NSV Liidu erakorraline ja täievoliline suursaadik [[Island]]il, 1967–1970 välisministeeriumi personaliosakonna juhataja, välisministeeriumi kolleegiumi liige, 1970–1975 NSV Liidu erakorraline ja täievoliline suursaadik [[Kuveit|Kuveidis]].

== Viited ==
&lt;references /&gt;

{{JÄRJESTA:Tupitsõn, Nikolai}}
[[Kategooria:Nõukogude Liidu suursaadikud]]
[[Kategooria:Tomski ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Ordeni &quot;Austuse märk&quot; kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1910]]
[[Kategooria:Surnud 1991]]</text>
      <sha1>94m7gn4clv0slfed846sga10gzzoweu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saluut (Keila kino)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>401717</id>
    <revision>
      <id>7142854</id>
      <parentid>7141765</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:34:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-20154-48</username>
        <id>226309</id>
      </contributor>
      <origin>7142854</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1781" sha1="gjg2fhuy2dcau0grhc12cg0emzt66z9" xml:space="preserve">[[Fail:Keila ajalugu 19.jpg|pisi|Kinohoone enne juurdeehitust]]
[[Fail:Keila kino 1960.jpg|pisi|Keila kino tagune 1960. aastal]]
[[Fail:Keila.jpg|pisi|Keila kino tänapäeval koos juurdeehitusega]]
'''Saluut''' oli [[kino]] [[Keila]]s.

Kino avati 1953. aasta augustis linna keskväljakule ehitatud sammastega hoones ([[Keskväljak (Keila)|Keskväljak]] 10). Samasugune kino ehitati veel [[Paldiski|Paldiskisse]] (valmis 1954) ja [[Koit (Tõrva kino)|Tõrvasse]] (valmis 1953).

Kõrgajal näidati kinos kolm seanssi päevas. Tänu [[Keila 1. Keskkool]]i filmiklubile Kõps näidati seal tihti uusi Eesti filme enne nende ametlikku esilinastust või toimusid seal eelesilinastused. Kooliõpilased said muu hulgas vaadata tsensuuriajastul veidi taunitud teoseid, nagu [[Lennart Meri]] &quot;[[Linnutee tuuled]]&quot; ja &quot;[[Veelinnurahvas]]&quot;. Toimusid ka seansid koolikirjanduse teoste põhjal valminud filmidest.  

1986. aastal valmis hoone juurdeehitis kinovõrgu administratsioonile. Rajati ka tualettide osa. 1990. aastatel tegutsesid hoones ka [[baar]], [[Diskoteek|diskosaal]] ja [[kasiino]].&lt;ref name=&quot;eestielu&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150216230355/http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/kodulugu/enne-ja-nuud-keila-kino-saluut?id=65343502 &quot;Enne ja nüüd: Keila kino Saluut&quot;]. Eesti ELu. Harjumaa, 2. detsember 2012&lt;/ref&gt;

Hoones on asunud ka pangakontor (mis suleti 1. märtsil 2022)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.swedbank.ee/private/home/contacts/branches|pealkiri=Esindused|väljaanne=Swedbank}}&lt;/ref&gt;, ilukeskus ja lillepood. Seal tegutses ööklubi Lucifer. &lt;ref name=&quot;eestielu&quot;/&gt;Alates 2025. aastat töötab hoones ka loomakliinik. 

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Keila ajalugu]]
[[Kategooria:Keila ehitised]]
[[Kategooria:Eesti kinod]]
[[Kategooria:Eesti kinohooned]]</text>
      <sha1>gjg2fhuy2dcau0grhc12cg0emzt66z9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Evelyn Bernard</title>
    <ns>0</ns>
    <id>412340</id>
    <revision>
      <id>7142556</id>
      <parentid>7118111</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:50:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26114-23</username>
        <id>228298</id>
      </contributor>
      <comment>Lehekülg asendatud tekstiga '== Viited == {{Viited}}  {{JÄRJESTA:Bernard, Evelyn}} [[Kategooria:Eesti naisjalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1988]]'</comment>
      <origin>7142556</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="122" sha1="3uigpdo0o4slncop5phwy4807eh025r" xml:space="preserve">== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Bernard, Evelyn}}
[[Kategooria:Eesti naisjalgpallurid]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>3uigpdo0o4slncop5phwy4807eh025r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142557</id>
      <parentid>7142556</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:51:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NDG</username>
        <id>207703</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Reverted edits by [[Special:Contribs/~2026-26114-23|~2026-26114-23]] ([[User talk:~2026-26114-23|talk]]) to last version by Andreas003: unexplained content removal</comment>
      <origin>7097875</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2227" sha1="rdtus3rhmcwc9eiuoh2mwo66wiapzxk" xml:space="preserve">{{Jalgpallur
| klubi1 = [[JK Pärnu naiskond|Pärnu JK]]
| aastad1 = 2005–2009
| mänge1 = 53
| väravaid1 = 6
}}

'''Evelyn Bernard''' (sündinud [[2. aprill]]il [[1988]]) on [[eesti]] [[Jalgpall|jalgpallur]] ja [[kunstnik]].

Bernard omandas 2007. aastal keskhariduse [[Pärnu Koidula Gümnaasium|Koidula Gümnaasiumis]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vilistlased 2007 |url=https://www.koidulag.edu.ee/et/vilistlased-2007 |vaadatud=2026-02-23 |väljaanne=[[Pärnu Koidula Gümnaasium]]}}&lt;/ref&gt; Aastatel 2005–2006 ja 2007–2009 mängis ta klubis [[JK Pärnu naiskond|JK Pärnu]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Evelyn Bernard |url=https://jalgpall.ee/voistlused/player/17775/team/1394 |vaadatud=2026-02-23 |väljaanne=[[Eesti Jalgpalli Liit]]}}&lt;/ref&gt; 2010. aastal kaitses portfoolio [[EKA]]-s, 2014. aastal lõpetas teatrikunsti visuaaltehnoloogia eriala [[Viljandi kultuuriakadeemia|Viljandi kultuuriakadeemias]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Jahnke |eesnimi=Solveig |kuupäev=2015-09-24 |pealkiri=2010 kaitstud portfooliod ja magistritööd |url=https://www.artun.ee/et/2010-kaitstud-portfooliod-ja-magistritood/ |vaadatud=2026-02-23 |väljaanne=[[Eesti Kunstiakadeemia]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |kuupäev=juuli 2014 |pealkiri=Lõpetajad: Viljandi Kultuuriakadeemia |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c5a906a5-f894-414e-bc03-44445c8eafee/content |ajakiri=[[Universitas Tartuensis]] |aastakäik=7 |lehekülg=57}}&lt;/ref&gt;

Pärast kõrghariduse omandamist on Bernard tegutsenud kunstnikuna ja [[Rekvisiit|rekvisiitide]] valmistajana näidendite ja filmide jaoks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Evelyn Bernard |url=https://www.efis.ee/person/38848 |vaadatud=2026-02-23 |väljaanne=[[Eesti Filmi Andmebaas]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Totaalselt sinust üle |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/totaalselt-sinust-ule-endla-teater/ |vaadatud=2026-02-23 |väljaanne=[[Eesti Teatri Agentuur]]}}&lt;/ref&gt; 2025. aastast juhib ta oma ettevõtet.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Evelyn Bernard |url=https://www.inforegister.ee/2460456-ID/ |vaadatud=2026-02-23 |väljaanne=Inforegister}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Bernard, Evelyn}}
[[Kategooria:Eesti naisjalgpallurid]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>rdtus3rhmcwc9eiuoh2mwo66wiapzxk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142558</id>
      <parentid>7142557</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:51:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26114-23</username>
        <id>228298</id>
      </contributor>
      <comment>Kustutatud kogu lehekülje sisu</comment>
      <origin>7142558</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="0" sha1="phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1" />
      <sha1>phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142559</id>
      <parentid>7142558</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:52:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NDG</username>
        <id>207703</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Reverted edits by [[Special:Contribs/~2026-26114-23|~2026-26114-23]] ([[User talk:~2026-26114-23|talk]]) to last version by NDG: unexplained content removal</comment>
      <origin>7097875</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2227" sha1="rdtus3rhmcwc9eiuoh2mwo66wiapzxk" xml:space="preserve">{{Jalgpallur
| klubi1 = [[JK Pärnu naiskond|Pärnu JK]]
| aastad1 = 2005–2009
| mänge1 = 53
| väravaid1 = 6
}}

'''Evelyn Bernard''' (sündinud [[2. aprill]]il [[1988]]) on [[eesti]] [[Jalgpall|jalgpallur]] ja [[kunstnik]].

Bernard omandas 2007. aastal keskhariduse [[Pärnu Koidula Gümnaasium|Koidula Gümnaasiumis]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vilistlased 2007 |url=https://www.koidulag.edu.ee/et/vilistlased-2007 |vaadatud=2026-02-23 |väljaanne=[[Pärnu Koidula Gümnaasium]]}}&lt;/ref&gt; Aastatel 2005–2006 ja 2007–2009 mängis ta klubis [[JK Pärnu naiskond|JK Pärnu]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Evelyn Bernard |url=https://jalgpall.ee/voistlused/player/17775/team/1394 |vaadatud=2026-02-23 |väljaanne=[[Eesti Jalgpalli Liit]]}}&lt;/ref&gt; 2010. aastal kaitses portfoolio [[EKA]]-s, 2014. aastal lõpetas teatrikunsti visuaaltehnoloogia eriala [[Viljandi kultuuriakadeemia|Viljandi kultuuriakadeemias]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Jahnke |eesnimi=Solveig |kuupäev=2015-09-24 |pealkiri=2010 kaitstud portfooliod ja magistritööd |url=https://www.artun.ee/et/2010-kaitstud-portfooliod-ja-magistritood/ |vaadatud=2026-02-23 |väljaanne=[[Eesti Kunstiakadeemia]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |kuupäev=juuli 2014 |pealkiri=Lõpetajad: Viljandi Kultuuriakadeemia |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c5a906a5-f894-414e-bc03-44445c8eafee/content |ajakiri=[[Universitas Tartuensis]] |aastakäik=7 |lehekülg=57}}&lt;/ref&gt;

Pärast kõrghariduse omandamist on Bernard tegutsenud kunstnikuna ja [[Rekvisiit|rekvisiitide]] valmistajana näidendite ja filmide jaoks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Evelyn Bernard |url=https://www.efis.ee/person/38848 |vaadatud=2026-02-23 |väljaanne=[[Eesti Filmi Andmebaas]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Totaalselt sinust üle |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/totaalselt-sinust-ule-endla-teater/ |vaadatud=2026-02-23 |väljaanne=[[Eesti Teatri Agentuur]]}}&lt;/ref&gt; 2025. aastast juhib ta oma ettevõtet.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Evelyn Bernard |url=https://www.inforegister.ee/2460456-ID/ |vaadatud=2026-02-23 |väljaanne=Inforegister}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Bernard, Evelyn}}
[[Kategooria:Eesti naisjalgpallurid]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>rdtus3rhmcwc9eiuoh2mwo66wiapzxk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oleg Kuznetsov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>412576</id>
    <revision>
      <id>7142483</id>
      <parentid>6344219</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:57:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7142483</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1240" sha1="sev3xzo63zeks24c2hg8xywrjcyaj9j" xml:space="preserve">{{See artikkel| on Eesti riigiametnikust; Venemaa jalgpalluri kohta vaata [[Oleg Kuznetsov (jalgpallur)]]}}

'''Oleg Kuznetsov''' (sündinud [[23. veebruar]]il [[1962]] [[Kiviõli]]s) on Eesti riigiametnik.

Kuznetsov on olnud [[Illuka vald|Illuka]] [[vallavanem]].

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirjas [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 7|valimisringkonnas nr 7]] ([[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]) 187 häält ning ei osutunud valituks.

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] Valimisliit Oma Vald nimekirjas, kogus 150 häält ning osutus valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 29. aprill 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

{{JÄRJESTA:Kuznetsov, Oleg}}
[[Kategooria:Sündinud 1962]]</text>
      <sha1>sev3xzo63zeks24c2hg8xywrjcyaj9j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142484</id>
      <parentid>7142483</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:57:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7142484</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1263" sha1="010sv19exqlliypky5edn7g61qg449e" xml:space="preserve">{{See artikkel| on Eesti riigiametnikust; Venemaa jalgpalluri kohta vaata [[Oleg Kuznetsov (jalgpallur)]]}}

'''Oleg Kuznetsov''' (sündinud [[23. veebruar]]il [[1962]] [[Kiviõli]]s) on Eesti riigiametnik.

Kuznetsov on olnud [[Illuka vald|Illuka]] [[vallavanem]].

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirjas [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 7|valimisringkonnas nr 7]] ([[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]) 187 häält ning ei osutunud valituks.

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] Valimisliit Oma Vald nimekirjas, kogus 150 häält ning osutus valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 29. aprill 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kuznetsov, Oleg}}
[[Kategooria:Sündinud 1962]]</text>
      <sha1>010sv19exqlliypky5edn7g61qg449e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142486</id>
      <parentid>7142484</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:59:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7142486</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1264" sha1="soe6oe2tc2dyznh5t7qwnnjq9v6midf" xml:space="preserve">{{See artikkel| on Eesti riigiametnikust; Venemaa jalgpalluri kohta vaata [[Oleg Kuznetsov (jalgpallur)]]}}

'''Oleg Kuznetsov''' (sündinud [[23. veebruar]]il [[1962]] [[Kiviõli]]s) on Eesti riigiametnik.

Kuznetsov on olnud [[Illuka vald|Illuka]] [[vallavanem]].

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirjas [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 7|valimisringkonnas nr 7]] ([[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]) 187 häält ning ei osutunud valituks.

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] valimisliidu Oma Vald nimekirjas, kogus 150 häält ning osutus valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 29. aprill 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kuznetsov, Oleg}}
[[Kategooria:Sündinud 1962]]</text>
      <sha1>soe6oe2tc2dyznh5t7qwnnjq9v6midf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ines Jaagus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>412928</id>
    <revision>
      <id>7142725</id>
      <parentid>6950484</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T21:24:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26212-64</username>
        <id>228318</id>
      </contributor>
      <origin>7142725</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1971" sha1="jaq3ahgh5vbtj6yq4km1c1rlst56j0d" xml:space="preserve">'''Ines Jaagus''' (neiuna '''Ines Oit'''; [[11. jaanuar]] [[1921]] Tallinn – [[12. august]] [[2015]] Tartu) oli eesti arhitekt.

Ta lõpetas [[1940]]. aastal [[Elfriede Lenderi Eragümnaasium]]i ja [[1942]]. aastal [[Tallinna Pedagoogium]]i. 

Aastatel [[1942]]–[[1943]] töötas ta [[Kernu Põhikool|Kernu algkoolis]] õpetajana. Aastatel [[1943]]–[[1944]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]i põllumajandusteaduskonnas. [[1950]]. aastal lõpetas ta [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] arhitektuuriosakonna.

Ta töötas aastatel [[1950]]–[[1981]] [[Tartu]]s, algul linna peaarhitekti projekteerimis-geodeetilises büroos ([[Arnold Matteus]]e käe all), seejärel arhitektina ja peaarhitektina [[Eesti Projekt]]i Tartu osakonnas. Ta oli aastast [[1958]] [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige.

==Isiklikku==
Tema vennad olid helilooja [[Arne Oit]] ja tehnikateadlane [[Edgar Oit]].

==Kirjandus==
*[[Niina Raid]]. &quot;Jaagus, Ines&quot;. // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 1996. Lk 123

==Välislingid==
*[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=30199 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944'']
*[http://www.arhliit.ee/uudised/eal/lahkunud-on-ines-jaagus Lahkunud on arhitekt Ines Jaagus]
*[https://tartu.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=40d388a4179d4d18b15ba7e5ec9a7f01&amp;marker=26.720907623586406%2C58.359561062143044%2C%2C%2C%2C&amp;markertemplate=%7B%22title%22%3A%22Jaan%22%2C%22longitude%22%3A26.720907623586406%2C%22latitude%22%3A58.359561062143044%2C%22isIncludeShareUrl%22%3Atrue%7D&amp;level=22 Haud Tartu Pauluse kalmistul]

{{JÄRJESTA:Jaagus, Ines}}
[[Kategooria:Tartu arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti NSV Arhitektide Liidu liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Pauluse kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1921]]
[[Kategooria:Surnud 2015]]</text>
      <sha1>jaq3ahgh5vbtj6yq4km1c1rlst56j0d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rändkauplus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>413948</id>
    <revision>
      <id>7142914</id>
      <parentid>6736072</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:36:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Altenmann</username>
        <id>17665</id>
      </contributor>
      <origin>7142914</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7434" sha1="smq7pbqr0gc5yrtxlwkukx9iykq1da5" xml:space="preserve">[[Pilt:Selveri rändpood.jpg|pisi|right|Rändpood [[Hiiumaa]]l [[Ühtri]] küla bussipeatuse juures (2009)]]
[[Pilt:Grocery store on wheels inside.jpg|pisi|Bussist ümber ehitatud [[Soome]] rändkaupluse sisevaade]]
'''Rändkauplus''' (ka ''kauplusauto, rändpood'' ja ''poebuss''; [[kõnekeel]]es ka ''autolahvka'' või ''autolavka''&lt;ref name=&quot;PM_3597617&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Pangabussi näeb edaspidi vaid muuseumis |väljaanne=60 Pluss |väljaandja=Postimees |aeg=2016-02-26 |url=http://www.60pluss.ee/3597617/pangabussi-naeb-edaspidi-vaid-muuseumis |vaadatud=2016-03-06}}&lt;/ref&gt; ja ''lavka'') on [[pood|poeks]] ümber ehitatud [[sõiduk]], kust müüakse peamiselt toidukaupu ja muid esmatarbekaupu. Rändkauplus on asukohast sõltumatu: erinevalt püsivatest müügikohtadest, mis asuvad [[ehitis]]tes, saab rändkauplus lühikese ajaga sõita vajalikku kohta, kaubelda ning hiljem ära sõita.

Rändkaupluste eelisteks loetakse võimalust teenindada [[hajaasustus]]e elanikke püsiva [[liinibuss]]iühenduseta aladel ja seal, kus puudub võimalus igapäevaseks liikumiseks lähimasse [[tõmbekeskus]]se. Sellisteks kohtadeks on näiteks väikesed [[küla]]d hõreda [[asustus]]ega [[vald]]ades.

Rändkaupluseks ehitatakse ümber kas [[buss]], mikrobuss, [[furgoon]]auto või -[[haagis]]. Soomest on teada ka rändkaupluslaevu (vt näiteks [[Signild (reisilaev)|Signild]]).

Rändkauplusi kasutatakse ka [[laat]]adel, rändnäitustel ja rahvarohketel [[festival]]idel, ning siis müüakse tavaliselt spetsiifilise sortimendiga kaupu või nišitooteid: [[jäätis]]t, [[snäkk]]e, [[vorst]]i, [[jook]]e vms, aga ka [[riided|riideid]] ja [[jalanõu]]sid.

==Rändkauplused Eestis==
[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude ajal]] täitsid Eestis rändkaupluse funktsioone [[ETKVL]]-i autolahvkad (laen venekeelsest sõnast ''автолавка''). Need olid furgoonautod, millel käisid lahti kaubakasti tagumised uksed või luuk, sees oli müüja kaubaga ja õues ostjad. Et kaubiku kast oli päris kõrgel, tuli inimestel kauba vaatamiseks kõrgemale küünitada. Arveldamine käis tollal ainult sularahas.&lt;ref name=&quot;Saarlane20050401&quot;&gt;{{netiviide |autor=Katrin Metsand |pealkiri=Kollane rändpood sai aastaseks |väljaanne=Hiiu Leht |väljaandja=Saarlane |aeg=2005-04-01 |url=http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=21736&amp;kat=5 |vaadatud=2015-09-03 |arhiivimisaeg=2015-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924093203/http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=21736&amp;kat=5 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Väiksemad autolahvkad olid putkadeks ümber ehitatud [[UAZ-452]] mikrobussid ehk ''Uazik''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ud, millest käis kauplemine läbi aknaluugi. Need tegutsevad Venemaal siiani.

Kauplusautod käisid kohal tavaliselt kord nädalas ja peatusid kindlates kohtades; kohaliku rahva seas muutus kaupluste ootamine ajapikku omaette sündmuseks, et kokku saada ja ohtralt [[klatš]]ida.&lt;ref name=&quot;Delfi_68780595&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Maanteemuuseumis avab uksed kauplusbuss |väljaanne=Delfi |aeg=2014-05-30 |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/maanteemuuseumis-avab-uksed-kauplusbuss?id=68780595 |vaadatud=2016-03-06}}&lt;/ref&gt;

1. juunil 2014 avas [[Eesti Maanteemuuseum]] kohapealse rändkaupluse, mis enne seda oli töötanud rändkauplusena kokku viis aastat ja sõitnud maha peaaegu &lt;span style=&quot;white-space:nowrap&quot;&gt;500 000 km;&lt;/span&gt; üks sõiduring oli 150 kilomeetrit.&lt;ref name=&quot;Delfi_68780595&quot;/&gt;

Aastatel 2005–2015 töötas [[Swedbank]]i pangabuss, millega teenindati Eesti maapiirkondi. Pärast teenuse lõpetamist annetas Swedbank ühe originaalvärvides bussi Eesti Maanteemuuseumile, teise Haapsalu noorte innovatsioonikeskusele, ning kolmanda paneb müüki. Kümne teenistusaasta jooksul sõitsid bussid maha natuke rohkem kui miljon kilomeetrit ja viisid maapiirkondade pangaklientidele sularaha. Pangabussi asemel võimaldab pank nüüd maapoodides sularaha välja võtta.&lt;ref name=&quot;PM_3597617&quot;/&gt;

2015. aasta augustis hakkas Eestis tegutsema peamiselt väljaspool Tallinna linna liikuv rändkauplus, mis erinevalt igapäevastest tarbekaupadest müüb lasteriideid ja -jalatseid; rändkauplus külastab ka laatasid.&lt;ref name=&quot;PM_3339241&quot;&gt;{{netiviide |autor=Kerli Kivistu |pealkiri=Lastekaupadele loodi liikuv pood |väljaanne=Postimees |aeg=2015-09-26 |url= http://tarbija24.postimees.ee/3339241/lastekaupadele-loodi-liikuv-pood |vaadatud=2015-09-27}}&lt;/ref&gt;

Rändkaupluse olustikku 2013. aasta Eestis on kujutatud [[Jaak Kilmi]] ja [[Aleksandr Heyfets]]i 2014. aasta dokumentaalfilmis &quot;[[Järjekord (film)|Järjekord]]&quot; (sarjast &quot;[[Eesti lood]]&quot;).&lt;ref&gt;{{netiviide |autor=Jaak Kilmi, Aleksandr Heyfets |pealkiri=Eesti lood: Järjekord |väljaanne=ERR Arhiiv |väljaandja=ERR |aeg=2015-01-14 (esmaesitlus tv-s) |url=https://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-lood-jarjekord |vaadatud=2016-04-23}}&lt;/ref&gt;
{{clear|left}}

===Hiiumaal===
[[Pilt:Kolunomme kylakeskus.jpg|pisi|right|Rändpoe peatus [[Kõlunõmme]]l Hiiumaal]]
[[Hiiumaa]]l tegutses alates oktoobrist 1994 [[Hiiumaa Tarbijate Ühistu]]le (HTÜ) kuulunud poebuss, mille käikuminekut peeti kohalike elanike seas suureks edasiminekuks. Vana poebuss tegutses pea kümme aastat kuni 1. aprillini 2004, kui selle asemel hakkas sõitma uuem rändpood, kus on [[kassaaparaat]] koos [[kaardimakseterminal]]iga ja [[makseautomaat]]. HTÜ soetas uuema poebussi Soome ettevõttelt, kes osutas sama teenust soomlastele.&lt;ref name=&quot;Saarlane20050401&quot;/&gt; 2005. aastal ostis HTÜ veel ühe rändpoe, millele lisandus ka haagis [[Tagatisrahasüsteem|pandipakendite]] vastuvõtmiseks.&lt;ref name=&quot;Saarlane20060428&quot;&gt;{{netiviide |autor=Endel Saar |pealkiri=2005 – HTÜ parim aasta |väljaanne=Hiiu Leht |väljaandja=Saarlane |aeg=2006-04-28 |url=http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=25714&amp;kat=5 |vaadatud=2015-09-03 |arhiivimisaeg=2015-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924093212/http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=25714&amp;kat=5 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Alates 2008. aastast töötab rändpood [[Selver]]i poeketi kaubamärgi all.&lt;ref&gt;{{netiviide |pealkiri=Selveri keti juht Rändpoest |väljaanne=Hiiu Leht |väljaandja=Saarlane |aeg=2008-09-16 |url=http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=35816&amp;kat=5 |vaadatud=2015-09-03 |arhiivimisaeg=2015-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924093251/http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=35816&amp;kat=5 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

24. novembril 2017 viidi Hiiumaale uus rändkauplus, mis sai parvlaeval Leiger kahjustada. Buss on [[Volvo|VOLVO]] B7R, mis on toodud Soomest. Buss alustas oma esimest teenindusringi 1. detsembril 2017 Hiiumaa Selveri juurest.&lt;ref&gt;{{netiviide |autor=Harda Roosna |pealkiri=Uus rändpood läheb esimesele ringile |väljaanne=[[Hiiu Leht]] Nädalalõpp |aeg=2017-11-28 |url=http://www.hiiuleht.ee/2017/11/uus-randpood-laheb-esimesele-ringile/ |vaadatud=2018-01-21 |arhiivimisaeg=2017-12-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171208123549/http://www.hiiuleht.ee/2017/11/uus-randpood-laheb-esimesele-ringile/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
Fail:Avtolavka.jpg|Rändkaupluseks kohandatud vanas autos [[Belgia]]s kaubeldakse jäätisega
Fail:GAZ-53 Mobile shop Ukraine.jpg|Rändkaupluse furgoonauto [[Ukraina]]s
Fail:Lavka Pikeveres.JPG|Lahvka [[Pikevere]]s
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
&lt;references/&gt;

{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Kauplused]]</text>
      <sha1>smq7pbqr0gc5yrtxlwkukx9iykq1da5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142941</id>
      <parentid>7142914</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:00:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Altenmann</username>
        <id>17665</id>
      </contributor>
      <comment>/* Rändkauplused Eestis */ edellinen viite oli väärä</comment>
      <origin>7142941</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7477" sha1="463d6h4irhqq09ps8yowl4w6lh2qtpn" xml:space="preserve">[[Pilt:Selveri rändpood.jpg|pisi|right|Rändpood [[Hiiumaa]]l [[Ühtri]] küla bussipeatuse juures (2009)]]
[[Pilt:Grocery store on wheels inside.jpg|pisi|Bussist ümber ehitatud [[Soome]] rändkaupluse sisevaade]]
'''Rändkauplus''' (ka ''kauplusauto, rändpood'' ja ''poebuss''; [[kõnekeel]]es ka ''autolahvka'' või ''autolavka''&lt;ref name=&quot;PM_3597617&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Pangabussi näeb edaspidi vaid muuseumis |väljaanne=60 Pluss |väljaandja=Postimees |aeg=2016-02-26 |url=http://www.60pluss.ee/3597617/pangabussi-naeb-edaspidi-vaid-muuseumis |vaadatud=2016-03-06}}&lt;/ref&gt; ja ''lavka'') on [[pood|poeks]] ümber ehitatud [[sõiduk]], kust müüakse peamiselt toidukaupu ja muid esmatarbekaupu. Rändkauplus on asukohast sõltumatu: erinevalt püsivatest müügikohtadest, mis asuvad [[ehitis]]tes, saab rändkauplus lühikese ajaga sõita vajalikku kohta, kaubelda ning hiljem ära sõita.

Rändkaupluste eelisteks loetakse võimalust teenindada [[hajaasustus]]e elanikke püsiva [[liinibuss]]iühenduseta aladel ja seal, kus puudub võimalus igapäevaseks liikumiseks lähimasse [[tõmbekeskus]]se. Sellisteks kohtadeks on näiteks väikesed [[küla]]d hõreda [[asustus]]ega [[vald]]ades.

Rändkaupluseks ehitatakse ümber kas [[buss]], mikrobuss, [[furgoon]]auto või -[[haagis]]. Soomest on teada ka rändkaupluslaevu (vt näiteks [[Signild (reisilaev)|Signild]]).

Rändkauplusi kasutatakse ka [[laat]]adel, rändnäitustel ja rahvarohketel [[festival]]idel, ning siis müüakse tavaliselt spetsiifilise sortimendiga kaupu või nišitooteid: [[jäätis]]t, [[snäkk]]e, [[vorst]]i, [[jook]]e vms, aga ka [[riided|riideid]] ja [[jalanõu]]sid.

==Rändkauplused Eestis==
[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude ajal]] täitsid Eestis rändkaupluse funktsioone [[ETKVL]]-i autolahvkad (laen venekeelsest sõnast ''автолавка''). Need olid furgoonautod, millel käisid lahti kaubakasti tagumised uksed või luuk, sees oli müüja kaubaga ja õues ostjad. Et kaubiku kast oli päris kõrgel, tuli inimestel kauba vaatamiseks kõrgemale küünitada. Arveldamine käis tollal ainult sularahas. Väiksemad autolahvkad olid putkadeks ümber ehitatud [[UAZ-452]] mikrobussid ehk ''Uazik''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ud, millest käis kauplemine läbi aknaluugi. Need tegutsevad Venemaal siiani.{{Lisa viide|kuupäev=aprill 2026|põhjus=edellinen viite oli väärä}}

Kauplusautod käisid kohal tavaliselt kord nädalas ja peatusid kindlates kohtades; kohaliku rahva seas muutus kaupluste ootamine ajapikku omaette sündmuseks, et kokku saada ja ohtralt [[klatš]]ida.&lt;ref name=&quot;Delfi_68780595&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Maanteemuuseumis avab uksed kauplusbuss |väljaanne=Delfi |aeg=2014-05-30 |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/maanteemuuseumis-avab-uksed-kauplusbuss?id=68780595 |vaadatud=2016-03-06}}&lt;/ref&gt;

1. juunil 2014 avas [[Eesti Maanteemuuseum]] kohapealse rändkaupluse, mis enne seda oli töötanud rändkauplusena kokku viis aastat ja sõitnud maha peaaegu &lt;span style=&quot;white-space:nowrap&quot;&gt;500 000 km;&lt;/span&gt; üks sõiduring oli 150 kilomeetrit.&lt;ref name=&quot;Delfi_68780595&quot;/&gt;

Aastatel 2005–2015 töötas [[Swedbank]]i pangabuss, millega teenindati Eesti maapiirkondi. Pärast teenuse lõpetamist annetas Swedbank ühe originaalvärvides bussi Eesti Maanteemuuseumile, teise Haapsalu noorte innovatsioonikeskusele, ning kolmanda paneb müüki. Kümne teenistusaasta jooksul sõitsid bussid maha natuke rohkem kui miljon kilomeetrit ja viisid maapiirkondade pangaklientidele sularaha. Pangabussi asemel võimaldab pank nüüd maapoodides sularaha välja võtta.&lt;ref name=&quot;PM_3597617&quot;/&gt;

2015. aasta augustis hakkas Eestis tegutsema peamiselt väljaspool Tallinna linna liikuv rändkauplus, mis erinevalt igapäevastest tarbekaupadest müüb lasteriideid ja -jalatseid; rändkauplus külastab ka laatasid.&lt;ref name=&quot;PM_3339241&quot;&gt;{{netiviide |autor=Kerli Kivistu |pealkiri=Lastekaupadele loodi liikuv pood |väljaanne=Postimees |aeg=2015-09-26 |url= http://tarbija24.postimees.ee/3339241/lastekaupadele-loodi-liikuv-pood |vaadatud=2015-09-27}}&lt;/ref&gt;

Rändkaupluse olustikku 2013. aasta Eestis on kujutatud [[Jaak Kilmi]] ja [[Aleksandr Heyfets]]i 2014. aasta dokumentaalfilmis &quot;[[Järjekord (film)|Järjekord]]&quot; (sarjast &quot;[[Eesti lood]]&quot;).&lt;ref&gt;{{netiviide |autor=Jaak Kilmi, Aleksandr Heyfets |pealkiri=Eesti lood: Järjekord |väljaanne=ERR Arhiiv |väljaandja=ERR |aeg=2015-01-14 (esmaesitlus tv-s) |url=https://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-lood-jarjekord |vaadatud=2016-04-23}}&lt;/ref&gt;
{{clear|left}}

===Hiiumaal===
[[Pilt:Kolunomme kylakeskus.jpg|pisi|right|Rändpoe peatus [[Kõlunõmme]]l Hiiumaal]]
[[Hiiumaa]]l tegutses alates oktoobrist 1994 [[Hiiumaa Tarbijate Ühistu]]le (HTÜ) kuulunud poebuss, mille käikuminekut peeti kohalike elanike seas suureks edasiminekuks. Vana poebuss tegutses pea kümme aastat kuni 1. aprillini 2004, kui selle asemel hakkas sõitma uuem rändpood, kus on [[kassaaparaat]] koos [[kaardimakseterminal]]iga ja [[makseautomaat]]. HTÜ soetas uuema poebussi Soome ettevõttelt, kes osutas sama teenust soomlastele.&lt;ref name=&quot;Saarlane20050401&quot;&gt;{{netiviide |autor=Katrin Metsand |pealkiri=Kollane rändpood sai aastaseks |väljaanne=Hiiu Leht |väljaandja=Saarlane |aeg=2005-04-01 |url=http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=21736&amp;kat=5 |vaadatud=2015-09-03 |arhiivimisaeg=2015-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924093203/http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=21736&amp;kat=5 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;  2005. aastal ostis HTÜ veel ühe rändpoe, millele lisandus ka haagis [[Tagatisrahasüsteem|pandipakendite]] vastuvõtmiseks.&lt;ref name=&quot;Saarlane20060428&quot;&gt;{{netiviide |autor=Endel Saar |pealkiri=2005 – HTÜ parim aasta |väljaanne=Hiiu Leht |väljaandja=Saarlane |aeg=2006-04-28 |url=http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=25714&amp;kat=5 |vaadatud=2015-09-03 |arhiivimisaeg=2015-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924093212/http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=25714&amp;kat=5 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Alates 2008. aastast töötab rändpood [[Selver]]i poeketi kaubamärgi all.&lt;ref&gt;{{netiviide |pealkiri=Selveri keti juht Rändpoest |väljaanne=Hiiu Leht |väljaandja=Saarlane |aeg=2008-09-16 |url=http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=35816&amp;kat=5 |vaadatud=2015-09-03 |arhiivimisaeg=2015-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924093251/http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=35816&amp;kat=5 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

24. novembril 2017 viidi Hiiumaale uus rändkauplus, mis sai parvlaeval Leiger kahjustada. Buss on [[Volvo|VOLVO]] B7R, mis on toodud Soomest. Buss alustas oma esimest teenindusringi 1. detsembril 2017 Hiiumaa Selveri juurest.&lt;ref&gt;{{netiviide |autor=Harda Roosna |pealkiri=Uus rändpood läheb esimesele ringile |väljaanne=[[Hiiu Leht]] Nädalalõpp |aeg=2017-11-28 |url=http://www.hiiuleht.ee/2017/11/uus-randpood-laheb-esimesele-ringile/ |vaadatud=2018-01-21 |arhiivimisaeg=2017-12-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171208123549/http://www.hiiuleht.ee/2017/11/uus-randpood-laheb-esimesele-ringile/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
Fail:Avtolavka.jpg|Rändkaupluseks kohandatud vanas autos [[Belgia]]s kaubeldakse jäätisega
Fail:GAZ-53 Mobile shop Ukraine.jpg|Rändkaupluse furgoonauto [[Ukraina]]s
Fail:Lavka Pikeveres.JPG|Lahvka [[Pikevere]]s
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
&lt;references/&gt;

{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Kauplused]]</text>
      <sha1>463d6h4irhqq09ps8yowl4w6lh2qtpn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Marcin Wrona</title>
    <ns>0</ns>
    <id>415341</id>
    <revision>
      <id>7142737</id>
      <parentid>6473609</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T21:48:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ollin Masa</username>
        <id>227337</id>
      </contributor>
      <origin>7142737</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="788" sha1="lpon1x043qgabfp4csla2ifa0tl1fro" xml:space="preserve">[[Pilt:Marcin Wrona by Piotr Litwic.jpg|pisi|:Marcin Wrona (2012)]]

'''Marcin Stefan Wrona''' ([[25. märts]] [[1973]] [[Tarnów]] – [[19. september]] [[2015]] [[Gdynia]]&lt;ref&gt;http://wyborcza.pl/1,134835,19109916,marcin-wrona-25-marca-1973-19-wrzesnia-2015.html?disableRedirects=true&lt;/ref&gt;) oli poola filmirežissöör.

Wrona viimane film &quot;Deemon&quot; esilinastus [[Toronto rahvusvaheline filmifestival|Toronto filmifestivalil]] vaid päev enne tema surma.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*{{Imdb nimi|1672085}}
*[http://kultuur.postimees.ee/3334169/suri-poola-filmirezissoor-marcin-wrona Suri poola filmirežissöör Marcin Wrona] Postimees, 20.09.2015

{{JÄRJESTA:Wrona, Marcin}}
[[Kategooria:Poola filmilavastajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]
[[Kategooria:Surnud 2015]]</text>
      <sha1>lpon1x043qgabfp4csla2ifa0tl1fro</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oktoober 2015</title>
    <ns>0</ns>
    <id>416346</id>
    <revision>
      <id>7142825</id>
      <parentid>7078539</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T05:34:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142825</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="153647" sha1="6n0282wtf6oflv1u9dfdmp7b0lxdn3r" xml:space="preserve">'''Oktoober 2015''', kroonika

[[2015]]. aasta oktoober algas [[neljapäev]]al ja lõppes 31 ööpäeva hiljem [[laupäev]]al.

{{KuupäevadIndeks31|oktoober}}

==[[1. oktoober]]==

* [[Afganistan]]i armee vallutas äärmuslikult islamiliikumiselt [[Ţālebān]] tagasi neli päeva varem selle kontrolli alla läinud [[Kondūz]]i kesklinna.&lt;ref name=&quot;1jzr3&quot; /&gt;
* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Oregon|Oregoni osariig]]is jõustus seadus, mis lubab [[kanep (mõnuaine)|kanepit]] müüa ja osta meelelahutuslikel eesmärkidel. Sellega sai Oregonist [[Colorado]] ja [[Washington]]i järel kolmas osariik, kus vastavad seadused on jõustunud.&lt;ref name=&quot;TcQVp&quot; /&gt;
* Ameerika Ühendriikides Oregoni osariigis toimus [[Roseburgi koolitulistamine]]: [[Roseburg]]i linnas [[Umpqua Community College]]'is toimunud tulistamises hukkus 9 inimest ja sai vigastada veel 9 inimest. Tulistajaks osutus sama kolledži 26-aastane õpilane Chris Harper Mercer, kes küsis enne tulistamist inimeste usuliste vaadete kohta ja tulistas vaid neid, kes tunnistasid ennast kristlasteks. Mercer sooritas hiljem enesetapu.&lt;ref name=&quot;to5EK&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;IqX8G&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;QZHHS&quot; /&gt;
* [[Burkina Faso]] septembrikuise riigipöörde üks peamisi organiseerijaid, presidendi kaardiväe kindral [[Gilbert Diendéré]] anti pärast tulutut varjupaiga taotlemist [[Vatikan]]i saatkonnas üle Burkina Faso võimudele.&lt;ref name=&quot;YU8Ex&quot; /&gt;
* Euroopa Komisjoni [[Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat|liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi]] peadirektorina alustas tööd eestlane [[Henrik Hololei]].&lt;ref name=&quot;F9G9A&quot; /&gt;
* [[Gibraltar]]i kuberneriks nimetati senine asekuberner [[Edward Davis]]. Tema ametiaeg algab 2016. aasta alguses.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Guatemala]] pealinna [[Guatemala (linn)|Guatemala]] lähistel toimus paduvihmade tõttu maalihe, milles päästeteenistuste esialgsetel teadetel hukkus vähemalt 9 inimest ja veel ligi 600 inimest jäi kadunuks. Veidi hiljem täpsustatud andmetel oli hukkunuid 79 ja kadumajäänuid 350. 7 päeva hiljem teatati vähemalt 220 hukkunust ja endiselt kadunud ligi 350 inimesest.&lt;ref name=&quot;Hg8Qv&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;rxpOF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;nGjDd&quot; /&gt;
* [[Mehhiko]]s astus [[Michoacáni osariik|Michoacáni osariigi]] kubernerina ametisse [[Silvano Aureoles Conejo]] ja [[Querétaro osariik|Querétaro osariigi]] kubernerina [[Francisco Domínguez Servién]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[San Marino]] kaptenregentidena astusid ametisse [[Lorella Stefanelli]] ja [[Nicola Renzi]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Süüria kodusõda]]:
** [[Liibanon]]i allikad teatasid, et [[Süüria]]sse on saabunud sajad [[Iraan]]i sõdurid eesmärgiga osaleda president [[Bashār al-Asad]]ile ustavate vägede kavandatavas pealetungis mässuliste positsioonidele.&lt;ref name=&quot;Syria0110&quot; /&gt;
** [[Venemaa]] õhuväed pommitasid Süürias [[Vaba Süüria Armee]] koosseisu kuuluva rühmituse positsioone. Tegemist oli rühmitusega, mille võitlejad on saanud koolitust [[Luure Keskagentuur]]i töötajatelt ja mis võitleb lisaks Süüria valitsusele ka [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriigi]] vastu.&lt;ref name=&quot;Syria0110&quot; /&gt;
* [[Türgi]] pealinnas [[Ankara]]s toimus liiklusõnnetus, kus liinibuss sõitis otsa bussipeatuses seisnud inimestele. Õnnetuses hukkus vähemalt 11 inimest ja veel mitmed inimesed said vigastada.&lt;ref name=&quot;9vSP3&quot; /&gt;
* [[Venemaa]]l valis kohalik parlament [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna]] kuberneriks [[Dmitri Kobõlkin]]i, kes andis samal päeval ka ametivande ja astus sellega ametisse.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s tähistati [[Rahvusvaheline muusikapäev|rahvusvahelist muusikapäeva]]. Selle puhul toimus õhtul [[Estonia kontserdisaal]]is muusikaauhindade pidulik üleandmine, millel osales ka kultuuriminister [[Indrek Saar]].&lt;ref name=&quot;VV40&quot; /&gt;
* Eesti välisminister [[Marina Kaljurand]] esines [[New York|New Yorgis]] [[Demokraatiate Ühendus]]e juhtkomitee kohtumisel, mida juhatas [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]] [[John Kerry]].&lt;ref name=&quot;VV40&quot; /&gt;
* Eestis hakkas kehtima uus [[ühistranspordiseadus]], mis karmistas muuhulgas taksoteenuste osutamise korda ja avas linnadevahelise bussiliinide turu vabale konkurentsile.&lt;ref name=&quot;1V28o&quot; /&gt;

==[[2. oktoober]]==

* [[Afganistan]]is kukkus peatselt pärast õhkutõusmist [[Jalālābād]]i lennuväljalt alla Ameerika Ühendriikide õhujõududele kuulunud transpordilennuk. Kokku hukkus õnnetuses 14 inimest, 11 Ameerika Ühendriikide ja 3 Afganistani kodanikku.&lt;ref name=&quot;c76VA&quot; /&gt;
* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas haridusminister [[Arne Duncan]], et astub detsembris ametist tagasi. Haridusministri kohuseid asub täitma tema senine asetäitja [[John King, Jr.|John King juunior.]]&lt;ref name=&quot;upJhR&quot; /&gt;
* [[Brasiilia]] president [[Dilma Rousseff]] tegi muudatusi valitsuse koosseisus. Riigi uueks kaitseministriks sai [[Aldo Rebelo]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Nepal]]is teatas oma tagasiastumisest peaminister [[Sushīl Koīrālā]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Nigeeria]] pealinnas [[Abuja]] äärelinnades toimunud kahes enesetapurünnakus hukkus 15 ja sai vigastada 41 inimest. Kuigi keegi rünnakute eest vastutust ei võtnud, korraldas need tõenäoliselt äärmuslik islamiorganisatsioon [[Boko Haram]].&lt;ref name=&quot;q1AEh&quot; /&gt;
* [[Prantsusmaa]]l [[Pariis]]is algas niinimetatud [[Normandia nelik]]u kohtumine, millel osalevad Prantsusmaa president [[François Hollande]], [[Saksamaa]] liidukantsler [[Angela Merkel]], Venemaa president [[Vladimir Putin]] ja [[Ukraina]] president [[Petro Porošenko]].&lt;ref name=&quot;6isKU&quot; /&gt;
* [[Soome]]s algas kolm päeva kestev [[Turu raamatumess]], kus on väljas ka Eesti kirjandust tutvustav ekspositsioon ja toimub Eesti-teemaline programm Eesti kirjanike osavõtul.&lt;ref name=&quot;VV40&quot; /&gt;
* Soome ajaleht [[Helsingin Sanomat]] teatas, et Soome ettevõte [[Gasum]] on otsustanud loobuda Eesti-Soome gaasitoru [[Balticconnector]]i ehitamisest ja Lõuna-Soome vedelgaasiterminali rajamisest. Soome valitsus otsustas pärast Gasumi otsust projektiga siiski jätkata ja moodustada selle elluviimiseks uue riigiettevõtte.&lt;ref name=&quot;okmvo&quot; /&gt;
* [[Suurbritannia]]s [[London]]is vahistati korruptsioonikahtlustuse alusel [[Nigeeria]] endine naftatööstuse minister [[Diezani Alison-Madueke]].&lt;ref name=&quot;2chz1&quot; /&gt;
* [[Süüria kodusõda]]: 
** Ameerika Ühendriikide juhitav sõjaline koalitsioon esitas [[Venemaa]]le nõudmise, et see peataks õhurünnakud nendel [[Süüria]] aladel, mis ei ole äärmusliku islamiliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] kontrolli all.&lt;ref name=&quot;6HBl2&quot; /&gt; Venemaa kaitseministeerium teatas vastusena, et nad on rünnanud eranditult vaid Islamiriigiga seotud sihtmärke.&lt;ref name=&quot;YPBVO&quot; /&gt;
** Süüria opositsioonijõude ühendav [[Süüria Rahvuskoalitsioon]] teatas, et keeldub üleminekuvalitsuse moodustamisel igasugusest koostööst riigi senise presidendi [[Bashār al-Asad]]iga ega näe tal üleminekuvalitsuses mingit rolli.&lt;ref name=&quot;szf83&quot; /&gt;
* [[Tuneesia]] tühistas alates [[Sousse]]'i terrorirünnakute toimumise ajast juunis 2015 riigis kehtinud erakorralise seisukorra.&lt;ref name=&quot;0AmzH&quot; /&gt;
* [[Venemaa]]l vannutati [[Irkutski oblast]]i kubernerina ametisse [[Sergei Levtšenko]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Eesti]] kultuuriminister [[Indrek Saar]] viibis visiidil [[Valga maakond|Valgamaal]].&lt;ref name=&quot;VV40&quot; /&gt;
* Eesti sotsiaalkaitseminister [[Margus Tsahkna]] avas [[Valga]]s [[Kurepesa lastekodu]].&lt;ref name=&quot;VV40&quot; /&gt;
* Eesti ja [[Itaalia]] sõlmisid koostööleppe, milles kajastuvad üldpõhimõtted rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste (pagulaste) ümberpaigutamisel.&lt;ref name=&quot;YTxTT&quot; /&gt;
* Eestis lahkus ametist [[soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik]] [[Mari-Liis Sepper]]. Järgmisel päeval alustas sellel ametikohal tööd [[Liisa Pakosta]].&lt;ref name=&quot;epQeP&quot; /&gt;

==[[3. oktoober]]==

* [[Afganistan]]is [[Kondūz]]i linnas sai Ameerika Ühendriikide korraldatud õhurünnakus tabamuse rahvusvahelisele abiorganisatsioonile [[Piirideta Arstid]] kuuluv haigla. Hukkus 22 inimest. Piirideta Arstid nõudis toimunu osas sõltumatu juurdluse algatamist ja teatas järgmisel päeval, et viib oma töötajad Kondūzi ümbrusest ära.&lt;ref name=&quot;87CHm&quot; /&gt;
* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]]s teatas [[Tuolumne'i maakond|Tuolumne'i maakonna]] politsei, et pidas kinni neli keskkooliõpilast, kes plaanisid korraldada Summerville'i keskkoolis massimõrva.&lt;ref name=&quot;sMrIJ&quot; /&gt;
* [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Barack Obama]] kuulutas tugevatest vihmadest tingitud üleujutuste tõttu [[Lõuna-Carolina]] osariigis välja eriolukorra, mis võimaldab osariigil taotleda föderaalabi üleujutuste tekitatud kahjustuste likvideerimiseks.&lt;ref name=&quot;KUbOL&quot; /&gt;
* Ameerika Ühendriikide suurim ametiühing, haridustöötajaid ühendav 3 miljoni liikmega [[National Education Association]] teatas, et toetab [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2016. aasta presidendivalimistel]] [[Hillary Clinton]]i kandidatuuri.&lt;ref name=&quot;dslta&quot; /&gt;
* [[Euroopa rändekriis]]: 
** [[Austria]] pealinnas [[Viin]]is osales enam kui 20 000 inimest demonstratsioonil, millega avaldati toetust immigrantide vastuvõtmisele ja inimväärsele kohtlemisele; ühtlasi protesteeriti immigratsioonivastase erakonna [[Austria Vabaduspartei]] kasvava toetuse vastu.&lt;ref name=&quot;mooan&quot; /&gt;
** [[Saksamaa]] liidukantsler [[Angela Merkel]] rõhutas oma iganädalases videopöördumises vajadust tugevdada kontrolli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] välispiiridel, et tagada Euroopa Liidu immigratsioonipoliitika põhimõtetest kinnipidamine.&lt;ref name=&quot;O5LhK&quot; /&gt;
* [[Iisrael]]is [[Jeruusalemm]]as pussitas palestiinlasest meest surnuks ühe Iisraeli sõduri ja juudi rabi. Lisaks sellele kaks ohvrit nõudnud noarünnakule pussitas samal päeval teine palestiinlane Jeruusalemmas juudi noorukit, kes pääses rünnakust siiski eluga. Politsei lasi mõlemad ründajad maha.&lt;ref name=&quot;oCaAG&quot; /&gt;
* [[Vatikan]]is vabastas [[Rooma kuuria]] ametist [[usudoktriini kongregatsioon]]is töötanud poola preestri ja teoloogi [[Krzysztof Charamsa]], kes oli varem samal nädalal meediale teatanud, et ta on [[homoseksuaalsus|homoseksuaalne]] ja elab koos samast soost partneriga. Ühtlasi kaotas Charamsa õppejõu töö Rooma paavstlikes ülikoolides.&lt;ref name=&quot;d3oOE&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s [[Tartu]]s [[Vanemuise Kontserdimaja]]s toimus [[Aasta õpetaja|Aasta Õpetaja]] auhinnagala.&lt;ref name=&quot;VV40&quot; /&gt;

==[[4. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Esindajatekoja]] liige [[Jason Chaffetz]], et kavatseb kandideerida Esindajatekoja spiikri ametikohale.&lt;ref name=&quot;gCqkY&quot; /&gt;
* [[Argentina]]s toimus riigi ajaloo esimene [[2015. aasta Argentina presidendivalimised|presidendikandidaatide]] teledebatt. Valitseva erakonna esindaja, küsitluste järgi populaarseim kandidaat [[Daniel Scioli]] debatil ei osalenud.&lt;ref name=&quot;jN6oF&quot; /&gt;
* [[Euroopa rändekriis]]: [[Saksamaa]] mõjukas poliitik, rahandusminister [[Wolfgang Schäuble]] ütles telekanalile [[ZDF]] antud intervjuus, et edasist sisserännet Euroopasse tuleb piirata.&lt;ref name=&quot;CUmyr&quot; /&gt;
* [[Hispaania]] ja [[Maroko]] teatasid, et vahistasid ühisoperatsiooni tulemusel 10 inimest, keda kahtlustatakse võitlejate värbamises islamistliku äärmusorganisatsiooni [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] ridadesse.&lt;ref name=&quot;NCyyn&quot; /&gt;
* [[Kõrgõzstan]]is toimusid [[2015. aasta Kõrgõzstani parlamendivalimised|parlamendivalimised]].&lt;ref name=&quot;wpSlT&quot; /&gt; Valimised võitis [[Kõrgõzstani Sotsiaaldemokraatlik Partei]], mis sai 27,5% antud häältest. Paremuselt teise tulemuse tegi erakondade [[Respublika]] ja [[Ata-Džurt]] valimisliit, mis sai 20,1% antud häältest. Valimisaktiivsus oli umbes 60%.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Mehhiko]]s astus [[Nuevo Leóni osariik|Nuevo Leóni osariigi]] kubernerina ametisse [[Jaime Rodríguez Calderón]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Moldova]] pealinnas [[Chișinău]]s toimus umbes 20 000 osavõtjaga meeleavaldus, millel avaldati meelt valitsuse tegevusetuse vastu 1 miljardi USA dollari kadumise uurimisel Moldova pankadest ja nõuti ennetähtaegsete valimiste korraldamist. Tegemist oli juba mitmenda taolise meeleavaldusega.&lt;ref name=&quot;PhxYa&quot; /&gt;
* [[Portugal]]is toimusid [[2015. aasta Portugali parlamendivalimised|parlamendivalimised]].&lt;ref name=&quot;5ROuB&quot; /&gt; Valimised võitis ka seni võimul olnud [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Portugal)|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] ja [[CDS – Rahvapartei]] paremtsentristlik valimisliit, mis sai 39,8% antud häältest ja 104 kohta 230-kohalises parlamendis. Suurim opositsioonierakond [[Sotsialistlik Partei (Portugal)|Sotsialistlik Partei]] pälvis 33,6% valijate toetuse ja sai parlamendis 85 kohta. Valimisaktiivsus oli 57%.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Prantsusmaa]]l [[Côte d'Azur]]is oli eelmisel päeval alanud üleujutustes hukkunud juba vähemalt 16 inimest, mis sundis valitsust piirkonnas välja kuulutama eriolukorra.&lt;ref name=&quot;wnCYD&quot; /&gt;
* [[Türgi]] president [[Recep Tayyip Erdoğan]] alustas riigivisiiti [[Belgia]]s, et kohtuda nii Belgia kui ka teiste [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikide juhtidega ning [[Euroopa Komisjon]]i esindajatega. Enne visiiti [[Strasbourg]]is peetud kõnes ja visiidi alguses [[Brüssel]]is peetud kõnes kritiseeris ta Euroopa Liitu suutmatuse eest toime tulla [[Euroopa rändekriis]]iga.&lt;ref name=&quot;lITb9&quot; /&gt; 
* [[Vatikan]]is kogunes [[katoliku kirik]]u piiskoppide sinod, mis keskendub seekord perekonnateemadele. Järgmisel päeval sinodi esimese töösessiooni alguses peetud kõnes ütles [[paavst]] [[Franciscus]], et piiskopid peaksid vabanema oma eelarvamustest ja keskenduma rääkimise asemel nii Jumala hääle kui ka oma kolleegide arvamuse kuulamisele. Paavst manitses nii konservatiive kui ka liberaale, rõhutades ühest küljest, et kirik ei tohi muutuda muuseumiks, teisest küljest aga ei saa joosta kaasa maailma muutuvate arusaamade ja suundumustega.&lt;ref name=&quot;EOGnx&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s [[Tallinn]]as algasid nädal aega kestvad [[toompäevad]], mille raames tutvustatakse [[Tallinna toomkirik]]u ajalugu.&lt;ref name=&quot;0dBVs&quot; /&gt;

==[[5. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] Georgia osariigis [[Atlanta]]s allkirjastasid 12 Vaikse ookeani piirkonna riigi esindajad [[Vaikse ookeani ülene vabakaubandusleping|Vaikse ookeani ülese vabakaubanduslepingu]]. Lepinguga ühinesid lisaks Ameerika Ühendriikidele [[Kanada]], [[Jaapan]], [[Malaisia]], [[Vietnam]], [[Singapur]], [[Brunei]], [[Austraalia]], [[Uus-Meremaa]], [[Mehhiko]], [[Peruu]] ja [[Tšiili]].&lt;ref name=&quot;oHfPc&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;3TJ19&quot; /&gt;
* [[India]] pealinnas [[New Delhi]]s kohtusid [[Saksamaa]] liidukantsler [[Angela Merkel]] ja India peaminister [[Narendra Modi]], kes väljendasid mõlemapoolset valmisolekut taasalustada vabakaubanduskõnelusi kahe riigi vahel.&lt;ref name=&quot;68xxZ&quot; /&gt;
* [[Luksemburg]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[euroala]] rahandusministrite kahepäevane kohtumine, kus Eestit esindasid rahandusminister [[Sven Sester]] ja rahandusministeeriumi asekantsler [[Märten Ross]].&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;
* [[Rootsi]]s [[Stockholm]]is kuulutas [[Rootsi Kuninglik Meditsiiniinstituut]] välja [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]] laureaadid, kelleks said [[William C. Campbell]], [[Satoshi Ōmura]] ja [[Tu Youyou]] parasiitide põhjustatud haiguste ravis tehtud edusammude eest.&lt;ref name=&quot;Okx5s&quot; /&gt;
* [[Ukraina kriis]]: [[Ukraina]] kaitsejõud teatasid, et alustasid vastavalt Minski lepetele kergerelvastuse vähendamist [[Luhanski oblast]]is.&lt;ref name=&quot;PnCHm&quot; /&gt;
* [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] alustas kolmepäevast visiiti [[Itaalia]]s [[Milano]]s eesmärgiga osaleda [[maailmanäitus]]el, avada Eesti IT konverents ja pidada loeng [[Bocconi ülikool]]is.&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;
* Eesti kultuuriminister [[Indrek Saar]] oli visiidil [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]].&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;
* Eestis alustas [[LHV Pank]] oma võlakirjadega kauplemist [[Tallinna börs]]il.&lt;ref name=&quot;Kkea0&quot; /&gt;
* [[Kunda]] linnavolikogu avaldas umbusaldust linnapea [[Jüri Landberg]]ile. Linnapea kohuseid asus ajutiselt täitma linna rahandusosakonna juhataja [[Urmas Lepik]].&lt;ref name=&quot;SdmQ3&quot; /&gt;
* [[Riigi Kinnisvara AS]]-i nõukogu valis ettevõtte uueks juhatuse esimeheks [[Urmas Somelar]]i, kelle ametiaeg algab [[Oktoober 2015#19. oktoober|19. oktoobril]].&lt;ref name=&quot;NtpqS&quot; /&gt;

==[[6. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[John Kerry]] külastas [[Haiti]]t, et kutsuda haitilasi üles osalema [[2015. aasta Haiti parlamendivalimised|2015. aasta parlamendivalimistel]] ning hoiduma valimiste ajal korratustest ja vägivallast.&lt;ref name=&quot;yVZt0&quot; /&gt;
* [[Elevandiluurannik]]u opositsioonipoliitik [[Amara Essy]] teatas, et taandab oma kandidatuuri [[2015. aasta Elevandiluuranniku presidendivalimised|2015. aasta presidendivalimistelt]]. Põhjuseks tõi ta valimiste ebademokraatlikkuse, muuhulgas ka ametis oleva presidendi liiga suure mõju valimistele.&lt;ref name=&quot;0MVUp&quot; /&gt;
* [[Etioopia]] peaminister [[Hailemariam Desalegn]] moodustas uue valitsuse. Tähtsamatest ministritest säilitas oma koha välisminister [[Tedros Adhanom]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Guinea-Bissau]] president [[José Mário Vaz]] jättis heaks kiitmata peaminister [[Carlos Correia]] välja pakutud valitsuskabineti koosseisu, tuues põhjuseks valitsusliikmete liiga suure arvu.&lt;ref name=&quot;skF8f&quot; /&gt;
* [[Portugal]]i president [[Aníbal Cavaco Silva]] tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks ka seni peaministri ametit pidanud [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Portugal)|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] esimehele [[Pedro Passos Coelho]]le.&lt;ref name=&quot;bEMAw&quot; /&gt;
* [[Rootsi]] [[Kuninglik Teaduste Akadeemia]] kuulutas välja [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] laureaadid, kelleks said [[Takaaki Kajita]] ja [[Arthur B. McDonald]]. Nad avastasid [[neutriino]]de võnkumise, mis võimaldas tõestada, et neutriinodel on mass.&lt;ref name=&quot;IJkFZ&quot; /&gt;
* [[Türgi]] välisministeerium kutsus juba kolmandat korda välja [[Venemaa]] suursaadiku, et nõuda selgitust Türgi õhuruumi korduvate rikkumiste kohta Venemaa sõjalennukite poolt. Venemaa lennukid on alates Venemaa sekkumisest Süüria kodusõtta rikkunud korduvalt Türgi õhupiiri.&lt;ref name=&quot;WQfmn&quot; /&gt;
* [[Ukraina kriis]]: [[Ukraina]]s teatasid separatistlike [[Donetski Rahvavabariik|Donetski]] ja [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski]] rahvavabariigi võimud, et lükkavad oktoobris ja novembris toimuma pidanud kohalikud valimised edasi 2016. aasta veebruari. Separatistide otsus pälvis nii Ukraina kui ka lääneriikide võimude heakskiidu.&lt;ref name=&quot;OpmIP&quot; /&gt;
* [[Eesti]] maaeluminister [[Urmas Kruuse]] oli visiidil [[Järva maakond|Järva]] ja [[Viljandi maakond|Viljandi]] maakonnas.&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;
* Eesti välisminister [[Marina Kaljurand]] külastas [[Ida-Viru maakond]]a, kus ta pidas gümnaasiumiõpilastele loenguid välispoliitikast.&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;

==[[7. oktoober]]==

* [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas [[NATO]] kaitseministrite kahepäevane kohtumine, kus osales ka Eesti kaitseminister [[Hannes Hanso]].&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt; Kohtumisel teisel päeval teatas [[Suurbritannia]] kaitseminister [[Michael Fallon]], et Suurbritannia paigutab [[NATO]] idapiiri kindlustamiseks [[Baltimaad]]esse roteeruva jalaväekompanii, kuhu kuulub umbes 130–150 sõdurit.&lt;ref name=&quot;Jrpfy&quot; /&gt;
* [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] pidasid kõne [[Prantsusmaa]] president [[François Hollande]] ja [[Saksamaa]] liidukantsler [[Angela Merkel]].&lt;ref name=&quot;pf1Dk&quot; /&gt;
* [[Iraan]]i kõrgeim usujuht [[ajatolla]] [['Alī Khāmene'ī]] keelas igasugused edasised läbirääkimised [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]].&lt;ref name=&quot;2WfgO&quot; /&gt;
* [[Nigeeria]] kirdeosas [[Damaturu]] linnas toimunud kolmes enesetapurünnakus hukkus 17 inimest. Kuigi rünnakute eest keegi vastutust ei võtnud, oli nende taga tõenäoliselt äärmuslik islamiliikumine [[Boko Haram]].&lt;ref name=&quot;pE6z1&quot; /&gt;
* [[Rootsi]] [[Kuninglik Teaduste Akadeemia]] kuulutas välja [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]] laureaadid, kelleks said [[Tomas Lindahl]], [[Paul Modrich]] ja [[Aziz Sancar]]. Need teadlased kaardistasid molekulaarsel tasandil, kuidas rakud parandavad kahjustatud [[DNA]]-d.&lt;ref name=&quot;p2Uoi&quot; /&gt;
* [[Süüria kodusõda]]:
** [[Süüria]] valitsusväed ja [[Venemaa]] relvaüksused korraldasid esimesed omavahel koordineeritud rünnakud valitsusvastaste mässuliste positsioonidele. Kui Süüria kasutas operatsioonides peamiselt maavägesid, siis Venemaa ründas esmakordselt mässuliste positsioone [[Kaspia meri|Kaspia merel]] asuvalt neljalt sõjalaevalt tulistatud rakettidega.&lt;ref name=&quot;sDKIo&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s algas [[Euroopa Teadusnõukogu]] kahepäevane väljasõiduistung. Istungil teisel päeval osalesid seal külalistena ka Eesti peaminister [[Taavi Rõivas]] ning haridus- ja teadusminister [[Jürgen Ligi]].&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;
* [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] nimetas Eesti suursaadikuks [[Ungari]]s [[Rein Oidekivi]] ja kutsus sellelt ametikohalt tagasi [[Eve-Külli Kala]].&lt;ref name=&quot;WXswC&quot; /&gt;
* Eesti rahandusminister [[Sven Sester]] ja rahandusministeeriumi kantsler [[Veiko Tali]] alustasid [[Oktoober 2015#14. oktoober|14. oktoobrini]] kestvat visiiti [[Peruu]] pealinnas [[Lima (Peruu)|Limas]], et osaleda [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] ja [[Maailmapank|Maailmapanga]] aastakoosolekul.&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;

==[[8. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Esindajatekoja]] [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariikliku enamuse]] liider [[Kevin McCarthy]], et loobub kandideerimast Esindajatekoja esimehe ametikohale. McCarthyt peeti seni soosikuks sellele ametikohale, kuid kandidaadi valimistele eelnenud nädalal oli ta silma paistnud mitme keelelise ja poliitilise apsuga avalikes esinemistes, samuti pidas partei konservatiivne tiib teda liiga mõõdukaks kandidaadiks.&lt;ref name=&quot;YUIPo&quot; /&gt;
* [[Itaalia]]s astus ametist tagasi [[Rooma]] linnapea [[Ignazio Marino]], keda kahtlustatakse linna raha kasutamises iseenda ning oma sugulaste ja sõprade toitlustamiskulude katmiseks. Linnapea ise on nimetanud süüdistusi alusetuteks.&lt;ref name=&quot;0V25Q&quot; /&gt;
* [[Liibüa]]s toimuvatel [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i vahendatud läbirääkimistel riigi eri poliitiliste jõudude ja hõimude vahel jõuti põhimõttelisele kokkuleppele rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamises, kuid ei suudetud veel kokku leppida selle moodustamise täpsetes alustes ja ministrikohtade jaotuses.&lt;ref name=&quot;qyyzT&quot; /&gt;
* [[Luksemburg]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] justiits- ja siseministrite kahepäevane kohtumine, kus Eestit esindas justiitsminister [[Urmas Reinsalu]] ja kohtumise esimesel päeval ka siseminister [[Hanno Pevkur]].&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;
* [[Rootsi]]s [[Stockholm]]is kuulutas [[Rootsi Akadeemia]] välja 2015. aasta [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] laureaadi, kelleks sai [[Valgevene]] kirjanik [[Svetlana Aleksijevitš]].&lt;ref name=&quot;1LC43&quot; /&gt;
* [[Eesti]]t külastas [[Hiina]] kultuuriministri asetäitja [[Ding Wei]], kes kohtus visiidi raames Eesti kultuuriministri [[Indrek Saar]]ega.&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;
* Eestit külastas [[Kosovo]] eurointegratsiooniminister [[Bekim Çollaku]], kes kohtus siin Eesti välisministri [[Marina Kaljurand|Marina Kaljurannaga]].&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;
* [[Tallinn]]as toimus ettevõtluskonkursi [[Aasta ettevõte]] auhinnagala, millel andis auhinnad üle peaminister [[Taavi Rõivas]]. Peaauhinna Aasta Ettevõte 2015 pälvis ehitusettevõte [[Kodumaja]].&lt;ref name=&quot;Hl7x0&quot; /&gt;
* Tallinnas [[Riigikogu]] konverentsisaalis toimus [[keelefoorum]], mille avasid president [[Toomas Hendrik Ilves]] ning haridus- ja teadusminister [[Jürgen Ligi]].&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;

==[[9. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Arizona]] osariigis [[Flagstaff]]is asuva [[Põhja-Arizona Ülikool]]i ühiselamu juures toimus tulistamine, mille korraldas 18-aastane üliõpilane Steven Jones. Jones tappis ühe ja haavas veel kolme kaasüliõpilast, politseile ta kinnipidamisel vastupanu ei osutanud.&lt;ref name=&quot;Vrjwa&quot; /&gt;
* Ameerika Ühendriikides [[Texas]]e osariigis [[Houston]]is [[Texase Lõuna Ülikool]]i lähistel toimunud tulistamises hukkus üks ja sai vigastada veel üks inimene.&lt;ref name=&quot;qSZc9&quot; /&gt;
* [[Elevandiluurannik]]u president [[Alassane Ouattara]] alustas oma ametlikku valimiskampaaniat [[2015. aasta Elevandiluuranniku presidendivalimised|presidendivalimistel]] osalemiseks.&lt;ref name=&quot;WkYtB&quot; /&gt;
* [[Euroopa rändekriis]]: [[Saksamaa]]l teatas [[Baieri]] liidumaa valitsus, et kui Saksamaa föderaalvalitsus ei rakenda kohe meetmeid sisserände piiramiseks, kaebavad nad föderaalvalitsuse kohtusse, sest peamiselt [[Austria]] kaudu saabuvad pagulased on ebaproportsionaalselt mõjutanud Austriaga ühist piiri omavat Baieri liidumaad.&lt;ref name=&quot;PiQXT&quot; /&gt;
* [[Guinea]] pealinnas [[Conakry]]s [[2015. aasta Guinea presidendivalimised|presidendivalimiste]] eel vallandunud kokkupõrgetes hukkus 2 ja sai vigastada vähemalt 33 inimest.&lt;ref name=&quot;z3L8E&quot; /&gt;
* [[Norra]]s [[Oslo]]s kuulutas [[Norra Nobeli Komitee]] välja 2015. aasta [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] laureaadi. Auhinna pälvis 2013. aastal moodustatud [[Tuneesia rahvusliku dialoogi nelik]], mille asutasid pluralistliku demokraatia edendamiseks ja kaitsmiseks [[Tuneesia]]s riigi neli mõjukat ühiskondlikku organisatsiooni.&lt;ref name=&quot;erNzV&quot; /&gt;
* [[Rootsi]] erakond [[Kristlikud Demokraadid (Rootsi)|Kristlikud Demokraadid]] otsustas asuda ametlikult toetama Rootsi liitumist [[NATO]]-ga. Kristlikud Demokraadid oli viimane neljast paremtsentristlikust opositsioonierakonnast, mis võttis NATO-sse astumise oma ametlikku poliitilisse programmi.&lt;ref name=&quot;giWGI&quot; /&gt;
* [[Süüria kodusõda]]: [[Süüria]] inimõiguste jälgimisega tegelev sõltumatu rühmitus teatas, et vaatamata [[Venemaa]] õhurünnakutele on äärmuslik islamiliikumine [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] vallutanud mõõdukatelt mässulistelt mitmed [[Aleppo]] lähedal asuvad külad ja jätkab pealetungi linnale.&lt;ref name=&quot;jwHbU&quot; /&gt;
* [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] alustas kahepäevast visiiti [[Suurbritannia]] pealinnas [[London]]is, kus ta kohtub oma Suurbritannia kolleegi [[David Cameron]]iga ja vaatab Eesti–Inglismaa valikmängu jalgpallis.&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;
* [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] ja [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] jalgpallikoondised pidasid Londoni [[Wembley staadion]]il [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikmängu, mille võitis tulemusega 2:0 Inglismaa. 
* [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonna]] esinduskogu võttis vastu otsuse, mille kohaselt ei toeta erakond [[Eesti-Venemaa piirileping]]u sõlmimist.&lt;ref name=&quot;EsTRH&quot; /&gt;
* [[Estonian Air]]ist lahkus töölt ettevõtte kommertsjuht [[Indrek Randveer]]. Tema lahkumise järel jäi ettevõtte juhatusse vaid Estonian Airi tegevjuht [[Jan Palmér]].&lt;ref name=&quot;j5aXN&quot; /&gt;
* [[Rakvere]]s toimus konverents &quot;Tark maja&quot;, millel osalesid ka keskkonnaminister [[Marko Pomerants]] ja kultuuriminister [[Indrek Saar]].&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;
* [[Tartu]]s kuulutati välja kirjastuse [[Elmatar]] pankrot.&lt;ref name=&quot;R8YfK&quot; /&gt;

==[[10. oktoober]]==

* [[Põhja-Korea]]s tähistati suurte riiklike pidustustega valitseva [[Korea Tööpartei]] asutamise 70. aastapäeva.&lt;ref name=&quot;0fhir&quot; /&gt;
* [[Saksamaa]] pealinnas [[Berliin]]is avaldas umbes 150 000 inimest meelt [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] vahel kavandatava [[Atlandi-ülene vabakaubandusleping|Atlandi-ülese vabakaubanduslepingu]] vastu. Meeleavalduse korraldasid keskkonnakaitseorganisatsioonid ja vasakpoolsed opositsiooniparteid.&lt;ref name=&quot;EP44d&quot; /&gt; 
* [[Tšaad]]is toimunud omavahel koordineeritud viies enesetapurünnakus hukkus 33 ja sai vigastada 51 inimest. Ilmselt korraldas rünnakud äärmuslik islamiliikumine [[Boko Haram]].&lt;ref name=&quot;zrhha&quot; /&gt;
* [[Türgi]] pealinna [[Ankara]] keskraudteejaama juurde kavandatud rahumarsi eel toimus kaks plahvatust. Kui esialgu teatati 20 hukkunust, siis järgmistel päevadel sai teatavaks, et hukkunuid oli 97. Vigastada oli saanud 246 inimest. Mõlemad plahvatused korraldasid enesetaputerroristid. Nädal aega hiljem oli vigastustesse surnud veel 5 inimest, mis tõstis hukkunute arvu 102 inimeseni.&lt;ref name=&quot;krmeM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;MJHZj&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;HzDvA&quot; /&gt; Samal päeval toimus riigi suurimas linnas [[İstanbul]]is sadade osavõtjatega meeleavaldus, millel osalenud süüdistasid rünnakute korraldamises Türgi valitsust.&lt;ref name=&quot;m1Q2d&quot; /&gt;
* [[Valgevene]] pealinnas [[Minsk]]is osales üle 1500 inimese opositsiooni korraldatud meeleavaldusel, millel nõuti president [[Alaksandr Łukašenka]] tagasiastumist ning vabu ja võltsimisteta [[2015. aasta Valgevene presidendivalimised|presidendivalimisi]].&lt;ref name=&quot;k5jDp&quot; /&gt;
* [[Eesti]] kultuuriminister [[Indrek Saar]] alustas kolmepäevast visiiti [[Itaalia]]s [[Torino]]s, et osaleda pealtvaatajana [[Eesti võrkpallikoondis]]e mängudel [[2015. aasta Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015. aasta Euroopa meistrivõistlustel]].&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;
* [[Tallinn]]as toimunud [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] volikogul kinnitati erakonna peasekretäriks [[Kert Karus]].&lt;ref name=&quot;dF9Jm&quot; /&gt;

==[[11. oktoober]]==

* [[Afganistan]]is [[Kabul]]is kukkus alla [[Suurbritannia]] õhujõududele kuulunud helikopter [[Eurocopter AS332 Super Puma]]; õnnetuses hukkus 5 inimest.&lt;ref name=&quot;jIAtP&quot; /&gt;
* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas [[California]] kuberner [[Jerry Brown]], et keelab haridusasutuste spordivõistkondadel indiaanlasi solvava nime ''Redskins'' kasutamise; samal ajal jäeti kohalikele omavalitsustele õigus nimetada ka edaspidi parke ja hooneid [[Ameerika Riikide Konföderatsioon]]i poliitikute ja väejuhtide järgi, mida mõned inimesed ja organisatsioonid on samuti pidanud [[rassism]]i propageerimiseks.&lt;ref name=&quot;y3JCV&quot; /&gt;
* [[Austria]] pealinnas [[Viin]]is toimusid kohalikud valimised, mille võitis ka seni linna valitsenud [[Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei]]. Varasemaga võrreldes oluliselt toetust kaotanud sotsiaaldemokraadid pälvisid 39,44% valijate toetuse, nende peamiseks rivaaliks kujunenud immigrantidevastane [[Austria Vabaduspartei]] aga 32,36% valijate toetuse.&lt;ref name=&quot;f2oOq&quot; /&gt;
* [[Guinea]]s toimusid [[2015. aasta Guinea presidendivalimised|presidendivalimised]]. Valimised võitis 58% häältega senine president [[Alpha Condé]], opositsiooni kandidaat [[Cellou Dalein Diallo]], kes sai 31% häältest, teatas, et ta ei tunnista valimistulemusi.&lt;ref name=&quot;mPrBZ&quot; /&gt;
* [[Iisrael]]i põhjaosas [[H̱adera]] linna lähistel rammis palestiinlasest Iisraeli kodanik autoga bussipeatust ja pussitas seejärel 4 bussipeatuses olnud juuti, kes kõik said eri raskusastmega vigastusi. Viimase 12 päeva jooksul toimunud rünnakutes on palestiinlased tapnud 4 juuti, samal ajal kui Iisraeli politsei ja armee on vastuaktsioonides tapnud 24 palestiinlast.&lt;ref name=&quot;W3uQ5&quot; /&gt;
* [[Iraan]] testis vaatamata [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i keelule uut täpsusraketti [[Emad]]. Tegemist on esimese sellise ballistilise raketiga Iraani arsenalis, mis suudab tabada sihtmärke Iisraeli territooriumil.&lt;ref name=&quot;paVUb&quot; /&gt;
* [[Liibanon]]is [[Beirut]]is avaldasid tuhanded inimesed presidendipalee ees meelt, nõudes kristlasest poliitiku [[Michel Aoun]]i valimist riigi presidendiks. Liibanoni parlament ei ole üle aasta suutnud riigile presidenti valida.&lt;ref name=&quot;PRCCv&quot; /&gt;
* [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] valitsus teatas, et riik kavatseb lahkuda [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|Rahvusvahelise Kriminaalkohtu]] koosseisust. LAV ja Rahvusvaheline Kriminaalkohus sattusid konflikti suvel, kui LAV võimud keeldusid vahistamast riiki külastanud [[Sudaan]]i presidenti [[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]]i.&lt;ref name=&quot;uWSuH&quot; /&gt;
* [[Nepal]]i parlament valis riigile uue peaministri. Senine peaminister [[Sushīl Koīrālā]] pälvis 249 parlamendiliikme toetuse, valituks osutus 338 parlamendiliikme hääled saanud [[Khadga Prasād Sharma Olī]], kes astus järgmisel päeval ametisse.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Valgevene]]s toimusid [[2015. aasta Valgevene presidendivalimised|presidendivalimised]]. Valimised võitis senine president [[Alaksandr Łukašenka]], kes pälvis 84,1% valijate toetuse. Valimisaktiivsus oli 87,2%.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Venemaa]]l [[Sotši]]s kohtusid Venemaa president [[Vladimir Putin]] ning [[Saudi Araabia]] kaitseminister ja asekroonprints [[Muḩammad ibn Salmān]]. Kohtumisel väljendasid mõlemad osapooled valmisolekut teha [[Süüria]]s koostööd äärmusliku islamiliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] mõjuvõimu ja edasitungi takistamiseks.&lt;ref name=&quot;t5U0e&quot; /&gt;

==[[12. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] arvutitootja [[Dell]] teatas kavast omandada andmevarundusettevõte [[EMC]]. Tehingu väärtuseks on 67 miljardit USA dollarit ja see peaks lõpule viidama perioodil maist oktoobrini 2016.&lt;ref name=&quot;b7MQD&quot; /&gt;
* [[Euroopa Liit]] otsustas peatada [[Valgevene]]le kehtestatud sanktsioonid, tunnustades sellega eelmisel päeval riigis toimunud [[2015. aasta Valgevene presidendivalimised|presidendivalimiste]] läbipaistvust. Esialgu peatatakse sanktsioonid neljaks kuuks alates 1. jaanuarist 2016.&lt;ref name=&quot;lgHOS&quot; /&gt;
* [[Fidži]] parlament valis 31 poolthäälega riigi uueks presidendiks [[Jioji Konrote]]. Tema vastaskandidaat ''ratu'' [[Epeli Ganilau]] sai 14 häält.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Guinea-Bissau]] president [[José Mário Vaz]] nimetas oma dekreediga ametisse riigi uue valitsuse. President nimetas valitsuse liikmed ametisse dekreediga, sest ei jõudnud peaminister [[Carlos Correia]]ga kokkuleppele ministrikohtade jaotuses.&lt;ref name=&quot;nTIsq&quot; /&gt;
* [[Luksemburg]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] välisministrite kohtumine, mille kesksed teemad olid [[Euroopa rändekriis]] ja olukord [[Süüria]]s. Kohtumisel osales ka Eesti välisminister [[Marina Kaljurand]].&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* [[Rootsi]] [[Kuninglik Teaduste Akadeemia]] kuulutas välja [[Nobeli majandusauhind|Nobeli majandusauhinna]] laureaadi, kelleks sai [[Suurbritannia]] mikroökonoomik [[Angus Deaton]]. Ameerika Ühendriikides [[Princetoni Ülikool]]is töötav Deaton on tuntuks saanud eelkõige tarbijakäitumise uurijana.&lt;ref name=&quot;syM4X&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s [[Tallinn]]as [[Estonia (teater)|Estonia teatris]] avati teatrifestival &quot;[[Kuldne Mask Eestis]]&quot;. Festivali avas kultuuriminister [[Indrek Saar]].&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* Eesti kaitseminister [[Hannes Hanso]] teatas, et esitab [[Teabeamet]]i peadirektori kandidaadiks senise kaitseministeeriumi kantsleri [[Mikk Marran]]i.&lt;ref name=&quot;FNWQg&quot; /&gt;
* Eestis vaidlustas [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] esimees [[Edgar Savisaar]] [[Harju Maakohus|Harju Maakohtu]] otsuse, millega ta tagandati Tallinna linnapea uurimise ajaks ametist.&lt;ref name=&quot;NcIvI&quot; /&gt;

==[[13. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas [[Illinois]]' osariigi kuberner [[Bruce Rauner]], et müüb oksjonil maha [[Chicago]]s asuva osariigi valitsuse peamise administratiivhoone [[Thompson Center]]i. Hoone müümise põhjusena tõi kuberner esile hoone ebaefektiivsuse, muuhulgas ka selle ülalpidamise liialt suured kulud.&lt;ref name=&quot;5WHEL&quot; /&gt;
* Ameerika Ühendriikides korraldas telekanal [[CNN]] [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] presidendikandidaatide esimese teledebati, mida juhtis populaarne telesaatejuht [[Anderson Cooper]].
* [[Holland]]i transpordiohutuse amet avaldas lõpparuande [[Malaysia Airlinesi lend 17|Malaysia Airlinesi lennu 17]] allakukkumise kohta. Aruande kohaselt põhjustas lennuki allakukkumise juulis 2014 lennuki pihta tulistatud [[Venemaa]] päritolu keskmaarakett [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]. Aruanne ei öelnud midagi siiski selle kohta, kes raketi välja tulistasid.&lt;ref name=&quot;OCWY3&quot; /&gt;
* [[Iisrael]]is [[Jeruusalemm]]as ja [[Tel Aviv]]i lähistel toimunud rünnakutes tapsid palestiinlased 3 ja haavasid veel 10 juuti.&lt;ref name=&quot;DPib2&quot; /&gt;
* [[Iraan]]i parlament kiitis heaks Ameerika Ühendriikidega sõlmitud tuumalepingu. Lõplikuks jõustumiseks peab lepingu ratifitseerima ka riigi kõrgeim usuorgan [[Valvurite Nõukogu]].&lt;ref name=&quot;Z5Un9&quot; /&gt;
* [[Itaalia]] parlamendi ülemkoda kiitis häältega 178:17 heaks oma võimupiiride kitsendamise. Otsus oli suureks võiduks peaminister [[Matteo Renzi]] valitsusele, mis oli selle põhimõtte lülitanud oma riigireformi kavasse.&lt;ref name=&quot;UXOAF&quot; /&gt; 
* [[Luksemburg]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] üldasjade nõukogu, millel keskenduti järgmisel päeval alanud [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumise ettevalmistamisele. Eestit esindas kohtumisel välisminister [[Marina Kaljurand]].&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* [[Suurbritannia]] maineka [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]] võitis [[Jamaica]] kirjanik [[Marlon James]] oma teosega &quot;[[A Brief History of Seven Killings]]&quot;.&lt;ref name=&quot;TE73v&quot; /&gt;
* [[Türgi]] siseministeerium teatas, et kõrvaldas ametist pealinna [[Ankara]] politsei-, luure- ja julgeolekuülemad, et viia läbi põhjalik ja takistusteta uurimine [[Oktoober 2015#10. oktoober|10. oktoobril]] toimunud pommiplahvatuste asjus.&lt;ref name=&quot;uxb9f&quot; /&gt;
* [[Venemaa]]l [[Moskva]]s esitleti [[Sirje Kiin]]i koostatud [[Marie Under]]i biograafia &quot;Marie Under. Elu ja luule&quot; venekeelset tõlget.
* [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] külastas [[Paide]]t ja [[Tartu]]t.&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* Eesti suursaadik [[Taani]]s [[Märt Volmer]] andis kuninganna [[Margrethe II]] üle oma volikirja.&lt;ref name=&quot;j855X&quot; /&gt;

==[[14. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Barack Obama]] teatas, et saadab [[Kamerun]]i äärmusliku islamiliikumise [[Boko Haram]] vastase võitluse toetamiseks 300 sõjaväelast koos luuredroonidega. Ameerika Ühendriikide sõdurid peaksid toetama Lääne-Aafrika riikide üksusi peamiselt luureandmete kogumisel ega ole mõeldud osalemiseks lahingutegevuses.&lt;ref name=&quot;ZMtt2&quot; /&gt;
* [[Botswana]]s võistlustel viibinud 10 [[Eritrea]] [[Eritrea jalgpallikoondis|jalgpallikoondise]] mängijat keeldusid riigist lahkumast ja esitasid [[asüül]]itaotluse.&lt;ref name=&quot;E3wyu&quot; /&gt;
* [[Euroopa rändekriis]]: 
** [[Norra]] justiitsministeerium teatas, et soovib [[Venemaa]] kaudu riiki saabunud [[Süüria]] pagulased saata tagasi Venemaale. Otsus puudutab neid pagulasi, kes elasid enne Norrasse suundumist pikemat aega Venemaal ja kelle puhul on seetõttu alust väita, et Venemaa on neile turvaline elamispaik.&lt;ref name=&quot;mlcMM&quot; /&gt;
** [[Slovakkia]] valitsus kiitis heaks 50 politseiniku saatmise [[Ungari]]sse. Politseinikud peaksid aitama kaitsta Ungari piiri ebaseaduslike immigrantide eest. Traditsiooniliselt halbades suhetes Slovakkiast ja Ungarist on saanud rändekriisi tõttu liitlased, kes vastustavad Euroopa Liidu immigratsioonikvoote ja nõuavad immigratsiooni piiramist.&lt;ref name=&quot;JsqAe&quot; /&gt;
* [[Guinea]] opositsioonijuht [[Celloun Dalein Diallo]] teatas tagantjärele oma taandumisest presidendikandidaatide seast, protesteerides niiviisi [[Oktoober 2015#11. oktoober|11. oktoobril]] toimunud [[2015. aasta Guinea presidendivalimised|presidendivalimistel]] toime pandud rikkumiste vastu. Kuigi rahvusvahelised vaatlejad tunnistasid valimised vabadeks ja õiglasteks, on opositsioon väitnud, et valimistel esines olulisi rikkumisi ning nõudnud valimistulemuste tühistamist.&lt;ref name=&quot;HAUvB&quot; /&gt;
* [[Iraan]]i kõrgeim usuline võimuorgan [[Valvurite Nõukogu]] ratifitseeris Ameerika Ühendriikidega sõlmitud tuumaleppe.&lt;ref name=&quot;7Cv53&quot; /&gt;
* [[Niger]]i võimud kuulutasid [[Diffa ringkond|Diffa ringkonnas]], kus äärmuslik islamiliikumine [[Boko Haram]] oli mõne nädalaga tapnud 40 inimest, välja erakorralise seisukorra.&lt;ref name=&quot;EUX8A&quot; /&gt;
* [[Eesti]]t külastanud [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] delegatsiooni liikmed kohtusid peaminister [[Taavi Rõivas]]ega.&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* Eesti peaminister Taavi Rõivas alustas kolmepäevast visiiti [[Belgia]]s [[Brüssel]]is, et osaleda [[Euroopa Ülemkogu]] istungil.&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* Eesti kaitseminister [[Hannes Hanso]] oli ametlikul visiidil [[Soome]]s [[Helsingi]]s, kus ta kohtus Soome kaitseministri [[Jussi Niinistö]]ga. Sealt suundus kaitseminister Hanso samal päeval edasi [[Rootsi]] pealinna [[Stockholm]]i, kus tal oli kohtumine Rootsi kaitseministri [[Peter Hultqvist]]iga.&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* Eesti välisminister [[Marina Kaljurand]] alustas kahepäevast ametlikku visiiti [[Suurbritannia]]s. Visiidi esimesel päeval avas ta [[London]]is Eesti saatkonna uue hoone. Visiidi teisel päeval kohtus ta oma Suurbritannia kolleegi [[Philip Hammond]]iga.&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* [[Tallinn]]as toimus [[Euroopa Rahvusrinne|Euroopa Rahvusrinde]] korraldatud immigratsioonivastane meeleavaldus, millel osales eri hinnangutel 200–300 inimest. Meeleavaldus algas Saksamaa suursaatkonna juures ja kulges sealt tõrvikurongkäiguna [[Toompea loss]]i ette.&lt;ref name=&quot;vJBpB&quot; /&gt;

==[[15. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Barack Obama]] teatas, et peatab Ameerika Ühendriikide vägede väljatoomise [[Afganistan]]ist. Kuni 2017. aasta alguseni jääb Afganistani 9800 Ameerika Ühendriikide sõdurit.&lt;ref name=&quot;oJ4XI&quot; /&gt;
* [[Mehhiko]] ja [[Ameerika Ühendriigid]] leppisid kokku kahe ühiselt mehitatud piiripunkti loomises kahe riigi piiril eesmärgiga tõhustada mõlema riigi föderaalametkondade koostööd.&lt;ref name=&quot;LZ5wD&quot; /&gt;
* [[Myanmar]]i valitsuse ja 8 relvarühmituse esindajad allkirjastasid kokkuleppe vaherahu sõlmimiseks. Kokku tegutseb riigis 15 relvarühmitust, millest 7 keeldusid erimeelsuste tõttu kokkulepet allkirjastamast.&lt;ref name=&quot;ca0tQ&quot; /&gt;
* [[Uganda]] pealinnas [[Kampala]]s vahistas politsei opositsiooni presidendikandidaadi [[Kizza Besigye]]. Besigye plaanis osaleda opositsiooni korraldatud rahvakoosolekul, mille võimud olid kuulutanud ebaseaduslikuks.&lt;ref name=&quot;tU4Th&quot; /&gt;
* [[Venemaa]]l astus [[Kostroma oblast]]i kubernerina ametisse [[Sergei Sitnikov]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Venezuela]] politsei vahistas pärast kuut aastat eksiili [[Peruu]]s kodumaale tagasi pöördunud kunagise presidendikandidaadi [[Manuel Rosales]]e, keda süüdistatakse ebaseaduslikus rikastumises ajal, mil ta oli [[Zulia osariik|Zulia osariigi]] kuberner.&lt;ref name=&quot;6shpO&quot; /&gt;
* [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] ajutisteks liikmeteks said [[Egiptus]], [[Jaapan]], [[Senegal]], [[Ukraina]] ja [[Uruguay]].&lt;ref name=&quot;2vJB5&quot; /&gt;
* [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] võttis vastu [[Türgi]] suursaadiku [[Hayriye Kumaşçioğlu]], [[Venemaa]] suursaadiku [[Aleksandr Petrov (diplomaat)|Aleksandr Petrovi]] ja [[Iraan]]i suursaadiku [[Kambiz Jalal]]i volikirjad.&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* [[Taavi Rõivase teine valitsus|Eesti valitsus]] kinnitas [[Teabeamet]]i peadirektoriks senise kaitseministeeriumi kantsleri [[Mikk Marran]]i, kes alustab uuel ametikohal tööd 1. jaanuaril 2016.&lt;ref name=&quot;fKES1&quot; /&gt;
* Eestit külastas [[Moldova]] asejustiitsminister [[Eduard Serbenco]], kes kohtus siin Eesti justiitsministri [[Urmas Reinsalu]]ga.&lt;ref name=&quot;ZqFry&quot; /&gt;
* Eesti valitsus võttis siseminister [[Hanno Pevkur]]i ettepanekul riigireetur [[Aleksei Dressen]]ilt Eesti kodakondsuse.&lt;ref name=&quot;Z6T42&quot; /&gt;
* Eestis suri töökohustusi täites südame seiskumise tagajärjel [[Maardu]] linnapea [[Georgi Bõstrov]].&lt;ref name=&quot;axvKg&quot; /&gt;

==[[16. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] pealinnas [[Washington]]is kohtusid Ameerika Ühendriikide president [[Barack Obama]] ja [[Lõuna-Korea]] president [[Park Geun-hye]]. Peamiselt arutati kohtumisel [[Põhja-Korea]]ga seonduvaid küsimusi.&lt;ref name=&quot;jzuVJ&quot; /&gt;
* [[Filipiinid]]el lõppes kandidaatide esitamine [[2016. aasta Filipiinide presidendivalimised|2016. aasta presidendivalimisteks]]. Kokku seadis oma kandidatuuri üles 130 inimest.&lt;ref name=&quot;TAcEp&quot; /&gt;
* [[Itaalia]] peaminister [[Matteo Renzi]] teatas, et kaalub sõjalise missiooni pikendamist [[Afganistan]]is 2016. aasta lõpuni.&lt;ref name=&quot;itc7z&quot; /&gt;
* [[Nigeeria]]s [[Maiduguri]] linnas toimus neli enesetapurünnakut, mille korraldas ilmselt äärmuslik islamiliikumine [[Boko Haram]]. Kõik rünnakud panid toime naissoost enesetaputerroristid. Suurim rünnak toimus ühes linna mošeedest, kus hukkus 30 ja sai vigastada veel vähemalt 32 inimest.&lt;ref name=&quot;JSmUy&quot; /&gt;
* [[Palestiina]]s [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] süütasid palestiinlased põlema juutide pühapaiga, patriarh [[Joosep]]i väidetava haua.&lt;ref name=&quot;t5e3f&quot; /&gt; 
* [[Saudi Araabia]]s [[Saihat]]i linnas toimunud rünnakus [[šiiidid|šiiitide]] palvemajale hukkus 5 inimest. Politsei lasi rünnaku toime pannud relvastatud mehe hiljem maha. Toimunu eest võttis vastutuse äärmuslik islamiorganisatsioon [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] liikmega.&lt;ref name=&quot;XcJNF&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s lahkus välisteenistusest töölt suursaadik [[Jaak Jõerüüt]].&lt;ref name=&quot;pJKRK&quot; /&gt;
* [[Rakvere]]s toimus strateegiliste maavarade konverents, kus osalesid ka keskkonnaminister [[Marko Pomerants]] ning majandus- ja taristuminister [[Kristen Michal]].&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] Narva piirkond esitas erakonna esimehe kandidaadiks [[Kadri Simson]]i. Sama piirkond esitas senise esimehe [[Edgar Savisaar]]e erakonna auesimehe kandidaadiks.&lt;ref name=&quot;QCNz3&quot; /&gt;

==[[17. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Fort Myers]]i kesklinnas [[Florida Zombicon]]i festivalil toimunud tulistamises sai surma 1 ja vigastada 5 inimest. Tulistamine põhjustas ligi 20 000 osavõtjaga üritusel suure paanika, tulistajat politseil esialgu tabada ei õnnestunud.&lt;ref name=&quot;AOu80&quot; /&gt;
* [[Argentina]] edelaosa tabas 5,9-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus 131 km [[Salta]] linnast kagu suunas. Peamiselt sai maavärinas kannatada [[El Galpon]]i linn, kus hävis umbes 15–20 elumaja. Vähemalt 1 inimene hukkus, veel mitmed said vigastada.&lt;ref name=&quot;DJvQx&quot; /&gt;
* [[Euroopa rändekriis]]: [[Ungari]] sulges südaööl immigrantide voolu pidurdamiseks piiri [[Horvaatia]]ga.&lt;ref name=&quot;Ub8U4&quot; /&gt; Horvaatia suunas seepeale riiki saabunud immigrandid edasi [[Sloveenia]]sse, mis omakorda lubas kõik riiki saabunud immigrandid enne [[Austria]]sse ja [[Saksamaa]]le edasisaatmist registreerida.&lt;ref name=&quot;Dadj6&quot; /&gt;
* [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigi]] valitsev erakond [[Guomindang]] valis erakorralisel kongressil presidendikandidaadiks erakonna esimehe [[Eric Chu]]. [[2016. aasta Hiina Vabariigi presidendivalimised|Presidendivalimised]] toimuvad 2016. aasta jaanuaris.&lt;ref name=&quot;6NWVA&quot; /&gt;
* [[Jeemen]]i sadamalinna [[Aden]]isse saabus [[Sudaan]]i relvajõudude pataljon, et alustada tegevust [[Saudi Araabia]] juhitava sõjalise koalitsiooni koosseisus, mis võitleb Jeemeni [[šiiidid|šiiitlike]] mässuliste vastu.&lt;ref name=&quot;jr4xX&quot; /&gt;
* [[Montenegro]] pealinnas [[Podgorica]]s likvideeris politsei 20 päeva varem parlamendihoone ette püstitatud opositsiooni meeleavaldajate telklaagri. Õhtul korraldas opositsioon protestiks uued meeleavaldused, mis viisid kokkupõrgeteni politseiga. Politsei ajas meeleavalduse pisargaasi ja kumminuiasid kasutades laiali, jõudu kasutati ka opositsioonijuhi [[Nebojša Medojević]]i vastu.&lt;ref name=&quot;Ubjdl&quot; /&gt;
* [[Paavst]] [[Franciscus]] ütles piiskoppide sinodi asutamise 50. aastapäeval peetud kõnes, et [[katoliku kirik]]us on vajalik juhtimise edasine detsentraliseerimine ja rohkem otsustusõigust tuleb anda kohalikele piiskoppide konverentsidele.&lt;ref name=&quot;T6yYr&quot; /&gt;
* [[Saksamaa]]l [[Köln]]is pussitati valimisürituse ajal [[Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatliku Liidu]] linnapeakandidaati [[Henriette Reker]]it. Politsei pidas 44-aastase pussitaja kinni; tolle sõnul ajendas teda kuritegu toime panema linnapeakandidaadi toetus pagulaste vastuvõtmisele. Lisaks Rekerile said rünnakus vigastada veel talle appi läinud neli inimest.&lt;ref name=&quot;iceoH&quot; /&gt;
* [[Ukraina]] territoriaalvetes [[Odessa]] lähistel läks põhja väike reisilaev 36 inimesega pardal. Hukkus 12 inimest.&lt;ref name=&quot;R6S8T&quot; /&gt;

==[[18. oktoober]]==

* [[Egiptus]]es algas [[2015. aasta Egiptuse parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] esimene voor. 
* [[Euroopa rändekriis]]:
** [[Saksamaa]] liidukantsler [[Angela Merkel]] külastas [[Türgi]] suurimat linna [[İstanbul]]i, kus ta pidas rändekriisi teemadel kohtumise president [[Recep Tayyip Erdoğan]]i ja peaminister [[Ahmet Davutoğlu]]ga. Kohtumistel arutati võimalusi suurendada Türgi panust migratsiooni pidurdamisel ja vastutasuks Türgi kodanikele viisavaba reisimise võimaldamist [[Schengeni viisaruum]]i piires. Samuti teatas Merkel, et on valmis toetama Türgi ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]].&lt;ref name=&quot;8LeFg&quot; /&gt;
** [[Sloveenia]] teatas, et ei saa [[Horvaatia]]st vastu võtta rohkem immigrante, kui [[Austria]] on valmis omakorda neilt vastu võtma. Kuna Austria oli kehtestanud ühel päeval riiki lubatavate immigrantide ülempiiriks 1500 inimest, kehtestas sama limiidi ka Sloveenia. Horvaatia oli soovinud päevas Sloveeniasse edasi saata kuni 5000 immigranti.&lt;ref name=&quot;vqoMz&quot; /&gt;
* [[Iisrael]]is [[Be'er-Sheva]] linna bussijaamas avas palestiinlane tule. Tulistamises hukkus 1 Iisraeli sõdur, veel 11 inimest said haavata. Tulevahetuses politseiga lasid politseinikud ründaja maha.&lt;ref name=&quot;ZcLcg&quot; /&gt;
* [[Montenegro]] pealinnas [[Podgorica]]s avaldasid tuhanded inimesed taas meelt peaminister [[Milo Đukanović]]i valitsuse vastu, nõudes peaministri tagasiastumist ja üleminekuvalitsuse moodustamist. Meeleavaldajad esitasid valitsusele ultimaatumi seitsme päeva jooksul tagasi astuda või seista silmitsi senisest veelgi ulatuslikumate meeleavaldustega.&lt;ref name=&quot;B4kFN&quot; /&gt;
* [[Paavst]] [[Franciscus]] kuulutas [[Vatikan]]is pühakuteks püha nunna [[Thérèse Lisieux'st]] vanemad [[Louis Martin]]i ja [[Marie-Azélie Guérin]]i. Tegemist oli esimese korraga kiriku ajaloos, kui samal tseremoonial on pühakuks kuulutatud mõlemad abikaasad. Lisaks kuulutas paavst pühakuks ka itaalia preestri [[Vincenzo Grossi]] ja hispaania nunna [[María Isabel Salvat Romero]].&lt;ref name=&quot;vq2ul&quot; /&gt;
* [[Saksamaa]]l [[Köln]]is toimunud kohalikel valimistel valiti linnapeaks [[Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatliku Liidu]] kandidaat [[Henriette Reker]], kes langes eelmisel päeval pussitamise ohvriks.&lt;ref name=&quot;IIB10&quot; /&gt;
* [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l toimusid [[2015. aasta Ahvenamaa parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Parima tulemuse said [[Ahvenamaa Liberaalid]], kes kogusid 23,3% antud häältest ja 7 kohta 30-liikmelises parlamendis, teiseks jäi [[Ahvenamaa Keskerakond]], mis kogus 21,7% häältest ja sai samuti 7 kohta parlamendis. Valimisaktiivsus oli 70,3%.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Šveits]]is toimusid [[2015. aasta Šveitsi parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis parempoolne [[Šveitsi Rahvapartei]], mis kogus 29,4% antud häältest ja 65 kohta parlamendi alamkojas ([[Rahvusnõukogu]]s). Paremuselt teise tulemuse sai [[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]] 18,8% häälte ja 43 parlamendikohaga. Kolmandaks jäi 16,4% häälte ja 33 kohaga parlamendis erakond [[FDP. Liberaalid]].&lt;ref name=&quot;x5Pl0&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] esimehele [[Edgar Savisaar]]ele kuuluvas [[Hundisilma talu]]s toimus avatud uste päev, millel osales erakonna andmetel umbes 5000 inimest üle Eesti. Päeva raames viidi läbi ka nn puhastusriitused [[Kaitsepolitseiamet]]i läbiotsimise tulemusel tekkinud negatiivse energia likvideerimiseks; muuhulgas õnnistas talu [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] Tallinna praost [[Jaan Tammsalu]].&lt;ref name=&quot;3LSfU&quot; /&gt;

==[[19. oktoober]]==

* [[Euroopa rändekriis]]: 
** [[Horvaatia]] avas piiri [[Serbia]]ga seal Horvaatiasse pääsu oodanud umbes 3000 immigrandile.&lt;ref name=&quot;IUbE8&quot; /&gt;
** [[Saksamaa]]l [[Dresden]]is korraldas radikaalse islami vastane liikumine [[PEGIDA]] umbes 15 000 – 25 000 osavõtjaga meeleavalduse, millega protesteeriti valitsuse immigratsioonipoliitika vastu. Samas toimus ka 14 000 osavõtjaga vastumeeleavaldus, millel osalenud kutsusid üles immigrante avasüli vastu võtma.&lt;ref name=&quot;n570b&quot; /&gt;
** [[Sloveenia]] teatas vaatamata eelmisel päeval kehtestatud piirmääradele, et lubas ühe päeva jooksul riiki vähemalt 5000 immigranti. Riigi siseministeerium kritiseeris teravalt [[Horvaatia]]t, mis ei arvestanud Sloveenia palveid ja jätkas immigrantide saatmist Sloveeniasse.&lt;ref name=&quot;KSTQH&quot; /&gt;
* [[Hiina]] president [[Xi Jinping]] alustas riigivisiiti [[Suurbritannia]]s.&lt;ref name=&quot;TSF05&quot; /&gt;
* [[Kanada]]s toimusid [[2015. aasta Kanada parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis üllatuslikult opositsiooniline [[Kanada Liberaalne Partei]], mis sai 39,5% häältest ja 184 kohta 338-kohalises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 68,5%.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt; Sama päeva hilisõhtul teatas senine peaminister [[Stephen Harper]], et astub [[Kanada Konservatiivne Partei|Kanada Konservatiivse Partei]] esimehe ametikohalt tagasi.&lt;ref name=&quot;hvWzz&quot; /&gt;
* [[Liibüa]] rahvusvaheliselt tunnustatud parlament (nn Benghazi parlament) lükkas tagasi [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i ettepaneku rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamiseks. Samas teatas parlament, et jätkab osalemist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni vahendatud läbirääkimistel riikliku ühtsuse taastamiseks.&lt;ref name=&quot;5DaPU&quot; /&gt;
* [[Mehhiko]] parlamendi alamkoda kiitis heaks 2013. aastal suure suhkrusisaldusega karastusjookidele kehtestatud maksude alandamise. Kui seni maksustati taoliste jookide 1 liitrit täiendavalt 1 [[Mehhiko peeso]]ga, siis seadusemuudatusega alandati maksumäära 50%.&lt;ref name=&quot;RcCWR&quot; /&gt;
* [[NATO]] alustas [[Vahemeri|Vahemerel]] ulatuslikke sõjalisi õppusi, millel osaleb kokku 36 000 sõdurit 30 riigist.&lt;ref name=&quot;PPV5x&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ZcKBl&quot; /&gt;
* [[Pakistan]]is [[Quetta]]s liinibussis toimunud pommiplahvatuses hukkus 11 ja sai vigastada veel 21 inimest. Ükski rühmitus plahvatuse korraldamise eest vastutust ei võtnud.&lt;ref name=&quot;Uc1Yg&quot; /&gt;
* [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] alustas koos Eesti äridelegatsiooniga visiiti [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatidesse]] ja [[Omaan]]i.&lt;ref name=&quot;VV43&quot; /&gt;
* Eestit külastas koos valitsusdelegatsiooniga [[Slovakkia]] president [[Andrej Kiska]], kes kohtus siin oma Eesti kolleegi [[Toomas Hendrik Ilves]]e ja kultuuriminister [[Indrek Saar]]ega. Visiidi raames kohtusid omavahel ka Slovakkia majandusminister [[Vazil Hudak]] ning Eesti majandus- ja taristuminister [[Kristen Michal]].&lt;ref name=&quot;VV43&quot; /&gt;
* Eesti ettevõtlusminister [[Liisa Oviir]] alustas kahepäevast töövisiiti [[Võru maakond|Võrumaal]], et tutvuda sealsete puidutöötlemisettevõtetega.&lt;ref name=&quot;VV43&quot; /&gt;

==[[20. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas endine [[Virginia]] osariiki esindanud senaator, [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] liige [[Jim Webb]], et loobub kandideerimast Demokraatliku Partei kandidaadina [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2016. aasta presidendivalimistel]]. Samas ei välistanud Webb, et läheb valimistele sõltumatu kandidaadina.&lt;ref name=&quot;N25Fz&quot; /&gt;
* [[Euroopa rändekriis]]:
** [[Sloveenia]] parlament kiitis heaks seadusemuudatused, mis lubavad kasutada piirivalve ja politsei ülesannete täitmisel ka riigi kaitsejõude. Seadusemuudatused võeti vastu seoses massiliselt kasvanud läbirändega Sloveenias ja kehtivad esialgu kolm kuud.&lt;ref name=&quot;W8Fwt&quot; /&gt;
* [[Lõuna-Korea]]s [[Daejeon]]is toimus [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]]i liikmesriikide haridusministrite kohtumine, millel osales ka Eesti haridus- ja teadusminister [[Jürgen Ligi]].
* [[Lõuna-Osseetia]] president [[Leonid Tibilov]] teatas, et tema valitsus kavatseb korraldada referendumi ühinemiseks [[Venemaa]]ga. Lõuna-Osseetia on rahvusvaheliselt tunnustamata riik, mis kuulub ''de iure'' [[Gruusia]] koosseisu.&lt;ref name=&quot;0kuUl&quot; /&gt;
* [[Põhja-Iirimaa]] peaminister [[Peter Robinson]] asus taas täitma oma ametikohuseid.&lt;ref name=&quot;4stoI&quot; /&gt;
* [[Venemaa]]le saabus üllatusvisiidile [[Süüria]] president [[Bashār al-Asad]], kes kohtus [[Moskva]]s Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]iga ja tänas viimast Süüriale antud sõjalise abi eest. Tegemist oli Süüria presidendi esimese välisvisiidiga pärast [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõja]] algust 2011. aastal.&lt;ref name=&quot;7ZHaV&quot; /&gt;
* [[Eesti]] kultuuriminister [[Indrek Saar]] oli töövisiidil [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]].&lt;ref name=&quot;VV43&quot; /&gt;
* Eestit külastas [[Rootsi]] aserahandusminister [[Per Bolund]], kes kohtus visiidi raames Eesti rahandusministri [[Sven Sester]]iga.&lt;ref name=&quot;VV43&quot; /&gt;

==[[21. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas riigi asepresident [[Joe Biden]], et ta ei kavatse pürgida [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] presidendikandidaadiks. Bideni võimaliku kandideerimise üle oli spekuleeritud mitmeid kuid.&lt;ref name=&quot;LclMh&quot; /&gt;
* [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigi]] pealinnas [[Brazzaville]]'is ajasid julgeolekujõud hoiatuslaskude ja pisargaasiga laiali nädalaid kestnud opositsiooni meeleavaldused. Meeleavalduste eesmärk oli protesteerida rahvahääletuse vastu, millega soovitakse suurendada presidendi ametiaegade arvu ja vanuse ülempiiri, võimaldades senisel presidendil [[Denis Sassou-Nguesso]]l kandideerida presidendiks veel üheks ametiajaks.&lt;ref name=&quot;AHd2W&quot; /&gt;
* [[Liibanon]]i parlamendis ebaõnnestus [[2014. aasta Liibanoni presidendivalimised|presidendivalimiste]] järjekordne voor. Valimiste uus voor määrati [[November 2015#11. november|11. novembrile]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Rumeenia]] ülemkohtus kuulasid prokurörid üle riigi ekspresidendi [[Ion Iliescu]], keda kahtlustatakse inimsusvastastes kuritegudes. Väidetavalt korraldas Iliescu riigipeana juunis 1990 [[Bukarest]]is toimunud rahumeelse meeleavalduse vägivaldse laialiajamise pealinna kutsutud 20 000 kaevuri abil, mille käigus hukkus 4 ja sai vigastada üle 1000 inimese.&lt;ref name=&quot;vcHaJ&quot; /&gt;
* [[Suurbritannia]]s [[London]]ist umbes 110 km põhja pool [[Redmere]]'is kukkus alla Ameerika Ühendriikide merejalaväele kuulunud hävituslennuk [[McDonnell Douglas F/A-18 Hornet]]. Lennukis viibis ainult piloot, kes õnnetuses hukkus.&lt;ref name=&quot;i1sVa&quot; /&gt;
* [[Eesti]]sse saabus kolmepäevasele visiidile [[Jaapan]]i majandus- ja eelarvepoliitika minister [[Akira Amari]]. Visiidi esimesel päeval kohtus ta majandus- ja taristuminister [[Kristen Michal]]i ning ettevõtlusminister [[Liisa Oviir]]iga, visiidi kolmandal päeval peaminister [[Taavi Rõivas]]ega.&lt;ref name=&quot;VV43&quot; /&gt;
* Eestisse saabus visiidile Ameerika Ühendriikide aseriigisekretär [[Judith Gruber]].&lt;ref name=&quot;VV43&quot; /&gt;
* Eesti sotsiaalkaitseminister [[Margus Tsahkna]] alustas kolmepäevast visiiti [[Hispaania]]s, et osaleda [[Euroopa Rahvapartei]] kongressil. Tsahkna osaleb kongressil [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] esimehena.&lt;ref name=&quot;VV43&quot; /&gt;

==[[22. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[John Kerry]] oli visiidil [[Iisrael]]is, kus ta pidas läbirääkimisi Iisraeli peaministri [[Binyamin Netanyahu]]ga. Kohtumisel arutati võimalusi ohjeldada Iisraelis juutide ja palestiinlaste vahel puhkenud vägivallalainet.&lt;ref name=&quot;XmHK3&quot; /&gt;
* [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Barack Obama]] kohtus [[Washington]]is [[Pakistan]]i peaministri [[Nawaz Sharif]]iga. Kohtumisel väljendas president Obama soovi, et Pakistan piiraks oma tuumarelvade programmi ja mõjutaks islamiliikumist [[Ţālebān]] [[Afganistan]]is rahuläbirääkimistele naasma.&lt;ref name=&quot;1QY4M&quot; /&gt;
* Ameerika Ühendriikides teatas [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Esindajatekoja]] liige, [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariiklikku Parteisse]] kuuluv [[Paul Ryan]], et on kindlustanud endale oma partei peamiste fraktsioonide toetuse ning on seetõttu valmis kandideerima Esindajatekoja esimeheks. Varasemad esimehe kandidaadid ei olnud kõigile fraktsioonidele vastuvõetavad.&lt;ref name=&quot;oRaUe&quot; /&gt;
* Ameerika Ühendriikides [[Tennessee]] osariigis [[Nashville]]'is [[Tennessee Osariigi Ülikool]]i territooriumil toimus tulistamine, milles sai vigastada 3 inimest, kellest üks toimetati kriitilises seisundis haiglasse.&lt;ref name=&quot;WtJE0&quot; /&gt;
* [[Brunei]] sultan [[Hassanal Bolkiah]] tegi muudatusi valitsuse koosseisus, võttes endale muuhulgas välisministri portfelli.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Euroopa rändekriis]]:
** [[Rootsi]] valitsus teatas, et on kavandatust olulist suurema immigrantide hulga tõttu sunnitud kärpima kulusid muudes valdkondades ja tõstma avaliku sektori võlakoormust.&lt;ref name=&quot;SweVK&quot; /&gt;
** [[Sloveenia]]sse saabus võimude teatel [[Horvaatia]]st viimase 24 tunniga vähemalt 12 000 immigranti. Sloveenia valitsus pöördus abipalvega [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] poole saata riiki täiendavaid politseijõude, sest väikeriik ei ole enam võimeline immigrantide vooga omal jõul toime tulema.&lt;ref name=&quot;fxezQ&quot; /&gt;
* [[Iraak|Iraagis]] äärmusliku islamiliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] kontrollitaval territooriumil läbi viidud erioperatsioonis pantvangide vabastamiseks hukkus 1 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] sõdur. Tegemist oli esimese Iraagis langenud Ameerika Ühendriikide sõjaväelasega pärast sõjalise missiooni lõpetamist seal 2011. aastal. Operatsiooni käigus vabastati organisatsiooni käest 69 pantvangi.&lt;ref name=&quot;ywroa&quot; /&gt;
* [[Luksemburg]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] põllumajandus- ja kalandusnõukogu kohtumine, kus Eestit esindas keskkonnaminister [[Marko Pomerants]].&lt;ref name=&quot;VV43&quot; /&gt;
* [[Portugal]]i president [[Aníbal Cavaco Silva]] nimetas [[Pedro Passos Coelho]] teiseks ametiajaks Portugali peaministriks.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Rootsi]] lääneosas [[Trollhättan]]is ründas mõõgaga relvastatud mees Kronani põhikoolis õpilasi ja õpetajaid. Rünnakus hukkusid üks 11-aastane õpilane ja üks õpetaja. Lisaks sai rünnakus vigastada veel 3 inimest. Politsei haavas ründajat raskelt ja too suri hiljem samal päeval haiglas. Tegemist oli 21-aastase kohaliku mehega, keda ajendasid politsei hinnangul rünnakut toime panema rassistlikud motiivid.&lt;ref name=&quot;j30wQ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;6ELLl&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;iUfM3&quot; /&gt;
* [[Sloveenia]] konstitutsioonikohus andis loa rahvahääletuse korraldamiseks küsimuses, kas märtsis 2015 parlamendis vastu võetud [[samasooliste abielu]] võimaldav seadus tuleks jõustada või mitte.&lt;ref name=&quot;CVaDr&quot; /&gt;
* [[Soome]]s algas neli päeva kestev [[Helsingi raamatumess]], kus on väljapanekuga esindatud ka Eesti kirjanikud ja kirjastused.&lt;ref name=&quot;VV43&quot; /&gt;
* [[Suurbritannia]] parlamendi alamkoda kiitis häältega 312:270 heaks seadusandlusreformi, millega anti [[Inglismaa]]d esindavatele saadikutele edaspidi võimalus vetostada seadusi, mis kehtivad ainult Inglismaa kohta. Inglismaa on ainus Suurbritannia osa, millel puudub oma parlament.&lt;ref name=&quot;VPoMq&quot; /&gt;
* [[Venemaa]] kaitseminister [[Sergei Šoigu]] teatas, et Venemaa kavatseb rajada vaidlusalustele [[Kuriilid|Kuriili saartele]] sõjaväebaasi. Taoline kava teravdab Venemaa suhteid [[Jaapan]]iga, mis peab Kuriile oma territooriumiks.&lt;ref name=&quot;ptAZ3&quot; /&gt;
* [[Eesti]]sse saabus visiidile [[Valgevene]] haridusministri asetäitja [[Raissa Sidorenko]], et tutvuda siinse üldhariduse rahastamismudeli ja koolide hindamise põhimõtetega.&lt;ref name=&quot;VV43&quot; /&gt;
* Eestis valiti [[pressinõukogu]] esimeheks ajalehe [[Lääne Elu]] peatoimetaja [[Andrus Karnau]].&lt;ref name=&quot;gbFhY&quot; /&gt;
* [[Tallinn]]as [[Miinisadam]]as toimunud tseremoonial võttis major [[Martin Kukk (sõjaväelane)|Martin Kukk]] kolonelleitnant [[Kaido Sirman]]ilt üle [[Vahipataljon]]i juhtimise.&lt;ref name=&quot;VV43&quot; /&gt;

==[[23. oktoober]]==

* [[Austria]]s [[Viin]]is kohtusid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], [[Saudi Araabia]], [[Türgi]] ja [[Venemaa]] välisministrid, et arutada võimalikke poliitilisi lahendusi [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõjale]].&lt;ref name=&quot;NoxTB&quot; /&gt;
* [[Euroopa rändekriis]]: [[Rootsi]] valitsus ja paremtsentristlik opositsioon jõudsid kokkuleppele uute immigratsioonireeglite kehtestamises, millega võetakse muuhulgas seni tavapäraste alaliste elamislubade asemel laiemalt kasutusele ajutised kolmeaastased elamisload asüülitaotluse protsessi edukalt läbinud pagulastele.&lt;ref name=&quot;8h3RB&quot; /&gt;
* [[Hispaania]]s [[Oviedo]]s toimus [[Astuuria printsessi auhind|Astuuria printsessi auhinna]] pidulik üleandmistseremoonia. Hispaania kuningas [[Felipe VI|Felipe]] ja kuninganna [[Letizia]] andsid üle 2015. aasta auhinnad märkimisväärsete saavutuste eest. Auhinnasaajate seas olid teiste seas [[Wikipedia]] asutaja [[Jimmy Wales]], prantsuse majandusteadlane [[Esther Duflo]], [[Kuuba]] päritolu kirjanik [[Leonardo Padura]], [[USA]] filmirežišöör [[Francis Ford Coppola]], hispaania filosoof [[Emilio Lledó Íñigo]] jt.&lt;ref name=&quot;Hza9L&quot; /&gt;
* [[Mehhiko]] [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikut tabas orkaan [[Patricia (orkaan)|Patricia]]. Merel oli orkaani tuulekiirus 322 km/h, maal vähenes tuulekiirus 210 km/h. Tegemist on kõige tugevama tormiga, mis Mehhiko läänerannikut on tabanud.&lt;ref name=&quot;B7TBa&quot; /&gt;
* [[Moldova]]s vahistati telefonikõnede pealtkuulamises kahtlustatuna venemeelse opositsioonierakonna [[Meie Partei]] esimees [[Renato Usatîi]].&lt;ref name=&quot;0qsxL&quot; /&gt;
* [[Nigeeria]] kirdeosas toimunud kahes pommiplahvatustes hukkus vähemalt 37 ja sai vigastada 107 inimest. Plahvatused toimusid [[Maiduguri]] ja [[Yola]] mošeedes, ilmselt korraldas rünnakud äärmuslik islamiliikumine [[Boko Haram]].&lt;ref name=&quot;xKxx5&quot; /&gt;
* [[Portugal]]i opositsiooniline [[Sotsialistlik Partei (Portugal)|Sotsialistlik Partei]] teatas, et ei kavatse toetada peaminister [[Pedro Passos Coelho]] paremtsentristlikku vähemusvalitsust parlamendis toimuval usaldushääletusel.&lt;ref name=&quot;nUspy&quot; /&gt;
* [[Prantsusmaa]] edelaosas [[Gironde'i departemang]]us [[Puisseguin]]i lähistel põrkasid maanteel kokku pensionäride gruppi vedanud autobuss ja veoauto. Õnnetuses hukkus 43 ja sai vigastada 8 inimest. Tegemist oli Prantsusmaa viimase 30 aasta ohvriterohkeima liiklusõnnetusega.&lt;ref name=&quot;Omjud&quot; /&gt;
* [[Türgi]]s [[İstanbul]]is mõistis kohus vanglakaristuse 244 inimesele, kes osalesid 2013. aastal [[2013. aasta Türgi meeleavaldused|meeleavaldustel]] [[Taksim Gezi park|Gezi pargis]]. Vanglakaristused olid valdavalt lühikesed, 2–14 kuuni, süüdistuseks enamasti illegaalsetel meeleavaldustel osalemine ja avaliku vara kahjustamine.&lt;ref name=&quot;C898O&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s ei rahuldanud [[Tallinna Ringkonnakohus]] [[Edgar Savisaar]]e advokaatide kaebust, millega sooviti tunnistada kehtetuks varasem [[Harju Maakohus|Harju Maakohtu]] otsus Savisaare kõrvaldamiseks Tallinna linnapea ametist tema suhtes algatatud kriminaaluurimise ajaks.&lt;ref name=&quot;tjphy&quot; /&gt;

==[[24. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Louisiana]] osariigis toimus kubernerivalimiste esimene voor. [[November 2015#21. november|21. novembril]] toimuvasse teise vooru pääsesid edasi 39,9% valijate toetuse kogunud [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] [[John Bel Edwards]] ja 23% valijate toetuse saanud [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] [[David Vitter]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* Ameerika Ühendriikides [[Oklahoma]] osariigis [[Stillwater]]is sõitis joobes naine [[Oklahoma Osariigi Ülikool]]is toimunud paraadi ajal sõiduautoga pealtvaatajate hulka. Hukkus 4 inimest ja veel üle 40 inimese sai vigastada.&lt;ref name=&quot;Rv257&quot; /&gt;
* Ameerika Ühendriikide riigisekretär [[John Kerry]] kohtus [[Saudi Araabia]] pealinnas [[Ar-Riyāḑ]]is kuningas [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Salmāniga]]. Kohtumisel lepiti kokku, et mõlemad riigid suurendavad toetust [[Süüria]] mõõdukale opositsioonile.&lt;ref name=&quot;pYyzj&quot; /&gt;
* [[Bangladesh]]i pealinna [[Dhaka]] vanalinnas toimus [[šiiidid|šiiitide]] marsi eel sari pommiplahvatusi. Plahvatustes hukkus vähemalt 1 ja sai vigastada veel kümneid inimesi. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmuslik [[sunniidid|sunniitide]] organisatsioon [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].&lt;ref name=&quot;wuIMo&quot; /&gt;
* [[Maldiivid]]el vahistati seoses septembri lõpus president [[Abdulla Yameen]]i laeval toimunud pommiplahvatuse uurimisega riigi asepresident [[Ahmed Adheeb]].&lt;ref name=&quot;qnz0E&quot; /&gt;
* [[Montenegro]] pealinnas [[Podgorica]]s algasid taas opositsiooni meeleavaldused, millel nõuti peaminister [[Milo Đukanović]] tagasiastumist. Rahumeelselt alanud meeleavaldus, millel osales umbes 5000 inimest, muutus vägivaldseks, kui inimesed üritasid läbi politseiaheliku tungida parlamendihoone juurde. Politseinike pihta loobiti kive ja ilutulestikurakette, politsei vastas pisargaasi ja kumminuiadega. Vigastada sai 24 meeleavaldajat ja 15 politseiametnikku.&lt;ref name=&quot;GAjX0&quot; /&gt;
* [[Nigeeria]] valimiskohus tunnistas ebaseaduslikuks [[Nyesom Wike]]'i valimise [[Riversi osariik|Riversi osariigi]] kuberneriks ja andis käsu kordusvalimiste korraldamiseks.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;

==[[25. oktoober]]==

* [[Argentina]]s toimus [[2015. aasta Argentina presidendivalimised|presidendivalimiste]] esimene voor.
* [[Elevandiluurannik]]ul toimusid [[2015. aasta Elevandiluuranniku presidendivalimised|presidendivalimised]]. Valimised võitis senine president [[Alassane Ouattara]], kes kogus 83,7% valijate toetuse. Opositsiooni kandidaati [[Affi N'Guessan]]i toetas 9,3% valijatest. Valimisaktiivsus oli 52,9%.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Euroopa rändekriis]]:
** [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Jean-Claude Juncker]]i algatusel Euroopa rändekriisist enim haaratud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumine.&lt;ref name=&quot;JyFJh&quot; /&gt; Kohtumisel lepiti kokku immigrantidele Euroopa riikides täiendava 100 000 majutuskoha loomises, samuti kiideti heaks 400 täiendava politseiniku saatmine abiks Sloveeniale immigrantide vooluga toimetulekuks.&lt;ref name=&quot;T0nXJ&quot; /&gt;
** [[Sloveenia]] peaminister [[Miro Cerar]] ütles, et kui [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] riigid ei suuda kokku leppida ühises plaanis massilise immigratsiooni tõkestamiseks Balkani poolsaarel, on selle tulemuseks Euroopa Liidu lagunemine.&lt;ref name=&quot;5NtZY&quot; /&gt;
* [[Guatemala]]s toimus [[2015. aasta Guatemala presidendivalimised|presidendivalimiste]] teine voor. Valimised võitis ülekaalukalt 46-aastane televisioonikoomik [[Jimmy Morales]], keda toetas 67,4% valijatest; tema vastaskandidaat [[Sandra Torres]] pälvis 32,6% valijate toetuse. Valimisaktiivsus oli 56,3%.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Haiti]]l toimusid [[2015. aasta Haiti üldvalimised|parlamendi- ja presidendivalimised]].
* [[Kanada]]s [[Briti Columbia]] rannikul läks põhja vaalapüügilaev, mille pardal viibis õnnetuse ajal 27 inimest. Õnnetuses hukkus 5 [[Suurbritannia]] kodanikku, veel üks reisija jäi kadunuks ja uppus tõenäoliselt samuti.&lt;ref name=&quot;pLNeG&quot; /&gt;
* [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigis]] toimus rahvahääletus presidendile kehtiva ametiaegade ja eluea ülempiiri tühistamiseks, mille eesmärk oli tagada 71-aastasele presidendile [[Denis Sassou-Nguesso]]le võimalus kandideerida presidendiks ka kolmandaks ametiajaks.&lt;ref name=&quot;kC39X&quot; /&gt; Üle 92% referendumil osalenud inimestest kiitis hääletusele pandud ettepanekud heaks. Referendumil osales umbes 72% hääleõiguslikest kodanikest.&lt;ref name=&quot;9NARX&quot; /&gt;
* [[Omaan]]is toimusid [[2015. aasta Omaani parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Kõik 85 Nõuandvasse Kogusse valitud saadikut olid parteitud. Valimisaktiivsus oli 56,7%.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Poola]]s toimusid [[2015. aasta Poola parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis senine suurim opositsioonierakond [[Õigus ja Õiglus]], mida toetas 37,6% valijatest ja mis sai 460-kohalises parlamendi alamkojas 235 kohta. Teise tulemuse saavutas senine valitsuspartei [[Kodanikuplatvorm]], mis pälvis 24,1% valijate toetuse ja sai parlamendis 138 kohta.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Suurbritannia]] endine peaminister [[Tony Blair]] ütles telekanalile [[CNN]] antud intervjuus, et kahetseb mõningaid [[Iraagi sõda|2003. aasta Iraaki sissetungi]] eel ja ajal tehtud vigu ning tunnistas, et Iraagi sõda oli üks äärmusliku islamiliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] esilekerkimise põhjuseid.&lt;ref name=&quot;s2zjr&quot; /&gt;
* [[Süüria]] pealinna [[Damaskus]]t külastanud [[Venemaa]] [[Riigiduuma]] delegatsioon kohtus president [[Bashār al-Asad]]iga, kes kinnitas parlamendiliikmetele, et kui Süüria rahvas seda ideed toetab, on ta valmis korraldama riigis parlamendi- ja presidendivalimised. Valimiste eeltingimusena nimetas ta islamiterroristide purustamist Süürias.&lt;ref name=&quot;cOs2J&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;OWzd2&quot; /&gt; 
* [[Tansaania]]s toimusid [[2015. aasta Tansaania üldvalimised|parlamendi- ja presidendivalimised]]. Presidendiks valiti valitseva erakonna kandidaat [[John Magufuli]], kes sai 58,5% häältest. Peamine opositsiooni kandidaat [[Edward Lowassa]] kogus 40% valijate toetuse.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Ukraina]]s toimusid [[2015. aasta Ukraina kohalikud valimised|kohalike omavalitsuste valimised]].

==[[26. oktoober]]==

* [[Afganistan]]i kirdeosa ja [[Pakistan]]i põhjaosa tabas 7,5-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus 254 km kaugusel [[Kabul]]ist [[Badakhshāni provints]]is. Kahes riigis hukkus kokku üle 200 inimese, maavärina tõukeid oli tunda isegi [[India]] pealinnas [[New Delhi]]s.&lt;ref name=&quot;HVBWW&quot; /&gt;
* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Washington]]is kohtusid Ameerika Ühendriikide president [[Barack Obama]] ja [[Indoneesia]] president [[Joko Widodo]]. Kohtumisel kinnitas Indoneesia president, et tema riik kavatseb ühineda [[Vaikse ookeani ülene vabakaubandusleping|Vaikse ookeani ülese vabakaubanduslepinguga]].&lt;ref name=&quot;qJ6K9&quot; /&gt;
* [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] keskkonnanõukogu istung, kus Eestit esindas keskkonnaminister [[Marko Pomerants]].&lt;ref name=&quot;VV44&quot; /&gt;
* Belgia lõunaosas [[Namur]]i lähistel [[Flawinne]]s üritas maskis mees kihutada autoga läbi sõjaväebaasi väravate, kuid sõdurid avasid auto pihta tule, sundides ründaja plaanist loobuma. Kui algul kahtlustati autopommi rünnakut, siis lõhkeainet autost ei leitud. Politsei tabas ja võttis ründaja hiljem samal päeval vahi alla.&lt;ref name=&quot;VTTfF&quot; /&gt;
* [[Colombia]]s [[Boyacá departemang]]us ründas riigi suuruselt teine mässuline relvarühmitus [[Rahvuslik Vabastusarmee (Colombia)|Rahvuslik Vabastusarmee]] kohalike valimiste tulemusi transportinud julgeolekujõudude sõdureid. Rünnakus hukkus 11 sõdurit ja 1 politseinik, 3 sõdurit sai vigastada ja 6 inimest jäi rünnakus kadunuks.&lt;ref name=&quot;oLG1T&quot; /&gt;
* [[Kuuba]]l astus tervislikele põhjustele viidates ametist tagasi riigi siseminister [[Abelardo Colomé Ibarra]]. Uueks ministriks nimetati senine siseministri asetäitja [[Carlos Fernández]].&lt;ref name=&quot;pYLjy&quot; /&gt;
* [[Türgi]] politsei korraldas riigi kaguosas reidi äärmusliku islamiliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] võitlejate tabamiseks. [[Diyarbakır]]i linnas reidi käigus puhkenud tulevahetuses hukkus 2 politseinikku ja 7 Islamiriigi võitlejat.&lt;ref name=&quot;9utOZ&quot; /&gt;
* [[Eesti]] kultuuriminister [[Indrek Saar]] oli visiidil [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]].&lt;ref name=&quot;VV44&quot; /&gt;
* Eesti siseminister [[Hanno Pevkur]] ja siseministeeriumi kantsler [[Lauri Lugna]] alustasid visiiti Ameerika Ühendriikides, kus nad kohtusid Ameerika Ühendriikide sisejulgeolekuministri [[Jeh Johnson]]iga ja Senati sisejulgeolekukomitee esimehe [[Ron Johnson]]iga.&lt;ref name=&quot;VV44&quot; /&gt;

==[[27. oktoober]]==

* [[Euroopa rändekriis]]: [[Baieri]] liidumaa peaminister [[Horst Seehofer]] kritiseeris [[Saksamaa]] liidukantslerit [[Angela Merkel]]it ja [[Austria]] võime nende suutmatuse pärast immigrantide voogu ohjeldada.&lt;ref name=&quot;OrV1A&quot; /&gt;
* [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] toimunud palestiinlaste noarünnakutes [[Iisrael]]i sõdurite vastu sai vigastada 1 Iisraeli sõdur. Sõdurid lasid kõik kolm ründajat maha.&lt;ref name=&quot;aHSPj&quot; /&gt;
* [[Mehhiko]]s astus [[Guerrero osariik|Guerrero osariigi]] kubernerina ametisse [[Héctor Astudillo Flores]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Türgi]] valitsus võttis oma kontrolli alla 22 firmat, teiste seas 2 ajalehte ja 2 telejaama, mille omanikud on seotud valitseva [[Õigluse ja Arengu Partei]]ga vastuollu sattunud islami õpetlase [[Fethullah Gülen]]iga. Firmade ülevõtmine on seotud Güleni vastu esitatud süüdistustega riigivõimu õõnestamises ja ebaseaduslike maksete vastuvõtmises.&lt;ref name=&quot;PF6kI&quot; /&gt;
* [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] alustas visiiti [[Island]]i pealinnas [[Reykjavík]]is, et osaleda Balti- ja Põhjamaade peaministrite kohtumisel ning [[Põhja tuleviku foorum]]il.&lt;ref name=&quot;VV44&quot; /&gt;
* Eestit külastas [[Euroopa Liidu Siseturu Ühtlustamise Amet]]i president [[António Campinos]].&lt;ref name=&quot;VV44&quot; /&gt;
* Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant [[Riho Terras]] alustas kolmepäevast visiiti [[Belgia]]s [[Brüssel]]is, et osaleda [[Euroopa Liidu Sõjaline Komitee|Euroopa Liidu Sõjalise Komitee]] kohtumisel.&lt;ref name=&quot;VV44&quot; /&gt;
* Eestis pidas politsei kinni 12 inimest, keda kahtlustatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises, mille eesmärk oli riiklike dokumentidega äritsemine. Kinnipeetute seas oli 4 [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i töötajat, keda kahtlustataks ebaseaduslikult riiklike dokumentide väljastamises. 12 kinnipeetust 10 olid kesk- ja vanemas eas naised.&lt;ref name=&quot;NgMKV&quot; /&gt;

==[[28. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Boulder]]is [[Colorado Ülikool]]is toimus [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendidikandidaatide kolmas avalik valimisdebatt.&lt;ref name=&quot;C03it&quot; /&gt;
* [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja]] Vabariikliku Partei fraktsioon esitas Esindajatekoja spiikri kandidaadiks [[Wisconsin]]i osariiki esindava [[Paul Ryan]]i.&lt;ref name=&quot;xS1Bx&quot; /&gt;
* Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda kiitis häältega 266:167 heaks kokkuleppe riigieelarve osas, mis peaks tagama föderaalvalitsuse häireteta toimimise vähemalt 2017. aasta märtsini. Muuhulgas tõsteti kokkuleppega föderaalvalitsuse laenulimiiti ja määratleti peamised kuluartiklid.&lt;ref name=&quot;NARzI&quot; /&gt;
* [[Egiptus]]e valitsus pikendas [[Siinai poolsaar]]e põhjaosas islamiterrorismi ohu tõttu kehtivat erakorralist seisukorda veel kolme kuu võrra.&lt;ref name=&quot;mLLtC&quot; /&gt;
* [[Iraan]]i välisministeerium teatas, et nad on valmis saatma oma delegatsiooni [[Viin]]is [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõjale]] lahenduse leidmiseks peetavatele rahvusvahelistele läbirääkimistele.&lt;ref name=&quot;PfBU4&quot; /&gt;
* [[Nepal]]i parlament valis 327 häälega riigi presidendiks [[Bidhya Devi Bhandari]], kellest sai järgmisel päeval ametisse astudes riigi ajaloo esimene naisriigipea. Tema vastaskandidaat [[Kul Bahadur Gurung]] sai 214 häält.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Niger]]i edelaosas [[Diffa ringkond|Diffa ringkonnas]] ründasid ilmselt islamiliikumisse [[Boko Haram]] kuuluvad võitlejad öösel Ala küla ning mõrvasid seal vähemalt 14 inimest.&lt;ref name=&quot;rTK73&quot; /&gt;
* [[Sint Maarten]]il astus tagasi peaminister [[Marcel Gumbs]]i valitsus.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Tansaania]] opositsiooni presidendikandidaat [[Edward Lowassa]] kutsus riigi keskvalimiskomisjoni üles [[2015. aasta Tansaania üldvalimised|parlamendi- ja presidendivalimistel]] antud hääli uuesti üle lugema. Keskvalimiskomisjon tühistas ise varem samal päeval ulatuslike rikkumiste tõttu poolautonoomse [[Sansibar]]i liiduriigi valimistulemused.&lt;ref name=&quot;C274D&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s alustas [[Küpros]]e aukonsulina tegevust [[Jaanus Rahumägi]].&lt;ref name=&quot;bNsiP&quot; /&gt;
* [[Tallinn]]as [[Eesti Näitused|Eesti Näituste messikeskuses]] algas [[Tallinna toidumess]], mille avas maaeluminister [[Urmas Kruuse]].&lt;ref name=&quot;VV44&quot; /&gt;

==[[29. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda]] valis oma uueks esimeheks [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] kandidaadi [[Paul Ryan]]i.&lt;ref name=&quot;aGc5e&quot; /&gt;
* [[Euroopa Liit]] otsustas peatada neljaks kuuks 170 [[Valgevene]] kodanikule, teiste seas president [[Alaksandr Łukašenka]]le kehtestatud sanktsioonid. Otsusega tühistati neile kehtestatud reisikeeld ja nende varada külmutamine. Ametlikult avaldati otsus järgmisel päeval.&lt;ref name=&quot;4zgEh&quot; /&gt;
* [[Euroopa Parlament]] otsustas anda 2015. aasta [[Sahharovi auhind|Sahharovi auhinna]] kümneaastast vanglakaristust kandvale [[Saudi Araabia]] blogijale [[Rā‘if Badawī]]le.&lt;ref name=&quot;Q3E2J&quot; /&gt;
* [[Hiina]] riiklik uudisteagentuur [[Xinhua]] teatas alates 1979. aastast kehtinud ühe lapse poliitika lõpetamisest. Vastavalt võimude otsusele on edaspidi kõigile Hiina perekondadele lubatud 2 last.&lt;ref name=&quot;7XQA3&quot; /&gt;
* [[Iisrael]]i julgeolekujõud lasid [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] [[Hebron]]is maha kaks juutide vastu noarünnakuid korraldanud palestiinlast.&lt;ref name=&quot;Wypq8&quot; /&gt;
* [[Moldova]] parlament avaldas häältega 65:18 umbusaldust peaminister [[Valeriu Streleț]]i valitsusele.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Nepal]]i presidendina astus ametisse [[Bidhya Devi Bhandari]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Saksamaa]] suurim pank [[Deutsche Bank]] teatas kavast koondada 15% kõigist oma töötajatest ehk 15 000 töötajat. Edaspidine panga restruktureerimine võib töötajate hulka vähendada veel 20 000 inimese võrra.&lt;ref name=&quot;5NB20&quot; /&gt;
* Saksamaa liidukantsler [[Angela Merkel]] alustas ametlikku visiiti Hiinas, mille raames kohtus ta nii Hiina presidendi [[Xi Jinping]]i kui ka peaministri [[Li Keqiang]]iga.&lt;ref name=&quot;OBRYZ&quot; /&gt;
* [[Eesti]]t külastas [[Ukraina]] majandusarengu- ja kaubandusminister [[Aivaras Abromavičius]], keda võõrustas Eestis ettevõtlusminister [[Liisa Oviir]].&lt;ref name=&quot;VV44&quot; /&gt;
* Eestis teatas [[Poliitikauuringute Keskus PRAXIS]], et keskuse juhatuse uueks esimeheks saab [[Kersti Kaljulaid]], kest astub ametisse mais 2016 pärast tema volituste lõppemist [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikojas]].&lt;ref name=&quot;HHenG&quot; /&gt;
* [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] avaldas [[Kolga-Jaani vald|Kolga-Jaani]] vallavolikogu umbusaldust vallavanemale [[Kalevi Kaur]]ile. Kaur oli Viljandimaa kõige kauem ametis olnud vallavanem, kes juhtis Kolga-Jaani valda 23 aastat.&lt;ref name=&quot;zMT5C&quot; /&gt;

==[[30. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] presidendi [[Barack Obama]] administratsioon teatas, et saadab detsembris 2015 [[Süüria]] põhjaossa kuni 50 Ameerika Ühendriikide eriüksuslast, kelle ülesandeks on nõustada ja koolitada opositsiooni väeüksusi võitluses islamistliku äärmusliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] vastu.&lt;ref name=&quot;wZgxz&quot; /&gt;
* [[Gruusia]]s algatati kriminaaluurimine riigi endise presidendi [[Mihheil Saakašvili]] vastu, keda kahtlustatakse riigipöördekatse kavandamises.&lt;ref name=&quot;6QmPz&quot; /&gt;
* [[Iisrael]]is [[Jeruusalemm]]as ja [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] ründasid nugadega relvastatud palestiinlased taas juute. Iisraeli politsei lasi 2 ründajat maha ja haavas veel ühte. Rünnakutes sai vigastada 3 inimest.&lt;ref name=&quot;7eMLC&quot; /&gt;
* [[Itaalia]] pealinnas [[Rooma]]s esitasid tagasiastumispalve kõik 26 linnavolinikku, sundides sellega ametist lahkuma poliitiliste skandaalide keskmesse sattunud linnapea [[Ignazio Marino]].&lt;ref name=&quot;yjpNT&quot; /&gt;
* [[Moldova]] president [[Nicolae Timofti]] nimetas peaministri kohusetäitjaks seni sotsiaalküsimuste eest vastutanud asepeaministri [[Gheorghe Brega]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Poola]]s [[Kraków]]is otsustas kohus, et ei rahulda Ameerika Ühendriikide taotlust filmilavastaja [[Roman Polanski]] väljaandmiseks. Kohus leidis, et Ameerika Ühendriikides on varem rikutud Polanski õigusi ja need rikkumised võivad tema loovutamisel korduda. Ameerikas soovitakse Polanski üle kohut mõista seoses 1977. aastal aset leidnud seksuaalvahekorraga alaealisega.&lt;ref name=&quot;xe6rO&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s teatas ametist lahkumisest raudteetranspordiettevõtte [[EVR Cargo]] juhatuse esimees [[Ahto Altjõe]]. Tema kohuseid asus kuni uue juhatuse esimehe valimiseni täitma juhatuse liige [[Paul Lukka]].&lt;ref name=&quot;zVkTH&quot; /&gt;
* Eestis teatas [[Maanteeamet]], et on väljastanud esimesed liiniload [[David Souter]]i odavbussifirmale [[Superbus]], mis alustab liiklust kolmel Eesti siseliinil [[Detsember 2015#14. detsember|14. detsembril]].&lt;ref name=&quot;MRmNc&quot; /&gt;

==[[31. oktoober]]==

* [[Iisrael]]i julgeolekujõud lasid [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] maha neid noaga rünnata üritanud 18-aastase palestiinlase.&lt;ref name=&quot;zUdV8&quot; /&gt;
* [[Kogalõmavia lend 9268]]: [[Egiptus]]es [[Siinai poolsaar]]el kukkus alla [[Sharm el Sheikh]]ist [[Peterburi]] teel olnud [[Venemaa]] reisilennuk [[Airbus A320|Airbus A321-200]], mis kuulus ettevõttele [[Kogalõmavia]]. Hukkusid kõik lennuki pardal viibinud 224 inimest – 217 reisijat ja 7 meeskonnaliiget. Õnnetuse põhjustas tehniline rike. Venemaa president [[Vladimir Putin]] kuulutas õnnetuse tõttu järgmiseks päevaks välja üleriigilise leina.&lt;ref name=&quot;xcsO6&quot; /&gt;
* [[Pakistan]]is toimusid kohalike omavalitsuste valimised. [[Sindhi provints]]is puhkesid valimiste ajal kokkupõrked rivaalitsevate erakondade liikmete vahel; tulevahetuses hukkus 11 inimest.&lt;ref name=&quot;DW9Vc&quot; /&gt;
* [[Rumeenia]] pealinnas [[Bukarest]]is puhkes öösel ööklubis Colectiv Club toimunud rokk-kontserdi ajal tulekahju. Põlengus hukkus 27 ja sai vigastada 184 inimest. Hiljem suri haiglas vigastustesse veel 18 inimest, millega ohvrite arv suurenes 45 inimeseni. Põlengu põhjustas ilmselt ilutulestikurakettide kasutamine siseruumides. Rumeenia võimud kuulutasid õnnetusega seoses välja kolmepäevase üleriigilise leina.&lt;ref name=&quot;wzWyO&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;RUbTt&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PiMch&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;1jzr3&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151001042045/http://www.reuters.com/article/2015/10/01/us-afghanistan-attack-idUSKCN0RU07Y20151001 Afghan forces recapture city center amid fierce clashes with Taliban] Reuters, 1.10.2015 (vaadatud 1.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TcQVp&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151001195733/http://www.reuters.com/article/2015/10/01/us-usa-marijuana-oregon-idUSKCN0RV49Q20151001 Oregon becomes third U.S. state to allow recreational marijuana sales] Reuters, 1.10.2015 (vaadatud 1.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;to5EK&quot;&gt;[http://www.nbcnews.com/storyline/oregon-college-shooting/oregon-shooting-umpqua-community-college-gunman-talked-religion-n437051 Oregon Shooting: Umpqua Community College Gunman Talked Religion] NBC News, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IqX8G&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151002221124/http://www.reuters.com/article/2015/10/02/us-usa-shooting-oregon-idUSKCN0RV5EP20151002 Oregon gunman may have killed more if not for hero student] Reuters, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QZHHS&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151004054330/http://www.reuters.com/article/2015/10/04/us-usa-shooting-oregon-idUSKCN0RV5EP20151004 Gunman in Oregon college massacre committed suicide] Reuters, 4.10.2015 (vaadatud 4.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YU8Ex&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/01/us-burkina-army-idUSKCN0RV54B20151001 Burkina Faso coup leader handed over to government: sources]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 1.10.2015 (vaadatud 1.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F9G9A&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/3346839/henrik-hololei-asus-toole-euroopa-komisjoni-transpordi-peadirektorina Henrik Hololei asus tööle Euroopa Komisjoni transpordi peadirektorina] Postimees, 1.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rulers&quot;&gt;[http://www.rulers.org/2015-10.html October 2015] Rulers.org (vaadatud 1.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hg8Qv&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/02/us-guatemala-mudslide-idUSKCN0RW1Q620151002 Nine dead, up to 600 missing in Guatemala mudslide: authorities]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rxpOF&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/7d791680-349b-418e-a631-6bad289cbf87/guatemala-maalihe-on-tapnud-vahemalt-79-inimest-teadmata-kadunuid-on-350 Guatemala maalihe on tapnud vähemalt 79 inimest, teadmata kadunuid on 350] ERR Uudised, 4.10.2015 (vaadatud 4.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nGjDd&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151012092625/http://www.reuters.com/article/2015/10/08/us-guatemala-mudslide-idUSKCN0S22GN20151008 Guatemala landslide death toll tops 220; another 350 missing] Reuters, 8.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Syria0110&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151001234222/http://www.reuters.com/article/2015/10/01/us-mideast-crisis-russia-syria-idUSKCN0RV41O20151001 Iran troops to join Syria war, Russia bombs group trained by CIA] Reuters, 1.10.2015 (vaadatud 1.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9vSP3&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/d1071f36-49be-4d54-b13b-1a4777526c66/ankaras-sai-bussionnetuses-ule-kumne-inimese-surma Ankaras sai bussiõnnetuses üle kümne inimese surma] ERR Uudised, 1.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VV40&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151002054719/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W40 Eelinfo (40. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1V28o&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/ae1209f5-805b-4f04-9526-f7b14435d18e/uus-uhistranspordiseadus-jatab-soidujagamise-teenused-endiselt-halli-alasse Uus ühistranspordiseadus jätab sõidujagamise teenused endiselt halli alasse] ERR Uudised, 1.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;c76VA&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151004054155/http://www.reuters.com/article/2015/10/02/us-afghanistan-usa-crash-idUSKCN0RV5V020151002 U.S. military plane crashes in Afghanistan, kills 14] Reuters, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;upJhR&quot;&gt;[http://www.chicagotribune.com/news/nationworld/ct-arne-duncan-resigns-20151002-story.html Arne Duncan stepping down, returning to Chicago] The Chicago Tribune, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;q1AEh&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151007060935/http://www.reuters.com/article/2015/10/03/us-nigeria-violence-idUSKCN0RX0A920151003 Suicide bombings in Nigerian capital kill 15: officials] Reuters, 3.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VV41&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170318013016/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W41 Eelinfo (41. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 12.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6isKU&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/30c92365-50dd-4a98-8396-e1df538e05fd/pariisis-algas-nn-normandia-neliku-kohtumine Pariisis algas nn Normandia neliku kohtumine] ERR Uudised, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VV42&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170318023218/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W42 Eelinfo (42. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 19.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;okmvo&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/8ae6a850-53d1-4fc6-9020-f43f33b79d3d/gasum-loobus-soome-eesti-gaasitoru-plaanist-soome-valitsus-loob-projekti-jaoks-uue-ettevotte Gasum loobus Soome-Eesti gaasitoru plaanist, Soome valitsus loob projekti jaoks uue ettevõtte] ERR Uudised, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VV43&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160304202804/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W43 Nädalainfo (43. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 26.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2chz1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151003010042/http://www.reuters.com/article/2015/10/02/us-nigeria-oil-arrest-idUSKCN0RW21020151002 Nigeria's former oil minister Alison-Madueke arrested in London: sources] Reuters, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VV44&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170318031815/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W44 Eelinfo (44. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 2.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6HBl2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151002221059/http://www.reuters.com/article/2015/10/02/us-mideast-crisis-syria-airstrikes-idUSKCN0RW0W220151002 U.S., allies demand Russia halt Syria strikes outside IS areas] Reuters, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YPBVO&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/be87042f-078b-4c57-8d1f-bf7408ba12f3/vene-poole-vaitel-on-runnatud-eranditult-ainult-isis-ele-kuuluvaid-sihtmarke Vene poole väitel on rünnatud eranditult ainult ISIS-ele kuuluvaid sihtmärke] ERR Uudised, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;szf83&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151004053800/http://www.reuters.com/article/2015/10/02/us-mideast-crisis-syria-opposition-idUSKCN0RW25B20151002 Syria's political opposition says rejects transitional role for Assad] Reuters, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0AmzH&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151004111433/http://www.reuters.com/article/2015/10/02/us-tunisia-security-idUSKCN0RW1TB20151002 Tunisia lifts state of emergency imposed after beach attack] Reuters, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YTxTT&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/656527de-adbf-4a57-a1be-1571f74f3a0a/eesti-ja-itaalia-leppisid-kokku-koostoos-pagulaste-umberpaigutamiseks Eesti ja Itaalia leppisid kokku koostöös pagulaste ümberpaigutamiseks] ERR Uudised, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;epQeP&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/88d6e2d5-b06e-4e1e-907b-bfa24a83f353/ametist-lahkuv-vordoiguslikkuse-volinik-koige-raskem-oli-eelarvamusi-murda Ametist lahkuv võrdõiguslikkuse volinik: kõige raskem oli eelarvamusi murda] ERR Uudised, 2.10.2015 (vaadatud 3.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;87CHm&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151006010841/http://www.reuters.com/article/2015/10/05/us-afghanistan-attack-idUSKCN0RW0HC20151005 Medical charity MSF demands independent probe into strike on Afghan hospital] Reuters, 4.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sMrIJ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151006014140/http://www.reuters.com/article/2015/10/04/us-usa-crime-california-idUSKCN0RY0RB20151004 Four California students arrested for plotting mass shooting] Reuters, 4.10.2015 (vaadatud 4.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KUbOL&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151004215749/http://www.reuters.com/article/2015/10/04/us-usa-weather-floods-idUSKCN0RY0RJ20151004 South Carolina hit by catastrophic floods, hundreds rescued] Reuters, 4.10.2015 (vaadatud 4.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dslta&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151005161735/http://www.reuters.com/article/2015/10/03/us-usa-election-clinton-unions-idUSKCN0RX0S420151003 Clinton gets endorsement of largest U.S. labor union] Reuters, 3.10.2015 (vaadatud 4.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mooan&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151019154510/http://www.reuters.com/article/2015/10/03/us-europe-migrants-austria-politics-idUSKCN0RX0MS20151003 Thousands march in Vienna to show support for migrants] Reuters, 3.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;O5LhK&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151005063732/http://www.reuters.com/article/2015/10/03/us-europe-migrants-germany-merkel-idUSKCN0RX0A020151003 Merkel urges Europe to protect external borders amid refugee crisis] Reuters, 3.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oCaAG&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151004053400/http://www.reuters.com/article/2015/10/04/us-israel-palestinians-idUSKCN0RX0SO20151004 Violence intensifies in Jerusalem, West Bank, raising security concerns] Reuters, 3.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;d3oOE&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151005154145/http://www.reuters.com/article/2015/10/03/us-vatican-preist-gay-idUSKCN0RX0DK20151003 Vatican sacks gay priest after highly public coming out] Reuters, 3.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gCqkY&quot;&gt;[http://www.wsj.com/articles/u-s-rep-jason-chaffetz-says-he-will-run-for-house-speaker-1443967997 Rep. Jason Chaffetz Says He Will Run for House Speaker] The Wall Street Journal, 4.10.2015 (vaadatud 4.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jN6oF&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151016044529/http://www.reuters.com/article/2015/10/05/us-argentina-election-debate-idUSKCN0RZ0B620151005 Rivals blast absent Scioli in Argentina's first presidential vote debate] Reuters, 5.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CUmyr&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/3dea40d4-90e7-4411-9c9e-39f9617ff519/schauble-sisserannet-euroopasse-tuleb-piirata Schäuble: sisserännet Euroopasse tuleb piirata] ERR Uudised, 4.10.2015 (vaadatud 4.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NCyyn&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151009042034/http://www.reuters.com/article/2015/10/04/us-mideast-crisis-spain-morocco-idUSKCN0RY0C520151004 Spain, Morocco arrest suspected Islamic State recruiters] Reuters, 4.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wpSlT&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151002153358/http://www.reuters.com/article/2015/10/01/us-kyrgyzstan-election-idUSKCN0RV42020151001 Kyrgyzstan set to cling to Russia in face of security threats] Reuters, 1.10.2015 (vaadatud 1.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PhxYa&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151012083901/http://www.reuters.com/article/2015/10/04/us-moldova-protests-idUSKCN0RY0IF20151004 Thousands protest in Moldova against $1 billion bank fraud] Reuters, 4.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5ROuB&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151004050516/http://www.reuters.com/article/2015/10/02/us-portugal-election-idUSKCN0RW1K820151002 Portugal election race points to minority government, uncertainty] Reuters, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wnCYD&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151008033853/http://www.reuters.com/article/2015/10/05/us-france-flood-idUSKCN0RY03W20151005 Death toll in French Riviera floods rises to at least 16, natural disaster declared] Reuters, 4.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lITb9&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151008100505/http://www.reuters.com/article/2015/10/05/us-eu-turkey-erdogan-idUSKCN0RZ0Y820151005 Turkey's Erdogan mocks EU migrant efforts on eve of visit] Reuters, 5.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EOGnx&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151005160135/http://www.reuters.com/article/2015/10/05/us-pope-synod-idUSKCN0RZ0PP20151005 Church can't be 'museum of memories', pope tells synod] Reuters, 5.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0dBVs&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/e7e921d0-e58f-425c-8fec-93ab41aa351d/tallinnas-algasid-toompaevad Tallinnas algasid Toompäevad] ERR Uudised, 4.10.2015 (vaadatud 4.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oHfPc&quot;&gt;[http://www.bbc.com/news/business-32498715 TPP: What is it and why does it matter?] BBC News, 6.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3TJ19&quot;&gt;[http://www.bbc.com/news/business-34444799 Trans-Pacific free trade deal agreed creating vast partnership] BBC News, 6.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;68xxZ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151005210405/http://www.reuters.com/article/2015/10/05/us-india-germany-eu-trade-idUSKCN0RZ0X720151005 Modi, Merkel push for revival of India-EU trade talks] Reuters, 5.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Okx5s&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151005120222/http://www.reuters.com/article/2015/10/05/us-nobel-prize-medicine-idUSKCN0RZ0U020151005 Beating parasites wins three scientists Nobel prize for medicine] Reuters, 5.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PnCHm&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151009070314/http://www.reuters.com/article/2015/10/05/us-ukraine-crisis-withdrawal-idUSKCN0RZ0SW20151005 Ukraine starts light weapons withdrawal in east: military] Reuters, 5.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kkea0&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/fe2e430d-0662-4ecf-aa02-8df2c1f20276/lhv-toi-volakirjad-borsile-ja-emiteerib-uusi LHV tõi võlakirjad börsile ja emiteerib uusi] ERR Uudised, 5.10.2015 (vaadatud 8.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SdmQ3&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/aca92503-de4c-40aa-8e6b-a7208d47dc34/kunda-linnapea-tagandati-ametist Kunda linnapea tagandati ametist] ERR Uudised, 5.10.2015 (vaadatud 8.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NtpqS&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/a9e32262-26df-426c-a8b8-76355387c017/riigi-kinnisvara-juhiks-saab-urmas-somelar Riigi Kinnisvara juhiks saab Urmas Somelar] ERR Uudised, 6.10.2015 (vaadatud 8.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yVZt0&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151011011636/http://www.reuters.com/article/2015/10/06/us-haiti-usa-kerry-idUSKCN0S02QJ20151006 Kerry arrives in Haiti to offer U.S. support ahead of elections] Reuters, 6.10.2015 (vaadatud 7.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0MVUp&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151016065300/http://www.reuters.com/article/2015/10/06/us-ivorycoast-election-opposition-idUSKCN0S02S720151006 Ivory Coast opposition candidate suspends participation in presidential vote] Reuters, 6.10.2015 (vaadatud 7.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;skF8f&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151012003214/http://www.reuters.com/article/2015/10/06/us-bissau-politics-idUSKCN0S02ZT20151006 Guinea-Bissau president rejects proposed governme] Reuters, 6.10.2015 (vaadatud 7.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bEMAw&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151020164043/http://www.reuters.com/article/2015/10/07/us-portugal-government-president-idUSKCN0S01O220151007 Portuguese president asks PM to form government to ensure stability] Reuters, 6.10.2015 (vaadatud 6.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IJkFZ&quot;&gt;[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/2015/press.html The Nobel Prize in Physics 2015: Press Release] The Official Web Site of the Nobel Prize, 6.10.2015 (vaadatud 8.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WQfmn&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/07/us-mideast-crisis-turkey-russia-idUSKCN0S10OE20151007 Turkey summons Russian ambassador again over air space violations]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 7.10.2015 (vaadatud 7.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OpmIP&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151007013859/http://www.reuters.com/article/2015/10/06/us-ukraine-crisis-election-rebels-idUSKCN0S01GC20151006 West, Ukraine, hail rebel decision to postpone disputed elections] Reuters, 6.10.2015 (vaadatud 7.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jrpfy&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/451ad2e7-0ccd-4981-83ef-bd2641dc97c6/suurbritannia-toob-balti-riikidesse-oma-jalavaekompanii Suurbritannia toob Balti riikidesse oma jalaväekompanii] ERR Uudised, 8.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pf1Dk&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151014024012/http://www.reuters.com/article/2015/10/06/us-europe-eu-germanyfrance-idUSKCN0S033W20151006 Merkel, Hollande to present common front for EU in crisis] Reuters, 6.10.2015 (vaadatud 7.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2WfgO&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151007215729/http://www.reuters.com/article/2015/10/07/us-iran-us-talks-idUSKCN0S10P220151007 Iran's supreme leader bans negotiations with the United States] Reuters, 7.10.2015 (vaadatud 7.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pE6z1&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/07/us-nigeria-blast-idUSKCN0S11SV20151007 Suicide bombers kill 17 in Damaturu city in northeastern Nigeria]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 7.10.2015 (vaadatud 7.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p2Uoi&quot;&gt;[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/2015/press.html The Nobel Prize in Chemistry 2015: Press Release] The Official Web Site of the Nobel Prize, 7.10.2015 (vaadatud 8.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sDKIo&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151007215734/http://www.reuters.com/article/2015/10/07/us-mideast-crisis-syria-strikes-idUSKCN0S10BI20151007 Russia backs Syrian forces in major assault on insurgents] Reuters, 7.10.2015 (vaadatud 7.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WXswC&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/ametitegevus/otsused/11631-680-r-oidekivi-nimetamine-ja-e-k-kala-tagasikutsumine/index.html 680. R. Oidekivi nimetamine ja E.-K. Kala tagasikutsumine] Vabariigi Presidendi Kantselei, 7.10.2015 (vaadatud 12.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YUIPo&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151011012617/http://www.reuters.com/article/2015/10/08/us-usa-congress-republicans-mccarthy-idUSKCN0S227G20151008 Republicans in chaos as favorite quits House leadership race] Reuters, 8.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0V25Q&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/08/us-italy-rome-mayor-idUSKCN0S22DQ20151008 Mayor of Rome resigns over expenses scandal]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 8.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qyyzT&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151011012859/http://www.reuters.com/article/2015/10/09/us-libya-security-idUSKCN0S236320151009 U.N. proposes unity government for Libya's warring factions, Tripoli balks] Reuters, 8.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1LC43&quot;&gt;[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/2015/press.html The Nobel Prize in Literature 2015: Press release] The Official Web Site of the Nobel Prize, 8.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hl7x0&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/44708c31-ac9b-449a-a074-9d3de93aa49e/aasta-ettevote-2015-on-kodumaja Aasta Ettevõte 2015 on Kodumaja] ERR Uudised, 8.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vrjwa&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151010004920/http://www.reuters.com/article/2015/10/09/us-usa-shooting-arizona-idUSKCN0S317G20151009 Student charged with killing one, wounding three at Arizona university] Reuters, 9.10.2015 (vaadatud 10.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qSZc9&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151012010643/http://www.reuters.com/article/2015/10/09/us-usa-shooting-texas-idUSKCN0S322O20151009 One killed, one wounded in shooting near Texas Southern University] Reuters, 9.10.2015 (vaadatud 10.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WkYtB&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151021070008/http://www.reuters.com/article/2015/10/09/us-ivorycoast-election-president-idUSKCN0S32BA20151009 Ivory Coast leader launches re-election bid with pledge on justice] Reuters, 9.10.2015 (vaadatud 10.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PiQXT&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151012005513/http://www.reuters.com/article/2015/10/09/us-europe-migrants-germany-idUSKCN0S31H220151009 Bavaria threatens to take German government to court over refugees] Reuters, 9.10.2015 (vaadatud 10.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;z3L8E&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151009214519/http://www.reuters.com/article/2015/10/09/us-guinea-election-idUSKCN0S31FK20151009 Pre-election clash in Guinea capital kills two, wounds 33] Reuters, 9.10.2015 (vaadatud 10.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;erNzV&quot;&gt;[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/peace/laureates/2015/press.html The Nobel Peace Prize for 2015: Press release] The Official Web Site of the Nobel Prize, 9.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;giWGI&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/09/us-sweden-nato-idUSKCN0S32HX20151009 Swedish center right in favor of NATO membership]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 9.10.2015 (vaadatud 10.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jwHbU&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151009124807/http://www.reuters.com/article/2015/10/09/us-mideast-crisis-syria-aleppo-idUSKCN0S30J220151009 Islamic State fighters advance in Aleppo outskirts: monitor] Reuters, 9.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EsTRH&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/fb6ae27b-56f4-43a4-aa70-f6808f9bd0af/vabaerakond-ei-toeta-piirilepingu-solmimist Vabaerakond ei toeta piirilepingu sõlmimist] ERR Uudised, 10.10.2015 (vaadatud 11.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j5aXN&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/35782216-f261-473d-a2b4-11e7ad456c0b/estonian-airist-lahkuv-kommertsjuht-jatab-lennukompanii-juhatusse-vaid-palmeri Estonian Airist lahkuv kommertsjuht jätab lennukompanii juhatusse vaid Palméri] ERR Uudised, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;R8YfK&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/ca72cfa6-6370-4d61-a58c-139636a4b341/kirjastus-elmatar-laks-pankrotti Kirjastus Elmatar läks pankrotti] ERR Uudised, 12.10.2015 (vaadatud 14.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0fhir&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151010233612/http://www.reuters.com/article/2015/10/10/us-northkorea-anniversary-idUSKCN0S404520151010 Isolated North Korea says ready for war with U.S. as it marks anniversary] Reuters, 10.10.2015 (vaadatud 10.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EP44d&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151013021545/http://www.reuters.com/article/2015/10/10/us-trade-germany-ttip-protests-idUSKCN0S40L720151010 Hundreds of thousands protest in Berlin against EU-U.S. trade deal] Reuters, 10.10.2015 (vaadatud 11.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zrhha&quot;&gt;[https://archive.today/20151011080243/http://www.reuters.com/article/2015/10/10/us-nigeria-violence-chad-idUSKCN0S40OJ20151010 Suspected Boko Haram suicide bombers kill 33 in Chad] Reuters, 10.10.2015 (vaadatud 11.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;krmeM&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151010233604/http://www.reuters.com/article/2015/10/10/us-turkey-explosion-idUSKCN0S407020151010 Blasts in Turkish capital kill at least 20 people: media] Reuters, 10.10.2015 (vaadatud 10.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MJHZj&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151011114921/http://www.reuters.com/article/2015/10/11/us-turkey-explosion-idUSKCN0S407020151011 Turkey mourns bomb blast victims, seeks to identify attackers] Reuters, 11.10.2015 (vaadatud 11.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HzDvA&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/16/us-turkey-explosion-idUSKCN0SA23D20151016 Death toll in Turkey's twin bombings rises to 102: prosecutor's office]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 16.10.2015 (vaadatud 17.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;m1Q2d&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151013050026/http://www.reuters.com/article/2015/10/10/us-turkey-explosion-protests-idUSKCN0S40OH20151010 Hundreds of protesters gather in Istanbul after bomb attacks in capital] Reuters, 10.10.2015 (vaadatud 11.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;k5jDp&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/ec14d127-5fc7-43e4-953a-2424099d6ecc/valgevene-pealinnas-avaldati-presidendivalimiste-kunnisel-lukasenka-vastu-meelt Valgevene pealinnas avaldati presidendivalimiste künnisel Lukašenka vastu meelt] ERR Uudised, 10.10.2015 (vaadatud 11.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dF9Jm&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/50bbd1ae-feef-4bd2-996c-ca14eb284fa9/irl-i-peasekretariks-kinnitati-kert-karus IRL-i peasekretäriks kinnitati Kert Karus] ERR Uudised, 10.10.2015 (vaadatud 11.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jIAtP&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151015035836/http://www.reuters.com/article/2015/10/12/us-afghanistan-crash-idUSKCN0S604H20151012 Five killed in British helicopter crash in Afghanistan] Reuters, 11.10.2015 (vaadatud 12.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;y3JCV&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/11/us-usa-california-redskins-idUSKCN0S513Y20151011 California to ban 'Redskins' for school sports, keep Confederate building names]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 11.10.2015 (vaadatud 12.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;f2oOq&quot;&gt;[http://www.wienerzeitung.at/nachrichten/wahlen/landtagswahlen/wien/lw_wien_2015/779628_Knappes-Rennen-um-Platz-Eins.html SPÖ bleibt in Wien klare Nummer eins] Wiener Zeitung, 12.10.2015 (vaadatud 12.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mPrBZ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151018051520/http://www.reuters.com/article/2015/10/17/us-guinea-election-president-idUSKCN0SB0Y720151017 Guinea President Conde wins election with 58 of vote - official] Reuters, 17.10.2015 (vaadatud 18.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;W3uQ5&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151014232644/http://www.reuters.com/article/2015/10/11/us-israel-palestinians-idUSKCN0S501720151011 Arab citizen rams and stabs four Israelis, police stop suspected Palestinian car bomb] Reuters, 11.10.2015 (vaadatud 12.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;paVUb&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151011190415/http://www.reuters.com/article/2015/10/11/us-iran-military-missiles-idUSKCN0S505L20151011 Iran tests new precision-guided ballistic missile] Reuters, 11.10.2015 (vaadatud 12.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PRCCv&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151014123322/http://www.reuters.com/article/2015/10/11/us-lebanon-politics-idUSKCN0S50D920151011 Thousands of Lebanese rally for Christian politician Aoun] Reuters, 11.10.2015 (vaadatud 12.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uWSuH&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151011190440/http://www.reuters.com/article/2015/10/11/us-safrica-icc-idUSKCN0S50HM20151011 South Africa plans to leave International Criminal Court] Reuters, 11.10.2015 (vaadatud 12.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t5U0e&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151013070146/http://www.reuters.com/article/2015/10/11/us-mideast-crisis-russia-saudi-idUSKCN0S50VW20151011 Russia's Putin, Saudi defense minister agree to cooperate in Syria] Reuters, 11.10.2015 (vaadatud 12.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;b7MQD&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/ef240580-281c-4610-9e5f-5442e0a2e193/dell-ostab-andmevarunduse-ettevotte-emc Dell ostab andmevarunduse ettevõtte EMC] ERR Uudised, 12.10.2015 (vaadatud 14.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lgHOS&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/8b9964a1-7fab-4a8a-8b88-a13387a39ec1/el-otsustas-ajutiselt-peatada-sanktsioonid-valgevene-suhtes EL otsustas ajutiselt peatada sanktsioonid Valgevene suhtes] ERR Uudised, 12.10.2015 (vaadatud 14.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nTIsq&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151017151501/http://www.reuters.com/article/2015/10/13/us-bissau-politics-idUSKCN0S710E20151013 Guinea-Bissau president names new government by decree] Reuters, 13.10.2015 (vaadatud 13.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;syM4X&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/fbf30a61-ad33-4558-b485-212b7758086b/nobeli-majanduspreemia-voitis-briti-tarbijakaitumise-uurija Nobeli majanduspreemia võitis Briti tarbijakäitumise uurija] ERR Uudised, 12.10.2015 (vaadatud 14.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FNWQg&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/1ac3efe5-8dd5-404c-85e2-2002238dfca0/teabeametit-hakkab-juhtima-mikk-marran Teabeametit hakkab juhtima Mikk Marran] ERR Uudised, 12.10.2015 (vaadatud 14.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NcIvI&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/d6456ad9-087d-4eb0-b31b-1ad1360e4507/savisaar-vaidlustas-ametist-tagandamise Savisaar vaidlustas ametist tagandamise] ERR Uudised, 12.10.2015 (vaadatud 14.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5WHEL&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151017060447/http://www.reuters.com/article/2015/10/13/us-usa-illinois-budget-building-idUSKCN0S728X20151013 Illinois governor will sell government building in Chicago] Reuters, 13.10.2015 (vaadatud 13.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OCWY3&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151013220145/http://www.reuters.com/article/2015/10/13/us-ukraine-crisis-mh-idUSKCN0S71C820151013 Flight MH17 shot down by Russian-built Buk missile, Dutch report says] Reuters, 13.10.2015 (vaadatud 13.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DPib2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151013220129/http://www.reuters.com/article/2015/10/13/us-israel-palestinians-idUSKCN0S70JD20151013 Palestinian 'Day of Rage' attacks kill three: Israeli police] Reuters, 13.10.2015 (vaadatud 13.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Z5Un9&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151013220215/http://www.reuters.com/article/2015/10/13/us-iran-nuclear-parliament-idUSKCN0S70F220151013 Iran parliament approves nuclear deal bill in victory for Rouhani] Reuters, 13.10.2015 (vaadatud 13.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UXOAF&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151016041801/http://www.reuters.com/article/2015/10/13/us-italy-senate-idUSKCN0S722U20151013 Italy's Senate votes to diminish power in boost for Renzi] Reuters, 13.10.2015 (vaadatud 13.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TE73v&quot;&gt;[http://themanbookerprize.com/press-releases/brief-history-seven-killings-wins-2015-man-booker-prize A Brief History of Seven Killings wins 2015 Man Booker Prize]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} The Man Booker Prize, 13.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uxb9f&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151017060737/http://www.reuters.com/article/2015/10/14/us-turkey-explosion-security-idUSKCN0S80EH20151014 Turkey suspends Ankara police, intelligence, security chiefs after bombing] Reuters, 13.10.2015 (vaadatud 14.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j855X&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151015132122/http://www.vm.ee/et/uudised/eesti-suursaadik-taanis-andis-kuninganna-margrethe-ii-le-ule-volikirja Eesti suursaadik Taanis andis kuninganna Margrethe II-le üle volikirja] Välisministeerium, 14.10.2015 (vaadatud 14.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZMtt2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151015200128/http://www.reuters.com/article/2015/10/14/us-nigeria-bokoharam-usa-idUSKCN0S823F20151014 Obama sends U.S. troops, drones to Cameroon in anti-Boko Haram fight] Reuters, 14.10.2015 (vaadatud 15.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;E3wyu&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/15/us-eritrea-botswana-asylum-idUSKCN0S929G20151015 Eritrean soccer players seeking asylum in Botswana face deportation]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 15.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mlcMM&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151015200329/http://www.reuters.com/article/2015/10/15/us-europe-migrants-norway-russia-idUSKCN0S90E520151015 Norway seeking to return some Syrian asylum seekers to Russia] Reuters, 14.10.2015 (vaadatud 15.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JsqAe&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151017152550/http://www.reuters.com/article/2015/10/14/us-europe-migrants-slovakia-hungary-idUSKCN0S819N20151014 Slovakia sends police to guard Hungary's border against migrants] Reuters, 14.10.2015 (vaadatud 15.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HAUvB&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151015200127/http://www.reuters.com/article/2015/10/14/us-guinea-election-idUSKCN0S81XI20151014 Guinea's main opposition leader Diallo pulls out of election] Reuters, 14.10.2015 (vaadatud 15.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7Cv53&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151014153603/http://www.reuters.com/article/2015/10/14/us-iran-nuclear-law-idUSKCN0S81OW20151014 Iran's Guardian Council passes nuclear bill into law] Reuters, 14.10.2015 (vaadatud 15.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EUX8A&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151015200125/http://www.reuters.com/article/2015/10/14/us-nigeria-violence-niger-idUSKCN0S82WO20151014 Niger imposes state of emergency on region hit by Boko Haram] Reuters, 14.10.2015 (vaadatud 15.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vJBpB&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/b3d8c554-91e3-4b36-b705-1d19daf8707c/fotod-ja-video-tallinnas-toimus-immigratsioonivastane-meeleavaldus Fotod ja video: Tallinnas toimus immigratsioonivastane meeleavaldus] ERR Uudised, 14.10.2015 (vaadatud 15.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oJ4XI&quot;&gt;[http://www.nytimes.com/2015/10/16/world/asia/obama-troop-withdrawal-afghanistan.html In Reversal, Obama Says U.S. Soldiers Will Stay in Afghanistan to 2017] The New York Times, 15.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LZ5wD&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151017003512/http://www.reuters.com/article/2015/10/15/us-mexico-usa-border-idUSKCN0S92VD20151015 Mexico, U.S. to open jointly staffed border stations] Reuters, 15.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ca0tQ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151015195749/http://www.reuters.com/article/2015/10/15/us-myanmar-politics-idUSKCN0S82MR20151015 Myanmar signs ceasefire with eight armed groups] Reuters, 15.10.2015 (vaadatud 15.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tU4Th&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151018233243/http://www.reuters.com/article/2015/10/15/us-uganda-politics-idUSKCN0S918Y20151015 Police arrest Ugandan opposition presidential candidate before rally] Reuters, 15.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6shpO&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151016123451/http://www.reuters.com/article/2015/10/15/us-venezuela-opposition-idUSKCN0S92UM20151015 Venezuela jails ex-presidential hopeful Rosales on return from exile] Reuters, 15.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2vJB5&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/854be29d-36d4-4c8e-bcd4-b49b147d3883/ukraina-sai-uro-julgeolekunoukogu-ajutiseks-liikmeks Ukraina sai ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks] ERR Uudised, 15.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fKES1&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/6b3220fb-27a4-454d-b9fb-3fab271e0580/mikk-marran-kinnitati-teabeameti-peadirektoriks Mikk Marran kinnitati teabeameti peadirektoriks] ERR Uudised, 15.10.2015 (vaadatud 15.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZqFry&quot;&gt;[http://www.just.ee/et/uudised/justiitsminister-reinsalu-kutsus-moldovat-uhinema-kommunismikuritegude-uurimise-algatusega Justiitsminister Reinsalu kutsus Moldovat ühinema kommunismikuritegude uurimise algatusega] Justiitsministeerium, 15.10.2015 (vaadatud 27.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Z6T42&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/104d80da-a7fb-4fba-bdfa-e2cca81a0050/eesti-kodakondsusest-vabastatud-dressen-esitas-vastava-avalduse-ise-kuu-aega-enne-valjavahetamist Eesti kodakondsusest vabastatud Dressen esitas vastava avalduse ise kuu aega enne väljavahetamist] ERR Uudised, 15.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;axvKg&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/59384273-3b9f-4696-ae33-edd836e9b1ed/suri-maardu-linnapea-georgi-bostrov Suri Maardu linnapea Georgi Bõstrov] ERR Uudised, 15.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jzuVJ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151015195206/http://www.reuters.com/article/2015/10/15/us-usa-southkorea-obama-idUSKCN0S92EC20151015 Obama, South Korea's Park, to discuss North Korea threat: White House] Reuters, 15.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TAcEp&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/16/us-philippines-election-idUSKCN0SA1K520151016 Record high 130 people want to run for Philippine president]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 16.10.2015 (vaadatud 17.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;itc7z&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151017003001/http://www.reuters.com/article/2015/10/16/us-italy-afghanistan-idUSKCN0SA2K220151016 Italy may keep troops in Afghanistan another year: PM Renzi] Reuters, 16.10.2015 (vaadatud 17.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JSmUy&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/fc66f462-2e6b-49cb-b3e5-fe6d0bc7d9ee/nigeerias-hukkus-pommiplahvatustes-kumneid-inimesi Nigeerias hukkus pommiplahvatustes kümneid inimesi] ERR Uudised, 16.10.2015 (vaadatud 17.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t5e3f&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151017113916/http://www.reuters.com/article/2015/10/16/us-israel-palestinians-idUSKCN0SA0GY20151016 Palestinians set fire to Jewish shrine; Israeli soldier stabbed] Reuters, 16.10.2015 (vaadatud 17.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XcJNF&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151016235932/http://www.reuters.com/article/2015/10/16/us-saudi-security-idUSKCN0SA2CN20151016 Islamic State gunman kills five at Shi'ite center in Saudi Arabia] Reuters, 16.10.2015 (vaadatud 17.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pJKRK&quot;&gt;Pullerits, Priit. Lõuna-Euroopas oli juba ammu halba aimata. – Postimees, 17.10.2015, lk 6–7.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QCNz3&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/18c77db7-8aa0-4c76-85a2-58fa1f85a9ca/kadri-simson-kandideerib-savisaare-vastu-keskerakonna-esimeheks Kadri Simson kandideerib Savisaare vastu Keskerakonna esimeheks] ERR Uudised, 16.10.2015 (vaadatud 17.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AOu80&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151019084723/http://www.reuters.com/article/2015/10/18/us-usa-shooting-florida-zombicon-idUSKCN0SC0QU20151018 Gunfire at Florida Zombicon event leaves one dead, five hurt] Reuters, 18.10.2015 (vaadatud 19.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DJvQx&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151018052229/http://www.reuters.com/article/2015/10/17/us-argentina-quake-idUSKCN0SB0HO20151017 Earthquake hits northwest Argentina, kills 1; injuries reported] Reuters, 17.10.2015 (vaadatud 18.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ub8U4&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/dbaaa574-3473-4c5c-9266-8ce8b8826a6c/ungari-sulgeb-sudaoost-piiri-horvaatiaga Ungari sulgeb südaööst piiri Horvaatiaga] ERR Uudised, 16.10.2015 (vaadatud 17.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Dadj6&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151018043406/http://www.reuters.com/article/2015/10/18/us-europe-migrants-slovenia-idUSKCN0SB06620151018 Croatia diverts migrants to Slovenia after Hungary closes border] Reuters, 17.10.2015 (vaadatud 18.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6NWVA&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/17/us-taiwan-election-kmt-idUSKCN0SB0B920151017 Taiwan ruling party replaces presidential pick with party chief]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 17.10.2015 (vaadatud 18.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jr4xX&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151019130526/http://www.reuters.com/article/2015/10/18/us-yemen-security-sudan-idUSKCN0SC0E120151018 Sudan sends ground troops to Yemen to boost Saudi-led coalition] Reuters, 18.10.2015 (vaadatud 19.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ubjdl&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/17/us-montenegro-protests-idUSKCN0SB0Y120151017 Montenegro police fire teargas at anti-government protesters]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 17.10.2015 (vaadatud 18.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;T6yYr&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151018000835/http://www.reuters.com/article/2015/10/17/us-pope-synod-idUSKCN0SB0UR20151017 Pope says Church needs more decentralization, changes to papacy] Reuters, 17.10.2015 (vaadatud 18.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iceoH&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/d0e11f90-6d92-4b5c-8933-b03be73e8d6c/kolnis-sai-linnapea-kandidaat-runnakus-raskelt-vigastada Kölnis sai linnapea kandidaat rünnakus raskelt vigastada] ERR Uudised, 17.10.2015 (vaadatud 18.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;R6S8T&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/17/us-ukraine-boat-idUSKCN0SB0VK20151017 Twelve dead as small boat sinks near Ukraine port]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 17.10.2015 (vaadatud 18.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8LeFg&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151019085230/http://www.reuters.com/article/2015/10/19/us-europe-migrants-germany-turkey-idUSKCN0SC08B20151019 Merkel, in bind on migrants, ready to back faster Turkish EU bid] Reuters, 18.10.2015 (vaadatud 19.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vqoMz&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151019162420/http://www.reuters.com/article/2015/10/19/us-europe-migrants-balkans-idUSKCN0SC0CP20151019 Migrant backlog builds in Balkans after new diversion] Reuters, 18.10.2015 (vaadatud 19.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZcLcg&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151019085215/http://www.reuters.com/article/2015/10/19/us-israel-palestinians-idUSKCN0SC0JO20151019 Palestinian gunman kills one, wounds 11 in Israeli city of Beersheba] Reuters, 18.10.2015 (vaadatud 19.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;B4kFN&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151021043252/http://www.reuters.com/article/2015/10/18/us-montenegro-protests-idUSKCN0SC0SR20151018 Thousands protest against Montenegro's government] Reuters, 18.10.2015 (vaadatud 19.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vq2ul&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151021043342/http://www.reuters.com/article/2015/10/18/us-pope-saints-idUSKCN0SC0GU20151018 Pope proclaims new saints, calls for humble Church leadership] Reuters, 18.10.2015 (vaadatud 19.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IIB10&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/b665206d-0a30-4c4e-8235-91f318472526/runnakus-raskelt-haavata-saanud-saksa-poliitik-valiti-kolni-linnapeaks Rünnakus raskelt haavata saanud Saksa poliitik valiti Kölni linnapeaks] ERR Uudised, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;x5Pl0&quot;&gt;[http://www.srf.ch/news/wahlen15 Entscheidung 15] SRF: Schweizer Radio und Fernsehen, 19.10.2015 (vaadatud 19.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3LSfU&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/3366189/kirikuopetaja-savisaarele-tema-koduouel-sinus-on-headust-ja-armastust-paris-palju Kirikuõpetaja Savisaarele tema koduõuel: sinus on headust ja armastust päris palju] Postimees, 18.10.2015 (vaadatud 19.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IUbE8&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/de2266cd-f159-4277-9135-a4d9c9e30e25/horvaatia-avas-piiri-serbiast-tulnud-pogenikele Horvaatia avas piiri Serbiast tulnud põgenikele] ERR Uudised, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n570b&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151020031650/http://www.reuters.com/article/2015/10/19/us-europe-migrants-germany-pegida-idUSKCN0SD11820151019 German anti-Islam protest swells on fears about refugee influx] Reuters, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KSTQH&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/19/us-europe-migrants-balkans-slovenia-idUSKCN0SD1KJ20151019 5,000 migrants reach Slovenia on Monday: official]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TSF05&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151018043122/http://www.reuters.com/article/2015/10/18/us-china-britain-xi-exclusive-idUSKCN0SC03520151018 Exclusive - China's Xi lauds Britain for 'visionary' openness, prods others to emulate] Reuters, 17.10.2015 (vaadatud 18.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hvWzz&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/20/us-canada-election-harper-idUSKCN0SE08N20151020 Conservative's Harper to resign as party leader after crushing election defeat]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 20.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5DaPU&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151022071511/http://www.reuters.com/article/2015/10/19/us-libya-security-idUSKCN0SD29620151019 Libya's recognized parliament rejects U.N. proposal for unity government] Reuters, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RcCWR&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151021215441/http://www.reuters.com/article/2015/10/20/us-mexico-beverages-idUSKCN0SE03A20151020 Mexican lower house votes to lower tax on sugary drinks] Reuters, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PPV5x&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151020161110/http://www.reuters.com/article/2015/10/19/us-nato-exercises-idUSKCN0SD1F920151019 As Russia reasserts itself, NATO opens biggest exercises in years] Reuters, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZcKBl&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/61d4c2fe-3b00-48b4-a1fb-20bca06c9313/nato-oppustel-vahemere-maades-osaleb-36-000-sojavaelast-30-riigist NATO õppustel Vahemere maades osaleb 36 000 sõjaväelast 30 riigist] ERR Uudised, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Uc1Yg&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151022002818/http://www.reuters.com/article/2015/10/19/us-pakistan-blast-baluchistan-idUSKCN0SD25N20151019 Bus blast kills 11 in Pakistan's Baluchistan province] Reuters, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;N25Fz&quot;&gt;[http://www.msnbc.com/msnbc/jim-webb-quit-democratic-primary Jim Webb to quit Democratic primary]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} MSNBC, 20.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;W8Fwt&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151021133425/http://www.reuters.com/article/2015/10/20/us-europe-migrant-slovenia-idUSKCN0SE0DS20151020 Slovenia to use army to help guard border in migrant crisis] Reuters, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0kuUl&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151022175855/http://www.reuters.com/article/2015/10/20/us-russia-georgia-ossetia-idUSKCN0SE0W420151020 Georgia's breakaway South Ossetia seeks vote on joining Russia] Reuters, 20.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4stoI&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151021125350/http://www.reuters.com/article/2015/10/20/us-britain-nireland-idUSKCN0SE1MY20151020 Northern Irish First Minister hopes for early sign on talks after paramilitary report] REuters, 20.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7ZHaV&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151021173838/http://www.reuters.com/article/2015/10/21/us-mideast-crisis-assad-putin-idUSKCN0SF0I020151021 Putin uses Assad visit to talk up Kremlin role as Syria broker] Reuters, 21.10.2015 (vaadatud 21.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LclMh&quot;&gt;[http://www.nytimes.com/2015/10/22/us/politics/joe-biden-will-not-run-for-president.html?hp&amp;action=click&amp;pgtype=Homepage&amp;module=a-lede-package-region&amp;region=top-news&amp;WT.nav=top-news&amp;_r=0 Joe Biden Will Not Run for President] The New York Times, 21.10.2015 (vaadatud 21.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AHd2W&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151021215644/http://www.reuters.com/article/2015/10/21/us-congo-politics-idUSKCN0SF0VC20151021 Army disperses anti-government protesters in Congo Republic] Reuters, 21.10.2015 (vaadatud 21.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vcHaJ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151024034126/http://www.reuters.com/article/2015/10/21/us-romania-iliescu-idUSKCN0SF1TD20151021 Romania's ex-president Iliescu faces prosecutors over killings at 1990 rally] Reuters, 21.10.2015 (vaadatud 21.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;i1sVa&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151021173910/http://www.reuters.com/article/2015/10/21/us-britain-fighter-crash-idUSKCN0SF16O20151021 Pilot killed as U.S. Marine jet crashes in eastern England] Reuters, 21.10.2015 (vaadatud 21.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XmHK3&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151022215814/http://www.reuters.com/article/2015/10/22/us-israel-palestinians-idUSKCN0SG0MZ20151022 After Netanyahu talks, Kerry says may be way to ease Israeli-Palestinian strife] Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 22.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1QY4M&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151023031431/http://www.reuters.com/article/2015/10/22/us-usa-pakistan-idUSKCN0SG29020151022 Nuclear weapons, Taliban in focus as Obama meets Pakistan's Sharif] Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 22.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oRaUe&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151023023510/http://www.reuters.com/article/2015/10/22/us-usa-congress-speaker-ryan-idUSKCN0SG2VW20151022 Paul Ryan announces candidacy for House Speaker] Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 23.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WtJE0&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151025192200/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-tennessee-shooting-idUSKCN0SH0DJ20151023 Three people hurt in shooting at Tennessee college campus: authorities] Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 23.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SweVK&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151023043602/http://www.reuters.com/article/2015/10/22/us-europe-migrants-sweden-forecast-idUSKCN0SG0I220151022 Soaring asylum numbers force Sweden to cut costs, borrow more] Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 22.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fxezQ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151023131733/http://www.reuters.com/article/2015/10/22/us-europe-migrants-slovenia-idUSKCN0SG0DI20151022 12,000 migrants arrive in Slovenia; authorities ask EU for help] Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 22.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ywroa&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151022195315/http://www.reuters.com/article/2015/10/22/us-mideast-crisis-iraq-operation-idUSKCN0SG1M520151022 U.S. soldier killed in raid to free hostages of ISIS in Iraq] Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 22.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j30wQ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151024160753/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-sweden-attack-idUSKCN0SH0CE20151023 Police says Swedish school killer was driven by 'racist motives': radio] Reuters, 23.10.2015 (vaadatud 23.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6ELLl&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/e82f95ae-eeb7-4f6c-a9e1-18cf640e895b/rootsi-koolis-moogaga-runnanud-mees-vigastas-kolme-ja-tappis-kaks-inimest Rootsi koolis mõõgaga rünnanud mees vigastas kolme ja tappis kaks inimest] ERR Uudised, 22.10.2015 (vaadatud 23.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iUfM3&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151024160753/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-sweden-attack-idUSKCN0SH0CE20151023 Swedish police say sword-wielding killer sought victims by skin color] Reuters, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CVaDr&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/22/us-slovenia-rights-idUSKCN0SG1J520151022 Slovenian court allows referendum on same-sex marriages]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 22.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPoMq&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151023124956/http://www.reuters.com/article/2015/10/22/us-britain-politics-scotland-idUSKCN0SG25F20151022 Britain passes lawmaking reforms, deepening divide with Scotland] Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 22.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ptAZ3&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151023032157/http://www.reuters.com/article/2015/10/22/us-russia-japan-kuriles-idUSKCN0SG0X520151022 Russia says to build military base on contested Kurile Islands] Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 22.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gbFhY&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/b9916da9-86b1-465f-a85b-6b16a3c3ed8f/laane-elu-peatoimetaja-andrus-karnau-valiti-pressinoukogu-esimeheks Lääne Elu peatoimetaja Andrus Karnau valiti Pressinõukogu esimeheks] ERR Uudised, 22.10.2015 (vaadatud 22.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NoxTB&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151024184345/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-mideast-crisis-talks-kerry-idUSKCN0SH1WD20151023 Kerry says Vienna meeting raised productive ideas on Syria] Reuters, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8h3RB&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151102030813/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-europe-migrants-sweden-agreement-idUSKCN0SH0S120151023 Sweden to tighten immigration laws amid record asylum numbers] Reuters, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hza9L&quot;&gt;[http://www.euronews.com/2015/10/23/oviedo-glitters-for-the-2015-princess-of-asturias-awards-ceremony/ Oviedo glitters for the 2015 Princess of Asturias awards ceremony] Euronews, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;B7TBa&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151024074204/http://www.reuters.com/article/2015/10/24/us-mexico-storm-patricia-idUSKCN0SH16720151024 Hurricane Patricia batters Mexico as one of strongest storms ever] Reuters, 24.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0qsxL&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151024082356/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-moldova-corruption-arrest-idUSKCN0SH21920151023 Moldovan opposition leader arrested over wiretapping] Reuters, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xKxx5&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151025193727/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-nigeria-violence-idUSKCN0SH0RX20151023 Bombings kill at least 37 in northeast Nigeria: officials] Reuters, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nUspy&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151025194939/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-portugal-government-idUSKCN0SH0XV20151023 Portugal Socialists vow to topple government with no-confidence vote] Reuters, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Omjud&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151027141042/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-france-bus-crash-iduskcn0sh0iq20151023 At least 43 killed in French bus crash, worst in decades] Reuters, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;C898O&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151027030015/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-turkey-protests-court-idUSKCN0SH2FU20151023 Turkish court sentences 244 to jail over 2013 protests: newspaper] Reuters, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tjphy&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/3372501/kohus-ei-lubanud-savisaart-linnapea-kohale-tagasi Kohus ei lubanud Savisaart linnapea kohale tagasi] Postimees, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rv257&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151025133742/http://www.reuters.com/article/2015/10/25/us-oklahoma-crash-idUSKCN0SI0PT20151025 Car slams into crowd at Oklahoma parade; four killed] Reuters, 24.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pYyzj&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151025133730/http://www.reuters.com/article/2015/10/25/us-mideast-crisis-syria-saudi-idUSKCN0SJ06720151025 U.S., Saudi Arabia to bolster support for moderate Syrian opposition] Reuters, 24.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wuIMo&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151025141323/http://www.reuters.com/article/2015/10/24/us-bangladesh-bomb-killed-idUSKCN0SI02020151024 Blasts kill one, wound dozens before Shi'ite march in Bangladesh] Reuters, 24.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qnz0E&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151027013731/http://www.reuters.com/article/2015/10/24/us-maldives-politics-idUSKCN0SI05E20151024 Maldives vice president arrested in probe of explosion targeting president] Reuters, 24.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GAjX0&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151027013754/http://www.reuters.com/article/2015/10/24/us-montenegro-protests-idUSKCN0SI0TN20151024 Montenegrin police fire teargas to disperse opposition] Reuters, 24.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JyFJh&quot;&gt;[http://www.france24.com/en/20151025-eu-balkans-refugee-crisis-summit EU crisis talks to consider increasing security on Balkan borders] France 24 / Reuters, 25.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;T0nXJ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151026222033/http://www.reuters.com/article/2015/10/26/us-europe-migrants-plan-idUSKCN0SJ12L20151026 Balkan, EU leaders agree to coordinate on migrants] Reuters, 25.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5NtZY&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151025133756/http://www.reuters.com/article/2015/10/25/us-europe-migrants-summit-idUSKCN0SJ0BQ20151025 Slovenia sees end to EU if leaders fail on migrant plan] Reuters, 25.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pLNeG&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151027154949/http://www.reuters.com/article/2015/10/27/us-canada-boat-idUSKCN0SK02M20151027 Five Britons killed when Canadian whale-watch boat sinks] Reuters, 26.10.2015 (vaadatud 27.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kC39X&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151025141744/http://www.reuters.com/article/2015/10/25/us-congo-politics-idUSKCN0SJ0A520151025 Congo Republic votes to decide on third term for president] Reuters, 25.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9NARX&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151027235331/http://www.reuters.com/article/2015/10/27/us-congo-politics-idUSKCN0SL0JW20151027 Congo votes by landslide to allow third presidential term] Reuters, 26.10.2015 (vaadatud 27.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;s2zjr&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151025133728/http://www.reuters.com/article/2015/10/25/us-mideast-crisis-blair-idUSKCN0SJ0IE20151025 Britain's Blair says 2003 Iraq invasion played role in Islamic State rise] Reuters, 25.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cOs2J&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151025133752/http://www.reuters.com/article/2015/10/25/us-mideast-crisis-syria-election-idUSKCN0SJ05R20151025 Syria's Assad says ready to hold presidential election with people's blessing] Reuters, 25.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OWzd2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151025133752/http://www.reuters.com/article/2015/10/25/us-mideast-crisis-syria-election-idUSKCN0SJ05R20151025 Assad's priority to defeat 'terrorism' before elections: Russian lawmaker] Reuters, 25.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HVBWW&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151027135304/http://www.reuters.com/article/2015/10/26/us-earthquake-afghanistan-idUSKCN0SK0XB20151026 Big quake in Afghanistan and Pakistan kills over 200] Reuters, 26.10.2015 (vaadatud 27.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qJ6K9&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151028110318/http://www.reuters.com/article/2015/10/27/us-usa-indonesia-idUSKCN0SK2JY20151027 President says Indonesia intends to join TPP trade deal] Reuters, 26.10.2015 (vaadatud 27.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VTTfF&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151029011429/http://www.reuters.com/article/2015/10/26/us-belgium-security-idUSKCN0SK0YQ20151026 Belgian military base rammed by car, suspect arrested] Reuters, 26.10.2015 (vaadatud 27.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oLG1T&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151027155112/http://www.reuters.com/article/2015/10/27/us-colombia-rebels-idUSKCN0SL00B20151027 Twelve dead in ELN rebel attack on Colombian troops] Reuters, 26.10.2015 (vaadatud 27.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pYLjy&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151028105402/http://www.reuters.com/article/2015/10/27/us-cuba-minister-idUSKCN0SL04W20151027 Cuba's interior minister resigns due to health, government says] Reuters, 26.10.2015 (vaadatud 27.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9utOZ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151026182712/http://www.reuters.com/article/2015/10/26/us-mideast-crisis-turkey-syria-idUSKCN0SK0F420151026 Two policemen, seven Islamic State militants killed in Turkey] Reuters, 26.10.2015 (vaadatud 27.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OrV1A&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151028135045/http://www.reuters.com/article/2015/10/27/us-europe-migrants-germany-idUSKCN0SL1EW20151027 Bavarian leader criticizes Austria and Merkel over refugees] Reuters, 27.10.2015 (vaadatud 28.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aHSPj&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151028133110/http://www.reuters.com/article/2015/10/27/us-israel-palestinians-idUSKCN0SL1QY20151027 Three Palestinians shot dead after knife attacks: Israeli army] Reuters, 27.10.2015 (vaadatud 28.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PF6kI&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151104031023/http://www.reuters.com/article/2015/10/27/us-turkey-politics-gulen-idUSKCN0SL23Q20151027 Turkey takes over Gulen-linked firms, intensifying crackdown before election] Reuters, 27.10.2015 (vaadatud 28.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NgMKV&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/745e2957-5550-4e2a-b01a-51733687743a/dokumendipetiste-ruhmitusse-kuulus-kumme-naist-jougu-juht-voeti-vahi-alla Dokumendipetiste rühmitusse kuulus kümme naist, jõugu juht võeti vahi alla] ERR Uudised, 28.10.2015 (vaadatud 29.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;C03it&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151029130600/http://www.reuters.com/article/2015/10/29/us-usa-election-idUSKCN0SM2M820151029 Rubio, Cruz dominate rowdy Republican presidential debate] Reuters, 28.10.2015 (vaadatud 29.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xS1Bx&quot;&gt;[http://www.nytimes.com/2015/10/29/us/politics/republicans-paul-ryan-house-speaker.html?hp&amp;action=click&amp;pgtype=Homepage&amp;module=first-column-region&amp;region=top-news&amp;WT.nav=top-news&amp;_r=0 Republicans Nominate Paul Ryan as House Speaker] The New York Times, 28.10.2015 (vaadatud 29.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NARzI&quot;&gt;[http://www.nytimes.com/2015/10/29/us/politics/house-approves-budget.html?hp&amp;action=click&amp;pgtype=Homepage&amp;module=first-column-region&amp;region=top-news&amp;WT.nav=top-news House Approves Budget, Providing ‘Clean’ Exit That John Boehner Sought] The New York Times, 28.10.2015 (vaadatud 29.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mLLtC&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151031044245/http://www.reuters.com/article/2015/10/28/us-egypt-sinai-idUSKCN0SM12T20151028 Egypt extends state of emergency in North Sinai by three months] Reuters, 28.10.2015 (vaadatud 28.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PfBU4&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151031044616/http://www.reuters.com/article/2015/10/28/us-mideast-crisis-syria-iran-idUSKCN0SM14C20151028 Iran accepts invitation to Syria peace talks in Vienna] Reuters, 28.10.2015 (vaadatud 28.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rTK73&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151031221327/http://www.reuters.com/article/2015/10/28/us-nigeria-boko-haram-idUSKCN0SM13920151028 Suspected Boko Haram militants kill 14 civilians in Niger] Reuters, 28.10.2015 (vaadatud 28.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;C274D&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151029190811/http://www.reuters.com/article/2015/10/28/us-tanzania-election-idUSKCN0SM17320151028 Tanzania opposition calls for vote recount, Zanzibar poll nullified] Reuters, 28.10.2015 (vaadatud 29.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bNsiP&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/b65bdabf-03b1-44d9-9755-7a250c4e6301/jaanus-rahumagi-nimetati-kuprose-aukonsuliks-eestis Jaanus Rahumägi nimetati Küprose aukonsuliks Eestis] ERR Uudised, 30.10.2015 (vaadatud 1.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aGc5e&quot;&gt;[http://www.nytimes.com/2015/10/30/us/politics/paul-ryan-set-to-take-over-as-speaker-hoping-to-manage-the-chaos.html?_r=0 Appealing for Clean Slate as Speaker Gavel Changes Hands] The New York Times, 29.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4zgEh&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/329a7169-0c88-4ba3-b188-edf4194fce3f/reuters-el-peatab-lukasenkale-kehtestatud-sanktsioonid Reuters: EL peatab Lukašenkale kehtestatud sanktsioonid] ERR Uudised, 29.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Q3E2J&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/613d480a-eb2d-46cf-aef5-c5cda9c30a67/tanavuse-sahharovi-auhinna-palvis-vangistatud-saudi-araabia-blogija Tänavuse Sahharovi auhinna pälvis vangistatud Saudi Araabia blogija] ERR Uudised, 29.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7XQA3&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/8fc11f3c-856b-41d6-b2fd-938289a94e0d/hiina-lopetab-aastakumneid-kehtinud-uhe-lapse-poliitika Hiina lõpetab aastakümneid kehtinud ühe lapse poliitika] ERR Uudised, 29.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Wypq8&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/42204de2-cc65-444e-b886-d67124b81564/iisraeli-julgeolekujoud-lasksid-laanekaldal-maha-kaks-palestiinlasest-pussitajat Iisraeli julgeolekujõud lasksid Läänekaldal maha kaks palestiinlasest pussitajat] ERR Uudised, 29.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5NB20&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/06e71e46-deea-4d6f-b0c5-d95c9e6e6efc/deutsche-bank-koondab-15-000-tootajat Deutsche Bank koondab 15 000 töötajat] ERR Uudised, 29.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OBRYZ&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/45eea90b-a8b1-4e2e-958c-f3a9501ceeea/merkel-alustas-visiiti-hiinas Merkel alustas visiiti Hiinas] ERR Uudised, 29.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HHenG&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/0f72deff-06ab-42f0-a8da-39107296b97c/tuleva-aasta-mais-asub-praxise-juhi-kohale-kersti-kaljulaid Tuleva aasta mais asub Praxise juhi kohale Kersti Kaljulaid] ERR Uudised, 29.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zMT5C&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/a4895a48-e4e1-4636-9653-bd49022d98f2/volikogu-vottis-viljandimaa-kauaaegseima-vallavanema-ametist-maha Volikogu võttis Viljandimaa kauaaegseima vallavanema ametist maha] ERR Uudised, 29.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wZgxz&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151031200448/http://www.reuters.com/article/2015/10/31/us-mideast-crisis-syria-usa-idUSKCN0SO1VD20151031 In policy shift, Obama to send U.S. special forces to Syria] Reuters, 30.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6QmPz&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/8438395a-19db-41d5-aa0c-1db55dd2c339/gruusia-suudistab-saakasvilit-riigipoorde-kavandamises Gruusia süüdistab Saakašvilit riigipöörde kavandamises] ERR Uudised, 30.10.2015 (vaadatud 1.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7eMLC&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151031200017/http://www.reuters.com/article/2015/10/31/us-israeli-palestinians-idUSKCN0SO1HU20151031 Knife-wielding Palestinians strike in West Bank, Jerusalem; two dead] Reuters, 30.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yjpNT&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/30/us-italy-rome-mayor-idUSKCN0SO2LV20151030 Rome's mayor ousted, saying PM stabbed him in the back]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 30.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xe6rO&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151031140620/http://www.reuters.com/article/2015/10/30/us-poland-polanski-idUSKCN0SO1N720151030 Film-maker Polanski relieved after court rejects U.S. extradition request in child sex case] Reuters, 30.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zVkTH&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/69e2264b-037f-4db5-b84a-297b76f32581/evr-cargo-juhatuse-esimees-ahto-altjoe-lahkub-ametist EVR Cargo juhatuse esimees Ahto Altjõe lahkub ametist] ERR Uudised, 30.10.2015 (vaadatud 1.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MRmNc&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/9707372f-f194-45b6-b802-00ade01da9b3/superbus-sai-maanteeametilt-viimaks-liiniloa Superbus sai maanteeametilt viimaks liiniloa] ERR Uudised, 30.10.2015 (vaadatud 1.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zUdV8&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151101163022/http://www.reuters.com/article/2015/10/31/us-israel-palestinians-idUSKCN0SP0AF20151031 Palestinian wielding knife shot dead: Israeli police] Reuters, 31.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xcsO6&quot;&gt;[https://archive.today/20151031093852/http://www.reuters.com/article/2015/10/31/us-egypt-crash-idUSKCN0SP06V20151031 Russian airliner with 224 aboard crashes in Egypt's Sinai, all killed] Reuters, 31.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DW9Vc&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/10/31/us-pakistan-election-idUSKCN0SP0GK20151031 11 killed as Pakistanis vote in local government polls]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 31.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wzWyO&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151101163043/http://www.reuters.com/article/2015/10/31/us-romania-blast-idUSKCN0SP0KM20151031 Romanian nightclub fire kills 27, national mourning declared] Reuters, 31.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RUbTt&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151104022455/http://www.reuters.com/article/2015/11/03/us-romania-fire-idUSKCN0SR1SQ20151103#3RqX6UBP8v2EqetH.97 Thousands march in Romania as toll from nightclub fire reaches 32] Reuters, 3.11.2015 (vaadatud 4.11.2015)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PiMch&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/2015/11/09/us-romania-fire-idUSKCN0SX10820151109#Q7BtKBuVUWKiAr7P.97 Protests continue in Romania, fire death toll reaches 45]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 8.11.2015 (vaadatud 9.11.2015)&lt;/ref&gt;
}}

{{Sündmused kuude kaupa}}

[[Kategooria:2015| 2015-10]]</text>
      <sha1>6n0282wtf6oflv1u9dfdmp7b0lxdn3r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ivan Sussanin (ooper)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>416542</id>
    <revision>
      <id>7142635</id>
      <parentid>6351647</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T18:08:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7142635</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3021" sha1="7xfzjp4i5bjivdjvqal8n8cd77xtohi" xml:space="preserve">[[Pilt:Chaliapin F. (Шаляпин Ф. И.) 1900х as Ivan Susanin in Glinka's A Life for the Tsar.jpg|pisi|Ooperilaulja [[Fjodor Šaljapin]] Ivan Sussaninina 1900. aastatel]]
&quot;'''Ivan Sussanin'''&quot; ehk &quot;'''Elu tsaari eest'''&quot; ([[vene keel]]es &quot;Иван Сусанин&quot; ehk &quot;Жизнь за царя&quot;) on [[Mihhail Glinka]] [[ooper]] [[Venemaa]] rahvuskangelasest [[Ivan Sussanin]]ist.

Neljavaatuselise (epiloogiga) ooperi [[libreto]] autor on [[Tallinn]]as sündinud baltisaksa luuletaja [[Karl Georg Wilhelm Rosen]]. Ooper kirjeldab 1612.-1613. aasta sündmusi Venemaal, kui maale tunginud [[Poola-Leedu]] väed otsisid [[Kostroma oblast]]is elanud noort tsaari [[Mihhail Romanov]]it, kuid talumees Sussanin juhatas nad vales suunas, aidates sellega põgeneda tsaaril, kes pani alguse [[Romanovite dünastia]]le.

Heliteose idee tuli Glinkal pähe [[1815]]. aastal, kui [[Peterburi Suur teater]] etendas [[Catterino Cavos]]i [[koomiline ooper|koomilise ooperi]] &quot;Ivan Sussanin&quot;. Cavosi teoses oli teksti rääkimist umbes sama palju kui laulmist ja selles jäi Sussanin lõpuks ellu. Glinka tundis, et tahaks luua midagi sarnast, aga tõsisemat. Esialgu katsus ta kirjutada [[oratoorium]]i, aga sellest ei saanud asja.

Ooperi kirjutas Glinka valmis [[1835]]. aasta lõpul ja [[1836]]. aasta algul. Ta lõi üksnes muusika, mitte sõnalise osa. Tavaliselt selles järjekorras ooperit ei kirjutata ja Glinkal tekkis mure, kuidas sõnu saada. Tolle aja kuulsaimad luuletajad, näiteks [[Vassili Žukovski]] ei võtnud seda ette ja lõpuks langes see ülesanne vähetuntud luuletajale Karl Rosenile, kes töötas tollal kroonprintsi, tulevase keisri [[Aleksander II]] sekretärina ja kes ongi peamiselt tuntud Glinka ooperi libretistina. Tal avaldus aga erakordne anne luua juba valmis muusikale väga kiiresti korralikke sõnu, samuti soovimatus iseenese teksti ümber teha. Glinka pidi talle tavaliselt järele andma. Nõnda edenes töö kiiresti.

Proovid algasid sama aasta mais ja ooper esietendus [[9. detsember|9. detsembril]] ([[vkj]]. 27. novembril) 1836 [[Peterburi Suur Teater|Peterburi Suures teatris]] ja [[dirigent]] oli Catterino Cavos ise. Ooper sai suure menu osaliseks: seda kiitsid Vassili Žukovski, [[Aleksandr Puškin]] ja teised asjatundjad.

Nõukogude ajal ei etendatud ooperit paarkümmend aastat sõnade sobimatuse tõttu. Siis tegi [[Sergei Gorodetski]] ooperist uue versiooni, tehes ümber kõik tsaarivõimu kiitvad osad. Tema versioon esietendus [[Moskva]]s [[Suur teater|Suures teatris]] [[21. veebruar]]il [[1939]] ja selle [[lavastaja|lavastas]] [[Boriss Mordvinov]].

Roseni sõnadega etendati ooperit esimest korda pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i [[1988]]. Seda etendati ainult 23 korda ja võeti seejärel kavast maha. Järgmine kord lavastati ooperit Roseni sõnadega [[1997]].

== Välislingid ==
* [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/vene-klassika-vene-klassika-28-11-2008-ivan-sussanin VENE KLASSIKA. 28.11.2008. Ivan Sussanin], [[ERR]], 28. november 2008

[[Kategooria:Ooperid]]</text>
      <sha1>7xfzjp4i5bjivdjvqal8n8cd77xtohi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anttempel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>418773</id>
    <revision>
      <id>7142623</id>
      <parentid>6200206</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:44:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7142623</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1415" sha1="kvujb3uxlanbtulp9luv8t6cgpgxycv" xml:space="preserve">[[Pilt:Distylos in antis.svg|pisi|Anttempli põhiplaan]]
[[Pilt:Athenian Treasury.JPG|pisi|Ateenlaste varakamber Delfis, Ateenas (6.–5. saj eKr)]]
'''Anttempel''' ehk antidega tempel ([[ladina keel]]es ''anta'' 'piilar') on Antiik-Kreeka ehituskunstist lihtsaim templivorm. Arenenud välja [[megaron]]ist&lt;ref&gt;Kunstileksikon. As Ühinenud Kirjastused. Tallinn 2001.&lt;/ref&gt;. Anttempel koosneb kahest osast:
# [[Cella]] ehk [[naos]] – Suletud pearuum, kus hoiti kultusekuju ning kus tohtisid viibida üksnes preestrid. Cella müürid olid pikiteljel varustatud eenduvate seinapikendustega ehk [[ant]]idega.&lt;ref&gt;Eesti arhitektuur. Oskussõnastik. Kirjastus Valgus. Tallinn 1993.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Kunstileksikon. Kirjastus Kunst. Tallinn 2000.&lt;/ref&gt;
# [[Pronaos]] – Väike lahtine eesruum, mille moodustasid antid ja nende vahel asuv sambapaar.
Templi tagaküljele võis tekkida veel teinegi pisikene ruum ehk [[opisthodomos]], kus antide vahel võis samuti paikneda kaks sammast. Sellisel juhul on tegemist kaksikantidega templiga.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Eestis on anttempli tüüpi ehitis [[Keila kirik|Keila kirikuaias]] Vääna ehk [[Stackelberg]]ide matusekabel.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=2752 Vääna matusekabel kultuurimälestiste riiklikus registris.]

[[Kategooria:Templite tüübid]]
[[Kategooria:Sakraalarhitektuur]]</text>
      <sha1>kvujb3uxlanbtulp9luv8t6cgpgxycv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maaelu Teadmuskeskus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>422986</id>
    <revision>
      <id>7143032</id>
      <parentid>7134481</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T11:56:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26375-12</username>
        <id>228360</id>
      </contributor>
      <comment>Lisasin METK tegevusvaldkondade alla AKIS koordineerimise info</comment>
      <origin>7143032</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4392" sha1="jrubot3a1h5i028ggk50z54k91azyel" xml:space="preserve">[[Fail:Eesti Taimekasvatuse Instituudi hooned 2022. aasta juunis.jpg|pisi|Maaelu Teadmuskeskus hooned (juuni 2022)]]
[[Fail:Drone video of a part of Estonian Crop Research Institute in Jõgeva Township (June 2022).webm|pisi|Droonivideo Maaelu Teadmuskeskuse mõnest hoonest (juuni 2022)]]
'''Maaelu Teadmuskeskus''' (METK) on [[Regionaal- ja Põllumajandusministeerium]]i valitsemisalas tegutsev [[teadus- ja arendusasutus]]. Asutuse peamised tegevusvaldkonnad on [[põllumajanduskultuur]]ide [[sort]]ide ja agrotehnoloogia alane teadus- ja arendustöö, põllumajandussektorile suunatud laboriteenuste osutamine ning põldkatsete läbiviimine.  

Lisaks tegeleb METK teadmussiirde ja võrgustikutööga ning täidab põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) ülesandeid. Samuti on asutus [[Ühine põllumajanduspoliitika|Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika]] riikliku võrgustiku koordineerija. 

METKil on kaheksa asukohta: üks peahoone on [[Jõgeva alevik]]us ja teine [[Saku]]s ning lisaks on kuus muud asukohta Eestis – [[Jäneda|Jänedal]], [[Kuressaare|Kuressaares]], [[Kuusiku|Kuusikul]], [[Tartu|Tartus]], [[Viljandi|Viljandis]] ja [[Võru|Võrus]].

1. juulil 2013 ühendati [[Eesti Maaviljeluse Instituut]] ja [[Jõgeva Sordiaretuse Instituut]] '''Eesti Taimekasvatuse Instituudiks'''. Tänast nime kannab asutus 2023. aastast, mil sellega liideti [[Põllumajandusuuringute Keskus]].

== Tegevusvaldkonnad ==
METKi tegevus jaguneb kolmeks põhisuunaks:

* taimekasvatusega seotud teadus- ja aretustegevus ning põllumajandusuuringud;
* laborite ja katsekeskuste töö;
* põllumajandus- ja maaeluvaldkonna koostöövõrgustiku arendamine, sh koolitus-, nõustamis- ja innovatsiooniteenuste pakkumine;

METKi seemnekontrolli laborid ja Viljandi katsekeskus kuuluvad riiklikku kontrollisüsteemi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Põhimäärus, METK struktuur, arengukava {{!}} Maaelu Teadmuskeskus |url=https://metk.agri.ee/pohimaarus-metk-struktuur-arengukava |vaadatud=2026-03-11 |väljaanne=metk.agri.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Alates 2023. aastast koordineerib METK Eesti põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi AKIS (Agricultural Knowledge and Innovation System)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=AKIS - teadmiste ja innovatsiooni süsteem |url=https://www.pikk.ee/nouandeteenistus/akis/ |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=PIKK.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;, mille pakutavate teenuste eesmärkideks on sektori ettevõtjate innovaatiliste oskuste ning teadus- ja arendustegevuse võimekuse arendamine ja nende majandustegevusest tingitud keskkonna jalajälje vähendamine ning tarbijate teadlikkuse tõstmine, eelkõige kestliku toidusüsteemi alase teadlikkuse tõstmine. AKIS tegevuskava elluviimist korraldavad METK töötajad, [[Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet|PRIA]] teenistujad ning [[Regionaal- ja Põllumajandusministeerium|Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi]] ametnikud.

== Teadusvaldkonnad ==
METKi eesmärgiks on läbi rakendusliku teadus- ja arendustegevuse suurendada Eesti põllumajanduse efektiivsust, konkurentsivõimet ja keskkonnasäästlikust ning aidata kaasa elurikkuse säilitamisele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Teadustegevused {{!}} Maaelu Teadmuskeskus |url=https://metk.agri.ee/teadustegevused |vaadatud=2026-03-16 |väljaanne=metk.agri.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Maaelu Teadmuskeskuse peamised teadusvaldkonnad on:&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Teadustegevused {{!}} Maaelu Teadmuskeskus |url=https://metk.agri.ee/teadustegevused |vaadatud=2026-03-16 |väljaanne=metk.agri.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

* [[Sordiaretus]]
* [[Taimekaitse]]
* Taimebiotehnoloogia
* [[Geenipank]]
* [[Agroökoloogia]]
* Agrotehnoloogia
* Mullastik

== Pilte ==
&lt;gallery&gt;
Fail:Talinisu katsepõld.jpg|Talinisu katsepõld
Fail:Geneetiline mitmekesisus põllul.jpg|Erineva välimusega talinisu sordid ja aretised
Fail:Saagikoristus.jpg|Talinisu saagikoristus väikese kombainiga eraldi kotikestesse
Fail:Katse kylv.jpg|Sordiaretuse katselappide külvamine
Fail:Eesti Taimekasvatuse Instituudi kasvuhooned 2022. aasta juunis.jpg|Keskuse kasvuhooned
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://metk.agri.ee/ Keskuse koduleht]
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/127092022001 Maaelu Teadmuskeskuse põhimäärus]

[[Kategooria:Eesti põllumajandus]]
[[Kategooria:Regionaal- ja Põllumajandusministeerium]]
[[Kategooria:Sordiaretus]]</text>
      <sha1>jrubot3a1h5i028ggk50z54k91azyel</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kalju Kurepõld</title>
    <ns>0</ns>
    <id>425215</id>
    <revision>
      <id>7142438</id>
      <parentid>6846588</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:50:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ingrid2026</username>
        <id>228281</id>
      </contributor>
      <comment>Tegin keeletoimetuslikke muudatusi. Muutsin vormistust.</comment>
      <origin>7142438</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8423" sha1="038i671fvns84b4mqrsxpvrdqiug701" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
'''Kalju Kurepõld''' ([[15. märts]] [[1937]] – [[25. oktoober]] [[2010]]) oli eesti [[karikaturist]] ja filmitegija. 

Ta lõpetas 1956. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.tng.ee/NG/index.php/uld/vilistlased |pealkiri=Tallinna Nõmme Gümnaasium. XXIII lend 1956 |vaadatud=2016-01-10 |arhiivimisaeg=2015-01-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150108203544/http://www.tng.ee/NG/index.php/uld/vilistlased |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Peale seda õppis [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] veterinaariateaduskonnas ning[[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i kehakultuuriteaduskonnas&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;.  

Alates 1961. aastast töötas Kurepõld [[Tallinnfilm|Tallinnfilmi]] [[Nukufilm|nukufilmi]] osakonnas operaatori assistendina. Hiljem osales ta rohkem kui 30 nuku- ja joonisfilmi valmimisel animaatori, kunstniku, [[Stsenarist|stsenaristi]] või [[Lavastaja|lavastajana]] [[Tallinnfilm|Tallinnfilmis]], [[Eesti Telefilm|Eesti Telefilmis]], [[Eesti Reklaamfilm|Eesti Reklaamfilmis]] ja [[Kasahhfilm|Kasahhfilmis]]. 1965. aastal tegi Kalju Kurepõld koos [[Ants Looman|Ants Loomaniga]] esimese joonisfilmi NSV Liidu riiklikule satiirilisele kinoringvaatele „Süütenöör”. See toimus kuus-seitse enne seda, kui Tallinnfilmi juurde loodi joonisfilmistuudio&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/sirp/2010/10/29/12.3|pealkiri=KALJU KUREPÕLD 15. III 1937 – 25. X 2010|väljaanne=Sirp|aeg=29. oktoober 2010|vaadatud=4. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt;. 

[[Multifilm]]ide tegemiseni jõudis Kurepõld [[karikatuur|karikatuuride]] kaudu. Tema esimesed [[Karikatuur|karikatuurid]] ilmusid 1960. aastal ajalehtedes [[Edasi]] ja [[Õhtuleht]], seejärel ka ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]]. 

Kalju Kurepõld tegeles samuti spordiga, harrastades [[aerutamine|aerutamist]]&lt;ref&gt;[http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/111602/kalju_kurepold{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/111602/kalju_kurepold%5B%5D] Sporditulemused - Kalju Kurepõld&lt;/ref&gt; ja [[mäesuusatamine|mäesuusatamist.]] 

== Looming ==

=== Karikatuurikogumikud ===
* Kalju Kurepõld, &quot;Pildipasunaga = Из карикатурной трубы&quot;, (48 lk, 1967), UDK 741.5 (474.2)
* Kalju Kurepõld, &quot;Aru puru = Осколки разума&quot;, (77 lk, 1974), UDK 741.5 (474.2)
* &quot;У нас в гостях эстонский журнал сатиры и юмора «Пиккер»&quot;, (48 lk, 1974), kirjastuselt Sovetskij hudožnik, vene keeles, toimetanud Aram Kupetsjan ''(Купецян Арам Авакимович)''
* &quot;Birken Bernstein blaues Meer&quot;, (93 lk, Berlin, 1975)
* &quot;Salon pięknošci&quot;
* Näituse kataloogis &quot;Händikäp&quot; SPORDINAERATUSI TALLINNAST, (128 lk, 1980), koostanud [[Edgar Spriit]], kujundanud [[Rein Lauks]]
* Näituse kataloogis &quot;Mis siin naerda on?&quot;, (96 lk, 1982) koostanud [[Edgar Spriit]], kujundanud [[Hugo Hiibus]]
* &quot;Homo Novus&quot;, (16 lk, 1988), koostaja [[Edgar Spriit]], kujundaja [[Rein Lauks]], ISBN 5797901358
* Kalju Kurepõld, &quot;Tillud-killud&quot;,  (97 lk, 1996), UDK 741.5 (474.2)
* VII [[Edmund Valtmani nimeline karikatuurivõistlus|Edmund Valtmani nimelisel karikatuurivõistluse]] kataloog &quot;Mis imekena maailm?!&quot;, (2008),  UDK 741.5.071.1 (474.2) (084)

=== Karikatuurinäitused ===
* Osalenud karikatuurinäitustel [[Tallinn|Tallinnas]], [[Viljandi]]s, [[Vilnius]]es, [[Skopje]]s ja [[Gabrovo]]s.
* VII [[Edmund Valtmani nimeline karikatuurivõistlus|Edmund Valtmani nimelisel karikatuurivõistlusel]] pälvis eripreemia.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20180708015502/https://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=33725&amp;kat=2 Saarlane 02.04.2008&lt;/ref&gt;

=== Kujundatud raamat ===
* [[Eha Kostabi]], &quot;Pott peas&quot;, Meelejahutaja Raamatukogu, [[Meelejahutaja kirjastus]] (1992)

=== Filmograafia&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20160306221240/https://www.efis.ee/et/inimesed/id/1251/filmograafia - Filmograafia - Kalju Kurepõld&lt;/ref&gt; ===
* &quot;[[Pärlimees]]&quot;, [[animafilm]], animaator, (2006)
*&quot;[[Naerupall]]&quot;, animafilm, animaator, (1984)
*&quot;Tähemõrsja&quot;, animafilm, kunstnik-multiplikaator, (1984)
*&quot;Võidusõit&quot;, animafilm, kunstnik-multiplikaator, (1984)
*“Kutse mängule”, [[nukufilm]], režissöör, animaator, (1984) [[Kasahhfilm]]&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://cartoonia.ru/entsiklopediya-karikatury/k/kurepyld-kalyu-kurepold-kalju/|pealkiri=Kalju Kurepõld|väljaanne=Cartoonia.ru|vaadatud=4. jaanuaril 2022|arhiivimisaeg=2022-01-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220104201653/http://cartoonia.ru/entsiklopediya-karikatury/k/kurepyld-kalyu-kurepold-kalju/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 	
*“Suvila”, animafilm, režissöör, kunstnik-animaator Kasahhfilm, (1984)
*&quot;[[Meemeistrite linn]]&quot;, animafilm, kunstnik-multiplikaator, (1983)
*&quot;Sõlm&quot;, animafilm, animaator, (1983)
*&quot;Tuvitädi&quot;, animafilm, animaator, (1983)
*&quot;[[Oinas ja Roos]]&quot;, animafilm, režissöör, stsenarist, animaator, (1982)
*&quot;[[Primadonna]]&quot;, animafilm, režissöör, stsenarist, (1982)
* &quot;Nael II&quot;, animafilm, kunstnik-multiplikaator, (1981)
* &quot;Sindi kangad&quot;, reklaamfilm, režissöör, operaator, (1980)
* &quot;Veidi viltu&quot;, animafilm, režissöör, (1980)
*&quot;[[Välek Vibulane]]&quot;, animafilm, animaator, (1980)
* &quot;Oi, jänes, aita!&quot;, animafilm, kunstnik-multiplikaator, (1979)
* &quot;Teie nimi?&quot;, animafilm, kunstnik-multiplikaator, (1979)
*&quot;[[Telemükse]]&quot; humoristlikud miniatuurid &quot;Pärija&quot; ''(Наследник)''; &quot;Pähkel&quot;; &quot;Ülemus&quot;; &quot;Loteriiõnn&quot;; &quot;Salapärane inimene&quot;; &quot;Kriitik&quot;; &quot;Ümberkasvamine&quot;; &quot;Oina loogika&quot;, režissöör, stsenarist, kunstnik, (1978)
*&quot;Neli sammu&quot;, populaarteaduslik film, kunstnik-multiplikaator, (1978)
* &quot;Huviline filmikaamera&quot;, animafilm, kunstnik-multiplikaator, (1971)
* &quot;[[Varastati Vana Toomas]]&quot;, mängufilm, kombineeritud võtete operaator, (1970)
* &quot;[[Jussikese seitse sõpra (film)|Jussikese seitse sõpra]]&quot;, animafilm, kunstnik-multiplikaator, (1967)
*&quot;[[Vanapagan sulast kauplemas]]&quot;, [[nukufilm]], animaator, (1967)
*&quot;Jonn&quot;, animafilm, kunstnik-multiplikaator, (1965)
*&quot;Hiirejaht&quot;, animafilm, kunstnik-multiplikaator, (1965)
* &quot;[[Operaator Kõps marjametsas]]&quot;, animafilm, kunstnik-multiplikaator, (1965)
*“Käbid”, esimene Tallinnfilmis satiirilisele kinoringvaatele “Süütenöör” valminud animafilm, mis pääses üleliidulisele ekraanile, (1965)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tarmo Teder|url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/luust-lihast-ja-pildist-piibel-sai-paerjatud/|pealkiri=Luust, lihast ja pildist piibel sai pärjatud|väljaanne=Sirp|aeg=24.02.2011|vaadatud=04.01.2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* &quot;Null kolm&quot;, mängufilm, kunstniku assistent, (1964)
*&quot;Tublid loomad&quot;, animafilm, animaator, (1964)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://rateyourmusic.com/film/tublid_loomad/|pealkiri=Tublid Loomad|väljaanne=RYM|vaadatud=04.01.2022}}&lt;/ref&gt;  	
* &quot;[[Operaator Kõps seeneriigis]]&quot;, animafilm, operaator, (1964)
* &quot;[[Viimane korstnapühkija]]&quot;, animafilm, operaator, (1964)
* &quot;Põhjuseta komandeeringud&quot;, filmikroonika, operaator, (1963)
*&quot;Just nii&quot;, animafilm, animaator, (1963)
*&quot;Talent&quot;, animafilm, animaator, (1963)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://rateyourmusic.com/film/talent/|pealkiri=Talent|väljaanne=RYM|vaadatud=04.01.2022}}&lt;/ref&gt; 	
* &quot;[[Kaks lugu]]&quot;, animafilm, animaator, (1962)
* &quot;Peaaegu uskumatu lugu&quot;, animafilm, animaator, (1962)
* &quot;Väike motoroller&quot;, animafilm, operaator, animaator, (1962)
* &quot;Humoristlik aastavahetuse ringvaade&quot;, filmikroonika, operaator, (1961)
*&quot;Kullakäruga ei jõua kaugele&quot;, filmikroonika, operaator, (1961)
* &quot;[[Ott kosmoses]]&quot;, animafilm, animaator, (1961)
*&quot;[[Mina ja Murri]]&quot;, animafilm, animaator, (1961)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://rateyourmusic.com/film/mina_ja_murri/|pealkiri=Mina ja Murri|väljaanne=RYM|vaadatud=04.01.2022}}&lt;/ref&gt; 	
* &quot;Maastikuagronoomiks Jänedal&quot;, reklaamfilm, operaator, (????)
*Üleliidulisele satiirilisele kinoringvaatele “Süütenöör”, (1965–1969), 4 multifilmi koos [[Ants Looman]]iga joonistehnikas&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.efis.ee/et/inimesed/id/1251 Eesti Filmi andmebaas – Kalju Kurepõld]

{{JÄRJESTA:Kurepõld, Kalju}}
[[Kategooria:Eesti karikaturistid]]
[[Kategooria:Eesti animaatorid]]
[[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1937]]
[[Kategooria:Surnud 2010]]</text>
      <sha1>038i671fvns84b4mqrsxpvrdqiug701</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142449</id>
      <parentid>7142438</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:06:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ingrid2026</username>
        <id>228281</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142449</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8429" sha1="1oke8c6q0w9ofqwp4saogjvadpuldcb" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
'''Kalju Kurepõld''' ([[15. märts]] [[1937]] – [[25. oktoober]] [[2010]]) oli eesti [[karikaturist]] ja filmitegija. 

Ta lõpetas 1956. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.tng.ee/NG/index.php/uld/vilistlased |pealkiri=Tallinna Nõmme Gümnaasium. XXIII lend 1956 |vaadatud=2016-01-10 |arhiivimisaeg=2015-01-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150108203544/http://www.tng.ee/NG/index.php/uld/vilistlased |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Peale seda õppis [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] veterinaariateaduskonnas ning[[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i kehakultuuriteaduskonnas&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;.  

Alates 1961. aastast töötas Kurepõld [[Tallinnfilm|Tallinnfilmi]] [[Nukufilm|nukufilmi]] osakonnas operaatori assistendina. Hiljem osales ta rohkem kui 30 nuku- ja joonisfilmi valmimisel animaatori, kunstniku, [[Stsenarist|stsenaristi]] või [[Lavastaja|lavastajana]] [[Tallinnfilm|Tallinnfilmis]], [[Eesti Telefilm|Eesti Telefilmis]], [[Eesti Reklaamfilm|Eesti Reklaamfilmis]] ja [[Kasahhfilm|Kasahhfilmis]]. 1965. aastal tegi Kalju Kurepõld koos [[Ants Looman|Ants Loomaniga]] esimese joonisfilmi NSV Liidu riiklikule satiirilisele kinoringvaatele „Süütenöör”. See toimus kuus-seitse enne seda, kui Tallinnfilmi juurde loodi joonisfilmistuudio&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/sirp/2010/10/29/12.3|pealkiri=KALJU KUREPÕLD 15. III 1937 – 25. X 2010|väljaanne=Sirp|aeg=29. oktoober 2010|vaadatud=4. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt;. 

[[Multifilm]]ide tegemiseni jõudis Kurepõld [[karikatuur|karikatuuride]] kaudu. Tema esimesed [[Karikatuur|karikatuurid]] ilmusid 1960. aastal ajalehtedes [[Edasi]] ja [[Õhtuleht]], seejärel ka ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]]. 

Kalju Kurepõld tegeles samuti spordiga, harrastades [[aerutamine|aerutamist]]&lt;ref&gt;[http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/111602/kalju_kurepold{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/111602/kalju_kurepold%5B%5D] Sporditulemused - Kalju Kurepõld&lt;/ref&gt; ja [[mäesuusatamine|mäesuusatamist.]] 

== Looming ==

=== Karikatuurikogumikud ===
* Kalju Kurepõld, &quot;Pildipasunaga = Из карикатурной трубы&quot;, (48 lk, 1967), UDK 741.5 (474.2)
* Kalju Kurepõld, &quot;Aru puru = Осколки разума&quot;, (77 lk, 1974), UDK 741.5 (474.2)
* &quot;У нас в гостях эстонский журнал сатиры и юмора «Пиккер»&quot;, (48 lk, 1974), kirjastuselt Sovetskij hudožnik, vene keeles, toimetanud Aram Kupetsjan ''(Купецян Арам Авакимович)''
* &quot;Birken Bernstein blaues Meer&quot;, (93 lk, Berlin, 1975)
* &quot;Salon pięknošci&quot;
* Näituse kataloogis &quot;Händikäp&quot; SPORDINAERATUSI TALLINNAST, (128 lk, 1980), koostanud [[Edgar Spriit]], kujundanud [[Rein Lauks]]
* Näituse kataloogis &quot;Mis siin naerda on?&quot;, (96 lk, 1982) koostanud [[Edgar Spriit]], kujundanud [[Hugo Hiibus]]
* &quot;Homo Novus&quot;, (16 lk, 1988), koostaja [[Edgar Spriit]], kujundaja [[Rein Lauks]], ISBN 5797901358
* Kalju Kurepõld, &quot;Tillud-killud&quot;,  (97 lk, 1996), UDK 741.5 (474.2)
* VII [[Edmund Valtmani nimeline karikatuurivõistlus|Edmund Valtmani nimelisel karikatuurivõistluse]] kataloog &quot;Mis imekena maailm?!&quot;, (2008),  UDK 741.5.071.1 (474.2) (084)

=== Karikatuurinäitused ===
* Osalenud karikatuurinäitustel [[Tallinn|Tallinnas]], [[Viljandi]]s, [[Vilnius]]es, [[Skopje]]s ja [[Gabrovo]]s.
* VII [[Edmund Valtmani nimeline karikatuurivõistlus|Edmund Valtmani nimelisel karikatuurivõistlusel]] pälvis eripreemia.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20180708015502/https://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=33725&amp;kat=2 Saarlane, 2.aprill 2008&lt;/ref&gt;

=== Kujundatud raamatud ===
* [[Eha Kostabi]], &quot;Pott peas&quot;, Meelejahutaja Raamatukogu, [[Meelejahutaja kirjastus]] (1992)

=== Filmograafia&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20160306221240/https://www.efis.ee/et/inimesed/id/1251/filmograafia - Filmograafia - Kalju Kurepõld&lt;/ref&gt; ===
* &quot;[[Pärlimees]]&quot;, [[animafilm]], animaator, (2006)
*&quot;[[Naerupall]]&quot;, animafilm, animaator, (1984)
*&quot;Tähemõrsja&quot;, animafilm, kunstnik-multiplikaator, (1984)
*&quot;Võidusõit&quot;, animafilm, kunstnik-multiplikaator, (1984)
*“Kutse mängule”, [[nukufilm]], režissöör, animaator, (1984) [[Kasahhfilm]]&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://cartoonia.ru/entsiklopediya-karikatury/k/kurepyld-kalyu-kurepold-kalju/|pealkiri=Kalju Kurepõld|väljaanne=Cartoonia.ru|vaadatud=4. jaanuaril 2022|arhiivimisaeg=2022-01-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220104201653/http://cartoonia.ru/entsiklopediya-karikatury/k/kurepyld-kalyu-kurepold-kalju/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 	
*“Suvila”, animafilm, režissöör, kunstnik-animaator Kasahhfilm, (1984)
*&quot;[[Meemeistrite linn]]&quot;, animafilm, kunstnik-multiplikaator, (1983)
*&quot;Sõlm&quot;, animafilm, animaator, (1983)
*&quot;Tuvitädi&quot;, animafilm, animaator, (1983)
*&quot;[[Oinas ja Roos]]&quot;, animafilm, režissöör, stsenarist, animaator, (1982)
*&quot;[[Primadonna]]&quot;, animafilm, režissöör, stsenarist, (1982)
* &quot;Nael II&quot;, animafilm, kunstnik-multiplikaator, (1981)
* &quot;Sindi kangad&quot;, reklaamfilm, režissöör, operaator, (1980)
* &quot;Veidi viltu&quot;, animafilm, režissöör, (1980)
*&quot;[[Välek Vibulane]]&quot;, animafilm, animaator, (1980)
* &quot;Oi, jänes, aita!&quot;, animafilm, kunstnik-multiplikaator, (1979)
* &quot;Teie nimi?&quot;, animafilm, kunstnik-multiplikaator, (1979)
*&quot;[[Telemükse]]&quot; humoristlikud miniatuurid &quot;Pärija&quot; ''(Наследник)''; &quot;Pähkel&quot;; &quot;Ülemus&quot;; &quot;Loteriiõnn&quot;; &quot;Salapärane inimene&quot;; &quot;Kriitik&quot;; &quot;Ümberkasvamine&quot;; &quot;Oina loogika&quot;, režissöör, stsenarist, kunstnik, (1978)
*&quot;Neli sammu&quot;, populaarteaduslik film, kunstnik-multiplikaator, (1978)
* &quot;Huviline filmikaamera&quot;, animafilm, kunstnik-multiplikaator, (1971)
* &quot;[[Varastati Vana Toomas]]&quot;, mängufilm, kombineeritud võtete operaator, (1970)
* &quot;[[Jussikese seitse sõpra (film)|Jussikese seitse sõpra]]&quot;, animafilm, kunstnik-multiplikaator, (1967)
*&quot;[[Vanapagan sulast kauplemas]]&quot;, [[nukufilm]], animaator, (1967)
*&quot;Jonn&quot;, animafilm, kunstnik-multiplikaator, (1965)
*&quot;Hiirejaht&quot;, animafilm, kunstnik-multiplikaator, (1965)
* &quot;[[Operaator Kõps marjametsas]]&quot;, animafilm, kunstnik-multiplikaator, (1965)
*“Käbid”, esimene Tallinnfilmis satiirilisele kinoringvaatele “Süütenöör” valminud animafilm, mis pääses üleliidulisele ekraanile, (1965)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tarmo Teder|url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/luust-lihast-ja-pildist-piibel-sai-paerjatud/|pealkiri=Luust, lihast ja pildist piibel sai pärjatud|väljaanne=Sirp|aeg=24.02.2011|vaadatud=04.01.2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* &quot;Null kolm&quot;, mängufilm, kunstniku assistent, (1964)
*&quot;Tublid loomad&quot;, animafilm, animaator, (1964)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://rateyourmusic.com/film/tublid_loomad/|pealkiri=Tublid Loomad|väljaanne=RYM|vaadatud=04.01.2022}}&lt;/ref&gt;  	
* &quot;[[Operaator Kõps seeneriigis]]&quot;, animafilm, operaator, (1964)
* &quot;[[Viimane korstnapühkija]]&quot;, animafilm, operaator, (1964)
* &quot;Põhjuseta komandeeringud&quot;, filmikroonika, operaator, (1963)
*&quot;Just nii&quot;, animafilm, animaator, (1963)
*&quot;Talent&quot;, animafilm, animaator, (1963)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://rateyourmusic.com/film/talent/|pealkiri=Talent|väljaanne=RYM|vaadatud=04.01.2022}}&lt;/ref&gt; 	
* &quot;[[Kaks lugu]]&quot;, animafilm, animaator, (1962)
* &quot;Peaaegu uskumatu lugu&quot;, animafilm, animaator, (1962)
* &quot;Väike motoroller&quot;, animafilm, operaator, animaator, (1962)
* &quot;Humoristlik aastavahetuse ringvaade&quot;, filmikroonika, operaator, (1961)
*&quot;Kullakäruga ei jõua kaugele&quot;, filmikroonika, operaator, (1961)
* &quot;[[Ott kosmoses]]&quot;, animafilm, animaator, (1961)
*&quot;[[Mina ja Murri]]&quot;, animafilm, animaator, (1961)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://rateyourmusic.com/film/mina_ja_murri/|pealkiri=Mina ja Murri|väljaanne=RYM|vaadatud=04.01.2022}}&lt;/ref&gt; 	
* &quot;Maastikuagronoomiks Jänedal&quot;, reklaamfilm, operaator, (????)
*Üleliidulisele satiirilisele kinoringvaatele “Süütenöör”, (1965–1969), 4 multifilmi koos [[Ants Looman]]iga joonistehnikas&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.efis.ee/et/inimesed/id/1251 Eesti Filmi andmebaas – Kalju Kurepõld]

{{JÄRJESTA:Kurepõld, Kalju}}
[[Kategooria:Eesti karikaturistid]]
[[Kategooria:Eesti animaatorid]]
[[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1937]]
[[Kategooria:Surnud 2010]]</text>
      <sha1>1oke8c6q0w9ofqwp4saogjvadpuldcb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Erki Aule</title>
    <ns>0</ns>
    <id>428705</id>
    <revision>
      <id>7142830</id>
      <parentid>6897674</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T06:18:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26172-94</username>
        <id>228337</id>
      </contributor>
      <origin>7142830</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5491" sha1="2ewwb7of7d3ocnkd3plx3gvkz2tqc4k" xml:space="preserve">{{viita}}
'''Erki Aule''' (sündinud [[22. juuni]]l [[1970]]&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20210812191526/https://eldliit.ee/ell-nimekiri/liige/erki-aule/ Erki Aule.] Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu veebisait.&lt;/ref&gt;) on eesti [[lavastaja]] ja [[näitleja]].

==Haridus==
Erki Aule on lõpetanud [[Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium|Tallinna 17. Keskkooli]] 1988. aastal. Pärast teenistust [[Nõukogude armee]]s (1988–1990) õppis [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikoolis]] eesti filoloogiat (lõpetas 1995) ja [[Venemaa Teatrikunsti Instituut – GITIS|Venemaa Teatrikunsti Instituudi]] (GITIS) [[magistriõpe|magistriõppes]] lavastamist (lõpetas 2005).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Töö==
[[Fail:Erki-Aule-IMPEERIUM-teater-koolitused-ruum.jpg|pisi|Erki Aule]]
Aastatel 1994–2003 töötas ta lavastajana [[Salong-Teater|Salong-Teatris]]. Pärast GITISe lõpetamist on olnud vabakutseline, tegutsedes muu hulgas näitlejana [[Improteater Impeerium|improteatris Impeerium]], aga ka firmade koolitajana, erinevate sündmuste õhtujuhina, näitekirjanikuna ja [[Lasteteater Trumm|lasteteatri Trumm]] eestvedajana. Ta on olnud ka animafilmide dublaaži režissöör ning mänginud telesarjades &quot;V.E.R.I&quot;, &quot;Jälle see Jäpe&quot;, Minu, mu naine ja naabrimees&quot;, &quot;Ohtlik lend&quot;, &quot;Kelgukoerad&quot;, &quot;Padjaklubi&quot;, &quot;Saladused&quot;,&quot;Kümnest kümme&quot;,&quot; Kättemaksukontor&quot;, &quot;Naised saunas rääkisid&quot;. Teinud animafilmidele tekstidublaaže ja lugenud audioreklaame.

Ta on töötanud saatejuhina raadiotes [[Star FM]], [[Raadio 2]], [[Klassikaraadio]] ja [[Raadio B3]].{{lisa viide}}

Ta on joonistanud karikatuure, mida on avaldatud ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] ja Stockholmi Eesti Päevalehes.

Ta on [[Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit|Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] liige.

==Lavastusi==
*2010 [[Albert Camus]] / [[Enn Vetemaa]] / Erki Aule &quot;Võõras&quot;, [[PolygonTeater|Polygon Teater]]
*2011 [[Friedebert Tuglas]]e &quot;[[Felix Ormusson]]i&quot; ainetel &quot;Felix Ormusson, Suvitusromaan ühes osas&quot;, [[Oma Lava]]
*2012 [[Juha Jokela]] &quot;Rabajad&quot;, [[Ugala teater|Ugala Teater]]
*2013 [[Woody Allen]] &quot;Topeltwoody&quot;, Teoteater
*2014 [[Maria Suominen]] &quot;Väike prints Hamlet&quot;, [[Rahvusooper Estonia]]
*2015 [[Neil Simon]] &quot;Paar sentimeetrit armastuseni&quot;, [[Oma Lava]]
*2016 Erki Aule &quot;Astuge edasi!&quot;, [[Rakvere Teater]]
*2017 [[Anton Burge]] &quot;Hollywoodi filmitähed&quot;, Komöödiateater
*2018 Erki Aule &quot;Avameelselt abielust ehk peatükid, mis me omal ajal vahele jätsime&quot;, [[Oma Lava]]
*2019 Erki Aule &quot;Igaühel neli nägu&quot;, Komöödiateater
*2021 Erki Aule &quot;Üksikud heldad laigud&quot; Oma Lava
*2022 Neil Simon &quot;Uus peatükk&quot; Vana Baskini Teater
*2022 L.Ots/E. Aule &quot;Nassi Sass ja tema vend&quot; Tuulekell
*2022 N.Richard Nash &quot;Vihmameister&quot; 1Teater
*2024 S. Stephenson &quot;Vee mälu&quot; Teoteater

==Lasteraamatud==
*&quot;Kohtumine tulnukaga. Jälle see Jäpe!&quot; 2003
*&quot;Needuse mahavõtmine. Jälle see Jäpe!&quot; 2003
*&quot;Öökull Ülo loomalood&quot; 2023

==Näidendid==
*&quot;Воробьи улетели&quot; 2004
*&quot;Võõras&quot; (koos [[Enn Vetemaa]]ga [[Albert Camus]]' ainetel) 2006
*&quot;[[Gustav Naan]]i hiilgus ja viletsus&quot; (koos Enn Vetemaaga) 2007
*&quot;Sofia&quot; (koos Enn Vetemaaga) 2011
*&quot;Kaval-Ants ja Vanapagan&quot; 2009
*&quot;Ühekäeline bandiit&quot; (koos [[Enn Vetemaa]]ga) 2009
*&quot;Mängime Valget Daami&quot; (koos Enn Vetemaaga) 2012
*&quot;Kahesaja aastane mees&quot; (koos Enn Vetemaaga) 2012
*&quot;Limonaadi Ets&quot; 2012
*&quot;Torm jõe kaldal&quot; 2015
*&quot;Astuge edasi!&quot; 2015
*&quot;Kahe otsaga asjad&quot; 2017
*&quot;Avameelselt abielust ehk peatükid, mis me omal ajal vahele jätsime&quot; 2018
*&quot;Taevas, muld ja tulevik&quot; 2019
*&quot;Igaühel neli nägu&quot; 2019
*&quot;Üksikud heledad laigud&quot; 2021
*&quot;Ellujäämise tõenäosus&quot; 2023
*&quot;Kägarkõnni meistrid&quot; 2025

==Tõlked==
* Ivan Võrõpajev &quot;Valentinipäev&quot;
* Ivan Võrõpajev &quot;Unenäod&quot;
* Maksim Kurotškin &quot;Tsurikoff&quot;
* Mihhail Zadornov &quot;Kui palju maksab mees?&quot;
* Neil Simon &quot;Uus peatükk&quot;
* Bernard Slade &quot;Samal ajal samas kohas&quot;

== Tunnustus ==
* 1997 – Lasteteatrite festival “Banaanikala” – parim ansamblitöö (lavastus &quot;[[Bremeni linna moosekandid]]&quot;)
* 2002 – Alternatiivteatrite festival &quot;Tempus Art&quot; (Slovakkia) – festivali direktori eripreemia (lavastus &quot;[[Jevgeni Onegin]]&quot;)
* 2004 – Ülevenemaaline draamakonkurss “Deistvujušije litsa 2004” – ajakirja [[Ogonjok]] eripreemia (näidend &quot;Воробьи улетели&quot;)
* 2007 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse]] ergutuspreemia (&quot;Sofia&quot;, koos [[Enn Vetemaa]]ga)
* 2007 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse]] äramärgitud töö (&quot;Gustav Naani hiilgus ja viletsus&quot;, koos [[Enn Vetemaa]]ga)
* 2009 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus]]e äramärgitud töö (&quot;Ühekäeline bandiit&quot;, koos [[Enn Vetemaa]]ga)
* 2015 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus]]e äramärgitud töö (&quot;Astuge edasi!&quot;)
* 2023 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus]]e I koht (&quot;Ellujäämise tõenäosus&quot;)
* 2025 - Rakvere Teatri näidendivõistluse ära märgitud töö (&quot;Kägarkõnni meistrid&quot;)

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.teater.ee/naidendid/naidendivoistlused/2015 2015. aasta näidendivõistluse tulemused Eesti Teatri Agentuuri veebisaidil]
* [http://teatertrumm.ee Lasteteatri Trumm veebisait]

{{JÄRJESTA:Aule, Erki}}
[[Kategooria:Eesti lavastajad]]
[[Kategooria:Eesti karikaturistid]]
[[Kategooria:Sündinud 1970]]</text>
      <sha1>2ewwb7of7d3ocnkd3plx3gvkz2tqc4k</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142832</id>
      <parentid>7142830</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T06:20:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26172-94</username>
        <id>228337</id>
      </contributor>
      <origin>7142832</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5551" sha1="8p6091h3m2exd10o0jekuzl1visftqt" xml:space="preserve">{{viita}}
'''Erki Aule''' (sündinud [[22. juuni]]l [[1970]]&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20210812191526/https://eldliit.ee/ell-nimekiri/liige/erki-aule/ Erki Aule.] Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu veebisait.&lt;/ref&gt;) on eesti [[lavastaja]] ja [[näitleja]].

==Haridus==
Erki Aule on lõpetanud [[Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium|Tallinna 17. Keskkooli]] 1988. aastal. Pärast teenistust [[Nõukogude armee]]s (1988–1990) õppis [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikoolis]] eesti filoloogiat (lõpetas 1995) ja [[Venemaa Teatrikunsti Instituut – GITIS|Venemaa Teatrikunsti Instituudi]] (GITIS) [[magistriõpe|magistriõppes]] lavastamist (lõpetas 2005).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Töö==
[[Fail:Erki-Aule-IMPEERIUM-teater-koolitused-ruum.jpg|pisi|Erki Aule]]
Aastatel 1994–2003 töötas ta lavastajana [[Salong-Teater|Salong-Teatris]]. Pärast GITISe lõpetamist on olnud vabakutseline, tegutsedes muu hulgas näitlejana [[Improteater Impeerium|improteatris Impeerium]], aga ka firmade koolitajana, erinevate sündmuste õhtujuhina, näitekirjanikuna ja [[Lasteteater Trumm|lasteteatri Trumm]] eestvedajana. Ta on olnud ka animafilmide dublaaži režissöör ning mänginud telesarjades &quot;V.E.R.I&quot;, &quot;Jälle see Jäpe&quot;, Minu, mu naine ja naabrimees&quot;, &quot;Ohtlik lend&quot;, &quot;Kelgukoerad&quot;, &quot;Padjaklubi&quot;, &quot;Saladused&quot;,&quot;Kümnest kümme&quot;,&quot; Kättemaksukontor&quot;, &quot;Naised saunas rääkisid&quot;. Teinud animafilmidele tekstidublaaže ja lugenud audioreklaame.

Ta on töötanud saatejuhina raadiotes [[Star FM]], [[Raadio 2]], [[Klassikaraadio]] ja [[Raadio B3]].{{lisa viide}}

Ta on joonistanud karikatuure, mida on avaldatud ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] ja Stockholmi Eesti Päevalehes.

Ta on [[Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit|Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] liige.

==Lavastusi==
*2010 [[Albert Camus]] / [[Enn Vetemaa]] / Erki Aule &quot;Võõras&quot;, [[PolygonTeater|Polygon Teater]]
*2011 [[Friedebert Tuglas]]e &quot;[[Felix Ormusson]]i&quot; ainetel &quot;Felix Ormusson, Suvitusromaan ühes osas&quot;, [[Oma Lava]]
*2012 [[Juha Jokela]] &quot;Rabajad&quot;, [[Ugala teater|Ugala Teater]]
*2013 [[Woody Allen]] &quot;Topeltwoody&quot;, Teoteater
*2014 [[Maria Suominen]] &quot;Väike prints Hamlet&quot;, [[Rahvusooper Estonia]]
*2015 [[Neil Simon]] &quot;Paar sentimeetrit armastuseni&quot;, [[Oma Lava]]
*2016 Erki Aule &quot;Astuge edasi!&quot;, [[Rakvere Teater]]
*2017 [[Anton Burge]] &quot;Hollywoodi filmitähed&quot;, Komöödiateater
*2018 Erki Aule &quot;Avameelselt abielust ehk peatükid, mis me omal ajal vahele jätsime&quot;, [[Oma Lava]]
*2019 Erki Aule &quot;Igaühel neli nägu&quot;, Komöödiateater
*2021 Erki Aule &quot;Üksikud heldad laigud&quot; Oma Lava
*2022 Neil Simon &quot;Uus peatükk&quot; Vana Baskini Teater
*2022 Loone Ots/E. Aule &quot;Nassi Sass ja tema vend&quot; Tuulekell
*2022 N. Richard Nash &quot;Vihmameister&quot; 1Teater
*2024 Shelagh Stephenson &quot;Vee mälu&quot; Teoteater
*2025 Jeff Baron &quot;Mister Greeni külaline&quot; TEMUFI

==Lasteraamatud==
*&quot;Kohtumine tulnukaga. Jälle see Jäpe!&quot; 2003
*&quot;Needuse mahavõtmine. Jälle see Jäpe!&quot; 2003
*&quot;Öökull Ülo loomalood&quot; 2023

==Näidendid==
*&quot;Воробьи улетели&quot; 2004
*&quot;Võõras&quot; (koos [[Enn Vetemaa]]ga [[Albert Camus]]' ainetel) 2006
*&quot;[[Gustav Naan]]i hiilgus ja viletsus&quot; (koos Enn Vetemaaga) 2007
*&quot;Sofia&quot; (koos Enn Vetemaaga) 2011
*&quot;Kaval-Ants ja Vanapagan&quot; 2009
*&quot;Ühekäeline bandiit&quot; (koos [[Enn Vetemaa]]ga) 2009
*&quot;Mängime Valget Daami&quot; (koos Enn Vetemaaga) 2012
*&quot;Kahesaja aastane mees&quot; (koos Enn Vetemaaga) 2012
*&quot;Limonaadi Ets&quot; 2012
*&quot;Torm jõe kaldal&quot; 2015
*&quot;Astuge edasi!&quot; 2015
*&quot;Kahe otsaga asjad&quot; 2017
*&quot;Avameelselt abielust ehk peatükid, mis me omal ajal vahele jätsime&quot; 2018
*&quot;Taevas, muld ja tulevik&quot; 2019
*&quot;Igaühel neli nägu&quot; 2019
*&quot;Üksikud heledad laigud&quot; 2021
*&quot;Ellujäämise tõenäosus&quot; 2023
*&quot;Kägarkõnni meistrid&quot; 2025

==Tõlked==
* Ivan Võrõpajev &quot;Valentinipäev&quot;
* Ivan Võrõpajev &quot;Unenäod&quot;
* Maksim Kurotškin &quot;Tsurikoff&quot;
* Mihhail Zadornov &quot;Kui palju maksab mees?&quot;
* Neil Simon &quot;Uus peatükk&quot;
* Bernard Slade &quot;Samal ajal samas kohas&quot;

== Tunnustus ==
* 1997 – Lasteteatrite festival “Banaanikala” – parim ansamblitöö (lavastus &quot;[[Bremeni linna moosekandid]]&quot;)
* 2002 – Alternatiivteatrite festival &quot;Tempus Art&quot; (Slovakkia) – festivali direktori eripreemia (lavastus &quot;[[Jevgeni Onegin]]&quot;)
* 2004 – Ülevenemaaline draamakonkurss “Deistvujušije litsa 2004” – ajakirja [[Ogonjok]] eripreemia (näidend &quot;Воробьи улетели&quot;)
* 2007 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse]] ergutuspreemia (&quot;Sofia&quot;, koos [[Enn Vetemaa]]ga)
* 2007 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse]] äramärgitud töö (&quot;Gustav Naani hiilgus ja viletsus&quot;, koos [[Enn Vetemaa]]ga)
* 2009 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus]]e äramärgitud töö (&quot;Ühekäeline bandiit&quot;, koos [[Enn Vetemaa]]ga)
* 2015 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus]]e äramärgitud töö (&quot;Astuge edasi!&quot;)
* 2023 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus]]e I koht (&quot;Ellujäämise tõenäosus&quot;)
* 2025 - Rakvere Teatri näidendivõistluse ära märgitud töö (&quot;Kägarkõnni meistrid&quot;)

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.teater.ee/naidendid/naidendivoistlused/2015 2015. aasta näidendivõistluse tulemused Eesti Teatri Agentuuri veebisaidil]
* [http://teatertrumm.ee Lasteteatri Trumm veebisait]

{{JÄRJESTA:Aule, Erki}}
[[Kategooria:Eesti lavastajad]]
[[Kategooria:Eesti karikaturistid]]
[[Kategooria:Sündinud 1970]]</text>
      <sha1>8p6091h3m2exd10o0jekuzl1visftqt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142833</id>
      <parentid>7142832</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T06:20:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26172-94</username>
        <id>228337</id>
      </contributor>
      <origin>7142833</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5551" sha1="9nx5ho3e0ko7cunywr3b41gmc9ujqcb" xml:space="preserve">{{viita}}
'''Erki Aule''' (sündinud [[22. juuni]]l [[1970]]&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20210812191526/https://eldliit.ee/ell-nimekiri/liige/erki-aule/ Erki Aule.] Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu veebisait.&lt;/ref&gt;) on eesti [[lavastaja]] ja [[näitleja]].

==Haridus==
Erki Aule on lõpetanud [[Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium|Tallinna 17. Keskkooli]] 1988. aastal. Pärast teenistust [[Nõukogude armee]]s (1988–1990) õppis [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikoolis]] eesti filoloogiat (lõpetas 1995) ja [[Venemaa Teatrikunsti Instituut – GITIS|Venemaa Teatrikunsti Instituudi]] (GITIS) [[magistriõpe|magistriõppes]] lavastamist (lõpetas 2005).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Töö==
[[Fail:Erki-Aule-IMPEERIUM-teater-koolitused-ruum.jpg|pisi|Erki Aule]]
Aastatel 1994–2003 töötas ta lavastajana [[Salong-Teater|Salong-Teatris]]. Pärast GITISe lõpetamist on olnud vabakutseline, tegutsedes muu hulgas näitlejana [[Improteater Impeerium|improteatris Impeerium]], aga ka firmade koolitajana, erinevate sündmuste õhtujuhina, näitekirjanikuna ja [[Lasteteater Trumm|lasteteatri Trumm]] eestvedajana. Ta on olnud ka animafilmide dublaaži režissöör ning mänginud telesarjades &quot;V.E.R.I&quot;, &quot;Jälle see Jäpe&quot;, Minu, mu naine ja naabrimees&quot;, &quot;Ohtlik lend&quot;, &quot;Kelgukoerad&quot;, &quot;Padjaklubi&quot;, &quot;Saladused&quot;,&quot;Kümnest kümme&quot;,&quot; Kättemaksukontor&quot;, &quot;Naised saunas rääkisid&quot;. Teinud animafilmidele tekstidublaaže ja lugenud audioreklaame.

Ta on töötanud saatejuhina raadiotes [[Star FM]], [[Raadio 2]], [[Klassikaraadio]] ja [[Raadio B3]].{{lisa viide}}

Ta on joonistanud karikatuure, mida on avaldatud ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] ja Stockholmi Eesti Päevalehes.

Ta on [[Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit|Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] liige.

==Lavastusi==
*2010 [[Albert Camus]] / [[Enn Vetemaa]] / Erki Aule &quot;Võõras&quot;, [[PolygonTeater|Polygon Teater]]
*2011 [[Friedebert Tuglas]]e &quot;[[Felix Ormusson]]i&quot; ainetel &quot;Felix Ormusson, Suvitusromaan ühes osas&quot;, [[Oma Lava]]
*2012 [[Juha Jokela]] &quot;Rabajad&quot;, [[Ugala teater|Ugala Teater]]
*2013 [[Woody Allen]] &quot;Topeltwoody&quot;, Teoteater
*2014 [[Maria Suominen]] &quot;Väike prints Hamlet&quot;, [[Rahvusooper Estonia]]
*2015 [[Neil Simon]] &quot;Paar sentimeetrit armastuseni&quot;, [[Oma Lava]]
*2016 Erki Aule &quot;Astuge edasi!&quot;, [[Rakvere Teater]]
*2017 [[Anton Burge]] &quot;Hollywoodi filmitähed&quot;, Komöödiateater
*2018 Erki Aule &quot;Avameelselt abielust ehk peatükid, mis me omal ajal vahele jätsime&quot;, [[Oma Lava]]
*2019 Erki Aule &quot;Igaühel neli nägu&quot;, Komöödiateater
*2021 Erki Aule &quot;Üksikud heldad laigud&quot; Oma Lava
*2022 Neil Simon &quot;Uus peatükk&quot; Vana Baskini Teater
*2022 Loone Ots/E. Aule &quot;Nassi Sass ja tema vend&quot; Tuulekell
*2022 N. Richard Nash &quot;Vihmameister&quot; 1Teater
*2024 Shelagh Stephenson &quot;Vee mälu&quot; Teoteater
*2026 Jeff Baron &quot;Mister Greeni külaline&quot; TEMUFI

==Lasteraamatud==
*&quot;Kohtumine tulnukaga. Jälle see Jäpe!&quot; 2003
*&quot;Needuse mahavõtmine. Jälle see Jäpe!&quot; 2003
*&quot;Öökull Ülo loomalood&quot; 2023

==Näidendid==
*&quot;Воробьи улетели&quot; 2004
*&quot;Võõras&quot; (koos [[Enn Vetemaa]]ga [[Albert Camus]]' ainetel) 2006
*&quot;[[Gustav Naan]]i hiilgus ja viletsus&quot; (koos Enn Vetemaaga) 2007
*&quot;Sofia&quot; (koos Enn Vetemaaga) 2011
*&quot;Kaval-Ants ja Vanapagan&quot; 2009
*&quot;Ühekäeline bandiit&quot; (koos [[Enn Vetemaa]]ga) 2009
*&quot;Mängime Valget Daami&quot; (koos Enn Vetemaaga) 2012
*&quot;Kahesaja aastane mees&quot; (koos Enn Vetemaaga) 2012
*&quot;Limonaadi Ets&quot; 2012
*&quot;Torm jõe kaldal&quot; 2015
*&quot;Astuge edasi!&quot; 2015
*&quot;Kahe otsaga asjad&quot; 2017
*&quot;Avameelselt abielust ehk peatükid, mis me omal ajal vahele jätsime&quot; 2018
*&quot;Taevas, muld ja tulevik&quot; 2019
*&quot;Igaühel neli nägu&quot; 2019
*&quot;Üksikud heledad laigud&quot; 2021
*&quot;Ellujäämise tõenäosus&quot; 2023
*&quot;Kägarkõnni meistrid&quot; 2025

==Tõlked==
* Ivan Võrõpajev &quot;Valentinipäev&quot;
* Ivan Võrõpajev &quot;Unenäod&quot;
* Maksim Kurotškin &quot;Tsurikoff&quot;
* Mihhail Zadornov &quot;Kui palju maksab mees?&quot;
* Neil Simon &quot;Uus peatükk&quot;
* Bernard Slade &quot;Samal ajal samas kohas&quot;

== Tunnustus ==
* 1997 – Lasteteatrite festival “Banaanikala” – parim ansamblitöö (lavastus &quot;[[Bremeni linna moosekandid]]&quot;)
* 2002 – Alternatiivteatrite festival &quot;Tempus Art&quot; (Slovakkia) – festivali direktori eripreemia (lavastus &quot;[[Jevgeni Onegin]]&quot;)
* 2004 – Ülevenemaaline draamakonkurss “Deistvujušije litsa 2004” – ajakirja [[Ogonjok]] eripreemia (näidend &quot;Воробьи улетели&quot;)
* 2007 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse]] ergutuspreemia (&quot;Sofia&quot;, koos [[Enn Vetemaa]]ga)
* 2007 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse]] äramärgitud töö (&quot;Gustav Naani hiilgus ja viletsus&quot;, koos [[Enn Vetemaa]]ga)
* 2009 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus]]e äramärgitud töö (&quot;Ühekäeline bandiit&quot;, koos [[Enn Vetemaa]]ga)
* 2015 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus]]e äramärgitud töö (&quot;Astuge edasi!&quot;)
* 2023 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus]]e I koht (&quot;Ellujäämise tõenäosus&quot;)
* 2025 - Rakvere Teatri näidendivõistluse ära märgitud töö (&quot;Kägarkõnni meistrid&quot;)

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.teater.ee/naidendid/naidendivoistlused/2015 2015. aasta näidendivõistluse tulemused Eesti Teatri Agentuuri veebisaidil]
* [http://teatertrumm.ee Lasteteatri Trumm veebisait]

{{JÄRJESTA:Aule, Erki}}
[[Kategooria:Eesti lavastajad]]
[[Kategooria:Eesti karikaturistid]]
[[Kategooria:Sündinud 1970]]</text>
      <sha1>9nx5ho3e0ko7cunywr3b41gmc9ujqcb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tõnu Lehtla</title>
    <ns>0</ns>
    <id>429031</id>
    <revision>
      <id>7142548</id>
      <parentid>7035399</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:29:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Skmari</username>
        <id>228293</id>
      </contributor>
      <comment>Keeletoimetasin kogu teksti.</comment>
      <origin>7142548</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4175" sha1="4o5y97y5oh62r3s7togo1deo6bb2a47" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=detsember}}
'''Tõnu Lehtla''' (sündinud [[14. juuni]]l [[1947]] [[Türi]]l) on eesti [[tehnikateadlane]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[professor]].&lt;ref name=&quot;PROF&quot;&gt;Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. (2008). Tallinn: TTÜ.&lt;/ref&gt;

==Haridus==
Tõnu Lehtla õppis [[Rakke Gümnaasium|Rakke Keskkoolis]] aastatel 1954–1965 ning [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] elektrotehnikateaduskonnas elektriajamite ja tööstusseadmete automatiseerimise erialal aastatel 1965–1970 (''cum laude''). Ta oli [[Tallinna Tehnikaülikool|TPI]] elektriajamite kateedri aspirant aastatel 1970–1973 ning kaitses tehnikateaduste kandidaadi doktorikraadi 1976. aastal [[Odessa Polütehnilises Instituudis]]. Lehtla on end täiendanud [[Peterburi Elektrotehnika Ülikool|Leningradi Elektrotehnikainstituudis]] 1978. aastal, [[:sk:Slovenská technická univerzita v Bratislave|Slovaki Kõrgemas Tehnikakoolis]] [[Bratislava]]s aastatel 1979–1980, [[Helsingi tehnikaülikool|Helsingi Tehnikaülikoolis]] 1991. aastal, [[Kuninglik Tehnikainstituut|Rootsi Kuninglikus Tehnikaülikoolis]] 1993. aastal ja Saksamaal [[:de:Hochschule Bielefeld|Bielefeldi Rakenduskõrgkoolis]] 1996. aastal.&lt;ref name=&quot;PROF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;ETIS. Tõnu Lehtla. https://www.etis.ee/CV/T%C3%B5nu_Lehtla/est/&lt;/ref&gt;

==Töökäik==
Tõnu Lehtla on töötanud [[Tallinna Tehnikaülikool]]is alates 1970. aastast.&lt;ref name=&quot;PROF&quot; /&gt;

Ta on töötanud järgmistel ametikohtadel:

* 1970–1973 elektriajamite kateedri vaneminsener;
* 1974–1978 assistent;
* 1978–1982 vanemõpetaja;
* 1982–1992 dotsent;
* 1992–1997 elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi robotitehnika õppetooli aseprofessor;
* 1992–2016 robotitehnika õppetooli juhataja;
* 1997–2012 robotitehnika professor;
* 2004–2006 energeetikateaduskonna teadus- ja arendusprodekaan;
* 2006–2012 energeetikateaduskonna dekaan;
* 2013–2016 elektrotehnika instituudi professor ja direktor;
* 2016–... elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi emeriitprofessor aastast.&lt;ref name=&quot;PROF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

==Teadustöö põhisuunad==
Tõnu Lehtla teadustöö põhisuunad on robotitehnika ja tööstusautomaatika, robotiajamid ja ajamite juhtimisprobleemid.&lt;ref name=&quot;märk&quot; /&gt;

Ta on uurinud näiteks energia tarbimise ja [[sisemajanduse kogutoodang]]u seoseid maailma riikides ning [[inimarengu indeks]]i seoseid elektritarbimise, [[Maa energiabilanss|Maa energiabilansi]], energia muundamise ja põhiliste energiakasutuse probleemidega.&lt;ref name=&quot;märk&quot;&gt;ERR Novaator. (2016). Toimetaja: Marju Himma. [https://novaator.err.ee/258526/mida-uurivad-eesti-teadlased-kellele-president-teenetemargi-annab Mida uurivad Eesti teadlased, kellele president teenetemärgi annab?]&lt;/ref&gt;

Lehtla on avaldanud üle 50 teaduspublikatsiooni, ta omab 4 patenti või autoritunnistust ning tema juhendamisel on kaitstud 7 magistri- ja 3 doktoritööd.&lt;ref name=&quot;märk&quot; /&gt;

== Teadusorganisatoorne tegevus ==

* 1980–1985 NSV Liidu elektriaparaatide eriala üleliidulise metoodikakomisjoni liige
* 2002–… TTÜ nõukogu liige
* 2006–… TTÜ valitsuse liige

==Tunnustus==
*1986 [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus]]e pronksmedal&lt;ref name=&quot;PROF&quot; /&gt;
*1995 [[TTÜ kuldmärk]]&lt;ref name=&quot;PROF&quot; /&gt;
*2016 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]&lt;ref name=&quot;märk&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* EE 2000, 14.&lt;ref name=&quot;PROF&quot; /&gt;

==Välislingid==
* [https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/0e7572a9-64a7-46f6-998d-a8bfac1e054c Tõnu Lehtla] ETISes
* Tõnu Lehtla [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=17 publikatsioonid]
* Tõnu Lehtla [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/tonu-lehtla-eestlaste-suur-jalajalg?id=51065269 Eestlaste suur jalajälg] EPL 23. november 2006

{{JÄRJESTA:Lehtla, Tõnu}}
[[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]]
[[Kategooria:Eesti energeetikateadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>4o5y97y5oh62r3s7togo1deo6bb2a47</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142551</id>
      <parentid>7142548</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:35:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Skmari</username>
        <id>228293</id>
      </contributor>
      <origin>7142551</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4176" sha1="6z4npkpdy8i85u03cl5p4mosxxgrol0" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=detsember}}
'''Tõnu Lehtla''' (sündinud [[14. juuni]]l [[1947]] [[Türi]]l) on eesti [[tehnikateadlane]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[professor]].&lt;ref name=&quot;PROF&quot;&gt;Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. (2008). Tallinn: TTÜ.&lt;/ref&gt;

==Haridus==
Tõnu Lehtla õppis [[Rakke Gümnaasium|Rakke Keskkoolis]] aastatel 1954–1965 ning [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] elektrotehnikateaduskonnas elektriajamite ja tööstusseadmete automatiseerimise erialal aastatel 1965–1970 (''cum laude''). Ta oli [[Tallinna Tehnikaülikool|TPI]] elektriajamite kateedri aspirant aastatel 1970–1973 ning kaitses tehnikateaduste kandidaadi doktorikraadi 1976. aastal [[Odessa Polütehnilises Instituudis]]. Lehtla on end täiendanud [[Peterburi Elektrotehnika Ülikool|Leningradi Elektrotehnikainstituudis]] 1978. aastal, [[:sk:Slovenská technická univerzita v Bratislave|Slovaki Kõrgemas Tehnikakoolis]] [[Bratislava]]s aastatel 1979–1980, [[Helsingi tehnikaülikool|Helsingi Tehnikaülikoolis]] 1991. aastal, [[Kuninglik Tehnikainstituut|Rootsi Kuninglikus Tehnikaülikoolis]] 1993. aastal ja Saksamaal [[:de:Hochschule Bielefeld|Bielefeldi Rakenduskõrgkoolis]] 1996. aastal.&lt;ref name=&quot;PROF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;[https://www.etis.ee/CV/T%C3%B5nu_Lehtla/est/ ETIS. Tõnu Lehtla]&lt;/ref&gt;

==Töökäik==
Tõnu Lehtla on töötanud [[Tallinna Tehnikaülikool]]is alates 1970. aastast.&lt;ref name=&quot;PROF&quot; /&gt;

Ta on töötanud järgmistel ametikohtadel:

* 1970–1973 elektriajamite kateedri vaneminsener;
* 1974–1978 assistent;
* 1978–1982 vanemõpetaja;
* 1982–1992 dotsent;
* 1992–1997 elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi robotitehnika õppetooli aseprofessor;
* 1992–2016 robotitehnika õppetooli juhataja;
* 1997–2012 robotitehnika professor;
* 2004–2006 energeetikateaduskonna teadus- ja arendusprodekaan;
* 2006–2012 energeetikateaduskonna dekaan;
* 2013–2016 elektrotehnika instituudi professor ja direktor;
* 2016–... elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi emeriitprofessor aastast.&lt;ref name=&quot;PROF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

==Teadustöö põhisuunad==
Tõnu Lehtla teadustöö põhisuunad on robotitehnika ja tööstusautomaatika, robotiajamid ja ajamite juhtimisprobleemid.&lt;ref name=&quot;märk&quot; /&gt;

Ta on uurinud näiteks energia tarbimise ja [[sisemajanduse kogutoodang]]u seoseid maailma riikides ning [[inimarengu indeks]]i seoseid elektritarbimise, [[Maa energiabilanss|Maa energiabilansi]], energia muundamise ja põhiliste energiakasutuse probleemidega.&lt;ref name=&quot;märk&quot;&gt;ERR Novaator. (2016). Toimetaja: Marju Himma. [https://novaator.err.ee/258526/mida-uurivad-eesti-teadlased-kellele-president-teenetemargi-annab Mida uurivad Eesti teadlased, kellele president teenetemärgi annab?]&lt;/ref&gt;

Lehtla on avaldanud üle 50 teaduspublikatsiooni, ta omab 4 patenti või autoritunnistust ning tema juhendamisel on kaitstud 7 magistri- ja 3 doktoritööd.&lt;ref name=&quot;märk&quot; /&gt;

== Teadusorganisatoorne tegevus ==

* 1980–1985 NSV Liidu elektriaparaatide eriala üleliidulise metoodikakomisjoni liige
* 2002–… TTÜ nõukogu liige
* 2006–… TTÜ valitsuse liige

==Tunnustus==
*1986 [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus]]e pronksmedal&lt;ref name=&quot;PROF&quot; /&gt;
*1995 [[TTÜ kuldmärk]]&lt;ref name=&quot;PROF&quot; /&gt;
*2016 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]&lt;ref name=&quot;märk&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* EE 2000, 14.&lt;ref name=&quot;PROF&quot; /&gt;

==Välislingid==
* [https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/0e7572a9-64a7-46f6-998d-a8bfac1e054c Tõnu Lehtla] ETISes
* Tõnu Lehtla [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=17 publikatsioonid]
* Tõnu Lehtla [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/tonu-lehtla-eestlaste-suur-jalajalg?id=51065269 Eestlaste suur jalajälg] EPL 23. november 2006

{{JÄRJESTA:Lehtla, Tõnu}}
[[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]]
[[Kategooria:Eesti energeetikateadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]</text>
      <sha1>6z4npkpdy8i85u03cl5p4mosxxgrol0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Narva 6. Kool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>430079</id>
    <revision>
      <id>7142543</id>
      <parentid>6956412</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:23:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142543</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1836" sha1="kxhs549wji3ak5uvyte6w185ttejo5y" xml:space="preserve">'''Narva Täiskasvanute Kool''' on [[Riigikool]] [[Narva]]s aadressil [[Paul Kerese tänav (Narva)|Kalda]] 9 hoones, mis on heas seisus ja mida on kasutanud lähiajaloos mitmed haridusasutused. Kooli õppekeel on eesti keel.

Alates 31. juulist 1959&lt;ref&gt;[https://krediidiraportid.ee/narva-6-kool Narva 6.kool]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (vaadatud 06.06.2020)&lt;/ref&gt; kuni 1. septembrini [[2001]] tegutses kool '''Narva 6. Keskkoolina'''&lt;ref&gt;[https://enda.ehis.ee/avalik/avalik/oppekava/TegevuslubaKuva.faces Kooli andmed EHISes]&lt;/ref&gt;, 1. septembrini 2014 tegutses kool gümnaasiumina ja 1. septembrini 2015 asus hoones aadressil [[Kreenholmi tänav|Kreenholmi]] 25. &lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160225085253/http://opleht.ee/22618-vaikegumnaasiumid-kaovad-ajalukku/ Väikegümnaasiumid kaovad ajalukku] Õpetajate leht 30.04.2015&lt;/ref&gt; 2015/16. õppeaastast liideti kool Narva Peetri kooliga.

30.mail 2024 haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning Narva linnapea Jaan Toots allkirjastasid lepingu Narva Täiskasvanute Kooli pidamise üleandmiseks riigile 1.septembrist 2024.

Narva Täiskasvanute Kool on ühe asutusena tegutsev põhikool ja gümnaasium, kus on loodud võimalused lõpetada põhikool või gümnaasium mittestatsionaarses õppes või eksternina.

== Kooli direktorid ==
* Vjatšeslav Požlakov
* Svetlana Kolpakova (...–2007)&lt;ref name=&quot;d21032007&quot;&gt;[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/narva-kool-boikoteerib-uut-direktorit?id=15390229 Narva kool boikoteerib uut direktorit] Delfi, 21.03.2007 (vaadatud 06.06.2020)&lt;/ref&gt;
* Tereza Filippova (direktori kohusetäitja)
* Jekterina Golubtsova
* Jelizaveta Tšertova (direktori kohusetäitja)

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.narva6.edu.ee/ Kooli koduleht]

[[Kategooria:Narva koolid]]</text>
      <sha1>kxhs549wji3ak5uvyte6w185ttejo5y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Otepää linnus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>430935</id>
    <revision>
      <id>7143026</id>
      <parentid>6925032</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T11:41:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7143026</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="126444" sha1="3a95hiw89g11ccjynar2dkfhibstob5" xml:space="preserve">{{infokast linnus
| nimi    = Otepää linnus
| pilt    = BM09003Am.jpg
| pildisuurus = 300px
| pildiallkiri = Otepää Linnamägi ja Otepää linnus.&lt;br&gt;[[Johann Christoph Brotze]], 1801
| asukoht = [[Otepää Linnamägi]]
| tüüp    = [[muinaslinnus]] (6.–13. sajand)&lt;br&gt;[[piiskopilinnus]] (13.–14. sajand)&lt;br&gt;[[vasallilinnus]] (14.–15. sajand)
| rajatud = 6. sajand
| kaart   = punkt
}}
'''Otepää linnus''' oli [[Otepää Linnamägi|Otepää Linnamäel]] asunud [[Ugandi]] [[eestlased|eestlaste]] ning hiljem [[Tartu piiskop]]i ja tema [[vasall]]ide [[linnus]]. Otepää linnus oli üks silmapaistvamaid [[Muinas-Eesti]] keskusi&lt;ref name=&quot;postimees&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1924/11/25/23 ''Postimees'', 25.11.1924]&lt;/ref&gt; ja [[Lõuna-Eesti]] tähtsaim keskus&lt;ref name=&quot;ea1&quot;&gt;''Eesti ajalugu I'', lk 369&lt;/ref&gt; ning [[Eesti]] tugevamaid [[muinaslinnus]]eid,&lt;ref name=&quot;EAI&quot;&gt;''Eesti ajalugu I'', lk 373&lt;/ref&gt; mis asus maa kõrgeimal [[Linnamägi|linnamäel]].&lt;ref name=&quot;maamees&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/page/maameesvabamaali/1935/06/25/6 ''Maamees'', 25.06.1935]&lt;/ref&gt; Linnus püsis kasutusel peaaegu aastatuhande vältel, mille jooksul tema pärast peeti veriseid lahinguid, linnus mitu kordi maha põletati ja taas üles ehitati.&lt;ref name=&quot;tutulus&quot;&gt;[[Ain Mäesalu]]. ''Kas Otepää linnuselt leiti muinaseestlaste sõjasarv?'' // ''Tutulus: Eesti arheoloogia aastakiri'', 3/2014. Lk 26−29.&lt;/ref&gt; Linnus on andnud nime [[Otepää]] linnale ja [[Otepää kihelkond|kihelkonnale]].&lt;ref name=&quot;knr&quot;&gt;''Eesti kohanimeraamat''&lt;/ref&gt;

Linnus kasvas välja looduslike kindlustustega asulast, mis püsivalt tekkis Otepää Linnamäele I aastatuhande keskel. [[Viikingiaeg|Viikingiaja]] lõpul kujunes alaliselt asustatud&lt;ref name=&quot;EAI&quot;/&gt; Otepää linnus silmapaistvaks keskuseks ning [[Hilisrauaaeg|hilisrauaajal]] tugevdati tema kaitseehitisi eriti oluliselt.&lt;ref&gt;''Eesti esiajalugu'', lk 319&lt;/ref&gt; Linnuse juurde kujunenud asula ning kaubitsemiskoht tõstsid Ugandi [[Muinasmaakond|muinasmaakonna]] pealinna&lt;ref name=&quot;koovit&quot;&gt;Risto-Pearu Koovit. ''[https://web.archive.org/web/20240126215713/https://www.imelineajalugu.ee/artiklisari-eestimaa-linnused-ugandi-pealinn-otepaa-havis-ruusteretkede-tules/ Ugandi pealinn Otepää hävis rüüsteretkede tules]''. // ''[[Imeline Ajalugu]]'', jaanuar 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;pealinn&quot;&gt;[https://muinasreisid.blogspot.com/2016/04/ugandi-pealinn-otepaa.html Ugandi pealinn Otepää]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;''[https://dea.digar.ee/article/otepaateataja/2006/04/06/3 Otepää vallavanema Jaanus Raidali kõne]''. // ''[[Otepää Teataja]]'', 6.04.2006. Lk 1.&lt;/ref&gt; Otepää tähtsust. Linnust valitsenud ülikute jõukus ja mõju tugines kaugkaubandusel ja sõjalistel traditsioonidel ning samuti võimul ümbritsevate alade üle. Otepää linnuse võimupiirkonda võis kuuluda enamik Ida-Eestist.&lt;ref name=&quot;Ea1&quot;&gt;''Eesti ajalugu I'', lk 378&lt;/ref&gt; Eesti kaguosa tugevaima linnusena oli Otepääl määrav roll muinaseestlaste konfliktides [[venelased|venelaste]] ja [[latgalid|latgalite]] ning 13. sajandi alguses ka [[Liivimaa ristisõda|ristisõdijatega]].&lt;ref name=&quot;õiend&quot;&gt;[[Villem Raam]]. ''[https://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0000160.pdf Otepää linnus. Ajalooline õiend]''. Tallinn 1958.&lt;/ref&gt;

Otepää linnus mängis kaalukat osa [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|eestlaste muistse vabadusvõitluse]] sündmustes, olles [[paganlus|paganate]] vastupanu peamisi keskusi, ristisõdijate ja Vene sõjakäikude üks peamisi sihtmärke Eestis ning 1217. aastal ühe olulisima [[Otepää lahing|ristisõdijate üle saavutatud võidu]] paik. Ka pärast ristiusustamist säilitas linnus oma tähtsuse, muutudes otsekohe ristisõdijate sõjaliseks ja poliitiliseks tugikohaks Lõuna-Eestis.&lt;ref&gt;''Eesti esiajalugu'', lk 321&lt;/ref&gt; Lühikest aega oli Otepää linnus ühtlasi [[Eestimaa piiskop]]i asukoht ja siinne paavstivõimu keskus.&lt;ref name=&quot;postimees&quot;/&gt; [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonda]] kuuludes vähenes Otepää linnuse roll järk-järgult seoses konkurentsiga [[hansalinn]]a [[Tartu]], [[maaisand]]ate omavaheliste konfliktide ja [[tulirelv]]ade arenguga. 15. sajandi I veerandil hävis põlengus suur osa linnusest, misjärel teda enam ei taastatud.&lt;ref name=&quot;mäesalu&quot;&gt;[[Ain Mäesalu]]. ''[http://www.kirj.ee/public/Archaeology/2010/issue_1/arch-2010-1-79-89.pdf Otepää linnuse hävimisdaatumist]''. ''[[Estonian Journal of Archaeology]]'', 2010, 14, 1, 79–89.&lt;/ref&gt;

Linnamäe järsud nõlvad tegid Otepää linnusest Eesti ühe looduslikult kõige paremini kaitstud kindlustuse.&lt;ref name=&quot;Arheoloogiga E. teedel&quot;&gt;[[Vello Lõugas]], [[Jüri Selirand]]. ''Arheoloogiga Eestimaa teedel. Teine, parandatud ja täiendatud trükk''. Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1989. Lk 336.&lt;/ref&gt; Mäe kõrgeimal platool 40 meetri kõrgusel ümbritsevast maapinnast asus esialgne kindlustatud asula ja hiljem pealinnus, millest 20 meetrit madalamale platoole kujunenud linnuseasula kindlustati eeslinnuseks. Muistse vabadusvõitluse lõpuperioodil hakati linnust ajakohaseks kivilinnuseks ümber ehitama, suuresti jätkates vanu kohalikke ehitustraditsioone.&lt;ref name=&quot;kunst&quot;&gt;''Eesti kunsti ajalugu I''. Tallinn 1975. Lk 23.&lt;/ref&gt; Tänaseni on säilinud [[Romaani kunst|romaani stiilis]]&lt;ref name=&quot;pass&quot;&gt;[https://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2012/Passi%20Skaneerimised/Valga_1/V538A.PDF Arhitektuurimälestise pass]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;prints&quot;&gt;Olev Prints. ''[https://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0000371.pdf Otepää piiskopilinnuse varemete 1960. a. konserveerimistööde aruanne]''. Tallinn 1962.&lt;/ref&gt; linnusemüüride alumine osa, mis tõenäoliselt Eesti vanima [[tellis]]kivist ehitisena on tähelepanuväärne kogu [[Baltimaad]]e kontekstis.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; 13. sajandil püstitatud linnusekiriku müürid on välja kaevatud ja konserveeritud.&lt;ref name=&quot;prints&quot;/&gt;

Otepää linnus on Eesti tuntumaid [[arheoloogiamälestis]]i, mille varemeid on alates 19. sajandist mitu korda muinasteadlaste poolt uuritud. Eesti keskaegsetest linnustest on Otepääl läbi viidud kõige mahukamad kaevamised ja kogutud arvukaimalt leide.&lt;ref name=&quot;mäesalu&quot;/&gt; Teenekaimad Otepää linnuse uurijad on olnud arheoloogid [[Osvald Saadre]] ja [[Ain Mäesalu]]. Otepää linnuse leiurohke [[kultuurikiht|kultuurkiht]] on andnud olulisi lisateadmisi [[Eesti esiajalugu|Eesti muinas-]] ja [[Eesti keskaeg|keskajast]] ning [[sõjandus|sõjapidamise]] arengust, mitmed leiud on märkimisväärsed kogu [[Euroopa]]s. Leidude seas on suur hulk ammunooleotsi, muinasusundi ja Ugandi sõjapealikega seostuvaid esemeid, väärismetallist raamatukaunistusi, Eesti vanim [[puhkpillid|puhkpill]] ning üks [[Põhja-Euroopa]] vanimaid tulirelvi.&lt;ref name=&quot;tutulus&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;nooleotsad&quot;&gt;[[Ain Mäesalu]]. ''Otepää linnuse ammunooleotsad''. – MT, 1/1991. Lk 176.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;mäll&quot;&gt;Jaak Mäll. ''[https://kirj.ee/public/Archaeology/2010/issue_1/arch-2010-1-72-78.pdf Otepää piiskopilinnuse hävimisdaatumist kirjalike ja arheoloogiliste allikate valguses]''. ''[[Estonian Journal of Archaeology]]'', 2010, 14, 1, 72–78.&lt;/ref&gt;

==Nimi==
[[Pilt:Otepää linnamägi 01.JPG|pisi|Otepää Linnamägi]]
Tõenäoliselt oli 13. sajandil linnuse nimi ''Otempää'' või ''Otenpää''.&lt;ref name=&quot;uustee&quot;/&gt; Nimi ''Otempää'' on säilinud kohalikus [[tartu keel]]e Otepää murrakus.&lt;ref&gt;[https://www.eki.ee/kohanimed/index.php?khk=ote&amp;d_info=n-r&amp;om=eki1&amp;st=111181 EKI kohanimekartoteek]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.eki.ee/kohanimed/index.php?khk=ote&amp;d_info=n-r&amp;om=eki1&amp;st=111169 EKI kohanimekartoteek]&lt;/ref&gt; Sellega sarnaselt kutsutakse [[võru keel]]es tänapäevani Otepää linna ''Otõmpää''.&lt;ref name=&quot;saar&quot;&gt;[[Evar Saar]]. ''[https://vorokiil.blogspot.com/2023/01/otompaa-ja-ots.html Otõmpää ja otś]''. 2023.&lt;/ref&gt; Linnus andis oma nime [[Otepää kihelkond|Otepää kihelkonnale]] ning pärast linnuse hävingut säilitas seda [[Otepää kirik]]. Samuti sai linnuse järgi nime [[Vana-Otepää mõis]] (algselt lihtsalt Otepää mõis) ja sellelt omakorda [[Vana-Otepää]] küla. 19. sajandil linnusest lääne poole tähtsasse teeristi tekkinud alev kandis algselt Nuustaku nime. [[Matthias Johann Eisen]]i kõne Otepää Linnamäel peetud peol 2. juulil 1922 andis alevivolikogule tõuke nimetada Nuustaku alev ümber [[Otepää]]ks.&lt;ref name=&quot;lunis&quot;/&gt;

Juba varased üleskirjutajad on osanud Otepää linnuse nime õigesti tõlkida. Nimi tähendab oti ehk [[Pruunkaru|karu]] pead.&lt;ref name=&quot;knr&quot;/&gt; Seda kinnitab [[Henriku Liivimaa kroonika]]s toodud seletus ''Odenpe, id est Caput Ursi'' (&quot;Otepää, see on Karu Pea&quot;),&lt;ref&gt;''Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae''. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1982. Peatükk XII 6, lk 90–91&lt;/ref&gt; ja Vene kroonikad, mis kutsuvad linnust nimega Медвѣжья голова (''Medvežja golova'', &quot;Karu Pea&quot;).&lt;ref name=&quot;Vahtre58&quot;&gt;[[Sulev Vahtre]]. ''Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227''. Tallinn: Olion, 1990. Lk 58.&lt;/ref&gt; Henriku kroonika esimeses trükiväljaandes esineb nimi kujul ''Odempe'', mõnes teises väljaandes aga ''Odenpe''. [[Liivimaa vanem riimkroonika|Liivimaa vanemas riimkroonikas]] esineb ''Odenpe''.&lt;ref name=&quot;uustee&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/article/uusteeelva/1959/06/11/38.5 ''Uus Tee'', 11.06.1959]&lt;/ref&gt;

''Ott'' on karu tähistav [[soomeugri keeled|soomeugriline]] [[lekseem]], millele on vasted näiteks [[soome keel|soome]] (''ohto'') ja [[liivi keel]]es (''okš'').&lt;ref name=&quot;alvre&quot;&gt;[[Paul Alvre]]. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/34779 Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed.] ''[[Keel ja Kirjandus]], 1985, nr 2, lk 96–105&lt;/ref&gt; Selle algvorm [[läänemeresoome algkeel]]es on rekonstrueeritud kujul ''*okci'' [oktsi] (omastav kääne ''*okcen''). [[Lõunaeesti keeled|Lõunaeesti keeles]] jäi ''kts''-ist alles -''ts'': ''*otsi'' (omastav kääne ''*otõn''), samas kui kõigis teistes läänemeresoome keeltes jäi ''kts''-ist alles -''ks''. Otepää nimi on saadud vanast lõunaeesti keele sõnast ''otś'' : ''otõ''. Arvamus, et harilik vana sõna karu kohta on ''ott´'' : ''oti'', tuleneb vanasaksa eesnime [[Otto (eesnimi)|Otto]] laenamisest.&lt;ref name=&quot;saar&quot;/&gt; Samuti on väidetud, et ''kahr''-sõna ees taandunud ''ott''-tüvi võis olla [[tabu|sõnakeelust]] tingitud eufemism.&lt;ref name=&quot;rätsep&quot;&gt;[[Huno Rätsep]]. ''[https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2006_2/OK_2006-2_02.pdf Kust need loomad nimed said?]'' // ''Oma Keel'' 2/2006. Lk 17–18.&lt;/ref&gt;

Sama sõna soome vaste ''oksi'' tuleb ette isiku- ja kohanimedes.&lt;ref name=&quot;knr&quot;/&gt; Mõned soome uurijad on sellega kõrvutanud [[Tacitus]]e nimetatud põhjarahva nime ''Oxiones''.&lt;ref name=&quot;rätsep&quot;/&gt; Tacitus kirjeldas &quot;[[Germania (raamat)|Germanias]]&quot; fennide naabreid helluuse ja oksioone (''helluseios et oxinas''). Neil rahvastel olnud inimese nägu ja ilme, kuid metslooma keha ja jäsemed. Hiljem on seletatud, et ''oxinas'' tuleneb läänemeresoome sõnast karu kohta ja ''helluseios'' põtra tähendavast sõnast ''elg''.&lt;ref name=&quot;vähi&quot;&gt;Tiina Vähi. ''[https://dea.digar.ee/article/AKeestiloodus/2020/03/0/10.1 Karu kannul läänemeresoomlaste muistsetel ja nüüdsetel radadel]''. // ''[[Eesti Loodus]]'', 3/2020. Lk 30–36.&lt;/ref&gt; Arvati, et Tacitus sai nimetused vanadelt kreeklastelt, tõenäoliselt [[Pytheas]]elt, kes 4. sajandil eKr arvatavasti reisis [[Läänemeri|Läänemerel]].&lt;ref name=&quot;rätsep&quot;/&gt; Võib-olla sai Tacitus temalt teavet kaugel Põhjas elanud hõimude kohta, kelle [[tootem]]loomad olid karu ja [[põder]]. Mõlemale loomale võidi omistada metsa või laiemalt kogu looduse isanda-emanda ja loomade järelevaataja roll.&lt;ref name=&quot;vähi&quot;/&gt;

Otepää nime algusosa kujunemisel võis karu kui austusväärse looma kultus tõepoolest rolli mängida.&lt;ref name=&quot;knr&quot;/&gt; Karukultus ja teised uskumused loomsetest esiisadest on ajaloos kujundanud enesetaju ja hoidnud ühtekuuluvustunnet ning loonud tugeva sideme tootemloomaga.&lt;ref name=&quot;vähi&quot;/&gt; Eesti muinaslinnustel olid loomanimetused tavalised.&lt;ref&gt;[[Andres Tvauri]]. ''[https://web.archive.org/web/20211118112844/https://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost]'', doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 239.&lt;/ref&gt; [[Kristjan Jaak Peterson]] tõlgendas Otepääd karu kui loomade valitseja muistse austamispaigana.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1922/08/05/28 ''Postimees'', 5.08.1922]&lt;/ref&gt; [[Matthias Johann Eisen]] pidas tõenäoliseks, et Otepää ei saanud nime otse loomalt, vaid mõnelt Ohto- või Oti-nimeliselt mehelt. Otepää oli sel juhul mägi, kus vastavanimeline isik elas.&lt;ref name=&quot;eisen&quot;&gt;[[Matthias Johann Eisen]]. ''[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1919/06/03/24 Otepääst Ohuleppa]''. // ''Postimees'', 3. juuni 1919. Lk 5.&lt;/ref&gt; [[Lauri Kettunen]]i arvates viitas nimi linnuse asutajale või vanemale.&lt;ref name=&quot;alvre&quot;/&gt; Karu-tüvelist nime võis kanda keegi linnuse või muistse Ugandi vanematest.&lt;ref name=&quot;vähi&quot;/&gt; Samuti on arvatud, et linnuse nimi võis tuleneda karude rohkusest muinasajal Otepää ümbruses.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1895/11/24/2 ''Postimees'', 24.11.1895]&lt;/ref&gt;

Vanade linnuste kohti on tihti nähtud mingite tippude ehk päädena (näiteks [[Kirumpää piiskopilinnus|Kirumpää]], [[Tarvanpää linnus|Tarvanpää]] ja [[Toompea]]).&lt;ref name=&quot;knr&quot;/&gt; ''Pää''-lõpulisi kohanimesid leidub Eestis palju ja tihti tähistavad need küngast või mäge.&lt;ref name=&quot;eisen&quot;/&gt; Alates [[Jaan Jung]]ist on mõnikord arvatud, et Otepää linnusele võis nime anda mäe kuju.&lt;ref name=&quot;uustee&quot;/&gt; Mäe kõrgem ülemine platoo oleks sel juhul kujutanud karu pealage ja madalam platoo koonu. Kindlasti ei ole linnus saanud nime selle järgi, et see oleks olnud karupeakujuline.&lt;ref name=&quot;knr&quot;/&gt; Paralleelidena Otepää nimele eksisteerib [[Taani hindamisraamat]]us mainitav 50 adramaa suurune ''Othænpan'' [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonnas]] ning [[Ohepalu]] nimevormina on 1586. aastal kirja pandud ''Ottenpä''.&lt;ref name=&quot;postimees&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;eisen&quot;/&gt;

Algupärase nime keskel ''ote''-tüvele lisanduv ''-n'' märgib [[genitiiv]]i, mis järgneva -''p'' ees osalise [[assimilatsioon]]i tõttu hääldus ''m''-ina.&lt;ref name=&quot;alvre&quot;/&gt; Otepää murdenimes säilinud omastava käände lõpu ''n'' või ''m'' on eesti keelest [[Lõpukadu|lõpukao]] tõttu enamasti kadunud, säilides siiski näiteks sõnas &quot;[[maantee]]&quot;.&lt;ref&gt;[[Huno Rätsep]]. ''[https://web.archive.org/web/20231129024242/http://hunoratsep.ut.ee/sites/default/files/hunoratsep/files/ratsep_morfolooogia_1_ocr.pdf ''Eesti keele ajalooline morfoloogia I]''. Tartu 1981.&lt;/ref&gt; 16. sajandi lõpul kadus üldiselt ''n''-lõpuline genitiiv ja kasutusele tuli tänapäevani käibiv nimekuju Otepää. Baltisaksa traditsioonis aga säilis nimi ''Odenpäh'' kuni 20. sajandini.&lt;ref name=&quot;uustee&quot;/&gt; ''d''-häälikus kajastub mugandumine [[alamsaksa keel]]ele suupärasema hääldusega. Kuna aga [[Läti Henrik]] on üles kirjutanud nime tähenduse, ei ole selle osas kahtlust.&lt;ref name=&quot;saar&quot;/&gt;

==Ajalugu==
===Linnuse rajamine===
[[Pilt:Otepää Linnamägi 163.jpg|pisi|Looduslikult hästi kaitstud mäetippu asuti püsivalt I aastatuhande keskel]]
Otepää Linnamägi võeti püsivalt kasutusele kas hilisel [[Rooma rauaaeg|rooma rauaajal]] või [[Rahvasterännuaeg|rahvasterännuajal]].&lt;ref&gt;''Eesti ajalugu I'', lk 240&lt;/ref&gt; Mäele rajati linnus nähtavasti juba I aastatuhande keskpaiku, kuid võis seal olla varemgi.&lt;ref name=&quot;EAI&quot;/&gt; Nii on [[Harri Moora]] arvanud, et Linnamäel võis olla alaline [[kindlustatud asula]] juba 500 eKr paiku.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/uusteeelva/1960/12/07/25 ''Uus Tee'', 7.12.1960]&lt;/ref&gt; Linnuselt saadud vanema leiumaterjali hulgas esineb riibitud keraamika kõrval üksikuid tekstiilijälgedega savinõukilde, mida võib dateerida umbes I aastatuhande keskpaika. Üldiselt kadus [[tekstiilkeraamika]] kasutuselt I aastatuhande keskpaigaks, hilist tekstiilkeraamikat leidub Kagu-Eesti selleaegsetes linnustes, asulates ja kalmetes.&lt;ref&gt;''Eesti esiajalugu'', lk 296–297&lt;/ref&gt; Tekstiilkeraamika ajaline ülempiir osutab 6. sajandile.&lt;ref&gt;Heiki Valk, Ingrid Ulst, Jüri Metssalu ja Anti Lillak. ''[https://arheoloogia.ee/ave2010/AVE2010_Valkjt_Hill-forts.pdf Kaevamised Kagu-Eesti linnamägedel: Nooska, Kaloga, Karula, Võuküla ja Lääniste]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}''.&lt;/ref&gt;

Et Otepää Linnamäele tekkis asula I aastatuhande keskel, sellele viitavad lisaks hilisele tekstiilkeraamikale ka mõned muud leiud. Nende seas on 4.–5. sajandisse dateeritav rinnanõela katke.&lt;ref name=&quot;laul&quot;&gt;Silvia Laul. ''Rauaaja kultuuri kujunemine Eesti kaguosas''. Tallinn 2001. Lk 21.&lt;/ref&gt; Ei ole selge, kas ja kui suurel määral oli see esialgne asula inimkäte kindlustatud. On võimalik, et linnus kasvas välja esialgsest asulast. Otepää ja [[Tartu linnus]] tekkisid umbes samal ajal.&lt;ref name=&quot;esiajalugu&quot;&gt;''Eesti esiajalugu'', lk 265&lt;/ref&gt;

7.–8. sajandil saab juba kindlasti rääkida alalisest inimasustusest Otepää linnuses.&lt;ref name=Entsüklopeedia&gt;[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/otep%C3%A4%C3%A4_linnam%C3%A4gi3 Ugandi]. [[Eesti Entsüklopeedia]] 12, 2003&lt;/ref&gt; Süsinikudateering madalama platoo põhjapoolsest osast kultuurkihi kõige alumisest ladestusest loodusliku moreeni pealt viitab eelkõige 7. sajandi II poolele.&lt;ref name=&quot;muinaslinnad&quot;&gt;Ain Mäesalu; Heiki Valk (Toim.). ''Eesti muinaslinnad''. Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, 2008. (''Muinasaja teadus 20''). Lk 308.&lt;/ref&gt; Otepää esimeste kaitseehitiste kohta andmed puuduvad, kuna linnusel toimunud hilisemate ümberehituste tõttu on varasematest ajajärkudest säilinud vähe jälgi.&lt;ref&gt;[[Evald Tõnisson]]. ''Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg''. Teoses ''Eesti esiajalugu'', kaasautorid [[Lembit Jaanits]], [[Silvia Laul]], [[Vello Lõugas]]. [[Eesti Raamat]], 1982. Lk 265, 321.&lt;/ref&gt; 7. või 8. sajandi paiku püstitati linnusele korralikud puitkindlustused. Juba sel perioodil võis tekkida konkurents või ka esimesed konfliktid Otepää ja teiste Kagu-Eesti linnuste vahel.&lt;ref name=&quot;pealinn&quot;/&gt;

===Viikingiaegne linnus-asula===
[[Pilt:Otepää Linnamägi 161.jpg|pisi|Vaade mäe alumisele platoole, kuhu viikingiajal kujunes linnuseasula]]
Tunduvalt enam leide on I aastatuhande viimasest veerandist.&lt;ref name=&quot;muinaslinnad&quot;/&gt; Leiumaterjali iseloomustavad keraamika ja metallesemed, mis vastavad [[Peedu linnus|Peedu]] ja [[Rõuge linnamägi|Rõuge linnuse]] samaaegsele leiumaterjalile.&lt;ref name=&quot;saadre&quot;&gt;[[Osvald Saadre]]. ''Otepää varasemast ajaloost''. // ''Otepää. Kodu-uurijate seminar-kokkutulek 26.–30. juunini 1966. a. Ettekannete lühikokkuvõtted''. Tallinn 1966. Lk 45–50.&lt;/ref&gt; Leitud on Kagu-Eesti linnustele tüüpilist keraamikat, rinnanõelu, rauast hoburaudsõlgi, linnukujulisi ripatseid, kaks kitsateralist kirvest ja muid leide.&lt;ref name=&quot;mt20&quot;&gt;Ain Mäesalu; Heiki Valk (Toim.). ''Eesti muinaslinnad''. Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, 2008. (''Muinasaja teadus 20''). Lk 309.&lt;/ref&gt; Kõik need leiud viitavad Kagu-Eesti etnilisele ja kultuurilisele ühtsusele viikingiajal ning suhetele lõuna- ja idapoolsete aladega.&lt;ref name=&quot;saadre&quot;/&gt;

Heade looduslike kaitse-eeldustega linnus paiknes viljakate ja põllumajanduslikult arenenud maade keskel.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; I aastatuhande viimasel veerandil tugines linnuse kaitse arvatavasti peamiselt looduslikele eeldustele.&lt;ref name=&quot;muinaslinnad&quot;/&gt; Võimalik, et Otepää-taolisel [[mägilinnus]]el täitsid kaitsefunktsiooni algul vaid järsud mäenõlvad ja rinnatisega puitkonstruktsioonid.&lt;ref&gt;[[Valter Lang|Lang, Valter]]. ''Baltimaade pronksi- ja rauaaeg''. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007, lk 182&lt;/ref&gt; 9.–10. sajandil rajati linnust ümbritsev mullast ringvall.&lt;ref name=&quot;koovit&quot;/&gt; 10. sajandil jätkus linnuse kindlustamine, rajati teisedki tugevamad kaitseehitised.&lt;ref name=&quot;esiajalugu&quot;/&gt;&lt;ref&gt;Tõnisson, lk 265&lt;/ref&gt; Veel tugevamad kindlustused ehitati 11. sajandil, mil ka mäe madalamale osale rajati avaasula asemel eeslinnus.&lt;ref name=Entsüklopeedia/&gt;

Viikingiaegsel Lõuna-Tartumaal asus suur hulk linnusest ja linnusekülast koosnevaid keskusi. Lähemateks samasugusteks keskusteks olid [[Aakre Kivivare]], [[Peedu linnus]] ja [[Unipiha linnamägi]].&lt;ref&gt;''Eesti ajalugu I'', lk 294&lt;/ref&gt; On oletatud, et [[keskmine rauaaeg|keskmisel rauaajal]] tekkis Otepää ümber [[Eesti muinasmaakonnad|väikemaakond]], millest hiljem sai [[Ugandi]] maakonna tuumikala.&lt;ref&gt;Tõnisson, lk 302.&lt;/ref&gt; Selline väikemaakond, mis hõlmas paari kihelkonda, võis eksisteerida Otepää ümber juba 9. sajandil.&lt;ref name=&quot;maakonnad&quot;&gt;''Eesti esiajalugu'', lk 302&lt;/ref&gt; Muistse Otepää piirkonna südamiku moodustas ilmselt hilisem [[Otepää kihelkond]], lisaks kuulus sinna enamik [[Rõngu kihelkond|Rõngu]] ja osa [[Kambja kihelkond|Kambja kihelkonna]]st. Otepää piirkond hõlmas peamiselt [[Otepää kõrgustik]]u ala ning võis edela suunas ulatuda ka [[Sangaste kihelkond]]a.&lt;ref name=&quot;kihelkonnad&quot;&gt;''Eesti esiajalugu'', lk 409&lt;/ref&gt; Linnusepiirkonda kuuluvad maad olid linnuse tagamaaks ja tema halduses või sõltuvuses.&lt;ref name=&quot;EA1&quot;&gt;''Eesti ajalugu I'', lk 377&lt;/ref&gt; Selliseid linnusepiirkondi võidi muinasajal kutsuda kuningriikideks.&lt;ref name=&quot;EaI&quot;&gt;''Eesti ajalugu I'', lk 408&lt;/ref&gt;

Viikingiajal oli Otepää üks paljudest Kagu-Eesti väikestest linnustest ja linnus-asulatest, kuid hilisrauaajal kerkib Otepää kõigi teiste seast tugevamana esile. Ugandis võisid varafeodaalsed suhted olla Eesti maakondadest kõige kaugemale arenenud ja hilisem maakonna ala võidi Otepää kontrollile allutada juba 11. sajandil.&lt;ref name=&quot;siig&quot;&gt;Kristo Siig. ''[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/f5797c0b-ea3b-451f-a955-4e0e080f06bd/content Linnuste nihe: uurimus Eesti linnustevõrgustikus 11. sajandil toimunud muudatusest ning selle ühiskondlikest tagamaadest ja mõjudest]''. Tartu 2013.&lt;/ref&gt; Kristo Siig on oletanud, et Otepää esiletõusmise võis tingida juhtiv osa vastuseisus 11. sajandil toimunud [[Kiievi vürst]]ide pealetungile Eestisse, mida alustas [[Jaroslav Tark]]. Arheoloogiline leiumaterjal näitab, et Otepääd ei ole sel perioodil vallutatud ega hävitatud, küll aga piiratud. Otepää võis kõige tugevama keskusena juhtida vastasrinnet [[Tartu]]s paiknenud venelaste tugipunktile, ühtlasi hävitades ja vallutades venelastega koostööd teinud keskusi.&lt;ref name=&quot;siig&quot;/&gt;

Viikingiaja lõpp tõi Eestis kaasa paljude linnuste mahajätmise, mille põhjusteks võisid olla muutused kaugkaubanduses ning Jaroslavi vallutusretk ja teised katsed Vene võimu Eestis laiendada.&lt;ref&gt;''Eesti ajalugu I'', lk 375&lt;/ref&gt; 11. sajandi esimesel poolel lagunes kõikjal Eestis linnusest ja külast koosnev süsteem. Asula jäeti maha ka Otepää linnuse juures. Otepää oli aga nende linnuste seas, mis jäid sellegipoolest kogu 11. sajandi jooksul kasutusele ning ehitati hoopis senisest suuremaks ja võimsamaks.&lt;ref&gt;''Eesti ajalugu I'', lk 299&lt;/ref&gt;

===Ugandi pealinn===
[[Pilt:Otepää Linnamägi 152.jpg|pisi|Järsud mäenõlvad tegid Otepääst ühe Muinas-Eesti võimsamaid kindlustusi]]
[[Pilt:Otepää - wmee-062.jpg|pisi|Linnusevaremed]]
Otepää linnusepiirkond etendas tõenäoliselt juhtivat osa Ugandi maakonna kujunemisel ja moodustas selle tuumiku. Suurmaakond kujunes vanal [[Tartu keel|tartukeelsel]] hõimualal&lt;ref name=&quot;kihelkonnad&quot;/&gt; Otepää ja Tartu linnuse ümber kujunenud väikemaakondade ühendamisel.&lt;ref name=&quot;maakonnad&quot;/&gt; Pärast Tartu linnuse ja asula purustamist 1061. aastal Tartu tähtsus vähenes ja Kagu-Eesti suurimaks keskuseks sai Otepää.&lt;ref&gt;[[Andres Tvauri]]. ''[https://web.archive.org/web/20211118112844/https://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost]'', doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 257.&lt;/ref&gt; Otepää linnuse võimuala võis olla vägagi suur ja hõlmata ka väiksemaid linnuseid koos nende tagamaadega, ulatudes üle maakonnapiiridegi. 13. sajandi alguses võis Otepääst sõltuda enamik Ida-Eestist kuni metsadeni [[Virumaa]] piiril.&lt;ref name=&quot;Ea1&quot;/&gt; Mõnikord on Ugandit nähtud ka Otepäält valitsetud [[vürstkond|vürstiriigina]].&lt;ref name=&quot;pealinn&quot;/&gt;

Juba 12. sajandil oli Otepää linnus jõudnud oma kuldaega.&lt;ref name=&quot;koovit&quot;/&gt; Linnus koos selle jalamile tekkinud uue asulaga oli kujunenud kaubanduse ja käsitööga tegelevaks varalinnaliseks keskuseks ehk [[aolinn]]aks.&lt;ref&gt;Lang, lk 236–239&lt;/ref&gt; Hilisrauaajal kindlamalt välja kujunenud teedevõrk tõstis Otepää üldist tähtsust majandusliku, poliitilise ja sõjalise keskusena. Hästi kaitstud ja jõuka linnusena, mis asus Läti ja Vene alade läheduses, moodustas Otepää teatud mõttes piirikindluse, millele sõdade ja rüüsteretkede korral pöörati esmast tähelepanu.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; Kaubateid võidi edukalt kasutada ka sõjateedena.&lt;ref name=&quot;wm&quot;/&gt; 13. sajandi alguses oli Otepää Ugandi maakonna peamiseks võimukeskuseks&lt;ref&gt;Lang, lk 184.&lt;/ref&gt; ja oli välja kujunenud linnataoliseks asulaks, millel oli määrav osa muistse vabadusvõitluse arengus.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt;

Otepäält hargnes neli suurt teed. [[Sangaste]] kaudu edelasse suunduv kaubatee ühendas Otepääd [[Daugava]] suudme ja rannikuga, kust jätkus meretee [[Ojamaa]]le.&lt;ref name=&quot;wm&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/page/wabamaa/1924/09/21/6 ''Waba Maa'', 21.09.1924]&lt;/ref&gt; [[Kooraste]] ja [[Kirumpää]] kaudu kulges aga tee [[Pihkva]]sse ning sealt edasi [[Veliki Novgorod|Novgorodi]].&lt;ref&gt;''Eesti ajalugu I'', lk 370&lt;/ref&gt; [[Tartu]] kaudu läks tee Põhja-Eestisse ning üle [[Väike-Emajõgi|Väikese Emajõe]] neljas tee naabermaakonda [[Sakala]]sse. 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses kulges ilmselt Otepää kaudu [[Riia]]–Pihkva kaubatee.&lt;ref&gt;[[Aivar Kriiska]], [[Andres Tvauri]]. Eesti muinasaeg. Tallinn: Avita, 2002. Lk 214&lt;/ref&gt; Tee Pihkvasse oli rahvusvahelises kaugliikluses oluline maantee. Samal ajal ei olnud Lõuna-Eesti tähtsaim keskus seotud veeteedega. Ainus potentsiaalne veetee on [[Elva jõgi|Elva jõe]] ülemjooks [[Räbi]] külas, mis jääb Otepää linnusest 4–5 kilomeetri kaugusele.&lt;ref name=&quot;ea1&quot;/&gt; Otepää linnus oli ka ise oluliseks teede sihtpunktiks, mõjutades liiklusteede ja marsruutide kujunemist. Otepää esiletõus ja teede areng toimusid pidevas vastastikmõjus.&lt;ref&gt;''Eesti ajalugu I'', lk 367&lt;/ref&gt;

Otepää ja Tartu olid Ugandi kesksed kaubitsemiskohad, mis mõlemad asusid hästituntud ühendusteede sõlmpunktis ja mida kaitses linnus. Kaubavahetus toimus nähtavasti kindlatel aegadel, mil Otepääle sõitsid kokku nii omad kui kaugemalt tulnud kaubitsejad.&lt;ref&gt;''Eesti esiajalugu'', lk 399&lt;/ref&gt; On arvatud, et Otepääl võis asuda Pihkva ja kaugemate Vene aladega kauplevate kaupmeeste pealadu.&lt;ref name=&quot;postimees&quot;/&gt; Linnus pakkus kaitset ka võõrsilt tulnud kaupmeeste kaupadele.&lt;ref name=&quot;E.A.1&quot;&gt;''Eesti ajalugu I'', lk 379&lt;/ref&gt; Otepää kaubitsemiskoht hõlmas oma tagamaana laialdasi piirkondi, kuhu võis kuuluda suur osa Lõuna-Eestist.&lt;ref&gt;''Eesti esiajalugu'', lk 418&lt;/ref&gt; Otepää linnusesse ja selle juures olevasse alevisse võis koonduda suurem osa piirkonna varast ja ressurssidest.&lt;ref name=&quot;koovit&quot;/&gt; Linnuses tegutsenud jõukad ülikud kontrollisid tõenäoliselt rahvusvahelist kaugkaubandust. Ida suunas võidi eksportida teravilja, läänepoolsetele kaupmeestele aga müüa karusnahku ja vaha.&lt;ref name=&quot;EA.1&quot;&gt;''Eesti ajalugu I'', lk 396&lt;/ref&gt;

Linnusealev rajanes käsitööl ning kauplemisel. Linnuse leiuainese kõrvutamine teiste asulakohtade omaga näitab, et Otepääl tegeleti käsitööga tavalisest enam. Käsitöö koondumine linnusealevisse annab tunnistust linnastumise varasest algusest, linnuses tegutsesid ilmselt ka ülikute teenistuses olnud käsitöömeistrid ja sepad.&lt;ref name=&quot;E.A.1&quot;/&gt; Otepää linnuses elas ka spetsialiseerunud käsitöölisi, sealhulgas hõbeehteid valmistanud meistreid.&lt;ref name=&quot;EA.1&quot;/&gt; Kaevamistel leitud tiiglite ja valamiskulpide elementanalüüs näitas, et peale vasesulamite on nendega valatud hõbedat. See annab samuti tunnistust, et Otepää oli oluline käsitöökeskus, kus valati ka väärismetallidest esemeid.&lt;ref&gt;''Eesti ajalugu I'', lk 388&lt;/ref&gt; Linnuse juures asunud alevi eesotsas võis olla omaette vanem, kes allus linnust valitsenud ülikule.&lt;ref name=&quot;postimees&quot;/&gt; Otepää võimuperekond või -perekonnad ei pruukinud ise alaliselt linnuses elada, vaid võisid asuda muinasmõisas, mille asukohaks on [[kivikalme]]te põhjal pakutud [[Päidla Mõisajärv]]e ümbrust või [[Nüpli]] küla.&lt;ref name=&quot;koovit&quot;/&gt;

Kaubanduse kõrval tegelesid Otepää linnuse asukad sõjapidamisega. Toonase sõjaka eliidi ja sõjameheideoloogiaga seostuvad lisaks relvadele Otepää linnuselt leitud tupes olevat nuga kujutavad ripatsid. Tegemist võis olla valitsejate kaaskonna tunnusega.&lt;ref&gt;[[Tõnno Jonuks]]. ''Eesti muinasusundid''. Tallinn 2022. Lk 252–253.&lt;/ref&gt; See viitab professionaalse sõdalaskonna tekkele, keda hakati sõjakunstiks treenima varakult ning kes koondus pealike ümber.&lt;ref&gt;[[Tõnno Jonuks]]. ''Eesti muinasusundid''. Tallinn 2022. Lk 302&lt;/ref&gt; Samuti viitab võimusümboliks olevale sauale linnuselt leitud kaunistatud põdrasarvest ese.&lt;ref name=&quot;luik&quot;&gt;Heidi Luik. ''[https://sise.etis.ee/File/DownloadPublic/d26a4168-b0bf-4c7c-91c9-35d4b79b1b16?type=application/pdf&amp;name=sarvese_Otep%C3%A4%C3%A4lt.pdf Mõistatuslik sarvest ese Otepäält]''. Eesti ajalugu, 6 (258), 2021, lk 21.&lt;/ref&gt; Otepää linnuses võidi pidada ka piirkondlikke rahvakoosolekuid või ülikute nõupidamisi sarnaselt [[Raikküla kärajad|Raikküla kärajatega]]. Selline rahvakoosolek või kitsam nõukogu võis ka ametisse määrata kindla vastutusalaga võimumehi. Sellele asjaolule viitab Henriku teade 1210. aastast selle kohta, kuidas Otepää linnusesse tulid kokku &quot;eestlased kogu Ugandist&quot;. Tegemist võis olla kas jõukama rahva üldise rahvakogunemise või piirkondade esindajate kokkusaamisega.&lt;ref&gt;''Eesti ajalugu I'', lk 410&lt;/ref&gt;

====Otepää vallutamine venelaste poolt (1116)====
[[Pilt:Otepää Linnamägi 162.jpg|pisi|Otepää esmamainimise 850. aastapäevaks püstitatud mälestuskivi]]
[[Pilt:Otepää - wmee-059.jpg|thumb|Mälestuskivi tahvel]]
Otepääd on kirjalikes allikates esimest korda nimetatud Vene [[leetopiss]]ides, kus jutustatakse [[Novgorodi vürst]]i [[Mstislav Vladimirovitš]]i sõjakäigust linnuse alla 1. novembril 1116.&lt;ref name=&quot;ea2&quot;&gt;''Eesti ajalugu II'', lk 27&lt;/ref&gt; &quot;Mstislav läks novgorodlastega [[tšuudid]]e vastu ja vallutas Karu Pea neljakümne pühaku päeval,&quot; kirjutab Novgorodi I leetopiss, kus seda peetakse üheks tähtsamaks sündmuseks kõnealusel aastal. Sõjakäik oli oluline kogu [[Kiievi-Vene]] jaoks, kajastudes ka teiste linnade, sealhulgas [[Kiiev]]i, [[Tver]]i, [[Vladimir]]i ja Pihkva leetopissides.&lt;ref&gt;[[Ain Mäesalu]]. ''[https://kylauudis.ee/2016/03/04/900-aasta-eest-mainiti-otepaad-esmakordselt-kirjalikes-allikates/ 900 aasta eest mainiti Otepääd esmakordselt kirjalikes allikates]''.&lt;/ref&gt;

Mstislavi sõjakäik oli osa 1110. aastatel aset leidnud laiemast konfliktist ühelt poolt Ugandi ja [[Adsele]] maakonna ning teiselt poolt [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] vahel. Kolm aastat varem, 1113. aastal toimus tõenäoline Adsele sõjakäik Venemaale, mis oli omakorda vastusõjakäiguks 1111. aastal Mstislavi poolt Adselesse korraldatud retkele. Adsele vastusõjakäik võidi võtta ette ühiselt koos Ugandi lõunaeestlastega.&lt;ref name=&quot;EA-1&quot;&gt;''Eesti ajalugu I'', lk 350&lt;/ref&gt;

1116. aasta sõjakäik ei toonud Otepääle kaasa püsivamaid muutusi ega mingeid sõltuvussuhteid Novgorodist. Arheoloogia andmed näitavad, et Otepää linnus ehitati uuesti üles ja kindlustati tugevamaks.&lt;ref name=&quot;EA-1&quot;/&gt; Linnuse ülalpidamine ja taastamine langes linnusepiirkonna elanike õlgadele, kellelt linnuses elanud isand nõudis lisaks argisele maksustamisele selleks täiendavat andamit. Maaharijad pidid vajadusel osalema ka andami tasumises vaenlasele, sealhulgas linnuse piiramise korral enda väljaostmiseks. Kõik sellised koormised jagati arvatavasti [[vakus]]te põhiselt.&lt;ref name=&quot;EaI&quot;/&gt;

====Ugandi sisetülid====
12. sajandi jooksul võis Ugandis toimuda mitu kohalikku vastuhakku Otepää keskvõimule, millele viitavad sel ajal kasutusel olnud [[Erumäe linnamägi]], [[Oandimägi]] ja [[Kuigatsi linnamägi]]. Samas võivad osa neist olla ka Otepää eelpostid olulisemate teede ääres keskse linnuse võimuala piiril.&lt;ref name=&quot;siig&quot;/&gt; Mõõduvõtmine leidis aset tõenäoliselt erinevate Kagu-Eesti võimuperekondade vahel. Arheoloog [[Heiki Valk]] on Oandimäge ja Erumäge nimetanud kaotajate linnadeks, kuna nendega seotud perekonnad jäid Ugandi sisetülis ilmselt kaotajateks.&lt;ref name=&quot;koovit&quot;/&gt; Ugandi ühendamiseks tuli Otepääl näidata karmi kätt, et oma ainuvõim maakonnas maksma panna.&lt;ref name=&quot;pealinn&quot;/&gt;

Oandimäe linnus asub Otepäält vaid 6 kilomeetri kaugusel, mis pidi paratamatult viima huvide konfliktini linnuste loomulike tagamaade kattumise tõttu. Seega viitab juba linnuste lähedus 12. sajandil Ugandis valitsenud sisepingetele. Muistsest vaenust Otepää ja Oandimäe kuningate vahel pajatab ka rahvapärimus. Keskustevahelisest konkurentsist annab samuti tunnistust ligi 30 kilomeetri kaugusel asunud tugev Erumäe kants, mis hävitati peagi pärast rajamist 12. sajandi keskpaiku. Ka Tartu ajas keerulistes oludes Otepääst erinevat poliitikat.&lt;ref&gt;''Eesti ajalugu I'', lk 409&lt;/ref&gt;

Võimalik, et 12. sajandisse langeb ka eeslinnuse rajamine Otepää Linnamäe madalamale platoole, kus viikingiajal oli olnud asula. Linnuse kindlustamist selles ajavahemikus on samuti seostatud Ugandi sisetülidega.&lt;ref name=&quot;siig&quot;/&gt; Samal perioodil muudeti mäe servi tehislikult järsemaks, et tugevdada linnuse kaitsepositsioone.&lt;ref name=&quot;koovit&quot;/&gt; 12. sajandil ning 13. sajandi algul toimus Otepää linnuse tugevamate kaitserajatiste püstitamine, mil linnuseõu ümbritseti ringvalliga.&lt;ref name=&quot;muinaslinnad&quot;/&gt;

====Otepää põletamine venelaste poolt (1192)====
Otepää järgmine mainimine pärineb 1192. aastast, mil Novgorodi vürsti [[Jaroslav Vladimirovitš (Novgorodi vürst)|Jaroslav Vladimirovitši]] väed saagiretke käigus siinse linnuse maha põletasid.&lt;ref&gt;Sulev Vahtre. Eesti ajalugu: kronoloogia. 1994. Tallinn: Olion&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ea2&quot;/&gt; See sõjakäik toimus 1192. aasta suvel ja sel osalesid nii novgorodlased kui pihkvalased. Eelneval talvel olid nad vallutanud Tartu linnuse.&lt;ref&gt;''Eesti ajalugu I'', lk 351&lt;/ref&gt; Eelnes ka 1191. aastal Novgorodi ja [[Polotski vürstiriik|Polotski]] vahel sõlmitud lepe, mis nägi ette ühise talvise retke korraldamist Leedumaale või [[tšuudid]]e vastu. Otepääle korraldatud sõjakäik toimus 1192. aasta augustis ja selle kirjeldus viitab üsna ühemõtteliselt saagiretkele.&lt;ref name=&quot;ea2&quot;/&gt; Selliseid saagiretki korraldati enamasti just Otepää-taoliste kaubandus- ja võimukeskuste vastu, kus teati paiknevat varandusi.&lt;ref name=&quot;koovit&quot;/&gt;

===Muistne vabadusvõitlus===
{{Eestlaste muistne vabadusvõitlus}}
{{Vaata|Eestlaste muistne vabadusvõitlus}}
1201. aastal rajatud [[Riia]] linn kujunes [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] lähtekohaks, mis hakkas kiiresti ohustama ka [[paganlus|paganlikke]] eestlasi. Esimesena võtsid ristisõdijad sihikule just Kagu-Eestit kontrolliva Ugandi maakonna. Nende vallutussõja üheks olulisimaks strateegiliseks eesmärgiks kujunes Otepää linnuse enda kätte haaramine ja edaspidi selle hoidmine. Samal ajal püsis Otepää endiselt Vene vürstide Ugandi-sõjakäikude fookuses.&lt;ref name=&quot;mäll&quot;/&gt; Olukord nõudis Ugandilt otsustavat strateegilist mõtlemist ja välispoliitilisi samme. Muistse vabadusvõitluse algusperioodil jagunesid Ugandis meeleolud kaheks: ühed pooldasid agressiivset joont, mis oleks sõjategevuse kandnud vaenlaste alale; teised aga väitsid, et mõõdukas, üksnes enesekaitsele suunatud tegevus on antud olukorras kasulikum. Kuni 1210. aastani kaldus ülekaal Ugandis mõõduka joone hoidjate poole.&lt;ref name=&quot;helme&quot;&gt;[[Mart Helme]]. ''Lembitu: eestlaste kroonimata kuningas''. Tallinn 2010. Lk 88–89.&lt;/ref&gt; Käremeelsem osa oli valmis rääkima ainult relvade keeles, esialgu pääses mõjule aga tasakaalukam suund, kes oli valmis otsima kokkuleppe võimalusi, siiski ka end mitte sidudes mingite tingimustega.&lt;ref&gt;[[Sulev Vahtre]]. ''Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227''. Tallinn: Olion, 1990. Lk 65.&lt;/ref&gt;

Kristlaste ja Ugandi vahelise sõja ajendiks sai aastatetagune vahejuhtum Otepää linnusest mööduval kaubateel. Kunagi enne Riia asutamist olid eestlased Ugandis saksa kaupmeestelt konfiskeerinud kauba, mida viimased tahtsid regedel Pihkvasse saata. Sakslaste hinnangul oli kauba väärtus vähemalt 900 marka. Tegemist võis olla ka väljamõeldud ettekäändega alustamaks sõda eestlastega.&lt;ref name=&quot;wm&quot;/&gt; Kui mõeldud on Lübecki marka või sellele lähedast ühikut, omastasid ugalased kaupu rohkem kui 200 kg hõbeda väärtuses. Kui tegemist on ka liialdusega, oli saak ikkagi erakordne. Sündmus sai tuntuks ligidal ja kaugel ning hüvituse nõudmine Ugandilt püsis aastaid päevakorral.&lt;ref&gt;[[Sulev Vahtre]]. ''Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227''. Tallinn: Olion, 1990. Lk 53.&lt;/ref&gt; Kaupmehed olevat teel olnud Väina äärest Pihkvasse ning juhtunud olevat kõik see [[liivlased|liivlaste]] ässitusel. Arvestades möödaläinud aastaid ning seost liivlaste sõjaga piiskopivõimu vastu, oli nõudmine ilmselt provokatiivne.&lt;ref name=&quot;Ea2&quot;&gt;''Eesti ajalugu II'', lk 43&lt;/ref&gt;

====Otepää põletamine ristisõdijate poolt (1208)====
{{Vaata|Esimene sõjakäik Ugandisse}}
1207. aastal saabus Otepääle preester [[Alebrand]]i juhitud diplomaatiline missioon, et nõuda tagasi sakslaste hinnangul röövitud vara, kuid nõudmised jäid tagajärjetuks. See andis [[Riia piiskopkond|Riia piiskop]] [[Albert (Riia piiskop)|Albertile]] ettekäände koguda 1208. aastal suur [[Tālava]] latgalite vägi, kelle etteotsa asusid ristisõdijad, ning tungida ootamatult Ugandisse, seal laastades, tappes ja põletades.&lt;ref name=&quot;wm&quot;/&gt; Rüüstajate väes võis osaleda ka liivlasi.&lt;ref name=Vahtre58/&gt; Tegemist oli ristisõdijate esimese tõsisema rüüsteretkega Eestisse,&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; mida loetaksegi eestlaste muistse vabadusvõitluse alguseks. Vaenuvägi kogunes Otepää linnuse juurde, mis süüdati põlema. Kroonik [[Läti Henrik]], kes võis samuti olla retkel kaasas, ei räägi midagi võitlustest Otepää linnuse pärast, piiramisest või vallutamisest.&lt;ref name=Vahtre58/&gt;

Põletades ning röövides külasid ja tappes paganaid, nagu kirjeldab Henrik, tungiti Otepää linnuseni ja pandi see põlema.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; Linnuse kerget langemist võib tõenäoliselt seletada kallaletungi ootamatusega.&lt;ref name=&quot;wm&quot;/&gt; Kui Otepää linnus tõepoolest põlema pandi, sai see [[Sulev Vahtre]] hinnangul toimuda vaid siis, kui linnus oli mehitamata.&lt;ref name=Vahtre58/&gt; Samas on ka arvatud, et linnuse puutara süüdati vihases võitluses, eestlaste väljatung linnusest nurjus ja linnus alistus seejärel.&lt;ref name=&quot;kirt&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/article/uusteeelva/1959/08/29/31.9 ''Uus Tee'', 29.08.1959]&lt;/ref&gt; Vaenuvägi puhkas Otepääl või lähiümbruses kolm päeva, mis peab tähendama, et tunti end ohutult. Neljandal päeval pöörduti tagasi koos kariloomade, vangide ja kogu röövsaagiga. Saagi suurusega ei ole siiski kiideldud, nagu on tavaks olnud paljude järgnevate retkede puhul.&lt;ref name=Vahtre58/&gt;

Samal aastal toimunud eestlaste vasturetkel osalesid ka otepäälased.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; Ugalased ei läinud aga üksi, vaid kutsusid abi ka Sakalast. Kroonika järgi tegutsesid eestlased kiiresti, mistõttu on tõenäoline, et nende vägi ei olnud eriti suur ja hõlmas vaid osa kummastki maakonnast.&lt;ref name=Vahtre58/&gt; Järgnenud vaherahu kestis ainult aasta ja 1209. aastal korraldas [[Mõõgavendade ordu]] koos latgalitega uue sõjakäigu Ugandisse.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; Seekord oli Otepää linnus aga hästi kindlustatud ja kaitsevalmis ning palju rahvast kogunes sinna varjule. Ristisõdijad piirdusid linnusest eemal olevate külade rüüstamisega.&lt;ref&gt;[[Sulev Vahtre]]. ''Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227''. Tallinn: Olion, 1990. Lk 64–65.&lt;/ref&gt; Piiskop Albert läkitas seejärel oma saadiku ja misjonäri Alebrandi uuteks rahuläbirääkimisteks Otepääle, kinnitades sellega taas linnuse keskset strateegilist tähtsust käimasolevas sõjas.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt;

====Otepää piiramine venelaste poolt (1210)====
[[Pilt:Otepää piiskopilinnus. Pealinnus. 1.jpg|pisi|Vaade Otepää linnuselt ida suunas]]
{{Vaata|Otepää lahing (1210)}}
1210. aasta alguses ilmusid Novgorodi vürst [[Mstislav Mstislavitš]] ja tema vend, Pihkva vürst [[Vladimir Mstislavitš]] suure väega Ugandisse, rüüstasid külasid ja asusid piirama Otepää linnust.&lt;ref name=&quot;vahtre66&quot;&gt;[[Sulev Vahtre]]. ''Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227''. Tallinn: Olion, 1990. Lk 66.&lt;/ref&gt; Venelased piirasid linnust kaheksa päeva, kuni eestlased toidu ja vee puudusel pidid alistuma. See on Otepää linnusearhitektuuri tugevuse hea näide.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; Venelased lasid Otepääl mõned ristida, kuid muidu rahuldusid neljasaja-nogaatase (''marca nogatorum'') lunarahaga.&lt;ref name=&quot;Ea2&quot;/&gt; Venelastele maksis Otepää linnus Henriku teatel 400 marka, millele võiks vastata ligi 19,5 kilogrammi hõbedat.&lt;ref name=&quot;EaI&quot;/&gt; See on varaseim teade nogaata kui rahaühiku kasutamisest Eestis.&lt;ref&gt;''Eesti ajalugu II'', lk 228&lt;/ref&gt; Pärast lunaraha saamist venelased lahkusid, lubades hiljem Otepääle saata preestreid ristimise jätkamiseks, mis jäi aga tegemata.&lt;ref name=&quot;vahtre66&quot;/&gt;

Otepää piiramine toimus 1210. aasta märtsi alguses. Eelmisel sügisel oli Mstislav käinud [[Virumaa]]l rüüstamas [[Torma]] või [[Tõrma (Rakvere)|Tõrma]] ümbrust. Mõlemaid retki võib vaadelda jätkuna varasematele Novgorodi ja Pihkva sõjakäikudele. Seekord aga viitab ristimine, et püüti Ugandit ka tõsisemalt poliitiliselt siduda.&lt;ref name=&quot;vahtre66&quot;/&gt; Mstislavitšite sõjakäikudes põimus soov toetada oma värsket liitlast Riia piiskoppi püüdega neist ise Ugandi alistamisel ette jõuda.&lt;ref&gt;''Eesti ajalugu II'', lk 43–44&lt;/ref&gt; Ühtlasi annab linnuse piiramine ja venelastele makstud lunaraha tunnistust, et Otepää suutis endistviisi toimida võimukeskusena, mis akumuleeris varandust.&lt;ref name=&quot;koovit&quot;/&gt;

====Otepää põletamine ristisõdijate poolt (1210)====
Samal aastal tulid riialased uuesti Otepää linnust piirama. Sõjaretk toimus juuli lõpus või augustis. Seekord juhtis ristisõdijate väge [[Cēsis|Võnnu]] komtuur [[Bertold (Võnnu komtuur)|Bertold]]. Ei ole kahtlust, et nüüd oli kaasas ka liivlasi. Latgaleid nimetatakse viimases järjekorras ja nende osakaal näib väiksem. Külade rüüstamisele tähelepanu ei pööratud – tungiti otse linnuse juurde, mille nõrkusest ilmselt oldi teadlik.&lt;ref name=&quot;vahtre68&quot;&gt;[[Sulev Vahtre]]. ''Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227''. Tallinn: Olion, 1990. Lk 68.&lt;/ref&gt; Kuigi Otepää linnus oli vahepeal üles ehitatud, viibisid Ugandi sõjaväe põhijõud tõenäoliselt mujal.&lt;ref name=&quot;wm&quot;/&gt; Linnus võis olla nõrgalt mehitatud ka lõikusaja tõttu. Krooniku sõnul olid linnuses viibijad &quot;omade vähesusest heidutatud&quot; ja alustasid Bertoldiga läbirääkimisi alistumise üle.&lt;ref name=&quot;vahtre68&quot;/&gt;

Kokkulepe oli juba sõlmitud, kui piiskopi sõjasulased Siffrid ja Alexander ronisid mäe vastaskülge mööda linnusesse.&lt;ref name=&quot;wm&quot;/&gt; Neile järgnesid liivlased. Nii pääses kogu vägi ugalastele märkamatult linnusesse sisse, võttis ära mäetipu ja vallutas kõrgeima kaitsetorni.&lt;ref name=&quot;vahtre68&quot;/&gt; Linnuses viibinud mehed tapeti, naised ja lapsed veeti orjadena Lätti koos rikkaliku sõjasaagiga.&lt;ref name=&quot;wm&quot;/&gt; Osa rahvast pääses siiski põgenema. Kroonik püüab veresauna õigustada seletusega, et need polevat teadnudki Bertoldi vastuvõtmisest. Mõne päeva puhkas vägi sealsamas ja jagas omavahel röövsaaki.&lt;ref name=&quot;vahtre68&quot;/&gt; Kuuldes eestlaste maleva lähenemisest, süütasid ristisõdijad linnuse põlema ja taganesid Võnnu linnusesse, [[Võnnu piiramine|mida ugalased asusid kättemaksuks piirama]].&lt;ref name=&quot;wm&quot;/&gt;

[[Pilt:Ümera lahing (1210).gif|pisi|Otepäält juhitud eestlaste sõjakäik [[Võnnu muinaslinnus|Võnnu]] alla 1210. aasta hilissuvel]]
Pärast seda, kui Bertold oma liitlastega oli korraldanud veresauna nõrgalt mehitatud ja reetlikult, läbirääkimiste kattevarjus vallutatud Otepääl, jäid ugalaste hulgas peale need, kes pooldasid agressiivset, sõjategevuse latgalite territooriumile kandmise strateegiat.&lt;ref name=&quot;helme&quot;/&gt; Ugandi vanemate senine äraootav poliitika ja püüdlus suuremat sõda vältida ei olnud ennast õigustanud ning oli selge, et tegutseda tuleb hoopis otsustavamalt.&lt;ref name=&quot;vahtre68&quot;/&gt; Olles mõistnud, et nende peamiseks vastaseks ei olnud enam latgalid, vaid ristisõdijad, suunasid ugalased oma jõulise tasuretke teraviku orduvendade tugipunkti Võnnu vastu. Eestlaste sõjakäik algas 1210. aasta hilissuvel, oli hästi ette valmistatud, toimus tavapärasest suuremate jõududega ning kulges hoogsalt ja edukalt, kulmineerudes võiduka [[Ümera lahing]]uga.&lt;ref name=&quot;helme&quot;/&gt;

====Otepää ristimine====
1215. aastal tabas Ugandit latgalite rünnakulaviin, mis oli ajendatud [[Tālava]] vanema [[Talibald]]i tapmisest eestlaste poolt. Latgalid lubasid sõdida seni, kuni eestlased kas tulevad rahu ja ristimist paluma, või hävitatakse nad täiesti maa pealt kõige juurtega.&lt;ref&gt;[[Sulev Vahtre]]. ''Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227''. Tallinn: Olion, 1990. Lk 106.&lt;/ref&gt; Samal ajal rüüstati ka Sakala maid. Suvel ja sügisel nõustusid mõlemad maakonnad ristisõdijate survel [[kristlus]]e vastu võtma.&lt;ref name=&quot;mstislav&quot;&gt;''Eesti ajalugu II'', lk 47&lt;/ref&gt; Kuigi latgalite ja orduvendade rüüsteretkedel oli kindlasti sõjast kurnatud maakondadele tugev mõju, oli lõunaeestlaste järeleandlikkus tingitud ka katsest aega võita ja leida uusi vastupanuvõimalusi.&lt;ref&gt;[[Mart Helme]]. ''Lembitu: eestlaste kroonimata kuningas''. Tallinn 2010. Lk 116.&lt;/ref&gt;

Kui Ugandi saadikud saabusid Riiga rahu paluma, esitati neile vana nõudmine – tagastada paljude aastate eest kaupmeestelt ära võetud varad. Ugalased suutsid selle nõude tagasi lükata, tuues teravmeelselt ette, et latgalid on kõik kaupade riisujad maha tapnud ja nad mitte kuidagi ei saa neid varasid tagasi anda. Ugalased lubasid lasta end ristida, tingimusel et kõik vanad tüliasjad unustatakse. Sellega riialased nõustusid ja lubasid saata preestrid Otepääle. Suve lõpul või sügise algul leidiski aset ulatuslikum ristimine, mille viisid ühiselt läbi piiskopliku leeri esindajana preester [[Petrus Kaikewalde]] ja ordupreester Otto. Ristimine ulatus põhja suunas kuni [[Emajõgi|Emajõeni]]. Pärast seda läksid preestrid tagasi, söandamata &quot;teiste eestlaste metsikuse tõttu&quot; veel vastristitute juurde elama jääda.&lt;ref&gt;[[Sulev Vahtre]]. ''Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227''. Tallinn: Olion, 1990. Lk 107.&lt;/ref&gt;

[[Jüri Uluots]] on Ugandi ristimise lepet käsitlenud &quot;kristliku vendluse&quot; lepinguna, mis iseloomult oli [[vasalliteet|vasalliteedileping]]. Lepinguga säilitas Ugandi näiliselt oma sõltumatuse, sattudes siiski Riia huvipiirkonda.&lt;ref&gt;[[Jüri Uluots]]. ''Eestlaste lepingud võõrastega XIII sajandil''. Rooma: Maarjamaa, 1975.&lt;/ref&gt; Pärast ristimist asus Otepääle saksa kaupmehi, kelle hulgast kroonik nimetab Isfridi.&lt;ref name=&quot;wm&quot;/&gt;

====Otepää hõivamine venelaste poolt (1216)====
[[Pilt:Otepää piiskopilinnus. Pealinnus. 12.jpg|thumb|1216–1217 kaasajastatud Otepää linnus on ilmselt Eesti vanim telliskiviehitis]]
Teised maakonnad, eriti Sakala, vaatasid Ugandi koostööle ristisõdijatega kui reetmisele. Mõistes, et Ugandi ei tule enda eest seismisega enam toime, otsustasid võimaliku päranditombu jagamises osaleda ka pihkvalased, süüdistades ugalasi riialastelt ristiusu vastuvõtmises. Sellega tahtis Pihkva jätta mulje, nagu oleks Ugandi nende mõjualune. Pihkva vürst [[Vladimir Mstislavitš]] tegi oma ähvarduse teoks, &quot;võttis aset Otepää mäel&quot; ja rüüstas selle ümbruses külasid ning provintse. Ugalaste vastupanust ei ole juttu.&lt;ref name=&quot;mstislav&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ugaunija&quot;&gt;[[Mart Helme]]. ''Lembitu: eestlaste kroonimata kuningas''. Tallinn 2010. Lk 116–117.&lt;/ref&gt;

Linnuse ajutine hõivamine venelaste poolt tõukas otepäälasi tihedamale koostööle ristisõdijatega. Et end Vene surve eest paremini kaitsta, kindlustasid ugalased järgneval talvel ühiselt koos riialaste ja mõõgavendadega linnust. Tulemuseks oli venelaste lahkumise järel Otepää ühine ülesehitamine ugalaste ja sakslaste poolt, selle kaasajastatud kindlustamine ning esimese Eestis asuva alalise saksa garnisoni saabumine linnusesse. 1217. aasta jaanuaris käisid ristisõdijad ja ugalased koos Pihkvamaal tasuretkel.&lt;ref name=&quot;mstislav&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;ugaunija&quot;/&gt;

Kui ugalased ja sakslased end aastail 1216–1217 kindlustasid, kasutati mahapõlenud linnust taastades lubimörti ja põletatud [[tellis]]eid ringmüüri püstitamisel neis kohtades, kus puidust ringmüür oleks vaenlasele haavatavam olnud.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; Tellis oli uuenduslik ehitusmaterjal, mille valmistamise oskus jõudis Eestisse Riiast, kus samal ajal ehitati [[Riia toomkirik|toomkirikut]].&lt;ref&gt;''Eesti ajalugu II'', lk 334&lt;/ref&gt; Šarreeritud telliste leidumise põhjal on oletatud, et Otepää ehitusmeister oli tõenäoliselt pärit [[Brandenburg]]ist.&lt;ref name=&quot;prints&quot;/&gt; Kivilinnuse ehitamisel osalesid aga kindlasti kohalikud eestlased. Linnusemüüri ladumist mäletab ka rahvapärimus, mis jutustab, kuidas põletatud telliseid anti telliselöövist mäkke ulatuvas mitmekilomeetrises ahelikus käest kätte.&lt;ref name=&quot;saadre&quot;/&gt; Üks telliselööv asus tõenäoliselt [[Kastolatsi]]s, ent ümbruskonda rajati neid rohkemgi.&lt;ref name=&quot;kirt&quot;/&gt; Samal ajal tellismüüri rajamisega püstitati linnusehoovi ka Püha Miikaeli kirik.&lt;ref name=&quot;prints&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;EAII&quot;&gt;''Eesti ajalugu II'', lk 252&lt;/ref&gt;

====Otepää piiramine ja lahing (1217)====
{{Vaata|Otepää lahing}}
Tekkinud olukorras vaatasid teised Eesti maakonnad murega Otepää kui vaenlase platsdarmi peale, mis oli nihutatud eestlaste alale. Kõige pakilisema ülesandena kerkis päevakorda vaenlase tugipunkti likvideerimine Eesti territooriumil. Võimalus selleks saabus Pihkva ja Novgorodi ühise vasturetkega Ugandisse, mille käigus asuti piirama ka Otepääd. Et saada oma pretensioonidele suuremat legitiimsust, kutsusid venelased Otepää alla ka eestlasi. [[Saarlased]], [[Harjumaa|harjulased]] ja sakalased võtsid kutse vastu.&lt;ref&gt;[[Mart Helme]]. ''Lembitu: eestlaste kroonimata kuningas''. Tallinn 2010. Lk 117.&lt;/ref&gt; [[Mart Helme]] peab tõenäoliseks, et Otepää piiramisel osales ka [[Lembitu]].&lt;ref&gt;[[Mart Helme]]. ''Lembitu: eestlaste kroonimata kuningas''. Tallinn 2010. Lk 117–118.&lt;/ref&gt; Vene kroonikates pole aga koostööst eestlastega juttugi – kaevatakse hoopis, et [[tšuudid]] saatnud libekeelseid tervitusi, ise aga kutsunud appi sakslasi.&lt;ref name=&quot;vahtre118&quot;&gt;[[Sulev Vahtre]]. ''Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227''. Tallinn: Olion, 1990. Lk 118.&lt;/ref&gt;

Talve lõpul Otepää linnust piirama kogunenud eestlaste ja venelaste vägi oli Henriku hinnangul 20 000-meheline. Tekkinud võitlusliidus oli mõõduandev koht saarlastel. Vaatamata ründajate arvukusele ei osutunud Otepää vallutamine kergeks. Mitu katset linnusesse sisse tungida löödi tagasi.&lt;ref name=&quot;vahtre117&quot;&gt;[[Sulev Vahtre]]. ''Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227''. Tallinn: Olion, 1990. Lk 117.&lt;/ref&gt; Otepää pidi nüüd olema silmatorkavalt tugev linnus, mis oli tõenäoliselt juba piiratud lubimördil laotud tellistest ja munakividest müüriga. Ugalased, mõõgavennad ja Riia piiskopi mehed kaitsesid linnust üle poole kuu, mille jooksul piiramine ei andnud tegelikult mingeid tulemusi.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; Venelased käisid samal ajal ümbrust rüüstamas ja heitsid tapetute laipu mäe jalamil olevasse vette, et kaitsjad ei saaks sealt endale joogivett ammutada.&lt;ref name=&quot;vahtre117&quot;/&gt;

Ristisõdijad mõistsid suurepäraselt, et Otepää langemine oleks neile suur strateegiline kaotus, eriti prestiiži osas. Oma autoriteedi taastamiseks ning Otepää vabastamiseks asus Riiast teele tugev vägi, millega teel liitusid ka orduvennad ja muud abijõud. Krooniku sõnul oli väe suurus 3000 meest.&lt;ref name=&quot;lembitu&quot;&gt;[[Mart Helme]]. ''Lembitu: eestlaste kroonimata kuningas''. Tallinn 2010. Lk 118.&lt;/ref&gt; Abiväes oli orduvendi, piiskopimehi, liivlasi, latgaleid ja ristisõdijaid.&lt;ref name=&quot;vahtre117&quot;/&gt; Saarlaste, venelaste ja teiste piirajate ülekaal oli aga sedavõrd suur, et abiväel õnnestus küll linnuseni läbi murda, kuid piirajaid laiali peletada ei suudetud. Abiväel ei jäänud üle muud, kui piiratutega linnuses ühineda.&lt;ref name=&quot;lembitu&quot;/&gt; Selles lahingus langes ka Bertold, kes oli seitse aastat varem lasknud Otepää linnuse maha põletada.&lt;ref name=&quot;wm&quot;/&gt; Ülerahvastatud kantsis, mida oli juba 17 päeva piiratud ja mille veevõtukoht oli reostatud laipadega, polnud inimeste ja loomade tarvis piisavalt varusid, mistõttu kolmandal päeval pärast abiväe linnusesse jõudmist olid piiratud sunnitud piirajatega läbirääkimistesse astuma.&lt;ref name=&quot;lembitu&quot;/&gt; Linnuse kaitsjate hulgas valitses selleks ajaks nii metsik nälg, et hobused olevat üksteisel sabad ära söönud.&lt;ref name=&quot;wm&quot;/&gt;

Märtsi esimestel päevadel sõlmiti Otepääl rahu, mille kohaselt sakslased pidid Ugandist lahkuma.&lt;ref&gt;''Eesti ajalugu II'', lk 48&lt;/ref&gt; Rahu fikseeriti ka kirjalikult [[ürik]]una.&lt;ref name=&quot;vahtre118&quot;/&gt; Võit Otepää linnuse piiramisel ja selle kõrval toimunud välilahingus oli olulise tähendusega nii inimkaotuste kui ka moraalsete tagajärgede tõttu. Edukalt lõppenud linnuse piiramine tõi kaasa ristisõdijate taandumise tervest Lõuna-Eestist.&lt;ref&gt;''Eesti ajalugu I'', lk 443&lt;/ref&gt; Otepää linnuse kaotamine oli ristisõdijatele suurim senine lüüasaamine, mis seadis küsimärgi alla kõik nende varasemad edusammud. [[Lembitu]] juhtimisel algas vägede koondamine otsustavaks vastasseisuks ristisõdijatega, mis leidis aset [[Madisepäeva lahing]]us.&lt;ref&gt;[[Sulev Vahtre]]. ''Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227''. Tallinn: Olion, 1990. Lk 119.&lt;/ref&gt;

====Otepää taasristimine====
[[Pilt:Otepää piiskopilinnus. Pealinnus. 14.jpg|thumb|Kivilinnuse müüri ladumiseks kasutati nii maa- kui telliskive]]
Pärast Sakala lüüasaamist hakkasid otepäälased tasapisi taas riialastega suhteid soojendama. Esimene märk sellest on, et 1219. aasta teisel poolel käisid ugalased kaasas ristiretkel Virumaale ja 1220. aasta märtsis Harjumaale.&lt;ref&gt;''Eesti ajalugu II'', lk 49&lt;/ref&gt; 1220. aastal tuli Ugandisse noor ordupreester Hartwig koos orduvendadega. Ta olevat Ugandis ristinud kõik, keda veel ristimata leidis.&lt;ref&gt;[[Sulev Vahtre]]. ''Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227''. Tallinn: Olion, 1990. Lk 149.&lt;/ref&gt; Tõenäoliselt samal aastal asusid Otepää linnusesse koos kohalike ugalastega elama mõõgavennad. Ametisse seati ka [[foogt]] ja koguti makse, millest Riia piiskopile tema osa üle anti. Linnuse ülesehitamine jätkus ja see varustati [[amb]]udega.&lt;ref&gt;[[Sulev Vahtre]]. ''Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227''. Tallinn: Olion, 1990. Lk 152.&lt;/ref&gt;

Otepää oli endiselt tähtsamaid tugipunkte Lõuna-Eestis. 1220. aastal peatus siin [[Järvamaa]]l ristimas käinud ja taanlaste poolt sealt välja aetud [[Theoderich (Eestimaa piiskop)|piiskop Theoderich]].&lt;ref name=&quot;wm&quot;/&gt; Teades Otepää tugevust, läksid venelased pärast Pihkva vaherahu tühistamist 1221. aastal suuremale rüüsteretkele Võnnu ja [[Turaida]] suunas, ilma et oleksid püüdnud piirata Otepääd. Ristisõdijate käes olnud linnustes teostati sel ajal suuri kindlustustöid, ühtlasi paigutades neisse tsisterne, et piiramiste puhul poleks veepuudust.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; 1222. aastal elasid Otepääl foogt Johann ja mitmed teised sakslased, kelle seas oli nii kaupmehi kui muude elualade esindajaid.&lt;ref name=&quot;wm&quot;/&gt;

====Eestlaste ülestõus (1223–1224)====
1223. aasta alguses puhkes Ugandis orduvastane ülestõus, mille käigus Otepääl olnud mõõgavennad ja teised sakslased tapeti või vangistati. Ülestõusuks saadi eeskuju [[Viljandi ordulinnus|Viljandi]]st, kus eestlased olid toiminud samamoodi. [[Liivimaa vanem riimkroonika|Liivimaa vanema riimkroonika]] andmetel tapeti Otepääl kõik sakslased ühe päevaga.&lt;ref&gt;[[Sulev Vahtre]]. ''Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227''. Tallinn: Olion, 1990. Lk 155–156.&lt;/ref&gt; Suuremaid võitlusi selle käigus Otepää juures ilmselt ei toimunud. Linnused vallutati eestlaste poolt ootamatu ülestõusuga seestpoolt.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt;

Ugalased kutsusid oma linnustesse Vene vürstide abiväed, sellega võib-olla ka end nende võimu alla andes. Vastusena [[Viljandi piiramine (1223)|Viljandi vallutamisele]] 1223. aasta augustis kindlustasid venelased oma garnisone Tartus ja Otepääl.&lt;ref name=&quot;eesti-ajal&quot;&gt;''Eesti ajalugu II'', lk 53&lt;/ref&gt; Sama aasta sügisel saabus Eestisse Novgorodi ja Pihkva koondvägi, mis mehitas nii Tartu kui Otepää linnused ja asus põhijõududega ristisõdijaid ründama.&lt;ref&gt;[[Mart Helme]]. ''Lembitu: eestlaste kroonimata kuningas''. Tallinn 2010. Lk 166.&lt;/ref&gt;

Otepää linnus alistus ristisõdijatele arvatavasti läbirääkimiste teel 1224. aasta jaanuaris. Otsus alistuda tugevale ristisõdijate väele oli ilmselt realistlik, kuna Ugandi oli suurema osa võitlusvõimelisi mehi juba varasemates sõdades kaotanud. Need otepäälased, kes soovisid vastupanu jätkata, kogunesid Tartu linnusesse, mis langes alles augustis.&lt;ref name=&quot;henry&quot;&gt;Valter Lang, Heiki Valk. ''[https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/b9678e67-5609-4e81-887a-cdf2af29f02c An Archaeological reading of the chronicle of Henry of Livonia: Events, traces, contexts and interpretations]''. // Tamm, Marek; Kaljundi, Linda; Selch Jensen, Carsten (Ed.). ''Crusading and Chronicle Writing on the Medieval Baltic Frontier: A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia''. (291−316). Ashgate Publishing, 2011.&lt;/ref&gt; Kuna otepäälased olid ristisõdijate vastu 1223. aastal üles tõusnud, olid neile alistumistingimused ka karmimad kui mujal Eestis. Kogu maa läks piiskopile, vastristituile linnuses enam osa ei antud ning neile kehtestati [[kümnis]].&lt;ref name=&quot;eesti-ajal&quot; /&gt;

===Piiskopilinnus===
[[Pilt:Otepää Linnamägi 166.jpg|pisi|Vana kivirist Linnamäe idapoolsel jalamil tähistab keskaegset matmispaika]]
[[Pilt:Otepää Linnamägi 154.jpg|pisi|Linnuse läänepoolne ringvall, taamal [[Otepää kirik]]]]
1224. aasta kevadel reisis Riiast Otepääle [[Eestimaa piiskop]]i tiitlit kandev [[Hermann von Buxhövden]], kelle piiskopkonna keskust oli algselt kavandatud [[Lihula]]sse.&lt;ref name=&quot;henry&quot;/&gt; Nüüd sai Otepää linnusest esimene keskus ilmalikule ja vaimulikule riigile, mis esialgu kandis veel [[Lihula piiskopkond|Lihula piiskopkonna]] nime. Seega oli Otepää Eestimaa piiskopi pealinnaks ja paavstivõimu keskuseks Eestis.&lt;ref name=&quot;postimees&quot;/&gt; Pärast [[Tartu lahing (1224)|Tartu lahingut]], mis lõpetas Ugandi sõjalise vastupanu ristisõdijatele, viis piiskop Hermann oma tooli 1224. aasta lõpul Tartusse üle.&lt;ref&gt;''Eesti ajalugu II'', lk 84&lt;/ref&gt; Vanadel kaartidel kannavad [[Tartu piiskop]]i valdused aga edaspidigi ''Odenpoa'' (ka ''Oldenpoa'') nime, mis tuleneb Otepää latiniseeritud nimest ''Odenpe''.&lt;ref&gt;Liivimaa kaardid, Rahvusraamatukogu&lt;/ref&gt;

Otepääl asudes andis piiskop Hermann linnuses paiknevatele meestele Engelbrecht von Tiesenhausenile, [[Theoderic de Bekeshovede]]le, Helmold von Lüneburgile ja Johann von Dolenile igaühele ühe kihelkonna [[lään]]iks. Aadlimehed said korraga endale koha linnuses ja suure lääni.&lt;ref&gt;''Eesti ajalugu II'', lk 113&lt;/ref&gt; Tiesenhausenile võidi läänistada ka arvatav [[Päidla mõis|muinasmõis Päidlas]].&lt;ref name=&quot;koovit&quot;/&gt;&lt;ref&gt;[[Ruuben Kaalep]]. ''[https://dea.digar.ee/article/otepaateataja/2022/09/08/11.8 500 aastat Päidla esmamainimisest]''. // ''[[Otepää Teataja]]'', 8.09.2022. Lk 12.&lt;/ref&gt; Nii said alguse piiskopkonna nimekad vasallisuguvõsad.&lt;ref&gt;[[Sulev Vahtre]]. ''Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227''. Tallinn: Olion, 1990. Lk 166.&lt;/ref&gt; Uued ülikud abi­ellusid arvatavasti seniste eesti võimuperekondade naisliikmetega.&lt;ref name=&quot;koovit&quot;/&gt; Alistumistingimustest tulenev keeld põlisrahval linnusesse asuda ei jäänud igatahes püsima – 13. sajandi teisest poolest saadud leiud viitavad, et linnuses elas ka eestlasi.&lt;ref&gt;''Eesti ajalugu II'', lk 64&lt;/ref&gt;

Piiskop oli niisiis linnusesse paigutanud hulga ristisõdijaid, misläbi Otepääle tekkis jälle nii tugev sõjaline keskus, et 1225. aastal võeti siit ette sõjakäik [[Virumaa]] vallutamiseks taanlastelt.&lt;ref name=&quot;wm&quot;/&gt; Samal aastal külastas Otepääd paavsti legaat (katoliku kirikupea volinik välisriigis) [[Modena Wilhelm]], kes märkis siin tugeva linnuse ja kahe kiriku olemasolu.&lt;ref&gt;[[Heino Mägi]]. ''Otepää ajaloost 2010. aastal''. ''[https://web.archive.org/web/20140423151733/http://www.otepaa.ee/ot/290%20OT%20nr.%202.pdf Otepää Teataja]'', lk 8, 29. jaanuar 2010&lt;/ref&gt; Seega olid selleks ajaks linnuse ülesehitustööd lõpule viidud ning ilmselt samal ajal rajati vastaskünkale maaelanike jaoks ka [[Otepää kirik]].&lt;ref name=&quot;wm&quot;/&gt; 13. sajandi keskpaigaks taastus alev Linnamäe ja kiriku vahel.&lt;ref&gt;''Eesti ajalugu II'', lk 128&lt;/ref&gt;

1230. aastatel leidsid Otepääl enesele asupaiga Novgorodis kukutatud possaadnik Boriss Negotševitš ja Pihkva trooni taotleja Jaroslav Vladimirovitš.&lt;ref&gt;''Eesti ajalugu II'', lk 57&lt;/ref&gt; 1233. aastal aeti Jaroslav Pihkvast minema ja leidis koos toetajatega pelgupaiga oma õemehe [[Theoderic de Bekeshovede]] juures Otepääl. Samuti viibis Liivimaal pagenduses Boriss Negotševitš, kes oli 1232. aastal koos oma läänemeelse klikiga Pihkva toetusel püüdnud Novgorodis võimu haarata. 1233. aastal vallutasid nad koos Tartu piiskopkonna abiväega [[Irboska]] linnuse, Jaroslav Vladimirovitš langes aga seejärel vangi. Tartlased ja otepäälased tegid veel samal aastal rüüsteretke kuni Tessovoni Novgorodi lähedal.&lt;ref&gt;[[Andres Adamson]]. ''1242: Müüti murdes''. Tallinn 2013. Lk 43.&lt;/ref&gt; Novgorodi vürst Jaroslav Vsevoloditš vastas 1234. aastal suurema rüüsteretkega Tartu piiskopkonda, laastades maad Tartu ja Otepää ümber, kuni lõpuks omavahel rahu tehti.&lt;ref&gt;[[Andres Adamson]]. ''1242: Müüti murdes''. Tallinn 2013. Lk 43–44.&lt;/ref&gt; Pihkva ja Novgorodi pagulaste koloonia Otepääl jäi alles.&lt;ref&gt;[[Andres Adamson]]. ''1242: Müüti murdes''. Tallinn 2013. Lk 44.&lt;/ref&gt; 

13.–14. sajandil säilis Otepää jõukus, mis rajanes muinasaega ulatuval teedevõrgul ja kaugkaubanduse traditsioonil. Osa Lätist tulevat kaupa liikus Kagu-Eesti sisealadele ja ka Venemaale endiselt Otepää kaudu. Linnuse juures asunud alevi ja lähiümbruse elanike arv küündis 14. sajandi teisel poolel 400–500 inimeseni. Otepää kaotas oma koha kaugkaubanduses aga järk-järgult Tartule, kust veetee Pihkvasse oli turvalisem ja soodsa tuule korral ka kiirem.&lt;ref&gt;[[Heiki Valk]]. ''Otepää alevi hiilgus ja allakäik''. [http://www.horisont.ee/arhiiv-2019/Horisont-2-2019.pdf ''Horisont'' 2/2019]. Lk 34.&lt;/ref&gt; Piiskopiresidents ja kaubalinn Tartu hakkas Otepää tähtsust keskusena varjutama juba 13. sajandil, surudes ta üha enam tagaplaanile poliitiliselt määravate sündmuste hulgas.&lt;ref name=&quot;mäll&quot;/&gt; Otepää [[Ääremaastumine|ääremaastumist]] kiirendas Tartu ühinemine [[Hansa Liit|Hansa Liiduga]] 1280. aastal.&lt;ref name=&quot;koovit&quot;/&gt; Kindlusena kahanes Otepää sõjaline tähtsus seoses [[Kirumpää piiskopilinnus]]e rajamisega 13. sajandi keskel ja [[Vastseliina piiskopilinnus]]e rajamisega 1342. aastal, mis võtsid üle idapiiri kaitsvate linnuste rolli.&lt;ref name=&quot;saadre&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt;

===Vasallilinnus===
[[Pilt:Otepää Linnamägi 159.jpg|pisi|Vaade linnusemüüri restaureeritud aknaavast ida poole]]
14. sajandil kujunes Otepää linnusest Tartu piiskopkonnas asuv [[vasallilinnus]]. Linnuse üleminek piiskopi käest vasallide kätte toimus samm-sammult: esialgu haldasid vasallid linnust benefiitsina, hiljem aga anti see neile [[linnuselään]]ina. Sel ajal kuulus Otepää linnus valdavas osas kohapeal asuvale [[Uexküll|Üxkülli]] suguvõsale, kes olid ühtlasi Tartu piiskopi tugevaimad vasallid.&lt;ref name=&quot;mäll&quot;/&gt; Õiguse mingile osale linnusest säilitas ka [[Tiesenhausen]]i suguvõsa.&lt;ref name=&quot;mäesalu&quot;/&gt;

1343. aasta [[Jüriöö ülestõus]]u ajal asus Otepää linnuses [[Tartu piiskop]]i vägede staap isand Johan Üxkülli juhatusel. Sama aasta mai lõpul tungis Tartu piiskopkonda Pihkva venelaste 5000-meheline vägi ja liikus kuni Otepääni, röövides ja põletades oma teel kõigest väest ning tappes Otepää ümbruses inimesi ja loomi. Otepää ümbruses laastati viis ööd ja viis päeva ilma hobuselt maha tulemata, linnusest siiski jõud üle ei käinud. Seejärel pöördus venelaste vägi koos paljude vangidega Pihkva poole tagasi, teel aga kohtuti [[Liivimaa ordu]] vägedega ja toimus [[Vastseliina lahing]].&lt;ref&gt;[[Sulev Vahtre]]. ''Jüriöö''. Tallinn 1980. Lk 75–76.&lt;/ref&gt;

Johannes von Üxküll, kes hoidis Otepää linnust benefiitsina, suri 1376. aastal. Juriidilisest seisukohast oleks linnus pidanud pärast benefiitsi hoidja surma süserääni ehk Tartu piiskopi valdusse tagasi minema. Kadunu vennad Herman ja Otto Üxküll aga haarasid enda kätte kogu Johannesele kuulunud benefiitsi, kuhu kuulusid nii linnus kui ka maavaldused, ning ähvardasid piiskop Heinrich I Veldet lausa sõjaga. Konflikt lahendati siiski rahumeelselt: veel samal aastal saavutatud kokkuleppe tulemusena maksid vennad Üxküllid piiskopile läänilepingu sõlmimise eest 2000 rahamarka ja nende õigused kinnitati täies ulatuses nii maavaldustele kui ka linnusele.&lt;ref name=&quot;mäll&quot;/&gt;

Kolm aastat hiljem sattus Otepää linnus uuesti piiskopkonna sisetülide keskmesse, kui korraga nimetati ametisse kaks Tartu piiskoppi. Vennad Üxküllid aktsepteerisid 1379. aastal isandana [[Albrecht Hecht]]i, kes oli ordu toetusel seatud vastupiiskopiks [[Dietrich Damerow]]i vastu. Piiskopkonnas võimu kindlustanud Damerow tõlgendas seda ilmselt enda vastu toime pandud reetmisena, misläbi Üxküllid olid tema silmis kaotanud õiguse linnuseläänile. Sealjuures ei vaidlustanud piiskop nende õigust läänina hoitud maavaldustele, küll aga linnusele, mida keskaja tavade kohaselt pidi [[kastellaan]] hoidma iga hinnaga. Ilmselt jäi Otepää linnus reaalsuses siiski Üxküllide kätte.&lt;ref name=&quot;mäll&quot;/&gt; 1386. aastal märgitakse ühe lepingu sõlmimiskohana Üxküllide valduses olevat Otepää linnust.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt;

Dietrich Damerowi ja ordu suhted teravnesid 1396. aastaks otsese sõjani. Damerowi liitlastena saabusid Tartu piiskopkonda [[vitaalivennad]], linnuseid kindlustati ja Otepääd võidi tugevdada tulirelvadega.&lt;ref name=&quot;mäesalu&quot;/&gt; Piiskopkonna vägede sõjapealikuks tõusis Herman von Üxküll, näidates end truu ja ausa mehena.&lt;ref name=&quot;mäll&quot;/&gt; Suvel vallutas Liivimaa ordu [[Saksa ordu]] vägede toel kõik Tartu piiskopkonna linnused. Otepää linnuselt on leitud Saksa ordule tüüpilisi ammunooleotsi, mis viitavad Otepääl 1396. aastal peetud lahingule.&lt;ref name=&quot;mäesalu&quot;/&gt; Truu teenistuse eest taastas Dietrich Damerow 1398. aastal vendadele Üxküllidele ning nende seaduslikele pärijatele õiguse Otepää linnusele ja selle juures oleva asula linnuseläänile, mille nad olid kaotanud &quot;Hechti sõja&quot; ajal koos kõigi õigustega, nagu nende eelkäijad ning nemad seda hoidnud olid. Mõlemad vennad surid testamentide põhjal otsustades rikka mehena: Herman 1405. ja Otto 1417. aastal.&lt;ref name=&quot;mäll&quot;/&gt;

===Linnuse hävimine===
[[Pilt:Otepää - wmee-058.jpg|pisi|Linnuse idaküljel olnud hoonete varemed, taustal [[Tehvandi spordikeskus|Tehvandi suusahüppemägi]]]]
Linnamäe kultuurkiht viitab linnuse hävimisele suures põlengus. Suured purustused linnuse põhja- ja kirdekülje hoonetel annavad alust oletada, et põlengus plahvatas ka püssirohi. Linnuse hävingut on seostatud Dietrich Damerowi ja ordu vahelise sõjaga 1396. aastal või [[Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481)|Liivimaa–Pihkva sõjaga]] aastail 1480–1481. Kumbki daatum ei sobitu siiski täpselt linnamäe leiumaterjaliga, mis näib viitavat 15. sajandi I veerandil aset leidnud tulekahjule. Ei ole teada, kas tegemist võis olla õnnetuse või tahtliku süütamisega.&lt;ref name=&quot;mäesalu&quot;/&gt;

Otepää linnuse hävingu ajaline alampiir tuleneb 1955. aasta kaevamistel saadud mündileiust, kuhu kuulub 26 münti, mis on algselt moodustanud ühe rahakoti või aardekese. Enim kohtab seal Tartu piiskopkonna vaskseid penne, mis seostuvad peamiselt Dietrich Damerowi valitsemisajaga. Kõige hilisem verming on löödud Liivimaa Ordu poolt ajavahemikul 1406–1415, millest järeldub, et mündileid ei saanud maapõue jääda enne 1406. aastat.&lt;ref name=&quot;kiudsoo&quot;&gt;[[Mauri Kiudsoo]]. ''[https://sise.etis.ee/File/DownloadPublic/64e6fdde-2cab-4c78-a358-875d777769c3?type=&amp;name=Fail_KIUDSOO2010_EJA.pdf Otepää linnuse mündileid]'' // ''Estonian Journal of Archaeology'', 14 (1) / 2010,  90−92.&lt;/ref&gt; Tingliku ülempiiri linnuse hävingule seab aga Liivimaa 1422.–1426. aasta mündireform, millele vastavad leiud kultuurkihis puuduvad.&lt;ref name=&quot;koovit&quot;/&gt;

Mündileid pärineb Liivimaa keskaja aarderikkaimast perioodist. [[Ivar Leimus]] on seda perioodi (umbes 1390–1420) iseloomustanud sügava keskaegse depressioonina, mis kaasnes suure rahvastikukaotusega. Depressiooniga on seostatav ka 15. sajandi esimese veerandi Liivimaal toimunud kuni kolmekordne hinnatõus.&lt;ref name=&quot;kiudsoo&quot;/&gt; Suurtele rahvastikukaotustele viitab samuti Otepäält Piiri tänavalt leitud katkuhaud, kuhu on maetud perekondade kaupa surnuid. Matuseid seostatakse 1378. aasta katkupuhanguga, mille järel jäi Tartu piiskopkonnas ühe allika põhjal ellu kuuendik, teise järgi vaid kümnendik elanikest.&lt;ref&gt;[https://leht.postimees.ee/7127021/otepaa-torustikuehitusele-jai-ette-katkuhaigete-uhishaud Otepää torustikuehitusele jäi ette katkuhaigete ühishaud]. [[Postimees]], 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.eestijuured.ee/et/artiklid/katk-keskaegses-eestis Katk keskaegses Eestis]&lt;/ref&gt;

Selleks ajaks olid Otepää linnuse kaitserajatised ka sõjalises mõttes vananenud. Osa linnuse kaitsemüüre olid peaaegu 200 aastat vanad ja uute relvade – suurtükkide – vastu liiga nõrgad. Orust esilekerkiv mägi, mis varasemal ajastul andis tugeva kaitse-eelise, osutus nüüd ebasoodsaks positsiooniks. Linnuse taastamine sõjalise kindlustusena oleks osutunud väga keerukaks ja kulukaks. Otto von Üxkülli testament 1417. aastast lubab oletada, et ta ei elanud sel ajal enam Otepää linnuses, vaid testamendis esimest korda mainitavas [[Pühajärve mõis]]as. Mõisa ülesehitamiseks võidi kasutada varemeisse jäänud linnuse kive. Järgmisel aastal müüsid vasallid Hans ja Engelbrecht von Tiesenhausen muude valduste kõrval oma osa Otepää linnusest või selle juurde kuuluvast maast Peter von Tiesenhausenile, millest järeldub, et linnus ei olnud ainult Üxküllide valduses.&lt;ref name=&quot;mäesalu&quot;/&gt;

Ei ole selge, kui palju linnust pärast põlengut edasi kasutati. Otepää linnust või linnusevalli on mainitud veel 1475. ja 1477. aastast pärinevates ürikutes. Ajastule iseloomulik kivikeraamika viitab, et mägi püsis mingil määral kasutusel vähemalt kuni 15. sajandi lõpuni.&lt;ref name=&quot;mäll&quot;/&gt; 1555. aastal öeldakse linnuse kohta ainult &quot;vana lagunenud kindlus, praegu mõisamajand&quot;.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; Linnuse mahajätmise järel säilis alev pikka aega, eksisteeris kirjalike allikate põhjal veel 16. sajandi keskel&lt;ref name=&quot;mäesalu&quot;/&gt; ja hävis või jäeti maha [[Liivi sõda|Liivi sõja]] aastatel. Piirkonna majanduskeskus siirdus pärast linnuse tähtsuse kadumist arvatavasti Linnamäest kahe kilomeetri jagu kirdesse, hilisema [[Vana-Otepää mõis]]a paikkonda.&lt;ref name=&quot;saadre&quot;/&gt;

==Linnuse ülesehitus==
[[Pilt:Otepää Linnamägi 165.jpg|pisi|Piki mäe loodenõlva voolav oja võib olla jäänuk linnuse vesitõkkest]]
[[Pilt:Otepää Linnamägi 153.jpg|pisi|Linnamäe ülemisele platoole viib mööda mäe järsku edelanõlva 141 astmega trepp]]
Otepää linnus oli [[mägilinnus]], mille põhiplaan ligi tuhande aasta vältel järgis enamjaolt maapinna looduslikku reljeefi. Linnuse asukohta ajendasid valima mäe suurepärased looduslikud kaitse-eeldused. Pealinnus asus 40 meetri kõrgusel ümbritsevast maapinnast, eeslinnus sellest 20 meetrit madalamal.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; Kõrguse poolest mäejalamilt ületas Otepää linnus kõik teised Eesti linnamäed, mille tavaline kõrgus on 10–12 meetrit.&lt;ref name=&quot;maamees&quot;/&gt; Ühtlaselt ovaalse kujuga mäel on äkilised kõrged nõlvad (30–35°) ning idast ja läänest ümbritsevad seda allikatoitelised veekogud, mis on nüüdseks osaliselt soostunud.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; Piki mäe loodejalamit [[Alevijärv]]e voolav oja võis olla veerohkem ja täita [[vallikraav]]i rolli. Mäe külgi on 12. sajandil&lt;ref name=&quot;koovit&quot;/&gt; kunstlikult muudetud veelgi järsemaks.&lt;ref name=&quot;eesti muinaslinnad&quot;&gt;Ain Mäesalu; Heiki Valk (Toim.). ''Eesti muinaslinnad''. Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, 2008. (''Muinasaja teadus 20''). Lk 307.&lt;/ref&gt;

Mäe kõrgemal platool oli pealinnus, madalamal platool paiknes esialgu avaasula, alates 11.–12. sajandist eeslinnus. Pealinnuse ringvalli idaküljel oli ainus väravaava, mis ühendas pealinnust eeslinnusega.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; Tee linnusesse tuli künka põhjaotsast alumisele astangule ja kulges sealt piki idapoolset nõlva linnuseväravani, kus tegi täisnurkse käänu linnuseõue.&lt;ref name=&quot;saadre&quot;/&gt; Linnuse loodusega seotud korrapäratu põhiplaan jäi püsima, kui 13. sajandil ehitati linnus ümber mantelmüürlinnuseks.&lt;ref name=&quot;pass&quot;/&gt; Selles linnusetüübis jäi ringmüür linnuseehitiste välimiseks seinaks ja moodustas ühtlasi kogu linnust mantlina hõlmava müüri. Kivilinnus jätkas uutes vormides vanu kohalikke ehitustraditsioone nii põhitüübi kui osalt ka materjali poolest.&lt;ref name=&quot;kunst&quot;/&gt;

Juba muinaseestlaste linnuse arhitektuuris oli kasutatud rikkalikult põllukivi. Kivilinnuseks ümberehitamisel säilis linnuse põhiplaan. Igal juhul ehitati kõigepealt kivilinnusena välja üksnes ülemisel platool paiknev osa, mille jäänused on tõenäoliselt vanim Eesti telliskiviehitis. Tähelepanuväärsed 13. sajandist ümberehitusteta säilinud müürikonstruktsioonid teevad Otepää linnuse varemed hindamatuks allikaks Baltimaade ehitusajaloo uurimisel. Kõik läbiuuritud kivilinnuse müürid on laotud tellistest ja maakividest, peamiselt kasutades lubimörti, kuid müürisisestes osades kohati ka savi.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt;

Kivilinnusele andsid ilme kohmakas põllukivi ning temaga liitunud soe punane tellis.&lt;ref name=&quot;kunst&quot;/&gt; [[Romaani kunst|Romaani stiilile]] omaselt on Otepää linnuse tellised õhemad ja neid on läinud rohkem jooksvatesse meetritesse. Nii on Otepää linnuse tellised pikemad ja kitsamad võrreldes [[Tartu toomkirik]]us ja [[Tartu Jaani kirik]]us kasutatud tellistega.&lt;ref name=&quot;prints&quot;/&gt; Linnuselt on leitud ka faasitud nurgaga profiiltelliseid, mis võimaldasid karme müüripindasid mitmeti elavdada ja kaunimaks muuta.&lt;ref name=&quot;konserveerimine&quot;&gt;Olev Prints. ''[https://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0000372.pdf Otepää piiskopilinnus. 1961. a. konserveerimis- (ja uurimis-) tööde aruanne]''. Tallinn 1962.&lt;/ref&gt;

Teadmised linnuse ülesehitisest puudutavad peamiselt kivilinnuse perioodi. Hilisema ehitustegevusega on muinasaegne 0,5–0,8 m paksune kultuurkiht tugevasti segatud ning jäljed muistsetest kaitseehitistest ja hoonetest ei ole kuigivõrd selged. Kokku on väljakaevamisi tehtud umbes 2300 m² suurusel alal. Kaevamisi on tehtud peamiselt Linnamäe kõrgemal lõunaosal, vähem madalamal põhjapoolsel platool.&lt;ref name=&quot;muinaslinnad&quot;/&gt; Seni on kaevamised hõlmanud põhjalikumalt ülalinnuse põhja- ja kirdeosa, osaliselt ka paari läänekülje ruumi. Kaevandid eeslinnuse alal on olnud tunduvalt väiksemad. Linnuse muude osade kohta on ka andmed palju oletuslikumad.&lt;ref name=&quot;mäesalu&quot;/&gt;

Pärast linnuse mahajätmist on suur osa seal paiknenud ehitiste kive lahti toksitud ja ära veetud. Eeslinnuse kaitsemüürid olid kohati kuni vundamendini lammutatud.&lt;ref name=&quot;mäesalu&quot;/&gt; Linnuse maapealne osa oli juba 19. sajandiks peaaegu täielikult hävinud, vähendades kunstiajaloolaste huvi Otepää linnuse vastu.&lt;ref name=&quot;mäll&quot;/&gt; Arheoloogilistel väljakaevamistel selgus aga, et varisemiskihi ja rohukamara alla mattunud müüriosad olid säilinud üllatavalt hästi, kuna neid ei olnud võimalik ehitusmaterjaliks kätte saada.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt;

Müüristikust on säilinud alaosa, mis oli kaetud kultuurkihiga ja on osaliselt välja kaevatud.&lt;ref name=&quot;pass&quot;/&gt; Paljastunud müürisäilmed on seinte osas säilinud keskmiselt 2 meetri kõrguselt. Seinamüüride ülemised osad on tugevalt kõdunenud. Rohkesti on kõdunenud telliseid ka seinte külgpindadel.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; Seinte välisküljel oli mört väljakaevamise ajaks nii kõdunenud, et kive võis käega ilma suurema pingutusega müürist eraldada. Paljud ülemised kivid püsisid kohal ainult oma raskusega. 1960. aastal alustati linnuse müüriosade konserveerimist. Kaitseks vihma- ja sulamisvee eest kaeti müüristik pealt betoonkattega.&lt;ref name=&quot;prints&quot;/&gt;

===Eeslinnus===
[[Pilt:Otepää - wmee-060.jpg|pisi|Eeslinnuse sisehoov]]
I aastatuhande teisel poolel oli mäe madalamal platool asula.&lt;ref name=&quot;Arheoloogiga E. teedel&quot;/&gt; Asula mahajätmine 11. sajandil oli ajutine. Linnamäe madalamal platool olev asula kindlustati 12. sajandil eeslinnuseks.&lt;ref name=&quot;eesti muinaslinnad&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;siig&quot;/&gt; Teisal on viidatud, et eeslinnus võidi rajada juba 11. sajandil.&lt;ref name=&quot;lunis&quot;/&gt;

Kui arvestada üksnes pealinnuse pindala (4500 m²), liigituks Otepää linnus keskmise suurusega, suhteliselt tavaliste linnuste sekka. Koos eeslinnusega (4800 m²) oli Otepää linnuse pindala aga üle kahe korra suurem.&lt;ref name=&quot;koovit&quot;/&gt; Nii kujunes madalam platoo tähtsaks paigaks linnuse majandustegevuses. Selle tulemusel on eeslinnuse kultuurkihi paksus kohati kuni 2,5 meetrit.&lt;ref name=&quot;Arheoloogiga E. teedel&quot;/&gt; Linnamäe madalamalt platoolt saadi rohkelt hilisrauaajast pärinevaid rauašlakitükke ja pronksivaluga seotud leide.&lt;ref name=&quot;mt20&quot;/&gt;

13. sajandi alguses oli eeslinnust ümbritsenud puidust tara.&lt;ref name=&quot;saadre&quot;/&gt; 13. sajandi lõpul ümbritseti eeslinnus tellistest ringmüüriga.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; Selle põhjaosas mäe kirdejalamil asus ainus värav, mille kaudu käis ühendus linnusega.&lt;ref name=&quot;pealinn&quot;/&gt; Millalgi 14. sajandi jooksul poolitati eeslinnus veel ühe idast läände kulgeva vahemüüriga.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; Eeslinnust kaheks jagaval vahemüüril oli neljakandiline torn.&lt;ref name=&quot;pass&quot;/&gt; See linnuse hilisem ehitusperiood esindas [[gooti kunst]]i.&lt;ref name=&quot;kunst&quot;/&gt; Nõnda kujunes eeslinnus omaette tugevaks kaitsepositsiooniks.&lt;ref name=&quot;kunst&quot;/&gt;

===Ringmüür===
[[Pilt:Otepää Linnamägi 157.jpg|pisi|Ringmüür linnusekiriku põhjapoolse nurga juures]]
[[Pilt:Otepää piiskopilinnus. Pealinnus. 11.jpg|pisi|Muldvalli ja ringmüüri jäänused]]
Eestlaste pealinnus asus mäe lõunaosas ülemisel platool pindalaga umbes 4500 m², mis oli piiratud kõrge ringvalliga.&lt;ref name=&quot;eesti muinaslinnad&quot;/&gt; Valli ehitamiseks kasutati liiva ja põllukive, mida seostati ning tihendati mätaste, puutüvede ja haoga. Muinaslinnuses kasutati eestlaste poolt ka munakividest ühtlaselt laotud, kuid ilma mördita kaitseseina, mida ülemises osas täiendati ilmselt puitseinaga.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; 11. sajandil hakati linnust täiendavalt kindlustama tugeva muldvalliga mäe põhjaäärel, vastu põhjapoolset astangut ning vahetult selle lähedal idaserval, kus asus linnuse värav.&lt;ref name=&quot;saadre&quot;/&gt; 12. sajandil ning 13. sajandi algul püstitati linnusele senisest veel tugevamad kaitserajatised ja linnuseõue ümbritses nüüd täielikult ringvall.&lt;ref name=&quot;muinaslinnad&quot;/&gt; 13. sajandi algul ehitati linnuse ümber puittara.&lt;ref name=&quot;saadre&quot;/&gt;

Kivilinnuseks ümberehitamine seisnes esmalt puittara asendamises telliste ja mördiga laotud 2 meetri laiuse müüriga.&lt;ref name=&quot;kirt&quot;/&gt; Kui telliskivist ringmüür koos väravat kaitsva eesõuega oli valmis, jätkati ehitustegevust juba müüri varjus.&lt;ref name=&quot;saadre&quot;/&gt; Tõenäoliselt püstitati tellismüür otse varasema ringmüüri kividest laotud südamiku kohale. Muldvall, mis kaitses sidemördita seina väljastpoolt, kõrvaldati kaitse huve silmas pidades alles pärast uue müüri valmimist. Nii ei olnud müür ehitatud vahetult mäenõlvale – lõunapoolse ringmüüri ja äkilise mäekallaku vahele jäi paari meetri laiune tasane maariba. Et takistada vaenlase pääsu linnuse lõunapoolse ringmüüri taha, ehitati hiljem väravast lõuna pool põikisuunas ringmüürile mööda mäekallast allapoole kulgev tõkkemüür.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; Vabakujuline ringmüür järgis mäe konfiguratsiooni, piki müüri paiknesid reeglipäratult üksikud hooned. Osa hoonetest ehitati müüriga samal ajal, osa pärinevad hilisemast ehitusperioodist.&lt;ref name=&quot;pass&quot;/&gt; Ringmüüri külge ehitatud ruumide seinad ei olnud üldiselt müüriga algselt seotud.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;prints&quot;/&gt;

Tugev ringmüür etendas linnuse kaitses peaosa, moodustades koos mäenõlvaga kõrge kurvilise kaitseseina. Ringmüüri ülaosa palistas laskeavadega varustatud rinnatis, mille varjus kulges kitsas, tõenäoliselt katustatud platvormi taoline kaitsekäik sõjameestele.&lt;ref name=&quot;kunst&quot;/&gt; Müür oli laotud keskaja ehituskunsti parimate traditsioonide järgi ning oma täpse vertikaalsusega olid säilinud müüriosad veel 20. sajandilgi eeskujulikud. Täpne vertikaalsus tuli selle hinnaga, et horisontaalselt tellisteread natuke kõiguvad. See väike ebatäpsus, mida on raske järgi teha, annab müüritisele tema ilu ja kunstilise mõju.&lt;ref name=&quot;prints&quot;/&gt; Ringmüür oli kahe meetri paksune, lõunaosas on väike ringmüüri lõik puidust.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; Müüri alumine osa on laotud raudkividest, kusjuures sideainena kasutati sammalt ja mulda. Umbes kahe meetri kõrguselt algab mördiga seotud tellismüür.&lt;ref name=&quot;saadre&quot;/&gt;

===Väravatorn===
Linnusesse pääses mööda mäe idakülge päripäevalises suunas kulgevat teed mööda. See tee pakkus parimat kaitsepositsiooni käsitsivõitluse puhuks ja jäi püsima ka kivilinnuses.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; 12. sajandil linnuse tugevdamisel pöörati kõige suuremat tähelepanu põhjapoolsele küljele vastu mäe madalamat osa, mille kaudu kulges tee linnusesse. Just see osa ringvallist kindlustati kõige tugevamalt. Tee ja väravakäigu kaitseks oli ilmselt püstitatud kõrgem tornrajatis, mida Henriku kroonikas nimetatakse ''arx munitionis'' (kindluse kants) ja ''municio montis'' (mäe kindlustus).&lt;ref name=&quot;muinaslinnad&quot;/&gt; 13. sajandi algul kindlustati värava ümbrust suurte raudkividega, mida toodi kohale ümbruskonnast.&lt;ref name=&quot;saadre&quot;/&gt;

Värava algse arhitektuuri rekonstrueerimiseks on liiga vähe materjali. Väravaesine on olnud sillutatud munakividega, sillutis jätkub ka väravataguses eesõues.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; Otse värava taga avaneb väike, osaliselt sillutatud põrandaga ruum, millest on säilinud mõlemad pikiseinad, väravaavaga idasein ja osa lääneseina loodenurgas. Seda ruumi on tinglikult peetud eelhooviks, kuid arvatavasti moodustas ta väravat kaitsva tornitaolise ehitise, mille alumine korrus moodustas kangialuse, kust pääses linnuse hoovi ja nähtavasti ka suurde relvakambrisse.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; Eelõue on kunagi loodest piiranud lai müür, võimalik ka, et mingi väravaehitis. Eelõue piirab edelast relvakambri vare, kagust peavärava edelakülg.&lt;ref name=&quot;konserveerimine&quot;/&gt;

===Peatorn===
[[Pilt:Otepää Linnamägi 156.jpg|pisi|Peatorni alusmüüride säilinud osa]]
[[Pilt:Otepää - wmee-051.jpg|pisi|Kunagise peatorni asukohas seisab Eesti muinaslinnuste kaart]]
Suurim uuendus linnuse põhiplaanis kivilinnuseks ümberehitamise käigus oli kõrge peatorni püstitamine. Oletatavasti ei asunud linnuse kõrgeim ja keskseim torn nüüd enam peavärava kohal, vaid pealinnuse lääneküljel. Ringmüürist ja muudest linnuse ehitistest eraldi seisev linnuse peatorn asetses tõenäoliselt praeguse muinaslinnuste kaardi asukohal, Linnamäe kõrgeimas tipus.&lt;ref name=&quot;pealinn&quot;/&gt; Ei ole samas selge, kas peatorn ehitati sinna kivilinnuse rajamisega muistse vabadusvõitluse ajal, või oli seal olnud juba varem.&lt;ref name=&quot;lunis&quot;&gt;[https://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_08700560.pdf Otepää linnus]{{Kõdulink|aeg=aprill 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

Peatorn võis olla üks esimesi kaitserajatisi, mille püstitamisele kivilinnuse juures asuti. Kivilinnuseks ümberehitamisel valmis esimesena ilmselt kas ringmüür või peatorn. Peatorni täpse kõrguse kohta puuduvad andmed.&lt;ref name=&quot;lunis&quot;/&gt; Edaspidi võisid peatornis paikneda linnuses elanud vasallide eluruumid. Ülalinnusel võis olla kolmaski torn mäe lõunatipus, kuid selle vundament on läbi kaevamata. Osaliselt edelapoolses linnuseosas teostatud proovikaevamised tõid päevavalgele ühe ringmüüri lõigu, mille lähem seos ruumidega on jäänud välja selgitamata.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt;

===Veetsistern===
Üks omapärane moodustis on linnuse hoovil asuv suur lohk, mida paljud uurijad on pidanud veetankiks – joogiveereservuaariks. Tegemist on Eesti keskaegses arhitektuuris unikaalse rajatisega: vaid [[Sangaste linnamägi|Sangaste linnamäel]] on olemas midagi sarnast.&lt;ref name=&quot;lunis&quot;/&gt; Henriku kroonika järgi on 1217. aasta piiramise ajal linnuse kaitsjad vett ammutanud mäe jalamilt. Sellest võib oletada, et linnuses kaev puudus või ei suutnud see rahva rohkuse tõttu piisavalt vett anda.&lt;ref name=&quot;muinaslinnad&quot;/&gt; Veetsisterne paigutati Liivimaa linnustesse 1221. aasta paiku, et valmistuda võimalikeks piiramisteks venelaste poolt.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt;

Pärast linnuse hävimist peeti Linnamäel asuvat suurt lohku pikka aega linnuse kaevuks, nähes selle olulisust piiramiste puhul.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/olewik/1892/11/30/12 ''Olevik'', 30.11.1892]&lt;/ref&gt; Rahvajutud kõnelesid kaevust, mille rakked olevat ulatunud mäejalami sügavusele ja mille kirikuõpetaja [[Moritz Georg von Kautzmann]] olevat lasknud umbe ajada.&lt;ref&gt;[https://www.folklore.ee/rehepapp/tekst.php?perpage=1008&amp;page=9 E 54631 (5)]&lt;/ref&gt; Arheoloogilised kaevamised oletatava kaevu osas platoo keskel ei ole andnud positiivseid tulemusi.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt;

===Relvakamber===
[[Pilt:Otepää piiskopilinnus. Pealinnus. 18.jpg|pisi|Väravakäik ja relvakambri varemed]]
Otepää piiskopilinnuses oli eraldi relvaladu.&lt;ref&gt;[[Andres Tvauri]]. ''[https://web.archive.org/web/20211118112844/https://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost]'', doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 184.&lt;/ref&gt; Väljakaevamiste ajal tuvastati relvakambrina linnusevärava lõunaküljel asuv ehitis, mis jätkus keeruka ruumide kompleksina. Otse väravaalusest viib põrandast mõnevõrra kõrgemal asetsev uks suuremasse trapetsikujulisse ruumi, mis on orienteeritud ligikaudu idast läände. Kaldpinnalised aknaalused &quot;lauad&quot; lubavad oletada, et ruum on olnud silmatorkavalt kõrge.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt;

Lääneseinas on kahe aknaava jäljed ja nende keskel nelinurkne nišš. Lõunaseinast viib idapoolses osas uks kõrvalruumi ja seina läänepoolses osas trepp kõrgemal asetsevasse kõrvalruumi. Lõunaseinast relvakambrisse ulatuv nelinurkne ehituse osa pärineb mõnevõrra hilisemast ajast ja moodustab mingi ahjuehituse osa, mis suundub lõunapoolsesse vaheruumi. Idaseinas on suurem nelinurkne nišš, kust leiti kirikuteenistusega seotud leide. [[Villem Raam]] järeldas 1958. aastal, et arvatav relvaruum oli tegelikult linnuse kabel ja nišš idaseinas võis olla [[sakramendinišš]].&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; Talle oponeeris kaks aastat hiljem Olev Prints, kelle hinnangul relvakambrisse viiv kitsas uks järsu trepiga ei saanud olla sissepääs kabelisse, mis pidi olema palju kasutust leidev ruum. &quot;Vaevalt usutav, et &quot;tee jumala juurde&quot; siis nii kitsas oli,&quot; leidis Prints.&lt;ref name=&quot;prints&quot;/&gt;

===Varakamber===
Kolmest ruumist, mis asuvad lõuna pool relvakambrit (või kabelit), on idapoolsem tõenäoliselt olnud käärkambri ja hinnalisemate esemete hoiuruum. Käärkamber oli keskajal sagedasti ka varakamber. Keskmine ruum, milles paljastusid mitmed küttekolded keristega, on probleemirikkustelt üks huvitavamaid. Kuna tal puudub uks, võib arvata, et tegemist on suure hüpokaust-kütteseadeldisega. Läänepoolne ruum, mis asub mõnevõrra kõrgemal nivool ja kuhu viib relvakambrist avar trepp, on oma ülesandelt seni jäänud selgitamata. Põrand on ebaühtlase kõrgusega, täitepinnasega kõrgendatud ja teda katab kontsentriliselt laotud lame telliseladu, mis oli kaetud paksu savimördikorraga. Kõrgele põranda täitepinnasele laotud ovaalse põhiplaaniga tellistest alus oli säilinud vaid põhjapoolses osas. Alus ei olnud seotud ruumi seintega.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt;

Ruumi seinad on rõhuvalt munakividest laotud ja kuuluvad linnuse hiliseimasse ehitusperioodi,&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; esindades [[Gooti kunst|gooti arhitektuuri]].&lt;ref name=&quot;kunst&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;pass&quot;/&gt; Arhitektuuriliselt erineb eri aegadel ehitatu tunduvalt. Näiteks eristub idapoolse laoruumi seinas selgelt kaks ehitusjärku: tellistest korrektselt laotud seina kõrval on lohakalt maakividest laotud müüriosa, mis näitab ilmselt langust ehituskultuuris. Välismüür on siseruumide ehitusega seostamata.&lt;ref name=&quot;kirt&quot;/&gt;

Kaevamistel linnuse sissepääsu lähedal 1959. aasta suvel leiti 2 m sügavuselt rusu alla mattunud plekiga ülelöödud uks. Selle puitmaterjal oli muidugi hävinud. Ukse väljakaevamisel sattusid arheoloogid selle taga asuva ruumi sissekäigule. Mõlemad 2,5 × 6 m suurused ruumid osutusid laoruumideks. Seda kinnitab ka ruumide maakividest laotud põrand. Rusu ja prahi seest leiti 16 raudrõngast, mis olid kinnitatud arvatavasti laoruumi laetalade külge liha ja muude toiduvarude hoidmiseks. Laoruumide seinad olid tellistest, mis põranda lähedal asendusid maakividega. Laoruumi põrandakivide all lahti kaevatud kultuurkiht jätkus mitme meetri ulatuses. Idapoolsema ruumi põranda all ilmus nähtavale muistse linnuse tumedam põlemisjälgedega kultuurikiht. Laoruumidest põlenud prahi seest leitud münt aitas dateerida linnuse hävimise aega.&lt;ref name=&quot;kirt&quot;/&gt;

===Linnusekirik===
[[Pilt:Otepää Piiskopilinnuse varemed.JPG|pisi|Linnusekiriku varemed]]
[[Pilt:Otepää Linnamägi 158.jpg|pisi|Kiriku astmeline aknaava]]
Kui ugalased ja sakslased end aastail 1216–1217 Otepää linnuses kindlustasid, võidi siia rajada ka kirik või kabel, kuigi kroonik seda ei maini.&lt;ref name=&quot;EAII&quot;/&gt; Kahe kiriku olemasolu on kindlalt teada 1225. aastast, kui Otepääl käis Modena Wilhelm. Üks neist asus ilmselt praeguse [[Otepää kirik]]u asupaigas, teine aga linnuses.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; Püha Miikaeli kabeli olemasolu kohta esineb 14. sajandist ka dokumentaalseid tõendeid. Nii leiame ühest 1324. aasta 22. jaanuari kirjast Johannes Vishuseni nime, kes oli Otepää linnuse Püha Miikaeli kabeli vikaar. Sama kabelit Otepää linnuses on märgitud ka veel 1363. aastal: &quot;''capella sancti Michaelis in castro Odempe''&quot;. Kabelit on [[Armin Tuulse]] eeskujul ekslikult nimetatud ka Püha Eliisabeti kabeliks, kuid Eliisabeti kirik asus Otepää alevis arvatavalt praeguse kiriku kohal.&lt;ref name=&quot;mäesalu&quot;/&gt;

Kõige paremini säilinud hoone linnusel on pealinnuse põhjaosas paiknev suurem nelinurkne ruum, mida kaevamiste algul peeti meeskonnaruumiks. Ruumi kirdeseinas paiknes neli ava, mida peeti laskepiludeks.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; Äärmiste avade laius oli 45 cm, keskmiste laius 60 cm. Täpselt sama mõõtu on keskaja tellisarhitektuuris sageli kasutatud kirikuakendel. Aknaavade laiust mõõtes selgus konserveerimistöödel, et seni meeskonnaruumiks peetav hoone võis olla sakraalehitis.&lt;ref name=&quot;prints&quot;/&gt;

Kunstiajaloolane Olev Prints asus 1960. aastal seisukohale, et tegemist on linnuse kirikuga, arvestades ehitise kindlat arhitektoonilist plaanilahendust, siseseinte täielikku puudumist, aknastikku ning teisi tunnuseid. Prints leidis, et astmelise aknalauaga laskepilusid ei esine kusagil ja need poleks ka praktilised. Kiriku ehitamist on alustatud ringmüüriga samal ajal, mida tõestavad ringmüüri ehitatud aknad ja muud ehituse iseärasused. Aknastik on algne ja hilisemaid ümberehitusi selles ei esine, välja arvatud kagust lugedes teise akna kinniehitamine. Sellised palestikega aknad on väga ilusad. Otepää linnuses mujal ei ole neid leitud, millest järeldub, et selle ruumi tähtsus pidi olema teistega võrreldes suurem.&lt;ref name=&quot;prints&quot;/&gt;

Põhiplaanilt on kirik ristkülikukujuline ning paikneb enamvähem loode–kagu suunas. Kiriku kirdesein on ühtlasi osa ülalinnuse ringmüürist. Ehitisest on säilinud 2–3 meetri kõrgune alumine osa.&lt;ref name=&quot;prints&quot;/&gt; Kirik oli rajatud kagusuunalisele kallakule, kusjuures vundamendi rajamisel ei nivelleeritud selle süvise põhja horisontaalseks, vaid vundamentki ehitati kallakuliselt, täpselt nagu oli maapinna ehitamisaegne reljeef. Alles hiljem, ülemiste tellisridade vahele kiilukihtide asetamisega viidi ehitise tellisteread horisontaalseks.&lt;ref name=&quot;konserveerimine&quot;/&gt; [[Tugipiilar]]itega toestatud edelaseinas oli kõige enam igasuguseid avasid – uksi ning aknaid.&lt;ref name=&quot;prints&quot;/&gt; Seina keskosas on lai ukseava, mis on hiljem jaotatud kaheks avaks ja toestatud väljastpoolt kahe tugipiidaga.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; Algselt oli edelaseinas kaks akent. Samuti asus seal väike preestriuks. Tugipiilarite vaheline ala oli algselt sillutatud.&lt;ref name=&quot;konserveerimine&quot;/&gt; Loodeseina siseküljel asub kena väike viilkaarne kapp-petik.&lt;ref name=&quot;prints&quot;/&gt;

Hiljem hakati kirikut kasutama mingi köetava meeskonnaruumina.&lt;ref name=&quot;saadre&quot;/&gt; Sellega seoses tehti mitmeid ümberehitusi. Loodeseina läänenurka on rajatud hüpokaustahi, mida on köetud seina ruumiväliselt küljelt samasse seina ehitatud ahjuava kaudu.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; Ahjusuu oli kaitstud väikese tuulekojaga.&lt;ref name=&quot;konserveerimine&quot;/&gt; Ahjuava tegemisel on loodeseina raiutud umbes meetrilaiune ava, mis pärast ahjuava silluse valmimist uuesti ja vähem korrapäraselt üles laoti.&lt;ref name=&quot;prints&quot;/&gt; Kagust lugedes teine aknaava kirdeseinas on pooleldi kinni ehitatud mingi väikese juurdeehituse püstitamisega.&lt;ref name=&quot;prints&quot;/&gt; Kiriku sees vastu loodeseina, kagust lugedes teise aknaava juures asus väikese vundamendi vare. See on kunagi kirikule juurde ehitatud, kattes osa aknast. Vundamendi edelakülje ja kiriku kirdeseina vahelisel alal asus tellistest laotud põrand. Hoone idanurgas kaevati 1961. aastal välja kunagise [[dansker]]i alumine osa.&lt;ref name=&quot;konserveerimine&quot;/&gt;

==Esemeleiud==
Linnamäe vanimad arheoloogilised leiud pärinevad [[eelrooma rauaaeg|eelrooma rauaajast]]. Rohkem leide on I aastatuhande II poolest ([[ehtenõel]]ad, [[hoburaudsõlg|hoburaudsõled]], [[kirves]]) ja II aastatuhande algusest. Hilisrauaajast on Otepää linnuselt saadud rikkalikult leide. Ehete, tööriistade ja keraamika kõrval esineb väga arvukalt noole- ja ammunooleotsi.&lt;ref name=&quot;mt20&quot;/&gt; Paljusid leide on leiuasendi põhjal raske täpselt dateerida, sest linnus oli kasutusel väga pikka aega ja kultuurkihi ladestused on kohati küllalt segatud.&lt;ref name=&quot;tutulus&quot;/&gt; 13. sajandi kultuurkihis leiame palju sütt ja tukke, mis kinnitab kroonikute teateid linnuse korduvast põletamisest.&lt;ref name=&quot;saadre&quot;/&gt; Otepää linnuselt saadud leiurühmade seas on lukud ja võtmed (sealhulgas nii laeka- kui uksevõtmed&lt;ref name=&quot;kirt&quot;/&gt;), kannused, hobuserauad, vibu- ning ammunooleotsad, kaitserüüde detailid.&lt;ref name=&quot;mäesalu&quot;/&gt;

14. sajandi kultuurkihist on linnuse varajase hävimise ja varemetesse jäämise tõttu leitud palju unikaalseid esemeid, mis on pälvinud laiemat rahvusvahelist tähelepanu. Nende seas on mitmed ajastule iseloomulikud relvaleiud, nagu kivist kahurikuulid, algelise käsitulirelva fragmendid ning turviste terviklikud rinnakilbid.&lt;ref name=&quot;mäll&quot;/&gt; Samas leiukihis esineb kannuste katkeid ja 13.–14. sajandi brakteaate.&lt;ref name=&quot;saadre&quot;/&gt; Euroopas väga haruldased on ka 14.–15. sajandi vahetusse dateeritavad mitme raamatu luksuslikud kaunistused, mille hulgas esineb kullatud, hõbedast ja mäekristallist detaile. Tegemist on ka läänepoolse Euroopa ulatuses väga haruldaste leidudega.&lt;ref name=&quot;mäesalu&quot;/&gt; Otepää linnuselt avastatud kõige hilisemad relvastusega seotud leiud – pronkspüss, kaks suurt rinnaplaati ja brigantiinide detailid – võivad seostuda 1396. aasta sõjaga.&lt;ref name=&quot;mäesalu&quot;/&gt;

===Keraamika===
Kuna Otepää linnus oli väga pikka aega püsivalt kasutusel, esineb leiukogudes savinõukilde väga arvukalt. Kahjuks pole neid kaevamistel eriti täpselt fikseeritud ja seetõttu ei ole õnnestunud selget kohaliku keraamika arengutüpoloogiat luua.&lt;ref name=&quot;mäesalu&quot;/&gt; Varaseim Otepää linnuselt leitud keraamika on [[tekstiilkeraamika]], mille põhjal on linnuse kasutamise algus dateeritud hiljemalt 6. sajandisse. I aastatuhande teisele poolele iseloomulikult on Otepäält leitud [[Rõuge tüüpi keraamika]]t: nii peen- kui jämekeraamilisi savinõusid ja potte.&lt;ref&gt;''Eesti ajalugu I'', lk 313&lt;/ref&gt; Otepäält on saadud Kagu-Eesti samale perioodile iseloomulikke peenkeraamika kilde, millel esineb koos nii lohk- kui laineornamenti.&lt;ref&gt;[[Andres Tvauri]]. ''[https://web.archive.org/web/20211118112844/https://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost]'', doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 90.&lt;/ref&gt; Kagu-Eestis kõige enam esineb Otepää linnusel savinõude kilde, mida on kaunistatud nõu serval paikneva 2–3 nöörivajutisega.&lt;ref&gt;[[Andres Tvauri]]. ''[https://web.archive.org/web/20211118112844/https://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost]'', doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 91.&lt;/ref&gt; Ühele näppeornamendiga killule on täpne vaste Tartu linnuselt. Samasuguse kaunistusega küünetäketega savinõude tükke on nii Otepää, Tartu kui Peedu linnuselt.&lt;ref&gt;[[Andres Tvauri]]. ''[https://web.archive.org/web/20211118112844/https://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost]'', doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 92.&lt;/ref&gt; Sellest perioodist on leitud korbase pinnaga nõude kilde augukestega allpool äärt ning siledapinnalist keraamikat.&lt;ref name=&quot;saadre&quot;/&gt;

Alates 11. sajandist esineb leiumaterjalis potikedral valmistatud keraamika.&lt;ref&gt;''Eesti esiajalugu'', lk 386&lt;/ref&gt; Kuna see levis Eestisse peamiselt Vene alade kaudu, võib selle kaudu võrrelda Vene mõjusid erinevatele piirkondadele. 11. sajandi keskel Vene võimu all olnud Tartus esineb venepärase kedrakeraamika nõutüüpe, mis ei ole iseloomulikud Otepää linnusele.&lt;ref&gt;[[Andres Tvauri]]. ''[https://web.archive.org/web/20211118112844/https://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost]'', doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 102.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Andres Tvauri]]. ''[https://web.archive.org/web/20211118112844/https://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost]'', doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 250.&lt;/ref&gt;

Kuigi enamiku kivilinnuse ladestusest saadud keraamikaleidudest moodustab raskesti dateeritav või kohati isegi dateerimatu madalalt põletatud kohalikku päritolu keraamika, on sealt siiski saadud ka arvestatavas koguses keskaegse importkeraamika katkeid. Keraamikaleidude hulgas figureerib Siegburgi lõõmutatud kivikeraamikat, Waldenburgi kivikeraamikat ja ka üksikuid 15. sajandi lõppu ning 16. sajandi I poolde dateeritavaid Raereni sinakashalli kivikeraamika katkeid.&lt;ref name=&quot;mäll&quot;/&gt; Otepää linnusel puuduvad aga Lõuna-Eesti muististe 15.–16. sajandi kihtidele tüüpilised nõuvormid.&lt;ref name=&quot;mäesalu&quot;/&gt;

===Luu- ja metallesemed===
Kalapüügile viitab I aastatuhande teise poolde kuuluv rauast õngekonks.&lt;ref&gt;[[Andres Tvauri]]. ''[https://web.archive.org/web/20211118112844/https://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost]'', doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 146.&lt;/ref&gt; Koduloomaluude hulgas domineerivad veiseluud. Otepää linnuse hilisrauaaja kihtides ületab veiseluude hulk isegi 50% kõigist loomaluudest, mis on Eestis erandlik.&lt;ref&gt;''Eesti ajalugu I'', lk 383&lt;/ref&gt; Otepää linnuse leiumaterjali hulgas on suhteliselt tavalised vurriluud, mida peetakse mänguasjadeks. Vurriluud on Eestis levinud peamiselt alates hilisrauaajast.&lt;ref&gt;[[Andres Tvauri]]. ''[https://web.archive.org/web/20211118112844/https://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost]'', doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 193.&lt;/ref&gt; Leitud on ka loomaluu, millel on näha kolme silmakesega kaunistus. Tegemist ei ole valmis esemega, ega isegi mitte pooltootega, vaid luuga, millel meister on proovinud töövahendit. See võib olla nii muinas- kui keskaegne.&lt;ref&gt;[[Andres Tvauri]]. ''[https://web.archive.org/web/20211118112844/https://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost]'', doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 158.&lt;/ref&gt;

Otepää linnusel on valmistatud värtnaketri, mida tõestab muinaskihist leitud kivist värtnaketrade toorik.&lt;ref&gt;[[Andres Tvauri]]. ''[https://web.archive.org/web/20211118112844/https://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost]'', doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 151.&lt;/ref&gt; Linnuselt on saadud ka muinasaegne neljakandiline pronksist vöönaast, mis on kaunistatud reljeefse ristimotiiviga. Selliseid naaste kanti nahkvöö kaunistustena.&lt;ref&gt;[[Andres Tvauri]]. ''[https://web.archive.org/web/20211118112844/https://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost]'', doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 125.&lt;/ref&gt; Värviliste metallide sulatamisega seotud leiuliik Otepää muinaskihis on savist sulatustiiglite katkendid. Neid on Otepäält leitud mitmeid.&lt;ref&gt;[[Andres Tvauri]]. ''[https://web.archive.org/web/20211118112844/https://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost]'', doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 156–157.&lt;/ref&gt; Leitud on käevõruks taotud hõbedakang.&lt;ref&gt;[[Vello Lõugas]], [[Jüri Selirand]]. ''Arheoloogiga Eestimaa teedel. Teine, parandatud ja täiendatud trükk''. Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1989. Lk 337.&lt;/ref&gt; Muinaskaubandusest kõnelevad Otepää linnuselt leitud kaaluvihid.&lt;ref&gt;[[Andres Tvauri]]. ''[https://web.archive.org/web/20211118112844/https://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost]'', doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 192.&lt;/ref&gt;

===Muinasusundiga seotud esemed===
Otepää linnusest on leitud muinasusundiga seonduv noakujuline ripats.&lt;ref&gt;''Eesti ajalugu I'', lk 447&lt;/ref&gt; Luust valmistatud ripats on 8,5 sentimeetri pikkune ning kahelt küljelt erisugune. Ilmselt on tegu kohalikku päritolu toodanguga.&lt;ref&gt;Greete Tukk. ''[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c33d3152-8059-41b8-8a0f-583e5a775c10/content Noatupekujulised ripatsid hilisrauaaegses Eestis]''.&lt;/ref&gt; Lisaks on Otepäält leitud kihv/luuripatseid.&lt;ref&gt;[[Tõnno Jonuks]]. ''Eesti muinasusundid''. Tallinn 2022. Lk 271.&lt;/ref&gt; Samuti on leitud väga täpne kopra kontsluust ripatsi pronksist koopia, mille puhul on oletatud rauaaegset koprakultust, ning mis võib seostuda kopra kui väärtusliku karuslooma küttimise ja kopranahkade impordiga.&lt;ref&gt;[[Tõnno Jonuks]]. ''Eesti muinasusundid''. Tallinn 2022. Lk 273.&lt;/ref&gt; Linnuse noorema rauaaja materjalist on leitud kopra lõikehammastest ja kandluust valmistatud ripatseid.&lt;ref&gt;Lembi Lõugas. ''[https://www.looduskalender.ee/n/node/3165 Kopraluudest muististes ja kopra kadumisest 19. sajandil]''. 2019.&lt;/ref&gt;

Samuti on Otepää linnuselt leitud muinasaegne linnufiguur. Sarvest lõigatud ripats kujutab ilmselt väikest laululindu, kellel on rõhutatult kumer ja suur pugu. Linnu sulestikku on edasi antud rombikujuliselt tõmmatud kriipsukestega ning pea- ja puguosas on väikestest lohukestest ornament. Selliseid kujukesi valmistati 11.–12. sajandi paiku ja neid on leitud Lõuna-Eesti linnustelt. [[Tõnno Jonuks]] peab võimalikuks, et figuur kujutab läänemeresoome [[loomislaul]]us esinevat lindu ([[Siuru (mütoloogia)|Siurulind]]).&lt;ref&gt;[[Tõnno Jonuks]]. ''Eesti muinasusundid''. Tallinn 2022. Lk 257.&lt;/ref&gt; Luust linnukujulisi ripatseid on Otepää linnuselt leitud ka I aastatuhande teise poole kihtidest.&lt;ref name=&quot;saadre&quot;/&gt;

1950. aastal leiti linnuselt mõistatuslik kirvekujuline põdrasarvest ese, mis on dateeritud 11.–14. sajandisse. Selle külgedele on kraabitud ornament ja mõlemasse otsa on löödud suure peaga naelad – kitsamasse üks ja laiemasse viis naela. Võimalik, et naeladega on püütud eset parandada. Selliseid esemeid on leitud ka Pärnumaalt ja Eestist lõuna poolt. Keerukas ornament viitab, et need polnud praktilise kasutusalaga tööriistad, vaid sümboolse tähendusega esemed. See võis olla võimusümboliks olnud sau, mille kirvekujuline ots võis vajadusel olla sõjanuiaks.&lt;ref name=&quot;luik&quot;/&gt;

===Nooleotsad===
Vanemate Otepää linnuselt leitud nooleotsade hulka kuulub I aastatuhande lõppu dateeritav pajulehekujulise teramiku ja rootsuga viskeoda- või nooleots.&lt;ref&gt;[[Andres Tvauri]]. ''[https://web.archive.org/web/20211118112844/https://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost]'', doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 141.&lt;/ref&gt; Kuigi odaotstega võrreldes on muinasaegseid nooleotsi Eestist leitud märksa vähem, kerkib nooleotsade leiukohtade seas esile just Otepää koos teiste muistse vabadusvõitluse ajal kõige olulisemate linnustega.&lt;ref&gt;''Eesti esiajalugu'', lk 372&lt;/ref&gt; Otepää linnuselt on leitud ligi 50 ammunooleotsa aastatest 1208–1227.&lt;ref name=&quot;nooleotsad&quot;/&gt; Lisaks on Otepää linnuselt leitud odaotsi, nuge, kirves, tulusraud&lt;ref&gt;''Eesti esiajalugu'', lk 373&lt;/ref&gt; ning mõõgatupe ots.&lt;ref name=&quot;lunis&quot;/&gt; Ammunooleotsad pärinevad selgelt muistse vabadusvõitluse aegsetest piiramistest.&lt;ref name=&quot;EA1&quot;/&gt; Selgelt eristuvad teistest ka Vene päritolu vibunoolte otsad.&lt;ref&gt;[[Andres Tvauri]]. ''[https://web.archive.org/web/20211118112844/https://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost]'', doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 143.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;saadre&quot;/&gt;

Pealmistes kihtides esines märkimisväärsel hulgal rootsuga ammunooleotsi, mujalt Eestist on aga leitud tunduvalt enam hoopis putkega eksemplare. Rootsuga ammunooleotsi kasutasid väga arvukalt [[Saksa ordu]] amburid.&lt;ref name=&quot;mäesalu&quot;/&gt; Nooleotsi leiti ka ringmüüri väliskülje lahtikaevamisel, andes väga selget tunnistust linnusel aset leidnud võitlustest. Paljud pealetungijate poolt linnusesse lastud nooled põrkasid vastu linnust ümbritsevat ringmüüri.&lt;ref name=&quot;kirt&quot;/&gt;

Otepää linnuselt on leitud ka üks kiviaegne nooleots, mis on ühtlasi ainus Linnamäelt leitud kiviaegne ese. Võimalik, et see oli keskaegsele linnusele jõudnud kui maagiline piksenool. Nii piki- kui ristisuunalised kulumisjäljed viitavad, nagu oleks nooleotsalt kivipuru kraabitud.&lt;ref&gt;[[Tõnno Jonuks]]. ''Eesti muinasusundid''. Tallinn 2022. Lk 357.&lt;/ref&gt;

===Otepää pasun===
1953. aastal leiti linnuselt pronksist valatud sõjapasun, mis on Eesti vanim [[Puhkpillid|puhkpill]]. See on haruldane ka Euroopa kontekstis, kus keskaegseid pasunaid on säilinud väga vähe. Otepää pasun on üks kaunimaid seni teada olevate eksemplaride seas.&lt;ref name=&quot;tutulus&quot;/&gt; Pasuna otsas on kujutatud hambulise servaga noka ning kõrvadega [[greif]]i.&lt;ref name=&quot;jonuks&quot;&gt;[[Tõnno Jonuks]]. ''Eesti muinasusundid''. Tallinn 2022. Lk 281&lt;/ref&gt; Greifipea on pasuna kõige kaunim element. Tema nokk moodustab omapärase aasa, mille külge võidi kinnitada nöör või nahkpael. Paela abil sai pasunat kaasa võttes õlale riputada ja muul ajal näiteks seinale kinnitada. Pea all ümbritseb pasuna välispinda ornamendivöönd.&lt;ref name=&quot;tutulus&quot;/&gt;

Säilinud pasuna pikkus on 42,5 cm, kuid algselt võis see olla paarkümmend sentimeetrit pikem. Lisaks oli tal ilmselt huulik. Pasuna ristlõige meenutab kanamuna. Kuna Otepää pasunal pole sõrmeavasid, sai temaga tekitada ainult naturaalhelidest koosnevaid signaale. Huuliku poole jäävat osa on üritatud plekitükiga suhteliselt robustselt parandada. Parandamise järel on kogu pasuna ümber keritud kasetoht. Sellest võib järeldada, et juba muinasajal olid siin tuntud puust, kasetohuga kaetud pasunad. Tõenäoliselt kasutati neid ka sõjalisel otstarbel.&lt;ref name=&quot;tutulus&quot;/&gt;

Kaevamismaterjalid viitavad, et pasun võis kultuurkihti sattuda enne kivilinnuse püstitamist. Pasun võidi valmistada 12. sajandi lõpul või 13. sajandi alguses. Tõenäoliselt oli pasuna valajaks oskuslik meister Lääne-Euroopa mandriosast.&lt;ref name=&quot;tutulus&quot;/&gt; See on valmistatud arvatavasti Kesk-Euroopas ning toodud kaasa [[Saksimaa]]lt pärit ristisõdijate poolt, kellelt Ugandi väed võisid pasuna sõjasaagiks saada.&lt;ref name=&quot;jonuks&quot;/&gt; Pasunal on ka väikesed augud, mille külge tõenäoliselt kinnitati väike lipuke, millel oli omaniku sümboli või vapi kujutis. Kuna augukesed paiknevad ka parandusplekil, võib järeldada, et eestlasedki kinnitasid pasuna külge mingi lipu või vimpli, millel võisid ühtlasi olla oma märgid või sümbolid. See näitab, et muinaseestlastel oli kasutusel oma sõjaline sümboolika.&lt;ref name=&quot;tutulus&quot;/&gt;

===Otepää püss===
{{Vaata|Otepää püss}}
Otepää linnuse varemetest leitud unikaalsetest esemetest silmapaistvaim on [[Otepää püss]], täpselt dateeritud Euroopa [[püss]]idest seni vanim, mis kuulub maailma vanimate tänaseni säilinud tulirelvade hulka. See on tükkideks purunenud algeline käsitulirelv. Varspüss on valatud [[pronks]]ist, on eestlaetav ja lukuta.&lt;ref&gt;{{EE|12|386}}&lt;/ref&gt; Otepää püss koosneb 12 tükist, mis kokku kaaluvad umbes 740 grammi. Kõik katked on vähem või rohkem deformee­runud.&lt;ref name=&quot;koovit&quot;/&gt; Püssi pikkus on umbes 17,5 cm.&lt;ref name=&quot;mäesalu&quot;/&gt;

Jaak Mälli tehtud eksperimentaal­arheoloogilised katsed näitasid, et Otepää tüüpi tulirelvad tähendasid võrreldes mehaaniliste heiterelvade ehk vibude ja ambudega olulist sõja­asjanduslikku uuendust. Püssi läbistus­võime ja heitekeha algenergia oli vähemalt kaks korda suurem, kui suudeti saavutada võimsaima hilis­keskaegse ammu rekonstruktsiooniga tehtud katsetes. Ka laskekiiruses ja täpsuses ei jäänud püss märkimisväärselt alla suure tõmbe­jõuga ambudele, mille vinnastamiseks oli vaja keerukaid mehaanilisi vintse. Võrreldavad olid ka kasutamise käigus tekkinud probleemid. Kui varspüssi rauda tuli umbkaudu iga kümne lasu järel põhjalikult puhastada, siis amb tuli pärast 10–20 lasku lahti pingutada ning ammunöör eemaldada, et ammukaar saaks deformatsioonidest taastuda.&lt;ref name=&quot;eksperiment&quot;&gt;Jaak Mäll. ''Arheoloogiline eksperiment Otepää varspüssi rekonstruktsiooniga''. // ''Eesti sõjaajaloo aastaraamat'' 6 (12). Viimsi-Tallinn 2016. Lk 274–276.&lt;/ref&gt;

Püssi ülemine dateering on seotud Otepää linnuse hävinguga, mistõttu see võib pärineda 14. sajandist. Kirjalikud allikad viitavad, et [[Tallinn]]as valmistati püsse juba 1384. aastal.&lt;ref name=&quot;mäesalu&quot;/&gt; Samalaadne 14. sajandi tulirelv on Põhja-Eestist leitud [[Keila püss]].&lt;ref name=&quot;pealinn&quot;/&gt; Otepää püss võis jõuda linnusesse 1396. aastal, mil Dietrich Damerow ja tema vasallid valmistusid sõjaks [[Liivimaa ordu]]ga, aga linnuse rusude alla jäi see aastaid hiljem.&lt;ref name=&quot;mäesalu&quot;/&gt; Püss leiti linnuse ühest ruumist 1955. aastal [[Osvald Saadre]] juhendatud kaevamistel. See jäi aastateks arheoloogiakogusse seisma nimetuse &quot;malmtoru tükid&quot; all. Need määras algeliseks käsitulirelvaks [[Ain Mäesalu]], kes avaldas ühtlasi artikli koos visuaalse rekonstruktsiooniga ja nimetas leidu üheks Euroopa vanimaks senileitud püsside hulgas.&lt;ref&gt;Ain Mäesalu. ''Kas Otepää püss on üks maailma vanimaid käsitulirelvi?'' – ''Kleio'' 1, Tallinn, 1989, 26–30.&lt;/ref&gt; Tänapäeval säilitatakse püssi [[Tallinna Ülikool]]i arheoloogia teadus­kogus.&lt;ref name=&quot;koovit&quot;/&gt;

==Arheoloogilised uuringud==
[[Pilt:Ain Mäesalu, 2006.jpg|pisi|[[Ain Mäesalu]] [[Otepää püss]]i koopiaga, 2006]]
Esimesed arheoloogilised uuringud Linnamäel viis läbi [[Tartu Ülikool]]i ajalooprofessor [[Friedrich Kruse]] 1839. aastal. Kruse laskis ka trükis valmistada linnuse skemaatilise plaani, mis ilmus 1842. aastal.&lt;ref name=&quot;Arheoloogiga E. teedel&quot;/&gt; Paraku ei vastanud Kruse fantaseerivate oletuste põhjal joonistatud plaan tegelikkusele, kuna ta kaevas vaid tillukest osa linnusest. Enamjaolt andsid talle aimdust linnuse põhiplaanist juba tollal sajanditevanuse pinnasega kattunud varemete ebatasased rusuhunnikud ja üksikud veel nähtavad müürisäilmed.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt;

Järgmised väljakaevamised toimusid rohkem kui pool sajandit hiljem. 1895. aastal käis oma esimeste välitööde raames teiste Eesti linnamägede seas Otepääd kaevamas tulevane kuulus Moskva arheoloog {{ill|ru|Sergei Bogojavlenski|Богоявленский, Сергей Константинович}}. Temaga oli kaasas Moskva orientalist, Lazarevi instituudi õppejõud ja ühtlasi Abja mõisnike järeltulija parun [[Reinhold Stackelberg]]. Need kaevamised viidi läbi Riias toimunud 10. ülevenemaalise arheoloogiakongressi tõttu.&lt;ref&gt;''Eesti ajalugu I'', lk 352–353&lt;/ref&gt; Bogojavlenski tegi kindlaks kultuurkihi olemasolu linnusel ja sai sealt mõningaid 12.–13. sajandisse kuuluvaid leide, nende seas ühe mõõgatupe pronksist otsiku.&lt;ref name=&quot;saadre&quot;/&gt;

Vahepeal prooviti kaevamisi ette võtta alevivalitsuse initsiatiivil, et kontrollida rahvajutte linnuse maa-alustes käikudes peituvast kullast ja muudest varandustest. Kaevamised pidid algama 1935. aasta mai teise pühapäeva hommikul vabatahtlike tuletõrjujate ja kaitseliitlaste osavõtul. Kohale ilmunud uudistajate pettumuseks selgus aga, et haridusministeerium oli kaevamised keelanud kuni alevivalitsuselt tagatiste saamiseni nende lõpuleviimise ja korralikkuse kohta.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/tartumaateataja/1935/05/08/4 ''Tartumaa Teataja'', 8.05.1935]&lt;/ref&gt; Sellega hoiti ära kultuurkihi asjatundmatu rikkumine. Huvi arheoloogiliste uuringute vastu jäi aga saatma Otepääd, mille alt loodeti leida &quot;Eesti [[Pompei]]&quot;.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1936/03/29/43 ''Postimees'', 29.03.1936]&lt;/ref&gt;

Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] õnnestus [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|okupeeritud Eesti]] tingimustes läbi viia uued uurimistööd muinaslinnustel, mida okupatsioonivõimud võimaldasid tingimusel, et need seostuvad Eesti–Vene &quot;sõbralike suhete&quot; teemaga.&lt;ref&gt;''Eesti ajalugu I'', lk 354&lt;/ref&gt; Suuremad kaevamised Otepääl toimusid suviti aastail 1950–1962 [[Osvald Saadre]] juhtimisel. Saadre uurimistöö keskendus eelkõige kivilinnuse kaitsemüüri ja hoonete väljaselgitamisele.&lt;ref name=&quot;muinaslinnad&quot;/&gt; Juba esimestel kaevamispäevadel sattusid arheoloogid rohukamara, mulla ja prahi eemaldamisel relvakambri müürile.&lt;ref name=&quot;kirt&quot;/&gt; Olles läbi kaevanud üle 1000 m² linnuse alast, paljastusid kohati üle kahe meetri kõrguselt linnuse seinte alumised osad.&lt;ref name=&quot;õiend&quot;/&gt; Kultuurkihti kaevati kuni nelja meetri sügavuseni ja saadi üle 4000 leiu.&lt;ref&gt;Heino Mägi. ''Otepää''. Tallinn 1963. Lk 15.&lt;/ref&gt;

Väljakaevatud müürid osutusid varisemisohtlikeks ja need tuli päästmiseks kiiresti konserveerida. Ent Nõukogude plaanimajanduse tingimustes venis tööde alustamine kolm aastat ja seejärel ütles koostööst lahti Otepää tellisetehas, mis lükkas algust omakorda edasi.&lt;ref name=&quot;kirt&quot;/&gt; Konserveerimiseni jõuti viimaks 1960. aastal, kuid esimesed tööd olid kohati äärmiselt asjatundmatud ja rikkusid mälestist. &quot;Kunstiajaloolasena on allakirjutanu printsipiaalselt sääraste &quot;konserveerimiste&quot; vastu,&quot; kirjutas järgmisi konserveerimistöid juhatama asunud Olev Prints, leides, et nende iseloomustamiseks on raske leida sobivaid sõnu. &quot;Varisenud osad laoti üles, nagu oleks tegemist vaid [[kolhoos]]ilaudaga, ilma igasuguse uurimise ja fikseerimiseta.&quot;&lt;ref name=&quot;prints&quot;/&gt; Aastail 1960–1962 jätkusid Printsi juhtimisel konserveerimistööd, mis parandasid osaliselt esimeste tööde vead.&lt;ref name=&quot;pass&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;konserveerimine&quot;/&gt; Pool sajandit hiljem olid linnusemüürid taas väga halvas seisundis. 2012. aastal kaeti nad katusega, et ilmastik habrast tellist ära ei sööks.&lt;ref name=&quot;pealinn&quot;/&gt;

Alates 1960. aastast toimusid väljakaevamised [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] ja [[Tartumaa Muuseum]]i koostöös.&lt;ref name=&quot;kirt&quot;/&gt; Kaevamisi juhtis endiselt Osvald Saadre, kuid see muudatus andis eesti arheoloogidele rohkem vabadust okupatsioonivõimude kiuste. 1962. aastal jäid kaevamised ajutiselt pausile, ent seda aega kasutati uuringutulemuste analüüsiks ja mõtestamiseks. Saadre naasis Otepää Linnamäele ja kaevas seda edaspidigi aastail 1967–1974.&lt;ref name=&quot;laul&quot;/&gt; Otepää linnuse uurimisega jätkas alates 1980. aastatest tööd [[Ain Mäesalu]], kelle teeneks on kaevamistulemuste ja leiumaterjali publitseerimine ning laiemasse teaduskäibesse toomine, seda eriti just relvastuse osas.&lt;ref name=&quot;mäll&quot;/&gt; Mäesalu juhendamisel toimusid uued kaevamised Linnamäel 1983. aastal.&lt;ref name=&quot;laul&quot;/&gt; Väikesema ulatusega uurimistööd on jätkunud kuni käesoleva ajani. Linnuse kujunemislugu ja seal toimunud arheoloogiliste kaevamiste tulemusi on kajastatud erinevates väljaannetes.

Pikka aega usuti, et Otepää linnus ja alev hävitati [[Ivan IV]] poolt [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal.&lt;ref name=&quot;kirt&quot;/&gt;&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1928/01/11/26 ''Postimees'', 11.01.1928]&lt;/ref&gt; Linnuse hävingu dateeris Osvald Saadre (1966) linnuse põlengukihist leitud ja numismaatik Arkadi Molvõgini poolt määratud 26 hõbemündi põhjal 1396. aastasse,&lt;ref name=&quot;saadre&quot;/&gt; mida toetas esialgu ka Ain Mäesalu.&lt;ref name=&quot;mäesalu&quot;/&gt; Hiljem tuvastas [[Mauri Kiudsoo]], et üks müntidest on vermitud alles vahemikus 1406–1415.&lt;ref name=&quot;kiudsoo&quot;/&gt; Mäesalu analüüsis põhjalikult Otepää linnust puudutavaid kirjalikke allikaid ja teisi leide, mille põhjal pakkus välja, et linnus võis hävida kümme kuni paarkümmend aastat hiljem.&lt;ref name=&quot;mäesalu&quot;/&gt; Jaak Mäll (2016) toetab seevastu [[Armin Tuulse]] varasemat (1942) seisukohta, et Otepää linnus eksisteeris veel hiljemalt 1477. aastal ja võib-olla isegi veel Liivi sõja ajal.&lt;ref name=&quot;eksperiment&quot;/&gt;

==Otepää linnus kultuuris==
[[Henrik Visnapuu]] ajalooline värssnäidend &quot;Otepää all&quot; valmis 1933. aastal ja järgmisel suvel etendati seda Otepää Linnamäel. Visnapuu näidend kujutab eestlaste tegevust Otepää piiramisel 1217. aastal ning [[Lembitu]]t linnuse alistajana.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/otepaateatajaew/1934/06/30/1 ''Otepää Teataja'', 30.06.1934]&lt;/ref&gt; Visnapuu loodud olulisemateks tegelasteks on Sakala vanemad Uldelemb ja Ülerm, Saaremaa vanem Olav Aulipoeg, Otepää vanem Üri Otipoeg, Vambola vanem Harivald ja teised. Esineb ka ajaloolisi tegelasi – Lembitu, Pihkva vürst Vladimir, piiskop Theodorich.&lt;ref&gt;[[Harald Peep]]. ''Henrik Visnapuu. Ühe elu- ja loometee piirjooni''. Tallinn 1989. Lk 166.&lt;/ref&gt; Esmaettekandel 1934. aasta jaanipäeval oli lavastajaks [[Paul Sepp]], Lembitu rollis [[Felix Moor]], Uldelembi rollis [[Johannes Kaljola|Johannes Nolk]] ning Üri Otipoja rollis [[Valter Soosõrv]].&lt;ref&gt;[https://lavabaas.teater.ee/?valik=lavabaas&amp;id=6348&amp;page=42&amp;s_nimi= lavabaas.teater.ee]&lt;/ref&gt;

[[Karl August Hindrey]] romaanis &quot;Urmas ja Merike&quot; (1935–1936) kujutatakse 1030. aastaid ja eestlaste vastupanu Jaroslavi sõjakäigule. Romaanis on Otenpää linnus pärast [[Tartu linnus|Tarbatu]] langemist üks Ugandi vastupanupunkte, kuid jääb tähtsuselt alla Tarbatule, mida nimetatakse Ugandi pealinnuseks. Ühtlasi on Otenpää tähtsaks teedesõlmeks ning sealt on pärit palju südikaid sõjamehi. Poliitiliselt teevad otenpäälased koostööd eelkõige Sakalaga.

[[Triin Sinissaar]]e näidend &quot;Pärija&quot; etendus 2008. aasta juulis Otepää Linnamäel, et tähistada Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud juubeliaastat ja 800 aasta möödumist muistsest vabadusvõitlusest. &quot;Pärija&quot; põhineb Ain Mäesalu uurimistöö kaudu Otepää paikkonna legendidel ja ajalool.&lt;ref&gt;[https://lounapostimees.postimees.ee/2228461/otepaa-valmistub-ajalooliseks-etenduseks Otepää valmistub ajalooliseks etenduseks]&lt;/ref&gt; Näidendi tegevus toimub Otepää linnuse ülikuperes aastail 1208–1223. Läbivaks teemaks on eesti naise lugu läbi sõdade ja kannatuste elu keerdkäikudele vastu seismisest. Seejuures süüvib &quot;Pärija&quot; ka emaduse olemusse ja vajadusse seda väärtustada. Raivo Trassi lavastuses mängisid peaosades [[Külli Teetamm]], [[Kersti Kreismann]] ja [[Eero Spriit]].&lt;ref&gt;[https://teater.ee/uudised/parimusteatri-loomine-ja-otepaa-valla-suurprojekt-parija/ Pärimusteatri Loomine ja Otepää valla suurprojekt &quot;Pärija&quot;]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
* {{kultuurimälestis}}
*[https://www.otepaa.ee/otepaa-ajalugu Linnusest Otepää valla kodulehel (koos rekonstruktsioonijoonistega)]
*[https://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2023/Plaan_17.jpg Linnuse väljakaevatud osade asendiplaan]

[[Kategooria:Eesti linnused]]
[[Kategooria:Otepää]]
[[Kategooria:Eesti muinaslinnused]]
[[Kategooria:Valga maakonna kultuurimälestised]]
[[Kategooria:Tartu piiskopkonna linnused]]
[[Kategooria:Uexküllide mõisad]]</text>
      <sha1>3a95hiw89g11ccjynar2dkfhibstob5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Blanka Teleki</title>
    <ns>0</ns>
    <id>435248</id>
    <revision>
      <id>7142544</id>
      <parentid>7072685</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:24:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Agnes Kask</username>
        <id>228280</id>
      </contributor>
      <comment>Keeletoimetasin artiklit</comment>
      <origin>7142544</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6462" sha1="cqh2lrrg93hd162o9g70frudyrcmet9" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
Széki [[krahv]]inna '''Blanka Teleki''' (3. või 5. juuli [[1806]] – [[23. oktoober]] [[1862]] [[Pariis]]) oli ungari [[skulptor]], [[maalikunstnik]], [[lavastaja]], pedagoogiline kirjanik ja tütarlastekooli asutaja ning üks esimesi nais[[revolutsionäär]]e ja aktiivseid naiste õiguste eest võitlejaid [[Ungari]]s. 

Ta pani aluse naiste ungarikeelsele kooliharidusele&lt;ref name=&quot;kooliharidus&quot; /&gt; ja nõudis naistele meestega võrdseid õigusi, sealhulgas õigust kõrgharidusele.&lt;ref name=&quot;blankafamilypedia&quot; /&gt;

==Elulugu ja võitlus==
Blanka Teleki sündis 3. (või 5.) juulil 1806. aastal [[Transilvaania]] aadliperes [[Maramureși maakond |Maramureși maakonna]] Satulungi (Kővárhosszúfalu) asulas (umbes 20 km [[Baia Mare]] linnast) tolleaegses [[Austria keisririik |Austria keisririigis]], praeguses [[Rumeenia]]s. Tema isa, kõrgelt haritud ja endassesulgunud ungari aadlisuguvõsa järeltulija Imre Teleki de Szék oli abiellunud 1804. aastal Karoline Brunswik von Korompaga, kelle õde Theresia Brunswik von Korompa (Teréz Brunszvik) (1775–1861) oli Ungari esimese lasteaia ja esikooli asutaja.&lt;ref name=&quot;tädi&quot; /&gt; Teadaolevalt sündis peres kolm last: Blankale lisaks noorem õde Emma (1809) ja vend Maximilian (Miksa, 1813).&lt;ref name=&quot;maximilianfamilupedia&quot; /&gt; Tädi Teréz võttis õetütre Blanka tihtipeale kaasa välismaareisidele, mis avaldas andekale noorele naisele sügavat mõju.
 
Mõnevõrra oma tädi eeskujul hakkas Blanka Teleki tegutsema kunstniku ja pedagoogina, mis oli tol ajal väga haruldane. Esmalt õppis ta maalimist Pariisis ja [[München]]is, seejärel skulptuuri [[Budapest]]is [[István Ferenczy]] (1792–1856) õpilasena. Temast tuli kaasaegse kultuuriharidusega naisaristokraat ja tuntud naissoost pedagoog, kes pühendas oma elu aktiivsele võitlusele naisnoorsoo õiguse poolest kõrgharidusele. 1846. aastal ta asutas Budapestis esimese ungarikeelse kutseharidusliku kõrgkooli tütarlastele. Õppejõudude hulgas olid Ungari intellektuaalsesse eliiti kuuluvad poliitik ja filosoof [[Pál Vasvári]] (ajalugu), [[preester]] ja õpetaja [[János Hanák]] (loodusõpetus) ning kirjanik, otseselt õpilastele suunatud haridustöö ja järelevalvega tegelev guvernant [[Klára Leövey]].&lt;ref name=&quot;sulinet&quot; /&gt; 

Seoses [[1848. aasta revolutsioonid |1848. aasta rahvaste ärkamisega]] Euroopas ning selle lüüasaamisega kool suleti ja personal oli sunnitud põgenema. Teleki oli peidus perekonnale kuuluvas lapsepõlvelossis Baia Mare lähedal, kuni tema avameelselt isamaaline kirjavahetus Euroopa revolutsiooniliste ringkondadega, sh Klara Teleki ja Klára Leöveyga äratas Viini politseiasutuse tähelepanu.&lt;ref name=&quot;kiri&quot; /&gt; 
[[Pilt:Plaque Teleki, 37 rue de Vaugirard, Paris 6.jpg|thumb|left |Mälestustahvel Blanka ja Emma Telekile, 37 rue de Vaugirard, Pariis 6]]
Esimest korda võeti Blanka Teleki [[Vahistamine |vahi alla]] 1851. aastal [[Brno]] lähedal [[Olomouc|Olomoucis]] ja [[Vang |vangistati]] samal aastal [[Kufstein]]is. Esialgu ta sai surmanuhtluse&lt;ref name=&quot;blankafamilypedia&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;surmanuhtlus&quot; /&gt;, mis hiljem muudeti sõjatribunali viimase otsusega 30. juunil 1953 eluaegseks vanglakaristuseks, millest ta viibis vanglas 10 aastat. Sel perioodil ta lõi mitmeid väiksemaid skulptuure ja autoportreesid, millest üks olevat saadetud [[Jules Michelet]]’le [[Prantsusmaa]]le.&lt;ref name=&quot;naised&quot; /&gt;
Blanka Teleki vabanes Kufsteini vanglast 11. mail 1858 amnestiaga. 51-aastaselt füüsiliselt kurnatuna ta ei võinud koju tagasi pöörduda ning veetis viimased eluaastad noorema õe Emma juures Pariisis, aidates Ungari pagulasi ja edendades ungari rahvuslikku aktivismi. Ta suri Pariisis 23. oktoobril 1862 ja maeti [[Montparnasse'i kalmistu]]le.&lt;ref name=&quot;blankafamilypedia&quot; /&gt;

Blanka Teleki mälestuseks on asutatud mitu kooli Ungaris, sh Budapestis 1873. aastal Teleki Blanka Gümnaasium ja 1905. aastal Majanduskeskkool ning 1876. aastal algkool [[Székesfehérvár]]is. Alates 1952. aastast antakse igal aastal välja temanimelist auhinda õpetajale. Ungari Instituut Pariisis paigaldas 1. oktoobril 2006 mälestustahvli krahvinna Blanka Telekile ja tema õele Emmale Pariisis nende endise elukoha Vaugirardi tänaval paikneva hoone nr 37 fassaadile. Tema eluloost on avaldatud mitu teost. 
{{commons category|Blanka Teleki}}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;kooliharidus&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150517193057/http://www.kastelyszirak.hu/en/castlehotel/teleki-family-2484.html Teleki suguvõsa. Lühidalt Teleki perekonnaliikmete eluloost. (en:Teleki Family. Short biography of some members of Teleki Family)], Teleki-Degenfeld Kastélyszálló. ([[inglise keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;blankafamilypedia&quot;&gt;[http://familypedia.wikia.com/wiki/Blanka_Teleki_de_Sz%C3%A9k_%281806-1862%29 Blanka Teleki de Szék (1806-1862)], Familypedia ([[inglise keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tädi&quot;&gt;[https://hu.wikipedia.org/wiki/Brunszvik_Ter%C3%A9z Teréz Brunszvik], Wikipedia ([[inglise keel |inglise]], [[ungari keel |ungari]], [[saksa keel |saksa]] jne. keeles)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;maximilianfamilupedia&quot;&gt;[http://familypedia.wikia.com/wiki/Maximilian_Teleki_de_Sz%C3%A9k_%281813-1872%29 Maximilian Teleki de Szék (1813-1872)], Familypedia ([[inglise keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sulinet&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160204070912/http://www.teleki-xi-bp.sulinet.hu/telekiblanka.html Teleki Blanka élete (1806-1862)], Sulinet.hu, retrieved 18 July 2015. ([[ungari keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kiri&quot;&gt;[http://www.polyvore.com/sz%C3%A9ki_gr%C3%B3f_teleki_blanka/set?id=80361644 Széki gróf Teleki Blanka], ([[inglise keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;surmanuhtlus&quot;&gt;[http://serendiparis.blogspot.fi/2012/07/teleki-blanka.html Teleki Blanka)], SerendiParis. 5. juuli 2012. ([[inglise keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;naised&quot;&gt;[https://books.google.fi/books?id=hsgQjbgBOAkC&amp;pg=PA219&amp;lpg=PA219&amp;dq=Blanka+teleki&amp;source=bl&amp;ots=8saWuKwFg4&amp;sig=N8NVbSbR43RNpY8J6xiJUtAuH24&amp;hl=fi&amp;sa=X&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=Blanka%20teleki&amp;f=false Biograafiline sõnaraamat naisliikumisest ja feminismist Kesk … (en: Biographical Dictionary of Women's Movements and Feminisms in Central ...)], Francisca de Haan, Krasimira Daskalova, Anna Loutfi. ([[inglise keel]]es)&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Teleki, Blanka}}
[[Kategooria:Ungari inimesed]]
[[Kategooria:Montparnasse'i kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1806]]
[[Kategooria:Surnud 1862]]</text>
      <sha1>cqh2lrrg93hd162o9g70frudyrcmet9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142582</id>
      <parentid>7142544</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T16:54:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Agnes Kask</username>
        <id>228280</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142582</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6463" sha1="14s5bs9l1zj0q98voe3qzk7ntb7dhb7" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
Széki [[krahv]]inna '''Blanka Teleki''' (3. või 5. juuli [[1806]] – [[23. oktoober]] [[1862]] [[Pariis]]) oli ungari [[skulptor]], [[maalikunstnik]], [[lavastaja]], pedagoogiline kirjanik ja tütarlastekooli asutaja ning üks esimesi nais[[revolutsionäär]]e ja aktiivseid naiste õiguste eest võitlejaid [[Ungari]]s. 

Ta pani aluse naiste ungarikeelsele kooliharidusele&lt;ref name=&quot;kooliharidus&quot; /&gt; ja nõudis naistele meestega võrdseid õigusi, sealhulgas õigust kõrgharidusele.&lt;ref name=&quot;blankafamilypedia&quot; /&gt;

==Elulugu ja võitlus==
Blanka Teleki sündis 3. (või 5.) juulil 1806. aastal [[Transilvaania]] aadliperes [[Maramureși maakond |Maramureși maakonna]] Satulungi (Kővárhosszúfalu) asulas (umbes 20 km [[Baia Mare]] linnast) tolleaegses [[Austria keisririik |Austria keisririigis]], praeguses [[Rumeenia]]s. Tema isa, kõrgelt haritud ja endassesulgunud ungari aadlisuguvõsa järeltulija Imre Teleki de Szék oli abiellunud 1804. aastal Karoline Brunswik von Korompaga, kelle õde Theresia Brunswik von Korompa (Teréz Brunszvik) (1775–1861) oli Ungari esimese lasteaia ja esikooli asutaja.&lt;ref name=&quot;tädi&quot; /&gt; Teadaolevalt sündis peres kolm last: Blankale lisaks noorem õde Emma (1809) ja vend Maximilian (Miksa, 1813).&lt;ref name=&quot;maximilianfamilupedia&quot; /&gt; Tädi Teréz võttis õetütre Blanka tihtipeale kaasa välismaareisidele, mis avaldas andekale noorele naisele sügavat mõju.
 
Mõnevõrra oma tädi eeskujul hakkas Blanka Teleki tegutsema kunstniku ja pedagoogina, mis oli tol ajal väga haruldane. Esmalt õppis ta maalimist Pariisis ja [[München]]is, seejärel skulptuuri [[Budapest]]is [[István Ferenczy]] (1792–1856) õpilasena. Temast tuli kaasaegse kultuuriharidusega naisaristokraat ja tuntud naissoost pedagoog, kes pühendas oma elu aktiivsele võitlusele naisnoorsoo õiguse poolest kõrgharidusele. 1846. aastal ta asutas Budapestis esimese ungarikeelse kutseharidusliku kõrgkooli tütarlastele. Õppejõudude hulgas olid Ungari intellektuaalsesse eliiti kuuluvad poliitik ja filosoof [[Pál Vasvári]] (ajalugu), [[preester]] ja õpetaja [[János Hanák]] (loodusõpetus) ning kirjanik, otseselt õpilastele suunatud haridustöö ja järelevalvega tegelev guvernant [[Klára Leövey]].&lt;ref name=&quot;sulinet&quot; /&gt; 

Seoses [[1848. aasta revolutsioonid |1848. aasta rahvaste ärkamisega]] Euroopas ning selle lüüasaamisega kool suleti ja personal oli sunnitud põgenema. Teleki oli peidus perekonnale kuuluvas lapsepõlvelossis Baia Mare lähedal, kuni tema avameelselt isamaaline kirjavahetus Euroopa revolutsiooniliste ringkondadega, sh Klara Teleki ja Klára Leöveyga äratas Viini politseiasutuse tähelepanu.&lt;ref name=&quot;kiri&quot; /&gt; 
[[Pilt:Plaque Teleki, 37 rue de Vaugirard, Paris 6.jpg|thumb|left |Mälestustahvel Blanka ja Emma Telekile (37 rue de Vaugirard, Pariis 6)]]
Esimest korda võeti Blanka Teleki [[Vahistamine |vahi alla]] 1851. aastal [[Brno]] lähedal [[Olomouc|Olomoucis]] ja [[Vang |vangistati]] samal aastal [[Kufstein]]is. Esialgu ta sai surmanuhtluse&lt;ref name=&quot;blankafamilypedia&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;surmanuhtlus&quot; /&gt;, mis hiljem muudeti sõjatribunali viimase otsusega 30. juunil 1953 eluaegseks vanglakaristuseks, millest ta viibis vanglas 10 aastat. Sel perioodil ta lõi mitmeid väiksemaid skulptuure ja autoportreesid, millest üks olevat saadetud [[Jules Michelet]]’le [[Prantsusmaa]]le.&lt;ref name=&quot;naised&quot; /&gt;
Blanka Teleki vabanes Kufsteini vanglast 11. mail 1858 amnestiaga. 51-aastaselt füüsiliselt kurnatuna ta ei võinud koju tagasi pöörduda ning veetis viimased eluaastad noorema õe Emma juures Pariisis, aidates Ungari pagulasi ja edendades ungari rahvuslikku aktivismi. Ta suri Pariisis 23. oktoobril 1862 ja maeti [[Montparnasse'i kalmistu]]le.&lt;ref name=&quot;blankafamilypedia&quot; /&gt;

Blanka Teleki mälestuseks on asutatud mitu kooli Ungaris, sh Budapestis 1873. aastal Teleki Blanka Gümnaasium ja 1905. aastal Majanduskeskkool ning 1876. aastal algkool [[Székesfehérvár]]is. Alates 1952. aastast antakse igal aastal välja temanimelist auhinda õpetajale. Ungari Instituut Pariisis paigaldas 1. oktoobril 2006 mälestustahvli krahvinna Blanka Telekile ja tema õele Emmale Pariisis nende endise elukoha Vaugirardi tänaval paikneva hoone nr 37 fassaadile. Tema eluloost on avaldatud mitu teost. 
{{commons category|Blanka Teleki}}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;kooliharidus&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150517193057/http://www.kastelyszirak.hu/en/castlehotel/teleki-family-2484.html Teleki suguvõsa. Lühidalt Teleki perekonnaliikmete eluloost. (en:Teleki Family. Short biography of some members of Teleki Family)], Teleki-Degenfeld Kastélyszálló. ([[inglise keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;blankafamilypedia&quot;&gt;[http://familypedia.wikia.com/wiki/Blanka_Teleki_de_Sz%C3%A9k_%281806-1862%29 Blanka Teleki de Szék (1806-1862)], Familypedia ([[inglise keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tädi&quot;&gt;[https://hu.wikipedia.org/wiki/Brunszvik_Ter%C3%A9z Teréz Brunszvik], Wikipedia ([[inglise keel |inglise]], [[ungari keel |ungari]], [[saksa keel |saksa]] jne. keeles)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;maximilianfamilupedia&quot;&gt;[http://familypedia.wikia.com/wiki/Maximilian_Teleki_de_Sz%C3%A9k_%281813-1872%29 Maximilian Teleki de Szék (1813-1872)], Familypedia ([[inglise keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sulinet&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160204070912/http://www.teleki-xi-bp.sulinet.hu/telekiblanka.html Teleki Blanka élete (1806-1862)], Sulinet.hu, retrieved 18 July 2015. ([[ungari keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kiri&quot;&gt;[http://www.polyvore.com/sz%C3%A9ki_gr%C3%B3f_teleki_blanka/set?id=80361644 Széki gróf Teleki Blanka], ([[inglise keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;surmanuhtlus&quot;&gt;[http://serendiparis.blogspot.fi/2012/07/teleki-blanka.html Teleki Blanka)], SerendiParis. 5. juuli 2012. ([[inglise keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;naised&quot;&gt;[https://books.google.fi/books?id=hsgQjbgBOAkC&amp;pg=PA219&amp;lpg=PA219&amp;dq=Blanka+teleki&amp;source=bl&amp;ots=8saWuKwFg4&amp;sig=N8NVbSbR43RNpY8J6xiJUtAuH24&amp;hl=fi&amp;sa=X&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=Blanka%20teleki&amp;f=false Biograafiline sõnaraamat naisliikumisest ja feminismist Kesk … (en: Biographical Dictionary of Women's Movements and Feminisms in Central ...)], Francisca de Haan, Krasimira Daskalova, Anna Loutfi. ([[inglise keel]]es)&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Teleki, Blanka}}
[[Kategooria:Ungari inimesed]]
[[Kategooria:Montparnasse'i kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1806]]
[[Kategooria:Surnud 1862]]</text>
      <sha1>14s5bs9l1zj0q98voe3qzk7ntb7dhb7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142692</id>
      <parentid>7142582</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T20:11:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Agnes Kask</username>
        <id>228280</id>
      </contributor>
      <origin>7142692</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6477" sha1="jtwgp20qxsbvr77gjhn6jjyiuw7h8zd" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
Széki [[krahv]]inna '''Blanka Teleki''' (3. või 5. juuli [[1806]] – [[23. oktoober]] [[1862]] [[Pariis]]) oli ungari [[skulptor]], [[maalikunstnik]], [[lavastaja]], pedagoogiline kirjanik ja tütarlastekooli asutaja ning üks esimesi nais[[revolutsionäär]]e ja aktiivseid naiste õiguste eest võitlejaid [[Ungari]]s. 

Ta pani aluse naiste ungarikeelsele kooliharidusele&lt;ref name=&quot;kooliharidus&quot; /&gt; ja nõudis naistele meestega võrdseid õigusi, sealhulgas õigust kõrgharidusele.&lt;ref name=&quot;blankafamilypedia&quot; /&gt;

==Elulugu==
Blanka Teleki sündis 3. (või 5.) juulil 1806. aastal [[Transilvaania]] aadliperes [[Maramureși maakond |Maramureși maakonna]] Satulungi (Kővárhosszúfalu) asulas (umbes 20 km [[Baia Mare]] linnast) tolleaegses [[Austria keisririik |Austria keisririigis]], praeguses [[Rumeenia]]s. Tema isa, kõrgelt haritud ja iseloomult endassesulgunud ungari aadlisuguvõsa järeltulija Imre Teleki de Szék abiellus 1804. aastal Karoline Brunswik von Korompaga. Teadaolevalt sündis peres kolm last:  Blankale lisaks noorem õde Emma (1809) ja vend Maximilian ehk Miksa (1813).&lt;ref name=&quot;maximilianfamilupedia&quot; /&gt; Blanka ema õde Theresia Brunswik von Korompa (Teréz Brunszvik) (1775–1861) oli Ungari esimese lasteaia asutaja.&lt;ref name=&quot;tädi&quot; /&gt; Tädi Teréz võttis õetütre Blanka tihtipeale kaasa välismaareisidele, mis avaldas andekale noorele naisele sügavat mõju.
 
Mõnevõrra oma tädi eeskujul hakkas Blanka Teleki tegutsema kunstniku ja pedagoogina, mis oli tol ajal väga haruldane. Esmalt õppis ta Pariisis ja [[München]]is maalimist, seejärel [[Budapest]]is [[István Ferenczy]] (1792–1856) õpilasena skulptuuri. Temast sai kaasaegse kultuuriharidusega naisaristokraat ja tuntud naissoost pedagoog, kes pühendas oma elu aktiivsele võitlusele naisnoorsoo kõrgharidusõigusele. 1846. aastal asutas ta Budapestis esimese ungarikeelse kutseharidusliku kõrgkooli tütarlastele. Kooli õppejõudude hulgas olid Ungari intellektuaalsesse eliiti kuuluvad inimesed – ajalooõpetajaks poliitik ja filosoof [[Pál Vasvári]], [[preester]] ja õpetaja [[János Hanák]], kes andis loodusõpetust, ning kirjanik, otseselt õpilastele suunatud haridustöö ja järelevalvega tegelev guvernant [[Klára Leövey]].&lt;ref name=&quot;sulinet&quot; /&gt; 

Seoses [[1848. aasta revolutsioonid |1848. aasta rahvaste ärkamisega]] Euroopas ning selle lüüasaamisega kool suleti ja personal oli sunnitud põgenema. Teleki oli peidus perekonnale kuuluvas lapsepõlvelossis Baia Mare lähedal, kuni tema avameelselt isamaaline kirjavahetus Euroopa revolutsiooniliste ringkondadega, sh Klara Teleki ja Klára Leöveyga, äratas Viini politseiasutuse tähelepanu.&lt;ref name=&quot;kiri&quot; /&gt; 
[[Pilt:Plaque Teleki, 37 rue de Vaugirard, Paris 6.jpg|thumb|left |Mälestustahvel Blanka ja Emma Telekile (37 rue de Vaugirard, Pariis 6)]]
Esimest korda võeti Blanka Teleki [[Vahistamine |vahi alla]] 1851. aastal [[Brno]] lähedal [[Olomouc|Olomoucis]] ja [[Vang |vangistati]] samal aastal [[Kufstein]]is. Esialgu määrati talle surmanuhtlus&lt;ref name=&quot;blankafamilypedia&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;surmanuhtlus&quot; /&gt;, mis hiljem, 30. juunil 1953, muudeti sõjatribunali viimase otsusega eluaegseks vanglakaristuseks. Kokku viibis ta vanglas kümme aastat. Sel perioodil lõi ta mitmeid väiksemaid skulptuure ja autoportreesid, millest üks olevat saadetud [[Jules Michelet]]’le [[Prantsusmaa]]le.&lt;ref name=&quot;naised&quot; /&gt;
Blanka Teleki vabanes Kufsteini vanglast 11. mail 1858 amnestiaga. 51-aastaselt ja füüsiliselt kurnatuna ei saanud ta koju tagasi pöörduda ning veetis viimased eluaastad noorema õe Emma juures Pariisis, aidates Ungari pagulasi ja edendades ungari rahvuslikku aktivismi. Ta suri Pariisis 23. oktoobril 1862 ja maeti [[Montparnasse'i kalmistu]]le.&lt;ref name=&quot;blankafamilypedia&quot; /&gt;

Blanka Teleki mälestuseks on asutatud mitu kooli Ungaris, sh  1873. aastal Teleki Blanka Gümnaasium Budapestis, 1905. aastal Majanduskeskkool ning 1876. aastal algkool [[Székesfehérvár]]is. Alates 1952. aastast jagatakse igal aastal õpetajatele temanimelist auhinda. 1. oktoobril 2006 paigaldas Ungari Instituut Pariisis Blanka Telekile ja tema õele Emmale nende endise elukoha, Vaugirardi tänaval paikneva hoone nr 37 fassaadile mälestustahvli. Krahvinna eluloost on avaldatud mitu teost. 
{{commons category|Blanka Teleki}}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;kooliharidus&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150517193057/http://www.kastelyszirak.hu/en/castlehotel/teleki-family-2484.html Teleki suguvõsa. Lühidalt Teleki perekonnaliikmete eluloost. (en:Teleki Family. Short biography of some members of Teleki Family)], Teleki-Degenfeld Kastélyszálló. ([[inglise keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;blankafamilypedia&quot;&gt;[http://familypedia.wikia.com/wiki/Blanka_Teleki_de_Sz%C3%A9k_%281806-1862%29 Blanka Teleki de Szék (1806-1862)], Familypedia ([[inglise keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tädi&quot;&gt;[https://hu.wikipedia.org/wiki/Brunszvik_Ter%C3%A9z Teréz Brunszvik], Wikipedia ([[inglise keel |inglise]], [[ungari keel |ungari]], [[saksa keel |saksa]] jne. keeles)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;maximilianfamilupedia&quot;&gt;[http://familypedia.wikia.com/wiki/Maximilian_Teleki_de_Sz%C3%A9k_%281813-1872%29 Maximilian Teleki de Szék (1813-1872)], Familypedia ([[inglise keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sulinet&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160204070912/http://www.teleki-xi-bp.sulinet.hu/telekiblanka.html Teleki Blanka élete (1806-1862)], Sulinet.hu, retrieved 18 July 2015. ([[ungari keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kiri&quot;&gt;[http://www.polyvore.com/sz%C3%A9ki_gr%C3%B3f_teleki_blanka/set?id=80361644 Széki gróf Teleki Blanka], ([[inglise keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;surmanuhtlus&quot;&gt;[http://serendiparis.blogspot.fi/2012/07/teleki-blanka.html Teleki Blanka)], SerendiParis. 5. juuli 2012. ([[inglise keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;naised&quot;&gt;[https://books.google.fi/books?id=hsgQjbgBOAkC&amp;pg=PA219&amp;lpg=PA219&amp;dq=Blanka+teleki&amp;source=bl&amp;ots=8saWuKwFg4&amp;sig=N8NVbSbR43RNpY8J6xiJUtAuH24&amp;hl=fi&amp;sa=X&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=Blanka%20teleki&amp;f=false Biograafiline sõnaraamat naisliikumisest ja feminismist Kesk … (en: Biographical Dictionary of Women's Movements and Feminisms in Central ...)], Francisca de Haan, Krasimira Daskalova, Anna Loutfi. ([[inglise keel]]es)&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Teleki, Blanka}}
[[Kategooria:Ungari inimesed]]
[[Kategooria:Montparnasse'i kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1806]]
[[Kategooria:Surnud 1862]]</text>
      <sha1>jtwgp20qxsbvr77gjhn6jjyiuw7h8zd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142847</id>
      <parentid>7142692</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:26:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Agnes Kask</username>
        <id>228280</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142847</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6478" sha1="ix0zvhkomfq5tyu4v0297ssu80oh3td" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
Széki [[krahv]]inna '''Blanka Teleki''' (3. või 5. juuli [[1806]] – [[23. oktoober]] [[1862]], [[Pariis]]) oli ungari [[skulptor]], [[maalikunstnik]], [[lavastaja]], pedagoogiline kirjanik ja tütarlastekooli asutaja ning üks esimesi nais[[revolutsionäär]]e ja aktiivseid naiste õiguste eest võitlejaid [[Ungari]]s. 

Ta pani aluse naiste ungarikeelsele kooliharidusele&lt;ref name=&quot;kooliharidus&quot; /&gt; ja nõudis naistele meestega võrdseid õigusi, sealhulgas õigust kõrgharidusele.&lt;ref name=&quot;blankafamilypedia&quot; /&gt;

==Elulugu==
Blanka Teleki sündis 3. (või 5.) juulil 1806. aastal [[Transilvaania]] aadliperes [[Maramureși maakond |Maramureși maakonna]] Satulungi (Kővárhosszúfalu) asulas (umbes 20 km [[Baia Mare]] linnast) tolleaegses [[Austria keisririik |Austria keisririigis]], praeguses [[Rumeenia]]s. Tema isa, kõrgelt haritud ja iseloomult endassesulgunud ungari aadlisuguvõsa järeltulija Imre Teleki de Szék abiellus 1804. aastal Karoline Brunswik von Korompaga. Teadaolevalt sündis peres kolm last:  Blankale lisaks noorem õde Emma (1809) ja vend Maximilian ehk Miksa (1813).&lt;ref name=&quot;maximilianfamilupedia&quot; /&gt; Blanka ema õde Theresia Brunswik von Korompa (Teréz Brunszvik) (1775–1861) oli Ungari esimese lasteaia asutaja.&lt;ref name=&quot;tädi&quot; /&gt; Tädi Teréz võttis õetütre Blanka tihtipeale kaasa välismaareisidele, mis avaldas andekale noorele naisele sügavat mõju.
 
Mõnevõrra oma tädi eeskujul hakkas Blanka Teleki tegutsema kunstniku ja pedagoogina, mis oli tol ajal väga haruldane. Esmalt õppis ta Pariisis ja [[München]]is maalimist, seejärel [[Budapest]]is [[István Ferenczy]] (1792–1856) õpilasena skulptuuri. Temast sai kaasaegse kultuuriharidusega naisaristokraat ja tuntud naissoost pedagoog, kes pühendas oma elu aktiivsele võitlusele naisnoorsoo kõrgharidusõigusele. 1846. aastal asutas ta Budapestis esimese ungarikeelse kutseharidusliku kõrgkooli tütarlastele. Kooli õppejõudude hulgas olid Ungari intellektuaalsesse eliiti kuuluvad inimesed – ajalooõpetajaks poliitik ja filosoof [[Pál Vasvári]], [[preester]] ja õpetaja [[János Hanák]], kes andis loodusõpetust, ning kirjanik, otseselt õpilastele suunatud haridustöö ja järelevalvega tegelev guvernant [[Klára Leövey]].&lt;ref name=&quot;sulinet&quot; /&gt; 

Seoses [[1848. aasta revolutsioonid |1848. aasta rahvaste ärkamisega]] Euroopas ning selle lüüasaamisega kool suleti ja personal oli sunnitud põgenema. Teleki oli peidus perekonnale kuuluvas lapsepõlvelossis Baia Mare lähedal, kuni tema avameelselt isamaaline kirjavahetus Euroopa revolutsiooniliste ringkondadega, sh Klara Teleki ja Klára Leöveyga, äratas Viini politseiasutuse tähelepanu.&lt;ref name=&quot;kiri&quot; /&gt; 
[[Pilt:Plaque Teleki, 37 rue de Vaugirard, Paris 6.jpg|thumb|left |Mälestustahvel Blanka ja Emma Telekile (37 rue de Vaugirard, Pariis 6)]]
Esimest korda võeti Blanka Teleki [[Vahistamine |vahi alla]] 1851. aastal [[Brno]] lähedal [[Olomouc|Olomoucis]] ja [[Vang |vangistati]] samal aastal [[Kufstein]]is. Esialgu määrati talle surmanuhtlus&lt;ref name=&quot;blankafamilypedia&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;surmanuhtlus&quot; /&gt;, mis hiljem, 30. juunil 1953, muudeti sõjatribunali viimase otsusega eluaegseks vanglakaristuseks. Kokku viibis ta vanglas kümme aastat. Sel perioodil lõi ta mitmeid väiksemaid skulptuure ja autoportreesid, millest üks olevat saadetud [[Jules Michelet]]’le [[Prantsusmaa]]le.&lt;ref name=&quot;naised&quot; /&gt;
Blanka Teleki vabanes Kufsteini vanglast 11. mail 1858 amnestiaga. 51-aastaselt ja füüsiliselt kurnatuna ei saanud ta koju tagasi pöörduda ning veetis viimased eluaastad noorema õe Emma juures Pariisis, aidates Ungari pagulasi ja edendades ungari rahvuslikku aktivismi. Ta suri Pariisis 23. oktoobril 1862 ja maeti [[Montparnasse'i kalmistu]]le.&lt;ref name=&quot;blankafamilypedia&quot; /&gt;

Blanka Teleki mälestuseks on asutatud mitu kooli Ungaris, sh  1873. aastal Teleki Blanka Gümnaasium Budapestis, 1905. aastal Majanduskeskkool ning 1876. aastal algkool [[Székesfehérvár]]is. Alates 1952. aastast jagatakse igal aastal õpetajatele temanimelist auhinda. 1. oktoobril 2006 paigaldas Ungari Instituut Pariisis Blanka Telekile ja tema õele Emmale nende endise elukoha, Vaugirardi tänaval paikneva hoone nr 37 fassaadile mälestustahvli. Krahvinna eluloost on avaldatud mitu teost. 
{{commons category|Blanka Teleki}}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;kooliharidus&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150517193057/http://www.kastelyszirak.hu/en/castlehotel/teleki-family-2484.html Teleki suguvõsa. Lühidalt Teleki perekonnaliikmete eluloost. (en:Teleki Family. Short biography of some members of Teleki Family)], Teleki-Degenfeld Kastélyszálló. ([[inglise keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;blankafamilypedia&quot;&gt;[http://familypedia.wikia.com/wiki/Blanka_Teleki_de_Sz%C3%A9k_%281806-1862%29 Blanka Teleki de Szék (1806-1862)], Familypedia ([[inglise keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tädi&quot;&gt;[https://hu.wikipedia.org/wiki/Brunszvik_Ter%C3%A9z Teréz Brunszvik], Wikipedia ([[inglise keel |inglise]], [[ungari keel |ungari]], [[saksa keel |saksa]] jne. keeles)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;maximilianfamilupedia&quot;&gt;[http://familypedia.wikia.com/wiki/Maximilian_Teleki_de_Sz%C3%A9k_%281813-1872%29 Maximilian Teleki de Szék (1813-1872)], Familypedia ([[inglise keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sulinet&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160204070912/http://www.teleki-xi-bp.sulinet.hu/telekiblanka.html Teleki Blanka élete (1806-1862)], Sulinet.hu, retrieved 18 July 2015. ([[ungari keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kiri&quot;&gt;[http://www.polyvore.com/sz%C3%A9ki_gr%C3%B3f_teleki_blanka/set?id=80361644 Széki gróf Teleki Blanka], ([[inglise keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;surmanuhtlus&quot;&gt;[http://serendiparis.blogspot.fi/2012/07/teleki-blanka.html Teleki Blanka)], SerendiParis. 5. juuli 2012. ([[inglise keel]]es)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;naised&quot;&gt;[https://books.google.fi/books?id=hsgQjbgBOAkC&amp;pg=PA219&amp;lpg=PA219&amp;dq=Blanka+teleki&amp;source=bl&amp;ots=8saWuKwFg4&amp;sig=N8NVbSbR43RNpY8J6xiJUtAuH24&amp;hl=fi&amp;sa=X&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=Blanka%20teleki&amp;f=false Biograafiline sõnaraamat naisliikumisest ja feminismist Kesk … (en: Biographical Dictionary of Women's Movements and Feminisms in Central ...)], Francisca de Haan, Krasimira Daskalova, Anna Loutfi. ([[inglise keel]]es)&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Teleki, Blanka}}
[[Kategooria:Ungari inimesed]]
[[Kategooria:Montparnasse'i kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1806]]
[[Kategooria:Surnud 1862]]</text>
      <sha1>ix0zvhkomfq5tyu4v0297ssu80oh3td</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Balkani sõjad</title>
    <ns>0</ns>
    <id>439228</id>
    <revision>
      <id>7142496</id>
      <parentid>7039050</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:20:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142496</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="40090" sha1="ahjdj0bmmbut3lceuc8fb24eoex7u0p" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2016}}
{{Sõjaline konflikt
| konflikt      = Balkani sõjad
| osa           = 
| pilt          = Prilep Battle 1912 Postcard.jpg
| pildiallkiri  = Prilepi lahing 1912, postkaart
| aeg           = 8. oktoober 1912 – 18. juuli 1913
| koht          = Osmanite riigi Euroopa-osa, [[Egeuse saared]], [[Egeuse meri]]
| kaart         = 
| laiuskoord    = 
| pikkuskoord   = 
| kaardilaius   = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = [[Londoni leping (1913)|Londoni leping]]&lt;br/&gt;[[Bukaresti rahu (1913)|Bukaresti rahu]]&lt;br/&gt;[[Konstantinoopoli leping (1913)|Konstantinoopoli leping]]
| tulemus       = 
| seis          = 
| osaline1      = '''[[Esimene Balkani sõda]]'''&lt;br/&gt; [[Osmanite riik]]&lt;br/&gt;'''Toetaja'''&lt;br/&gt; [[Austria-Ungari]]&lt;br/&gt;'''[[Teine Balkani sõda]]'''&lt;br/&gt;[[Bulgaaria kuningriik]]
| osaline2      = '''[[Esimene Balkani sõda]]'''&lt;br/&gt; [[Montenegro kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Kreeka kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Serbia kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Bulgaaria kuningriik]]&lt;br/&gt;'''Toetaja'''&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik]]&lt;br/&gt;'''[[Teine Balkani sõda]]'''&lt;br/&gt;[[Montenegro kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Kreeka kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Serbia kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Rumeenia kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Osmanite riik]]
| osaline3      = 
| väejuht1      = 
| väejuht2      = 
| väejuht3      = 
| jõud1         = 
| jõud2         = 
| jõud3         = 
| kaotused1     = 
| kaotused2     = 
| kaotused3     =
| märkused      = 
}}

'''Balkani sõjad''' ([[Türgi keel|türgi:]] ''Balkan Savaşları'', sõna-sõnalt 'Balkani sõjad', või ''Balkan Faciası'', mis tähendab 'Balkani tragöödia') koosnesid kahest konfliktist, mis leidsid Kagu-Euroopas [[Balkani poolsaar]]el aset aastatel 1912 ja 1913. Neli Balkani riiki võitsid [[Osmanite riik]]i esimeses sõjas; üks neljast, Bulgaaria, sai kaotuse teises sõjas. Osmanite riik kaotas lõviosa oma territooriumist Euroopas. Austria-Ungari, kuigi mitte osaline, muutus suhteliselt nõrgemaks, kui oluliselt laienenud Serbia õhutas lõunaslaavi rahvaste liitu. Sõda lõi tingimused [[Juulikriis|Balkani kriisile 1914. aastal]] ja oli seega &quot;eelmänguks [[Esimene maailmasõda|Esimesele maailmasõjale]]&quot;.

20. sajandi algul olid [[Bulgaaria kuningriik|Bulgaaria]], [[Kreeka kuningriik|Kreeka]], [[Montenegro kuningriik|Montenegro]] ja [[Serbia kuningriik|Serbia]] saavutanud [[Osmanite riik|Osmanite riigist]] sõltumatuse, kuid suur osa nende rahvuskaaslasi jäi Osmanite võimu alla. Aastal 1912 moodustasid need riigid [[Balkani Liit|Balkani liidu]]. Esimesel Balkani sõjal oli kolm peapõhjust:

# Osmanite riik ei suutnud ennast reformida, rahuldavalt valitseda või tegeleda kirju rahvastiku kasvava rahvuslusega.
# [[Suurriik|Suurriigid]] tülitsesid omavahel ja ei suutnud tagada, et Osmanid viiks vajalikud reformid läbi. See pani Balkani riigid oma lahendust kehtestama.
# Kõige tähtsam, moodustati Balkani Liit ja selle liikmed uskusid, et võivad türklasi võita.

Osmanite riik kaotas kahe Balkani sõja tulemusena kõik oma Euroopa territooriumid [[Maritsa]] jõest läänes, mis seega kujutab tänapäeva Türgi läänepiiri. Suur hulk türklasi hakkas kaotatud maadelt [[Anatoolia|Osmanite südamaale]] põgenema. Aastal 1914 koges Osmanite riigi järelejäänud tuumikala rahvastiku kasvu umbes 2,5 miljoni võrra sisserändevoo tõttu Balkanilt.

Türgi kodanikud loevad Balkani sõdu suureks katastroofiks (''Balkan harbi faciası'') rahvuse ajaloos. Ootamatu langus ja türklaste-domineeritud Euroopa territooriumite äkiline loovutamine tekitas türklaste seas [[psühhotrauma]]atilise ilmingu, mis öeldavasti päästis valla riigi lõpliku [[Osmanite riigi lagunemine|lagunemise]] viie aasta jooksul. Osmanite armee staabiülemat [[Nazım paša]]t peeti läbikukkumise eest vastutavaks ja ta mõrvati 23. jaanuaril 1913 &quot;[[Noortürklased|Noortürklaste]]&quot; poolt korraldatud [[1913. aasta Osmanite riigipööre|riigipöörde]] ajal.

[[Esimene Balkani sõda]] puhkes, kui Liidu liikmesriigid ründasid 8. oktoobril 1912 Osmanite riiki, ja lõppes seitse kuud hiljem [[Londoni leping (1913)|Londoni lepingu]] sõlmimisega 30. mail 1913. [[Teine Balkani sõda]] puhkes 16. juunil 1913. Nii Serbia kui ka Kreeka, kasutades argumenti, et sõda oli pikale veninud, ütlesid lahti sõjaeelse lepingu olulistest üksikasjadest ning jäid okupeerima kõiki enda vallutatud alasid, mis tulnuks jagada vastavalt konkreetsetele eelnevalt kindlaks määratud piiridele. Nähes lepingu jalge alla trampimist, oli [[Bulgaaria kuningriik|Bulgaaria]] rahulolematu [[Makedoonia (piirkond)|Makedoonia]] jagamise üle (tehtud salaja endiste liitlaste, Serbia ja Kreeka poolt) ja alustas nende vastu sõjategevust. Ülekaalukam Serbia ja Kreeka ühendarmee tõrjus Bulgaaria pealetungi ja tegi [[Bulgaaria kuningriik|Bulgaariale]] vasturünnaku. [[Rumeenia]], kes ei olnud konfliktist osa võtnud, omas puutumatut puhanud armeed, tungis Bulgaariasse põhjast, rikkudes kahe riigi vahelist rahulepingut. Osmanite riik ründas samuti [[Bulgaaria kuningriik|Bulgaariat]] ja edenes Traakias, vallutades tagasi [[Edirne|Adrianoopoli]]. Sõlmitud [[Bukaresti rahu (1913)|Bukaresti rahuga]] kaotas Bulgaaria enamuse Esimeses Balkani sõjas omandatud territooriumitest ning pidi lisaks endise Osmanite Dobrudža provintsi lõunapoolse kolmandiku [[Rumeenia]]le loovutama.

[[Pilt:Balkan troubles1.jpg|pisi|Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Ungari ja Suurbritannia püüdsid hoida kaant imperialistlike ja rahvuslike pingete podiseval pajal Balkanil, et vältida üleüldist Euroopa sõda. Nad olid edukad 1912. ja 1913. aastal, kuid mitte 1914. aastal]]

[[Pilt:Meurtre de Nazim Pacha illustration, 9 February 1913.jpg|pisi|Osmanite armee staabiülem [[Nazım paša]] mõrvati läbikukkumise pärast [[Noortürklased|Noortürklaste]] poolt]]

== Taust ==

{{vaata|Rahvusluse tõus Osmanite riigis}}

Sõdade taust peitub [[rahvusriik]]ide mittetäielikus tekkimises Osmanite riigi Euroopa-territooriumil 19. sajandi teisel poolel. Serbia oli saanud olulise territooriumi [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõja (1877–1878)]] ajal, samas Kreeka omandas aastal 1881 [[Tessaalia]] (kuigi kaotas aastal 1897 väikese tüki Osmanite riigile tagasi) ja Bulgaaria (autonoomne [[vürstkond]] aastast 1878) liidendas endise eraldi [[Ida-Rumeelia]] provintsi (1885). Kõik kolm riiki, samuti Montenegro, soovisid lisaterritooriume suurest Osmanite valitsetud piirkonnast nimega [[Rumeelia]], mis koosnes Ida-Rumeeliast, [[Albaania]]st, Makedooniast ja [[Traakia]]st.

=== Suurriikide poliitika ===

Läbi kogu 19. sajandi jagasid [[Suurriik|suurriigid]] erinevaid eesmärke &quot;[[Idaküsimus]]es&quot; ja Osmanite riigi terviklikkuses. [[Venemaa]] tahtis Mustalt merelt ligipääsu [[Vahemeri|Vahemere]] &quot;soojadele vetele&quot;; ta viis ellu [[Panslavism|panslavistlikku]] välispoliitikat ning toetas seega Bulgaariat ja Serbiat. Suurbritannia soovis keelata Venemaa ligipääsu &quot;soojadele vetele&quot; ja toetas Osmanite riigi terviklikkust, kuigi ta toetas varuplaanina ka Kreeka piiratud laienemist juhul, kui impeeriumi terviklikkus ei olnud enam võimalik. Prantsusmaa soovis tugevdada oma positsiooni piirkonnas, eriti [[Levant|Levandis]] (tänapäeva [[Liibanon]], [[Süüria]], [[Palestiina territooriumid]] ja [[Iisrael]]).

[[Habsburgid]]e-valitsetud [[Austria-Ungari]] soovis Osmanite riigi olemasolu jätkumist, kuna mõlemad olid hädas paljurahvuseliste üksustega ja seega ühe kokkuvarisemine võis teist nõrgestada. Habsburgid nägid tugevat Osmanite kohalolu piirkonnas ka vastukaaluna Serbia rahvuslaste üleskutsele serblastest alamatele [[Bosnia]]s, Vojvodinas ja mujal keisririigis. [[Itaalia]] soovis väidetavalt taasluua [[Rooma riik]]i, kuigi selle esmane eesmärk sel ajal näis olevat teistele suurtele mereriikidele juurdepääsu keelamine [[Aadria meri|Aadria merele]]. [[Saksa keisririik]] püüdis oma &quot;[[Drang nach Osten]]&quot; poliitikaga Osmanite riiki oma ''de facto'' kolooniaks muuta ja seega toetas selle terviklikkust.

19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses võitlesid Bulgaaria ja Kreeka Osmanite Makedoonia ja Traakia eest. Kreeklased püüdsid &quot;kreekastada&quot; bulgaarlasi, kes püüdsid &quot;bulgaaristada&quot; kreeklasi. Mõlemad riigid saatsid Osmanite territooriumile relvastatud ebaseaduslikke võitlejaid oma rahvuskaaslasi kaitsma ja abistama. Aastast 1904 oli Makedoonias vähesel määral sõjapidamist Kreeka ja Bulgaaria bandede ning Osmanite armee vahel ([[Võitlus Makedoonia pärast]]). Pärast [[Noortürklased|Noortürklaste revolutsiooni]] 1908. aasta juulis muutus olukord järsult.

=== Noortürklaste revolutsioon ===

{{vaata|Noortürklaste revolutsioon}}

1908. aasta [[Noortürklaste revolutsioon]]iga ennistati Osmanite riigis põhiseaduslik monarhia ja algas [[Teine põhiseaduslik ajastu]]. Kui mäss puhkes, toetasid seda haritlased, armee ja peaaegu kõik etnilised vähemused riigis ning sundisid sultan [[Abdülhamit II]] taaskehtestama pikka aega mittetoiminud [[Osmanite 1876. aasta põhiseadus]]e ja [[Osmanite parlament|parlamendi]]. Reformide ja autonoomia lootused kerkisid Balkani rahvuste seas ja esindava paljurahvuselise Osmanite parlamendi moodustamiseks toimusid valimised. Kuid pärast sultani [[Osmanite vasturiigipööre aastal 1909|vasturiigipöörde katset]] tõrjuti Noortürklaste liberaalne tiib kõrvale ja domineerivaks muutus rahvuslik tiib.

Samal ajal, oktoobris 1908 kasutas Austria-Ungari ära Osmanite poliitilise murrangu sündmust, et annekteerida ''de jure'' Osmanite provints [[Bosnia ja Hertsegoviina]], mida ta okupeeris aastast 1878 (vaata ''[[Bosnia kriis]]''). Bulgaaria kuulutas sõltumatust, nagu ta oli seda teinud 1878. aastal, kuid seekord tunnustati sõltumatust rahvusvaheliselt. Autonoomse [[Kreeta Riik|Kreeta Riigi]] kreeklased kuulutasid ühinemist Kreekaga, kuigi suurriikide vastuseis hoidis ära selle tegeliku jõustumise. Sündmusel oli suur mõju maailmakorrale.

=== Reaktsioon Balkani riikides ===

Serbia oli põhjas pettunud Bosnia liidendamisest Austria-Ungari poolt. Märtsis 1909 oli Serbia sunnitud anneksiooniga leppima ja piirama Habsburgide-vastast agitatsiooni Serbia rahvuslaste poolt. Selle asemel vaatas Serbia valitsus formaalsete serblaste territooriumite peale lõunas, eriti &quot;Vana Serbia&quot; ([[Novi Pazari sandžakk]] ja [[Kosovo]] provints).

15. augustil 1909 asus [[Goudi riigipööre|Sõjaline liiga]], rühm Kreeka ohvitsere tegutsema valitsuse vastu, et reformida riigi valitsus ja armee ümber korraldada. Sõjaline liiga ei suutnud luua uut poliitilist süsteemi, kuni liiga kutsus Kreeta poliitiku [[Elefthérios Venizélos]]e Ateenasse poliitiliseks nõuandjaks. Venizélos veenis kuningat põhiseadust muutma ja palus liiga laialisaatmist rahvuskogu kasuks. Märtsis 1910 saatis sõjaline liiga end laiali.

Bulgaaria, kes tagas Osmanite tunnustuse oma sõltumatusele aprillis 1909 ja nautis Venemaa sõprust, vaatas samuti Osmanite Traakia ja Makedoonia ringkondade liidendamise poole. Augustis 1910 järgnes Montenegro Bulgaaria eeskujule, saades kuningriigiks.

=== Balkani Liit ===

[[Pilt:Bulgarian army adrinople.jpg|pisi|vasakul|Bulgaaria väed ootamas rünnaku algust [[Edirne|Adrianoopol]]ile]]

{{vaata|Balkani Liit}}

Pärast Itaalia võitu [[Itaalia-Türgi sõda|Itaalia-Türgi sõjas]] (1911–1912) kaotasid Noortürklased pärast riigipööret võimu. Balkani riigid nägid selles võimalust rünnata Osmanite riiki ja täita oma laienemissoove.

Vene agentide õhutusel sõlmiti 1912. aasta märtsis Serbia ja Bulgaaria vahel rida kokkuleppeid. Sõjaline võit Osmanite riigi vastu ei oleks olnud võimalik, kui see saanuks tuua täiendusi Aasiast. Osmanite raudteede olukord sel ajal ei olnud hea, seega enamus täiendusi pidi tulema meritsi [[Egeuse meri|Egeuse mere]] kaudu. Kreeka oli ainus piisavalt võimsa sõjalaevastikuga Balkani riik, et takistada Osmanite riigil Egeuse mere kasutamist, seega muutus leping Kreeka ja Bulgaaria vahel hädavajalikuks; see sõlmiti mais 1912.

Montenegro sõlmis kokkulepped Serbia ja Bulgaariaga hiljem samal aastal. Bulgaaria sõlmis kokkulepped Serbiaga Põhja-Makedoonia territooriumi jagamiseks.

Liit Kreeka, Serbia, Bulgaaria ja Montenegro vahel sai tuntuks kui Balkani Liit; selle olemasolu ei soovinud ükski suurriik. Liit oli parimal juhul lõtv, kuigi Kreeka ja Serbia armee vahel vahetati pärast sõja algust sideohvitsere. Kreeka lükkas sõja algust 1912. aasta suvel mitu korda edasi, et oma sõjalaevastikku paremini ette valmistada, kuid Montenegro kuulutas 8. oktoobril ([[vana kalendri järgi]] 25. septembril) sõja. Pärast ultimaatumit Osmanite riigile astusid ülejäänud liidu liikmed 17. oktoobril konflikti.

== Esimene Balkani sõda ==

{{vaata|Esimene Balkani sõda}}

[[Pilt:Balkan belligerants 1914.jpg|pisi|Territoriaalsed muudatused Esimese Balkani sõja tulemusena aprillis 1913, näidates sõjaeelselt kokkulepitud laienemisjoont [[Serbia]] ja [[Bulgaaria]] vahel]]
[[Pilt:King George I of Greece and Tsar Ferdinand of Bulgaria at Thessaloniki.jpg|pisi|Tüliõun: Kreeka kuningas [[Geórgios I]] ja Bulgaaria tsaar [[Ferdinand I (Bulgaaria)|Ferdinand]] Thessaloníkis, detsember 1912. Vaatamata nende liidule Kreeka-Bulgaaria vastuolu linna ja Makedoonia üle üldiselt ei raugenud]]

Kolm slaavi liitlast (Bulgaaria, Serbia ja Montenegro) tegid ulatuslikke plaane oma sõjaliste jõupingutuste koordineerimiseks nende salajaste sõjaeelsete kokkulepete pikendustena ja hoolika Vene järelevalve all (Kreekat ei kaasatud). Serbia ja Montenegro pidid ründama Sandžaki teatris, Bulgaaria ja Serbia Makedoonias ja Traakias.

Osmanite riigi olukord oli raske. Selle umbes 26-miljoniline rahvastik pakkus rohkelt elavjõudu, kuid ¾ rahvastikust ja peaaegu kõik [[Islam|moslemid]] elasid riigi Aasia-osas. Abiväed said Aasiast tulla peamiselt meritsi, mis sõltus lahingute tulemusest Türgi ja Kreeka sõjalaevastike vahel Egeuse merel.

Sõja puhkedes käivitas Osmanite riik kolm armee peakorterit: Traakia peakorter [[Konstantinoopol]]is, Lääne peakorter Thessaloníkis ja Vardari peakorter [[Skopje]]s, vastavalt bulgaarlaste, kreeklaste ja serblaste vastu. Enamus nende kättesaadavaid vägesid eraldati nendele rinnetele. Väikesed iseseisvad üksused eraldati mujale, peamiselt ümber raskelt kindlustatud linnade.

Montenegro oli esimene, kes 8. oktoobril (vkj. 25. septembril) sõja kuulutas. Tema peamine eesmärk oli [[Shkodër]]i suunal, abioperatsioonidega [[Novi Pazar]]i alal. Ülejäänud liitlased kuulutasid sõja nädal hiljem, pärast üldise ultimaatumi andmist. Bulgaaria ründas Ida-Traakia suunal ning peatati alles [[Konstantinoopol]]i eeslinnas [[Çatalca]] joonel ja [[Gelibolu poolsaar]]e maakitsusel, samas teised väed vallutasid Lääne-Traakia ja Ida-Makedoonia. Serbia ründas lõunas [[Skopje]] ja [[Bitola|Monastiri]] suunas ja pöördus siis läände tänapäeva [[Albaania]]sse, jõudes [[Aadria meri|Aadria mere]]ni, samas teine armee vallutas [[Kosovo]] ja ühines Montenegro vägedega. Kreeka peaväed ründasid [[Tessaalia]]st Makedooniasse läbi [[Sarantaporo]] kitsaskoha ja pärast [[Thessaloníki]] vallutamist 12. novembril (vkj. 26. oktoobril) laiendasid oma okupeeritud ala ning ühinesid Serbia armeega loodes, samas kui peaväed pöördusid itta [[Kavála]] suunas, kohates bulgaarlasi. Veel üks Kreeka armee ründas [[Epeiros]]t [[Ioánnina]] suunal.

Merel väljus Osmanite laevastik kaks korda [[Dardanellid]]est ja sai kaks korda [[Kreeka sõjalaevastik]]ult lüüa, [[Elli merelahing|Elli]] ja [[Lemnose merelahing|Lemnose]] lahingutes. Kreeka domineerimine [[Egeuse meri|Egeuse merel]] tegi Osmanitele võimatuks tuua kavandatud väed Lähis-Idast Traakia (Bulgaaria vastu) ja Makedoonia (kreeklaste ja serblaste vastu) rinnetele. [[Edward J. Erickson]]i järgi mängis Kreeka sõjalaevastik ka olulist, kuigi kaudset rolli Traakia kampaanias, neutraliseerides mitte vähem kui kolm Traakia korpust (vaata [[Esimene Balkani sõda]], Bulgaaria operatsioonide teater), märkimisväärse osa Osmanite armeest seal, sõja kõiktähtsal avaetapil. Pärast Osmanite laevastiku võitmist oli Kreeka sõjalaevastik vaba ka vabastama Egeuse mere saared. Kindral [[Nikola Ivanov]] tunnistas Kreeka sõjalaevastiku tegevuse peamiseks teguriks liitlaste üldises edus.

Jaanuaris, pärast noorte armeeohvitseride edukat riigipööret otsustas Osmanite riik sõda jätkata. Pärast Osmanite nurjunud vasturünnakut Lääne-Traakia rindel suutsid Bulgaaria väed Serbia armee abiga vallutada [[Adrianoopoli lahing (1913)|Adrianoopoli]], samas Kreeka väed suutsid võtta [[Ioánnina]] pärast Osmanite võitmist [[Bizani lahing]]us. Serbia-Montenegro operatsioonide ühisteatris piiras ja vallutas Montenegro armee [[Shkodër]]i, lõpetades Osmanite kohalolu Euroopas lääne pool Çatalca joont pärast umbes 500 aastat. Sõda lõppes ametlikult [[Londoni leping (1913)|Londoni lepinguga]] 30.(17.) mail 1913.

== Teine Balkani sõda ==

{{vaata|Teine Balkani sõda}}

[[Pilt:With the conquered Turk (1913) cholera patients arriving.png|pisi|[[Koolera]] levis võitlevate riikide sõdurite seas]]
[[Pilt:Balkan Wars Boundaries.jpg|pisi|Piirid Balkanil pärast Esimest ja Teist Balkani sõda (1912–1913)]]

Kuigi Balkani liitlased võitlesid koos ühise vaenlase vastu, ei olnud see piisav, et ületada nende vastastikust rivaalitsemist. Balkani Liidu algdokumendis lubas Serbia Bulgaariale enamuse Makedooniast. Kuid enne esimese sõja lõppemist näitasid Serbia (rikkudes eelnevat kokkulepet) ja Kreeka oma plaani hoida enda käes territooriume, mida nende väed okupeerisid. See tegu ajendas Bulgaaria tsaari oma liitlasi ründama. Teine Balkani sõda puhkes 29.(16.) juunil 1913, kui Bulgaaria ründas oma endisi liitlasi Esimeses Balkani sõjas, Serbiat ja Kreekat, samas Montenegro ja Osmanite riik sekkusid hiljem Bulgaaria vastu ja Rumeenia ründas Bulgaariat põhjast. Kui Kreeka armee sisenes Esimeses Balkani sõjas [[Thessaloníki]]sse vaid üks päev enne Bulgaaria 7. diviisi, paluti neil lubada Bulgaaria pataljonil linna siseneda. Kreeka nõustus tingimusel, et Kreeka üksusel lubataks siseneda [[Sérres]]i linna.

Bulgaaria üksus, mis Thessaloníkisse sisenes, osutus pataljoni asemel olevaks 18 000-meheliseks diviisiks, miski, mis tekitas muret kreeklaste seas, kes nägid selles Bulgaaria katset luua linnast [[kondomiinium]]. Tegelikult, abivägede hädavajalikkuse tõttu Traakia rindele oli Bulgaaria peakorter varsti sunnitud oma väed linnast välja tooma (kuigi kreeklased nõustusid vastastikku eemaldama oma üksused [[Sérres]]ist) ja viima need [[Alexandroúpoli]]sse), kuid ikkagi jäi maha pataljon, mis hakkas oma positsioone kindlustama.

Kreeka lubas bulgaarlastel kontrollida ka lõiku Thessaloníki-Konstantinoopoli raudteest, mis asus Kreeka-okupeeritud territooriumil, kuna Bulgaaria kontrollis suuremat osa sellest raudteest Traakia suunal. Pärast operatsioonide lõppu Traakias – ja Kreeka murede kinnitamist – ei olnud Bulgaaria rahul territooriumiga, mida ta Makedoonias kontrollis, ja nõudis Kreekalt kohe kontrolli üleandmist Thessaloníkis ja aladel [[Pieria (piirkond)|Pieria]]st põhjas, mis tähendanuks kogu Egeuse Makedoonia loovutamist. Need vastuvõetamatud nõudmised koos Bulgaaria keeldumisega demobiliseerida oma armee pärast [[Londoni leping (1913)|Londoni lepingut]] lõpetasid ühise sõja Osmanite vastu ja ajasid ärevusse Kreeka, kes otsustas samuti oma armee mobiliseerituna hoida.

Sarnaselt tekitasid Serbia ja Bulgaaria vahelised pinged hilisemate püüdluste tõttu [[Vardari Makedoonia]] üle Põhja-Makedoonias palju intsidente naaberarmeede vahel, sundides ka Serbiat oma armeed mobiliseerituna hoidma. Serbia ja Kreeka tegid ettepaneku, et kõik kolm riiki vähendavad oma armeed veerandi võrra, mis oleks esimene samm rahumeelse lahenduse hõlbustamiseks, kuid Bulgaaria lükkas selle tagasi. Nähes endeid, algatasid Kreeka ja Serbia rea läbirääkimisi ja sõlmisid 1. juunil (19. mail) 1913 lepingu. Selle lepinguga lepiti kokku vastastikune piir kahe riigi vahel, koos kokkuleppega vastastikusest sõjalisest ja diplomaatilisest toest Bulgaaria või/ja Austria-Ungari rünnaku korral. Venemaa tsaar [[Nikolai II]], olles hästi informeeritud, püüdis saabuvat konflikti 8. juunil peatada, saates sarnased isiklikud teated Bulgaaria ja Serbia kuningatele, pakkudes enda tegutsemist vahekohtunikuna vastavalt 1912. aasta Serbia-Bulgaaria lepingu sätetele. Kuid Bulgaaria, muutes Vene [[Vahekohus|vahekohtu]] vastuvõtmise tingimuslikuks, eitas tegelikult arutelu ja sundis Venemaa oma liidust Bulgaariaga lahti ütlema (vaata 31. mail 1902 sõlmitud Vene-Bulgaaria sõjaline konventsioon).

Serblastel ja kreeklastel oli sõja eelõhtul sõjaline eelis, kuna nende armeed olid Esimeses Balkani sõjas vastamisi suhteliselt nõrkade Osmanite vägedega ja kandsid suhteliselt kergeid kaotusi, samas kui bulgaarlased olid seotud raske võitlusega Traakias. Serblastel ja kreeklastel oli aega oma positsioone Makedoonias kindlustada. Bulgaarlastel olid ka mõned eelised, kontrollides sisemisi ühendusi ja varustusliine.

29. (16.) juunil 1913 andis kindral Savov tsaar [[Ferdinand I (Bulgaaria)|Ferdinand I]] otsesel käsul rünnakukäsud nii Kreeka kui ka Serbia vastu, konsulteerimata Bulgaaria valitsusega ja ilma ametliku sõjakuulutuseta. 30. (17.) juuni öösel 1913 ründasid nad Serbia armeed [[Bregalnica]] jõel ning siis Kreeka armeed [[Nigríta]]s. Serbia armee seisis öisele äkkrünnakule vastu, samas enamus sõdureid isegi ei teadnud, kellega nad võitlesid, kuna Bulgaaria laagrid paiknesid serblaste kõrval ja neid peeti liitlasteks. Montenegro väed olid vaid mõne kilomeetri kaugusel ja kiirustasid samuti lahingusse. Bulgaaria rünnak peatati.

Ka Kreeka armee oli edukas. See taganes vastavalt plaanile kaks päeva, samas puhastati [[Thessaloníki]] järelejäänud Bulgaaria rügemendist. Siis korraldas Kreeka armee vasturünnaku ja võitis bulgaarlasi [[Kilkíse lahing|Kilkíses]] (Kukuš), misjärel põhiliselt Bulgaaria linn hävitati ja rahvas aeti minema. Kreeka armee hävitas kokku 161 Bulgaaria küla ja mõrvas tuhandeid asukaid. Pärast Kilkíse vallutamist ei olnud Kreeka armee tempo piisavalt kiire, et ära hoida [[Nigríta]], [[Sérres]]i ja [[Doxáto]] purustamist ning Kreeka asukate massimõrvu Demir Hisaris ja Doxátos Bulgaaria armee poolt. Kreeka armee jagas oma väed ja edenes kahes suunas. Osa liikus itta ja okupeeris [[Lääne-Traakia]]. Ülejäänud Kreeka armee edenes [[Struma jõgi|Struma jõe]] oruni, võites Bulgaaria armeed [[Doirani lahing (1913)|Doirani]] järve ja Belesi mäe lahingutes ning jätkates oma edenemist põhja [[Sofia]] suunas. [[Kresna kuristiku lahing|Kresna maakitsuses]] varitsesid kreeklasi äsja Serbia rindelt saabunud Bulgaaria 2. ja 1. armee, kuna serblased olid pärast Bulgaaria võitu [[Kalimantsi lahing]]us asunud kaitsepositsioonidele.

30. juulil oli Kreeka armee vähemuses Bulgaaria armee vasturünnakus, mis püüdis kreeklasi ümber haarata [[Cannae lahing|Cannae]]-tüüpi lahingus, avaldades survet tiibadele. Kreeka armee oli kurnatud ja silmitsi logistiliste raskustega. Lahing kestis 11 päeva, 29. juulist 9. augustini, üle 20&amp;nbsp;km lõputus metsade ja mägede labürindis. Kreeka kuningas, nähes, et üksused, kellega ta võitles, olid Serbia rindelt, püüdis serblasi veenda uuesti rünnakut alustama, kuna rinne nende juures oli nüüd õhem, kuid serblased lükkasid selle tagasi. Siis tulid uudised Rumeenia edenemisest Sofia suunal ja selle peatsest langemisest. Seistes silmitsi ümberpiiramise ohuga, sai Konstantínos I aru, et tema armee ei suuda enam vaenutegevust jätkata, nõustus [[Elefthérios Venizélos]]e ettepanekuga ja nõustus Bulgaaria vaherahu-palvega, mis tuli Rumeenia kaudu.

Rumeenia mobiliseeris armee ja kuulutas 10. juulil (27. juunil) Bulgaariale sõja, kuna oli 28. (15.) juunil Bulgaariat ametlikult hoiatanud, et ei või uues Balkani sõjas neutraalseks jääda Bulgaaria keeldumise tõttu loovutada Silistra kindlus, nagu enne Esimest Balkani sõda Rumeenia neutraliteedi eest lubatud. Rumeenia väed kohtasid vähest vastupanu ja olid ajal, kui kreeklased nõustusid Bulgaaria vaherahu-palvega, jõudnud [[Vraždebna]]sse, 11&amp;nbsp;km [[Sofia]] keskusest.

Nähes Bulgaaria armee sõjalist seisundit, otsustasid [[Osmanite riik|Osmanid]] sekkuda. Nad ründasid ja suutsid vastupanu kohtamata vallutada Ida-[[Traakia]] koos kindlustatud [[Edirne|Adrianoopol]]i linnaga, hõivates Euroopas ala, mis oli vaid veidi suurem, kui tänapäeva [[Türgi]] Vabariigi Euroopa territoorium.

== Reaktsioonid suurriikide seas sõdade ajal ==

[[Pilt:Bazar Tirana (ca. 1900)2.jpg|pisi|vasakul|[[Tirana]] [[basaar]] 20. sajandi künnisel]]

Arengud, mis viisid '''Esimese Balkani sõjani''', ei jäänud suurriikidele märkamatuks, kuid kuigi Euroopa suurriikide vahel oli [[Idaküsimus|Osmanite riigi territoriaalses terviklikkuses]] ametlik konsensus, mis tõi karmi hoiatuse Balkani riikidele, võttis mitteametlikult igaüks erineva diplomaatilise lähenemise vastandlike huvide tõttu piirkonnas. Selle tulemusena muutus mistahes ühise ametliku hoiatuse võimalik ennetav mõju erinevate mitteametlike signaalide tõttu tühiseks ja nurjas sõja ennetamise või peatamise:

* [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] oli peamine tõukejõud Balkani Liidu loomisel ja nägi seda olulise tööriistana tulevases sõjas oma rivaali, Austria-Ungari vastu. Aga ta ei teadnud Bulgaaria plaane Traakia ja Konstantinoopoli suhtes, territooriumite, mille suhtes olid sel kauaaegsed ambitsioonid ja mille suhtes oli see just taganud laienemise salakokkuleppe oma liitlastelt Prantsusmaalt ja Suurbritannialt, tasuna osalemisest tulevases [[Esimene maailmasõda|Suures sõjas]] [[Keskriigid|Keskriikide]] vastu.
* [[Prantsuse kolmas vabariik|Prantsusmaa]], tundmata aastal 1912 end valmis sõjaks Saksamaa vastu, võttis sõja suhtes täiesti negatiivse positsiooni, informeerides kindlalt oma liitlast Venemaad, et ei osale potentsiaalses konfliktis Venemaa ja Austria-Ungari vahel, kui see tuleneb Balkani Liidu tegevusest. Kuid prantslased ei suutnud saavutada brittide osalemist ühises sekkumises Balkani konflikti peatamiseks.
* [[Briti impeerium]], kuigi ametlikult Osmanite riigi terviklikkuse ustav toetaja, astus salajasi diplomaatilisi samme julgustamaks Kreeka astumist Liitu, et vähendada Vene mõju. Samal ajal julgustas ta Bulgaaria püüdlusi Traakias, eelistades Bulgaaria Traakiat Vene omale, vaatamata brittide antud kinnitustele venelastele nende laienemise osas sinna.
* [[Austria-Ungari]], võideldes [[Aadria meri|Aadria mere]] sadama eest ja otsides võimalusi Osmanite riigi arvelt lõunasse laieneda, oli täiesti vastu teiste riikide laienemisele piirkonnas. Samal ajal olid Habsburgide keisririigil omad siseprobleemid märkimisväärse slaavi rahvastikuga, kes võitles paljurahvuselises riigis Saksa-Ungari kontrolli vastu. Serbiat, kelle püüdlused Austria-valitsetud Bosnia suunal ei olnud saladus, peeti vaenlaseks ja Vene mahhinatsioonide peamiseks tööriistaks, kes oli Austria slaavlastest alamate agiteerimise taga. Kuid Austria-Ungari ei suutnud tagada Saksa tuge kindlale reaktsioonile. Esialgu ütles keiser [[Wilhelm II]] ertshertsog [[Franz Ferdinand]]ile, et Saksamaa on valmis Austriat igas olukorras toetama – isegi maailmasõja ohus, kuid austria-ungarlased kõhklesid. Lõpuks oli [[Saksamaa keiserlik sõjanõukogu 8. detsembril 1912|Saksamaa keiserliku sõjanõukogu (8. detsembril 1912)]] konsensus, et Saksamaa ei ole sõjaks valmis kuni vähemalt 1914. aasta keskpaigani ja selle kohta saadeti noot Habsburgidele. Sellest tulenevalt ei tuleks meetmeid võtta, kui serblased ühinevad Austria 18. oktoobri ultimaatumiga ja taanduvad Albaaniast.
* [[Saksa keisririik|Saksamaa]], olles juba tugevalt Osmanite sisepoliitikaga seotud, oli ametlikult sõja vastu Osmanite riigiga. Kuid oma jõupingutustes võita Bulgaaria [[Keskriigid|Keskriikide]] poolele ja nähes Osmanite lagunemise [[Euroopa haige mees|paratamattust]], tuli mõte mängida ideega asendada Balkanil Osmanid sõbraliku Suur-Bulgaariaga oma [[San Stefano rahu|San Stefano]] piirides – mõte põhines Saksa päritolu [[Ferdinand I (Bulgaaria)|Bulgaaria kuningal]] ja tema Vene-vastastel tunnetel.

'''Teine Balkani sõda''' oli katastroofiline löök Vene poliitikale Balkanil, kus Venemaa keskendus oma huvidele juurdepääsust &quot;soojadele meredele&quot; sajanditeks. Esiteks, see tähendas Balkani Liidu lõppu, mis oli Vene kaitsesüsteemi oluline haru Austria-Ungari vastu. Teiseks, konfliktis sunnitult võetud selgelt Serbia-meelne Venemaa positsioon, peamiselt Bulgaaria kompromissitu agressiivsuse tõttu, põhjustas püsiva lõhe kahe riigi vahel. Järelikult, Bulgaaria pööras oma poliitika üha lähemale [[Keskriigid|Keskriikide]] arusaamisele Serbia-vastasest rindest, uute rahvuslike püüdluste tõttu, mida nüüd väljendati peamiselt Serbia vastu. Selle tulemusena isoleeriti Serbia sõjaliselt oma rivaali Austria-Ungari vastu, areng, mis lõpuks hukutas Serbia tulevases sõjas aasta hiljem. Aga mis kõige hukatuslikum, uus olukord püüdis tegelikult lõksu Vene välispoliitika: pärast 1913. aastat ei saanud Venemaa lubada endale oma viimase liitlase kaotamist selles olulises piirkonnas ja seega ei olnud muud võimalust, kui tingimusteta Serbiat toetada, kui aastal 1914 Serbia ja Austria vahel kriis puhkes. See oli positsioon, mis ajas teda paratamault, kuigi vastumeelselt maailmasõtta, talle hävitavate tulemustega, kuna ta oli selleks sündmuseks vähem valmistunud (nii sõjaliselt kui ka sotsiaalselt), kui ükski teine suurriik.

Austria-Ungarit muutis ärevaks Serbia territooriumi suur kasv tema rahvuslike püüdluste arvelt piirkonnas, samuti Serbia tõusev seisund, eriti Austria-Ungari slaavi rahvastiku seas. Seda muret jagati Saksamaaga, kes nägi Serbias Venemaa satelliiti. See aitas oluliselt kaasa kahe Keskriigi valmisolekule sõdimiseks niipea kui võimalik.

Lõpuks, kui [[Must Käsi|Serbia toetatud organisatsioon]] mõrvas [[Franz Ferdinand|Austria-Ungari troonipärija]], põhjustades 1914. aasta [[Juulikriis]]i, ei suutnud keegi konflikti peatada ja puhkes [[Esimene maailmasõda]].

== Tagajärjed ==

Nõukogude demograafi Boris Urlanise hinnangul hukkus Esimese ja Teise Balkani sõja lahingutes 122 000, suri haavadesse 20 000 ja haigustesse 82 000 inimest.

== Balkani sõdade lahingud ==
=== Esimene Balkani sõda ===
==== Serbia-Osmanite lahingud ====

{| style=&quot;width:76%;&quot; class=&quot;wikitable&quot;
|-
! style=&quot;width:25%;&quot;| Lahing
! style=&quot;width:8%;&quot;| Aasta
! style=&quot;width:10%;&quot;| Serbia väejuht
! style=&quot;width:15%;&quot;| Osmanite väejuht
! style=&quot;width:12%;&quot;| Tulemus
|- 
|align=&quot;left&quot;| [[Kumanovo lahing]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1912 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Radomir Putnik]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Zeki paša]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Serbia võit
|- 
|align=&quot;left&quot;| [[Prilepi lahing]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1912 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Petar Bojović]] || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Zeki paša]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Serbia võit
|- 
|align=&quot;left&quot;| [[Monastiri lahing]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1912 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Petar Bojović]] || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Zeki paša]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Serbia võit
|- 
|align=&quot;left&quot;| [[Shkodëri piiramine (1912-1913)|Shkodëri piiramine]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1913 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Nikola I Petrović]] || style=&quot;text-align:center;&quot;|  [[Hasan Riza paša]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Montenegro-Serbia võit
|- 
|align=&quot;left&quot;| [[Adrianoopoli lahing (1913)|Adrianoopoli piiramine]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1913 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Stepa Stepanović]] || style=&quot;text-align:center;&quot;| Gazi paša|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Bulgaaria-Serbia võit 
|}

==== Bulgaaria-Osmanite lahingud ====

{| style=&quot;width:76%;&quot; class=&quot;wikitable&quot;
|-
! style=&quot;width:25%;&quot;| Lahing
! style=&quot;width:8%;&quot;| Aasta
! style=&quot;width:10%;&quot;| Bulgaaria väejuht
! style=&quot;width:15%;&quot;| Osmanite väejuht
! style=&quot;width:12%;&quot;| Tulemus
|- 
|align=&quot;left&quot;| [[Kardzhali lahing]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1912 || style=&quot;text-align:center;&quot;| Vasil Delov|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Mehmed paša|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Bulgaaria võit
|- 
|align=&quot;left&quot;| [[Kirk Kilisse lahing]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1912 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Radko Dimitriev]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Mahmut paša|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Bulgaaria võit
|- 
|align=&quot;left&quot;| [[Lule Burgase lahing]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1912 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Radko Dimitriev]] || style=&quot;text-align:center;&quot;| Abdullah paša|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Bulgaaria võit
|- 
|align=&quot;left&quot;| [[Merhamli lahing]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1912 || style=&quot;text-align:center;&quot;| Nikola Genev|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Mehmed paša|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Bulgaaria võit
|- 
|align=&quot;left&quot;| [[Kaliakra lahing (1912)|Kaliakra lahing]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1912 || style=&quot;text-align:center;&quot;| Dimitar Dobrev|| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Rauf Orbay|Hüseyin bei]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Bulgaaria võit
|-
|align=&quot;left&quot;| [[Esimene Çatalca lahing]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1912 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Radko Dimitriev]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Nazim paša]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Osmanite võit
|- 
|align=&quot;left&quot;| [[Bulairi lahing]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1913 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Georgi Todorov (kindral)|Georgi Todorov]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Fethi bei|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Bulgaaria võit
|- 
|align=&quot;left&quot;| [[Şarköy lahing]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1913 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Stilijan Kovatšev]] || style=&quot;text-align:center;&quot;| Enver bei|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Bulgaaria võit
|- 
|align=&quot;left&quot;| [[Adrianoopoli lahing (1913)|Adrianoopoli piiramine]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1913 || style=&quot;text-align:center;&quot;| Georgi Vazov|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Gazi paša|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Bulgaaria-Serbia võit
|- 
|align=&quot;left&quot;| [[Teine Çatalca lahing]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1913 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Vasil Kutintšev]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Ahmed Izzet paša]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Bulgaaria võit
|}

==== Kreeka-Osmanite lahingud ====

{| style=&quot;width:76%;&quot; class=&quot;wikitable&quot;
|-
! style=&quot;width:25%;&quot;| Lahing
! style=&quot;width:8%;&quot;| Aasta
! style=&quot;width:10%;&quot;| Kreeka väejuht
! style=&quot;width:15%;&quot;| Osmanite väejuht
! style=&quot;width:12%;&quot;| Tulemus
|-
|align=&quot;left&quot;| [[Sarantaporo lahing]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1912 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Konstantínos I]] || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Hasan Tahsin paša]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Kreeka võit
|-
|align=&quot;left&quot;| [[Giannitsá lahing]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1912 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Konstantínos I]] || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Hasan Tahsin paša]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Kreeka võit
|-
|align=&quot;left&quot;| [[Pente Pigadia lahing]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1912 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Konstantínos Sapountzákis]] || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Mehmet Esat Bülkat|Esat paša]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Kreeka võit
|-
|align=&quot;left&quot;| [[Soroviçi lahing]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1912 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Dimitrios Matthaiopoulos]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Hasan Tahsin paša]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Osmanite võit
|-
|align=&quot;left&quot;| [[Himara mäss (1912)|Himara mäss]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1912 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Spyros Spyromilios]] || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Mehmet Esat Bülkat|Esat paša]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Kreeka võit
|-
|align=&quot;left&quot;| [[Driskose lahing]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1912 || style=&quot;text-align:center;&quot;| || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Mehmet Esat Bülkat|Esat paša]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Osmanite võit
|-
|align=&quot;left&quot;| [[Elli merelahing]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1912 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Pávlos Koundouriótis]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Remzi bei|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Kreeka võit
|-
|align=&quot;left&quot;| [[Korçë vallutamine]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1912 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Konstantinos Damianos]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Davit paša|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Kreeka võit
|-
|align=&quot;left&quot;| [[Lemnose merelahing (1913)|Lemnose merelahing]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1913 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Konstantínos Sapountzákis]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Remzi bei|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Kreeka võit
|-
|align=&quot;left&quot;| [[Bizani lahing]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1913 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Konstantínos I]] || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Mehmet Esat Bülkat|Esat paša]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Kreeka võit
|}

=== Teine Balkani sõda ===
==== Bulgaaria-Serbia lahingud ====

{| style=&quot;width:76%;&quot; class=&quot;wikitable&quot;
|-
! style=&quot;width:25%;&quot;| Lahing
! style=&quot;width:8%;&quot;| Aasta
! style=&quot;width:10%;&quot;| Bulgaaria väejuht
! style=&quot;width:15%;&quot;| Serbia väejuht
! style=&quot;width:12%;&quot;| Tulemus
|- 
|align=&quot;left&quot;| [[Bregalnica lahing]] || style=&quot;text-align:center;&quot;| 1913 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Nikola Ivanov]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Radomir Putnik]] || style=&quot;text-align:center;&quot;| Serbia võit
|- 
|align=&quot;left&quot;| [[Knjaževaci lahing]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1913 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Nikola Ivanov]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Radomir Putnik]] || style=&quot;text-align:center;&quot;| Bulgaaria võit
|- 
|align=&quot;left&quot;| [[Kalimantsi lahing]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1913 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Nikola Ivanov]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Radomir Putnik]] || style=&quot;text-align:center;&quot;| Bulgaaria võit
|- 
|align=&quot;left&quot;| [[Vidini piiramine (1913)|Vidini piiramine]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1913 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Nikola Ivanov]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Radomir Putnik]] || style=&quot;text-align:center;&quot;| Bulgaaria võit
|- 
|align=&quot;left&quot;| [[Piroti lahing (1913)|Piroti lahing]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1913 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Mihail Savov]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Stepa Stepanović]] || style=&quot;text-align:center;&quot;| Serbia võit
|}

==== Bulgaaria-Kreeka lahingud ====

{| style=&quot;width:76%;&quot; class=&quot;wikitable&quot;
|-
! style=&quot;width:25%;&quot;| Lahing
! style=&quot;width:8%;&quot;| Aasta
! style=&quot;width:10%;&quot;| Bulgaaria väejuht
! style=&quot;width:15%;&quot;| Kreeka väejuht
! style=&quot;width:12%;&quot;| Tulemus
|-
|align=&quot;left&quot;| [[Kilkíse lahing]] || style=&quot;text-align:center;&quot;| 1913 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Nikola Ivanov]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Konstantínos I]] || style=&quot;text-align:center;&quot;|Kreeka võit
|-
|align=&quot;left&quot;| [[Doirani lahing (1913)|Doirani lahing]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1913 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Nikola Ivanov]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Konstantínos I]] || style=&quot;text-align:center;&quot;|Kreeka võit
|- 
|align=&quot;left&quot;| [[Kresna kuristiku lahing]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1913 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Mihail Savov]] || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Konstantínos I]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| patiseis
|}

==== Bulgaaria-Osmanite lahingud ====

{| style=&quot;width:76%;&quot; class=&quot;wikitable&quot;
|-
! style=&quot;width:25%;&quot;| Lahing
! style=&quot;width:8%;&quot;| Aasta
! style=&quot;width:10%;&quot;| Bulgaaria väejuht
! style=&quot;width:15%;&quot;| Osmanite väejuht
! style=&quot;width:12%;&quot;| Tulemus
|-
|align=&quot;left&quot;| [[Teine Adrianoopoli lahing]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1913 || style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Mihail Savov]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[Enver Paşa]]|| style=&quot;text-align:center;&quot;| Osmanite võit
|}

[[Kategooria:Montenegro ajalugu]]
[[Kategooria:20. sajand Kreekas]]
[[Kategooria:Serbia ajalugu]]
[[Kategooria:Bulgaaria ajalugu]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjandus‎]]
[[Kategooria:Rumeenia ajalugu]]
[[Kategooria:Osmanite riigi sõjandus]]
[[Kategooria:Balkani ajalugu]]</text>
      <sha1>ahjdj0bmmbut3lceuc8fb24eoex7u0p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Emmanuel Macron</title>
    <ns>0</ns>
    <id>444776</id>
    <revision>
      <id>7142644</id>
      <parentid>7120006</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T18:38:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Cassiopeia34N</username>
        <id>224461</id>
      </contributor>
      <comment>Keeletoimetasin teksti.</comment>
      <origin>7142644</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11509" sha1="0vb3a9j25aseecbqz5ojccfbb92usz1" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=aprill}}
{{Infokast president
| nimi = Emmanuel Macron
| pilt = Emmanuel Macron August 2024.jpg
| amet = [[Prantsusmaa presidentide loend|25.]] [[Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa president|president]]
| ametiajaalgus = 14. mai 2017
| ametiajalõpp = 
| eelmine = [[François Hollande]]
| järgmine = 
| amet2 = [[Andorra]] [[Andorra kaasvürst|kaasvürst]] &lt;br/&gt; &lt;small&gt;Koos [[Joan Enric Vives i Sicília]]ga&lt;/small&gt;
| ametiajaalgus2 = 14. mai 2017
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = [[François Hollande]]
| järgmine2 = 
| amet3 = [[En Marche!]] president
| ametiajaalgus3 = 6. aprill 2016
| ametiajalõpp3 = 8. mai 2017
| eelmine3 = 
| järgmine3 = [[Catherine Barbaroux]] &lt;small&gt;(asetäitja)&lt;/small&gt;
| amet4 = [[Prantsusmaa majandus-, tööstus- ja e-majandusminister]]
| ametiajaalgus4 = 26. august 2014
| ametiajalõpp4 = 30. august 2016
| eelmine4 = [[Arnaud Montebourg]]
| järgmine4 = [[Michel Sapin]]
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 = 
| järgmine8 = 
| sünninimi = Emmanuel Jean-Michel Frédéric Macron
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1977|12|21}}
| sünnikoht = [[Amiens]], [[Prantsusmaa]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = [[Prantsusmaa Sotsialistlik Partei]] &lt;small&gt;(2006-2009)&lt;/small&gt; &lt;br/&gt; [[En Marche!]] &lt;small&gt;(2016-)&lt;/small&gt;
| abikaasa = [[Brigitte Macron]] &lt;small&gt;(2007-)&lt;/small&gt;
| vanemad = 
| lapsed = 
| sugulased = 
| elukoht = [[Élysée palee]], [[Pariis]], [[Prantsusmaa]]
| alma_mater = [[Pariisi Nanterre ülikool]] &lt;br/&gt; [[Pariisi Poliitikauuringute Instituut]] &lt;br/&gt; [[École nationale d'administration|ENA]]
| elukutse = 
| autasud = 
| allkiri = Emmanuel Macron signature.svg
}}

'''Emmanuel Jean-Michel Frédéric Macron''' (sündinud [[21. detsember|21. detsembril]] [[1977]] [[Amiens]]is) on [[Prantsusmaa]] poliitik, kes on alates [[14. mai]]st [[2017]] [[Prantsusmaa president]]. Ta on ühtlasi ka [[Andorra kaasvürst]].

Enne presidendiks saamist töötas Macron aastatel 2014–2016 majandus- ja rahandusministrina president [[François Hollande|François Hollande’i]] valitsuses.&lt;ref name=&quot;8coyZ&quot; /&gt; Ta on olnud 2016. aastast enda asutatud erakonna [[Renaissance (Prantsusmaa erakond)|Renaissance]] liige.

Macron valiti presidendiks [[2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimised|2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimistel]], kus ta sai esimeses voorus 24,01% häältest ning pääses edasi teise vooru, kus ta kogus 66,1% häältest ning võitis seega presidendivalimised. 2022. aasta aprillis toimunud valimistel saavutas ta võidu teises voorus, kogudes 58,5% häältest, tänu millele valiti ta teiseks ametiajaks tagasi ning jääb presidendiks kuni 2027. aastani.

==Haridus== 
Macron õppis [[Amiens|Amiensis]] [[jesuiidid|jesuiitide]] asutatud [[Providence'i Lütseum]]is, kuid ei lõpetanud seda, sest 1995. aastal&lt;ref name=&quot;lepa&quot; /&gt; viisid vanemad ta üle teise kooli – [[Pariis]]is [[Ladina kvartal]]is asuvasse prestiižsesse [[Henri IV lütseum]]isse. Pärast keskhariduse omandamist püüdis ta kahel korral astuda eliitkõrgkooli [[École normale supérieure]], kuid ei osutunud valituks.&lt;ref name=&quot;science&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;dayli&quot; /&gt; 1997. aastal asus ta õppima eliitkõrgkooli [[L'Institut d'études politiques de Paris]] (Sciences Po). Kolmandal kursusel lisandusid tal paralleelselt sealsete õpingutega [[filosoofia]]õpingud [[Pariisi Ülikool|Pariisi 10. Ülikoolis]]. Viimasest sai ta [[Niccolò Machiavelli|Machiavelli]]-teemalise magistritöö eest filosoofia [[Magistrikraad|magistrikraadi]].&lt;ref name=&quot;gala&quot; /&gt; Sciences Po's kaitses ta 2001. aastal magistrikraadi avaliku teenistuse alal.&lt;ref name=&quot;science&quot; /&gt; Aastatel 2002–2004 õppis ta veel ühes eliitkõrgkoolis – [[École nationale d'administration]].&lt;ref name=&quot;gala&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;gq&quot; /&gt; 

Ülikooliõpingute kõrvalt töötas Macron aastatel 1999–2001 [[filosoof]] [[Paul Ricœur]]i assistendina ja aitas toimetajana kaasa raamatu &quot;La mémoire, l'histoire, l'oubli&quot; (&quot;Mälu, ajalugu, unustus&quot;) koostamisel.

== Vaated ==
Presidendina on Macron kirjeldanud oma vaateid [[Liberalism|liberalistlikena]] ning rõhutanud [[Turumajandus|vaba turumajanduse]] olulisust. Ta on avaldanud soovi vähendada [[Maksud|makse]] ning pöörata majanduses rohkem tähelepanu [[Tehnoloogia|tehnoloogiale]] ja [[Innovatsioon|innovatsioonile]]. 

Macron on suhtunud väga positiivselt [[Euroopa Liit|Euroopa Liitu]]. Teda on nimetatud ka &quot;eurofiiliks&quot; ning ta ise on öelnud, et tema erakond on &quot;ainus tõeliselt [[Euroopameelsus|euroopameelne]] partei Euroopas&quot;.&lt;ref name=&quot;J5Li0&quot; /&gt; Ta pooldab Euroopa Liidu ühtsuse suurendamist ning on avaldanud [[Föderalism|föderalistlikke]] vaateid, näiteks pakkus ta välja idee Euroopa Liidu [[armee]] loomisest.&lt;ref name=&quot;HSr88&quot; /&gt; Ta on rõhutanud Euroopa Liidu ühtsuse olulisust – kui 2015. aastal kritiseeriti Kreekat võlakriisi pärast, oli Macron üks peamisi, kes rõhutas, et Kreeka peab iga hinna eest jääma Euroopa Liitu.&lt;ref name=&quot;O8zrv&quot; /&gt;

Macroni poliitika on olnud väga sõbralik ka [[Euroopa rändekriis|rändekriisi]] ajal Prantsusmaale saabunud sõjapõgenike suhtes, rõhutades, et [[immigrant]]ide ja [[muslim]]ite suhtes tuleb olla tolerantne. Macron on veendunud, et vajaduse korral on Prantsusmaa valmis võtma vastu veel rohkem immigrante, kui ta seni võtnud on.&lt;ref name=&quot;8XGKJ&quot; /&gt; 

Macron usub, et peab keskenduma [[Ökoloogiline kriis|keskkonnakriisi]] lahendamisele ning võitlema [[Globaalne soojenemine|globaalse soojenemise]] vastu. 2017. aastal teatas ta, et on otsustanud suunata 700 miljonit [[Euro|eurot]] [[päikeseenergia]] arendamisse. Samal aastal teatas ta kavast loobuda täielikult [[Kivisüsi|kivisöe]] kasutamisest elektrijaamades. 2018. aastal pooldas ta bensiinimaksu kehtestamist Prantsusmaal keskkonnakriisi lahendamiseks. 

Macron rõhutab [[Sekularism|sekularistlikke]] põhimõtteid. Ta on ütelnud, et &quot;meil on kohustus lubada kõigil järgida väärikalt oma religiooni&quot;.&lt;ref name=&quot;tKulg&quot; /&gt; Macron oli vastu islami pearättide ([[hidžaab]]ide) keelustamisele avalikes kohtades.

==Isiklikku==
[[Pilt:Emmanuel et Brigitte Macron (cropped).jpg|pisi|left|Presidendipaar 2017. aasta juulis]]
Tema isa [[Jean-Michel Macron]] (sündinud 30. juuni 1950) töötab [[Picardie ülikool]]is neuroloogiaprofessorina. Emmanuel Macroni abikaasa on [[Brigitte Macron]] (sündinud 13. aprill 1953), kes töötas 1990. aastatel [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[ladina keel]]e õpetajana Providence'i lütseumis ning hiljem töötas kirjandusõpetajana ühes Pariisi erakoolis. Alates 14. maist 2017 on Brigitte Macron Prantsusmaa [[esimene leedi|presidendi abikaasa]].

Emmanuel Macron on õppinud kümme aastat klaverit.

==Raamatud==
*2016 – Emmanuel Macron. ''Révolution''. Kirjastus [[XO éditions|XO]]. ISBN 978-2845639669 [https://www.amazon.fr/R%C3%A9volution-Emmanuel-Macron/dp/284563966X/ref=sr_1_1?s=books&amp;ie=UTF8&amp;qid=1494323032&amp;sr=1-1&amp;keywords=Emmanuel+Macron]

== Vaata ka ==
* [[Macroni tamm]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;dayli&quot;&gt;[http://www.dailymail.co.uk/news/article-4446466/Emmanuel-Macron-exiled-Paris-escape-Brigitte.html 'Stay away from my boy until he's 18!']. dailymail.co.uk, 27. aprill 2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;science&quot;&gt;[http://www.sciencespo.fr/en/news/news/emmanuel-macron-class2001/2999 Emmanuel Macron, Class of 2001]. sciencespo.fr&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gq&quot;&gt;[http://www.gq-magazine.co.uk/article/emmanuel-macron-policies Emmanuel Macron is France's Next President]. gq-magazine.co.uk, 7. mai 2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gala&quot;&gt;[http://www.gala.fr/stars_et_gotha/emmanuel_macron Biographie]. gala.fr&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lepa&quot;&gt;[http://www.leparisien.fr/magazine/grand-angle/macron-mon-copain-d-avant-22-01-2015-4469275.php#xtref=https%253A%252F%252Fwww.google.fr%252F Macron, mon copain d'avant]. leparisien.fr&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8coyZ&quot;&gt;[http://www.rulers.org/frgovt2.html France : Ministries, political parties, etc. from 1870] rulers.org&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;J5Li0&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.lemonde.fr/election-presidentielle-2017/article/2017/01/10/emmanuel-macron-a-berlin-pour-se-donner-une-stature-europeenne_5060405_4854003.html|Pealkiri=A Berlin, Macron veut « restaurer la confiance avec les Allemands en faisant des réformes sérieuses »|Väljaanne=Le Monde|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HSr88&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.postimees.ee/6446695/macron-eurooplaste-kaitsmiseks-on-vaja-toelist-euroopa-armeed|Pealkiri=Macron: eurooplaste kaitsmiseks on vaja tõelist Euroopa armeed|Väljaanne=Postimees|Aeg=6. november 2018|Kasutatud=27. november 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;O8zrv&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.lemonde.fr/europe/article/2015/07/05/grece-macron-met-en-garde-contre-un-traite-de-versailles-de-la-zone-euro_4671294_3214.html|Pealkiri=Grèce : Macron met en garde contre un « traité de Versailles de la zone euro »|Väljaanne=Le Monde|Aeg=5. juuli 2015|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8XGKJ&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.lefigaro.fr/politique/le-scan/citations/2015/09/07/25002-20150907ARTFIG00063-macron-l-arrivee-de-refugies-est-une-opportunite-economique.php|Pealkiri=http://www.lefigaro.fr/politique/le-scan/citations/2015/09/07/25002-20150907ARTFIG00063-macron-l-arrivee-de-refugies-est-une-opportunite-economique.php|Väljaanne=le Figaro|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tKulg&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Rose, Michel|URL=https://www.reuters.com/article/us-france-election-macron-idUSKCN12I2N1|Pealkiri=Macron outlines vision of French Islam, drops more ambition hints|Väljaanne=Reuters|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*2016 – [[François-Xavier Bourmaud]]. ''Emmanuel Macron, le banquier qui voulait être roi''. [[Éditions de l'Archipel|l'Archipel]]. ISBN  978-2809818536 [http://www.editionsarchipel.com/livre/emmanuel-macron-le-banquier-qui-voulait-etre-roi/]
*2017 – [[Anne Fulda]]. ''Emmanuel Macron, un jeune homme si parfait''. [[Plon]]. ISBN 978-2259217057 [https://www.amazon.fr/PORTRAITS-ANNE-FULDA/dp/2259217052]

==Välislingid==
{{Commons|Category:Emmanuel Macron}}
{{Vikitsitaadid}}
*[https://www.youtube.com/watch?v=gIjEpR_kOdw The Meteoric Rise of France's Emmanuel Macron]. youtube.com, 4. mai 2017
*[http://www.lepoint.fr/politique/revolution-la-troisieme-voie-d-emmanuel-macron-24-11-2016-2085261_20.php &quot;Révolution&quot; : la troisième voie d'Emmanuel Macron]. lepoint.fr, 24. november 2016
*[https://www.youtube.com/watch?v=HXvEvH5KWbM Marine Le Pen to Emmanuel Macron: &quot;in your philosophy, everything is for sale!&quot;].  youtube.com, 3. mai 2017
*[http://ekspress.delfi.ee/persoon/24-aastat-vanem-kaasa-brigitte-lisab-prantsuse-voimalikule-uuele-riigipeale-tosiseltvoetavust?id=78069606 24 aastat vanem kaasa Brigitte lisab Prantsuse võimalikule uuele riigipeale tõsiseltvõetavust]. ekspress.delfi.ee, 6. mai 2017
* [https://www.err.ee/1609384034/macroni-juhtimisstiilis-pettunud-prantslased-tunnevad-end-huljatuna &quot;Macroni juhtimisstiilis pettunud prantslased tunnevad end hüljatuna&quot;] ERR, 28. juuni 2024

{{JÄRJESTA:Macron, Emmanuel}}
[[Kategooria:Prantsusmaa presidendid]]
[[Kategooria:Andorra vürstid]]
[[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]]
[[Kategooria:Briti impeeriumi ordu komandörid]]
[[Kategooria:Elevandiordeni rüütlid]]
[[Kategooria:Sündinud 1977]]</text>
      <sha1>0vb3a9j25aseecbqz5ojccfbb92usz1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>WebKit</title>
    <ns>0</ns>
    <id>445129</id>
    <revision>
      <id>7142804</id>
      <parentid>6142973</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T04:09:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26218-26</username>
        <id>228333</id>
      </contributor>
      <comment>/* https://youtube.com/@phongvinahousemix?si=tEsXyXJF3oxbhGBQ */https://youtube.com/@phongvinahousemix?si=tEsXyXJF3oxbhGBQ</comment>
      <origin>7142804</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1776" sha1="jttskyq5kgn0d6u4f60uei75oepv0uu" xml:space="preserve">'''WebKit''' on [[küljendusmootor]] [[Veebileht|veebilehtede]] visualiseerimiseks [[Brauser|veebibrauserites]]. See on aluseks [[Apple Inc.|Apple]] brauserile [[Safari (brauser)|Safari]]&lt;ref&gt;https://webkit.org/. vaadatud 11.09.2016.&lt;/ref&gt; ning tarkvara edasiarendatud versiooni kasutavad ka [[Chromium (veebilehitseja)|Chromiumil]] põhinevad brauserid nagu näiteks [[Google Chrome]]&lt;ref&gt;[https://www.wired.com/2013/04/blink/ &quot;Google Chrome Breaks Up With Apple’s WebKit&quot;]. www.wired.com. vaadatud 11.09.2016.&lt;/ref&gt; ja [[Opera]].&lt;ref&gt;[http://thenextweb.com/insider/2013/04/04/opera-confirms-it-will-follow-google-and-ditch-webkit-for-blink-as-part-of-its-commitment-to-chromium/#gref &quot;Opera confirms it will follow Google and ditch WebKit for Blink, as part of its commitment to Chromium&quot;]. thenextweb.com. vaadatud 11.09.2016.
&lt;/ref&gt; WebKiti [[HTML]] ja [[JavaScript]] kood on teekide [[KHTML]] ja [[KJS]] edasiarendused.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20150809064425/http://www.webopas.net/webkit_eng.html &quot;What is WebKit?&quot;]. www.webopas.net.  vaadatud 11.09.2016.&lt;/ref&gt;

WebKit on ka aluseks brauserile, mis on kaasas [[Amazon Kindle|Amazoni Kindle e-lugeriga]].&lt;ref&gt;[https://decadecity.net/blog/2015/04/17/e-ink-kindle-web-browsers &quot;E Ink Kindle web browsers&quot;]. decadecity.net. vaadatud 11.09.2016.
&lt;/ref&gt; WebKiti [[C++]] [[rakendusliides]] sisaldab klasse, millega saab kuvada veebisisu ning teostada erinevaid brauseritoiminguid nagu näiteks linkidele suunamist, kui neile klikitakse ning vaadatud veebilehtede ajaloo  haldamist.&lt;ref&gt;[https://www.chromium.org/blink/public-c-api &quot;Public C++ API&quot;]. www.chromium.org. vaadatud 11.09.2016.
&lt;/ref&gt;

{{pooleli}}

== https://youtube.com/@phongvinahousemix?si=tEsXyXJF3oxbhGBQ==
{{viited}}

[[Kategooria:Veebibrauserid]]</text>
      <sha1>jttskyq5kgn0d6u4f60uei75oepv0uu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142807</id>
      <parentid>7142804</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T04:11:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-26218-26|~2026-26218-26]] ([[User talk:~2026-26218-26|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:InternetArchiveBot|InternetArchiveBot]].</comment>
      <origin>6142973</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1723" sha1="rrfj0wtw027l4itgjxulv61nu3z3wfn" xml:space="preserve">'''WebKit''' on [[küljendusmootor]] [[Veebileht|veebilehtede]] visualiseerimiseks [[Brauser|veebibrauserites]]. See on aluseks [[Apple Inc.|Apple]] brauserile [[Safari (brauser)|Safari]]&lt;ref&gt;https://webkit.org/. vaadatud 11.09.2016.&lt;/ref&gt; ning tarkvara edasiarendatud versiooni kasutavad ka [[Chromium (veebilehitseja)|Chromiumil]] põhinevad brauserid nagu näiteks [[Google Chrome]]&lt;ref&gt;[https://www.wired.com/2013/04/blink/ &quot;Google Chrome Breaks Up With Apple’s WebKit&quot;]. www.wired.com. vaadatud 11.09.2016.&lt;/ref&gt; ja [[Opera]].&lt;ref&gt;[http://thenextweb.com/insider/2013/04/04/opera-confirms-it-will-follow-google-and-ditch-webkit-for-blink-as-part-of-its-commitment-to-chromium/#gref &quot;Opera confirms it will follow Google and ditch WebKit for Blink, as part of its commitment to Chromium&quot;]. thenextweb.com. vaadatud 11.09.2016.
&lt;/ref&gt; WebKiti [[HTML]] ja [[JavaScript]] kood on teekide [[KHTML]] ja [[KJS]] edasiarendused.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20150809064425/http://www.webopas.net/webkit_eng.html &quot;What is WebKit?&quot;]. www.webopas.net.  vaadatud 11.09.2016.&lt;/ref&gt;

WebKit on ka aluseks brauserile, mis on kaasas [[Amazon Kindle|Amazoni Kindle e-lugeriga]].&lt;ref&gt;[https://decadecity.net/blog/2015/04/17/e-ink-kindle-web-browsers &quot;E Ink Kindle web browsers&quot;]. decadecity.net. vaadatud 11.09.2016.
&lt;/ref&gt; WebKiti [[C++]] [[rakendusliides]] sisaldab klasse, millega saab kuvada veebisisu ning teostada erinevaid brauseritoiminguid nagu näiteks linkidele suunamist, kui neile klikitakse ning vaadatud veebilehtede ajaloo  haldamist.&lt;ref&gt;[https://www.chromium.org/blink/public-c-api &quot;Public C++ API&quot;]. www.chromium.org. vaadatud 11.09.2016.
&lt;/ref&gt;

{{pooleli}}

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Veebibrauserid]]</text>
      <sha1>rrfj0wtw027l4itgjxulv61nu3z3wfn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Naukšēni vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>445863</id>
    <revision>
      <id>7142588</id>
      <parentid>6947682</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T16:58:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142588</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5692" sha1="jg2tefst43vmyh8xxamx0ncrhvslbu2" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Naukšēni vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Naukšēnu pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 192,3
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Naukšēni]]
|  asendikaardi_pilt = Naukšēnu pagasts LocMap.png
}}
[[Pilt:Piksāru baznīca 2006-05-20.jpg|pisi|[[Pikksaare kirik|Piksāri kirik]]]]
'''Naukšēni vald''' (ka ''Nausküla vald'', [[läti keel]]es ''Naukšēnu pagasts'') on vald Lätis [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Kööna vald|Kööna]], [[Jeri vald|Jeri]], [[Rencēni vald|Rencēni]] ja [[Ēvele vald|Ēvele valla]] ning Valka piirkonna [[Kārķi vald|Kārķi]] ja [[Ērģeme vald|Ērģeme vallaga]] ning Viljandimaa [[Mulgi vald|Mulgi valla]] ja Valgamaa [[Tõrva vald|Tõrva vallaga]].

Valla pindala on 192 km². 2010. aasta seisuga elas seal 1527 inimest.&lt;ref name=&quot;lf5cz&quot; /&gt; Valla keskus on [[Naukšēni]] küla. Haridust annab Naukšēni keskkool, vallas on ka [[raamatukogu]] ja [[kultuurimaja]].

== Ajalugu ==

Vald moodustati [[19. veebruar]]il [[1866]] [[Naukšēni mõis]]a maadele. Tänapäevase pindala sai see aastal [[1918]]. 1945. aastal jagati vald Naukšēni, Piksāri ja Nurmi külanõukoguks, aastal [[1949]] vald likvideeriti. Aastal [[1954]] ühendati Naukšēni ja Nurmi külanõukogu, aastal 1961 liideti sellega Piksāri külanõukogu. Aastal [[1981]] liideti külanõukoguga ka osa Ērģeme külanõukogu aladest.&lt;ref name=&quot;1SGtQ&quot; /&gt; Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu taas vallaks.&lt;ref name=&quot;mbvRT&quot; /&gt; Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Naukšēni piirkond]]a.

Regionaalse kaitse all olevatest muinsuskaitseobjektidest asuvad vallas lisaks Naukšēni mõisa hoonetekompleksile (sealt on kaitse all häärber, park, ait ja kellatorn-juustukoda) veel ka Naukšēni linnamägi, hiiepaik Andrecēni Kuradisängi kivi ja Nurmi keskaegne kalmistu.&lt;ref name=&quot;nEUmV&quot; /&gt;

== Loodus ==

Valla põhiosa jääb [[Tālava madalik]]ule, kirdeosa aga [[Sakala kõrgustik]]ule. Kõrgeim koht on Pīkas kalns (105,2 m), madalaim koht (47 m) asub läänes [[Ruhja jõgi|Ruhja jõe]] orus. Valla suuremad jõed on Ruhja jõgi ja lõunapiiril voolav [[Säde jõgi]], samuti voolavad seal [[Atse jõgi]] ja selle lisajõgi [[Ķire]]. Looduslikest järvedest asuvad vallas 3,6 hektari suurune Mustjärv (Pilicis) ja Eesti piiril ka 5,5 hektari suurune [[Pupsi järv]] (Pukšezers). Maavaradest leidub seal turvast, liiva ja kruusa. Metsade all on 53% valla maadest.&lt;ref&gt; Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2002. ISBN 9984-00-412-0. 96-97 lk.&lt;/ref&gt;

Looduskaitse all on Naukšēni mänd, Naukšēni vabaõhulava tamm, Jaunalēni tamm, Polīte tamm, Jaunalēni tee tamm, Māzerainise mänd, Veceļi pärn, Peitēni tamm, Udzēni paju, Kurģise metspirnipuu, Acupīte tamm, Dukuri tamm, Tautali tamm, Dūkuri tamm, Ozoli mänd, Ziediņi remmelgas, Gāgari talu lehised, Veckauki lehis, Jungi pärnad, Jungi tamm, Pēža pärn, Tediņi mänd ja Nurmi mõisapargi pärn. Spiģi koobas Säde jõe kaldal asub Nausküla ja [[Kārķi vald|Kārķi valla]] piiril. Arvukalt kaitsealuseid põlispuid kasvab Naukšēni mõisa pargis.&lt;ref name=&quot;ok7NL&quot; /&gt;

== Asustus ==

Aastal 2011 elas vallas 460 [[lätlased|lätlast]], 27 [[venelased|venelast]], 11 [[valgevenelased|valgevenelast]], 23 [[ukrainlased|ukrainlast]], 4 [[poolakad|poolakat]] ja 7 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Valla külad:

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt;
|-
| [[Doles]] || mazciems || 32 (2000)
|-
| [[Ērmuižas]] || mazciems || 10 (2008)
|-
| [[Mirķi]] || mazciems || 57 (2000)
|-
| '''[[Naukšēni]]''' || ciems || 577 (2025)
|-
| [[Nurmi]] || mazciems || 24 (2007)
|-
| [[Pikksaare (Läti)|Piksāri]] || mazciems || 43 (2008)
|-
| [[Tēcēni]] || mazciems || 316 (2000)
|}

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;lf5cz&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/dokuments/2010/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf |pealkiri=Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās 01.07.2010 |vaadatud=3.10.2011 |arhiivimisaeg=3.10.2011 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111003213338/http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/dokuments/2010/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1SGtQ&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mbvRT&quot;&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nEUmV&quot;&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts], vaadatud 14.11 2024&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ok7NL&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?id=0&amp;regionaID=0&amp;rajonaID=100014571&amp;veidi=ciems%20Latvij%C4%81&amp;nosaukDala=&amp;nosExact=false&amp;citataDala=false&amp;nosOficial=false&amp;nosNonAccent=false&amp;nosLGIAApproved=false&amp;sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{Valmiera piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Valmiera piirkond]]</text>
      <sha1>jg2tefst43vmyh8xxamx0ncrhvslbu2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Albert Peters</title>
    <ns>0</ns>
    <id>448117</id>
    <revision>
      <id>7142540</id>
      <parentid>6871390</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:19:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7142540</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5156" sha1="tulo1q5j6m56m5dbxye496s6yprwu7y" xml:space="preserve">{{Sõjaväelane
| Taustavärv     = #EEDD82
| Nimi           = Albert Peters
| Hüüdnimi       = 
| Pilt           = 
| Pildisuurus    = 
| Sünniaeg       = [[11. veebruar]] [[1893]]
| Sünnikoht      = 
| Surmaaeg       = [[20. märts]] [[1919]] (26-aastaselt)
| Surmakoht      = [[Taheva]] raudteejaama juures [[Võrumaa]]l
| Teenistused    = [[1914]]–[[1917]] [[Vene keiserlik sõjavägi]]&lt;br/&gt;[[1918]]–[[1919]] [[Eesti Rahvavägi]]
| Auaste         = [[Alamkapten]]
| Juhitud üksused= Kitsarööpmeliste soomusrongide ([[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 1|1]], [[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 2|2]], [[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 3|3]], [[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 4|4]]) ülem Vabadussõjas
| Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]] [[Eesti Vabadussõda]] 
| Autasud        = [[Püha Anna orden]]i III ja IV klass&lt;br/&gt;[[Püha Stanislavi orden]]i III klass&lt;br/&gt;[[Püha Vladimiri orden]]i IV klass&lt;br/&gt;[[Vabadusrist]]i II/3 (postuumselt)
}}

'''Albert Peters''' [[VR II/3]] ([[11. veebruar]] [[1893]] [[Viruvere]], [[Vana-Põltsamaa vald]], [[Viljandimaa]] – [[20. märts]] [[1919]] [[Taheva]] raudteejaama juures, [[Võrumaa]]) oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] ja [[Eesti]] sõjaväelane ([[alamkapten]]), kitsarööpmeliste soomusrongide esimene ülem [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]]s (jaanuarist märtsini 1919).

==Elulugu==
Albert Peters sündis [[11. veebruar]]il [[1893]] [[Viljandimaa]]l [[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa vallas]] [[Viruvere]] küla Uuetalu talu pidaja peres. 

Õppis [[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa]] vallakoolis, [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere]] kihelkonnakoolis ja Paide linnakoolis ning Tartu Põllumeeste Seltsi põllu- ja karjakasvatuskursustel. Sooritas [[Pärnu]]s apteekriõpilase eksami.

==Esimeses maailmasõjas==
[[File:1. Eesti polgu ohvitserid.jpg|thumb|1. Eesti polgu ohvitser leitnant Albert Peters (paremalt esimene) 1917. aastal Haapsalus]] 
Mobiliseeriti ja oli [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal 1914. aasta novembrist alates 172. tagavarapolgus. 1915. aasta maist Oranienbaumi lipnikekoolis, mille lõpetas 1915. aasta juulis. Oli seejärel nooremohvitser ja rooduülem 10. Novoingermanlandi jalaväepolgus. Võttis osa lahingutest [[Austria-Ungari]] vägede vastu, kus sai kolm korda haavata. 

Oli 1918. aasta veebruarist aprillini [[Haapsalu]]s paiknenud [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti polgu]] 8. roodu ülem. 

Ülendati 1917. aasta septembrist alamleitnandiks ja 1918. aasta aprillist leitnandiks ja alamkapteniks.

==Eesti Vabadussõjas==
Oli [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] alates 20. novembrist 1918 läbikäijate komando ülem. Määrati seejärel 15. jaanuaril 1919 kitsarööpmeliste soomusrongide ülemaks – ja oli samaaegselt veebruarist 1919 kuni surmani ühtlasi ka [[Soomusrongide divisjon]]i ülema (kapten [[Anton Irv]]e) abi.

Osales lahingutes [[Lõuna-Eesti]]s ja [[Läti]]maal. Langes lahingut juhtides 20. märtsil 1919 [[Võrumaa]]l, [[Taheva]] raudteejaama juures.  Pärast alamkapten Petersi langemist 20. märtsil 1919 määrati kitsarööpmeliste soomusrongide uueks üldjuhiks kapten [[Arved Engmaa]]. Albert Peters on maetud [[Pilistvere kalmistu]]le, suguvõsa matuseplatsile.

Vabadussõjas langes vaid üks kapten Petersist kõrgemal ametikohal olev ohvitser – tema vahetu ülem kapten [[Anton Irv]].

==Tunnustus==
*[[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] üles näidatud vapruse eest 1920. aastal postuumselt [[Vabadusristi II liigi 3. järk]]. 
*[[Viljandimaa]]l [[Uue-Põltsamaa vald|Uue-Põltsamaa vallas]] Alberti talu, mis anti üle ta isale.
[[File:Nad andsid kõik. Vabadussõjas langenud ohvitserid.jpg|thumb|[[Hannes Walter]], [[Tiina Tojak]], &quot;Nad andsid kõik. Vabadussõjas langenud ohvitserid&quot; (2000)]]

==Kirjandus==
* Teenistusleht, ERA 495/7/4067
* [[Paul Villemi]], [http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:16374 &quot;Soomusrongide diviis Vabadussõjas&quot;] // [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]] 1928, nr. 48/49, lk 1322-1326.
* &quot;Eesti Vabadusristi kavalerid&quot;, Tallinn 1935, lk 246. 
* [[Hannes Walter]], [[Tiina Tojak]], &quot;Nad andsid kõik. Vabadussõjas langenud ohvitserid&quot; Tallinn, 2000, lk 159.
* [[Jaak Pihlak]], Mati Strauss, Ain Krillo, &quot;Eesti Vabaduse Risti kavalerid&quot;. Viljandi: Vabadussõja Ajaloo Selts: Viljandi Muuseum 2016, lk. 557-558.

==Välislingid==
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&amp;id=23149 Ohvitseride andmekogu]
*[http://www.postimees.ee/1746525/voidukad-soomusronglased-taastasid-eestlaste-eneseusu Võidukad soomusronglased taastasid eestlaste eneseusu] (Postimees 2008)

{{JÄRJESTA:Peters, Albert}}
[[Kategooria:Eesti soomusronglased]]
[[Kategooria:1. Jalaväerügemendi koosseis]]
[[Kategooria:1. Eesti jalaväediviisi koosseis]]
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadussõjas langenud]]
[[Kategooria:Vabadussõja-aegsed sõjaväeosade ülemad]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Anna IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Püha Anna III klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Pilistvere kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1893]]
[[Kategooria:Surnud 1919]]</text>
      <sha1>tulo1q5j6m56m5dbxye496s6yprwu7y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Neiu lehvikuga</title>
    <ns>0</ns>
    <id>449347</id>
    <revision>
      <id>7142638</id>
      <parentid>5290965</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T18:24:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142638</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2681" sha1="dim4motglohdoshh4fi1y8elclybqro" xml:space="preserve">{{Looming
|nimetus=„Neiu lehvikuga“
|originaal=„La Femme à l'éventail“
|kujutis=Pierre-Auguste Renoir 035.jpg
|pildi_laius=
|pildiallkiri=Renoir, Neiu lehvikuga
|autor=[[Pierre-Auguste Renoir]]
|valmimisaeg=
|loomisaeg=umbes 1880
|liik=[[maal]]
|kunstistiil=
|tehnika=[[õlimaal]]
|materjal=[[lõuend]]
|mootmed2=65&amp;#160;cm ×&amp;#160;50&amp;#160;cm
|mootmed3=
|asukoht=[[Ermitaaž]] [[Peterburi]]s
|invertarinumber=[http://www.hermitagemuseum.org/wps/portal/hermitage/digital-collection/!ut/p/a1/lZDLTsMwEEV_JV1kaWacV-ulFRBSpRIIQo29iZzmgWnipI0FfD7Ojk0LndWMNHPn3AsSCpBGfepOWT0a1S-zTMqM84SGKW6zNL5HnuXPcZ4-PSKNYA8SZG86EI1Z2oOxk30HcVSDnsvG-Pg1no-zN7aeOlsfkd55k9LGatPNPgabNcbL3XTQNQgWMBozWhMWVDWJooQR1jJFsA1oxSrVsLp2TMIx4YXi-C_k6wrCvVhf0kh2AbwuGvt0V768PeRu-1cCNzjZ_oXqrOqP00lyF-xobPNtobgp2WkYNuFACiRKbMK47_hq9QOEn6DC/dl5/d5/L2dBISEvZ0FBIS9nQSEh/?lng=en ГЭ-6507]
}}

„'''Neiu lehvikuga'''“ ([[prantsuse keel]]es „La Femme à l'éventail“), tuntud ka kui „'''Preili Fournaise’i portree'''“,&lt;ref&gt;[[Mihhail Alpatov|M. Alpatov]]. Kunstiajalugu, II kd. Renessansi ja uusaja kunst. Tallinn: Kunst, 1982, lk&amp;nbsp;388.&lt;/ref&gt; on prantsuse kunstniku [[Pierre-Auguste Renoir]]i õlimaal lõuendil.

Umbes 1880. aastal valminud teos on külastajatele vaatamiseks väljas [[Ermitaaž]]i saalis nr&amp;nbsp;320 ([[Talvepalee]] hoones).&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.hermitagemuseum.org/wps/portal/hermitage/digital-collection/01.%20paintings/28705/!ut/p/a1/lVHBboMwDP0VduCYORAC2RHRaVIlxsY0leSC0jJoWggU0nX7-wX1sh26rT7Z8vPz8zMIKEBo-a4aaVSvZTvXIiyzOA49kuBlltAFjrP8iebJ4wP2AliBANHqBvh4nNONNoPZAt_LTk3leHTxqR_3k9PXjhyNi7F36wxSaaN0M7nYZxGm89ywURXwijHKKhIgr76TKPDrNVr7dYQICYjtMOrJ0GriVhO-EDH-l-TfGbhdEV3iCFMfXmaOVZKWz6_3uUV_c-CKS5Z_SbWn-mOapI2llWaLlK57KH54CMXZQwtVu8NBxPYHvTZvHwaKq54wdB0jHSowkpwR2u4-TzdfcDMbjw!!/dl5/d5/L2dBISEvZ0FBIS9nQSEh/?lng=en |title=Renoir, Pierre-Auguste//Girl with a Fan |trans-title=Neiu lehvikuga |date= |accessdate=16.11.2016 |publisher=Ermitaaž |language=inglise, vene }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.hermitagemuseum.org/wps/portal/hermitage/digital-collection/01.%20paintings/28705/!ut/p/a1/lVHBboMwDP0VduCYORAC2RHRaVIlxsY0leSC0jJoWggU0nX7-wX1sh26rT7Z8vPz8zMIKEBo-a4aaVSvZTvXIiyzOA49kuBlltAFjrP8iebJ4wP2AliBANHqBvh4nNONNoPZAt_LTk3leHTxqR_3k9PXjhyNi7F36wxSaaN0M7nYZxGm89ywURXwijHKKhIgr76TKPDrNVr7dYQICYjtMOrJ0GriVhO-EDH-l-TfGbhdEV3iCFMfXmaOVZKWz6_3uUV_c-CKS5Z_SbWn-mOapI2llWaLlK57KH54CMXZQwtVu8NBxPYHvTZvHwaKq54wdB0jHSowkpwR2u4-TzdfcDMbjw!!/dl5/d5/L2dBISEvZ0FBIS9nQSEh/?lng=en Teose kirjeldus Ermitaaži kodulehel]

[[Kategooria:Auguste Renoiri maalid]]</text>
      <sha1>dim4motglohdoshh4fi1y8elclybqro</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Kuu vikipedist</title>
    <ns>4</ns>
    <id>450091</id>
    <revision>
      <id>7142570</id>
      <parentid>7127616</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T16:34:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7142570</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16400" sha1="9odqb3nk2mh9jche1gvb15pix8s4grg" xml:space="preserve">{| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;'
! Kuu
! Aasta
! Kasutaja
|-
| Nov
| 2016
| Velirand
|-
| Dets
| 2016
| Cumbril&lt;br /&gt;Melilac
|-
| Jaan
| 2017
| Sacerdos79
|-
| Veeb
| 2017
| Mona
|-
| Märts
| 2017
| Kuuskinen
|-
| Apr
| 2017
| Andres
|-
| Mai
| 2017
| Kuriuss
|-
| Juuni
| 2017
| Taavik27
|-
| Juuli
| 2017
| Adeliine
|-
| Aug
| 2017
| Andrus Kallastu
|-
| Sept
| 2017
| NOSSER
|-
| Okt
| 2017
| Juhan121
|-
| Nov
| 2017
| Iifar
|-
| Dets
| 2017
| The Prince of Tartu
|-
| Jaan
| 2018
| Kruusamägi
|-
| Veeb
| 2018
| Neptuunium
|-
| Märts
| 2018
| Tiuks
|-
| Apr
| 2018
| Metsavend
|-
| Mai
| 2018
| WikedKentaur
|-
| Juuni
| 2018
| Ursus scribens
|-
| Juuli
| 2018
| Pelmeen10
|-
| Aug
| 2018
| Evlper
|-
| Sept
| 2018
| Pikne
|-
| Okt
| 2018
| Ehitaja
|-
| Nov
| 2018
| MirkoM
|-
| Dets
| 2018
| Estopedist
|-
| Jaan
| 2019
| Castellum
|-
| Veeb
| 2019
| Evlper (2)
|-
| Märts
| 2019
| Kuriuss (2)
|-
| Apr
| 2019
| Andres (2)
|-
| Mai
| 2019
| Hirvelaid
|-
| Juuni
| 2019
| Kuuskinen (2)
|-
| Juuli
| 2019
| MirkoM (2)
|-
| Aug
| 2019
| Kalle
|-
| Sept
| 2019
| Krr005
|-
| Okt
| 2019
| Pietadè
|-
| Nov
| 2019
| Kk
|-
| Dets
| 2019
| Merleke5
|-
| Jaan
| 2020
| Lulu
|-
| Veeb
| 2020
| Minnekon
|-
| Märts
| 2020
| Teomees
|-
| Apr
| 2020
| Adeliine (2)
|-
| Mai
| 2020
| Raamaturott
|-
| Juuni
| 2020
| Melilac (2)
|-
| Juuli
| 2020
| Avjoska
|-
| August
| 2020
| Karljohan29
|-
| September
| 2020
| NOSSER (2)
|-
| Oktoober
| 2020
| Velirand (2)
|-
| November
| 2020
| Pietadè (2)
|-
| Detsember
| 2020
| WikedKentaur (2)
|-
| Jaanuar
| 2021
| Sillerkiil
|-
| Veebruar
| 2021
| Le Boréalien
|-
| Märts
| 2021
| Astromaailm
|-
| Aprill
| 2021
| Joonas07
|-
| Mai
| 2021
| Taurus404
|-
| Juuni
| 2021
| Amherst99
|-
| Juuli
| 2021
| Ursus scribens (2)
|-
| August
| 2021
| Sillerkiil (2)
|-
| September
| 2021
| Kuriuss (3)
|-
| Oktoober
| 2021
| Ulrikaekm
|-
| November
| 2021
| Andreas Tamm
|-
| Detsember
| 2021
| Pikne (2)
|-
| Jaanuar
| 2022
| Kruusamägi (2)
|-
| Veebruar
| 2022
| Svencapoeira
|-
| Märts
| 2022
| Juhan121 (2)
|-
| Aprill
| 2022
| Metzziga
|-
| Mai
| 2022
| Evlper (3) 
|-
| Juuni
| 2022
| Andreas003
|-
| Juuli
| 2022
| Sacerdos79 (2)
|-
| August 
| 2022
| TTimmi
|-
| September
| 2022
| Karljohan29 (2)
|-
| Oktoober
| 2022
| Metsavend (2)
|-
| November
| 2022
| Kopo25
|-
| Detsember
| 2022
| Marko.Eesti
|-
| Jaanuar
| 2023
| Darja.Lavogina
|-
| Veebruar
| 2023
| LeeMarx
|-
| Märts
| 2023
| W.A. von Schlippenbach
|-
| Aprill
| 2023
| Hirvelaid (2)
|-
| Mai
| 2023
| Angmar Brekker
|-
| Juuni
| 2023
| Hannesvalk
|-
| Juuli
| 2023
| Andres (3)
|-
| August
| 2023
| Velirand (3)
|-
| September
| 2023
| W.A. von Schlippenbach (2)
|-
| Oktoober
| 2023
| Evlper (4)
|-
| November
| 2023
|LeeMarx (2)
|-
| Detsember
| 2023
|Gert7
|-
| Jaanuar
| 2024
|Mona (2)
|-
| Veebruar
| 2024
| Kaniivel (2)
|-
| Märts
| 2024
| Kalle (2)
|-
| Aprill
| 2024
| Teomees (2)
|-
| Mai
| 2024
| Andreas003 (2)
|-
| Juuni
| 2024
| Trebors
|-
| Juuli
| 2024
| Darja.Lavogina (2)
|-
| August
| 2024
| Taurus404 (2)
|-
| September
| 2024
| Taivo
|-
| Oktoober
| 2024
| Hirvelaid (3)
|-
| November
| 2024
| Sillerkiil (3)
|-
| Detsember
| 2024
| Kuuskinen (3)
|-
| Jaanuar
| 2025
| VillaK
|-
| Veebruar
| 2025
| Darja.Lavogina (3)
|-
| Märts
| 2025
| Ehitaja (2)
|-
| Aprill
| 2025
| Maiemaie
|-
| Mai
| 2025
| Logistikainsener
|-
| Juuni
| 2025
| Evlper (5)
|-
| Juuli
| 2025
| Ojassaar
|-
| August
| 2025
| Melilac (3)
|-
| September
| 2025
| Heakeel
|-
| Oktoober
| 2025
| Kuuskinen (4)
|-
| November
| 2025
| Mona (3)
|-
| Detsember
| 2025
| Hannesvalk (2)
|-
| Jaanuar
| 2026
| LAviki
|-
| Veebruar
| 2026
| Taurus404 (3)
|-
| Märts
| 2026
| Hirvelaid (4)
|}
'''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. 

Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus.

Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida.

Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena.

MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot.

&lt;gallery mode=packed heights=75px&gt;
Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht
Azure Barnstar.png|2. tunnustäht
Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht
Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht
Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht
&lt;/gallery&gt;

== Hääletus ==
Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]].

===Aprill 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–31. aprillini. Hääletus toimub 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST)

===Märts 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–31. märtsini. Hääletus toimub 1.–7. aprillini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hirvelaid|kaastöö]]) usina artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 08:05 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:15 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 21:18 (EEST)
::{{poolt}} - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span 
style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 3. aprill 2026, kell 13:21 (EEST)
:: {{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 3. aprill 2026, kell 15:41 (EEST)
:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]]''' ([[Eri:Kaastöö/NOSSER|kaastöö]]) artiklite usina täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. märts 2026, kell 10:31 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Kk|Kk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kk|kaastöö]]) biolooogiaalase kaastöö eest. {{allkirjata|Melilac}}
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 09:07 (EEST)
----
Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST)
:Aitäh! – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 07:48 (EEST)

===Veebruar 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–28. veebruarini. Hääletus toimub 1.–7. märtsini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2026, kell 09:15 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]''' ([[Eri:Kaastöö/Taurus404|kaastöö]]) pikaajalise usina töö eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 20:15 (EET)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 10:17 (EET)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 14:22 (EET)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:05 (EET)
::{{poolt}} – --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 15:09 (EET)
:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ojassaar|kaastöö]]) ilusate lindudega tegelemise eest. -
[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. veebruar 2026, kell 22:03 (EET)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 02:00 (EET)
::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. märts 2026, kell 05:50 (EET)
----
Sellega on valitud järgmine kuu vikipedist, kes on sedapuhku [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:11 (EET) 

===Jaanuar 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–31. jaanuarini. Hääletus toimub 1.–7. veebruarini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. jaanuar 2026, kell 00:48 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:LAviki|LAviki]]''' ([[Eri:Kaastöö/LAviki|kaastöö]]) pikaajalise panuse eest Vikipeediasse, aga ka jaanuaris 2026 loodud artikli &quot;[[Elektrotehnika ja elektroonika ajajoon]]&quot; ning põhjalikult täiendatud [[Carl Friedrich Gauss]]i isikuartikli eest. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 26. jaanuar 2026, kell 13:04 (EET)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. veebruar 2026, kell 20:40 (EET)
::{{poolt}} –– [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 01:04 (EET)
::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 19:40 (EET)
::{{poolt}}--[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 20:43 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Logistikainsener|Logistikainsener]]''' ([[Eri:Kaastöö/Logistikainsener|kaastöö]]) panuse eest logistikavaldkonna mõistete Vikipeediasse toomisel. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. jaanuar 2026, kell 16:05 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) kristluseteemaliste artiklite ja täienduste eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. jaanuar 2026, kell 20:57 (EET)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 00:56 (EET)
::&lt;s&gt;{{poolt}} [[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-72805-1|&amp;#126;2026-72805-1]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-72805-1|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 15:58 (EET)&lt;/s&gt; Anonüümne hääletamine ei ole lubatud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 06:04 (EET)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 16:00 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]]''' ([[Eri:Kaastöö/Estopedist1|kaastöö]]) töö eest kategooriatega, mida ta minu meelet oskab teha. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. jaanuar 2026, kell 09:55 (EET)

----
Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:LAviki|LAviki]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. veebruar 2026, kell 09:15 (EET)

===Detsember 2025===
Kandidaate saab esitada 25.–31. detsembrini. Hääletus toimub 1.–7. jaanuarini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. detsember 2025, kell 14:38 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kruusamägi|kaastöö]]) Artiklite aktiivse ja kaasamõtleva täiendamise eest - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 18:25 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Velirand|Velirand]]''' ([[Eri:Kaastöö/Velirand|kaastöö]]) Läti asulate pindaladega varustamise eest - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 18:25 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Hannesvalk|Hannesvalk]]''' ([[Eri:Kaastöö/Hannesvalk|kaastöö]]) väga sihikindlalt ühe teema kajastamise eest. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 18:27 (EET)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 14:34 (EET)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 22:53 (EET)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. jaanuar 2026, kell 10:17 (EET)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 17:20 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]) Eesti inimeste artiklite loomise ja täiendamise eest, rääkimata pidevast keeletoimetamisest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 18:58 (EET)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 12:32 (EET)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 5. jaanuar 2026, kell 16:46 (EET)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 6. jaanuar 2026, kell 10:13 (EET)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Melilac|Melilac]]''' ([[Eri:Kaastöö/Melilac|kaastöö]]) kelle erandlikult julged ja ausad arvamused on viki üldises arutelus nagu viimased allesjäänud vähesed selgemad valguskiired meid ümbritsevas, järjest tihedamaks muutuvas hübriidsõja suitsuseguses udus. - [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 31. detsember 2025, kell 23:54 (EET)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 13:12 (EET)
::{{poolt}} - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 2. jaanuar 2026, kell 01:21 (EET)

----
Seega näib, et sel korral on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Hannesvalk|Hannesvalk]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. jaanuar 2026, kell 00:48 (EET)

== Vaata ka ==
* [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]]
* [[Vikipeedia sõber]]

[[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]]</text>
      <sha1>9odqb3nk2mh9jche1gvb15pix8s4grg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ojārs Bušs</title>
    <ns>0</ns>
    <id>454758</id>
    <revision>
      <id>7142823</id>
      <parentid>6135610</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T05:15:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142823</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1903" sha1="49qq4shao5im7anul6wphfe0sxnris5" xml:space="preserve">[[Pilt:Ojārs Bušs 2015.jpg|pisi|Ojārs Bušs Tallinnas 12. mail 2015]]
'''Ojārs Bušs''' ([[28. aprill]] [[1944]] – [[3. jaanuar]] [[2017]]) oli läti keeleteadlane, balti ja soome-ugri keelte kontaktide ja kohanimede uurija.&lt;ref&gt;https://portaal.eki.ee/avalehe-uudised-taisloend/1899-ojrs-bus-lahkunud.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://du.lv/in-memoriam-19/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-01-07 |arhiivimisaeg=2017-01-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170108093927/http://du.lv/in-memoriam-19/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Ta töötas [[Läti Ülikool]]i Läti keele instituudis. Bušs oli polüglott, jalgpallistatistik ja teaduse populariseerija.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.lff.lv/lv/zinas/lff/muziba-aizgajis-izcilais-valodnieks-un-futbola-statistik-ojars-buss |pealkiri=Mūžībā aizgājis izcilais valodnieks un futbola statistiķis Ojārs Bušs |vaadatud=2017-01-07 |arhiivimisaeg=2017-03-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170324115056/http://lff.lv/lv/zinas/lff/muziba-aizgajis-izcilais-valodnieks-un-futbola-statistik-ojars-buss |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Ojārs Bušs on maetud [[Riia metsakalmistu]]le.

== Teoseid ==
*Personvārdi, vietvārdi un citi vārdi: izpētes pakāpieni. 2003.
*Ojārs Bušs, Vineta Ernstsone. Latviešu valodas slenga vārdnīca. Riia. Norden AB 2006.
*Laimute Balode, Ojārs Bušs. No Abavas līdz Zilupei. Vietvārdu cilmes īsā vārdnīca. From Abava to Zilupe. The origin of Latvian geographical names. A short dictionary. Latviešu valodas aģentūra, 2015.

== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
*[http://kjk.eki.ee/ee/issues/2015/10/700 Sõnaraamat või/ja eksperiment] (Läti-eesti sõnaraamatu arvustus). Keel ja kirjandus 10/2015, lk 744–746.

{{JÄRJESTA:Bušs, Ojars}}
[[Kategooria:Läti keeleteadlased]]
[[Kategooria:Polüglotid]]
[[Kategooria:Sündinud 1944]]
[[Kategooria:Surnud 2017]]</text>
      <sha1>49qq4shao5im7anul6wphfe0sxnris5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Marie Saame</title>
    <ns>0</ns>
    <id>458366</id>
    <revision>
      <id>7142541</id>
      <parentid>7142010</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:22:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Iiris Helin</username>
        <id>228239</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Linkisin, ühtlustasin loetelu</comment>
      <origin>7142541</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4349" sha1="s0pocxrplzyvgps1bw739h7or4cn6ji" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=oktoober}}
'''Marie Saame''' (sündinud [[8. august]]il [[1989]]) on eesti [[alpinist]] ja [[muusik]]. 

Ta on esimene ja ainuke eesti alpinist, kes on tõusnud nelja [[seitsmetuhandeline|kaheksatuhandelise]] mäe tippu.

== Haridus ==
Marie Saame on lõpetanud 2008. aastal [[Tallinna Muusikakeskkool]]i ning saanud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias]] [[viiul]]i erialal 2012. aastal [[bakalaureus]]ekraadi ja 2014. aastal [[magistrikraad]]i. 2019. aastal lõpetas ta [[Kasvatusteadus|kasvatusteaduste]] magistrina [[Tallinna Ülikool]]i ja 2020. aastal Šveitsis asuva [[Schola Cantorum Basiliensis]]e [[Fiidel|fiidli]] erialal magistrina.

==Mägironimine==
[[Mägironimine|Mägironimisega]] on Saame tegelenud alates 2012. aastast. 2016. aastal võttis ta osa ekspeditsioonist [[Pamiir]]i [[Lenini mäetipp]]u, mille käigus [[Kalle Kiiranen]], [[Allan Sülla]] ja Marie Saame tõusid 3. augustil tippu.&lt;ref name=&quot;jk&quot;/&gt; Retke Lenini tippu korraldas [[Kunnar Karu]] [[Nipernaadi matkaklubi|Nipernaadi matkaklubist]]. Marsruudi raskuskategooria Vene süsteemi järgi oli 5A.&lt;ref name=&quot;firn&quot;/&gt; 2018. aastal tõusis Saame Pamiiris [[Korženevskaja]] (7105 m) mäetippu.

2019. aastal tõusis Saame esimese eestlasena rahvusvahelise ekspeditsiooni koosseisus [[Hindukuš]]is [[Afganistan|Afganistani]] kõrgeima mäe [[Nowshāk]]i (7492 m) tippu. 2021. aastal tõusis ta koos [[Johan Kütt|Johan Kütiga]] esimeste eestlastena [[Pakistan|Pakistanis]] [[Gasherbrum II]] (8034 m) tippu.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kütt, Johan; Saame, Marie|url=https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/eestlaste-esmatousust-gasherbrum-ii-tippu/|pealkiri=EESTLASTE ESMATÕUSUST GASHERBRUM II TIPPU|väljaanne=GoReisiajakiri|aeg=6. oktoober  2021}}&lt;/ref&gt; 2022. aastal korraldas Saame ekspeditsiooni [[Karakorum]]is [[Broad Peak]]ile (8047 m), mille tippu jõuti kaaslastega 18. juulil. Sellele järgnes katse tõusta [[K2]] (8611 m) tippu, kus Saame jõudis 27. juulil umbes 8150 m kõrgusele (Saame kaaslased [[Eric Gilbertson]] ja [[Andreas Frydensberg]] jõudsid K2 tippu päev varem ilma lisahapnikuta). 27. septembril 2023 tõusis ta [[Nepal|Nepalis]] [[Manaslu]] (8163 m) tippu&lt;ref name=&quot;him&quot; /&gt;.

20. juulil 2025 jõudis Saame Pakistanis [[Gasherbrum I]] (8080 m) tippu&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Benavides |eesnimi=Angela |pealkiri=Summits on Gasherbrum I |url=https://explorersweb.com/summits-on-gasherbrum-i/}}&lt;/ref&gt;.

Marie Saame on teine eesti naine kaheksatuhandelise mäe tipus (Gasherbrum II, 2021) ja esimene eesti naine kaheksatuhandelise mäe tipus ilma lisahapnikuta. Ta on esimene ja ainuke eesti alpinist, kes on tõusnud üle 8000 m kõrgusele viis korda ja üle 8000 m kõrgusesse tippu jõudnud neli korda. Kõik mainitud tipputõusmised on tehtud ilma lisahapniku, [[mägigiid]]i ja [[kõrgkandja]] abita. 

===Kõrgtõusud===
*2016 – [[Lenini mäetipp]] (7134 m)
*2018 – [[Korženevskaja]] (7105 m)
*2019 – [[Nevado Ojos del Salado]] (6893 m) [[Argentina]], marsruut [[Ruta Varsoviana]] (&quot;Varssavi marsruut&quot;)
*2019 – [[Nowshāk]] (7492 m) tõus [[Afganistan]]i-poolselt küljelt
*2021 – [[Gasherbrum II]] (8034 m) [[Pakistan]]&lt;ref name=&quot;fac&quot;/&gt;
*2022 – [[Broad Peak]] (8051 m) Pakistan
*2022 – [[K2]] (8611 m) tippu tõusmise katse, jõudis ligi 8150 m kõrgusele
*2023 – [[Manaslu]] (8163 m) Nepal (tipputõus 27. septembril&lt;ref name=&quot;him&quot;/&gt;)
*2025 – [[Gasherbrum I]] (8080 m) Pakistan (tipputõus 20. juulil&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;)

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;jk&quot;&gt;[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/ Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]. jkalpiklubi.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;firn&quot;&gt;[http://www.firn.ee/db/tourview.php?id=536 Lenini tipp]. firn.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fac&quot;&gt;[https://www.facebook.com/permalink.php?id=223467554355872&amp;story_fbid=2309871059048834 Alpinism.ee]. facebook.com &lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;him&quot;&gt;[https://www.himalayandatabase.com/2023%20Season%20Lists/2023%20Autumn%20A24.html Ascents - Autumn 2023 - Manaslu]. himalayandatabase.com &lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[http://www.firn.ee/show.php?id=619 Mägede hooaeg jätkub]. firn.ee
*[https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/magede-nimel/ Mägede nimel]. reisikirjad.gotravel.ee, 10. oktoober 2023


{{JÄRJESTA:Saame, Marie}}
[[Kategooria:Eesti alpinistid]]
[[Kategooria:Sündinud 1989]]</text>
      <sha1>s0pocxrplzyvgps1bw739h7or4cn6ji</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142552</id>
      <parentid>7142541</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:36:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Iiris Helin</username>
        <id>228239</id>
      </contributor>
      <comment>Parandasin viitekirjed</comment>
      <origin>7142552</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4380" sha1="38evcxbx45p4xdtqx72zfp3w8wjzp2b" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=oktoober}}
'''Marie Saame''' (sündinud [[8. august]]il [[1989]]) on eesti [[alpinist]] ja [[muusik]]. 

Ta on esimene ja ainuke eesti alpinist, kes on tõusnud nelja [[seitsmetuhandeline|kaheksatuhandelise]] mäe tippu.

== Haridus ==
Marie Saame on lõpetanud 2008. aastal [[Tallinna Muusikakeskkool]]i ning saanud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias]] [[viiul]]i erialal 2012. aastal [[bakalaureus]]ekraadi ja 2014. aastal [[magistrikraad]]i. 2019. aastal lõpetas ta [[Kasvatusteadus|kasvatusteaduste]] magistrina [[Tallinna Ülikool]]i ja 2020. aastal Šveitsis asuva [[Schola Cantorum Basiliensis]]e [[Fiidel|fiidli]] erialal magistrina.

==Mägironimine==
[[Mägironimine|Mägironimisega]] on Saame tegelenud alates 2012. aastast. 2016. aastal võttis ta osa ekspeditsioonist [[Pamiir]]i [[Lenini mäetipp]]u, mille käigus [[Kalle Kiiranen]], [[Allan Sülla]] ja Marie Saame tõusid 3. augustil tippu.&lt;ref name=&quot;jk&quot;/&gt; Retke Lenini tippu korraldas [[Kunnar Karu]] [[Nipernaadi matkaklubi|Nipernaadi matkaklubist]]. Marsruudi raskuskategooria Vene süsteemi järgi oli 5A.&lt;ref name=&quot;firn&quot;/&gt; 2018. aastal tõusis Saame Pamiiris [[Korženevskaja]] (7105 m) mäetippu.

2019. aastal tõusis Saame esimese eestlasena rahvusvahelise ekspeditsiooni koosseisus [[Hindukuš]]is [[Afganistan|Afganistani]] kõrgeima mäe [[Nowshāk]]i (7492 m) tippu. 2021. aastal tõusis ta koos [[Johan Kütt|Johan Kütiga]] esimeste eestlastena [[Pakistan|Pakistanis]] [[Gasherbrum II]] (8034 m) tippu.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tamm|url=https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/eestlaste-esmatousust-gasherbrum-ii-tippu/|pealkiri=Eestlaste esmatõusust Gasherbrum II tippu|väljaanne=Go Reisiajakiri|aeg=6. oktoober 2021|eesnimi=T}}&lt;/ref&gt; 2022. aastal korraldas Saame ekspeditsiooni [[Karakorum]]is [[Broad Peak]]ile (8047 m), mille tippu jõuti kaaslastega 18. juulil. Sellele järgnes katse tõusta [[K2]] (8611 m) tippu, kus Saame jõudis 27. juulil umbes 8150 m kõrgusele (Saame kaaslased [[Eric Gilbertson]] ja [[Andreas Frydensberg]] jõudsid K2 tippu päev varem ilma lisahapnikuta). 27. septembril 2023 tõusis ta [[Nepal|Nepalis]] [[Manaslu]] (8163 m) tippu&lt;ref name=&quot;him&quot; /&gt;.

20. juulil 2025 jõudis Saame Pakistanis [[Gasherbrum I]] (8080 m) tippu&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Benavides |eesnimi=A |pealkiri=Summits on Gasherbrum I |url=https://explorersweb.com/summits-on-gasherbrum-i/|kuupäev=21. juuli 2025|väljaanne=Explorersweb}}&lt;/ref&gt;.

Marie Saame on teine eesti naine kaheksatuhandelise mäe tipus (Gasherbrum II, 2021) ja esimene eesti naine kaheksatuhandelise mäe tipus ilma lisahapnikuta. Ta on esimene ja ainuke eesti alpinist, kes on tõusnud üle 8000 m kõrgusele viis korda ja üle 8000 m kõrgusesse tippu jõudnud neli korda. Kõik mainitud tipputõusmised on tehtud ilma lisahapniku, [[mägigiid]]i ja [[kõrgkandja]] abita. 

===Kõrgtõusud===
*2016 – [[Lenini mäetipp]] (7134 m)
*2018 – [[Korženevskaja]] (7105 m)
*2019 – [[Nevado Ojos del Salado]] (6893 m) [[Argentina]], marsruut [[Ruta Varsoviana]] (&quot;Varssavi marsruut&quot;)
*2019 – [[Nowshāk]] (7492 m) tõus [[Afganistan]]i-poolselt küljelt
*2021 – [[Gasherbrum II]] (8034 m) [[Pakistan]]&lt;ref name=&quot;fac&quot;/&gt;
*2022 – [[Broad Peak]] (8051 m) Pakistan
*2022 – [[K2]] (8611 m) tippu tõusmise katse, jõudis ligi 8150 m kõrgusele
*2023 – [[Manaslu]] (8163 m) Nepal (tipputõus 27. septembril&lt;ref name=&quot;him&quot;/&gt;)
*2025 – [[Gasherbrum I]] (8080 m) Pakistan (tipputõus 20. juulil&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;)

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;jk&quot;&gt;[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/ Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]. jkalpiklubi.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;firn&quot;&gt;[http://www.firn.ee/db/tourview.php?id=536 Lenini tipp]. firn.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fac&quot;&gt;[https://www.facebook.com/permalink.php?id=223467554355872&amp;story_fbid=2309871059048834 Alpinism.ee]. facebook.com &lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;him&quot;&gt;[https://www.himalayandatabase.com/2023%20Season%20Lists/2023%20Autumn%20A24.html Ascents - Autumn 2023 - Manaslu]. himalayandatabase.com &lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[http://www.firn.ee/show.php?id=619 Mägede hooaeg jätkub]. firn.ee
*[https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/magede-nimel/ Mägede nimel]. reisikirjad.gotravel.ee, 10. oktoober 2023


{{JÄRJESTA:Saame, Marie}}
[[Kategooria:Eesti alpinistid]]
[[Kategooria:Sündinud 1989]]</text>
      <sha1>38evcxbx45p4xdtqx72zfp3w8wjzp2b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>N. K. Jemisin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>458843</id>
    <revision>
      <id>7142409</id>
      <parentid>6964418</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:15:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142409</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12202" sha1="59t9jzcl699w7v85jhfljigh29u4lpu" xml:space="preserve">{{Kirjanik
| Taustavärv      = #FA5858
| Nimi            = N. K. Jemisin
| Pilt            = N. K. Jemisin.jpg
| Pildisuurus     = 200px
| Pildi info      = N. K. Jemisin
| Sünninimi       = Nora K. Jemisin
| Sünniaeg        = [[19. september]] [[1972]]
| Sünnikoht       = [[Iowa City]], [[USA]]
| Surmaaeg        = 
| Surmakoht       = 
| Pseudonüüm      =
| Rahvus          = 
| Tegevusala      = kirjanik, psühholoog
| Haridus         = Marylandi ülikool,&lt;br/&gt; haridusteadus (magister)
| Žanr            = ulmekirjandus
| Kirjandusvool   = 
| Tuntud teoseid  = &quot;The Hundred Thousand Kingdoms&quot;, &quot;The Fifth Season&quot;
| Mõjutatud       =
| Mõjutanud       =
| Auhinnad        = [[Hugo auhind]]
}}
'''N. K. Jemisin''' (Nora K. Jemisin, sündinud [[19. september|19. septembril]] [[1972]]) on ameerika [[Ulmekirjandus|ulmekirjanik]] ja [[Ajaveeb|blogija]]. 

Oma teostes käsitleb ta fantastiliste ja ulmeliste situatsioonide kaudu selliseid sotsiaalseid ja kultuurilisi probleeme nagu kultuurikonfliktid ja ebavõrdsus.&lt;ref name=&quot;ieCMb&quot; /&gt; 2016. ja 2017. aastal pälvis Jemisin parima romaani kategoorias [[Hugo auhind|Hugo auhinna]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.thehugoawards.org/2017/08/2017-hugo-awards-announced/|Pealkiri=2017 Hugo Awards Announced|Väljaanne=Hugo auhindade koduleht|Aeg=11.08.2017|Kasutatud=14.08.2017}}&lt;/ref&gt;

Jemisini debüütromaan &quot;The Hundred Thousand Kingdoms&quot; valiti 2010. aastal [[Nebula auhind|Nebula auhinna]] nominendiks ning [[James Tiptree noorema auhind|James Tiptree noorema auhinna]] lühinimekirja. 2011. aastal valiti teos ühtlasi [[Hugo auhind|Hugo auhinna]], maailma fantaasiakirjanduse auhinna&lt;ref name=&quot;N7sJ0&quot; /&gt; ja Locuse auhinna nominendiks ning võitis parima esikromaani [[Locuse auhind|Locuse auhinna]].&lt;ref name=&quot;CpROo&quot; /&gt; Lisaks võitis teos 2011. aastal Jaapani feministliku ulmekirjanduse ühingu sootunnetuse auhinna. 2017. aasta augustis teatas telekompanii TNT, et &quot;Lõhutud maa&quot; triloogia alusel on valmimas telesari&lt;ref&gt;[[Tanel Pern]] [https://www.muurileht.ee/arvustus-ara-kunagi-unusta-kes-sa-oled/ ARVUSTUS: &quot;ÄRA KUNAGI UNUSTA, KES SA OLED&quot;] Müürileht, 23. oktoober 2018&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news|last1=Andreeva|first1=Nellie|last2=Petski|first2=Denise|title=N.K. Jemisin's 'The Fifth Season' Book To Be Developed As TV Series At TNT|url=https://deadline.com/2017/08/nk-jemisin-the-fifth-season-book-developed-tv-series-tnt-1202150542/|accessdate=18. august 2017|work=Deadline|date=16. august 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news|last1=Eddy|first1=Cheryl|title=N.K. Jemisin's Hugo-Winning The Fifth Season Is Being Adapted for TV|url=https://io9.gizmodo.com/n-k-jemisins-hugo-winning-the-fifth-season-is-being-ad-1797918932|accessdate=18. august 2017|work=io9|publisher=Gizmodo|date=16. august 2017|archive-date=2017-08-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20170818045427/https://io9.gizmodo.com/n-k-jemisins-hugo-winning-the-fifth-season-is-being-ad-1797918932|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;.

Eesti keeles on ilmunud triloogia &quot;Lõhutud maa&quot; (&quot;Broken Earth&quot;) kaks esimest köidet kirjastuselt [[Tänapäev]] [[Sash Uusjärv]]e tõlkes: 2018. aastal &quot;Viies aastaaeg&quot; ja 2019. aastal &quot;Obeliskivärav&quot;.

== Elulugu ==
N. K. Jemisin sündis Ameerika Ühendriikide [[Iowa]] osariigis [[Iowa City]]s ning kasvas üles [[Alabama]] osariigis [[Mobile|Mobile'is]], veetes suved [[New York|New Yorgis]].&lt;ref name=&quot;DLFHd&quot; /&gt; Jemisin õppis aastatel 1990–1994 [[Tulane'i Ülikool|Tulane'i ülikool]]is, mille lõpetas bakalaureusekraadiga [[psühholoogia]]s. Seejärel astus ta [[Marylandi Ülikool|Marylandi ülikooli]], kust sai magistrikraadi haridusteaduses. Ülikooli lõpetamise järel elas ta kümme aastat [[Massachusetts]]is ning kolis seejärel New Yorki, kus töötas psühholoogi ja karjäärinõustajana. 2016. aasta mais algatas Jemisin [[Patreon]]i kampaania, mis tagas talle piisava sissetuleku, et lõpetada töötamine psühholoogina ja keskenduda ainult kirjutamisele.

== Tunnustus ==

=== Autasud ===
* [[Romantic Times]]i kriitikute valik, parim fantaasiaromaan 2010 (&quot;The Broken Kingdoms&quot;)
* [[Locuse auhind]], parim esikromaan 2011 (&quot;The Hundred Thousand Kingdoms&quot;)
* [[Jaapani feministliku ulmekirjanduse ühing]]u sootunnetuse auhind 2011 (&quot;The Hundred Thousand Kingdoms&quot;)
* Romantic Timesi kriitikute valik, parim fantaasiaromaan 2012 (&quot;The Shadowed Sun&quot;)
* [[Hugo auhind]], parim romaan 2016 (&quot;The Fifth Season&quot;)&lt;ref name=&quot;sgf63&quot; /&gt;
* Hugo auhind, parim romaan 2017 (&quot;The Obelisk Gate&quot;)&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Nominatsioonid ===
* Hugo auhind, parim lühijutt 2010 (&quot;Non-Zero Probabilities&quot;)
* [[Nebula auhind]], parim lühijutt 2010 (&quot;Non-Zero Probabilities&quot;)
* James Tiptree jr-i auhind, parim romaan 2010 (&quot;The Hundred Thousand Kingdoms&quot;)
* Nebula auhind, parim romaan 2011 (&quot;The Hundred Thousand Kingdoms&quot;)
* Hugo auhind, parim romaan 2011 (&quot;The Hundred Thousand Kingdoms&quot;)
* [[Maailma fantaasiakirjanduse auhind]], parim romaan 2011 (&quot;The Hundred Thousand Kingdoms&quot;)
* [[David Gemmelli auhind]], parim uus fantaasiakirjanik 2011 (&quot;The Hundred Thousand Kingdoms&quot;)
* [[IAFA William L. Crawfordi auhind]], 2011 (&quot;The Hundred Thousand Kingdoms&quot;)&lt;ref name=&quot;03A7s&quot; /&gt;
* [[Prix Imaginales]] ([[:fr:Prix Imaginales|:fr]]), parim võõrkeelne romaan 2011 (&quot;The Hundred Thousand Kingdoms&quot;)
* Nebula auhind, parim romaan 2012 (&quot;The Kingdom of Gods&quot;)
* Nebula auhind, parim romaan 2013 (&quot;The Killing Moon&quot;) 
* Maailma fantaasiakirjanduse auhind, parim romaan 2013 (&quot;The Killing Moon&quot;)
* Nebula auhind, parim romaan 2016 (&quot;The Fifth Season&quot;)
* Maailma fantaasiakirjanduse auhind, parim romaan 2016 (&quot;The Fifth Season&quot;)
* Locuse auhind, parim romaan 2016 (&quot;The Fifth Season&quot;)
* Hugo auhind, parim lühijutt 2017 (&quot;The City Born Great&quot;)

== Teosed ==

=== Romaanid ===
====&quot;Inheritance'i&quot; sari====
* &quot;The Hundred Thousand Kingdoms&quot; (2010)
* &quot;The Broken Kingdoms&quot; (2010)
* &quot;The Kingdom of Gods&quot; (2011)&lt;ref name=&quot;AUBO&quot; /&gt;
2014. aasta detsembris ilmunud &quot;Inheritance'i&quot; koondväljaandega koos ilmus ühtlasi samas universumis toimuva tegevustikuga lühiromaan &quot;The Awakened Kingdom&quot;.&lt;ref name=&quot;SOtO1&quot; /&gt;

28. juulil 2015 ilmunud kolmest novellist koosnev kogumik &quot;Shades in Shadow&quot; sisaldas teiste seas romaanitriloogia eellugu.&lt;ref name=&quot;udzRL&quot; /&gt;

==== &quot;Dreambloodi&quot; sari ====
* &quot;The Killing Moon&quot; (2012)&lt;ref name=&quot;962ah&quot; /&gt;
* &quot;The Shadowed Sun&quot; (2012)

==== &quot;Broken Earthi&quot; sari ====
* &quot;The Fifth Season&quot; (august 2015, eesti keeles &quot;Viies aastaaeg&quot;)
* &quot;The Obelisk Gate&quot; (august 2016, eesti keeles &quot;Obeliskivärav&quot;)
* &quot;The Stone Sky&quot; (august 2017)

==== Muud ====
* &quot;[[Mass Effect|Mass Effect: Andromeda Initiation]]&quot; (sügis 2017), &quot;Mass Effecti&quot; arvutimängude sarjaga seotud romaan&lt;ref name=&quot;Yzht3&quot; /&gt;

=== Lühiproosa ===
* &quot;L'Alchimista&quot;, avaldatud kogumikus &quot;Scattered, Covered, Smothered&quot;, ''Two Cranes Press'', 2004. 
* &quot;Too Many Yesterdays, Not Enough Tomorrows&quot;, ''Ideomancer'', 2004.
* &quot;Cloud Dragon Skies&quot;, ''Strange Horizons'', 2005.
* &quot;Red Riding-Hood's Child&quot;, ''Fishnet'', 2005.
* &quot;The You Train&quot;, ''Strange Horizons'', 2007.
* &quot;Bittersweet&quot;, ''Abyss &amp; Apex Magazine'', 2007.
* &quot;The Narcomancer&quot;, ''Helix'', kordustrükk veebiajakirjas ''Transcriptase'', 2007.
* &quot;The Brides of Heaven&quot;, ''Helix'', kordustrükk veebiajakirjas ''Transcriptase'', 2007.
* &quot;Playing Nice With God's Bowling Ball&quot;, ''Baen's Universe'', 2008.
* &quot;The Dancer's War&quot;, avaldatud kogumikus &quot;Like Twin Stars: Bisexual Erotic Stories''&quot;'', Circlet Press, 2009.
* &quot;Non-Zero Probabilities&quot;, ''Clarkesworld Magazine'', 2009.
* &quot;Sinners, Saints, Dragons, and Haints in the City Beneath the Still Waters&quot;, ''Postscripts'', 2010.
* &quot;On the Banks of the River Lex,&quot; ''Clarkesworld Magazine'', 11/2010
* &quot;The Effluent Engine,&quot; avaldatud kogumikus &quot;Steam-Powered: Lesbian Steampunk Stories''&quot;'', Torquere Press, 2011
* &quot;The Trojan Girl,&quot; ''Weird Tales'', 2011
* &quot;Valedictorian,&quot; avaldatud kogumikus &quot;After: Nineteen Stories of Apocalypse and Dystopia''&quot;'', Hyperion Book CH, 2012

=== Esseistika ===
* &quot;Geek Wisdom: The Sacred Teachings of Nerd Culture&quot; (kaasautorid: Stephen H. Segal, Genevieve Valentine, Zaki Hasan, ja Eric San Juan, 2011)&lt;ref name=&quot;MXlOo&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|1=30em|allikad=
&lt;ref name=&quot;ieCMb&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.orbitbooks.net/interview/n-k-jemisin/|title=An Interview With N.K. Jemisin on ''The Hundred Thousand Kingdoms''|website=Orbit Books}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;N7sJ0&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.locusmag.com/News/2011/07/world-fantasy-nominees-and-lifetime-achievement-winners/|title=World Fantasy Nominees and Lifetime Achievement Winners|website=Locus Online News|date=28. juuli 2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CpROo&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.locusmag.com/News/2011/06/locus-awards-2011-winners/|title=Locus Awards 2011 Winners|website=Locus Online}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DLFHd&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.locusmag.com/Perspectives/2010/08/n-k-jemisin-rites-of-passage/|Pealkiri=N. K. Jemisin: Rites of passage|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sgf63&quot;&gt;{{Cite web|last=&lt;!--not attributed; staff--&gt;|url=http://www.thehugoawards.org/hugo-history/2016-hugo-awards/|title=2016 Hugo Awards|website=The Hugo Awards|access-date=13. oktoober 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;03A7s&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.sfadb.com/db/William_L_Crawford_-_IAFA_Fantasy_Award_2011|title=William L. Crawford - IAFA Fantasy Award 2011|access-date=7. september 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AUBO&quot;&gt;{{Cite web|url=http://nkjemisin.com/books/the-inheritance-trilogy/|title=The Inheritance Trilogy|website=Nkjemisin.com}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SOtO1&quot;&gt;{{Cite web|url=http://nkjemisin.com/2014/04/so-about-that-seekrit-project-ive-been-working-on/|title=So, about that Seekrit Project I’ve been working on…|website=Nkjemisin.com|date=30. aprill 2014}})&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;udzRL&quot;&gt;{{Cite web|url=http://nkjemisin.com/2015/06/now-it-can-be-told/|title=Now it can be told!|website=Nkjemisin.com|date=25. juuni 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;962ah&quot;&gt;{{Cite web|last=Das|first=Indrapramit|url=http://www.slantmagazine.com/house/2012/05/in-dreams-n-k-jemisins-the-killing-moon/|title=In Dreams: N.K. Jemisin's ''The Killing Moon''|publisher=Slant Magazine|date=2. mai 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120516003219/http://www.slantmagazine.com/house/2012/05/in-dreams-n-k-jemisins-the-killing-moon/|archive-date=16. mai 2012|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Yzht3&quot;&gt;{{Cite news|url=http://www.eurogamer.net/articles/2016-06-24-mass-effect-is-getting-four-spin-off-novels-bridging-the-gap-to-andromeda|title=Mass Effect is getting four spin-off novels bridging the gap to Andromeda|work=[[Eurogamer]]|date=24. juuni 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MXlOo&quot;&gt;{{Cite book|last=Jemisin|first=N. K.|year=2011|title=Geek Wisdom: The Sacred Teachings of Nerd Culture|publisher=Quirk Books|isbn=9781594745270|url=http://www.quirkbooks.com/book/geek-wisdom|last2=Valentine|first2=Genevieve|last3=San Juan|first3=Eric|last4=Hasan|first4=Zaki|editor-last=Segal|editor-first=Stephen H.|editor-link=Stephen H. Segal|author-link2=Genevieve Valentine}}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* [http://nkjemisin.com Ametlik koduleht]
* [http://www.fantasy-matters.com/2011/10/beyond-worldbuilding-cosmobuilding-or.html N.K. Jemisin kirjeldab maailmade loomist]
* [http://www.fantasybookreview.co.uk/NK-Jemisin/biography.html Fantasy Book Review biograafia]
* [http://www.carlbrandon.org/wiki/index.php?title=N._K._Jemisin Carl Brandon Society vikiartikkel]
* [http://wiki.feministsf.net/index.php?title=N._K._Jemisin Feminist Science Fiction vikiartikkel]
* [[Tanel Pern]] [https://www.muurileht.ee/arvustus-ara-kunagi-unusta-kes-sa-oled/ ARVUSTUS: &quot;ÄRA KUNAGI UNUSTA, KES SA OLED&quot;] Müürileht, 23. oktoober 2018 (arvustus romaanitõlkele &quot;Viies aastaaeg&quot;)
* [[Triinu Meres]] [http://algernon.ee/node/1135 Viies aastaaeg] Algernon, detsember 2018
* [[Triin Loide]] [https://www.ulmeajakiri.ee/?raamatuarvustus-n-k-jemisini-viies-aastaaeg Raamatuarvustus: N. K. Jemisini &quot;Viies aastaaeg&quot;] Reaktor, august 2018

{{JÄRJESTA:Jemisin, N. K.}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ulmekirjanikud]]
[[Kategooria:Marylandi Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1972]]</text>
      <sha1>59t9jzcl699w7v85jhfljigh29u4lpu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2026</title>
    <ns>0</ns>
    <id>462381</id>
    <revision>
      <id>7142532</id>
      <parentid>7142240</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:06:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Surnud */</comment>
      <origin>7142532</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11665" sha1="ac3vk0n8i5q398d1681szf3yq6v51u9" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5786–5787
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128
*[[Islami kalender]]: 1447–1448
*[[Iraani kalender]]: 1404–1405
*[[Sirvikalender]]: 10239

== Sündmused maailmas == 
* [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana 
* 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]] 
* 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest.
* 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.&lt;ref name=&quot;Peetud&quot; /&gt;
* 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.&lt;ref name=&quot;Relocated&quot; /&gt;
* 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks.
* 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]].
* 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised
* 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]
* 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised 
* 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus 
* 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]
* 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. 
* 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni 
* 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised  
* 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised 
* 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile
* 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks.
* 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. 
* 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised 
* 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised 
* 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised 
* 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] on riigivisiidil Ameerika Ühendriikides 
* 11. juuni - 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]] 
* 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks

==Sündmused Eestis==

* 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist
* 19. jaanuar – Tartu esimeseks palgaliseks linnakirjanikuks sai [[Indrek Hargla]]
* 2. märts – Tartu linnavalitsus teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]]
* 16. märts – Põhja-Eestis tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet
* 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem Heino Märks on enda sõnul saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast 
* 25. märts – Venemaa poolt tulnud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent. [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise 
* 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati 
* 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee  erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks 
* 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi Omniva aktsiad avalikul enampakkumisel 
* 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik 
* 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil 
* 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule 
* 8. aprill – Neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist 
* 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal 
* 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini 
* 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud
* aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina 
* 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] 
* 23.-25. aprill – Tartus toimub 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] 
* 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus
* 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat Tallinna Linnateatrist ja hakkab vabakutseliseks
* 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga 
* 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] 
* 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kust on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks 
* 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is 
* 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga 
* 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee 
* 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] 
* 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s 
* 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]]

==Surnud==
{{Vaata ka|In memoriam 2026}}
*[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja
*[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik
*[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog
*[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane
*[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik
*[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik
*[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog
*[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane
*[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik
*[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht
*[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik 
*[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik
*[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik 
*[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja
*[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik
*[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik
*[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog
*[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof 
*[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja
*[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja
*[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja
*[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog
*[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik
*[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister
*[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht
*[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja
*[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur
*[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog
*[[20. aprill]] – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja
*20. aprill – [[Sergei Stadler]], Venemaa  viiuldaja ja dirigent
*[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja
*[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik

==Pühendused==
Eestis:
* [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] 
* [[aasta lind]] – [[piiritaja]] 
* [[aasta loom]] – [[siil]] 
* [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] 
* [[aasta puu]] – [[harilik haab]] 
* [[aasta seen]] – [[limatünnik]] 
* 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]])

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Peetud&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Relocated&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:2026| ]]</text>
      <sha1>ac3vk0n8i5q398d1681szf3yq6v51u9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142534</id>
      <parentid>7142532</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:11:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Surnud */</comment>
      <origin>7142534</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11664" sha1="seb41lhxxoxdzpup74ykfy02xy9ofhz" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5786–5787
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128
*[[Islami kalender]]: 1447–1448
*[[Iraani kalender]]: 1404–1405
*[[Sirvikalender]]: 10239

== Sündmused maailmas == 
* [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana 
* 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]] 
* 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest.
* 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.&lt;ref name=&quot;Peetud&quot; /&gt;
* 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.&lt;ref name=&quot;Relocated&quot; /&gt;
* 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks.
* 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]].
* 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised
* 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]
* 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised 
* 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus 
* 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]
* 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. 
* 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni 
* 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised  
* 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised 
* 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile
* 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks.
* 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. 
* 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised 
* 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised 
* 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised 
* 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] on riigivisiidil Ameerika Ühendriikides 
* 11. juuni - 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]] 
* 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks

==Sündmused Eestis==

* 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist
* 19. jaanuar – Tartu esimeseks palgaliseks linnakirjanikuks sai [[Indrek Hargla]]
* 2. märts – Tartu linnavalitsus teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]]
* 16. märts – Põhja-Eestis tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet
* 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem Heino Märks on enda sõnul saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast 
* 25. märts – Venemaa poolt tulnud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent. [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise 
* 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati 
* 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee  erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks 
* 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi Omniva aktsiad avalikul enampakkumisel 
* 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik 
* 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil 
* 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule 
* 8. aprill – Neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist 
* 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal 
* 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini 
* 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud
* aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina 
* 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] 
* 23.-25. aprill – Tartus toimub 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] 
* 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus
* 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat Tallinna Linnateatrist ja hakkab vabakutseliseks
* 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga 
* 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] 
* 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kust on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks 
* 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is 
* 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga 
* 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee 
* 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] 
* 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s 
* 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]]

==Surnud==
{{Vaata ka|In memoriam 2026}}
*[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja
*[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik
*[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog
*[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane
*[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik
*[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik
*[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog
*[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane
*[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik
*[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht
*[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik 
*[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik
*[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik 
*[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja
*[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik
*[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik
*[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog
*[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof 
*[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja
*[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja
*[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja
*[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog
*[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik
*[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister
*[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht
*[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja
*[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur
*[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog
*19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja
*[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent
*[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja
*[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik

==Pühendused==
Eestis:
* [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] 
* [[aasta lind]] – [[piiritaja]] 
* [[aasta loom]] – [[siil]] 
* [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] 
* [[aasta puu]] – [[harilik haab]] 
* [[aasta seen]] – [[limatünnik]] 
* 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]])

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Peetud&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Relocated&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:2026| ]]</text>
      <sha1>seb41lhxxoxdzpup74ykfy02xy9ofhz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142539</id>
      <parentid>7142534</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:19:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Surnud */</comment>
      <origin>7142539</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11721" sha1="btaxwsyga0316hgy4epo8u84yibshs9" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5786–5787
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128
*[[Islami kalender]]: 1447–1448
*[[Iraani kalender]]: 1404–1405
*[[Sirvikalender]]: 10239

== Sündmused maailmas == 
* [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana 
* 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]] 
* 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest.
* 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.&lt;ref name=&quot;Peetud&quot; /&gt;
* 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.&lt;ref name=&quot;Relocated&quot; /&gt;
* 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks.
* 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]].
* 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised
* 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]
* 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised 
* 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus 
* 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]
* 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. 
* 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni 
* 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised  
* 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised 
* 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile
* 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks.
* 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. 
* 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised 
* 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised 
* 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised 
* 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] on riigivisiidil Ameerika Ühendriikides 
* 11. juuni - 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]] 
* 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks

==Sündmused Eestis==

* 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist
* 19. jaanuar – Tartu esimeseks palgaliseks linnakirjanikuks sai [[Indrek Hargla]]
* 2. märts – Tartu linnavalitsus teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]]
* 16. märts – Põhja-Eestis tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet
* 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem Heino Märks on enda sõnul saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast 
* 25. märts – Venemaa poolt tulnud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent. [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise 
* 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati 
* 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee  erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks 
* 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi Omniva aktsiad avalikul enampakkumisel 
* 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik 
* 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil 
* 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule 
* 8. aprill – Neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist 
* 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal 
* 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini 
* 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud
* aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina 
* 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] 
* 23.-25. aprill – Tartus toimub 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] 
* 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus
* 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat Tallinna Linnateatrist ja hakkab vabakutseliseks
* 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga 
* 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] 
* 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kust on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks 
* 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is 
* 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga 
* 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee 
* 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] 
* 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s 
* 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]]

==Surnud==
{{Vaata ka|In memoriam 2026}}
*[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja
*[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik
*[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog
*[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane
*[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik
*[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik
*[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog
*[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane
*[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik
*[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht
*[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik 
*[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik
*[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik 
*[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja
*[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik
*[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik
*[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog
*[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof 
*[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja
*[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja
*[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja
*[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog
*[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik
*[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister
*[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht
*[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja
*[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur
*[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog
*19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja
*[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent
*[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja
*[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik
*[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane

==Pühendused==
Eestis:
* [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] 
* [[aasta lind]] – [[piiritaja]] 
* [[aasta loom]] – [[siil]] 
* [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] 
* [[aasta puu]] – [[harilik haab]] 
* [[aasta seen]] – [[limatünnik]] 
* 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]])

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Peetud&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Relocated&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:2026| ]]</text>
      <sha1>btaxwsyga0316hgy4epo8u84yibshs9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nuubia ulukeesel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>471438</id>
    <revision>
      <id>7142778</id>
      <parentid>6358285</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T02:22:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142778</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4246" sha1="n5gx3eejbwkmgu2vkd6l3zbiocp1hhd" xml:space="preserve">'''Nuubia ulukeesel''' (''Equus africanus africanus'') on ''[[Equus africanus]]''&lt;nowiki/&gt;'e alamliik ning üks 6000 aastat tagasi kodustatud [[Eesel|eesli]] esivanem.&lt;ref name=&quot;RnT6H&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;cxs5z&quot; /&gt; Nuubia [[Ulukeesel|ulukeeslit]] peetakse väljasurnud liigiks, kuigi kaks populatsiooni on arvatavasti säilinud: [[Kariibi meri|Kariibi mere]] [[Bonaire]] saarel ja [[Elba mägi|Elba mäel]] [[Egiptus]]es.

==Kirjeldus==
Nuubia ulukeeslil olid pikemad kõrvad kui [[Somaalia eesel|somaalia eeslil]], ulatudes 182–245 mm pikkuseni.&lt;ref name=&quot;GYAZ5&quot; /&gt; Nuubia ulukeeslitel puuduvad somaalia eeslitele iseloomulikud [[sebra]]triibulise mustriga jalad.

==Elupaik ja levik==
Nuubia ulukeeslid elasid [[Sudaan]]is [[Nuubia kõrb]]es ja Põhja-[[Eritrea]]s.

==Väljasuremine ja võimalik ellujäämine==
[[Fail:Bonaire's_Critically-Endangered_Nubian_Wild_Ass.jpg|pisi|Võimalikud nuubia ulukeeslid Bonaire saarel]]
Nuubia ulukeeslit ei ole nähtud alates 1950.–1970. aastatest ning eeldatakse, et liik on välja surnud&lt;ref name=&quot;w12sZ&quot; /&gt; Viimati märgati selle alaliigi esindajaid looduses Eritreas [[Barka org|Barka orus]] ja Eritrea-Sudaani piiril 1970. aastatel õhulendude ajal. Nuubia ulukeesli väljasuremine võib suuresti olla tingitud küttimisest, konkurentsist [[kariloom]]adega piiratud kõrberessursside pärast ning [[Ristumine|ristumisest]] kodustatud eesliga.&lt;ref name=&quot;RnT6H&quot; /&gt;

[[2014]]/[[2015]] viidi läbi [[Mitokondriaalne DNA|mitokondriaalse DNA]] analüüs Kariibi mere [[Bonaire]]'i saare metsikute eeslite seas. Uuring hõlmas DNA-proove Bonaire'i loomadelt, muuseumimaterjali nuubia ulukeeslitelt, proove neljalt somaalia eesli liinilt ja ühelt kodustatud eesli liinilt. Tulemustest selgus, et Bonaire'i loomad olid väga lähedased teadaolevalt puhtale nuubia ulukeeslile ja väga erinevad teistest eeslitest. Kuigi [[2010]]. aastal avaldatud [[uuring]]us leiti, et kaasaegsed eeslid pärinevad kahest metsiku eesli liinist (üks on nuubia ulukeesel, aga teine liin on teadmata).&lt;ref name=&quot;FLShC&quot; /&gt; See asjaolu tähendab, et kuna 2014/2015. aasta uuringus kasutati ainult ühte kodustatud eesli liini, siis ei olnud tulemused täpsed. Veenvate tulemuste jaoks tuleb viia läbi testimisi rohkemate eeslitega. Lisaks oli 2014/2015. aasta analüüs ka appikarje Bonaire valitsuse hüljatud loomade sh eeslite tapmise plaani vastu, mistõttu on olemas teatud võimalus, et tulemused on veidi kallutatud.&lt;ref name=&quot;CudlK&quot; /&gt;

Elba mäe rahvusparki [[Egiptus]]e ja [[Sudaan]]i piiril peetakse nuubia ulukeeslite koduks. Siiski on seal elavate loomade tõupuhtus küsitav ja vajab veel uurimist.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;RnT6H&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.edgeofexistence.org/mammals/species_info.php?id=13 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-07-23 |arhiivimisaeg=2016-12-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161225122910/http://www.edgeofexistence.org/mammals/species_info.php?id=13 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cxs5z&quot;&gt;{{Cite web|last=Wynne Parry|first=Wynne|url=http://www.livescience.com/6794-donkey-wild-ass-ancestor-confirmed.html|title=Donkey's Wild Ass Ancestor Confirmed|date=29.07.2010|access-date=15.11.2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GYAZ5&quot;&gt;http://www.zoochat.com/2/nubain-wild-ass-zoos-306367/#post636897&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;w12sZ&quot;&gt;https://books.google.com/books?id=M6NI2FejIuwC&amp;lpg=PA38&amp;ots=pcVyEHExgi&amp;dq=nubian%20wild%20ass%201950%27s&amp;pg=PA38#v=onepage&amp;q&amp;f=false&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FLShC&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://rspb.royalsocietypublishing.org/content/royprsb/early/2010/07/26/rspb.2010.0708.full.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-07-23 |arhiivimisaeg=2017-09-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170921144541/http://rspb.royalsocietypublishing.org/content/royprsb/early/2010/07/26/rspb.2010.0708.full.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CudlK&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://retrieverman.net/2015/02/26/are-the-bonaire-donkeys-the-last-wild-nubian-asses/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-07-23 |arhiivimisaeg=2017-07-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170718195148/https://retrieverman.net/2015/02/26/are-the-bonaire-donkeys-the-last-wild-nubian-asses/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Hobune]]</text>
      <sha1>n5gx3eejbwkmgu2vkd6l3zbiocp1hhd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti politseiprefektide loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>474528</id>
    <revision>
      <id>7142870</id>
      <parentid>5952530</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:51:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <origin>7142870</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4605" sha1="qw06alar574zhu152ce2rczoggu9kna" xml:space="preserve">'''Eesti politseiprefektide loend''' sisaldab [[Eesti politsei (1918–1940)|Eesti politsei]] politseiprefektide loetelu aastail 1926–1940.

4. novembril 1925 vastu võetud Politseiasutuste kujundamise määruse&lt;ref&gt;RT 1925, 177/178&lt;/ref&gt; alusel loodi alates 1. jaanuarist 1926 seniste välispolitsei maakonna ja linna (Tallinna, Tartu ja Narva) politseiringkondade asemele prefektuurid (Tallinna-Harju, Tartu-Valga, Rakvere-Paide, Lääne-Saare, Pärnu, Viljandi, Võru, Petseri ja Narva).

25. märtsil 1927 vastu võetud määruse&lt;ref&gt;RT 1927, 32&lt;/ref&gt; alusel nimetati Rakvere-Paide prefektuur ümber Viru-Järva prefektuuriks, sellega ühendati Narva prefektuur, Viljandi ja Pärnu prefektuur liideti (Viljandi-Pärnu prefektuur).

8. jaanuaril 1932 vastu võetud määruse&lt;ref&gt;RT 1932, 4&lt;/ref&gt; alusel asutati Petseri-Võru (senise Võru-Petseri prefektuuri asemele) ja muudeti taas iseseisvaks Narva prefektuur.

7. veebruaril 1936, tagasiulatuvalt arvates 1. aprillist 1935, nimetati senine raudteede politseikomissar Raudteede prefektiks&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376244/323472/page/1 Riigivanema otsus nr. 55 – 7. veebruarist 1936 (RTL 1936, 13)&lt;/ref&gt;.

Seoses Nõukogude Liidu sõjaväebaasidega lahutati 13. oktoobril 1939 [[Lääne-Saare prefektuur]] [[Lääne prefektuur|Lääne]] ja [[Saare prefektuur]]iks.

==[[Lääne prefekt]]id==
*13. oktoober 1939 – 16. juuli 1940 [[Leonid Kane]] (endine [[Lääne-Saare Prefektuur|Lääne-Saare]] prefekt)
{{vaata|Lääne prefektuur (1939–1940)}}

==[[Lääne-Saare prefekt]]id==
*1. jaanuar 1926 – 30. märts 1933 [[Johann Kokla]] (alates 28. märtsist 1919 Läänemaa politseiülem; suri ametis olles)
*1. mai 1933 – 20. juuni 1937 [[Albert Ladva]] (endine Lapman)
*20. juuli 1937 – 13. oktoober 1939 [[Leonid Kane]]
{{vaata|Lääne-Saare prefektuur}}
==[[Narva prefekt]]id==
*15. veebruar 1932 – 30. aprill 1933 [[Roman Pavian]]
*1. mai 1933 – 20. juuli 1937 [[Leonid Kane]]
*20. juuli – 29. oktoober 1937 [[Albert Ladva]]
*29. oktoober 1937 – 31. august 1940 [[Hermann Kruus]]
{{vaata|Narva prefektuur}}
==[[Petseri-Võru prefekt]]id==
*15. august 1932 – 30. aprill 1933 [[Albert Lapman]]
*1. mai 1933 – 10. juuli 1940 [[Roman Kard]] (Pavian)
{{vaata|Petseri-Võru prefektuur}}
==[[Pärnu prefekt]]id==
(vakantne, ainult kohustetäitjad)
{{vaata|Pärnu prefektuur}}
==[[Rakvere-Paide prefekt]]id==
*1. aprill 1926 – 31. märts 1927 [[Hugo Jakobsen]]

{{vaata|Rakvere-Paide prefektuur}}
==[[Raudteede prefekt]]id==
*1. aprill 1935 – 5. juuli 1940 [[Hans Kuben]] (alates 1. augustist 1928 raudteede politsei komissar ja 15. veebruarist 1932 ülemkomissar)
{{vaata|Raudteede prefektuur}}
==[[Saare prefekt]]id==
*20. veebruar 1940 – juuli 1940 [[Juhan Ehatamm]]
{{vaata|Saare prefektuur}}
==[[Tallinna-Harju prefekt]]id==
*10. veebruar 1926 – 31. jaanuar 1928 [[Oskar Tolmoff]] (alates 7. veebruarist 1925 Tallinna politseiülem)
*1. veebruar 1928 – 31. august 1934 [[Viktor Rotenbork]]
*1. september 1934 – 18. juuli 1940 [[Nigul Reimo]] (endine Nikolai Reiman)
{{vaata|Tallinna-Harju prefektuur}}
==[[Tartu-Valga prefekt]]id==
*12. märts 1926 – 31. märts 1931 [[Hermann Kruus]]
*1. august 1931 – 2. juuni 1933 (vabastatud Jaan Tõnissoni valitsuse poolt), 27. juuni 1933 – 31. august 1934 [[Jakob Vares]]
*1. september 1934 – 10. juuli 1940 [[Viktor Roovere]] (endine Viktor Rotenbork)
{{vaata|Tartu-Valga prefektuur}}
==[[Viljandi prefekt]]id==
*1. jaanuar 1926 –  märts 1927 [[Mihail Tang]] (alates 10. septembrist 1925 Viljandimaa politseiülem)
{{vaata|Viljandi prefektuur}}
==[[Viljandi-Pärnu prefekt]]id==
*märts 1927 – 31. august 1934 [[Mihail Tang]] (endine Viljandi prefekt)
*1. september 1934 – 3. juuli 1940 [[Jakob Vares]]
{{vaata|Viljandi-Pärnu prefektuur}}
==[[Viru-Järva prefekt]]id==
*1. aprill 1927 – 12. september 1934 [[Hugo Jakobsen]] (endine Rakvere-Paide prefekt)
*1. september 1934 – 30. oktoober 1937 [[Mihail Tang]]
*1. november 1937 – 29. august 1940 [[Albert Ladva]]
{{vaata|Viru-Järva prefektuur}}
==[[Võru-Petseri prefekt]]id==
*1. aprill 1927 – 31. jaanuar 1928 [[Viktor Rotenbork]]
*1. veebruar 1928 – 15. veebruar 1932 [[Johannes Gnadenteich]]
{{vaata|Võru-Petseri prefektuur}}

== Vaata ka ==
*[[Eesti politsei juhtide loend]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:632522/412521/page/45 August J. Rava. Riigiasutiste tööpiirkonnad. Tallinn, 1939, lk. 51.&lt;/ref&gt;

[[Kategooria:Eesti politseiprefektid|*]]
[[Kategooria:Eesti inimeste loendid]]
[[Kategooria:Eesti politsei]]</text>
      <sha1>qw06alar574zhu152ce2rczoggu9kna</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142877</id>
      <parentid>7142870</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:59:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <origin>7142877</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5123" sha1="pzpr2e01exbxyrrrzvxkp05ke1c49xj" xml:space="preserve">'''Eesti politseiprefektide loend''' sisaldab [[Eesti politsei (1918–1940)|Eesti välispolitsei]] politseiprefektide loetelu aastail 1926–1940.

4. novembril 1925 vastu võetud Politseiasutuste kujundamise määruse&lt;ref&gt;RT 1925, 177/178&lt;/ref&gt; alusel loodi alates 1. jaanuarist 1926 seniste välispolitsei maakonna ja linna (Tallinna, Tartu ja Narva) politseiringkondade asemele prefektuurid (Tallinna-Harju, Tartu-Valga, Rakvere-Paide, Lääne-Saare, Pärnu, Viljandi, Võru, Petseri ja Narva).

25. märtsil 1927 vastu võetud määruse&lt;ref&gt;RT 1927, 32&lt;/ref&gt; alusel nimetati Rakvere-Paide prefektuur ümber Viru-Järva prefektuuriks, sellega ühendati Narva prefektuur, Viljandi ja Pärnu prefektuur liideti (Viljandi-Pärnu prefektuur).

8. jaanuaril 1932 vastu võetud määruse&lt;ref&gt;RT 1932, 4&lt;/ref&gt; alusel asutati Petseri-Võru (senise Võru-Petseri prefektuuri asemele) ja muudeti taas iseseisvaks Narva prefektuur.

7. veebruaril 1936, tagasiulatuvalt arvates 1. aprillist 1935, nimetati senine raudteede politseikomissar Raudteede prefektiks&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376244/323472/page/1 Riigivanema otsus nr. 55 – 7. veebruarist 1936 (RTL 1936, 13)&lt;/ref&gt;.

Seoses Nõukogude Liidu sõjaväebaasidega lahutati 13. oktoobril 1939 [[Lääne-Saare prefektuur]] [[Lääne prefektuur|Lääne]] ja [[Saare prefektuur]]iks.

Alates [[Kodanlik õhukaitse|kodanliku õhukaitse]] (KÕ) asutamisest vastas igale politseiprefektuurile ka samanimeline kodanliku õhukaitse ringkond ja prefekt oli ka kohaliku KÕ ringkonna juht. Erandiks oli Tartu-Valga prefektuur, mis jagunes Tartu ringkonnaks, mida juhtis Tartu-Valga prefekt, ja Valga ringkonnaks, mida juhtis Valga politseijaoskonna komissar.&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:632522/412521/page/65 August J. Rava. Riigiasutiste tööpiirkonnad. Tallinn, 1939, lk. 71.&lt;/ref&gt;

==[[Lääne prefekt]]id==
*13. oktoober 1939 – 16. juuli 1940 [[Leonid Kane]] (endine [[Lääne-Saare Prefektuur|Lääne-Saare]] prefekt)
{{vaata|Lääne prefektuur (1939–1940)}}

==[[Lääne-Saare prefekt]]id==
*1. jaanuar 1926 – 30. märts 1933 [[Johann Kokla]] (alates 28. märtsist 1919 Läänemaa politseiülem; suri ametis olles)
*1. mai 1933 – 20. juuni 1937 [[Albert Ladva]] (endine Lapman)
*20. juuli 1937 – 13. oktoober 1939 [[Leonid Kane]]
{{vaata|Lääne-Saare prefektuur}}
==[[Narva prefekt]]id==
*15. veebruar 1932 – 30. aprill 1933 [[Roman Pavian]]
*1. mai 1933 – 20. juuli 1937 [[Leonid Kane]]
*20. juuli – 29. oktoober 1937 [[Albert Ladva]]
*29. oktoober 1937 – 31. august 1940 [[Hermann Kruus]]
{{vaata|Narva prefektuur}}
==[[Petseri-Võru prefekt]]id==
*15. august 1932 – 30. aprill 1933 [[Albert Lapman]]
*1. mai 1933 – 10. juuli 1940 [[Roman Kard]] (Pavian)
{{vaata|Petseri-Võru prefektuur}}
==[[Pärnu prefekt]]id==
(vakantne, ainult kohustetäitjad)
{{vaata|Pärnu prefektuur}}
==[[Rakvere-Paide prefekt]]id==
*1. aprill 1926 – 31. märts 1927 [[Hugo Jakobsen]]

{{vaata|Rakvere-Paide prefektuur}}
==[[Raudteede prefekt]]id==
*1. aprill 1935 – 5. juuli 1940 [[Hans Kuben]] (alates 1. augustist 1928 raudteede politsei komissar ja 15. veebruarist 1932 ülemkomissar)
{{vaata|Raudteede prefektuur}}
==[[Saare prefekt]]id==
*20. veebruar 1940 – juuli 1940 [[Juhan Ehatamm]]
{{vaata|Saare prefektuur}}
==[[Tallinna-Harju prefekt]]id==
*10. veebruar 1926 – 31. jaanuar 1928 [[Oskar Tolmoff]] (alates 7. veebruarist 1925 Tallinna politseiülem)
*1. veebruar 1928 – 31. august 1934 [[Viktor Rotenbork]]
*1. september 1934 – 18. juuli 1940 [[Nigul Reimo]] (endine Nikolai Reiman)
{{vaata|Tallinna-Harju prefektuur}}
==[[Tartu-Valga prefekt]]id==
*12. märts 1926 – 31. märts 1931 [[Hermann Kruus]]
*1. august 1931 – 2. juuni 1933 (vabastatud Jaan Tõnissoni valitsuse poolt), 27. juuni 1933 – 31. august 1934 [[Jakob Vares]]
*1. september 1934 – 10. juuli 1940 [[Viktor Roovere]] (endine Viktor Rotenbork)
{{vaata|Tartu-Valga prefektuur}}
==[[Viljandi prefekt]]id==
*1. jaanuar 1926 –  märts 1927 [[Mihail Tang]] (alates 10. septembrist 1925 Viljandimaa politseiülem)
{{vaata|Viljandi prefektuur}}
==[[Viljandi-Pärnu prefekt]]id==
*märts 1927 – 31. august 1934 [[Mihail Tang]] (endine Viljandi prefekt)
*1. september 1934 – 3. juuli 1940 [[Jakob Vares]]
{{vaata|Viljandi-Pärnu prefektuur}}
==[[Viru-Järva prefekt]]id==
*1. aprill 1927 – 12. september 1934 [[Hugo Jakobsen]] (endine Rakvere-Paide prefekt)
*1. september 1934 – 30. oktoober 1937 [[Mihail Tang]]
*1. november 1937 – 29. august 1940 [[Albert Ladva]]
{{vaata|Viru-Järva prefektuur}}
==[[Võru-Petseri prefekt]]id==
*1. aprill 1927 – 31. jaanuar 1928 [[Viktor Rotenbork]]
*1. veebruar 1928 – 15. veebruar 1932 [[Johannes Gnadenteich]]
{{vaata|Võru-Petseri prefektuur}}

== Vaata ka ==
*[[Eesti politsei juhtide loend]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:632522/412521/page/45 August J. Rava. Riigiasutiste tööpiirkonnad. Tallinn, 1939, lk. 51.&lt;/ref&gt;

[[Kategooria:Eesti politseiprefektid|*]]
[[Kategooria:Eesti inimeste loendid]]
[[Kategooria:Eesti politsei]]</text>
      <sha1>pzpr2e01exbxyrrrzvxkp05ke1c49xj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142878</id>
      <parentid>7142877</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:02:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <origin>7142878</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5255" sha1="9gcq9ntpzf9snlr2csatf7zriqbklaf" xml:space="preserve">'''Eesti politseiprefektide loend''' sisaldab [[Eesti politsei (1918–1940)|Eesti välispolitsei]] politseiprefektide loetelu aastail 1926–1940.

4. novembril 1925 vastu võetud Politseiasutuste kujundamise määruse&lt;ref&gt;RT 1925, 177/178&lt;/ref&gt; alusel loodi alates 1. jaanuarist 1926 seniste välispolitsei maakonna ja linna (Tallinna, Tartu ja Narva) politseiringkondade asemele prefektuurid (Tallinna-Harju, Tartu-Valga, Rakvere-Paide, Lääne-Saare, Pärnu, Viljandi, Võru, Petseri ja Narva).

25. märtsil 1927 vastu võetud määruse&lt;ref&gt;RT 1927, 32&lt;/ref&gt; alusel nimetati Rakvere-Paide prefektuur ümber Viru-Järva prefektuuriks, sellega ühendati Narva prefektuur, Viljandi ja Pärnu prefektuur liideti (Viljandi-Pärnu prefektuur).

8. jaanuaril 1932 vastu võetud määruse&lt;ref&gt;RT 1932, 4&lt;/ref&gt; alusel asutati Petseri-Võru (senise Võru-Petseri prefektuuri asemele) ja muudeti taas iseseisvaks Narva prefektuur.

7. veebruaril 1936, tagasiulatuvalt arvates 1. aprillist 1935, nimetati senine raudteede politseikomissar Raudteede prefektiks&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376244/323472/page/1 Riigivanema otsus nr. 55 – 7. veebruarist 1936 (RTL 1936, 13)&lt;/ref&gt;.

Seoses Nõukogude Liidu sõjaväebaasidega lahutati 13. oktoobril 1939 [[Lääne-Saare prefektuur]] [[Lääne prefektuur|Lääne]] ja [[Saare prefektuur]]iks.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/10/20/6 Vabariigi Valitsuse otsus 13. oktoobrist 1939 (RT 1939, 92, 712)&lt;/ref&gt;

Alates [[Kodanlik õhukaitse|kodanliku õhukaitse]] (KÕ) asutamisest vastas igale politseiprefektuurile ka samanimeline kodanliku õhukaitse ringkond ja prefekt oli ka kohaliku KÕ ringkonna juht. Erandiks oli Tartu-Valga prefektuur, mis jagunes Tartu ringkonnaks, mida juhtis Tartu-Valga prefekt, ja Valga ringkonnaks, mida juhtis Valga politseijaoskonna komissar.&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:632522/412521/page/65 August J. Rava. Riigiasutiste tööpiirkonnad. Tallinn, 1939, lk. 71.&lt;/ref&gt;

==[[Lääne prefekt]]id==
*13. oktoober 1939 – 16. juuli 1940 [[Leonid Kane]] (endine [[Lääne-Saare Prefektuur|Lääne-Saare]] prefekt)
{{vaata|Lääne prefektuur (1939–1940)}}

==[[Lääne-Saare prefekt]]id==
*1. jaanuar 1926 – 30. märts 1933 [[Johann Kokla]] (alates 28. märtsist 1919 Läänemaa politseiülem; suri ametis olles)
*1. mai 1933 – 20. juuni 1937 [[Albert Ladva]] (endine Lapman)
*20. juuli 1937 – 13. oktoober 1939 [[Leonid Kane]]
{{vaata|Lääne-Saare prefektuur}}
==[[Narva prefekt]]id==
*15. veebruar 1932 – 30. aprill 1933 [[Roman Pavian]]
*1. mai 1933 – 20. juuli 1937 [[Leonid Kane]]
*20. juuli – 29. oktoober 1937 [[Albert Ladva]]
*29. oktoober 1937 – 31. august 1940 [[Hermann Kruus]]
{{vaata|Narva prefektuur}}
==[[Petseri-Võru prefekt]]id==
*15. august 1932 – 30. aprill 1933 [[Albert Lapman]]
*1. mai 1933 – 10. juuli 1940 [[Roman Kard]] (Pavian)
{{vaata|Petseri-Võru prefektuur}}
==[[Pärnu prefekt]]id==
(vakantne, ainult kohustetäitjad)
{{vaata|Pärnu prefektuur}}
==[[Rakvere-Paide prefekt]]id==
*1. aprill 1926 – 31. märts 1927 [[Hugo Jakobsen]]

{{vaata|Rakvere-Paide prefektuur}}
==[[Raudteede prefekt]]id==
*1. aprill 1935 – 5. juuli 1940 [[Hans Kuben]] (alates 1. augustist 1928 raudteede politsei komissar ja 15. veebruarist 1932 ülemkomissar)
{{vaata|Raudteede prefektuur}}
==[[Saare prefekt]]id==
*20. veebruar 1940 – juuli 1940 [[Juhan Ehatamm]]
{{vaata|Saare prefektuur}}
==[[Tallinna-Harju prefekt]]id==
*10. veebruar 1926 – 31. jaanuar 1928 [[Oskar Tolmoff]] (alates 7. veebruarist 1925 Tallinna politseiülem)
*1. veebruar 1928 – 31. august 1934 [[Viktor Rotenbork]]
*1. september 1934 – 18. juuli 1940 [[Nigul Reimo]] (endine Nikolai Reiman)
{{vaata|Tallinna-Harju prefektuur}}
==[[Tartu-Valga prefekt]]id==
*12. märts 1926 – 31. märts 1931 [[Hermann Kruus]]
*1. august 1931 – 2. juuni 1933 (vabastatud Jaan Tõnissoni valitsuse poolt), 27. juuni 1933 – 31. august 1934 [[Jakob Vares]]
*1. september 1934 – 10. juuli 1940 [[Viktor Roovere]] (endine Viktor Rotenbork)
{{vaata|Tartu-Valga prefektuur}}
==[[Viljandi prefekt]]id==
*1. jaanuar 1926 –  märts 1927 [[Mihail Tang]] (alates 10. septembrist 1925 Viljandimaa politseiülem)
{{vaata|Viljandi prefektuur}}
==[[Viljandi-Pärnu prefekt]]id==
*märts 1927 – 31. august 1934 [[Mihail Tang]] (endine Viljandi prefekt)
*1. september 1934 – 3. juuli 1940 [[Jakob Vares]]
{{vaata|Viljandi-Pärnu prefektuur}}
==[[Viru-Järva prefekt]]id==
*1. aprill 1927 – 12. september 1934 [[Hugo Jakobsen]] (endine Rakvere-Paide prefekt)
*1. september 1934 – 30. oktoober 1937 [[Mihail Tang]]
*1. november 1937 – 29. august 1940 [[Albert Ladva]]
{{vaata|Viru-Järva prefektuur}}
==[[Võru-Petseri prefekt]]id==
*1. aprill 1927 – 31. jaanuar 1928 [[Viktor Rotenbork]]
*1. veebruar 1928 – 15. veebruar 1932 [[Johannes Gnadenteich]]
{{vaata|Võru-Petseri prefektuur}}

== Vaata ka ==
*[[Eesti politsei juhtide loend]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:632522/412521/page/45 August J. Rava. Riigiasutiste tööpiirkonnad. Tallinn, 1939, lk. 51.&lt;/ref&gt;

[[Kategooria:Eesti politseiprefektid|*]]
[[Kategooria:Eesti inimeste loendid]]
[[Kategooria:Eesti politsei]]</text>
      <sha1>9gcq9ntpzf9snlr2csatf7zriqbklaf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142879</id>
      <parentid>7142878</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:03:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7142879</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5296" sha1="44otjxqbwr6g4pqylrdnk2s5wibslax" xml:space="preserve">'''Eesti politseiprefektide loend''' sisaldab [[Eesti politsei (1918–1940)|Eesti välispolitsei]] politseiprefektide loetelu aastail 1926–1940.

4. novembril 1925 vastu võetud Politseiasutuste kujundamise määruse&lt;ref&gt;RT 1925, 177/178&lt;/ref&gt; alusel loodi alates 1. jaanuarist 1926 seniste välispolitsei maakonna ja linna (Tallinna, Tartu ja Narva) politseiringkondade asemele prefektuurid (Tallinna-Harju, Tartu-Valga, Rakvere-Paide, Lääne-Saare, Pärnu, Viljandi, Võru, Petseri ja Narva).

25. märtsil 1927 vastu võetud määruse&lt;ref&gt;RT 1927, 32&lt;/ref&gt; alusel nimetati Rakvere-Paide prefektuur ümber Viru-Järva prefektuuriks, sellega ühendati Narva prefektuur, Viljandi ja Pärnu prefektuur liideti (Viljandi-Pärnu prefektuur).

8. jaanuaril 1932 vastu võetud määruse&lt;ref&gt;RT 1932, 4&lt;/ref&gt; alusel asutati Petseri-Võru (senise Võru-Petseri prefektuuri asemele) ja muudeti taas iseseisvaks Narva prefektuur.

7. veebruaril 1936, tagasiulatuvalt arvates 1. aprillist 1935, nimetati senine raudteede politseikomissar Raudteede prefektiks&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376244/323472/page/1 Riigivanema otsus nr. 55 – 7. veebruarist 1936 (RTL 1936, 13)&lt;/ref&gt;.

Seoses Nõukogude Liidu sõjaväebaasidega lahutati 13. oktoobril 1939 [[Lääne-Saare prefektuur]] [[Lääne prefektuur|Lääne]] ja [[Saare prefektuur]]iks.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/10/20/6 Vabariigi Valitsuse otsus 13. oktoobrist 1939 (RT 1939, 92, 712)&lt;/ref&gt;

Alates [[Kodanlik õhukaitse|kodanliku õhukaitse]] (KÕ) asutamisest vastas igale politseiprefektuurile ka samanimeline kodanliku õhukaitse ringkond ja prefekt oli ka kohaliku KÕ ringkonna juht. Erandiks oli Tartu-Valga prefektuur, mis jagunes Tartu ringkonnaks, mida juhtis Tartu-Valga prefekt, ja Valga ringkonnaks, mida juhtis Valga politseijaoskonna komissar.&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:632522/412521/page/65 August J. Rava. Riigiasutiste tööpiirkonnad. Tallinn, 1939, lk. 71.&lt;/ref&gt;

==[[Lääne prefekt]]id==
*13. oktoober 1939 – 16. juuli 1940 [[Leonid Kane]] (endine [[Lääne-Saare Prefektuur|Lääne-Saare]] prefekt)
{{vaata|Lääne prefektuur (1939–1940)}}

==[[Lääne-Saare prefekt]]id==
*1. jaanuar 1926 – 30. märts 1933 [[Johann Kokla]] (alates 28. märtsist 1919 Läänemaa politseiülem; suri ametis olles)
*1. mai 1933 – 20. juuni 1937 [[Albert Ladva]] (endine Lapman)
*20. juuli 1937 – 13. oktoober 1939 [[Leonid Kane]]
{{vaata|Lääne-Saare prefektuur}}
==[[Narva prefekt]]id==
*15. veebruar 1932 – 30. aprill 1933 [[Roman Pavian]]
*1. mai 1933 – 20. juuli 1937 [[Leonid Kane]]
*20. juuli – 29. oktoober 1937 [[Albert Ladva]]
*29. oktoober 1937 – 31. august 1940 [[Hermann Kruus]]
{{vaata|Narva prefektuur}}
==[[Petseri-Võru prefekt]]id==
*15. august 1932 – 30. aprill 1933 [[Albert Lapman]]
*1. mai 1933 – 10. juuli 1940 [[Roman Kard]] (Pavian)
{{vaata|Petseri-Võru prefektuur}}
==[[Pärnu prefekt]]id==
(vakantne, ainult kohustetäitjad)
{{vaata|Pärnu prefektuur}}
==[[Rakvere-Paide prefekt]]id==
*1. aprill 1926 – 31. märts 1927 [[Hugo Jakobsen]]

{{vaata|Rakvere-Paide prefektuur}}
==[[Raudteede prefekt]]id==
*1. aprill 1935 – 5. juuli 1940 [[Hans Kuben]] (alates 1. augustist 1928 raudteede politsei komissar ja 15. veebruarist 1932 ülemkomissar)
{{vaata|Raudteede prefektuur}}
==[[Saare prefekt]]id==
*20. veebruar 1940 – juuli 1940 [[Juhan Ehatamm]]
{{vaata|Saare prefektuur}}
==[[Tallinna-Harju prefekt]]id==
*10. veebruar 1926 – 31. jaanuar 1928 [[Oskar Tolmoff]] (alates 7. veebruarist 1925 Tallinna politseiülem)
*1. veebruar 1928 – 31. august 1934 [[Viktor Rotenbork]]
*1. september 1934 – 18. juuli 1940 [[Nigul Reimo]] (endine Nikolai Reiman)
{{vaata|Tallinna-Harju prefektuur}}
==[[Tartu-Valga prefekt]]id==
*12. märts 1926 – 31. märts 1931 [[Hermann Kruus]]
*1. august 1931 – 2. juuni 1933 (vabastatud Jaan Tõnissoni valitsuse poolt), 27. juuni 1933 – 31. august 1934 [[Jakob Vares]]
*1. september 1934 – 10. juuli 1940 [[Viktor Roovere]] (endine Viktor Rotenbork)
{{vaata|Tartu-Valga prefektuur}}
==[[Viljandi prefekt]]id==
*1. jaanuar 1926 –  märts 1927 [[Mihail Tang]] (alates 10. septembrist 1925 Viljandimaa politseiülem)
{{vaata|Viljandi prefektuur}}
==[[Viljandi-Pärnu prefekt]]id==
*märts 1927 – 31. august 1934 [[Mihail Tang]] (endine Viljandi prefekt)
*1. september 1934 – 3. juuli 1940 [[Jakob Vares]]
{{vaata|Viljandi-Pärnu prefektuur}}
==[[Viru-Järva prefekt]]id==
*1. aprill 1927 – 12. september 1934 [[Hugo Jakobsen]] (endine Rakvere-Paide prefekt)
*1. september 1934 – 30. oktoober 1937 [[Mihail Tang]]
*1. november 1937 – 29. august 1940 [[Albert Ladva]]
{{vaata|Viru-Järva prefektuur}}
==[[Võru-Petseri prefekt]]id==
*1. aprill 1927 – 31. jaanuar 1928 [[Viktor Rotenbork]]
*1. veebruar 1928 – 15. veebruar 1932 [[Johannes Gnadenteich]]
{{vaata|Võru-Petseri prefektuur}}

== Vaata ka ==
*[[Eesti politsei juhtide loend]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:632522/412521/page/45 August J. Rava. Riigiasutiste tööpiirkonnad. Tallinn, 1939, lk. 51.&lt;/ref&gt;

[[Kategooria:Eesti politseiprefektid|*]]
[[Kategooria:Eesti inimeste loendid]]
[[Kategooria:Eesti politsei]]
[[Kategooria:Eesti kodanlik õhukaitse]]</text>
      <sha1>44otjxqbwr6g4pqylrdnk2s5wibslax</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142880</id>
      <parentid>7142879</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:03:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7142880</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5291" sha1="6o422q5t2oitou808z5x0cym76hc59f" xml:space="preserve">'''Eesti politseiprefektide loend''' sisaldab [[Eesti politsei (1918–1940)|Eesti välispolitsei]] politseiprefektide loetelu aastail 1926–1940.

4. novembril 1925 vastu võetud Politseiasutuste kujundamise määruse&lt;ref&gt;RT 1925, 177/178&lt;/ref&gt; alusel loodi alates 1. jaanuarist 1926 seniste välispolitsei maakonna ja linna (Tallinna, Tartu ja Narva) politseiringkondade asemele prefektuurid (Tallinna-Harju, Tartu-Valga, Rakvere-Paide, Lääne-Saare, Pärnu, Viljandi, Võru, Petseri ja Narva).

25. märtsil 1927 vastu võetud määruse&lt;ref&gt;RT 1927, 32&lt;/ref&gt; alusel nimetati Rakvere-Paide prefektuur ümber Viru-Järva prefektuuriks, sellega ühendati Narva prefektuur, Viljandi ja Pärnu prefektuur liideti (Viljandi-Pärnu prefektuur).

8. jaanuaril 1932 vastu võetud määruse&lt;ref&gt;RT 1932, 4&lt;/ref&gt; alusel asutati Petseri-Võru (senise Võru-Petseri prefektuuri asemele) ja muudeti taas iseseisvaks Narva prefektuur.

7. veebruaril 1936, tagasiulatuvalt arvates 1. aprillist 1935, nimetati senine raudteede politseikomissar Raudteede prefektiks&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376244/323472/page/1 Riigivanema otsus nr. 55 – 7. veebruarist 1936 (RTL 1936, 13)&lt;/ref&gt;.

Seoses Nõukogude Liidu sõjaväebaasidega lahutati 13. oktoobril 1939 [[Lääne-Saare prefektuur]] [[Lääne prefektuur|Lääne]] ja [[Saare prefektuur]]iks.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/10/20/6 Vabariigi Valitsuse otsus 13. oktoobrist 1939 (RT 1939, 92, 712)&lt;/ref&gt;

Alates [[Kodanlik õhukaitse|kodanliku õhukaitse]] (KÕ) asutamisest vastas igale politseiprefektuurile ka samanimeline kodanliku õhukaitse ringkond ja prefekt oli ka kohaliku KÕ ringkonna juht. Erandiks oli Tartu-Valga prefektuur, mis jagunes Tartu ringkonnaks, mida juhtis Tartu-Valga prefekt, ja Valga ringkonnaks, mida juhtis Valga politseijaoskonna komissar.&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:632522/412521/page/65 August J. Rava. Riigiasutiste tööpiirkonnad. Tallinn, 1939, lk. 71.&lt;/ref&gt;

==[[Lääne prefekt]]id==
*13. oktoober 1939 – 16. juuli 1940 [[Leonid Kane]] (endine [[Lääne-Saare Prefektuur|Lääne-Saare]] prefekt)
{{vaata|Lääne prefektuur (1939–1940)}}

==[[Lääne-Saare prefekt]]id==
*1. jaanuar 1926 – 30. märts 1933 [[Johann Kokla]] (alates 28. märtsist 1919 Läänemaa politseiülem; suri ametis olles)
*1. mai 1933 – 20. juuni 1937 [[Albert Ladva]] (endine Lapman)
*20. juuli 1937 – 13. oktoober 1939 [[Leonid Kane]]
{{vaata|Lääne-Saare prefektuur}}
==[[Narva prefekt]]id==
*15. veebruar 1932 – 30. aprill 1933 [[Roman Pavian]]
*1. mai 1933 – 20. juuli 1937 [[Leonid Kane]]
*20. juuli – 29. oktoober 1937 [[Albert Ladva]]
*29. oktoober 1937 – 31. august 1940 [[Hermann Kruus]]
{{vaata|Narva prefektuur}}
==[[Petseri-Võru prefekt]]id==
*15. august 1932 – 30. aprill 1933 [[Albert Lapman]]
*1. mai 1933 – 10. juuli 1940 [[Roman Kard]] (Pavian)
{{vaata|Petseri-Võru prefektuur}}
==[[Pärnu prefekt]]id==
(vakantne, ainult kohustetäitjad)
{{vaata|Pärnu prefektuur}}
==[[Rakvere-Paide prefekt]]id==
*1. aprill 1926 – 31. märts 1927 [[Hugo Jakobsen]]

{{vaata|Rakvere-Paide prefektuur}}
==[[Raudteede prefekt]]id==
*1. aprill 1935 – 5. juuli 1940 [[Hans Kuben]] (alates 1. augustist 1928 raudteede politsei komissar ja 15. veebruarist 1932 ülemkomissar)
{{vaata|Raudteede prefektuur}}
==[[Saare prefekt]]id==
*20. veebruar 1940 – juuli 1940 [[Juhan Ehatamm]]
{{vaata|Saare prefektuur}}
==[[Tallinna-Harju prefekt]]id==
*10. veebruar 1926 – 31. jaanuar 1928 [[Oskar Tolmoff]] (alates 7. veebruarist 1925 Tallinna politseiülem)
*1. veebruar 1928 – 31. august 1934 [[Viktor Rotenbork]]
*1. september 1934 – 18. juuli 1940 [[Nigul Reimo]] (endine Nikolai Reiman)
{{vaata|Tallinna-Harju prefektuur}}
==[[Tartu-Valga prefekt]]id==
*12. märts 1926 – 31. märts 1931 [[Hermann Kruus]]
*1. august 1931 – 2. juuni 1933 (vabastatud Jaan Tõnissoni valitsuse poolt), 27. juuni 1933 – 31. august 1934 [[Jakob Vares]]
*1. september 1934 – 10. juuli 1940 [[Viktor Roovere]] (endine Viktor Rotenbork)
{{vaata|Tartu-Valga prefektuur}}
==[[Viljandi prefekt]]id==
*1. jaanuar 1926 –  märts 1927 [[Mihail Tang]] (alates 10. septembrist 1925 Viljandimaa politseiülem)
{{vaata|Viljandi prefektuur}}
==[[Viljandi-Pärnu prefekt]]id==
*märts 1927 – 31. august 1934 [[Mihail Tang]] (endine Viljandi prefekt)
*1. september 1934 – 3. juuli 1940 [[Jakob Vares]]
{{vaata|Viljandi-Pärnu prefektuur}}
==[[Viru-Järva prefekt]]id==
*1. aprill 1927 – 12. september 1934 [[Hugo Jakobsen]] (endine Rakvere-Paide prefekt)
*1. september 1934 – 30. oktoober 1937 [[Mihail Tang]]
*1. november 1937 – 29. august 1940 [[Albert Ladva]]
{{vaata|Viru-Järva prefektuur}}
==[[Võru-Petseri prefekt]]id==
*1. aprill 1927 – 31. jaanuar 1928 [[Viktor Rotenbork]]
*1. veebruar 1928 – 15. veebruar 1932 [[Johannes Gnadenteich]]
{{vaata|Võru-Petseri prefektuur}}

== Vaata ka ==
*[[Eesti politsei juhtide loend]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:632522/412521/page/45 August J. Rava. Riigiasutiste tööpiirkonnad. Tallinn, 1939, lk. 51.]

[[Kategooria:Eesti politseiprefektid|*]]
[[Kategooria:Eesti inimeste loendid]]
[[Kategooria:Eesti politsei]]
[[Kategooria:Eesti kodanlik õhukaitse]]</text>
      <sha1>6o422q5t2oitou808z5x0cym76hc59f</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142882</id>
      <parentid>7142880</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:04:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7142882</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5261" sha1="5rvy24kiduj8hbbdexhifntnxcgbegr" xml:space="preserve">'''Eesti politseiprefektide loend''' sisaldab [[Eesti politsei (1918–1940)|Eesti välispolitsei]] politseiprefektide loetelu aastail 1926–1940.

4. novembril 1925 vastu võetud Politseiasutuste kujundamise määruse&lt;ref&gt;RT 1925, 177/178&lt;/ref&gt; alusel loodi alates 1. jaanuarist 1926 seniste välispolitsei maakonna ja linna (Tallinna, Tartu ja Narva) politseiringkondade asemele prefektuurid (Tallinna-Harju, Tartu-Valga, Rakvere-Paide, Lääne-Saare, Pärnu, Viljandi, Võru, Petseri ja Narva).

25. märtsil 1927 vastu võetud määruse&lt;ref&gt;RT 1927, 32&lt;/ref&gt; alusel nimetati Rakvere-Paide prefektuur ümber Viru-Järva prefektuuriks, sellega ühendati Narva prefektuur, Viljandi ja Pärnu prefektuur liideti (Viljandi-Pärnu prefektuur).

8. jaanuaril 1932 vastu võetud määruse&lt;ref&gt;RT 1932, 4&lt;/ref&gt; alusel asutati Petseri-Võru (senise Võru-Petseri prefektuuri asemele) ja muudeti taas iseseisvaks Narva prefektuur.

7. veebruaril 1936, tagasiulatuvalt arvates 1. aprillist 1935, nimetati senine raudteede politseikomissar Raudteede prefektiks&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376244/323472/page/1 Riigivanema otsus nr. 55 – 7. veebruarist 1936 (RTL 1936, 13)&lt;/ref&gt;.

Seoses Nõukogude Liidu sõjaväebaasidega lahutati 13. oktoobril 1939 [[Lääne-Saare prefektuur]] [[Lääne prefektuur|Lääne]] ja [[Saare prefektuur]]iks.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/10/20/6 Vabariigi Valitsuse otsus 13. oktoobrist 1939 (RT 1939, 92, 712)&lt;/ref&gt;

Alates [[Kodanlik õhukaitse|kodanliku õhukaitse]] (KÕ) asutamisest vastas igale politseiprefektuurile ka samanimeline kodanliku õhukaitse ringkond ja prefekt oli ka kohaliku KÕ ringkonna juht. Erandiks oli Tartu-Valga prefektuur, mis jagunes Tartu ringkonnaks, mida juhtis Tartu-Valga prefekt, ja Valga ringkonnaks, mida juhtis Valga politseijaoskonna komissar.&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:632522/412521/page/65 August J. Rava. Riigiasutiste tööpiirkonnad. Tallinn, 1939, lk. 71.&lt;/ref&gt;

==[[Lääne prefekt]]id==
*13. oktoober 1939 – 16. juuli 1940 [[Leonid Kane]] (endine [[Lääne-Saare Prefektuur|Lääne-Saare]] prefekt)
{{vaata|Lääne prefektuur (1939–1940)}}

==[[Lääne-Saare prefekt]]id==
*1. jaanuar 1926 – 30. märts 1933 [[Johann Kokla]] (alates 28. märtsist 1919 Läänemaa politseiülem; suri ametis olles)
*1. mai 1933 – 20. juuni 1937 [[Albert Ladva]] (endine Lapman)
*20. juuli 1937 – 13. oktoober 1939 [[Leonid Kane]]
{{vaata|Lääne-Saare prefektuur}}
==[[Narva prefekt]]id==
*15. veebruar 1932 – 30. aprill 1933 [[Roman Pavian]]
*1. mai 1933 – 20. juuli 1937 [[Leonid Kane]]
*20. juuli – 29. oktoober 1937 [[Albert Ladva]]
*29. oktoober 1937 – 31. august 1940 [[Hermann Kruus]]
{{vaata|Narva prefektuur}}
==[[Petseri-Võru prefekt]]id==
*15. august 1932 – 30. aprill 1933 [[Albert Lapman]]
*1. mai 1933 – 10. juuli 1940 [[Roman Kard]] (Pavian)
{{vaata|Petseri-Võru prefektuur}}
==[[Pärnu prefekt]]id==
(vakantne, ainult kohustetäitjad)
{{vaata|Pärnu prefektuur}}
==[[Rakvere-Paide prefekt]]id==
*1. aprill 1926 – 31. märts 1927 [[Hugo Jakobsen]]

{{vaata|Rakvere-Paide prefektuur}}
==[[Raudteede prefekt]]id==
*1. aprill 1935 – 5. juuli 1940 [[Hans Kuben]] (alates 1. augustist 1928 raudteede politsei komissar ja 15. veebruarist 1932 ülemkomissar)
{{vaata|Raudteede prefektuur}}
==[[Saare prefekt]]id==
*20. veebruar 1940 – juuli 1940 [[Juhan Ehatamm]]
{{vaata|Saare prefektuur}}
==[[Tallinna-Harju prefekt]]id==
*10. veebruar 1926 – 31. jaanuar 1928 [[Oskar Tolmoff]] (alates 7. veebruarist 1925 Tallinna politseiülem)
*1. veebruar 1928 – 31. august 1934 [[Viktor Rotenbork]]
*1. september 1934 – 18. juuli 1940 [[Nigul Reimo]] (endine Nikolai Reiman)
{{vaata|Tallinna-Harju prefektuur}}
==[[Tartu-Valga prefekt]]id==
*12. märts 1926 – 31. märts 1931 [[Hermann Kruus]]
*1. august 1931 – 2. juuni 1933 (vabastatud Jaan Tõnissoni valitsuse poolt), 27. juuni 1933 – 31. august 1934 [[Jakob Vares]]
*1. september 1934 – 10. juuli 1940 [[Viktor Roovere]] (endine Viktor Rotenbork)
{{vaata|Tartu-Valga prefektuur}}
==[[Viljandi prefekt]]id==
*1. jaanuar 1926 –  märts 1927 [[Mihail Tang]] (alates 10. septembrist 1925 Viljandimaa politseiülem)
{{vaata|Viljandi prefektuur}}
==[[Viljandi-Pärnu prefekt]]id==
*märts 1927 – 31. august 1934 [[Mihail Tang]] (endine Viljandi prefekt)
*1. september 1934 – 3. juuli 1940 [[Jakob Vares]]
{{vaata|Viljandi-Pärnu prefektuur}}
==[[Viru-Järva prefekt]]id==
*1. aprill 1927 – 12. september 1934 [[Hugo Jakobsen]] (endine Rakvere-Paide prefekt)
*1. september 1934 – 30. oktoober 1937 [[Mihail Tang]]
*1. november 1937 – 29. august 1940 [[Albert Ladva]]
{{vaata|Viru-Järva prefektuur}}
==[[Võru-Petseri prefekt]]id==
*1. aprill 1927 – 31. jaanuar 1928 [[Viktor Rotenbork]]
*1. veebruar 1928 – 15. veebruar 1932 [[Johannes Gnadenteich]]
{{vaata|Võru-Petseri prefektuur}}

== Vaata ka ==
*[[Eesti politsei juhtide loend]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:632522/412521/page/45 August J. Rava. Riigiasutiste tööpiirkonnad. Tallinn, 1939, lk. 51.]

[[Kategooria:Eesti politseiprefektid|*]]
[[Kategooria:Eesti inimeste loendid]]
[[Kategooria:Eesti kodanlik õhukaitse]]</text>
      <sha1>5rvy24kiduj8hbbdexhifntnxcgbegr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142889</id>
      <parentid>7142882</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:13:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <origin>7142889</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5274" sha1="mv9qe38m82vc3xakbpp9jhpedv2hsrv" xml:space="preserve">'''Eesti politseiprefektide loend''' sisaldab [[Eesti politsei (1918–1940)|Eesti välispolitsei]] politseiprefektide loetelu aastail 1926–1940.

4. novembril 1925 vastu võetud Politseiasutuste kujundamise määruse&lt;ref&gt;RT 1925, 177/178&lt;/ref&gt; alusel loodi alates 1. jaanuarist 1926 seniste välispolitsei maakonna ja linna (Tallinna, Tartu ja Narva) politseiringkondade asemele prefektuurid (Tallinna-Harju, Tartu-Valga, Rakvere-Paide, Lääne-Saare, Pärnu, Viljandi, Võru, Petseri ja Narva).

25. märtsil 1927 vastu võetud määruse&lt;ref&gt;RT 1927, 32&lt;/ref&gt; alusel nimetati Rakvere-Paide prefektuur ümber Viru-Järva prefektuuriks, sellega ühendati Narva prefektuur, Viljandi ja Pärnu prefektuur liideti (Viljandi-Pärnu prefektuur).

8. jaanuaril 1932 vastu võetud määruse&lt;ref&gt;RT 1932, 4&lt;/ref&gt; alusel asutati Petseri-Võru (senise Võru-Petseri prefektuuri asemele) ja muudeti taas iseseisvaks Narva prefektuur.

7. veebruaril 1936, tagasiulatuvalt arvates 1. aprillist 1935, nimetati senine raudteede politseikomissar Raudteede prefektiks&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376244/323472/page/1 Riigivanema otsus nr. 55 – 7. veebruarist 1936 (RTL 1936, 13)&lt;/ref&gt;.

Seoses Nõukogude Liidu sõjaväebaasidega lahutati 13. oktoobril 1939 [[Lääne-Saare prefektuur]] [[Lääne prefektuur|Lääne]] ja [[Saare prefektuur]]iks.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/10/20/6 Vabariigi Valitsuse otsus 13. oktoobrist 1939 (RT 1939, 92, 712)&lt;/ref&gt;

Alates [[Kodanlik õhukaitse|kodanliku õhukaitse]] (KÕ) asutamisest vastas igale politseiprefektuurile ka samanimeline kodanliku õhukaitse ringkond ja prefekt oli ka kohaliku KÕ ringkonna juht. Erandiks oli Tartu-Valga prefektuur, mis jagunes Tartu ringkonnaks, mida juhtis Tartu-Valga prefekt, ja Valga ringkonnaks, mida juhtis Valga politseijaoskonna komissar.&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:632522/412521/page/65 August J. Rava. Riigiasutiste tööpiirkonnad. Tallinn, 1939, lk. 71.&lt;/ref&gt;

==[[Lääne prefekt]]id==
*13. oktoober 1939 – 16. juuli 1940 [[Leonid Kane]] (endine [[Lääne-Saare Prefektuur|Lääne-Saare]] prefekt)
{{vaata|Lääne prefektuur (1939–1940)}}

==[[Lääne-Saare prefekt]]id==
*1. jaanuar 1926 – 30. märts 1933 [[Johann Kokla]] (alates 28. märtsist 1919 Läänemaa politseiülem; suri ametis olles)
*1. mai 1933 – 20. juuni 1937 [[Albert Ladva]] (endine Lapman)
*20. juuli 1937 – 13. oktoober 1939 [[Leonid Kane]]
{{vaata|Lääne-Saare prefektuur}}
==[[Narva prefekt]]id==
*15. veebruar 1932 – 30. aprill 1933 [[Roman Pavian]]
*1. mai 1933 – 20. juuli 1937 [[Leonid Kane]]
*20. juuli – 29. oktoober 1937 [[Albert Ladva]]
*29. oktoober 1937 – 31. august 1940 [[Hermann Kruus]]
{{vaata|Narva prefektuur}}
==[[Petseri-Võru prefekt]]id==
*15. august 1932 – 30. aprill 1933 [[Albert Lapman]]
*1. mai 1933 – 10. juuli 1940 [[Roman Kard]] (Pavian)
{{vaata|Petseri-Võru prefektuur}}
==[[Pärnu prefekt]]id==
(vakantne, ainult kohustetäitjad)
{{vaata|Pärnu prefektuur}}
==[[Rakvere-Paide prefekt]]id==
*1. aprill 1926 – 31. märts 1927 [[Hugo Jakobsen]]

{{vaata|Rakvere-Paide prefektuur}}
==[[Raudteede prefekt]]id==
*1. aprill 1935 – 5. juuli 1940 [[Hans Kuben]] (alates 1. augustist 1928 raudteede politsei komissar ja 15. veebruarist 1932 ülemkomissar)
{{vaata|Raudteede prefektuur}}
==[[Saare prefekt]]id==
*20. veebruar 1940 – juuli 1940 [[Juhan Ehatamm]]
{{vaata|Saare prefektuur}}
==[[Tallinna-Harju prefekt]]id==
*10. veebruar 1926 – 31. jaanuar 1928 [[Oskar Tolmoff]] (alates 7. veebruarist 1925 Tallinna politseiülem)
*1. veebruar 1928 – 31. august 1934 [[Viktor Rotenbork]]
*1. september 1934 – 18. juuli 1940 [[Nigul Reimo]] (endine Nikolai Reiman)
{{vaata|Tallinna-Harju prefektuur}}
==[[Tartu-Valga prefekt]]id==
*12. märts 1926 – 31. märts 1931 [[Hermann Kruus]]
*1. august 1931 – 2. juuni 1933 (vabastatud Jaan Tõnissoni valitsuse poolt), 27. juuni 1933 – 31. august 1934 [[Jakob Vares]]
*1. september 1934 – 10. juuli 1940 [[Viktor Roovere]] (endine Viktor Rotenbork)
{{vaata|Tartu-Valga prefektuur}}
==[[Viljandi prefekt]]id==
*1. jaanuar 1926 –  märts 1927 [[Mihail Tang]] (alates 10. septembrist 1925 Viljandimaa politseiülem)
{{vaata|Viljandi prefektuur}}
==[[Viljandi-Pärnu prefekt]]id==
*märts 1927 – 31. august 1934 [[Mihail Tang]] (endine Viljandi prefekt)
*1. september 1934 – 3. juuli 1940 [[Jakob Vares]]
{{vaata|Viljandi-Pärnu prefektuur}}
==[[Viru-Järva prefekt]]id==
*1. aprill 1927 – 12. september 1934 [[Hugo Jakobsen]] (endine Rakvere-Paide prefekt)
*1. september 1934 – 30. oktoober 1937 [[Mihail Tang]]
*1. november 1937 – 29. august 1940 [[Albert Ladva]]
{{vaata|Viru-Järva prefektuur}}
==[[Võru-Petseri prefekt]]id==
*1. aprill 1927 – 31. jaanuar 1928 [[Viktor Rotenbork]]
*1. veebruar 1928 – 15. veebruar 1932 [[Johannes Gnadenteich]]
{{vaata|Võru-Petseri prefektuur}}

== Vaata ka ==
*[[Eesti politsei juhtide loend]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:632522/412521/page/45 August J. Rava. Riigiasutiste tööpiirkonnad. Tallinn, 1939, lk. 51.]

[[Kategooria:Eesti politseiprefektid|*]]
[[Kategooria:Eesti inimeste loendid]]
[[Kategooria:Eesti kodanliku õhukaitse ametiisikud]]</text>
      <sha1>mv9qe38m82vc3xakbpp9jhpedv2hsrv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142890</id>
      <parentid>7142889</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:14:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <origin>7142890</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5277" sha1="lizr5baygej893t5hq7pz638zfljjp1" xml:space="preserve">'''Eesti politseiprefektide loend''' sisaldab [[Eesti politsei (1918–1940)|Eesti välispolitsei]] politseiprefektide loetelu aastail 1926–1940.

4. novembril 1925 vastu võetud Politseiasutuste kujundamise määruse&lt;ref&gt;RT 1925, 177/178&lt;/ref&gt; alusel loodi alates 1. jaanuarist 1926 seniste välispolitsei maakonna ja linna (Tallinna, Tartu ja Narva) politseiringkondade asemele prefektuurid (Tallinna-Harju, Tartu-Valga, Rakvere-Paide, Lääne-Saare, Pärnu, Viljandi, Võru, Petseri ja Narva).

25. märtsil 1927 vastu võetud määruse&lt;ref&gt;RT 1927, 32&lt;/ref&gt; alusel nimetati Rakvere-Paide prefektuur ümber Viru-Järva prefektuuriks, sellega ühendati Narva prefektuur, Viljandi ja Pärnu prefektuur liideti (Viljandi-Pärnu prefektuur).

8. jaanuaril 1932 vastu võetud määruse&lt;ref&gt;RT 1932, 4&lt;/ref&gt; alusel asutati Petseri-Võru (senise Võru-Petseri prefektuuri asemele) ja muudeti taas iseseisvaks Narva prefektuur.

7. veebruaril 1936, tagasiulatuvalt arvates 1. aprillist 1935, nimetati senine raudteede politseikomissar Raudteede prefektiks&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376244/323472/page/1 Riigivanema otsus nr. 55 – 7. veebruarist 1936 (RTL 1936, 13)&lt;/ref&gt;.

Seoses Nõukogude Liidu sõjaväebaasidega lahutati 13. oktoobril 1939 [[Lääne-Saare prefektuur]] [[Lääne prefektuur|Lääne]] ja [[Saare prefektuur]]iks.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/10/20/6 Vabariigi Valitsuse otsus 13. oktoobrist 1939 (RT 1939, 92, 712)&lt;/ref&gt;

Alates [[Kodanlik õhukaitse|kodanliku õhukaitse]] (KÕ) asutamisest vastas igale politseiprefektuurile ka samanimeline kodanliku õhukaitse ringkond ja prefekt oli ka kohaliku KÕ ringkonna juht. Erandiks oli Tartu-Valga prefektuur, mis jagunes Tartu ringkonnaks, mida juhtis Tartu-Valga prefekt, ja Valga ringkonnaks, mida juhtis Valga politseijaoskonna komissar.&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:632522/412521/page/65 August J. Rava. Riigiasutiste tööpiirkonnad. Tallinn, 1939, lk. 71.&lt;/ref&gt;

==[[Lääne prefekt]]id==
*13. oktoober 1939 – 16. juuli 1940 [[Leonid Kane]] (endine [[Lääne-Saare Prefektuur|Lääne-Saare]] prefekt)
{{vaata|Lääne prefektuur (1939–1940)}}

==[[Lääne-Saare prefekt]]id==
*1. jaanuar 1926 – 30. märts 1933 [[Johann Kokla]] (alates 28. märtsist 1919 Läänemaa politseiülem; suri ametis olles)
*1. mai 1933 – 20. juuni 1937 [[Albert Ladva]] (endine Lapman)
*20. juuli 1937 – 13. oktoober 1939 [[Leonid Kane]]
{{vaata|Lääne-Saare prefektuur}}
==[[Narva prefekt]]id==
*15. veebruar 1932 – 30. aprill 1933 [[Roman Pavian]]
*1. mai 1933 – 20. juuli 1937 [[Leonid Kane]]
*20. juuli – 29. oktoober 1937 [[Albert Ladva]]
*29. oktoober 1937 – 31. august 1940 [[Hermann Kruus]]
{{vaata|Narva prefektuur}}
==[[Petseri-Võru prefekt]]id==
*15. august 1932 – 30. aprill 1933 [[Albert Lapman]]
*1. mai 1933 – 10. juuli 1940 [[Roman Kard]] (Pavian)
{{vaata|Petseri-Võru prefektuur}}
==[[Pärnu prefekt]]id==
(vakantne, ainult kohustetäitjad)
{{vaata|Pärnu prefektuur}}
==[[Rakvere-Paide prefekt]]id==
*1. aprill 1926 – 31. märts 1927 [[Hugo Jakobsen]]

{{vaata|Rakvere-Paide prefektuur}}
==[[Raudteede prefekt]]id==
*1. aprill 1935 – 5. juuli 1940 [[Hans Kuben]] (alates 1. augustist 1928 raudteede politsei komissar ja 15. veebruarist 1932 ülemkomissar)
{{vaata|Raudteede prefektuur}}
==[[Saare prefekt]]id==
*20. veebruar 1940 – juuli 1940 [[Juhan Ehatamm]]
{{vaata|Saare prefektuur}}
==[[Tallinna-Harju prefekt]]id==
*10. veebruar 1926 – 31. jaanuar 1928 [[Oskar Tolmoff]] (alates 7. veebruarist 1925 Tallinna politseiülem)
*1. veebruar 1928 – 31. august 1934 [[Viktor Rotenbork]]
*1. september 1934 – 18. juuli 1940 [[Nigul Reimo]] (endine Nikolai Reiman)
{{vaata|Tallinna-Harju prefektuur}}
==[[Tartu-Valga prefekt]]id==
*12. märts 1926 – 31. märts 1931 [[Hermann Kruus]]
*1. august 1931 – 2. juuni 1933 (vabastatud Jaan Tõnissoni valitsuse poolt), 27. juuni 1933 – 31. august 1934 [[Jakob Vares]]
*1. september 1934 – 10. juuli 1940 [[Viktor Roovere]] (endine Viktor Rotenbork)
{{vaata|Tartu-Valga prefektuur}}
==[[Viljandi prefekt]]id==
*1. jaanuar 1926 –  märts 1927 [[Mihail Tang]] (alates 10. septembrist 1925 Viljandimaa politseiülem)
{{vaata|Viljandi prefektuur}}
==[[Viljandi-Pärnu prefekt]]id==
*märts 1927 – 31. august 1934 [[Mihail Tang]] (endine Viljandi prefekt)
*1. september 1934 – 3. juuli 1940 [[Jakob Vares]]
{{vaata|Viljandi-Pärnu prefektuur}}
==[[Viru-Järva prefekt]]id==
*1. aprill 1927 – 12. september 1934 [[Hugo Jakobsen]] (endine Rakvere-Paide prefekt)
*1. september 1934 – 30. oktoober 1937 [[Mihail Tang]]
*1. november 1937 – 29. august 1940 [[Albert Ladva]]
{{vaata|Viru-Järva prefektuur}}
==[[Võru-Petseri prefekt]]id==
*1. aprill 1927 – 31. jaanuar 1928 [[Viktor Rotenbork]]
*1. veebruar 1928 – 15. veebruar 1932 [[Johannes Gnadenteich]]
{{vaata|Võru-Petseri prefektuur}}

== Vaata ka ==
*[[Eesti politsei juhtide loend]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:632522/412521/page/45 August J. Rava. Riigiasutiste tööpiirkonnad. Tallinn, 1939, lk. 51.]

[[Kategooria:Eesti politseiprefektid|*]]
[[Kategooria:Eesti inimeste loendid]]
[[Kategooria:Eesti kodanliku õhukaitse ametiisikud|| ]]</text>
      <sha1>lizr5baygej893t5hq7pz638zfljjp1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142901</id>
      <parentid>7142890</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:24:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <comment>/* Saare prefektid */</comment>
      <origin>7142901</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5428" sha1="6iyipb10khjynmegmi7iwrpv60tic2x" xml:space="preserve">'''Eesti politseiprefektide loend''' sisaldab [[Eesti politsei (1918–1940)|Eesti välispolitsei]] politseiprefektide loetelu aastail 1926–1940.

4. novembril 1925 vastu võetud Politseiasutuste kujundamise määruse&lt;ref&gt;RT 1925, 177/178&lt;/ref&gt; alusel loodi alates 1. jaanuarist 1926 seniste välispolitsei maakonna ja linna (Tallinna, Tartu ja Narva) politseiringkondade asemele prefektuurid (Tallinna-Harju, Tartu-Valga, Rakvere-Paide, Lääne-Saare, Pärnu, Viljandi, Võru, Petseri ja Narva).

25. märtsil 1927 vastu võetud määruse&lt;ref&gt;RT 1927, 32&lt;/ref&gt; alusel nimetati Rakvere-Paide prefektuur ümber Viru-Järva prefektuuriks, sellega ühendati Narva prefektuur, Viljandi ja Pärnu prefektuur liideti (Viljandi-Pärnu prefektuur).

8. jaanuaril 1932 vastu võetud määruse&lt;ref&gt;RT 1932, 4&lt;/ref&gt; alusel asutati Petseri-Võru (senise Võru-Petseri prefektuuri asemele) ja muudeti taas iseseisvaks Narva prefektuur.

7. veebruaril 1936, tagasiulatuvalt arvates 1. aprillist 1935, nimetati senine raudteede politseikomissar Raudteede prefektiks&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376244/323472/page/1 Riigivanema otsus nr. 55 – 7. veebruarist 1936 (RTL 1936, 13)&lt;/ref&gt;.

Seoses Nõukogude Liidu sõjaväebaasidega lahutati 13. oktoobril 1939 [[Lääne-Saare prefektuur]] [[Lääne prefektuur|Lääne]] ja [[Saare prefektuur]]iks.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/10/20/6 Vabariigi Valitsuse otsus 13. oktoobrist 1939 (RT 1939, 92, 712)&lt;/ref&gt;

Alates [[Kodanlik õhukaitse|kodanliku õhukaitse]] (KÕ) asutamisest vastas igale politseiprefektuurile ka samanimeline kodanliku õhukaitse ringkond ja prefekt oli ka kohaliku KÕ ringkonna juht. Erandiks oli Tartu-Valga prefektuur, mis jagunes Tartu ringkonnaks, mida juhtis Tartu-Valga prefekt, ja Valga ringkonnaks, mida juhtis Valga politseijaoskonna komissar.&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:632522/412521/page/65 August J. Rava. Riigiasutiste tööpiirkonnad. Tallinn, 1939, lk. 71.&lt;/ref&gt;

==[[Lääne prefekt]]id==
*13. oktoober 1939 – 16. juuli 1940 [[Leonid Kane]] (endine [[Lääne-Saare Prefektuur|Lääne-Saare]] prefekt)
{{vaata|Lääne prefektuur (1939–1940)}}

==[[Lääne-Saare prefekt]]id==
*1. jaanuar 1926 – 30. märts 1933 [[Johann Kokla]] (alates 28. märtsist 1919 Läänemaa politseiülem; suri ametis olles)
*1. mai 1933 – 20. juuni 1937 [[Albert Ladva]] (endine Lapman)
*20. juuli 1937 – 13. oktoober 1939 [[Leonid Kane]]
{{vaata|Lääne-Saare prefektuur}}
==[[Narva prefekt]]id==
*15. veebruar 1932 – 30. aprill 1933 [[Roman Pavian]]
*1. mai 1933 – 20. juuli 1937 [[Leonid Kane]]
*20. juuli – 29. oktoober 1937 [[Albert Ladva]]
*29. oktoober 1937 – 31. august 1940 [[Hermann Kruus]]
{{vaata|Narva prefektuur}}
==[[Petseri-Võru prefekt]]id==
*15. august 1932 – 30. aprill 1933 [[Albert Lapman]]
*1. mai 1933 – 10. juuli 1940 [[Roman Kard]] (Pavian)
{{vaata|Petseri-Võru prefektuur}}
==[[Pärnu prefekt]]id==
(vakantne, ainult kohustetäitjad)
{{vaata|Pärnu prefektuur}}
==[[Rakvere-Paide prefekt]]id==
*1. aprill 1926 – 31. märts 1927 [[Hugo Jakobsen]]

{{vaata|Rakvere-Paide prefektuur}}
==[[Raudteede prefekt]]id==
*1. aprill 1935 – 5. juuli 1940 [[Hans Kuben]] (alates 1. augustist 1928 raudteede politsei komissar ja 15. veebruarist 1932 ülemkomissar)
{{vaata|Raudteede prefektuur}}
==[[Saare prefekt]]id==
*20. veebruar 1940&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/03/01/22 Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 16 – 22. veebruarist 1940 (RT 1940, 18, 148)&lt;/ref&gt; – juuli 1940 [[Juhan Ehatamm]]
{{vaata|Saare prefektuur}}

==[[Tallinna-Harju prefekt]]id==
*10. veebruar 1926 – 31. jaanuar 1928 [[Oskar Tolmoff]] (alates 7. veebruarist 1925 Tallinna politseiülem)
*1. veebruar 1928 – 31. august 1934 [[Viktor Rotenbork]]
*1. september 1934 – 18. juuli 1940 [[Nigul Reimo]] (endine Nikolai Reiman)
{{vaata|Tallinna-Harju prefektuur}}
==[[Tartu-Valga prefekt]]id==
*12. märts 1926 – 31. märts 1931 [[Hermann Kruus]]
*1. august 1931 – 2. juuni 1933 (vabastatud Jaan Tõnissoni valitsuse poolt), 27. juuni 1933 – 31. august 1934 [[Jakob Vares]]
*1. september 1934 – 10. juuli 1940 [[Viktor Roovere]] (endine Viktor Rotenbork)
{{vaata|Tartu-Valga prefektuur}}
==[[Viljandi prefekt]]id==
*1. jaanuar 1926 –  märts 1927 [[Mihail Tang]] (alates 10. septembrist 1925 Viljandimaa politseiülem)
{{vaata|Viljandi prefektuur}}
==[[Viljandi-Pärnu prefekt]]id==
*märts 1927 – 31. august 1934 [[Mihail Tang]] (endine Viljandi prefekt)
*1. september 1934 – 3. juuli 1940 [[Jakob Vares]]
{{vaata|Viljandi-Pärnu prefektuur}}
==[[Viru-Järva prefekt]]id==
*1. aprill 1927 – 12. september 1934 [[Hugo Jakobsen]] (endine Rakvere-Paide prefekt)
*1. september 1934 – 30. oktoober 1937 [[Mihail Tang]]
*1. november 1937 – 29. august 1940 [[Albert Ladva]]
{{vaata|Viru-Järva prefektuur}}
==[[Võru-Petseri prefekt]]id==
*1. aprill 1927 – 31. jaanuar 1928 [[Viktor Rotenbork]]
*1. veebruar 1928 – 15. veebruar 1932 [[Johannes Gnadenteich]]
{{vaata|Võru-Petseri prefektuur}}

== Vaata ka ==
*[[Eesti politsei juhtide loend]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:632522/412521/page/45 August J. Rava. Riigiasutiste tööpiirkonnad. Tallinn, 1939, lk. 51.]

[[Kategooria:Eesti politseiprefektid|*]]
[[Kategooria:Eesti inimeste loendid]]
[[Kategooria:Eesti kodanliku õhukaitse ametiisikud|| ]]</text>
      <sha1>6iyipb10khjynmegmi7iwrpv60tic2x</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142961</id>
      <parentid>7142901</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:19:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <origin>7142961</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5557" sha1="by30tgqmt5s7taeqe4et48sft3mlkv7" xml:space="preserve">'''Eesti politseiprefektide loend''' sisaldab [[Eesti politsei (1918–1940)|Eesti välispolitsei]] politseiprefektide loetelu aastail 1926–1940.

4. novembril 1925 vastu võetud Politseiasutuste kujundamise määruse&lt;ref&gt;RT 1925, 177/178&lt;/ref&gt; alusel loodi alates 1. jaanuarist 1926 seniste välispolitsei maakonna ja linna (Tallinna, Tartu ja Narva) politseiringkondade asemele prefektuurid (Tallinna-Harju, Tartu-Valga, Rakvere-Paide, Lääne-Saare, Pärnu, Viljandi, Võru, Petseri ja Narva).

25. märtsil 1927 vastu võetud määruse&lt;ref&gt;RT 1927, 32&lt;/ref&gt; alusel nimetati Rakvere-Paide prefektuur ümber Viru-Järva prefektuuriks, sellega ühendati Narva prefektuur, Viljandi ja Pärnu prefektuur liideti (Viljandi-Pärnu prefektuur).

8. jaanuaril 1932 vastu võetud määruse&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1932/01/15/2/2 Politseiasutuste kujundamise määruse muutmise määrus (RT 1932, 4)&lt;/ref&gt; alusel asutati Petseri-Võru prefektuur (senise Võru-Petseri prefektuuri asemele) ja muudeti taas iseseisvaks Narva prefektuur.

7. veebruaril 1936, tagasiulatuvalt arvates 1. aprillist 1935, nimetati senine raudteede politseikomissar Raudteede prefektiks&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376244/323472/page/1 Riigivanema otsus nr. 55 – 7. veebruarist 1936 (RTL 1936, 13)&lt;/ref&gt;.

Seoses Nõukogude Liidu sõjaväebaasidega lahutati 13. oktoobril 1939 [[Lääne-Saare prefektuur]] [[Lääne prefektuur|Lääne]] ja [[Saare prefektuur]]iks.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/10/20/6 Vabariigi Valitsuse otsus 13. oktoobrist 1939 (RT 1939, 92, 712)&lt;/ref&gt;

Alates [[Kodanlik õhukaitse|kodanliku õhukaitse]] (KÕ) asutamisest vastas igale politseiprefektuurile ka samanimeline kodanliku õhukaitse ringkond ja prefekt oli ka kohaliku KÕ ringkonna juht. Erandiks oli Tartu-Valga prefektuur, mis jagunes Tartu ringkonnaks, mida juhtis Tartu-Valga prefekt, ja Valga ringkonnaks, mida juhtis Valga politseijaoskonna komissar.&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:632522/412521/page/65 August J. Rava. Riigiasutiste tööpiirkonnad. Tallinn, 1939, lk. 71.&lt;/ref&gt;

==[[Lääne prefekt]]id==
*13. oktoober 1939 – 16. juuli 1940 [[Leonid Kane]] (endine [[Lääne-Saare Prefektuur|Lääne-Saare]] prefekt)
{{vaata|Lääne prefektuur (1939–1940)}}

==[[Lääne-Saare prefekt]]id==
*1. jaanuar 1926 – 30. märts 1933 [[Johann Kokla]] (alates 28. märtsist 1919 Läänemaa politseiülem; suri ametis olles)
*1. mai 1933 – 20. juuni 1937 [[Albert Ladva]] (endine Lapman)
*20. juuli 1937 – 13. oktoober 1939 [[Leonid Kane]]
{{vaata|Lääne-Saare prefektuur}}
==[[Narva prefekt]]id==
*15. veebruar 1932 – 30. aprill 1933 [[Roman Pavian]]
*1. mai 1933 – 20. juuli 1937 [[Leonid Kane]]
*20. juuli – 29. oktoober 1937 [[Albert Ladva]]
*29. oktoober 1937 – 31. august 1940 [[Hermann Kruus]]
{{vaata|Narva prefektuur}}
==[[Petseri-Võru prefekt]]id==
*15. august 1932 – 30. aprill 1933 [[Albert Lapman]]
*1. mai 1933 – 10. juuli 1940 [[Roman Kard]] (Pavian)
{{vaata|Petseri-Võru prefektuur}}
==[[Pärnu prefekt]]id==
(vakantne, ainult kohustetäitjad)
{{vaata|Pärnu prefektuur}}
==[[Rakvere-Paide prefekt]]id==
*1. aprill 1926 – 31. märts 1927 [[Hugo Jakobsen]]

{{vaata|Rakvere-Paide prefektuur}}
==[[Raudteede prefekt]]id==
*1. aprill 1935 – 5. juuli 1940 [[Hans Kuben]] (alates 1. augustist 1928 raudteede politsei komissar ja 15. veebruarist 1932 ülemkomissar)
{{vaata|Raudteede prefektuur}}
==[[Saare prefekt]]id==
*20. veebruar 1940&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/03/01/22 Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 16 – 22. veebruarist 1940 (RT 1940, 18, 148)&lt;/ref&gt; – juuli 1940 [[Juhan Ehatamm]]
{{vaata|Saare prefektuur}}

==[[Tallinna-Harju prefekt]]id==
*10. veebruar 1926 – 31. jaanuar 1928 [[Oskar Tolmoff]] (alates 7. veebruarist 1925 Tallinna politseiülem)
*1. veebruar 1928 – 31. august 1934 [[Viktor Rotenbork]]
*1. september 1934 – 18. juuli 1940 [[Nigul Reimo]] (endine Nikolai Reiman)
{{vaata|Tallinna-Harju prefektuur}}
==[[Tartu-Valga prefekt]]id==
*12. märts 1926 – 31. märts 1931 [[Hermann Kruus]]
*1. august 1931 – 2. juuni 1933 (vabastatud Jaan Tõnissoni valitsuse poolt), 27. juuni 1933 – 31. august 1934 [[Jakob Vares]]
*1. september 1934 – 10. juuli 1940 [[Viktor Roovere]] (endine Viktor Rotenbork)
{{vaata|Tartu-Valga prefektuur}}
==[[Viljandi prefekt]]id==
*1. jaanuar 1926 –  märts 1927 [[Mihail Tang]] (alates 10. septembrist 1925 Viljandimaa politseiülem)
{{vaata|Viljandi prefektuur}}
==[[Viljandi-Pärnu prefekt]]id==
*märts 1927 – 31. august 1934 [[Mihail Tang]] (endine Viljandi prefekt)
*1. september 1934 – 3. juuli 1940 [[Jakob Vares]]
{{vaata|Viljandi-Pärnu prefektuur}}
==[[Viru-Järva prefekt]]id==
*1. aprill 1927 – 12. september 1934 [[Hugo Jakobsen]] (endine Rakvere-Paide prefekt)
*1. september 1934 – 30. oktoober 1937 [[Mihail Tang]]
*1. november 1937 – 29. august 1940 [[Albert Ladva]]
{{vaata|Viru-Järva prefektuur}}
==[[Võru-Petseri prefekt]]id==
*1. aprill 1927 – 31. jaanuar 1928 [[Viktor Rotenbork]]
*1. veebruar 1928 – 15. veebruar 1932 [[Johannes Gnadenteich]]
{{vaata|Võru-Petseri prefektuur}}

== Vaata ka ==
*[[Eesti politsei juhtide loend]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:632522/412521/page/45 August J. Rava. Riigiasutiste tööpiirkonnad. Tallinn, 1939, lk. 51.]

[[Kategooria:Eesti politseiprefektid|*]]
[[Kategooria:Eesti inimeste loendid]]
[[Kategooria:Eesti kodanliku õhukaitse ametiisikud|| ]]</text>
      <sha1>by30tgqmt5s7taeqe4et48sft3mlkv7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142964</id>
      <parentid>7142961</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:22:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <origin>7142964</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5673" sha1="m6lpjwvs14j348ondcmovlozdt9sc60" xml:space="preserve">'''Eesti politseiprefektide loend''' sisaldab [[Eesti politsei (1918–1940)|Eesti välispolitsei]] politseiprefektide loetelu aastail 1926–1940.

4. novembril 1925 vastu võetud Politseiasutuste kujundamise määruse&lt;ref&gt;RT 1925, 177/178&lt;/ref&gt; alusel loodi alates 1. jaanuarist 1926 seniste välispolitsei maakonna ja linna (Tallinna, Tartu ja Narva) politseiringkondade asemele prefektuurid (Tallinna-Harju, Tartu-Valga, Rakvere-Paide, Lääne-Saare, Pärnu, Viljandi, Võru, Petseri ja Narva).

25. märtsil 1927 vastu võetud määruse&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/04/05/7 Politseiasutuste kujundamise määruse muutmise määrus (RT 1927, 32)&lt;/ref&gt; alusel nimetati Rakvere-Paide prefektuur ümber Viru-Järva prefektuuriks, sellega ühendati Narva prefektuur, Viljandi ja Pärnu prefektuur liideti (Viljandi-Pärnu prefektuur).

8. jaanuaril 1932 vastu võetud määruse&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1932/01/15/2/2 Politseiasutuste kujundamise määruse muutmise määrus (RT 1932, 4)&lt;/ref&gt; alusel asutati Petseri-Võru prefektuur (senise Võru-Petseri prefektuuri asemele) ja muudeti taas iseseisvaks Narva prefektuur.

7. veebruaril 1936, tagasiulatuvalt arvates 1. aprillist 1935, nimetati senine raudteede politseikomissar Raudteede prefektiks&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376244/323472/page/1 Riigivanema otsus nr. 55 – 7. veebruarist 1936 (RTL 1936, 13)&lt;/ref&gt;.

Seoses Nõukogude Liidu sõjaväebaasidega lahutati 13. oktoobril 1939 [[Lääne-Saare prefektuur]] [[Lääne prefektuur|Lääne]] ja [[Saare prefektuur]]iks.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/10/20/6 Vabariigi Valitsuse otsus 13. oktoobrist 1939 (RT 1939, 92, 712)&lt;/ref&gt;

Alates [[Kodanlik õhukaitse|kodanliku õhukaitse]] (KÕ) asutamisest vastas igale politseiprefektuurile ka samanimeline kodanliku õhukaitse ringkond ja prefekt oli ka kohaliku KÕ ringkonna juht. Erandiks oli Tartu-Valga prefektuur, mis jagunes Tartu ringkonnaks, mida juhtis Tartu-Valga prefekt, ja Valga ringkonnaks, mida juhtis Valga politseijaoskonna komissar.&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:632522/412521/page/65 August J. Rava. Riigiasutiste tööpiirkonnad. Tallinn, 1939, lk. 71.&lt;/ref&gt;

==[[Lääne prefekt]]id==
*13. oktoober 1939 – 16. juuli 1940 [[Leonid Kane]] (endine [[Lääne-Saare Prefektuur|Lääne-Saare]] prefekt)
{{vaata|Lääne prefektuur (1939–1940)}}

==[[Lääne-Saare prefekt]]id==
*1. jaanuar 1926 – 30. märts 1933 [[Johann Kokla]] (alates 28. märtsist 1919 Läänemaa politseiülem; suri ametis olles)
*1. mai 1933 – 20. juuni 1937 [[Albert Ladva]] (endine Lapman)
*20. juuli 1937 – 13. oktoober 1939 [[Leonid Kane]]
{{vaata|Lääne-Saare prefektuur}}
==[[Narva prefekt]]id==
*15. veebruar 1932 – 30. aprill 1933 [[Roman Pavian]]
*1. mai 1933 – 20. juuli 1937 [[Leonid Kane]]
*20. juuli – 29. oktoober 1937 [[Albert Ladva]]
*29. oktoober 1937 – 31. august 1940 [[Hermann Kruus]]
{{vaata|Narva prefektuur}}
==[[Petseri-Võru prefekt]]id==
*15. august 1932 – 30. aprill 1933 [[Albert Lapman]]
*1. mai 1933 – 10. juuli 1940 [[Roman Kard]] (Pavian)
{{vaata|Petseri-Võru prefektuur}}
==[[Pärnu prefekt]]id==
(vakantne, ainult kohustetäitjad)
{{vaata|Pärnu prefektuur}}
==[[Rakvere-Paide prefekt]]id==
*1. aprill 1926 – 31. märts 1927 [[Hugo Jakobsen]]

{{vaata|Rakvere-Paide prefektuur}}
==[[Raudteede prefekt]]id==
*1. aprill 1935 – 5. juuli 1940 [[Hans Kuben]] (alates 1. augustist 1928 raudteede politsei komissar ja 15. veebruarist 1932 ülemkomissar)
{{vaata|Raudteede prefektuur}}
==[[Saare prefekt]]id==
*20. veebruar 1940&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/03/01/22 Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 16 – 22. veebruarist 1940 (RT 1940, 18, 148)&lt;/ref&gt; – juuli 1940 [[Juhan Ehatamm]]
{{vaata|Saare prefektuur}}

==[[Tallinna-Harju prefekt]]id==
*10. veebruar 1926 – 31. jaanuar 1928 [[Oskar Tolmoff]] (alates 7. veebruarist 1925 Tallinna politseiülem)
*1. veebruar 1928 – 31. august 1934 [[Viktor Rotenbork]]
*1. september 1934 – 18. juuli 1940 [[Nigul Reimo]] (endine Nikolai Reiman)
{{vaata|Tallinna-Harju prefektuur}}
==[[Tartu-Valga prefekt]]id==
*12. märts 1926 – 31. märts 1931 [[Hermann Kruus]]
*1. august 1931 – 2. juuni 1933 (vabastatud Jaan Tõnissoni valitsuse poolt), 27. juuni 1933 – 31. august 1934 [[Jakob Vares]]
*1. september 1934 – 10. juuli 1940 [[Viktor Roovere]] (endine Viktor Rotenbork)
{{vaata|Tartu-Valga prefektuur}}
==[[Viljandi prefekt]]id==
*1. jaanuar 1926 –  märts 1927 [[Mihail Tang]] (alates 10. septembrist 1925 Viljandimaa politseiülem)
{{vaata|Viljandi prefektuur}}
==[[Viljandi-Pärnu prefekt]]id==
*märts 1927 – 31. august 1934 [[Mihail Tang]] (endine Viljandi prefekt)
*1. september 1934 – 3. juuli 1940 [[Jakob Vares]]
{{vaata|Viljandi-Pärnu prefektuur}}
==[[Viru-Järva prefekt]]id==
*1. aprill 1927 – 12. september 1934 [[Hugo Jakobsen]] (endine Rakvere-Paide prefekt)
*1. september 1934 – 30. oktoober 1937 [[Mihail Tang]]
*1. november 1937 – 29. august 1940 [[Albert Ladva]]
{{vaata|Viru-Järva prefektuur}}
==[[Võru-Petseri prefekt]]id==
*1. aprill 1927 – 31. jaanuar 1928 [[Viktor Rotenbork]]
*1. veebruar 1928 – 15. veebruar 1932 [[Johannes Gnadenteich]]
{{vaata|Võru-Petseri prefektuur}}

== Vaata ka ==
*[[Eesti politsei juhtide loend]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:632522/412521/page/45 August J. Rava. Riigiasutiste tööpiirkonnad. Tallinn, 1939, lk. 51.]

[[Kategooria:Eesti politseiprefektid|*]]
[[Kategooria:Eesti inimeste loendid]]
[[Kategooria:Eesti kodanliku õhukaitse ametiisikud|| ]]</text>
      <sha1>m6lpjwvs14j348ondcmovlozdt9sc60</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142965</id>
      <parentid>7142964</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:23:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <origin>7142965</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5770" sha1="3vt6ev54gf1ld6p18ng8be6k7t6h3ot" xml:space="preserve">'''Eesti politseiprefektide loend''' sisaldab [[Eesti politsei (1918–1940)|Eesti välispolitsei]] politseiprefektide loetelu aastail 1926–1940.

4. novembril 1925 vastu võetud Politseiasutuste kujundamise määruse&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/11/17/3 Politseiasutuste kujundamise määrus (RT 1925, 177/178)&lt;/ref&gt; alusel loodi alates 1. jaanuarist 1926 seniste välispolitsei maakonna ja linna (Tallinna, Tartu ja Narva) politseiringkondade asemele prefektuurid (Tallinna-Harju, Tartu-Valga, Rakvere-Paide, Lääne-Saare, Pärnu, Viljandi, Võru, Petseri ja Narva).

25. märtsil 1927 vastu võetud määruse&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/04/05/7 Politseiasutuste kujundamise määruse muutmise määrus (RT 1927, 32)&lt;/ref&gt; alusel nimetati Rakvere-Paide prefektuur ümber Viru-Järva prefektuuriks, sellega ühendati Narva prefektuur, Viljandi ja Pärnu prefektuur liideti (Viljandi-Pärnu prefektuur).

8. jaanuaril 1932 vastu võetud määruse&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1932/01/15/2/2 Politseiasutuste kujundamise määruse muutmise määrus (RT 1932, 4)&lt;/ref&gt; alusel asutati Petseri-Võru prefektuur (senise Võru-Petseri prefektuuri asemele) ja muudeti taas iseseisvaks Narva prefektuur.

7. veebruaril 1936, tagasiulatuvalt arvates 1. aprillist 1935, nimetati senine raudteede politseikomissar Raudteede prefektiks&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376244/323472/page/1 Riigivanema otsus nr. 55 – 7. veebruarist 1936 (RTL 1936, 13)&lt;/ref&gt;.

Seoses Nõukogude Liidu sõjaväebaasidega lahutati 13. oktoobril 1939 [[Lääne-Saare prefektuur]] [[Lääne prefektuur|Lääne]] ja [[Saare prefektuur]]iks.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/10/20/6 Vabariigi Valitsuse otsus 13. oktoobrist 1939 (RT 1939, 92, 712)&lt;/ref&gt;

Alates [[Kodanlik õhukaitse|kodanliku õhukaitse]] (KÕ) asutamisest vastas igale politseiprefektuurile ka samanimeline kodanliku õhukaitse ringkond ja prefekt oli ka kohaliku KÕ ringkonna juht. Erandiks oli Tartu-Valga prefektuur, mis jagunes Tartu ringkonnaks, mida juhtis Tartu-Valga prefekt, ja Valga ringkonnaks, mida juhtis Valga politseijaoskonna komissar.&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:632522/412521/page/65 August J. Rava. Riigiasutiste tööpiirkonnad. Tallinn, 1939, lk. 71.&lt;/ref&gt;

==[[Lääne prefekt]]id==
*13. oktoober 1939 – 16. juuli 1940 [[Leonid Kane]] (endine [[Lääne-Saare Prefektuur|Lääne-Saare]] prefekt)
{{vaata|Lääne prefektuur (1939–1940)}}

==[[Lääne-Saare prefekt]]id==
*1. jaanuar 1926 – 30. märts 1933 [[Johann Kokla]] (alates 28. märtsist 1919 Läänemaa politseiülem; suri ametis olles)
*1. mai 1933 – 20. juuni 1937 [[Albert Ladva]] (endine Lapman)
*20. juuli 1937 – 13. oktoober 1939 [[Leonid Kane]]
{{vaata|Lääne-Saare prefektuur}}
==[[Narva prefekt]]id==
*15. veebruar 1932 – 30. aprill 1933 [[Roman Pavian]]
*1. mai 1933 – 20. juuli 1937 [[Leonid Kane]]
*20. juuli – 29. oktoober 1937 [[Albert Ladva]]
*29. oktoober 1937 – 31. august 1940 [[Hermann Kruus]]
{{vaata|Narva prefektuur}}
==[[Petseri-Võru prefekt]]id==
*15. august 1932 – 30. aprill 1933 [[Albert Lapman]]
*1. mai 1933 – 10. juuli 1940 [[Roman Kard]] (Pavian)
{{vaata|Petseri-Võru prefektuur}}
==[[Pärnu prefekt]]id==
(vakantne, ainult kohustetäitjad)
{{vaata|Pärnu prefektuur}}
==[[Rakvere-Paide prefekt]]id==
*1. aprill 1926 – 31. märts 1927 [[Hugo Jakobsen]]

{{vaata|Rakvere-Paide prefektuur}}
==[[Raudteede prefekt]]id==
*1. aprill 1935 – 5. juuli 1940 [[Hans Kuben]] (alates 1. augustist 1928 raudteede politsei komissar ja 15. veebruarist 1932 ülemkomissar)
{{vaata|Raudteede prefektuur}}
==[[Saare prefekt]]id==
*20. veebruar 1940&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/03/01/22 Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 16 – 22. veebruarist 1940 (RT 1940, 18, 148)&lt;/ref&gt; – juuli 1940 [[Juhan Ehatamm]]
{{vaata|Saare prefektuur}}

==[[Tallinna-Harju prefekt]]id==
*10. veebruar 1926 – 31. jaanuar 1928 [[Oskar Tolmoff]] (alates 7. veebruarist 1925 Tallinna politseiülem)
*1. veebruar 1928 – 31. august 1934 [[Viktor Rotenbork]]
*1. september 1934 – 18. juuli 1940 [[Nigul Reimo]] (endine Nikolai Reiman)
{{vaata|Tallinna-Harju prefektuur}}
==[[Tartu-Valga prefekt]]id==
*12. märts 1926 – 31. märts 1931 [[Hermann Kruus]]
*1. august 1931 – 2. juuni 1933 (vabastatud Jaan Tõnissoni valitsuse poolt), 27. juuni 1933 – 31. august 1934 [[Jakob Vares]]
*1. september 1934 – 10. juuli 1940 [[Viktor Roovere]] (endine Viktor Rotenbork)
{{vaata|Tartu-Valga prefektuur}}
==[[Viljandi prefekt]]id==
*1. jaanuar 1926 –  märts 1927 [[Mihail Tang]] (alates 10. septembrist 1925 Viljandimaa politseiülem)
{{vaata|Viljandi prefektuur}}
==[[Viljandi-Pärnu prefekt]]id==
*märts 1927 – 31. august 1934 [[Mihail Tang]] (endine Viljandi prefekt)
*1. september 1934 – 3. juuli 1940 [[Jakob Vares]]
{{vaata|Viljandi-Pärnu prefektuur}}
==[[Viru-Järva prefekt]]id==
*1. aprill 1927 – 12. september 1934 [[Hugo Jakobsen]] (endine Rakvere-Paide prefekt)
*1. september 1934 – 30. oktoober 1937 [[Mihail Tang]]
*1. november 1937 – 29. august 1940 [[Albert Ladva]]
{{vaata|Viru-Järva prefektuur}}
==[[Võru-Petseri prefekt]]id==
*1. aprill 1927 – 31. jaanuar 1928 [[Viktor Rotenbork]]
*1. veebruar 1928 – 15. veebruar 1932 [[Johannes Gnadenteich]]
{{vaata|Võru-Petseri prefektuur}}

== Vaata ka ==
*[[Eesti politsei juhtide loend]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:632522/412521/page/45 August J. Rava. Riigiasutiste tööpiirkonnad. Tallinn, 1939, lk. 51.]

[[Kategooria:Eesti politseiprefektid|*]]
[[Kategooria:Eesti inimeste loendid]]
[[Kategooria:Eesti kodanliku õhukaitse ametiisikud|| ]]</text>
      <sha1>3vt6ev54gf1ld6p18ng8be6k7t6h3ot</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142967</id>
      <parentid>7142965</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:28:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <origin>7142967</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5917" sha1="3ig8gz75criva6a7rz4eolrmeutg06y" xml:space="preserve">'''Eesti politseiprefektide loend''' sisaldab [[Eesti politsei (1918–1940)|Eesti välispolitsei]] politseiprefektide loetelu aastail 1926–1940.

4. novembril 1925 vastu võetud Politseiasutuste kujundamise määruse&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1925/11/17/3 Politseiasutuste kujundamise määrus (RT 1925, 177/178)&lt;/ref&gt; alusel loodi alates 1. jaanuarist 1926 seniste välispolitsei maakonna ja linna (Tallinna, Tartu ja Narva) politseiringkondade asemele prefektuurid (Tallinna-Harju, Tartu-Valga, Rakvere-Paide, Lääne-Saare, Pärnu, Viljandi, Võru, Petseri ja Narva).

25. märtsil 1927 vastu võetud määruse&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/04/05/7 Politseiasutuste kujundamise määruse muutmise määrus (RT 1927, 32)&lt;/ref&gt; alusel nimetati Rakvere-Paide prefektuur ümber Viru-Järva prefektuuriks, sellega ühendati Narva prefektuur, Viljandi ja Pärnu prefektuur liideti (Viljandi-Pärnu prefektuur).

8. jaanuaril 1932 vastu võetud määruse&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1932/01/15/2/2 Politseiasutuste kujundamise määruse muutmise määrus (RT 1932, 4)&lt;/ref&gt; alusel asutati Petseri-Võru prefektuur (senise Võru-Petseri prefektuuri asemele) ja muudeti taas iseseisvaks Narva prefektuur.

7. veebruaril 1936, tagasiulatuvalt arvates 1. aprillist 1935, nimetati senine raudteede politseikomissar Raudteede prefektiks&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376244/323472/page/1 Riigivanema otsus nr. 55 – 7. veebruarist 1936 (RTL 1936, 13)&lt;/ref&gt;.

Seoses Nõukogude Liidu sõjaväebaasidega lahutati 13. oktoobril 1939 [[Lääne-Saare prefektuur]] [[Lääne prefektuur|Lääne]] ja [[Saare prefektuur]]iks.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/10/20/6 Vabariigi Valitsuse otsus 13. oktoobrist 1939 (RT 1939, 92, 712)&lt;/ref&gt;

Alates [[Kodanlik õhukaitse|kodanliku õhukaitse]] (KÕ) asutamisest vastas igale politseiprefektuurile ka samanimeline kodanliku õhukaitse ringkond ja prefekt oli ka kohaliku KÕ ringkonna juht. Erandiks oli Tartu-Valga prefektuur, mis jagunes Tartu ringkonnaks, mida juhtis Tartu-Valga prefekt, ja Valga ringkonnaks, mida juhtis Valga politseijaoskonna komissar.&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:632522/412521/page/65 August J. Rava. Riigiasutiste tööpiirkonnad. Tallinn, 1939, lk. 71.&lt;/ref&gt;

==[[Lääne prefekt]]id==
*13. oktoober 1939 – 16. juuli 1940 [[Leonid Kane]] (endine [[Lääne-Saare Prefektuur|Lääne-Saare]] prefekt)
{{vaata|Lääne prefektuur (1939–1940)}}

==[[Lääne-Saare prefekt]]id==
*1. jaanuar 1926 – 30. märts 1933 [[Johann Kokla]] (alates 28. märtsist 1919 Läänemaa politseiülem; suri ametis olles)
*1. mai 1933 – 20. juuni 1937 [[Albert Ladva]] (endine Lapman)
*20. juuli 1937 – 13. oktoober 1939 [[Leonid Kane]]
{{vaata|Lääne-Saare prefektuur}}

==[[Narva prefekt]]id==
*15. veebruar 1932 – 30. aprill 1933 [[Roman Pavian]]
*1. mai 1933 – 20. juuli 1937 [[Leonid Kane]]
*20. juuli – 29. oktoober 1937 [[Albert Ladva]]
*29. oktoober 1937 – 31. august 1940 [[Hermann Kruus]]
{{vaata|Narva prefektuur}}

==[[Petseri-Võru prefekt]]id==
*15. august 1932 – 30. aprill 1933 [[Albert Lapman]]
*1. mai 1933 – 10. juuli 1940 [[Roman Kard]] (Pavian)
{{vaata|Petseri-Võru prefektuur}}

==[[Pärnu prefekt]]id==
(vakantne, ainult kohustetäitjad)
{{vaata|Pärnu prefektuur}}

==[[Rakvere-Paide prefekt]]id==
*1. aprill 1926 – 31. märts 1927 [[Hugo Jakobsen]]
{{vaata|Rakvere-Paide prefektuur}}

==[[Raudteede prefekt]]id==
*1. aprill 1935&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376244/323472/page/1 Riigivanema otsus nr. 55 – 7. veebruarist 1936 (RTL 1936, 13)&lt;/ref&gt; – 5. juuli 1940 [[Hans Kuben]] (alates 1. augustist 1928 raudteede politsei komissar ja 15. veebruarist 1932 ülemkomissar)
{{vaata|Raudteede prefektuur}}

==[[Saare prefekt]]id==
*20. veebruar 1940&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/03/01/22 Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 16 – 22. veebruarist 1940 (RT 1940, 18, 148)&lt;/ref&gt; – juuli 1940 [[Juhan Ehatamm]]
{{vaata|Saare prefektuur}}

==[[Tallinna-Harju prefekt]]id==
*10. veebruar 1926 – 31. jaanuar 1928 [[Oskar Tolmoff]] (alates 7. veebruarist 1925 Tallinna politseiülem)
*1. veebruar 1928 – 31. august 1934 [[Viktor Rotenbork]]
*1. september 1934 – 18. juuli 1940 [[Nigul Reimo]] (endine Nikolai Reiman)
{{vaata|Tallinna-Harju prefektuur}}

==[[Tartu-Valga prefekt]]id==
*12. märts 1926 – 31. märts 1931 [[Hermann Kruus]]
*1. august 1931 – 2. juuni 1933 (vabastatud Jaan Tõnissoni valitsuse poolt), 27. juuni 1933 – 31. august 1934 [[Jakob Vares]]
*1. september 1934 – 10. juuli 1940 [[Viktor Roovere]] (endine Viktor Rotenbork)
{{vaata|Tartu-Valga prefektuur}}

==[[Viljandi prefekt]]id==
*1. jaanuar 1926 –  märts 1927 [[Mihail Tang]] (alates 10. septembrist 1925 Viljandimaa politseiülem)
{{vaata|Viljandi prefektuur}}

==[[Viljandi-Pärnu prefekt]]id==
*märts 1927 – 31. august 1934 [[Mihail Tang]] (endine Viljandi prefekt)
*1. september 1934 – 3. juuli 1940 [[Jakob Vares]]
{{vaata|Viljandi-Pärnu prefektuur}}

==[[Viru-Järva prefekt]]id==
*1. aprill 1927 – 12. september 1934 [[Hugo Jakobsen]] (endine Rakvere-Paide prefekt)
*1. september 1934 – 30. oktoober 1937 [[Mihail Tang]]
*1. november 1937 – 29. august 1940 [[Albert Ladva]]
{{vaata|Viru-Järva prefektuur}}

==[[Võru-Petseri prefekt]]id==
*1. aprill 1927 – 31. jaanuar 1928 [[Viktor Rotenbork]]
*1. veebruar 1928 – 15. veebruar 1932 [[Johannes Gnadenteich]]
{{vaata|Võru-Petseri prefektuur}}

== Vaata ka ==
*[[Eesti politsei juhtide loend]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:632522/412521/page/45 August J. Rava. Riigiasutiste tööpiirkonnad. Tallinn, 1939, lk. 51.]

[[Kategooria:Eesti politseiprefektid|*]]
[[Kategooria:Eesti inimeste loendid]]
[[Kategooria:Eesti kodanliku õhukaitse ametiisikud|| ]]</text>
      <sha1>3ig8gz75criva6a7rz4eolrmeutg06y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hartmuth Lahm</title>
    <ns>0</ns>
    <id>474939</id>
    <revision>
      <id>7142645</id>
      <parentid>6214774</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T18:38:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Aleksandra Kriina</username>
        <id>228307</id>
      </contributor>
      <origin>7142645</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3491" sha1="6bbc0ouxwl6f7mycnz86ajs2uhvhyw1" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
'''Hartmuth Lahm''' (ka ''Hardtmuth Lahm, Hardtmut Lahm, Hottie Lahm, Hotti Lahm, Hotpoint Lahm&lt;ref name=&quot;pNxjp&quot; /&gt;''; [[23. detsember]] [[1912]] [[Tallinn]], [[Eesti]] – [[28. mai]] [[1981]] [[Sydney]], [[Austraalia]]&lt;ref name=&quot;TOsnq&quot; /&gt;) oli eesti kunstnik, illustraator ja karikaturist.

==Elulugu==
Lahm sündis 1912. aastal Tallinnas [[juveliir]]i pojana. 

1929. aastal kolis Lahmi pere Austraaliasse. Algul oli Hartmuth Lahmil soov leida tööd elektriinsenerina&lt;ref name=&quot;yyCN1&quot; /&gt;, kuid ta asus õppima Iirises asuva Sydney Tehnika Kolledžisse kunstniku erialasse. Kursusekaaslased hüüdsid Hartmuthi algul Hotpointiks, peagi aga lühemalt Hottieks.

==Looming==
Ajaleht Sydney Mail avaldas 1930. aasta jaanuaris Lahmi esimesed Austraalias tehtud karikatuurid.
1930. aastatel karikaturist töötas vabakutselisena ning tegi kaastööd ajalehtedele Smith’s Weekly ja Bulletin.

1934. aastal hakkas kunstnik tegema koostööd koomiksiajakirjaga Fatty Finn Weekly, kus ta lõi kaks koomiksitegelast: '''karu Basso''' ja '''pingviini Popsy'''. 1935. aastal ajakiri suleti ja Hartmuth hakkas hotellide baarides külastajatest šarže joonistama, kuid teenitud raha kulus peamiselt jookide väljaandmisele pettunud klientidele.

1937. aastal pöördus ta tagasi Sydneysse, kus hakkas koos Associated Newspapers ajalehega looma koomiksi ja karikaturistide ühendust, mille kaudu varustati karikatuuride ja koomiksitega paljusid väljaandeid. 1937. aastal sündis tema kuulsaim tegelaskuju: '''koer Snifter''', kes üle 30-nda aasta oli ajakirja Man tagaküljel ja kellest on trükitud spetsiaalseid väljaandeid, et koguda raha sõjapanusteks.

1951–1954 joonistas ta Manile veel muude tegelastega koomikseid, näiteks &quot;Snowy McGann in the Sunday Sun&quot;. Lühikest aega tundis Lahm huvi ka mustvalge fotograafia vastu ja tema tehtud fotosid avaldati 1951. aasta augustis ajakirjas The Australasian Photo Review. 1947. aasta Harmuthl kirjutas ja illustreeris lasteraamatu &quot;Paddy Bow Wow&quot; ja illustreeris ka teisi lasteraamatuid.
 
==Tunnustus==
1950. aasta 2. augustil nimetas ajakiri People teda &quot;Üheks Austraalia elavamaks ja originaalsemaks kunstnikuks&quot;.

Tema originaalteoseid on säilinud Uus-Lõuna-Walesi Riigiraamatukogus, Lääne-Austraalia kunstigaleriis, Austraalia Rahvusraamatukogus, The Cartoon Bunkeri galeriis ja Coffs Harbouris Uus-Lõuna-Walesis.

Harmuth Lahm suri Sydneys 1981. aastal.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;pNxjp&quot;&gt;[https://www.daao.org.au/bio/hardtmuth-lahm/ Design &amp; Art Australia Online – Hardtmuth Lahm]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TOsnq&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Heaven Address – Hartmut Lahm |url=https://www.heavenaddress.com/Hartmut-Lahm/1216496/ |vaadatud=2017-09-06 |arhiivimisaeg=2017-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170907032822/https://www.heavenaddress.com/Hartmut-Lahm/1216496/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yyCN1&quot;&gt;[http://www.collectingbooksandmagazines.com/snifter.html COLLECTING BOOKS and MAGAZINES, Blue Mountains, NSW, Australia – Hardtmuth Lahm]&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [http://www.collectingbooksandmagazines.com/snifter.html Collecting Books And Magazines – Hardtmuth Lahm]
* [https://www.daao.org.au/bio/hardtmuth-lahm/biography/ Design &amp; Art Australia Online – Hardtmuth Lahm]

{{JÄRJESTA:Lahm, Hardtmuth }}
[[Kategooria:Eesti karikaturistid]]
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]]
[[Kategooria:Eestlased Austraalias]]
[[Kategooria:Sündinud 1912]]
[[Kategooria:Surnud 1981]]</text>
      <sha1>6bbc0ouxwl6f7mycnz86ajs2uhvhyw1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Piret Tatar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>476150</id>
    <revision>
      <id>7142727</id>
      <parentid>7073038</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T21:29:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25994-88</username>
        <id>228320</id>
      </contributor>
      <origin>7142727</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3339" sha1="9yvje6mzzcv1khs64zwsz4lc86vhcgy" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=august}}{{Vikinda|aasta=2024|kuu=august}}{{Toimeta|aasta=2024|kuu=august}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi            = Piret Tatar
| pilt            = Piret Tatar Kadrioru kontserdil.jpg
| pildiallkiri = Piret Tatar Kadrioru kontserdil
| pildi_suurus    = 
| horisontaalne   = 
| taust           = soolo_laulja
| sünninimi       = Piret Tatar
| alias           = 
| sünniaeg        = 
| surmaaeg          =  
| päritolu        = 
| pill            = 
| hääleliik       = 
| stiil           = 
| amet            = laulja, näitleja
| tegev        = alates 1997
| plaadifirma     = 
| seotud_esitajad = 
| URL             = http://www.pirettatar.ee
| koosseis        = 
| endised_liikmed = 
| tähelepanuväärsed_pillid  = 
}}

'''Piret Tatar''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1967]]) on eesti [[laulja]], [[näitleja]] ja [[laulukirjutaja]].

==Haridus==
Ta on lõpetanud [[1982]]. aastal põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is{{lisa viide}} ja [[1985]]. aastal [[Tallinna Pelgulinna Gümnaasium]]i. [[1994]]. aastal õppis [[London]]is{{lisa viide}} ning [[1997]]. aastal lõpetas [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] bakalaureuseõppes laulu erialal{{lisa viide}}.

Õppinud kaks aastat [[Ingo Normet]]i juures näitlemist{{lisa viide}} ja täiendanud end näitlemise alal [[Rednar Annus]]e juures [[Eesti Improteater|Eesti Improteatris]] (kuni 2015. aastani){{lisa viide}}.

==Töö lauljana==
[[1990]]. aastast on ta töötanud Raadiokooris{{lisa viide}} ja [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperis Estonia]] lauljana{{lisa viide}}. Olnud kaastegev{{lisa viide}} Oratooriumikoori kontserdireisidel.

[[1999]]. aastast on ta laulnud solistina väikeses operetitrupis{{lisa viide}} ja andnud kontserte Eesti kultuurimajades. Laulnud solistina muusikalides &quot;[[Hüljatud]]&quot; ([[2001]], [[Fantine]]), &quot;[[Hammasrataste vahel]]&quot; (2015−2016), &quot;[[Jesus Christ Superstar]]&quot; jt.

Laulnud solistina kirikutes, bigbändide solistina{{lisa viide}}, Mäetaguse jazzfestivalil{{lisa viide}}, 1970. aastate bändiga Rose{{lisa viide}} ja Estonia Talveaias kontserdisarjas &quot;Õhtud muusikalidega&quot; ([[2006]]{{lisa viide}}).

[[2001]]. aastal töötas ta [[Tel Aviv]]i ooperiteatris [[Johann Sebastian Bach|J. S. Bachi]] &quot;[[Matteuse passioon]]i&quot; lavastuses [[sopran]]ina.{{lisa viide}}

Töötanud lasteasutustes muusikaõpetajana.{{lisa viide}}

==Töö näitlejana==
Osalenud [[Linnateater|Linnateatri]] lavastuses &quot;Wargamäe Wabariik&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=WARGAMÄE WABARIIK |url=https://linnateater.ee/arhiiv/wargamae-wabariik/ |vaadatud=2025-01-30 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Albumid==
* [[2013]] &quot;Born Free&quot; (CD) – laule muusikalidest ja filmidest. Kaasa teevad tütar Maria Rannaääre ja [[Marko Matvere]].
* [[2017]] &quot;Eesti laulud orkestriga ja ilma&quot; (CD) – orkestrifonogrammidega eesti 1970. aastate estraadiklassika. Kaasa teeb ansambel Rose.
==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://pirettatar.ee Piret Tatari koduleht]
* [https://menu.err.ee/289853/terevisioonis-esines-piret-tatar &quot;Terevisioonis&quot; esines Piret Tatar], ERR Menu, 17. märts 2016

{{DEFAULTSORT:Tatar, Piret}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1967]]</text>
      <sha1>9yvje6mzzcv1khs64zwsz4lc86vhcgy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142730</id>
      <parentid>7142727</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T21:39:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25994-88</username>
        <id>228320</id>
      </contributor>
      <comment>/* Haridus */</comment>
      <origin>7142730</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3494" sha1="embc2qdrky5hm1qqfhlk8o8uqngc9ze" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=august}}{{Vikinda|aasta=2024|kuu=august}}{{Toimeta|aasta=2024|kuu=august}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi            = Piret Tatar
| pilt            = Piret Tatar Kadrioru kontserdil.jpg
| pildiallkiri = Piret Tatar Kadrioru kontserdil
| pildi_suurus    = 
| horisontaalne   = 
| taust           = soolo_laulja
| sünninimi       = Piret Tatar
| alias           = 
| sünniaeg        = 
| surmaaeg          =  
| päritolu        = 
| pill            = 
| hääleliik       = 
| stiil           = 
| amet            = laulja, näitleja
| tegev        = alates 1997
| plaadifirma     = 
| seotud_esitajad = 
| URL             = http://www.pirettatar.ee
| koosseis        = 
| endised_liikmed = 
| tähelepanuväärsed_pillid  = 
}}

'''Piret Tatar''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1967]]) on eesti [[laulja]], [[näitleja]] ja [[laulukirjutaja]].

==Haridus==
Õpinguid alustas [[Tallinna Kunstikool]]i kunstiklassis. Ta on lõpetanud [[1982]]. aastal põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is, kus õppis 5 aastat klassikalist balletti ja [[1985]]. aastal [[Tallinna Pelgulinna Gümnaasium]]i. [[1994]]. aastal täiendas ennast [[London]]is ning [[1997]]. aastal lõpetas [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] bakalaureuseõppes laulu erialal.

Õppinud kaks aastat [[Ingo Normet]]i juures näitlemist ja täiendanud end näitlemise alal [[Rednar Annus]]e juures [[Eesti Improteater|Eesti Improteatris]]. 4 aastat töötanud impronäitlejana erinevates koosseisudes üle Eesti. Hetkel töötab impronäitlejana [[Rednar Annus]]e alluvuses.

==Töö lauljana==
[[1990]]. aastast on ta töötanud Raadiokooris{{lisa viide}} ja [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperis Estonia]] lauljana{{lisa viide}}. Olnud kaastegev{{lisa viide}} Oratooriumikoori kontserdireisidel.

[[1999]]. aastast on ta laulnud solistina väikeses operetitrupis{{lisa viide}} ja andnud kontserte Eesti kultuurimajades. Laulnud solistina muusikalides &quot;[[Hüljatud]]&quot; ([[2001]], [[Fantine]]), &quot;[[Hammasrataste vahel]]&quot; (2015−2016), &quot;[[Jesus Christ Superstar]]&quot; jt.

Laulnud solistina kirikutes, bigbändide solistina{{lisa viide}}, Mäetaguse jazzfestivalil{{lisa viide}}, 1970. aastate bändiga Rose{{lisa viide}} ja Estonia Talveaias kontserdisarjas &quot;Õhtud muusikalidega&quot; ([[2006]]{{lisa viide}}).

[[2001]]. aastal töötas ta [[Tel Aviv]]i ooperiteatris [[Johann Sebastian Bach|J. S. Bachi]] &quot;[[Matteuse passioon]]i&quot; lavastuses [[sopran]]ina.{{lisa viide}}

Töötanud lasteasutustes muusikaõpetajana.{{lisa viide}}

==Töö näitlejana==
Osalenud [[Linnateater|Linnateatri]] lavastuses &quot;Wargamäe Wabariik&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=WARGAMÄE WABARIIK |url=https://linnateater.ee/arhiiv/wargamae-wabariik/ |vaadatud=2025-01-30 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Albumid==
* [[2013]] &quot;Born Free&quot; (CD) – laule muusikalidest ja filmidest. Kaasa teevad tütar Maria Rannaääre ja [[Marko Matvere]].
* [[2017]] &quot;Eesti laulud orkestriga ja ilma&quot; (CD) – orkestrifonogrammidega eesti 1970. aastate estraadiklassika. Kaasa teeb ansambel Rose.
==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://pirettatar.ee Piret Tatari koduleht]
* [https://menu.err.ee/289853/terevisioonis-esines-piret-tatar &quot;Terevisioonis&quot; esines Piret Tatar], ERR Menu, 17. märts 2016

{{DEFAULTSORT:Tatar, Piret}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1967]]</text>
      <sha1>embc2qdrky5hm1qqfhlk8o8uqngc9ze</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142735</id>
      <parentid>7142730</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T21:46:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25994-88</username>
        <id>228320</id>
      </contributor>
      <comment>/* Töö lauljana */</comment>
      <origin>7142735</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3444" sha1="msejw4gm39yctw1y1bhsrv360c5p996" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=august}}{{Vikinda|aasta=2024|kuu=august}}{{Toimeta|aasta=2024|kuu=august}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi            = Piret Tatar
| pilt            = Piret Tatar Kadrioru kontserdil.jpg
| pildiallkiri = Piret Tatar Kadrioru kontserdil
| pildi_suurus    = 
| horisontaalne   = 
| taust           = soolo_laulja
| sünninimi       = Piret Tatar
| alias           = 
| sünniaeg        = 
| surmaaeg          =  
| päritolu        = 
| pill            = 
| hääleliik       = 
| stiil           = 
| amet            = laulja, näitleja
| tegev        = alates 1997
| plaadifirma     = 
| seotud_esitajad = 
| URL             = http://www.pirettatar.ee
| koosseis        = 
| endised_liikmed = 
| tähelepanuväärsed_pillid  = 
}}

'''Piret Tatar''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1967]]) on eesti [[laulja]], [[näitleja]] ja [[laulukirjutaja]].

==Haridus==
Õpinguid alustas [[Tallinna Kunstikool]]i kunstiklassis. Ta on lõpetanud [[1982]]. aastal põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is, kus õppis 5 aastat klassikalist balletti ja [[1985]]. aastal [[Tallinna Pelgulinna Gümnaasium]]i. [[1994]]. aastal täiendas ennast [[London]]is ning [[1997]]. aastal lõpetas [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] bakalaureuseõppes laulu erialal.

Õppinud kaks aastat [[Ingo Normet]]i juures näitlemist ja täiendanud end näitlemise alal [[Rednar Annus]]e juures [[Eesti Improteater|Eesti Improteatris]]. 4 aastat töötanud impronäitlejana erinevates koosseisudes üle Eesti. Hetkel töötab impronäitlejana [[Rednar Annus]]e alluvuses.

==Töö lauljana==
[[1990]]. aastast alates tudengiõpingutest on ta töötanud Raadiokooris ja [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperis Estonia]] solistina. Olnud kaastegev Oratooriumikoori kontserdireisidel.

[[1999]]. aastast on ta laulnud solistina väikeses operetitrupis ning andnud kontserte Eesti kultuurimajades. Laulnud solistina muusikalides &quot;[[Hüljatud]]&quot; ([[2001]], [[Fantine]] rollis), &quot;[[Hammasrataste vahel]]&quot; (2015−2016), &quot;[[Jesus Christ Superstar]]&quot; jt.

Laulnud solistina kirikutes, bigbändides, Mäetaguse jazzfestivalil, 1970. aastate bändiga Rose ja Estonia Talveaias kontserdisarjas &quot;Õhtud muusikalidega&quot; ([[2006]].

[[2001]]. aastal töötas ta [[Tel Aviv]]i ooperiteatris [[Johann Sebastian Bach|J. S. Bachi]] &quot;[[Matteuse passioon]]i&quot; lavastuses [[sopran]]ina.

Töötanud muusikaõpetajana ja lavastanud palju muusikaalseid etendusi lasteasutustes eesti ja vene keeles.

==Töö näitlejana==
Osalenud [[Linnateater|Linnateatri]] lavastuses &quot;Wargamäe Wabariik&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=WARGAMÄE WABARIIK |url=https://linnateater.ee/arhiiv/wargamae-wabariik/ |vaadatud=2025-01-30 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Albumid==
* [[2013]] &quot;Born Free&quot; (CD) – laule muusikalidest ja filmidest. Kaasa teevad tütar Maria Rannaääre ja [[Marko Matvere]].
* [[2017]] &quot;Eesti laulud orkestriga ja ilma&quot; (CD) – orkestrifonogrammidega eesti 1970. aastate estraadiklassika. Kaasa teeb ansambel Rose.
==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://pirettatar.ee Piret Tatari koduleht]
* [https://menu.err.ee/289853/terevisioonis-esines-piret-tatar &quot;Terevisioonis&quot; esines Piret Tatar], ERR Menu, 17. märts 2016

{{DEFAULTSORT:Tatar, Piret}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1967]]</text>
      <sha1>msejw4gm39yctw1y1bhsrv360c5p996</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142736</id>
      <parentid>7142735</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T21:46:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25994-88</username>
        <id>228320</id>
      </contributor>
      <comment>/* Töö lauljana */</comment>
      <origin>7142736</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3445" sha1="a1apwt3afcshdkds5m0nn6p85y3jun6" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=august}}{{Vikinda|aasta=2024|kuu=august}}{{Toimeta|aasta=2024|kuu=august}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi            = Piret Tatar
| pilt            = Piret Tatar Kadrioru kontserdil.jpg
| pildiallkiri = Piret Tatar Kadrioru kontserdil
| pildi_suurus    = 
| horisontaalne   = 
| taust           = soolo_laulja
| sünninimi       = Piret Tatar
| alias           = 
| sünniaeg        = 
| surmaaeg          =  
| päritolu        = 
| pill            = 
| hääleliik       = 
| stiil           = 
| amet            = laulja, näitleja
| tegev        = alates 1997
| plaadifirma     = 
| seotud_esitajad = 
| URL             = http://www.pirettatar.ee
| koosseis        = 
| endised_liikmed = 
| tähelepanuväärsed_pillid  = 
}}

'''Piret Tatar''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1967]]) on eesti [[laulja]], [[näitleja]] ja [[laulukirjutaja]].

==Haridus==
Õpinguid alustas [[Tallinna Kunstikool]]i kunstiklassis. Ta on lõpetanud [[1982]]. aastal põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is, kus õppis 5 aastat klassikalist balletti ja [[1985]]. aastal [[Tallinna Pelgulinna Gümnaasium]]i. [[1994]]. aastal täiendas ennast [[London]]is ning [[1997]]. aastal lõpetas [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] bakalaureuseõppes laulu erialal.

Õppinud kaks aastat [[Ingo Normet]]i juures näitlemist ja täiendanud end näitlemise alal [[Rednar Annus]]e juures [[Eesti Improteater|Eesti Improteatris]]. 4 aastat töötanud impronäitlejana erinevates koosseisudes üle Eesti. Hetkel töötab impronäitlejana [[Rednar Annus]]e alluvuses.

==Töö lauljana==
[[1990]]. aastast alates tudengiõpingutest on ta töötanud Raadiokooris ja [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperis Estonia]] solistina. Olnud kaastegev Oratooriumikoori kontserdireisidel.

[[1999]]. aastast on ta laulnud solistina väikeses operetitrupis ning andnud kontserte Eesti kultuurimajades. Laulnud solistina muusikalides &quot;[[Hüljatud]]&quot; ([[2001]], [[Fantine]] rollis), &quot;[[Hammasrataste vahel]]&quot; (2015−2016), &quot;[[Jesus Christ Superstar]]&quot; jt.

Laulnud solistina kirikutes, bigbändides, Mäetaguse jazzfestivalil, 1970. aastate bändiga Rose ja Estonia Talveaias kontserdisarjas &quot;Õhtud muusikalidega&quot; ([[2006]]).

[[2001]]. aastal töötas ta [[Tel Aviv]]i ooperiteatris [[Johann Sebastian Bach|J. S. Bachi]] &quot;[[Matteuse passioon]]i&quot; lavastuses [[sopran]]ina.

Töötanud muusikaõpetajana ja lavastanud palju muusikaalseid etendusi lasteasutustes eesti ja vene keeles.

==Töö näitlejana==
Osalenud [[Linnateater|Linnateatri]] lavastuses &quot;Wargamäe Wabariik&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=WARGAMÄE WABARIIK |url=https://linnateater.ee/arhiiv/wargamae-wabariik/ |vaadatud=2025-01-30 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Albumid==
* [[2013]] &quot;Born Free&quot; (CD) – laule muusikalidest ja filmidest. Kaasa teevad tütar Maria Rannaääre ja [[Marko Matvere]].
* [[2017]] &quot;Eesti laulud orkestriga ja ilma&quot; (CD) – orkestrifonogrammidega eesti 1970. aastate estraadiklassika. Kaasa teeb ansambel Rose.
==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://pirettatar.ee Piret Tatari koduleht]
* [https://menu.err.ee/289853/terevisioonis-esines-piret-tatar &quot;Terevisioonis&quot; esines Piret Tatar], ERR Menu, 17. märts 2016

{{DEFAULTSORT:Tatar, Piret}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1967]]</text>
      <sha1>a1apwt3afcshdkds5m0nn6p85y3jun6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142757</id>
      <parentid>7142736</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T23:21:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25994-88</username>
        <id>228320</id>
      </contributor>
      <comment>/* Albumid */</comment>
      <origin>7142757</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3479" sha1="7bcqypm2yu5pw3s8vrl093whezpsso0" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=august}}{{Vikinda|aasta=2024|kuu=august}}{{Toimeta|aasta=2024|kuu=august}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi            = Piret Tatar
| pilt            = Piret Tatar Kadrioru kontserdil.jpg
| pildiallkiri = Piret Tatar Kadrioru kontserdil
| pildi_suurus    = 
| horisontaalne   = 
| taust           = soolo_laulja
| sünninimi       = Piret Tatar
| alias           = 
| sünniaeg        = 
| surmaaeg          =  
| päritolu        = 
| pill            = 
| hääleliik       = 
| stiil           = 
| amet            = laulja, näitleja
| tegev        = alates 1997
| plaadifirma     = 
| seotud_esitajad = 
| URL             = http://www.pirettatar.ee
| koosseis        = 
| endised_liikmed = 
| tähelepanuväärsed_pillid  = 
}}

'''Piret Tatar''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1967]]) on eesti [[laulja]], [[näitleja]] ja [[laulukirjutaja]].

==Haridus==
Õpinguid alustas [[Tallinna Kunstikool]]i kunstiklassis. Ta on lõpetanud [[1982]]. aastal põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is, kus õppis 5 aastat klassikalist balletti ja [[1985]]. aastal [[Tallinna Pelgulinna Gümnaasium]]i. [[1994]]. aastal täiendas ennast [[London]]is ning [[1997]]. aastal lõpetas [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] bakalaureuseõppes laulu erialal.

Õppinud kaks aastat [[Ingo Normet]]i juures näitlemist ja täiendanud end näitlemise alal [[Rednar Annus]]e juures [[Eesti Improteater|Eesti Improteatris]]. 4 aastat töötanud impronäitlejana erinevates koosseisudes üle Eesti. Hetkel töötab impronäitlejana [[Rednar Annus]]e alluvuses.

==Töö lauljana==
[[1990]]. aastast alates tudengiõpingutest on ta töötanud Raadiokooris ja [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperis Estonia]] solistina. Olnud kaastegev Oratooriumikoori kontserdireisidel.

[[1999]]. aastast on ta laulnud solistina väikeses operetitrupis ning andnud kontserte Eesti kultuurimajades. Laulnud solistina muusikalides &quot;[[Hüljatud]]&quot; ([[2001]], [[Fantine]] rollis), &quot;[[Hammasrataste vahel]]&quot; (2015−2016), &quot;[[Jesus Christ Superstar]]&quot; jt.

Laulnud solistina kirikutes, bigbändides, Mäetaguse jazzfestivalil, 1970. aastate bändiga Rose ja Estonia Talveaias kontserdisarjas &quot;Õhtud muusikalidega&quot; ([[2006]]).

[[2001]]. aastal töötas ta [[Tel Aviv]]i ooperiteatris [[Johann Sebastian Bach|J. S. Bachi]] &quot;[[Matteuse passioon]]i&quot; lavastuses [[sopran]]ina.

Töötanud muusikaõpetajana ja lavastanud palju muusikaalseid etendusi lasteasutustes eesti ja vene keeles.

==Töö näitlejana==
Osalenud [[Linnateater|Linnateatri]] lavastuses &quot;Wargamäe Wabariik&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=WARGAMÄE WABARIIK |url=https://linnateater.ee/arhiiv/wargamae-wabariik/ |vaadatud=2025-01-30 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Albumid==
* [[2013]] &quot;Born Free&quot; (LP) – laule muusikalidest ja filmidest. Kaasa teevad tütar Maria Rannaääre ja [[Marko Matvere]].
* [[2017]] &quot;Eesti laulud orkestriga ja ilma&quot; (CD) – orkestrifonogrammidega eesti 1970. aastate estraadiklassika. Kaasa teeb ansambel Rose.
* [[2021]] &quot;Laulud Eestile&quot; (LP)

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://pirettatar.ee Piret Tatari koduleht]
* [https://menu.err.ee/289853/terevisioonis-esines-piret-tatar &quot;Terevisioonis&quot; esines Piret Tatar], ERR Menu, 17. märts 2016

{{DEFAULTSORT:Tatar, Piret}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1967]]</text>
      <sha1>7bcqypm2yu5pw3s8vrl093whezpsso0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142758</id>
      <parentid>7142757</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T23:28:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25994-88</username>
        <id>228320</id>
      </contributor>
      <comment>/* Töö näitlejana */</comment>
      <origin>7142758</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3665" sha1="bg8z0ceo8qzvv45kkhb9gcjsyp7eubh" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=august}}{{Vikinda|aasta=2024|kuu=august}}{{Toimeta|aasta=2024|kuu=august}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi            = Piret Tatar
| pilt            = Piret Tatar Kadrioru kontserdil.jpg
| pildiallkiri = Piret Tatar Kadrioru kontserdil
| pildi_suurus    = 
| horisontaalne   = 
| taust           = soolo_laulja
| sünninimi       = Piret Tatar
| alias           = 
| sünniaeg        = 
| surmaaeg          =  
| päritolu        = 
| pill            = 
| hääleliik       = 
| stiil           = 
| amet            = laulja, näitleja
| tegev        = alates 1997
| plaadifirma     = 
| seotud_esitajad = 
| URL             = http://www.pirettatar.ee
| koosseis        = 
| endised_liikmed = 
| tähelepanuväärsed_pillid  = 
}}

'''Piret Tatar''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1967]]) on eesti [[laulja]], [[näitleja]] ja [[laulukirjutaja]].

==Haridus==
Õpinguid alustas [[Tallinna Kunstikool]]i kunstiklassis. Ta on lõpetanud [[1982]]. aastal põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is, kus õppis 5 aastat klassikalist balletti ja [[1985]]. aastal [[Tallinna Pelgulinna Gümnaasium]]i. [[1994]]. aastal täiendas ennast [[London]]is ning [[1997]]. aastal lõpetas [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] bakalaureuseõppes laulu erialal.

Õppinud kaks aastat [[Ingo Normet]]i juures näitlemist ja täiendanud end näitlemise alal [[Rednar Annus]]e juures [[Eesti Improteater|Eesti Improteatris]]. 4 aastat töötanud impronäitlejana erinevates koosseisudes üle Eesti. Hetkel töötab impronäitlejana [[Rednar Annus]]e alluvuses.

==Töö lauljana==
[[1990]]. aastast alates tudengiõpingutest on ta töötanud Raadiokooris ja [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperis Estonia]] solistina. Olnud kaastegev Oratooriumikoori kontserdireisidel.

[[1999]]. aastast on ta laulnud solistina väikeses operetitrupis ning andnud kontserte Eesti kultuurimajades. Laulnud solistina muusikalides &quot;[[Hüljatud]]&quot; ([[2001]], [[Fantine]] rollis), &quot;[[Hammasrataste vahel]]&quot; (2015−2016), &quot;[[Jesus Christ Superstar]]&quot; jt.

Laulnud solistina kirikutes, bigbändides, Mäetaguse jazzfestivalil, 1970. aastate bändiga Rose ja Estonia Talveaias kontserdisarjas &quot;Õhtud muusikalidega&quot; ([[2006]]).

[[2001]]. aastal töötas ta [[Tel Aviv]]i ooperiteatris [[Johann Sebastian Bach|J. S. Bachi]] &quot;[[Matteuse passioon]]i&quot; lavastuses [[sopran]]ina.

Töötanud muusikaõpetajana ja lavastanud palju muusikaalseid etendusi lasteasutustes eesti ja vene keeles.

==Töö näitlejana==
Osalenud [[Linnateater|Linnateatri]] lavastuses &quot;Wargamäe Wabariik&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=WARGAMÄE WABARIIK |url=https://linnateater.ee/arhiiv/wargamae-wabariik/ |vaadatud=2025-01-30 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Rollid filmides:
[[Deemonid]] (2012)

Osatäitmised seriaalides:
[[Viimane võmm]]
[[Saladused]] - Velda
[[Kättemaksukontor]] - Linda Rand; Vilve Reino
[[Kelgukoerad]] - Õpetaja Mari

==Albumid==
* [[2013]] &quot;Born Free&quot; (LP) – laule muusikalidest ja filmidest. Kaasa teevad tütar Maria Rannaääre ja [[Marko Matvere]].
* [[2017]] &quot;Eesti laulud orkestriga ja ilma&quot; (CD) – orkestrifonogrammidega eesti 1970. aastate estraadiklassika. Kaasa teeb ansambel Rose.
* [[2021]] &quot;Laulud Eestile&quot; (LP)

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://pirettatar.ee Piret Tatari koduleht]
* [https://menu.err.ee/289853/terevisioonis-esines-piret-tatar &quot;Terevisioonis&quot; esines Piret Tatar], ERR Menu, 17. märts 2016

{{DEFAULTSORT:Tatar, Piret}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1967]]</text>
      <sha1>bg8z0ceo8qzvv45kkhb9gcjsyp7eubh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142760</id>
      <parentid>7142758</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T23:29:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25994-88</username>
        <id>228320</id>
      </contributor>
      <comment>/* Töö näitlejana */</comment>
      <origin>7142760</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3692" sha1="pkuzte7c9kkcrnfnjjn7tle3xhyi8wu" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=august}}{{Vikinda|aasta=2024|kuu=august}}{{Toimeta|aasta=2024|kuu=august}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi            = Piret Tatar
| pilt            = Piret Tatar Kadrioru kontserdil.jpg
| pildiallkiri = Piret Tatar Kadrioru kontserdil
| pildi_suurus    = 
| horisontaalne   = 
| taust           = soolo_laulja
| sünninimi       = Piret Tatar
| alias           = 
| sünniaeg        = 
| surmaaeg          =  
| päritolu        = 
| pill            = 
| hääleliik       = 
| stiil           = 
| amet            = laulja, näitleja
| tegev        = alates 1997
| plaadifirma     = 
| seotud_esitajad = 
| URL             = http://www.pirettatar.ee
| koosseis        = 
| endised_liikmed = 
| tähelepanuväärsed_pillid  = 
}}

'''Piret Tatar''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1967]]) on eesti [[laulja]], [[näitleja]] ja [[laulukirjutaja]].

==Haridus==
Õpinguid alustas [[Tallinna Kunstikool]]i kunstiklassis. Ta on lõpetanud [[1982]]. aastal põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is, kus õppis 5 aastat klassikalist balletti ja [[1985]]. aastal [[Tallinna Pelgulinna Gümnaasium]]i. [[1994]]. aastal täiendas ennast [[London]]is ning [[1997]]. aastal lõpetas [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] bakalaureuseõppes laulu erialal.

Õppinud kaks aastat [[Ingo Normet]]i juures näitlemist ja täiendanud end näitlemise alal [[Rednar Annus]]e juures [[Eesti Improteater|Eesti Improteatris]]. 4 aastat töötanud impronäitlejana erinevates koosseisudes üle Eesti. Hetkel töötab impronäitlejana [[Rednar Annus]]e alluvuses.

==Töö lauljana==
[[1990]]. aastast alates tudengiõpingutest on ta töötanud Raadiokooris ja [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperis Estonia]] solistina. Olnud kaastegev Oratooriumikoori kontserdireisidel.

[[1999]]. aastast on ta laulnud solistina väikeses operetitrupis ning andnud kontserte Eesti kultuurimajades. Laulnud solistina muusikalides &quot;[[Hüljatud]]&quot; ([[2001]], [[Fantine]] rollis), &quot;[[Hammasrataste vahel]]&quot; (2015−2016), &quot;[[Jesus Christ Superstar]]&quot; jt.

Laulnud solistina kirikutes, bigbändides, Mäetaguse jazzfestivalil, 1970. aastate bändiga Rose ja Estonia Talveaias kontserdisarjas &quot;Õhtud muusikalidega&quot; ([[2006]]).

[[2001]]. aastal töötas ta [[Tel Aviv]]i ooperiteatris [[Johann Sebastian Bach|J. S. Bachi]] &quot;[[Matteuse passioon]]i&quot; lavastuses [[sopran]]ina.

Töötanud muusikaõpetajana ja lavastanud palju muusikaalseid etendusi lasteasutustes eesti ja vene keeles.

==Töö näitlejana==
Osalenud [[Linnateater|Linnateatri]] lavastuses &quot;Wargamäe Wabariik&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=WARGAMÄE WABARIIK |url=https://linnateater.ee/arhiiv/wargamae-wabariik/ |vaadatud=2025-01-30 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Rollid filmides:
* [[Deemonid]] (2012) - retseptsionist

Osatäitmised seriaalides:
* [[Viimane võmm]]
* [[Saladused]] - Velda
* [[Kättemaksukontor]] - Linda Rand; Vilve Reino
* [[Kelgukoerad]] - Õpetaja Mari

==Albumid==
* [[2013]] &quot;Born Free&quot; (LP) – laule muusikalidest ja filmidest. Kaasa teevad tütar Maria Rannaääre ja [[Marko Matvere]].
* [[2017]] &quot;Eesti laulud orkestriga ja ilma&quot; (CD) – orkestrifonogrammidega eesti 1970. aastate estraadiklassika. Kaasa teeb ansambel Rose.
* [[2021]] &quot;Laulud Eestile&quot; (LP)

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://pirettatar.ee Piret Tatari koduleht]
* [https://menu.err.ee/289853/terevisioonis-esines-piret-tatar &quot;Terevisioonis&quot; esines Piret Tatar], ERR Menu, 17. märts 2016

{{DEFAULTSORT:Tatar, Piret}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1967]]</text>
      <sha1>pkuzte7c9kkcrnfnjjn7tle3xhyi8wu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Carin Göring</title>
    <ns>0</ns>
    <id>477440</id>
    <revision>
      <id>7142508</id>
      <parentid>6651337</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:44:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>N3ti.ee</username>
        <id>228289</id>
      </contributor>
      <comment>Keeletoimetasin artiklit ja parandasin sõnastust. (Vahepealne salvestus)</comment>
      <origin>7142508</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5999" sha1="ivfgm9cpbc2gl788h17zgntks3620cb" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|lisaja=Neptuunium|aasta=2019|kuu=detsember}}
[[Fail:Carin Göring (1927).jpg|pisi|Carin Göring, 1927.]]
'''Carin Axelina Hulda Göring''' (ka '''Carin Göring'''; sünninimi paruness von Fock, esimeses [[abielu]]s Kantzow; [[21. oktoober]] [[1888]] [[Stockholm]] – [[17. oktoober]] [[1931]] Stockholm) oli [[Kolmas riik|Saksamaa]] kõrge riigitegelase [[Hermann Göring]]i esimene abikaasa.&lt;ref&gt;Eberle ja Uhl, 431:2006. [[Henrik Eberle]], [[Matthias Uhl]], &quot;[[Hitleri toimik. NKVD salajane ettekanne Jossif Stalinile, koostatud Hitleri isikliku adjutandi Otto Günsche ja kammerteener Heinz Linge ülekuulamise protokollide põhjal Moskvas 1948/1949]]&quot;, saksa keelest tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]], [[Tammerraamat]], lk 432, 2006 (originaali pealkiri &quot;Geheimdossier des NKWD für Josef W. Stalin, zusammengestellt aufgrund der Verhörprotokolle des persönlichen Adjutantet Hitlers, Otto Günsche, und des KammerDieners Heinz Linge, Moskau 1948/49&quot;, Verlagsgruppe Lübbe GmbH &amp; Co.KG. Bergisch-Gladbach) ka Venemaa Riikliku Uusima Ajaloo Arhiivi (Moskva) fond 30, nimistu 5, säilik nr 462a&quot;&lt;/ref&gt;

Carin Göringi vanemad olid [[vabahärra]] Carl Alexander Fock (1854–1938) ja Huldina Beamish&lt;ref&gt;https://www.adelsvapen.com/genealogi/Fock_nr_304 Fock nr 304, Tab. 23&lt;/ref&gt;. Carin abiellus [[1910]]. aastal Rootsi ohvitseri [[Nils von Kantzow]]'ga. Neil sündis 1912. aastal poeg Thomas († 1973).

[[1920]]. aasta veebruaris tutvus Carin [[Rockelstadti loss]]is viibides kõrgelt autasustatud sõjalenduri ja lennufirma Svenska Lufttrafiku juhtpiloodi Hermann Göringiga ([[David Irving]], 42:1989&lt;ref&gt;David Irving,  ''[https://web.archive.org/web/20200713020508/http://www.fpp.co.uk/books/Goering/Goering_better.pdf Göring]'' ([[1989]]), Hermann Göringi biograafia, ISBN 0-688-06606-2., veebiversioon (vaadatud 2. oktoobril 2017) &lt;small&gt;inglise keeles&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;). Nad armusid ning alustasid sama aasta suvel [[kooselu]] Saksamaal. Carini poeg Thomas jäi Rootsi, kuid püsis emaga kirjavahetuses (Irving, 1983). Saksamaal hakkas Carin [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|NSDAP]] huvides tegema propagandat (Eberle ja Uhl, 431:2006; David Irving, 52:1989).

[[3. veebruar]]il [[1923]] (teise allika kohaselt 3. jaanuaril) Hermann ja Carin abiellusid. 

Göringi biograafia kohaselt kirjutanud Göring Carini emale ja palunud tema eest hoolt kanda: &quot;Ta tähendab minu jaoks kõike,''&quot;'' (Irving, 1983) ning von Fock vastanud, saates Göringile 20 ''gold crowns'' (&quot;Carinilt&quot;) ja söögipaki, milles oli [[või]] ja [[kohv]] (Irving, 64:1983).

Carini esimese abikaasa rahaga omandas Göringi perekond Müncheni lähedal väikese villa. Carin põdes [[rinnaangiin]]i (''angina pectoris)'', [[Bronhiaalastma|astmat]] ja [[reuma]]t.

Pärast ebaõnnestunud [[õllekeldriputš]]i 1923. aastal elas perekond Hermann Göringi vahistamismääruse tõttu neli aastat paguluses mitmes Euroopa riigis. Göringi tõustes [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei]] üheks juhiks, hakati Carinit nimetama &quot;natsionaalsotsialismi maskotiks&quot;.

1931. aasta suvel reisisid Göringid Rootsi. 25. septembril suri ootamatult Carini ema. Ema matustel sai Carin kopsunakkuse ja naasis Stockholmi, kus ta südameprobleemide tõttu pöördus Brunkeberstorgil asuvasse haiglasse (Irving, 64:1983). Vapustusest nõrgestatuna suri ta oma ema matustele järgnenud päeval, [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1931]], [[tuberkuloos]]i, teise allika kohaselt [[infarkt]]i ning kolmanda allika kohaselt [[südamepuudulikkus]]se.&lt;ref&gt;[http://www.historyinink.com/1105501_Goering_signed_biography_of_Carin.htm 1105501 Hermann Göring], veebiversioon (vaadatud 2. oktoobril 2017) &lt;small&gt;inglise keeles&lt;/small&gt;&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Rockelstad 1.jpg|pisi|[[Rockelstadti loss]], 2009.]]

== Carin teisest abikaasast ==

Carinit tema esimese abikaasa Nilsi, kes nimetas Carinit veel aastaid hiljemgi &quot;kaotatud aardeks&quot;, hilised õhkamised ei kõigutanud.  

Carini teine abielu muutis ta elu, vaimustunult kirjutas ta sõbrale: &quot;Jumal! Kui imetore on omada abikaasat, kel ei lähe naljast aru saamiseks kahte päeva''.''&quot; (Irving, 60:1983) 

== Mälestuse jäädvustamine ==
{{Vaata|Hermann Göring#Isiklikku}}
 
Carin maeti Rootsi. Kui Carin Göringi haud langes Rootsis vandaalide ohvriks, lasi Göring naise põrmu Saksamaale tuua ja matta [[Schorfheide-Chorini biosfääri kaitseala|Schorfheidesse]] selleks ehitatud [[mausoleum]]i (vt [[Carinhall]]). 

Göring hindas oma naise mälestust kõrgelt, sisustades ühe saali oma Saksamaa kodus kabeliks, kus oli abikaasale pühendatud altar.

Göring nimetas oma surnud naise auks mootorjahi: [[luksusjaht]] [[Carin II]]. 
 
== Viited ==
{{viited}}

&lt;small&gt;''Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit [[:de:Carin Göring]] seisuga 2.10.2017.''&lt;/small&gt;

== Lisalugemist ==
*[[David Irving]], Göring ([[1989]]), Hermann Göringi biograafia, ISBN 0-688-06606-2. [http://www.fpp.co.uk/books/Goering/Goering_2010.pdf ümbertöötatud] [[2010]].
*[[Henrik Eberle]], [[Matthias Uhl]], &quot;Hitleri toimik. NKVD salajane ettekanne Jossif Stalinile, koostatud Hitleri isikliku adjutandi Otto Günsche ja kammerteener Heinz Linge ülekuulamise protokollide põhjal Moskvas 1948/1949&quot;, saksa keelest tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]], [[Tammerraamat]], lk 432 2006 (originaali pealkiri &quot;Geheimdossier des NKWD für Josef W. Stalin, zusammengestellt aufgrund der Verhörprotokolle des persönlichen Adjutantet Hitlers, Otto Günsche, und des KammerDieners Heinz Linge, Moskau 1948/49&quot;, Verlagsgruppe Lübbe GmbH &amp; Co.KG. Bergisch-Gladbach), ka Venemaa Riikliku Uusima Ajaloo Arhiivi (Moskva) fond 30, nimistu 5, säilik nr 462a&quot;
*[http://www.sueddeutsche.de/panorama/hermann-goering-der-fluch-der-goering-yacht-1.335077 Der Fluch der Göring-Yacht], 17. mai 2010

{{JÄRJESTA:Göring, Carin}}
[[Kategooria:Rootsi aadlikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1888]]
[[Kategooria:Surnud 1931]]</text>
      <sha1>ivfgm9cpbc2gl788h17zgntks3620cb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Narva Keskraamatukogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>483360</id>
    <revision>
      <id>7142550</id>
      <parentid>6154826</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:34:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142550</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="928" sha1="rdcs7hpe2h06goxd01lyr36wqvffxmu" xml:space="preserve">[[File:Narva Keskraamatukogu (2022) entrance.jpg|thumb|]]
'''Narva Keskraamatukogu''' on [[keskraamatukogu]] [[Narva]]s aadressil [[Malmi tänav (Narva)|Malmi tänav]] 8. Raamatukogu direktor on [[Maritsa Ort]].&lt;ref name=&quot;narvalib.ee_kontaktid&quot;&gt;http://narvalib.ee/index.php/et/kontakty{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (vaadatud 04.11.2017)&lt;/ref&gt;

Raamatukogu ajalugu algab [[1897]], kui Narvas avati ''Narva Maksuta Raamatukogu-Lugemistuba''.&lt;ref name=&quot;narvalib.ee_ajalugu&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20171104203918/http://narvalib.ee/index.php/et/raamatukogust/ajalugu (vaadatud 04.11.2017)&lt;/ref&gt;

Raamatukogu kolis praegusse asukohta (Malmi tänav 8) 1987.&lt;ref name=&quot;narvalib.ee_ajalugu&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://narvalib.ee/index.php/ Raamatukogu koduleht]

[[Kategooria:Ida-Viru maakonna raamatukogud]]
[[Kategooria:Narva]]
[[Kategooria:Vanalinn (Narva)]]</text>
      <sha1>rdcs7hpe2h06goxd01lyr36wqvffxmu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bangalo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>484645</id>
    <revision>
      <id>7142476</id>
      <parentid>7121044</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:49:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ennobea</username>
        <id>188452</id>
      </contributor>
      <comment>/* growthexperiments-addlink-summary-summary:3|0|0 */</comment>
      <origin>7142476</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14976" sha1="6j0m51mldd7ucxd9xk7ypgmu24u3hrb" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=mai|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=november}}
[[Pilt:George L. Burlingame House, 1238 Harvard St, Houston (HDR).jpg|pisi|Bangalo Houston, Texas, USA|257x257px]]'''Bangalo''' on hoonetüüp, mis kujunes välja Bengali piirkonnas Lõuna-Aasias, kuid nüüdseks on levinud üle kogu maailma. Sõna &quot;bangalo&quot; tähendus erineb rahvuseti. Peamiselt on bangalod suure veranda, madala kaldkatuse ja horisontaalse orientatsiooniga. Horisontaalsed jooned ja nelinurgad kirjeldavad bangalo välimust. Madal kaldkatus aitab talvel kasutada päikese soojust hoone soojendamiseks ja suvel hoonet jahutada.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Henry H. Saylor, Charles E. Jr. White|URL=http://www.bungalowhomestyle.com/about-bungalows/bungalow-definition.htm|Pealkiri=About bunglaows|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-11-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171117172937/http://www.bungalowhomestyle.com/about-bungalows/bungalow-definition.htm|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Pärast I maailmasõda sai Austraalias populaarseks Ameerikast pärit California bangalo stiil. Tänapäeval on bangalo Põhja-Ameerikas ja Ühendkuningriigis eraldiseisev majatüüp madala teise korruse või pööninguga. Eestis mõistetakse sõna &quot;bangalo&quot; all ühe- või poolteisekorruselist kerget puumaja, mille katus ulatub üle rõdude.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Wikipedia|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Bungalow|Pealkiri=Bungalow|Väljaanne=Wikipedia|Aeg=|Kasutatud=15.11.2017}}&lt;/ref&gt;

== Sõna etümoloogia ==
Sõna &quot;bangalo&quot; pärineb Indiast, hindikeelsest sõnast &quot;बंगला&quot; (baṅgala), mis tähendab &quot;Bengali&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Jane Powell|URL=http://www.berkeleydailyplanet.com/issue/2007-03-09/article/26533|Pealkiri=Just what is a bungalow?|Aeg=09.03.2007|Kasutatud=15.11.2017}}&lt;/ref&gt; Sõna kasutatakse, kirjeldamaks Bengali stiilis maja. See Aasia arhitektuurivorm ja [[disain]] pärinevad Bengali maapiirkonnast Lõuna-Aasiast. Selline maja oli traditsiooniliselt väike, ühekorruseline ja eraldiseisev ning laia verandaga. Sõna &quot;bangalo&quot; leiti esmakordselt kasutusel olevat inglise keeles 1696, kui Indias kasutati seda East India Company inglise meremeeste kirjeldamiseks. Hiljem kasutati seda Ameerikas ja Suurbritannias ruumikate kodude kirjeldamiseks. 19. sajandi lõpus hakati sõna &quot;bangalo&quot; kasutama suuremate maamajade ja äärelinna ehitatud suurte eramajade kohta. Hiljem hakkasid arendajad seda sõna kasutama väiksemate ehitiste puhul.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Disaini võimalused ==
[[Pilt:Atlanta etc. 019.jpg|pisi|Bangalod Inmani pargis Atlantas, Georgia, USA]]
[[Pilt:Bangalod Belmont-Hillsboro naabruskonnas Nashvilles, Tennessees, U.S..jpg|pisi|Bangalod Belmont-Hillsboro naabruskonnas Nashville'is Tennessee osariigis USA-s]]
Bangalod on väga mugavad koduomanikule, sest kogu elamispind on ühel korrusel. Bangalo on sobilik inimestele, kes on piiratud liikumisvõimega, nagu näiteks eakad ja ratastoolis olevad isikud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
Naabruskonnad, kus on ainult bangalod, pakuvad rohkem privaatsust kui sarnased naabruskonnad kahekorruseliste majadega. Kuna bangalod on ühe- või pooleteistkorruselised, siis strateegiliselt istutatud puudest ja põõsastest piisab, et blokeerida naabrite vaade. Kahekorruseliste majade puhul peavad puud olema kõrgemad, et saavutada sama tulemus. Austraalias on bangalotel suured verandad, et kaitsta interjööri intensiivse päikse eest. Selle tulemusena on nad tihti seest pimedad ja vajavad päevasel ajal tehisvalgust.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Investopedia|URL=https://www.investopedia.com/terms/b/bungalow.asp|Pealkiri=Bungalow|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;[[Pilt:Bungalow.jpg|pisi|Bangalo naabruskond Louisville, Kentucky, USA|219x219px]]

=== Hind ja ruumipaigutus ===
Bangalote ehitamise ruutmeetri hind on kallim kui kahekorruseliste majade ehitamisel, sest vaja läheb suuremat vundamenti ja rohkem katusepinda sama suure elamispinna kohta. Sellest tingitult läheb bangalote ehitamiseks vaja suuremat krunti, mille tõttu on need tavaliselt eraldiseisvad hooned ja ei jaga ühist vundamenti ega vaheseina.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Enne esimest maailmasõda maksid Ameerikas väiksemad bangalod 900 dollarit ja suuremad juba kuni 3500 dollarit.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=America Bungalow|URL=https://www.americanbungalow.com/all-about-bungalows/what-is-a-bungalow/|Pealkiri=What is a Bungalow?|Kasutatud=15.11.2017}}&lt;/ref&gt;

Ehkki bangalo vundament on üldjuhul ristkülik, on igasugune vundamenditüüp võimalik. Tellisseinaga bangalote puhul on aknad tavaliselt paigutatud kõrgele, katuse lähedale. Tänu sellisele arhitektuurilisele meetmele ei vajata võlve või silluseid toetamaks tellismüüritist akende peal. Kahekorruselise maja puhul ei ole muud võimalust kui jätkata tellisseina akna peal kasutades sillust.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Bangalotüübid ==
=== Austraalia ===
[[Pilt:23 Waimea Road, Lindfield, New South Wales (2011-04-28).jpg|pisi|California bangalo, Sydney, Austraalia]]
Alates 1891. aastast levis üle Austraalia föderatsiooni poolt välja mõeldud bangalo stiil. Esmalt Camberwellis, Victorias ja pärast 1895. aastat Sydney põhjapoolel. Arendaja Richard Stanton ehitas föderatsiooni poolt välja töötatud bangalo esimest korda Haberfieldis ja pärast seda Roseberys Uus-Lõuna-Walesi osariigis Sydneys (1912). Palju föderatsiooni stiilis bangaloid leidub Beecroftis, Hornsbys ja Lindfieldis, mis on ehitatud aastatel 1895–1920.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Bangladesh ===
Maapiirkonnas, mille järgi Bangladeshi bangalo stiil on nimetatud, tuntakse seda kui &quot;Bangla Ghor&quot; ehk Bengali stiilis maja. Bangalo stiilis majad on endiselt Bengali maapiirkonnas populaarsed. Peamine ehitusmaterjal tänapäeval on laineline plekk. Varem kasutati puitu, bambust ja heina, mida tuntakse kui &quot;Khar&quot;. Khari kasutati katuste tegemiseks ja hoone jahedana hoidmiseks kuumadel suvepäevadel. Bangalote katusekattematerjaliks on kasutatud ka punaseid katusekive.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Kanada ===
Kanadas kasutatakse sõna &quot;bangalo&quot; ühekorruseliste ühepereelamute kohta.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Ühendkuningriik ===
[[Pilt:Bungalow United Kingdom.jpg|pisi|Bangalo Ühendkuningriigis]]
Esimesed kaks bangalot ehitati Inglismaale Põhja-Kenti 1869. või 1870. aastal. Bangalo oli ühekorruseline tehasetoode, mida kasutati mereäärse suvilana. Seda tüüpi maja hakkas Ühendkuningriigis laialt levima kahe maailmasõja vahel, eriti mereäärsetes kuurortides. Paljudes külades ja merekuurortides on 1960. aastate bangalod, kus tänapäeval elavad üldjuhul pensionärid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== India ===
Indias nimetatakse bangaloks kõiki eramaju, mis on vastandiks India keskklassi korterelamule. Algselt olid sealsed bangalod ühekorruselised, kuid aja möödudes hakati ehitama ka kahekorruselisi, et mahutada ära kõik pereliikmed ja koduloomad. 1920.–1930. aastatel ehitati [[New Delhi]] bangalotest eraldi rajoon, mida kutsutakse Lutyens Bangalo alaks, millest on saanud arhitektuuriline kultuuripärand. [[Mumbai]] äärelinnas Bandras on mitu bangalorajooni, mida ähvardab lammutamine toimuva uusarenduse ees.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;[[Pilt:Heritage Block, the Taj West End, Bangalore.jpg|pisi|Moodne India bangalo Bengalurus]]India bangalod olid üldjuhul ehitatud tellistest või kividest, millele anti valge toon. Hoone keskel asus tavaliselt esik ning toad kahel pool esikut. Bangalo aiapoolsemas küljes oli veranda, vahel ka tänavapoolses. Katuse tüüpidest oli kasutatud viil-, kelp- või lamekatust. Teenijate toad ja köök asusid eraldi ehitises peahoone taga.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Miki Desai, Madhavi Desai|URL=https://www.architectural-review.com/rethink/viewpoints/the-origin-and-indigenisation-of-the-imperial-bungalow-in-india/10007149.article|Pealkiri=The origin and indigenisation of the Imperial bungalow in India|Väljaanne=The Architectural Review|Aeg=22.06.2016|Kasutatud=14.11.2017}}&lt;/ref&gt;

=== Iirimaa ===
Iirimaa maakohtades on bangalo kõige tavalisem hoonetüüp. 20. sajandi lõpul Iirimaa majanduskasvu ajal oli ühekorruseline bangalo ehitamine keelatud, inimesed ehitasid rohkem kahekorruselisi või katuseakendega bangaloid. Sel ajal oli nii Iirimaa kui ka Põhja-Iirimaa trendiks, et inimesed kolisid maakohtadesse ja ostsid maatükke. Tihtipeale olid need alad suured, seega ühekorruselised bangalod olid praktilised, eriti pensionäridele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Singapur ja Malaisia ===
[[Pilt:Moonlight bungalow.jpg|pisi|Bangalo Cameron Highlands, Pahang, Lääne-Malaisia]]
Singapuris ja Malaisias kasutati sõna &quot;bangalo&quot; hoonete kohta, mis oli ehitatud koloniaalajastul. Seda tüüpi hooneid ehitati 19. sajandi algusest kuni [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] lõpuni. Need hooned ehitati brittide poolt sõjaväeohvitseridele, kõrgematele kohtunikele ja kõigile teistele koloniaalühiskonna tähtsamatele isikutele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Singapuris ja Malaisias on koloniaalajastu bangalote järele siiani suur nõudlus. Enamasti kasutatakse bangaloid elamuna. Aastate jooksul on paljud bangalod muudetud kontoriteks, hotellideks, galeriideks, spaadeks ja restoranideks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Postkoloniaalperioodil sõna &quot;bangalo&quot; tähendus muutus – seda hakati kasutama iseseisvate majade kohta, sõltumata nende suurusest, arhitektuurilisest stiilist või piirkonnast, kus see hoone asus.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Lõuna-Aafrika ===
Lõuna-Aafrikas ei kasutata bangalo mõistet kunagi elumaja kohta. See tähendab väikest puhke-, palk- või rannamaja.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Tüübid ==
=== Ameerika käsitöölise bangalo ===
[[Pilt:Harriet Phillips Bungalow.jpg|pisi|Ameerika käsitöölise bangalo, Claverack, New York, USA]]
Ameerika kunsti- ja käsitööliikumise ajastule on tüüpiline Ameerika käsitööliste bangalo. Maja oli tavaliselt madala kaldkatusega ning pikalt välja ulatuva räästaga, mida kaunistasid katmata sarikad või räästa alused dekoratiivsed toed. Veranda võib paikneda peakatuse pikenduse all või räästa all. Seda tüüpi bangaloid võis leida kahe firma, Searsi ja Aladdini tootevalikust 20. sajandil.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=American bungalow|URL=https://www.americanbungalow.com/all-about-bungalows/what-style-is-my-bungalow/|Pealkiri=What style is my bungalow?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;

=== Koloniaalbangalo ===
New Yorgi koorekihi jaoks sai sõna &quot;bangalo&quot; uue tähenduse 1930.–1970. aastatel – siis mõeldi sellega väikeste renditud suvekodude kogumit, tavaliselt Catskilli mäestiku piirkonnas, mis on tuntud ka kui &quot;Borcsht Belt&quot;. Esimese ja teise generatsiooni Ameerika juutide peredele meeldis neid välja rentida. Vanad koloniaalbangalod eksisteerivad endiselt Catskillsis ja on tänapäeval peamiselt juutidega omandis.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== California bangalo ===
[[Pilt:California bungalow in Alexandria, Virginia.jpg|pisi|California bangalo Alexandria, Virginia, USA]]
California bangalo oli üks esimesi 20. sajandi bangalo liike ning populaarseim elamutüüp Austraalias 1920.–1930. aastatel. See tagasihoidlik maalähedane stiil põhineb Jaapani stiilis ühekorruselisel eraldiseisval majal. Los Angelese äärelinnas muutus see standardseks majaks pärast I maailmasõda. Paljude austraallaste jaoks näitas Hollywood säravat Ameerika elustiili ja Californias nähti Austraalia tuleviku eeskuju. Algul ameeriklased ehitasid bangaloid puidust, aga austraallaste eeskujul hakati kasutama ka telliseid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

California bangalo on üks esimesi, mille kõrvale hakati ehitama eraldi garaaži. Post- ja traataiad asendasid seni kasutatud puitaiad.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Modern Heritage Matters|URL=http://modernheritage.com.au/mhm/house_style/463/|Pealkiri=California bangalo|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;

=== Suvila tüüpi bangalo ===
Seda tüüpi bangaloid nimetatakse ka pooleteistkorruselisteks majadeks. Esimesel korrusel asuvat ala nimetatakse pööningukorruseks, seal võivad asuda mõned lisa magamistoad. Kui tavaliselt on bangalote katused üsna madalad, siis suvila tüüpi bangalo katus on pööningu olemasolu tõttu kõrgemal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Chicago bangalo ===
[[Pilt:Summer 2006 0882.jpg|pisi|1925. aasta Chicago bangalo, USA]]
Enamik [[Chicago]] bangaloid ehitati 1910.–1940. aastatel. Tavaliselt ehitati need tellistest, pooleteisekorruselised ja kogu maja ulatuses oleva keldriga. Rohkem kui 80 000 bangalot, oma stiiliga esindavad kolmandikku Chicagos asuvaid ühepereelamuid. Üks peamine erinevus Chicago bangalo ja muud tüüpi bangalote vahel on see, et otsaseina katusealune sein on paralleelselt tänavaga, mitte risti. Verandad võivad olla avatud või osaliselt suletud, selleks et suurendada sisemisi ruume.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Michigani bangalo ===
Seda tüüpi bangalod sarnanevad tüübilt kunsti ja käsitöö bangalotega, mis ehitati aastatel 1910–1925 Detroitis. Järgides kunsti- ja käsitööliikumist, ehitati bangalod kohalikest ehitusmaterjalidest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Milwaukee bangalo ===
Suur hulk vanematest elumajadest Milwaukees sarnaneb kunsti ja käsitöö stiilis bangalotega, mis asuvad Chicagos, kuid otsaseina katuse alune osa on risti tänavaga. Samuti erinevad Milwaukee bangalod selle poolest, et neil on fassaadi alumine osa krohvitud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Veepealne bangalo ===
Esimene bangalo, mis seisis vaiadel, ehitati 1967. aastal troopilises laguunis, ehitajaks oli kuurordi omanik, kellel ei olnud oma kinnisvara rannaaladel, sellest ajast on need bangalod saanud troopikapuhkuse sümboliks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Tõstetud bangalo ===
Tõstetud bangalo puhul ulatub keldrikorrus maapinnast kõrgemale. Selle tulemusel jõuab keldrisse rohkem looduslikku valgust läbi keldriakende. Majja sisenemisel on fuajees, mis ühendab keldri- ja esimest korrust, tänu sellele on fuajees lagi kõrgel, sest ühtib esimese korruse laega. Garaaž asub selles bangalos üldjuhul keldris, sest keldrikorrus ei ole kuigi sügaval maa sees.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Rantšo tüüpi bangalo ===
[[Pilt:Bungalow Med Res.jpg|pisi|Rantšo tüüpi bangalo, Palo Alto, California, USA]]
Rantšo bangalo on selline, kus magamistoad on ühel poolel ja köök, elutuba ja söögituba on teisel poolel. Kui bangalole on lisatud ka garaaž, siis see on elutoa ja köögiga samal poolel, et otsene sisenemine oleks võimalik, juhul kui see on õigusaktidega kooskõlastatud. Väiksematel majadel on köök ja elutoad maja eesküljel paigutatud nii, et toad ei sarnaneks rantšo tüüpi bangalote omadega. Sellised hooned on tavaliselt väiksemad ja kahe magamistoaga hoone tagaküljel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Luksusbangalo ===
Luksusbangaloks nimetatakse tavaliselt väga suurt ja detailset käsitööliste stiilis hoonet USA-s. Disain on tavaliselt seotud selliste California arhitektidega nagu Bernard Maybeck ja Julia Morgan.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Ehitised]]</text>
      <sha1>6j0m51mldd7ucxd9xk7ypgmu24u3hrb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Niāvarāni kompleks</title>
    <ns>0</ns>
    <id>487496</id>
    <revision>
      <id>7142756</id>
      <parentid>6120350</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T23:03:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142756</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1565" sha1="pn0zv9h2mau5sv7xgt9alj4obczqv4h" xml:space="preserve">{{koord | NS = 35.812 | EW = 51.4725 | tüüp = maamärk | display=title}}
[[File:Niavaran palace.jpg|thumb|]]
'''Niāvarāni kompleks''' ([[pärsia keel]]es مجموعه نیاوران ''Majmū‘eh-ye Niāvarān'') on Iraani pealinna [[Teheran]]i põhjaosa [[Shemīrān]]i piirkonnas asuv mitmest [[Kadžaarid|Kadžaari]] ja [[Pahlavī dünastia|Pahlavī]] ajajärgu rajatisest koosnev kompleks&lt;ref name=&quot;niamu&quot;/&gt;, muuseum alates aastast 2000.

&lt;gallery&gt;
2011 Ahmad-Shahi Pavilion Tehran 6214852688 by Kamyar Adl.jpg&lt;!--allkirjad 2017-11-29 enwi--&gt;
%D9%85%D9%88%D8%B2%D9%87_%D8%AE%D9%88%D8%AF%D8%B1%D9%88%D9%87%D8%A7%DB%8C_%D9%BE%D9%87%D9%84%D9%88%DB%8C.jpg|&lt;!--allikas: fawi--&gt;
Sahebgharanie.JPG|
2011 Sahebqraniyeh Palace Tehran 6250140114.jpg|
Niavaran Palace garden.jpg|
غروب در پنجره کاخ.jpg|
تالار کاخ نیاوران، از نمای بالا.jpg
Nyavaran Palace.JPG|
درون کاخ.jpg|
Kooshk Ahmadshahi.jpg|
Inside of ahmadshahi palace.jpg|
NiavaranPalaceTehran.jpg|
Ahmad Shahs Pavilion.jpg|
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
*[[Sa‘dābādi kompleks]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;niamu&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://niavaranmu.ir/cat/161 |pealkiri=Niavaran Cultural Historic Complex: History |vaadatud=2017-11-29 |arhiivimisaeg=2016-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160131201805/http://niavaranmu.ir/cat/161 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{commonskat-tekstina|Niavaran Palace|Niavarani kompleks}}

[[Kategooria:Teherani ehitised]]
[[Kategooria:Iraani muuseumid]]
[[Kategooria:Iraani paleed]]</text>
      <sha1>pn0zv9h2mau5sv7xgt9alj4obczqv4h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Burai-ha</title>
    <ns>0</ns>
    <id>488192</id>
    <revision>
      <id>7142460</id>
      <parentid>6326222</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:34:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ennobea</username>
        <id>188452</id>
      </contributor>
      <comment>/* growthexperiments-addlink-summary-summary:2|0|0 */</comment>
      <origin>7142460</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2167" sha1="ezaopn3unkp4tij8hevv3upjq83sevv" xml:space="preserve">'''''Burai-ha''''' (無頼派 ''burai-ha'') oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgses Jaapanis tekkinud dekadentlikke kirjanikke iseloomustav nimetus. ''Burai-ha'' kirjanike teosed kirjeldasid sõjajärgse Jaapani ühiskondlikku ärevust, väärtuste ümberkujunemist, inimeste meeleheidet ning segadustunnet. Termin ''burai'' viitab sotsiaalsest normist kõrvalekaldumisele ja ''ha'' tähistab koolkonda. ''Burai-ha''’d ei saa otseselt pidada kirjanike rühmituseks, sest ''Burai-ha'' kirjanikud ei algatanud kunagi kirjanduslikku liikumist, liikmestik polnud paika pandud ning tegemist polnud vaid kirjanduslikku laadi ilminguga.

[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] okupatsiooni (1945–1952) ning põhiseadusmuudatuste järel hakkasid Jaapanis levima ulatuslikumad isikuvabadused, mis andsid ka kirjanikele võimaluse tsenseerimata mõtteid avaldada. ''Burai-ha'' teoste temaatikas avaldusid sõjaaegne ja -järgne kaos, taas tõusis esile [[marksism]] ning levisid individualistlikud ideed. ''Burai-ha'' kirjanikud rõhusid seejuures muutuvas ühiskonnakorralduses kohta otsivate inimeste identiteedikriisile ning eesmärgitusele.&lt;ref name=&quot;Denton&quot; /&gt;
''Burai-ha'' mõtteviisi ilmnemist Jaapanis on peetud üheks sammuks ulatuslike ühiskondlike muutustega toimetulemise suunas.

==Kirjanikud==
''Burai-ha'' kirjanikke, kelle hulka kuuluvad Ango Sakaguchi, [[Osamu Dazai]], Sakunosuke Oda, Jun Ishikawa, iseloomustas vastuseis sotsiaalsetele normidele ja intellektuaalsele survele.&lt;ref name=&quot;Dorsey&quot; /&gt; ''Burai-ha'' kirjanikud, nagu ka nende teoste tegelaskujud, eirasid enamasti sotsiaalseid konventsioone, tarbisid narkootikume, veetsid aega baarides või lõbumajades ning elasid oma perekonna kulul.&lt;ref name=&quot;Denton&quot; /&gt; 

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Dorsey&quot;&gt;Dorsey, James; Slaymaker, Dough 2010. Literary Mischief: Sakaguchi Ango, Culture, and the War. Lexington Books: Maryland, Lanham, 6.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Denton&quot;&gt;Denton, Kirk A.; Fulton, Ju-Chan; Orbaugh, Sharalyn 2012. The Columbia Companion to Modern East Asian Literature. Columbia University Press: Columbia, 57, 190.&lt;/ref&gt;
}}
[[Kategooria:Jaapani kirjandus]]</text>
      <sha1>ezaopn3unkp4tij8hevv3upjq83sevv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Neutronipomm</title>
    <ns>0</ns>
    <id>488333</id>
    <revision>
      <id>7142674</id>
      <parentid>6754582</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:32:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142674</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7216" sha1="4k6viybiycwngkxf38gu88jvgaqeq2v" xml:space="preserve">'''Neutronipomm''' (''enhanced radiation weapon'' – suurendatud kiirgusega relv)&lt;ref name=&quot;NYT&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Langford&quot;/&gt; on suhteliselt väikse võimsusega (1–5 kt ekv. plahvatusjõuga) [[termotuumarelv]], mille ehitusviis on nii optimeeritud, et plahvatusel eralduks maksimaalselt [[neutronkiirgus]]t.&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;thoughtco&quot;/&gt; 

Ühekilotonnise ekv. lõhkejõuga neutronipommi toime on lokaalne, see tähendab, et pomm pole mõeldud suurte alade (linnade, riikide) hävitamiseks, vaid mingite kindlate sihtmärkide kahjustamiseks. Neutronkiirgus tungib hästi läbi soomuse ja kuni meetri sügavuse pinnase. Neutronipomm on loodud hävitama kõike elusat, kuid ei kujuta samal ajal ehitistele ja seadmetele suurt ohtu, kuna selle plahvatuse [[lööklaine]] ja [[Termiline energia|soojuskiirguse]] toime on [[Tuumapomm|aatomipommiga]] võrreldes nõrgemad, seevastu suhteliselt lühiajaline [[neutronkiirgus]]e toime on valdav.&lt;ref name=&quot;britannica&quot; /&gt;

==Tööpõhimõte==
Neutronipomm on oma olemuselt väike vesinikupomm, mille sekundaarse, tuumasünteesil põhineva laengu ümber on neutroneid neelava uraan-238-st kesta asemel ainult berülliumist neutronipeegeldi. Neutronipommi erinevuseks teistest [[tuumarelv]]adest on neutronkiirguse suurem osakaal ning lööklaine, [[radioaktiivne saaste|radioaktiivse saaste]] ja [[soojuskiirgus]]e väiksem osakaal relva toimes. Neutronipommi leiutaja [[Samuel T. Cohen]] arvas, et selle pommi gamma-, neutroni- ja röntgenikiirguse osakaalu on võimalik suurendada isegi kuni 80%-ni tuumalaengu summaarsest energiast.&lt;ref name=&quot;gizmodo&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|+ Energia levik tuumarelva plahvatusel&lt;ref&gt;Sci/TechNeutron bomb: Why 'clean' is deadly  http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/395689.stm (17.11.17)&lt;/ref&gt;
|-
! Energia liik !! data-sort-type=&quot;number&quot; | Aatomi-
pomm, %
! data-sort-type=&quot;number&quot; | Neutroni-
pomm, %
|-
| Lööklaine || style=&quot;text-align: right;&quot; | 50 || style=&quot;text-align: right;&quot; | 40
|-
| Soojuskiirgus || style=&quot;text-align: right;&quot; | 35 || style=&quot;text-align: right;&quot; | 25
|-
| Radioaktiivne saaste || style=&quot;text-align: right;&quot; | 10 || style=&quot;text-align: right;&quot; | 5
|-
| Gamma-, neutroni- ja röntgenikiirgus || style=&quot;text-align: right;&quot; | 5 || style=&quot;text-align: right;&quot; | 30
|}

Neutronipommi plahvatusega kaasneval lööklainel ja soojuskiirgusel võib olla kahjustav mõju ehitistele, kuid see on siiski teiste tuumarelvadega võrreldes oluliselt väiksem.&lt;ref&gt;James N. Gibson, 1996 Complete List of All U.S. Nuclear Weapons (14.10.2006) http://nuclearweaponarchive.org/Usa/Weapons/Allbombs.html (12.11.17)&lt;/ref&gt;

Neutronkiirguse toimel võib soomustatud tehnika muutuda radioaktiivseks ja seetõttu lühemaks või pikemaks ajaks kasutuskõlbmatuks.

[[Ballistiline rakett|Ballistiliste rakettide]] vastane toime põhineb sellel, et neutronipommi plahvatusel vabanev neutronkiirgus käivitab plahvatuskoha läheduses olevates [[tuumalõhkepea]]des osalise tuumalagunemisprotsessi, mis kahjustab nende plahvatusvõimet. Aga ka neutronkiirguse [[elektroonilisi seadmeid]] ([[pooljuht]]e) kahjustaval mõjul.&lt;ref name=&quot;thoughtco&quot; /&gt;

Poole kilomeetri kõrgusel õhus toimuva ühe kilotonnise võimsusega neutronipommi plahvatuse [[epitsenter|epitsentri]] ümber on umbes 800 m [[raadius]]ega (2 ruutkilomeetri suurune) ala, kus [[kiirgusdoos]] ületab 8000 [[rad]] ehk 80 [[Gy]], mis surmab varjumata isikud silmapilkselt. Neutronkiirguse kahjustav toime erineb lööklaine, gamma-, röntgeni- ja soojuskiirguse toimest. Neutronkiirguse mõju all olevas [[Organism|inimorganismis]] põrkuvad [[neutron]]id rakutuumade ehituses olevate [[prooton]]itega, mille tagajärjel [[kromosoom]]id lagunevad, põhjustades [[rakutuum]]ade paisumise ja purunemise. See omakorda toob kaasa [[kude]]de [[elu]]tegevuse lõppemise.&lt;ref name=&quot;gizmodo&quot; /&gt;

==Kasutamine==
Neutronipommi peamine strateegiline kasutusala on ballistiliste rakettide kahjutuks tegemine ning neutronipommiga ründava osapoole isikkoosseisu läheduses paikneva vastase sõjaväelise isikkoosseisu hävitamine.&lt;ref name=&quot;thoughtco&quot; /&gt; Neutronipomm on taotluslikult väiksema plahvatusliku toimega kui teised tuumarelvad.&lt;ref&gt;The Neutron Bomb http://www.atomicarchive.com/Fusion/Fusion5.shtml (12.11.17)&lt;/ref&gt; Plahvatuskohast laiali paisatud kiired neutronid aeglustuvad ja lõpuks neelduvad isegi õhus, see ei lase neutronkiirgusel kaugustesse kanduda. Neutronkiirguse lokaalne toime saabub aga kiiresti.&lt;ref&gt;CONVENTIONAL AND NUCLEAR WEAPONS - ENERGY PRODUCTION AND ATOMIC PHYSICS. NATO HANDBOOK ON THE MEDICAL ASPECTS OF NBC DEFENSIVE OPERATIONS:https://fas.org/nuke/guide/usa/doctrine/dod/fm8-9/1ch2.htm{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (12.11.17)&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
Neutronipommi kontseptsioon loodi 1958. aastal [[Lawrence Livermore'i Riiklik Laboratoorium|Lawrence Livermore'i Riiklikus Laboratooriumis]]. Neutronipommi leiutas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] füüsik Samuel T. Cohen. Esimest korda testiti pommi 1960. aastatel Ameerika Ühendriikides. Teistes riikides, nagu [[Nõukogude Liit]], [[Prantsusmaa]] ja [[Hiina Vabariik|Hiina]] testiti neutronipomme ajavahemikul 1970–1980.&lt;ref name=&quot;nytimes&quot; /&gt; Ameerika Ühendriikide relvastusse võeti neutronipomm 1974. aastal.&lt;ref name=&quot;britannica&quot; /&gt; 1990. aastatel loobusid Ameerika Ühendriigid seoses [[Külm sõda|külma sõja]] lõpuga neutronipommide relvastuses hoidmisest ning kõik neutronipommi tehnoloogiat kasutavad lõhkepead ja haubitsamürsud eemaldati relvastusest.&lt;ref name=&quot;britannica&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;NYT&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Wayne Biddle |URL=http://www.nytimes.com/1981/11/15/magazine/neutron-bomb-an-explosive-issue.html?pagewanted=all |Pealkiri=NEUTRON BOMB: AN EXPLOSIVE ISSUE |Väljaanne=[[The New York Times]] |Aeg=15. november 1981 |Kasutatud=29. detsember 2017 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Langford&quot;&gt;Roland E. Langford (2004). &quot;Introduction to Weapons of Mass Destruction: Radiological, Chemical, and Biological&quot;. John Wiley &amp; Sons. ISBN 9780471465607. [https://books.google.ee/books?id=jImqnqM8HygC&amp;pg=PA76&amp;lpg=PA76 lk 76].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/neutronipomm2 |Pealkiri=Neutronipomm |Väljaanne=[[Eesti Entsüklopeedia]] veebiversioon |Aeg=4. detsember 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;thoughtco&quot;&gt;Anne Marie Helmenstine, Ph.D. (23.03.2017) &quot;What Is a Neutron Bomb?&quot; https://www.thoughtco.com/what-is-a-neutron-bomb-604308 (7.11.2017)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;britannica&quot;&gt;The Editors of Encyclopædia Britannica.(20. juuli 1998). &quot;Neutron bomb&quot;. https://www.britannica.com/technology/neutron-bomb (07.11.17.)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gizmodo&quot;&gt;Mark Strauss (19.09.2014). &quot;Though It Seems Crazy Now, the Neutron Bomb Was Intended to Be Humane&quot; https://web.archive.org/web/20171205042111/https://io9.gizmodo.com/though-it-seems-crazy-now-the-neutron-bomb-was-intende-1636604514 (7.11.17.)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nytimes&quot;&gt;Robert D. McFadden (December 1, 2010). &quot;Samuel T. Cohen, Neutron Bomb Inventor, Dies at 89&quot;. The New York Times.http://www.nytimes.com/2010/12/02/us/02cohen.html?pagewanted=all (29.10.17.)&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Tuumarelvad]]</text>
      <sha1>4k6viybiycwngkxf38gu88jvgaqeq2v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Narva kultuurimaja Rugodiv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>488953</id>
    <revision>
      <id>7142555</id>
      <parentid>4845480</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:50:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142555</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="502" sha1="extjz047g1iwn4agzprpfxzk4onlv1q" xml:space="preserve">'''Narva kultuurimaja Rugodiv''' on [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva]]s aadressil [[Puškini tänav (Narva)|Puškini tänav]] 8 asuv [[kultuurimaja]]. Kultuurimaja juhataja on [[ Jelena Kaljadina]].&lt;ref name=&quot;rugodiv.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20171208175314/http://rugodiv.ee/kontakt/administratsiya/?lang=et (vaadatud 08.12.2017)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://rugodiv.ee/ Kultuurimaja koduleht]

[[Kategooria:Eesti kultuurikeskused]]
[[Kategooria:Narva]]</text>
      <sha1>extjz047g1iwn4agzprpfxzk4onlv1q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mārsnēni vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>492910</id>
    <revision>
      <id>7142395</id>
      <parentid>6950877</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T11:59:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142395</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4228" sha1="5ds81vpii4fj8bwle3lswwq4dmy2u2l" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Mārsnēni vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Mārsnēnu pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 69,18
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Mārsnēni]]
|  asendikaardi_pilt = Mārsnēnu pagasts LocMap.png
}}
[[Pilt:Mārsnēnu pagastnams 2002-06-01 - panoramio.jpg|pisi|Vallamaja]]
'''Mārsnēni vald''' ([[läti keel]]es ''Mārsnēnu pagasts'') on vald Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Liepa vald|Liepa vallaga]], Smiltene piirkonna [[Blome vald|Blome]] ja [[Rauna vald|Rauna vallaga]] ning Valmiera piirkonna [[Brenguļi vald|Brenguļi]] ja [[Kauguri vald|Kauguri vallaga]].

Valla pindala on 69 km². 2016. aasta seisuga elas seal 764 inimest.&lt;ref name=&quot;RxBlJ&quot; /&gt; Valla keskus on [[Mārsnēni]] küla.&lt;ref name=&quot;B4Gpj&quot; /&gt;

Suurim jõgi on [[Lisa jõgi]]. Vald asub [[Tālava madalik]]ul. Kõrgeim koht asub valla kaguosas [[Sīmaņi]] lähistel ja ulatub 90,1 meetrit üle merepinna.

== Ajalugu ==

Vald moodustati [[Mārsnēni mõis]]a ja [[Starti mõis]]a aladele. Aastal 1935 oli valla pindala 65,92 km² ja seal oli 1232 elanikku.&lt;ref name=&quot;aTIWo&quot; /&gt; Aastal 1945 moodustati vallas Starti ja Mārsnēni külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Mārsnēni külanõukoguga likvideeritav Starti külanõukogu.&lt;ref name=&quot;tHqGR&quot; /&gt; Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Priekuļi piirkond]]a.

Kultuurimälestistest on kohaliku kaitse all Plēpji muinaskalmed. Regionaalse kaitse all on Austriņi keskaegne kalmistu ja hiiepaik, Dambi keskaegne kalmistu ehk Mõõdukalmed, ning Salase muinaskalmed ehk Kuradisüli.&lt;ref name=&quot;hTKii&quot; /&gt;

== Asustus ==

2011. aastal elas vallas 680 [[lätlased|lätlast]], 61 [[venelased|venelast]], 34 [[valgevenelased|valgevenelast]], 5 [[ukrainlased|ukrainlast]], 5 [[poolakad|poolakat]] ja 1 [[leedulased|leedulane]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-04 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Vallas on järgmised külad.

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt;
|-
| [[Dambi]] || ''mazciems'' || 6 (2000)
|-
| [[Dzirkaļi (Mārsnēni vald)|Dzirkaļi]] || ''mazciems'' || 29 (2007)
|-
| [[Klētnieki (Mārsnēni vald)|Klētnieki]] || ''mazciems''  || 29 (2007)
|-
| [[Lisa (Mārsnēni vald)|Lisa]] || ''mazciems'' || 14 (2007)
|-
| '''[[Mārsnēni]]''' || ''ciems'' || 158 (2025)
|-
| [[Mārsnēnmuiža]] || ''mazciems''  || 91 (2021)
|-
| [[Pintuļi]] || ''mazciems''  || 15 (2007)
|-
| [[Sīkuļi]] || ''mazciems''  || 21 (2007)
|-
| [[Sīmaņi]] || ''mazciems''  || 29 (2007)
|-
| [[Starti]] || ''mazciems'' || 47 (2007)
|}
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;RxBlJ&quot;&gt;[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;B4Gpj&quot;&gt;[http://www.priekuli.lv/kontaktinformacija/136-marsnenu-pagasta-parvalde Priekuļu novads (vaadatud 7.01 2018)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aTIWo&quot;&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tHqGR&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hTKii&quot;&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?id=0&amp;regionaID=0&amp;rajonaID=100010798&amp;veidi=ciems%20Latvij%C4%81&amp;nosaukDala=&amp;nosExact=false&amp;citataDala=false&amp;nosOficial=false&amp;nosNonAccent=false&amp;nosLGIAApproved=false&amp;sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

{{Cēsise piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Cēsise piirkond]]</text>
      <sha1>5ds81vpii4fj8bwle3lswwq4dmy2u2l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tim Cook</title>
    <ns>0</ns>
    <id>496345</id>
    <revision>
      <id>7142605</id>
      <parentid>6973295</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:28:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <origin>7142605</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1557" sha1="4qj9s4dpvluyxy8r1fe9ratv1gzsbbm" xml:space="preserve">{{viitamata}}
[[Fail:Visit of Tim Cook to the European Commission - P061904-946789.jpg|alt=Tim Cook|pisi|Tim Cook (2023)]]
'''Timothy Donald Cook''' (sündinud 1. novembril 1960) on [[Ameerika]] ettevõtete juht, kes praegu töötab [[Apple Inc.]] [[Tegevdirektor|tegevjuhina]]. Cook oli varem Apple’i tegevjuht töötades [[Steve Jobs]]i käe all. 

Cook liitus Apple'iga 1998. aastal märtsis ülemaailmsete toimingute asepresidendina ning töötas seejärel ülemaailmse müügi ja operatsioonide asepresidendina. Ta nimetati tegevjuhiks 24. augustil 2011, 2 kuud enne Jobsi surma sama aasta oktoobris. 

Tegevjuhina töötamise ajal on ta propageerinud rahvusvahelise ja siseriikliku järelevalve, [[küberjulgeolek]]u, Ameerika tootmise ja keskkonna säilitamise poliitilist reformimist. 

Alates 2011. aastast, kui ta Apple’i üle võttis, kahekordistas Cook ettevõtte tulu ja kasumit 2020. aastani ning ettevõtte turuväärtus kasvas 348 miljardilt USA dollarilt 1,9 triljonile dollarile. 

2014. aastal sai Cook esimeseks [[:en:Fortune_500|Fortune 500]] tegevjuhiks, kes tuli avalikult välja [[homo]]na. 
Cook töötab ka [[Nike (ettevõte)|Nike, Inc.]] juhatuses, Rahvusliku Jalgpalli Fondis ning on [[Duke'i Ülikool]]i usaldusisik. Väljaspool Apple’i tegeleb Cook heategevusega ja 2015. aasta märtsis väitis ta, et planeerib annetada oma varanduse heategevuseks. 

{{JÄRJESTA:Cook, Tim}}
[[Kategooria:Apple]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtjad]]
[[Kategooria:Auburni Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1960]]</text>
      <sha1>4qj9s4dpvluyxy8r1fe9ratv1gzsbbm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142618</id>
      <parentid>7142605</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:41:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <origin>7142618</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2329" sha1="qt1e6phmmysapc6cytteik5qtj0zqgt" xml:space="preserve">{{viitamata}}
[[Fail:Visit of Tim Cook to the European Commission - P061904-946789.jpg|alt=Tim Cook|pisi|Tim Cook (2023)]]
'''Timothy Donald Cook''' (sündinud 1. novembril 1960) on [[Ameerika]] ettevõtete juht, kes alates augustist 2011 kuni augustini 2026 töötab [[Apple Inc.]] [[Tegevdirektor|tegevjuhina]]. Cook oli varem Apple’i tegevjuht töötades [[Steve Jobs]]i käe all. 

Cook liitus Apple'iga 1998. aastal märtsis ülemaailmsete toimingute asepresidendina ning töötas seejärel ülemaailmse müügi ja operatsioonide asepresidendina. Ta nimetati tegevjuhiks 24. augustil 2011, 2 kuud enne Jobsi surma sama aasta oktoobris. 

Tegevjuhina töötamise ajal on ta propageerinud rahvusvahelise ja siseriikliku järelevalve, [[küberjulgeolek]]u, Ameerika tootmise ja keskkonna säilitamise poliitilist reformimist. 

Alates 2011. aastast, kui ta Apple’i üle võttis, kahekordistas Cook ettevõtte tulu ja kasumit 2020. aastani ning ettevõtte turuväärtus kasvas 348 miljardilt USA dollarilt 1,9 triljonile dollarile. 

20. aprillil 2026 teatas Apple meediale, et Tim Cook lahkub 1. septembril Apple'i tegevjuhi ametist ning legendaarse USA tehnoloogiahiiu uueks juhiks ja Cooki mantlipärijaks saab 50-aastane [[John Ternus]], kelle ülesanne on viia Apple uude ajastusse. 

Cooki juhtimisel kerkis Apple maailma üheks väärtuslikumaks ettevõtteks ning ta suutis tugevdada firma tarneahelat. Cook lubas tuua osa kiibitootmisest USA-sse ning on püüdnud vähendada Apple'i seadmete kokkupanekut [[Hiina]]s. Tema ametiaja jooksul kasvas Apple'i turuväärtus ligi 3,7 triljoni dollari võrra. 

Oma ametiaja jooksul suhtles Cook pidevalt maailma liidritega ning hoidis tihedat kontakti nii [[Barack Obama]], [[Donald Trump]]i kui ka [[Xi Jinping]]iga. 

2014. aastal sai Cook esimeseks [[:en:Fortune_500|Fortune 500]] tegevjuhiks, kes tuli avalikult välja [[homo]]na. 
Cook töötab ka [[Nike (ettevõte)|Nike, Inc.]] juhatuses, Rahvusliku Jalgpalli Fondis ning on [[Duke'i Ülikool]]i usaldusisik. Väljaspool Apple’i tegeleb Cook heategevusega ja 2015. aasta märtsis väitis ta, et planeerib annetada oma varanduse heategevuseks. 

{{JÄRJESTA:Cook, Tim}}
[[Kategooria:Apple]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtjad]]
[[Kategooria:Auburni Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1960]]</text>
      <sha1>qt1e6phmmysapc6cytteik5qtj0zqgt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oidipus (Dryden)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>504115</id>
    <revision>
      <id>7142819</id>
      <parentid>4967697</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T05:05:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142819</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2461" sha1="slyxc5dom4e31n1y4sqcwbq89yym7fx" xml:space="preserve">[[File:Oedipus A Tragedy.jpg|pisi|Drydeni ja Lee &quot;Oidipuse&quot; esmatrüki tiitelleht (1679)]]
'''&quot;Oidipus&quot;''' ([[inglise keel]]es koos alapealkirjaga &quot;Oedipus: A Tragedy&quot;) on inglise näitekirjanike [[John Dryden]]i ja [[Nathaniel Lee]] heroiline värssdraama, mis põhineb vanakreeka kirjaniku [[Sophokles]]e tragöödial &quot;[[Kuningas Oidipus]]&quot; 5. sajandist eKr.  

&quot;Oidipuse&quot; esitamise litsents anti [[London]]i teatritrupile [[Duke's Company]] 1678. aastal ning näidend ilmus trükist kirjastajate R. Bentley ja M. Magnesi juures 1679. aastal. Teost saatis suur lavaline edu, sellest sai üks [[Inglise restauratsioon]]i menukamaid draamasid. 

Näidend kirjutati, arvestades omaaegset keskmist tunduvalt ületavate [[lavatehnika|lavatehniliste]] võimalustega, kuna Duke's Company oli just asunud uude, tehnikaga hästi varustatud teatrihoonesse. Ehkki tänapäeva vaatajate maitse jaoks peetakse draama lõpplahendust liialt veriseks, pälvis see oma kaasajal rahvusvahelise tunnustuse: 1700. aastal ülistas seda pealkirja all &quot;Celebratur Oedipus&quot; isegi [[Leipzig]]is ilmuv teadusajakiri [[Acta Eruditorum]], mille oli asutanud [[Gottfried Wilhelm Leibniz]]. Tänini on ent teadmata, millised teose osad kirjutas üks inglise kirjanduse tuntumaid poeete Dryden ja millised Lee; [[Walter Scott]]i hinnangul olevat Dryden kirjutanud draama I ja III osa, kuna nende kirjanduslik kvaliteet olevat märgatavalt parem, samas ei ole teised kriitikud temaga nõustunud.

Drydeni jaoks oli &quot;Oidipus&quot; eelkõige poliitiline draama ning nimitegelane oli hea valitseja, keda küll tabasid kohutavad õnnetused. Hea valitseja oli ta eeskätt sellepärast, et lähtus kaalutlevast mõistusest, mitte emotsioonidest ja eelarvamustest&lt;ref&gt;Scott Horton [https://harpers.org/blog/2009/03/drydenpurcell-music-for-a-while/ Dryden/Purcell &quot;Music for a While&quot;]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Browsings. The Harper's blog. 8. märts 2009&lt;/ref&gt;.

1692. aastal seadis neli lõiku &quot;Oidipusest&quot; muusikale inglise [[barokkmuusika]] suurkuju [[Henry Purcell]], kes oli varem viisistanud ka teisi Drydeni teoseid. Tuntuim neist on laul &quot;[[Music for a While]]&quot;, mis ilmus trükist Purcelli postuumses teostekogus &quot;[[Orpheus Britannicus]]&quot;.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://quod.lib.umich.edu/e/eebo/A36657.0001.001?view=toc Näidendi täistekst EEBO-TCP kodulehel]

[[Kategooria:Näidendid]]
[[Kategooria:Inglise kirjandus]]</text>
      <sha1>slyxc5dom4e31n1y4sqcwbq89yym7fx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nový Světlovi loss</title>
    <ns>0</ns>
    <id>507579</id>
    <revision>
      <id>7142773</id>
      <parentid>6480046</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T01:19:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142773</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6665" sha1="1ek5z0aenprkbcoctamp1ep3hffseh0" xml:space="preserve">[[Pilt:Newsvetlov1.JPG|thumb|Nový Světlovi loss (2008)]]
[[Pilt:KONCERTNÍ_ARÉNA_NOVÝ_SVĚTLOV.jpg|thumb|right|Lossihoovis asuv kontserdisaal]]
'''Nový Světlovi loss''' on [[uusgooti stiil]]is loss [[Tšehhi|Tšehhis]]. Asub [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Uherské Hradiště ringkond|Uherské Hradiště ringkonnas]] [[Bojkovice]]s aadressil Světlov č.p. 291.&lt;ref&gt;http://pamatkovykatalog.cz/?presenter=ElementsResults&amp;action=element&amp;element=2155585&lt;/ref&gt; Lossile allus [[Světlovi mõis]]. 

Loss rajati [[XV sajand]]il, mil mõisa omanikud olid [[Landštejn]]id. Loss asus [[Ungari]] piiril, mis kannatas tihti sõdade all, ja see rajati, asendamaks sõjas kannatada saanud vana kindlustatud lossi. Vana [[Starý Světlovi loss]] oli kindlus, mis on tänapäeval varemetes. Ka uus hoone oli kasutatav kindlusena; sel oli väike hoov ja vahitorn.&lt;ref name = &quot;radio&quot;&gt;[http://www.rozhlas.cz/kraje/cesko/_zprava/zamek-novy-svetlov-veznil-zitkovske-bohyne-dnes-je-cely-objekt-verejne-pristupny--1750040 Zámek Nový Světlov věznil Žítkovské bohyně. Dnes je celý objekt veřejně přístupný]&lt;/ref&gt;

1527. aastal ostis selle Burian Vlčnovist. Ta toetas [[János I Zápolya]]t selle võitluses trooni pärast, nii konfiskeeriti tema valdused [[Lajos II]] trooniletõusu järel. Hiljem sai ta lossi tagasi ja langes lahingus.&lt;ref name = &quot;loss&quot;&gt;[http://www.hrady.cz/index.php?OID=1019&amp;PARAM=11&amp;tid=1476&amp;pos=450 zámek Nový Světlov]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} hrady.cz&lt;/ref&gt;

[[XVI sajand]]il vahetusid lossi omanikud tihti. Omanike seas olid Bilík Kornicist ja seejärel Kateřina Vlčnovist. Türgi ohu tekkimisel hakati lossi tugevamaks ehitama, tunduvalt suurema pindalaga lossi ümberehitustööd lõppesid 1555. aastal. 1563. aastal sai selle omanikuks Tetour Tetovist. Ka nemad laiendasid lossi, lisades sellele [[renessanss|renessansiajastu]] stiilielemente.&lt;ref name = &quot;loss&quot;/&gt;

1594. aastal sai lossi omanikuks Jan Jetřich Kunovicist. 1605. aastal piirasid lossi sisse Ungari ülestõusnud [[Štefan Bočkaj]] juhtimisel. Umbkaudu 400 Bojkovice elanikku püüdis lossist varju otsida, ent lossiisand saatis nad välja, kus ülestõusnud nad kõik tapsid. Ülestõusnutel lossi vallutada ei õnnestunud, nad piirdusid vaid ümbritsevate külade rüüstamise ja sealsete elanike mahalaskmisega. Hiljem andis Jan Jetřich lossi üle oma õele. Tolle poeg Zdeněk Žampach Potštejnist on rahva mällu jäänud kui kõva käega isand.&lt;ref name = &quot;radio&quot;/&gt;

1613. aastal läks loss [[Serenyi]]de valdusse. Serenyid osalesid [[Böömimaa ülestõus]]us, ent [[Valgemäe lahing]]u järel nende valduseid ei konfiskeeritud. Nad tasusid 5000 zloti suuruse trahvi ja jäid Světlovi mõisa omanikeks edasi.&lt;ref name = &quot;loss&quot;/&gt; Nende valitsusajal ründasid lossi 1663. aastal kolm korda [[türklased]], kes suutsid seda tublisti kahjustada, seejärel piirasid seda aastail 1645–1646 [[rootslased]]. Aastail 1703–1709 ründasid seda mitmel korral [[Kuruts|kurutsid]].&lt;ref&gt;http://www.hrady.cz/?OID=1019&lt;/ref&gt; Sõjas kannatada saanud loss jäi [[XVII sajand]]i lõpus osaliselt tühjaks.
[[Pilt:Sofie_Haugwitz.jpg|left|pisi|Sofie Haugwitz]]

Lossi hakati taastama pärast seda, kui 1746. aastal said selle omanikeks Serenyide asemel St. Julienid. Torni ülemine osa lammutati, nii et see oli ülejäänud lossikompleksiga ühes tasapinnas. Ka lisati lossi välismüüri aknad.&lt;ref&gt;Slabiňák, Oldřich: Nový Světlov a Bojkovsko - Stručný příspěvek k monografii Bojkovska a průvodce muzejní expozicí, Bojkovice, Školská a kulturní komise MěNV a muzeum, 1966.&lt;/ref&gt;

1803. aastal ostis lossi Sofie Haugwitz. See muutis lossi kultuurikeskuseks. Lossis töötas mõnda aega koduõpetajana kunstnik [[Josef Mánes]]. 1835. aastal müüs ta lossi Larisch Mönnichile.&lt;ref name = &quot;loss&quot;/&gt;

Larisch Mönnich võttis lossis ette ulatuslikud ümberehitustööd (1846–1856). Loss ehitati arhitekt Eduard Kuscheri projekti järgi ümber uusgooti stiilis paleeks; toonase välisilme on see säilitanud tänapäevani. Tegu on ühekorruselise, mitme väiksema tornikesega ehitisega, mida ehib neljakorruseline torn. Nový Světlov sarnaneb ümberehitustööde järel [[Trieste]] lähistel paikneva [[Miramare loss|Miramare lossiga]]. Lossi pargi kujundas itaalia arhitekt Vitalino Fumugalli. Lossi [[Inglise park]]i kavandas ta kasvuhooned subtroopilise taimestiku jaoks, kus valmisid eksootilised puuviljad.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://m.taggmanager.cz/1815 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-05-01 |arhiivimisaeg=2018-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180501225911/http://m.taggmanager.cz/1815 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

[[XX sajand]]i alguses läks loss mõneks ajaks Praha Maapanga valdusse, kuni 1926. aastal omandasid selle Ladislav ja Jarmila Zbořil. 1946. aastal müüsid nad selle Rolnytele, ent siis see võõrandati.&lt;ref name = &quot;loss&quot;/&gt; Loss oli mõnda aega riiklikus omandis. Aastail 1957–2008 asus seal Bojkovice muuseum.&lt;ref&gt;[https://zlin.idnes.cz/oprava-zamku-novy-svetlov-skonci-uz-letos-navstevniky-privita-v-kvetnu-14u-/zlin-zpravy.aspx?c=A100907_1445969_zlin-zpravy_toi Oprava zámku Nový Světlov skončí už letos, návštěvníky přivítá v květnu] idnes.cz&lt;/ref&gt; 1992. aastal tagastati loss õigusjärgsetele omanikele, kuid 1998. aastal Rolnyd pankrotistusid ja 2003. aastal ostis lossi ära Josef Novotný. Too alustas lossi rekonstrueerimist; tööd lõppesid 2011. aastal. Lossihoovi rajati teater; hoones asuvad ka hotell ja restoran.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Zámek Nový Světlov je v plném provozu |url=http://www.rr-strednimorava.cz/verejnost-a-media/zamek-novy-svetlov-je-v-plnem-provozu?source=rss |vaadatud=2018-05-01 |arhiivimisaeg=2018-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180501225636/http://www.rr-strednimorava.cz/verejnost-a-media/zamek-novy-svetlov-je-v-plnem-provozu?source=rss |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;gallery&gt;
Newsvetlov6.JPG|Lossi juures asuv skulptuur
Nový Světlov - letecký pohled.jpg|Loss linnulennult
Newsvetlov2.JPG|Lossitorn
Zámek Nový Světlov - Hotel.JPG|Hotellituba lossis
Zámek Nový Světlov.jpg|Loss [[XVIII sajand]]i esimesel poolel
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://zameksvetlov.cz/ Nový Světlovlossi koduleht] (tšehhi keeles)
*[http://hrady.dejiny.cz/novy_svetlov/index.htm Sissekanne Tšehhi losside saidil; fotod] (''tšehhi keeles'')
{{commonscat|Nový Světlov}}
{{Coordinate | NS = 49/2/4/N | EW = 17/48/1/E |type=landmark |region=LV}}
[[Kategooria:Zlíni maakond‎]]
[[Kategooria:Tšehhi kultuurimälestised]]
[[Kategooria:Tšehhi lossid]]</text>
      <sha1>1ek5z0aenprkbcoctamp1ep3hffseh0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Veritasu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>507592</id>
    <revision>
      <id>7142491</id>
      <parentid>7107011</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:07:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>vendetta &gt; vendeta</comment>
      <origin>7142491</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1281" sha1="nl1b0oixk9a2f96xcr33cg2xngv5qjn" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Adeliine|aasta=2018|kuu=november}}
'''Veritasu''' (ehk '''vendeta'''), '''klannisõda''', '''jõugusõda''' või '''erasõda''' on pikaaegne põhjendus või võitlus, sageli erinevate sotsiaalsete gruppide või perekondade ja klannide vahel. Ka lihtsalt tava tapetu eest tapmisega kätte maksta. Veritasu võis kanduda edasi põlvest põlve.

==Veritasu Kaukaasias==
[[Imaam Šamil]] soovis teha lõpu ammusele veritasu traditsioonile ja tõi selle hävitava mõju iseloomustamiseks järgmise loo: 

''&quot;Kolmsada aastat tagasi varastas üks Lõuna-Dagestani talunik oma naabrilt kana. See tasus vargale kätte sellega, et varastas ise temalt lamba. Teine läks naabri karja ja võttis kaks lammast ning naaber omakorda lehma. Nüüd ei leidnud naaber enam, mis oleks küllalt väärtuslik, et saadud kahju omavoliliselt heaks teha. Ta läks ja lõi naabri maha. Kuna mõrtsukas oli põgenenud, siis Kaukaasia kombe kohaselt lõid tapetu sugulased maha kaks mõrtsuka sugulast. Siit edasi arenes kahe perekonna ning varsti sugukonna vastastikkune üksteise hävitamine lumepallina. Sajad süütud inimesed langesid verise kättemaksu ohvriks. Põhjuseks oli varastatud kana.&quot;''&lt;ref&gt;Postimees, 20.02.1939, lk. 7.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Viited}}

[[Kategooria:Ühiskond]]</text>
      <sha1>nl1b0oixk9a2f96xcr33cg2xngv5qjn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Martti Himma</title>
    <ns>0</ns>
    <id>513031</id>
    <revision>
      <id>7142886</id>
      <parentid>7138461</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:10:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26065-51</username>
        <id>228344</id>
      </contributor>
      <comment>Kustutasin pildi, ei ole õige isik</comment>
      <origin>7142886</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="324" sha1="2k42vtkp75io60bfpe19ez7fry2a1du" xml:space="preserve">'''Martti Himma''' (sündinud [[31. august]]il [[1986]]) on Eesti [[murdmaasuusataja]].

==Välislingid==
*[https://data.fis-ski.com/dynamic/athlete-biography.html?sector=CC&amp;competitorid=101461&amp;type=result Profiil] fis-ski.com

{{JÄRJESTA:Himma, Martti}}
[[Kategooria:Eesti murdmaasuusatajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1986]]</text>
      <sha1>2k42vtkp75io60bfpe19ez7fry2a1du</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>OOPUS</title>
    <ns>0</ns>
    <id>513870</id>
    <revision>
      <id>7142793</id>
      <parentid>7084580</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T03:58:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142793</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11145" sha1="b2iycll9p3pyz98d5l5gkdazah9iidr" xml:space="preserve">{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi                = OOPUS
| pilt                = OOPUS band BMW 2020 Photo by Kerttu Kruusla.jpg
| pildiallkiri     = OOPUS esinemas [[BMW]] 4.seeria lansseerimisel [[Põhjala tehas]]es aastal 2020: Johannes Ahun (esiplaanil), Mari Meentalo ja Aleksander Sprohgis.
| pildi_suurus        = 350px
| horisontaalne       = 
| taust               = grupp_või_bänd
| alias               = 
| päritolu            = [[Eesti]]
| stiil               = [[folktroonika]]&lt;ref name=&quot;iWobG&quot; /&gt;
| tegev            = 2017–...
| plaadifirma         = 
| seotud_esitajad     = 
| URL                 = {{URL|https://oopus.ee/}}
| koosseis            = {{Lihtloend|
* [[Mari Meentalo]]
* [[Johannes Ahun]]
* [[Aleksander Sprohgis]]
* [[Raho Aadla]]
* [[Kerttu Kruusla]]
}}
| endised_liikmed     = 
}}
[[Fail:OOPUS Photo by Kerttu Kruusla.jpg|pisi|OOPUS bändi liikmed Mari Meentalo (esiplaanil), Johannes Ahun ja Aleksander Sprohgis, 2020. Foto autor Kerttu Kruusla]]
[[Fail:OOPUS @ Viljandi Folk 2018.png|pisi|OOPUS esinemas 2018. aasta [[Viljandi pärimusmuusika festival]]il.]]
'''OOPUS''' on Eesti audiovisuaalne [[folktroonika]]ansambel, mis alustas tegevust 2017. aastal.

Ansambli liikmed on [[Mari Meentalo]] ([[vokaal]], [[torupill]], [[parmupill]], [[flööt]], [[hulusõ|hulusi]], [[pikkvile]], efektiplokid ja [[luuper]]), [[Johannes Ahun]] (analoogsüntesaatorid, helindamine), [[Aleksander Sprohgis]] (valgusinstallatsioonid ja visuaalid) ja [[Raho Aadla]] ([[tants]], [[Voomavoe]] ja Mürsk karakterid). Bänd teeb tihedat koostööd [[Kerttu Kruusla]]ga (foto ja illustratsioonid).&lt;ref name=&quot;06jDE&quot; /&gt; Ansambli esinemiste puhul on tähelepanuväärne, et nii muusikud kui ka visuaalkunstnik eelistavad paikneda publikuala keskel.&lt;ref name=&quot;MusicEstonia&quot; /&gt;

Oma loomingus põimib OOPUS kokku elemente [[reiv]]ikultuurist ja [[pärimusmuusika]]st.&lt;ref name=&quot;MusicEstonia&quot; /&gt; Ansambli esimene [[singel]] &quot;[[Hingesandid]]&quot; avaldati 2018. aasta veebruaris ning see pärjati [[Raadio 2]] nädala demo tiitliga.&lt;ref name=&quot;R2&quot; /&gt; Debüütalbum &quot;[[Nõidus (album)|Nõidus]]&quot; ilmus 11. veebruaril 2019.&lt;ref name=&quot;waPD8&quot; /&gt; Bänd andis 2022. aastal välja live audiovisuaalse albumi &quot;Inventing Lunar Cycle&quot; ning täispika stuudioalbumi &quot;Folk On Acid&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://kultuur.err.ee/1608632752/oopus-andis-valja-teise-stuudioalbumi-folk-on-acid|pealkiri=OOPUS andis välja teise stuudioalbumi &quot;Folk On Acid&quot;|väljaanne=kultuur.err|aeg=17. juuni 2022}}&lt;/ref&gt;. Viimane ilmus peale digilevi ka CD-l, vinüülil ning kassetil.

== Ajalugu ==
OOPUS on esinenud oma tegutsemisaja jooksul nii Eestis kui ka välismaal festivalidel: [[Viljandi folk]], [[Vilsandi Trance]], [[Bling]], [[Solstitium]], [[Aequinoctium Vernum]], [[I Land Sound]], [[Intsikurmu muusikafestival|Intsikurmu]], [[Burning Island]], [[Seto folk]], [[Burning Man]] ([[Nevada]], USA), [[Burning Man San Francisco Decompression]] ([[California]], USA), [[I Love Palanga]] ([[Palanga]], Leedu), [[Nordischer Klang]] ([[Greifswald]], Saksamaa) jpm. Bändi mentorid on olnud Danny Groenenboom (DJ GreenTree, NL), [[Sandra Vabarna]] ([[Trad.Attack!]], EST), Urszula Nowak (Mosaic Beats agentuur, PL), Hannes Tschürtz (Ink Music, AUT). Bänd on Music Estonia liige ning Mari Meentalo osaleb ülemaailmses Keychange võrgustikus.

OOPUS võitis Mooste Elohelü 2019 rahvamuusikatöötluste festivalil &quot;Suidsusannasümfoonia&quot; eripreemiä – lava pääl nigu sannan – kuum ja ehtsä! ja bändi solist Mari Meentalo sai patrooni eriauhinna.&lt;ref name=&quot;Fe2LP&quot; /&gt; Eesti folkmuusikaauhindade jagamisel Etnokulbid 2019 nomineeriti OOPUS &quot;Nõidus&quot; aasta debüütalbumi kategoorias ja bändi liige Mari Meentalo aasta muusiku kategoorias. Eesti Muusikaauhinnad 2020 oli OOPUS &quot;Nõidus&quot; nomineeritud Aasta Etno/Folk/Rahvalik Album kategoorias&lt;ref name=&quot;MMmkC&quot; /&gt;. 2022. aastal võitis OOPUS Etnokulpidel [[Raadio 2]] eripreemia&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=BNS, Postimees|url=https://kultuur.postimees.ee/7622267/etnokulpide-jagamisel-riisus-koore-puuluup|pealkiri=Etnokulpide jagamisel riisus koore Puuluup|väljaanne=Postimees Online|aeg=7. oktoober 2022|vaadatud=11.11.2022}}&lt;/ref&gt;. 

Lisaks festivalidele on OOPUS liikmed loonud muusikat ja valguslahendusi 2019. aasta juunis mängitud vabaõhuetendusele &quot;Taevas, muld ja tulevik&quot;&lt;ref name=&quot;brXjy&quot; /&gt;. Installatiivne audiovisuaalne sci-fi lavastus &quot;AJAMASIN&quot; on bändiliikmete ühislooming, mida on esitatud [[Pärimusmuusika Ait|Pärimusmuusika Aidas]], [[Von Krahli Teater|von Krahli teatris]], [[Viru Folk|Viru folgil]] ja [[Kumu|KUMU]] Auditooriumis. Lavastuses esitab tuleviku arhiividega ühendatud robothumanoid elektroonilisi töötlusi Eesti ja välismaa pärimusmuusikast.&lt;ref name=&quot;YJmUd&quot; /&gt; 2021. aastal tuuritas bänd 360kraadi heli- ja valgusinstallatsiooni ning showga OOPUS x RIITUS, aastal 2022 lõi bänd [[Euroopa kultuuripealinn Tartu|Tartu2024]] programmi avalikustamise sündmusele &quot;Jääreiv&quot; heli- ja valgusinstallatsiooni &quot;Imemuna&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Marit Meerits|url=https://menu.err.ee/1608502964/galerii-tartu-raekoja-platsil-toimus-jaareiv|pealkiri=Galerii: Tartu Raekoja platsil toimus Jääreiv|väljaanne=menu.err.ee|aeg=17. veebruar 2022|vaadatud=11.11.2022}}&lt;/ref&gt;. Alates aastast 2020 korraldavad bändi OOPUS liikmed [[Tallinn Music Week]] raames Folktroonika lava.

Aastal 2020 lõid OOPUS liikmed enda heli- ja loomestuudio [[Põhjala tehas]]esse&lt;ref&gt;https://www.pohjalatehas.ee/portfolio-item/oopus/{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;, kus on salvestatud nende album &quot;Folk On Acid&quot; ning kust on YouTube vahendusel tehtud üle 40 voogedastuskontserti&lt;ref&gt;https://www.youtube.com/c/oopusmus&lt;/ref&gt;.

Aastal 2025 lõid bändi muusikud loomestuudio Viljandisse, sündmuskohta MYRA&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-01-20 |pealkiri=Heliinseneri teadmised toovad Viljandisse erilise muusikakuulamisruumi |url=https://sakala.postimees.ee/8175829/heliinseneri-teadmised-toovad-viljandisse-erilise-muusikakuulamisruumi |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=Sakala |keel=et}}&lt;/ref&gt;, kus on salvestatud ka OOPUSe 2026. aastal ilmunud album &quot;Reivlender&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-02-05 |pealkiri=Folktroonika bänd Oopus avaldas kolmanda albumi |url=https://kultuur.err.ee/1609932209/folktroonika-band-oopus-avaldas-kolmanda-albumi |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;.

== Diskograafia ==
=== Singlid ===
* &quot;Hingesandid&quot; (2018)
* &quot;Vaeslapse laul&quot; (2018)
* &quot;Sokumäng&quot; (2019)
* &quot;Kulla põlemine&quot; (2019)
* &quot;Liugu laugu&quot; (2021)
* &quot;Põhjala lahing&quot; (2021)
* &quot;Käi kiike korge'ella&quot; (2021)
* &quot;Su vaimu isa palume&quot; (2022)
* Trad.Attack! &quot;Miks te ei laula&quot; OOPUS remix (2022)
* &quot;Happy Piper&quot; (2022)
* Kristjan Järvi &quot;Runic Prayer&quot; OOPUS remix (2022)
* &quot;Öö varjud&quot; (2022)
* &quot;Tension release&quot; (2023)
* &quot;Ilmaneitsi&quot; (2024)
* &quot;Meri kiige all&quot; (2025)
* &quot;Sissejuhatus&quot; (2025)
* &quot;Neil kõrgustel&quot; (2026)

=== Albumid ===
* &quot;Nõidus&quot; (2019)
* &quot;Inventing Lunar Cycle&quot; (2022)
* &quot;Folk On Acid&quot; (2022)
* &quot;Muhu Island vol 1-3&quot; (2023)
* &quot;Ungru vol 1-2&quot; (2024)
* &quot;Hanemäng&quot; (2024)
* &quot;Reivlender&quot; (2026)

== Vaata ka ==
* [[oopus]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;MusicEstonia&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://musicestonia.eu/artistid/andmebaas/oopus |pealkiri=OOPUS - Andmebaas |väljaanne=Music Estonia |vaadatud=19. septembril 2018 |arhiivimisaeg=2018-09-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180919025121/https://musicestonia.eu/artistid/andmebaas/oopus |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;waPD8&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.rada7.ee/eelkuulamine/oopus-noidus |pealkiri=Kuula: OOPUS - &quot;Nõidus&quot; |väljaanne=[[Rada7]] |aeg=7. veebruar 2019 |keel=12. veebruar 2019 |vaadatud=2019-02-12 |arhiivimisaeg=2019-02-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190213005513/https://www.rada7.ee/eelkuulamine/oopus-noidus |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;06jDE&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://viljandifolk.ee/artistid-programm/artistid/performer/494-oopus |pealkiri=OOPUS - Artistid A-Y - XXXVI Viljandi pärimusmuusika festival |vaadatud=29. juulil 2018 |väljaandja=[[Eesti Pärimusmuusika Keskus]] |arhiivimisaeg=2018-07-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180729171131/https://viljandifolk.ee/artistid-programm/artistid/performer/494-oopus |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;R2&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://r2.err.ee/680914/koit-raudsepp |pealkiri=Koit Raudsepp (13.02) |väljaanne=[[Raadio 2]] |aeg=13. veebruar 2018 |vaadatud=19. septembril 2018 |täpsustus=01:35:52}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iWobG&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://setofolk.ee/oopus/ |pealkiri=OOPUS |väljaandja=[[Seto Folk]] |vaadatud=27. juunil 2019 |arhiivimisaeg=2019-06-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190627190821/https://setofolk.ee/oopus/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Fe2LP&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.moostefolk.ee/2019.html|pealkiri=Mooste folk 2019|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-12-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191203234749/http://www.moostefolk.ee/2019.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MMmkC&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.muusikaauhinnad.eu/vaata-kes-on-selle-aasta-eesti-muusikaauhindade-nominendid/|pealkiri=Vaata, kes on Eesti Muusikaauhinnad 2020 nominendid|väljaanne=[[Eesti Muusikaauhinnad]]|aeg=9. jaanuar 2020|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-12-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201229214116/https://www.muusikaauhinnad.eu/vaata-kes-on-selle-aasta-eesti-muusikaauhindade-nominendid/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;brXjy&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.teater.ee/teater_eestis/lavastused/Taevas%2C_muld_ja_tulevik_.play_id-6687|pealkiri=Taevas, muld ja tulevik|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-12-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191203234824/http://www.teater.ee/teater_eestis/lavastused/Taevas,_muld_ja_tulevik_.play_id-6687|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YJmUd&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.facebook.com/events/492235561340004/|pealkiri=AJAMASIN|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[https://www.oopus.ee Ametlik koduleht]
*[https://linktr.ee/oopusmusic OOPUS linktree]
*[https://www.facebook.com/oopusmusic/ OOPUS] [[Facebook]]is
*[https://www.instagram.com/oopusmusic/ OOPUS] [[Instagram]]is
*[https://soundcloud.com/oopusmusic OOPUS] [[Soundcloud]]is
*[https://www.youtube.com/channel/UCuGpAoylV07tu5S-ia2zuXQ OOPUS] [[YouTube]]'is
*OOPUS [https://www.tiktok.com/@oopusmusic TikTokis]

=== Meedias ===
* Margus Haav (27. veebruar 2019) &quot;[https://sakala.postimees.ee/6532352/oopus-hea-techno-sound-on-toores-parimusmuusika-omaga-vaga-sarnane OOPUS: hea techno sound on toores, pärimusmuusika omaga väga sarnane]&quot;. ''[[Sakala (ajaleht)|Sakala]]''
* Ave Lutter (11. jaanuar 2026) &quot;[https://kultuur.err.ee/1609907242/oopus-meie-missioon-on-elektrooniline-parimusmuusika-klubidesse-viia OOPUS: meie missioon on elektrooniline pärimusmuusika klubidesse viia]&quot;. [https://www.err.ee/ ERR]

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]
[[Kategooria:Elektroonilise muusika ansamblid]]
[[Kategooria:2017. aasta muusikas]]</text>
      <sha1>b2iycll9p3pyz98d5l5gkdazah9iidr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nirza vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>514471</id>
    <revision>
      <id>7142753</id>
      <parentid>6685381</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T22:43:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142753</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5052" sha1="sfkvy3jt3hzse6cqn9bfn5u4pi24nuj" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Nirza vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Nirzas pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 92,11
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Nirza]]
|  asendikaardi_pilt = Nirzas pagasts LocMap.png
}}

'''Nirza vald''' ([[läti keel]]es ''Nirzas pagasts'') on vald Lätis [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]]. Valla keskus on [[Nirza]] asula.

Vald piirneb sama piirkonna [[Isnauda vald|Isnauda]], [[Briģi vald|Briģi]], [[Pilda vald|Pilda]], [[Rundēni vald|Rundēni]], [[Lauderi vald|Lauderi]] ja [[Zaļesje vald|Zaļesje vallaga]].

Valla pindala on 92,11 km². 2010. aasta seisuga elas seal 497 inimest. Aastal 2011 elas vallas 335 [[lätlased|lätlast]], 65 [[venelased|venelast]], 7 [[valgevenelased|valgevenelast]], 13 [[ukrainlased|ukrainlast]] ja 2 [[poolakad|poolakat]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2020-12-16 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Vallavanem on Andris Valeinis.&lt;ref name=&quot;tnB3z&quot; /&gt;

See on üks Ludza piirkonna valdadest, mida varem asustas eesti rahvakild [[lutsid]].

== Ajalugu ==

Aastal 1935 oli valla pindala 112 km² ja seal oli 1405 elanikku. Aastal 1945 moodustati Nirza vallas Lūrupi, Nirza, Seiļi, Skriņi ja Timuļi külanõukogu, aastal [[1949]] vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Nirza külanõukoguga Timuļi külanõukogu. Aastal 1971 liideti vallaga Eglāji külanõukogu Nirza [[sovhoos]]i alad, aastal 1975 aga osa likvideeritavast Lūrupi külanõukogust. Aastal 1990 moodustati külanõukogust Nirza vald.&lt;ref name=&quot;3W3up&quot; /&gt; 2009. aastast kuulub vald Ludza piirkonda.

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Divkši linnamägi ehk Kuldmägi, Nirza muinaskalmed, Raipole katoliku kiriku altar ja selle maalingud ning Sporna muinaskalmed ehk Kalmemägi.&lt;ref&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=Nirzas+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, vaadatud 16.12 2020&lt;/ref&gt;

== Loodus ==

Vald asub [[Latgale kõrgustik]]ul, selle kõrgeimas osas. Valla kõrgeim koht on Mežmatveji mägi, (233,8 m). Suuremad jõed on [[Istra jõgi]] ja [[Istalsna jõgi]]. Suuremad järved on [[Nierza järv]] (552 ha), Sporna järv (26,8 ha) ja Vorslova järv (6,7 ha).

Looduskaitse all on Nirza sanglepp ja Raibakozi vaher.&lt;ref name=&quot;NvDgx&quot; /&gt;

== Külad ==
[[Pilt:Raipoles Sv. Jāņa Kristītāja Romas katoļu baznīca (1932.), Nirzas pagasts, Ludzas novads, Latvia - M.Strīķis - Panoramio.jpg|pisi|Raipole katoliku kirik]]

Vallas on 37 [[küla]]. Valla keskuse [[Nierza]] (''vidējciems'') elanike arv aastal 2020 oli 146. Üks valla küla on staatusega ''mazciems'': Kušneri 35 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla külad on staatusega ''skrajciems'' – Andri 2 elanikuga aastal 2020, Bambāni 12 elanikuga aastal 2020, Bogomoli 3 elanikuga aastal 2020, Dauguļi 1 elanikuga aastal 2020, Diukši 2 elanikuga aastal 2020, Guļāni, Hmeļņiki 1 elanikuga aastal 2020, Horošova 9 elanikuga aastal 2020, Kabilovči 1 elanikuga aastal 2020, Kalaši, Kaškuļova 3 elanikuga aastal 2019, Ļadina 8 elanikuga aastal 2020, Leidiuksna 7 elanikuga aastal 2020, Lielie Žureili 15 elanikuga aastal 2020, Lūrupi 6 elanikuga aastal 2020, Makleri 2 elanikuga aastal 2020, Marlina 11 elanikuga aastal 2020, Mežamatveji 4 elanikuga aastal 2020, Osinovka 3 elanikuga aastal 2020, Peroļi 5 elanikuga aastal 2020, Pristavki, Puncuļi 8 elanikuga aastal 2020, Raibakozi 15 elanikuga aastal 2020, Raipole 21 elanikuga aastal 2020, Romuši 1 elanikuga aastal 2020, Rundanki, Seiļi 7 elanikuga aastal 2020, Sjaksti 8 elanikuga aastal 2020, Skobuļi 1 elanikuga aastal 2020, Zahari 9 elanikuga aastal 2020, Timuļi, Varšava 4 elanikuga aastal 2020, Vondi 1 elanikuga aastal 2019, Vonogi 9 elanikuga aastal 2020 ja Vurpuļi 3 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;S9DGn&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;tnB3z&quot;&gt;[https://www.ludza.lv/pasvaldiba/kontaktinformacija/pasvaldibas-administracijas-kontakti/ Ludzas novads], vaadatud 16.12 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3W3up&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NvDgx&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS], vaadatud 9.08 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;S9DGn&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commonskat-tekstina}}

{{Ludza piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Ludza piirkond]]</text>
      <sha1>sfkvy3jt3hzse6cqn9bfn5u4pi24nuj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mērdzene vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>514476</id>
    <revision>
      <id>7142399</id>
      <parentid>6685264</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:03:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142399</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5721" sha1="mliceo88wl5xe8xh0woew6mpsh3c1d2" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Mērdzene vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Mērdzenes pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 89,5
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Mērdzene]]
|  asendikaardi_pilt = Mērdzenes pagasts LocMap.png
}}
[[Pilt:Pudinovas pareizticīgo baznīca.jpg|pisi|Pūdinova õigeusu kirik]]
'''Mērdzene vald''' ([[läti keel]]es ''Mērdzenes pagasts''; eestipäraselt ''Määrdina vald'') on vald Lätis [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]]. Valla keskus on [[Mērdzene]] asula. Vallavanem on Jānis Koļčs.&lt;ref name=&quot;tnB3z&quot; /&gt;

Vald piirneb sama piirkonna [[Goliševa vald|Goliševa]], [[Mežvidi vald|Mežvidi]], [[Malnava vald|Malnava]], [[Pušmucova vald|Pušmucova]] ja [[Blonti vald|Blonti vallaga]].

Valla pindala on 89,5 km². 2010. aasta seisuga elas seal 786 inimest, 2016. aasta seisuga aga 689 inimest.&lt;ref name=&quot;Fzr6Z&quot; /&gt; Aastal 2011 elas vallas 531 [[lätlased|lätlast]], 124 [[venelased|venelast]], 1 [[valgevenelased|valgevenelane]], 2 [[ukrainlased|ukrainlast]], 2 [[poolakad|poolakat]] ja 1 [[leedulased|leedulane]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2020-08-09 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Valla keskus on [[Saļņova]] küla.

See on ainus endise Kārsava piirkonna vald, mida varem asustas eesti rahvakild [[lutsid]].{{lisa viide}}

== Ajalugu ==

Mērdzene vald on tekkinud endiste Mihalova ja Stiglova mõisa maadele. Aastal 1925 nimetati Mihalova vald ümber Mērdzene vallaks. Aastal 1925 oli valla pindala 321,1 km².&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt;

Aastal 1945 moodustati Mērdzene vallas Blonti, Degļeva, Goliševa, Lapatinsk, Mērdzene, Mežernieki, Pušmucova ja Stiglova külanõukogus, [[1949]]. aastal vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Mērdzene külanõukoguga likvideeritavad Lapatinski ja Stiglova külanõukogu. Aastal 1990 moodustati külanõukogust Mērdzene vald.&lt;ref name=&quot;3W3up&quot; /&gt; Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Kārsava piirkond]]a.

== Loodus ==

Vald asub suuremalt jaolt [[Velikaja madalik]]ul. Valla edelaosa jääb [[Latgale kõrgustik]]ule. Valla lääneosas asub selle kõrgeim tipp Diervanīši mägi (135,3 m). Valla suurim jõgi on [[Rītupe]].

Looduskaitse all on Pudinova suur pärn, Püdinova Lohupärn ja Ede kask, lisaks veel üks nimetu põline pärn.&lt;ref name=&quot;NvDgx&quot; /&gt;

== Mälestised ==

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Stiglova muinaskalmed ehk Sõjamägi ja Silenieki muinaskalmed ehk Uppunud Kirik.&lt;ref name=&quot;rJqdv&quot; /&gt; Kohaliku kaitse all on karistuspaik Mērdzene võllamägi ja Stiglova katoliku kirik.&lt;ref name=&quot;aLLah&quot; /&gt;

== Külad ==

Vallas on 31 [[küla]]. Valla keskuse [[Mierdzine]] (''vidējciems'') elanike arv aastal 2020 oli 283. Teine sama staatusega küla on Pūdinova 84 elanikuga aastal 2020. Viis valla küla on staatusega ''mazciems'': Baranova, Krīvu Stiglova, Latvīšu Stiglova 32 elanikuga aastal 2020, Mihalova ja Samuši. Kakskümmend neli valla küla on staatusega ''skrajciems'': Baranova 2 elanikuga aastal 2020, Boltāni, Dekterova, Diervonīši 1 elanikuga aastal 2020, Grabežova 11 elanikuga aastal 2020, Kapačova 3 elanikuga aastal 2020, Kitkova 13 elanikuga aastal 2020, Kozukolni 5 elanikuga aastal 2020, Kravcovka 1 elanikuga aastal 2020, Krīvu Stiglova 18 elanikuga aastal 2020, Lapatnīki 7 elanikuga aastal 2020, Mihalova 24 elanikuga aastal 2020, Miški 1 elanikuga aastal 2020, Parsikova 2 elanikuga aastal 2020, Repki 1 elanikuga aastal 2020, Rūzori 29 elanikuga aastal 2020, Silagaiļi 12 elanikuga aastal 2020, Silinīki 7 elanikuga aastal 2020, Silkāni 14 elanikuga aastal 2020, Sloboda 2 elanikuga aastal 2020, Šalaji 30 elanikuga aastal 2020, Škirmanti 2 elanikuga aastal 2020, Tabulova 14 elanikuga aastal 2020 ja Vacpiragova 10 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;S9DGn&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Fzr6Z&quot;&gt;[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tnB3z&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200812204840/http://karsava.lv/pasvaldiba/ Kārsavas novads], vaadatud 9.08 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3W3up&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rJqdv&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20201123170044/https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=M%C4%93rdzenes+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 9.08 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aLLah&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20201130141001/https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=M%C4%93rdzenes%20pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 9.08 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NvDgx&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS], vaadatud 9.08 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;S9DGn&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commonskat-tekstina}}

{{Ludza piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Ludza piirkond]]</text>
      <sha1>mliceo88wl5xe8xh0woew6mpsh3c1d2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaufland</title>
    <ns>0</ns>
    <id>521694</id>
    <revision>
      <id>7142709</id>
      <parentid>6584384</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T20:48:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142709</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2618" sha1="l5lvlax1g4gle3jj7g79vxxikxzr3vp" xml:space="preserve">{{ettevõte
 | nimi         = Kaufland
 | logo         = [[Pilt:KL standard pos frei S sRGB.svg|170px]]
 | tüüp         = [[eraettevõte]]
 | asutamisaeg  = 1984
 | lõpetatud    = 
 | asutajad     = 
 | peakorter    = [[Neckarsulm]], [[Saksamaa]]
 | piirkond     = [[Kaufland#Poed|poodide asukohad]]
 | võtmeisikud  = Patrick Kaudewitz (tegevjuht)
 | valdkonnad   = [[jaemüük]]
 | tooted       = 
 | teenused     = [[Odavpood|odavhüpermarketid]]
 | käive        = 
 | tegevuskasum = 
 | puhaskasum   = 
 | vara         = 
 | omakapital   = 
 | töötajaid    = 
 | emafirma     = [[Schwarz Gruppe]]
 | allüksused   = 
 | tütarfirmad  = 
 | tunnuslause  = 
 | kodulehekülg = [http://www.kaufland.com www.kaufland.com]
 | märkused     = 
}}
'''Kaufland''' on [[Saksamaa|Saksa]] [[hüpermarket]]ikett, mis kuulub ettevõttele [[Schwarz Gruppe]]; samale firmale kuuluvad ka poeketid [[Lidl]] ja [[Handelshof]]. 

Esimene Kauflandi pood avati 1984. aastal [[Neckarsulm]]is, pärast seda sai Kauflandi ketist kiiresti omaaegsel [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Ida-Saksamaa]]l turuliider. 2017. aastal oli Saksamaal, [[Tšehhi]]s, [[Slovakkia]]s, [[Poola]]s, [[Rumeenia]]s, [[Bulgaaria]]s ja [[Horvaatia]]s kokku juba üle 1200 Kauflandi poe, kavatseti avada poed ka [[Moldova]]s.&lt;ref name=&quot;xL7AY&quot; /&gt;

==Poed==
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
! Riik
! data-sort-type=&quot;number&quot; | Poodide arv
|-
|[[Pilt:Flag of Germany.svg|24px]]
| 700+ &lt;ref name=&quot;qvVWt&quot; /&gt;
|-
|[[Pilt:Flag of Poland.svg|24px]]
| 238
|-
|[[Pilt:Flag of Romania.svg|24px]]
| 167 &lt;ref name=&quot;plwux&quot; /&gt;
|-
|[[Pilt:Flag of the Czech Republic.svg|24px]]
| 140
|-
|[[Pilt:Flag of Slovakia.svg|24px]]
| 75
|-
|[[Pilt:Flag of Bulgaria.svg|24px]]
| 63
|-
|[[Pilt:Flag of Croatia.svg|24px]]
| 45
|-
|[[Pilt:Flag of Moldova.svg|24px]] 
| 9
|}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;xL7AY&quot;&gt;[http://www.economica.net/kaufland-face-angajari-pentru-magazinul-pe-care-l-deschide-la-chisinau_136022.html Kaufland face angajări pentru magazinul pe care-l deschide la Chişinău]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qvVWt&quot;&gt;{{cite web|url=http://apolda.thueringer-allgemeine.de/web/apolda/startseite/detail/-/specific/Kaufland-nach-Modernisierung-wieder-geoeffnet-998263487|title=Kaufland nach Modernisierung wieder geöffnet}}{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;plwux&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.retail-fmcg.ro/retail/kaufland-romania-food-court.html|title=Kaufland România își deschide Food Court și inaugurează un nou concept de open mall}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Saksamaa ettevõtted]]
[[Kategooria:Kaubandusettevõtted]]</text>
      <sha1>l5lvlax1g4gle3jj7g79vxxikxzr3vp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nullpäeva turvaauk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>525694</id>
    <revision>
      <id>7142776</id>
      <parentid>7116269</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T01:51:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142776</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5832" sha1="qrss7l75xglkl25e9egoz345ct934gw" xml:space="preserve">{{vikindada}}

'''Nullpäeva turvaauk''' (ingl ''zero-day'' (''vulnerability'')) on [[tarkvara]] nõrkus, mis ei ole teada nendele, kes sooviks seda kõrvaldada (näiteks tarkvara müüjad). Kuniks haavatavust ei ole parandatud, saavad häkkerid seda ära kasutada, mõjutades arvutiprogramme, andmeid, teisi arvuteid või võrke. Rünnakut, mis tehakse nullpäeva turvaaugu arvelt, nimetatakse nullpäeva rünnakuks.

Päeva, millal huvitatud osapool (tarkvara müüja või tarnija) turvaaugust teada saab, nimetatakse küberturvalisuse erikeeles kui „nullis päev“. Sellele päevale eelneb aeg, mil nõrkus on teatud kui &quot;nullpäeva turvaauk&quot;. Näiteks puuki (programmiviga), millest ollakse teadlikud juba 30 päeva, nimetatakse kolmekümnenda päeva turvaauguks. Siis, kui tarnija saab turvaaugust teada, väljastatakse tema poolt kas paik või töötatakse välja lahendus, mis leevendab turvaaugu mõju.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Norton by Symantec|url=https://us.norton.com/internetsecurity-emerging-threats-how-do-zero-day-vulnerabilities-work-30sectech.html|pealkiri=Zero-day vulnerability: What it is, and how it works|väljaanne=|aeg=2018|vaadatud=27.11.2018}}&lt;/ref&gt;
== [[Ründevektor]] ==
Ründetarkvara arendajad saavad nullpäeva turvaauku ära kasutada mitme ründevektori abil. Kui kasutajad külastavad võltsi veebilehte, saab sealne pahatahtlik kood ära kasutada veebibrauserite nõrkusi. Veebibrauserid on põhiline sihtmärk kurjategijatele, kuna need on nii laialt levinud.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Adam Ely|url=https://www.darkreading.com/risk-management/the-browser-as-attack-vector/d/d-id/1091421|pealkiri=The Browser as Attack Vector|väljaanne=|aeg=08.05.2010|vaadatud=27.11.2018}}&lt;/ref&gt;

== Nõrkuseaken ==
Nõrkuseaken on ajavahemik, mille jooksul on võimalik nõrkust ära kasutada.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Cybernetica AS|url=https://akit.cyber.ee/term/1339-window-of-vulnerability#t_1339|pealkiri=Andmekaitse ja infoturbe leksikon|väljaanne=|aeg=2015|vaadatud=27.11.2018}}&lt;/ref&gt; Iga tarkvara nõrkuse ajajoon on defineeritud järgmiste peamiste sündmustega:
* t&lt;sub&gt;0&lt;/sub&gt;: nõrkus avastatakse (kellegi poolt)
* t&lt;sub&gt;1a&lt;/sub&gt;: antakse välja turvapaik (nt tarnija poolt)
* t&lt;sub&gt;1b&lt;/sub&gt;: nõrkuse pahatahtlik ärakasutamine
* t&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;: kõige nõrgemad süsteemid on ka juba lisanud paiga

Seega on nõrkuseakna pikkus arvutatav valemiga t&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;-t&lt;sub&gt;1b&lt;/sub&gt;.

== Kaitse ==
Nullpäeva kaitse võimaldab pakkuda varjet nullpäeva rünnakute eest. Kuna need rünnakud pole laiemale üldsusele teada, on raske nende eest pidevalt kaitstud olla. Nullpäeva rünnakud on tihtipeale edukad kui sihtmärgiks on just &quot;turvalised&quot; võrgud. Rünnakud võivad jääda varjatuks isegi pärast nende algust. Seega peavad selliste turvaliste süsteemide kasutajad olema siiski ettevaatlikud ja praktiseerima ohutustehnikaid.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=what-is-what.com|url=https://what-is-what.com/what_is/zero_day_exploit.html|pealkiri=What is a Zero-Day Exploit?|väljaanne=|aeg=2015|vaadatud=27.11.2018}}&lt;/ref&gt;

== Viirused ==
Nullpäeva viirus (nullpäeva pahavara) on eelnevalt tundmatu [[arvutiviirus]] või muu pahavara, millele pole veel loodud spetsiaalset antiviiruse signatuuri.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Novatix|url=http://www.kickstartnews.com/reviews/utilities/cyberhawk_zero_day_threat_detection_1.html|pealkiri=Cyberhawk|väljaanne=|aeg=mai 2007|vaadatud=27.11.2018}}&lt;/ref&gt; Tavaliselt loodab antiviiruse tarkvara signatuuri peale, et tuvastada pahavara, kuid seetõttu ei saa ennast kaitsta antiviirusega pahavara eest, mis on tundmatu. Seega pole signatuuripõhine antiviirus nullpäeva viiruste avastamise suhtes tõhus meetod.
Tänapäevased antiviirused on signatuuripõhised, kuid viivad läbi ka teisi analüüse.

=== Koodi analüüsimine ===
Koodi analüüsimises vaadatakse läbi faili masinkood, et näha, kas seal on midagi kahtlast. Pahavaral on oma käitumisjäljed, mis tulevad koodis nähtavale, kui seda analüüsida.
Samas on koodi analüüsimise meetodil palju piiranguid, sest pole alati võimalik öelda, mida mingi koodi osa tegema peaks. Samuti võidakse kirjutada kood niimoodi, et koodi analüüsimisel ei oleks võimalik täheldada, et kood on pahavara. Lisaks kasutab see meetod liialt palju aega ja muid ressursse, mis pole antiviiruste tootjate konkurentsis hea omadus.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Jeremy Scott|url=https://technical.nttsecurity.com/post/102efk4/detecting-malware-through-static-and-dynamic-techniques|pealkiri=Detecting malware through static and dynamic techniques|väljaanne=|aeg=14.09.2017|vaadatud=27.11.2018|arhiivimisaeg=1.12.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181201181119/https://technical.nttsecurity.com/post/102efk4/detecting-malware-through-static-and-dynamic-techniques|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

=== Emuleerimine ===
Teine moodus on käitada kahtlast tarkvara turvalises „aedikus“ ning jälgida selle koodi käitumist.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Cybernetica AS|url=https://akit.cyber.ee/term/305-sandbox#t_305|pealkiri=Andmekaitse ja infoturbe leksikon|väljaanne=|aeg=2015|vaadatud=27.11.2018}}&lt;/ref&gt; See on kiirem, kui koodi analüüsimine, kuid peab hoolitsema selle eest, et kahtlane kood „aedikut“ ei märkaks.

=== Üldistatud signatuurid ===
Üldistatud signatuurid on signatuurid, mis on spetsiifilised käitumuslikule eripärale, mitte ühele pahavara tükile. Paljud pahavarad on omavahel sarnased või üksteisest välja töötatud, seega on neis palju sarnast, mida saab üldistatud signatuuridega kindlaks teha.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=techopedia|url=https://www.techopedia.com/definition/4158/virus-signature|pealkiri=Virus Signature|väljaanne=|aeg=|vaadatud=27.11.2018}}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Küberturvalisus]]</text>
      <sha1>qrss7l75xglkl25e9egoz345ct934gw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ingeborg Trofimova</title>
    <ns>0</ns>
    <id>531229</id>
    <revision>
      <id>7142976</id>
      <parentid>6835934</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:45:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26271-43</username>
        <id>228353</id>
      </contributor>
      <comment>Lisasin surma kuupäeva</comment>
      <origin>7142976</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1439" sha1="4yu0jw466e346glhy7e2ndntnebt6rq" xml:space="preserve">'''Ingeborg Trofimova''' (aastani 1957 '''Ernstson''', sündinud [[17. august]]il [[1927]] [[Tartu]]s) on eesti endine [[silmaarst]] ja [[sportlane]] (kiiruisutaja ja jalgrattur).

Ta lõpetas 1944 [[Tartu 2. Keskkool]]i ja 1951 silmaarstina [[TRÜ]].

Lahkus meie hulgast 9.märts 2026.

==Sportlasena==
Aastatel 1951 ja 1952 tuli ta kiiruisutamise mitmevõistluses ning 1950–1952 kaheksa korda üksikdistantsidel Eesti NSV meistriks.

Parandas 1951. aastal 17 korda Eesti NSV rekordit: 14 korda üksikaladel ja 3 korda suures mitmevõistluses.

Jalgratturina võitis ta Eesti NSV meistrivõistlustel maanteesõidus 1950 eraldistardist sõidus ning 1951 ja 1952 Dünamo naiskonnas pronksi.

==Sporditegelasena==
Ta on kuulunud Eesti NSV Jalgrattaspordi- ja Kiiruisutamisföderatsiooni presiidiumi.

==Silmaarstina==
Trofimova on töötanud silmaarstina [[Tartu silmakliinik]]us ja [[Tallinna Keskhaigla]] silmakliinikus, aga ka Belgias, Prantsusmaal ja Tuneesias.

==Teoseid==
* &quot;Nägemise hügieen&quot;. // [[Teadus ja tervis]]. Valgus. [[1967]]
* &quot;Sinu silmade tervis&quot;. Valgus. [[1994]]. ISBN 5440013695

==Tunnustus==
* [[Eesti NSV teeneline arst]] (1977)

{{JÄRJESTA:Trofimova, Ingeborg}}
[[Kategooria:Eesti oftalmoloogid]]
[[Kategooria:Eesti jalgratturid]]
[[Kategooria:Eesti kiiruisutajad]]
[[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1927]]</text>
      <sha1>4yu0jw466e346glhy7e2ndntnebt6rq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142977</id>
      <parentid>7142976</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:50:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7142977</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1403" sha1="2g50kj5pdormwrqjykhzprjilawhvcd" xml:space="preserve">'''Ingeborg Trofimova''' (aastani 1957 '''Ernstson''', sündinud [[17. august]]il [[1927]] [[Tartu]]s) on eesti endine [[silmaarst]] ja [[sportlane]] (kiiruisutaja ja jalgrattur).

Ta lõpetas 1944 [[Tartu 2. Keskkool]]i ja 1951 silmaarstina [[TRÜ]].

==Sportlasena==
Aastatel 1951 ja 1952 tuli ta kiiruisutamise mitmevõistluses ning 1950–1952 kaheksa korda üksikdistantsidel Eesti NSV meistriks.

Parandas 1951. aastal 17 korda Eesti NSV rekordit: 14 korda üksikaladel ja 3 korda suures mitmevõistluses.

Jalgratturina võitis ta Eesti NSV meistrivõistlustel maanteesõidus 1950 eraldistardist sõidus ning 1951 ja 1952 Dünamo naiskonnas pronksi.

==Sporditegelasena==
Ta on kuulunud Eesti NSV Jalgrattaspordi- ja Kiiruisutamisföderatsiooni presiidiumi.

==Silmaarstina==
Trofimova on töötanud silmaarstina [[Tartu silmakliinik]]us ja [[Tallinna Keskhaigla]] silmakliinikus, aga ka Belgias, Prantsusmaal ja Tuneesias.

==Teoseid==
* &quot;Nägemise hügieen&quot;. // [[Teadus ja tervis]]. Valgus. [[1967]]
* &quot;Sinu silmade tervis&quot;. Valgus. [[1994]]. ISBN 5440013695

==Tunnustus==
* [[Eesti NSV teeneline arst]] (1977)

{{JÄRJESTA:Trofimova, Ingeborg}}
[[Kategooria:Eesti oftalmoloogid]]
[[Kategooria:Eesti jalgratturid]]
[[Kategooria:Eesti kiiruisutajad]]
[[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1927]]</text>
      <sha1>2g50kj5pdormwrqjykhzprjilawhvcd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142978</id>
      <parentid>7142977</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:52:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7142978</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1438" sha1="606dtgvr267iuxizd3mexcn7wsgi8d8" xml:space="preserve">'''Ingeborg Trofimova''' (aastani 1957 '''Ernstson''', [[17. august]] [[1927]] [[Tartu]] – [[9. märts]] [[2026]]) oli eesti [[silmaarst]] ja [[sportlane]] (kiiruisutaja ja jalgrattur).

Ta lõpetas 1944 [[Tartu 2. Keskkool]]i ja 1951 silmaarstina [[TRÜ]].

==Sportlasena==
Aastatel 1951 ja 1952 tuli ta kiiruisutamise mitmevõistluses ning 1950–1952 kaheksa korda üksikdistantsidel Eesti NSV meistriks.

Parandas 1951. aastal 17 korda Eesti NSV rekordit: 14 korda üksikaladel ja 3 korda suures mitmevõistluses.

Jalgratturina võitis ta Eesti NSV meistrivõistlustel maanteesõidus 1950 eraldistardist sõidus ning 1951 ja 1952 Dünamo naiskonnas pronksi.

==Sporditegelasena==
Ta on kuulunud Eesti NSV Jalgrattaspordi- ja Kiiruisutamisföderatsiooni presiidiumi.

==Silmaarstina==
Trofimova on töötanud silmaarstina [[Tartu silmakliinik]]us ja [[Tallinna Keskhaigla]] silmakliinikus, aga ka Belgias, Prantsusmaal ja Tuneesias.

==Teoseid==
* &quot;Nägemise hügieen&quot;. // [[Teadus ja tervis]]. Valgus. [[1967]]
* &quot;Sinu silmade tervis&quot;. Valgus. [[1994]]. ISBN 5440013695

==Tunnustus==
* [[Eesti NSV teeneline arst]] (1977)

{{JÄRJESTA:Trofimova, Ingeborg}}
[[Kategooria:Eesti oftalmoloogid]]
[[Kategooria:Eesti jalgratturid]]
[[Kategooria:Eesti kiiruisutajad]]
[[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1927]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>606dtgvr267iuxizd3mexcn7wsgi8d8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dokumentalistika</title>
    <ns>0</ns>
    <id>532201</id>
    <revision>
      <id>7142713</id>
      <parentid>6957145</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T20:54:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Linnapp</username>
        <id>81296</id>
      </contributor>
      <comment>lisasin saksa keele definitsioonidesse</comment>
      <origin>7142713</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="48125" sha1="2e5rvklo08e3ootsjr6kxneakevzy16" xml:space="preserve"> {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=aprill}}
[[Fail:Chang_A_Drama_of_the_Wilderness_(1927).webm|pisi|Dokumentaalfilm [[Tai|Taist]] &quot;Chang A Drama of the Wilderness&quot; (1927), autorid [[Merian C. Cooper]] ja [[Ernest B. Schoedsack]]]]
'''Dokumentalistika''' ([[inglise keel]]es ''documentary'', [[prantsuse keel]]es ''documentaire'', [[Saksa keel|saksa keeles]] ''Dokumentarfilm'') on dokumentaalteoste ehk dokumentaariumide – [[dokumentaalfilm]]i, -seriaali, -foto, -kirjandusteose või -lavateose – loomine, tõsielu kujutamine kunsti- või meediateosena. Dokumentaalteoseid luuakse peamiselt filmikunsti ja fotograafia vahenditega. Selle kõrval esineb teatris dokumentaaldraama ja kirjanduses reisikirjade žanr, mida läänemaailmas samuti seostatakse dokumentalistikaga. 

Dokumentaalfilmiks nimetatakse näitlejateta, tõsielulisi sündmusi kujutavat filmi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=dokumentaalfilm&amp;F=M|pealkiri=Märksõna &quot;dokumentaalfilm&quot;|väljaanne=Eesti keele seletav sõnaraamat|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt; Levinud arusaama järgi on selles talletatud tegelik elu, materjal esindab n-ö objektiivset tõde ja puuduvad väljamõeldud elemendid. Dokumentaalfilmi vorm on kino algusaegadest alates palju muutunud. Šoti dokumentaalfilmipioneer, filmilavastaja [[John Grierson]], keda peetakse dokumentaalfilmi mõiste sõnastajaks, defineeris seda kui reaalsuse loomingulist käsitlust. Kommenteerides filmilavastaja [[Robert J. Flaherty]] varaseid antropoloogilisi filme (&quot;Nanook põhjast&quot; ja &quot;Moana&quot;), mis olid dokumenteerimise ja fiktsiooni segu, leidis ta, et dokumentaalfilmides esitatakse võrdselt kunsti ja fakte.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Peter Biesterfeld|url=https://www.videomaker.com/article/c06/18423-six-primary-styles-of-documentary-production|pealkiri=The six primary types of documentaries|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt;

Dokumentalistika teine laiem valdkond fotodokumentalistika on katustermin mitmekesisele operaatoritöö valikule. Muudest kunstifoto liikidest eristab seda terav fookus: päriselu hetk jäädvustatakse selleks, et edastada tähendusrikast sõnumit maailmas toimuva kohta. Võrreldes [[Fotoajakirjandus|fotoajakirjanduse]] (keskmes uudiste edastamine) või [[tänavafotograafia]]ga (keskmes huvitav hetk igapäevaelust) keskendub fotodokumentalistika tavaliselt päevakohasele küsimusele (või loole), millega suhestub fotode või fotosarja kaudu. Dokumentaalfotode loomisel võib olla ka sotsiaalseid eesmärke, näiteks juhtida ühiskonna tähelepanu olukordadele, mis (fotograafi nägemuse järgi) nõuavad kiiret parandamist.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/photography/documentary.htm|pealkiri=Documentary photography (1860–present)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt; 

== Ajalugu ==
Dokumentaalteoseid on loodud filmi ja foto algusaegadest saadik, üle paarisaja aasta. Seevastu nimetust &quot;dokumentalistika&quot; kasutatakse vaid alates filmi- ja fotograafia tõsieluliste teoste ilmumisest.{{lisa viide}}
=== Dokumentaalfilm ===
Dokumentalistika meetodid ja stiilid on ajaloo vältel määratult muutunud. Esialgu oli arengu tõukajaks vajadus edastada &quot;elu sellisena, nagu see on&quot;, takistuseks said aga tehnilised võimalused.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.dokfilm.ee/Missugused-on-praegused-trendid-dokumentalistikas|pealkiri=Missugused on praegused trendid dokumentalistikas|väljaanne=Dokfilm.ee|vaadatud=5. jaanuaril 2022|arhiivimisaeg=2018-12-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181231092321/http://www.dokfilm.ee/Missugused-on-praegused-trendid-dokumentalistikas|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 19. sajandi lõpus kasutati filmi lihtsate hetkede (nt paadi sildumise või rongi jaama jõudmise) jäädvustamiseks. Prantsuse filmipioneerid vennad [[Auguste ja Louis Lumière]] filmisid 1895. aastal mitu sellist filmi, millest enamiku kestus oli tehnoloogia piirangute tõttu vähem kui minut.{{lisa viide}} 

[[Poola]] kirjanik ja filmilooja [[Bolesław Matuszewski]] oli üks esimesi, kes dokumentaalfilmist kirjutas ja seda kirjutises &quot;Uus ajalooallikas&quot; (''Une nouvelle source de l'histoire. Création d'un dépot de cinématographie d'histoire'', 1898) ka määratleda püüdis.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Scott MacKenzie|pealkiri=Film manifestos and global cinema cultures: A critical anthology|aasta=2014|kirjastus=University of California Press|lehekülg=520|isbn=9780520957411}}&lt;/ref&gt; Dokumentaalfilmi termini väljamõtlejaks peetakse Šoti filmilavastajat John Griersonit,&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.globians.com/history-documentary-films/|pealkiri=History of documentary films|väljaanne=Globians Film Fest|aeg=6. juuni 2016|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt; kes kasutas seda 1926. aastal Robert Flaherty filmi &quot;Moana&quot; arvustuses.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Ann Curthoys, Marilyn Lake|pealkiri=Connected worlds: history in transnational perspective|aasta=2005|kirjastus=Australian National University Press|lehekülg=151|isbn=1920942440|url=https://books.google.ee/books?id=JE6YM8jcRucC&amp;pg=PA151&amp;dq=john+grierson+documentary+1926&amp;hl=en&amp;ei=5wkUTcb5OMq7hAeixPW2Dg&amp;sa=X&amp;oi=book_result&amp;ct=result&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=john%20grierson%20documentary%201926&amp;f=false}}&lt;/ref&gt;

20. sajandi alguses domineerisid dokumentalistikas reisi kirjeldavad filmid (neid nimetati vaatepildilisteks filmideks), mis andsid publikule võimaluse näha teisi kultuure kaamera[[objektiiv]]i kaudu. Tegu oli [[tummfilm|tummfilmidega]], seega tavaliselt juhatasid jutuvestjad filmi sisse ja jutustasid kohapeal kõnepuldist filmile peale. Sellised filmid ei olnud enam lühikesed klipid. Enamik oli umbes 80-minutised ja neid näidati kahelt 16&amp;nbsp;mm filmirullilt, kumbki kuni 300&amp;nbsp;m pikk. Tol ajal tehti ka palju biograafilisi dokumentaalfilme. Kõige suurem selliste filmide tootja oli Prantsuse filmitootja [[Pathé]].{{lisa viide}}

==== Kino kuldajastu (1920.–1940. aastad) ====
1920.–1940. aastaid nimetatakse filmi kuldajaks. Tol perioodil loodi mahukaid kinematograafilisi heli ja eriefektidega teoseid ning film läbis palju uuendusi. 
Dokumentaalfilmides võeti omaks [[romantism]], mille näiteks on dokumentaalfilmiklassika, Robert J. Flaherty lavastatud etnograafiline film &quot;[[Nanook põhjast]]&quot; (''Nanook of the North'', 1922). 1920. aastatel kujutati ka suurlinnaelu (nn linnasümfooniafilmid), selle valdkonna tähtsaimad näited on [[Walter Ruttmann|Walter Ruttmanni]] lavastatud &quot;[[Berliin, suurlinna sümfoonia]]&quot; (''Berlin: Die Sinfonie der Großstadt'', 1927) ja [[Dziga Vertov|Dziga Vertovi]] eksperimentaalne dokumentaalfilm &quot;Inimene filmikaameraga&quot; (''Человек с кино-аппаратом'', 1929).{{lisa viide}} 

1910. aastatel lisandus [[Ringvaade|ringvaate]] žanr. Ringvaateid näidati tavaliselt kinos enne põhifilmi. Venemaal tootis Dziga Vertov koos [[Jelizaveta Svilova]] ja [[Mihhail Kaufman]]iga 22-osalise ringvaate (Кино-Правда, tõlkes &quot;kinematograafiline tõde&quot;), mille keskmes oli &quot;filmis tõe kujutamine&quot; – Vertov uskus, et kaamerad on tõetruumad kui inimsilm. Maailmasõdade ajal lisandusid sõjasündmusi kujutavad ringvaated ja filmid, kuid näiteks lahingustseene ka lavastati: filmitegijad lasid stseenid pärast lahingute lõppu lavastada.{{lisa viide}}

==== Teisest maailmasõjast sajandi lõpuni ====
Enne [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algust ja terve [[Külm sõda|külma sõja]] õitses [[propagandafilm|propagandafilmide]] žanr. Propagandafilmid loodi publiku mingis kindlas vaatenurgas veenmiseks ning need valmisid sageli valitsuse tellimusel. Kõige tuntum propagandafilmi näide on [[Leni Riefenstahl|Leni Riefenstahli]] lavastatud &quot;[[Tahte triumf]]&quot; (''Triumph des Willens'', 1935), mille tellis [[Adolf Hitler]] [[Kolmas riik|Natsi-Saksamaa]] propageerimiseks. [[Kanada]] lõi propaganda tegemiseks filminõukogu, et toota [[Joseph Goebbels|Joseph Goebbelsi]] ja Natsi-Saksamaa loodud filmidele vastupropagandat. Ka [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Nõukogude Venemaa]] toetusid külma sõja ajal tugevalt propagandafilmidele.{{lisa viide}}

1950.–1960. aastaid iseloomustab kiire tehnikaareng, et see suudaks rahuldada filmitegijate kasvanud nõudmisi. Tehnoloogia areng muutis viisi, kuidas dokumentaalfilme filmiti. Ilma kindla stsenaariumita dokumentaalfilm, milles jäädvustatakse isiklikke ehedaid emotsioone, nn ''[[cinéma vérité]],'' ja film, kus tõde ja kunst sünnivad spontaanselt kaamera ees, nn ''[[direct cinema]],''&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Olev Remsu|url=http://filmidraamatehnika.blogspot.com/2005/03/viii-kasikiri-stsenaarium-ja-stsenarist.html|pealkiri=VIII Käsikiri, stsenaarium ja stsenarist. 1. Terminoloogiat|väljaanne=Olev Remsu filmidraamatehnika|aeg=27. märts 2004|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt; toetusid valgustusele, töökindlatele (portatiivsetele) kaameratele ja paremale helitehnoloogiale. Võttegrupi ja filmitava vahelise suhtluse maht sõltus režissööri soovist ja taotlusest ning kuna musta materjali filmimisel ei olnud kindlaid mahupiire, omandas monteerija filmi loomise juures nii kaaluka rolli, et võis saada kaasrežissööriks.{{lisa viide}}

==== Tänapäeval ====
[[Fail:Behind the scenes of The Invisible Class documentary film 01.jpg|pisi|Filmilavastaja [[Josh Hayes]] intervjueerimas Bostoni kodutut filmi &quot;Nähtamatu klass&quot; (''The Invisible Class'', 2020) jaoks]]
21. sajandil on tehnika arenenud nii kiiresti, et dokumentaalfilmikunst alles kompab võimalusi, mis sellega kaasnevad. Lugusid jutustatakse paljude filmikeele vahenditega.{{lisa viide}}

Tänapäevastes dokumentaalfilmides on võetud aluseks ''cinéma vérité'' ja kombineeritud seda narratiivsema stiiliga. Teemavaldkondade ulatus on lai, hõlmatakse suurt hulka teemasid, nagu poliitika filmis &quot;[[Fahrenheit 9/11]]&quot; (2004, lavastaja [[Michael Moore]]), religioon filmis &quot;[[Religulous]]&quot; (2008, lavastaja [[Larry Charles]]) ja keskkonnakaitse filmis &quot;[[Ebamugav tõde]]&quot; (''An Inconvenient Truth'', 2006, lavastaja [[Davis Guggenheim]]). Mängufilmidega võrreldes on dokumentaalfilmid odavamad toota ning pelutavad populaarsuse tõttu tuntud inimesi, mille tulemusena on muutunud väga tulusaks äriks. [[Netflix]]i voogedastusplatvormi ja tasuliste telekanalite kaudu jõuavad filmid suurema publikuni kui kunagi varem.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Arenenud on ka filmivaatajad, muutunud on nende arusaam filmikeelest ja ootused pakutavale. Märksõnad on &quot;intiimsus&quot;, &quot;mängulisus&quot; ja &quot;draama&quot;.{{lisa viide}}

=== Fotodokumentalistika ===
Fotodokumentalistika juured ulatuvad 19. sajandi algusse. Fotodokumentalistika juhtis algselt soov jäädvustada tähtsaid sündmusi, talletada reisikogemusi ja sõjasündmusi.{{lisa viide}} 

Briti fotograaf [[Philip Delamotte]] (1821–1989) oli esimeste fotograafide hulgas, kes kasutasid fotograafiat kaalukate sündmuste, näiteks [[Kristallpalee]] lammutamise ja uuesti ülesehitamise jäädvustamise vahendina pärast [[kalotüüpia]] leiutamist. [[Francis Frith]]i (1822–1898) jt fotograafid tegid firmadele, nagu [[London Stereoscope]] ja [[Photographic Co.]], tellimustöödena reisifotosid, et pakkuda publikule detailseid pilte kaugetest paikadest, kuulsatest inimestest ja olulistest sündmustest.{{lisa viide}} 

==== Sõjafotograafia esiletõus ====
[[Fail:Abraham Lincoln by Mathew Brady, 1860.tif|pisi|247x247px|Mathew Brady portree Abraham Lincolnist presidendikandidaadina (1860)]]
Sõjafotograafia teerajaja, briti fotograafi [[Roger Fenton]]i 1855. aastal [[Krimmi sõda|Krimmi sõjas]] pildistatud lahinguväljavaated ja inimhulgad olid mõjusad sõjakujutised. Fenton suundus [[Krimm]]i Briti valitsuse palvel ja kirjastuse [[Thomas Agnew &amp; Sons]] rahastusega, et aidata leevendada Suurbritannias lahvatanud skandaali: iga sõduri kohta, kelle olid tapnud venelased, oli surnud viis sõdurit haiguse tõttu. Valitsus pidi tõestama, et olukorda on parandatud. See on üks põhjuseid, miks Fentoni tehtud 360 fotol on tihti kujutatud korralikke laagristseene, varustust, ametlikke ohvitseride gruppe ja lahinguvälju kaua aega pärast võitlust, surnukehi on aga näha harva.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Ameerika Ühendriikide sõjafotograaf [[Mathew Brady]], kes oli juba välja andnud mahuka nimekate ameeriklaste fotokogumiku &quot;Suurepärased ameeriklased&quot; (''The Gallery of Illustrious Americans'', 1850), hakkas palkama fotograafide tiime, et jäädvustada ulatuslikult ja mitmekülgselt [[Ameerika Ühendriikide kodusõda]]. Selle tulemusena sündis tuhandeid fotosid, millel olid kajastatud mõlemad pooled.{{lisa viide}} 

Pärast kodusõja lõppu pöörasid fotodokumentalistid pilgu looduse poole. Näiteks Brady endine fotograaf [[Timothy H. O'Sullivan]] tegeles Ameerika Ühendriikide kaardistamata alade pildistamisega. 1860. aastate lõpus ja 1870. aastatel kõige kuulsama Ameerika läänepiirkonna fotograafi [[William Jackson]]i Yellowstone'i ekspeditsioonil tehtud fotodest koostati [[Kapitoolium (Washington)|Kapitooliumi]] saalides väljapanek, mis mõjutas seadusandjaid sedavõrd, et 1872. aastal loodi riigi esimene rahvuspark – [[Yellowstone'i rahvuspark|Yellowstone]]. Osa paiku, mis ekspeditsioonidel avastati, said nime nende avastajate ja ka fotograafide järgi.{{lisa viide}}

==== Sajandi lõpp ja sotsiaalfotodokumentalistika ====
[[Fail:Paul Martin - Boulogne Fisherman - 1974.50 - Cleveland Museum of Art.tif|pisi|251x251px|Paul Martini foto &quot;Bologna kalamehed&quot; (u 1897)]]
Samamoodi nagu Brady fotod aitasid näidata, milline sõda tegelikult on, hakati fotodokumentalistika abil kajastama vaeste ja privileegideta inimeste elu. Vaeseid peeti läbikukkunuteks ja neid toodi esile kui hoiatust, kuid fotodokumentalistika tekitas vaatajates nende vastu enam empaatiat. Selle abil suudeti detailselt ja ilustamata näidata, mida tähendavad agulis elamine ja kümnetunnised tööpäevad puuvillatehases või söekaevanduses täiskasvanule, aga ka vaid kaheksa- või üheksa-aastasele lapsele.{{lisa viide}}

1870. aastatel hakkas [[Iirimaa|Iiri]] filantroop ja lastekodude rajaja [[Thomas John Barnardo]] (1845–1905) lastekodude olukorrale tähelepanu tõmbamiseks fotograafiat kasutama. Ta lasi lastest teha kodusse saabumise ja sealt lahkumise ajal foto, mis pandi kaardile, mille taha trükiti kodude tööd tutvustav tekst. Kaarte müüdi ja koguti komplektidesse. Bernardo sai väga elavat vastukaja ning kogus kaartide müügiga raha toidu ja riiete jaoks. 1870. aastate lõpus andis Šoti fotograaf [[John Thomson]] koos ajakirjanik [[Adolphe Smith]]iga (1846–1924) välja raamatu &quot;[[Tänavaelu Londonis]]&quot; (''Street Life in London'', 1878). 36 fotot koondavas raamatus kirjeldati [[London]]i vaeste inimeste elu ja dokumenteeriti mitmesuguste elukutsete näiteid.{{lisa viide}}

1880. aastatel leiutati [[Hetkvõte|hetkvõttekaamera]], mille abil oli lihtsam materjali jäädvustada. Osa tollal valminud kogusid on senini säilinud ja annavad väärtuslikku teavet. Näiteks briti fotograaf [[Paul Martin (fotograaf)|Paul Martin]] (1864–1944), tänava- ja ööfotograafia teerajajaid, jäädvustas 1890. aastatel inimesi ja asju viisil, nagu inimene tänaval neid näha võib. Ta ei proovinud fotodega esile kutsuda reforme või väljendada mingit muud ideed peale ta huvi teiste inimeste vastu.{{lisa viide}}
[[Fail:Sleeping, homeless children - Jacob Riis.jpg|pisi|252x252px|Jacob Riisi foto &quot;Magavad kodutud lapsed&quot; (enne 1914. a)]]
Ameerika Ühendriikides vaatasid fotograafid läbi objektiivi ka teravaid sotsiaalprobleeme. New Yorgi ajakirjanik ja fotograaf, sotsiaalsete reformide eestvedaja [[Jacob Riis]] kirjutas slummide elust, propageeris paremaid elu-, õpi- ja töötingimusi ning lisas artiklite juurde ehedat fotomaterjali. Ta kasutas fotosid ka avalikes loengutes ja raamatuillustratsioonidena. Riisi kuulsaim teos on raamat &quot;Kuidas teine pool elab&quot; (''How The Other Half Lives''. ''Studies among the Tenements of New York'', 1890). Tema pingutused viisid uute lapstööjõu kasutamist piiravate seaduste vastuvõtmiseni, koolide varustatuse parandamiseni, mõnede trööstitumate slummide lammutamise ja uuendamiseni.{{lisa viide}}

Ameerika sotsioloog ja fotograaf [[Lewis Hine]] pildistas uue sajandi alguses Ameerikasse saabunud immigrante, kes töötasid tehastes väga halbades tingimustes ja elasid slummides. Ta pääses tööle riiklikku laste töökomiteesse (''National Child Labor Committee'', NCLC) ning reisis uurija/fotograafina näidates, kuidas töösturid kasutavaid noori odava raske töö tegemiseks ära. 1930. aastatel võeti osaliselt tema fotode mõjul vastu lapstööjõu piiramise seadus.{{lisa viide}}

1930. aastatel oli fotodokumentalistika teemadeks Ameerikas [[ülemaailmne majanduskriis]] ja põud ning nende tagajärjed: looduse vaesestumine, perede ja tööliste ränne uutesse elu- ja tööpaikadesse. Dokumentalistide tähelepanu keskpunkti tõusis ka poliitiline õhustik enne Teist maailmasõda. Tuntumaid Natsi-Saksamaa filmilavastajaid ja fotograafe on Leni Riefenstahl. Tema tähtteosed on filmid &quot;Tahte triumf&quot; (1934) ja &quot;[[Olympia]]&quot; (1936), samas oli ta mitme kinematograafilise võtte esmakasutaja. 1970. aastatel andis ta välja kaks raamatut, mis dokumenteerisid nuubia hõime Sudaanis.{{lisa viide}} 

==== Pressifotograafia võidukäik ====
19. ja 20. sajandi vahetust illustreerib pressifotograafia ja [[fotoajakirjandus]]e teke Ameerika Ühendriikides. Kuna riigis kehtestati kuni kümneaastaste laste koolikohustus, laienes lugemisoskusega täiskasvanute hulk, kuid senised ajalehed, kitsad veerud täidetud tiheda tekstiga, ei olnud neile eriti atraktiivsed. Ajalehtede omanikud mõistsid, et rohkete piltide abil illustreeritud uudised koos lihtsasti loetavate pealkirjade ja lühikeste lõikudega aitaksid lugejaskonda laiendada. 1880.–1890. aastateks suudeti lahendada ka tehnilised probleemid, mis tekkisid fotode paberile trükkimisel.{{lisa viide}} [[Fail:Barricades rue Saint-Maur. Avant l'attaque, 25 juin 1848. Après l’attaque, 26 juin 1848 (Original).jpg|pisi|237x237px|&quot;Barrikaadid Saint-Mauri tänaval&quot; (1848) on arvatavasti esimene dokumentaalfoto, millega illustreeriti ajalehelugu, see ilmus Prantsuse ajalehes [[L'Illustration]]]]1904. aastal asutati Suurbritannias [[Daily Mirror]], millest sai maailma esimene fotodega illustreeritud ajaleht. Järgnes rohke pildimaterjaliga mitmekesistatud ajalehtede ulatuslik edu. Ajalehed hakkasid palkama fotograafe ja ostsid fotosid pressifotoagentuuridelt, kelle juures olid uudiste kajastamiseks palgal palju fotograafe. Nende tööks oli olukorrast või inimesest ühe foto abil kokkuvõtte tegemine, seejuures oli kiirus olulisem kui tehniline kvaliteet. Enamik esimestest uudisfotodest olid portreed, aga koos tehnika ja materjali kvaliteedi paranemisega hakati tegema ka tegevusfotosid. Halbades valgusoludes kasutati [[välgupirn]]e. 1907. aastaks suudeti fotosid [[Telegraafside|telegraafi]] teel ka ühest ajalehest teise saata, eriti tähtsaid uudispilte suudeti jagada peaaegu sama kiiresti kui tekstuudiseid.{{lisa viide}}

Fotosid hakati trükis avaldama veelgi enam pärast seda, kui ilmuma hakkasid iganädalased pildiajakirjad, millega pandi alus fotoajakirjanduse sünnile. Pildiajakirjade laiem levik algas Saksamaal 1920. aastate keskel, kus riik oli maailma trükikunstikeskus ja eesrindlik kaamerate arendaja. Esimene pildiajakiri oli arvatavasti 1892. aastal asutatud [[Berliner Illustrirte Zeitung]]. Pildiajakirjas anti fotograafidele mitu lehekülge, et nad fotosarjade abil lugu jutustaksid ja teemat arendaksid. Sellised piltjutustused võimaldasid teemat palju avaramalt käsitleda kui üksikuudises, lisaks väljendada vaateid. Pildiajakirjade fotograafide töö meenutas trükiajakirjanike tööd, sest nad pidid looma sarju, millel oleks huvitav lugu, tugev algus ja lõpp. Sündmuste avatum ja avaram tõlgendamine eristabki fotoajakirjandust fotodokumentalistikast.{{lisa viide}} 

1930. ja 1940. aastatel ilmunud pildiajakirjad olid mõnes mõttes 19. sajandi [[stereoskoop|stereoskoobi]] slaidide kaasaegsed vasted. Need pakkusid tavainimesele parimas mõttes akent maailma – suursündmuste kajastust, võimalust piiluda kulisside taha, jagada kuulsate inimeste elust mõnda päeva, seejuures detailsemalt, kui lubasid ajalehtede pressifotod. Muidugi sisaldasid ajakirjad ka puhtalt meelelahutusmaterjali, nagu armsad loomafotod, kaadrid [[Hollywood]]i filmidest, fotod moetrendidest, samas võisid olla võimsad avaliku arvamuse kujundajad. Enamikus neist ilmus aeg-ajalt pikemaid lugusid sellistel teemadel nagu kehvas seisus elamud, reostus, puudust kannatavate inimeste abistamine jne. Autorite või ajakirjade veendumuste tõttu olid lood elavamad või huvitavamad kui neutraalsust taotlevates ajakirjandusväljaannetes, kuid sellega koos oli fotoajakirjanikel, ajakirjanikel ja toimetajatel suur vastutus: nad pidid olema väga hästi informeeritud ning esitama õigustatud argumente, mitte propagandat, sest tollased pildiajakirjad oli kõige veenvam visuaalne meedium enne televisiooni – kinoringvaated olid enamasti pealiskaudsed ja ununesid kiiresti.{{lisa viide}}

Pildiajakirjade autorid hakkasid ka väljaannete vahel liikuma, rikastades nõnda nende sisu. Näiteks [[Ungari]] päritolu juut, Berliner Illustrirte rivaali [[München Illustrierte Presse]]t juhtinud [[Stefan Lorant]] (1901–1997) lahkus natside survel 1930. aastate alguses Saksamaalt ja sai 1938. aastal briti pildiajakirja [[Picture Post]] esimeseks toimetajaks. Ta tõi koos fotograafide [[Kurt Hutton]]i (1893–1960), [[Felix Man]]i (1893–1985) jt Euroopa põgenikega Suurbritanniasse 35&amp;nbsp;mm kaamerate kasutamise ning Saksamaa pildiajakirjade ideed ja kujunduse. Nad täitsid Picture Posti (ja selle rivaali [[Weekly Illustrated]]i) tegevusfotode ja artiklitega, mis erinesid traditsiooniliste briti nädala(aja)kirjade, näiteks [[Tatler]]i või [[Illustrated London News]]i omadest nagu öö ja päev. Ameerika Ühendriikides andsid Euroopa fotograafidest immigrandid, nagu [[Alfred Eisenstaedt]] (1898–1995) ja [[Robert Capa]] (1913–1954), väljapaistva panuse ajakirjas [[Life]]. Suurbritannias oli Life'i tuntuim fotoajakirjanik [[Larry Burrows]] (1926–1971).{{lisa viide}}

1930. aastatel levis uus ajakirjandusžanr üle kogu Euroopa ja Ameerika. Tollaste tuntumate fotoajakirjanike seas olid näiteks

* [[Erich Salomon]] (1886–1944) oli Saksa pildiajakirja Berliner Illustrirte Zeitungi fotograaf, kes suutis maailmasõja lävel Berliinis, [[Pariis|Pariisis]], [[Viin|Viinis]] ja [[Rooma|Roomas]] toimuvatel konverentsidel, kus poliitikud lootsid ähvardavat konflikti ära hoida, sisse sulanduda ning jätta isegi tuntud poliitiku mulje, tehes samas aga pooleldi peidetud kaameraga siseruumivalgusega fotosid. Ta töötas märkamatult, välguta ja suitsuta, mille tõttu fotograafe tavaliselt tõrjuti. Salomoni sarjad edastasid üldist atmosfääri ja näitasid, milline oli osavõtjate meeleolu puhkehetkedel. Ajakirjalugejate jaoks tekitas see uudne poliitiline kajastus vahetu kui kohapeal viibimise tunde. Salomon suri 1944. aastal [[Auschwitzi koonduslaager|Auschwitzi koonduslaagris]].{{lisa viide}}
[[Fail:Mother tennis2.jpg|pisi|251x251px|Henri Cartier-Bressoni foto &quot;Ema tennist mängimas&quot; (1950)]]
* [[Henri Cartier-Bresson]] (1908–2004) oli Prantsuse fotograaf, kes oli tuntud varjatud kaameraga inimeste pildistamise poolest. Ta oli pigem mööduva sündmuse jälgija kui sotsiaalsete muutuste esilekutsuja või uudistereporter. Ta dokumenteeris rangelt distantsi hoides tavalisi inimesi soojuse ja huumoriga erilise intensiivsuse hetkedel. Cartier-Bressoni fotosid kasutati tuntumates ajakirjades ja paljudes raamatutes rohkem kui 60 aastat. 1947. aastal asutas ta koos fotograafide Robert Capa, [[Georges Rodger]]i (1908‒1995) ja [[David Seymour]]iga (1911–1956) fotoagentuuri [[Magnum Photos|Magnum]], mis hakkas fotosid väljaannetele müüma. Nüüdseks on see kujunenud maailma üheks tuntumaks fotoajakirjanduslikuks agentuuriks.{{lisa viide}}
* [[Bill Brandt]] (1904–1983) oli üks Suurbritannia esimesi väljapaistvaid fotograafe, kes töötas 1930. aastate lõpus fotoajakirjanikuna. Ta pildistas [[Inglismaa]] tööstuslikku põhjaosa, mis kujutas teravat kontrasti ühiskonna rikkamatest kihtidest tehtud fotodega. Ta tegeles ka [[Pitoreskne fotograafia|pitoreskse fotograafiaga]], näiteks lõi äärelinna elu kujutavad lavastatud fotosarjad. Hiljem keskendus ta maastikele ja raamatutele, mis koosnesid originaalsetest eksperimentaalfotodest, nagu moonutatud fotod inimese vormist. Tema tuntumad fotoraamatud on &quot;Inglased kodus&quot; (''The English at Home'', 1936) ja &quot;Öö Londonis&quot; (''A Night in London'', 1938).{{lisa viide}}

==== 20. sajandi teine pool ja fotomanipulatsioon ====
Teise maailmasõja aastatel töötas enamik fotoajakirjanikke [[Luure Keskagentuur|USA Luure Keskagentuurile]] ja [[Secret Intelligence Service|Suurbritannia luureteenistusele]] või õhujõu või sõjaväe fotograafiaüksustes, näiteks [[Briti Armee Filmi- ja Fotograafiaüksus|Briti Armee Filmi- ja Fotograafiaüksuses]] (tegi rünnakutest 137 000 dokumentaalfotot) ja [[Saksa Propagandagrupp|Saksamaa Propagandagrupis]]. Tuntumaid sõjafotograafe oli Robert Capa, kes püüdis kujutada sõja tühisust. Nagu paljud sõjafotograafid hukkusid Capa ja David Seymour sõjategevuse tõttu – Capa 1950. aastatel [[Vietnam]]is ja Seymour [[Egiptus]]es.{{lisa viide}}

Vaatamata paberipuudusele õitsesid pildiajakirjad Teise maailmasõja ajal ning neil oli tohutu staatus. 1950. aastateks hakkas aga Picture Post lugejaid kaotama. Hääbumist ei takistanud ka kõige uudsem mitme värvilise lehekülgede kasutamine ja 1957. aastal ajakiri suleti. Weekly Illustrated lõpetas ilmumise 1958. aastal ja Look 1971. aastal. Life ilmus algses iganädalases vormis aastani 1972. Pildiajakirjad ja traditsioonilised reklaamifirmad tõrjus välja televisioon, sest selle kaudu sai uudiseid ja arvamuslugusid edastada kiiremini ja universaalsemalt. 1970. aastateks oli fotoajakirjandus mõju kaotanud, kuigi seda kasutati enam sellistes ajakirjades nagu [[Stern]] Saksamaal, [[Paris Match]] Prantsusmaal ning paljudes kütusetööstuse firmade ajakirjades.{{lisa viide}}

20. sajandi teist poolt ilmestab katsetamine fotomanipulatsiooniga. Viis, kuidas maailma dokumentaalfotode kaudu kujutatakse, on mingil määral alati moonutatud, objektiivsus ja aus kujutamine on vaid ideaalid. Varustuse ja materjalide kvaliteedi paranemine andis fotograafidele suurema vabaduse otsustada, mida ja millal pildistada. Kui teoseid hakati meedias välja andma, lisandusid fotograafi esimesele valikule järgmised: milliseid fotosid kasutada ja milliseid mitte, kuidas trükitud fotod omavahel suhestuvad.{{lisa viide}} 

Pooltooni [[reproduktsioon]]i mõjul suurenes publik veelgi, fotodokumentalistika muutus mõjuvõimsaks ja viis soovini avarduvate võimalustega manipuleerida. Fotograafid hakkasid seda tegema pildistatavaid poseerima pannes ning vaatenurka, valgust ja ajahetke valides, toimetajad aga tulemuste vahel valides ning nende jaoks sobivat esitlust välja mõeldes. Manipulatsiooni piire kompas 19. sajandi lõpus juba lastekodude asutaja Thomas John Barnardo, kes lasi teha lastest enne-ja-pärast-fotosid, riietas lapsed sageli kaltsudesse, et taaselustada nende trööstitut olukord ja luua hilisema pildiga tugev kontrast.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Ameerika Ühendriikide asutuse Works Progress Administrationi fotograafi [[Arthur Rothstein]]i (1915–1985) kritiseeriti selle eest, et ta oli enne foto tegemist nihutanud kaadris olevat lehma pealuud mõne meetri selleks, et tekiks tugevam kompositsioon.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.alteredimagesbdc.org/rothstien|pealkiri=South Dakota badlands, United States. 1936. Photo by Arthur Rothstein / Works Progress Administration|väljaanne=Bronx Documentary Center|vaadatud=6. jaanuaril 2022|arhiivimisaeg=2022-01-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220106140948/http://www.alteredimagesbdc.org/rothstien|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Ometi ei moonutanud kumbki neist näidatavas olukorras valitsevat üldisemat tõde, vaid edastasid seda visuaalselt tugevamal viisil.{{lisa viide}}

Teisest küljest on pildiajakirjade algusaegadest peale olnud kombeks koguda prominentsetest inimestest fotosid, kus nad näevad välja enesekindlad, löödud, agressiivsed, rumalad vm. Sellised fotod tuuakse esile kui pressiportreed, mis sobitub tolle aja meeleoluga, kus inimest armastatakse või vihatakse. Selliselgi juhul võib toimetaja valida valikust foto, mille ta tavapärases olukorras kõrvale jätaks, lisab pealkirja ja seletava teksti ning annab seega sellele tugeva tähenduse. Selliste valiku- ja materjalimängude mõjul hakati viimaks mõistma, millist kajastust võib pakkuda fotograafia. Näiteks võisid demonstratsioonid muutuda vägivaldseks, kui märgati tegutsemas kutselisi fotograafe või televisiooni võttegruppi. 1960. aastatest pärineb äärmuslik näide, kus avaliku hukkamisega viivitati 12 tundi, sest õhtune valgus oli liiga kehv, et meediaesindajad saaksid fotosid teha.{{lisa viide}}

====Lähiminevikus====

Modernistlike kunstnike hulka, kes on teinud märkimisväärseid dokumentaalfotosid, kuuluvad [[Diane Arbus]], kelle mustvalged fotod eripärastest ja marginaalsetest inimestest New Yorgis on kunstikriitikute seas vastuolulisi tundeid tekitanud. Oma koht on siin tüpoloogiaid loonud [[Bernd Becher|Bernd Becheril]] (1931–2007) ja [[Hilla Becher]]&lt;nowiki/&gt;il (1934–2015), kes tegid taksonoomia formaadis käsitlusi kaduvatest tööstuslikest objektidest (veetornid jm); [[Garry Winogrand]] (1928–1984), kes käsitles tänavaid teatrina ja [[Lee Friedlander]] (sündinud 1934), kes keskendus Ameerika kultuurilise maastiku keerulistele visuaalsetele struktuuridele (peegeldused, pildipinna koormatud ülesehitus jmt); [[William Eggleston]] (sündinud 1939), kes hakkas esimeste seas tegelema värvifotodokumentalistikaga, mille aines oli ammutatud igapäevasest olmest jpt.{{lisa viide}} 

==== Tänapäeval ====
[[Fail:Netphen Kronprinzenstr 25 Bild-4.jpg|pisi|Bernd ja Hilla Becheri foto sarjast &quot;Framework Houses&quot;. Pildistatud on põhjaliku uuenduskuuri läbinud maja, mis varem oli väsinud ilmega puitmaja (2014)]]
[[Postmodernism|Postmodernistlikus]] kunstis on 1960. aastatest alates nähtud dokumentaaloperaatoritöö haarde laienemist: teemade valik üha avardub, jäädvustatakse näiteks [[Globaliseerumine|globaliseerumist]], muutuvaid moraalseid arvamusi ja suurenevat [[Segregatsioon|sotsiaalset kihistumist]]. Postmodernset dokumentalistikat tuleb eristada modernsest. Kui modernne fotodokumentalistika keskendus sotsiaalse sisu kõrval või isegi selle arvelt vormiga koketeerimisele (fotojadad, taksonoomiad ja tüpoloogiad), siis postmodernne dokumentaalfoto on suunatud tihti ühiskondlikule kriitikale.{{lisa viide}} 

[[Robert Adams (fotograaf)|Robert Adams]] (sündinud 1937), kes tõi esiplaanile pooleldi kultuurmaastiku ja kes on tuntud eelkõige näitusega &quot;Uued topograafiad: fotod inimese muudetud maastikust&quot; (''New Topographics: Photographs of a Man-Altered Landscape'', 1975); Lewis Balts &quot;Park City&quot; jm. Varajase postmodernse dokumentalistika autorite hulka kuulub ka [[Nan Goldin]], kelle panus tänapäevasesse kunsti hõlmab dokumentaalfotode sarju vähemusgruppidest, narkosõltlastest ja [[feminism]]ist.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

'''Kriitiline fotodokumentalistika''' 

Kõige kaasaegsemateks kriitilisteks dokumentalistideks on aga Michael [[:en:Michael_Moore|Moore]] filmimaailmas ja Allan Sekula fotograafias. Kui Moore kasutab oma filmides tihti sekkuvat meetodit intervjuude tegemisel jmt. siis Allan Sekula on parim näide intellektuaalse kunstniku loomusest. Õppinud Herbert Marcuse käe all kriitilisi ühiskonnateooriaid, asus ka Sekula ise 1980. aastate lõpus pildilis-tekstiliselt uurima hiliskapitalistlikku ühiskonda, selle seaduspärasusi nii nende nähtavates kui varjatud aspektides. Neoliberaalses ühiskonnas püütakse dokumentalistika kriitilist potentsiaali tühistada ja redefineerida dokumentalistikat kui pelgalt sotsiaalsete probleemide teatava &quot;ilu&quot; näitamist. Selle on omakorda iroonilise vaatluse alla võtnud tänapäeva mõjukaim &quot;banaalse dokumentalistika&quot; esindaja Martin Parr (sündinud 1952), kes uurib konsumerismi (''The Cost of Living'', 1989), abielutüdimust (''Small World'', 1995), elatustaset (''Signs of the Times'', 1992) jm.{{lisa viide}} 

== Teemakäsitlusvõtteid ==
=== Filmis ===
Dokumentaalfilmides kombineeritakse tavaliselt mitut teemakäsitlusvõtet ning varieerub ka nende käsitlemise ulatus, nii et võib olla keeruline määratleda, milline meetod või lähenemisviis on konkreetses filmis ülekaalus. Kõige üldisemalt võttes on käsitlusmeetodeid kuus:&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

* '''Kirjeldav meetod''' – kirjeldamise kaudu soovitatakse seletada sündmusi, teemasid, eluviise, maailmu, eksootilisi keskkondi jm, millest vähe teatakse. Kirjeldavate dokumentaalfilmide loomiseks tehakse mahukalt eeltööd. Kirjeldamiseks kasutatakse intervjuusid, illustratiivseid visuaale, sidumist päevakajaliste teemadega, graafilisi elemente, fotomaterjali ning kaadritagust (kirjeldavat) jutustajat. Käsikirjaline jutustus ühendab loo elemendid ja tihtipeale avab teesi või argumenti. Tegemist on tuntuima dokumentaalfilmi teemakäsitlusvõttega. Seda kasutati Ameerika Ühendriikide propagandafilmide sarjas &quot;Miks me võitleme&quot; (''Why We Fight'', 1942–1945, režissöörid [[Frank Capra]] ja [[Anatole Litvak]]), kus selgitati riigi osalemist Teises maailmasõjas.{{lisa viide}}
* '''Jälgiv meetod''' – jälgimise korral püüab filmitegija vältida sekkumist filmitavasse ja püüdleb eheda realismi poole. Võtet hakati enam kasutama 1960.–1970. aastatel, kui tehnika arenes piisavalt, et selle mõõtmed vähenesid ja käsitsemine oli kergem, mille tõttu polnud tarvidust filmimiseks enam nii suurt meeskonda kasutada. Jälgivat võtet kasutatakse ''cinéma vérité''&lt;nowiki/&gt;'s ja ''direct cinema''&lt;nowiki/&gt;'s ning seda on teistest võtetest enim analüüsitud. Seda on kasutatud näiteks [[Frederick Wiseman]]i lavastatud filmis &quot;Keskkool&quot; (''High School'', 1968), kus jälgitakse ühe [[Philadelphia]] keskkooli argipäeva.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Barry Grant|url=https://www.loc.gov/static/programs/national-film-preservation-board/documents/high_school.pdf|pealkiri=High School|väljaanne=National Film Registry|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt;
* '''Osavõttev meetod''' – filmitegija suhestub aktiivselt materjaliga ning filmitegija ja subjekti kohtumine salvestatakse. Osavõtvat võtet kasutades püüeldakse vahetuse poole ja kujutatakse sageli filmitegija vaatenurka. Selle näiteks on [[Morgan Spurlock]]i film &quot;Ülisuur mina&quot; (''Super Size Me'', 2004), kus lavastaja kujutab enda näitel rämpstoidu kahjulikkust tervisele.{{lisa viide}}
* '''Refleksiivne meetod''' (enesekohane meetod) – sellise võttega provotseeritakse publikut mõtisklema dokumentalistika autentsusele üldisemalt. Refleksiivsetes filmides vaidlustatakse eeldusi ja ootusi, mis filmist endast lähtudes võivad tekkida. Seda võtet kasutatakse palju võltsdokumentaalfilmis ehk ''mockumentary''&lt;nowiki/&gt;'s. [[William Karel]]i filmi &quot;Kuu tagakülg&quot; (''Dark Side of the Moon'', 2002) aluseks on vandenõuteooria, et ameeriklased pole tegelikult [[Kuu|Kuul]] käinud, filmimaterjal on lavastaja [[Stanley Kubrick|Stanley Kubricku]] abil filmitud ning seda toetab rohke dokumentaalmaterjal. See võltsdokumentaalfilm on nii veenev, et vandenõuteoreetikud hakkasid seda argumenteerimiseks kasutama.{{lisa viide}}
* '''Etenduslik meetod''' (performatiivne meetod) – vastupidine jälgivale võttele, filmis rõhutatakse filmitegija seotust subjektiga. Filmitegija näitab suuremat poliitilist või ajaloolist reaalsust enda kogemuse akna kaudu. Selle asemel et toetuda kirjeldavale lähenemisele, veenmise retoorikale, saab temast isiklik teejuht, kes näitab asju nii, nagu need on. Heaks näiteks on 1980. aastate [[New York|New Yorgi]] ''[[Drag (riietus)|drag]]''-ballide kultuuri portreteeriv film &quot;Paris põleb&quot; (''Paris is Burning'', 1991), mille autor [[Jennie Livingston]] on öelnud: &quot;Seda filmi peaksid nägema kõik, olgu nad geid või mitte. See räägib sellest, kuidas meedia mõjutab meid kõiki, kuidas me pingutame meedias loodud eelduste täitmiseks näiteks Vogue'i modellide välimuse poole püüeldes või uhket autot ostes. Ja see räägib ellujäämisest. See räägib inimestest, kes põrkuvad paljude eelarvamustega ning on õppinud nupukalt, väärikalt ja suure energiaga toime tulema.&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Barry Koltnow|url=http://articles.orlandosentinel.com/1991-09-04/lifestyle/9109010113_1_jennie-livingston-paris-is-burning-film|pealkiri=Director says Paris isn't just dance film: Livingston wants people to look at Paris is Burning with and open mind and understanding heart|väljaanne=Orlando Sentinel|aeg=4. september 1991|vaadatud=5. jaanuaril 2022|arhiivimisaeg=2014-12-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141205212415/http://articles.orlandosentinel.com/1991-09-04/lifestyle/9109010113_1_jennie-livingston-paris-is-burning-film|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* '''Poeetiline meetod''' – isepärase stiili ja rütmi kaudu pööratakse tähelepanu tunnete ja ideede väljendamisele, esiplaanil on mulje või tundmuse loomine, mitte idee argumenteerimine. Näiteks lühifilmis &quot;Vihm&quot; (''Regen'', 1929) kujutavad [[Mannus Franken]] ja [[Joris Ivens]] seda, kuidas vihmasadu [[Amsterdam]]i looritab.{{lisa viide}}

=== Fotograafias ===
Fotodokumentalistika on samavõrd laiaulatuslik kui erinevad reaalsused, mida see esitleda püüab.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Seega võib küll nimetada suuremaid fotodokumentalistika teemavaldkondi, kuid need hõlmavad sellest vaid väikese osa. Peamised teemad:&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

* '''Sotsiaalkriitiline fotograafia''' – häbiväärsed, diskrimineerivad või kahjulikud töö- või elamistingimused, terviseprobleemid või -skandaalid, keskkonnaprobleemid, inimõiguste rikkumine jm probleemid. Näiteks Ameerika fotoajakirjanik [[Lewis Hine]] kujutas fotodel lapstööjõu töötingimusi [[Lääne-Virginia]]s, [[Põhja-Carolina]]s, [[New Jersey osariik|New Jersey osariigis]] ja mujal, mille tulemusena muudeti riigis lastekaitseseadusi.{{lisa viide}}
* '''Sõja- ja konfliktifotograafia''' – sihiks on sõjasündmuste ja -ohvrite kujutamine. Näiteks tunnustatud Briti fotoajakirjanik ja fotograaf [[Don McCullin]]i on portreteerinud sõjaohvreid [[Aafrika]]s, [[Beirut]]is ja [[Palestiina Riik|Palestiinas]].{{lisa viide}}
* '''Fotožurnalistika''' – peamiselt väljaannetele tehtav dok ja lavastusfotograafia nn – ''editorial style.'' Seevastu paljud fotoagentuurid, näiteks Magnum, täiendavad järjest uute fotodega oma pildipanku, mida ajakirjandus saab kasutada.
* '''Humanistlik fotograafia''' – (''ingl concerned photography'') fototegevus, mille sihiks on eluslooduse ja keskkonna probleemidele tähelepanu juhtimine. 

Kindlalt kategoriseerimata on aga näiteks [[Walker Evans]]i depressiooniajastu maapiirkonna portreed, [[Hans Namuth]]i fotosari [[Jackson Pollock]]i [[tegevusmaal]]idest, [[Eugène Atget]]' koostatud mahukas fotokogu kaduvast [[Pariis]]i arhitektuurist, Prantsuse fotograafi [[Brassaï]] fotod Pariisi ööelust, [[Charles Sheeler]]i fotod [[River Rouge]]'i autotehasest ning [[Roman Vishniac]]i kroonika juutide kultuurist Kesk- ja Ida-Euroopas enne [[holokaust]]i. Samuti võib mainida holokausti kunsti, mille hulka kuuluvad [[Margaret Bourke-White|Margaret Bourke-White'i]] [[Buchenwaldi koonduslaager|Buchenwaldis]] tehtud mõjuvad dokumentaalfotod.{{lisa viide}} 

== Tuntud dokumentaliste ==
===Dokumentaalfilmirežissööre===
* Walter Ruttmann (1887–1941) – &quot;Berliin, suurlinna sümfoonia&quot; (''Berlin: Die Sinfonie der Großstadt'', 1927)
* [[László Moholy-Nagy]] (1895–1946) – &quot;[[Valguse mäng: must, valge, hall]]&quot; (''Ein Lichtspiel: schwarz weiss grau'', 1930)
* Joris Ivens (1898–1989) – &quot;Vihm&quot; (''Regen'', 1929)
* [[Pare Lorentz]] (1905–1992) – &quot;[[Ader, mis tegi tasandikud katki]]&quot; (''The Plow That Broke the Plains'', 1936)
* [[Francis Thompson]] (1908–2003) –&quot;[[N.Y., N.Y.]]&quot; (1957)
* [[Jean Rouch]] (1917–2004) – &quot;[[Ühe suve kroonika]]&quot; (''Chronique d'un été'', 1960)
* [[Chris Marker]] (1921–2012) – &quot;[[Päikeseta]]&quot; (''Sans Soleil'', ka ''Sunless'', 1983)
* [[Alain Resnais]] (1922–2014) – &quot;[[Öö ja udu]]&quot; (''Nuit et brouillard'', 1956)
* [[Robert Gardner]] (1925–2014) – &quot;[[Õndsuse mets]]&quot; (''Forest of Bliss'', 1986)
* [[D. A. Pennebaker]] (1925–2019) – &quot;[[Ära vaata tagasi]]&quot; (''Dont Look Back'', 1967)
* [[Albert Maysles]] (1926–2015) ja [[David Maysles]] (1931–1987) – &quot;[[Müügimehed]]&quot; (''Salesmen'', 1969)
* Frederick Wiseman (sündinud 1930) – &quot;Keskkool&quot; (''High School'', 1968) ja &quot;Sotsiaalmajad&quot; (''Public Housing'', 1997)
* [[Godfrey Reggio]] (sündinud 1940) – &quot;[[Koyaanisqatsi]]&quot; (1982)
* [[Ross McElwee]] (sündinud 1947) – &quot;[[Shermani marss]]&quot; (''Sherman's March: A Meditation on the Possibility of Romantic Love In the South During an Era of Nuclear Weapons Proliferation'', 1986)
* [[Rob Reiner]] (sündinud 1947) – &quot;[[See on Spinal Tap]]&quot; (''This Is Spın̈al Tap: A Rockumentary by Martin Di Bergi'', 1985)
* [[Nick Broomfield]] (sündinud 1948) – &quot;[[Kurt ja Courtney]]&quot; (''Kurt and Courtney'', 1998) ja &quot;[[Sünge magaja lood]]&quot; (''Tales of the Grim Sleeper'', 2014)
* [[Péter Forgács]] (sündinud 1950) – &quot;[[Doonau väljaränne]]&quot; (''Danube Exodus'', 1999)
* [[Ken Burns]] (sündinud 1953) – &quot;Mark Twain&quot; (2001) ja &quot;[[Tühermaa]]&quot; (''The Dust Bowl'', 2012)
* [[Marlon Riggs]] (1957–1994) – &quot;[[Lahti seotud keeled]]&quot; (''Tongues Untied'', 1989)
* Jenny Livingston (sündinud 1962) – &quot;Paris põleb&quot; (''Paris Is Burning'', 1991)
* Morgan Spurlock (sündinud 1970) – &quot;[[Ülisuur mina]]&quot; (''Super Size Me'', 2004)
* [[Amanda Wilder]] – &quot;[[Elevandile lähenemine]]&quot; (''Approaching the Elephant'', 2014)&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt;
* Michael Moore - &quot;9/11&quot; (2000)
* Lars von Trier - &quot;Idoterna&quot; (&quot;Idioodid&quot;)
* Andres Sööt &quot;Jaanipäev&quot; (1978), Johannes Hindist (1989)
* Peeter Tooming &quot;Valuvesi&quot; (1990)
* Marko Raat &quot;Esteetilistel põhjustel&quot; (2000)

===Fotodokumentaliste===
*Roger Fenton (1819–1869) – sõjafotograafia teerajaja
*Mathew Brady (1822–1896) – üks esimesi Ameerika Ühendriikide fotograafe, tuntud Ameerika Ühendriikide kodusõja jäädvustamise poolest
*John Thomson (1837–1921) – sotsiaalfotograafia teerajajaid, oli esimesi Kaug-Ida eluolu jäädvustanud fotograafe, tuntuim fotosari &quot;Tänavaelu Londonis&quot; (''Street Life in London'', 1877, koos ajakirjanik Adolphe Smithiga)
*Timothy H. O'Sullivan (1840–1882) – tuntud Ameerika Ühendriikide lääneosa metsiku looduse ja kodusõja sündmuste jäädvustajana
*William Jackson (1843–1942) – mõjukas maastikufotograaf, kes jäädvustas Ameerika Ühendriikide lääneosa, [[Wyoming]]i ja Yellowstone'i piirkonda
*Jacob Riis (1849–1914) – tuntud teedrajava New Yorgi agulites tehtud sotsiaaldokumentalistika poolest, tuntuim on sari &quot;Kuidas teine pool elab&quot; (''How The Other Half Lives. Studies among the Tenements of New York'', 1890)
*Eugène Atget (1857–1927) – tunnustatud eeskätt fotoarhiivi eest, kuhu kuuluvad Pariisi hoonetest ja tänavatest tehtud fotod
*Lewis Hine (1874–1940) – uuendusmeelne ajakirjanik ja fotograaf, kes kujutas fotodel lapstööjõu töötingimusi Lääne-Virginias, Põhja-Carolinas, New Jerseys ja mujal
*Charles Sheeler (1883–1965) – [[täpsusmaalija]] ja kommertsfotograaf, kelle tööde keskmes oli tehnoloogia ja masinad, ta on tuntud ka ettevõtte [[Ford Motor]] autotehase pildistamise eest [[Michigan]]is
*Roman Vishniac (1897–1990) – juudi päritolu Ameerika fotograaf, kes kataloogis juutide elu Kesk- ja Ida-Euroopas enne Teist maailmasõda
*Walker Evans (1903–1975) ja [[Dorothea Lange]] (1895–1965) – fotoajakirjanikud, kes on tuntud ülemaailmse majanduskriisi mõjude tõttu kannatanud üksikisikutest ja peredest tehtud portreefotode poolest
*Ansel Adams (1902–1984) – maastikufotograaf, ''poeetilise realismi esindaja,'' kes kujutas Ameerika lääneosa metsikut loodust
*[[Ken Domon]] (1909–1990) – tuntuim 20. sajandi [[Jaapan]]i fotograaf, keda tuntakse eelkõige [[Hiroshima]] aatomipommi plahvatuses ellu jäänutest tehtud fotode ja söekaevanduse kommuunis valitseva laste vaesusest tehtud fotode eest [[Kyūshū|Kyushus]]
*Hans Namuth (1915–1990) – kuulus fotosarjade poolest sellistest kunstnikest nagu Jackson Pollock, [[Stuart Davis]], [[Andy Warhol]], [[George Segal (kunstnik)|George Segal]], [[Roy Lichtenstein]], [[Richard Serra]] jt
*Eric [[Eric Soovere|Soovere]] (1916–2008) eesti rahvusest USA-s elanud dokumentalist, kes jäädvustas kujundlikus keeles eestlaste põgenemist 1944.aastal
*Donald [[Donald Koppel|Koppel]] (1919–2005) eesti rahvusest USA-sse emigreerunud sõjafotograaf, kes pildistas pommitamisjärgset Narvat
*Diane Arbus (1923–1971) – tuntud marginaliseeritud inimestest tehtud fotode poolest
*[[Robert Frank]] (1924–2019) – fotodokumentalist ja -filmitegija, keda teatakse eelkõige raamatu &quot;Ameeriklased&quot; (''Americans'', 1959) tõttu
*Lee Friedlander (sündinud 1934) – Ameerika dokumentalist, tuntud urbanistlike sotsiaalmaastikega
*Garry Winogrand (1928–1984) – USA fotodokumentalist ja tänavafotograaf, kes käsitles linnaruumi eeskätt teatrialavana
*Henri Cartier-Bresson (1908–2004) prantsuse legendaarne dokumentalist, ''otsustava hetke'' (decisive moment) printsiibi looja
*[[Larry Burrows]] (1926–1971) – ajakirja [[Life]] fotoajakirjanik, kes fotografeeris üheksa aastat [[Vietnami sõda|Vietnami sõja]] ajal toimunut
*Don McCullin (sündinud 1935) – fotoajakirjanik, hinnatud sõjapiirkondades asuvate inimeste ja linnaelu kujutamise poolest
*[[Steve McCurry]] (sündinud 1950) – ajakirja [[National Geographic]] fotograaf, kelle tuntuim teos on &quot;Afgaani tüdruk – põgenik Nõukogude Liidu invasiooni eest&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Birgit Püve|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/58771048/national-geographicu-afgaani-tudruk-jouab-eestisse|pealkiri=National Geographicu &quot;Afgaani tüdruk&quot; jõuab Eestisse|väljaanne=Eesti Ekspress|aeg=1. oktoober 2011|vaadatud=10. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt; (''Afghan Girl'', 1984)
*Nan Goldin (sündinud 1953) – feministist fotograaf, kes on tunnustatud oma teedrajava töö eest sotsiaalsete vähemuste (eelkõige [[LGBT]]) seas, tuntuim teos on näitus &quot;Seksuaalsõltuvuse ballaad&quot; (''The Ballad of Sexual Dependency'', 1986)
*Robert Capa (Endre Ernő Friedmann, 1913–1954) – legendaarne sõjafotograaf, kes jäädvustas Normandia operatsioone jpm
*Ed Ruscha (sündinud 1937) Kontseptuaalne dokumentaalfotograaf, kelle &quot;Twenty Six Gasoline Stations&quot; (1963) kuuluvad kontseptuaalse kunsti klassikasse
*[[Nadav Kander]] (sündinud 1961) – maastiku- ja portreefotograaf, tuntud ilustamata fotosarjade poolest, mis on tehtud [[Jangtse]] jõest [[Hiina]]s&lt;ref name=&quot;:1&quot;/&gt;
*Stephen Shore (sündinud 1947) – USA maastikufotograaf-dokumentalist. Kuulub suundumusse &quot;New topographics&quot;.
*Robert Adams (sündinud 1937) – maastikufotograaf. Kuulub suundumusse &quot;New topographics&quot;
*Lewis Baltz (1945–2014) – legendaarne USA maastikufotograaf, kelle &quot;Park City&quot; jt teosed tähistavad tühermaade kontseptiga tegelemise algust
*[[Juhan Kuus]] (1950–2015) – eesti rahvusest Lõuna-Aafrika Vabariigi pressifotograaf ja fotodokumentalist. Pildistanud rahvarahutusi ja rassismi ilminguid.
*Allan Sekula (1950–2013) – kriitilise realismi kõige olulisem esindaja nüüdisfotograafias. Uurimusliku ja kriitilise dokumentalistika autor, kes uurib töösuhteid (&quot;Fish Story&quot;, 1995 jm).
*Martin Parr (sündinud 1952) – banaalse dokumentalistika suurim esindaja tänapäeval. Uurib konsumerismi (&quot;The Cost of Living&quot;), abielutüdimust (&quot;Small World&quot;), elatustaset jm.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Kultuur]]
[[Kategooria:Dokumentalistika| ]]</text>
      <sha1>2e5rvklo08e3ootsjr6kxneakevzy16</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142747</id>
      <parentid>7142713</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T22:09:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Linnapp</username>
        <id>81296</id>
      </contributor>
      <origin>7142747</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="49067" sha1="4kexpeis7o7wxpadh0zdagigvceir03" xml:space="preserve"> {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=aprill}}
[[Fail:Chang_A_Drama_of_the_Wilderness_(1927).webm|pisi|Dokumentaalfilm [[Tai|Taist]] &quot;Chang A Drama of the Wilderness&quot; (1927), autorid [[Merian C. Cooper]] ja [[Ernest B. Schoedsack]]]]
'''Dokumentalistika''' ([[inglise keel]]es ''documentary'', [[prantsuse keel]]es ''documentaire'', [[Saksa keel|saksa keeles]] ''Dokumentarfilm'') on dokumentaalteoste ehk dokumentaariumide – [[dokumentaalfilm]]i, -seriaali, -fototeoste, -kirjandusteoste,  -lavateoste või isegi muusikateoste – loomine, tõsielu kujutamine kunsti- või meediateosena. Dokumentaalteoseid luuakse harjumuslikult ning domineerivalt filmikunsti ja fotograafia vahenditega. Selle kõrval esineb teatris dokumentaaldraama ja kirjanduses reisikirjade žanr, mida läänemaailmas samuti seostatakse dokumentalistikaga. Omaette dokumentaalseks vormiks muusikas on programmiline e. kujutav või kirjeldav muusika. 

Dokumentaalfilmiks nimetatakse näitlejateta, tõsielulisi sündmusi kujutavat filmi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=dokumentaalfilm&amp;F=M|pealkiri=Märksõna &quot;dokumentaalfilm&quot;|väljaanne=Eesti keele seletav sõnaraamat|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt; Levinud arusaama järgi on selles talletatud tegelik elu, materjal esindab n-ö objektiivset tõde ja puuduvad väljamõeldud elemendid. Dokumentaalfilmi vorm on kino algusaegadest alates palju muutunud. Šoti dokumentaalfilmipioneer, filmilavastaja [[John Grierson]], keda peetakse dokumentaalfilmi mõiste sõnastajaks, defineeris seda kui reaalsuse loomingulist käsitlust. Kommenteerides filmilavastaja [[Robert J. Flaherty]] varaseid antropoloogilisi filme (&quot;Nanook põhjast&quot; ja &quot;Moana&quot;), mis olid dokumenteerimise ja fiktsiooni segu, leidis ta, et dokumentaalfilmides esitatakse võrdselt kunsti ja fakte.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Peter Biesterfeld|url=https://www.videomaker.com/article/c06/18423-six-primary-styles-of-documentary-production|pealkiri=The six primary types of documentaries|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt;

Dokumentalistika teine laiem valdkond fotodokumentalistika on katustermin mitmekesistele autorisuhete valikule. Muudest fotograafia liikidest eristab seda terav fookus: päriselu hetk jäädvustatakse selleks, et edastada tähendusrikast sõnumit maailmas toimuva kohta. Võrreldes [[Fotoajakirjandus|fotoajakirjanduse]] (keskmes uudiste, sündmuste - aga ka sensatsioonide või skandaalide edastamine) ning [[tänavafotograafia]]ga (keskmes huvitav hetk nähtavast igapäevaelust avalikus ruumis) keskendub fotodokumentalistika tavaliselt päevakohasele küsimusele (või loole), millega suhestub fotode või fotosarja kaudu. Dokumentaalfotode loomisel on enamasti sotsiaalseid eesmärke, näiteks juhtida ühiskonna tähelepanu olukordadele, mis (fotograafi nägemuse järgi) nõuavad kiiret parandamist. Sotsiaalkriitiline fotodokumentalistika on mõjus osa dokumentaalfotograafiast ning see on levinud rohkem demokraatlikus maailmas&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/photography/documentary.htm|pealkiri=Documentary photography (1860–present)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt;  

== Ajalugu ==
Dokumentaalteoseid on loodud filmi ja foto algusaegadest saadik, üle 150 aasta. Seevastu nimetust &quot;dokumentalistika&quot; kasutatakse vaid alates 1930. aastatest - alates filmi- ja fotograafia tõsieluliste teoste ilmumisest.{{lisa viide}}
=== Dokumentaalfilm ===
Dokumentalistika meetodid ja stiilid on ajaloo vältel määratult muutunud. Esialgu oli arengu tõukajaks vajadus edastada &quot;elu sellisena, nagu see on&quot;, takistuseks said aga tehnilised võimalused.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.dokfilm.ee/Missugused-on-praegused-trendid-dokumentalistikas|pealkiri=Missugused on praegused trendid dokumentalistikas|väljaanne=Dokfilm.ee|vaadatud=5. jaanuaril 2022|arhiivimisaeg=2018-12-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181231092321/http://www.dokfilm.ee/Missugused-on-praegused-trendid-dokumentalistikas|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 19. sajandi lõpus kasutati filmi lihtsate hetkede (nt paadi sildumise või rongi jaama jõudmise) jäädvustamiseks. Prantsuse filmipioneerid vennad [[Auguste ja Louis Lumière]] filmisid 1895. aastal mitu sellist filmi, millest enamiku kestus oli tehnoloogia piirangute tõttu vähem kui minut.{{lisa viide}} 

[[Poola]] kirjanik ja filmilooja [[Bolesław Matuszewski]] oli üks esimesi, kes dokumentaalfilmist kirjutas ja seda kirjutises &quot;Uus ajalooallikas&quot; (''Une nouvelle source de l'histoire. Création d'un dépot de cinématographie d'histoire'', 1898) ka määratleda püüdis.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Scott MacKenzie|pealkiri=Film manifestos and global cinema cultures: A critical anthology|aasta=2014|kirjastus=University of California Press|lehekülg=520|isbn=9780520957411}}&lt;/ref&gt; Dokumentaalfilmi termini väljamõtlejaks peetakse Šoti filmilavastajat John Griersonit,&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.globians.com/history-documentary-films/|pealkiri=History of documentary films|väljaanne=Globians Film Fest|aeg=6. juuni 2016|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt; kes kasutas seda 1926. aastal Robert Flaherty filmi &quot;Moana&quot; arvustuses.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Ann Curthoys, Marilyn Lake|pealkiri=Connected worlds: history in transnational perspective|aasta=2005|kirjastus=Australian National University Press|lehekülg=151|isbn=1920942440|url=https://books.google.ee/books?id=JE6YM8jcRucC&amp;pg=PA151&amp;dq=john+grierson+documentary+1926&amp;hl=en&amp;ei=5wkUTcb5OMq7hAeixPW2Dg&amp;sa=X&amp;oi=book_result&amp;ct=result&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=john%20grierson%20documentary%201926&amp;f=false}}&lt;/ref&gt;

20. sajandi alguses domineerisid dokumentalistikas reisi kirjeldavad filmid (neid nimetati vaatepildilisteks filmideks), mis andsid publikule võimaluse näha teisi kultuure kaamera[[objektiiv]]i kaudu. Tegu oli [[tummfilm|tummfilmidega]], seega tavaliselt juhatasid jutuvestjad filmi sisse ja jutustasid kohapeal kõnepuldist filmile peale. Sellised filmid ei olnud enam lühikesed klipid. Enamik oli umbes 80-minutised ja neid näidati kahelt 16&amp;nbsp;mm filmirullilt, kumbki kuni 300&amp;nbsp;m pikk. Tol ajal tehti ka palju biograafilisi dokumentaalfilme. Kõige suurem selliste filmide tootja oli Prantsuse filmitootja [[Pathé]].{{lisa viide}}

==== Kino kuldajastu (1920.–1940. aastad) ====
1920.–1940. aastaid nimetatakse filmi kuldajaks. Tol perioodil loodi mahukaid kinematograafilisi heli ja eriefektidega teoseid ning film läbis palju uuendusi. 
Dokumentaalfilmides võeti omaks [[romantism]], mille näiteks on dokumentaalfilmiklassika, Robert J. Flaherty lavastatud etnograafiline film &quot;[[Nanook põhjast]]&quot; (''Nanook of the North'', 1922). 1920. aastatel kujutati ka suurlinnaelu (nn linnasümfooniafilmid), selle valdkonna tähtsaimad näited on [[Walter Ruttmann|Walter Ruttmanni]] lavastatud &quot;[[Berliin, suurlinna sümfoonia]]&quot; (''Berlin: Die Sinfonie der Großstadt'', 1927) ja [[Dziga Vertov|Dziga Vertovi]] eksperimentaalne dokumentaalfilm &quot;Inimene filmikaameraga&quot; (''Человек с кино-аппаратом'', 1929).{{lisa viide}} 

1910. aastatel lisandus [[Ringvaade|ringvaate]] žanr. Ringvaateid näidati tavaliselt kinos enne põhifilmi. Venemaal tootis Dziga Vertov koos [[Jelizaveta Svilova]] ja [[Mihhail Kaufman]]iga 22-osalise ringvaate (Кино-Правда, tõlkes &quot;kinematograafiline tõde&quot;), mille keskmes oli &quot;filmis tõe kujutamine&quot; – Vertov uskus, et kaamerad on tõetruumad kui inimsilm. Maailmasõdade ajal lisandusid sõjasündmusi kujutavad ringvaated ja filmid, kuid näiteks lahingustseene ka lavastati: filmitegijad lasid stseenid pärast lahingute lõppu lavastada.{{lisa viide}}

==== Teisest maailmasõjast sajandi lõpuni ====
Enne [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algust ja terve [[Külm sõda|külma sõja]] õitses [[propagandafilm|propagandafilmide]] žanr. Propagandafilmid loodi publiku mingis kindlas vaatenurgas veenmiseks ning need valmisid sageli valitsuse tellimusel. Kõige tuntum propagandafilmi näide on [[Leni Riefenstahl|Leni Riefenstahli]] lavastatud &quot;[[Tahte triumf]]&quot; (''Triumph des Willens'', 1935), mille tellis [[Adolf Hitler]] [[Kolmas riik|Natsi-Saksamaa]] propageerimiseks. [[Kanada]] lõi propaganda tegemiseks filminõukogu, et toota [[Joseph Goebbels|Joseph Goebbelsi]] ja Natsi-Saksamaa loodud filmidele vastupropagandat. Ka [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Nõukogude Venemaa]] toetusid külma sõja ajal tugevalt propagandafilmidele.{{lisa viide}}

1950.–1960. aastaid iseloomustab kiire tehnikaareng, et see suudaks rahuldada filmitegijate kasvanud nõudmisi. Tehnoloogia areng muutis viisi, kuidas dokumentaalfilme filmiti. Ilma kindla stsenaariumita dokumentaalfilm, milles jäädvustatakse isiklikke ehedaid emotsioone, nn ''[[cinéma vérité]],'' ja film, kus tõde ja kunst sünnivad spontaanselt kaamera ees, nn ''[[direct cinema]],''&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Olev Remsu|url=http://filmidraamatehnika.blogspot.com/2005/03/viii-kasikiri-stsenaarium-ja-stsenarist.html|pealkiri=VIII Käsikiri, stsenaarium ja stsenarist. 1. Terminoloogiat|väljaanne=Olev Remsu filmidraamatehnika|aeg=27. märts 2004|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt; toetusid valgustusele, töökindlatele (portatiivsetele) kaameratele ja paremale helitehnoloogiale. Võttegrupi ja filmitava vahelise suhtluse maht sõltus režissööri soovist ja taotlusest ning kuna musta materjali filmimisel ei olnud kindlaid mahupiire, omandas monteerija filmi loomise juures nii kaaluka rolli, et võis saada kaasrežissööriks.{{lisa viide}}

==== Tänapäeval ====
[[Fail:Behind the scenes of The Invisible Class documentary film 01.jpg|pisi|Filmilavastaja [[Josh Hayes]] intervjueerimas Bostoni kodutut filmi &quot;Nähtamatu klass&quot; (''The Invisible Class'', 2020) jaoks]]
21. sajandil on tehnika arenenud nii kiiresti, et dokumentaalfilmikunst alles kompab võimalusi, mis sellega kaasnevad. Lugusid jutustatakse paljude filmikeele vahenditega.{{lisa viide}}

Tänapäevastes dokumentaalfilmides on võetud aluseks ''cinéma vérité'' ja kombineeritud seda narratiivsema stiiliga. Teemavaldkondade ulatus on lai, hõlmatakse suurt hulka teemasid, nagu poliitika filmis &quot;[[Fahrenheit 9/11]]&quot; (2004, lavastaja [[Michael Moore]]), religioon filmis &quot;[[Religulous]]&quot; (2008, lavastaja [[Larry Charles]]) ja keskkonnakaitse filmis &quot;[[Ebamugav tõde]]&quot; (''An Inconvenient Truth'', 2006, lavastaja [[Davis Guggenheim]]). Mängufilmidega võrreldes on dokumentaalfilmid odavamad toota ning pelutavad populaarsuse tõttu tuntud inimesi, mille tulemusena on muutunud väga tulusaks äriks. [[Netflix]]i voogedastusplatvormi ja tasuliste telekanalite kaudu jõuavad filmid suurema publikuni kui kunagi varem.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Arenenud on ka filmivaatajad, muutunud on nende arusaam filmikeelest ja ootused pakutavale. Märksõnad on &quot;intiimsus&quot;, &quot;mängulisus&quot; ja &quot;draama&quot;.{{lisa viide}}

=== Fotodokumentalistika ===
Fotodokumentalistika juured ulatuvad  sisuldasa 19. sajandi algusse. Fotodokumentalistikat juhtis algselt soov jäädvustada tähtsaid sündmusi, talletada reisikogemusi ja sõjasündmusi, tõestada teaduslikke hüpoteese, hankida salastatud informatsiooni, mälestada lähedasi jpm. See kõik toimus ajastus, mil terminit ennast veel ei kasutatud. {{lisa viide}} 

Briti fotograaf [[Philip Delamotte]] (1821–1989) oli esimeste fotograafide hulgas, kes kasutasid fotograafiat kaalukate sündmuste, näiteks [[Kristallpalee]] lammutamise ja uuesti ülesehitamise jäädvustamise vahendina pärast [[kalotüüpia]] leiutamist. [[Francis Frith]]i (1822–1898) jt fotograafid tegid firmadele, nagu [[London Stereoscope]] ja [[Photographic Co.]], tellimustöödena reisifotosid, et pakkuda publikule detailseid pilte kaugetest paikadest, kuulsatest inimestest ja olulistest sündmustest.{{lisa viide}} 

==== Sõjafotograafia esiletõus ====
[[Fail:Abraham Lincoln by Mathew Brady, 1860.tif|pisi|247x247px|Mathew Brady portree Abraham Lincolnist presidendikandidaadina (1860)]]
Sõjafotograafia teerajaja, briti fotograafi [[Roger Fenton]]i 1855. aastal [[Krimmi sõda|Krimmi sõjas]] pildistatud lahinguväljavaated ja inimhulgad olid mõjusad sõjakujutised. Fenton suundus [[Krimm]]i Briti valitsuse palvel ja kirjastuse [[Thomas Agnew &amp; Sons]] rahastusega, et aidata leevendada Suurbritannias lahvatanud skandaali: iga sõduri kohta, kelle olid tapnud venelased, oli surnud viis sõdurit haiguse tõttu. Valitsus pidi tõestama, et olukorda on parandatud. See on üks põhjuseid, miks Fentoni tehtud 360 fotol on tihti kujutatud korralikke laagristseene, varustust, ametlikke ohvitseride gruppe ja lahinguvälju kaua aega pärast võitlust, surnukehi on aga näha harva.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Ameerika Ühendriikide sõjafotograaf [[Mathew Brady]], kes oli juba välja andnud mahuka nimekate ameeriklaste fotokogumiku &quot;Suurepärased ameeriklased&quot; (''The Gallery of Illustrious Americans'', 1850), hakkas palkama fotograafide tiime, et jäädvustada ulatuslikult ja mitmekülgselt [[Ameerika Ühendriikide kodusõda]]. Selle tulemusena sündis tuhandeid fotosid, millel olid kajastatud mõlemad pooled.{{lisa viide}} 

Pärast kodusõja lõppu pöörasid fotodokumentalistid pilgu looduse poole. Näiteks Brady endine fotograaf [[Timothy H. O'Sullivan]] tegeles Ameerika Ühendriikide kaardistamata alade pildistamisega. 1860. aastate lõpus ja 1870. aastatel kõige kuulsama Ameerika läänepiirkonna fotograafi [[William Jackson]]i Yellowstone'i ekspeditsioonil tehtud fotodest koostati [[Kapitoolium (Washington)|Kapitooliumi]] saalides väljapanek, mis mõjutas seadusandjaid sedavõrd, et 1872. aastal loodi riigi esimene rahvuspark – [[Yellowstone'i rahvuspark|Yellowstone]]. Osa paiku, mis ekspeditsioonidel avastati, said nime nende avastajate ja ka fotograafide järgi.{{lisa viide}}

==== Sajandi lõpp ja sotsiaalfotodokumentalistika ====
[[Fail:Paul Martin - Boulogne Fisherman - 1974.50 - Cleveland Museum of Art.tif|pisi|251x251px|Paul Martini foto &quot;Bologna kalamehed&quot; (u 1897)]]
Samamoodi nagu Brady fotod aitasid näidata, milline sõda tegelikult on, hakati fotodokumentalistika abil kajastama vaeste ja privileegideta inimeste elu. Vaeseid peeti läbikukkunuteks ja neid toodi esile kui hoiatust, kuid fotodokumentalistika tekitas vaatajates nende vastu enam empaatiat. Selle abil suudeti detailselt ja ilustamata näidata, mida tähendavad agulis elamine ja kümnetunnised tööpäevad puuvillatehases või söekaevanduses täiskasvanule, aga ka vaid kaheksa- või üheksa-aastasele lapsele.{{lisa viide}}

1870. aastatel hakkas [[Iirimaa|Iiri]] filantroop ja lastekodude rajaja [[Thomas John Barnardo]] (1845–1905) lastekodude olukorrale tähelepanu tõmbamiseks fotograafiat kasutama. Ta lasi lastest teha kodusse saabumise ja sealt lahkumise ajal foto, mis pandi kaardile, mille taha trükiti kodude tööd tutvustav tekst. Kaarte müüdi ja koguti komplektidesse. Bernardo sai väga elavat vastukaja ning kogus kaartide müügiga raha toidu ja riiete jaoks. 1870. aastate lõpus andis Šoti fotograaf [[John Thomson]] koos ajakirjanik [[Adolphe Smith]]iga (1846–1924) välja raamatu &quot;[[Tänavaelu Londonis]]&quot; (''Street Life in London'', 1878). 36 fotot koondavas raamatus kirjeldati [[London]]i vaeste inimeste elu ja dokumenteeriti mitmesuguste elukutsete näiteid.{{lisa viide}}

1880. aastatel leiutati klõpspildikaamera, mille abil oli lihtsam materjali jäädvustada. Osa tollal valminud kogusid on senini säilinud ja annavad väärtuslikku teavet. Näiteks briti fotograaf [[Paul Martin (fotograaf)|Paul Martin]] (1864–1944), tänava- ja ööfotograafia teerajajaid, jäädvustas 1890. aastatel inimesi ja asju viisil, nagu inimene tänaval neid näha võib. Ta ei proovinud fotodega esile kutsuda reforme või väljendada mingit muud ideed peale ta huvi teiste inimeste vastu.{{lisa viide}}
[[Fail:Sleeping, homeless children - Jacob Riis.jpg|pisi|252x252px|Jacob Riisi foto &quot;Magavad kodutud lapsed&quot; (enne 1914. a)]]
Ameerika Ühendriikides vaatasid fotograafid läbi objektiivi ka teravaid sotsiaalprobleeme. New Yorgi taanlasest ajakirjanik, sotsioloog ja fotograaf, sotsiaalsete reformide eestvedaja [[Jacob Riis]] kirjutas slummide elust, propageeris paremaid elu-, õpi- ja töötingimusi ning lisas artiklite juurde ehedat fotomaterjali. Ta kasutas fotosid ka avalikes loengutes ja raamatuillustratsioonidena. Riisi kuulsaim teos on raamat &quot;Kuidas teine pool elab&quot; (''How The Other Half Lives''. ''Studies among the Tenements of New York'', 1890). Tema pingutused viisid uute lapstööjõu kasutamist piiravate seaduste vastuvõtmiseni, koolide varustatuse parandamiseni, mõnede trööstitumate slummide lammutamise ja uuendamiseni.{{lisa viide}}

Ameerika sotsioloog ja fotograaf [[Lewis Hine]] pildistas uue sajandi alguses Ameerikasse saabunud immigrante, kes töötasid tehastes väga halbades tingimustes ja elasid slummides. Ta pääses tööle riiklikku laste töökomiteesse (''National Child Labor Committee'', NCLC) ning reisis uurija/fotograafina näidates, kuidas töösturid kasutavaid noori odava raske töö tegemiseks ära. 1930. aastatel võeti osaliselt tema fotode mõjul vastu lapstööjõu piiramise seadus.{{lisa viide}}

1930. aastatel oli fotodokumentalistika teemadeks Ameerikas [[ülemaailmne majanduskriis]] ja põud ning nende tagajärjed: looduse vaesestumine, perede ja tööliste ränne uutesse elu- ja tööpaikadesse. Dokumentalistide tähelepanu keskpunkti tõusis ka poliitiline õhustik enne Teist maailmasõda. Tuntumaid Natsi-Saksamaa filmilavastajaid ja fotograafe on Leni Riefenstahl. Tema tähtteosed on filmid &quot;Tahte triumf&quot; (1934) ja &quot;[[Olympia]]&quot; (1936), samas oli ta mitme kinematograafilise võtte esmakasutaja. 1970. aastatel andis ta välja kaks raamatut, mis dokumenteerisid nuubia hõime Sudaanis.{{lisa viide}} 

==== Pressifotograafia võidukäik ====
19. ja 20. sajandi vahetust illustreerib pressifotograafia ja [[fotoajakirjandus]]e teke Ameerika Ühendriikides. Kuna riigis kehtestati kuni kümneaastaste laste koolikohustus, laienes lugemisoskusega täiskasvanute hulk, kuid senised ajalehed, kitsad veerud täidetud tiheda tekstiga, ei olnud neile eriti atraktiivsed. Ajalehtede omanikud mõistsid, et rohkete piltide abil illustreeritud uudised koos lihtsasti loetavate pealkirjade ja lühikeste lõikudega aitaksid lugejaskonda laiendada. 1880.–1890. aastateks suudeti lahendada ka tehnilised probleemid, mis tekkisid fotode paberile trükkimisel.{{lisa viide}} [[Fail:Barricades rue Saint-Maur. Avant l'attaque, 25 juin 1848. Après l’attaque, 26 juin 1848 (Original).jpg|pisi|237x237px|&quot;Barrikaadid Saint-Mauri tänaval&quot; (1848) on arvatavasti esimene dokumentaalfoto, millega illustreeriti ajalehelugu, see ilmus Prantsuse ajalehes [[L'Illustration]]]]1904. aastal asutati Suurbritannias [[Daily Mirror]], millest sai maailma esimene fotodega illustreeritud ajaleht. Järgnes rohke pildimaterjaliga mitmekesistatud ajalehtede ulatuslik edu. Ajalehed hakkasid palkama fotograafe ja ostsid fotosid pressifotoagentuuridelt, kelle juures olid uudiste kajastamiseks palgal palju fotograafe. Nende tööks oli olukorrast või inimesest ühe foto abil kokkuvõtte tegemine, seejuures oli kiirus olulisem kui tehniline kvaliteet. Enamik esimestest uudisfotodest olid portreed, aga koos tehnika ja materjali kvaliteedi paranemisega hakati tegema ka tegevusfotosid. Halbades valgusoludes kasutati [[välgupirn]]e. 1907. aastaks suudeti fotosid [[Telegraafside|telegraafi]] teel ka ühest ajalehest teise saata, eriti tähtsaid uudispilte suudeti jagada peaaegu sama kiiresti kui tekstuudiseid.{{lisa viide}}

Fotosid hakati trükis avaldama veelgi enam pärast seda, kui ilmuma hakkasid iganädalased pildiajakirjad, millega pandi alus fotoajakirjanduse sünnile. Pildiajakirjade laiem levik algas Saksamaal 1920. aastate keskel, kus riik oli maailma trükikunstikeskus ja eesrindlik kaamerate arendaja. Esimene pildiajakiri oli arvatavasti 1892. aastal asutatud [[Berliner Illustrirte Zeitung]]. Pildiajakirjas anti fotograafidele mitu lehekülge, et nad fotosarjade abil lugu jutustaksid ja teemat arendaksid. Sellised piltjutustused võimaldasid teemat palju avaramalt käsitleda kui üksikuudises, lisaks väljendada vaateid. Pildiajakirjade fotograafide töö meenutas trükiajakirjanike tööd, sest nad pidid looma sarju, millel oleks huvitav lugu, tugev algus ja lõpp. Sündmuste avatum ja avaram tõlgendamine eristabki fotoajakirjandust fotodokumentalistikast.{{lisa viide}} 

1930. ja 1940. aastatel ilmunud pildiajakirjad olid mõnes mõttes 19. sajandi [[stereoskoop|stereoskoobi]] slaidide kaasaegsed vasted. Need pakkusid tavainimesele parimas mõttes akent maailma – suursündmuste kajastust, võimalust piiluda kulisside taha, jagada kuulsate inimeste elust mõnda päeva, seejuures detailsemalt, kui lubasid ajalehtede pressifotod. Muidugi sisaldasid ajakirjad ka puhtalt meelelahutusmaterjali, nagu armsad loomafotod, kaadrid [[Hollywood]]i filmidest, fotod moetrendidest, samas võisid olla võimsad avaliku arvamuse kujundajad. Enamikus neist ilmus aeg-ajalt pikemaid lugusid sellistel teemadel nagu kehvas seisus elamud, reostus, puudust kannatavate inimeste abistamine jne. Autorite või ajakirjade veendumuste tõttu olid lood elavamad või huvitavamad kui neutraalsust taotlevates ajakirjandusväljaannetes, kuid sellega koos oli fotoajakirjanikel, ajakirjanikel ja toimetajatel suur vastutus: nad pidid olema väga hästi informeeritud ning esitama õigustatud argumente, mitte propagandat, sest tollased pildiajakirjad oli kõige veenvam visuaalne meedium enne televisiooni – kinoringvaated olid enamasti pealiskaudsed ja ununesid kiiresti.{{lisa viide}}

Pildiajakirjade autorid hakkasid ka väljaannete vahel liikuma, rikastades nõnda nende sisu. Näiteks [[Ungari]] päritolu juut, Berliner Illustrirte rivaali [[München Illustrierte Presse]]t juhtinud [[Stefan Lorant]] (1901–1997) lahkus natside survel 1930. aastate alguses Saksamaalt ja sai 1938. aastal briti pildiajakirja [[Picture Post]] esimeseks toimetajaks. Ta tõi koos fotograafide [[Kurt Hutton]]i (1893–1960), [[Felix Man]]i (1893–1985) jt Euroopa põgenikega Suurbritanniasse 35&amp;nbsp;mm kaamerate kasutamise ning Saksamaa pildiajakirjade ideed ja kujunduse. Nad täitsid Picture Posti (ja selle rivaali [[Weekly Illustrated]]i) tegevusfotode ja artiklitega, mis erinesid traditsiooniliste briti nädala(aja)kirjade, näiteks [[Tatler]]i või [[Illustrated London News]]i omadest nagu öö ja päev. Ameerika Ühendriikides andsid Euroopa fotograafidest immigrandid, nagu [[Alfred Eisenstaedt]] (1898–1995) ja [[Robert Capa]] (1913–1954), oma väljapaistva loomingulise panuse ajakirjas [[Life]]. Suurbritannias oli Life'i tuntuim fotoajakirjanik [[Larry Burrows]] (1926–1971).{{lisa viide}}

1930. aastatel levis uus ajakirjandusžanr üle kogu Euroopa ja Ameerika. Tollaste tuntumate fotoajakirjanike seas olid näiteks

* [[Erich Salomon]] (1886–1944) oli Saksa pildiajakirja Berliner Illustrirte Zeitungi fotograaf, kes suutis maailmasõja lävel Berliinis, [[Pariis|Pariisis]], [[Viin|Viinis]] ja [[Rooma|Roomas]] toimuvatel konverentsidel, kus poliitikud lootsid ähvardavat konflikti ära hoida, sisse sulanduda ning jätta isegi tuntud poliitiku mulje, tehes samas aga pooleldi peidetud kaameraga siseruumivalgusega fotosid. Ta töötas märkamatult, välguta ja suitsuta, mille tõttu fotograafe tavaliselt tõrjuti. Salomoni sarjad edastasid üldist atmosfääri ja näitasid, milline oli osavõtjate meeleolu puhkehetkedel. Ajakirjalugejate jaoks tekitas see uudne poliitiline kajastus vahetu kui kohapeal viibimise tunde. Salomon suri 1944. aastal [[Auschwitzi koonduslaager|Auschwitzi koonduslaagris]].{{lisa viide}}
[[Fail:Mother tennis2.jpg|pisi|251x251px|Henri Cartier-Bressoni foto &quot;Ema tennist mängimas&quot; (1950)]]
* [[Henri Cartier-Bresson]] (1908–2004) oli Prantsuse fotograaf, kes oli tuntud 35mm kaameraga &quot;Leica&quot; inimeste pildistamise poolest. Ta oli pigem mööduva sündmuse jälgija kui sotsiaalsete muutuste esilekutsuja või uudistereporter. Ta dokumenteeris rangelt distantsi hoides tavalisi inimesi soojuse ja huumoriga erilise intensiivsuse hetkedel. Cartier-Bressoni fotosid kasutati tuntumates ajakirjades ja paljudes raamatutes rohkem kui 60 aastat. 1947. aastal asutas ta koos fotograafide Robert Capa, [[Georges Rodger]]i (1908‒1995) ja [[David Seymour]]iga (1911–1956) fotoagentuuri [[Magnum Photos|Magnum]], mis hakkas fotosid väljaannetele müüma. Nüüdseks on see kujunenud maailma üheks tuntumaks fotoajakirjanduslikuks agentuuriks.{{lisa viide}}
* [[Bill Brandt]] (1904–1983) oli üks Suurbritannia esimesi väljapaistvaid fotograafe, kes töötas 1930. aastate lõpus fotoajakirjanikuna. Ta pildistas [[Inglismaa]] tööstuslikku põhjaosa, mis kujutas teravat kontrasti ühiskonna rikkamatest kihtidest tehtud fotodega. Ta tegeles ka [[Pitoreskne fotograafia|pitoreskse fotograafiaga]], näiteks lõi äärelinna elu kujutavad lavastatud fotosarjad. Hiljem keskendus ta maastikele ja raamatutele, mis koosnesid originaalsetest eksperimentaalfotodest, nagu moonutatud fotod inimese vormist. Tema tuntumad fotoraamatud on &quot;Inglased kodus&quot; (''The English at Home'', 1936) ja &quot;Öö Londonis&quot; (''A Night in London'', 1938).{{lisa viide}}

==== 20. sajandi teine pool ja fotomanipulatsioon ====
Teise maailmasõja aastatel töötas enamik fotoajakirjanikke [[Luure Keskagentuur|USA Luure Keskagentuurile]] ja [[Secret Intelligence Service|Suurbritannia luureteenistusele]] või õhujõu või sõjaväe fotograafiaüksustes, näiteks [[Briti Armee Filmi- ja Fotograafiaüksus|Briti Armee Filmi- ja Fotograafiaüksuses]] (tegi rünnakutest 137 000 dokumentaalfotot) ja [[Saksa Propagandagrupp|Saksamaa Propagandagrupis]]. Tuntumaid sõjafotograafe oli Robert Capa, kes püüdis kujutada sõja tühisust. Nagu paljud sõjafotograafid hukkusid Capa ja David Seymour sõjategevuse tõttu – Capa 1950. aastatel [[Vietnam]]is ja Seymour [[Egiptus]]es.{{lisa viide}}

Vaatamata paberipuudusele õitsesid pildiajakirjad Teise maailmasõja ajal ning neil oli tohutu staatus. 1950. aastateks hakkas aga Picture Post lugejaid kaotama. Hääbumist ei takistanud ka kõige uudsem mitme värvilise lehekülgede kasutamine ja 1957. aastal ajakiri suleti. Weekly Illustrated lõpetas ilmumise 1958. aastal ja Look 1971. aastal. Life ilmus algses iganädalases vormis aastani 1972. Pildiajakirjad ja traditsioonilised reklaamifirmad tõrjus välja televisioon, sest selle kaudu sai uudiseid ja arvamuslugusid edastada kiiremini ja universaalsemalt. 1970. aastateks oli fotoajakirjandus mõju kaotanud, kuigi seda kasutati enam sellistes ajakirjades nagu [[Stern]] Saksamaal, [[Paris Match]] Prantsusmaal ning paljudes kütusetööstuse firmade ajakirjades.{{lisa viide}}

20. sajandi teist poolt ilmestab katsetamine fotomanipulatsiooniga. Viis, kuidas maailma dokumentaalfotode kaudu kujutatakse, on mingil määral alati moonutatud, objektiivsus ja aus kujutamine on vaid ideaalid. Varustuse ja materjalide kvaliteedi paranemine andis fotograafidele suurema vabaduse otsustada, mida ja millal pildistada. Kui teoseid hakati meedias välja andma, lisandusid fotograafi esimesele valikule järgmised: milliseid fotosid kasutada ja milliseid mitte, kuidas trükitud fotod omavahel suhestuvad.{{lisa viide}} 

Pooltooni [[reproduktsioon]]i mõjul suurenes publik veelgi, fotodokumentalistika muutus mõjuvõimsaks ja viis soovini avarduvate võimalustega manipuleerida. Fotograafid hakkasid seda tegema pildistatavaid poseerima pannes ning vaatenurka, valgust ja ajahetke valides, toimetajad aga tulemuste vahel valides ning nende jaoks sobivat esitlust välja mõeldes. Manipulatsiooni piire kompas 19. sajandi lõpus juba lastekodude asutaja Thomas John Barnardo, kes lasi teha lastest enne-ja-pärast-fotosid, riietas lapsed sageli kaltsudesse, et taaselustada nende trööstitut olukord ja luua hilisema pildiga tugev kontrast.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Ameerika Ühendriikide asutuse Works Progress Administrationi fotograafi [[Arthur Rothstein]]i (1915–1985) kritiseeriti selle eest, et ta oli enne foto tegemist nihutanud kaadris olevat lehma pealuud mõne meetri selleks, et tekiks tugevam kompositsioon.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.alteredimagesbdc.org/rothstien|pealkiri=South Dakota badlands, United States. 1936. Photo by Arthur Rothstein / Works Progress Administration|väljaanne=Bronx Documentary Center|vaadatud=6. jaanuaril 2022|arhiivimisaeg=2022-01-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220106140948/http://www.alteredimagesbdc.org/rothstien|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Ometi ei moonutanud kumbki neist näidatavas olukorras valitsevat üldisemat tõde, vaid edastasid seda visuaalselt tugevamal viisil.{{lisa viide}}

Teisest küljest on pildiajakirjade algusaegadest peale olnud kombeks koguda prominentsetest inimestest fotosid, kus nad näevad välja enesekindlad, löödud, agressiivsed, rumalad vm. Sellised fotod tuuakse esile kui pressiportreed, mis sobitub tolle aja meeleoluga, kus inimest armastatakse või vihatakse. Selliselgi juhul võib toimetaja valida valikust foto, mille ta tavapärases olukorras kõrvale jätaks, lisab pealkirja ja seletava teksti ning annab seega sellele tugeva tähenduse. Selliste valiku- ja materjalimängude mõjul hakati viimaks mõistma, millist kajastust võib pakkuda fotograafia. Näiteks võisid demonstratsioonid muutuda vägivaldseks, kui märgati tegutsemas kutselisi fotograafe või televisiooni võttegruppi. 1960. aastatest pärineb äärmuslik näide, kus avaliku hukkamisega viivitati 12 tundi, sest õhtune valgus oli liiga kehv, et meediaesindajad saaksid fotosid teha.{{lisa viide}}

====Lähiminevikus====

Modernistlike kunstnike hulka, kes on teinud märkimisväärseid dokumentaalfotosid, kuuluvad [[Diane Arbus]], kelle mustvalged fotod eripärastest ja marginaalsetest inimestest New Yorgis on kunstikriitikute seas vastuolulisi tundeid tekitanud. Oma koht on siin tüpoloogiaid loonud [[Bernd Becher|Bernd Becheril]] (1931–2007) ja [[Hilla Becher]]&lt;nowiki/&gt;il (1934–2015), kes tegid taksonoomia formaadis käsitlusi kaduvatest tööstuslikest objektidest (veetornid jm); [[Garry Winogrand]] (1928–1984), kes käsitles tänavaid teatrina ja [[Lee Friedlander]] (sündinud 1934), kes keskendus Ameerika kultuurilise maastiku keerulistele visuaalsetele struktuuridele (peegeldused, pildipinna koormatud ülesehitus jmt); [[William Eggleston]] (sündinud 1939), kes hakkas esimeste seas tegelema värvifotodokumentalistikaga, mille aines oli ammutatud igapäevasest olmest jpt.{{lisa viide}} 

==== Tänapäeval ====
[[Fail:Netphen Kronprinzenstr 25 Bild-4.jpg|pisi|Bernd ja Hilla Becheri foto sarjast &quot;Framework Houses&quot;. Pildistatud on põhjaliku uuenduskuuri läbinud maja, mis varem oli väsinud ilmega puitmaja (2014)]]
[[Postmodernism|Postmodernistlikus]] kunstis on 1960. aastatest alates nähtud dokumentaalfotograafi haarde laienemist: teemade valik üha avardub, jäädvustatakse näiteks [[Globaliseerumine|globaliseerumist,]] muutuvaid moraalseid arvamusi ja suurenevat [[Segregatsioon|sotsiaalset kihistumist]]. Postmodernset dokumentalistikat tuleb eristada modernsest. Kui modernne fotodokumentalistika keskendus sotsiaalse sisu kõrval või isegi selle arvelt vormiga koketeerimisele (fotojadad, taksonoomiad ja tüpoloogiad), siis postmodernne dokumentaalfoto on suunatud tihti ühiskondlikule kriitikale.{{lisa viide}} 

[[Robert Adams (fotograaf)|Robert Adams]] (sündinud 1937), kes tõi esiplaanile pooleldi kultuurmaastiku ja kes on tuntud eelkõige näitusega &quot;Uued topograafiad: fotod inimese muudetud maastikust&quot; (''New Topographics: Photographs of a Man-Altered Landscape'', 1975); Lewis Balts &quot;Park City&quot; jm. Varajase postmodernse dokumentalistika autorite hulka kuulub ka [[Nan Goldin]], kelle panus tänapäevasesse kunsti hõlmab dokumentaalfotode sarju vähemusgruppidest, narkosõltlastest ja [[feminism]]ist.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;


'''Kriitiline fotodokumentalistika''' 

Kõige kaasaegsemateks kriitilisteks dokumentalistideks on aga Michael [[:en:Michael_Moore|Moore]] filmimaailmas ja Allan Sekula fotograafias. Kui Moore kasutab oma filmides tihti sekkuvat meetodit intervjuude tegemisel jmt. siis Allan Sekula on parim näide intellektuaalse kunstniku loomusest. Õppinud Herbert Marcuse käe all kriitilisi ühiskonnateooriaid, asus ka Sekula ise 1980. aastate lõpus pildilis-tekstiliselt uurima hiliskapitalistlikku ühiskonda, selle seaduspärasusi nii nende nähtavates kui varjatud aspektides. Neoliberaalses ühiskonnas püütakse dokumentalistika kriitilist potentsiaali tühistada ja redefineerida dokumentalistikat kui pelgalt sotsiaalsete probleemide teatava &quot;ilu&quot; näitamist. Selle on omakorda iroonilise vaatluse alla võtnud tänapäeva mõjukaim &quot;banaalse dokumentalistika&quot; esindaja Martin Parr (sündinud 1952), kes uurib konsumerismi (''The Cost of Living'', 1989), abielutüdimust (''Small World'', 1995), elatustaset (''Signs of the Times'', 1992) jm.{{lisa viide}} 

== Teemade käsitlemise võtteid ==
=== Filmis ===
Dokumentaalfilmides kombineeritakse tavaliselt mitut teemakäsitlusvõtet ning varieerub ka nende käsitlemise ulatus, nii et võib olla keeruline määratleda, milline meetod või lähenemisviis on konkreetses filmis ülekaalus. Kõige üldisemalt võttes on käsitlusmeetodeid kuus:&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

* '''Kirjeldav meetod''' – kirjeldamise kaudu soovitatakse seletada sündmusi, teemasid, eluviise, maailmu, eksootilisi keskkondi jm, millest vähe teatakse. Kirjeldavate dokumentaalfilmide loomiseks tehakse mahukalt eeltööd. Kirjeldamiseks kasutatakse intervjuusid, illustratiivseid visuaale, sidumist päevakajaliste teemadega, graafilisi elemente, fotomaterjali ning kaadritagust (kirjeldavat) jutustajat. Käsikirjaline jutustus ühendab loo elemendid ja tihtipeale avab teesi või argumenti. Tegemist on tuntuima dokumentaalfilmi teemakäsitlusvõttega. Seda kasutati Ameerika Ühendriikide propagandafilmide sarjas &quot;Miks me võitleme&quot; (''Why We Fight'', 1942–1945, režissöörid [[Frank Capra]] ja [[Anatole Litvak]]), kus selgitati riigi osalemist Teises maailmasõjas.{{lisa viide}}
* '''Jälgiv meetod''' – jälgimise korral püüab filmitegija vältida sekkumist filmitavasse ja püüdleb eheda realismi poole. Võtet hakati enam kasutama 1960.–1970. aastatel, kui tehnika arenes piisavalt, et selle mõõtmed vähenesid ja käsitsemine oli kergem, mille tõttu polnud tarvidust filmimiseks enam nii suurt meeskonda kasutada. Jälgivat võtet kasutatakse ''cinéma vérité''&lt;nowiki/&gt;'s ja ''direct cinema''&lt;nowiki/&gt;'s ning seda on teistest võtetest enim analüüsitud. Seda on kasutatud näiteks [[Frederick Wiseman]]i lavastatud filmis &quot;Keskkool&quot; (''High School'', 1968), kus jälgitakse ühe [[Philadelphia]] keskkooli argipäeva.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Barry Grant|url=https://www.loc.gov/static/programs/national-film-preservation-board/documents/high_school.pdf|pealkiri=High School|väljaanne=National Film Registry|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt;
* '''Osavõttev meetod''' – filmitegija suhestub aktiivselt materjaliga ning filmitegija ja subjekti kohtumine salvestatakse. Osavõtvat võtet kasutades püüeldakse vahetuse poole ja kujutatakse sageli filmitegija vaatenurka. Selle näiteks on [[Morgan Spurlock]]i film &quot;Ülisuur mina&quot; (''Super Size Me'', 2004), kus lavastaja kujutab enda näitel rämpstoidu kahjulikkust tervisele.{{lisa viide}}
* '''Refleksiivne meetod''' (enesekohane meetod) – sellise võttega provotseeritakse publikut mõtisklema dokumentalistika autentsusele üldisemalt. Refleksiivsetes filmides vaidlustatakse eeldusi ja ootusi, mis filmist endast lähtudes võivad tekkida. Seda võtet kasutatakse palju võltsdokumentaalfilmis ehk ''mockumentary''&lt;nowiki/&gt;'s. [[William Karel]]i filmi &quot;Kuu tagakülg&quot; (''Dark Side of the Moon'', 2002) aluseks on vandenõuteooria, et ameeriklased pole tegelikult [[Kuu|Kuul]] käinud, filmimaterjal on lavastaja [[Stanley Kubrick|Stanley Kubricku]] abil filmitud ning seda toetab rohke dokumentaalmaterjal. See võltsdokumentaalfilm on nii veenev, et vandenõuteoreetikud hakkasid seda argumenteerimiseks kasutama.{{lisa viide}}
* '''Etenduslik meetod''' (performatiivne meetod) – vastupidine jälgivale võttele, filmis rõhutatakse filmitegija seotust subjektiga. Filmitegija näitab suuremat poliitilist või ajaloolist reaalsust enda kogemuse akna kaudu. Selle asemel et toetuda kirjeldavale lähenemisele, veenmise retoorikale, saab temast isiklik teejuht, kes näitab asju nii, nagu need on. Heaks näiteks on 1980. aastate [[New York|New Yorgi]] ''[[Drag (riietus)|drag]]''-ballide kultuuri portreteeriv film &quot;Paris põleb&quot; (''Paris is Burning'', 1991), mille autor [[Jennie Livingston]] on öelnud: &quot;Seda filmi peaksid nägema kõik, olgu nad geid või mitte. See räägib sellest, kuidas meedia mõjutab meid kõiki, kuidas me pingutame meedias loodud eelduste täitmiseks näiteks Vogue'i modellide välimuse poole püüeldes või uhket autot ostes. Ja see räägib ellujäämisest. See räägib inimestest, kes põrkuvad paljude eelarvamustega ning on õppinud nupukalt, väärikalt ja suure energiaga toime tulema.&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Barry Koltnow|url=http://articles.orlandosentinel.com/1991-09-04/lifestyle/9109010113_1_jennie-livingston-paris-is-burning-film|pealkiri=Director says Paris isn't just dance film: Livingston wants people to look at Paris is Burning with and open mind and understanding heart|väljaanne=Orlando Sentinel|aeg=4. september 1991|vaadatud=5. jaanuaril 2022|arhiivimisaeg=2014-12-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141205212415/http://articles.orlandosentinel.com/1991-09-04/lifestyle/9109010113_1_jennie-livingston-paris-is-burning-film|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* '''Poeetiline meetod''' – isepärase stiili ja rütmi kaudu pööratakse tähelepanu tunnete ja ideede väljendamisele, esiplaanil on mulje või tundmuse loomine, mitte idee argumenteerimine. Näiteks lühifilmis &quot;Vihm&quot; (''Regen'', 1929) kujutavad [[Mannus Franken]] ja [[Joris Ivens]] seda, kuidas vihmasadu [[Amsterdam]]i looritab.{{lisa viide}}

=== Fotograafias ===
Fotodokumentalistika on samavõrd laiaulatuslik kui need erinevad reaalsused, mida see esitleda püüab.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Seega võib küll nimetada suuremaid fotodokumentalistika valdkondi, kuid need hõlmavad sellest vaid väikese osa. Peamised valdkonnad:&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

* '''Sotsiaalkriitiline fotograafia''' – häbiväärsed, diskrimineerivad või kahjulikud töö- või elamistingimused, terviseprobleemid või -skandaalid, keskkonnaprobleemid, inimõiguste rikkumine jm probleemid. Näiteks Ameerika fotoajakirjanik [[Lewis Hine]] kujutas fotodel lapstööjõu töötingimusi [[Lääne-Virginia]]s, [[Põhja-Carolina]]s, [[New Jersey osariik|New Jersey osariigis]] ja mujal, mille tulemusena muudeti riigis lastekaitseseadusi.{{lisa viide}}
* '''Sõja- ja konfliktifotograafia''' – sihiks on sõjasündmuste ja -ohvrite kujutamine. Näiteks tunnustatud Briti fotoajakirjanik ja fotograaf [[Don McCullin]]i on portreteerinud sõjaohvreid [[Aafrika]]s, [[Beirut]]is ja [[Palestiina Riik|Palestiinas]].{{lisa viide}}
* '''Fotožurnalistika''' – peamiselt väljaannetele tehtav dok ja lavastusfotograafia nn – ''editorial style.'' Seevastu paljud fotoagentuurid, näiteks Magnum, täiendavad järjest uute fotodega oma pildipanku, mida ajakirjandus saab kasutada.
* '''Humanistlik fotograafia''' – (''ingl concerned photography'') fototegevus, mille sihiks on eluslooduse ja keskkonna probleemidele tähelepanu juhtimine. 
* '''Naturalistlik fotograafia''' - looduskaitsega sünkroonsena tekkinud humanistliku fototegevuse haru, mis kutsub üles loodust kaitsma ja ülistama. 
* '''Tüpoloogiliseks fotograafiaks''' võib aga näiteks pidada [[Walker Evans]]i depressiooniajastu maapiirkonna portreid ja linnamaastikke, Berndt ja Hilla Becher'ide taksonoomilist fotokooslust veetornidest, August Sanderi ameti e tööjaotuse põhjal loodud portreekollektsiooni jpm.  
* '''Varia''' dokumentalistika 
* [[Hans Namuth]]i fotosari [[Jackson Pollock]]i [[tegevusmaal]]idest, 
* [[Eugène Atget]]' koostatud mahukas fotokogu kaduvast [[Pariis]]i arhitektuurist, Prantsuse fotograafi [[Brassaï]] fotod Pariisi ööelust, [[Charles Sheeler]]i fotod [[River Rouge]]'i autotehasest ning [[Roman Vishniac]]i kroonika juutide kultuurist Kesk- ja Ida-Euroopas enne [[holokaust]]i. Samuti võib mainida holokaustiga seoses [[Margaret Bourke-White|Margaret Bourke-White'i]] [[Buchenwaldi koonduslaager|Buchenwaldis]] tehtud mõjuvad dokumentaalfotod.{{lisa viide}} 
== Tuntud dokumentaliste ==
===Dokumentaalfilmirežissööre===
* Walter Ruttmann (1887–1941) – &quot;Berliin, suurlinna sümfoonia&quot; (''Berlin: Die Sinfonie der Großstadt'', 1927)
* [[László Moholy-Nagy]] (1895–1946) – &quot;[[Valguse mäng: must, valge, hall]]&quot; (''Ein Lichtspiel: schwarz weiss grau'', 1930)
* Joris Ivens (1898–1989) – &quot;Vihm&quot; (''Regen'', 1929)
* [[Pare Lorentz]] (1905–1992) – &quot;[[Ader, mis tegi tasandikud katki]]&quot; (''The Plow That Broke the Plains'', 1936)
* [[Francis Thompson]] (1908–2003) –&quot;[[N.Y., N.Y.]]&quot; (1957)
* [[Jean Rouch]] (1917–2004) – &quot;[[Ühe suve kroonika]]&quot; (''Chronique d'un été'', 1960)
* [[Chris Marker]] (1921–2012) – &quot;[[Päikeseta]]&quot; (''Sans Soleil'', ka ''Sunless'', 1983)
* [[Alain Resnais]] (1922–2014) – &quot;[[Öö ja udu]]&quot; (''Nuit et brouillard'', 1956)
* [[Robert Gardner]] (1925–2014) – &quot;[[Õndsuse mets]]&quot; (''Forest of Bliss'', 1986)
* [[D. A. Pennebaker]] (1925–2019) – &quot;[[Ära vaata tagasi]]&quot; (''Dont Look Back'', 1967)
* [[Albert Maysles]] (1926–2015) ja [[David Maysles]] (1931–1987) – &quot;[[Müügimehed]]&quot; (''Salesmen'', 1969)
* Frederick Wiseman (sündinud 1930) – &quot;Keskkool&quot; (''High School'', 1968) ja &quot;Sotsiaalmajad&quot; (''Public Housing'', 1997)
* [[Godfrey Reggio]] (sündinud 1940) – &quot;[[Koyaanisqatsi]]&quot; (1982)
* [[Ross McElwee]] (sündinud 1947) – &quot;[[Shermani marss]]&quot; (''Sherman's March: A Meditation on the Possibility of Romantic Love In the South During an Era of Nuclear Weapons Proliferation'', 1986)
* [[Rob Reiner]] (sündinud 1947) – &quot;[[See on Spinal Tap]]&quot; (''This Is Spın̈al Tap: A Rockumentary by Martin Di Bergi'', 1985)
* [[Nick Broomfield]] (sündinud 1948) – &quot;[[Kurt ja Courtney]]&quot; (''Kurt and Courtney'', 1998) ja &quot;[[Sünge magaja lood]]&quot; (''Tales of the Grim Sleeper'', 2014)
* [[Péter Forgács]] (sündinud 1950) – &quot;[[Doonau väljaränne]]&quot; (''Danube Exodus'', 1999)
* [[Ken Burns]] (sündinud 1953) – &quot;Mark Twain&quot; (2001) ja &quot;[[Tühermaa]]&quot; (''The Dust Bowl'', 2012)
* [[Marlon Riggs]] (1957–1994) – &quot;[[Lahti seotud keeled]]&quot; (''Tongues Untied'', 1989)
* Jenny Livingston (sündinud 1962) – &quot;Paris põleb&quot; (''Paris Is Burning'', 1991)
* Morgan Spurlock (sündinud 1970) – &quot;[[Ülisuur mina]]&quot; (''Super Size Me'', 2004)
* [[Amanda Wilder]] – &quot;[[Elevandile lähenemine]]&quot; (''Approaching the Elephant'', 2014)&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt;
* Michael Moore - &quot;9/11&quot; (2000)
* Lars von Trier - &quot;Idoterna&quot; (&quot;Idioodid&quot;)
* Andres Sööt &quot;Jaanipäev&quot; (1978), Johannes Hindist (1989)
* Peeter Tooming &quot;Valuvesi&quot; (1990)
* Marko Raat &quot;Esteetilistel põhjustel&quot; (2000)

===Fotodokumentaliste===
*Roger Fenton (1819–1869) – sõjafotograafia teerajaja
*Mathew Brady (1822–1896) – üks esimesi Ameerika Ühendriikide fotograafe, tuntud Ameerika Ühendriikide kodusõja jäädvustamise poolest
*John Thomson (1837–1921) – sotsiaalfotograafia teerajajaid, oli esimesi Kaug-Ida eluolu jäädvustanud fotograafe, tuntuim fotosari &quot;Tänavaelu Londonis&quot; (''Street Life in London'', 1877, koos ajakirjanik Adolphe Smithiga)
*Timothy H. O'Sullivan (1840–1882) – tuntud Ameerika Ühendriikide lääneosa metsiku looduse ja kodusõja sündmuste jäädvustajana
*William Jackson (1843–1942) – mõjukas maastikufotograaf, kes jäädvustas Ameerika Ühendriikide lääneosa, [[Wyoming]]i ja Yellowstone'i piirkonda
*Jacob Riis (1849–1914) – tuntud teedrajava New Yorgi agulites tehtud sotsiaaldokumentalistika poolest, tuntuim on sari &quot;Kuidas teine pool elab&quot; (''How The Other Half Lives. Studies among the Tenements of New York'', 1890)
*Eugène Atget (1857–1927) – tunnustatud eeskätt fotoarhiivi eest, kuhu kuuluvad Pariisi hoonetest ja tänavatest tehtud fotod
*Lewis Hine (1874–1940) – uuendusmeelne ajakirjanik ja fotograaf, kes kujutas fotodel lapstööjõu töötingimusi Lääne-Virginias, Põhja-Carolinas, New Jerseys ja mujal
*Charles Sheeler (1883–1965) – [[täpsusmaalija]] ja kommertsfotograaf, kelle tööde keskmes oli tehnoloogia ja masinad, ta on tuntud ka ettevõtte [[Ford Motor]] autotehase pildistamise eest [[Michigan]]is
*Roman Vishniac (1897–1990) – juudi päritolu Ameerika fotograaf, kes kataloogis juutide elu Kesk- ja Ida-Euroopas enne Teist maailmasõda
*Walker Evans (1903–1975) ja [[Dorothea Lange]] (1895–1965) – fotoajakirjanikud, kes on tuntud ülemaailmse majanduskriisi mõjude tõttu kannatanud üksikisikutest ja peredest tehtud portreefotode poolest
*Ansel Adams (1902–1984) – maastikufotograaf, ''poeetilise realismi esindaja,'' kes kujutas Ameerika lääneosa metsikut loodust
*[[Ken Domon]] (1909–1990) – tuntuim 20. sajandi [[Jaapan]]i fotograaf, keda tuntakse eelkõige [[Hiroshima]] aatomipommi plahvatuses ellu jäänutest tehtud fotode ja söekaevanduse kommuunis valitseva laste vaesusest tehtud fotode eest [[Kyūshū|Kyushus]]
*Hans Namuth (1915–1990) – kuulus fotosarjade poolest sellistest kunstnikest nagu Jackson Pollock, [[Stuart Davis]], [[Andy Warhol]], [[George Segal (kunstnik)|George Segal]], [[Roy Lichtenstein]], [[Richard Serra]] jt
*Eric [[Eric Soovere|Soovere]] (1916–2008) eesti rahvusest USA-s elanud dokumentalist, kes jäädvustas kujundlikus keeles eestlaste põgenemist 1944.aastal
*Donald [[Donald Koppel|Koppel]] (1919–2005) eesti rahvusest USA-sse emigreerunud sõjafotograaf, kes pildistas pommitamisjärgset Narvat
*Diane Arbus (1923–1971) – tuntud marginaliseeritud inimestest tehtud fotode poolest
*[[Robert Frank]] (1924–2019) – fotodokumentalist ja -filmitegija, keda teatakse eelkõige raamatu &quot;Ameeriklased&quot; (''Americans'', 1959) tõttu
*Lee Friedlander (sündinud 1934) – Ameerika dokumentalist, tuntud urbanistlike sotsiaalmaastikega
*Garry Winogrand (1928–1984) – USA fotodokumentalist ja tänavafotograaf, kes käsitles linnaruumi eeskätt teatrialavana
*Henri Cartier-Bresson (1908–2004) prantsuse legendaarne dokumentalist, ''otsustava hetke'' (decisive moment) printsiibi looja
*[[Larry Burrows]] (1926–1971) – ajakirja [[Life]] fotoajakirjanik, kes fotografeeris üheksa aastat [[Vietnami sõda|Vietnami sõja]] ajal toimunut
*Don McCullin (sündinud 1935) – fotoajakirjanik, hinnatud sõjapiirkondades asuvate inimeste ja linnaelu kujutamise poolest
*[[Steve McCurry]] (sündinud 1950) – ajakirja [[National Geographic]] fotograaf, kelle tuntuim teos on &quot;Afgaani tüdruk – põgenik Nõukogude Liidu invasiooni eest&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Birgit Püve|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/58771048/national-geographicu-afgaani-tudruk-jouab-eestisse|pealkiri=National Geographicu &quot;Afgaani tüdruk&quot; jõuab Eestisse|väljaanne=Eesti Ekspress|aeg=1. oktoober 2011|vaadatud=10. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt; (''Afghan Girl'', 1984)
*Nan Goldin (sündinud 1953) – feministist fotograaf, kes on tunnustatud oma teedrajava töö eest sotsiaalsete vähemuste (eelkõige [[LGBT]]) seas, tuntuim teos on näitus &quot;Seksuaalsõltuvuse ballaad&quot; (''The Ballad of Sexual Dependency'', 1986)
*Robert Capa (Endre Ernő Friedmann, 1913–1954) – legendaarne sõjafotograaf, kes jäädvustas Normandia operatsioone jpm
*Ed Ruscha (sündinud 1937) Kontseptuaalne dokumentaalfotograaf, kelle &quot;Twenty Six Gasoline Stations&quot; (1963) kuuluvad kontseptuaalse kunsti klassikasse
*[[Nadav Kander]] (sündinud 1961) – maastiku- ja portreefotograaf, tuntud ilustamata fotosarjade poolest, mis on tehtud [[Jangtse]] jõest [[Hiina]]s&lt;ref name=&quot;:1&quot;/&gt;
*Stephen Shore (sündinud 1947) – USA maastikufotograaf-dokumentalist. Kuulub suundumusse &quot;New topographics&quot;.
*Robert Adams (sündinud 1937) – maastikufotograaf. Kuulub suundumusse &quot;New topographics&quot;
*Lewis Baltz (1945–2014) – legendaarne USA maastikufotograaf, kelle &quot;Park City&quot; jt teosed tähistavad tühermaade kontseptiga tegelemise algust
*[[Juhan Kuus]] (1950–2015) – eesti rahvusest Lõuna-Aafrika Vabariigi pressifotograaf ja fotodokumentalist. Pildistanud rahvarahutusi ja rassismi ilminguid.
*Allan Sekula (1950–2013) – kriitilise realismi kõige olulisem esindaja nüüdisfotograafias. Uurimusliku ja kriitilise dokumentalistika autor, kes uurib töösuhteid (&quot;Fish Story&quot;, 1995 jm).
*Martin Parr (sündinud 1952) – banaalse dokumentalistika suurim esindaja tänapäeval. Uurib konsumerismi (&quot;The Cost of Living&quot;), abielutüdimust (&quot;Small World&quot;), elatustaset jm.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Kultuur]]
[[Kategooria:Dokumentalistika| ]]</text>
      <sha1>4kexpeis7o7wxpadh0zdagigvceir03</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142748</id>
      <parentid>7142747</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T22:26:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Linnapp</username>
        <id>81296</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tuntud dokumentaliste */</comment>
      <origin>7142748</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="49070" sha1="cklznikbizmh0wm07mu7vkqtvi5yc7r" xml:space="preserve"> {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=aprill}}
[[Fail:Chang_A_Drama_of_the_Wilderness_(1927).webm|pisi|Dokumentaalfilm [[Tai|Taist]] &quot;Chang A Drama of the Wilderness&quot; (1927), autorid [[Merian C. Cooper]] ja [[Ernest B. Schoedsack]]]]
'''Dokumentalistika''' ([[inglise keel]]es ''documentary'', [[prantsuse keel]]es ''documentaire'', [[Saksa keel|saksa keeles]] ''Dokumentarfilm'') on dokumentaalteoste ehk dokumentaariumide – [[dokumentaalfilm]]i, -seriaali, -fototeoste, -kirjandusteoste,  -lavateoste või isegi muusikateoste – loomine, tõsielu kujutamine kunsti- või meediateosena. Dokumentaalteoseid luuakse harjumuslikult ning domineerivalt filmikunsti ja fotograafia vahenditega. Selle kõrval esineb teatris dokumentaaldraama ja kirjanduses reisikirjade žanr, mida läänemaailmas samuti seostatakse dokumentalistikaga. Omaette dokumentaalseks vormiks muusikas on programmiline e. kujutav või kirjeldav muusika. 

Dokumentaalfilmiks nimetatakse näitlejateta, tõsielulisi sündmusi kujutavat filmi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=dokumentaalfilm&amp;F=M|pealkiri=Märksõna &quot;dokumentaalfilm&quot;|väljaanne=Eesti keele seletav sõnaraamat|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt; Levinud arusaama järgi on selles talletatud tegelik elu, materjal esindab n-ö objektiivset tõde ja puuduvad väljamõeldud elemendid. Dokumentaalfilmi vorm on kino algusaegadest alates palju muutunud. Šoti dokumentaalfilmipioneer, filmilavastaja [[John Grierson]], keda peetakse dokumentaalfilmi mõiste sõnastajaks, defineeris seda kui reaalsuse loomingulist käsitlust. Kommenteerides filmilavastaja [[Robert J. Flaherty]] varaseid antropoloogilisi filme (&quot;Nanook põhjast&quot; ja &quot;Moana&quot;), mis olid dokumenteerimise ja fiktsiooni segu, leidis ta, et dokumentaalfilmides esitatakse võrdselt kunsti ja fakte.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Peter Biesterfeld|url=https://www.videomaker.com/article/c06/18423-six-primary-styles-of-documentary-production|pealkiri=The six primary types of documentaries|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt;

Dokumentalistika teine laiem valdkond fotodokumentalistika on katustermin mitmekesistele autorisuhete valikule. Muudest fotograafia liikidest eristab seda terav fookus: päriselu hetk jäädvustatakse selleks, et edastada tähendusrikast sõnumit maailmas toimuva kohta. Võrreldes [[Fotoajakirjandus|fotoajakirjanduse]] (keskmes uudiste, sündmuste - aga ka sensatsioonide või skandaalide edastamine) ning [[tänavafotograafia]]ga (keskmes huvitav hetk nähtavast igapäevaelust avalikus ruumis) keskendub fotodokumentalistika tavaliselt päevakohasele küsimusele (või loole), millega suhestub fotode või fotosarja kaudu. Dokumentaalfotode loomisel on enamasti sotsiaalseid eesmärke, näiteks juhtida ühiskonna tähelepanu olukordadele, mis (fotograafi nägemuse järgi) nõuavad kiiret parandamist. Sotsiaalkriitiline fotodokumentalistika on mõjus osa dokumentaalfotograafiast ning see on levinud rohkem demokraatlikus maailmas&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/photography/documentary.htm|pealkiri=Documentary photography (1860–present)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt;  

== Ajalugu ==
Dokumentaalteoseid on loodud filmi ja foto algusaegadest saadik, üle 150 aasta. Seevastu nimetust &quot;dokumentalistika&quot; kasutatakse vaid alates 1930. aastatest - alates filmi- ja fotograafia tõsieluliste teoste ilmumisest.{{lisa viide}}
=== Dokumentaalfilm ===
Dokumentalistika meetodid ja stiilid on ajaloo vältel määratult muutunud. Esialgu oli arengu tõukajaks vajadus edastada &quot;elu sellisena, nagu see on&quot;, takistuseks said aga tehnilised võimalused.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.dokfilm.ee/Missugused-on-praegused-trendid-dokumentalistikas|pealkiri=Missugused on praegused trendid dokumentalistikas|väljaanne=Dokfilm.ee|vaadatud=5. jaanuaril 2022|arhiivimisaeg=2018-12-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181231092321/http://www.dokfilm.ee/Missugused-on-praegused-trendid-dokumentalistikas|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 19. sajandi lõpus kasutati filmi lihtsate hetkede (nt paadi sildumise või rongi jaama jõudmise) jäädvustamiseks. Prantsuse filmipioneerid vennad [[Auguste ja Louis Lumière]] filmisid 1895. aastal mitu sellist filmi, millest enamiku kestus oli tehnoloogia piirangute tõttu vähem kui minut.{{lisa viide}} 

[[Poola]] kirjanik ja filmilooja [[Bolesław Matuszewski]] oli üks esimesi, kes dokumentaalfilmist kirjutas ja seda kirjutises &quot;Uus ajalooallikas&quot; (''Une nouvelle source de l'histoire. Création d'un dépot de cinématographie d'histoire'', 1898) ka määratleda püüdis.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Scott MacKenzie|pealkiri=Film manifestos and global cinema cultures: A critical anthology|aasta=2014|kirjastus=University of California Press|lehekülg=520|isbn=9780520957411}}&lt;/ref&gt; Dokumentaalfilmi termini väljamõtlejaks peetakse Šoti filmilavastajat John Griersonit,&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.globians.com/history-documentary-films/|pealkiri=History of documentary films|väljaanne=Globians Film Fest|aeg=6. juuni 2016|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt; kes kasutas seda 1926. aastal Robert Flaherty filmi &quot;Moana&quot; arvustuses.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Ann Curthoys, Marilyn Lake|pealkiri=Connected worlds: history in transnational perspective|aasta=2005|kirjastus=Australian National University Press|lehekülg=151|isbn=1920942440|url=https://books.google.ee/books?id=JE6YM8jcRucC&amp;pg=PA151&amp;dq=john+grierson+documentary+1926&amp;hl=en&amp;ei=5wkUTcb5OMq7hAeixPW2Dg&amp;sa=X&amp;oi=book_result&amp;ct=result&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=john%20grierson%20documentary%201926&amp;f=false}}&lt;/ref&gt;

20. sajandi alguses domineerisid dokumentalistikas reisi kirjeldavad filmid (neid nimetati vaatepildilisteks filmideks), mis andsid publikule võimaluse näha teisi kultuure kaamera[[objektiiv]]i kaudu. Tegu oli [[tummfilm|tummfilmidega]], seega tavaliselt juhatasid jutuvestjad filmi sisse ja jutustasid kohapeal kõnepuldist filmile peale. Sellised filmid ei olnud enam lühikesed klipid. Enamik oli umbes 80-minutised ja neid näidati kahelt 16&amp;nbsp;mm filmirullilt, kumbki kuni 300&amp;nbsp;m pikk. Tol ajal tehti ka palju biograafilisi dokumentaalfilme. Kõige suurem selliste filmide tootja oli Prantsuse filmitootja [[Pathé]].{{lisa viide}}

==== Kino kuldajastu (1920.–1940. aastad) ====
1920.–1940. aastaid nimetatakse filmi kuldajaks. Tol perioodil loodi mahukaid kinematograafilisi heli ja eriefektidega teoseid ning film läbis palju uuendusi. 
Dokumentaalfilmides võeti omaks [[romantism]], mille näiteks on dokumentaalfilmiklassika, Robert J. Flaherty lavastatud etnograafiline film &quot;[[Nanook põhjast]]&quot; (''Nanook of the North'', 1922). 1920. aastatel kujutati ka suurlinnaelu (nn linnasümfooniafilmid), selle valdkonna tähtsaimad näited on [[Walter Ruttmann|Walter Ruttmanni]] lavastatud &quot;[[Berliin, suurlinna sümfoonia]]&quot; (''Berlin: Die Sinfonie der Großstadt'', 1927) ja [[Dziga Vertov|Dziga Vertovi]] eksperimentaalne dokumentaalfilm &quot;Inimene filmikaameraga&quot; (''Человек с кино-аппаратом'', 1929).{{lisa viide}} 

1910. aastatel lisandus [[Ringvaade|ringvaate]] žanr. Ringvaateid näidati tavaliselt kinos enne põhifilmi. Venemaal tootis Dziga Vertov koos [[Jelizaveta Svilova]] ja [[Mihhail Kaufman]]iga 22-osalise ringvaate (Кино-Правда, tõlkes &quot;kinematograafiline tõde&quot;), mille keskmes oli &quot;filmis tõe kujutamine&quot; – Vertov uskus, et kaamerad on tõetruumad kui inimsilm. Maailmasõdade ajal lisandusid sõjasündmusi kujutavad ringvaated ja filmid, kuid näiteks lahingustseene ka lavastati: filmitegijad lasid stseenid pärast lahingute lõppu lavastada.{{lisa viide}}

==== Teisest maailmasõjast sajandi lõpuni ====
Enne [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algust ja terve [[Külm sõda|külma sõja]] õitses [[propagandafilm|propagandafilmide]] žanr. Propagandafilmid loodi publiku mingis kindlas vaatenurgas veenmiseks ning need valmisid sageli valitsuse tellimusel. Kõige tuntum propagandafilmi näide on [[Leni Riefenstahl|Leni Riefenstahli]] lavastatud &quot;[[Tahte triumf]]&quot; (''Triumph des Willens'', 1935), mille tellis [[Adolf Hitler]] [[Kolmas riik|Natsi-Saksamaa]] propageerimiseks. [[Kanada]] lõi propaganda tegemiseks filminõukogu, et toota [[Joseph Goebbels|Joseph Goebbelsi]] ja Natsi-Saksamaa loodud filmidele vastupropagandat. Ka [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Nõukogude Venemaa]] toetusid külma sõja ajal tugevalt propagandafilmidele.{{lisa viide}}

1950.–1960. aastaid iseloomustab kiire tehnikaareng, et see suudaks rahuldada filmitegijate kasvanud nõudmisi. Tehnoloogia areng muutis viisi, kuidas dokumentaalfilme filmiti. Ilma kindla stsenaariumita dokumentaalfilm, milles jäädvustatakse isiklikke ehedaid emotsioone, nn ''[[cinéma vérité]],'' ja film, kus tõde ja kunst sünnivad spontaanselt kaamera ees, nn ''[[direct cinema]],''&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Olev Remsu|url=http://filmidraamatehnika.blogspot.com/2005/03/viii-kasikiri-stsenaarium-ja-stsenarist.html|pealkiri=VIII Käsikiri, stsenaarium ja stsenarist. 1. Terminoloogiat|väljaanne=Olev Remsu filmidraamatehnika|aeg=27. märts 2004|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt; toetusid valgustusele, töökindlatele (portatiivsetele) kaameratele ja paremale helitehnoloogiale. Võttegrupi ja filmitava vahelise suhtluse maht sõltus režissööri soovist ja taotlusest ning kuna musta materjali filmimisel ei olnud kindlaid mahupiire, omandas monteerija filmi loomise juures nii kaaluka rolli, et võis saada kaasrežissööriks.{{lisa viide}}

==== Tänapäeval ====
[[Fail:Behind the scenes of The Invisible Class documentary film 01.jpg|pisi|Filmilavastaja [[Josh Hayes]] intervjueerimas Bostoni kodutut filmi &quot;Nähtamatu klass&quot; (''The Invisible Class'', 2020) jaoks]]
21. sajandil on tehnika arenenud nii kiiresti, et dokumentaalfilmikunst alles kompab võimalusi, mis sellega kaasnevad. Lugusid jutustatakse paljude filmikeele vahenditega.{{lisa viide}}

Tänapäevastes dokumentaalfilmides on võetud aluseks ''cinéma vérité'' ja kombineeritud seda narratiivsema stiiliga. Teemavaldkondade ulatus on lai, hõlmatakse suurt hulka teemasid, nagu poliitika filmis &quot;[[Fahrenheit 9/11]]&quot; (2004, lavastaja [[Michael Moore]]), religioon filmis &quot;[[Religulous]]&quot; (2008, lavastaja [[Larry Charles]]) ja keskkonnakaitse filmis &quot;[[Ebamugav tõde]]&quot; (''An Inconvenient Truth'', 2006, lavastaja [[Davis Guggenheim]]). Mängufilmidega võrreldes on dokumentaalfilmid odavamad toota ning pelutavad populaarsuse tõttu tuntud inimesi, mille tulemusena on muutunud väga tulusaks äriks. [[Netflix]]i voogedastusplatvormi ja tasuliste telekanalite kaudu jõuavad filmid suurema publikuni kui kunagi varem.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Arenenud on ka filmivaatajad, muutunud on nende arusaam filmikeelest ja ootused pakutavale. Märksõnad on &quot;intiimsus&quot;, &quot;mängulisus&quot; ja &quot;draama&quot;.{{lisa viide}}

=== Fotodokumentalistika ===
Fotodokumentalistika juured ulatuvad  sisuldasa 19. sajandi algusse. Fotodokumentalistikat juhtis algselt soov jäädvustada tähtsaid sündmusi, talletada reisikogemusi ja sõjasündmusi, tõestada teaduslikke hüpoteese, hankida salastatud informatsiooni, mälestada lähedasi jpm. See kõik toimus ajastus, mil terminit ennast veel ei kasutatud. {{lisa viide}} 

Briti fotograaf [[Philip Delamotte]] (1821–1989) oli esimeste fotograafide hulgas, kes kasutasid fotograafiat kaalukate sündmuste, näiteks [[Kristallpalee]] lammutamise ja uuesti ülesehitamise jäädvustamise vahendina pärast [[kalotüüpia]] leiutamist. [[Francis Frith]]i (1822–1898) jt fotograafid tegid firmadele, nagu [[London Stereoscope]] ja [[Photographic Co.]], tellimustöödena reisifotosid, et pakkuda publikule detailseid pilte kaugetest paikadest, kuulsatest inimestest ja olulistest sündmustest.{{lisa viide}} 

==== Sõjafotograafia esiletõus ====
[[Fail:Abraham Lincoln by Mathew Brady, 1860.tif|pisi|247x247px|Mathew Brady portree Abraham Lincolnist presidendikandidaadina (1860)]]
Sõjafotograafia teerajaja, briti fotograafi [[Roger Fenton]]i 1855. aastal [[Krimmi sõda|Krimmi sõjas]] pildistatud lahinguväljavaated ja inimhulgad olid mõjusad sõjakujutised. Fenton suundus [[Krimm]]i Briti valitsuse palvel ja kirjastuse [[Thomas Agnew &amp; Sons]] rahastusega, et aidata leevendada Suurbritannias lahvatanud skandaali: iga sõduri kohta, kelle olid tapnud venelased, oli surnud viis sõdurit haiguse tõttu. Valitsus pidi tõestama, et olukorda on parandatud. See on üks põhjuseid, miks Fentoni tehtud 360 fotol on tihti kujutatud korralikke laagristseene, varustust, ametlikke ohvitseride gruppe ja lahinguvälju kaua aega pärast võitlust, surnukehi on aga näha harva.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Ameerika Ühendriikide sõjafotograaf [[Mathew Brady]], kes oli juba välja andnud mahuka nimekate ameeriklaste fotokogumiku &quot;Suurepärased ameeriklased&quot; (''The Gallery of Illustrious Americans'', 1850), hakkas palkama fotograafide tiime, et jäädvustada ulatuslikult ja mitmekülgselt [[Ameerika Ühendriikide kodusõda]]. Selle tulemusena sündis tuhandeid fotosid, millel olid kajastatud mõlemad pooled.{{lisa viide}} 

Pärast kodusõja lõppu pöörasid fotodokumentalistid pilgu looduse poole. Näiteks Brady endine fotograaf [[Timothy H. O'Sullivan]] tegeles Ameerika Ühendriikide kaardistamata alade pildistamisega. 1860. aastate lõpus ja 1870. aastatel kõige kuulsama Ameerika läänepiirkonna fotograafi [[William Jackson]]i Yellowstone'i ekspeditsioonil tehtud fotodest koostati [[Kapitoolium (Washington)|Kapitooliumi]] saalides väljapanek, mis mõjutas seadusandjaid sedavõrd, et 1872. aastal loodi riigi esimene rahvuspark – [[Yellowstone'i rahvuspark|Yellowstone]]. Osa paiku, mis ekspeditsioonidel avastati, said nime nende avastajate ja ka fotograafide järgi.{{lisa viide}}

==== Sajandi lõpp ja sotsiaalfotodokumentalistika ====
[[Fail:Paul Martin - Boulogne Fisherman - 1974.50 - Cleveland Museum of Art.tif|pisi|251x251px|Paul Martini foto &quot;Bologna kalamehed&quot; (u 1897)]]
Samamoodi nagu Brady fotod aitasid näidata, milline sõda tegelikult on, hakati fotodokumentalistika abil kajastama vaeste ja privileegideta inimeste elu. Vaeseid peeti läbikukkunuteks ja neid toodi esile kui hoiatust, kuid fotodokumentalistika tekitas vaatajates nende vastu enam empaatiat. Selle abil suudeti detailselt ja ilustamata näidata, mida tähendavad agulis elamine ja kümnetunnised tööpäevad puuvillatehases või söekaevanduses täiskasvanule, aga ka vaid kaheksa- või üheksa-aastasele lapsele.{{lisa viide}}

1870. aastatel hakkas [[Iirimaa|Iiri]] filantroop ja lastekodude rajaja [[Thomas John Barnardo]] (1845–1905) lastekodude olukorrale tähelepanu tõmbamiseks fotograafiat kasutama. Ta lasi lastest teha kodusse saabumise ja sealt lahkumise ajal foto, mis pandi kaardile, mille taha trükiti kodude tööd tutvustav tekst. Kaarte müüdi ja koguti komplektidesse. Bernardo sai väga elavat vastukaja ning kogus kaartide müügiga raha toidu ja riiete jaoks. 1870. aastate lõpus andis Šoti fotograaf [[John Thomson]] koos ajakirjanik [[Adolphe Smith]]iga (1846–1924) välja raamatu &quot;[[Tänavaelu Londonis]]&quot; (''Street Life in London'', 1878). 36 fotot koondavas raamatus kirjeldati [[London]]i vaeste inimeste elu ja dokumenteeriti mitmesuguste elukutsete näiteid.{{lisa viide}}

1880. aastatel leiutati klõpspildikaamera, mille abil oli lihtsam materjali jäädvustada. Osa tollal valminud kogusid on senini säilinud ja annavad väärtuslikku teavet. Näiteks briti fotograaf [[Paul Martin (fotograaf)|Paul Martin]] (1864–1944), tänava- ja ööfotograafia teerajajaid, jäädvustas 1890. aastatel inimesi ja asju viisil, nagu inimene tänaval neid näha võib. Ta ei proovinud fotodega esile kutsuda reforme või väljendada mingit muud ideed peale ta huvi teiste inimeste vastu.{{lisa viide}}
[[Fail:Sleeping, homeless children - Jacob Riis.jpg|pisi|252x252px|Jacob Riisi foto &quot;Magavad kodutud lapsed&quot; (enne 1914. a)]]
Ameerika Ühendriikides vaatasid fotograafid läbi objektiivi ka teravaid sotsiaalprobleeme. New Yorgi taanlasest ajakirjanik, sotsioloog ja fotograaf, sotsiaalsete reformide eestvedaja [[Jacob Riis]] kirjutas slummide elust, propageeris paremaid elu-, õpi- ja töötingimusi ning lisas artiklite juurde ehedat fotomaterjali. Ta kasutas fotosid ka avalikes loengutes ja raamatuillustratsioonidena. Riisi kuulsaim teos on raamat &quot;Kuidas teine pool elab&quot; (''How The Other Half Lives''. ''Studies among the Tenements of New York'', 1890). Tema pingutused viisid uute lapstööjõu kasutamist piiravate seaduste vastuvõtmiseni, koolide varustatuse parandamiseni, mõnede trööstitumate slummide lammutamise ja uuendamiseni.{{lisa viide}}

Ameerika sotsioloog ja fotograaf [[Lewis Hine]] pildistas uue sajandi alguses Ameerikasse saabunud immigrante, kes töötasid tehastes väga halbades tingimustes ja elasid slummides. Ta pääses tööle riiklikku laste töökomiteesse (''National Child Labor Committee'', NCLC) ning reisis uurija/fotograafina näidates, kuidas töösturid kasutavaid noori odava raske töö tegemiseks ära. 1930. aastatel võeti osaliselt tema fotode mõjul vastu lapstööjõu piiramise seadus.{{lisa viide}}

1930. aastatel oli fotodokumentalistika teemadeks Ameerikas [[ülemaailmne majanduskriis]] ja põud ning nende tagajärjed: looduse vaesestumine, perede ja tööliste ränne uutesse elu- ja tööpaikadesse. Dokumentalistide tähelepanu keskpunkti tõusis ka poliitiline õhustik enne Teist maailmasõda. Tuntumaid Natsi-Saksamaa filmilavastajaid ja fotograafe on Leni Riefenstahl. Tema tähtteosed on filmid &quot;Tahte triumf&quot; (1934) ja &quot;[[Olympia]]&quot; (1936), samas oli ta mitme kinematograafilise võtte esmakasutaja. 1970. aastatel andis ta välja kaks raamatut, mis dokumenteerisid nuubia hõime Sudaanis.{{lisa viide}} 

==== Pressifotograafia võidukäik ====
19. ja 20. sajandi vahetust illustreerib pressifotograafia ja [[fotoajakirjandus]]e teke Ameerika Ühendriikides. Kuna riigis kehtestati kuni kümneaastaste laste koolikohustus, laienes lugemisoskusega täiskasvanute hulk, kuid senised ajalehed, kitsad veerud täidetud tiheda tekstiga, ei olnud neile eriti atraktiivsed. Ajalehtede omanikud mõistsid, et rohkete piltide abil illustreeritud uudised koos lihtsasti loetavate pealkirjade ja lühikeste lõikudega aitaksid lugejaskonda laiendada. 1880.–1890. aastateks suudeti lahendada ka tehnilised probleemid, mis tekkisid fotode paberile trükkimisel.{{lisa viide}} [[Fail:Barricades rue Saint-Maur. Avant l'attaque, 25 juin 1848. Après l’attaque, 26 juin 1848 (Original).jpg|pisi|237x237px|&quot;Barrikaadid Saint-Mauri tänaval&quot; (1848) on arvatavasti esimene dokumentaalfoto, millega illustreeriti ajalehelugu, see ilmus Prantsuse ajalehes [[L'Illustration]]]]1904. aastal asutati Suurbritannias [[Daily Mirror]], millest sai maailma esimene fotodega illustreeritud ajaleht. Järgnes rohke pildimaterjaliga mitmekesistatud ajalehtede ulatuslik edu. Ajalehed hakkasid palkama fotograafe ja ostsid fotosid pressifotoagentuuridelt, kelle juures olid uudiste kajastamiseks palgal palju fotograafe. Nende tööks oli olukorrast või inimesest ühe foto abil kokkuvõtte tegemine, seejuures oli kiirus olulisem kui tehniline kvaliteet. Enamik esimestest uudisfotodest olid portreed, aga koos tehnika ja materjali kvaliteedi paranemisega hakati tegema ka tegevusfotosid. Halbades valgusoludes kasutati [[välgupirn]]e. 1907. aastaks suudeti fotosid [[Telegraafside|telegraafi]] teel ka ühest ajalehest teise saata, eriti tähtsaid uudispilte suudeti jagada peaaegu sama kiiresti kui tekstuudiseid.{{lisa viide}}

Fotosid hakati trükis avaldama veelgi enam pärast seda, kui ilmuma hakkasid iganädalased pildiajakirjad, millega pandi alus fotoajakirjanduse sünnile. Pildiajakirjade laiem levik algas Saksamaal 1920. aastate keskel, kus riik oli maailma trükikunstikeskus ja eesrindlik kaamerate arendaja. Esimene pildiajakiri oli arvatavasti 1892. aastal asutatud [[Berliner Illustrirte Zeitung]]. Pildiajakirjas anti fotograafidele mitu lehekülge, et nad fotosarjade abil lugu jutustaksid ja teemat arendaksid. Sellised piltjutustused võimaldasid teemat palju avaramalt käsitleda kui üksikuudises, lisaks väljendada vaateid. Pildiajakirjade fotograafide töö meenutas trükiajakirjanike tööd, sest nad pidid looma sarju, millel oleks huvitav lugu, tugev algus ja lõpp. Sündmuste avatum ja avaram tõlgendamine eristabki fotoajakirjandust fotodokumentalistikast.{{lisa viide}} 

1930. ja 1940. aastatel ilmunud pildiajakirjad olid mõnes mõttes 19. sajandi [[stereoskoop|stereoskoobi]] slaidide kaasaegsed vasted. Need pakkusid tavainimesele parimas mõttes akent maailma – suursündmuste kajastust, võimalust piiluda kulisside taha, jagada kuulsate inimeste elust mõnda päeva, seejuures detailsemalt, kui lubasid ajalehtede pressifotod. Muidugi sisaldasid ajakirjad ka puhtalt meelelahutusmaterjali, nagu armsad loomafotod, kaadrid [[Hollywood]]i filmidest, fotod moetrendidest, samas võisid olla võimsad avaliku arvamuse kujundajad. Enamikus neist ilmus aeg-ajalt pikemaid lugusid sellistel teemadel nagu kehvas seisus elamud, reostus, puudust kannatavate inimeste abistamine jne. Autorite või ajakirjade veendumuste tõttu olid lood elavamad või huvitavamad kui neutraalsust taotlevates ajakirjandusväljaannetes, kuid sellega koos oli fotoajakirjanikel, ajakirjanikel ja toimetajatel suur vastutus: nad pidid olema väga hästi informeeritud ning esitama õigustatud argumente, mitte propagandat, sest tollased pildiajakirjad oli kõige veenvam visuaalne meedium enne televisiooni – kinoringvaated olid enamasti pealiskaudsed ja ununesid kiiresti.{{lisa viide}}

Pildiajakirjade autorid hakkasid ka väljaannete vahel liikuma, rikastades nõnda nende sisu. Näiteks [[Ungari]] päritolu juut, Berliner Illustrirte rivaali [[München Illustrierte Presse]]t juhtinud [[Stefan Lorant]] (1901–1997) lahkus natside survel 1930. aastate alguses Saksamaalt ja sai 1938. aastal briti pildiajakirja [[Picture Post]] esimeseks toimetajaks. Ta tõi koos fotograafide [[Kurt Hutton]]i (1893–1960), [[Felix Man]]i (1893–1985) jt Euroopa põgenikega Suurbritanniasse 35&amp;nbsp;mm kaamerate kasutamise ning Saksamaa pildiajakirjade ideed ja kujunduse. Nad täitsid Picture Posti (ja selle rivaali [[Weekly Illustrated]]i) tegevusfotode ja artiklitega, mis erinesid traditsiooniliste briti nädala(aja)kirjade, näiteks [[Tatler]]i või [[Illustrated London News]]i omadest nagu öö ja päev. Ameerika Ühendriikides andsid Euroopa fotograafidest immigrandid, nagu [[Alfred Eisenstaedt]] (1898–1995) ja [[Robert Capa]] (1913–1954), oma väljapaistva loomingulise panuse ajakirjas [[Life]]. Suurbritannias oli Life'i tuntuim fotoajakirjanik [[Larry Burrows]] (1926–1971).{{lisa viide}}

1930. aastatel levis uus ajakirjandusžanr üle kogu Euroopa ja Ameerika. Tollaste tuntumate fotoajakirjanike seas olid näiteks

* [[Erich Salomon]] (1886–1944) oli Saksa pildiajakirja Berliner Illustrirte Zeitungi fotograaf, kes suutis maailmasõja lävel Berliinis, [[Pariis|Pariisis]], [[Viin|Viinis]] ja [[Rooma|Roomas]] toimuvatel konverentsidel, kus poliitikud lootsid ähvardavat konflikti ära hoida, sisse sulanduda ning jätta isegi tuntud poliitiku mulje, tehes samas aga pooleldi peidetud kaameraga siseruumivalgusega fotosid. Ta töötas märkamatult, välguta ja suitsuta, mille tõttu fotograafe tavaliselt tõrjuti. Salomoni sarjad edastasid üldist atmosfääri ja näitasid, milline oli osavõtjate meeleolu puhkehetkedel. Ajakirjalugejate jaoks tekitas see uudne poliitiline kajastus vahetu kui kohapeal viibimise tunde. Salomon suri 1944. aastal [[Auschwitzi koonduslaager|Auschwitzi koonduslaagris]].{{lisa viide}}
[[Fail:Mother tennis2.jpg|pisi|251x251px|Henri Cartier-Bressoni foto &quot;Ema tennist mängimas&quot; (1950)]]
* [[Henri Cartier-Bresson]] (1908–2004) oli Prantsuse fotograaf, kes oli tuntud 35mm kaameraga &quot;Leica&quot; inimeste pildistamise poolest. Ta oli pigem mööduva sündmuse jälgija kui sotsiaalsete muutuste esilekutsuja või uudistereporter. Ta dokumenteeris rangelt distantsi hoides tavalisi inimesi soojuse ja huumoriga erilise intensiivsuse hetkedel. Cartier-Bressoni fotosid kasutati tuntumates ajakirjades ja paljudes raamatutes rohkem kui 60 aastat. 1947. aastal asutas ta koos fotograafide Robert Capa, [[Georges Rodger]]i (1908‒1995) ja [[David Seymour]]iga (1911–1956) fotoagentuuri [[Magnum Photos|Magnum]], mis hakkas fotosid väljaannetele müüma. Nüüdseks on see kujunenud maailma üheks tuntumaks fotoajakirjanduslikuks agentuuriks.{{lisa viide}}
* [[Bill Brandt]] (1904–1983) oli üks Suurbritannia esimesi väljapaistvaid fotograafe, kes töötas 1930. aastate lõpus fotoajakirjanikuna. Ta pildistas [[Inglismaa]] tööstuslikku põhjaosa, mis kujutas teravat kontrasti ühiskonna rikkamatest kihtidest tehtud fotodega. Ta tegeles ka [[Pitoreskne fotograafia|pitoreskse fotograafiaga]], näiteks lõi äärelinna elu kujutavad lavastatud fotosarjad. Hiljem keskendus ta maastikele ja raamatutele, mis koosnesid originaalsetest eksperimentaalfotodest, nagu moonutatud fotod inimese vormist. Tema tuntumad fotoraamatud on &quot;Inglased kodus&quot; (''The English at Home'', 1936) ja &quot;Öö Londonis&quot; (''A Night in London'', 1938).{{lisa viide}}

==== 20. sajandi teine pool ja fotomanipulatsioon ====
Teise maailmasõja aastatel töötas enamik fotoajakirjanikke [[Luure Keskagentuur|USA Luure Keskagentuurile]] ja [[Secret Intelligence Service|Suurbritannia luureteenistusele]] või õhujõu või sõjaväe fotograafiaüksustes, näiteks [[Briti Armee Filmi- ja Fotograafiaüksus|Briti Armee Filmi- ja Fotograafiaüksuses]] (tegi rünnakutest 137 000 dokumentaalfotot) ja [[Saksa Propagandagrupp|Saksamaa Propagandagrupis]]. Tuntumaid sõjafotograafe oli Robert Capa, kes püüdis kujutada sõja tühisust. Nagu paljud sõjafotograafid hukkusid Capa ja David Seymour sõjategevuse tõttu – Capa 1950. aastatel [[Vietnam]]is ja Seymour [[Egiptus]]es.{{lisa viide}}

Vaatamata paberipuudusele õitsesid pildiajakirjad Teise maailmasõja ajal ning neil oli tohutu staatus. 1950. aastateks hakkas aga Picture Post lugejaid kaotama. Hääbumist ei takistanud ka kõige uudsem mitme värvilise lehekülgede kasutamine ja 1957. aastal ajakiri suleti. Weekly Illustrated lõpetas ilmumise 1958. aastal ja Look 1971. aastal. Life ilmus algses iganädalases vormis aastani 1972. Pildiajakirjad ja traditsioonilised reklaamifirmad tõrjus välja televisioon, sest selle kaudu sai uudiseid ja arvamuslugusid edastada kiiremini ja universaalsemalt. 1970. aastateks oli fotoajakirjandus mõju kaotanud, kuigi seda kasutati enam sellistes ajakirjades nagu [[Stern]] Saksamaal, [[Paris Match]] Prantsusmaal ning paljudes kütusetööstuse firmade ajakirjades.{{lisa viide}}

20. sajandi teist poolt ilmestab katsetamine fotomanipulatsiooniga. Viis, kuidas maailma dokumentaalfotode kaudu kujutatakse, on mingil määral alati moonutatud, objektiivsus ja aus kujutamine on vaid ideaalid. Varustuse ja materjalide kvaliteedi paranemine andis fotograafidele suurema vabaduse otsustada, mida ja millal pildistada. Kui teoseid hakati meedias välja andma, lisandusid fotograafi esimesele valikule järgmised: milliseid fotosid kasutada ja milliseid mitte, kuidas trükitud fotod omavahel suhestuvad.{{lisa viide}} 

Pooltooni [[reproduktsioon]]i mõjul suurenes publik veelgi, fotodokumentalistika muutus mõjuvõimsaks ja viis soovini avarduvate võimalustega manipuleerida. Fotograafid hakkasid seda tegema pildistatavaid poseerima pannes ning vaatenurka, valgust ja ajahetke valides, toimetajad aga tulemuste vahel valides ning nende jaoks sobivat esitlust välja mõeldes. Manipulatsiooni piire kompas 19. sajandi lõpus juba lastekodude asutaja Thomas John Barnardo, kes lasi teha lastest enne-ja-pärast-fotosid, riietas lapsed sageli kaltsudesse, et taaselustada nende trööstitut olukord ja luua hilisema pildiga tugev kontrast.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Ameerika Ühendriikide asutuse Works Progress Administrationi fotograafi [[Arthur Rothstein]]i (1915–1985) kritiseeriti selle eest, et ta oli enne foto tegemist nihutanud kaadris olevat lehma pealuud mõne meetri selleks, et tekiks tugevam kompositsioon.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.alteredimagesbdc.org/rothstien|pealkiri=South Dakota badlands, United States. 1936. Photo by Arthur Rothstein / Works Progress Administration|väljaanne=Bronx Documentary Center|vaadatud=6. jaanuaril 2022|arhiivimisaeg=2022-01-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220106140948/http://www.alteredimagesbdc.org/rothstien|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Ometi ei moonutanud kumbki neist näidatavas olukorras valitsevat üldisemat tõde, vaid edastasid seda visuaalselt tugevamal viisil.{{lisa viide}}

Teisest küljest on pildiajakirjade algusaegadest peale olnud kombeks koguda prominentsetest inimestest fotosid, kus nad näevad välja enesekindlad, löödud, agressiivsed, rumalad vm. Sellised fotod tuuakse esile kui pressiportreed, mis sobitub tolle aja meeleoluga, kus inimest armastatakse või vihatakse. Selliselgi juhul võib toimetaja valida valikust foto, mille ta tavapärases olukorras kõrvale jätaks, lisab pealkirja ja seletava teksti ning annab seega sellele tugeva tähenduse. Selliste valiku- ja materjalimängude mõjul hakati viimaks mõistma, millist kajastust võib pakkuda fotograafia. Näiteks võisid demonstratsioonid muutuda vägivaldseks, kui märgati tegutsemas kutselisi fotograafe või televisiooni võttegruppi. 1960. aastatest pärineb äärmuslik näide, kus avaliku hukkamisega viivitati 12 tundi, sest õhtune valgus oli liiga kehv, et meediaesindajad saaksid fotosid teha.{{lisa viide}}

====Lähiminevikus====

Modernistlike kunstnike hulka, kes on teinud märkimisväärseid dokumentaalfotosid, kuuluvad [[Diane Arbus]], kelle mustvalged fotod eripärastest ja marginaalsetest inimestest New Yorgis on kunstikriitikute seas vastuolulisi tundeid tekitanud. Oma koht on siin tüpoloogiaid loonud [[Bernd Becher|Bernd Becheril]] (1931–2007) ja [[Hilla Becher]]&lt;nowiki/&gt;il (1934–2015), kes tegid taksonoomia formaadis käsitlusi kaduvatest tööstuslikest objektidest (veetornid jm); [[Garry Winogrand]] (1928–1984), kes käsitles tänavaid teatrina ja [[Lee Friedlander]] (sündinud 1934), kes keskendus Ameerika kultuurilise maastiku keerulistele visuaalsetele struktuuridele (peegeldused, pildipinna koormatud ülesehitus jmt); [[William Eggleston]] (sündinud 1939), kes hakkas esimeste seas tegelema värvifotodokumentalistikaga, mille aines oli ammutatud igapäevasest olmest jpt.{{lisa viide}} 

==== Tänapäeval ====
[[Fail:Netphen Kronprinzenstr 25 Bild-4.jpg|pisi|Bernd ja Hilla Becheri foto sarjast &quot;Framework Houses&quot;. Pildistatud on põhjaliku uuenduskuuri läbinud maja, mis varem oli väsinud ilmega puitmaja (2014)]]
[[Postmodernism|Postmodernistlikus]] kunstis on 1960. aastatest alates nähtud dokumentaalfotograafi haarde laienemist: teemade valik üha avardub, jäädvustatakse näiteks [[Globaliseerumine|globaliseerumist,]] muutuvaid moraalseid arvamusi ja suurenevat [[Segregatsioon|sotsiaalset kihistumist]]. Postmodernset dokumentalistikat tuleb eristada modernsest. Kui modernne fotodokumentalistika keskendus sotsiaalse sisu kõrval või isegi selle arvelt vormiga koketeerimisele (fotojadad, taksonoomiad ja tüpoloogiad), siis postmodernne dokumentaalfoto on suunatud tihti ühiskondlikule kriitikale.{{lisa viide}} 

[[Robert Adams (fotograaf)|Robert Adams]] (sündinud 1937), kes tõi esiplaanile pooleldi kultuurmaastiku ja kes on tuntud eelkõige näitusega &quot;Uued topograafiad: fotod inimese muudetud maastikust&quot; (''New Topographics: Photographs of a Man-Altered Landscape'', 1975); Lewis Balts &quot;Park City&quot; jm. Varajase postmodernse dokumentalistika autorite hulka kuulub ka [[Nan Goldin]], kelle panus tänapäevasesse kunsti hõlmab dokumentaalfotode sarju vähemusgruppidest, narkosõltlastest ja [[feminism]]ist.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;


'''Kriitiline fotodokumentalistika''' 

Kõige kaasaegsemateks kriitilisteks dokumentalistideks on aga Michael [[:en:Michael_Moore|Moore]] filmimaailmas ja Allan Sekula fotograafias. Kui Moore kasutab oma filmides tihti sekkuvat meetodit intervjuude tegemisel jmt. siis Allan Sekula on parim näide intellektuaalse kunstniku loomusest. Õppinud Herbert Marcuse käe all kriitilisi ühiskonnateooriaid, asus ka Sekula ise 1980. aastate lõpus pildilis-tekstiliselt uurima hiliskapitalistlikku ühiskonda, selle seaduspärasusi nii nende nähtavates kui varjatud aspektides. Neoliberaalses ühiskonnas püütakse dokumentalistika kriitilist potentsiaali tühistada ja redefineerida dokumentalistikat kui pelgalt sotsiaalsete probleemide teatava &quot;ilu&quot; näitamist. Selle on omakorda iroonilise vaatluse alla võtnud tänapäeva mõjukaim &quot;banaalse dokumentalistika&quot; esindaja Martin Parr (sündinud 1952), kes uurib konsumerismi (''The Cost of Living'', 1989), abielutüdimust (''Small World'', 1995), elatustaset (''Signs of the Times'', 1992) jm.{{lisa viide}} 

== Teemade käsitlemise võtteid ==
=== Filmis ===
Dokumentaalfilmides kombineeritakse tavaliselt mitut teemakäsitlusvõtet ning varieerub ka nende käsitlemise ulatus, nii et võib olla keeruline määratleda, milline meetod või lähenemisviis on konkreetses filmis ülekaalus. Kõige üldisemalt võttes on käsitlusmeetodeid kuus:&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

* '''Kirjeldav meetod''' – kirjeldamise kaudu soovitatakse seletada sündmusi, teemasid, eluviise, maailmu, eksootilisi keskkondi jm, millest vähe teatakse. Kirjeldavate dokumentaalfilmide loomiseks tehakse mahukalt eeltööd. Kirjeldamiseks kasutatakse intervjuusid, illustratiivseid visuaale, sidumist päevakajaliste teemadega, graafilisi elemente, fotomaterjali ning kaadritagust (kirjeldavat) jutustajat. Käsikirjaline jutustus ühendab loo elemendid ja tihtipeale avab teesi või argumenti. Tegemist on tuntuima dokumentaalfilmi teemakäsitlusvõttega. Seda kasutati Ameerika Ühendriikide propagandafilmide sarjas &quot;Miks me võitleme&quot; (''Why We Fight'', 1942–1945, režissöörid [[Frank Capra]] ja [[Anatole Litvak]]), kus selgitati riigi osalemist Teises maailmasõjas.{{lisa viide}}
* '''Jälgiv meetod''' – jälgimise korral püüab filmitegija vältida sekkumist filmitavasse ja püüdleb eheda realismi poole. Võtet hakati enam kasutama 1960.–1970. aastatel, kui tehnika arenes piisavalt, et selle mõõtmed vähenesid ja käsitsemine oli kergem, mille tõttu polnud tarvidust filmimiseks enam nii suurt meeskonda kasutada. Jälgivat võtet kasutatakse ''cinéma vérité''&lt;nowiki/&gt;'s ja ''direct cinema''&lt;nowiki/&gt;'s ning seda on teistest võtetest enim analüüsitud. Seda on kasutatud näiteks [[Frederick Wiseman]]i lavastatud filmis &quot;Keskkool&quot; (''High School'', 1968), kus jälgitakse ühe [[Philadelphia]] keskkooli argipäeva.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Barry Grant|url=https://www.loc.gov/static/programs/national-film-preservation-board/documents/high_school.pdf|pealkiri=High School|väljaanne=National Film Registry|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt;
* '''Osavõttev meetod''' – filmitegija suhestub aktiivselt materjaliga ning filmitegija ja subjekti kohtumine salvestatakse. Osavõtvat võtet kasutades püüeldakse vahetuse poole ja kujutatakse sageli filmitegija vaatenurka. Selle näiteks on [[Morgan Spurlock]]i film &quot;Ülisuur mina&quot; (''Super Size Me'', 2004), kus lavastaja kujutab enda näitel rämpstoidu kahjulikkust tervisele.{{lisa viide}}
* '''Refleksiivne meetod''' (enesekohane meetod) – sellise võttega provotseeritakse publikut mõtisklema dokumentalistika autentsusele üldisemalt. Refleksiivsetes filmides vaidlustatakse eeldusi ja ootusi, mis filmist endast lähtudes võivad tekkida. Seda võtet kasutatakse palju võltsdokumentaalfilmis ehk ''mockumentary''&lt;nowiki/&gt;'s. [[William Karel]]i filmi &quot;Kuu tagakülg&quot; (''Dark Side of the Moon'', 2002) aluseks on vandenõuteooria, et ameeriklased pole tegelikult [[Kuu|Kuul]] käinud, filmimaterjal on lavastaja [[Stanley Kubrick|Stanley Kubricku]] abil filmitud ning seda toetab rohke dokumentaalmaterjal. See võltsdokumentaalfilm on nii veenev, et vandenõuteoreetikud hakkasid seda argumenteerimiseks kasutama.{{lisa viide}}
* '''Etenduslik meetod''' (performatiivne meetod) – vastupidine jälgivale võttele, filmis rõhutatakse filmitegija seotust subjektiga. Filmitegija näitab suuremat poliitilist või ajaloolist reaalsust enda kogemuse akna kaudu. Selle asemel et toetuda kirjeldavale lähenemisele, veenmise retoorikale, saab temast isiklik teejuht, kes näitab asju nii, nagu need on. Heaks näiteks on 1980. aastate [[New York|New Yorgi]] ''[[Drag (riietus)|drag]]''-ballide kultuuri portreteeriv film &quot;Paris põleb&quot; (''Paris is Burning'', 1991), mille autor [[Jennie Livingston]] on öelnud: &quot;Seda filmi peaksid nägema kõik, olgu nad geid või mitte. See räägib sellest, kuidas meedia mõjutab meid kõiki, kuidas me pingutame meedias loodud eelduste täitmiseks näiteks Vogue'i modellide välimuse poole püüeldes või uhket autot ostes. Ja see räägib ellujäämisest. See räägib inimestest, kes põrkuvad paljude eelarvamustega ning on õppinud nupukalt, väärikalt ja suure energiaga toime tulema.&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Barry Koltnow|url=http://articles.orlandosentinel.com/1991-09-04/lifestyle/9109010113_1_jennie-livingston-paris-is-burning-film|pealkiri=Director says Paris isn't just dance film: Livingston wants people to look at Paris is Burning with and open mind and understanding heart|väljaanne=Orlando Sentinel|aeg=4. september 1991|vaadatud=5. jaanuaril 2022|arhiivimisaeg=2014-12-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141205212415/http://articles.orlandosentinel.com/1991-09-04/lifestyle/9109010113_1_jennie-livingston-paris-is-burning-film|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* '''Poeetiline meetod''' – isepärase stiili ja rütmi kaudu pööratakse tähelepanu tunnete ja ideede väljendamisele, esiplaanil on mulje või tundmuse loomine, mitte idee argumenteerimine. Näiteks lühifilmis &quot;Vihm&quot; (''Regen'', 1929) kujutavad [[Mannus Franken]] ja [[Joris Ivens]] seda, kuidas vihmasadu [[Amsterdam]]i looritab.{{lisa viide}}

=== Fotograafias ===
Fotodokumentalistika on samavõrd laiaulatuslik kui need erinevad reaalsused, mida see esitleda püüab.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Seega võib küll nimetada suuremaid fotodokumentalistika valdkondi, kuid need hõlmavad sellest vaid väikese osa. Peamised valdkonnad:&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

* '''Sotsiaalkriitiline fotograafia''' – häbiväärsed, diskrimineerivad või kahjulikud töö- või elamistingimused, terviseprobleemid või -skandaalid, keskkonnaprobleemid, inimõiguste rikkumine jm probleemid. Näiteks Ameerika fotoajakirjanik [[Lewis Hine]] kujutas fotodel lapstööjõu töötingimusi [[Lääne-Virginia]]s, [[Põhja-Carolina]]s, [[New Jersey osariik|New Jersey osariigis]] ja mujal, mille tulemusena muudeti riigis lastekaitseseadusi.{{lisa viide}}
* '''Sõja- ja konfliktifotograafia''' – sihiks on sõjasündmuste ja -ohvrite kujutamine. Näiteks tunnustatud Briti fotoajakirjanik ja fotograaf [[Don McCullin]]i on portreteerinud sõjaohvreid [[Aafrika]]s, [[Beirut]]is ja [[Palestiina Riik|Palestiinas]].{{lisa viide}}
* '''Fotožurnalistika''' – peamiselt väljaannetele tehtav dok ja lavastusfotograafia nn – ''editorial style.'' Seevastu paljud fotoagentuurid, näiteks Magnum, täiendavad järjest uute fotodega oma pildipanku, mida ajakirjandus saab kasutada.
* '''Humanistlik fotograafia''' – (''ingl concerned photography'') fototegevus, mille sihiks on eluslooduse ja keskkonna probleemidele tähelepanu juhtimine. 
* '''Naturalistlik fotograafia''' - looduskaitsega sünkroonsena tekkinud humanistliku fototegevuse haru, mis kutsub üles loodust kaitsma ja ülistama. 
* '''Tüpoloogiliseks fotograafiaks''' võib aga näiteks pidada [[Walker Evans]]i depressiooniajastu maapiirkonna portreid ja linnamaastikke, Berndt ja Hilla Becher'ide taksonoomilist fotokooslust veetornidest, August Sanderi ameti e tööjaotuse põhjal loodud portreekollektsiooni jpm.  
* '''Varia''' dokumentalistika 
* [[Hans Namuth]]i fotosari [[Jackson Pollock]]i [[tegevusmaal]]idest, 
* [[Eugène Atget]]' koostatud mahukas fotokogu kaduvast [[Pariis]]i arhitektuurist, Prantsuse fotograafi [[Brassaï]] fotod Pariisi ööelust, [[Charles Sheeler]]i fotod [[River Rouge]]'i autotehasest ning [[Roman Vishniac]]i kroonika juutide kultuurist Kesk- ja Ida-Euroopas enne [[holokaust]]i. Samuti võib mainida holokaustiga seoses [[Margaret Bourke-White|Margaret Bourke-White'i]] [[Buchenwaldi koonduslaager|Buchenwaldis]] tehtud mõjuvad dokumentaalfotod.{{lisa viide}} 
== Tuntud dokumentaliste ==
===Dokumentaalfilmide režissööre===
* Walter Ruttmann (1887–1941) – &quot;Berliin, suurlinna sümfoonia&quot; (''Berlin: Die Sinfonie der Großstadt'', 1927)
* [[László Moholy-Nagy]] (1895–1946) – &quot;[[Valguse mäng: must, valge, hall]]&quot; (''Ein Lichtspiel: schwarz weiss grau'', 1930)
* Joris Ivens (1898–1989) – &quot;Vihm&quot; (''Regen'', 1929)
* [[Pare Lorentz]] (1905–1992) – &quot;[[Ader, mis tegi tasandikud katki]]&quot; (''The Plow That Broke the Plains'', 1936)
* [[Francis Thompson]] (1908–2003) –&quot;[[N.Y., N.Y.]]&quot; (1957)
* [[Jean Rouch]] (1917–2004) – &quot;[[Ühe suve kroonika]]&quot; (''Chronique d'un été'', 1960)
* [[Chris Marker]] (1921–2012) – &quot;[[Päikeseta]]&quot; (''Sans Soleil'', ka ''Sunless'', 1983)
* [[Alain Resnais]] (1922–2014) – &quot;[[Öö ja udu]]&quot; (''Nuit et brouillard'', 1956)
* [[Robert Gardner]] (1925–2014) – &quot;[[Õndsuse mets]]&quot; (''Forest of Bliss'', 1986)
* [[D. A. Pennebaker]] (1925–2019) – &quot;[[Ära vaata tagasi]]&quot; (''Dont Look Back'', 1967)
* [[Albert Maysles]] (1926–2015) ja [[David Maysles]] (1931–1987) – &quot;[[Müügimehed]]&quot; (''Salesmen'', 1969)
* Frederick Wiseman (sündinud 1930) – &quot;Keskkool&quot; (''High School'', 1968) ja &quot;Sotsiaalmajad&quot; (''Public Housing'', 1997)
* [[Godfrey Reggio]] (sündinud 1940) – &quot;[[Koyaanisqatsi]]&quot; (1982)
* [[Ross McElwee]] (sündinud 1947) – &quot;[[Shermani marss]]&quot; (''Sherman's March: A Meditation on the Possibility of Romantic Love In the South During an Era of Nuclear Weapons Proliferation'', 1986)
* [[Rob Reiner]] (sündinud 1947) – &quot;[[See on Spinal Tap]]&quot; (''This Is Spın̈al Tap: A Rockumentary by Martin Di Bergi'', 1985)
* [[Nick Broomfield]] (sündinud 1948) – &quot;[[Kurt ja Courtney]]&quot; (''Kurt and Courtney'', 1998) ja &quot;[[Sünge magaja lood]]&quot; (''Tales of the Grim Sleeper'', 2014)
* [[Péter Forgács]] (sündinud 1950) – &quot;[[Doonau väljaränne]]&quot; (''Danube Exodus'', 1999)
* [[Ken Burns]] (sündinud 1953) – &quot;Mark Twain&quot; (2001) ja &quot;[[Tühermaa]]&quot; (''The Dust Bowl'', 2012)
* [[Marlon Riggs]] (1957–1994) – &quot;[[Lahti seotud keeled]]&quot; (''Tongues Untied'', 1989)
* Jenny Livingston (sündinud 1962) – &quot;Paris põleb&quot; (''Paris Is Burning'', 1991)
* Morgan Spurlock (sündinud 1970) – &quot;[[Ülisuur mina]]&quot; (''Super Size Me'', 2004)
* [[Amanda Wilder]] – &quot;[[Elevandile lähenemine]]&quot; (''Approaching the Elephant'', 2014)&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt;
* Michael Moore - &quot;9/11&quot; (2000)
* Lars von Trier - &quot;Idoterna&quot; (&quot;Idioodid&quot;)
* Andres Sööt &quot;Jaanipäev&quot; (1978), Johannes Hindist (1989)
* Peeter Tooming &quot;Valuvesi&quot; (1990)
* Marko Raat &quot;Esteetilistel põhjustel&quot; (2000)

===Fotodokumentaliste===
*Roger Fenton (1819–1869) – sõjafotograafia teerajaja
*Mathew Brady (1822–1896) – üks esimesi Ameerika Ühendriikide fotograafe, tuntud Ameerika Ühendriikide kodusõja jäädvustamise poolest
*John Thomson (1837–1921) – sotsiaalfotograafia teerajajaid, oli esimesi Kaug-Ida eluolu jäädvustanud fotograafe, tuntuim fotosari &quot;Tänavaelu Londonis&quot; (''Street Life in London'', 1877, koos ajakirjanik Adolphe Smithiga)
*Timothy H. O'Sullivan (1840–1882) – tuntud Ameerika Ühendriikide lääneosa metsiku looduse ja kodusõja sündmuste jäädvustajana
*William Jackson (1843–1942) – mõjukas maastikufotograaf, kes jäädvustas Ameerika Ühendriikide lääneosa, [[Wyoming]]i ja Yellowstone'i piirkonda
*Jacob Riis (1849–1914) – tuntud teedrajava New Yorgi agulites tehtud sotsiaaldokumentalistika poolest, tuntuim on sari &quot;Kuidas teine pool elab&quot; (''How The Other Half Lives. Studies among the Tenements of New York'', 1890)
*Eugène Atget (1857–1927) – tunnustatud eeskätt fotoarhiivi eest, kuhu kuuluvad Pariisi hoonetest ja tänavatest tehtud fotod
*Lewis Hine (1874–1940) – uuendusmeelne ajakirjanik ja fotograaf, kes kujutas fotodel lapstööjõu töötingimusi Lääne-Virginias, Põhja-Carolinas, New Jerseys ja mujal
*Charles Sheeler (1883–1965) – [[täpsusmaalija]] ja kommertsfotograaf, kelle tööde keskmes oli tehnoloogia ja masinad, ta on tuntud ka ettevõtte [[Ford Motor]] autotehase pildistamise eest [[Michigan]]is
*Roman Vishniac (1897–1990) – juudi päritolu Ameerika fotograaf, kes kataloogis juutide elu Kesk- ja Ida-Euroopas enne Teist maailmasõda
*Walker Evans (1903–1975) ja [[Dorothea Lange]] (1895–1965) – fotoajakirjanikud, kes on tuntud ülemaailmse majanduskriisi mõjude tõttu kannatanud üksikisikutest ja peredest tehtud portreefotode poolest
*Ansel Adams (1902–1984) – maastikufotograaf, ''poeetilise realismi esindaja,'' kes kujutas Ameerika lääneosa metsikut loodust
*[[Ken Domon]] (1909–1990) – tuntuim 20. sajandi [[Jaapan]]i fotograaf, keda tuntakse eelkõige [[Hiroshima]] aatomipommi plahvatuses ellu jäänutest tehtud fotode ja söekaevanduse kommuunis valitseva laste vaesusest tehtud fotode eest [[Kyūshū|Kyushus]]
*Hans Namuth (1915–1990) – kuulus fotosarjade poolest sellistest kunstnikest nagu Jackson Pollock, [[Stuart Davis]], [[Andy Warhol]], [[George Segal (kunstnik)|George Segal]], [[Roy Lichtenstein]], [[Richard Serra]] jt
*Eric [[Eric Soovere|Soovere]] (1916–2008) eesti rahvusest USA-s elanud dokumentalist, kes jäädvustas kujundlikus keeles eestlaste põgenemist 1944.aastal
*Donald [[Donald Koppel|Koppel]] (1919–2005) eesti rahvusest USA-sse emigreerunud sõjafotograaf, kes pildistas pommitamisjärgset Narvat
*Diane Arbus (1923–1971) – tuntud marginaliseeritud inimestest tehtud fotode poolest
*[[Robert Frank]] (1924–2019) – fotodokumentalist ja -filmitegija, keda teatakse eelkõige raamatu &quot;Ameeriklased&quot; (''Americans'', 1959) tõttu
*Lee Friedlander (sündinud 1934) – Ameerika dokumentalist, tuntud urbanistlike sotsiaalmaastikega
*Garry Winogrand (1928–1984) – USA fotodokumentalist ja tänavafotograaf, kes käsitles linnaruumi eeskätt teatrialavana
*Henri Cartier-Bresson (1908–2004) prantsuse legendaarne dokumentalist, ''otsustava hetke'' (decisive moment) printsiibi looja
*[[Larry Burrows]] (1926–1971) – ajakirja [[Life]] fotoajakirjanik, kes fotografeeris üheksa aastat [[Vietnami sõda|Vietnami sõja]] ajal toimunut
*Don McCullin (sündinud 1935) – fotoajakirjanik, hinnatud sõjapiirkondades asuvate inimeste ja linnaelu kujutamise poolest
*[[Steve McCurry]] (sündinud 1950) – ajakirja [[National Geographic]] fotograaf, kelle tuntuim teos on &quot;Afgaani tüdruk – põgenik Nõukogude Liidu invasiooni eest&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Birgit Püve|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/58771048/national-geographicu-afgaani-tudruk-jouab-eestisse|pealkiri=National Geographicu &quot;Afgaani tüdruk&quot; jõuab Eestisse|väljaanne=Eesti Ekspress|aeg=1. oktoober 2011|vaadatud=10. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt; (''Afghan Girl'', 1984)
*Nan Goldin (sündinud 1953) – feministist fotograaf, kes on tunnustatud oma teedrajava töö eest sotsiaalsete vähemuste (eelkõige [[LGBT]]) seas, tuntuim teos on näitus &quot;Seksuaalsõltuvuse ballaad&quot; (''The Ballad of Sexual Dependency'', 1986)
*Robert Capa (Endre Ernő Friedmann, 1913–1954) – legendaarne sõjafotograaf, kes jäädvustas Normandia operatsioone jpm
*Ed Ruscha (sündinud 1937) Kontseptuaalne dokumentaalfotograaf, kelle &quot;Twenty Six Gasoline Stations&quot; (1963) kuuluvad kontseptuaalse kunsti klassikasse
*[[Nadav Kander]] (sündinud 1961) – maastiku- ja portreefotograaf, tuntud ilustamata fotosarjade poolest, mis on tehtud [[Jangtse]] jõest [[Hiina]]s&lt;ref name=&quot;:1&quot;/&gt;
*Stephen Shore (sündinud 1947) – USA maastikufotograaf-dokumentalist. Kuulub suundumusse &quot;New topographics&quot;.
*Robert Adams (sündinud 1937) – maastikufotograaf. Kuulub suundumusse &quot;New topographics&quot;
*Lewis Baltz (1945–2014) – legendaarne USA maastikufotograaf, kelle &quot;Park City&quot; jt teosed tähistavad tühermaade kontseptiga tegelemise algust
*[[Juhan Kuus]] (1950–2015) – eesti rahvusest Lõuna-Aafrika Vabariigi pressifotograaf ja fotodokumentalist. Pildistanud rahvarahutusi ja rassismi ilminguid.
*Allan Sekula (1950–2013) – kriitilise realismi kõige olulisem esindaja nüüdisfotograafias. Uurimusliku ja kriitilise dokumentalistika autor, kes uurib töösuhteid (&quot;Fish Story&quot;, 1995 jm).
*Martin Parr (sündinud 1952) – banaalse dokumentalistika suurim esindaja tänapäeval. Uurib konsumerismi (&quot;The Cost of Living&quot;), abielutüdimust (&quot;Small World&quot;), elatustaset jm.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Kultuur]]
[[Kategooria:Dokumentalistika| ]]</text>
      <sha1>cklznikbizmh0wm07mu7vkqtvi5yc7r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142750</id>
      <parentid>7142748</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T22:30:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Linnapp</username>
        <id>81296</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7142750</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="49071" sha1="guo2zdqigfhusvv5yf81qwj35ticb5j" xml:space="preserve"> {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=aprill}}
[[Fail:Chang_A_Drama_of_the_Wilderness_(1927).webm|pisi|Dokumentaalfilm [[Tai|Taist]] &quot;Chang A Drama of the Wilderness&quot; (1927), autorid [[Merian C. Cooper]] ja [[Ernest B. Schoedsack]]]]
'''Dokumentalistika''' ([[inglise keel]]es ''documentary'', [[prantsuse keel]]es ''documentaire'', [[Saksa keel|saksa keeles]] ''Dokumentarfilm'') on dokumentaalteoste ehk dokumentaariumide – [[dokumentaalfilm]]i, -seriaali, -fototeoste, -kirjandusteoste,  -lavateoste või isegi muusikateoste – loomine, tõsielu kujutamine kunsti- või meediateosena. Dokumentaalteoseid luuakse harjumuslikult ning domineerivalt filmikunsti ja fotograafia vahenditega. Selle kõrval esineb teatris dokumentaaldraama ja kirjanduses reisikirjade žanr, mida läänemaailmas samuti seostatakse dokumentalistikaga. Omaette dokumentaalseks vormiks muusikas on programmiline e. kujutav või kirjeldav muusika. 

Dokumentaalfilmiks nimetatakse näitlejateta, tõsielulisi sündmusi kujutavat filmi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=dokumentaalfilm&amp;F=M|pealkiri=Märksõna &quot;dokumentaalfilm&quot;|väljaanne=Eesti keele seletav sõnaraamat|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt; Levinud arusaama järgi on selles talletatud tegelik elu, materjal esindab n-ö objektiivset tõde ja puuduvad väljamõeldud elemendid. Dokumentaalfilmi vorm on kino algusaegadest alates palju muutunud. Šoti dokumentaalfilmipioneer, filmilavastaja [[John Grierson]], keda peetakse dokumentaalfilmi mõiste sõnastajaks, defineeris seda kui reaalsuse loomingulist käsitlust. Kommenteerides filmilavastaja [[Robert J. Flaherty]] varaseid antropoloogilisi filme (&quot;Nanook põhjast&quot; ja &quot;Moana&quot;), mis olid dokumenteerimise ja fiktsiooni segu, leidis ta, et dokumentaalfilmides esitatakse võrdselt kunsti ja fakte.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Peter Biesterfeld|url=https://www.videomaker.com/article/c06/18423-six-primary-styles-of-documentary-production|pealkiri=The six primary types of documentaries|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt;

Dokumentalistika teine laiem valdkond fotodokumentalistika on katustermin mitmekesistele autorisuhete valikule. Muudest fotograafia liikidest eristab seda terav fookus: päriselu hetk jäädvustatakse selleks, et edastada tähendusrikast sõnumit maailmas toimuva kohta. Võrreldes [[Fotoajakirjandus|fotoajakirjanduse]] (keskmes uudiste, sündmuste - aga ka sensatsioonide või skandaalide edastamine) ning [[tänavafotograafia]]ga (keskmes huvitav hetk nähtavast igapäevaelust avalikus ruumis) keskendub fotodokumentalistika tavaliselt päevakohasele küsimusele (või loole), millega suhestub fotode või fotosarja kaudu. Dokumentaalfotode loomisel on enamasti sotsiaalseid eesmärke, näiteks juhtida ühiskonna tähelepanu olukordadele, mis (fotograafi nägemuse järgi) nõuavad kiiret parandamist. Sotsiaalkriitiline fotodokumentalistika on mõjus osa dokumentaalfotograafiast ning see on levinud rohkem demokraatlikus maailmas&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.visual-arts-cork.com/photography/documentary.htm|pealkiri=Documentary photography (1860–present)|väljaanne=Visual-arts-cork.com|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt;  

== Ajalugu ==
Dokumentaalteoseid on loodud filmi ja foto algusaegadest saadik, üle 150 aasta. Seevastu nimetust &quot;dokumentalistika&quot; kasutatakse vaid alates 1930. aastatest - alates filmi- ja fotograafia tõsieluliste teoste ilmumisest.{{lisa viide}}
=== Dokumentaalfilm ===
Dokumentalistika meetodid ja stiilid on ajaloo vältel määratult muutunud. Esialgu oli arengu tõukajaks vajadus edastada &quot;elu sellisena, nagu see on&quot;, takistuseks said aga tehnilised võimalused.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.dokfilm.ee/Missugused-on-praegused-trendid-dokumentalistikas|pealkiri=Missugused on praegused trendid dokumentalistikas|väljaanne=Dokfilm.ee|vaadatud=5. jaanuaril 2022|arhiivimisaeg=2018-12-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181231092321/http://www.dokfilm.ee/Missugused-on-praegused-trendid-dokumentalistikas|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 19. sajandi lõpus kasutati filmi lihtsate hetkede (nt paadi sildumise või rongi jaama jõudmise) jäädvustamiseks. Prantsuse filmipioneerid vennad [[Auguste ja Louis Lumière]] filmisid 1895. aastal mitu sellist filmi, millest enamiku kestus oli tehnoloogia piirangute tõttu vähem kui minut.{{lisa viide}} 

[[Poola]] kirjanik ja filmilooja [[Bolesław Matuszewski]] oli üks esimesi, kes dokumentaalfilmist kirjutas ja seda kirjutises &quot;Uus ajalooallikas&quot; (''Une nouvelle source de l'histoire. Création d'un dépot de cinématographie d'histoire'', 1898) ka määratleda püüdis.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Scott MacKenzie|pealkiri=Film manifestos and global cinema cultures: A critical anthology|aasta=2014|kirjastus=University of California Press|lehekülg=520|isbn=9780520957411}}&lt;/ref&gt; Dokumentaalfilmi termini väljamõtlejaks peetakse Šoti filmilavastajat John Griersonit,&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.globians.com/history-documentary-films/|pealkiri=History of documentary films|väljaanne=Globians Film Fest|aeg=6. juuni 2016|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt; kes kasutas seda 1926. aastal Robert Flaherty filmi &quot;Moana&quot; arvustuses.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Ann Curthoys, Marilyn Lake|pealkiri=Connected worlds: history in transnational perspective|aasta=2005|kirjastus=Australian National University Press|lehekülg=151|isbn=1920942440|url=https://books.google.ee/books?id=JE6YM8jcRucC&amp;pg=PA151&amp;dq=john+grierson+documentary+1926&amp;hl=en&amp;ei=5wkUTcb5OMq7hAeixPW2Dg&amp;sa=X&amp;oi=book_result&amp;ct=result&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=john%20grierson%20documentary%201926&amp;f=false}}&lt;/ref&gt;

20. sajandi alguses domineerisid dokumentalistikas reisi kirjeldavad filmid (neid nimetati vaatepildilisteks filmideks), mis andsid publikule võimaluse näha teisi kultuure kaamera[[objektiiv]]i kaudu. Tegu oli [[tummfilm|tummfilmidega]], seega tavaliselt juhatasid jutuvestjad filmi sisse ja jutustasid kohapeal kõnepuldist filmile peale. Sellised filmid ei olnud enam lühikesed klipid. Enamik oli umbes 80-minutised ja neid näidati kahelt 16&amp;nbsp;mm filmirullilt, kumbki kuni 300&amp;nbsp;m pikk. Tol ajal tehti ka palju biograafilisi dokumentaalfilme. Kõige suurem selliste filmide tootja oli Prantsuse filmitootja [[Pathé]].{{lisa viide}}

==== Kino kuldajastu (1920.–1940. aastad) ====
1920.–1940. aastaid nimetatakse filmi kuldajaks. Tol perioodil loodi mahukaid kinematograafilisi heli ja eriefektidega teoseid ning film läbis palju uuendusi. 
Dokumentaalfilmides võeti omaks [[romantism]], mille näiteks on dokumentaalfilmiklassika, Robert J. Flaherty lavastatud etnograafiline film &quot;[[Nanook põhjast]]&quot; (''Nanook of the North'', 1922). 1920. aastatel kujutati ka suurlinnaelu (nn linnasümfooniafilmid), selle valdkonna tähtsaimad näited on [[Walter Ruttmann|Walter Ruttmanni]] lavastatud &quot;[[Berliin, suurlinna sümfoonia]]&quot; (''Berlin: Die Sinfonie der Großstadt'', 1927) ja [[Dziga Vertov|Dziga Vertovi]] eksperimentaalne dokumentaalfilm &quot;Inimene filmikaameraga&quot; (''Человек с кино-аппаратом'', 1929).{{lisa viide}} 

1910. aastatel lisandus [[Ringvaade|ringvaate]] žanr. Ringvaateid näidati tavaliselt kinos enne põhifilmi. Venemaal tootis Dziga Vertov koos [[Jelizaveta Svilova]] ja [[Mihhail Kaufman]]iga 22-osalise ringvaate (Кино-Правда, tõlkes &quot;kinematograafiline tõde&quot;), mille keskmes oli &quot;filmis tõe kujutamine&quot; – Vertov uskus, et kaamerad on tõetruumad kui inimsilm. Maailmasõdade ajal lisandusid sõjasündmusi kujutavad ringvaated ja filmid, kuid näiteks lahingustseene ka lavastati: filmitegijad lasid stseenid pärast lahingute lõppu lavastada.{{lisa viide}}

==== Teisest maailmasõjast sajandi lõpuni ====
Enne [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algust ja terve [[Külm sõda|külma sõja]] õitses [[propagandafilm|propagandafilmide]] žanr. Propagandafilmid loodi publiku mingis kindlas vaatenurgas veenmiseks ning need valmisid sageli valitsuse tellimusel. Kõige tuntum propagandafilmi näide on [[Leni Riefenstahl|Leni Riefenstahli]] lavastatud &quot;[[Tahte triumf]]&quot; (''Triumph des Willens'', 1935), mille tellis [[Adolf Hitler]] [[Kolmas riik|Natsi-Saksamaa]] propageerimiseks. [[Kanada]] lõi propaganda tegemiseks filminõukogu, et toota [[Joseph Goebbels|Joseph Goebbelsi]] ja Natsi-Saksamaa loodud filmidele vastupropagandat. Ka [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Nõukogude Venemaa]] toetusid külma sõja ajal tugevalt propagandafilmidele.{{lisa viide}}

1950.–1960. aastaid iseloomustab kiire tehnikaareng, et see suudaks rahuldada filmitegijate kasvanud nõudmisi. Tehnoloogia areng muutis viisi, kuidas dokumentaalfilme filmiti. Ilma kindla stsenaariumita dokumentaalfilm, milles jäädvustatakse isiklikke ehedaid emotsioone, nn ''[[cinéma vérité]],'' ja film, kus tõde ja kunst sünnivad spontaanselt kaamera ees, nn ''[[direct cinema]],''&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Olev Remsu|url=http://filmidraamatehnika.blogspot.com/2005/03/viii-kasikiri-stsenaarium-ja-stsenarist.html|pealkiri=VIII Käsikiri, stsenaarium ja stsenarist. 1. Terminoloogiat|väljaanne=Olev Remsu filmidraamatehnika|aeg=27. märts 2004|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt; toetusid valgustusele, töökindlatele (portatiivsetele) kaameratele ja paremale helitehnoloogiale. Võttegrupi ja filmitava vahelise suhtluse maht sõltus režissööri soovist ja taotlusest ning kuna musta materjali filmimisel ei olnud kindlaid mahupiire, omandas monteerija filmi loomise juures nii kaaluka rolli, et võis saada kaasrežissööriks.{{lisa viide}}

==== Tänapäeval ====
[[Fail:Behind the scenes of The Invisible Class documentary film 01.jpg|pisi|Filmilavastaja [[Josh Hayes]] intervjueerimas Bostoni kodutut filmi &quot;Nähtamatu klass&quot; (''The Invisible Class'', 2020) jaoks]]
21. sajandil on tehnika arenenud nii kiiresti, et dokumentaalfilmikunst alles kompab võimalusi, mis sellega kaasnevad. Lugusid jutustatakse paljude filmikeele vahenditega.{{lisa viide}}

Tänapäevastes dokumentaalfilmides on võetud aluseks ''cinéma vérité'' ja kombineeritud seda narratiivsema stiiliga. Teemavaldkondade ulatus on lai, hõlmatakse suurt hulka teemasid, nagu poliitika filmis &quot;[[Fahrenheit 9/11]]&quot; (2004, lavastaja [[Michael Moore]]), religioon filmis &quot;[[Religulous]]&quot; (2008, lavastaja [[Larry Charles]]) ja keskkonnakaitse filmis &quot;[[Ebamugav tõde]]&quot; (''An Inconvenient Truth'', 2006, lavastaja [[Davis Guggenheim]]). Mängufilmidega võrreldes on dokumentaalfilmid odavamad toota ning pelutavad populaarsuse tõttu tuntud inimesi, mille tulemusena on muutunud väga tulusaks äriks. [[Netflix]]i voogedastusplatvormi ja tasuliste telekanalite kaudu jõuavad filmid suurema publikuni kui kunagi varem.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Arenenud on ka filmivaatajad, muutunud on nende arusaam filmikeelest ja ootused pakutavale. Märksõnad on &quot;intiimsus&quot;, &quot;mängulisus&quot; ja &quot;draama&quot;.{{lisa viide}}

=== Fotodokumentalistika ===
Fotodokumentalistika juured ulatuvad  sisuldasa 19. sajandi algusse. Fotodokumentalistikat juhtis algselt soov jäädvustada tähtsaid sündmusi, talletada reisikogemusi ja sõjasündmusi, tõestada teaduslikke hüpoteese, hankida salastatud informatsiooni, mälestada lähedasi jpm. See kõik toimus ajastus, mil terminit ennast veel ei kasutatud. {{lisa viide}} 

Briti fotograaf [[Philip Delamotte]] (1821–1989) oli esimeste fotograafide hulgas, kes kasutasid fotograafiat kaalukate sündmuste, näiteks [[Kristallpalee]] lammutamise ja uuesti ülesehitamise jäädvustamise vahendina pärast [[kalotüüpia]] leiutamist. [[Francis Frith]]i (1822–1898) jt fotograafid tegid firmadele, nagu [[London Stereoscope]] ja [[Photographic Co.]], tellimustöödena reisifotosid, et pakkuda publikule detailseid pilte kaugetest paikadest, kuulsatest inimestest ja olulistest sündmustest.{{lisa viide}} 

==== Sõjafotograafia esiletõus ====
[[Fail:Abraham Lincoln by Mathew Brady, 1860.tif|pisi|247x247px|Mathew Brady portree Abraham Lincolnist presidendikandidaadina (1860)]]
Sõjafotograafia teerajaja, briti fotograafi [[Roger Fenton]]i 1855. aastal [[Krimmi sõda|Krimmi sõjas]] pildistatud lahinguväljavaated ja inimhulgad olid mõjusad sõjakujutised. Fenton suundus [[Krimm]]i Briti valitsuse palvel ja kirjastuse [[Thomas Agnew &amp; Sons]] rahastusega, et aidata leevendada Suurbritannias lahvatanud skandaali: iga sõduri kohta, kelle olid tapnud venelased, oli surnud viis sõdurit haiguse tõttu. Valitsus pidi tõestama, et olukorda on parandatud. See on üks põhjuseid, miks Fentoni tehtud 360 fotol on tihti kujutatud korralikke laagristseene, varustust, ametlikke ohvitseride gruppe ja lahinguvälju kaua aega pärast võitlust, surnukehi on aga näha harva.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Ameerika Ühendriikide sõjafotograaf [[Mathew Brady]], kes oli juba välja andnud mahuka nimekate ameeriklaste fotokogumiku &quot;Suurepärased ameeriklased&quot; (''The Gallery of Illustrious Americans'', 1850), hakkas palkama fotograafide tiime, et jäädvustada ulatuslikult ja mitmekülgselt [[Ameerika Ühendriikide kodusõda]]. Selle tulemusena sündis tuhandeid fotosid, millel olid kajastatud mõlemad pooled.{{lisa viide}} 

Pärast kodusõja lõppu pöörasid fotodokumentalistid pilgu looduse poole. Näiteks Brady endine fotograaf [[Timothy H. O'Sullivan]] tegeles Ameerika Ühendriikide kaardistamata alade pildistamisega. 1860. aastate lõpus ja 1870. aastatel kõige kuulsama Ameerika läänepiirkonna fotograafi [[William Jackson]]i Yellowstone'i ekspeditsioonil tehtud fotodest koostati [[Kapitoolium (Washington)|Kapitooliumi]] saalides väljapanek, mis mõjutas seadusandjaid sedavõrd, et 1872. aastal loodi riigi esimene rahvuspark – [[Yellowstone'i rahvuspark|Yellowstone]]. Osa paiku, mis ekspeditsioonidel avastati, said nime nende avastajate ja ka fotograafide järgi.{{lisa viide}}

==== Sajandi lõpp ja sotsiaalfotodokumentalistika ====
[[Fail:Paul Martin - Boulogne Fisherman - 1974.50 - Cleveland Museum of Art.tif|pisi|251x251px|Paul Martini foto &quot;Bologna kalamehed&quot; (u 1897)]]
Samamoodi nagu Brady fotod aitasid näidata, milline sõda tegelikult on, hakati fotodokumentalistika abil kajastama vaeste ja privileegideta inimeste elu. Vaeseid peeti läbikukkunuteks ja neid toodi esile kui hoiatust, kuid fotodokumentalistika tekitas vaatajates nende vastu enam empaatiat. Selle abil suudeti detailselt ja ilustamata näidata, mida tähendavad agulis elamine ja kümnetunnised tööpäevad puuvillatehases või söekaevanduses täiskasvanule, aga ka vaid kaheksa- või üheksa-aastasele lapsele.{{lisa viide}}

1870. aastatel hakkas [[Iirimaa|Iiri]] filantroop ja lastekodude rajaja [[Thomas John Barnardo]] (1845–1905) lastekodude olukorrale tähelepanu tõmbamiseks fotograafiat kasutama. Ta lasi lastest teha kodusse saabumise ja sealt lahkumise ajal foto, mis pandi kaardile, mille taha trükiti kodude tööd tutvustav tekst. Kaarte müüdi ja koguti komplektidesse. Bernardo sai väga elavat vastukaja ning kogus kaartide müügiga raha toidu ja riiete jaoks. 1870. aastate lõpus andis Šoti fotograaf [[John Thomson]] koos ajakirjanik [[Adolphe Smith]]iga (1846–1924) välja raamatu &quot;[[Tänavaelu Londonis]]&quot; (''Street Life in London'', 1878). 36 fotot koondavas raamatus kirjeldati [[London]]i vaeste inimeste elu ja dokumenteeriti mitmesuguste elukutsete näiteid.{{lisa viide}}

1880. aastatel leiutati klõpspildikaamera, mille abil oli lihtsam materjali jäädvustada. Osa tollal valminud kogusid on senini säilinud ja annavad väärtuslikku teavet. Näiteks briti fotograaf [[Paul Martin (fotograaf)|Paul Martin]] (1864–1944), tänava- ja ööfotograafia teerajajaid, jäädvustas 1890. aastatel inimesi ja asju viisil, nagu inimene tänaval neid näha võib. Ta ei proovinud fotodega esile kutsuda reforme või väljendada mingit muud ideed peale ta huvi teiste inimeste vastu.{{lisa viide}}
[[Fail:Sleeping, homeless children - Jacob Riis.jpg|pisi|252x252px|Jacob Riisi foto &quot;Magavad kodutud lapsed&quot; (enne 1914. a)]]
Ameerika Ühendriikides vaatasid fotograafid läbi objektiivi ka teravaid sotsiaalprobleeme. New Yorgi taanlasest ajakirjanik, sotsioloog ja fotograaf, sotsiaalsete reformide eestvedaja [[Jacob Riis]] kirjutas slummide elust, propageeris paremaid elu-, õpi- ja töötingimusi ning lisas artiklite juurde ehedat fotomaterjali. Ta kasutas fotosid ka avalikes loengutes ja raamatuillustratsioonidena. Riisi kuulsaim teos on raamat &quot;Kuidas teine pool elab&quot; (''How The Other Half Lives''. ''Studies among the Tenements of New York'', 1890). Tema pingutused viisid uute lapstööjõu kasutamist piiravate seaduste vastuvõtmiseni, koolide varustatuse parandamiseni, mõnede trööstitumate slummide lammutamise ja uuendamiseni.{{lisa viide}}

Ameerika sotsioloog ja fotograaf [[Lewis Hine]] pildistas uue sajandi alguses Ameerikasse saabunud immigrante, kes töötasid tehastes väga halbades tingimustes ja elasid slummides. Ta pääses tööle riiklikku laste töökomiteesse (''National Child Labor Committee'', NCLC) ning reisis uurija/fotograafina näidates, kuidas töösturid kasutavaid noori odava raske töö tegemiseks ära. 1930. aastatel võeti osaliselt tema fotode mõjul vastu lapstööjõu piiramise seadus.{{lisa viide}}

1930. aastatel oli fotodokumentalistika teemadeks Ameerikas [[ülemaailmne majanduskriis]] ja põud ning nende tagajärjed: looduse vaesestumine, perede ja tööliste ränne uutesse elu- ja tööpaikadesse. Dokumentalistide tähelepanu keskpunkti tõusis ka poliitiline õhustik enne Teist maailmasõda. Tuntumaid Natsi-Saksamaa filmilavastajaid ja fotograafe on Leni Riefenstahl. Tema tähtteosed on filmid &quot;Tahte triumf&quot; (1934) ja &quot;[[Olympia]]&quot; (1936), samas oli ta mitme kinematograafilise võtte esmakasutaja. 1970. aastatel andis ta välja kaks raamatut, mis dokumenteerisid nuubia hõime Sudaanis.{{lisa viide}} 

==== Pressifotograafia võidukäik ====
19. ja 20. sajandi vahetust illustreerib pressifotograafia ja [[fotoajakirjandus]]e teke Ameerika Ühendriikides. Kuna riigis kehtestati kuni kümneaastaste laste koolikohustus, laienes lugemisoskusega täiskasvanute hulk, kuid senised ajalehed, kitsad veerud täidetud tiheda tekstiga, ei olnud neile eriti atraktiivsed. Ajalehtede omanikud mõistsid, et rohkete piltide abil illustreeritud uudised koos lihtsasti loetavate pealkirjade ja lühikeste lõikudega aitaksid lugejaskonda laiendada. 1880.–1890. aastateks suudeti lahendada ka tehnilised probleemid, mis tekkisid fotode paberile trükkimisel.{{lisa viide}} [[Fail:Barricades rue Saint-Maur. Avant l'attaque, 25 juin 1848. Après l’attaque, 26 juin 1848 (Original).jpg|pisi|237x237px|&quot;Barrikaadid Saint-Mauri tänaval&quot; (1848) on arvatavasti esimene dokumentaalfoto, millega illustreeriti ajalehelugu, see ilmus Prantsuse ajalehes [[L'Illustration]]]]1904. aastal asutati Suurbritannias [[Daily Mirror]], millest sai maailma esimene fotodega illustreeritud ajaleht. Järgnes rohke pildimaterjaliga mitmekesistatud ajalehtede ulatuslik edu. Ajalehed hakkasid palkama fotograafe ja ostsid fotosid pressifotoagentuuridelt, kelle juures olid uudiste kajastamiseks palgal palju fotograafe. Nende tööks oli olukorrast või inimesest ühe foto abil kokkuvõtte tegemine, seejuures oli kiirus olulisem kui tehniline kvaliteet. Enamik esimestest uudisfotodest olid portreed, aga koos tehnika ja materjali kvaliteedi paranemisega hakati tegema ka tegevusfotosid. Halbades valgusoludes kasutati [[välgupirn]]e. 1907. aastaks suudeti fotosid [[Telegraafside|telegraafi]] teel ka ühest ajalehest teise saata, eriti tähtsaid uudispilte suudeti jagada peaaegu sama kiiresti kui tekstuudiseid.{{lisa viide}}

Fotosid hakati trükis avaldama veelgi enam pärast seda, kui ilmuma hakkasid iganädalased pildiajakirjad, millega pandi alus fotoajakirjanduse sünnile. Pildiajakirjade laiem levik algas Saksamaal 1920. aastate keskel, kus riik oli maailma trükikunstikeskus ja eesrindlik kaamerate arendaja. Esimene pildiajakiri oli arvatavasti 1892. aastal asutatud [[Berliner Illustrirte Zeitung]]. Pildiajakirjas anti fotograafidele mitu lehekülge, et nad fotosarjade abil lugu jutustaksid ja teemat arendaksid. Sellised piltjutustused võimaldasid teemat palju avaramalt käsitleda kui üksikuudises, lisaks väljendada vaateid. Pildiajakirjade fotograafide töö meenutas trükiajakirjanike tööd, sest nad pidid looma sarju, millel oleks huvitav lugu, tugev algus ja lõpp. Sündmuste avatum ja avaram tõlgendamine eristabki fotoajakirjandust fotodokumentalistikast.{{lisa viide}} 

1930. ja 1940. aastatel ilmunud pildiajakirjad olid mõnes mõttes 19. sajandi [[stereoskoop|stereoskoobi]] slaidide kaasaegsed vasted. Need pakkusid tavainimesele parimas mõttes akent maailma – suursündmuste kajastust, võimalust piiluda kulisside taha, jagada kuulsate inimeste elust mõnda päeva, seejuures detailsemalt, kui lubasid ajalehtede pressifotod. Muidugi sisaldasid ajakirjad ka puhtalt meelelahutusmaterjali, nagu armsad loomafotod, kaadrid [[Hollywood]]i filmidest, fotod moetrendidest, samas võisid olla võimsad avaliku arvamuse kujundajad. Enamikus neist ilmus aeg-ajalt pikemaid lugusid sellistel teemadel nagu kehvas seisus elamud, reostus, puudust kannatavate inimeste abistamine jne. Autorite või ajakirjade veendumuste tõttu olid lood elavamad või huvitavamad kui neutraalsust taotlevates ajakirjandusväljaannetes, kuid sellega koos oli fotoajakirjanikel, ajakirjanikel ja toimetajatel suur vastutus: nad pidid olema väga hästi informeeritud ning esitama õigustatud argumente, mitte propagandat, sest tollased pildiajakirjad oli kõige veenvam visuaalne meedium enne televisiooni – kinoringvaated olid enamasti pealiskaudsed ja ununesid kiiresti.{{lisa viide}}

Pildiajakirjade autorid hakkasid ka väljaannete vahel liikuma, rikastades nõnda nende sisu. Näiteks [[Ungari]] päritolu juut, Berliner Illustrirte rivaali [[München Illustrierte Presse]]t juhtinud [[Stefan Lorant]] (1901–1997) lahkus natside survel 1930. aastate alguses Saksamaalt ja sai 1938. aastal briti pildiajakirja [[Picture Post]] esimeseks toimetajaks. Ta tõi koos fotograafide [[Kurt Hutton]]i (1893–1960), [[Felix Man]]i (1893–1985) jt Euroopa põgenikega Suurbritanniasse 35&amp;nbsp;mm kaamerate kasutamise ning Saksamaa pildiajakirjade ideed ja kujunduse. Nad täitsid Picture Posti (ja selle rivaali [[Weekly Illustrated]]i) tegevusfotode ja artiklitega, mis erinesid traditsiooniliste briti nädala(aja)kirjade, näiteks [[Tatler]]i või [[Illustrated London News]]i omadest nagu öö ja päev. Ameerika Ühendriikides andsid Euroopa fotograafidest immigrandid, nagu [[Alfred Eisenstaedt]] (1898–1995) ja [[Robert Capa]] (1913–1954), oma väljapaistva loomingulise panuse ajakirjas [[Life]]. Suurbritannias oli Life'i tuntuim fotoajakirjanik [[Larry Burrows]] (1926–1971).{{lisa viide}}

1930. aastatel levis uus ajakirjandusžanr üle kogu Euroopa ja Ameerika. Tollaste tuntumate fotoajakirjanike seas olid näiteks

* [[Erich Salomon]] (1886–1944) oli Saksa pildiajakirja Berliner Illustrirte Zeitungi fotograaf, kes suutis maailmasõja lävel Berliinis, [[Pariis|Pariisis]], [[Viin|Viinis]] ja [[Rooma|Roomas]] toimuvatel konverentsidel, kus poliitikud lootsid ähvardavat konflikti ära hoida, sisse sulanduda ning jätta isegi tuntud poliitiku mulje, tehes samas aga pooleldi peidetud kaameraga siseruumivalgusega fotosid. Ta töötas märkamatult, välguta ja suitsuta, mille tõttu fotograafe tavaliselt tõrjuti. Salomoni sarjad edastasid üldist atmosfääri ja näitasid, milline oli osavõtjate meeleolu puhkehetkedel. Ajakirjalugejate jaoks tekitas see uudne poliitiline kajastus vahetu kui kohapeal viibimise tunde. Salomon suri 1944. aastal [[Auschwitzi koonduslaager|Auschwitzi koonduslaagris]].{{lisa viide}}
[[Fail:Mother tennis2.jpg|pisi|251x251px|Henri Cartier-Bressoni foto &quot;Ema tennist mängimas&quot; (1950)]]
* [[Henri Cartier-Bresson]] (1908–2004) oli Prantsuse fotograaf, kes oli tuntud 35mm kaameraga &quot;Leica&quot; inimeste pildistamise poolest. Ta oli pigem mööduva sündmuse jälgija kui sotsiaalsete muutuste esilekutsuja või uudistereporter. Ta dokumenteeris rangelt distantsi hoides tavalisi inimesi soojuse ja huumoriga erilise intensiivsuse hetkedel. Cartier-Bressoni fotosid kasutati tuntumates ajakirjades ja paljudes raamatutes rohkem kui 60 aastat. 1947. aastal asutas ta koos fotograafide Robert Capa, [[Georges Rodger]]i (1908‒1995) ja [[David Seymour]]iga (1911–1956) fotoagentuuri [[Magnum Photos|Magnum]], mis hakkas fotosid väljaannetele müüma. Nüüdseks on see kujunenud maailma üheks tuntumaks fotoajakirjanduslikuks agentuuriks.{{lisa viide}}
* [[Bill Brandt]] (1904–1983) oli üks Suurbritannia esimesi väljapaistvaid fotograafe, kes töötas 1930. aastate lõpus fotoajakirjanikuna. Ta pildistas [[Inglismaa]] tööstuslikku põhjaosa, mis kujutas teravat kontrasti ühiskonna rikkamatest kihtidest tehtud fotodega. Ta tegeles ka [[Pitoreskne fotograafia|pitoreskse fotograafiaga]], näiteks lõi äärelinna elu kujutavad lavastatud fotosarjad. Hiljem keskendus ta maastikele ja raamatutele, mis koosnesid originaalsetest eksperimentaalfotodest, nagu moonutatud fotod inimese vormist. Tema tuntumad fotoraamatud on &quot;Inglased kodus&quot; (''The English at Home'', 1936) ja &quot;Öö Londonis&quot; (''A Night in London'', 1938).{{lisa viide}}

==== 20. sajandi teine pool ja fotomanipulatsioon ====
Teise maailmasõja aastatel töötas enamik fotoajakirjanikke [[Luure Keskagentuur|USA Luure Keskagentuurile]] ja [[Secret Intelligence Service|Suurbritannia luureteenistusele]] või õhujõu või sõjaväe fotograafiaüksustes, näiteks [[Briti Armee Filmi- ja Fotograafiaüksus|Briti Armee Filmi- ja Fotograafiaüksuses]] (tegi rünnakutest 137 000 dokumentaalfotot) ja [[Saksa Propagandagrupp|Saksamaa Propagandagrupis]]. Tuntumaid sõjafotograafe oli Robert Capa, kes püüdis kujutada sõja tühisust. Nagu paljud sõjafotograafid hukkusid Capa ja David Seymour sõjategevuse tõttu – Capa 1950. aastatel [[Vietnam]]is ja Seymour [[Egiptus]]es.{{lisa viide}}

Vaatamata paberipuudusele õitsesid pildiajakirjad Teise maailmasõja ajal ning neil oli tohutu staatus. 1950. aastateks hakkas aga Picture Post lugejaid kaotama. Hääbumist ei takistanud ka kõige uudsem mitme värvilise lehekülgede kasutamine ja 1957. aastal ajakiri suleti. Weekly Illustrated lõpetas ilmumise 1958. aastal ja Look 1971. aastal. Life ilmus algses iganädalases vormis aastani 1972. Pildiajakirjad ja traditsioonilised reklaamifirmad tõrjus välja televisioon, sest selle kaudu sai uudiseid ja arvamuslugusid edastada kiiremini ja universaalsemalt. 1970. aastateks oli fotoajakirjandus mõju kaotanud, kuigi seda kasutati enam sellistes ajakirjades nagu [[Stern]] Saksamaal, [[Paris Match]] Prantsusmaal ning paljudes kütusetööstuse firmade ajakirjades.{{lisa viide}}

20. sajandi teist poolt ilmestab katsetamine fotomanipulatsiooniga. Viis, kuidas maailma dokumentaalfotode kaudu kujutatakse, on mingil määral alati moonutatud, objektiivsus ja aus kujutamine on vaid ideaalid. Varustuse ja materjalide kvaliteedi paranemine andis fotograafidele suurema vabaduse otsustada, mida ja millal pildistada. Kui teoseid hakati meedias välja andma, lisandusid fotograafi esimesele valikule järgmised: milliseid fotosid kasutada ja milliseid mitte, kuidas trükitud fotod omavahel suhestuvad.{{lisa viide}} 

Pooltooni [[reproduktsioon]]i mõjul suurenes publik veelgi, fotodokumentalistika muutus mõjuvõimsaks ja viis soovini avarduvate võimalustega manipuleerida. Fotograafid hakkasid seda tegema pildistatavaid poseerima pannes ning vaatenurka, valgust ja ajahetke valides, toimetajad aga tulemuste vahel valides ning nende jaoks sobivat esitlust välja mõeldes. Manipulatsiooni piire kompas 19. sajandi lõpus juba lastekodude asutaja Thomas John Barnardo, kes lasi teha lastest enne-ja-pärast-fotosid, riietas lapsed sageli kaltsudesse, et taaselustada nende trööstitut olukord ja luua hilisema pildiga tugev kontrast.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Ameerika Ühendriikide asutuse Works Progress Administrationi fotograafi [[Arthur Rothstein]]i (1915–1985) kritiseeriti selle eest, et ta oli enne foto tegemist nihutanud kaadris olevat lehma pealuud mõne meetri selleks, et tekiks tugevam kompositsioon.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.alteredimagesbdc.org/rothstien|pealkiri=South Dakota badlands, United States. 1936. Photo by Arthur Rothstein / Works Progress Administration|väljaanne=Bronx Documentary Center|vaadatud=6. jaanuaril 2022|arhiivimisaeg=2022-01-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220106140948/http://www.alteredimagesbdc.org/rothstien|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Ometi ei moonutanud kumbki neist näidatavas olukorras valitsevat üldisemat tõde, vaid edastasid seda visuaalselt tugevamal viisil.{{lisa viide}}

Teisest küljest on pildiajakirjade algusaegadest peale olnud kombeks koguda prominentsetest inimestest fotosid, kus nad näevad välja enesekindlad, löödud, agressiivsed, rumalad vm. Sellised fotod tuuakse esile kui pressiportreed, mis sobitub tolle aja meeleoluga, kus inimest armastatakse või vihatakse. Selliselgi juhul võib toimetaja valida valikust foto, mille ta tavapärases olukorras kõrvale jätaks, lisab pealkirja ja seletava teksti ning annab seega sellele tugeva tähenduse. Selliste valiku- ja materjalimängude mõjul hakati viimaks mõistma, millist kajastust võib pakkuda fotograafia. Näiteks võisid demonstratsioonid muutuda vägivaldseks, kui märgati tegutsemas kutselisi fotograafe või televisiooni võttegruppi. 1960. aastatest pärineb äärmuslik näide, kus avaliku hukkamisega viivitati 12 tundi, sest õhtune valgus oli liiga kehv, et meediaesindajad saaksid fotosid teha.{{lisa viide}}

====Lähiminevikus====

Modernistlike kunstnike hulka, kes on teinud märkimisväärseid dokumentaalfotosid, kuuluvad [[Diane Arbus]], kelle mustvalged fotod eripärastest ja marginaalsetest inimestest New Yorgis on kunstikriitikute seas vastuolulisi tundeid tekitanud. Oma koht on siin tüpoloogiaid loonud [[Bernd Becher|Bernd Becheril]] (1931–2007) ja [[Hilla Becher]]&lt;nowiki/&gt;il (1934–2015), kes tegid taksonoomia formaadis käsitlusi kaduvatest tööstuslikest objektidest (veetornid jm); [[Garry Winogrand]] (1928–1984), kes käsitles tänavaid teatrina ja [[Lee Friedlander]] (sündinud 1934), kes keskendus Ameerika kultuurilise maastiku keerulistele visuaalsetele struktuuridele (peegeldused, pildipinna koormatud ülesehitus jmt); [[William Eggleston]] (sündinud 1939), kes hakkas esimeste seas tegelema värvifotodokumentalistikaga, mille aines oli ammutatud igapäevasest olmest jpt.{{lisa viide}} 

==== Tänapäeval ====
[[Fail:Netphen Kronprinzenstr 25 Bild-4.jpg|pisi|Bernd ja Hilla Becheri foto sarjast &quot;Framework Houses&quot;. Pildistatud on põhjaliku uuenduskuuri läbinud maja, mis varem oli väsinud ilmega puitmaja (2014)]]
[[Postmodernism|Postmodernistlikus]] kunstis on 1960. aastatest alates nähtud dokumentaalfotograafi haarde laienemist: teemade valik üha avardub, jäädvustatakse näiteks [[Globaliseerumine|globaliseerumist,]] muutuvaid moraalseid arvamusi ja suurenevat [[Segregatsioon|sotsiaalset kihistumist]]. Postmodernset dokumentalistikat tuleb eristada modernsest. Kui modernne fotodokumentalistika keskendus sotsiaalse sisu kõrval või isegi selle arvelt vormiga koketeerimisele (fotojadad, taksonoomiad ja tüpoloogiad), siis postmodernne dokumentaalfoto on suunatud tihti ühiskondlikule kriitikale.{{lisa viide}} 

[[Robert Adams (fotograaf)|Robert Adams]] (sündinud 1937), kes tõi esiplaanile pooleldi kultuurmaastiku ja kes on tuntud eelkõige näitusega &quot;Uued topograafiad: fotod inimese muudetud maastikust&quot; (''New Topographics: Photographs of a Man-Altered Landscape'', 1975); Lewis Balts &quot;Park City&quot; jm. Varajase postmodernse dokumentalistika autorite hulka kuulub ka [[Nan Goldin]], kelle panus tänapäevasesse kunsti hõlmab dokumentaalfotode sarju vähemusgruppidest, narkosõltlastest ja [[feminism]]ist.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;


'''Kriitiline fotodokumentalistika''' 

Kõige kaasaegsemateks kriitilisteks dokumentalistideks on aga Michael [[:en:Michael_Moore|Moore]] filmimaailmas ja Allan Sekula fotograafias. Kui Moore kasutab oma filmides tihti sekkuvat meetodit intervjuude tegemisel jmt. siis Allan Sekula on parim näide intellektuaalse kunstniku loomusest. Õppinud Herbert Marcuse käe all kriitilisi ühiskonnateooriaid, asus ka Sekula ise 1980. aastate lõpus pildilis-tekstiliselt uurima hiliskapitalistlikku ühiskonda, selle seaduspärasusi nii nende nähtavates kui varjatud aspektides. Neoliberaalses ühiskonnas püütakse dokumentalistika kriitilist potentsiaali tühistada ja redefineerida dokumentalistikat kui pelgalt sotsiaalsete probleemide teatava &quot;ilu&quot; näitamist. Selle on omakorda iroonilise vaatluse alla võtnud tänapäeva mõjukaim &quot;banaalse dokumentalistika&quot; esindaja Martin Parr (sündinud 1952), kes uurib konsumerismi (''The Cost of Living'', 1989), abielutüdimust (''Small World'', 1995), elatustaset (''Signs of the Times'', 1992) jm.{{lisa viide}} 

== Teemade käsitlemise võtteid ==
=== Filmis ===
Dokumentaalfilmides kombineeritakse tavaliselt mitut teemakäsitlusvõtet ning varieerub ka nende käsitlemise ulatus, nii et võib olla keeruline määratleda, milline meetod või lähenemisviis on konkreetses filmis ülekaalus. Kõige üldisemalt võttes on käsitlusmeetodeid kuus:&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

* '''Kirjeldav meetod''' – kirjeldamise kaudu soovitatakse seletada sündmusi, teemasid, eluviise, maailmu, eksootilisi keskkondi jm, millest vähe teatakse. Kirjeldavate dokumentaalfilmide loomiseks tehakse mahukalt eeltööd. Kirjeldamiseks kasutatakse intervjuusid, illustratiivseid visuaale, sidumist päevakajaliste teemadega, graafilisi elemente, fotomaterjali ning kaadritagust (kirjeldavat) jutustajat. Käsikirjaline jutustus ühendab loo elemendid ja tihtipeale avab teesi või argumenti. Tegemist on tuntuima dokumentaalfilmi teemakäsitlusvõttega. Seda kasutati Ameerika Ühendriikide propagandafilmide sarjas &quot;Miks me võitleme&quot; (''Why We Fight'', 1942–1945, režissöörid [[Frank Capra]] ja [[Anatole Litvak]]), kus selgitati riigi osalemist Teises maailmasõjas.{{lisa viide}}
* '''Jälgiv meetod''' – jälgimise korral püüab filmitegija vältida sekkumist filmitavasse ja püüdleb eheda realismi poole. Võtet hakati enam kasutama 1960.–1970. aastatel, kui tehnika arenes piisavalt, et selle mõõtmed vähenesid ja käsitsemine oli kergem, mille tõttu polnud tarvidust filmimiseks enam nii suurt meeskonda kasutada. Jälgivat võtet kasutatakse ''cinéma vérité''&lt;nowiki/&gt;'s ja ''direct cinema''&lt;nowiki/&gt;'s ning seda on teistest võtetest enim analüüsitud. Seda on kasutatud näiteks [[Frederick Wiseman]]i lavastatud filmis &quot;Keskkool&quot; (''High School'', 1968), kus jälgitakse ühe [[Philadelphia]] keskkooli argipäeva.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Barry Grant|url=https://www.loc.gov/static/programs/national-film-preservation-board/documents/high_school.pdf|pealkiri=High School|väljaanne=National Film Registry|vaadatud=5. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt;
* '''Osavõttev meetod''' – filmitegija suhestub aktiivselt materjaliga ning filmitegija ja subjekti kohtumine salvestatakse. Osavõtvat võtet kasutades püüeldakse vahetuse poole ja kujutatakse sageli filmitegija vaatenurka. Selle näiteks on [[Morgan Spurlock]]i film &quot;Ülisuur mina&quot; (''Super Size Me'', 2004), kus lavastaja kujutab enda näitel rämpstoidu kahjulikkust tervisele.{{lisa viide}}
* '''Refleksiivne meetod''' (enesekohane meetod) – sellise võttega provotseeritakse publikut mõtisklema dokumentalistika autentsusele üldisemalt. Refleksiivsetes filmides vaidlustatakse eeldusi ja ootusi, mis filmist endast lähtudes võivad tekkida. Seda võtet kasutatakse palju võltsdokumentaalfilmis ehk ''mockumentary''&lt;nowiki/&gt;'s. [[William Karel]]i filmi &quot;Kuu tagakülg&quot; (''Dark Side of the Moon'', 2002) aluseks on vandenõuteooria, et ameeriklased pole tegelikult [[Kuu|Kuul]] käinud, filmimaterjal on lavastaja [[Stanley Kubrick|Stanley Kubricku]] abil filmitud ning seda toetab rohke dokumentaalmaterjal. See võltsdokumentaalfilm on nii veenev, et vandenõuteoreetikud hakkasid seda argumenteerimiseks kasutama.{{lisa viide}}
* '''Etenduslik meetod''' (performatiivne meetod) – vastupidine jälgivale võttele, filmis rõhutatakse filmitegija seotust subjektiga. Filmitegija näitab suuremat poliitilist või ajaloolist reaalsust enda kogemuse akna kaudu. Selle asemel et toetuda kirjeldavale lähenemisele, veenmise retoorikale, saab temast isiklik teejuht, kes näitab asju nii, nagu need on. Heaks näiteks on 1980. aastate [[New York|New Yorgi]] ''[[Drag (riietus)|drag]]''-ballide kultuuri portreteeriv film &quot;Paris põleb&quot; (''Paris is Burning'', 1991), mille autor [[Jennie Livingston]] on öelnud: &quot;Seda filmi peaksid nägema kõik, olgu nad geid või mitte. See räägib sellest, kuidas meedia mõjutab meid kõiki, kuidas me pingutame meedias loodud eelduste täitmiseks näiteks Vogue'i modellide välimuse poole püüeldes või uhket autot ostes. Ja see räägib ellujäämisest. See räägib inimestest, kes põrkuvad paljude eelarvamustega ning on õppinud nupukalt, väärikalt ja suure energiaga toime tulema.&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Barry Koltnow|url=http://articles.orlandosentinel.com/1991-09-04/lifestyle/9109010113_1_jennie-livingston-paris-is-burning-film|pealkiri=Director says Paris isn't just dance film: Livingston wants people to look at Paris is Burning with and open mind and understanding heart|väljaanne=Orlando Sentinel|aeg=4. september 1991|vaadatud=5. jaanuaril 2022|arhiivimisaeg=2014-12-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141205212415/http://articles.orlandosentinel.com/1991-09-04/lifestyle/9109010113_1_jennie-livingston-paris-is-burning-film|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* '''Poeetiline meetod''' – isepärase stiili ja rütmi kaudu pööratakse tähelepanu tunnete ja ideede väljendamisele, esiplaanil on mulje või tundmuse loomine, mitte idee argumenteerimine. Näiteks lühifilmis &quot;Vihm&quot; (''Regen'', 1929) kujutavad [[Mannus Franken]] ja [[Joris Ivens]] seda, kuidas vihmasadu [[Amsterdam]]i looritab.{{lisa viide}}

=== Fotograafias ===
Fotodokumentalistika on samavõrd laiaulatuslik kui need erinevad reaalsused, mida see esitleda püüab.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Seega võib küll nimetada suuremaid fotodokumentalistika valdkondi, kuid need hõlmavad sellest vaid väikese osa. Peamised valdkonnad:&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

* '''Sotsiaalkriitiline fotograafia''' – häbiväärsed, diskrimineerivad või kahjulikud töö- või elamistingimused, terviseprobleemid või -skandaalid, keskkonnaprobleemid, inimõiguste rikkumine jm probleemid. Näiteks Ameerika fotoajakirjanik [[Lewis Hine]] kujutas fotodel lapstööjõu töötingimusi [[Lääne-Virginia]]s, [[Põhja-Carolina]]s, [[New Jersey osariik|New Jersey osariigis]] ja mujal, mille tulemusena muudeti riigis lastekaitseseadusi.{{lisa viide}}
* '''Sõja- ja konfliktifotograafia''' – sihiks on sõjasündmuste ja -ohvrite kujutamine. Näiteks tunnustatud Briti fotoajakirjanik ja fotograaf [[Don McCullin]]i on portreteerinud sõjaohvreid [[Aafrika]]s, [[Beirut]]is ja [[Palestiina Riik|Palestiinas]].{{lisa viide}}
* '''Fotožurnalistika''' – peamiselt väljaannetele tehtav dok ja lavastusfotograafia nn – ''editorial style.'' Seevastu paljud fotoagentuurid, näiteks Magnum, täiendavad järjest uute fotodega oma pildipanku, mida ajakirjandus saab kasutada.
* '''Humanistlik fotograafia''' – (''ingl concerned photography'') fototegevus, mille sihiks on eluslooduse ja keskkonna probleemidele tähelepanu juhtimine. 
* '''Naturalistlik fotograafia''' - looduskaitsega sünkroonsena tekkinud humanistliku fototegevuse haru, mis kutsub üles loodust kaitsma ja ülistama. 
* '''Tüpoloogiliseks fotograafiaks''' võib aga näiteks pidada [[Walker Evans]]i depressiooniajastu maapiirkonna portreid ja linnamaastikke, Berndt ja Hilla Becher'ide taksonoomilist fotokooslust veetornidest, August Sanderi ameti e tööjaotuse põhjal loodud portreekollektsiooni jpm.  
* '''Varia''' dokumentalistika 
* [[Hans Namuth]]i fotosari [[Jackson Pollock]]i [[tegevusmaal]]idest, 
* [[Eugène Atget]]' koostatud mahukas fotokogu kaduvast [[Pariis]]i arhitektuurist, Prantsuse fotograafi [[Brassaï]] fotod Pariisi ööelust, [[Charles Sheeler]]i fotod [[River Rouge]]'i autotehasest ning [[Roman Vishniac]]i kroonika juutide kultuurist Kesk- ja Ida-Euroopas enne [[holokaust]]i. Samuti võib mainida holokaustiga seoses [[Margaret Bourke-White|Margaret Bourke-White'i]] [[Buchenwaldi koonduslaager|Buchenwaldis]] tehtud mõjuvad dokumentaalfotod.{{lisa viide}} 
== Tuntud dokumentaliste ==
===Dokumentaalfilmide režissööre===
* Walter Ruttmann (1887–1941) – &quot;Berliin, suurlinna sümfoonia&quot; (''Berlin: Die Sinfonie der Großstadt'', 1927)
* [[László Moholy-Nagy]] (1895–1946) – &quot;[[Valguse mäng: must, valge, hall]]&quot; (''Ein Lichtspiel: schwarz weiss grau'', 1930)
* Joris Ivens (1898–1989) – &quot;Vihm&quot; (''Regen'', 1929)
* [[Pare Lorentz]] (1905–1992) – &quot;[[Ader, mis tegi tasandikud katki]]&quot; (''The Plow That Broke the Plains'', 1936)
* [[Francis Thompson]] (1908–2003) –&quot;[[N.Y., N.Y.]]&quot; (1957)
* [[Jean Rouch]] (1917–2004) – &quot;[[Ühe suve kroonika]]&quot; (''Chronique d'un été'', 1960)
* [[Chris Marker]] (1921–2012) – &quot;[[Päikeseta]]&quot; (''Sans Soleil'', ka ''Sunless'', 1983)
* [[Alain Resnais]] (1922–2014) – &quot;[[Öö ja udu]]&quot; (''Nuit et brouillard'', 1956)
* [[Robert Gardner]] (1925–2014) – &quot;[[Õndsuse mets]]&quot; (''Forest of Bliss'', 1986)
* [[D. A. Pennebaker]] (1925–2019) – &quot;[[Ära vaata tagasi]]&quot; (''Dont Look Back'', 1967)
* [[Albert Maysles]] (1926–2015) ja [[David Maysles]] (1931–1987) – &quot;[[Müügimehed]]&quot; (''Salesmen'', 1969)
* Frederick Wiseman (sündinud 1930) – &quot;Keskkool&quot; (''High School'', 1968) ja &quot;Sotsiaalmajad&quot; (''Public Housing'', 1997)
* [[Godfrey Reggio]] (sündinud 1940) – &quot;[[Koyaanisqatsi]]&quot; (1982)
* [[Ross McElwee]] (sündinud 1947) – &quot;[[Shermani marss]]&quot; (''Sherman's March: A Meditation on the Possibility of Romantic Love In the South During an Era of Nuclear Weapons Proliferation'', 1986)
* [[Rob Reiner]] (sündinud 1947) – &quot;[[See on Spinal Tap]]&quot; (''This Is Spın̈al Tap: A Rockumentary by Martin Di Bergi'', 1985)
* [[Nick Broomfield]] (sündinud 1948) – &quot;[[Kurt ja Courtney]]&quot; (''Kurt and Courtney'', 1998) ja &quot;[[Sünge magaja lood]]&quot; (''Tales of the Grim Sleeper'', 2014)
* [[Péter Forgács]] (sündinud 1950) – &quot;[[Doonau väljaränne]]&quot; (''Danube Exodus'', 1999)
* [[Ken Burns]] (sündinud 1953) – &quot;Mark Twain&quot; (2001) ja &quot;[[Tühermaa]]&quot; (''The Dust Bowl'', 2012)
* [[Marlon Riggs]] (1957–1994) – &quot;[[Lahti seotud keeled]]&quot; (''Tongues Untied'', 1989)
* Jenny Livingston (sündinud 1962) – &quot;Paris põleb&quot; (''Paris Is Burning'', 1991)
* Morgan Spurlock (sündinud 1970) – &quot;[[Ülisuur mina]]&quot; (''Super Size Me'', 2004)
* [[Amanda Wilder]] – &quot;[[Elevandile lähenemine]]&quot; (''Approaching the Elephant'', 2014)&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt;
* Michael Moore - &quot;9/11&quot; (2000)
* Lars von Trier - &quot;Idoterna&quot; (&quot;Idioodid&quot;)
* Andres Sööt &quot;Jaanipäev&quot; (1978), Johannes Hindist (1989)
* Peeter Tooming &quot;Valuvesi&quot; (1990)
* Marko Raat &quot;Esteetilistel põhjustel&quot; (2000)

===Fotodokumentaliste===
*Roger Fenton (1819–1869) – sõjafotograafia teerajaja
*Mathew Brady (1822–1896) – üks esimesi Ameerika Ühendriikide fotograafe, tuntud Ameerika Ühendriikide kodusõja jäädvustamise poolest
*John Thomson (1837–1921) – sotsiaalfotograafia teerajajaid, oli esimesi Kaug-Ida eluolu jäädvustanud fotograafe, tuntuim fotosari &quot;Tänavaelu Londonis&quot; (''Street Life in London'', 1877, koos ajakirjanik Adolphe Smithiga)
*Timothy H. O'Sullivan (1840–1882) – tuntud Ameerika Ühendriikide lääneosa metsiku looduse ja kodusõja sündmuste jäädvustajana
*William Jackson (1843–1942) – mõjukas maastikufotograaf, kes jäädvustas Ameerika Ühendriikide lääneosa, [[Wyoming]]i ja Yellowstone'i piirkonda
*Jacob Riis (1849–1914) – tuntud teedrajava New Yorgi agulites tehtud sotsiaaldokumentalistika poolest, tuntuim on sari &quot;Kuidas teine pool elab&quot; (''How The Other Half Lives. Studies among the Tenements of New York'', 1890)
*Eugène Atget (1857–1927) – tunnustatud eeskätt fotoarhiivi eest, kuhu kuuluvad Pariisi hoonetest ja tänavatest tehtud fotod
*Lewis Hine (1874–1940) – uuendusmeelne ajakirjanik ja fotograaf, kes kujutas fotodel lapstööjõu töötingimusi Lääne-Virginias, Põhja-Carolinas, New Jerseys ja mujal
*Charles Sheeler (1883–1965) – [[täpsusmaalija]] ja kommertsfotograaf, kelle tööde keskmes oli tehnoloogia ja masinad, ta on tuntud ka ettevõtte [[Ford Motor]] autotehase pildistamise eest [[Michigan]]is
*Roman Vishniac (1897–1990) – juudi päritolu Ameerika fotograaf, kes kataloogis juutide elu Kesk- ja Ida-Euroopas enne Teist maailmasõda
*Walker Evans (1903–1975) ja [[Dorothea Lange]] (1895–1965) – fotoajakirjanikud, kes on tuntud ülemaailmse majanduskriisi mõjude tõttu kannatanud üksikisikutest ja peredest tehtud portreefotode poolest
*Ansel Adams (1902–1984) – maastikufotograaf, ''poeetilise realismi esindaja,'' kes kujutas Ameerika lääneosa metsikut loodust
*[[Ken Domon]] (1909–1990) – tuntuim 20. sajandi [[Jaapan]]i fotograaf, keda tuntakse eelkõige [[Hiroshima]] aatomipommi plahvatuses ellu jäänutest tehtud fotode ja söekaevanduse kommuunis valitseva laste vaesusest tehtud fotode eest [[Kyūshū|Kyushus]]
*Hans Namuth (1915–1990) – kuulus fotosarjade poolest sellistest kunstnikest nagu Jackson Pollock, [[Stuart Davis]], [[Andy Warhol]], [[George Segal (kunstnik)|George Segal]], [[Roy Lichtenstein]], [[Richard Serra]] jt
*Eric [[Eric Soovere|Soovere]] (1916–2008) eesti rahvusest USA-s elanud dokumentalist, kes jäädvustas kujundlikus keeles eestlaste põgenemist 1944.aastal
*Donald [[Donald Koppel|Koppel]] (1919–2005) eesti rahvusest USA-sse emigreerunud sõjafotograaf, kes pildistas pommitamisjärgset Narvat
*Diane Arbus (1923–1971) – tuntud marginaliseeritud inimestest tehtud fotode poolest
*[[Robert Frank]] (1924–2019) – fotodokumentalist ja -filmitegija, keda teatakse eelkõige raamatu &quot;Ameeriklased&quot; (''Americans'', 1959) tõttu
*Lee Friedlander (sündinud 1934) – Ameerika dokumentalist, tuntud urbanistlike sotsiaalmaastikega
*Garry Winogrand (1928–1984) – USA fotodokumentalist ja tänavafotograaf, kes käsitles linnaruumi eeskätt teatrialavana
*Henri Cartier-Bresson (1908–2004) prantsuse legendaarne dokumentalist, ''otsustava hetke'' (decisive moment) printsiibi looja
*[[Larry Burrows]] (1926–1971) – ajakirja [[Life]] fotoajakirjanik, kes fotografeeris üheksa aastat [[Vietnami sõda|Vietnami sõja]] ajal toimunut
*Don McCullin (sündinud 1935) – fotoajakirjanik, hinnatud sõjapiirkondades asuvate inimeste ja linnaelu kujutamise poolest
*[[Steve McCurry]] (sündinud 1950) – ajakirja [[National Geographic]] fotograaf, kelle tuntuim teos on &quot;Afgaani tüdruk – põgenik Nõukogude Liidu invasiooni eest&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Birgit Püve|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/58771048/national-geographicu-afgaani-tudruk-jouab-eestisse|pealkiri=National Geographicu &quot;Afgaani tüdruk&quot; jõuab Eestisse|väljaanne=Eesti Ekspress|aeg=1. oktoober 2011|vaadatud=10. jaanuaril 2022}}&lt;/ref&gt; (''Afghan Girl'', 1984)
*Nan Goldin (sündinud 1953) – feministist fotograaf, kes on tunnustatud oma teedrajava töö eest sotsiaalsete vähemuste (eelkõige [[LGBT]]) seas, tuntuim teos on näitus &quot;Seksuaalsõltuvuse ballaad&quot; (''The Ballad of Sexual Dependency'', 1986)
*Robert Capa (Endre Ernő Friedmann, 1913–1954) – legendaarne sõjafotograaf, kes jäädvustas Normandia operatsioone jpm
*Ed Ruscha (sündinud 1937) Kontseptuaalne dokumentaalfotograaf, kelle &quot;Twenty Six Gasoline Stations&quot; (1963) kuuluvad kontseptuaalse kunsti klassikasse
*[[Nadav Kander]] (sündinud 1961) – maastiku- ja portreefotograaf, tuntud ilustamata fotosarjade poolest, mis on tehtud [[Jangtse]] jõest [[Hiina]]s&lt;ref name=&quot;:1&quot;/&gt;
*Stephen Shore (sündinud 1947) – USA maastikufotograaf-dokumentalist. Kuulub suundumusse &quot;New topographics&quot;.
*Robert Adams (sündinud 1937) – maastikufotograaf. Kuulub suundumusse &quot;New topographics&quot;
*Lewis Baltz (1945–2014) – legendaarne USA maastikufotograaf, kelle &quot;Park City&quot; jt teosed tähistavad tühermaade kontseptiga tegelemise algust
*[[Juhan Kuus]] (1950–2015) – eesti rahvusest Lõuna-Aafrika Vabariigi pressifotograaf ja fotodokumentalist. Pildistanud rahvarahutusi ja rassismi ilminguid.
*Allan Sekula (1950–2013) – kriitilise realismi kõige olulisem esindaja nüüdisfotograafias. Uurimusliku ja kriitilise dokumentalistika autor, kes uurib töösuhteid (&quot;Fish Story&quot;, 1995 jm).
*Martin Parr (1952–2025) – nn banaalse dokumentalistika&quot; keskne esindaja tänapäeval. Uuris konsumerismi (&quot;The Cost of Living&quot;), abielutüdimust (&quot;Small World&quot;), elatustaset jm.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Kultuur]]
[[Kategooria:Dokumentalistika| ]]</text>
      <sha1>guo2zdqigfhusvv5yf81qwj35ticb5j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dinklage</title>
    <ns>0</ns>
    <id>540526</id>
    <revision>
      <id>7142506</id>
      <parentid>6682132</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:38:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>loomatoit &gt; loomasööt</comment>
      <origin>7142506</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21961" sha1="hh29k4tdsr2h2snxkn9uqnoirssp9ut" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2019|kuu=märts}}{{Lisaviiteid|kuu=märts|aasta=2019}}
{{linn
| nimi = Dinklage
| vapp = DEU Dinklage COA.svg
| asendikaardi_pilt = Dinklage in VEC.svg
| asendikaardi_pilt_seletus = Valla asend Vechta kreisis
| asendikaart = Saksamaa
}}
[[Pilt:Rathaus Dinklage.jpg|pisi|Dinklage]]

'''Dinklage''' on linn Saksamaal [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Vechta kreis]]is. Linna pindala on 72,65&amp;nbsp;km². 31. detsembril 2017 elas seal 13 112 inimest. Linn asub umbes 13&amp;nbsp;km [[Vechta]]st edelas ja 45&amp;nbsp;km [[Osnabrück]]ist põhjas.

== Ajalugu ==

[[Dinklage loss]] ehitati Calvelage Dersagau krahvide poolt 980. aasta paiku; nime ''Dinklage'' on ametlikult esmamainitud 1231. aastal (esialgu ''Thinclage'', siis ''Dynclage'' ja aastal 1270 ''Dinklage''). 1080. aastal anti loss Dinklage isandatele ''(Herren von Dinklage)'', kellest sai [[Dincklage]] aadliperekond. 1372. aastal püüdsid nad oma võimu kehtestada, kuid [[Münsteri piiskopkond|Münsteri piiskop]] võitis neid ja loss hävitati.

Pärast seda, kui Dinklage isandad mõjuvõimu kaotasid, ostis taastatud lossi 1667. aastal Christoph Bernhard von Galen, kes oli sel ajal Münsteri piiskop. 1826. aastal sõlmis Johann Matthias von Galen lepingu, mis tegi Dinklagest, mis oli varem kuulunud Münsteri diötseesile, [[Oldenburgi suurhertsogkond|Oldenburgi suurhertsogkonna]] ''(Großherzogtum)'' osa. Diötseesi maad sekulariseeriti pärast sõda [[Napoleon]]i vastu.

Nimi &quot;Dinklage&quot; tuleb [[Vanapõhja keel|vanapõhjakeelsest]] sõnast &quot;[[Ting]]&quot;, see tähendab kogunemispaika, näiteks parlamendi või kohtute jaoks. Nimi on sama vana kui ringkonnakrahvi ''(Gaugraf)'' amet; &quot;Gaugrafid&quot; olid kohalikud krahvid, kes teostasid kohtualluvust ringkonna ''(Gau)'' üle, võttes otsuseid vastu koosolekul &quot;Ting&quot;, mis traditsiooniliselt toimus pärna all.

=== Dinklage loss ===

Kuningas [[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich I]] (916–936) asutas ratsaarmee, mis kujunes rüütlirühmaks. Vallikraaviga lossid ehitati sõja ajal varjupaika pakkuma. [[Calvelage krahvkond|Calvelage]] (nüüd [[Brockdorf]]) Dersgaugraf ehitas Dinklage lossi 980. aasta paiku. Ehitaja võis olla Heiß Ferdinand.

* krahv Bernhard I – 980
* krahv Hermann I – 1020
* krahv Bernhard II – 1051
* krahv Hermann II abiellus 1075. aastal kangelasliku [[Otto von Northeim]]i tütre Ethelindega. Mõjusfäär nihkus põhja poole ja temake tahtis suuremat, hunnitumat lossi, nii kolisid nad 1080. aasta paiku [[Vechta]]sse. Ta jättis lossi oma vasallidele, kes kutsusid end &quot;Dinklage isandateks&quot;.

=== Johann von Dincklage ===

1231. aastal toetasid Johann von Dincklage ja tema poeg Bertram (soomustatud rüütel) Vechtat, kes oli liidus keiser [[Philipp (Saksa kuningas)|Švaabi Philippiga]] vaidluses [[Otto IV (Saksa-Rooma keiser)|Otto von Braunschweigiga]], kes oli liidus [[Cloppenburg]]i krahv von Tecklenburgiga. Bertram von Dincklage (1200–1251) oli 30 aastane, kui ta osales [[Kuues ristisõda|Kuuendas ristisõjas]] ja oli 1229. aasta mais tunnistajaks [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|keiser Friedrich II]] [[Jeruusalemma kuningas|Jeruusalemma kuningaks]] kroonimisele. Tal oli kaks poega, Johann ja Bertram. Rüütel Bertram oli Otto II Vechtast toetaja. Bertram osales [[Isabella Inglismaalt]] ja keiser Friedrich II 1235. aasta pulmas. Neli kuningat, üksteist hertsogit, kolmkümmend krahvi, palju peapiiskoppe ja rohkem kui 12 000 rüütlit osales pulmas.

1252. aastal müüs lastetu lesk Jutta von Tecklenburg maa Münsteri piiskopile. Siis vajus Vechta residentsilinnast ''Drostenstadtiks'' ja maa sai tuntuks kui ''Niederstift Münsterland''. Johann von Dincklagest (1258–1290) sai Vechta ringkonna ''drosten''; ta oli vastutav aadlike liidu eest, kes olid suverääni esindajad Vechta ringkonnas. Alates 1258. aastast oli Johann paljude läbirääkimiste tunnistajaks ja tagajaks. 1298. aastal valmistati Dinklage isandate vapp.

=== Friedrich von Dincklage ===

Friedrich von Dincklage (1350–1396) ei olnud rahul väikese Dinklage lossiga. Ta kasutas 14. sajandi lõpus keisririigi üldist lagunemist ja ebakindlust vabandusena reisivate kaupmeeste väljapressimiseks ja röövimiseks. Friedrich ja tema pojad röövisid kaubavoori ja viisid kaupmehed Fernindandsburgi, kus neid hoiti lunaraha lootuses pantvangis. Kaupmeeste naised ja [[Hansa Liit]] kaebasid selle olukorra üle.

1371. aasta novembris käskis keiser Münsteri vürstlikul piiskopil Florenzil minna Dinklage lossi vastu. Friedrich kindlustas lossi 20 kraavi ja valliga. Piiskop, nähes, et ei suuda vallutada Ferninandsburgi üksi, otsis liitlasi. Paderborni piiskop, Osnabrücki piiskop ning Oldenburgi, Cloppenburgi ja Marki krahvid saatsid abiväge. 15. ja 16. septembril 1372 algas rünnak. Ferdinandsburgi loss, ''Vorburg'', kõik kõrvalhooned ja kindlustused hävitati täielikult.

Friedrich ja tema pojad lahkusid, esmalt Vechtasse, siis Diepholzi. Friedrich suri 1393. aasta paiku – samal aastal, kui tema pojad Statius ja Bertrand. 1383. aastal olid nad sunnitud allkirjastama vande, mis ei lubanud neil kunagi Dinklage lossi ehitada.

=== Friedrichi pojad ===

1393. aastal andis piiskop Florenz neljale elavale Friedrichi pojale, nimelt Herbord, Dietrich, Hugo ja Johann, endised valdused Dinklages ja Vechtas. Herbord ehitas 1400. aasta paiku Ferdinandsburgi väljapääsu juurde (täna ''Rentei'') Herbordsburgi. Dietrich ehitas Dietrichburgi (tänapäeval ''Wasserburg''). Hugo ehitas lossikabeli praegusse asukohta Hugoburgi. Palju ei ole teada neljanda lossi kohta, mis ehitati kuhugi mujale, võib-olla praegusesse Dinklage linna, ja jäeti varsti maha. Kõigi losside elanikud elasid oma elu, jagades vaid vesiveskit Hugoburgi lähedal. Vähese kontrollitava vara, ebastabiilse majanduse ja piirava keskkonnaga tekkisid võlad ning Dinklage isandad kandideerisid kohtadele väljaspool nende losse.

=== Martin Luther ===

1543. aastal toetas Johann von Dincklage [[Martin Luther]]i [[reformatsioon]]i. 1560. aastal laiendasid Hugo järeltulijad oma vara kuni punktini, kus nad võtsid üle Herbordsburgi. Äsjaomandatud loss, Frauenburg, teenis tihti isanda lese asukohana pärimisajal. 1587. aastal omandas Dietrichsburgi Kaspar Ledebur ja nimetas selle Ledebargshausiks. See on tänapäevane loss. 1592. aastal abiellus lesk Gertrud von Dinklage Hermann von Kettleriga Asseni majast. Nii näitavad nimed Herbordsburg, Frauenberg ja Kettersburg kõik sama lossi (tänapäeval ''Rentei''). 1641. aastal, [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] ajal, saatis suveräänne Münsteri piiskop usaldusväärse Heinrich von Galeni Dinklagesse tiitliga Vechta krahv. 1650. aastal sai Christopher Bernhard von Galen Münsteri vürstlikuks piiskopiks. Tema venna, Dinklage Drosteni Heinrich von Galeni seisund sellega tugevnes. 1671. aastal omandas vürstlik piiskop kogu Dinklage vara. Herbordsburgi kasutati kaupade haldamiseks, samas kui Hugoburg sisaldas laoruumi, kohtusaali ja kahte vangikongi. Perekond elas Diedrichsburgis. 1677. aastal ühendas suverään Dinklage ja Brockdorfi talupojad vabaks territooriumiks ''Herrlichkeit'', oma jurisdiktsiooni ja oma administratsiooniga.

=== Kolmekümneaastane sõda ===

Kolmekümneaastane sõda levitas Münsterlandis tõsiseid kannatusi; rüüstamine ja tuli hävitasid palju talusid ja maa oli harimata, elanikud põgenesid või surid. Kauplemine lõppes. Inimesed ja vaimulikud demoraliseeriti sõja pikast kestusest; nende usaldus maise ja vaimuliku võimu vastu kadus täielikult. Kirikud jäid tühjaks, varemetesse või hävitati täielikult. Kõik rahalised vahendid, mis oleksid nende taastamiseks kulunud, puudusid, sest pikaajaline sõda oli koguduse säästud peaaegu ammendanud. Piiskoplikud vikaarid kindral Drs Hartmann, Nikolartius ja Luzenius viisid sõja ajal läbi Niederstifti koguduste ametlikud külastused (kontrolli), aastatel 1618, 1619, 1620, 1625, 1630 ja 1644.

Pärast sõda püüdis Osnabrücki vürstlik piiskop [[Franz Wilhelm von Wartenberg|Franz Wilhelm]], ära kasutades oma piiskopiseisust, parandada Niederstifti kirikute olukorda, mis allusid rangelt ilmaliku kohtualluvuse aspektist [[Münsteri piiskopkond|Münsteri piiskopkonnale]]. Ta kas jättis kõik Vechta ja Cloppenburgi ringkondade kogudused oma isikliku juhtimise alla või piiskopi volinike juhtimise alla. Aastatel 1651, 1652, 1654 ja 1655 läbi viidud külastuste kohaselt olid Vechta ringkonna kirikud kurvas seisus.

Kirik taastati pärast Kolmekümneaastast sõda, Drosten von Galeni sekkumise abil, kes viis oma residentsi Dinklagesse. 1655. aasta ülestähendused märgivad: &quot;Kõik näeb jumalateenistuse kohas välja täielik ja imeline [...] kuid ebasoodsad asjaolud on jätnud ka palju hävitust; [ning] [[kirikutekstiilid]] ja hõbekarikas on varastatud.&quot;

=== 19. sajand ===

[[Pilt:Burg Dinklage Wikipedia.JPG|pisi|Burg Dinklage]]

1803. aastal liidendati Dinklage [[Oldenburgi hertsogkond]]a. Dinklage jäi von Galenite ringkonna asukohaks kuni ''Herrlichkeiti'' lõpuni 1827. aastal. 1843. aastal lammutati Hugoburg ja selle asemele ehitati lossikabel. Paljud von Galeni perekonna liikmed olid Lõuna-Oldenburgi Riigipäeva liikmed. Krahv Clemens August, kes oli Münsteri piiskop aastatel 1933–1946, sündis lossis. Ta sai tuntuks kui &quot;Münsteri lõvi&quot; ja seisis vastu natsivalitsusele. Pärast teist maailmasõda sai lossist benediktlaste klooster.

=== Prantsusmaa võim ===

19. sajandi alguses püüdis [[Napoleon I]] saavutada kontrolli kogu Euroopa üle ja Saksamaa oli tema plaanide varajane osa. Tema armeed olid üle Austriast, Preisimaast ja Venemaast. Preisimaa allus [[Tilsiti rahu]]le (1807) ja kõik alad Elbest läänes said vastloodud [[Vestfaali kuningriik|Vestfaali kuningriigi]] osaks, mida juhtis Napoleoni vend [[Jérôme Bonaparte|Jérôme]]. Napoleon oli 1806. aastal loonud juba Reini Liidu, pannes oma protektoraadi alla 16 Saksa vürsti. Survet rakendati ka Oldenburgi hertsogile. 1808. aastal ühines ta Saksa vürstide Reini Liiduga. See Friedrich Ludwigi käik ei rahuldanud pikka aega prantslasi. 13. detsembril 1810 kuulutasid nad, et kõik alad Põhjamerest kuni teatud jooneni saavad Prantsuse keisririigi osaks. Prantsuse sõjavägi konfiskeeris kõik riigikassad. Keverbergi prefekt Hamburgist hõivas territooriumi. Vürst protesteeris edutult, kuid pidi 26. veebruaril 1811 võimust loobuma ja läks tsaar Aleksandri kutsel [[Peterburi]].

28. veebruaril 1811 läks prefekt Oldenburgis Lambertikirchesse ja vandus Prantsusmaale truudust. Jõustusid Prantsuse seadused ja tavad. Talunike isiklikud suhted kinnisvaraomanikena, [[Omand|patrinoomiline]] kompetents ja kõik vasalliolemuse vahendid tühistati. Tsiviilregistrid asendasid kiriku registreid riigi ametlike dokumentidena. Prantsuse keel sai ametlikuks keeleks.

Põhja-Saksamaa jaotati neljaks departemanguks. Üks neist oli Oberemsi departemang, [[Osnabrück]] oli selle keskus. Karl Ludwig Wilhelm von Keverberg oli prefekt. Selles departemangus oli neli alljaotust. Quakenbrücki alamprefekt valitses endiste Vechta ja Cloppenburgi ringkondade ala. Quakenbrück jagunes 10 kantoniks. Üks oli Dinklage kanton, kuhu kuulusid Dinklage, Lohne ja Steinfeldi kogukonnad.

19. sajandi alguses kolisid von Galenid Vestfaali (Asseni dünastia).

==== Meerid ====

Kogukondadesse nimetati tsiviiljuhtideks meerid ''(Maire)''. Dinklage ''maire'' oli endine konstaabel Johann Conrad Böckmann. Lohne ''maire'' oli Karl Heinrich Nieberding. Steinfeldi ''maire'' oli August Hildebrand. Meeridele anti vastutus avalike sünni-, surma- ja abieluandmete säilitamiseks; see teenus oli varem olnud preestrite kogukonnas.

Meerid said korraldada tsiviilpulmi. Samuti vastutasid nad kogukonna finantsasjade järelevalve ja haldamise eest. Nad jälgisid väeteenistusse võtmist ja avaliku julgeoleku hoidmist. Üks raske ülesanne oli Prantsusmaa ülemääraste nõudmiste järelevalve ja jõustamine kariloomade ja teravilja tarnimisel. See oli eriti keeruline, kui maks oli seotud tööjõuga, nagu Hamburgi-Weseli tee ehitamisel.

==== Veised ja maksud ====

Kodanikele kehtestati rangemad maksuseadused ja maksud. Napoleoni ''Grande Armée'' osales sõjas Venemaaga ja nõudis rahalist toetust. Tõstatati järgmised maksud:

# Kinnisvaramaks, mis põhines vara väärtusel,
# Isiku- ja mööblimaksud, mis põhinesid inimeste arvul ja nende mööbli väärtusel,
# Kariloomade maks, mis põhines olemasolevate loomade tüübil ja arvul.

1812. aastal maksis terve Dinklage kogukond kinnisvaramaksu 1975 franki, isiku- ja mööblimaksu 181 franki ning kariloomade maksu 1473 franki. 1813. aastal olid maksud vastavalt 1925, 165,91 ja 1210,43 franki. Quakenbrückis oli 25 tegutsevat maksukogujat. Kogutud maksud toimetati Osnabrücki peamisse maksukassasse.

Kariloomi, teravilja ja toitu koguti vägede jaoks Magdeburgi ja Wittenbergi linnades, nagu illustreerivad järgmised 1813. aasta andmed. 8. aprillil pidi Dinklage andma 22 karilooma, kokku 5500 naela eest, kuid leiti vaid 2690 naela eest. 100 naela puuduva veiseliha eest tuli maksta 28 franki, kuid raha ei olnud kohe saadaval. 2810 naela puudujääk tuli lahendada rahaga.

29. aprillil oli tasumisele kuuluv summa uus tarne 100 tsentnerit heina, 105 tsentnerit kaera ja 62 tsentnerit õlgi. Mais ja juunis pidi kogukond Osnabrückile tarnima 19 421 naela nisujahu ja 7050 naela rukkijahu, samuti kaeru, heina ja õlgi. 23. juunil pidi Dinklage andma Wittenbergile 25 000 naela liha elusveiste kujul. Selleks oli kogukonnal anda 133 karilooma. 6. ja 7. juulil tehti uus nõue 353 tsentneri nisu ja 252 tsentneri rukki tarnimiseks 200 naelastes kottides Magdeburgi ja Wittenbergi kindlustesse. Transpordiks andis kogukond 30 vankrit, millest igaühte vedas neli hobust.

Erilise rahalise kohustusega koormati 15 Dinklage kodanikku summas 2193 franki, 90 santiimi Prantsuse aukonsuli varustamiseks. Iga aukonsul sai spetsiaalse ühtse eraldise 150 franki.

==== Kohustuslik töö ====

Vajalik oli tee-ehitus ja muu käsitsitöö. Põhja-Saksamaal oli Napoleoni plaanide takistuseks vägede kiireks liikumiseks sobivate teede puudumine. Hamburgist oli kavandatud maantee läbi Bremeni Osnabrückki ja Weselsisse. Kuigi see ei olnud Oldenburgis, olid Dinklage maakonna elanikud sunnitud töötama lõigul Barnstorfist Cornausse. Töö omistamine põhines suhetel maaga: ''Heuerman'' üka, ''Kötter'' kaks, talunik ja aadlik neli. Meeskondadega töötasid ka naised ning 12-aastased ja vanemad lapsed.

Igal töötajal pidi olema labidad ja muud tööriistad. Töövõtt kestis kaheksa päeva enne teise meeskonnaga asendamist. Töö hüvitati. Mees sai 16½ grooti, naine 13½ grooti, poiss või tüdruk 9¼ grooti päevas. ''Marie'' Böckmann teatas 4. juulil 1814, et &quot;1813. aasta märtsist oktoobrini andis Dinklage kogukond sõdurite, laskemoona jms. Diepholzi transportimiseks 538 vankrit, igaühte vedas 4 hobust, pluss 600 juhthobust.&quot;

==== Sõjaväeteenistus ====

Juba 1811. aasta aprillis varustasid Dinklage maakonna inimesed Napoleonit vägedega. Ta tahtis Inglismaad allutada ja nõudis meremehi oma sõjalaevadele. 7. mail 1811 lahkus Lohnest 25 noort inimest, kes reisisid Quakenbrückki ning sealt edasi Antwerpenisse ja Touloni, kus nad teenisid meremeestena admiralilaeval Commerce de Paris. Ka Prantsuse armee vajas sõdureid. 28. augustil andis Quakenbrücki ringkond 303-mehelise kontingendi, sealhulgas 30 meest Dinklage kantonist.

1812. aasta juunis liikus Napoleon itta Venemaale suurima armeega ajaloos – 400 000 sõdurit, kolmandik neist sakslased. Palju mehi püüdis deserteeruda. Desertööre karistati leebuseta. Need, kes aitasid desertööre, vangistati kuni kuueks kuuks. Dr. Anton Tapehorn koos talunik Hugo Westendorfiga pidas Bünnes põgenemisteenust. Need, kes deserteerusid, pääsesid kindlast surmast, kui Napoleon Venemaal lüüa sai.

==== Rahukohtud, kohtunikud, teenistujad ====

Prantsuse kohtud ja tribunalid loodi 1811. aasta augustis. Hamburg oli keiserliku kohtu asukoht. Iga alljaotus sai esimese astme tribunali (esmane pädevus). Igas kantonis loodi rahukohus väikeste rikkumiste käsitlemiseks. Dinklages loodi see ''Amtshausis'', millest hiljem sai esimene Dinklage haigla. Kohtunikuks oli Friedrich Christian Lentz Höfftenist, kes oli varem töötanud maakonnakohtu kaasistujana Vechtas. Kanton maksis palka. Huissier (uksehoidja) Dinklages oli kohalik elanik Friedrich Christian Harm. Uksehoidjana oli ta kohustatud esitama kohtuteavet. Greffier (kohtukirjutaja) rahukohtus oli Henricus Antonius Bahlman. Ta oli ka maksukoguja Prantsuse okupatsiooni ajal. Dinklage rahukohtu toimikud on osaliselt kakskeelsed, lehekülje vasak pool prantsuse keeles ja parem pool alamsaksa keeles.

Keisri poja [[Napoleon II]] sünni korral 1811. aasta märtsis anti Wieki ja Dinklage elanikele luba pidu pidada. Neil lubati tantsida ja lõbustada 31. märtsil pärastlõunal kell 3.00.

Parun Karl Ludwig Wilhelm von Keverberg sündis 14. märtsil 1768 Haelenis, Lüttichi flaami osas. Ta kuulus elegantsesse ja jõukasse suguvõssa ning oli õppinud Preisi ülikoolides. Ta valiti prefektiks oma teadmiste ja kogemuste tõttu. Oma ametiajal külastas ta Dinklage kantonit. Ühel sellisel külastusel 1812. aasta augustis peatus ta Mäkeli võõrastemajas. Omanik teenindas prefekti ja tema kaaslasi &quot;6 kruusi Brantweiniga 28 krossi eest, 59 klaasi Brantweiniga 1½ krossi eest ja 80 kruusi õllega 3 krossi eest.&quot;

==== Prantsuse võimu langus ====

Rahvas teadis sõjaväe taandumisest Venemaalt ja sellest tulenevaid sõjalisi õnnetusi. Preisimaa rahvuslik vastupanu ärkas koos Preisimaa kuninga liitumisega Venemaaga ja sõja väljakuulutamisega Prantsusmaale. Rahutused puhkesid 1813. aasta märtsi keskel kogu Põhja-Saksamaal. Oberemsi departemang, koos Quakenbrückiga, olid mõjutatud, kui Hamburgi okupeerisid Vene väed. Quakenbrücki alamprefekt pakkus turvalisust kodanike kaardiga.

1813. aasta augustis liitus Vene-Inglise-Preisi liiduga Austria. 1813. aasta oktoobris seisis Prantsusmaa silmitsi suure koalitsiooniga. See lõppeks Napoleoni täieliku kaotusega. 15. oktoobril ähvardas Keverbergi prefekt meere ametist vabastamisega, kui võlgnevuste ja sissemaksete tasumine aukonsulile ei ole 24 tunni jooksul täidetud. Rahvas tundis kergendust, kui žandarmeeria taandus omavalitsusest. Prefekt ja tema ametnikud lahkusid Osnabrückist 2. novembril 1813.

Hertsog Peter Friedrich Ludwig von Oldenburg tuli Venemaalt tagasi ja võttis valitsuskontrolli 12. detsembril 1813. Majanduslangus tingis kogu Oldenburgi riigi energeetilise rekonstrueerimise. Vanad seadused jõustusid järk-järgult. Vanad ametnikud pandi taas ametisse, isegi kui nad olid prantslasi teeninud. Pärisorjus jäi kaotatuks ja uus kriminaalõigussüsteem kindlustas iga kodaniku jaoks isikliku vabaduse.

Prantsuse kohalolek võõrisandana tundus karmi piiranguna. Rasked maksud ja ajateenistus olid tohutu koormus, mis ei toonud riigile mingit kasu. See ja Oberemsi departemangu lühike kestus (vaevalt 3 aastat) tähendasid, et Prantsuse valitsus ei olnud edukas.

=== Dinklage tööstus 1837. aastal ===

Wiek Dinklage, mis oli kogukonna tööstuslik keskus juba Dinklage isandate ajal, kujunes ka oluliseks piirkondlikuks kaubanduskeskuseks. Theoder Hörstmann kirjeldab Dinklaget 1837. aastal: ta loetleb 4 viinakööki (''schnapps''), 8 pruulikoda, 5 õliveskit, tubakavabrik, küünlavabrik, 3 viljaveskit, 21 kaupmeest ja vürtspoodnikku, samuti 223 käsitöölist, kellest 85 olid köiepunujad. Tööstusharud algasid pereettevõtetena ja koondasid täiendavaid töölisi ja said tuntuks tehastena.

==== Mehhaniseerimine ====

Elanikkonna suur kasv, mille tulemusena kasvas olemasolev tööjõud, tekitas Dinklage käsitööliste mehhaniseerimise; esimesed olid kangrud. Hollandi vennad van der Wal soovisid kasutada olemasolevaid spetsialiste tööstusliku kudumis- ja trükitöö paigutamiseks Mühlenbachi lähedale (veskioja). 1837. aastal väljastati vastav ettepanek Amtile (valitsusasutus). Vaatamata mõnele protestile Vechta jurisdiktsioonist, lubati värval Mertzil Vechtast ja kalinguritootja Bremswigil Bakumist asutada ettevõtted.

Teine Dinklage industrialiseerimise pioneer oli sajandi teises pooles mölder ja tõllassepp Bernard Holthaus. Ta lõikas kasu põllumajanduse kasvavast moderniseerimisest. Tema masinad ja seadmed leidsid laiaulatuslikku turustamist üleriigiliselt ning viisid lõpuks põllumajandusmasinate tehase rajamiseni. See oli 19. sajandil üks suuremaid ettevõtteid terves hertsogkonnas.

=== Väljaränne ===

19. sajandi keskpaigas rändasid paljud kohalikud kodanikud vaesuse vältimiseks välja, eriti Ameerika Ühendriikidesse. Dinklage väljarändajate hulgas olid eriti populaarsed osariigid [[Ohio]], [[Kentucky]], [[Kansas]], [[Michigan]], [[Missouri osariik|Missouri]], [[Wisconsin]] ja [[Illinois]].

=== Esimene kohalik parlament ===
[[Pilt:Dinklage Bröring.JPG|pisi|Loomasööta tootev ettevõte Dinklages]]
Esimene kohalik parlament loodi 1. mail 1856. Parlamendi liikmed olid Renze zu Bahlen (talunik), Többe-Schwegmann (talunik), Klöcker (talunik), Brunkenkel (talunik), Hörstmann (võõrastemajapidaja), Diers-Bünnemeyer (talunik), Böckmann (talunik), kleine (&quot;väike&quot;) Sextro (talunik), Schulte (talunik), Hörstmann (talunik), Meyer (talunik), gr. (&quot;suur&quot;) Bornorst (talunik), Niemann (talunik), Hugo (talunik) ja Keppel (apteeker). Johann Ostendorf juhtis parlamenti.

== Majandus ==

Majandust iseloomustasid talupidamine ja toidutööstus. Toodetakse ka tööstusseadmeid ja masinaid, loomasööta, mööblit ja plasttooteid.

== Inimesi ==

* [[Clemens August Graf von Galen]] – Münsteri peapiiskop, &quot;Münsteri lõvi&quot;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [http://www.dinklage.de/ www.dinklage.de]

{{Vechta kreisi vallad}}

[[Kategooria:Alam-Saksi linnad]]
[[Kategooria:Alam-Saksi vallad]]
[[Kategooria:Vechta kreis]]</text>
      <sha1>hh29k4tdsr2h2snxkn9uqnoirssp9ut</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Naby Keïta</title>
    <ns>0</ns>
    <id>543446</id>
    <revision>
      <id>7142458</id>
      <parentid>6595398</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:31:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142458</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3538" sha1="mgo04ixwi315pnkiyye9jnlcpbhfzkc" xml:space="preserve">[[Pilt:Audi_quattro-Cup_(11._Juli_2015)_07.JPG|pisi|Naby Keïta (2015)]]
'''Naby Laye Keïta''' (sündinud [[10. veebruar]]il [[1995]] [[Conakry]]s) on [[Guinea]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskpoolkaitsja]]na [[Bundesliga|Saksamaa kõrgliiga]] klubis [[Bremeni Werder]] ja [[Guinea jalgpallikoondis]]es.

Ta mängis noorena Guinea pealinna Conakry klubis [[Horoya AC]]. 2012. aastal suundus ta Prantsusmaale, liitudes pärast ebaõnnestunud testimist [[FC Lorient]]is ja [[Le Mans FC|Le Mansis]] [[FC Istres]]iga. Hooajal 2013–14 mängis ta klubi põhimeeskonnas Prantsusmaa esiliigas.

2014. aastal liitus ta Austria kõrgliiga klubiga [[Salzburgi Red Bull]]. Ta mängis klubis kaks hooaega ja tuli mõlemal hooajal meeskonnaga nii Austria meistriks kui võitis ka karika. Seejärel mängis ta kaks hooaega Saksamaa kõrgliiga klubis [[RB Leipzig]].

2018. aasta juulis liitus ta 48 miljoni naelsterlingi eest Liverpooliga. Esimese värava Inglismaa kõrgliigas lõi ta 6. aprillil 2019 mängus [[Southampton FC|Southamptoni]] vastu.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/47742713 &quot;Salah ends drought as Liverpool go top&quot;]. BBC Sport. 5.4.2019. Vaadatud 6.4.2019&lt;/ref&gt; Hooajal [[UEFA Meistrite Liiga 2018–2019|2018–19]] võitis ta Liverpooliga [[UEFA Meistrite Liiga]] ja hooajal [[Premier League'i hooaeg 2019–2020|2019–20]] Premier League'i.

2023. aasta juunis liitus ta vabaagendina Bremeni Werderiga.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Der SV Werder Bremen verpflichtet Naby Keita {{!}} SV Werder Bremen |url=https://www.werder.de/aktuell/news/profis/20222023/pm-neuzugang-keita-09062023 |access-date=2023-06-09 |website=www.werder.de |language=de-DE |archive-date=2023-06-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230609112550/https://www.werder.de/aktuell/news/profis/20222023/pm-neuzugang-keita-09062023 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Transfercoup perfekt: Werder holt Keita aus Liverpool |url=https://www.kicker.de/transfercoup-perfekt-werder-holt-keita-aus-liverpool-955201/artikel |access-date=2023-06-09 |website=kicker |language=de-DE}}&lt;/ref&gt;

Debüüdi Guinea jalgpallikoondises tegi Keïta 28. juulil 2013 Aafrika rahvaste karikavõistluste valikmängus [[Mali jalgpallikoondis|Mali]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 2018. aasta maailmameistrivõistluste valikmängus [[Namiibia jalgpallikoondis|Namiibia]] vastu. Ta on kuulunud Guinea koondisse [[2015. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2015]]., [[2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2019.]] ja [[2021. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2021. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]].

== Saavutused ==
;Red Bull Salzburg
*[[Bundesliga (Austria)|Austria Bundesliga]]: 2014–15, 2015–16
*[[ÖFB-Cup|Austria karikas]]: 2014–15, 2015–16
;Liverpool
*[[Premier League]]: [[Premier League'i hooaeg 2019–2020|2019–20]]
*[[FA Cup]]: 2021–22
*[[EFL Cup]]: 2021–22
*[[FA Community Shield]]: 2022
*[[UEFA Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2018–2019|2018–19]]
*[[UEFA Superkarikas]]: 2019
*[[FIFA Club World Cup|Klubide maailmameistrivõistlused]]: 2019

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{JÄRJESTA:Keita, Naby}}
[[Kategooria:Guinea jalgpallurid]]
[[Kategooria:Salzburgi Red Bulli mängijad]]
[[Kategooria:RB Leipzigi mängijad]]
[[Kategooria:Liverpool FC mängijad]]
[[Kategooria:Bremeni Werderi mängijad]]
[[Kategooria:Bundesliga mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1995]]</text>
      <sha1>mgo04ixwi315pnkiyye9jnlcpbhfzkc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Platvormi liuguksed</title>
    <ns>0</ns>
    <id>544007</id>
    <revision>
      <id>7142464</id>
      <parentid>6209904</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:39:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ennobea</username>
        <id>188452</id>
      </contributor>
      <comment>/* growthexperiments-addlink-summary-summary:1|2|0 */</comment>
      <origin>7142464</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7129" sha1="hd0tkn1rc4prj6b9le282ai294r1xug" xml:space="preserve">{{tõlkida}}

[[File:Metro SPB Line2 Park Pobedy.jpg|thumb|right|250px|&quot;Võidu park&quot; - esimene suletud tüüpi jaam]]
[[File:Metro station Petersburg horizontal lift.svg|thumb|250px|right|&lt;center&gt;
Suletud tüüpi jaama tüüpiline disain (“horisontaalne lift”)&lt;/center&gt;]]
[[File:Lomonosovskaya metrostaion-doors open.JPG|thumb|250px|right|&lt;center&gt;Jaam &quot;Lomonosov&quot;&lt;/center&gt;]]

'''Suletud tüüpi jaam''' — on jaam, mille maandumisplatvorm, kuhu saabuvate rongide eest kaitsmiseks piirdub raudteejaamade seinad, mille uksed avanevad autodesse sisenemisel.&lt;ref&gt;{{cite web|title=Стеклянная стена защитит пассажиров станции метро &quot;Некрасовка&quot;|url=http://www.m24.ru/articles/120803|date=31. oktoober 2016|website=M24.ru|accessdate=12.06.2017|lang=ru}}&lt;/ref&gt; 
Kujunduse eesmärk on takistada inimestel maha kukkumist, samuti piirata lubamatut juurdepääsu maa-alustele tunnelitele.&lt;ref&gt;{{cite web|title=Тоннели петербургского метро закроют стеклянной стеной|url=http://piter.tv/event/Tonneli_peterburgskogo_metro_zakroyut_steklyannoj_stenoj/|date=6. juuni 2014|website=piter.tv|accessdate=12.06.2017|lang=ru}}&lt;/ref&gt;
 
Suletud tüüpi jaam („horisontaalne lift”) Venemaal on spetsiaalne kolonn-seina [[Metroo|metroojaam]], millel puudub külgmised maandumisplatvormid.

Sellise jaama keskse saali mõlemal küljel on avad, mis on suletud jaamuste ustega, mis eraldavad tunnelid saalist, kust saabuvad rongid peatuvad. Selliste jaamade tüüp sai ka lifti suhtes sarnase nimetuse „horisontaalne lift”, kus salongi liuguksed avanevad sünkroonselt kaevanduse uste külge, mis asuvad vastava korruse kohapeal. Esialgu tehti ettepanek kasutada seda tüüpi Chernyshevskaja jaama kohta, kuid esimest korda maailmas ehitati Park Pobedy jaama maa-alune saal vastavalt horisontaalse lifti tüübile. Jaam avati 1961. aastal, selle arengut tegi AK Andreev. [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] “horisontaalse liftiga” asuvate jaamade tüüp juurdus ainult Leningradis.

== Tüübid ==
Horisontaalse lifti tehnoloogia on kahte tüüpi:
*  Platvormi liuguksed — süsteem, mis koosneb liuguksega seina, enamasti klaasist, lagedele ulatuvast barjäärist ja lagi täielikult eraldavast rajast (näiteks [[Kopenhaageni metroo]]).
* [[Automaatne platvormi värav]] — süsteem, mis koosneb erinevatest kõrgustest koosnevatest tõkkedest lükandustega, kõige sagedamini klaasist, mis ei jõua laeni ja ei eralda jaama täielikult rööbastelt, on tavaliselt ainult pool platvormi libiseva ukse süsteemi kõrgusest (näiteks Shin-Nakano jaam), kuid mõnikord jõuab see rongi kõrguseni (näiteks Ang Mo Kio MRT jaam)

=== Platvormi liuguksed ===
[[File:Shirokanetakanawa Station-platform 2007.JPG|thumb|Tokyo metroos Namboku ja Mita liinide Sirokanedai jaam]]

Eelised:

* Väldib inimeste juhuslikku kukkumist teel.
* Vähendab õnnetuste ohtu.
* Parandab jaama [[Kliimatehnika|kliimaseadet]] (kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmed on tõhusamad, kui jaam isoleeritakse).
* Parandab turvalisust — juurdepääs raudteele ja tunnelitele on piiratud.
* Madalamad kulud — kõrvaldatakse vajadus kasutada masinaid ja juhte, kui neid kasutatakse koos automaatse juhtimisega, vähendades seeläbi tööjõukulusid.
* Takistab prahi kukkumist teele, mis võib olla tuleohtlik.
* Reklaamide helikvaliteedi parandamine platvormil, kuna tunnelite ja rongide taustamüra väheneb.
Selle süsteemi peamine puudus on selle maksumus; süsteemi paigaldamine maksab iga jaama jaoks tavaliselt mitu miljonit USA dollarit. Vanade jaamade moderniseerimiseks kasutatakse selles süsteemis veeremit, mida saab kasutada liinil, kuna rongide ustel peab olema täpselt sama asukoht kui platvormi ustel; see toob kaasa lisakulud, mis tulenevad veeremi moderniseerimisest ja ostmisest. Samuti takistab see loomulikku ventilatsiooni, suurendades kliimakontrolli kulusid.

Uksed kujutavad endast ka oma turvariske. Peamine oht on see, et inimesed võivad platvormi uste ja rongi auto vahele jääda ning need võivad rongi liikumise ajal purustada. Selle esinemise juhtumid on haruldased ja võivad sõltuda juurdepääsu kontrollsüsteemist ja uste disainis

=== [[Automaatne platvormi värav]] ===
[[File:TokyoMetro-M05-Shin-nakano-station-platform.jpg|thumb|Shin-Nakano jaam, Marunouchi liin, Tokyo metroo]]

See süsteem koosneb piirdest, mille uksed on tara kujul, mille kõrgus on tavaliselt ainult pool platvormi libiseva ukse süsteemi kõrgusest. Asub raudteeplatvormide serval, et vältida reisijate juhuslikku kukkumist raudteel. Sarnaselt platvormi liuguste süsteemiga avanevad ja sulgevad ukse uksed samaaegselt rongi ustega.

Selle süsteemi paigaldamine on odavam kui platvormi liuguksesüsteem, mistõttu mõned raudtee-ettevõtjad eelistavad seda süsteemi vanade jaamade uuendamisel ja uute paigaldamisel, et suurendada ohutust raudteeplatvormidel ja samal ajal ilma kliimaseadet kasutamata loomuliku ventilatsiooni kasuks. Samas on see süsteem vähem efektiivne kui platvorm-lükanduste süsteem, kuna see ei eralda jaama täielikult rööbasteedest ja ei aita, kui inimesed tahtlikult raudteedele pääsevad.

== Jaapan ==
Jaapanis muutus automaatsed platvormväravate süsteem laialdasemaks kui platvorm-lükanduste süsteem tänu oma madalamatele kuludele, kui moderniseeriti ehitatud jaamad varem ja paigaldati uued. Enamikus vanadest, suurtest ja enamjaolt 20. sajandil ehitatud metroosüsteemidest, nagu näiteks Jaapanis ja Euroopas, maksab jaamade moderniseerimine, mis esialgu ei pakkunud horisontaalsete liftide süsteemi, rohkem kui suhteliselt uute seadmete paigaldamine, mis on juba mõeldud uutele jaamadele. kasvavad metrood nagu Singapuri metroo, Seouli metroo, Hongkongi metroo jne. Üldiselt on selle süsteemi Jaapani sordi uste kõrgus madalam kui teistes riikides. Jaapani platvormi liuguksesüsteemi kasutatakse ainult suhteliselt noortel ja uutel metroosüsteemidel ja liinidel: Hiroshima metroo, Namboku liin Tokyo metroos (esimene Jaapani metroos ja ainus Tokyo metroos) ja Tōzai liin Kyoto metroos. Alates 2017. aastast Jaapanis on horisontaalse lifti tehnoloogiaga varustatud jaamades kokku 725.&lt;ref&gt;[http://www.mlit.go.jp/tetudo/tetudo_tk6_000022.html Horisontaalse liftitehnikaga varustatud jaamade arv Jaapanis (2017. aasta märtsi lõpus)]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.mlit.go.jp/common/001195038.pdf |vaadatud=2019-04-10 |arhiivimisaeg=2018-11-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181104125849/http://www.mlit.go.jp/common/001195038.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.mlit.go.jp/common/001195039.pdf |vaadatud=2019-04-10 |arhiivimisaeg=2018-11-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181104125839/http://www.mlit.go.jp/common/001195039.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.mlit.go.jp/tetudo/tetudo_tk6_000022.html Horisontaalse liftitehnikaga varustatud jaamade arv Jaapanis (2017. aasta märtsi lõpus)]

[[Kategooria:Metroo]]</text>
      <sha1>hd0tkn1rc4prj6b9le282ai294r1xug</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142465</id>
      <parentid>7142464</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:44:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ennobea</username>
        <id>188452</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142465</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7167" sha1="nnlppge9zdk8s8l9ku4tpujbzg0xayv" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2026}}[[File:Metro SPB Line2 Park Pobedy.jpg|thumb|right|250px|&quot;Võidu park&quot; - esimene suletud tüüpi jaam]]
[[File:Metro station Petersburg horizontal lift.svg|thumb|250px|right|&lt;center&gt;
Suletud tüüpi jaama tüüpiline disain (“horisontaalne lift”)&lt;/center&gt;]]
[[File:Lomonosovskaya metrostaion-doors open.JPG|thumb|250px|right|&lt;center&gt;Jaam &quot;Lomonosov&quot;&lt;/center&gt;]]

'''Suletud tüüpi jaam''' on jaam, mille maandumisplatvorm, kuhu saabuvate rongide eest kaitsmiseks piirdub raudteejaamade seinad, mille uksed avanevad autodesse sisenemisel.&lt;ref&gt;{{cite web|title=Стеклянная стена защитит пассажиров станции метро &quot;Некрасовка&quot;|url=http://www.m24.ru/articles/120803|date=31. oktoober 2016|website=M24.ru|accessdate=12.06.2017|lang=ru}}&lt;/ref&gt; 
Kujunduse eesmärk on takistada inimestel maha kukkumist, samuti piirata lubamatut juurdepääsu maa-alustele tunnelitele.&lt;ref&gt;{{cite web|title=Тоннели петербургского метро закроют стеклянной стеной|url=http://piter.tv/event/Tonneli_peterburgskogo_metro_zakroyut_steklyannoj_stenoj/|date=6. juuni 2014|website=piter.tv|accessdate=12.06.2017|lang=ru}}&lt;/ref&gt;
 
Suletud tüüpi jaam („horisontaalne lift”) [[Venemaa|Venemaal]] on spetsiaalne kolonn-seina [[Metroo|metroojaam]], millel puudub külgmised maandumisplatvormid.

Sellise jaama keskse saali mõlemal küljel on avad, mis on suletud jaamuste ustega, mis eraldavad tunnelid saalist, kust saabuvad rongid peatuvad. Selliste jaamade tüüp sai ka lifti suhtes sarnase nimetuse „horisontaalne lift”, kus salongi liuguksed avanevad sünkroonselt kaevanduse uste külge, mis asuvad vastava korruse kohapeal. Esialgu tehti ettepanek kasutada seda tüüpi Chernyshevskaja jaama kohta, kuid esimest korda maailmas ehitati Park Pobedy jaama maa-alune saal vastavalt horisontaalse lifti tüübile. Jaam avati 1961. aastal, selle arengut tegi AK Andreev. [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] “horisontaalse liftiga” asuvate jaamade tüüp juurdus ainult Leningradis.

== Tüübid ==
Horisontaalse lifti tehnoloogia on kahte tüüpi:
*  Platvormi liuguksed — süsteem, mis koosneb liuguksega seina, enamasti klaasist, lagedele ulatuvast barjäärist ja lagi täielikult eraldavast rajast (näiteks [[Kopenhaageni metroo]]).
* [[Automaatne platvormi värav]] — süsteem, mis koosneb erinevatest kõrgustest koosnevatest tõkkedest lükandustega, kõige sagedamini klaasist, mis ei jõua laeni ja ei eralda jaama täielikult rööbastelt, on tavaliselt ainult pool platvormi libiseva ukse süsteemi kõrgusest (näiteks Shin-Nakano jaam), kuid mõnikord jõuab see rongi kõrguseni (näiteks Ang Mo Kio MRT jaam)

=== Platvormi liuguksed ===
[[File:Shirokanetakanawa Station-platform 2007.JPG|thumb|Tokyo metroos Namboku ja Mita liinide Sirokanedai jaam]]

Eelised:

* Väldib inimeste juhuslikku kukkumist teel.
* Vähendab õnnetuste ohtu.
* Parandab jaama [[Kliimatehnika|kliimaseadet]] (kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmed on tõhusamad, kui jaam isoleeritakse).
* Parandab turvalisust — juurdepääs raudteele ja tunnelitele on piiratud.
* Madalamad kulud — kõrvaldatakse vajadus kasutada masinaid ja juhte, kui neid kasutatakse koos automaatse juhtimisega, vähendades seeläbi tööjõukulusid.
* Takistab prahi kukkumist teele, mis võib olla tuleohtlik.
* Reklaamide helikvaliteedi parandamine platvormil, kuna tunnelite ja rongide taustamüra väheneb.
Selle süsteemi peamine puudus on selle maksumus; süsteemi paigaldamine maksab iga jaama jaoks tavaliselt mitu miljonit USA dollarit. Vanade jaamade moderniseerimiseks kasutatakse selles süsteemis veeremit, mida saab kasutada liinil, kuna rongide ustel peab olema täpselt sama asukoht kui platvormi ustel; see toob kaasa lisakulud, mis tulenevad veeremi moderniseerimisest ja ostmisest. Samuti takistab see loomulikku ventilatsiooni, suurendades kliimakontrolli kulusid.

Uksed kujutavad endast ka oma turvariske. Peamine oht on see, et inimesed võivad platvormi uste ja rongi auto vahele jääda ning need võivad rongi liikumise ajal purustada. Selle esinemise juhtumid on haruldased ja võivad sõltuda juurdepääsu kontrollsüsteemist ja uste disainis

=== [[Automaatne platvormi värav]] ===
[[File:TokyoMetro-M05-Shin-nakano-station-platform.jpg|thumb|Shin-Nakano jaam, Marunouchi liin, Tokyo metroo]]

See süsteem koosneb piirdest, mille uksed on tara kujul, mille kõrgus on tavaliselt ainult pool platvormi libiseva ukse süsteemi kõrgusest. Asub raudteeplatvormide serval, et vältida reisijate juhuslikku kukkumist raudteel. Sarnaselt platvormi liuguste süsteemiga avanevad ja sulgevad ukse uksed samaaegselt rongi ustega.

Selle süsteemi paigaldamine on odavam kui platvormi liuguksesüsteem, mistõttu mõned raudtee-ettevõtjad eelistavad seda süsteemi vanade jaamade uuendamisel ja uute paigaldamisel, et suurendada ohutust raudteeplatvormidel ja samal ajal ilma kliimaseadet kasutamata loomuliku ventilatsiooni kasuks. Samas on see süsteem vähem efektiivne kui platvorm-lükanduste süsteem, kuna see ei eralda jaama täielikult rööbasteedest ja ei aita, kui inimesed tahtlikult raudteedele pääsevad.

== Jaapan ==
[[Jaapan|Jaapanis]] muutus automaatsed platvormväravate süsteem laialdasemaks kui platvorm-lükanduste süsteem tänu oma madalamatele kuludele, kui moderniseeriti ehitatud jaamad varem ja paigaldati uued. Enamikus vanadest, suurtest ja enamjaolt 20. sajandil ehitatud metroosüsteemidest, nagu näiteks Jaapanis ja Euroopas, maksab jaamade moderniseerimine, mis esialgu ei pakkunud horisontaalsete liftide süsteemi, rohkem kui suhteliselt uute seadmete paigaldamine, mis on juba mõeldud uutele jaamadele. kasvavad metrood nagu Singapuri metroo, Seouli metroo, Hongkongi metroo jne. Üldiselt on selle süsteemi Jaapani sordi uste kõrgus madalam kui teistes riikides. Jaapani platvormi liuguksesüsteemi kasutatakse ainult suhteliselt noortel ja uutel metroosüsteemidel ja liinidel: Hiroshima metroo, Namboku liin Tokyo metroos (esimene Jaapani metroos ja ainus Tokyo metroos) ja Tōzai liin Kyoto metroos. Alates 2017. aastast Jaapanis on horisontaalse lifti tehnoloogiaga varustatud jaamades kokku 725.&lt;ref&gt;[http://www.mlit.go.jp/tetudo/tetudo_tk6_000022.html Horisontaalse liftitehnikaga varustatud jaamade arv Jaapanis (2017. aasta märtsi lõpus)]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.mlit.go.jp/common/001195038.pdf |vaadatud=2019-04-10 |arhiivimisaeg=2018-11-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181104125849/http://www.mlit.go.jp/common/001195038.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.mlit.go.jp/common/001195039.pdf |vaadatud=2019-04-10 |arhiivimisaeg=2018-11-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181104125839/http://www.mlit.go.jp/common/001195039.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.mlit.go.jp/tetudo/tetudo_tk6_000022.html Horisontaalse liftitehnikaga varustatud jaamade arv Jaapanis (2017. aasta märtsi lõpus)]

[[Kategooria:Metroo]]</text>
      <sha1>nnlppge9zdk8s8l9ku4tpujbzg0xayv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kuressaare kultuurikeskus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>544960</id>
    <revision>
      <id>7142503</id>
      <parentid>7019531</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:30:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142503</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10370" sha1="t5uiz9cxw2whi1778799szlttcdwptr" xml:space="preserve">{{toimeta}}
'''Kuressaare kultuurikeskus''' on [[kultuurimaja]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kuressaare]]s aadressil [[Tallinna tänav (Kuressaare)|Tallinna tänav]] 6. 

[[Eesti NSV]] ajal Kuressaare Kultuurimaja. Keskust haldab ja selle tööd juhib [[Kuressaare Kultuurivara]], mille kontor asub hoone teisel korrusel.&lt;ref name=&quot;kultuurivara.ee&quot;&gt;http://www.kultuurivara.ee/kultuurivara-2/kuressaare-kultuurikeskus/ (vaadatud 15.04.2019)&lt;/ref&gt;  

Asutus loodi 28. veebruaril 2002 eesmärgiga koordineerida kultuurikeskuse ja Raegalerii sisulist tööd, korraldada kultuuriüritusi ning pakkuda konverentsiteenuseid. Lisaks tegeleb Kultuurivara kultuuriasutuste kinnisvara hoolduse ja arendamisega.&lt;ref&gt;Kuressaare kultuurikeskus 50“, Kultuurivara, https://www.kultuurivara.ee/kuressaare-kultuurikeskus-50/&lt;/ref&gt; 

Kultuurimajas toimuvad kontserdid, teatrietendused, näitused, konverentsid, messid ja muud üritused.&lt;ref&gt;Kuressaare kultuurikeskus 50“, Kultuurivara, https://www.kultuurivara.ee/kuressaare-kultuurikeskus-50/&lt;/ref&gt;

Keskuses tegutseb ka [[Saare maakonna keskraamatukogu]].&lt;ref name=&quot;kultuurivara.ee&quot;/&gt;

==Ajaloost==
[[File:Kuressaare linn, Kubermangu (Tallinna) tänav, 20.sajandi algul.jpg|thumb|Kuressaare linn, Kubermangu (Tallinna) tänav, 20. sajandi algul]]
Kvartalis, mis on piiratud Kubermangu (Tallinna), [[Raekoja tänav (Kuressaare)|Raekoja]] ja Pärna tänavaga, oli pikalt hoonestatud vaid osa, mis jääb Kubermangu tänava äärde. Esimene hoone Raekoja ja tuletõrjemaja taha rajati [[19. sajand]]i keskpaigas ning selleks oli pikk laohoone. Seejärel hakati rajama esimesi elamuid Uue tänava äärde. Kvartali sisemine ala jäi hoonestamata kuni [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]]ni. Esimese Eesti Vabariigi ajal laiendati sinna [[Kuressaare Eesti Selts]]i maja taha jäävat parkaeda, mida kasutati suveaiana pidude ja kontsertide korraldamiseks.&lt;ref&gt;[[Leele Välja]]. &quot;Jalutaja teejuht KURESSAARE&quot;. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2014.&lt;/ref&gt; Sõjategevuse käigus 1944. aastal hävisid kaks esinduslikku hoonet, mis asusid praeguse Ferrumi keskuse kohal&lt;ref&gt;Karjahärm, Toomas. ''Vana Kuressaare: ehitised ja inimesed''. Argo Kirjastus, 2006. [https://argokirjastus.ee/toode/vana-kuressaare-ehitised-ja-inimesed/ Vaadatud 22. september 2025].&lt;/ref&gt;.

Nõukogude ajal hakati kesklinna vabasid alasid vastavalt vajadusele hoonestama ning [[oktoobrirevolutsioon]]i 50. aastapäeva auks [[1967]]. aastal rajati endisse suveaeda modernistlik kultuurimaja koos 300-kohalise kinoga &lt;ref&gt;SAAREMAA RAHVAMAJAD – Kuressaare kultuurikeskus neljanda versiooniuuenduse ootel. Saarte Hääl, 4. veebruar 2020. Saadaval: https://saartehaal.postimees.ee/6888651/saaremaa-rahvamajad-kuressaare-kultuurikeskus-neljanda-versiooniuuenduse-ootel&lt;/ref&gt;. Hoone arhitektid olid [[Mart Port]], [[Allan Murdmaa]] ja S. Luik. Hoone ette, Tallinna tänava poole, kujundati väljak autahvliga. 21. sajandi alguses uuendati hoonet, lisaks rajati raamatukogu. Ferrumi keskuse valmimise järel muutus kogu hoone kvartalisiseseks.&lt;ref&gt;[[Leele Välja]]. &quot;Jalutaja teejuht KURESSAARE&quot;. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2014.&lt;/ref&gt;

=== 1967–1971 ===
[[Kingissepa rajoon|Kingissepa]] Rajooni Kultuurimaja uus hoone avati 5. novembril 1967. Avapeol esinesid kõik maja isetegevuslased ühisprogrammis, mille lavastasid Margot Koel, Heino Kivi ja Rein Rooväli. Sama aasta novembris korraldati vana kultuurimaja ärasaatmine.

Uues majas tegutsesid mitmed muusika- ja teatrikollektiivid, sealhulgas noorte- ja meesansamblid, instrumentaalansambel ning rahvateater, mis tõi igal aastal lavale mitu uuslavastust. 1970. aastal esines meesansambel Usbekistanis Eesti NSV kultuuripäevadel.[[File:SMF4067 2 pisipilt.jpg|thumb|Kingissepa kultuurimaja meesansambel, 1968 (SM F 4067:2 F); Saaremaa Muuseum SA]]

Rahvateatri juurde loodi teatristuudio, toimusid [[Rahvaülikool|rahvaülikooli]] loengud ning alustasid pensionäride laulu- ja näiteringid. 1969. aastal osalesid koorid juubelilaulupeol. Kultuurimaja kasutati ka tähtpäevade ja temaatiliste ürituste läbiviimiseks.

Maja tegevust juhtis aastatel 1967–1971 [[Selma Krull-Tulk]] koos oma meeskonnaga, kuhu kuulusid metoodikud, kunstilised juhid, instruktorid, lavatehnik, bussijuht, kostümeerija, koristajad ja kütjad. Vaatamata aktiivsele tegevusele tuli silmitsi seista ka maja puudustega, näiteks halb [[heliisolatsioon]] ja tuuletõmme, mis oli tingitud ventilatsioonist.&lt;ref name=&quot;Sillavee1997&quot;&gt;Maire Sillavee (koostaja). ''Ajaloo aknad: Kuressaare Kultuurikeskus 30''. Kuressaare: TormiKiri, 1997.&lt;/ref&gt;

=== 1972–1975 ===
[[Vendo Peebo]] oli Kingissepa rajooni kultuurimaja direktor, kes asus ametisse pärast Selma Tulki lahkumist. Tema juhtimisel pöörati suurt tähelepanu agitbrigaa­didele, mille esinemised tõid tunnustust nii Eestis kui ka välismaal, sh [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa DV]]-s ja [[Baikali-Amuuri magistraalraudtee|BAM]]-il. 1973. aastal loodi uus vokaal-instrumentaalansambel Ilon, kelle koostöös Saaremaa Rahvateatriga sündisid populaarsed [[Estraadimuusika|estraadikavad]]. Kultuurimajas tegutses ka [[Veteran|sõjaveteranide]] ansambel, mida juhendas [[Prits Maaker]]. Olulisemateks üritusteks olid jaanipäevad, agitbrigaa­dide ülevaatused ja aastavahetuse sõud.&lt;ref name=&quot;Sillavee1997&quot;&gt;Maire Sillavee (koostaja). ''Ajaloo aknad: Kuressaare Kultuurikeskus 30''. Kuressaare: TormiKiri, 1997.&lt;/ref&gt;

=== 1975–1976 ===
Kingissepa Kultuurimajas juhtisid direktori kohusetäitjatena [[Ly Pulk]] ja [[Maimu Rassel]]. Hooajal anti segakoorile Lyra rahvakoori nimetus ning esietendus Ly Pulga lavastatud „Koidikud on siin vaiksed“. Samal ajal sõlmiti koostööleping [[RAT Estonia|RAT Estoniaga]]. Saaremaa Rahvateater tähistas 13. aastapäeva estraadietendusega „Ha, ha, ha, aameraas“ ning aprillis jõudis lavale „Pokkeri öö“, millega esineti ka festivalil „Sõpruse ramp“ Tallinnas. Juubelit tähistas kauaaegne teatri töötaja Veli Aarma. Populaarsed olid kinoklubi, muusikaklubi, viktoriin „Tunne oma kodusaart“, loengud ja tantsuõhtud, kus mängis ansambel [[Traagikud]].&lt;ref name=&quot;Sillavee1997&quot;&gt;Maire Sillavee (koostaja). ''Ajaloo aknad: Kuressaare Kultuurikeskus 30''. Kuressaare: TormiKiri, 1997.&lt;/ref&gt;

=== 1976–1990 ===
1976. aastal algas Kingissepa Rajooni Kultuurimajas uus arenguperiood, kui direktoriks sai Vaike Kivilo. Tema juhtimisel taastati kultuuritegevus ning kultuurimajast kujunes üks Saaremaa olulisemaid kultuurikeskusi. Tegutsesid mitmed kollektiivid, sealhulgas rahvakoor Lyra, Saaremaa Rahvateater, ühendatud meeskoor, puhkpilliorkester ning mitmesugused muusika- ja tantsurühmad. Korraldati lavastusi, kontserte, näitusi, lasteüritusi ja mälumängusarju.
Nendel aastatel arendati tehnilist baasi, uuendati sisustust ning laiendati huviringide valikut. Kultuurimajast kujunes praktikabaas Viljandi ja Tallinna kultuurikoolide õppuritele. Asutus osales vabariiklikel kultuurisündmustel, sh meeskooride laulupäevadel. 1989. aastal sai kultuurimajast iseseisev organisatsioon. 1990. aastal, pärast Vaike Kivilo pensionile jäämist, toimus juhtkonnavahetus.&lt;ref name=&quot;Sillavee1997&quot;&gt;Maire Sillavee (koostaja). ''Ajaloo aknad: Kuressaare Kultuurikeskus 30''. Kuressaare: TormiKiri, 1997.&lt;/ref&gt;

=== 1990–1995 ===
Lea Kuldsepp oli Kuressaare kultuurimaja (hilisema Kuressaare Kultuurikeskuse) direktor aastatel 1990–1994. Tema ametiajal muudeti korduvalt asutuse nimi, korraldati esimesed jõuluüritused lastele, käivitati lauluvõistlus „Saaremaa Laululind“ ning loodi noorteansambel Meelespea. Samuti alustati uue kultuurimaja hoone ehituseks raha kogumist.

Tõnis Kipper juhtis kultuurimaja 1994. aasta sügisest 1995. aasta kevadeni.&lt;ref name=&quot;Sillavee1997&quot;&gt;Maire Sillavee (koostaja). ''Ajaloo aknad: Kuressaare Kultuurikeskus 30''. Kuressaare: TormiKiri, 1997.&lt;/ref&gt;

=== 1995–1997 ===
Tiiu Viilsaar oli aastatel 1995–1997 Kuressaare Kultuurikeskuse juhataja. Ta oli keskusega seotud alates 1967. aastast ning töötas enne juhatajaks saamist ka kunstilise juhina. Tema juhtimisel algatati hoone renoveerimine ja saadi esimene toetus Eesti Kultuurkapitalilt Kuressaare Kammermuusika Päevade korraldamiseks. Keskus edendas sel perioodil avatud maja ideed ning korraldas mitmeid kohalikke ja rahvusvahelisi kultuuriüritusi.&lt;ref name=&quot;Sillavee1997&quot;&gt;Maire Sillavee (koostaja). ''Ajaloo aknad: Kuressaare Kultuurikeskus 30''. Kuressaare: TormiKiri, 1997.&lt;/ref&gt;

=== 2001... === 
[[File:Smf3927 99 pisipilt.jpg|thumb|Kuressaare Kultuurikeskuse rekonstrueerimine, vaade tagaküljele (SM F 3927:99 F); Saaremaa Muuseum SA]]
Kuressaare kultuurimaja rekonstrueeriti ning tööd lõpetati 2002. aastal; rekonstrueerimise tulemusel valmis Kuressaare Kultuurivara (arhitektid Andres Põime ja Tiit Kaljundi, sisearhitekt Tiiu Truus). Hoone on näide kaasaegsest avalikust arhitektuurist Saaremaal. Fassaadis on ühendatud klaaspinnad ja kohalikku identiteeti rõhutav dolomiit.&lt;ref name=&quot;Rahvamajad&quot;&gt;Egge Kulbok‑Lattik, Karin Paulus &amp; Lauri Suurmaa. *Igal vallal oma ooper: Eesti rahvamajade lugu*. Eesti Rahvamajade Ühing, 2023.&lt;/ref&gt; 

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
*[[Leele Välja]]. &quot;Jalutaja teejuht KURESSAARE&quot;. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2014.
*[[Toomas Karjahärm]]. &quot;Vana Kuressaare: Ehitised ja inimesed&quot; (album), Argokirjastus, 2006.
*[[Maire Sillavee]] (koostaja). Ajaloo aknad: Kuressaare Kultuurikeskus 30. Kuressaare: TormiKiri, 1997.
*[[Egge Kulbok‑Lattik]], [[Karin Paulus]], [[Lauri Suurmaa]]. Igal vallal oma ooper: Eesti rahvamajade lugu. Eesti Rahvamajade Ühing, 2023.

==Välislingid==
*[http://www.kultuurivara.ee/kultuurivara-2/kuressaare-kultuurikeskus/ Keskusest Kuressaare Kultuurivara kodulehel]
*Kuressaare kultuurikeskus 50“, Kultuurivara, https://www.kultuurivara.ee/kuressaare-kultuurikeskus-50/
*Saaremaa rahvamajad – Kuressaare kultuurikeskus neljanda versiooniuuenduse ootel. Saarte Hääl, 4. veebruar 2020. Saadaval: https://saartehaal.postimees.ee/6888651/saaremaa-rahvamajad-kuressaare-kultuurikeskus-neljanda-versiooniuuenduse-ootel
*[https://www.kultuurivara.ee/toimumiskoht/kuressaare-kultuurikeskus/ Kuressaare kultuurikeskus Kultuurivara veebilehel] (vaadatud 19. september 2025)

{{koord}}
[[Kategooria:Eesti kultuurikeskused]]
[[Kategooria:Kuressaare organisatsioonid]]</text>
      <sha1>t5uiz9cxw2whi1778799szlttcdwptr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hoburaudkaar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>547526</id>
    <revision>
      <id>7142414</id>
      <parentid>6768698</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:18:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Rooma, Armeenia ja läänegooti arhitektuuris */</comment>
      <origin>7142414</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8831" sha1="f2j5r2fmv9zj6ujwjs70mguyql8zawk" xml:space="preserve">[[File:Arco-herradura.svg|thumb|Hoburaudkaar]]
[[File:Eiré San Miguel 403.JPG|thumb|Kaksikaken San Migueli kirikul Eirés. Lugo, Galicia]]
[[File:Toledo - Puerta del Sol 1.jpg|thumb|Toledo. Puerta del Sol]]
[[File:B Facundus 253v.jpg|thumb|Taevase Jeruusalemma väravad. Mosaraabia raamatuillustratsioon. Facundus 253v]]
'''Hoburaudkaar''' on [[kaar (arhitektuur)|kaar]]etüüp, mis meenutab kujult [[hobuseraud]]a&lt;ref&gt;http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=hoburaudkaar&lt;/ref&gt;. See tähendab, et kaar on kahe kolmandiku kuni kolmveerandi [[ringjoon]]e pikkune ning kaare suurim laius ei asu mitte lähtekividel, vaid neist kõrgemal.

Hoburaudkaar on tuntud eeskätt [[Islam|islamimaad]]e arhitektuuri kaudu (Euroopas nimetatakse seda [[mauri arhitektuur]]iks) ning kaart on kasutatud sellest lähtunud stiilides, näiteks [[mosaraabia stiil|mosaraabia]] ja [[mudejar-stiil|''mudéjar''-stiilis]] ehitistes.

== Konstrueerimine ==
Hoburaudkaare keskpunkt, millest lähtub kaare raadius, ei asu mitte kaare lähtejoonel nagu ümarkaare puhul, vaid lähtejoonest kõrgemal. Tavaliselt võetakse kaare keskpunktiks sildeava keskpunkti ja lähtekividelt (joonisel A ja B) umbes 30-kraadise nurga all tõusvate sirglõikude lõikumispunkt. Kaare raadius võrdub siin kaare suurima laiusega, mis võib olla laiem kui sildeava.

Hoburaud-teravkaar koosneb kahest kaarest, mille keskpunktid asuvad lähtekividelt (A ja B) 45-kraadise nurga all tõusvatel sirglõikudel.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Hufeisenrundbogen 1.jpg|Ümarkaarne hoburaudkaar
Hufeisenspitzbogen 1.jpg|Teravkaarne hoburaudkaar
&lt;/gallery&gt;

== Ajalugu ==
=== Rooma, Armeenia ja läänegooti arhitektuuris ===
Tegelikult esineb hoburaudkaar juba islamieelses [[Süüria]] [[varakristlik kunst|varakristlikus kunstis]]&lt;ref&gt;[https://www.jstor.org/stable/42657429?seq=1#page_scan_tab_contents E. Keser-Kayaalp and N. Erdoğan. The cathedral complex at Nisibis. – Anatolian Studies. Vol. 63 (2013), lk. 137-154]&lt;/ref&gt; ja sellest mõjutatud [[Armeenia]] ehituskunstis (näiteks [[Ani katedraal]]il).

Hoburaudkaare varaseim kasutus Euroopas on [[läänegootide kunst|läänegootide kirikuehitistes]] 7. ja 8. sajandil (varaseim [[San Juan de Baños]], mis pühitseti 661. aastal), seega ammu enne islami jõudmist [[Pürenee poolsaar]]ele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.wernernolte.de/architektur-des-mittelalters/sakralarchitektur/vorromanisch/asturische-vorromanik |vaadatud=2019-05-11 |arhiivimisaeg=2019-05-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190504143741/https://www.wernernolte.de/architektur-des-mittelalters/sakralarchitektur/vorromanisch/asturische-vorromanik |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.hisour.com/de/horseshoe-arch-32009/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-05-11 |arhiivimisaeg=2019-05-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190511085613/https://www.hisour.com/de/horseshoe-arch-32009/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Erandlik on hoburaudkaarse ukseavaga Eulalia tempel (Santalla de Bóveda) [[Lugo]]s [[Galicia]]s, mis on hoopis Rooma-aegne ehitis ning on inspireerinud oletust, et hoburaudkaar on provintsiaalrooma päritolu&lt;ref&gt;[https://www.jstor.org/stable/497271?seq=1#metadata_info_tab_contents Leicester B. Holland. The Origin of The Horseshoe Arch in Northern Spain. – American Journal of Archaeology Vol. 22, No. 4, 1918. lk 378–398]&lt;/ref&gt;.

Eelromaani ehitiste vahendusel jõudis hoburaudkaar ka [[Roussillon]]i ja [[Languedoc]]i [[romaani arhitektuur]]i (esineb näiteks romaani kirikuis [[Palairac]]is [[St. Gaudens]]is).
&lt;gallery&gt;
Jakob-nisibis-tr-2269.jpg|Hoburaudkaared 4. sajandist pärit Süüria arhitektuuris: [[Nisibise Püha Jakobi kirik]]us (Nusaybin) [[Türgi]]s
Ani Cathedral South side 3635.jpg|Kaared [[Ani katedraal]]i lõunafassaadil
Santa eulalia de boveda fachada.jpg|[[Santa Eulalia de Bóveda]] fassaad Lugos. 3. sajand
IGLESIA DE SAN JUAN DE BAÑOS INTERIOR1.JPG|[[San Juan de Baños]]e kirik. Vaade kesk[[lööv]]ist koori. 7. sajand
Ermita de Santa María (27603410738).jpg|Kirik Santa María de Quintanilla de las Viñas ([[Burgos]]). [[võidukaar (kirikuarhitektuur)|Võidukaar]] ja [[kooriruum]] [[altar]]iga. 7.–8. sajand
Ventana prerrománica - 07.jpg|San Juani kiriku aken (Santianes de Pravia). 8. sajand
SanSalvadordeValdedios 05.JPG|Lunastaja kirik [[Valdedios]]es [[Astuuria]]s. 9. sajand
Saint-Michel de Sournia 1.jpg|Püha Miikaeli kabel [[Sournia]]s [[Oksitaania]]s ([[Pyrénées-Orientales]]). 10. sajand
&lt;/gallery&gt;

=== Mauri arhitektuuris ja sellest mõjustatud stiilides ===
Varaseim islamiga seotud ehitis, millel esineb hoburaudkaar, on [[Damaskus]]e Suur mošee Süürias, mis ehitati ajavahemikus 706–715. Kuid oma hiljem enim kasutatud kuju sai hoburaudkaar [[Hispaania]] territooriumil ja [[Põhja-Aafrika]]s. [[Muslim]]itest valitsejate dünastiad [[Pürenee poolsaar]]el võtsid hoburaudkaare laialt kasutusele oma ehitistes, aktsentueerisid seda ornamentide ja värvidega ning kujundasid sellest uusi variante, nagu teravkaarne hoburaudkaar või [[lehvikkaar]]. Mauri arhitektuurist jõudis hoburaudkaar ringiga tagasi [[mosaraabia arhitektuur]]i, samuti käsikirjade illustratsioonidesse&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=The Development of the Horseshoe Arch in Christian Spain |url=http://www.green-man-of-cercles.org/articles/the_horseshoe_arch.pdf |vaadatud=2019-05-11 |arhiivimisaeg=2019-07-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190711192621/http://www.green-man-of-cercles.org/articles/the_horseshoe_arch.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;. Hoburaudkaar esineb [[mudejar-stiil]]is ehitistel Hispaanias veel 16. sajandil&lt;ref&gt;[https://owlcation.com/humanities/Mudjar-in-Cceres-Islamic-Architectural-Influence-in-a-Small-Spanish-Town Audrey Lancho. Mudéjar in Cáceres: Islamic Architectural Influence in a Small Spanish Town]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://www.barbararizzamellin.com/mudejar-style-in-seville&lt;/ref&gt;.
&lt;gallery&gt;
Umayyad Mosque-Mosaics west.jpg|8. sajandi hoburaudkaar Damaskuse mošees
Columnes - Gran Mesquita de Kairuan.jpg|[[Kairouan]]i Suure mošee kaared [[Tuneesia]]s
Cordoba Mezquita.jpg|[[Córdoba mošee]] palvesaali kaared. 8. sajand
Cordoue - Mosquée - arcature.JPG|Hoburaudkaartest [[petikarkaad]] Córdoba mošee sissekäigu fassaadil
Toledo, La mezquita de Bab al-Mardum-PM 65617.jpg|Endine [[mošee]], praegune [[El Cristo de la Luz]] kirik [[Toledo]]s, ehitatud 999. aastal
Casadepilatos2.jpg|Mudejar-stiilis aken siseõue. [[Casa de Pilatos]] [[Sevilla]]s, 16. sajandi algus
&lt;/gallery&gt;

=== India arhitektuuris ===
Hoburaudkaart leidub ka Vana-[[India]] arhitektuuris, arhitektuurilise elemendina [[budism|budistlikel]] [[tšaitja]]del (''gavaksha''-kaared) alates 3. sajandist eKr&lt;ref&gt;http://www.templenet.com/temparc.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.ancient.eu/Gupta_Architecture/&lt;/ref&gt;.
&lt;gallery&gt;
017 Patterning outside Chaitya Hall (33563167691).jpg|Detail Bedse koobaste tšaitja fassaadilt. 1. sajand
Architectural Slab with Gavaksha Relief with Female Face - Circa 5th Century CE - Govind Dev Mandir - Vrindaban - ACCN 51-3607 - Government Museum - Mathura 2013-02-23 5491.JPG|''Gavaksha''-kaarega ehitusdetail koobastempli fassaadilt
Pandavleni Caves Nashik.jpg|Koobastempel, sissepääs tšaitjasse [[Nasiki koopad|Nasikis]]. Ehitatud ajaarvamise vahetuse paiku 
&lt;/gallery&gt;

=== Mujal ===
Uuema aja arhitektuuris leiab hoburaudkaart [[historitsism|historitsistlikus]] mauri arhitektuuri kopeerivas [[uusmauri stiil]]is (''Moorish Revival'', neo-''mudéjar'').

Hoburaudkaarega sarnanevat lukuauk-akent on arhitektuurilise elemendina kasutatud [[juugend|juugendarhitektuuris]].
&lt;gallery&gt;
Cathedral of the Holy Trinity western façade.jpg|[[Historitsism|Historitsistlik]] uus-mauri stiilis Kolmainu katedraal [[Gibraltar]]is. Läänefassaad (1832)
Plaza de Toros de Las Ventas (Madrid) 03.jpg|[[Härjavõitlus]]e [[areen]] Las Ventas [[Madrid]]is
Clarence de Sola House 02.jpg|Neo-mudejar-stiilis Maison Clarence de Sola (1913). [[Montreal]], [[Kanada]]
Ancien atelier et habitation de Clas Grüner Sterner 2.jpg|[[Juugend]]hoone Rue du Lac 6 [[Ixelles]]is [[Belgia]]s (1902)
Art Nouveau Riga 28.jpg|Lukuauk-aknad juugendmajal [[Riia]]s
Valga 14. Lõvidega maja.jpg|Goertzi villa [[Valga]]s
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.hisour.com/de/horseshoe-arch-32009/ Hufeisenbogen. – HiSoUR Kunst Kultur Ausstellung]
* [http://www.green-man-of-cercles.org/articles/the_horseshoe_arch.pdf Peter Hubert. The Development of the Horseshoe Arch in Christian Spain]
* [http://oa.upm.es/23146/1/INVE_MEM_2005_122336.pdf Luis de Villanueva Domínguez and Fernando Vela Cossío. The Horseshoe Arch in Toledo]
* [http://www.spanisharts.com/arquitectura/i_prerromanico_visigodo.html Visigooti arhitektuur. Põhijooned ja illustratsioonid]

[[Kategooria:Kaaretüübid]]</text>
      <sha1>f2j5r2fmv9zj6ujwjs70mguyql8zawk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nõukogude Liidu sissetung Eestisse 1940. aastal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>547848</id>
    <revision>
      <id>7142494</id>
      <parentid>7108199</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:17:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142494</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="46505" sha1="ieppieezhhrxxjw1rjrb8m21a6cajvc" xml:space="preserve">{{Liita|Eesti okupeerimine 1940. aastal}}
{{Lisaviiteid|kuu=märts|aasta=2020}}

{{Mall:Sõjaline konflikt
|konflikt     = NSV Liidu sõjaline agressioon Eesti vastu (1940)
|osa          = NSV Liidu 1940. aasta okupatsioonidest ja anneksioonidest Euroopas [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus 
|pilt         = File:SovietBlockade1940.jpg
|pildiallkiri = Nõukogude [[Balti laevastik|Läänemere laevastiku]] operatiivplaan Eesti ründamiseks juunis 1940
|aeg          = 14. juuni - 22. juuni [[1940]]
|koht         = [[Eesti]]
|tulemus      = Eesti okupeerimine, riigipööre ja annekteerimine NSV Liitu (augustis 1940)
|osaline1     = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 
*[[Leningradi sõjaväeringkond]]&lt;br&gt;
*[[Balti laevastik]] &lt;br /&gt;
*[[NSV Liidu saatkond Eestis]]&lt;br&gt;
*[[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eesti Kommunistlik (bolševike) Partei]]&lt;br&gt;
|osaline2     = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|27px]] 
*[[Eesti Vabariigi president]]&lt;br&gt;
*[[Eesti Vabariigi valitsus]]&lt;br&gt;
*[[Eesti sõjavägi]]&lt;br&gt;
*[[Eesti Politsei]]&lt;br&gt;
|väejuht1     = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 
*Nõukogude riigi juht [[Jossif Stalin]]&lt;br /&gt; 
*ÜK(b)P KK sekretär [[Andrei Ždanov]]&lt;br /&gt; 
*Armeekindral [[Kirill Meretskov]]&lt;br /&gt; 
*Viitseadmiral [[Vladimir Tributs]]&lt;br /&gt; 
*[[Vladimir Botškarjov]]&lt;br /&gt; 
*[[Maksim Unt]]
|väejuht2     = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|27px]] 
*President [[Konstantin Päts]]&lt;br /&gt; 
*Peaminister [[Ülo Uluots]]&lt;br /&gt;
*Kindral [[Johan Laidoner]]&lt;br /&gt;
*Politseitalituse direktor [[Johan Sooman]]&lt;br /&gt;
| kaotused1     = Vähemalt 1 töölisomakaitsja
| kaotused2     = 9 tsiviilisikut ([[Reisilennuk Kaleva allatulistamine|reisilennukilt Kaleva]]) &lt;br /&gt; 2 sõjaväelast (Sidepataljon)
}}

'''Nõukogude Liidu sissetung Eestisse 1940. aastal''' oli [[NSVL|Nõukogude Liidu]] relvajõudude poolt läbi viidud [[sõjaline agressioon]] iseseisva [[Eesti]] riigi vastu [[14. juuni|14.]]–[[22. juuni]]l 1940. &lt;!--Poliitilise sündmuste jada alates N [[Punaarmee]] ja laevastiku lisaüksuste tungimises Eesti Vabariiki [[17. juuni]]l&lt;ref&gt;https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ajaloolased-noukogude-okupatsioon-algas-1940-aastal-narvast?id=63885963&lt;/ref&gt; kuni vahepeal sissetungija poolt [[õigus]]vastaselt ([[jõud|jõu]], [[ähvardamine|ähvarduste]], [[vale]]de abil) muudetud [[riigikord|riigikorraga]] [[Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]] vastuvõtmiseni [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu [[6. august]]il.--&gt; 

Sündmuste tulemusel algas [[Nõukogude okupatsioon Eestis]], mis kestis esmalt kuni [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|1941. aasta sügiseni]] ja jätkus pärast vahepealset Saksa okupatsiooni [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|1944.–1991. aastani]]. &lt;!--Okupatsioon kahjustas mõõtmatult Eesti rahvast, riiki, majandust ja kultuuri.--&gt;

== Olukord ja varasemad sündmused 1939–1940 ==
&lt;!--=== Sündmusi Teise maailmasõja alguseni ===
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-S52480, Dtsch.-Sowjet. Grenz- u. Freundschaftsvertrag (cropped).jpg|pisi|Molotovi-Ribbentropi pakti allkirjastamine Moskvas 1939]]
 Juba 1930. aastate algusest oli [[totalitarism|totalitaristlik]] Nõukogude Liit ja sama kümnendi keskel ka [[natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistlik]] Saksamaa alustanud oma sõjavägede nähtavat tugevdamist. See sundis paljusid teisigi riike mõtlema oma sõjaväe arendamisele. Eesti riigikaitset üritati samuti tugevdada (eriti [[õhukaitse]], [[rannakaitse]], [[tankitõrje]] ja motoriseerimine), mis aga osutus keeruliseks, sest moodne relvastus oli väikeriigile kallis ja lääneriikide relvatehased juba tellimustega üle koormatud.

23. märtsil 1939 okupeeris Saksamaa ultimaatumi järel alates 1923. aastast Leedule kuulunud [[Klaipeda]] piirkonna (Memelimaa), mis tekitas ärevust Eestiski.

7. juunil sõlmiti Saksamaa ettepanekul Eesti ja Saksa välisministrite poolt Berliinis Eesti-Saksa mittekallaletungileping.--&gt; 

23. augustil 1939 kirjutasid Saksamaa välisminister [[Joachim von Ribbentrop]] ja Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees [[Vjatšeslav Molotov]] [[Moskva]]s alla nn [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]ile, mille salajases lisaprotokollis jagati omavahel Ida-Euroopa: Saksamaa sai oma mõjualasse Poola lääneosa ja Leedu (viimane läks hilisema täienduslepinguga siiski Nõukogude Liidule), Nõukogude Liit [[Soome]], Eesti, [[Läti]], Ida-Poola ja [[Bessaraabia]]. 

1939. aasta sügiseks oli Nõukogude Liit koondanud Eesti idapiiride taha suured Punaarmee väekoondised, mille arvukus oli septembri teiseks pooleks u 136 000 meest, u 1318 tanki, u 1535 suurtükki ja u 600 lennukit&lt;ref&gt;http://kultuur.elu.ee/ke516_Kallas.htm&lt;/ref&gt; (Eesti luure hindas toona meeste arvu 160 000-le, kuid tehnika arve märksa väiksemaks). Eesti Sõjaväe käsutuses olnuks samas näiteks vaid 12 vananenud tanki, 15–20 soomusautot ja 6 tanketti. Õhutõrjekahureid oli vaid u 20 ja enamasti vananenud lennukeid u 40. Pisut enam oli suurtükke – u 280, sealhulgas 48 moodsamat tankitõrekahurit.

1. septembril 1939 algas Saksamaa kallaletungiga Poolale [[Teine maailmasõda]]. Sõja puhkemise järel kuulutas Eesti president [[Konstantin Päts]] oma otsusega nr 179 1. septembrist 1939, et Eesti jääb välisriikide vahel puhkenud sõjas erapooletuks. 17. septembril 1939. tungisid Poolasse ka Nõukogude Liidu väed. Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid sõja Poolat rünnanud Saksamaale, aga mitte samuti Poola tunginud NSV Liidule. Poola vastupanu murti mõne nädalaga.
&lt;!--Sõja puhkemine Poolas tähendas, et Balti riigid lõigati praktiliselt ülejäänud Euroopast ära, põhjustades ühtlasi koos Saksamaa poolt Inglismaale kehtestatud mereblokaadiga kaupade tarneraskusi ja seega Eestile majandusprobleeme. Selgus aga, et Nõukogude Liit on huvitatud vastastikuse kaubavahetuse laiendamisest ja transiidist. 1939. aasta 12. septembril algasid Moskvas läbirääkimised Eesti ja Vene uue kaubanduslepingu sõlmimiseks.--&gt;
=== Nõukogude Liidu ultimaatum ja baaside lepingu sõlmimine ===
[[Pilt:Orzel incident in Uus Eesti.jpg|pisi|Artikkel Poola allveelaevast ja Eesti mereväelastest ajalehes [[Uus Eesti]] septembris 1939]]
14. septembril 1939 saabus Tallinna reidile sõjas osaleva Poola allveelaev [[Orzeł]] ja soovis kasutada neutraalses riigis abi. Laev interneeriti Eesti võimude poolt. Kui aga NSV Liit 17. septembril Poolale kallale tungis, õnnestus Orzełil järgmise päeva ööl Tallinnast põgeneda. Nõukogude Liit kasutas nn [[Orzeli juhtum]]i olukorda ära, et tungida vaenuliku allveelaeva otsingute ettekäändel mitmel korral Eesti territoriaalvetesse ja õhuruumi. Allveelaev ilmus hiljem välja 22. septembril Rootsi rannikul ja seejärel oktoobris Suurbritannias.

24. septembril esitas NSV Liidu diktaator [[Jossif Stalin]] Moskvasse kaubanduslepingut alla kirjutama sõitnud Eesti välisministrile [[Karl Selter]]ile ootamatult nõudmise sõjaväebaaside rajamiseks Eesti territooriumile. Ettekäändeks toodi Poola allveelaeva põgenemine nädal varem. 26. septembril toimus Eesti Vabariigi valitsuse koosolek, kus otsustati NSV Liidu nõudmised vastu võtta, kuna oli selgunud, et Eestil polnud lootust välisabile. 

27. septembril sisenes Narva lahte NSV Liidu kaubalaev Metallist ja seejärel mõned nõukogude sõjalaevad. Metallistilt võeti meeskond maha ja õhtupimeduses laev uputati. Nõukogude Liidu raadiojaamad aga levitasid teadet, nagu oleks &quot;tundmatu allveelaev&quot; torpedeerinud Narva lahes nõukogude kaubalaeva.

28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Eesti vahel Moskvas nn [[baaside leping]]. Eesti lubas sõjaväebaasid 25 000 Nõukogude Liidu sõjaväelasele (esialgne soov oli 35 000). Eesti Vabariik lubas Nõukogude Liidul tuua oma mereväe Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samuti oli lubatud toetada mereväge teist liiki väeosadega. Muude baaside ja lennuväljade täpsed kohad lepiti vastastikku kokku väljaspool baaside lepingut. Pakti elluviimine ei tohtinud mingil viisil riivata lepinguosaliste suveräänseid õigusi, eriti nende majandussüsteemi ja riiklikku korda.
{{vaata|Baaside leping|Orzeli juhtum}}

[[Pilt:Red Army entering into Estonia in 1939.jpg|pisi|Nõukogude Punaarmee üksused liikumas baasidesse Eestis (oktoober 1939)]]
11. oktoobril 1939 saabusid esimesed Nõukogude Läänemere laevastiku sõjalaevad Tallinna ja 18. oktoobril alustasid [[Punaarmee]] üksused Eestisse liikumist üle maismaapiiri.

30. novembril algas Nõukogude Liidu kallaletungiga Soomele [[Talvesõda]], mis kestis 13. märtsini 1940. aastal. Soome jäi siiski iseseisvaks. Sõja käigus kasutas Punaarmee korduvalt Soome ründamiseks oma Eestis asuvaid baase, näidates üles hoolimatust Eesti neutraliteedi suhtes. 

10. detsembril 1939 uputas Nõukogude (toona ametlikult &quot;tundmatu&quot;) allveelaev Štš-323 kahuritulega [[Hiiumaa]]st põhja pool Eesti laeva Kassari. &lt;!--3. veebruaril 1940 tulistasid sadamas seisvad Nõukogude sõjalaevad Tallinna kohal Eesti sõjaväe õhukaitseväelaste treenimise eesmärgil lennanud Eesti õhuväe lennukit. Lennuk tabamusi ei saanud, kuid linna alla kukkunud mürsud ja mürsukillud vigastasid Väike-Ameerika tänaval liikunud naist ning lisaks mõningaid maju Narva maanteel ja Ahju tänaval. Nõukogude Balti laevastiku kohapealseid juhte oli lennust ette teavitatud. Eesti saadik Moskvas esitas protesti. Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar avaldas 4. veebruaril kahetsust.--&gt;

Veebruaris 1940 esitas NSV Liit maavägede paigutamiseks vajaminevate kapitaalsete püsiehitiste programmi projekti ja veebruaris-märtsis nõuti täiendavaid baasialasid Osmussaarele, Saare- ja Hiiumaale. Veebruaris-märtsis 1940 nõustus Eesti Valitsus 10 000 ehitustöölise toomisega baasidesse, kellele lisaks palgati Eestist veel 10 000 töölist. 15. mail sõlmiti pärast läbirääkimisi [[Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel|&quot;Kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel seoses NSV Liidu relvastatud jõudude viibimisega Eestis&quot;]], millega eraldati NSV Liidu vägedele kümneid lisa-paiknemisalasid. 8. juunil õnnestus lõpuks lõpuks sõlmida ka põhjalikum administratiivsem &quot;[[Kokkulepe Eesti Vabariigi valitsuse ja NSV Liidu valitsuse vahel NSV Liidu relvastatud jõudude Eesti territooriumil viibimise tingimuste kohta|Kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel NSV Liidu relvastatud jõudude Eestis viibimise tingimuste kohta]]&quot;.

==== Olukorra pingestumine kevadel 1940 ====
Eesti ja Nõukogude Liidu suhted olid püsinud üsna stabiilsetena, kuigi reserveeritutena, kuni 1940. aasta kevadeni. Eesti riigijuhid sisendasid samal ajal rahvale kindlustunnet, põhjendades enda seniste poliitiliste otsuste ja valikute õigsust. Poliitiliste negatiivsete kuulujuttude ja meeleolude levitamine oli aga keelatud ja politsei trahvis keelu rikkujaid.

10. mail 1940 ründas Läänerindel pikka aega positsioonidel oodanud Saksa armee Belgiat ja Hollandit. Nende riikide langemine oli nädalaga praktiliselt otsustatud.

27. mail ilmus [[Moskva]]s ajalehe [[Pravda]] viiendal leheküljel tundmatu kirjasaatja lühike artikkel &quot;Poliitilised meeleolud Eestis&quot;. Selles süüdistati mõningaid Eesti haritlasringkondi liigses saksavastasuses ja liigses britimeelsuses ning heideti eestlastele ette vähest Nõukogude Liidu Eesti-sõbraliku poliitika tunnustamist. Sellise artikli ilmumine tekitas paljudes teadjamates kahtlusi, et kahe riigi vahelistes suhetes võiks karta jahenemist.

1940. aasta juuniks olid Eestist lõpuks lahkunud kõik ümber asustada plaanitud [[baltisakslased]], kokku umbes 13 300 inimest. Eestisse jäi osapoolte heakskiidul siiski veel umbes 3000 sakslast.

== Nõukogude Liidu sõjaline operatsioon Eesti vallutamiseks ==
=== Mereblokaad ja maavägede sissetungi ettevalmistamine ===
1940. aasta juuni alguseks oli Prantsusmaa alistamine Saksamaa poolt vaid mõne nädala küsimus. Kui kogu maailma tähelepanu oli koondunud Lääne-Euroopa dramaatilistele sõjasündmustele, avanes Stalinile võimalus Balti riikide vallutamiseks.

[[9. juuni]]l 1940 andsid NSV Liidu kaitseminister [[Semjon Timošenko]] ja armee kindralstaabi ülem [[Boriss Šapošnikov]] välja kaitserahvakomissariaadi [[NSV Liidu Kaitserahvakomissariaadi direktiiv nr 02622|direktiivi nr. 02622]], millega [[Punalipuline Balti laevastik|NSV Liidu Läänemere Laevastikule]] ja [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonnale]] anti käsk alustada ettevalmistusi koheseks sissetungiks Eestisse ning järgmised lahinguülesanded: 
1. Vallutada Eesti ja Läti sõjalaevastiku baasides ja merel olevad laevad.
2. Vallutada Eesti ja Läti kaubalaevastik ja ujuvvahendid, katkestada nende riikide omavaheline mereühendus.
3. Valmistada ette ja organiseerida [[dessant]]ide maandamine Paldiskisse ja Tallinnasse, vallutada Tallinna sadamad ning Naissaare ja Aegna saare patareid, olla valmis Suurupi patarei vallutamiseks maismaalt.
4. Sulgeda [[Liivi laht]] ning blokeerida Eesti ja Läti rannik Soome lahe ja Läänemere poolt, mitte lastes evakueerida nende riikide valitsusi ning välja vedada sõjaväge ja vara.
5. Organiseerida alaline ja kindel piilkonnateenistus: Soome lahes Soome suunas, Läänemerel Rootsi ning lõuna suunas. Aidata kaasa Leningradi sõjaväeringkonna vägede pealetungile Rakvere suunas.
6. Hävituslennuväel mitte lasta Eesti ja Läti lennuväel lennata Soome ja Rootsi.

Balti laevastiku juhatajal [[Vladimir Tributs]]il kästi oma laevastik viia 10. juunil kell 5.00 Leningradi Sõjaväeringkonna juhataja [[Kirill Meretskov]]i alluvusse ja olla 12. juunil valmis lahinguülesannete täitmiseks.&lt;ref name=&quot;NSV Liidu kaitse rahvakomissari käsk Punalipulise Balti Laevastiku erioperatsiooni Gudok kavandamise ja läbiviimise kohta. 9. juuni 1940&quot;&gt;https://www.err.ee/1094963/karl-soonpaa-paevik-31-maist-11-juunini-1940-aastal&lt;/ref&gt;

12. juunil andis Balti laevastiku juhataja käsu dessandi ettevalmistamiseks Naissaarele ja Aegnale. Samal päeval andis Balti laevastiku õhuväe staap välja lahingukäsu Eesti blokeerimiseks ja ründamiseks.

13. juunil anti Punaarmee 8. armeele lahingukäsk Eesti vallutamiseks.
[[Pilt:Kirov&amp;TKA-G-5-1940.jpg|pisi|Balti laevastiku ristleja Kirov ja torpeedokaater 1940]] 
Reedel, 14. juunil alustas Nõukogude Liit Eesti, Läti ja Leedu õhu- ja mereblokaadi. Tallinnas olid Nõukogude ohvitseride elamud tühjaks evakueeritud ja Balti laevastiku laevad suundusid merele.&lt;ref&gt;https://ekspress.delfi.ee/ajalugu/juunipoore-1940-kuidas-me-80-aastat-tagasi-iseseisvuse-kaotasime?id=90210211&lt;/ref&gt; Eesti territoriaalvete kohal, [[Keri]] saare juures tulistati alla Tallinnast Helsingisse liinilendu teinud Soome reisilennuk [[Kaleva (lennuk)|Kaleva]], kõik merre kukkunud reisilennuki pardal olnud 9 inimest – kaks meeskonnaliiget ja seitse reisijat – said surma.

Nõukogude mereväelased kaaperdasid 15. juuni 1940 hilisõhtul [[Kaitseliit|Merekaitseliidu]] kiirkaatri KL 15, millega [[Kaitseliidu peastaap|Kaitseliidu peastaabi]] mereüksuste jaoskonna pealik [[kaptenmajor]] [[Jaan Klaar]] oli teel president Pätsi suveresidentsi [[Oru]]l. Nõukogude võimuesindajad arreteerisid Klaari ja toimetasid ta Venemaale (kus Klaar suri vangilaagris 1943. aastal).

16. juunil kaaperdati Soome lahel reisilaev Estonia, mis sunniti sõitma Nõukogude laevastiku baasi Paldiskis.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/829174/kolm-korda-kaaperdatud-laev-nimega-estonia Kolm korda kaaperdatud laev nimega Estonia] Õhtuleht, 20. september 2017&lt;/ref&gt;

Blokaadi kehtestamise järel alustas Nõukogude Liit laupäeval 15. juunil Leedu ja pühapäeval 16. juunil Läti okupeerimisega, esitades nende riikide valitsustele eelnevalt aluseta väidetel põhinevad ultimaatumid.

==== NSV Liidu ultimaatum Eestile ====
14. juunil 1940 kandis Nõukogude Liidu täievoliline esindaja [[Kuzma Nikitin]] telegrammiga Moskvasse ette väidetavast venevaenulikust olukorrast ja provokatsioonidest Eestis. Telegrammis oli üheksa punkti valeväiteid, millest mitmed olid absurdsed. Muuhulgas oli telegrammi tekstis: ''Öösiti jaamas (sõjaväkke) kutsutute naised ja perekonnad saadavad nuttes ärasõitjaid''; ''Võhma piirkonnas jagatakse kohalikule elanikkonnale relvi''; ''Tallinna saabus 250 Poola ohvitseri, keda peetakse ülal Prantsuse rahadega''; ''Inglismaa ja Prantsusmaa nõuavad Balti Entente’ilt ühise armee loomist arvukusega kuni 1 miljon meest'' jms.&lt;ref name=&quot;&quot;&gt;https://www.err.ee/1100662/karl-soonpaa-paevik-12-juunil-1940-aastal&lt;/ref&gt; 

[[16. juuni]]l [[1940]] pärastlõunaks kutsuti Eesti suursaadik August Rei Kremlisse Vjatšeslav Molotovi juurde, kes esitas talle süüdistuse, mille kohaselt olla Eesti koos Läti ja Leeduga sõlminud sõjalise liidu Nõukogude Liidu vastu, mis ohustavat NSV Liidu julgeolekut. Süüdistused olid ettekäändeks Eestile esitatud noodile ehk ultimaatumile. Pikema süüdistava sissejuhatuse järel esitati noodis järgmised nõudmised: ''NSV Liidu valitsus peab kategooriliselt vajalikuks ja edasilükkamatuks: 1. Et Eestis loodaks selline valitsus, kes suudaks ja tahaks Nõukogude – Eesti pakti ausalt ellu viia. 2. Et viivitamatult oleks kindlustatud Nõukogude sõjavägedele vaba sissepääs Eesti territooriumile nende paigutamiseks Eesti tähtsamatesse keskustesse küllaldases suuruses, et kindlustada Nõukogude – Eesti vastastikuse abistamise pakti elluviimine ja vältida võimalikke provokatsioonilisi akte Nõukogude garnisoni vastu Eestis.''

Molotov nõudis Eesti valitsuse vastust juba sama päeva keskööks ning ähvardas, et kui määratud ajaks ei tule ultimaatumiga nõustumise teadet, tungivad Nõukogude Liidu väed üle piiri ja suruvad maha igasuguse vastupanu. 

16. juuni õhtul toimus kaks erakorralist Eesti valitsuse istungit. Esimesel istungil leiti, et Moskva süüdistused on täiesti alusetud. Leiti, et Eesti üksi ei jõua kuigi kaua sõdida ja toetust pole kusagilt tulemas, sõjas aga hävineks kogu riik ja rahvas. Kuna noodis ei nõutud Eesti riigikorra muutmist, Eesti liitmist Nõukogude Liiduga ega [[Tartu rahu]]lepingu tühistamist, loodeti, et NSV Liidu sihiks ei ole siiski Eesti riikliku iseseisvuse täielik hävitamine. Teise istungi ajal teatas välisminister Ants Piip Nõukogude saadikule Eestis, et Eesti valitsus võtab ultimaatumi vastu. 16. juuni õhtul esitas [[Vabariigi Valitsus]] vastavalt Molotovi nõudmistele ka lahkumispalve, mille [[Eesti president|president]] Konstantin Päts vastu võttis, astudes ühtlasi samme uue valitsuse kujundamiseks. Samal õhtul teatati rahvale ringhäälingu kaudu valitsuse tagasiastumisest ning et järgmisel päeval tulevad Eestisse täiendavad Nõukogude sõjaväe osad.

=== Nõukogude lisavägede sissetung ja Eesti kapituleerumine ===
==== Sissetung ====
[[Pilt:Punaväelased maabuvad Naissaarel 1940 - AM 2637-RF5345 1.jpg|pisi|Punaväelased maabuvad Naissaarel 1940]]
16. juunil 1940 teatas Leningradi sõjaväeringkonna ülem armeekomandör K. Meretskov Eesti sõjavägede ülemjuhatajale kindral J. Laidonerile, et temale alluv 10. armee on saanud käsu Eestisse siseneda. Meretskov nõudis, et Laidoner tuleks otsekohe [[Narva]] temaga kohtuma. Kohtumine pidi aset leidma Narva jaamas 17. juunil kell 8.00. Eesti delegatsiooni koosseisu kuulusid peale sõjavägede ülemjuhataja kindral J. Laidoneri veel kindralmajor A. Kasekamp, Sõjavägede staabi operatiivosakonna ülem kolonelleitnant A. Luts, sama osakonna ohvitser, kapten A. Hint ja Laidoneri adjutant kapten E. Õunapuu. Delegatsiooni erirong väljus Balti jaamast keskööl. 

[[17. juuni]]l 1940 hommikul kell 5 algas Nõukogude Punaarmee arvukate lisavägede sissetung Eestisse. Jõudnud rongiga [[Jõhvi]], nägid Eesti delegatsiooni liikmed seal juba öösel üle Eesti piiri tulnud soomusmasinaid. Edasi Narva poole liikudes nägid nad mõlemal pool raudteed veel Punaarmee üksusi, mis liikusid lahingukorras üle põldude ja läbi metsade lääne suunas, ees piilkonnad ja nende järel hargnenud rivis jalavägi. Punaarmee 10. armee üksuste sissemarss Eestisse oli alanud seega juba 3 tundi enne Laidoneri Narva saabumist ja läbirääkijate kohtumist. 

Punavägi käitus, nagu oleks Eesti lahingukorras vallutanud. 17. juuni hommikul kell 6 vallutas Punaarmee Suurupi patarei territooriumi. Kell 6.30 maabus punaüksuste dessant paatidega [[Aegna]] saare idaosas. Saarel anti seepeale lahinguhäire ja rannapatareist nr 2 tulistati [[152 mm Canet' suurtükk|152 mm Canet suurtükist]] hoiatuslask. Siis tuli aga kõrgemalt poolt korraldus vastupanu lõpetada. Kell 7 hommikul alustasid Nõukogude väed [[Naissaar]]e vallutamist. Tallinna lahel seisid kaks Nõukogude lahingulaeva. Hommikul saabusid Tallinna [[Palivere]]-[[Klooga]] lähistel baasides paiknenud Punaarmee üksused, kes hõivasid Eesti sõjaväe kasutuses olnud kasarmud, sundides eestlased sealt kiirkorras lahkuma&lt;ref&gt;https://forte.delfi.ee/news/ev100nadalat/katkend-raamatust-tallinn-teises-maailmasojas-okupatsioonivagede-saabumine-17-juunil-1940?id=80102550&lt;/ref&gt;. 

Läbi Eesti liikusid lisaks Riia suunas Punaarmee 3. tankikorpuse üksused.

==== Kapitulatsiooni allkirjastamine Narvas ====
[[Pilt:Kirill Afanasievich Meretskov 1.jpg|pisi|120px|Armeekindral Kirill Meretskov 1940]]
Kuna sissetungivad Nõukogude lisaväed liikusid juba paljudes kohtades Eesti sisemaal, oli Laidoner kohtumisel Meretskoviga sunnitud aktsepteerima esitatud nõudmisi lisavägede Eestisse sisselaskmise kohta, sest see oli juba toimunud. Meretskovil oli kaasas Moskvast saadud tekst ja 17. juunil kella 10–16 vahel toimunud vaidluse jooksul ei lubatud Laidoneril selles sõnagi muuta ega parandada. Kaitseliidult relvade ära võtmise kohta oli küsinud Laidoner näiteks, et kas võib siis Kaitseliit kuidagi kardetav olla Vene soomusautode ja tankidele? Meretskov oli vastanud, et seda muidugi mitte, aga Vene sõdur ei saavat aru, kuidas võib Eesti talupojal sõjapüss käes olla, Vene omal aga mitte.&lt;ref&gt;https://www.err.ee/1100684/karl-soonpaa-paevik-17-juunil-1940-aastal&lt;/ref&gt; 

17. juunil 1940 kell 15 allkirjastasid Narvas NSV Liidu nõudel Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner ja Leningradi sõjaväeringkonna ülem armeekindral Kirill Meretskov [[kapitulatsioon]]i tunnustega spetsiaalse protokolli, milles anti Nõukogude Liidu väeüksustele formaalne luba siseneda Eesti Vabariigi territooriumile, võtta oma äranägemisel üle sõjaliselt tähtsaid objekte, seada sisse oma [[komandatuur]]e, paigutada oma sõjaväelasi telefonisõlmedesse, rajada lennuvälju ja korraldada enda varustamist. Eesti pool kohustus 48 tunni jooksul korjama [[Kaitseliit|Kaitseliidult]] ära relvad ja laskemoona, hoidma Eesti sõjaväeosad oma alalises asukohas ning sulgema ja võtma tugevdatud valve alla kõik relva- ja laskemoonalaod.

17. juuni 1940 alistumisprotokolli ehk &quot;Narva diktaat-kokkuleppe&quot; koostamine ja tagantjärele allkirjastamine oli vajalik armeekindral Meretskovile kinnituseks, et ta oli talle antud lahinguülesande täitnud, kuid selle dokumendi eesmärgiks on samuti peetud Stalini ja Nõukogude valitsuse soovi näidata Eesti okupeerimist legaalse sammuna. Rahvusvahelise õiguse spetsialistide hinnangul muutis protokolli õigustühiseks Nõukogude relvaüksuste sisenemine Eesti territooriumile enne selle allkirjastamist ning samaaegne Eesti ranniku blokeerimine Nõukogude sõjalaevastiku poolt.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.estonica.org/et/Narva_diktaat/ |vaadatud=2020-04-08 |arhiivimisaeg=2020-01-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200129064022/http://www.estonica.org/et/Narva_diktaat/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;. 

17. juunil maismaapiiri ületanud Nõukogude väeosad paigutati Tallinna ümbrusse ning Narva, Rakvere, Võru ja Valga piirkonda ning mitmele poole Eesti idapiirile. Eesti lennuväljadele saabusid samal ajal Nõukogude lennuväerügemendid.

Narva diktaat-kokkuleppe raames nõuti Eesti riigivõimudelt ja sõjaväelt hulga elamispindade ja muude asutuste kohest üleandmist Nõukogude relvajõudude käsutusse 19. juuni keskööks vastavalt esitatud nimekirjadele. Eriti silmatorkavad nõudmised esitas Nõukogude mereväegrupi ülem kontradmiral [[Stepan Kutšerov]]: u 40 hoonet Tallinnas, üle anda koos sisustusega. Sealhulgas luksushotelle ja hulk moodsaid elamispindu [[Raua tänav]]al. Lisaks 20 suvilat [[Pirita]]l ja [[Nõmme]]l. Eesti esindajate imestuse peale vastas admiral, et Tallinna tuuakse Nõukogude Liidu Läänemere laevastiku staap.

== 21. juuni 1940 riigipööre ==
[[Pilt:Terijokipakten zjadanov.jpg|pisi|120px|Andrei Ždanov]]
[[19. juuni]]l 1940 saabus Tallinna Stalini eriesindaja, [[ÜK(b)P Keskkomitee]] sekretär [[Andrei Ždanov]], kes külastas president [[Konstantin Päts]]i ja kohtus Tallinnas viibivate Nõukogude väeüksuste juhtidega. Samuti kohtus ta 19. ja 20. juunil Tallinna välja kutsutud [[Maksim Unt|Maksim Undiga]], kellele tehti ettepanek hakata [[Johannes Varese valitsus|uues valitsuses]] siseministriks ja anti käsk organiseerida üle Eesti rahvakogunemised nõudega valitsus välja vahetada. Kohapealsetest NSV Liidu esindajatest võttis riigipöörde juhtimisest ja selles osalejate instrueerimisest osa [[NSV Liidu täievoliline esindus Eestis|NSV Liidu täievolilise esinduse]] kaubandusnõunik ja hilisem täievoliline esindaja Eestis [[Vladimir Botškarjov]]. 

20. juunil organiseeriti mitmes Tallinna käitises miitinguid, kus kutsuti töölisi üles valitsust kukutama. Tänavail kleebiti müürilehti, mis kutsusid rahvast tulema tänavaile meelt avaldama. Sama päeva varahommikul saabus Tallinna raudteejaama kuus vagunitäit tsiviilriietesse riietatud punaväelasi, kes moodustasid hiljem [[Vabaduse väljak]]ul toimunud miitingul osalejate põhimassi. Neile lisaks oli toodud Paldiski, Klooga ja teistest punaväe baasidest ning lennuväljadelt veoautodel Tallinna veel hulk 1940. aasta märtsilepingute kohaselt sõjaväebaaside ja lennuväljade ehituseks lubatud 10 000 töölisest{{lisa viide}}.

&lt;!--[[20. juuni]]l [[1940]] kogunes [[Tallinna töölisvõimla]] saali ([[Pärnu maantee|Pärnu mnt]] 41) 800–1000 töölist. Kõnedega esinesid [[I Riigivolikogu|Riigivolikogu]] liikmed [[Neeme Ruus]], [[Aleksander Jõeäär]] ja [[Voldemar Jaanus]] ning [[Oskar Sepre]], kes [[149 protsess]]il olid eluaegsele sunnitööle määratud, kuid vabanenud [[amnestia]] läbi [[1938]]. aastal ja teised [[Ametiühisuste Kesknõukogu]] tegelased. Töölised nõudsid &quot;kõigi N. Liidu vaenuliste elementide otsustavat väljajuurimist, eriti aga [[Kaitseliit|kaitseliidu]] laialisaatmist, kuna seal on eriti õhutatud N. Liidu vaenulist meeleolu, riigiaparaadi puhastamist sõjaprovokaatorite käsikuist ja kõigist N. Liidu ja Eesti vahel sõlmitud abistamise pakti vaenulistest ollustest&quot;. Edasi võeti vastu tervitus Punaarmeele ja Lõpuks otsustati saata tervitustelegramm Stalinile. Koosolek lõppes kell 10.15 õhtul.
=== Punaväe toel korraldatud valitsusvastased väljaastumised 21. juunil ===--&gt;
[[21. juuni]] hommikul liikusid Tallinna vabrikutes ringi agitaatorid, kes sundisid töölisi igasuguste ähvardustega tööd katkestama ja minema tänavale meelt avaldama. Siseministril oli päeva varahommikul kõnelus Nõukogude saatkonnaga, kust öeldi üsna teraval ja ähvardaval toonil, et Eesti võimud peavad hoiduma sündmustele vahelesegamisest, sest punavägi kannab kõige eest hoolt. &lt;!--Kell 7 alanud Vabariigi Valitsuse koosolekul taotles president Konstantin Päts Riigikogu kokkukutsumist, mille [[Ants Piip]] ja [[August Jürima]] maha laitsid. Arvestades Nõukogude saatkonna teadaandega, volitas valitsus siseministrit andma politseile korraldust, et see hoiduks meeleavaldajate tegevuse vahele segamast.--&gt;

21. juunil kell 10 algas meeleavaldajate kogunemine [[Vabaduse väljak]]ule. Kanti punalippe ja valitsuse vastaseid loosungeid. Vabaduse väljakule oli kogunenud veidi üle 2000 inimese. Suure osa kohalolijaist moodustasid uudishimulikud möödaminejad. Väljak ise oli Nõukogude soomusautodest ümber piiratud. Tankid seisid väljakule suubuvatel tänavatel. Linna kohal tiirutasid Nõukogude Liidu lennukid ja tänavatel patrullisid soomusautod. [[Roosikrantsi tänav]]a alguses seisis risti suur veoauto, mis blokeeris liikluse. [[Kaarli puiestee]] otsas olnud haljasalal oli koha sisse võtnud umbes [[rood]] punaväelasi.

[[Tallinna Jaani kirik|Jaani kirik]]u juures kino Gloria vastas seisis veoauto, mille kast oli mõeldud kihutuskõnelejatele. Ümber auto patrullisid Punaarmee relvastatud sõdurid. Esimesena asus veoauto kasti ametiühingu esindaja [[Oskar Pärn]], kes andis ülevaate tööliste nõudmistest ning avaldas tunnustust Nõukogude Liidu valitsusele, sõjaväele ja nende juhtidele [[Stalin]]ile, [[Vjatšeslav Molotov|Molotov]]ile, [[Vorošilov]]ile ja teistele. Kõnet katkestasid korduvad kiiduavaldused ja elagu-hüüded. Seejärel sai tervituseks sõna [[Punaarmee]] esindaja, kes tõi Punaarmeelt tervitusi Eesti rahvale. &lt;!--Kõnet katkestasid sagedased kiiduavaldused.--&gt; Pärast sõnavõttude lõppu lauldi [[Internatsionaal (laul)|Internatsionaali]] ja siirduti rongkäigule marsruudil: [[Pikk jalg]], [[Pikk tänav]], [[NSV Liidu saatkond Eestis|NSV Liidu saatkonna]] hoone, [[Mere puiestee]] ja sealt [[Kadrioru loss]]i ette. Hüüti eesti- ja venekeelseid loosungeid, mis kiitsid Stalinit. Toona rongkäigust tehtud fotodel olid Kadriorgu siirduva inimeste kolonni kõrval näha ka nõukogude soomusautod, mis hiljem aga ametlikelt nõukogude ajastu fotodelt kustutati.

Kadrioru lossi rõdule ilmusid rongkäigulistega rääkima president [[Konstantin Päts]] ja sõjavägede ülemjuhataja [[Johan Laidoner]]. Meeleavaldajad uue valitsuse loomist, kes &quot;ausalt täidaks vastastikuse abistamise pakti&quot;. Punaarmeele saadeti tervitusi ja avaldati tänu. Nõuti poliitiliste vangide kohest vabastamist ja meeleavaldajad suundusid [[Keskvangla]] juurde. [[Toompea]]le saabus rongkäik kella 5 paiku, vanglast vabastatud &quot;poliitiliste vangidega&quot; eesotsas. Kell 18.45 heisati [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] torni punane lipp. Hiljem mängis lossi rõdul sõjaväeorkester. Demonstrandid ootasid uue &quot;rahvavalitsuse&quot; väljakuulutamist, mis toimus kella 22.15 paiku ja mille järel mindi laiali. Lossi hoovis jätkus püsside väljajagamine töölistest moodustatud korrakaitseüksustele. 

Järgnes rida ülevõtmisi, mida toimetasid rongkäigust eraldunud väiksemad tööliste salgad. Üle võeti politseiasutusi, sõjaväeüksusi ning muid asutusi ja ettevõtteid ning samasse paigutati vahiposte värskelt relvastatud töölistega. Ülevõtmine ei läinud libedalt Raua tänava koolimajas asunud [[Sidepataljon]]is, kus sõdurid taasrelvastusid pärast esimeste relvade loovutamist mobilisatsioonivaruks olnud relvadega ja keeldusid punaste töölisomakaitsjate sisselubamisest. Puhkes [[Raua tänava lahing]], mis kestis hilisõhtuni. Ööl vastu 22. juunit oli Tallinnas kosta veel laskmist. Isehakanud Rahva Omakaitse liikmed alustasid vahistamisi ja vastuhakkude käigus hukkus ka relvastatud töölisi, kuid ajalehtede sõnul oli 22. juunil linnas rahulik ning näha oli inimesi, kes ära kolisid või jaanipäevaks ettevalmistusi tegid. Pika Hermanni tipus lehvis taas sinimustvalge lipp.

{{vaata|Juunipööre|Johannes Varese valitsus|Raua tänava lahing}}
&lt;!--
=== Eesti riigijuhtide ja ühiskonna olukorrast sündmuste taustal ===
Eesti poliitiline ja sõjaline juhtkond uskus ja sisendas oma kaastöötajatele kuni viimaste päevadeni, et Nõukogude Liidule vastu tulles ja konflikte vältides õnnestub säilitada Eesti iseseisvus ja ühiskonnakorraldus. Nõukogude võimu esindajad olid üritanud seni samuti hoiduda järsematest avalikest nõudmistest ja aktsioonidest, mis võinuks eestlasi liialt ärritada või põhjustada rahvusvahelisi kahtlusi. Seejuures polnud ka näiteks 21. juunil dikteeritud J. Varese valitsuse nimekirjas otseselt [[Kommunistlik partei|kommunist]]e, vaid see koosnes vasakpoolsetena tuntud tegelastest. Nii sisendasid Nõukogude võimuorganite ja armee esindajad Eesti riigijuhtidele (samuti rahvusvahelisele üldsusele) viimase võimaluseni pettekujutelma nagu poleks nõudmiste lõppeesmärk siiski ei Eesti sovetiseerimine ega iseseisvuse hävitamine. Samaaegselt aga korraldati neist juba sõltuvate Eesti võimude järkjärguline survestamine ja nurka surumine.

Ärevatest kodumaistest poliitilistest sündmustest olid alates 1939. aasta septembrist ilmunud ajalehtedes ja raadios vaid lühidad lakoonilised teadaanded või riigijuhtide rahustavad, õigustavad ja manitsevad sõnavõtud. Ärevuse tekitamine ja kuulujuttude levitamine oli samuti juba sõja algusajast keelatud ning keelu rikkujaid ka trahviti. Varjumisele või omaalgatuslikule relvastatud vastupanule oskasid 1940. aasta suvel mõelda veel vähesed.--&gt;

== Eesti Vabariigi relvajõudude likvideerimine ==
[[Pilt:Okręty Eesti Merevägi.jpg|pisi|Sõjasadamast lahkuma sunnitud Eesti sõjalaevad Vanasadamas]]
17. juunil 1940 oli saadetud (vastavalt Narva diktaadile) Kaitseliidu malevatesse Kaitseliidu ülema raadiogramm, milles kästi kõik kaitseliitlaste käes olevad relvad kokku korjata ja koos malevate ladudes seisvate relvadega sõjaväe ladudesse ära anda. Politsei hakkas kodanikelt kokku koguma ka tsiviil-tulirelvi.
 
[[22. juuni]]l [[1940]] vabastas Konstantin Päts Johan Laidoneri Nõukogude okupatsioonivõimude survel sõjavägede ülemjuhataja ametist.

[[27. juuni]]l andis president välja [[Kaitseliidu likvideerimise seadus]]e. Kaitseliidu varad läksid [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistlikule Parteile]].

5. juulil 1940 moodustati korra tagamiseks kommunismimeelsetest vabatahtlikest [[Rahva Omakaitse]]. Praktiliselt oli rakendatud relvastatud tööliste-kommunistide salku uue võimu huvides juba alates juunipöördest.

[[5. juuli]]l andis [[Johannes Varese valitsus]] välja ka [[seadlus]]e poliitiliste juhtide ([[politruk]]kide) ametikohtade loomiseks [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväes]]. Sõjaväe poliitiliseks peajuhiks määrati [[Paul Keerdo]].

[[11. juuli]]l andis NSV Liidu kaitseminister (kaitse rahvakomissar) [[Semjon Timošenko]] välja käskkirja nr 0141, mille alusel tuli vormiliselt veel iseseisva Eesti Vabariigi territoorium liita 31. juuliks 1940 juba Leningradi sõjaväeringkonna koosseisu.

[[16. juuli]]l 1940 vahistati siseministri abi ([[sisekaitseülem]]a ülesannetes) [[Harald Haberman]]i otsuse alusel hulk Eesti Vabariigi politseinikke. [[Eesti politsei (1918–1940)|Eesti politsei]] likvideerimine algas tegelikult juba 1940. aasta juunis kokkutöötanud kollektiivide lõhkumisega ja võimalike vastupanujuhtide (politseiasutuste juhtide) üleviimistega uutele töökohtadele. 

&lt;!--[[18. juuli]]l toimus Eesti-Läti [[jalgpall]]i maavõistlus [[Kadrioru staadion]]il. Sellele järgnes spontaanne isamaaline meeleavaldus, mille aga punaväelased peagi laiali ajasid.

[[19. juuli]]l määras nukuvalitsus Eesti Panga &quot;presidendiks&quot; [[Juhan Vaabel]]i, andes korralduse müüa Rootsis ja Inglismaal asuv Eesti [[kuld]] NSV Liidu Riigipangale ning kanda valuutareserv Eesti Panga arvele NSV Liidu Riigipangas. Vaid Rootsi loovutas kulla kohe.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://muuseum.eestipank.ee/et/1940-1989-eesti-panga-likvideerimine-ja-okupatsioonid |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-03-19 |arhiivimisaeg=2019-11-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191108115046/https://muuseum.eestipank.ee/et/1940-1989-eesti-panga-likvideerimine-ja-okupatsioonid |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;. Samal päeval [[küüditamine|küüditati]] endine sõjavägede ülemjuhataja J. Laidoner koos abikaasaga [[Moskva]]sse ning sealt peagi edasi [[Penza]]sse.

[[21. juuli]]l esitas president K. Päts lahkumiskäskkirja. 23. juulil vabastati ta Riigivolikogu otsusega volitustest ja ülesannetesse määrati peaminister J. Vares. 30. juulil küüditati ta perega Nõukogude Liitu.

=== Riigivolikogu võltsvalimised ===
[[Pilt:Eesti Töötava Rahva Lidu lendleht, 1940.jpg|pisi|Ainsana valimistele lubatud erakonna lendleht]]
[[5. juuli]]l [[1940]] tegi president [[Konstantin Päts]] otsuse määrata [[Riigivolikogu]] uued valimised ja [[Riiginõukogu]] uue koosseisu kujundamise ja tegi valitsusele korralduse võtta tarvidusele kõik abinõud Riigivolikogu valimiste võimalikult kiireks läbiviimiseks. Otsusele tuginedes tegi Varese valitsus 5. juulil korralduse viia Riigivolikogu valimised läbi [[14. juuli|14.]] ja [[15. juuli]]l [[1940]]. Et valimised kohe läbi viia, muudeti Riigikogu valimiste seadust. 

[[14. juuli|14.]] ja [[15. juuli]]l valiti kiirkorras, mittevabalt ja vastuolus [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|Eesti Vabariigi põhiseadusega]] [[II Riigivolikogu|Riigivolikogu]] uus koosseis ([[Riiginõukogu]] ei kujundatud). Valimised viidi läbi 80 valimisringkonnas. Hääletamiseks moodustati 1350 valimisjaoskonda. Valimistel osales väidetavalt 81,6% valijate üldarvust{{lisa viide}}.

Valimised seisnesid tegelikult vaid [[Eesti Töötava Rahva Liit|Eesti Töötava Rahva Lii]]du kandidaatide poolt hääletamises. Väljaspool Töötava Rahva Liitu kandideerinud 80 kandidaadist 17 loobusid &quot;vabatahtlikult&quot;, 1 vahistati ja 58 kuulutati [[valimiskomisjon]]ide poolt &quot;kõlbmatuks&quot;. Peamisteks süüdistusteks oli, et esitatud programm oli kopeeritud Eesti Töötava Rahva Liidu programmist või oli [[Provokatsioon|provokat]]iivse sisuga. Kandidaate süüdistati ka kriminaalses, rahvavaenulikus või Nõukogude Liidule vaenulikus minevikus. Igasse valimisringkonda jäigi vaid 1 kandidaat. Nii osutusidki (väidetavalt) 92,9% poolthäältega &quot;valituks&quot; kõik 80 [[Eesti Töötava Rahva Liit|Eesti Töötava Rahva Liidu]] valimisbloki kandidaati. 

Praktiliselt võis kommunismimeelsemate vaadetega (kes toetanuks nõukogude võimu ja küllap ka Eesti liitmist Nõukogude Liiduga) elanike arv küündida Eestis toona maksimaalselt 10 %-ni&lt;ref&gt;https://ekspress.delfi.ee/ajalugu/jaak-valge-eesti-uhinemist-n-liiduga-toetas-1940-aastal-kuni-100-000-eestimaalast?id=91548139&lt;/ref&gt;, kuid vaevalt neistki kõik olnuks kohe valmis sedavõrd kardinaalseks ühiskondlikuks pöördeks. Hinnanguliselt võinuks reaalsete valimiste korral olla tulemus järelikult avaldatust umbes vastupidine.

{{vaata|1940. aasta Riigivolikogu valimised|II Riigivolikogu}}

== Eesti poliitiline liitmine Nõukogude Liiduga ==
[[Pilt:Tallinn - 17 July 1940 - 0-54578.jpg|pisi|Kommunistide poolt korraldatud meeleavaldusele saabujad riigivastase loosungiga Tallinnas Vabaduse väljakul 17. juulil 1940]]
[[Pilt:TallinnVabaduseSquare17 july 1940.png|pisi|Miiting Vabaduse väljakul 17. juulil 1940, millel nõuti Eesti astumist [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit|Nõukogude Liitu]]]]

17. juulil 1940 nõudis A. Ždanov Eesti võimalikult kiiret ühendamist NSV Liiduga&lt;ref&gt;http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&amp;event_id=3251&amp;layer=195&amp;lang=est#3251&lt;/ref&gt;. Samal päeval korraldati kommunistide eestvedamisel Vabaduse väljakul töölisorganisatsioonide miiting, millel nõuti Eesti astumist Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liitu. 

[[21. juuli]]l kogunes nädala eest &quot;valitud&quot; üheparteiline [[II Riigivolikogu]] Toompeal. Riigivolikogu istungitel poliitilisi diskussioone ei toimunud, vaid võeti vastu Nõukogude Liidu saatkonnas ette valmistatud õigusakte. Punaarmeelaste juuresolekul võeti ühehäälselt vastu [[s:Deklaratsioon Eesti kuulutamisest nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks|deklaratsiooni riigivõimust Eestis]]&lt;ref&gt;RT 1940, 74, 733&lt;/ref&gt;, millega Eesti kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks.

[[22. juuli]]l esitas Riigivolikogu [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]le &quot;palve&quot; (deklaratsiooni) Eesti NSV vastuvõtmiseks NSV Liitu, millele kirjutasid alla Arnold Veimer ja Johannes Lauristin.
[[Pilt:Декларация о вхождении Эстонии в состав СССР.jpg|pisi|&quot;Eesti NSV Riigivolikogu&quot; deklaratsioon Eesti NSV &quot;vastuvõtmiseks&quot; NSV Liitu]]

23. juulil 1940.a avaldas USA nn Welles'i deklaratsiooni, milles teatas, et ei toeta Eesti, Läti ja Leedu vägivaldset ning rahva tahte vastast okupeerimist.
[[Fail:Welles_declaration.jpg|pisi|USA nn Welles'i deklaratsioon]]

Augusti alguses suundus Moskvasse II Riigivolikogu 21-liikmeline delegatsioon: [[Georg Abels]], [[Nigol Andresen]], [[Valli-Moonika Haldre]], [[Aleksei Janson]], [[Mihkel Jürna]], [[Paul Keerdo]], [[Aleksander Kiidelmaa]], [[Johannes Lauristin]], [[Ruut Liiv]], [[Aleksander Mui]], [[Johannes Oinas]], [[August Põlts]], [[Neeme Ruus]], [[Mihhail Sõštšikov]], [[Georg Taalmann]], [[Juliana Telman]], [[Nadežda Tihanova]], [[Jüri Uustalu]], [[Leonardo Valts]], [[Johannes Vares]], [[Jaan Änilane]]. Delegatsiooni liikmed käisid [[Moskva Kreml|Kremlis]], kus esitasid [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]le palve ühinemiseks NSV Liiduga. Sellekohase kõnega esines J. Lauristin. 
[[Pilt:Estonian communist leaders in Tallinn 24.7.1940.JPG|pisi|Riigivolikogu delegatsiooni saabumine Moskvast Tallinna pärast Eesti &quot;vastuvõtmist&quot; NSV Liitu ([[Johannes Lauristin]], [[Paul Keerdo]], [[Johannes Vares]], [[Karl Säre]], [[Neeme Ruus]], [[Nadežda Tihhanova]] jt [[Balti jaam]]as 14. augustil 1940]]

3. augustil 1940 tõstis uus võim meelitusena 25–30% võrra tööliste ja teenistujate palku. 

[[5. august]]il viidi Eesti üle [[Moskva aeg|Moskva kellaajale]].

'''[[6. august]]il 1940 otsustati [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] VII istungjärgul kuulutada [[Eesti NSV]] vastuvõetuks [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]u.''' Sellega oli Nõukogude Liidu poolt aegsasti plaanitud, kuid 17. juunil sõjalise sissetungiga otseselt alanud Eesti okupeerimise protsess järgnenud poliitilise mänguga näiliselt (&quot;rahva enese tahtena&quot;) kinnitatud.

== Okupeerimise esimesi tagajärgi ja järgnenud sündmusi ==
*Juba juulis 1940 algasid vargsi uue võimu esimesed repressioonid alates olulisemate riigiasutuste ja institutsioonide juhtide ametist vabastamisest ja asumisele saatmisest ning juba suvel hakati koostama plaane ettevõtete natsionaliseerimiseks. Tegevus jätkus hoogsamalt pärast okupeerimise protsessi lõpetamist.--&gt;
*17. augustil 1940 andis Nõukogude Liidu kaitse rahvakomissar direktiivi Eesti, Läti ja Leedu sõjavägede reorganiseerimiseks Punaarmee koosseisus olevateks territoriaal-laskurkorpusteks. 29. augustil 1940 võttiski Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastu omapoolse vastava otsuse ja [[Eesti sõjavägi]] kujundati paari nädalaga Punaarmee 22. Eesti Territoriaalseks Laskurkorpuseks. Ühtlasi vallandati teenistusest sadu sõjaväelasi.
&lt;!--*[[20. august]]il kehtestas siseminister määruse, et välismaalastel on keelatud lahkuda riigi piiridest ilma väljasõiduloata ja väljasõiduload andis NSV Liidu Täisvolilise Esinduse Konsulaarosakond&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/21/13 1078. Siseministri määrus.], Riigi Teataja, nr. 106, 21 august 1940&lt;/ref&gt;.
*[[25. august]]il võttis Riigivolikogu vastu [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|Eesti NSV Konstitutsiooni]]. [[II Riigivolikogu|Riigivolikogu]] nimetati ümber Eesti NSV Ajutiseks Ülemnõukoguks ning hiljem [[7. aprill]]ist [[1941]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu]]ks. Uuteks kõrgemateks riigivõimuorganiteks said [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] ja [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]].
*1. oktoobril 1940 tõsteti tööstuskaupade hindu 50% ja toiduainete hindu 25%. Sellega nulliti augustis kehtestatud palgatõusu mõju. Peagi järgnesid uued hinnatõusud ja kokkuvõttes elatustase langes oluliselt ka võrrelduna augusti palgatõusu eelse seisuga. Olulist majanduslikku ja ühiskondlikku muutust, mille põhjus oli tõenäoliselt ka majanduse ebapädev juhtimine, ajalehtedes ei kajastatud. 
*1940. aasta sügisest 1941. aasta suveni teostati petlik (nukuvalitsus oli algul lubanud, et kelleltki maad ära ei võeta) &quot;sotsialistlik [[maareform]]&quot;. Maaomanikelt võõrandati kompensatsioonita kogu maa, mis ületas 20–30 [[hektar]]it. Maareformiga sai Eestis kahju 20% talunikest. Võõrandatud maad jagati maata sulastele ja [[pops]]idele. Eestis oli uusmaasaajaid koos juurdelõikeid saanud väikemajapidamistega üle 40 000. Laiali jagatud põllutükid (u 12 hektarit) olid pere ülalpidamiseks ebapiisavad. Maareform oli poliitiline manööver, nõrgestamaks suurtalunikke ilma uusi mõistlikult majandatavaid talusid loomata ning valmistumaks hilisemaks kollektiviseerimiseks.
*[[14. juuni]]l 1941 toimus Eestis [[juuniküüditamine]], mille käigus viidi ära umbes 10 000 inimest, kellest üle 3000 arreteeriti, ning ülejäänud saadeti asumisele. Kuigi paljud ettenägelikumad hakkasid Nõukogude repressioonide kartuses end varjama juba varsti pärast Eesti okupeerimist, muutus küüditamise järel varjumine ja kogunemine metsades massiliseks, kujundades spontaanselt [[Metsavennad|metsavendade]] liikumise. 
*[[22. juuni]]l 1941 algas [[Nõukogude-Saksa sõda]].--&gt;

== Vaata ka ==
* [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]]
* [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]
* [[Juunikommunistid]]
* [[NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal]]

== Viited ==
{{viited}}
{{Pooleli|kuu=märts|aasta=2020}}

== Välislingid ==
*[https://www.youtube.com/watch?v=TgW-wVFhpBg Youtube.com: Esimene punane aasta 1940-1941]
*[https://www.youtube.com/watch?v=xf6tzu2IO5k Youtube.com: Konstantin Pätsi viimane avalik kõne 21. juunil 1940]
*[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_iseseisvuse_h%C3%A4ving_1939%E2%80%931940 Eesti Entsüklopeedia: Eesti iseseisvuse häving 1939–1940]
*[https://forte.delfi.ee/news/militaaria/seda-koike-lugesid-britid-oma-ajalehtedest-eesti-okupeerimise-kohta-1940-aasta-juunis-juulis?id=66302808 Delfi Forte: Seda kõike lugesid britid oma ajalehtedest Eesti okupeerimise kohta 1940. aasta juunis-juulis]
*[https://forte.delfi.ee/news/ev100nadalat/katkend-raamatust-tallinn-teises-maailmasojas-okupatsioonivagede-saabumine-17-juunil-1940?id=80102550 Delfi Forte: Tallinn Teises maailmasõjas. Okupatsioonivägede saabumine 17. juunil 1940. Katkend raamatust.]
*[https://www.eesti.ca/miks-alistuti-1940-aastal-moskva-diktaadile/article32073 Eesti.ca: Miks alistuti 1940 aastal Moskva diktaadile]
*[http://www.kultuur.elu.ee/ke528_riigireeturid.htm Kultuur ja Elu: Eesti Vabariigi tõelised riigireeturid]

[[Kategooria:1940. aasta Eestis]]
[[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)‎]]
[[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused]]</text>
      <sha1>ieppieezhhrxxjw1rjrb8m21a6cajvc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nītaure vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>554404</id>
    <revision>
      <id>7142784</id>
      <parentid>6955250</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T03:53:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142784</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5168" sha1="3hpw0qz3on0xfhrs8yydkauut8nlpo5" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Nītaure vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Nītaures pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 175,86
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Nītaure]]
|  asendikaardi_pilt = Nītaures pagasts LocMap.png
}}
[[Pilt:Laukakmens pie ceļa Nītaure - Annas, Nītaures pagasts, Amatas novads, Latvia - panoramio.jpg|pisi|Valla maastik]]

'''Nītaure vald''' ([[läti keel]]es ''Nītaures pagasts'') on vald Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Zaube vald|Zaube]], [[Amata vald|Amata]], [[Skujene vald|Skujene]] ja [[Līgatne vald|Līgatne vallaga]] ning Sigulda piirkonna [[More vald|More]] ja [[Mālpilsi vald|Mālpilsi vallaga]].

Valla pindala on 176 km². 2016. aasta seisuga elas seal 877 inimest.&lt;ref name=&quot;haqtM&quot; /&gt; Valla keskus on [[Nītaure]] külas, vallavanem on Līvija Ķauķīte.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20190620122649/http://www.amatasnovads.lv/nitaures-pagasta-parvalde/ Amatas novads], vaadatud 20.06 2019&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==

Aastal 1936 oli Nītaure valla pindala 112 km² ja seal elas 1405 inimest.&lt;ref name=&quot;ypi7t&quot; /&gt; Aastal 1945 moodustati vallas Nītaure ja Lakši külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949.

Aastal 1951 liideti Nītaure külanõukoguga likvideeritav Lakši külanõukogu, aastal 1963 aga Ķēči külanõukogu. Aastal 1977 liideti sellega osa More külanõukogust, osa Nītaure külanõukogust liideti aga Amata, Zaube ja More külanõukoguga. Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks.&lt;ref name=&quot;NzDw2&quot; /&gt; Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Amata piirkond]]a.

=== Muinsusmälestised ===

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Asari muinaskalmed, [[Nītaure ordulinnus]] ja Nītaure muinaslinnus ehk Vallimägi. Vecsārtēni muinaskalmed ehk Sārta mäed, Mergupji keskaegne kalmistu ehk Kalmemägi või Rootsi mägi ja Annasmuiža muinaskalmed ehk Vaasimägi on regionaalse kaitse all. Kohaliku kaitse all on Ķēči linnamägi. Kultuuriväärtuslikud objektid on veel Näljaoru või Kuradioru linnamägi ja [[Nītaure mõis]]a häärber.&lt;ref name=&quot;LJQc4&quot; /&gt;

== Loodus ==

Vald asub [[Vidzeme kõrgustik]]ul. Kõrgeim tipp on Lazdukalns (252 m). Valla tähtsamad jõed on [[Amata]], [[Līgatne jõgi]], [[Mergupe]] ja  [[Zaube jõgi]]. Looduskaitse all on Birutase tamm, Birutase maja hiidtamm, Pakauši mänd ja Sērbiņi pärn. Lisaks on looduskaitse all veel mitmed nimetud põlispuud.&lt;ref name=&quot;eD5FL&quot; /&gt;

== Asustus ==

2011. aastal elas vallas 787 [[lätlased|lätlast]], 44 [[venelased|venelast]], 15 [[valgevenelased|valgevenelast]], 3 [[ukrainlased|ukrainlast]], 4 [[poolakad|poolakat]] ja 2 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2019-06-20 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Vallas on järgmised külad.

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt;
|-
| [[Jaunzosuļi]] || ''mazciems'' || 40 (2007)
|-
| [[Ķavari]] || ''mazciems''  || 
|-
| [[Ķēči]] || ''mazciems'' || 14 (2007)
|-
| [[Merķeļi]] || ''mazciems'' || 40 (2007)
|-
| [[Niedras]] || ''mazciems'' || 25 (2007)
|-
| '''[[Nītaure]]''' || ''ciems'' || 427 (2025)
|-
| [[Slīpe]] || ''mazciems'' || 18 (2007)
|-
| [[Viļums]] || ''mazciems''  || 12 (2007)
|}
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Nītaures pareizticīgo baznīca - panoramio.jpg|Nītaure õigeusu kirik
Nītaure ordulinnus 4.jpg|Nītaure ordulinnus
Sarkanās armijas brāļu kapi Nītaurē (974 karavīri) WWII, Nītaures pagasts, Amatas novads, Latvia - panoramio (2).jpg|Punaarmee Nītaure vennaskalmistu
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;haqtM&quot;&gt;[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ypi7t&quot;&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NzDw2&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LJQc4&quot;&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts], vaadatud 14.08 2023&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eD5FL&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?id=0&amp;regionaID=0&amp;rajonaID=100010804&amp;veidi=ciems%20Latvij%C4%81&amp;nosaukDala=&amp;nosExact=false&amp;citataDala=false&amp;nosOficial=false&amp;nosNonAccent=false&amp;nosLGIAApproved=false&amp;sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{Cēsise piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Cēsise piirkond]]</text>
      <sha1>3hpw0qz3on0xfhrs8yydkauut8nlpo5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Osula segakoor</title>
    <ns>0</ns>
    <id>556010</id>
    <revision>
      <id>7143022</id>
      <parentid>5369696</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T11:23:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7143022</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="596" sha1="o6gj55abtc7fho5zc1mmb792s2pc8a7" xml:space="preserve">'''Osula segakoor''' on [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] [[Osula]] külas [[segakoor]]. Koori juhendab [[Tõnu Vaask]].&lt;ref name=&quot;osula.ee&quot;&gt;https://www.osula.ee/vaba-aeg/tantsu-ja-lauluringid/ (vaadatud 27.06.2019)&lt;/ref&gt;

Koor asutati [[1968]].&lt;ref name=&quot;voruvald.kovtp.ee&quot;&gt;http://voruvald.kovtp.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/qOcMAkSePT5X/content/moodunud-nadal-voru-vall-2{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (vaadatud 27.06.2019)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}
		
[[Kategooria:Eesti segakoorid]]
[[Kategooria:Võru vald]]</text>
      <sha1>o6gj55abtc7fho5zc1mmb792s2pc8a7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ojaküla tuulepark</title>
    <ns>0</ns>
    <id>559072</id>
    <revision>
      <id>7142822</id>
      <parentid>6135607</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T05:11:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142822</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1847" sha1="cgawszk1wfck1vkzpz75wbrzmr52mpp" xml:space="preserve">{{koord|NS=59.485123|EW=26.503088|tüüp=maamärk|kaart=Eesti}}
'''Ojaküla tuulepark''' on [[tuulepark]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] [[Kunda]] linna piiril. Tuulepark valmis [[2013]]. aastal. Tuulepargi hõlmatava maa-ala suurus on 80 hektarit.&lt;ref name=&quot;4energia&quot;&gt;[https://www.4energia.ee/projektid/ojakula-tuulepark OJAKÜLA TUULEPARK]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (Vaadatud 14.07.2019)&lt;/ref&gt;

Tuulepargis on kolm Enercon E-82 [[elektrituulik]]ut võimsusega 2,3 MW, mis kuuluvad [[Nelja Energia]]le. Tuulepargi koguvõimsus on 6,9 MW.&lt;ref name=&quot;tuuleenergia&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.tuuleenergia.ee/about/statistika/olemasolev/ |pealkiri=Olemasolev tuuleenergia Eestis |vaadatud=2019-07-14 |arhiivimisaeg=2019-07-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190703142820/http://www.tuuleenergia.ee/about/statistika/olemasolev/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Elektrituulikute tootja on Saksamaa ettevõte [[Enercon GmbH]]. 914 tonni kaaluva tuuliku masti kõrgus on 98 meetrit, rootori läbimõõt 82 meetrit ning kavandatud eluiga 20 aastat.&lt;ref name=&quot;4energia&quot;/&gt;

Ojaküla tuulepargi rajamine maksis ligi 10 miljonit eurot.&lt;ref name=&quot;&quot;&gt;[https://www.4energia.ee/ojakula-tuulepark-valmis-ilma-taastuvenergia-toetuseta OJAKÜLA TUULEPARK VALMIS ILMA TAASTUVENERGIA TOETUSETA]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, 4energia.ee, 14.05.2014 (Vaadatud 14.07.2019)&lt;/ref&gt;

'''Ojaküla tuulepargi aastatoodang'''&lt;ref name=&quot;4energia&quot;/&gt;
{{Graph:Chart
| width = 300
| height = 200
| xAxisTitle = 
| yAxisTitle = MWh
| type = rect
|colors=blue
| x = 2013,2014,2015,2016,2017
| y = 11152,14674,17962,15252,16347
}}

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti tuuleelektrijaamad]]
[[Kategooria:Viru-Nigula vald]]</text>
      <sha1>cgawszk1wfck1vkzpz75wbrzmr52mpp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arkosoolium</title>
    <ns>0</ns>
    <id>560210</id>
    <revision>
      <id>7142622</id>
      <parentid>6738240</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:44:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Deltaspace42</username>
        <id>226980</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>([[c:GR|GR]]) [[c:COM:FR|File renamed]]: [[File:Sepulcro del obispo Egas Fafez de Lanhoso, Coimbra.jpg]] → [[File:Sepulcro del obispo Pedro Martins, Catedral Vieja de Coímbra.jpg]] [[c:COM:FR#FR3|Criterion 3]] (obvious error) · Error en la identificación</comment>
      <origin>7142622</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3299" sha1="95pxycb0v8ym36vd7hx2qi7r50bm4o4" xml:space="preserve">[[File:Arcosolium.jpg|thumb|Väga rikkaliku kujundusega ''cubiculum'' 4. sajandist. Arkosoolium selle otsaseinas on kaunistatud Rooma maajumalanna Telluse kujutisega ja paabulinnud kannavad kristluses igavese elu sümboli tähendust]]
'''Arkosoolium''' ([[ladina keel]]es ''arcosolium'' sõnadest ''arcus'' 'kaar' ja ''solium'' 'iste', 'troon', [[Hilisantiikaeg|hilisantiigi]] tekstides kasutatud ka sarga tähenduses) on niššhaud, kujult kaarekujulise [[sillus]]ega seina[[nišš]], mille põhja paigutatakse [[sarkofaag]]&lt;ref&gt;https://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=arkosoolium&amp;F=M&amp;C06=et&lt;/ref&gt;. Päritolult juba eelkristlik hilisantiikse seinahaua tüüp&lt;ref&gt;http://www.rdklabor.de/wiki/Arkosol&lt;/ref&gt;. Tuntuimad eksemplarid paiknevad varakristlikes [[katakombid]]es ja hauakambrites (''cubiculum''), aga ka [[Bütsants]]i ja [[Venemaa]] keskaegsete kirikute seintes&lt;ref&gt;http://www.newadvent.org/cathen/01699a.htm&lt;/ref&gt;.

Arkosooliume kaunistati sageli [[Seinamaal|maalingutega]] ja sealt pärineb enamik [[varakristlik kunst|varakristliku maalikunsti]] näiteid. Bütsantsi ja Venemaa keskaegses arhitektuuris kohtab arkosooliume eelkõige [[kloostrikirik]]utes, kuhu on maetud kloostrite rajajad, väljapaistvad vaimulikud, mõnikord ka valitsejad.

== Hilisem kasutus ==
Arkosooliumi motiivi (sark nišis, mille kohal on kaar) leiab ka renessansiajal, tüüpiliselt näiteks kirikusse maetud väljapaistvate isikute hauatähiste kujunduses. Eestis asuvatest objektidest meenutab seda kujundust [[Hans Pawelsi kenotaaf]] [[Oleviste kirik]]u välisseinal (&quot;hauanišš&quot; alumises kolmandikus).

== Näiteid ==
&lt;gallery&gt;
File:0501 - Siracusa - Mosaici ingresso catacombe di S Giovanni Evangelista - Foto Giovanni Dall&amp;#039;Orto, 21-May-2008.jpg|[[Mosaiik|Mosaiigiga]] kaunistatud [[talakaar]]ne arkosoolium 4. sajandist, kristlikud katakombid [[Sürakuusa]]s (316.–360. aasta)
File:Arcosolium (catacombe di Domitilla ).jpg|Kahe hauaga arkosoolium [[Domitilla katakombid]]es
File:Arcosolium (4676071752).jpg|Mitme hauaga, maalinguteta arkosoolium katakombides [[Milos]]e saarel, kasutusel 1.–6. sajandil
File:Стародавнє місто Херсонес-Таврійський, храм з аркосоліями.jpg|Kristliku kiriku varemed arkosooliumidega, umbes 10. sajand, hävinud 13.-14. sajandil. [[Hersonesos]] ([[Sevastopol]])
File:Agia Paraskevi 11.JPG|Bütsantsi-aegne freskoga kaunistatud arkosoolium [[Agia Paraskevi kirik]]us [[Kreeta]]l
File:Sarlat - Friedhof 2.jpg|Niššhaud keskaegsel kalmistul [[Sarlat-la-Canéda]]s [[Dordogne]]'is
File:Sepulcro del obispo Pedro Martins, Catedral Vieja de Coímbra.jpg|[[Santiago de Compostela]] piiskopi Lanhoso haud [[Coimbra]] [[Sé Velha]] kirikus
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[katakombid]]
* [[nekropol]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.newadvent.org/cathen/01699a.htm ''Arcosolium'' katoliku veebientsüklopeedias (inglise keeles)]
* [http://www.rdklabor.de/wiki/Arkosol Arkosoolium portaalis Reallexikon zur Deutschen Kunstgeschichte (saksa keeles)]
* [http://www.pravenc.ru/text/76082.html Аркосолий. Православная Энциклопедия (vene keeles)]

{{commonskat|}}
[[Kategooria:Antiik]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]
[[Kategooria:Ehitised]]
[[Kategooria:Matmiskombed]]</text>
      <sha1>95pxycb0v8ym36vd7hx2qi7r50bm4o4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142721</id>
      <parentid>7142622</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T21:14:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Näiteid */</comment>
      <origin>7142721</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3296" sha1="4v3xptzkalpv227o19a9o96jozkwo1t" xml:space="preserve">[[File:Arcosolium.jpg|thumb|Väga rikkaliku kujundusega ''cubiculum'' 4. sajandist. Arkosoolium selle otsaseinas on kaunistatud Rooma maajumalanna Telluse kujutisega ja paabulinnud kannavad kristluses igavese elu sümboli tähendust]]
'''Arkosoolium''' ([[ladina keel]]es ''arcosolium'' sõnadest ''arcus'' 'kaar' ja ''solium'' 'iste', 'troon', [[Hilisantiikaeg|hilisantiigi]] tekstides kasutatud ka sarga tähenduses) on niššhaud, kujult kaarekujulise [[sillus]]ega seina[[nišš]], mille põhja paigutatakse [[sarkofaag]]&lt;ref&gt;https://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=arkosoolium&amp;F=M&amp;C06=et&lt;/ref&gt;. Päritolult juba eelkristlik hilisantiikse seinahaua tüüp&lt;ref&gt;http://www.rdklabor.de/wiki/Arkosol&lt;/ref&gt;. Tuntuimad eksemplarid paiknevad varakristlikes [[katakombid]]es ja hauakambrites (''cubiculum''), aga ka [[Bütsants]]i ja [[Venemaa]] keskaegsete kirikute seintes&lt;ref&gt;http://www.newadvent.org/cathen/01699a.htm&lt;/ref&gt;.

Arkosooliume kaunistati sageli [[Seinamaal|maalingutega]] ja sealt pärineb enamik [[varakristlik kunst|varakristliku maalikunsti]] näiteid. Bütsantsi ja Venemaa keskaegses arhitektuuris kohtab arkosooliume eelkõige [[kloostrikirik]]utes, kuhu on maetud kloostrite rajajad, väljapaistvad vaimulikud, mõnikord ka valitsejad.

== Hilisem kasutus ==
Arkosooliumi motiivi (sark nišis, mille kohal on kaar) leiab ka renessansiajal, tüüpiliselt näiteks kirikusse maetud väljapaistvate isikute hauatähiste kujunduses. Eestis asuvatest objektidest meenutab seda kujundust [[Hans Pawelsi kenotaaf]] [[Oleviste kirik]]u välisseinal (&quot;hauanišš&quot; alumises kolmandikus).

== Näiteid ==
&lt;gallery&gt;
File:0501 - Siracusa - Mosaici ingresso catacombe di S Giovanni Evangelista - Foto Giovanni Dall&amp;#039;Orto, 21-May-2008.jpg|[[Mosaiik|Mosaiigiga]] kaunistatud [[talakaar]]ne arkosoolium 4. sajandist, kristlikud katakombid [[Sürakuusa]]s (316.–360. aasta)
File:Arcosolium (catacombe di Domitilla ).jpg|Kahe hauaga arkosoolium [[Domitilla katakombid]]es
File:Arcosolium (4676071752).jpg|Mitme hauaga, maalinguteta arkosoolium katakombides [[Milos]]e saarel, kasutusel 1.–6. sajandil
File:Стародавнє місто Херсонес-Таврійський, храм з аркосоліями.jpg|Kristliku kiriku varemed arkosooliumidega, umbes 10. sajand, hävinud 13.-14. sajandil. [[Hersonesos]] ([[Sevastopol]])
File:Agia Paraskevi 11.JPG|Bütsantsi-aegne freskoga kaunistatud arkosoolium [[Agia Paraskevi kirik]]us [[Kreeta]]l
File:Sarlat - Friedhof 2.jpg|Niššhaud keskaegsel kalmistul [[Sarlat-la-Canéda]]s [[Dordogne]]'is
File:Sepulcro del obispo Pedro Martins, Catedral Vieja de Coímbra.jpg|[[Santiago de Compostela]] piiskopi Martinsi haud [[Coimbra]] vanas katedraalis
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[katakombid]]
* [[nekropol]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.newadvent.org/cathen/01699a.htm ''Arcosolium'' katoliku veebientsüklopeedias (inglise keeles)]
* [http://www.rdklabor.de/wiki/Arkosol Arkosoolium portaalis Reallexikon zur Deutschen Kunstgeschichte (saksa keeles)]
* [http://www.pravenc.ru/text/76082.html Аркосолий. Православная Энциклопедия (vene keeles)]

{{commonskat|}}
[[Kategooria:Antiik]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]
[[Kategooria:Ehitised]]
[[Kategooria:Matmiskombed]]</text>
      <sha1>4v3xptzkalpv227o19a9o96jozkwo1t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Yury Pellya</title>
    <ns>0</ns>
    <id>562739</id>
    <revision>
      <id>7142584</id>
      <parentid>6908329</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T16:55:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Doshirakro</username>
        <id>228302</id>
      </contributor>
      <origin>7142584</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11228" sha1="5aqe34x1kbku97f5325jmmivpz81i48" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2022}}
{{Sportlane
|sünniaeg = 3. juuli 1994|pilt = |riik = Soome|nimi = Yury Pellya |pildisuurus = 180 px|sünnikoht = [[Miinala (Salmi)|Miinala]], [[Pitkäranta rajoon]], [[Karjala Vabariik]], [[Venemaa]]|spordiala = [[jõutõstmine]]
|medalid =
{{MedalVõistlus|Maailmameistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Euroopa meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Põhjamaade meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(juunioride klassis)}}
{{Kuldmedal|2014|mehed kuni 105 kg}}
}}
'''Yury Pellya''' ([[vene keel]]es Юрий Пелля ''Juri Pellja''; sündinud [[3. juuli]]l [[1994]] [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]] [[Venemaa]]l) on [[venelased|vene]] päritolu [[Soome]] endine [[Jõutõstmine|jõutõstja]], kes on tulnud noorteklassis [[Euroopa meister|Euroopa meistriks]] ja [[Maailmameister|maailmameistriks]] ning juunioride [[Põhjamaad]]e meistriks.

Ta kolis 2006. aastal koos [[Vanemad|vanematega]] [[Karjala Vabariik|Karjala]] maakohast Soome. 2011. aastal sai ta Soome [[kodanik]]uks (Soomes on [[topeltkodakondsus]] lubatud). Pärast tippspordist loobumist ja abiellumist sai temast 2016. aastal [[juutuuber]].

==Elukäik==
Tema vaarvanemad olid Põhja-Soomes elanud [[soomlased]], kes 1930. aastate alguses asusid ümber [[Nõukogude Liit]]u – [[Karjala ANSV]] maapiirkonda, heas usus, et elu seal saab olema kergem. Nende kolmanda põlve järglased juba [[Venestamine|venestusid]]. Yury vanemad töötasid [[sovhoos]]is, mille osakond asus [[Miinala (Salmi)|Miinalas]]. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist oli 1990. aastatel [[Karjala]]s leida tööd maapiirkonnas juba raske. 2000. aastal hakkas Yury isa Soomes tööl käima. 2006. aastal otsustasid Yury vanemad, et võimaluse korral on otstarbekam perega Soome kolida. Esitati vastav taotlus. See rahuldati, sest lisaks soome juurtele oli Yury isal tekkinud [[Ida-Soome lään]]is [[Kitee]] väikelinnas püsiv töökoht.

12-aastane Yury, kes Karjalas oli [[Salmi]] üldhariduskoolis lõpetanud viis klassi, jätkas õpinguid 2006. aastal Kitees [[Arppe Kool]]i viiendas klassis. Kuna Yury [[soome keel]]t ei osanud, võimaldati talle vene keele [[tõlk]], kes aitas tal tundides kuuldu lahti seletada. Pärast 9. klassi lõpetamist õppis ta kolm aastat [[kutsekool]]is (2011–2014) [[ehitaja]]ks ja seejärel teenis pool aastat [[Soome kaitsevägi|Soome kaitseväes]]. Alates 2014. aastast töötab ta [[Rudus Oy]] Kitee betoonitoodete tehases [[betoneerija]]na.

==Jõutõstmine==
Kui Yury 12-aastaselt Soome elama asus, otsis ta [[spordiala]], millega tegelema hakata. Tema esialgne soov oli õppida [[Võitluskunstid|võitluskunste]], kuid ta jättis selle valiku tegemata, sest arvas, et soome keelt oskamata poleks ta aru saanud [[treener]]ite juhendamisest. Ta oli 12 aasta vanuse kohta turske poiss, kaalus 97&amp;nbsp;kg. Sellepärast valiski ta lihtsama lahenduse: läks jõusaali ja hakkas iseseisvalt treenima. Üksi ja ilma treenerita treenis ta 1,5 aastat. Alles siis sai ta teada, et samas [[Kitee|linnas]] on olemas jõutõstehuviliste treeningusaal (klubi juriidiline nimi [[Pajarin Puntti Ry]], [[lühend]] PaPu). Klubis, kus tuntumaks tegijaks oli 1980. aastate [[maailmameister]] [[Hannu Malinen]], hakkas Yury regulaarselt treenimas käima. Kolme kuu möödudes oli talle nõu andmas juba soomlasest treener.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;

Pellya koostöö treener Timo Seppäneniga oli tulemusrikas: aasta pärast näitas Pellya treeningutel tulemusi, millega tuldi Soome meistrivõistlustel noorteklassis kolme parema hulka (Soome noorjõutõstjad olid tollal heal tasemel – MM-i noorteklassis meeskondlikus arvestuses tuli Soome 2010. aastal kaheksandaks ja 2011. aastal kuuendaks ning [[Teemu Leppänen]] võitis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg mõlemal aastal MM-i medali). Pellya astus oma klubi kaudu [[Soome Jõutõsteliit|Soome Jõutõsteliidu]] liikmeks. Kuid kuna Soome kodakondsust tal siis veel ei olnud (seda sai taotleda pärast viis aastat Soomes elamist), siis tuli tal veel aasta aega oodata, enne kui tal lubati esineda Soome meistrivõistlustel.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt; 
[[Pilt: Squat.png|pisi|130px|vasakul|&lt;small&gt;Yury Pellya edukaim tõsteviis oli kükk, milles jäi tema parimaks tulemuseks 300 kg (2011)&lt;/small&gt;]]

===Võistlemas Soome meistrivõistlustel===
17-aastase Yury Pellya debüüt 2011. aasta veebruaris [[Pietarsaari]]s Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel lamades surumises tõi talle kuni 17-aastaste noorte seas hõbemedali kaalukategoorias kuni 105&amp;nbsp;kg tulemusega 165,0&amp;nbsp;kg. Meistritiitlist jäi teda lahutama vaid 0,5 kilo. Kuu aega hiljem [[Pornainen]]is Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel jõutõstmises, kus Pellyast aasta vanem MM-i medalimees Teemu Leppänen sai kulla juunioride klassis, tuli Pellya kuni 17-aastaste seas noortemeistriks, saades kolmevõistluse kogusummas 690,0&amp;nbsp;kg. Ta kükkis 260,0, surus lamades 160,0 ja tõmbas 280,0&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt; Pellya saavutustest kirjutati nii Soome [[Põhja-Karjala maakond]]likus kui ka Venemaal [[Karjala Vabariik|Karjala vabariiklikus]] [[meedia]]s.

Juulis võisteldes kodulinnas Kitees, sai Pellya lamades surumises isiklikuks tippmargiks 170,0&amp;nbsp;kg, oktoobris võistlustel [[Sotkamo]]s viis ta enda küki rekordi 295,0&amp;nbsp;kg-ni ja kolmevõistluse kogusumma rekordi 720,0&amp;nbsp;kg-ni. 2011. aasta detsembris võistlustel [[Joensuu]]s püstitas ta kolm Soome kuni 17-aastaste rekordit jõutõstmises kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg: kükk 300&amp;nbsp;kg, lamades surumine 180,0&amp;nbsp;kg ja kolmevõistluse kogusumma 750&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt;

2012. aastal tuli Pellya Soome noortemeistriks lamades surumises (eraldi alana), kolmevõistluse kogusummas sai hõbemedali. 2013. aastal tuli ta Joensuus Soome juunioride meistriks lamades surumises (eraldi alana) ja 2014. aastal sai juunioride meistrivõistlustel hõbemedali kolmevõistluse kogusummas.

===Rahvusvahelised tiitlivõistlused (MM ja EM)===
Pärast 2012. aastal toimunud Soome meistrivõistlusi, kus Pellya sai noorteklassis kaks medalit, kutsuti ta Soome koondisse. Sama aasta juunis [[Taani]]s [[Herning]]is peetud [[EPF]]-i noorte ja juunioride [[Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg kolmevõistluse kogusummaga 752,5&amp;nbsp;kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Tšehhi]] sportlast edestas ta rohkem kui 100 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta väikesed kuldmedalid kükis (290,0&amp;nbsp;kg), lamades surumises (182,5&amp;nbsp;kg) ja jõutõmbes (280,0&amp;nbsp;kg). Meeskondlikult oli Soome koondis Venemaa ja [[Poola]] järel kolmas.&lt;ref name=&quot;htm1&quot;/&gt;

Kolm kuud pärast Euroopa noortemeistriks tulemist 2012. aasta septembri algul, Poolas [[Szczyrk]]is toimunud [[IPF]]-i noorte ja juunioride [[Maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg kolmevõistluse kogusummaga 737,5&amp;nbsp;kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Ameerika Ühendriigid|ameerika]] jõutõstjat edestas ta enam kui 20 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta kolm väikest medalit: kuldmedali kükis (290,0&amp;nbsp;kg), hõbemedali jõutõmbes (265,0&amp;nbsp;kg) ja pronksi lamades surumises (182,5&amp;nbsp;kg). Meeskondlikult oli Soome kuues (Venemaa oli esimene).&lt;ref name=&quot;htm2&quot;/&gt;

2015. aasta veebruaris tuli Pellya [[Põhjamaad]]e meistriks [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]] juunioride klassis kolmevõistluse kogusummaga 647,5&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;npf&quot;/&gt;

===Tippspordist lahkumine===
Pärast 2015. aastat Pellya võistlusspordiga tegelenud ei ole. 2018. aasta juuni seisuga on tema nimel neli [[Ida-Soome lään]]i juunioride rekordit kaalukategoorias 105&amp;nbsp;kg: (2 [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]] ja 2 varustusega jõutõstmises). Klassikalises jõutõstmises: kükis 237,5&amp;nbsp;kg ja jõutõmbes 280,0&amp;nbsp;kg (mõlemad püstitatud [[Salo]]s 2014. aasta märtsis) ning varustusega jõutõstmises: kükis 300,0&amp;nbsp;kg (püstitatud 2011. aasta detsembris [[Joensuu]]s) ja jõutõmbes 280,0&amp;nbsp;kg (2012. aasta juunis Taanis [[Herning]]is)&lt;ref name=&quot;suo1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;suo2&quot;/&gt;.

==Juutuuber==
[[Fail:YouTube Silver Play Button 2.svg|100px|pisi|&lt;small&gt;YouTube'i hõbenupp, [[YouTube]]'i tunnustus juutuuberitele, kelle kanali jälgijate arv on ületanud saja tuhande&lt;/small&gt;]]
2016. aasta oktoobris hakkas Yury Pellya [[YouTube]]'i enda tehtud videoid üles laadima. Need olid [[Vene keel|venekeelsed]] Soome elu kajastavad videod. 2016. aasta novembris avaldas Pellya video oma korterist [[sotsiaalmaja]]s. Toona oli kanalil 5000 jälgijat. Video kogus kohe suure arvu vaatamisi ja seda hakati arvukalt jagama. 2017. aasta juuli seisuga oli videot vaadatud 1,7 miljonit ja 2018. aasta juuli seisuga 3,1 miljonit korda. 
2019. aasta juuli seisuga oli tema videokanalil YuraPaPu 260 000 jälgijat.

Juutuuberina tegutseb Pellya tööst vabal ajal, tavaliselt koos [[abikaasa]]ga, kes teeb sel juhul operaatoritöö. Pellya põhitöö, millega ta perele elatist teenib, on [[betoneerija]] amet betoonitoodete tehases.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ptz&quot;&gt;[https://ptzgovorit.ru/content/sam-sebe-chempion Сам себе чемпион]. ptzgovorit.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;liv&quot;&gt;[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya isiklikud rekordid ja võistlustulemused]. livescoresheet.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm1&quot;&gt;[https://www.europowerlifting.org/fileadmin/data/results/Events_2012/European_Juniors/detailed_scoresheet_sjm_01.htm IPF European Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships 2012]. htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190718114144/http://www.powerlifting-ipf.com/fileadmin/ipf/data/results/2012/World_Sub-Junior_Junior_Powerlifting/Men/scoresheet_m.htm World Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships 2012]. htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;npf&quot;&gt;[https://npfpower.files.wordpress.com/2014/12/nordic-sub-junior_junior2015.pdf Sub-Juniors &amp; Juniors Nordic Championships 2015]. npfpower.files.wordpress.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003447/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset-klassinen Ennätykset (klassinen)]. suomenvoimanostoliitto.fi&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003449/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset Ennätykset]. suomenvoimanostoliitto.fi&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*Лютько, Т.(2011) Сам себе чемпион. PTZ-GOVORIT. [https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya isiklikud rekordid ja võistlustulemused] livescoresheet.com (&lt;small&gt;inglise keeles&lt;/small&gt;)
*[https://www.youtube.com/watch?v=ffseEYjTskQ 17-aastane Yury Pellya kükib 2011. aastal 300-kilose kangiga] youtube.com, 3. detsember 2011
*[https://www.youtube.com/channel/UC8vT3G8pbuQWMbkhGWafmsQ Yury Pellja videokanal YuraPaPu] youtube.com (&lt;small&gt;vene keeles&lt;/small&gt;)

{{JÄRJESTA:Pellya, Yury}}
[[Kategooria:Soome jõutõstjad]]
[[Kategooria:Youtube'i-kuulsused]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>5aqe34x1kbku97f5325jmmivpz81i48</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142585</id>
      <parentid>7142584</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T16:56:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Doshirakro</username>
        <id>228302</id>
      </contributor>
      <origin>7142585</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11229" sha1="q3ihblj0v5fgjrms3f2by9um4ug8ggu" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2022}}
{{Sportlane
|sünniaeg = 3. juuli 1994|pilt = |riik = Soome|nimi = Yury Pellya |pildisuurus = 180 px|sünnikoht = [[Miinala (Salmi)|Miinala]], [[Pitkäranta rajoon]], [[Karjala Vabariik]], [[Venemaa]]|spordiala = [[jõutõstmine]]
|medalid =
{{MedalVõistlus|Maailmameistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Euroopa meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Põhjamaade meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(juunioride klassis)}}
{{Kuldmedal|2014|mehed kuni 105 kg}}
}}
'''Yury Pellya''' ([[vene keel]]es Юрий Пелля ''Juri Pellja''; sündinud [[3. juuli]]l [[1994]] [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]] [[Venemaa]]l) on [[venelased|vene]] päritolu [[Soome]] endine [[Jõutõstmine|jõutõstja]], kes on tulnud noorteklassis [[Euroopa meister|Euroopa meistriks]] ja [[Maailmameister|maailmameistriks]] ning juunioride [[Põhjamaad]]e meistriks.

Ta kolis 2006. aastal koos [[Vanemad|vanematega]] [[Karjala Vabariik|Karjala]] maakohast Soome. 2011. aastal sai ta Soome [[kodanik]]uks (Soomes on [[topeltkodakondsus]] lubatud). Pärast tippspordist loobumist ja abiellumist sai temast 2016. aastal [[juutuuber]].

==Elukäik==
Tema vaarvanemad olid Põhja-Soomes elanud [[soomlased]], kes 1930. aastate alguses asusid ümber [[Nõukogude Liit]]u – [[Karjala ANSV]] maapiirkonda, heas usus, et elu seal saab olema kergem. Nende kolmanda põlve järglased juba [[Venestamine|venestusid]]. Yury vanemad töötasid [[sovhoos]]is, mille osakond asus [[Miinala (Salmi)|Miinalas]]. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist oli 1990. aastatel [[Karjala]]s leida tööd maapiirkonnas juba raske. 2000. aastal hakkas Yury isa Soomes tööl käima. 2006. aastal otsustasid Yury vanemad, et võimaluse korral on otstarbekam perega Soome kolida. Esitati vastav taotlus. See rahuldati, sest lisaks soome juurtele oli Yury isal tekkinud [[Ida-Soome lään]]is [[Kitee]] väikelinnas püsiv töökoht.

12-aastane Yury, kes Karjalas oli [[Salmi]] üldhariduskoolis lõpetanud viis klassi, jätkas õpinguid 2006. aastal Kitees [[Arppe Kool]]i viiendas klassis. Kuna Yury [[soome keel]]t ei osanud, võimaldati talle vene keele [[tõlk]], kes aitas tal tundides kuuldu lahti seletada. Pärast 9. klassi lõpetamist õppis ta kolm aastat [[kutsekool]]is (2011–2014) [[ehitaja]]ks ja seejärel teenis pool aastat [[Soome kaitsevägi|Soome kaitseväes]]. Alates 2014. aastast töötab ta [[Rudus Oy]] Kitee betoonitoodete tehases [[betoneerija]]na.

==Jõutõstmine==
Kui Yury 12-aastaselt Soome elama asus, otsis ta [[spordiala]], millega tegelema hakata. Tema esialgne soov oli õppida [[Võitluskunstid|võitluskunste]], kuid ta jättis selle valiku tegemata, sest arvas, et soome keelt oskamata poleks ta aru saanud [[treener]]ite juhendamisest. Ta oli 12 aasta vanuse kohta turske poiss, kaalus 97&amp;nbsp;kg. Sellepärast valiski ta lihtsama lahenduse: läks jõusaali ja hakkas iseseisvalt treenima. Üksi ja ilma treenerita treenis ta 1,5 aastat. Alles siis sai ta teada, et samas [[Kitee|linnas]] on olemas jõutõstehuviliste treeningusaal (klubi juriidiline nimi [[Pajarin Puntti Ry]], [[lühend]] PaPu). Klubis, kus tuntumaks tegijaks oli 1980. aastate [[maailmameister]] [[Hannu Malinen]], hakkas Yury regulaarselt treenimas käima. Kolme kuu möödudes oli talle nõu andmas juba soomlasest treener.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;

Pellya koostöö treener Timo Seppäneniga oli tulemusrikas: aasta pärast näitas Pellya treeningutel tulemusi, millega tuldi Soome meistrivõistlustel noorteklassis kolme parema hulka (Soome noorjõutõstjad olid tollal heal tasemel – MM-i noorteklassis meeskondlikus arvestuses tuli Soome 2010. aastal kaheksandaks ja 2011. aastal kuuendaks ning [[Teemu Leppänen]] võitis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg mõlemal aastal MM-i medali). Pellya astus oma klubi kaudu [[Soome Jõutõsteliit|Soome Jõutõsteliidu]] liikmeks. Kuid kuna Soome kodakondsust tal siis veel ei olnud (seda sai taotleda pärast viis aastat Soomes elamist), siis tuli tal veel aasta aega oodata, enne kui tal lubati esineda Soome meistrivõistlustel.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt; 
[[Pilt: Squat.png|pisi|130px|vasakul|&lt;small&gt;Yury Pellya edukaim tõsteviis oli kükk, milles jäi tema parimaks tulemuseks 300 kg (2011)&lt;/small&gt;]]

===Võistlemas Soome meistrivõistlustel===
17-aastase Yury Pellya debüüt 2011. aasta veebruaris [[Pietarsaari]]s Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel lamades surumises tõi talle kuni 17-aastaste noorte seas hõbemedali kaalukategoorias kuni 105&amp;nbsp;kg tulemusega 165,0&amp;nbsp;kg. Meistritiitlist jäi teda lahutama vaid 0,5 kilo. Kuu aega hiljem [[Pornainen]]is Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel jõutõstmises, kus Pellyast aasta vanem MM-i medalimees Teemu Leppänen sai kulla juunioride klassis, tuli Pellya kuni 17-aastaste seas noortemeistriks, saades kolmevõistluse kogusummas 690,0&amp;nbsp;kg. Ta kükkis 260,0, surus lamades 160,0 ja tõmbas 280,0&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt; Pellya saavutustest kirjutati nii Soome [[Põhja-Karjala maakond]]likus kui ka Venemaal [[Karjala Vabariik|Karjala vabariiklikus]] [[meedia]]s.

Juulis võisteldes kodulinnas Kitees, sai Pellya lamades surumises isiklikuks tippmargiks 170,0&amp;nbsp;kg, oktoobris võistlustel [[Sotkamo]]s viis ta enda küki rekordi 295,0&amp;nbsp;kg-ni ja kolmevõistluse kogusumma rekordi 720,0&amp;nbsp;kg-ni. 2011. aasta detsembris võistlustel [[Joensuu]]s püstitas ta kolm Soome kuni 17-aastaste rekordit jõutõstmises kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg: kükk 300&amp;nbsp;kg, lamades surumine 180,0&amp;nbsp;kg ja kolmevõistluse kogusumma 750&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt;

2012. aastal tuli Pellya Soome noortemeistriks lamades surumises (eraldi alana), kolmevõistluse kogusummas sai hõbemedali. 2013. aastal tuli ta Joensuus Soome juunioride meistriks lamades surumises (eraldi alana) ja 2014. aastal sai juunioride meistrivõistlustel hõbemedali kolmevõistluse kogusummas.

===Rahvusvahelised tiitlivõistlused (MM ja EM)===
Pärast 2012. aastal toimunud Soome meistrivõistlusi, kus Pellya sai noorteklassis kaks medalit, kutsuti ta Soome koondisse. Sama aasta juunis [[Taani]]s [[Herning]]is peetud [[EPF]]-i noorte ja juunioride [[Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg kolmevõistluse kogusummaga 752,5&amp;nbsp;kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Tšehhi]] sportlast edestas ta rohkem kui 100 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta väikesed kuldmedalid kükis (290,0&amp;nbsp;kg), lamades surumises (182,5&amp;nbsp;kg) ja jõutõmbes (280,0&amp;nbsp;kg). Meeskondlikult oli Soome koondis Venemaa ja [[Poola]] järel kolmas.&lt;ref name=&quot;htm1&quot;/&gt;

Kolm kuud pärast Euroopa noortemeistriks tulemist 2012. aasta septembri algul, Poolas [[Szczyrk]]is toimunud [[IPF]]-i noorte ja juunioride [[Maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg kolmevõistluse kogusummaga 737,5&amp;nbsp;kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Ameerika Ühendriigid|ameerika]] jõutõstjat edestas ta enam kui 20 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta kolm väikest medalit: kuldmedali kükis (290,0&amp;nbsp;kg), hõbemedali jõutõmbes (265,0&amp;nbsp;kg) ja pronksi lamades surumises (182,5&amp;nbsp;kg). Meeskondlikult oli Soome kuues (Venemaa oli esimene).&lt;ref name=&quot;htm2&quot;/&gt;

2015. aasta veebruaris tuli Pellya [[Põhjamaad]]e meistriks [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]] juunioride klassis kolmevõistluse kogusummaga 647,5&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;npf&quot;/&gt;

===Tippspordist lahkumine===
Pärast 2015. aastat Pellya võistlusspordiga tegelenud ei ole. 2018. aasta juuni seisuga on tema nimel neli [[Ida-Soome lään]]i juunioride rekordit kaalukategoorias 105&amp;nbsp;kg: (2 [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]] ja 2 varustusega jõutõstmises). Klassikalises jõutõstmises: kükis 237,5&amp;nbsp;kg ja jõutõmbes 280,0&amp;nbsp;kg (mõlemad püstitatud [[Salo]]s 2014. aasta märtsis) ning varustusega jõutõstmises: kükis 300,0&amp;nbsp;kg (püstitatud 2011. aasta detsembris [[Joensuu]]s) ja jõutõmbes 280,0&amp;nbsp;kg (2012. aasta juunis Taanis [[Herning]]is)&lt;ref name=&quot;suo1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;suo2&quot;/&gt;.

==Juutuuber==
[[Fail:YouTube Silver Play Button 2.svg|100px|pisi|&lt;small&gt;YouTube'i hõbenupp, [[YouTube]]'i tunnustus juutuuberitele, kelle kanali jälgijate arv on ületanud saja tuhande&lt;/small&gt;]]
2016. aasta oktoobris hakkas Yury Pellya [[YouTube]]'i enda tehtud videoid üles laadima. Need olid [[Vene keel|venekeelsed]] Soome elu kajastavad videod. 2016. aasta novembris avaldas Pellya video oma korterist [[sotsiaalmaja]]s. Toona oli kanalil 5000 jälgijat. Video kogus kohe suure arvu vaatamisi ja seda hakati arvukalt jagama. 2017. aasta juuli seisuga oli videot vaadatud 1,7 miljonit ja 2018. aasta juuli seisuga 3,1 miljonit korda. 
2019. aasta juuli seisuga oli tema videokanalil YuraPaPu 260 000 jälgijat.

Juutuuberina tegutseb Pellya tööst vabal ajal, tavaliselt koos [[abikaasa]]ga, kes teeb sel juhul operaatoritöö. Pellya põhitöö, millega ta perele elatist teenib, on [[betoneerija]] amet betoonitoodete tehases.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ptz&quot;&gt; Лютько, Т.(2011) Сам себе чемпион. PTZ-GOVORIT. [https://ptzgovorit.ru/content/sam-sebe-chempion Сам себе чемпион]. ptzgovorit.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;liv&quot;&gt;[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya isiklikud rekordid ja võistlustulemused]. livescoresheet.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm1&quot;&gt;[https://www.europowerlifting.org/fileadmin/data/results/Events_2012/European_Juniors/detailed_scoresheet_sjm_01.htm IPF European Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships 2012]. htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190718114144/http://www.powerlifting-ipf.com/fileadmin/ipf/data/results/2012/World_Sub-Junior_Junior_Powerlifting/Men/scoresheet_m.htm World Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships 2012]. htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;npf&quot;&gt;[https://npfpower.files.wordpress.com/2014/12/nordic-sub-junior_junior2015.pdf Sub-Juniors &amp; Juniors Nordic Championships 2015]. npfpower.files.wordpress.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003447/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset-klassinen Ennätykset (klassinen)]. suomenvoimanostoliitto.fi&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003449/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset Ennätykset]. suomenvoimanostoliitto.fi&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya isiklikud rekordid ja võistlustulemused] livescoresheet.com (&lt;small&gt;inglise keeles&lt;/small&gt;)
*[https://www.youtube.com/watch?v=ffseEYjTskQ 17-aastane Yury Pellya kükib 2011. aastal 300-kilose kangiga] youtube.com, 3. detsember 2011
*[https://www.youtube.com/channel/UC8vT3G8pbuQWMbkhGWafmsQ Yury Pellja videokanal YuraPaPu] youtube.com (&lt;small&gt;vene keeles&lt;/small&gt;)

{{JÄRJESTA:Pellya, Yury}}
[[Kategooria:Soome jõutõstjad]]
[[Kategooria:Youtube'i-kuulsused]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>q3ihblj0v5fgjrms3f2by9um4ug8ggu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142586</id>
      <parentid>7142585</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T16:57:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Doshirakro</username>
        <id>228302</id>
      </contributor>
      <origin>7142586</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11196" sha1="8k0854qhomehu0zwoynqs264akabm5t" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2022}}
{{Sportlane
|sünniaeg = 3. juuli 1994|pilt = |riik = Soome|nimi = Yury Pellya |pildisuurus = 180 px|sünnikoht = [[Miinala (Salmi)|Miinala]], [[Pitkäranta rajoon]], [[Karjala Vabariik]], [[Venemaa]]|spordiala = [[jõutõstmine]]
|medalid =
{{MedalVõistlus|Maailmameistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Euroopa meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Põhjamaade meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(juunioride klassis)}}
{{Kuldmedal|2014|mehed kuni 105 kg}}
}}
'''Yury Pellya''' ([[vene keel]]es Юрий Пелля ''Juri Pellja''; sündinud [[3. juuli]]l [[1994]] [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]] [[Venemaa]]l) on [[venelased|vene]] päritolu [[Soome]] endine [[Jõutõstmine|jõutõstja]], kes on tulnud noorteklassis [[Euroopa meister|Euroopa meistriks]] ja [[Maailmameister|maailmameistriks]] ning juunioride [[Põhjamaad]]e meistriks.

Ta kolis 2006. aastal koos [[Vanemad|vanematega]] [[Karjala Vabariik|Karjala]] maakohast Soome. 2011. aastal sai ta Soome [[kodanik]]uks (Soomes on [[topeltkodakondsus]] lubatud). Pärast tippspordist loobumist ja abiellumist sai temast 2016. aastal [[juutuuber]].

==Elukäik==
Tema vaarvanemad olid Põhja-Soomes elanud [[soomlased]], kes 1930. aastate alguses asusid ümber [[Nõukogude Liit]]u – [[Karjala ANSV]] maapiirkonda, heas usus, et elu seal saab olema kergem. Nende kolmanda põlve järglased juba [[Venestamine|venestusid]]. Yury vanemad töötasid [[sovhoos]]is, mille osakond asus [[Miinala (Salmi)|Miinalas]]. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist oli 1990. aastatel [[Karjala]]s leida tööd maapiirkonnas juba raske. 2000. aastal hakkas Yury isa Soomes tööl käima. 2006. aastal otsustasid Yury vanemad, et võimaluse korral on otstarbekam perega Soome kolida. Esitati vastav taotlus. See rahuldati, sest lisaks soome juurtele oli Yury isal tekkinud [[Ida-Soome lään]]is [[Kitee]] väikelinnas püsiv töökoht.

12-aastane Yury, kes Karjalas oli [[Salmi]] üldhariduskoolis lõpetanud viis klassi, jätkas õpinguid 2006. aastal Kitees [[Arppe Kool]]i viiendas klassis. Kuna Yury [[soome keel]]t ei osanud, võimaldati talle vene keele [[tõlk]], kes aitas tal tundides kuuldu lahti seletada. Pärast 9. klassi lõpetamist õppis ta kolm aastat [[kutsekool]]is (2011–2014) [[ehitaja]]ks ja seejärel teenis pool aastat [[Soome kaitsevägi|Soome kaitseväes]]. Alates 2014. aastast töötab ta [[Rudus Oy]] Kitee betoonitoodete tehases [[betoneerija]]na.

==Jõutõstmine==
Kui Yury 12-aastaselt Soome elama asus, otsis ta [[spordiala]], millega tegelema hakata. Tema esialgne soov oli õppida [[Võitluskunstid|võitluskunste]], kuid ta jättis selle valiku tegemata, sest arvas, et soome keelt oskamata poleks ta aru saanud [[treener]]ite juhendamisest. Ta oli 12 aasta vanuse kohta turske poiss, kaalus 97&amp;nbsp;kg. Sellepärast valiski ta lihtsama lahenduse: läks jõusaali ja hakkas iseseisvalt treenima. Üksi ja ilma treenerita treenis ta 1,5 aastat. Alles siis sai ta teada, et samas [[Kitee|linnas]] on olemas jõutõstehuviliste treeningusaal (klubi juriidiline nimi [[Pajarin Puntti Ry]], [[lühend]] PaPu). Klubis, kus tuntumaks tegijaks oli 1980. aastate [[maailmameister]] [[Hannu Malinen]], hakkas Yury regulaarselt treenimas käima. Kolme kuu möödudes oli talle nõu andmas juba soomlasest treener.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;

Pellya koostöö treener Timo Seppäneniga oli tulemusrikas: aasta pärast näitas Pellya treeningutel tulemusi, millega tuldi Soome meistrivõistlustel noorteklassis kolme parema hulka (Soome noorjõutõstjad olid tollal heal tasemel – MM-i noorteklassis meeskondlikus arvestuses tuli Soome 2010. aastal kaheksandaks ja 2011. aastal kuuendaks ning [[Teemu Leppänen]] võitis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg mõlemal aastal MM-i medali). Pellya astus oma klubi kaudu [[Soome Jõutõsteliit|Soome Jõutõsteliidu]] liikmeks. Kuid kuna Soome kodakondsust tal siis veel ei olnud (seda sai taotleda pärast viis aastat Soomes elamist), siis tuli tal veel aasta aega oodata, enne kui tal lubati esineda Soome meistrivõistlustel.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt; 
[[Pilt: Squat.png|pisi|130px|vasakul|&lt;small&gt;Yury Pellya edukaim tõsteviis oli kükk, milles jäi tema parimaks tulemuseks 300 kg (2011)&lt;/small&gt;]]

===Võistlemas Soome meistrivõistlustel===
17-aastase Yury Pellya debüüt 2011. aasta veebruaris [[Pietarsaari]]s Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel lamades surumises tõi talle kuni 17-aastaste noorte seas hõbemedali kaalukategoorias kuni 105&amp;nbsp;kg tulemusega 165,0&amp;nbsp;kg. Meistritiitlist jäi teda lahutama vaid 0,5 kilo. Kuu aega hiljem [[Pornainen]]is Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel jõutõstmises, kus Pellyast aasta vanem MM-i medalimees Teemu Leppänen sai kulla juunioride klassis, tuli Pellya kuni 17-aastaste seas noortemeistriks, saades kolmevõistluse kogusummas 690,0&amp;nbsp;kg. Ta kükkis 260,0, surus lamades 160,0 ja tõmbas 280,0&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt; Pellya saavutustest kirjutati nii Soome [[Põhja-Karjala maakond]]likus kui ka Venemaal [[Karjala Vabariik|Karjala vabariiklikus]] [[meedia]]s.

Juulis võisteldes kodulinnas Kitees, sai Pellya lamades surumises isiklikuks tippmargiks 170,0&amp;nbsp;kg, oktoobris võistlustel [[Sotkamo]]s viis ta enda küki rekordi 295,0&amp;nbsp;kg-ni ja kolmevõistluse kogusumma rekordi 720,0&amp;nbsp;kg-ni. 2011. aasta detsembris võistlustel [[Joensuu]]s püstitas ta kolm Soome kuni 17-aastaste rekordit jõutõstmises kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg: kükk 300&amp;nbsp;kg, lamades surumine 180,0&amp;nbsp;kg ja kolmevõistluse kogusumma 750&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt;

2012. aastal tuli Pellya Soome noortemeistriks lamades surumises (eraldi alana), kolmevõistluse kogusummas sai hõbemedali. 2013. aastal tuli ta Joensuus Soome juunioride meistriks lamades surumises (eraldi alana) ja 2014. aastal sai juunioride meistrivõistlustel hõbemedali kolmevõistluse kogusummas.

===Rahvusvahelised tiitlivõistlused (MM ja EM)===
Pärast 2012. aastal toimunud Soome meistrivõistlusi, kus Pellya sai noorteklassis kaks medalit, kutsuti ta Soome koondisse. Sama aasta juunis [[Taani]]s [[Herning]]is peetud [[EPF]]-i noorte ja juunioride [[Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg kolmevõistluse kogusummaga 752,5&amp;nbsp;kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Tšehhi]] sportlast edestas ta rohkem kui 100 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta väikesed kuldmedalid kükis (290,0&amp;nbsp;kg), lamades surumises (182,5&amp;nbsp;kg) ja jõutõmbes (280,0&amp;nbsp;kg). Meeskondlikult oli Soome koondis Venemaa ja [[Poola]] järel kolmas.&lt;ref name=&quot;htm1&quot;/&gt;

Kolm kuud pärast Euroopa noortemeistriks tulemist 2012. aasta septembri algul, Poolas [[Szczyrk]]is toimunud [[IPF]]-i noorte ja juunioride [[Maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg kolmevõistluse kogusummaga 737,5&amp;nbsp;kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Ameerika Ühendriigid|ameerika]] jõutõstjat edestas ta enam kui 20 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta kolm väikest medalit: kuldmedali kükis (290,0&amp;nbsp;kg), hõbemedali jõutõmbes (265,0&amp;nbsp;kg) ja pronksi lamades surumises (182,5&amp;nbsp;kg). Meeskondlikult oli Soome kuues (Venemaa oli esimene).&lt;ref name=&quot;htm2&quot;/&gt;

2015. aasta veebruaris tuli Pellya [[Põhjamaad]]e meistriks [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]] juunioride klassis kolmevõistluse kogusummaga 647,5&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;npf&quot;/&gt;

===Tippspordist lahkumine===
Pärast 2015. aastat Pellya võistlusspordiga tegelenud ei ole. 2018. aasta juuni seisuga on tema nimel neli [[Ida-Soome lään]]i juunioride rekordit kaalukategoorias 105&amp;nbsp;kg: (2 [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]] ja 2 varustusega jõutõstmises). Klassikalises jõutõstmises: kükis 237,5&amp;nbsp;kg ja jõutõmbes 280,0&amp;nbsp;kg (mõlemad püstitatud [[Salo]]s 2014. aasta märtsis) ning varustusega jõutõstmises: kükis 300,0&amp;nbsp;kg (püstitatud 2011. aasta detsembris [[Joensuu]]s) ja jõutõmbes 280,0&amp;nbsp;kg (2012. aasta juunis Taanis [[Herning]]is)&lt;ref name=&quot;suo1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;suo2&quot;/&gt;.

==Juutuuber==
[[Fail:YouTube Silver Play Button 2.svg|100px|pisi|&lt;small&gt;YouTube'i hõbenupp, [[YouTube]]'i tunnustus juutuuberitele, kelle kanali jälgijate arv on ületanud saja tuhande&lt;/small&gt;]]
2016. aasta oktoobris hakkas Yury Pellya [[YouTube]]'i enda tehtud videoid üles laadima. Need olid [[Vene keel|venekeelsed]] Soome elu kajastavad videod. 2016. aasta novembris avaldas Pellya video oma korterist [[sotsiaalmaja]]s. Toona oli kanalil 5000 jälgijat. Video kogus kohe suure arvu vaatamisi ja seda hakati arvukalt jagama. 2017. aasta juuli seisuga oli videot vaadatud 1,7 miljonit ja 2018. aasta juuli seisuga 3,1 miljonit korda. 
2019. aasta juuli seisuga oli tema videokanalil YuraPaPu 260 000 jälgijat.

Juutuuberina tegutseb Pellya tööst vabal ajal, tavaliselt koos [[abikaasa]]ga, kes teeb sel juhul operaatoritöö. Pellya põhitöö, millega ta perele elatist teenib, on [[betoneerija]] amet betoonitoodete tehases.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ptz&quot;&gt; Лютько, Т.(2011)[https://ptzgovorit.ru/content/sam-sebe-chempion Сам себе чемпион. PTZ-GOVORIT]. ptzgovorit.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;liv&quot;&gt;[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya isiklikud rekordid ja võistlustulemused]. livescoresheet.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm1&quot;&gt;[https://www.europowerlifting.org/fileadmin/data/results/Events_2012/European_Juniors/detailed_scoresheet_sjm_01.htm IPF European Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships 2012]. htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190718114144/http://www.powerlifting-ipf.com/fileadmin/ipf/data/results/2012/World_Sub-Junior_Junior_Powerlifting/Men/scoresheet_m.htm World Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships 2012]. htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;npf&quot;&gt;[https://npfpower.files.wordpress.com/2014/12/nordic-sub-junior_junior2015.pdf Sub-Juniors &amp; Juniors Nordic Championships 2015]. npfpower.files.wordpress.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003447/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset-klassinen Ennätykset (klassinen)]. suomenvoimanostoliitto.fi&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003449/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset Ennätykset]. suomenvoimanostoliitto.fi&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya isiklikud rekordid ja võistlustulemused] livescoresheet.com (&lt;small&gt;inglise keeles&lt;/small&gt;)
*[https://www.youtube.com/watch?v=ffseEYjTskQ 17-aastane Yury Pellya kükib 2011. aastal 300-kilose kangiga] youtube.com, 3. detsember 2011
*[https://www.youtube.com/channel/UC8vT3G8pbuQWMbkhGWafmsQ Yury Pellja videokanal YuraPaPu] youtube.com (&lt;small&gt;vene keeles&lt;/small&gt;)

{{JÄRJESTA:Pellya, Yury}}
[[Kategooria:Soome jõutõstjad]]
[[Kategooria:Youtube'i-kuulsused]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>8k0854qhomehu0zwoynqs264akabm5t</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142587</id>
      <parentid>7142586</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T16:58:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Doshirakro</username>
        <id>228302</id>
      </contributor>
      <origin>7142587</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11196" sha1="t3ltopvptx3b2aujys03uxoy4hutyyq" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2022}}
{{Sportlane
|sünniaeg = 3. juuli 1994|pilt = |riik = Soome|nimi = Yury Pellya |pildisuurus = 180 px|sünnikoht = [[Miinala (Salmi)|Miinala]], [[Pitkäranta rajoon]], [[Karjala Vabariik]], [[Venemaa]]|spordiala = [[jõutõstmine]]
|medalid =
{{MedalVõistlus|Maailmameistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Euroopa meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Põhjamaade meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(juunioride klassis)}}
{{Kuldmedal|2014|mehed kuni 105 kg}}
}}
'''Yury Pellya''' ([[vene keel]]es Юрий Пелля ''Juri Pellja''; sündinud [[3. juuli]]l [[1994]] [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]] [[Venemaa]]l) on [[venelased|vene]] päritolu [[Soome]] endine [[Jõutõstmine|jõutõstja]], kes on tulnud noorteklassis [[Euroopa meister|Euroopa meistriks]] ja [[Maailmameister|maailmameistriks]] ning juunioride [[Põhjamaad]]e meistriks.

Ta kolis 2006. aastal koos [[Vanemad|vanematega]] [[Karjala Vabariik|Karjala]] maakohast Soome. 2011. aastal sai ta Soome [[kodanik]]uks (Soomes on [[topeltkodakondsus]] lubatud). Pärast tippspordist loobumist ja abiellumist sai temast 2016. aastal [[juutuuber]].

==Elukäik==
Tema vaarvanemad olid Põhja-Soomes elanud [[soomlased]], kes 1930. aastate alguses asusid ümber [[Nõukogude Liit]]u – [[Karjala ANSV]] maapiirkonda, heas usus, et elu seal saab olema kergem. Nende kolmanda põlve järglased juba [[Venestamine|venestusid]]. Yury vanemad töötasid [[sovhoos]]is, mille osakond asus [[Miinala (Salmi)|Miinalas]]. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist oli 1990. aastatel [[Karjala]]s leida tööd maapiirkonnas juba raske. 2000. aastal hakkas Yury isa Soomes tööl käima. 2006. aastal otsustasid Yury vanemad, et võimaluse korral on otstarbekam perega Soome kolida. Esitati vastav taotlus. See rahuldati, sest lisaks soome juurtele oli Yury isal tekkinud [[Ida-Soome lään]]is [[Kitee]] väikelinnas püsiv töökoht.

12-aastane Yury, kes Karjalas oli [[Salmi]] üldhariduskoolis lõpetanud viis klassi, jätkas õpinguid 2006. aastal Kitees [[Arppe Kool]]i viiendas klassis. Kuna Yury [[soome keel]]t ei osanud, võimaldati talle vene keele [[tõlk]], kes aitas tal tundides kuuldu lahti seletada. Pärast 9. klassi lõpetamist õppis ta kolm aastat [[kutsekool]]is (2011–2014) [[ehitaja]]ks ja seejärel teenis pool aastat [[Soome kaitsevägi|Soome kaitseväes]]. Alates 2014. aastast töötab ta [[Rudus Oy]] Kitee betoonitoodete tehases [[betoneerija]]na.

==Jõutõstmine==
Kui Yury 12-aastaselt Soome elama asus, otsis ta [[spordiala]], millega tegelema hakata. Tema esialgne soov oli õppida [[Võitluskunstid|võitluskunste]], kuid ta jättis selle valiku tegemata, sest arvas, et soome keelt oskamata poleks ta aru saanud [[treener]]ite juhendamisest. Ta oli 12 aasta vanuse kohta turske poiss, kaalus 97&amp;nbsp;kg. Sellepärast valiski ta lihtsama lahenduse: läks jõusaali ja hakkas iseseisvalt treenima. Üksi ja ilma treenerita treenis ta 1,5 aastat. Alles siis sai ta teada, et samas [[Kitee|linnas]] on olemas jõutõstehuviliste treeningusaal (klubi juriidiline nimi [[Pajarin Puntti Ry]], [[lühend]] PaPu). Klubis, kus tuntumaks tegijaks oli 1980. aastate [[maailmameister]] [[Hannu Malinen]], hakkas Yury regulaarselt treenimas käima. Kolme kuu möödudes oli talle nõu andmas juba soomlasest treener.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;

Pellya koostöö treener Timo Seppäneniga oli tulemusrikas: aasta pärast näitas Pellya treeningutel tulemusi, millega tuldi Soome meistrivõistlustel noorteklassis kolme parema hulka (Soome noorjõutõstjad olid tollal heal tasemel – MM-i noorteklassis meeskondlikus arvestuses tuli Soome 2010. aastal kaheksandaks ja 2011. aastal kuuendaks ning [[Teemu Leppänen]] võitis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg mõlemal aastal MM-i medali). Pellya astus oma klubi kaudu [[Soome Jõutõsteliit|Soome Jõutõsteliidu]] liikmeks. Kuid kuna Soome kodakondsust tal siis veel ei olnud (seda sai taotleda pärast viis aastat Soomes elamist), siis tuli tal veel aasta aega oodata, enne kui tal lubati esineda Soome meistrivõistlustel.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt; 
[[Pilt: Squat.png|pisi|130px|vasakul|&lt;small&gt;Yury Pellya edukaim tõsteviis oli kükk, milles jäi tema parimaks tulemuseks 300 kg (2011)&lt;/small&gt;]]

===Võistlemas Soome meistrivõistlustel===
17-aastase Yury Pellya debüüt 2011. aasta veebruaris [[Pietarsaari]]s Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel lamades surumises tõi talle kuni 17-aastaste noorte seas hõbemedali kaalukategoorias kuni 105&amp;nbsp;kg tulemusega 165,0&amp;nbsp;kg. Meistritiitlist jäi teda lahutama vaid 0,5 kilo. Kuu aega hiljem [[Pornainen]]is Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel jõutõstmises, kus Pellyast aasta vanem MM-i medalimees Teemu Leppänen sai kulla juunioride klassis, tuli Pellya kuni 17-aastaste seas noortemeistriks, saades kolmevõistluse kogusummas 690,0&amp;nbsp;kg. Ta kükkis 260,0, surus lamades 160,0 ja tõmbas 280,0&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt; Pellya saavutustest kirjutati nii Soome [[Põhja-Karjala maakond]]likus kui ka Venemaal [[Karjala Vabariik|Karjala vabariiklikus]] [[meedia]]s.

Juulis võisteldes kodulinnas Kitees, sai Pellya lamades surumises isiklikuks tippmargiks 170,0&amp;nbsp;kg, oktoobris võistlustel [[Sotkamo]]s viis ta enda küki rekordi 295,0&amp;nbsp;kg-ni ja kolmevõistluse kogusumma rekordi 720,0&amp;nbsp;kg-ni. 2011. aasta detsembris võistlustel [[Joensuu]]s püstitas ta kolm Soome kuni 17-aastaste rekordit jõutõstmises kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg: kükk 300&amp;nbsp;kg, lamades surumine 180,0&amp;nbsp;kg ja kolmevõistluse kogusumma 750&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt;

2012. aastal tuli Pellya Soome noortemeistriks lamades surumises (eraldi alana), kolmevõistluse kogusummas sai hõbemedali. 2013. aastal tuli ta Joensuus Soome juunioride meistriks lamades surumises (eraldi alana) ja 2014. aastal sai juunioride meistrivõistlustel hõbemedali kolmevõistluse kogusummas.

===Rahvusvahelised tiitlivõistlused (MM ja EM)===
Pärast 2012. aastal toimunud Soome meistrivõistlusi, kus Pellya sai noorteklassis kaks medalit, kutsuti ta Soome koondisse. Sama aasta juunis [[Taani]]s [[Herning]]is peetud [[EPF]]-i noorte ja juunioride [[Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg kolmevõistluse kogusummaga 752,5&amp;nbsp;kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Tšehhi]] sportlast edestas ta rohkem kui 100 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta väikesed kuldmedalid kükis (290,0&amp;nbsp;kg), lamades surumises (182,5&amp;nbsp;kg) ja jõutõmbes (280,0&amp;nbsp;kg). Meeskondlikult oli Soome koondis Venemaa ja [[Poola]] järel kolmas.&lt;ref name=&quot;htm1&quot;/&gt;

Kolm kuud pärast Euroopa noortemeistriks tulemist 2012. aasta septembri algul, Poolas [[Szczyrk]]is toimunud [[IPF]]-i noorte ja juunioride [[Maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg kolmevõistluse kogusummaga 737,5&amp;nbsp;kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Ameerika Ühendriigid|ameerika]] jõutõstjat edestas ta enam kui 20 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta kolm väikest medalit: kuldmedali kükis (290,0&amp;nbsp;kg), hõbemedali jõutõmbes (265,0&amp;nbsp;kg) ja pronksi lamades surumises (182,5&amp;nbsp;kg). Meeskondlikult oli Soome kuues (Venemaa oli esimene).&lt;ref name=&quot;htm2&quot;/&gt;

2015. aasta veebruaris tuli Pellya [[Põhjamaad]]e meistriks [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]] juunioride klassis kolmevõistluse kogusummaga 647,5&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;npf&quot;/&gt;

===Tippspordist lahkumine===
Pärast 2015. aastat Pellya võistlusspordiga tegelenud ei ole. 2018. aasta juuni seisuga on tema nimel neli [[Ida-Soome lään]]i juunioride rekordit kaalukategoorias 105&amp;nbsp;kg: (2 [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]] ja 2 varustusega jõutõstmises). Klassikalises jõutõstmises: kükis 237,5&amp;nbsp;kg ja jõutõmbes 280,0&amp;nbsp;kg (mõlemad püstitatud [[Salo]]s 2014. aasta märtsis) ning varustusega jõutõstmises: kükis 300,0&amp;nbsp;kg (püstitatud 2011. aasta detsembris [[Joensuu]]s) ja jõutõmbes 280,0&amp;nbsp;kg (2012. aasta juunis Taanis [[Herning]]is)&lt;ref name=&quot;suo1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;suo2&quot;/&gt;.

==Juutuuber==
[[Fail:YouTube Silver Play Button 2.svg|100px|pisi|&lt;small&gt;YouTube'i hõbenupp, [[YouTube]]'i tunnustus juutuuberitele, kelle kanali jälgijate arv on ületanud saja tuhande&lt;/small&gt;]]
2016. aasta oktoobris hakkas Yury Pellya [[YouTube]]'i enda tehtud videoid üles laadima. Need olid [[Vene keel|venekeelsed]] Soome elu kajastavad videod. 2016. aasta novembris avaldas Pellya video oma korterist [[sotsiaalmaja]]s. Toona oli kanalil 5000 jälgijat. Video kogus kohe suure arvu vaatamisi ja seda hakati arvukalt jagama. 2017. aasta juuli seisuga oli videot vaadatud 1,7 miljonit ja 2018. aasta juuli seisuga 3,1 miljonit korda. 
2019. aasta juuli seisuga oli tema videokanalil YuraPaPu 260 000 jälgijat.

Juutuuberina tegutseb Pellya tööst vabal ajal, tavaliselt koos [[abikaasa]]ga, kes teeb sel juhul operaatoritöö. Pellya põhitöö, millega ta perele elatist teenib, on [[betoneerija]] amet betoonitoodete tehases.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ptz&quot;&gt;[https://ptzgovorit.ru/content/sam-sebe-chempion Лютько, Т.(2011) Сам себе чемпион. PTZ-GOVORIT]. ptzgovorit.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;liv&quot;&gt;[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya isiklikud rekordid ja võistlustulemused]. livescoresheet.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm1&quot;&gt;[https://www.europowerlifting.org/fileadmin/data/results/Events_2012/European_Juniors/detailed_scoresheet_sjm_01.htm IPF European Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships 2012]. htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190718114144/http://www.powerlifting-ipf.com/fileadmin/ipf/data/results/2012/World_Sub-Junior_Junior_Powerlifting/Men/scoresheet_m.htm World Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships 2012]. htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;npf&quot;&gt;[https://npfpower.files.wordpress.com/2014/12/nordic-sub-junior_junior2015.pdf Sub-Juniors &amp; Juniors Nordic Championships 2015]. npfpower.files.wordpress.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003447/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset-klassinen Ennätykset (klassinen)]. suomenvoimanostoliitto.fi&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003449/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset Ennätykset]. suomenvoimanostoliitto.fi&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya isiklikud rekordid ja võistlustulemused] livescoresheet.com (&lt;small&gt;inglise keeles&lt;/small&gt;)
*[https://www.youtube.com/watch?v=ffseEYjTskQ 17-aastane Yury Pellya kükib 2011. aastal 300-kilose kangiga] youtube.com, 3. detsember 2011
*[https://www.youtube.com/channel/UC8vT3G8pbuQWMbkhGWafmsQ Yury Pellja videokanal YuraPaPu] youtube.com (&lt;small&gt;vene keeles&lt;/small&gt;)

{{JÄRJESTA:Pellya, Yury}}
[[Kategooria:Soome jõutõstjad]]
[[Kategooria:Youtube'i-kuulsused]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>t3ltopvptx3b2aujys03uxoy4hutyyq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142593</id>
      <parentid>7142587</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:06:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Doshirakro</username>
        <id>228302</id>
      </contributor>
      <origin>7142593</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11179" sha1="9u2y8jg6fx4q5avu9qilk60f3c7z0ih" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2022}}
{{Sportlane
|sünniaeg = 3. juuli 1994|pilt = |riik = Soome|nimi = Yury Pellya |pildisuurus = 180 px|sünnikoht = [[Miinala (Salmi)|Miinala]], [[Pitkäranta rajoon]], [[Karjala Vabariik]], [[Venemaa]]|spordiala = [[jõutõstmine]]
|medalid =
{{MedalVõistlus|Maailmameistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Euroopa meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Põhjamaade meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(juunioride klassis)}}
{{Kuldmedal|2014|mehed kuni 105 kg}}
}}
'''Yury Pellya''' ([[vene keel]]es Юрий Пелля ''Juri Pellja''; sündinud [[3. juuli]]l [[1994]] [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]] [[Venemaa]]l) on [[venelased|vene]] päritolu [[Soome]] endine [[Jõutõstmine|jõutõstja]], kes on tulnud noorteklassis [[Euroopa meister|Euroopa meistriks]] ja [[Maailmameister|maailmameistriks]] ning juunioride [[Põhjamaad]]e meistriks.

Ta kolis 2006. aastal koos [[Vanemad|vanematega]] [[Karjala Vabariik|Karjala]] maakohast Soome. 2011. aastal sai ta Soome [[kodanik]]uks (Soomes on [[topeltkodakondsus]] lubatud). Pärast tippspordist loobumist ja abiellumist sai temast 2016. aastal [[juutuuber]].

==Elukäik==
Tema vaarvanemad olid Põhja-Soomes elanud [[soomlased]], kes 1930. aastate alguses asusid ümber [[Nõukogude Liit]]u – [[Karjala ANSV]] maapiirkonda, heas usus, et elu seal saab olema kergem. Nende kolmanda põlve järglased juba [[Venestamine|venestusid]]. Yury vanemad töötasid [[sovhoos]]is, mille osakond asus [[Miinala (Salmi)|Miinalas]]. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist oli 1990. aastatel [[Karjala]]s leida tööd maapiirkonnas juba raske. 2000. aastal hakkas Yury isa Soomes tööl käima. 2006. aastal otsustasid Yury vanemad, et võimaluse korral on otstarbekam perega Soome kolida. Esitati vastav taotlus. See rahuldati, sest lisaks soome juurtele oli Yury isal tekkinud [[Ida-Soome lään]]is [[Kitee]] väikelinnas püsiv töökoht.

12-aastane Yury, kes Karjalas oli [[Salmi]] üldhariduskoolis lõpetanud viis klassi, jätkas õpinguid 2006. aastal Kitees [[Arppe Kool]]i viiendas klassis. Kuna Yury [[soome keel]]t ei osanud, võimaldati talle vene keele [[tõlk]], kes aitas tal tundides kuuldu lahti seletada. Pärast 9. klassi lõpetamist õppis ta kolm aastat [[kutsekool]]is (2011–2014) [[ehitaja]]ks ja seejärel teenis pool aastat [[Soome kaitsevägi|Soome kaitseväes]]. Alates 2014. aastast töötab ta [[Rudus Oy]] Kitee betoonitoodete tehases [[betoneerija]]na.

==Jõutõstmine==
Kui Yury 12-aastaselt Soome elama asus, otsis ta [[spordiala]], millega tegelema hakata. Tema esialgne soov oli õppida [[Võitluskunstid|võitluskunste]], kuid ta jättis selle valiku tegemata, sest arvas, et soome keelt oskamata poleks ta aru saanud [[treener]]ite juhendamisest. Ta oli 12 aasta vanuse kohta turske poiss, kaalus 97&amp;nbsp;kg. Sellepärast valiski ta lihtsama lahenduse: läks jõusaali ja hakkas iseseisvalt treenima. Üksi ja ilma treenerita treenis ta 1,5 aastat. Alles siis sai ta teada, et samas [[Kitee|linnas]] on olemas jõutõstehuviliste treeningusaal (klubi juriidiline nimi [[Pajarin Puntti Ry]], [[lühend]] PaPu). Klubis, kus tuntumaks tegijaks oli 1980. aastate [[maailmameister]] [[Hannu Malinen]], hakkas Yury regulaarselt treenimas käima. Kolme kuu möödudes oli talle nõu andmas juba soomlasest treener.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;

Pellya koostöö treener Timo Seppäneniga oli tulemusrikas: aasta pärast näitas Pellya treeningutel tulemusi, millega tuldi Soome meistrivõistlustel noorteklassis kolme parema hulka (Soome noorjõutõstjad olid tollal heal tasemel – MM-i noorteklassis meeskondlikus arvestuses tuli Soome 2010. aastal kaheksandaks ja 2011. aastal kuuendaks ning [[Teemu Leppänen]] võitis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg mõlemal aastal MM-i medali). Pellya astus oma klubi kaudu [[Soome Jõutõsteliit|Soome Jõutõsteliidu]] liikmeks. Kuid kuna Soome kodakondsust tal siis veel ei olnud (seda sai taotleda pärast viis aastat Soomes elamist), siis tuli tal veel aasta aega oodata, enne kui tal lubati esineda Soome meistrivõistlustel.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt; 
[[Pilt: Squat.png|pisi|130px|vasakul|&lt;small&gt;Yury Pellya edukaim tõsteviis oli kükk, milles jäi tema parimaks tulemuseks 300 kg (2011)&lt;/small&gt;]]

===Võistlemas Soome meistrivõistlustel===
17-aastase Yury Pellya debüüt 2011. aasta veebruaris [[Pietarsaari]]s Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel lamades surumises tõi talle kuni 17-aastaste noorte seas hõbemedali kaalukategoorias kuni 105&amp;nbsp;kg tulemusega 165,0&amp;nbsp;kg. Meistritiitlist jäi teda lahutama vaid 0,5 kilo. Kuu aega hiljem [[Pornainen]]is Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel jõutõstmises, kus Pellyast aasta vanem MM-i medalimees Teemu Leppänen sai kulla juunioride klassis, tuli Pellya kuni 17-aastaste seas noortemeistriks, saades kolmevõistluse kogusummas 690,0&amp;nbsp;kg. Ta kükkis 260,0, surus lamades 160,0 ja tõmbas 280,0&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt; Pellya saavutustest kirjutati nii Soome [[Põhja-Karjala maakond]]likus kui ka Venemaal [[Karjala Vabariik|Karjala vabariiklikus]] [[meedia]]s.

Juulis võisteldes kodulinnas Kitees, sai Pellya lamades surumises isiklikuks tippmargiks 170,0&amp;nbsp;kg, oktoobris võistlustel [[Sotkamo]]s viis ta enda küki rekordi 295,0&amp;nbsp;kg-ni ja kolmevõistluse kogusumma rekordi 720,0&amp;nbsp;kg-ni. 2011. aasta detsembris võistlustel [[Joensuu]]s püstitas ta kolm Soome kuni 17-aastaste rekordit jõutõstmises kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg: kükk 300&amp;nbsp;kg, lamades surumine 180,0&amp;nbsp;kg ja kolmevõistluse kogusumma 750&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt;

2012. aastal tuli Pellya Soome noortemeistriks lamades surumises (eraldi alana), kolmevõistluse kogusummas sai hõbemedali. 2013. aastal tuli ta Joensuus Soome juunioride meistriks lamades surumises (eraldi alana) ja 2014. aastal sai juunioride meistrivõistlustel hõbemedali kolmevõistluse kogusummas.

===Rahvusvahelised tiitlivõistlused (MM ja EM)===
Pärast 2012. aastal toimunud Soome meistrivõistlusi, kus Pellya sai noorteklassis kaks medalit, kutsuti ta Soome koondisse. Sama aasta juunis [[Taani]]s [[Herning]]is peetud [[EPF]]-i noorte ja juunioride [[Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg kolmevõistluse kogusummaga 752,5&amp;nbsp;kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Tšehhi]] sportlast edestas ta rohkem kui 100 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta väikesed kuldmedalid kükis (290,0&amp;nbsp;kg), lamades surumises (182,5&amp;nbsp;kg) ja jõutõmbes (280,0&amp;nbsp;kg). Meeskondlikult oli Soome koondis Venemaa ja [[Poola]] järel kolmas.&lt;ref name=&quot;htm1&quot;/&gt;

Kolm kuud pärast Euroopa noortemeistriks tulemist 2012. aasta septembri algul, Poolas [[Szczyrk]]is toimunud [[IPF]]-i noorte ja juunioride [[Maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg kolmevõistluse kogusummaga 737,5&amp;nbsp;kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Ameerika Ühendriigid|ameerika]] jõutõstjat edestas ta enam kui 20 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta kolm väikest medalit: kuldmedali kükis (290,0&amp;nbsp;kg), hõbemedali jõutõmbes (265,0&amp;nbsp;kg) ja pronksi lamades surumises (182,5&amp;nbsp;kg). Meeskondlikult oli Soome kuues (Venemaa oli esimene).&lt;ref name=&quot;htm2&quot;/&gt;

2015. aasta veebruaris tuli Pellya [[Põhjamaad]]e meistriks [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]] juunioride klassis kolmevõistluse kogusummaga 647,5&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;npf&quot;/&gt;

===Tippspordist lahkumine===
Pärast 2015. aastat Pellya võistlusspordiga tegelenud ei ole. 2018. aasta juuni seisuga on tema nimel neli [[Ida-Soome lään]]i juunioride rekordit kaalukategoorias 105&amp;nbsp;kg: (2 [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]] ja 2 varustusega jõutõstmises). Klassikalises jõutõstmises: kükis 237,5&amp;nbsp;kg ja jõutõmbes 280,0&amp;nbsp;kg (mõlemad püstitatud [[Salo]]s 2014. aasta märtsis) ning varustusega jõutõstmises: kükis 300,0&amp;nbsp;kg (püstitatud 2011. aasta detsembris [[Joensuu]]s) ja jõutõmbes 280,0&amp;nbsp;kg (2012. aasta juunis Taanis [[Herning]]is)&lt;ref name=&quot;suo1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;suo2&quot;/&gt;.

==Juutuuber==
[[Fail:YouTube Silver Play Button 2.svg|100px|pisi|&lt;small&gt;YouTube'i hõbenupp, [[YouTube]]'i tunnustus juutuuberitele, kelle kanali jälgijate arv on ületanud saja tuhande&lt;/small&gt;]]
2016. aasta oktoobris hakkas Yury Pellya [[YouTube]]'i enda tehtud videoid üles laadima. Need olid [[Vene keel|venekeelsed]] Soome elu kajastavad videod. 2016. aasta novembris avaldas Pellya video oma korterist [[sotsiaalmaja]]s. Toona oli kanalil 5000 jälgijat. Video kogus kohe suure arvu vaatamisi ja seda hakati arvukalt jagama. 2017. aasta juuli seisuga oli videot vaadatud 1,7 miljonit ja 2018. aasta juuli seisuga 3,1 miljonit korda. 
2019. aasta juuli seisuga oli tema videokanalil YuraPaPu 260 000 jälgijat.

Juutuuberina tegutseb Pellya tööst vabal ajal, tavaliselt koos [[abikaasa]]ga, kes teeb sel juhul operaatoritöö. Pellya põhitöö, millega ta perele elatist teenib, on [[betoneerija]] amet betoonitoodete tehases.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ptz&quot;&gt;[https://ptzgovorit.ru/content/sam-sebe-chempion Лютько, Т.(2011) Сам себе чемпион. PTZ-GOVORIT]. ptzgovorit.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;liv&quot;&gt;[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya records. Lifescoresheet]. livescoresheet.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm1&quot;&gt;[https://www.europowerlifting.org/fileadmin/data/results/Events_2012/European_Juniors/detailed_scoresheet_sjm_01.htm IPF European Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships 2012]. htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190718114144/http://www.powerlifting-ipf.com/fileadmin/ipf/data/results/2012/World_Sub-Junior_Junior_Powerlifting/Men/scoresheet_m.htm World Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships 2012]. htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;npf&quot;&gt;[https://npfpower.files.wordpress.com/2014/12/nordic-sub-junior_junior2015.pdf Sub-Juniors &amp; Juniors Nordic Championships 2015]. npfpower.files.wordpress.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003447/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset-klassinen Ennätykset (klassinen)]. suomenvoimanostoliitto.fi&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003449/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset Ennätykset]. suomenvoimanostoliitto.fi&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya isiklikud rekordid ja võistlustulemused] livescoresheet.com (&lt;small&gt;inglise keeles&lt;/small&gt;)
*[https://www.youtube.com/watch?v=ffseEYjTskQ 17-aastane Yury Pellya kükib 2011. aastal 300-kilose kangiga] youtube.com, 3. detsember 2011
*[https://www.youtube.com/channel/UC8vT3G8pbuQWMbkhGWafmsQ Yury Pellja videokanal YuraPaPu] youtube.com (&lt;small&gt;vene keeles&lt;/small&gt;)

{{JÄRJESTA:Pellya, Yury}}
[[Kategooria:Soome jõutõstjad]]
[[Kategooria:Youtube'i-kuulsused]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>9u2y8jg6fx4q5avu9qilk60f3c7z0ih</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142594</id>
      <parentid>7142593</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:07:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Doshirakro</username>
        <id>228302</id>
      </contributor>
      <origin>7142594</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11160" sha1="r0ms6q79dm80kbvmo562hv5ao7sgmma" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2022}}
{{Sportlane
|sünniaeg = 3. juuli 1994|pilt = |riik = Soome|nimi = Yury Pellya |pildisuurus = 180 px|sünnikoht = [[Miinala (Salmi)|Miinala]], [[Pitkäranta rajoon]], [[Karjala Vabariik]], [[Venemaa]]|spordiala = [[jõutõstmine]]
|medalid =
{{MedalVõistlus|Maailmameistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Euroopa meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Põhjamaade meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(juunioride klassis)}}
{{Kuldmedal|2014|mehed kuni 105 kg}}
}}
'''Yury Pellya''' ([[vene keel]]es Юрий Пелля ''Juri Pellja''; sündinud [[3. juuli]]l [[1994]] [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]] [[Venemaa]]l) on [[venelased|vene]] päritolu [[Soome]] endine [[Jõutõstmine|jõutõstja]], kes on tulnud noorteklassis [[Euroopa meister|Euroopa meistriks]] ja [[Maailmameister|maailmameistriks]] ning juunioride [[Põhjamaad]]e meistriks.

Ta kolis 2006. aastal koos [[Vanemad|vanematega]] [[Karjala Vabariik|Karjala]] maakohast Soome. 2011. aastal sai ta Soome [[kodanik]]uks (Soomes on [[topeltkodakondsus]] lubatud). Pärast tippspordist loobumist ja abiellumist sai temast 2016. aastal [[juutuuber]].

==Elukäik==
Tema vaarvanemad olid Põhja-Soomes elanud [[soomlased]], kes 1930. aastate alguses asusid ümber [[Nõukogude Liit]]u – [[Karjala ANSV]] maapiirkonda, heas usus, et elu seal saab olema kergem. Nende kolmanda põlve järglased juba [[Venestamine|venestusid]]. Yury vanemad töötasid [[sovhoos]]is, mille osakond asus [[Miinala (Salmi)|Miinalas]]. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist oli 1990. aastatel [[Karjala]]s leida tööd maapiirkonnas juba raske. 2000. aastal hakkas Yury isa Soomes tööl käima. 2006. aastal otsustasid Yury vanemad, et võimaluse korral on otstarbekam perega Soome kolida. Esitati vastav taotlus. See rahuldati, sest lisaks soome juurtele oli Yury isal tekkinud [[Ida-Soome lään]]is [[Kitee]] väikelinnas püsiv töökoht.

12-aastane Yury, kes Karjalas oli [[Salmi]] üldhariduskoolis lõpetanud viis klassi, jätkas õpinguid 2006. aastal Kitees [[Arppe Kool]]i viiendas klassis. Kuna Yury [[soome keel]]t ei osanud, võimaldati talle vene keele [[tõlk]], kes aitas tal tundides kuuldu lahti seletada. Pärast 9. klassi lõpetamist õppis ta kolm aastat [[kutsekool]]is (2011–2014) [[ehitaja]]ks ja seejärel teenis pool aastat [[Soome kaitsevägi|Soome kaitseväes]]. Alates 2014. aastast töötab ta [[Rudus Oy]] Kitee betoonitoodete tehases [[betoneerija]]na.

==Jõutõstmine==
Kui Yury 12-aastaselt Soome elama asus, otsis ta [[spordiala]], millega tegelema hakata. Tema esialgne soov oli õppida [[Võitluskunstid|võitluskunste]], kuid ta jättis selle valiku tegemata, sest arvas, et soome keelt oskamata poleks ta aru saanud [[treener]]ite juhendamisest. Ta oli 12 aasta vanuse kohta turske poiss, kaalus 97&amp;nbsp;kg. Sellepärast valiski ta lihtsama lahenduse: läks jõusaali ja hakkas iseseisvalt treenima. Üksi ja ilma treenerita treenis ta 1,5 aastat. Alles siis sai ta teada, et samas [[Kitee|linnas]] on olemas jõutõstehuviliste treeningusaal (klubi juriidiline nimi [[Pajarin Puntti Ry]], [[lühend]] PaPu). Klubis, kus tuntumaks tegijaks oli 1980. aastate [[maailmameister]] [[Hannu Malinen]], hakkas Yury regulaarselt treenimas käima. Kolme kuu möödudes oli talle nõu andmas juba soomlasest treener.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;

Pellya koostöö treener Timo Seppäneniga oli tulemusrikas: aasta pärast näitas Pellya treeningutel tulemusi, millega tuldi Soome meistrivõistlustel noorteklassis kolme parema hulka (Soome noorjõutõstjad olid tollal heal tasemel – MM-i noorteklassis meeskondlikus arvestuses tuli Soome 2010. aastal kaheksandaks ja 2011. aastal kuuendaks ning [[Teemu Leppänen]] võitis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg mõlemal aastal MM-i medali). Pellya astus oma klubi kaudu [[Soome Jõutõsteliit|Soome Jõutõsteliidu]] liikmeks. Kuid kuna Soome kodakondsust tal siis veel ei olnud (seda sai taotleda pärast viis aastat Soomes elamist), siis tuli tal veel aasta aega oodata, enne kui tal lubati esineda Soome meistrivõistlustel.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt; 
[[Pilt: Squat.png|pisi|130px|vasakul|&lt;small&gt;Yury Pellya edukaim tõsteviis oli kükk, milles jäi tema parimaks tulemuseks 300 kg (2011)&lt;/small&gt;]]

===Võistlemas Soome meistrivõistlustel===
17-aastase Yury Pellya debüüt 2011. aasta veebruaris [[Pietarsaari]]s Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel lamades surumises tõi talle kuni 17-aastaste noorte seas hõbemedali kaalukategoorias kuni 105&amp;nbsp;kg tulemusega 165,0&amp;nbsp;kg. Meistritiitlist jäi teda lahutama vaid 0,5 kilo. Kuu aega hiljem [[Pornainen]]is Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel jõutõstmises, kus Pellyast aasta vanem MM-i medalimees Teemu Leppänen sai kulla juunioride klassis, tuli Pellya kuni 17-aastaste seas noortemeistriks, saades kolmevõistluse kogusummas 690,0&amp;nbsp;kg. Ta kükkis 260,0, surus lamades 160,0 ja tõmbas 280,0&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt; Pellya saavutustest kirjutati nii Soome [[Põhja-Karjala maakond]]likus kui ka Venemaal [[Karjala Vabariik|Karjala vabariiklikus]] [[meedia]]s.

Juulis võisteldes kodulinnas Kitees, sai Pellya lamades surumises isiklikuks tippmargiks 170,0&amp;nbsp;kg, oktoobris võistlustel [[Sotkamo]]s viis ta enda küki rekordi 295,0&amp;nbsp;kg-ni ja kolmevõistluse kogusumma rekordi 720,0&amp;nbsp;kg-ni. 2011. aasta detsembris võistlustel [[Joensuu]]s püstitas ta kolm Soome kuni 17-aastaste rekordit jõutõstmises kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg: kükk 300&amp;nbsp;kg, lamades surumine 180,0&amp;nbsp;kg ja kolmevõistluse kogusumma 750&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt;

2012. aastal tuli Pellya Soome noortemeistriks lamades surumises (eraldi alana), kolmevõistluse kogusummas sai hõbemedali. 2013. aastal tuli ta Joensuus Soome juunioride meistriks lamades surumises (eraldi alana) ja 2014. aastal sai juunioride meistrivõistlustel hõbemedali kolmevõistluse kogusummas.

===Rahvusvahelised tiitlivõistlused (MM ja EM)===
Pärast 2012. aastal toimunud Soome meistrivõistlusi, kus Pellya sai noorteklassis kaks medalit, kutsuti ta Soome koondisse. Sama aasta juunis [[Taani]]s [[Herning]]is peetud [[EPF]]-i noorte ja juunioride [[Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg kolmevõistluse kogusummaga 752,5&amp;nbsp;kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Tšehhi]] sportlast edestas ta rohkem kui 100 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta väikesed kuldmedalid kükis (290,0&amp;nbsp;kg), lamades surumises (182,5&amp;nbsp;kg) ja jõutõmbes (280,0&amp;nbsp;kg). Meeskondlikult oli Soome koondis Venemaa ja [[Poola]] järel kolmas.&lt;ref name=&quot;htm1&quot;/&gt;

Kolm kuud pärast Euroopa noortemeistriks tulemist 2012. aasta septembri algul, Poolas [[Szczyrk]]is toimunud [[IPF]]-i noorte ja juunioride [[Maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg kolmevõistluse kogusummaga 737,5&amp;nbsp;kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Ameerika Ühendriigid|ameerika]] jõutõstjat edestas ta enam kui 20 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta kolm väikest medalit: kuldmedali kükis (290,0&amp;nbsp;kg), hõbemedali jõutõmbes (265,0&amp;nbsp;kg) ja pronksi lamades surumises (182,5&amp;nbsp;kg). Meeskondlikult oli Soome kuues (Venemaa oli esimene).&lt;ref name=&quot;htm2&quot;/&gt;

2015. aasta veebruaris tuli Pellya [[Põhjamaad]]e meistriks [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]] juunioride klassis kolmevõistluse kogusummaga 647,5&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;npf&quot;/&gt;

===Tippspordist lahkumine===
Pärast 2015. aastat Pellya võistlusspordiga tegelenud ei ole. 2018. aasta juuni seisuga on tema nimel neli [[Ida-Soome lään]]i juunioride rekordit kaalukategoorias 105&amp;nbsp;kg: (2 [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]] ja 2 varustusega jõutõstmises). Klassikalises jõutõstmises: kükis 237,5&amp;nbsp;kg ja jõutõmbes 280,0&amp;nbsp;kg (mõlemad püstitatud [[Salo]]s 2014. aasta märtsis) ning varustusega jõutõstmises: kükis 300,0&amp;nbsp;kg (püstitatud 2011. aasta detsembris [[Joensuu]]s) ja jõutõmbes 280,0&amp;nbsp;kg (2012. aasta juunis Taanis [[Herning]]is)&lt;ref name=&quot;suo1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;suo2&quot;/&gt;.

==Juutuuber==
[[Fail:YouTube Silver Play Button 2.svg|100px|pisi|&lt;small&gt;YouTube'i hõbenupp, [[YouTube]]'i tunnustus juutuuberitele, kelle kanali jälgijate arv on ületanud saja tuhande&lt;/small&gt;]]
2016. aasta oktoobris hakkas Yury Pellya [[YouTube]]'i enda tehtud videoid üles laadima. Need olid [[Vene keel|venekeelsed]] Soome elu kajastavad videod. 2016. aasta novembris avaldas Pellya video oma korterist [[sotsiaalmaja]]s. Toona oli kanalil 5000 jälgijat. Video kogus kohe suure arvu vaatamisi ja seda hakati arvukalt jagama. 2017. aasta juuli seisuga oli videot vaadatud 1,7 miljonit ja 2018. aasta juuli seisuga 3,1 miljonit korda. 
2019. aasta juuli seisuga oli tema videokanalil YuraPaPu 260 000 jälgijat.

Juutuuberina tegutseb Pellya tööst vabal ajal, tavaliselt koos [[abikaasa]]ga, kes teeb sel juhul operaatoritöö. Pellya põhitöö, millega ta perele elatist teenib, on [[betoneerija]] amet betoonitoodete tehases.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ptz&quot;&gt;[https://ptzgovorit.ru/content/sam-sebe-chempion Лютько, Т.(2011) Сам себе чемпион. PTZ-GOVORIT]. ptzgovorit.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;liv&quot;&gt;[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya records. Lifescoresheet].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm1&quot;&gt;[https://www.europowerlifting.org/fileadmin/data/results/Events_2012/European_Juniors/detailed_scoresheet_sjm_01.htm IPF European Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships 2012]. htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190718114144/http://www.powerlifting-ipf.com/fileadmin/ipf/data/results/2012/World_Sub-Junior_Junior_Powerlifting/Men/scoresheet_m.htm World Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships 2012]. htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;npf&quot;&gt;[https://npfpower.files.wordpress.com/2014/12/nordic-sub-junior_junior2015.pdf Sub-Juniors &amp; Juniors Nordic Championships 2015]. npfpower.files.wordpress.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003447/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset-klassinen Ennätykset (klassinen)]. suomenvoimanostoliitto.fi&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003449/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset Ennätykset]. suomenvoimanostoliitto.fi&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya isiklikud rekordid ja võistlustulemused] livescoresheet.com (&lt;small&gt;inglise keeles&lt;/small&gt;)
*[https://www.youtube.com/watch?v=ffseEYjTskQ 17-aastane Yury Pellya kükib 2011. aastal 300-kilose kangiga] youtube.com, 3. detsember 2011
*[https://www.youtube.com/channel/UC8vT3G8pbuQWMbkhGWafmsQ Yury Pellja videokanal YuraPaPu] youtube.com (&lt;small&gt;vene keeles&lt;/small&gt;)

{{JÄRJESTA:Pellya, Yury}}
[[Kategooria:Soome jõutõstjad]]
[[Kategooria:Youtube'i-kuulsused]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>r0ms6q79dm80kbvmo562hv5ao7sgmma</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142595</id>
      <parentid>7142594</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:07:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Doshirakro</username>
        <id>228302</id>
      </contributor>
      <origin>7142595</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11146" sha1="llfm6cw70ed9kedjekkugq42pvjx8tl" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2022}}
{{Sportlane
|sünniaeg = 3. juuli 1994|pilt = |riik = Soome|nimi = Yury Pellya |pildisuurus = 180 px|sünnikoht = [[Miinala (Salmi)|Miinala]], [[Pitkäranta rajoon]], [[Karjala Vabariik]], [[Venemaa]]|spordiala = [[jõutõstmine]]
|medalid =
{{MedalVõistlus|Maailmameistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Euroopa meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Põhjamaade meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(juunioride klassis)}}
{{Kuldmedal|2014|mehed kuni 105 kg}}
}}
'''Yury Pellya''' ([[vene keel]]es Юрий Пелля ''Juri Pellja''; sündinud [[3. juuli]]l [[1994]] [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]] [[Venemaa]]l) on [[venelased|vene]] päritolu [[Soome]] endine [[Jõutõstmine|jõutõstja]], kes on tulnud noorteklassis [[Euroopa meister|Euroopa meistriks]] ja [[Maailmameister|maailmameistriks]] ning juunioride [[Põhjamaad]]e meistriks.

Ta kolis 2006. aastal koos [[Vanemad|vanematega]] [[Karjala Vabariik|Karjala]] maakohast Soome. 2011. aastal sai ta Soome [[kodanik]]uks (Soomes on [[topeltkodakondsus]] lubatud). Pärast tippspordist loobumist ja abiellumist sai temast 2016. aastal [[juutuuber]].

==Elukäik==
Tema vaarvanemad olid Põhja-Soomes elanud [[soomlased]], kes 1930. aastate alguses asusid ümber [[Nõukogude Liit]]u – [[Karjala ANSV]] maapiirkonda, heas usus, et elu seal saab olema kergem. Nende kolmanda põlve järglased juba [[Venestamine|venestusid]]. Yury vanemad töötasid [[sovhoos]]is, mille osakond asus [[Miinala (Salmi)|Miinalas]]. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist oli 1990. aastatel [[Karjala]]s leida tööd maapiirkonnas juba raske. 2000. aastal hakkas Yury isa Soomes tööl käima. 2006. aastal otsustasid Yury vanemad, et võimaluse korral on otstarbekam perega Soome kolida. Esitati vastav taotlus. See rahuldati, sest lisaks soome juurtele oli Yury isal tekkinud [[Ida-Soome lään]]is [[Kitee]] väikelinnas püsiv töökoht.

12-aastane Yury, kes Karjalas oli [[Salmi]] üldhariduskoolis lõpetanud viis klassi, jätkas õpinguid 2006. aastal Kitees [[Arppe Kool]]i viiendas klassis. Kuna Yury [[soome keel]]t ei osanud, võimaldati talle vene keele [[tõlk]], kes aitas tal tundides kuuldu lahti seletada. Pärast 9. klassi lõpetamist õppis ta kolm aastat [[kutsekool]]is (2011–2014) [[ehitaja]]ks ja seejärel teenis pool aastat [[Soome kaitsevägi|Soome kaitseväes]]. Alates 2014. aastast töötab ta [[Rudus Oy]] Kitee betoonitoodete tehases [[betoneerija]]na.

==Jõutõstmine==
Kui Yury 12-aastaselt Soome elama asus, otsis ta [[spordiala]], millega tegelema hakata. Tema esialgne soov oli õppida [[Võitluskunstid|võitluskunste]], kuid ta jättis selle valiku tegemata, sest arvas, et soome keelt oskamata poleks ta aru saanud [[treener]]ite juhendamisest. Ta oli 12 aasta vanuse kohta turske poiss, kaalus 97&amp;nbsp;kg. Sellepärast valiski ta lihtsama lahenduse: läks jõusaali ja hakkas iseseisvalt treenima. Üksi ja ilma treenerita treenis ta 1,5 aastat. Alles siis sai ta teada, et samas [[Kitee|linnas]] on olemas jõutõstehuviliste treeningusaal (klubi juriidiline nimi [[Pajarin Puntti Ry]], [[lühend]] PaPu). Klubis, kus tuntumaks tegijaks oli 1980. aastate [[maailmameister]] [[Hannu Malinen]], hakkas Yury regulaarselt treenimas käima. Kolme kuu möödudes oli talle nõu andmas juba soomlasest treener.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;

Pellya koostöö treener Timo Seppäneniga oli tulemusrikas: aasta pärast näitas Pellya treeningutel tulemusi, millega tuldi Soome meistrivõistlustel noorteklassis kolme parema hulka (Soome noorjõutõstjad olid tollal heal tasemel – MM-i noorteklassis meeskondlikus arvestuses tuli Soome 2010. aastal kaheksandaks ja 2011. aastal kuuendaks ning [[Teemu Leppänen]] võitis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg mõlemal aastal MM-i medali). Pellya astus oma klubi kaudu [[Soome Jõutõsteliit|Soome Jõutõsteliidu]] liikmeks. Kuid kuna Soome kodakondsust tal siis veel ei olnud (seda sai taotleda pärast viis aastat Soomes elamist), siis tuli tal veel aasta aega oodata, enne kui tal lubati esineda Soome meistrivõistlustel.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt; 
[[Pilt: Squat.png|pisi|130px|vasakul|&lt;small&gt;Yury Pellya edukaim tõsteviis oli kükk, milles jäi tema parimaks tulemuseks 300 kg (2011)&lt;/small&gt;]]

===Võistlemas Soome meistrivõistlustel===
17-aastase Yury Pellya debüüt 2011. aasta veebruaris [[Pietarsaari]]s Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel lamades surumises tõi talle kuni 17-aastaste noorte seas hõbemedali kaalukategoorias kuni 105&amp;nbsp;kg tulemusega 165,0&amp;nbsp;kg. Meistritiitlist jäi teda lahutama vaid 0,5 kilo. Kuu aega hiljem [[Pornainen]]is Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel jõutõstmises, kus Pellyast aasta vanem MM-i medalimees Teemu Leppänen sai kulla juunioride klassis, tuli Pellya kuni 17-aastaste seas noortemeistriks, saades kolmevõistluse kogusummas 690,0&amp;nbsp;kg. Ta kükkis 260,0, surus lamades 160,0 ja tõmbas 280,0&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt; Pellya saavutustest kirjutati nii Soome [[Põhja-Karjala maakond]]likus kui ka Venemaal [[Karjala Vabariik|Karjala vabariiklikus]] [[meedia]]s.

Juulis võisteldes kodulinnas Kitees, sai Pellya lamades surumises isiklikuks tippmargiks 170,0&amp;nbsp;kg, oktoobris võistlustel [[Sotkamo]]s viis ta enda küki rekordi 295,0&amp;nbsp;kg-ni ja kolmevõistluse kogusumma rekordi 720,0&amp;nbsp;kg-ni. 2011. aasta detsembris võistlustel [[Joensuu]]s püstitas ta kolm Soome kuni 17-aastaste rekordit jõutõstmises kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg: kükk 300&amp;nbsp;kg, lamades surumine 180,0&amp;nbsp;kg ja kolmevõistluse kogusumma 750&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt;

2012. aastal tuli Pellya Soome noortemeistriks lamades surumises (eraldi alana), kolmevõistluse kogusummas sai hõbemedali. 2013. aastal tuli ta Joensuus Soome juunioride meistriks lamades surumises (eraldi alana) ja 2014. aastal sai juunioride meistrivõistlustel hõbemedali kolmevõistluse kogusummas.

===Rahvusvahelised tiitlivõistlused (MM ja EM)===
Pärast 2012. aastal toimunud Soome meistrivõistlusi, kus Pellya sai noorteklassis kaks medalit, kutsuti ta Soome koondisse. Sama aasta juunis [[Taani]]s [[Herning]]is peetud [[EPF]]-i noorte ja juunioride [[Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg kolmevõistluse kogusummaga 752,5&amp;nbsp;kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Tšehhi]] sportlast edestas ta rohkem kui 100 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta väikesed kuldmedalid kükis (290,0&amp;nbsp;kg), lamades surumises (182,5&amp;nbsp;kg) ja jõutõmbes (280,0&amp;nbsp;kg). Meeskondlikult oli Soome koondis Venemaa ja [[Poola]] järel kolmas.&lt;ref name=&quot;htm1&quot;/&gt;

Kolm kuud pärast Euroopa noortemeistriks tulemist 2012. aasta septembri algul, Poolas [[Szczyrk]]is toimunud [[IPF]]-i noorte ja juunioride [[Maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg kolmevõistluse kogusummaga 737,5&amp;nbsp;kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Ameerika Ühendriigid|ameerika]] jõutõstjat edestas ta enam kui 20 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta kolm väikest medalit: kuldmedali kükis (290,0&amp;nbsp;kg), hõbemedali jõutõmbes (265,0&amp;nbsp;kg) ja pronksi lamades surumises (182,5&amp;nbsp;kg). Meeskondlikult oli Soome kuues (Venemaa oli esimene).&lt;ref name=&quot;htm2&quot;/&gt;

2015. aasta veebruaris tuli Pellya [[Põhjamaad]]e meistriks [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]] juunioride klassis kolmevõistluse kogusummaga 647,5&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;npf&quot;/&gt;

===Tippspordist lahkumine===
Pärast 2015. aastat Pellya võistlusspordiga tegelenud ei ole. 2018. aasta juuni seisuga on tema nimel neli [[Ida-Soome lään]]i juunioride rekordit kaalukategoorias 105&amp;nbsp;kg: (2 [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]] ja 2 varustusega jõutõstmises). Klassikalises jõutõstmises: kükis 237,5&amp;nbsp;kg ja jõutõmbes 280,0&amp;nbsp;kg (mõlemad püstitatud [[Salo]]s 2014. aasta märtsis) ning varustusega jõutõstmises: kükis 300,0&amp;nbsp;kg (püstitatud 2011. aasta detsembris [[Joensuu]]s) ja jõutõmbes 280,0&amp;nbsp;kg (2012. aasta juunis Taanis [[Herning]]is)&lt;ref name=&quot;suo1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;suo2&quot;/&gt;.

==Juutuuber==
[[Fail:YouTube Silver Play Button 2.svg|100px|pisi|&lt;small&gt;YouTube'i hõbenupp, [[YouTube]]'i tunnustus juutuuberitele, kelle kanali jälgijate arv on ületanud saja tuhande&lt;/small&gt;]]
2016. aasta oktoobris hakkas Yury Pellya [[YouTube]]'i enda tehtud videoid üles laadima. Need olid [[Vene keel|venekeelsed]] Soome elu kajastavad videod. 2016. aasta novembris avaldas Pellya video oma korterist [[sotsiaalmaja]]s. Toona oli kanalil 5000 jälgijat. Video kogus kohe suure arvu vaatamisi ja seda hakati arvukalt jagama. 2017. aasta juuli seisuga oli videot vaadatud 1,7 miljonit ja 2018. aasta juuli seisuga 3,1 miljonit korda. 
2019. aasta juuli seisuga oli tema videokanalil YuraPaPu 260 000 jälgijat.

Juutuuberina tegutseb Pellya tööst vabal ajal, tavaliselt koos [[abikaasa]]ga, kes teeb sel juhul operaatoritöö. Pellya põhitöö, millega ta perele elatist teenib, on [[betoneerija]] amet betoonitoodete tehases.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ptz&quot;&gt;[https://ptzgovorit.ru/content/sam-sebe-chempion Лютько, Т.(2011) Сам себе чемпион. PTZ-GOVORIT.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;liv&quot;&gt;[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya records. Lifescoresheet.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm1&quot;&gt;[https://www.europowerlifting.org/fileadmin/data/results/Events_2012/European_Juniors/detailed_scoresheet_sjm_01.htm IPF European Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships 2012]. htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190718114144/http://www.powerlifting-ipf.com/fileadmin/ipf/data/results/2012/World_Sub-Junior_Junior_Powerlifting/Men/scoresheet_m.htm World Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships 2012]. htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;npf&quot;&gt;[https://npfpower.files.wordpress.com/2014/12/nordic-sub-junior_junior2015.pdf Sub-Juniors &amp; Juniors Nordic Championships 2015]. npfpower.files.wordpress.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003447/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset-klassinen Ennätykset (klassinen)]. suomenvoimanostoliitto.fi&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003449/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset Ennätykset]. suomenvoimanostoliitto.fi&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya isiklikud rekordid ja võistlustulemused] livescoresheet.com (&lt;small&gt;inglise keeles&lt;/small&gt;)
*[https://www.youtube.com/watch?v=ffseEYjTskQ 17-aastane Yury Pellya kükib 2011. aastal 300-kilose kangiga] youtube.com, 3. detsember 2011
*[https://www.youtube.com/channel/UC8vT3G8pbuQWMbkhGWafmsQ Yury Pellja videokanal YuraPaPu] youtube.com (&lt;small&gt;vene keeles&lt;/small&gt;)

{{JÄRJESTA:Pellya, Yury}}
[[Kategooria:Soome jõutõstjad]]
[[Kategooria:Youtube'i-kuulsused]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>llfm6cw70ed9kedjekkugq42pvjx8tl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142597</id>
      <parentid>7142595</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:11:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Doshirakro</username>
        <id>228302</id>
      </contributor>
      <origin>7142597</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11165" sha1="h35921eg0hz6g4ng60kr54m2tcwcbdh" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2022}}
{{Sportlane
|sünniaeg = 3. juuli 1994|pilt = |riik = Soome|nimi = Yury Pellya |pildisuurus = 180 px|sünnikoht = [[Miinala (Salmi)|Miinala]], [[Pitkäranta rajoon]], [[Karjala Vabariik]], [[Venemaa]]|spordiala = [[jõutõstmine]]
|medalid =
{{MedalVõistlus|Maailmameistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Euroopa meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Põhjamaade meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(juunioride klassis)}}
{{Kuldmedal|2014|mehed kuni 105 kg}}
}}
'''Yury Pellya''' ([[vene keel]]es Юрий Пелля ''Juri Pellja''; sündinud [[3. juuli]]l [[1994]] [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]] [[Venemaa]]l) on [[venelased|vene]] päritolu [[Soome]] endine [[Jõutõstmine|jõutõstja]], kes on tulnud noorteklassis [[Euroopa meister|Euroopa meistriks]] ja [[Maailmameister|maailmameistriks]] ning juunioride [[Põhjamaad]]e meistriks.

Ta kolis 2006. aastal koos [[Vanemad|vanematega]] [[Karjala Vabariik|Karjala]] maakohast Soome. 2011. aastal sai ta Soome [[kodanik]]uks (Soomes on [[topeltkodakondsus]] lubatud). Pärast tippspordist loobumist ja abiellumist sai temast 2016. aastal [[juutuuber]].

==Elukäik==
Tema vaarvanemad olid Põhja-Soomes elanud [[soomlased]], kes 1930. aastate alguses asusid ümber [[Nõukogude Liit]]u – [[Karjala ANSV]] maapiirkonda, heas usus, et elu seal saab olema kergem. Nende kolmanda põlve järglased juba [[Venestamine|venestusid]]. Yury vanemad töötasid [[sovhoos]]is, mille osakond asus [[Miinala (Salmi)|Miinalas]]. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist oli 1990. aastatel [[Karjala]]s leida tööd maapiirkonnas juba raske. 2000. aastal hakkas Yury isa Soomes tööl käima. 2006. aastal otsustasid Yury vanemad, et võimaluse korral on otstarbekam perega Soome kolida. Esitati vastav taotlus. See rahuldati, sest lisaks soome juurtele oli Yury isal tekkinud [[Ida-Soome lään]]is [[Kitee]] väikelinnas püsiv töökoht.

12-aastane Yury, kes Karjalas oli [[Salmi]] üldhariduskoolis lõpetanud viis klassi, jätkas õpinguid 2006. aastal Kitees [[Arppe Kool]]i viiendas klassis. Kuna Yury [[soome keel]]t ei osanud, võimaldati talle vene keele [[tõlk]], kes aitas tal tundides kuuldu lahti seletada. Pärast 9. klassi lõpetamist õppis ta kolm aastat [[kutsekool]]is (2011–2014) [[ehitaja]]ks ja seejärel teenis pool aastat [[Soome kaitsevägi|Soome kaitseväes]]. Alates 2014. aastast töötab ta [[Rudus Oy]] Kitee betoonitoodete tehases [[betoneerija]]na.

==Jõutõstmine==
Kui Yury 12-aastaselt Soome elama asus, otsis ta [[spordiala]], millega tegelema hakata. Tema esialgne soov oli õppida [[Võitluskunstid|võitluskunste]], kuid ta jättis selle valiku tegemata, sest arvas, et soome keelt oskamata poleks ta aru saanud [[treener]]ite juhendamisest. Ta oli 12 aasta vanuse kohta turske poiss, kaalus 97&amp;nbsp;kg. Sellepärast valiski ta lihtsama lahenduse: läks jõusaali ja hakkas iseseisvalt treenima. Üksi ja ilma treenerita treenis ta 1,5 aastat. Alles siis sai ta teada, et samas [[Kitee|linnas]] on olemas jõutõstehuviliste treeningusaal (klubi juriidiline nimi [[Pajarin Puntti Ry]], [[lühend]] PaPu). Klubis, kus tuntumaks tegijaks oli 1980. aastate [[maailmameister]] [[Hannu Malinen]], hakkas Yury regulaarselt treenimas käima. Kolme kuu möödudes oli talle nõu andmas juba soomlasest treener.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;

Pellya koostöö treener Timo Seppäneniga oli tulemusrikas: aasta pärast näitas Pellya treeningutel tulemusi, millega tuldi Soome meistrivõistlustel noorteklassis kolme parema hulka (Soome noorjõutõstjad olid tollal heal tasemel – MM-i noorteklassis meeskondlikus arvestuses tuli Soome 2010. aastal kaheksandaks ja 2011. aastal kuuendaks ning [[Teemu Leppänen]] võitis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg mõlemal aastal MM-i medali). Pellya astus oma klubi kaudu [[Soome Jõutõsteliit|Soome Jõutõsteliidu]] liikmeks. Kuid kuna Soome kodakondsust tal siis veel ei olnud (seda sai taotleda pärast viis aastat Soomes elamist), siis tuli tal veel aasta aega oodata, enne kui tal lubati esineda Soome meistrivõistlustel.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt; 
[[Pilt: Squat.png|pisi|130px|vasakul|&lt;small&gt;Yury Pellya edukaim tõsteviis oli kükk, milles jäi tema parimaks tulemuseks 300 kg (2011)&lt;/small&gt;]]

===Võistlemas Soome meistrivõistlustel===
17-aastase Yury Pellya debüüt 2011. aasta veebruaris [[Pietarsaari]]s Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel lamades surumises tõi talle kuni 17-aastaste noorte seas hõbemedali kaalukategoorias kuni 105&amp;nbsp;kg tulemusega 165,0&amp;nbsp;kg. Meistritiitlist jäi teda lahutama vaid 0,5 kilo. Kuu aega hiljem [[Pornainen]]is Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel jõutõstmises, kus Pellyast aasta vanem MM-i medalimees Teemu Leppänen sai kulla juunioride klassis, tuli Pellya kuni 17-aastaste seas noortemeistriks, saades kolmevõistluse kogusummas 690,0&amp;nbsp;kg. Ta kükkis 260,0, surus lamades 160,0 ja tõmbas 280,0&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt; Pellya saavutustest kirjutati nii Soome [[Põhja-Karjala maakond]]likus kui ka Venemaal [[Karjala Vabariik|Karjala vabariiklikus]] [[meedia]]s.

Juulis võisteldes kodulinnas Kitees, sai Pellya lamades surumises isiklikuks tippmargiks 170,0&amp;nbsp;kg, oktoobris võistlustel [[Sotkamo]]s viis ta enda küki rekordi 295,0&amp;nbsp;kg-ni ja kolmevõistluse kogusumma rekordi 720,0&amp;nbsp;kg-ni. 2011. aasta detsembris võistlustel [[Joensuu]]s püstitas ta kolm Soome kuni 17-aastaste rekordit jõutõstmises kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg: kükk 300&amp;nbsp;kg, lamades surumine 180,0&amp;nbsp;kg ja kolmevõistluse kogusumma 750&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt;

2012. aastal tuli Pellya Soome noortemeistriks lamades surumises (eraldi alana), kolmevõistluse kogusummas sai hõbemedali. 2013. aastal tuli ta Joensuus Soome juunioride meistriks lamades surumises (eraldi alana) ja 2014. aastal sai juunioride meistrivõistlustel hõbemedali kolmevõistluse kogusummas.

===Rahvusvahelised tiitlivõistlused (MM ja EM)===
Pärast 2012. aastal toimunud Soome meistrivõistlusi, kus Pellya sai noorteklassis kaks medalit, kutsuti ta Soome koondisse. Sama aasta juunis [[Taani]]s [[Herning]]is peetud [[EPF]]-i noorte ja juunioride [[Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg kolmevõistluse kogusummaga 752,5&amp;nbsp;kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Tšehhi]] sportlast edestas ta rohkem kui 100 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta väikesed kuldmedalid kükis (290,0&amp;nbsp;kg), lamades surumises (182,5&amp;nbsp;kg) ja jõutõmbes (280,0&amp;nbsp;kg). Meeskondlikult oli Soome koondis Venemaa ja [[Poola]] järel kolmas.&lt;ref name=&quot;htm1&quot;/&gt;

Kolm kuud pärast Euroopa noortemeistriks tulemist 2012. aasta septembri algul, Poolas [[Szczyrk]]is toimunud [[IPF]]-i noorte ja juunioride [[Maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg kolmevõistluse kogusummaga 737,5&amp;nbsp;kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Ameerika Ühendriigid|ameerika]] jõutõstjat edestas ta enam kui 20 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta kolm väikest medalit: kuldmedali kükis (290,0&amp;nbsp;kg), hõbemedali jõutõmbes (265,0&amp;nbsp;kg) ja pronksi lamades surumises (182,5&amp;nbsp;kg). Meeskondlikult oli Soome kuues (Venemaa oli esimene).&lt;ref name=&quot;htm2&quot;/&gt;

2015. aasta veebruaris tuli Pellya [[Põhjamaad]]e meistriks [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]] juunioride klassis kolmevõistluse kogusummaga 647,5&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;npf&quot;/&gt;

===Tippspordist lahkumine===
Pärast 2015. aastat Pellya võistlusspordiga tegelenud ei ole. 2018. aasta juuni seisuga on tema nimel neli [[Ida-Soome lään]]i juunioride rekordit kaalukategoorias 105&amp;nbsp;kg: (2 [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]] ja 2 varustusega jõutõstmises). Klassikalises jõutõstmises: kükis 237,5&amp;nbsp;kg ja jõutõmbes 280,0&amp;nbsp;kg (mõlemad püstitatud [[Salo]]s 2014. aasta märtsis) ning varustusega jõutõstmises: kükis 300,0&amp;nbsp;kg (püstitatud 2011. aasta detsembris [[Joensuu]]s) ja jõutõmbes 280,0&amp;nbsp;kg (2012. aasta juunis Taanis [[Herning]]is)&lt;ref name=&quot;suo1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;suo2&quot;/&gt;.

==Juutuuber==
[[Fail:YouTube Silver Play Button 2.svg|100px|pisi|&lt;small&gt;YouTube'i hõbenupp, [[YouTube]]'i tunnustus juutuuberitele, kelle kanali jälgijate arv on ületanud saja tuhande&lt;/small&gt;]]
2016. aasta oktoobris hakkas Yury Pellya [[YouTube]]'i enda tehtud videoid üles laadima. Need olid [[Vene keel|venekeelsed]] Soome elu kajastavad videod. 2016. aasta novembris avaldas Pellya video oma korterist [[sotsiaalmaja]]s. Toona oli kanalil 5000 jälgijat. Video kogus kohe suure arvu vaatamisi ja seda hakati arvukalt jagama. 2017. aasta juuli seisuga oli videot vaadatud 1,7 miljonit ja 2018. aasta juuli seisuga 3,1 miljonit korda. 
2019. aasta juuli seisuga oli tema videokanalil YuraPaPu 260 000 jälgijat.

Juutuuberina tegutseb Pellya tööst vabal ajal, tavaliselt koos [[abikaasa]]ga, kes teeb sel juhul operaatoritöö. Pellya põhitöö, millega ta perele elatist teenib, on [[betoneerija]] amet betoonitoodete tehases.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ptz&quot;&gt;[https://ptzgovorit.ru/content/sam-sebe-chempion Лютько, Т.(2011) Сам себе чемпион. PTZ-GOVORIT.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;liv&quot;&gt;[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya records. Lifescoresheet.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm1&quot;&gt;[https://www.europowerlifting.org/fileadmin/data/results/Events_2012/European_Juniors/detailed_scoresheet_sjm_01.htm IPF (2012) DETAILED SCORESHEET. European Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190718114144/http://www.powerlifting-ipf.com/fileadmin/ipf/data/results/2012/World_Sub-Junior_Junior_Powerlifting/Men/scoresheet_m.htm World Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships 2012]. htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;npf&quot;&gt;[https://npfpower.files.wordpress.com/2014/12/nordic-sub-junior_junior2015.pdf Sub-Juniors &amp; Juniors Nordic Championships 2015]. npfpower.files.wordpress.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003447/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset-klassinen Ennätykset (klassinen)]. suomenvoimanostoliitto.fi&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003449/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset Ennätykset]. suomenvoimanostoliitto.fi&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya isiklikud rekordid ja võistlustulemused] livescoresheet.com (&lt;small&gt;inglise keeles&lt;/small&gt;)
*[https://www.youtube.com/watch?v=ffseEYjTskQ 17-aastane Yury Pellya kükib 2011. aastal 300-kilose kangiga] youtube.com, 3. detsember 2011
*[https://www.youtube.com/channel/UC8vT3G8pbuQWMbkhGWafmsQ Yury Pellja videokanal YuraPaPu] youtube.com (&lt;small&gt;vene keeles&lt;/small&gt;)

{{JÄRJESTA:Pellya, Yury}}
[[Kategooria:Soome jõutõstjad]]
[[Kategooria:Youtube'i-kuulsused]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>h35921eg0hz6g4ng60kr54m2tcwcbdh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142598</id>
      <parentid>7142597</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:11:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Doshirakro</username>
        <id>228302</id>
      </contributor>
      <origin>7142598</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11165" sha1="plv9c3eodeg8ktv9vulzspef9o07ka6" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2022}}
{{Sportlane
|sünniaeg = 3. juuli 1994|pilt = |riik = Soome|nimi = Yury Pellya |pildisuurus = 180 px|sünnikoht = [[Miinala (Salmi)|Miinala]], [[Pitkäranta rajoon]], [[Karjala Vabariik]], [[Venemaa]]|spordiala = [[jõutõstmine]]
|medalid =
{{MedalVõistlus|Maailmameistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Euroopa meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Põhjamaade meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(juunioride klassis)}}
{{Kuldmedal|2014|mehed kuni 105 kg}}
}}
'''Yury Pellya''' ([[vene keel]]es Юрий Пелля ''Juri Pellja''; sündinud [[3. juuli]]l [[1994]] [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]] [[Venemaa]]l) on [[venelased|vene]] päritolu [[Soome]] endine [[Jõutõstmine|jõutõstja]], kes on tulnud noorteklassis [[Euroopa meister|Euroopa meistriks]] ja [[Maailmameister|maailmameistriks]] ning juunioride [[Põhjamaad]]e meistriks.

Ta kolis 2006. aastal koos [[Vanemad|vanematega]] [[Karjala Vabariik|Karjala]] maakohast Soome. 2011. aastal sai ta Soome [[kodanik]]uks (Soomes on [[topeltkodakondsus]] lubatud). Pärast tippspordist loobumist ja abiellumist sai temast 2016. aastal [[juutuuber]].

==Elukäik==
Tema vaarvanemad olid Põhja-Soomes elanud [[soomlased]], kes 1930. aastate alguses asusid ümber [[Nõukogude Liit]]u – [[Karjala ANSV]] maapiirkonda, heas usus, et elu seal saab olema kergem. Nende kolmanda põlve järglased juba [[Venestamine|venestusid]]. Yury vanemad töötasid [[sovhoos]]is, mille osakond asus [[Miinala (Salmi)|Miinalas]]. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist oli 1990. aastatel [[Karjala]]s leida tööd maapiirkonnas juba raske. 2000. aastal hakkas Yury isa Soomes tööl käima. 2006. aastal otsustasid Yury vanemad, et võimaluse korral on otstarbekam perega Soome kolida. Esitati vastav taotlus. See rahuldati, sest lisaks soome juurtele oli Yury isal tekkinud [[Ida-Soome lään]]is [[Kitee]] väikelinnas püsiv töökoht.

12-aastane Yury, kes Karjalas oli [[Salmi]] üldhariduskoolis lõpetanud viis klassi, jätkas õpinguid 2006. aastal Kitees [[Arppe Kool]]i viiendas klassis. Kuna Yury [[soome keel]]t ei osanud, võimaldati talle vene keele [[tõlk]], kes aitas tal tundides kuuldu lahti seletada. Pärast 9. klassi lõpetamist õppis ta kolm aastat [[kutsekool]]is (2011–2014) [[ehitaja]]ks ja seejärel teenis pool aastat [[Soome kaitsevägi|Soome kaitseväes]]. Alates 2014. aastast töötab ta [[Rudus Oy]] Kitee betoonitoodete tehases [[betoneerija]]na.

==Jõutõstmine==
Kui Yury 12-aastaselt Soome elama asus, otsis ta [[spordiala]], millega tegelema hakata. Tema esialgne soov oli õppida [[Võitluskunstid|võitluskunste]], kuid ta jättis selle valiku tegemata, sest arvas, et soome keelt oskamata poleks ta aru saanud [[treener]]ite juhendamisest. Ta oli 12 aasta vanuse kohta turske poiss, kaalus 97&amp;nbsp;kg. Sellepärast valiski ta lihtsama lahenduse: läks jõusaali ja hakkas iseseisvalt treenima. Üksi ja ilma treenerita treenis ta 1,5 aastat. Alles siis sai ta teada, et samas [[Kitee|linnas]] on olemas jõutõstehuviliste treeningusaal (klubi juriidiline nimi [[Pajarin Puntti Ry]], [[lühend]] PaPu). Klubis, kus tuntumaks tegijaks oli 1980. aastate [[maailmameister]] [[Hannu Malinen]], hakkas Yury regulaarselt treenimas käima. Kolme kuu möödudes oli talle nõu andmas juba soomlasest treener.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;

Pellya koostöö treener Timo Seppäneniga oli tulemusrikas: aasta pärast näitas Pellya treeningutel tulemusi, millega tuldi Soome meistrivõistlustel noorteklassis kolme parema hulka (Soome noorjõutõstjad olid tollal heal tasemel – MM-i noorteklassis meeskondlikus arvestuses tuli Soome 2010. aastal kaheksandaks ja 2011. aastal kuuendaks ning [[Teemu Leppänen]] võitis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg mõlemal aastal MM-i medali). Pellya astus oma klubi kaudu [[Soome Jõutõsteliit|Soome Jõutõsteliidu]] liikmeks. Kuid kuna Soome kodakondsust tal siis veel ei olnud (seda sai taotleda pärast viis aastat Soomes elamist), siis tuli tal veel aasta aega oodata, enne kui tal lubati esineda Soome meistrivõistlustel.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt; 
[[Pilt: Squat.png|pisi|130px|vasakul|&lt;small&gt;Yury Pellya edukaim tõsteviis oli kükk, milles jäi tema parimaks tulemuseks 300 kg (2011)&lt;/small&gt;]]

===Võistlemas Soome meistrivõistlustel===
17-aastase Yury Pellya debüüt 2011. aasta veebruaris [[Pietarsaari]]s Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel lamades surumises tõi talle kuni 17-aastaste noorte seas hõbemedali kaalukategoorias kuni 105&amp;nbsp;kg tulemusega 165,0&amp;nbsp;kg. Meistritiitlist jäi teda lahutama vaid 0,5 kilo. Kuu aega hiljem [[Pornainen]]is Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel jõutõstmises, kus Pellyast aasta vanem MM-i medalimees Teemu Leppänen sai kulla juunioride klassis, tuli Pellya kuni 17-aastaste seas noortemeistriks, saades kolmevõistluse kogusummas 690,0&amp;nbsp;kg. Ta kükkis 260,0, surus lamades 160,0 ja tõmbas 280,0&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt; Pellya saavutustest kirjutati nii Soome [[Põhja-Karjala maakond]]likus kui ka Venemaal [[Karjala Vabariik|Karjala vabariiklikus]] [[meedia]]s.

Juulis võisteldes kodulinnas Kitees, sai Pellya lamades surumises isiklikuks tippmargiks 170,0&amp;nbsp;kg, oktoobris võistlustel [[Sotkamo]]s viis ta enda küki rekordi 295,0&amp;nbsp;kg-ni ja kolmevõistluse kogusumma rekordi 720,0&amp;nbsp;kg-ni. 2011. aasta detsembris võistlustel [[Joensuu]]s püstitas ta kolm Soome kuni 17-aastaste rekordit jõutõstmises kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg: kükk 300&amp;nbsp;kg, lamades surumine 180,0&amp;nbsp;kg ja kolmevõistluse kogusumma 750&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt;

2012. aastal tuli Pellya Soome noortemeistriks lamades surumises (eraldi alana), kolmevõistluse kogusummas sai hõbemedali. 2013. aastal tuli ta Joensuus Soome juunioride meistriks lamades surumises (eraldi alana) ja 2014. aastal sai juunioride meistrivõistlustel hõbemedali kolmevõistluse kogusummas.

===Rahvusvahelised tiitlivõistlused (MM ja EM)===
Pärast 2012. aastal toimunud Soome meistrivõistlusi, kus Pellya sai noorteklassis kaks medalit, kutsuti ta Soome koondisse. Sama aasta juunis [[Taani]]s [[Herning]]is peetud [[EPF]]-i noorte ja juunioride [[Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg kolmevõistluse kogusummaga 752,5&amp;nbsp;kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Tšehhi]] sportlast edestas ta rohkem kui 100 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta väikesed kuldmedalid kükis (290,0&amp;nbsp;kg), lamades surumises (182,5&amp;nbsp;kg) ja jõutõmbes (280,0&amp;nbsp;kg). Meeskondlikult oli Soome koondis Venemaa ja [[Poola]] järel kolmas.&lt;ref name=&quot;htm1&quot;/&gt;

Kolm kuud pärast Euroopa noortemeistriks tulemist 2012. aasta septembri algul, Poolas [[Szczyrk]]is toimunud [[IPF]]-i noorte ja juunioride [[Maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg kolmevõistluse kogusummaga 737,5&amp;nbsp;kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Ameerika Ühendriigid|ameerika]] jõutõstjat edestas ta enam kui 20 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta kolm väikest medalit: kuldmedali kükis (290,0&amp;nbsp;kg), hõbemedali jõutõmbes (265,0&amp;nbsp;kg) ja pronksi lamades surumises (182,5&amp;nbsp;kg). Meeskondlikult oli Soome kuues (Venemaa oli esimene).&lt;ref name=&quot;htm2&quot;/&gt;

2015. aasta veebruaris tuli Pellya [[Põhjamaad]]e meistriks [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]] juunioride klassis kolmevõistluse kogusummaga 647,5&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;npf&quot;/&gt;

===Tippspordist lahkumine===
Pärast 2015. aastat Pellya võistlusspordiga tegelenud ei ole. 2018. aasta juuni seisuga on tema nimel neli [[Ida-Soome lään]]i juunioride rekordit kaalukategoorias 105&amp;nbsp;kg: (2 [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]] ja 2 varustusega jõutõstmises). Klassikalises jõutõstmises: kükis 237,5&amp;nbsp;kg ja jõutõmbes 280,0&amp;nbsp;kg (mõlemad püstitatud [[Salo]]s 2014. aasta märtsis) ning varustusega jõutõstmises: kükis 300,0&amp;nbsp;kg (püstitatud 2011. aasta detsembris [[Joensuu]]s) ja jõutõmbes 280,0&amp;nbsp;kg (2012. aasta juunis Taanis [[Herning]]is)&lt;ref name=&quot;suo1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;suo2&quot;/&gt;.

==Juutuuber==
[[Fail:YouTube Silver Play Button 2.svg|100px|pisi|&lt;small&gt;YouTube'i hõbenupp, [[YouTube]]'i tunnustus juutuuberitele, kelle kanali jälgijate arv on ületanud saja tuhande&lt;/small&gt;]]
2016. aasta oktoobris hakkas Yury Pellya [[YouTube]]'i enda tehtud videoid üles laadima. Need olid [[Vene keel|venekeelsed]] Soome elu kajastavad videod. 2016. aasta novembris avaldas Pellya video oma korterist [[sotsiaalmaja]]s. Toona oli kanalil 5000 jälgijat. Video kogus kohe suure arvu vaatamisi ja seda hakati arvukalt jagama. 2017. aasta juuli seisuga oli videot vaadatud 1,7 miljonit ja 2018. aasta juuli seisuga 3,1 miljonit korda. 
2019. aasta juuli seisuga oli tema videokanalil YuraPaPu 260 000 jälgijat.

Juutuuberina tegutseb Pellya tööst vabal ajal, tavaliselt koos [[abikaasa]]ga, kes teeb sel juhul operaatoritöö. Pellya põhitöö, millega ta perele elatist teenib, on [[betoneerija]] amet betoonitoodete tehases.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ptz&quot;&gt;[https://ptzgovorit.ru/content/sam-sebe-chempion Лютько, Т.(2011) Сам себе чемпион. PTZ-GOVORIT.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;liv&quot;&gt;[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya records. Lifescoresheet.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm1&quot;&gt;[https://www.europowerlifting.org/fileadmin/data/results/Events_2012/European_Juniors/detailed_scoresheet_sjm_01.htm (2012) DETAILED SCORESHEET. IPF European Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190718114144/http://www.powerlifting-ipf.com/fileadmin/ipf/data/results/2012/World_Sub-Junior_Junior_Powerlifting/Men/scoresheet_m.htm World Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships 2012]. htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;npf&quot;&gt;[https://npfpower.files.wordpress.com/2014/12/nordic-sub-junior_junior2015.pdf Sub-Juniors &amp; Juniors Nordic Championships 2015]. npfpower.files.wordpress.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003447/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset-klassinen Ennätykset (klassinen)]. suomenvoimanostoliitto.fi&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003449/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset Ennätykset]. suomenvoimanostoliitto.fi&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya isiklikud rekordid ja võistlustulemused] livescoresheet.com (&lt;small&gt;inglise keeles&lt;/small&gt;)
*[https://www.youtube.com/watch?v=ffseEYjTskQ 17-aastane Yury Pellya kükib 2011. aastal 300-kilose kangiga] youtube.com, 3. detsember 2011
*[https://www.youtube.com/channel/UC8vT3G8pbuQWMbkhGWafmsQ Yury Pellja videokanal YuraPaPu] youtube.com (&lt;small&gt;vene keeles&lt;/small&gt;)

{{JÄRJESTA:Pellya, Yury}}
[[Kategooria:Soome jõutõstjad]]
[[Kategooria:Youtube'i-kuulsused]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>plv9c3eodeg8ktv9vulzspef9o07ka6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142600</id>
      <parentid>7142598</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:18:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Doshirakro</username>
        <id>228302</id>
      </contributor>
      <origin>7142600</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11145" sha1="8pexcfxo1wh2b1ep9f34apxbd3xkc8z" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2022}}
{{Sportlane
|sünniaeg = 3. juuli 1994|pilt = |riik = Soome|nimi = Yury Pellya |pildisuurus = 180 px|sünnikoht = [[Miinala (Salmi)|Miinala]], [[Pitkäranta rajoon]], [[Karjala Vabariik]], [[Venemaa]]|spordiala = [[jõutõstmine]]
|medalid =
{{MedalVõistlus|Maailmameistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Euroopa meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Põhjamaade meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(juunioride klassis)}}
{{Kuldmedal|2014|mehed kuni 105 kg}}
}}
'''Yury Pellya''' ([[vene keel]]es Юрий Пелля ''Juri Pellja''; sündinud [[3. juuli]]l [[1994]] [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]] [[Venemaa]]l) on [[venelased|vene]] päritolu [[Soome]] endine [[Jõutõstmine|jõutõstja]], kes on tulnud noorteklassis [[Euroopa meister|Euroopa meistriks]] ja [[Maailmameister|maailmameistriks]] ning juunioride [[Põhjamaad]]e meistriks.

Ta kolis 2006. aastal koos [[Vanemad|vanematega]] [[Karjala Vabariik|Karjala]] maakohast Soome. 2011. aastal sai ta Soome [[kodanik]]uks (Soomes on [[topeltkodakondsus]] lubatud). Pärast tippspordist loobumist ja abiellumist sai temast 2016. aastal [[juutuuber]].

==Elukäik==
Tema vaarvanemad olid Põhja-Soomes elanud [[soomlased]], kes 1930. aastate alguses asusid ümber [[Nõukogude Liit]]u – [[Karjala ANSV]] maapiirkonda, heas usus, et elu seal saab olema kergem. Nende kolmanda põlve järglased juba [[Venestamine|venestusid]]. Yury vanemad töötasid [[sovhoos]]is, mille osakond asus [[Miinala (Salmi)|Miinalas]]. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist oli 1990. aastatel [[Karjala]]s leida tööd maapiirkonnas juba raske. 2000. aastal hakkas Yury isa Soomes tööl käima. 2006. aastal otsustasid Yury vanemad, et võimaluse korral on otstarbekam perega Soome kolida. Esitati vastav taotlus. See rahuldati, sest lisaks soome juurtele oli Yury isal tekkinud [[Ida-Soome lään]]is [[Kitee]] väikelinnas püsiv töökoht.

12-aastane Yury, kes Karjalas oli [[Salmi]] üldhariduskoolis lõpetanud viis klassi, jätkas õpinguid 2006. aastal Kitees [[Arppe Kool]]i viiendas klassis. Kuna Yury [[soome keel]]t ei osanud, võimaldati talle vene keele [[tõlk]], kes aitas tal tundides kuuldu lahti seletada. Pärast 9. klassi lõpetamist õppis ta kolm aastat [[kutsekool]]is (2011–2014) [[ehitaja]]ks ja seejärel teenis pool aastat [[Soome kaitsevägi|Soome kaitseväes]]. Alates 2014. aastast töötab ta [[Rudus Oy]] Kitee betoonitoodete tehases [[betoneerija]]na.

==Jõutõstmine==
Kui Yury 12-aastaselt Soome elama asus, otsis ta [[spordiala]], millega tegelema hakata. Tema esialgne soov oli õppida [[Võitluskunstid|võitluskunste]], kuid ta jättis selle valiku tegemata, sest arvas, et soome keelt oskamata poleks ta aru saanud [[treener]]ite juhendamisest. Ta oli 12 aasta vanuse kohta turske poiss, kaalus 97&amp;nbsp;kg. Sellepärast valiski ta lihtsama lahenduse: läks jõusaali ja hakkas iseseisvalt treenima. Üksi ja ilma treenerita treenis ta 1,5 aastat. Alles siis sai ta teada, et samas [[Kitee|linnas]] on olemas jõutõstehuviliste treeningusaal (klubi juriidiline nimi [[Pajarin Puntti Ry]], [[lühend]] PaPu). Klubis, kus tuntumaks tegijaks oli 1980. aastate [[maailmameister]] [[Hannu Malinen]], hakkas Yury regulaarselt treenimas käima. Kolme kuu möödudes oli talle nõu andmas juba soomlasest treener.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;

Pellya koostöö treener Timo Seppäneniga oli tulemusrikas: aasta pärast näitas Pellya treeningutel tulemusi, millega tuldi Soome meistrivõistlustel noorteklassis kolme parema hulka (Soome noorjõutõstjad olid tollal heal tasemel – MM-i noorteklassis meeskondlikus arvestuses tuli Soome 2010. aastal kaheksandaks ja 2011. aastal kuuendaks ning [[Teemu Leppänen]] võitis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg mõlemal aastal MM-i medali). Pellya astus oma klubi kaudu [[Soome Jõutõsteliit|Soome Jõutõsteliidu]] liikmeks. Kuid kuna Soome kodakondsust tal siis veel ei olnud (seda sai taotleda pärast viis aastat Soomes elamist), siis tuli tal veel aasta aega oodata, enne kui tal lubati esineda Soome meistrivõistlustel.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt; 
[[Pilt: Squat.png|pisi|130px|vasakul|&lt;small&gt;Yury Pellya edukaim tõsteviis oli kükk, milles jäi tema parimaks tulemuseks 300 kg (2011)&lt;/small&gt;]]

===Võistlemas Soome meistrivõistlustel===
17-aastase Yury Pellya debüüt 2011. aasta veebruaris [[Pietarsaari]]s Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel lamades surumises tõi talle kuni 17-aastaste noorte seas hõbemedali kaalukategoorias kuni 105&amp;nbsp;kg tulemusega 165,0&amp;nbsp;kg. Meistritiitlist jäi teda lahutama vaid 0,5 kilo. Kuu aega hiljem [[Pornainen]]is Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel jõutõstmises, kus Pellyast aasta vanem MM-i medalimees Teemu Leppänen sai kulla juunioride klassis, tuli Pellya kuni 17-aastaste seas noortemeistriks, saades kolmevõistluse kogusummas 690,0&amp;nbsp;kg. Ta kükkis 260,0, surus lamades 160,0 ja tõmbas 280,0&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt; Pellya saavutustest kirjutati nii Soome [[Põhja-Karjala maakond]]likus kui ka Venemaal [[Karjala Vabariik|Karjala vabariiklikus]] [[meedia]]s.

Juulis võisteldes kodulinnas Kitees, sai Pellya lamades surumises isiklikuks tippmargiks 170,0&amp;nbsp;kg, oktoobris võistlustel [[Sotkamo]]s viis ta enda küki rekordi 295,0&amp;nbsp;kg-ni ja kolmevõistluse kogusumma rekordi 720,0&amp;nbsp;kg-ni. 2011. aasta detsembris võistlustel [[Joensuu]]s püstitas ta kolm Soome kuni 17-aastaste rekordit jõutõstmises kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg: kükk 300&amp;nbsp;kg, lamades surumine 180,0&amp;nbsp;kg ja kolmevõistluse kogusumma 750&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt;

2012. aastal tuli Pellya Soome noortemeistriks lamades surumises (eraldi alana), kolmevõistluse kogusummas sai hõbemedali. 2013. aastal tuli ta Joensuus Soome juunioride meistriks lamades surumises (eraldi alana) ja 2014. aastal sai juunioride meistrivõistlustel hõbemedali kolmevõistluse kogusummas.

===Rahvusvahelised tiitlivõistlused (MM ja EM)===
Pärast 2012. aastal toimunud Soome meistrivõistlusi, kus Pellya sai noorteklassis kaks medalit, kutsuti ta Soome koondisse. Sama aasta juunis [[Taani]]s [[Herning]]is peetud [[EPF]]-i noorte ja juunioride [[Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg kolmevõistluse kogusummaga 752,5&amp;nbsp;kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Tšehhi]] sportlast edestas ta rohkem kui 100 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta väikesed kuldmedalid kükis (290,0&amp;nbsp;kg), lamades surumises (182,5&amp;nbsp;kg) ja jõutõmbes (280,0&amp;nbsp;kg). Meeskondlikult oli Soome koondis Venemaa ja [[Poola]] järel kolmas.&lt;ref name=&quot;htm1&quot;/&gt;

Kolm kuud pärast Euroopa noortemeistriks tulemist 2012. aasta septembri algul, Poolas [[Szczyrk]]is toimunud [[IPF]]-i noorte ja juunioride [[Maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg kolmevõistluse kogusummaga 737,5&amp;nbsp;kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Ameerika Ühendriigid|ameerika]] jõutõstjat edestas ta enam kui 20 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta kolm väikest medalit: kuldmedali kükis (290,0&amp;nbsp;kg), hõbemedali jõutõmbes (265,0&amp;nbsp;kg) ja pronksi lamades surumises (182,5&amp;nbsp;kg). Meeskondlikult oli Soome kuues (Venemaa oli esimene).&lt;ref name=&quot;htm2&quot;/&gt;

2015. aasta veebruaris tuli Pellya [[Põhjamaad]]e meistriks [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]] juunioride klassis kolmevõistluse kogusummaga 647,5&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;npf&quot;/&gt;

===Tippspordist lahkumine===
Pärast 2015. aastat Pellya võistlusspordiga tegelenud ei ole. 2018. aasta juuni seisuga on tema nimel neli [[Ida-Soome lään]]i juunioride rekordit kaalukategoorias 105&amp;nbsp;kg: (2 [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]] ja 2 varustusega jõutõstmises). Klassikalises jõutõstmises: kükis 237,5&amp;nbsp;kg ja jõutõmbes 280,0&amp;nbsp;kg (mõlemad püstitatud [[Salo]]s 2014. aasta märtsis) ning varustusega jõutõstmises: kükis 300,0&amp;nbsp;kg (püstitatud 2011. aasta detsembris [[Joensuu]]s) ja jõutõmbes 280,0&amp;nbsp;kg (2012. aasta juunis Taanis [[Herning]]is)&lt;ref name=&quot;suo1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;suo2&quot;/&gt;.

==Juutuuber==
[[Fail:YouTube Silver Play Button 2.svg|100px|pisi|&lt;small&gt;YouTube'i hõbenupp, [[YouTube]]'i tunnustus juutuuberitele, kelle kanali jälgijate arv on ületanud saja tuhande&lt;/small&gt;]]
2016. aasta oktoobris hakkas Yury Pellya [[YouTube]]'i enda tehtud videoid üles laadima. Need olid [[Vene keel|venekeelsed]] Soome elu kajastavad videod. 2016. aasta novembris avaldas Pellya video oma korterist [[sotsiaalmaja]]s. Toona oli kanalil 5000 jälgijat. Video kogus kohe suure arvu vaatamisi ja seda hakati arvukalt jagama. 2017. aasta juuli seisuga oli videot vaadatud 1,7 miljonit ja 2018. aasta juuli seisuga 3,1 miljonit korda. 
2019. aasta juuli seisuga oli tema videokanalil YuraPaPu 260 000 jälgijat.

Juutuuberina tegutseb Pellya tööst vabal ajal, tavaliselt koos [[abikaasa]]ga, kes teeb sel juhul operaatoritöö. Pellya põhitöö, millega ta perele elatist teenib, on [[betoneerija]] amet betoonitoodete tehases.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ptz&quot;&gt;[https://ptzgovorit.ru/content/sam-sebe-chempion Лютько, Т.(2011) Сам себе чемпион. PTZ-GOVORIT.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;liv&quot;&gt;[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya records. Lifescoresheet.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm1&quot;&gt;[https://www.europowerlifting.org/fileadmin/data/results/Events_2012/European_Juniors/detailed_scoresheet_sjm_01.htm (2012) Detailed scoresheet. IPF European Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190718114144/http://www.powerlifting-ipf.com/fileadmin/ipf/data/results/2012/World_Sub-Junior_Junior_Powerlifting/Men/scoresheet_m.htm (2012) Scoresheet. World Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;npf&quot;&gt;[https://npfpower.files.wordpress.com/2014/12/nordic-sub-junior_junior2015.pdf (2015) Sub-Juniors &amp; Juniors Nordic Championships.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003447/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset-klassinen Ennätykset (klassinen).Suomen Voimanostoliitto.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003449/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset Ennätykset. Suomen Voimanostoliitto.]&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya isiklikud rekordid ja võistlustulemused] livescoresheet.com (&lt;small&gt;inglise keeles&lt;/small&gt;)
*[https://www.youtube.com/watch?v=ffseEYjTskQ 17-aastane Yury Pellya kükib 2011. aastal 300-kilose kangiga] youtube.com, 3. detsember 2011
*[https://www.youtube.com/channel/UC8vT3G8pbuQWMbkhGWafmsQ Yury Pellja videokanal YuraPaPu] youtube.com (&lt;small&gt;vene keeles&lt;/small&gt;)

{{JÄRJESTA:Pellya, Yury}}
[[Kategooria:Soome jõutõstjad]]
[[Kategooria:Youtube'i-kuulsused]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>8pexcfxo1wh2b1ep9f34apxbd3xkc8z</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142601</id>
      <parentid>7142600</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:21:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Doshirakro</username>
        <id>228302</id>
      </contributor>
      <origin>7142601</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11155" sha1="2fs995vv4gmne0ht50933nfcgdfo8zk" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2022}}
{{Sportlane
|sünniaeg = 3. juuli 1994|pilt = |riik = Soome|nimi = Yury Pellya |pildisuurus = 180 px|sünnikoht = [[Miinala (Salmi)|Miinala]], [[Pitkäranta rajoon]], [[Karjala Vabariik]], [[Venemaa]]|spordiala = [[jõutõstmine]]
|medalid =
{{MedalVõistlus|Maailmameistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Euroopa meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Põhjamaade meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(juunioride klassis)}}
{{Kuldmedal|2014|mehed kuni 105 kg}}
}}
'''Yury Pellya''' ([[vene keel]]es Юрий Пелля ''Juri Pellja''; sündinud [[3. juuli]]l [[1994]] [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]] [[Venemaa]]l) on [[venelased|vene]] päritolu [[Soome]] endine [[Jõutõstmine|jõutõstja]], kes on tulnud noorteklassis [[Euroopa meister|Euroopa meistriks]] ja [[Maailmameister|maailmameistriks]] ning juunioride [[Põhjamaad]]e meistriks.

Ta kolis 2006. aastal koos [[Vanemad|vanematega]] [[Karjala Vabariik|Karjala]] maakohast Soome. 2011. aastal sai ta Soome [[kodanik]]uks (Soomes on [[topeltkodakondsus]] lubatud). Pärast tippspordist loobumist ja abiellumist sai temast 2016. aastal [[juutuuber]].

==Elukäik==
Tema vaarvanemad olid Põhja-Soomes elanud [[soomlased]], kes 1930. aastate alguses asusid ümber [[Nõukogude Liit]]u – [[Karjala ANSV]] maapiirkonda, heas usus, et elu seal saab olema kergem. Nende kolmanda põlve järglased juba [[Venestamine|venestusid]]. Yury vanemad töötasid [[sovhoos]]is, mille osakond asus [[Miinala (Salmi)|Miinalas]]. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist oli 1990. aastatel [[Karjala]]s leida tööd maapiirkonnas juba raske. 2000. aastal hakkas Yury isa Soomes tööl käima. 2006. aastal otsustasid Yury vanemad, et võimaluse korral on otstarbekam perega Soome kolida. Esitati vastav taotlus. See rahuldati, sest lisaks soome juurtele oli Yury isal tekkinud [[Ida-Soome lään]]is [[Kitee]] väikelinnas püsiv töökoht.

12-aastane Yury, kes Karjalas oli [[Salmi]] üldhariduskoolis lõpetanud viis klassi, jätkas õpinguid 2006. aastal Kitees [[Arppe Kool]]i viiendas klassis. Kuna Yury [[soome keel]]t ei osanud, võimaldati talle vene keele [[tõlk]], kes aitas tal tundides kuuldu lahti seletada. Pärast 9. klassi lõpetamist õppis ta kolm aastat [[kutsekool]]is (2011–2014) [[ehitaja]]ks ja seejärel teenis pool aastat [[Soome kaitsevägi|Soome kaitseväes]]. Alates 2014. aastast töötab ta [[Rudus Oy]] Kitee betoonitoodete tehases [[betoneerija]]na.

==Jõutõstmine==
Kui Yury 12-aastaselt Soome elama asus, otsis ta [[spordiala]], millega tegelema hakata. Tema esialgne soov oli õppida [[Võitluskunstid|võitluskunste]], kuid ta jättis selle valiku tegemata, sest arvas, et soome keelt oskamata poleks ta aru saanud [[treener]]ite juhendamisest. Ta oli 12 aasta vanuse kohta turske poiss, kaalus 97&amp;nbsp;kg. Sellepärast valiski ta lihtsama lahenduse: läks jõusaali ja hakkas iseseisvalt treenima. Üksi ja ilma treenerita treenis ta 1,5 aastat. Alles siis sai ta teada, et samas [[Kitee|linnas]] on olemas jõutõstehuviliste treeningusaal (klubi juriidiline nimi [[Pajarin Puntti Ry]], [[lühend]] PaPu). Klubis, kus tuntumaks tegijaks oli 1980. aastate [[maailmameister]] [[Hannu Malinen]], hakkas Yury regulaarselt treenimas käima. Kolme kuu möödudes oli talle nõu andmas juba soomlasest treener.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;

Pellya koostöö treener Timo Seppäneniga oli tulemusrikas: aasta pärast näitas Pellya treeningutel tulemusi, millega tuldi Soome meistrivõistlustel noorteklassis kolme parema hulka (Soome noorjõutõstjad olid tollal heal tasemel – MM-i noorteklassis meeskondlikus arvestuses tuli Soome 2010. aastal kaheksandaks ja 2011. aastal kuuendaks ning [[Teemu Leppänen]] võitis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg mõlemal aastal MM-i medali). Pellya astus oma klubi kaudu [[Soome Jõutõsteliit|Soome Jõutõsteliidu]] liikmeks. Kuid kuna Soome kodakondsust tal siis veel ei olnud (seda sai taotleda pärast viis aastat Soomes elamist), siis tuli tal veel aasta aega oodata, enne kui tal lubati esineda Soome meistrivõistlustel.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt; 
[[Pilt: Squat.png|pisi|130px|vasakul|&lt;small&gt;Yury Pellya edukaim tõsteviis oli kükk, milles jäi tema parimaks tulemuseks 300 kg (2011)&lt;/small&gt;]]

===Võistlemas Soome meistrivõistlustel===
17-aastase Yury Pellya debüüt 2011. aasta veebruaris [[Pietarsaari]]s Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel lamades surumises tõi talle kuni 17-aastaste noorte seas hõbemedali kaalukategoorias kuni 105&amp;nbsp;kg tulemusega 165,0&amp;nbsp;kg. Meistritiitlist jäi teda lahutama vaid 0,5 kilo. Kuu aega hiljem [[Pornainen]]is Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel jõutõstmises, kus Pellyast aasta vanem MM-i medalimees Teemu Leppänen sai kulla juunioride klassis, tuli Pellya kuni 17-aastaste seas noortemeistriks, saades kolmevõistluse kogusummas 690,0&amp;nbsp;kg. Ta kükkis 260,0, surus lamades 160,0 ja tõmbas 280,0&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt; Pellya saavutustest kirjutati nii Soome [[Põhja-Karjala maakond]]likus kui ka Venemaal [[Karjala Vabariik|Karjala vabariiklikus]] [[meedia]]s.

Juulis võisteldes kodulinnas [[Kitee|Kitees]], sai Pellya lamades surumises isiklikuks tippmargiks 170,0&amp;nbsp;kg, oktoobris võistlustel [[Sotkamo]]s viis ta enda küki rekordi 295,0&amp;nbsp;kg-ni ja kolmevõistluse kogusumma rekordi 720,0&amp;nbsp;kg-ni. 2011. aasta detsembris võistlustel [[Joensuu]]s püstitas ta kolm Soome kuni 17-aastaste rekordit jõutõstmises kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg: kükk 300&amp;nbsp;kg, lamades surumine 180,0&amp;nbsp;kg ja kolmevõistluse kogusumma 750&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt;

2012. aastal tuli Pellya Soome noortemeistriks lamades surumises (eraldi alana), kolmevõistluse kogusummas sai hõbemedali. 2013. aastal tuli ta Joensuus Soome juunioride meistriks lamades surumises (eraldi alana) ja 2014. aastal sai juunioride meistrivõistlustel hõbemedali kolmevõistluse kogusummas.

===Rahvusvahelised tiitlivõistlused (MM ja EM)===
Pärast 2012. aastal toimunud Soome meistrivõistlusi, kus Pellya sai noorteklassis kaks medalit, kutsuti ta Soome koondisse. Sama aasta juunis [[Taani]]s [[Herning]]is peetud [[EPF]]-i noorte ja juunioride [[Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg kolmevõistluse kogusummaga 752,5&amp;nbsp;kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Tšehhi]] sportlast edestas ta rohkem kui 100 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta väikesed kuldmedalid kükis (290,0&amp;nbsp;kg), lamades surumises (182,5&amp;nbsp;kg) ja jõutõmbes (280,0&amp;nbsp;kg). Meeskondlikult oli Soome koondis Venemaa ja [[Poola]] järel kolmas.&lt;ref name=&quot;htm1&quot;/&gt;

Kolm kuud pärast Euroopa noortemeistriks tulemist 2012. aasta septembri algul, Poolas [[Szczyrk]]is toimunud [[IPF]]-i noorte ja juunioride [[Maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg kolmevõistluse kogusummaga 737,5&amp;nbsp;kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Ameerika Ühendriigid|ameerika]] jõutõstjat edestas ta enam kui 20 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta kolm väikest medalit: kuldmedali kükis (290,0&amp;nbsp;kg), hõbemedali jõutõmbes (265,0&amp;nbsp;kg) ja pronksi lamades surumises (182,5&amp;nbsp;kg). Meeskondlikult oli Soome kuues (Venemaa oli esimene).&lt;ref name=&quot;htm2&quot;/&gt;

2015. aasta veebruaris tuli Pellya [[Põhjamaad]]e meistriks [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]] juunioride klassis kolmevõistluse kogusummaga 647,5&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;npf&quot;/&gt;

===Tippspordist lahkumine===
Pärast 2015. aastat Pellya võistlusspordiga tegelenud ei ole. 2018. aasta juuni seisuga on tema nimel neli [[Ida-Soome lään]]i juunioride rekordit kaalukategoorias 105&amp;nbsp;kg: (2 [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]] ja 2 varustusega jõutõstmises). Klassikalises jõutõstmises: kükis 237,5&amp;nbsp;kg ja jõutõmbes 280,0&amp;nbsp;kg (mõlemad püstitatud [[Salo]]s 2014. aasta märtsis) ning varustusega jõutõstmises: kükis 300,0&amp;nbsp;kg (püstitatud 2011. aasta detsembris [[Joensuu]]s) ja jõutõmbes 280,0&amp;nbsp;kg (2012. aasta juunis Taanis [[Herning]]is)&lt;ref name=&quot;suo1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;suo2&quot;/&gt;.

==Juutuuber==
[[Fail:YouTube Silver Play Button 2.svg|100px|pisi|&lt;small&gt;YouTube'i hõbenupp, [[YouTube]]'i tunnustus juutuuberitele, kelle kanali jälgijate arv on ületanud saja tuhande&lt;/small&gt;]]
2016. aasta oktoobris hakkas Yury Pellya [[YouTube]]'i enda tehtud videoid üles laadima. Need olid [[Vene keel|venekeelsed]] Soome elu kajastavad videod. 2016. aasta novembris avaldas Pellya video oma korterist [[sotsiaalmaja]]s. Toona oli kanalil 5000 jälgijat. Video kogus kohe suure arvu vaatamisi ja seda hakati arvukalt jagama. 2017. aasta juuli seisuga oli videot vaadatud 1,7 miljonit ja 2018. aasta juuli seisuga 3,1 miljonit korda. 
2019. aasta juuli seisuga oli tema videokanalil YuraPaPu 260 000 jälgijat.

Juutuuberina tegutseb Pellya tööst vabal ajal, tavaliselt koos [[abikaasa]]ga, kes teeb sel juhul operaatoritöö. Pellya põhitöö, millega ta perele elatist teenib, on [[betoneerija]] amet betoonitoodete tehases.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ptz&quot;&gt;[https://ptzgovorit.ru/content/sam-sebe-chempion Лютько, Т.(2011) Сам себе чемпион. PTZ-GOVORIT.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;liv&quot;&gt;[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya records. Lifescoresheet.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm1&quot;&gt;[https://www.europowerlifting.org/fileadmin/data/results/Events_2012/European_Juniors/detailed_scoresheet_sjm_01.htm (2012) Detailed scoresheet. IPF European Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190718114144/http://www.powerlifting-ipf.com/fileadmin/ipf/data/results/2012/World_Sub-Junior_Junior_Powerlifting/Men/scoresheet_m.htm (2012) Scoresheet. World Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;npf&quot;&gt;[https://npfpower.files.wordpress.com/2014/12/nordic-sub-junior_junior2015.pdf (2015) Sub-Juniors &amp; Juniors Nordic Championships.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003447/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset-klassinen Ennätykset (klassinen).Suomen Voimanostoliitto.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003449/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset Ennätykset. Suomen Voimanostoliitto.]&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya isiklikud rekordid ja võistlustulemused] livescoresheet.com (&lt;small&gt;inglise keeles&lt;/small&gt;)
*[https://www.youtube.com/watch?v=ffseEYjTskQ 17-aastane Yury Pellya kükib 2011. aastal 300-kilose kangiga] youtube.com, 3. detsember 2011
*[https://www.youtube.com/channel/UC8vT3G8pbuQWMbkhGWafmsQ Yury Pellja videokanal YuraPaPu] youtube.com (&lt;small&gt;vene keeles&lt;/small&gt;)

{{JÄRJESTA:Pellya, Yury}}
[[Kategooria:Soome jõutõstjad]]
[[Kategooria:Youtube'i-kuulsused]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>2fs995vv4gmne0ht50933nfcgdfo8zk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142604</id>
      <parentid>7142601</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:27:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Doshirakro</username>
        <id>228302</id>
      </contributor>
      <origin>7142604</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11191" sha1="bhsoree1i6l8kxea97dsbzb9yi3yvae" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2022}}
{{Sportlane
|sünniaeg = 3. juuli 1994|pilt = |riik = Soome|nimi = Yury Pellya |pildisuurus = 180 px|sünnikoht = [[Miinala (Salmi)|Miinala]], [[Pitkäranta rajoon]], [[Karjala Vabariik]], [[Venemaa]]|spordiala = [[jõutõstmine]]
|medalid =
{{MedalVõistlus|Maailmameistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Euroopa meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Põhjamaade meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(juunioride klassis)}}
{{Kuldmedal|2014|mehed kuni 105 kg}}
}}
'''Yury Pellya''' ([[vene keel]]es Юрий Пелля ''Juri Pellja''; sündinud [[3. juuli]]l [[1994]] [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]] [[Venemaa]]l) on [[venelased|vene]] päritolu [[Soome]] endine [[Jõutõstmine|jõutõstja]], kes on tulnud noorteklassis [[Euroopa meister|Euroopa meistriks]] ja [[Maailmameister|maailmameistriks]] ning juunioride [[Põhjamaad]]e meistriks.

Ta kolis 2006. aastal koos [[Vanemad|vanematega]] [[Karjala Vabariik|Karjala]] maakohast Soome. 2011. aastal sai ta Soome [[kodanik]]uks (Soomes on [[topeltkodakondsus]] lubatud). Pärast tippspordist loobumist ja abiellumist sai temast 2016. aastal [[juutuuber]].

==Elukäik==
Tema vaarvanemad olid Põhja-Soomes elanud [[soomlased]], kes 1930. aastate alguses asusid ümber [[Nõukogude Liit]]u – [[Karjala ANSV]] maapiirkonda, heas usus, et elu seal saab olema kergem. Nende kolmanda põlve järglased juba [[Venestamine|venestusid]]. Yury vanemad töötasid [[sovhoos]]is, mille osakond asus [[Miinala (Salmi)|Miinalas]]. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist oli 1990. aastatel [[Karjala]]s leida tööd maapiirkonnas juba raske. 2000. aastal hakkas Yury isa Soomes tööl käima. 2006. aastal otsustasid Yury vanemad, et võimaluse korral on otstarbekam perega Soome kolida. Esitati vastav taotlus. See rahuldati, sest lisaks soome juurtele oli Yury isal tekkinud [[Ida-Soome lään]]is [[Kitee]] väikelinnas püsiv töökoht.

12-aastane Yury, kes Karjalas oli [[Salmi]] üldhariduskoolis lõpetanud viis klassi, jätkas õpinguid 2006. aastal Kitees [[Arppe Kool]]i viiendas klassis. Kuna Yury [[soome keel]]t ei osanud, võimaldati talle vene keele [[tõlk]], kes aitas tal tundides kuuldu lahti seletada. Pärast 9. klassi lõpetamist õppis ta kolm aastat [[kutsekool]]is (2011–2014) [[ehitaja]]ks ja seejärel teenis pool aastat [[Soome kaitsevägi|Soome kaitseväes]]. Alates 2014. aastast töötab ta [[Rudus Oy]] Kitee betoonitoodete tehases [[betoneerija]]na.

==Jõutõstmine==
Kui Yury 12-aastaselt Soome elama asus, otsis ta [[spordiala]], millega tegelema hakata. Tema esialgne soov oli õppida [[Võitluskunstid|võitluskunste]], kuid ta jättis selle valiku tegemata, sest arvas, et soome keelt oskamata poleks ta aru saanud [[treener]]ite juhendamisest. Ta oli 12 aasta vanuse kohta turske poiss, kaalus 97&amp;nbsp;kg. Sellepärast valiski ta lihtsama lahenduse: läks jõusaali ja hakkas iseseisvalt treenima. Üksi ja ilma treenerita treenis ta 1,5 aastat. Alles siis sai ta teada, et samas [[Kitee|linnas]] on olemas jõutõstehuviliste treeningusaal (klubi juriidiline nimi [[Pajarin Puntti Ry]], [[lühend]] PaPu). Klubis, kus tuntumaks tegijaks oli 1980. aastate [[maailmameister]] [[Hannu Malinen]], hakkas Yury regulaarselt treenimas käima. Kolme kuu möödudes oli talle nõu andmas juba soomlasest treener.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;

Pellya koostöö treener Timo Seppäneniga oli tulemusrikas: aasta pärast näitas Pellya treeningutel tulemusi, millega tuldi Soome meistrivõistlustel noorteklassis kolme parema hulka (Soome noorjõutõstjad olid tollal heal tasemel – MM-i noorteklassis meeskondlikus arvestuses tuli Soome 2010. aastal kaheksandaks ja 2011. aastal kuuendaks ning [[Teemu Leppänen]] võitis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg mõlemal aastal MM-i medali). Pellya astus oma klubi kaudu [[Soome Jõutõsteliit|Soome Jõutõsteliidu]] liikmeks. Kuid kuna Soome kodakondsust tal siis veel ei olnud (seda sai taotleda pärast viis aastat Soomes elamist), siis tuli tal veel aasta aega oodata, enne kui tal lubati esineda Soome meistrivõistlustel.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt; 
[[Pilt: Squat.png|pisi|130px|vasakul|&lt;small&gt;Yury Pellya edukaim tõsteviis oli kükk, milles jäi tema parimaks tulemuseks 300 kg (2011)&lt;/small&gt;]]

===Võistlemas Soome meistrivõistlustel===
17-aastase Yury Pellya debüüt 2011. aasta veebruaris [[Pietarsaari]]s Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel lamades surumises tõi talle kuni 17-aastaste noorte seas hõbemedali kaalukategoorias kuni 105&amp;nbsp;kg tulemusega 165,0&amp;nbsp;kg. Meistritiitlist jäi teda lahutama vaid 0,5 kilo. Kuu aega hiljem [[Pornainen]]is Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel jõutõstmises, kus Pellyast aasta vanem MM-i medalimees Teemu Leppänen sai kulla juunioride klassis, tuli Pellya kuni 17-aastaste seas noortemeistriks, saades kolmevõistluse kogusummas 690,0&amp;nbsp;kg. Ta kükkis 260,0, surus lamades 160,0 ja tõmbas 280,0&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt; Pellya saavutustest kirjutati nii Soome [[Põhja-Karjala maakond]]likus kui ka Venemaal [[Karjala Vabariik|Karjala vabariiklikus]] [[meedia]]s.

Juulis võisteldes kodulinnas [[Kitee|Kitees]], sai Pellya lamades surumises isiklikuks tippmargiks 170,0&amp;nbsp;kg, oktoobris võistlustel [[Sotkamo]]s viis ta enda küki rekordi 295,0&amp;nbsp;kg-ni ja kolmevõistluse kogusumma rekordi 720,0&amp;nbsp;kg-ni. 2011. aasta detsembris võistlustel [[Joensuu]]s püstitas ta kolm Soome kuni 17-aastaste rekordit jõutõstmises kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg: kükk 300&amp;nbsp;kg, lamades surumine 180,0&amp;nbsp;kg ja kolmevõistluse kogusumma 750&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt;

2012. aastal tuli Pellya Soome noortemeistriks lamades surumises (eraldi alana), kolmevõistluse kogusummas sai hõbemedali. 2013. aastal tuli ta Joensuus Soome juunioride meistriks lamades surumises (eraldi alana) ja 2014. aastal sai juunioride meistrivõistlustel hõbemedali kolmevõistluse kogusummas.&lt;ref name=&quot;ptz&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot; /&gt;

===Rahvusvahelised tiitlivõistlused (MM ja EM)===
Pärast 2012. aastal toimunud Soome meistrivõistlusi, kus Pellya sai noorteklassis kaks medalit, kutsuti ta Soome koondisse. Sama aasta juunis [[Taani]]s [[Herning]]is peetud [[EPF]]-i noorte ja juunioride [[Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg kolmevõistluse kogusummaga 752,5&amp;nbsp;kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Tšehhi]] sportlast edestas ta rohkem kui 100 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta väikesed kuldmedalid kükis (290,0&amp;nbsp;kg), lamades surumises (182,5&amp;nbsp;kg) ja jõutõmbes (280,0&amp;nbsp;kg). Meeskondlikult oli Soome koondis Venemaa ja [[Poola]] järel kolmas.&lt;ref name=&quot;htm1&quot;/&gt;

Kolm kuud pärast Euroopa noortemeistriks tulemist 2012. aasta septembri algul, Poolas [[Szczyrk]]is toimunud [[IPF]]-i noorte ja juunioride [[Maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg kolmevõistluse kogusummaga 737,5&amp;nbsp;kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Ameerika Ühendriigid|ameerika]] jõutõstjat edestas ta enam kui 20 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta kolm väikest medalit: kuldmedali kükis (290,0&amp;nbsp;kg), hõbemedali jõutõmbes (265,0&amp;nbsp;kg) ja pronksi lamades surumises (182,5&amp;nbsp;kg). Meeskondlikult oli Soome kuues (Venemaa oli esimene).&lt;ref name=&quot;htm2&quot;/&gt;

2015. aasta veebruaris tuli Pellya [[Põhjamaad]]e meistriks [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]] juunioride klassis kolmevõistluse kogusummaga 647,5&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;npf&quot;/&gt;

===Tippspordist lahkumine===
Pärast 2015. aastat Pellya võistlusspordiga tegelenud ei ole. 2018. aasta juuni seisuga on tema nimel neli [[Ida-Soome lään]]i juunioride rekordit kaalukategoorias 105&amp;nbsp;kg: (2 [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]] ja 2 varustusega jõutõstmises). Klassikalises jõutõstmises: kükis 237,5&amp;nbsp;kg ja jõutõmbes 280,0&amp;nbsp;kg (mõlemad püstitatud [[Salo]]s 2014. aasta märtsis) ning varustusega jõutõstmises: kükis 300,0&amp;nbsp;kg (püstitatud 2011. aasta detsembris [[Joensuu]]s) ja jõutõmbes 280,0&amp;nbsp;kg (2012. aasta juunis Taanis [[Herning]]is)&lt;ref name=&quot;suo1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;suo2&quot;/&gt;.

==Juutuuber==
[[Fail:YouTube Silver Play Button 2.svg|100px|pisi|&lt;small&gt;YouTube'i hõbenupp, [[YouTube]]'i tunnustus juutuuberitele, kelle kanali jälgijate arv on ületanud saja tuhande&lt;/small&gt;]]
2016. aasta oktoobris hakkas Yury Pellya [[YouTube]]'i enda tehtud videoid üles laadima. Need olid [[Vene keel|venekeelsed]] Soome elu kajastavad videod. 2016. aasta novembris avaldas Pellya video oma korterist [[sotsiaalmaja]]s. Toona oli kanalil 5000 jälgijat. Video kogus kohe suure arvu vaatamisi ja seda hakati arvukalt jagama. 2017. aasta juuli seisuga oli videot vaadatud 1,7 miljonit ja 2018. aasta juuli seisuga 3,1 miljonit korda. 
2019. aasta juuli seisuga oli tema videokanalil YuraPaPu 260 000 jälgijat.

Juutuuberina tegutseb Pellya tööst vabal ajal, tavaliselt koos [[abikaasa]]ga, kes teeb sel juhul operaatoritöö. Pellya põhitöö, millega ta perele elatist teenib, on [[betoneerija]] amet betoonitoodete tehases.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ptz&quot;&gt;[https://ptzgovorit.ru/content/sam-sebe-chempion Лютько, Т.(2011) Сам себе чемпион. PTZ-GOVORIT.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;liv&quot;&gt;[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya records. Lifescoresheet.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm1&quot;&gt;[https://www.europowerlifting.org/fileadmin/data/results/Events_2012/European_Juniors/detailed_scoresheet_sjm_01.htm (2012) Detailed scoresheet. IPF European Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190718114144/http://www.powerlifting-ipf.com/fileadmin/ipf/data/results/2012/World_Sub-Junior_Junior_Powerlifting/Men/scoresheet_m.htm (2012) Scoresheet. World Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;npf&quot;&gt;[https://npfpower.files.wordpress.com/2014/12/nordic-sub-junior_junior2015.pdf (2015) Sub-Juniors &amp; Juniors Nordic Championships.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003447/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset-klassinen Ennätykset (klassinen).Suomen Voimanostoliitto.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003449/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset Ennätykset. Suomen Voimanostoliitto.]&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya isiklikud rekordid ja võistlustulemused] livescoresheet.com (&lt;small&gt;inglise keeles&lt;/small&gt;)
*[https://www.youtube.com/watch?v=ffseEYjTskQ 17-aastane Yury Pellya kükib 2011. aastal 300-kilose kangiga] youtube.com, 3. detsember 2011
*[https://www.youtube.com/channel/UC8vT3G8pbuQWMbkhGWafmsQ Yury Pellja videokanal YuraPaPu] youtube.com (&lt;small&gt;vene keeles&lt;/small&gt;)

{{JÄRJESTA:Pellya, Yury}}
[[Kategooria:Soome jõutõstjad]]
[[Kategooria:Youtube'i-kuulsused]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>bhsoree1i6l8kxea97dsbzb9yi3yvae</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142636</id>
      <parentid>7142604</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T18:09:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Doshirakro</username>
        <id>228302</id>
      </contributor>
      <origin>7142636</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11199" sha1="49vy4ynudpubv8149cir3wxnbxhe3id" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2022}}
{{Sportlane
|sünniaeg = 3. juuli 1994|pilt = |riik = Soome|nimi = Yury Pellya |pildisuurus = 180 px|sünnikoht = [[Miinala (Salmi)|Miinala]], [[Pitkäranta rajoon]], [[Karjala Vabariik]], [[Venemaa]]|spordiala = [[jõutõstmine]]
|medalid =
{{MedalVõistlus|Maailmameistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Euroopa meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Põhjamaade meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(juunioride klassis)}}
{{Kuldmedal|2014|mehed kuni 105 kg}}
}}
'''Yury Pellya''' ([[vene keel]]es Юрий Пелля ''Juri Pellja''; sündinud [[3. juuli]]l [[1994]] [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]] [[Venemaa]]l) on [[venelased|vene]] päritolu [[Soome]] endine [[Jõutõstmine|jõutõstja]], kes on tulnud noorteklassis [[Euroopa meister|Euroopa meistriks]] ja [[Maailmameister|maailmameistriks]] ning juunioride [[Põhjamaad]]e meistriks.

Ta kolis 2006. aastal koos [[Vanemad|vanematega]] [[Karjala Vabariik|Karjala]] maakohast Soome. 2011. aastal sai ta Soome [[kodanik]]uks (Soomes on [[topeltkodakondsus]] lubatud). Pärast tippspordist loobumist ja abiellumist sai temast 2016. aastal [[juutuuber]].

==Elukäik==
Tema vaarvanemad olid Põhja-Soomes elanud [[soomlased]], kes 1930. aastate alguses asusid ümber [[Nõukogude Liit]]u – [[Karjala ANSV]] maapiirkonda – heas usus, et elu on seal kergem. Nende kolmanda põlve järglased juba [[Venestamine|venestusid]]. Yury vanemad töötasid [[sovhoos]]is, mille osakond asus [[Miinala (Salmi)|Miinalas]]. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist oli 1990. aastatel [[Karjala]] maapiirkonnas juba raske tööd leida. 2000. aastal hakkas Yury isa Soomes tööl käima. 2006. aastal otsustasid Yury vanemad, et võimaluse korral on otstarbekam perega Soome kolida. Esitati vastav taotlus. See rahuldati, sest lisaks soome juurtele oli Yury isal tekkinud [[Ida-Soome lään]]is [[Kitee]] väikelinnas püsiv töökoht.

12-aastane Yury, kes Karjalas oli [[Salmi]] üldhariduskoolis lõpetanud viis klassi, jätkas õpinguid 2006. aastal [[Kitee|Kitees]] [[Arppe Kool|Arppe kool]]i viiendas klassis. Kuna Yury [[soome keel]]t ei osanud, võimaldati talle vene keele [[tõlk]], kes aitas tal tundides kuuldu lahti seletada. Pärast 9. klassi lõpetamist õppis ta kolm aastat [[kutsekool]]is (2011–2014) [[ehitaja]]ks ja seejärel läbis pool aastat ajateenistust [[Soome kaitsevägi|Soome kaitseväes]]. Alates 2014. aastast töötab ta [[Betoneerija|betoneerijana]] [[Rudus Oy]] Kitee betoonitoodete tehases.

==Jõutõstmine==
Kui Yury 12-aastaselt Soome elama asus, otsis ta [[spordiala]], millega tegelema hakata. Tema esialgne soov oli õppida [[Võitluskunstid|võitluskunste]], kuid ta jättis selle valiku tegemata, sest arvas, et soome keelt oskamata poleks ta [[treener]]ite juhendamisest aru saanud. Ta oli 12 aasta vanuse kohta turske poiss, kaalus 97 kg, seepärast valiski ta lihtsama lahenduse: läks jõusaali ja hakkas iseseisvalt treenima. Üksi ja ilma treenerita treenis ta 1,5 aastat. Alles siis sai ta teada, et samas [[Kitee|linnas]] on olemas jõutõstehuviliste treeningusaal (klubi juriidiline nimi [[Pajarin Puntti Ry]], [[lühend]] PaPu). Klubis, kus tuntumaks tegijaks oli 1980. aastate [[maailmameister]] [[Hannu Malinen]], hakkas Yury regulaarselt treenimas käima. Kolme kuu möödudes andis talle nõu juba soomlasest treener.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;

Pellya koostöö treener Timo Seppäneniga oli tulemusrikas: aasta pärast näitas Pellya treeningutel tulemusi, millega tuldi Soome meistrivõistlustel noorteklassis kolme parema hulka (Soome noorjõutõstjad olid tollal heal tasemel – MM-i noorteklassis tuli Soome meeskondlikus arvestuses 2010. aastal kaheksandaks ja 2011. aastal kuuendaks ning [[Teemu Leppänen]] võitis kehakaalus kuni 105 kg mõlemal aastal MM-i medali). Pellya astus oma klubi kaudu [[Soome Jõutõsteliit|Soome Jõutõsteliidu]] liikmeks. Kuna tal aga Soome kodakondsust siis veel ei olnud (seda sai taotleda pärast viit aastat Soomes elamist), tuli tal veel aasta aega oodata, enne kui tal lubati osaleda Soome meistrivõistlustel.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt; 
[[Pilt: Squat.png|pisi|130px|vasakul|&lt;small&gt;Yury Pellya edukaim tõsteviis oli kükk, milles tema parimaks tulemuseks jäi 300 kg (2011)&lt;/small&gt;]]

===Võistlemas Soome meistrivõistlustel===
17-aastase Yury Pellya debüüt 2011. aasta veebruaris [[Pietarsaari]]s Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel lamades surumises tõi talle kuni 17-aastaste noorte seas hõbemedali kaalukategoorias kuni 105&amp;nbsp;kg tulemusega 165,0&amp;nbsp;kg. Meistritiitlist jäi teda lahutama vaid 0,5 kilo. Kuu aega hiljem [[Pornainen]]is Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel jõutõstmises, kus Pellyast aasta vanem MM-i medalimees Teemu Leppänen sai kulla juunioride klassis, tuli Pellya kuni 17-aastaste seas noortemeistriks, saades kolmevõistluse kogusummas 690,0&amp;nbsp;kg. Ta kükkis 260,0, surus lamades 160,0 ja tõmbas 280,0&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt; Pellya saavutustest kirjutati nii Soome [[Põhja-Karjala maakond]]likus kui ka Venemaal [[Karjala Vabariik|Karjala vabariiklikus]] [[meedia]]s.

Juulis võisteldes kodulinnas Kitees, sai Pellya lamades surumises isiklikuks tippmargiks 170,0&amp;nbsp;kg, oktoobris võistlustel [[Sotkamo]]s viis ta enda küki rekordi 295,0&amp;nbsp;kg-ni ja kolmevõistluse kogusumma rekordi 720,0&amp;nbsp;kg-ni. 2011. aasta detsembris võistlustel [[Joensuu]]s püstitas ta kolm Soome kuni 17-aastaste rekordit jõutõstmises kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg: kükk 300&amp;nbsp;kg, lamades surumine 180,0&amp;nbsp;kg ja kolmevõistluse kogusumma 750&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt;

2012. aastal tuli Pellya Soome noortemeistriks lamades surumises (eraldi alana), kolmevõistluse kogusummas sai hõbemedali. 2013. aastal tuli ta Joensuus Soome juunioride meistriks lamades surumises (eraldi alana) ja 2014. aastal sai juunioride meistrivõistlustel hõbemedali kolmevõistluse kogusummas.&lt;ref name=&quot;ptz&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot; /&gt;

===Rahvusvahelised tiitlivõistlused (MM ja EM)===
Pärast 2012. aastal toimunud Soome meistrivõistlusi, kus Pellya sai noorteklassis kaks medalit, kutsuti ta Soome koondisse. Sama aasta juunis [[Taani]]s [[Herning]]is peetud [[EPF]]-i noorte ja juunioride [[Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg kolmevõistluse kogusummaga 752,5&amp;nbsp;kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Tšehhi]] sportlast edestas ta rohkem kui 100 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta väikesed kuldmedalid kükis (290,0&amp;nbsp;kg), lamades surumises (182,5&amp;nbsp;kg) ja jõutõmbes (280,0&amp;nbsp;kg). Meeskondlikult oli Soome koondis Venemaa ja [[Poola]] järel kolmas.&lt;ref name=&quot;htm1&quot;/&gt;

Kolm kuud pärast Euroopa noortemeistriks tulemist 2012. aasta septembri algul, Poolas [[Szczyrk]]is toimunud [[IPF]]-i noorte ja juunioride [[Maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105&amp;nbsp;kg kolmevõistluse kogusummaga 737,5&amp;nbsp;kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Ameerika Ühendriigid|ameerika]] jõutõstjat edestas ta enam kui 20 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta kolm väikest medalit: kuldmedali kükis (290,0&amp;nbsp;kg), hõbemedali jõutõmbes (265,0&amp;nbsp;kg) ja pronksi lamades surumises (182,5&amp;nbsp;kg). Meeskondlikult oli Soome kuues (Venemaa oli esimene).&lt;ref name=&quot;htm2&quot;/&gt;

2015. aasta veebruaris tuli Pellya [[Põhjamaad]]e meistriks [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]] juunioride klassis kolmevõistluse kogusummaga 647,5&amp;nbsp;kg.&lt;ref name=&quot;npf&quot;/&gt;

===Tippspordist lahkumine===
Pärast 2015. aastat Pellya võistlusspordiga tegelenud ei ole. 2018. aasta juuni seisuga on tema nimel neli [[Ida-Soome lään]]i juunioride rekordit kaalukategoorias 105&amp;nbsp;kg: (2 [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]] ja 2 varustusega jõutõstmises). Klassikalises jõutõstmises: kükis 237,5&amp;nbsp;kg ja jõutõmbes 280,0&amp;nbsp;kg (mõlemad püstitatud [[Salo]]s 2014. aasta märtsis) ning varustusega jõutõstmises: kükis 300,0&amp;nbsp;kg (püstitatud 2011. aasta detsembris [[Joensuu]]s) ja jõutõmbes 280,0&amp;nbsp;kg (2012. aasta juunis Taanis [[Herning]]is)&lt;ref name=&quot;suo1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;suo2&quot;/&gt;.

==Juutuuber==
[[Fail:YouTube Silver Play Button 2.svg|100px|pisi|&lt;small&gt;YouTube'i hõbenupp, [[YouTube]]'i tunnustus juutuuberitele, kelle kanali jälgijate arv on ületanud saja tuhande&lt;/small&gt;]]
2016. aasta oktoobris hakkas Yury Pellya [[YouTube]]'i enda tehtud videoid üles laadima. Need olid [[Vene keel|venekeelsed]] Soome elu kajastavad videod. 2016. aasta novembris avaldas Pellya video oma korterist [[sotsiaalmaja]]s. Toona oli kanalil 5000 jälgijat. Video kogus kohe suure arvu vaatamisi ja seda hakati arvukalt jagama. 2017. aasta juuli seisuga oli videot vaadatud 1,7 miljonit ja 2018. aasta juuli seisuga 3,1 miljonit korda. 
2019. aasta juuli seisuga oli tema videokanalil YuraPaPu 260 000 jälgijat.

Juutuuberina tegutseb Pellya tööst vabal ajal, tavaliselt koos [[abikaasa]]ga, kes teeb sel juhul operaatoritöö. Pellya põhitöö, millega ta perele elatist teenib, on [[betoneerija]] amet betoonitoodete tehases.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ptz&quot;&gt;[https://ptzgovorit.ru/content/sam-sebe-chempion Лютько, Т.(2011) Сам себе чемпион. PTZ-GOVORIT.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;liv&quot;&gt;[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya records. Lifescoresheet.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm1&quot;&gt;[https://www.europowerlifting.org/fileadmin/data/results/Events_2012/European_Juniors/detailed_scoresheet_sjm_01.htm (2012) Detailed scoresheet. IPF European Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190718114144/http://www.powerlifting-ipf.com/fileadmin/ipf/data/results/2012/World_Sub-Junior_Junior_Powerlifting/Men/scoresheet_m.htm (2012) Scoresheet. World Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;npf&quot;&gt;[https://npfpower.files.wordpress.com/2014/12/nordic-sub-junior_junior2015.pdf (2015) Sub-Juniors &amp; Juniors Nordic Championships.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003447/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset-klassinen Ennätykset (klassinen).Suomen Voimanostoliitto.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003449/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset Ennätykset. Suomen Voimanostoliitto.]&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya isiklikud rekordid ja võistlustulemused] livescoresheet.com (&lt;small&gt;inglise keeles&lt;/small&gt;)
*[https://www.youtube.com/watch?v=ffseEYjTskQ 17-aastane Yury Pellya kükib 2011. aastal 300-kilose kangiga] youtube.com, 3. detsember 2011
*[https://www.youtube.com/channel/UC8vT3G8pbuQWMbkhGWafmsQ Yury Pellja videokanal YuraPaPu] youtube.com (&lt;small&gt;vene keeles&lt;/small&gt;)

{{JÄRJESTA:Pellya, Yury}}
[[Kategooria:Soome jõutõstjad]]
[[Kategooria:Youtube'i-kuulsused]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>49vy4ynudpubv8149cir3wxnbxhe3id</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142648</id>
      <parentid>7142636</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T18:47:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Doshirakro</username>
        <id>228302</id>
      </contributor>
      <origin>7142648</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11118" sha1="nxipzmjr4g0j8t7k936wex52h4qhiv0" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2022}}
{{Sportlane
|sünniaeg = 3. juuli 1994|pilt = |riik = Soome|nimi = Yury Pellya |pildisuurus = 180 px|sünnikoht = [[Miinala (Salmi)|Miinala]], [[Pitkäranta rajoon]], [[Karjala Vabariik]], [[Venemaa]]|spordiala = [[jõutõstmine]]
|medalid =
{{MedalVõistlus|Maailmameistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Euroopa meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Põhjamaade meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(juunioride klassis)}}
{{Kuldmedal|2014|mehed kuni 105 kg}}
}}
'''Yury Pellya''' ([[vene keel]]es Юрий Пелля ''Juri Pellja''; sündinud [[3. juuli]]l [[1994]] [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]] [[Venemaa]]l) on [[venelased|vene]] päritolu [[Soome]] endine [[Jõutõstmine|jõutõstja]], kes on tulnud noorteklassis [[Euroopa meister|Euroopa meistriks]] ja [[Maailmameister|maailmameistriks]] ning juunioride [[Põhjamaad]]e meistriks.

Ta kolis 2006. aastal koos [[Vanemad|vanematega]] [[Karjala Vabariik|Karjala]] maakohast Soome. 2011. aastal sai ta Soome [[kodanik]]uks (Soomes on [[topeltkodakondsus]] lubatud). Pärast tippspordist loobumist ja abiellumist sai temast 2016. aastal [[juutuuber]].

==Elukäik==
Tema vaarvanemad olid Põhja-Soomes elanud [[soomlased]], kes 1930. aastate alguses asusid ümber [[Nõukogude Liit]]u – [[Karjala ANSV]] maapiirkonda – heas usus, et elu on seal kergem. Nende kolmanda põlve järglased juba [[Venestamine|venestusid]]. Yury vanemad töötasid [[sovhoos]]is, mille osakond asus [[Miinala (Salmi)|Miinalas]]. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist oli 1990. aastatel [[Karjala]] maapiirkonnas juba raske tööd leida. 2000. aastal hakkas Yury isa Soomes tööl käima. 2006. aastal otsustasid Yury vanemad, et võimaluse korral on otstarbekam perega Soome kolida. Esitati vastav taotlus. See rahuldati, sest lisaks soome juurtele oli Yury isal tekkinud [[Ida-Soome lään]]is [[Kitee]] väikelinnas püsiv töökoht.

12-aastane Yury, kes Karjalas oli [[Salmi]] üldhariduskoolis lõpetanud viis klassi, jätkas õpinguid 2006. aastal [[Kitee|Kitees]] [[Arppe Kool|Arppe kool]]i viiendas klassis. Kuna Yury [[soome keel]]t ei osanud, võimaldati talle vene keele [[tõlk]], kes aitas tal tundides kuuldu lahti seletada. Pärast 9. klassi lõpetamist õppis ta kolm aastat [[kutsekool]]is (2011–2014) [[ehitaja]]ks ja seejärel läbis pool aastat ajateenistust [[Soome kaitsevägi|Soome kaitseväes]]. Alates 2014. aastast töötab ta [[Betoneerija|betoneerijana]] [[Rudus Oy]] Kitee betoonitoodete tehases.

==Jõutõstmine==
Kui Yury 12-aastaselt Soome elama asus, otsis ta [[spordiala]], millega tegelema hakata. Tema esialgne soov oli õppida [[Võitluskunstid|võitluskunste]], kuid ta jättis selle valiku tegemata, sest arvas, et soome keelt oskamata poleks ta [[treener]]ite juhendamisest aru saanud. Ta oli 12 aasta vanuse kohta turske poiss, kaalus 97 kg, seepärast valiski ta lihtsama lahenduse: läks jõusaali ja hakkas iseseisvalt treenima. Üksi ja ilma treenerita treenis ta 1,5 aastat. Alles siis sai ta teada, et samas [[Kitee|linnas]] on olemas jõutõstehuviliste treeningusaal (klubi juriidiline nimi [[Pajarin Puntti Ry]], [[lühend]] PaPu). Klubis, kus tuntumaks tegijaks oli 1980. aastate [[maailmameister]] [[Hannu Malinen]], hakkas Yury regulaarselt treenimas käima. Kolme kuu möödudes andis talle nõu juba soomlasest treener.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;

Pellya koostöö treener Timo Seppäneniga oli tulemusrikas: aasta pärast näitas Pellya treeningutel tulemusi, millega tuldi Soome meistrivõistlustel noorteklassis kolme parema hulka (Soome noorjõutõstjad olid tollal heal tasemel – MM-i noorteklassis tuli Soome meeskondlikus arvestuses 2010. aastal kaheksandaks ja 2011. aastal kuuendaks ning [[Teemu Leppänen]] võitis kehakaalus kuni 105 kg mõlemal aastal MM-i medali). Pellya astus oma klubi kaudu [[Soome Jõutõsteliit|Soome Jõutõsteliidu]] liikmeks. Kuna tal aga Soome kodakondsust siis veel ei olnud (seda sai taotleda pärast viit aastat Soomes elamist), tuli tal veel aasta aega oodata, enne kui tal lubati osaleda Soome meistrivõistlustel.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt; 
[[Pilt: Squat.png|pisi|130px|vasakul|&lt;small&gt;Yury Pellya edukaim tõsteviis oli kükk, milles tema parimaks tulemuseks jäi 300 kg (2011)&lt;/small&gt;]]

===Võistlemas Soome meistrivõistlustel===
17-aastase Yury Pellya debüüt 2011. aasta veebruaris [[Pietarsaari]]s Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel lamades surumises tõi talle kuni 17-aastaste noorte seas hõbemedali kaalukategoorias kuni 105 kg tulemusega 165,0 kg. Meistritiitlist jäi teda lahutama vaid 0,5 kg. Kuu aega hiljem [[Pornainen]]is Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel jõutõstmises, kus Pellyast aasta vanem MM-i medalist Teemu Leppänen sai kulla juunioride klassis, tuli Pellya kuni 17-aastaste seas noortemeistriks, saades kolmevõistluse kogusummas 690,0 kg. Ta kükkis 260,0 kg, surus lamades 160,0 kg ja tõmbas 280,0 kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt; Pellya saavutustest kirjutati nii Soome [[Põhja-Karjala maakond]]likus kui ka Venemaal [[Karjala Vabariik|Karjala vabariiklikus]] [[meedia]]s.

Juulis kodulinnas Kitees võisteldes sai Pellya lamades surumises isiklikuks tippmargiks 170,0 kg. Oktoobris [[Sotkamo]]s toimunud võistlustel viis ta enda küki rekordi 295,0 kg-ni ja kolmevõistluse kogusumma rekordi 720,0 kg-ni. 2011. aasta detsembris püstitas ta [[Joensuu]]s võisteldes kehakaalus kuni 105 kg kolm Soome kuni 17-aastaste rekordit: kükk 300 kg, lamades surumine 180,0 kg ja kolmevõistluse kogusumma 750 kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt;

2012. aastal tuli Pellya Soome noortemeistriks lamades surumises (eraldi alana), kolmevõistluse kogusummas võitis hõbemedali. 2013. aastal tuli ta Joensuus Soome juunioride meistriks lamades surumises (samuti eraldi alana) ja 2014. aastal sai juunioride meistrivõistlustel hõbemedali kolmevõistluse kogusummas.&lt;ref name=&quot;ptz&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot; /&gt;

===Rahvusvahelised tiitlivõistlused (MM ja EM)===
Pärast 2012. aasta Soome meistrivõistlusi, kus Pellya võitis noorteklassis kaks medalit, kutsuti ta Soome koondisse. Sama aasta juunis [[Taani]]s [[Herning]]is peetud [[EPF]]-i noorte ja juunioride [[Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105 kg kolmevõistluse kogusummaga 752,5 kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Tšehhi]] sportlast edestas ta rohkem kui 100 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta väikesed kuldmedalid kükis (290,0 kg), lamades surumises (182,5 kg) ja jõutõmbes (280,0 kg). Meeskondlikult oli Soome koondis Venemaa ja [[Poola]] järel kolmas.&lt;ref name=&quot;htm1&quot;/&gt;

Kolm kuud pärast Euroopa noortemeistriks tulemist, 2012. aasta septembri algul Poolas [[Szczyrk]]is toimunud [[IPF]]-i noorte ja juunioride [[Maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105 kg kuldmedali, saades kogusummaks 737,5 kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] jõutõstjat edestas ta enam kui 20 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta kolm väikest medalit: kuldmedali kükis (290,0 kg), hõbemedali jõutõmbes (265,0&amp;nbsp;kg) ja pronksmedali lamades surumises (182,5 kg). Meeskondlikult oli Soome kuues (Venemaa oli esimene).&lt;ref name=&quot;htm2&quot;/&gt;

2015. aasta veebruaris tuli Pellya juunioride klassis [[Põhjamaad]]e meistriks [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]], saades kolmevõistluse kogusummaks 647,5 kg.&lt;ref name=&quot;npf&quot;/&gt;

===Tippspordist lahkumine===
Pärast 2015. aastat ei ole Pellya võistlusspordiga enam tegelenud. 2018. aasta juuni seisuga on tema nimel neli [[Ida-Soome lään]]i juunioride rekordit kaalukategoorias 105 kg: (kaks [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]] ja kaks varustusega jõutõstmises). Klassikalises jõutõstmises on tema nimel kükk 237,5 kg ja jõutõmme 280,0 kg (mõlemad püstitatud [[Salo]]s 2014. aasta märtsis) ning varustusega jõutõstmises kükk 300,0 kg (püstitatud 2011. aasta detsembris [[Joensuu]]s) ja jõutõmme 280,0 kg (püstitatud 2012. aasta juunis Taanis [[Herning]]is)&lt;ref name=&quot;suo1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;suo2&quot;/&gt;.

==Juutuuber==
[[Fail:YouTube Silver Play Button 2.svg|100px|pisi|&lt;small&gt;YouTube'i hõbenupp, [[YouTube]]'i tunnustus juutuuberitele, kelle kanali jälgijate arv on ületanud saja tuhande&lt;/small&gt;]]
2016. aasta oktoobris hakkas Yury Pellya [[YouTube]]'i enda tehtud videoid üles laadima. Need olid [[Vene keel|venekeelsed]] Soome elu kajastavad videod. Sama aasta novembris avaldas Pellya video oma korterist [[sotsiaalmaja]]s. Toona oli kanalil 5000 jälgijat. Video kogus kiiresti suure arvu vaatamisi ja seda hakati arvukalt jagama. 2017. aasta juuli seisuga oli videot vaadatud 1,7 miljonit ja 2018. aasta juuli seisuga juba 3,1 miljonit korda. 
2019. aasta juuli seisuga oli tema videokanalil YuraPaPu 260 000 jälgijat.

Juutuuberina tegutseb Pellya tööst vabal ajal, tavaliselt koos [[abikaasa]]ga, kes tegeleb operaatoritööga. Pellya põhitöö, millega ta perele elatist teenib, on [[betoneerija]] amet betoonitoodete tehases.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ptz&quot;&gt;[https://ptzgovorit.ru/content/sam-sebe-chempion Лютько, Т.(2011) Сам себе чемпион. PTZ-GOVORIT.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;liv&quot;&gt;[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya records. Lifescoresheet.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm1&quot;&gt;[https://www.europowerlifting.org/fileadmin/data/results/Events_2012/European_Juniors/detailed_scoresheet_sjm_01.htm (2012) Detailed scoresheet. IPF European Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190718114144/http://www.powerlifting-ipf.com/fileadmin/ipf/data/results/2012/World_Sub-Junior_Junior_Powerlifting/Men/scoresheet_m.htm (2012) Scoresheet. World Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;npf&quot;&gt;[https://npfpower.files.wordpress.com/2014/12/nordic-sub-junior_junior2015.pdf (2015) Sub-Juniors &amp; Juniors Nordic Championships.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003447/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset-klassinen Ennätykset (klassinen).Suomen Voimanostoliitto.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003449/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset Ennätykset. Suomen Voimanostoliitto.]&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya isiklikud rekordid ja võistlustulemused] livescoresheet.com (&lt;small&gt;inglise keeles&lt;/small&gt;)
*[https://www.youtube.com/watch?v=ffseEYjTskQ 17-aastane Yury Pellya kükib 2011. aastal 300-kilose kangiga] youtube.com, 3. detsember 2011
*[https://www.youtube.com/channel/UC8vT3G8pbuQWMbkhGWafmsQ Yury Pellja videokanal YuraPaPu] youtube.com (&lt;small&gt;vene keeles&lt;/small&gt;)

{{JÄRJESTA:Pellya, Yury}}
[[Kategooria:Soome jõutõstjad]]
[[Kategooria:Youtube'i-kuulsused]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>nxipzmjr4g0j8t7k936wex52h4qhiv0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142651</id>
      <parentid>7142648</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T18:50:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Doshirakro</username>
        <id>228302</id>
      </contributor>
      <origin>7142651</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11176" sha1="4a756v6kcxbv27cka7xmeudzzrevkao" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2022}}
{{Sportlane
|sünniaeg = 3. juuli 1994|pilt = |riik = Soome|nimi = Yury Pellya |pildisuurus = 180 px|sünnikoht = [[Miinala (Salmi)|Miinala]], [[Pitkäranta rajoon]], [[Karjala Vabariik]], [[Venemaa]]|spordiala = [[jõutõstmine]]
|medalid =
{{MedalVõistlus|Maailmameistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Euroopa meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(noorteklassis)}}
{{Kuldmedal|2012|mehed kuni 105 kg}}
{{MedalVõistlus|Põhjamaade meistrivõistlused}}
{{MedalVõistlus|(juunioride klassis)}}
{{Kuldmedal|2014|mehed kuni 105 kg}}
}}
'''Yury Pellya''' ([[vene keel]]es Юрий Пелля ''Juri Pellja''; sündinud [[3. juuli]]l [[1994]] [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]] [[Venemaa]]l) on [[venelased|vene]] päritolu [[Soome]] endine [[Jõutõstmine|jõutõstja]], kes on tulnud noorteklassis [[Euroopa meister|Euroopa meistriks]] ja [[Maailmameister|maailmameistriks]] ning juunioride [[Põhjamaad]]e meistriks.

Ta kolis 2006. aastal koos [[Vanemad|vanematega]] [[Karjala Vabariik|Karjala]] maakohast Soome. 2011. aastal sai ta Soome [[kodanik]]uks (Soomes on [[topeltkodakondsus]] lubatud). Pärast tippspordist loobumist ja abiellumist sai temast 2016. aastal [[juutuuber]].

==Elukäik==
Tema vaarvanemad olid Põhja-Soomes elanud [[soomlased]], kes 1930. aastate alguses asusid ümber [[Nõukogude Liit]]u – [[Karjala ANSV]] maapiirkonda – heas usus, et elu on seal kergem. Nende kolmanda põlve järglased juba [[Venestamine|venestusid]]. Yury vanemad töötasid [[sovhoos]]is, mille osakond asus [[Miinala (Salmi)|Miinalas]]. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist oli 1990. aastatel [[Karjala]] maapiirkonnas juba raske tööd leida. 2000. aastal hakkas Yury isa Soomes tööl käima. 2006. aastal otsustasid Yury vanemad, et võimaluse korral on otstarbekam perega Soome kolida. Esitati vastav taotlus. See rahuldati, sest lisaks soome juurtele oli Yury isal tekkinud [[Ida-Soome lään]]is [[Kitee]] väikelinnas püsiv töökoht.

12-aastane Yury, kes Karjalas oli [[Salmi]] üldhariduskoolis lõpetanud viis klassi, jätkas õpinguid 2006. aastal [[Kitee|Kitees]] [[Arppe Kool|Arppe kool]]i viiendas klassis. Kuna Yury [[soome keel]]t ei osanud, võimaldati talle vene keele [[tõlk]], kes aitas tal tundides kuuldu lahti seletada. Pärast 9. klassi lõpetamist õppis ta kolm aastat [[kutsekool]]is (2011–2014) [[ehitaja]]ks ja seejärel läbis pool aastat ajateenistust [[Soome kaitsevägi|Soome kaitseväes]]. Alates 2014. aastast töötab ta [[Betoneerija|betoneerijana]] [[Rudus Oy]] Kitee betoonitoodete tehases.

==Jõutõstmine==
Kui Yury 12-aastaselt Soome elama asus, otsis ta [[spordiala]], millega tegelema hakata. Tema esialgne soov oli õppida [[Võitluskunstid|võitluskunste]], kuid ta jättis selle valiku tegemata, sest arvas, et soome keelt oskamata poleks ta [[treener]]ite juhendamisest aru saanud. Ta oli 12 aasta vanuse kohta turske poiss, kaalus 97 kg, seepärast valiski ta lihtsama lahenduse: läks jõusaali ja hakkas iseseisvalt treenima. Üksi ja ilma treenerita treenis ta 1,5 aastat. Alles siis sai ta teada, et samas [[Kitee|linnas]] on olemas jõutõstehuviliste treeningusaal (klubi juriidiline nimi [[Pajarin Puntti Ry]], [[lühend]] PaPu). Klubis, kus tuntumaks tegijaks oli 1980. aastate [[maailmameister]] [[Hannu Malinen]], hakkas Yury regulaarselt treenimas käima. Kolme kuu möödudes andis talle nõu juba soomlasest treener.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;

Pellya koostöö treener Timo Seppäneniga oli tulemusrikas: aasta pärast näitas Pellya treeningutel tulemusi, millega tuldi Soome meistrivõistlustel noorteklassis kolme parema hulka (Soome noorjõutõstjad olid tollal heal tasemel – MM-i noorteklassis tuli Soome meeskondlikus arvestuses 2010. aastal kaheksandaks ja 2011. aastal kuuendaks ning [[Teemu Leppänen]] võitis kehakaalus kuni 105 kg mõlemal aastal MM-i medali). Pellya astus oma klubi kaudu [[Soome Jõutõsteliit|Soome Jõutõsteliidu]] liikmeks. Kuna tal aga Soome kodakondsust siis veel ei olnud (seda sai taotleda pärast viit aastat Soomes elamist), tuli tal veel aasta aega oodata, enne kui tal lubati osaleda Soome meistrivõistlustel.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt; 
[[Pilt: Squat.png|pisi|130px|vasakul|&lt;small&gt;Yury Pellya edukaim tõsteviis oli kükk, milles tema parimaks tulemuseks jäi 300 kg (2011)&lt;/small&gt;]]

===Võistlemas Soome meistrivõistlustel===
17-aastase Yury Pellya debüüt 2011. aasta veebruaris [[Pietarsaari]]s Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel lamades surumises tõi talle kuni 17-aastaste noorte seas hõbemedali kaalukategoorias kuni 105 kg tulemusega 165,0 kg. Meistritiitlist jäi teda lahutama vaid 0,5 kg. Kuu aega hiljem [[Pornainen]]is Soome noorte ja juunioride meistrivõistlustel jõutõstmises, kus Pellyast aasta vanem MM-i medalist Teemu Leppänen sai kulla juunioride klassis, tuli Pellya kuni 17-aastaste seas noortemeistriks, saades kolmevõistluse kogusummas 690,0 kg. Ta kükkis 260,0 kg, surus lamades 160,0 kg ja tõmbas 280,0 kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt; Pellya saavutustest kirjutati nii Soome [[Põhja-Karjala maakond]]likus kui ka Venemaal [[Karjala Vabariik|Karjala vabariiklikus]] [[meedia]]s.

Juulis kodulinnas Kitees võisteldes sai Pellya lamades surumises isiklikuks tippmargiks 170,0 kg. Oktoobris [[Sotkamo]]s toimunud võistlustel viis ta enda küki rekordi 295,0 kg-ni ja kolmevõistluse kogusumma rekordi 720,0 kg-ni. 2011. aasta detsembris püstitas ta [[Joensuu]]s võisteldes kehakaalus kuni 105 kg kolm Soome kuni 17-aastaste rekordit: kükk 300 kg, lamades surumine 180,0 kg ja kolmevõistluse kogusumma 750 kg.&lt;ref name=&quot;ptz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot;/&gt;

2012. aastal tuli Pellya Soome noortemeistriks lamades surumises (eraldi alana), kolmevõistluse kogusummas võitis hõbemedali. 2013. aastal tuli ta Joensuus Soome juunioride meistriks lamades surumises (samuti eraldi alana) ja 2014. aastal sai juunioride meistrivõistlustel hõbemedali kolmevõistluse kogusummas.&lt;ref name=&quot;ptz&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;liv&quot; /&gt;

===Rahvusvahelised tiitlivõistlused (MM ja EM)===
Pärast 2012. aasta Soome meistrivõistlusi, kus Pellya võitis noorteklassis kaks medalit, kutsuti ta Soome koondisse. Sama aasta juunis [[Taani]]s [[Herning]]is peetud [[EPF]]-i noorte ja juunioride [[Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105 kg kolmevõistluse kogusummaga 752,5 kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Tšehhi]] sportlast edestas ta rohkem kui 100 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta väikesed kuldmedalid kükis (290,0 kg), lamades surumises (182,5 kg) ja jõutõmbes (280,0 kg). Meeskondlikult oli Soome koondis Venemaa ja [[Poola]] järel kolmas.&lt;ref name=&quot;htm1&quot;/&gt;

Kolm kuud pärast Euroopa noortemeistriks tulemist, 2012. aasta septembri algul Poolas [[Szczyrk]]is toimunud [[IPF]]-i noorte ja juunioride [[Maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] jõutõstmises võitis Pellya noorteklassis kehakaalus kuni 105 kg kuldmedali, saades kogusummaks 737,5 kg kuldmedali. Teisele kohale tulnud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] jõutõstjat edestas ta enam kui 20 kiloga. Lisaks kogusumma kuldmedalile sai ta kolm väikest medalit: kuldmedali kükis (290,0 kg), hõbemedali jõutõmbes (265,0&amp;nbsp;kg) ja pronksmedali lamades surumises (182,5 kg). Meeskondlikult oli Soome kuues (Venemaa oli esimene).&lt;ref name=&quot;htm2&quot;/&gt;

2015. aasta veebruaris tuli Pellya juunioride klassis [[Põhjamaad]]e meistriks [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]], saades kolmevõistluse kogusummaks 647,5 kg.&lt;ref name=&quot;npf&quot;/&gt;

===Tippspordist lahkumine===
Pärast 2015. aastat ei ole Pellya võistlusspordiga enam tegelenud. 2018. aasta juuni seisuga on tema nimel neli [[Ida-Soome lään]]i juunioride rekordit kaalukategoorias 105 kg: (kaks [[Klassikaline jõutõstmine|klassikalises jõutõstmises]] ja kaks varustusega jõutõstmises). Klassikalises jõutõstmises on tema nimel kükk 237,5 kg ja jõutõmme 280,0 kg (mõlemad püstitatud [[Salo]]s 2014. aasta märtsis) ning varustusega jõutõstmises kükk 300,0 kg (püstitatud 2011. aasta detsembris [[Joensuu]]s) ja jõutõmme 280,0 kg (püstitatud 2012. aasta juunis Taanis [[Herning]]is)&lt;ref name=&quot;suo1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;suo2&quot;/&gt;.

==Juutuuber==
[[Fail:YouTube Silver Play Button 2.svg|100px|pisi|&lt;small&gt;YouTube'i hõbenupp, [[YouTube]]'i tunnustus juutuuberitele, kelle kanali jälgijate arv on ületanud saja tuhande&lt;/small&gt;]]
2016. aasta oktoobris hakkas Yury Pellya [[YouTube]]'i enda tehtud videoid üles laadima. Need olid [[Vene keel|venekeelsed]] Soome elu kajastavad videod. Sama aasta novembris avaldas Pellya video oma korterist [[sotsiaalmaja]]s. Toona oli kanalil 5000 jälgijat. Video kogus kiiresti suure arvu vaatamisi ja seda hakati arvukalt jagama. 2017. aasta juuli seisuga oli videot vaadatud 1,7 miljonit ja 2018. aasta juuli seisuga juba 3,1 miljonit korda. 
2026. aasta aprilli seisuga oli tema videokanalil YuraPaPu 404 000 jälgijat ja viimane video oli välja pandud 2024. aasta augustis.

Juutuuberina tegutseb Pellya tööst vabal ajal, tavaliselt koos [[abikaasa]]ga, kes tegeleb operaatoritööga. Pellya põhitöö, millega ta perele elatist teenib, on [[betoneerija]] amet betoonitoodete tehases.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ptz&quot;&gt;[https://ptzgovorit.ru/content/sam-sebe-chempion Лютько, Т.(2011) Сам себе чемпион. PTZ-GOVORIT.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;liv&quot;&gt;[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya records. Lifescoresheet.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm1&quot;&gt;[https://www.europowerlifting.org/fileadmin/data/results/Events_2012/European_Juniors/detailed_scoresheet_sjm_01.htm (2012) Detailed scoresheet. IPF European Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;htm2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190718114144/http://www.powerlifting-ipf.com/fileadmin/ipf/data/results/2012/World_Sub-Junior_Junior_Powerlifting/Men/scoresheet_m.htm (2012) Scoresheet. World Juniors &amp; Sub-Juniors Men's Championships.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;npf&quot;&gt;[https://npfpower.files.wordpress.com/2014/12/nordic-sub-junior_junior2015.pdf (2015) Sub-Juniors &amp; Juniors Nordic Championships.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003447/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset-klassinen Ennätykset (klassinen).Suomen Voimanostoliitto.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;suo2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200116003449/https://www.suomenvoimanostoliitto.fi/enn%C3%A4tykset Ennätykset. Suomen Voimanostoliitto.]&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[https://livescoresheet.com/lifters/Yury/Pellya/1994/ Yury Pellya isiklikud rekordid ja võistlustulemused] livescoresheet.com (&lt;small&gt;inglise keeles&lt;/small&gt;)
*[https://www.youtube.com/watch?v=ffseEYjTskQ 17-aastane Yury Pellya kükib 2011. aastal 300-kilose kangiga] youtube.com, 3. detsember 2011
*[https://www.youtube.com/channel/UC8vT3G8pbuQWMbkhGWafmsQ Yury Pellja videokanal YuraPaPu] youtube.com (&lt;small&gt;vene keeles&lt;/small&gt;)

{{JÄRJESTA:Pellya, Yury}}
[[Kategooria:Soome jõutõstjad]]
[[Kategooria:Youtube'i-kuulsused]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>4a756v6kcxbv27cka7xmeudzzrevkao</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Onaida keel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>565778</id>
    <revision>
      <id>7142874</id>
      <parentid>5474248</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:56:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142874</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1907" sha1="81j04c5rc7ji4oay8ux8ih40sycwf9i" xml:space="preserve">{{Keeled
 | nimi           = onaida keel
 | originaalnimi  = onʌyotaʔa꞉ka
 | keelkonnavärv  = Ameerika
 | hääldus        = 
 | riigid         = [[Kanada]]s, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]
 | piirkond       = [[Ontario]], [[New Yorgi osariik]]
 | rääkijad       = &lt; 200 (2007)
 | keelkond       = [[irokeesi keeled]]&lt;br /&gt;&amp;nbsp;[[põhjairokeesi keeled]]&lt;br /&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[järveirokeesi keeled]]&lt;br /&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[pärisirokeesi keeled]]&lt;br /&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''onaida keel'''      
 | riik           = 
 | keelehoole     = 
 | kood 1         = 
 | kood 2         = 
 | kood 3         = one
 | kaart          =
 | kaardi allkiri =
 | kaardi legend  =
}}

'''Onaida keel''' on [[irokeesi keeled|irokeesi keelkonda]] kuuluv põhjairokeesi rühma keel, mida kõnelevad [[onaidad]].

Onaida keelt kõneles 2016. aastal alla 200 inimese [[Kanada]]s [[Ontario|Ontario provintsi]]s ning [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]]. Onaida keel on tõsiselt ohustatud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://endangeredlanguages.com/lang/1921 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-08-30 |arhiivimisaeg=2019-08-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190830220206/http://endangeredlanguages.com/lang/1921 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Fonoloogia ==
Onaida keeles on 6 vokaalfoneemi /i/, /e/, /o/, /a/ ja 2 nasaalset foneemi /ũ/ (kirjas ⟨u⟩) ja /ə̃/ (kirjas ⟨ʌ⟩. Esinevad ka mitmed diftongid.

Onaida keeles on 11 konsonantfoneemi. Puuduvad bilabiaalsed konsonandid (m, p).

== Morfoloogia ==
Nagu teisedki irokeesi keeled on seneka keeles [[Polüsünteetiline keel|polüsünteetiline]] [[aglutinatiivne keel]].

== Tähestik ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ onaida tähestik (Ontario)
| a || e || h || i || k
| l || n || o || s || t
| u || w || y || ’ || ʌ
|}

== Viited ==
{{viited}}
[[Kategooria:Irokeesi keeled]]</text>
      <sha1>81j04c5rc7ji4oay8ux8ih40sycwf9i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>NPR</title>
    <ns>0</ns>
    <id>569926</id>
    <revision>
      <id>7142442</id>
      <parentid>6497093</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:58:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142442</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1254" sha1="dobsyklj0wh9xsq8glxmnebg3bo3fur" xml:space="preserve">[[Fail:National Public Radio logo.svg|pisi|Logo]]
'''National Public Radio''' ehk '''NPR''' (tõlkes ''Riiklik Avalik Raadio'') on [[Washington]]is asuv [[Ameerika Ühendriigid|USA]] eraviisiliselt ja riiklikult rahastatav mittetulunduslik meediakontsern. NPR erineb teistest mittetulunduslikest liikmesusega meediaorganisatsioonidest (nagu [[Associated Press|AP]]) selle poolest, et see on asutatud Ameerika Ühendriikide [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Kongressi]]&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.cpb.org/aboutpb/act/|title=Public Broadcasting Act of 1967|date=14. jaanuar 2015|access-date=2019-11-05|archive-date=2020-12-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20201210115639/https://www.cpb.org/aboutpb/act|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; initsiatiivil ja enamik selle liikmesjaamadest kuuluvad valitsusüksustele (sageli avalik-õiguslikele ülikoolidele). See toimib riikliku sündikaadina, kuhu kuulub üle 1000 [[Rahvusringhääling|avaliku raadio]] jaama Ameerika Ühendriikides.&lt;ref name=&quot;Audience&quot;&gt;{{Cite web|url=http://nationalpublicmedia.com/npr/audience/|title=Audience|publisher=NPR|accessdate=23.01.2018}}&lt;/ref&gt; 

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.npr.org NPR-i koduleht]

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide meedia]]</text>
      <sha1>dobsyklj0wh9xsq8glxmnebg3bo3fur</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mētriena vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>572548</id>
    <revision>
      <id>7142401</id>
      <parentid>6978848</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:05:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142401</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5585" sha1="olrugrjqgsi1j6ku231pc6isn4xo3k1" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Mētriena vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Mētrienas pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = Mētrienas pagasts COA.png
|  vapi_link = [[Mētriena valla vapp]]
|  pindala = 140,25
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Mētriena]]
|  asendikaardi_pilt = Mētriena Parish (LocMap).png
}}

'''Mētriena vald''' ([[läti keel]]es ''Mētrienas pagasts'') on vald Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Prauliena vald|Prauliena]], [[Barkava vald|Barkava]], [[Ļaudona vald|Ļaudona]] ja [[Murmastiene vald|Murmastiene vallaga]] ning Jēkabpilsi piirkonna [[Atašiene vald|Atašiene]] ja [[Mežāre vald|Mežāre vallaga]].

Valla pindala on 140 km². 2016. aasta seisuga elas seal 738 inimest.&lt;ref name=&quot;uEcVy&quot; /&gt; Valla halduskeskus on [[Mētriena]] küla. Vallamaja asub aadressil Mētru iela 1, vallavanem on Valdis Gotlaufs.&lt;ref name=&quot;J0CqN&quot; /&gt;

== Ajalugu ==

Vald kandis aastani 1925 nime ''Ļaudona-Odziena vald''. Aastal 1935 oli Mētriena valla pindala 129,31 km² ja seal oli 1790 elanikku.&lt;ref name=&quot;8PND4&quot; /&gt; 

Aastal 1945 moodustati vallas Mētriena ja Pamati külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1961 liideti Pamati külanõukoguga Saikava külanõukogus [[kolhoos]]i Līdums alad. Aastal 1964 likvideeriti Mētriena külanõukogu, selle aladest liideti Ļaudona kolhoosi maad Ļaudona külanõukoguga, Mežāre [[sovhoos]]i alad Mežāre külanõukoguga, ülejäänud osa liideti aga Pamati külanõukoguga. Aastal 1977 liideti Pamati külanõukoguga osa Ļaudona külanõukogust. Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. Veel samal aastal nimetati Pamati vald ümber Mētriena vallaks.&lt;ref name=&quot;a6Hrk&quot; /&gt; 2009. aastast kuulub vald Madona piirkonda.

Kultuurimälestistest on regionaalse kaitse all Zviedrukalni muinaskalmed ja Sildi linnamägi.&lt;ref name=&quot;mantojums&quot; /&gt;

== Loodus ==

Vald asub [[Ida-Läti madalik]]ul. Maastik on valdavalt tasane, ulatudes keskmiselt 100–110 meetrit üle merepinna. Kõrgeim koht asub Ozolkalnsi lähistel (120,1 m). Suurim jõgi on [[Aiviekste]], teised tähtsamad jõed on selle lisajõgi [[Isliena]] ja [[Odze]]. Suuremad järved on Isliena järv, Kurtava järv ja Odziena järv. Vallas asuvad Teiči soo osa Kurtava soo ja Ozolsala soo.

Looduskaitse all on Jošmaļi hiidtamm, Opsi tamm, Apsala tamm, Ozolsala tamm, Zaļmežnieki hiidtamm, Aizelkšņe tamm, Dekšņi esimene tamm, Paegļi tamm, Līmeņi tamm, Līmeņi pärnad, Ozolkalnsi allee, Stiebriņi vaher, Sildi pärn ja üksteist nimetut põlispuud. Osaliselt jäävad valla aladele [[Teiči looduskaitseala]] ja [[Aiviekste luha looduspark]].&lt;ref name=&quot;8Rw6T&quot; /&gt;

== Asustus ==

Aastal 2011 elas vallas 584 [[lätlased|lätlast]], 62 [[venelased|venelast]], 19 [[valgevenelased|valgevenelast]], 9 [[Ukrainlased|ukrainlast]], 8 [[poolakad|poolakat]] ja 3 [[leedulased|leedulane]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2019-12-17 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Valla külad:

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt;
|-
| [[Alžāni]] || mazciems || 18 (2025)
|-
| [[Āriņi]] || mazciems  || 30 (2025)
|-
| [[Dēgļi]] || mazciems  || 7 (2025)
|-
| [[Dūkstupi]] || mazciems || 28 (2025)
|-
| [[Jurjāni]] || mazciems  || 5 (2025)
|-
| [[Ķimstnieki]] || mazciems || 6 (2025)
|-
| [[Lielnieki]] || mazciems || 0 (2019)
|-
| '''[[Mētriena]]''' || ciems || 340 (2025)
|-
| [[Opsi]] || mazciems  || 2 (2025)
|-
| [[Ozolkalns (Mētriena vald)|Ozolkalns]] || mazciems  || 8 (2025)
|-
| [[Palejas]] || mazciems  || 2 (2025)
|-
| [[Pamati]] || mazciems || 5 (2025)
|-
| [[Rāksala]] || mazciems || 5 (2025)
|-
| [[Salas (Mētriena vald)|Salas]] || mazciems || 16 (2025)
|}
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt;  

&lt;gallery&gt;
Mētrienas pagastnams 2002-09-21.jpg|Vallamaja
Murnieki bridge - panoramio.jpg|Sild üle Aiviekste
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;uEcVy&quot;&gt;[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;J0CqN&quot;&gt;[http://www.madona.lv/lat/?ct=metriena Madonas novads (vaadatud 17.12 2019)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8PND4&quot;&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;a6Hrk&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mantojums&quot;&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts], vaadatud 19.09 2025&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8Rw6T&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&amp;regionaID=0&amp;rajonaID=100012904&amp;veidi=ciems+Latvij%C4%81&amp;nosaukDala=&amp;nosExact=false&amp;citataDala=false&amp;nosOficial=false&amp;nosNonAccent=false&amp;nosLGIAApproved=false&amp;sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Mētriena parish|Mētriena vald}}

{{Madona piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Madona piirkond]]</text>
      <sha1>olrugrjqgsi1j6ku231pc6isn4xo3k1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lauri Lagle</title>
    <ns>0</ns>
    <id>573411</id>
    <revision>
      <id>7142545</id>
      <parentid>6612713</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:25:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25976-90</username>
        <id>228297</id>
      </contributor>
      <origin>7142545</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2993" sha1="2vltu7077qgjih585gyvt74n28ytocr" xml:space="preserve">'''Lauri Lagle''' (sündinud [[12. veebruar|12. veebruaril]] [[1981]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti näitleja ja lavastaja.

Lauri Lagle lõpetas 2006. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] XXII lennu (kursuse juhendaja [[Priit Pedajas]]). 

Aastatel 2006–2013 töötas ta näitlejana [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]], kus tegi ka mitu lavastajatööd. Aastatel 2013–2019 oli vabakutseline näitleja ja lavastaja. Alates 2019. aasta oktoobrist oli ta [[Von Krahli Teater|Von Krahli Teatri]] juhatuse liige.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/998477/von-krahli-juhatuse-liikmeks-sai-lauri-lagle-teatriga-liitus-ka-mitu-no99-naitlejat Von Krahli juhatuse liikmeks sai Lauri Lagle, teatriga liitus ka mitu NO99 näitlejat.] ERR Kultuur, 1. november 2019.&lt;/ref&gt; Aastal 2019 tekkis uus etendusasutus [[Teatritrupp Ekspeditsioon|Ekspeditsioon]], nad liideti [[Von Krahli Teater|Von Krahliga]], millest sai ühistrupp. Alates 2019. aastast on ta selle asutuse kunstiline juht. 

== Tööd Eesti Draamateatris ==

=== Lavastajana Eesti Draamateatris ===

* 2007 &quot;Portselansuits&quot; (2007)
* 2009 &quot;Sinul on meretäis hirmu&quot; 
* 2010 &quot;Kas ma olen nüüd elus&quot;

== Tööd Teatris NO99 ==

=== Näitlejana Teatris NO99 ===

* NO53 Kadunud sõbra juhtum
* NO83 Kuidas seletada pilte surnud jänesele

=== Lavastused Teatris NO99 ===

* NO35 Päev pärast vaikust
* NO52 Muuseas: ma armastan sind (koos Ene-Liis Semperiga)
* NO54 Kolmapäev
* NO65 Suur õgimine
* NO74 (Untitled)

== Tööd Von Krahli Teatris ==

=== Lavastajana Von Krahli Teatris ===

* 2015 &quot;Paradiis&quot;
* 2019 &quot;Paratamatus elada ühel ajal&quot;

== Filmograafia ==
Näitlejana on ta mänginud režissöör [[Veiko Õunpuu]] filmides, millest on enim tunnustust leidnud peaosatäitmine filmis &quot;[[Free Range. Ballaad maailma heakskiitmisest|Free Range]]&quot;. 2018. aastal tegi Lauri Lagle stsenaristi- ja režissööridebüüdi mängufilmiga &quot;[[Portugal (film)|Portugal]]&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/9520 Lauri Lagle. Eesti filmi andmebaas.]&lt;/ref&gt; 

== Tunnustus ==
* 2014 – parima näitleja preemia Vilniuse rahvusvahelisel filmifestivalil Baltic Gaze võistlusprogrammis parima näitleja preemia (peaosa filmis &quot;[[Free Range. Ballaad maailma heakskiitmisest|Free Range]]&quot;)
* 2014 – [[Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus|Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse]] [[Hea Teatri Auhind]]
*2015 – [[stipendium &quot;Ela ja sära&quot;]]
* 2017 – [[Ants Lauteri nimeline auhind]]
*2021 – [[Eesti Teatriliidu etenduskunsti auhind]] (väljendusvahendite sümfoonia „Sa oled täna ilusam kui homme“ (Von Krahli Teater ja Ekspeditsioon))
*2024 – [[Eesti Teatriliidu etenduskunsti auhind]] (lavastus &quot;Reis metsa lõppu&quot; (Ekspeditsioon))

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Lagle, Lauri}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti lavastajad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1981]]</text>
      <sha1>2vltu7077qgjih585gyvt74n28ytocr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sergei Pavlov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>577097</id>
    <revision>
      <id>7142690</id>
      <parentid>6867468</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T20:01:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>+ kategooria</comment>
      <origin>7142690</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1783" sha1="q49edt5tusq3inc89yta6mdlz62r244" xml:space="preserve">[[Fail: SP 1966.jpg |pisi|240px|Sergei Pavlov (1966)]]

'''Sergei  Pavlovitš Pavlov''' ([[vene keel]]es Сергей Павлович Павлов; [[19. jaanuar]] [[1929]] [[Ržev]] – [[7. oktoober]] [[1993]] [[Moskva]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] riigi- ja sporditegelane. 

Pavlov oli aastatel 1959–1968 [[Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing| Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu]] Keskkomitee esimene sekretär ja 1968–1983 [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Kehakultuuri ja Spordi Üleliiduline Komitee|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Kehakultuuri ja Spordi Üleliidulise Komitee]] esimees. 1983. aastal suunati ta diplomaatilisele tööle – [[Erakorraline ja täievoliline suursaadik|erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks]] [[Mongoolia]]s (1983–1985) ja [[Birma]]s (1985–1989). 1989. aastal saadeti pensionile.

Pavlov oli aastatel 1961–1971 [[NLKP Keskkomitee]] ja 1971–1986 NLKP Keskkomitee revisjonikomisjoni liige.

Aastatel 1977–1983 oli ta [[NSV Liidu Olümpiakomitee]] esimees. Neljadel [[suveolümpiamängud]]el (1968, 1972, 1976, 1980) ja kolmedel [[taliolümpiamängud]]el (1972, 1976, 1980) oli Nõukogude Liidu delegatsiooni juht. 

==Välislingid==
*[http://www.knowbysight.info/PPP/17504.asp Павлов Сергей Павлович]. knowbysight.info


{{JÄRJESTA: Pavlov, Sergei}}
[[Kategooria:Nõukogude Liidu sporditegelased]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitikud]]
[[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Ordeni &quot;Austuse märk&quot; kavalerid]]
[[Kategooria:Kuntsevo kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1929]]
[[Kategooria:Surnud 1993]]</text>
      <sha1>q49edt5tusq3inc89yta6mdlz62r244</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dmitri Postnikov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>577583</id>
    <revision>
      <id>7142948</id>
      <parentid>6871199</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:06:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7142948</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2580" sha1="sqlnuzw921m592ulbl61skidsum1u7l" xml:space="preserve">'''Dmitri Vassiljevitš Postnikov''' ([[vene keel]]es Дмитрий Васильевич Постников; [[23. oktoober]] [[1911]] – [[1991]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sporditegelane. 

Postnikov oli [[komsomol]]itööl, hiljem sai spordifunktsionääriks. 1947. aastal juhtis ta augusti alguses Nõukogude Liidu delegatsiooni [[Haag]]is aset leidnud [[Rahvusvaheline Maleföderatsioon|Rahvusvahelise Maleföderatsiooni]] (FIDE) 18. kongressil. Delegatsioon jõudis raskustega kohale alles kongressi viimasel päeval, astus samas [[FIDE]] liikmeks ja asus kaasa rääkima kavandatava [[1948. aasta MM-turniir males|maailmameistrivõistluste]] turniiri korraldusega seotud küsimusi.&lt;ref name=&quot;ist&quot;/&gt;

1950. aastatel oli ta [[NSV Liidu Spordikomitee]] aseesimehi, kelle üheks tegevussuunaks oli kureerida spordikomitee maleosakonda (sisuliselt selle kaudu [[Üleliiduline Malesektsioon|Üleliidulist Malesektsiooni]]). 

Aastatel 1969–1972 oli Postnikov [[NSV Liidu Maleföderatsioon]]i esimees. Pärast 1970. aastal [[Vancouver]]is peetud MM-veerandfinaalmatši, kus [[Mark Taimanov]] kaotas [[Robert Fischer]]ile hävitava tulemusega 0:6, esines Postnikov järgmise kommentaariga: &quot;Sellist häbiväärset lugu pole Nõukogude maletajad kunagi varem läbi elanud!&quot;&lt;ref name=&quot;che2&quot;/&gt; 

1972. aastal vahetult enne [[Spasski–Fischeri MM-tiitlimatš|Spasski-Fischeri MM-tiitlimatš]]i astus ta esimehe kohalt tagasi. Toona tema esimese asetäitjana töötanud [[Juri Averbahh]]i arvates nägi Postnikov ette [[Boriss Spasski]] kaotust ja püüdis ära hoida ebameeldivusi, mis matši kaotuse puhul temal kui föderatsiooni juhil kindlasti oleksid tekkinud.&lt;ref name=&quot;che1&quot;/&gt;
 
==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ist&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20210826152506/https://xn--h1aagokeh.xn--p1ai/journal/%D0%BA%D0%BE%D0%BD%D0%B5%D1%86-%D1%88%D0%B0%D1%85%D0%BC%D0%B0%D1%82%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D0%BE-%D0%BC%D0%B5%D0%B6%D0%B4%D1%83%D1%86%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B8%D1%8F/ Конец шахматного междуцарствия]. Журнал «Историк»&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;che1&quot;&gt;[https://chesspro.ru/_events/2012/asrian2_enc.html Рейкьявик-1972: Как это было?]. chesspro.ru &lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;che2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200302130107/http://chess-news.ru/node/23383 Жизнь удалась]. chess-news.ru&lt;/ref&gt;
}}


{{JÄRJESTA: Postnikov, Dmitri}}
[[Kategooria:Nõukogude Liidu malefunktsionäärid]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu sporditegelased]]
[[Kategooria:Sünniaeg puudub]]
[[Kategooria:Surmaaeg puudub]]</text>
      <sha1>sqlnuzw921m592ulbl61skidsum1u7l</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142950</id>
      <parentid>7142948</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:07:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7142950</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2574" sha1="2yw29y1iybtnr2yn35e7eazon467ck3" xml:space="preserve">'''Dmitri Vassiljevitš Postnikov''' ([[vene keel]]es Дмитрий Васильевич Постников; [[23. oktoober]] [[1911]] – [[1991]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sporditegelane. 

Postnikov oli [[komsomol]]itööl, hiljem sai spordifunktsionääriks. 1947. aastal juhtis ta augusti alguses Nõukogude Liidu delegatsiooni [[Haag]]is aset leidnud [[Rahvusvaheline Maleföderatsioon|Rahvusvahelise Maleföderatsiooni]] (FIDE) 18. kongressil. Delegatsioon jõudis raskustega kohale alles kongressi viimasel päeval, astus samas [[FIDE]] liikmeks ja asus kaasa rääkima kavandatava [[1948. aasta MM-turniir males|maailmameistrivõistluste]] turniiri korraldusega seotud küsimusi.&lt;ref name=&quot;ist&quot;/&gt;

1950. aastatel oli ta [[NSV Liidu Spordikomitee]] aseesimehi, kelle üheks tegevussuunaks oli kureerida spordikomitee maleosakonda (sisuliselt selle kaudu [[Üleliiduline Malesektsioon|Üleliidulist Malesektsiooni]]). 

Aastatel 1969–1972 oli Postnikov [[NSV Liidu Maleföderatsioon]]i esimees. Pärast 1970. aastal [[Vancouver]]is peetud MM-veerandfinaalmatši, kus [[Mark Taimanov]] kaotas [[Robert Fischer]]ile hävitava tulemusega 0:6, esines Postnikov järgmise kommentaariga: &quot;Sellist häbiväärset lugu pole Nõukogude maletajad kunagi varem läbi elanud!&quot;&lt;ref name=&quot;che2&quot;/&gt; 

1972. aastal vahetult enne [[Spasski–Fischeri MM-tiitlimatš|Spasski-Fischeri MM-tiitlimatš]]i astus ta esimehe kohalt tagasi. Toona tema esimese asetäitjana töötanud [[Juri Averbahh]]i arvates nägi Postnikov ette [[Boriss Spasski]] kaotust ja püüdis ära hoida ebameeldivusi, mis matši kaotuse puhul temal kui föderatsiooni juhil kindlasti oleksid tekkinud.&lt;ref name=&quot;che1&quot;/&gt;
 
==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ist&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20210826152506/https://xn--h1aagokeh.xn--p1ai/journal/%D0%BA%D0%BE%D0%BD%D0%B5%D1%86-%D1%88%D0%B0%D1%85%D0%BC%D0%B0%D1%82%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D0%BE-%D0%BC%D0%B5%D0%B6%D0%B4%D1%83%D1%86%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B8%D1%8F/ Конец шахматного междуцарствия]. Журнал «Историк»&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;che1&quot;&gt;[https://chesspro.ru/_events/2012/asrian2_enc.html Рейкьявик-1972: Как это было?]. chesspro.ru &lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;che2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200302130107/http://chess-news.ru/node/23383 Жизнь удалась]. chess-news.ru&lt;/ref&gt;
}}


{{JÄRJESTA: Postnikov, Dmitri}}
[[Kategooria:Nõukogude Liidu malefunktsionäärid]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu sporditegelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1911]]
[[Kategooria:Surnud 1991]]</text>
      <sha1>2yw29y1iybtnr2yn35e7eazon467ck3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142952</id>
      <parentid>7142950</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:08:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>+ kategooria</comment>
      <origin>7142952</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2628" sha1="qfreacpgmiwexo2439px44wgp62wunl" xml:space="preserve">'''Dmitri Vassiljevitš Postnikov''' ([[vene keel]]es Дмитрий Васильевич Постников; [[23. oktoober]] [[1911]] – [[1991]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sporditegelane. 

Postnikov oli [[komsomol]]itööl, hiljem sai spordifunktsionääriks. 1947. aastal juhtis ta augusti alguses Nõukogude Liidu delegatsiooni [[Haag]]is aset leidnud [[Rahvusvaheline Maleföderatsioon|Rahvusvahelise Maleföderatsiooni]] (FIDE) 18. kongressil. Delegatsioon jõudis raskustega kohale alles kongressi viimasel päeval, astus samas [[FIDE]] liikmeks ja asus kaasa rääkima kavandatava [[1948. aasta MM-turniir males|maailmameistrivõistluste]] turniiri korraldusega seotud küsimusi.&lt;ref name=&quot;ist&quot;/&gt;

1950. aastatel oli ta [[NSV Liidu Spordikomitee]] aseesimehi, kelle üheks tegevussuunaks oli kureerida spordikomitee maleosakonda (sisuliselt selle kaudu [[Üleliiduline Malesektsioon|Üleliidulist Malesektsiooni]]). 

Aastatel 1969–1972 oli Postnikov [[NSV Liidu Maleföderatsioon]]i esimees. Pärast 1970. aastal [[Vancouver]]is peetud MM-veerandfinaalmatši, kus [[Mark Taimanov]] kaotas [[Robert Fischer]]ile hävitava tulemusega 0:6, esines Postnikov järgmise kommentaariga: &quot;Sellist häbiväärset lugu pole Nõukogude maletajad kunagi varem läbi elanud!&quot;&lt;ref name=&quot;che2&quot;/&gt; 

1972. aastal vahetult enne [[Spasski–Fischeri MM-tiitlimatš|Spasski-Fischeri MM-tiitlimatš]]i astus ta esimehe kohalt tagasi. Toona tema esimese asetäitjana töötanud [[Juri Averbahh]]i arvates nägi Postnikov ette [[Boriss Spasski]] kaotust ja püüdis ära hoida ebameeldivusi, mis matši kaotuse puhul temal kui föderatsiooni juhil kindlasti oleksid tekkinud.&lt;ref name=&quot;che1&quot;/&gt;
 
==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ist&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20210826152506/https://xn--h1aagokeh.xn--p1ai/journal/%D0%BA%D0%BE%D0%BD%D0%B5%D1%86-%D1%88%D0%B0%D1%85%D0%BC%D0%B0%D1%82%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D0%BE-%D0%BC%D0%B5%D0%B6%D0%B4%D1%83%D1%86%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B8%D1%8F/ Конец шахматного междуцарствия]. Журнал «Историк»&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;che1&quot;&gt;[https://chesspro.ru/_events/2012/asrian2_enc.html Рейкьявик-1972: Как это было?]. chesspro.ru &lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;che2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200302130107/http://chess-news.ru/node/23383 Жизнь удалась]. chess-news.ru&lt;/ref&gt;
}}


{{JÄRJESTA: Postnikov, Dmitri}}
[[Kategooria:Nõukogude Liidu malefunktsionäärid]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu sporditegelased]]
[[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1911]]
[[Kategooria:Surnud 1991]]</text>
      <sha1>qfreacpgmiwexo2439px44wgp62wunl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142954</id>
      <parentid>7142952</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:10:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>+ kategooria</comment>
      <origin>7142954</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2674" sha1="kdle9t5kef728zxiaw05j4ftsvf5wwd" xml:space="preserve">'''Dmitri Vassiljevitš Postnikov''' ([[vene keel]]es Дмитрий Васильевич Постников; [[23. oktoober]] [[1911]] – [[1991]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sporditegelane. 

Postnikov oli [[komsomol]]itööl, hiljem sai spordifunktsionääriks. 1947. aastal juhtis ta augusti alguses Nõukogude Liidu delegatsiooni [[Haag]]is aset leidnud [[Rahvusvaheline Maleföderatsioon|Rahvusvahelise Maleföderatsiooni]] (FIDE) 18. kongressil. Delegatsioon jõudis raskustega kohale alles kongressi viimasel päeval, astus samas [[FIDE]] liikmeks ja asus kaasa rääkima kavandatava [[1948. aasta MM-turniir males|maailmameistrivõistluste]] turniiri korraldusega seotud küsimusi.&lt;ref name=&quot;ist&quot;/&gt;

1950. aastatel oli ta [[NSV Liidu Spordikomitee]] aseesimehi, kelle üheks tegevussuunaks oli kureerida spordikomitee maleosakonda (sisuliselt selle kaudu [[Üleliiduline Malesektsioon|Üleliidulist Malesektsiooni]]). 

Aastatel 1969–1972 oli Postnikov [[NSV Liidu Maleföderatsioon]]i esimees. Pärast 1970. aastal [[Vancouver]]is peetud MM-veerandfinaalmatši, kus [[Mark Taimanov]] kaotas [[Robert Fischer]]ile hävitava tulemusega 0:6, esines Postnikov järgmise kommentaariga: &quot;Sellist häbiväärset lugu pole Nõukogude maletajad kunagi varem läbi elanud!&quot;&lt;ref name=&quot;che2&quot;/&gt; 

1972. aastal vahetult enne [[Spasski–Fischeri MM-tiitlimatš|Spasski-Fischeri MM-tiitlimatš]]i astus ta esimehe kohalt tagasi. Toona tema esimese asetäitjana töötanud [[Juri Averbahh]]i arvates nägi Postnikov ette [[Boriss Spasski]] kaotust ja püüdis ära hoida ebameeldivusi, mis matši kaotuse puhul temal kui föderatsiooni juhil kindlasti oleksid tekkinud.&lt;ref name=&quot;che1&quot;/&gt;
 
==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ist&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20210826152506/https://xn--h1aagokeh.xn--p1ai/journal/%D0%BA%D0%BE%D0%BD%D0%B5%D1%86-%D1%88%D0%B0%D1%85%D0%BC%D0%B0%D1%82%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D0%BE-%D0%BC%D0%B5%D0%B6%D0%B4%D1%83%D1%86%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B8%D1%8F/ Конец шахматного междуцарствия]. Журнал «Историк»&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;che1&quot;&gt;[https://chesspro.ru/_events/2012/asrian2_enc.html Рейкьявик-1972: Как это было?]. chesspro.ru &lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;che2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200302130107/http://chess-news.ru/node/23383 Жизнь удалась]. chess-news.ru&lt;/ref&gt;
}}


{{JÄRJESTA: Postnikov, Dmitri}}
[[Kategooria:Nõukogude Liidu malefunktsionäärid]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu sporditegelased]]
[[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1911]]
[[Kategooria:Surnud 1991]]</text>
      <sha1>kdle9t5kef728zxiaw05j4ftsvf5wwd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142957</id>
      <parentid>7142954</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:11:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>+ kategooria</comment>
      <origin>7142957</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2716" sha1="0dfl3tlng8dt1oiravksy40s9rc79tg" xml:space="preserve">'''Dmitri Vassiljevitš Postnikov''' ([[vene keel]]es Дмитрий Васильевич Постников; [[23. oktoober]] [[1911]] – [[1991]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sporditegelane. 

Postnikov oli [[komsomol]]itööl, hiljem sai spordifunktsionääriks. 1947. aastal juhtis ta augusti alguses Nõukogude Liidu delegatsiooni [[Haag]]is aset leidnud [[Rahvusvaheline Maleföderatsioon|Rahvusvahelise Maleföderatsiooni]] (FIDE) 18. kongressil. Delegatsioon jõudis raskustega kohale alles kongressi viimasel päeval, astus samas [[FIDE]] liikmeks ja asus kaasa rääkima kavandatava [[1948. aasta MM-turniir males|maailmameistrivõistluste]] turniiri korraldusega seotud küsimusi.&lt;ref name=&quot;ist&quot;/&gt;

1950. aastatel oli ta [[NSV Liidu Spordikomitee]] aseesimehi, kelle üheks tegevussuunaks oli kureerida spordikomitee maleosakonda (sisuliselt selle kaudu [[Üleliiduline Malesektsioon|Üleliidulist Malesektsiooni]]). 

Aastatel 1969–1972 oli Postnikov [[NSV Liidu Maleföderatsioon]]i esimees. Pärast 1970. aastal [[Vancouver]]is peetud MM-veerandfinaalmatši, kus [[Mark Taimanov]] kaotas [[Robert Fischer]]ile hävitava tulemusega 0:6, esines Postnikov järgmise kommentaariga: &quot;Sellist häbiväärset lugu pole Nõukogude maletajad kunagi varem läbi elanud!&quot;&lt;ref name=&quot;che2&quot;/&gt; 

1972. aastal vahetult enne [[Spasski–Fischeri MM-tiitlimatš|Spasski-Fischeri MM-tiitlimatš]]i astus ta esimehe kohalt tagasi. Toona tema esimese asetäitjana töötanud [[Juri Averbahh]]i arvates nägi Postnikov ette [[Boriss Spasski]] kaotust ja püüdis ära hoida ebameeldivusi, mis matši kaotuse puhul temal kui föderatsiooni juhil kindlasti oleksid tekkinud.&lt;ref name=&quot;che1&quot;/&gt;
 
==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ist&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20210826152506/https://xn--h1aagokeh.xn--p1ai/journal/%D0%BA%D0%BE%D0%BD%D0%B5%D1%86-%D1%88%D0%B0%D1%85%D0%BC%D0%B0%D1%82%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D0%BE-%D0%BC%D0%B5%D0%B6%D0%B4%D1%83%D1%86%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B8%D1%8F/ Конец шахматного междуцарствия]. Журнал «Историк»&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;che1&quot;&gt;[https://chesspro.ru/_events/2012/asrian2_enc.html Рейкьявик-1972: Как это было?]. chesspro.ru &lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;che2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200302130107/http://chess-news.ru/node/23383 Жизнь удалась]. chess-news.ru&lt;/ref&gt;
}}


{{JÄRJESTA: Postnikov, Dmitri}}
[[Kategooria:Nõukogude Liidu malefunktsionäärid]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu sporditegelased]]
[[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1911]]
[[Kategooria:Surnud 1991]]</text>
      <sha1>0dfl3tlng8dt1oiravksy40s9rc79tg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lightning pistik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>581064</id>
    <revision>
      <id>7142518</id>
      <parentid>7102203</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:51:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <origin>7142518</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7093" sha1="5uzjeqehmp58o4gh14hu6550u0mtj83" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=juuli|aasta=2020}}
[[Fail:Lightning USB port.jpg|alt=|pisi|Lightning pistik]]
'''Lighting pistikühendus''' (inglise keeles ''Lightning connector'') on [[Apple]]'i väljatöötatud ja toodetud [[pistikühendus]]. 12. septembril 2012 kasutusele võetud eelkäija 30-kontaktise dokkpistiku asendamiseks kasutatakse Lightning pistikut Apple'i mobiilsideseadmetes (nt iPhone, iPad ja iPod) ühendamiseks arvutite, väliste monitoride, kaamerate, [[USB]]-akulaadijate ja muude lisaseadmetega. Kasutades 30 viigu asemel 8 viiku, on Lightning pistik kompaktsem versioon vanemast 30-kontaktilisest pistikust, mis oli integreeritud sellistesse seadmetesse, nagu [[iPhone 4]] ja iPad 2. Lightning pistikut võib sisestada pessa, kasutades mõlemat külge. Ilma adapterita ei ühildu see aga eelkäijatele mõeldud kaablite ja lisaseadmetega.

==Ajalugu==
Lighting pistikut tutvustati 12. septembril 2012 kui uuendusena 30-viigulise dokkpistikult üleminekut 8-viigulisele Lighting pistikule. See integreeriti kõigile uutele Apple'i toodetele, mis Lighting pistikuga koos tutvustati.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Joe Pollicino|url=https://www.engadget.com/2012-09-12-apple-iphone-5-event-2012.html|pealkiri=Apple's September 12th event roundup: iPhone 5, new iPods, iOS 6, Lightning and everything else|väljaanne=Engadget|aeg=12. september 2012|vaadatud=4.17.2020}}&lt;/ref&gt; Esimesed ühilduvad seadmed olid [[iPhone 5]], [[iPod Touch]] (5. põlvkond) ja iPod Nano (7. põlvkond).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Romain Dillet|url=https://techcrunch.com/2012/09/12/the-iphone-5-comes-with-the-new-lightning-connector/|pealkiri=The iPhone 5 Comes With The New &quot;Lightning&quot; Connector|väljaanne=|aeg=12. september 2012|vaadatud=17.04.2020}}&lt;/ref&gt;

25. novembril 2012 omandas Apple [[Harley-Davidson]]ilt kaubamärgi Lightning Euroopas. Apple sai kaubamärgi Lightning osalise kasutusõiguse, mis viitas sellele, et Harley-Davidson säilitas tõenäoliselt nime kasutamise õigused mootorratastega seotud toodete puhul. &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=David Goldman|url=https://money.cnn.com/2012/11/26/technology/mobile/apple-lightning-harley-davidson|pealkiri=Apple bought Lightning trademark from Harley-Davidson|väljaanne=CNNMoney.com|aeg=26. november 2012|vaadatud=17.04.2020}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Sam Oliver|url=https://appleinsider.com/articles/12/11/26/apple-acquired-lightning-trademark-from-harley-davidson|pealkiri=Apple acquired Lightning trademark from Harley-Davidson|väljaanne=appleinsider.com|aeg=26. november 2012|vaadatud=17.04.2020}}&lt;/ref&gt; Lightning-pistikupesa kujunduse ja spetsifikatsioonide kaubamärgi ja autoriõiguste ainuomanik on Apple.

30. oktoobril 2018 teatas Apple, et nende uus iPad Prosi tootevalik asendab Lightningi [[USB-C]]-ga. &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Jennifer Dudley-Nicholson|url=https://www.news.com.au/technology/gadgets/tablets/apple-unveils-new-ipads-macs-and-mac-minis-at-event-in-new-york/news-story/29f518ef7745924673dc44d5f3dbc225|pealkiri=APPLE has launched a new-look range of hi-tech iPads and Macs in what the company calls its “biggest change” to date.|väljaanne=news.com.au|aeg=31. oktoober 2018|vaadatud=17.04.2020}}&lt;/ref&gt;

==Tehnoloogia==
[[Fail:Apple Lightning Dock.jpg|pisi|Apple Lightning pistik ja 30-viiguline dokkpistik|alt=|160x160px]]
Lightning on 8-kontaktiline pistik, mis kannab digitaalset signaali. Erinevalt Apple 30-viigulisest pistikust, mida see asendab (A- või B-tüüpi USB-pistikutele), saab Lightning-pistikut sisestada kas ülespoole või suunaga allapoole. Kõik pistiku tagumisel küljel olevad tihvtid on ühendatud otse vastasküljel asuva kaksikuga. Osa protsessori tööst on toite- ja andmesignaalide õige marsruutimine, olenemata sellest, kuhu pistik sisestatakse. &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Carrie Marshall|url=https://www.techradar.com/news/computing/apple/apple-lightning-connector-what-you-need-to-know-1106884|pealkiri=Apple Lightning connector: what you need to know|väljaanne=Techradar|aeg=24. oktoober 2012|vaadatud=17.04.2020}}&lt;/ref&gt;

Apple pakub erinevaid adaptereid, mis võimaldavad Lightning-pistikut kasutada koos teiste liidestega, näiteks 30-viiguga pistik, USB, HDMI, VGA ja SD-kaardid. Lighting pistiku ühendamine 30 viigulise adapteriga toetab ainult piiratud arv funktsioone: USB-andmed, USB-laadimine ja analoogheli väljund (adapteri DAC-i kaudu).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Eric Slivka|url=https://www.macrumors.com/2012/10/11/apples-lightning-to-30-pin-adapter-torn-apart-reveals-several-chips-and-copious-glue/|pealkiri=Apple's Lightning to 30-Pin Adapter Torn Apart, Reveals Several Chips and Copious Glue|väljaanne=MacRumors|aeg=11. oktoober 2012|vaadatud=17.04.2020}}&lt;/ref&gt;

Ametlikud Lighting pistikud sisaldavad autentimiskiipi, mille eesmärk oli muuta kolmandate osapoolte tootjate jaoks raskeks ühilduvate lisaseadmete tootmine ilma Apple'i heakskiiduta; &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Chris Foresman|url=https://arstechnica.com/gadgets/2012/10/apple-revising-mfi-program-to-limit-third-party-lightning-accessories/|pealkiri=Apple revising MFi program to limit third-party Lightning accessories|väljaanne=arstechnica.com|aeg=10. märts 2012|vaadatud=28.04.2020}}&lt;/ref&gt; aga autentimisskeem on purunenud. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pistiku mõõtmed on 6,7 mm x 1,5 mm.

==Võrdlused micro USB-ga==
Apple pole micro USB-d avalikult arutanud, kuid erinevates tehnoloogiauudiste veebisaitides väidetakse, et micro USB asemel võidakse Lighting pistikut kasutada, kuna see ühildub dokkide ja kõlarisüsteemidega; &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Cody Lee|url=https://www.idownloadblog.com/2012/09/14/why-no-micro-usb-for-you/|pealkiri=Engineer explains why Apple went with Lightning instead of Micro USB|väljaanne=iDB|aeg=14. september 2012|vaadatud=17.04.2020}}&lt;/ref&gt; võime sisestada kaabel mõlemas suunas toimib kasutaja mugavuse huvides; &lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Andreas Ødegård|url=https://www.pocketables.com/2012/12/hardware-comparison-lightning-connector-vs-microusb-connector.html|pealkiri=Hardware comparison: Lightning connector vs MicroUSB connector|väljaanne=Pocketables|aeg=20. detsember 2012|vaadatud=17.04.2020}}&lt;/ref&gt; Apple, kes soovib säilitada kontrolli tarvikute tarneahela üle &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Michael Rose|url=https://www.engadget.com/2012-11-08-made-for-iphone-manufacturers-may-have-to-comply-with-apples-su.html|pealkiri=Made For iPhone manufacturers may have to comply with Apple's supplier responsibility code|väljaanne=engadget.com|aeg=8. november 2012|vaadatud=28.04.2020}}&lt;/ref&gt; ja võimalust võtta litsentsitasu; USB-pistikute mehaaniline nõrkus. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

10. aprillil 2015 kuulutas Apple välja uue MacBooki mudeli, mis sisaldab USB-C-d, millel on sarnasusi Lightninguga ja eelised microUSB ees. USB-C, nagu Lightning, saab erinevalt eelkäijast microUSB ühendada mõlemas suunas. USB-C ja Lightning ei ole omavahel asendatavad, kuna need on täiesti erinevad pistikühendused, protokollid ja pistikud ning kuni uue MacBooki turuletoomiseni olid adapterid vajalikud omavaheliseks tööks.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Apple]]</text>
      <sha1>5uzjeqehmp58o4gh14hu6550u0mtj83</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Evald Gering</title>
    <ns>0</ns>
    <id>583156</id>
    <revision>
      <id>7142834</id>
      <parentid>5803012</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T06:22:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <origin>7142834</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2760" sha1="jre5ep0oale3nwwtkoistxc1dea98f1" xml:space="preserve">{| align=right border=1
|- align=center
|colspan=3 align=center| [[Pilt:Shooting pictogram.svg|middle|36px|]] '''[[Laskmine]]'''
|- align=center
|bgcolor=&quot;EEE9BF&quot;| Riik || [[Pilt:Flag of Canada (1921–1957).svg|middle|60px|]] ||bgcolor=&quot;EEE9BF&quot;| [[Kanada]] 
|- align=center
|colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]]
|- align=center
|bgcolor=&quot;FFE4C4&quot;| 32. koht || [[Laskmine 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960]] || Vabapüss 300 m,&lt;br&gt;3 × 40 lasku
|- align=center
|bgcolor=&quot;FFE4C4&quot;| 47. koht || [[Laskmine 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960]] || Väikepüss 50 m,&lt;br&gt;3 × 40 lasku 
|}
'''Evald Voldemar Gering''' ([[24. mai]] [[1918]] [[Paldiski]], [[Harjumaa]] – [[6. september]] [[2007]] [[Grimsby (Ontario)|Grimsby]], [[Ontario]]) oli [[Eesti]] ja [[Kanada]] [[laskesportlane]].

Laskmist hakkas ta harrastama enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]].

Põgenes 1944. aastal [[Rootsi]], osales individuaalvõistlejana 1947. aastal maailmameistrivõistlustel [[Stockholm]]is.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=stockholmstid19470803.1.1 &quot;Eesti laskurid maailmavöistlusel&quot;]. Stockholms-Tidningen Eestlastele nr 178, 3. august 1947. Lk 1&lt;/ref&gt;

1949. aastal läks elama [[Kanada]]sse. Kuulus laskurite klubisse ''Crescent Rifle Club'', Hamiltoni Eesti Seltsi Laskurklubisse ja Seedrioru laskurite klubisse. 1973. aastal valiti ta Välis-Eesti Laskurliidu juhatusse.

Ta kuulus aastatel 1959–1970 Kanada laskekoondisse, on olnud Kanada meister meeskonnaharjutuses. Ta sai 3. [[Panameerika mängud]]el 1959. aastal [[Chicago]]s Kanada esindajana väikepüssiharjutuses meeskondliku kuldmedali ja üksikvõistluses 4 pronksmedalit.

Ta osales [[Laskmine 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960. aasta Rooma olümpiamängude laskevõistlustel]] ning sai seal vabapüssi 300 meetrilt 3 × 40 lasus 32. koha ja väikepüssi 50 meetrilt 3 × 40 lasus 47. koha. Ta oli esimene kaasaegsetel olümpiamängudel osalenud [[Eestlased|eestlasest]] laskur. 

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.esbl.ee/biograafia/Evald_Gering Eesti spordi biograafiline leksikon]
* {{Olympedia}}
*[http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=814005&amp;_xr=5b8a94d63791d &quot;Rootsi eestlaste meistrivõistlused laskmises&quot;]. [[Villem Jaanson]], [[Hans Pent]], [[Richard Plutus]], '''Evald Gering''', [[Johannes Prison]], [[August Nõmm]], [[Villem Eglon]], [[August Rattiste]], [[Ago Reio]]. Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv, RA EFA.661.10.11315
*[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=883 TLÜAR väliseesti isikud]

{{JÄRJESTA:Gering, Evald}}
[[Kategooria:Eesti laskurid]]
[[Kategooria:Kanada laskurid]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:Eestlased Kanadas]]
[[Kategooria:Sündinud 1918]]
[[Kategooria:Surnud 2007]]</text>
      <sha1>jre5ep0oale3nwwtkoistxc1dea98f1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Suga (räppar)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>585060</id>
    <revision>
      <id>7142461</id>
      <parentid>7052074</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:34:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ennobea</username>
        <id>188452</id>
      </contributor>
      <comment>/* growthexperiments-addlink-summary-summary:3|0|0 */</comment>
      <origin>7142461</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24126" sha1="cftsbdtkx7iuv0u3b73llbw79mn1vyk" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2023|kuu=november}}
[[Pilt:Suga_in_the_Oval_Office_of_the_White_House,_May_31,_2022_(cropped).jpg|pisi|Min Yoon-gi (2022)]]
'''Min Yoongi''' (korea keeles 민윤기; sündinud 9. märtsil 1993 Daegus Lõuna-Koreas), esinejanimedega Suga ja Agust D, on [[Lõuna-Korea|Lõuna-Koreast]] pärit laulukirjutaja, räppar ja plaadiprodutsent. Ta kuulub aastast 2013 Korea popbändi [[BTS]] (tuntud ka nimedega 방탄소년단, Bangtan Boys, Bulletproof Boy Scouts ja Beyond The Scene), mida haldab Big Hit Entertainment, mis kuulub Hybe Entertainmenti koosseisu. 

== Haridus ==
Yoongi on lõpetanud Taejeoni põhikooli ning Gwaneumi ja Apgujengi keskkooli. 2019. aasta märtsis hakkas ta õppima Hanyangi Cyberi ülikoolis magistriõppes ärijuhtimist reklaami ja meedia erialal. Enne seda lõpetas ta Global Cyberi ülikooli ringhäälingu ja meelelahutuse erialal.&lt;ref&gt;Ji, D. (2020). ''6 beautiful idols from Daegu who make Daegu natives feel proud''. https://www.insight.co.kr/news/264890 &lt;/ref&gt;

== Nimi ==
Min Yoongi lavanimi Suga on peamiselt inspireeritud sõna ''슈팅 가드'' ‘ründav kaitsja’ lühiversioonist, mis oli Yoongi korvpalli mängu positsioon enne artistiks saamist. Samuti kasutab ta nime Suga, sest seda on fännidel lihtne meelde jätta, kirjutada ja hääldada ning ta loob oma nimega magusa ja positiivse kuvandi. Agust D on tema räppari ''alter ego'' nimi, mis tagurpidi lugemisel kirjutatakse välja Dt Suga. Dt viitab Daegu linnale, kus ta üles kasvas, ja Suga viitab tema teisele artistinimele. Luues eri žanritele eri lavanime, eraldab ta end BTS-i kaubamärgist ning annab rohkem loomingulist vabadust oma soolotööle.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Manninen, R. (2021). ''A comparison of themes and narratives of K-pop artist Min Yoongi’s translated lyrics under two aliases''. https://oulurepo.oulu.fi/bitstream/handle/10024/19264/nbnfioulu-202203151364.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y&lt;/ref&gt;

== Karjäär ==

=== Algusaastad 1993–2010 ===
Min Yoongi hakkas muusikast huvituma, kui ta kuulis Stony Skunksi lugu “Ragga Muffin”, mis eristus kõigest eelnevast, mida oli ta kuulanud. Umbes samal ajal hakkas koosseis Epik High tegutsema ja ta hakkas aina enam huvituma hiphopist.&lt;ref&gt;BTS (방탄소년단). (2013). ''BTS, what is your dream? (방탄소년단, 네 꿈은 뭐니?)'' (Editorial Department (편집국)) [Intervjuu]. https://web.archive.org/web/20181020112708/http://tenasia.hankyung.com/archives/174516&lt;/ref&gt; Ta hakkas muusikaga tegelema 13-aastaselt ja enne Big Hit Entertainmentiga ühinemist tegutses ta Lõuna-Korea põrandaaluses räpimaailmas Glossi nime all.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 2010. aastal produtseeris ta hiphopi meeskonna D-Town koosseisus laulu “518-062”, mis räägib Gwangju ülestõusust.&lt;ref&gt;Han (한), M. (미애). (2015, 11. detsember). The May 18 song written by BTS Suga during his second year of high school has become a hot topic. (방탄소년단 슈가가 고2때 만든 5ㆍ18노래 화제). ''Naver''. https://entertain.naver.com/read?oid=011&amp;aid=0002761540&lt;/ref&gt;

=== BTS 2013–praeguseni ===
Ta liitus Big Hit Entertainmentiga algul muusikaprodutsendina aastal 2010. Kolm aastat treenis ta koos bändiliikmete RM-i ja J-Hope’iga ja nende esmaesinemine toimus juunis 2013. aastal koos nelja teise liikmega: Jin, Jimin, V, Jungkook.&lt;ref&gt;karchives. (i.a). ''The Order Of BTS Member Joining Big Hit Entertainment''. https://karchives.com/the-order-of-bts-members-joining-big-hit-entertainment/#google_vignette&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;BTS (방탄소년단). (2021). ''BTS “Seeing fans singing together, the greatest happiness” (방탄소년단(BTS) „팬들이 함께 노래부르는 모습, 최고의 행복“'' (SBS) [Intervjuu]. https://ghostarchive.org/varchive/GKImwhn3c_E&lt;/ref&gt; 13. juunil oli nende esimene lavaesitus looga “No More Dream” nende debüütsinglialbumilt “2 Cool for Skool”.&lt;ref&gt;Bennett, C. (2016). ''How BTS is changing K-pop for the better''. https://web.archive.org/web/20180102131505/https://www.dailydot.com/upstream/bts-kpop-korean-boy-band/&lt;/ref&gt; 

Yoongi on kõigile bändi albumitele sõnu kirjutanud ja lugusid produtseerinud. BTS-i laulude sõnad ja viisid saadab ta Hybe Corporationi juhile Bang Sihyukile ja saab temalt tagasisidet ning teeb seda seni, kuni laul on valmis.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Enamus BTS-i produtseeritud lugudest on tehtud koostöös teiste produtsentidega. Suga on produtseerinud lood “Jump” ja “Tomorrow” bändi teisele minialbumile “Skool Luv Affair”, ilmunud aastal 2014. Samal aastal produtseeris ta loo “Let Me Know” nende esimele täispikkuses albumile “Dark &amp; Wild”.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Lee (이), H. (혜진). (2015, 18. aprill). BTS releases comeback trailer...&quot;Contains the worries that boys experience&quot; (방탄소년단, 컴백 트레일러 공개..&quot;소년들이 겪는 고민 담았다&quot;). ''OSEN''. http://www.osen.co.kr/article/G1110129806&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;Mendez, M. (2020, 8. juuli). Suga’s Solo Songs Highlight The Unwavering Authenticity That Made Him A Star. ''Elite Daily''. https://www.elitedaily.com/p/all-of-bts-sugas-solo-songs-highlight-his-unwavering-authenticity-30645850&lt;/ref&gt; 

Aastal 2015 kirjutas ja esitas ta kolmanda minialbumi (''extended play'') “The Most Beautiful Moment in Life pt.1” sissejuhatava loo “Intro: The Most Beautiful Moment in Life”. 17. aprillil avaldatud animeeritud muusikavideos olevad laulusõnad käsitlevad spordimetafoori abil hirme, mis on seotud täiskasvanuikka jõudmisega.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Samale albumile produtseeris Suga veel loo “Boyz With Fun”. Sellele järgnevas minialbumis “The Most Beautiful Moment in Life, Pt. 2” oli veel üks Suga esitatud sissejuhatav lugu “Intro: Never Mind”, mis on kirjutatud tema teismeeast&lt;ref&gt;Travis, E. (2018). ''Ultimate BTS Song Guide: All 97 Tracks, Ranked''. https://popcrush.com/bts-every-song-ever-ranked-fans-army/&lt;/ref&gt; ja ilmus enne albumi avaldamist 17. novembril.&lt;ref&gt;ANC613, KashK14, &amp; Karou7. (2015). ''BTS - INTRO : Never Mind (English Translation)''. https://genius.com/Genius-english-translations-bts-intro-never-mind-english-translation-lyrics&lt;/ref&gt; Sellele albumile produtseeris ta veel loo “Autumn Leaves”. 2016. aastal ilmus kogumikalbum “The Most Beautiful Moment in Life: Young Forever”, mille sissejuhatav laul oli eelnevalt ilmunud “Intro: The Most Beautiful Moment in Life”. Uuesti avaldati ka lugu “Autumn Leaves”. Samal aastal ilmus veel üks Suga produtseeritud laul “First Love” albumil “Wings”.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;i.a. (s.a.). ''List of songs produced by Suga''. https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_songs_produced_by_Suga&lt;/ref&gt; 

Järgmise albumi “Love Yourself: Her” jaoks kirjutas ja produtseeris ta lõpuloo “Outro: Her“, mis taas avaldati ka 2018. aasta albumis “Love Yourself: Answer”. Samas albumis avaldas ta ka singli “Trivia 轉: Seesaw”. Suga esitas BTS-i jaoks veel ühe sissejuhatava loo “Interlude: Shadow” 2020. aasta albumis “Map of the Soul: 7”. Selles albumis ilmus veel lugu “Respect”, mida ta esitas koos bändiliikme RM-iga.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

2018. aastal autasustati Sugat koos oma bändiliikmetega panuse eest Korea kultuuri edendamisse ja ta sai viienda klassi Hwagwani kultuuriteenete ordeni.&lt;ref&gt;Kim (김), J. (지원). (2018, 25. oktoober). „Popular Culture and Arts Award“ BTS, the youngest recipient of the Cultural Merit Garland... „Faces of Glory“ from Yoo Jae-seok to the late Kim Joo-hyuk (comprehensive) („대중문화예술상“ BTS, 문화훈장 화관 최연소 수훈...유재석부터 故 김주혁까지 „영광의 얼굴들“ (종합)). ''Naver''. https://entertain.naver.com/ranking/read?oid=312&amp;aid=0000354692&lt;/ref&gt; Lisaks määrati neid 2021. aasta juulis tulevaste põlvkondade ja kultuuri presidendi erisaadikuteks, et aidata “tulevaste põlvkondade jaoks globaalset tegevuskava juhtida” ning “laiendada Lõuna-Korea diplomaatilisi jõupingutusi ja ülemaailmset positsiooni” rahvusvahelises kogukonnas.&lt;ref&gt;Maresca, T. (2021, 21. september). BTS named special presidential envoy by South Korea. ''UPI''. https://www.upi.com/Top_News/World-News/2021/07/21/skorea-BTS-President-Moon-Jae-in-special-envoy/6491626854465/&lt;/ref&gt; 

=== Soolo 2016–praeguseni ===
Yoongi avaldas oma esimese ''mixtape''’i “Agust D” oma teise lava nime all Agust D SoundCloudis 16. augustil 2016 aastal.&lt;ref&gt;i.a. (2023a). ''Agust D (album)''. https://namu.wiki/w/Agust%20D(%EC%9D%8C%EB%B0%98)&lt;/ref&gt; ''Mixtape'' koosneb 10 loost ja see räägib artisti Suga eduloost. Teema jätkub tema teises singlis “give it to me”, mis on rünnak nende vastu, kes tahaksid tema ebaõnnestumist näha. ''Mixtape''’i nimilugu ja esimene singel “Agust D” käsitleb teemasid nagu depressioon, obsessiiv-kompulsiivne häire ja sotsiaalne foobia.&lt;ref&gt;Herman, T. (2016, 16. august). BTS’ Suga Addresses Depression &amp; Cost of Fame on ‘Agust D’ Mixtape. ''Billboard''. https://www.billboard.com/music/music-news/bts-suga-agust-d-mixtape-7476080/&lt;/ref&gt; Järgneval aastal kirjutas ta laulu “Wine” lauljale Suran, kellega ta eelnevalt oli koostöös loonud teose oma ''mixtape''’ile.&lt;ref&gt;Park (박), Y. (영웅). (2017, 27. aprill). [Direct Interview] Suran “I’m thrilled to win the first digital song since debut…I’m infinitely grateful to Suga and Changmo.” ([직격인터뷰] 수란 „데뷔 첫 음원 1위 감격..슈가·창모에 무한 감사“). ''Naver''. https://entertain.naver.com/read?oid=076&amp;aid=0003085528&lt;/ref&gt; Selle lauluga võitis Suga oma esimese individuaalse auhinna 2017. aasta Melon Musicu auhindadel Hot Trendi kategoorias.&lt;ref&gt;Baek (백), Y. (융희). (2017, 2. detsember). [2017 MMA] Suga and Suran, Hot Trend Award “Give the honor to the listeners” ([2017 MMA] 슈가·수란, 핫트렌드상 “리스너에게 영광 돌린다”). ''Naver''. https://entertain.naver.com/read?oid=057&amp;aid=0001201428&lt;/ref&gt; Samuti samal auhinnagalal pälvis lugu parima R&amp;B žanri preemia.&lt;ref&gt;Lee (이), S. (승록). (2017). [2017 Melon Music Awards] Suran beats GD for R&amp;B/Soul trophy, “I’m intoxicated with this award” ([2017 멜론뮤직어워드] 수란, GD 꺾고 R&amp;B·소울 트로피 „이 상에 취해“). ''Naver''. https://entertain.naver.com/read?oid=117&amp;aid=0002986249&lt;/ref&gt; Suga tegi oma esimese ''mixtape''&lt;nowiki/&gt;'i digitaalsetel allalaadimis- ja voogesituse platvormidel kättesaadavaks 2018. aasta veebruaris.&lt;ref&gt;Nicholas, E. (2018, 22. veebruar). BTS’ Suga Releases ‘Agust D’ Mixtape to Spotify and iTunes. ''CelebMix''. https://celebmix.com/bts-suga-releases-agust-d-mixtape-spotify-itunes/&lt;/ref&gt; Uuesti välja antud ''mixtape'' saavutas Billboardi maailma albumite edetabelis kolmanda&lt;ref&gt;i.a. (2018c). ''Billboard World Albums''. https://www.billboard.com/charts/world-albums/&lt;/ref&gt; ja Heatseekersi albumite edetabelis viienda koha.&lt;ref&gt;i.a. (2018b). ''Billboard Heatseekers Albums''. https://www.billboard.com/charts/heatseekers-albums/&lt;/ref&gt; Suga kui Agust D saavutas märtsi kolmandal nädalal esilekerkivate artistide edetabelis 46. koha.&lt;ref&gt;i.a. (2018a). ''Billboard Emerging Artists''. https://www.billboard.com/charts/emerging-artists/2018-03-17/&lt;/ref&gt; 

2019. aastal tegi Suga räpi osa See So-ra singlile “Song Request”. Lugu oli kirjutatud koostöös Tabloga Epik High’st, kes ka laulu produtseeris.&lt;ref&gt;Kim (김), W. (원겸). (2017, 18. jaanuar). [Exclusive] “Fantastic collaboration”… Lee So-ra and BTS kiss with ‘song request’ ([단독]&quot;환상의 컬래버&quot;…이소라-방탄소년단, ’신청곡’으로 입맞춤). ''Naver''. https://entertain.naver.com/read?oid=477&amp;aid=0000158065&lt;/ref&gt; Singel debüteeris Billboardi maailma digitaalsete laulude müügiedetabelis teisel kohal ja sai 3000 allalaadimist esimese kahe päeva jooksul.&lt;ref&gt;Benjamin, J. (2019, 31. jaanuar). Lee Sora &amp; Suga Debut on World Digital Song Sales With ‘Song Request’. ''Billboard''. https://www.billboard.com/pro/lee-sora-bts-suga-song-request-world-digital-sales-chart/&lt;/ref&gt; Samal aastal produtseeris Suga loo “Eternal Sunshine” Epik High minialbumile “Sleepless in”.&lt;ref&gt;Seon (선), M. (미경). (2019, 28. veebruar). BTS Suga participates as a producer rather than a feature on Epik High’s album...&quot;Exhibits synergy&quot; [Exclusive] (방탄소년단 슈가, 에픽하이 앨범에 피처링 아닌 프로듀서 참여..&quot;시너지 발휘&quot; [단독]). ''OSEN''. https://v.daum.net/v/20190228085630758&lt;/ref&gt; 7. juulil avaldati laul “We Don’t Talk Together”, mille Suga oli kirjutanud ja produtseerinud koos laulja Heizie’ga.&lt;ref&gt;Hwang (황), J. (지영). (2019). ''BTS’ Suga and Heize’s new song produced, „jointly written lyrics and composition“ (방탄소년단 슈가, 헤이즈 신곡 프로듀싱 „공동 작사 작곡“)''. https://web.archive.org/web/20190707171623/https://entertain.naver.com/read?oid=241&amp;aid=0002930087&amp;viewType=pc&lt;/ref&gt; Detsembris ilmus artisti Halsey uus album “Manic”, mis sisaldas Suga produtseeritud ja kaasesitatud lugu “Suga’s Interlude”.&lt;ref&gt;Herman, T. (2019, 6. detsember). Halsey Shares ‘Finally’ &amp; Evocative ‘Suga’s Interlude’ Featuring BTS’s Suga: Stream It Now. ''Billboard''. https://www.billboard.com/music/music-news/halsey-sugas-interlude-featuring-bts-suga-8545580/&lt;/ref&gt; 6. mail 2020. aastal ilmus lauljal IU digitaalne singel “Eight”, mille Suga oli produtseerinud ning ta oli selles sisse laulnud räpi osa. Laul debüteeris esikohal nii Gaon Digitali kui ka World Digital Song Salesi edetabelites.&lt;ref&gt;McIntyre, H. (2020). ''BTS’s Suga Scores His First Solo No. 1 Hit On The World Songs Chart''. https://web.archive.org/web/20200513045041/https://www.forbes.com/sites/hughmcintyre/2020/05/12/btss-suga-scores-his-first-solo-no-1-hit-on-the-world-songs-chart/#7f4ef9fd4afd&lt;/ref&gt; 

Oma teise ''mixtape''’i “D-2” avaldas ta 22. mail 2020. aastal. See koosneb 10 loost ja ''mixtape''’is tegi ta koostööd mitmete nimekate artistidega: RM, NiiHWA, MAX, and Nell’s King Jong Wan. Nagu Suga on öelnud, siis kui eelmine soolo ''mixtape'' keskendus tema minevikule, siis see minialbum keskendub tema elule peale selle avaldamist ehk olevikule. ''Mixtape''’i nimilugu “Daechwita” on segu Korea traditsioonilistest militaarinstrumentaalidest ja kaasaegsetest hiphopi rütmidest.&lt;ref&gt;Herman, T. (2020, 22. mai). BTS’s Suga Reflects on Triumphant Return of Agust D on ‘D-2’ Mixtape. ''Billboard''. https://www.billboard.com/music/music-news/bts-suga-talks-agust-d-mixtape-d-2-9389021/&lt;/ref&gt; See singel jõudis [[Billboard Hot 100]] edetabelis 76. kohale.&lt;ref&gt;i.a. (2020). ''Billboard Hot 100''. https://www.billboard.com/charts/hot-100/2020-06-06/?rank=76&lt;/ref&gt; Lisaks debüteeris ta kõrgeimal kohal Korea solistina USA-s oma ''mixtape''’iga, millega sai ta 11. koha Billboard 200-s.&lt;ref&gt;Chang, D. (2020, 2. juuni). „D-2“ by BTS’ Suga debuts at No. 11 on Billboard 200. ''Yonhap News Agency''. https://en.yna.co.kr/view/AEN20200602002500315&lt;/ref&gt; 

2021. aastal uuendas Suga Samsungi tunnushelinat “Over The Horizon”, mis ilmus 11. augustil Samsungi üritsuel “Unpacked 2021”.&lt;ref&gt;Chan, T. (2021, august 11). What Can’t Suga Do? Samsung Taps BTS Star on Remix of Iconic Brand Jingle. ''Rolling Stones''. https://www.rollingstone.com/product-recommendations/lifestyle/suga-bts-samsung-song-remix-1210351/&lt;/ref&gt; Samal aastal produtseeris ta ka loo “You” jaapani artistile ØMI. Lugu avaldati 15. oktoobril.&lt;ref&gt;ORICON NEWS. (2021, 8. oktoober). Hiroomi Tosaka’s „OMI“ new song produced by BTS’ SUGA „Completed while exchanging opinions“ (登坂広臣“OMI”、新曲はBTS・SUGAがプロデュース「意見交換しながら完成した」). ''ORICON''. https://www.oricon.co.jp/news/2209721/full/&lt;/ref&gt; Detsembris ilmus artistil Juice Wrld album “Fighting Demons”, kus koostööna valmis laul “Girl of My Dreams”.&lt;ref&gt;Lee (이), J. (재훈). (2021, 9. detsember). BTS’s Sugar participates in Juice World’s posthumous production...’Girl of My Dreams’ (방탄소년단 슈가, 주스 월드 유작 참여…’걸 오브 마이 드림스’). ''Newsis''. https://www.newsis.com/view/?id=NISX20211209_0001681959&lt;/ref&gt; Selle singliga sisenes Suga Billboard Hot 100 edetabelisse teist korda sooloartistina, saavutades seal 29. koha.&lt;ref&gt;McIntyre, H. (2021, 21. detsember). BTS’s Suga Returns To The Hot 100 For The Second Time As A Solo Star. ''Forbes''. https://www.forbes.com/sites/hughmcintyre/2021/12/21/btss-suga-returns-to-the-hot-100-for-the-second-time-as-a-solo-star/?sh=271c1e4df7df&lt;/ref&gt; 

29. aprillil 2022. aastal ilmus lugu “That That” koostöös artisti Psyga, mis oli Psy uue stuudio albumi “Psy 9th” peamine lugu.&lt;ref&gt;Kaufman, G. (2022a, 26. aprill). BTS’ Suga Produced the Lead Single From Psy’s Upcoming Album. ''Billboard''. https://www.billboard.com/music/pop/bts-suga-produced-psy-single-that-that-1235063472/&lt;/ref&gt; Sama aasta detsembris hakkas Suga tegema jutusaadet “Suchwita”, mida ta avaldab [[YouTube|Youtube]]’is. Igas episoodis intervjueerib ta avameelselt külalisi ja samal ajal joovad nad koos alkoholi.&lt;ref&gt;Kaufman, G. (2022b, 29. november). BTS‘ Suga Pours Out Some Drinks in Preview of ’Suchwita’ Talk Show Debut Episode Featuring RM. ''Billboard''. https://www.billboard.com/music/pop/bts-suga-preview-suchwita-talk-show-debut-rm-1235177278/&lt;/ref&gt; 2023. aasta jaanuaris kuulutati Suga Valentino brändi reklaamnäoks (''ambassador'') ja kampaania Maison Valentino Essentials meesterõivaste peamiseks reklaamnäoks&lt;ref&gt;Zargani, L. (2023, 17. jaanuar). EXCLUSIVE: Valentino Taps Suga as Brand Ambassador. ''Women’s Wear Daily''. https://wwd.com/fashion-news/fashion-scoops/exclusive-valentino-suga-brand-ambassador-1235475838/&lt;/ref&gt; ning aprillis NBA reklaamnäoks.&lt;ref&gt;Schlachter, T. (2023, 6. aprill). BTS star SUGA is named as an NBA Ambassador. ''CNN''. https://edition.cnn.com/2023/04/06/sport/bts-suga-nba-basketball-ambassador-spt-intl/index.html&lt;/ref&gt; 

21. aprillil 2023. aastal ilmus tema esimene sooloalbum “D-DAY”. Album koosneb 10 laulust ja on mõeldud Agust D triloogia lõpetava albumina pärast tema kahte eelmis ''mixtape''’i. Albumi nimilugu on “Haegeum” ning teos sai oma nime Korea traditsioonilise keelpilli ''haegeum''’i järgi, mida on laulus kasutatud koos hiphopi rütmidega. Albumis on ta koostööd teinud bändiliikme J-Hope’iga ning Ryuichi Sakamotoga ja WOOSUNGiga. Samuti avaldati enne albumit veel lugu “People Pt.2”, kus ta laulis koos korea artisti IU-ga.&lt;ref&gt;BIG HIT MUSIC. (s.a.). ''Ibighit''. https://ibighit.com/bts/eng/discography/suga/&lt;/ref&gt; Suga on albumi kohta ölenud, et see on kogu tema elust ja album võtab eelnevad ''mixtape''’id kokku, rääkides nii minevikust kui ka olevikust.&lt;ref&gt;Agust D. (2023, 27. aprill). ''[Interview] Interview commemorating the release of the last album of the Agust D trilogy, 《D-DAY》'' (S. (수연) Lim (임)) [Intervjuu]. http://m.cine21.com/news/view/?mag_id=102580&lt;/ref&gt; Album debüteeris [[Billboard 200]] edetabelis teisel kohal, mis on Suga esimene edetabeli esikümnes olek ja sellega on ta parim Lõuna-Korea sooloartist selles edetabelis. Ta on viigis oma bändiliikme Jimini soololooga.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;Cho, Y.-J. (2023, 3. mai ). Suga lands at No. 2 on Billboard 200 with „D-DAY“ album. ''Korea JoongAng Daily''. https://koreajoongangdaily.joins.com/2023/05/03/entertainment/kpop/Korea-Kpop-BTS/20230503124842386.html&lt;/ref&gt; Albumiga samal päeval esilinastus Disney+ dokumentaalfilm “Suga: Road to D-Day”, mis kirjeldab albumi loomist ja jälgib tema muusikatuuri.&lt;ref&gt;Martin, A. (2023, 30. märts). „Suga: Road to D-Day“ teaser: BTS star takes road trip in Disney+ special. ''UPI''. https://www.upi.com/Entertainment_News/Music/2023/03/30/Suga-Road-D-Day-teaser-documentary-special-Disney-BTS/1071680191111/&lt;/ref&gt; 17. aprillist hakkas Suga juhtima “D-DAY” reklaamimiseks ka iganädalast viieosalist raadiosaadet “Agust D Radio” Apple Musicus.&lt;ref&gt;Rowley, G. (2023, 14. aprill). Suga’s Agust D Radio Is Coming to Apple Music for ‘D-DAY’. ''Billboard''. https://www.billboard.com/music/music-news/suga-agust-d-radio-apple-music-1235303488/&lt;/ref&gt; Järgmisel nädalal alustas ta oma esimest soolotuuri maailmaturneed “SUGA | Agust D-DAY TOUR”, mängides mitmeid etendusi USA-s, Indoneesias, Tais, Singapuris, Lõuna-Koreas ja Jaapanis.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

== Isiklikku ==
Sugal on vanem vend Min Geum-jae (민금재).&lt;ref&gt;i.a. (2023b). ''Suga (BTS)''. https://namu.wiki/w/%EC%8A%88%EA%B0%80%28%EB%B0%A9%ED%83%84%EC%86%8C%EB%85%84%EB%8B%A8%29&lt;/ref&gt; 

9. detsembril 2013 tehti Sugale pimesooleoperatsioon, kuid sellele järgnenud tüsistuste tõttu ei saanud ta aastalõpu muusikafestivalidel osaleda.&lt;ref&gt;Park (박), S. (세연). (2013). ''BTS’ Sugar is hospitalized due to recurrence of appendicitis and does not participate in year-end stage (방탄소년단 슈가 충수염 염증 재발 입원‥연말무대 불참)''. https://www.mk.co.kr/star/music/view/2013/12/1355375/&lt;/ref&gt; 2016. aasta detsembris sai Suga kõrvavigastuse pärast ukseläve otsa komistamist. Arsti soovitusi järgides tegi ta esinemises ja koreograafias osalemises (sh aastalõpu festivalidel) nädalase pausi, et paraneda.&lt;ref&gt;yckim124. (2016). BTS’ SUGA unable to perform at end-of-the-year events due to ear injury. ''allkpop''. https://www.allkpop.com/article/2016/12/bts-suga-unable-to-perform-at-end-of-the-year-events-due-to-ear-injury&lt;/ref&gt; 3. novembril 2020. aastal tehti Sugale operatsioon, millega parandati tema vasaku õla rebenenud ''labrum'' ning ta teatas, et teeb täielikuks taastumiseks artistina pausi. Rebend oli seotud vigastusega, mille ta sai 2012. aastal autoavariis, kui ta töötas toidukullerina. 2013. aastal avastati tal õlavarreluu nihestus, aga peale seda õlavalu jätkus ning 2019. aastal diagnoositi tal vasaku tagumise lebraali rebend, teisisõnu oli tal vasaku õlaliigese ümber kõhre rebend.&lt;ref&gt;Kang (강), Y. (영수). (2020). ''BTS Suga suffers shoulder surgery for 8 years… Activity suspended for the time being (BTS 슈가, 8년간 끙끙 어깨 수술…당분간 활동 중단)''. https://www.chosun.com/culture-life/2020/11/06/WFMU26SDJFGJDH6CMFLJ4T2ZTM/&lt;/ref&gt; 2021. aastal jätkas ta artistina tegevust. Ta taasesines koos bändiliikmetega 35. Golden Disci auhindade jagamisel.&lt;ref&gt;Hong (홍), H. (혜민). (2021, 9. jaanuar ). BTS Suga „After a two-month break, I’m afraid I’ll be forgotten, so I’ll hurry back“ (2020 Golden Disk) (방탄소년단 슈가 „두 달 휴식, 잊혀질까봐 서둘러 복귀“ (2020 골든디스크)). ''daum''. https://v.daum.net/v/cn0n8BfNGf&lt;/ref&gt; 

Pärast ajateenistuse seaduse muudatusi aastal 2020 lükati edasi kõigi BTS-i liikmete ajateenistus 2021. aastalt 2022. aastani.&lt;ref&gt;Hicap, J. (2022, 4. november ). BTS’ Jin starts process for his military service. ''Manila Bulletin''. https://mb.com.ph/2022/11/04/bts-jin-starts-process-for-his-military-service/&lt;/ref&gt; Pärast oma maailmaturnee lõppu 7. augustil aastal 2023 teatas Big Hit Entertainment, et Yoongi taotles oma ajateenistuse edasilükkamise lõpetamist.&lt;ref&gt;Kim (김), H. (현록). (2023, 7. august). “Suga, military service obligation fulfillment procedures… Enlistment postponement canceled” BTS’s 3rd military enlistment [Full text] („슈가, 병역의무 이행 절차… 입영 연기 취소“ 방탄소년단 3번째 軍입대[전문]). ''Naver''. https://entertain.naver.com/now/read?oid=477&amp;aid=0000444552&lt;/ref&gt; Ta alustas ajateenistust 22. septembril sotsiaaltöötajana.&lt;ref&gt;Jeong (정), Y. (유나). (2023, september 17). BTS Suga entered social service worker status on the 22nd... Team Military Service Third (Official) [Full Text] (방탄소년단 슈가, 22일 사회복무요원 입소…팀 병역 세 번째 (공식)[전문]). ''Naver''. https://entertain.naver.com/now/read?oid=076&amp;aid=0004056590&lt;/ref&gt; 

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Lõuna-Korea lauljad]]
[[Kategooria:Sündinud 1993]]</text>
      <sha1>cftsbdtkx7iuv0u3b73llbw79mn1vyk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Parisnik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587855</id>
    <revision>
      <id>7142785</id>
      <parentid>6219511</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T03:54:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142785</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4158" sha1="15qjqavabvsszpnqjqtpne7one1lf4q" xml:space="preserve">'''Parisnik''' oli varem hangeldaja, sahkerdaja üldine nimetus.&lt;ref name=&quot;EKSS&quot;&gt;[[Eesti keele seletav sõnaraamat]] [https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=parisnik&amp;F=M vaadatud 18.06.2020]&lt;/ref&gt;

Parisnik oli eeskätt [[hobune|hobuse]]kaupmees, kes rändas [[laat|laadalt]] laadale. Eestis olid parisnikud peamiselt [[venelane|venelased]] (nagu rändkaubitsejad üldse). Sageli kasutasid parisnikud hobusemüügil petuvõtteid, mis olid rahvusvaheliselt kujunenud, sellest ka nimetus (vene keeles on ''барышник'' 'liigkasuvõtja'; 'sahkerdaja', 'hangeldaja'&lt;ref name=&quot;EES&quot;&gt;[[Eesti etümoloogiasõnaraamat]] [http://www.eki.ee/dict/ety/index.cgi?Q=parisnik&amp;F=A&amp;C06=et vaadatud 18.06.2020]&lt;/ref&gt;; see on tulnud vene sõnast ''барыш'' 'vaheltkasu').&lt;ref name=&quot;Rahvakultuuri leksikon&quot;&gt;[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 202.&lt;/ref&gt; 

Parisnike tegevus lõppes Eestis valdavalt [[20. sajand]]i keskpaiku, kui kadusid hobuselaadad.&lt;ref name=&quot;Rahvakultuuri leksikon&quot;/&gt;

Lisaks '''hobuseparisnikele''' on olnud levinud ka '''kalaparisnikud''' ja '''metsaparisnikud'''&lt;ref&gt;[https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=parisnik&amp;F=M Sõna &quot;parisnik&quot;] Eesti keele seletav sõnaraamat. Vaadatud 18.06.2020.&lt;/ref&gt;. 

==Metsaparisnike uus laine==
Ebaeetilise metsamüügi kontekstis kasutatakse sõna &quot;metsaparisnik&quot; ülekantud tähenduses kasuahne metsakaupmehe kohta ka tänapäeval. Seda on pruukinud oma artiklites näiteks metsakonsulent Ülle Läll ning ajakirjanik ja suhtekorraldaja Urmas Glase&lt;ref&gt;[https://jarvateataja.postimees.ee/6897984/vastulause-artiklile-surve-all-metsaomanikud-muuvad-aina-rohkem-maad Vastulause artiklile &quot;Surve all metsaomanikud müüvad aina rohkem maad&quot;] Järva Teataja, 12.02.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Urmas Glase. [http://glaseheietused.blogspot.com/2019/04/metsa-tulevik-keerleb-ruletilauas.html Metsa tulevik keerleb ruletilauas] Blogi Glase Heietused, 03.04.2019.&lt;/ref&gt;, kunstnik [[Peeter Laurits]]&lt;ref&gt;Peeter Laurits. [https://kultuur.err.ee/586057/peeter-laurits-metsakalmistu Metsakalmistu]. ERR Kultuur, 26.03.2017.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Peeter Laurits. [https://uueduudised.ee/arvamus/peeter-laurits-me-topime-metsa-polevkivikateldesse-ja-kutsume-koike-seda-vaarindamiseks/ Peeter Laurits: me topime metsa põlevkivikateldesse ja kutsume kõike seda väärindamiseks] Uued Uudised, 01.01.2020.&lt;/ref&gt;, [[Eesti Rohelised]]&lt;ref&gt;Krister Kivi. [https://web.archive.org/web/20220122230927/https://www.erakond.ee/uudised/rohelise-9-varjundit/ Rohelise 9 varjundit] Erakonna Eesti Rohelised koduleht, 01.03.2019.&lt;/ref&gt;, kultuurilehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarand&lt;ref&gt;Kaarel Tarand. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/uurikorter-vaariselupaigas/ Üürikorter vääriselupaigas] Sirp, 11.06.2021.&lt;/ref&gt; jt. Seda on mainitud isegi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) 2018. aasta uuringus &quot;Sihtrühmade ootused metsanduse arengukavale: analüüs metsanduse arengukava alusuuringusse&quot;.&lt;ref&gt;Sihtrühmade ootused metsanduse arengukavale: analüüs metsanduse arengukava alusuuringusse. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) uuring. Tartu, 2018.&lt;/ref&gt;

Ajalehe [[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]] ajakirjanik Helve Laasik on väitnud metsaparisnikke iseloomustades: {{tsitaat|Lisaks on mõjutanud avalikku arvamust kiire kasumi peal väljas olnud, tihti 1990. aastate algul metallikaubandusest tulnud metsaparisnikud. Oma hariduselt ega mõttelaadilt pole nad sageli metsamehed.|Helve Laasik (Vooremaa, 7. jaanuar 2008)&lt;ref&gt;Helve Laasik. [https://www.vooremaa.ee/lemeksi-juht-kontserni-muugimotteid-ei-hau/ Lemeksi juht kontserni müügimõtteid ei hau] Vooremaa, 07.01.2008.&lt;/ref&gt; }}

== Viited ==
{{Viited|allikad=}}

== Välislingid ==
* [https://lood.delfi.ee/eestinaine/elud/hobuseparisnikud-arimehed-kellest-said-kolhoosiajal-tallimehed?id=71739791 Hobuseparisnikud - ärimehed ...]. [[Eesti Naine]] 24. juuni 2015
* [https://www.litres.ru/eduard-vilde/laadalelled/lugege-veebis/ Laadalelled]. [[Eduard Vilde]]

[[Kategooria:Hobune]]
[[Kategooria:Elukutsed]]
[[Kategooria:Etnograafia]]</text>
      <sha1>15qjqavabvsszpnqjqtpne7one1lf4q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Märt Jakobson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>589037</id>
    <revision>
      <id>7142916</id>
      <parentid>7117993</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:40:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26071-51</username>
        <id>228345</id>
      </contributor>
      <origin>7142916</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7632" sha1="l4dg8xub6j1mvc3m33y4oglqdh2dner" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2020}}
'''Märt Jakobson''' (sündinud [[25. märts]]il [[1967]] [[Haapsalu|Haapsalus]]) on Eesti [[ooperilaulja]] ([[bass]]).

Ta on õppinud laulmist 1988–1992 [[Heino Elleri Muusikakool|Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis]] ([[Henn Pai]] klass), lõpetanud 1998 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Eesti Muusikaakadeemia]] ([[Mati Palm]]i ja [[Raimond Alango]] klass). 2006–2007 täiendas end Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris [[Jaakko Ryhänen]]i juures. Osalenud Taru Valjakka (1996), Aleksandr Kapustjanski (1997), Rita Damsi ja Barbara Pearsoni (2005) meistrikursustel. 1999–2000 täiendanud end [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i stipendiaadina [[Maria teater|Peterburi Maria Teatris]].  

Aastatel 1991–1992 oli ta [[Vanemuine (teater)|teatri Vanemuine]] kooriartist, 1992–1997 [[Eesti Rahvusmeeskoor]]i ja rahvusooperi [[Rahvusooper Estonia|Estonia]] kooriartist, 1997–2020 teater Vanemuine solist, 2008–2009 ühtlasi rahvusooperi Estonia solist. Esitanud üle 90 ooperi-, opereti- ja muusikalirolli. Esinenud kontsertidel Eestis, Soomes, Lätis, Leedus, Poolas, Türgis, Valgevenes ja Venemaal. Osalenud filmis &quot;[[Kõrini!]]&quot; (Ruut, 2005), telesarjades „[[Saladused (Kanal 2)|Saladused]]” ja &quot;[[Viimane võmm]]&quot;. Olnud solist suurvormide ja ooperite kontsertettekannetel. 

2017. aastal oli ta üks [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind|Eesti Teatriliidu muusikaauhinna]] nominente osatäitmiste eest Giuseppe Verdi ooperis „Aida“ (Estonia) ja Gaetano Donizetti ooperis „Lucia di Lammermoor“ (Vanemuine). 2022. aastal pälvis sama auhinna osatäitmiste eest Giuseppe Verdi ooperis „Trubaduur“ (Estonia) ja Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis „Don Giovanni“ (Vanemuine). 

[[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] liige 1997. aastast ja [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] liige 2002. aastast. 

Märt Jakobsoni kontsertmeister on pikka aega olnud pianist [[Jaanika Rand-Sirp]].

==Lavarollid==
* Seersant (G. Puccini &quot;Boheem&quot;, 1993 Rahvusooper Estonias)
* Kadett (E. Tamberg &quot;Cyrano de Bergerac&quot;, 1995 Estonias)
* Antonio (W. A. Mozart &quot;Figaro pulm''&quot;'', 1996 Estonias ja 2000 Peterburi Maria Teatris)
* Lodovico, Montano (G. Verdi &quot;Othello''&quot;'', 1997)
* Henri Murger (I. Kálmán &quot;Montmartre'i kannike&quot;, 1998)
* Öövaht (C. Nielsen &quot;Maskeraad&quot;, 1999)
* Raimondo (G. Donizetti &quot;Lucia di Lammermoor&quot;, 1999 ja 2016)
* Colline, Alcindor (G. Puccini &quot;Boheem&quot;, 2001)
* Pristav (M. Mussorgski &quot;Boriss Godunov&quot;, 2001 Estonias)
* Vangivalvur, Sciarrone ( G. Puccini &quot;Tosca&quot;, 2002, 2007 Estonias)
* Ribbing, Horn (G. Verdi &quot;Maskiball&quot; 2002, 2009 Estonias)
* Monterone (G. Verdi &quot;Rigoletto&quot;, 2003 Endlas)
* Mäger (J. Lusens &quot;Lindude ooper&quot;, 2003)
* Basilio (G. Rossini &quot;Sevilla habemeajaja&quot;, 2003)
* Karl Stefan Liebenberg (I. Kálmán &quot;Krahvinna Mariza&quot;, 2004)
* Bonzo (G. Puccini &quot;Madame Butterfly&quot;, 2004 ja 2019)
* Sarastro (W. A. Mozart &quot;Võluflööt&quot;, 2005)
* Külmataat (E. Kapp &quot;Talvemuinasjutt&quot;'','' 2005)
* Polyphemus (G. F. Händel &quot;Acis ja Galatea&quot;, 2006)
* Amadeus (J. Strauss &quot;Nahkhiir&quot;, 2006)
* Norton (G. Rossini &quot;Abieluveksel&quot;, 2006)
* Sparafucile, Monterone ja Ceprano (G. Verdi &quot;Rigoletto&quot;, 2007, 2008 Estonias)
* Schlemil, Crespel, Luther (J. Offenbach &quot;Hoffmanni lood&quot;, 2007)
* Ferrando (G. Verdi &quot;Trubaduur&quot;, 2008, 2021 Estonias)
* Kloostriülem (R. Tobias &quot;Johannes Damaskusest&quot;, 2008 Eesti Kontsert)
* Jääkaru Kalev (P. Pajusaar &quot;Detektiiv Lotte&quot;, 2008)
* Alobrand (V. Kapp &quot;Lembitu&quot;, 2008 Suure-Jaani muusikafestival)
* Suurinkvisiitor (G. Verdi &quot;Don Carlos&quot;, 2008 Tampere Ooperis)
* Krahv Des Grieux (J. Massenet &quot;Manon&quot;, 2009)
* Brander (H. Berlioz &quot;Fausti needmine&quot;, 2009 Eesti Kontsert)
* Vanglaülem (J. Kander &quot;Ämbliknaise suudlus&quot;, 2009)
* Armu Seadus (P. C. de la Barca &quot;Suur maailmateater&quot;, 2010 Rakvere Kolmainu kirik)
* Zeller (R. Rodgers &quot;Helisev muusika&quot;, 2010)
* Bartolo (W. A. Mozart &quot;Figaro pulm&quot;, 2010, 2017 Estonias )
* Celio (S. Prokofjev &quot;Armastus kolme apelsini vastu&quot;, 2010 Estonias)
* Surin (P. Tšaikovski &quot;Padaemand&quot;, 2010 Estonias)
* Bogdanovitsch (F. Lehár &quot;Lõbus lesk&quot;, 2011)
* Talbot (G. Donizetti &quot;Maria Stuarda&quot;, 2011)
* Bass, Uni, Talv, Hymenaios (H. Purcell &quot;Haldjakuninganna&quot;, 2011)
* Kõrtsmik, Kapten (G. Puccini &quot;Manon Lescaut&quot;, 2011 Estonias)
* Eefraim (Ü. Vinteri ja Ü. Raudmäe &quot;Pipi Pikksukk&quot;, 2011 Estonias)
* Zuniga (G. Bizet &quot;Carmen&quot; 2011 Estonias, 2015 Vanemuises)
* Kuujänes Muhh, Karu Eduard (P. Pajusaar &quot;Kosmonaut Lotte&quot;, 2012)
* Le Bailli (J. Massenet &quot;Werther&quot;, 2012)
* Hertsog, Carrasco, Peeglirüütel (M. Leigh &quot;Mees la Manchast&quot;, 2012 Estonias)
* Wagner (C. Gounod &quot;Faust&quot;, 2012 Estonias)
* Räägu Rein (T. Aints &quot;Rehepapp&quot;, 2013)
* Lordprotektor (P. Pajusaar &quot;Prints ja Kerjus&quot;, 2013 Estonias)
* Hermann (R. Wagner &quot;Tannhäuser&quot;, 2013 Estonias)
* Vürst Gremin (P. Tšaikovski &quot;Jevgeni Onegin&quot;, 2013)
* Don Attilio (A. Lloyd-Webber &quot;Ooperifantoom&quot;, 2014)
* Maag (G. F. Händel &quot;Rinaldo&quot;, 2014 Estonias)
* Krahv Saskusin (I. Kálmán &quot;Tsirkusprintsess&quot;, 2015 Estonias)
* Isa (P. Pajusaar &quot;Karlsson katuselt&quot;, 2015 Estonias)
* Kuningas (G. Verdi &quot;Aida&quot;, 2015 Vanemuises ja PromFestil, 2016 Estonias)
* Herz ( W. A. Mozart &quot;Teatridirektor&quot;, 2016)
* Sarvik (K. A. Hermann &quot;Uku ja Vanemuine&quot;, 2016 Lihula vabaõhuprojekt)
* Merisiga Possu (T. Aints &quot;Guugelmuugelpunktkomm&quot;, 2016)
* Ülemjuhataja (M.-M. Lill &quot;Tulleminek&quot;, 2017)
* Ashby (G. Puccini &quot;Tütarlaps kuldsest läänest&quot;, 2018 Estonias)
* Kagler (J. Strauss &quot;Viini veri&quot;, 2018)
* C. R. Jakobson (A. Põldmäe &quot;Emajõe ööbikud&quot;, 2019 Tartu Uus Teater)
* Daland (R. Wagner &quot;Lendav Hollandlane&quot;, 2019 Estonias)
* Grigori Maljuta-Skuratov (N. Rimski-Korsakov &quot;Tsaari mõrsja&quot;, 2019 Estonias)
* Karmo (T. Kaumann &quot;Tartumaa täditütar&quot;, 2019)
* Frère Laurent (C. Gounod &quot;Romeo ja Julia&quot;, 2019 Estonias)
* Solist (F. Lehár &quot;Õhtu Leháriga&quot;, 2020 Vanemuine)
*Prefekt (G. Donizetti &quot;Linda di Chamounix&quot;, 2021 Vanemuine)
*Komtuur (W. A. Mozart &quot;Don Giovanni&quot;, 2021 Vanemuine)
* Sarastro (W. A. Mozart &quot;Võluflööt&quot;, 2022 Estonias)
* Kurk Rudolf (P. Pajusaar, J. Põldma, H. Ernits &quot;Lotte ja vana õunapuu saladus&quot;, 2022 Saku Suurhall, Ekspress Meedia)
* Kaikkivalta (R. Puur, T. Kaljuste, V. Tubin &quot;Lalli ehk Mere keskel on mees&quot;, 2022 Birgitta festival)
*Carbon de Castel-Jaloux (E. Tamberg, &quot;Cyrano de Bergerac&quot;, 2023 Vanemuine)
*Curio (G. F. Händel, &quot;Julius Caesar&quot;, 2023 Vanemuine)
*Lumemees Kalev (P. Pajusaar, L. Tungal, J. Põldma, &quot;Lotte ja kadunud jõuluvana&quot;, 2023 AS Meedia)
*Timur (G. Puccini, &quot;Turandot&quot;, 2024 Vanemuine)
*Bonzo (G. Puccini, &quot;Madame Butterfly&quot;, 2024 Rahvusooper Estonias)
*Colline (G. Puccini, &quot;Boheem&quot;, 2025 Vanemuine)
*Vürst Leopold-Maria Lippert-Weilersheim (I. Kálmán, &quot;Silva&quot;, 2025 Vanemuine)
*Peremees (M. Kõlar, &quot;Libahunt&quot;, 2026 Rahvusteater Vanemuine)
*Doktor Grenvil ja volinik (G. Verdi, &quot;La Traviata&quot;, 2026 Rahvusteater Vanemuine)

== Tunnustus ==

* 2014 Eesti Teatriliidu muusikaauhind (Vanemuise teatri lavastusmeeskond, orkester ja trupp. Pjotr Tšaikovski ooperi &quot;Jevgeni Onegin&quot; kunstiliselt nauditava tulemuse eest.)
* 2017 Eesti Teatriliidu muusikaauhinna nominent (Egiptuse kuninga ja Raimondo Bidebenti veenvad osatäitmised G.Verdi ooperis „Aida“ (RO Estonia) ja G.Donizetti ooperis „Lucia di Lammermoor“ (teater Vanemuine)
* 2022 [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind]] (Ferrando osatäitmine Giuseppe Verdi ooperis „Trubaduur“ (Rahvusooper Estonia) ja Komtuuri osatäitmine Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis „Don Giovanni“ (teater Vanemuine).

{{JÄRJESTA:Jakobson, Märt}}
[[Kategooria:Eesti ooperilauljad]]
[[Kategooria:Sündinud 1967]]</text>
      <sha1>l4dg8xub6j1mvc3m33y4oglqdh2dner</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142917</id>
      <parentid>7142916</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:42:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26071-51</username>
        <id>228345</id>
      </contributor>
      <origin>7142917</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7630" sha1="rm4w4kyhgmagazf3gptzwzm5sr2kydt" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2020}}
'''Märt Jakobson''' (sündinud [[25. märts]]il [[1967]] [[Haapsalu|Haapsalus]]) on Eesti [[ooperilaulja]] ([[bass]]).

Ta on õppinud laulmist 1988–1992 [[Heino Elleri Muusikakool|Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis]] ([[Henn Pai]] klass), lõpetanud 1998 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Eesti Muusikaakadeemia]] ([[Mati Palm]]i ja [[Raimond Alango]] klass). 2006–2007 täiendas end Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris [[Jaakko Ryhänen]]i juures. Osalenud Taru Valjakka (1996), Aleksandr Kapustjanski (1997), Rita Damsi ja Barbara Pearsoni (2005) meistrikursustel. 1999–2000 täiendanud end [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i stipendiaadina [[Maria teater|Peterburi Maria Teatris]].  

Aastatel 1991–1992 oli ta [[Vanemuine (teater)|teatri Vanemuine]] kooriartist, 1992–1997 [[Eesti Rahvusmeeskoor]]i ja rahvusooperi [[Rahvusooper Estonia|Estonia]] kooriartist, 1997–2020 teater Vanemuine solist, 2008–2009 ühtlasi rahvusooperi Estonia solist. Esitanud üle 90 ooperi-, opereti- ja muusikalirolli. Esinenud kontsertidel Eestis, Soomes, Lätis, Leedus, Poolas, Türgis, Valgevenes ja Venemaal. Osalenud filmis &quot;[[Kõrini!]]&quot; (Ruut, 2005), telesarjades „[[Saladused (Kanal 2)|Saladused]]” ja &quot;[[Viimane võmm]]&quot;. Olnud solist suurvormide ja ooperite kontsertettekannetel. 

2017. aastal oli ta üks [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind|Eesti Teatriliidu muusikaauhinna]] nominente osatäitmiste eest Giuseppe Verdi ooperis „Aida“ (Estonia) ja Gaetano Donizetti ooperis „Lucia di Lammermoor“ (Vanemuine). 2022. aastal pälvis sama auhinna osatäitmiste eest Giuseppe Verdi ooperis „Trubaduur“ (Estonia) ja Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis „Don Giovanni“ (Vanemuine). 

[[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] liige 1997. aastast ja [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] liige 2002. aastast. 

Märt Jakobsoni kontsertmeister on pikka aega olnud pianist [[Jaanika Rand-Sirp]].

==Lavarollid==
* Seersant (G. Puccini &quot;Boheem&quot;, 1993 Rahvusooper Estonias)
* Kadett (E. Tamberg &quot;Cyrano de Bergerac&quot;, 1995 Estonias)
* Antonio (W. A. Mozart &quot;Figaro pulm''&quot;'', 1996 Estonias ja 2000 Peterburi Maria Teatris)
* Lodovico, Montano (G. Verdi &quot;Othello''&quot;'', 1997)
* Henri Murger (I. Kálmán &quot;Montmartre'i kannike&quot;, 1998)
* Öövaht (C. Nielsen &quot;Maskeraad&quot;, 1999)
* Raimondo (G. Donizetti &quot;Lucia di Lammermoor&quot;, 1999 ja 2016)
* Colline, Alcindor (G. Puccini &quot;Boheem&quot;, 2001)
* Pristav (M. Mussorgski &quot;Boriss Godunov&quot;, 2001 Estonias)
* Vangivalvur, Sciarrone ( G. Puccini &quot;Tosca&quot;, 2002, 2007 Estonias)
* Ribbing, Horn (G. Verdi &quot;Maskiball&quot; 2002, 2009 Estonias)
* Monterone (G. Verdi &quot;Rigoletto&quot;, 2003 Endlas)
* Mäger (J. Lusens &quot;Lindude ooper&quot;, 2003)
* Basilio (G. Rossini &quot;Sevilla habemeajaja&quot;, 2003)
* Karl Stefan Liebenberg (I. Kálmán &quot;Krahvinna Mariza&quot;, 2004)
* Bonzo (G. Puccini &quot;Madame Butterfly&quot;, 2004 ja 2019)
* Sarastro (W. A. Mozart &quot;Võluflööt&quot;, 2005)
* Külmataat (E. Kapp &quot;Talvemuinasjutt&quot;'','' 2005)
* Polyphemus (G. F. Händel &quot;Acis ja Galatea&quot;, 2006)
* Amadeus (J. Strauss &quot;Nahkhiir&quot;, 2006)
* Norton (G. Rossini &quot;Abieluveksel&quot;, 2006)
* Sparafucile, Monterone ja Ceprano (G. Verdi &quot;Rigoletto&quot;, 2007, 2008 Estonias)
* Schlemil, Crespel, Luther (J. Offenbach &quot;Hoffmanni lood&quot;, 2007)
* Ferrando (G. Verdi &quot;Trubaduur&quot;, 2008, 2021 Estonias)
* Kloostriülem (R. Tobias &quot;Johannes Damaskusest&quot;, 2008 Eesti Kontsert)
* Jääkaru Kalev (P. Pajusaar &quot;Detektiiv Lotte&quot;, 2008)
* Alobrand (V. Kapp &quot;Lembitu&quot;, 2008 Suure-Jaani muusikafestival)
* Suurinkvisiitor (G. Verdi &quot;Don Carlos&quot;, 2008 Tampere Ooperis)
* Krahv Des Grieux (J. Massenet &quot;Manon&quot;, 2009)
* Brander (H. Berlioz &quot;Fausti needmine&quot;, 2009 Eesti Kontsert)
* Vanglaülem (J. Kander &quot;Ämbliknaise suudlus&quot;, 2009)
* Armu Seadus (P. C. de la Barca &quot;Suur maailmateater&quot;, 2010 Rakvere Kolmainu kirik)
* Zeller (R. Rodgers &quot;Helisev muusika&quot;, 2010)
* Bartolo (W. A. Mozart &quot;Figaro pulm&quot;, 2010, 2017 Estonias )
* Celio (S. Prokofjev &quot;Armastus kolme apelsini vastu&quot;, 2010 Estonias)
* Surin (P. Tšaikovski &quot;Padaemand&quot;, 2010 Estonias)
* Bogdanovitsch (F. Lehár &quot;Lõbus lesk&quot;, 2011)
* Talbot (G. Donizetti &quot;Maria Stuarda&quot;, 2011)
* Bass, Uni, Talv, Hymenaios (H. Purcell &quot;Haldjakuninganna&quot;, 2011)
* Kõrtsmik, Kapten (G. Puccini &quot;Manon Lescaut&quot;, 2011 Estonias)
* Eefraim (Ü. Vinteri ja Ü. Raudmäe &quot;Pipi Pikksukk&quot;, 2011 Estonias)
* Zuniga (G. Bizet &quot;Carmen&quot; 2011 Estonias, 2015 Vanemuises)
* Kuujänes Muhh, Karu Eduard (P. Pajusaar &quot;Kosmonaut Lotte&quot;, 2012)
* Le Bailli (J. Massenet &quot;Werther&quot;, 2012)
* Hertsog, Carrasco, Peeglirüütel (M. Leigh &quot;Mees la Manchast&quot;, 2012 Estonias)
* Wagner (C. Gounod &quot;Faust&quot;, 2012 Estonias)
* Räägu Rein (T. Aints &quot;Rehepapp&quot;, 2013)
* Lordprotektor (P. Pajusaar &quot;Prints ja Kerjus&quot;, 2013 Estonias)
* Hermann (R. Wagner &quot;Tannhäuser&quot;, 2013 Estonias)
* Vürst Gremin (P. Tšaikovski &quot;Jevgeni Onegin&quot;, 2013)
* Don Attilio (A. Lloyd-Webber &quot;Ooperifantoom&quot;, 2014)
* Maag (G. F. Händel &quot;Rinaldo&quot;, 2014 Estonias)
* Krahv Saskusin (I. Kálmán &quot;Tsirkusprintsess&quot;, 2015 Estonias)
* Isa (P. Pajusaar &quot;Karlsson katuselt&quot;, 2015 Estonias)
* Kuningas (G. Verdi &quot;Aida&quot;, 2015 Vanemuises ja PromFestil, 2016 Estonias)
* Herz ( W. A. Mozart &quot;Teatridirektor&quot;, 2016)
* Sarvik (K. A. Hermann &quot;Uku ja Vanemuine&quot;, 2016 Lihula vabaõhuprojekt)
* Merisiga Possu (T. Aints &quot;Guugelmuugelpunktkomm&quot;, 2016)
* Ülemjuhataja (M.-M. Lill &quot;Tulleminek&quot;, 2017)
* Ashby (G. Puccini &quot;Tütarlaps kuldsest läänest&quot;, 2018 Estonias)
* Kagler (J. Strauss &quot;Viini veri&quot;, 2018)
* C. R. Jakobson (A. Põldmäe &quot;Emajõe ööbikud&quot;, 2019 Tartu Uus Teater)
* Daland (R. Wagner &quot;Lendav Hollandlane&quot;, 2019 Estonias)
* Grigori Maljuta-Skuratov (N. Rimski-Korsakov &quot;Tsaari mõrsja&quot;, 2019 Estonias)
* Karmo (T. Kaumann &quot;Tartumaa täditütar&quot;, 2019)
* Frère Laurent (C. Gounod &quot;Romeo ja Julia&quot;, 2019 Estonias)
* Solist (F. Lehár &quot;Õhtu Leháriga&quot;, 2020 Vanemuine)
*Prefekt (G. Donizetti &quot;Linda di Chamounix&quot;, 2021 Vanemuine)
*Komtuur (W. A. Mozart &quot;Don Giovanni&quot;, 2021 Vanemuine)
* Sarastro (W. A. Mozart &quot;Võluflööt&quot;, 2022 Estonias)
* Kurk Rudolf (P. Pajusaar, J. Põldma, H. Ernits &quot;Lotte ja vana õunapuu saladus&quot;, 2022 Saku Suurhall, Ekspress Meedia)
* Kaikkivalta (R. Puur, T. Kaljuste, V. Tubin &quot;Lalli ehk Mere keskel on mees&quot;, 2022 Birgitta festival)
*Carbon de Castel-Jaloux (E. Tamberg, &quot;Cyrano de Bergerac&quot;, 2023 Vanemuine)
*Curio (G. F. Händel, &quot;Julius Caesar&quot;, 2023 Vanemuine)
*Lumemees Kalev (P. Pajusaar, L. Tungal, J. Põldma, &quot;Lotte ja kadunud jõuluvana&quot;, 2023 AS Meedia)
*Timur (G. Puccini, &quot;Turandot&quot;, 2024 Vanemuine)
*Bonzo (G. Puccini, &quot;Madame Butterfly&quot;, 2024 Rahvusooper Estonias)
*Colline (G. Puccini, &quot;Boheem&quot;, 2025 Vanemuine)
*Vürst Leopold-Maria Lippert-Weilersheim (I. Kálmán, &quot;Silva&quot;, 2025 Vanemuine)
*Peremees (M. Kõlar, &quot;Libahunt&quot;, 2026 Rahvusteater Vanemuine)
*Doktor Grenvil, Volinik (G. Verdi, &quot;La Traviata&quot;, 2026 Rahvusteater Vanemuine)

== Tunnustus ==

* 2014 Eesti Teatriliidu muusikaauhind (Vanemuise teatri lavastusmeeskond, orkester ja trupp. Pjotr Tšaikovski ooperi &quot;Jevgeni Onegin&quot; kunstiliselt nauditava tulemuse eest.)
* 2017 Eesti Teatriliidu muusikaauhinna nominent (Egiptuse kuninga ja Raimondo Bidebenti veenvad osatäitmised G.Verdi ooperis „Aida“ (RO Estonia) ja G.Donizetti ooperis „Lucia di Lammermoor“ (teater Vanemuine)
* 2022 [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind]] (Ferrando osatäitmine Giuseppe Verdi ooperis „Trubaduur“ (Rahvusooper Estonia) ja Komtuuri osatäitmine Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis „Don Giovanni“ (teater Vanemuine).

{{JÄRJESTA:Jakobson, Märt}}
[[Kategooria:Eesti ooperilauljad]]
[[Kategooria:Sündinud 1967]]</text>
      <sha1>rm4w4kyhgmagazf3gptzwzm5sr2kydt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oskar Seeman</title>
    <ns>0</ns>
    <id>589355</id>
    <revision>
      <id>7143016</id>
      <parentid>7025298</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:58:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7143016</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4322" sha1="7kwuucrgrzx6alxo58uc0fdszqevm6r" xml:space="preserve">'''Oskar Seeman''' (sündinud [[9. oktoober|9. oktoobril]] [[1997]] [[Pärnu]]s) on eesti näitleja.

Seeman on lõpetanud 2016. aastal [[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]]i&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://sytevaka.ee.klient.veebimajutus.ee/25-lend-humanitaar/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-08-15 |arhiivimisaeg=2019-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190924081401/http://sytevaka.ee.klient.veebimajutus.ee/25-lend-humanitaar/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; ja 2020. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] (29. lend).

Ta asus 2020. aastast tööle [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatri näitlejana. Alates 2024. aasta kevadest on Seeman vabakutseline.

== Rollid lavastustes&lt;ref&gt;[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/3394 Oskar Seeman Eesti Teatri Agentuuri lehel]&lt;/ref&gt; ==
* 2013 – &quot;Topeltelu&quot; ([[Ray Cooney]]), Kevin Smith, [[Endla Teater]]
* 2014 – &quot;Totaalselt sinust üle&quot; ([[Mark Ravenhill]]), Jakob; Mikael, Endla Teater
* 2015 – &quot;Peeter Paan ja Valge Lind Wendy&quot; ([[J. M. Barrie]]), Nana; Bill Jukes, Endla Teater
* 2015 – &quot;Kolm torukübarat&quot; ([[Miguel Mihura]]), Dionisio, Endla Teater
* 2017 – &quot;BB ilmub öösel&quot; ([[Mati Unt]]), soome madrus, [[Von Krahli Teater]]
* 2018 – &quot;Väike prints&quot; ([[Antoine de Saint-Exupéry]]), [[Tallinna Linnateater]]
* 2019 – &quot;Valgete vete sina&quot; ([[Renate Keerd]]), esitaja, Lavastusprojektid
* 2020 – &quot;Marvini tütred&quot; ([[Scott McPherson]]), Charlie
* 2020 – &quot;Mitte midagi&quot; ([[Janne Teller]]), Jon-Johan
* 2020 – &quot;Tuulte pöörises&quot; ([[August Kitzberg]]), Mats, [[Eesti Noorsooteater]]/[[EMTA lavakunstikool]]
* 2021 – &quot;Niskamäe naised&quot; ([[Hella Wuolijoki]]), Õpetaja Vainio
* 2021 – &quot;Indrek ja heledad hääled&quot; (Tiit Palu), Indrek, [[Pärnu Suveteater]]
* 2021 – &quot;Galilei elu&quot; ([[Bertolt Brecht]]), Andrea Sarti
* 2022 – &quot;Vennad Lõvisüdamed&quot; ([[Astrid Lindgren]]), Korp
* 2022 – &quot;Tõrksa taltsutus&quot; ([[William Shakespeare]]), Hortensio 
* 2023 – &quot;Mägede iluduskuninganna&quot; ([[Martin McDonagh]]), Ray Dooley
* 2023 – &quot;Leopoldstadt&quot; ([[Tom Stopard]]), Fritz, noor ohvitser; Leo
* 2024 – &quot;Prohvet ja idioot&quot; ([[Jonas Jonasson]])
* 2024 – &quot;Noore merekaru esimene suurem seiklus&quot; (trupi ühistöö), Pärnu Suveteater
* 2024 – &quot;25 °C ja päike&quot;, (lavastaja [[Laura Jaanhold]]), esitaja, Endla Teatri küün

== Rollid filmides ==
* 2017 – &quot;Lotte lood&quot; teleseriaal, põrsas Kusti
* 2019 – &quot;[[Lotte ja kadunud lohed]]&quot; animafilm, episoodiline osa
* 2020 – &quot;M3RCORY&quot;&quot; lühifilm, Aaron
* 2022 – &quot;Armastus&quot;&quot; teleseriaal, Martin
* 2022 – &quot;Heiki teisel pool&quot;&quot; lühifilm, Harri
* 2023 – &quot;[[Vigased pruudid (film 2023)|Vigased pruudid]]&quot; mängufilm, Joosep
* 2025 – &quot;Fränk&quot; mängufilm, Saša (Fränk)

== Isiklikku ==
Tema isa on [[näitleja]] [[Sepo Seeman]].

Oskar Seemani elukaaslane on [[fotograaf]] [[Elis Jurkatam]]. 2024. aasta märtsis sündisid perre kaksikud lapsed, poeg Lucas ja tütar Rosanna.&lt;ref&gt;[https://sky.ee/neid-oli-kaks-nuud-neli-oskar-seeman-valis-kaasaga-kaksikutele-kaunid-nimed Oskar Seeman valis kaasaga kaksikutele kaunid nimed.]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} sky.ee, 17. mai 2024.&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
* [[2022]] – Vanemuise draamatrupi kolleegipreemia meeskõrvalosa kategoorias rollide eest lavastustes &quot;Galilei elu&quot; ning &quot;[[Niskamäe naised]]&quot;.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/29436/ Oskar Seeman.] Eesti filmi andmebaas.
*[https://www.imdb.com/name/nm13454506/ Oskar Seeman.] IMDb.
*Anu Jürisson. [https://parnu.postimees.ee/7876022/intervjuu-oskar-seeman-kaifin-parnut-soolase-merevee-geen-on-mul-tugevalt-sees Oskar Seeman: Kaifin Pärnut, soolase merevee geen on mul tugevalt sees.] parnu.postimees.ee, 14. oktoober 2023.
*[https://www.tv3.ee/3-portaal/tele-ja-kino/su-nagu-kolab-tuttavalt/oskar-seeman-sai-kadri-voorandiks-kehastumisel-vigastada-villid-on-kandadel/ Oskar Seeman sai Kadri Voorandiks kehastumisel vigastada: villid on kandadel!] tv3.ee, 6. oktoober 2024.

{{JÄRJESTA:Seeman, Oskar}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>7kwuucrgrzx6alxo58uc0fdszqevm6r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Victor Glover</title>
    <ns>0</ns>
    <id>589399</id>
    <revision>
      <id>7142844</id>
      <parentid>6941632</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:16:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142844</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2614" sha1="47xajuswyu4o3fdeazloxgspqcma1db" xml:space="preserve">{{infokast persoon
| nimi           = Victor Glover
| pilt           = Victor J. Glover official portrait.jpg
| pildisuurus    = 
| pildiallkiri   = 
| sünninimi      = Victor Jerome Glover
| sünniaeg       = 
| sünnikoht      = [[Pomona (California)|Pomona]], [[California]]
| surmaaeg       = 
| surmakoht      = 
| rahvus         = 
| alma mater     = [[California Osariigi Ülikool San Luis Obispos]]&lt;br&gt;[[Ameerika Ühendriikide Mereväe Kraadiõppekool]]
| haridus        = 
| tegevusala     = 
| töökoht        = 
| organisatsioon = 
| tunnustus      = 
| abikaasa       = 
| lapsed         = 
| sugulased      = 
| allkiri        = 
| moodul         = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah
 | Truudusvanded    = {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}
 | Teenistused      = [[Ameerika Ühendriikide Relvajõud]]
 | Teenistusaeg     = 1999–
 | Auaste           = [[kapten]]
 | Üksus            = [[Ameerika Ühendriikide merevägi|merevägi]]
 | Sõjad/lahingud   = [[Iraagi sõda]]
}}
}}

'''Victor Jerome Glover''' (sündinud [[30. aprill]]il [[1976]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] mereväelane ja [[NASA]] astronaut.

Glover lõpetas [[2001]]. aastal mereväelenduri koolituse ning sai [[McDonnell Douglas F/A-18 Hornet|F/A-18 Horneti]] piloodiks. [[2007]]. aastal sai ta [[katselendur]]iks. [[2013]]. aastal valiti ta [[NASA]] astronaudiks.&lt;ref name=&quot;Bio&quot; /&gt;

[[2018]]. aastal teatas NASA, et Glover on määratud missiooni [[SpaceX Crew-1]] piloodiks. Missioon startis [[16. november|16. novembril]] [[2020]] ning Glover sai [[64. ekspeditsioon|64.]] ja [[65. ekspeditsioon]]i liikmeks. Ta jõudis tagasi Maale [[2. mai]]l [[2021]]. 

Aprillis [[2023]] teatas NASA, et Glover on valitud [[Artemise programm]]i missiooni [[Artemis 2]] piloodiks.&lt;ref name=&quot;Artemis&quot; /&gt; Artemis 2 on esimene Kuu orbiidile suunduv mehitatud missioon pärast [[1972]]. aastal toimunud missiooni [[Apollo 17]].

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Bio&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Victor J. Glover, Jr. (Commander, U.S. Navy) NASA Astronaut |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/astronauts/biographies/victor-j-glover/biography |vaadatud=17. august 2020}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Artemis&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=NASA Names Astronauts to Next Moon Mission, First Crew Under Artemis |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/press-release/nasa-names-astronauts-to-next-moon-mission-first-crew-under-artemis |vaadatud=3. aprillil 2023}}&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Glover,Victor}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide astronaudid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]</text>
      <sha1>47xajuswyu4o3fdeazloxgspqcma1db</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saurer</title>
    <ns>0</ns>
    <id>589489</id>
    <revision>
      <id>7142707</id>
      <parentid>5776170</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T20:46:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142707</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1485" sha1="dgocunqw1ts7hl1iofhfdmykknw52hz" xml:space="preserve">{{ettevõte
 | nimi         = Adolph Saurer AG
 | logo         = Car-Alpine.jpg
 | tüüp         = [[eraettevõte]]
 | börsil       =
 | asutamisaeg  = 1903
 | lõpetatud    = 1982
 | asutaja      = Franz Saurer
 | peakorter    = [[Arbon]], [[Šveits]]
 | piirkond     = 
 | võtmeisikud  = 
 | valdkonnad   = [[autotööstus]], [[sõjavägi|sõjaväetööstus]]
 | tooted       = [[mootorsõiduk]]id
 | teenused     = 
 | käive        = 
 | tegevuskasum = 
 | puhaskasum   = 
 | vara         = 
 | omakapital   = 
 | omanik       = &lt;!-- või | omanikud = --&gt;
 | töötajaid    = 
 | emafirma     = 
 | allüksused   = 
 | tütarfirmad  = 
 | tunnuslause  = 
 | kodulehekülg = 
 | märkused     = 
}}
'''Adolph Saurer AG''' oli [[Šveits]]i õmblusmasinate, veokite ja busside tootja, mis tegutses kaubamärkide '''Saurer''' ja '''Berna''' (alates 1929) all. Ettevõte asus [[Arbon]]i linnas ning tegutses aastatel 1903–1982. 

Saureri sõidukeid kasutati üle [[Mandri-Euroopa]], nende hiilgeaeg oli [[sõdadevaheline periood]].

==Välislingid==
* [http://www.saurer-club.ch/ Saureri klubi]
* [http://www.saureroldtimer.ch/ Oldtimer Club Saurer]
* [http://lkw.bleichmann.ch/ 600+ Saureri ja 100+ Berna veoki pilti]
* [http://passion-saurer.bbactif.com/forum.htm &quot;Passion Saurer&quot;, Prantsuse Saureri, Berna ja FBW sõidukite teemaline foorum]
* [http://www.hptrans.ch www.hptrans.ch]
* [http://www.schwyzer-poschti.de www.schwyzer-poschti.de]

[[Kategooria:Šveitsi ettevõtted]]</text>
      <sha1>dgocunqw1ts7hl1iofhfdmykknw52hz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lihatööstus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>591370</id>
    <revision>
      <id>7142507</id>
      <parentid>7117191</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:40:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142507</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="934" sha1="ohhr802uk8of7xtkpkshqipn147shpk" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=aprill}}
[[Fail:Pork Dressing (20107657).jpg|pisi]]
'''Lihatööstus''' on [[toiduainetööstus]]e haru, mis tegeleb [[Veiseliha|veise-]], [[Sealiha|sea-]], [[lambaliha|lamba-]], [[Linnuliha|linnu-]], [[küülikuliha|küüliku]]-, [[hobuseliha|hobuse-]] ning teiste [[Koduloom|kodu-]] ja [[metsloom]]ade [[liha]] töötlemisega. 

Protsess algab koduloomade tapmisest [[tapamaja]]s, pärast eraldatakse liha [[Luu|kontidest]].
 
Osa toodangust (toorliha) läheb kohe tarbimiseks, teine osa läheb [[vorst]]i, suitsutatud liha, lihakonservide, loomasööda, ravimite ([[insuliin]], [[hepariin]]), [[Sulg|suletoodete]], [[liim]]a, [[želatiin]]i tootmiseks.

[[Energia]], [[pestitsiid]]ide, [[sööt|sööd]]a, [[Muld|mulla]] ja [[Taastumatud ressursid|taastumatud ressursside]] kasutamist arvestades on majanduslikult kõige kasulikum linnuliha tootmine ja kasutum veiseliha tootmine.

[[Kategooria:Tööstus]]</text>
      <sha1>ohhr802uk8of7xtkpkshqipn147shpk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Otaņķi vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>591613</id>
    <revision>
      <id>7143024</id>
      <parentid>6685646</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T11:34:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7143024</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4347" sha1="s3o11vhw8w7g5ss8m0y57vq3f8y7eoj" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Otaņķi vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Otaņķu pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 120,5
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Rude (Otaņķi vald)|Rude]]
|  asendikaardi_pilt = Otaņķu pagasts LocMap.png
}}
[[Pilt:Līdzenums pie Baidzeles.jpg|pisi|Valla maastik]]
'''Otaņķi vald''' ([[läti keel]]es ''Otaņķu pagasts'') on vald Lätis [[Lõuna-Kuramaa piirkond|Lõuna-Kuramaa piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Nīca vald|Nīca]], [[Dunika vald|Dunika]], [[Grobiņa vald|Grobiņa]] ja [[Bārta vald|Bārta vallaga]].

Valla pindala on 120,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 865 inimest.&lt;ref name=&quot;QXOr6&quot; /&gt; 2011. aastal elas vallas 804 [[lätlased|lätlast]], 18 [[venelased|venelast]], 3 [[valgevenelased|valgevenelast]], 1 [[ukrainlased|ukrainlane]], 1 [[poolakad|poolakas]] ja 18 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2020-10-04 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Valla keskus on [[Rude (Otaņķi vald)|Rude]], vallavanem on Andris Bišofs.&lt;ref name=&quot;fvwik&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
1945. aastal moodustati Nīca vallas Otaņķi külanõukogu, 1949. aastal vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Otaņķi külanõukoguga likvideeritava Banaži külanõukogu [[kolhoos]]i ''Zelta zvaigzne'' alad, aastal 1954 aga likvideeritav Baltpurvi külanõukogu. Aastal 1968 liideti [[kolhoos]]i ''Nākotne'' maad Sikšņi külanõukoguga.&lt;ref name=&quot;MuE68&quot; /&gt; Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Nīca piirkond]]a.

== Kaitstavad objektid ==
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Otaņķi tuulik, Dirnēnu Piķeļi talu ait ja Šķilase talu ait.&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot; /&gt;

== Loodus ==

Vald asub [[Rannikumadalik (Läti)|Rannikumadalikul]], suurim kõrgus on 20,8 m, madalaim koht ulatub aga 0,2 meetrit üle merepinna. Suurim jõgi on [[Bārta]]. Vallas asub osaliselt  [[Liepāja järv]], mis moodustab selle läänepiiri.

Vallas kasvab kolm nimetut looduskaitsealust põlispuud. Valla lääneossa jääb osaliselt Liepāja järve hoiuala.&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot; /&gt;

== Külad ==
Vallas on kümme [[küla]]. Valla keskus [[Rude (Otaņķi vald)|Rude]] on staatusega ''vidējciems'' ja seal oli 2020. aastal 222 elanikku. Teised sama staatusega külad on Laurciems ligi 70 elanikuga aastal 2005 ja Otaņķi 76 elanikuga aastal 2020. Kaks valla küla on staatusega ''skrajciems'' – Dorupe ligi 60 elanikuga aastal 2005 ja Rumbasgals ligi 60 elanikuga aastal 2005. Teised valla külad on staatusega ''mazciems:'' Banažgals ligi 15 elanikuga aastal 2005, Laukgals ligi 40 elanikuga aastal 2005, Mežgals ligi 40 elanikuga aastal 2005, Šķuburi 39 elanikuga aastal 1998 ja Upmaļciems ligi 30 elanikuga aastal 2005. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;nhEkH&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;QXOr6&quot;&gt;[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fvwik&quot;&gt;[https://www.nica.lv/lv/kontakti/ Nīcas novads], vaadatud 4.10 2020]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MuE68&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=Ota%C5%86%C4%B7u+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nhEkH&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{Lõuna-Kuramaa piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Lõuna-Kuramaa piirkond]]</text>
      <sha1>s3o11vhw8w7g5ss8m0y57vq3f8y7eoj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nīca vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>591616</id>
    <revision>
      <id>7142781</id>
      <parentid>6685394</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T03:50:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142781</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6450" sha1="9ck65ikc55dngt803gvm58v6zcjw6t9" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Nīca vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Nīcas pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = Nīcas pagasta ģerbonis.svg
|  vapi_link = 
|  pindala = 230,3
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Nīca]]
|  asendikaardi_pilt = Nīcas pagasts LocMap.png
}}
[[Pilt:Near Abandoned Military Base - panoramio.jpg|pisi|Valla maastik]]
'''Nīca vald''' ([[läti keel]]es ''Nīcas pagasts'') on vald Lätis [[Lõuna-Kuramaa piirkond|Lõuna-Kuramaa piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Otaņķi vald|Otaņķi]], [[Grobiņa vald|Grobiņa]], [[Dunika vald|Dunika]] ja [[Rucava vald|Rucava vallaga]] ning [[Liepāja]] linnaga.

Vallas asub Läti läänepoolseim punkt.

Valla pindala on 230,3 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2656 inimest.&lt;ref name=&quot;QXOr6&quot; /&gt; Aastal 2011 elas vallas 2538 [[lätlased|lätlast]], 103 [[venelased|venelast]], 9 [[valgevenelased|valgevenelast]], 18 [[ukrainlased|ukrainlast]], 8 [[poolakad|poolakat]] ja 28 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2020-10-04 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Valla keskus on [[Nīca]].

== Ajalugu ==

Praeguse valla alal asusid varem Pērkone, Pape ja Lejasbārta mõisa maad. Aastal 1935 oli Nīca valla pindala 219,3 km² ja seal oli 4160 elanikku.

Aastal 1945 moodustati Nīca vallas Nīca, Banaži, Otaņķi ja Jūrmalciemsi külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Nīca külanõukoguga osa likvideeritavast Banaži külanõukogust, aastal 1954 aga likvideeritavad Jūrmalciemsi, Bernāti ja Pērkone külanõukogu. Aastal 1956 moodustati Nīca külanõukogu I. Sudmaļsi [[kolhoos]]i ja kaluriühistu Sarkanais karogs aladest taas Pērkone külanõukogu. Aastal 1972 liideti külanõukoguga likvideeritav Pērkone külanõukogu ja osa Rucava külanõukogu alasid.&lt;ref name=&quot;MuE68&quot; /&gt; Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Nīca piirkond]]a.

== Kaitstavad objektid ==
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all hiiepaik Ezerskolase ohvrikivi juures ja hiiepaik Bātupšķi kivi juures.&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot; /&gt;

Kohaliku kaitse all on Nīca Diža mõisa ait, Vanagkalnsi keskaegne kalmistu ja hiiepaik Graviņase kivi ning pärna juures.&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot; /&gt;

== Loodus ==

Vald asub Läänemere kaldal [[Rannikumadalik (Läti)|Rannikumadalikul]]. Kõrgeim koht on Läti kõrgeim rannaluide Pūsēni mägi (37 m, suhteline kõrgus 31 meetrit, pikkus 300 meetrit). Osa vallast asub allpool merepinda. Suurim jõgi on [[Bārta]]. Vallas asuvad osaliselt [[Liepāja järv]] ja [[Pape järv]]. Suurim soo on Mēķe soo (1360 ha).

Looduskaitse all on Pūsēni mägi, [[hõberemmelgas]] nr. 292, Grantskalni pärn, Krustiņi jugapuu, Birzmali jugapuu, Nīca mänd, Ezerskolase ohvripärn, Kalnišķi jugapuu ja Ignāti jugapuu, lisaks kasvab vallas arvukalt nimetuid looduskaitsealuseid põlispuid. Vallas asuvad Rucava jugapuutuka hoiuala pindalaga 206 hektarit ja Ječi soo hoiuala pindalaga 282 hektarit, valla kirdeossa jääb osaliselt Liepāja järve hoiuala. Ka asub vallas [[Bernāti looduspark]], valla lõunaosa jääb osaliselt [[Pape looduspark]]i.&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot; /&gt;

== Külad ==
Vallas on viisteist [[küla]]. Valla keskus [[Nīca]] on staatusega ''lielciems'' ja seal oli 2015. aastal 1286 elanikku. Neli küla on staatusega ''vidējciems'': Bernāti 298 elanikuga aastal 2020, Grīnvalti 218 elanikuga aastal 2020, Jūrmalciems 113 elanikuga aastal 2020 ja Pērkone 79 elanikuga aastal 2020. Viis valla küla on staatusega ''skrajciems'': Aucugals, Paipu ciems, Reiņugals, Sīklesciems ja Skatre. Teised valla külad on staatusega ''mazciems'': Cenkone, Jaunciems, Kaires ciems 11 elanikuga aastal 2001, Kalnišķi 28 elanikuga aastal 2020 ja Klampju ciems 66 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;nhEkH&quot; /&gt;
&lt;gallery&gt;
Genesis - panoramio (2).jpg|Läänemere rand
Ezerskolas Upurliepa.jpg|Ezerskolase ohvripärn
Ezerskolas Upurakmens.jpg|Ezerskolase ohvrikivi
Bārtas upe pie Nīcas 2000-07-08.jpg|Bārta kivi
&quot;Zaļais stars&quot; - Latvijas galējais rietumu punkts (Green Ray - farthest west point of Latvia) - Uldis Osis - Panoramio.jpg|Läti läänepoolseimat punkti tähistav kivi
Pūsēni sand dune - panoramio.jpg|Pūsēni mägi
From Bernati - panoramio.jpg|Bernāti looduspark
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;QXOr6&quot;&gt;[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MuE68&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=N%C4%ABcas+pagasts&amp;region= |pealkiri=Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts |vaadatud=2020-10-04 |arhiivimisaeg=2020-10-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201009020943/https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=N%C4%ABcas+pagasts&amp;region= |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=N%C4%ABcas+pagasts&amp;region= |pealkiri=Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts |vaadatud=2020-10-04 |arhiivimisaeg=2020-10-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201008180708/https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=N%C4%ABcas+pagasts&amp;region= |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nhEkH&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{Lõuna-Kuramaa piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Lõuna-Kuramaa piirkond]]</text>
      <sha1>9ck65ikc55dngt803gvm58v6zcjw6t9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Luukapäev</title>
    <ns>0</ns>
    <id>592531</id>
    <revision>
      <id>7142473</id>
      <parentid>6488271</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:48:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ennobea</username>
        <id>188452</id>
      </contributor>
      <comment>/* growthexperiments-addlink-summary-summary:2|0|0 */</comment>
      <origin>7142473</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1267" sha1="b2g0rq6lds4n9y9c81ksqwjyur0gqb4" xml:space="preserve">'''Luukapäev,''' 18. oktoober on [[Rahvakalender|rahvakalendri]] järgi üks vaiksem päev, sest see oli ka usupäev. Mehed käisid veskil – luukapäeval jahvatatud jahu ei pidanud minema koitama. [[Loomad]] pidid juba laudas olema, muidu tulevat kuri vaim karja. Linnased pandi kasvama, et mardipäevaks õlut saada ja perenaised alustasid linaropsimist.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=ERR|url=https://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-rahvakalender-luukapaev|pealkiri=Eesti rahvakalender: Luukapäev|väljaanne=arhiiv.err.ee|aeg=27.09.2012|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

Kristlik kunst kujutab [[Luukas|Luukast]] kõige sagedamini kirjatööd tegemas. Teda peetakse raamatuköitjate, samuti arstide ja kunstnike kaitsepühakuks. Laudaukse kohale tuli lüüa hobuseraud, et kurja eemal hoida. Ukse ette pidi õhtul tuhka raputama, et hommikul saaks näha, kas kuri on tahtnud lauta minna. &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=alkeemia.ee|url=https://alkeemia.delfi.ee/mystika/esoteerika/rahvakalendri-jargi-on-tana-luukapaev-vandumine-kolistamine-ja-larmamine-on-keelatud?id=84028136|pealkiri=Rahvakalendri järgi on täna luukapäev: vandumine, kolistamine ja lärmamine on keelatud|väljaanne=alkeemia.delfi.ee|aeg=18.10.2019|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti rahvakalender]]</text>
      <sha1>b2g0rq6lds4n9y9c81ksqwjyur0gqb4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Juhan Kuus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>592921</id>
    <revision>
      <id>7142732</id>
      <parentid>6534632</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T21:43:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ollin Masa</username>
        <id>227337</id>
      </contributor>
      <comment>Defaultsort</comment>
      <origin>7142732</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="991" sha1="9u2fzyqx61wcxhjnl0h4ceu60cdl034" xml:space="preserve">'''Juhan Kuus''' ([[27. veebruar]] [[1953]] [[Kaplinn]], [[Lõuna-Aafrika Liit]] – [[12. juuli]] [[2015]] Lõuna-Aafrika Vabariik) oli rahvusvaheliselt üks tunnustatumaid Eesti päritolu [[Dokumentalistika|ajakirjanduslikke fotodokumentaliste]]. 

== Elulugu ==
Juhan Kuusi isa on Tartust pärit Harry Johannes Kuus, kes jõudis Lõuna-Aafrika Liitu Teise maailmasõja ajal. Seal tutvus ta oma tulevase abikaasa Elsa ­Barbara Mareega ja seal sündis 1953. aastal ka nende poeg Juhan. Tal oli õde Nicole da Silva ja vend Michael Kuus.

Tema abikaasa aastatel 1976–2000 oli Mareta du Plessis, kellest ta hiljem lahutas.

== Vaata ka ==
* [[Juhan Kuusi Dokfoto Keskus]]

==Välislingid==
*[https://dokfoto.ee/keskusest/juhan-kuus/ Juhan Kuus]. Juhan Kuusi Dokfoto Keskus

{{JÄRJESTA:Kuus, Juhan}}
[[Kategooria:Lõuna-Aafrika Vabariigi inimesed]]
[[Kategooria:Eesti fotograafid]]
[[Kategooria:Eestlased Lõuna-Aafrika Vabariigis]]
[[Kategooria:Sündinud 1953]]
[[Kategooria:Surnud 2015]]</text>
      <sha1>9u2fzyqx61wcxhjnl0h4ceu60cdl034</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>OPEX</title>
    <ns>0</ns>
    <id>595400</id>
    <revision>
      <id>7142797</id>
      <parentid>5769237</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T04:01:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142797</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1635" sha1="7ss8qou1yzma8sov5qawy12hr3njbjk" xml:space="preserve">'''OPEX börs''' on [[Portugal|Portugali]] [[väärtpaberibörs]], mis tegutseb [[Lissabon|Lissabonis]]. Seal kaubeldakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete väärtpaberitega. Börsi operaatorettevõte on OPEX (''Sociedade Gestora de Mercado de Valores Mobiliários Não Regulamentado, S.A''). OPEX börsi üldindeks on PEX.

Tegemist ei ole Portugali peamise börsiga. Portugali peamine börs on [[Lissaboni börs]]. 

OPEX börsil saab kaubelda siin noteeritud [[Aktsia|aktsiate]] ja [[Võlakiri|võlakirjadega]]. Börsil kaubeldakse [[Euro|eurodes]]. Võrreldes Lissaboni börsiga on OPEX börsil aktsiate noteerimise reeglid leebemad.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://education.howthemarketworks.com/investing-in-portugal/|pealkiri=Investing in Portugal|väljaanne=|aeg=|vaadatud=8.12.2020}}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

OPEX börsile teostab järelevalvet [[Portugali Keskpank]] (''Banco de Portugal'').

Börs loodi 19. septembril [[2003]], et pakkuda Portugali väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele paremaid võimalusi investorite kaasamiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.ecb.europa.eu/paym/pdf/cons/cesr2003/escb-cesr-comments-opex.pdf|pealkiri=Subject: Consultative report on standards for securities clearing and settlement systems in the European union|väljaanne=|aeg=|vaadatud=8.12.2020}}&lt;/ref&gt; Börsi kauplemismahud on väikesed.

== Vaata ka ==
*[[Euroopa börside loend]]
*[[Lissaboni börs]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==
*[http://www.opex.pt/ OPEX börs]

[[Kategooria:Börsid]]
[[Kategooria:Portugali ettevõtted]]</text>
      <sha1>7ss8qou1yzma8sov5qawy12hr3njbjk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oonüksmust</title>
    <ns>0</ns>
    <id>596606</id>
    <revision>
      <id>7142894</id>
      <parentid>6707740</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:17:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142894</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1832" sha1="pmjpzzv1holox8oxvrson3cxqtknjz8" xml:space="preserve">{{Värvikast
|nimetus=Oonüksmust
|hex=2c282c|tekstivärv=white
|r=44|g=40|b=44|rgbspace=[[sRGB]]
|h=300|s=9|v=17
|cmyk=CMYK|c=0|m=9|y=0|k=83
|allikas=Pantone 19-4003&lt;ref name=&quot;arhiivikoo&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.pantone.com/connect/19-4003-TCX |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2023-06-10 |arhiivimisaeg=2023-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230610143119/https://www.pantone.com/connect/19-4003-TCX |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}
'''Oonüksmust''' on musta [[oonüks]]i värvi sügav[[must]] [[värvitoon]], värvus seostatakse enamasti läikiva pinnaga.

Värvinimetust kasutatakse harva tarbeesemete värvuse kirjeldamiseks, näiteks elektroonika vms korpuste puhul&lt;ref&gt;https://kliimamarket.ee/ohksoojuspumbad/mitsubishi-electric-ln35-bg&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://vipex.ee/votmeroll-disainis-on-materjalil/{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Black Onyx.jpg|Must oonüks hõbedaste triipudega
Onyx.jpg|Üleni must oonüksitükk
&lt;/gallery&gt;

== Variatsioonid ==
Pantone värvitoon 19-4003 ''Black Onyx'' on kergelt hallika suunas kalduv must värvus väga väikese [[magenta]]protsendiga {{värviruut|#2c282c|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref name=&quot;arhiivikoo&quot; /&gt;.

Crayola värvikriitide värvivaliku värvitoon ''Onyx'' on tume rohekashall {{värviruut|#353839|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref&gt;https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Crayola_crayon_colors#Gem_Tones&lt;/ref&gt;.

RAL Design värvivaliku toon 000 25 00 ''Onyxschwarz'' on sügav-tumehall {{värviruut|#3a3a3a|ääris=#FFFFFF}}	&lt;ref&gt;https://www.ralcolorchart.com/ral-design/ral-000-25-00&lt;/ref&gt;.

Veebivärv ''Onyx'' on peaaegu puhas must {{värviruut|#0f0f0f|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref&gt;https://www.colorhexa.com/0f0f0f&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{Mustjad värvitoonid}}

[[Kategooria:Mustjad värvitoonid]]</text>
      <sha1>pmjpzzv1holox8oxvrson3cxqtknjz8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Homo- ja biseksuaalsete isikute loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>596720</id>
    <revision>
      <id>7142867</id>
      <parentid>7140236</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:50:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26275-09</username>
        <id>228343</id>
      </contributor>
      <comment>Marina Tsvetajeval muutsin &quot;VBenemaa&quot; teksti &quot;Venemaa&quot; tekstiks</comment>
      <origin>7142867</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="122843" sha1="r2wjegaplp0q8kc4g5ygm9nj5xt0azh" xml:space="preserve">{{LGBT}}
See on mittetäielik ja avatud loend tuntud inimestest, kes on ise avalikustanud või kelle kohta on kindlalt teada, et nad on või olid [[homoseksuaalsus|homo-]] või [[biseksuaalsus|biseksuaalsed]].  

Konsensuslikud seksuaalsuhted samast soost täiskasvanud isikute vahel ei ole enamikus riikides keelatud. Paljudes maades tunnustatakse nende õigusi üha laialdasemalt ning samaväärselt erinevast soost inimeste vaheliste suhetega. Samal ajal leidub riike, kus homoseksuaalsus on ebaseaduslik ja karistatav. 

Nende küsimuste üle käib mitmetes ühiskondades praegusel ajal pingeline debatt, mille käigus esitatakse emotsionaalselt laetud argumente ja antakse mitmesuguseid hinnanguid. Käesolev loend annab neutraalse ülevaate paljude tuntud isikute erinevatest seksuaalsetest eelistustest või sättumustest. 

Sellesse loendisse ei ole lisatud kaugest minevikust või teistsugustest kultuurikeskkondadest pärinevaid isikuid, kuna seksuaalsete eelistuste ja sättumuste, praktikate ja kombestike tähtsus, tähendus ja hinnangud neile on olnud ajaloo ja kultuuriti väga erinevad. Piirdutud on vaid paaril viimasel sajandil elanud või praegusel ajal elavate inimestega, eelkõige läänemaailmast.

Kuulujuttude põhjal pole siia kedagi lisatud. 

Märkuste lahtris on tähtedega viidatud [[Lesbi|lesbile (L)]], [[Gei|geile (G)]] või [[biseksuaalsus|biseksuaalsusele (B)]] ning lisatud usaldusväärsete allikate viited.

&lt;!--Kui sa pole kindel, kuidas sellesse tabelisse lisada uusi andmeid, siis lisa vastava isiku andmed koos usaldusväärsete allikaviidetega selle artikli aruteluleheküljele.

NB! Kuivõrd tegemist on tundliku teemaga, siis võidakse see artikkel panna redigeerimiskaitse alla.--&gt;

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
! style=&quot;width:24%;&quot;| Nimi
! style=&quot;width:13%;&quot;| Eluaastad
! style=&quot;width:15%;&quot;| Päritolu
! style=&quot;width:35%;&quot;| Tuntud kui
! style=&quot;width:17%;&quot;| Märkused&lt;ref&gt;Kõik andmed tuginevad usaldusväärsetele  allikatele. Tähtedega on viidatud '''L'''esbile, '''G'''eile või '''B'''iseksuaalsusele.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Saara Aalto]]
| s. 1987
| Soome
| poplaulja
| L&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.tellymix.co.uk/reality-tv/the-x-factor/281420-x-factors-saara-aalto-reveals-shes-engaged-one-female-fans.html |title=X Factor's Saara Aalto reveals she's engaged to one of her female fans |work=TellyMix |date=4. oktoober 2016 |access-date=6. jaanuaril 2019 |archive-date=2016-11-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161110232104/http://www.tellymix.co.uk/reality-tv/the-x-factor/281420-x-factors-saara-aalto-reveals-shes-engaged-one-female-fans.html |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Peter Ackroyd]]
| s. 1949
| Inglismaa
| kirjanik
| G&lt;ref&gt;Anthony, Andrew, (4. september 2005), [http://books.guardian.co.uk/departments/biography/story/0,6000,1562487,00.html The Big Life], ''The Guardian''. Retrieved Jaanuar 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[John Bodkin Adams]]
| 1899–1983
| Põhja-Iirimaa
| arst, sarimõrvades kahtlustatu
| G&lt;ref&gt;Cullen, Pamela V., &quot;A Stranger in Blood: The Case Files on Dr John Bodkin Adams&quot;, London, Elliott &amp; Thompson, 2006, ISBN 1-904027-19-9.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Jane Addams]]
| 1860–1935
| USA
| sotsiaalreformaator, Nobeli laureaat
| L&lt;ref&gt;Prono, Luca (25 February 2004), [https://web.archive.org/web/20060904042912/http://www.glbtq.com/social-sciences/addams_j%2C2.html Jane Addams] Retrieved jaanuar 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[James Adomian]]
| s. 1980
| USA
| näitleja, koomik
| G&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.tvsquad.com/2010/07/19/last-comic-standing-needs-to-bring-back-the-house/ |title=Archived copy |access-date=24. veebruaril 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100721124940/http://www.tvsquad.com/2010/07/19/last-comic-standing-needs-to-bring-back-the-house/ |archive-date=21. juuli 2010 |url-status=dead  }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Chantal Akerman]]
| 1950–2015
| Belgia
| filmirežissöör
| L&lt;ref&gt;Morris, Gary (August 2002), [http://arquivo.pt/wayback/20090713135716/http://www.brightlightsfilm.com/37/bressondoc.htm Rare Docs on French Filmmakers], Bright Lights Film Journal. Retrieved 18. november 2006.&lt;/ref&gt;
|-
|[[Edward Albee]]
| 1928–2016
| USA
| näitekirjanik
| G&lt;ref&gt;Gussow, Mel (1999). ''Gussow Edward Albee: A Singular Journey : A Biography''. ISBN 0-684-80278-3.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Lily Allen]]
| s. 1985
| Inglismaa
| laulja, laulukirjutaja, televisiooniesineja
| B&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.advocate.com/people/2018/9/21/lily-allen-lesbian-sex-didnt-feel-cheating|title=Lily Allen: Lesbian Sex Didn't Feel Like Cheating|date=21. september 2018|access-date=25. septembril 2018|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.cosmopolitan.com.au/sex/lily-allen-female-escorts-prostitutes-28014|title=This is the heartbreaking reason why Lily Allen hired female prostitutes|work=Cosmopolitan|access-date=25. septembril 2018|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20180906052434/https://www.cosmopolitan.com.au/sex/lily-allen-female-escorts-prostitutes-28014|archive-date=6. september 2018|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Pedro Almodóvar]]
| s. 1949
| Hispaania
| filmirežissöör
| G&lt;ref&gt;Zervigon, Andres Mario (8 June 2005), [https://web.archive.org/web/20060115210608/http://www.glbtq.com/arts/almodovar_p.html Pedro Almodóvar]&lt;/ref&gt;
|-
| [[Anja Andersen]]
| s. 1969
| Taani
| käsipallimängija
| L&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.outsports.com/2014/12/9/7363833/gay-olympians-lgbt-tony-scupham-bilton|title=See the list of 204 LGBT Olympians|work=Outsports|access-date=12. septembril 2018}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Kwame Anthony Appiah]]
| s. 1954
| Ghana
| filosoof, kirjanik
| G&lt;ref&gt;Bennett, Drake (6 February 2005), [http://www.boston.com/news/globe/ideas/articles/2005/02/06/the_trouble_with_identity?pg=full The trouble with identity], ''The Boston Globe''. Retrieved 28. juuli 2007.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Louis Aragon]]
| 1897–1982
| Prantsusmaa
| luuletaja, romaanikirjanik
| B&lt;ref&gt;Ivry, Benjamin (1996). Francis Poulenc, 20th-Century Composers series. Phaidon Press Limited. ISBN 0-7148-3503-X.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Giorgio Armani]]
| s. 1934
| Itaalia
| moekunstnik
| B&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.luxemag.org/fashion-designers/giorgio-armani-sergio-galeotti.html|title=Giorgio Armani and Sergio Galeotti: a Love Story|website=www.luxemag.org|access-date=22. augustil 2018}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Billie Joe Armstrong]]
| s. 1972
| USA
| rokkmuusik ([[Green Day]])
| B&lt;ref&gt;Weider, Judy (24. jaanuar 1995), [https://web.archive.org/web/20050309020312/http://www.advocate.com/html/stories/822/822_greenday672_3.asp Coming Clean], ''The Advocate (LGBT magazine)''. Retrieved 6. november 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Efva Attling]]
| s. 1952
| Rootsi
| juveelikunstnik, laulja, modell, tantsija
| L&lt;ref&gt;Weigl, Kerstin (14. veebruar 1999), [http://www.aftonbladet.se/noje/9902/04/eva.htm &quot;Jag är så fruktansvärt lycklig&quot;], ''The Aftonbladet''. Retrieved 28. juuli 2007.&lt;/ref&gt;
|-
| [[W. H. Auden]]
| 1907–1973
| Inglismaa
| luuletaja
| G&lt;ref&gt;Mendelson, Edward, ed., ''W. H. Auden: Collected Poems'' (Modern Library, 2007), ISBN 0-679-64350-8.&lt;/ref&gt;
|-
| [[John August]]
| s. 1970
| USA
| näitekirjanik
| G&lt;ref&gt;August, John (5. september 2005), [http://johnaugust.com/archives/2005/dear-governor-schwarzenegger-marry-me Dear Governor Schwarzenegger: Marry Me], JohnAugust.com. Retrieved 6. november 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Mel B]] 
| s. 1975
| Inglismaa
| poplaulja ([[Spice Girls]]), näitleja, televisiooniesineja 
| B&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.standard.co.uk/showbiz/revealed-spice-girl-mel-bs-two-year-affair-with-two-lesbian-lovers-7268819.html|title=Revealed: Spice girl Mel B's two-year affair with TWO lesbian lovers|work=Evening Standard|access-date=4. septembril 2018|language=en-GB}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Joan Baez]]
| s. 1941
| USA
| folklaulja
| B&lt;ref&gt;Rodnitzky, Jerry L (1999). Feminist Phoenix: The Rise and Fall of a Feminist Counterculture. Praeger/Greenwood, 138. ISBN 0-275-96575-9.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Bai Ling]]
| s. 1966
| Hiina–USA
| näitleja
| B&lt;ref&gt;New York Daily News, (19 May 2004), [https://web.archive.org/web/20120228174853/http://www.clublez.com/movies/lesbian_celebrities/l/ling_bai/index.html &quot;GENDER IS NOT A PROBLEM FOR ME&quot;]. Retrieved 17. november 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Josephine Baker]]
| 1906–1975
| USA
| meelelahutaja
| B&lt;ref&gt;Strong, Lester [https://web.archive.org/web/20090622080726/http://www.glreview.com/issues/13.5/13.5-strong.php Josephine Baker’s Hungry Heart], The Gay and Lesbian Review, volume 13.5.&lt;/ref&gt;
|-
| [[James Baldwin]]
| 1924–1987
| USA
| kirjanik
| G&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20071013130947/http://www.glbtq.com/literature/baldwin_j.html James Baldwin] . Retrieved 5. november 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Herman Bang]]
| 1857–1912
| Taani
| kirjanik
| G&lt;ref&gt;Pages, Neil Christian (September 2004), ''Dag Heede. Herman Bang: Morkvordige losninger. Toogfirs tableauer.'', Scandinavian Studies journal.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Samuel Barber]]
| 1910–1981
| USA
| helilooja
| G&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20050411190345/http://www.glbtq.com/arts/barber_s.html Samuel Barber]. Retrieved 16. jaanuar 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Shawnacy Barber]]
| s. 1994
| Kanada–USA
| kergejõustiklane
| G&lt;ref&gt;Zeigler, Cyd. [https://www.outsports.com/2017/4/24/15412890/shawn-barber-gay “World champion and Olympian Shawn Barber comes out as ‘gay and proud’”], 24. aprill 2017. ''(Retrieved 30. 06. 2017.'')&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Heroux, Devin. [http://www.cbc.ca/sports/olympics/summer/trackandfield/shawn-barber-comes-out-1.4084200 “Canadian pole vaulter Shawn Barber comes out as gay: Reigning world champion makes announcement on Facebook”], 25. aprill 2017. ''(Retrieved 30. 06. 2017.'')''&lt;/ref&gt;
|-
| [[Djuna Barnes]]
| 1892–1982
| USA
| kirjanik
| B&lt;ref&gt;Herring, Phillip (1995). Djuna: The Life and Work of Djuna Barnes. New York: Penguin Books, xvi. ISBN 0-14-017842-2.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Jean Barraqué]]
| 1928–1973
| Prantsusmaa
| helilooja
| G&lt;ref&gt;Eribon, Didier (2004). Insult and the Making of the Gay Self. Duke University Press, 250. ISBN 0-8223-3371-6.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Drew Barrymore]]
| s. 1975
| USA
| näitleja
| B&lt;ref&gt;Warn, Sarah (July 2003), [http://www.afterellen.com/People/bicelebs.html Bi with a Boyfriend: the Latest Hollywood Trend?], Afterellen.com. Retrieved 17. november 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Roland Barthes]]
| 1915–1980
| Prantsusmaa
| kirjandusteadlane
| G&lt;ref&gt;Louis-Jean Calvet, trans Sarah Wykes (1994), Roland Barthes: A Biography, Indiana University Press, Bloomington, ISBN 0-253-34987-7.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Jean-Michel Basquiat]]
| 1960–1988
| USA
| näitleja
| B&lt;ref&gt;{{Cite web|title=29 LGBTQ figures from history you need to know about|url=http://attitude.co.uk/article/29-lgbtq-figures-from-history-you-need-to-know-about-1/22678/|date=01.02.2020|website=Attitude.co.uk|language=en|access-date=16.05.2020|archive-date=6.07.2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200706102632/https://attitude.co.uk/article/29-lgbtq-figures-from-history-you-need-to-know-about-1/22678/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Sawyer|first=Miranda|date=03.09.2017|title=The Jean-Michel Basquiat I knew…|language=en-GB|work=The Guardian|url=https://www.theguardian.com/artanddesign/2017/sep/03/jean-michel-basquiat-retrospective-barbican|access-date=16.05.2020|issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|title=The 11 bisexual people of color they didn't teach you about in history class|url=https://www.gaystarnews.com/article/the-11-bisexual-people-of-color-they-didnt-teach-you-about-in-history-class/|last=Morgan|first=Joe|date=21.02.2019|website=Gay Star News|language=en-GB|access-date=16.05.2020|archive-date=11.06.2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200611013138/https://www.gaystarnews.com/article/the-11-bisexual-people-of-color-they-didnt-teach-you-about-in-history-class/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Jaime Bayly]]
| s. 1965
| Peruu
| kirjanik
| B&lt;ref&gt;GLAAD.org, (21 January 2007), [https://web.archive.org/web/20120205104039/http://www.glaad.org/publications/resource_doc_detail.php?id=3957 18th ANNUAL GLAAD MEDIA AWARDS SPECIAL HONOREES] Retrieved 24. jaanuar 2007.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Simone de Beauvoir]]
| 1908–1986
| Prantsusmaa
| kirjanik, filosoof
| B&lt;ref&gt;Menand, Louis, [https://web.archive.org/web/20130330081255/http://www.newyorker.com/critics/content/articles/050926crbo_books STAND BY YOUR MAN: The strange liaison of Sartre and Beauvoir] Newyorker.com. Retrieved 10. november 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Brendan Behan]]
| 1923–1964
| Iirimaa
| kirjanik
| G&lt;ref&gt;Behan, Brendan (1985). Confessions of an Irish Rebel. Arena Books. ISBN 0-09-936500-6.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Ruth Benedict]]
| 1887–1948
| USA
| antropoloog, folklorist
| B&lt;ref&gt;{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=Iwp3UEKofi8C|title=Handbook of Research in the Social Foundations of Education|last1=Tozer|first1=Steven|last2=Gallegos|first2=Bernardo P.|last3=Henry|first3=Annette|last4=Greiner|first4=Mary Bushnell|last5=Price|first5=Paula Groves|date=20. oktoober 2010|publisher=Taylor &amp; Francis|isbn=9780203874837|language=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Bob Benny]]
| 1926–2011
| Belgia
| laulja, muusikateatri esineja
| G&lt;ref&gt;{{Cite web|last=NWS|first=VRT|date=29.03.2011|title=Vlaamse zanger Bob Benny is overleden|url=https://www.vrt.be/vrtnws/nl/2011/03/29/vlaamse_zanger_bobbennyisoverleden-1-969181/|access-date=26.07.2020|website=vrtnws.be|language=nl}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Kajsa Bergqvist]]
| s. 1976
| Rootsi
| kõrgushüppaja
| B&lt;ref&gt;[http://www.afterellen.com/node/94819 Kajsa Bergqvist comes out], AfterEllen.com. Retrieved 20. detsember 2011.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Leonard Bernstein]]
| 1918–1990
| USA
| dirigent, helilooja
| B&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20081019161442/http://www.fyne.co.uk/index.php?item=215 Fyne Times Gay and Lesbian Magazine, UK&lt;!-- Bot generated title --&gt;].&lt;/ref&gt;
|-
| [[Xavier Bettel]]
| s. 1973
| Luksemburg
| poliitik, jurist, Luksemburgi 24. peaminister
| G&lt;ref&gt;{{cite news |title=Je suis surpris de devenir bourgmestre |author= |url=http://www.lessentiel.lu/fr/news/luxembourg/story/--Je-suis-surpris-de-devenir-bourgmestre---13255746 |newspaper=L'essentiel |date=11. oktoober 2011 |accessdate=8. mail 2017}}&lt;/ref&gt; 
|-
| [[Allan Bloom]]
| 1930–1992
| USA
| filosoof
| G&lt;ref&gt;{{cite news|last=Patner |first=Andrew |date=16. aprill 2000 |url=http://www.findarticles.com/p/articles/mi_qn4155/is_20000416/ai_n13857904 |title=Allan Bloom, warts and all |periodical=Chicago Sun-Times |accessdate=17. novembril 2006 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20071013093347/http://findarticles.com/p/articles/mi_qn4155/is_20000416/ai_n13857904 |archivedate=13. oktoober 2007 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Florinda Bolkan]]
| s. 1941
| Brasiilia
| näitleja
| L&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Haggerty |first1=George |last2=Zimmerman|first2=Bonnie|title=Encyclopedia of Lesbian and Gay Histories and Cultures, 2 Volume Set|page=130|year=1999|publisher=Garland Science|isbn=978-0815333548}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Matt Bomer]]
| s. 1977
| USA
| näitleja
| G&lt;ref&gt;{{cite journal|url=http://www.wmagazine.com/celebrities/2008/02/growing_generations |title=Daddy's Little Helpers |journal=W |date=veebruar 2008 |author=Christine Lennon |accessdate=15. märtsil 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20120216210847/http://www.wmagazine.com/celebrities/2008/02/growing_generations |archivedate=16. veebruar 2012 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Rosa Bonheur]]
| 1822–1899
| Prantsusmaa
| kunstnik, skulptor
| L&lt;ref&gt;Lockard, Ray Anne (2002), &quot;[https://web.archive.org/web/20071030215650/http://www.glbtq.com/arts/bonheur_r.html Bonheur, Rosa]. Retrieved 3. september 2007.&lt;/ref&gt;
|-
| [[David Bowie]]
| 1947–2016
| Inglismaa
| rokklaulja
| B&lt;ref&gt;[https://www.mirror.co.uk/news/tm_headline=from-ziggy-to-sixty-&amp;method=full&amp;objectid=18404129&amp;siteid=94762-name_page.html From Ziggy to Sixty], (6. jaanuar 2007) Daily Mirror. Retrieved 8. veebruar 2008.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Karin Boye]]
| 1900–1941
| Rootsi
| kirjanik
| L&lt;ref&gt;Hammarström, Camilla. 2001. ''Karin Boye''. Stockholm, Sweden. Natur &amp; Kultur. ISBN 91-27-08935-5.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Marlon Brando]]
| 1924–2004
| USA
| näitleja
| B&lt;ref&gt;Carey, Gary (1985). Marlon Brando: The Only Contender. St. Martin's Press. ISBN 0-312-51543-X.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Jeremy Brett]]
| 1933–1995
| Inglismaa
| näitleja
| B&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.independent.co.uk/arts-entertainment/books/features/david-huggins-public-faces-in-private-places-747515.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20110810160746/http://www.independent.co.uk/arts-entertainment/books/features/david-huggins-public-faces-in-private-places-747515.html|url-status=dead|archive-date=10.08.2011|title=David Huggins: Public faces in private places - Features, Books - The Independent|10.08.2011|access-date=05.12.2019}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Benjamin Britten]]
| 1913–1976
| Inglismaa
| helilooja, dirigent
| G&lt;ref&gt;(1991) Letters from a Life: Selected Letters and Diaries: Benjamin Britten. Faber and Faber. ISBN 0-571-16405-6.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Ana Brnabić]]
| s. 1975
| Serbia
| poliitik
| L&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2017/06/28/world/europe/serbia-ana-brnabic-prime-minister.html|title=Serbia Gets Its First Female, and First Openly Gay, Premier|last=Surk|first=Barbara|date=28. juuni 2017|work=The New York Times|access-date=20. augustil 2017 |language=en-US|issn=0362-4331}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Louise Brooks]]
| 1906–1985
| USA
| näitleja
| B&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20130127070808/http://www.glbtq.com/arts/film_actors_lesbian%2C2.html Film Actors: Lesbian]. Retrieved 17. november 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[William S. Burroughs]]
| 1914–1997
| USA
| kirjanik
| G&lt;ref&gt;Miles, Barry. William Burroughs: El Hombre Invisible, A Portrait, New York: Hyperion, 1992.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Judith Butler]]
| s. 1956
| USA
| filosoof
| L&lt;ref&gt;Machalik, Regina (May 2001), [https://web.archive.org/web/20061219151830/http://www.lolapress.org/elec2/artenglish/butl_e.htm Interview with Judith Butler].&lt;/ref&gt;
|-
| [[Samuel Butler]]
| 1835–1902
| Inglismaa
| kirjanik
| G&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20071014212250/http://www.glbtq.com/literature/butler_s.html Samuel Butler]. Retrieved 13. november 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Pete Buttigieg]]
| s. 1982
| USA
| poliitik
|G&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.advocate.com/politics/23.01.2019/mayor-pete-buttigieg-nation-ready-gay-millennial-president|title=Mayor Pete Buttigieg: Nation Ready for a Gay Millennial President|date=23.01.2019|website=www.advocate.com|language=en|access-date=25.01.2019}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Lord Byron]]
| 1788–1824
| Šotimaa-Inglismaa
| luuletaja
| B&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20140411013923/http://www.glbtq.com/literature/byron_gg.html. Retrieved 13. november 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Jean-Daniel Cadinot]]
| s. 1944
| Prantsusmaa
| fotograaf, pornofilmide tootja
| G&lt;ref&gt;Martel, Frederic (2000), The Pink and the Black: Homosexuals in France Since 1968, Stanford University Press, ISBN 0-8047-3274-4.&lt;/ref&gt;
|-
| [[John Cage]]
| 1912–1992
| USA
| helilooja
| G&lt;ref name=&quot;autogenerated1&quot;&gt;Vaughn, David (1999) Merce Cunningham: Fifty Years. Aperture. ISBN 0-89381-863-1.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Truman Capote]]
| 1924–1984
| USA
| kirjanik
| G&lt;ref&gt;Plimpton, George (1997) Truman Capote, In Which Various Friends, Enemies, Acquaintances, and Detractors Recall His Turbulent Career. Published by Nan A. Talese (imprint of Doubleday).&lt;/ref&gt;
|-
| [[Marcel Carné]]
| 1906–1996
| Prantsusmaa
| filmirežissöör
| G&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20070212141103/http://www.glbtq.com/arts/carne_m.html Marcel Carné]. Retrieved 20. november 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Cazwell]]
| s. 1978
| USA
| räppar
| G&lt;ref&gt;{{Cite news|title=Ten Minutes with Cazwell |date=26. detsember 2006 |url=http://www.gaywired.com/article.cfm?section=68&amp;id=12159 |archive-url=https://web.archive.org/web/20070224091347/http://www.gaywired.com/article.cfm?section=68&amp;id=12159 |url-status=dead |archive-date=24. veebruar 2007 |periodical=GayWired.com|access-date=28. veebruaril 2008 |first=Bryan |last=Ochalla }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Tracy Chapman]]
| s. 1964
| USA
| laulja, laulukirjutaja
| L&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.huffingtonpost.com/2014/02/08/prominent-black-lgbt-icons_n_4747530.html|title=Black History Month: 23 Prominent Black LGBT Icons|last=Nichols|first=JamesMichael|date=8. veebruar 2014|work=Huffington Post|access-date=20. augustil 2018|language=en-US}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Christian Chávez]]
| s. 1983
| Mehhiko
| popmuusik, näitleja
| G&lt;ref&gt;Hayes, Christopher (5 March 2007) [http://www.pinknews.co.uk/news/articles/2005-3847.html Mexico rocked by gay pop star], Pinknews.co.uk. Retrieved 22. märts 2007.&lt;/ref&gt;
|-
| [[John Cheever]]
| 1912–1982
| USA
| kirjanik
| B&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20140308210049/http://www.glbtq.com/literature/cheever_j.html Caravaggio] Retrieved 16. november 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Guillaume Cizeron]]
| s. 1994
| Prantsusmaa
| jäätantsija
| G&lt;ref&gt;{{Cite web|date=29.05.2020|title=Guillaume Cizeron, Olympic Skater Comes Out, Shows Boyfriend|url=https://www.out.com/sports/2020/5/29/guillaume-cizeron-olympic-skater-comes-out-shows-boyfriend|access-date=04.06.2020|website=www.out.com|language=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Arthur C. Clarke]]
| 1917–2008
| Inglismaa
| ulmekirjanik, teadlane, futurist
| G&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.tobyjohnson.com/arthurcclarke.html|title=In Honor of Sir Arthur C. Clarke|website=www.tobyjohnson.com|access-date=05.12.2019}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Cam Clarke]]
| s. 1957
| USA
| näitleja
| G&lt;ref&gt;[http://www.affirmation.org/memorial/profiles.shtml Entry at Affirmation.org]. Retrieved 16. november 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Kevin Clash]]
| s. 1960
| USA
| näitleja
| G&lt;ref&gt;{{cite news | url=http://news.blogs.cnn.com/2012/11/12/voice-of-elmo-on-leave-after-denying-relationship-with-teen/ | work=CNN | title=Voice of Elmo on leave after denying 'underage conduct' with teen | date=12. november 2012 | access-date=2020-12-23 | archive-date=2012-11-14 | archive-url=https://web.archive.org/web/20121114230736/http://news.blogs.cnn.com/2012/11/12/voice-of-elmo-on-leave-after-denying-relationship-with-teen/ | url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Kerron Clement]]
| s. 1985
| Trinidad-USA
| kergejõustiklane
| G&lt;ref&gt;{{cite news |last1=Anderson |first1=Tre'vell |title=Olympic Gold Medalist Kerron Clement Comes Out As Gay |url=https://www.out.com/sports/11.10.2019/olympic-gold-medalist-kerron-clement-comes-out-gay |access-date=13. oktoobril 2019 |work=Out |date=11. oktoober 2019}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Jean Cocteau]]
| 1889–1963
| Prantsusmaa
| kirjanik, kunstnik, filmirežissöör
| B&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20070416054330/http://www.glbtq.com/literature/cocteau_j.html Jean Cocteau]. Retrieved 16. november 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Colette]]
| 1873–1954
| Prantsusmaa
| kirjanik
| L&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20070428115331/http://www.glbtq.com/literature/colette.html Colette]. Retrieved 16. november 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Cyril Collard]]
| 1957–1993
| Prantsusmaa
| kirjanik
| G&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20070814083923/http://www.glbtq.com/arts/collard_c.html Cyril Collard]. Retrieved 16. november 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Tim Cook]]
| s. 1960
| USA
| ettevõtte [[Apple Inc.]] juht
| G&lt;ref&gt;{{cite web|url = http://www.businessweek.com/articles/30.10.2014/tim-cook-im-proud-to-be-gay|title=Tim Cook: &quot;I'm Proud to be Gay&quot;|date=29. oktoober 2014|access-date=29. oktoobril 2014|website=Bloomberg Businessweek|publisher=Bloomberg LP|last=Cook|first=Tim}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Aaron Copland]]
| 1900–1990
| USA
| helilooja
| G&lt;ref&gt;Pollack, Howard. &quot;Aaron Copland: The Life and Work of an Uncommon Man&quot;. New York, New York; 1st edition (1999). ISBN 0-8050-4909-6.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Jessica Cornish]]
| s. 1988
| Inglismaa
| laulja, laulukirjutaja
| B&lt;ref&gt;{{cite news|url=http://uk.news.yahoo.com/1/20110225/ten-jessie-j-confirms-she-s-bisexual-c60bd6d.html |title=Jessie J Confirms She's Bisexual |work=Yahoo News |date=25. veebruar 2011 |access-date=1. märtsil 2011 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110301003646/http://uk.news.yahoo.com/1/20110225/ten-jessie-j-confirms-she-s-bisexual-c60bd6d.html |archive-date=1. märts 2011 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Douglas Coupland]]
| s. 1961
| Kanada
| kirjanik
| G&lt;ref&gt;Duralde, Alonso, &quot;[http://www.findarticles.com/p/articles/mi_m1589/is_2005_Feb_1/ai_n9487813 All the lonely people]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ''The Advocate (LGBT magazine)'', 1. veebruar 2005.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Toller Cranston]]
| s. 1949
| Kanada
| iluuisutaja, näitleja
| G&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20070614205931/http://www.glbtq.com/arts/cranston_t.html Toller Cranston]. Retrieved 20. november 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Quentin Crisp]]
| 1908–1999
| Inglismaa
| kirjanik
| G&lt;ref&gt;The Naked Civil Servant, (1968) Quentin Crisp, 222 pages, HarperCollins, ISBN 0-00-654044-9.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Aleister Crowley]]
| 1875–1947
| Inglismaa
| okultist, maag, luuletaja, kunstnik, proosakirjanik, mägironija
| B&lt;ref&gt;Lawrence Sutin (2000). ''Do What Thou Wilt: A Life of Aleister Crowley''. ISBN 0-312-28897-2.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Michael Cunningham]]
| s. 1952
| USA
| kirjanik
| G&lt;ref&gt;Judell, Brandon, [http://www.planetout.com/entertainment/interview.html?sernum=301 Michael Cunningham on success and Nicole's nose], Planetout.com. Retrieved 16 November 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Adrianne Curry]]
| s. 1982
| USA
| modell
| B&lt;ref&gt;3. oktoober 2005 broadcast of the ''Opie and Anthony'' XM Satellite Radio show.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Maria Dąbrowska]]
| 1889–1965
| Poola
| kirjanik, esseist, ajakirjanik
| B&lt;ref name=&quot;Tomasik&quot;&gt;{{cite web | url=http://www.polityka.pl/kultura/ksiazki/fragmenty/256985,1,fragment-ksiazki-homobiografie.read | title=Fragment książki &quot;Homobiografie&quot; | publisher=Polityka.pl | work=Krzysztof Tomasik, Homobiografie, Wydawnictwo Krytyki Politycznej, Warszawa 2008 | date=19. oktoober 2009 | accessdate=20. märtsil 2018 | author=Krzysztof Tomasik | language=Polish}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Jeffrey Dahmer]]
| 1960–1994
| USA
| sarimõrvar
| G&lt;ref&gt;Masters, Brian: ''The Shrine of Jeffrey Dahmer''; Hodder and Stoughton Limited, London 1993 (Paperback Coronet 1993).&lt;/ref&gt;
|-
| [[Mary Daly]]
| 1928–2010
| USA
| feminist, filosoof, teoloog
| L&lt;ref&gt;Gianoulis, Tina (18. aprill 2005), [https://web.archive.org/web/20071030100005/http://www.glbtq.com/social-sciences/daly_m.html Mary Daly]. Retrieved 20. jaanuar 2008.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Eleni Daniilidou]]
| s. 1982
| Kreeka
| tennisemängija
| L&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.outsports.com/2014/12/9/7363833/gay-olympians-lgbt-tony-scupham-bilton|title=See the list of 204 LGBT Olympians|work=Outsports|access-date=12. septembril 2018}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Angela Davis]]
| s. 1944
| USA
| aktivist
| L&lt;ref&gt;Stein, Marc. ''City of Sisterly and Brotherly Loves: Lesbian and Gay Philadelphia, 1945–1972''. Chicago: University of Chicago Press, 2000, pp. 367–368.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Shane Dawson]]
| s. 1988
| USA
| YouTube'i sisulooja
| B&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=PPdE3rbqf_Q |title=I'm Bisexual |publisher=YouTube |date=7. juuli 2015 |accessdate=7. juulil 2015}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[James Dean]]
| 1931–1955
| USA
| näitleja
| B&lt;ref&gt;Bast, William: ''Surviving James Dean'' (Barricade Books, 2006), pp. 133, 183–232.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Ellen DeGeneres]]
| s. 1958
| USA
| näitleja, koomik
| L&lt;ref&gt;{{cite news| last=Kohen |first=Yael |date=4. september 1999 |url=http://www.pub.umich.edu/daily/1999/apr/04-09-99/news/news5.html |title=DeGeneres talks about coming out experience |newspaper=The Michigan Daily |accessdate=18. jaanuaril 2007 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20000201140416/http://www.pub.umich.edu/daily/1999/apr/04-09-99/news/news5.html |archivedate=1. veebruar 2000}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Casey Dellacqua]]
| s. 1985
| Austraalia
| tennisemängija
| L&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.heraldsun.com.au/sport/tennis/motherhood-a-motivation-for-australian-tennis-ace-casey-dellacqua/story-fnibcgxs-1226705442995|title=Motherhood a motivation for Australian tennis ace Casey Dellacqua|last=Baynes|first=Valkerie|work=Herald Sun|date=28. august 2013|accessdate=22. veebruaril 2014}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Cara Delevingne]]
| s. 1992
| Inglismaa
| modell, näitleja
| B&lt;ref&gt;{{cite news| url=https://www.nytimes.com/2015/07/19/movies/cara-delevingne-ready-to-conquer-hollywood-immerses-herself-in-paper-towns.html?smid=tw-nytimes&amp;_r=3| newspaper=New York Times| title=Cara Delevingne, Ready to Conquer Hollywood, Immerses Herself in 'Paper Towns'| date=16. juuli 2015| first=Logan| last=Hill| accessdate=29. juulil 2015}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|title = Cara Delevingne Opens Up About Her Childhood, Love Life, and Why Modeling Just Isn't Enough|url = http://www.vogue.com/13268025/cara-delevingne-actress-july-2015-cover/|accessdate = 19. juulil 2015|archive-date = 2016-11-24|archive-url = https://web.archive.org/web/20161124082644/http://www.vogue.com/13268025/cara-delevingne-actress-july-2015-cover|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Elio Di Rupo]]
| s. 1951
| Belgia
| poliitik
| G&lt;ref&gt;Branegan, Jay (2 December 1996), [https://web.archive.org/web/20130824225959/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,985620,00.html THE NIGHTMARE GOES ON], ''Time''. Retrieved 10. november 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Sergei Djagilev]]
| 1872–1929
| Venemaa
| balleti edendaja, kunstikriitik
| G&lt;ref&gt;Buckle, Richard, ''Diaghilev'', Weidenfeld &amp; Nicolson, 1979.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Marlene Dietrich]]
| 1901–1992
| Saksamaa
| näitleja
| B&lt;ref&gt;McLellan, Diana (2001). The Girls : Sappho Goes to Hollywood. St. Martin's Griffin. ISBN 0-312-28320-2.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Emil Dimitrov]] 
| 1940–2005
| Bulgaaria
| poplaulja
| B&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.blitz.bg/article/2580|title=Сексологът Тодор Бостанджиев: Цола Драгойчева Моль Tато Да Не Гони Гейовете|publisher=blitz.bg|date=30. august 2006|access-date=8. veebruaril 2020|language=bg}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://taxirank.net/blog/list-of-queer-composers List of Queer Composers, 9. veebruar 2020] Taxi Rank. Vaadatud 30. novembril 2024&lt;/ref&gt;
|-
| [[Christian Dior]]
| 1905–1957
| Prantsusmaa
| moekunstnik
| G&lt;ref&gt;{{Cite news |title=The Last Temptation Of Christian |url=https://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9F0DEFDD103AF93BA2575BC0A9649C8B63 |first=Tim |last=Blanks |date=18. august 2002 |accessdate=7. märtsil 2008 |periodical=[[The New York Times]]}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Beth Ditto]]
| s. 1981
| USA
| rokkmuusik 
| L&lt;ref&gt;BBC 22 November 2006 [http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6172794.stm] Retrieved 22 November 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Eleonora Duse]]
| 1859–1924
| Itaalia
| näitleja
| B&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20070703160440/http://www.glbtq.com/arts/duse_e.html Eleanora Duse]. Retrieved 17. november 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Andrea Dworkin]]
| 1946–2005
| USA
| feminist, LGBT aktivist
| L&lt;ref&gt;John Stoltenberg. [http://www.nostatusquo.com/ACLU/dworkin/LivingWithAndrea.html Living With Andrea Dworkin]. ''Lambda Book Report'', May/June 1994.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Angela Eagle]]
| s. 1961
| Inglismaa
| parlamendiliige
| L&lt;ref&gt;{{Cite news|title=Goodbye Brokeback |work=BBC News |date=27. jaanuar 2006 |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/magazine/4652676.stm |accessdate=19. veebruaril 2007}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Sergei Eisenstein]]
| 1898–1948
| Venemaa
| filmirežissöör
| G&lt;ref&gt;{{Cite book |title=Eisenstein at 100: A Reconsideration |first=Albert J. |last=LaValley |author2=Barry P. Scherr |year=2001 |publisher=Rutgers University Press |isbn=978-0-8135-2971-4 |pages=[https://archive.org/details/eisensteinat100r0000unse/page/53 53] |url=https://archive.org/details/eisensteinat100r0000unse/page/53 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Bret Easton Ellis]]
| s. 1964
| USA
| kirjanik
| G&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.thedailybeast.com/dear-kathryn-bigelow-bret-easton-ellis-is-really-sorry|title=Dear Kathryn Bigelow: Bret Easton Ellis Is Really Sorry|last=Ellis|first=Bret Easton|date=14. juuli 2017|accessdate=20. augustil 2020|work=The Daily Beast}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Ralph Waldo Emerson]]
| 1803–1882
| USA
| kirjanik
| B&lt;ref name =shand-tucci&gt;{{Cite book|last=Shand-Tucci |first=Douglas |year=2003 |title=The Crimson Letter |url=https://archive.org/details/crimsonletterhar0000shan |pages=[https://archive.org/details/crimsonletterhar0000shan/page/15 15]–16 |location=New York |publisher=St Martens Press |isbn=978-0-312-19896-1}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Brian Epstein]]
| 1934–1967
| Inglismaa
| ansambli [[The Beatles]] mänedžer
| G&lt;ref&gt;''The Advocate'' (24 November 2005), [http://www.advocate.com/news_detail_ektid22844.asp John Lennon pal recalls outing Brian Epstein ]. Retrieved 10. november 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Hanns Heinz Ewers]]
| 1871–1943
| Saksamaa
| kirjanik
| G&lt;ref&gt;Hekma, Gurt, [https://web.archive.org/web/20070927034941/http://www.triangles-roses.org/persecution_gays.htm The Nazi persecution of Gays], Triangles Roses. Retrieved 7. detsember 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Rainer Werner Fassbinder]]
| 1945–1982
| Saksamaa
| filmirežissöör
| G&lt;ref&gt;Morris, Gary (May 1998) [https://archive.today/20120526011729/http://www.brightlightsfilm.com/21/21_fassbinder.html Dark Angel: Fassbinder], Bright Lights Film Journal. Retrieved 21. märts 2007.&lt;/ref&gt;
|-
| [[David Ferrie]]
| 1918–1967
| USA
| lendur
| G&lt;ref&gt;Kaleena Fraga: [https://allthatsinteresting.com/david-ferrie The Controversial Story Of David Ferrie, The Little-Known Man Who May Have Helped Assassinate President Kennedy] All That's Interesting, 23. detsember 2022. Vaadatud 17. veebruaril 2024&lt;/ref&gt;
|-
| [[Patricia Field]]
| s. 1941
| USA
| kostüümikunstnik, stilist
| L&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.afterellen.com/people/2008/8/lesbianchic |date=12. august 2008 |title=A New Meaning for Lesbian Chic |publisher=AfterEllen.com |accessdate=29. septembril 2011 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20110812073041/http://www.afterellen.com/people/2008/8/lesbianchic |archivedate=12. august 2011 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Tom of Finland]]
| 1920–1991
| Soome
| kunstnik
| G&lt;ref&gt;F.Valentine Hooven: ''Tom of Finland: His Life and Times'': New York: St Martins Press: 1993: ISBN 0-312-09325-X.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Gustave Flaubert]]
| 1821–1880
| Prantsusmaa
| kirjanik
| B&lt;ref&gt;{{cite book |url=https://books.google.com/books?id=klqHTjsTAr4C&amp;q=flaubert+rascal+turban&amp;pg=PA203 |title=Flaubert in Egypt: a sensibility on tour: a narrative drawn from Gustave Flaubert's travel notes &amp; letters |author=Gustave Flaubert, Francis Steegmüller |year=1996 |publisher=Penguin Classics |page=203 |isbn=0-14-043582-4 |accessdate=15. augustil 2013}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Tom Ford]]
| s. 1962
| USA
| moekunstnik, filmirežissöör
| G&lt;ref&gt;Rainbownetwork.com, (29 June 2005), [http://www.rainbownetwork.com/Features/detail.asp?iData=23702&amp;iCat=32&amp;iChannel=25&amp;nChannel=Features#top The Pink List 2005]. Retrieved 25. juuni 2007.&lt;/ref&gt;
|-
| [[E. M. Forster]]
| 1879–1970
| Inglismaa
| kirjanik
| G&lt;ref&gt;Summers, Claude J. [https://web.archive.org/web/20061019234129/http://www.glbtq.com/literature/forster_em.html Forster, E. M.] (24. juuli 2006). Retrieved 15. mai 2007.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Pim Fortuyn]]
| 1948–2002
| Holland
| poliitik, sotsioloog
| G&lt;ref name=&quot;Margry&quot;&gt;Margry, Peter Jan: ''The Murder of Pim Fortuyn and Collective Emotions. Hype, Hysteria, and Holiness in the Netherlands?'' published in the Dutch magazine ''Etnofoor: Antropologisch tijdschrift'' nr. 16 pages 106–131, 2003, [http://www.meertens.knaw.nl/meertensnet/file/edwinb/20050420/PF_webp_Engels_lang.pdf English version available online].&lt;/ref&gt;
|-
| [[Jodie Foster]]
| s. 1962
| USA
| näitleja
| L&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.people.com/article/jodie-foster-marries-alexandra-hedison |title=Jodie Foster Is Married! |date=23. aprill 2014 |accessdate=23. aprillil 2014 |publisher=People.com |first=Michele |last=Corriston}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Michel Foucault]]
| 1926–1984
| Prantsusmaa
| filosoof, ajaloolane
| B&lt;ref&gt;Macey, David. ''The Lives of Michel Foucault'' (London: Hutchison, 1993).&lt;/ref&gt;
|-
| [[Megan Fox]]
| s. 1986
| USA
| modell, näitleja
| B&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.pinknews.co.uk/news/articles/2005-12396.html|title=Megan Fox talks about being bisexual|date=13. mai 2009|work=Pink News|accessdate=29. septembril 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20090703093656/http://www.pinknews.co.uk/news/articles/2005-12396.html|archive-date=3. juuli 2009|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Samantha Fox]]
| s. 1966
| Inglismaa
| modell, popmuusik
| L&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.afterellen.com/archive/ellen/Music/2005/10/samanthafox2.html |title=AfterEllen.com – Samantha Fox Needs Love Too (page 2) |date=1. oktoober 2005 |accessdate=12. augustil 2008 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20110518120309/http://www.afterellen.com/archive/ellen/Music/2005/10/samanthafox2.html |archivedate=18. mai 2011 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Stephen Fry]]
| s. 1957
| Inglismaa
| näitleja, koomik, kirjanik
| G&lt;ref&gt;Fry, Stephen, ''Moab is my Washpot'', (Arrow Books Ltd, 1998).&lt;/ref&gt;
|-
| [[David Furnish]]
| s. 1962
| Kanada
| filmirežissöör
| G&lt;ref&gt;iAfrica.com (25. november 2005), [https://web.archive.org/web/20080110222342/http://entertainment.iafrica.com/news/617345.htm Elton and David to tie the knot] Retrieved 29. juuni 2007.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Greta Garbo]]
| 1905–1990
| Rootsi
| näitleja
| B&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=AndrejKoymasky.com |url=http://andrejkoymasky.com/liv/fam/biog1/garb2.html |vaadatud=2020-12-23 |arhiivimisaeg=2008-08-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080830090719/http://andrejkoymasky.com/liv/fam/biog1/garb2.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Federico García Lorca]]
| 1898–1936
| Hispaania
| luuletaja, näitekirjanik
| G&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120205223558/http://www.glbtq.com/literature/garcialorca_f.html GLBTQ.com. ''García Lorca, Federico (1898–1936)'']  Retrieved 11 September 2008.; Ian Gibson, ''Lorca y el mundo gay'', Planeta, 2009, ISBN 840808206X&lt;/ref&gt;
|-
| [[Stephen Gately]]
| 1976–2009
| Iirimaa
| popmuusik ([[Boyzone]]), näitleja
| G&lt;ref&gt;&quot;Boyzone Stephen: I'm gay and I'm in love in The Sun, 16th. June 1999, p. 1.&quot;&lt;/ref&gt;
|-
| [[Boy George]]
| s. 1961
| Inglismaa
| popmuusik 
| G&lt;ref&gt;George, Boy, ''Take It Like a Man: The Autobiography of Boy George''. ISBN 0-06-017368-8.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Stefan George]]
| 1868–1933
| Saksamaa
| luuletaja
| G&lt;ref&gt;Britton, Bruce. [https://web.archive.org/web/20070824193637/http://www.league-ncr.com/library/history/heritage6.html Our Gay and Lesbian Heritage, Part 6] ''League @ NCR''. Retrieved 17. november 2007.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Rituparno Ghosh]]
| 1963–2013
| India
| filmirežissöör, näitleja
| G&lt;ref&gt;{{cite web|last=Jha|first=Subhash K.|title=Rituparno Ghosh, a man paranoid about his own sexuality|url=https://www.indiatoday.in/movies/celebrities/story/rituparno-ghosh-paranoid-sexuality-165062-2013-05-31|work=India Today|date=31. mai 2013|accessdate=8. märtsil 2018}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[André Gide]]
| 1869–1951
| Prantsusmaa
| kirjanik, Nobeli laureaat
| G&lt;ref&gt;If It Die: Autobiographical Memoir by André Gide (first edition 1920).&lt;/ref&gt;
|-
| [[Elizabeth Gilbert]]
| s. 1969
| USA
| kirjanik
| B&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.smh.com.au/entertainment/celebrity/partner-of-eat-pray-love-author-elizabeth-gilbert-dies-20180105-h0e1m0.html|title=Partner of Eat, Pray, Love author Elizabeth Gilbert dies|last=Ward|first=Mary|date=5. jaanuar 2018|website=The Sydney Morning Herald|language=en|access-date=10. septembril 2018}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Allen Ginsberg]]
| 1926–1997
| USA
| luuletaja
| G&lt;ref&gt;Hampton, Wilborn (6. aprill 1997), [https://www.nytimes.com/books/01/04/08/specials/ginsberg-obit.html?_r=1&amp;oref=slogin Allen Ginsberg, Master Poet of Beat Generation, Dies at 70], ''New York Times''. Retrieved 3. aprill 2007.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Hubert de Givenchy]]
| 1927–2018
| Prantsusmaa
| moekunstnik
| G&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://heavy.com/news/2018/03/philippe-venet-hubert-de-givenchy-partner-died-wife/|title=Philippe Venet, Hubert de Givenchy's Partner: 5 Fast Facts You Need to Know|last=Weigle|first=Lauren|date=12. märts 2018|work=Heavy.com|access-date=17. augustil 2018|language=en-US}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Witold Gombrowicz]]
| 1904–1969
| Poola
| kirjanik
| B&lt;ref&gt;[http://www.newyorker.com/magazine/2012/07/30/imp-of-the-perverse The New Yorker] ''Imp of the Perverse: Witold Gombrowicz’s war against cliché.'' 30 July 2012. Retri3eved 2 August 2017.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Joey Graceffa]]
| s. 1991
| USA
| YouTube'i sisulooja
| G&lt;ref&gt;{{cite av media|url=https://www.youtube.com/watch?v=z1PoNhYb3K4|title=YES I'M GAY|date=18. mai 2015|work=YouTube}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Fernando Grande-Marlaska]]
| s. 1962
| Hispaania
| kohtunik, poliitik
| G&lt;ref&gt;{{cite news|url=https://politica.elpais.com/politica/2018/06/06/actualidad/1528304623_243558.html|title=El juez conservador que destapó el chivatazo a ETA|date=7. juuni 2018|accessdate=27. aprillil 2019|last1= López Fonseca|first1=Óscar|language=Spanish|newspaper=El País}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Stéphane Grappelli]] 
| 1908–1997
| Prantsusmaa
| džässviiuldaja ([[Quintette du Hot Club de France]])
| G&lt;ref&gt;{{Cite news|date=02.12.1997|title=Stephane Grappelli|language=en-GB|url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/culture-obituaries/music-obituaries/6672043/Stephane-Grappelli.html|access-date=26.07.2020|issn=0307-1235}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Glenn Greenwald]]
| s. 1967
| USA
| ajakirjanik
|G&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.theguardian.com/world/2013/aug/18/glenn-greenwald-guardian-partner-detained-heathrow|title=Glenn Greenwald's partner detained at Heathrow airport for nine hours|work=the Guardian|date=18. august 2013}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Hervé Guibert]]
| 1955–1990
| Prantsusmaa
| kirjanik
| G&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9E0CE0DD1E3CF93AA15751C1A967958260 |title=Hervé Guibert, French Novelist, 36   |work=New York Times |date=29. detsember 1991 |accessdate=23. juunil 2006}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Eva Gutowski]]
| s. 1994
| USA
| YouTube'i sisulooja
| B&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.autostraddle.com/40-women-who-came-out-lgbt-or-got-girlfriends-in-2016-362486/|title=43 Women Who Came Out as LGBT, Showed Up or Got Girlfriends In 2016|date=19. detsember 2016|work=Autostraddle|access-date=10. septembril 2018|language=en-US}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Minna Haapkylä]]
| s. 1973
| Soome
| näitleja
| B&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.menaiset.fi/artikkeli/ihmiset-ja-ilmiot/ihmiset/nayttelija-minna-haapkyla-rakastuessa-sukupuolella-ei-ole|title=Näyttelijä Minna Haapkylä: &quot;Rakastuessa sukupuolella ei ole merkitystä&quot;|date=31. juuli 2017|work=Menaiset|access-date=28. aprillil 2019|language=fi}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Pekka Haavisto]]
| s. 1958
| Soome
| poliitik
| G&lt;ref name=&quot;apu&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.apu.fi/ihmiset/article115785-2.html |title=Miinakentiltä kotirannoille |date=27. oktoober 2004 |work=Apu |language=fi |accessdate=3. novembril 2007 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927211256/http://www.apu.fi/ihmiset/article115785-2.html |archive-date=27. september 2007 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Jörg Haider]]
| 1950–2008
| Austria
| poliitik
| G&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/world/2000/mar/24/austria.kateconnolly Haider is gay].&lt;/ref&gt;
|-
| [[Rob Halford]]
| s. 1951
| Inglismaa
| rokkmuusik ([[Judas Priest]])
| G&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://findarticles.com/p/articles/mi_m1589/is_n759/ai_20830600 |title=Bob Halford – Spring Music – Judas Priest's Rob Halford is first heavy metal band member to say he is gay – Cover Story – Interview - Advocate, The - Find Articles at BNET.com |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070710164331/http://findarticles.com/p/articles/mi_m1589/is_n759/ai_20830600 |archive-date=10. juuli 2007 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Lorraine Hansberry]]
| 1930–1965
| USA
| näitekirjanik
| L&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20130314101440/http://www.glbtq.com/literature/hansberry_l.html Lorraine Hansbury]  Retrieved 11. märts 2007.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Yuval Noah Harari]]
| s. 1976
| Iisrael
| ajaloolane, kirjanik
| G&lt;ref&gt;{{Cite news |title=Yuval Noah Harari: 'Homo sapiens as we know them will disappear in a century or so'|url=https://www.theguardian.com/culture/2017/mar/19/yuval-harari-sapiens-readers-questions-lucy-prebble-arianna-huffington-future-of-humanity|date=9. märts 2017|first=Andrew|last=Anthony|periodical=The Guardian|accessdate=5. märtsil 2019}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Keith Haring]]
| 1958–1990
| USA
| kunstnik
| G&lt;ref&gt;{{cite web|title=Keith Haring, An Intimate Conversation |work=Rolling Stone |date=10. august 1989 |url=http://www.haring.com/archives/interviews/index.html |first=David |last=Sheff |accessdate=13. novembril 2007 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071026091625/http://www.haring.com/archives/interviews/index.html |archive-date=26. oktoober 2007 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Neil Patrick Harris]]
| s. 1973
| USA
| näitleja
| G&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210115212151/http://people.aol.com/people/article/0,26334,1554852,00.html EXCLUSIVE: Neil Patrick Harris Tells PEOPLE He Is Gay] People.com | 3. november 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Grant Hart]]
| s. 1961
| USA
| rokkmuusik 
| B&lt;ref&gt;Azerrad, Michael. ''Our Band Could Be Your Life: Scenes from the American Indie Underground, 1981–1991''. Little Brown and Company, 2001. ISBN 0-316-78753-1. p. 179.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Manos Hatzidakis]] 
| 1925–1994
| Kreeka
| helilooja 
| G&lt;ref&gt;{{cite book|title=Kassandra and the Censors: Greek Poetry Since 1967 |publisher=Cornell University Press |year=2007|first=Karen |last=Van Dyck |isbn 978-0801499937 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Colton Haynes]]
| s. 1988
| USA
| näitleja, modell
| G&lt;ref&gt;{{cite news| url=http://www.ew.com/article/2016/05/05/colton-haynes-interview| accessdate=5. mail 2016 |work=Entertainment Weekly |date=5. mai 2016| title=Colton Haynes gets honest about life after Arrow |first=Mark |last=Snetiker}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Amber Heard]]
| s. 1986
| USA
| näitleja
| B&lt;ref&gt;{{cite news |title=Amber Heard Gay: Actress Comes Out As Lesbian |url=http://www.huffingtonpost.com/2010/12/06/amber-heard-lesbian_n_792419.html |work=Huffington Post |first=Jordan |last=Zakarin |date=6. detsember 2010 |accessdate=1. veebruaril 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |url=http://www.metro.co.uk/showbiz/856381-amber-heard-ive-dated-men-and-now-im-in-a-relationship-with-a-woman |title=Amber Heard: I've dated men and now I'm in a relationship with a woman |date=23. veebruar 2011 |work=Metro.co.uk |accessdate=24. veebruaril 2011}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Clodovil Hernandes]]
| 1937–2009
| Brasiilia
| moekunstnik, poliitik
| G&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.afterelton.com/blog/snicks/after-elton-briefs-gay-body-image-issues-websters-inclusiveness-raises-ire-and-more |title=AfterElton Briefs: Gay body image issues, Webster's inclusiveness raises ire, and more! |date=18. märts 2009 |publisher=AfterElton.com |accessdate=29. septembril 2011 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090422014741/http://www.afterelton.com/blog/snicks/after-elton-briefs-gay-body-image-issues-websters-inclusiveness-raises-ire-and-more |archive-date=22. aprill 2009 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Axel Hirsoux]]
| s. 1982
| Belgia
| poplaulja
| G&lt;ref&gt;{{Cite journal |title=Axel Hirsoux is getrouwd met een man|language=nl |publisher=nieuwsblad.be|url=http://www.nieuwsblad.be/cnt/dmf20140507_01095375|date=7. mai 2014 |accessdate=23. augustil 2017}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[David Hockney]]
| s. 1937
| Inglismaa
| kunstnik
| G&lt;ref&gt; The Independent, (2 July 2006), Gay Power: The pink list Archived 7. jaanuar 2008 at the Wayback Machine. Retrieved 25. juuni 2007.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Billie Holiday]]
| 1915–1959
| USA
| džässilaulja, laulukirjutaja
| B&lt;ref&gt;{{Cite web|title=The 11 bisexual people of color they didn't teach you about in history class|url=https://www.gaystarnews.com/article/the-11-bisexual-people-of-color-they-didnt-teach-you-about-in-history-class/|last=Morgan|first=Joe|date=21.02.2019|website=Gay Star News|language=en-GB|access-date=16.05.2020|archive-date=11.06.2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200611013138/https://www.gaystarnews.com/article/the-11-bisexual-people-of-color-they-didnt-teach-you-about-in-history-class/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|title=Billie Holiday - Gender and Sexuality Student Services - UIS|url=https://www.uis.edu/gendersexualitystudentservices/billieholiday/|website=www.uis.edu|language=en|access-date=16.05.2020}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[J. Edgar Hoover]]
| 1895–1972
| USA
| [[Föderaalne Juurdlusbüroo|Föderaalse Juurdlusbüroo]] esimene direktor
| G&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://abcnews.go.com/Health/edgar-hoover-sex-men-homosexual/story?id=14948447|title=Film Hints at Hoover's Tortured Sexuality|date=16. november 2011|website=ABC News|language=en|access-date=27. augustil 2018}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Vladimir Horowitz]]
| 1902–1989
| Venemaa
| pianist
| G&lt;ref&gt;Plaskin, Glenn. ''Biography of Vladimir Horowitz''. (UK: Macdonald, 1983) pp. 52, 56, 353, 338–7. ISBN 0-356-09179-1.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Bent Høie]]
| s. 1971
| Norra
| poliitik
| G&lt;ref&gt;Ellingsen, Per (21 January 2001), [https://web.archive.org/web/20110605004711/http://www.dagbladet.no/tekstarkiv/artikkel.php?id=5001010004139&amp;tag=emneord&amp;words=homofili H for homofil] , Dagbldet. Retrieved 11. september 2008.&lt;/ref&gt;
|-
|[[Alexander von Humboldt]]
| 1769–1859
| Preisimaa
| geograaf, loodusuurija
| G&lt;ref&gt;{{Cite book|url=https://archive.org/details/humboldtthelifea000889mbp|title=HUMBOLDT THE LIFE AND TIMES OF ALEXANDER VON HUMBOLDT 1769-1859|date=1955|publisher=NEW YORK ALFRED A.KNOPF|others=Universal Digital Library}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Jarosław Iwaszkiewicz]]
| 1894–1980
| Poola
| luuletaja, proosakirjanik
| B&lt;ref&gt;{{cite web|title=The Other Life of Jarosław Iwaszkiewicz|url=http://culture.pl/en/article/the-other-life-of-jaroslaw-iwaszkiewicz|first=Mikołaj|last=Gliński|publisher=culture.pl|date=28. veebruar 2014|accessdate=20. märtsil 2018}}&lt;/ref&gt; 
|-
| [[Colin Jackson]]
| s. 1967
| Wales
| sprinter 
|G&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.theguardian.com/world/2017/aug/28/olympic-medallist-colin-jackson-announces-he-is-gay|title=Olympic medallist Colin Jackson announces he is gay|last=Davies|first=Caroline|date=28. august 2017|website=the Guardian|language=en|access-date=10. septembril 2018}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Marc Jacobs]]
| s. 1963
| USA
| moekunstnik
| G&lt;ref name=&quot;out&quot;&gt;Oxfield, Jesse, Idov, Michael (4 March 2007), [https://web.archive.org/web/20070606235032/http://nymag.com/daily/intel/2007/04/out_ranks_the_top_50_gays_ande.html ‘Out’ Ranks the Top 50 Gays; Anderson Is No. 2], New York Magazine.
Retrieved 28. juuni 2007.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Felix Jaehn]]
| s. 1994
| Saksamaa
| DJ
| B&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://www.zeit.de/zeit-magazin/2018/09/felix-jaehn-dj-produzent-liebe-traum|title=Felix Jaehn: &quot;Ich träume davon, den Menschen zu finden, mit dem ich mein Leben teilen möchte&quot;|work=ZEITmagazin|access-date=10. septembril 2018|language=de}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Duncan James]]
| s. 1978
| Inglisma
| laulja, laulukirjutaja
| B&lt;ref&gt;[https://www.mirror.co.uk/news/top-stories/2009/07/12/blue-s-duncan-james-admits-he-s-bisexual-115875-21514068/ Duncan James].&lt;/ref&gt;
|-
| [[Tove Jansson]]
| 1914–2001
| Soome
| kirjanik
| L&lt;ref&gt;Hansson, Tove, ''Anteckningar från en ö'' (autobiography; illustrated by Tuulikki Pietilä) (1993).&lt;/ref&gt;
|-
| [[Arthur Japin]]
| s. 1956
| Holland
| kirjanik
| G&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://homode.nl/?p=1353|work=Homode|date=2016|title=It's a Talent to be Gay|accessdate=19. novembril 2018|archive-date=2018-12-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20181203185348/http://homode.nl/?p=1353|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Alfred Jarry]]
| 1873–1907
| Prantsusmaa
| näitekirjanik
| G&lt;ref&gt;Beaumont, Keith, ''Alfred Jarry: A Critical and Biographical Study'' (U.S.: St. Martin's Press, 1984), ISBN 0-312-01712-X.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Jessie J]]
| s. 1988
| Inglismaa
| laulja, laulukirjutaja
| B&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.theguardian.com/careers/world-pride-power-list-2013-11-100|title=World Pride Power List 2013: 100 most influential LGBT people of the year|date=28. juuni 2013|website=the Guardian|language=en|access-date=22. augustil 2018}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Michael Jeter]]
| 1952–2003
| USA
| näitleja
| G&lt;ref&gt;Gay.com (1 May 2003), [http://www.gay.com/news/article.html?coll=news_articles&amp;sernum=2003/04/01/3&amp;page=2 Emmy winner Michael Jeter dies at 50]. Retrieved 29. juuni 2007.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Elton John]]
| s. 1947
| Inglismaa
| poplaulja, muusik
| G&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://www.gg2.net/viewnews.asp?nid=3483&amp;tid=breaking_news&amp;catid=Breaking%20News |archive-url=https://web.archive.org/web/20070423120625/http://www.gg2.net/viewnews.asp?nid=3483&amp;tid=breaking_news&amp;catid=Breaking%20News |url-status=dead |archive-date=23. aprill 2007 |title=Elton John's 'marriage' certificate released  |work=GG2 |date=30. detsember 2007 |accessdate=10. juulil 2007}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Jasper Johns]]
| s. 1930
| USA
| näitleja
| G&lt;ref&gt;Johnston, Jill -''Jasper Johns: Privileged Information''. ISBN 0-500-01736-0.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Angelina Jolie]]
| s. 1975
| USA
| näitleja
| B&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170124110525/http://lesbianlife.about.com/od/lesbianactors/p/AngelinaJolie.htm About:Lesbian Life-Angelina Jolie] Retrieved jaanuar 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Gerard Joling]] 
| b. 1960
| Holland
| poplaulja
| G&lt;ref&gt;[http://www.rtlnieuws.nl/boulevard/entertainment/gerard-joling-los-tijdens-gay-pride trlnieuws.nl] ''Gerard Joling los tijdens Gay Pride'' Retrieved 10. detsember 2016.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Jim Jones]]
| 1931–1978
| USA
| kultuseliider
| B&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.theguardian.com/books/2018/jul/26/ambition-desire-and-the-search-for-meaning-inside-the-mind-of-a-cult-leaders-lover|title=Jim Jones' lover: inside the mind of the cult leader's right-hand woman|last=Johnston|first=Chris|date=25.07.2018|work=The Guardian|access-date=06.12.2019|language=en-GB|issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Owen Jones]]
| s. 1984
| Inglismaa
| kolumnist, poliitkommentaator, kirjanik
| G&lt;ref&gt;{{cite news |title=Owen Jones does #DryJanuary for Cancer Research UK |url=https://www.gaytimes.co.uk/community/22491/owen-jones-does-dryjanuary-for-cancer-research-uk/ |accessdate=20. augustil 2019 |work=Gay Times |date=5. jaanuar 2016 |archive-date=2019-08-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190820205022/https://www.gaytimes.co.uk/community/22491/owen-jones-does-dryjanuary-for-cancer-research-uk/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Janis Joplin]]
| 1943–1970
| USA
| laulja
| B&lt;ref&gt;{{cite news |work=Miami Herald |url=http://www.janisjoplin.net/news/83/48/Bandmate-recalls-Janis-Joplin-s-big-appetite-in-TV-doc/ |title=Bandmate recalls Janis Joplin's 'big appetite' in TV doc |first=Glenn |last=Garvin |date=6. november 2007 |accessdate=5. jaanuaril 2012 |archive-date=2012-01-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120120082642/http://www.janisjoplin.net/news/83/48/Bandmate-recalls-Janis-Joplin-s-big-appetite-in-TV-doc/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Miranda July]]
| s. 1974
| USA
| etenduskunstnik, filmirežissöör, kirjanik
| B&lt;ref&gt;[http://www.afterellen.com/People/2005/6/mirandajuly.html Interview with Miranda July] Retrieved jaanuar 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Patrick Juvet]]
| s. 1950
| Šveits
| laulja
| B&lt;ref&gt;Coljon, Thierry (23 April 2005), [http://archives.lesoir.be/les-bleus-au-coeur-de-patrick-juvet_t-20050428-Z0QJED.html Les bleus au cœur de Patrick Juvet], Le Soir,p.23. Retrieved 17. mai 2011.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Frida Kahlo]]
| 1907–1954
| Mehhiko
| kunstnik
| B&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20131110030622/http://www.glbtq.com/arts/kahlo_f.html Kahlo, Frida].&lt;/ref&gt;
|-
| [[Uuno Kailas]]
| 1901–1933
| Soome
| luuletaja, kirjanik, tõlkija
| G&lt;ref&gt;{{cite book|title=The Mental Health Professions and Homosexuality: International Perspectives|page=88|first1=Jack|last1=Drescher|first2=Vittorio|last2=Lingiardi|publisher=CRC Press|year=2005|isbn=978-0789020598}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Lisette Kampus]]
| s. 1984
| Eesti
| LGBT aktivist
| L&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://elu.ohtuleht.ee/573658/lisette-kampus-tulge-kapist-valja-nii-on-monusam-agedam-ja-kergem-elada|title=Lisette Kampus: &quot;Tulge kapist välja, nii on mõnusam, ägedam ja kergem elada!&quot;|first=Nataly|last=Koppel|date=27. märts 2014|work=[[Õhtuleht]]|accessdate=1. detsembril 2020|language=et}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Kesha]]
| s. 1987
| USA
| laulja, laulukirjutaja
| B&lt;ref name=ordained&gt;{{cite web|last=Kinser|first=Jeremy|title=Ke$ha Performs Commitment Ceremony for Lesbian Friends|url=http://www.advocate.com/arts-entertainment/music/2012/06/11/keha-performs-commitment-ceremony-lesbian-friends|work=The Advocate|publisher=Here Media Inc.|accessdate=6. juulil 2013|date=11. juuni 2012}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[John Maynard Keynes]]
| 1883–1946
| Inglismaa
| majandusteadlane
| G&lt;ref&gt;{{Cite book |last=Escoffier |first=Jeffery |title=John Maynard Keynes (Lives of Notable Gay Men and Lesbians) |publisher=Chelsea House Publications |location=London |year=1994 |isbn=0-7910-2860-7 |url=https://archive.org/details/johnmaynardkeyne00esco }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[William R. King]]
| 1786–1853
| USA
| poliitik, diplomaat
| G&lt;ref&gt;James Loewen, Lies across America: What our Historic Sites get Wrong (New York: the New Press, 1999) pp. 367-9&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.salon.com/2012/05/14/our_real_first_gay_president/|title=Our real first gay president|last=Loewen|first=Jim|date=14. mai 2012|work=Salon|publisher=Salon Media Group, Inc.|accessdate=19. veebruaril 2014}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=lTaFL7EwkikC|title=Affairs of State: The Untold History of Presidential Love, Sex, and Scandal, 1789–1900|last=Watson|first=Robert P.|date=6. september 2012|publisher=Rowman &amp; Littlefield Publishers|isbn=9781442218369|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=wQeVkzfTJcEC&amp;q=%22james+Buchanan%22+%22william+r+king%22+baker+communion|title=James Buchanan: The American Presidents Series: The 15th President, 1857-1861|last=Baker|first=Jean H.|date=7. juuni 2004|publisher=Macmillan|isbn=9781429998406|language=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Alfred Kinsey]]
| 1894–1956
| USA
| bioloog, inimese seksuaalsuse uurija
| B&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20131002092924/http://www.indiana.edu/~kinsey/publications/duberman.html The Kinsey Institute – [Publications&amp;#93;&lt;!-- Bot generated title --&gt;].&lt;/ref&gt;
|-
| [[T. R. Knight]]
| s. 1973
| USA
| näitleja
| G&lt;ref&gt;[http://www.afterelton.com/people/2006/10/trknight.html T. R. Knight of Grey's Anatomy Announces He's Gay www.afterelton.com]&lt;/ref&gt;
|-
| [[Frankie Knuckles]]
| 1955–2014
| USA
| DJ
| G&lt;ref&gt;{{Cite web|date=08.12.2014|title=Chicago Gay and Lesbian Hall of Fame|url=http://www.glhalloffame.org/index.pl?item=88&amp;todo=view_item|archive-url=https://web.archive.org/web/20140812105401/http://www.glhalloffame.org/index.pl?item=88&amp;todo=view_item|url-status=dead|archive-date=12.08.2014|access-date=26.07.2020}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Konstantin Konstantinovitš]]
| 1858–1915
| Venemaa
| suurvürst, luuletaja
| G&lt;ref&gt;{{Cite book |last1=Maylunas |first1=Andrei |last2=Mironenko |first2=Sergei |others=trans. Galy, Dary |title=A Lifelong Passion: Nicholas and Alexandra: Their Own Story |year=1996 |publisher=Weindenfeld &amp; Nicolson |isbn=0-385-48673-1 |url=https://archive.org/details/isbn_9780385486736 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Sofja Kovalevskaja]]
| 1850–1891
| Venemaa
| matemaatik
| B&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://www.lesbiannews.com/sofia-kovalevskaya-russian-woman/|title=Sofia Kovalevskaya: The Russian woman who broke barriers {{!}} Lesbian News|date=10. märts 2017|work=Lesbian News|access-date=27. augustil 2018|language=en-US}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Larry Kramer]]
| 1935–2020
| USA
| kirjanik, LGBT aktivist
| G&lt;ref&gt;{{cite web|title=Gay Writer And Yale Finally Agree On Donation |date=2. aprill 2001 |url=https://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9C04EEDF113FF931A35757C0A9679C8B63 |first=Karen W. |last=Arenson |work=The New York Times |accessdate=17. novembril 2007}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Elisar von Kupffer]]
| 1872–1942
| baltisakslane
| kunstnik, kirjanik
| G&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.advocate.com/arts-entertainment/artist-spotlight/2012/05/12/artist-spotlight-elisar-von-kupffers-gay-eden|title=Artist Spotlight on Elisar von Kupffers Gay Eden|date=12. mai 2012|access-date=21. augustil 2018|language=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Tony Kushner]]
| s. 1956
| USA
| näitekirjanik
| G&lt;ref&gt;Nernethy, Rebekah. [http://www.purchase.edu/Departments/AcademicPrograms/LAS/Humanities/Fusion/dec%2006/feature6.aspx For Award Winning Playwright, Life Isn't Always Easy]. ''Fusion.'' produced by the Web Journalism class of the State University of New York at Purchase. Retrieved 17. aprill 2007.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Mihhail Kuzmin]]
| 1872–1936
| Venemaa
| luuletaja
| G&lt;ref&gt;{{cite web|last=Karlinsky |first=Simon |title=Russian Literature |work=glbtq.com |year=2004 |url=http://www.glbtq.com/literature/russ_lit,6.html |accessdate=2. aprillil 2007 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20070509181452/http://www.glbtq.com/literature/russ_lit%2C6.html |archivedate= 9. mai 2007 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Risto Kübar]]
| s. 1983
| Eesti
| näitleja
| G&lt;ref&gt;[http://arvamus.postimees.ee/2944101/ei-ebanormaalsusele-ehk-kuidas-varro-vooglaid-mind-tappa-tahab Postimees] ''«Ei ebanormaalsusele» ehk kuidas Varro Vooglaid mind tappa tahab.'' 6. oktoober 2014. Retrieved 25. november 2016.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Tom of Finland|Touko Laaksonen]](Tom of Finland)
| 1920–1991
| Soome
| kunstnik
| G&lt;ref&gt;{{Cite book|title=Scandinavian Homosexualities: Essays on Gay and Lesbian Studies |first=Jan |last=Löfström |year=1998 |publisher=Haworth Press |isbn=0-7890-0508-5 |page=187}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[David LaChapelle]]
| s. 1969
| USA
| fotograaf
| G&lt;ref&gt;{{cite web |author=exhibit-E.com |url=http://www.davidlachapelle.com/press/advocate_02.shtml |title=David LaChapelle's website |publisher=Davidlachapelle.com |accessdate=15. augustil 2013 |archive-date=2018-12-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181215222056/http://davidlachapelle.com/press/advocate_02.shtml |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Lady Sovereign]]
| s. 1985
| Inglismaa
| räppar
| L&lt;ref&gt;stated by her on Celebrity Big Brother 2010 (UK).&lt;/ref&gt;
|-
|[[Karl Lagerfeld]]
|1933-2019
|Saksamaa
|moekunstnik
|G&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.harpersbazaar.co.uk/fashion/fashion-news/news/a43179/karl-lagerfeld-jacques-de-bascher-interview/|title=Karl Lagerfeld opens up about his ex-boyfriend in candid interview: &quot;I was seduced by his physical charm&quot;|last=Alex|first=Ella|last2=er|date=10.08.2017|website=Harper's BAZAAR|language=en-GB|access-date=21.02.2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.thecut.com/2019/02/who-was-jacques-de-bascher.html|title=The Man in an 18-Year Relationship With Karl Lagerfeld|last=Colyar|first=Brock|date=20.02.2019|website=The Cut|language=en|access-date=21.02.2019}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Selma Lagerlöf]]
| 1858–1940
| Rootsi
| kirjanik
| L&lt;ref&gt;{{cite web|last=Munck |first=Kerstin |title=Lagerlöf, Selma (1858–1940) |publisher=glbtq.com |date=24. juuli 2006 |url=http://www.glbtq.com/literature/lagerlof_s.html |accessdate=17. novembril 2007 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20071116195125/http://www.glbtq.com/literature/lagerlof_s.html |archivedate=16. november 2007 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Adam Lambert]]
| s. 1982
| USA
| laulja, näitleja
| G&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://vancouversun.com/Entertainment/American+Idol+star+Adam+Lambert+will+proclaim+Rolling+Stone+reports/1643720/story.html|title=American Idol star Adam Lambert will proclaim he's gay in Rolling Stone: reports|last=Jackson|first=Bart|date=29. mai 2009|archiveurl=https://web.archive.org/web/20090530210500/http://www.vancouversun.com/entertainment/American%2BIdol%2Bstar%2BAdam%2BLambert%2Bwill%2Bproclaim%2BRolling%2BStone%2Breports/1643720/story.html|archivedate=30. mai 2009|url-status=dead|accessdate=30. mail 2009}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Wanda Landowska]]
| 1879–1959
| Poola-Prantsusmaa
| klavessiinimängija
| L&lt;ref name=&quot;Smith&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.glbtqarchive.com/arts/landowska_w_A.pdf|title=Landowska, Wanda (1879-1959)|last=Smith|first=Patricia Juliana}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Nathan Lane]]
| s. 1956
| USA
| näitleja
| G&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/arts/features/story/0,11710,1345473,00.html Nathan Lane in the Guardian www.guardian.co.uk] Retrieved January 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Duncan Laurence]]
| s. 1994
| Holland
| laulja, muusik
| B&lt;ref&gt;{{cite news |last1=Sarrubba |first1=Stefania |title=The Netherlands' Eurovision entry comes out as bisexual during press conference |url=https://www.gaystarnews.com/article/netherlands-eurovision-entry-bisexual/#gs.c8uhog |accessdate=19. mail 2019 |work=Gay Star News |date=18. mai 2019 |archive-date=2021-09-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210922025109/https://www.gaystarnews.com/article/netherlands-eurovision-entry-bisexual/#gs.c8uhog |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Arthur Laurents]]
| 1917–2011
| USA
| kirjanik, lavastaja 
| G&lt;ref&gt;{{cite web|first=Philip |last=Brett |author2=Wood, Elizabeth  |title=Musical theatre, jazz and popular music |publisher=Electronic Musicological Review |date = detsember 2002|work=Lesbian and Gay Music |url=http://www.rem.ufpr.br/REMv7/Brett_Wood/Brett_and_Wood.html#IV. |accessdate=15. novembril 2007 |archiveurl = https://web.archive.org/web/20070927122439/http://www.rem.ufpr.br/REMv7/Brett_Wood/Brett_and_Wood.html#IV. &lt;!-- Bot retrieved archive --&gt; |archivedate = 27. september 2007}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Tamara de Lempicka]]
| 1898–1980
| Poola
| kunstnik
| B&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.glbtq.com/arts/lempicka_t.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20141101233414/http://www.glbtq.com/arts/lempicka_t.html|url-status=dead|archive-date=1. november 2014|title=glbtq &gt;&gt; arts &gt;&gt; Lempicka, Tamara de|date=1. november 2014|access-date=30. augustil 2018}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Lil Peep]]
| 1996–2017
| USA
| räppar, laulja
| B&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.queerty.com/rapper-lil-peep-comes-bi-twitter-20170809|title=Rapper Lil Peep comes out as bi on Twitter|first=Dan|last=Tracer|date=9. august 2017|website=Queerty.com|accessdate=17. novembril 2017}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Tove Lo]]
| s. 1987
| Rootsi
| laulja, laulukirjutaja
| B&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://www.wmagazine.com/story/tove-lo-lady-wood-cool-girl-interview|title=Tove Lo Has No Interest In Acting Like a Pop Star, and That's a Very Good Thing|last=Cusumano|first=Ryan Pfluger,Katherine|work=W Magazine|access-date=7. septembril 2018|language=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Frederick Loewe]]
| 1901–1988
| Austria-USA
| helilooja
| G&lt;ref&gt;Britton, Bruce. [https://web.archive.org/web/20071217070916/http://www.league-ncr.com/library/history/heritage3.html Our Gay and Lesbian Heritage, Part 3]. ''League @ NCR''. Retrieved 17. november 2007.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Lindsay Lohan]]
| s. 1986
| USA
| näitleja, laulja
| B&lt;ref&gt;Ronson, Samantha. [https://www.mirror.co.uk/celebs/news/2008/07/07/lindsay-lohan-finally-admits-gay-love-affair-with-sam-ronson-115875-20634535/], 7. juuli 2008.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Bjørn Lomborg]]
| s. 1965
| Taani
| politoloog, skeptiline keskkonnakaitsja
| G&lt;ref&gt;[www.newstatesman.com/200306300013 Jason Cowley. The man who demanded a recount] |date=30. juuni 2003 |accessdate=24. juulil 2007 |magazine=New Statesman}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Audre Lorde]]
| 1934–1992
| USA
| kirjanik, aktivist
| L&lt;ref&gt;{{cite web|last=Martinez |first=Elena M. |title=Lorde, Audre |work=glbtq.com |year=2002 |url=http://www.glbtq.com/literature/lorde_a.html |accessdate=13. märtsil 2007 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20061019232820/http://www.glbtq.com/literature/lorde_a.html |archivedate=19. oktoober 2006 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Rachel Maddow]]
| s. 1973
| USA
| raadio- ja televisiooniesineja, poliitaktivist
| L&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20070522194958/http://www.airamerica.com/maddow/bio Biography Rachel Maddow]  airamerica.com. Retrieved 26. mai 2007.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Peter Mandelson]]
| s. 1953
| Inglismaa
| poliitik
| G&lt;ref name=autogenerated3&gt;''The Independent'', (2 July 2006), [https://web.archive.org/web/20080107115957/http://news.independent.co.uk/uk/this_britain/article1153578.ece Gay Power: The pink list]. Retrieved 25. juuni 2007.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Klaus Mann]]
| 1906–1949
| Saksamaa
| kirjanik
| G&lt;ref&gt;Jones, James W. [https://web.archive.org/web/20061019233251/http://www.glbtq.com/literature/mann_k.html Mann, Klaus (1906–1949)]. Retrieved 31. oktoober 2007.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Thomas Mann]]
| 1875–1955
| Saksamaa
| kirjanik
| G&lt;ref&gt;{{cite book|last=Mann|first=Thomas|title=Diaries 1918–1939|year=1983|pages=471|isbn=0-233-97513-6|publisher=A. Deutsch}}, quoted in e.g. {{cite book|first1=Hermann|last1=Kurzke|first2=Leslie|last2=Wilson|title=Thomas Mann. Life as a Work of Art. A Biography|pages=752|publisher=Princeton University Press|year=2002|isbn=0-691-07069-5|url=https://archive.org/details/thomasmannlifeas00kurz|url-access=limited}} For a discussion of the relationship between his homosexuality and his writing, also see {{cite book|title=Thomas Mann: Eros and Literature|url=https://archive.org/details/thomasmannerosli0000anth|first=Anthony|last=Heilbut|isbn=0-333-67447-2|pages=647|publisher=Humanity Press/prometheus Bk|year=1997}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Katherine Mansfield]]
|1888–1923
|Uus-Meremaa
|kirjanik
|B&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.the-tls.co.uk/|title=TLS – Times Literary Supplement|website=TLS|language=en-GB|access-date=6. detsembril 2019}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Robert Mapplethorpe]]
| 1946–1989
| USA
| fotograaf, kunstnik
| G&lt;ref&gt;{{cite journal |last=Stolbach |first=Michael Hunt |title=A Day without Art |journal=Social Text |year=1990 |volume=24 |pages=182–186 [183] |jstor=827834 |issue=24|doi=10.2307/827834 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Ricky Martin]]
| s. 1971
| Puerto Rico
| laulja, näitleja
| G&lt;ref&gt;{{Cite news|title=I am proud to be gay, says pop star Ricky Martin |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8594121.stm|publisher=BBC|date=29. märts 2010 |accessdate=30. märtsil 2010}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[W. Somerset Maugham]]
| 1874–1965
| Inglismaa
| kirjanik
| G&lt;ref&gt;{{Cite book |title=Maugham: A Biography |first=Ted |last=Morgan |year=1980 |publisher=Simon and Schuster |isbn=0-671-24077-3 |url=https://archive.org/details/maugham00morg }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Amélie Mauresmo]]
| s. 1979
| Prantsusmaa
| tennisemängija
| L&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20070111164336/http://outsports.com/tennis/2006/aussiemauresmopagecolumn.htm Mauresmo Nails It: A Win, a New Chance, and an Apology outsports.com] Outsports.com | 31. jaanuar 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Daphne du Maurier]]
| 1907–1989
| Inglismaa
| kirjanik
| B&lt;ref&gt;Hoggard, Liz (28 May 2006), [https://web.archive.org/web/20070410221345/http://enjoyment.independent.co.uk/film/news/article620636.ece Literary greats: Rebecca – Love, paranoia, obsession], ''The Independent''. Retrieved 17. november 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Anne McClain]]
| s. 1979
| USA
| astronaut
| L&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2019/08/23/us/nasa-astronaut-anne-mcclain.html|title=How a Bitter Divorce Battle on Earth Led to Claims of a Crime in Space|last=Baker|first=Mike|date=23. august 2019|work=The New York Times|access-date=24. augustil 2019|language=en-US|issn=0362-4331}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Val McDermid]]
| s. 1955
| Šotimaa
| kirjanik
| L&lt;ref&gt;Mina, Denise (2002). [https://web.archive.org/web/20070928103125/http://www.valmcdermid.com/pages/interviews4.html Interview] in the ''Sunday Herald''. Retrieved 9. juuli 2007.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Ian McKellen]]
| s. 1939
| Inglismaa
| näitleja, LGBT aktivist
| G&lt;ref&gt;[http://www.afterelton.com/people/2006/9/mckellen.html Interview With Sir Ian McKellen www.afterelton.com] AfterElton.com | 27. september 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Margaret Mead]]
| 1901–1978
| USA
| antropoloog
| B&lt;ref&gt;Bateson 1984; Lapsley 1999.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Daniela Mercury]]
| s. 1965
| Brasiilia
| laulja, laulukirjutaja
| B&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://caras.uol.com.br/especial/noivas/post/daniela-mercury-se-casa-no-civil-com-malu-vercosa-casamento-salvador|title=Daniela Mercury se casa no civil com Malu Verçosa|date=12. oktoober 2013|work=CARAS|access-date=31. augustil 2018|language=pt-BR|archive-date=2013-10-14|archive-url=https://web.archive.org/web/20131014093421/http://caras.uol.com.br/especial/noivas/post/daniela-mercury-se-casa-no-civil-com-malu-vercosa-casamento-salvador|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Freddie Mercury]]
| 1946–1991
| Inglismaa
| rokkmuusik
| G
|-
| [[Vladimir Meštšerski]]
| 1839–1914
| Venemaa
| ajakirjanik
| G&lt;ref&gt;Peter Stoneley (2007) ''A queer history of the ballet'', Taylor and Francis, p. 53&lt;/ref&gt;
|-
| [[George Michael]]
| 1963–2016
| Inglismaa
| popmuusik
| G
|-
| [[Wentworth Miller]]
| s. 1972
| USA
| näitleja
| G&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.glaad.org/blog/wentworth-miller-rejects-russian-film-festival-invitation-gay-man-i-must-decline|title=Wentworth Miller rejects Russian film festival invitation; 'As a gay man, I must decline'|date=21. august 2013|website=GLAAD|language=en|access-date=6. detsembril 2019|archive-date=2021-07-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20210728035107/https://www.glaad.org/blog/wentworth-miller-rejects-russian-film-festival-invitation-gay-man-i-must-decline|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Yukio Mishima]]
| 1925–1970
| Jaapan
| kirjanik
| G&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://www.japantimes.co.jp/opinion/29.12.2008/commentary/suppressing-more-than-free-speech/|title=Suppressing more than free speech {{!}} The Japan Times|work=The Japan Times|access-date=22. augustil 2018|language=en-US}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Gabriela Mistral]]
| 1889–1957
| Tšiili
| luuletaja, diplomaat, feminist, Nobeli laureaat
| L&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://www.lasotrasfamilias.cl/articulos/23oct07.htm |title=Mistral Lesbiana |first=Patricia |last=Verdugo |date=23. oktoober 2007 |periodical=Las Otras Familias |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20091230122131/http://www.lasotrasfamilias.cl/articulos/23oct07.htm |archive-date=30. detsember 2009 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Silvia Modig]]
| s. 1976
| Soome
| poliitik
| L&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.bustle.com/articles/51413-finland-finally-legalizes-same-sex-marriage-but-the-vote-was-scarily-close|title=Finland Finally Legalizes Same-Sex Marriage, But The Vote Was Scarily Close|author=Nuseibeh, Nuzha|date=29. november 2014|access-date=27. mail 2019}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Jason Mraz]]
| s. 1977
| USA
| laulja, laulukirjutaja
|B&lt;ref&gt;{{cite news |last1=Reilly |first1=Phoebe |title=Jason Mraz Talks Trump Inspiring 'Rebellion Songs' &amp; Embracing His Sexuality |url=https://www.billboard.com/articles/columns/pop/8466019/jason-mraz-interview-know-album-trump-bisexuality |accessdate=1. augustil 2018 |work=Billboard|Billboard.com]] |date=19. juuli 2018}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Kasha Nabagesera]]
| s. 1980
| Uganda
| aktivist
| L&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-13278374|title=Ugandan gay activist wins award|date=4. mai 2011|work=BBC News|access-date=22. augustil 2018|language=en-GB}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Jim Nabors]]
| 1930–2017
| USA
| näitleja, laulja
| G&lt;ref&gt;{{cite news|url=http://www.hawaiinewsnow.com/story/20805642/exclusive-actor-jim-nabors-marries-his-longtime-male-partner |title=EXCLUSIVE: Actor Jim Nabors marries his longtime male partner – Hawaii News Now – KGMB and KHNL |publisher=Hawaii News Now |access-date=5. detsembril 2013}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Martina Navratilova]]
| s. 1956
| Tšehhi
| tennisemängija 
| L&lt;ref&gt;{{cite book|title=Being Myself|url=https://archive.org/details/beingmyself0000mart|first1=Martina|last1=Navratilova|first2=George|last2=Vecsey|date=26. juuni 1986|publisher=HarperCollins Publishers Ltd|isbn = 0586069224}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Ondrej Nepela]]
| 1951–1989
| Slovakkia
| iluuisutaja 
| G&lt;ref&gt;{{cite book |last=Cranston |first=Toller |author2=Martha Lowder Kimball   |title=When Hell Freezes Over: Should I Bring My Skates? |url=https://archive.org/details/whenhellfreezeso2000cran_2000 |year=2000 |publisher=McClelland &amp; Stewart |isbn=0-7710-2337-5}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Steffi Nerius]]
| s. 1972
| Saksamaa
| odaviskaja
| L&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.outsports.com/2014/12/9/7363833/gay-olympians-lgbt-tony-scupham-bilton|title=See the list of 204 LGBT Olympians|work=Outsports|access-date=12. septembril 2018}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Anaïs Nin]]
| 1903–1977
| USA
| kirjanik
| B&lt;ref&gt;[http://languageisavirus.com/bios/Anais_Nin.htm Anaïs Nin&lt;!-- Bot generated title --&gt;].&lt;/ref&gt;
|-
| [[Cynthia Nixon]]
| s. 1966
| USA
| näitleja
| B&lt;ref&gt;Warn, Sarah (24. september 2004), [http://www.afterellen.com/People/92004/cynthianixon.html Cynthia Nixon in Relationship With a Woman], ''AfterEllen.com''. Retrieved 31. oktoober 2007.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Jana Novotná]]
| 1968–2017
| Tšehhi
| tennisemängija
| L&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-tennis-novotna/wimbledon-champion-jana-novotna-dies-idUSKBN1DK0W8|title=Wimbledon champion Novotna dies after battle with cancer|last=Hovet|first=Jason|work=U.S.|access-date=12. septembril 2018|language=en-US}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Tyler Oakley]]
| s. 1989
| USA
| YouTube'i sisulooja
| G&lt;ref&gt;{{cite web |title=Ten Years Ago This Month I Came Out As Gay  |url=http://tyleroakley.com/post/51249177827/ten-years-ago-this-month-i-came-out-as-gay |accessdate=7. juunil 2014}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Sinéad O'Connor]]
| s. 1966
| Iirimaa 
| muusik
| B&lt;ref&gt;[http://www.hollywood.com/news/Sinead_OConnor_to_wed_again/470066] Retrieved 25. veebruar 2007.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Rosie O'Donnell]]
| s. 1962
| USA
| näitleja, jutusaate juht, kirjanik
| L&lt;ref&gt;[http://www.planetout.com/news/article.html?2004/02/26/1] ''Rosie O'Donnell Marries Partner in S.F.'' Retrieved 25. veebruar 2007.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Rita Ora]]
| s. 1990
| Albaania-Inglismaa
| laulja, näitleja
| B&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.gaytimes.co.uk/culture/106149/rita-ora-comes-out-as-having-romantic-relationships-with-men-and-women/|title=Rita Ora comes out as having &quot;romantic relationships&quot; with men and women|date=14. mai 2018|work=Gay Times|access-date=13. septembril 2018|language=en-GB}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Cathal Ó Searcaigh]]
| s. 1956
| Iirimaa
| luuletaja
| G&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20071118221803/http://donegalpublicart.ie/biogs/biog-06.pdf Biography: Cathal Ó Searcaigh]. Retrieved 1. november 2007.&lt;/ref&gt;
|-
| [[François Ozon]]
| s. 1967
| Prantsusmaa
| filmirežissöör, stsenarist
| G&lt;ref&gt;{{cite web |last=Bowen |first=Peter |title=FRANÇOIS AND HIS FRIENDS|work=Filmmaker Magazine|url=http://www.filmmakermagazine.com/summer2000/features/francois.php |accessdate=7. oktoobril 2008}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Svante Pääbo]]
| s. 1955
| Rootsi
| bioloog, paleontoloog
| B&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://www.timeshighereducation.co.uk/books/neanderthal-man-in-search-of-lost-genomes-by-svante-pbo/2012342.article|title=Neanderthal Man: In Search of Lost Genomes, by Svante Pääbo|date=3. aprill 2014|work=Times Higher Education (THE)|access-date=5. septembril 2018|language=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Olavi Paavolainen]]
| 1903–1964
| Soome
| kirjanik
| G&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://kiiltomato.net/olavi-paavolainen-synkka-yksinpuhelu-paivakirjan-lehtia-vuosilta-1941-1944/|title=Kesäklassikko: Biseksuaali kareliaani sodassa|first=Pekka|last=Toikka|publisher=Killtomato|date=13. august 2008|accessdate=3. juunil 2020|language=fi}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Ken Page]]
| s. 1954
| USA
| näitleja
| G&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.stlmag.com/Kenny-Cool-Broadway-Actor-Ken-Page-Talks-About-Joy-Celebrity-and-Coming-Home-Again/ |title=Kenny Cool: Broadway Actor Ken Page Talks About Joy, Celebrity, and Coming Home Again |work=St. Louis Magazine |date=12. september 2012 |first= Jeannette |last=Cooperman |accessdate=24. aprillil 2015}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Anna Paquin]]
| s. 1982
| Uus-Meremaa
| näitleja
| B&lt;ref&gt;{{cite web |last=Singh |first=Anita |title=True Blood star Anna Paquin comes out as bisexual |date=1. aprill 2010 |url=https://www.telegraph.co.uk/news/newstopics/celebritynews/7546031/True-Blood-star-Anna-Paquin-comes-out-as-bisexual.html |work=[[The Daily Telegraph]] |location=London |accessdate=1. aprillil 2010}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Annise Parker]]
| s. 1956
| USA
| poliitik
| L&lt;ref&gt;{{cite web |title=Political Notebook: Bisexual, lesbian politicians stump in SF |date=22. november 2007 |first=Matthew S. |last=Bajko |url=http://ebar.com/news/article.php?sec=news&amp;article=2466 |work=Bay Area Reporter |accessdate=25. novembril 2007 |archive-date=2021-06-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210622020025/https://www.ebar.com/news/article.php?sec=news&amp;article=2466 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Anja Pärson]]
| s. 1981
| Rootsi
| mäesuusataja
| L&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://www.svd.se/anja-parson-fick-en-son-4Vcb |title=Anja Pärson fick en son|date=6. juuli 2012|work=[[Svenska Dagbladet]] |language=Swedish|accessdate=8. märtsil 2018}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Jim Parsons]]
| s. 1973
| USA
| näitleja
| G&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://www.nytimes.com/2012/05/27/theater/jim-parsons-prepares-for-his-lead-role-in-harvey.html?pagewanted=3&amp;_r=1&amp;smid=fb-share&amp;adxnnlx=1337795070-OqM3Ntiv2kIkzKeFelw8yg |title=Stalked by Shadows (and a Rabbit) |work=The New York Times |publisher=The New York Times Company |date=23. mai 2012 |first=Patrick |last=Healy |accessdate=23. mail 2012}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Harry Partch]]
| 1901–1974
| USA
| helilooja
| G&lt;ref&gt;{{cite book |title=Harry Partch: A Biography |url=https://archive.org/details/harrypartchbiogr0000gilm |url-access=registration |first=Bob |last=Gilmore |year=1998 |publisher=Yale University Press |isbn=0-300-06521-3}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Pier Paolo Pasolini]]
| 1922–1975
| Itaalia
| kirjanik, filmirežissöör
| G&lt;ref&gt;{{cite web|last=Ehrenstein |first=David |title=Pasolini, Pier Paolo |work=glbtq.com |url=http://www.glbtq.com/arts/pasolini_pp_art.html |year=2005 |accessdate=2. aprillil 2007 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20070315204150/http://www.glbtq.com/arts/pasolini_pp_art.html |archivedate=15. märts 2007 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Paul Oscar]]&lt;!--This is an Icelandic name. &quot;Óskar&quot; is not the subject's surname but one of his given names. He should be addressed, and articles should be sorted by, his first names, &quot;Páll Óskar&quot;.--&gt;
| s. 1970
| Island
| laulja, laulukirjutaja, DJ
| G&lt;ref&gt;{{cite web |title=Why the Gay Pride Festival Isn't for Páll Óskar |url=http://www.grapevine.is/default.aspx?show=paper&amp;part=fullstory&amp;id=588 |first=Bart |last=Cameron |date=5. august 2005 |work=The Reykjavík Grapevine |accessdate=3. novembril 2007 |url-status=dead |archiveurl=http://wayback.vefsafn.is/wayback/20061117045429/http://www.grapevine.is/Default.aspx?show=paper&amp;part=fullstory&amp;id=588 |archivedate=17. november 2006  }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Sarah Paulson]]
| s. 1974
| USA
| näitleja
| L&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.afterellen.com/TV/2006/3/studio60.html |title=Sarah Paulson Lands Lead Role in Studio 60 on the Sunset Strip |first=Sarah |last=Warn |date=2. märts 2006 |work=AfterEllen.com |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20061207033140/http://www.afterellen.com/TV/2006/3/studio60.html |archivedate=7. detsember 2006 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Anthony Perkins]]
| 1932–1992
| USA
| näitleja
| B&lt;ref&gt;{{cite news|url=http://www.glbtq.com/arts/perkins_a,2.html |title=Perkins, Anthony (1932–1992) |publisher=glbtq.com |first=Tina |last=Gianoulis |date=8. juuli 2007 |accessdate=28. veebruaril 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20140103084750/http://www.glbtq.com/arts/perkins_a%2C2.html |archivedate=3. jaanuar 2014 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[David Hyde Pierce]]
| s. 1959
| USA
| näitleja
| G&lt;ref&gt;{{cite web|title=David Hyde Pierce joins list of out gay actors |url=http://www.afterelton.com/people/2007/5/davidhydepierce |work=AfterElton.com |date=30. mai 2007 |accessdate=11. juunil 2008 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20080517072802/http://www.afterelton.com/people/2007/5/davidhydepierce |archivedate=17. mai 2008 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Enrique Pinti]]
| s. 1939
| Argentina
| näitleja
| G&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.lacapital.com.ar/escenario/enrique-pinti-hablo-la-locura-la-ficcion-y-la-realidad-n359763.html|title=Enrique Pinti habló sobre la locura en la ficción y en la realidad|website=La Capital|date=22. september 2012|access-date=19. novembril 2018|language=Spanish}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Cole Porter]]
| 1891–1964
| USA
| helilooja
| G
|-
| [[Francis Poulenc]]
| 1899–1963
| Prantsusmaa
| helilooja
| B
|-
| [[Vincent Price]]
| 1911–1993
| USA
| näitleja
| B&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://www.lgbtqnation.com/2015/10/vincent-prices-daughter-confirms-her-fathers-bisexuality|title=Vincent Price's daughter confirms her father's bisexuality|date=22. oktoober 2015|last1=Murphy|first1=Colin|agency=Boom Magazine|publisher=LGBTQNation.com|accessdate=7. aprillil 2018}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Marcel Proust]]
| 1871–1922
| Prantsusmaa
| kirjanik
| B&lt;ref&gt;{{cite book |title=Maladies of Marcel Proust: doctors and disease in his life and work |first=Bernard |last=Straus |year=1980 |publisher=Holmes&amp;Meier |page=115}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Eric Radford]]
| s. 1985
| Kanada
| iluuisutaja
| G&lt;ref&gt;Zeigler, Cyd (4. detsember 2014). [http://www.outsports.com/2014/12/4/7321931/eric-radford-gay-figure-skater &quot;Eric Radford: Olympic figure skater, medal-winning family man. And gay.&quot;]. ''Outsports''. Retrieved on 14. detsember 2014.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Sara Ramirez]]
| s. 1975
| Mehhiko-USA
| näitleja, laulja, laulukirjutaja
| B&lt;ref&gt;{{cite web |url= http://www.lgbtqnation.com/2016/10/greys-anatomy-star-sara-ramirez-comes-bisexual-queer/ |publisher=LGBTQ Nation |date= 8. oktoober 2016 |author= Erin Rook |access-date= 8. oktoobril 2016 |title= 'Grey's Anatomy' star Sara Ramirez comes out as bisexual and queer}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[James Randi]]
| 1928–2020
| Kanada-USA
| illusionist, skeptik 
| G&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.forgoodreason.org/james_randi_a_skeptic_comes_out_at_81 |title=James Randi – A Skeptic Comes Out at 81 |publisher=For Good Reason |date=21. märts 2010 |accessdate=21. märtsil 2010 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20100325144044/http://www.forgoodreason.org/james_randi_a_skeptic_comes_out_at_81 |archivedate=25. märts 2010 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Megan Rapinoe]]
| s. 1985
| USA
| jalgpallimängija
| L&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.out.com/entertainment/sports/2012/07/02/megan-rapinoe-womens-soccer-lesbian-girlfriend |title=Fever Pitch |publisher=Out Magazine |date=2. juuli 2012 |accessdate=3. juulil 2012}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Peeter Rebane]]
| s. 1973
| Eesti
| filmirežissöör, produtsent, ettevõtja
| G&lt;ref&gt;[http://publik.delfi.ee/archive/foto-peeter-rebane-saabus-presidendi-vastuvotule-oma-hurmava-boyfriendiga?id=70868881 ''Peeter Rebane saabus presidendi vastuvõtule oma hurmava boyfriendiga''. ''Delfi.com''] 24. veebruar 2015) Retrieved:19. mai 2015&lt;/ref&gt;
|-
| [[Lou Reed]]
| 1942–2013
| USA
| muusik, laulukirjutaja
| B&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://dir.salon.com/people/bc/2000/05/16/reed/ |title=Lou Reed - Salon.com |last=Colin |first=Chris |work=Salon.com |accessdate=23. juunil 2010}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite journal |author=The Advocate |year=1998 |title=Ahead of His Time |journal=The Advocate : The National Gay &amp; Lesbian Newsmagazine |issn=0001-8996 |publisher=Here Publishing |pages=73}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Robert Reed]]
| 1932–1992
| USA
| näitleja
| G&lt;ref&gt;{{cite book |title=Growing Up Brady OR I Was a Teenage Greg |url=https://archive.org/details/growingupbradyiw00will |url-access=registration |first=Barry |last=Williams |year=1992 |isbn=0-06-109122-7 |publisher=Harpercollins}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Marko Reikop]]
| s. 1969
| Eesti
| tele- ja raadioajakirjanik
| G&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://www.ohtuleht.ee/607671/sobralikult-koos-avalikult-gei-marko-reikop-ja-tuntud-homovastane-erki-nool-poseerivad-kaelakuti|title=Sõbralikult koos: avalikult gei Marko Reikop ja tuntud homovastane Erki Nool poseerivad kaelakuti!|date=12. detsember 2014|work=[[Õhtuleht]]|accessdate=1. detsembril 2020|language=et}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Bebe Rexha]]
| s. 1989
| USA
| laulja, laulukirjutaja
| B&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.billboard.com/photos/8465833/lgbt-stars-come-out-2018|title=LGBTQ Stars Who Have Come Out in 2018 So Far|work=Billboard|access-date=13. septembril 2018}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Little Richard]]
| 1932–2020
| USA
| laulja, laulukirjutaja, muusik
| B&lt;ref&gt;{{Cite web|title=Little Richard, Father of Rock and Roll, Has Died at 87|url=https://www.out.com/celebs/2020/5/09/little-richard-father-rock-and-roll-has-died-87|date=09.05.2020|website=www.out.com|language=en|access-date=10.05.2020}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Svjatoslav Richter]]
| 1915–1997
| Venemaa
| pianist
| G&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.salon.com/ent/music/feature/1999/01/05feature.html |title=From Russia with (forbidden) love |work=Salon.com |date=5. jaanuar 1999 |first=Benjamin |last=Ivry |accessdate=25. oktoobril 2007 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20071030071111/http://www.salon.com/ent/music/feature/1999/01/05feature.html |archivedate=30. oktoober 2007 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Sally Ride]]
| 1951–2012
| USA
| astronaut
| L&lt;ref&gt;{{cite news |url=http://blogs.browardpalmbeach.com/pulp/2012/07/former_astronaut_sally_ride_re.php |title=Sally Ride Revealed to Be Gay: Her Sister, on Ride's Life, Death, and Desires for Privacy |work=The New Times Broward-Palm Beach |date=23. juuli 2012 |author=Abdill, Rich |accessdate=27. juulil 2012 |archive-date=2012-07-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120728181925/http://blogs.browardpalmbeach.com/pulp/2012/07/former_astronaut_sally_ride_re.php |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |url=https://www.huffingtonpost.com/2012/07/23/sally-ride-first-american-woman-female-partner-_n_1696537.html |title=Sally Ride, First American Woman In Space, Revealed To Have Female Partner Of 27 Years |work=The Huffington Post |date=23. juuli 2012 |accessdate=27. juulil 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |last=Adams Sheets |first=Connor |title=Tam O'Shaughnessy: About Sally Ride's Partner Of 27 Years |url=http://www.ibtimes.com/articles/365992/20120723/tam-shaughnessy-oshaughnessy-sally-ride-lesbian-partner.htm |work=The International Business Times |date=23. juuli 2012 |accessdate=27. juulil 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |title=Sally Ride never hid, was 'just private' |url=http://www.sfgate.com/politics/joegarofoli/article/Sally-Ride-never-hid-just-private-3732556.php |work=San Francisco Chronicle: SFGate |date=25. juuli 2012 |author=Joe Garofoli |accessdate=29. oktoobril 2012}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Arthur Rimbaud]]
| 1854–1891
| Prantsusmaa
| luuletaja
| G&lt;ref&gt;{{cite book |last=Robb |first=Graham |year=2000 |title=Rimbaud |url=https://archive.org/details/rimbaud0000grah |publisher=Picador |isbn=0-330-48803-1}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Edgars Rinkēvičs]]
| s. 1973
| Läti
| poliitik
| G&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.delfi.lv/news/national/politics/rinkevics-socialajos-medijos-pazino-lepns-but-gejs.d?id=45193588|title=Rinkēvičs sociālajos medijos paziņo: 'lepns būt gejs' |publisher=Delfi |language=Latvian|date=6. november 2014 |accessdate=6. novembril 2014}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Ernst Röhm]]
| 1887–1934
| Saksamaa
| sõjaväelane
| G&lt;ref&gt;{{cite book |title=The Hidden Hitler |first=Lothar |last=Machtan |author=Lothar Machtan |year=2002 |publisher=Basic Books |isbn=0-465-04309-7 |page=107}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Yulimar Rojas]]
| s. 1995
| Venezuela
| kergejõustiklane
| L&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.instagram.com/yulimarrojas45/|title=Yulimar Rojas🌈 (@yulimarrojas45) • Instagram photos and videos|website=www.instagram.com|language=en|access-date=24. augustil 2018}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Portia de Rossi]]
| s. 1973
| Austraalia
| näitleja, [[Ellen DeGeneres]]i naine
| L&lt;ref&gt;Kort, Michele [http://www.advocate.com/currentstory1_w_ektid20037.asp &quot;Portia heart &amp; soul&quot;]  The Advocate. 13. september 2005.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Vita Sackville-West]]
| 1892–1962
| Inglismaa
| kirjanik
| L&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.glbtq.com/literature/sackvillewest_v.html |last=Knopp |first=Sherron E |title=Sackville-West, Vita |periodical=glbtq.com |date=16. november 2002 |access-date=10. oktoobril 2007 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012040455/http://www.glbtq.com/literature/sackvillewest_v.html |archive-date=12. oktoober 2007 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Françoise Sagan]]
| 1935–2004
| Prantsusmaa
| kirjanik
| L&lt;ref&gt;{{cite web |title=Lesbian love tangle stirs Paris literati |url=http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/europe/article3056419.ece |periodical=The Sunday Times |date=16. detsember 2007 |first=Matthew |last=Campbell |location=London |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110922110201/http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/europe/article3056419.ece |archive-date=22. september 2011 |access-date=16. augustil 2013}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Pirkko Saisio]] 
| s. 1949
| Soome
| kirjanik, näitleja, filmirežissöör
| L&lt;ref&gt;[http://www.kansallisbiografia.fi/kb/artikkeli/8397/''Saisio, Pirkko (1949–)'']{{dead link|date=oktoober 2017 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} kansallisbiografia.fi. Retrieved mai 2017.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Joel Schumacher]]
| 1939–2020
| USA
| filmirežissöör
| G&lt;ref&gt;{{Cite news |title=Gay directors bring home the bacon |work=The Advocate |url=http://findarticles.com/p/articles/mi_m1589/is_2003_May_13/ai_102453324 |archive-url=https://archive.today/20071121192436/http://findarticles.com/p/articles/mi_m1589/is_2003_May_13/ai_102453324 |url-status=dead |archive-date=21. november 2007 |date=13. mai 2003 |access-date=8. juulil 2007}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Dagan|first=Carmel|date=22.06.2020|title=Joel Schumacher, Director of Batman Films and ‘Lost Boys,’ Dies at 80|url=https://variety.com/2020/film/news/joel-schumacher-dead-dies-batman-director-1234644961/|access-date=23.06.2020|website=Variety|language=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Caster Semenya]]
| s. 1991
| Lõuna-Aafrika
| keskmaajooksja
| L&lt;ref&gt;{{cite news |last1=Kortjaas |first1=Bareng-Batho |title=Caster Semenya on being lesbian: It's something I felt from young |url=https://www.timeslive.co.za/tshisa-live/tshisa-live/2017-08-08-caster-semenya-on-being-lesbian-its-something-i-felt-from-young/ |access-date=1. mail 2019 |work=Times LIVE |date=8. august 2017}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Maurice Sendak]]
| 1928–2012
| USA
| kirjanik
| G&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/books/2011/oct/02/maurice-sendak-interview ''The Guardian'': Maurice Sendak: 'I refuse to lie to children']. Retrieved 5. oktoober 2011.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Marija Šerifović]]
| s. 1984
| Serbia
| poplaulja
| L&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://inserbia.info/today/2013/11/i-am-a-lesbian-marija-serifovic-opens-herself-completely-in-her-film-confession/|title=I Am A Lesbian! – Marija Serifovic Opens Up In Her Film &quot;Confession&quot;|publisher=InSerbia News|date=28. november 2013|access-date=9. mail 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20161018125042/http://inserbia.info/today/2013/11/i-am-a-lesbian-marija-serifovic-opens-herself-completely-in-her-film-confession/|archive-date=18. oktoober 2016|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Elif Shafak]]
| s. 1971
| Türgi-Inglismaa
| kirjanik, naisõiguslane
| B&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.hurriyetdailynews.com/award-winning-turkish-author-elif-safak-comes-out-as-bisexual-120855|title=Award-winning Turkish author Elif Şafak comes out as bisexual|website=Hürriyet Daily News|language=en|access-date=10.12.2019}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Clay Shaw]]
| 1913–1974
| USA
| ettevõtja
| G&lt;ref&gt;Alecia P. Long:[https://64parishes.org/entry/clay-shaw Clay Shaw] 64 Parishes. Vaadatud 28. jaanuaril 2024&lt;/ref&gt;
|-
| [[Fiona Shaw]]
| s. 1955
| Iirimaa
| näitleja
| L&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://news.independent.co.uk/uk/this_britain/article1153578.ece |location=London |first=Randeep |last=Ramesh |periodical=The Independent |date=2. juuli 2006 |title=Gay Power: The pink list |access-date=25. juunil 2007 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080107115957/http://news.independent.co.uk/uk/this_britain/article1153578.ece |archive-date= 7. jaanuar 2008 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Jóhanna Sigurðardóttir]]
| s. 1942
| Island
| poliitik, esimene avalikult lesbiline peaminister
| L&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.time.com/time/world/article/0,8599,1875032,00.html/ |date=30. jaanuar 2009 |title=Time: Iceland Picks the World's First Openly Gay PM |access-date=4. juunil 2009 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090412055840/http://www.time.com/time/world/article/0,8599,1875032,00.html |archive-date=12. aprill 2009 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Jari Sillanpää]]
| s. 1966 
| Soome
| poplaulja
| G&lt;ref&gt;{{cite web|title=Jari Sillanpää: Moni sai homoudelleen hyväksynnän kauttani|url=http://www.hs.fi/viihde/artikkeli/1135248993231|work=Helsingin Sanomat|language=fi|date=2. september 2009|access-date=12. augustil 2013}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Kyrsten Sinema]]
| s. 1976
| USA
| poliitik
| B&lt;ref&gt;{{cite news |work=Arizona Daily Star |title=Gay-marriage-ban foes raise straight issue anew |date=2. mai 2008}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Troye Sivan]]
| s. 1995
| Austraalia
| YouTube'i sisulooja, laulja, laulukirjutaja 
| G&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://www.youtube.com/watch?v=JoL-MnXvK80 |title=Coming Out |access-date=7. juunil 2014}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Harel Skaat]]
| s. 1981
| Iisrael
| poplaulja
| G&lt;ref&gt;{{cite news|publisher=Keshet (TV)#mako |last=Nevo|first=Asaf|url=http://www.mako.co.il/entertainment-celebs/local/Article-c4f837bbb61db21006.htm&amp;sCh=3d385dd2dd5d4110&amp;pId=978777604|script-title=he:הראל סקעת מודה בנטיותיו המיניות|access-date=31. jaanuaril 2020|language=he|trans-title=Harel Skaat Comes Out|date=22. oktoober 2010}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Vibeke Skofterud]]
| 1980–2018
| Norra
| suusataja
| L&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://www.vg.no/rampelys/artikkel.php?artid=500629|title=Skofterud står frem med jentekjæreste|access-date=13. septembril 2018|language=no}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Karla Šlechtová]]
| s. 1977
| Tšehhi
| poliitik
| L&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://neovlivni.cz/konci-ministryne-s-gulama-karla-slechtova-uz-nebude-v-nove-vlade/|title=Konec ministryně s gulama. Karla Šlechtová už nebude v nové vládě|website=neovlivni.cz|language=cs|access-date=13. novembril 2018|date=22. juuni 2018}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Anna Nicole Smith]]
| 1967–2007
| USA
| modell
| B&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://news.independent.co.uk/uk/this_britain/article1153578.ece |work=The Independent |date=2. juuli 2006 |location=London |first=Randeep |last=Ramesh |title=Gay Power: The pink list |access-date=25. juunil 2007 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080107115957/http://news.independent.co.uk/uk/this_britain/article1153578.ece |archive-date=7. jaanuar 2008 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Valerie Solanas]]
| 1936–1988
| USA
| kirjanik, radikaalne feminist
| L&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.glbtq.com/arts/am_art_lesbian_post_stonewall.html |work=glbtq.com |year=2002 |first=Carla |last=Williams |title=American Art: Lesbian, Post-Stonewall |access-date=3. aprillil 2007 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070210191433/http://www.glbtq.com/arts/am_art_lesbian_post_stonewall.html |archive-date=10. veebruar 2007 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Stephen Sondheim]]
| s. 1930
| USA
| helilooja
| G&lt;ref&gt;{{cite book |last=Secrest |first=Meryle |title=Stephen Sondheim : A Life |isbn=978-0307946850 |publisher=Random House Digital, Inc. |year=2011}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Susan Sontag]]
| 1933–2004
| USA
| kirjanik
| L&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.thevillager.com/villager_88/susansontag71.html |first=Chris |last=Schmidt |date=5. jaanuar 2005 |work=The Villager |title=Susan Sontag, 71, critic who was fiercely independent |access-date=9. oktoobril 2007 |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927210045/http://www.thevillager.com/villager_88/susansontag71.html |archive-date=27. september 2007 |url-status=dead |df=dmy-all }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Jens Spahn]]
| s. 1980
| Saksamaa
| poliitik
| G&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.sueddeutsche.de/politik/cdu-aufsteiger-jens-spahn-ein-mann-wie-eine-walze-1.1410136|title=Ein Mann wie eine Walze|first=Guido|last=Bohsem|date=12. juuli 2012|publisher=Sueddeutsche.de|access-date=27. oktoobril 2020|language=de}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Darren Star]]
| s. 1961
| USA
| televisiooni- ja filmiprodutsent
| G&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.thefreelibrary.com/December+27%2c+1994+Saint+Savant%3f+%28From+the+Advocate+Archives%29.%28actor...-a097726489 |work=The Advocate |date=18. veebruar 2003 |first=Don |last=Romesburg |title=Saint Savant? |access-date=11. märtsil 2010}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Jeffree Star]]
| s. 1986
| USA
| meigikunstnik, modell, moekunstnik, laulja
| G&lt;ref&gt;{{cite web|last=Catalyst |first=Clynt |title=The Future is Jeffree Star |work=Frontiers Magazine|url=http://www.frontierspublishing.com/mag/index.php?o=art&amp;article=637 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161112025538/http://www.frontierspublishing.com/mag/index.php?o=art&amp;article=637 |url-status=dead |archive-date=12. november 2016 |access-date=28. juunil 2008}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Gertrude Stein]]
| 1874–1946
| USA
| kirjanik
| L&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.glbtq.com/literature/stein_g.html |last=Blackmer |first=Corinne E |work=glbtq.com |year=2002 |title=Stein, Gertrude |access-date=23. septembril 2007 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20061021172823/http://www.glbtq.com/literature/stein_g.html |archive-date=21. oktoober 2006 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Eric Stenbock]]
| 1858–1895
| Saksamaa
| kirjanik
| G&lt;ref&gt;{{cite book |title=Blood Read: The Vampire As Metaphor in Contemporary Culture |first1=Joan |last1=Gordon |first2=Veronica |last2=Hollinger |year=1997 |publisher=University of Pennsylvania Press |isbn=978-0-8122-1628-8 |page=177}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Kristen Stewart]]
| s. 1990
| USA
| näitleja
| B&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.theguardian.com/film/2017/mar/09/kristen-stewart-bisexual-personal-shopper-trump-tweets|title=Kristen Stewart: 'It's not confusing if you're bisexual. For me, it's the opposite'|last=Brooks|first=Xan|date=09.03.2017|work=The Guardian|access-date=06.12.2019|language=en-GB|issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[David Ogden Stiers]]
| s. 1942
| USA
| näitleja
| G&lt;ref&gt;{{cite web |url = https://abcnews.go.com/Entertainment/Movies/story?id=7518323|title ='M*A*S*H' Star David Ogden Stiers Reveals He's Gay – ABC News|date =06.05.2009}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Lytton Strachey]]
| 1880–1932
| Inglismaa
| kirjanik
| G&lt;ref&gt;{{cite book |title=Lytton Strachey |last=Holroyd |first=Michael |year=1994 |publisher=Chatto Press |isbn=978-0-09-945941-5}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Kenzō Takada]]
| 1939–2020
| Jaapan-Prantsusmaa
| moekunstnik
| G&lt;ref&gt;{{cite news |last1=Ques |first1=Florian |title=Mort de Kenzo Takada : le créateur de mode rejoint son amour de toujours, Xavier de Castella |url=https://tetu.com/2020/10/05/mort-de-kenzo-takada-le-createur-de-mode-rejoint-son-amour-de-toujours-xavier-de-castella/ |access-date=5. oktoobril 2020 |work=Têtu |date=5. oktoober 2020 |language=fr}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[George Takei]]
| s. 1937
| USA
| näitleja
| G&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.startrek.com/startrek/view/news/article/14363.html |title=Oh, My! George Steps Out of Closet |work=StarTrek.com |date=28. oktoober 2005 |access-date=12. septembril 2007 |archive-date=2007-09-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20070930153943/http://www.startrek.com/startrek/view/news/article/14363.html |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Daniel Tammet]]
| s. 1979
| Inglismaa
| autistlik matemaatikageenius
| G&lt;ref&gt;{{cite news |author=Fred Bernstein |url=http://findarticles.com/p/articles/mi_m1589/is_987/ai_n19311546 |archive-url=https://web.archive.org/web/20080107172327/http://findarticles.com/p/articles/mi_m1589/is_987/ai_n19311546 |url-status=dead |archive-date=7. jaanuar 2008 |work=The Advocate |date=19. juuni 2007 |title=The Smartest Man in the World is Gay |access-date=17. juulil 2007}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Holland Taylor]]
| s. 1943
| USA
| näitleja
| L&lt;ref&gt;{{cite news |url=https://www.msn.com/en-us/tv/celebrity/rumors-swirl-that-holland-taylor-72-is-dating-sarah-paulson-40/ar-AAfRra4|work=MSN |first=Megan |last=Reidlinger |date=1. detsember 2015 |title=Rumors swirl that Holland Taylor, 72, is dating Sarah Paulson, 40 |access-date=3. detsembril 2015}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Bella Thorne]]
| s. 1997
| USA
| näitleja, laulja
| B&lt;ref&gt;https://edition.cnn.com/2019/07/23/entertainment/bella-thorne-pansexual-trnd/index.html&lt;/ref&gt;
|-
| [[Ian Thorpe]]
| s. 1982
| Austraalia
| ujuja
| G&lt;ref&gt;{{cite news |url=https://www.theguardian.com/sport/2014/jul/12/ian-thorpe-gay-parkinson-interview |newspaper=The Guardian |author=Nadia Khomami |date=12. juuli 2014 |title=Ian Thorpe Comes Out as Gay in Parkinson Interview |access-date=12. juulil 2014}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Michael Tippett]]
| 1905–1998
| Inglismaa
| helilooja
| G&lt;ref&gt;{{cite news |url=http://arts.guardian.co.uk/features/story/0,,1376205,00.html |first=Michael |last=Berkeley |title=One must have a chaos inside |work=The Guardian |date=18. detsember 2004 |location=London |access-date=15. augustil 2007}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Ronnie Tober]]
| s. 1945
| Holland
| popmuusik
| G&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.tober.nl/index.php?page=biografie |title=Welkom op de officiel website van Ronnie Tober |access-date=16. detsembril 2007}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Jani Toivola]]
| s. 1977
| Soome
| näitleja, tantsija, poliitik
| G&lt;ref&gt;{{cite news |title=Jani Toivola ei peittele rakkauttaan miehiin |url=http://www.iltalehti.fi/viihde/200701275661615_vi.shtml |newspaper=Iltalehti |date=27. jaanuar 2007 |access-date=29. jaanuaril 2010|language=fi}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Pete Townshend]]
| s. 1945
| Inglismaa
| muusik, laulja, laulukirjutaja ([[The Who]])
| B&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://articles.orlandosentinel.com/1990-11-08/news/9011080600_1_pete-townshend-gay-life-bisexual|title=Pete Townshend Says He Is Bisexual|work=tribunedigital-orlandosentinel|access-date=26. septembril 2018|language=en|archive-date=2013-05-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20130530222743/http://articles.orlandosentinel.com/1990-11-08/news/9011080600_1_pete-townshend-gay-life-bisexual|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[P. L. Travers|P.L. Travers]]
| 1899–1996
| Austraalia-Inglismaa
| kirjanik, näitleja
| B&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.smh.com.au/entertainment/movies/the-truth-behind-mary-poppins-creator-pl-travers-20140104-30akz.html|title=The truth behind Mary Poppins creator P.L. Travers|last=Barlass|first=Tim|date=4. jaanuar 2014|website=The Sydney Morning Herald|language=en|access-date=27. augustil 2018}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Marina Tsvetajeva]]
| 1892–1941
| Venemaa
| luuletaja, proosakirjanik
| B&lt;ref&gt;Feinstein (1993)&lt;/ref&gt;
|-
| [[Modest Tšaikovski]]
| 1850–1916
| Venemaa
| näitekirjanik, libretist, tõlkija
| G&lt;ref&gt;{{cite web |first=Rictor |last=Norton |url=http://www.infopt.demon.co.uk/tchaikov.htm |title=The Great Queens of History |date=5. november 2005 |[https://scholar.google.co.uk/scholar?hl=en&amp;lr=&amp;q=author%3ANorton+intitle%3AThe+Great+Queens+of+History&amp;as_publication=&amp;as_ylo=&amp;as_yhi=&amp;btnG=Search Scholar search] |archive-url=https://web.archive.org/web/20070707081035/http://www.infopt.demon.co.uk/tchaikov.htm |archive-date=7. juuli 2007 |access-date=8. augustil 2007}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Pjotr Tšaikovski]]
| 1840–1893
| Venemaa
| helilooja
| G&lt;ref&gt;{{cite web |last=Henahan |first=Donal |date=26. juuli 1981 |url=https://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9D02EFD9163BF935A15754C0A967948260&amp;sec=&amp;spon=&amp;pagewanted=print |title=Did Tchaikovsky really commit suicide? |work=The New York Times |access-date=27. märtsil 2007}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite book |last=Poznansky |first=Alexander |title=Tchaikovsky: The Quest for the Inner Man |publisher=Schirmer Books |url=https://books.google.com/books?id=NtkTAAAACAAJ |date=märts 1992 |isbn=0-02-871885-2 |access-date=16. augustil 2013}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Georgi Tšitšerin]]
| 1872–1936
| Venemaa
| poliitik, diplomaat, riigitegelane
| G&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20070516041740/http://www.glbtq.com/literature/kuzmin_ma.html Mikhail Kuzmin]  on glbtq.com (mentions Georgy Chicherin). Retrieved 24. jaanuar 2007.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Yi-Fu Tuan]]
| s. 1930
| Hiina-USA
| geograaf
| G&lt;ref&gt;{{cite book |title=Who Am I?: An Autobiography of Emotion, Mind, and Spirit |year=1999 |publisher=University of Wisconsin Press |isbn=0-299-16660-0 |author=Yi-fu Tuan |url=https://archive.org/details/whoamiautobiogra00tuan }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Alan Turing]]
| 1912–1954
| Inglismaa
| matemaatik, krüptoanalüütik
| G&lt;ref&gt;{{cite book |title=Alan Turing: The Enigma |url=https://archive.org/details/alanturingenigma00hodg |first=Andrew |last=Hodges | year=1984 |publisher=Simon &amp; Schuster |isbn=0-671-52809-2}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Cy Twombly]]
| 1928–2011
| USA	
| kunstnik	
| B&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.theguardian.com/artanddesign/artblog/2008/may/23/letsnotassigngayartiststo|title=Let's not assign gay artists to the obituary closet|last=Smith|first=Richard|date=23.05.2008|work=The Guardian|access-date=06.12.2019|language=en-GB|issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Jorma Uotinen]]
| s. 1950
| Soome
| tantsija, laulja, koreograaf
| B&lt;ref&gt;''Homo-Suomen historia (History of Gay-Finland)''. Tarinatalo Oy 2005. Documentary on Yle Teema 5 August 2006.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Torbjørn Urfjell]]
| s. 1977
| Norra
| poliitik
| G&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.regjeringen.no/en/dep/ud/about_mfa/Other-political-staff/former-state-secretaries/political-adviser-torbjorn-urfjell.html?id=447127|title=Tidligere politisk rådgiver Torbjørn Urfjell
|publisher=Government.no|language=no|access-date=24. septembril 2020}}&lt;/ref&gt; 
|-
| [[Brendon Urie]]
| s. 1987
| USA
| laulja, laulukirjutaja, muusik
| B&lt;ref&gt;{{cite news|url=http://www.papermag.com/brendon-urie-lays-it-all-out-2584081623.html|title=Brendon Urie Lays It All Out|date=6. juuli 2018|author=Beatrice Hazlehurst|publisher=PAPER Magazine}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Sergei Uvarov]]
| 1786–1855
| Venemaa
| teadlane, riigitegelane
| G&lt;ref&gt;{{cite news|url=https://www.rbth.com/opinion/2013/08/06/back_to_hostility_the_roots_of_russias_anti-gay_attitudes_28665.html|title=Back to hostility: the roots of Russia's anti-gay attitudes|newspaper=Russia Beyond|first=Georgy|last=Manaev|date=6. august 2013|access-date=17. juunil 2019|archive-date=2020-12-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20201229212633/https://www.rbth.com/opinion/2013/08/06/back_to_hostility_the_roots_of_russias_anti-gay_attitudes_28665.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Nils-Aslak Valkeapää]]
| 1943–2001
| Soome-Saami
| kirjanik, muusik, kunstnik
| G&lt;ref&gt;{{cite news|last1=Larsen|first1=Dan Robert|last2=Balto|first2=Piera|title=Skjulte sin legning til sin død|url=https://www.nrk.no/sapmi/_-skjulte-sin-legning-til-sin-dod-1.10981653|publisher=NRK|date=11. aprill 2013|access-date=2. novembril 2018|language=no}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Carl Van Vechten]]
| 1880–1964
| USA
| kirjanik, fotograaf
| G&lt;ref&gt;{{cite book |last=Smalls |first=James |year=2006 |url=http://www.temple.edu/tempress/titles/1696_reg.html |title=The Homoerotic Photography of Carl Van Vechten: Public Face, Private Thoughts |place=Philadelphia |publisher=Temple University Press |isbn=1-59213-305-3 |access-date=17. juulil 2007 |archive-url=https://web.archive.org/web/20060614130559/http://www.temple.edu/tempress/titles/1696_reg.html |archive-date=14. juuni 2006 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Leo Varadkar]]
| s. 1979
| Iirimaa
| arst, poliitik, peaminister
| G&lt;ref&gt;{{cite news|url=https://www.irishtimes.com/newspaper/weekend/2010/1120/1224283746408.html|title=The Saturday Interview|work=The Irish Times|date=20. november 2010|access-date=2020-12-23|archive-date=2012-10-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20121022153536/http://www.irishtimes.com/newspaper/weekend/2010/1120/1224283746408.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Gianni Vattimo]]
| s. 1936
| Itaalia
| poliitik, kirjanik, filosoof
| G&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.sobriquetmagazine.com/mellownihilism.htm |author=Robert Savino Oventile |work=Sobriquet Magazine |title=Mellow Nihilism: A Review of Gianni Vattimo's Nihilism and Emancipation |access-date=16. augustil 2013}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Elihu Vedder]]
| 1836–1923
| USA
| kunstnik
| G&lt;ref&gt;{{cite book |last=Soria |first=Regina |year=1970 |title=Elihu Vedder: American Visionary Artist in Rome |publisher=Fairleigh Dickinson University Press |location=Madison, New Jersey |isbn=0-83866906-9 |url-access=registration |url=https://archive.org/details/elihuvedderameri0000sori }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Tanel Veenre]]
| s. 1977
| Eesti
| juveelikunstnik, disainer
 |G&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/20-aastat-tanel-veenrega-koos-olnud-aldo-jarvsoo-loodan-et-koik-segaduses-poisid-ja-tudrukud-suudavad-selle-noiajahi-ule-elada?id=69911431|title=20 aastat Tanel Veenrega koos olnud Aldo Järvsoo: loodan, et kõik segaduses poisid ja tüdrukud suudavad selle nõiajahi üle elada!|website=Kroonika|access-date=30. augustil 2018}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Glen Vella]]
| s. 1983
| Malta
| laulja
| G&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://wiwibloggs.com/2017/11/13/malta-glen-vella-ukraine-mika-newton-engagements/|title=Ding dong! Malta's Glen Vella and Ukraine's Mika Newton are tying the knot|last=Björk|first=Steinnun|date=3. november 2017|website=wiwibloggs|access-date=11. märtsil 2019}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Paul Verlaine]]
| 1844–1896
| Prantsusmaa
| luuletaja
| B&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.litweb.net/biography/425/Paul_Verlaine.html |work=Litweb.net |archive-url=https://web.archive.org/web/20070807234605/http://www.litweb.net/biography/425/Paul_Verlaine.html |archive-date=7. august 2007 |title=Paul Verlaine |access-date=18. juulil 2007}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Gianni Versace]]
| 1946–1997
| Itaalia
| moekunstnik
| G&lt;ref&gt;{{cite news |url=http://edition.cnn.com/US/9707/25/cunanan/index.html |date=25. juuli 1997 |work=[[CNN]] |title=Cunanan: more questions than answers |access-date=29. juunil 2007 |archive-date=2013-10-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131005020233/http://edition.cnn.com/US/9707/25/cunanan/index.html |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Gore Vidal]]
| 1925–2012
| USA
| kirjanik, näitleja
| B&lt;ref&gt;{{cite book |last=Kaplan |first=Fred |title=Gore Vidal: A Biography |publisher=Doubleday |year=1999 |isbn=0-385-47703-1 |url=https://archive.org/details/gorevidalbiograp00kapl }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Filipp Vigel]]
| 1786–1856
| Venemaa
| diplomaat, memuarist
| G&lt;ref&gt;{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=GrbOCwAAQBAJ&amp;pg=PT738|title=Encyclopedia of Homosexuality|last=Dynes|first=Wayne R.|date=22. märts 2016|publisher=Routledge|isbn=9781317368113|language=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Luchino Visconti]]
| 1906–1976
| Itaalia
| filmirežissöör
| G&lt;ref&gt;{{cite web |work=Bfi.org.uk |url=http://www.bfi.org.uk/features/visconti-gall/ |title=Luchino Visconti BFI Profile |access-date=17. märtsil 2007 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070224230438/http://www.bfi.org.uk/features/visconti-gall/ |archive-date=24. veebruar 2007 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Julia Volkova]]
| s. 1985
| Venemaa
| poplaulja ([[t.A.T.u.]])
| B&lt;ref&gt;{{cite news |url=http://english.gay.ru/news/rainbow/2012/01/28-22746.htm |work=[[The New York Times]] |date=28. jaanuar 2012 |title=Yulia Volkova: &quot;I still like boys and girls ...&quot; |access-date=30. juunil 2013 |archive-date=2021-01-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210128122743/http://english.gay.ru/news/rainbow/2012/01/28-22746.htm |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Rebecca Walker]]
| s. 1969
| USA
| kirjanik
| B&lt;ref&gt;{{cite book |first=Rebecca |last=Walker |title=White, Black, and Jewish: Autobiography of a Shifting Self |publisher=Riverhead Trade; Reprint edition |year=2002 |isbn=1-57322-907-5}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[María Elena Walsh]]
| 1930–2011
| Argentina
| kirjanik, muusik
| L&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.pagina12.com.ar/diario/suplementos/soy/1-481-2008-12-12.html |work=SOY |publisher=Página/12 |language=es |date=12. detsember 2008 |title=Novias de antaño |last=Viola |first=Liliana |access-date=20. märtsil 2014 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131224094508/http://www.pagina12.com.ar/diario/suplementos/soy/1-481-2008-12-12.html |archive-date=24. detsember 2013 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Abby Wambach]]
| s. 1980
| USA
| jalgpallimängija
| L&lt;ref&gt;{{cite news |title=Soccer Star Abby Wambach Marries|url=http://espn.go.com/espnw/news-commentary/article/9799986/abby-wambach-marries-longtime-partner-teammate-hawaii|publisher=ESPN|access-date=19. oktoobril 2013|date=9. oktoober 2013}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Andy Warhol]]
| 1928–1987
| USA
| kunstnik
| G&lt;ref&gt;{{cite book |last=Bockris |first=Victor |year=1997 |title=Warhol: The Biography |url=https://archive.org/details/warhol0000bock_c2k2 |location=New York |publisher=Da Capo Press |isbn=0-306-81272-X}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Johnny Weir]]
| s. 1984
| USA
| iluuisutaja
| G&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://popwatch.ew.com/2011/01/06/johnny-weir-comes-out-gay-memoir/ |newspaper=Entertainment Weekly |first=Mandi |last=Bierly |date=6. jaanuar 2011 |title=Johnny Weir officially comes out in new memoir |access-date=18. augustil 2013 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131222205139/http://popwatch.ew.com/2011/01/06/johnny-weir-comes-out-gay-memoir/ |archive-date=22. detsember 2013 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Guido Westerwelle]]
| 1961–2016
| Saksamaa
| poliitik
| G&lt;ref&gt;{{cite news|url=http://www.dw-world.de/dw/article/0,,1273893,00.html |date=23. juuli 2004 |work=Deutsche Welle |title=Out is In Among German Politicians |access-date=27. juunil 2007 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070717000557/http://www.dw-world.de/dw/article/0%2C%2C1273893%2C00.html |archive-date=17. juuli 2007 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Patrick White]]
| 1912–1990
| Austraalia
| kirjanik
| G&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.glbtq.com/literature/white_p.html |last=Holland |first=Patrick |date=27. mai 2002 |work=glbtq.com |title=Patrick White (1912–1990) |access-date=21. juunil 2007 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070814084653/http://www.glbtq.com/literature/white_p.html |archive-date=14. august 2007 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Walt Whitman]]
| 1819–1892
| USA
| kirjanik
| G&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.glbtq.com/literature/whitman_w.html |last=Martin |first=Robert K. |work=glbtq.com |year=2002 |title=Whitman, Walt |access-date=13. augustil 2007 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070814194448/http://www.glbtq.com/literature/whitman_w.html |archive-date=14. august 2007 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Oscar Wilde]]
| 1854–1900
| Iirimaa
| kirjanik
| B&lt;ref&gt;{{cite book |first=Neil |last=McKenna |title=The Secret Life of Oscar Wilde |location=London |publisher=Century |year=2003 |isbn=0-465-04438-7 |url=https://archive.org/details/secretlifeofosca00mcke }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Thornton Wilder]]
| 1897–1975
| USA
| kirjanik
| G&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://sunsite.berkeley.edu/gaybears/wilder/ |author=The Gay Bears Collection |publisher=University Library, University of California at Berkeley |title=Gay Bears: The Hidden History of the Berkeley Campus: Thornton Wilder |access-date=20. juulil 2006 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20060814072700/http://sunsite.berkeley.edu/gaybears/wilder/ |archive-date=14. august 2006 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Tennessee Williams]]
| 1911–1983
| USA
| kirjanik
| G&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.glbtq.com/literature/williams_t.html |last=Clum |first=John M |publisher=glbtq.com |year=2002 |title=Williams, Tennessee |access-date=10. juunil 2007 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070512010735/http://www.glbtq.com/literature/williams_t.html |archive-date=12. mai 2007 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Matthew Williamson]]
| s. 1971
| Inglismaa
| moekunstnik
| G&lt;ref&gt;{{cite news |url=https://www.theguardian.com/style/story/0,3605,897153,00.html |location=London |first=Hadley |last=Freeman |date=17. veebruar 2003 |work=The Guardian |title=Double vision |access-date=13. augustil 2007}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Jeanette Winterson]]
| s. 1958
| Inglismaa
| kirjanik
| L&lt;ref&gt;{{cite news|url=http://findarticles.com/p/articles/mi_m1589/is_n736/ai_20139055 |last=Rich |first=Ruby B |date=24. juuni 1997 |work=The Advocate |title=In profile: Jeanette Winterson-lesbian author-Interview |access-date=17. märtsil 2007 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071116161256/http://findarticles.com/p/articles/mi_m1589/is_n736/ai_20139055 |archive-date=16. november 2007 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Ludwig Wittgenstein]]
| 1889–1951
| Austria
| filosoof
| B&lt;ref&gt;{{cite book |author|last=Bartley |first=William Warren |year=1985 |title=Wittgenstein |location=La Salle, Ill |publisher=Open Court |isbn=978-0-87548-441-9 |url=https://archive.org/details/wittgenstein00bart }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Evan Rachel Wood]]
| s. 1987
| USA
| näitleja, laulja
| B&lt;ref&gt;{{cite news|url=http://www.nationalledger.com/pop-culture-news/evan-rachel-wood-opens-up-abou-920891.shtml |title=Evan Rachel Wood |access-date=18. augustil 2013 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120609114031/http://www.nationalledger.com/pop-culture-news/evan-rachel-wood-opens-up-abou-920891.shtml |archive-date=9. juuni 2012 }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Grant Wood]]
| 1891–1942
| USA
| kunstnik
| G&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.miamiherald.com/news/local/community/gay-south-florida/article204211034.html|title=The wonderfully queer world of 'American Gothic's' Grant Wood|work=miamiherald|access-date=20. augustil 2018|language=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Virginia Woolf]]
| 1882–1941
| Inglismaa
| kirjanik
| B&lt;ref&gt;{{cite book |last=Lee |first=Hermione |title=Virginia Woolf |publisher=Vintage |year=1999 |isbn=0-679-44707-5 |url-access=registration |url=https://archive.org/details/virginiawoolf00leeh }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Klaus Wowereit]]
| s. 1953
| Saksamaa
| poliitik
| G&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.365gay.com/Newscon06/09/091706gerrmany.htm |publisher=365Gay.com |date=17. september 2006 |archive-url=https://web.archive.org/web/20061104040213/http://www.365gay.com/Newscon06/09/091706gerrmany.htm |archive-date=4. november 2006 |title=Berlin Gay Mayor Swept Back Into Office |access-date=17. märtsil 2007 |url-status=dead  }}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Conchita Wurst]]
| s. 1988
| Austria
| laulja
| G&lt;ref&gt;{{cite news | url=https://www.theguardian.com/music/2014/jul/06/conchita-interview-sensitive-insecure-eurovision-gay-pin-up-austrian | title= Conchita Wurst: 'Most artists are sensitive and insecure people. I am too' | date=6. juuli 2014 | first=Kathryn | last=Bromwich | newspaper=The Guardian | access-date=28. augustil 2018}}&lt;/ref&gt;
|- 
| [[Milo Yiannopoulos]]
| s. 1983
| Inglismaa
| poliitkommentaator
| G&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20110714053205/http://yiannopoulos.net/2011/07/11/why-ill-probably-never-be-a-parent&lt;/ref&gt;
|-
| [[Marguerite Yourcenar]]
| 1903–1987
| Belgia-Prantsusmaa-USA
| kirjanik
| L&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://andrejkoymasky.com/liv/fam/bioy1/yource01.html |date=21. veebruar 2002 |publisher=Matt &amp; Andrej Koymasky: Famous GLTB People |title=Marguerite Yourcenar |access-date=15. oktoobril 2009}}&lt;/ref&gt;
|-
| [[Yun Hyon-seok]]
| 1984–2003
| Lõuna-Korea
| kirjanik, LGBT-aktivist
| G&lt;ref&gt;[http://www.catholicnews.co.kr/news/articleView.html?idxno=9376 한 번도 ‘우리의 이름’으로 장례를 치르지 못했어요] Vaadatud 09.05.2017.&lt;/ref&gt;
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Loendid]]</text>
      <sha1>r2wjegaplp0q8kc4g5ygm9nj5xt0azh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nīkrāce vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>605840</id>
    <revision>
      <id>7142783</id>
      <parentid>7035793</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T03:52:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142783</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6108" sha1="eed1cr0weh5u5pa6k5mq8axzb6i187s" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Nīkrāce vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Nīkrāces pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp =  Nīkrāces_pagasts_COA.png
|  vapi_link = 
|  pindala = 133,9
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Dzelda]]
|  asendikaardi_pilt = Nīkrāces pagasts LocMap.png
}}
[[Pilt:Pavasara diena Rudbāržu pagastā.jpg|pisi|Valla maastik]]
'''Nīkrāce vald''' ([[läti keel]]es ''Nīkrāces pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Skrunda vald|Skrunda]] ja [[Rudbārži vald|Rudbārži vallaga]], Lõuna-Kuramaa piirkonna [[Kalvene vald|Kalvene]] ja [[Embūte vald|Embūte vallaga]] ning Salduse piirkonna [[Nīgrande vald|Nīgrande]] ja [[Pampāļi vald|Pampāļi vallaga]].

Valla pindala on 133,9 km². 2011. aasta seisuga elas seal 650 inimest. Valla keskuseks on [[Dzelda]] küla. &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.skrunda.lv/lv/pasvaldiba/dome/kontakti/ |pealkiri=Skrundas novads |vaadatud=2021-04-04 |arhiivimisaeg=2021-04-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210422001631/https://www.skrunda.lv/lv/pasvaldiba/dome/kontakti/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==

Nīkrāce valla maad kuulusid [[19. sajand]]il mitmele mõisale. Seal asusid Alturpe mõis (''Alturpen''), Dižvormsāte mõis (''Groß-Wormsahten''), Briņķi mõis (''Brinkenhof''), Lēnase mõis (''Lehnen''), Lieldzelda mõis (''Groß-Dselden''), Mazdzelda mõis (''Klein-Dselden''), Lielnīkrāce mõis (''Groß-Niekratzen'') ja Tukumsi mõisa (''Tuckumshof'') maad. Aastani 1925 kandis vald Briņķi valla nime. Aastal 1935 oli valla pindala 91,6 km² ja seal oli 1784 elanikku.&lt;ref name=&quot;Wv7FH&quot; /&gt;

Aastal 1945 moodustati vallas Nīkrāce, Lieldzelda ja Varoņi külanõukogu, aga aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Nīkrāce külanõukoguga Varoņi ja Lēnase külanõukogu. Aastal 1959 liideti külanõukoguga Rudbārži külanõukogu Nīkrāce [[sovhoos]]i maad. Aastal 1966 liideti Rudbārži sovhoosi kuulunud alad Rudbārži külanõukoguga.&lt;ref name=&quot;NzDw2&quot; /&gt; Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulus vald [[Skrunda piirkond]]a, aastal 2021 liideti see aga [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnaga]].

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Stulbene linnamägi ja selle tamm, Imuļi ehk Lēnase linnamägi, Lēnase katoliku kirik, selle orel, pihipink, kaks maalingutega pihipinki, kantsel, altar ning kaks külgaltarit, Dzelda ehk Dzelzgale linnamägi, Vormsāte linnamägi ja Nīkrāce ehk Upenieki linnamägi. Regionaalse kaitse all on Lēnase kõrts, Lēnase muinaskalmed ja Namdari mäe linnamägi.&lt;ref name=&quot;LJQc4&quot; /&gt;

== Loodus ==

Suuremad jõed on [[Venta jõgi|Venta]] ja selle lisajõed [[Koja (Venta)|Koja]], [[Šķērvelis]] ning [[Lētīža]]. Valla idaosa asub [[Kursi madalik]]ul, lääneosa aga [[Lääne-Kurzeme kõrgustik]]ul. Kõrgeim koht asub valla edelaosas (141,6 m).

Looduskaitse all on Lēģernieki paljand, Eži remmelgas, Šķērvelise rahn, Šķērvelise hiidrahn, Šķērvelise alamjooksu dolomiidipaljandid, Sudmaļkalni hiidrahn, Sudmaļkalni ehk Nīkrāce rahn, Zoslēni paljand ja Ātraiskalns, lisaks veel arvukalt nimetuid põlispuud. Valla idaosa jääb Venta ja Šķērvelise oru hoiualale.&lt;ref name=&quot;eD5FL&quot; /&gt;

== Asustus ==

Aastal 2011 elas vallas 580 [[lätlased|lätlast]], 10 [[venelased|venelast]], 12 [[valgevenelased|valgevenelast]], 6 [[ukrainlased|ukrainlast]], 4 [[poolakad|poolakat]] ja 32 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2021-04-04 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Valla külad:

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt;
|-
| [[Alturpe]] || mazciems || 16 (2005)
|-
| [[Bērzkrogs (Nīkrāce vald)|Bērzkrogs]] || mazciems || 20 (2005)
|-
| '''[[Dzelda]]''' || ciems || 315 (2025)
|-
| [[Lēnas]] || ciems || 33 (2025)
|-
| [[Līce]] || mazciems || 20 (2005)
|-
| [[Maznīkrāce]] || mazciems || 10 (2005)
|-
| [[Nīkrāce]] || mazciems || 30 (2005)
|-
| [[Rogas]] || mazciems || 16 (2021)
|-
| [[Tukums (Nīkrāce vald)|Tukums]] || mazciems || 20 (2005)
|-
| [[Vormsāte]] || mazciems || 10 (2005)
|-
|}
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt;
&lt;gallery&gt;
Fail:Lēnas manor.jpg|Lēnase mõisa häärber
Fail:Lenu Church at the evening.JPG|Lēnase kirik
Fail:Ātraiskalns Cliffs at river Venta.jpg|Ātraiskalns
Fail:Former Lēnas Tavern Ventaskrasti.jpg|Lēnase kõrts
Fail:Lētīža pie Lēģernieku atseguma, 22.06.2015.jpg|Lēģernieki paljand
Fail:Šķērveļa lejteces dolomīta atsegums, 22.06.2015.jpg|Šķērvelise dolomiidipaljand
Fail:Vormsātes muiža.jpg|Dižvormsāte mõisa häärber
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Wv7FH&quot;&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NzDw2&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LJQc4&quot;&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eD5FL&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&amp;regionaID=0&amp;rajonaID=100012094&amp;veidi=ciems+Latvij%C4%81&amp;nosaukDala=&amp;nosExact=false&amp;citataDala=false&amp;nosOficial=false&amp;nosNonAccent=false&amp;nosLGIAApproved=false&amp;sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{Kuldīga piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Kuldīga piirkond]]</text>
      <sha1>eed1cr0weh5u5pa6k5mq8axzb6i187s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nikola Jokić</title>
    <ns>0</ns>
    <id>606502</id>
    <revision>
      <id>7142723</id>
      <parentid>6962649</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T21:22:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142723</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13370" sha1="0olzbt1t4v8utrbufj5linluzd07c8r" xml:space="preserve">{{Korvpallur
| nimi           = Nikola Jokić
| pilt           = Nikola Jokic free throw (cropped).jpg
| pildisuurus    = 225px
| pildiallkiri   = 
| hüüdnimi       = 
| rahvus         = serblane
| sünniaeg       = {{sünniaeg ja vanus|1995|2|19}}
| sünnikoht      = [[Sombor]], [[Serbia]]
| surmaaeg       = 
| surmakoht      = 
| pikkus         = 211 cm
| kaal           = 129 kg
| positsioon     = keskmängija
| karjäär        =
| liiga          = [[NBA]]
| klubi          = [[Denver Nuggets]]&lt;br&gt; (2015. aastast)
| number         = 
| endised_klubid = Belgradi Mega Basket &lt;br&gt;(2012–2015)
| koondis        = 
| autasud        = 
| agent          = 
| NBA_karjäär    = 
| punktid        = 
| lauapallid     = 
| söödud         = 
| blokid         = 
| vaheltlõiked   = 
| treeneriklubid  = 
| medalid = 
{{Võistlus|OM}}
{{Medal|hõbe|[[Korvpall 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]]|[[korvpall]]}}
}}

'''Nikola Jokić''' (sündinud [[19. veebruar]]il [[1995]]) on [[Serbia]] elukutseline [[korvpall]]ur, kes mängib 2015. aastast [[NBA]] klubis [[Denver Nuggets]].

== Karjäär Euroopas ==
Jokić alustas profikarjääri 17-aastaselt, kui sõlmis 2012. aasta suvel lepingu klubiga [[Belgrad]]i Mega Basket, kus esindas esialgu enamasti noortemeeskonda. Esindusmeeskonnas teenis ta koha hooajaks 2013/14, mil tõi Aadria liigas keskmiselt 11,4 punkti ja 6,4 lauapalli ning Serbia liigas keskmiselt 10,9 punkti ja 6 lauapalli mängus.

2014/2015. hooajal meeskonna liidriks kerkinud Jokić kogus Aadria liiga 24 kohtumisega keskmiselt 15,4 punkti, liiga parimad 9,3 lauapalli ja 3,5 resultatiivset söötu mängus ning valiti Aadria liiga põhihooaja kõige väärtuslikumaks mängijaks. Samal hooajal jäi Serbia liigas tema arvele keskmiselt 18,4 punkti, 10,4 lauapalli ja 2,7 tulemuslikku söötu mängus.

== Karjäär NBA-s ==
[[Denver Nuggets]] omandas Jokići mängijaõigused 2014. aasta NBA ''draft'''i 41. valikuga, kuid serblane liitus NBA-ga aasta hiljem. Debüüthooajal (2015/2016) kogus ta Nuggetsi kasuks keskmiselt 10 punkti, 7 lauapalli ja 2,4 resultatiivset söötu mängus ning valiti uustulnukate sümboolsesse esiviisikusse.
=== Hooaeg 2016/2017 ===
Hooajal tegi ta 3. veebruaril oma karjääri esimese triple-double'i (20 punkti, 13 lauapalli, 11 resultatiivset söötu) mängus [[Milwaukee Bucks]]i vastu.&lt;ref&gt;[https://www.espn.com/nba/recap?gameId=400900157 Jokic gets triple-double as Nuggets beat Bucks 121-117.] ESPN.com. February 3, 2017.&lt;/ref&gt; Täpselt nädal hiljem kogus Jokić toona karjääri kõrgeimad 40 punkti mängus, viies Nuggetsi 131-123 võidule [[New York Knicks]]i üle. Ta oli hooaja lõpus kuue [[kolmikduubel|kolmikduubliga]] neljandal kohal [[Russell Westbrook]]i, [[James Harden]]i ja [[LeBron James]]i järel. NBA Most Improved Player arvestuses tuli ta [[Giannis Antetokounmpo]] järel teisele kohale.&lt;ref&gt;[https://www.cleveland.com/cavs/2017/06/giannis_antetokounmpo_named_20.html Giannis Antetokounmpo named 2017 NBA Most Improved Player.] Cleveland.com&lt;/ref&gt;
=== Hooaeg 2017/2018 ===
Sellel hooajal sai Jokić mängus Milwaukee Bucksi vastu kirja 14 minuti ja 33 sekundiga NBA ajaloo kiireima kolmikduubli (eelmine rekord oli [[Jim Tucker]]i nimel 17 minutiga 1955. aastal).&lt;ref&gt;[https://www.sbnation.com/2018/2/15/17018896/nikola-jokic-triple-double-fastest-nba-history-record-14-33-minutes-nuggets Nikola Jokic records triple-double in 14 minutes, fastest in NBA history.] SBNation.com.&lt;/ref&gt; Sel hooajal kogus ta seitsmes mängus üle 30 punktija tegi 10 kolmikduublit.
=== Hooaeg 2018/2019 ===
9. juulil 2018 sõlmis Jokić Nuggetsiga viieaastase, 148 miljoni euro suuruse lepingupikenduse.&lt;ref&gt;[https://www.espn.com.au/nba/story/_/id/23958602/denver-nuggets-c-nikola-jokic-agree-5-year-148m-max-Nikola Jokic to get five-year, $148 million max deal from Nuggets.] NBA.com. July 9, 2018.&lt;/ref&gt; 20. oktoobril kogus ta mängus [[Phoenix Suns]]i vastu 35 punkti, 12 lauapalli ja 11 resultatiivset söötu, millega sai [[Wilt Chamberlain]]i kõrval ainsaks mängijaks NBA ajaloos, kes tegi kolmikduubli 30 või enama punktiga (Chamberlain tegi seda kaks korral, 1966. ja 1967. aastal).&lt;ref&gt;[https://www.espn.com/nba/recap?gameId=401070716 Jokic's triple-double leads Nuggets past Suns 119-91.] ESPN.com. Associated Press. October 20, 2018.&lt;/ref&gt; Hooajal 2018/2019 kerkisid Jokići keskmised näitajad juba 20,1 punkti, 10,8 lauapalli ja 7,3 resultatiivse sööduni mängus. Denver Nuggetsi esimese ringi play-off seeria 1. mängus [[San Antonio Spurs]]i vastu sai temast NBA ajaloo neljas mängija, kes on oma play-off'i debüütmängus saanud kirja kolmikduubli. Eduka hooaja eest valiti ta 2019. aastal NBA sümboolsesse esiviisikusse ja tähtede mängule.
=== Hooaeg 2019/2020 ===
Jokić sai kogutud 16 punkti, 22 lauapalli ja 13 resultatiivse sööduga Denveri võidukas mängus [[Los Angeles Clippers]]i vastu kolmikduubli, mille järel oli ta koos [[Tim Duncan]]i ja [[Kevin Garnett]]iga kui ainsateks mängijateks liiga ajaloos, kes tegid kolmikduubli rohkem kui 20 lauapalliga. Mängus [[Utah Jazz]]iga kogus ta 30 punkti, 21 lauapalli ja 10 resultatiivset, mis oli alles kolmas 30/20/10 mäng pärast [[Kareem Abdul-Jabbar]]i 1976. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.nba.com/news/nuggets-nikola-jokic-historic-night Nuggets' Nikola Jokic becomes 3rd player since NBA-ABA merger to post 30-20-10 triple-double.] NBA.com. Archived from the original on February 6, 2020&lt;/ref&gt;
=== Hooaeg 2020/2021 ===
Hooajal 2020/2021 sai ta detsembris võidumängus [[Houston Rockets]]i vastu kirja 18 söötu, mis oli NBA-s tsentri kohta esmakordne alates [[Wilt Chamberlain]]i saavutatust 1968. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.basketballnetwork.net/latest-news/nikola-jokic-is-the-first-center-to-have-18-assists-in-a-game-since-68 Nikola Jokić is the first center to have 18+ assists in a game since '68]  Basketball Network - Your Daily Dose of Basketball.&lt;/ref&gt; Veebruaris toimunud mängus [[Sacramento Kings]]iga sai Jokić tulemuseks 50 punkti, 8 lauapalli, 12 resultatiivset söötu ja 3 blokki, olles esimene Nuggetsi mängija, kellel oli mängus vähemalt 50 punkti ja 10 söötu. Ta oli NBA ajaloos alles üheksas mängija, kes on saanud kirja 50 kolmikduublit ning alles teise tsentrina pärast Chamberlaini. Ta jõudis oma karjääris 50 kolmikduublini, kusjuures ajaliselt ainult [[Oscar Robertson]] ja [[Magic Johnson]] tegid seda varem temast kiiremini.&lt;ref&gt;[https://www.denverstiffs.com/nikola-jokic-becomes-ninth-player-in-nba-history-to-record-50-career-triple-doubles/Nikola Jokic becomes ninth player in NBA history to record 50 career triple-doubles.] denverstiffs.com. March 2, 2021.&lt;/ref&gt; 

Temast sai lisaks NBA ajaloo kolmas mängija, kes lõpetas hooaja liiga viie parima hulgas lähtudes kogutud punktidet (kolmas), lauapallidest (viies) ja söötudest (kolmas), liitudes [[Elgin Baylor]]i ja Wilt Chamberlainiga (3x). Hooaja mängude eest võitis Jokić NBA kõige väärtuslikuma mängija auhinna, tehes seda esimese tsentrina pärast [[Shaquille O'Neal]]i (aastal [2000). Auhinda saades oli ta esimene Serbia mängija, kolmas Euroopa mängija (ka [[Dirk Nowitzki]] ja [[Giannis Antetokounmpo]]) ja kuues mitteameeriklane mängija, kes on kunagi võitnud selle auhinna.&lt;ref&gt;[https://www.espn.com/nba/story/_/id/31592058/denver-nuggets-big-man-nikola-jokic-wins-first-nba-mvp-award-sources-say Denver Nuggets big man Nikola Jokic wins first NBA MVP award.] ESPN.com. Archived from the original on April 29, 2023&lt;/ref&gt;
=== Hooaeg 2021/2022 ===
Jaanuaris 2022 kogus ta mängus [[Detroit Pistons]]i üle 28 punkti, 21 lauapalli ja 9 resultatiivset söötu ning temast sai esimene mängija NBA ajaloos, kes on oma karjääri esimese 500 mängu jooksul kirja saanud vähemalt 5000 lauapalli ja 3000 söötu.&lt;ref&gt;[https://www.nba.com/game/den-vs-det-0022100714 Jokic helps Nuggets survive Pistons' 4th-quarter rally&quot;.] NBA.com. January 25, 2022.&lt;/ref&gt; Märtsis võidumängus [[Washington Wizards]]i üle sai Jokićist mängija, kelle tulemuseks tuli kokku 10 000 punkti, 5000 lauapalli ja 3000 söötu. Ta saavutas selle oma 516. NBA mängus ning jäi ühe mängu kaugusele [[Larry Bird]]i rekordist (515 mängu). 

26. märtsil [[Oklahoma City Thunder]]i vastu saavutas ta 35 punkti, 12 lauapalli ja 8 resultatiivset söötu, millega sai temast ka teine NBA ajaloo mängija pärast Chamberlaini, kes kolmes või rohkemas mängus on 85% visketabavuse juures kogunud vähemalt 35 punkti, 10 lauapalli ja viis söötu. Aprillis oli ta esimeseks mängijaks NBA ajaloos, kes kogus ühe hooaja jooksul vähemalt 2000 punkti, 1000 lauapalli ja 500 resultatiivset söötu. Hooaja lõpuks oli tema tulemusteks esimese mängijana NBA ajaloos ühel hooajal keskmiselt mängus vähemalt 25 punkti, 13 lauapalli ja 7 söötu. Samuti oli ta ajaloos esimene, kes oli ühel hooajal oma meeskonna edukaim nii punktide, lauapallide, söötude, vaheltlõigete, blokkide ja viskeprotsendi poolest.&lt;ref&gt;[https://www.espn.com/nba/story/_/id/34643584/nbarank-2022-ranking-best-players-2022-23-5-1 NBArank 2022: Ranking the best players for 2022-23, from 5 to 1.] ESPN.com. September 23, 2022.&lt;/ref&gt; 

2025. aastaks Jokić on parima [[Euroopa]] mängijana teinud NBA-s 164 kolmikduublit, mis annab üldtabelis kolmanda koha Russell Westbrooki (203) ja Oscar Robertsoni järel.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220426120932/https://www.basketball-reference.com/leaders/trp_dbl_career.html NBA &amp; ABA Career Leaders and Records for Triple-Doubles]. Basketball-Reference.com. Vaadatud 28.08.2025.&lt;/ref&gt;

== Rahvuskoondis ==
Jokić võitis [[Serbia]] koondisega [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016. aasta olümpiamängudel]] hõbemedali ning saavutas [[2019. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] viienda koha. Ta ei osalenud [[2023. aasta korvpalli maailmameistrivõistlused|2023. aasta maailmameistrivõistlustel]] Serbia koondises füüsilise ja vaimse väsimuse tõttu. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el võitis Jokić Serbia koondisega pronksmedali.

== Saavutusi ==
* 7 korda valitud [[NBA tähtede mäng]]ule (2019–2025)
* 2023. aasta NBA meister
* Kõrgeim keskmine efektiivsuse näitaja ühel NBA hooajal – 32,85 (2021/2022)&lt;ref&gt;[https://www.basketball-reference.com/leaders/per_season.html NBA &amp; ABA Single Season Leaders and Records for Player Efficiency Rating.] Basketball Reference. Sports Reference. April 11, 2022&lt;/ref&gt;
* NBA ajaloo suurim punktiskoor kolmikduubli saamisel mängus (lisaajal) - 61 punkti, 10 lp., 10 söötu (2024/2025).&lt;ref&gt;[https://www.espn.com/nba/story/_/id/44500515/timberwolves-overcome-nikola-jokic-61-point-triple-double-nuggets-2ot-thriller Timberwolves weather Nikola Jokic's 61-point triple-double in 2OT.] ESPN.com. April 2, 2025.&lt;/ref&gt;
* Esimene NBA mängija, kes on teinud kolmikduubli näitajatega 30+ punkti, 20+ lauapalli, 20+ söötu ühes mängus.&lt;ref&gt;[https://www.msn.com/en-ca/sports/nba/nuggets-nikola-jokic-records-first-30-20-20-game-in-nba-history-in-win-vs-suns/ar-AA1AuzRY Nuggets’ Nikola Jokic records first 30-20-20 game in NBA history in win vs. Suns] Nuggets’ Nikola Jokic records first 30-20-20 game in NBA history in win vs. Suns&lt;/ref&gt;
* Esimene NBA mängija, kes on saavutanud ühe hooaja jooksul vähemalt 2000 punkti, 1000 lauapalli ja 500 söötu.&lt;ref&gt;[https://www.nba.com/news/nikola-jokic-becomes-1st-player-in-nba-history-to-amass-2000-points-1000-rebounds-and-500-assists-in-single-season Nikola Jokic becomes 1st player in NBA history with 2,000 points, 1,000 rebounds and 500 assists in season.] NBA.com. April 7, 2022&lt;/ref&gt; 
* NBA ajaloo esimene mängija, kelle tulemuseks on 30+ punkti, 20+ lauapalli ja 10+ söötu NBA ühes finaalmängus.&lt;ref&gt;[https://www.nba.com/news/finals-mvp-resume-nikola-jokic-2023 Nikola Jokic adds NBA championship, Finals MVP to impressive resume.] NBA.com. Archived from the original on October 7, 2023&lt;/ref&gt;
* NBA ajaloo esimene mängija, kes on teinud rohkem kui 10 kolmikduublit 7 hooajal.&lt;ref&gt;[https://www.nba.com/news/nikola-jokic-becomes-1st-player-with-10-plus-triple-doubles-in-7-straight-seasons Nikola Jokic becomes 1st player with 10-plus triple-doubles in 7 straight seasons.] NBA.com. December 15, 2023.&lt;/ref&gt; 
* NBA ajaloo teine mängija, kes on oma NBA finaalmängu debüüdis kirja saanud kolmikduubli.&lt;ref&gt;[https://clutchpoints.com/nba/denver-nuggets/nuggets-news-nikola-jokics-stunning-nba-finals-debut-has-only-been-done-once-in-nba-history Nikola Jokic’s stunning NBA Finals debut has only been done once in NBA history.] ClutchPoints. Archived from the original on June 2, 2023.&lt;/ref&gt;
* Olümpiakorvpalli ajaloo esimene mängij,a kes oli olümpiaturniiri parim nii mängu keskmiste pumktide, lauapallide kui söötude osas. (2024 18,8 p, 10,7 lp., 8,7 s.)&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20250716104717/https://www.si.com/nba/nuggets/news/nikola-jokic-made-unprecedented-history-at-2024-paris-olympics-01j51zwkxs0z ikola Jokic Made Unprecedented History at 2024 Paris Olympics.] SI.com. Retrieved October 2, 2024.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.nba.com/player/203999 Nikola Jokić – NBA.com]
* [https://www.basketball-reference.com/players/j/jokicni01.html Nikola Jokić – Basketball-Reference.com]

{{JÄRJESTA:Jokić, Nikola}}
[[Kategooria:Serbia korvpallurid]]
[[Kategooria:Sündinud 1995]]</text>
      <sha1>0olzbt1t4v8utrbufj5linluzd07c8r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ogresgalsi vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>609762</id>
    <revision>
      <id>7142818</id>
      <parentid>6992849</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T04:49:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142818</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4986" sha1="8uy6asu93flla63t4u7blihna6se188" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Ogresgalsi vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Ogresgala pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = Ogresgala pagasta ģerbonis.png
|  vapi_link = 
|  pindala = 93,5
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Ogresgals]]
|  asendikaardi_pilt = Ogresgala pagasts LocMap.png
}}
[[Pilt:Vīksna, - dižkoks, Ogresgala pagasts, Ogres novads, Latvia - panoramio.jpg|pisi|püsti|Üks looduskaitsealustest [[künnapuu]]dest]]
'''Ogresgalsi vald''' ([[läti keel]]es ''Ogresgala pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Ogre]] ja [[Ķegums]]i linnaga ning [[Tīnūži vald|Tīnūži]], [[Tome vald|Tome]], [[Rembate vald|Rembate]] ja [[Suntaži vald|Suntaži vallaga]].

Valla pindala on 93,5 km². 2011. aasta seisuga elas seal 3315 inimest. Aastal 2022 oli elanikke 3070. Valla keskuseks on [[Ogresgals]]i küla. Vallamaja asub aadressil Bumbieru iela 9, vallavanem on Ilze Čiščakova.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210525150232/https://www.ogresnovads.lv/lat/pagasti/ogresgals/ Ogres novads], vaadatud 25.05 2021&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==

Ogresgalsi vald moodustati aastal 1924, mil [[Ikšķile vald|Ikšķile vallast]] eraldati endise [[Sprēstiņi mõis]]a maad, [[Lielvārde vald|Lielvārde vallast]] aga Ogresgalsi ümbruskond. Aastal 1935 oli Ogresgalsi valla pindala 92,6 km² ja seal oli 1435 elanikku.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt;

Aastal 1945 moodustati vallas Ciemupe ja Ogresgalsi külanõukogu, ent aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Ogresgalsi külanõukoguga Ciemupe külanõukogu. Aastal 1977 liideti osa külanõukogu maid Rembate külanõukoguga, ent aastal 1987 liideti sellega osa Ogre linna alasid. [[1990]] organiseeriti külanõukogu ümber vallaks.&lt;ref name=&quot;NzDw2&quot; /&gt; 2002. aastal liideti vald Ogre linnaga ja moodustati Ogre piirkond.

== Muinsusmälestised ==

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Lielpeči muinaskalmed. Tulki keskaegne kalmistu, Augstzālīši asulakoht, Daugavieši keskaegne kalmistu ja Čabase asulakoht ning muinaskalmed on regionaalse kaitse all. Kohaliku kaitse all on Indrāni asulakoht.&lt;ref name=&quot;GcWaC&quot; /&gt;

== Loodus ==

Vald asub [[Kesk-Läti madalik]]ul. Selle lõunapiiriks on [[Daugava]], valda läbib [[Ogre jõgi]].

Looduskaitse all on Ormaņi tamm, Mālkalni tamm, Liepase tamm, Spārīši künnapuu, Kalda künnapuu, Lapsiņase tamm, Truči tammed, Pauguri tamm, Silkalni mänd, Silkalni pärn, Lielāji tamm, Zāģeri künnapuu, Augšbriņķi künnapuud, Ogresgalsi kalmistu mänd, Brīviņi tamm, Vīteri tamm, Lakrangase tamm, Ziedoņi mänd, Ranka künnapuu, Ogre dolomiitkallas, Vecdupāni pärn, Smiltnieki mänd, Slokase vaher, Slokase künnapuud, Teikase künnapuud, Vecogre künnapuud, Neimaņi mänd, Vana tamm, Rūķeri ehk Neteiči kadakas, Jauntulki esimene ja kolmas tamm. lisaks kasvab vallas arvukalt nimetuid põlispuid. Valla idaossa jääb osaliselt [[Ogre oru looduspark]].&lt;ref name=&quot;eD5FL&quot; /&gt;

== Asustus ==

2011. aasta seisuga elas vallas 2733 [[lätlased|lätlast]], 400 [[venelased|venelast]], 64 [[valgevenelased|valgevenelast]], 27 [[ukrainlased|ukrainlast]], 38 [[poolakad|poolakat]] ja 29 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2021-05-25 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Valla külad:

{|class=&quot;wikitable&quot;|- 
|-
| [[Ciemupe]] || ciems || 1179 (2025)
|-
| [[Druviņas]] || mazciems || 
|-
| [[Kooperators]] || mazciems || 
|-
| [[Mežmalas]] || mazciems || 
|-
| '''[[Ogresgals]]''' || ciems || 1571 (2025)
|-
| [[Silavas]] || mazciems || 30 (2008)
|-
| [[Urdziņa]] || mazciems || 60 (2008)
|}
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;NzDw2&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GcWaC&quot;&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eD5FL&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&amp;regionaID=0&amp;rajonaID=100013102&amp;veidi=ciems+Latvij%C4%81&amp;nosaukDala=&amp;nosExact=false&amp;citataDala=false&amp;nosOficial=false&amp;nosNonAccent=false&amp;nosLGIAApproved=false&amp;sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{Ogre piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Ogre piirkond]]</text>
      <sha1>8uy6asu93flla63t4u7blihna6se188</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Meyer (Lizums)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>609911</id>
    <revision>
      <id>7142981</id>
      <parentid>7142042</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:55:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7142981</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="45350" sha1="2gxhssclop6p4vwpay8f2ow5afb1h7a" xml:space="preserve">{{Infokast aadlisuguvõsa
| pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg
| nimi = Meyer&lt;br&gt;&lt;small&gt;von Meijer&lt;/small&gt;
| matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733
| number_liivima_rüütelkond = 85
| väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781
| number_rootsi_rüütelkond = 329
| introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}&lt;/ref&gt;
}}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]].

{{Infokast aadlisuguvõsa
| pilt = Meyercrantzi vapp.jpg
| nimi = Meyercrantz&lt;br&gt;&lt;small&gt;von Meijercrantz&lt;/small&gt;
}}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr. 329'''-st eraldiseisva suguvõsana.

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.&lt;/small&gt;

==Ajalugu==

Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest.

7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a (nr. 329)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}&lt;/ref&gt; (''märkus'': Rootsi Rüütlite Koja tellimustöö (1925–36) tunnustatud [[genealoog]] [[:sv:Gustaf Elgenstierna|Gustaf Magnus Elgenstierna]]le (1871–1948) von Meijer nr. 329 kohta; ''uurimustöö osaliselt puudulik, tänu millele tunnistati'' Meijer  nr. 329 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').

21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1688&quot;/&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''&lt;/small&gt;

1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;von Meiercrantz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;von Meiercrantz 1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;von Meijercrantz&quot;/&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''&lt;/small&gt;

[[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] (&quot;offene Diploma&quot;) Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega &quot;'''von Meyercrantz'''&quot;. Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').&lt;ref name=&quot;Дворянские дипломы XVIII века в России&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Герб Мейеркранцев&quot;/&gt; 

Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] (nr. 85), teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud.

Kogumik &quot;''Märkmeid aadlike ajaloost''&quot; nr. 189 (Sammlung &quot;''Adelsgeschichticher Notizen''&quot; No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer Nr. 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr. 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer  nr. 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').&lt;ref name=&quot;Meyer Nr. 85&quot;/&gt;

Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.&lt;ref name=&quot;05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika&quot;/&gt; Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas&lt;ref name=&quot;6. veebruar 1785 Peterburi&quot;/&gt; oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.&lt;ref name=&quot;Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika&quot;/&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt Lysohni (Lizums) ja Druweeni (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja Gustavi liin, kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka Vändra mõisaga, kus tegutses tema vanimaks pojaks peetav major Carl Gustav von Meyer, kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant Barthold von Meyercrantz 1688. aasta aadeldamise ajal Nursie mõisa omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.&lt;/small&gt;

==Meyerite suguvõsa mõisavaldused==

XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer'').

==Sugupuu==
Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]).

*'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister
**'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')&lt;ref name=&quot;Meyer, Ewert (Eberhard)&quot;/&gt;; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))&lt;ref name=&quot;Möller, Valentin&quot;/&gt; tütre Anna Mölleriga
***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik
****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)&lt;ref name=&quot;26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt&quot;/&gt; – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1663&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1620-1723&quot;/&gt;, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1672&quot;/&gt;. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')&lt;ref name=&quot;1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer&quot;/&gt;; vallaline
****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); Elgenstierna andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2''')
****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673)
****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga
****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)&lt;ref name=&quot;10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks&quot;/&gt; – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')&lt;ref name=&quot;Storkyrkan i Stockholm&quot;/&gt;) ema
****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar
****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust
****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)&lt;ref name=&quot;Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale&quot;/&gt; – tütar kolmandast abielust
****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])&lt;ref name=&quot;21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga&quot;/&gt; – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant&lt;ref name=&quot;11.06.1687 Lt. G. von Mejer&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133&quot;/&gt;, 1689–1713 kapten&lt;ref name=&quot;16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47&quot;/&gt;, 1725 major&lt;ref name=&quot;23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks&quot;/&gt;. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680 1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680 2&quot;/&gt;. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik&lt;ref name=&quot;09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere)&quot;/&gt;; ⚭ Dorothea von Mengdeniga
*****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729)&lt;ref name=&quot;01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn&quot;/&gt;
*****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)&lt;ref name=&quot;30.08.1752 Velēna surmameetrika&quot;/&gt; – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')&lt;ref name=&quot;1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer&quot;/&gt;; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (Landtag)]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (Ordnungsrichter)]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)&lt;ref name=&quot;Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737&quot;/&gt;. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)&lt;ref name=&quot; Apeltiene mõis&quot;/&gt;, Druviena, Suur-Soldina (alates 1723)&lt;ref name=&quot;1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile&quot;/&gt; ja Väike-Soldina (alates 1723)&lt;ref name=&quot;1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile&quot;/&gt; mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud
*****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)&lt;ref name=&quot;25.03.1750 Velēna surmameetrika&quot;/&gt; – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)&lt;ref name=&quot;1749 Väike-Soldina müük&quot;/&gt; ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753)
******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)&lt;ref name=&quot;08.04.1773 Velēna surmameetrika&quot;/&gt;; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart
******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)&lt;ref name=&quot;18.05.1783 Velēna surmameetrika&quot;/&gt;; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu
******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)&lt;ref name=&quot;01.04.1779 Velēna surmameetrika&quot;/&gt; – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]&lt;ref name=&quot;25.02.1753 Trikāta abielumeetrika&quot;/&gt; Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]&lt;ref name=&quot;07.06.1760 Velēna abielumeetrika&quot;/&gt; Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780)
*******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust
*******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust. Lizumsi ja Druviena mõisnik
*******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust
******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena&lt;ref name=&quot;27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika&quot;/&gt; – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]&lt;ref name=&quot;17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika&quot;/&gt; Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega
******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena)
*****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas&lt;ref name=&quot;Rauna 14&quot;/&gt; kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844&lt;ref name=&quot;Podolski kub. von Güldenschantzid&quot;/&gt; Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart
*****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])&lt;ref name=&quot;1756. Hargla koguduse surmameetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn&quot;/&gt;; ⚭ (1713) [[Rauna]]s&lt;ref name=&quot;Rauna 3&quot;/&gt; komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega
*****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)&lt;ref name=&quot;01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn&quot;/&gt;; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732)
*****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729)  Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]])
*****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga
****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust
***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga&lt;ref name=&quot;Bartholomäus Meyer&quot;/&gt;
****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2''')
****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1688&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386&quot;/&gt;. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)&lt;ref name=&quot;Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711&quot;/&gt;. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu&lt;ref name=&quot;Ceumernite sugupuu&quot;/&gt;
***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88  tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')&lt;ref name=&quot;Meyer, Heinrich&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Silberrauch&quot;/&gt;; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal.
****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku)
****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?)
****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696)
****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) –  Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701&lt;ref name=&quot;Meyer, Jacob&quot;/&gt;; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753)
*****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku)
*****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706)
*****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku)
*****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku)
****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?)
***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata)
****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.&lt;ref name=&quot;Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet&quot;/&gt;
****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1688&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688&quot;/&gt;, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi teenistus&quot;/&gt;. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile&lt;ref name=&quot;Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile&quot;/&gt; ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a&lt;ref name=&quot;20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa&quot;/&gt;; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar&lt;ref name=&quot;09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon&quot;/&gt;. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi abielu&quot;/&gt; Dorothea von Rothauseniga († 1710, Riia), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar
*****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major)
*****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust
*****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust&lt;ref name=&quot;Eva Dorothea von Meyercrantz&quot;/&gt;; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema
****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer), Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (förare), hiljem veltveebel, 1695 adjutant, alates 3. XII 1698 fänrik. 1699 fänrik major Gustaff Wallenstedti kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst Carl Gustaf Schytte Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse.
Tõenäoliselt on ta identne 12.–13. juuli 1704 Tartu kaitsmisel osalenud kapten Meyeriga, keda on mainitud J. Lossiuse teoses Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707.&lt;ref name=&quot;Riksarkivet&quot;/&gt;
****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. Alates 20. VII 1701 leitnant ja 01. XII 1701 kapten ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljonis ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''); 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte|Carl Gustav Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.&lt;ref name=&quot;Riksarkivet&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Jobst Hilmer von Meyercrantzi teenistus&quot;/&gt;
***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658)

==Teisi suguvõsa liikmeid==
*Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. &lt;ref name=&quot;Meyer, Conrad&quot;/&gt;
*[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1&quot;/&gt;. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740)
*NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust)&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Дворянские дипломы XVIII века в России&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&amp;focus=searchwithinvolume&amp;q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2  Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России&quot;, M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Герб Мейеркранцев&quot;&gt;[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer Nr. 85&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika&quot;&gt; [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&amp;gid=1&amp;pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6. veebruar 1785 Peterburi&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika&quot;&gt; [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&amp;gid=1&amp;pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;von Meiercrantz&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&amp;id=690&amp;nimi=Meiercrantz&amp;tiitel=&amp;andja=&amp;kujund=&amp;lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;von Meiercrantz 1&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;von Meijercrantz&quot;&gt;[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Ewert (Eberhard)&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Möller, Valentin&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt&quot;&gt;[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&amp;ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer&quot;&gt; [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1663&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=25&amp;xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1620-1723&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=708&amp;xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1672&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=30&amp;xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&amp;gid=1&amp;pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.06.1687 Lt. G. von Mejer&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&amp;cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&amp;cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&amp;gid=1&amp;pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&amp;gid=1&amp;pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=723&amp;xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680 1&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=439&amp;xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680 2&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=446&amp;xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere)&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=105&amp;xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn&quot;&gt;[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&amp;ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rauna 3&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;30.08.1752 Velēna surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&amp;gid=1&amp;pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737&quot;&gt;[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot; Apeltiene mõis&quot;&gt;[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&amp;q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&amp;_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&amp;_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;25.03.1750 Velēna surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&amp;gid=1&amp;pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1749 Väike-Soldina müük&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&amp;_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;08.04.1773 Velēna surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&amp;gid=1&amp;pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;18.05.1783 Velēna surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&amp;gid=1&amp;pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;01.04.1779 Velēna surmameetrika&quot;&gt; [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&amp;gid=1&amp;pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;25.02.1753 Trikāta abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&amp;gid=1&amp;pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;07.06.1760 Velēna abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&amp;gid=1&amp;pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&amp;gid=1&amp;pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&amp;gid=1&amp;pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1756. Hargla koguduse surmameetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rauna 14&quot;&gt;
[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Podolski kub. von Güldenschantzid&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&amp;rotate=0&amp;theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale&quot;&gt;
[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=420&amp;xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Storkyrkan i Stockholm&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&amp;cv=76&amp;rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bartholomäus Meyer&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&amp;pg=PA76&amp;hl=en&amp;source=gbs_toc_r#v=onepage&amp;q=Meyer&amp;f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ceumernite sugupuu&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&amp;q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&amp;q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1688&quot;&gt; [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&amp;cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=384&amp;xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688&quot;&gt;[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt &amp; Söner, 1875. Lk 186]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon&quot;&gt;[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&amp;ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi teenistus&quot;&gt;[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt &amp; Söners förlag, 1920. Lk 448]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi abielu&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eva Dorothea von Meyercrantz&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&amp;q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=419&amp;xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=385&amp;xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jobst Hilmer von Meyercrantzi teenistus&quot;&gt;[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt &amp; Söners förlag, 1920. Lk 448]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Heinrich&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Silberrauch&quot;&gt;[https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Jacob&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Conrad&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
}}
[[Kategooria:Aadlisuguvõsad]]
[[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]]
[[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]]
[[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]]</text>
      <sha1>2gxhssclop6p4vwpay8f2ow5afb1h7a</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142982</id>
      <parentid>7142981</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:56:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7142982</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="45354" sha1="ht08rd2h2jcayulxpu3asy6fe4b2mu2" xml:space="preserve">{{Infokast aadlisuguvõsa
| pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg
| nimi = Meyer&lt;br&gt;&lt;small&gt;von Meijer&lt;/small&gt;
| matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733
| number_liivima_rüütelkond = 85
| väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781
| number_rootsi_rüütelkond = 329
| introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}&lt;/ref&gt;
}}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]].

{{Infokast aadlisuguvõsa
| pilt = Meyercrantzi vapp.jpg
| nimi = Meyercrantz&lt;br&gt;&lt;small&gt;von Meijercrantz&lt;/small&gt;
}}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr. 329'''-st eraldiseisva suguvõsana.

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.&lt;/small&gt;

==Ajalugu==

Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest.

7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a (nr. 329)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}&lt;/ref&gt; (''märkus'': Rootsi Rüütlite Koja tellimustöö (1925–36) tunnustatud [[genealoog]] [[:sv:Gustaf Elgenstierna|Gustaf Magnus Elgenstierna]]le (1871–1948) von Meijer nr. 329 kohta; ''uurimustöö osaliselt puudulik, tänu millele tunnistati'' Meijer  nr. 329 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').

21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1688&quot;/&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''&lt;/small&gt;

1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;von Meiercrantz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;von Meiercrantz 1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;von Meijercrantz&quot;/&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''&lt;/small&gt;

[[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] (&quot;offene Diploma&quot;) Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega &quot;'''von Meyercrantz'''&quot;. Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').&lt;ref name=&quot;Дворянские дипломы XVIII века в России&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Герб Мейеркранцев&quot;/&gt; 

Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] (nr. 85), teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud.

Kogumik &quot;''Märkmeid aadlike ajaloost''&quot; nr. 189 (Sammlung &quot;''Adelsgeschichticher Notizen''&quot; No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer Nr. 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr. 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer  nr. 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').&lt;ref name=&quot;Meyer Nr. 85&quot;/&gt;

Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.&lt;ref name=&quot;05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika&quot;/&gt; Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas&lt;ref name=&quot;6. veebruar 1785 Peterburi&quot;/&gt; oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.&lt;ref name=&quot;Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika&quot;/&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt Lysohni (Lizums) ja Druweeni (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja Gustavi liin, kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka Vändra mõisaga, kus tegutses tema vanimaks pojaks peetav major Carl Gustav von Meyer, kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant Barthold von Meyercrantz 1688. aasta aadeldamise ajal Nursie mõisa omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.&lt;/small&gt;

==Meyerite suguvõsa mõisavaldused==

XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer'').

==Sugupuu==
Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]).

*'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister
**'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')&lt;ref name=&quot;Meyer, Ewert (Eberhard)&quot;/&gt;; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))&lt;ref name=&quot;Möller, Valentin&quot;/&gt; tütre Anna Mölleriga
***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik
****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)&lt;ref name=&quot;26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt&quot;/&gt; – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1663&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1620-1723&quot;/&gt;, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1672&quot;/&gt;. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')&lt;ref name=&quot;1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer&quot;/&gt;; vallaline
****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); Elgenstierna andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2''')
****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673)
****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga
****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)&lt;ref name=&quot;10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks&quot;/&gt; – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')&lt;ref name=&quot;Storkyrkan i Stockholm&quot;/&gt;) ema
****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar
****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust
****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)&lt;ref name=&quot;Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale&quot;/&gt; – tütar kolmandast abielust
****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])&lt;ref name=&quot;21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga&quot;/&gt; – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant&lt;ref name=&quot;11.06.1687 Lt. G. von Mejer&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133&quot;/&gt;, 1689–1713 kapten&lt;ref name=&quot;16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47&quot;/&gt;, 1725 major&lt;ref name=&quot;23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks&quot;/&gt;. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680 1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680 2&quot;/&gt;. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik&lt;ref name=&quot;09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere)&quot;/&gt;; ⚭ Dorothea von Mengdeniga
*****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729)&lt;ref name=&quot;01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn&quot;/&gt;
*****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)&lt;ref name=&quot;30.08.1752 Velēna surmameetrika&quot;/&gt; – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')&lt;ref name=&quot;1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer&quot;/&gt;; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (Landtag)]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (Ordnungsrichter)]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)&lt;ref name=&quot;Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737&quot;/&gt;. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)&lt;ref name=&quot; Apeltiene mõis&quot;/&gt;, Druviena, Suur-Soldina (alates 1723)&lt;ref name=&quot;1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile&quot;/&gt; ja Väike-Soldina (alates 1723)&lt;ref name=&quot;1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile&quot;/&gt; mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud
*****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)&lt;ref name=&quot;25.03.1750 Velēna surmameetrika&quot;/&gt; – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)&lt;ref name=&quot;1749 Väike-Soldina müük&quot;/&gt; ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753)
******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)&lt;ref name=&quot;08.04.1773 Velēna surmameetrika&quot;/&gt;; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart
******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)&lt;ref name=&quot;18.05.1783 Velēna surmameetrika&quot;/&gt;; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu
******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)&lt;ref name=&quot;01.04.1779 Velēna surmameetrika&quot;/&gt; – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]&lt;ref name=&quot;25.02.1753 Trikāta abielumeetrika&quot;/&gt; Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]&lt;ref name=&quot;07.06.1760 Velēna abielumeetrika&quot;/&gt; Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780)
*******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust
*******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust. Lizumsi ja Druviena mõisnik
*******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust
******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena&lt;ref name=&quot;27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika&quot;/&gt; – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]&lt;ref name=&quot;17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika&quot;/&gt; Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega
******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena)
*****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas&lt;ref name=&quot;Rauna 14&quot;/&gt; kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844&lt;ref name=&quot;Podolski kub. von Güldenschantzid&quot;/&gt; Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart
*****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])&lt;ref name=&quot;1756. Hargla koguduse surmameetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn&quot;/&gt;; ⚭ (1713) [[Rauna]]s&lt;ref name=&quot;Rauna 3&quot;/&gt; komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega
*****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)&lt;ref name=&quot;01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn&quot;/&gt;; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732)
*****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729)  Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]])
*****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga
****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust
***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga&lt;ref name=&quot;Bartholomäus Meyer&quot;/&gt;
****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2''')
****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1688&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386&quot;/&gt;. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)&lt;ref name=&quot;Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711&quot;/&gt;. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu&lt;ref name=&quot;Ceumernite sugupuu&quot;/&gt;
***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88  tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')&lt;ref name=&quot;Meyer, Heinrich&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Silberrauch&quot;/&gt;; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal.
****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku)
****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?)
****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696)
****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) –  Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701&lt;ref name=&quot;Meyer, Jacob&quot;/&gt;; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753)
*****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku)
*****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706)
*****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku)
*****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku)
****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?)
***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata)
****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.&lt;ref name=&quot;Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet&quot;/&gt;
****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1688&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688&quot;/&gt;, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi teenistus&quot;/&gt;. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile&lt;ref name=&quot;Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile&quot;/&gt; ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a&lt;ref name=&quot;20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa&quot;/&gt;; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar&lt;ref name=&quot;09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon&quot;/&gt;. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi abielu&quot;/&gt; Dorothea von Rothauseniga († 1710, Riia), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar
*****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major)
*****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust
*****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust&lt;ref name=&quot;Eva Dorothea von Meyercrantz&quot;/&gt;; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema
****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer), Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (förare), hiljem veltveebel, 1695 adjutant, alates 3. XII 1698 fänrik. 1699 fänrik major Gustaff Wallenstedti kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst Carl Gustaf Schytte Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse.
Tõenäoliselt on ta identne 12.–13. juuli 1704 Tartu kaitsmisel osalenud kapten Meyeriga, keda on mainitud J. Lossiuse teoses ''Liefländische Historia, Continuation,'' 1690–1707.&lt;ref name=&quot;Riksarkivet&quot;/&gt;
****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. Alates 20. VII 1701 leitnant ja 01. XII 1701 kapten ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljonis ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''); 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte|Carl Gustav Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.&lt;ref name=&quot;Riksarkivet&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Jobst Hilmer von Meyercrantzi teenistus&quot;/&gt;
***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658)

==Teisi suguvõsa liikmeid==
*Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. &lt;ref name=&quot;Meyer, Conrad&quot;/&gt;
*[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1&quot;/&gt;. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740)
*NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust)&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Дворянские дипломы XVIII века в России&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&amp;focus=searchwithinvolume&amp;q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2  Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России&quot;, M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Герб Мейеркранцев&quot;&gt;[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer Nr. 85&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika&quot;&gt; [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&amp;gid=1&amp;pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6. veebruar 1785 Peterburi&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika&quot;&gt; [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&amp;gid=1&amp;pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;von Meiercrantz&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&amp;id=690&amp;nimi=Meiercrantz&amp;tiitel=&amp;andja=&amp;kujund=&amp;lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;von Meiercrantz 1&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;von Meijercrantz&quot;&gt;[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Ewert (Eberhard)&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Möller, Valentin&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt&quot;&gt;[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&amp;ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer&quot;&gt; [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1663&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=25&amp;xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1620-1723&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=708&amp;xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1672&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=30&amp;xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&amp;gid=1&amp;pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.06.1687 Lt. G. von Mejer&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&amp;cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&amp;cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&amp;gid=1&amp;pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&amp;gid=1&amp;pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=723&amp;xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680 1&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=439&amp;xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680 2&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=446&amp;xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere)&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=105&amp;xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn&quot;&gt;[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&amp;ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rauna 3&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;30.08.1752 Velēna surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&amp;gid=1&amp;pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737&quot;&gt;[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot; Apeltiene mõis&quot;&gt;[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&amp;q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&amp;_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&amp;_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;25.03.1750 Velēna surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&amp;gid=1&amp;pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1749 Väike-Soldina müük&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&amp;_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;08.04.1773 Velēna surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&amp;gid=1&amp;pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;18.05.1783 Velēna surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&amp;gid=1&amp;pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;01.04.1779 Velēna surmameetrika&quot;&gt; [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&amp;gid=1&amp;pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;25.02.1753 Trikāta abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&amp;gid=1&amp;pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;07.06.1760 Velēna abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&amp;gid=1&amp;pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&amp;gid=1&amp;pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&amp;gid=1&amp;pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1756. Hargla koguduse surmameetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rauna 14&quot;&gt;
[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Podolski kub. von Güldenschantzid&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&amp;rotate=0&amp;theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale&quot;&gt;
[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=420&amp;xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Storkyrkan i Stockholm&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&amp;cv=76&amp;rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bartholomäus Meyer&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&amp;pg=PA76&amp;hl=en&amp;source=gbs_toc_r#v=onepage&amp;q=Meyer&amp;f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ceumernite sugupuu&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&amp;q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&amp;q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1688&quot;&gt; [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&amp;cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=384&amp;xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688&quot;&gt;[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt &amp; Söner, 1875. Lk 186]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon&quot;&gt;[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&amp;ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi teenistus&quot;&gt;[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt &amp; Söners förlag, 1920. Lk 448]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi abielu&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eva Dorothea von Meyercrantz&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&amp;q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=419&amp;xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=385&amp;xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jobst Hilmer von Meyercrantzi teenistus&quot;&gt;[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt &amp; Söners förlag, 1920. Lk 448]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Heinrich&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Silberrauch&quot;&gt;[https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Jacob&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Conrad&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
}}
[[Kategooria:Aadlisuguvõsad]]
[[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]]
[[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]]
[[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]]</text>
      <sha1>ht08rd2h2jcayulxpu3asy6fe4b2mu2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142983</id>
      <parentid>7142982</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:58:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7142983</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="45354" sha1="sl8yg4897slbgsgpvstkn7vw2c44x34" xml:space="preserve">{{Infokast aadlisuguvõsa
| pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg
| nimi = Meyer&lt;br&gt;&lt;small&gt;von Meijer&lt;/small&gt;
| matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733
| number_liivima_rüütelkond = 85
| väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781
| number_rootsi_rüütelkond = 329
| introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}&lt;/ref&gt;
}}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]].

{{Infokast aadlisuguvõsa
| pilt = Meyercrantzi vapp.jpg
| nimi = Meyercrantz&lt;br&gt;&lt;small&gt;von Meijercrantz&lt;/small&gt;
}}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr. 329'''-st eraldiseisva suguvõsana.

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.&lt;/small&gt;

==Ajalugu==

Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest.

7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a (nr. 329)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}&lt;/ref&gt; (''märkus'': Rootsi Rüütlite Koja tellimustöö (1925–36) tunnustatud [[genealoog]] [[:sv:Gustaf Elgenstierna|Gustaf Magnus Elgenstierna]]le (1871–1948) von Meijer nr. 329 kohta; ''uurimustöö osaliselt puudulik, tänu millele tunnistati'' Meijer  nr. 329 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').

21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1688&quot;/&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''&lt;/small&gt;

1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;von Meiercrantz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;von Meiercrantz 1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;von Meijercrantz&quot;/&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''&lt;/small&gt;

[[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] (&quot;offene Diploma&quot;) Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega &quot;'''von Meyercrantz'''&quot;. Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').&lt;ref name=&quot;Дворянские дипломы XVIII века в России&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Герб Мейеркранцев&quot;/&gt; 

Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] (nr. 85), teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud.

Kogumik &quot;''Märkmeid aadlike ajaloost''&quot; nr. 189 (Sammlung &quot;''Adelsgeschichticher Notizen''&quot; No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer Nr. 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr. 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer  nr. 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').&lt;ref name=&quot;Meyer Nr. 85&quot;/&gt;

Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.&lt;ref name=&quot;05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika&quot;/&gt; Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas&lt;ref name=&quot;6. veebruar 1785 Peterburi&quot;/&gt; oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.&lt;ref name=&quot;Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika&quot;/&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt Lysohni (Lizums) ja Druweeni (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja Gustavi liin, kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka Vändra mõisaga, kus tegutses tema vanimaks pojaks peetav major Carl Gustav von Meyer, kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant Barthold von Meyercrantz 1688. aasta aadeldamise ajal Nursie mõisa omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.&lt;/small&gt;

==Meyerite suguvõsa mõisavaldused==

XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer'').

==Sugupuu==
Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]).

*'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister
**'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')&lt;ref name=&quot;Meyer, Ewert (Eberhard)&quot;/&gt;; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))&lt;ref name=&quot;Möller, Valentin&quot;/&gt; tütre Anna Mölleriga
***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik
****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)&lt;ref name=&quot;26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt&quot;/&gt; – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1663&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1620-1723&quot;/&gt;, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1672&quot;/&gt;. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')&lt;ref name=&quot;1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer&quot;/&gt;; vallaline
****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); Elgenstierna andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2''')
****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673)
****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga
****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)&lt;ref name=&quot;10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks&quot;/&gt; – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')&lt;ref name=&quot;Storkyrkan i Stockholm&quot;/&gt;) ema
****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar
****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust
****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)&lt;ref name=&quot;Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale&quot;/&gt; – tütar kolmandast abielust
****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])&lt;ref name=&quot;21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga&quot;/&gt; – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant&lt;ref name=&quot;11.06.1687 Lt. G. von Mejer&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133&quot;/&gt;, 1689–1713 kapten&lt;ref name=&quot;16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47&quot;/&gt;, 1725 major&lt;ref name=&quot;23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks&quot;/&gt;. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680 1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680 2&quot;/&gt;. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik&lt;ref name=&quot;09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere)&quot;/&gt;; ⚭ Dorothea von Mengdeniga
*****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729)&lt;ref name=&quot;01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn&quot;/&gt;
*****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)&lt;ref name=&quot;30.08.1752 Velēna surmameetrika&quot;/&gt; – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')&lt;ref name=&quot;1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer&quot;/&gt;; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (Landtag)]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (Ordnungsrichter)]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)&lt;ref name=&quot;Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737&quot;/&gt;. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)&lt;ref name=&quot; Apeltiene mõis&quot;/&gt;, Druviena, Suur-Soldina (alates 1723)&lt;ref name=&quot;1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile&quot;/&gt; ja Väike-Soldina (alates 1723)&lt;ref name=&quot;1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile&quot;/&gt; mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud
*****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)&lt;ref name=&quot;25.03.1750 Velēna surmameetrika&quot;/&gt; – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)&lt;ref name=&quot;1749 Väike-Soldina müük&quot;/&gt; ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753)
******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)&lt;ref name=&quot;08.04.1773 Velēna surmameetrika&quot;/&gt;; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart
******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)&lt;ref name=&quot;18.05.1783 Velēna surmameetrika&quot;/&gt;; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu
******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)&lt;ref name=&quot;01.04.1779 Velēna surmameetrika&quot;/&gt; – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]&lt;ref name=&quot;25.02.1753 Trikāta abielumeetrika&quot;/&gt; Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]&lt;ref name=&quot;07.06.1760 Velēna abielumeetrika&quot;/&gt; Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780)
*******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust
*******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust. Lizumsi ja Druviena mõisnik
*******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust
******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena&lt;ref name=&quot;27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika&quot;/&gt; – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]&lt;ref name=&quot;17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika&quot;/&gt; Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega
******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena)
*****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas&lt;ref name=&quot;Rauna 14&quot;/&gt; kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844&lt;ref name=&quot;Podolski kub. von Güldenschantzid&quot;/&gt; Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart
*****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])&lt;ref name=&quot;1756. Hargla koguduse surmameetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn&quot;/&gt;; ⚭ (1713) [[Rauna]]s&lt;ref name=&quot;Rauna 3&quot;/&gt; komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega
*****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)&lt;ref name=&quot;01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn&quot;/&gt;; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732)
*****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729)  Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]])
*****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga
****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust
***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga&lt;ref name=&quot;Bartholomäus Meyer&quot;/&gt;
****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2''')
****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1688&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386&quot;/&gt;. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)&lt;ref name=&quot;Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711&quot;/&gt;. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu&lt;ref name=&quot;Ceumernite sugupuu&quot;/&gt;
***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88  tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')&lt;ref name=&quot;Meyer, Heinrich&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Silberrauch&quot;/&gt;; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal.
****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku)
****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?)
****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696)
****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) –  Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701&lt;ref name=&quot;Meyer, Jacob&quot;/&gt;; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753)
*****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku)
*****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706)
*****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku)
*****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku)
****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?)
***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata)
****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.&lt;ref name=&quot;Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet&quot;/&gt;
****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1688&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688&quot;/&gt;, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi teenistus&quot;/&gt;. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile&lt;ref name=&quot;Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile&quot;/&gt; ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a&lt;ref name=&quot;20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa&quot;/&gt;; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar&lt;ref name=&quot;09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon&quot;/&gt;. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi abielu&quot;/&gt; Dorothea von Rothauseniga († 1710, Riia), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar
*****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major)
*****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust
*****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust&lt;ref name=&quot;Eva Dorothea von Meyercrantz&quot;/&gt;; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema
****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer), Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (förare), hiljem veltveebel, 1695 adjutant, alates 3. XII 1698 fänrik. 1699 fänrik major Gustaff Wallenstedti kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst Carl Gustaf Schytte Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne 12.–13. juuli 1704 Tartu kaitsmisel osalenud kapten Meyeriga, keda on mainitud J. Lossiuse teoses ''Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707''.&lt;ref name=&quot;Riksarkivet&quot;/&gt;
****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. Alates 20. VII 1701 leitnant ja 01. XII 1701 kapten ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljonis ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''); 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte|Carl Gustav Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.&lt;ref name=&quot;Riksarkivet&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Jobst Hilmer von Meyercrantzi teenistus&quot;/&gt;
***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658)

==Teisi suguvõsa liikmeid==
*Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. &lt;ref name=&quot;Meyer, Conrad&quot;/&gt;
*[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1&quot;/&gt;. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740)
*NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust)&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Дворянские дипломы XVIII века в России&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&amp;focus=searchwithinvolume&amp;q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2  Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России&quot;, M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Герб Мейеркранцев&quot;&gt;[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer Nr. 85&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika&quot;&gt; [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&amp;gid=1&amp;pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6. veebruar 1785 Peterburi&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika&quot;&gt; [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&amp;gid=1&amp;pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;von Meiercrantz&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&amp;id=690&amp;nimi=Meiercrantz&amp;tiitel=&amp;andja=&amp;kujund=&amp;lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;von Meiercrantz 1&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;von Meijercrantz&quot;&gt;[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Ewert (Eberhard)&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Möller, Valentin&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt&quot;&gt;[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&amp;ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer&quot;&gt; [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1663&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=25&amp;xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1620-1723&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=708&amp;xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1672&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=30&amp;xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&amp;gid=1&amp;pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.06.1687 Lt. G. von Mejer&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&amp;cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&amp;cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&amp;gid=1&amp;pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&amp;gid=1&amp;pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=723&amp;xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680 1&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=439&amp;xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680 2&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=446&amp;xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere)&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=105&amp;xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn&quot;&gt;[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&amp;ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rauna 3&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;30.08.1752 Velēna surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&amp;gid=1&amp;pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737&quot;&gt;[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot; Apeltiene mõis&quot;&gt;[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&amp;q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&amp;_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&amp;_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;25.03.1750 Velēna surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&amp;gid=1&amp;pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1749 Väike-Soldina müük&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&amp;_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;08.04.1773 Velēna surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&amp;gid=1&amp;pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;18.05.1783 Velēna surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&amp;gid=1&amp;pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;01.04.1779 Velēna surmameetrika&quot;&gt; [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&amp;gid=1&amp;pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;25.02.1753 Trikāta abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&amp;gid=1&amp;pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;07.06.1760 Velēna abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&amp;gid=1&amp;pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&amp;gid=1&amp;pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&amp;gid=1&amp;pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1756. Hargla koguduse surmameetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rauna 14&quot;&gt;
[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Podolski kub. von Güldenschantzid&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&amp;rotate=0&amp;theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale&quot;&gt;
[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=420&amp;xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Storkyrkan i Stockholm&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&amp;cv=76&amp;rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bartholomäus Meyer&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&amp;pg=PA76&amp;hl=en&amp;source=gbs_toc_r#v=onepage&amp;q=Meyer&amp;f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ceumernite sugupuu&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&amp;q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&amp;q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1688&quot;&gt; [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&amp;cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=384&amp;xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688&quot;&gt;[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt &amp; Söner, 1875. Lk 186]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon&quot;&gt;[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&amp;ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi teenistus&quot;&gt;[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt &amp; Söners förlag, 1920. Lk 448]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi abielu&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eva Dorothea von Meyercrantz&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&amp;q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=419&amp;xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=385&amp;xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jobst Hilmer von Meyercrantzi teenistus&quot;&gt;[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt &amp; Söners förlag, 1920. Lk 448]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Heinrich&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Silberrauch&quot;&gt;[https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Jacob&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Conrad&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
}}
[[Kategooria:Aadlisuguvõsad]]
[[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]]
[[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]]
[[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]]</text>
      <sha1>sl8yg4897slbgsgpvstkn7vw2c44x34</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142990</id>
      <parentid>7142983</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:04:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7142990</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="45376" sha1="m248ub1qold7fpxdjhqjcpcy89sdylv" xml:space="preserve">{{Infokast aadlisuguvõsa
| pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg
| nimi = Meyer&lt;br&gt;&lt;small&gt;von Meijer&lt;/small&gt;
| matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733
| number_liivima_rüütelkond = 85
| väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781
| number_rootsi_rüütelkond = 329
| introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}&lt;/ref&gt;
}}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]].

{{Infokast aadlisuguvõsa
| pilt = Meyercrantzi vapp.jpg
| nimi = Meyercrantz&lt;br&gt;&lt;small&gt;von Meijercrantz&lt;/small&gt;
}}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr. 329'''-st eraldiseisva suguvõsana.

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.&lt;/small&gt;

==Ajalugu==

Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest.

7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a (nr. 329)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}&lt;/ref&gt; (''märkus'': Rootsi Rüütlite Koja tellimustöö (1925–36) tunnustatud [[genealoog]] [[:sv:Gustaf Elgenstierna|Gustaf Magnus Elgenstierna]]le (1871–1948) von Meijer nr. 329 kohta; ''uurimustöö osaliselt puudulik, tänu millele tunnistati'' Meijer  nr. 329 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').

21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1688&quot;/&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''&lt;/small&gt;

1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;von Meiercrantz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;von Meiercrantz 1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;von Meijercrantz&quot;/&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''&lt;/small&gt;

[[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] (&quot;offene Diploma&quot;) Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega &quot;'''von Meyercrantz'''&quot;. Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').&lt;ref name=&quot;Дворянские дипломы XVIII века в России&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Герб Мейеркранцев&quot;/&gt; 

Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] (nr. 85), teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud.

Kogumik &quot;''Märkmeid aadlike ajaloost''&quot; nr. 189 (Sammlung &quot;''Adelsgeschichticher Notizen''&quot; No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer Nr. 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr. 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer  nr. 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').&lt;ref name=&quot;Meyer Nr. 85&quot;/&gt;

Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.&lt;ref name=&quot;05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika&quot;/&gt; Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas&lt;ref name=&quot;6. veebruar 1785 Peterburi&quot;/&gt; oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.&lt;ref name=&quot;Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika&quot;/&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt Lysohni (Lizums) ja Druweeni (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja Gustavi liin, kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka Vändra mõisaga, kus tegutses tema vanimaks pojaks peetav major Carl Gustav von Meyer, kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant Barthold von Meyercrantz 1688. aasta aadeldamise ajal Nursie mõisa omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.&lt;/small&gt;

==Meyerite suguvõsa mõisavaldused==

XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer'').

==Sugupuu==
Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]).

*'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister
**'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')&lt;ref name=&quot;Meyer, Ewert (Eberhard)&quot;/&gt;; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))&lt;ref name=&quot;Möller, Valentin&quot;/&gt; tütre Anna Mölleriga
***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik
****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)&lt;ref name=&quot;26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt&quot;/&gt; – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1663&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1620-1723&quot;/&gt;, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1672&quot;/&gt;. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')&lt;ref name=&quot;1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer&quot;/&gt;; vallaline
****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); Elgenstierna andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2''')
****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673)
****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga
****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)&lt;ref name=&quot;10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks&quot;/&gt; – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')&lt;ref name=&quot;Storkyrkan i Stockholm&quot;/&gt;) ema
****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar
****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust
****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)&lt;ref name=&quot;Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale&quot;/&gt; – tütar kolmandast abielust
****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])&lt;ref name=&quot;21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga&quot;/&gt; – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant&lt;ref name=&quot;11.06.1687 Lt. G. von Mejer&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133&quot;/&gt;, 1689–1713 kapten&lt;ref name=&quot;16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47&quot;/&gt;, 1725 major&lt;ref name=&quot;23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks&quot;/&gt;. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680 1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680 2&quot;/&gt;. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik&lt;ref name=&quot;09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere)&quot;/&gt;; ⚭ Dorothea von Mengdeniga
*****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729)&lt;ref name=&quot;01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn&quot;/&gt;
*****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)&lt;ref name=&quot;30.08.1752 Velēna surmameetrika&quot;/&gt; – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')&lt;ref name=&quot;1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer&quot;/&gt;; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (Landtag)]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (Ordnungsrichter)]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)&lt;ref name=&quot;Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737&quot;/&gt;. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)&lt;ref name=&quot; Apeltiene mõis&quot;/&gt;, Druviena, Suur-Soldina (alates 1723)&lt;ref name=&quot;1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile&quot;/&gt; ja Väike-Soldina (alates 1723)&lt;ref name=&quot;1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile&quot;/&gt; mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud
*****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)&lt;ref name=&quot;25.03.1750 Velēna surmameetrika&quot;/&gt; – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)&lt;ref name=&quot;1749 Väike-Soldina müük&quot;/&gt; ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753)
******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)&lt;ref name=&quot;08.04.1773 Velēna surmameetrika&quot;/&gt;; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart
******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)&lt;ref name=&quot;18.05.1783 Velēna surmameetrika&quot;/&gt;; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu
******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)&lt;ref name=&quot;01.04.1779 Velēna surmameetrika&quot;/&gt; – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]&lt;ref name=&quot;25.02.1753 Trikāta abielumeetrika&quot;/&gt; Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]&lt;ref name=&quot;07.06.1760 Velēna abielumeetrika&quot;/&gt; Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780)
*******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust
*******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust. Lizumsi ja Druviena mõisnik
*******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust
******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena&lt;ref name=&quot;27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika&quot;/&gt; – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]&lt;ref name=&quot;17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika&quot;/&gt; Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega
******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena)
*****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas&lt;ref name=&quot;Rauna 14&quot;/&gt; kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844&lt;ref name=&quot;Podolski kub. von Güldenschantzid&quot;/&gt; Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart
*****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])&lt;ref name=&quot;1756. Hargla koguduse surmameetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn&quot;/&gt;; ⚭ (1713) [[Rauna]]s&lt;ref name=&quot;Rauna 3&quot;/&gt; komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega
*****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)&lt;ref name=&quot;01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn&quot;/&gt;; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732)
*****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729)  Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]])
*****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga
****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust
***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga&lt;ref name=&quot;Bartholomäus Meyer&quot;/&gt;
****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2''')
****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1688&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386&quot;/&gt;. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)&lt;ref name=&quot;Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711&quot;/&gt;. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu&lt;ref name=&quot;Ceumernite sugupuu&quot;/&gt;
***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88  tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')&lt;ref name=&quot;Meyer, Heinrich&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Silberrauch&quot;/&gt;; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal.
****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku)
****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?)
****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696)
****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) –  Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701&lt;ref name=&quot;Meyer, Jacob&quot;/&gt;; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753)
*****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku)
*****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706)
*****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku)
*****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku)
****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?)
***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata)
****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.&lt;ref name=&quot;Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet&quot;/&gt;
****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1688&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688&quot;/&gt;, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi teenistus&quot;/&gt;. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile&lt;ref name=&quot;Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile&quot;/&gt; ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a&lt;ref name=&quot;20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa&quot;/&gt;; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar&lt;ref name=&quot;09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon&quot;/&gt;. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi abielu&quot;/&gt; Dorothea von Rothauseniga († 1710, Riia), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar
*****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major)
*****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust
*****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust&lt;ref name=&quot;Eva Dorothea von Meyercrantz&quot;/&gt;; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema
****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer), Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (förare), hiljem veltveebel, 1695 adjutant, alates 3. XII 1698 fänrik. 1699 fänrik major Gustaff Wallenstedti kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst [[Carl Gustaf Skytte|Carl Gustav Skytte]] Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne 12.–13. juuli 1704 Tartu kaitsmisel osalenud kapten Meyeriga, keda on mainitud J. Lossiuse teoses ''Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707''.&lt;ref name=&quot;Riksarkivet&quot;/&gt;
****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. Alates 20. VII 1701 leitnant ja 01. XII 1701 kapten ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljonis ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''); 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte|Carl Gustav Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.&lt;ref name=&quot;Riksarkivet&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Jobst Hilmer von Meyercrantzi teenistus&quot;/&gt;
***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658)

==Teisi suguvõsa liikmeid==
*Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. &lt;ref name=&quot;Meyer, Conrad&quot;/&gt;
*[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1&quot;/&gt;. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740)
*NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust)&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Дворянские дипломы XVIII века в России&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&amp;focus=searchwithinvolume&amp;q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2  Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России&quot;, M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Герб Мейеркранцев&quot;&gt;[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer Nr. 85&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika&quot;&gt; [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&amp;gid=1&amp;pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6. veebruar 1785 Peterburi&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika&quot;&gt; [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&amp;gid=1&amp;pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;von Meiercrantz&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&amp;id=690&amp;nimi=Meiercrantz&amp;tiitel=&amp;andja=&amp;kujund=&amp;lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;von Meiercrantz 1&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;von Meijercrantz&quot;&gt;[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Ewert (Eberhard)&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Möller, Valentin&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt&quot;&gt;[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&amp;ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer&quot;&gt; [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1663&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=25&amp;xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1620-1723&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=708&amp;xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1672&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=30&amp;xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&amp;gid=1&amp;pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.06.1687 Lt. G. von Mejer&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&amp;cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&amp;cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&amp;gid=1&amp;pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&amp;gid=1&amp;pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=723&amp;xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680 1&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=439&amp;xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680 2&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=446&amp;xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere)&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=105&amp;xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn&quot;&gt;[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&amp;ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rauna 3&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;30.08.1752 Velēna surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&amp;gid=1&amp;pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737&quot;&gt;[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot; Apeltiene mõis&quot;&gt;[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&amp;q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&amp;_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&amp;_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;25.03.1750 Velēna surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&amp;gid=1&amp;pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1749 Väike-Soldina müük&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&amp;_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;08.04.1773 Velēna surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&amp;gid=1&amp;pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;18.05.1783 Velēna surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&amp;gid=1&amp;pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;01.04.1779 Velēna surmameetrika&quot;&gt; [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&amp;gid=1&amp;pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;25.02.1753 Trikāta abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&amp;gid=1&amp;pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;07.06.1760 Velēna abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&amp;gid=1&amp;pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&amp;gid=1&amp;pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&amp;gid=1&amp;pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1756. Hargla koguduse surmameetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rauna 14&quot;&gt;
[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Podolski kub. von Güldenschantzid&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&amp;rotate=0&amp;theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale&quot;&gt;
[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=420&amp;xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Storkyrkan i Stockholm&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&amp;cv=76&amp;rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bartholomäus Meyer&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&amp;pg=PA76&amp;hl=en&amp;source=gbs_toc_r#v=onepage&amp;q=Meyer&amp;f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ceumernite sugupuu&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&amp;q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&amp;q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1688&quot;&gt; [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&amp;cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=384&amp;xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688&quot;&gt;[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt &amp; Söner, 1875. Lk 186]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon&quot;&gt;[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&amp;ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi teenistus&quot;&gt;[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt &amp; Söners förlag, 1920. Lk 448]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi abielu&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eva Dorothea von Meyercrantz&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&amp;q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=419&amp;xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=385&amp;xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jobst Hilmer von Meyercrantzi teenistus&quot;&gt;[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt &amp; Söners förlag, 1920. Lk 448]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Heinrich&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Silberrauch&quot;&gt;[https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Jacob&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Conrad&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
}}
[[Kategooria:Aadlisuguvõsad]]
[[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]]
[[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]]
[[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]]</text>
      <sha1>m248ub1qold7fpxdjhqjcpcy89sdylv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142991</id>
      <parentid>7142990</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:07:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7142991</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="45378" sha1="r3stobovgw4jrfnrfq0x9p3tr2cp6k2" xml:space="preserve">{{Infokast aadlisuguvõsa
| pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg
| nimi = Meyer&lt;br&gt;&lt;small&gt;von Meijer&lt;/small&gt;
| matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733
| number_liivima_rüütelkond = 85
| väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781
| number_rootsi_rüütelkond = 329
| introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}&lt;/ref&gt;
}}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]].

{{Infokast aadlisuguvõsa
| pilt = Meyercrantzi vapp.jpg
| nimi = Meyercrantz&lt;br&gt;&lt;small&gt;von Meijercrantz&lt;/small&gt;
}}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr. 329'''-st eraldiseisva suguvõsana.

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.&lt;/small&gt;

==Ajalugu==

Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest.

7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a (nr. 329)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}&lt;/ref&gt; (''märkus'': Rootsi Rüütlite Koja tellimustöö (1925–36) tunnustatud [[genealoog]] [[:sv:Gustaf Elgenstierna|Gustaf Magnus Elgenstierna]]le (1871–1948) von Meijer nr. 329 kohta; ''uurimustöö osaliselt puudulik, tänu millele tunnistati'' Meijer  nr. 329 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').

21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1688&quot;/&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''&lt;/small&gt;

1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;von Meiercrantz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;von Meiercrantz 1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;von Meijercrantz&quot;/&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''&lt;/small&gt;

[[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] (&quot;offene Diploma&quot;) Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega &quot;'''von Meyercrantz'''&quot;. Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').&lt;ref name=&quot;Дворянские дипломы XVIII века в России&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Герб Мейеркранцев&quot;/&gt; 

Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] (nr. 85), teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud.

Kogumik &quot;''Märkmeid aadlike ajaloost''&quot; nr. 189 (Sammlung &quot;''Adelsgeschichticher Notizen''&quot; No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer Nr. 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr. 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer  nr. 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').&lt;ref name=&quot;Meyer Nr. 85&quot;/&gt;

Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.&lt;ref name=&quot;05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika&quot;/&gt; Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas&lt;ref name=&quot;6. veebruar 1785 Peterburi&quot;/&gt; oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.&lt;ref name=&quot;Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika&quot;/&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt Lysohni (Lizums) ja Druweeni (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja Gustavi liin, kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka Vändra mõisaga, kus tegutses tema vanimaks pojaks peetav major Carl Gustav von Meyer, kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant Barthold von Meyercrantz 1688. aasta aadeldamise ajal Nursie mõisa omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.&lt;/small&gt;

==Meyerite suguvõsa mõisavaldused==

XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer'').

==Sugupuu==
Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]).

*'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister
**'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')&lt;ref name=&quot;Meyer, Ewert (Eberhard)&quot;/&gt;; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))&lt;ref name=&quot;Möller, Valentin&quot;/&gt; tütre Anna Mölleriga
***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik
****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)&lt;ref name=&quot;26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt&quot;/&gt; – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1663&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1620-1723&quot;/&gt;, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1672&quot;/&gt;. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')&lt;ref name=&quot;1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer&quot;/&gt;; vallaline
****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); Elgenstierna andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2''')
****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673)
****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga
****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)&lt;ref name=&quot;10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks&quot;/&gt; – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')&lt;ref name=&quot;Storkyrkan i Stockholm&quot;/&gt;) ema
****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar
****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust
****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)&lt;ref name=&quot;Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale&quot;/&gt; – tütar kolmandast abielust
****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])&lt;ref name=&quot;21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga&quot;/&gt; – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant&lt;ref name=&quot;11.06.1687 Lt. G. von Mejer&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133&quot;/&gt;, 1689–1713 kapten&lt;ref name=&quot;16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47&quot;/&gt;, 1725 major&lt;ref name=&quot;23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks&quot;/&gt;. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680 1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680 2&quot;/&gt;. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik&lt;ref name=&quot;09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere)&quot;/&gt;; ⚭ Dorothea von Mengdeniga
*****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729)&lt;ref name=&quot;01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn&quot;/&gt;
*****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)&lt;ref name=&quot;30.08.1752 Velēna surmameetrika&quot;/&gt; – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')&lt;ref name=&quot;1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer&quot;/&gt;; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (Landtag)]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (Ordnungsrichter)]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)&lt;ref name=&quot;Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737&quot;/&gt;. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)&lt;ref name=&quot; Apeltiene mõis&quot;/&gt;, Druviena, Suur-Soldina (alates 1723)&lt;ref name=&quot;1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile&quot;/&gt; ja Väike-Soldina (alates 1723)&lt;ref name=&quot;1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile&quot;/&gt; mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud
*****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)&lt;ref name=&quot;25.03.1750 Velēna surmameetrika&quot;/&gt; – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)&lt;ref name=&quot;1749 Väike-Soldina müük&quot;/&gt; ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753)
******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)&lt;ref name=&quot;08.04.1773 Velēna surmameetrika&quot;/&gt;; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart
******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)&lt;ref name=&quot;18.05.1783 Velēna surmameetrika&quot;/&gt;; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu
******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)&lt;ref name=&quot;01.04.1779 Velēna surmameetrika&quot;/&gt; – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]&lt;ref name=&quot;25.02.1753 Trikāta abielumeetrika&quot;/&gt; Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]&lt;ref name=&quot;07.06.1760 Velēna abielumeetrika&quot;/&gt; Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780)
*******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust
*******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust. Lizumsi ja Druviena mõisnik
*******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust
******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena&lt;ref name=&quot;27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika&quot;/&gt; – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]&lt;ref name=&quot;17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika&quot;/&gt; Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega
******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena)
*****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas&lt;ref name=&quot;Rauna 14&quot;/&gt; kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844&lt;ref name=&quot;Podolski kub. von Güldenschantzid&quot;/&gt; Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart
*****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])&lt;ref name=&quot;1756. Hargla koguduse surmameetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn&quot;/&gt;; ⚭ (1713) [[Rauna]]s&lt;ref name=&quot;Rauna 3&quot;/&gt; komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega
*****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)&lt;ref name=&quot;01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn&quot;/&gt;; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732)
*****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729)  Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]])
*****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga
****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust
***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga&lt;ref name=&quot;Bartholomäus Meyer&quot;/&gt;
****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2''')
****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1688&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386&quot;/&gt;. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)&lt;ref name=&quot;Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711&quot;/&gt;. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu&lt;ref name=&quot;Ceumernite sugupuu&quot;/&gt;
***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88  tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')&lt;ref name=&quot;Meyer, Heinrich&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Silberrauch&quot;/&gt;; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal.
****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku)
****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?)
****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696)
****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) –  Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701&lt;ref name=&quot;Meyer, Jacob&quot;/&gt;; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753)
*****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku)
*****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706)
*****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku)
*****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku)
****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?)
***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata)
****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.&lt;ref name=&quot;Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet&quot;/&gt;
****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1688&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688&quot;/&gt;, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi teenistus&quot;/&gt;. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile&lt;ref name=&quot;Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile&quot;/&gt; ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a&lt;ref name=&quot;20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa&quot;/&gt;; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar&lt;ref name=&quot;09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon&quot;/&gt;. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi abielu&quot;/&gt; Dorothea von Rothauseniga († 1710, Riia), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar
*****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major)
*****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust
*****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust&lt;ref name=&quot;Eva Dorothea von Meyercrantz&quot;/&gt;; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema
****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer), Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (förare), hiljem veltveebel, 1695 adjutant, alates 3. XII 1698 fänrik. 1699 fänrik major Gustaff Wallenstedti kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst [[Carl Gustaf Skytte|Carl Gustav Skytte]] Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne 12.–13. juuli 1704 Tartu kaitsmisel osalenud kapten Meyeriga, keda on mainitud J. Lossiuse teoses ''&quot;Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707&quot;''.&lt;ref name=&quot;Riksarkivet&quot;/&gt;
****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. Alates 20. VII 1701 leitnant ja 01. XII 1701 kapten ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljonis ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''); 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte|Carl Gustav Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.&lt;ref name=&quot;Riksarkivet&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Jobst Hilmer von Meyercrantzi teenistus&quot;/&gt;
***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658)

==Teisi suguvõsa liikmeid==
*Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. &lt;ref name=&quot;Meyer, Conrad&quot;/&gt;
*[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1&quot;/&gt;. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740)
*NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust)&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Дворянские дипломы XVIII века в России&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&amp;focus=searchwithinvolume&amp;q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2  Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России&quot;, M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Герб Мейеркранцев&quot;&gt;[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer Nr. 85&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika&quot;&gt; [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&amp;gid=1&amp;pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6. veebruar 1785 Peterburi&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika&quot;&gt; [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&amp;gid=1&amp;pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;von Meiercrantz&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&amp;id=690&amp;nimi=Meiercrantz&amp;tiitel=&amp;andja=&amp;kujund=&amp;lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;von Meiercrantz 1&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;von Meijercrantz&quot;&gt;[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Ewert (Eberhard)&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Möller, Valentin&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt&quot;&gt;[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&amp;ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer&quot;&gt; [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1663&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=25&amp;xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1620-1723&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=708&amp;xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1672&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=30&amp;xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&amp;gid=1&amp;pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.06.1687 Lt. G. von Mejer&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&amp;cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&amp;cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&amp;gid=1&amp;pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&amp;gid=1&amp;pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=723&amp;xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680 1&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=439&amp;xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680 2&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=446&amp;xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere)&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=105&amp;xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn&quot;&gt;[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&amp;ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rauna 3&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;30.08.1752 Velēna surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&amp;gid=1&amp;pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737&quot;&gt;[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot; Apeltiene mõis&quot;&gt;[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&amp;q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&amp;_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&amp;_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;25.03.1750 Velēna surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&amp;gid=1&amp;pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1749 Väike-Soldina müük&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&amp;_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;08.04.1773 Velēna surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&amp;gid=1&amp;pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;18.05.1783 Velēna surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&amp;gid=1&amp;pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;01.04.1779 Velēna surmameetrika&quot;&gt; [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&amp;gid=1&amp;pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;25.02.1753 Trikāta abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&amp;gid=1&amp;pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;07.06.1760 Velēna abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&amp;gid=1&amp;pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&amp;gid=1&amp;pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&amp;gid=1&amp;pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1756. Hargla koguduse surmameetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rauna 14&quot;&gt;
[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Podolski kub. von Güldenschantzid&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&amp;rotate=0&amp;theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale&quot;&gt;
[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=420&amp;xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Storkyrkan i Stockholm&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&amp;cv=76&amp;rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bartholomäus Meyer&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&amp;pg=PA76&amp;hl=en&amp;source=gbs_toc_r#v=onepage&amp;q=Meyer&amp;f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ceumernite sugupuu&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&amp;q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&amp;q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1688&quot;&gt; [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&amp;cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=384&amp;xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688&quot;&gt;[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt &amp; Söner, 1875. Lk 186]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon&quot;&gt;[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&amp;ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi teenistus&quot;&gt;[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt &amp; Söners förlag, 1920. Lk 448]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi abielu&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eva Dorothea von Meyercrantz&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&amp;q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=419&amp;xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=385&amp;xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jobst Hilmer von Meyercrantzi teenistus&quot;&gt;[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt &amp; Söners förlag, 1920. Lk 448]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Heinrich&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Silberrauch&quot;&gt;[https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Jacob&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Conrad&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
}}
[[Kategooria:Aadlisuguvõsad]]
[[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]]
[[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]]
[[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]]</text>
      <sha1>r3stobovgw4jrfnrfq0x9p3tr2cp6k2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142995</id>
      <parentid>7142991</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:15:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7142995</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="45449" sha1="dd3d8tjbqao58k7ih5ihpzg09tw5pnq" xml:space="preserve">{{Infokast aadlisuguvõsa
| pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg
| nimi = Meyer&lt;br&gt;&lt;small&gt;von Meijer&lt;/small&gt;
| matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733
| number_liivima_rüütelkond = 85
| väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781
| number_rootsi_rüütelkond = 329
| introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}&lt;/ref&gt;
}}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]].

{{Infokast aadlisuguvõsa
| pilt = Meyercrantzi vapp.jpg
| nimi = Meyercrantz&lt;br&gt;&lt;small&gt;von Meijercrantz&lt;/small&gt;
}}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr. 329'''-st eraldiseisva suguvõsana.

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.&lt;/small&gt;

==Ajalugu==

Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest.

7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a (nr. 329)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}&lt;/ref&gt; (''märkus'': Rootsi Rüütlite Koja tellimustöö (1925–36) tunnustatud [[genealoog]] [[:sv:Gustaf Elgenstierna|Gustaf Magnus Elgenstierna]]le (1871–1948) von Meijer nr. 329 kohta; ''uurimustöö osaliselt puudulik, tänu millele tunnistati'' Meijer  nr. 329 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').

21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1688&quot;/&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''&lt;/small&gt;

1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;von Meiercrantz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;von Meiercrantz 1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;von Meijercrantz&quot;/&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''&lt;/small&gt;

[[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] (&quot;offene Diploma&quot;) Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega &quot;'''von Meyercrantz'''&quot;. Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').&lt;ref name=&quot;Дворянские дипломы XVIII века в России&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Герб Мейеркранцев&quot;/&gt; 

Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] (nr. 85), teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud.

Kogumik &quot;''Märkmeid aadlike ajaloost''&quot; nr. 189 (Sammlung &quot;''Adelsgeschichticher Notizen''&quot; No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer Nr. 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr. 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer  nr. 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').&lt;ref name=&quot;Meyer Nr. 85&quot;/&gt;

Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.&lt;ref name=&quot;05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika&quot;/&gt; Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas&lt;ref name=&quot;6. veebruar 1785 Peterburi&quot;/&gt; oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.&lt;ref name=&quot;Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika&quot;/&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt Lysohni (Lizums) ja Druweeni (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja Gustavi liin, kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka Vändra mõisaga, kus tegutses tema vanimaks pojaks peetav major Carl Gustav von Meyer, kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant Barthold von Meyercrantz 1688. aasta aadeldamise ajal Nursie mõisa omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.&lt;/small&gt;

==Meyerite suguvõsa mõisavaldused==

XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer'').

==Sugupuu==
Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]).

*'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister
**'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')&lt;ref name=&quot;Meyer, Ewert (Eberhard)&quot;/&gt;; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))&lt;ref name=&quot;Möller, Valentin&quot;/&gt; tütre Anna Mölleriga
***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik
****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)&lt;ref name=&quot;26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt&quot;/&gt; – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1663&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1620-1723&quot;/&gt;, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1672&quot;/&gt;. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')&lt;ref name=&quot;1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer&quot;/&gt;; vallaline
****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); Elgenstierna andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2''')
****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673)
****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga
****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)&lt;ref name=&quot;10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks&quot;/&gt; – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')&lt;ref name=&quot;Storkyrkan i Stockholm&quot;/&gt;) ema
****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar
****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust
****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)&lt;ref name=&quot;Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale&quot;/&gt; – tütar kolmandast abielust
****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])&lt;ref name=&quot;21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga&quot;/&gt; – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant&lt;ref name=&quot;11.06.1687 Lt. G. von Mejer&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133&quot;/&gt;, 1689–1713 kapten&lt;ref name=&quot;16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47&quot;/&gt;, 1725 major&lt;ref name=&quot;23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks&quot;/&gt;. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680 1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680 2&quot;/&gt;. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik&lt;ref name=&quot;09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere)&quot;/&gt;; ⚭ Dorothea von Mengdeniga
*****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729)&lt;ref name=&quot;01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn&quot;/&gt;
*****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)&lt;ref name=&quot;30.08.1752 Velēna surmameetrika&quot;/&gt; – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')&lt;ref name=&quot;1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer&quot;/&gt;; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (Landtag)]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (Ordnungsrichter)]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)&lt;ref name=&quot;Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737&quot;/&gt;. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)&lt;ref name=&quot; Apeltiene mõis&quot;/&gt;, Druviena, Suur-Soldina (alates 1723)&lt;ref name=&quot;1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile&quot;/&gt; ja Väike-Soldina (alates 1723)&lt;ref name=&quot;1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile&quot;/&gt; mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud
*****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)&lt;ref name=&quot;25.03.1750 Velēna surmameetrika&quot;/&gt; – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)&lt;ref name=&quot;1749 Väike-Soldina müük&quot;/&gt; ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753)
******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)&lt;ref name=&quot;08.04.1773 Velēna surmameetrika&quot;/&gt;; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart
******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)&lt;ref name=&quot;18.05.1783 Velēna surmameetrika&quot;/&gt;; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu
******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)&lt;ref name=&quot;01.04.1779 Velēna surmameetrika&quot;/&gt; – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]&lt;ref name=&quot;25.02.1753 Trikāta abielumeetrika&quot;/&gt; Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]&lt;ref name=&quot;07.06.1760 Velēna abielumeetrika&quot;/&gt; Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780)
*******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust
*******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust. Lizumsi ja Druviena mõisnik
*******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust
******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena&lt;ref name=&quot;27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika&quot;/&gt; – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]&lt;ref name=&quot;17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika&quot;/&gt; Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega
******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena)
*****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas&lt;ref name=&quot;Rauna 14&quot;/&gt; kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844&lt;ref name=&quot;Podolski kub. von Güldenschantzid&quot;/&gt; Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart
*****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])&lt;ref name=&quot;1756. Hargla koguduse surmameetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn&quot;/&gt;; ⚭ (1713) [[Rauna]]s&lt;ref name=&quot;Rauna 3&quot;/&gt; komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega
*****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)&lt;ref name=&quot;01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn&quot;/&gt;; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732)
*****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729)  Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]])
*****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga
****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust
***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga&lt;ref name=&quot;Bartholomäus Meyer&quot;/&gt;
****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2''')
****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1688&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386&quot;/&gt;. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)&lt;ref name=&quot;Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711&quot;/&gt;. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu&lt;ref name=&quot;Ceumernite sugupuu&quot;/&gt;
***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88  tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')&lt;ref name=&quot;Meyer, Heinrich&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Silberrauch&quot;/&gt;; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal.
****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku)
****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?)
****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696)
****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) –  Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701&lt;ref name=&quot;Meyer, Jacob&quot;/&gt;; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753)
*****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku)
*****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706)
*****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku)
*****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku)
****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?)
***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata)
****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.&lt;ref name=&quot;Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet&quot;/&gt;
****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1688&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688&quot;/&gt;, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi teenistus&quot;/&gt;. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile&lt;ref name=&quot;Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile&quot;/&gt; ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a&lt;ref name=&quot;20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa&quot;/&gt;; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar&lt;ref name=&quot;09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon&quot;/&gt;. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi abielu&quot;/&gt; Dorothea von Rothauseniga († 1710, Riia), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar
*****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major)
*****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust
*****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust&lt;ref name=&quot;Eva Dorothea von Meyercrantz&quot;/&gt;; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema
****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer), Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (förare), hiljem veltveebel, 1695 adjutant, alates 3. XII 1698 fänrik. 1699 fänrik major Gustaf Wallenstedti (1655–1701) kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst [[Carl Gustaf Skytte|Carl Gustav Skytte]] [[Liivimaa jalaväerügement|Liivimaa jalaväerügemendi]] majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne 12.–13. juuli 1704 [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]] osalenud kapten Meyeriga, keda on mainitud J. Lossiuse teoses ''&quot;Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707&quot;''.&lt;ref name=&quot;Riksarkivet&quot;/&gt;
****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. Alates 20. VII 1701 leitnant ja 01. XII 1701 kapten ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljonis ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''); 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte|Carl Gustav Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.&lt;ref name=&quot;Riksarkivet&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Jobst Hilmer von Meyercrantzi teenistus&quot;/&gt;
***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658)

==Teisi suguvõsa liikmeid==
*Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. &lt;ref name=&quot;Meyer, Conrad&quot;/&gt;
*[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1&quot;/&gt;. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740)
*NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust)&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Дворянские дипломы XVIII века в России&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&amp;focus=searchwithinvolume&amp;q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2  Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России&quot;, M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Герб Мейеркранцев&quot;&gt;[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer Nr. 85&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika&quot;&gt; [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&amp;gid=1&amp;pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6. veebruar 1785 Peterburi&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika&quot;&gt; [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&amp;gid=1&amp;pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;von Meiercrantz&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&amp;id=690&amp;nimi=Meiercrantz&amp;tiitel=&amp;andja=&amp;kujund=&amp;lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;von Meiercrantz 1&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;von Meijercrantz&quot;&gt;[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Ewert (Eberhard)&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Möller, Valentin&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt&quot;&gt;[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&amp;ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer&quot;&gt; [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1663&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=25&amp;xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1620-1723&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=708&amp;xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1672&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=30&amp;xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&amp;gid=1&amp;pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.06.1687 Lt. G. von Mejer&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&amp;cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&amp;cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&amp;gid=1&amp;pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&amp;gid=1&amp;pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=723&amp;xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680 1&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=439&amp;xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680 2&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=446&amp;xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere)&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=105&amp;xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn&quot;&gt;[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&amp;ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rauna 3&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;30.08.1752 Velēna surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&amp;gid=1&amp;pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737&quot;&gt;[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot; Apeltiene mõis&quot;&gt;[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&amp;q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&amp;_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&amp;_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;25.03.1750 Velēna surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&amp;gid=1&amp;pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1749 Väike-Soldina müük&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&amp;_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;08.04.1773 Velēna surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&amp;gid=1&amp;pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;18.05.1783 Velēna surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&amp;gid=1&amp;pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;01.04.1779 Velēna surmameetrika&quot;&gt; [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&amp;gid=1&amp;pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;25.02.1753 Trikāta abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&amp;gid=1&amp;pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;07.06.1760 Velēna abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&amp;gid=1&amp;pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&amp;gid=1&amp;pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&amp;gid=1&amp;pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1756. Hargla koguduse surmameetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rauna 14&quot;&gt;
[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Podolski kub. von Güldenschantzid&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&amp;rotate=0&amp;theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale&quot;&gt;
[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=420&amp;xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Storkyrkan i Stockholm&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&amp;cv=76&amp;rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bartholomäus Meyer&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&amp;pg=PA76&amp;hl=en&amp;source=gbs_toc_r#v=onepage&amp;q=Meyer&amp;f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ceumernite sugupuu&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&amp;q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&amp;q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1688&quot;&gt; [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&amp;cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=384&amp;xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688&quot;&gt;[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt &amp; Söner, 1875. Lk 186]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon&quot;&gt;[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&amp;ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi teenistus&quot;&gt;[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt &amp; Söners förlag, 1920. Lk 448]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi abielu&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eva Dorothea von Meyercrantz&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&amp;q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=419&amp;xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=385&amp;xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jobst Hilmer von Meyercrantzi teenistus&quot;&gt;[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt &amp; Söners förlag, 1920. Lk 448]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Heinrich&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Silberrauch&quot;&gt;[https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Jacob&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Conrad&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
}}
[[Kategooria:Aadlisuguvõsad]]
[[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]]
[[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]]
[[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]]</text>
      <sha1>dd3d8tjbqao58k7ih5ihpzg09tw5pnq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142997</id>
      <parentid>7142995</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:18:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7142997</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="45464" sha1="guuaumi02gmas1z2c5lz63j1ojt7qpy" xml:space="preserve">{{Infokast aadlisuguvõsa
| pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg
| nimi = Meyer&lt;br&gt;&lt;small&gt;von Meijer&lt;/small&gt;
| matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733
| number_liivima_rüütelkond = 85
| väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781
| number_rootsi_rüütelkond = 329
| introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}&lt;/ref&gt;
}}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]].

{{Infokast aadlisuguvõsa
| pilt = Meyercrantzi vapp.jpg
| nimi = Meyercrantz&lt;br&gt;&lt;small&gt;von Meijercrantz&lt;/small&gt;
}}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr. 329'''-st eraldiseisva suguvõsana.

&lt;small&gt;''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.&lt;/small&gt;

==Ajalugu==

Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest.

7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a (nr. 329)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}&lt;/ref&gt; (''märkus'': Rootsi Rüütlite Koja tellimustöö (1925–36) tunnustatud [[genealoog]] [[:sv:Gustaf Elgenstierna|Gustaf Magnus Elgenstierna]]le (1871–1948) von Meijer nr. 329 kohta; ''uurimustöö osaliselt puudulik, tänu millele tunnistati'' Meijer  nr. 329 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').

21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1688&quot;/&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''&lt;/small&gt;

1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;von Meiercrantz&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;von Meiercrantz 1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;von Meijercrantz&quot;/&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''&lt;/small&gt;

[[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] (&quot;offene Diploma&quot;) Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega &quot;'''von Meyercrantz'''&quot;. Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').&lt;ref name=&quot;Дворянские дипломы XVIII века в России&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Герб Мейеркранцев&quot;/&gt; 

Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] (nr. 85), teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud.

Kogumik &quot;''Märkmeid aadlike ajaloost''&quot; nr. 189 (Sammlung &quot;''Adelsgeschichticher Notizen''&quot; No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer Nr. 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr. 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer  nr. 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').&lt;ref name=&quot;Meyer Nr. 85&quot;/&gt;

Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.&lt;ref name=&quot;05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika&quot;/&gt; Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas&lt;ref name=&quot;6. veebruar 1785 Peterburi&quot;/&gt; oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.&lt;ref name=&quot;Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika&quot;/&gt;

&lt;small&gt;''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt Lysohni (Lizums) ja Druweeni (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja Gustavi liin, kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka Vändra mõisaga, kus tegutses tema vanimaks pojaks peetav major Carl Gustav von Meyer, kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant Barthold von Meyercrantz 1688. aasta aadeldamise ajal Nursie mõisa omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.&lt;/small&gt;

==Meyerite suguvõsa mõisavaldused==

XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer'').

==Sugupuu==
Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]).

*'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister
**'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')&lt;ref name=&quot;Meyer, Ewert (Eberhard)&quot;/&gt;; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))&lt;ref name=&quot;Möller, Valentin&quot;/&gt; tütre Anna Mölleriga
***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik
****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)&lt;ref name=&quot;26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt&quot;/&gt; – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1663&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1620-1723&quot;/&gt;, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1672&quot;/&gt;. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')&lt;ref name=&quot;1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer&quot;/&gt;; vallaline
****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); Elgenstierna andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2''')
****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673)
****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga
****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)&lt;ref name=&quot;10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks&quot;/&gt; – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')&lt;ref name=&quot;Storkyrkan i Stockholm&quot;/&gt;) ema
****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar
****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust
****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)&lt;ref name=&quot;Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale&quot;/&gt; – tütar kolmandast abielust
****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])&lt;ref name=&quot;21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga&quot;/&gt; – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant&lt;ref name=&quot;11.06.1687 Lt. G. von Mejer&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133&quot;/&gt;, 1689–1713 kapten&lt;ref name=&quot;16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47&quot;/&gt;, 1725 major&lt;ref name=&quot;23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks&quot;/&gt;. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680 1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680 2&quot;/&gt;. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik&lt;ref name=&quot;09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere)&quot;/&gt;; ⚭ Dorothea von Mengdeniga
*****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729)&lt;ref name=&quot;01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn&quot;/&gt;
*****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)&lt;ref name=&quot;30.08.1752 Velēna surmameetrika&quot;/&gt; – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')&lt;ref name=&quot;1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer&quot;/&gt;; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (Landtag)]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (Ordnungsrichter)]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)&lt;ref name=&quot;Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737&quot;/&gt;. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)&lt;ref name=&quot; Apeltiene mõis&quot;/&gt;, Druviena, Suur-Soldina (alates 1723)&lt;ref name=&quot;1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile&quot;/&gt; ja Väike-Soldina (alates 1723)&lt;ref name=&quot;1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile&quot;/&gt; mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud
*****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)&lt;ref name=&quot;25.03.1750 Velēna surmameetrika&quot;/&gt; – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)&lt;ref name=&quot;1749 Väike-Soldina müük&quot;/&gt; ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753)
******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)&lt;ref name=&quot;08.04.1773 Velēna surmameetrika&quot;/&gt;; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart
******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)&lt;ref name=&quot;18.05.1783 Velēna surmameetrika&quot;/&gt;; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu
******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)&lt;ref name=&quot;01.04.1779 Velēna surmameetrika&quot;/&gt; – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]&lt;ref name=&quot;25.02.1753 Trikāta abielumeetrika&quot;/&gt; Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]&lt;ref name=&quot;07.06.1760 Velēna abielumeetrika&quot;/&gt; Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780)
*******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust
*******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust. Lizumsi ja Druviena mõisnik
*******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust
******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena&lt;ref name=&quot;27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika&quot;/&gt; – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]&lt;ref name=&quot;17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika&quot;/&gt; Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega
******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena)
*****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas&lt;ref name=&quot;Rauna 14&quot;/&gt; kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844&lt;ref name=&quot;Podolski kub. von Güldenschantzid&quot;/&gt; Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart
*****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])&lt;ref name=&quot;1756. Hargla koguduse surmameetrika&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn&quot;/&gt;; ⚭ (1713) [[Rauna]]s&lt;ref name=&quot;Rauna 3&quot;/&gt; komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega
*****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)&lt;ref name=&quot;01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn&quot;/&gt;; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732)
*****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729)  Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]])
*****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga
****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust
***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga&lt;ref name=&quot;Bartholomäus Meyer&quot;/&gt;
****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2''')
****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1688&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386&quot;/&gt;. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)&lt;ref name=&quot;Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711&quot;/&gt;. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu&lt;ref name=&quot;Ceumernite sugupuu&quot;/&gt;
***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88  tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')&lt;ref name=&quot;Meyer, Heinrich&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Silberrauch&quot;/&gt;; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal.
****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku)
****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?)
****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696)
****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) –  Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701&lt;ref name=&quot;Meyer, Jacob&quot;/&gt;; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753)
*****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku)
*****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706)
*****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku)
*****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku)
****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?)
***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata)
****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.&lt;ref name=&quot;Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Riksarkivet&quot;/&gt;
****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1688&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688&quot;/&gt;, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi teenistus&quot;/&gt;. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile&lt;ref name=&quot;Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile&quot;/&gt; ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a&lt;ref name=&quot;20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa&quot;/&gt;; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar&lt;ref name=&quot;09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon&quot;/&gt;. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi abielu&quot;/&gt; Dorothea von Rothauseniga († 1710, Riia), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar
*****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major)
*****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust
*****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust&lt;ref name=&quot;Eva Dorothea von Meyercrantz&quot;/&gt;; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema
****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer), Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (förare), hiljem veltveebel, 1695 adjutant, alates 3. XII 1698 fänrik. 1699 fänrik major Gustaf Wallenstedti (1655–1701) kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst [[Carl Gustaf Skytte|Carl Gustav Skytte]] [[Liivimaa jalaväepataljonid (Põhjasõda)|Liivimaa jalaväerügemendi]] majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne 12.–13. juuli 1704 [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]] osalenud kapten Meyeriga, keda on mainitud J. Lossiuse teoses ''&quot;Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707&quot;''.&lt;ref name=&quot;Riksarkivet&quot;/&gt;
****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. Alates 20. VII 1701 leitnant ja 01. XII 1701 kapten ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljonis ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''); 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte|Carl Gustav Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.&lt;ref name=&quot;Riksarkivet&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Jobst Hilmer von Meyercrantzi teenistus&quot;/&gt;
***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658)

==Teisi suguvõsa liikmeid==
*Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. &lt;ref name=&quot;Meyer, Conrad&quot;/&gt;
*[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1&quot;/&gt;. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740)
*NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust)&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Дворянские дипломы XVIII века в России&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&amp;focus=searchwithinvolume&amp;q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2  Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России&quot;, M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Герб Мейеркранцев&quot;&gt;[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer Nr. 85&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika&quot;&gt; [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&amp;gid=1&amp;pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6. veebruar 1785 Peterburi&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika&quot;&gt; [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&amp;gid=1&amp;pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;von Meiercrantz&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&amp;id=690&amp;nimi=Meiercrantz&amp;tiitel=&amp;andja=&amp;kujund=&amp;lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;von Meiercrantz 1&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;von Meijercrantz&quot;&gt;[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Ewert (Eberhard)&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Möller, Valentin&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt&quot;&gt;[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&amp;ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer&quot;&gt; [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1663&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=25&amp;xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1620-1723&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=708&amp;xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1672&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=30&amp;xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&amp;gid=1&amp;pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.06.1687 Lt. G. von Mejer&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&amp;cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&amp;cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&amp;gid=1&amp;pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&amp;gid=1&amp;pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=723&amp;xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680 1&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=439&amp;xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet Rullor 1680 2&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=446&amp;xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere)&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=105&amp;xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn&quot;&gt;[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&amp;ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rauna 3&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;30.08.1752 Velēna surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&amp;gid=1&amp;pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737&quot;&gt;[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot; Apeltiene mõis&quot;&gt;[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&amp;q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&amp;_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&amp;_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;25.03.1750 Velēna surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&amp;gid=1&amp;pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1749 Väike-Soldina müük&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&amp;knr=&amp;hpr=&amp;krundi_nr=&amp;markus=&amp;kinnistu_nimi=&amp;eesnimi=&amp;perenimi=&amp;sisu=&amp;perenimi_sisu=&amp;majad=&amp;tanav=&amp;asustus_yksus=&amp;asustus_yksus_sisu=&amp;liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&amp;_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;08.04.1773 Velēna surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&amp;gid=1&amp;pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;18.05.1783 Velēna surmameetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&amp;gid=1&amp;pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;01.04.1779 Velēna surmameetrika&quot;&gt; [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&amp;gid=1&amp;pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;25.02.1753 Trikāta abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&amp;gid=1&amp;pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;07.06.1760 Velēna abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&amp;gid=1&amp;pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&amp;gid=1&amp;pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&amp;gid=1&amp;pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1756. Hargla koguduse surmameetrika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rauna 14&quot;&gt;
[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&amp;gid=1&amp;pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Podolski kub. von Güldenschantzid&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&amp;rotate=0&amp;theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale&quot;&gt;
[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=420&amp;xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Storkyrkan i Stockholm&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&amp;cv=76&amp;rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bartholomäus Meyer&quot;&gt;[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&amp;pg=PA76&amp;hl=en&amp;source=gbs_toc_r#v=onepage&amp;q=Meyer&amp;f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ceumernite sugupuu&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&amp;q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&amp;q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1688&quot;&gt; [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&amp;cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=384&amp;xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688&quot;&gt;[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt &amp; Söner, 1875. Lk 186]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon&quot;&gt;[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&amp;ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi teenistus&quot;&gt;[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt &amp; Söners förlag, 1920. Lk 448]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Barthold von Meyercrantzi abielu&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eva Dorothea von Meyercrantz&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711&quot;&gt;[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&amp;q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=419&amp;xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Riksarkivet&quot;&gt;[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&amp;m=&amp;s=&amp;cv=385&amp;xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jobst Hilmer von Meyercrantzi teenistus&quot;&gt;[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt &amp; Söners förlag, 1920. Lk 448]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Heinrich&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Silberrauch&quot;&gt;[https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Jacob&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Conrad&quot;&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]&lt;/ref&gt;
}}
[[Kategooria:Aadlisuguvõsad]]
[[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]]
[[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]]
[[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]]</text>
      <sha1>guuaumi02gmas1z2c5lz63j1ojt7qpy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nakagini kapseltorn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>610733</id>
    <revision>
      <id>7142495</id>
      <parentid>6923060</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:19:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142495</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4420" sha1="qwuu32fluqfk10g3q275psszgtwaquz" xml:space="preserve">{{Hoone|nimi=Nakagini kapseltorn|pilt=Nakagin.jpg|pildisuurus=250px|ehituse algus=1970|ehituse lõpp=1972|arhitekt=[[Kisho Kurokawa]]|Asukoht=Tokyo, Jaapan|kõrgus=54 m|korruseid=13}}

'''Nakagini kapseltorn''' ([[jaapani keel]]es 中銀カプセルタワー ''Nakagin Kapuseru Tawā'') on arhitekt [[Kisho Kurokawa]] projekteeritud mitmeotstarbeline elamu- ja kontorihoone, mis asub Shimbashis [[Tōkyō|Tokyos]] [[Jaapan]]is. See oli maailmas esimene näide [[moodularhitektuur]]ist, mis kajastab Jaapani metabolismi&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Villem Tomiste|url=https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/baltlaste-maakera-jaapanis/|pealkiri=Baltlaste maakera Jaapanis|aeg=20.10.2011}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Jackie Craven|url=https://www.thoughtco.com/what-is-metabolism-in-architecture-177292|pealkiri=What Is Metabolism in Architecture?|aeg=03.07.2019}}&lt;/ref&gt;. Tööd valmisid 1972. aastal, hoone pandi kokku 30 päevaga. 2012. aasta oktoobri seisuga oli 140 kapslist 30 korterina kasutusel, ülejäänuid kasutati ladustamiseks või hüljati. 

== Projekteerimine ja ehitamine ==
Hoone koosneb omavahel ühendatud betoontornidest. Ühel tornil on 11 korrust ja teisel tornil 13 korrust, milles on kokku 140 tehases valmistatud [[Moodulehitus|moodulit]] ehk kapslit. Iga moodul on 2,5 m lai ja 4 m pikk, toa otsas on 1,3-meetrise [[Diameeter|diameetriga]] ümmargune [[aken]]. Suuremate ruumide loomiseks saab kapsleid omavahel ühendada ja kombineerida. Olgugi et kapsleid toodeti masstoodanguna, pole ühtegi algset kapslit asendatud. Enne ehitusplatsile saatmist paigaldati kapslitesse sisustus ja [[Sanitaartehnika|sanitaartehnilised]] lahendused. Kapslid on [[Keevitamine|keevitatud]] terasest, mis on kaetud kuumtsingi ning roostetõrjega ja viimistleti pärast töötlemist läikiva pihustiga Kenitex. Keldrist teise korruseni kasutati tavalist [[betoon]]i, ülejäänud korrustel on kasutatud kergbetooni.  
[[Fail:Nakagin Capsule Tower 03.jpg|vasakul|pisi|235x235px|Nakagini kapseltorni demonstratsiooniruum, mis on mõeldud turistidele ja asub esimesel korrusel]] 

== Lammutamine ja uuendamine ==
Kapsleid saab eraldi eemaldada või asendada, kuid see on väga kallis. 2006. aastal, kui kaaluti lammutamist, eeldati, et ühe kapsli renoveerimine&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ncehitus.ee/renoveerimine/|pealkiri=Renoveerimine}}&lt;/ref&gt; nõuaks umbes 6,2 miljonit [[Jaapani jeen|jeeni]]. 80% kapselkorterite omanikest pidi lammutamise heaks kiitma, see saavutati 15. aprillil 2007. Enamik kapsliomanikest hääletasid hoone [[Lammutamine|lammutamise]] poolt, olles mures viletsate tingimuste, kitsaste olude ja [[asbest]]i tervist kahjustava mõju pärast. Asenduseks pakuti uuema ja [[Modernsus|modernsema]] torni ehitamist. Kujunduse säilitamiseks tegi arhitekt [[Kisho Kurokawa]] ettepaneku demonteerida olemasolevad kapslid ja asendada need uuendatud kapslitega. Plaani toetasid ka suuremad Jaapani arhitektuuriühingud, kuid elanikud olid mures hoone [[Maavärin|maavärinakindluse]] ja [[kinnisvara]] ebaefektiivse kasutamise pärast. Kisho Kurokawa suri 2007. aastal ja uut [[Renoveerimine|renoveerimise]] arendajat pole veel leitud. 2014. aastal teatas kapsliomanik ja projekti &quot;Save Nakagin Tower&quot; algataja&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://worldarchitecture.org/authors-links/pngeh/save-nakagin-capsule-tower-project.html|pealkiri=SAVE NAKAGIN Capsule Tower Project|autor=United Kingdom Architecture News|aeg=05.10.2014|vaadatud=7.06.2021|arhiivimisaeg=7.06.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210607173716/https://worldarchitecture.org/authors-links/pngeh/save-nakagin-capsule-tower-project.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;, et projektiga üritati koguda [[Annetamine|annetusi]], et säilitada hoone ja kokku osta kõik kapslid.

== Kultuuriruum ==
* 2016. aastal avaldas fotograaf Noritaka Minami [[Pildiraamat|pildiraamatu]] &quot;1972&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.arch2o.com/1972-noritaka-minami/|pealkiri=1972}}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; mis sisaldas fotosid lagunevast tornist.
* 1994. aasta [[Arvutimäng|arvutimängu]] &quot;Transport Tycoon&quot; tegevuskoha loomisel on saadud inspiratsiooni Nakagini kapseltornist.

== Viited ==
&lt;references group=&quot;Metabolism(arhitecture)&quot; responsive=&quot;&quot; /&gt;
__SISUKORDEES__
{{DEFAULTSORT:Nakagini kapseltorn }}

[[Kategooria:Ehitised]]</text>
      <sha1>qwuu32fluqfk10g3q275psszgtwaquz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Stena Line</title>
    <ns>0</ns>
    <id>614936</id>
    <revision>
      <id>7142704</id>
      <parentid>6360866</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T20:44:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142704</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1566" sha1="eu6nmbefqe218vdxm2ry16x4ineky0l" xml:space="preserve">{{allikad}}
{{ettevõte
| ettevõtte_nimi    = Stena Line
| logo              = Stena_line_logo.svg|logosuurus=250px
| asutamisaeg       = 1962
| asutajad          = 
| peakorter         = [[Göteborg]], [[Rootsi]]
| valdkonnad        = laevandus
| tooted            = 
| teenused          = 
| käive             = 
| kasum             = 
| töötajaid         = 
| emafirma          = 
| tütarfirmad       = 
| lõpetatud         = 
| võrguleht         = https://www.stenaline.com/
| märkused          = 
| tegevuskasum      = 
| vara              = 
| tüüp              = [[eraettevõte]]
| börsil            = 
| piirkond          =  
| võtmeisikud       = [[Niclas Martensson]] (juhatuse esimees)
| omanik            = 
}}
'''Stena Line''' on [[Rootsi]] [[laevandus]][[kontsern]] ja üks maailma suuremaid [[parvlaev]]a[[reeder]]eid. Stena Line'i laevad sõidavad [[laevaliin]]idel [[Taani]], [[Saksamaa]], [[Iirimaa]], [[Läti]], [[Hollandi Vabariik|Hollandi]], [[Norra]], [[Poola]], [[Rootsi]] ja [[Suurbritannia|Ühendkuningriigi]] vahet. Stena Line on osa kontsernist Stena AB&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.faktaomfartyg.se/stena_line.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-09-08 |arhiivimisaeg=2021-09-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210923152844/https://www.faktaomfartyg.se/stena_line.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;, millesse kuulub teisigi laevakompaniisid.

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
*[https://www.stenaline.com Stena Line'i koduleht]

[[Kategooria:Laevandusettevõtted]]
[[Kategooria:Rootsi ettevõtted]]</text>
      <sha1>eu6nmbefqe218vdxm2ry16x4ineky0l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alar Karise presidendivisiidid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>616843</id>
    <revision>
      <id>7142452</id>
      <parentid>7141109</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:14:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-24581-71</username>
        <id>227793</id>
      </contributor>
      <origin>7142452</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="102524" sha1="f0xm1b0vphg6lvl7jeqnl9rj2x29mxi" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=märts|aasta=2022}}{{Viitamata|aasta=2022|kuu=juuni}}{{Toimeta|aasta=2025|kuu=august}}
Allpool on ülevaade Eesti presidendi [[Alar Karis]]e ametialastest välisvisiitidest.

Visiitide arv riigi kohta, kus president Karis on reisinud:
* '''Üks''': [[Albaania]], [[Angola]], [[Botswana]], [[Hispaania]], [[Iisrael]], [[India]], [[Iraak]], [[Jordaania]], [[Kanada]], [[Kasahstan]], [[Korea Vabariik]], [[Küpros]], [[Malta]], [[Montenegro]], [[Norra]], [[Palestiina]], [[Sloveenia]], [[Taani]] ja [[Türgi]]
* '''Kaks''': [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Egiptus]], [[Holland]], [[Moldova]], [[Portugal]], [[Rootsi]] ja [[Slovakkia]] ja [[Vatikan]]
* '''Kolm''': [[Island]], [[Itaalia]], [[Rumeenia]] ja [[Saksamaa]]
* '''Neli''': [[Belgia]], [[Šveits]] ja [[Ukraina]]
* '''Viis''': [[Prantsusmaa]] ja [[Suurbritannia]]
* '''Kuus''': [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Soome]]
* '''Kaheksa''': [[Leedu]] ja [[Poola]]
* '''Kümme''': [[Läti]]

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 4. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s [[Läti parlamendi esimees|Läti parlamendi esimehe]] [[Ināra Mūrniece]]ga, külastas [[Kristjan Jaak Peterson]]i mälestuskivi ning tutvus tulevase [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] hoonega. Tegemist oli esimene välisvisiit.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 26. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga ja külastas värskelt renoveeritud [[Eesti suursaatkond Helsingis|Eesti suursaatkonna]] hoonet.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 27. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja külastas [[Eesti suursaatkond Vilniuses|Eesti suursaatkonna]] hoonet.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit ||28.–29. oktoober 2021
| Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga ja külastas [[Eesti suursaatkond Varssavis|Eesti suursaatkonna]] hoonet.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 11.–13. november 2021 || Alar Karis kohtus Pariisi rahufoorumil [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]i, [[Ameerika Ühendriikide asepresident|Ameerika Ühendriikide asepresidendi]] [[Kamala Harris]]e, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Justin Trudeau]], [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]i ja [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga. Lisaks esines ta kõnega UNESCO 75. aastapäeva tähistamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 15. november 2021 || Alar Karis kohtus [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga. Arutati [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Valgevene]] piiril toimuvat hübriidrünnakut (videosilla teel osales [[Poola president]] [[Andrzej Duda]]) ning tehti [[deklaratsioon|ühisavaldus]].
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 2.–3. detsember 2021 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] Ursula von der Leyeniga. Arutati hübriidkriisi ja julgeolekut Euroopas ning küberteemasid ja kliimaküsimusi.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 7.–10. detsember 2021 || Alar Karis kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]is [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]i,[[ÜRO peaassamblee president| peaassamblee presidendi]] [[Abdulla Shahid]]i ja [[Nigeri president|Nigeri presidendi]] [[Mohamed Bazoum]]iga.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 12.–13. jaanuar 2022 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Belglaste kuningas|Belgia kuninga]] [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]]-ga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga.
|-
| {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 20. jaanuar 2022 || Alar Karis kohtus [[Stockholm]]is [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Carl XVI Gustaf]]i ja [[Riksdag|Rootsi Riksdagi]] spiikri [[Andreas Norlén]]iga ning külastas [[Stockholmi Eesti Kool]]i.
|-
| {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 4. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Oslo]]s [[Haakon (Norra kroonprints)|Norra kroonprintsi Haakoni]], [[Norra peaminister|peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga ja [[Norra parlamendi spiiker|Norra parlamendi spiikri]] [[Masud Gharahkhan]]iga, kus arutas Euroopa ja regiooni julgeolekuolukorda, Ukraina piiridel toimuvat, julgeolekualast koostööd nii NATOs kui ÜROs, samuti regionaalset koostööd puudutavaid küsimusi ning Arktika Nõukoguga seotud küsimusi. Ta avas [[Eesti Suursaatkond Oslos|Eesti suursaatkonna]] uue hoone Oslos.
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 22. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]iga, lisaks osales Donetski ja Luhanski piirkonna Ukraina kriisi ühisavalduses.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 25. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]], [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]i, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]], [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]], [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[János Áder|János Ádere]], [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]e ja [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga. Toimus [[Bukaresti 9|B9]]-formaadis riigipeade kohtumine seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa laiaulatusliku sõjalise rünnakuga Ukraina vastu]].
|-
| {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 17. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Chișinău]]s Moldova presidendi Maia Sandu ja [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Natalia Gavrilița]]ga. Vesteldi Moldova Euroopa integratsioonist, arutati võimalusi kahepoolse koostöö tihendamiseks idapartnerluses ja rahvusvaheliselt laiemalt. Alar Karis külastas Chișinău kesklinnast paari kilomeetri kaugusel asuvat Moldova suurimat Ukraina [[sõjapõgenik]]e vastuvõtukeskust.
|-
| {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 17. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Bukarest]]is Rumeenia presidendi Klaus Iohannisega. Arutati Eesti ja Rumeenia koostööd ning Euroopa Liidu ja NATO tegevust eesmärgiga lõpetada sõda Euroopas.
|-
| {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} || töövisiit || 18.–20. märts 2022 || Alar Karis külastas [[Abu Dhabi]]s [[Eesti suursaatkond Abu Dhabis|Eesti suursaatkonna]] hoonet ja osales [[Dubai]]s [[Maailmanäitus|EXPO 2022]]-l, kus käis Eesti ja Ukraina paviljonides. Ta käis ka Abu Dhabis Louvre'i kunstimuuseumis.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 24. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]]s NATO peasekretäri [[Jens Stoltenberg]]i, Poola presidendi Andrzej Duda, Leedu presidendi Gitanas Nausėda ja Läti presidendi Egils Levitsiga. Räägiti Ukraina igakülgsest toetamisest ja Euroopa julgeoleku kindlustamisest [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] vastu.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 12. aprill 2022 || Alar Karis kohtus [[Rzeszów]]is Poola presidendi Andrzej Duda, Läti presidendi Egils Levitsi ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga. Arutleti [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] laiaulatusliku sõjalise rünnaku üle Ukraina vastu.
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 13.–14. aprill 2022 || Alar Karis koos Poola presidendi Andrzej Duda, Läti presidendi Egils Levitsi ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, et väljendada ühisavalduses toetust Ukraina rahvale, kes kaitseb oma riiki [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] agressiooni eest.
|-
| {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 20.–21. aprill 2022 || Alar Karis osales koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega [[Veneetsia]]s [[59. Veneetsia biennaal|59. Veneetsia kunstibiennaalil]] Eesti rahvuspaviljoni avamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 11. mai 2022 || Alar Karis kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga, kellega vahetas mõtteid regionaalse julgeoleku ning [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Ukraina]] ja [[NATO]]ga seotud teemadel. Samuti avati koos [[Tuglase Selts]]i 40. aastapäevale pühendatud pidulik seminar.
|-
| {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 23.–26. mai 2022 || Alar Karis kohtus [[Genf]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Armeenia president|Armeenia presidendi]] [[Vahagn Khachaturyani]]ga, [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Natalia Gavrilița]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Garibašvili]]ga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Dritan Abazović]]iga ja [[Austria peaminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]iga, mil arutlus Euroopa Liidu naabruspoliitika tulevik, arvestades [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] agressiooni Ukrainas.
|-
| {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 10. juuni 2022 || Alar Karis kohtus [[Bukarest]]is [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega ja [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine, mil arutatakse [[NATO]] idadiiva heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamise võimalusi ja [[Soome]] ja [[Rootsi]] alliansiga liitumisest.
|-
| {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 14.–15. juuni 2022 || Alar Karis kohtus [[Kopenhaagen]]is [[Taani kuninglik perekond|Taani kuninganna]] [[Margrethe II]]-ga, [[Taani kuninglik perekond|Taani kroonprints]] [[Frederik (Taani kroonprints)|Frederik]]ega ja [[Taani parlament|Taani parlamendi esimehe]] [[Henrik Dam Kristensen]]iga, mil arutlusel Ukraina jätkuv igakülgne toetamine, Läänemere regiooni julgeolek ja eelolev [[NATO]] Madridi tippkohtumine ning Taani eestlaskonnaga.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 20. juuni 2022 || Alar Karis osales [[Riia]]s [[Kolme Mere Algatus]]e tippkohtumisel, kus olid kohal [[Euroopa Komisjon]]i asepresident [[Valdis Dombrovskis]], [[Läti president]] [[Egils Levits]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]], [[Poola president]] [[Andrzej Duda]], [[Tšehhi parlamendi president]] [[Miloš Vystrčil]], [[Austria president]] [[Alexander Van der Bellen]], [[Slovakkia peaminister]] [[Eduard Heger]], [[Ungari president]] [[Katalin Novák]], [[Sloveenia president]] [[Borut Pahor]], [[Horvaatia president]] [[Zoran Milanović]], [[Rumeenia president]] [[Klaus Iohannis]] ja [[Bulgaaria president]] [[Rumen Radev]]. Kutsutud külalised olid kohal [[Ameerika Ühendriikide Rahvusvaheline Arengu Finantskorporatsioon]]i tegevjuht [[Scott A. Nathan]] ja [[Ukraina Ülemraada]] aseesimees [[Olena Kondratjuk]]. Ühtlasi kohtus Alar Karis ärifoorumil [[Saksamaa president|Saksamaa Liitvabariigi presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga. Arutluse eesmärk oli rajada Euroopa idapoolsel põhja-lõuna teljel transpordi-, energia- ja digiühendusi, kaasates lisaks riiklikele investeeringutele ka erainvesteeringuid.
|-
| {{riigi ikoon|Island}} || ametlik visiit || 26.–27. august 2022 || Alar Karis ja tema abikaasa [[Sirje Karis]] koos [[Eesti peaminister|Eesti välisministri]] [[Urmas Reinsalu]]ga osalesid [[Reykjavik]]is [[Höfði Maja]]s [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]i ja tema abikaasa [[Eliza Reid|Eliza Reidi]] kutsel 31 aasta möödumist kolme Balti riigi iseseisvuse taastamise ametlikul vastuvõtul, kus olid kohal [[Läti president]] [[Egils Levits]] koos abikaasa [[Andra Levite|Andra]]ga, [[Läti välisminister]] [[Edgars Rinkēvičs]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]] koos abikaasa [[Diana Nausėdienė|Diana]]ga ja [[Leedu peaminister]] [[Gabrielius Landsbergis]]. Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]] kohtusid [[Islandi parlamendi spiiker|Islandi parlamendi spiikri]] [[Birgir Ármannsson]]iga [[Alþingi|Islandi parlamendis]]. Alar Karis koos Baltimaade presidentidega kohtusid [[Viðey saar|Viðey saarel]] [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Katrín Jakobsdóttir]]iga. Alar Karis külastas koos Baltimaade presidentidega [[Hellisheiði elektrijaam]]as, [[Þingvelliri rahvuspark|Þingvelliri rahvusparki]] Islandis elavate eestlastega.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || {{murdmata|18.–19. september 2022}} || Alar Karis käis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga [[London]]is [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] kutsel, et [[Elizabeth II|Suurbritannia kuninganna Elizabeth II]] matusetalitusel osaleda.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 20.–24. september 2022 || Alar Karis lendas Poola valitsuse eralennukiga [[Boeing 737|Boeing 737-800NG]] (reg. 0112) koos [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga ja [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning osalesid [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 77. peaassambleel]]. Alar Karis kohtus koos [[Läti president]] [[Egils Levits]] ja [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja ka külastas kohalike eestlastega [[New Yorgi Eesti Maja|Eesti Majas]]. Alar Karis osales ka [[Washington]]is [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i vastuvõtul. Tema abikaasa [[Sirje Karis]] osales [[ÜRO]] kõrgetasemelisele nädalale saabunud riigipeade abikaasade programmis, sealhulgas [[Olena Zelenska|Ukraina presidendi abikaasa Olena Zelenska]] ja [[Emine Erdoğan|Türgi presidendi abikaasa Emine Erdoğan]] korraldatavatel vastuvõttudel ning [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i vastuvõtul. Neljapäeval, 22. septembril avab Alar Karis [[Dallas]]es Clevoni USA peakorteri ja reedel, 23. septembril kohtub [[Austin]]is [[Texase osariik|Texase]] senaatori [[Ted Cruz]]i, kongresmen [[Lloyd Doggett]]i ning [[Austini linnapea]] [[Steve Adler]]iga.
|-
| {{riigi ikoon|Malta}} || töövisiit || 6.–7. oktoober 2022 || Alar Karis lendas erakordne tavalennukiga [[Ryanair]] [[Boeing 737|Boeing 737-800MAX 8]] (reg. 9H-VUK) koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga, kus kohtusid ja osalesid [[Valletta]]s [[Malta president|Malta presidendi]] [[George William Vella]]ga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]], [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Saksamaa president|Saksamaa Liitvabariigi presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Iirimaa president|Iirimaa presidendi]] [[Michael David Higgins]]ega, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Borut Pahor]]iga, [[Horvaatia president|Horvaadi presidendi]] [[Zoran Milanović]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]]ga ja [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, kus arutas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] globaalseid tegevusi ja naabrusega seotud küsimusi. Sirje Karis osales [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupi]] kohtumisele saabunud presidentide abikaasade programmis.
|-
| {{riigi ikoon|Island}} || töövisiit || 13.–14. oktoober 2022 || Alar Karis kohtus [[Reykjavik]]is [[Arktika assamblee]]l [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]iga, Islandi endise presidendi [[Ólafur Ragnar Grímsson]]iga, [[Kanada kindralkuberner|Kanada kindralkuberneri]] [[Mary Simon]]iga, [[Gröönimaa peaminister|Gröönimaa peaministri]] [[Múte Bourup Egede]]ga ja [[Haakon (Norra kroonprints)|Norra kroonprintsi Haakoni]]ga. Alar Karis ka osales [[Islandi Ülikool]]is loengul, mil tutvustas Eesti idufirmade arengukeskkonda ja e-riigi võimalusi.
|-
| {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 7.–9. november 2022 || Alar Karis kohtus [[Sharm el Sheikh]]is [[ÜRO kliimakonverentsil COP27]]-l [[Botswana president|Botswana presidendi]] [[Mokgweetsi Masisi]]ga kutsel, [[Keenia president|Keenia presidendi]] [[William Ruto]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]], [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Borut Pahor]]iga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Sanna Marin]]iga ja [[Pakistani peaminister|Pakistani peaministri]] [[Shehbaz Sharif]]iga, kus ta esines konverentsi riigijuhtide avaüritusel nn riigikõnega ning arutab Aafrika toimetulekut kliimamuutustega, samuti vee kättesaadavusest tingitud murede ja kliimahariduse teemadel.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 9.–10. november 2022 || Alar Karis kohtus [[Pariis]]is [[Pariisi rahufoorum]]il [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga kutsel, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Stevo Pendarovski]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Catherine Colonna]]ga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Wopke Hoekstra]]ga, kus küberjulgeolekule keskenduval ümarlaual. amuti osalevad aruteludes kodanikuühiskonna aktivistid ning rahvusvaheliste ettevõtete juhid.
|-
| {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 18.–23. november 2022 || Alar Karis osales kõrgetasemelisel rahvusvahelisel julgeolekufoorumil [[Halifax]]is ja kohtus [[Ukraina asepeaminister|Ukraina peaministri]] [[Olga Stefanišõna]]ga. Alar Karis ka avas [[Ottawa]]s [[Eesti suursaatkond Kanadas|Eesti Suursaatkonna]] hoonet, kelle üheks suurejooneliseks arendusprojektiks on praegu Eesti Keskuse rajamine Toronto kesklinna ja kohtus [[Toronto]]s [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Justin Trudeau]]ga. Alar Karis sattus raamatukogus [[Esimene leedi|endise Ameerika Ühendriikide presidendi esimese leedi]] ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|endise Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Hillary Clinton]]iga, kes andis raamatu autogrammi.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 19. detsember 2022 || Alar Karis kohtus [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, mil arutelus [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa agressioon]] Ukrainas, piirkondlik julgeolek ja kollektiivkaitse tugevdamine [[NATO]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 22. veebruar 2023 || Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]iga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega ja [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga ning [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga, kus [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine.
|-
| {{riigi ikoon|Slovakkia}} || ametlik visiit || 28.–29. märts 2023 || Alar Karis kohtus [[Košice]]s [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]]ga ja [[Slovakkia valitsusjuhtide loend|Slovakkia peaministri]] [[Eduard Heger]]iga, mil tähistamaks Eesti ja Slovakkia vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimise 30. aastapäeva. Alar Karis koos Slovakkia presidendi Zuzana Čaputovága osalesid [[Spiši linnus]]el loomelinnakut Civitta.
|-
| {{riigi ikoon|Rootsi}} || ametlik visiit || 4.–5. aprill 2023 || Alar Karis osales koos ettevõtjate ja ülikooli rektoritega, mil võimalusel teadus- ja majanduskoostöö tihendamiseks. Alar avas [[Malmö]]s [[Eesti aukonsulaat Malmös|Eesti aukonsulaadis]] ja osales [[Lund]]is [[Lundi Eesti Maja]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 13.–15. aprill 2023 || Alar Karis kohtus [[Haag]]is [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuningas]] [[Willem-Alexander]]iga, [[Madalmaade peaminister|Hollandi peaministri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Hollandi Senati president|Senati presidendi]] [[Jan Anthonie Bruijn]]iga ja [[Hollandi Esindajatekoja asespiiker|Esindajatekoja asespiikri]] [[Roelien Kamminga]]iga, mil arutlusel riigijuhtidega kaitse- ja energeetikakoostöö tihendamisest ning Ukraina igakülgsest toetamisest. Alar Karis osales [[Rotterdam]]i [[Erasmuse Rotterdami Ülikool|Erasmuse Ülikoolis]], kus ta on ise teadlasena töötanud. Karis avas [[Amsterdam]]is [[Amsterdami Avaliku Raamatukogu|Avalikus Raamatukogu]] kõikide keelte majas Eesti kirjanduse kollektsioonile pühendatud nurga ning viimasena kohtus aukonsulite ja Hollandis tegutsevate Eesti ettevõtjate ja nende partneritega. Algul pidi esimese riigivisiit, sest Kaja Kallas valitsuse ametisse astumise moodustamiseks, kuid ministrite ametisse saamine lükkub Karise visiidi tõttu uude nädalasse.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || riigivisiit || 24.–26. aprill 2023 || Alar Karis lendas koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga eritellimuse [[Läti lennukompaniide loend|Läti lennukiga]] Eesti lipuvärvides [[airBaltic]] [[Airbus A220|Airbus A220-300]] lennuk registreerimisnumbriga YL-CSJ ja reisinumbriga BT1312. Alar Karis koos abikaasa Sirjega kohtusid [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega koos abikaasa [[Andra Levite]], [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Arturs Krišjānis Kariņš]]iga, [[Seim (Läti) esimees|Läti parlamendi esimehe]] [[Edvards Smiltēns]]iga ja [[Riia linnapea]] [[Mārtiņš Staķis]]ega, tegemist oli president Karise ametiaja esimese riigivisiidiga. Seoses Eesti ja Läti heanaaberlike suhete tihendamine eriti digivaldkonnas ja kaitsekoostöös, mil arutlus ettevalmistused eelseisvaks NATO tippkohtumiseks ning Ukraina igakülgse toetamise jätkamine. Alar Karis pidas [[Seim (Läti)|parlamendi]] ees [[Eesti keel|eestikeelse]] kõne. Visiidi käigus Rail Baltica Riia raudteeterminali ehituse ja Inčukalnsi maa-aluse gaasihoidla külastus. Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega asetasid pärjad [[Vabadussammas (Riia)|Läti vabaduse monumendi]] jalamile, külastasid [[Läti okupatsioonimuuseum|Läti Okupatsioonimuuseumit]] ning kohtuvad korporatsiooni Fraternitas Lataviensis liikmetega. Eesti presidendi abikaasa Sirje Karis ja Läti presidendi abikaasa Andra Levite külastasid koos keskust, kus kogutakse ja komplekteeritakse humanitaarabi [[Ukraina]]sse saatmiseks, tütarlaste tehnoloogiaõppe keskust Riga TechGirls ning SOS lasteküla [[Valmiera]]s. Sirje Karis tutvus ka [[Riia Eesti kool|Riia Eesti kooli]] õppetööga. Tagasiteel Eestisse tegi president Karis peatuse [[Rubene]]s Evangeelse Luterliku kiriku juures ning kohtus [[Valmiera linnapea]] [[Jānis Baiks]]iga. Alar Karis asetas lilled Vabadussõjas langenud Viljandi koolipoisi Viktor Andersoni mälestustahvli juurde [[Valmiera]]s ning külastas [[Vidzeme]]s kõrgkooli, Valmieramuiža pruulikoda ja [[Rūjiena]]s jäätisevabrikut.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 5.–7. mai 2023 || Alar Karis käis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje Karise]]ga [[London]]is [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja kuninganna [[Camilla]] kutsel, et osaleda kuningaks kroonimise tseremoonial [[Westminster Abbey]]s. Alar Karis osales NATO innovatsioonikiirendit DIANA, mil eesmärgiks kahepoolsed kohtumised kolleegidega. Alar Karis ja Sirje Karis külastasid [[Londoni Eesti Maja|Eesti Maja]], kus kohtusid Eesti kogukonnaga. Viimasel päeval Alar Karis kohtus [[Botswana president|Botswana presidendi]] [[Mokgweetsi Masisi]]ga ja [[Namiibia peaminister|Namiibia peaministri]] [[Saara Kuugongelwa-Amadhila]]ga, mil teemal oli e-valitsemise, e-hariduse ja kahepoolsete majandussuhete arendamisel. Lõpuks osalesid Alar Karis ja Sirje Karis kroonimispidustuste raames tänavapeol (Street Parties).
|-
| {{riigi ikoon|Island}} || töövisiit || 16.–18. mai 2023 || Alar Karis osales [[Reykjavik]]is [[Euroopa Nõukogu]] tippkohtumisel ning kohtus [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]iga ja [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Katrín Jakobsdóttir]]iga, mil eesmärgi Ukraina toetamist ja Venemaa vastutusele võtmist sõjakuritegude eest. Koos Alar Karisega osalesid ümarlauaarutelul [[Sloveenia president]] [[Nataša Pirc Musar]], [[Soome president]] [[Sauli Niinistö]], [[Ukraina peaminister]] [[Denõss Šmõgal]], [[Iirimaa peaminister]] [[Leo Varadkar]], [[Hollandi peaminister]] [[Mark Rutte]], [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]], [[Rootsi välisminister]] [[Tobias Billström]], [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]], [[OSCE peasekretär]] [[Helga Schmidt]], [[Ameerika Ühendriikide suursaadik ÜRO juures]] [[Linda Thomas-Greenfield]].
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 1.–2. juuni 2023 || Alar Karis kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel kahepoolsest majanduskoostööst ja Ukraina ülesehitusest, samuti agressioonikuriteoga seotud isikute vastutusele võtmisest. Presidendiga oli visiidil [[Eesti majandus ja -infotehnoloogia minister|majandus ja -infotehnoloogia minister]] [[Tiit Riisalo]], [[Eesti välisminister|välisminister]] [[Margus Tsahkna]] ja 24-liikmeline äridelegatsioon. Alar Karis külastas Kiievis [[Ukraina riikliku korruptsioonitõrje büroo (NABU)|Ukraina korruptsioonitõrje bürood]].
|-
| {{riigi ikoon|Slovakkia}} || töövisiit || 6.–7. juuni 2023 || Alar Karis kohtus [[Bratislava]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine, et arutada Vilniuses toimuva tippkohtumise eesmärke, teha kokkuvõte regionaalsest julgeolekuolukorrast ning rääkida Ukraina jätkuva toetamise vajadusest.
|-
| {{riigi ikoon|Albaania}} || ametlik visiit || 8.–9. juuni 2023 || Alar Karis kohtus [[Tirana]]s [[Albaania president|Albaania presidendi]] [[Bajram Begaj]]ega, [[Albaania parlamendi esimees|Albaania parlamendi esimehe]] [[Lindita Nikolla]]ga ja [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga. Alar Karis külasts Albaania rahvuskangelase Skanderbegi ajaloolist kindluslinna [[Krujë]]s. Tegemist oli Eesti riigipea esmakordse visiidiga Albaaniasse.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 20.–22. juuni 2023 || Alar Karis kohtus 20. juunil ennelõunal [[London]]is, [[Windsori loss]]is [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuninga]] [[Charles III]]-ga. Alar Karis esines avasõnavõtuga Eesti ja Briti ettevõtjate äriseminaril ning rahvusvahelisel riskikapitali- ja innovatsioonikonverentsil Global Corporate Venturing Symposium. Alar karis esines 21. juunil [[Ukraina taastumise konverents]]i raames sõnavõtuga [[Ukraina]] toetamisele ja ülesehitamisele ning sellesse erasektori ja investeeringute kaasamisele keskenduval konverentsil ning kõneles Eesti haridustehnoloogia ettevõtete tegevust tutvustaval üritusel, millest võttis osa Briti koolide ühendused, haridusettevõtted ja haridusvaldkonna investorid, kus kohal olid [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Rishi Sunak]], [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[James Cleverly]], [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]i, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]i, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]i ja [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Arturs Krišjānis Kariņš]]i.
|-
| {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 5.–6. september 2023 || Alar Karis osales [[Bukarest]]is [[Kolme Mere Algatus]]e tippkohtumisel, kus olid kohal [[Rumeenia president]] [[Klaus Iohannis]], [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]], [[Poola president]] [[Andrzej Duda]], [[Tšehhi president]] [[Petr Pavel]], [[Austria president]] [[Alexander Van der Bellen]], [[Ungari president]] [[Katalin Novák]], [[Sloveenia president]] [[Nataša Pirc Musar]], [[Bulgaaria president]] [[Rumen Radev]], [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia president]] [[Zuzana Čaputová]] [[Rumeenia peaminister]] [[Marcel Ciolacu]] ja [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]]. Kutsutud külalised olid kohal [[Moldova president]] [[Maia Sandu]], [[Kreeka president]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]], [[Ukraina asepeaminister]] [[Julia Svõrõdenko]] ja [[Ameerika Ühendriikide presidendi erisaadik kliimaküsimustes]] [[John Kerry]]. Alar Karis osales ärifoorumil. Arutluse eesmärk oli Läänemere, Musta mere ja Aadria mere vahelise piirkonna parema koostöö võimaluste loomine ja kriisikindluse tagamine eeskätt tõhusamate omavaheliste ühenduste toel.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 18.–22. september 2023 || Alar Karis kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 78. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, mil arutlusel koostööst rahvusvahelistes organisatsioonides ja Ukraina toetamisest. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Kasahstani president|Kasahstani presidendi]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]]iga, [[Angola president|Angola presidendi]] [[João Lourenço]]ga ja [[Tonga peaminister|Tonga peaministri]] [[Siaosi Sovaleni]]ga, mil arutlusel kõiki puudutavaid julgeolekuteemasid. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Liechtensteini vürstide loend|Liechtensteini kroonprintsi (regenti)]] [[Alois]]'ga, mil juttu oli koostööst rahvusvahelistes organisatsioonides ning küberjulgeoleku alal. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, mil juttu oli viimastest arengutest regioonis. Alar Karis kõneles [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s, mil eesmärgiks oli Ukraina rahu ja julgeoleku teemalisel debatil. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Guatemala president|Guatemala presidendi]] [[Alejandro Giammattei]]ga, mil eesmärgiks oli ÜRO Julgeolekunõukogu reformimisega töökorda saada. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Garibašvili]]ga, mil eesmärgiks oli Gruusiat jätkama reformiteel [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] suunas. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, mil tuli juttu vajadusest reformida ÜRO Julgeolekunõukogu, koostööst teistes rahvusvahelistes organisatsioonides ning Andorra edasiliikumisest Euroopa Liiduga peetavatel läbirääkimistel assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Ukraina]] presidendi abikaasa [[Olena Zelenska]]ga, mil eesmärgiks suunata rahvusvahelist kogukonda ja ÜRO-d tegema kõike võimalikku, et seista [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjajulmuse]] tõttu kannatavate Ukraina laste eest. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel Valgevene demokraatliku opositsiooni liidri [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil juttu oli päevakajalistest teemadest. Alar Karis kutsus [[New Yorgi Eesti Maja|Eesti Majas]] ÜRO liikmeid, mille eesmärk oli [[maailmakoristuspäev]] ametlikult ÜRO kalendrisse lisada. Alar Karis osales [[Washington]]is [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i koos abikaasaga [[Jill Biden]]iga, kus osalesid [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]]ga ja [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga kutsel osa mõlema riigi rajamise ning ÜRO liikmesuse 30. aastapäeva tähistavast vastuvõtust.
|-
| {{riigi ikoon|Portugal}} || töövisiit || 5.–7. oktoober 2023 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga, kus kohtusid ja osalesid [[Porto]]s [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Iirimaa president|Iirimaa presidendi]] [[Michael Daniel Higgins]]iga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Horvaatia president|Horvaadi presidendi]] [[Zoran Milanović]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga ja [[Malta president|Malta presidendi]] [[George William Vella]]ga, kus arutas olukorrale [[Ukraina]]s ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] toetusele ning ELi tulevikule ja laienemisele. Sirje Karis osales [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupi]] kohtumisele saabunud presidentide abikaasade programmis.
|-
| {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} || töövisiit || 11.–14. oktoober 2023 || Alar Karis koos Eesti ettevõtjatega kohtusid [[Soul]]is [[Lõuna-Korea president|Lõuna-Korea presidendi]] [[Yoon Suk Yeol]]iga ja külastas [[Eesti suursaatkond Soulis|Eesti suursaatkonna]] ja ettevõtluskeskuse. Ka Alar Karis külastas Lõuna-Korea suurtükiväebrigaadis ja vanimat ülikooli - [[Sungkyunkwani ülikool]]is ning kohtus kohtub Lõuna-Korea tippettevõtete juhtidega.
|-
| {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 12.–13. detsember 2023 || Alar Karis osales [[Genf]]is [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu|ÜRO inimõiguste]] deklaratsiooni 75. aastapäeva tähistamisel, kus kohtus ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Volker Türgiga, pagulaste ülemvoliniku Filippo Grandiga ning [[Rahvusvaheline Punase Risti Komitee|Rahvusvahelise Punase Risti presidendi]] [[Mirjana Spoljaric Egger]]iga.
|-
| {{riigi ikoon|Iraak}} || ametlik visiit || 16.–17. jaanuar 2024 || Alar Karis kohtus [[Bagdad]]is [[Iraagi president|Iraagi presidendi]] [[‘Abd al-Laţīf Rashīd]]iga ja [[Iraagi parlamendi asespiiker|Iraagi parlamendi asespiikri]] [[Mohsen Al-Mandalaw]]iga, mil eesmärgiks erinevates rahvusvahelistel missioonidel, rahu ja heaolu hinda. Alar Karis käis [[Iraagi Muuseum]]is. Alar Karis osales [[Erbili õhubaas]]is, kus hetkel suurim välismissioonil teeniv Eesti üksus. Alar Karis kohtus [[Kurdistan]]i regiooni presidendi [[Nechirvan Barzani]]ga. Tegemist oli esimene Eesti riigipea, kel õnnestunud Bagadadi väisata.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 13.–15. veebruar 2024 || Alar Karis kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, mil arutlus Eesti ja Soome koostöö NATOs, haridus- ja kultuurikoostöö ning erinevad projektid energiasektoris. Alar Karis esineb [[Jyväskylä]]s president [[Martti Ahtisaari]] mälestuseks ja rahutöö pärandi auks toimuval loengul [[Jyväskylä Ülikool]]is ettekandega. Alar Karis osales Helsingis [[Eesti suursaatkond Helsingis|Eesti suursaatkonna]]s Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud vastuvõtul, kus osales diplomaatiline korpus, Eesti sõbrad ja eestlaste kogukond Soomes.
|-
| {{riigi ikoon|Botswana}} || riigivisiit || 4.–7. märts 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Gaborone]]s [[Botswana president|Botswana presidendi]] [[Mokgweetsi Masisi]]ega koos abikaasa [[Neo Maswabi]], [[Botswana Rahvusassamblee spiiker|Botswana Rahvusassamblee spiikri]] [[Phandu Skelemani]]ga ja [[Gaborone linnapea]] [[Austin Abraham]]iga, mil ettevõtjatega ja välisteenistusega kaardistanud Eesti huve Aafrika suunal ning analüüsinud, milliste riikidega oleks koostööl kõige suurem potentsiaal. Tegemist oli president Karise ametiaja teine riigivisiidiga ja kaasatud Eesti ettevõtjad. Sirje Karis külastas laste sõltuvushäirete keskust ja riiklikku noortekeskust, kus tutvustatakse noorte ettevõtlustegevust. Botswana on esimene riigivisiit Aafrikas, mida ta riigipeana külastas.
|-
| {{riigi ikoon|Angola}} || ametlik visiit || 7.–9. märts 2024 || Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega kohtusid [[Luanda]]s [[Angola president|Angola presidendi]] [[João Lourenço]]ga ja [[Angola Rahvusassamblee president|Angola Rahvusassamblee presidendi]] [[Carolina Cerqueira]]ga, mil eesmärgiks potentsiaali eelkõige digikoostöös, e-valitsemise, küberturvalisuse, e-tervise, e-hariduse ning roheliste tehnoloogiate alal. Visiidil Angolasse oli äridelegatsioonis Digital Nation’i, E-Riigi Akadeemia ja Admirals Group’i esindajad.
|-
| {{riigi ikoon|Küpros}} || ametlik visiit || 26.–28. märts 2024 || Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga kohtusid [[Nikosia]]s [[Kürose president|Kürose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]i koos abikaasaga [[Philippa Karsera Christodoulídis]]ega ning [[Kürose parlamendispiiker|Kürose parlamendispiikri]] [[Annita Demetriou]]ga, mil tihendada Eesti ja Küprose poliitilisi ja majandussuhteid ning arutada julgeolekupilti Euroopas ja kitsamalt Vahemere piirkonnas. Alar Karis avas Eesti ja Küprose ärifoorumi ning kõneles majanduskoostöö tihendamisest Küprose kaubandus- ja tööstuskoja vastuvõtuüritusel. Alar Karis külastas [[Küprose Ülikool]]is, kus osales loengu Eesti digiühiskonnast ja majandusest ning välispoliitilistest ja julgeoleku väljakutsetest Läänemere ja Vahemere piirkonnas. Alar Karis külastas instituuti, mis oli teadusliku ja tehnoloogilise suunitlusega mittetulunduslik uurimis- ja haridusasutus. Alar Karis tutvustas seal laboritega, mis tegeles droonide ning kunstipärandiga. Sirje Karis kohtus Küprose esileedi Philippa Karsera Christodoulídisega, kellega koos külastasid Christos Stelios Fondi rehabilitatsioonikeskust, Piiskop Makarios III Haigla vastsündinute osakonda ning Küprose arheoloogiamuuseumi.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 11. aprill 2024 || Alar Karis osales [[Vilnius]]es [[Kolme Mere Algatus]] tippkohtumisel, kus kohtunud olid [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia välisminister|Horvaadi välisministri]] [[Gordan Grlić-Radman]]iga, [[Austria kantslei minister|Austria kantslei ministri]] [[Susanne Raab]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]], mil arutelu keskendus selle initsiatiivi peaeesmärgi põhja-lõuna suunal ühenduste väljaehitamise kiirendamisele ning Ukraina infrastruktuuri parandamisele ja paremale ühendamisele Euroopaga.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 16.–18. aprill 2024 || Alar Karis kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, mil teema oli Ukraina toetamine, Euroopa julgeolek ja kahe riigi suhted, fookusega majandus-, kaitse-, kultuuri- ja digikoostööl. Alar Karis osales Berliinis [[Eesti suursaatkond Berliinis|Eesti suursaatkonna]]s, kus osales diplomaatiline korpus, Eesti sõbrad ja eestlaste kogukond Saksamaal. Alar Karis osales koos president Steinmeieriga Saksamaa e-valitsemise innovatsiooni- ja arenduskeskuse korraldatavas digiümarlauas. Ümarlaua peateema oli digitehnoloogia lahenduste kasutamine demokraatia hüvanguks. Alar Karis osales Berghofi sihtasutuse korraldataval foorumil avapaneelis, kus arutatakse konfliktide lahendamiseks ja rahu säilimiseks vajalikke rahvusvahelisi jõupingutusi. Alar Karis ka osales Curly Stringsi kontserdil, mis oli osa ansambli Saksamaa-turneest.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 11. juuni 2024 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Slovakkia kaitseminister|Slovakkia asepeaministri ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga ja [[Ungari suursaadik Lätis|Ungari suursaadiku]] [[György Urkuti]]ga [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine, et arutada ühiseid eesmärke tippkohtumiseks, mis puudutades Ukraina toetamise jätkamist ja Venemaast lähtuvat julgeolekuohtu kogu Euroopale. B9 tippkohtumine Riias toimub NATO juubeliaastal, millega tähistatakse NATO asutamise 75. aastapäeva.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 22. juuni 2024 || Alar Karis kohtus [[Cēsis]]es [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus osalesid võidetud [[Võnnu lahing]]u 105. aastapäeva pidustustel.
|-
| {{riigi ikoon|Türgi}} || ametlik visiit || 27.–28. juuni 2024 || Alar Karis kohtus [[Ankara]]s [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga ja [[Türgi parlamendispiiker|Türgi parlamendispiikri]] [[Numan Kurtulmuş]]ega, mil tähistada Eesti ja Türgi diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva, rääkida kahepoolsete suhete tihendamisest, kaitsekoostöö tugevdamisest, arutleda Atlandi-ülese julgeolekuruumi ja regionaalsete julgeoleku murede üle ning ootustest NATO tippkohtumiselt Washingtonis.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 6. juuli 2024 || Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga kohtusid [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga koos abikaasa [[Diana Nausėdienė]]ga kutsel keskpäeval Daukanta väljakul toimuval riigilipu heiskamise tseremoonial, kus ta pidi kõnet. Alar Karis ja Sirje Karis osalesid õhtul [[Leedu laulupidu|Leedu laulupeo]] 100. aastapäeva tähistamisel Vingiose pargis. Sirje Karis koos Diana Nausėdienėga külastasid [[Vilniuse Ülikool]]i.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 25.–28. juuli 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, tema abikaasa [[Brigitte Macron]]i ja [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvaheline Olümpiakomitee presidendi]] [[Thomas Bach]]iga ning osalesid [[2024. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängude avatseremoonia]]l [[Trocadéro väljak]]ul. Alar ja Sirje Karis väisasid olümpiaküla, kus kohtusid Eesti olümpiakoondise ja nende toetajatega ning elasid kaasa Eesti sportlaste võistlustele.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 23. august 2024 || Alar Karis kohtus Läti-Eesti [[Unguriņi]]-[[Lilli]] piiripunktis [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus toimus [[Balti kett|Balti keti]] 35. aastapäeva puhul [[Skulptuur „Balti kett“|skulptuuri „Balti kett“]] avamine.
|-
| {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 27. august 2024 || Alar Karis lendas lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga [[Hawker 400|Hawker Beechcraft 400A]] (reg. ES-CMK) [[Chișinău rahvusvaheline lennujaam]]a [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]] kutsel. Lõuna ajal kohtusid Alar Karis koos [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga [[Chișinău]]s [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Dorin Recean]]iga, kus osalesid Moldova Vabariigi iseseisvuspäeva tähistamisel. Alar Karis koos Dorin Receani, Gitanas Nauseda ja Edgars Rinkēvičsega osalesid Chișinăus lillede asetamise tseremoonial Stephan III Suure monumendi ([[Ștefan cel Mare|Ștefan cel Mare și Sfânt]]) juures [[Suure Rahvusassamblee väljak]]ul. Pärastlõunal osales Karis koos Dorin Receani, Gitanas Nauseda ja Edgars Rinkēvičsega iseseisvuspäeva kontserdil, kus avaldasid toetust Moldovale [[Euroopa Liit|Euroopa Liid]]uga liitumiseks valmistumisel. Alar Karis lendas õhtul sama lennukiga [[Tallinn|Tallinna]].
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 12.–14. september 2024 || Alar Karis kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina Ülemraada|Ukraina Ülemraada esimehe]] [[Ruslan Stefantšuk]]ega, [[Ukraina Välisministeerium|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, mil arutlusel oli vankumatut toetust Ukrainale ja nende eesmärkidele. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi andis teenemärgi üle [[Vürst Jaroslav Targa orden|Vürst Jaroslav Targa I järgu ordeni]] Alar Karisele, mille president Alar Karis pälvis Ukraina iseseisvuspäeval olulise isikliku panuse eest riikidevahelise koostöö tugevdamisse, Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamisse ja Ukraina riigi populariseerimise eest maailmas. Alar Karis külastas „Jalta Euroopa strateegia XX“ aastakoosolekul ja kohtus Endise Ukraina presidendi [[Leonid Kutšma]], kus kõneles Volodõmõr Zelenskõi. Alar Karis osales „Noorte Juhtide Foorum“ platvormil, kes kõneles õigus elada turvaliselt ja vabaduses. Alar Karis külastas [[Kiievi oblast]]is asuva soojuselektrijaamas, kus sai Vene tiibrakettide tabamuse ja hävis selle tagajärjel täielikult. [[Sirje Karis]] koos [[Belize]]st [[Rossana Briseño]], [[Guatemala]]st [[Lucresia Peynado]], [[Soome]]st [[Cuzanne Innes-Stubb]], [[Leedu]]st [[Diana Nausėdienė]], [[Serbia]]st [[Tamara Vučić]], [[Taani]]st [[Bo Tengberg]] ja [[Sloveenia]]st [[Alesh Musara]] osalesid [[Ukraina presidendi abikaasa]] [[Olena Zelenska]] korralduse kutsel, mil arutlusel oli neljanda korda „Esimate leedide ja härraste tippkohtumine“ platvormil.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 22.–26. september 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga kohtusid [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 79. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, mil arutlusel fookuses oli ilmne vajadus reformida ÜRO-d, selle Julgeolekunõukogu ja tugevdada toetust Ukrainale. Alar Karis vestles ÜRO Peaassambleel [[ÜRO president|presidendi]] [[Philémon Yang]]iga ja vähimarenenud, merepiirita arenguriikide ja väikesaartest arenguriikide ÜRO kõrge eriesindaja [[Rabab Fatima]]ga, kus osales ka [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i vastuvõtul. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Kuveidi šeikide ja emiiride loend|Kuveidi šeiki]] [[Mish‘al al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]]'ga, [[Singapuri president|Singapuri presidendi]] [[Tharman Shanmugaratnam]]aga, [[Sierra Leone president|Sierra Leone presidendi]] [[Julius Maada Bio]]ga ja [[Guyana president|Guyana presidendi]] [[Irfaan Ali]]ga, mille arutelude eesmärk oli pakkuda lahendusi reeglitel põhineva maailma korra säilimiseks ja tugevdamiseks. Alar Karis kohtus ka [[Ida-Timori peaminister|Ida-Timori peaministri]] [[Xanana Gusmão]]ga, mil arutlusel oli digikoostööks ja Eesti e-valitsemise kogemusest. Alar Karis kohtus ka [[Bosnia ja Hertsegoviina rresidentuur|Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri (bosnialasest liige) esimehe]] [[Denis Bećirović]]ega, mil arutlusel oli reformide vajadusest ning teekonnast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]] poole. Järgmisel päeval Alar Karis kohtus ka [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri]] [[Olaf Scholz]]iga, mil arutlusel oli ÜRO Tuleviku. Alar Karis kohtus ka [[Liechtensteini peaminister|Liechtensteini peaministri]] [[Daniel Risch]]iga, mil arutlusel oli koostööst ÜROs. Alar Karis vestles [[Suriname president|Suriname presidendi]] [[Chan Santokh]]iga. Alar Karis kohtus [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi välisministri]] [[Xavier Bettel]]iga. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga ja osales ka Ukraina korraldatud kohtumisel, [[G7]] ja teiste Ukrainaga julgeolekulepped sõlminud riikidega, kus arutatakse Ukraina jätkuva toetamise ja ülesehitustegevustega seonduvat. Alar Karis koos Sirjega kohtusid [[New Yorgi Eesti Maja|Eesti Majas]] Ameerika Ühendriikide ettevõtete esindajatega ja kohalike eestlastega, mille eesmärk oli ühiselt meenutada suurpõgenemise aastapäeva. Alar Karis avas Eesti uus [[Eesti aukonsulaat New Yorgis|aukonsulaat New Yorgis]]. Sirje Karis osales ÜRO kõrgetasemelise riigipeade abikaasade programmis. Eesti korraldas koos Ukrainaga laste olukorrale keskenduva kõrgetasemelise ääreürituse, mille arutelu juhis Sirje Karis ja [[Ukraina presidendi abikaasa]] [[Olena Zelenska]]. Sirje Karis osales ka Ameerika Ühendriikide esileedi [[Jill Biden]]i lõunakohtumisel ja Türgi presidendi abikaasa [[Emine Erdoğan]] vastuvõtul. New Yorgis tutvutas Sirje Karis vaimse tervise keskuse Fountain House’i tegevusega. [[Eesti välisminister]] [[Margus Tsahkna]] osales ka New Yorgis ÜRO kõrgetasemelisel, kus Eesti delegatsiooni juhtis president Alar Karis.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 10.–12. oktoober 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga, kus kohtusid ja osalesid [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupis]] [[Kraków]]is [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Austria president|Austria presidendi]] [[Alexander Van der Bellen]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Horvaatia president|Horvaadi presidendi]] [[Zoran Milanović]]ega, [[Iirimaa president|Iirimaa presidendi]] [[Michael Daniel Higgins]]iga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Malta president|Malta presidendi]] [[Myriam Spiteri Debono]]ga, [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega ja [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]ega, mille fookuses oli Atlandi-ülese koostöö tugevdamine, [[Ukraina]] toetamine ja Euroopa julgeoleku kindlustamine ning [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]] suhete tihendamine. Sirje Karis osales [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupi]] kohtumisele saabunud presidentide abikaasade programmis.
|-
| {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 17. oktoober 2024 || Alar Karis osales [[Genf]]is [[CERN|Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon]]i täisliikmeks saamise puhul lipuheiskamise tseremoonial, mil Eesti sai organisatsiooni 24. täisliige. Alar Karis kohtus [[CERN|Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon peadirektori]] [[Fabiola Gianotti]]ga, kes andis ülevaate Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni tegevusest. Alar Karis külastas biotehnoloogia ja bioteaduste teadusuuringute tippkeskuses. Alar Karis kohtus [[Maailma Kaubandusorganisatsioon|Maailma Kaubandusorganisatsiooni peadirektor]]i [[Ngozi Okonjo-Iweala]]ga, mil arutlusel oli reeglitel põhinevast kaubavahetusest, [[Ukraina]] toetamisest ning säästva arengu eesmärkide edendamisest Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames. Tänavu Eesti möödus 25 aastat liitumisest Maailma Kaubandusorganisatsiooniga.
|-
| {{riigi ikoon|Jordaania}} || ametlik visiit || 3.–6. november 2024 || Alar Karis lendas 3. novembril hilisõhtul lennufirma [[Jetflite]] ärilennukiga Challenger 604 (reg. OH-WIC) [[Kuninganna Alia rahvusvaheline lennujaam|Ammani lennujaamasse]]. Alar Karis kohtus 4. novembril hommikul [[Amman]]is [[Jordaania kuningas |Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]-ga, kroonprintsi [[Ḩusayn]]iga ja [[Jordaania peaminister|Jordaania peaministri]] [[Jafar Hassan]]iga, mil arutlus oli [[Euroopa]] ja [[Lähis-Ida]] julgeolekumuredest, lähendada arvamusi [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sõjast Ukraina vastu]] ja saada ülevaade piirkonna riikide arvamusest võimalustest Lähis-Ida konflikti lahendamiseks. 4. novembril lõunal Alar Karis külastas Ammanis Maailma Toiduprogrammi abikeskuses, kust saadetakse humanitaarabi Lähis-Ida konfliktipiirkondadesse, sealhulgas Gazasse ja praegu ka Liibanoni. 5. novembril Alar Karis esines Ammanis ärifoorumi avamisel, kus toimus ettevõtjaid koostööd tihendama. Alar Karis koos [[Jordaania keskkonnaminister|Jordaania keskkonnaministri]] [[Muawieh Radaideh]]'ga külastasid [[Jerash]]is Zeusi templi varemetes.
|-
| {{riigi ikoon|Egiptus}} || ametlik visiit || 6.–8. november 2024 || Alar Karis lendas 6. novembril hilishommikul lennufirma [[Egyptair]] reisilennukiga [[Boeing 737|Boeing B737-866]] (reg. SU-GEN) [[Kairo rahvusvaheline lennujaam|Kairo lennujaamasse]]. Alar Karis kohtus [[Kairo]]s [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga ja [[Egiptuse peaminister|Egiptuse peaministri]] [[Muşţafā Madbūlī]]ga, mil teemal oli koostööd julgeolekupingete leevendamiseks. Alar Karis kohtus [[Amr ibn al-Asi mošee]]s [[Aleksandria Paavsti ja Püha Markuse Tool]]i [[Tawadros II|Patriarhi Tawadros II]]-ga ja [[Ahmed el-Tayeb|Suurimaami Ahmed El-Tayebiga]]. Alar Karis osales [[Eesti aukonsul Egiptuses|Eesti aukonsul]] [[Motaz Raslan]]i vastuvõtul.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 6. detsember 2024 || Alar Karis kohtus [[Klaipėda]]s [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus osales Balti riikide presidentide aastakohtumisel. Alar Karis koos Gitanas Nausėda, Andrzej Duda ja Edgars Rinkēvičsiga osalesid veeldatud maagaasi terminali Independence 10. aastapäeva tähistamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || erivisiit || 7.–8. detsember 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, kus käisid Emmanuel Macroni kutsel taastatud [[Notre-Dame]]'i katedraali taasavamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 27. jaanuar 2025 || Alar Karis lendas lõunal lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga Nextant 400XTi (reg. ES-CMK ja lend number DMS711) [[Katowice lennujaam]]asse. Alar Karis kohtus [[Oświęcim]]i lähedal [[Auschwitzi koonduslaager]]is [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]] ja tema abikaasa [[Agata Kornhauser-Duda]]ga, [[Belglaste kuningas|Belgia kuninga]] [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]] ja [[Mathilde (Belgia kuninganna)|kuninganna Mathildega]], [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] [[Felipe VI]]-ga koos [[Letizia|kuninganna Letiziaga]], [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuningas]] [[Willem-Alexander]]iga koos [[Máxima|kuninganna Máximaga]] ja [[Catharina-Amalia, Oranje printsess|kroonprintsi Catharina-Amaliaga]], [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik X]]-ga koos [[Mary (Taani kuninganna)|kuninganna Maryga]], [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuninga]] [[Charles III]]-ga, [[Haakon (Norra kroonprints)|Norra kroonprintsi Haakoniga]], [[Victoria (Rootsi kroonprintsess)|Rootsi kroonprintsessi Victoriaga]], [[Luksemburgi suurhertsog|Luksemburgi regendi]] [[Guillaume]]ga, [[Austria president|Austria presidendi]] [[Alexander Van der Bellen]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Malta president|Malta presidendi]] [[Myriam Spiteri Debono]]ga, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ga, [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]ega, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Croo]]ga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] kohusetäitja [[Justin Trudeau]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Monaco riigiminister|Monaco riigiministri]] [[Isabelle Berro-Amadeï]]'ega, [[Liechtensteini välisminister, haridus- ja spordiminister|Liechtensteini välisminister, haridus- ja spordiministri]] [[Dominique Hasler]]ega, [[Rumeenia perekonna-, noorte- ja võimaluste võrdõiguslikkuse minister|Rumeenia perekonna-, noorte- ja võimaluste võrdõiguslikkuse ministri]] [[Natalia-Elena Intotero]]ga, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]ega, [[Kreeka välisministri asetäitja]] [[Anastasios Chatzivasileiou]]ga, [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić|Marko Đurićiga]], [[Küprose kaitseminister|Küprose kaitseministri]] [[Vasilios Palmas]]ega, [[Iisraeli haridusminister|Iisraeli haridusministri]] [[Yoav Kisch]]ega, [[Portugali eesistumise minister|Portugali eesistumise ministri]] [[António Leitão Amaro]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri]] [[Olaf Scholz]]iga, [[Ameerika Ühendriikide erisaadik Lähis-Idas]] [[Steve Witkoff]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Rootsi Riksdagi spiiker|Rootsi Riksdagi spiikri]] [[Andreas Norlén]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretäri asetäitja]] [[Bjørn Berge]]ga, [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni majanduse ja tootlikkuse ning rakendamise ja lihtsustamise voliniku]] [[Valdis Dombrovskis]]ega, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[NATO asepeasekretäri]] [[Radmila Šekerinska]]ga, [[UNESCO peadirektori]] [[Audrey Azoulay']]ga, [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO poliitiliste ja rahutagamisküsimuste asepeasekretäri]] [[Rosemary DiCarlo]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ja [[Serblaste vabariigi president|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željka Cvijanović]]&lt;nowiki/&gt;iga. Toimus Auschwitz-Birkenau koonduslaagri vabastamise 80. aastapäevale pühendatud üritusel. Alar Karis lendas õhtul lennufirma Diamond Sky ärilennukiga Nextant 400XTi (reg. ES-CMK ja lend number DMS711) tagasi [[Tallinna lennujaam]]asse.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 9. veebruar 2025 || Alar Karis kohtus [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega ja [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, kus osales koos [[Eesti kliimaminister|Eesti kliimaministri]] [[Yoko Alender]]iga tseremoonial, millega tähistati Balti riikide ühinemist Euroopa energiasüsteemiga. Lõunal külastas Alar Karis Vilniuses MO muuseumi, kus vaadati kaasaegse kunsti kogu. Õhtul enne teel Vilniusest Pariisi Alar Karis kohtus [[Vilniuse lennujaam]]as juhuslik Valgevene demokraatliku opositsiooni liidri [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil avaldas toetust ja uuris [[Valgevene]] olukorra kohta.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 10.–11. veebruar 2025 || Alar Karis osales [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]i kutsel tehisintellekti teemalisel tippkohtumisel. Samal ajal kohtus juhuslik [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega.
11. veebruaril kohtus [[India peaminister|India peaministri]] [[Narendra Modi]]ga, mil arutlus oli Eesti ja [[India]] koostöö võimalusi digivaldkonnas.
|-
| {{riigi ikoon|Iisrael}} || ametlik visiit || 12. veebruar 2025 || Alar Karis kohtus hommikul [[Jeruusalemm]]as [[Iisraeli president|Iisraeli presidendi]] [[Yits'ẖak Herzog]]iga, mil arutlus oli julgeolekuolukorrast piirkonnas.
Alar Karis külastas lõunal Jeruusalemmas Herzli mäel ja [[Yad Vashem|Yad Vashemi holokaustimuuseumi]] ja memoriaali, kus asetas Iisraeli riigi rajajate ja silmapaistvate juhtide viimne puhkepaik.
Alar Karis kohtus pärastlõunal [[Knesseti spiiker|Knesseti spiikri]] [[Amir Ohana]]ga, mil arutlus oli julgeolekuolukorda. Ja Alar Karis külastas Jeruusalemmas [[Püha Haua kirik|Petlemmas Jeesuse sünnikirikus]].
|-
| {{riigi ikoon|Palestiina}} || ametlik visiit || 13. veebruar 2025 || Alar Karis kohtus hommikul [[Rām Allāh]]as [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga. Räägiti Gaza ülesehitusest ning sellest, kuidas reformida haridussüsteemi ja tugevdada avalike teenuste osutamist.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 14.–15. veebruar 2025 || 14. veebruaril hommikul Alar Karis osales [[München]]is 61. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]]. Ta kohtus [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli Euroopa julgeoleku tuleviku üle ja rõhutada väikeriikide mõju multipolaarses maailmas ning toetus Ukrainat täielikult ja kindlalt. Lõunal kell 16:30 Alar Karis koos [[Fidži peaminister]] [[Sitiveni Rabuka]], [[Sloveenia välis- ja Euroopa asjade minister]] [[Tanja Fajon]] ja [[Liechtensteini välisminister, haridus- ja spordiminister]] [[Dominique Hasler]] vestlesid „Väikeste riikide võimu tähelepanu keskpunktis“ teemal. Alar Karis kohtus [[Iraagi Kurdistani piirkonna president|Iraagi Kurdistani piirkonna presidendi]] [[Nêçîrvan Barzanî]]'ga, mil arutlus oli julgeolekut kaitsta ja rahvusvahelises poliitikas.
15. veebruaril hommikul Alar Karis osales [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] kuulamas, kus ta kõneles sõda lõpetama ja ka Ukrainale antava sõjalise abiga. Samal ajal kohtus juhuslik [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri]] [[Olaf Scholz]]iga. Lõunal Alar Karis koos Taani peaminister Mette Frederiksen, [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]], [[Ameerika Ühendriikide eriesindaja Ukrainas ja Venemaal]] endine kindral [[Keith Kellogg]] ning [[Ukraina asepeaminister Euroopa ja euroatlantilise integratsiooni küsimustes]] [[Olga Stefanišõna]] osalesid Ukraina-teemalisel arutelul. Lõunal Alar Karis kohtus endine [[Gruusia president|Gruusia presidendi]] [[Salome Zurabišvili]]ga, mil arutlus Venemaa hübriidset sekkumist Gruusiasse – rõhutas tungivat vajadust uute, vabade ja õiglaste valimiste järele.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 26.–27. veebruar 2025 || Alar Karis tuvustas [[Raseborgi linn|Raseborgis]] soomustehnikatehast militaar- ja veoautode tootja [[Sisu Auto]] tööga ning [[Olkiluoto tuumajaam]]as. Alar Karis avastas kokkusattumus Soome kohaliku rootsipärane nime [[Karise linn|Karise]] tiheasustusega paikkond, kus on osa Raseborgi linnast. Alar Karis kohtus [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega ja [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, mil käsitletakse [[Ukraina]] jätkuva toetamisega seonduvat ning püsiva ja õiglase lahenduse leidmise hetkeolukorda.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 26. märts 2025 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega ning nad avasid vanalinna keskel asuv uue ja kaasaegseima [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] avatseremoonial (aadress: Pils iela 8/10, Centra rajons).
|-
| {{riigi ikoon|Itaalia}} || riigivisiit || 31. märts – 3. aprill 2025 || 31. märtsil Alar Karis osales koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega ja [[Eesti kultuuriminister|Eesti kultuuriministri]] [[Heidy Purga]]ga [[Bologna]]s maailma suurimal lasteraamatumessil, kus näitusel oli Eesti mess. Alar Karis kohtus Raekojas [[Bologna linnapea]] [[Matteo Lepore]]ga ja tegi sissekanne külalisraamatusse, mille esimene sissekanne pärineb 1945. aastast.
2. aprillil Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega kohtusid [[Rooma]]s [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga koos tema tütre [[Laura Mattarella]]ga, mil eesmärk oli koostöö kaitse-, kultuuri- ja haridusvaldkonnas, lisaks kõneleti riikidevahelistest digi-, küber- ja tehisaru arendusprojektidest. Euroopa solidaarsuse olulisust ning tunnustas Itaaliat panustamise eest Balti regiooni julgeolekusse. Itaalia president Sergio Mattarella andis Alar Karisele ja tema abikaasa Sirje Karisele Itaalia kõrgem teenetemärk – Itaalia Teeneteordeni Suure Risti Kett. Alar Karis kohtus [[Itaalia parlamendi esindajatekoja president|Itaalia parlamendi esindajatekoja presidendi]] [[Lorenzo Fontana]]ga, mil arutlusel oli Euroopa julgeolekule ja solidaarsusele. Alar Karis esines Roomas NATO Kaitsekolledžis ja külastas Euroopa Liidu merepäästemissioon IRINI peakorteris.

3. aprillil Alar Karis osales [[Rooma La Sapienza Ülikool]]is, kus oli avatud uutele ideedele ja tehnoloogiatele.
|-
| {{riigi ikoon|Vatikan}} || töövisiit || 3. aprill 2025 || Alar Karis kohtus [[Kardinal-riigisekretär|Vatikani riigisekretäri]] [[Pietro Parolin]]iga, mil teema oli katoliku kirikut nende tegevuse eest Eestis ja maailma rahu eest kõnelemisel.
|-
| {{riigi ikoon|Vatikan}} || eravisiit || 26. aprill 2025 || Alar Karis osales [[Rooma Peetri kirik|Püha Peetruse basiilika]] ees toimuvatel [[paavst]] [[Franciscus]]e matustel.
Alar Karis oli osalejate seas paigutatud istuma nii, et temast paremal istusid USA esileedi [[Melania Trump]] ja [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Donald Trump]] ning vasakul [[Hispaania kuningas]] [[Felipe VI]] ja kuninganna [[Letizia]].
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 28.–29. aprill 2025 || Alar Karis osales [[Varssavi]]s [[Kolme Mere Algatus]] tippkohtumisel, kus kohtunud olid [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]iga, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohuse täitja]] [[Ilie Bolojan]]ega, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ga, [[Horvaatia välisminister|Horvaadi välisministri]] [[Gordan Grlić-Radman]]iga, [[Austria kantslei minister|Austria kantslei ministri]] [[Susanne Raab]]iga, [[Albaania president|Albaania presidendi]] [[Bajram Begaj]]ega ja [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, mil arutelu tugeva transatlantilise koostöö abil põhja-lõunasuunaliste strateegiliste ühenduste parandamine ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] konkurentsivõime tõstmine ning julgeoleku tugevdamine.
Alar Karise abikaasa [[Sirje Karis]] osales Varssavis riigipeade abikaasade programmis, mille raames osales Poola Lastefondi stipendiaatide kontserdil Belwederi palees ja külastas kuningas Jan III muuseumi.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 7.–8. mai 2025 || 7. mail Alar Karis osales [[Dresden]]is [[Saksimaa peaminister|Saksimaa peaministri]] [[Michael Kretschmer]]iga ja [[Saksimaa majandusminister|Saksimaa majandusministri]] [[Dirk Panter]]iga, kus avas Eesti-Saksimaa ärifoorumi. Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega avasid Dresdeni [[Lipsiusbau kunstihall]]is näituse „Spiegel im Spiegel“. Alar Karis süütas sõja ohvrite mälestuseks küünla [[Dresdeni Jumalaema kirik]]us. Õhtupoolel Alar Karis avas Dresdenis Nortali uued kontoriruumid, kus tegutses Eesti ja Saksamaa ettevõtjad.
8. mail lõunapoolel Alar Karis avas [[Mittweida]]s Eesti-Saksimaa äriseminari ning kohtumisel linnajuhtidega kinnitatakse kahe piirkonna tugevnevaid majandus- ja kultuurisuhteid. Õhtupoolel Alar Karis koos [[Tartu abikaasa]] [[Urmas Klaas]]iga külastasid [[Chemnitz]]is mis oli valitud 2025. aasta Euroopa kultuuripealinnaks. Alar Karis ja Urmas Klaas külastasid Chemnitzis näitust „Euroopa reaalsused“. Alar Karis külastas ka viimasena [[Leipzig]]i lähedal Skeletoni tehasel.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 2. juuni 2025 || Alar Karis kohtus [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] ja [[Põhjamaade Nõukogu]] formaadis kohtumine [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]&lt;nowiki/&gt;ga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli [[NATO]] tippkohtumise ettevalmistuste kontekstis.
|-
| {{riigi ikoon|Montenegro}} || ametlik visiit || 5.–7. juuni 2025 || 5. juunil lõunal Alar Karis lendas tšarterlennukiga [[Heston Airlines]] [[Airbus A320|Airbus A320-232]] (reg. LY-DOM) [[Tivati lennujaam]]a. 6. juunil Alar Karis kohtus [[Cetinje]]s [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Montenegro asepeaminister|Montenegro asepeaministri]] [[Filip Ivanović]]&lt;nowiki/&gt;iga ja [[Montenegro parlamendi aseesimees|Montenegro parlamendi aseesimehe]] [[Zdenka Popović]]&lt;nowiki/&gt;iga, kus oma esimest ametlikku visiiti Montenegrosse. Arutlusel oli toetust Montenegro püüdlustele [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitumisel ning liitlassuhete olulisust [[NATO|NATO-]]s ning digiriigi ülesehitamisel, eriti e-riigi loomisel ja küberturvalisuse tugevdamisel, ka võimalusi kahepoolse koostöö hariduse, majanduse, kultuuri ja turismi edendamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 16.–17. juuni 2025 || Alar Karis kohtus [[Turu|Turu linna]] lähedal [[Naantali linn|Naantalis]] asuvas Soome presidendi suveresidentsis [[Kultaranta]]s 13. korda toimunud üritusel „Kultaranta Talks“[[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, mil arutlus oli julgeoleku olukorrale [[Euroopa]]s, Atlandi-ülesele koostööle ja [[Lähis-Ida]]le, kus sel aastal võttis aruteludest esimesest korda osa Eesti riigipea.
|-
| {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 29. juuni – 1. juuli 2025 || Alar Karis kohtus [[Sevilla]]s rahvusvaheline arengu rahastamise konverentsil [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] [[Felipe VI]]-ga koos [[Letizia|kuninganna Letiziaga]], [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[ÜRO peasekretär|ÜRO peasekretäri]] [[António Guterres]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Katari emiir|Katari emiiri]] [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]]'ga, [[Svaasimaa kuningas|Svaasimaa kuninga]] [[Mswati III]]-ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Aleksandar Vučić]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Ecuadori president|Ecuadori presidendi]] [[Daniel Noboa]]ega, [[Panama riigipeade loend|Panama presidendi]] [[José Raúl Mulino]]ga, [[Mosambiigi riigipeade loend|Mosambiigi presidendi]] [[Daniel Chapo]]ga, [[Senegali president|Senegali Leone presidendi]] [[Bassirou Diomaye Faye]]ga, [[Sierra Leone asepresident|Sierra Leone asepresidendi]] [[Mohamed Juldeh Jalloh]]ega, [[Maldiivide asepresident|Maldiivide asepresidendi]] [[Hussain Mohamed Latheef]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Nepali peaminister|Nepali peaministri]] [[Khadga Prasād Sharma Olī]]ga, [[Antigua ja Barbuda peaminister|Antigua ja Barbuda peaministri]] [[Gaston Browne]]ga, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga, mil arutlus oli arengukoostöö uuenduseks, kes ise otsustama oma tee, partnerriigid ja rahvusvaheline kogukond saavad neid toetada.
|-
| {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 10.–11. juuli 2025 || Alar Karis osales [[Genf]]is tehnoloogia tippkohtumisel, kus kohtus [[Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu peasekretär|Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu peasekretäri]] [[Doreen Bogdan-Martin]]iga, mil arutlus oli kriitilise taristu turvalisust Läänemere piirkonnas, sealhulgas, kuidas paremini tõkestada arvuliselt järjest kasvavaid raadioside tahtlikke häiringuid ja tagada merealuste sidekaablite turvalisus.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 22. august 2025 || Alar Karis kohtus kell 11:30 [[Ramata]]s sillal [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus toimus ühine jalgrattamatk esimese läti ja eesti keeles kirjutatud raamatu 500. aastapäeva tähistamiseks. Nad külastasid Ramatas raamatukogus ja külalistemajas ning kohtusid kohalike elanikega. Pärastlõunal nad külastasid Läti piiri lähedal [[Mõisaküla]]s, kus nad külastasid [[Püha Magdaleena kirik]]us, [[Mõisaküla muuseum]]is ja raamatukogus.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 28. august 2025 || Alar Karis lendas lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga [[Pilatus PC-12|Pilatus PC-12/47E NGX]] (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]]a [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]] kutsel. Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Belvedere loss]]is  [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga ja videosilla kaudu ka [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutelu oli toetust Ukrainale ja Euroopa kaitsevõime tugevdamist. Alar Karis lendas õhtul lennufirma Diamond Sky ärilennukiga Pilatus PC-12/47E NGX (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) tagasi [[Tallinna lennujaam]]asse.
|-
| {{riigi ikoon|Sloveenia}} || töövisiit || 1.–2. august 2025 || Alar Karis osales [[Bled]]is rahvusvahelisel välispoliitika- ja julgeolekukonverentsil, kus kohtus [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega ja [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, mil arutlus oli Venemaad tuleb hoida oma rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ka pärast agressiooni lõppu Ukrainas. Alar Karis külastas Sloveenia riiklikus keemia instituudis, kus tutvustas teadustööga, vähiravi- ja elektrokeemia uuringutega.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3. august 2025 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga ja [[NATO peakorter]]is [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli Venemaa agressiooni vastu ja julgeoleku Ukrainas.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 22.–24. september 2025 || Alar Karis kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 80. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, kus osalesid ÜRO 80. aastapäeva tähistaval kõrgetasemel kohtumisel ja kõrgetasemelisel kliimaüritusel. Alar Karis avas Eesti algatusel koos [[Rahvusvahelise Rahu Instituut|Rahvusvahelise Rahu Instituudiga]] korraldatud kõrgetasemelise äärekohtumise, kus käsitletakse ÜRO peasekretäri valimise korraldamist.
Alar Karis kõneles Balti riikide nimel ÜRO julgeolekunõukogu Ukraina rahu ja julgeoleku teemalisel avatud debatil, kus osa võttis sõna Krimmi platvormi 5. tippkohtumisel, mis oli Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi 2020. aastal algatatud rahvusvaheline mehhanism Krimmi okupatsiooni lõpetamiseks.
Alar karis osales ÜRO julgeolekunõukogu tehisaru-teemalisel avatud arutelul, kus ta rõhutas vajadust kasutada tehisaru rahu ja julgeoleku kindlustamisel vastutustundlikult ja inimkeskselt. Alar Karis osales koos [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]i ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] ÜRO peaassamblee kõrgetasemelise nädala veerel toimuval Concordia tippkohtumisel arutelul, kus nad keskendus Euroopa energiajulgeoleku ja sõltumatuse tugevdamisele. Nad ka kohtusid ÜRO peasekretäri António Guterresega. Alar karis kohtus [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] ja [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]]ga, kus nad keskendusid Euroopa energiajulgeoleku ja sõltumatuse tugevdamisele.
Alar Karis kohtus [[Keenia president|Keenia presidendi]] [[William Ruto]]ga ja [[Namiibia president|Namiibia presidendi]] [[Netumbo Nandi-Ndaitwah]]'ega, mil arutlusel oli koostöö tihendamist ning julgeolekut [[Euroopa]]s ja [[Aafrika]]s. Alar Karis kohtus ka [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]'ega ning osales [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i vastuvõtul. Alar Karis kohtus ÜRO Peaassamblee ees tänaval [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] ja [[Euroopa Komisjon]]i asepresident [[Kaja Kallas]]ega.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 6.–8. oktoober 2025 || Alar Karis osales koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega [[London]]is, mil eesmärk oli tihendada Eesti ja Briti suhteid eelkõige kultuuri, digimajanduse ja tervisetehnoloogia valdkonnas ning osaleda [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] 90. sünnipäevale pühendatud kontserdil [[Barbicani keskus]]es. Alar Karis tutvustas [[Eesti suursaatkond Londonis]] Briti investoritega, et pakuda Eesti digimajanduse ja innovatsiooni tugevusi. Alar Karis osales [[King's College London|Londoni ülikooli King’s College]], mil arutlusel oli koostöövõimalusi teadustööde tulemuste praktiliseks kasutamiseks ja uute lahenduste arendamiseks meditsiinis.

7. oktoobril Alar Karis koos Sirje Karisega osalesid [[Southbank Centre kunstikeskus]]es, mil eesmärk oli edendada kultuurikoostööd ja tugevdada sidemeid Eesti ja Briti loomevaldkondade vahel. Õhtul nad osalesid Barbicani keskuses helilooja Arvo Pärdi 90. sünnipäeva tähistaval kontserdil.

8. oktoobril Alar Karis kohtus [[Windsori loss]]is [[William, Walesi prints|Ühendkuningriigi troonipärija Tema Kuningliku Kõrguse Walesi Prints Williamiga]], mil eesmirk oli Eesti ja Ühendkuningriigi koostöösuhted kultuuri, digiarengu ja teaduse valdkonnas, samuti räägiti rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 21.–29. oktoober 2025 || 21.-25. oktoobril Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega ja [[Eesti kultuuriminister|Eesti kultuuriministri]] [[Heidy Purga]] osalesid [[New York|New Yorgis]], mil eesmärk oli [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] 90. sünnipäevale pühendatud kontserdil [[Carnegie Hallis]]'is ning kohtumiste ja esinemiste keskmes oli loomemajanduse- ja kultuurikoostöö tihendamine, äri- ja majanduskoostöö, teadus- ja arendustegevus ning tehisaru kasutamise võimalused hariduses. Alar Karis esines [[Yale ja Chicago ülikool]]is loenguga, mil ta kõneles Eesti välis- ja julgeolekupoliitika tuumteemadele, demokraatia tugevdamise tähtsusele tänases maailmas, Eesti digiteenustele ja tehisaru rakendamisele. Alar Karis kohtus [[New Yorgi linnapea]] [[Eric Adams]]iga, mil arutlusel oli teaduse ja hariduse, e-valitsemise, majanduse ja kultuurikoostöö võimalusi. Alar Karis kohtus New Yorgis [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee]] [[ÜRO president|presidendi]] [[Annalena Baerbock]]iga, mil arutlusel oli organisatsiooni reformide ja juhtimise ning Ukraina toetamisega seonduvat. Alar Karis koos Sirje Karis külastasid [[Skandinaavia Maja]]s, kus esitletakse Dorian Supini dokumentaalfilmi Arvo Pärdist ja tutvustas Kaasaegse Kunsti Keskuses programmiga [[International Studio &amp; Curatorial Program|ISCP]] ning loomemajanduse delegatsiooniga New Yorgis [[Metropolitan Museum of Art Kostüümiinstituut]]i.

26.-29. oktoobril Alar Karis kohtus [[Chicago linnapea]] [[Brandon Johnson]]iga ja osales ühe maailma tuntuima rahvusvahelise advokaadibüroo [[Baker and McKenzie]] korraldataval tehisaru teemalisel arutelul ning vestlusringis [[Chicago Rahvusvaheliste Suhete Mõttekoda|Chicago Rahvusvaheliste Suhete Mõttekojas]]. Alar Karis külastas esmakordselt Eesti kogukonnaga [[Chicago Eesti maja]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Kasahstan}} || riigivisiit || 16.–19. november 2025 || 16. novembri hommikul Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga ja ligi 50-liikmelise äridelegatsiooniga lendasid kell 07:34 eritellimuse [[Läti lennukompaniide loend|Läti lennukiga]] Eesti lipuvärvides [[airBaltic]] [[Airbus A220|Airbus A220-300]] lennuk registreerimisnumbriga YL-CSJ ja reisinumbriga BT7701, kus tehti vahemaandusega [[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam|Thbilisi lennujaamas]].

17. novembri hommikul Alar Karis külastas [[Astana]]s [[Nazarbajevi Ülikool]]is rektorite foorumi ning andis tudengitele loengu, kus kõneles teemadel. Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirjega külastasid [[Kasahstani rahvusraamatukogu]]s, mil ta kinkis Kasahstani rahvusraamatukogule Eesti raamat 500 puhul hulga Eesti raamatuid. Pärastlõunal Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega, [[Eesti taristuminister|Eesti taristuministri]] [[Kuldar Leis]], [[Eesti justiits- ja digiminister|Eesti justiits- ja digiministri]] [[Liisa-Ly Pakosta]] ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimees [[Liina Kersna]] kohtusid Astanas [[Kasahstani president|Kasahstani presidendi]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]]iga ja [[Kasahstani parlamendi esimees|parlamendi alamkoja esimehe]] [[Jerlan Košanov]]iga, mil eesmärk oli tugevdada kahe riigi koostööd majanduses, hariduses ning digivaldkonnas.

18. novembri hommikul Alar Karis külastas Astana digipesas ja osales koos [[Kasahstani asepeaminister|Kasahstani asepeaministri]] [[Roman Skljar]]iga, [[tehisaru ja digiministr|tehisaru ja digiministr]] [[Žaslan Madijev]]iga AI ja hariduse temaatilisel ümarlaual. Alar Karis koos Kasahstani presidendi Kasõm-Žomart Tokajeviga Kasahstani-Eesti ärifoorumil. Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe [[Liina Kersna]]ga külastasid [[Kasahstani rahvusmuuseum]]is, kus avas [[Eesti rahvamuuseum]]i esitles kindanäituse „Kaetud kätega“. Õhtul Alar Kariskoos abikaasa Sirje Karisega tähistasid Eesti ja Kasahstani sõprust muusika kaudu, mis oli lahutamatu osa Eesti kultuurist ja identiteedist.

19. novembri hommikul Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega asetasid [[Aamol]]is lilled represseeritud eestlaste mälestuseks [[Akmolinski kodumaa reeturite naiste laager]] - kurbuse laager. Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega külastasid Kasahstani traditsioonidest, kus vabadust kehastas kasahhidele hobune. Pärastlõunal Alar Karis koos abikaasa Sirjega ja ligi 50-liikmelise äridelegatsiooniga lendasid kell 14:48 kojusõit taas eritellimuse Läti lennukiga Eesti lipuvärvides airBaltic Airbus A220-300 lennuk registreerimisnumbriga YL-CSJ ja reisinumbriga BT7702, kus tehti taas vahemaandusega Thbilisi lennujaamas.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 4. detsember 2025 || Alar Karis kohtus [[Riias]] [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, mil arutlusel oli piirkonna julgeolekut ja transatlantiliste suhete tugevdamist. Alar Karis koos Läti ja Leedu riigipeaga näitust [[Läti rahvusraamatukogu]]s, mis tuletas meelde kui oluline oli kirjasõna meie iseseisvuse ja rahva vaimse vabaduse kujunemisel.
|-
| {{riigi ikoon|Portugal}} || riigivisiit || 15.–16. jaanuar 2026 || Alar Karis kohtus [[Lissabon]]is [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, [[Portugali parlamendi spiiker|Portugali parlamendi spiikri]] [[José Pedro Aguiar Branco]]ga, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]iga ja [[Lissaboni linnapea]] [[Carlos Moedas]]ega, mil eesmärgi oli Eesti ja Portugali heade suhete arendamisele, sealhulgas kaitsekoostööle [[NATO]] raames ning majandussuhetele ning teadus- ja hariduskoostööle. Alar Karis koos Portugali presidendi Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousaga avasid Lissabonis Eesti ja Eesti-Portugali ärifoorumis, mis keskendus kahe riigi majandussidemete tihendamisele ja digitaalsele innovatsioonile. 15. jaanuari õhtul Alar Karis koos Portugali presidendi Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousaga osalesid auks [[Thalia teater|Thalia teatris]], kus muusikalise kingituse Portugalile tegid viiuldaja [[Hans Christian Aavik]] ja pianist [[Havryil Sydoryk]].
16. jaanuari lõunal Alar Karis koos Portugali presidendi Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousaga lendasid Lissabonist Portugali presidendi riigilennukiga Dassault Falcon 900B lennuk registreerimisnumbriga 27404 [[Monte Real õhuväebaas]]isse, kus osalesid tagada kõige paremini just solidaarsus ja koostöö.
|-
| {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} || töövisiit || 3.–4. veebruar 2026 || 3. veebruaril Alar Karis osales rahvusvahelisel kõrgetasemelisel tippkohtumisel [[Dubai]]s, mil arutlusel oli koos valitsus- ja riigijuhtide, erasektori tippjuhtide ning valdkonna liidritega tehisaru mõju julgeolekule ja ühiskonna pikaajalisele toimetulekule. Selle üritsel Alar Karis kohtus [[Araabia Ühendemiraatide president|Araabia Ühendemiraatide presidendi]] [[Muḩammad bin Zāyid Āl Nahayān]]iga, [[Araabia Ühendemiraatide asepresident|Araabia Ühendemiraatide asepresidendi]] ja [[Araabia Ühendemiraatide peaminister|Araabia Ühendemiraatide peaministri]] [[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]]iga, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ga, [[Paraguay president|Paraguay presidendi]] [[Santiago Peña]]ga, [[Ecuadori president|Ecuadori presidendi]] [[Daniel Noboa]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ning [[Araabia Ühendemiraatide tehisintellekti, digitaalmajanduse ja kaugtöö rakenduste riigiminister|Araabia Ühendemiraatide tehisintellekti, digitaalmajanduse ja kaugtöö rakenduste riigiministri]] [[Omar Al Olama]]ga.
4. veebruaril Alar Karis pidas avakõne tulevikuteemalise tippkohtumise raames toimuval valitsemisteenuste foorumil, mil keskendus tehisaru rollile avalike teenuste arendamisel ning usaldusel ja inimesekesksel valitsemisel põhineva digiriigi kujundamisele. Ja Alar Karis arutas mõttekoja Fiker Institute juhiga hariduse tuleviku üle ning avas [[Jüri Arrak]]u 90. sünniaastapäevale pühendatud näituse.
|-
| {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 5.–10. veebruar 2025 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Milano]]s [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga koos tema tütre [[Laura Mattarella]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga ja [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvaheline Olümpiakomitee presidendi]] [[Kirsty Coventry]]'ga ning osalesid [[2026. aasta taliolümpiamängud|Milano–Cortina taliolümpiamängudega]] seotud kõrgetasemelistel sündmustel [[San Siro|San Siro jalgpallistaadionil]], kus koos teiste riigipeade ja valitsusjuhtidega (sealhulgas [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Saksamaa president|Saksamaa Liitvabariigi presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga ja [[Leedu peaminister]] [[Inga Ruginienė]]ga). Rahvusvahelise Olümpiakomitee presidendi kutsel olümpiamängudele pühendatud riigijuhtide õhtusöögil ning Itaalia riigipea vastuvõtul. Alar Karis koos abikaasa Sirjega külastasid [[Cortina d’Ampezzo]]s asuvat olümpiaküla, kohtusid Eesti sportlaste ja nende toetajatega ning elavad kaasa Eesti sportlaste võistlustele olümpiamängude programmis.
|-
| {{riigi ikoon|India}} || töövisiit || 17.-19. veebruar 2026 || Alar Karis külastas [[Delhi]]s [[Eesti suursaatkond Delhis|Eesti suursaatkonna]] hoones, kus tähistas 108. vabariigi aastapäeva. Alar kohtus Delhis [[India president|India presidendi]] [[Draupadi Murmu]]ga, [[India peaminister|India peaministri]] [[Narendra Modi]]ga ja [[Šveitsi president|Šveitsi presidendi]] [[Guy Parmelin]]iga, kus nad osalesid Tehisintellekti mõju tippkohtumisel ja digiriigi sõprade kokkukutsumisega.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 23.-24. märts 2026 || 23. märtsil Alar Karis osales [[London]]is [[Konrad Mägi]] maalinäituse avamisel ning kohtus [[Suurbritannia parlament|Briti parlamendi]] sõprusrühma liikmetega. Pärastlõunal Alar Karis kohtus [[Oxford]]il õppivate Eesti üliõpilaste ja töötavate teadlastega ning arutas koostöövõimalusi.

24. märtsil Alar Karis Global Government Forum innovatsioonikonverentsil, mil eesmärgi oli Eesti digiriigi kogemusest.
|-
| {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 8.-9. aprill 2026 || 8. aprillil Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Utrecht]]is [[Utrechti linnapea]] [[Sharon Dijksma]]ga ja nad külastasid [[Utrechti teaduspark|Utrechti teaduspargis]] ja biotehnoloogiaettevõtte [[Genmab]]'is ning [[Noordwijk]]is [[Euroopa Kosmoseagentuur]]is. Sirje Karis külastas Utrechtis [[Printsess Máxima lasteonkoloogia keskus]]es. Päev lõppes Alar Karis külastas [[Eesti suursaatkond Haagis|Eesti suursaatkonna]] hoones, kus kutsus suursaadik [[Paul Teesalu]] vastuvõtuga ja Eesti ekspertide panus Hollandis paiknevates organisatsioonides nagu Europol, Eurojust ja Euroopa Kosmoseagentuur oli kõrgelt hinnatud.

9. aprillil Alar Karis kohtus [[Haag]]is [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuningas]] [[Willem-Alexander]]iga, [[Madalmaade peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, mil eesmärgi oli Eesti ja Madalmaade kahepoolsete suhete tihendamist julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas, ka innovatsiooni, investeeringute ja kaubavahetuse arendamisel ning jätkuvat tugevat toetust [[Ukraina]]le ning Atlandi-üleseid suhteid. Alar Karis osales [[Erasmuse ülikool]]is [[Rotterdam]]is avaliku loengu, mil arutelu oli Euroopa enesekindlus maailmapoliitikas kasvaks.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || riigivisiit || 15.–17. aprill 2026 || 15. aprillil Alar Karis lendas koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga erakordne tavalennukiga [[airBaltic]] [[Airbus A220|Airbus A220-300]] registreerimisnumbriga YL-CSI ja reisinumbriga BT902 [[Vilniuse lennujaam]]sse. Alar Karis koos abikaasa Sirjega kohtusid [[Vilnius]]el [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ega koos abikaasa [[Diana Nausėdienė]]ga, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, [[Seimi (Leedu) spiiker|Leedu parlamendi esimehe]] [[Juozas Olekas]]ega ja [[Vilniuse linnapea]] [[Valdas Benkunskas]]ega, mil eesmärgi oli julgeoleku- ja kaitsekoostöö, NATO ja piirkondliku kaitsevõime tugevdamine, Ukraina kindel toetamine ning strateegilised taristuprojektid, sealhulgas [[Rail Baltic]] raudteeühenduse rajamine. Alar Karis ja Leedu president Gitanas Nausėda avasid [[Kaunas]]es Eesti-Leedu ärifoorumi. Alar Karis koos abikaasa Sirjega külastas [[Leedu riiklikku arhiiv]]i, kus neile tutvustati arhivaale Eesti ja Leedu suhete ajaloost, tähistamaks Eesti ja Leedu [[Diplomaatilised suhted|diplomaatiliste suhete]] sõlmimise 105. aastapäeva. Riigipead saatis visiidil [[Riigikogu]] liikmed [[Enn Eesmaa]] ja [[Luisa Värk]], [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] [[Hanno Pevkur]], [[Tartu linnapea]] [[Urmas Klaas]] ning äri- ja kultuuridelegatsioon, mil arutlusel oli tugevdada Eesti ja Leedu strateegilist partnerlust, piirkondlikku julgeolekut ja kaitsekoostööd, taristuühendusi ning laiendada majandus- ja kultuurikoostööd. Leedu president Gitanas Nausėda koos abikaasa Diana Nausėdienėga andis riigiõhtusöögi president Alar Karise ja Sirje Karise auks.
16. aprillil Alar Karis koos abikaasa Sirjega külastas [[Kaunas]]es, kus [[Kaunase linnapea]] [[Visvaldas Matijošaitis]] tervitas visiidile saabuvat Eesti presidendipaari endise Eesti saatkonnahoone ees K. Donelaičio 71 tänaval. Alar Karis osales Kaunases [[Vytautas Suure Ülikool|Vytautas Magnuse ülikooli]] audoktoriks tiitli andmise tseremoonial. Alar Karis ja Leedu president Gitanas Nausėda lendas Leedu Õhuvägi [[Eurocopter AS365 Dauphin]] helikopteriga Rail Baltica raudteeühenduse ehitusplatsi inspekteerimiseks ning külastasid [[Rukla sõjaväebaas]]is. Alar Karis koos abikaasa Sirjega ja Leedu presidendi Gitanas Nausėda koos abikaasa Dianaga külastatasid [[Kaunase riiklik muusikateater|Kaunase riiklikus muusikateatris]] Francesco Cilea ooperietendust „Adriana Lecouvreur“. Sirje Karis koos Diana Nausėdienėga külastas Vilniuses Ukraina keskust, kus arutleti sõja mõjude üle laste vaimsele tervisele, ning Kaunases teadus- ja hariduskeskust „Mokslo sala“, Kaunase kliinikumi vastsündinute osakonda ja riiklikku M. K. Čiurlionise kunstimuuseumi.

17. aprillil hommikul Alar Karis lendas koos abikaasa Sirjega erakordne [[odavlennufirma]] [[Wizz Air]] [[Airbus A320neo|Airbus A321neo]] registreerimisnumbriga HA-LGI ja reisinumbriga W61967 tagasi [[Tallinna lennujaam]]a.
|-
| {{riigi ikoon|Kreeka}} || ametlik visiit || 20.–22. aprill 2026 || 20. aprillil Alar Karis kohtus [[Ateena]]s [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantínos Tasoúlas]]ega, mil arutlusel oli ühistel demokraatlikel väärtustel ja rahvusvahelise õiguse austamisel. Alar Karis kohtus ka [[Kreeka haridus- ja religiooniminister|Kreeka haridus- ja religiooniministri]] [[Sofia Zacharaki]]ga, mil arutlusel oli haridus- ja kultuurikoostööst ning digikoostöö võimalustest, kus nad osalesid innovatsioonileskuses. Alar Karis kohtus veel ka [[Kreeka parlamendi esimees|Kreeka parlamendi esimehe]] [[Nikitas Kaklamanis]]ega, mil Eesti ja Kreeka parlamentide koostöö tugevdamisest ning Ukraina jätkuvast toetamisest. Ametlik visiidi oli tugevdada Eesti ja Kreeka partnerlust ning koostööd. Arutlusel oli [[Ukraina]] jätkuvat toetamist ja [[Venemaa]] isoleerimist rahvusvahelisel areenil ning [[Lähis-Ida]] ja [[Ida-Vahemeri|Ida-Vahemere]] sündmuste mõju Euroopale. Alar Karis asetas Ateenas pärja tundmatu sõduri hauale [[Sýntagma väljak]]ul. Alar Karis külastas [[Ateena akropol]]is.
21. aprillil Alar Karis osales [[Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet]]is, kus andis ülevaate liikmesriikide infoturbe probleemide ennetamisest, tuvastamisest ja lahendamisest. Alar Karis kohtus [[Neromyloi]]s kirikus preester isa Rafaeliga ja külastas [[Agia]]s [[Ristija Johannes|Püha Ristija Johannese]] Eelkäija nunnakloostris, kus oli eriline side Eestiga.

22. aprillil Alar Karis koos Kreeka presidendi Konstantínos Tasoúlasega osalesid [[Delfi majandusfoorum]]is, kus kohtus Kreeka presidendi Konstantínos Tasoúlasega, [[Monaco vürst]]i [[Albert II]]'ga, endise [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Abdullah Gül]]ega ja [[Atika piirkond|Atika piirkonnavanema]] [[Nikos Chardalias]]ega.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || riigivisiit || 27.–29. aprill 2026 || 27. aprillil Alar Karis ja tema abikaasa [[Sirje Karis]] koos 90-liikmeline delegatsiooniga alustasid [[Tallinna sadam]]a [[Vanasadam|D terminalist]], kuhu seilas Eesti kiire [[reisiparvlaev]]a [[MyStar]] [[Helsingi]] [[Länsisatama]]sse.
28. aprillil Alar Karis koos abikaasa Sirjega kohtusid [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga koos abikaasa [[Suzanne Innes-Stubb]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Soome parlamendi spiiker|Soome parlamendi spiikri]] [[Jussi Halla-aho]]ga ja [[Helsingi linnapea]] [[Daniel Sazonov]]iga, mil arutlusel oli Eesti ja Soome kahepoolsete suhete tihendamisele, koostööle [[NATO]]s, majandus- ja kaitsekoostööle, [[Läänemeri|Läänemere]] piirkonna julgeolekule, [[Ukraina]] toetamisele Venemaa agressioonisõjas, [[Araabia-Iisraeli konflikt|Lähis-Ida konflikti]] mõjudele Euroopa majandusele ja julgeolekule ning atlandiülestele suhetele. Riigipead saatis visiidil [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] [[Hanno Pevkur]], [[kindralleitnant|kaitseväe juhataja]] [[Andrus Merilo]] ning [[Riigikogu]] liikmed [[Henn Põlluaas]] ja [[Mati Raidma]]. Õhtul Eesti ja Soome presidendide paarid [[Presidendiloss (Helsingi)|presidendi lossis]] riigiõhtusöögil.

29. aprillil hommikul Alar Karis koos abikaasaga Sirjega asetasid pärjad [[Hietaniemi kalmistul]]e ja [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] langenud Soome vabatahtlike mälestusmärgile Vanas kirikupargis. Alar Karise koos Soome presidendi Alexander Stubbiga osalesid kaitsetööstuste koostöö teemalisel ärifoorumil ning nad külastasid [[Santahamina]]s [[Soome Riigikaitse kõrgkool]]is ja [[Aalto Ülikool]]is. Sirje Karise koos Soome esileedi Suzanne Innes-Stubbiga külastasid Helsingis [[Ateneumi kunstimuuseum]]is, [[Espoo]]s SOS Lastekülas ja Diakooniafondi, mis keskendus kultuuri-, haridus- ja sotsiaalvaldkonnale, sealhulgas laste vaimse tervise toetamisele. Alar Karis koos abikaasaga Sirjega ja Soome Alexander Stubbi koos abikaasa Suzanne Innes-Stubbiga külastasid ühiselt kaasaegse kunsti muuseumi [[Kiasma]]s ja [[Helsinki Keskraamatukogu &quot;Oodi&quot;]]'s, kus nad arutlesid kirjanduse ja lugemise teemadel ning kohtusid soome-eesti õppekeelega [[Latokartano põhikool]]i õpilastega. Lõunal Alar Karis koos Soome preidendi Alexander Stubbiga osalesid [[Eesti suursaatkond Helsingis|Eesti suursaatkonnas]] kaitsetööstusettevõtete ärifoorumil, kus arutlusel oli teadus, kaitsetööstus ja kaitsevägi päriselt kokku saaksid, mida kõneles kaitseminister Hanno Pevkur ja [[Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskus]]e direktor [[Kristi Raik]]. Pärastlõunal Alar Karis koos Soome preidendi Alexander Stubbiga osalesid [[Santahamina riigikaitsekõrgkool]]is, kus pidas Eesti kaitseväe ülesehitamisest kuni tänase tiheda koostööni maal, merel ja õhus, planeerimises ja õppustel.
|}

[[Kategooria:Eesti presidendid]]
[[Kategooria:Eesti poliitika loendid]]

[[en:List of international presidential trips made by Alar Karis]]</text>
      <sha1>f0xm1b0vphg6lvl7jeqnl9rj2x29mxi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142596</id>
      <parentid>7142452</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:09:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-24581-71</username>
        <id>227793</id>
      </contributor>
      <origin>7142596</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="102749" sha1="jtbe850t3txx2chkr6gxxyhaz7x54gy" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=märts|aasta=2022}}{{Viitamata|aasta=2022|kuu=juuni}}{{Toimeta|aasta=2025|kuu=august}}
Allpool on ülevaade Eesti presidendi [[Alar Karis]]e ametialastest välisvisiitidest.

Visiitide arv riigi kohta, kus president Karis on reisinud:
* '''Üks''': [[Albaania]], [[Angola]], [[Botswana]], [[Hispaania]], [[Iisrael]], [[India]], [[Iraak]], [[Jordaania]], [[Kanada]], [[Kasahstan]], [[Korea Vabariik]], [[Küpros]], [[Malta]], [[Montenegro]], [[Norra]], [[Palestiina]], [[Sloveenia]], [[Taani]] ja [[Türgi]]
* '''Kaks''': [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Egiptus]], [[Holland]], [[Moldova]], [[Portugal]], [[Rootsi]] ja [[Slovakkia]] ja [[Vatikan]]
* '''Kolm''': [[Island]], [[Itaalia]], [[Rumeenia]] ja [[Saksamaa]]
* '''Neli''': [[Belgia]], [[Šveits]] ja [[Ukraina]]
* '''Viis''': [[Prantsusmaa]] ja [[Suurbritannia]]
* '''Kuus''': [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Soome]]
* '''Kaheksa''': [[Leedu]] ja [[Poola]]
* '''Kümme''': [[Läti]]

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 4. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s [[Läti parlamendi esimees|Läti parlamendi esimehe]] [[Ināra Mūrniece]]ga, külastas [[Kristjan Jaak Peterson]]i mälestuskivi ning tutvus tulevase [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] hoonega. Tegemist oli esimene välisvisiit.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 26. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga ja külastas värskelt renoveeritud [[Eesti suursaatkond Helsingis|Eesti suursaatkonna]] hoonet.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 27. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja külastas [[Eesti suursaatkond Vilniuses|Eesti suursaatkonna]] hoonet.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit ||28.–29. oktoober 2021
| Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga ja külastas [[Eesti suursaatkond Varssavis|Eesti suursaatkonna]] hoonet.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 11.–13. november 2021 || Alar Karis kohtus Pariisi rahufoorumil [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]i, [[Ameerika Ühendriikide asepresident|Ameerika Ühendriikide asepresidendi]] [[Kamala Harris]]e, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Justin Trudeau]], [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]i ja [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga. Lisaks esines ta kõnega UNESCO 75. aastapäeva tähistamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 15. november 2021 || Alar Karis kohtus [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga. Arutati [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Valgevene]] piiril toimuvat hübriidrünnakut (videosilla teel osales [[Poola president]] [[Andrzej Duda]]) ning tehti [[deklaratsioon|ühisavaldus]].
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 2.–3. detsember 2021 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] Ursula von der Leyeniga. Arutati hübriidkriisi ja julgeolekut Euroopas ning küberteemasid ja kliimaküsimusi.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 7.–10. detsember 2021 || Alar Karis kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]is [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]i,[[ÜRO peaassamblee president| peaassamblee presidendi]] [[Abdulla Shahid]]i ja [[Nigeri president|Nigeri presidendi]] [[Mohamed Bazoum]]iga.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 12.–13. jaanuar 2022 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Belglaste kuningas|Belgia kuninga]] [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]]-ga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga.
|-
| {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 20. jaanuar 2022 || Alar Karis kohtus [[Stockholm]]is [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Carl XVI Gustaf]]i ja [[Riksdag|Rootsi Riksdagi]] spiikri [[Andreas Norlén]]iga ning külastas [[Stockholmi Eesti Kool]]i.
|-
| {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 4. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Oslo]]s [[Haakon (Norra kroonprints)|Norra kroonprintsi Haakoni]], [[Norra peaminister|peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga ja [[Norra parlamendi spiiker|Norra parlamendi spiikri]] [[Masud Gharahkhan]]iga, kus arutas Euroopa ja regiooni julgeolekuolukorda, Ukraina piiridel toimuvat, julgeolekualast koostööd nii NATOs kui ÜROs, samuti regionaalset koostööd puudutavaid küsimusi ning Arktika Nõukoguga seotud küsimusi. Ta avas [[Eesti Suursaatkond Oslos|Eesti suursaatkonna]] uue hoone Oslos.
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 22. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]iga, lisaks osales Donetski ja Luhanski piirkonna Ukraina kriisi ühisavalduses.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 25. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]], [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]i, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]], [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]], [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[János Áder|János Ádere]], [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]e ja [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga. Toimus [[Bukaresti 9|B9]]-formaadis riigipeade kohtumine seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa laiaulatusliku sõjalise rünnakuga Ukraina vastu]].
|-
| {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 17. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Chișinău]]s Moldova presidendi Maia Sandu ja [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Natalia Gavrilița]]ga. Vesteldi Moldova Euroopa integratsioonist, arutati võimalusi kahepoolse koostöö tihendamiseks idapartnerluses ja rahvusvaheliselt laiemalt. Alar Karis külastas Chișinău kesklinnast paari kilomeetri kaugusel asuvat Moldova suurimat Ukraina [[sõjapõgenik]]e vastuvõtukeskust.
|-
| {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 17. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Bukarest]]is Rumeenia presidendi Klaus Iohannisega. Arutati Eesti ja Rumeenia koostööd ning Euroopa Liidu ja NATO tegevust eesmärgiga lõpetada sõda Euroopas.
|-
| {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} || töövisiit || 18.–20. märts 2022 || Alar Karis külastas [[Abu Dhabi]]s [[Eesti suursaatkond Abu Dhabis|Eesti suursaatkonna]] hoonet ja osales [[Dubai]]s [[Maailmanäitus|EXPO 2022]]-l, kus käis Eesti ja Ukraina paviljonides. Ta käis ka Abu Dhabis Louvre'i kunstimuuseumis.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 24. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]]s NATO peasekretäri [[Jens Stoltenberg]]i, Poola presidendi Andrzej Duda, Leedu presidendi Gitanas Nausėda ja Läti presidendi Egils Levitsiga. Räägiti Ukraina igakülgsest toetamisest ja Euroopa julgeoleku kindlustamisest [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] vastu.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 12. aprill 2022 || Alar Karis kohtus [[Rzeszów]]is Poola presidendi Andrzej Duda, Läti presidendi Egils Levitsi ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga. Arutleti [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] laiaulatusliku sõjalise rünnaku üle Ukraina vastu.
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 13.–14. aprill 2022 || Alar Karis koos Poola presidendi Andrzej Duda, Läti presidendi Egils Levitsi ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, et väljendada ühisavalduses toetust Ukraina rahvale, kes kaitseb oma riiki [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] agressiooni eest.
|-
| {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 20.–21. aprill 2022 || Alar Karis osales koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega [[Veneetsia]]s [[59. Veneetsia biennaal|59. Veneetsia kunstibiennaalil]] Eesti rahvuspaviljoni avamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 11. mai 2022 || Alar Karis kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga, kellega vahetas mõtteid regionaalse julgeoleku ning [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Ukraina]] ja [[NATO]]ga seotud teemadel. Samuti avati koos [[Tuglase Selts]]i 40. aastapäevale pühendatud pidulik seminar.
|-
| {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 23.–26. mai 2022 || Alar Karis kohtus [[Genf]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Armeenia president|Armeenia presidendi]] [[Vahagn Khachaturyani]]ga, [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Natalia Gavrilița]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Garibašvili]]ga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Dritan Abazović]]iga ja [[Austria peaminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]iga, mil arutlus Euroopa Liidu naabruspoliitika tulevik, arvestades [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] agressiooni Ukrainas.
|-
| {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 10. juuni 2022 || Alar Karis kohtus [[Bukarest]]is [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega ja [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine, mil arutatakse [[NATO]] idadiiva heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamise võimalusi ja [[Soome]] ja [[Rootsi]] alliansiga liitumisest.
|-
| {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 14.–15. juuni 2022 || Alar Karis kohtus [[Kopenhaagen]]is [[Taani kuninglik perekond|Taani kuninganna]] [[Margrethe II]]-ga, [[Taani kuninglik perekond|Taani kroonprints]] [[Frederik (Taani kroonprints)|Frederik]]ega ja [[Taani parlament|Taani parlamendi esimehe]] [[Henrik Dam Kristensen]]iga, mil arutlusel Ukraina jätkuv igakülgne toetamine, Läänemere regiooni julgeolek ja eelolev [[NATO]] Madridi tippkohtumine ning Taani eestlaskonnaga.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 20. juuni 2022 || Alar Karis osales [[Riia]]s [[Kolme Mere Algatus]]e tippkohtumisel, kus olid kohal [[Euroopa Komisjon]]i asepresident [[Valdis Dombrovskis]], [[Läti president]] [[Egils Levits]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]], [[Poola president]] [[Andrzej Duda]], [[Tšehhi parlamendi president]] [[Miloš Vystrčil]], [[Austria president]] [[Alexander Van der Bellen]], [[Slovakkia peaminister]] [[Eduard Heger]], [[Ungari president]] [[Katalin Novák]], [[Sloveenia president]] [[Borut Pahor]], [[Horvaatia president]] [[Zoran Milanović]], [[Rumeenia president]] [[Klaus Iohannis]] ja [[Bulgaaria president]] [[Rumen Radev]]. Kutsutud külalised olid kohal [[Ameerika Ühendriikide Rahvusvaheline Arengu Finantskorporatsioon]]i tegevjuht [[Scott A. Nathan]] ja [[Ukraina Ülemraada]] aseesimees [[Olena Kondratjuk]]. Ühtlasi kohtus Alar Karis ärifoorumil [[Saksamaa president|Saksamaa Liitvabariigi presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga. Arutluse eesmärk oli rajada Euroopa idapoolsel põhja-lõuna teljel transpordi-, energia- ja digiühendusi, kaasates lisaks riiklikele investeeringutele ka erainvesteeringuid.
|-
| {{riigi ikoon|Island}} || ametlik visiit || 26.–27. august 2022 || Alar Karis ja tema abikaasa [[Sirje Karis]] koos [[Eesti peaminister|Eesti välisministri]] [[Urmas Reinsalu]]ga osalesid [[Reykjavik]]is [[Höfði Maja]]s [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]i ja tema abikaasa [[Eliza Reid|Eliza Reidi]] kutsel 31 aasta möödumist kolme Balti riigi iseseisvuse taastamise ametlikul vastuvõtul, kus olid kohal [[Läti president]] [[Egils Levits]] koos abikaasa [[Andra Levite|Andra]]ga, [[Läti välisminister]] [[Edgars Rinkēvičs]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]] koos abikaasa [[Diana Nausėdienė|Diana]]ga ja [[Leedu peaminister]] [[Gabrielius Landsbergis]]. Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]] kohtusid [[Islandi parlamendi spiiker|Islandi parlamendi spiikri]] [[Birgir Ármannsson]]iga [[Alþingi|Islandi parlamendis]]. Alar Karis koos Baltimaade presidentidega kohtusid [[Viðey saar|Viðey saarel]] [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Katrín Jakobsdóttir]]iga. Alar Karis külastas koos Baltimaade presidentidega [[Hellisheiði elektrijaam]]as, [[Þingvelliri rahvuspark|Þingvelliri rahvusparki]] Islandis elavate eestlastega.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || {{murdmata|18.–19. september 2022}} || Alar Karis käis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga [[London]]is [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] kutsel, et [[Elizabeth II|Suurbritannia kuninganna Elizabeth II]] matusetalitusel osaleda.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 20.–24. september 2022 || Alar Karis lendas Poola valitsuse eralennukiga [[Boeing 737|Boeing 737-800NG]] (reg. 0112) koos [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga ja [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning osalesid [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 77. peaassambleel]]. Alar Karis kohtus koos [[Läti president]] [[Egils Levits]] ja [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja ka külastas kohalike eestlastega [[New Yorgi Eesti Maja|Eesti Majas]]. Alar Karis osales ka [[Washington]]is [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i vastuvõtul. Tema abikaasa [[Sirje Karis]] osales [[ÜRO]] kõrgetasemelisele nädalale saabunud riigipeade abikaasade programmis, sealhulgas [[Olena Zelenska|Ukraina presidendi abikaasa Olena Zelenska]] ja [[Emine Erdoğan|Türgi presidendi abikaasa Emine Erdoğan]] korraldatavatel vastuvõttudel ning [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i vastuvõtul. Neljapäeval, 22. septembril avab Alar Karis [[Dallas]]es Clevoni USA peakorteri ja reedel, 23. septembril kohtub [[Austin]]is [[Texase osariik|Texase]] senaatori [[Ted Cruz]]i, kongresmen [[Lloyd Doggett]]i ning [[Austini linnapea]] [[Steve Adler]]iga.
|-
| {{riigi ikoon|Malta}} || töövisiit || 6.–7. oktoober 2022 || Alar Karis lendas erakordne tavalennukiga [[Ryanair]] [[Boeing 737|Boeing 737-800MAX 8]] (reg. 9H-VUK) koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga, kus kohtusid ja osalesid [[Valletta]]s [[Malta president|Malta presidendi]] [[George William Vella]]ga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]], [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Saksamaa president|Saksamaa Liitvabariigi presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Iirimaa president|Iirimaa presidendi]] [[Michael David Higgins]]ega, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Borut Pahor]]iga, [[Horvaatia president|Horvaadi presidendi]] [[Zoran Milanović]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]]ga ja [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, kus arutas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] globaalseid tegevusi ja naabrusega seotud küsimusi. Sirje Karis osales [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupi]] kohtumisele saabunud presidentide abikaasade programmis.
|-
| {{riigi ikoon|Island}} || töövisiit || 13.–14. oktoober 2022 || Alar Karis kohtus [[Reykjavik]]is [[Arktika assamblee]]l [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]iga, Islandi endise presidendi [[Ólafur Ragnar Grímsson]]iga, [[Kanada kindralkuberner|Kanada kindralkuberneri]] [[Mary Simon]]iga, [[Gröönimaa peaminister|Gröönimaa peaministri]] [[Múte Bourup Egede]]ga ja [[Haakon (Norra kroonprints)|Norra kroonprintsi Haakoni]]ga. Alar Karis ka osales [[Islandi Ülikool]]is loengul, mil tutvustas Eesti idufirmade arengukeskkonda ja e-riigi võimalusi.
|-
| {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 7.–9. november 2022 || Alar Karis kohtus [[Sharm el Sheikh]]is [[ÜRO kliimakonverentsil COP27]]-l [[Botswana president|Botswana presidendi]] [[Mokgweetsi Masisi]]ga kutsel, [[Keenia president|Keenia presidendi]] [[William Ruto]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]], [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Borut Pahor]]iga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Sanna Marin]]iga ja [[Pakistani peaminister|Pakistani peaministri]] [[Shehbaz Sharif]]iga, kus ta esines konverentsi riigijuhtide avaüritusel nn riigikõnega ning arutab Aafrika toimetulekut kliimamuutustega, samuti vee kättesaadavusest tingitud murede ja kliimahariduse teemadel.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 9.–10. november 2022 || Alar Karis kohtus [[Pariis]]is [[Pariisi rahufoorum]]il [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga kutsel, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Stevo Pendarovski]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Catherine Colonna]]ga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Wopke Hoekstra]]ga, kus küberjulgeolekule keskenduval ümarlaual. amuti osalevad aruteludes kodanikuühiskonna aktivistid ning rahvusvaheliste ettevõtete juhid.
|-
| {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 18.–23. november 2022 || Alar Karis osales kõrgetasemelisel rahvusvahelisel julgeolekufoorumil [[Halifax]]is ja kohtus [[Ukraina asepeaminister|Ukraina peaministri]] [[Olga Stefanišõna]]ga. Alar Karis ka avas [[Ottawa]]s [[Eesti suursaatkond Kanadas|Eesti Suursaatkonna]] hoonet, kelle üheks suurejooneliseks arendusprojektiks on praegu Eesti Keskuse rajamine Toronto kesklinna ja kohtus [[Toronto]]s [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Justin Trudeau]]ga. Alar Karis sattus raamatukogus [[Esimene leedi|endise Ameerika Ühendriikide presidendi esimese leedi]] ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|endise Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Hillary Clinton]]iga, kes andis raamatu autogrammi.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 19. detsember 2022 || Alar Karis kohtus [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, mil arutelus [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa agressioon]] Ukrainas, piirkondlik julgeolek ja kollektiivkaitse tugevdamine [[NATO]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 22. veebruar 2023 || Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]iga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega ja [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga ning [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga, kus [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine.
|-
| {{riigi ikoon|Slovakkia}} || ametlik visiit || 28.–29. märts 2023 || Alar Karis kohtus [[Košice]]s [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]]ga ja [[Slovakkia valitsusjuhtide loend|Slovakkia peaministri]] [[Eduard Heger]]iga, mil tähistamaks Eesti ja Slovakkia vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimise 30. aastapäeva. Alar Karis koos Slovakkia presidendi Zuzana Čaputovága osalesid [[Spiši linnus]]el loomelinnakut Civitta.
|-
| {{riigi ikoon|Rootsi}} || ametlik visiit || 4.–5. aprill 2023 || Alar Karis osales koos ettevõtjate ja ülikooli rektoritega, mil võimalusel teadus- ja majanduskoostöö tihendamiseks. Alar avas [[Malmö]]s [[Eesti aukonsulaat Malmös|Eesti aukonsulaadis]] ja osales [[Lund]]is [[Lundi Eesti Maja]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 13.–15. aprill 2023 || Alar Karis kohtus [[Haag]]is [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuningas]] [[Willem-Alexander]]iga, [[Madalmaade peaminister|Hollandi peaministri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Hollandi Senati president|Senati presidendi]] [[Jan Anthonie Bruijn]]iga ja [[Hollandi Esindajatekoja asespiiker|Esindajatekoja asespiikri]] [[Roelien Kamminga]]iga, mil arutlusel riigijuhtidega kaitse- ja energeetikakoostöö tihendamisest ning Ukraina igakülgsest toetamisest. Alar Karis osales [[Rotterdam]]i [[Erasmuse Rotterdami Ülikool|Erasmuse Ülikoolis]], kus ta on ise teadlasena töötanud. Karis avas [[Amsterdam]]is [[Amsterdami Avaliku Raamatukogu|Avalikus Raamatukogu]] kõikide keelte majas Eesti kirjanduse kollektsioonile pühendatud nurga ning viimasena kohtus aukonsulite ja Hollandis tegutsevate Eesti ettevõtjate ja nende partneritega. Algul pidi esimese riigivisiit, sest Kaja Kallas valitsuse ametisse astumise moodustamiseks, kuid ministrite ametisse saamine lükkub Karise visiidi tõttu uude nädalasse.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || riigivisiit || 24.–26. aprill 2023 || Alar Karis lendas koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga eritellimuse [[Läti lennukompaniide loend|Läti lennukiga]] Eesti lipuvärvides [[airBaltic]] [[Airbus A220|Airbus A220-300]] lennuk registreerimisnumbriga YL-CSJ ja reisinumbriga BT1312. Alar Karis koos abikaasa Sirjega kohtusid [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega koos abikaasa [[Andra Levite]], [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Arturs Krišjānis Kariņš]]iga, [[Seim (Läti) esimees|Läti parlamendi esimehe]] [[Edvards Smiltēns]]iga ja [[Riia linnapea]] [[Mārtiņš Staķis]]ega, tegemist oli president Karise ametiaja esimese riigivisiidiga. Seoses Eesti ja Läti heanaaberlike suhete tihendamine eriti digivaldkonnas ja kaitsekoostöös, mil arutlus ettevalmistused eelseisvaks NATO tippkohtumiseks ning Ukraina igakülgse toetamise jätkamine. Alar Karis pidas [[Seim (Läti)|parlamendi]] ees [[Eesti keel|eestikeelse]] kõne. Visiidi käigus Rail Baltica Riia raudteeterminali ehituse ja Inčukalnsi maa-aluse gaasihoidla külastus. Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega asetasid pärjad [[Vabadussammas (Riia)|Läti vabaduse monumendi]] jalamile, külastasid [[Läti okupatsioonimuuseum|Läti Okupatsioonimuuseumit]] ning kohtuvad korporatsiooni Fraternitas Lataviensis liikmetega. Eesti presidendi abikaasa Sirje Karis ja Läti presidendi abikaasa Andra Levite külastasid koos keskust, kus kogutakse ja komplekteeritakse humanitaarabi [[Ukraina]]sse saatmiseks, tütarlaste tehnoloogiaõppe keskust Riga TechGirls ning SOS lasteküla [[Valmiera]]s. Sirje Karis tutvus ka [[Riia Eesti kool|Riia Eesti kooli]] õppetööga. Tagasiteel Eestisse tegi president Karis peatuse [[Rubene]]s Evangeelse Luterliku kiriku juures ning kohtus [[Valmiera linnapea]] [[Jānis Baiks]]iga. Alar Karis asetas lilled Vabadussõjas langenud Viljandi koolipoisi Viktor Andersoni mälestustahvli juurde [[Valmiera]]s ning külastas [[Vidzeme]]s kõrgkooli, Valmieramuiža pruulikoda ja [[Rūjiena]]s jäätisevabrikut.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 5.–7. mai 2023 || Alar Karis käis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje Karise]]ga [[London]]is [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja kuninganna [[Camilla]] kutsel, et osaleda kuningaks kroonimise tseremoonial [[Westminster Abbey]]s. Alar Karis osales NATO innovatsioonikiirendit DIANA, mil eesmärgiks kahepoolsed kohtumised kolleegidega. Alar Karis ja Sirje Karis külastasid [[Londoni Eesti Maja|Eesti Maja]], kus kohtusid Eesti kogukonnaga. Viimasel päeval Alar Karis kohtus [[Botswana president|Botswana presidendi]] [[Mokgweetsi Masisi]]ga ja [[Namiibia peaminister|Namiibia peaministri]] [[Saara Kuugongelwa-Amadhila]]ga, mil teemal oli e-valitsemise, e-hariduse ja kahepoolsete majandussuhete arendamisel. Lõpuks osalesid Alar Karis ja Sirje Karis kroonimispidustuste raames tänavapeol (Street Parties).
|-
| {{riigi ikoon|Island}} || töövisiit || 16.–18. mai 2023 || Alar Karis osales [[Reykjavik]]is [[Euroopa Nõukogu]] tippkohtumisel ning kohtus [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]iga ja [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Katrín Jakobsdóttir]]iga, mil eesmärgi Ukraina toetamist ja Venemaa vastutusele võtmist sõjakuritegude eest. Koos Alar Karisega osalesid ümarlauaarutelul [[Sloveenia president]] [[Nataša Pirc Musar]], [[Soome president]] [[Sauli Niinistö]], [[Ukraina peaminister]] [[Denõss Šmõgal]], [[Iirimaa peaminister]] [[Leo Varadkar]], [[Hollandi peaminister]] [[Mark Rutte]], [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]], [[Rootsi välisminister]] [[Tobias Billström]], [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]], [[OSCE peasekretär]] [[Helga Schmidt]], [[Ameerika Ühendriikide suursaadik ÜRO juures]] [[Linda Thomas-Greenfield]].
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 1.–2. juuni 2023 || Alar Karis kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel kahepoolsest majanduskoostööst ja Ukraina ülesehitusest, samuti agressioonikuriteoga seotud isikute vastutusele võtmisest. Presidendiga oli visiidil [[Eesti majandus ja -infotehnoloogia minister|majandus ja -infotehnoloogia minister]] [[Tiit Riisalo]], [[Eesti välisminister|välisminister]] [[Margus Tsahkna]] ja 24-liikmeline äridelegatsioon. Alar Karis külastas Kiievis [[Ukraina riikliku korruptsioonitõrje büroo (NABU)|Ukraina korruptsioonitõrje bürood]].
|-
| {{riigi ikoon|Slovakkia}} || töövisiit || 6.–7. juuni 2023 || Alar Karis kohtus [[Bratislava]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine, et arutada Vilniuses toimuva tippkohtumise eesmärke, teha kokkuvõte regionaalsest julgeolekuolukorrast ning rääkida Ukraina jätkuva toetamise vajadusest.
|-
| {{riigi ikoon|Albaania}} || ametlik visiit || 8.–9. juuni 2023 || Alar Karis kohtus [[Tirana]]s [[Albaania president|Albaania presidendi]] [[Bajram Begaj]]ega, [[Albaania parlamendi esimees|Albaania parlamendi esimehe]] [[Lindita Nikolla]]ga ja [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga. Alar Karis külasts Albaania rahvuskangelase Skanderbegi ajaloolist kindluslinna [[Krujë]]s. Tegemist oli Eesti riigipea esmakordse visiidiga Albaaniasse.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 20.–22. juuni 2023 || Alar Karis kohtus 20. juunil ennelõunal [[London]]is, [[Windsori loss]]is [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuninga]] [[Charles III]]-ga. Alar Karis esines avasõnavõtuga Eesti ja Briti ettevõtjate äriseminaril ning rahvusvahelisel riskikapitali- ja innovatsioonikonverentsil Global Corporate Venturing Symposium. Alar karis esines 21. juunil [[Ukraina taastumise konverents]]i raames sõnavõtuga [[Ukraina]] toetamisele ja ülesehitamisele ning sellesse erasektori ja investeeringute kaasamisele keskenduval konverentsil ning kõneles Eesti haridustehnoloogia ettevõtete tegevust tutvustaval üritusel, millest võttis osa Briti koolide ühendused, haridusettevõtted ja haridusvaldkonna investorid, kus kohal olid [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Rishi Sunak]], [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[James Cleverly]], [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]i, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]i, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]i ja [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Arturs Krišjānis Kariņš]]i.
|-
| {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 5.–6. september 2023 || Alar Karis osales [[Bukarest]]is [[Kolme Mere Algatus]]e tippkohtumisel, kus olid kohal [[Rumeenia president]] [[Klaus Iohannis]], [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]], [[Poola president]] [[Andrzej Duda]], [[Tšehhi president]] [[Petr Pavel]], [[Austria president]] [[Alexander Van der Bellen]], [[Ungari president]] [[Katalin Novák]], [[Sloveenia president]] [[Nataša Pirc Musar]], [[Bulgaaria president]] [[Rumen Radev]], [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia president]] [[Zuzana Čaputová]] [[Rumeenia peaminister]] [[Marcel Ciolacu]] ja [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]]. Kutsutud külalised olid kohal [[Moldova president]] [[Maia Sandu]], [[Kreeka president]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]], [[Ukraina asepeaminister]] [[Julia Svõrõdenko]] ja [[Ameerika Ühendriikide presidendi erisaadik kliimaküsimustes]] [[John Kerry]]. Alar Karis osales ärifoorumil. Arutluse eesmärk oli Läänemere, Musta mere ja Aadria mere vahelise piirkonna parema koostöö võimaluste loomine ja kriisikindluse tagamine eeskätt tõhusamate omavaheliste ühenduste toel.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 18.–22. september 2023 || Alar Karis kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 78. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, mil arutlusel koostööst rahvusvahelistes organisatsioonides ja Ukraina toetamisest. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Kasahstani president|Kasahstani presidendi]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]]iga, [[Angola president|Angola presidendi]] [[João Lourenço]]ga ja [[Tonga peaminister|Tonga peaministri]] [[Siaosi Sovaleni]]ga, mil arutlusel kõiki puudutavaid julgeolekuteemasid. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Liechtensteini vürstide loend|Liechtensteini kroonprintsi (regenti)]] [[Alois]]'ga, mil juttu oli koostööst rahvusvahelistes organisatsioonides ning küberjulgeoleku alal. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, mil juttu oli viimastest arengutest regioonis. Alar Karis kõneles [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s, mil eesmärgiks oli Ukraina rahu ja julgeoleku teemalisel debatil. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Guatemala president|Guatemala presidendi]] [[Alejandro Giammattei]]ga, mil eesmärgiks oli ÜRO Julgeolekunõukogu reformimisega töökorda saada. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Garibašvili]]ga, mil eesmärgiks oli Gruusiat jätkama reformiteel [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] suunas. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, mil tuli juttu vajadusest reformida ÜRO Julgeolekunõukogu, koostööst teistes rahvusvahelistes organisatsioonides ning Andorra edasiliikumisest Euroopa Liiduga peetavatel läbirääkimistel assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Ukraina]] presidendi abikaasa [[Olena Zelenska]]ga, mil eesmärgiks suunata rahvusvahelist kogukonda ja ÜRO-d tegema kõike võimalikku, et seista [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjajulmuse]] tõttu kannatavate Ukraina laste eest. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel Valgevene demokraatliku opositsiooni liidri [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil juttu oli päevakajalistest teemadest. Alar Karis kutsus [[New Yorgi Eesti Maja|Eesti Majas]] ÜRO liikmeid, mille eesmärk oli [[maailmakoristuspäev]] ametlikult ÜRO kalendrisse lisada. Alar Karis osales [[Washington]]is [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i koos abikaasaga [[Jill Biden]]iga, kus osalesid [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]]ga ja [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga kutsel osa mõlema riigi rajamise ning ÜRO liikmesuse 30. aastapäeva tähistavast vastuvõtust.
|-
| {{riigi ikoon|Portugal}} || töövisiit || 5.–7. oktoober 2023 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga, kus kohtusid ja osalesid [[Porto]]s [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Iirimaa president|Iirimaa presidendi]] [[Michael Daniel Higgins]]iga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Horvaatia president|Horvaadi presidendi]] [[Zoran Milanović]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga ja [[Malta president|Malta presidendi]] [[George William Vella]]ga, kus arutas olukorrale [[Ukraina]]s ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] toetusele ning ELi tulevikule ja laienemisele. Sirje Karis osales [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupi]] kohtumisele saabunud presidentide abikaasade programmis.
|-
| {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} || töövisiit || 11.–14. oktoober 2023 || Alar Karis koos Eesti ettevõtjatega kohtusid [[Soul]]is [[Lõuna-Korea president|Lõuna-Korea presidendi]] [[Yoon Suk Yeol]]iga ja külastas [[Eesti suursaatkond Soulis|Eesti suursaatkonna]] ja ettevõtluskeskuse. Ka Alar Karis külastas Lõuna-Korea suurtükiväebrigaadis ja vanimat ülikooli - [[Sungkyunkwani ülikool]]is ning kohtus kohtub Lõuna-Korea tippettevõtete juhtidega.
|-
| {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 12.–13. detsember 2023 || Alar Karis osales [[Genf]]is [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu|ÜRO inimõiguste]] deklaratsiooni 75. aastapäeva tähistamisel, kus kohtus ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Volker Türgiga, pagulaste ülemvoliniku Filippo Grandiga ning [[Rahvusvaheline Punase Risti Komitee|Rahvusvahelise Punase Risti presidendi]] [[Mirjana Spoljaric Egger]]iga.
|-
| {{riigi ikoon|Iraak}} || ametlik visiit || 16.–17. jaanuar 2024 || Alar Karis kohtus [[Bagdad]]is [[Iraagi president|Iraagi presidendi]] [[‘Abd al-Laţīf Rashīd]]iga ja [[Iraagi parlamendi asespiiker|Iraagi parlamendi asespiikri]] [[Mohsen Al-Mandalaw]]iga, mil eesmärgiks erinevates rahvusvahelistel missioonidel, rahu ja heaolu hinda. Alar Karis käis [[Iraagi Muuseum]]is. Alar Karis osales [[Erbili õhubaas]]is, kus hetkel suurim välismissioonil teeniv Eesti üksus. Alar Karis kohtus [[Kurdistan]]i regiooni presidendi [[Nechirvan Barzani]]ga. Tegemist oli esimene Eesti riigipea, kel õnnestunud Bagadadi väisata.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 13.–15. veebruar 2024 || Alar Karis kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, mil arutlus Eesti ja Soome koostöö NATOs, haridus- ja kultuurikoostöö ning erinevad projektid energiasektoris. Alar Karis esineb [[Jyväskylä]]s president [[Martti Ahtisaari]] mälestuseks ja rahutöö pärandi auks toimuval loengul [[Jyväskylä Ülikool]]is ettekandega. Alar Karis osales Helsingis [[Eesti suursaatkond Helsingis|Eesti suursaatkonna]]s Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud vastuvõtul, kus osales diplomaatiline korpus, Eesti sõbrad ja eestlaste kogukond Soomes.
|-
| {{riigi ikoon|Botswana}} || riigivisiit || 4.–7. märts 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Gaborone]]s [[Botswana president|Botswana presidendi]] [[Mokgweetsi Masisi]]ega koos abikaasa [[Neo Maswabi]], [[Botswana Rahvusassamblee spiiker|Botswana Rahvusassamblee spiikri]] [[Phandu Skelemani]]ga ja [[Gaborone linnapea]] [[Austin Abraham]]iga, mil ettevõtjatega ja välisteenistusega kaardistanud Eesti huve Aafrika suunal ning analüüsinud, milliste riikidega oleks koostööl kõige suurem potentsiaal. Tegemist oli president Karise ametiaja teine riigivisiidiga ja kaasatud Eesti ettevõtjad. Sirje Karis külastas laste sõltuvushäirete keskust ja riiklikku noortekeskust, kus tutvustatakse noorte ettevõtlustegevust. Botswana on esimene riigivisiit Aafrikas, mida ta riigipeana külastas.
|-
| {{riigi ikoon|Angola}} || ametlik visiit || 7.–9. märts 2024 || Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega kohtusid [[Luanda]]s [[Angola president|Angola presidendi]] [[João Lourenço]]ga ja [[Angola Rahvusassamblee president|Angola Rahvusassamblee presidendi]] [[Carolina Cerqueira]]ga, mil eesmärgiks potentsiaali eelkõige digikoostöös, e-valitsemise, küberturvalisuse, e-tervise, e-hariduse ning roheliste tehnoloogiate alal. Visiidil Angolasse oli äridelegatsioonis Digital Nation’i, E-Riigi Akadeemia ja Admirals Group’i esindajad.
|-
| {{riigi ikoon|Küpros}} || ametlik visiit || 26.–28. märts 2024 || Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga kohtusid [[Nikosia]]s [[Kürose president|Kürose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]i koos abikaasaga [[Philippa Karsera Christodoulídis]]ega ning [[Kürose parlamendispiiker|Kürose parlamendispiikri]] [[Annita Demetriou]]ga, mil tihendada Eesti ja Küprose poliitilisi ja majandussuhteid ning arutada julgeolekupilti Euroopas ja kitsamalt Vahemere piirkonnas. Alar Karis avas Eesti ja Küprose ärifoorumi ning kõneles majanduskoostöö tihendamisest Küprose kaubandus- ja tööstuskoja vastuvõtuüritusel. Alar Karis külastas [[Küprose Ülikool]]is, kus osales loengu Eesti digiühiskonnast ja majandusest ning välispoliitilistest ja julgeoleku väljakutsetest Läänemere ja Vahemere piirkonnas. Alar Karis külastas instituuti, mis oli teadusliku ja tehnoloogilise suunitlusega mittetulunduslik uurimis- ja haridusasutus. Alar Karis tutvustas seal laboritega, mis tegeles droonide ning kunstipärandiga. Sirje Karis kohtus Küprose esileedi Philippa Karsera Christodoulídisega, kellega koos külastasid Christos Stelios Fondi rehabilitatsioonikeskust, Piiskop Makarios III Haigla vastsündinute osakonda ning Küprose arheoloogiamuuseumi.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 11. aprill 2024 || Alar Karis osales [[Vilnius]]es [[Kolme Mere Algatus]] tippkohtumisel, kus kohtunud olid [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia välisminister|Horvaadi välisministri]] [[Gordan Grlić-Radman]]iga, [[Austria kantslei minister|Austria kantslei ministri]] [[Susanne Raab]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]], mil arutelu keskendus selle initsiatiivi peaeesmärgi põhja-lõuna suunal ühenduste väljaehitamise kiirendamisele ning Ukraina infrastruktuuri parandamisele ja paremale ühendamisele Euroopaga.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 16.–18. aprill 2024 || Alar Karis kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, mil teema oli Ukraina toetamine, Euroopa julgeolek ja kahe riigi suhted, fookusega majandus-, kaitse-, kultuuri- ja digikoostööl. Alar Karis osales Berliinis [[Eesti suursaatkond Berliinis|Eesti suursaatkonna]]s, kus osales diplomaatiline korpus, Eesti sõbrad ja eestlaste kogukond Saksamaal. Alar Karis osales koos president Steinmeieriga Saksamaa e-valitsemise innovatsiooni- ja arenduskeskuse korraldatavas digiümarlauas. Ümarlaua peateema oli digitehnoloogia lahenduste kasutamine demokraatia hüvanguks. Alar Karis osales Berghofi sihtasutuse korraldataval foorumil avapaneelis, kus arutatakse konfliktide lahendamiseks ja rahu säilimiseks vajalikke rahvusvahelisi jõupingutusi. Alar Karis ka osales Curly Stringsi kontserdil, mis oli osa ansambli Saksamaa-turneest.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 11. juuni 2024 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Slovakkia kaitseminister|Slovakkia asepeaministri ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga ja [[Ungari suursaadik Lätis|Ungari suursaadiku]] [[György Urkuti]]ga [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine, et arutada ühiseid eesmärke tippkohtumiseks, mis puudutades Ukraina toetamise jätkamist ja Venemaast lähtuvat julgeolekuohtu kogu Euroopale. B9 tippkohtumine Riias toimub NATO juubeliaastal, millega tähistatakse NATO asutamise 75. aastapäeva.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 22. juuni 2024 || Alar Karis kohtus [[Cēsis]]es [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus osalesid võidetud [[Võnnu lahing]]u 105. aastapäeva pidustustel.
|-
| {{riigi ikoon|Türgi}} || ametlik visiit || 27.–28. juuni 2024 || Alar Karis kohtus [[Ankara]]s [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga ja [[Türgi parlamendispiiker|Türgi parlamendispiikri]] [[Numan Kurtulmuş]]ega, mil tähistada Eesti ja Türgi diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva, rääkida kahepoolsete suhete tihendamisest, kaitsekoostöö tugevdamisest, arutleda Atlandi-ülese julgeolekuruumi ja regionaalsete julgeoleku murede üle ning ootustest NATO tippkohtumiselt Washingtonis.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 6. juuli 2024 || Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga kohtusid [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga koos abikaasa [[Diana Nausėdienė]]ga kutsel keskpäeval Daukanta väljakul toimuval riigilipu heiskamise tseremoonial, kus ta pidi kõnet. Alar Karis ja Sirje Karis osalesid õhtul [[Leedu laulupidu|Leedu laulupeo]] 100. aastapäeva tähistamisel Vingiose pargis. Sirje Karis koos Diana Nausėdienėga külastasid [[Vilniuse Ülikool]]i.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 25.–28. juuli 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, tema abikaasa [[Brigitte Macron]]i ja [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvaheline Olümpiakomitee presidendi]] [[Thomas Bach]]iga ning osalesid [[2024. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängude avatseremoonia]]l [[Trocadéro väljak]]ul. Alar ja Sirje Karis väisasid olümpiaküla, kus kohtusid Eesti olümpiakoondise ja nende toetajatega ning elasid kaasa Eesti sportlaste võistlustele.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 23. august 2024 || Alar Karis kohtus Läti-Eesti [[Unguriņi]]-[[Lilli]] piiripunktis [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus toimus [[Balti kett|Balti keti]] 35. aastapäeva puhul [[Skulptuur „Balti kett“|skulptuuri „Balti kett“]] avamine.
|-
| {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 27. august 2024 || Alar Karis lendas lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga [[Hawker 400|Hawker Beechcraft 400A]] (reg. ES-CMK) [[Chișinău rahvusvaheline lennujaam]]a [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]] kutsel. Lõuna ajal kohtusid Alar Karis koos [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga [[Chișinău]]s [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Dorin Recean]]iga, kus osalesid Moldova Vabariigi iseseisvuspäeva tähistamisel. Alar Karis koos Dorin Receani, Gitanas Nauseda ja Edgars Rinkēvičsega osalesid Chișinăus lillede asetamise tseremoonial Stephan III Suure monumendi ([[Ștefan cel Mare|Ștefan cel Mare și Sfânt]]) juures [[Suure Rahvusassamblee väljak]]ul. Pärastlõunal osales Karis koos Dorin Receani, Gitanas Nauseda ja Edgars Rinkēvičsega iseseisvuspäeva kontserdil, kus avaldasid toetust Moldovale [[Euroopa Liit|Euroopa Liid]]uga liitumiseks valmistumisel. Alar Karis lendas õhtul sama lennukiga [[Tallinn|Tallinna]].
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 12.–14. september 2024 || Alar Karis kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina Ülemraada|Ukraina Ülemraada esimehe]] [[Ruslan Stefantšuk]]ega, [[Ukraina Välisministeerium|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, mil arutlusel oli vankumatut toetust Ukrainale ja nende eesmärkidele. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi andis teenemärgi üle [[Vürst Jaroslav Targa orden|Vürst Jaroslav Targa I järgu ordeni]] Alar Karisele, mille president Alar Karis pälvis Ukraina iseseisvuspäeval olulise isikliku panuse eest riikidevahelise koostöö tugevdamisse, Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamisse ja Ukraina riigi populariseerimise eest maailmas. Alar Karis külastas „Jalta Euroopa strateegia XX“ aastakoosolekul ja kohtus Endise Ukraina presidendi [[Leonid Kutšma]], kus kõneles Volodõmõr Zelenskõi. Alar Karis osales „Noorte Juhtide Foorum“ platvormil, kes kõneles õigus elada turvaliselt ja vabaduses. Alar Karis külastas [[Kiievi oblast]]is asuva soojuselektrijaamas, kus sai Vene tiibrakettide tabamuse ja hävis selle tagajärjel täielikult. [[Sirje Karis]] koos [[Belize]]st [[Rossana Briseño]], [[Guatemala]]st [[Lucresia Peynado]], [[Soome]]st [[Cuzanne Innes-Stubb]], [[Leedu]]st [[Diana Nausėdienė]], [[Serbia]]st [[Tamara Vučić]], [[Taani]]st [[Bo Tengberg]] ja [[Sloveenia]]st [[Alesh Musara]] osalesid [[Ukraina presidendi abikaasa]] [[Olena Zelenska]] korralduse kutsel, mil arutlusel oli neljanda korda „Esimate leedide ja härraste tippkohtumine“ platvormil.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 22.–26. september 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga kohtusid [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 79. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, mil arutlusel fookuses oli ilmne vajadus reformida ÜRO-d, selle Julgeolekunõukogu ja tugevdada toetust Ukrainale. Alar Karis vestles ÜRO Peaassambleel [[ÜRO president|presidendi]] [[Philémon Yang]]iga ja vähimarenenud, merepiirita arenguriikide ja väikesaartest arenguriikide ÜRO kõrge eriesindaja [[Rabab Fatima]]ga, kus osales ka [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i vastuvõtul. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Kuveidi šeikide ja emiiride loend|Kuveidi šeiki]] [[Mish‘al al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]]'ga, [[Singapuri president|Singapuri presidendi]] [[Tharman Shanmugaratnam]]aga, [[Sierra Leone president|Sierra Leone presidendi]] [[Julius Maada Bio]]ga ja [[Guyana president|Guyana presidendi]] [[Irfaan Ali]]ga, mille arutelude eesmärk oli pakkuda lahendusi reeglitel põhineva maailma korra säilimiseks ja tugevdamiseks. Alar Karis kohtus ka [[Ida-Timori peaminister|Ida-Timori peaministri]] [[Xanana Gusmão]]ga, mil arutlusel oli digikoostööks ja Eesti e-valitsemise kogemusest. Alar Karis kohtus ka [[Bosnia ja Hertsegoviina rresidentuur|Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri (bosnialasest liige) esimehe]] [[Denis Bećirović]]ega, mil arutlusel oli reformide vajadusest ning teekonnast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]] poole. Järgmisel päeval Alar Karis kohtus ka [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri]] [[Olaf Scholz]]iga, mil arutlusel oli ÜRO Tuleviku. Alar Karis kohtus ka [[Liechtensteini peaminister|Liechtensteini peaministri]] [[Daniel Risch]]iga, mil arutlusel oli koostööst ÜROs. Alar Karis vestles [[Suriname president|Suriname presidendi]] [[Chan Santokh]]iga. Alar Karis kohtus [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi välisministri]] [[Xavier Bettel]]iga. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga ja osales ka Ukraina korraldatud kohtumisel, [[G7]] ja teiste Ukrainaga julgeolekulepped sõlminud riikidega, kus arutatakse Ukraina jätkuva toetamise ja ülesehitustegevustega seonduvat. Alar Karis koos Sirjega kohtusid [[New Yorgi Eesti Maja|Eesti Majas]] Ameerika Ühendriikide ettevõtete esindajatega ja kohalike eestlastega, mille eesmärk oli ühiselt meenutada suurpõgenemise aastapäeva. Alar Karis avas Eesti uus [[Eesti aukonsulaat New Yorgis|aukonsulaat New Yorgis]]. Sirje Karis osales ÜRO kõrgetasemelise riigipeade abikaasade programmis. Eesti korraldas koos Ukrainaga laste olukorrale keskenduva kõrgetasemelise ääreürituse, mille arutelu juhis Sirje Karis ja [[Ukraina presidendi abikaasa]] [[Olena Zelenska]]. Sirje Karis osales ka Ameerika Ühendriikide esileedi [[Jill Biden]]i lõunakohtumisel ja Türgi presidendi abikaasa [[Emine Erdoğan]] vastuvõtul. New Yorgis tutvutas Sirje Karis vaimse tervise keskuse Fountain House’i tegevusega. [[Eesti välisminister]] [[Margus Tsahkna]] osales ka New Yorgis ÜRO kõrgetasemelisel, kus Eesti delegatsiooni juhtis president Alar Karis.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 10.–12. oktoober 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga, kus kohtusid ja osalesid [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupis]] [[Kraków]]is [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Austria president|Austria presidendi]] [[Alexander Van der Bellen]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Horvaatia president|Horvaadi presidendi]] [[Zoran Milanović]]ega, [[Iirimaa president|Iirimaa presidendi]] [[Michael Daniel Higgins]]iga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Malta president|Malta presidendi]] [[Myriam Spiteri Debono]]ga, [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega ja [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]ega, mille fookuses oli Atlandi-ülese koostöö tugevdamine, [[Ukraina]] toetamine ja Euroopa julgeoleku kindlustamine ning [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]] suhete tihendamine. Sirje Karis osales [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupi]] kohtumisele saabunud presidentide abikaasade programmis.
|-
| {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 17. oktoober 2024 || Alar Karis osales [[Genf]]is [[CERN|Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon]]i täisliikmeks saamise puhul lipuheiskamise tseremoonial, mil Eesti sai organisatsiooni 24. täisliige. Alar Karis kohtus [[CERN|Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon peadirektori]] [[Fabiola Gianotti]]ga, kes andis ülevaate Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni tegevusest. Alar Karis külastas biotehnoloogia ja bioteaduste teadusuuringute tippkeskuses. Alar Karis kohtus [[Maailma Kaubandusorganisatsioon|Maailma Kaubandusorganisatsiooni peadirektor]]i [[Ngozi Okonjo-Iweala]]ga, mil arutlusel oli reeglitel põhinevast kaubavahetusest, [[Ukraina]] toetamisest ning säästva arengu eesmärkide edendamisest Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames. Tänavu Eesti möödus 25 aastat liitumisest Maailma Kaubandusorganisatsiooniga.
|-
| {{riigi ikoon|Jordaania}} || ametlik visiit || 3.–6. november 2024 || Alar Karis lendas 3. novembril hilisõhtul lennufirma [[Jetflite]] ärilennukiga Challenger 604 (reg. OH-WIC) [[Kuninganna Alia rahvusvaheline lennujaam|Ammani lennujaamasse]]. Alar Karis kohtus 4. novembril hommikul [[Amman]]is [[Jordaania kuningas |Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]-ga, kroonprintsi [[Ḩusayn]]iga ja [[Jordaania peaminister|Jordaania peaministri]] [[Jafar Hassan]]iga, mil arutlus oli [[Euroopa]] ja [[Lähis-Ida]] julgeolekumuredest, lähendada arvamusi [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sõjast Ukraina vastu]] ja saada ülevaade piirkonna riikide arvamusest võimalustest Lähis-Ida konflikti lahendamiseks. 4. novembril lõunal Alar Karis külastas Ammanis Maailma Toiduprogrammi abikeskuses, kust saadetakse humanitaarabi Lähis-Ida konfliktipiirkondadesse, sealhulgas Gazasse ja praegu ka Liibanoni. 5. novembril Alar Karis esines Ammanis ärifoorumi avamisel, kus toimus ettevõtjaid koostööd tihendama. Alar Karis koos [[Jordaania keskkonnaminister|Jordaania keskkonnaministri]] [[Muawieh Radaideh]]'ga külastasid [[Jerash]]is Zeusi templi varemetes.
|-
| {{riigi ikoon|Egiptus}} || ametlik visiit || 6.–8. november 2024 || Alar Karis lendas 6. novembril hilishommikul lennufirma [[Egyptair]] reisilennukiga [[Boeing 737|Boeing B737-866]] (reg. SU-GEN) [[Kairo rahvusvaheline lennujaam|Kairo lennujaamasse]]. Alar Karis kohtus [[Kairo]]s [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga ja [[Egiptuse peaminister|Egiptuse peaministri]] [[Muşţafā Madbūlī]]ga, mil teemal oli koostööd julgeolekupingete leevendamiseks. Alar Karis kohtus [[Amr ibn al-Asi mošee]]s [[Aleksandria Paavsti ja Püha Markuse Tool]]i [[Tawadros II|Patriarhi Tawadros II]]-ga ja [[Ahmed el-Tayeb|Suurimaami Ahmed El-Tayebiga]]. Alar Karis osales [[Eesti aukonsul Egiptuses|Eesti aukonsul]] [[Motaz Raslan]]i vastuvõtul.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 6. detsember 2024 || Alar Karis kohtus [[Klaipėda]]s [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus osales Balti riikide presidentide aastakohtumisel. Alar Karis koos Gitanas Nausėda, Andrzej Duda ja Edgars Rinkēvičsiga osalesid veeldatud maagaasi terminali Independence 10. aastapäeva tähistamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || erivisiit || 7.–8. detsember 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, kus käisid Emmanuel Macroni kutsel taastatud [[Notre-Dame]]'i katedraali taasavamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 27. jaanuar 2025 || Alar Karis lendas lõunal lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga Nextant 400XTi (reg. ES-CMK ja lend number DMS711) [[Katowice lennujaam]]asse. Alar Karis kohtus [[Oświęcim]]i lähedal [[Auschwitzi koonduslaager]]is [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]] ja tema abikaasa [[Agata Kornhauser-Duda]]ga, [[Belglaste kuningas|Belgia kuninga]] [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]] ja [[Mathilde (Belgia kuninganna)|kuninganna Mathildega]], [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] [[Felipe VI]]-ga koos [[Letizia|kuninganna Letiziaga]], [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuningas]] [[Willem-Alexander]]iga koos [[Máxima|kuninganna Máximaga]] ja [[Catharina-Amalia, Oranje printsess|kroonprintsi Catharina-Amaliaga]], [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik X]]-ga koos [[Mary (Taani kuninganna)|kuninganna Maryga]], [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuninga]] [[Charles III]]-ga, [[Haakon (Norra kroonprints)|Norra kroonprintsi Haakoniga]], [[Victoria (Rootsi kroonprintsess)|Rootsi kroonprintsessi Victoriaga]], [[Luksemburgi suurhertsog|Luksemburgi regendi]] [[Guillaume]]ga, [[Austria president|Austria presidendi]] [[Alexander Van der Bellen]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Malta president|Malta presidendi]] [[Myriam Spiteri Debono]]ga, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ga, [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]ega, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Croo]]ga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] kohusetäitja [[Justin Trudeau]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Monaco riigiminister|Monaco riigiministri]] [[Isabelle Berro-Amadeï]]'ega, [[Liechtensteini välisminister, haridus- ja spordiminister|Liechtensteini välisminister, haridus- ja spordiministri]] [[Dominique Hasler]]ega, [[Rumeenia perekonna-, noorte- ja võimaluste võrdõiguslikkuse minister|Rumeenia perekonna-, noorte- ja võimaluste võrdõiguslikkuse ministri]] [[Natalia-Elena Intotero]]ga, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]ega, [[Kreeka välisministri asetäitja]] [[Anastasios Chatzivasileiou]]ga, [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić|Marko Đurićiga]], [[Küprose kaitseminister|Küprose kaitseministri]] [[Vasilios Palmas]]ega, [[Iisraeli haridusminister|Iisraeli haridusministri]] [[Yoav Kisch]]ega, [[Portugali eesistumise minister|Portugali eesistumise ministri]] [[António Leitão Amaro]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri]] [[Olaf Scholz]]iga, [[Ameerika Ühendriikide erisaadik Lähis-Idas]] [[Steve Witkoff]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Rootsi Riksdagi spiiker|Rootsi Riksdagi spiikri]] [[Andreas Norlén]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretäri asetäitja]] [[Bjørn Berge]]ga, [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni majanduse ja tootlikkuse ning rakendamise ja lihtsustamise voliniku]] [[Valdis Dombrovskis]]ega, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[NATO asepeasekretäri]] [[Radmila Šekerinska]]ga, [[UNESCO peadirektori]] [[Audrey Azoulay']]ga, [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO poliitiliste ja rahutagamisküsimuste asepeasekretäri]] [[Rosemary DiCarlo]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ja [[Serblaste vabariigi president|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željka Cvijanović]]&lt;nowiki/&gt;iga. Toimus Auschwitz-Birkenau koonduslaagri vabastamise 80. aastapäevale pühendatud üritusel. Alar Karis lendas õhtul lennufirma Diamond Sky ärilennukiga Nextant 400XTi (reg. ES-CMK ja lend number DMS711) tagasi [[Tallinna lennujaam]]asse.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 9. veebruar 2025 || Alar Karis kohtus [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega ja [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, kus osales koos [[Eesti kliimaminister|Eesti kliimaministri]] [[Yoko Alender]]iga tseremoonial, millega tähistati Balti riikide ühinemist Euroopa energiasüsteemiga. Lõunal külastas Alar Karis Vilniuses MO muuseumi, kus vaadati kaasaegse kunsti kogu. Õhtul enne teel Vilniusest Pariisi Alar Karis kohtus [[Vilniuse lennujaam]]as juhuslik Valgevene demokraatliku opositsiooni liidri [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil avaldas toetust ja uuris [[Valgevene]] olukorra kohta.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 10.–11. veebruar 2025 || Alar Karis osales [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]i kutsel tehisintellekti teemalisel tippkohtumisel. Samal ajal kohtus juhuslik [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega.
11. veebruaril kohtus [[India peaminister|India peaministri]] [[Narendra Modi]]ga, mil arutlus oli Eesti ja [[India]] koostöö võimalusi digivaldkonnas.
|-
| {{riigi ikoon|Iisrael}} || ametlik visiit || 12. veebruar 2025 || Alar Karis kohtus hommikul [[Jeruusalemm]]as [[Iisraeli president|Iisraeli presidendi]] [[Yits'ẖak Herzog]]iga, mil arutlus oli julgeolekuolukorrast piirkonnas.
Alar Karis külastas lõunal Jeruusalemmas Herzli mäel ja [[Yad Vashem|Yad Vashemi holokaustimuuseumi]] ja memoriaali, kus asetas Iisraeli riigi rajajate ja silmapaistvate juhtide viimne puhkepaik.
Alar Karis kohtus pärastlõunal [[Knesseti spiiker|Knesseti spiikri]] [[Amir Ohana]]ga, mil arutlus oli julgeolekuolukorda. Ja Alar Karis külastas Jeruusalemmas [[Püha Haua kirik|Petlemmas Jeesuse sünnikirikus]].
|-
| {{riigi ikoon|Palestiina}} || ametlik visiit || 13. veebruar 2025 || Alar Karis kohtus hommikul [[Rām Allāh]]as [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga. Räägiti Gaza ülesehitusest ning sellest, kuidas reformida haridussüsteemi ja tugevdada avalike teenuste osutamist.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 14.–15. veebruar 2025 || 14. veebruaril hommikul Alar Karis osales [[München]]is 61. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]]. Ta kohtus [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli Euroopa julgeoleku tuleviku üle ja rõhutada väikeriikide mõju multipolaarses maailmas ning toetus Ukrainat täielikult ja kindlalt. Lõunal kell 16:30 Alar Karis koos [[Fidži peaminister]] [[Sitiveni Rabuka]], [[Sloveenia välis- ja Euroopa asjade minister]] [[Tanja Fajon]] ja [[Liechtensteini välisminister, haridus- ja spordiminister]] [[Dominique Hasler]] vestlesid „Väikeste riikide võimu tähelepanu keskpunktis“ teemal. Alar Karis kohtus [[Iraagi Kurdistani piirkonna president|Iraagi Kurdistani piirkonna presidendi]] [[Nêçîrvan Barzanî]]'ga, mil arutlus oli julgeolekut kaitsta ja rahvusvahelises poliitikas.
15. veebruaril hommikul Alar Karis osales [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] kuulamas, kus ta kõneles sõda lõpetama ja ka Ukrainale antava sõjalise abiga. Samal ajal kohtus juhuslik [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri]] [[Olaf Scholz]]iga. Lõunal Alar Karis koos Taani peaminister Mette Frederiksen, [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]], [[Ameerika Ühendriikide eriesindaja Ukrainas ja Venemaal]] endine kindral [[Keith Kellogg]] ning [[Ukraina asepeaminister Euroopa ja euroatlantilise integratsiooni küsimustes]] [[Olga Stefanišõna]] osalesid Ukraina-teemalisel arutelul. Lõunal Alar Karis kohtus endine [[Gruusia president|Gruusia presidendi]] [[Salome Zurabišvili]]ga, mil arutlus Venemaa hübriidset sekkumist Gruusiasse – rõhutas tungivat vajadust uute, vabade ja õiglaste valimiste järele.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 26.–27. veebruar 2025 || Alar Karis tuvustas [[Raseborgi linn|Raseborgis]] soomustehnikatehast militaar- ja veoautode tootja [[Sisu Auto]] tööga ning [[Olkiluoto tuumajaam]]as. Alar Karis avastas kokkusattumus Soome kohaliku rootsipärane nime [[Karise linn|Karise]] tiheasustusega paikkond, kus on osa Raseborgi linnast. Alar Karis kohtus [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega ja [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, mil käsitletakse [[Ukraina]] jätkuva toetamisega seonduvat ning püsiva ja õiglase lahenduse leidmise hetkeolukorda.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 26. märts 2025 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega ning nad avasid vanalinna keskel asuv uue ja kaasaegseima [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] avatseremoonial (aadress: Pils iela 8/10, Centra rajons).
|-
| {{riigi ikoon|Itaalia}} || riigivisiit || 31. märts – 3. aprill 2025 || 31. märtsil Alar Karis osales koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega ja [[Eesti kultuuriminister|Eesti kultuuriministri]] [[Heidy Purga]]ga [[Bologna]]s maailma suurimal lasteraamatumessil, kus näitusel oli Eesti mess. Alar Karis kohtus Raekojas [[Bologna linnapea]] [[Matteo Lepore]]ga ja tegi sissekanne külalisraamatusse, mille esimene sissekanne pärineb 1945. aastast.
2. aprillil Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega kohtusid [[Rooma]]s [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga koos tema tütre [[Laura Mattarella]]ga, mil eesmärk oli koostöö kaitse-, kultuuri- ja haridusvaldkonnas, lisaks kõneleti riikidevahelistest digi-, küber- ja tehisaru arendusprojektidest. Euroopa solidaarsuse olulisust ning tunnustas Itaaliat panustamise eest Balti regiooni julgeolekusse. Itaalia president Sergio Mattarella andis Alar Karisele ja tema abikaasa Sirje Karisele Itaalia kõrgem teenetemärk – Itaalia Teeneteordeni Suure Risti Kett. Alar Karis kohtus [[Itaalia parlamendi esindajatekoja president|Itaalia parlamendi esindajatekoja presidendi]] [[Lorenzo Fontana]]ga, mil arutlusel oli Euroopa julgeolekule ja solidaarsusele. Alar Karis esines Roomas NATO Kaitsekolledžis ja külastas Euroopa Liidu merepäästemissioon IRINI peakorteris.

3. aprillil Alar Karis osales [[Rooma La Sapienza Ülikool]]is, kus oli avatud uutele ideedele ja tehnoloogiatele.
|-
| {{riigi ikoon|Vatikan}} || töövisiit || 3. aprill 2025 || Alar Karis kohtus [[Kardinal-riigisekretär|Vatikani riigisekretäri]] [[Pietro Parolin]]iga, mil teema oli katoliku kirikut nende tegevuse eest Eestis ja maailma rahu eest kõnelemisel.
|-
| {{riigi ikoon|Vatikan}} || eravisiit || 26. aprill 2025 || Alar Karis osales [[Rooma Peetri kirik|Püha Peetruse basiilika]] ees toimuvatel [[paavst]] [[Franciscus]]e matustel.
Alar Karis oli osalejate seas paigutatud istuma nii, et temast paremal istusid USA esileedi [[Melania Trump]] ja [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Donald Trump]] ning vasakul [[Hispaania kuningas]] [[Felipe VI]] ja kuninganna [[Letizia]].
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 28.–29. aprill 2025 || Alar Karis osales [[Varssavi]]s [[Kolme Mere Algatus]] tippkohtumisel, kus kohtunud olid [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]iga, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohuse täitja]] [[Ilie Bolojan]]ega, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ga, [[Horvaatia välisminister|Horvaadi välisministri]] [[Gordan Grlić-Radman]]iga, [[Austria kantslei minister|Austria kantslei ministri]] [[Susanne Raab]]iga, [[Albaania president|Albaania presidendi]] [[Bajram Begaj]]ega ja [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, mil arutelu tugeva transatlantilise koostöö abil põhja-lõunasuunaliste strateegiliste ühenduste parandamine ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] konkurentsivõime tõstmine ning julgeoleku tugevdamine.
Alar Karise abikaasa [[Sirje Karis]] osales Varssavis riigipeade abikaasade programmis, mille raames osales Poola Lastefondi stipendiaatide kontserdil Belwederi palees ja külastas kuningas Jan III muuseumi.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 7.–8. mai 2025 || 7. mail Alar Karis osales [[Dresden]]is [[Saksimaa peaminister|Saksimaa peaministri]] [[Michael Kretschmer]]iga ja [[Saksimaa majandusminister|Saksimaa majandusministri]] [[Dirk Panter]]iga, kus avas Eesti-Saksimaa ärifoorumi. Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega avasid Dresdeni [[Lipsiusbau kunstihall]]is näituse „Spiegel im Spiegel“. Alar Karis süütas sõja ohvrite mälestuseks küünla [[Dresdeni Jumalaema kirik]]us. Õhtupoolel Alar Karis avas Dresdenis Nortali uued kontoriruumid, kus tegutses Eesti ja Saksamaa ettevõtjad.
8. mail lõunapoolel Alar Karis avas [[Mittweida]]s Eesti-Saksimaa äriseminari ning kohtumisel linnajuhtidega kinnitatakse kahe piirkonna tugevnevaid majandus- ja kultuurisuhteid. Õhtupoolel Alar Karis koos [[Tartu abikaasa]] [[Urmas Klaas]]iga külastasid [[Chemnitz]]is mis oli valitud 2025. aasta Euroopa kultuuripealinnaks. Alar Karis ja Urmas Klaas külastasid Chemnitzis näitust „Euroopa reaalsused“. Alar Karis külastas ka viimasena [[Leipzig]]i lähedal Skeletoni tehasel.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 2. juuni 2025 || Alar Karis kohtus [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] ja [[Põhjamaade Nõukogu]] formaadis kohtumine [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]&lt;nowiki/&gt;ga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli [[NATO]] tippkohtumise ettevalmistuste kontekstis.
|-
| {{riigi ikoon|Montenegro}} || ametlik visiit || 5.–7. juuni 2025 || 5. juunil lõunal Alar Karis lendas tšarterlennukiga [[Heston Airlines]] [[Airbus A320|Airbus A320-232]] (reg. LY-DOM) [[Tivati lennujaam]]a. 6. juunil Alar Karis kohtus [[Cetinje]]s [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Montenegro asepeaminister|Montenegro asepeaministri]] [[Filip Ivanović]]&lt;nowiki/&gt;iga ja [[Montenegro parlamendi aseesimees|Montenegro parlamendi aseesimehe]] [[Zdenka Popović]]&lt;nowiki/&gt;iga, kus oma esimest ametlikku visiiti Montenegrosse. Arutlusel oli toetust Montenegro püüdlustele [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitumisel ning liitlassuhete olulisust [[NATO|NATO-]]s ning digiriigi ülesehitamisel, eriti e-riigi loomisel ja küberturvalisuse tugevdamisel, ka võimalusi kahepoolse koostöö hariduse, majanduse, kultuuri ja turismi edendamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 16.–17. juuni 2025 || Alar Karis kohtus [[Turu|Turu linna]] lähedal [[Naantali linn|Naantalis]] asuvas Soome presidendi suveresidentsis [[Kultaranta]]s 13. korda toimunud üritusel „Kultaranta Talks“[[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, mil arutlus oli julgeoleku olukorrale [[Euroopa]]s, Atlandi-ülesele koostööle ja [[Lähis-Ida]]le, kus sel aastal võttis aruteludest esimesest korda osa Eesti riigipea.
|-
| {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 29. juuni – 1. juuli 2025 || Alar Karis kohtus [[Sevilla]]s rahvusvaheline arengu rahastamise konverentsil [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] [[Felipe VI]]-ga koos [[Letizia|kuninganna Letiziaga]], [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[ÜRO peasekretär|ÜRO peasekretäri]] [[António Guterres]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Katari emiir|Katari emiiri]] [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]]'ga, [[Svaasimaa kuningas|Svaasimaa kuninga]] [[Mswati III]]-ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Aleksandar Vučić]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Ecuadori president|Ecuadori presidendi]] [[Daniel Noboa]]ega, [[Panama riigipeade loend|Panama presidendi]] [[José Raúl Mulino]]ga, [[Mosambiigi riigipeade loend|Mosambiigi presidendi]] [[Daniel Chapo]]ga, [[Senegali president|Senegali Leone presidendi]] [[Bassirou Diomaye Faye]]ga, [[Sierra Leone asepresident|Sierra Leone asepresidendi]] [[Mohamed Juldeh Jalloh]]ega, [[Maldiivide asepresident|Maldiivide asepresidendi]] [[Hussain Mohamed Latheef]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Nepali peaminister|Nepali peaministri]] [[Khadga Prasād Sharma Olī]]ga, [[Antigua ja Barbuda peaminister|Antigua ja Barbuda peaministri]] [[Gaston Browne]]ga, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga, mil arutlus oli arengukoostöö uuenduseks, kes ise otsustama oma tee, partnerriigid ja rahvusvaheline kogukond saavad neid toetada.
|-
| {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 10.–11. juuli 2025 || Alar Karis osales [[Genf]]is tehnoloogia tippkohtumisel, kus kohtus [[Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu peasekretär|Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu peasekretäri]] [[Doreen Bogdan-Martin]]iga, mil arutlus oli kriitilise taristu turvalisust Läänemere piirkonnas, sealhulgas, kuidas paremini tõkestada arvuliselt järjest kasvavaid raadioside tahtlikke häiringuid ja tagada merealuste sidekaablite turvalisus.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 22. august 2025 || Alar Karis kohtus kell 11:30 [[Ramata]]s sillal [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus toimus ühine jalgrattamatk esimese läti ja eesti keeles kirjutatud raamatu 500. aastapäeva tähistamiseks. Nad külastasid Ramatas raamatukogus ja külalistemajas ning kohtusid kohalike elanikega. Pärastlõunal nad külastasid Läti piiri lähedal [[Mõisaküla]]s, kus nad külastasid [[Püha Magdaleena kirik]]us, [[Mõisaküla muuseum]]is ja raamatukogus.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 28. august 2025 || Alar Karis lendas lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga [[Pilatus PC-12|Pilatus PC-12/47E NGX]] (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]]a [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]] kutsel. Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Belvedere loss]]is  [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga ja videosilla kaudu ka [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutelu oli toetust Ukrainale ja Euroopa kaitsevõime tugevdamist. Alar Karis lendas õhtul lennufirma Diamond Sky ärilennukiga Pilatus PC-12/47E NGX (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) tagasi [[Tallinna lennujaam]]asse.
|-
| {{riigi ikoon|Sloveenia}} || töövisiit || 1.–2. august 2025 || Alar Karis osales [[Bled]]is rahvusvahelisel välispoliitika- ja julgeolekukonverentsil, kus kohtus [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega ja [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, mil arutlus oli Venemaad tuleb hoida oma rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ka pärast agressiooni lõppu Ukrainas. Alar Karis külastas Sloveenia riiklikus keemia instituudis, kus tutvustas teadustööga, vähiravi- ja elektrokeemia uuringutega.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3. august 2025 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga ja [[NATO peakorter]]is [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli Venemaa agressiooni vastu ja julgeoleku Ukrainas.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 22.–24. september 2025 || Alar Karis kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 80. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, kus osalesid ÜRO 80. aastapäeva tähistaval kõrgetasemel kohtumisel ja kõrgetasemelisel kliimaüritusel. Alar Karis avas Eesti algatusel koos [[Rahvusvahelise Rahu Instituut|Rahvusvahelise Rahu Instituudiga]] korraldatud kõrgetasemelise äärekohtumise, kus käsitletakse ÜRO peasekretäri valimise korraldamist.
Alar Karis kõneles Balti riikide nimel ÜRO julgeolekunõukogu Ukraina rahu ja julgeoleku teemalisel avatud debatil, kus osa võttis sõna Krimmi platvormi 5. tippkohtumisel, mis oli Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi 2020. aastal algatatud rahvusvaheline mehhanism Krimmi okupatsiooni lõpetamiseks.
Alar karis osales ÜRO julgeolekunõukogu tehisaru-teemalisel avatud arutelul, kus ta rõhutas vajadust kasutada tehisaru rahu ja julgeoleku kindlustamisel vastutustundlikult ja inimkeskselt. Alar Karis osales koos [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]i ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] ÜRO peaassamblee kõrgetasemelise nädala veerel toimuval Concordia tippkohtumisel arutelul, kus nad keskendus Euroopa energiajulgeoleku ja sõltumatuse tugevdamisele. Nad ka kohtusid ÜRO peasekretäri António Guterresega. Alar karis kohtus [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] ja [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]]ga, kus nad keskendusid Euroopa energiajulgeoleku ja sõltumatuse tugevdamisele.
Alar Karis kohtus [[Keenia president|Keenia presidendi]] [[William Ruto]]ga ja [[Namiibia president|Namiibia presidendi]] [[Netumbo Nandi-Ndaitwah]]'ega, mil arutlusel oli koostöö tihendamist ning julgeolekut [[Euroopa]]s ja [[Aafrika]]s. Alar Karis kohtus ka [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]'ega ning osales [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i vastuvõtul. Alar Karis kohtus ÜRO Peaassamblee ees tänaval [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] ja [[Euroopa Komisjon]]i asepresident [[Kaja Kallas]]ega.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 6.–8. oktoober 2025 || Alar Karis osales koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega [[London]]is, mil eesmärk oli tihendada Eesti ja Briti suhteid eelkõige kultuuri, digimajanduse ja tervisetehnoloogia valdkonnas ning osaleda [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] 90. sünnipäevale pühendatud kontserdil [[Barbicani keskus]]es. Alar Karis tutvustas [[Eesti suursaatkond Londonis]] Briti investoritega, et pakuda Eesti digimajanduse ja innovatsiooni tugevusi. Alar Karis osales [[King's College London|Londoni ülikooli King’s College]], mil arutlusel oli koostöövõimalusi teadustööde tulemuste praktiliseks kasutamiseks ja uute lahenduste arendamiseks meditsiinis.

7. oktoobril Alar Karis koos Sirje Karisega osalesid [[Southbank Centre kunstikeskus]]es, mil eesmärk oli edendada kultuurikoostööd ja tugevdada sidemeid Eesti ja Briti loomevaldkondade vahel. Õhtul nad osalesid Barbicani keskuses helilooja Arvo Pärdi 90. sünnipäeva tähistaval kontserdil.

8. oktoobril Alar Karis kohtus [[Windsori loss]]is [[William, Walesi prints|Ühendkuningriigi troonipärija Tema Kuningliku Kõrguse Walesi Prints Williamiga]], mil eesmirk oli Eesti ja Ühendkuningriigi koostöösuhted kultuuri, digiarengu ja teaduse valdkonnas, samuti räägiti rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 21.–29. oktoober 2025 || 21.-25. oktoobril Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega ja [[Eesti kultuuriminister|Eesti kultuuriministri]] [[Heidy Purga]] osalesid [[New York|New Yorgis]], mil eesmärk oli [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] 90. sünnipäevale pühendatud kontserdil [[Carnegie Hallis]]'is ning kohtumiste ja esinemiste keskmes oli loomemajanduse- ja kultuurikoostöö tihendamine, äri- ja majanduskoostöö, teadus- ja arendustegevus ning tehisaru kasutamise võimalused hariduses. Alar Karis esines [[Yale ja Chicago ülikool]]is loenguga, mil ta kõneles Eesti välis- ja julgeolekupoliitika tuumteemadele, demokraatia tugevdamise tähtsusele tänases maailmas, Eesti digiteenustele ja tehisaru rakendamisele. Alar Karis kohtus [[New Yorgi linnapea]] [[Eric Adams]]iga, mil arutlusel oli teaduse ja hariduse, e-valitsemise, majanduse ja kultuurikoostöö võimalusi. Alar Karis kohtus New Yorgis [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee]] [[ÜRO president|presidendi]] [[Annalena Baerbock]]iga, mil arutlusel oli organisatsiooni reformide ja juhtimise ning Ukraina toetamisega seonduvat. Alar Karis koos Sirje Karis külastasid [[Skandinaavia Maja]]s, kus esitletakse Dorian Supini dokumentaalfilmi Arvo Pärdist ja tutvustas Kaasaegse Kunsti Keskuses programmiga [[International Studio &amp; Curatorial Program|ISCP]] ning loomemajanduse delegatsiooniga New Yorgis [[Metropolitan Museum of Art Kostüümiinstituut]]i.

26.-29. oktoobril Alar Karis kohtus [[Chicago linnapea]] [[Brandon Johnson]]iga ja osales ühe maailma tuntuima rahvusvahelise advokaadibüroo [[Baker and McKenzie]] korraldataval tehisaru teemalisel arutelul ning vestlusringis [[Chicago Rahvusvaheliste Suhete Mõttekoda|Chicago Rahvusvaheliste Suhete Mõttekojas]]. Alar Karis külastas esmakordselt Eesti kogukonnaga [[Chicago Eesti maja]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Kasahstan}} || riigivisiit || 16.–19. november 2025 || 16. novembri hommikul Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga ja ligi 50-liikmelise äridelegatsiooniga lendasid kell 07:34 eritellimuse [[Läti lennukompaniide loend|Läti lennukiga]] Eesti lipuvärvides [[airBaltic]] [[Airbus A220|Airbus A220-300]] lennuk registreerimisnumbriga YL-CSJ ja reisinumbriga BT7701, kus tehti vahemaandusega [[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam|Thbilisi lennujaamas]].

17. novembri hommikul Alar Karis külastas [[Astana]]s [[Nazarbajevi Ülikool]]is rektorite foorumi ning andis tudengitele loengu, kus kõneles teemadel. Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirjega külastasid [[Kasahstani rahvusraamatukogu]]s, mil ta kinkis Kasahstani rahvusraamatukogule Eesti raamat 500 puhul hulga Eesti raamatuid. Pärastlõunal Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega, [[Eesti taristuminister|Eesti taristuministri]] [[Kuldar Leis]], [[Eesti justiits- ja digiminister|Eesti justiits- ja digiministri]] [[Liisa-Ly Pakosta]] ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimees [[Liina Kersna]] kohtusid Astanas [[Kasahstani president|Kasahstani presidendi]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]]iga ja [[Kasahstani parlamendi esimees|parlamendi alamkoja esimehe]] [[Jerlan Košanov]]iga, mil eesmärk oli tugevdada kahe riigi koostööd majanduses, hariduses ning digivaldkonnas.

18. novembri hommikul Alar Karis külastas Astana digipesas ja osales koos [[Kasahstani asepeaminister|Kasahstani asepeaministri]] [[Roman Skljar]]iga, [[tehisaru ja digiministr|tehisaru ja digiministr]] [[Žaslan Madijev]]iga AI ja hariduse temaatilisel ümarlaual. Alar Karis koos Kasahstani presidendi Kasõm-Žomart Tokajeviga Kasahstani-Eesti ärifoorumil. Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe [[Liina Kersna]]ga külastasid [[Kasahstani rahvusmuuseum]]is, kus avas [[Eesti rahvamuuseum]]i esitles kindanäituse „Kaetud kätega“. Õhtul Alar Kariskoos abikaasa Sirje Karisega tähistasid Eesti ja Kasahstani sõprust muusika kaudu, mis oli lahutamatu osa Eesti kultuurist ja identiteedist.

19. novembri hommikul Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega asetasid [[Aamol]]is lilled represseeritud eestlaste mälestuseks [[Akmolinski kodumaa reeturite naiste laager]] - kurbuse laager. Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega külastasid Kasahstani traditsioonidest, kus vabadust kehastas kasahhidele hobune. Pärastlõunal Alar Karis koos abikaasa Sirjega ja ligi 50-liikmelise äridelegatsiooniga lendasid kell 14:48 kojusõit taas eritellimuse Läti lennukiga Eesti lipuvärvides airBaltic Airbus A220-300 lennuk registreerimisnumbriga YL-CSJ ja reisinumbriga BT7702, kus tehti taas vahemaandusega Thbilisi lennujaamas.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 4. detsember 2025 || Alar Karis kohtus [[Riias]] [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, mil arutlusel oli piirkonna julgeolekut ja transatlantiliste suhete tugevdamist. Alar Karis koos Läti ja Leedu riigipeaga näitust [[Läti rahvusraamatukogu]]s, mis tuletas meelde kui oluline oli kirjasõna meie iseseisvuse ja rahva vaimse vabaduse kujunemisel.
|-
| {{riigi ikoon|Portugal}} || riigivisiit || 15.–16. jaanuar 2026 || Alar Karis kohtus [[Lissabon]]is [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, [[Portugali parlamendi spiiker|Portugali parlamendi spiikri]] [[José Pedro Aguiar Branco]]ga, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]iga ja [[Lissaboni linnapea]] [[Carlos Moedas]]ega, mil eesmärgi oli Eesti ja Portugali heade suhete arendamisele, sealhulgas kaitsekoostööle [[NATO]] raames ning majandussuhetele ning teadus- ja hariduskoostööle. Alar Karis koos Portugali presidendi Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousaga avasid Lissabonis Eesti ja Eesti-Portugali ärifoorumis, mis keskendus kahe riigi majandussidemete tihendamisele ja digitaalsele innovatsioonile. 15. jaanuari õhtul Alar Karis koos Portugali presidendi Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousaga osalesid auks [[Thalia teater|Thalia teatris]], kus muusikalise kingituse Portugalile tegid viiuldaja [[Hans Christian Aavik]] ja pianist [[Havryil Sydoryk]].
16. jaanuari lõunal Alar Karis koos Portugali presidendi Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousaga lendasid Lissabonist Portugali presidendi riigilennukiga Dassault Falcon 900B lennuk registreerimisnumbriga 27404 [[Monte Real õhuväebaas]]isse, kus osalesid tagada kõige paremini just solidaarsus ja koostöö.
|-
| {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} || töövisiit || 3.–4. veebruar 2026 || 3. veebruaril Alar Karis osales rahvusvahelisel kõrgetasemelisel tippkohtumisel [[Dubai]]s, mil arutlusel oli koos valitsus- ja riigijuhtide, erasektori tippjuhtide ning valdkonna liidritega tehisaru mõju julgeolekule ja ühiskonna pikaajalisele toimetulekule. Selle üritsel Alar Karis kohtus [[Araabia Ühendemiraatide president|Araabia Ühendemiraatide presidendi]] [[Muḩammad bin Zāyid Āl Nahayān]]iga, [[Araabia Ühendemiraatide asepresident|Araabia Ühendemiraatide asepresidendi]] ja [[Araabia Ühendemiraatide peaminister|Araabia Ühendemiraatide peaministri]] [[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]]iga, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ga, [[Paraguay president|Paraguay presidendi]] [[Santiago Peña]]ga, [[Ecuadori president|Ecuadori presidendi]] [[Daniel Noboa]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ning [[Araabia Ühendemiraatide tehisintellekti, digitaalmajanduse ja kaugtöö rakenduste riigiminister|Araabia Ühendemiraatide tehisintellekti, digitaalmajanduse ja kaugtöö rakenduste riigiministri]] [[Omar Al Olama]]ga.
4. veebruaril Alar Karis pidas avakõne tulevikuteemalise tippkohtumise raames toimuval valitsemisteenuste foorumil, mil keskendus tehisaru rollile avalike teenuste arendamisel ning usaldusel ja inimesekesksel valitsemisel põhineva digiriigi kujundamisele. Ja Alar Karis arutas mõttekoja Fiker Institute juhiga hariduse tuleviku üle ning avas [[Jüri Arrak]]u 90. sünniaastapäevale pühendatud näituse.
|-
| {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 5.–10. veebruar 2025 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Milano]]s [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga koos tema tütre [[Laura Mattarella]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga ja [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvaheline Olümpiakomitee presidendi]] [[Kirsty Coventry]]'ga ning osalesid [[2026. aasta taliolümpiamängud|Milano–Cortina taliolümpiamängudega]] seotud kõrgetasemelistel sündmustel [[San Siro|San Siro jalgpallistaadionil]], kus koos teiste riigipeade ja valitsusjuhtidega (sealhulgas [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Saksamaa president|Saksamaa Liitvabariigi presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga ja [[Leedu peaminister]] [[Inga Ruginienė]]ga). Rahvusvahelise Olümpiakomitee presidendi kutsel olümpiamängudele pühendatud riigijuhtide õhtusöögil ning Itaalia riigipea vastuvõtul. Alar Karis koos abikaasa Sirjega külastasid [[Cortina d’Ampezzo]]s asuvat olümpiaküla, kohtusid Eesti sportlaste ja nende toetajatega ning elavad kaasa Eesti sportlaste võistlustele olümpiamängude programmis.
|-
| {{riigi ikoon|India}} || töövisiit || 17.-19. veebruar 2026 || Alar Karis külastas [[Delhi]]s [[Eesti suursaatkond Delhis|Eesti suursaatkonna]] hoones, kus tähistas 108. vabariigi aastapäeva. Alar kohtus Delhis [[India president|India presidendi]] [[Draupadi Murmu]]ga, [[India peaminister|India peaministri]] [[Narendra Modi]]ga ja [[Šveitsi president|Šveitsi presidendi]] [[Guy Parmelin]]iga, kus nad osalesid Tehisintellekti mõju tippkohtumisel ja digiriigi sõprade kokkukutsumisega.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 23.-24. märts 2026 || 23. märtsil Alar Karis osales [[London]]is [[Konrad Mägi]] maalinäituse avamisel ning kohtus [[Suurbritannia parlament|Briti parlamendi]] sõprusrühma liikmetega. Pärastlõunal Alar Karis kohtus [[Oxford]]il õppivate Eesti üliõpilaste ja töötavate teadlastega ning arutas koostöövõimalusi.

24. märtsil Alar Karis Global Government Forum innovatsioonikonverentsil, mil eesmärgi oli Eesti digiriigi kogemusest.
|-
| {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 8.-9. aprill 2026 || 8. aprillil Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Utrecht]]is [[Utrechti linnapea]] [[Sharon Dijksma]]ga ja nad külastasid [[Utrechti teaduspark|Utrechti teaduspargis]] ja biotehnoloogiaettevõtte [[Genmab]]'is ning [[Noordwijk]]is [[Euroopa Kosmoseagentuur]]is. Sirje Karis külastas Utrechtis [[Printsess Máxima lasteonkoloogia keskus]]es. Päev lõppes Alar Karis külastas [[Eesti suursaatkond Haagis|Eesti suursaatkonna]] hoones, kus kutsus suursaadik [[Paul Teesalu]] vastuvõtuga ja Eesti ekspertide panus Hollandis paiknevates organisatsioonides nagu Europol, Eurojust ja Euroopa Kosmoseagentuur oli kõrgelt hinnatud.

9. aprillil Alar Karis kohtus [[Haag]]is [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuningas]] [[Willem-Alexander]]iga, [[Madalmaade peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, mil eesmärgi oli Eesti ja Madalmaade kahepoolsete suhete tihendamist julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas, ka innovatsiooni, investeeringute ja kaubavahetuse arendamisel ning jätkuvat tugevat toetust [[Ukraina]]le ning Atlandi-üleseid suhteid. Alar Karis osales [[Erasmuse ülikool]]is [[Rotterdam]]is avaliku loengu, mil arutelu oli Euroopa enesekindlus maailmapoliitikas kasvaks.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || riigivisiit || 15.–17. aprill 2026 || 15. aprillil Alar Karis lendas koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga erakordne tavalennukiga [[airBaltic]] [[Airbus A220|Airbus A220-300]] registreerimisnumbriga YL-CSI ja reisinumbriga BT902 [[Vilniuse lennujaam]]sse. Alar Karis koos abikaasa Sirjega kohtusid [[Vilnius]]el [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ega koos abikaasa [[Diana Nausėdienė]]ga, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, [[Seimi (Leedu) spiiker|Leedu parlamendi esimehe]] [[Juozas Olekas]]ega ja [[Vilniuse linnapea]] [[Valdas Benkunskas]]ega, mil eesmärgi oli julgeoleku- ja kaitsekoostöö, NATO ja piirkondliku kaitsevõime tugevdamine, Ukraina kindel toetamine ning strateegilised taristuprojektid, sealhulgas [[Rail Baltic]] raudteeühenduse rajamine. Alar Karis ja Leedu president Gitanas Nausėda avasid [[Kaunas]]es Eesti-Leedu ärifoorumi. Alar Karis koos abikaasa Sirjega külastas [[Leedu riiklikku arhiiv]]i, kus neile tutvustati arhivaale Eesti ja Leedu suhete ajaloost, tähistamaks Eesti ja Leedu [[Diplomaatilised suhted|diplomaatiliste suhete]] sõlmimise 105. aastapäeva. Riigipead saatis visiidil [[Riigikogu]] liikmed [[Enn Eesmaa]] ja [[Luisa Värk]], [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] [[Hanno Pevkur]], [[Tartu linnapea]] [[Urmas Klaas]] ning äri- ja kultuuridelegatsioon, mil arutlusel oli tugevdada Eesti ja Leedu strateegilist partnerlust, piirkondlikku julgeolekut ja kaitsekoostööd, taristuühendusi ning laiendada majandus- ja kultuurikoostööd. Leedu president Gitanas Nausėda koos abikaasa Diana Nausėdienėga andis riigiõhtusöögi president Alar Karise ja Sirje Karise auks.
16. aprillil Alar Karis koos abikaasa Sirjega külastas [[Kaunas]]es, kus [[Kaunase linnapea]] [[Visvaldas Matijošaitis]] tervitas visiidile saabuvat Eesti presidendipaari endise Eesti saatkonnahoone ees K. Donelaičio 71 tänaval. Alar Karis osales Kaunases [[Vytautas Suure Ülikool|Vytautas Magnuse ülikooli]] audoktoriks tiitli andmise tseremoonial. Alar Karis ja Leedu president Gitanas Nausėda lendas Leedu Õhuvägi [[Eurocopter AS365 Dauphin]] helikopteriga Rail Baltica raudteeühenduse ehitusplatsi inspekteerimiseks ning külastasid [[Rukla sõjaväebaas]]is. Alar Karis koos abikaasa Sirjega ja Leedu presidendi Gitanas Nausėda koos abikaasa Dianaga külastatasid [[Kaunase riiklik muusikateater|Kaunase riiklikus muusikateatris]] Francesco Cilea ooperietendust „Adriana Lecouvreur“. Sirje Karis koos Diana Nausėdienėga külastas Vilniuses Ukraina keskust, kus arutleti sõja mõjude üle laste vaimsele tervisele, ning Kaunases teadus- ja hariduskeskust „Mokslo sala“, Kaunase kliinikumi vastsündinute osakonda ja riiklikku M. K. Čiurlionise kunstimuuseumi.

17. aprillil hommikul Alar Karis lendas koos abikaasa Sirjega erakordne [[odavlennufirma]] [[Wizz Air]] [[Airbus A320neo|Airbus A321neo]] registreerimisnumbriga HA-LGI ja reisinumbriga W61967 tagasi [[Tallinna lennujaam]]a.
|-
| {{riigi ikoon|Kreeka}} || ametlik visiit || 20.–22. aprill 2026 || 20. aprillil Alar Karis kohtus [[Ateena]]s [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantínos Tasoúlas]]ega, mil arutlusel oli ühistel demokraatlikel väärtustel ja rahvusvahelise õiguse austamisel. Alar Karis kohtus ka [[Kreeka haridus- ja religiooniminister|Kreeka haridus- ja religiooniministri]] [[Sofia Zacharaki]]ga, mil arutlusel oli haridus- ja kultuurikoostööst ning digikoostöö võimalustest, kus nad osalesid innovatsioonileskuses. Alar Karis kohtus veel ka [[Kreeka parlamendi esimees|Kreeka parlamendi esimehe]] [[Nikitas Kaklamanis]]ega, mil Eesti ja Kreeka parlamentide koostöö tugevdamisest ning Ukraina jätkuvast toetamisest. Ametlik visiidi oli tugevdada Eesti ja Kreeka partnerlust ning koostööd. Arutlusel oli [[Ukraina]] jätkuvat toetamist ja [[Venemaa]] isoleerimist rahvusvahelisel areenil ning [[Lähis-Ida]] ja [[Ida-Vahemeri|Ida-Vahemere]] sündmuste mõju Euroopale. Alar Karis asetas Ateenas pärja tundmatu sõduri hauale [[Sýntagma väljak]]ul. Alar Karis külastas [[Ateena akropol]]is.
21. aprillil Alar Karis osales [[Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet]]is, kus andis ülevaate liikmesriikide infoturbe probleemide ennetamisest, tuvastamisest ja lahendamisest. Alar Karis kohtus [[Neromyloi]]s kirikus preester isa Rafaeliga ja külastas [[Agia]]s [[Ristija Johannes|Püha Ristija Johannese]] Eelkäija nunnakloostris, kus oli eriline side Eestiga.

22. aprillil Alar Karis koos Kreeka presidendi Konstantínos Tasoúlasega osalesid [[Delfi majandusfoorum]]is, kus kohtus Kreeka presidendi Konstantínos Tasoúlasega, [[Monaco vürst]]i [[Albert II]]'ga, endise [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Abdullah Gül]]ega ja [[Atika piirkond|Atika piirkonnavanema]] [[Nikos Chardalias]]ega.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || riigivisiit || 27.–29. aprill 2026 || 27. aprillil Alar Karis ja tema abikaasa [[Sirje Karis]] koos 90-liikmeline delegatsiooniga alustasid [[Tallinna sadam]]a [[Vanasadam|D terminalist]], kuhu seilas Eesti kiire [[reisiparvlaev]]a [[MyStar]] [[Helsingi]] [[Länsisatama]]sse.
28. aprillil Alar Karis koos abikaasa Sirjega kohtusid [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga koos abikaasa [[Suzanne Innes-Stubb]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Soome parlamendi spiiker|Soome parlamendi spiikri]] [[Jussi Halla-aho]]ga ja [[Helsingi linnapea]] [[Daniel Sazonov]]iga, mil arutlusel oli Eesti ja Soome kahepoolsete suhete tihendamisele, koostööle [[NATO]]s, majandus- ja kaitsekoostööle, [[Läänemeri|Läänemere]] piirkonna julgeolekule, [[Ukraina]] toetamisele Venemaa agressioonisõjas, [[Araabia-Iisraeli konflikt|Lähis-Ida konflikti]] mõjudele Euroopa majandusele ja julgeolekule ning atlandiülestele suhetele. Riigipead saatis visiidil [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] [[Hanno Pevkur]], [[kindralleitnant|kaitseväe juhataja]] [[Andrus Merilo]] ning [[Riigikogu]] liikmed [[Henn Põlluaas]] ja [[Mati Raidma]]. Õhtul Eesti ja Soome presidendide paarid [[Presidendiloss (Helsingi)|presidendi lossis]] riigiõhtusöögil.

29. aprillil hommikul Alar Karis koos abikaasaga Sirjega asetasid pärjad [[Hietaniemi kalmistul]]e ja [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] langenud Soome vabatahtlike mälestusmärgile Vanas kirikupargis. Alar Karise koos Soome presidendi Alexander Stubbiga osalesid kaitsetööstuste koostöö teemalisel ärifoorumil ning nad külastasid [[Santahamina]]s [[Soome Riigikaitse kõrgkool]]is ja [[Aalto Ülikool]]is. Sirje Karise koos Soome esileedi Suzanne Innes-Stubbiga külastasid Helsingis [[Ateneumi kunstimuuseum]]is, [[Espoo]]s SOS Lastekülas ja Diakooniafondi, mis keskendus kultuuri-, haridus- ja sotsiaalvaldkonnale, sealhulgas laste vaimse tervise toetamisele. Alar Karis koos abikaasaga Sirjega ja Soome Alexander Stubbi koos abikaasa Suzanne Innes-Stubbiga külastasid ühiselt kaasaegse kunsti muuseumi [[Kiasma]]s ja [[Helsinki Keskraamatukogu &quot;Oodi&quot;]]'s, kus nad arutlesid kirjanduse ja lugemise teemadel ning kohtusid soome-eesti õppekeelega [[Latokartano põhikool]]i õpilastega. Lõunal Alar Karis koos Soome preidendi Alexander Stubbiga osalesid [[Eesti suursaatkond Helsingis|Eesti suursaatkonnas]] kaitsetööstusettevõtete ärifoorumil, kus arutlusel oli teadus, kaitsetööstus ja kaitsevägi päriselt kokku saaksid, mida kõneles kaitseminister Hanno Pevkur ja [[Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskus]]e direktor [[Kristi Raik]]. Pärastlõunal Alar Karis koos Soome preidendi Alexander Stubbiga osalesid [[Santahamina riigikaitsekõrgkool]]is, kus pidas Eesti kaitseväe ülesehitamisest kuni tänase tiheda koostööni maal, merel ja õhus, planeerimises ja õppustel. Alar Karis koos abikaasaga Sirjega ja Soome Alexander Stubbi koos abikaasa Suzanne Innes-Stubbiga sõitis [[Soome presidendijaht „Kultaranta VIII“]]'ga, kuhu nad seilasid edasi-tagasi [[Santahamina|Santahamina saarele]].
|}

[[Kategooria:Eesti presidendid]]
[[Kategooria:Eesti poliitika loendid]]

[[en:List of international presidential trips made by Alar Karis]]</text>
      <sha1>jtbe850t3txx2chkr6gxxyhaz7x54gy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Heiki Lill</title>
    <ns>0</ns>
    <id>617217</id>
    <revision>
      <id>7142408</id>
      <parentid>6825106</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:14:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7142408</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2918" sha1="26rrk16twg3m9k9evrfvd7hjsg8um4o" xml:space="preserve">{{viita}}
[[Fail:Heiki Lill 2021.jpg|pisi|Heiki Lill]]
'''Heiki Lill''' (sündinud [[18. veebruar]]il [[1982]]) on Eesti haridustegelane ja poliitik.

Ta on lõpetanud [[Kuldre Kool|Kuldre Põhikool]]i 1997. aastal ja [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium]]i 2000. aastal. 2013. aastal lõpetas [[Eesti Maaülikool]]i tehnika ja tehnoloogia eriala bakalaureuse tasemel ning 2017. aastal samas koolis energiakasutuse magistri ''cum laude''. 2021 novembri lõpus kaitses edukalt väitekirja doktorikraadi saamiseks &quot;Erinevate energia salvestustehnoloogiate uudsed rakenduspõhimõtted liginullenergiahoonetes&quot;.

Ta töötas Eesti Maaülikooli [[Eesti Maaülikooli Tartu Tehnikakolledž|Tartu tehnikakolledžis]] õppekava juhina (2014–2022) ning [[Eesti Ametiühingute Keskliit|Eesti Ametiühingute Keskliidus]] lõuna piirkonna juhina (2017–2022).

Heiki Lill oli [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonna]] esimees 9. juunist 2019 kuni 8. detsembrini 2020, mil jõudis lõpule ühinemisprotsess [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonna]] ja [[Elurikkuse Erakond|Elurikkuse Erakonna]] vahel ning registrisse kanti [[Eesti Tulevikuerakond]]. Tulevikuerakonnast lahkus ta aastal 2022.

Heiki Lill kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linnas]] üksikkandidaadina, kogus 82 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 29. aprill 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

== Töökäik ==

* 1999–1999 Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, arvutiklassi administraator
* 2004–2004 Kaitseliit
* 2007–2016 Tartu Vangla, inspektor-korrapidaja abi
* 2011–2012 SA Tartu Ülikooli Kliinikum, hooldaja
* 2016–2017 Kaitseliit
* 2014–2022 Eesti Maaülikool, Tartu tehnikakolledž, õppekava juht, nooremteadur
* 2017– 2022 Eesti Ametiühingute Keskliit, Lõuna piirkonna juht
* 2023– Eesti Maaülikool, Biomajandustehnoloogiate õppetool, lektor

== Loominguline tegevus ==

Teatrirollid:

E. Zola / I. Ulst &quot;Daamide Õnn&quot;, lav. I. Ulst - BOUTHEMONT (2023)

A. H. Tammsaare / T. Kruus &quot;Armastus ja sunnitöö&quot;, lav. I. Ulst ja T. Kruus - SASS (2022)

N. Gogol &quot;Naisevõtt&quot;, lav. I. Ulst - ANUTŠKIN (2021) 

J. Lattik / M. Kõiv / T. Tubin “Üts kõrd üts”, lav. T. Tubin - episoodis (Võru Harrastusteater 1998) 

Film, TV, reklaam: 

Wellendrose, &quot;Õiglus&quot;, rez. T. Aria - AJAKIRJANIK/President (2019)

Point &quot;Alo. Pulmad&quot;, rez. D. Tääker - BAMBERG ANTSLAST (2019)  

{{JÄRJESTA:Lill, Heiki}}
[[Kategooria:Eesti haridustegelased]]
[[Kategooria:Eesti poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1982]]</text>
      <sha1>26rrk16twg3m9k9evrfvd7hjsg8um4o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Jura1/pages with Wikidata items without any statements</title>
    <ns>2</ns>
    <id>619134</id>
    <revision>
      <id>7142900</id>
      <parentid>7139257</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:23:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7142900</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="334817" sha1="4j7ivkp2h129bt8pi2m7kpd5jsd4xfd" xml:space="preserve">{{Wikidata list 
|sparql=
SELECT (wd:Q29934200 as ?item) (substr(GROUP_CONCAT(?l),1,2000000) as ?all)
{
  hint:Query hint:optimizer &quot;None&quot;.
  {
    SELECT (CONCAT(&quot;[[&quot;,?n,&quot;]] · &quot;) as ?l)
    {
      ?i wikibase:statements 0 . [ ] schema:about ?i ; schema:isPartOf &lt;https://et.wikipedia.org/&gt;; schema:name ?n
    }
  }
}
|columns=?all|short=true|chart=y
}}
{| class='wikitable sortable'
! ?all
|-
| [[Vindavi komtuur]] ·  [[Tert-butüüloksükarbonüülrühm]] ·  [[Organiseeritud kuritegevus Eestis]] ·  [[Struktuurisemiootika]] ·  [[Graafi struktuur]] ·  [[Assotsiatiivne ühikelemendiga ring]] ·  [[Valgumistakistus]] ·  [[Kleebis]] ·  [[Graafide süsteem]] ·  [[Anarhistliku kirjanduse loend]] ·  [[Arteriograaf]] ·  [[Glenn Beck (telesaade)]] ·  [[Dominanthelistik]] ·  [[Depešš]] ·  [[Foxi efekt]] ·  [[Kliimanäitaja]] ·  [[Družinnik]] ·  [[Coriolisi teoreem]] ·  [[Entel]] ·  [[Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek]] ·  [[Usundi seitse dimensiooni]] ·  [[Ründaja]] ·  [[Lahore'i nimi]] ·  [[Selge keele liikumine]] ·  [[Standardne kasutajamudel]] ·  [[Orav (väitlus)]] ·  [[Koolinädal]] ·  [[Taani Monarhia]] ·  [[Flopiseade]] ·  [[Oktofoonia]] ·  [[Võrdlusmõõtkava]] ·  [[Acte éclairé]] ·  [[1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljon]] ·  [[Sonderstaffel Buschmann]] ·  [[Fjordrannik]] ·  [[Limaanrannik]] ·  [[Bari ringkond (Puntland)]] ·  [[Bönpo]] ·  [[Suurendatud septakord]] ·  [[Bioseston]] ·  [[Sigulda komtuur]] ·  [[Rēzekne foogt]] ·  [[Antsla valla vapp]] ·  [[Transpordimasin]] ·  [[Kotelnõi saar, Bunge maa ja Faddejevi saar]] ·  [[Õuna-kirsimahl]] ·  [[Kunstiteadus]] ·  [[Interluudium (teater)]] ·  [[Elektripaigaldis]] ·  [[Soome sild]] ·  [[Normaalrõhk]] ·  [[Ambanizana laht]] ·  [[Ambatomifanga saar]] ·  [[Ambla põllumeeste konvent]] ·  [[Ambla valla vapp]] ·  [[Amfibiont]] ·  [[Amfoteerne aine]] ·  [[Amplituudpinge]] ·  [[Ampomatobe neem]] ·  [[Amuletid]] ·  [[Anadroomne leht]] ·  [[Analüütilise filosoofia seminar]] ·  [[Analoogiamaagia]] ·  [[Anarhia (Tõnu Trubetsky luulekogu)]] ·  [[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood]] ·  [[Andekas laps]] ·  [[Anija valla lipp]] ·  [[Anija valla vapp]] ·  [[Animatöör]] ·  [[Annual Gulf Breeze UFO Conference]] ·  [[Ansamblimuusika]] ·  [[Antarktiline kliimavööde]] ·  [[Antiikkultuur]] ·  [[Antipateetiline eksitus]] ·  [[Antsla Tarbijate Ühistu]] ·  [[Aparaadiõli]] ·  [[Aplikatuur]] ·  [[Apologeedid]] ·  [[Aposterioorne teadmine]] ·  [[Applespot]] ·  [[Aprilli keskmine õhutemperatuur]] ·  [[Aprioorne teadmine]] ·  [[Araabika kohv]] ·  [[Are valla lipp]] ·  [[Are valla vapp]] ·  [[Arenguabi agentuur]] ·  [[Arenguabi lahtisidumine]] ·  [[Arenguabi rahavood]] ·  [[Arenguabi sidumine]] ·  [[Arengumaade võlakriis]] ·  [[Argumendid Jumala olemasolu vastu]] ·  [[Argumentatsioon]] ·  [[Arktiline õhumass]] ·  [[Arktiline geograafiline vööde]] ·  [[Armeegrupp A]] ·  [[Armeegrupp Felber]] ·  [[Aruandlusstandardid AccountAbility 1000]] ·  [[Aruküla vapp]] ·  [[Arukus (filosoofia)]] ·  [[Arumetsad]] ·  [[Aruniit]] ·  [[Arup &amp; Arup Ltd]] ·  [[Arutlev kirjand]] ·  [[Arvamusliider]] ·  [[Arvjada]] ·  [[Arvprogrammpink]] ·  [[Arvutuslaud]] ·  [[Arvutusliku Tehisintellekti Keskus]] ·  [[Asümmeetriatundlikkuse tegur]] ·  [[Asendiisomeeria]] ·  [[Asendustaastamine]] ·  [[Aseri valla lipp]] ·  [[Asfaltbetoonkate]] ·  [[Asjaajamine]] ·  [[Aspektverb]] ·  [[Assai (vili)]] ·  [[Astmeline dissotsiatsioon]] ·  [[Astmeline polümerisatsioon]] ·  [[Astmeline suurus]] ·  [[Astmeline tulumaks]] ·  [[Astraalmüüdid]] ·  [[Astronoomiline kevad]] ·  [[Astronoomiline sügis]] ·  [[Astronoomiline suvi]] ·  [[Astronoomiline talv]] ·  [[Atmosfääri koostis]] ·  [[Atmosfäärikaitse]] ·  [[Atmosfäärikiht]] ·  [[Atmosfäärirõhk]] ·  [[Atonaalne helirida]] ·  [[August Rauberi medal]] ·  [[Augusti keskmine õhutemperatuur]] ·  [[Aurustamine]] ·  [[Austria keiser ja Ungari kuningas]] ·  [[Austusobjekt]] ·  [[Autohtoonne liik]] ·  [[Automaatika mõisteid]] ·  [[Automaatjuhtimissüsteem]] ·  [[Automaatreguleerimine]] ·  [[Automaattootmissüsteem]] ·  [[Auvilistlane]] ·  [[Auvis]] ·  [[Ava]] ·  [[Ava (masinaehitus)]] ·  [[Avalik arutelu]] ·  [[Avalik teave]] ·  [[Avalikustamise strateegia]] ·  [[Avamus]] ·  [[Avanduse valla lipp]] ·  [[Avanduse valla vapp]] ·  [[Avariiplaaster]] ·  [[Käik (male)]] ·  [[Käina põllumeeste konvent]] ·  [[Käina valla lipp]] ·  [[Käitis (keskkonnaõigus)]] ·  [[Kämping]] ·  [[Kännuvõsu]] ·  [[Kärbeskaal]] ·  [[Kärdla põllumeeste konvent]] ·  [[Kärdla vapp]] ·  [[Kärla valla lipp]] ·  [[Käru valla lipp]] ·  [[Käsitööstuskoda]] ·  [[Käsklause]] ·  [[Käsn]] ·  [[Käsukorrapoliitika]] ·  [[Käsumajandus]] ·  [[Kose põllumeeste konvent]] ·  [[Kosmiline kiirus]] ·  [[Kosmogoonia (humanitaarteadused)]] ·  [[Kosmoloogia mõisteid]] ·  [[Kraadiõppur]] ·  [[Krae (Naksitrallid)]] ·  [[Krankowi komtuur]] ·  [[Kriisiabi]] ·  [[Kriisikolle]] ·  [[Krimmi õpetaja]] ·  [[Kristallograafia mõisteid]] ·  [[Krooni valuutavahetuspunkti rööv]] ·  [[Krooniline glomerulonefriit]] ·  [[Kruvimehhanism]] ·  [[Ksv!]] ·  [[Kugihiki]] ·  [[Kui päike läheb looja]] ·  [[Kuidas kõik teostus]] ·  [[Kuimetsa motokross]] ·  [[Kuivastu maantee]] ·  [[Kujutavate Kunstnikkude Kutseühing]] ·  [[Kuku: Mina jään ellu]] ·  [[Kuldīga komtuurkonna ametnike loend]] ·  [[Kuldmamma!]] ·  [[Kuldsuud Põltsamaal]] ·  [[Kullamaa põllumeeste konvent]] ·  [[Kullamaa valla lipp]] ·  [[Kultuuriantropoloogia mõisteid]] ·  [[Kultuuritehase Festival]] ·  [[Kultuurkarjamaa]] ·  [[Kulumine (majandus)]] ·  [[Kumari laevatee]] ·  [[Kunstialaseid mõisteid]] ·  [[Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut]] ·  [[Kunstmuistend]] ·  [[Kupits]] ·  [[Kuramaa piiskop]] ·  [[Kuressaare oblast]] ·  [[Kuressaare põllumeeste konvent]] ·  [[Kuressaare raad]] ·  [[Kursi Eesti Kodanike Komitee]] ·  [[Kursi komtuur]] ·  [[Kuu keskmine õhutemperatuur]] ·  [[Kuulmiselundid]] ·  [[Kuusalu põllumeeste konvent]] ·  [[Kvantitatiivne tunnus]] ·  [[Kvintessents]] ·  [[Kvinthäälestus]] ·  [[Kyōto sihtarv]] ·  [[Kõikjal on taevas]] ·  [[Kõnnumaa]] ·  [[Kõnnumaa (Kõrvemaa)]] ·  [[Kõrge Agrotehnika]] ·  [[Kõrge päritolu luul]] ·  [[Kõrge Saak]] ·  [[Kõrgem Akadeemiatevaheline Atestatsioonikomisjon]] ·  [[Kõrgem algebra]] ·  [[Kõrvalreaktsioon]] ·  [[Kõrvekarvad]] ·  [[Kõverjooneline liikumine]] ·  [[Köögiviljasupp]] ·  [[Köislaava]] ·  [[Küüntest kübar]] ·  [[Küberneetika mõisteid]] ·  [[Külgvöönd]] ·  [[Küljendustarkvara]] ·  [[Künnimehe väsimus]] ·  [[Künnipäev]] ·  [[Küpsuskirjand]] ·  [[Kütt]] ·  [[Laast (kirjandus)]] ·  [[Laborimeditsiin]] ·  [[Ladina kvartal (Tallinn)]] ·  [[Ladumisaabits]] ·  [[Laekvere valla lipp]] ·  [[Laenukihid]] ·  [[Laeva valla lipp]] ·  [[Laevade tuled]] ·  [[Laevapiletid.ee]] ·  [[Laevaremonditehas]] ·  [[Laguahel]] ·  [[Raua tänava lahing]] ·  [[Sahara kiltmaa]] ·  [[Saika punkrilahing]] ·  [[Saksa Julgeolekupolitsei ja SD]] ·  [[Saksa kuningas]] ·  [[Saksa laenud eesti keeles]] ·  [[Saksa okupatsioon Ingeris]] ·  [[Saksamaa lõhenemine]] ·  [[Saksamaa rahvuslill]] ·  [[Saksi valla vapp]] ·  [[Saksi-Altenburgi hertsog]] ·  [[Saksi-Hildburghauseni hertsog]] ·  [[Saksi-Jena hertsog]] ·  [[Saksi-Meiningeni hertsog]] ·  [[Saladuslik Käsi]] ·  [[Salajane pealtkuulamine ja salvestamine]] ·  [[Salme kaitseliin]] ·  [[Saltser]] ·  [[Salumetsad]] ·  [[Samarõhupind]] ·  [[Samblikuained]] ·  [[San Juan Theater]] ·  [[San Luis Potosí vald]] ·  [[San Marino kaptenregendid 1701–1800]] ·  [[Sangaste põllumeeste konvent]] ·  [[Sangaste valla lipp]] ·  [[Saprofüüt]] ·  [[Saproob]] ·  [[Saprotroof]] ·  [[Sarvdüstroofia]] ·  [[Satelliidi testimine]] ·  [[Satelliitokeanograafia]] ·  [[SdKfz 251/22]] ·  [[SdKfz 7 Flakvierling]] ·  [[Seadis]] ·  [[Seadusandlik Delegatsioon]] ·  [[Seanina (sõjandus)]] ·  [[Sedimentatsioon (geoloogia)]] ·  [[Sedimentoloogia mõisteid]] ·  [[Seisab üksi mäe peal]] ·  [[Seismilised pinnalained]] ·  [[Seisundimäärus]] ·  [[Seisuslik monarhia]] ·  [[Seksiostjad]] ·  [[Seksuaalne eelistus]] ·  [[Sekundaarelement]] ·  [[Sekundaarmähis]] ·  [[Sekundaarne süsinikuaatom]] ·  [[Sekundaarpinge]] ·  [[Sekundaarrelee]] ·  [[Sekundaartõrge]] ·  [[Sekundaarvalgusallikas]] ·  [[Sekundaarvool]] ·  [[Selgitustaotlus]] ·  [[Selitamine]] ·  [[Semantiline väärtus]] ·  [[Semiootika mõisteid]] ·  [[Semioversum]] ·  [[Semivoltiinsus]] ·  [[Seotud laiend]] ·  [[Seouli piiskopid ja peapiiskopid]] ·  [[Septembri keskmine õhutemperatuur]] ·  [[Serbia ja Montenegro lagunemine]] ·  [[Seriaalkonstruktsioon]] ·  [[Seto leelopäev]] ·  [[Shanghai Shi]] ·  [[Side (majandus)]] ·  [[Siderotroofne järv]] ·  [[Sidumisbatika]] ·  [[Sigimine]] ·  [[Sihtotstarbeline arenguabi]] ·  [[Siioni prioraadi suurmeistrite nimekirjad]] ·  [[Siirdeühiskond]] ·  [[Siirdeveed]] ·  [[Siire (masinaehitus)]] ·  [[Silelihasrakud]] ·  [[Sillakohus]] ·  [[Sillamäe lipp]] ·  [[Silm (geograafia)]] ·  [[Silotid]] ·  [[Simuleerimine]] ·  [[Simuna põllumeeste konvent]] ·  [[Simunapäev (luulekogu)]] ·  [[Sinised koridorid]] ·  [[Sinna ja tagasi]] ·  [[Sipelgaõli]] ·  [[Sireen (ajakiri)]] ·  [[Sisehõõrdumine]] ·  [[Siseveekogu]] ·  [[Siseveekogu (poliitiline geograafia)]] ·  [[Sisuedastus]] ·  [[Sisuline ühildumine]] ·  [[Skandinaavia õigusrealism]] ·  [[Skangpoomijad]] ·  [[Skeletilihaskude]] ·  [[Skype'i auhind]] ·  [[Slaavi laenud eesti keeles]] ·  [[Sleipniri stipendium]] ·  [[Sloveeni kirjandus]] ·  [[Avasüsteem]] ·  [[Avatud menetlus]] ·  [[Avinurme Eesti Kodanike Komitee]] ·  [[Avinurme lahing]] ·  [[Avinurme valla lipp]] ·  [[Avinurme valla vapp]] ·  [[Baasõli]] ·  [[Babylon 5 sõjad]] ·  [[Bahreini ḩākim]] ·  [[Baieri hertsog]] ·  [[Baieri kuningas]] ·  [[Bakteriaalne endokardiit]] ·  [[Bakteriaalne perikardiit]] ·  [[Balansseerimine]] ·  [[Baldrisy neem]] ·  [[Balti küsimus]] ·  [[Baltikum – õppimata õppetunnid]] ·  [[BAM – raudtee eikuhugi]] ·  [[Barbadose kindralkuberneride loend]] ·  [[Barcelona protsess]] ·  [[Baruto – tõlkes kaduma läinud]] ·  [[Baueri reegel]] ·  [[Beetakiirgus]] ·  [[BEG]] ·  [[Belau saared]] ·  [[Benedictus XVI kanoniseerimised]] ·  [[Benedictus XVI oikumeeniline tegevus]] ·  [[Benedictus XVI pastoraalsed visiidid]] ·  [[Benedictus XVI poolt moodustatud piiskopkonnad]] ·  [[Benedictus XVI välispoliitika]] ·  [[Betoonipäev]] ·  [[Bikar]] ·  [[Bimetalltajur]] ·  [[Binauraalne tuiklemine]] ·  [[Biogeograafiline rajoneerimine]] ·  [[Biograafiad (Ä)]] ·  [[Biohermeneutika]] ·  [[Bioloogiline surm]] ·  [[Bioloogiline vanus]] ·  [[Biomeetrilised isikuandmed]] ·  [[Bioplastid]] ·  [[Biruutvõrrand]] ·  [[Bis!]] ·  [[Björk – õpi Põhjamaades!]] ·  [[BK77]] ·  [[Blåkulla nõiaprotsessid]] ·  [[Botaanika mõisteid]] ·  [[Brahma päev]] ·  [[Bremeni komtuur]] ·  [[Brutoproduktsioon]] ·  [[Brutoreaktsioon]] ·  [[Buršvilistlane]] ·  [[Burera]] ·  [[Burjaadi kirjandus]] ·  [[Burromeeter]] ·  [[Bussifirma]] ·  [[Butaani ja propaani segu]] ·  [[C-klassi isolatsioon]] ·  [[Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituut]] ·  [[C-tüüpi isiksus]] ·  [[Cantori aksioom]] ·  [[Chargiertenconvent]] ·  [[Chełmno piiskoppide loend]] ·  [[Claudia Ševtšenko flamenkotantsu stuudio]] ·  [[CM1200HC-66H]] ·  [[CO2-tootlus]] ·  [[Commodore BASIC emulaatorid]] ·  [[Corno alto - corno basso]] ·  [[Cul de sac resonants]] ·  [[Cutasept F]] ·  [[Daktülograafia]] ·  [[Daktüloloogia]] ·  [[Damchen Garwa'i Nagpo]] ·  [[Dandong]] ·  [[Datoveksel]] ·  [[De fide orthodoxa]] ·  [[Deduktiivne arutlus]] ·  [[Deduktiivne loogika]] ·  [[Deem]] ·  [[Defektoskoop]] ·  [[Definiitsus ja indefiniitsus]] ·  [[Deformatsioonienergia tihedus]] ·  [[Deformatsioonivõrrand]] ·  [[Deglatsiatsioon]] ·  [[Dekontaminatsioon]] ·  [[Delegeerimine]] ·  [[Deltarannik]] ·  [[Deluviaalsed veed]] ·  [[Demineraliseerimine]] ·  [[Demograafiline kriis]] ·  [[Demokraatlikud vabadused]] ·  [[Dendropark]] ·  [[Denominatio intrinseca]] ·  [[Deplaneerumine]] ·  [[Depressant (ökoloogia)]] ·  [[Depressioon (hüdroloogia)]] ·  [[Der Zuschauer]] ·  [[DeStudio]] ·  [[Allüülne asend]] ·  [[Allüülne kloorimine]] ·  [[Allikaelustik]] ·  [[Allkeel]] ·  [[Allohtoonsus]] ·  [[Allveekaevandamine]] ·  [[Alpiinne reljeef]] ·  [[Altereeritud intervall]] ·  [[Alternatiivpedagoogika]] ·  [[Altpoolt tulev algatus]] ·  [[Alumine kvartiil]] ·  [[Alus (filosoofia)]] ·  [[Aluseline keskkond]] ·  [[Aluseline oksiid]] ·  [[Aluseta lause]] ·  [[Aluspind]] ·  [[Alutaguse maakond]] ·  [[Alveool]] ·  [[1974. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] ·  [[1975. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] ·  [[1976. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] ·  [[Düü]] ·  [[Düaad]] ·  [[Dünaamiline IP-aadress]] ·  [[Dünaamiline kõvadus]] ·  [[Düstroofiad]] ·  [[Depressiivne luul]] ·  [[Desaksiaalne nukkmehhanism]] ·  [[Descartesi dualism]] ·  [[Desinfitseerimisaine]] ·  [[Desinsektsioon]] ·  [[Detektorism]] ·  [[Detsembri keskmine õhutemperatuur]] ·  [[Devoni lavamaa]] ·  [[Diametraalnukk]] ·  [[Diatooniline helilaad]] ·  [[Diatooniline intervall]] ·  [[Diatoonilisus]] ·  [[Dies irae (muusika)]] ·  [[Diferentseerimisoperaator]] ·  [[Diferentsiaalvõrrandi üldlahend]] ·  [[Diferentsiaalvõrrandi erilahend]] ·  [[Diferentsiaalvõrrandi järk]] ·  [[Digiretsept]] ·  [[Digitaalne isikutunnistus]] ·  [[Diplomaatia mõisteid]] ·  [[Diplomaatiline õigus]] ·  [[Diplomaatiline auaste]] ·  [[Diplomaatilised suhted]] ·  [[Diplomaatiliste suhete katkestamine]] ·  [[Diskrimineerimine tööturul]] ·  [[Dispositsioon (muusika)]] ·  [[Distsiplinaarkaristus (sõjandus)]] ·  [[Divoltiinsus]] ·  [[Dokumendihaldur]] ·  [[Domeenireform]] ·  [[Dominantsus]] ·  [[Doonor]] ·  [[Doos (üldmõiste)]] ·  [[Drogani kollane]] ·  [[Drosseldamine]] ·  [[Duur-moll-süsteem]] ·  [[Edasi Kommunismile (Saadjärve)]] ·  [[Edasi Kommunismile (Tõstamaa)]] ·  [[EDC karikavõistlused]] ·  [[Edifikaator]] ·  [[Edisoni disko]] ·  [[Eelparlament]] ·  [[Eesti ajaloo periodiseerimine]] ·  [[Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamat]] ·  [[Eesti Aleksandrikooli liikumine]] ·  [[Eesti Antarktika Ekspeditsioon]] ·  [[Eesti filosoofia aastakonverents]] ·  [[Eesti Fotoklubi]] ·  [[Eesti Graafikakoda]] ·  [[Eesti kirikulugu]] ·  [[Eesti Komitee]] ·  [[Eesti Komitee Asemike Kogu valimised 1966]] ·  [[Eesti Komitee Asemike Kogu valimised 1968]] ·  [[Eesti Kongressi esimene istungjärk]] ·  [[Eesti koolinoorte 2008. aasta mälumängumeistrivõistlused]] ·  [[Eesti Kunstnikkude Liit]] ·  [[Eesti lähiajalugu]] ·  [[Eesti lõõtspill]] ·  [[Eesti Leegioni Sõprade Selts]] ·  [[Eesti liblikaliste süstemaatiline nimestik]] ·  [[Eesti limused]] ·  [[Eesti linnud]] ·  [[Eesti Loomaarstlik Ringvaade]] ·  [[Eesti Maakrediitselts]] ·  [[Eesti maastikuline liigestus]] ·  [[Eesti Muusika Kuukiri]] ·  [[Eesti Muusikute Ühing Stockholmis]] ·  [[Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis]] ·  [[Eesti NSV – Soome sõpruskohtumised poksis]] ·  [[Eesti NSV floora]] ·  [[Eesti NSV järglasriik]] ·  [[Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituut]] ·  [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond]] ·  [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused]] ·  [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakond]] ·  [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N]] ·  [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] ·  [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi banditismivastase võitluse osakond]] ·  [[Eesti NSV Siseministeerium]] ·  [[Eesti NSV Teatriühingu lavakunstistuudiod]] ·  [[Eesti Põhiüksus Narvas]] ·  [[Eesti Rahva Tänumedal]] ·  [[Eesti Rahvaväe auastmed]] ·  [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] ·  [[Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus]] ·  [[Eesti-Poola maavõistlused poksis]] ·  [[Eesti-Soome kirjandussuhted]] ·  [[Eesti.ee]] ·  [[Märtsipleenum]] ·  [[Sõltumatu noortefoorum]] ·  [[Põhja-Sakala valla lipp]] ·  [[Säästev elatis]] ·  [[Säästev tehnoloogia]] ·  [[Säde (1951)]] ·  [[Säilitamine (arhiivindus)]] ·  [[Särgiskandaal]] ·  [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal]] ·  [[Sõjavägede Staabi II osakond]] ·  [[Sõlmevahe]] ·  [[Sõltuvusmäärus]] ·  [[Sõnnikuhark]] ·  [[Sõrmpukssidur]] ·  [[Sõrulased]] ·  [[Söebassein]] ·  [[Süüteokoosseis]] ·  [[Süütetaht]] ·  [[Sügisene madisepäev]] ·  [[Sügispealinn]] ·  [[Sümbolid Eesti omavalitsuste vappidel]] ·  [[Sümmeetriakaalutlused]] ·  [[Sünergiline mõju]] ·  [[Süsinikskelett]] ·  [[Süvvahavva Koulu]] ·  [[Sēlpilsi foogt]] ·  [[Sobitusrühm]] ·  [[Soklikorrus]] ·  [[Soodaglasuur]] ·  [[Soojusefekt]] ·  [[Soojuskihistus]] ·  [[Soojusmasina kasutegur]] ·  [[Soojusvöö]] ·  [[Soolak]] ·  [[Soome jäähokimeeskond 2010. aasta taliolümpiamängudel]] ·  [[Soome-ugri rahvaste folkloorifestival]] ·  [[Soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee]] ·  [[Soostunud metsad]] ·  [[Sooviljelus]] ·  [[Soovlause]] ·  [[Sortside saladused]] ·  [[Sotsiaalkapital]] ·  [[Sotsiaalmaks]] ·  [[Sotsiaalne aruanne]] ·  [[Sotsiaalne kompetentsus]] ·  [[Sotsiaalne vahetus]] ·  [[Sotsiaalne vastutus]] ·  [[Sotsiaalteenus]] ·  [[Sotsialistlik Küla]] ·  [[Species sensibilis]] ·  [[Sportjaht]] ·  [[Stabiilsuse kadu]] ·  [[Stalinlik Saak]] ·  [[Standarditud sündimuskordaja]] ·  [[Standardproov]] ·  [[Statistika mõisteid]] ·  [[Stephan Raabe]] ·  [[Stohhastiline planeerimine]] ·  [[Stratigraafia mõisteid]] ·  [[Stroof (tants)]] ·  [[Struktuurigeoloogia mõisteid]] ·  [[Subjekt (loogika)]] ·  [[Subjekt-objekt-suhe]] ·  [[Subjektifilosoofia]] ·  [[Sublitoraal (limnoloogia)]] ·  [[Subsideerimine]] ·  [[Substitutsioon]] ·  [[Sugutäkk]] ·  [[Suguvõsa]] ·  [[Suhkruturniir]] ·  [[Suhteline vanus]] ·  [[Suhteline viga]] ·  [[Suhtumisluul]] ·  [[Sularahalehm]] ·  [[Sulawesi kohv]] ·  [[Sulfaatijad bakterid]] ·  [[Sump]] ·  [[Sun FM]] ·  [[Sundbyberg (asula)]] ·  [[Sundfossi lüüs]] ·  [[Sunnismaisus]] ·  [[Supilinna Tirin]] ·  [[Suremuse üldkordaja]] ·  [[Surulaeng]] ·  [[Suur tamm]] ·  [[Suurbritannia meedia]] ·  [[Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum]] ·  [[Suure-Jaani jaoskonnakohus]] ·  [[Suure-Jaani linna lipp]] ·  [[Suure-Jaani põllumeeste konvent]] ·  [[Suurendav lüli]] ·  [[Suurmõmmik]] ·  [[Suurtükiväe Inspektuur]] ·  [[Suvekvintett]] ·  [[Suvelilled]] ·  [[Suvistepüha]] ·  [[TM-37]] ·  [[Sõjategevus Eestis 1944]] ·  [[Laheda valla vapp]] ·  [[Lahtine aken]] ·  [[Lahtine ninahääldus]] ·  [[Lahustunud aine]] ·  [[Lahustunud hapnik]] ·  [[Laialehiste ja segametsade vöönd]] ·  [[Laialehiste metsade vöönd]] ·  [[Laiapinnalise grafeeni valmistamine keemilise aurufaassadestuse meetodil]] ·  [[Laimjala valla lipp]] ·  [[Laine amplituud]] ·  [[Laine murdumine]] ·  [[Laineperiood]] ·  [[Lainete murdumisseadus]] ·  [[Lamerihmülekanne]] ·  [[Lammorg]] ·  [[Lampivaara ametüstikaevandus]] ·  [[Langatuslehter]] ·  [[Langenud vabadusvõitleja päev]] ·  [[Lapsetoetus]] ·  [[Laste suremuskordaja]] ·  [[Lasteülikool]] ·  [[Lasumuselemendid]] ·  [[Lasva valla lipp]] ·  [[Latiivne määrus]] ·  [[Laugjas erosioon]] ·  [[Laugrannik]] ·  [[Laulasmaa deklaratsioon]] ·  [[Laulusillad]] ·  [[Lause kõrvalliikmed]] ·  [[Lause põhitüübid]] ·  [[Lause suhtluseesmärk]] ·  [[Lausetüüp]] ·  [[Lavassaare valla lipp]] ·  [[Lebelistika]] ·  [[Leedu meedia]] ·  [[Leedumaa kuberneride loend]] ·  [[Leevi lahing]] ·  [[Lefebvre'i ruumiteooria]] ·  [[Legasteenia]] ·  [[Lehtedetupp]] ·  [[Lehtmetsavöönd]] ·  [[Lehtse valla vapp]] ·  [[Leida Peips (kokteil)]] ·  [[Leivaauto]] ·  [[Lektoloogia]] ·  [[Lembeluul]] ·  [[Lend üle mägede]] ·  [[Leningradi must]] ·  [[Leninlik Tee (ajaleht)]] ·  [[Lepna surnumaja]] ·  [[Leviathan (ingel)]] ·  [[Levinud väärarusaam]] ·  [[Lihtöeldis]] ·  [[Lihtintress]] ·  [[Lihtne teist järku diferentsiaalvõrrand]] ·  [[Lihula jaoskonnakohus]] ·  [[Lihula komtuur]] ·  [[Lihula komtuurkond]] ·  [[Lihula põllumeeste konvent]] ·  [[Lihvmääre]] ·  [[Liigendmehhanism]] ·  [[Liigierisus (ökoloogia)]] ·  [[Liigikaitse]] ·  [[Liigikaitseline introduktsioon]] ·  [[Liiklussõlm]] ·  [[Liiklussagedus]] ·  [[Liikumatu liide]] ·  [[Liite võll]] ·  [[Liitheli]] ·  [[Liitintervall]] ·  [[Liitlane]] ·  [[Liitlasriik]] ·  [[Liitsed minevikuajad]] ·  [[Liittähk]] ·  [[Liivimaa Kroonika]] ·  [[Liivimaa maamarssal]] ·  [[Liivimaa maapäev]] ·  [[Liivimaa ordu maamarssal]] ·  [[Liköör (kakaomass)]] ·  [[Lindanisa (ring)]] ·  [[Lindiskandaal]] ·  [[Lineaarvõrratusesüsteem]] ·  [[Lingayeni lahe dessant (1941)]] ·  [[Lingayeni lahe lahing]] ·  [[Linnaelanikud (provintsiaalõigus)]] ·  [[Linnaline asula]] ·  [[Linnaline liikuvus]] ·  [[Linnaregioon]] ·  [[Lintlihvpink]] ·  [[Lipukaartide mäng]] ·  [[Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis]] ·  [[Lisavarustus]] ·  [[Litereerimine]] ·  [[!Ka-Boom! Estudio]] ·  [[0,7% eesmärk]] ·  [[00-tüüpi sort]] ·  [[00-tüüpi sortide segu]] ·  [[1. Eesti Piirikaitserügement]] ·  [[1. jaanuar 2008]] ·  [[1. Saarekaitse rügement]] ·  [[1. Soomusrongi Rügement]] ·  [[10 miljoni dollari afäär]] ·  [[100-protsendiline alkohol]] ·  [[13. kuupalk]] ·  [[13. sajand Eestis]] ·  [[16. sajand Eestis]] ·  [[181. Eesti julgestusgrupp]] ·  [[182. Eesti julgestusgrupp]] ·  [[184. Eesti julgestusgrupp]] ·  [[185. Eesti julgestusgrupp]] ·  [[186. Eesti julgestusgrupp]] ·  [[1911. aasta ülevenemaaline algkoolide loendus]] ·  [[1926. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] ·  [[1927. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] ·  [[1928. aasta Eesti rahareform]] ·  [[1930. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] ·  [[1932. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] ·  [[1933. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] ·  [[1934. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] ·  [[1958. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] ·  [[1962. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] ·  [[1965. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] ·  [[1966. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] ·  [[1969. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] ·  [[1969. aasta novembritorm]] ·  [[1969. aasta täiendav Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] ·  [[1989. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] ·  [[1991. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] ·  [[1995. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] ·  [[1996. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] ·  [[1997. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] ·  [[1998. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] ·  [[1999. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] ·  [[2. Eesti Piirikaitserügement]] ·  [[2. järgu haldusüksus]] ·  [[2000. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] ·  [[2004. aasta olümpiamängude Kreeka-Rooma maadluse Novi Sadi valikturniir]] ·  [[2005. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] ·  [[2006. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] ·  [[2008. aasta Hollandi naiste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] ·  [[2009. aasta Raadio 2 Aastahitt]] ·  [[2010. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] ·  [[2010. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] ·  [[2010. aasta Raadio 2 Aastahitt]] ·  [[2011. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] ·  [[2011. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] ·  [[2012. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] ·  [[2012. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] ·  [[2013. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] ·  [[2013. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] ·  [[281. julgestusdiviis]] ·  [[289. Politsei Jalaväepataljon]] ·  [[290. Politsei Pioneeripataljon]] ·  [[291. Politsei Jalaväepataljon]] ·  [[292. Politsei Jalaväepataljon]] ·  [[293. Politsei Jalaväepataljon]] ·  [[3-bensülideenftaliid]] ·  [[3. Eesti Piirikaitserügement]] ·  [[3. järgu haldusüksus]] ·  [[31. Eesti Politseipataljon]] ·  [[32. Eesti Politseipataljon]] ·  [[45. Relva-SS Grenaderirügement]] ·  [[46. Relva-SS Grenaderirügement]] ·  [[47 Eesti ohvitseri kiri]] ·  [[47. Relva-SS Grenaderirügement]] ·  [[5. Eesti Piirikaitserügement]] ·  [[6. Üksik Jalaväepataljon]] ·  [[60-aastane kliimatsükkel]] ·  [[659. Eesti Pataljon]] ·  [[660. Eesti Pataljon]] ·  [[7. lend]] ·  [[9. kaardiväe suurtükiväebrigaad]] ·  [[917. Laskurpolk]] ·  [[921. Laskurpolk]] ·  [[925. Laskurpolk]] ·  [[A-klassi isolatsioon]] ·  [[A-mast (laevandus)]] ·  [[ABB AS (Norra)]] ·  [[AOL-tehnika]] ·  [[AU8]] ·  [[1980. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] ·  [[1981. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] ·  [[1982. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] ·  [[1983. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] ·  [[1984. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] ·  [[1985. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] ·  [[1986. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] ·  [[1987. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] ·  [[1988. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] ·  [[1989. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] ·  [[1990. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] ·  [[1993. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] ·  [[1994. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] ·  [[1997. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] ·  [[1999. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] ·  [[2004. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] ·  [[2006. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] ·  [[Eesti ämblike süstemaatiline nimestik]] ·  [[Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik]] ·  [[Eesti mängud]] ·  [[Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses]] ·  [[Eesti monoklinaal]] ·  [[Eesti muinasjutud]] ·  [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1938]] ·  [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1939]] ·  [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1940]] ·  [[Eesti piirivalve ajalugu]] ·  [[Eesti politsei (1918–1940)]] ·  [[Eesti pulmakombed]] ·  [[Eesti punane raamat]] ·  [[Eesti putukad]] ·  [[Eesti raamatu aasta]] ·  [[Eesti rahva kannatuste aasta]] ·  [[Eesti rahvuskala]] ·  [[Eesti regionaalarengu strateegia]] ·  [[Eesti riiklik e-tervise projekt]] ·  [[Eesti sihktiivaliste süstemaatiline nimestik]] ·  [[Eesti spordi taskuentsüklopeedia]] ·  [[Eesti varauusaeg]] ·  [[Eestimaa ülemmaakohus]] ·  [[Eestimaa alammaakohus]] ·  [[Eestimaa ametiühingute I kongress]] ·  [[Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi]] ·  [[Eestimaa kubermangu korrakaitse]] ·  [[Eestimaa kuberner]] ·  [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] ·  [[Eestirand (külmutuslaev)]] ·  [[Eestis kadunud isikud]] ·  [[Eestkostepere]] ·  [[Eestlaste endeemilistest haigustest]] ·  [[Eestlus]] ·  [[Eetika mõisteid]] ·  [[Eevakivi metsa sipelgaala]] ·  [[Ego-libiido]] ·  [[Ehe]] ·  [[Ehitise elektripaigaldis]] ·  [[Ehitusõigus]] ·  [[Ehituse mõisteid]] ·  [[Ehitushinnaindeks]] ·  [[Ehitusmäärus]] ·  [[Ehitusprojekt]] ·  [[Eitav kõneliik]] ·  [[Eksekutsioon]] ·  [[Eksemplar-lause]] ·  [[Eksistentsialistlik kirjandus]] ·  [[Ekslibristika]] ·  [[Eksperimenta!]] ·  [[Ekspluatatsioon]] ·  [[Eksponentrida]] ·  [[Ekvantpunkt]] ·  [[Ekvatoriaalne õhumass]] ·  [[Ekvatoriaalne vastuhoovus (India ookean)]] ·  [[Ekvatoriaalne vastuhoovus (Vaikne ookean)]] ·  [[Elanike arv]] ·  [[Elastne deformatsioon]] ·  [[Elastne järelmõju]] ·  [[Elav ajalugu]] ·  [[Elektriliselt isoleeritud süsteem]] ·  [[Elektrisütik]] ·  [[Elektritarbija]] ·  [[Elektritarviti]] ·  [[Elektriturg]] ·  [[Elektrivälja jõujoon]] ·  [[Elektrivarustus]] ·  [[Elektrodünaamiline vastastikmõju]] ·  [[Elektrokardiograafia]] ·  [[Elektromagnetiline inerts]] ·  [[Elektronvalem]] ·  [[Elektroonika mõisteid]] ·  [[Elementaargeomeetria]] ·  [[Elementaarlüli]] ·  [[Elementaarlause]] ·  [[Elementaarne arvuteooria]] ·  [[Elenktika]] ·  [[Ellujäämise õpetus]] ·  [[Ellujäämus]] ·  [[Taandatud viga]] ·  [[Taani kuninga asehaldur]] ·  [[Taaralinna taaderant]] ·  [[Taasiseseisvumine]] ·  [[Taaskasutusühiskond]] ·  [[Taaskehastajate massilahing]] ·  [[Tabivere valla vapp]] ·  [[Tactus Technology]] ·  [[Tagalateenistus]] ·  [[Tagasijooks]] ·  [[Tali valla vapp]] ·  [[Tallinn Raadio]] ·  [[Tallinn, I'm Famous]] ·  [[Tallinna Aukodanike Kogu]] ·  [[Tallinna džässifestival]] ·  [[Tallinna graafikatriennaal]] ·  [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]] ·  [[Tallinna Jalaväe Kool]] ·  [[Tallinna komtuurkonna ametnike loend]] ·  [[Tallinna kreis]] ·  [[Tallinna kullasseppade tsunft]] ·  [[Tallinna maantee (Aruküla)]] ·  [[Tallinna põllumeeste konvent]] ·  [[Tallinna raeteenrite amet]] ·  [[Tallinna rahvusvaheline kabeturniir]] ·  [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] ·  [[Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskond]] ·  [[Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond]] ·  [[Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond]] ·  [[Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskond]] ·  [[Tallorahwa Postimees]] ·  [[Talurahva Kuulutaja]] ·  [[Talveöö unenägu]] ·  [[Talvine madisepäev]] ·  [[Tanatotsönoos]] ·  [[Tankitõrjekompanii]] ·  [[Tantsusammud]] ·  [[Tantsustuudio Amrita]] ·  [[Tapa jaoskonnakohus]] ·  [[Tarbimisharjumused]] ·  [[Tardkivimite klassifikatsioon]] ·  [[Tarkade Klubi]] ·  [[Tarkvara prototüüp]] ·  [[Tarkvaralahendus]] ·  [[Tartu Ülikooli arvutuskeskus]] ·  [[Tartu Ülikooli filosoofia osakond]] ·  [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond]] ·  [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond]] ·  [[Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabineti väljaanded]] ·  [[Tartu Ülikooli Kunstiajalooline Fotokogu]] ·  [[Tartu Ülikooli skandinavistika osakond]] ·  [[Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond]] ·  [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor]] ·  [[Tartu 3. jaoskonnakohus]] ·  [[Tartu Eesti Seitung]] ·  [[Tartu Hansapäevad 2012]] ·  [[Tartu ilukirjanduses]] ·  [[Tartu ja kogu Lõuna-Eesti piiskop]] ·  [[Tartu liiklus]] ·  [[Tartu linnaliinide bussijaam]] ·  [[Tartu maaliinide bussijaam]] ·  [[Tartu maavolikogu (1938)]] ·  [[Tartu põllumeeste konvent]] ·  [[Tartu rahutused: valik jutte]] ·  [[Tartu rattamaraton]] ·  [[Tartu Sõjaväeringkond]] ·  [[Tartu sotsiaalhoolekanne]] ·  [[Tartu Tähetorni kalender]] ·  [[Tartu tervishoiukorraldus]] ·  [[Tartumaa trallam]] ·  [[Tartumaa trallam (2007)]] ·  [[Tasa sõuad, kaugele jõuad]] ·  [[Tasapingus]] ·  [[Tasapinnaline ruum]] ·  [[Tasapinnalisus]] ·  [[Taskuhäälingu kasutusvaldkonnad]] ·  [[Tavajäätmeprügila]] ·  [[Teadmiseargument]] ·  [[Teadusfilosoofia mõisteid]] ·  [[Teaduste klassifikatsioon]] ·  [[Teater ja Muusika]] ·  [[Teatri mõisteid]] ·  [[Teatrielu]] ·  [[Teatrisemiootika]] ·  [[Tee Kommunismile (1951)]] ·  [[Teed Lõuna-Koreas]] ·  [[Teel Kommunismile]] ·  [[Teenistustoimkond]] ·  [[Teeviit (mess)]] ·  [[Tegelik mõõde]] ·  [[Tegevusobjekt]] ·  [[Tegijamäärus]] ·  [[Tegusõna vabad laiendid]] ·  [[Tehing]] ·  [[Tehiskooslus]] ·  [[Tehnika Ajakiri]] ·  [[Tehnika ja Tootmine]] ·  [[TOUREST]] ·  [[Läänemere Bioloogid]] ·  [[Läätseline porfüroblast]] ·  [[Läbim]] ·  [[Lähiajalugu]] ·  [[Lähisantarktiline kliimavööde]] ·  [[Lähistroopiline kliimavööde]] ·  [[Lähtetoorik]] ·  [[Läitenöör]] ·  [[Läti meedia]] ·  [[Lõhisfaasmootor]] ·  [[Lõhkaja]] ·  [[Lõhkamismasin]] ·  [[Lõhkelaeng]] ·  [[Lõiketöötlemine]] ·  [[Lõikumissuhete printsiip]] ·  [[Lõuna põllumeeste konvent]] ·  [[Lõuna-Eesti maastikuvaldkond]] ·  [[Lõuna-Gruusia mägismaa]] ·  [[Lõunapassaathoovus (Atlandi ookean)]] ·  [[Lõunapassaathoovus (India ookean)]] ·  [[Lõunapassaathoovus (Vaikne ookean)]] ·  [[Lössikõrb]] ·  [[Lühendite loend]] ·  [[Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja]] ·  [[Lühiteraapia]] ·  [[Lüli ülekandesuhe]] ·  [[Lülitatav sidur]] ·  [[Lünett (masinaehitus)]] ·  [[Lüofoobsus]] ·  [[Liugkontakt]] ·  [[Livländische Güterurkunden]] ·  [[Lodenrode ja Koila]] ·  [[Loetud read]] ·  [[Logelemine]] ·  [[Logical Learning Theory]] ·  [[Logistika mõisteid]] ·  [[Logistikasüsteem]] ·  [[Lokatiivne määrus]] ·  [[Loksa valla vapp]] ·  [[Londoni haldusjaotus]] ·  [[Loodna valla lipp]] ·  [[Looduse õigused]] ·  [[Looduse ühetaolisus]] ·  [[Looduskaitse biogeograafia]] ·  [[Looduskirjanik]] ·  [[Looduskompleks]] ·  [[Looduslähedane vesiehitus]] ·  [[Looduslik karjamaa]] ·  [[Looduslik kooslus]] ·  [[Looduslik niit]] ·  [[Looduslik rohumaa]] ·  [[Loodusvara kasutusõiguse tasu]] ·  [[Loodusvara säästev hind]] ·  [[Loodusvarade nappus]] ·  [[Loogikatehe]] ·  [[Loogilised uurimused (Frege)]] ·  [[Loogilised uurimused (Trendelenburg)]] ·  [[Loomaarstide Koda]] ·  [[Loomeliitude ühispleenum]] ·  [[Loomingu talvekool]] ·  [[Loomislaul]] ·  [[Loomulik duur]] ·  [[Loomuliku iibe kordaja]] ·  [[Lossifoogtikohus]] ·  [[Lovi]] ·  [[Lutter von der Recke]] ·  [[Luuaraag]] ·  [[Luunja valla lipp]] ·  [[Maa ja rahvas]] ·  [[Maa Nõukogu]] ·  [[Maa Walla Kuulutaja]] ·  [[Maahingaus]] ·  [[Maailm (filosoofia)]] ·  [[Maailma atlas (Eesti Entsüklopeediakirjastus)]] ·  [[Maailma Kultuurinõukogu]] ·  [[Maailmaharidus]] ·  [[Maailmamudel]] ·  [[Maailmasüsteem]] ·  [[Maale ohtlikkude asteroidide loend]] ·  [[Maameeste lipkond]] ·  [[Maapäev (rüütelkond)]] ·  [[Maardu lipp]] ·  [[Maarja aasta]] ·  [[Maasilinna foogt]] ·  [[Maasilinna foogtkond]] ·  [[Maasilinna foogtkonna ametnike loend]] ·  [[Maateaduste mõisteid (B)]] ·  [[Maateaduste mõisteid (C)]] ·  [[Maateaduste mõisteid (E)]] ·  [[Maateaduste mõisteid (F)]] ·  [[Maateaduste mõisteid (G)]] ·  [[Maateaduste mõisteid (H)]] ·  [[Maateaduste mõisteid (J)]] ·  [[Maateaduste mõisteid (K)]] ·  [[Maateaduste mõisteid (L)]] ·  [[Maateaduste mõisteid (N)]] ·  [[Maateaduste mõisteid (S)]] ·  [[Maateaduste mõistete loendid]] ·  [[Aacheni kongress (1668)]] ·  [[Aacheni lipp]] ·  [[Aaderduspintsel]] ·  [[Aadress (pöördumine)]] ·  [[Aadressiarvutus]] ·  [[Aadressiteisendus]] ·  [[Aadressitu käsk]] ·  [[Aafrika manner]] ·  [[Aafrika Teater]] ·  [[Aasluharohumaa]] ·  [[Aastaäravool]] ·  [[Aastaaberratsioon]] ·  [[Aastaaja tipp]] ·  [[Aastane õhutemperatuuri amplituud]] ·  [[Aastane sademete hulk]] ·  [[Aastaparallaks]] ·  [[Aatomiabsorptsioonispektroskoopia]] ·  [[Aatomidiplomaatia]] ·  [[Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas]] ·  [[Aatomrefraktsioon]] ·  [[Aatomruumala]] ·  [[Aatomsoojus]] ·  [[Abar]] ·  [[Abiahel]] ·  [[Abielusündimuse erikordaja]] ·  [[Abielulisus]] ·  [[Abiks otsustajale]] ·  [[Abilaevastik]] ·  [[Abimaterjal]] ·  [[Abiogeensus]] ·  [[Abiponi-mokovi keel]] ·  [[Abiprotsess]] ·  [[Abja valla lipp]] ·  [[Abrasiivsus]] ·  [[Absoluutne viga]] ·  [[Absoluutsus]] ·  [[Adamson-Ericu stipendium]] ·  [[Aditiivne tunnus]] ·  [[Adjektiivne võrdlustarind]] ·  [[Aedvili]] ·  [[Aegna Komandantuur]] ·  [[Aegumistähtaeg]] ·  [[Aegviidu valla lipp]] ·  [[Aegviidu valla vapp]] ·  [[Aerobioos]] ·  [[Aerofiil]] ·  [[Aeroioon]] ·  [[Aeroobne protsess]] ·  [[Aerotank]] ·  [[Afganistani põhiseadus (2004)]] ·  [[Afidivoor]] ·  [[Afiinsed ülesanded]] ·  [[Aftenposten A/S]] ·  [[Agregatsioon (ökoloogia)]] ·  [[Agrohüdroloogia]] ·  [[Agrokliima ressursid]] ·  [[Agrokliimavööde]] ·  [[Ahelaisomeeria]] ·  [[Aheldatud väärtused referentsaasta järgi]] ·  [[Ahelpolümerisatsioon]] ·  [[Ahelreaktsioon (keemia)]] ·  [[Ahelverb]] ·  [[Aheraine]] ·  [[Ahiküte]] ·  [[Ahja valla lipp]] ·  [[Ahjualune]] ·  [[Aitioloogia (üldmõiste)]] ·  [[Ajalooline kliima]] ·  [[Ajalugu ja loodusteadus]] ·  [[Aju- ja pagunähtus]] ·  [[Ajutise Valitsuse korrakaitse]] ·  [[Ajuvesi]] ·  [[Akadeemiline distsipliin]] ·  [[Akadeemiline kapitalism]] ·  [[Akademische Mussengesellschaft]] ·  [[Akropetaalne kasv]] ·  [[Aksiaallaager]] ·  [[Aksiaalradiaallaager]] ·  [[Alajõe valla lipp]] ·  [[Alamsaksa laenud eesti keeles]] ·  [[Alasora küngas]] ·  [[Alasora vald]] ·  [[Alati Ustav]] ·  [[Alatskivi valla lipp]] ·  [[Alatskivi valla vapp]] ·  [[Albu valla lipp]] ·  [[Albu valla vapp]] ·  [[Aleksejevi reegel]] ·  [[Algebraline geomeetria]] ·  [[Algebraline pind]] ·  [[Algebraline täiend]] ·  [[Algebraliselt kinnine korpus]] ·  [[Algkõverus]] ·  [[Aliquid stat pro aliquo]] ·  [[Aliteerimine]] ·  [[Alküülkloriidid]] ·  [[All My Sons (telefilm)]] ·  [[Allianss Gruusia Eest]] ·  [[Maatööliste ja Väikemaapidajate Koda]] ·  [[Maateaduste mõisteid (Ä)]] ·  [[Maateaduste mõisteid (Õ)]] ·  [[Maateaduste mõisteid (Ö)]] ·  [[Maateaduste mõisteid (Ü)]] ·  [[Maateaduste mõisteid (Š)]] ·  [[Maateaduste mõisteid (W)]] ·  [[Maatriks (ajakiri)]] ·  [[Maatriksi järk]] ·  [[Maavaba talupoeg]] ·  [[Madalpaar]] ·  [[Madarapunane]] ·  [[Maestro (film)]] ·  [[Magasin (mesindus)]] ·  [[Magasiniraam]] ·  [[Magistriõpe]] ·  [[Magnetilise induktsiooni joon]] ·  [[Magnetnõel]] ·  [[Mahtuvustakistus]] ·  [[Mai keskmine õhutemperatuur]] ·  [[Maiskondade konflikt]] ·  [[Majandamine]] ·  [[Majandusarvestus]] ·  [[Majandushoob]] ·  [[Majanduslik ekstremism]] ·  [[Majandusstruktuur]] ·  [[Majaomanikkude Koda]] ·  [[Majarühm]] ·  [[Makroergilised ühendid]] ·  [[Makrofüüdijärv]] ·  [[Maks Roosma nimeline loominguline stipendium]] ·  [[Maksumaksja sõber]] ·  [[Maksusüsteemid]] ·  [[Maksustatav tulu]] ·  [[Malai kirjandus]] ·  [[Mandriline paraskliima]] ·  [[Manihheistlik kosmogoonia]] ·  [[Mantelkorsten]] ·  [[Marahwa Näddala-Leht]] ·  [[Marginaalsus]] ·  [[Marie Underi nimeline stipendium]] ·  [[Marjakultuur]] ·  [[Markerensüümid]] ·  [[Markusepäev]] ·  [[Martin Guerre'i tagasitulek]] ·  [[Masinaehituse mõisteid]] ·  [[Masinpsüühika]] ·  [[Masintunnetus]] ·  [[Massumõisa sademetemõõtejaam]] ·  [[Matemaatiline modelleerimine]] ·  [[Materjal (tugevusõpetus)]] ·  [[Materjalikulu]] ·  [[Mato Grosso do Suli osariigi lipp]] ·  [[Matriits]] ·  [[Matsalu turismipiirkond]] ·  [[Mawashibiki]] ·  [[Medības]] ·  [[Medininkai piiriületuspunkt]] ·  [[Meditsiini mõisteid]] ·  [[Meediasüsteem]] ·  [[Meediatööstus]] ·  [[Meediumkirjandus]] ·  [[Meeproduktiivsus]] ·  [[Meeste ühekanuu 1000 m]] ·  [[Meeste ühesüst 1000 m]] ·  [[Meetmed]] ·  [[Mehaanilise energia jäävuse seadus]] ·  [[Mehed unustatud armeest]] ·  [[Mehhanismi kinemaatiline skeem]] ·  [[Mehhanismi struktuurskeem]] ·  [[Mehhanismide ja masinate teooria mõisteid]] ·  [[Mehhiko valitsejad 1813–1824]] ·  [[Mehitamine]] ·  [[Meie aabits ja lugemik]] ·  [[Meierite Koda]] ·  [[Meloodia indeks]] ·  [[Membraaniteooria]] ·  [[Membraanstruktuurid]] ·  [[Memeli komtuur]] ·  [[Menstruatsioonitaoline vereeritus]] ·  [[Mensuur (noodikiri)]] ·  [[Meremäe valla vapp]] ·  [[Merevoorimees]] ·  [[Mesilaspere]] ·  [[Mesilassülem]] ·  [[Mesinduse mõisteid]] ·  [[Mesopotaamia madalik]] ·  [[Metafüüsika (Baumgarten)]] ·  [[Metallüülkloriid]] ·  [[Metallivõre]] ·  [[Metallkeraamika]] ·  [[Metalloksiidsed nanokristallid]] ·  [[Meteoriidikraatri vall]] ·  [[Meteoroloogia ja klimatoloogia mõisteid]] ·  [[Metroloogia (ajalugu)]] ·  [[Metsanduse mõisteid]] ·  [[Metsastepivöönd]] ·  [[Elu24]] ·  [[Elujõulisus]] ·  [[Eluta loodus]] ·  [[Elutingimused]] ·  [[Elva Eesti Kodanike Komitee]] ·  [[Elva põllumeeste konvent]] ·  [[Elva puhkpilliorkester]] ·  [[Elva rattamaraton]] ·  [[Emajõe ääres kasvanud]] ·  [[Emeko Hake]] ·  [[Emmaste valla vapp]] ·  [[Empiirilisus]] ·  [[Enamuspuuliik]] ·  [[Endosümbiont]] ·  [[Energiamahukus]] ·  [[Energiaväli]] ·  [[Enharmooniline intervall]] ·  [[Enharmoonilised helid]] ·  [[Enharmoonilised helistikud]] ·  [[Enneaadid VI 6]] ·  [[Eosinofiilne dermatiit ja turse]] ·  [[Eraettevõtete Ametnikkude Koda]] ·  [[Erakla]] ·  [[Erakorraline ja täievoliline suursaadik]] ·  [[Eralduvate muutujatega esimest järku diferentsiaalvõrrand]] ·  [[Eramu]] ·  [[Erguti (elekter)]] ·  [[Ergutusvoolu reguleerimine]] ·  [[Eriõigus]] ·  [[Eriline kaup]] ·  [[Eripedagoogika mõisteid]] ·  [[Erituselundkond]] ·  [[Ernst-Johannes Põdderi bareljeef]] ·  [[Erutussünaps]] ·  [[Esimene kosmiline kiirus]] ·  [[Esimese astme linn]] ·  [[Esimese maailmasõja väejuhtide loend]] ·  [[Estcoy-8]] ·  [[Esteetika mõisteid]] ·  [[Ettevõtte keskkonnategevuse seire]] ·  [[Ettevõtte päästeallüksus]] ·  [[Eukleidese teoreem]] ·  [[Euleri valem (geomeetria)]] ·  [[Eurütoopne organism]] ·  [[Euroopa Liidu Läänemere strateegia]] ·  [[Euroopa Liidu politseimissioonid]] ·  [[Euroopa Liidu transpordipoliitika]] ·  [[Euroopa maad]] ·  [[Euroopa regionaalse/ruumilise planeerimise harta]] ·  [[Evolutsiooni mehhanismid]] ·  [[Evolutsiooniline progress]] ·  [[Eynne schonne hysthorie]] ·  [[Fænrisstenen]] ·  [[Füüsika (õppeaine)]] ·  [[Füüsikaline maailmapilt]] ·  [[Füüsiline planeerimine]] ·  [[Fükofaag]] ·  [[Füsiosemiootika]] ·  [[Fašing]] ·  [[Fabritseeritud lahendite meetod]] ·  [[Faktooringuleping]] ·  [[Falsifikatsioon]] ·  [[Fashioncore]] ·  [[Fatima kirik]] ·  [[Fenomenoloogiline seminar]] ·  [[Fikseeriv laager]] ·  [[Filosoofia (õppeaine)]] ·  [[Filosoofia mõisteid]] ·  [[Filosoofiaolümpiaad]] ·  [[Filtratsioon (hüdroloogia)]] ·  [[Finantsinspektsioon (üldmõiste)]] ·  [[Fiskaalne keskkonnamaks]] ·  [[Fleckeby vapp]] ·  [[Fleksioon]] ·  [[Fluoritud õli]] ·  [[Folaat]] ·  [[Folkloorifestival Baltica 2007]] ·  [[Fonogrammitootja]] ·  [[Foogtikohus]] ·  [[Forsvarets overkommando (1940)]] ·  [[Fotoelektriline andur]] ·  [[Fotoelektriline signalisatsioon]] ·  [[Fraasi laiendosa]] ·  [[Fraasi peasõna]] ·  [[Frekvents]] ·  [[Friedeli-Craftsi alküülimine]] ·  [[Funktsiooni üldavaldis]] ·  [[GA (kaliiber)]] ·  [[Gaasiõlid]] ·  [[Galettpatarei]] ·  [[Gangese madalik]] ·  [[Garantiimärk]] ·  [[Gauja (mootorjalgratas)]] ·  [[Gay ja Lesbi Infokeskus]] ·  [[Geminaadivaheldus]] ·  [[GOST 5289-73]] ·  [[GPS-i gravimeetriline geoidi mudel]] ·  [[Tegusõna pöördelised vormid]] ·  [[Tehniline vaseliin]] ·  [[Tehnoloogia sotsiaalne kujundamine]] ·  [[Tehnoloogiline masin]] ·  [[Tehnoloogiline optimism]] ·  [[Teine Arnold]] ·  [[Teine rinne]] ·  [[Teise maailmasõja väejuhid]] ·  [[Teisikuluul]] ·  [[Tejo lahing]] ·  [[Tektooniline režiim]] ·  [[Tektoonilised rikked]] ·  [[Tektoonilised tsüklid]] ·  [[Telefoniõigus]] ·  [[Telekommunikatsiooni mõisteid]] ·  [[Tempel (stantsimine)]] ·  [[Tensori järk]] ·  [[Tentaakel]] ·  [[Teoloogia summa Ia q. 23]] ·  [[Teoloogia summa Ia q. 24]] ·  [[Teoloogia summa Ia q. 36]] ·  [[Teose kompileerimine]] ·  [[Teraskündja]] ·  [[Teravmäed]] ·  [[Tereki Tšetšeenia Vabariik]] ·  [[Termomehaaniline liide]] ·  [[Termotakistustajur]] ·  [[Territoriaalne planeerimine]] ·  [[Territoriaalseisus]] ·  [[Terve Mõistuse Sündikaat]] ·  [[Terviklik tootepoliitika]] ·  [[Tervitusi Nõukogude Eestist!]] ·  [[Tetraeedriline süsinik]] ·  [[The College Enquirer]] ·  [[The Nature of Existence]] ·  [[Tiheasustusala]] ·  [[Tihendamine]] ·  [[Tihendusmääre]] ·  [[Tiina Kapperi tantsustuudio]] ·  [[Tikutoosietikett]] ·  [[Tingimusmäärus]] ·  [[Tinglik voolavuspinge]] ·  [[Tingmärklühend]] ·  [[Tippmeloodia]] ·  [[Toetatud elamine]] ·  [[Toetatud töötamine]] ·  [[Toffleri ühiskonnaarengu lained]] ·  [[Toimesüsteem]] ·  [[Toimesüsteemi analüüs]] ·  [[Toimetuleku riiklik õppekava]] ·  [[Toimetulekukool]] ·  [[Toitumissuhted]] ·  [[Tokseemia]] ·  [[Tonaalne helirida]] ·  [[Tonalism]] ·  [[Tondiöömaja]] ·  [[Toolse foogtkond]] ·  [[Toomapäev]] ·  [[Toomgild]] ·  [[Toompea tulekahju]] ·  [[Tooni]] ·  [[Tooniline suurus]] ·  [[Toora Jookus]] ·  [[Toormemahukas tootmine]] ·  [[Tootmise automatiseerimine]] ·  [[Tootmise hierarhiline juhtimine]] ·  [[Tootmisprotsess]] ·  [[Topoloogiline teisendus]] ·  [[Torgu valla lipp]] ·  [[Torgu vallateede loend]] ·  [[Torma põllumeeste konvent]] ·  [[Totalitaarne režiim]] ·  [[Totalitaarne riik]] ·  [[Townsendi teine koefitsient]] ·  [[Trükiajakirjandus]] ·  [[Trükilülitus]] ·  [[Trükiveakurat]] ·  [[Traagika]] ·  [[Traditsiooniline rahvastiku taastetüüp]] ·  [[Traktoristi Hääl]] ·  [[Transtsendentne üleloomulik olend]] ·  [[Trapetsiaalsed hauaplaadid]] ·  [[Trapetskeere]] ·  [[Treitera]] ·  [[TriaLogos]] ·  [[Triboloogia mõisteid]] ·  [[Trofogeenne kiht]] ·  [[Troofiline interaktsioon]] ·  [[Truvori rist]] ·  [[Tsemendivabriku &quot;Port-Kunda&quot; võlatähikud]] ·  [[Tsementiitimine]] ·  [[Tsenter (masinaehitus)]] ·  [[Tsentraaltelg]] ·  [[Tsentraalvakuool]] ·  [[Tsentraliseeritud riik]] ·  [[Tsentrifugaalkiirendi]] ·  [[Tsiteerimine (filosoofia)]] ·  [[Tsiteerimise demonstratiiviteooria]] ·  [[Tsiteerimise pilditeooria]] ·  [[Tsiviilokupatsioon]] ·  [[Güby valla vapp]] ·  [[Geneetiline info]] ·  [[General Lavrinenkov]] ·  [[Geofüüt]] ·  [[Geograafiline objekt]] ·  [[Geohüdroloogia]] ·  [[Geokeemia mõisteid]] ·  [[Geoloogiline kaardistamine]] ·  [[Geomorfoloogia mõisteid]] ·  [[Giljotineerimine]] ·  [[Gjerstadi kihelkond]] ·  [[Glasuurpõletus]] ·  [[Globaalne ümberorienteerumine]] ·  [[Go-Lab]] ·  [[Goldschmidti reeglid]] ·  [[Graafi orbiit]] ·  [[Graafi paljuaspektilisus]] ·  [[Graafi semioos]] ·  [[Grafiitmääre]] ·  [[Grant]] ·  [[Granulaarne düstroofia]] ·  [[Gratineerimine]] ·  [[Greimase semiootikakeskus]] ·  [[Gruzija]] ·  [[Guajaana rannikumadalik]] ·  [[Guangzhou Shi]] ·  [[Guatemala piiskopid ja peapiiskopid]] ·  [[Guldene]] ·  [[Gustav Teichmülleri stipendium]] ·  [[Haakon VII riigivisiitide loend]] ·  [[Haanja valla lipp]] ·  [[Haapsalu härraskond]] ·  [[Haapsalu põllumeeste konvent]] ·  [[Haaslava valla lipp]] ·  [[Haaslava valla vapp]] ·  [[Haavik]] ·  [[Hageri Eesti Kodanike Komitee]] ·  [[Hajaasustusala]] ·  [[Hajuparameeter]] ·  [[Hajuvusmõõdud]] ·  [[Haldussüsteem]] ·  [[Halinga valla vapp]] ·  [[Haljala valla lipp]] ·  [[Hallõgija (animafilm)]] ·  [[Halliste valla lipp]] ·  [[Hammasliide]] ·  [[Hang (vaim)]] ·  [[Hanipäev]] ·  [[Hannoveri kuningas]] ·  [[Haplodiploidsus]] ·  [[Hapnikubilanss]] ·  [[Hapnikutarve]] ·  [[Happeline keskkond]] ·  [[Haridusnõudlus]] ·  [[Harilik murd]] ·  [[Häil (geograafia)]] ·  [[Häirivmass]] ·  [[Hälsinglandi ja Gästriklandi hertsoginna]] ·  [[Harju Sõjaväeringkond]] ·  [[Harju-Jaani Eesti Kodanike Komitee]] ·  [[Harku valla lipp]] ·  [[Harmoneeritud standard]] ·  [[Harvendusraie]] ·  [[Hausdorffi aksioom]] ·  [[Heaoluühiskond]] ·  [[Heaoluveterinaaria]] ·  [[Heinatööriistad]] ·  [[Heino Elleri Suur Auhind]] ·  [[Heite piirväärtus]] ·  [[Heited-tõuked]] ·  [[Hektaritagavara]] ·  [[Heli põhinimetus]] ·  [[Helipilt]] ·  [[Helme põllumeeste konvent]] ·  [[Hemeroobsus]] ·  [[Herbivooria]] ·  [[Hetkvõimsus]] ·  [[Hetman (hobune)]] ·  [[Hiiu Raadio]] ·  [[Hinnavõrdlus]] ·  [[Hiromant Pastelli]] ·  [[Hiroshima Rahukivi Ühing]] ·  [[Hirsnik]] ·  [[Hispaania meedia]] ·  [[Holistiline]] ·  [[Hollandi meedia]] ·  [[Holokausti mälestuspäev]] ·  [[Hooldusklass]] ·  [[Hooldusteenus]] ·  [[Horvaatia meedia]] ·  [[Hospitaliseerimine]] ·  [[Humiinained]] ·  [[Hummuli valla lipp]] ·  [[Hutude ja tutside suhted]] ·  [[Määratlus]] ·  [[Mägijõgi]] ·  [[Mälestusmedal &quot;10 aastat taastatud piirivalvet&quot;]] ·  [[Märg signaal]] ·  [[Märjamaa põllumeeste konvent]] ·  [[Märtsi keskmine õhutemperatuur]] ·  [[Märtsiaasta]] ·  [[Märtsirevolutsioon]] ·  [[Mõõgavõitlus]] ·  [[Mõõteahel]] ·  [[Mõigasroie]] ·  [[Mõisamehed]] ·  [[Mõjuinstitutsioonid]] ·  [[Mõned päevad septembris]] ·  [[Mõniste valla vapp]] ·  [[Mõttetalgud]] ·  [[Metsatundravöönd]] ·  [[Metsistumine]] ·  [[Midagi mitte millestki]] ·  [[Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium]] ·  [[Mikrobioloogia mõisteid]] ·  [[Mikrokeha]] ·  [[Mikroobikandlus]] ·  [[Mikstuur]] ·  [[Milano provintsi vapp]] ·  [[Mina Corporation]] ·  [[Mineraalmuld]] ·  [[Mineri reegel]] ·  [[Minimaalne elujõuline populatsioon]] ·  [[Minu esimene raamat]] ·  [[Minu lapsepõlve Paganamaa]] ·  [[Minu loomad]] ·  [[Missiooniluul]] ·  [[Misso valla vapp]] ·  [[Mitmelisidus süsteem]] ·  [[Mitmemandaadiline valimisringkond]] ·  [[Mitteühtlane liikumine]] ·  [[Mitteelektrolüüt]] ·  [[Mittekarbonaatne karedus]] ·  [[Mittelülitatav sidur]] ·  [[Mittelineaarne ahel]] ·  [[Mittemolekulaarne aine]] ·  [[Mittepositiivne arv]] ·  [[Mitteringjoonelisus]] ·  [[Mobiil-ID]] ·  [[Modellindus]] ·  [[Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid]] ·  [[Molekulaarkineetiline teooria]] ·  [[Molekulaarne aine]] ·  [[Molekulide kontsentratsioon]] ·  [[Monika (lumetorm)]] ·  [[Monokromaasia]] ·  [[Monokromaatsus]] ·  [[Monomineraalne kivim]] ·  [[Monoodiline meelika]] ·  [[Montenegro kuningas]] ·  [[Monumentaalskulptuur]] ·  [[Moonutav stiimul]] ·  [[Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskus]] ·  [[Mooste valla vapp]] ·  [[Moskva raadio]] ·  [[Moskvitši teine platvorm]] ·  [[Mudaelustik]] ·  [[Mudel (muusika)]] ·  [[Muhu dessant]] ·  [[Muhu mänd]] ·  [[Muhu valla lipp]] ·  [[Mulgi Raadio]] ·  [[Mulgi rattamaraton]] ·  [[Mulje]] ·  [[Mulla boniteet]] ·  [[Mullateaduse mõisteid]] ·  [[Mullatekketegur]] ·  [[Murdeliit]] ·  [[Murend]] ·  [[Museaal]] ·  [[Mushungwe]] ·  [[Musikē]] ·  [[Must komöödia]] ·  [[Mustamäe II mikrorajoon]] ·  [[Mustamäe III mikrorajoon]] ·  [[Mustamäe linnaosa linnaehituslik kujunemine]] ·  [[Mustmätta peitleid]] ·  [[Muusa (ajakiri)]] ·  [[Muusika elementaarteooria]] ·  [[Muusikafolkloristika]] ·  [[Muusikaharidus keskaegses Rootsis]] ·  [[Muusikainstrumentide süstemaatiline loend]] ·  [[Muusikaleht]] ·  [[Muusikaline ootus]] ·  [[Muuttakisti]] ·  [[Muutumatu sõna]] ·  [[Muutuv pinge]] ·  [[Muutuv voolamine]] ·  [[Mweri ahelik]] ·  [[Jaapani usundid]] ·  [[Jaatav kõneliik]] ·  [[Jahilaskmine]] ·  [[Jahutusradiaator]] ·  [[Jääkreostus]] ·  [[Jääksoode arengusuunad]] ·  [[Jäänukjärv]] ·  [[Jääpaisjärv]] ·  [[Jäätmehooldus]] ·  [[Jäätmekäitluskoht]] ·  [[Jäätmevedu]] ·  [[Jäik sidur]] ·  [[Jälitusluul]] ·  [[Jämesoole mikrofloora]] ·  [[Järelärkamisaeg]] ·  [[Järellisand]] ·  [[Järeltäiend]] ·  [[Järva foogtkond]] ·  [[Järva foogtkonna ametnike loend]] ·  [[Järva Kuku]] ·  [[Järveelustik]] ·  [[Järvetüübid]] ·  [[Jõelähtme valla lipp]] ·  [[Jõgeva Eesti Kodanike Komitee]] ·  [[Jõgeva jaoskonnakohus]] ·  [[Jõgeva maakond (1949–1950)]] ·  [[Jõgeva põllumeeste konvent]] ·  [[Jõgeva vapp]] ·  [[Jõhvi kõrgustik]] ·  [[Jõhvi põllumeeste konvent]] ·  [[Jõhvi Traktorist]] ·  [[Jõulumäe rattamaraton]] ·  [[Jõupooljuhtmuundur]] ·  [[Jüri Üdi klubi]] ·  [[Jamaica kindralkuberneride loend]] ·  [[Janu (Valev Uibopuu romaan)]] ·  [[Jaotatud programmeerimine]] ·  [[Jaotumus]] ·  [[Jaroslavli eesti kunstnike kollektiiv]] ·  [[Jeruusalemma kuningas]] ·  [[Jeruusalemma mäe lahing]] ·  [[Johannes Paulus II kanoniseeritud pühakud]] ·  [[Johannes Paulus II moodustatud piiskopkonnad]] ·  [[Johannes Paulus II välispoliitika]] ·  [[Joomasööst]] ·  [[Juhtimine (küberneetika)]] ·  [[Juhtoks]] ·  [[Julgeolekupolitsei ja SD Eestis]] ·  [[Julgestusgrupp]] ·  [[Juuliküüditamine]] ·  [[Juuni keskmine õhutemperatuur]] ·  [[Juurdepääs]] ·  [[Juurdepääs õigusemõistmisele]] ·  [[Juurdepääsuõiguste tõendamise meetod]] ·  [[Juurimine]] ·  [[Juurmine leht]] ·  [[Juuru valla lipp]] ·  [[Juurvõrrand]] ·  [[Kaablikanalisatsioon]] ·  [[Kaablisoon]] ·  [[Kaader (töötajaskond)]] ·  [[Kaadripoliitika]] ·  [[Kaadripoliitika Nõukogude Liidus]] ·  [[Kaal 0%]] ·  [[Kaarma valla lipp]] ·  [[Kaasavedav padrun]] ·  [[Kaasnemismäärus]] ·  [[Kabe mõisteid]] ·  [[Kadettide maailmameistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] ·  [[Kadrina põllumeeste konvent]] ·  [[Kadrioru Valitsemise Komitee]] ·  [[Kaelustihend]] ·  [[Kaenlasisene õis]] ·  [[Kaevuvinn]] ·  [[Kahekõnelus (1)]] ·  [[Kahekõnelus (2)]] ·  [[Kahekõnelus (3)]] ·  [[Kaheli õiekate]] ·  [[Kahemõõtmelisus]] ·  [[Kahepoolne ametlik arenguabi]] ·  [[Kahesuguline õis]] ·  [[Kahevalentne loogika]] ·  [[Kaisma valla lipp]] ·  [[Kaitseala (luulekogu)]] ·  [[Kaitsealade võrgustik]] ·  [[Kaitseklapp]] ·  [[Kaitseliidu Kotkaristi teenetemärgi kavaleride loend]] ·  [[Kaitsemaagia]] ·  [[Kaitsja (sport)]] ·  [[Kaiu valla lipp]] ·  [[Kaksikkulissmehhanism]] ·  [[Kaksikpedaalnui]] ·  [[Kaksikverb]] ·  [[Kalendrikirjandus]] ·  [[Kalevipoja künnivaod]] ·  [[Kalevipoja rattamaraton]] ·  [[Kamardumine]] ·  [[Kambja põllumeeste konvent]] ·  [[KSA Silmakeskus]] ·  [[Kevadkülvi volinik]] ·  [[Kieveli katekismus]] ·  [[Kihelkonna põllumeeste konvent]] ·  [[Kihelkonna valla lipp]] ·  [[Kihnu valla lipp]] ·  [[Kihnu valla vapp]] ·  [[Kiili valla lipp]] ·  [[Kiir (Põltsamaa ajaleht)]] ·  [[Kilingi-Nõmme lipp]] ·  [[Killustatuse ajastu]] ·  [[Kiloparsek]] ·  [[Kineskoopkuvar]] ·  [[Kinnine tootmistsükkel]] ·  [[Kinnipidamiskoht]] ·  [[Kinnisliide]] ·  [[Kirchholmi leping]] ·  [[Kirde kaitseringkond]] ·  [[Kirev Karlova]] ·  [[Kirgiisi kirjandus]] ·  [[Kiri (post)]] ·  [[Kiriku vandenõud]] ·  [[Kirikupühade loend]] ·  [[Kirjandusarhiiv]] ·  [[Kirjanduslugu]] ·  [[Kirjeldus (programmeerimine)]] ·  [[Kirjendamine]] ·  [[Kirjutuskiri]] ·  [[Kiviõli vapp]] ·  [[Klapid eest!]] ·  [[Klarnetikvartett F-duur KV 378=317d]] ·  [[Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal]] ·  [[Kliimakaart]] ·  [[Kliimatüüp]] ·  [[Kliimatekketegurid]] ·  [[Knjaz Vorontsov]] ·  [[Kobarlõime]] ·  [[Kodanikupäev]] ·  [[Kodumajanduskoda]] ·  [[Kodustaadion]] ·  [[Koelmu]] ·  [[Koeru põllumeeste konvent]] ·  [[Koeru valla lipp]] ·  [[Kofrokartia]] ·  [[Kogeja-omajalause]] ·  [[Kognitiivne muusikapsühholoogia]] ·  [[Kogukonnaarengu projektid]] ·  [[Kogutoodang]] ·  [[Kohalik areng]] ·  [[Kohaliku omavalitsuse korraldus]] ·  [[Kohamäärus]] ·  [[Kohamuistend]] ·  [[Kohanemine]] ·  [[Kohila põllumeeste konvent]] ·  [[Kohtla valla lipp]] ·  [[Kohtukoda]] ·  [[Kohtulik hüpoteek]] ·  [[Koigi valla lipp]] ·  [[Koigi valla vapp]] ·  [[Koit (Lihula)]] ·  [[Koit ja Hämarik]] ·  [[Kolhoosi Avarustel]] ·  [[Kolhoosi Elu]] ·  [[Kolhoosi Tõde (Kiltsi)]] ·  [[Kolhoosi Tee]] ·  [[Kollektiivkaubamärk]] ·  [[Kollektiivleping]] ·  [[Kolletamispäev]] ·  [[Kolmemõõtmelisus]] ·  [[Kolmikliit (Eesti)]] ·  [[Kombain (ajaleht)]] ·  [[Kommarid ahju]] ·  [[Kommunismi Koit (Väike-Maarja)]] ·  [[Kommunismi Lipp]] ·  [[Kommunismi ohvrite rahvusvaheline mälestuspäev]] ·  [[Kommutatiivne ring]] ·  [[Kommutatsioon]] ·  [[Kompensatoorne fiskaalpoliitika]] ·  [[Kompensatsiooniala]] ·  [[Kompleksmuutuja funktsioon]] ·  [[Kompositsiooni eriala]] ·  [[Kompositsioonimeetod]] ·  [[Komposter (augustaja)]] ·  [[Kompostimine]] ·  [[Kompressoriõli]] ·  [[Konfirmatsioon]] ·  [[Kongregatsioon]] ·  [[Konguta valla lipp]] ·  [[Konjunktsioon (astronoomia)]] ·  [[Konkurentsipoliitika]] ·  [[Konsekutiivsed reaktsioonid]] ·  [[Konservatiivne ökoloogia]] ·  [[Konsortsium (ökoloogia)]] ·  [[Konstantin Pätsi esimese valitsuse seadusandlik tegevus]] ·  [[Kontaktita andur]] ·  [[Kontaktiteooria]] ·  [[Kontaktnakkus]] ·  [[Kontaktvõrk]] ·  [[Tolmulapp]] ·  [[Mõõtmestamine]] ·  [[Mööndusmäärus]] ·  [[Müüdilisus]] ·  [[Nõukogude Liidu siseministrite loend]] ·  [[Na Agrarnom Fronte]] ·  [[Naha- ja jalatsitööstus]] ·  [[Naine libahundiks]] ·  [[Naiste sündimuskordaja]] ·  [[NaisteMaailm.ee]] ·  [[Narva Kunstiühing]] ·  [[Narva maakond]] ·  [[Narva põllumeeste konvent]] ·  [[Narva Sõjaväeringkond]] ·  [[Natura hindamine]] ·  [[NB Festival]] ·  [[Neeru patofüsioloogia mõisteid]] ·  [[Negatiivne määratlus]] ·  [[Negatiivne pinnavorm]] ·  [[Negrillorass]] ·  [[Neljamõõtmelisus]] ·  [[Neovitalism]] ·  [[Nihe (tugevusõpetus)]] ·  [[Nihkepingete paarsuse seadus]] ·  [[NSV Liidu piirivalve Eestis]] ·  [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi ülemate loend]] ·  [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus]] ·  [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuues Valitsus]] ·  [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Seitsmes Valitsus]] ·  [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Leningradi oblasti valitsus]] ·  [[Nädalategu]] ·  [[Närvitrükk]] ·  [[Nimekorraldus]] ·  [[Nitriitimine]] ·  [[Njuuton meetri kohta]] ·  [[Noarootsi põllumeeste konvent]] ·  [[Nominaalne kontaktpind]] ·  [[Nominalisatsioon]] ·  [[Noor Muusik]] ·  [[Nooremallohvitseride kursus]] ·  [[Noorteromaani võistlus]] ·  [[Normaalerosioon]] ·  [[Normaalpuistu]] ·  [[Normaliseerimine]] ·  [[Norra eksiilvalitsus]] ·  [[Nothos]] ·  [[Novembri keskmine õhutemperatuur]] ·  [[Nukitsa konkurss]] ·  [[Nõmme lipp]] ·  [[Nõmme lumepark]] ·  [[Nõmme Muusikakooli Puhkpilliorkester]] ·  [[Nõo valla lipp]] ·  [[Nõrk elektrolüüt]] ·  [[Nõrkvoolupaigaldis]] ·  [[Nõudluse ohjamine]] ·  [[Nõukogude Õigus]] ·  [[Nõukogude Eesti]] ·  [[Nõukogude Eesti kirjandus]] ·  [[Nõukogude Küla]] ·  [[Nõukogude Liidu luuretegevus Eestis]] ·  [[Nõukogude okupatsioon Eestis]] ·  [[Nõukogude tööpataljonid Eestis]] ·  [[Nüüdisaegne rahvastiku taastetüüp]] ·  [[Ohtlikud jäätmed]] ·  [[Ohvitseride teenistuskäigu seadlus]] ·  [[Oisu valla lipp]] ·  [[Oisu valla vapp]] ·  [[OK-Joll]] ·  [[Okasmetsavöönd]] ·  [[Oksülofüüdid]] ·  [[Oksamännas]] ·  [[Oktoobri Lipp (Pöide)]] ·  [[Olümpiamängude autasud]] ·  [[Olümpiamängude autasustamistseremoonia]] ·  [[Olümpiarituaalid]] ·  [[Olümpiasolidaarsus]] ·  [[Olelusringipõhine lähenemine]] ·  [[Olevi Kulli mälestusstipendium]] ·  [[Oma Maa (ajakiri, 1884)]] ·  [[Omadussõnaline täiend]] ·  [[Omasõna]] ·  [[Omavalitsuste Teataja]] ·  [[Ooberst von Schwartz]] ·  [[Opositsioon (kabe)]] ·  [[Optiline inkrementaalandur]] ·  [[Optopaartajur]] ·  [[Orava valla lipp]] ·  [[Orava valla vapp]] ·  [[Orbitaal]] ·  [[Orgaaniline analüüs]] ·  [[Orienteerumisõpetus]] ·  [[Orissaare valla lipp]] ·  [[Orkestriteos]] ·  [[Osaluseksperiment]] ·  [[Osara lagendikud]] ·  [[Oskar Lutsu teoste loend]] ·  [[Häädemeeste valla lipp]] ·  [[Häädemeeste valla vapp]] ·  [[Hävitusagent]] ·  [[Hérault' departemangu transport]] ·  [[Hõõgsüüde]] ·  [[Hüüdlause]] ·  [[Hüdraulika mõisteid]] ·  [[Hüdrauliline mudel (Descartes)]] ·  [[Hüdrauliline takistus]] ·  [[Hüdroülekanne]] ·  [[Hüdroajami proportsionaaljuhtimine]] ·  [[Hüdroakumulaator]] ·  [[Hüdrobioloogia mõisteid]] ·  [[Hüdrobotaanika]] ·  [[Hüdroenergeetika]] ·  [[Hüdroisohüps]] ·  [[Hüdromonitor]] ·  [[Hüdrovõimendi]] ·  [[Hügieenivahendid]] ·  [[Hüpertooniline lahus]] ·  [[Hüpoidõli]] ·  [[Hüpotooniline lahus]] ·  [[I Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjon]] ·  [[I Riigivolikogu]] ·  [[I Riigivolikogu välis- ja riigikaitsekomisjon]] ·  [[Ice-cold Story]] ·  [[Idealism (eluhoiak)]] ·  [[Igaühele oma (film 1990)]] ·  [[Igaühele oma (Vennaskond)]] ·  [[Igaüks on oma õnne sepp]] ·  [[Igapäevaelu toetamine]] ·  [[Igavesti Sinu]] ·  [[Igijää]] ·  [[Ihtüopatoloogia]] ·  [[Iisaku põllumeeste konvent]] ·  [[Iisaku valla lipp]] ·  [[Iisraeli relvaost]] ·  [[Ili]] ·  [[Illegaalsus]] ·  [[Illuka valla lipp]] ·  [[Imavere valla lipp]] ·  [[Imetajate rakutüüpide loetelu]] ·  [[Immigrant]] ·  [[Immuniteedikiri]] ·  [[Impulsimomendi jäävuse seadus]] ·  [[Impulssdiood]] ·  [[Inauguratsiooniloeng]] ·  [[Indeks (kood)]] ·  [[Indeks (majandus)]] ·  [[Indikaatorid (pakendamise lisatarvikud)]] ·  [[Individuaalne õppekava]] ·  [[Induktiivne ahel]] ·  [[Induktiivne arutlus]] ·  [[Induktiivne loogika]] ·  [[Induktiivne tugevus]] ·  [[Induktiivtakistus]] ·  [[Induktor (mähis)]] ·  [[Induktsiooniprintsiip]] ·  [[Induse madalik]] ·  [[Infertiilsus]] ·  [[Infovajadus]] ·  [[Infrastruktuur teenusena]] ·  [[Inglise hiidlinnastu]] ·  [[Inimese organismi funktsioonid]] ·  [[Inimese organismi struktuurid]] ·  [[Inimkesksus (keskkonnaeetika)]] ·  [[Inkassonõue]] ·  [[Innervatsioon]] ·  [[Instruktsioon TGMS]] ·  [[Integriteet]] ·  [[Intensiivõenduse õde-spetsialist]] ·  [[Interaktiivne kaart]] ·  [[Interaktsioon (statistika)]] ·  [[Internetipsühholoogia]] ·  [[Interpretatsiooniteooria]] ·  [[Intramolekulaarne efekt]] ·  [[Intressipuhkus]] ·  [[Introduktsioon (bioloogia)]] ·  [[Invaliidsus]] ·  [[Inversioon (permutatsioonis)]] ·  [[Ioonide hüdraatumine]] ·  [[Ippolitov-Ivanov]] ·  [[Iraagi okupatsioon Kuveidis]] ·  [[Irboska vürst]] ·  [[Isepidurduvus]] ·  [[Iseseisvuse Taastamise Võitluslaen]] ·  [[Isikkoosseis]] ·  [[Isiklik kompetentsus]] ·  [[Isikuline tegumood]] ·  [[Isikusamasuse kontrollimine]] ·  [[Isoalkeen]] ·  [[Isoetiidid]] ·  [[Isoosmootsed lahused]] ·  [[Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi vapp]] ·  [[Izjumi lahing]] ·  [[Jaak Sirkel]] ·  [[Jaan Jaago mälestusvõistlus]] ·  [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] ·  [[Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941]] ·  [[Vaimse tervise päev 2005]] ·  [[Vaimse tervise päev 2006]] ·  [[Vaimse tervise päev 2007]] ·  [[Vaimufilosoofia mõisteid]] ·  [[Vaimulik kirjandus]] ·  [[Vaimulik rüütliordu]] ·  [[Valdemar-Eriku lääniõigus]] ·  [[Valemivihik]] ·  [[Valga Sõjaväeringkond]] ·  [[Valge rumm]] ·  [[Valguse murdumine]] ·  [[Valgusreklaam]] ·  [[Valgustuskirjandus]] ·  [[Valikvarustus]] ·  [[Valimisõigus]] ·  [[Valitsusasutiste tegevus]] ·  [[Valitsuskriis]] ·  [[Valjala valla lipp]] ·  [[Vallassündimuskordaja]] ·  [[Vana-Hiina filosoofia]] ·  [[Vana-Liivimaa linnadepäev]] ·  [[Vana-Pärnu]] ·  [[Vandenõud maailma valitsemiseks]] ·  [[Vandersellid]] ·  [[VapoChill]] ·  [[Varbla valla lipp]] ·  [[Varda tööseisund]] ·  [[Vardas mõjuv jõud]] ·  [[Varjestatud keerdpaarjuhe]] ·  [[Varstu valla vapp]] ·  [[Vasknarva foogtkond]] ·  [[Mazsalaca vasallilinnus]] ·  [[VÕTA]] ·  [[Väike-Ameerika Hääl]] ·  [[Väikesemõõtkavaline kaart]] ·  [[Välgutamine (seksuoloogia)]] ·  [[Väli (muusika)]] ·  [[Väline kõvaketas]] ·  [[Välis-Eesti Ühing]] ·  [[Väliselektronkiht]] ·  [[Välisringhääling]] ·  [[Väljaviik]] ·  [[Vaskvitriol]] ·  [[Vastseliina põllumeeste konvent]] ·  [[Vastuolulisus]] ·  [[Vastupoliitika]] ·  [[Vedelike füüsikalised omadused]] ·  [[Vedelikmäärimine]] ·  [[Vedelikusamba rõhk]] ·  [[Veebruari keskmine õhutemperatuur]] ·  [[Veekogude tervendamine]] ·  [[Veelahkmeahelik]] ·  [[Veerežiim]] ·  [[Veetemperatuur]] ·  [[Veini virde ülepumpamine]] ·  [[Vektorgraafikatarkvara]] ·  [[Vene Kirjandusring Tallinnas]] ·  [[Vene laenud eesti keeles]] ·  [[Venemaa Keisririigi Kindralstaap]] ·  [[Venemaa okupatsioon Eestis]] ·  [[Venemaa riigihaldus]] ·  [[Ventraalsus]] ·  [[Veriora valla vapp]] ·  [[Vertikaalmigratsioon]] ·  [[Vesikondade tervikmajandamine]] ·  [[Vesilahustuvad vitamiinid]] ·  [[Vestfaali süsteem]] ·  [[Vibroakustiline teraapia]] ·  [[Vibrokindlus]] ·  [[Vigala valla vapp]] ·  [[Vihik (ajakiri)]] ·  [[Viikingvõitlus]] ·  [[Viimistlusmaterjalid]] ·  [[Viimsi valla vapp]] ·  [[Viis viimast]] ·  [[Viivikonna rike]] ·  [[Viljalehed]] ·  [[Viljandi Eesti Kodanike Komitee]] ·  [[Viljandi komtuur]] ·  [[Viljandi lipp]] ·  [[Viljandi põllumeeste konvent]] ·  [[Viljandi Ringkonnakohus]] ·  [[Viljandi vapp]] ·  [[Villis]] ·  [[Viltina sadamakompleks]] ·  [[Viru säru]] ·  [[Viru-Jaagupi põllumeeste konvent]] ·  [[Viru-Nigula valla lipp]] ·  [[Virumaa vapp]] ·  [[Vlad Țepeși büst]] ·  [[Vokaalansambel (žanr)]] ·  [[Vokaalpolüfoonia]] ·  [[Voldi põllumeeste konvent]] ·  [[Voolavuspinge]] ·  [[Voolukiirus]] ·  [[Vooluristlõige]] ·  [[Voor (keeleteadus)]] ·  [[Ossiani laulud]] ·  [[Otepää Põllumeeste Konvent]] ·  [[Äärmusliku usugrupi psühholoogia]] ·  [[Äge pulmokardiaalne puudulikkus]] ·  [[Ärihai]] ·  [[Ärisaladus]] ·  [[Õhtumaade muusikalugu I]] ·  [[Õhukesed polümeerkiled]] ·  [[Õhusaasteained]] ·  [[Õhutemperatuuri miinimum]] ·  [[Õhutusklapp]] ·  [[Karjalaskepäev]] ·  [[Karr (lõige)]] ·  [[Karsklane]] ·  [[Kassatsioonikohus]] ·  [[Kasulik mudel]] ·  [[Kasutusvaldus]] ·  [[Kateeder (kõrgkool)]] ·  [[Katehheetika]] ·  [[Katkevenivus]] ·  [[Katteepiteelkude]] ·  [[Katvus]] ·  [[Kaubadeklaratsioon]] ·  [[Kaubadokumendid]] ·  [[Kaubamärgistus]] ·  [[Kaubandusabi]] ·  [[Kaubeldavad load]] ·  [[Kaust (ree osa)]] ·  [[Kavatsuslikkus]] ·  [[Kazahstan (jõelaev)]] ·  [[Keelõis]] ·  [[Keeleõpe]] ·  [[Keelekaitse]] ·  [[Keelekomisjon]] ·  [[Keelekonverentsid]] ·  [[Keelenõuanne]] ·  [[Keelend]] ·  [[Keelerežiim]] ·  [[Keeleressursid]] ·  [[Keelesemiootika]] ·  [[Keelevõime]] ·  [[Keelkontakttajur]] ·  [[Keelpillikvartett (žanr)]] ·  [[Keelutsoon]] ·  [[Keemia mõisteid]] ·  [[Keemiline aktiivsus]] ·  [[Keemiline käimla]] ·  [[Keetmine (laboris)]] ·  [[Keevitustrafo]] ·  [[Keha tasakaal]] ·  [[Kehade süsteemi sisejõud]] ·  [[Kehakeel (viipekeel)]] ·  [[Kehalisus]] ·  [[Kehtetus]] ·  [[Kehtivuskinnituse teenus]] ·  [[Keila Eesti Kodanike Komitee]] ·  [[Keila lahing (1944)]] ·  [[Keila valla lipp]] ·  [[Kellukakõver]] ·  [[Kelmiküla (Kuressaare)]] ·  [[Kelt (konjak)]] ·  [[Kemogeensed setted]] ·  [[Kerge vaimne alaareng]] ·  [[Kergetankirühm]] ·  [[Kes koera saba kergitab, kui koer ise]] ·  [[Kesk-Eesti lavamaa]] ·  [[Kesk-Eesti väikemaakonnad]] ·  [[Kesk-Vigala]] ·  [[Keskkonna heterogeensus]] ·  [[Keskkonna isepuhastusvõime]] ·  [[Keskkonna väärtuse rahaline hindamine]] ·  [[Keskkonnaaruanne]] ·  [[Keskkonnabilanss]] ·  [[Keskkonnaesteetika]] ·  [[Keskkonnafilosoofia]] ·  [[Keskkonnafond]] ·  [[Keskkonnahoidlik eluviis]] ·  [[Keskkonnainfo]] ·  [[Keskkonnakorraldus]] ·  [[Keskkonnakulutused]] ·  [[Keskkonnakvaliteedinorm]] ·  [[Keskkonnarisk]] ·  [[Keskkonnaruumi seadus]] ·  [[Keskkonnastrateegia]] ·  [[Keskkonnateadlikkus]] ·  [[Keskkonnateadvus]] ·  [[Keskkonnategevuse tulemuslikkuse indikaator]] ·  [[Keskkonnategevuskava]] ·  [[Keskmine ping]] ·  [[Keskmise pronksiaja külm ajajärk]] ·  [[Keskrajoon (Tallinn)]] ·  [[Keskratas]] ·  [[Kestustugevus]] ·  [[Kettvälk]] ·  [[Kevadine nigulapäev]] ·  [[Kevadpealinn]] ·  [[Õigusperekond]] ·  [[Õigusprintsiip]] ·  [[Õigusteaduse mõisteid]] ·  [[Õigusvõime]] ·  [[Õlikivide uurimise laboratoorium]] ·  [[Õpetajate Koda]] ·  [[Õpilasfirma]] ·  [[Õppemoodul]] ·  [[Ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine]] ·  [[Öeldise jaatav vorm fokuseeritud eituse korral]] ·  [[Öeldisverb]] ·  [[Ökoamplituud]] ·  [[Ökoloogia mõisteid]] ·  [[Ökopessimism]] ·  [[Ühe muutuja polünoom]] ·  [[Üheaastased talvetaimed]] ·  [[Ühefaasiline kommutaatormootor]] ·  [[Üheksakümne kuue kopikane livonees]] ·  [[Ühendustee]] ·  [[Üheverstane topograafiline kaart]] ·  [[Ühine hädaabi palve]] ·  [[Ühisantenn]] ·  [[Ühiskeel]] ·  [[Ühistöö Jõud]] ·  [[Ühistegevuskoda]] ·  [[Ühtivad sirged]] ·  [[Ühtlane sirgjooneline liikumine]] ·  [[Ühtne Eesti suurkogu]] ·  [[Üksikpuude rinne]] ·  [[Üksjalg]] ·  [[Ülavesi]] ·  [[Üldine usundilugu]] ·  [[Üldpatoloogia]] ·  [[Üleandmise leping]] ·  [[Ülemine kvartiil]] ·  [[Üleminekuperiood (1990–1992)]] ·  [[Ülenurme valla vapp]] ·  [[Ülesseade]] ·  [[Üliõpilaskond]] ·  [[Ülijumal]] ·  [[Ülikool relvavabaks]] ·  [[Ümarmaterjal]] ·  [[Šugni-rušani keeled]] ·  [[Šveitsi haridussüsteem]] ·  [[Väändeprinkus]] ·  [[Vääriskala]] ·  [[Väärispuit]] ·  [[Väärnegatiivne tulemus]] ·  [[Väärpositiivne tulemus]] ·  [[Väärtusarendus]] ·  [[Väävlibakterid]] ·  [[Vältimatu sotsiaalabi]] ·  [[Värska valla vapp]] ·  [[Värskelt õhus]] ·  [[Värtnaõli]] ·  [[Värvid Eesti omavalitsuste vappidel]] ·  [[Värvikompositsioon]] ·  [[Väsimuspiir]] ·  [[Väsimuspiirkoormus]] ·  [[Võhma vapp]] ·  [[Võimehüpotees]] ·  [[Võimekusluul]] ·  [[Võlanõustamine]] ·  [[Võllhammasratas]] ·  [[Võllisüsteem]] ·  [[Võnnu foogt]] ·  [[Võrguprinter]] ·  [[Võrsumissõlmkond]] ·  [[Võru maavolikogu (1940)]] ·  [[Võru põllumeeste konvent]] ·  [[Võru sadul]] ·  [[Võru valla lipp]] ·  [[Võruvisioon]] ·  [[Võsu vapp]] ·  [[Württembergi kuningas]] ·  [[Würzburgi ülikooli kunstiajaloo instituut]] ·  [[Waltzingi Saint-Bernardi kirik]] ·  [[WAP-reklaam]] ·  [[Where the Truth Lies]] ·  [[Woldouby seis]] ·  [[X noorte laulupeo kava]] ·  [[Ya'an Shi (maakonna õigustega linn)]] ·  [[Ya'ani maakond]] ·  [[Yilin]] ·  [[Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete ja Cake]] ·  [[Zaijaniidide riik]] ·  [[Zooloogia mõisteid]] ·  [[Zurab Nogaideli valitsus]] ·  [[Zwiesprache]] ·  [[Kandava foogtkond]] ·  [[Kanepi Laulu ja Mängu Selts]] ·  [[Kanepi põllumeeste konvent]] ·  [[Kangrumäe sipelgaala]] ·  [[Kapsapea (multifilm)]] ·  [[Kaptenleitnant]] ·  [[Kapukas]] ·  [[Karakteristik]] ·  [[Karbiidset päritolu süsinik]] ·  [[Karbonüülühend]] ·  [[Karjala ANSV vapp]] ·  [[Kontaktpinge]] ·  [[Kontraktsioon]] ·  [[Kontroll- ja juhtimismasin]] ·  [[Kontrollaeg]] ·  [[Kontrollarvutus (masinaehitus)]] ·  [[Kontrollkood]] ·  [[Kontsentreeritud hajutamine]] ·  [[Koonddokument]] ·  [[Koondparameeter]] ·  [[Koonga valla vapp]] ·  [[Koopiatrükk]] ·  [[Koormislõik]] ·  [[Koosa osavald]] ·  [[Korjusepäev]] ·  [[Korporatsioon Arminia]] ·  [[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis]] ·  [[Korporatsioon Ruthenia]] ·  [[Korraldatud jäätmevedu]] ·  [[Korrapärane püramiid]] ·  [[Korrosioonmehaaniline kulumine]] ·  [[Korrosioonväsimus]] ·  [[Kose aardeleid]] ·  [[Kose ajalugu]] ·  [[Kose-Uuemõisa sõda]] ·  [[Päästekomando]] ·  [[Päästiktegur]] ·  [[Päevaraamat]] ·  [[Päevaraamatukirjend]] ·  [[Päikesekalender]] ·  [[Pärandkooslus]] ·  [[Pärimuskultuuri fond]] ·  [[Päringutarkvara]] ·  [[Pärisalamhulk]] ·  [[Pärisaruniit]] ·  [[Pärispatuta Saamise Mariaanide kindralülemate loend]] ·  [[Pärnik]] ·  [[Pärnu komtuur]] ·  [[Pärnu komtuurkond]] ·  [[Pärnu krahvkond]] ·  [[Pärnu Raadio]] ·  [[Pärnu-Jaagupi põllumeeste konvent]] ·  [[Pärsti valla vapp]] ·  [[Põdrala valla lipp]] ·  [[Põgenemine]] ·  [[Põhi-Lõuna]] ·  [[Põhikliimavööde]] ·  [[Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava]] ·  [[Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava]] ·  [[Põhilainekuju]] ·  [[Põhiseaduse kriis 1930. aastate algul Eesti Vabariigis]] ·  [[Põhivärvinimede teooria]] ·  [[Põhivõnkumine]] ·  [[Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm]] ·  [[Põhjamaade kirjanike atlas]] ·  [[Põhjamaade Kompetentsikeskused]] ·  [[Põhjamaade Laste ja Noorte Komitee]] ·  [[Põhjamaade mänguprogramm]] ·  [[Põhjamaade Magistriõpe]] ·  [[Põhjamaade majandus]] ·  [[Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis]] ·  [[Põhjamaade näitekirjandusauhind]] ·  [[Põhjamaade Nõukogu bioenergiaauhind]] ·  [[Põhjamaade Põllumajandusuuringute Ühiskomitee]] ·  [[Põhjamaade raamatukogunädal]] ·  [[Põhjavee survetase]] ·  [[Põhjaveetoiteala]] ·  [[Põie-lootekusejuha sopis]] ·  [[Põikmadal]] ·  [[Põikpind]] ·  [[Põikpinna telginertsmoment]] ·  [[Põllumajanduse mõisteid]] ·  [[Põllumeeste konvent]] ·  [[Põllutöökoda]] ·  [[Põltsamaa foogt]] ·  [[Põltsamaa põllumeeste konvent]] ·  [[Põltsamaa valla lipp]] ·  [[Põlva lipp]] ·  [[Põlva valla vapp]] ·  [[Põlva vapp]] ·  [[Põlvkonnasisene õiglus]] ·  [[Põlvkonnavaheldus]] ·  [[Põlvnemine]] ·  [[Pööripäev]] ·  [[Pööriselektriväli]] ·  [[Pöide valla lipp]] ·  [[Püünis]] ·  [[Püha]] ·  [[Pühajärve valla lipp]] ·  [[Püsiasustusega väikesaar]] ·  [[Püstivus]] ·  [[PunaMust]] ·  [[Punane raamat]] ·  [[Punane roos]] ·  [[Punapäine päikseloojang]] ·  [[Punkaharju peaministrite kohtumine]] ·  [[Punktkoormus]] ·  [[Putkõis]] ·  [[Puuaiasõda]] ·  [[Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid]] ·  [[Puulane ja Tohtlane]] ·  [[Pudiviru]] ·  [[Puhas mõistus]] ·  [[Puhastuskulu]] ·  [[Puhja valla lipp]] ·  [[Puhtimaginaararv]] ·  [[Puhverdusvõime (ökoloogia)]] ·  [[Puidumäärus]] ·  [[Puiskarjamaa]] ·  [[Puistuelement]] ·  [[Puitehistöö]] ·  [[Puitmaterjal]] ·  [[Puittoode]] ·  [[Puitumine]] ·  [[Pulseeriv pinge (tugevusõpetus)]] ·  [[Punalipp (Orissaare)]] ·  [[Otsene piiramine]] ·  [[Paarituslend]] ·  [[Padise põllumeeste konvent]] ·  [[Padrun (masinaehitus)]] ·  [[Pagaripärmi adhesiinid]] ·  [[Paguvesi]] ·  [[Paide foogtikohus]] ·  [[Paide komtuur]] ·  [[Paide põllumeeste konvent]] ·  [[Paide piiramine (1581)]] ·  [[Paide Vallimäe mündileid]] ·  [[Paindekatse]] ·  [[Paindtootmismoodul]] ·  [[Paindtootmissüsteem]] ·  [[Paistu põllumeeste konvent]] ·  [[Paistu valla lipp]] ·  [[Pajusi valla lipp]] ·  [[Pakisorteerimisliin]] ·  [[Pala (muusika)]] ·  [[Palamuse valla lipp]] ·  [[Paldiski kreis]] ·  [[Paldiski lipp]] ·  [[Paldiski vapp]] ·  [[Paleogeograafia mõisteid]] ·  [[Paleotsönoos]] ·  [[Paluküla kerge]] ·  [[Palumetsad]] ·  [[Palupera valla lipp]] ·  [[Palusalu]] ·  [[Pan Grpowski]] ·  [[Panathenaikoni staadion]] ·  [[Pandivere servamoodustiste vöönd]] ·  [[Pará osariigi lipp]] ·  [[Paralleelsiin]] ·  [[Paranenud ravist hoolimata]] ·  [[Paranoiline luul]] ·  [[Parasiitsõna]] ·  [[Parasitoid (moodustis)]] ·  [[Parasvöö]] ·  [[Parasvöötme kliima]] ·  [[Parenhüümne rakk]] ·  [[Pargi tänav (Raadi)]] ·  [[Paroksüsm (geoloogia)]] ·  [[Parred]] ·  [[Partituuride digitaalsete kollektsioonide loend]] ·  [[Passionaarne tõuge]] ·  [[Patarei (sõjandus)]] ·  [[Patendiõigus]] ·  [[Patendiraamatukogu]] ·  [[Patutunnistamise sakrament]] ·  [[Paulus VI kanoniseerimised]] ·  [[Paunvere]] ·  [[Paunvere väljanäitus]] ·  [[Peakorje]] ·  [[Peamine Muhu väina laevatee]] ·  [[Peamurre]] ·  [[Pearaharahutused]] ·  [[Peeter I lapsepõlv ja noorpõlv]] ·  [[Peipsivenelaste külad]] ·  [[Pekingi deklaratsioon]] ·  [[Pelobiondid]] ·  [[Penetromeeter]] ·  [[Perekonnaleht]] ·  [[Peretoetused]] ·  [[Perfektiivne situatsioon]] ·  [[Performatiivsus]] ·  [[Personaalne auaste]] ·  [[Pesitsemine]] ·  [[Peterburi Kunstide Edendamise Selts]] ·  [[Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga]] ·  [[Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat]] ·  [[Petroloogia mõisteid]] ·  [[Petrotektoonilised kooslused]] ·  [[Petseri maakonna vapp]] ·  [[Petseri põllumeeste konvent]] ·  [[Philosophia]] ·  [[Pidurdussünaps]] ·  [[Pihustuspürolüüs]] ·  [[Pihutoidulised]] ·  [[Piiramisrõngas]] ·  [[Piiramplituuddiagramm]] ·  [[Piiriülene saaste]] ·  [[Piirmõõde]] ·  [[Piirpingevahemik]] ·  [[Piisav tingimus]] ·  [[Puutepingekaitse]] ·  [[Qingdao]] ·  [[Raamatuasjandus]] ·  [[Raamatupidamise eest vastutav isik]] ·  [[Radiaalaksiaallaager]] ·  [[Radiaallaager]] ·  [[Rae valla lipp]] ·  [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee istungjärk]] ·  [[RNA degradatsioon]] ·  [[Sisekaitseakadeemia päästekolledž]] ·  [[Rafineeritud õli]] ·  [[Raha keskmine laekumisperiood]] ·  [[Rahaline karistus]] ·  [[Rahva ja eluruumide loendus]] ·  [[Rahvakomissaride Nõukogu]] ·  [[Põhja- ja Baltimaade koorifestival]] ·  [[Pirgu Arenduskeskuse mälusektor]] ·  [[Pirita linnaosa lipp]] ·  [[Pirita linnaosa vapp]] ·  [[Pirita tee (Loo)]] ·  [[Pitka mägi]] ·  [[Pius IX kanoniseerimised]] ·  [[Pius IX moodustatud piiskopkonnad]] ·  [[Pius X kanoniseeritud pühakud]] ·  [[Pius X moodustatud piiskopkonnad]] ·  [[Pius XI moodustatud piiskopkonnad]] ·  [[Pius XII kanoniseeritud pühakud]] ·  [[Pius XII moodustatud piiskopkonnad]] ·  [[Plaanseibpadrun]] ·  [[Plagioklassi number]] ·  [[Plahvatusohtlik aine]] ·  [[Planaarkromatograafia]] ·  [[Planimeetria]] ·  [[Planktoniammuti]] ·  [[Plastaken]] ·  [[Plastne deformatsioon]] ·  [[Platvorm teenusena]] ·  [[Plaueni praostkond]] ·  [[Playboy Poola väljaande Playmate'ide loend]] ·  [[Plurivoltiinsus]] ·  [[Pneumaatika mõisteid]] ·  [[Poeetika]] ·  [[Polüfüülia]] ·  [[Polügeneetiline vulkaan]] ·  [[Polüglükoolõli]] ·  [[Polünoomi nullkoht]] ·  [[Polüploidsus]] ·  [[Polaarsus rahvusvahelistes suhetes]] ·  [[Poliitiline kaart (geopoliitika)]] ·  [[Poliitiline Politsei]] ·  [[Politoloogia mõisteid]] ·  [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]] ·  [[Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond]] ·  [[Pomel]] ·  [[Pontes novi]] ·  [[Ponuur]] ·  [[Poogen (portaal)]] ·  [[Poola armee 1939. aastal]] ·  [[Poolitamata muhvsidur]] ·  [[Poolitatud muhvsidur]] ·  [[Poolkera]] ·  [[Poolkera (geograafia)]] ·  [[Poollõik]] ·  [[Poolvaba elektron]] ·  [[Positiivne arv]] ·  [[Positiivne sisepind]] ·  [[Positiivsuspiirkond]] ·  [[Pottsepis]] ·  [[Prügikalad]] ·  [[Pragmapoeetika]] ·  [[Praktiline Arvutikasutaja]] ·  [[Prefikskood]] ·  [[Preisimaa hertsog]] ·  [[Prenüülkloriid]] ·  [[Presidendi sõnavõistlus]] ·  [[Primaarmähis]] ·  [[Primaarne süsinikuaatom]] ·  [[Primaarpinge]] ·  [[Primaarrelee]] ·  [[Primaartõrge]] ·  [[Primaarvalgusallikas]] ·  [[Primaarvool]] ·  [[Primus]] ·  [[Probleemtoode]] ·  [[Professorite Instituut]] ·  [[Profilograaf]] ·  [[Programmeerimiskeel Assembler]] ·  [[Progressiivne džäss]] ·  [[Projekt (ehitus)]] ·  [[Prokarüootne rakk]] ·  [[Proliferatiivne glomerulonefriit]] ·  [[Promootor (keemia)]] ·  [[Promulgeerimine]] ·  [[Pronksiaja kliimaoptimum]] ·  [[Proportsionaaljaotur]] ·  [[Prosenhüümne rakk]] ·  [[Psühholoogi eetikakoodeks]] ·  [[Pseudomütoloogia]] ·  [[Pseudovoor]] ·  [[Publitsistlik romaan]] ·  [[Pilistvere põllumeeste konvent]] ·  [[Pillitundmine]] ·  [[Pimesimultaan]] ·  [[Pindtugevus]] ·  [[Pindväsimuskulumine]] ·  [[Pingetsükkel]] ·  [[Pinguga liide]] ·  [[Pinna asendihälve]] ·  [[Pinnakääritamine]] ·  [[Pinnakaredustegur]] ·  [[Pinnasevesi]] ·  [[Pinnatugevustegur]] ·  [[Pinnaviimistlusketas]] ·  [[Tähtmehhanism]] ·  [[Täisnurkkeere]] ·  [[Täius (metsandus)]] ·  [[Täna Otsustan Mina]] ·  [[Täpsusklass]] ·  [[Täpsustuslisand]] ·  [[Tõenäosushinnang]] ·  [[Tõlgendamine (õigusteadus)]] ·  [[Tõlliste valla lipp]] ·  [[Tõrva lipp]] ·  [[Tõstamaa valla lipp]] ·  [[Tõuloomakasvatus]] ·  [[Töö (füüsika)]] ·  [[Tööliskoda]] ·  [[Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Staabi IV Valitsus]] ·  [[Tööstusdisainilahendus]] ·  [[Tööstusomand]] ·  [[Töötlemine (masinaehitus)]] ·  [[Töövõime (masinaehitus)]] ·  [[Töövarjupäev]] ·  [[Tüümianiõli]] ·  [[Tüüp-lause]] ·  [[Tüüpsõna]] ·  [[Tüüptingimus]] ·  [[Tühi võimalik maailm]] ·  [[Türgi rahvatants]] ·  [[Türgi sultan]] ·  [[Türi kevadfestival]] ·  [[Türi põllumeeste konvent]] ·  [[Türkmeeni-Khorāsāni mäestik]] ·  [[Tüvevaheldus]] ·  [[Tārā]] ·  [[Tšakrate avamine]] ·  [[Tšehhi meedia]] ·  [[Tšernjavskaja balletistuudio]] ·  [[Tsüklilisus rahvusvahelistes suhetes]] ·  [[Tsüklomorfoos]] ·  [[Tudulinna sulglohk]] ·  [[Tudulinna valla lipp]] ·  [[Tugevusõpetuse mõisteid]] ·  [[Tugipunkt (CNC)]] ·  [[Tulema-tarind]] ·  [[Tuletoojate marss]] ·  [[Tunderfelt]] ·  [[Tundeväärtus]] ·  [[Tundmuste kristallisatsioonituum]] ·  [[Tundravöönd]] ·  [[Tunnustatud Eesti Maatoit]] ·  [[Tunnusvärvid]] ·  [[Turaida stiftifoogt]] ·  [[Turbiiniõli]] ·  [[Turustus]] ·  [[Tuuleelektrijaam]] ·  [[Tuultolmleja]] ·  [[Tuumakaitse]] ·  [[Tuumamootor]] ·  [[Tuumarelvastus]] ·  [[Tuvalu kindralkuberneride loend]] ·  [[Tuvid (film)]] ·  [[UIA kuldmedal]] ·  [[Ujuleht]] ·  [[Ulmefilmide loend]] ·  [[Umbtee (liiklusmärk)]] ·  [[Ummuksisolek]] ·  [[Unelmate ühiskond]] ·  [[Ungari renessanss]] ·  [[Unistuste bänd]] ·  [[Universaalne loogikalülitus]] ·  [[Univoltiinsus]] ·  [[Usuasjade volinik]] ·  [[Utværi kabel]] ·  [[Utværi raadiomajakas]] ·  [[Uurali keelepuu]] ·  [[Uurimisrobot]] ·  [[Uus tants]] ·  [[Uus-Meremaa saared]] ·  [[Uusasjalikkus (muusika)]] ·  [[Uusvokalism]] ·  [[Vaakumõli]] ·  [[Vaba õiguse koolkond]] ·  [[Vaba elektron]] ·  [[Vaba radikaal]] ·  [[Vaba tahte probleem]] ·  [[Vabadik]] ·  [[Vabaduse filosoofia]] ·  [[Vabadussõja veteranide ülendamine 28. novembril 1978]] ·  [[Vabaplastika]] ·  [[Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus (1991)]] ·  [[Haruldus]] ·  [[Rahvuskultuur]] ·  [[Rahvusteadused]] ·  [[Rahvusvähemuste päev]] ·  [[Rahvusvaheline arenguabi]] ·  [[Rahvusvaheline konverents, teaduslik konverents]] ·  [[Rahvusvaheline planeering]] ·  [[Rahvusvaheline raudteeliin]] ·  [[Raidkunst]] ·  [[Raikküla valla lipp]] ·  [[Rakendusbioloogia]] ·  [[Rakenduskõrgharidus]] ·  [[Rakvere foogt]] ·  [[Rakvere põllumeeste konvent]] ·  [[Rakvere rattamaraton]] ·  [[Rakvere Ringkonnakohus]] ·  [[Randla]] ·  [[Ranna kaitseliin]] ·  [[Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap]] ·  [[Rannageoloogia]] ·  [[Rannak]] ·  [[Rannu valla vapp]] ·  [[Rapla põllumeeste konvent]] ·  [[Rapla valla lipp]] ·  [[Raplamaa Ühistöö]] ·  [[Raskusjõud]] ·  [[Rasvaprotsent]] ·  [[Ratsionaliseerimise Komitee]] ·  [[Ratva lahing]] ·  [[Raudbetoontarind]] ·  [[Raudvärava lahing]] ·  [[Raviasutiste ja laboratooriumide seadus]] ·  [[Ravipedagoogika]] ·  [[Reaalservituut]] ·  [[Reaktor (ajakiri)]] ·  [[Reaktsiooni tee]] ·  [[Red Star Enterprises]] ·  [[Reduktiivjõud]] ·  [[Redutseerija]] ·  [[Referentsaasta]] ·  [[Reflektomeeter]] ·  [[Reformaatorlusluul]] ·  [[Regionaalgeoloogia]] ·  [[Register (elektroonika)]] ·  [[Regiviis]] ·  [[Regulaarliin]] ·  [[Reguleerimine (tehnika)]] ·  [[Rehabilitatsioonimeeskond]] ·  [[Reisi-kaubalaev]] ·  [[Reisikiri]] ·  [[Reklaamkingitus]] ·  [[Relativistlik liikumine]] ·  [[Religioosne ordu]] ·  [[Reljeef (ruum)]] ·  [[Renaturatsioon]] ·  [[Rentaablus]] ·  [[Reostaatandur]] ·  [[Reostuskoormus]] ·  [[Reporter (Kanal 2)]] ·  [[Retrograadne liikumine]] ·  [[Retsessiivsus]] ·  [[Revaler Liedertafel]] ·  [[Ridala valla lipp]] ·  [[Riia Õigeusu Peetri-Pauluse Vennaskond]] ·  [[Riia komtuur]] ·  [[Riia vikaarpiiskopkond]] ·  [[Riigi abistrateegia]] ·  [[Riigi arengutase]] ·  [[Riigi infosüsteemide osakond]] ·  [[Riigikogu komisjonid]] ·  [[Riigireetur (film)]] ·  [[Riikliku Julgeoleku Komitee esindus SDV-s]] ·  [[Riimiline luule]] ·  [[Riisumine]] ·  [[Rikassaare relvaleid]] ·  [[Ringlussevõtt]] ·  [[Risti valla lipp]] ·  [[Ristideta hauad]] ·  [[Ristisõitjad]] ·  [[Rockabilly Invasion]] ·  [[Roheline Rist]] ·  [[Rohuküla–Heltermaa laevatee]] ·  [[Rohundid]] ·  [[Rohuteadlaste Koda]] ·  [[Romantika]] ·  [[Ronneby valla vapp]] ·  [[Roosna-Alliku valla lipp]] ·  [[Rootsi laenud eesti keeles]] ·  [[Roseni deklaratsioon]] ·  [[Ruhja komtuur]] ·  [[Rullnokk]] ·  [[Rullumismeetod]] ·  [[Russelli hüpotees]] ·  [[Ruumiline kujund]] ·  [[Ruutvõrrandisüsteem]] ·  [[Ryōba]] ·  [[Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu]] ·  [[Vabariigi Presidendi auhind]] ·  [[Vabariigi Presidendi käsundusohvitseri rinnamärk]] ·  [[Vabariigi Valitsuse koosolek 8. jaanuaril 1936]] ·  [[Vabatahtlikud keskkonnalepped]] ·  [[Vabavool]] ·  [[Vahekliimavööde]] ·  [[Vaheristikuga sidur]] ·  [[Vahetatavus]] ·  [[Vahetu animatsioonfilm]] ·  [[Vaikimise väraval]] ·  [[Vaikiv olek]] ·  [[Rägavere valla lipp]] ·  [[Rändmuusik]] ·  [[Ränist küllastatuse aste]] ·  [[Räpina vapp]] ·  [[Rõhuepüür]] ·  [[Rõngu valla lipp]] ·  [[Rõuge põllumeeste konvent]] ·  [[Rõuge rattamaraton]] ·  [[Rõuge valla lipp]] ·  [[Rööbaspuud]] ·  [[Röövloom]] ·  [[Rüütlikasvatus]] ·  [[Rüütlikirjandus]] ·  [[Rüütlilaul]] ·  [[Rühm (haridus)]] ·  [[Rütmika (õppeaine)]] ·  [[Rēzekne foogtkond]] ·  [[Rwanda president]] ·  [[Saama-tulevik]] ·  [[Saarde põllumeeste konvent]] ·  [[Saarde valla vapp]] ·  [[Saare valla lipp]] ·  [[Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani valduste vaheline piir]] ·  [[Saaremaa 1. jaoskonnakohus]] ·  [[Saaremaa 2. jaoskonnakohus]] ·  [[Saarepeedi valla lipp]] ·  [[Saarlane]] ·  [[Saarte värvid]] ·  [[Saastamise vältimine]] ·  [[Saaste eksport]] ·  [[Saastumine]] ·  [[Saastumus]] ·  [[Sadul (muusika)]] ·  [[SESTO (andmebaas)]] ·  [[SFS 1982:269]] ·  [[Släm]] ·  [[Rahvuslik alaväärsustunne]] ·  [[16. piirkond]] ·  [[Talumaja]] ·  [[Rahvakalender]] ·  [[Vara]] ·  [[Kõdu]] ·  [[Haanja valla vapp]] ·  [[Kanepi valla vapp]] ·  [[Paat (romaan)]] ·  [[Karula valla vapp]] ·  [[Tahk (ihumiskivi)]] ·  [[Liivimaa küünar]] ·  [[Kõlleste valla vapp]] ·  [[Lasva valla vapp]] ·  [[Meeksi valla vapp]] ·  [[Räpina valla vapp]] ·  [[Rõuge valla vapp]] ·  [[Sõmerpalu valla vapp]] ·  [[Taheva valla vapp]] ·  [[Urvaste valla vapp]] ·  [[Vastseliina valla vapp]] ·  [[Võru valla vapp]] ·  [[Valgjärve valla vapp]] ·  [[Billingeni katastroof]] ·  [[Riia vakk]] ·  [[Tünder]] ·  [[Vakamaa]] ·  [[Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend]] ·  [[Vestfirðiri poolsaar]] ·  [[Antropogeensed tegurid]] ·  [[Bogdogeegen]] ·  [[Upmale]] ·  [[Årsta komtuur]] ·  [[2. Tankitõrjekompanii]] ·  [[Abivaim]] ·  [[Aleksander VI kirjanduses]] ·  [[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] ·  [[Baltcon-1]] ·  [[Bandiit]] ·  [[CiTV]] ·  [[Düünapoisid]] ·  [[Daniel (preester)]] ·  [[David Oistrahhi festival]] ·  [[Demograafiline vetsupott]] ·  [[Dokumendivahetuskeskus]] ·  [[Draama (teatrifestival)]] ·  [[Dreek Stuudio]] ·  [[E-Kultuuripärand]] ·  [[Eckbert von dem Berge]] ·  [[Eeslaulja]] ·  [[Eesti Helikunsti Keskus]] ·  [[Eesti Seltsi Sümfooniaorkester]] ·  [[Eesti uusaeg]] ·  [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] ·  [[Erakorralise meditsiini arst]] ·  [[Erra-Liiva peitleid]] ·  [[Estcoy-7]] ·  [[Estonia kaevanduse põleng]] ·  [[Estronaudid]] ·  [[Euroopa keeleõppe tunnuskiri]] ·  [[Evolutsioon (festival)]] ·  [[Geislingeni Eesti Sümfooniaorkester]] ·  [[Gevehard]] ·  [[Heinrich von Böckenförde (Liivi ordu rüütelvend)]] ·  [[Hiiumaa ajalugu]] ·  [[Idioot (Gailit)]] ·  [[Jõgeva valla vapp]] ·  [[Jõgevamaa Spordiliit &quot;Kalju&quot;]] ·  [[Jõulud eesti rahvakalendris]] ·  [[Jõuluhani (rahvakultuur)]] ·  [[Jõululeib]] ·  [[Jööri folk]] ·  [[Jüriööjooks]] ·  [[Jaoskonnaarst]] ·  [[Johann von Fürstenberg (Liivi ordu rüütelvend)]] ·  [[Johannes Paulus II suhted Eestiga]] ·  [[Käädripäev]] ·  [[Käärdi lipp]] ·  [[Kähri ristipuu]] ·  [[Kämmerei]] ·  [[Kärevere lahing]] ·  [[Käsundusametnik]] ·  [[Kaare tee]] ·  [[Karksi foogt]] ·  [[Katariina Jee]] ·  [[Klounid ja faunid]] ·  [[Kodu (Koidula luuletus)]] ·  [[Kodukariõigus]] ·  [[Kursi komtuurkond]] ·  [[Lääne-Saare Sõjaväeringkond]] ·  [[Leo XIII moodustatud piiskopkonnad]] ·  [[Letofiil]] ·  [[Liivimaa ordu majandusülem]] ·  [[Liivimaa vallakogukonna seadus]] ·  [[Mõisavald]] ·  [[Maakäsitööline]] ·  [[Nõmme alevivolikogu]] ·  [[Nõmme Eesti Kodanike Komitee]] ·  [[Nõmme Linnaosa Halduskogu]] ·  [[Nõukogude Agrotehnik]] ·  [[Nõukogude Patrioot]] ·  [[Nõukogude sõjaväeluure juhtide loend]] ·  [[Nõva valla lipp]] ·  [[Naissaare Komandantuur]] ·  [[Narva foogtkond]] ·  [[Neue Nordische Miscellaneen]] ·  [[Ortodont]] ·  [[Paulus VI moodustatud piiskopkonnad]] ·  [[Pearahamaks]] ·  [[Perekonnanimede kaitseregister]] ·  [[Pihkva kuberneride loend]] ·  [[Pooleteramees]] ·  [[Puutlipalu lahing]] ·  [[Relvatöökoda]] ·  [[Romantik]] ·  [[Sakala Üksik Jalaväepataljon]] ·  [[Salaspilsi kihelkond]] ·  [[Sotsiaalhoolekandeminister]] ·  [[Taimed Eesti omavalitsuste vappidel]] ·  [[Tallinn teise maailmasõja ajal]] ·  [[Talumaa]] ·  [[Taluperemees]] ·  [[Talurahvaasjade komissar]] ·  [[Taluteenija]] ·  [[Tenochtitláni dünastia]] ·  [[Toolse foogt]] ·  [[Vanasõnade loend]] ·  [[Viljandi komtuurkond]] ·  [[Walrabe von Hunsbach]] ·  [[Wolter von Loe (Tallinna komtuur)]] ·  [[1929. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] ·  [[1931. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] ·  [[1936. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] ·  [[1938. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] ·  [[1960. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] ·  [[1961. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] ·  [[1968. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] ·  [[1991. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] ·  [[2000. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] ·  [[2001. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] ·  [[2003. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] ·  [[2011. aasta Raadio 2 Aastahitt]] ·  [[2014. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] ·  [[30. Eesti Politseipataljon]] ·  [[4. Eesti Piirikaitserügement]] ·  [[4221. Eesti Vahikompanii]] ·  [[6. Eesti Piirikaitserügement]] ·  [[Abja põllumeeste konvent]] ·  [[Adraraha]] ·  [[Aganaleib]] ·  [[Ahervare]] ·  [[Ahja valla vapp]] ·  [[Eesti 1. Tagavararügement]] ·  [[Eesti asustus]] ·  [[Eesti ETNO]] ·  [[Eesti Isikulooline Indeks]] ·  [[Eesti Kodanike Komiteede mälestusmärk registreerijaile tehtud töö eest]] ·  [[Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon]] ·  [[Eesti Komitee Asemike Kogu valimised 1970]] ·  [[Eesti kronostratigraafiline skaala]] ·  [[Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond]] ·  [[Eesti-Soome maavõistlused poksis]] ·  [[Fox Life Estonia]] ·  [[Frege loengud]] ·  [[Göteborgi Eesti Lasteaed &quot;Tilluke&quot;]] ·  [[Georg Hackenschmidti mälestusvõistlused]] ·  [[GITIS-e eesti stuudio]] ·  [[Haanja servamoodustiste vöönd]] ·  [[Haavlikott]] ·  [[Haljala põllumeeste konvent]] ·  [[Halliste Eesti Kodanike Komitee]] ·  [[Hanemaja]] ·  [[Hanila valla lipp]] ·  [[Hapurokk]] ·  [[Hargla Eesti Kodanike Komitee]] ·  [[Hea Toidu Laat]] ·  [[Heinakorv]] ·  [[Helikund]] ·  [[Kõrgessaare valla lipp]] ·  [[Kõue valla lipp]] ·  [[Küsimused ja Vastused]] ·  [[Kaarma valla vapp]] ·  [[Kaarnakivi (rahvausund)]] ·  [[Kabala valla lipp]] ·  [[Kabala valla vapp]] ·  [[Kadrina valla lipp]] ·  [[Kaisma valla vapp]] ·  [[Kaitseväe Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakond]] ·  [[Kaitseväeteenistuse tunnistus]] ·  [[Kakk (toit)]] ·  [[Kaksikdiagnoosiga Klientide Päevakeskus]] ·  [[Kalamaja (elamu)]] ·  [[Kalju Lepiku luulevõistlus]] ·  [[Kallaste vapp]] ·  [[Kambja Eesti Kodanike Komitee]] ·  [[Kanavere lahing]] ·  [[Kanepitemp]] ·  [[Kardla aardeleid]] ·  [[Kareda valla lipp]] ·  [[Karilatsi ristimänd]] ·  [[Karjapasun]] ·  [[Laashoone]] ·  [[Labajalavalss]] ·  [[Laekroon]] ·  [[Lahkme-Eesti]] ·  [[Lahttasku]] ·  [[Laiuse staarostkond]] ·  [[Laki I kvartal]] ·  [[Lamba-Ada rannabaar]] ·  [[Langebrauni portselan]] ·  [[Lasnamäe lunastaja]] ·  [[Laurissaare]] ·  [[Lauritsapäev]] ·  [[Leek (ajaleht)]] ·  [[Lehelis]] ·  [[Oktoobri Tee]] ·  [[Olavipäev]] ·  [[Olev Siinmaa bareljeef]] ·  [[Oma Keel]] ·  [[Oru valla lipp]] ·  [[Otepää püss]] ·  [[Otepää Rahvakogu]] ·  [[Otepää rattamaraton]] ·  [[Otepää servamoodustiste vöönd]] ·  [[Paide valla lipp]] ·  [[Paikuse valla lipp]] ·  [[Palgasõdur. Üksik hunt]] ·  [[Palivere servamoodustiste vöönd]] ·  [[Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut]] ·  [[Vastseliina lahing]] ·  [[Ahjuluud]] ·  [[Ahjupann]] ·  [[Ahjupealne]] ·  [[Ahjuredel]] ·  [[Ahtehark]] ·  [[Ajutised administratiivseadused]] ·  [[Aktantne atribuut]] ·  [[Alajõe valla vapp]] ·  [[Alamkorrakohus]] ·  [[Alammaakohus]] ·  [[Alammaakohus (asutus)]] ·  [[Alati on alati]] ·  [[Alatskivi põllumeeste konvent]] ·  [[Alekseipäev]] ·  [[Aluskott]] ·  [[Alutaguse kompleks]] ·  [[Ambla valla lipp]] ·  [[Amtsblatt des Generalkommissars in Reval]] ·  [[Ankur (anum)]] ·  [[Annepäev]] ·  [[Eesti Looming]] ·  [[Eesti Muuseumide Infosüsteem]] ·  [[Eesti Muusika Almanak I]] ·  [[Eesti Muusikaloo Toimetised]] ·  [[Eesti nüüdiskirjandus]] ·  [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]] ·  [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond]] ·  [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 7. osakond]] ·  [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] ·  [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] ·  [[Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused]] ·  [[Eesti Nyingma ajalugu]] ·  [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1929]] ·  [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1932]] ·  [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1934]] ·  [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1935]] ·  [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1936]] ·  [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1937]] ·  [[Eesti otsib lemmiklaulu]] ·  [[Eesti personaalsed omavalitsused]] ·  [[Eesti proosa]] ·  [[Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik]] ·  [[Hädaleib]] ·  [[Härjakara]] ·  [[Hõbevalge (etnograafia)]] ·  [[Helme valla lipp]] ·  [[Hiiu väina laevatee]] ·  [[Hiiumaa Kolhoosnik]] ·  [[Hingedeaeg]] ·  [[Hingesandid]] ·  [[Hitse]] ·  [[Hortus Semioticus]] ·  [[Hullunud Tartu]] ·  [[I.D.A.]] ·  [[Idarahaskandaal]] ·  [[Imerohi]] ·  [[ImproTest]] ·  [[Keelehooldekeskus]] ·  [[Keemia ajalugu Eestis]] ·  [[Keila Linnaorkester]] ·  [[Keila põllumeeste konvent]] ·  [[Kernu valla lipp]] ·  [[Kidur]] ·  [[Kihelkonna politseikohus]] ·  [[Kiidjärve Laari ristipuud]] ·  [[Kiigepüha]] ·  [[Kilingi-Nõmme vapp]] ·  [[Kingsepamäng]] ·  [[Kolga-Jaani valla lipp]] ·  [[Leisi valla lipp]] ·  [[Leivategu]] ·  [[Lepalind (folkloor)]] ·  [[Lepatriinupunane]] ·  [[Lielvārde stiftifoogt]] ·  [[Lihula valla lipp]] ·  [[Liigujoomine]] ·  [[Linnuse põllumeeste konvent]] ·  [[Lohusuu valla lipp]] ·  [[Loobu lahing]] ·  [[Loodna valla vapp]] ·  [[Mäksa valla lipp]] ·  [[Märjamaa alevi lipp]] ·  [[Mõisaküla lipp]] ·  [[Mikitamäe valla lipp]] ·  [[Mustjala valla lipp]] ·  [[Otepää lipp]] ·  [[Palvekirjaaktsioon]] ·  [[Pealinn (ajaleht)]] ·  [[Peibutuspart]] ·  [[Peipsiääre valla lipp]] ·  [[Peipsivenelased]] ·  [[Pendipäev]] ·  [[Peterburi patrioodid]] ·  [[Pihtla valla lipp]] ·  [[Piilsi peitleid]] ·  [[Piirikaitserügemendid]] ·  [[Piksekivi]] ·  [[Pime raamat]] ·  [[2012. aasta kiiruskaamera skandaal]] ·  [[2012. aasta Raadio 2 Aastahitt]] ·  [[Aiamulk]] ·  [[August Gailiti nimeline novelliauhind]] ·  [[Draamake]] ·  [[Eesti Demokraatia Uuendamine]] ·  [[Eesti lood]] ·  [[Eesti Minut]] ·  [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester]] ·  [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Rapla jaoskond]] ·  [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1933]] ·  [[Eesti rahvaleksikon]] ·  [[Eesti rahvuskivi]] ·  [[Eesti relvajõud]] ·  [[Haapsalu Eesti Kodanike Komitee]] ·  [[Harjaste võtmine]] ·  [[Heino Kaljuste nimeline stipendium]] ·  [[Hiis (usuühing)]] ·  [[Hiislar]] ·  [[Jõulusandid]] ·  [[Külakost]] ·  [[Külmking]] ·  [[Kehtna valla lipp]] ·  [[Kodanliku Õhukaitse Nõukogu]] ·  [[Kodavere Eesti Kodanike Komitee]] ·  [[Koguja (film)]] ·  [[Kolhoosi Jõud]] ·  [[Kolhoosi Võit]] ·  [[Kolmanda astme linn]] ·  [[Komöödia (festival)]] ·  [[Krimulda muinaslinnus]] ·  [[Kuusalu valla lipp]] ·  [[Liivimaa kuningas]] ·  [[Muusika (ajakiri)]] ·  [[Pühajärve valla vapp]] ·  [[Poola koridor (Tartu)]] ·  [[Postimehe aasta arvamusliider]] ·  [[Raadio Top]] ·  [[Rakke valla lipp]] ·  [[Rakvere 1. jaoskonnakohus]] ·  [[Rannaõigus]] ·  [[Roheline pomm]] ·  [[Saaga (andmekogu)]] ·  [[Aolinn]] ·  [[Eesti rahvakultuuri leksikon]] ·  [[Inimene kadus]] ·  [[Kirik &amp; Teoloogia]] ·  [[Kiriku tee (Valjala)]] ·  [[Looduskaitse all olevad liigid Eestis]] ·  [[Arbuja]] ·  [[Areng (raamatukauplus)]] ·  [[Armuadramaa]] ·  [[Aruküla pärnaallee]] ·  [[Arvamus, Kultuur]] ·  [[Arvutimaailm]] ·  [[Aseri rike]] ·  [[Aseri valla vapp]] ·  [[Att]] ·  [[Audru põllumeeste konvent]] ·  [[Audru polder]] ·  [[Audru valla lipp]] ·  [[Audru valla vapp]] ·  [[August Traksmaa bareljeef]] ·  [[Aukoht]] ·  [[Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus]] ·  [[Avo Talpase mälestusvõistlus]] ·  [[Eesti ürglooduse raamat]] ·  [[Eesti rahvusväeosad]] ·  [[Eesti Raudtee erastamine]] ·  [[Eesti Relva-SS korpus]] ·  [[Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas]] ·  [[Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)]] ·  [[Eesti sõnajalgtaimede süstemaatiline nimestik]] ·  [[Eesti samblad]] ·  [[Eesti segakooride võistulaulmine]] ·  [[Eesti Vabariigi Kodanike Tartu Linna Komitee]] ·  [[Eesti vigur]] ·  [[Eestimaa kubermangukomissar]] ·  [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] ·  [[Eestimaa suvemängud]] ·  [[Eestimaa talimängud]] ·  [[Eeter TV]] ·  [[Insenerikoda]] ·  [[Inseneriväe Inspektuur]] ·  [[Ivanoskoroona]] ·  [[Järva-Jaani põllumeeste konvent]] ·  [[Jaagupipäev]] ·  [[Jaan Kruusi bareljeef]] ·  [[Jaanihein]] ·  [[Jalarätt]] ·  [[Jeruusalemma mägi]] ·  [[Jungingeni armukiri]] ·  [[Juuru Eesti Kodanike Komitee]] ·  [[Kodanlik õhukaitse]] ·  [[Kodukaunistamine]] ·  [[Kohila valla lipp]] ·  [[Koknese stiftifoogt]] ·  [[Kolhoosi Eesrindlane]] ·  [[Kolhoosi Küla]] ·  [[Kolhoosi Tõde]] ·  [[Kolhoosniku Hääl]] ·  [[Kollikakk]] ·  [[Koolialmanahh]] ·  [[Koonga valla lipp]] ·  [[Lännik]] ·  [[Läti laenud eesti keeles]] ·  [[Lüganuse põllumeeste konvent]] ·  [[Lüganuse valla lipp]] ·  [[Lüganuse valla vapp]] ·  [[Lümanda valla lipp]] ·  [[Loomeliitude kultuurinõukogu]] ·  [[Loov Töö]] ·  [[Lossidroost]] ·  [[Lutsu ristipuud]] ·  [[Luus]] ·  [[Luuvalupäev]] ·  [[Ma armastasin venelast]] ·  [[Maakategooria]] ·  [[Maardu vapp]] ·  [[Maarjamaa (infoleht)]] ·  [[Maavald]] ·  [[Pärnu Eesti Kodanike Komitee]] ·  [[Pärnu põllumeeste konvent]] ·  [[Politsei Peavalitsus]] ·  [[Politseivalitsus]] ·  [[Poluvernikud]] ·  [[Porgandi ristipuud]] ·  [[Postivahe]] ·  [[Pringi ohvrimäe tammed]] ·  [[Professor Lillepooli kroonika]] ·  [[Professorite kiri kaitseministrile]] ·  [[Puhaskasurubla]] ·  [[Puka valla lipp]] ·  [[Puskaru ristipuud]] ·  [[Puuri ristikuusk]] ·  [[Puuri ristimets]] ·  [[Puurmani valla lipp]] ·  [[Romaanivõistlus]] ·  [[Balti landesraat]] ·  [[Baltic Tremolo]] ·  [[Baltische Wochenschrift]] ·  [[Berta (andmebaas)]] ·  [[ELLU]] ·  [[Elu keset linna]] ·  [[Emajõe põllumeeste konvent]] ·  [[Koormapuu]] ·  [[Kose valla lipp]] ·  [[Kräss]] ·  [[Kreutzwaldi sajand]] ·  [[Kriteerium (ajakiri)]] ·  [[Kuldīga komtuurkond]] ·  [[Kuldkinga Teataja]] ·  [[Kunst.ee]] ·  [[Kunstinäitus Harku '75]] ·  [[Kuressaare krahvkond]] ·  [[Kuressaare rahuleping]] ·  [[Mäetaguse valla lipp]] ·  [[Mänd (etnograafia)]] ·  [[Märkamisaeg]] ·  [[Märtsiküüditamine Virumaal]] ·  [[Mõisapolitsei]] ·  [[Madlipäev]] ·  [[Maidla aardeleid]] ·  [[Makaveipäev]] ·  [[Mardi mägi]] ·  [[Mardilaul]] ·  [[Marja allasum]] ·  [[Marjapunapäev]] ·  [[Martna valla vapp]] ·  [[Matemaatika ja kaasaeg]] ·  [[Mazsalaca muinaslinnus]] ·  [[Mega FM]] ·  [[Memorandum 14]] ·  [[Mererajoon]] ·  [[Merihärg (mütoloogia)]] ·  [[Merilehm]] ·  [[Metsik]] ·  [[Metste ristipuu]] ·  [[Mida külvad...]] ·  [[Mida teha emaga]] ·  [[Midruskipäev]] ·  [[Missioni-Leht]] ·  [[Muinsuskaitse Nõukogu]] ·  [[Mulgi rattaralli]] ·  [[Music in Estonia]] ·  [[Must Mart]] ·  [[Mustamäe I mikrorajoon]] ·  [[Mustamäe V mikrorajoon]] ·  [[Mustjala Käsitöösahver]] ·  [[Narva kalevivabrik]] ·  [[Narva Orkestrantide Ühingu sümfooniaorkester]] ·  [[Narva raad]] ·  [[Narva rae liikmete loend]] ·  [[Narva Tööline]] ·  [[Narva-2 kaitseliin]] ·  [[Narva-Jõesuu linnaosa volinike loend]] ·  [[Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond]] ·  [[Pärsamaa põllumeeste konvent]] ·  [[Pärsti valla lipp]] ·  [[Põhjasõda Eesti alal]] ·  [[Põltsamaa lipp]] ·  [[Põltsamaa staarostkond]] ·  [[Põlva põllumeeste konvent]] ·  [[Pöide põllumeeste konvent]] ·  [[Räpina põllumeeste konvent]] ·  [[Rõivastustüli]] ·  [[Raadio Viru]] ·  [[Raadiorežii]] ·  [[Raasiku põllumeeste konvent]] ·  [[Rahvaastronoomia]] ·  [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (oktoober 1933)]] ·  [[Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks]] ·  [[Rahvuskongress]] ·  [[Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester]] ·  [[Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut]] ·  [[Rakke rattamaraton]] ·  [[Rakvere foogtikohus]] ·  [[Rakvere valla lipp]] ·  [[Ramadaan (raamat)]] ·  [[Randrüütel]] ·  [[Rauna stiftifoogt]] ·  [[Rimmi püha mänd]] ·  [[Ringi ümber tütre]] ·  [[Ringtee (Tõrvandi)]] ·  [[Robootika Kodulabor]] ·  [[Rohelised maskid]] ·  [[Rosma Moorimäe ristipuud]] ·  [[Rosma ristipuud]] ·  [[Rublatehing]] ·  [[Ruhja komtuurkond]] ·  [[Saarde valla lipp]] ·  [[Saare keel]] ·  [[Saaremaa käsikiri]] ·  [[Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] ·  [[Saaremaa rügement]] ·  [[Saksi valla lipp]] ·  [[Kristjan Palusalu mälestusvõistlus]] ·  [[1. Eesti Üksik Tagavara Laskurpolk]] ·  [[183. Eesti julgestusgrupp]] ·  [[1959. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] ·  [[1963. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] ·  [[1994. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] ·  [[2002. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] ·  [[2007. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] ·  [[2013. aasta Raadio 2 Aastahitt]] ·  [[78 protsess]] ·  [[Aasta isa]] ·  [[Abiajamine]] ·  [[Antsla põllumeeste konvent]] ·  [[Arheovisioon]] ·  [[Aruküla Ambulatoorium]] ·  [[Balti laenud eesti keeles]] ·  [[Bolševistlik Töö]] ·  [[Eesti tüübid]] ·  [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus]] ·  [[Eestimaa kubermangu kohtukorraldus]] ·  [[Eoste ristipuud]] ·  [[Estcoy-1]] ·  [[Estcoy-9]] ·  [[Estonia Muusika Osakond]] ·  [[Germaani laenud eesti keeles]] ·  [[Haapsalu raad]] ·  [[Halinga valla lipp]] ·  [[Hambapüha]] ·  [[Haridus (ajakiri)]] ·  [[Harju-Madise Eesti Kodanike Komitee]] ·  [[Hea meremeeste hoidja]] ·  [[Heliseb-kõliseb...]] ·  [[Hiie sõber]] ·  [[Hiiurootslased]] ·  [[Hing (film)]] ·  [[Hinnus]] ·  [[Indoeuroopa laenud eesti keeles]] ·  [[Indoiraani laenud eesti keeles]] ·  [[Inimtegevuse mõju Eesti soodele]] ·  [[Isikumandaat]] ·  [[Järva maavolikogu (1940)]] ·  [[Jõgeva valla lipp]] ·  [[Jaguõhtud]] ·  [[Jevdokiapäev]] ·  [[Kahi]] ·  [[Karusepäev]] ·  [[Keila-Joa luurekool]] ·  [[Kingin sulle valgust]] ·  [[Konstantin Pätsi aegsete Kotkaristi teenetemärgi kavaleride loend]] ·  [[Lapsepink]] ·  [[Laulukarussell]] ·  [[Leheristipäev]] ·  [[Lehtse valla lipp]] ·  [[Liivamäe lahing]] ·  [[Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium]] ·  [[Linnuristipäev]] ·  [[Lugunädalad]] ·  [[Männiku plahvatus]] ·  [[Märjamaa alevi vapp]] ·  [[Märjamaa valla lipp]] ·  [[Märtsiküüditamine Võrumaal]] ·  [[Maidla valla lipp]] ·  [[Meerapalu lahing]] ·  [[Mooni]] ·  [[Mustamäe IV mikrorajoon]] ·  [[Mustlase missioon]] ·  [[Nääriorikas]] ·  [[Nääris]] ·  [[Nõmme seltside ja ühenduste loend]] ·  [[Nõukogude Sõdur]] ·  [[Narva-Jõesuu lipp]] ·  [[Neio koolulaul &amp; Suurõq sajaq]] ·  [[Neuermühleni lahing]] ·  [[Nikolai Reegi bareljeef]] ·  [[Nissi valla lipp]] ·  [[Noarootsi valla lipp]] ·  [[Noore Tantsu festival]] ·  [[Noorteraadio]] ·  [[NSV Liidu õhukaitseväed Eestis]] ·  [[NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal]] ·  [[Oktoobri rajoon]] ·  [[Pärnu Üksik-jalaväepataljon]] ·  [[Pärnu raad]] ·  [[Pihkva lahing (1061)]] ·  [[Piiriomakaitse]] ·  [[Piirissaare valla lipp]] ·  [[Politseikohus]] ·  [[Pressinõukogu]] ·  [[Rakvere foogtkond]] ·  [[Režii õppetool]] ·  [[Recker]] ·  [[Riigikaitse Nõukogu (1933–1940)]] ·  [[Riigikogu üldkoosolek]] ·  [[Riigireform]] ·  [[Riigivanema auhind]] ·  [[Saku valla lipp]] ·  [[Salme valla lipp]] ·  [[Saluut (Tartu kino)]] ·  [[Sisekaitseakadeemia justiitskolledž]] ·  [[TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboratoorium]] ·  [[17. sajand Eestis]] ·  [[Benedictus XVI läkitused eetikast]] ·  [[Kuningate loend]] ·  [[Saksimaa kuningas]] ·  [[Vasknarva foogt]] ·  [[Viljandi foogt]] ·  [[Valge hobuse tants]] ·  [[Kihelkonnakonvent]] ·  [[Tehismuld]] ·  [[BMW 9. seeria]] ·  [[Skeemipesa]] ·  [[Wu (mõttelugu)]] ·  [[Tartu Indiefest]] ·  [[Õru valla lipp]] ·  [[Öölaulupidu &quot;Järjepidevus&quot;]] ·  [[Ülalistmine]] ·  [[Ülenurme valla lipp]] ·  [[Sonda valla lipp]] ·  [[Tähe perepäevad]] ·  [[Tähtvere valla lipp]] ·  [[Tännassilma kivimeteoriit]] ·  [[Tõrva vapp]] ·  [[Türi lipp]] ·  [[Teaduse ja religiooni kolleegium]] ·  [[Teataja (ajaleht, 1922)]] ·  [[Teise astme linn]] ·  [[Toila valla lipp]] ·  [[Tootsi valla lipp]] ·  [[Tori valla lipp]] ·  [[Torma valla lipp]] ·  [[Tudengite teatripäevad]] ·  [[Uus Agrotehnika]] ·  [[Väätsa valla lipp]] ·  [[Vändra valla lipp]] ·  [[Vändra vapp]] ·  [[Värska valla lipp]] ·  [[Võhma lipp]] ·  [[Võitlusgrupp Rebane]] ·  [[Võru sümfooniaorkester]] ·  [[Võru-Petseri Sõjaväeringkond]] ·  [[Võrulaste tahteväljenduspäev]] ·  [[Vaivara valla lipp]] ·  [[Valga Cruising]] ·  [[Vallikraavivaht]] ·  [[Vara valla lipp]] ·  [[Vasalemma valla lipp]] ·  [[Vastse-Kuuste valla lipp]] ·  [[Vastseliina valla lipp]] ·  [[Vigala valla lipp]] ·  [[Vihula valla lipp]] ·  [[Viimsi Teataja]] ·  [[Viimsi valla lipp]] ·  [[Viljandi Muusikakooli Puhkpilliorkester]] ·  [[Viljandi raad]] ·  [[Viljandi sümfooniaorkester]] ·  [[Viljandi vanamuusika festival]] ·  [[Vinni valla lipp]] ·  [[Vooremaa auhinnavõistlus maadluses]] ·  [[Vormsi valla lipp]] ·  [[Vormsi valla vapp]] ·  [[Ordinatuur]] ·  [[Tallinna vapipäev]] ·  [[Tallinna Visioonikonverents]] ·  [[Tamsa lahing]] ·  [[Tamsalu valla lipp]] ·  [[Tapa valla lipp (2005)]] ·  [[Tapa vapp]] ·  [[Tartu Ülikooli kinesioloogia ja biomehaanika labor]] ·  [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinet]] ·  [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo osakond]] ·  [[Tartu Ülikooli orientalistikakeskus]] ·  [[Tartu Ülikooli psühhiaatria õppetool]] ·  [[Tartu Ülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituut]] ·  [[Tartu ülikooli pedagoogilis-filoloogiline seminar]] ·  [[Tartu ülikooli ujumisõpetaja]] ·  [[Tartu ülikooli vehklemisõpetaja]] ·  [[Tartu Hansapäevad 2008]] ·  [[Tartu Hansapäevad 2009]] ·  [[Tartu Hansapäevad 2010]] ·  [[Tartu Hansapäevad 2014]] ·  [[Tartu linna kassatähed]] ·  [[Tartu linna päev]] ·  [[Tartu linna põhimäärus]] ·  [[Tartu Linnaleht]] ·  [[Tartu linnasiire]] ·  [[Tartu logo]] ·  [[Tartu maarjalaat]] ·  [[Tartu muinsuskaitsepäevad]] ·  [[Tartu Näitekunsti Stuudio]] ·  [[Tartu on unenägu]] ·  [[Tartu Päevaleht]] ·  [[Tartu raad]] ·  [[Tartu rattaralli]] ·  [[Tartu rulluisumaraton]] ·  [[Tartu sümfooniaorkester]] ·  [[Tartu valla lipp]] ·  [[Tarvastu valla lipp]] ·  [[1896-klassi hüdrograafialaev]] ·  [[371 Admiraliteet-klassi kaater]] ·  [[Atlandi künnis]] ·  [[Autoostuluba]] ·  [[Colin Archeri laht]] ·  [[Eesti NSV Vabariiklik Rahukaitsekomitee]] ·  [[Eestimaa aadlilipkond]] ·  [[Eestimaa konsistoorium]] ·  [[Isiksuse kõlbelise palge rollist ajaloolise kollektiivi elus]] ·  [[IV Erakorraline tööliste, soldatite, talupoegade ja kasakate nõukogude kongress]] ·  [[Jaosmaa]] ·  [[Karksi foogtkond]] ·  [[Karula Stahhaanovlane]] ·  [[Kolhoosi Aktivist]] ·  [[Kolomenski Štandart]] ·  [[Kommunismi Koit (Krüüdneri)]] ·  [[Kommunismi Koit (Lihula)]] ·  [[Kremass]] ·  [[Läti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] ·  [[Löögiüksus Admiral Pitka]] ·  [[Leedu NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] ·  [[Mõisate ülevõtmine]] ·  [[Moskva Tšekaa]] ·  [[Nõukogude kultuuripoliitika]] ·  [[NKVD struktuur]] ·  [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]] ·  [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas Peavalitsus]] ·  [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus]] ·  [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuueteistkümnes valitsus]] ·  [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Neljas Valitsus]] ·  [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus]] ·  [[Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon]] ·  [[Ordžonikidze krai]] ·  [[Põltsamaa foogtkond]] ·  [[Patent (õigusakt)]] ·  [[Peeter Suure orden]] ·  [[Peterburi ülempolitseimeister]] ·  [[Plaanikomitee]] ·  [[Säässaare ristimänd]] ·  [[Salduse kihelkond]] ·  [[Sigulda vandenõu]] ·  [[Sipe Kõivusaare kased]] ·  [[Sossolid]] ·  [[Sotsialismi Võit]] ·  [[Sotsialistlik Räpina]] ·  [[Stalinlane]] ·  [[Stalinlik revolutsioon]] ·  [[Stalinlik Sõprus]] ·  [[Stalinlik Võit]] ·  [[SU-85I]] ·  [[Täievoliline esindaja]] ·  [[Töölipp]] ·  [[Töösangar]] ·  [[Tšigorini-nimeline maleklubi]] ·  [[Taebla Traktorist]] ·  [[Taevaskoja ristipuu]] ·  [[Tagaküla Tiigi talu ristimännid]] ·  [[Tallame puruks valgesoome mao]] ·  [[Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee Siseasjade Valitsus]] ·  [[Torma Stahhaanovlane]] ·  [[Traktor (ajaleht)]] ·  [[Õigeusk Eestimaal]] ·  [[Ühistöö Võit]] ·  [[Üleliiduline Vabatahtlik Karskusühing]] ·  [[Koknese muinaslinnus]] ·  [[Krimulda (ajalooline piirkond)]] ·  [[Kuramaa liivlased]] ·  [[Liivimaa Üldkasulik Ühing]] ·  [[Mežotne piiramine]] ·  [[Otepää lahing (1210)]] ·  [[Sēlpilsi muinaslinnus]] ·  [[Sattesele]] ·  [[Sotecle linnus]] ·  [[Tütarsaared]] ·  [[Talupoegade pagemine]] ·  [[Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland]] ·  [[Trikāta (ajalooline piirkond)]] ·  [[Turaida muinaslinnus]] ·  [[Turaida vaherahu]] ·  [[Uexkülli loengud]] ·  [[Uus Elu (Rakke)]] ·  [[Uus Küla]] ·  [[Võnnu liit]] ·  [[Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1]] ·  [[Vabariiklik õigekeelsuskomisjon]] ·  [[Vabatalupoeg]] ·  [[Vahipostil]] ·  [[Vanaküla ohvripuud]] ·  [[Vanaküla Sanksaare ristimets]] ·  [[Vasakpoolsete Sotsialistide-Revolutsionääride (internatsionalistide) Partei]] ·  [[Vasalliteet]] ·  [[VELK Eestimaa konsistooriumiringkond]] ·  [[VELK Liivimaa konsistooriumiringkond]] ·  [[VELK Riia konsistooriumiringkond]] ·  [[VELK Saaremaa konsistooriumiringkond]] ·  [[VELK Tallinna konsistooriumiringkond]] ·  [[Vene Õigeusu Kiriku Tallinna vikaarpiiskopkonna praostkondade ja koguduste loend]] ·  [[Vene SFNV Rahvusasjade Rahvakomissariaadi Eesti osakond]] ·  [[Viezo]] ·  [[Viieteistkümnekopikane münt]] ·  [[Viljakümnis]] ·  [[Viljandi komtuurkonna ametnike loend]] ·  [[Virumaa piiskop]] ·  [[VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee]] ·  [[Volmari liit]] ·  [[Vostokneftedobõtša]] ·  [[Warhaftig Histori]] ·  [[Abja valla vapp]] ·  [[Budakoda]] ·  [[Eesti Maaülikooli Tartu Tehnikakolledž]] ·  [[Hiiumaa valla lipp]] ·  [[Kõmsi kivikalmed]] ·  [[Karlova tüüpi kivikirves]] ·  [[Kirimäe põletusmatus]] ·  [[Kivipere tänav]] ·  [[Kumna aardeleid]] ·  [[Põltsamaa.info]] ·  [[Popkooripidu]] ·  [[Rahvusvaheline kabeturniir &quot;Tallinn 1985&quot;]] ·  [[Rahvusvaheline visuaalteatrifestival Tallinn Treff]] ·  [[Rakvere Rattaöö]] ·  [[Sõja jalus]] ·  [[Sõmeru valla lipp]] ·  [[Sõrve maantee]] ·  [[Saaremaa konsistoorium]] ·  [[Saue lipp]] ·  [[Sauga valla lipp]] ·  [[Sillamäe vapp]] ·  [[Sulev Tuka mälestusturniir]] ·  [[Surju valla lipp]] ·  [[Surju valla vapp]] ·  [[Taebla valla lipp]] ·  [[Tahkuranna valla lipp]] ·  [[Tali valla lipp]] ·  [[Tallinn (paikkond)]] ·  [[Tallinna Abikeskus]] ·  [[Tallinna aeg]] ·  [[Tallinna garnison]] ·  [[Tallinna Keskraamatukogu ajalugu]] ·  [[Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakond]] ·  [[Tallinna Keskraamatukogu muusika- ja filmisaal]] ·  [[Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon]] ·  [[Tallinna linnusekohus]] ·  [[Tallinna logo]] ·  [[Tallinna raad]] ·  [[Tallinna rae ametikohus]] ·  [[Tallinna rattamaraton]] ·  [[Tallinna Sõber]] ·  [[Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika-loodusteaduskond]] ·  [[Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskond]] ·  [[Võru Draamastuudio]] ·  [[Ylo]] ·  [[Balti laevastiku juhtide loend]] ·  [[Üliõpilasorganisatsioonide vapid]] ·  [[Adramadrus]] ·  [[Adrasajandik]] ·  [[Albaania linnad]] ·  [[Avalik veekogu]] ·  [[Eesti NSV Siseministeeriumi 7. osakond]] ·  [[Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed]] ·  [[Eesti Partisaniliikumise Staap]] ·  [[Interpreet]] ·  [[Kirikueestseisja]] ·  [[Kolin Pirunkirkko]] ·  [[Kommaan]] ·  [[Kontšog-Džungne]] ·  [[Kuldrebane]] ·  [[Kutsekoda]] ·  [[Kuuendikumaa]] ·  [[Kvoodimaa]] ·  [[Müristaja (raudteesuurtükk)]] ·  [[Mitteavalik veekogu]] ·  [[Mongoolia kloostrid]] ·  [[Põhjaeesti kirjakeel]] ·  [[Raskekauglaskepatarei]] ·  [[Ripats (üliõpilasorganisatsioonides)]] ·  [[Soome laenud eesti keeles]] ·  [[Soome penikoorem]] ·  [[Sunghyun Kim]] ·  [[Suur Tõll (raudteesuurtükk)]] ·  [[Talurendimaa]] ·  [[Tapper (raudteesuurtükk)]] ·  [[Tartu Ülikooli ideelabor]] ·  [[Välisriikide aukonsulid Eestis (1938)]] ·  [[Växjö piiskoppide loend]] ·  [[Vallakohus]] ·  [[Vastu hommikut]] ·  [[Viru-Järva Sõjaväeringkond]] ·  [[15. mai – 1. juuni 1992]] ·  [[Eesti maastikurattasari]] ·  [[Eesti riiklike teenetemärkide galerii]] ·  [[Eesti semiootika sügiskool]] ·  [[Eesti Teadusinfosüsteem]] ·  [[Itaalia kronoloogia]] ·  [[Kriminaalkohtupidamise seadustik]] ·  [[Kultuuridessant]] ·  [[Musta risti ikke all]] ·  [[Rebasenaine]] ·  [[Regionaaltelevisioon Eesti]] ·  [[Register 2007]] ·  [[Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsioon]] ·  [[Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus]] ·  [[Soov.ee]] ·  [[Sotsia]] ·  [[SS-korpus]] ·  [[Stahli grammatika]] ·  [[Taani meedia]] ·  [[Tartu Ülikooli raamatukogu Euroopa dokumendikeskus]] ·  [[Tarvastu põllumeeste konvent]] ·  [[Tasuta maa]] ·  [[Teadusbuss]] ·  [[UTTV]] ·  [[Uus Aeg]] ·  [[Vaatleja (ajakiri)]] ·  [[Viljandi valla lipp]] ·  [[Viljaneitsi]] ·  [[Aada (Eesavi naine)]] ·  [[Abbe Nilsson]] ·  [[Abbeville'i leiukoht]] ·  [[Abomey platoo]] ·  [[Adramaarevisjon]] ·  [[Alaealiste koloonia]] ·  [[Alamkapten]] ·  [[Albaania lähiajalugu]] ·  [[Alcamo vapp]] ·  [[Eesti-Läti Laevasõidu Agentuur]] ·  [[Eestikeelsed teleuudised]] ·  [[Eestlane ja tema isand]] ·  [[Eiderattasamm]] ·  [[Ekspresskataloog]] ·  [[Emand Karlsson]] ·  [[Est- und livländische Brieflade]] ·  [[Everyday (portaal)]] ·  [[Fengshui Shan]] ·  [[Gattšina lipp]] ·  [[Kõne Tallinna juutkonnale]] ·  [[Küüslauguküüned]] ·  [[Kungla (mütoloogia)]] ·  [[Kunstinäitus Saku '73]] ·  [[Kurši murrakud]] ·  [[MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU!]] ·  [[Mängukoobas]] ·  [[Mõõgaga mõõdetud maa]] ·  [[Mõõganeelaja Alfredo]] ·  [[Muuga tiik]] ·  [[Naftariik]] ·  [[NarTest Technologies]] ·  [[Neli kuningat]] ·  [[Noorem rauaaeg]] ·  [[Norra džäss]] ·  [[Norra nimi]] ·  [[NSV Liidu meistrivõistlused murdmaasuusatamises]] ·  [[Rõugutaja]] ·  [[Riia õigus]] ·  [[Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekuteenistus]] ·  [[Riigikaitseõpetus]] ·  [[Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon]] ·  [[Rindesõprade päevad]] ·  [[Robotex]] ·  [[Roheline Tārā]] ·  [[Roomlased]] ·  [[Rootsi-Eesti Ühing]] ·  [[Rwampanga]] ·  [[Säässaare ristipuud]] ·  [[Sõjamäe lahing]] ·  [[Sõrve põllumeeste konvent]] ·  [[Süütalastepäev]] ·  [[S7 (Berliin)]] ·  [[S8 (Berliin)]] ·  [[S85 (Berliin)]] ·  [[S9 (Berliin)]] ·  [[Stegeborgi hertsog]] ·  [[Stencibility]] ·  [[Stockholmi Eesti Ühing]] ·  [[Stockholmi Eesti Lasteaed &quot;Pääsuke&quot;]] ·  [[Suhtesõlmed]] ·  [[Suitsuprii klass]] ·  [[Suunakood]] ·  [[Suurbritannia rüütliseisus]] ·  [[Suveräänsus Eesti põhiseaduses]] ·  [[Tehumardi peitleid]] ·  [[The Baltic Times (1932)]] ·  [[Tiibeti budismi ajalugu]] ·  [[Tiibeti budistlik panteon]] ·  [[Tipp TV]] ·  [[TM-34]] ·  [[Tondi jutud]] ·  [[Tooru õhtu]] ·  [[Topelt-Kiiks]] ·  [[Toronto Eesti Ühispank]] ·  [[Transiitreisija]] ·  [[Triobet]] ·  [[Tsirgupäev]] ·  [[Väike-Maarja põllumeeste konvent]] ·  [[Vändra põllumeeste konvent]] ·  [[Värska põllumeeste konvent]] ·  [[Võistkondlik suusamaraton]] ·  [[Võnnu põllumeeste konvent]] ·  [[Võru–Petseri ürgorg]] ·  [[Võsareporter]] ·  [[Vaimse tervise päev 2008]] ·  [[Vakujaosed]] ·  [[Valga põllumeeste konvent]] ·  [[Valge kuningas]] ·  [[Valgele valgega ehk värviliselt]] ·  [[Valgemiao keel]] ·  [[Valimiskogu]] ·  [[Vana eesti rahvausk]] ·  [[Virumaa Kolmiküritus]] ·  [[Volta annab kaeblikku vilet]] ·  [[Walesi poolsaar]] ·  [[Wastne Testament]] ·  [[Õhukaitse suurtükiväegrupp]] ·  [[Õppeinfosüsteem]] ·  [[Üksikud jalaväepataljonid]] ·  [[Ülemtalurahvakohus]] ·  [[Ülo Altermanni salk]] ·  [[Allveelaevade Divisjon]] ·  [[Anatoolia kiltmaa]] ·  [[Andriamasinavalonad]] ·  [[Artekon Raadio Tallinn]] ·  [[Asenduskoduteenus]] ·  [[Asustusüksus]] ·  [[Austraalia pealinna ala lipp]] ·  [[Baltisches historisches Ortslexikon]] ·  [[Belize'i kindralkuberneride loend]] ·  [[Bioloogia ja lingvistika]] ·  [[Blog.tr.ee]] ·  [[Gomang]] ·  [[Grööni kirjandus]] ·  [[Gruusia Partei]] ·  [[Gupo sild]] ·  [[Guttanneni vapp]] ·  [[Häda ellujäänuile]] ·  [[Hannoveri ajalugu]] ·  [[Hilisrauaaeg]] ·  [[Hingeloendus]] ·  [[Le Théâtre du Petit Miroir]] ·  [[Leki oja]] ·  [[Lembitu (romaan)]] ·  [[Letipea-Mahu]] ·  [[Liechtensteini valitsusjuht]] ·  [[Linnapäev]] ·  [[Linnareform]] ·  [[Lotmani loengud]] ·  [[Nädalalõpp Kanal 2ga]] ·  [[Olavi Paavolaise Selts]] ·  [[Ortoire]] ·  [[Paimio lahing]] ·  [[Pakane (mütoloogia)]] ·  [[Pannilöömine]] ·  [[Panzerfaust 60]] ·  [[Peeraselkä]] ·  [[Saksa DV-ga Sõpruse Arendamise Nõukogude Ühingu Eesti osakond]] ·  [[Sakslaste küüditamine (1945)]] ·  [[Sassaniidid]] ·  [[Saunapäev]] ·  [[Scandinavian Shipping Gazette]] ·  [[Schlei maakonna vapp]] ·  [[Seadus Kultuurkapitaali asutamise kohta]] ·  [[Seapraad]] ·  [[Segarent]] ·  [[Seišellikreooli kirjandus]] ·  [[Seitsmemagajapäev]] ·  [[Seitsmesed uudised]] ·  [[Seitsmevennapäev]] ·  [[Senegali peaminister]] ·  [[Tõlet (almanahh)]] ·  [[Tõlet (muinsuskaitseklubi)]] ·  [[Tõnisepäev]] ·  [[Tõrva Noortevolikogu]] ·  [[Tõrvas]] ·  [[Töö Leedu Hüvanguks]] ·  [[Tüüringi maakrahvkond]] ·  [[Türi Eesti Kodanike Komitee]] ·  [[Tšarjatantra]] ·  [[Taani keelepoliitika]] ·  [[Taani kliima]] ·  [[Taani muusika kuldaeg]] ·  [[Taassünni päev]] ·  [[Taliharjapäev]] ·  [[Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkester]] ·  [[Tallinna rakenduskunsti triennaal]] ·  [[Tallinna turberaamatud]] ·  [[Talvine nigulapäev]] ·  [[Trinidadi ja Tobago peaminister]] ·  [[Tule TV]] ·  [[Tulehaldjad]] ·  [[TuleTulemine]] ·  [[Tulutooja]] ·  [[Turbahorisont]] ·  [[Turbalasund]] ·  [[Turvastumine]] ·  [[Turvastunud muld]] ·  [[Tuulehaldjad]] ·  [[Tuuleristipäev]] ·  [[TV3 (Rootsi)]] ·  [[Uhhuduur]] ·  [[Vanarootsi laenud eesti keeles]] ·  [[Vanavene laenud eesti keeles]] ·  [[Vanem rauaaeg]] ·  [[Varanduse vedajad]] ·  [[Varesepäev]] ·  [[Varesesaare venelased]] ·  [[Vasknarva põllumeeste konvent]] ·  [[Venemaa Radikaaldemokraatlik Partei]] ·  [[Ventimigliade linnus]] ·  [[Viareggio vapp]] ·  [[Vigala valla volikogu]] ·  [[Wirkhausi-nimeline puhkpillimuusika stipendium]] ·  [[Wuhan Shi]] ·  [[Xaafuuni neem]] ·  [[BMW 2. seeria kupee]] ·  [[Bugesera nõgu]] ·  [[D'Entrecasteaux' rahud]] ·  [[Dalmaatsia saared]] ·  [[DES-Nyt]] ·  [[Digitark]] ·  [[Disainiaasta]] ·  [[Donostia vald]] ·  [[Duumarubla]] ·  [[Eesti avalikud tegelased]] ·  [[Eesti etnograafia sõnaraamat]] ·  [[Eesti Keel ja Kirjandus]] ·  [[Eesti kirjandus (toetusprogramm)]] ·  [[Eesti kirjanduse biograafiline leksikon]] ·  [[Eesti kirjarahva leksikon]] ·  [[Eesti Komitee Asemike Kogu]] ·  [[Eesti luureajalugu]] ·  [[Gruusia meedia]] ·  [[Ida mõtteloo leksikon]] ·  [[Ida-Madagaskar]] ·  [[Idumealased]] ·  [[Inimesehaldjad]] ·  [[Intel i9]] ·  [[Interstanding]] ·  [[Itapipoca vald]] ·  [[Jeesuse sugulased]] ·  [[Judenburgi vapp]] ·  [[Juudi vähemusrahvuse IV kultuurnõukogu]] ·  [[Kaitseväe toetuse väejuhatus]] ·  [[Kajaka teoreem]] ·  [[Karepa kant]] ·  [[Katvanga]] ·  [[Keelesild]] ·  [[Lääne-Saare valla lipp]] ·  [[Läänlane (portaal)]] ·  [[Läti rahvausund]] ·  [[Lõuna-Aafrika Vabariigi Põhihariduse Ministeerium]] ·  [[Maa-alune]] ·  [[Maaema mess]] ·  [[Maahaldjas]] ·  [[Maidla kivikalme]] ·  [[Majahaldjad]] ·  [[Mereviki]] ·  [[Modica krahvide linnus]] ·  [[Norra tantsukunst]] ·  [[Päikeseprillid (kogumik)]] ·  [[Põhjakotkas]] ·  [[Põltsamaa suudlus]] ·  [[Püha Ihu gild]] ·  [[Piibel. Uue maailma tõlge (2014)]] ·  [[Pikne (äiksejumal)]] ·  [[Piraadirannik]] ·  [[Pitka jõgi]] ·  [[Politseitalitus]] ·  [[Pontus Magnusson]] ·  [[Portugali meedia]] ·  [[Poti laat]] ·  [[Potilaat]] ·  [[Praktiskais Latvietis]] ·  [[Prantsuse maalikunst]] ·  [[Prantsusmaa kuningas]] ·  [[Pritsikuur]] ·  [[Professor Talis Bachmanni labor]] ·  [[Proletaar]] ·  [[Purke linnus]] ·  [[Rabinaat]] ·  [[Radikaaldemokraatlik Partei (Bulgaaria)]] ·  [[Radikaaldemokraatlik Partei (Hispaania, 1934)]] ·  [[Radikaaldemokraatlik Partei (India)]] ·  [[Rahaaugu haldjad]] ·  [[Rahvaraamat]] ·  [[Sg-122]] ·  [[Sierra Leone kindralkuberneride loend]] ·  [[Sisekaitse Operatiivrügement]] ·  [[Siseränne Eestis]] ·  [[Sixten, Benka, Jonte]] ·  [[SK-39]] ·  [[Sloveenia meedia]] ·  [[Sobrali vald]] ·  [[Soome keelepoliitika]] ·  [[Tangupuder]] ·  [[Tantsud linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt]] ·  [[Tarastamiskohustus]] ·  [[Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse uurimisgrupp]] ·  [[Tartu Ülikooli Euroopa kolledž]] ·  [[Tartu Hansapäevad 2015]] ·  [[Uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamat]] ·  [[Uljaste kuplistik]] ·  [[Unkalauad]] ·  [[Unustatud mõisad]] ·  [[Uppuva pardi juhtum]] ·  [[USA punk]] ·  [[Ussikuningas]] ·  [[Ussiurguminemisepäev]] ·  [[Usuteaduslik Ajakiri]] ·  [[Xánthi vallaüksus]] ·  [[Xánthi vallakogukond]] ·  [[Ya'ani ringkond]] ·  [[Keskmine rauaaeg]] ·  [[Kirikukonvent]] ·  [[Kirjad India ookeanilt]] ·  [[Kivihaldjad]] ·  [[Kohustuslik kogumispension]] ·  [[Kõiv akna all]] ·  [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline kunstnik]] ·  [[Väike murdesõnastik]] ·  [[Gnoosis]] ·  [[Maavägi]] ·  [[Neljas]] ·  [[Eestimaa superintendent]] ·  [[Fredehelmus Poyg]] ·  [[Riigikeel]] ·  [[Laengsidestusseadis]] ·  [[A-tüüpi isiksus]] ·  [[Vahtrik]] ·  [[Aasta muld]] ·  [[Alulinna sooleid]] ·  [[Ametkond (keskaeg)]] ·  [[Armuõigus]] ·  [[Auk (loomapüünis)]] ·  [[Piastide võlv]] ·  [[Hoolduspere]] ·  [[Toimetulekutoetus]] ·  [[Antiikkirjandus]] ·  [[Eesti koolinoorte 2007. aasta mälumängumeistrivõistlused]] ·  [[Eksponentvõrrand]] ·  [[Emotsionaalne inadekvaatsus]] ·  [[Erituskude]] ·  [[Filmitehnika]] ·  [[Fromoloogia]] ·  [[Hääletamine]] ·  [[Hulkliige]] ·  [[Isetsentreeruv padrun]] ·  [[Jalaväelane]] ·  [[Juuli keskmine õhutemperatuur]] ·  [[Kemolitotroofid]] ·  [[Kohastumine]] ·  [[Koodimuundur]] ·  [[Lähisarktiline kliimavööde]] ·  [[Lõunamere saared]] ·  [[Laagrikael]] ·  [[Leeritunnistus]] ·  [[Luureohvitser]] ·  [[Meeleparanduse sakrament]] ·  [[Metallitööline]] ·  [[Mittesilindrilisus]] ·  [[Mittesirgjoonelisus]] ·  [[Mittetasapinnalisus]] ·  [[Olmeluul]] ·  [[Pakutrükk]] ·  [[Parafeerimine]] ·  [[Pikkliin]] ·  [[Psühhiaatria mõisteid]] ·  [[Režiistsenaarium]] ·  [[Sõltuvusaine]] ·  [[Sündimuse üldkordaja]] ·  [[Sademete hulk]] ·  [[Selgelthaistmine]] ·  [[Selgeltkuulmine]] ·  [[Selgeltmaitsmine]] ·  [[Selgelttajumine]] ·  [[Senestopaatia]] ·  [[Suljutaimed]] ·  [[Suurringjoon]] ·  [[Terakasvaja]] ·  [[Tundeelu tuimenemine]] ·  [[Välisluure]] ·  [[Vaimulikuseisuse sakrament]] ·  [[Alussõna]] ·  [[Ettevõtte juhtimine]] ·  [[Hea ja kurja pildid]] ·  [[Kirjandusteoste tegelaste loend]] ·  [[Kuritegevus]] ·  [[Äravoolukiht]] ·  [[Äravoolumaht]] ·  [[Abikontakt]] ·  [[Abikontaktor]] ·  [[Abilüliti]] ·  [[Absoluutne kiirus]] ·  [[Aisad]] ·  [[Akustika ja helitehnika]] ·  [[Altereeritud heli]] ·  [[B-klassi isolatsioon]] ·  [[Düseutroofne järv]] ·  [[Digitaalne dokumendihaldus]] ·  [[Elastne keha]] ·  [[Elastne keskkond]] ·  [[Ergutusahel]] ·  [[Füsioloogiline akustika]] ·  [[Harmooniline intervall]] ·  [[Heli tulendnimetus]] ·  [[Helirea kulgevad astmed]] ·  [[Helirea püsivad astmed]] ·  [[Helistike sugulus]] ·  [[Hiiliv tõrge]] ·  [[Igavese pakase vöö]] ·  [[Jäätmejaam]] ·  [[Käivitusmoment]] ·  [[Käivitusmootor]] ·  [[Käivitusvool]] ·  [[Kõrgustähistus]] ·  [[Kaevamishark]] ·  [[Kephalos Klazomenaist]] ·  [[Kolmikmeremiil]] ·  [[Kommutaatormasin]] ·  [[Kromaatiline helirida]] ·  [[Lihtintervall]] ·  [[Mažoorne helirida]] ·  [[Maastikusfäär]] ·  [[Mardilaat]] ·  [[Meditsiiniline abivahend]] ·  [[Meloodiline intervall]] ·  [[Minoorne helirida]] ·  [[NARIS]] ·  [[Nominaaltulusus]] ·  [[Poolhääl]] ·  [[Radioaktiivne kiirgus]] ·  [[Riikide sõjajõud Teise maailmasõja alguses]] ·  [[Rulllaager]] ·  [[Savi kuivamine]] ·  [[Segahääl]] ·  [[Semidüstroofne järv]] ·  [[Sisendkeel]] ·  [[Toonikakolmkõla]] ·  [[Tugiheli]] ·  [[Ökosüsteemi taastamiskulu]] ·  [[Ühe muutujaga lineaarvõrratus]] ·  [[Ühe muutujaga ruutvõrratus]] ·  [[Üheseinaline nanotoru]] ·  [[Ühisteenused]] ·  [[Üldkeel]] ·  [[Anonüümkiri]] ·  [[Barca raport]] ·  [[Dünaamiline situatsioon]] ·  [[Demokraatia arendamise sihtasutus]] ·  [[Dispergeerumine]] ·  [[Duratiivne situatsioon]] ·  [[Eesti veksel]] ·  [[Elektridetonaator]] ·  [[Elektrilõhkevõrk]] ·  [[Elektriseadmestik]] ·  [[Elektronmuusika mõisteid]] ·  [[Emotsioonide geopoliitika]] ·  [[Eustaasia]] ·  [[Fluorokinoloonid]] ·  [[Geneetiline muundamine]] ·  [[Graafi klikk ja vöö]] ·  [[Graafi sümmeetria]] ·  [[Hüdrograafiline võrk]] ·  [[Hapnikusisaldus]] ·  [[Happesadenemine]] ·  [[Hinge surematus]] ·  [[Ihtüotsiid]] ·  [[Intervallmeetod]] ·  [[Isohaliin]] ·  [[Keskkonnaküsimuste sidustamine]] ·  [[Kiipkaardiluger]] ·  [[Kobestuslaeng]] ·  [[Lähis-Ida esiaeg]] ·  [[Lõhkematerjal]] ·  [[Lõhketöö]] ·  [[Loodeteelektrijaam]] ·  [[Lubatushinnang]] ·  [[Marksistlikud rahvusvaheliste suhete teooriad]] ·  [[Mereelustik]] ·  [[Metsapealinn]] ·  [[Mitmeseinaline nanotoru]] ·  [[Multivalentne muusikaanalüüs]] ·  [[Murdvõrratus]] ·  [[Neurolepsia]] ·  [[Nivikool]] ·  [[Olmereovesi]] ·  [[Oportunistlik majandusteooria]] ·  [[Orgaaniliste ühendite lagundamine]] ·  [[Põhja- ja Ida-Euroopa Nukukunstide Keskus]] ·  [[Põhjasüvendi]] ·  [[Põhjavee-elustik]] ·  [[Peitsimine]] ·  [[Plahvatuspõlemine]] ·  [[Pseudolitoraal]] ·  [[Rannikuluide]] ·  [[Raudbetoonkoorik]] ·  [[Reaktiiv]] ·  [[Riimvee-elustik]] ·  [[Säästev linnaplaneerimine]] ·  [[Süütel]] ·  [[Saksa Majanduse Auhind Eestis]] ·  [[Stügobiont]] ·  [[Staatiline situatsioon]] ·  [[Supiinitarindid]] ·  [[Tasuta turundus]] ·  [[Väljapaiskelaeng]] ·  [[Vetikate heterotroofne toitumine]] ·  [[Videoturundus]] ·  [[Vistseraalne rasv]] ·  [[Õgurannik]] ·  [[Üleminekuline maakoor]] ·  [[Aadressiväli]] ·  [[Aktiivne äär]] ·  [[Angoobmaal]] ·  [[Asendushooldus]] ·  [[Avatusluul]] ·  [[Co-edition]] ·  [[Ebasarikas]] ·  [[Eestkosteasutus]] ·  [[Emajõe kallastelt Jäämereni]] ·  [[Erihoolekandeteenus]] ·  [[Gregoriuse aasta]] ·  [[Hüpopaatia]] ·  [[Halduse kandja]] ·  [[Hooldusvajadus]] ·  [[Instseneeringuluul]] ·  [[Jagamisrakis]] ·  [[Külmvöö]] ·  [[Kaardivõrk]] ·  [[Kaksikdiagnoos]] ·  [[Kodarjoon]] ·  [[Kuiva kehaehitusega hobune]] ·  [[Laidrannik]] ·  [[Lauskmaa]] ·  [[Leidurlusluul]] ·  [[Looduskomponent]] ·  [[Mõõteriista täpsusklass]] ·  [[Masinpsühholoogia]] ·  [[Mississippi madalik]] ·  [[Muusikapaleograafia]] ·  [[Palavvöö]] ·  [[Parasvöötme õhumass]] ·  [[Pascal-B]] ·  [[Ridamus]] ·  [[Riiklik järelevalve]] ·  [[Rikkusluul]] ·  [[Seadeelement]] ·  [[Serbia ja horvaadi kirjandus]] ·  [[Sisend-väljundplokk]] ·  [[Suuremõõtkavaline kaart]] ·  [[Taylori printsiip]] ·  [[Teenistuslik järelevalve]] ·  [[Tikkpolt]] ·  [[Troopiline õhumass]] ·  [[Võidusõidukaarik]] ·  [[FIDE nõukogu]] ·  [[ÜRO embleem]] ·  [[Aaderduskamm]] ·  [[Aktiivtakisti]] ·  [[Altariesine]] ·  [[Aritmeetiline operatsioon]] ·  [[Jahindus]] ·  [[Kõrgvesi]] ·  [[Kaug-Lõuna]] ·  [[Kodanikkond]] ·  [[Kohalik päikeseaeg]] ·  [[Konfessioon]] ·  [[Loodusteadus]] ·  [[Mõtestatud lause]] ·  [[Olümpialiikumine]] ·  [[Olümpiamängude mälestusmedal]] ·  [[Olümpiamündid]] ·  [[Olümpiaprintsiip]] ·  [[Otsustusinstitutsioonid]] ·  [[Pühitsus]] ·  [[Polaartelg]] ·  [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee auliige]] ·  [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige]] ·  [[Sõnaseletus]] ·  [[Subjekt-subjekt-suhe]] ·  [[Tüüp-sõna]] ·  [[Teoloogia summa Ia q. 2]] ·  [[Teoloogia summa Ia q. 22]] ·  [[Tunnetusrelativism]] ·  [[Usuartikkel]] ·  [[Älves]] ·  [[Ühesuguline õis]] ·  [[Üldkaredus]] ·  [[Abielusündimuskordaja]] ·  [[Aegjärkne raie]] ·  [[Ajalooline laev]] ·  [[Akumulatsiooniala]] ·  [[Avaldus]] ·  [[Barokktrio]] ·  [[Beibe]] ·  [[Computer Music Melodian]] ·  [[Demograafiline tööturusurve indeks]] ·  [[Dokumendiliik]] ·  [[Elukultuuri Instituut]] ·  [[Elusloodus]] ·  [[Energiaressurss]] ·  [[Flandeerimine]] ·  [[Höövelmasin]] ·  [[Hüpotroofid]] ·  [[Heraldika mõisteid]] ·  [[Hulgasõna]] ·  [[Infojuhtimine]] ·  [[Karstikoobas]] ·  [[Katadroomne leht]] ·  [[Kestvusratsutamine]] ·  [[Kiskahel]] ·  [[Kuiv signaal]] ·  [[Loomamaal]] ·  [[Luuavars]] ·  [[Mükoloogia mõisteid]] ·  [[Maailmapilt]] ·  [[Maandur]] ·  [[Maanduri valgumisala]] ·  [[Maanduspaigaldis]] ·  [[Marss-seilkuunar]] ·  [[Meeste sündimuskordaja]] ·  [[Meremärk]] ·  [[Meremaal]] ·  [[Mesotroofid]] ·  [[Metallilõikepink]] ·  [[Modelleeriv süsteem]] ·  [[Nardid]] ·  [[Netoproduktsioon]] ·  [[Ohutegur]] ·  [[Oma ja võõras]] ·  [[Piesoisohüps]] ·  [[Pottpaat]] ·  [[Pragmaatiline abisõna]] ·  [[Puidutöötlemise mõisteid]] ·  [[Puidutöötlemise tehnoloogia]] ·  [[Rauasulam]] ·  [[Relv lae ja kaitseriivista!]] ·  [[Reservaaž (graafika)]] ·  [[Sõltumatu Infokeskus]] ·  [[Sündimatus]] ·  [[Sündimuse erikordaja]] ·  [[Sündimuse kogukordaja]] ·  [[Saagimine]] ·  [[Shannoni esimene teoreem]] ·  [[Tõeline hallutsinatsioon]] ·  [[Taakselkuunar]] ·  [[Talitlus]] ·  [[Unioon]] ·  [[Uusvasakpoolsed]] ·  [[Vähima olulise erinevuse test]] ·  [[Võrdlus]] ·  [[Vallassündimuse erikordaja]] ·  [[Vandumine]] ·  [[Veerandaeg]] ·  [[Viimne kohtupäev]] ·  [[Ökokaardistamine]] ·  [[Ühtlaselt kiirenev liikumine]] ·  [[Aberratsioonikonstant]] ·  [[Abiellumus]] ·  [[Abilöök]] ·  [[Abilava]] ·  [[Abioperatsioon]] ·  [[Arenguideoloogia]] ·  [[Arenguplaneerimine]] ·  [[Beetaversioon]] ·  [[Egiptuse rahvatants]] ·  [[Ehtekunst]] ·  [[Forsseerimine]] ·  [[Jätkusuutlikkuse hindamine]] ·  [[Käskjuhitavus]] ·  [[Käsuviip]] ·  [[Kümnendkorrektsioon]] ·  [[Kabes]] ·  [[Kahju tekitamine]] ·  [[Kapitaliinerts]] ·  [[Keskkonnakompleksluba]] ·  [[Keskkonnaluba]] ·  [[Keskkonnariski hindamine]] ·  [[Keskkonnategevuse tulemuslikkus]] ·  [[Liitmõju]] ·  [[Loodusvara lubatava kasutuse määr]] ·  [[Loyse]] ·  [[Maastike mitmekesisus]] ·  [[Maastikuhooldus]] ·  [[Maastikupoliitika]] ·  [[Mikroenergeetika]] ·  [[Ohutustehnika]] ·  [[Orbiitgraaf]] ·  [[Otsekood]] ·  [[Põhja-Aafrika rahvatantsud]] ·  [[Pöörlev rõngas-ketaselektrood]] ·  [[Partnerlus]] ·  [[Pistikupesa]] ·  [[Praekahvel]] ·  [[Rehabilitatsioon]] ·  [[Säästev energeetika]] ·  [[Saastetasu]] ·  [[Siduja]] ·  [[Sotsiaalne märgis]] ·  [[Tööjõumahukas tootmine]] ·  [[Taevapoolkera]] ·  [[Teisene toore]] ·  [[2004. aasta olümpiamängude Kreeka-Rooma maadluse Taškendi valikturniir]] ·  [[Agressiivne keskkond]] ·  [[Ajatamine]] ·  [[Aktiivne temperatuur]] ·  [[Alluvuse ühesus]] ·  [[Ametkondlikkus]] ·  [[Arboritsiid]] ·  [[Arvesti]] ·  [[Autostumine]] ·  [[Avatud maailmaühiskond]] ·  [[Bilansikirje]] ·  [[Bilansiväline kirje]] ·  [[Biokeemiline geneetika]] ·  [[Bugarura saar]] ·  [[Dünaamiline viskoossus]] ·  [[Destilleerimisseade]] ·  [[Dfu-programmer]] ·  [[Diferentseerimine]] ·  [[Dosaator]] ·  [[Elodeiidid]] ·  [[Emulgatsioon]] ·  [[Epifütootia]] ·  [[Globaalne kapitalism]] ·  [[Hüdrauliline masin]] ·  [[Hüpoikoon]] ·  [[Harunemine]] ·  [[Hiib]] ·  [[Hulgulind]] ·  [[Humisool]] ·  [[Imendumine]] ·  [[Isehõrenemine]] ·  [[Jahutussegu]] ·  [[Käibevara]] ·  [[Külmumine]] ·  [[Kaebus]] ·  [[Kampaania]] ·  [[Katseseeria]] ·  [[Keskmine tihedus]] ·  [[Kinemaatiline viskoossus]] ·  [[Klarett]] ·  [[Klassivanem]] ·  [[Kompaktsusteoreem]] ·  [[Lendstart]] ·  [[Ligikaudne arv]] ·  [[Likviidsuse suhtarvud]] ·  [[Märgukiri]] ·  [[Maaelu]] ·  [[Majandusüksus]] ·  [[Masinakäsk]] ·  [[Mina ja keskkond]] ·  [[Must Notsu]] ·  [[Nukleofiilne tsenter]] ·  [[Parasvöötme rohtlad]] ·  [[Paremakäelisus]] ·  [[Pindaktiivsus]] ·  [[Pseudotsüfellid]] ·  [[Punkteeritud ümbrus]] ·  [[Raamatupidamise sise-eeskiri]] ·  [[Rabastumine]] ·  [[Reostaatjuhtimine]] ·  [[Reservuaar]] ·  [[Rodoloogia]] ·  [[Roheline pipar]] ·  [[Rohtlavöönd]] ·  [[Säärikud]] ·  [[Säästulamp]] ·  [[Soojussõlm]] ·  [[Soojusvõrk]] ·  [[Soostumus]] ·  [[Tõusukõrgvesi]] ·  [[Töönduskala]] ·  [[Tööränne]] ·  [[Tööstusettevõtete asukoha teooria]] ·  [[Tasakaaluprofiil]] ·  [[Teekond maailma lõppu]] ·  [[Tootmisreovesi]] ·  [[Universaalinstrument]] ·  [[Uued tööstusharud]] ·  [[Uusparempoolsus]] ·  [[VASAB]] ·  [[Veeproov]] ·  [[Voolavus]] ·  [[Üldeitav otsustus]] ·  [[Üldjaatav otsustus]] ·  [[AD3-vitamiin]] ·  [[Alepõld]] ·  [[Alepõllundus]] ·  [[Autoritunnistus]] ·  [[Ditiokarbonaadid]] ·  [[Elulised vajadused]] ·  [[Ensüümiperekond]] ·  [[Esteetika ja Vabade Kunstide Sõltumatu Akadeemia]] ·  [[Fekaalid]] ·  [[Feodaallinnus]] ·  [[Häälekandja]] ·  [[Hektoliiter]] ·  [[Humanitaaruuringute Akadeemia]] ·  [[Imbi ja Ärni]] ·  [[Kõrbevöönd]] ·  [[Kantarssin]] ·  [[Kantjalg]] ·  [[Kantsüld]] ·  [[Keemiline analüüs]] ·  [[Keerdküsimus]] ·  [[Keskkonnamürgid]] ·  [[Kohvikute päev]] ·  [[Koonusfreesimine]] ·  [[Ksantogeenhapped]] ·  [[L-vitamiin]] ·  [[Lasterong]] ·  [[Lehemesi]] ·  [[Linnamets]] ·  [[Mõisa Hääl]] ·  [[Magasivili]] ·  [[Maitse]] ·  [[Marsruudi leppemärgid]] ·  [[MAZ 5428]] ·  [[Metsmesindus]] ·  [[Naatri Leeni]] ·  [[Organogeensed mullahorisondid]] ·  [[Osaeitav otsustus]] ·  [[Osajaatav otsustus]] ·  [[Peitleid]] ·  [[Plaueni Pauluse kogudus]] ·  [[Poolkõrbevöönd]] ·  [[Räägu Rein]] ·  [[Raudpats]] ·  [[Res Musica]] ·  [[Söödalisandid]] ·  [[Soovitusturundus]] ·  [[T-vitamiin]] ·  [[Tallinna vakk]] ·  [[Tasandikujõgi]] ·  [[Teadvuseteadus]] ·  [[U-vitamiini teraapia]] ·  [[Vaestehoolekanne]] ·  [[Vitamiinide nomenklatuur]] ·  [[Vitamiinide teooria]] ·  [[Vitamiinikartell]] ·  [[Vitamiinilaadsed biomolekulid]] ·  [[Vitamiinipreparaadid]] ·  [[X-bosonid]] ·  [[Aborigeenne tõug]] ·  [[Aidamade]] ·  [[Aktiivsünnitus]] ·  [[Aktimaal]] ·  [[Antibiootikumid veekeskkonnas]] ·  [[Arhitektuuriansambel]] ·  [[Bisubstraatsed inhibiitorid]] ·  [[Emassuguelundid]] ·  [[Folklooriliikumine]] ·  [[Folkloorirühm]] ·  [[Hõimuliikumine]] ·  [[Haguküla]] ·  [[Hajatalu]] ·  [[Ilumark]] ·  [[Innovatsioonikool]] ·  [[Jahikalender]] ·  [[Jahipidamisvahendid]] ·  [[Juhtmevaba toitega täitur]] ·  [[Karjakontrolliühing]] ·  [[Katastriüksus]] ·  [[Katastriüksuse sihtotstarve]] ·  [[Kiirabibaas]] ·  [[Klassikaline keemiline analüüs]] ·  [[Kraejalad]] ·  [[Läbipaistev pangakonto]] ·  [[Lämmastiksaaste]] ·  [[Lõõr]] ·  [[Lüpsivõistlus]] ·  [[Lantaan-strontsium-koobaltoksiid]] ·  [[Lestkeel]] ·  [[Mõõtenõud]] ·  [[Maa-arvestus]] ·  [[Maade vahetus]] ·  [[Maafond]] ·  [[Maagelõng]] ·  [[Maahindamine]] ·  [[Maakataster]] ·  [[Mahtanalüüs]] ·  [[Moreenküngas]] ·  [[Munemine]] ·  [[Murumüts]] ·  [[Nanoosakeste süntees]] ·  [[Ortoloogid]] ·  [[Plaueni Jaani kogudus]] ·  [[Poliitiline reklaam]] ·  [[Rästikumürgi antiseerum]] ·  [[Raats]] ·  [[Rabamispink]] ·  [[Rajapunkt]] ·  [[Rasvhapete mobilisatsioon]] ·  [[Reaktiivne molekulaardünaamika]] ·  [[Rolling Stone'i 2000. aastate 100 parimat albumit]] ·  [[RRNA modifikatsioonid]] ·  [[RRNA transkriptsiooni regulatsioon soolekepikeses]] ·  [[Söödakultuur]] ·  [[Sisepunkt]] ·  [[Sotsiaalse identiteedi teooria]] ·  [[Sotsiaalsete representatsioonide teooria]] ·  [[Tüvendtaimed]] ·  [[Takistustermomeeter]] ·  [[Tehismärgalapuhasti]] ·  [[Tehnoökoloogia]] ·  [[Termokeemiline muundamine]] ·  [[Vabed]] ·  [[Vaipseelik]] ·  [[Veebipõhine test]] ·  [[Dikloor]] ·  [[Häme daikiparv]] ·  [[Haanja miis]] ·  [[Intuitiivteaduste Kool]] ·  [[Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia]] ·  [[Kiired]] ·  [[Kutsekomisjon]] ·  [[Kutsestandard]] ·  [[Kutsetunnistus]] ·  [[Lääne-Eesti sademetehari]] ·  [[Pardipill]] ·  [[Renessansi kirjanduse antoloogia]] ·  [[Ressursipõhine majandus]] ·  [[Sibulasordid]] ·  [[Sinimandria]] ·  [[Tartu jõelipp]] ·  [[Teadvustamatus]] ·  [[Aktsentueeriv värsisüsteem]] ·  [[Anarhofuturism]] ·  [[Bioloogia mõisteid]] ·  [[Demonoloogia mõisteid]] ·  [[Elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria]] ·  [[Geoloogia mõistete loendid]] ·  [[Hüdroloogia mõisteid]] ·  [[Idavere lade]] ·  [[Inimese areng]] ·  [[Issand]] ·  [[Kamberkaevandamine]] ·  [[Katehhees]] ·  [[Klibuvall]] ·  [[Latorpi lade]] ·  [[Liitmisreegel]] ·  [[Mäendus]] ·  [[Manoury notatsioon]] ·  [[Metafooriteooria]] ·  [[Mineraloogia mõisteid]] ·  [[Pärisklass]] ·  [[Paleontoloogia mõisteid]] ·  [[Polüneesia kosmogoonia]] ·  [[Positiivne pinnavorm]] ·  [[Prioriteet]] ·  [[Religiooniõpetus]] ·  [[Reljeefitüüp]] ·  [[Reumaatiliste haiguste klassifikatsioon]] ·  [[Sünonüümia]] ·  [[Schickid]] ·  [[Soololaul]] ·  [[Statistiline meetod]] ·  [[Tööstusomandi õiguskaitsetaotlus]] ·  [[Taevaisa]] ·  [[Tonaalne muusika]] ·  [[Usulahk]] ·  [[Väljamine]] ·  [[Valkdüstroofiad]] ·  [[Õietolmuspekter]] ·  [[1N3716]] ·  [[1N60]] ·  [[1N970B]] ·  [[2N3096]] ·  [[Afüllia]] ·  [[Aine omadused]] ·  [[Alfakiirgus]] ·  [[Arhiivihaldus]] ·  [[Assotsiatiivne ring]] ·  [[Bilateraalne sümmeetria]] ·  [[Biogeenid]] ·  [[Eesseisja]] ·  [[Ehitise laiendamine]] ·  [[Ehitise rekonstrueerimine]] ·  [[Elatuskorje]] ·  [[Energiabörs]] ·  [[Eoseline sigimine]] ·  [[Eraldusriba]] ·  [[Euroopa Liidu dokumentatsioon]] ·  [[Filmimine]] ·  [[GA400TD60U]] ·  [[Gamavit]] ·  [[Hüppekiht]] ·  [[Harvik]] ·  [[Hoiatushüüd]] ·  [[Humoraalne regulatsioon]] ·  [[Ioonsed ained]] ·  [[IRF3710]] ·  [[IRF5210]] ·  [[Jälitustegevus]] ·  [[Journal of Biosemiotics]] ·  [[Kafkalikkus]] ·  [[Kalanduse mõisteid]] ·  [[Kohanemus]] ·  [[Kolmikmiil]] ·  [[Kuivendus]] ·  [[Kummihaamer]] ·  [[KV1236]] ·  [[KZ405]] ·  [[Lõikuvad sirged]] ·  [[Laevanduse mõisteid]] ·  [[Lamarcki seadused]] ·  [[Libertaarimperatiiv]] ·  [[Mäesuusakool]] ·  [[Märjamaa lahing]] ·  [[Müratasandi]] ·  [[Maantee klass]] ·  [[Mandrinõlv]] ·  [[Matusetoetus]] ·  [[MJ11016]] ·  [[Mustkate]] ·  [[Nüüdismuusikaansambel]] ·  [[Nasv]] ·  [[Niit]] ·  [[Põrunui]] ·  [[Pühakoda]] ·  [[Pindamine]] ·  [[Rabamets]] ·  [[Rehabilitatsiooniteenus]] ·  [[Ringrajapaadid]] ·  [[Roheline liikumine]] ·  [[Sülemikast]] ·  [[Seebid]] ·  [[Spastiline halvatus]] ·  [[Suitsulõõts]] ·  [[Suundorienteerumine]] ·  [[Tänava kaitsevöönd]] ·  [[Tänavamaa]] ·  [[Tõuk]] ·  [[Taustamine]] ·  [[Tuulepõhi]] ·  [[Vahetusleping]] ·  [[Vaimse tervise päev 1996]] ·  [[Wahli reegel]] ·  [[Waveframe]] ·  [[Administratsioon]] ·  [[Eestäiend]] ·  [[Faasiverb]] ·  [[Gatherings in Biosemiotics]] ·  [[Infiniitfraas]] ·  [[Inseneritöö]] ·  [[Ioonne elektroaktiivne polümeer]] ·  [[Kümnendmurd]] ·  [[Kaadriohvitser]] ·  [[Kaitselahing]] ·  [[Kaksikvedur]] ·  [[Katalüsaatorimürk]] ·  [[Keelehoole]] ·  [[Kirjandusfilosoofia]] ·  [[Korduvust näitav määrus]] ·  [[Laboratoorne diagnostika]] ·  [[Lgr-valgud]] ·  [[Liivapritsitööd]] ·  [[Looduslikkus]] ·  [[Määrustäiend]] ·  [[Magneetikud]] ·  [[Mullageneetika]] ·  [[Mullamineraloogia]] ·  [[Murru laiendamine]] ·  [[Omastavaline täiend]] ·  [[Oskussõnastik]] ·  [[Partitiivverb]] ·  [[Peenes]] ·  [[Portfoolio]] ·  [[Prootonjuhtoksiidid]] ·  [[Puutumus]] ·  [[Reaalmuutuja funktsioon]] ·  [[Säästev inimareng]] ·  [[Säästev kasutus]] ·  [[Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll]] ·  [[Seotud vektor]] ·  [[Tähtpäev]] ·  [[Tegusõna käändelised vormid]] ·  [[Tehislikkus]] ·  [[Terministandard]] ·  [[Toimumisaega näitav määrus]] ·  [[Trimmerkondensaator]] ·  [[Võrdlev usundilugu]] ·  [[Variatsiooniulatus]] ·  [[Vastupinge]] ·  [[1832. aasta Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus]] ·  [[Kihme aardeleid]] ·  [[Kihnu kivilaev]] ·  [[Kivilaev]] ·  [[Kiviveolaev]] ·  [[Kostivere aardeleiud]] ·  [[Linnaõhk teeb vabaks]] ·  [[Meremehekast]] ·  [[Raikküla kärajad]] ·  [[Riigikirik]] ·  [[Siseministeeriumi usuasjade osakond]] ·  [[Tallinna konsistoriaalringkond]] ·  [[Tartu toomkapiitel]] ·  [[Vöörmünder]] ·  [[Viis miinust]] ·  [[Õpivilumuste spetsiifilised häired]] ·  [[Biokilereaktor]] ·  [[Conrad Aramis]] ·  [[Eesti Turist]] ·  [[Elektrisignaal]] ·  [[Elektronseadis]] ·  [[Gerd Neggo tantsustuudio]] ·  [[Hajus närvisüsteem]] ·  [[Hernestel põlvitamine]] ·  [[Ideaalmina]] ·  [[Influentsaviirus]] ·  [[Jääksoode tüübid]] ·  [[Keeletüübid]] ·  [[Kindlusvangistus]] ·  [[Kliendikaart]] ·  [[Kombinatiivne muutlikkus]] ·  [[Kunstirühmitus F.F.F.F.]] ·  [[Kunstiselts Lennok]] ·  [[Kvalitatiivne matemaatika]] ·  [[Linnuklubi]] ·  [[Loodete-tüüpi tehismärgala]] ·  [[Miljööväärtuslik ala]] ·  [[Mina piirid]] ·  [[Modernistlik kunst]] ·  [[Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus]] ·  [[Pakkimine]] ·  [[Petik]] ·  [[Plaueni Lutheri kogudus]] ·  [[Pop Tipp]] ·  [[Rästiklaste mürk]] ·  [[Rühm T]] ·  [[Satelliitringhääling]] ·  [[Stiihia]] ·  [[Stuudio 22]] ·  [[Talibor]] ·  [[Tarkvararakendus]] ·  [[Telliskivisein]] ·  [[Termaalvesi]] ·  [[Tordipõhi]] ·  [[Turismiinfokeskus]] ·  [[Urnimatus]] ·  [[Väliseestlaste eesti keel]] ·  [[Võidusõidukaater]] ·  [[Varajase muusika mõisteid]] ·  [[Veealune mälestis]] ·  [[Vihtlemine]] ·  [[Vilikond]] ·  [[Äge glomerulonefriit]] ·  [[Üldgeograafiline kaart]] ·  [[Aprioorsus]] ·  [[Avaliku ja eraõiguse eristamine]] ·  [[BATUN]] ·  [[Blatnoi]] ·  [[Epopöa]] ·  [[Filosoofia valdkonnad]] ·  [[Geofüüsika mõisteid]] ·  [[Geonoomia]] ·  [[Germanomaania]] ·  [[Graniidistumine]] ·  [[Järskrannik]] ·  [[Keeleteaduse mõisteid]] ·  [[Konvenientsipoliitika]] ·  [[Koomika]] ·  [[Litoloogiliselt heterogeenne põiksus]] ·  [[Loodususund]] ·  [[Mäenduse mõisteid]] ·  [[Maastikuauto]] ·  [[Magmakeha]] ·  [[Normaalmurrang]] ·  [[Ookeaniline saar]] ·  [[Orogeenne vöönd]] ·  [[Põletatud suhkur]] ·  [[Paljandumine]] ·  [[Pikima ametiajaga poliitilised liidrid]] ·  [[Pimp TV]] ·  [[Plagu]] ·  [[Puänt]] ·  [[Rööplasumus]] ·  [[Raamatukoguteaduse mõisteid]] ·  [[Raamatute varjatud sõnumid]] ·  [[Risti ümberpööramine]] ·  [[Säästukaart]] ·  [[Süütegu]] ·  [[Sotsioloogia mõisteid]] ·  [[Star Treki tähelaevaklasside loend]] ·  [[Temperavärv]] ·  [[Vormel 1 meeskondade loend]] ·  [[J-vitamiin]] ·  [[Kariibi mere saared]] ·  [[Kattega tee]] ·  [[Kesklainesaatja]] ·  [[Vakutalu]] ·  [[Willsi faktor]] ·  [[Ühine humanitaaroperatsioonide plaan]] ·  [[Abiarhitektuur]] ·  [[Absoluutne vanus]] ·  [[Aritmeetiline juur]] ·  [[Bioproduktsioon]] ·  [[Eesti-Ma Rahwa Kalender]] ·  [[Eksportkultuur]] ·  [[Elektronskeem]] ·  [[Eukarüootne rakk]] ·  [[Euroopa Liidu arengukoostöö]] ·  [[Euroopa rahvusvahelise koostöö foorum]] ·  [[Geolitoraal]] ·  [[Gumofiilia]] ·  [[Holsteini meri]] ·  [[Homoallüülne rühm]] ·  [[Humanitaarabipalve]] ·  [[Imikusuremus]] ·  [[Ioonvõrrand]] ·  [[Järjend]] ·  [[Jalaväekompanii]] ·  [[Kahepoolne arengukoostöö]] ·  [[Kalakasvatussump]] ·  [[Kerishüpokaust]] ·  [[Kolloidsüsteem]] ·  [[Laanemetsad]] ·  [[Loomarakk]] ·  [[Maabriis]] ·  [[Mandri tuum]] ·  [[Meeste domineerimine]] ·  [[Merebriis]] ·  [[Mitmepoolne arengukoostöö]] ·  [[Nüüdismuusika mõisteid]] ·  [[Noria Books]] ·  [[Põhilised sotsiaalteenused]] ·  [[Passaathoovused]] ·  [[Preventiivne veterinaaria]] ·  [[Regressiivne tulumaks]] ·  [[Sürjametsad]] ·  [[Seitsmenda päeva adventistid]] ·  [[Siinvõrk]] ·  [[Singulaarne maatriks]] ·  [[Skalaariga korrutamine]] ·  [[Survetorustik]] ·  [[Täis- ja murdosa]] ·  [[Tänavküla]] ·  [[Telglõige]] ·  [[Temporoloogia]] ·  [[Tugevusmoment]] ·  [[Universaalhulk]] ·  [[Vabavõnkumine]] ·  [[Vastandelement]] ·  [[Vastandmaatriks]] ·  [[Vastandvektor]] ·  [[Lahingukomplekt]] ·  [[Aampalk]] ·  [[Abiparred]] ·  [[Adverbiaalne võrdlustarind]] ·  [[Aganalasn]] ·  [[Aktiiv]] ·  [[Demarkatsioonijoon]] ·  [[Diastoolne vererõhk]] ·  [[Digitaalloogika]] ·  [[Eelteema]] ·  [[Eesjäse]] ·  [[Eesti kirivöö]] ·  [[Elektrooniline ajurünnak]] ·  [[Esindaja]] ·  [[Falsifikatsionism]] ·  [[Finiitfraas]] ·  [[Fraasimäärus]] ·  [[Härjaraud]] ·  [[Hülgeõng]] ·  [[Haavakliinik]] ·  [[Heinakäru]] ·  [[Hundiõng]] ·  [[Interaktsiooniprotsesside analüüs]] ·  [[Intransitiivlause]] ·  [[Jõukaabel]] ·  [[Jahikott]] ·  [[Jahvatamine]] ·  [[Jalashäll]] ·  [[Käsitöökool]] ·  [[Kaapotkleit]] ·  [[Kaapotkuub]] ·  [[Kaaruspael]] ·  [[Kaelaraha]] ·  [[Kangareha]] ·  [[Katuselasn]] ·  [[Kausatiivtarind]] ·  [[Kausatiivverb]] ·  [[Kerapõhi]] ·  [[Kestust näitav määrus]] ·  [[Kikk-kõrvamüts]] ·  [[Kirjaraud]] ·  [[Kiviregi]] ·  [[Kraasid]] ·  [[Laeva jõuseadmed]] ·  [[Liigesepind]] ·  [[Lindberghi auhind]] ·  [[Maaviljelussüsteem]] ·  [[Meditsiinisõnastik]] ·  [[Misjonilingvistika]] ·  [[Noorendik]] ·  [[Põhjavee seire]] ·  [[Põlendik]] ·  [[Põletusora]] ·  [[Pühendusnimi]] ·  [[Pütipaber]] ·  [[Passiiv]] ·  [[Piiri väljendav kohamäärus]] ·  [[Plankimine]] ·  [[Puidutõrv]] ·  [[Puusapõll]] ·  [[Raamatupidamistalu]] ·  [[Randmeribad]] ·  [[Ribad]] ·  [[Sõnnikukonks]] ·  [[Sünkroonne ajurünnak]] ·  [[Süstoolne vererõhk]] ·  [[Saakloom]] ·  [[Sagedusmodulaator]] ·  [[Satelliitnavigatsioon]] ·  [[Seemnesari]] ·  [[Seinapink]] ·  [[Separatiivne määrus]] ·  [[Sotsiaalne mõju]] ·  [[Struktuurimudel]] ·  [[Tõuraamat]] ·  [[Tõutunnistus]] ·  [[Tagajäse]] ·  [[Tangeriin]] ·  [[Tattnina]] ·  [[Teatelaad]] ·  [[Teemasin]] ·  [[Toidumärgis]] ·  [[Traatside]] ·  [[Trahheaalkops]] ·  [[Turismitalu]] ·  [[Valikküsilause]] ·  [[Veokast]] ·  [[Vibuhäll]] ·  [[XXI Sajandi Orkester]] ·  [[Eesti Evangeelne Vennastekogudus]] ·  [[Kogemusteadus]] ·  [[Linnusepiirkond]] ·  [[Vaheliku vapustused]] ·  [[Eesti Noorte Puhkpilliorkester]] ·  [[Juurehingamine]] ·  [[Sibulaõli]] ·  [[Õhkpadi]] ·  [[Aadriraud]] ·  [[Adratald]] ·  [[Aganik]] ·  [[Ahkju]] ·  [[Allhange]] ·  [[Alltuulekülg]] ·  [[Alustainas]] ·  [[Argitanu]] ·  [[Aurukast]] ·  [[De monade, numero et figura]] ·  [[Ensüümikomisjon]] ·  [[Etikukivi]] ·  [[Gibbsi refleksioonimudel]] ·  [[Hagerik]] ·  [[Hauskar]] ·  [[Heinamärss]] ·  [[Hundiaed]] ·  [[Hundiork]] ·  [[Külvipõll]] ·  [[Kütis]] ·  [[Kabimüts]] ·  [[Kaltsud]] ·  [[Kupuliud]] ·  [[Kupuraud]] ·  [[Kupusarv]] ·  [[Linuk]] ·  [[Lusikanuga]] ·  [[Märss]] ·  [[Melioraator]] ·  [[Mikrotsoonanalüüs paberil]] ·  [[Neuropsühholoogiline hindamine]] ·  [[Norra põllumajandus]] ·  [[Pajarõngas]] ·  [[Perekonna tola]] ·  [[Piimapütt]] ·  [[Pohemold]] ·  [[Puu õõnestamine]] ·  [[Puurkaev]] ·  [[Räwala]] ·  [[Rabamine]] ·  [[Rauts]] ·  [[Sõba]] ·  [[Süstemaatiline anatoomia]] ·  [[Soovitatav päevane kogus]] ·  [[Suhteline eelis]] ·  [[Suurepärane käik]] ·  [[Toitumisteadus]] ·  [[Turismitoode]] ·  [[Urmelid]] ·  [[Vaalikurikas]] ·  [[Veersekk]] ·  [[Voolmed]] ·  [[Ümarpuit]] ·  [[Aafrika Finantsühendus]] ·  [[Aafrika-Antarktika nõgu]] ·  [[Aasta keskmine sademete hulk]] ·  [[AudioSculpt]] ·  [[Bioloogiline oksüdatsioon]] ·  [[Hajuv valgusvihk]] ·  [[Hulgafraas]] ·  [[Hulgamäärus]] ·  [[Huumusained]] ·  [[Idand]] ·  [[Katlavinn]] ·  [[Kemomanipulatsioon]] ·  [[Kiilung]] ·  [[Kinkeleping]] ·  [[Kompanii sisetoimkond]] ·  [[Konto debiteerimine]] ·  [[Kultuurniit]] ·  [[Kumulatiivne sagedus]] ·  [[Lünklause]] ·  [[Lahinguteenindustoetus]] ·  [[Lahtine kate]] ·  [[N-konnektor]] ·  [[OSY-400]] ·  [[Otsak]] ·  [[Otsik]] ·  [[Otstarbemäärus]] ·  [[Pähklike]] ·  [[Põhjusmäärus]] ·  [[Predikatsioon]] ·  [[Puhvermahtuvus]] ·  [[Reaalarvude hulk]] ·  [[Registerpant]] ·  [[Rektifikatsioonikolonn]] ·  [[Saematerjal]] ·  [[Sagedustabel]] ·  [[Semantiline kunst]] ·  [[Sidend]] ·  [[Sidetehnika]] ·  [[Substantiivifraas]] ·  [[Suremuskordaja]] ·  [[Tähtaeg]] ·  [[Töötuba]] ·  [[Talvepealinn]] ·  [[Tarbimisühiskond]] ·  [[Tupplehed]] ·  [[Võõris]] ·  [[Vaeglause]] ·  [[Valdajamäärus]] ·  [[Viisimäärus]] ·  [[Webware 100]] ·  [[Abrasiivkulumine]] ·  [[Aniloks-värviaparaat]] ·  [[Aniloks-värvivalts]] ·  [[Arvestuspoogen]] ·  [[Elastne sidur]] ·  [[Erosioonkulumine]] ·  [[Ferridromofiilia]] ·  [[Hammassidur]] ·  [[Inhalatsioon]] ·  [[Jäävöönd]] ·  [[Joaskulumine]] ·  [[Joonpingus]] ·  [[Kalendristika]] ·  [[Kavitatsioonkulumine]] ·  [[Kompenseeriv sidur]] ·  [[Koost]] ·  [[Kristlik ekstremism]] ·  [[Lõtkuga ist]] ·  [[Masinaehitusmaterjalid]] ·  [[Masinaelement]] ·  [[Mehaaniline kulumine]] ·  [[Mittetunnustamispoliitika]] ·  [[Piirseisund]] ·  [[Polümerisatsiooniaste]] ·  [[Primitiivne algtegur]] ·  [[Proportsionaalsuspiir]] ·  [[Raamatuteaduse mõisteid]] ·  [[Rakubioloogia mõisteid]] ·  [[Regivärss]] ·  [[Sööbekulumine]] ·  [[Servojuhtimine]] ·  [[Silinderhõõrdülekanne]] ·  [[Sonaaditsükkel]] ·  [[Soveldamine]] ·  [[Tõrge]] ·  [[Tõutervis]] ·  [[Tantsusüit]] ·  [[Teise maailmasõja survel tehtud leiutised]] ·  [[Tensotajur]] ·  [[Traditsionalism]] ·  [[Tugevus]] ·  [[Usuline ekstremism]] ·  [[Vakuoolne düstroofia]] ·  [[Valdus]] ·  [[Veterinaaria mõisteid]] ·  [[Komparativism]] ·  [[Projekteerimisinstituut]] ·  [[Süvarihv]] ·  [[Tartu Ülikooli maaliosakond]] ·  [[Vari-muutmälu]] ·  [[Hariliku sibula uurimislugu]] ·  [[Kaljuvoor]] ·  [[Kuusalu aardeleid]] ·  [[Lineaarne ekstsentrilisus]] ·  [[Maoliste klassifikatsioon]] ·  [[Paunküla aardeleiud]] ·  [[Speculum. De l'autre femme]] ·  [[Statotsüüt]] ·  [[Taime stress]] ·  [[Tallinnfilmi sürrrealistid]] ·  [[Vaida aare]] ·  [[Ääsi tules]] ·  [[Üleajateenija]] ·  [[Ürgkogukondlik kord]] ·  [[Aposterioorne õigustus]] ·  [[Aposterioorne mõiste]] ·  [[Aposterioorne tõde]] ·  [[Aprioorne õigustus]] ·  [[Aprioorne tõde]] ·  [[Baatoks]] ·  [[Citroën DS5 LR]] ·  [[Eessõna]] ·  [[Enese ja teise asümmeetria]] ·  [[Entitas]] ·  [[Honda Mean Mower]] ·  [[Inkorporeerimine]] ·  [[Isikuvastased vägivallateod]] ·  [[Jõudluskontroll]] ·  [[Külmhoone]] ·  [[Kollektiivse tegevuse probleem]] ·  [[Kromatograafiline analüüs]] ·  [[Kululuud]] ·  [[Lümfosarkoom]] ·  [[Leproomid]] ·  [[Mõisastamine]] ·  [[Metastaseerumine]] ·  [[Metsakorraldus]] ·  [[Morfosüntaks]] ·  [[Motivatsiooniuuringud]] ·  [[Munandimanusejuha]] ·  [[Munitsipaalettevõte]] ·  [[Näitav asesõna]] ·  [[Nissan C-hatch]] ·  [[Ohver]] ·  [[Philosophia prima, sive Ontologia]] ·  [[Rästikuhammustuse mürgistus]] ·  [[Riiklik kaitse]] ·  [[Sagedusdetektor]] ·  [[Soojusenergia]] ·  [[Surnutepüha]] ·  [[Tööstuspsühholoogia]] ·  [[Teokonsekventsialism]] ·  [[Tiitelnurk]] ·  [[Transiitteenus]] ·  [[Tuletusalus]] ·  [[Ussiviin]] ·  [[Vaigutamine]] ·  [[Veosekäive]] ·  [[Verekeskus]] ·  [[Viiekümneaastane sõda]] ·  [[Vinnutamine]] ·  [[Ähvardamine]] ·  [[Ühispesitsemine]] ·  [[Üldõpetus]] ·  [[Aastaajalised muutused]] ·  [[Adverbiaalne tajuteooria]] ·  [[Balkani riigid]] ·  [[Bilineaarvorm]] ·  [[Brentano tees]] ·  [[Bronhidega seotud lümfikude]] ·  [[Coheni-Bradfordi mõjumudel]] ·  [[Eesti looduskaitsemärgid]] ·  [[Hansapäevad]] ·  [[Hinnangute tingimine]] ·  [[Hyundai Grand Santa Fe]] ·  [[Intentsionaalne objekt]] ·  [[Külm halastus]] ·  [[Keskmise tugevusega hape]] ·  [[Konsulaarasutus]] ·  [[Kopsutüvi]] ·  [[Lähteaine]] ·  [[Lümfiurked]] ·  [[Lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud]] ·  [[Limaskestabarjäär]] ·  [[Loogikalülitus]] ·  [[Madalmurusus]] ·  [[Meaning and Knowledge]] ·  [[Mitmikisadus]] ·  [[Muutmine]] ·  [[NanoID]] ·  [[Neerusegment]] ·  [[Ninaga seotud lümfikude]] ·  [[Põhjuslik tajuteooria]] ·  [[Rahvapilliorkester]] ·  [[Rauasulatus]] ·  [[Readers of the Book of Life]] ·  [[Süvenemise tõenäosus]] ·  [[Saavutusvajadus]] ·  [[Sookarjamaa]] ·  [[Surnuaiapüha]] ·  [[Tõeteooria]] ·  [[Tüpoloogia]] ·  [[Uno Naissoo nimeline loomingu- ja interpretatsioonikonkurss]] ·  [[Vasak ühisunearter]] ·  [[Veenipõimik]] ·  [[Veenmise kahe-protsessi teooria]] ·  [[Venoosõõs]] ·  [[Vereringe]] ·  [[Viini veinipiirkond]] ·  [[Zave.ee]] ·  [[Õieleht]] ·  [[Õigusrikkuja]] ·  [[4C/ID-mudel]] ·  [[Afroameerika töölaulud]] ·  [[Artokraatia]] ·  [[Asundustalu]] ·  [[BuduaarTEEN]] ·  [[Doktoritöö]] ·  [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium]] ·  [[EI-päev suitsetamisele]] ·  [[Elatisabi]] ·  [[Endomeetriumi retseptiivsus]] ·  [[Esmased lümfoidorganid]] ·  [[Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks]] ·  [[Explanation and Reference]] ·  [[Harjalatt]] ·  [[Haudelind]] ·  [[HELP – elagem tubakata]] ·  [[Hemotsütoblast]] ·  [[Horisontaallaudis]] ·  [[IgLON]] ·  [[Iooniloendur]] ·  [[Juudakristlus]] ·  [[Kõugutabel]] ·  [[Kõuk]] ·  [[Kõvaduse mõõtmine]] ·  [[Külakalmistu]] ·  [[Kasvajaga seotud põletik]] ·  [[Kataboolne plasmiid]] ·  [[Kaugeeslinnastumine]] ·  [[Kiire parvlaev]] ·  [[Koormus]] ·  [[Kutsehariduskeskus]] ·  [[Kvantitatiivne kromatograafiline analüüs]] ·  [[Langeallikas]] ·  [[Laudis]] ·  [[Lignotselluloosi lagundamine]] ·  [[Lineaarne molekul]] ·  [[LostNf.com]] ·  [[Mõisasüda]] ·  [[Maamiilits]] ·  [[Maksa regeneratsioon]] ·  [[Marsiorkester]] ·  [[Mathematics, Matter and Method]] ·  [[Members' Needs, Intragroup Conflict, and Group Performance]] ·  [[Metsa süsinikuringe]] ·  [[Mitteinvasiivne sünnieelne diagnostika]] ·  [[Moderaator]] ·  [[Molekulaartehnoloogia]] ·  [[MtDNA rekombinatsioon]] ·  [[Musterpeenar]] ·  [[Põhivabadused]] ·  [[Põllumajandusloendus]] ·  [[Pühasõdalane]] ·  [[Paigalind]] ·  [[Peakonsul]] ·  [[Petikuks]] ·  [[Piirkasulikkus]] ·  [[Piltvaip]] ·  [[Plafoon]] ·  [[Polümeeride pundumine]] ·  [[Populatsiooni struktuur]] ·  [[Postiasutus]] ·  [[Prosspulk]] ·  [[Pseudokuppel]] ·  [[Puitpits]] ·  [[Puunõu]] ·  [[Röntgenallikas]] ·  [[Raamatukoer]] ·  [[Rahvamuusikaorkester]] ·  [[Süsihappegaasi emissioon]] ·  [[Seeneliha]] ·  [[SMD 2835]] ·  [[Staapel]] ·  [[Strobeerimine]] ·  [[Sulgimine]] ·  [[Syneidēsis]] ·  [[System der Logik und Metaphysik]] ·  [[Tõusuallikas]] ·  [[Tüümuse kortikomedullaarne tsoon]] ·  [[Tüümuse perivaskulaarsed ruumid]] ·  [[Takistuse meetod]] ·  [[Talibid]] ·  [[Tarbimiskaal]] ·  [[Teabeoperatsioon]] ·  [[Toitjakaotus]] ·  [[Toitjakaotuspension]] ·  [[TOL-plasmiid]] ·  [[Tupe mikrofloora]] ·  [[Tuuleliist]] ·  [[Väärtuste realiseerimise teooria]] ·  [[Väeosa]] ·  [[Vägivalla propaganda]] ·  [[Väljamõeldud entiteet]] ·  [[Vahvärk]] ·  [[Valgustundlikud kaitserühmad]] ·  [[Valitsejasugu]] ·  [[Vertikaallaudis]] ·  [[Viljaait]] ·  [[Ööbinokkel]] ·  [[Absoluutne sügavus]] ·  [[Aisting]] ·  [[Aktiivne jõud]] ·  [[Arvutuspinge]] ·  [[Astroloogia mõisteid]] ·  [[Avapind]] ·  [[Bioaktiivne ühend]] ·  [[Dünaamiline koormus]] ·  [[Efektiivne kontsentratsioonitegur]] ·  [[Esimene rinne]] ·  [[F-vitamiin]] ·  [[Firmasport]] ·  [[Homogeenne elektriväli]] ·  [[Iseloomulik lõige]] ·  [[Jäätmekategooriad]] ·  [[Kõrgusindeks]] ·  [[Kaaspind]] ·  [[Kavandamine]] ·  [[Keevitatavus]] ·  [[Keskmine lõtk]] ·  [[Klemmliide]] ·  [[Kolm kriitikat]] ·  [[Konvendihoone]] ·  [[Kultuuritehas]] ·  [[Lendkarvad]] ·  [[Liivapaber]] ·  [[Loomaks moondumine]] ·  [[Meditsiiniline biokeemia]] ·  [[Mullastik]] ·  [[Ohtlik punkt]] ·  [[Pöördemoment]] ·  [[Pajatus]] ·  [[Peapind]] ·  [[Pingeteooria]] ·  [[Rasvlahustuvad vitamiinid]] ·  [[Silikaltsiit]] ·  [[Staatikaga määratav skeem]] ·  [[Staatikaga määratavad ülesanded]] ·  [[Suruõhu kuivatamine]] ·  [[Teabelevi]] ·  [[Tingimus]] ·  [[Tsangpadrun]] ·  [[Ubikinoonid]] ·  [[UDA-tehnoloogia]] ·  [[Ujuv laager]] ·  [[Vähendav lüli]] ·  [[Väsimustugevus]] ·  [[Vaidemenetlus]] ·  [[Valgustuse projekt]] ·  [[Veestik]] ·  [[Aksiaalne väntliugurmehhanism]] ·  [[Algordinaat]] ·  [[Arvutuslik tugevus]] ·  [[Dünaamiline pinge]] ·  [[Deformatsioonide võrdsuse tingimus]] ·  [[Destillaatõli]] ·  [[EM-määre]] ·  [[Hüdrostaatika põhivõrrand]] ·  [[Hüdrostaatiline rõhk]] ·  [[Immutusõli]] ·  [[Induktsioonivool]] ·  [[Inglise jalg]] ·  [[Jõusüsteem]] ·  [[Joonkiirus]] ·  [[Juveniilne vesi]] ·  [[Külaliskorter]] ·  [[Kaabliõli]] ·  [[Kapsaraud]] ·  [[Karastusõli]] ·  [[Kehade süsteem]] ·  [[Kesktemperatuuriline määre]] ·  [[Kiilmehhanism]] ·  [[Kompaundõli]] ·  [[Kontaktpind]] ·  [[Kuumustugevus]] ·  [[Lenkimine]] ·  [[Lihtside]] ·  [[Lihvõli]] ·  [[Liigvarras]] ·  [[Magnetvedelik]] ·  [[Marineeritud kurk]] ·  [[Mastaabitegur]] ·  [[Naatriummääre]] ·  [[Naftaõli]] ·  [[Nullist pulseeriv pinge]] ·  [[Paigaldus]] ·  [[Paljutsükliline väsimus]] ·  [[Piklid]] ·  [[Prantsuse jalg]] ·  [[Puhkemaja]] ·  [[Rasvõli]] ·  [[Releetajur]] ·  [[Süllogistika]] ·  [[Soolakurk]] ·  [[Survevool]] ·  [[Tõusunurk]] ·  [[Tabatav pind]] ·  [[Tasakaalus vedelik]] ·  [[Tehnoloogiline protsess]] ·  [[Termiline väsimus]] ·  [[Tsüklite baasarv]] ·  [[Tugevustingimus]] ·  [[Vägilasmuistend]] ·  [[Geoloogiline materjal]] ·  [[Haldusorgan]] ·  [[Kasseli ahi]] ·  [[Keraamika mõisteid]] ·  [[Mõõtemeetod]] ·  [[Masinaoperaator]] ·  [[Pedagoogika mõisteid]] ·  [[Skolastiline meetod]] ·  [[Sulandaja]] ·  [[Tütarrakk]] ·  [[Teatmemõõdud]] ·  [[Linnak]] ·  [[Elektrooniline kaitse]] ·  [[Elektrooniline rünnak]] ·  [[Elektrooniline toetus]] ·  [[Juhtimissõda]] ·  [[Kahtla asulakoht]] ·  [[Süütegude loend]] ·  [[Tolmutoru]] ·  [[Õlitussüsteem]] ·  [[Šaržeerimine]] ·  [[Alusringjoon]] ·  [[Asendiandur]] ·  [[Automaatliin]] ·  [[Eksperimentaalne petroloogia]] ·  [[Energeetika mõisteid]] ·  [[Fossiliseerumine]] ·  [[Frittglasuur]] ·  [[Frittimine]] ·  [[Geomeetriline lukustamine]] ·  [[Gravitatsioonijõud]] ·  [[Interpolaator]] ·  [[Juveniilne pind]] ·  [[Kõrgpaar]] ·  [[Külmstantsimine]] ·  [[Kasutajaprogramm]] ·  [[Keevisliide]] ·  [[Kiirtaandusmehhanism]] ·  [[Klaaskiudkaabel]] ·  [[Kulumiskiirus]] ·  [[Lõikekulumine]] ·  [[Löökkulumine]] ·  [[Ladejärk]] ·  [[Lineaarne programmeerimine]] ·  [[Mineraali reljeef]] ·  [[Mittestabiilne loogikalülitus]] ·  [[Modulatsiooniketas]] ·  [[Ohutis]] ·  [[Optiline tajur]] ·  [[Põhimaterjal]] ·  [[Paindtootmine]] ·  [[Paroniit]] ·  [[Pikkusplaat]] ·  [[Pindasurumine]] ·  [[Pius XI kanoniseeritud pühakud]] ·  [[Riistvaraline programmeerimine]] ·  [[Robotsüsteem]] ·  [[Siirdeandur]] ·  [[Teabenõue]] ·  [[Traatkopikas]] ·  [[Väntpõlvmehhanism]] ·  [[Vulkaaniline materjal]] ·  [[Ärakanne]] ·  [[Ühiskordne]] ·  [[Ühitatud veos]] ·  [[Üleriigiline planeering]] ·  [[Abikool]] ·  [[Aeglased kõikuvliikumised]] ·  [[Aerofoto dešifreerimine]] ·  [[Agraarsektor]] ·  [[Ahelindeks]] ·  [[Algotest]] ·  [[Anaerobioos]] ·  [[Anaeroobne keskkond]] ·  [[Arengustrateegia]] ·  [[Arvutikaitse]] ·  [[Biosüsteem]] ·  [[Dielektrikuskadu]] ·  [[Heterogeenne reaktsioon]] ·  [[Hindamine]] ·  [[JK-triger]] ·  [[Koagulatsioon]] ·  [[Kohortimine]] ·  [[Kohrutamine]] ·  [[Kolvirõngad]] ·  [[Lõppdesinfektsioon]] ·  [[Lisaõhuklapp]] ·  [[Loomik]] ·  [[Mõttetegevus]] ·  [[Merepiir]] ·  [[Mittenegatiivne arv]] ·  [[Negatiivne arv]] ·  [[Non Grata]] ·  [[Organisatsioonilis-tegevuslik mäng]] ·  [[Paralleelreaktsioonid]] ·  [[Projekteerimistingimused]] ·  [[Puhverdusvõime]] ·  [[Rohelised Maskid]] ·  [[Süsi]] ·  [[Sisejulgeolek]] ·  [[Sulfaatrespiratsioon]] ·  [[Tuhamägi]] ·  [[Uhtaine]] ·  [[Väikepala]] ·  [[Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd]] ·  [[Varuained]] ·  [[VASAB 2010]] ·  [[Verbaalne notatsioon]] ·  [[Õhukott]] ·  [[Õiglase sõja teooria]] ·  [[Abitootmine]] ·  [[Abivasar]] ·  [[Algvorm]] ·  [[Analüütiline otsustus]] ·  [[Analüütiline propositsioon]] ·  [[Aposterioorsus]] ·  [[Bürokratism]] ·  [[Baasiteisendusmaatriks]] ·  [[Bantu keelte S-rühm]] ·  [[Constantinus Suure usupoliitika]] ·  [[Digitaalne kihistumine]] ·  [[DRAMi kondensaator]] ·  [[Eruväelane]] ·  [[Hiina kaneel]] ·  [[Infokihistumine]] ·  [[Inimese lümfisõlmede loetelu]] ·  [[Internetivabadus]] ·  [[Jänesepaelad]] ·  [[Jahiselts]] ·  [[Juurpuu]] ·  [[Käämer]] ·  [[Käised]] ·  [[Kärbis]] ·  [[Kõhunäärme endokriinsed kasvajad]] ·  [[Küünarpuu]] ·  [[Kaevekepp]] ·  [[Kaevutark]] ·  [[Kaksiknööp]] ·  [[Kamalutäis]] ·  [[Kammipill]] ·  [[Kandepuud]] ·  [[Kassiauk]] ·  [[Katapõõsa lehed]] ·  [[Keisrinna]] ·  [[Kiin]] ·  [[Klaaskehaneste]] ·  [[Kontingentne propositsioon]] ·  [[Korphöövel]] ·  [[Kortsuton]] ·  [[Lümfifolliikul]] ·  [[Lümfijuha]] ·  [[Lümfiplasma]] ·  [[Lümfiteed]] ·  [[Lümfoidkude]] ·  [[Labiilsus]] ·  [[Lasipuu]] ·  [[Lausung]] ·  [[Lineaarne sõltumatus]] ·  [[Lisahaistmissibul]] ·  [[Lokulaud]] ·  [[Lootekest]] ·  [[Männivaik]] ·  [[Maoliha]] ·  [[Moraaliantirealism]] ·  [[Mortal Questions]] ·  [[Neeru-sugusegmendid]] ·  [[Ortogonaalne maatriks]] ·  [[Otsaju]] ·  [[Põõnasaag]] ·  [[Püha Peaingel Miikaeli Rüütliordu]] ·  [[Paratamatu propositsioon]] ·  [[Peabronh]] ·  [[Perioodiline protsess]] ·  [[Pidev protsess]] ·  [[PIN-kalkulaator]] ·  [[Pioneer 1507]] ·  [[Poolkuuklapid]] ·  [[Prahitaim]] ·  [[Rasvamüüser]] ·  [[Reverberaator]] ·  [[Ristbaas]] ·  [[Ristreeper]] ·  [[Sümpaatia]] ·  [[Sünteetiline otsustus]] ·  [[Sütevakk]] ·  [[Siluhöövel]] ·  [[Suurosa]] ·  [[Suveräänne parun]] ·  [[Tõmbekeskuste Eesti]] ·  [[Termolokatsioonielund]] ·  [[Tirinui]] ·  [[Toidusalutaimede loend]] ·  [[Tolmutera]] ·  [[Triikpuu]] ·  [[Tuleaed]] ·  [[Unenägude seletaja]] ·  [[Uurdesaag]] ·  [[Väärarend]] ·  [[Vältevaheldus]] ·  [[Värkraud]] ·  [[Võrguhark]] ·  [[Võtmeliik]] ·  [[Vabaduse Raamat]] ·  [[Vabakäiguvang]] ·  [[Viimane viisik]] ·  [[Vitsahammas]] ·  [[Vurrpuur]] ·  [[Ülepinge]] ·  [[Ablatiivjahutus]] ·  [[Ablatsioonimoreen]] ·  [[Aed-mustköömne eeterlik õli]] ·  [[Aed-mustköömne rasvõli]] ·  [[Foorumirollimäng]] ·  [[Humanistlik kristlus]] ·  [[Jalgtänav]] ·  [[Jaotusmagistraal]] ·  [[Jaotustänav]] ·  [[Kõrvaltänav]] ·  [[Külapood]] ·  [[Kinnisvaraturg]] ·  [[Kogumispension]] ·  [[Kvartalisisene tänav]] ·  [[Lümfotsüütide aktivatsiooni signaalmolekul]] ·  [[Le Théâtre des Ombres]] ·  [[Majandusmets]] ·  [[Meelte ja tunnete taimed]] ·  [[Natural Goodness]] ·  [[Opening Pandora's Box]] ·  [[Põhitänav]] ·  [[Põllumeesteselts]] ·  [[Palumännik]] ·  [[Piimaühistu]] ·  [[Plokk-laava]] ·  [[Rahvamuusikapidu]] ·  [[Renditalu]] ·  [[Riigimuuseum]] ·  [[Schneekrad]] ·  [[Seadlus]] ·  [[Silmuköök]] ·  [[Spordiala]] ·  [[Tüümuse ekstrakt]] ·  [[Tüümuse taandareng]] ·  [[Tümostimuliin]] ·  [[Tütarküla]] ·  [[Tagametsa oja]] ·  [[Transporditeenus]] ·  [[Uduniisutus]] ·  [[Urnmatus]] ·  [[Valgusinstallatsioon]] ·  [[Vihmutus]] ·  [[Kašuubi kirjandus]] ·  [[Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii]] ·  [[Pensionäride meeleavaldus jaanuaris 1993]] ·  [[TAOK rogain]] ·  [[Tartu Tsensuurikomitee]] ·  [[Tsensuurikomitee]] ·  [[Võru kalmistu mälestusmiiting]] ·  [[Vene kuritegevuse ajalugu]] ·  [[Essu aardeleid]] ·  [[Haapsalu aare]] ·  [[Kurevere ohvrikivid]] ·  [[Mäetaguse aardeleid]] ·  [[Paluküla leid]] ·  [[Parivere aardeleid]] ·  [[Rohe leiud]] ·  [[Sibula juure biomolekulid ja mineraalsed toiteained]] ·  [[Aasta loom]] ·  [[Aasta orhidee]] ·  [[Aknasillus]] ·  [[Aleetilised modaalsused]] ·  [[Anşār ash-Sharī‘ah]] ·  [[Avalik internetipunkt]] ·  [[Eelarveaasta]] ·  [[Ehisnael]] ·  [[Ehitusjoonis]] ·  [[Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond]] ·  [[FeAlN]] ·  [[Hõivatu]] ·  [[Hapukirss]] ·  [[Ideoloogiakriitika]] ·  [[Külavainu]] ·  [[Kalts]] ·  [[Kidunud lahend]] ·  [[Kinnisvaramajandus]] ·  [[Konfokaalsed koonuselõiked]] ·  [[Lähiristumissurutis]] ·  [[Larmori sagedus]] ·  [[Määramata avaldis]] ·  [[Magnetilised süsiniknanostruktuurid]] ·  [[Magnetmonopool]] ·  [[Maguskirss]] ·  [[Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik]] ·  [[Mitteelastne nõudlus]] ·  [[Mittevõrdus]] ·  [[Mobiilne krematoorium]] ·  [[Personaalraamat]] ·  [[Pottmüts]] ·  [[PSK modulaator]] ·  [[Psoriaatilised naastud]] ·  [[Puulaid]] ·  [[Räästakarniis]] ·  [[Raadio HIT FM]] ·  [[Raiddekoor]] ·  [[Reaaltulu]] ·  [[Riigibibliograafia]] ·  [[Ringküla]] ·  [[Sõjatehnika]] ·  [[Sedelgas]] ·  [[SV-MRAM]] ·  [[Tööealine rahvastik]] ·  [[Tüümuse koor]] ·  [[Taktiilne kommunikatsioon]] ·  [[Taktiilsus]] ·  [[Teaduskultuurilinn]] ·  [[Toiduainete steriliseerimine]] ·  [[Toomakirjandus]] ·  [[Treemel]] ·  [[Tudeng TV]] ·  [[Tuumikküla]] ·  [[Usaldav uskumine]] ·  [[Võrgukuur]] ·  [[Vaegomadussõna]] ·  [[Valgustusfilosoofia]] ·  [[Ökomaksureform]] ·  [[Aažioteooria]] ·  [[Abstraktsus]] ·  [[Arengukoridor]] ·  [[Autohtoonsus]] ·  [[Autokool]] ·  [[Ceteris absentibus]] ·  [[Erirühm]] ·  [[Esindusõigus]] ·  [[Euroopa Liidu narkostrateegia]] ·  [[Haugi mälu]] ·  [[Heitmed]] ·  [[Hooldusõpe]] ·  [[Hoolduskool]] ·  [[Joonisanimatsioon]] ·  [[Käendaja]] ·  [[Kõrgsagedustrafo]] ·  [[Keskkondlik paradigma]] ·  [[Keskkonnamärgis]] ·  [[Keskkonnanormatiiv]] ·  [[Keskkonnapoliitika vahend]] ·  [[Keskkonnatasu]] ·  [[Kinnine ninahääldus]] ·  [[Kompimiselundid]] ·  [[Kontaktne mõõtmismeetod]] ·  [[Kuulmispuue]] ·  [[Lähisekvatoriaalsed hõrendikud]] ·  [[Lasteraamatukogundus]] ·  [[Lotta II]] ·  [[Olmejäätmed]] ·  [[Pärandumine]] ·  [[Püsiasustus]] ·  [[Pakettandmeside]] ·  [[Positsioneerimisteenus]] ·  [[Prangli leht]] ·  [[Progressiivtarind]] ·  [[Sialliitne murenemine]] ·  [[Tähtpäevakurss]] ·  [[Tõenäosustihedus]] ·  [[Tarbimisharjumuste muutmine]] ·  [[Taskuhäälingu tarkvara]] ·  [[Tavajäätmed]] ·  [[Tavakool]] ·  [[Toimetulekuklass]] ·  [[Tuumatooraine]] ·  [[Uus keskkonnaparadigma]] ·  [[Väikekannel]] ·  [[Vaegus]] ·  [[Varjatud reklaam]] ·  [[Vokaalne düslaalia]] ·  [[Õpitulemuste välishindamine]] ·  [[Ülemine bjeff]] ·  [[Üleminekuline paraskliima]] ·  [[Üliõpilasesindus]] ·  [[Ahtertääv]] ·  [[Alumine bjeff]] ·  [[Ametiraha]] ·  [[Arteesia allikas]] ·  [[Elias Treeman]] ·  [[Erifond]] ·  [[Etendus]] ·  [[Euglenoidne liikumine]] ·  [[Euroopa meediasüsteem]] ·  [[Fokuseerimine]] ·  [[Juhan Peegli nimeline ajakirjandusstipendium]] ·  [[Kašmiir]] ·  [[Katteloor]] ·  [[Kibara vöö]] ·  [[Kiriku laulu- ja palveraamat]] ·  [[Kommunikatiivsed lausetüübid]] ·  [[Komplekslause]] ·  [[Kultuuriselts]] ·  [[L-karnitiin]] ·  [[Lähtejärv]] ·  [[Lause moodustajad]] ·  [[Lause pealiikmed]] ·  [[Leppetrahv]] ·  [[Liitöeldis]] ·  [[Magneesiumisulamid]] ·  [[Muusikaturundus]] ·  [[Netikommentaar]] ·  [[Normaallause]] ·  [[Olemasolulause]] ·  [[Optimaalseisund]] ·  [[Paskalsekund]] ·  [[Passiivilause]] ·  [[Platsentaarbarjäär]] ·  [[Polükondensaadid]] ·  [[Polanyi Ühing]] ·  [[Priiskava poja kojutulek]] ·  [[Puistangumets]] ·  [[Rahvusvaheline Ökoloogia Assotsiatsioon]] ·  [[Riskihindamine]] ·  [[Sabrina, teismeline nõid]] ·  [[Soolapaberfoto]] ·  [[Suubumisjärv]] ·  [[Täislause]] ·  [[Täistööaeg]] ·  [[Tagasihaare]] ·  [[Uurdejärv]] ·  [[Väitlause]] ·  [[Võie]] ·  [[Vettpidav kiht]] ·  [[Koerakaelanurk]] ·  [[Korstnapits]] ·  [[Rippdekoor]] ·  [[Õpetatud sepp]] ·  [[Domus Revaliensis]] ·  [[Eesti NSV Teenindusministeerium]] ·  [[Haridusselts]] ·  [[Kõrgemad riigikaitsekursused]] ·  [[Abonendikaabel]] ·  [[Asustusgeograafia]] ·  [[Atmosfääripõud]] ·  [[Basiiliku ürt]] ·  [[Bioloogiline isolatsioon]] ·  [[Dramatiseering]] ·  [[Elektripaigaldise projekt]] ·  [[Enesemääratluspädevus]] ·  [[Grammatilised vahendid]] ·  [[Hallutsinatsiooniargument]] ·  [[Hellenite kirik]] ·  [[Hintoni test]] ·  [[Järeldav rinnastus]] ·  [[Käsitööselts]] ·  [[Laokohaõigus]] ·  [[Lauseeitus]] ·  [[Ma-tegevusnimi]] ·  [[Põllumajandusnäitus]] ·  [[Pöördjärjestusega hulgafraas]] ·  [[Piiritluslisand]] ·  [[Polariseeritud relee]] ·  [[Porgandijuur]] ·  [[Prohvetlik usund]] ·  [[Rahvakohtunik]] ·  [[Sõjaväelaste maailmameistrivõistlused suusatamises]] ·  [[Soo määramine]] ·  [[T-rakkude kurnatus]] ·  [[Tümopoees]] ·  [[Tugevvoolupaigaldis]] ·  [[Tunnuslind]] ·  [[Ubuntu Vabastusliikumine]] ·  [[Uskumine]] ·  [[Väärtuspädevus]] ·  [[Vipratoks]] ·  [[Lantsettkaar]] ·  [[Liivimaa Maakrediitselts]] ·  [[Bifoorne aken]] ·  [[Kreneleering]] ·  [[Lemmikloomade parasiidid]] ·  [[Ulgkivi]] ·  [[Aggmal]] ·  [[Apteegitilliravimid]] ·  [[Breakdown of Will]] ·  [[Casewolde]] ·  [[Disainiöö]] ·  [[Diskursuseteooria]] ·  [[Eesti NSV taluseadus]] ·  [[Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli toimetused]] ·  [[Euroopa tsivilisatsioon]] ·  [[Infradüünvastuvõtja]] ·  [[Jõuk]] ·  [[Käte sanitar]] ·  [[Kaarma lahing]] ·  [[Kontiinum]] ·  [[Lõikeriist]] ·  [[Lennukitrepp]] ·  [[Liivimaa konstitutsioonid]] ·  [[Liivimaa ordinatsioonid]] ·  [[Linnu]] ·  [[Linnuatlas]] ·  [[Love, Friendship, and the Self]] ·  [[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]] ·  [[Mullaprotsessid]] ·  [[MVA-MERS-S]] ·  [[Plätud]] ·  [[Projekt 657 PTS]] ·  [[Rahvusvahelise Looduskaitseliidu soovitused ökoloogiliseks taastamiseks]] ·  [[Tänavanoorsootöö]] ·  [[Territoriaalplaneerimine]] ·  [[Toorpuit]] ·  [[Võlvik]] ·  [[Ärritus]] ·  [[Õhutemperatuuri maksimum]] ·  [[Õlikatk]] ·  [[Abeli diferentsiaal]] ·  [[Aeroobne keskkond]] ·  [[Aeroobne lagunemine]] ·  [[Autosidur]] ·  [[Buxhoevedeni Rist]] ·  [[Desulfatsioon]] ·  [[Diletantide Avangard]] ·  [[Duoloog]] ·  [[Elektrofüüsika]] ·  [[Eriveeheide]] ·  [[Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi embleem]] ·  [[Igilumi]] ·  [[Inimekvivalent]] ·  [[Juveniilne staadium]] ·  [[Kadakasakslased]] ·  [[Kaksiktee]] ·  [[Kaksikteeke]] ·  [[Kalakaitse]] ·  [[Kanneljas leht]] ·  [[Kiirvool]] ·  [[Koirohutee]] ·  [[Kriminaalmiilits]] ·  [[Langud]] ·  [[Lellepoeg]] ·  [[Lillemuru]] ·  [[Linnastumise määr]] ·  [[Luuviljalised]] ·  [[Magevee-elustik]] ·  [[Maksumaksja vaenlane]] ·  [[Meediakanal]] ·  [[Mudavool]] ·  [[Oleofiilsus]] ·  [[Pööristähk]] ·  [[Parameetriline võnkumine]] ·  [[Passionaarsus]] ·  [[Pelofiilid]] ·  [[Polüloog]] ·  [[Pulmareis]] ·  [[Sõjakunst]] ·  [[Sülearvuti toide]] ·  [[Sertifitseerimine]] ·  [[Surnulava]] ·  [[Tüvepikendus]] ·  [[Taimetoiteained]] ·  [[Tantsukunst]] ·  [[Tertsiaarne süsinikuaatom]] ·  [[Veekoguja-leht]] ·  [[Abimäärsõna]] ·  [[Asemäärsõna]] ·  [[Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest]] ·  [[Liivimaa Langetõbiste ja Nõdrameelsete eest Hoolekandmise Selts]] ·  [[Modifitseeritud tärklis]] ·  [[Paekalda]] ·  [[Planeerimiskultuur]] ·  [[Rõhumäärsõna]] ·  [[Tallinna Inseneridistants]] ·  [[Teoloogia summa Ia q. 3]] ·  [[Trollipeatus]] ·  [[Anorgaaniline analüüs]] ·  [[Jäätmete kõrvaldamine]] ·  [[Kaebeõigus]] ·  [[Kallasrada]] ·  [[Keskkonnavastutus]] ·  [[Mäeeraldise teenindusmaa]] ·  [[Maksusoodustus]] ·  [[Psühhosemiootika]] ·  [[Ratsaponi]] ·  [[Tarvitamisõigus]] ·  [[Tasakaalustusmaks]] ·  [[Toksigeensus]] ·  [[Tootemaks]] ·  [[Arvutisemantika]] ·  [[Kõneanalüüs]] ·  [[Kõnelejatuvastus]] ·  [[Liigilise mitmekesisuse laiuskraadiline gradient]] ·  [[Meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoidud]] ·  [[Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon]] ·  [[Sibulakasvatus]] ·  [[Tekiehitis]] ·  [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 5. osakond]] ·  [[Estina]] ·  [[Intrapersonaalsed oskused]] ·  [[Kristiine heinamaa]] ·  [[Kullo noortelaager]] ·  [[Magnetiline inklinatsioon]] ·  [[Munsterroll]] ·  [[On Loyalty]] ·  [[Pihkva piirivalvekaatrite divisjon]] ·  [[Töövihik]] ·  [[Tallinn Open]] ·  [[Time, Tense and Causation]] ·  [[Tulusekott]] ·  [[Vedu puhkpilliorkester]] ·  [[Ökoloogilised astmelauad]] ·  [[Ökooptimism]] ·  [[Aadressikoht]] ·  [[Adaptiivne kaitsekorraldus]] ·  [[Ahvenamaa dokument]] ·  [[Arhitektoonika]] ·  [[Avalik pilv]] ·  [[Chinese Semiotic Studies]] ·  [[CIRRUS]] ·  [[Diplomaatilisus]] ·  [[Elektrooniline ballast]] ·  [[Eraldusvõime]] ·  [[Fotokeemiline reaktsioon]] ·  [[Garage48]] ·  [[Holistlik mõtlemine]] ·  [[Imeline Ajalugu]] ·  [[Kaitsepühakute loend]] ·  [[Kangakudumine]] ·  [[Kaudne kasutamisväärtus]] ·  [[Konteinerhaljastus]] ·  [[Kontinentaalne rift]] ·  [[Kvaternaarne süsinikuaatom]] ·  [[Lihttala]] ·  [[Linnamööbel]] ·  [[Mõistusega olend]] ·  [[Metsaneenetsi kirjandus]] ·  [[Oktoobri keskmine õhutemperatuur]] ·  [[Orjanduslik kord]] ·  [[Osaalus]] ·  [[Osoonikihi hõrenemine]] ·  [[Põhjamaade Aasia-uuringute Instituut]] ·  [[Põhjamaade Bioeetika Komitee]] ·  [[Põhjamaade e-maksuportaal]] ·  [[Põhjamaade Kiirguskaitse Selts]] ·  [[Põhjamaade kultuuripunkt]] ·  [[Põhjamaade rahvatervise auhind]] ·  [[Põhjamaade Tippteaduse Algatus]] ·  [[Privaatpilv]] ·  [[Prootonhapped]] ·  [[Raskejõustikuklubi Leola]] ·  [[Ruumhajuvusmõõtja]] ·  [[Süütur]] ·  [[Sildeehitis]] ·  [[Silencium ad cantum!]] ·  [[Sillasammas]] ·  [[Tõkkesõlm]] ·  [[Tööstuselektroonika]] ·  [[Tarbimislaen]] ·  [[Tarbimisväärtus]] ·  [[Teenäitaja]] ·  [[Transpordigeograafiline asend]] ·  [[Tribla]] ·  [[Tugiasustamine]] ·  [[Tulevikustsenaarium]] ·  [[Uus Põhjala toit]] ·  [[Väljendverb]] ·  [[Euroopa ühisturg]] ·  [[Kubermangugümnaasium]] ·  [[Eesti Kunstide Keskus]] ·  [[Inimese jalatalla rõhu mõõtesüsteem]] ·  [[Lindla]] ·  [[Lipuväljak]] ·  [[Puriinalused]] ·  [[Sketš]] ·  [[The Strife of Systems]] ·  [[1961. aasta maailmameistrivõistlused moodsas viievõistluses]] ·  [[1961. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] ·  [[1962. aasta maailmameistrivõistlused moodsas viievõistluses]] ·  [[1962. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] ·  [[1963. aasta maailmameistrivõistlused moodsas viievõistluses]] ·  [[1963. aasta NSV Liidu meistrivõistlused moodsas viievõistluses]] ·  [[1963. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] ·  [[Ehitusarheoloogia]] ·  [[Purjespordivõistluste loetelu]] ·  [[Mart Saare nimeline lauljate konkurss]] ·  [[Pärnu Ooperi orkester]] ·  [[Radari peegelduvus]] ·  [[Rahvusvaheline Lepo Sumera nimeline noorte heliloojate loomingukonkurss]] ·  [[Rahvusvaheline noorte kitarristide konkurss Tallinn]] ·  [[Vajuv vesi]] ·  [[Handi köök]] ·  [[Isuri köök]] ·  [[Karjala köök]] ·  [[Mari köök]] ·  [[Soome-ugri köök]] ·  [[Vadja köök]] ·  [[Vepsa köök]] ·  [[1947. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] ·  [[1948. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] ·  [[1949. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] ·  [[1950. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] ·  [[1951. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] ·  [[1952. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] ·  [[1953. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] ·  [[1954. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] ·  [[1955. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] ·  [[1956. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] ·  [[1958. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] ·  [[1978. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] ·  [[Ameerika pajud]] ·  [[Austraalia pajud]] ·  [[Huumlamp]] ·  [[Mussoonkliima]] ·  [[Virve nõiutud männid]] ·  [[Puistevill]] ·  [[Veeprinter]] ·  [[Afiinsuskonstant]] ·  [[Balti Trükitööliste Ühing]] ·  [[Linna koolikolleegium]] ·  [[Majauss]] ·  [[NAO indeks]] ·  [[Sümmeetriline Universum]] ·  [[Saaremaa majandusvalitsus]] ·  [[Valang]] ·  [[1962. aasta NSV Liidu meistrivõistlused akrobaatikas]] ·  [[1962. aasta NSV Liidu meistrivõistlused allveeujumises]] ·  [[1962. aasta NSV Liidu meistrivõistlused kiiruisutamises]] ·  [[Paju ravimtaimena]] ·  [[Tartu laht]] ·  [[The Myth of Morality]] ·  [[Balti Kirurgide Assotsiatsioon]] ·  [[Blokeeringuga tellised]] ·  [[Eestimaa Rahvuste Foorum]] ·  [[Küünlaümbriste jaht]] ·  [[Kummik]] ·  [[Siseringjoon]] ·  [[Trassoloogia]] ·  [[Interdistsiplinaarne mõiste]] ·  [[Lagunemine]] ·  [[Linna maksuvalitsus]] ·  [[Orienteerumiskaardistamine]] ·  [[Rõhumärk]] ·  [[Sorteerimine]] ·  [[Tartu Ülikooli ajaloo osakond]] ·  [[Tegevusruum]] ·  [[Kellukese fond]] ·  [[Õigustuskontekst]] ·  [[Aluliina komtuurkond]] ·  [[Arheoloogia mõisteid]] ·  [[Bauska foogtkond]] ·  [[Dünaburgi komtuurkond]] ·  [[Dobele komtuurkond]] ·  [[Grobiņa foogtkond]] ·  [[Kokanduse mõisteid]] ·  [[Lihula kivikalme]] ·  [[Pöide foogtkond]] ·  [[Paide komtuurkond]] ·  [[Religiooni mõisteid]] ·  [[Sigulda komtuurkond]] ·  [[Tõde ja tähendus]] ·  [[Tartu I aare]] ·  [[Tulekaitsemuhv]] ·  [[ACE geen]] ·  [[Avaveeline märgala]] ·  [[Funktsionaalsed toitumisrühmad]] ·  [[Inimese tüümus]] ·  [[Jõgeva reoveepuhasti]] ·  [[Juhuleiud]] ·  [[Kütuseelementide vesinikuenergeetika]] ·  [[Lap-süsteem]] ·  [[Niidukoosluse taimestiku taastamine]] ·  [[Ravimtaimeteed]] ·  [[Sotsiaalmajanduslik segregatsioon]] ·  [[Uus induktsioonimõistatus]] ·  [[Balti Keskkonnafoorum]] ·  [[Dünamünde komtuurkond]] ·  [[Elektromagnetiline ohutus]] ·  [[Grėjaus namas]] ·  [[Jäägiga jagamine]] ·  [[Kutse]] ·  [[Läti filosoofia]] ·  [[Liustikutuul]] ·  [[Manööversõda]] ·  [[Miitavi komtuurkond]] ·  [[Relvastatud jõu kasutamine rahvusvahelises õiguses]] ·  [[Unite the Armies. Save the Planet]] ·  [[Aadressiväli (operand)]] ·  [[Adapter (CNC)]] ·  [[Akumulatsioon (hüdroloogia)]] ·  [[Andur (botaanika)]] ·  [[Duo (žanr)]] ·  [[Helitugevus (muusika)]] ·  [[Inkubatsiooniperiood (kulumine)]] ·  [[Kael (masinaehitus)]] ·  [[Katse (tõenäosusteooria)]] ·  [[Kavern (hüdraulika)]] ·  [[Kesk-Kordiljeerid (Peruu)]] ·  [[Kompanii (ettevõte)]] ·  [[Laager (asula)]] ·  [[Liin (nöör)]] ·  [[Määrus (õigusteadus)]] ·  [[Maa (elektrotehnika)]] ·  [[Massiiv (tugevusõpetus)]] ·  [[Nõmmekingsepad (1938)]] ·  [[Soon (sisselõige)]] ·  [[Suletud süsteem (küberneetika)]] ·  [[Tõmmis (leotis)]] ·  [[Tangid (kabe)]] ·  [[Tapp (masinaehitus)]] ·  [[Temperatuuritegur (tugevusõpetus)]] ·  [[Terra sigillata (ravim)]] ·  [[Trio (žanr)]] ·  [[Voolamine (tugevusõpetus)]] ·  [[2. Soomusrongi Rügement]] ·  [[Anatoolia suusamaraton]] ·  [[Astana palee]] ·  [[Botorca kalmistu]] ·  [[Dorolțu kirikuaed]] ·  [[Eelprojekt]] ·  [[Inseneripataljon]] ·  [[Keemilised kiudained]] ·  [[Magnetlintsalvesti]] ·  [[Matkateed Narva lähistel ehk Vaivara radadel]] ·  [[Sipa maa-alune kalmistu]] ·  [[Transilvaania kindluskirikuga asulad]] ·  [[Ärakanne (suurus)]] ·  [[Ambon (varakristlik kirik)]] ·  [[Doonor (majandus)]] ·  [[Ekskavaator (meditsiin)]] ·  [[Ekspositsioon (bioloogia)]] ·  [[Eluvorm (ökoloogia)]] ·  [[Essee (koolitöö)]] ·  [[Filtreerimine (toitumisviis)]] ·  [[Inversioon (kirjandusteadus)]] ·  [[Kalapüük (sümbol)]] ·  [[Klaster (muusika)]] ·  [[Komm (sädemetepüüdja)]] ·  [[Kontsert (barokk)]] ·  [[Kurk (geograafia)]] ·  [[Manner (geoloogia)]] ·  [[Matemaatika (õppeaine)]] ·  [[Orvand (geomorfoloogia)]] ·  [[Põhjapassaathoovus (Atlandi ookean)]] ·  [[Põhjapassaathoovus (Vaikne ookean)]] ·  [[Põlvkond (bioloogia)]] ·  [[Pasta (salv)]] ·  [[Polaris (kiiljaht)]] ·  [[Poolsammas (heegeldamine)]] ·  [[Rühm (muusika)]] ·  [[Ramp (laevandus)]] ·  [[Revokatsioon (kaubandus)]] ·  [[Salm (geograafia)]] ·  [[Seeria (muusika)]] ·  [[Tähtpäev (majandus)]] ·  [[Teema (keeleteadus)]] ·  [[Toiduvõrgustik (majandus)]] ·  [[Transpositsioon (matemaatika)]] ·  [[Ulster (riie)]] ·  [[Vahiteenistus]] ·  [[Bolšoje Zagrivje]] ·  [[Erijuhtivus]] ·  [[I Eesti sõjaväelaste kongress]] ·  [[IM Arvutid]] ·  [[Käsundusohvitser]] ·  [[Kindralstaabi Valitsus]] ·  [[Kohtuballistika]] ·  [[Lennuväerügement]] ·  [[Maloje Zagrivje]] ·  [[Novaja Fjodorovka]] ·  [[Ohvitseridekogu]] ·  [[Räkälä]] ·  [[Savistumine]] ·  [[Sidepataljon]] ·  [[Sitta kah!]] ·  [[Soomusrongide Brigaad]] ·  [[Vanemallohvitser]] ·  [[Viru Prospekt]] ·  [[Jõesadam]] ·  [[Kodusadam]] ·  [[Korstnamärk]] ·  [[Laevapere]] ·  [[Leostunud mullad]] ·  [[Lossimine]] ·  [[Meremisjon]] ·  [[Poolruum]] ·  [[Postilaev]] ·  [[Puhta mõtte ruum]] ·  [[Telefonitootjate loend]] ·  [[Värske õhu müümine]] ·  [[Astel (ajalugu)]] ·  [[Dihhotoomia (loogika)]] ·  [[Hakk (viljakoristus)]] ·  [[Huik (etnograafia)]] ·  [[Kündja (ajaleht)]] ·  [[Kaanon (kirjandus)]] ·  [[Kaelkook (karjatamine)]] ·  [[Kilk (pill)]] ·  [[Kloaak (jäätmekäitlus)]] ·  [[Kohver (etnograafia)]] ·  [[Kolmjalg (etnograafia)]] ·  [[Koloniaallaevastik (Battlestar Galactica)]] ·  [[Kong (mesindus)]] ·  [[Kopp (etnograafia)]] ·  [[Kopsud (kulinaaria)]] ·  [[Lasipuu (tööriist)]] ·  [[Lemming (jumal)]] ·  [[Maks (kulinaaria)]] ·  [[Morna (Õnne 13)]] ·  [[Pööre (keeleteadus)]] ·  [[Püloon (lennundus)]] ·  [[Pederastia (kuritegu)]] ·  [[Pesakond (koomiks)]] ·  [[Petus]] ·  [[Pii (detail)]] ·  [[Reeper (matemaatika)]] ·  [[Tank (laevandus)]] ·  [[Tsirkus (lauamäng)]] ·  [[Vara (tööriist)]] ·  [[Ümberasumisliikumine]] ·  [[An Essay on Free Will]] ·  [[Arvutifonoloogia]] ·  [[GENIRE]] ·  [[Guide des Objets Sonores]] ·  [[Häilraie]] ·  [[Hüperboolsed funktsioonid]] ·  [[I Eesti meeste tantsupidu]] ·  [[II Eesti meeste tantsupidu]] ·  [[Intriigikomöödia]] ·  [[Jõelaev]] ·  [[Kontrapunkti mõisteid]] ·  [[Kuppelmaastik]] ·  [[Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] ·  [[L'Estonie littéraire]] ·  [[Lääne-Nigula valla lipp]] ·  [[Lõuna kaitseringkond]] ·  [[Liitkontrapunkt]] ·  [[Looduse Aasta Foto]] ·  [[Müntimiskoda]] ·  [[Metsakasvatus]] ·  [[Moto by Lenovo]] ·  [[Narva Prefektuur]] ·  [[Põllumajandusmaa]] ·  [[PB Shamshad]] ·  [[Proovikoda]] ·  [[Räägu Liina]] ·  [[Rahvasport]] ·  [[Roman Kuura mälestusvõistlused]] ·  [[Säästev metsamajandamine]] ·  [[Satelliidi alamsüsteemid]] ·  [[Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus]] ·  [[Seemnekasvatus]] ·  [[Subboteja]] ·  [[Tähed jääl]] ·  [[Tantsupidu]] ·  [[Tariif]] ·  [[Tartu Suurgild]] ·  [[Tolmukaniit]] ·  [[Tootmiskoondis]] ·  [[Valikraie]] ·  [[Vastutuskooslus]] ·  [[Veerraie]] ·  [[Viinatööstus]] ·  [[Ümarmaterjal (metallurgia)]] ·  [[Aberratsioon (bioloogia)]] ·  [[Aer (mensuraalnotatsioon)]] ·  [[Agregaat (mineraloogia)]] ·  [[Aktseptor (keemia)]] ·  [[Aurutamine (keemia)]] ·  [[Cosmos (keel)]] ·  [[Dispersioon (hüdrogeoloogia)]] ·  [[Doonor (keemia)]] ·  [[Element (stiihia)]] ·  [[Indeks (keemia)]] ·  [[Iseregulatsioon (bioloogia)]] ·  [[Kõrgus (astronoomia)]] ·  [[Kaal (riideese)]] ·  [[Kadett (vanuseklass)]] ·  [[Kapp (anum)]] ·  [[Kroon (institutsioon)]] ·  [[Laenamine (muusika)]] ·  [[Lennuk (purjekas)]] ·  [[Levi (bioloogia)]] ·  [[Mahutavus (keemiline vooluallikas)]] ·  [[Modulatsioon (helisüntees)]] ·  [[Moodul (kosmonautika)]] ·  [[Pätt (jalanõu)]] ·  [[Sekretsioon (geoloogia)]] ·  [[Ting (koosviibimine)]] ·  [[Valhalla (portaal)]] ·  [[Vari (vesiehitus)]] ·  [[Variant (keeleteadus)]] ·  [[Vesper (muusika)]] ·  [[Operatsioon (masinaehitus)]] ·  [[Positsioon (masinaehitus)]] ·  [[Projektarvutus (masinaehitus)]] ·  [[A (häälik)]] ·  [[Alus (laevandus)]] ·  [[Hea ja kurja pildid (1)]] ·  [[Jäämurdja (rajatis)]] ·  [[Maateaduste mõisteid (A)]] ·  [[Maateaduste mõisteid (D)]] ·  [[Maateaduste mõisteid (I)]] ·  [[Maateaduste mõisteid (M)]] ·  [[Maateaduste mõisteid (O)]] ·  [[Maateaduste mõisteid (P)]] ·  [[Maateaduste mõisteid (Q)]] ·  [[Maateaduste mõisteid (R)]] ·  [[Maateaduste mõisteid (T)]] ·  [[Maateaduste mõisteid (U)]] ·  [[Maateaduste mõisteid (V)]] ·  [[Rahu (saar)]] ·  [[Termin (loogika)]] ·  [[ABC (rühmitus)]] ·  [[Atika (arhitektuur)]] ·  [[Fookus (geomeetria)]] ·  [[Fookus (veebisaade)]] ·  [[Glükokortikoidid (ravimirühm)]] ·  [[Illuminaadid (vandenõuteooria)]] ·  [[Islamiriigi sõja kronoloogia (2014. aasta juunist)]] ·  [[Juurdepääs (tee)]] ·  [[Kant (geograafia)]] ·  [[Kasvik (zooloogia)]] ·  [[Ksenoon (narkoosigaas)]] ·  [[Latt (puit)]] ·  [[Maailmasõda (Niall Ferguson)]] ·  [[Mac (eesliide)]] ·  [[Paik (lapp)]] ·  [[Sõltuvus (metafüüsika)]] ·  [[Sedimentatsioon (keemia)]] ·  [[Tühjus (eetika)]] ·  [[Terminal (transport)]] ·  [[Vahtkond (metsandus)]] ·  [[Valetamine (kaardimäng)]] ·  [[Valgustus (filosoofia)]] ·  [[Amuur (laev)]] ·  [[Kamber (muusikakollektiiv)]] ·  [[Kergekaal (poks)]] ·  [[Minimalism (elustiil)]] ·  [[Objektiiv (portaal)]] ·  [[Korrelatsioon (muusika)]] ·  [[Lõng (informaatika)]] ·  [[Unistaja (film)]] ·  [[Lembitu (poeem)]] ·  [[Posti tänav (Loksa)]] ·  [[Priima (gümnaasium)]] ·  [[Aspirant (sõjandus)]] ·  [[Kaubakäive (sadamas)]] ·  [[Register (heliallikate rühm)]] ·  [[Jakuudi teaduskeskus]] ·  [[Kelts]] ·  [[Greip]] ·  [[Seppel]] ·  [[Klipikultuur]] ·  [[Austria lauljate loend]] ·  [[Belgia lauljate loend]] ·  [[Bosnia ja Hertsegoviina lauljate loend]] ·  [[Colombia lauljate loend]] ·  [[Eritrea lauljate loend]] ·  [[Hispaania lauljate loend]] ·  [[Horvaatia lauljate loend]] ·  [[Iisraeli lauljate loend]] ·  [[Indoneesia näitlejate loend]] ·  [[Itaalia lauljate loend]] ·  [[Kuuba lauljate loend]] ·  [[Makedoonia lauljate loend]] ·  [[Norra lauljate loend]] ·  [[Saksamaa lauljate loend]] ·  [[Serbia lauljate loend]] ·  [[Ungari lauljate loend]] ·  [[Geoidi mudel]] ·  [[Aristokraat]] ·  [[Arvutiõpetus]] ·  [[Eesti NSV Siseministeeriumi 6. osakond]] ·  [[Eesti NSV Siseministeeriumi Riiklik Autoinspektsiooni Valitsus]] ·  [[Eluterve kärgpere käsiraamat]] ·  [[EnDic2004]] ·  [[Karlova päevad]] ·  [[Keskkonnahariduskeskus]] ·  [[Konditsioneerimine]] ·  [[Kuressaare merepäevad]] ·  [[Love in dark times: Iris Murdoch on openness and the void]] ·  [[Moral Saints]] ·  [[Morality and Partiality]] ·  [[Põhja kaitseringkond]] ·  [[Rämeda poolsaar]] ·  [[Räpina lipp]] ·  [[Riigikogu fraktsioon]] ·  [[Soojusenergia arvesti]] ·  [[Soojuskandja]] ·  [[Soojustagasti]] ·  [[Soojusvarustus]] ·  [[Termopuit]] ·  [[Õigeusu vennastekogu]] ·  [[Baltimaade õigeusu vennastekogu]] ·  [[Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents]] ·  [[Galbraithi organisatsioonilise infotöötluse teooria]] ·  [[Graafide identifitseerimine]] ·  [[Hõlmikpuu Eestis]] ·  [[Inseneriväe marssal]] ·  [[Kutseõpe]] ·  [[Kutseharidusstandard]] ·  [[Me armastame Eestit]] ·  [[Raasiku valla kodulooline tegevus]] ·  [[Roaldi nädal]] ·  [[The justification of national partiality]] ·  [[Aadressbüroo]] ·  [[Emiteerimistulu]] ·  [[Erakaup]] ·  [[Hõlmikpuuleht]] ·  [[Hõlmikpuuseemned]] ·  [[Inseneriväe peamarssal]] ·  [[Külmuti]] ·  [[Kaader sekundis]] ·  [[Lennuväe peamarssal]] ·  [[Sideväe peamarssal]] ·  [[Soodesõda]] ·  [[Soojustegur]] ·  [[Tankiväe peamarssal]] ·  [[Termoregulaator]] ·  [[Termoreguleerventiil]] ·  [[Uridüleerimine]] ·  [[Välismaalaste pseudonüümide loend]] ·  [[Virtuaalne objekt]] ·  [[Kolesõna]] ·  [[Üürileping]] ·  [[Ameerika Eesti rändur]] ·  [[E-arve]] ·  [[Eesti Leht]] ·  [[Hõlmikpuusortide loend]] ·  [[Otsesed tõlkevõtted]] ·  [[Suur Naljahammas]] ·  [[Avinurme tünnilaat]] ·  [[Hõlmikpuu Jaapanis]] ·  [[Küttekaabel]] ·  [[Keraamiline pliit]] ·  [[Lobatševski medal]] ·  [[Loodusajakirjanik]] ·  [[Massimõrv Scheeli krundil]] ·  [[Misjoni lendleht]] ·  [[Päevauudised]] ·  [[Tallinna Päevaleht]] ·  [[Archiv für die Geschichte Liv-, Est- und Curlands]] ·  [[Aulakoosolek]] ·  [[Automaatkaitse]] ·  [[Automaatkontroll]] ·  [[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]] ·  [[Dörptsche Zeitung]] ·  [[Deutsch in Estland]] ·  [[Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut Rootsis]] ·  [[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]] ·  [[Herbaariumi käsiraamat]] ·  [[Käsiõng]] ·  [[Kaastööline]] ·  [[Kaastoimetaja]] ·  [[Kimmkatus]] ·  [[Mari Adamsoni nimeline parima tekstiilitudengi stipendium]] ·  [[Meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus]] ·  [[Meie Matsi tähtraamat]] ·  [[Metsaökosüsteem]] ·  [[Puuvõõriku ürt]] ·  [[Tammekoor]] ·  [[Tegevtoimetaja]] ·  [[Uimastava juustumarja droog]] ·  [[Vastutav toimetaja]] ·  [[VH1's 100 Greatest One-Hit Wonders]] ·  [[Etendusasutus]] ·  [[Hoius]] ·  [[Makseinstrument]] ·  [[Makseviis]] ·  [[Mulgi Öömatk]] ·  [[Päikesepealinn]] ·  [[Proportsionaalregulaator]] ·  [[Riigiteater]] ·  [[Sülearvuti akud]] ·  [[Tapeetimine]] ·  [[Tollipunkt]] ·  [[WeMos D1 Mini]] ·  [[101 kiri]] ·  [[Algkooliõpetajate päev]] ·  [[Graafikakonveier]] ·  [[Koonilised projektsioonid]] ·  [[Liivamäe oja]] ·  [[Masinaühistu]] ·  [[Metkohka oja]] ·  [[Metsa kõlakojad]] ·  [[Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas]] ·  [[Numbernotatsioon]] ·  [[Päästeteenistuse Kuldrist]] ·  [[Programmjuhtimine]] ·  [[Pseudosilindrilised projektsioonid]] ·  [[Rahvusvaheline auhind &quot;Usk ja ustavus&quot;]] ·  [[Rahvusvaheline tööohutuse ja töötervishoiu päev]] ·  [[Silindriline projektsioon]] ·  [[Teatrisündmus]] ·  [[Teemeister]] ·  [[Vabakunstnik]] ·  [[Valgejõe lahing]] ·  [[1957. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] ·  [[1958. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] ·  [[1959. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] ·  [[4-hüdroksübensüülalkohol]] ·  [[Art and Visual Perception: A Psychology of the Creative Eye]] ·  [[Dynamic Spread of Happiness in a Large Social Network: Longitudinal Analysis over 20 Years in the Framingham Heart Study]] ·  [[Good and Evil: An Absolute Conception]] ·  [[Juhistik]] ·  [[Kirmas]] ·  [[Kivimkompleks]] ·  [[Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus]] ·  [[Kunda tänavate loend]] ·  [[Lõo loopealne]] ·  [[Leipuri]] ·  [[Maps of Meaning: An Introduction to Cultural Geography]] ·  [[Moraalne motivatsioon]] ·  [[NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] ·  [[Nutulaul]] ·  [[On a New List of Categories]] ·  [[Parem Eesti]] ·  [[Pastry: Savoury and Sweet]] ·  [[Philosophy of Science: A Contemporary Approach]] ·  [[Politsei ratsareserv]] ·  [[Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind]] ·  [[Raadio Muusikamoos]] ·  [[Spirituality for the Skeptic: The Thoughtful Love of Life]] ·  [[Sublitoraal]] ·  [[Taimede haigusresistentsus]] ·  [[Taimerasv]] ·  [[Diferentsiaalregulaator]] ·  [[Eestikeelsed liiginimed]] ·  [[Fakopp]] ·  [[Hülgeoda]] ·  [[Hülgevõrk]] ·  [[Hundivõrk]] ·  [[Integraalregulaator]] ·  [[Lihula Muusikapäevad]] ·  [[PI-regulaator]] ·  [[PISA-test]] ·  [[Tanki kaitsesüsteemid]] ·  [[Tantsutehnika]] ·  [[The Moral Demands of Memory]] ·  [[Valguskujundus]] ·  [[Videoprojektsioon]] ·  [[Õhuheliisolatsioon]] ·  [[Õhurünnakud Tartule veebruaris-märtsis 1944]] ·  [[Hernepuder]] ·  [[Jahukört]] ·  [[Jahupuder]] ·  [[Kaapekakk]] ·  [[Kaeratangupuder]] ·  [[Kaeratumm]] ·  [[Kamakäkk]] ·  [[Kanatool]] ·  [[Kapamaa]] ·  [[Kehik]] ·  [[Löögiheliisolatsioon]] ·  [[Linnupaelad]] ·  [[Linnupete]] ·  [[Püünisauk]] ·  [[Pahmas]] ·  [[Pealaud]] ·  [[Pistemaaker]] ·  [[Purask]] ·  [[Riigikaitse]] ·  [[Söepüss]] ·  [[Sookingad]] ·  [[Tahma-Toomas]] ·  [[Termobimetall]] ·  [[Võimasin]] ·  [[Vaalikaigas]] ·  [[Vaselised]] ·  [[Verileib]] ·  [[Vesivagu]] ·  [[Videvikupidamine]] ·  [[Viisuluda]] ·  [[Vitsik]] ·  [[Asendus (keeleteadus)]] ·  [[Bodrog (laev)]] ·  [[Brigaadikindral (Läti)]] ·  [[Brigaadikindral (Leedu)]] ·  [[Halla (ettevõte)]] ·  [[Kannus (botaanika)]] ·  [[Kesklinn (Kuressaare)]] ·  [[Kindral (Läti)]] ·  [[Kindralfeldmarssal (Baieri)]] ·  [[Loogikavärav (bioloogia)]] ·  [[Maikrahv]] ·  [[Miljöö]] ·  [[MyHits (muusikatelekanal)]] ·  [[Naljaleht (raamat)]] ·  [[Naturaaltasu]] ·  [[Põhiheli (meetrum)]] ·  [[Paralepa (Haapsalu)]] ·  [[Poogen (paber)]] ·  [[Ramla (suguvõsa)]] ·  [[Selektiivsus (tehnika)]] ·  [[Sideaine (kunst)]] ·  [[Vahelik (ruum)]] ·  [[Vene-Poola sõda (1562–1582)]] ·  [[Forgiveness: A Philosophical Exploration]] ·  [[Karkass]] ·  [[Kavatis]] ·  [[Pannoo]] ·  [[Rihu ämm]] ·  [[Transitiivne graaf]] ·  [[Tuuline rand]] ·  [[Nigul Maatsoo mälestusvõistlus]] ·  [[Aasta sammal]] ·  [[Hülgepüss]] ·  [[Hoiustamine]] ·  [[Johan Kõpu nimeline Eesti Kapital]] ·  [[Käks]] ·  [[Kännujuurimine]] ·  [[Kübarsepp]] ·  [[Karjalase]] ·  [[Kassimärss]] ·  [[Katlakook]] ·  [[Kildsann]] ·  [[Kindlustus Eestis]] ·  [[Kuhjamaa]] ·  [[Leedutuli]] ·  [[Lehepill]] ·  [[Mahlatila]] ·  [[Malid]] ·  [[Muusikalavastus]] ·  [[Säärepael]] ·  [[Salapulk]] ·  [[Semmipuu]] ·  [[Õnnemaa suutrad]] ·  [[Üldkatis]] ·  [[15. lend]] ·  [[1864. aasta palvekirjaaktsioon]] ·  [[2015. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] ·  [[Aasta seen]] ·  [[Abiminister]] ·  [[After-War]] ·  [[Aparaat]] ·  [[Armastuse võimalikkusest]] ·  [[Avalikult kasutatav veekogu]] ·  [[Baltikumi aasta parim kõrgtõus]] ·  [[Chastel Neufi senjööria]] ·  [[Ditsükliline taim]] ·  [[Eeltipp]] ·  [[Eesti 2017. aasta riigieelarve]] ·  [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu]] ·  [[Emotsioonide tõlgendusteooria]] ·  [[Four Ages of Understanding]] ·  [[Generatiivse Grammatika Grupp]] ·  [[Igamine]] ·  [[Islami riigiteooria]] ·  [[Juudi kultuuromavalitsus]] ·  [[Kõrgalpinism]] ·  [[Kõrvakesed]] ·  [[Kalorifeer]] ·  [[Kattesoomus]] ·  [[Kaunid Kontserdid Käsmus]] ·  [[Konservaator]] ·  [[Laineplaat]] ·  [[Lazio mägi]] ·  [[Lemmikloomade kiibistamine]] ·  [[Libled]] ·  [[Magnetohüdrodünaamiline pump]] ·  [[Maroni senjööria]] ·  [[MAT-lookus]] ·  [[Monotsükliline taim]] ·  [[Mudelautor]] ·  [[Must kera]] ·  [[Põisik]] ·  [[Pepeljajev]] ·  [[Polütsükliline taim]] ·  [[Presidendi institutsiooni ja kiriku suhe]] ·  [[Puhmik]] ·  [[Reas]] ·  [[Representatsiooni kriis]] ·  [[Risti teeneterist]] ·  [[Sisekliima]] ·  [[Sooideoloogia]] ·  [[Soojustakistus]] ·  [[Soome nimi]] ·  [[Suhtekorralduse dialoogiteooria]] ·  [[Tagasi Euroopasse]] ·  [[Tartu-Valga prefektuur]] ·  [[Termostaatventiil]] ·  [[TRÜ sotsioloogia laboratoorium]] ·  [[Tulekindel savi]] ·  [[Vabariigi Valitsuse korraldus]] ·  [[Vabariigi Valitsuse määrus]] ·  [[Veetee]] ·  [[Viru-Järva prefektuur]] ·  [[Eesti Entsüklopeedia: teatmeteos Eesti maast, rahvast ja kultuurist]] ·  [[Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine]] ·  [[Õpilaste Teaduslik Ühing]] ·  [[Ühe suve akvarellid]] ·  [[Ühiskondlikud planeedid]] ·  [[1956. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ujumises]] ·  [[Aasta küla]] ·  [[Ametlikud Teadaanded]] ·  [[Anton Suurkase nimeline kirjandusauhind]] ·  [[Ants ja Maria Silvere ning Sigfried Panti mälestusfond]] ·  [[Arkenal]] ·  [[Baltischer Kulturhistorischen Bilder-Atlas]] ·  [[Diagrammatology: An Investigation on the Borderlines of Phenomenology, Ontology, and Semiotics]] ·  [[Eesti Film 100]] ·  [[Eesti IKT Klaster]] ·  [[Eesti ravimtaimede loend]] ·  [[Eesti Tuletõrje Korpuse koosseis 1940]] ·  [[Eesti-Soome ühistantsupidu]] ·  [[Eestimaa kubermangu seltsiasjade nõukogu]] ·  [[Eestimaa talurahvaasjade komisjon]] ·  [[Eestimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon]] ·  [[Eestis kehtiva õiguse määrus]] ·  [[Eestit külastanud riigipeade ja valitsusjuhtide loend]] ·  [[ERR Novaator]] ·  [[Explaining Science: A Cognitive Approach]] ·  [[Foucault' kardiograafia]] ·  [[Franciscuse välispoliitika]] ·  [[Geodeetiline punkt]] ·  [[Geotermiline aste]] ·  [[Häälerühm]] ·  [[Hello, Ruby!]] ·  [[Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner]] ·  [[Isiklikud planeedid]] ·  [[ISKE]] ·  [[J. K. Alpinismiklubi rändauhind parimale alpinistile]] ·  [[Järeltoimetamine]] ·  [[Jazz Symphony]] ·  [[Künnis]] ·  [[Kadrioru lossivalitsus]] ·  [[Kagheren]] ·  [[Karistusregister]] ·  [[Kassett '90]] ·  [[Kevadpüha]] ·  [[Klooga aedlinn]] ·  [[Komissaarne riigivalitsus]] ·  [[Konkretiseering]] ·  [[Kosmeetikatooted]] ·  [[Kosmosemutid]] ·  [[Kuldmuna]] ·  [[Kullamaa vakuraamat]] ·  [[Legeerimine]] ·  [[Liivi lahe vesikond]] ·  [[Liivimaa õiguspeegel]] ·  [[Liivimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon]] ·  [[Luukamber]] ·  [[Maalimine]] ·  [[Metsakorraldaja]] ·  [[Mikrolülitus]] ·  [[Nahastamine]] ·  [[Orund]] ·  [[Pärandihoidja]] ·  [[Põrm]] ·  [[Pühhapäwa Wahhe-luggemissed]] ·  [[Peipsi järve vesikond]] ·  [[Peptiidisünteesi aktivaatorid]] ·  [[ProgeTiiger]] ·  [[Programmeeritav loogikaseade]] ·  [[Raievõistlused]] ·  [[Regionaalne identiteet]] ·  [[Reostus Läänemeres]] ·  [[Repliik]] ·  [[Riia mark]] ·  [[Riigikogu vanematekogu]] ·  [[RluA]] ·  [[Saarte vesikond]] ·  [[Sakala kalender]] ·  [[Seto Kongress]] ·  [[Seto kuningriigipäev]] ·  [[Sise-Eesti kliimavaldkond]] ·  [[Soome lahe vesikond]] ·  [[Soreuere]] ·  [[Spordiregister]] ·  [[Tõeväidete süsteem]] ·  [[Tõlkeuniversaalid]] ·  [[Taimede morfoloogiline plastilisus]] ·  [[Tallinna sõjakuberner]] ·  [[Tartu Ülikooli kuratoorium]] ·  [[Tartu Ülikooli senat]] ·  [[Telkmantel]] ·  [[Transtsendentaalsed planeedid]] ·  [[Võõrtäht]] ·  [[Varinurme linnaosa]] ·  [[Anomanulk]] ·  [[Augupüük]] ·  [[Aunurk]] ·  [[Fizz Superstar]] ·  [[Kirami dünastia]] ·  [[Kodarraha]] ·  [[Obligatsiooniõigus]] ·  [[Wagrami vürst]] ·  [[World Rally Team Estonia]] ·  [[Vaskmünt]] ·  [[Veetehnika]] ·  [[Vello Saage etluskonkurss]] ·  [[Vierendeeli sõrestik]] ·  [[Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele]] ·  [[Vorckele]] ·  [[Wanehusen]] ·  [[E-kodaniku harta]] ·  [[Eesti keele käsiraamat]] ·  [[Kunstnike vapp]] ·  [[Laulupealinn]] ·  [[Menetlus]] ·  [[Minu Eesti]] ·  [[Põhja Kodu]] ·  [[Political Philosophy]] ·  [[Roheliste lippude reservaat]] ·  [[Taastuvenergia tasu]] ·  [[Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki]] ·  [[Wargas]] ·  [[Danzigi hertsog]] ·  [[Vastseliina maarahva laat]] ·  [[Eesti NSV kriminaalkoodeks]] ·  [[Ennuksemäe metsavennapunker]] ·  [[Kaks kanget]] ·  [[Kasari luht]] ·  [[Kommunismiehitaja]] ·  [[Kopikas: Tallinna leht]] ·  [[Kultuuripärandi digitaalse säilitamise nõukogu]] ·  [[Läänemaa teenetemärk]] ·  [[Lõbu ja teadus]] ·  [[Lõbus ajaviide]] ·  [[Lõbus Ajaviide]] ·  [[Lõbus Amor]] ·  [[Lõbus Külaline]] ·  [[Lipamäe]] ·  [[Meie Elu pilke-nalja lisa]] ·  [[Naerev Narva]] ·  [[Nalja Märt]] ·  [[Naljalisa]] ·  [[Narva Spordiklubi]] ·  [[Paemurru poisid Narvas ja Tallinnas]] ·  [[Palamuse valla aukodanik]] ·  [[Personali Praktik]] ·  [[Porilombi Pargi Parm]] ·  [[Postimehe lõbulisa]] ·  [[Raplamaa kuldne vapimärk]] ·  [[Reinuwader]] ·  [[Restid ja kupongid]] ·  [[Saare maakonna teenetemärk]] ·  [[Sarjaja]] ·  [[Seda ja Teist]] ·  [[Series episcoporum Curoniae]] ·  [[Solvaja]] ·  [[Tõlliste valla aumärk]] ·  [[Tõtt ja nalja]] ·  [[Tallinna Elu]] ·  [[Tartu Teerajajate allee]] ·  [[Uudiste nalja-osa]] ·  [[Uus Kosjaleht]] ·  [[Uus Meie Mats]] ·  [[Võrumaa teenetemärk]] ·  [[Valgamaa teenetemärk]] ·  [[Valgamaa vapimärk]] ·  [[Vallatu Magasin]] ·  [[Viljandi Avatud Noortetehas]] ·  [[Viljandimaa vapimärk]] ·  [[222 kiri]] ·  [[Aasta õppija]] ·  [[Eesti Lasteuuringute Võrgustik]] ·  [[Eesti rahvusliblikas]] ·  [[Johannes Koler]] ·  [[Kultuuri Tegu]] ·  [[Linnusekohus]] ·  [[Rahvusarhiivi tudengipreemia]] ·  [[Saeveski metsaonn]] ·  [[Talurahvaseadus]] ·  [[Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat]] ·  [[Vabaduse laul]] ·  [[Valla täiskogu]] ·  [[Löbbus Juttustaja armsaks aeawiteks]] ·  [[Eesti Põllumajandusülikooli mullateaduse ja agrokeemia instituut]] ·  [[Eesti riiklik julgeolek]] ·  [[Jeeriko Pasun]] ·  [[Kaja nalja ja pilke-lisa Siil]] ·  [[Kosjaleht]] ·  [[Märjamaa sõlg]] ·  [[NIHILIST.FM]] ·  [[Selge sõnum]] ·  [[Siidisellid]] ·  [[Valmiera Siimona ja Juuda kogudus]] ·  [[Vitsakimp]] ·  [[Kultuuriväärtuste konserveerimine]] ·  [[Läti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit]] ·  [[Tõmmits]] ·  [[Elephant's Memory]] ·  [[Castillo Moralese teraapia]] ·  [[Harku kapitulatsiooniakt]] ·  [[Valgevene lauljate loend]] ·  [[Valgevene näitlejate loend]] ·  [[2018. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] ·  [[Democracia]] ·  [[Rõuk]] ·  [[Reinuvader Rebane]] ·  [[Taluperenaine]] ·  [[Šveitsi ooperilauljate loend]] ·  [[Aasta parim treener (jalgpall)]] ·  [[Angola lauljate loend]] ·  [[Araabia Ühendemiraatide lauljate loend]] ·  [[Araabia lauljate loend]] ·  [[Araabia näitlejate loend]] ·  [[Armeenia ooperilauljate loend]] ·  [[Austria ooperilauljate loend]] ·  [[Bahreini lauljate loend]] ·  [[Baltlaste Piirikivi]] ·  [[BASE-hüppaja]] ·  [[Boliivia lauljate loend]] ·  [[Boliivia näitlejate loend]] ·  [[Bulgaaria ooperilauljate loend]] ·  [[Burkina Faso lauljate loend]] ·  [[Costa Rica lauljate loend]] ·  [[Costa Rica näitlejate loend]] ·  [[Djibouti lauljate loend]] ·  [[Dominikaani Vabariigi lauljate loend]] ·  [[Dominikaani Vabariigi näitlejate loend]] ·  [[Ecuadori lauljate loend]] ·  [[Ecuadori näitlejate loend]] ·  [[El Salvadori lauljate loend]] ·  [[El Salvadori näitlejate loend]] ·  [[Elevandiluuranniku lauljate loend]] ·  [[Etioopia lauljate loend]] ·  [[Everhardus]] ·  [[Fääri saarte lauljate loend]] ·  [[Gerardus]] ·  [[Godefridus]] ·  [[Gröönimaa lauljate loend]] ·  [[Guatemala lauljate loend]] ·  [[Guatemala näitlejate loend]] ·  [[Hispaania ooperilauljate loend]] ·  [[Hollandi modellide loend]] ·  [[Hollandi ooperilauljate loend]] ·  [[Hondurase lauljate loend]] ·  [[Hondurase näitlejate loend]] ·  [[Horvaatia ooperilauljate loend]] ·  [[Iraagi lauljate loend]] ·  [[Itaalia ooperilauljate loend]] ·  [[Jaapani modellide loend]] ·  [[Jaapani ooperilauljate loend]] ·  [[Jordaania kuningas]] ·  [[Jordaania lauljate loend]] ·  [[Kambodža näitlejate loend]] ·  [[Katari näitlejate loend]] ·  [[Kongo Demokraatliku Vabariigi lauljate loend]] ·  [[Kreeka lauljate loend]] ·  [[Kuveidi lauljate loend]] ·  [[Liibüa näitlejate loend]] ·  [[Luka Knjazev]] ·  [[Luksemburgi lauljate loend]] ·  [[Madagaskari lauljate loend]] ·  [[Makedoonia näitlejate loend]] ·  [[Mali lauljate loend]] ·  [[Malta näitlejate loend]] ·  [[Mardikas toosis]] ·  [[Mehhiko ooperilauljate loend]] ·  [[Mongoolia lauljate loend]] ·  [[Mosambiigi lauljate loend]] ·  [[Nepali näitlejate loend]] ·  [[Nicaragua lauljate loend]] ·  [[Nicaragua näitlejate loend]] ·  [[Norra ooperilauljate loend]] ·  [[Pakistani lauljate loend]] ·  [[Palestiina näitlejate loend]] ·  [[Panama lauljate loend]] ·  [[Panama näitlejate loend]] ·  [[Paraguay lauljate loend]] ·  [[Paraguay näitlejate loend]] ·  [[Peruu lauljate loend]] ·  [[Platonism (matemaatika)]] ·  [[Poola ooperilauljate loend]] ·  [[Roheneemesaarte lauljate loend]] ·  [[Rootsi ooperilauljate loend]] ·  [[Rumeenia ooperilauljate loend]] ·  [[Rwanda lauljate loend]] ·  [[Süüria lauljate loend]] ·  [[Saksamaa ooperilauljate loend]] ·  [[Sarõal Afanasjev]] ·  [[Sloveenia ooperilauljate loend]] ·  [[Somaalia lauljate loend]] ·  [[Sri Lanka lauljate loend]] ·  [[Suriname lauljate loend]] ·  [[Suriname näitlejate loend]] ·  [[Tšiili lauljate loend]] ·  [[Tadžikistani lauljate loend]] ·  [[Tai lauljate loend]] ·  [[Tai näitlejate loend]] ·  [[Tuneesia lauljate loend]] ·  [[Ungari ooperilauljate loend]] ·  [[Välismaa karikaturistide loend]] ·  [[Venezuela lauljate loend]] ·  [[Venezuela ooperilauljate loend]] ·  [[Vladislav Popov]] ·  [[Aasta noor tekstiilikunstnik]] ·  [[Aasta tekstiilitegu]] ·  [[Arvo Pärdi Keskuse filmiõhtud]] ·  [[Assistent (abiõppejõud)]] ·  [[David Suits]] ·  [[Eesti keeleklubi Göteborgis]] ·  [[Eesti kohanemisprogramm]] ·  [[Eestist väljasaatmine]] ·  [[Emanuela Timotin]] ·  [[Emme ja Viliemes]] ·  [[Ergonia]] ·  [[Filipiinide lauljate loend]] ·  [[Franciscuse kuulutatud pühakud ja õndsad]] ·  [[Franciscuse loodud piiskopkonnad]] ·  [[Gerdrudis Czoie]] ·  [[Hõlmader]] ·  [[Harálampos Passalís]] ·  [[Harkader]] ·  [[Henric Hund]] ·  [[Hiina Rahvavabariigi lauljate loend]] ·  [[Hitsmeader]] ·  [[Itaalia ansamblite loend]] ·  [[James Kapaló]] ·  [[Jenny Butler]] ·  [[Johannes (Kärkna abt 1484)]] ·  [[Johannes Paulus II rajatud titulaarkirikud]] ·  [[Külvikalender]] ·  [[Külvikonks]] ·  [[Külvinädalad]] ·  [[Külvirind]] ·  [[Kaja Karu-Espenberg]] ·  [[Kaleva hääled]] ·  [[Kasahstani lauljate loend]] ·  [[Kindralkuberner (Eesti)]] ·  [[Klubi Estetic]] ·  [[Kolk (viljapeks)]] ·  [[Konksader]] ·  [[Koorem (mõõtühik)]] ·  [[Kulpader]] ·  [[Läti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeeste loend]] ·  [[Lõikader]] ·  [[Lõuguti]] ·  [[Lina harimine]] ·  [[Linahari]] ·  [[Linakamm]] ·  [[Linamasin]] ·  [[Linamees]] ·  [[Linavurr]] ·  [[Mõisateenija]] ·  [[Naber]] ·  [[Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele]] ·  [[Peo]] ·  [[Perearstiteenus]] ·  [[Prantsusmaa lauljate loend]] ·  [[Rõuguredel]] ·  [[Relvameistrite loend]] ·  [[Revidentmetsaülem]] ·  [[Rootsi Eestlaste Liidu Lõuna-Rootsi osakond]] ·  [[Ropsilaud]] ·  [[Ropsitakud]] ·  [[Sara Lenninger]] ·  [[Sard]] ·  [[Tadžikistani näitlejate loend]] ·  [[Tallinna triloogia]] ·  [[Thorth Føghæ]] ·  [[Toorumi pojad]] ·  [[Uku Masingu bibliograafia]] ·  [[Usbekistani lauljate loend]] ·  [[Vannasader]] ·  [[Jugoslaavlased]] ·  [[Šoti seltskonnatants]] ·  [[Aasta kala]] ·  [[Alternature: Over the Water Blue]] ·  [[Artur Luha preemia]] ·  [[Baltimore'i Eesti Maja]] ·  [[EELex]] ·  [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia]] ·  [[Ema (ajakiri)]] ·  [[Estonia (soomusauto)]] ·  [[Ettevõtluse auhind]] ·  [[Franz Blankenfeld]] ·  [[Hansapanga kunstipreemia]] ·  [[Haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm]] ·  [[Harrastusteatrite festival]] ·  [[Järvamaa spordipreemia]] ·  [[Juhan Kunderi nimeline vaimsuse auhind]] ·  [[Külateatrite festival]] ·  [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]] ·  [[Keeledušš]] ·  [[Kodanikujulguse aumärk]] ·  [[Kuldne Nael]] ·  [[Läti SNV lipp]] ·  [[Lakewoodi Eesti Maja]] ·  [[Leicesteri Eesti Maja]] ·  [[Lotmani päevad]] ·  [[Lotmani seminar]] ·  [[Lundi Eesti Maja]] ·  [[Maalehe ajakirjanduspreemia]] ·  [[Metsanduse elutööpreemia]] ·  [[Mustjala festival]] ·  [[Nutilabor]] ·  [[Orientalistikapäevad]] ·  [[Pärimusmuusika Lõikuspidu]] ·  [[Piirikotkas]] ·  [[Punane Selver]] ·  [[Raadioteatri näitlejaauhind]] ·  [[Rapla kihelkonna auhind]] ·  [[Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid]] ·  [[Riia Eesti Maja]] ·  [[Riigi teaduspreemiate komisjon]] ·  [[Sirbi laureaat]] ·  [[Talveakadeemia]] ·  [[Ungari filmipäevad]] ·  [[Vabadussõja mälestusrist]] ·  [[Vana aja päev]] ·  [[Ärka Eesti]] ·  [[Üle-eestiline meeskooride võistulaulmine]] ·  [[Aasta lind]] ·  [[Aasta spordihetk]] ·  [[Aasta terviseedendaja]] ·  [[Aasta tervisesõber]] ·  [[Alar Kotli arhitektuuripreemia]] ·  [[Alutaguse maraton]] ·  [[Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind]] ·  [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo]] ·  [[Bibliotheca Philosophica]] ·  [[Centrumi keskus]] ·  [[DEA (andmebaas)]] ·  [[Edvard Griegi rahvusvaheline klaverikonkurss]] ·  [[Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring]] ·  [[EESTI 200]] ·  [[Eesti jalgpallikoondislaste lahkumismängude loend]] ·  [[Eesti kodakondsuseksam]] ·  [[Eesti kodakondsuspoliitika]] ·  [[Eesti lõimumispoliitika]] ·  [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rahvusvahelised trompetipäevad]] ·  [[Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad]] ·  [[Eesti otsib superstaari (seitsmes hooaeg)]] ·  [[Eesti sibulakasvatus]] ·  [[Eesti tantsib]] ·  [[Eesti venekeelne meedia]] ·  [[Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus]] ·  [[Endla teatri publikulemmik]] ·  [[Eskilstuna Eesti Kodu]] ·  [[Estoloppet]] ·  [[Estonia 010]] ·  [[Estonian Folk Orchestra]] ·  [[Filmikaameraga läbi Eesti]] ·  [[Göteborgi Eesti Maja]] ·  [[Gotthard Residents]] ·  [[Gröndali Seenioride Kodu]] ·  [[Hõlmikpuu sündroom]] ·  [[Harju-Jaani kihelkonnapäevad]] ·  [[Hauka laat]] ·  [[Hea õpetaja]] ·  [[HELIjaKEEL]] ·  [[Hiiumaa (ajaleht)]] ·  [[Ida-Virumaa koorimuusikapäev]] ·  [[Infolaine]] ·  [[Järvamaa kultuurihoidja]] ·  [[Külajutud]] ·  [[Kaarepere metsakatsejaam]] ·  [[Kaitseväe tagalakeskus]] ·  [[Kaseke (restoran)]] ·  [[Kevadümin]] ·  [[Kolme Kooli Kohtumine]] ·  [[KSG NUI]] ·  [[Kuldne Börs]] ·  [[Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool]] ·  [[Kuressaare Sõnumid]] ·  [[Līze mõis]] ·  [[Laekvere Valla Sõnumid]] ·  [[Lahe Koolipäev]] ·  [[Laupa rannamoodustised]] ·  [[Lembit Maureri mälestusvõistlus]] ·  [[Long Islandi Eesti Kodu]] ·  [[Lootuse festival]] ·  [[Maakondlike arenduskeskuste võrgustik]] ·  [[Mihklilaat]] ·  [[Moonalao tänav]] ·  [[Mooste Elühelü]] ·  [[Mulgi uisumaraton]] ·  [[Noorte Riigikogu]] ·  [[Oma Sõna]] ·  [[Peipsirannik]] ·  [[Piirialade valitsuskomisjon]] ·  [[Poiste-solistide võistulaulmine]] ·  [[Posti tänav (Mõisaküla)]] ·  [[Pullapää prügila]] ·  [[Puurmani Uudised]] ·  [[Rae Sõnumid]] ·  [[Sünnijärgne kodakondsus]] ·  [[Saaremaa miniteatripäevad]] ·  [[Soome-ugri toetusrühm]] ·  [[Töö ja Tervis]] ·  [[Tabasalu Jazz Fest]] ·  [[Tagasipöördumine Eestisse]] ·  [[Tallinna suusamaraton]] ·  [[Tammeka Cup]] ·  [[Tammiku kultuurihoiuala]] ·  [[Topeltkodakondsus Eestis]] ·  [[Utria Dessant]] ·  [[Uussisserändajad Eestis]] ·  [[Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus]] ·  [[Vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadus]] ·  [[Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus]] ·  [[Välismaalaste seadus]] ·  [[Võidupüha mereparaad]] ·  [[Võrtsjärve mängud]] ·  [[Vaba Vaimu priis]] ·  [[Viimsi JazzPopFest]] ·  [[Viru laul]] ·  [[Viru ralli]] ·  [[10 aastat taastatud kaitseväge]] ·  [[Ļaudona kirikumõis]] ·  [[Ļaudona mõis]] ·  [[Aasta arst]] ·  [[Aasta parim rannajalgpallur]] ·  [[Aasta parim staadion]] ·  [[Acta Politica Estica]] ·  [[Adavere metskond]] ·  [[Aegviidu metskond]] ·  [[Ahja metskond]] ·  [[Aianduskooperatiiv Kaberneeme]] ·  [[Aimla metskond]] ·  [[Alatskivi metskond]] ·  [[Alo Mattiiseni muusikapäevad]] ·  [[Arvo Ratassepa mälestusauhind]] ·  [[Augusta Carolina]] ·  [[Bērzaune kirikumõis]] ·  [[Blusumuiža mõis]] ·  [[Brieži mõis]] ·  [[Cesvaine kirikumõis]] ·  [[Eesti NSV Ülemnõukogu X koosseis]] ·  [[Eesti NSV teeneline tööstustöötaja]] ·  [[Eesti teaduskeele konverents]] ·  [[Eller Brass]] ·  [[Erastvere metskond]] ·  [[Grava mõis]] ·  [[Gulbērise mõis]] ·  [[Gusti mõis]] ·  [[Irši mõis]] ·  [[Jaunlazdona mõis]] ·  [[Jaunpiebalga kirikumõis]] ·  [[Jaunskujene mõis]] ·  [[Jurģumuiža mõis]] ·  [[Kļavkalni mõis]] ·  [[Kaelkirjak (Kivirähk)]] ·  [[Kalnamuiža mõis (Võnnu kihelkond)]] ·  [[Kalsnava kirikumõis]] ·  [[Katriņa mõis]] ·  [[Kaubamärgiseadus]] ·  [[Kiidjärve metskond]] ·  [[Kräfting]] ·  [[Kujmuiža mõis]] ·  [[Läti raudteejaamade ja raudteepeatuste loend]] ·  [[Līdere mõis]] ·  [[Lanstupe mõis]] ·  [[Lazdona kirikumõis]] ·  [[Lenči mõis]] ·  [[Licht-Land]] ·  [[Liezēre kirikumõis]] ·  [[Liezēre mõis]] ·  [[Looduskaitsealaseid töid]] ·  [[Lubāna mõis]] ·  [[Lubeja mõis]] ·  [[Luke kirikumõis]] ·  [[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)]] ·  [[Meirāni mõis]] ·  [[Meistriliiga aasta ilusaim värav]] ·  [[Metsküla kaelavõru]] ·  [[Narva teenetemärk]] ·  [[NSV Liidu strateegilised raketiväed Eestis]] ·  [[Ozolamuiža mõis]] ·  [[Pärnu teenetemärk]] ·  [[Põhja Nael]] ·  [[Põhja-Ruhja kirikumõis]] ·  [[Põltsamaa aardeleid]] ·  [[Patkule mõis]] ·  [[Prauliena mõis]] ·  [[Rakvere jõulupuu]] ·  [[Rauna kirikumõis]] ·  [[Saikava mõis]] ·  [[Salatsi kirikumõis]] ·  [[Sarkaņi mõis]] ·  [[Sausnēja mõis]] ·  [[Sensa]] ·  [[Skujene kirikumõis]] ·  [[Skujene mõis]] ·  [[Stiilipäevik]] ·  [[TeadusEST]] ·  [[Väike karikas 2001]] ·  [[Väike karikas 2015]] ·  [[Väike karikas 2016]] ·  [[Väike karikas 2017]] ·  [[Väike-Laitsna mõis]] ·  [[Võõrsõnade leksikon]] ·  [[Võnnu mõis (Võnnu kihelkond)]] ·  [[Vējava mõis]] ·  [[Vanemuise teatriuuendus]] ·  [[Vecpiebalga kirikumõis]] ·  [[Vietalva mõis]] ·  [[Zeltkalnsi mõis]] ·  [[Šķiliņi mõis]] ·  [[Šveitsi lennukite loend]] ·  [[Aasta liblikas]] ·  [[Aleksei Rõbnikovi teater]] ·  [[Arktika Riiklik Kunstide ja Kultuuri Instituut]] ·  [[Bučauska mõis]] ·  [[Bulgaaria lennukite loend]] ·  [[Edu (ajaleht, 1906)]] ·  [[Eesti elukestva õppe strateegia 2020]] ·  [[Eesti elurikkus (raamatusari)]] ·  [[Elektrik (ajakiri)]] ·  [[Elina (laev)]] ·  [[Enta We Rabak]] ·  [[Fitlap]] ·  [[Gallus]] ·  [[Graši mõis]] ·  [[Hispaania lennukite loend]] ·  [[Hollandi lennukite loend]] ·  [[Homoseran]] ·  [[Iiris (raamatusari)]] ·  [[Inčukalnsi mõis]] ·  [[Itaalia lennukite loend]] ·  [[Jūdaži mõis]] ·  [[Jaapani lennukite loend]] ·  [[Jaunkalsnava mõis]] ·  [[Jaunpiebalga mõis]] ·  [[Kõtškinite spordidünastia]] ·  [[Kārkli mõis]] ·  [[Kārzdaba mõis]] ·  [[Kūrēni mõis]] ·  [[Kampflied der Nationalsozialisten]] ·  [[Kaupmees (ajakiri)]] ·  [[Kaval Hans (1922)]] ·  [[Kraukļi mõis]] ·  [[Kroņamuiža mõis]] ·  [[Kusa mõis]] ·  [[Läti lennukite loend]] ·  [[Lõpekund]] ·  [[Launkalne mõis]] ·  [[Leedu lennukite loend]] ·  [[Lennubaas (1927–1940)]] ·  [[Mārsnēni mõis]] ·  [[Monreale]] ·  [[Nõukogude Liidu lennukite loend]] ·  [[Naljalisa (1911 Narva)]] ·  [[Oļi mõis]] ·  [[Oliphant]] ·  [[Philologia Estonica Tallinnensis]] ·  [[Plānupe mõis]] ·  [[Pomm (ajakiri)]] ·  [[Poola lennukite loend]] ·  [[Rauna mõis]] ·  [[Rencēni mõis (Āraiši kihelkond)]] ·  [[Roze mõis]] ·  [[Rumeenia lennukite loend]] ·  [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Ammossovi-nimeline riiklik preemia]] ·  [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi aukodanik]] ·  [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Korkini-nimeline riiklik preemia kehakultuuri ja spordi valdkonnas]] ·  [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Kulakovski-nimeline riiklik preemia]] ·  [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Oiunski-nimeline riiklik preemia]] ·  [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvakunstnik]] ·  [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvakunstnik (kujutav kunst)]] ·  [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvaluuletaja]] ·  [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi riiklik preemia]] ·  [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline arst]] ·  [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline kunstitegelane]] ·  [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline teadustegelane]] ·  [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline treener]] ·  [[Sahha estraaditeater]] ·  [[Sahha rahvuslik tantsuteater]] ·  [[Sahha vaimsuse akadeemia]] ·  [[Saksamaa lennukite loend]] ·  [[Siil (ajaleht)]] ·  [[Slavica Revalensia]] ·  [[Sotnik-TV]] ·  [[Starti mõis]] ·  [[Tapa valla lipp]] ·  [[Tapa valla vapp]] ·  [[Teadus kolme minutiga]] ·  [[Teaduslik-tehniline ühing]] ·  [[Tertsiaalrent]] ·  [[Toonela (soomusauto)]] ·  [[Tuju]] ·  [[Uus Meie Mats (1906 Karotoom)]] ·  [[Vana Meie Mats (1930)]] ·  [[Venemaa Föderatsiooni kohtusüsteem]] ·  [[Venemaa Teaduste Akadeemia audoktor]] ·  [[Venemaa Teaduste Akadeemia auprofessor]] ·  [[Veselauska mõis]] ·  [[Zekleri mõis]] ·  [[Üleriiklik kaupmeeste kongress]] ·  [[1932. aasta hipodroomivõistlus mootorratastele]] ·  [[A. Laikmaa bussipeatus]] ·  [[Anglikaani kirikumuusika]] ·  [[Balti ajakirjandussõda]] ·  [[Eesti aserbaidžaanlased]] ·  [[Eesti Hüpoteegipank]] ·  [[Eesti ingerisoomlased]] ·  [[Eesti kaunis kodu]] ·  [[Eesti kehalise kasvatuse kongress]] ·  [[Eesti Kohtueelse Uurimise Amet]] ·  [[Eesti rahvusloom]] ·  [[Eesti teadussüsteem]] ·  [[Eesti-Afganistani sõprusleping]] ·  [[Eesti-Hiina sõprusleping]] ·  [[Eestimaa immatrikuleeritud aadlisuguvõsade loend]] ·  [[Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte]] ·  [[Elva ujula]] ·  [[Estonia bussipeatus]] ·  [[FOTIS]] ·  [[Hansa Liidu Pihkva kaubakontor]] ·  [[Hiiumaa aasta ema]] ·  [[Hooliv Eesti]] ·  [[Igitee]] ·  [[Imagia]] ·  [[Inimõiguste ümarlaud]] ·  [[Köök (seriaal)]] ·  [[Küüntelaastust kübar]] ·  [[Kalvinistlik kirikumuusika]] ·  [[Krimmi eestlased (ajaleht)]] ·  [[Kuidas minust sai HAPKOMAH]] ·  [[Kuldkelluke]] ·  [[Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache]] ·  [[Lennujaama ühissõidukipeatus]] ·  [[Linda ait]] ·  [[Mõigu bussipeatus]] ·  [[Maaliit (ajaleht)]] ·  [[Maltsvetlased]] ·  [[Marcelle]] ·  [[Meditsiiniteenistuse kindralleitnant]] ·  [[Meie Tallinna Ajaleht]] ·  [[Modern]] ·  [[Mootor (ettevõte)]] ·  [[Nieburi rahu]] ·  [[Põhja-Ameerika soomlaste ümberasumine Karjala ANSV-sse]] ·  [[Papad mammad]] ·  [[Petseri tulekahju]] ·  [[Saami kultuuri päevad]] ·  [[Saaremaa immatrikuleeritud aadlisuguvõsade loend]] ·  [[Saksa okupatsioon Lätis (1915–1918)]] ·  [[Sanaseppä]] ·  [[Siil (mütoloogia)]] ·  [[St. Johannes]] ·  [[Tallinna Koolinoorte Spordiringide Ühing]] ·  [[Tallinna linna valimiskomisjon]] ·  [[Tallinna Merekohus]] ·  [[Tallinna tänavavalgustus]] ·  [[Tarkuseraamat]] ·  [[Teadusnõunik]] ·  [[Võluvits]] ·  [[Valaskala (mütoloogia)]] ·  [[Veremänd]] ·  [[Viivisekalkulaator]] ·  [[Wiedemanni sõnaraamat]] ·  [[Achtung! Lobjakas]] ·  [[AjaLeht]] ·  [[Anarhia agentuur]] ·  [[Balti Seemnekasvatuse Ühing]] ·  [[Die Letten, vorzüglich in Liefland, am Ende des philosophischen Jahrhunderts]] ·  [[Eesti kultuuritegelaste pensionikassa]] ·  [[Eesti maarahva kongress]] ·  [[Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee]] ·  [[Eesti NSV teeneline kõrgharidustöötaja]] ·  [[Eesti NSV teeneline noortejuhendaja]] ·  [[Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur]] ·  [[Ehstland und die Ehsten]] ·  [[Esimene Eesti Kindlustuse Selts Maja]] ·  [[Esimene Eesti Kinnituse Selts]] ·  [[Esimene Juurdeveoraudteede Selts]] ·  [[Gambrinus (tehas)]] ·  [[Hindadekomissar]] ·  [[Karbiküla (Tallinn)]] ·  [[Kinnisvaraomanikkude Kinnitusselts Maja]] ·  [[Kultus (kohvik)]] ·  [[Linden (kohvik)]] ·  [[Maikrahv (restoran)]] ·  [[Matsi poeg Ats]] ·  [[Matsi poeg Mats]] ·  [[Meie Mats Ise]] ·  [[Pärl (kohvik)]] ·  [[Pärnu siht]] ·  [[Presto (ettevõte)]] ·  [[Ronk (ajakiri)]] ·  [[Roosa Lipp]] ·  [[Sajandi 100 arukülalast]] ·  [[Sakste Mats]] ·  [[Tõulava]] ·  [[Tallinn (kohvik)]] ·  [[Toidutare.ee]] ·  [[Vabariigi Presidendi Rahvusvähemuste Ümarlaud]] ·  [[Õnnewalaja]] ·  [[Üks (ajakiri)]] ·  [[Šveitsi-Balti Kaubanduskoda]] ·  [[1. Lennuväedivisjon]] ·  [[1969. aasta Toronto laulupidu]] ·  [[20-es Sajand]] ·  [[3. lennuväedivisjon]] ·  [[60+]] ·  [[Advokatuuriseadus]] ·  [[Alutaguse Elu]] ·  [[Arbor]] ·  [[Aruküla Turbatööstus]] ·  [[August Oja päevaraamat]] ·  [[Dagö Palmses]] ·  [[E.O.S. ralli]] ·  [[Eesti Ajaleht Välismaal]] ·  [[Eesti Külaehitus]] ·  [[Eesti Kaubakompanii]] ·  [[Eesti Kirjanduse Komitee]] ·  [[Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus]] ·  [[Eesti merekindlused]] ·  [[Eesti Omavalitsuste ja Ühistegeliste Asutuste Kindlustuse Aktsiaselts Oma]] ·  [[Eesti rahva ajalugu]] ·  [[Eesti Rohuteadlane]] ·  [[Eesti trükise punane raamat]] ·  [[Eestimaa Kindlustuse Aktsiaselts]] ·  [[Eestimaa Konstitutsiooniline Erakond]] ·  [[Emajõe forsseerimine Kastre suunal]] ·  [[Estländische Wochenschau]] ·  [[Estonia Stereo]] ·  [[Estonia-3M]] ·  [[Estonia-55]] ·  [[Go reisiraamat]] ·  [[Häbbi sellel', kes petta tahhab!]] ·  [[Haapsalu Püha Johannese koguduse teenetemärk]] ·  [[Hirvelaane pataljon]] ·  [[III Eesti meeste tantsupidu]] ·  [[Ilvesteade]] ·  [[Ingerisoomlaste evakuatsioon Teise maailmasõja ajal]] ·  [[Inglise-Eesti Import Kompanii]] ·  [[Istik Eesti Mulda]] ·  [[Jälg (ajakiri)]] ·  [[Joaveski papivabrik]] ·  [[Käsitööleht (ajakiri, 1906)]] ·  [[Kõrgessaare kunstsiidivabrik]] ·  [[Kaljuvald]] ·  [[Karinu klaasikoda]] ·  [[Kasahstani Elektronpost]] ·  [[Kiviõli Õmblusvabrik Elf]] ·  [[Klopitsa kihelkond]] ·  [[KoguKonnad]] ·  [[Kolhooside ehituskontor]] ·  [[Koolielu]] ·  [[Kroonu onu]] ·  [[Läti kunst]] ·  [[Maatameeste konverents]] ·  [[Nõmme keskus]] ·  [[Nõmme rajoon]] ·  [[Nauding (ajakiri 1924)]] ·  [[Ohvrisuits]] ·  [[Olevik (ajakiri)]] ·  [[Omedu puupapivabrik]] ·  [[Põllumeeste Keskpank]] ·  [[Pühakodade säilitamine ja areng]] ·  [[Pühapäevakool (ajakiri)]] ·  [[Piirivalve Valitsus]] ·  [[Pipi!Nuki!Puhh!]] ·  [[Polaris (selts)]] ·  [[Prooviabielu]] ·  [[Puss (ajakiri)]] ·  [[Radio BeFree]] ·  [[Regilaulutuba]] ·  [[Ressource'i Selts]] ·  [[Saare sosinad]] ·  [[Siiski on elu ilus]] ·  [[Spekter (saade)]] ·  [[Spravotšnõi Listok Biologa]] ·  [[Sue Catwoman (album)]] ·  [[Svoboda Rossii]] ·  [[Sydney Eesti Seltsi kuldmärk]] ·  [[Taani Kuninglik Teater]] ·  [[Tankitõrje Eesti Kaitseväes enne Teist maailmasõda]] ·  [[Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus]] ·  [[Tartu Alumiiniumivabrik]] ·  [[Tartu spordiriistade vabrik]] ·  [[Tervis (ajakiri, 1903)]] ·  [[Thriller (The Boondocks)]] ·  [[Tihnu Teataja]] ·  [[Tooma Põllutöö- ja Maaparanduskool]] ·  [[Torma valla auraha]] ·  [[Tunnustatud klaasikunstnik]] ·  [[Uus Laul 1994]] ·  [[Vändra klaasivabrik]] ·  [[Värske Raamat]] ·  [[Võltsitud maailm]] ·  [[Vabrik Tekstiil]] ·  [[Vadja muuseum]] ·  [[Vene ääremaad]] ·  [[Venemaa keisririigi politseiministrite loend]] ·  [[Venemaa keisririigi rahandusministrite loend]] ·  [[Õiguse Eest Seisja]] ·  [[23. Tallinna hävituslennuväepolk]] ·  [[4. Suurtükiväegrupp]] ·  [[Anija metskond]] ·  [[Antsla metskond]] ·  [[Athena Keskus]] ·  [[Audru metskond]] ·  [[Avalike teenuste nõukogu]] ·  [[Avinurme metskond]] ·  [[Brasiilia 2018. aasta taliolümpiamängudel]] ·  [[Eedo Raide nimeline karikas]] ·  [[Eesti 2018. aasta riigieelarve]] ·  [[Eesti kõrgeimad puud]] ·  [[Eesti läbi 100 silmapaari]] ·  [[Eesti meistrivõistlused korvpallimälumängus]] ·  [[Eesti Mesinduse Koostöökogu]] ·  [[Eesti NSV Ülemnõukogu II koosseis]] ·  [[Eesti NSV Ülemnõukogu III koosseis]] ·  [[Eesti NSV Ülemnõukogu IV koosseis]] ·  [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] ·  [[Eesti NSV Ülemnõukogu V koosseis]] ·  [[Eesti NSV Ülemnõukogu VI koosseis]] ·  [[Eesti NSV Ülemnõukogu VII koosseis]] ·  [[Eesti NSV Ülemnõukogu VIII koosseis]] ·  [[Eeva Niinivaara stipendium]] ·  [[Eeva Niinivaara stipendium (1997–2001)]] ·  [[Eidapere metskond]] ·  [[Emakeeleolümpiaad]] ·  [[Enginaator]] ·  [[ERKI Moeshow]] ·  [[Estonia kaevanduse põleng (2008)]] ·  [[Estvokaal]] ·  [[FIBIT]] ·  [[Gorodenko metskond]] ·  [[Haapsalu metskond]] ·  [[Haaslava parv]] ·  [[Halinga metskond]] ·  [[Halliku metskond]] ·  [[Hallingu metskond]] ·  [[Harjumaa aukodaniku teenetemärk]] ·  [[Hiiumaa ringtee]] ·  [[Huuksi metskond]] ·  [[Ideaalmaailmad]] ·  [[Iisaku metskond]] ·  [[Inemise sisu]] ·  [[Jääkeldri algatus]] ·  [[Jäärja metskond]] ·  [[Jäneda metskond]] ·  [[Jõgeva metsamajand]] ·  [[Jõgeva metskond]] ·  [[Jõhvi metskond]] ·  [[Kännuseened]] ·  [[Kaavere metskond]] ·  [[Kabala metskond]] ·  [[Kaiavere metskond]] ·  [[Kambja metskond]] ·  [[Kangruselja metskond]] ·  [[Kariste metskond]] ·  [[Karjalasma metskond]] ·  [[Karksi metskond]] ·  [[Karula metskond]] ·  [[Kastre metskond]] ·  [[Keava metskond]] ·  [[Keele Infoleht]] ·  [[Keelesaade]] ·  [[Kilingi metskond]] ·  [[Kivinõmme metskond]] ·  [[Kloostri metskond]] ·  [[Kodanliku õhukaitse nädal]] ·  [[Kohtla metskond]] ·  [[Kolga metskond]] ·  [[Konguta metskond]] ·  [[Koorküla metskond]] ·  [[Kuldala elamukvartal]] ·  [[Kunda metskond]] ·  [[Lääne-Virumaa vapimärk]] ·  [[Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus]] ·  [[Märjamaa Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Ühing]] ·  [[Margavahetuspaanika]] ·  [[Merry Pipers]] ·  [[Mobilitas Pluss]] ·  [[Mutant Disco]] ·  [[Pension 2050]] ·  [[Poolkuu Igor Gräziniga]] ·  [[Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste ekspertkomisjon]] ·  [[Raasiku valla ajalookonverents]] ·  [[Rapla Rüblik]] ·  [[Relvastatud Vastupanu Teeneterist]] ·  [[Sikkimi riigipeade loend]] ·  [[Sviby tulekahju]] ·  [[Tartu Ülikooli botaanikaaia skulptuurid]] ·  [[Tori Kiriku Taastajate Ühenduse teeneterist]] ·  [[Transvaali tänav]] ·  [[Tudu metskond]] ·  [[Uus tänav (Rakvere)]] ·  [[Võõpsu tulekahju]] ·  [[Võimalik vaid Venemaal]] ·  [[Vaba mõtte klubi]] ·  [[Ukraina kirikuvahetuses kirikut vahetanud koguduste loend]] ·  [[Reservaat]] ·  [[Ülemiste järve äärne mets]] ·  [[Ķeveļmuiža mõis]] ·  [[25 kauneimat Eesti raamatut]] ·  [[Aruküla põhjaveereostus]] ·  [[Automaatika kateeder]] ·  [[Automaatikapäev]] ·  [[Automaatikavahendite labor]] ·  [[Avaldustele vastamise seadus]] ·  [[Bibliotheca Anthropologica]] ·  [[Bibliotheca Controversiarum]] ·  [[Boreaalsolaarium]] ·  [[Die Damen aus der Hölle]] ·  [[Dovlatovi päevad]] ·  [[Edmund Valtmani nimeline karikatuurivõistlus]] ·  [[Eesti Aleksandrikooli nais-abikomitee]] ·  [[Eesti kodanikuaktiivsuse uuringud]] ·  [[Eesti meistrivõistlused vehklemises]] ·  [[Eesti metskondade ajalugu]] ·  [[Eesti metskonnad 1918–1944]] ·  [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu teaduspreemia]] ·  [[Ehituskonstruktsioonid (sari)]] ·  [[Elektroonika ja kommunikatsioon]] ·  [[Elektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogiad]] ·  [[Elektroonika ja telekommunikatsioon]] ·  [[Estival]] ·  [[Gasiirid]] ·  [[Gigantum Humeris]] ·  [[Hälbiva käitumise uuringud]] ·  [[Haabneeme rand]] ·  [[Hargnevate teede aed (film)]] ·  [[Hiiglatark]] ·  [[Hommikleht]] ·  [[Illiku päevad]] ·  [[Ilumetsa sipelgaala]] ·  [[Impromptu]] ·  [[Indigo tuba]] ·  [[Kärstna metskond]] ·  [[Käru metskond]] ·  [[Kõnnu metskond]] ·  [[Kõpu kõrgustik]] ·  [[Kõpu metskond]] ·  [[Külmalinna talvefestival]] ·  [[Kapa Rock]] ·  [[Keelatud vili (film)]] ·  [[Keskkonnafestival]] ·  [[Kiidjärve külastuskeskus]] ·  [[Kikerpära soo]] ·  [[Kingissepa vikaarpiiskopkond]] ·  [[Kirves (ajakiri)]] ·  [[Kodused asjad]] ·  [[Kuressaare metskond]] ·  [[Kuri Proge]] ·  [[Kursi metskond]] ·  [[Kuusiku metskond]] ·  [[Lõks (seriaal)]] ·  [[Laiksaare metskond]] ·  [[Laske elada]] ·  [[LasnaPiknik]] ·  [[Linnafestival UIT]] ·  [[Looduslaps]] ·  [[Lutsepa lugu]] ·  [[Mõõtesüsteemide labor]] ·  [[Maikellukese päevad]] ·  [[Matside Mats]] ·  [[Must Peeter (film 2008)]] ·  [[Naeruvääristatud Jeesus]] ·  [[Neljas Dimensioon]] ·  [[Oxymora]] ·  [[Pärimisregister]] ·  [[Pühajärve Beach Party]] ·  [[Paradoks (ajakiri)]] ·  [[Paunküla hüdromeetriajaam]] ·  [[PON-2]] ·  [[Poslednija Izvestija]] ·  [[Puurmani metskond]] ·  [[Sädemesaar]] ·  [[Sõnumed (ajaleht 1931)]] ·  [[Savikodu]] ·  [[Siimusti-Olju oosisüsteem]] ·  [[Tõstamaa-Varbla kõrgustik]] ·  [[Tšerkeska]] ·  [[Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitus-mehaanikateaduskond]] ·  [[Tallinna Polütehnilise Instituudi ehituskonstruktsioonide kateeder]] ·  [[Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskond]] ·  [[Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika akadeemia]] ·  [[Tallinna Tehnikaülikooli Automaatikainstituut]] ·  [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituut]] ·  [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja mehaanikateaduskond]] ·  [[Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut]] ·  [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitusosakond]] ·  [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna akadeemiline struktuur]] ·  [[Tallinna Tehnikaülikooli elektroonika kateeder]] ·  [[Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskond]] ·  [[Tallinna Tehnikaülikooli mõõteelektroonika õppetool]] ·  [[Tartu tselluloositehas]] ·  [[Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut]] ·  [[Tuuslar (ajakiri)]] ·  [[Vaaksaare kõrgustik]] ·  [[Venemaa Haavatud ja Haigete Sõjameeste Hooldamise Ühingu Eestimaa Daamide Komitee]] ·  [[Viru rand]] ·  [[Abula rand]] ·  [[Allaži kirikumõis]] ·  [[Anglokatoliku Kirik]] ·  [[Anna mõis (Nītaure kihelkond)]] ·  [[Arppe Kool]] ·  [[Ars (Tartu)]] ·  [[Assamalla lahing]] ·  [[Beechcraft Super King Air 350ER]] ·  [[Brieži mõis (Suntaži kihelkond)]] ·  [[Buddenbrockshofi mõis]] ·  [[Carnikava kihelkond]] ·  [[E-Meedia Keskus]] ·  [[Eesti õhupiiri rikkumised Venemaa Föderatsiooni lennukite poolt]] ·  [[Eesti õhuruum]] ·  [[Eesti Kergejõustikuauhinnad]] ·  [[Eesti parim toiduaine]] ·  [[Eesti Spordileht (Eesti Olümpiakomitee)]] ·  [[Eesti Välisinvestorite Nõukogu]] ·  [[Eglēni mõis]] ·  [[Eikaži mõis]] ·  [[Endzeliņi mõis]] ·  [[Eskimo jäätisetööstus]] ·  [[Esterm]] ·  [[Estonia (purjelaev)]] ·  [[Estonia huku uurimiskomisjon]] ·  [[Ettelugemise päev]] ·  [[Formulaarprotsess]] ·  [[Gerķise mõis]] ·  [[Gripenbergi skandaal]] ·  [[H.F.Puls]] ·  [[Haakrik]] ·  [[Haridus Tallinnas]] ·  [[Hea Eeskuju]] ·  [[Jõgeva küüslaugufestival]] ·  [[Kõpu rannamoodustised]] ·  [[Kõpu sulglohk]] ·  [[Kammkeraamika teooria]] ·  [[Kartūži mõis]] ·  [[Kiiu torn (kaubamärk)]] ·  [[Krüdenershofi mõis]] ·  [[Krimulda kirikumõis]] ·  [[Kullamaa Ühispank]] ·  [[Läänemere kultuurikeskus]] ·  [[Läti Rahvusarhiiv]] ·  [[Lakši mõis]] ·  [[Lielkangari mõis]] ·  [[Lindanisa]] ·  [[Mõõtesüsteemide laboratoorium]] ·  [[Miku-Manni oma raamat]] ·  [[Mootorpaat nr 10]] ·  [[More mõis]] ·  [[Mulgi kultuuri festival]] ·  [[Nõmme laulu- ja tantsupäev]] ·  [[Nõukogude Liit Eurovisiooni lauluvõistlusel]] ·  [[Nõukogude okupatsioon Lätis (1940–1941)]] ·  [[Nītaure kirikumõis]] ·  [[Põndi kask]] ·  [[Pühapaikade andmekogu]] ·  [[Pajarin Puntti]] ·  [[Paremjõudude Liit (liikumine)]] ·  [[Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon]] ·  [[Piltene rüütelkonna aadlimatrikkel]] ·  [[Podakājase mõis]] ·  [[Priikooli õigus]] ·  [[Puhtulaiu tamm]] ·  [[Rõuge veepidu]] ·  [[Rakenduselektroonika õppetool]] ·  [[Rannajalgpalli Meistriliiga 2016]] ·  [[Rannajalgpalli Meistriliiga 2017]] ·  [[Riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu]] ·  [[Riigikantselei heraldikanõukogu]] ·  [[Ropaži kirikumõis]] ·  [[Sērdiņi mõis]] ·  [[Saastna nõiamänd]] ·  [[Sidgunda mõis]] ·  [[Sipa Patukahetsuse tamm]] ·  [[Smerle mõis]] ·  [[Soome Jõutõsteliit]] ·  [[Sport Club Corinthians Paulista mängijate loend]] ·  [[Sunlight (raadiojaam)]] ·  [[Suntaži kirikumõis]] ·  [[Tänapäeva noorsooromaan]] ·  [[Tänapäeva romaan]] ·  [[Tallinna üldplaneering]] ·  [[Tallinna linna Johan Pitka stipendium]] ·  [[Tartu Kultuurkapitali aastapreemia]] ·  [[Tartu linnakirjaniku stipendium]] ·  [[Turjamaa]] ·  [[Varbla looduskeskus]] ·  [[Vatrāne mõis]] ·  [[Vecķipēni mõis]] ·  [[Vecbaldiņi mõis]] ·  [[Viffhuseni mõis]] ·  [[Viie Kooli Võistlus]] ·  [[Vudila mängumaa]] ·  [[Windland Smith Rice International Awards]] ·  [[Ära]] ·  [[Agde]] ·  [[Ameerika Ühendriikide riigiasutused]] ·  [[Ammossovi-nimelise Kirde Föderaalülikooli auprofessor]] ·  [[Anders Bengtsson]] ·  [[Andranovondronina]] ·  [[Appi]] ·  [[Armenija]] ·  [[Artis]] ·  [[Auf der Wacht]] ·  [[Avastaja]] ·  [[Baginda]] ·  [[Balti triennaal]] ·  [[Belmont-sur-Yverdon]] ·  [[Berliini-Rooma telg]] ·  [[Budismi kronoloogia]] ·  [[Die Biene]] ·  [[Diepholz]] ·  [[Director]] ·  [[Epifanio]] ·  [[Estonian Cup]] ·  [[Fars]] ·  [[FC Elva II]] ·  [[Friederici]] ·  [[Idoru]] ·  [[In Time]] ·  [[Jakuudi ANSV Ministrite Nõukogu]] ·  [[Jakuudi-Sahha NSV]] ·  [[Jakuudi-Sahha NSV Ministrite Nõukogu]] ·  [[Jinan]] ·  [[JK Tallinna Kalev III]] ·  [[Jokk]] ·  [[Kaja (Narva ajaleht)]] ·  [[Kanal 13]] ·  [[Kandava foogt]] ·  [[Karistussalk]] ·  [[Kiir (Peterburi ajaleht)]] ·  [[Korkini-nimeline Tšuraptša Vabariiklik Spordiinternaatkool]] ·  [[Kosjaleht (1923)]] ·  [[Kostabi]] ·  [[Kotsu]] ·  [[Krooks]] ·  [[Lääneranna veskiraha]] ·  [[Lahemaa]] ·  [[Leem]] ·  [[Lemmu]] ·  [[Leps]] ·  [[Liefländische Historia]] ·  [[Like]] ·  [[Lilly]] ·  [[Mägra maja]] ·  [[Mittesakslane]] ·  [[Mohe]] ·  [[Mustakivi Selver]] ·  [[Nachumsiedlung]] ·  [[Narvataguse]] ·  [[Nauding (ajakiri 1936)]] ·  [[Neresheim]] ·  [[Nov]] ·  [[Odamees (August Alle ajaleht)]] ·  [[Ofnee]] ·  [[On the Go]] ·  [[Pöialpoiss]] ·  [[Pelgulinn]] ·  [[Perona]] ·  [[Piiroja]] ·  [[Pilkenali (1907)]] ·  [[Pröbsting]] ·  [[Rafaila]] ·  [[Rakvere JK Tarvas II]] ·  [[Rock City]] ·  [[Sõnumed (ajaleht 1906)]] ·  [[Sahha teaduste akadeemia]] ·  [[Sahha teaduste akadeemia kuldmedal]] ·  [[Sahha valitsus]] ·  [[San Marino kaptenregendid 1801–1900]] ·  [[Sarrewerden]] ·  [[Scheurmann]] ·  [[Selgeltnägijate tuleproov]] ·  [[Sorūd-e Mellī]] ·  [[Sugulased (romaan)]] ·  [[T. G. Ševtšenko]] ·  [[Tallinna JK Visadus]] ·  [[Talude kruntimine]] ·  [[Tapa väljaõppekeskus]] ·  [[Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskond]] ·  [[Telegram]] ·  [[Tohuwabohu]] ·  [[Turis]] ·  [[Ulak]] ·  [[Uus Elu]] ·  [[Väike reekviem suupillile]] ·  [[Vainu tänav (Paide)]] ·  [[Vardo (laev)]] ·  [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] ·  [[Viitseadmiral (Läti)]] ·  [[Xi'an]] ·  [[Xiangtan]] ·  [[Zimbabwe lennujaamade ja lennuväljade loend]] ·  [[Õie tänav (Elva)]] ·  [[Õpilaste teadusfestival]] ·  [[400 kiri]] ·  [[Akadeemiake]] ·  [[Avanduse asundus]] ·  [[Avatud mänguväljad]] ·  [[Bibliotheca]] ·  [[Bibliotheca Antiqua]] ·  [[Bibliotheca Lotmaniana]] ·  [[Bibliotheca Mediaevalis]] ·  [[De Facto (festival)]] ·  [[E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus]] ·  [[Eesti keskmine netopalk maakonniti]] ·  [[Eesti Mee Päevad]] ·  [[Eestimaa au ja uhkuse orden]] ·  [[Elanikkonnakaitse]] ·  [[Elfvik Film]] ·  [[Elva Nike Arena]] ·  [[Emakeeleõpetuse sõber]] ·  [[Estonia-2]] ·  [[Estonia-3]] ·  [[Fööniks (restoran)]] ·  [[Gazanfer ağa]] ·  [[Georg Hackenschmidti raamatuauhind]] ·  [[Georg Otsa ja Mikk Mikiveri pink]] ·  [[Häire (ajakiri)]] ·  [[Häire (ajaleht)]] ·  [[Hiidlaste Koostöökogu]] ·  [[Illusion (kino)]] ·  [[Ilmatargad]] ·  [[International Dance Activity]] ·  [[Irmi, Armi ja Mustukene]] ·  [[Isikut tõendavate dokumentide seadus]] ·  [[Järva kilb]] ·  [[Jõhvi balletifestival]] ·  [[Jokkker]] ·  [[Jutuleht (ajakiri)]] ·  [[Kajalood (saade)]] ·  [[Kakuam (paat)]] ·  [[Kalafestival]] ·  [[Kalevipoja kala- ja veefestival]] ·  [[Kavastu asundus (Virumaa)]] ·  [[Keskkonnaajaloo keskus]] ·  [[Klassikaraadio tuleb külla]] ·  [[Kodukolle (ajakiri, 1945)]] ·  [[Kollektiivne pöördumine]] ·  [[Kuldne Mask Eestis]] ·  [[Kunstirevolutsioon Eestis]] ·  [[Lähis-Ida ja Vahemeremaade vanade kultuuride uurimiskeskus]] ·  [[Lõõtspilli tänav]] ·  [[Labor (saade)]] ·  [[Lessovski]] ·  [[LONKS]] ·  [[Mötte wiiwul]] ·  [[Maailm täna]] ·  [[Maakilb]] ·  [[Malevlane]] ·  [[Maria (kala)]] ·  [[Matkajuhtide kokkutulek]] ·  [[Meie Post]] ·  [[Monomaffia]] ·  [[Muru tänav (Rakvere)]] ·  [[Pärimuspreemia]] ·  [[Põltsamaa Teataja (1926–1935)]] ·  [[Põlva valla aukodanik]] ·  [[Püha Siena Katariina kloostri kabel]] ·  [[Palju aastaid]] ·  [[Parmupilli tänav]] ·  [[Pilteepos Kalevipoeg]] ·  [[Pobifo revüü]] ·  [[Rahanduse ja krediidi kateeder]] ·  [[Rooma õiguse retseptsioon]] ·  [[Roosna asundus (Järvamaa)]] ·  [[Saksi asundus]] ·  [[Selge sõnumi auhind]] ·  [[Seto surnuitk]] ·  [[Sikupilli tänav (Rakvere)]] ·  [[Suupilli tänav]] ·  [[Tallinna kirikurenessanss]] ·  [[Tallinna kultuuritegu]] ·  [[Tallinna Raadio-Elektroonika Konstrueerimisbüroo]] ·  [[Tallinna Tootmiskoondis RET]] ·  [[Tantsuveski]] ·  [[Tartu linnamaraton]] ·  [[Teadusaasta]] ·  [[Teater kohvris]] ·  [[Teater Noorele Vaatajale]] ·  [[Teras Beach]] ·  [[Toompäevad]] ·  [[Torupilli tänav]] ·  [[Transpersonaalse psühholoogia varamu]] ·  [[Tulehoidja]] ·  [[Võšgorod (kultuuriajakiri)]] ·  [[Valie Export Society]] ·  [[Varangu metskond]] ·  [[Vene tänav (Rakvere)]] ·  [[Vetevaim]] ·  [[Vihterpalu metsapõlengud]] ·  [[Vilepilli tänav]] ·  [[Wiedemanni fond]] ·  [[Alutaguse Teataja]] ·  [[Estlands-nytt]] ·  [[Filmileht]] ·  [[Haaslava Teataja]] ·  [[Harju Uudised]] ·  [[Ivan Käbina-nimeline]] ·  [[Uus Alutaguse Teataja]] ·  [[Virgats (USA ajakiri)]] ·  [[Aasta lind (Ukraina)]] ·  [[Aasta parim ujuja]] ·  [[Aseri orkester]] ·  [[Dott]] ·  [[Eesti Kool (ajakiri, 1918)]] ·  [[Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi märgid]] ·  [[Eesti saarte pärimuspäevad]] ·  [[Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus]] ·  [[Elmari tantsuõhtu]] ·  [[Forgiveness and Love]] ·  [[Haardnoot]] ·  [[Harrastuskoor]] ·  [[Infoleht (Vastemõisa vald)]] ·  [[Järvamaa laulu- ja tantsupidu]] ·  [[Juuremugul]] ·  [[Kaheksa tõotust]] ·  [[Kaitseehitis]] ·  [[Nobel Digital]] ·  [[11. öölahingulennugrupp]] ·  [[127. luurelennugrupp]] ·  [[Astronoomilised aastaajad]] ·  [[Aureoliinkollane]] ·  [[Baltic Bikini]] ·  [[Chris McManus]] ·  [[Eelotsusetaotlus]] ·  [[Eesti Talupäevad]] ·  [[Eine]] ·  [[Elupaigatüüp]] ·  [[Eres (ettevõte)]] ·  [[Hinnakujundus]] ·  [[Hoovihm]] ·  [[Kalju Komissarovi nimeline stipendium]] ·  [[Kambja valla teenetemärk]] ·  [[Karinu kuused]] ·  [[Kauged rannad]] ·  [[Keila linna teenetemärk]] ·  [[Tõlvlehik]] ·  [[Töötülide lahendamise komisjon]] ·  [[Toiduvalgust tingitud enterokoliit]] ·  [[Ukraina Õigeusu Kiriku ajalugu]] ·  [[Värvuse toonikvaliteet]] ·  [[Võlaõigusseadus]] ·  [[Varakevad]] ·  [[Vastutustundlik turism]] ·  [[Õngejada]] ·  [[Õngpüünis]] ·  [[Õu (ajakiri)]] ·  [[Ökosüsteemi taastamise kulu]] ·  [[4. järgu haldusüksus]] ·  [[Abieluleht]] ·  [[Alatskivi Vallaleht]] ·  [[Alutaguse Valla Leht]] ·  [[Ambla Vallaleht]] ·  [[Are Valla Leht]] ·  [[Aseri Valla Leht]] ·  [[Au tööle!]] ·  [[Avaveemõrd]] ·  [[Boliivia pass]] ·  [[Digitaalne õppevara]] ·  [[Eesti Mõistatusleht]] ·  [[Eesti Perinatoloogia Sõnumid]] ·  [[Eesti Post (ajaleht, 1950)]] ·  [[Eluta aine]] ·  [[Elva Valla Leht]] ·  [[Forseliuse Sõnumid]] ·  [[Gustav Sule mälestusvõistlused]] ·  [[Haa keel]] ·  [[Haljala Valla Sõnumid]] ·  [[Heerold (ajaleht)]] ·  [[Helme Kihelkonnaleht]] ·  [[Hiiumaa Teataja]] ·  [[Ibe]] ·  [[Illuka Valla Sõnumilaegas]] ·  [[Imavere Sõnumid]] ·  [[Järva Valla Leht]] ·  [[Jõelähtme Vallaleht]] ·  [[Jõemõrd]] ·  [[Jõuühik]] ·  [[Jaani Teataja]] ·  [[Juhtaiata mõrd]] ·  [[Käendusleping]] ·  [[Käina Kuller]] ·  [[Käru Vallaleht]] ·  [[Kõne tempo ja rütmi häired]] ·  [[Kõo Vallaleht]] ·  [[Küla Elu]] ·  [[Kaarma Elu]] ·  [[Kaits]] ·  [[Kaldavõrk]] ·  [[Kalurileht]] ·  [[Kareda Vallaleht]] ·  [[Karula Kuller]] ·  [[Kasepää Valla Leht]] ·  [[Kastmõrd]] ·  [[Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused]] ·  [[Kihnu Leht]] ·  [[Kiili Leht]] ·  [[Kindralleitnant (Ukraina)]] ·  [[Kodukaja]] ·  [[Kodused Hääled]] ·  [[Koduvald (Häädemeeste ajaleht)]] ·  [[Koduvalla Sõnumid]] ·  [[Koeru Kaja]] ·  [[Kohtla-Nõmme valla vapp]] ·  [[Kolga-Jaani Valla Leht]] ·  [[Lääne-Harju Valla Leht]] ·  [[Lääne-Nigula valla vapp]] ·  [[Lõhandik]] ·  [[Lõkspüünis]] ·  [[Lüganuse Vallaleht]] ·  [[Lennundusseadus]] ·  [[LGBT Eestis]] ·  [[Liiviranna]] ·  [[Mäetaguse Elu]] ·  [[Marjareha]] ·  [[Meie Keskel]] ·  [[Merekeskus]] ·  [[Muinsuskaitse Seltsi Sõnumid]] ·  [[Mutt (kalandus)]] ·  [[Nakkepüünis]] ·  [[Nakkevõrk]] ·  [[Raamvõrk]] ·  [[Tõstevõrk]] ·  [[Tartu linnavolikogu 6. koosseis]] ·  [[Tartu linnavolikogu 8. koosseis]] ·  [[Teadmuste riskijuhtimine]] ·  [[Teataja (Nissi valla leht)]] ·  [[Teenindaja]] ·  [[Tindimõrd]] ·  [[Triivõngejada]] ·  [[U (ajakiri)]] ·  [[UNESCO maailmapärand Bermudal]] ·  [[UNESCO maailmapärand Curaçaol]] ·  [[UNESCO maailmapärand Gibraltaris]] ·  [[UNESCO maailmapärand Gröönimaal]] ·  [[Värska kuurortravikeskus]] ·  [[Võrgulaev]] ·  [[Võrgusilm]] ·  [[Vahtsõt Vallah]] ·  [[Vallaleht]] ·  [[Vedel (kalandus)]] ·  [[Veonoot]] ·  [[Wayne'i maakond (Mississippi)]] ·  [[Kraadisoonega T-seotis/sulundseotis]] ·  [[Õnnepank]] ·  [[4x4 reisid]] ·  [[5 kauneimat Eesti lasteraamatut]] ·  [[Aasta kokk]] ·  [[Aasta menuraamat]] ·  [[Aasta naiskoor]] ·  [[Aasta parasportlane]] ·  [[Aasta parim võrkpallur]] ·  [[Aasta tegu Eesti lennunduses]] ·  [[Aasta tekstiiliteos]] ·  [[Aimar (laev)]] ·  [[Aleksandr Grin (laevaklass)]] ·  [[Anne saun]] ·  [[Arnold Looritsa mälestusvõistlused]] ·  [[August Rei parlamendiuuringu stipendium]] ·  [[Balti Purjespordi Liit]] ·  [[Balti vabadusauhind]] ·  [[Borodinskoje Polje]] ·  [[Näpitsfriis]] ·  [[Nõuandja]] ·  [[Narvskaja Nedelja]] ·  [[Oliver Kulpsoo nimeline tunnustus]] ·  [[Orbetello vald]] ·  [[Päevauudised (ajaleht, 1945)]] ·  [[Pärnu Börs]] ·  [[Pärnu kesklinna koolide võimla]] ·  [[Pärnu rannapromenaad]] ·  [[Pärnu vanalinn]] ·  [[Põhukorv]] ·  [[Põllumeeste Omaabi]] ·  [[Põltsamaa Uudised]] ·  [[Põltsamaa Valla Leht]] ·  [[Pöör (kinnitusvahend)]] ·  [[Pöör (sulgemisvahend)]] ·  [[Püssirohuait]] ·  [[Pagaritoode]] ·  [[Pitigliano vald]] ·  [[Pravoslavnõi Sobessednik]] ·  [[Pujus]] ·  [[Rõbak Estonii]] ·  [[Raeküla Sõnumid]] ·  [[Rahvasprindi karikavõistlused]] ·  [[Rahvuskaaslaste programm]] ·  [[Raud(III)sulfaat]] ·  [[Reaali Poiss (ajaleht)]] ·  [[Riemanni ruum]] ·  [[Riigikohtu otsus 3-1-1-125-06]] ·  [[Riigikohtu otsus 3-2-1-4-06]] ·  [[Riigikohtu otsus 3-3-1-85-07]] ·  [[Roheline Häädemeeste]] ·  [[Ruhi]] ·  [[Sääs]] ·  [[Sõrmuse sõda]] ·  [[Saare Muusika]] ·  [[Saarte Suvenädal]] ·  [[Sammas (ajaleht)]] ·  [[Selgnöör]] ·  [[Sikuti]] ·  [[Sillamäeski Vestnik]] ·  [[Silmutorbik]] ·  [[Slovakkia pass]] ·  [[Tänapäev (ajaleht)]] ·  [[Türi Uudisleht]] ·  [[Tšehhi pass]] ·  [[T1 vaateratas]] ·  [[Tallinn liigub!]] ·  [[Tallinna ettevõtlusauhinnad]] ·  [[Tallinna Fotokuu]] ·  [[Tallinna jõulupuu]] ·  [[Tallinna Katusekino]] ·  [[Tallinna Laul]] ·  [[Tallinna Orienteerumisnädal]] ·  [[Tallinna orienteerumisneljapäevakud]] ·  [[Tallinna Tööline]] ·  [[Tallinna Uue Linna Päevad]] ·  [[Tallinna–Helsingi lennuliin]] ·  [[Tartu elevaator]] ·  [[Tartu Maratoni Klassik]] ·  [[Tartu noore kunsti oksjon]] ·  [[Tartu Tudeng]] ·  [[Tartu vaimulik laulupidu]] ·  [[Tasuja (laev 1910)]] ·  [[Tehnikaülikool]] ·  [[Uusklassitsism (kirjandus)]] ·  [[Uusklassitsism (muusika)]] ·  [[Vähimõrd]] ·  [[Vähinatt]] ·  [[Võitluse Lipp]] ·  [[Võrgulina]] ·  [[Võru Linna Leht]] ·  [[Võru rattaralli]] ·  [[Vaba Saaremaa]] ·  [[Vaivara Kaja]] ·  [[Valga Kommunist]] ·  [[Valguse Kaja]] ·  [[Vannutatud Advokaatide Nõukogu]] ·  [[Višegradi Mehmed Paša Sokolovići sild]] ·  [[Viljandi kalapidu]] ·  [[Viljandi talvine tantsupidu]] ·  [[Tallinna moenädal]] ·  [[Äge]] ·  [[Äraütlemine]] ·  [[Aasta lind (Armeenia)]] ·  [[Aasta lind (Lõuna-Aafrika Vabariik)]] ·  [[Aasta lind (Portugal)]] ·  [[Aasta lind (Valgevene)]] ·  [[Abivajav laps]] ·  [[Agiilsed metoodikad]] ·  [[Alaealise ülekuulamine]] ·  [[Arhailine õigus]] ·  [[Arvelduspäev]] ·  [[Asumiselts]] ·  [[Atsetüleerimine]] ·  [[Audiokanal]] ·  [[Ede Kurreli preemia]] ·  [[Eesti Disainiauhinnad]] ·  [[Eesti Loomaarstide Ühingu elutööpreemia]] ·  [[Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal]] ·  [[Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskus]] ·  [[Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat]] ·  [[Eesti rootsikeelne meedia]] ·  [[Eller Sümfoniett]] ·  [[Endla nõgu]] ·  [[Endla viadukt]] ·  [[Estonian-Revelia Academic Fund]] ·  [[Estviking]] ·  [[Fittipaldi kuulipilduja]] ·  [[Fred Kudu mälestusvõistlus]] ·  [[Geneetiline ressurss]] ·  [[Gerd Neggo stipendium]] ·  [[Hans Alveri preemia]] ·  [[Hariduse tehnoloogiakompass]] ·  [[Harvesterioperaator]] ·  [[Helipuldi kvaliteedimäärajad]] ·  [[Henno Rajandi nimeline tõlkijastipendium]] ·  [[Hiiu lossist – Siberisse]] ·  [[Hukkunud politseinike mälestusmärk]] ·  [[Iseseisvuspäev (romaan)]] ·  [[Isikutaju]] ·  [[Jakob Liivi park]] ·  [[Janne unejutud – 7 imeilusat Grimmi muinasjuttu]] ·  [[Karoliina]] ·  [[Katharina (laev)]] ·  [[Kauni keele auhind]] ·  [[Keskkonnaseire andmekogu]] ·  [[Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus]] ·  [[Kohuke (kaubamärk)]] ·  [[Korraline evalveerimine]] ·  [[Kuldsulg (auhind)]] ·  [[Leideni manifest teaduse paremaks hindamiseks]] ·  [[Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia]] ·  [[Liina Reimani mälestussõrmus]] ·  [[Lodja metskond]] ·  [[Loobu metskond]] ·  [[Loodi metskond]] ·  [[Märjamaa metskond]] ·  [[Mõtsu metskond]] ·  [[Maie Orava võistutantsimine]] ·  [[Mannlicher Modell 1895 (8mm)]] ·  [[Mehaanika (tehnika)]] ·  [[MP 41/44]] ·  [[Narva metskond]] ·  [[Noore haridustegelase reaalteaduste eripreemia]] ·  [[Noore IT-teadlase preemia]] ·  [[Noorsõdur]] ·  [[Orajõe metskond]] ·  [[Orava metskond]] ·  [[Oskar Rütli medal]] ·  [[Otepää metskond]] ·  [[Põxit]] ·  [[Paul Kerese aasta]] ·  [[Peeter Põllu stipendium]] ·  [[Pegasus (klubi)]] ·  [[Pionersk]] ·  [[Pooja]] ·  [[Programmide struktuurne süntees]] ·  [[Ragnar Nurkse mälestuskivi]] ·  [[Rahvusvahelistes sõjaoperatsioonides osalenute medal]] ·  [[Riigikogu valimise seadus]] ·  [[Rotax E-RAVE]] ·  [[Selts Scouts Rügement]] ·  [[Sihtevalveerimine]] ·  [[Tõmbekeskus]] ·  [[Tagasisidestamine]] ·  [[Teadlaskarjäär]] ·  [[Teadmistepõhine Eesti]] ·  [[Teaduse populariseerimine]] ·  [[The Language of Thought]] ·  [[Thor (laev)]] ·  [[Tiina (ballett)]] ·  [[Tiit Kuusiku nimeline lauluvõistlus]] ·  [[Tollkeere]] ·  [[Toy goldendoodle]] ·  [[Umbluu preemia]] ·  [[Vagula (külmutustraaler)]] ·  [[Valguspult]] ·  [[Voldemar Ööveli mälestusvõistlus]] ·  [[Will Happiness Find Me?]] ·  [[Idaeurooplaste tootmislaevad Shetlandi saarestikus]] ·  [[Ääremõrd]] ·  [[Õpetaja-metoodik]] ·  [[Üksikmajapidamise reoveesüsteem]] ·  [[Üleriiklise Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated]] ·  [[Aasta tegu (Rapla maakond)]] ·  [[Aed &amp; Interjöör]] ·  [[Ajaühik]] ·  [[Amfo]] ·  [[Eelotsusemenetlus ELTL artikli 267 alusel]] ·  [[Eesti Õde]] ·  [[Eesti Demokraat]] ·  [[Eesti Ehitab]] ·  [[Eesti ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu]] ·  [[Eesti kirikutüli (1993)]] ·  [[Eesti korvpalli kuulsuste hall]] ·  [[Eesti missa]] ·  [[Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud]] ·  [[Eesti naiskooride võistulaulmine]] ·  [[Eesti orelid]] ·  [[Eesti Riigimetsad]] ·  [[Eesti Spordiajaloo Seltsi Teataja]] ·  [[Eesti ulukid]] ·  [[Eesti-Soome ühislaulupidu]] ·  [[Eestifoto]] ·  [[Eestlase aeg]] ·  [[Elva Elu]] ·  [[Elva Filatelist]] ·  [[Elva Noorsoolane]] ·  [[Elva Sõna]] ·  [[Elva Tulevik]] ·  [[Epüfon]] ·  [[Euroopa Liidu kodaniku seadus]] ·  [[Follonica vald]] ·  [[Galaktikasüsteem]] ·  [[Galaktikate osarühm]] ·  [[Gorod]] ·  [[Häädemeeste Elu]] ·  [[Herold]] ·  [[Holograafiline projektor]] ·  [[Impedantsspekter]] ·  [[Iskra (Eesti ajaleht)]] ·  [[Jevreiskoje Slovo]] ·  [[Käekook]] ·  [[Kärajad]] ·  [[Kõrrekoorel]] ·  [[Küünlapähkel]] ·  [[Katik]] ·  [[Keila püss]] ·  [[Keila Valla Leht]] ·  [[Kesktunebo keel]] ·  [[Kirjagarnituur]] ·  [[Kirjanike loendid]] ·  [[Kirjastiilide loend]] ·  [[Kirju liblika suvi]] ·  [[Klimaatilised aastaajad]] ·  [[Koduküla]] ·  [[Koduvald (Kambja ajaleht)]] ·  [[Kohus või tribunal ELTL art 267 tähenduses]] ·  [[Koonga piiskopilinnus]] ·  [[Korallroosa]] ·  [[Korpuse laiend]] ·  [[Kupp (kalandus)]] ·  [[Kurjer]] ·  [[Kuurits]] ·  [[Läsna-Valgejõe lahing]] ·  [[Lõuna-Mulgimaa]] ·  [[Lihula Kohinad]] ·  [[Liisuvõtmine]] ·  [[Liiv (kalandus)]] ·  [[Liivimaa Kuller]] ·  [[Määrdeprits]] ·  [[Mõistatusleht]] ·  [[Mõrrajada]] ·  [[Mageveekogu]] ·  [[Mahuühik]] ·  [[Manciano vald]] ·  [[Massiühik]] ·  [[Mente et Manu (ajakiri)]] ·  [[Meteoroloogilised aastaajad]] ·  [[Minu Eestile]] ·  [[Muuseuminõukogu]] ·  [[Põhjakotkas (mütoloogia)]] ·  [[Püsililled]] ·  [[Paadrema vasallilinnus]] ·  [[Paldiski foogtikohus]] ·  [[Pardiralli]] ·  [[Pesapuu]] ·  [[Pindpinevustegur]] ·  [[Presidendi kärajad]] ·  [[Räätsamatk]] ·  [[Rahvuslik debüütfilmide festival Dviženije]] ·  [[Regionaalarengu auhind]] ·  [[Renessanssaed]] ·  [[Riigikaitse Nõukogu]] ·  [[Südasuvi]] ·  [[Solitäär]] ·  [[Spencer Harrison]] ·  [[Suuri mõtlejaid]] ·  [[Talirüps]] ·  [[Tallinna Toidumess]] ·  [[Miilang]] ·  [[Muusikaaed]] ·  [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia Geofüüsika Instituut]] ·  [[Päevaneutraalsed taimed]] ·  [[Põhja-Tallinna Sõnumid]] ·  [[Pala Teataja]] ·  [[Peru (kalandus)]] ·  [[Rakvere Valla Sõnumid]] ·  [[Ratsionaalsus]] ·  [[Repositoorium]] ·  [[Rivimõrd]] ·  [[Ruhnu valla lipp]] ·  [[Ruhnu valla vapp]] ·  [[Sõnumiallikas]] ·  [[Saaremaa Merekultuuri Seltsi toimetised]] ·  [[Saarepeedi Sõnumid]] ·  [[Saarepeedi valla vapp]] ·  [[Tallinna Ülikooli Ajakiri]] ·  [[Tallinna Botaanikaaia uurimused]] ·  [[Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus]] ·  [[Toidu kuumtöötlemine]] ·  [[Tudulinna Leht]] ·  [[Tuudiköied]] ·  [[Urvaste Valla Leht]] ·  [[Valga Linna Leht]] ·  [[Vallaleht (Kareda vald)]] ·  [[Vastemõisa valla vapp]] ·  [[Venekeelne elanikkond Eestis]] ·  [[Vihula Valla Leht]] ·  [[Viru-Nigula Teataja]] ·  [[Viru-Nigula Valla Teataja]] ·  [[Õigusteenus]] ·  [[Aasta ehitaja]] ·  [[Aasta keskkonnasõbralik ettevõte]] ·  [[Aasta ohvitser]] ·  [[Aasta suhtekorraldaja]] ·  [[Aeglane fokstrott]] ·  [[Arduino Mega 2560]] ·  [[Basket]] ·  [[Ebanormaalne]] ·  [[Eeltalv]] ·  [[Eesti keele akadeemiline välisõpe]] ·  [[Eesti räpialbumid]] ·  [[Ehitusmasin]] ·  [[Estonia (kirjastus)]] ·  [[Fenoloogilised aastaajad]] ·  [[Frankonia]] ·  [[Haigushüvitis]] ·  [[Haimre vasallilinnus]] ·  [[Hambavaap]] ·  [[Harju-Kabala vasallilinnus]] ·  [[Hilissügis]] ·  [[Josine Papenbusch]] ·  [[Kalevala (eepos)]] ·  [[Kevadtalv]] ·  [[Kiirusühik]] ·  [[Pärnu muusikafestival]] ·  [[Sürjakomid]] ·  [[Soodla harjutusväli]] ·  [[Sumqayıti Riiklik Ülikool]] ·  [[Tõrva Loits]] ·  [[Tapipesa]] ·  [[Tsooru vasallilinnus]] ·  [[Võhma Linnaleht]] ·  [[Võru Spordikeskus]] ·  [[Valetaja lause]] ·  [[Valga–Veski rongiliin]] ·  [[Valgehobusemäe rattamaraton]] ·  [[Vandeadvokaadi abi]] ·  [[Viljandi vanalinn]] ·  [[Vooremäe rattamaraton]] ·  [[94. punalipuline miinitraalerite brigaad]] ·  [[Biosfääri programmiala]] ·  [[Eesti õigusteadlaste päevad]] ·  [[Eesti alpinismi traagilised sündmused]] ·  [[Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamat]] ·  [[Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat]] ·  [[Eestkoste (Rooma õigus)]] ·  [[Esindusväljak]] ·  [[Exeteri Ülikool]] ·  [[Jätkusuutlik säästumäär]] ·  [[Käänivõrk]] ·  [[Kümme tõotust]] ·  [[Kalamaja päevad]] ·  [[Kaldanoot]] ·  [[Kalevipoeg ja Sarvik]] ·  [[Kambja Valla Sõnumid]] ·  [[Keskaja päevad]] ·  [[Keskkonnafunktsioon]] ·  [[Keskkonnainnovatsioon]] ·  [[Kihnu viiulifestival]] ·  [[Kipper (kalandus)]] ·  [[Klapp (tehnika)]] ·  [[Kliimamuutusega kohanemine]] ·  [[Kokkupandu]] ·  [[Kooditähis]] ·  [[Kosu karjäär]] ·  [[Kunda linnaorkester]] ·  [[Kurnpüünis]] ·  [[Kutseline koor]] ·  [[Kommunikatsioonijuhtimine]] ·  [[Komplekssuurus]] ·  [[Komplekstakistuse mõõtur]] ·  [[Konfidentsiaalsus]] ·  [[Konteinertankla]] ·  [[Korrakaitseõigus]] ·  [[Kuldkask]] ·  [[Kunstnike raamat]] ·  [[Kunstnikuraamat]] ·  [[Kutsikavabrik]] ·  [[Kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenus]] ·  [[Kvalifitseeritud usaldusteenus]] ·  [[Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja]] ·  [[Laulumäng]] ·  [[Lausekujund]] ·  [[Lehtvõti]] ·  [[Lennujaamade ja lennuväljade loendid riigiti]] ·  [[Lepinguvälised võlasuhted]] ·  [[Loimurite loend]] ·  [[Loitsude, loitsimise ja loitsijate uurimise töörühm]] ·  [[Loojang]] ·  [[Loov enesetõhusus]] ·  [[Lubadus]] ·  [[Mänti keel]] ·  [[Mõõtedetektor]] ·  [[Mõõtetehnoloogia]] ·  [[Maailmamix]] ·  [[Maalides head]] ·  [[Magnetiline helisalvestus]] ·  [[Marssal (Bulgaaria)]] ·  [[Matuste arheoentomoloogia]] ·  [[Meditsiinielektroonika]] ·  [[Meediasemiootika]] ·  [[Mitmeplatvormsus]] ·  [[Mitte-elektrilised suurused]] ·  [[Mittediegeetiline heli]] ·  [[Moraalsus]] ·  [[Näivleetunud muld]] ·  [[Nicolaus Alberti]] ·  [[Nihe (filosoofia)]] ·  [[Notariaalselt tõestatud testament]] ·  [[Notarile hoiule antud testament]] ·  [[NUTIKAS programm]] ·  [[Omafinantseerimine]] ·  [[Omaladina]] ·  [[Pärandaja]] ·  [[Pärandi hooldaja]] ·  [[Pärandvara hoiumeetmed]] ·  [[Pärija]] ·  [[Pärija üleskutsemenetlus]] ·  [[Pärimisõiguse põhiprintsiibid]] ·  [[Pärimise järjekorra põhimõte]] ·  [[Pärimisleping]] ·  [[Pärimistunnistus]] ·  [[Pärnu ehitusmaterjalide tehas]] ·  [[Püha Birma Eesti Tõuklubi]] ·  [[Pealpool pilvi]] ·  [[Pidulik kõne]] ·  [[PLL-töörühm]] ·  [[Projekti aruandluse süsteem]] ·  [[Propulse]] ·  [[Prototron]] ·  [[Puhja lahing]] ·  [[Raadiotehniline elektroonika]] ·  [[Raadiotehniline seadmestik]] ·  [[Rahvusteavik]] ·  [[Rahvusvaheline Teatriuurijate Föderatsioon]] ·  [[Rannakohvik]] ·  [[Ravimi patent]] ·  [[Reduktsioon (filosoofia)]] ·  [[RITA programm]] ·  [[Šura-Bura seadused]] ·  [[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri statistika]] ·  [[Afektiseisund]] ·  [[Ahjupraad]] ·  [[Anumate loend]] ·  [[Eurokeel]] ·  [[Füüsiline õpikeskkond]] ·  [[Mõisahoone]] ·  [[Mõrsjaitk]] ·  [[Metsaühistu]] ·  [[Midtown]] ·  [[Mustvee lahing]] ·  [[Nõmme Perearstikeskus]] ·  [[Noorik]] ·  [[Nooriku tantsitamine]] ·  [[Ohelik]] ·  [[Osavald]] ·  [[Põlle lappimine]] ·  [[Põlletamine]] ·  [[Põranda pühkimine]] ·  [[Põranda pühkimine (pulm)]] ·  [[Pakkäke]] ·  [[Peiupoisid]] ·  [[Pereõde]] ·  [[Perearstikeskus]] ·  [[Perkovits]] ·  [[Piiramine (pulm)]] ·  [[Piitsaraha küsimine]] ·  [[Protseduuriline müra]] ·  [[Lääne-Nigula Valla Ajaleht]] ·  [[Lüganuse Valla Leht]] ·  [[Linnade ja valdade päevad]] ·  [[Lips (kalandus)]] ·  [[Lukk]] ·  [[Lutsumänd]] ·  [[Lyoni maakond (Kentucky)]] ·  [[Mägede Hääl (ajaleht)]] ·  [[Märjamaa Valla Leht]] ·  [[Magnetgeneraator]] ·  [[Maidla Sõnumitooja]] ·  [[Mail (kalandus)]] ·  [[Marako keel]] ·  [[Marjamaa]] ·  [[Materiaalne jalajälg]] ·  [[Metsaülikool Austraalias]] ·  [[Misso Valla Leht]] ·  [[Mjene keel]] ·  [[Motivatsiooniteooriad]] ·  [[Motoorne alaalia]] ·  [[Mudilaskoor]] ·  [[Muhu roosa]] ·  [[Mungarüü]] ·  [[Nääk]] ·  [[Nõmme Kevad]] ·  [[Nõo Valla Leht]] ·  [[Nõva Valla Infoleht]] ·  [[Naised alpinismis]] ·  [[Nikk (paat)]] ·  [[Nootkond]] ·  [[NSV Liidu lagundamise vandenõu]] ·  [[Obo keel]] ·  [[Olevik (ajaleht, 1997)]] ·  [[Oma Leht]] ·  [[Oma Vald (Kernu valla leht)]] ·  [[Orissaare Teataja]] ·  [[Põhjaõngejada]] ·  [[Põhjanoot]] ·  [[Põlva Linna Teataja]] ·  [[Põlva Teataja]] ·  [[Pöördnoot]] ·  [[Püüvõrk]] ·  [[Pelaagiline õngejada]] ·  [[Pelgulinna päevad]] ·  [[Planeeringu rohefaktor]] ·  [[Poloda Helü]] ·  [[Prizreni ülikool]] ·  [[Proosula]] ·  [[Protsessvärv]] ·  [[Puhja Valla Leht]] ·  [[Punn (ehitus)]] ·  [[Rahvatantsujuhtide kool]] ·  [[Rahvusputukas]] ·  [[Rei vindicatio]] ·  [[Relatiivne rõhuskaala]] ·  [[Res publicae]] ·  [[Runo]] ·  [[Sälitis]] ·  [[Saue Valdur]] ·  [[Seadmuseratas]] ·  [[Seiner]] ·  [[Seinnoot]] ·  [[Sevilla Ülikool]] ·  [[Tööliit]] ·  [[Tallinna tudengipäevad]] ·  [[Tantsukunst Kumus]] ·  [[Tee Kommunismile (ajaleht, 1950)]] ·  [[Teletutvus]] ·  [[Valge Daami päevad]] ·  [[Vastaline]] ·  [[Veeder]] ·  [[Auditoorne õpe]] ·  [[Füüsikaline atmosfäär]] ·  [[Fundamentaalanalüüs]] ·  [[Gaasbensiin]] ·  [[Hädakaitse]] ·  [[Ihu ja hingega internetis: kuidas mõista sotsiaalmeediat]] ·  [[Implanteeritavus]] ·  [[Improvisatsioonkõne]] ·  [[Informeeriv kõne]] ·  [[Infoturbe põhimõisted]] ·  [[Innovaatiline organisatsioon]] ·  [[Innovatsioonisüsteemid]] ·  [[Intelligentne organisatsioon]] ·  [[Isikutuvastusandmed]] ·  [[Jänes šampust ei joo]] ·  [[Jõuergonoomika]] ·  [[Jaoskond (metsandus)]] ·  [[Käideldavus]] ·  [[Käsitööteadus]] ·  [[Küberolümpia]] ·  [[Kütusepiiritus]] ·  [[Kaablitangid]] ·  [[Kataloogikirje]] ·  [[Keelusüsteem]] ·  [[Kehtetu argument]] ·  [[Keldi ja šoti kultuuri instituut]] ·  [[Kodune testament]] ·  [[Kodurahu]] ·  [[Komberuum]] ·  [[Pruudiaasta]] ·  [[Pruudipärg]] ·  [[Pruudipõll]] ·  [[Pruudivend]] ·  [[Pruuttüdrukud]] ·  [[Pulmahani]] ·  [[Pulmahobune]] ·  [[Pulmakell]] ·  [[Pulmakohus]] ·  [[Pulmakott]] ·  [[Pulmaleib]] ·  [[Pulmaline]] ·  [[Pulmalipp]] ·  [[Pulmamõõk]] ·  [[Pulmanaljad]] ·  [[Pulmapäevad]] ·  [[Pulmapõll]] ·  [[Pulmapass]] ·  [[Pulmapukk]] ·  [[Pulmaratsanik]] ·  [[Pulmarong]] ·  [[Pulmasünnitaja]] ·  [[Pulmatohter]] ·  [[Pulmatoit]] ·  [[Pulmaviin]] ·  [[Rõigas]] ·  [[Rüpepoiss]] ·  [[Raadioaparaat]] ·  [[Raadiomõõtmised]] ·  [[Raamäke]] ·  [[Raha korjamine]] ·  [[Rahatants]] ·  [[Riemann (suguvõsa)]] ·  [[Sängiraha]] ·  [[Säpliraha]] ·  [[Sünkroontöötlus]] ·  [[Saajarahvas]] ·  [[Saksatanu]] ·  [[Schoten (suguvõsa)]] ·  [[Seemnevili]] ·  [[Segustamine]] ·  [[Sony Channel]] ·  [[Soomusfriis]] ·  [[Sotsiaalne diferentseerumine]] ·  [[Subsidiaarsus]] ·  [[Subsistents]] ·  [[Suletud uste taga]] ·  [[Taldrikureegel]] ·  [[Tanu näitamine]] ·  [[Tanutamine]] ·  [[Tarkvara arendustsükkel]] ·  [[Teravmõigasroie]] ·  [[Terviseviin]] ·  [[Toimkond]] ·  [[Torutanu]] ·  [[Trükimeedia]] ·  [[Tulekahju kustutamine (pulm)]] ·  [[Vähimruutude meetodi regulariseerimine]] ·  [[Välisturistide arv Eestis]] ·  [[Vabaühenduste Fond]] ·  [[Vakarahvas]] ·  [[Valeviinad]] ·  [[Valtsnoorik]] ·  [[Vanavara]] ·  [[Vankritegemine]] ·  [[Varastamine (pulm)]] ·  [[Veimekirst]] ·  [[Verelaskmine (pulm)]] ·  [[Vexini krahvide loend]] ·  [[Vibraatormuundur]] ·  [[Vihtlemine (pulm)]] ·  [[Riigi äriühing]] ·  [[Rikkumismenetlus]] ·  [[Rooma tsiviilprotsessiõigus]] ·  [[Rootslased Titanicul]] ·  [[Sõrmushiir]] ·  [[Sageduskarakteristik]] ·  [[Selvelaud]] ·  [[Sertifikaat]] ·  [[Signaali sagedus]] ·  [[Signaali spekter]] ·  [[Sonograafia]] ·  [[Soodapesu]] ·  [[Soodisõlm]] ·  [[Sotsiaalkorter]] ·  [[Spektrianalüüs]] ·  [[Struktuuriüksus]] ·  [[STS Baltic]] ·  [[Sugulusliinide põhimõte]] ·  [[Tõepõhjata ajastu]] ·  [[Tõlkeabiprogramm]] ·  [[Töökoha ergonoomika]] ·  [[Tööväärtused]] ·  [[Taanlased Titanicul]] ·  [[Tahtlus]] ·  [[Tallinki Logistikakeskus]] ·  [[Tamroni reisifoto]] ·  [[Teadmusjuhtimise strateegiad]] ·  [[Teadus- ja arendusasutus]] ·  [[Teemantliist]] ·  [[Teenistusaste]] ·  [[Teleoperaator]] ·  [[Topoloogia (3D-modelleerimine)]] ·  [[Uurimisgrupp]] ·  [[Välistamispõhimõte]] ·  [[Võlaõiguslik leping]] ·  [[Vaimusünnitus]] ·  [[Vaimutöö]] ·  [[Vanapagana jäljehauad]] ·  [[Vangistusõigus]] ·  [[Venemaa Föderatsiooni lennukite õhupiiririkkumised]] ·  [[Vesilennukite loend]] ·  [[Vikkel (käsitöö)]] ·  [[Viltimine]] ·  [[Visuaalne juhtimine]] ·  [[Ärireis]] ·  [[Õiguseetika]] ·  [[Ökoväli]] ·  [[19. sajandi muusika]] ·  [[Aagenpits]] ·  [[Abielukott]] ·  [[Ahjuahven]] ·  [[Ajumehed]] ·  [[Alalispinge mikrovoltmeeter]] ·  [[Alalisvoolu mikrovoltmeeter]] ·  [[Algoreiv]] ·  [[Alistuv käitumine]] ·  [[Audioelektroonika]] ·  [[Auhinnatöö]] ·  [[Aukartus]] ·  [[Balti väärtpaberiturg]] ·  [[Baltic Trio]] ·  [[Biidermeier (muusika)]] ·  [[Bikontinentaalne linn]] ·  [[Bukranionfriis]] ·  [[C'est la vie]] ·  [[Conrad Beijing]] ·  [[Conrad Bora Bora Nui]] ·  [[Conrad Cartagena]] ·  [[Conrad Dublin]] ·  [[Conrad San Luis Potosi]] ·  [[Conrad Sanya Haiting Bay]] ·  [[Digivõti]] ·  [[DoubleTree by Hilton Chicago Magnificent Mile]] ·  [[Ebamõrsja]] ·  [[Eesti talupojapulm]] ·  [[Eestkäibija]] ·  [[Harjutanu]] ·  [[Hilton Garden Inn Tirana]] ·  [[Isamees]] ·  [[Järelpulmad]] ·  [[Jaapani relvade loend]] ·  [[Joodud]] ·  [[Küberhügieen]] ·  [[Kütke (kinnitusvahend)]] ·  [[Kaasanaine]] ·  [[Kaasitaja]] ·  [[Kanahändtanu]] ·  [[Kannuraha kogumine]] ·  [[Karuäke]] ·  [[Ketas]] ·  [[Kihlad]] ·  [[Kikktanu]] ·  [[Kinga-ajamine]] ·  [[Kinkpulmad]] ·  [[Kirstu lunastamine]] ·  [[Kirstu varastamine]] ·  [[Kirstukakk]] ·  [[Kirstumees]] ·  [[Kiutpõll]] ·  [[Klaarpõll]] ·  [[Kodutamine]] ·  [[Kogula Valla Põllumeeste Kogu]] ·  [[Kohvikoor]] ·  [[Kondiraha ajamine]] ·  [[Kordnik]] ·  [[Kosjad]] ·  [[Kosjajutt]] ·  [[Kosjaviin]] ·  [[Kukehändtanu]] ·  [[Kukermiit]] ·  [[Kultuurtehniline maaparandus]] ·  [[Kuulamine (etnoloogia)]] ·  [[Kuulueit]] ·  [[Kuuselatväke]] ·  [[Läbivkarakteristik]] ·  [[Lõõg]] ·  [[Lõputoit]] ·  [[Laevabrigaad]] ·  [[Langujoot]] ·  [[Lapuline]] ·  [[Laua otsa viimine]] ·  [[Laua pühkimine (pulm)]] ·  [[Lemmkibu]] ·  [[Lihttanu]] ·  [[Liider (laev)]] ·  [[Liivimaa kirikupatroonide loend]] ·  [[Lilltanu]] ·  [[Lohmann (aadlisuguvõsa)]] ·  [[Luige Nokk]] ·  [[Maitseained]] ·  [[Martin Kiik]] ·  [[Meie Mall]] ·  [[Metafüüsika (Baumgarten)/Indeks]] ·  [[Metsaherilane]] ·  [[Värvainete loend]] ·  [[Värvikontrast]] ·  [[Värvisüsteem]] ·  [[Viljandi jõulukuusk 2018]] ·  [[Viridiaanroheline]] ·  [[Vormiarv]] ·  [[Wilcken (Bebri)]] ·  [[Ülerahvastusefekt]] ·  [[152 kiri]] ·  [[Abikaasa eelosa]] ·  [[Abikaasade vastastikune testament]] ·  [[Abimõis]] ·  [[Algse korra põhimõte]] ·  [[Allapanu]] ·  [[Annak]] ·  [[Apodiktiline otsustus]] ·  [[Arhiivikirjeldamine]] ·  [[Arhiivinimistu]] ·  [[Balti Assamblee medal]] ·  [[Balti Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Ühendus]] ·  [[Balti-Ameerika Vabadusliiga]] ·  [[Baltimaade teaduste akadeemiate medal]] ·  [[Biomeditsiinilised mõõtmised]] ·  [[Calabariinae]] ·  [[Carl Schmidti teaduspreemia]] ·  [[Causa belli]] ·  [[CoCoViLa]] ·  [[Cosmos (ajakiri)]] ·  [[Detekteerimine]] ·  [[Diegeetiline heli]] ·  [[Digipööre hariduses]] ·  [[Digitaalne innovatsioon]] ·  [[Dokumentide loetelu]] ·  [[Eelpingestus]] ·  [[Eesti inimarengu aruanne]] ·  [[Eesti inimarengu aruanne 2018/2019]] ·  [[Eesti juust]] ·  [[Eesti NSV teaduspreemiad]] ·  [[Elektrikitarrimuusika]] ·  [[Elektriline bioimpedants]] ·  [[Elektriline suurus]] ·  [[Elektroonikateadlane]] ·  [[Elektrooniline isikutuvastamine]] ·  [[Elutähtis teenus]] ·  [[Emantsipatoorne meeskarakter]] ·  [[Endoskoop]] ·  [[Enesekavandamine]] ·  [[Eneseloome]] ·  [[EstSum]] ·  [[Ettevõtlikkus]] ·  [[Ettevõtlikkusõpe]] ·  [[Euroopa Liidu õigusaktid]] ·  [[Euroopa Liidu põhivabaduste piiramise lubatavus]] ·  [[European Energy Manager]] ·  [[Faasisünkronisatsioonisüsteem]] ·  [[Käsikäes]] ·  [[Kümnesendine münt]] ·  [[Kiievi metropoliit]] ·  [[Kurista roosiaed]] ·  [[Läänemeresoome keelte lõunarühm]] ·  [[Lambamust]] ·  [[Lembitu (ooper)]] ·  [[Lennukool]] ·  [[Leso]] ·  [[Luke Brunning]] ·  [[Müügiesindaja]] ·  [[Müügikampaania]] ·  [[Münsteri fragment]] ·  [[Mütt]] ·  [[Maamess]] ·  [[Meremess]] ·  [[Metsade elupaigad]] ·  [[Miks? Kuidas?]] ·  [[Oleksi Tšekal]] ·  [[Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuasi nr 3-4-1-6-12]] ·  [[Põhjaeesti hõimumurre]] ·  [[Põlevkivielektrijaam]] ·  [[Põlvkonna Eluteed]] ·  [[Pühajärv (ooper)]] ·  [[Paberipuit]] ·  [[Pergerus]] ·  [[Puurkruvi]] ·  [[Raadioelektroonika]] ·  [[Rajalane]] ·  [[Rakenduselektroonika]] ·  [[Raplamaa laulu- ja tantsupidu]] ·  [[Raudne kodu]] ·  [[Relvade loend]] ·  [[Research in Estonia]] ·  [[Retakord]] ·  [[Riigieksamid]] ·  [[Sinu Mets]] ·  [[Soonliitmik]] ·  [[SRT-4244]] ·  [[Tahan kõike teada]] ·  [[Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia]] ·  [[Tatari päritolu Venemaa aadlisuguvõsade loend]] ·  [[Teemantpuur]] ·  [[Tondijutt]] ·  [[Tootejuhtimine]] ·  [[Tuleristsed]] ·  [[Tuuleheide]] ·  [[Ulenbrock]] ·  [[Ulguränd]] ·  [[Vanemuine (laev, 1936)]] ·  [[Viiekümnesendine münt]] ·  [[We Are Family (Family album)]] ·  [[Ajurand]] ·  [[Anorgaaniline ühend]] ·  [[Eesti samblike süstemaatiline nimestik]] ·  [[Karp]] ·  [[Keskkonnatehnika]] ·  [[Kodulennujaam]] ·  [[Kuie jõgi]] ·  [[Maavesi]] ·  [[Paigalduskaabel]] ·  [[Parool]] ·  [[Pilak]] ·  [[Pioneeripataljon]] ·  [[Pomerants]] ·  [[Satelliittelefon]] ·  [[Slaavi filoloogia]] ·  [[Tracker]] ·  [[Video]] ·  [[Automatiseeritud kauplemine]] ·  [[Balti Folkloori Instituut]] ·  [[Balti Teatri Sügis]] ·  [[Balti Tee (olümpiaad)]] ·  [[Beebiroosa]] ·  [[Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust]] ·  [[Blessig]] ·  [[Charles Hayteri värvisüsteem]] ·  [[Dekodeerimine]] ·  [[Dekoratsioon]] ·  [[Dokumentaalfilmiklubid Eestis]] ·  [[Eendtugi]] ·  [[Eesti keele allkeeled]] ·  [[Eesti teaduslepe]] ·  [[Ehitusmaterjalitööstus]] ·  [[Elamisluba Eestis]] ·  [[Elektrooniline aktsiatega kauplemine]] ·  [[Elektrooniline maksevahend]] ·  [[Elektroonne voltmeeter]] ·  [[Eluvastased süüteod]] ·  [[Eneseavamine]] ·  [[Esmasus, teisasus, kolmasus]] ·  [[EstNLTK]] ·  [[Etendaja]] ·  [[Ettevõtluspoliitika]] ·  [[Ferriitmaterjal]] ·  [[Food Network]] ·  [[Frey (Eestimaa suguvõsa)]] ·  [[Gordoni aken]] ·  [[GPS-jälgimine]] ·  [[Hagita menetlus]] ·  [[Haridusturism]] ·  [[Harklohisti]] ·  [[Helisignaal]] ·  [[HLK-1]] ·  [[Hoonestusõigus]] ·  [[Ideaalsus]] ·  [[Imiku toitmine]] ·  [[Implanteerimine]] ·  [[ISCC-NBS-i värvide tähistamise süsteemi värvuste loend]] ·  [[Isiku kahtlustatavana kinnipidamine]] ·  [[Järelpärija]] ·  [[Johann Wetberg]] ·  [[Juan Carlos I antud aadlitiitlite loend]] ·  [[Käiguvahetus (psühholoogia)]] ·  [[Kaugtöö]] ·  [[KESTA]] ·  [[Klassikalise sõnalavastuse valguskujundus]] ·  [[Kohtujurist]] ·  [[Kohtuotsus]] ·  [[Kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis]] ·  [[Kohtupsühholoogiaekspertiis]] ·  [[Kolk]] ·  [[Kolmeosaline mina-sõnum]] ·  [[Komisjoniline kohtupsühhiaatriaekspertiis]] ·  [[Kommunistlike noorte sõjakirjandus]] ·  [[Konfigureeritav kultuur]] ·  [[Konkludentne petmine]] ·  [[Kontakt (psühholoogia)]] ·  [[Kontaktõpe]] ·  [[Kontakti hoidmine]] ·  [[Kontakti lõpetamine]] ·  [[Kontakti loomine]] ·  [[Kontaktiks valmistumine]] ·  [[Kontra]] ·  [[Koostööoskus]] ·  [[Krich]] ·  [[Kuklarihm]] ·  [[Kurgualune rihm]] ·  [[Kust sa tead?]] ·  [[Kuulamine]] ·  [[Läti SNV vapp]] ·  [[Lõplik muundur]] ·  [[Lõplik olekumuundur]] ·  [[Lükk]] ·  [[Laiendatud teovõime]] ·  [[Lapse heaolu]] ·  [[Lavakujundus]] ·  [[Lehv]] ·  [[Leinatoetuslaager]] ·  [[Lepinguõigus]] ·  [[Linik (riietus)]] ·  [[Logaritmiline sageduskarakteristik]] ·  [[Lokao]] ·  [[Mõjutamine suhtlemisel]] ·  [[Mõjutusvahend]] ·  [[Maeztu krahv]] ·  [[Magnetsüdamikmälu]] ·  [[Majandusanalüüs]] ·  [[Maksejõuetus]] ·  [[Maksepuhkus]] ·  [[Martellato]] ·  [[Merendusetnoloogia]] ·  [[Merivälja objekt]] ·  [[Metüleerimine]] ·  [[Metamudel (suuline kommunikatsioon)]] ·  [[Mitmikkodakondsus Eestis]] ·  [[Mobiiliorienteerumine]] ·  [[Mobilitas]] ·  [[Monoliitsüsteemid]] ·  [[Ekraanisisene sõrmejäljeluger]] ·  [[Elav teadus (Argo raamatusari)]] ·  [[Elva lasketiir]] ·  [[Emeriitadvokaat]] ·  [[Epistemology]] ·  [[Fixing Reference]] ·  [[Funktsionaalne lugemisoskus]] ·  [[Haapsalu raadiojaam]] ·  [[Hobuse karvavärvuste loend]] ·  [[Jõgeva 3]] ·  [[Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks]] ·  [[Joala (laev)]] ·  [[Käsi- ja koduraamat]] ·  [[Kõrgrenessanss]] ·  [[Küünlakäärid]] ·  [[Küünlakirn]] ·  [[Küünlatoos]] ·  [[Kalameister]] ·  [[Kalev (skulptuur)]] ·  [[Kassari hiiemets]] ·  [[Keila laulupidu]] ·  [[Kirilind (ajakiri)]] ·  [[Kirjeldav nimi]] ·  [[Konflikti reguleerimine]] ·  [[Kontaktioskused]] ·  [[Kuressaare linnajooks]] ·  [[Kuusalu rattamaraton]] ·  [[Lähimuse põhimõte]] ·  [[Lähte rattamaraton]] ·  [[Loodusgiid]] ·  [[Looduskultuuri seminar]] ·  [[Luurepiilkond]] ·  [[Manipuleerimisega toimetulek]] ·  [[Mega (portaal)]] ·  [[Mehis (ettevõte)]] ·  [[Menetlusautonoomia]] ·  [[Mustvee Valla Teataja]] ·  [[Narva Energiajooks]] ·  [[Otskiud]] ·  [[Põhipuhkuse hüvitamine]] ·  [[Põltsamaa meierei]] ·  [[Põltsamaa roosiaed]] ·  [[Paide-Türi rahvajooks]] ·  [[Paldiski Insenerikomando]] ·  [[Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus]] ·  [[Papüüruslaev]] ·  [[Perekonnaleht (1930)]] ·  [[Perry maakond (Illinois)]] ·  [[Pikikiud]] ·  [[Poomkant]] ·  [[Proportsionaalsuse põhimõte]] ·  [[Proportsionaalsuse põhimõte Euroopa Liidu õiguses]] ·  [[Puidu niiskusmõõtur]] ·  [[Puidusüü]] ·  [[Pulanna]] ·  [[Purpura]] ·  [[Raikküla vasallilinnus]] ·  [[Rakvere viljasalv]] ·  [[Rapla Selveri Suurjooks]] ·  [[Raplamaa rattamaraton]] ·  [[Ruumiline keskkond]] ·  [[Ruumiloome]] ·  [[Ruumipoliitika]] ·  [[Ruumisemiootika]] ·  [[Südamehaigused]] ·  [[Saaremaa Blues]] ·  [[Saue Sõna]] ·  [[Sillamäe-Kotka laevaliin]] ·  [[Sindi Rock]] ·  [[Sindi Sõnumid]] ·  [[Starki maakond (Illinois)]] ·  [[Stress (kaardimäng)]] ·  [[Ärirahanduse ja investeeringute õppetool]] ·  [[Õhu tsirkulatsioon]] ·  [[Õpilasleiutajate riiklik konkurss]] ·  [[Õppiv organisatsioon]] ·  [[20. sajandi arhitektuur]] ·  [[Ajujaht (konkurss)]] ·  [[Mudel (loogika)]] ·  [[Muukeelne haridus Eestis]] ·  [[Nöörirada]] ·  [[Nišiturism]] ·  [[Nutikas spetsialiseerumine]] ·  [[Okslohisti]] ·  [[Okupeeritud Eesti Sõna]] ·  [[Omanikujärelevalve]] ·  [[Orienteerumisklubi]] ·  [[Orienteerumispäevak]] ·  [[Osakapital]] ·  [[Oskuskeelekorraldus]] ·  [[Ostuturism]] ·  [[Otsmikurihm]] ·  [[Põhiheli]] ·  [[Põserihmad]] ·  [[Pürodraama]] ·  [[Püsikomaarv]] ·  [[Parmas]] ·  [[Pehme magnetmaterjal]] ·  [[Piiratud teovõime]] ·  [[Plaadikompass]] ·  [[Poliitiline realism]] ·  [[Possaadnik (asehaldur)]] ·  [[Postels]] ·  [[Pronksivalu. Welcome to Estonia!]] ·  [[Psühhosotsiaalsed ohutegurid]] ·  [[Rahaturuinstrument]] ·  [[Rahvusnimekiri]] ·  [[Rahvusvaheline kaitse]] ·  [[Ramón y Cajali markii]] ·  [[Rannaturism]] ·  [[Ranniku- ja mereturism]] ·  [[Redux (JavaScripti raamistik)]] ·  [[Repliik (kunst)]] ·  [[Reproduktsioon]] ·  [[Riigi järjepidevus]] ·  [[Riigihange]] ·  [[Rooma asjaõigus]] ·  [[Ruumipsühholoogia]] ·  [[Süüdimatus]] ·  [[Süüteo aegumine]] ·  [[Sündmuspõhised tehnoloogiad]] ·  [[Sünnitoetus]] ·  [[Safloor]] ·  [[Saflooriõli]] ·  [[Shikon]] ·  [[Sihtfinantseerimine]] ·  [[Siseturundus]] ·  [[Skaalafunktsioon]] ·  [[Sorokini armastusemudel]] ·  [[Sotsiaalne kaasatus]] ·  [[Spinellkollane]] ·  [[Stiilivõtted]] ·  [[Suhtlustõkked]] ·  [[Suhtlustreening]] ·  [[Sundtoomine]] ·  [[Supervisioon]] ·  [[Täpsustamine]] ·  [[Tõrksus]] ·  [[Töökeskkond]] ·  [[Töökeskkonna ohutegurid]] ·  [[Tööturuteenus]] ·  [[Taasdiskreetimisartefakt]] ·  [[Taliturism]] ·  [[Tallinna Üleskutse]] ·  [[Tallinna-Narva ekspressliin]] ·  [[Tantsuline liikumine]] ·  [[Tasakaaluhind]] ·  [[Teadusandmed]] ·  [[Teeninduskeel]] ·  [[Teise astme kohus]] ·  [[Teivaslohisti]] ·  [[Tekstitüüp]] ·  [[Telekommunikatsiooni lühendite loend]] ·  [[TerVE]] ·  [[The Baltic Brick and Roof Award]] ·  [[Toetav-julgustav kuulamine]] ·  [[Tseesiumkloriidi tasakaaluline tihedusgradient-tsentrifuugimine]] ·  [[Tsiviilkohus]] ·  [[Tugirada]] ·  [[Tunnete teadvustamine]] ·  [[Ukseavajad]] ·  [[Vaatmik]] ·  [[Vaikne kuulamine]] ·  [[Vaimne küündimatus]] ·  [[Valeütlus]] ·  [[Valio Eesti AS Laeva meierei]] ·  [[Valuuta forvardleping]] ·  [[Varalahususe varasuhe]] ·  [[Varjupaigataotlejate Majutuskeskus]] ·  [[Vart (etnograafia)]] ·  [[Veebistandardid]] ·  [[Viitenumber]] ·  [[Automaatikavahendid]] ·  [[Autoriõiguste kollektiivne teostamine]] ·  [[Autorileping]] ·  [[Balti Postiliit]] ·  [[Baltimaade Külmavereliste Hobuste Kasvatajate Selts]] ·  [[Betoonitööd]] ·  [[Biomeditsiinielektroonika]] ·  [[Bruksismi kape]] ·  [[Deliktiskeem]] ·  [[Eel- ja järelpärimine]] ·  [[Eesti Longituuduuring]] ·  [[Eesti metskonnad 1944–1992]] ·  [[Eestkoste Eestis]] ·  [[Eestlased Titanicul]] ·  [[Eksperimentaaltöökoda]] ·  [[Elektriline]] ·  [[Elektriliste suuruste mõõtmine]] ·  [[Elektrimõõtmised]] ·  [[Elektronorel]] ·  [[Elektroonilised termomeetrid]] ·  [[Elektroonsed mõõtmised]] ·  [[Ettevaatamatus (karistusõigus)]] ·  [[Fasomeeter]] ·  [[Funktsionaalne keeleoskus]] ·  [[Hambaarsti konsultatsioon]] ·  [[Hambakivi eemaldamine]] ·  [[Hambaplomm]] ·  [[Haridusuuringud]] ·  [[Helju Mikkeli nimeline Tartumaa rahvatantsupreemia]] ·  [[Hilisromantism (kirjandus)]] ·  [[Hilisromantism (kujutav kunst)]] ·  [[Hilisromantism (muusika)]] ·  [[Hoiak]] ·  [[Hooletus]] ·  [[Hot-Deck imputeerimismeetod]] ·  [[IEEE Estonia Section]] ·  [[Iha (filosoofia)]] ·  [[Implantoloogia]] ·  [[Infobalt]] ·  [[Inimvara arendamise strateegia teadlastele]] ·  [[Innovatsiooni juhtimine]] ·  [[Internet lennukis]] ·  [[Juurekanali avamine ja laiendamine]] ·  [[Käi ja koo]] ·  [[Küsitlus]] ·  [[Kaaspärijad]] ·  [[Kahepoolne teip]] ·  [[Kaldajoon]] ·  [[Kalibraator]] ·  [[Kaseiinivaba toitumine]] ·  [[Kergemeelsus]] ·  [[Kindlustusvöönd]] ·  [[Kinnipeetav]] ·  [[Kirme]] ·  [[Kivikatus]] ·  [[Kivivill]] ·  [[Klaveri embuses]] ·  [[Kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava]] ·  [[Kohaliku omavalitsuse üksuse põhimäärus]] ·  [[Kohaliku omavalitsuse üksuste liidud (aastal 2018)]] ·  [[Kohaliku omavalitsuse arengukava]] ·  [[Kollektiivse esindamise organisatsioon]] ·  [[Kolme mehe laulud]] ·  [[Kompensaator]] ·  [[Kompleksjuhtivuse mõõtur]] ·  [[Koolivalmidus]] ·  [[Kulumõõtur]] ·  [[Kuluvorm]] ·  [[Kuri vaim]] ·  [[Laiendatud tonaalsus]] ·  [[Lapse ülalpidamiskohustus]] ·  [[Lehetäi (romaan)]] ·  [[Lepitusmenetlus]] ·  [[Liisuvõtmine (sõjandus)]] ·  [[Lolo TV]] ·  [[Loovtants]] ·  [[Lundi Eesti Maja Ühing]] ·  [[Mõõteelektroonika]] ·  [[Mõõtesüsteem]] ·  [[Mõõtesild]] ·  [[Mõõtetehnika]] ·  [[Magnetlintreverberaator]] ·  [[Maksehäireregister]] ·  [[Marm]] ·  [[Metallbreketid]] ·  [[Metsakuivendus]] ·  [[Muda, muri ja mura]] ·  [[Mudaravi]] ·  [[Muusikaline objekt]] ·  [[Muusikateatrižanrite loend]] ·  [[Mycoform]] ·  [[Närvivapustus]] ·  [[Noonakord]] ·  [[Nullkoht]] ·  [[Äärmus]] ·  [[Õiglase kaubanduse nädal]] ·  [[Õpikäsitus]] ·  [[Õppekirjandus]] ·  [[BALTECH]] ·  [[Biarmia (poeem)]] ·  [[Arhiivimoodustaja]] ·  [[Asenduspõhimõte]] ·  [[Asepärija]] ·  [[Au teotamine]] ·  [[Feministlik kehakäsitus]] ·  [[Filosoofiline probleem]] ·  [[Finantsplaneerimine]] ·  [[GASP fenotüüp]] ·  [[Ghana naiste õigused]] ·  [[Grupeto]] ·  [[Gustav Magnuse fond]] ·  [[Hädavajalikkusargument]] ·  [[Hannseleke]] ·  [[Haspel (kalandus)]] ·  [[Huviharidus]] ·  [[Jätkusuutlik majandus]] ·  [[Jahi- ja kalastusturism]] ·  [[Jugoslaavia lennukite loend]] ·  [[Juhus]] ·  [[Juuste haigused]] ·  [[Karjääri planeerimine]] ·  [[Karlever]] ·  [[Kartenbeck]] ·  [[Keeleoskustase]] ·  [[Kevin Falvey]] ·  [[Klaster (humanitaarabi)]] ·  [[Kohaliku omavalitsuse õigus]] ·  [[Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus]] ·  [[Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus]] ·  [[Kohaliku omavalitsuse volikogu revisjonikomisjon]] ·  [[Kohtuistungi sekretär]] ·  [[Kontojääk]] ·  [[Kujutis]] ·  [[Kulude plaanimine]] ·  [[Kvaliteedijuhtimise plaanimine]] ·  [[Läänemere taimestik]] ·  [[Labamasin]] ·  [[Lahkarvamus]] ·  [[Lapsepõlvefilosoofia]] ·  [[Lavaline rahvatants]] ·  [[Lechts]] ·  [[Lehisviht]] ·  [[Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts]] ·  [[Linnuvaatlusturism]] ·  [[Looja]] ·  [[Loovettevõtlus]] ·  [[Loovust soodustav töökeskkond]] ·  [[Luggenhusen]] ·  [[Määruskaebus]] ·  [[Mõistlik egoism]] ·  [[Mõtlemise mõistevõrk]] ·  [[Makrokeskkond]] ·  [[Matthias (suguvõsa)]] ·  [[Merekindlus]] ·  [[Mikrotsement]] ·  [[Mitokondriaalsed nukleoidid]] ·  [[Monte Carlo analüüs]] ·  [[Moraaliabsolutism]] ·  [[Murelipuu]] ·  [[Muusikaline struktuur]] ·  [[Muusikavormide loend]] ·  [[Negavatt]] ·  [[Neil Delaney]] ·  [[Nonart]] ·  [[Noortevolikogu]] ·  [[Nuhtlusisend]] ·  [[Ohustatud taimekoosluste seire]] ·  [[Oraalne tolerants]] ·  [[Pakendidisain]] ·  [[Pealisehitis]] ·  [[Philosophy of Mathematics: An Introduction]] ·  [[Piltjutustus]] ·  [[Pinnase stabiliseerimine]] ·  [[Postnarrativist Philosophy of Historiography]] ·  [[Programmijuht]] ·  [[Projekti ebaõnnestumine]] ·  [[Projekti edu kriteeriumid]] ·  [[Projekti kvaliteedijuhtimine]] ·  [[Projekti lõpetamine]] ·  [[Projektijuhtimise audit]] ·  [[Projektijuhtimise edu]] ·  [[Põhjus ja tagajärg]] ·  [[Põllumajanduspank]] ·  [[Projektijuhtimise elutsükkel]] ·  [[Projektijuhtimise juhised]] ·  [[Projektijuhtimise plaan]] ·  [[Projektikava]] ·  [[Projektipõhine organisatsioon]] ·  [[Projektiportfell]] ·  [[Projektistumine]] ·  [[Projektitsükkel]] ·  [[Prototüüpimine]] ·  [[Puhasväärtus]] ·  [[Puitsõrestik]] ·  [[Rahvamajandus]] ·  [[Range kaitse vajak]] ·  [[Renni]] ·  [[Riskiregister]] ·  [[Rosée]] ·  [[Saavutatud väärtus]] ·  [[Nüüdisaegne õpikeskkond]] ·  [[Oktaav]] ·  [[Operaatorarvutus]] ·  [[Pärandvara jagamine]] ·  [[Pärija nimetamise korraldus]] ·  [[Pärimine]] ·  [[Pärimisõiguse transmissioon]] ·  [[Põhiregister]] ·  [[Pajustik]] ·  [[Blokeering]] ·  [[Bullerjani ahi]] ·  [[Chichi]] ·  [[Citizen OS]] ·  [[Dasa Bala]] ·  [[Eksperimentaalarendus]] ·  [[Elukestev õpe]] ·  [[Enharmoonia]] ·  [[Esikmets]] ·  [[Fairtrade]] ·  [[Ferm]] ·  [[Filosoofiline küsimus]] ·  [[Galvaanilise eraldusega alalispingemuundur]] ·  [[Kasekäsnaravimid]] ·  [[Katastroofirisk]] ·  [[Kere (tehnika)]] ·  [[Klikker]] ·  [[Kodanikuaktiivsus]] ·  [[Kollajuure juurikas]] ·  [[Koppel]] ·  [[Kubu]] ·  [[Kuus müüti varjutavad eestlaste ajalugu]] ·  [[Lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire]] ·  [[Leen]] ·  [[Loodusrekordid]] ·  [[Määratlemata õigusmõiste]] ·  [[Mafia III Soundtrack]] ·  [[Naabrusõigused]] ·  [[Ney]] ·  [[Ohvitseri asetäitja]] ·  [[Püstsirge]] ·  [[Paneel]] ·  [[Pelgupaik]] ·  [[Piksekaitse]] ·  [[Postipunkt]] ·  [[Progres]] ·  [[Räsa]] ·  [[Rõhtsirge]] ·  [[Rahvusmaastik]] ·  [[Renn]] ·  [[Rohujahu]] ·  [[Säilikpuu]] ·  [[Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel]] ·  [[Südametunnistuskohus]] ·  [[Saladuslik tsaar]] ·  [[Seade]] ·  [[Seikluskasvatus]] ·  [[Seitsmes laps]] ·  [[Soolõime teaduses]] ·  [[Spaaturism]] ·  [[Spektroskoopiline ellipsomeetria]] ·  [[Suhtlusmeetod]] ·  [[Tõenäosuse ja mõjukuse maatriks]] ·  [[Tööpakett]] ·  [[Tööviljakus]] ·  [[Tühi Ruum]] ·  [[Tünn]] ·  [[Taju mikrogenees]] ·  [[Tankide loend]] ·  [[Tarneahela läbipaistvus]] ·  [[Tarnija]] ·  [[Tavategevus]] ·  [[Teadustaristu]] ·  [[Teatriharidus Eestis]] ·  [[Teeleminek ja kojutulek]] ·  [[Tense Bees and Shell-Locked Crabs]] ·  [[Tervetaktipaus]] ·  [[Terviklik kvaliteedijuhtimine]] ·  [[The Quest for Reality]] ·  [[The Secret Diaries of Hitler's Doctor]] ·  [[Torme]] ·  [[Tulekindel materjal]] ·  [[Tulme]] ·  [[Turismi mõisteid]] ·  [[Turisminõudlus]] ·  [[Turismiteenuse kvaliteet]] ·  [[Umut Baysan]] ·  [[UNESCO Läänemere projekt]] ·  [[Väärtpaberikonto]] ·  [[Välikaabel]] ·  [[Väliskaubandus]] ·  [[Värvide segamine]] ·  [[Võrdetegur]] ·  [[Võsamaa]] ·  [[Vastutustundlik tarbimine]] ·  [[VEPA Käitumisoskuste Mäng]] ·  [[Viljakusmonitor]] ·  [[Viljakusteadlikkuse meetod]] ·  [[Visand (muusika)]] ·  [[Vitspunutis]] ·  [[Wacke]] ·  [[Alaline juht]] ·  [[Allprojekt]] ·  [[Alumiiniumi pulbervärvimine]] ·  [[Alutaguse rattamaraton]] ·  [[Ambrasuur (arhitektuur)]] ·  [[Antsla Valla Leht]] ·  [[Aprioorne otsustus]] ·  [[Aru mõis I (Peetri)]] ·  [[Aru mõis II (Peetri)]] ·  [[Asapeptiidid]] ·  [[Atviros Lietuvos knyga]] ·  [[Avaliku omandi manifest]] ·  [[Avatäited]] ·  [[Aytes]] ·  [[Beyond Rigidity]] ·  [[Buprenorfiinvõõrutus]] ·  [[Disaini audit]] ·  [[Disainiprotsess]] ·  [[Dolen]] ·  [[E-põllumajandus]] ·  [[Ebaausad kauplemisvõtted]] ·  [[Ebamari]] ·  [[Eesti advokatuuri kvaliteedijuhtimise tunnistus]] ·  [[Eesti arhitektuuripoliitika]] ·  [[Eesti iluvõimlemise rühmkava rahvuskoondis]] ·  [[Eestimaa uhkus]] ·  [[Egiptuse jõelaev]] ·  [[Elektroketrus]] ·  [[Elu muusika]] ·  [[EN 1090]] ·  [[Registreeritud e-andmevahetusteenus]] ·  [[Riigi vastutus Euroopa Liidu õiguse rikkumise eest]] ·  [[Riigipidamise kava]] ·  [[Ringikorraldaja]] ·  [[Rituaalne aasta]] ·  [[Rollimäng (õppemeetod)]] ·  [[Roosimine]] ·  [[Rops]] ·  [[Säilituseksemplar]] ·  [[Säilitustähtaeg]] ·  [[Sümbolmeloodia]] ·  [[Sünkroondetekteerimine]] ·  [[Sünkroonmuundamine]] ·  [[Sünteetiline teater]] ·  [[Saan]] ·  [[Saaremaa vallavolikogu]] ·  [[Salgamatus]] ·  [[Savi töötlemine]] ·  [[Semantiline võrk]] ·  [[Semiotsiid]] ·  [[Siinuseline suurus]] ·  [[Soovitussortiment]] ·  [[Square One (BLACKPINK)]] ·  [[Statistikanõukogu]] ·  [[Subjekt ja predikaat]] ·  [[Suhtluse ajalugu]] ·  [[Sundosa]] ·  [[Suruõhuvasar]] ·  [[Tühistamishagid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 alusel]] ·  [[Tüvikonna põhimõte]] ·  [[Taimne Teisipäev]] ·  [[Tajuprobleem]] ·  [[Teadmuse säilitamine]] ·  [[Teadmusjuhtimise tulemuslikkuse mõõtmine]] ·  [[Teaduste struktuur]] ·  [[Teisesuse filosoofia]] ·  [[Telespektromeeter]] ·  [[Teller]] ·  [[Teoloogia summa Ia-IIae q. 1]] ·  [[Terviseteadus]] ·  [[Testaator]] ·  [[Testamendi tõlgendamine]] ·  [[Testamenditäitja]] ·  [[Testeerimisvabadus]] ·  [[The Traditional Cosmology Society]] ·  [[Tinuline]] ·  [[Toiduaineteadus]] ·  [[Toimik]] ·  [[Transpordilaev]] ·  [[Tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testament]] ·  [[Universaalne arhiveerimismoodul]] ·  [[Usaldusteenus]] ·  [[Usuõpetus]] ·  [[Usundiõpetus]] ·  [[Uudisväärtus]] ·  [[Uue eakuse rahvakogu]] ·  [[Uus teadus]] ·  [[Väärtpaberiturg]] ·  [[Väikeliising]] ·  [[Võlausaldaja üleskutsemenetlus]] ·  [[Vabatahtlik merepääste]] ·  [[Vahelduvsignaali detektor]] ·  [[Valgevene-eesti transkriptsioon]] ·  [[Vargapesa]] ·  [[Vastastikusus]] ·  [[Veenmiskõne]] ·  [[Vektormõõtmine]] ·  [[Vektormeetrilised mõõteseadmed]] ·  [[Viimse tahte avaldus]] ·  [[Virmalise tort]] ·  [[Pakettkommutatsiooniga võrgu latentsusaeg]] ·  [[Paraksiaalsete kiirte kimbud]] ·  [[Patsiendi monitooringu süsteemid]] ·  [[Piltene immatrikuleeritud aadlisuguvõsade loend]] ·  [[Plaadimängija]] ·  [[Protsentmeetriline mõõtur]] ·  [[Provenientsipõhimõte]] ·  [[XL]] ·  [[Éloge de l'amour]] ·  [[Õpetajate tuba]] ·  [[Õpilaste teadustööde riiklik konkurss]] ·  [[Õpilasuurimus]] ·  [[Ühendus]] ·  [[Ülekoormus]] ·  [[Aabe]] ·  [[Aade]] ·  [[Aardam]] ·  [[About Love]] ·  [[Ai (riideosa)]] ·  [[Alajäse]] ·  [[Alwen]] ·  [[Ametkond]] ·  [[Astronoomiline vaatlus]] ·  [[Bester]] ·  [[Dünamo]] ·  [[Direktiiv]] ·  [[Diskograafia (meditsiin)]] ·  [[Diversioon]] ·  [[Duon]] ·  [[Eend]] ·  [[Eksponent]] ·  [[Elektromagnetiline ballast]] ·  [[Elumus]] ·  [[Energiatehnika]] ·  [[Eraldis]] ·  [[Etik]] ·  [[Faktor 4]] ·  [[Fkh1]] ·  [[Haak]] ·  [[Haldus]] ·  [[Hea]] ·  [[Inspektor]] ·  [[Internaat]] ·  [[Kõrsik]] ·  [[Kaabu]] ·  [[Kaladi]] ·  [[Kale]] ·  [[Karismaatiline juhtimine]] ·  [[Kasv]] ·  [[Kaubanduse liberaliseerimine]] ·  [[Keskväljak]] ·  [[Kiip]] ·  [[Kiirgusvöönd]] ·  [[Kiks]] ·  [[Kipper]] ·  [[Klosett]] ·  [[Konsulent]] ·  [[Korp]] ·  [[Kuva]] ·  [[Lang]] ·  [[Lapsekäru]] ·  [[Lass]] ·  [[Liinilaev]] ·  [[Loppenowe]] ·  [[Love Army]] ·  [[Mõisamaa]] ·  [[Maksevõime suhtarvud]] ·  [[Naast (riietus)]] ·  [[Nissan e-NV200]] ·  [[Ooteplatvorm]] ·  [[Pürolüüsigaasikromatograafia]] ·  [[Persona]] ·  [[PMOLED]] ·  [[Prantsuskeelsete väljendite loend]] ·  [[Pulmakroon]] ·  [[Puutepunkt]] ·  [[Rakend]] ·  [[Raut]] ·  [[Ric-8]] ·  [[Rosenbach (aadlisuguvõsa)]] ·  [[Salaoja]] ·  [[Saras]] ·  [[Seemnesegu]] ·  [[Sense and Sensibilia]] ·  [[Silmaüline kilbis]] ·  [[Simss]] ·  [[Soojärv]] ·  [[Space and Time]] ·  [[Stigma]] ·  [[Tantsukunstnik]] ·  [[Tanu]] ·  [[Tari]] ·  [[Tibu]] ·  [[Tiivik]] ·  [[Torbik]] ·  [[Trass]] ·  [[Tuan]] ·  [[Väikesaar]] ·  [[Võlukübar]] ·  [[Võrdsus]] ·  [[Vahr]] ·  [[Veimed]] ·  [[XS]] ·  [[XXS]] ·  [[Sisevete pindala]] ·  [[1935. aasta Tallinna maleturniir]] ·  [[1937. aasta Pärnu maleturniir]] ·  [[1939. aasta Leningradi-Moskva maleturniir]] ·  [[1945. aasta Eesti NSV meistrivõistlused males]] ·  [[1947. aasta Pärnu maleturniir]] ·  [[1955. aasta Pärnu maleturniir]] ·  [[EPT (Hiphop grupp)]] ·  [[Kukruse memm]] ·  [[Talupere]] ·  [[Juristieetika]] ·  [[Rossvärk]] ·  [[Antoni (Šutov)]] ·  [[Kirill (Timofejev)]] ·  [[1953. aasta Eesti NSV meistrivõistlused males]] ·  [[Kõik mis hea]] ·  [[Uued ootused]] ·  [[Reherull]] ·  [[Hävinguturism]] ·  [[Teise kodu turism]] ·  [[2019. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] ·  [[Interlok]] ·  [[Jalas]] ·  [[Äikesepilve kujunemine]] ·  [[ÉSTIE]] ·  [[Õppe- ja koolitusteenuste käibemaksuvabastuse rakendamine Euroopa Liidus]] ·  [[Ādaži kirikumõis]] ·  [[1934. aasta Leningradi maleturniir]] ·  [[1939. aasta Ķemeri maleturniir]] ·  [[1946. aasta Helsingi maleturniir]] ·  [[1950. aasta Pärnu maleturniir]] ·  [[1971. aasta Pärnu maleturniir]] ·  [[1972. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] ·  [[2013. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] ·  [[2014. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] ·  [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kiir- ja välkmales]] ·  [[2019. aasta Euroopa meistrivõistlused kiir- ja välkmales]] ·  [[500 kiri]] ·  [[Süü ja selle astmed Rooma eraõiguses]] ·  [[Tõlkija hääl]] ·  [[Tšarterlend]] ·  [[Tarutuur]] ·  [[Teivashüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ·  [[Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus]] ·  [[Tomati ajalugu]] ·  [[Tulbikantsel]] ·  [[Tuletundlikkus]] ·  [[Tuluskivi]] ·  [[UNESCO ühendkoolide võrgustik]] ·  [[Välismaise Venekeelse Pressiga Koostöö Edendamise Fond]] ·  [[Varikalad]] ·  [[Vasaraheite Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ·  [[Vectorbloc]] ·  [[Visuaalkunst]] ·  [[Vitsratas]] ·  [[Argentiina suvikõrvits]] ·  [[Capitis deminutio minima]] ·  [[Eesti keele riigieksam]] ·  [[Eesti meistrivõistluste medalivõitjad kergejõustikus]] ·  [[Eesti pealinnade loend]] ·  [[Eesti Sõjaväelaste Büroo]] ·  [[Eesti U-17 jalgpallikoondise mängude loend]] ·  [[Ehituskäru]] ·  [[Elementmaja]] ·  [[Ene Mihkelsoni fond]] ·  [[Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia]] ·  [[Ergoteraapia]] ·  [[Frigotaim]] ·  [[Heart (Maarja album)]] ·  [[Hiiumaa roheline]] ·  [[Hõivamine]] ·  [[Homme (Maarja album)]] ·  [[Igamine Vana-Rooma õiguses]] ·  [[Karjäärivõimalused õe põhiõppe läbimise järgselt (takistavad ja soodustavad tegurid)]] ·  [[Karula pikk jalgsimatkarada]] ·  [[Kasutaja nõusolek ja selle vorm küpsiste paigaldamiseks kasutaja arvutisse]] ·  [[Kavastu külakool]] ·  [[Keila Terviserajad]] ·  [[Keskuse bussipeatus]] ·  [[Kiirmaleturniir &quot;Meenutades Paul Kerest&quot;]] ·  [[Kirikindad]] ·  [[Kliimat kujundavad astronoomilised tegurid]] ·  [[Kluse mõis]] ·  [[Kodarapüss]] ·  [[Kohila Noortevolikogu]] ·  [[Kopli bussipeatus]] ·  [[Korporatsioon Rotalia lipp]] ·  [[Korrapealne]] ·  [[Kotka tervisemaja]] ·  [[Kuressaare komandant]] ·  [[Kurgjärve spordibaas]] ·  [[Lambavalge]] ·  [[Luuüdi doonorite register]] ·  [[Ly Lasneri hõbekandik]] ·  [[Ly Lasneri kõrvarõngad]] ·  [[Männiku bussipeatus]] ·  [[Maailmamere tähtsus]] ·  [[Maandumisseadmed]] ·  [[Maavärinaohtlikud piirkonnad]] ·  [[Matsi rand]] ·  [[Metroorong]] ·  [[Mikrovetikad]] ·  [[Mulla koostis]] ·  [[Muretainas]] ·  [[Näomask (isikukaitsevahend)]] ·  [[Nõelakindad]] ·  [[Nõmme bussipeatus]] ·  [[Napoli kollane (värvus)]] ·  [[New Baltic Drama 2011]] ·  [[Nord Projekt AS]] ·  [[NSV Liidu meistrivõistlused jalgrattasõidus]] ·  [[NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] ·  [[NSV Liidu meistrivõistlused vehklemises]] ·  [[Rõtšanõ kihistu]] ·  [[Sakramendinišš]] ·  [[Smalvase kihistik]] ·  [[Spalviškiai kihistu]] ·  [[Stanisław Moniuszko (laev)]] ·  [[Strusto kihistu]] ·  [[Suga]] ·  [[Inti Raymi]] ·  [[Jõuluingel]] ·  [[Jaan Kreuks (laev)]] ·  [[Kõige populaarsemad katusematerjalid]] ·  [[Kõpu (laev)]] ·  [[Kõrgushüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ·  [[Küüned (kaardimäng)]] ·  [[Kümnevõistluse Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ·  [[Kahemõõtmelised materjalid]] ·  [[Kakolok]] ·  [[Kamber (taluarhitektuur)]] ·  [[Kandpuud]] ·  [[Kangasõlg]] ·  [[Kapitalism (ideoloogia)]] ·  [[Kapp (jalatsi osa)]] ·  [[Kapp (mõõtühik)]] ·  [[Kaua veel]] ·  [[Kaubandus- ja Tööstusministeerium]] ·  [[Kaubandusettevõtte imago]] ·  [[Kaugas]] ·  [[Kaugushüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ·  [[Kaustregi]] ·  [[Keha (käsitöö)]] ·  [[Kere (ehitis)]] ·  [[Kerilaud]] ·  [[Kerimine]] ·  [[Kettaheite Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ·  [[Kinoliitude Konföderatsioon]] ·  [[Kirjanikupalk]] ·  [[Kirsturaami kate]] ·  [[Kives]] ·  [[Klambriliin StitchLiner Mark III]] ·  [[Klassipilt]] ·  [[Kodar (ree osa)]] ·  [[Kodarregi]] ·  [[Koduõlu]] ·  [[Kodumaa Hääled]] ·  [[Kohtu- ja Siseministeerium]] ·  [[Kohtufotograafia]] ·  [[Kohtume Kunglas]] ·  [[Kolm vabanemise väravat]] ·  [[Kolmikhüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ·  [[Kolvikäik]] ·  [[Komplementlause]] ·  [[Konsensuaalsed lepingud Rooma õiguses]] ·  [[Koolidraama]] ·  [[Koolipärimus]] ·  [[Korjanduskott]] ·  [[Kreenholmi tekstiilitöötaja]] ·  [[Kui kunagi veel näeme]] ·  [[Kuivastu–Virtsu laevaliin]] ·  [[Kulumaks]] ·  [[Kuritarvitamine]] ·  [[Kuulitõuke Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ·  [[Lilla ooker]] ·  [[Lukukivi]] ·  [[Nõukogude Liidu ja Venemaa alalised esindajad ÜRO-s]] ·  [[Pärnu komandant]] ·  [[Põlva Mesikäpa Hall]] ·  [[Põrkeionisatsioon]] ·  [[Põsepill]] ·  [[Pöidratas]] ·  [[Püünisraud]] ·  [[Patsas]] ·  [[Piirelaud]] ·  [[Piisknakkusevastased kaitsevahendid]] ·  [[Pudrunui]] ·  [[Puudriroosa]] ·  [[Rääts (korv)]] ·  [[Räbik]] ·  [[Räsasratas]] ·  [[Rõhud]] ·  [[Rüü]] ·  [[Rüiu]] ·  [[Raha emissioon]] ·  [[Rahvusvaheline organisaator]] ·  [[Rajamustrid]] ·  [[Ratasüll]] ·  [[Rattapainik]] ·  [[Rattapink]] ·  [[Repneauk]] ·  [[Aravete kardirada]] ·  [[Ahju võlvkaar]] ·  [[Ahjuauk]] ·  [[Ahjuesine]] ·  [[Ahjukülg]] ·  [[Ahjukivi]] ·  [[Ahjukumm]] ·  [[Ahjulääv]] ·  [[Ahjulagi]] ·  [[Ahjupõrand]] ·  [[Ahjusüda]] ·  [[Ahjusuu]] ·  [[Algebraline summa]] ·  [[Alksniai kihistik]] ·  [[Ambsõlg]] ·  [[Ananasspeeker]] ·  [[Eesti disaini päev]] ·  [[Eesti Teatriliidu tehnilise töötaja auhind]] ·  [[Eesti Vabariigi Elekterside Riigi Inspektsioon]] ·  [[Eestist pärit pühakute loend]] ·  [[Erastamisväärtpaber]] ·  [[Ergonoomiline töölaud]] ·  [[Erodeeritud muld]] ·  [[Euroopa Liidu õiguse kasuliku mõju põhimõte]] ·  [[Euroopa Liidu elamisluba]] ·  [[Euroopa Liidus kujutiste kaubamärgina registreerimise piirangud]] ·  [[Go Traveli reisiraamatu preemia]] ·  [[Höövelspoon]] ·  [[Hüpermobiilsus]] ·  [[Hollmann]] ·  [[Hugo Hiibuse illustreeritud raamatute loend]] ·  [[Ilma prognoosimine]] ·  [[Ilmar Raua mälestusturniir]] ·  [[Inimene ja ajalugu]] ·  [[Inimeseõpetus]] ·  [[Innovatsiooni ökosüsteem]] ·  [[Interaktiivne režiim]] ·  [[IV liiga 2020]] ·  [[Jalas (aluspuu)]] ·  [[Johannes von Wesenberg]] ·  [[Juhkentali bussipeatus]] ·  [[Jumala poeg]] ·  [[K-tegur]] ·  [[Kadaka bussipeatus]] ·  [[Kadrioru Plaza]] ·  [[KKEKi ajakiri]] ·  [[Rässa (riietus)]] ·  [[Rõõsk (küpsetis)]] ·  [[Rannikulõugas]] ·  [[Rauakooli tee]] ·  [[Redwell]] ·  [[Reeglid Tartu Ülikooli üliõpilaste korporatsioonidele]] ·  [[Rein Siimu Taiji Kool]] ·  [[Reomägi]] ·  [[Reservaaž (keraamika)]] ·  [[Rinnaleht]] ·  [[Rohuküla–Heltermaa laevaliin]] ·  [[Roopill]] ·  [[Roovialune]] ·  [[Sallitants]] ·  [[Läbi jäätund klaasi]] ·  [[Läti Teaduste Akadeemia välisliikmete loend]] ·  [[Laomädanik]] ·  [[Laudi]] ·  [[Leelisglasuur]] ·  [[Lendva]] ·  [[Liivsavi]] ·  [[Ljudmilla torn]] ·  [[Loomingu Raamatukogu kuldsari]] ·  [[Märgitus]] ·  [[Maakana]] ·  [[Maanaine]] ·  [[Maarja-Liis (album)]] ·  [[Maatriksi määratus]] ·  [[Mandrilava (õigus)]] ·  [[Maohaavandid hobusel]] ·  [[Maratoni Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ·  [[Markiis (mööbel)]] ·  [[Mihus]] ·  [[Modaalsus (keeleteadus)]] ·  [[Monoliit (arheoloogia)]] ·  [[MTÜ Maria ja lapsed]] ·  [[Nõrk tehisintellekt]] ·  [[Nüüdisühiskond]] ·  [[Neerukivid kassidel]] ·  [[NKVD rahvuslikud operatsioonid]] ·  [[Notari tasu]] ·  [[Novosiltsov (Orjol)]] ·  [[Nullfoononriba ja foonon külgriba]] ·  [[Odaviske Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ·  [[Ohukotsu küün]] ·  [[Ole valmis!]] ·  [[Ost-müük (Rooma õigus)]] ·  [[Otsiktanu]] ·  [[Paabapraasnik]] ·  [[Paadipöör]] ·  [[Paater]] ·  [[Paatkond]] ·  [[Padinad]] ·  [[Pael (püünis)]] ·  [[Pagurand]] ·  [[Paistekakk]] ·  [[Pajaaken]] ·  [[Palmik]] ·  [[Palmik (peaehe)]] ·  [[Pignus]] ·  [[Plaksutamine]] ·  [[Poolmaratoni Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ·  [[Pretendentide turniiridel mänginud maletajate loend]] ·  [[Pruuklaen]] ·  [[Räsamine]] ·  [[Rahvusvaheline turbapäev]] ·  [[Res mancipi]] ·  [[Rukkilill (ajakiri)]] ·  [[Sörulase aabits]] ·  [[SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus]] ·  [[Sakala (laev 1886)]] ·  [[Sariküll]] ·  [[Segmentvõlv]] ·  [[Seguvispel]] ·  [[Seitsmevõistluse Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ·  [[Setu kannel]] ·  [[Sikusarv]] ·  [[Sillamäe Linnavolikogu]] ·  [[Soome topograafiakorpus]] ·  [[Soroptimistid]] ·  [[Souss]] ·  [[Stroker mootor]] ·  [[Täitsa Eesti]] ·  [[Taganemisõigus]] ·  [[Tagasi paradiisis.2]] ·  [[Takistuslülitus]] ·  [[Tootmestamine]] ·  [[Tsüklonite ehitus]] ·  [[Tuuslar (ajakiri, 1928)]] ·  [[Tuvihall]] ·  [[Uusromantikud]] ·  [[Vahitüürimees]] ·  [[Vanemtüürimees]] ·  [[Vankriratas]] ·  [[Vee jaotumine maal]] ·  [[Veebioom]] ·  [[Velda Otsuse hõbepeeker]] ·  [[Vetukad]] ·  [[Viimsi keskus]] ·  [[Muutuste juhtimine]] ·  [[10 000 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ·  [[100 meetri jooksu Eesti rekordi areng]] ·  [[110 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ·  [[1500 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ·  [[1998. aasta Balti tsooniturniir males]] ·  [[200 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ·  [[200 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ·  [[2000. aasta Balti tsooniturniir males]] ·  [[3000 m takistusjooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ·  [[400 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ·  [[400 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ·  [[5000 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ·  [[800 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ·  [[Abielu lahutamine Vana-Roomas]] ·  [[Ajutine Põhja-Balti Komitee]] ·  [[Eesti meistrivõistluste medalivõitjad 80 m tõkkejooksus]] ·  [[Eesti Teatriliidu lavastust ettevalmistava töötaja auhind]] ·  [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] ·  [[Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind]] ·  [[Eesti Teatriliidu naiskõrvalosatäitja auhind]] ·  [[Eesti Teatriliidu sõna-, muusika-, balleti- ja tantsulavastuste žürii eriauhind]] ·  [[100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ·  [[100 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ·  [[Ämblikvälk]] ·  [[Õigus olla]] ·  [[Õigussubjekt]] ·  [[Ülekurss]] ·  [[1946. aasta Praha maleturniir]] ·  [[1986. aasta Nõukogude Liidu ja Saksa DV maavõistlus kergejõustikus]] ·  [[1993. aasta Balti tsooniturniir males]] ·  [[2004. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] ·  [[2005. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] ·  [[2008. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] ·  [[Aasta noorsootöötaja]] ·  [[Abja–Valga raudtee]] ·  [[Aerodünaamiline takistus]] ·  [[Ahju suitsuauk]] ·  [[Ajaarvestus Eestis]] ·  [[Alaska mäeliustik]] ·  [[Alkoholiekspertiis]] ·  [[Ameerika Ühendriikide diplomaatilised esindajad Hawaiil]] ·  [[Ameerika Ühendriikide pilvelõhkujate loend]] ·  [[Anna Tamme – Lisl Lindau kõrvarõngad]] ·  [[Antarktika liustikud]] ·  [[Antimeetod]] ·  [[Ararati roheline]] ·  [[Aru mõis III (Peetri)]] ·  [[Auditi objekt]] ·  [[Austla sõda]] ·  [[Automaatne sõltuv seire]] ·  [[Balti Assamblee kunstipreemia]] ·  [[Balti Assamblee teaduspreemia]] ·  [[Bibikovi ratsasalk]] ·  [[Bohri-Sommerfeldi aatomimudel]] ·  [[Burjaatmongoli ANSV]] ·  [[Coesfeldi kreis]] ·  [[COSO mudel]] ·  [[Depoo toidutänav]] ·  [[DNA-põhine nanobioelektroonika]] ·  [[Dubai pilvelõhkujate loend]] ·  [[E-õpik]] ·  [[E-apostill]] ·  [[E-hindamine]] ·  [[E-toimik]] ·  [[Eesmärgitus]] ·  [[Eesti Ajutise Valitsuse komissar]] ·  [[Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia]] ·  [[Eesti Maakogu]] ·  [[Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused]] ·  [[Eesti rahvusvärvid]] ·  [[Eesti Raudtee ja Sirbi kirjanduspreemia]] ·  [[Eesti Teatri Agentuuri laste- ja noortenäidendite võistlus]] ·  [[Eesti Teatriliidu aasta lavastuse auhind]] ·  [[Eesti Teatriliidu etendust teenindava töötaja auhind]] ·  [[Eesti Teatriliidu haldus- ja administratiivtöötaja auhind]] ·  [[Eesti Teatriliidu kunstnikuauhind]] ·  [[Eesti Teatriliidu lavastajaauhind]] ·  [[Eesti Vabadussõja ajalugu]] ·  [[Ekspressliin]] ·  [[ESTHub]] ·  [[Omavoli]] ·  [[Osanik]] ·  [[Osjapill]] ·  [[Otto Hermanni nimeline auhind]] ·  [[Põhja Pank]] ·  [[Pöör (kudumisvahend)]] ·  [[Pöördprojekteerimine (tarkvara)]] ·  [[P2P-võrgustiku rakendamine]] ·  [[Painard]] ·  [[Pangagarantii]] ·  [[Parell]] ·  [[Peensulekalligraafia]] ·  [[Peetri Jooks]] ·  [[Perli andmebaas]] ·  [[Piigat]] ·  [[Piimaallergia]] ·  [[Pind (noorteseriaal)]] ·  [[Plekktrumm (saade)]] ·  [[Poekett]] ·  [[Polümeerid nanoelektroonikas]] ·  [[Post-]] ·  [[Pozzuoli punane]] ·  [[Priekule vasallilinnus]] ·  [[Probleemmale]] ·  [[Professor Peeter Tulviste mälestusfond]] ·  [[Psühholoogiline žest]] ·  [[Puidutolm]] ·  [[Pulmafotograafia]] ·  [[Punasefiguuriline stiil]] ·  [[Raadio playlist]] ·  [[Raamatufond]] ·  [[Rahel Olbrei nimeline auhind]] ·  [[Raietööline]] ·  [[Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfond]] ·  [[Võimukorraldus]] ·  [[Võlvisiil]] ·  [[Venemaa Rahvuslik Filmiakadeemia]] ·  [[Vetikaõli]] ·  [[Viievõistluse Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] ·  [[Viimsi (laev)]] ·  [[Vikerlane (ajakiri)]] ·  [[Autarkia (filosoofia)]] ·  [[Autokaardid]] ·  [[Brežnevi isikukultus]] ·  [[Das Kausalgesetz und seine Grenzen]] ·  [[Druja kihistu]] ·  [[Dysna kihistu]] ·  [[Eberhard (suguvõsa)]] ·  [[Eesti Looduseuurijate Seltsi ornitoloogiasektsioon]] ·  [[Eesti plokkvibu naiskond]] ·  [[Eesti rekord odaviskes]] ·  [[Elamisõigus Euroopa Liidus]] ·  [[Euroopa kodanikualgatus]] ·  [[Gaidė kihistu]] ·  [[Gattšina lipnikekool]] ·  [[Geenius.ee]] ·  [[Gilija kihistu]] ·  [[Gindviliai kihistu]] ·  [[Grybėnai kihistik]] ·  [[Päris-Eesti]] ·  [[Sõnamoodustus]] ·  [[Sõne (informaatika)]] ·  [[Sõprus (laev)]] ·  [[Süsinikuleke]] ·  [[Sander Valge]] ·  [[Seade (muusika)]] ·  [[Sebaregi]] ·  [[Severodvinsk (laev)]] ·  [[Shittur]] ·  [[Sidepulkregi]] ·  [[Signild (reisilaev)]] ·  [[Siseauditi roll vilepuhumise protsessis]] ·  [[Siseauditi tarkvarad]] ·  [[Sisekontroll]] ·  [[Soetusmaksumus]] ·  [[Sotsiaalne ettevõtlus Eestis]] ·  [[Suurbritannia ja Šveitsi kaubandusleping]] ·  [[Suurbritannia ja Fääri saarte vabakaubandusleping]] ·  [[Suurbritannia ja Lõuna-Korea kaubandusleping]] ·  [[Suurmeister maleprobleemide lahendamises]] ·  [[Suurmeister probleemmales]] ·  [[Tagatis]] ·  [[Tantsuakadeemia]] ·  [[TheTomsikene]] ·  [[Tingiv kõneviis]] ·  [[Tipi tee]] ·  [[Toitumisonkoloogia]] ·  [[Toortõlge]] ·  [[Treng]] ·  [[Tsirkuseteraapia]] ·  [[Katlaahel]] ·  [[Katlapuu]] ·  [[Keklysi kihistu]] ·  [[Kongo sünekliis]] ·  [[Krekenava kihistu]] ·  [[Kronauce kihistu]] ·  [[Kunstniku vastutus]] ·  [[Ukmerge kihistu]] ·  [[Umbkuub]] ·  [[Vaata!Festival]] ·  [[Vaidlėnai kihistu]] ·  [[Vaineikiai kihistu]] ·  [[Vaivara kirves]] ·  [[Vangiški kihistu]] ·  [[Varvistik]] ·  [[Veebi kasutamise andmekaeve]] ·  [[Vilučiai kihistu]] ·  [[Haalamine]] ·  [[Hirvejalgpokaal]] ·  [[Hispaania rahvalik muusika]] ·  [[Hoven]] ·  [[Ida-Viru klindilõik]] ·  [[Iiri muusika]] ·  [[Isiklik kasutusõigus]] ·  [[Jakšiai kihistu]] ·  [[Juunioride male maailmameistrivõistlused]] ·  [[Sõjakirjanduse seeria: Maailmasõja memuaaride sari]] ·  [[Tähtajaline hoius]] ·  [[Tõrva keskväljak]] ·  [[Töö- ja Hoolekandeministeerium]] ·  [[Taara]] ·  [[Talvine peetripäev]] ·  [[The Significance of Philosophical Scepticism]] ·  [[Tootmiskaubad]] ·  [[Tudengiorganisatsioon]] ·  [[Turmantase kihistik]] ·  [[Tverečiuse kihistu]] ·  [[Ukraina peaprokuröride loend]] ·  [[Uus Eesti (ajaleht, 1968)]] ·  [[Vabaõhuteater]] ·  [[Vaibevara]] ·  [[Vaim (tont)]] ·  [[Vaju keel]] ·  [[Valeuudis]] ·  [[Valguspilt]] ·  [[Paluknė kihistik]] ·  [[Pasmas]] ·  [[Peakott]] ·  [[Peapael]] ·  [[Pearätik]] ·  [[Peavöö]] ·  [[Peerukiskumine]] ·  [[Peretuba]] ·  [[Pesuküna]] ·  [[Pesunui]] ·  [[Pesupali]] ·  [[Piibualasi]] ·  [[Piibupuur]] ·  [[Piibusoon]] ·  [[Piimakamber]] ·  [[Piimakirn]] ·  [[Pikk-kuub]] ·  [[Õppekorraldaja]] ·  [[Öökullsõlg]] ·  [[Šakiai kihistu]] ·  [[Žarėnai kihistik]] ·  [[Balti Assamblee kirjanduspreemia]] ·  [[C-619/18]] ·  [[Capitis deminutio maxima]] ·  [[Heinapill]] ·  [[Inkarnaat]] ·  [[Lõmm]] ·  [[Lõmmuõrred]] ·  [[Legaliteedipõhimõte]] ·  [[Lennuhüvitis]] ·  [[Liigesevedelik]] ·  [[Lineaarne mootor]] ·  [[Lokaalsus]] ·  [[Loovustehnikate loend]] ·  [[Margėnai kihistik]] ·  [[Medeikiai kihistu]] ·  [[Rahvusmuuseum]] ·  [[Süvaõpe]] ·  [[Tartu Ülikooli raamatukogu kalender]] ·  [[Vähksõlg]] ·  [[Välde]] ·  [[Välismaailma probleem]] ·  [[Vėluva kihistu]] ·  [[Vyžūnai kihistu]] ·  [[Abstraktsioon]] ·  [[Aisakell]] ·  [[Alõtša]] ·  [[Allüülrühm]] ·  [[Andmeedastus]] ·  [[Balti meistrivõistlused males]] ·  [[Deebetmakse]] ·  [[Eesti murded]] ·  [[Ekspositsioon]] ·  [[Glatsioisostaatiline maakerge]] ·  [[Haigestumus]] ·  [[Leaving You for Me]] ·  [[Lohisti]] ·  [[Maailmapärand]] ·  [[Magneetumine]] ·  [[Metsasarvemängijate loend]] ·  [[Mikonysi kihistu]] ·  [[Miorõ kihistu]] ·  [[Mjadeli kihistu]] ·  [[Monoliit (kunst)]] ·  [[Moos]] ·  [[Moritz (suguvõsa)]] ·  [[Nõukogude Liidu ja Saksa DV maavõistlus kergejõustikus]] ·  [[Narotši kihistu]] ·  [[Noorte male maailmameistrivõistlused]] ·  [[Obeliai kihistu]] ·  [[Paadisadam]] ·  [[Pajapink]] ·  [[Parkapzuk]] ·  [[Preparatiivne kromatograafia]] ·  [[Rent]] ·  [[Revaler Zeitung]] ·  [[Seedeelundkond]] ·  [[Stalini rahupreemia]] ·  [[Stopiņi mõis]] ·  [[Välgumihkel]] ·  [[Vabaproua]] ·  [[Vehmer]] ·  [[Üte]] ·  [[1N4007]] ·  [[1N5401]] ·  [[A-film]] ·  [[Akutrell]] ·  [[Geoelement]] ·  [[Geograafiaolümpiaad]] ·  [[Jälg]] ·  [[Järta]] ·  [[Kaba]] ·  [[Konto]] ·  [[Korjus]] ·  [[Narkodiiler]] ·  [[NOAA satelliidid]] ·  [[Orutuul]] ·  [[Pärimuskultuur]] ·  [[Raag]] ·  [[Rahuoperatsioonide Keskus]] ·  [[Sõnastik]] ·  [[Sekundaarproduktsioon]] ·  [[Triool]] ·  [[Väärtuskasvatus]] ·  [[Väikekodanlane]] ·  [[Vannas]] ·  [[Variatsioon (muusika)]] ·  [[Allakäik]] ·  [[Bartertehing]] ·  [[Bassein]] ·  [[Bios]] ·  [[E-post]] ·  [[Ecstasy]] ·  [[Eelpõletus]] ·  [[Eesti rahvuslind]] ·  [[Elastsusjõud]] ·  [[Fantoom]] ·  [[Fenomenoloogia]] ·  [[Forex]] ·  [[Grampiani mäed (Austraalia)]] ·  [[Hüdroõli]] ·  [[ID-kaart]] ·  [[Iive]] ·  [[Inklinatsioon]] ·  [[Jõestik]] ·  [[Kaitseväikepinge]] ·  [[Kaitseväikepingetrafo]] ·  [[Kommutaator]] ·  [[Koormusliigitegur]] ·  [[Kromaatika]] ·  [[Kurisu]] ·  [[Põltsamaa valla ajalugu]] ·  [[Pikkvanker]] ·  [[Pilakujalg]] ·  [[Pingipill]] ·  [[Pivorai kihistu]] ·  [[Plaanvanker]] ·  [[Pook]] ·  [[Poolivokk]] ·  [[Poort (riietus)]] ·  [[Priipass]] ·  [[Protodooria sammas]] ·  [[Putk (tööriista osa)]] ·  [[Raubonysi kihistik]] ·  [[Rippkaar]] ·  [[Rusteeritud sammas]] ·  [[Volbripäev]] ·  [[Algebraline tehe]] ·  [[Andmekandja]] ·  [[Avdal]] ·  [[Diatoonika]] ·  [[Järjestus]] ·  [[Juhe]] ·  [[Kõne (keeleteadus)]] ·  [[Kõnesüntesaator]] ·  [[Kare]] ·  [[Kosk]] ·  [[Latter]] ·  [[Märtsipommitamine]] ·  [[Meresüld]] ·  [[Misjon (usundilugu)]] ·  [[Moodus]] ·  [[Muinasmaakond]] ·  [[Neuroleptikumid]] ·  [[Pärandkultuur]] ·  [[Pine]] ·  [[Ping]] ·  [[Pinus]] ·  [[Pistis]] ·  [[Puidutöötluspink]] ·  [[Rähk]] ·  [[Ristraam]] ·  [[Romeo &amp; Julia]] ·  [[Sõne]] ·  [[Santorin]] ·  [[Silpnimetus (absoluutne solmisatsioon)]] ·  [[Tarbekunst]] ·  [[Teim]] ·  [[Tellimustootmine]] ·  [[Trahter]] ·  [[Tsentroid]] ·  [[Tugevuspiir]] ·  [[Uuk]] ·  [[Väärtus]] ·  [[Vabatahtlik]] ·  [[Veer]] ·  [[1995. aasta Balti tsooniturniir males]] ·  [[87. üksik öine pommituseskadrill Tasuja]] ·  [[Ajakiri Naisele]] ·  [[Baškiiri kirjandus]] ·  [[Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta]] ·  [[Elektrisõidukite ajalugu]] ·  [[EXPO 2020 Dubai Eesti paviljon]] ·  [[Fluidum]] ·  [[II liiga 2020]] ·  [[III liiga 2020]] ·  [[Joogaturism]] ·  [[Küte (Dagö)]] ·  [[Kanepiplokk]] ·  [[Kattevärv]] ·  [[Kino Capitol]] ·  [[Lennuki salongipersonal]] ·  [[Lennundusfraseoloogia]] ·  [[Lootuses]] ·  [[Maa-alused (haigus)]] ·  [[Maajumal]] ·  [[Mari Möldre nimeline preemia]] ·  [[Modern (ajakiri)]] ·  [[Näitus &quot;Kohtumised&quot;]] ·  [[Nõelakoda]] ·  [[Nõiamärgid]] ·  [[Nõiasõnad]] ·  [[Naisterahva Elu]] ·  [[Ohvriaed]] ·  [[Äkkekelk]] ·  [[1977. aasta Pärnu maleturniir]] ·  [[2015. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] ·  [[2016. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] ·  [[57. valvelaevade divisjon]] ·  [[Abilatt]] ·  [[Allikapesu]] ·  [[Anri Rulkovi preemia]] ·  [[ARC-tüüpi inhibiitorid]] ·  [[Auditi liigid]] ·  [[Auditiuniversum]] ·  [[Cīrava vasallilinnus]] ·  [[Dmitri Postnikov]] ·  [[Eesti elektrisüsteem]] ·  [[Eesti gaasi ülekandevõrk]] ·  [[Eesti lühilugude ajakiri]] ·  [[Eesti naiste jääpallikoondis]] ·  [[Eesti Vabariik v Euroopa Komisjon (2017)]] ·  [[Ehisinitsiaal]] ·  [[Elektriala]] ·  [[Ereda koonduslaager]] ·  [[Esmatasandi tervisekeskus]] ·  [[Estonian Open (darts)]] ·  [[Euroopa meistrivõistlused kiir- ja välkmales]] ·  [[FIDE maailmameistrivõistlused males (1993–2006)]] ·  [[Flokeeritud kangas]] ·  [[Fototurism]] ·  [[Groovy]] ·  [[Harimalk]] ·  [[Hotellimajandus]] ·  [[Ike (härjaike)]] ·  [[Jäähotell]] ·  [[Jaanilinna sillapea]] ·  [[Jakk (rõivas)]] ·  [[Juhtmekoorimistangid]] ·  [[Kämmal]] ·  [[Kahepuu vibu]] ·  [[Kanuumatk]] ·  [[Karpsõlg]] ·  [[Katteüksus]] ·  [[Kirimale naiste rahvusvaheline meister]] ·  [[Kirimale naiste suurmeister]] ·  [[Kognitiivsus]] ·  [[Kollokatsioonid]] ·  [[Komsomoliopositsioon]] ·  [[Kviitung]] ·  [[Lõugas (iste)]] ·  [[Lapseea migreen]] ·  [[Leid (rakmed)]] ·  [[Liikmesriigi trahvimine direktiivi üle võtmata jätmise eest]] ·  [[Liikmesriigi trahvimine kohtuotsuse mittetäitmise eest]] ·  [[Link (sulus)]] ·  [[Lojaalse koostöö kohustus]] ·  [[Lokspäri]] ·  [[Lont (nöör)]] ·  [[LPMO]] ·  [[Lusikavarn]] ·  [[Müügikõne]] ·  [[Müügitulu]] ·  [[Mehaaniline teater]] ·  [[Mittediskrimineerimise põhimõte. Diskrimineerimise keeld usutunnistuse alusel.]] ·  [[Modernne riik]] ·  [[Niks]] ·  [[Ohjad]] ·  [[Oode]] ·  [[Otsekülv]] ·  [[Päikeseenergia Eestis]] ·  [[Põlva keskväljak]] ·  [[Pühalaul]] ·  [[Palgikelk]] ·  [[Pehme seiklusturism]] ·  [[Personaalne müük]] ·  [[Postimehe romaanisari]] ·  [[Potihark]] ·  [[Primitiivne veesõiduk]] ·  [[Rahvusvahelised siseauditeerimise kutsetegevuse standardid]] ·  [[Rangiroomad]] ·  [[Robootika ehituses]] ·  [[Savimullad]] ·  [[Schönbergi piiskopilinnus]] ·  [[Sihitisesõnastik]] ·  [[Sorid]] ·  [[Sotnik]] ·  [[Suhkruotsus]] ·  [[Suletud ümbrik]] ·  [[Taevaskoja bioloogiajaam]] ·  [[Testamendijärgne pärimine]] ·  [[Torikseened]] ·  [[Turbatablett]] ·  [[Ukukivi (ohvrikivi)]] ·  [[Ukuvakk]] ·  [[Vöötloom]] ·  [[Valkla õppevälja lennuõnnetus]] ·  [[Vana-Pärnu toomkirik]] ·  [[Venemaa Kinematograafia Akadeemia]] ·  [[Wood Buffalo rahvuspargi kopratamm]] ·  [[Wina-katk]] ·  [[Asjaõigusseadus]] ·  [[Auaadress]] ·  [[Avaliku teenistuse seadus]] ·  [[Avenüü (ajakiri)]] ·  [[Brigaadiadmiral]] ·  [[Dispositsioon (õigusteadus)]] ·  [[Edasikaebamisõigus]] ·  [[Eelsuvi]] ·  [[Eesti Advokatuuri eetikakoodeks]] ·  [[Eesti jalgpallikoondise peatreener]] ·  [[Eesti NSV Prokuratuur]] ·  [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Miilitsavalitsus]] ·  [[Eesti NSV Vabariiklik Kaitsekomitee]] ·  [[Eesti sammaltaimede süstemaatiline nimestik]] ·  [[Eesti seente süstemaatiline nimestik]] ·  [[Eesti Suurorient]] ·  [[Eha (kino)]] ·  [[Elektrituruseadus]] ·  [[Elukaar]] ·  [[Eriotstarbeline laev]] ·  [[Fenoloogiline suvi]] ·  [[FIDE instruktor]] ·  [[FIDE treener]] ·  [[Hädaseisund]] ·  [[Halduskaristus]] ·  [[Hannoveri kapsel]] ·  [[Hilisgootika]] ·  [[Hilissuvi]] ·  [[Inglise kapsel]] ·  [[IV liiga 2018]] ·  [[IV liiga 2019]] ·  [[Kõrgmäestik]] ·  [[Kade (Saksimaa suguvõsa)]] ·  [[Kaitsealune]] ·  [[Kaubanduspoliitika]] ·  [[Keekandja]] ·  [[Keeletalgud]] ·  [[Kihnu pärimuspäevad]] ·  [[Kirimale rahvusvaheline meister]] ·  [[Kirimale rahvusvaheline seeniormeister]] ·  [[Kirjutustõlge]] ·  [[Kolmas isik]] ·  [[Korterelamu]] ·  [[Korteriomand]] ·  [[Kuljused]] ·  [[Lauter (paadisadam)]] ·  [[Lemerigi keel]] ·  [[Leppedemokraatia]] ·  [[Liiga]] ·  [[Looduskalender.ee]] ·  [[Mägiekspeditsioon]] ·  [[Mehhiko kapsel]] ·  [[Merekultuur]] ·  [[Naiste rahvusvaheline meister]] ·  [[Naiste suurmeister]] ·  [[Nordi departemangu haldusüksuste loend]] ·  [[Oterdis]] ·  [[Pärissuvi]] ·  [[Pisiplastika]] ·  [[Ploschkus]] ·  [[Poola romaanide sari]] ·  [[Privaatsuskaitsekile]] ·  [[Propastop]] ·  [[Rahvusvõitlus]] ·  [[Res universitatis]] ·  [[Rinnakee]] ·  [[Ristkapsel]] ·  [[Rootsi kapsel]] ·  [[Sõidukite maksustamine Euroopa Liidus]] ·  [[Seaduseelnõu]] ·  [[Seto kroon]] ·  [[Siuglejate loend]] ·  [[Sotsioloogiline teadmusteooria]] ·  [[Suudim]] ·  [[Tähtvõti]] ·  [[Tallinna tagavarapataljon]] ·  [[Teenistuslaev]] ·  [[The Robust Demands of the Good]] ·  [[Tiibkarikas]] ·  [[Tiisel]] ·  [[Tsiseleerimine]] ·  [[Turustuskanal]] ·  [[Ujulestad]] ·  [[Urotrakti infektsioonid imiku- ja lapseeas]] ·  [[Uurimisasutus]] ·  [[Võõrastemaja]] ·  [[Võrkklaas]] ·  [[Vakk (anum)]] ·  [[Valga Maakohus]] ·  [[Vampel]] ·  [[Varrasahelik]] ·  [[Vastutustundliku laenamise põhimõte]] ·  [[Venemaa suurmeister]] ·  [[Voog (infotehnoloogia)]] ·  [[Zimbabwe kirjandus]] ·  [[2. diviisi tagavarapataljon]] ·  [[20. SS-väljaõppe ja tagavararügement]] ·  [[3. diviisi tagavarapataljon]] ·  [[Abieluvararegister]] ·  [[Dispositiivsus]] ·  [[Eelmenetlus]] ·  [[Eesti õigusajalugu]] ·  [[Eesti kõrgalpinism]] ·  [[Eesti Notarite Ühing]] ·  [[Eesti NSV Advokaatide Kolleegium]] ·  [[Eliittreener]] ·  [[Elva keskväljak]] ·  [[Euroopa Liidu Maja]] ·  [[Euroopa meistrivõistlused kirimales]] ·  [[FIDE auliige]] ·  [[Hagimenetlus]] ·  [[Hommik (ajaleht, 1913)]] ·  [[Hommik (ajaleht, 1914)]] ·  [[II liiga 2018]] ·  [[II liiga 2019]] ·  [[III liiga 2018]] ·  [[III liiga 2019]] ·  [[Jüri Kirikumõisa park]] ·  [[Jalgpalliklubi 32. Keskkool]] ·  [[Juhivits]] ·  [[Kastlõks]] ·  [[Kliendileping]] ·  [[Kohtueelne kriminaalmenetlus]] ·  [[Kohtueelne menetlus]] ·  [[Kohtuistung]] ·  [[Kohtusüsteem Mandri-Euroopalikus õigussüsteemis]] ·  [[Kohtutäituri tasu]] ·  [[Kylauudis.ee]] ·  [[Läige (õng)]] ·  [[Lõks (püünis)]] ·  [[Lööklõks]] ·  [[Maleturniiri kategooria]] ·  [[Narva komandant]] ·  [[Paastuaja 5. pühapäev]] ·  [[PAKRI Teadus- ja Tööstuspark]] ·  [[Roostehaigused]] ·  [[Tartu komandant]] ·  [[Tuvalu kuningas]] ·  [[Vaimsus]] ·  [[Vankriredel]] ·  [[Virulane (ajaleht 1924)]] ·  [[2014.–2015. aasta Balti tsooniturniir males]] ·  [[1981. aasta Pärnu maleturniir]] ·  [[1996. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] ·  [[2010. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] ·  [[Ajude Gümnastika]] ·  [[Angiospasm]] ·  [[Antigua ja Barbuda kuningas]] ·  [[Ateist (ajakiri)]] ·  [[Balletto]] ·  [[Digikultuuriaasta]] ·  [[ERR Menu]] ·  [[Malk]] ·  [[Narva Linna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]] ·  [[Parisnik]] ·  [[Õhuliin]] ·  [[Šariaat Iraanis]] ·  [[Eesti Teatriliidu tantsuauhind]] ·  [[Juuru Orelisuvi]] ·  [[Kõrvalkohustus]] ·  [[Kihnu kunstilaager]] ·  [[Kriminaalkoodeks]] ·  [[Kuressaare vanalinn]] ·  [[Kutsesaladus]] ·  [[Meistertreener]] ·  [[Merikotka]] ·  [[Mittetäielik õigusnorm]] ·  [[Mold]] ·  [[Moraalne kahju]] ·  [[Nõudeõigus]] ·  [[Nõudeõiguse aegumine]] ·  [[Nastiklased]] ·  [[Notari ametitoiming]] ·  [[Notariaalne tõestamine]] ·  [[NSV Liidu suurmeister]] ·  [[Oluline eksimus]] ·  [[Otsusevõimetus]] ·  [[Pärnu orelifestival]] ·  [[Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium]] ·  [[Süüvõime]] ·  [[Seeniorlaul]] ·  [[ERR Jupiter]] ·  [[ERR Lasteekraan]] ·  [[Pahmamine]] ·  [[Pant (kalandus)]] ·  [[Plaaniline meditsiiniabi]] ·  [[Balti keti karikaturniir]] ·  [[Jalam]] ·  [[Fint]] ·  [[Maaarhitektuuri keskus]] ·  [[Peergkorv]] ·  [[Seepiapruun]] ·  [[Kallaspapp]] ·  [[Ožarski tuletorn]] ·  [[Ülalpidamisleping]] ·  [[Elurendis]] ·  [[ELIIS]] ·  [[Lapimaa (põld)]] ·  [[Muusikaline vaikus]] ·  [[Nöörimaa]] ·  [[Riigi õigusabi infosüsteem]] ·  [[Umbaed]] ·  [[Ääremaastumine]] ·  [[Texta toolkit]] ·  [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti aastapreemia]] ·  [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi aastapreemia]] ·  [[Põletuskiri]] ·  [[Põristi]] ·  [[Crafter's]] ·  [[Hoone digipäevik]] ·  [[Verstapost]] ·  [[PySimpleGUI]] ·  [[2021. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] ·  [[2020. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] ·  [[Palivere lastekodu]] ·  [[Eestimaa Maapäev]] ·  [[Looduse raamatukogu]] ·  [[Luukapäev]] ·  [[Kindralleitnant-insener]] ·  [[Kauba Pank]] ·  [[Riigikogu 2022 Ukraina sõja avaldused]] ·  [[Donetski Rahvavabariigi võitlejate vägistamine Kadõrovi pataljoni poolt]] ·  [[Rahvusvaheline sotsiaaltöö päev]] ·  [[Soome-ugri rahvaste III maailmakongress]] ·  [[Berliini lõvijaht]] ·  [[Marite Kallasma]] ·  [[Tädi Maali]] ·  [[IIHF Player of the Year]] ·  [[Šveitsi stiil]] ·  [[Doktor Silva]] ·  [[Tagasirändur]] ·  [[Banckau]] ·  [[Eesti matus]] ·  [[Pärnu Pank]] ·  [[Ixchiq]] ·  [[Kunstiteoste tellimise seadus]] ·  [[Günzel]] ·  [[JT Conception]] ·  [[Põdrakasvataja]] ·  [[Tapa Sõna]] ·  [[Toomhospidal]] ·  [[2023. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus]] ·  [[Aidu tuulepark]] ·  [[Ainus, mis jääb, on BEAT]] ·  [[Loodusteaduste klassikuid]] ·  [[Tallinna Russ]] ·  [[Viire (laev)]] ·  [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ·  [[Elva tänavate loend]] ·  [[Jõhvi tänavate loend]] ·  [[Kuidas küla koerale, nõnda koer külale]] ·  [[Kuramaa immatrikuleeritud aadlisuguvõsade loend]] ·  [[Lihula tänavate loend]] ·  [[Mõisaküla tänavate loend]] ·  [[Otepää tänavate loend]] ·  [[Põltsamaa tänavate loend]] ·  [[Põlva tänavate loend]] ·  [[Räpina tänavate loend]] ·  [[Sotsialismi Tee (Jõhvi)]] ·  [[Tõrva tänavate loend]] ·  [[Türi tänavate loend]] ·  [[Tamsalu tänavate loend]] ·  [[Tapa tänavate loend]] ·  [[Tartu Ülikooli üliõpilasesindus]] ·  [[Võru tänavate loend]] ·  [[Valga tänavate loend]] ·  [[Virumaa Töörahva Nõukogu]] ·  [[Luunja Roosiaed]] ·  [[Pagari lahing]] ·  [[Tallinna Ehituskeraamika Tehas]] ·  [[Tartu kooliõpilaste pataljon]] ·  [[Tiigiveski]] ·  [[Utsali klaasikoda]] ·  [[Vastse-Kasaritsa lahing]] ·  [[Eesti otsib superstaari (kaheksas hooaeg)]] ·  [[Järvamaa VK]] ·  [[Lutheri heinamaa]] ·  [[Muuseumikaart]] ·  [[Partisan (kino)]] ·  [[Talli tänav (Tallinn)]] ·  [[Korvpalliklubi KAPA]] ·  [[STARTUp Day]] ·  [[7 (Tallinna trammiliin)]] ·  [[Aasta parim jäähokimängija]] ·  [[Arhiivinõukogu]] ·  [[Eesti Käsipalli Liit (1923)]] ·  [[Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse]] ·  [[Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituut]] ·  [[Hüdroenergia Eestis]] ·  [[Haapsalu Graafilise Disaini Festival]] ·  [[Hiiumaa tantsufestival]] ·  [[Idavedude skandaal]] ·  [[Inkvisiitorid]] ·  [[Kaitseliidu Petseri malev]] ·  [[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 5]] ·  [[Kunstnikupalk]] ·  [[LHV uue heliloomingu Au-tasu]] ·  [[MARSS Interceptor]] ·  [[Nime eestistanute loend]] ·  [[Reichard]] ·  [[Stalini ausammas Tallinnas]] ·  [[Tallinna–Turba rongiliin]] ·  [[Tartu linnavolikogu 9. koosseis]] ·  [[Tartu Muinsuskaitse Ühendus]] ·  [[TREV]] ·  [[Viru Maavalitsus]] ·  [[1939. aasta Eesti–Läti maavõistlus poksis]] ·  [[1940. aasta Eesti–Läti maavõistlus poksis]] ·  [[2002. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] ·  [[Eesti Lihaeksport]] ·  [[Harjumaa teatripreemia]] ·  [[Liivimaa aadlilipkond]] ·  [[Muhu oranž]] ·  [[Nõmme Majaomanike Pank]] ·  [[Riigikohtu üldkogu]] ·  [[Suveköök]] ·  [[Tartu Linnapank]] ·  [[Umbluu]] ·  [[Sõdurivanne]] ·  [[Eesti NSV Sideministeerium]] ·  [[Indrek Toome valitsus]] ·  [[Jaan Gutmanni nimeline võrkpalliturniir]] ·  [[Kõige kallimalt müüdud Eesti maalid]] ·  [[Külasema tüüpi kivikirves]] ·  [[Kaitseseisukord]] ·  [[Kastna peitleid]] ·  [[Kriminaalpolitsei Peavalitsus]] ·  [[Maakonna maanõukogu]] ·  [[Mania Grandiosa]] ·  [[Oktoobri Võit]] ·  [[Otepää malevkond]] ·  [[Peipsiääre Teataja]] ·  [[Rõuge tüüpi keraamika]] ·  [[Riigilaevastik]] ·  [[Seadus ja Kohus (ajakiri)]] ·  [[Thornycrofti 72-jalane torpeedokaater]] ·  [[Tutti V]] ·  [[Vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäik]] ·  [[Valga–Mõniste kitsarööpmeline raudtee]] ·  [[Varudi-Vanaküla aardeleid]] ·  [[Vastseliina alevikukalmistu]] ·  [[Veibri ühishaud]] ·  [[Eesti muusika päevade preemia]] ·  [[Eesti NSV Tervishoiu Rahvakomissariaat]] ·  [[Eesti pensionisüsteem]] ·  [[Eesti rannajalgpalli karikavõistlused]] ·  [[Eesti Vabariigi Eriteenistus]] ·  [[Eesti Vabariigi majanduspiir]] ·  [[Eesti veemotosport]] ·  [[Eestimaa rüütliõigus]] ·  [[Tallinna Linna Politseivalitsus]] ·  [[Tallinna Mere- ja Maaväe hospidalikalmistu]] ·  [[Tartu Ülikooli seadus]] ·  [[Võrkpalli Balti liiga 2006/07 hooaeg]] ·  [[Võrkpalli Balti liiga 2007/08 hooaeg]] ·  [[Võrkpalli Balti liiga 2008/09 hooaeg]] ·  [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri]] ·  [[Külvaja (trükikoda)]] ·  [[Kastre jõelahing]] ·  [[Keila lahing (1918)]] ·  [[Linnasisene linn]] ·  [[Narva kaitsepataljon]] ·  [[Polügraafiatööstuse Trust]] ·  [[Reola lahing]] ·  [[Sõdurileht]] ·  [[TÜ/Bigbank VK]] ·  [[Tallinna Ülikooli võrkpallinaiskond]] ·  [[Tartu kaitsepataljon]] ·  [[Viljandi kaitsepataljon]] ·  [[Eesti Vabariigi välisesindajate loend 1993]] ·  [[Pikksaare lahing]] ·  [[Kampri tänav]] ·  [[Tallinna Linna Statistikabüroo]] ·  [[Eestirootslane (ajakiri)]] ·  [[Kuidas tuli pimedus...]] ·  [[Pulmad ja matused]] ·  [[Tallinna Krediitpank]] ·  [[Tallinna Linnapank]] ·  [[Semetron AS]] ·  [[Tartu Eesti Käsitööliste Abiandmise Selts]] ·  [[Tartu Majaomanikkude Pank]] ·  [[Tallinna Kaubahall]] ·  [[4. üksik eriotstarbeline brigaad]] ·  [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]] ·  [[Liivimaa tragunieskadron (Schlippenbach)]] ·  [[Ruhnu ajalugu]] ·  [[Klassikokkutulek 2. Pulmad ja matused]] ·  [[Teofrastus (animafilm)]] ·  [[Vastseliina naise rahvarõivad]] ·  [[Ruhnu ühendamine Eestiga]] ·  [[Audru Karusloomakasvandus]] ·  [[Koerkorter]] ·  [[Kikka lahing]] ·  [[Frikadellid ja pelmeenid]] ·  [[Kadunud sokid]] ·  [[Pilt, mis öösel liigutas]] ·  [[Sitikas Peeter]] ·  [[Nexus 2]] ·  [[Stoltevoet]] ·  [[Palgafond]] ·  [[Hotell Sophia]] ·  [[Rohhuse hospidal]] ·  [[Jacob Jacke &amp; Co]] ·  [[Silla tänav (Põltsamaa)]] ·  [[Diminutsioon (figuratsioon)]] ·  [[Kadila raketibaas]] ·  [[Lebavere lahing]] ·  [[Jaan Kärneri tänav]] ·  [[Paldiski Bolševik]] ·  [[Stahhaanovlik Töö]] ·  [[Võit (ajaleht)]] ·  [[Viljandi staarostkond]] ·  [[News from Nowhere]] ·  [[Pille-Riin (laul)]] ·  [[Võrkpalli Balti liiga 2024/25 hooaeg]] ·  [[Forsmarki kasutatud tuumakütuse lõpphoidla]] ·  [[Trammitee rööpmelaius]] ·  [[Madalmaade kindlus Melakas]] ·  [[Nimelised muusikatrammid]] ·  [[Jätkusuutlik andmehaldus]] ·  [[Annemõisa mõis (Märjamaa)]] ·  [[Türi-Tori kiirlaskumine]] ·  [[Virumaa piiskopkond]] ·  [[Armukelm]] ·  [[2024. aasta Raadio 2 Aastahitt]] ·  [[Kaitseväe peastaabi ülem]] ·  [[AS-36 Bester]] ·  [[AS-40 Bester]] ·  [[Dugoba alpilaager]] ·  [[Rohumaa]] ·  [[Valletta linn]] ·  [[Kindralmajor (Eesti)]] ·  [[Lossiplats (Haapsalu)]] ·  [[Fleuronné]] ·  [[Figuurinitsiaal]] ·  [[Emalõvi]] ·  [[Veelauasport]] ·  [[2023. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] ·  [[Maaema]] ·  [[2022. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] ·  [[2024. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] ·  [[Mis need ohjad meida hoidvad]] ·  [[Vikipeedia:Teadusfoto 2025]] ·  [[Balma de la Margineda]] ·  [[Ühemõõtmeline mees]] ·  [[Hõimulõimed]] ·  [[Infokäitumine sotsiaalmeedias]] ·  [[Töökollektiivide Ühendnõukogu]] ·  [[Narva stsenaarium]] ·  [[Käskkiri]] ·  [[Rahvuslik Teataja]] ·  [[Setomaa valla lipp]] ·  [[Setomaa valla vapp]] ·  [[Mulgi valla lipp]] ·  [[Mulgi valla vapp]] ·  [[Saaremaa valla lipp]] ·  [[Saaremaa valla vapp]] ·  [[Selge Kõneleja]] ·  [[Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind]] ·  [[Rakvere Kalakombinaat]] ·  [[Risbiter]] ·  [[Mustvee valla vapp]] ·  [[Elva valla lipp]] ·  [[Saue valla lipp]] ·  [[Elva valla vapp]] ·  [[Järva valla lipp]] ·  [[Järva valla vapp]] ·  [[Mustvee valla lipp]] ·  [[Rakvere 2. jaoskonnakohus]] ·  [[Narva foogtikohus]] ·  [[Eesti Kõrgem Sõjakohus]] ·  [[Viidumäe bioloogiajaam]] ·  [[Tartu Maarja-Magdaleena klooster]] ·  [[Püha Klaara klooster]] ·  [[Haridus- ja Rahandusdirektooriumi trükikäitiste trükikoda]] ·  [[Uuslinna mereväelinnak]] ·  [[Mait Agu stipendium]] ·  [[Noorsepad]] ·  [[Eesti Teatriliidu muusika-, balleti- ja tantsulavastuste eriauhind]] ·  [[Haapsalu jääkaru kuju]] ·  [[Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika]] ·  [[Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat]] ·  [[Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium]] ·  [[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]] ·  [[Eksiilis paiknenud Valitsuse ülendatud ohvitserid]] ·  [[Papipalu karjamõis]] ·  [[Canzone kooristuudio]] ·  [[Tallinna linnakool (1428)]] ·  [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]] ·  [[Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond]] ·  [[Tartu hambaarstikool]] ·  [[Telepoiss]] ·  [[Mõntu rannikupatarei]] ·  [[Tuuni mägi]] ·  [[Tallinna Tuletõrjeühingu puhkpilliorkester]] ·  [[Narva suur puit-graniitsild]] ·  [[Sadamatorn]] ·  [[Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskond]] ·  [[Kirjandustänava festival]] ·  [[Kuressaare Suurgild]] ·  [[1980. aasta noorterahutused Tallinnas]] ·  [[Meesüliõpilaste Ühing Ümera]] ·  [[Nõukogude Eesti filmifestival]] ·  [[2023. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] ·  [[Rapla keskväljak]] ·  [[Saru raudteepeatus]] ·  [[Lippoja raudteepeatus]] ·  [[Jõepere raudteepeatus]] ·  [[Lümatu raudteejaam]] ·  [[Hirmuse raudteepeatus]] ·  [[Suurpõgenemine 1944]] ·  [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis]] ·  [[Tallinna Linnamisjon]] ·  [[2022. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] ·  [[Viimsi vallavolikogu]] ·  [[Viimsi noortevolikogu]] ·  [[Korporatsioon Fraternitas Leholensis]] ·  [[Vähi Vastu Võitlemise Selts Eestis]] ·  [[Kuressaare Kreiskool]] ·  [[Kristlik Naisüliõpilaste Ühing]] ·  [[Viljandi aadlisoost neidude varjupaik]] ·  [[Üliõpilasühing Hacfiro]] ·  [[Korporatsioon Limuwia]] ·  [[Lükkä punkrilahing]] ·  [[Rakvere katoliku kirik]] ·  [[Talve]] ·  [[Aegna kabel]] ·  [[Ülikooli Sammas]] ·  [[Tallinna Pauluse kirik]] ·  [[Daryā]] ·  [[Tallinna sadama peakomandör]] ·  [[Tööoskusamet]] ·  [[Saatse Peeter-Pauli kirik]] ·  [[Peaministri, ministrite ja Riigikontrolöri tasude seadus]] ·  [[Akadeemiline Maleklubi]] ·  [[Noorte Kotkaste Pärnumaa malev]] ·  [[Nehatu lennuväli]] ·  [[Käsmu Meremeeste Selts]] ·  [[Tartu Krasnojarski polgu kirik]] ·  [[Altnurga klaasikoda]] ·  [[Organiseerumatute Büroo]] ·  [[EELK Põhja-Eesti piiskopkond]] ·  [[Katariina II mälestusmärk Võrus]] ·  [[Tartu aasta sportlane]] ·  [[1941. aasta Eesti NSV ja Läti NSV sõpruskohtumine poksis]] ·  [[Põltsamaa Muinsuskaitse Selts]] ·  [[Looduskaitsepäev]] ·  [[Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeks]] ·  [[Eesti NSV kohtukorralduse seadus]] ·  [[Narva Ajaloo Uurimise Selts]] ·  [[Har Rooz Har Shab]] ·  [[Alutaguse praostkond]] ·  [[Paldiski praostkond]] ·  [[Riia praostkond]] ·  [[Võnnu praostkond]] ·  [[Valga praostkond (Liivimaa)]] ·  [[Koknese praostkond]] ·  [[Valmiera praostkond]] ·  [[Tartu Ülikooli teenetemärgid]] ·  [[100 semestrit Tartu Ülikoolis]] ·  [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Gasifitseerimise Peavalitsus]] ·  [[Eesti NSV Valitsus]] ·  [[Sillamäe uraanitehas]] ·  [[Piirsalu klaasikoda]] ·  [[Laasme klaasikoda]] ·  [[Aasta interpreet]] ·  [[Dīvūneh bāzī]] ·  [[Eesti botaanikaühing]] ·  [[Tallinna õhuasjanduse ühing]] ·  [[Viljandi vana õigeusu kirik]] ·  [[Siivertsi võrgujäänus]] ·  [[Kaks Eestit]] ·  [[Kellatorn (Toompea)]] ·  [[Uueturu plats]] ·  [[Eesti plokkvibukoondis]] ·  [[Üliõpilaste Kompleksse Teadusliku Uurimistöö Büroo]] ·  [[EKP Tallinna Linnakomitee]] ·  [[Haapsalu tapamaja]] ·  [[Dhammavinaya Instituut]] ·  [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu valitsuste kokkulepe NSV Liidu relvajõudude Eesti territooriumil viibimise tingimustest (1940)]] ·  [[Tõnismägi (Tartu)]] ·  [[Põltsamaa portselan]] ·  [[Jamburgi postimaantee]] ·  [[Tallinn – Euroopa spordipealinn 2025]] ·  [[Geoloogiline Komitee]] ·  [[Toorme tänav]] ·  [[Küünla tee]] ·  [[Lelle-Eidapere klaasikoda]] ·  [[Ālījenāb]] ·  [[EP (Macan Band)]] ·  [[Naghāshī]] ·  [[Aruküla punkrilahing]] ·  [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]] ·  [[Valge Daami etendus]] ·  [[Vabadussõja mälestussammas Long Islandi Eesti Kodu territooriumil]] ·  [[Tartu Autovabaduse puiestee]] ·  [[Piiskop Platoni mälestussammas]] ·  [[Vikipeedia:Nädala pildid 2026]] ·  [[Energy Mosbat]] ·  [[Lääne-Ingerimaa praostkond]] ·  [[Hiidrahnu tänav]] ·  [[Liivimaa kubermanguvalitsus]] ·  [[Spordi suurraamat]] ·  [[Tartu Ülikooli Tänutäht]] ·  [[Võru kaitsepataljon]] ·  [[Tallinna 2. kaitsepataljon]] ·  [[Tallinna 1. löögipataljon]] ·  [[Peipsi rannakaitsepataljon]] ·  [[779. suurtükiväepolk]] ·  [[Pärnumaa Põllumeeste Ühispank]] ·  [[H. Tillemanni kella- ja kullasepa tööstus]] ·  [[Rootsi asehaldur Narvas]] ·  [[Ivangorodi lään]] ·  [[Koporje lään]] ·  [[Jama lään]] ·  [[Spankkova kihelkond]] ·  [[Aasta metsaputukas]] ·  [[Koprina kihelkond]] ·  [[Kolppana kihelkond]] ·  [[Kaprio kihelkond]] ·  [[Tallinna 1710. aasta katkukalmistu]] ·  [[Saaremaa asehaldur]] ·  [[Saaremaa kuberner]] ·  [[Poruni põlismets]] ·  [[Kotkakodu]] ·  [[Parisselja rabaleid]] ·  [[Meteor (laev)]] ·  [[Sinilind (laev 2006)]] ·  [[Sisekaitse Valverügement]] ·  [[Kupanitsa kihelkond]] ·  [[Moloskovitsa kihelkond]] ·  [[Kattila kihelkond]] ·  [[Soikkola kihelkond]] ·  [[Novasolkka kihelkond]] ·  [[Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjon]] ·  [[Tallinna 3. kaitsepataljon]] ·  [[Angervaksa tänav]] ·  [[Lipuväljak (Otepää)]] ·  [[Sinine tänav]] ·  [[Kirikuaia tänav]] ·  [[Rootsituru plats]] ·  [[Kruusimäe kõrts]] ·  [[Ameerika Balti Pank]] ·  [[Kodu (artell)]] ·  [[PEO-LEO]] ·  [[Pärnu Kalakombinaat]] ·  [[Pärnu Laeva AS]] ·  [[Linnutaja naiskoor]] ·  [[Kantsler (Eesti)]] ·  [[Aqva Spordikeskus]] ·  [[VELK Moskva konsistooriumiringkond]] ·  [[Sõmeri (aurik)]] ·  [[Läänemaa (mootorpurjelaev)]] ·  [[Kosemkina kihelkond]] ·  [[Hevaa kihelkond]] ·  [[Unaditsa kihelkond]] ·  [[Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus]] ·  [[Tartu Linna Politseivalitsus]] ·  [[Montonio Finance]] ·  [[Mall:Eesti rahvuspargid]] ·  [[Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali elutööpreemia]] ·  [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] ·  [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia]] ·  [[Viljandi Kodu-uurimise Selts]] ·  [[EKP Viljandi Rajoonikomitee]] ·  [[Directo]] ·  [[Vikipeedia:Eesti-Malaisia artiklitalgud]] ·  [[Haapakangase kihelkond]] ·  [[Tartu semiootika suvekool]] ·  [[Limpa limonaad]] ·  [[Koplifest]] ·  [[Miikkulaineni kihelkond]] ·  [[Vuole kihelkond]] ·  [[Rääpyvä kihelkond]] ·  [[Liissilä kihelkond]] ·  [[Markkova kihelkond]] ·  [[Järvisaari kihelkond]] ·  [[Ropsu kihelkond]] ·  [[Serepetta kihelkond]] ·  [[Siestarjoki kihelkond]] ·  [[Valkeasaari kihelkond]] ·  [[Toksova kihelkond]] ·  [[Keltto kihelkond]] ·  [[Lempaala kihelkond]] ·  [[Tyrö kihelkond]] ·  [[Touchlane]] ·  [[Toure Concertam]] ·  [[Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskus]] · 
|}
{{Wikidata list end}}</text>
      <sha1>4j7ivkp2h129bt8pi2m7kpd5jsd4xfd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Niina Petrõkina</title>
    <ns>0</ns>
    <id>622417</id>
    <revision>
      <id>7142716</id>
      <parentid>7139627</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T21:01:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142716</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29016" sha1="58g2qajwqf08ie8ui3197iej4fqbnhh" xml:space="preserve">{{Iluuisutaja
&lt;!-- Üldinfo --&gt;
| nimi = Niina Petrõkina
| pilt = Niina Petrõkina, iluuisutaja.jpg
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = Niina Petrõkina 2025. aastal
| riik = {{PisiLipp|Eesti}}
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2004|08|14}}
| sünnikoht = 
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| pikkus = 158 cm&lt;ref name=&quot;Tulemused ISU kodulehel...&quot; /&gt;
| kaal =
&lt;!-- Sportlik karjäär --&gt;
| võistlusala = naiste üksiksõit
| partner =
| varasemad =
| klubi = [[Cascade]]
| treener = [[Svetlana Varnavskaja]]
| koreograaf =
&lt;!-- Saavutused --&gt;
| em = {{Kuld}} [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2025]], [[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2026]]
&lt;!-- ISU punktirekordid --&gt;
| lühikava =  '''70,61''' (EM 2026)&lt;ref name=&quot;Tulemused ISU kodulehel...&quot; /&gt;
| vabakava = '''145,53''' (EM 2026)&lt;ref name=&quot;Tulemused ISU kodulehel...&quot; /&gt;
| kokku    = '''216,14''' (EM 2026)&lt;ref name=&quot;Tulemused ISU kodulehel...&quot; /&gt;
&lt;!-- Välislingid --&gt;
| koduleht =
| viimati muudetud = 16. jaanuar 2026
}}
'''Niina Petrõkina''' (sündinud [[14. august]]il [[2004]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[iluuisutaja]], kahekordne Euroopa meister naiste üksiksõidus (2025 ja 2026) ning neljakordne Eesti meister täiskasvanute arvestuses.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; [[2026. aasta taliolümpiamängud|Milano Cortina taliolümpiamängud]]el saavutas ta seitsmenda koha (2026). 

Petrõkina on [[Rahvusvaheline Uisuliit|Rahvusvahelise Uisuliidu]] (ISU) korraldatud võistluste, sealhulgas ISU Grand Prix Series ja ISU Challenger Series, kuuekordne medalist.&lt;ref name=&quot;Niina&quot;&gt;[http://www.isuresults.com/bios/isufs_cr_00104482.htm Niina Petrõkina. Võistlustulemused] isuresults.com, Vaadatud 31. jaanuar 2025.&lt;/ref&gt; Lisaks on ta püstitanud mitmeid Eesti rekordeid nii lühikavas, vabakavas kui ka kahe kava kokkuvõttes.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Sportlastee ja saavutused ==
Niina Petrõkina alustas iluuisutamistreeninguid nelja-aastaselt, 2008. aastal ning tema treeneriks on olnud kogu aeg [[Svetlana Varnavskaja]].

Ta hakkas võistlema 2012. aastal, osaledes [[Tallinn Trophy]] 2012 võistlusel (Chicks) ja saavutas 17. koha. Esimese rahvusvahelise võistluse tegi ta 2014. aastal [[Austria]]s [[Graz]]is, kus tuli kolmandaks.

Rahvusvahelise juunioridebüüdi tegi Petrõkina 2017. aasta oktoobris Haabersti karikavõistlustel, kus ta saavutas teise koha.&lt;ref name=Niina /&gt;

=== Hooaeg 2018–2019: juunioride Grand Prix’ debüüt ===
Petrõkina tegi juunioride GP-debüüdi 2018. aasta novembris [[Tšehhi]]s toimunud JGP-etapil, kus ta saavutas 11. koha. Samal aastal võitis ta Volvo Open Cupi ning pälvis Tallinn Trophy võistlusel juunioride naiste arvestuses pronksmedali. 2019. aasta Eesti meistrivõistlustel sai ta neljanda koha.&lt;ref name=Niina /&gt;

=== Hooaeg 2019–2020 ===
[[Läti]]s toimunud võistlusel saavutas Petrõkina kuuenda ja [[Poola]]s peetud võistlusel kümnenda koha. Ta kaitses 2019. aasta Tallinn Trophy võistlusel juunioride arvestuses medalikohta ning tuli 2020. aasta Eesti meistrivõistlustel teisele kohale.

2020. aasta märtsis osales Petrõkina esimest korda juunioride maailmameistrivõistlustel. Ta ei pääsenud vabakava esitama ning sai kokkuvõttes 33. koha.&lt;ref name=Niina /&gt;

=== Hooaeg 2020–2021 ===
Hooaeg jäi Petrõkinal haiguse tõttu vahele.

=== Hooaeg 2021–2022: täiskasvanute rahvusvaheliste võistluste debüüt ===
Petrõkina avas hooaja juunioride Grand Prix’ sarjas 2021. aasta Prantsusmaa etapil, kus ta saavutas seitsmenda koha. 2021. aasta Austria etapil tuli ta neljandaks, mis oli tema senine parim tulemus juunioride Grand Prix’ sarjas.

Novembris tegi Petrõkina oma rahvusvahelise debüüdi täiskasvanute tasemel, osaledes 2021. aasta Austria CS Cupil, kus ta võitis pronksmedali Jaapani uisutaja [[Wakaba Higuchi]] ja Lõuna-Korea sportlase [[Park Yeon-jeong]]i järel. Ta edestas sealhulgas ka valitsevat Eesti meistrit [[Eva-Lotta Kiibus]]t.

2021. aasta CS Warsaw Cupil võitis Petrõkina hõbemedali Venemaa uisutaja Maia Hromõhhi järel ja Poola uisutaja [[Ekaterina Kurakova]] ees. 2021. aasta CS Golden Spin of Zagrebi võistlusel pälvis ta pronksmedali.

2021. aasta detsembris võitis Petrõkina [[Eesti meistrivõistlused iluuisutamises|Eesti meistrivõistlused]]. Ta pääses tänu riigisisestele tulemustele 2022. aasta [[Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|Euroopa meistrivõistlustele]], kus Eestil oli naiste üksiksõidus kaks kohta, ning saavutas seal kaheksanda koha, edestades Eva-Lotta Kiibust.&lt;ref name=Niina /&gt; [[2022. aasta taliolümpiamängud|2022. aasta taliolümpiamängudele Pekingis]] Petrõkina ei kvalifitseerunud; Eestit esindas seal Kiibus.

Pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa täiemahulise sõjalise sissetungi]] algust Ukrainasse 24. veebruaril 2022 keelas [[Rahvusvaheline Uisuliit]] (ISU) Venemaa sportlastel osalemise ISU rahvusvahelistel võistlustel.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220309032351/https://www.isu.org/isu-news/news/145-news/14024-isu-statement-on-the-ukrainian-crisis-participation-in-international-competitions-of-skaters-and-officials-from-russia-and-belarus?templateParam=15  ISU Statement on the Ukrainian crisis ...] International Skating Union. March 1, 2022.&lt;/ref&gt; Kuna eelmistel aastatel olid Venemaa naisuisutajad rahvusvahelisel tasemel domineerinud, mõjutas see otsus ala märkimisväärselt.

2022. aasta märtsis tegi Niina Petrõkina [[Iluuisutamise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] debüüdi [[Prantsusmaa]]l [[Montpellier]]’s, kus ta saavutas 16. koha. Juunioride maailmameistrivõistlusi ei saanud mitmel põhjusel plaanipäraselt [[Sofia]]s korraldada ning need toimusid aprilli keskel [[Tallinn]]as, olles juba kolmas ISU tiitlivõistlus, mis seal aasta jooksul peeti.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220304124547/https://www.isu.org/figure-skating/news/news-fsk/14031-isu-world-junior-figure-skating-championships-2022-allotted-to-tallinn-est?templateParam=15  ISU World Junior Figure Skating Championships 2022 allotted to Tallinn (EST)] International Skating Union. March 4, 2022.&lt;/ref&gt; Petrõkina oli lühikava järel kuuendal kohal, kuid langes vabakava järel kokkuvõttes üheksandaks.

=== Hooaeg 2022–2023 ===
Petrõkina alustas hooaega kahel Challenger Seriesi võistlusel: 2022. aasta Nebelhorn Trophyl saavutas ta 11. koha ning 2022. aasta Budapest Trophyl võitis pronksmedali. Seejärel kutsuti ta osalema 2022. aasta Skate Canada Internationali Grand Prix’ etapil, kus ta tuli kuuendale kohale.&lt;ref name=Niina /&gt;

Soomes Espoos toimunud 2023. aasta Euroopa meistrivõistlustel saavutas Eesti meister Niina Petrõkina Eesti iluuisutamise läbi aegade parima tulemuse, tulles kuuendale kohale. Lühikava järel seitsmendal kohal olnud Petrõkina teenis vabakavas 122,69 punkti ning kogus kahe kava kokkuvõttes hooaja tippmarki tähistanud 183,74 punkti, mis tagas talle kuuenda koha.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1608866789/niina-petrokina-tegi-em-il-eesti-labi-aegade-parima-tulemuse Niina Petrõkina tegi EM-il Eesti läbi aegade parima tulemuse] err.ee 28.01.2023.&lt;/ref&gt;

2023. aasta veebruaris Tallinnas Haabersti jäähallis peetud rahvusvahelisel võistlusel Tallink Hotels Cup võitis Petrõkina naiste üksiksõidus esikoha, kogudes esimest korda rahvusvahelisel võistlusel üle 200 punkti (203,52 punkti).&lt;ref&gt;[https://sport.delfi.ee/artikkel/120145200/petrokina-kogus-esmakordselt-rahvusvahelisel-voistlusel-ule-200-punkti-levandi-alistas-em-pronksi Petrõkina kogus esmakordselt rahvusvahelisel võistlusel üle 200 punkti.] Delfi sport, 17.02.2023.&lt;/ref&gt;

Jaapanis Saitamas 2023. aasta märtsis toimunud iluuisutamise maailmameistrivõistlustel saavutas Petrõkina naiste üksiksõidus üheksanda koha, mis oli Eesti iluuisutajate seni parim tulemus maailmameistrivõistlustelt. Ta kogus kokku 193,49 punkti, mis oli tema parim punktisumma rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Lühikavas püstitas Petrõkina 68,00 punktiga isikliku rekordi ning hoidis enne vabakava kuuendat kohta.&lt;ref&gt;[https://sport.delfi.ee/artikkel/120162722/niina-petrokina-saavutas-iluuisutamise-mm-il-eesti-labi-aegade-parima-tulemuse-ning-toi-koondisele-uhe-lisakoha Niina Petrõkina saavutas iluuisutamise MM-il Eesti läbi aegade parima tulemuse ....] Delfi sport, 24.03.2023.&lt;/ref&gt;

=== Hooaeg 2023–2024 ===
[[Pilt:Niina Petrokina 2024 Worlds Short Program 4.jpg|pisi|Niina Petrõkina 2024. aasta MM-võistlustel]]
Petrõkina alustas hooaega 2023. aasta Lombardia Trophyl (CS), kus ta saavutas seitsmenda koha. Grand Prix’ etapil 2023. aasta Skate America lõpetas ta lühikava neljandana. Vabakavas oli ta samuti neljas, püstitades uue isikliku rekordi 129,53 punktiga, ning tõusis kokkuvõttes kolmandale kohale, võites pronksmedali. Tegemist oli Eesti iluuisutaja esimese medaliga Grand Prix’ sarjas. 2023. aasta Hiina karikavõistlustel tuli Petrõkina neljandaks.

Petrõkina pidi osalema ka 2023. aasta CS Golden Spin of Zagrebi võistlusel, kuid kukkus võistluseelsel treeningul ning murdis vasaku jala [[pindluu]].&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1609192666/pindluu-murdnud-petrokina-kukkusin-vaga-halvasti-jala-peale Pindluu murdnud Petrõkina: kukkusin väga halvasti jala peale] sport.err.ee, 12. detsember 2023.&lt;/ref&gt; Vigastuse tõttu loobus ta võistlusest ega saanud osaleda ka Eesti meistrivõistlustel ega Euroopa meistrivõistlustel [[Kaunas]]es.&lt;ref name=&quot;pindluu&quot;/&gt;

Kuigi Petrõkina jalg ei olnud [[2024. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2024. aasta Montrealis toimunud maailmameistrivõistlusteks]] täielikult paranenud, pidas ta end võistluseks piisavalt valmis olevaks. Ta tunnistas, et tundis hüpetel valu vasakus jalas ning otsustas koos treeneritega eemaldada kavast ühe hüppe. Lühikavas saavutas ta üllatuslikult seitsmenda koha ja püstitas hooaja parima tulemuse 66,23 punktiga.&lt;ref name=&quot;Vigastuse seljatanud Petrõkina...&quot; /&gt; Vabakava ebaõnnestus ning ta kogus selle eest 110,30 ja kahe kava kokkuvõttes 176,53 punkti, mis andis talle võistlusel 16. koha.&lt;ref name=&quot;Petrõkina langes esikümnest vä...&quot; /&gt;

Pärast maailmameistrivõistlusi jäi Petrõkina mõneks ajaks Kanadasse, et töötada koos koreograaf [[Mark Pillay]]ga, keskendudes täielikule taastumisele ja uue lühikava ettevalmistamisele.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1609305363/eesti-tippuisutajad-vahetavad-kavad-valja Eesti tippuisutajad vahetavad kavad välja] sport.err.ee, 7. aprill 2024.&lt;/ref&gt;

=== Hooaeg 2024–2025 === 
Petrõkina alustas hooaega ISU Challenger Seriesi võistlustel, kus saavutas Lombardia Trophyl seitsmenda koha ning võitis hõbemedali Trophée Métropole Nice Côte d’Azuri võistlusel. 2024–2025 Grand Prix’ sarjas osaledes jäi ta Jaapanis peetud NHK Trophy etapil ootamatult tagasihoidliku esituse järel kümnendale kohale. Nädal hiljem võistles Petrõkina Grand Prix of Finlandi etapil, kus ta saavutas seitsmenda koha.

2024. aasta detsembris Tallinnas peetud 2025. aasta Eesti meistrivõistlustel kogus Petrõkina lühikavas 59,64 ja vabakavas 133,58 punkti ning tuli 193,22 punktiga kolmandat korda Eesti meistriks naiste üksiksõidus (varem 2022 ja 2023).

31. jaanuaril 2025 võitis Niina Petrõkina Tallinnas toimunud Euroopa meistrivõistlustel esimese Eesti iluuisutajana kuldmedali, kogudes kokku 208,18 punkti (lühikava 68,94 ja vabakava 139,24 punkti).&lt;ref&gt;[https://skatingscores.com/2425/ec/sr/women/results/ Womens Final Results] skatingscores.com.&lt;/ref&gt; Tegemist oli uue Eesti punktirekordiga.

=== Hooaeg 2025–2026 ===
[[Pilt:Niina Petrokina 2025 Worlds Free Skate 01.jpg|pisi|250px|Niina Petrõkina [[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2025. aasta Euroopa meistrivõistlustel]]]]
2025. aasta sügisel käis Petrõkina operatsioonil, mille käigus puhastati parema jala hüppeliigest ning täiskoormusega suutis ta treenima hakata alles enne Euroopa meistrivõistlusi.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/sport/1145420/galerii-petrokina-on-tagasi-treener-ma-ei-pane-punkte-tahelegi-ta-ei-saa-veel-paremat-jalga-kasutada Petrõkina on tagasi! Treener: ma ei pane punkte tähelegi, ta ei saa veel paremat jalga kasutada] Õhtuleht, 27. november 2025&lt;/ref&gt;

14. jaanuaril 2026 alanud [[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|Euroopa meistrivõistlustel Sheffield]]is oli Niina Petrõkina naiste lühikava järel esikohal, edestades belglanna [[Nina Pinzarrone]]t ligi kuue punktiga. Lühikava eest sai ta 70,61 punkti, mis on tema isiklik rekord (aasta varem Tallinnas 68,94). Vabakava eest sai ta 145,53 punkti, mis on uus Eesti rekord. Ka kahe kava kokkuvõttes püstitas ta Eesti rekordi 216,14 punktiga.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-01-16 |pealkiri=Niina Petrõkina kahekordne Euroopa meister |url=https://www.uisuliit.ee/uudised/niina-petrokina-kahekordne-euroopa-meister |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Uisuliit |keel=et}}&lt;/ref&gt; Niina Petrõkina võitis sellega teist aastat järjest Euroopa meistrivõistluste naiste üksiksõidu kuldmedali.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-01-16 |pealkiri=Võrratu Niina Petrõkina krooniti teist aastat järjest Euroopa meistriks |url=https://sport.err.ee/1609912825/vorratu-niina-petrokina-krooniti-teist-aastat-jarjest-euroopa-meistriks |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

[[2026. aasta taliolümpiamängud|2026. aasta Milano–Cortina taliolümpiamängudel]] tegi Petrõkina oma olümpiadebüüdi. Naiste üksiksõidus kogus ta lühikavas 69,63 punkti, mis oli 0,98 punkti vähem kui kuu aega varem Sheffieldis püstitatud isiklik rekord. Lühikava järel oli ta kümnendal kohal, kusjuures viies koht oli vaid 2,14 punkti kaugusel. Tasavägisest konkurentsist annab tunnistust see, et üheksa uisutajat ületasid lühikavas 70 punkti piiri.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-02-17 |pealkiri=Petrõkina on kõrgetasemelise lühikava järel kümnes, aga vahed on väikesed |url=https://sport.err.ee/1609943789/petrokina-on-korgetasemelise-luhikava-jarel-kumnes-aga-vahed-on-vaikesed |vaadatud=2026-02-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-02-19 |pealkiri=Petrõkina saavutas ilusa olümpiadebüüdi krooniks seitsmenda koha |url=https://sport.err.ee/1609945901/petrokina-saavutas-ilusa-olumpiadebuudi-krooniks-seitsmenda-koha |vaadatud=2026-02-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Vabakava järel kogus Petrõkina kokku 210,82 punkti ning saavutas kokkuvõttes seitsmenda koha.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; See on Eesti iluuisutajate läbi aegade parim olümpiatulemus naiste üksiksõidus. Eduka esinemise eest kutsuti ta esimese eestlasena olümpiamängude galaetendusele.

2026. aasta märtsis [[Tšehhi]]s [[Praha]]s toimuvatel iluuisutamise maailmameistrivõistlustel sai ta lühikavas 11. koha (67,29 p.), vabakavas 6. koha (134,98 p.) ning kokkuvõttes 7. koha (202,27 p.), mis oli tol hetkel Eesti iluuisutajate aegade parim tulemus maailmameistrivõistlustel.

=== [[Eesti meistrivõistlused iluuisutamises|Eesti meistrivõistlused]] ===
Niina Petrõkina on neljakordne Eesti meister (2022, 2023, 2025 ja 2026).&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti meistrid alates 1992. aastast |url=https://view.officeapps.live.com/op/view.aspx?src=https://media.voog.com/0000/0049/9892/files/Eesti%2520meistrite%2520tabel2025.doc&amp;wdOrigin=BROWSELINK |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=view.officeapps.live.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ESBL |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Niina_Petr%C3%B5kina |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240814140646/https://www.esbl.ee/biograafia/Niina_Petr%C3%B5kina |arhiivimisaeg=2024-08-14 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.esbl.ee |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;

== Võistluste tulemused ==
*GP – ISU Grand Prix Series
*JGP – ISU Junior Grand Prix Series
*CS – ISU Challenger Series
*WD – katkestas
=== Tulemused täiskasvanute võistlustel ===
{| class=&quot;wikitable&quot; border=&quot;1&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:100%;&quot;
|-
! scope=col | Võistluspaik
! scope=col | 2017–18
! scope=col | 2018–19
! scope=col | 2019–20
! scope=col | 2020–21
! scope=col | 2021–22
! scope=col | 2022–23
! scope=col | 2023–24
! scope=col | 2024–25
! scope=col | 2025–26
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | Olümpiamängud
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 7.
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | Maailmameistrivõistlused
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 16.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 9.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 16.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 8.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 7.
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | Euroopa meistrivõistlused
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 7.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 6.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;background:#FFFFBF; text-align:center;&quot; | 1.
| style=&quot;background:#FFFFBF; text-align:center;&quot; | 1.
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | Eesti meistrivõistlused
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 7.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 4.
| style=&quot;background:#DFDFDF; text-align:center;&quot; | 2.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;background:#FFFFBF; text-align:center;&quot; | 1.
| style=&quot;background:#FFFFBF; text-align:center;&quot; | 1.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;background:#FFFFBF; text-align:center;&quot; | 1.
| style=&quot;background:#FFFFBF; text-align:center;&quot; | 1.
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | GP Cup of China
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 4.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | GP Finland
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 7.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | GP NHK Trophy
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 7.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 10.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | GP Skate America
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;background:#FFDF9F; text-align:center;&quot; | 3.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | GP Skate Canada
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 6.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | CS Budapest Trophy
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;background:#FFDF9F; text-align:center;&quot; | 3.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | CS Golden Spin of Zagreb
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;background:#FFDF9F; text-align:center;&quot; | 3.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | CS Ice Challenge
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;background:#FFDF9F; text-align:center;&quot; | 3.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | CS Lombardia Trophy
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 7.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 7.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | CS Nebelhorn Trophy
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|-
! CS Nepela Memorial
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| style=&quot;text-align:center;&quot; |
| 8.
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | CS Trophée Métropole Nice
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;background:#DFDFDF; text-align:center;&quot; | 2.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | CS Warsaw Cup
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;background:#DFDFDF; text-align:center;&quot; | 2.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | Challenge Cup
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 5.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | Shanghai Trophy
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;background:#FFDF9F; text-align:center;&quot; | 3.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center;&quot; | Tallink Hotels Cup
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;background:#FFFFBF; text-align:center;&quot; | 1.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 4.
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 
|}

=== Tulemused juunioride võistlustel ===
{|class=&quot;wikitable&quot; border=&quot;1&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:100%;&quot;
|-
! scope=col | Võistluspaik
! scope=col | 2015–16
! scope=col | 2017–18
! scope=col | 2018–19
! scope=col | 2019–20
! scope=col | 2021–22
! scope=col | 2022–23
|-
! scope=row style=&quot;text-align:center&quot;| Juunioride maailmameistrivõistlused
|  
|  
|  
| 33.
| 9.
| 12.   
|-    
! scope=row style=&quot;text-align:center&quot;| Juunioride Eesti meistrivõistlused
| style=&quot;background:#FFDF9F&quot;| 3.
| style=&quot;background:#FFDF9F&quot;| 3. 
| style=&quot;background:#DFDFDF&quot;| 2. 
| style=&quot;background:#FFFFBF&quot;| 1.
| style=&quot;background:#FFFFBF&quot;| 1.
| style=&quot;background:#FFFFBF&quot;| 1.  
|- 
! JGP Austria
| 
|  
|  
|  
| 4.
|
|- 
! JGP Czech Republic
| 
|  
| 11. 
| 
| 
|
|- 
! JGP France
| 
|  
|  
| 
| 7.
|
|- 
! JGP Latvia
| 
|  
|  
| 6.
| 
|
|- 
! JGP Poland
| 
|  
|  
| 10.
| 
|
|- 
! Ice Star
| 
|  
|  
| style=&quot;background:#DFDFDF&quot;| 2. 
| 
|
|- 
! Tallink Hotels Cup
| 
| style=&quot;background:#FFFFBF&quot;| 1. 
| style=&quot;background:#FFFFBF&quot;| 1. 
| style=&quot;background:#FFFFBF&quot;| 1. 
| 
|
|- 
! Tallinn Trophy
| 
|  
| style=&quot;background:#FFDF9F&quot;| 3. 
| style=&quot;background:#FFFFBF&quot;| 1.
| 
|
|- 
! Volvo Open Cup
| 
|  
| style=&quot;background:#FFDF9F&quot;| 3. 
| 
| 
|
|}

==Tunnustus== 
* 2022–2025 Eesti parim naisiluuisutaja 
* 2025 Eesti Uisuliidu auhind Uisuliidu Täht
* 2025 Tallinna parim naissportlane 
* 2025 Eesti riiklik spordipreemia

==Isiklikku== 
2020. aasta ISU juunioride iluuisutamise maailmameistrivõistlustel Tallinnas sai Petrõkina 33. koha, olles olnud juba enne seda haige. Uuringud näitasid, et ta põeb [[aplastiline aneemia|aplastilist aneemiat]], haruldast verehaigust, mille korral keha ei tooda enam piisavalt uusi vererakke. Petrõkinal diagnoositi haiguse raskeim staadium, mis võis olla eluohtlik. Ilma igasuguse füüsilise tegevuseta viibis sportlane haiglaravil viis kuud. Arstid soovitasid tal uisutamise kaheks või kolmeks aastaks lõpetada, mis oleks võinud tähendada karjääri lõppu. Kuid raviteraapia toimis edukalt, Petrõkina taastus aeglaselt ning 2021. aastal suutis uuesti võistlema asuda.&lt;ref name=&quot;niina&quot; /&gt;

Petrõkina lõpetas 2023. aastal [[Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium]]i. Tema vanemad on Natalja Masterova ja Aleksei Petrõkin.&lt;ref&gt;[https://sport.delfi.ee/artikkel/120430061/niina-petrokina-isa-aleksei-olen-meeletult-uhke-ta-on-olnud-voitleja-lapsepolvest-saati Õnnepisaraid valanud Niina Petrõkina isa Aleksei: olen meeletult uhke!] Delfi. Sport, 17. jaanuar 2026&lt;/ref&gt; Petrõkina emakeel on [[vene keel]], kuid ta valdab vabalt [[eesti keel]]t ja heal tasemel ka [[inglise keel]]t.&lt;ref name=&quot;niina&quot;&gt;[https://www.goldenskate.com/near-fatal-illness-strengthens-estonias-niina-petrokina/ Near-fatal illness strengthens Estonia’s Niina Petrokina] Golden Skate&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Tulemused ISU kodulehel...&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tulemused ISU kodulehel |url=http://www.isuresults.com/bios/isufs00104482.htm |vaadatud=2024-03-21 |väljaanne=Isuresults.com}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vigastuse seljatanud Petrõkina...&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-03-21 |pealkiri=Vigastuse seljatanud Petrõkina sai MM-il lühikavas seitsmenda koha |url=https://sport.err.ee/1609287597/vigastuse-seljatanud-petrokina-sai-mm-il-luhikavas-seitsmenda-koha |vaadatud=2024-03-21 |väljaanne=Sport.err.ee}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Petrõkina langes esikümnest vä...&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-03-23 |pealkiri=Petrõkina langes esikümnest välja, Langerbaur parandas kohta |url=https://sport.err.ee/1609290489/petrokina-langes-esikumnest-valja-langerbaur-parandas-kohta |vaadatud=2024-03-23 |väljaanne=Sport.err.ee}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pindluu&quot;&gt;[https://sport.err.ee/1609192666/pindluu-murdnud-petrokina-kukkusin-vaga-halvasti-jala-peale Pindluu murdnud Petrõkina: kukkusin väga halvasti jala peale] Sport.err.ee 12.12.2023&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{Commonskat}}
* {{ESBL|id=Niina_Petrõkina}}
*[https://www.tallinn.ee/et/mhum/uudis/meie-opilane-iluuisutamise-euroopa-meistrivoistlustel Meie õpilane Iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustel!] [[Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium]]i koduleht, 18. jaanuar 2022
*[https://sport.postimees.ee/7486025/petrokina-vabakava-laks-veidi-untsu-ent-ta-tegi-sellele-vaatamata-tubli-mm-debuudi Petrõkina vabakava läks veidi untsu, ent ta tegi sellele vaatamata tubli MM-debüüdi] Postimees, 25. märts 2022
*[https://sport.delfi.ee/artikkel/120135182/em-il-kuuenda-koha-saanud-eesti-koigi-aegade-parim-iluuisutaja-niina-petrokina-valas-pisaraid-tean-milleks-tegelikult-olen-voimeline Niina Petrõkina valas pisaraid: tean milleks tegelikult olen võimeline] Delfi Sport, 28. jaanuar 2023
*[https://sport.delfi.ee/artikkel/120167522/raske-haiguse-seljatanud-niina-petrokina-jaa-ja-treeningud-aitasid-nendeta-oleksin-siiani-haiglas Raske haiguse seljatanud Niina Petrõkina: jää ja treeningud aitasid, nendeta oleksin siiani haiglas] Delfi sport, 4. aprill 2023
*[https://sport.err.ee/1609287597/vigastuse-seljatanud-petrokina-sai-mm-il-luhikavas-seitsmenda-koha Vigastuse seljatanud Petrõkina sai MM-il lühikavas seitsmenda koha] sport.err.ee, 20. märts 2024
*[https://sport.err.ee/1609592732/petrokina-nii-palju-emotsioone-et-ma-ei-saanud-kohe-isegi-humni-laulda Petrõkina: nii palju emotsioone, et ma ei saanud kohe isegi hümni laulda!] sport.err.ee, 31. jaanuar 2025
*[https://www.goldenskate.com/estonias-niina-petrokina-defends-european-title-in-sheffield/ Estonia’s Niina Petrokina defends European title in Sheffield] GOLDENSKATE January 16, 2026
{{JÄRJESTA:Petrõkina, Niina}}
[[Kategooria:Eesti iluuisutajad]]
[[Kategooria:Sündinud 2004]]</text>
      <sha1>58g2qajwqf08ie8ui3197iej4fqbnhh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kiisler</title>
    <ns>0</ns>
    <id>630419</id>
    <revision>
      <id>7142683</id>
      <parentid>6109439</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:45:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <comment>/* Nime kandjaid */</comment>
      <origin>7142683</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2023" sha1="cr9uddtjlum4uli6vvywmhubp2tew22" xml:space="preserve">'''Kiisler''' on eesti [[perekonnanimi]].

==Statistika==
2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Kiisler 184 inimesel: 89 mehel ja 95 naisel. Perekonnanimede levikult oli Kiisler meeste puhul 970. kohal ja naiste puhul 999. kohal.

Kiisler oli levinumaks nimeks vanuserühmas 15–19, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 2,54. Perekonnanimi Kiisler oli kõige sagedasem [[Valga maakond|Valga maakonnas]], kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta keskmiselt 10,07 inimest.&lt;ref name=&quot;stat.ee&quot;&gt;[https://www.stat.ee/nimed/pere/Kiisler Statistikaamet: Nimede statistika] (vaadatud 28.05.2022)&lt;/ref&gt;

[[19. sajand]]i algul pandi [[pärisorjus]]est vabastamise käigus  [[Viljandi maakond|Viljandi maakonna]] [[Helme kihelkond|Helme kihelkonna]] [[Helme mõis|Helme]], [[Vanamõisa mõis (Leebiku mõisa kõrvalmõis)|Vanamõisa]] ning [[Riidaja mõis|Riidaja]] [[mõisavald]]ades, samuti [[Järva maakond|Järva maakonna]] [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonna]] [[Kapu mõis|Kapu]] mõisavallas [[talupoeg|talupoegadele]] perekonnanimeks Kiesler, Kiessler, Kiestler, Kissler (Kiisler).&lt;ref name=&quot;onomastika&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimepanek/searchNimepanek?norm=kiisler&amp;q=1 Onomastika andmebaas. Nimede panemine: (algne nimekuju): Kiisler.]&lt;/ref&gt;

[[Nimede eestistamine|1930. aastate nimede muutmise kampaania]] käigus vahetati perekonnanime Kiisler kahel korral - uuteks võetud nimedeks olid Altvee ja [[Kaldoja]].&lt;ref name=&quot;nimed1930-vana&quot;&gt;[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimemuutused/searchNimemuutused?vana=kiisler&amp;q=1 Onomastika andmebaas. Nimede eestistamine: (vana nimekuju): Kiisler.]&lt;/ref&gt; 

==Nime kandjaid==
*[[Indrek Kiisler]], eesti ajakirjanik (1970–)
*[[Mikk Kiisler]], eesti tehnikateadlane (1931–1994)
*[[Siim Valmar Kiisler]], Eesti poliitik (1965–)
*[[Vilja Kiisler]], eesti ajakirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (1970–)

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{nimestat|Kiisler|pere}}

[[Kategooria:Eesti perekonnanimed]]</text>
      <sha1>cr9uddtjlum4uli6vvywmhubp2tew22</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oravița</title>
    <ns>0</ns>
    <id>632505</id>
    <revision>
      <id>7142960</id>
      <parentid>6718234</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:17:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142960</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1938" sha1="d10p9hkc9gi8y24xjzzsy9fojrukx1m" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Oravița
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Oravița
|  nimi2_keel = ungari | nimi2 = Oravicabánya
|  nimi3_keel = saksa | nimi3 = Orawitz
|  nimi4_keel = tšehhi | nimi4 = Oravice
|  nimi5_keel = serbohorvaadi | nimi5 = Oravica/Оравица
|  pilt = Biserica &quot;Adormirea Maicii Domnului&quot; 3.jpg
|  pildiallkiri = Õigeusu kirik Oravițas
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = ROU_CS_Oravita_CoA.png
|  vapi_link = [[Oravița vapp]]
|  pindala = 162,64
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Oravița''' ([[ungari keel]]es ''Oravicabánya'', [[saksa keel]]es ''Orawitz'', [[tšehhi keel]]es ''Oravice'', [[serbohorvaadi keel]]es ''Oravica''/''Оравица'') on linn [[Rumeenia]]s [[Caraș-Severini maakond|Caraș-Severini maakonnas]]. Linn asub ajaloolises [[Banaat|Banaadi]] piirkonnas, maakonnakeskusest [[Reșița]]st ligikaudu 33 km lõunaedelas.

Linna haldusalasse kuulub kuus küla: Agadici (''Agadics'', ''Agadits''), Brădișoru de Jos (kuni [[1960]]. aastani Maidan, ''Majdán''), Broșteni (''Brostyán''), Ciclova Montană (''Csiklóbánya'', ''Montan-Tschiklowa''), Marila (''Marillavölgy'', ''Marillathal'') ja Răchitova (''Rakitova'').

Oravițat on ürikutes esmamainitud [[1697]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://marsigli-turism.ro/banat_oravita.php Banatul Montan]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Marsigli turism&lt;/ref&gt; [[1717]]. aastal läks Oravița [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] koosseisust [[Habsburgide monarhia]] võimu alla.&lt;ref&gt;Alexandra Palconi:[https://web.archive.org/web/20220701191609/https://medium.com/prin-banat-association/the-old-theatre-in-oravita-60efec25965a The Old Mihai Eminescu Theatre in Oraviţa] Prin Banat NGO&lt;/ref&gt; Oravițas on kaevandatud [[vasemaak]]i, [[hõbe]]dat ja [[kuld]]a ning [[20. sajand]]il ka [[uraan]]i.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Rumeenia linnad]]
[[Kategooria:Caraș-Severini maakond]]</text>
      <sha1>d10p9hkc9gi8y24xjzzsy9fojrukx1m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Naudīte vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634543</id>
    <revision>
      <id>7142579</id>
      <parentid>6685352</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T16:53:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142579</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5115" sha1="ezd3aswtl5pmibevfz9aq3hdjk8hpgs" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Naudīte vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Naudītes pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 89,8
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Naudīte]]
|  asendikaardi_pilt = Naudītes_pagasts_LocMap.png
}}
'''Naudīte vald''' ([[läti keel]]es ''Naudītes pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Annenieki vald|Annenieki]], [[Auri vald|Auri]], [[Penkule vald|Penkule]], [[Īle vald|Īle]] ja [[Bēne vald|Bēne vallaga]].

Valla pindala on 89,8 km². 2021. aasta seisuga elas seal 692 inimest. Valla keskus on [[Naudīte]] küla. Vallavanem on Ērika Karro (ühine Penkule vallaga).&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot; /&gt;

==Ajalugu==

Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Naudīte (''Nauditen''), Jaunsesava (''Neu-Sessau''), Lielapgulde (''Groß-Abgulden''), Vecapgulde (''Alt-Abgulden''), Pētervalde (''Peterwalden'') ja Āķi (''Ahken'') mõisa maadele. Aastal 1935 oli valla pindala 120,4 km² ja seal oli 1550 elanikku.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0&lt;/ref&gt;

Aastal 1945 moodustati vallas Naudīte ja Upe külanõukogu, vald likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1954 liideti Naudīte külanõukoguga likvideeritavad Upe ja Slagune külanõukogu. Aastal 1958 liideti [[kolhoos]]i Vārpa maad Annenieki külanõukoguga, aastal 1975 liideti osa selle alasid Lielauce külanõukoguga.&lt;ref name=&quot;MuE68&quot; /&gt;

Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. 2009. aastast kuulub vald Dobele piirkonda.

==Loodus==

Valla lääneosa jääb [[Ida-Kurzeme kõrgustik]]ule, idaosa aga [[Kesk-Läti madalik]]ule. Kõrgeim koht asub valla loodeosas Pokaiņi metsas (112,7 meetrit). Valda jääb Apgulde järv (43 ha). Suuremad jõed on [[Sesava]] ja [[Gardene]].

Looduskaitse all on Kalnadīķi tamm, Krumeši paju, Lielbraņķi tamm, Vecapgulde künnapuu, Līplanti tamm, Bļodnieki pärn, Rubeņi tamm, Aurīši tamm, Poķi tamm, Mazpoķi mänd, Kraķi mänd ja veel üks nimetu põlispuu.&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot; /&gt;

==Kaitstavad objektid==

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Vecapgulde mõisa hoonetekompleks, sealhulgas häärber ja selle rõdupiire, Pokaiņi muinaskalmed ehk Mürsumägi, Vecpokaiņi muinaskalmed ehk Kääpamägi, Jāņogāni muinaskalmed, Spurīši asulakoht ja Dēliņkalnsi linnamägi.&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot; /&gt;

Kohaliku kaitse all on Lielapgulde mõisa hoonetekompleks, sealhulgas tall, teenijate maja ja häärber, Vecapgulde mõisa park, Ogāni linnamägi ning legendidega seotud Karistusküngas.&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot; /&gt;

==Asustus==

Aastal 2011 elas vallas 627 [[lätlased|lätlast]], 33 [[venelased|venelast]], 45 [[valgevenelased|valgevenelast]], 25 [[ukrainlased|ukrainlast]], 6 [[poolakad|poolakat]] ja 14 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2022-08-01 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Valla keskus Naudīte on staatusega ''vidējciems'' ja aastal 2022 oli seal 261 elanikku. Sama staatusega on veel Apgulde 142 elanikuga aastal 2022. Staatusega ''mazciems'' on Līdumi 45 elanikuga aastal 2005 ja Lielapgulde. 

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt; 
&lt;gallery&gt;
Naudītes pagastnams 2002-09-07.jpg|Vallamaja
Sesavas upes dīķis Naudītē 2002-09-07 - panoramio.jpg|Sesava jõgi
Pokaiņi forest - Uldis Osis - Panoramio.jpg|Pokaiņi mets
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Qu4s2&quot;&gt;[https://www.dobele.lv/lv/content/penkules-un-naudites-pagasts Dobeles novads]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MuE68&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA1&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=Naud%C4%ABtes+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot;&gt;[https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Naud%C4%ABtes+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Naudīte parish|Naudīte vald}}

{{Dobele piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Dobele piirkond]]</text>
      <sha1>ezd3aswtl5pmibevfz9aq3hdjk8hpgs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Novadnieki vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>636455</id>
    <revision>
      <id>7142772</id>
      <parentid>6685384</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T00:51:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142772</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5419" sha1="54faf8b2mk52oz0oxysae1l9vjayaf7" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Novadnieki vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Novadnieku pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = Novadnieku_pagasts_COA.png
|  vapi_link = 
|  pindala = 108,1
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Mežvidi (Novadnieki vald)|Mežvidi]]
|  asendikaardi_pilt = Novadnieku_pagasts_LocMap.png
}}
[[Pilt:Sātiņu dīķi- aerial view-1 - panoramio.jpg|pisi|Valla maastik]]
'''Novadnieki vald''' ([[läti keel]]es ''Novadnieku pagasts'') on vald Lätis [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Saldus]]e linnaga ning [[Kursīši vald|Kursīši]], [[Zvārde vald|Zvārde]], [[Pampāļi vald|Pampāļi]], [[Zirņi vald|Zirņi]] ja [[Ciecere vald|Ciecere vallaga]].

Valla pindala on 108,1 km². Aastal 2011 oli elanikke 1660, aga 2021. aasta seisuga elas seal 1504 inimest. Aastal 2011 elas vallas 1515 [[lätlased|lätlast]], 34 [[venelased|venelast]], 9 [[valgevenelased|valgevenelast]], 24 [[ukrainlased|ukrainlast]], 4 [[poolakad|poolakat]] ja 65 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2022-09-09 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Valla keskuseks on [[Mežvidi (Novadnieki vald)|Mežvidi]] küla. Vallavanem on Gatis Krastiņš.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220926085602/https://saldus.lv/pasvaldiba/pagastu-parvaldes/ Saldus novads], vaadatud 9.09 2022&lt;/ref&gt;

Valla aladel asusid varem Sātiņi (''Gut Sahtingen''), Sesīle (''Gut Sessilen''), Paure (''Gut Pauren'') ja Ulpe (''Gut Ulpen'') mõis.

Aastal 1945 moodustati Sātiņi vallas Novadnieki külanõukogu, aga aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Novadnieki külanõukoguga likvideeritava Ēvarži külanõukogu kolhoosi Darba ceļš alad. Aastal 1954 liideti külanõukoguga likvideeritavad Strīķi ja Zvārde külanõukogu, aastal 1966 osa likvideeritavast Sātiņi külanõukogust.&lt;ref name=&quot;NzDw2&quot; /&gt; Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. Aastal 1993 eraldati sellest osa alasid taastatavasse Zvārde valda. Aastal 1999 liideti 14 hektarit valla maad [[Saldus]]e linnaga.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt; Aastal 2009 arvati vald [[Salduse piirkond]]a.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Striķi linnamägi ja Striķi muinaskalmed.&lt;ref name=&quot;GcWbC&quot; /&gt; Kohaliku kaitse all on Eglīši asulakoht, Kurši muinaskalmed ehk Rootsi hauad, Kupe muinaskalmed ehk Rahuküngas ja Ceriņi muinaskalmed.&lt;ref name=&quot;GcWaC&quot; /&gt;

Vald asub [[Ida-Kurzeme kõrgustik]]ul. Kõrgeim koht on Gailīškalns (142 m). Vald piirneb [[Ciecere järv]]ega. Suuremad jõed on [[Ciecere jõgi]] ja [[Zaņa jõgi]].

Looduskaitse all on Sesile parunite kalmistu, Brigase saar, Durbeskrogsi kalmistu pärn, Ēvarži tamm, Puteņi hiidtamm, Vairogi pärn, Rūķi hiidkünnapuu, Sesile künnapuu, Sesile park, Sesile tamm ja Lukārņi tamm, lisaks veel neli nimetut põlispuud. Valda jääb osaliselt Sātiņi kalatiikide kaitseala.&lt;ref name=&quot;eD5FL&quot; /&gt;

Vallas on kaheksa [[küla]]. Valla keskuses [[Mežvidi (Novadnieki vald)|Mežvidi]]s (''vidējciems'') oli 2022. aastal 310 elanikku. Sama staatusega on veel kolm küla: Draudzība 347 elanikuga aastal 2022, Ēvarži 109 elanikuga aastal 2022 ja Sesile 125 elanikuga aastal 2022. Ülejäänud külad on staatusega ''mazciems'': Kurši 25 elanikuga aastal 2005, Puķukalni, Sātiņi 70 elanikuga aastal 2022 ja Strazdi 15 elanikuga aastal 2005. Ülejäänud elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;9vNvX&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;NzDw2&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GcWbC&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=Novadnieku+pagasts&amp;region= |pealkiri=Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts |vaadatud=2022-09-09 |arhiivimisaeg=2022-09-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220909105617/https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=Novadnieku+pagasts&amp;region= |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GcWaC&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Novadnieku+pagasts&amp;region= |pealkiri=Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts |vaadatud=2022-09-09 |arhiivimisaeg=2022-09-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220909105609/https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Novadnieku+pagasts&amp;region= |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eD5FL&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9vNvX&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
{{Salduse piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Salduse piirkond]]</text>
      <sha1>54faf8b2mk52oz0oxysae1l9vjayaf7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nīgrande vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>636694</id>
    <revision>
      <id>7142782</id>
      <parentid>6685395</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T03:51:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142782</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6396" sha1="oakprv72fnov8alaau68gugnqp2ewxe" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Nīgrande vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Nīgrandes pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 97,5
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Nīgrande]]
|  asendikaardi_pilt = Nīgrandes pagasts LocMap.png
}}
[[Pilt:Mīlestības saliņa Kalnos, parkā - panoramio.jpg|pisi|Kalni pargi Armastuse saareke]]
'''Nīgrande vald''' ([[läti keel]]es ''Nīgrandes pagasts'') on vald Lätis [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]].

Vald piirneb sama piirkonna [[Pampāļi vald|Pampāļi]], [[Zaņa vald|Zaņa]] ja [[Ezere vald|Ezere vallaga]], [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]] [[Nīkrāce vald|Nīkrāce vallaga]] ning [[Lõuna-Kuramaa piirkond|Lõuna-Kuramaa piirkonna]] [[Vaiņode vald|Vaiņode]] ja [[Embūte vald|Embūte vallaga]]. Vald asub [[Leedu]] piiri ääres. Valla naabrusse jääb [[Mažeikiai rajoon]]i [[Židikai vald]].

Valla pindala on 97,5 km². Aastal 2011 oli elanikke 1442, aga 2021. aasta seisuga elas seal 1099 inimest. Aastal 2011 elas vallas 1091 [[lätlased|lätlast]], 36 [[venelased|venelast]], 15 [[valgevenelased|valgevenelane]], 19 [[ukrainlased|ukrainlast]], 1 [[poolakad|poolakas]] ja 264 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2022-09-14 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Valla keskuseks on [[Nīgrande]] küla. Vallamaja asub aadressil Ventas iela 2, vallavanem on Rūdolfs Prauliņš.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220926085602/https://saldus.lv/pasvaldiba/pagastu-parvaldes/ Saldus novads], vaadatud 14.09 2022&lt;/ref&gt;

Aastal 1821 moodustati praeguse valla aladel neli [[mõisavald]]a, mille liitmisest praegune vald sündis. Aastal 1891 liideti Nīgrande, Dzirase ja Meldzere mõisavald, aastal 1893 lisati veel Grieze vald. Aastal 1899 liideti sellega Bākūže vald. Nii Nīgrandes, Dzirases, Meldzeres kui Griezes asutati ka vallakoolid. Aastal 1935 oli [[Liepāja maakond]]a kuuluva valla pindala 87,5 km² ja seal oli 1716 elanikku.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt;

Aastal 1945 moodustati vallas Nīgrande ja Grieze külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1949 moodustati seal ka mitu [[kolhoos]]i: Jaunais Komunārs, Blāzma, Straume, Ventas Zieds ja Nākotne, mis aastal 1959 üheks kolhoosiks liideti. Aastal 1954 liideti Nīgrande külanõukoguga likvideeritav Grieze külanõukogu.&lt;ref name=&quot;NzDw2&quot; /&gt; Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. Aastal 2009 arvati vald [[Salduse piirkond]]a.

Valla suuremad jõed on [[Venta jõgi]] ja selle lisajõed [[Lētīža]] ning [[Losis]]. Selle lääneosa asub [[Lääne-Kuramaa kõrgustik]]ul, idaosa jääb aga [[Kesk-Läti madalik]]ule. Kõrgeim koht asub valla edelaosas (126,7 m).

Looduskaitse all on Embūte valla piiril asuv Lētīža hiidrahn, Losise paljandid, Ievase tamm, Meldzere park, Pļaviņase tamm, Kļuvase tamm, Auziņase tamm, Krišjāņi tamm, 3x3 tamm, Strumpji tamm, Cērpene maakivi, Kalnaiši mänd, Mucenieki tamm, Kalni paljandid, Kalni Armastuse tamm, Rožkalni tamm, Dzidra Smiltniece Nīgrande Rozkalni dendraarium, Saldenieki tamm, Grieze park, Kalnase haraline mänd, Lendumi tamm, Paloši tamm, Paloši väike tamm, Paloši künnapuu, Pakalni tamm, Loši veski esimene tamm, Lejas Liekņi kastanipuu, Zeltiņi [[hõberemmelgas]], Ķēderi tamm, Spiņņi tamm, Elki tamm, Tabaki mänd, Piķeļmuiža Kaldatamm, Piķeļmuiža tamm, Cērpi tamm, Dzirase teeäärne mänd, Dzirase park, Kalna Pūteļi väike tamm, Lejnieki tamm, Pūteļi tamm, Dīgļi tamm, Mišeikase tamm ja Apšukrogsi tamm, lisaks veel arvukalt nimetut põlispuud. Valda jääb Nīgrande netsade kaitseala pindalaga 62,23 hektarit.&lt;ref name=&quot;eD5FL&quot; /&gt;

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Bieriņi muinaskalmed ja Meldzere lohukivi.&lt;ref name=&quot;GcWbC&quot; /&gt; Kohaliku kaitse all on Nīgrande luteri kirik ja linnamäena kasutusel olnud Cīrulene mägi.&lt;ref name=&quot;GcWaC&quot; /&gt;

Vallas on seitse [[küla]]. Valla keskuses [[Nīgrande]]s (''lielciems'') oli 2022. aastal 366 elanikku. Teine sama staatusega küla on Kalni 483 elanikuga aastal 2022. Alši on staatusega vidējciems ja aastal 2005 oli seal 95 elanikku. Ülejäänud külad on staatusega ''mazciems'': Atvari 57 elanikuga aastal 2005, Dziras 67 elanikuga aastal 2005, Meldzere 36 elanikuga aastal 2005 ja Piķeļmuiža 13 elanikuga aastal 2005. Ülejäänud elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;9vNvX&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;NzDw2&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GcWbC&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=N%C4%ABgrandes+pagasts&amp;region= |pealkiri=Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts |vaadatud=2022-09-14 |arhiivimisaeg=2022-09-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220914152143/https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=N%C4%ABgrandes+pagasts&amp;region= |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GcWaC&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=N%C4%ABgrandes+pagasts&amp;region= |pealkiri=Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts |vaadatud=2022-09-14 |arhiivimisaeg=2022-09-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220914152142/https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=N%C4%ABgrandes+pagasts&amp;region= |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eD5FL&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9vNvX&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
{{Salduse piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Salduse piirkond]]</text>
      <sha1>oakprv72fnov8alaau68gugnqp2ewxe</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nagļi vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>639165</id>
    <revision>
      <id>7142481</id>
      <parentid>7102711</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:52:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142481</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5032" sha1="bn9w8p1redpta9tw90fd119kvwzwomc" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Nagļi vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Nagļu pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 138,7
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Nagļi]]
|  asendikaardi_pilt = Nagļu pagasts LocMap.png
}}
[[Pilt:Rēzekne, 07.07.2013.jpg|pisi|Rēzekne jõgi]]
'''Nagļi vald''' ([[läti keel]]es ''Nagļu pagasts'') on vald Lätis [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Gaigalava vald|Gaigalava]], [[Rikava vald|Rikava]] ja [[Dekšārese vald|Dekšārese vallaga]] ning Madona piirkonna [[Barkava vald|Barkava]] ja [[Ošupe vald|Ošupe vallaga]].

Valla pindala on 138,7 km²; sellest 60,6 km² on veekogude all. 2011. aastal oli seal 506 elanikku, 2021. aasta seisuga elas seal 406. inimest. Valla halduskeskus on [[Nagļi]] küla. Vallavanem on Valentīna Puste.&lt;ref&gt;[https://rezeknesnovads.lv/iedzivotajiem/apvienibu-parvalde/dricanu-apvienibas-parvalde/naglu-pagasts/pagasta-administracija/ Rēzeknes novads], vaadatud 30. 10 2022&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==

Aastal 1945 moodustati Gaigalava vallas Nagļi ja Garanči külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Garanči külanõukoguga likvideeritav Nagļi külanõukogu. Aastal 1962 liideti selle Gaigalava [[kolhoos]]i alad Gaigalava külanõukoguga. Aastal 1971 nimetati Garanči külanõukogu ümber Nagļi külanõukoguks. Aastal 1973 liideti külanõukoguga osa Rikava ja Gaigalava külanõukogu maadest, aastal 1981 aga osa Dekšārese ja Rikava külanõukogu aladest. Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks.&lt;ref name=&quot;a6Hrk&quot; /&gt; Aastatel 2009 liideti vald [[Rēzekne piirkond (2009–2021)|Rēzekne piirkonnaga]]. Aastast 2021 kuulub vald selle Dricāni allüksusse.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20221030081245/https://rezeknesnovads.lv/pasvaldiba/par-novadu/pasvaldibas-apraksts-un-struktura/ «Pašvaldības apraksts un struktūra»] Rēzeknes Novads&lt;/ref&gt;

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Sūļagala ja Zvejsala asulakohad, Lazdavnieki muinaskalmed ehk Kundziņkalns ja Ideņa linnamägi ning muinaskalmed ehk Sõjahauad.&lt;ref name=&quot;mantojums&quot; /&gt; Kohaliku kaitse all on Aši nõmme asulakoht, Nagļi katoliku kirik ja sealse kalmistu väravad.&lt;ref name=&quot;mantojums2&quot; /&gt;

== Loodus ==

Vald asub [[Ida-Läti madalik]]ul. Suuremad jõed on [[Rēzekne jõgi]], [[Malta jõgi]] ja [[Ideņa kanal]]. Valda jääb 42 km² Läti suurimast järvest [[Lubāns]]ist, ka asub seal 9,9 hektari suurune Teirumnīki järv.

Looduskaitse all on Zvejsala mänd, Zvejsala tamm, Īdeņa mänd, Teirumnīki pärn, Orenīši tamm, Muiža tamm, Muiža hiidtamm, Muiža vaher, Muiža künnapuu ja Jaša pärn. Lisaks kasvab vallas kaks nimetut põlispuud. Enamik vallast jääb Lubānsi märgala kaitsealale.&lt;ref name=&quot;8Rw6T&quot; /&gt;

== Asustus ==

Aastal 2011 elas vallas 486 [[lätlased|lätlast]], 17 [[venelased|venelast]], 2 [[valgevenelased|valgevenelast]] ja 1 [[leedulased|leedulane]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2022-10-30 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Valla keskus Nagļi on staatusega ''vidējciems'' ja aastal 2022 oli seal 284 elanikku. Ülejäänud külad on staatusega ''skrajciems'': Bernāni 18 elanikuga aastal 2022, Gaigalavas muiža 4 elanikuga aastal 2022, Īdeņa 55 elanikuga aastal 2022, Ļodāni 31 elanikuga aastal 2022, Orenīši 2 elanikuga aastal 2022, Namežnīca 5 elanikuga aastal 2022, Teirumnīki 16 elanikuga aastal 2022 ja Zvejsola 1 elanikuga aastal 2022.

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;a6Hrk&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8Rw6T&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS], vaadatud 27.05 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mantojums&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20221030163031/https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=Nag%C4%BCu%20pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 30.10 2022&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mantojums2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20221030163046/https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Nag%C4%BCu+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 27.05 2020&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Nagļi parish|Nagļi vald}}

{{Rēzekne piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Rēzekne piirkond]]</text>
      <sha1>bn9w8p1redpta9tw90fd119kvwzwomc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nautrēni vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>639766</id>
    <revision>
      <id>7142589</id>
      <parentid>7102746</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:01:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142589</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9450" sha1="lk0beyftg7twglt9r4pvsmm9wwxuzez" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Nautrēni vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Nautrēnu pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 156,9
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Rogovka]]
|  asendikaardi_pilt = Nautrēnu pagasts LocMap.png
}}
'''Nautrēni vald''' ([[läti keel]]es ''Nautrēnu pagasts'', [[latgali keel]] ''Nautrānu pogosts'')&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Indričāne |eesnimi=Elza |kuupäev=2022-12-01 |pealkiri=Nautrānu pogosta karte latgaliski - |url=https://rezeknesnovads.lv/nautranu-pogosta-karte-latgaliski/ |vaadatud=2024-11-22 |väljaanne=rezeknesnovads.lv |keel=ltg}}&lt;/ref&gt; on vald Lätis [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Gaigalava vald|Gaigalava]], [[Stružāni vald|Stružāni]], [[Dricāni vald|Dricāni]] ja [[Ilzeskalnsi vald|Ilzeskalnsi vallaga]], Balvi piirkonna [[Krišjāņi vald|Krišjāņi vallaga]] ning Ludza piirkonna [[Mežvidi vald|Mežvidi]] ja [[Salnava vald|Salnava vallaga]].

Valla pindala on 157 km². 2011. aastal oli seal 1189 elanikku, 2021. aasta seisuga elas seal 961 inimest. Valla halduskeskus on [[Rogovka]] küla. Vallavanem on Līvija Plavinska.&lt;ref&gt;[https://rezeknesnovads.lv/iedzivotajiem/apvienibu-parvalde/nautrenu-apvienibas-parvalde/nautrenu-pagasts/pagasta-administracija/ Rēzeknes novads], vaadatud 10. 11 2022&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==

[[XVI sajand]]il mainitakse Rēzekne staarostkonna revisjoniprotokollis paika ''Neuterschen'', hiljem aga poolapärast Nauteranski valda.

Aastal 1861 loodi [[Zaļmuiža mõis]]a maadele '''Zaļmuiža vald'''. [[Zaļmuiža]] oli ka algselt valla keskuseks. Aastal 1874 nõudis sealne mõisnik, et talunikud kirjutaks alla [[servituut|servituudiõigustest]] loobumise aktile, mis oleks keelanud neil oma loomi mõisa maadel karjatada. talunike õiguste eest astus välja [[Pīters Miglinīks]]. Esimese astme kohtus talunikud kaotasid, kuid [[Vitebski kubermang]]u kohus andis õige neile, mistõttu mõisniku sugulane Modests Rozenšilds - Paulins kaotas oma [[Ludza maakond|Ludza maakonna]] aadelkonna juhi positsiooni.

Valla rahvas osales aktiivselt [[1905. aasta revolutsioon]]is. Ülestõusu peamiseks ajendiks oli viinapõletamismonopol, mis oli riigile suur tuluallikas, aga tõi kaasa rahva vaesumise. Põletati maha Mežvidi mõisa eluhooned ja Zaļmuiža mõisa tootmishooned.&lt;ref&gt;Miglinieks, A. 2005. ''Nautrēnu novads''. Latgales kultūras centra izdevniecība, Rēzekne&lt;/ref&gt;

Aastal 1925 nimetati vald ümber Nautrēni vallaks. Aastal 1935 oli [[Ludza maakond]]a kuuluva valla pindala 153,8 km² 
ja seal oli 6368 elanikku.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt; Aastal 1947 läks vald Ludza maakonna koosseisust [[Rēzekne maakond|Rēzekne maakonna]] koosseisu.

Aastal 1945 moodustati Nautrēni vallas Kristinka, Mežvidi, Miglenieki, Nautrēni ja Rasnapļi külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Kristinka külanõukoguga likvideeritav Brožguļi külanõukogu. Aastal 1962 liideti Nautrēni külanõukogu Nautrēni [[sovhoos]]i alad Kristinka külanõukoguga. Aastal 1965 nimetati Kristinka külanõukogu ümber Nautrēni külanõukoguks. Aastal 1979 liideti Nautrēni külanõukoguga osa Miglinieki külanõukogu aladest. Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks.&lt;ref name=&quot;a6Hrk&quot; /&gt; Aastatel 2009 liideti vald [[Rēzekne piirkond (2009–2021)|Rēzekne piirkonnaga]]. Aastast 2021 kuulub vald selle Nautrēni allüksusesse.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20221030081245/https://rezeknesnovads.lv/pasvaldiba/par-novadu/pasvaldibas-apraksts-un-struktura/ «Pašvaldības apraksts un struktūra»] Rēzeknes Novads&lt;/ref&gt;

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Rogovka katoliku kiriku orel, Salenieki muinaskalmed, Smiltaine muinaskalmed, Brižagala muinaskalmed ehk Sõjahauad, Mazpujāti muinaskalmed ehk Kivisüli ja Rasnupļi (ka Opinki või Žogotase) linnamägi.&lt;ref name=&quot;mantojums&quot; /&gt; Kohaliku kaitse all on Lielpujāti muinaskalmed.&lt;ref name=&quot;mantojums2&quot; /&gt;

== Loodus ==

Vald asub [[Ida-Läti madalik]]ul, lõunaosa jääb [[Latgale kõrgustik|Latgale kõrgustikule]]. Kõrgeim koht on Pujati mägi (181,3 m). Suurim jõgi on [[Iča]]. Suurim järv on Pujati järv (36,6 ha). Metsade all on 2310 ha maad.

Looduskaitse all on Vārpase pärn, Žikari pärn, Zaļmuiža pargi pärn, Zaļmuiža [[hõbehaab]], Zaļmuiža park, Ezermala pärn, Rasnupļi kalmistu pärn ja Žogotase vene kalmistu mänd, lisaks kasvab vallas neli nimetut põlispuud.&lt;ref name=&quot;8Rw6T&quot; /&gt;

== Asustus ==

Aastal 2011 elas vallas 1143 [[lätlased|lätlast]], 31 [[venelased|venelast]], 2 [[valgevenelased|valgevenelast]], 4 [[ukrainlased|ukrainlast]], 5 [[poolakad|poolakat]] ja 2 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2022-11-10 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Aastal 2000 elas vallas 1643 inimest, nende seas oli 5694 lätlast, 134 venelast, 3 valgevenelast, 4 ukrainlast, 4 poolakat ja 2 leedulast. Aastal 1925 elas vallas 5871 inimest, nende seas oli 1582 lätlast, 134 venelast, 9 poolakat, 11 [[juudid|juuti]], 4 [[sakslased|sakslast]] ja 7 leedulast. Aastal 1930 elas vallas 6042 inimest, nende seas oli 5840 lätlast, 112 venelast, 48 valgevenelast, 5 poolakat, 26 juuti, 4 sakslast, 2 leedulast ja 1 [[eestlased|eestlane]].

Valla keskus [[Rogovka]] on staatusega ''vidējciems'' ja aastal 2022 oli seal 237 elanikku. Teine sama staatusega küla on Rasnupļi 112 elanikuga aastal 2022. Ülejäänud külad on staatusega ''skrajciems'': Bierzinīki 6 elanikuga aastal 2022, Bilinski 2 elanikuga aastal 2022, Bliseņi 36 elanikuga aastal 2022, Brožgola 4 elanikuga aastal 2022, Caunīši 2 elanikuga aastal 2022, Cepleiši, Cisovka 1 elanikuga aastal 2022, Ciukori 7 elanikuga aastal 2022, Čakši 5 elanikuga aastal 2022, Čornie 1 elanikuga aastal 2022, Daukste 4 elanikuga aastal 2022, Dekteri 79 elanikuga aastal 2022, Desetnīki 9 elanikuga aastal 2022, Drikaškas 4 elanikuga aastal 2022, Gabri 3 elanikuga aastal 2022, Gleizdova 15 elanikuga aastal 2022, Gļaudas 5 elanikuga aastal 2022, Goldadiervīši, Īvulāni 9 elanikuga aastal 2022, Jaškas 3 elanikuga aastal 2022, Jaudzemi 1 elanikuga aastal 2022, Jūrdži 3 elanikuga aastal 2022, Kapiņi 6 elanikuga aastal 2022, Koneitis 6 elanikuga aastal 2022, Korklinīki 2 elanikuga aastal 2022, Kristiņkas 26 elanikuga aastal 2022, Kucines 15 elanikuga aastal 2022, Laigolova 5 elanikuga aastal 2022, Laizani 29 elanikuga aastal 2022, Leškas 3 elanikuga aastal 2022, Livzinīki 8 elanikuga aastal 2022, Lozdas 10 elanikuga aastal 2022, Maigļi 11 elanikuga aastal 2022, Mazuri 2 elanikuga aastal 2022, Meikaļi 11 elanikuga aastal 2022, Miglinīki 22 elanikuga aastal 2022, Mikitāni 4 elanikuga aastal 2022, Miurinīki 3 elanikuga aastal 2022, Obrumāni 2 elanikuga aastal 2022, Oļhovka 4 elanikuga aastal 2022, Opiņki 6 elanikuga aastal 2022, Pirmās Drankas 5 elanikuga aastal 2022, Otrās Drankas 1 elanikuga aastal 2019, Piļnīki 2 elanikuga aastal 2022, Pintāni 15 elanikuga aastal 2022, Pujati 8 elanikuga aastal 2022, Putrāni 3 elanikuga aastal 2022, Pūramola 11 elanikuga aastal 2022, Rancāni 28 elanikuga aastal 2022, Razgaļi 7 elanikuga aastal 2022, Rejeņas 3 elanikuga aastal 2022, Ruduki 2 elanikuga aastal 2022, Rudukova, Rūbežnīki, Salinīki 7 elanikuga aastal 2022, Sārņi 10 elanikuga aastal 2022, Saukāni 1 elanikuga aastal 2022, Sila mājas 2 elanikuga aastal 2022, Smiļktines 6 elanikuga aastal 2022, Sosiņi 7 elanikuga aastal, Stropicas 1 elanikuga aastal 2020, Svikļi 7 elanikuga aastal 2022, Šķesteri 3 elanikuga aastal 2022, Zaļmuiža 42 elanikuga aastal 2022, Znūteņi 10 elanikuga aastal 2022, Zuši 20 elanikuga aastal, Žogotas 25 elanikuga aastal 2022, Upeitnīki 4 elanikuga aastal 2022, Ūzuļnīki, Vilkadūbīši ja Viļumi 3 elanikuga aastal 2022.

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;a6Hrk&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8Rw6T&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS], vaadatud 27.05 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mantojums&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20221110174337/https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=1&amp;dating=&amp;address=Nautr%C4%93nu+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 30.10 2022&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mantojums2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20221110174341/https://is.mantojums.lv/?id=&amp;title=&amp;type_group=&amp;value_group=2&amp;dating=&amp;address=Nautr%C4%93nu+pagasts&amp;region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 27.05 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Nautrēni parish|Nautrēni vald}}

{{Rēzekne piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Rēzekne piirkond]]</text>
      <sha1>lk0beyftg7twglt9r4pvsmm9wwxuzez</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Leetunud muld</title>
    <ns>0</ns>
    <id>643698</id>
    <revision>
      <id>7142463</id>
      <parentid>6708201</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:37:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ennobea</username>
        <id>188452</id>
      </contributor>
      <comment>/* growthexperiments-addlink-summary-summary:3|0|0 */</comment>
      <origin>7142463</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4013" sha1="2lv1q5eipxsrfewwq2gjwnpnwqhkfsj" xml:space="preserve">'''Leetunud muld''' on happeline ja liivane [[mullatüüp]], mis kuulub [[leetmuld]]ade alamkategooriasse.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;https://loodusmuuseum.ee/et/aasta-muld-leetunud-muld&lt;/ref&gt;

Leetunud muldadel kasvavad peamiselt männikud, kuid vähemal määral võib sellistel muldadel kohata ka kuusikuid, segametsi ja kaasikuid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Levik ==
Leetunud muld katab maailmas hinnanguliselt 485 miljonit hektarit, millest Eestis asub 212 962 hektarit, mis moodustab 5% Eesti muldkattest.[[Fail:Leetunud_muld_kaart.jpg|pisi|Eesti muldade kaart, kus leetunud mullad on märgitud kollasega&lt;ref&gt;Astover, Alar, Kõlli Raimo, Roostalu Hugo 2012: &quot;Mullateadus : õpik kõrgkoolidele&quot;. Greif, Tartu.&lt;/ref&gt;]]Peamiselt on leetunud muld levinud Kagu-Eestis (Kanepi, Antsla, Varstu, Rõuge, Misso, Vastseliina, Värska ja Põlva ümbruses) ning Põhja-Eestis (Põhja-Kõrvemaal ja Kunda ümbruses), aga vähesel määral leidub seda ka Edela-Saaremaal ja Lääne-Hiiumaal. &lt;ref&gt;Astover, Alar, Kõlli Raimo, Roostalu Hugo 2012: &quot;Mullateadus : õpik kõrgkoolidele&quot;. Greif, Tartu. 346.&lt;/ref&gt;


== Tunnused ==
Leetunud muld on profiili ülaosas peamiselt kerge lõimisega, millel on välja kujunenud [[huumus]]&lt;nowiki/&gt;horisont, huumus- või raudilluviaalne sisseuhtehorisont ja leethorisont. Looduslikel aladel katab mullapinda metsa- või rohumaade kõdu. Leetunud mulla huumushorisont on mõõdukalt või tugevasti happeline. Gleistunud leetunud muld on ajutiselt liigniiske ja profiili alumises osas on selgesti näha väljakujunenud gleistumistunnuseid (roostetäpid või -laigud, gleilaigud).&lt;ref name=&quot;astover-al&quot;&gt;Astover, Alar, Kõlli Raimo, Roostalu Hugo 2012: &quot;Mullateadus : õpik kõrgkoolidele&quot;. Greif, Tartu. 341.&lt;/ref&gt;

== Füüsikalised ja keemilised omadused ==
'''Füüsikalised omadused:''' Pehme muld, kerge lõimisega (liivad, saviliivad) ja [[Orgaaniline aine|orgaanilise aine]] poolest mitte väga rikas ning see tingib mulla väiksema tiheduse. Kevadel mulla paisumisel lasuvustihedus väheneb, mulla kuivades lasuvustihedus suureneb. Suur üldpoorsus ehk suur õhu ja vee läbilaskevõime. Mulla kleepuvus, paisuvusvõime ja vastupanu deformatsioonile on väike. &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.hutton.ac.uk/learning/exploringscotland/soils/podzols |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2023-05-10 |arhiivimisaeg=2023-05-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230515012306/https://www.hutton.ac.uk/learning/exploringscotland/soils/podzols |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

'''Keemilised omadused:''' mehaaniline neeldumine suur, keemiline neeldumine suur, happeline, palju orgaanilisi kolloide. &lt;ref&gt;Astover, Alar, Kõlli Raimo, Roostalu Hugo 2012: &quot;Mullateadus : õpik kõrgkoolidele&quot;. Greif, Tartu. 345.&lt;/ref&gt;

== Kasulikkus ja funktsioonid ==
Leetunud mulda kasutatakse põllukultuuride kasvatamiseks, kuid eeldab pikaajalist väetamist. Leetunud muld leiab vähesel määral kasutust ka metsanduses.&lt;ref name=&quot;en&quot;&gt;https://loodusmuuseum.ee/en/soil-year-umbric-podzol&lt;/ref&gt;

Põhilised maaparanduslikud võtted on sügavkünd veemahutavuse parandamiseks ja tiheda väljauhtehorisondi kobestamiseks; lupjamine ning [[väetamine]].&lt;ref name=&quot;en&quot; /&gt;

Neil muldadel kasvavate männi enamusega palumetsade boniteet on kõrge. Parimad metsad kasvavad saviliivadel ja liivsavi vahekihtidega erimitel. Sobivaimad kultuurid leetunud muldadele on lupiin ja tatar. Kuivendamise korral paraneb sobivus nii teraviljade kui ka kartuli ja põldherne kasvatamiseks.&lt;ref name=&quot;en&quot; /&gt;

== Liigitus ==
Leetumise astme järgi jagatakse Eesti mullad kolmeks:

* nõrgalt leetunud
* keskmiselt leetunud
* tugevalt leetunud mullad

Jaotuse aluseks on leethorisondi väljakujunemise aste. Oluline kriteerium on ka huumus- ja leethorisondi vahekord: nõrga leetumise korral on huumus leethorisondist tüsedam, keskmise korral on nende vahekord enam-vähem võrdne ning tugeva leetumise korral ületab leethorisondi tüsedus huumushorisondi oma.&lt;ref name=&quot;astover-al&quot; /&gt;

==Viited==
{{Viited}}

[[Kategooria:Mullad]]</text>
      <sha1>2lv1q5eipxsrfewwq2gjwnpnwqhkfsj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nong Chok</title>
    <ns>0</ns>
    <id>644018</id>
    <revision>
      <id>7142761</id>
      <parentid>6692148</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T23:33:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142761</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1487" sha1="i93ziff3yeuz3xqvp54dosm9js1nkbv" xml:space="preserve">{{Infokast asula
|  nimi = Nong Chok
|  nimi1_keel = tai | nimi1 = หนองจอก
|  pilt_üldvaade = มหาวิทยาลัยเทคโนโลยีมหานคร &quot;Mahanakorn University of Technology&quot; (MUT) - panoramio.jpg
|  pildiallkiri = Mahanakorni Tehnoloogiaülikool Nong Chokis
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 236,261
|  elanikke = 184138
|  elanikke_seis = 2023
|  asendikaardi_pilt = Amphoe_1003.svg
|  osm = pind
}}
'''Nong Chok''' (tai หนองจอก) on [[Bangkok]]i linnaosa (''khet''). Nong Chok asub linna idaosas.

Linnaosa koosneb kaheksast asumist (''khwaeng''): Krathum Rai, Nong Chok, Khlong Sip, Khlong Sip Song, Khok Faet, Khu Fang Nuea, Lam Phak Chi ja Lam Toiting.

Nong Chok on suurima pindalaga Bangkoki linnaosa (hõlmab 15% linna territooriumist). Nong Chok on Bangkoki koosseisus alates [[1972]]. aastast, eraldi linnaosaks sai [[1985]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20230107180055/https://www.tour-bangkok-legacies.com/nong-chok-museum.html Nong Chok Museum : the Muslim legacy] Tour Bangkok Legacies&lt;/ref&gt;

[[Moslem]]id moodustavad 75% ja [[budism|budistid]] 22% linnaosa elanikest.&lt;ref&gt;[https://www.beautiful-bangkok.com/nong-chok/ Nong Chok (หนองจอก)]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Beautiful Bangkok. Vaadatud 18. oktoobril 2023&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{Bangkoki linnaosad}}

[[Kategooria:Bangkoki linnaosad]]</text>
      <sha1>i93ziff3yeuz3xqvp54dosm9js1nkbv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti seente punane nimestik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>644668</id>
    <revision>
      <id>7142989</id>
      <parentid>7139600</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:04:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7142989</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20548" sha1="0wdnav1bid85pu0mlitxmlrvssg7n94" xml:space="preserve">[[Pilt:Lutikariisikas.jpg|pisi|[[Lutikariisikas]] (''Lactarius serifluus'') on Eestis kriitilises seisundis liik]]
[[Pilt:Roosa võrkheinik2.png|pisi|[[Roosa võrkheinik]] (''Rhodotus palmatus'') on Eestis väljasuremisohus liik]]
[[Pilt:Kroonliudik2.jpg|pisi|[[Kroonliudik]] (''Sarcosphaera coronaria'') on Eestis ohualdis liik]]
[[Pilt:Jalaka-tubaknahkis.jpg|pisi|[[Jalaka-tubaknahkis]] (''Hymenochaete ulmicola'') on Eestis ohulähedane liik]]

Alljärgnevates nimekirjades on 2017 seisuga torikseened &lt;ref&gt;https://www.researchgate.net/publication/326804276_Conservation_management_for_forest_fungi_in_Estonia_The_case_of_polypores&lt;/ref&gt; ja 2019 seisuga muud seened &lt;ref&gt;https://www.researchgate.net/publication/336085187_Red_List_of_Estonian_Fungi_-_2019_update&lt;/ref&gt;. Lisaks on kasutatud varasemaid hinnanguid aastast 2017 &lt;ref&gt;http://www.eccf.eu/Estonia19.pdf&lt;/ref&gt;.

LK I, II, III – looduskaitse kategooria.

==Eesti punase nimestiku ohustatuse kategooriad==
*Piirkonnas välja surnud (''Regionally extinct, RE'')
*Kriitilises seisundis (''Critically endangered, CR'')
*Väljasuremisohus (''Endangered, EN'')
*Ohualtid (''Vulnerable, VU'')
*Ohulähedased (''Near threatened, NT'')
*Soodsas seisundis (''Least concern, LC'')
*Puuduliku andmestikuga (''Data deficient, DD'')
*Mittehinnatavad (''Not applicable, NA'')
*Hindamata (''Not evaluated, NE'')

==Piirkonnas välja surnud liigid (''RE'')==
Siia kuulub 8 liiki, ehkki viimased kaks on taasleitud.
*''Antrodia heteromorpha '' – [[labürintjas korgik]]
*''Catathelasma imperiale'' – [[hiidloorik]]
*''Diplomitoporus crustulinus'' – [[koorik-vahakorgik]]
*''Inonotopsis subiculosa'' – [[taigapässik]], LK I
*''Pseudoinonotus dryadeus'' – [[juurepässik]]
*''Tricholoma acerbum'' – [[rihvelheinik]]
==
*''Phellinus viticola'' – [[helepruun taelik]]
*''Polyporus pseudobetulinus'' – [[käsntorik]]

==Kriitilises seisundis liigid (''CR'')==
Siia kuulub 36 liiki.
{{veergude loend|laius=36em|
*''Amylocystis lapponica'' – [[poropoorik]], LK I
*''Aurantiporus croceus'' – [[krookuspruunik]], LK I
*''Aurantiporus priscus'' – [[lõhepoorik]]
*''Buchwaldoboletus lignicola'' – [[puidupuravik]]
*''Butyriboletus fechtneri'' – [[Fechtneri kivipuravik]], LK II
*''Caloboletus calopus'' – [[mõhk-kivipuravik]]
*''Craterellus melanoxeros'' – [[mustuv torbikseen]]
*''Chamaemyces fracidus'' – [[säärissirmik]], LK II
*''Geastrum berkeleyi'' – [[Berkeley maatäht]]
*''Geastrum elegans'' – [[naba-maatäht]]
*''Geoglossum atropurpureum'' – [[purpur-maakeel]], LK II
*''Grifola frondosa'' – [[leht-kobartorik]], LK I
*''Hemileccinum impolitum'' – [[kollane kivipuravik]], LK II
*''Hydnellum fuligineoviolaceum'' – [[lilla kübarnarmik]], LK I
*''Hygrocybe intermedia'' – [[keskmine vesinutt]]
*''Hygrocybe russocoriacea'' – [[seeder-vesinutt]]
*''Hygrocybe spadicea'' – [[tõmmu vesinutt]]
*''Hygrophorus hyacinthinus'' – [[hüatsint-limanutt]]
*''Inocutis dryophila'' – [[tammepässik]]
*''Lactarius auriolla'' – [[limakarvane riisikas]]
*''Lactarius chrysorrheus'' – [[kuldpiimane riisikas]], LK II
*''Lactarius hysginus'' – [[vaskriisikas]]
*''Lactarius mairei'' – [[ripsriisikas]], LK II
*''Lactarius serifluus'' – [[lutikariisikas]]
*''Meruliella lindtneri'' – [[Lindtneri tardnahkis]], ka ''Phlebia lindtneri'' ja ''P. tremelloidea''
*''Meruliopsis violaceae'' – [[taiga-võrkpoorik]]
*''Neoboletus erythropus'' – [[punajalg-kivipuravik]], LK II
*''Pachykytospora tuberculosa'' – [[roosakas tammenääts]]
*''Perenniporia tenuis'' – [[erekollane püsipoorik]]
*''Peziza ammophila'' – [[luiteliudik]], LK II
*''Poronia punctata'' – [[täpiline jalgnööbik]]
*''Porphyrellus porphyrosporus'' – [[tahmpuravik]]
*''Punctularia strigosozonata'' – [[lõunanahkis]] 
*''Pycnoporellus alboluteus'' – [[liibuv roostetorik]]
*''Ramaria botrytis'' – [[punalatv-harik]]
*''Skeletocutis brevispora'' – [[taeliku-peenpoorik]]
*''Trametes suaveolens'' – [[pajutagel]]
*''Tricholoma colossus'' – [[hiidheinik]], LK III
}}

==Väljasuremisohus liigid (''EN'')==
Siia kuulub 52 liiki.
{{veergude loend|laius=36em|
*''Albatrellus citrinus'' – [[kollane lambaseenik]]
*''Amanita strobiliformis'' – [[loor-kärbseseen]]
*''Amyloporia cretacea'' – [[kriitkorgik]]
*''Amyloporia piceata'' – [[laanekorgik]]
*''Anomoloma albolutescens'' – [[kollane laipoorik]]
*''Antrodiella parasitica'' – [[kuusekõbjuki-antrodiell]]
*''Antrodiella romellii'' – [[Romelli antrodiell]]
*''Asterodon ferruginosus'' – [[liibuv narmastaelik]]
*''Asterostroma cervicolor'' – [[Massee põdranahkis]]
*''Boletopsis leucomelaena'' – [[must hundiseenik]], LK II
*''Bovista paludosa'' – [[soo-maamuna]], LK II
*''Ceriporia purpurea'' – [[punane võrkpoorik]], männi-võrkpoorik
*''Cystoderma japonicum'' – [[jaapani pisisirmik]]
*''Dichomitus squalens'' – [[valge ebakorgik]]
*''Erastia ochraceolateritia'' – [[ookerpruunik]]
*''Fomitopsis mellita'' – [[suurepooriline korgik]]
*''Geastrum coronatum'' – [[tume maatäht]]
*''Geastrum striatum'' – [[triibuline maatäht]]
*''Hapalopilus aurantiacus'' – [[kuldpruunik]]
*''Hemistropharia albocrenulata'' – [[täkiline ebamampel]]
*''Hydnellum auratile'' – [[porgand-kübarnarmik]]
*''Hygrocybe punicea'' – [[hiid-vesinutt]]
*''Hygrophorus chrysodon'' – [[ebe-limanutt]], LK II
*''Hygrophorus russula'' – [[pilvik-limanutt]]
*''Hyphodontia latitans'' – [[valgepoorne näsanahkis]]
*''Inonotus leporinus'' – [[kuuse-jänesepäss]]
*''Irpex latemarginatus'' – [[servtarjak]]
*''Kavinia alboviridis'' – [[rohekas kaviinia]]
*''Lactarius controversus'' – [[roosa riisikas]], LK II
*''Lindtneria trachyspora'' – [[ogaeoseline ebapoorik]]
*''Microstoma protractum'' – [[lehterkarikseen]]
*''Morchella semilibera'' – [[kellukmürkel]], LK II
*''Multiclavula vernalis'' – [[kevad-hariksamblik]]
*''Mutinus caninus'' – [[tava-peniseen]]
*''Noblesia crocea'' – [[krookusnarmik]]
*''Obba rivulosa'' – [[süsi-lodupoorik]]
*''Onygena equina'' – [[kabja-keratiiniseen]]
*''Oxyporus ravidus'' – [[suureeoseline tarjak]]
*''Perenniporia medulla-panis'' – [[valge püsipoorik]]
*''[[Peziza arvernensis]]''
*''[[Peziza exogelatinosa]]''
*''Phellodon violascens'' – [[lilla vöötnarmik]], LK III
*''[[Polyozellus vepallidosporus]]''
*''Polyporus umbellatus'' – [[nabatorik]]
*''Postia ceriflua'' – [[nabatümak]]
*''Pseudoboletus parasiticus'' – [[murukera-parasiitpuravik]]
*''Pseudotomentella nigra'' – [[tõmmu värdkoorik]]
*''Rhodotus palmatus'' – [[roosa võrkheinik]], LK I
*''Sarcoporia polyspora'' – [[pehmepoorik]]
*''Skeletocutis cummata'' – [[ookerjas peenpoorik]]
*''Skeletocutis jelicii'' – [[lutika-peenpoorik]]
*''Steccherinum robustius'' – [[jalaka-oganahkis]]
*''Stereopsis vitellina'' – [[nõmmenahkis]]
*''Thelephora atroarenicolor'' – [[piik-sametkoorik]]
*''Tricholoma apium'' – [[sellerheinik]], LK II
*''Tricholoma ilkkae'' – [[Ilkka heinik]], ka ''Tricholoma dulciolens'' – kuuseheinik
*''Tricholoma roseoacerbum'' – [[roosakas heinik]]
*''Tricholoma sulphurescens'' – [[vänge heinik]]
*''Tricholomella constricta'' – [[trihholomell]]
*''Tyromyces fumidiceps'' – [[suitshall konttümak]]
}}

==Ohualtid liigid (''VU'')==
Siia kuulub 65 liiki.
{{veergude loend|laius=36em|
*''Abortiporus biennis'' – [[ebardtorik]]
*''Amanita friabilis'' – [[lepa-kärbseseen]], LK II
*''Amaurodon mustialaensis'' – [[sile purpurkoorik]]
*''Anomoloma myceliosum'' – [[valkjas laipoorik]]
*''Antella niemelaei'' – [[tubaknahkise-antrodiell]]
*''Aporpium macroporum'' – [[suur tardpoorik]]
*''Aureoboletus gentilis'' – [[tamme-kuldpoorik]]
*''Bolbitius titubans'' – [[kollane torujalg]], oliiv-torujalg
*''Boletopsis grisea'' – [[hall hundiseenik]], LK III
*''Byssoporia terrestris'' – [[poorne värvnahkis]]
*''Caloboletus radicans'' – [[mõru kivipuravik]], LK II
*''Chlorencoelia versiformis'' – [[oliivkõrv]]
*''Clavulinopsis corniculata'' – [[sarvklavulinopsis]], LK III
*''Coltricia cinnamomea'' – [[kaneelpuidik]]
*''Dentipellis fragilis'' – [[õrn narmnahkis]]
*''Entoloma bloxamii'' – [[Bloxami punalehik]], LK II
*''Eocronartium muscicola'' – [[samblaniidik]]
*''Fibroporia gossypium'' – [[vatjas kiudpoorik]]
*''Fibroporia vaillantii'' – [[puidu-kiudpoorik]]
*''Fomitopsis leucaena'' – [[mahe korgik]]
*''Fomitopsis pulvinascens'' – [[haavakorgik]]
*''Gloiodon strigosus'' – [[harjasnarmik]]
*''Gomphus clavatus'' – [[vurrik]]
*''Gyroporus castaneus'' – [[kastanpäkk]]
*''Hohenbuehelia petaloides'' – [[valkjas tardservik]]
*''Hydnellum aurantiacum'' – [[kuld-kübarnarmik]]
*''Hygrophorus piceae'' – [[kuuse-limanutt]]
*''Hypholoma flavorhiza'' – [[risoid-kollanutt]]
*''Hypocreopsis lichenoides'' – [[sagarik]]
*''Ionomidotis irregularis'' – [[kurd-pigikubi]]
*''Lactarius acerrimus'' – [[hiideoseline riisikas]]
*''Lepiota grangei'' – [[rohe-harisirmik]]
*''Marasmius wynneae'' – [[lilla nööbik]]
*''Multiclavula mucida'' – [[limane hariksamblik]]
*''Odontia ferruginea''	– [[narmik-tomentell]]
*''Oxyporus millavensis'' – [[kadakatarjak]], LK III
*''Phellodon fuligineoalbus'' – [[pruunikas vöötnarmik]], LK III
*''Phellodon niger'' – [[must vöötnarmik]], LK III
*''Phleogena faginea'' – [[puidunui]]
*''Physisporinus vitreus'' – [[klaasjas lodupoorik]]
*''Polyporus melanopus'' – [[mustjalg-torik]]
*''Polyporus tubaeformis'' – [[kariktorik]]
*''Polyporus tuberaster'' – [[mugultorik]], LK II
*''Postia hibernica'' – [[sügistümak]]
*''[[Postia luteocaesia]]''
*''Rugosomyces ionides'' – [[lilla pisiheinik]]
*''Sabuloglossum arenarium'' – [[liiv-maakeel]], LK II
*''Sarcosoma globosum'' – [[limatünnik]], LK I
*''Sarcosphaera coronaria'' – [[kroonliudik]], LK II
*''Sidera lenis'' – [[pehme sametkorgik]]
*''Skeletocutis odora'' – [[taiga-peenpoorik]]
*''Sowerbyella imperialis'' – [[kuldsoverbiell]], LK III
*''Sowerbyella radiculata'' – [[juurduv soverbiell]]
*''Sparassis crispa'' – [[kährikseen]], LK II
*''Spongipellis spumea'' – [[aed-vahtpoorik]]
*''Steccherinum autumnale'' – [[sügisnääts]]
*''Steccherinum fimbriatellum'' – [[kiulisservaline nääts]]
*''Steccherinum pseudozilingianum'' – [[haavanääts]], LK III
*''Thelephora caryophyllea'' – [[nelk-lehternahkis]]
*''[[Thelephora botryoides]]''
*''[[Thelephora galzinii]]''
*''[[Thelephora martinii]]''
*''[[Thelephora subclavigera]]''
*''[[Thelephora subtestacea]]''
*''Trametes gibbosa'' – [[kühmtagel]]
*''Tricholoma matsutake'' – [[männiheinik]]
*''Tricholoma sudum'' – [[hall heinik]]
*''Tulostoma fimbriatum'' – [[ripsmeline luiteseen]]
*''Xanthoporus syringae'' – [[sireli-lambaseenik]], LK II
*''Xylaria polymorpha'' – [[kobarsüsik]]
*''Xylobolus frustulatus'' – [[tammenahkis]]
}}

==Ohulähedased liigid (''NT'')==
Siia kuulub 62 liiki.
{{veergude loend|laius=36em|
*''Anomoporia bombycina'' – [[lilla marlpoorik]]
*''Auricularia mesenterica'' – [[karvane kõrvtarrik]]
*''Bulgaria inquinans'' – [[tard-pigipaun]]
*''Caloscypha fulgens'' – [[säraliudik]]
*''Geastrum minimum'' – [[väike maatäht]]
*''Geastrum rufescens'' – [[punakas maatäht]]
*''Geastrum schmidelii'' – [[kääbus-maatäht]]
*''Geastrum triplex'' – [[kausjas maatäht]]
*''Gyroporus cyanescens'' – [[sinipäkk]]
*''Hericium coralloides'' – [[harunev korallnarmik]]
*''Holwaya mucida'' – [[tökattiksik]]
*''Hydnellum ferrugineum'' – [[pruun kübarnarmik]]
*''Hymenochaete ulmicola'' – [[jalaka-tubaknahkis]]
*''Hypholoma radicosum'' – [[juur-kollanutt]]
*''Kuehneromyces lignicola'' – [[kevad-kännumampel]]
*''Laccaria maritima'' – [[luiterupik]]
*''Lactarius citriolens'' – [[takerriisikas]]
*''Lactarius fennoscandicus'' – [[fennoskandia riisikas]]
*''[[Lactarius flavopalustris]]''
*''Lactarius fuliginosus'' – [[pruun riisikas]]
*''Lactarius fulvissimus'' – [[tellispunane riisikas]]
*''Lactarius leonis'' – [[lõviriisikas]]
*''Lactarius lignyotus'' – [[must riisikas]]
*''Lactarius luridus'' – [[lillakaspruun riisikas]]
*''Lactarius musteus'' – [[kirju riisikas]]
*''Lactarius pilatii'' – [[Pilati riisikas]]
*''Lactarius piperatus'' – [[piparriisikas]]
*''Lactarius repraesentaneus'' – [[tore riisikas]]
*''Lactarius resimus'' – [[valge riisikas]]
*''Lactarius sanguifluus'' – [[veririisikas]]
*''Lactarius semisanguiﬂuus'' – [[verkjas riisikas]]
*''Lactarius sphagneti'' – [[turbariisikas]]
*''Lactarius vellereus'' – [[rädiriisikas]]
*''Lactarius zonarioides'' – [[Bresadola riisikas]]
*''Lactarius zonarius'' – [[vöötriisikas]]
*''Lactifluus volemus'' – [[kuldriisikas]]
*''Lentaria epichnoa'' – [[harunev puiduharik]]
*''Leucoagaricus nympharum'' – [[valge ebašampinjon]]
*''Leucopaxillus tricolor'' – [[värviline lehtervahelik]], LK II
*''Lycoperdon caudatum'' – [[hallikas murumuna]]
*''Lycoperdon echinatum'' – [[siiljas murumuna]]
*''Marchandiomyces quercinus'' – [[tamme-oksanahkis]]
*''Mycenastrum corium'' – [[hõlmikmuna]]
*''Neottiella hetieri'' – [[tuli-sammalnööp]]
*''Picipes badius'' – [[läiktorik]]
*''Pleurotus calyptratus'' – [[rõngasservik]]
*''[[Polyozellus mucidulus]]''	
*''Rubroboletus satanas'' – [[saatana-kivipuravik]]
*''Sarcodon glaucopus'' – [[mugul-põdramokk]]
*''Sistotrema raduloides'' – [[hambune sistotreem]]
*''Skeletocutis stellae'' – [[täht-peenpoorik]]
*''Suillus collinitus'' – [[roosa tatik]]
*''[[Thelephora allobadia]]''
*''[[Thelephora asperula]]'' 	
*''[[Thelephora eucinerascens]]''
*''Thelephora penicillata'' – [[pintseljas lehternahkis]]
*''Tolypocladium capitatum'' – [[peajas kedristõlvik]]
*''[[Tomentellopsis zygodesmoides]]''	
*''Tremiscus helvelloides'' – [[lehterüdik]]
*''Tulostoma brumale'' – [[hiline luiteseen]]
*''Verpa digitaliformis'' – [[sõrmkübarseen]]
*''Volvariella bombycina'' – [[puidu-tupplehik]]
*''Xerocomellus ripariellus'' – [[loigu-sametpuravik]]
*''Xerula pudens'' – [[harjas-ebakõrges]]
}}

==Soodsas seisundis liigid (''LC'')==
Siia kuulub 173 liiki.
{{veergude loend|laius=36em|
*''Albatrellus ovinus'' – [[harilik lambaseenik]]
*''Amyloporia sinuosa'' – [[näätskorgik]]
*''Amyloporia xantha'' – [[kollakas korgik]]
*''Athelia arachnoidea'' – [[parasiitnahkis]]
*''Antrodiella citrinella'' – [[sidrunkollane antrodiell]]
*''Antrodiella faginea'' – [[taeliku-antrodiell]]
*''Antrodiella pallescens'' – [[poolliibuv antrodiell]]
*''Antrodiella serpula'' – [[lepa-antrodiell]]
*''Bjerkandera adusta'' – [[harilik suitsik]]
*''Bjerkandera fumosa'' – [[pruun suitsik]]
*''Butyrea luteoalba'' – [[pruunkollane nääts]]
*''Ceriporia excelsa'' – [[lilla võrkpoorik]]
*''Ceriporia reticulata'' – [[valge võrkpoorik]]
*''Ceriporia viridans'' – [[kollane võrkpoorik]]
*''Ceriporiopsis aneirina'' – [[laiapoorne sarvpoorik]]
*''Ceriporiopsis mucida'' – [[kõdunääts]]
*''Ceriporiopsis pseudogilvescens'' – [[roosa sarvpoorik]]
*''Ceriporiopsis resinascens'' – [[vaik-sarvpoorik]]
*''Cerrena unicolor'' – [[lambakorrik]]
*''Cinereomyces lindbladii'' – [[hall sametkorgik]]
*''Climacocystis borealis'' – [[põhjatorik]]
*''Coltricia perennis'' – [[liivapuidik]]
*''Daedaleopsis confragosa'' – [[tava-pajukakk]]
*''Datronia mollis'' – [[harilik pehmik]]
*''Diplomitoporus flavescens'' – [[männikorgik]]
*''Elmerina caryae'' – [[harilik tardpoorik]]
*''Fibroporia norrlandica'' – [[põhja-kiudpoorik]]
*''Fomes fomentarius'' – [[tuletael]]
*''Fomitopsis pinicola'' – [[kännupess]]
*''Fomitopsis quercina'' – [[tammekakk]]
*''Fomitopsis serialis''  – [[kuusekorgik]]
*''Ganoderma applanatum'' – [[jänesvaabik]]
*''Gloeophyllum odoratum'' – [[lõhnav kõrbik]]
*''Gloeophyllum sepiarium'' – [[mustjas kõrbik]]
*''Gloeophyllum trabeum'' – [[palgikõrbik]]
*''Gloeoporus dichrous'' – [[kasetarrik]]
*''Gloeoporus pannocinctus'' – [[kollane tarrik]]
*''Hapalopilus rutilans'' – [[kaneelpruunik]]
*''Heterobasidion annosum'' – [[männi-juurepess]]
*''Heterobasidion parviporum'' – [[kuuse-juurepess]]
*''Hyphodontia radula'' – [[narmaspoorne näsanahkis]]
*''Irpex lacteus'' – [[valge hammik]]
*''Ischnoderma benzoinum'' – [[harilik tõrvis]]
*''Inonotus obliquus'' – [[must pässik]]
*''Lactarius aquizonatus'' – [[vesivöödiline riisikas]]
*''Lactarius aspideus'' – [[pajuriisikas]]
*''Lactarius aurantiacus'' – [[oranž riisikas]]
*''Lactarius azonites'' – [[hall riisikas]]
*''Lactarius badiosanguineus'' – [[ruuge riisikas]]
*''Lactarius camphoratus'' – [[kamperriisikas]]
*''Lactarius cyathuliformis'' – [[lehterriisikas]]
*''Lactarius deliciosus'' – [[porgandriisikas]]
*''Lactarius deterrimus'' – [[kuuseriisikas]]
*''Lactarius evosmus'' – [[õunriisikas]]
*''Lactarius flexuosus'' – [[haavariisikas]], peitriisikas
*''Lactarius glyciosmus'' – [[lõhnav riisikas]]
*''Lactarius helvus'' – [[sooriisikas]]
*''Lactarius lacunarum'' – [[soovikuriisikas]]
*''Lactarius lilacinus'' – [[lepariisikas]]
*''Lactarius mammosus'' – [[näsariisikas]]
*''Lactarius necator'' – [[tõmmu riisikas]]
*''Lactarius obscuratus'' – [[loduriisikas]]
*''Lactarius olivinus'' – [[oliivriisikas]]
*''Lactarius pubescens'' – [[kreem riisikas]]
*''Lactarius pyrogalus'' – [[tuliriisikas]]
*''Lactarius quieticolor'' – [[varieeruv riisikas]]
*''Lactarius quietus'' – [[tammeriisikas]]
*''Lactarius rufus'' – [[männiriisikas]]
*''Lactarius scoticus'' – [[karvane riisikas]]
*''Lactarius scrobiculatus'' – [[kollariisikas]]
*''Lactarius spinosulus'' – [[harjasriisikas]]
*''Lactarius tabidus'' – [[väävelriisikas]]
*''Lactarius torminosus'' – [[kaseriisikas]]
*''Lactarius trivialis'' – [[tavariisikas]]
*''Lactarius uvidus'' – [[kahkjas riisikas]]
*''Lactarius vietus'' – [[hallipiimane riisikas]]
*''Lactarius violascens'' – [[lillakas riisikas]]
*''Laetiporus sulphureus'' – [[vääveltorik]]
*''Lentinus brumalis'' – [[silmtorik]]
*''Lentinus substrictus'' – [[ripstorik]]
*''Lenzites betulina'' – [[kasepehik]]
*''Leptoporus mollis'' – [[kuuse-lillatümak]]
*''Meruliopsis taxicola'' – [[männi-ebatarrik]]
*''Phellinus ferruginosus'' – [[roostepruun taelik]]
*''Phellinus robustus'' – [[tammetaelik]]
*''Phyllotopsis nidulans'' – [[kuldkülik]]
*''[[Polyozellus tristis]]''
*''Steccherinum nitidum'' – [[ookerjas nääts]]
*''[[Thelephora bryophila]]''
*''[[Thelephora ferruginea]]''
*''[[Thelephora punicea]]''
*''[[Thelephora stuposa]]''
*''[[Tomentellopsis echinospora]]''
*''[[Tomentellopsis submollis]]''
}}

==Puuduliku andmestikuga liigid (''DD'')==
Siia kuulub 21 liiki.
{{veergude loend|laius=36em|
*''Albatrellus confluens'' – [[kimp-lambaseenik]]
*''Albatrellus subrubescens'' – [[roosakas lambaseenik]]
*''Antrodia macra'' – [[pajukorgik]]
*''Butyriboletus appendiculatus'' – [[kuld-kivipuravik]]
*''Ceriporia aurantiocarnescens'' – [[vaha-võrkpoorik]]
*''[[Ceriporia torpida]]''
*''Clavulina amethystina'' – [[ametüst-klavuliina]]
*''Fomitopsis ramentacea'' – [[oksakorgik]]
*''Lulesia mundula'' – [[mustuv punaheinik]]
*''[[Pseudotomentella mucidula]]
*''Pterula multiﬁda'' – [[põõsaspteerula]]
*''Sowerbyella rhenana'' – [[rheini soverbiell]]
*''Steccherinum lacerum'' – [[väädikservaline nääts]]
*''Strobilomyces strobilaceus'' – [[soomuspuravik]]
}}

==Mittehinnatavad liigid (''NA'')==
Siia kuulub 13 liiki.
{{veergude loend|laius=36em|
*''Ganoderma adspersum'' – [[pargivaabik]]
*''Ganoderma carnosum'' – [[nuluvaabik]]
*''Gomphidius maculatus'' –	[[lehiseliimik]]
*''Lactarius circellatus'' – [[ahhaatriisikas]]
*''Lactarius rostratus'' – [[nokktsüstiidiline riisikas]]
*''Lactarius ruginosus'' – [[kammriisikas]]
*''Leucopaxillus salmonifolius'' – [[lõhe-lehtervahelik]], LK I
*''[[Microglossum atrovirens]]''	
*''Mutinus ravenelii'' – [[Raveneli peniseen]]
*''[[Suillus americanus]]''
*''Suillus cavipes'' – [[lehise-õõspuravik]], LK II
*''Tyromyces canadensis'' – [[kanada antrodiell]]
}}

==Hindamata liigid (''NE'')==
Siia kuulub 3 liiki.
*''Coltricia confluens'' – [[liitpuidik]]
*''[[Gibellula leiopus]]''

==Viited==
{{Viited}}

==Vaata ka==
* [[Leedu seente punane nimestik]]
* [[Läti seente punane nimestik]]
* [[Norra seente punane nimestik]]
* [[Poola seente punane nimestik]]
* [[Rootsi seente punane nimestik]]
* [[Soome seente punane nimestik]]
* [[Venemaa seente punane nimestik]]

[[Kategooria:Looduskaitse]]</text>
      <sha1>0wdnav1bid85pu0mlitxmlrvssg7n94</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nong Khaem</title>
    <ns>0</ns>
    <id>645757</id>
    <revision>
      <id>7142762</id>
      <parentid>6692149</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T23:34:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142762</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="894" sha1="qp995ujgixwe34yiqg4xjrcgkfxdwqt" xml:space="preserve">{{Infokast asula
|  nimi = Nong Khaem
|  nimi1_keel = tai | nimi1 = หนองแขม
|  pilt_üldvaade = Nong Kham City Gate.jpg
|  pildiallkiri = Bangkoki väravad Nong Khaemis
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 35,825
|  elanikke = 155124
|  elanikke_seis = 2023
|  asendikaardi_pilt = Amphoe_1023.svg
|  osm = pind
}}
'''Nong Khaem''' (tai หนองแขม) on [[Bangkok]]i linnaosa (''khet''). Linnaosa asub Bangkoki lääneosas.

Linnaosa koosneb kahest asumist (''khwaeng''): Nong Khaem ja Nong Khang Phlu.

Nong Khaem linnaosa on moodustatud [[1972]]. aastal. Praegustes piirides on alates [[1998]]. aastast.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20230204121216/http://www.beautiful-bangkok.com/nong-khaem/ Nong Khaem (หนองแขม)] Beautiful Bangkok&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{Bangkoki linnaosad}}

[[Kategooria:Bangkoki linnaosad]]</text>
      <sha1>qp995ujgixwe34yiqg4xjrcgkfxdwqt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Korea ajalugu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>653552</id>
    <revision>
      <id>7142467</id>
      <parentid>6900554</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:46:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ennobea</username>
        <id>188452</id>
      </contributor>
      <comment>/* growthexperiments-addlink-summary-summary:2|1|0 */</comment>
      <origin>7142467</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="47056" sha1="4cruyphw97lilfs54nosv71abize76e" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2023|kuu=mai}}
{{vikinda}}
[[Fail:North Korea South Korea Locator.png|pisi|Põhja- ja Lõuna-Korea tänapäeval]]
'''Korea ajalugu''' hõlmab Korea ajalugu alates eelajaloolistest aegadest kuni tänapäevani. Korea ajaloo perioodistamine jaguneb eelajaloolisteks aegadeks, sealhulgas paleoliitikumiks, neoliitikumiks, pronks- ja rauaajaks, samuti Kolme Kuningriigi perioodiks, Ühinenud Silla, Goryeo, Joseoni ja kaasaegseks ajaks pärast Korea keisririigi loomist.

Korea poolsaarel algas [[paleoliitikum]] 700 000 aastat tagasi, samal ajal kui [[neoliitikum]] algas 8000 eKr. Teadlased peavad Yemaeki [[Hõim|hõimu]] tänapäeva korealaste esivanemateks. Yemaekid olid varased Korea hõimud, kes moodustasid [[Pronksiaeg|pronksiaja]] kultuuril põhineva Gojoseoni.
== Gojoseon (2333 eKr – 108 eKr) ==
Gojoseon on Korea ajaloos periood, mille kestuseks arvatakse olevat olnud umbes 2333 eKr – 108 eKr. Gojoseon oli esimene Korea kuningriik, asudes Korea poolsaare ja [[Mandžuuria]] põhjaosas, ning hiljem koos Jin riigiga poolsaare lõunaosas. Ajaloolist Gojoseoni kuningriiki on esmamainitud Hiina tekstis „[[Guanzi]]“.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Han'guk Kyowŏn Taehakkyo |pealkiri=Atlas of Korean History. Department of History Education |kirjastus=Korea National University of Education |aasta=2008 |leheküljed=22}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Peterson |eesnimi=Mark |pealkiri=A Brief History of Korea |perekonnanimi2=Margulies |eesnimi2=Phillip |kirjastus=Infobase Publishing |leheküljed=328}}&lt;/ref&gt;

Gojoseoni asutamislegend, mis oli kirjutatud raamatus „Samguk Yusa“ ja teistes keskaegsetes Korea raamatutes, väidab, et riik asutati 2333 eKr Danguni poolt, kes olevat pärit taevast.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hwang |eesnimi=Kyung-moon |pealkiri=A History of Korea, An Episodic Narrative |kirjastus=Palgrave Macmillan |aasta=2010 |isbn=978-0-230-36453-0 |leheküljed=328}}&lt;/ref&gt; See lugu on mänginud olulist rolli Korea rahvusliku identiteedi kujundamisel.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Schmid |eesnimi=Andre |pealkiri=Korea Between Empires |kirjastus=Columbia University Press |aasta=2013 |isbn=978-0-231-50630-4}}&lt;/ref&gt; „Samguk Yusa“ kohaselt sündis Dangun Hwanungile, taeva isanda pojale, ja karule, kes muutus naiseks nimega Ungnyeo, ning asutas ja valitses Gojoseoni üle tuhande aasta. Korea kasutas kunagi Danguni ajastut rahvuskalendrina.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=The Association of Korean History Teachers |url=https://www.korea.net/Resources/Publications/Others/view?articleId=2246 |pealkiri=A Korean History for International Citizens |kirjastus=Northeast Asian History Foundation |aasta=2008}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:History of Korea-108 BC.png|pisi|Gojoseon, 108 eKr]]
Gojoseoni perioodil oli [[Korea poolsaar]] jagunenud mitmeteks väikesteks hõimudeks, mida valitsesid kohalikud ülemad. Gojoseoni kuningriigi asukohaks arvatakse olevat olnud poolsaare põhjaosas, lähedal tänapäevasele [[Põhja-Korea]] pealinnale [[Pyongyang|Pyongyangile]]. Arvatakse, et Gojoseoni rahvas oli osav [[Põllumajandus|põllumajanduses]], metallitöös ja kudumises.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

7. sajandiks eKr oli Gojoseon loonud aktiivsed kaubandussuhted paljude Hiina varajaste osariikidega. Gojoseon kasvas jätkuvalt ka 5. ja 3. sajandi vahelisel perioodil ning tõusis piirkonnas suurvõimuks, assimileerides enamiku selle ümber hajutatud Yaemaeki hõimude poliitilisi üksusi. Gojoseoni tõus piirkonna suurvõimuks viis paratamatult poliitiliste konfliktideni [[Hani dünastia|Han dünastiaga]], mis oli taasühendanud Hiina ja muutnud end üheks Hiina ajaloo suurimaks impeeriumiks. 109 eKr tungis 50 000-liikmeline Han armee Gojoseoni.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Vaatamata aasta pikkusele vastupanule kaotas Gojoseon pealinna ja seejärel kogu osariigi. Hani dünastia asutasid endisel Gojoseon territooriumil neli kubermangu, kuid tänu Korea rahva vastupanule taandusid nad peagi poolsaarelt.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Han dünastia käsualluvuses suudeti säilitada mõju ainult Gojoseoni pealinnas ja selle lähimates piirkondades. Endine Gojoseoni territooriumi ülejäänud osa anti teiste poliitiliste üksuste kontrolli alla, kes olid oma võimu saavutanud ja laiendanud juba enne Gojoseoni langemist, eriti Buyeo põhjas ja Jin lõunas. Gojoseoni kokkuvarisemine tõi kaasa teiste kohalike võimude tekke, kes moodustasid iseseisva poliitilise üksuse, läbi poliitiliste kauplemiste või vastupanu Hani käsualluvusele. Uus poliitiline olukord, mis avanes Mandžuurias ja Korea poolsaarel esimese sajandi eel, on mõnedele ajaloolastele tuntud kui mitme riigi periood, mil endine Gojoseoni territoorium jagati arvukate hõimude, riikide ja kuningriikide vahel erineva suurusega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Fail:History of Korea-Three Kingdoms Period-576 CE.gif|pisi|Kolme kuningriigi periood]]

== Kolme Kuningriigi periood (57 eKr – 668) ==
Kolme Kuningriigi periood määratletakse ajavahemikuna 57 eKr kuni 668 pKr. Korea kolm kuningriiki – Goguryeo, Baekje ja Silla – panustasid sellesse, mis hiljem sai Koreaks ning Goguryeo, Baekje ja Silla rahvastest sai see, mida tuntakse tänapäeval korea rahvana.&lt;ref&gt;Benjamin (2015) The Cambridge World History: Volume 4 Lk-d 427-430&lt;/ref&gt; 

Korea poolsaar ja Mandžuuria kogesid 1.–6. sajandil poliitilisi muutusi. Põhjas jätkas Goguryeo läbi võistluse ja konfliktide Puyŏ piirkonna suurvõimuks arenemist, samal ajal kui lõunas koondusid erinevad hõimurahvad Baekje (18 eKr – 660), Silla (57 eKr – 935) ja Gaya konföderatsiooni (1 eKr – 562) riikideks. Nende üksuste vaheline konkurents 5. ja 6. sajandil viis lõpuks kolme kuningriigi – Goguryeo, Baekje ja Silla – tekkeni.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kõik kolm kuningriiki moodustasid ühiskonna, mis põhines kõrgelt arenenud põllumajandusel. Goguryeos olid rebasesabahirss ja hiidhirss kõige olulisemad põllumajandussaadused, kuigi riisi kasvatati ka lõuna pool ja rannikualadel. Baekje ja Silla kandis hakati riisikasvatust laialdasemalt harrastama.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kõigis kolmes kuningriigis sõltus majandus suuresti põllumajandustootmisest, mida viisid läbi talupidajad, kes omasid isiklikult väikeseid talusid. Kuigi mõned kuningliku perekonna ja aadelkonna liikmed omasid ka suuri talusid ja juhtisid neid orjatöö kasutamisega. Ka valitsuse kulud kaeti maksude ja sundtööga. 4. ja 6. sajandi vahelisel perioodil arenesid kõik kolm kuningriiki tugevalt tsentraliseeritud kuningriigiks, mis võimaldas suuremat võimu koondamist kuninga kätte. Monarhiale keskendunud tsentraliseeritud riikide moodustamise protsess sai täiendava tõuke Hiina ja põhjapoolsete hõimude suurenenud sõjalise ohu ning konkurentsi ja konfliktide intensiivistumise tõttu kolme kuningriigi vahel. Kui kolm kuningriiki olid muutunud keskseks riigiks, võtsid nad kasutusele Hiinast välja töötatud poliitilised süsteemid, mille aluseks oli konfutsianismi ideoloogia. Samuti tutvustati sel perioodil [[Budism|budismi]] Hiinast kolmele Korea kuningriigile. Kui see oli aktsepteeritud, levis budism kiiresti mitte ainult valitsevate eliitide, vaid ka tavaliste inimeste hulgas, mis viis budistliku kultuuri ja kunsti õitsenguni.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kolm kuningriiki kasvasid pidevate konfliktide kaudu Hiina osariikidega, kes püüdsid pidevalt laiendada oma mõjuvõimu Mandžuurias ja Korea poolsaarel. Hoolimata pingetest ja konfliktidest, mis jätkusid kahe osapoole vahel, olid kolm Korea kuningriiki Hiinast uute tsivilisatsioonide vastuvõtmise suhtes väga huvitatud, kuid nad olid samavõrd huvitatud omaenda kultuuripärandi ja traditsioonide, sealhulgas näiteks rahvuslike uskumuste arendamisest ja säilitamisest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Silla oli Korea kolmest kuningriigist kõige väiksem ja nõrgem, kuid kasutas osavat diplomaatiat, et sõlmida pakte ja liite tugevamate Korea kuningriikide ja lõpuks Tang Hiinaga, mis oli Silla jaoks suureks eeliseks.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kim |eesnimi=Jinwung |pealkiri=A History of Korea: From &quot;Land of the Morning Calm&quot; to States in Conflict |kirjastus=Indiana University Press |aasta=2012 |isbn=978-0-253-00078-1}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Wells, Kenneth M. (2015-07-03). Korea: Outline of a Civilisation. BRILL. Lk-d 18–19&lt;/ref&gt;

Aastal 660 käskis Silla kuningas Muyeol oma armeed Baekje rünnata. Kindral Kim Yu-shin, keda abistasid Tangi väed, vallutas Baekje. Aastal 661 liikusid Silla ja Tang Goguryeo suunas, kuid tõrjuti tagasi. Kuningas Muyeoli poeg, kuningas Munmu, alustas uut sõjalist kampaaniat aastal 667 ning järgmisel aastal langes Goguryeo.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Lee |eesnimi=Hyun-hee |pealkiri=New History of Korea |perekonnanimi2=Park |eesnimi2=Sung-soo |perekonnanimi3=Yoon |eesnimi3=Nae-hyun |kirjastus=Paju: Jimoondang |isbn=978-89-88095-85-0}}&lt;/ref&gt;

[[Fail:History of Korea-Inter-country Age-830 CE-2-es.svg|pisi|Ühinenud Silla ja Balhae]]

== Ühinenud Silla ja Balhae (668 — 935) ==
Silla jaoks tähendas Goguryo langemine sõja lõppu, kuid Tangile see tähendas sammu selle varjatud plaani täitumise suunas, nimelt kogu poolsaare koloniseerimist. Silla vastandas end igasugusele sellisele liikumisele, astudes Tangiga sõtta, samal ajal toetades liikumist Goguryo taastamiseks. Silla ja Tangi vaheline sõdimine jätkus veel kaheksa aastat kuni 676. aastani, mil Silla lõpuks ajas Tangi jõud lõunapoolsest Korea poolsaarest välja, võites lahinguid nii maal kui merel. Vahepeal juhtis endine Goguryo kindral nimega Dae Joyeong sõjalist ekspeditsiooni Tangi vastu ja asutas 698. aastal endise Goguryo territooriumil Balhae. Tema uus kuningriik ühines ellujäänud Goguryo eliidi liikmetega ning Balhael õnnestus taastada suurema osa territooriumist, mis oli olnud Goguryo valitsuse all enne selle langemist 668. aastal. Silla ja Balhae lõpliku võiduga sõjas Tangi vastu suutis Korea rahvas säilitada Kolme Kuningriigi territooriumi Mandžuurias ja Korea poolsaarel, säilitades seeläbi oma poliitilise ja kultuurilise sõltumatuse Hiinast.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Baekje ja Goguryeo langemine ning Silla võit sõjas Tangiga tõid rahu aja, kus oli sotsiaalne stabiilsus ja majanduskasv. Kolme kuningriigi elanikud, kes olid lahinguväljal olnud vaenlased, segunesid nüüd üksteisega kui kaasmaalased, jagades sama keelt ja sarnaseid kombeid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Silla võit Kolme Kuningriigi perioodi lõpetanud sõdades tugevdas oluliselt Silla monarhia autoriteeti. Uue Silla valitsejad rakendasid aktiivselt konfutsianismlike ideid, rõhutades ustavuse tähtsust. Nad kasutasid konfutsianismlike kirjandust rahva harimiseks ning viisid ellu süsteemi, kus ametnikud valiti nende võimekuse alusel. Nad kehtestasid ka süsteemi, mis tugevdas keskvõimu administratiivset võimu piirkondade üle.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Samal ajal rõhutasid Balhae valitsejad sageli, et nad on Goguryeo õigusjärgsed pärijad. Nad kasutasid diplomaatilistes suhetes naaberriikidega tiitlit „Goguryeo kuningas“, ning tiitlit kasutati ka sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks, kuna Balhae elanikkonna märkimisväärne osa pärines endisest Goguryeo kuningriigist. Siiski, Balhae ei kujutanud endast endise Goguryeo taaselustamist. Balhae valitsejad samuti võtsid konfutsianistlikud poliitilised ideed, et konsolideerida oma poliitilist võimu ning võtsid omaks [[Tangi dünastia]] valitsemisviisi, et arendada omaenda poliitilisi institutsioone.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Nii Sillas kui ka Balhaes olid kõrgematel ametikohtadel ainult mõjuvõimsad aristokraadid, samal ajal kui enamik rahvastikust koosnes madalamast klassist ja hõlmas ka orje. Mõlemas kuningriigis arendati edasi haridussüsteeme, samuti ametnike värbamise süsteemi kandidaadi oskuste ja võimete alusel. Traditsiooniline hierarhiakord jäi siiski kindlalt paika. Silla ja Balhae hoidsid tihedaid diplomaatilisi suhteid Tangi dünastiaga. Silla ja Balhae võtsid kasutusele ka Tangi teatud kultuurisaavutused, saates ametnikke ja õpilasi Hiinasse. Kiiresti kasvas ka kaubavahetus Silla ja Tangi vahel. Silla emigrantide arvu suurenemine tõi kaasa Silla elanike kontsentratsioonide tekke Hiinas, nagu Sillabang (Silla elanike asula), samuti said mõned Silla rahvast Tangi ametnikeks ja mängisid olulist rolli Hiina poliitilises elus. Lisaks diplomaatidele külastasid Sillat sageli ka välismaised kauplejad mitte ainult Jaapanist ja Tangi Hiinast, vaid ka kaugetest piirkondadest nagu Araabia. Kahe Korea osariigi kodanike ja erinevatest välisriikidest pärit külaliste vaheline suhtlus tõi kaasa aktiivse kultuurivahetuse, mis viis Korea piirkonna mitmekülgsete kultuuriliste saavutusteni ja aitas kaasa loomingulise kultuuri arengule.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Fail:History of Korea-Goryeo Period-1389 CE.gif|pisi|Goryeo, 1389. a.]]

== Goryeo (918–1392) ==
9. sajandi lõpus kogesid Silla ja Balhae ebastabiilsuse perioodi. Sillas süvenes aristokraatia seas troonipärimise üle käiv sisemine konflikt. See põhjustas olulist poliitilist rahutust, talupoegade ülestõuse ja piirkondlike sõjapealike tõusu. Selle tulemusena oli kuningriik täieulatusliku kodusõja lävel. Põhjaspoolses piirkonnas seisis Balhae silmitsi suure kriisiga Khitaani uue riigi, Liaoga seotud sõjalise survega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Silla asutatud Korea ühendamise periood langes 10. sajandi alguses Baekje ja Goguryeo taastamisele suunatud liikumiste tõttu. Samal ajal varises Balhae osariik kokku pärast Khitaani sissetungi aastal 926.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Ebastabiilsuse periood lõppes Goryeo dünastia asutamisega. Goryeo asutati sõjapealiku Wang Geoni poolt aastal 918 ning sai Korea valitsevaks dünastiaks pärast Silla vallutamist aastal 935. Riik sai nimeks Goryeo, sest Wang Geon, Goguryeo aadli järeltulija, pidas uut riiki Goguryeo järeltulijaks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Uus dünastia pakkus piirkondlikele sõjapealikele suuremaid võimalusi osaleda keskvõimu poliitikas, mida eelmine Silla dünastia piiras. Siiski oli poliitiline võim koondunud väikese eliidi grupi kätte. Goryeo valitsejad pidasid oma kuningriiki Goguryeo õigustatud pärijaks ja võtsid vastu Balhae põgenikke.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Sellel perioodil koostati seadused ja kehtestati tsiviilteenistuse süsteem. [[Budism]] levis laialdaselt kogu poolsaarel. Sel perioodil arenes ka seladon keraamika tootmine 12. ja 13. sajandil.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Tripitaka Koreana valmistamine 81 258 puidust trükiplokile&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; ja metallist teisaldatava trükikirja leiutamine tõendavad Goryeo kultuurilisi saavutusi.&lt;ref&gt;Ebrey, Patricia Buckley; Walthall, Anne (2013). East Asia: A Cultural, Social, and Political History. Cengage Learning. Lk 176&lt;/ref&gt;

Goryeo oli peamiselt põllumajandusühiskond, mis saavutas stabiilseid edusamme põllumajandustehnikate kasutamisel. Põllumajanduse edendamine oli valitsusametnike oluline kohustus ning valitsuse toetus mängis olulist rolli põllumajanduse tõhususe ja tootlikkuse parandamisel. Samas, looduskatastroofid, nagu üleujutused ja põuad, avaldasid sageli märkimisväärset kahju nii põllumeestele kui ka kuningriigile laiemalt. Goryeo valitsejad kasutasid oma võimu õigustamiseks konfutsianistlikku mõistet „taeva mandaat“ ja püüdsid ära hoida loodusõnnetusi, mis võisid kahjustada nende poliitilist legitiimsust. Seega, looduskatastroofide vastumeetmena korraldasid valitsejad tavaliselt religioosseid tseremooniaid, mis viidi läbi vastavalt kas konfutsianismi reeglitele, või budistliku või taoismliku rituaalidena, mille käigus palvetati loodusjumalale üleloomuliku sekkumise eest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Goryeo arenedes koondus võim taas väikese grupi piirkondlike sõjapealike kätte, kes edukalt monopoliseerisid kõrgeid valitsusameteid ning säilitasid oma võimu järgnevate põlvkondade vältel. Valitsusametnike mõjuvõim kahanes korruptsiooni tõttu, mille tulemuseks oli poliitiliselt võõrandunud sõjaväeametnike, kohalike juhtide ja talupoegade ülestõus, kes kannatasid valitseva eliidi ärakasutamise all. Aastal 1170 algatas rühm sõjaväeohvitsere riigipöörde ja rajasid sõjaväelise režiimi. Selle perioodi poliitiliste rahutuste ajal järgnes talupoegade ülestõus ning mässulised liikumised üksteise järel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1231. aastal ründas [[Mongolite riik|Mongoli impeeriumi]] suur sõjavägi Goryeot. See oli esimene sissetung kuuest, mis tekitasid 40 aasta jooksul Goryeole märkimisväärset kahju. Goryeo püsiv vastupanu viis rahulepinguni, mis võimaldas Goryeol autonoomse võimu säilitada. Konflikti lõpp tähendas aga Goryeo sõjaväelise valitsuse hävimist ja monarhia võimu taastamist.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pärast aastakümneid kestnud võitlust saatis Goryeo oma kroonprints Wonjong Dadusse, et vanduda truudust [[Yuani dünastia|Yuani dünastiale]]; Kublai Khan nõustus ja abiellus ühe oma tütre Korea kroonprintsiga&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Lee |eesnimi=Kenneth B. |pealkiri=Korea and East Asia: The Story of a Phoenix |kirjastus=Greenwood Publishing Group |aasta=1997}}&lt;/ref&gt; ning järgmised 80 aastat oli Goryeo Hiinas Mongolite valitsetud Yuani dünastia ülemvõimu all.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Need kaks riiki põimusid 80 aastaks, kui kõik järgnevad Korea kuningad abiellusid Mongoli printsessidega.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

14. sajandil koges Goryeo märkimisväärseid rahutusi Jaapani piraatide sagedaste rünnakute tõttu rannikualadel ja Hiina Punaste Turbanite Bandiitide sissetungi tõttu. 1350. aastatel koges Yuani dünastia sisekonfliktide tõttu olulist allakäiku. See andis Goryeo kuningas Gongminile võimaluse algatada reforme Goryeo valitsuses.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Gongmin seisis silmitsi mitmete väljakutsetega, nagu näiteks Yuani dünastia toetavate aristokraatide ja sõjaväeametnike käsitlemine, maaomandiga seotud küsimuste lahendamine ning kasvavate pingete leevendamine budistide ja konfutsianismlike õpetlaste vahel.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Association of Korean History Teachers |pealkiri=Korea through the Ages, Vol. 1 |kirjastus=Seoul: Academy of Korean Studies. |aasta=2005}}&lt;/ref&gt; Selle rahutu perioodi jooksul vallutas Goryeo ajutiselt Liaoyangi 1356. aastal, tõrjus tagasi kaks suurt Punaste Turbanite sissetungi 1359. ja 1360. aastal ning tõrjus tagasi Yuani dünastia katse Goryeot vallutada, kui kindral Choe Yeong tõrjus tagasi 1364. aastal invasiooni katsed.

1388. aastal võttis Yi Seong-gye riigipöörde kaudu võimu ning 1392. aastal asutas ta Joseoni dünastia.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Fail:Korean art-Donggwoldo-Changdeokgung and Changgyeonggung-Dong-A University-01.jpg|pisi|„Idapaleede maal“ (korea k Donggwoldo) on Korea 19. sajandi esinduslik maal]]
[[Fail:조선 태조.JPG|pisi|Kuningas Taejo (valitses 1398–1408)]]

== Joseon (1392–1897) ==
Uue kuningriigi loomisel kavandati ja ehitati Hanyang (tänapäeva [[Soul]]) vastavalt [[Konfutsianism|konfutsianistliku]] filosoofia põhimõtetele ning jäi sellest ajast Korea pealinnaks. 1392. aastal asutas kindral Yi Seong-gye, hiljem tuntud kui kuningas Taejong, Joseoni dünastia, mis sai nime muistsest kuningriigist Gojoseon.&lt;ref&gt;Lee, Ki-baik (1984). A New History of Korea. Cambridge, MA: Harvard University Press&lt;/ref&gt; Dünastia ideoloogia põhines idealistlikul [[Konfutsianism|konfutsianismil]]. Joseoni dünastia jooksul valitses kogu riigis uuskonfutsianismi filosoofia.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Han hiinlaste asutatud [[Mingi dünastia|Mingi dünastiat]] peeti konfutsianistliku tsivilisatsiooni sünnikohaks. Seetõttu sooviti hoida sõbralikku diplomaatilist suhet Mingiga. Riigikaitse osas oli esmatähtis suhted Jaapani ja Joseoni põhjapiiril asuvate Jurchenitega. Jaapanit puudutav lähenemisviis hõlmas valitud lõunapoolsete sadamate avamist, et rahuldada Jaapani kaubandusnõudeid ja luua stabiilsus rannikupiirkondades. Seoses Jurcheniga ehitati sõjalisi rajatisi erinevatesse kohtadesse ja julgustasid rännet strateegiliselt olulistesse põhjapiirkondadesse kaitsemeetmena võimalike Jurcheni sissetungi vastu. Joseoni valitsejad pidasid oma riiki väga tsiviliseerituks ja võrreldavaks Hiinaga, kuid kippusid Jaapanit ja põhjapoolseid hõime vähem tsiviliseerituks pidama.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Joseoni valitsejad kulutasid esimesed paar aastakümmet pärast dünastia asutamist valitsussüsteemi loomisele, mis edaspidi kestis üle poole aastatuhande. Süsteem rajati Goryeo valitsussüsteemi põhimõtetele, kuid integreeriti täiendavate konfutsiaanlike väärtustega. Nii pealinnas kui ka kaugetes piirkondades asuvates õppeasutustes tehti õppekorralduste ümberkorraldamine ning tsiviilteenistuse eksamisüsteem oli selgelt kavandatud ainukeseks legitiimseks värbamiskanaliks kõrgetele riigiametnikele. Joseoni hierarhiline ühiskond, kus jõukad konfutsianismi literaadid liitusid ametnikega tsiviilteenistuse eksamite kaudu ja mängisid juhtivat rolli poliitikas, majanduses ja kultuuris, tekkis uute poliitiliste reformide tulemusena. Konfutsiaanlike eliitide huvi oli koguda ja uurida erinevaid allikmaterjale ajaloo, geograafia ja kultuuri kohta. Need materjalid kasutati aruteludes reformide vajaduse ja suuna üle, tulemuste protokollimiseks ning uue poliitika protsessi ja tulemuste hoolikaks dokumenteerimiseks ja edasikandmiseks tulevastele põlvedele. Pikaajaliste jõupingutuste tulemusena koostati ja avaldati Gyeongguk Daejeon („Suur riigi haldamise koodeks“), mis oli Joseoni riigi koodeks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
Aastal 1394 võttis Yi Seong-gye (tuntud ka kui kuningas Taejo) riigi ametlikuks religiooniks uuskonfutsianismi ja püüdis luua tugevat bürokraatlikku riiki. Tema poeg ja pojapoeg kuningas Taejong ja Sejong Suur viisid ellu arvukalt haldus-, sotsiaalseid ja majandusreforme ning seadsid sisse kuningliku võimu dünastia varajastel aastatel.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 15. ja 16. sajandil oli Joseoni valitsejad toetanud hariduse ja teaduse edenemist. Nende hulgas oli kõige silmapaistvam Sejong Suur (valitses 1418–1450), kes isiklikult lõi ja levitas [[Korea kiri|hangulit]], Korea tähestikku. Hanguli kasutuselevõtt pakkus kirjaoskuse omandamist lihtelanikele ja naistele, kes ei saanud pühendada palju aega tuhandete hiina tähemärkide õppimiseks. Sündmus tähistas olulist pööret Korea kirjanduse arengus. Selle kuldajastu jooksul toimusid suured kultuurilised ja teaduslikud edusammud, sealhulgas [[Trükikunst|trükikunstis]], meteoroloogilises vaatluses, astronoomias, kalendriteaduses, keraamikas, militaar- ja põllumajandustehnoloogias, geograafias, kartograafias ja meditsiinis, millest mõned olid mujal võrreldamatud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Selin |eesnimi=Helaine |kuupäev=11. november 2013 |pealkiri=Encyclopaedia of the History of Science, Technology, and Medicine in Non-Westen Cultures |url=https://books.google.ee/books?id=GzjpCAAAQBAJ&amp;pg=PA505&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q&amp;f=false |väljaanne=Springer Science &amp; Business Media |leheküljed=505-506}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1592. aastal ründas Jaapan Joseoni suure sõjaväe jõuga, mis koosnes 150 000 sõdurist. Sel ajal ei olnud Joseon olnud suuremas sõjalises konfliktis umbes 200 aastat. Invasiooni algfaasis võtsid oskuslikud Jaapani sõdurid, kes olid relvastatud uusima relvatehnoloogiaga, nimelt musketiga, kiiresti üle suure osa Joseoni maast. Joseoni mereväe võit, mida juhtis [[Yi Sun-sin]], andis võimalust olukorda muuta Joseoni kasuks. Joseoni merevägi kasutas täiustatud kahuritehnoloogiat ja veeteede strateegiaid, et mere peal tugev kohalolek luua. Mingi dünastia Hiinas saatis ka lisajõudu, mis aitasid kaasa sõja soodsale tulemusele. Jaapani lõppeesmärk oli Mingi invasioon ning seega oli Mingi huvides toetada Joseonit. Ming võttis üle Joseoni sõjaväe juhtimise ning korduvalt osales nii läbirääkimistes kui ka lahingutes Jaapaniga. Kuue aasta pikkune sõda lõppes aastal 1598.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Umbes 40 aastat pärast Joseoni võitu Jaapani sissetungi vastu seisis riik silmitsi uue sõjalise konfliktiga. Riiki ründas põhjast Mandžuurilastena tuntud jõud ja mida ajalooliselt peeti nii Joseoni kui ka Mingi tsivilisatsioonide poolt barbariteks. Sõjaline konflikt, mida tuntakse kui Teist Mandžuuria rünnakut aastast 1636, lõppes Joseoni kaotusega. Pärast seda asutasid Mandžuurialased Hiinas Qingi dünastia.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pärast teist Mandžuuria sissetungi ja suhete stabiliseerumist uue Qingi dünastiaga koges Joseon peaaegu 200 aastat rahu perioodi. Kuid sisemiselt jätkusid vägivaldsed fraktsioonivõitlused. 18. sajandil juhtisid kuningas Yeongjo (valitses 1724–1776) ja tema lapselaps kuningas Jeongjo (valitses 1776–1800) uut renessanssi.&lt;ref&gt;A Brief History of Korea. Ewha Womans University Press. January 2005&lt;/ref&gt; Yeongjo ja Jeongjo reformisid maksusüsteemi, mis suurendas riigikassasse tulevate tulude voogu, tugevdasid sõjaväge ja toetasid õppeasutuste jätkamist. Trükikunst taaselustati, kasutades liikuvat metallitüüpi; trükiste arv ja kvaliteet arenesid märkimisväärselt. Jeongjo sponsoreeris erinevate fraktsioonide teadlasi, et nad töötaksid 1776. aastal asutatud Kyujanggakis, tuntud ka kui Sisemine Kuninglik Raamatukogu.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

18. sajandil rakendas kuningas Jeongjo olulist reformi, mida toetas Sirhaki õpetlane nimega Jeong Yakyong. Hwasŏngi kindluse ehitamine oli tollase aja suurim rahvuslik ettevõtmine, mis hõlmas uue linna arendamist Soulist lõuna poole. Eesmärk oli edendada selle kasvu rahvusvahelise kaubanduse keskusena ja luua valitsusele kuuluv talu, et suurendada põllumajanduslikku tootlikkust. Lisaks võttis ta kasutusele teatud mittetraditsioonilised meetmed, mis võimaldasid inimestel ületada ühiskonna hierarhia poolt neile seatud piiranguid, ning tegi poliitilisi samme orjapidamise kaotamiseks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kui kuningas Jeongjo suri 19. sajandi esimesel aastal, eemaldati Jeong Yakyong ametist, kuna valitseva klassi enamik pidas teda ohuks tema tugeva põllumajandusreformi ja orjuse kaotamise pooldamise tõttu. Riigi valitsev eliit alustas tugevat rünnakut Jeongi vastu, väites, et tema kuritegu ei olnud poliitiline dissidentsus, vaid katoliikluse järgimine. 19. sajandil pidas Joseoni dünastia Lääne tsivilisatsiooni barbarlikuks, kuna ei nähtud neis mingit sarnasust konfutsiaanlike väärtustega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Valitsus püüdis 19. sajandi lõpus rakendada ulatuslikke reforme, kuid järgis rangeid isoleerimispoliitikaid, teenides Koreale hüüdnime „Hermit Kingdom. Poliitika oli peamiselt loodud kaitseks Lääne-imperialismi vastu, kuid peagi oli Joseoni dünastia sunnitud kaubanduse avamist alustama, mis viis Jaapani okupeerimise ajastusse.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
[[Fail:Portrait_of_Yi_Haeung_(National_Museum_of_Korea).jpg|pisi|Heungseon Daewongun ehk Yi Haeung regendina]]
12-aastaselt troonile tõusnud Korea Gojong (valitses 1864–1907) järgnes kuningas Cheoljongile (valitses 1849–1864). Kuningas Gojongi isa Prints Heungseon Daewongun (Yi Ha-ung; 1820–1898) valitses ''de facto'' [[Regent|regendina]] ja algatas ulatuslikud reformid keskvalitsuse tugevdamiseks. Aastatel 1866 ja 1871 toimus kaks lühiajalist konflikti Prantsusmaa ja USA-ga. Prantsusmaa ja USA nõudsid, et Joseon alustaks kaubanduslikke suhtlusi välisriikidega. Prints Heungseon aga keeldus sellest ettepanekust, leides, et võõrvõimudega läbirääkimiste pidamine oleks riiklike huvide reetmine. Pärast Meiji taastamist 1868. aastal nõudis ka Jaapan Korea avamist kaubandussuhetele. Prints keeldus aga seda palvet täitmast, sest ta uskus, et välisriigid püüavad diplomaatiliste suhete nimel õõnestada Joseoni autonoomiat.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Joseon sõlmis Jaapaniga „moderniseerimislepingu“ 1876. aastal (Kanghwa leping), mis oli aluseks diplomaatilistele suhetele. See toimus vaid kolm aastat pärast seda, kui troonile tõusis kuningas Gojong, sundides oma isa tagasi astuma. Prints Heungseoni isoleerimispoliitikale oli juba sel ajal olnud vastuseisu. Tema vastased nägid lääneriikidega diplomaatiliste suhete sõlmimist paratamatuna ja väitsid, et uusi tehnoloogiaid ja kultuure tuleks tutvustada reguleeritud keskkonnas. Joseoni valitsus otsustas laiendada ja mitmekesistada oma kultuurilise ja kaubandusliku avanemise poliitikat neli aastat pärast Jaapaniga Kanghwa lepingu allkirjastamist. Saadeti saadikud ja üliõpilased Jaapanisse ja Qingi Hiinasse, et saada esmaseid kogemusi kahes ühiskonnas toimuvatest muutustest ja õppida uutest tehnoloogiatest. Need jõupingutused laienesid siis Lääneriikidele, alustades USA-ga diplomaatiliste suhete loomisest 1882. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kultuurilise ja kaubandusliku avanemise edenedes muutus talupoegade elu järjest keerulisemaks. Joseoni riisieksport tõstis toiduainete hindu, samas kui puuvillatoodete import kahjustas riigi maapiirkondade tööstust. Välisriikide mõjuvõimu kasvades ei suutnud valitsus rahva hulgas turvatunnet tagada. Lisaks suurenes teatud valitsusametnike ebaõiglane ärakasutamine fiskaaldefitsiidi ettekäändel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Samal ajal levis kiiresti talupoegade seas uus usk nimega Tonghak, mis pakkus lootust vaestele rahvastikurühmadele parema tuleviku suhtes. Erinevatest taustadest inimesed, sealhulgas need, kes soovisid olulisi sotsiaalseid muutusi, ühinesid Tonghaki ideoloogia all. Nad alustasid laiaulatuslikku talurahva liikumist, mille eesmärk oli kukutada ebaõiglane valitsus. Seda sündmust tuntakse kui Tonghaki talurahvamäss. Ülestõusu juhtis Jeon Bongjun. Jeon kogus 1894. aasta märtsis ja septembris suure talupoegade armee, et hävitada vananenud poliitiline kord, luua uus maailm ja tõkestada Jaapani imperialistlikku agressiooni.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kui Tonghaki talurahvamäss puhkes, saatis Jaapan ebaseaduslikult Koreasse suure sõjaväekontingendi, et alla suruda mässu ettekäändel, et Jaapan kaitseb oma rahva huve Koreas. Jaapanlased võtsid 1894. aasta juunis kuningapalee üle ja sundisid Joseoni looma uut valitsust. See juhtum oli ka üks Hiina Qing dünastiaga sõdimise põhjusi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Uues valitsuses domineeris Valgustuslik Fraktsioon, kes uskusid, et Joseon vajab poliitilisi ja majanduslikke reforme ning iseseisvust. Nad viisid läbi mitmeid reformimeetmeid, nagu klassisüsteemi kaotamine, uue poliitilise süsteemi kehtestamine ja tribuutvõla lõpetamine Qing dünastiaga, et muuta Joseoni dünastia kaasaegseks demokraatlikuks riigiks (tuntud ka kui Kabo reformid, 1894). Jaapani ja Venemaa agressiivne sekkumine koos sisemiste vaidlustega institutsionaalsete reformide üksikasjade üle peatas Kabo reformid. Siiski keelati seadusega täielikult klassidiskriminatsioon 1896. aastal ja riigi nimi muudeti Joseonist Suure Hani impeeriumiks. Kuningas võttis keisri tiitli ja võeti vastu mitmeid poliitilisi ja majanduslikke reforme.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Korea impeerium (1897–1910) ==
[[Fail:Gojong of the Korean Empire 02.jpg|pisi|keiser Gojong (valitses 1864–1907)]]
1897. aastal nimetati Joseon ümber Korea impeeriumiks ja kuningas Gojongist sai keiser Gojong. Impeeriumi valitsus püüdis tugevdada sõjaväge, arendada kaubandust ja tööstust, korraldada maaomandi uurimist, et saada tugevaks ja iseseisvaks riigiks. Organisatsioonid nagu Iseseisvusklubi astusid samuti välja Joseoni rahva õiguste eest, kuid sattusid konflikti valitsusega, mis kuulutas välja absoluutse monarhia ja võimu.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Venemaa mõju oli tugev impeeriumis, kuni Jaapan võitis [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõja]] (1904–1905). Mõlemad riigid püüdsid laiendada oma mõju Mandžuuria ja Korea poolsaare üle. Pärast Hiina-Jaapani sõja võitmist rakendas Jaapan poliitikat, mille eesmärk oli tugevdada oma majanduslikku ja sõjalist võimekust. USA ja Ühendkuningriik toetasid seda poliitikat, kuna olid mures Venemaa kasvava mõju pärast. Jaapan võitis sõja aastaga ning nende plaan Koreasse tungida viidi ellu USA ja Ühendkuningriigi abiga.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Korea impeeriumist sai Jaapani protektoraat 17. novembril 1905. aastal, kuid protektoraadi leping kuulutati välja ilma keiser Gojongi nõutava pitseri või komisjonita.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Pärast lepingu allkirjastamist asutasid paljud intellektuaalid ja teadlased erinevaid organisatsioone ja ühendusi, alustades iseseisvusliikumisi. 1907. aastal sunniti Gojong troonist loobuma pärast seda, kui Jaapan sai teada, et ta saatis salajasi saadikuid [[Haagi konventsioon|Haagi konventsioonidele]] protektoraadilepingu vastu protestimiseks, mis viis Gojongi poja, keiser Sunjongi (valitses 1907–1910) troonile astumiseni. 1909. aastal tappis iseseisvusaktivist An Jung-geun Korea endise kindralresidendi Ito Hirobumi, Korea poliitikasse sekkumise eest. See ajendas jaapanlasi keelustama kõik poliitilised organisatsioonid Koreas ja alustama annekteerimise plaane.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hoare |eesnimi=James |pealkiri=Korea: an introduction |perekonnanimi2=Pares |eesnimi2=Susan |kirjastus=New York: Routledge |aasta=1988 |leheküljed=50-67}}&lt;/ref&gt;

== Jaapani okupatsioon (1910–1945) ==
1910. aastal annekteeris Jaapani impeerium Korea läbi Jaapani-Korea Annekteerimis Lepingu. Samal ajal kui Jaapan väitis, et leping sõlmiti seaduslikult, vaidles Korea lepingu seaduslikkuse üle, sest lepingut ei allkirjastanud Korea keiser nagu nõutud ja see rikkus rahvusvahelist konventsiooni välisel survet käsitlevate lepingute kohta.&lt;ref&gt;Kawasaki, Yutaka (July 1996). &quot;Was the 1910 Annexation Treaty Between Korea and Japan Concluded Legally?&quot;. Murdoch University Journal of Law. 3 (2)&lt;/ref&gt; 

Jaapani kolonialistid paigutasid oma väed suurematesse linnadesse üle kogu Korea. Kindralkuberner, aktiivne armeeohvitser, kohaldas korealaste suhtes rangeid sõjaväeseadused. Riigi jõulise annekteerimisega 1910. aastal võeti korealastelt isegi põhiõigused, kes sattusid Jaapani armee ja politsei poolt toime pandud meelevaldsete vägivallaaktide alla. Koreas algatati vastupanuliikumised, sealhulgas rünnakud Jaapani valitsusasutuste, ametnike ja Jaapani-pooldajatest korealaste vastu ning rünnakud Jaapani vägede vastu Hiina ja Venemaa piiril. Diplomaatilisi jõupingutusi tehti selleks, et teavitada välismaiste riikide valitsusi Korea iseseisvusest ja korealaste otsusest taastada oma suveräänsus.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pärast annekteerimist asus Jaapan alla suruma paljusid traditsioonilisi Korea kombeid, sealhulgas korea keelt.&lt;ref&gt;Kim, C. I. Eugene (1962). &quot;Japanese Rule in Korea (1905–1910): A Case Study&quot;. Proceedings of the American Philosophical Society. 106 (1): 53–59&lt;/ref&gt; Õppekava muudeti põhjalikult, et kõrvaldada korea keele ja ajaloo õpetamine.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Korealased olid sunnitud võtma jaapanikeelsed nimed ja ajalehtedel keelati korea keeles avaldamine. Paljud Korea kultuuriesemed hävitati või viidi Jaapanisse. Lõuna-Korea valitsuse uurimise kohaselt viidi Koreast ära 75 311 kultuuriväärtust.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kay |eesnimi=Itoi |perekonnanimi2=Lee |eesnimi2=B. J. |kuupäev=20 november 2005 |pealkiri=Korea: A Tussle over Treasures |väljaanne=Newsweek |url=https://www.newsweek.com/korea-tussle-over-treasures-122061}}&lt;/ref&gt; 

1. märtsil 1919 kogunesid paljud korealased kümnesse linna üle riigi, sealhulgas Souli, nõudes riigi iseseisvust. Jaapani kolonialistid reageerisid vägivallaga ning ründasid rahumeelset meeleavaldust sõjaväe ja politseijõududega, vahistades ja tappes paljusid meeleavaldajaid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Jaapan alustas Hiinaga täielikku sõda 1937. aastal. 1941. aastal alustas Jaapan sissetungi Kagu-Aasiasse ja kuulutas seejärel USA-le sõja. Jaapan kasutas ka oma agressioonisõdades korealasi. 1938. aastal vastu võetud täieliku mobilisatsiooni seaduse alusel võttis Jaapan korealastelt ressursse, nagu toit, ja kasutas neid sõjategevuseks mitmel rindel Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas. Koreast isikud, sealhulgas üliõpilased, olid sunnitud teenima Jaapani sõduritena. Teise maailmasõja ajal võeti naisi vastu nende tahtmist ja sunniti pakkuma seksuaalteenuseid Jaapani sõduritele. Neid naisi tunti „[[Lohutusnaised|lohutusnaistena“]]. Märkimisväärne hulk inimesi oli ka sunnitud töötama tootmishoonetes, kus toodeti sõjavarustust ja muid sõjapidamiseks vajalikke materjale.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

15. augustil 1945 kuulutas Jaapan tingimusteta alistumise liitlasjõududele. Sel päeval moodustasid riigi juhid, sealhulgas Yeo Unhyeong, Komitee Korea riigi loomise ettevalmistamiseks. Algasid ettevalmistused üle riigi ning need, kes olid kodumaalt lahkunud, et jätkata rahvusliku iseseisvuse võitlust välismaa tugipunktides, naasid koju. Olukord arenes aga viisil, mida korealased ei oodanud ega eelistanud. Jaapani imperialistliku struktuuri kokkuvarisemisega okupeerisid Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide väed vastavalt põhja ja lõuna Korea.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
[[Fail:KoreanWarRefugeeWithBaby.jpg|pisi|Korea sõjapõgenik]]

== Korea sõda (1950–1953) ==
Jaapani tingimusteta alistumine koos muutustega globaalses poliitikas ja ideoloogias viis Korea jagamiseni kaheks okupatsioonitsooniks, mis algas 8. septembril 1945. Ameerika Ühendriigid haldas poolsaare lõunapoolset osa ja [[Nõukogude Liit]] võttis üle 38. laiuskraadi põhjapoolse ala. Korea ajutist valitsust ignoreeriti peamiselt Ameerika uskumuse tõttu, et see oli liiga kommunistlik.&lt;ref&gt;Robinson, Michael Edson (2007). Korea's twentieth-century odyssey. Honolulu: U of Hawaii Press. Lk 107-108.&lt;/ref&gt;

Kaks kohtumist toimus USA ja Nõukogude Liidu vahel 1946. ja 1947. aastal, et arutada ühtse Korea valitsuse moodustamist. Kuid külma sõja süvenev lõhe takistas läbirääkimiste edenemist ja lõpuks otsustati, et lõunaosas tuleks esmalt valimiste kaudu vastavalt ÜRO resolutsioonile luua valitsus. 15. augustil 1948 loodi [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea Vabariigi]] valitsus. Aastaks 1949 olid mõlemad suurriigi väed Koreast välja tõmbunud. See oli ajalooline saavutus, et demokraatia põhimõte, kus kõik võimud kuulusid rahvale, oli lõpuks riigis institutsionaliseeritud. Samal ajal lõi põhjaosas Nõukogude Liidu toetatud revolutsionääride rühmitus oma valitsuse ja nimetas selle Demokraatliku Rahvavabariigi Koreaks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Mõlemad pooled väitsid, et nad on ainus legitiimne režiim kogu poolsaarel, eitades teise poole olemasolu kategooriliselt. Lõuna-Korea kuulutas avalikult, et liigub põhja ja vallutab kommunistide mõjuvõimu all olevad alad. Põhja-Korea kuulutas samuti oma kavatsuse laiendada revolutsiooni lõuna poole.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

25. juunil 1950 ründasid [[Põhja-Korea]] väed lõunat mitmel rindel piki 38. paralleeli. [[Kim Il-sŏng|Kim Il-sungi]] režiimil oli kindel toetus Nõukogude Liidult ja Hiinalt. Põhja-Korea väed okupeerisid Souli kolmandal päeval pärast algatatud rünnakut ning surusid seejärel kiiresti lõuna poole. Kaks päeva hiljem otsustas USA Lõuna-Koreat abistada ja peagi jõudsid Koreasse ÜRO väed, mis koosnesid 16 riigist saadetud sõduritest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Mõlemad pooled jäid 38. paralleeliga ummikseisu ja järk-järgult sai selgeks, et sõda ei lõpe kummagi poole võiduga. Aasta jooksul alustasid USA ja [[Nõukogude Liit]] vaherahuläbirääkimisi. Siiski võitlesid mõlemad pooled veel kaks aastat, kuna mõlemad soovisid lõpetada sõja soodsamas positsioonis. Sõja lõpuks oli hukkunute arv tõusnud 4,5 miljonini. 27. juulil 1953 allkirjastati vaherahu leping, kuigi Lõuna-Korea keeldus lepingut allkirjastamast. Mõlemad pooled ei jõudnud kokkuleppele kestva rahu režiimi osas.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Lõuna-Korea industrialiseerimine ja demokratiseerimine ===
1960. aasta aprillis osales märkimisväärne hulk inimesi ulatuslikel protestimeeleavaldustel president Syngman Rhee väidetavale katsele jääda manipuleeritud valimiste abil ebaseaduslikult võimule. Rhee oli varem pikendanud oma teenistusaega kahel korral põhiseaduse muudatuste kaudu. Õiguskaitsejõud üritasid protestijaid tõkestada tulistades nende suunas. Lõpuks alistus autoritaarne liider rahvamässule, mida juhtisid peamiselt üliõpilased.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Järgmisel aastal kukutas [[Park Chung-hee|Park Chunghee]] juhitud sõjaväeohvitseride rühm riigipöördega valitsuse. Nad määratlesid demokratiseerimisprotsessi sotsiaalse segadusena ja lubasid tugevdada riigi kaitsevõimet, et vastata võimalikele Põhja-Korea sõjalistele väljakutsetele, stabiliseerida ühiskonda ja tagada majandusareng. President [[Park Chung-hee|Park Chunghee]] sõjaväerežiimi valitsus püüdis saavutada rahva heakskiitu majandusarengu kaudu. Selleks rakendati kasvule suunatud strateegiaid, mille eesmärk oli saavutada mõõdetavaid tulemusi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1950. aastatel oli Korea üks vaeseimaid riike maailmas, kus enamus elanikest tegeles põllumajandusega, kuid riik koges kiiret muutust tänu tööstusliku arengu protsessile, mis algas 1960. aastatel. Valitsus ehitas taristut ja toetas ekspordile suunatud ettevõtteid, võttes kasutusele poliitikad, mis aitasid väljapoole suunatud ettevõtetel kergemini meelitada välisinvesteeringuid. Valitsuse rahapoliitika oli nendele ettevõtetele soodne. Kõrgelt kvalifitseeritud ja haritud tööjõud tootis kaupu, mis suutsid konkureerida tööstusriikide toodetega. 1973. aastast keskendus valitsus rasketele keemiatööstustele. Suured tehased ehitati laevaehituse, autotööstuse, elektroonika- ja petrokeemiatööstuse sektoritesse. Raskekeemiatoodete osakaal riigi ekspordis kasvas ja tootmise osakaal suurenes.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Lõuna-Korea majandusarengu eestvedajad olid perekonnakontsernid (korea k 재벌, ''[[:en:Chaebol|chaebol]]'') nagu [[Samsung]], [[Hyundai Motor Company|Hyundai]], SK Group ja [[LG Group|LG Corporation]]. [[Kontsern|Kontsernid]] said riiklikku tuge maksusoodustuste ja odavate laenude näol ning kasutasid Lõuna-Korea odavat tööjõudu eksporditavate toodete tootmisel.&lt;ref&gt;&quot;Corea del Sur no es un milagro | Un Estado muy fuerte, industrialización, extrema flexibilización laboral y conglomerados familiares. El papel de EE.UU&lt;/ref&gt;

1979. aastal seisnes riik silmitsi tõsise majanduskriisiga. Korea äriettevõtted, mis olid seotud väliskapitali ja valitsuse toetusega raskete keemiatööstusega, sattusid töökonfliktidesse. Olukord tekkis poliitika tõttu, mis ei arvestanud võimaliku välisvõla kasvu ja ekspordi vähenemisega. Riik hakkas järk-järgult taastuma majanduskriisist 1980. aastate keskpaigaks, saavutades väga kiire majanduskasvu kolmeks aastaks alates 1986. aastast. Hiljem 1980. aastate lõpuks oli riigist saanud kaasaegne tööstusühiskond.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
[[Fail:Gwangju - May 18th National Cemetery - graves.jpg|pisi|Gwangju ülestõusu ohvrite kalmistu, Gwangju, Jeollanam-do, Lõuna-Korea]]
Kiire majanduskasv oli põhjustanud ebavõrdse ressursside jaotuse linna- ja maapiirkondade vahel. Lisaks olid töötajad, kes mängisid olulist rolli riigi tööstuslikustumise protsessis, sunnitud pikki tööpäevi tegema ning said vähe tasu. 1970. aastate alguses algatasid tööstustöötajate ja talupoegade koalitsioon demokratiseerimise liikumise. Meeleavaldusi korraldati, et väljendada rahulolematust president [[Park Chung-hee|Park Chunghee]] võimu koondumise ja majanduskasvu ebavõrdse jaotumise üle riigis. Nende liikumiste eesmärk oli käsitleda 1972. aastal tehtud põhiseaduse muudatuste ebakorrapärasusi, mis andsid presidendile piiramatu ja vaidlustamata võimu, võimaldades neil tähtajatult ametis jääda. [[Park Chung-hee|Park Chunghee]] tapmise järel 1979. aastal haaras võimu sõjaväe kindralid, sealhulgas Chun Doo hwan ja Roh Tae woo, mis pani pettuma rahvast, kes soovisid demokraatlikku üleminekut. 18. mail 1980 täitsid [[Gwangju]] kodanikud linna tänavad, et protesteerida sõjaväe võimuhaaramise vastu. Seejärel oli valitsus saatnud Gwangjusse sõjaväe, et meeleavaldajad maha suruda. Relvastatud sõjaväelased sooritasid meeleavaldajate vastu valimatuid vägivallategusid, avades rahva poole tule.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Lõpuks ühendasid 1987. aasta juunis riigi demokratiseerimise nimel töötavad inimesed, sealhulgas peamine opositsioonipartei, jõud Ühendatud Demokraatliku Rinde moodustamiseks ja pidasid ulatuslikku võitlust, nõudes diktatuuri lõpetamist ja demokraatliku põhiseaduse vastuvõtmist. 10. juunil üleriigiliselt 22 linnas alanud meeleavalduste sari levis enam kui kaheks nädalaks enamikku riigi suurematesse linnadesse. Selle tulemusena oli põhiseadus demokratiseerimiseks muudetud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1987. aastal kehtestati riigis demokraatlik süsteem. 1992. aastaks oli lõppenud sõjaväejuhtidest presidentide aeg. 1997. aastal toimus esimene rahumeelne võimuvahetus valitseva erakonna ja opositsiooni vahel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
[[Fail:BTS in concert at Wembley Stadium, 2 June 2019 01.jpg|pisi|[[BTS]] (korea k Bangtan Sonyeondan) on k-popi poisteansambel, kes on purustanud arvukalt rekordeid muusikatööstuses, sealhulgas on nad jõudnud Billboard 200 edetabeli tippu ning nende hittsingel &quot;Dynamite&quot; tõi neile esimese Grammy nominatsiooni]]
1997. aastal koges Lõuna-Korea tõsist majanduskriisi. Kriis tulenes välisvaluuta puudusest ning põhjustas paljude ettevõtete kokkuvarisemise. Tööpuuduse probleem muutus samuti tõsiseks, mis halvendas majanduskriisi. [[Kim Young-sam]], esimene tsiviilpresident, kes võttis võimu üle pärast 30-aastast sõjaliste liidrite perioodi, ei suutnud oma ametiaja jooksul majanduskriisi vältida. Selle tagajärjel seisis presidendina ametisse astunud [[Kim Dae-jung]] (1998–2003) silmitsi oluliste väljakutsetega. Uus president oli avalikult vastu perekonnakontsernidele ja tollasele finants- ja valitsussüsteemile. Tema valimise ning kodanike pingutuste ja [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] poolt kokku pandud 58 miljardi USA dollari abiga suutis riik oma võlad tasuda ja probleemi ületada. Seega oli Lõuna-Koreas majanduskriis kahjulik, kuid võrreldes teiste riikidega, kes sarnaseid olukordi kogesid, suhteliselt lühiajaline.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lee |eesnimi=Hyun-Hoon |kuupäev=1999 |pealkiri=Korea's 1997 Financial Crisis: Causes, Consequences and Prospects |url=https://www.jstor.org/stable/43199051 |ajakiri=A Journal of Policy Analysis and Reform |aastakäik=6 |üksiknumber=4 |leheküljed=351-363}}&lt;/ref&gt;

Tänapäeval on Lõuna-Korea kõrgelt arenenud riik, konkureerides info- ja kommunikatsioonitehnoloogias riikidega nagu USA. Lõuna-Korea popkultuur on hiljutistel aastatel ka välismaal hoogu kogunud, nähtus, mida tuntakse „[[Hallyu laine|Korea laine“]] nime all.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hwang |eesnimi=S |pealkiri=Cultural globalization and the Korean Wave: Transnational cultural flows and South Korean culture |teos=Routledge Handbook of Korean Culture and Society |kirjastus=New York: Routledge |aasta=2019 |toimetaja-perekonnanimi=Kim |toimetaja-eesnimi=Y |leheküljed=153}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria: Korea ajalugu]]</text>
      <sha1>4cruyphw97lilfs54nosv71abize76e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oleksandra Matviitšuk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>653758</id>
    <revision>
      <id>7142836</id>
      <parentid>7133431</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T06:27:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142836</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16776" sha1="bpn449xuec52epc8s7hu5ccsbiabv34" xml:space="preserve">{{infokast persoon
| nimi           = 
| pilt           = Oleksandra Matviichuk - 2022 (cropped).jpg
| pildisuurus    = 
| pildiallkiri   = Matviitšuk 2022. aastal
| sünninimi      = Олександра Матвійчук
| sünniaeg       = {{Sünniaeg ja vanus|1983|10|08}}
| sünnikoht      = [[Bojarka]], [[Kiievi oblast]], [[Ukraina NSV]], [[NSVL]]
| surmaaeg       = 
| surmakoht      = 
| rahvus         = 
| alma mater     = 
| haridus        = [[Kiievi ülikool]] 
| tegevusala     = jurist, inimõiguste aktivist
| töökoht        = 
| organisatsioon = 
| väärtus        = 
| tunnustus      = 
| abikaasa       = 
| lapsed         = 
| sugulased      = 
| autogramm      = 
| moodul         = 
}}
'''Oleksandra Vjatšeslavivna Matviitšuk''' ([[ukraina keel]]es Олександра В’ячеславівна Матвійчук; sündinud [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1983]]) on Ukraina [[Inimõigused|inimõiguste]] [[Advokaat|jurist]] ja [[Kodanikuühiskond|kodanikuühiskonna]] juht. Ta juhib mittetulundusühingut [[Kodanikuvabaduste keskus]] ning on [[Demokratiseerimine|demokraatlike reformide]] eest võitleja oma riigis ja [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon|OSCE]] piirkonnas.&lt;ref&gt;{{Cite web|title=Oleksandra Matviychuk – Ukraine|url=https://www.coalitionfortheicc.org/oleksandra-matviychuk-ukraine|access-date=17 August 2021|publisher=Coalition for the International Criminal Court}}&lt;/ref&gt;

==Haridus==
Oleksandra Matviitšuk õppis [[Kiievi ülikool|Tarass Ševtšenko nimelises Kiievi Riiklikus Ülikoolis]], mille lõpetas 2007. aastal [[Õigusteadus|õigusteaduse]] [[Magistrikraad|magistrina]]. 2017. aastal sai temast esimene naine, kes osales [[Stanfordi ülikool|Stanfordi ülikooli]] Ukraina tärkavate juhtide programmis.&lt;ref&gt;{{Cite web|title=Ukrainian Emerging Leaders Cohort 2017-18|url=https://fsi.stanford.edu/content/ukrainian-emerging-leaders-cohort-2017-18|access-date=17 August 2021|website=fsi.stanford.edu|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite web|date=27 April 2018|title=Oleksandra Matviichuk {{!}} CivilMPlus|url=https://civilmplus.org/fr/experts/oleksandra-matviichuk/|access-date=17 August 2021|language=fr-FR}}&lt;/ref&gt;

==Töö==
Matviitšuk alustas tööd mittetulundusühingus [[Kodanikuvabaduste keskus]] 2007. aastal, mil see asutati.&lt;ref name=&quot;freiheitMatviichuk&quot;&gt;{{Cite web |last=Todorov |first=Svetoslav |title=Meet Oleksandra Matviichuk from Ukraine|url=https://www.freiheit.org/east-and-southeast-europe/meet-oleksandra-matviichuk-ukraine |date=2022-02-14|access-date=2022-10-07 |website=[[Friedrich Naumann Foundation]]|language=en-UK}}&lt;/ref&gt;

2012. aastal sai Matviitšukist Ukraina parlamendi ([[Ukraina Ülemraada|Ülemraada]]) inimõiguste voliniku juures tegutseva nõuandekomisjoni liige.&lt;ref&gt;{{Cite web|title=Про створення консультативної ради|url=https://zakon.rada.gov.ua/go/v06_8715-12|access-date=17 August 2021|website=Офіційний вебпортал парламенту України|language=uk}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2022-03-07 |title=Women Pursue a Democratic Future for Ukraine |url=https://www.ned.org/women-pursue-a-democratic-future-for-ukraine-message-from-oleksandra-matviychuk/ |access-date=2022-06-13 |website=National Endowment for Democracy |language=en-US}}&lt;/ref&gt;

Pärast rahumeelsete meeleavalduste vägivaldset mahasurumist [[Kiiev]]is [[Maidan Nezaležnosti|Iseseisvuse väljakul]] 30. novembril 2013 koordineeris ta Euromaidani SOS kodanikualgatust. Euromaidani SOS-i eesmärk oli pakkuda õigusabi [[Euromaidan]]i ohvritele Kiievis ja teistes Ukraina linnades, samuti koguda ja analüüsida teavet meeleavaldajate kaitsmiseks ning anda olukorrale vahehinnanguid.&lt;ref&gt;{{Cite web|title=Євромайдан SOS|url=http://maidanmuseum.org/storinka/yevromaydan-sos|access-date=17 August 2021|website=maidanmuseum.org|language=uk}}&lt;/ref&gt; Sellest ajast alates on Matviitšuk korraldanud mitmeid rahvusvahelisi mobilisatsioonikampaaniaid [[Meelsusvang|meelsusvangide]] vabastamiseks, nagu kampaania &quot;#letmypeoplego&quot; ja ülemaailmne aktsioon &quot;#Save[[Oleg Sentsov|OlegSentsov]]&quot; ebaseaduslikult vangistatud inimeste vabastamiseks Venemaal ning [[Krimmi annekteerimine|okupeeritud]] [[Krimm]]is ja [[Donbass]]is.&lt;ref&gt;{{Cite web|title=Oleksandra Matviichuk|url=https://religiousfreedom.in.ua/public/en/secretariat/co-coordinator|access-date=17 August 2021|website=religiousfreedom.in.ua}}&lt;/ref&gt; Ta on koostanud mitu aruannet [[ÜRO]] organitele, [[Euroopa Nõukogu]]le, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidule]], OSCE-le ja esitanud avaldusi [[Haag|Haagi]] [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule]].&lt;ref&gt;{{Cite web|title=Oleksandra Matviichuk|url=https://summit.yihr.org/speaker/oleksandra-matviichuk/|access-date=17 August 2021|website=Skopje Youth Summit|language=en-US|archive-date=2022-10-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20221009012416/https://summit.yihr.org/speaker/oleksandra-matviichuk/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

4. juunil 2021 nimetati Matviitšuk ÜRO piinamise vastase komitee liikmeks&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web |title=18th Meeting of States parties - Elections 2021 |url=https://www.ohchr.org/EN/HRBodies/CAT/Pages/Elections2021.aspx |access-date=17 August 2021 |website=www.ohchr.org}}&lt;/ref&gt; ja tegi ajalugu Ukraina esimese naiskandidaadina ÜRO lepinguorganisse.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2021-06-04 |title=Оголошення про результати добору кандидата для висунення на обрання членом комітету ООН проти катувань |url=https://minjust.gov.ua/news/ministry/ogoloshennya-pro-rezultati-doboru-kandidata-dlya-visunennya-na-obrannya-chlenom-komitetu-oon-proti-katuvan |access-date=2022-04-01 |website=minjust.gov.ua |language=ru |archive-date=2021-06-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210609092808/https://minjust.gov.ua/news/ministry/ogoloshennya-pro-rezultati-doboru-kandidata-dlya-visunennya-na-obrannya-chlenom-komitetu-oon-proti-katuvan |url-status=dead }}&lt;/ref&gt; Ta lõi platvormi, et piirata vägivalda naiste vastu konfliktis.

Ajavahemikul [[Väärikuse revolutsioon|Väärikuse revolutsioonist]] kuni 2022. aastani keskendus ta Donbassi sõja ajal toimunud sõjakuritegude dokumenteerimisele. Kohtudes 2014. aastal USA toonase [[Ameerika Ühendriikide asepresident|asepresidendi]] [[Joe Biden]]iga, pooldas ta sõja lõpetamiseks suuremat relvatoetust.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2022-03-29 |title=Activist who met Biden in 2014 says 'Putin war crimes could have been stopped' |url=https://www.independent.co.uk/news/world/europe/ukraine-biden-russian-war-crimes-putin-b2046018.html |access-date=2022-06-13 |website=The Independent |language=en}}&lt;/ref&gt;

Pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|2022. aasta Venemaa sissetungi Ukrainasse]] on Matviitšuk esinenud paljudes rahvusvahelistes meediakanalites, et esindada Ukraina kodanikuühiskonda, eelkõige seoses riigisiseselt ümber asustatud inimestega ning sõjakuritegude ja muude inimõigustega seotud küsimustega. Foreign Policy andmetel pooldas ta spetsiaalse „hübriidkohtu” loomist, mis uuriks [[Sõjakuritegu|sõjakuritegusid]] ja inimõiguste rikkumisi, kuna teemasid on palju.&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Mackinnon |first=Robbie Gramer, Amy |title=Ukraine's 'Nuremberg Moment' Amid Flood of Alleged Russian War Crimes |url=https://foreignpolicy.com/2022/06/10/ukraines-nuremberg-moment-amid-flood-of-alleged-russian-war-crimes/ |access-date=2022-06-13 |website=[[Foreign Policy]] |language=en-US}}&lt;/ref&gt; Matviitšuk kutsus üles andma [[Vladimir Putin|Vladimir Putini]] ja Vene sõdurid eritribunalis kohtu alla sissetungi eest Ukrainasse, väites, et sellel võib olla jahutav mõju &quot;Vene vägede toime pandud inimõiguste rikkumiste jõhkrusele&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite news |last=Rankin |first=Jennifer |date=2023-02-27 |title=Ukrainian Nobel peace laureate calls for special tribunal to try Putin |language=en-GB |work=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/world/2023/feb/27/ukrainian-nobel-peace-laureate-oleksandra-matviichuk-calls-for-special-tribunal-to-try-vladimir-putin |access-date=2023-02-27 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
2007. aastal pälvis Oleksandra Matviitšuk [[Vassõl Stuss|Vassõl Stussi]] nimelise auhinna &quot;selle valdkonna silmapaistvate saavutuste, selge kodanikupositsiooni ja aktiivse kohaloleku eest Ukraina kultuuriruumis&quot;. Ta on noorim selle auhinna võitja.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Cite web|title=Премія імені Василя Стуса|url=https://pen.org.ua/award/premiya-im-vasylya-stusa/|access-date=17 August 2021|website=PEN Ukraine|language=uk}}&lt;/ref&gt;

2015. aastal sai Matviitšuk Norra &quot;Lindebrække auhinna demokraatia ja inimõiguste eest&quot; laureaadiks. Žürii esimees ja endine Norra välisminister [[Jan Petersen]] põhjendas nende valikut: &quot;Oluline on toetada ja austada neid, kes osalesid Ukraina demokraatia liikumises. Need, kes töötasid ööd ja päevad, kõnelesid Ukraina demokraatliku arengu eest – ja hiljem uurisid Maidanil aset leidnud kuritegusid. Tänavune Sjur Lindebrække demokraatia inimõiguste auhinna saaja on selline hääl.”&lt;ref&gt;{{Cite web|date=24 April 2015|title=Awarded for human rights efforts in Ukraine|url=https://humanrightshouse.org/articles/awarded-for-human-rights-efforts-in-ukraine/|access-date=17 August 2021|website=Human Rights House Foundation|language=en-US}}&lt;/ref&gt; 24. veebruaril 2016 tunnustasid 16 OSCE delegatsiooni Matviitšukki oma esimese &quot;Demokraatia kaitsja&quot; auhinnaga eksklusiivse panuse eest demokraatia ja inimõiguste edendamisse. &lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Cite web|date=24 February 2016|title=Ukrainian Activist Oleksandra Matviychuk Receives Democracy Defender Award|url=https://osce.usmission.gov/ukrainian-activist-oleksandra-matviychuk-receives-democracy-defender-award/|access-date=17 August 2021|website=U.S. Mission to the OSCE|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Seejärel tunnustas USA saatkond Ukrainas Matviitšukki 2017. aasta Ukraina vapraks naiseks &quot;tema pideva ja julge pühendumise eest Ukraina rahva õiguste kaitsmisel&quot;.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Cite web|date=31 March 2017|title=Remarks by Ambassador Yovanovitch at the &quot;Honoring Ukrainian Women of Courage&quot; Event|url=https://ua.usembassy.gov/remarks-ambassador-yovanovitch-honoring-ukrainian-women-courage-event/|access-date=17 August 2021|website=U.S. Embassy in Ukraine|language=en-US|archive-date=2021-06-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20210602230627/https://ua.usembassy.gov/remarks-ambassador-yovanovitch-honoring-ukrainian-women-courage-event/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; Septembris 2022 pälvisid Matviitšuk ja [[Kodanikuvabaduste keskus]] (organisatsioon, mida juhib Matviitšuk) [[Õige elamisviisi auhind|Õige elamisviisi auhinna]] töö eest Ukraina demokraatlike institutsioonidega ja sõjakuritegude eest vastutusele võtmise eest.&lt;ref&gt;{{cite news |title=Ukrainian activist among winners of 'Alternative Nobel' |url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-africa-stockholm-somalia-59f01ab04b551304af3957e424de6a31 |access-date=29 September 2022 |work=AP NEWS |agency=[[Associated Press]] |date=29 September 2022 |language=en}}&lt;/ref&gt; Ta valiti 2022. aasta detsembris BBC 100 väljapaistva naise hulka.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=BBC 100 Women 2022: Who is on the list this year? |url=https://www.bbc.co.uk/news/resources/idt-75af095e-21f7-41b0-9c5f-a96a5e0615c1 |access-date=2022-12-10 |website=BBC News |language=en-GB}}&lt;/ref&gt;

Kodanikuvabaduste keskus pälvis 2022. aasta [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] koos [[Aless Bjaljatski]] ja Venemaa organisatsiooniga [[Memorial]].&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Nobel Peace Prize to activists from Belarus, Russia, Ukraine |url=https://www.onmanorama.com/news/world/2022/10/07/nobel-peace-prize-to-activists-from-belarus-russia-ukraine.html |access-date=2022-10-07 |website=Onmanorama |language=en}}&lt;/ref&gt; See oli esimene Nobeli auhind, mis anti Ukraina kodanikule või organisatsioonile.&lt;ref&gt;{{cite news |last1=Ryan |first1=Missy |last2=Khudov |first2=Kostiantyn |date=12 October 2022 |title=Ukrainian Nobel laureate demands new approach for wartime justice |url=https://www.washingtonpost.com/world/2022/10/14/ukrainian-nobel-laureate-demands-new-approach-wartime-justice/ |newspaper=[[The Washington Post]] |url-access=subscription |archive-url=https://archive.today/20230509070648/https://www.washingtonpost.com/world/2022/10/14/ukrainian-nobel-laureate-demands-new-approach-wartime-justice/ |archive-date=9 May 2023 |url-status=live}}&lt;/ref&gt;

16. veebruaril 2023 anti talle Université Catholique de Louvaini audoktori kraad (''doctor honoris causa'').&lt;ref&gt;{{cite news |last=Rankin |first=Jennifer |date=27 February 2023 |title=Ukrainian Nobel peace laureate calls for special tribunal to try Putin |url=https://www.theguardian.com/world/2023/feb/27/ukrainian-nobel-peace-laureate-oleksandra-matviichuk-calls-for-special-tribunal-to-try-vladimir-putin |newspaper=[[The Guardian]] |archive-url=https://web.archive.org/web/20230508083508/https://www.theguardian.com/world/2023/feb/27/ukrainian-nobel-peace-laureate-oleksandra-matviichuk-calls-for-special-tribunal-to-try-vladimir-putin |archive-date=8 May 2023 |url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |last=de Boeck |first=Philip |date=17 February 2023 |title=Oleksandra Matviichuk (prix Nobel de la paix 2022): «Si on n’arrête pas Poutine en Ukraine, il ira plus loin» |trans-title=Oleksandra Matviichuk (Nobel Peace Prize 2022): &quot;If we don't stop Putin in Ukraine, he will go further&quot; |url=https://www.lesoir.be/495751/article/2023-02-17/oleksandra-matviichuk-prix-nobel-de-la-paix-2022-si-narrete-pas-poutine-en |newspaper=[[Le Soir]] |url-access=subscription |language=fr |archive-url=https://archive.today/20230509071352/https://www.lesoir.be/495751/article/2023-02-17/oleksandra-matviichuk-prix-nobel-de-la-paix-2022-si-narrete-pas-poutine-en |archive-date=9 May 2023 |url-status=live}}&lt;/ref&gt;

===Kokkuvõte===
* 2022 – [[Õige elamisviisi auhind]]
* 2021 – Ukraina kandidaat ÜRO piinamisvastasesse komiteesse&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* 2017 – USA saatkonna auhind &quot;Ukraina julge naine&quot;.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Cite web|date=2 July 2020|title=Citizens need to hold power to account because 'even an angel can turn into the devil' — EUAM Ukraine|url=https://www.euam-ukraine.eu/news/opinion/citizens-need-to-hold-power-to-account-because-even-an-angel-can-turn-into-the-devil/|access-date=17 August 2021|language=en-GB}}&lt;/ref&gt;
* 2016 – Demokraatia kaitsja auhind, OSCE parlamentaarne assamblee&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|title=Ukrainian Wins Democracy Defender Award|url=https://editorials.voa.gov/a/ukrainian-wins-democracy-defender-award/3224330.html|access-date=17 August 2021|website=VOA|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
* 2015 – &quot;Sjur Lindebrække demokraatia ja inimõiguste auhind&quot;, mille annab välja Norra paremtsentristlik erakond [[Høyre]]&lt;ref&gt;{{cite web | url=https://humanrightshouse.org/articles/awarded-for-human-rights-efforts-in-ukraine/ | title=Awarded for human rights efforts in Ukraine | date=24 April 2015 }}&lt;/ref&gt;
* 2007 – Vassõl Stussi auhind, [[PEN-klubi]] Ukraina keskus&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

==Artikleid suuremates ingliskeelsetes väljaannetes==

* &quot;Hirmu poolsaar: Krimmi okupatsiooni ja inimõiguste rikkumise kroonikad&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite book|last1=Zayets|first1=Sergiy|url=https://books.google.com/books?id=FRTqCAAAQBAJ&amp;pg=PA75|title=The Fear Peninsula: Chronicle of Occupation and Violation of Human Rights in Crimea|last2=Matviichuk|first2=Oleksandra|last3=Pechonchyk|first3=Tetyana|last4=Svyrydova|first4=Dariya|last5=Skrypnyk|first5=Olga|date=20 April 2015|publisher=Crimea is Ukraine|language=en}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Vabaduse hind&quot; – kokkuvõte inimõigusorganisatsioonide avalikust aruandest Euromaidani ajal toime pandud inimsusvastaste kuritegude kohta.&lt;ref&gt;{{Cite web|title=Summary of the public report of human rights organizations on crimes committed during Euromaidan|url=https://issuu.com/irf_ua/docs/hr-2015-2engl|access-date=2 September 2021|website=Issuu|language=en|archive-date=2023-03-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20230303171040/https://issuu.com/irf_ua/docs/hr-2015-2engl|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
* &quot;28 Kremli pantvangi&quot; – peamised rikkumised ja vabastamise väljavaated.&lt;ref&gt;{{Cite web|date=20 January 2016|title='28 hostages of the Kremlin': main violations and prospects for the release|url=https://en.odfoundation.eu/a/7213,28-hostages-of-the-kremlin-main-violations-and-prospects-for-the-release/|access-date=2 September 2021|website=Open Dialogue Foundation|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Matviitšuk, Oleksandra}}
[[Kategooria:Ukraina juristid]]
[[Kategooria:Kiievi ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>bpn449xuec52epc8s7hu5ccsbiabv34</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tina Šutej</title>
    <ns>0</ns>
    <id>653891</id>
    <revision>
      <id>7142706</id>
      <parentid>6866287</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T20:45:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7142706</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5110" sha1="p82bjwtaxejbmg2fets4dn4ng7n0omd" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Tina Šutej
| pilt = Tina Šutej.jpg
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = Tina Šutej 2015. aastal
| riik = Sloveenia
| sünniaeg = {{süv|1988|11|07}}
| sünnikoht = [[Ljubljana]]
| pikkus    = 
| kaal      = 
| spordiklubi= 
| treener = 
| medalid = 
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Pronksmedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Tokyo 2025]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe_2|Teivashüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2025. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Nanjing 2025]]|[[2025. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Teivashüpe_2|Teivashüpe]]}}
{{Hõbemedal|[[2026. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Toruń 2026]]|[[2026. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Teivashüpe_2|Teivashüpe]]}}
{{Pronksmedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Belgrad 2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Teivashüpe_2|Teivashüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}}
{{Pronksmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|München 2022]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe_2|Teivashüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Toruń 2021]]|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe_2|Teivashüpe]]}}
{{Hõbemedal|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Istanbul 2023]]|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe_2|Teivashüpe]]}}
{{Hõbemedal|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Apeldoorn 2025]]|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe_2|Teivashüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Suveuniversiaad|Universiaad]]}}
{{Hõbemedal|[[2011. aasta suveuniversiaad|Shenzhen 2011]]|Teivashüpe}}
{{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2006. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2006 Peking]]|Teivashüpe}}
{{MedalVõistlus|[[Vahemere mängud]]}}
{{Hõbemedal|[[2018. aasta Vahemere mängud|Tarragona 2018]]|Teivashüpe}}
}}
'''Tina Šutej''' (sündinud [[7. november|7. novembril]] [[1988]] [[Ljubljana]]s) on Sloveenia teivashüppaja.

Oma rahvusvahelise debüüdi tegi ta [[2005]]. aastal [[Noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]]. Neil võistlustel saavutas ta kaheksanda koha. Aasta hiljem, [[2006. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2006. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel]], võitis ta Sloveenia noorterekordiga teivashüppes 4.25 hõbemedali.

Tina Šutejle on edukaks kujunenud 2020. aastad. [[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Toruń]]is võitis ta isikliku rekordiga 4.70 hõbemedali. Kuldmedali võitis samuti isikliku rekordiga 4.75 [[Angelica Moser]]. [[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Belgrad]]is võitis ta tulemusega 4.75 pronksmedali. Samal aastal [[München]]is toimunud [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] võitis ta tulemusega 4.75 pronksmedali.

[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[İstanbul]]is võitis Šutej tulemusega 4.75 soomlanna [[Wilma Murto]] järel hõbemedali.

[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Apeldoorn]]is võitis Šutej tulemusega 4.75 soomlanna Angelica Moseri järel hõbemedali. [[2025. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2025. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] oli ta teine prantslanna [[Marie-Julie Bonnin]]i järel. [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Sama aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s võitis ta 4.80-ga pronksmedali ameeriklannade [[Katie Moon]]i ja [[Sandi Morris]]e järel.

[[2026. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2026. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Toruń]]is võitis ta taas hõbemedali, hüpates 4.80.

Šutej isiklik rekord on '''4.82''', mis on hüpatud 2. veebruaril 2023 [[Ostrava]]s. See on ka [[Sloveenia]] rekord.&lt;ref name=&quot;WorldAthletic&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;WorldAthletic&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri= Tina Šutej |url=https://worldathletics.org/athletes/_/14300261 |vaadatud=2023-05-12 |väljaanne=worldathletics.org}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* {{IAAF}}
* {{Olympedia}}

{{JÄRJESTA:Šutej, Tina}}
[[Kategooria:Sloveenia kergejõustiklased]]
[[Kategooria:Teivashüppajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>p82bjwtaxejbmg2fets4dn4ng7n0omd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Ch)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>655767</id>
    <revision>
      <id>7142615</id>
      <parentid>7130228</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:39:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Che */</comment>
      <origin>7142615</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21747" sha1="571u5fph3ku4npzf8biktlmywz184me" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}
'''Biograafiad (Ch)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Ch&quot;.

==Cha==
*[[Jacques Chaban-Delmas]], prantsuse riigitegelane (1915–2000)
*[[Michael Chabon]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1963–) 
*[[Thomas Chabot]], Kanada jäähokimängija (1997–) 
*[[Emmanuel Chabrier]], prantsuse helilooja (1841–1894)
*[[Jean Pierre Chabrol]], prantsuse kirjanik (1925–2001)
*[[Carme Chacón]], Hispaania poliitik (1971–2017)
*[[José María Chacón]], Hispaania sõjaväelane (1747–1833)
*[[Nacer Chadli]], Belgia jalgpallur (1989–) 
*[[James Chadwick]], Briti füüsik (1891–1974)
*[[John Chadwick]], Briti keeleteadlane ja klassikaline filoloog (1920–1998)
*[[Wallace Chafe]], ameerika keeleteadlane (1927–2019)
*[[Lewis Sperry Chafer]], USA teoloog (1871–1952)
*[[Roger B. Chaffee]], USA astronaut (1935–1967)
*[[Marc Chagall]], juudi kunstnik (1887–1985)
*[[Mohammed Chahim]], Maroko päritolu Hollandi poliitik (1985–)
*[[Ernst Boris Chain]], inglise biokeemik (1906–1979)
*[[Timothée Chalamet]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1995–) 
*[[Jean François Chalgrin]], prantsuse arhitekt (1739–1811)
*[[Chalice]], eesti laulja (1983–)
*[[Faní Chalkiá]], Kreeka tõkkejooksja (1979–)
*[[Kóstas Chalkías]], kreeka jalgpallur (1974–)
*[[Alan Chalmers]], inglise päritolu Austraalia filosoof (1939–)
*[[David Chalmers]], Austraalia päritolu USA filosoof ja kognitiivteadlane (1966–) 
*[[Mario Chalmers]], USA korvpallur (1986–)
*[[Nathaniel Chalobah]], Sierra Leone päritolu Inglismaa jalgpallur (1994–) 
*[[Trevoh Chalobah]], Sierra Leone päritolu Inglismaa jalgpallur (1999–) 
*[[René Chaloult]], Kanada poliitik (1901–1978)
*[[Samo Chalupka]], slovaki romantistlik luuletaja (1812–1883) 
*[[Marouane Chamakh]], Prantsusmaal sündinud Maroko jalgpallur (1984–)
*[[Roja Chamankar]], pärsia luuletaja (1981–)
*[[Neville Chamberlain]], Suurbritannia poliitik (1869–1940)
*[[Austen Chamberlain]], Suurbritannia riigimees (1863–1937)
*[[Houston Stewart Chamberlain]], saksa filosoof (1855–1927)
*[[Owen Chamberlain]], USA füüsik (1920–2006)
*[[William Charles Chamberlain]], Briti sõjaväelane (1818–1878)
*[[Wilt Chamberlain]], USA korvpallur (1936–1999)
*[[Calum Chambers]], inglise jalgpallur (1995–)
*[[Dwain Chambers]], Suurbritannia sprinter (1978–)
*[[Emma Chambers]], Suurbritannia filminäitleja (1964–2018)
*[[Ephraim Chambers]], inglise kirjanik ja entsüklopedist (suri 1740)
*[[Whittaker Chambers]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja toimetaja (1901–1961)
*[[Georges de Chambray]], prantsuse sõjaväelane ja literaat (1783–1848)
*[[Nicolas Sébastien Roch Chamfort]], prantsuse kirjanik (1741–1794)
*[[Chamillionaire]], USA räppar (1979–)
*[[Cécile Chaminade]], prantsuse helilooja (1857–1944)
*[[Adelbert von Chamisso]], saksa kirjanik ja bioloog (1781–1838)
*[[Diego Manuel Chamorro]], Nicaragua poliitik ja president (1861–1923)
*[[Fruto Chamorro]], Nicaragua poliitik ja president (1804–1855)
*[[Pedro Joaquín Chamorro]], Nicaragua poliitik, sõjaväelane ja president (1818–1890)
*[[Rosendo Chamorro]], Nicaragua jurist ja president
*[[Violeta Chamorro]], Nicaragua poliitik (1929–2025) 
*[[Benoît Chamoux]], prantsuse alpinist (1961–1995)
*[[Jean Baptiste Nompère de Champagny]], Prantsuse diplomaat (1756–1834)
*[[Philippe de Champaigne]], flaami päritolu prantsuse kunstnik (1602–1674)
*[[Will Champion]], Briti muusik (1978–)
*[[Samuel de Champlain]], prantsuse maadeavastaja (suri 1635)
*[[Jean-François Champollion]], prantsuse egüptoloog (1790–1832)
*[[André Chamson]], prantsuse kirjanik ja arheoloog (1900–1983)
*[[Elim Chan]], Hongkongi päritolu dirigent (1986–) 
*[[Jackie Chan]], hiina näitleja, koreograaf, filmilavastaja, produtsent, võitluskunstnik, stsenarist, laulja ja kaskadöör (1954–)
*[[Margaret Chan]], hiina päritolu terviseekspert, WHO peadirektor (1947–)
*[[Lucas Chanavat]], Prantsusmaa murdmaasuusataja (1994–) 
*[[Karun Chandhok]], India vormelisõitja (1984–)
*[[Raymond Chandler]], ameerika kirjanik ja stsenarist (1888–1959)
*[[Tyson Chandler]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1982–)
*[[Subrahmanyan Chandrasekhar]], India päritolu astronoom (1910–1995)
*[[Coco Chanel]], prantsuse moelooja (1883–1971)
*[[Lon Chaney]], USA tummfilminäitleja (1883–1930)
*[[Iris Chang]], USA ajaloolane ja ajakirjanik (1968–2014)
*[[José Antonio Chang]], Peruu poliitik (1958–)
*[[Michael Chang]], USA tennisist (1972–)
*[[Chang Myon]], Lõuna-Korea poliitik (1899–1966)
*[[Sarah Chang]], korea päritolu USA viiuldaja (sündinud 1980)
*[[Nicolas Changarnier]], Prantsuse sõjaväelane ja poliitik (1793–1877)
*[[Carol Channing]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1921–2019) 
*[[William Ellery Channing vanem]], USA ühiskonnategelane (1780–1842)
*[[William Ellery Channing noorem]], USA kirjanik (1818–1901)
*[[Antoine Eugène Alfred Chanzy]], Prantsuse sõjaväelane ja diplomaat (1823–1883)
*[[Gerli A. Chantelle]], eesti ettevõtja, moelooja ja disainer (1989–)
*[[Pierre Daniel Chantepie de la Saussaye]], hollandi usundiloolane (1848–1920)
*[[Pierre Chantraine]], prantsuse keeleteadlane ja klassikaline filoloog (1899–1974)
*[[Vladimer Ch'ant'uria]], Gruusia endine poksija (1978–)
*[[Chaovarat Chanweerakul]], Tai poliitik (1936–)
*[[Elaine Chao]], hiina päritolu Ameerika Ühendriikide poliitik (1953–)  
*[[Manu Chao]], prantsuse-hispaania laulja (1961–) 
*[[Yuen Ren Chao]], hiina päritolu USA keeleteadlane (1892–1982)
*[[Jean Chapelain]], prantsuse luuletaja (1595–1674)
*[[Charlie Chaplin]], filmirežissöör ja filminäitleja (1889–1977)
*[[George Chapman]], inglise luuletaja (1559–1634)
*[[Fredrik Henrik af Chapman]], Rootsi laevaehitaja ja sõjalaevastikujuht (1721–1808)
*[[Carrie Chapman Catt]], USA naisõiguslane (1859–1947)
*[[Charles Champaud]], võimleja ja võimlemisõpetaja
*[[Anna Chapman]], Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistuse endine salaagent, kes tegutses Ameerika Ühendriikides (1982–)
*[[Tracy Chapman]], laulja (1964–)
*[[Jean Antoine Claude Chaptal]], prantsuse keemik ja poliitik (1756–1832)
*[[Zdeno Chára]], slovaki jäähokimängija (1977–) 
*[[Yimmi Chará]], Colombia jalgpallur (1991–) 
*[[Stéphane Charbonnier]], prantsuse karikaturist ja ajakirjanik (1967–2015)
*[[Jean Baptiste Charcot]], prantsuse polaaruurija (1867–1936)
*[[Jean Martin Charcot]], prantsuse arstiteadlane (1825–1893)
*[[Jean Baptiste Siméon Chardin]], prantsuse kunstnik (1699–1779)
*[[Libor Charfreitag]], Slovakkia vasaraheitja (1977–)
*[[Raja Chari]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, katselendur ja NASA astronaut (1977–) 
*[[Ángelos Charistéas]], kreeka jalgpallur (1980–)
*[[Chariton]], vanakreeka kirjanik (1. või 2. sajand)
*[[Charlekas]], eesti mustkunstnik
*[[Diane Charlemagne]], Suurbritannia laulja (1964–2015)
*[[Charles I]], Inglismaa kuningas (1600–1649)
*[[Charles II Paljaspea]], Lääne-Frangi riigi kuningas ja Frangi keiser (823–877)
*[[Charles II (Inglismaa)|Charles II]], Inglismaa kuningas (1630–1685)
*[[Charles III (Lääne-Frangi)|Charles III]] Lihtsameelne ehk Kohtlane, Lääne-Frangi riigi kuningas (879–929)
*[[Charles III]], Suurbritannia kuningas (1948–)
*[[Charles IV]] Ilus, Prantsusmaa kuningas (1294–1328)
*[[Charles V]] Tark, Prantsusmaa kuningas (1337–1380)
*[[Charles VI]] Nõdrameelne, Prantsusmaa kuningas (1368–1422)
*[[Charles VII]], Prantsusmaa kuningas (1403–1461)
*[[Charles VIII]], Prantsusmaa kuningas (1470–1498)
*[[Charles IX]], Prantsusmaa kuningas (1550–1574)
*[[Charles X]], Prantsusmaa kuningas (1757–1836)
*[[Edmonde Charles-Roux]], prantsuse kirjanik (1920–2016)
*[[Charles Südi]], Burgundia hertsog (1433–1477)
*[[Jacques Charles]], prantsuse aeronaut (1746–1823)
*[[Ray Charles]], USA pianist ja laulja (1930–2004)
*[[Nicolas Toussaint Charlet]], prantsuse kunstnik (1792–1845)
*[[Carl Vilhelm Ludvig Charlier]], rootsi astronoom (1862–1934)
*[[Charlotta (Mehhiko)]], Mehhiko keisrinna (1840–1927)
*[[Charlotte Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel]], saksa printsess, keiser [[Peeter II]] ema (1694–1715)
*[[Bobby Charlton]], inglise jalgpallur (1937–2023)
*[[Devynne Charlton]], Bahama tõkkejooksja (1995–)
*[[Charmides]], Ateena poliitik (5. sajand eKr)
*[[Anutin Charnvirakul]], Tai ettevõtja, insener ja poliitik (1966–) 
*[[Mai Charoenpura]], tai laulja ja näitleja (1969–)
*[[Charondas]], vanakreeka seadusandja (6. sajand eKr)
*[[Georges Charpak]], poola päritolu Prantsusmaa füüsik (1924–2010)
*[[Johann Friedrich Charpentier]], saksa mineraloog (1738–1805)
*[[Gustave Charpentier]], prantsuse helilooja (1860–1956)
*[[Isabelle de Charrière]], Hollandi ja Šveitsi kirjanik (1740–1805)
*[[Pierre Charron]], prantsuse filosoof (1541–1603)
*[[Alain Chartier]], prantsuse luuletaja (umbes 1385 – umbes 1450)
*[[Roger Chartier]], prantsuse ajaloolane (1945–)
*[[Franciszek Charwat]], Poola diplomaat (1881–1943)
*[[James Hadley Chase]], Briti kirjanik (1906–1985)
*[[Sokrátis Chásikos]], Küprose poliitik (1956–)
*[[Michel Chasles]], prantsuse matemaatik (1793–1880)
*[[Théodore Chassériau]], prantsuse kunstnik (1819–1856)
*[[Jessica Chastain]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (1977–) 
*[[Olivier Chastel]], Belgia poliitik (1964–) 
*[[Allen Chastanet]], Saint Lucia ettevõtja ja poliitik (1960–) 
*[[Christopher Chataway]], Suurbritannia kergejõustiklane ja poliitik (1931–2014)
*[[François René de Chateaubriand]], prantsuse kirjanik (1768–1848)
*[[Georges-Olivier Châteaureynaud]], prantsuse kirjanik (1947–)
*[[Émilie du Châtelet]], prantsuse loodusfilosoof, matemaatik ja füüsik (1706–1749)
*[[Joseph Chatoyer]], pealik Saint Vincentil (suri 1795)
*[[Mános Chatzidákis]], kreeka helilooja (1925–1994) 
*[[Tákis Chatzigeorgíou]], Küprose ajakirjanik ja poliitik (1956–) 
*[[Thomas Chatterton]], inglise luuletaja (1752–1770)
*[[Arthur Chatto]], Briti kuningliku perekonna sugulane (1999–)
*[[Beth Chatto]], Briti aiakujundaja ja õpetaja (1923–2018)
*[[Samuel Chatto]], Briti kuningliku perekonna sugulane (1996–)
*[[Sarah Chatto]], maalikunstnik (1964–)
*[[Bankim Chandra Chattopadhyay]], India bengalikeelne kirjanik (1838–1894) 
*[[Geoffrey Chaucer]], inglise kirjanik (suri 1400)
*[[Pierre Gaspard Chaumette]], prantsuse revolutsionäär (1763–1794)
*[[Chantal Chaudé de Silans]], prantsuse maletaja (1919–2001)
*[[Ernest Chausson]], prantsuse helilooja (1855–1899)
*[[Camille Chautemps]], Prantsusmaa poliitik ja riigitegelane
*[[Yves Chauvin]], prantsuse keemik (1930–2015)
*[[Yvette Chauviré]], prantsuse balletitantsija (1917–2016)
*[[Carlos Chávez]], Mehhiko helilooja (1899–1978)
*[[Christian Chávez]], Mehhiko näitleja ja laulja (1983–)
*[[Edvaldo Oliveira Chaves]], Brasiilia endine jalgpallur (1958–) 
*[[Hugo Chávez]], Venezuela sõjaväelane ja poliitik (1954–2013)
*[[Ignacio Chávez]], Nicaragua poliitik ja sõjaväelane
*[[Susana Chávez]], Mehhiko luuletaja ja inimõiguste aktivist (1974–2011)

==Che==
*[[Michael Che]], Ameerika Ühendriikide püstijalakoomik, näitleja ja stsenarist (1983–)
*[[Beatrice Chebet]], Keenia pikamaajooksja (2000–) 
*[[Chubby Checker]], USA laulja ja tantsija (1941–)
*[[Cheek]], soome räppar (1981–) 
*[[John Cheever]], USA kirjanik (1912–1982)
*[[Robert Chef d’Hôtel]], prantsuse kergejõustiklane (1922–) 
*[[Said Mohamed Cheikh]]
*[[Petr Chelčický]], tšehhi teoloog ja filosoof (14.–15. sajand)
*[[Lars Chemnitz]], Gröönimaa poliitik (1925–2006)
*[[Johannes Chemnitzer]], endine Saksa DV partei- ja riigitegelane (1929–2021) 
*[[Peruth Chemutai]], Uganda takistusjooksja (1999–) 
*[[Chen Danqing]], hiina maalikunstnik (1953–) 
*[[Sean Chen]], Hiina Vabariigi poliitik (1949–)
*[[Chen Qi]], hiina lauatennisist (1984–)
*[[Chen Shui-bian]], Taiwani poliitik
*[[Dick Cheney]], Ameerika Ühendriikide vabariiklasest poliitik ja riigiametnik (1941–2025) 
*[[Grahame Cheney]], Austraalia poksija (1969–)
*[[Cheng Li-wun]], Taiwani poliitik ja jurist (1969–) 
*[[André Chénier]], prantsuse luuletaja (1762–1794)
*[[Cheops]], Vana-Egiptuse kuningas (27. sajand eKr)
*[[Chephren]], Vana-Egiptuse kuningas (26. sajand eKr)
*[[Beatrice Chepkoech]], Keenia takistusjooksja (1991–)
*[[Joshua Cheptegei]], Uganda pikamaajooksja (1996–)
*[[Rebecca Cheptegei]], Uganda pikamaajooksja (1991–2024) 
*[[Cher]], USA laulja, filminäitleja ja filmirežissöör (1946–)
*[[Oskar Cher]], eesti kommunist (1913–1942)
*[[Oleg Chernyak]], kabetaja (1981–2009)
*[[Faith Cherotich]], Keenia jooksja (2004–)
*[[Michael Cherry]], USA jooksja (1995–)
*[[Luigi Cherubini]], itaalia helilooja (1760–1842)
*[[Timothy Cheruiyot]], Keenia jooksja (1995–)
*[[Vivian Cheruiyot]], Keenia jooksja (1983–)
*[[Alain Chervet]], Šveitsi poksija (1990–) 
*[[Ernest Chervet]], Šveitsi poksija (1940–2016)
*[[Fritz Chervet]], Šveitsi poksija (1942–2020) 
*[[Walter Chervet]], Šveitsi poksija (1945–)
*[[Marion Chesney]], šoti kirjanik (1936–2019)
*[[Gilbert Keith Chesterton]], inglise kirjanik (1874–1936)
*[[Marcel Chevalier]], viimane Pariisi timukas (1921–2008)
*[[Maurice Chevalier]], prantsuse varieteelaulja ja filminäitleja (1888–1972)
*[[Eugène Chevreul]], prantsuse keemik (1786–1889)

==Chi==
*[[Gabriello Chiabrera]], itaalia luuletaja (1552–1638)
*[[Chiang Kai-shek]]
*[[Ben Chiarot]], Kanada jäähokimängija (1991–) 
*[[Alex Chiasson]], Kanada jäähokimängija (1990–)
*[[Kazuhiko Chiba]], jaapani jalgpallur (1985–) 
*[[Sonoko Chiba]], Jaapani jalgpallur (1993–) 
*[[Pierluigi Chicca]], itaalia vehkleja (1937–2017)
*[[Ion Chicu]], Moldova poliitik (1972–)
*[[Giorgio Chiellini]], itaalia jalgpallur (1983–)
*[[Shu Chien]], hiina päritolu Ameerika Ühendriikide biomeditsiinitehnikateadlane ja -insener (1931–)
*[[Federico Chiesa]], itaalia jalgpallur (1997–) 
*[[Giulietto Chiesa]], Itaalia ajakirjanik ja poliitik (1940–2020) 
*[[Monzaemon Chikamatsu]], jaapani näitekirjanik (1653–1724)
*[[Catherine Chikwakwa]], Malawi jooksja (1985–)
*[[Vere Gordon Childe]], inglise arheoloog (1892–1957)
*[[Brevard Childs]], USA teoloog (1923–2007)
*[[Childerich I]], saali frankide väikekuningas (suri 481)
*[[Eduardo Chillida]], baski päritolu Hispaania skulptor (1924–2002)
*[[Chilperich I]], Neustria kuningas (539–548)
*[[Max Chilton]], Briti vormelisõitja (1991–)
*[[Frederick Chiluba]], Sambia poliitik (1943–2011)
*[[Ben Chilwell]], inglise jalgpallur (1996–) 
*[[Chin Peng]], hiina rahvusest Malaisia kommunistlik revolutsionäär, poliitik ja partisanijuht (1924–2013) 
*[[Laura Chinchilla]], Costa Rica poliitik (1959–)
*[[Kama Chinen]], jaapani ülipikaealine (1895–2010)
*[[Ching Shih]], hiina naispiraat (1775–1844) 
*[[Chingy]], USA räppar (1980–)
*[[Meenakshi Chintapalli]], USA pediaater
*[[Thomas Chippendale]], inglise mööblikunstnik (1718–1779)
*[[Abner Chipu]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pikamaajooksja (1972–) 
*[[Jacques Chirac]], Prantsusmaa poliitik (1932–2019)
*[[Giorgio de Chirico]], itaalia kunstnik (1888–1978)
*[[Pedro Chirivella]], hispaania jalgpallur (1997–) 
*[[Melanie Chisholm]], inglise laulja (1974–)
*[[Shirley Chisholm]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja haridustegelane (1924–2005)
*[[Joaquim Chissano]], Mosambiigi poliitik (1939–)

==Chl==
*[[Ernst Chladni]], saksa füüsik (1756–1827)
*[[Filip Chlapík]], Tšehhi jäähokimängija (1997–) 
*[[Chlodowech I]], Frangi riigi kuningas (466–511)
*[[Tomasz Chłoń]], Poola diplomaat
*[[Józef Grzegorz Chłopicki]], Poola sõjaväelane ja poliitik (1771–1854)

==Chm==
*[[Henryk Chmielewski]], poola poksija (1914–1998)
*[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]], leedu maletaja (1983–)

==Chn==
*[[Bohuslav Chňoupek]], Tšehhoslovakkia riigitegelane, ajakirjanik ja publitsist (1925–2004) 

==Cho==
*[[Cho Kyuhyun]], Lõuna-Korea muusik
*[[Isamu Chō]], Jaapani kindral (1895–1945)
*[[Margaret Cho]], USA moedisainer, näitleja ja kirjanik (1968–) 
*[[Marian Chodacki]], Poola diplomaat ja sõjaväelane (1898–1975)
*[[Jan Karol Chodkiewicz]], Poola-Leedu väejuht (suri 1621)
*[[Daniel Chodowiecki]], poola päritolu Saksamaa kunstnik (1726–1801)
*[[Choe Ryong-hae]], Põhja-Korea poliitik ja sõjaväelane (1950–)
*[[Choe Son-hui]], Põhja-Korea diplomaat ja poliitik (1964–)
*[[Chōjiro Raku]], jaapani keraamik (1516–1592)
*[[Noam Chomsky]], USA keeleteadlane (1928–)
*[[Frédéric Chopin]], poola helilooja ja pianist (1810–1849)
*[[Kate Chopin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1850–1904)
*[[Aryan Chopra]], India maletaja (2001–)
*[[Neeraj Chopra]], India odaviskaja (1997–)
*[[Priyanka Chopra]], India näitleja (1982–)
*[[Choummaly Sayasone]], [[Laos]]e poliitik ja sõjaväelane (1936–)
*[[Zdeněk Chovanec]], Tšehhi-Venezuela võidusõitja (2004–)

==Chr==
*[[Chrétien de Troyes]], prantsuse truväär (12. sajand)
*[[Kevin Chris]], eesti mustkunstnik
*[[Johnny Christ]], USA muusik (1981–)
*[[Andreas Christensen]], Taani jalgpallur (1996–) 
*[[Halfdan Christensen]], norra näitleja ja teatridirektor (1873–1950)
*[[Inger Christensen]], taani luuletaja, kirjanik ja esseist (1935–2009)
*[[Lars Saabye Christensen]], norra kirjanik (1953–)
*[[Niels Christensen]], taani päritolu leiutaja (1865–1952)
*[[Niels Egmont Christensen]], taani filosoof (1927–1980)
*[[Peter Christensen]], Taani poliitik (1975–2025) 
*[[Svend Aage Christensen]], Taani endine poksija (1917–?)
*[[Christian Preisimaalt]], esimene preislaste ehk Preisimaa piiskop (surnud 13. sajandil)
*[[Christian I]], Taani-Norra ja Rootsi kuningas (1426–1481)
*[[Christian II]], Taani-Norra ja Rootsi kuningas (1481–1559)
*[[Christian III]], Taani-Norra kuningas (1503–1559)
*[[Christian IV]], Taani-Norra kuningas (1577–1648)
*[[Christian VI]], Taani ja Norra kuningas (1699–1746)
*[[Christian IX]], Taani kuningas (1863–1906)
*[[Christian X]], Taani ja Islandi kuningas (1870–1947)
*[[Christian (Taani prints)|Christian]], Taani prints (2005–)
*[[Christian (Braunschweig-Lüneburg)|Christian]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst (1566–1633)
*[[Christian Ludwig (Braunschweig-Lüneburg)|Christian Ludwig]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Calenbergi vürst (1622–1665)
*prints [[Christian Victor]], Briti kuningliku perekonna liige (1867–1900)
*[[Peter M. Christian]], Mikroneesia Liiduriikide poliitik (1947–)
*[[Arnold Friedrich Christiani]], Eesti vaimulik (1807–1886)
*[[Rudolf Christiani]], Taani ehitusinsener ja poliitik (1877–1960)
*[[Titus Christiani]], baltisakslasest Eesti ajaloolane ja arhivaar (1853–1919)
*[[Wilhelm Gotthilf Robert Adelbert Christiani]], Eesti vaimulik (1831–1895)
*[[Christian-Jaque]], prantsuse filmirežissöör (1904–1994)
*[[Agatha Christie]], inglise kirjanik (1890–1976)
*[[Christian Christie]], norra arhitekt (1832–1906)
*[[Linford Christie]], Suurbritannia jooksja (1960–)
*[[Perry Christie]], Bahama poliitik (1943–)
*[[Ryan Christie]], Šotimaa jalgpallur (1995–)  
*[[Christina]], kristlik märter (suri 3., 4. või 5. sajandil)
*[[Christina (Lotringi hertsoginna)|Christina]], Taani printsess, Milano hertsoginna, Lotringi hertsoginna (1521–1590)
*[[printsess Christina, proua Magnuson]], Rootsi printsess (1943–)
*[[Níkos Christodoulídis]], Küprose poliitik (1973–) 
*[[Christoffer I]], Taani kuningas (1219–1259)
*[[Dimítris Christófias]], Küprose president (1946–2019)
*[[Louis Christopf]], Eestimaa arhitekt ja ehitusinsener (1853–1906)
*[[Christoph II (Baden-Rodemachern)|Christoph II]]], Baden-Rodemacherni markkrahv (1537–1575)
*[[Christoph von Mecklenburg]], Riia koadjuutor (1537–1592)
*[[Warren Christopher]], Ameerika Ühendriikide diplomaat ja poliitik (1925–2011)
*[[Bronisław Chromy]], poola skulptor (1925–2017)
*[[Ivan Chrucki]], valgevene maalikunstnik (1810–1885)

==Chu==
*[[Judy Chu]], USA poliitik (1953–)
*[[Steven Chu]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1948–)
*[[Tanja Chub]], kabetaja (1970–)
*[[Destiny Chukunyere]], Malta laulja (2002–)
*[[Carney Chukwuemeka]], Inglismaa jalgpallur (2003–) 
*[[Samuel Chukwueze]], Nigeeria jalgpallur (1999–) 
*[[Chulalongkorn]], Tai kuningas (1853–1910)
*[[Surayud Chulanont]], Tai sõjaväelane ja poliitik (1943–)
*[[Alejandro Chumacero]], Boliivia jalgpallur (1991–) 
*[[Chun Jung-myung]], Lõuna-Korea näitleja (1980–) 
*[[Chung Sye-kyun]], Lõuna-Korea poliitik (1950–) 
*[[Chung Un-chan]], Lõuna-Korea poliitik (1946–)
*[[Jamie Chung]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1983–)
*[[Fanny Churberg]], soome maastikumaalija (1845–1892) 
*[[Ellen Church]], esimene stjuardess maailmas, ameeriklanna (1904–1965)
*[[Frederic Edwin Church]], USA maalikunstnik (1826–1900)
*[[Frank Churchill]], USA filmihelilooja (1901–1942)
*[[Jennie Churchill]], Ameerikas sündinud Briti seltskonnadaam (1854–1921)
*[[Randolph Churchill]], Briti poliitik (1849–1895)
*[[Winston Churchill]], Suurbritannia poliitik (1874–1965)
*[[José Churriguera]], hispaania arhitekt ja skulptor (suri 1723)

==Chv==
*[[František Chvalkovský]], Tšehhoslovakkia diplomaat ja poliitik (1885–1945)

==Chy==
*[[Jakob Chychrun]], Kanada–Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1998–) 
*[[Filip Chytil]], tšehhi jäähokimängija (1999–) 
*[[Věra Chytilová]], Tšehhi filmilavastaja (1929–2014)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ch, Biograafiad]]</text>
      <sha1>571u5fph3ku4npzf8biktlmywz184me</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Puma Energy</title>
    <ns>0</ns>
    <id>656352</id>
    <revision>
      <id>7142718</id>
      <parentid>6727708</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T21:03:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142718</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5317" sha1="o8owe7ndtme2ef9ssgjvek3ag3o7iw6" xml:space="preserve">{{ettevõte
 | nimi         = Puma Energy
 | logo         = Puma Energy logo.svg
 | tüüp         = [[eraettevõte]]&lt;ref name=own&gt;[https://pumaenergy.com/en/whoweare Ownership &amp; Stakeholders] on Puma Energy (2 Jul 2021)&lt;/ref&gt;
 | börsil       =
 | asutamisaeg  = 1997 ({{Aega tagasi|1997}})
 | lõpetatud    = 
 | asutaja      = &lt;!-- või | asutajad = --&gt;
 | peakorter    = [[Singapur]]
 | piirkond     = [[Ladina-Ameerika]] &lt;br/&gt; [[Aafrika]] &lt;br/&gt; [[Euroopa]] &lt;br/&gt; [[Lähis-Ida]] &lt;br/&gt; [[Aasia]]
 | võtmeisikud  = 
 | valdkonnad   = [[naftatööstus]]
 | tooted       = [[mootoriõli]] &lt;br/&gt; [[bensiin]] &lt;br/&gt; [[lennukikütus]] &lt;br/&gt; [[bituumen]] &lt;br/&gt; [[vedelgaas]]
 | teenused     = naftasaaduste tarnimine, ladustamine, rafineerimine, turustamine ja jaemüük
 | käive        = 11 mld $ (2021)&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://www.pumaenergy.com/en/investor-relations/home/ |title=Puma Energy |author=&lt;!--Staff writer(s); no by-line.--&gt; |website=www.pumaenergy.com |access-date=19 April 2017 |archive-date=2019-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190610132301/https://www.pumaenergy.com/en/investor-relations/home/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
 | tegevuskasum = 
 | puhaskasum   = 
 | vara         = 
 | omakapital   = 
 | omanik       = [[Trafigura]]&lt;ref name=bloom&gt;[https://www.bloomberg.com/news/articles/2021-04-16/trafigura-takes-control-of-troubled-puma-energy-as-ceo-exits Trafigura takes control of Puma Energy] by Andy Hoffman on Bloomberg, 16 Apr 2021&lt;/ref&gt;
 | töötajaid    = 3500
 | emafirma     = [[Trafigura]]
 | allüksused   = 
 | tütarfirmad  = 
 | tunnuslause  = 
 | kodulehekülg = [https://pumaenergy.com/en/ www.pumaenergy.com]
 | märkused     = 
}}
'''Puma Energy''' on [[Šveits]]i rahvusvaheline [[naftatööstus]]ettevõte, mille enamusosanik on [[Singapur]]is asuv [[Prantsusmaa]] ettevõte [[Trafigura]].

Puma Energy tegutseb ligi 40 riigis viies maailmajaos ning tegeleb naftasaaduste tarnimise, ladustamise, rafineerimise, turustamise ja jaemüügiga.&lt;ref&gt;{{cite news |author=&lt;!--Staff writer(s); no by-line.--&gt; |title=Puma Energy UK |url=http://www.energy-oil-gas.com/2017/03/10/puma-energy-uk/ |newspaper=Energy, Oil &amp; Gas |date=March 2017 |access-date=19 April 2017 |archive-date=2017-07-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170703063528/http://www.energy-oil-gas.com/2017/03/10/puma-energy-uk/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=reuters080512&gt;{{cite news |url=http://uk.reuters.com/article/kenolkobil-puma-idUKL5E8G8E7N20120508 |title=KenolKobil, Puma deal seen done in a few months |date=8 May 2012 |work=Reuters |accessdate=17 April 2013 }}{{Kõdulink|aeg=september 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://expogr.com/kenyaoil/detail_news.php?newsid=2817&amp;pageid=2 |title=Oil firm Puma Energy expands operations in Zimbabwe |author=&lt;!--Staff writer(s); no by-line.--&gt; |date=15 March 2016 |website= expogr.com |access-date=3 November 2016}}&lt;/ref&gt;

Firmale kuulub üle 1900 teenindusjaama ja 7,9 miljoni km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; naftaladustusrajatisi.&lt;ref&gt;{{cite news |author=&lt;!--Staff writer(s); no by-line.--&gt; |title=Puma Energy boasts strong cash flow in 2016 results |url=http://www.petrolplaza.com/news/industry/MiZlbiYyMTExMiYmMSYzMCYx |newspaper=Petrol Plaza |date=13 March 2017 |access-date=19 April 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |last=Wood |first=John |date=11 November 2016 |title=BP sells Belfast terminal to Puma |url=http://forecourttrader.co.uk/news/archivestory.php/aid/12498/BP_sells_Belfast_terminal_to_Puma.html |newspaper=Forecourt Trader |access-date=19 April 2017 }}{{Kõdulink|aeg=september 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Peakontor asub Singapuris, üle maailma on Puma Energyl üle 3500 töötaja. Suuremad tugipunktid asuvad [[Genf]]is, [[Johannesburg]]is, [[San Juan]]is, [[Brisbane]]'is ja [[Tallinn]]as. [[Eesti]]s asuvad Nord Terminals AS (endine Alexela Logistics AS) ja Puma Aviation Europe OÜ.&lt;ref name=&quot;ft241113&quot;&gt;{{cite news |last=Hume |first=Neil |date=24 November 2013 |title=Trafigura raises $500m from sale of 10% Puma stake |work=[[Financial Times]] |url=http://www.ft.com/intl/cms/s/0/3ca5b40a-552f-11e3-86bc-00144feabdc0.html?siteedition=intl#axzz2laI4sUTm |accessdate=13 December 2013|url-access=subscription }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=ft181212&gt;{{cite news|url=http://www.ft.com/cms/s/0/12da8e58-485f-11e2-a1c0-00144feab49a.html#axzz2FJB867Hw |title=Trafigura's Puma IPO slated for 2014|last=Blas|first=Javier|date=18 December 2012|newspaper= [[Financial Times]] |accessdate=17 April 2013|url-access=subscription }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |url=http://www.petrolplaza.com/news/industry/MiZlbiYxNzUzNSYmMQ%3D%3D | title = Puma Energy announces its Papua New Guinea growth plans |date= 2014-11-26 | work=PetrolPlaza |accessdate= 8 January 2015}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.argusmedia.com/events/argus-events/europe/argus-africa-roads/sponsors/ |title=Argus Africa Roads Sponsors |author=&lt;!--Staff writer(s); no by-line.--&gt; |website=Argus Media |access-date=19 April 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180212014314/http://www.argusmedia.com/events/argus-events/europe/argus-africa-roads/sponsors/ |archive-date=12 February 2018 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Energeetikaettevõtted]]
[[Kategooria:Šveitsi ettevõtted]]</text>
      <sha1>o8owe7ndtme2ef9ssgjvek3ag3o7iw6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nette Peit</title>
    <ns>0</ns>
    <id>658532</id>
    <revision>
      <id>7142671</id>
      <parentid>6990825</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:19:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142671</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21846" sha1="eojz9r5lql858vtfcnenvg50w6b0o68" xml:space="preserve">{{võrkpallur
| nimi   	  = Nette Peit
| pilt   	  = Nette Peit 2023.jpg
| pildi_suurus =
| pildiallkiri = Nette Peit (2023)
| alt    	  =

| täisnimi 	=
| hüüdnimi 	=
| kodakondsus  = [[Eesti]]
| sünninimi	=
| sünniaeg 	= {{sünniaeg ja vanus|1992|3|27}}
| sünnikoht	= [[Valjala]]
| surmaaeg 	=
| surmakoht	=
| kasv   	  = 177 cm
| kaal   	  =
| hüpe   	  = 310 cm
| blokk  	  = 295 cm

| positsioon   = nurgaründaja
| koduklubi	= {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rae Spordikool/Viaston]]
| särginumber  = 15

| aastad1      = 2008–2011 | klubi1  = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Audentese SG/NK]]
| aastad2      = 2011–2013 | klubi2  = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Viljandi Metall VK|Viljandi Metall]]
| aastad3      = 2013–2014 | klubi3  = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Kohila VK]]
| aastad4      = 2014–2015 | klubi4  = {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Lindesberg Volley]]
| aastad5      = 2015–2016 | klubi5  = {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Union Sportive de Villejuif|US Villejuif]]
| aastad6      = 2016–2017 | klubi6  = {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Lindesberg Volley]]
| aastad7      = 2017–2018 | klubi7  = {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Volley Köniz]]
| aastad8      = 2018–2019 | klubi8  = {{Riigi ikoon|Soome}} [[LP Kangasala]]
| aastad9      = 2019–2020 | klubi9  = {{Riigi ikoon|Soome}} [[Salo Viesti]]
| aastad10 	= 2020–2021 | klubi10 = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[TalTech/Tradehouse]]
| aastad11 	= 2021–2023	| klubi11 = {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Quimper Volley 29]]
| aastad12 	= 2023–2024 | klubi12 = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[TalTech/Tradehouse|TalTech]]
| aastad13 	= 2024– | klubi13 = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rae Spordikool/Viaston]]

| koondiseaastad1 = 2007–2009  | koondis1 = Eesti noortekoondised
| koondiseaastad2 = 2013–  | koondis2 = [[Eesti naiste võrkpallikoondis|Eesti võrkpallikoondis]]

| uuendatud	= 07.10.2025
}}

'''Nette Peit''' (sündinud [[27. märts]]il [[1992]] [[Valjala]]s) on eesti [[võrkpall]]ur.

Nette Peit on õppinud aastatel 1999–2008 [[Valjala Põhikool]]is ja 2008–2011 [[Audentese Spordigümnaasium]]is ning [[Tallinna Teeninduskool|Tallinna Teeninduskoolis]] kondiitri erialal.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=kajavaljala20170301.2.28&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Nette Peit] Kaja : Valjala valla infoleht, nr. 113 lk 6, 01.03.2017.&lt;/ref&gt;

Ta on alates 2013. aastast kuulunud [[Eesti naiste võrkpallikoondis|Eesti naiste võrkpallikoondisse]] ja hooajast 2024/25 mängib ta [[Eesti]] meistriliiga klubis [[Rae Spordikool/Viaston]].&lt;ref&gt;Debora Saarnak: [https://sport.err.ee/1609450985/nette-peit-liitus-rae-naiskonnaga-see-oli-suhteliselt-lihtne-otsus Nette Peit liitus Rae naiskonnaga: see oli suhteliselt lihtne otsus] ERR, 11.09.2024.&lt;/ref&gt;

==Sportlaskarjäär==
===Noorteklassid===
Noorteklassides sportis Nette Peit [[Saaremaa Spordikool]]is, kus tema treenerid olid [[Sinaida Sillart]] ja [[Ene Kask]]. Võistkonnaga osaleti omavanuste Eesti karika- ja meistrivõistlustel ning saadi ka medaleid.&lt;ref&gt;[https://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&amp;id=36722 Nette Peit] Sporditulemused (vaadatud 23.07.2023).&lt;/ref&gt;

Ta kuulus aastatel 2007–2009 Eesti omavanuste noortekoondisse, kelle vanemtreener oli [[Merle Keerutaja]].&lt;ref&gt;[https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=e1696007be4eefb81b1a1d39ce48681b&amp;l=est Tüdrukud 92] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv (vaadatud 23.07.2023).&lt;/ref&gt; Koondisega osaleti omavanuste Balti matšil, kus võideti kuld- (2007) ja kaks hõbemedalit (2008, 2009).&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/51229957/noorte-balti-matsilt-kaks-esikohta-ja-kaks-hobedat Noorte Balti matšilt kaks esikohta ja kaks hõbedat] Eesti Päevaleht Sport, 29.10.2007.&lt;/ref&gt;

===Eesti võrkpallikoondis===
Nette Peit kutsuti [[Eesti naiste võrkpallikoondis]]se 2013. aastal ning kuulus koosseisu samal aastal sõpruskohtumistes [[Salo Viesti]] naiskonnaga.&lt;ref&gt;[https://www.arhiiv.volley.ee/2013-2?l=est Koondis 2013] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv (vaadatud 29.05.2023).&lt;/ref&gt; Koondise eredaim saavutus on olnud 2019. aastal koondise ajaloos esimest korda pääsu tagamine [[Naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniirile.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/896992/liis-kullerkann-ka-teises-geimis-oli-sees-tunne-et-tuleb-ara Liis Kullerkann: ka teises geimis oli sees tunne, et tuleb ära] ERR Sport, 09.01.2019.&lt;/ref&gt; Peit on osalenud Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril kahel korral ([[2019. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] ja [[2023. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]]), mõlemal korral saadi 23. koht.&lt;ref&gt;[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=1053&amp;PID=-2 EuroVolley 2019 final standing] CEV arhiiv (vaadatud 29.05.2023).&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1609064270/rahvusnaiskonna-peatreener-orefice-koik-juhtub-pohjusega Rahvusnaiskonna peatreener Orefice: kõik juhtub põhjusega] ERR, 15.08.2023.&lt;/ref&gt; Ta on mänginud mitmel turniiril [[Naiste Euroopa liiga võrkpallis|Euroopa Hõbeliigas]] ning kuulus ka [[2023. aasta naiste võrkpalli Euroopa liiga|2023. aastal]] Hõbeliiga võitnud naiskonda.&lt;ref&gt;Anu Säärits: [https://sport.err.ee/1609018799/peit-see-on-meile-vaga-tahtis-saavutus Peit: see on meile väga tähtis saavutus] ERR Sport, 27.06.2023.&lt;/ref&gt;

===Klubivõrkpall===
Hooaegadel 2008/09–2010/11 esindas Peit [[Eesti naiste meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliiga]] tasemel oma kooli esindusklubi [[Audentese SG/NK|Noortekoondis/Audentese SK]].&lt;ref&gt;[https://www.arhiiv.volley.ee/file.php?feID=f53b6d98c5f16142375457cf46b466c7 Naiskonna registreerimisleht 2008/09] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv (vaadatud 29.05.2023).&lt;/ref&gt; Naiskonnaga oldi nendel hooaegadel nii [[Eesti naiste meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliigas]] kui ka [[Eesti naiste karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlustel]] tagumises pooles ning medaleid ei võidetud.

Hooajaks 2011/12 liitus ta [[Viljandi Metall VK|Viljandi Metall]]iga ning esindas naiskonda kaks hooaega. Naiskonnaga võideti mõlemal hooajal [[Eesti naiste karikavõistlused võrkpallis|Eesti karika-]] ja [[Eesti naiste meistrivõistlused võrkpallis|meistrivõistlused]].&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/26078/nette-peit-publikul-oli-ka-ponevam-et-me-3-0-ei-voitnud Nette Peit: publikul oli ka põnevam, et me 3:0 ei võitnud] ERR Sport arhiiv, 09.12.2012.&lt;/ref&gt; Lisaks osales naiskond mõlemal hooajal [[Soome naiste meistriliiga võrkpallis|Soome meistriliigas]], kus oldi liigas tagumises pooles.

Hooajal 2013/14 mängis Peit [[Kohila võrkpalliklubi]]s, kellega valitseti kõiki liigasid, kus osaleti. Võideti [[Eesti naiste karikavõistlused võrkpallis|Eesti karika-]] ja [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|meistrivõistlused]] ning [[Naiste Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]].&lt;ref&gt;[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/67609272/kohila-vorkpalliklubi-on-eesti-karikavoitja Kohila võrkpalliklubi on Eesti karikavõitja ] Maaleht, 14.01.2014.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://sport.delfi.ee/artikkel/68296859/naiste-balti-liiga-voitis-kohila-vk Naiste Balti Liiga võitis Kohila VK] Delfi Sport, 23.03.2014.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://sport.delfi.ee/artikkel/68554791/kohila-naiskond-kindlustas-3-0-voiduga-eesti-meistritiitli Kohila naiskond kindlustas 3:0 võiduga Eesti meistritiitli] Delfi Sport, 26.04.2014.&lt;/ref&gt;

Hooajaks 2014/15 sõlmis Peit oma esimese välislepingu ning läks mängima [[Rootsi]] meistriliigaklubisse [[Lindesberg Volley]]. [[Rootsi naiste karikavõistlused võrkpallis|Rootsi karikavõistlustel]] saadi teine koht ning [[Rootsi naiste meistrivõistlused võrkpallis|Rootsi meistrivõistlustel]] kolmas koht. Nette oli naiskonna üks põhimängijaid ja sai palju mänguaega, kuid soovis uueks hooajaks liikuda edasi tugevamasse ja ühtlasemasse liigasse.&lt;ref&gt;Alver Kivi: [https://saartehaal.postimees.ee/6648640/vorkpallur-nette-peit-siirdub-soome-korgliigasse Võrkpallur Nette Peit siirdub Soome kõrgliigasse] Saarte Hääl Sport arhiiv, 13.08.2015.&lt;/ref&gt;

Hooaja 2015/16 eel liitus Peit [[Soome]] meistriliiga uustulnuka [[Tampere Mesto]]ga, kuid mängida ta seal ei saanudki ning naasis peagi [[Kohila võrkpalliklubi|Kohila võrkpalliklubisse]]. Novembri lõpus siirdus ta [[Prantsusmaa]] tugevuselt kolmanda liiga klubisse [[Union Sportive de Villejuif]].&lt;ref&gt;Alver Kivi: [https://saartehaal.postimees.ee/6650699/nette-peit-hakkab-mangima-prantsusmaal Nette Peit hakkab mängima Prantsusmaal] Saarte Hääl Sport arhiiv, 24.11.2015.&lt;/ref&gt; Naiskond sai [[Prantsusmaa naiste teine liiga võrkpallis|Prantsusmaa teises liigas]] teise koha, millega tõusti uueks hooajaks [[Prantsusmaa naiste esiliiga|Prantsusmaa esiliigasse]].

Hooajal 2016/17 mängis ta [[Rootsi]] meistriliigaklubis [[Lindesberg Volley]].&lt;ref&gt;[https://www.lindesbergvolley.se/lindesbergvolley/nyheter/814279/nette-is-coming-back Nette is coming back!]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Lindesberg Volley, 04.05.2016.&lt;/ref&gt; [[Rootsi naiste karikavõistlused võrkpallis|Rootsi karikavõistlustel]] jäädi pidama poolfinaali ning [[Rootsi naiste meistrivõistlused võrkpallis|Rootsi meistrivõistlustel]] saadi neljas koht.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/591812/nette-peit-ja-lindesberg-kaotasid-ka-pronksiseeria-teise-tulise-duelli Nette Peit ja Lindesberg kaotasid ka pronksiseeria teise tulise duelli] ERR Sport arhiiv, 24.04.2017.&lt;/ref&gt; Peit oli liigas põhiturniiri parim servija (0,78 ässa geimi kohta) ning oli ka üks naiskonna peamisi ründajaid.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/583909/nette-peit-palvis-rootsi-meistriliiga-pohiturniiri-servikuninganna-tiitli Nette Peit pälvis Rootsi meistriliiga põhiturniiri servikuninganna tiitli] ERR Sport arhiiv, 13.03.2017.&lt;/ref&gt;

Hooajal 2017/18 mängis ta [[Šveits]]i meistriliigaklubis [[Volley Köniz]].&lt;ref&gt;Alver Kivi: [https://saartehaal.postimees.ee/6664043/nette-peit-hakkab-mangima-sveitsi-liigas Nette Peit hakkab mängima Šveitsi liigas] Saarte Hääl Sport arhiiv, 22.08.2017.&lt;/ref&gt; Klubi lõpetas [[Šveitsi naiste meistriliiga võrkpallis|Šveitsi meistriliiga]] põhiturniiri seitsmendana, kuid [[Šveitsi võrkpalliföderatsioon]] karistas klubi maksurikkumiste tõttu ja ''play-offi'' mängima neid ei lastud. Seejärel vahetas Peit klubi ning mängis ''play-offi'' Šveitsi meistriliigaklubi [[Volley Lugano]] naiskonnas, kellega saadi kuues koht.&lt;ref&gt;Anu Säärits: [https://sport.err.ee/827915/nette-peit-pidi-klubi-makseraskuste-tottu-naiskonda-vahetama Nette Peit pidi klubi makseraskuste tõttu naiskonda vahetama] ERR Sport arhiiv, 01.05.2018.&lt;/ref&gt;

Hooajaks 2018/19 siirdus ta [[Soome]] meistriliigaklubisse [[LP Kangasala]].&lt;ref&gt;Alver Kivi: [https://saartehaal.postimees.ee/6670921/oed-peitid-hakkavad-mangima-soomes Õed Peitid hakkavad mängima Soomes] Saarte Hääl Sport, 18.09.2018.&lt;/ref&gt; [[Soome naiste karikavõistlused võrkpallis|Soome karikavõistlustel]] langeti konkurentsist veerandfinaalis.&lt;ref&gt;[https://sport.delfi.ee/artikkel/84776545/nadal-piiri-taga-karikasarjad-toid-eestlastele-nii-edu-kui-pettumust Nädal piiri taga: karikasarjad tõid eestlastele nii edu kui pettumust] Delfi Sport, 17.12.2018.&lt;/ref&gt; Klubiga osaleti tugevuselt kolmandas eurosarjas, [[Naiste CEV Challenge Cup|CEV Challenge Cupil]], kus langeti konkurentsist 1/16 finaalis.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/882511/venno-ja-galatasaray-paasesid-edasi-teised-eestlased-langesid-valja Venno ja Galatasaray pääsesid edasi, teised eestlased langesid välja] ERR Sport, 05.12.2018.&lt;/ref&gt; [[Soome naiste meistrivõistlused võrkpallis|Soome meistriliiga]] põhiturniir lõpetati kolmandal kohal, kuid kaotati veerandfinaalis [[Orivee Ponnistus]]ele ning saadi liigas viies koht.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/916601/nadal-piiri-taga-kreek-tegi-prantsusmaal-silmapaistva-mangu Nädal piiri taga: Kreek tegi Prantsusmaal silmapaistva mängu] ERR Sport, 04.03.2019.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/921296/nadal-piiri-taga-venno-tuli-turgi-karikavoistlustel-hobedale Nädal piiri taga: Venno tuli Türgi karikavõistlustel hõbedale] ERR Sport, 18.03.2019.&lt;/ref&gt; Peit oli naiskonna üks põhiründajaid ning valiti ka meistriliiga oktoobri parimaks mängijaks.&lt;ref&gt;Karl Rinaldo: [https://vorkpall24.ee/soome-liiga-kuu-parimaks-mangijaks-valiti-nette-peit/ Soome liiga kuu parimaks mängijaks valiti Nette Peit] Võrkpall24, 02.11.2018.&lt;/ref&gt;

Hooajaks 2019/20 liitus ta Soome valitseva meistri [[Salo Viesti]]ga, kus mängis samal hooajal ka [[Eesti naiste võrkpallikoondis|Eesti võrkpallikoondise]] nurgaründaja [[Anu Ennok]].&lt;ref&gt;Karl Rinaldo: [https://web.archive.org/web/20230723161158/https://vorkpall24.ee/karjaaris-samm-edasi-nette-peit-solmis-lepingu-eestlastele-tuttava-klubiga/ Karjääris samm edasi: Nette Peit sõlmis lepingu eestlastele tuttava klubiga] Võrkpall24, 29.04.2019.&lt;/ref&gt; Jõuti [[Soome naiste karikavõistlused võrkpallis|Soome karikafinaali]], kus mäng läks otsustavasse viiendasse geimi. Salol oli kasutada matšpall, mida ei realiseeritud ja lõpuks kaotati geim 15:17 ning sellega ka mäng.&lt;ref&gt;Reijo Mälton: [https://vorkpall24.ee/salo-jattis-matspalli-realiseerimata-ja-sai-soome-karikavoistluste-finaalis-dramaatilise-kaotuse/ Salo jättis matšpalli realiseerimata ja sai Soome karikavõistluste finaalis dramaatilise kaotuse] Võrkpall24, 18.01.2020.&lt;/ref&gt; [[CEV Meistrite liiga (naised)|CEV Meistrite liiga]] alagrupiturniiril võitu kirja ei saadud ning lõpetati alagrupis viimasel kohal ja ''play-offi'' ei pääsetud. [[Soome naiste meistrivõistlused võrkpallis|Soome meistriliiga]] põhiturniir lõpetati viiendana, kuid ''play-offe'' [[koroonapandeemia]] tõttu ei mängitud ning sellega jäid liigas kohad välja mängimata.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1061706/nadal-piiri-taga-kreekas-saranud-miilenilt-29-punkti Nädal piiri taga: Kreekas säranud Miilenilt 29 punkti] ERR Sport, 09.03.2020.&lt;/ref&gt;

Hooajal 2020/21 mängis Peit taas [[Eesti]]s ning esindas Eesti rahvusnaiskonna baasklubi [[TalTech/Tradehouse]].&lt;ref&gt;Karl Rinaldo: [https://vorkpall24.ee/nette-peit-tegi-tallinna-turniiril-unustamatu-serviseeria-ja-taltech-tradehouse-teenis-kulla/ Nette Peit tegi Tallinna turniiril unustamatu serviseeria ja TalTech/Tradehouse teenis kulla] Võrkpall24, 13.09.2020.&lt;/ref&gt; Naiskonnaga domineeriti kõikides osaletud võistlustel ning võideti [[Eesti naiste karikavõistlused võrkpallis|Eesti karika-]] ja [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|meistrivõistlused]] ning [[Naiste Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]].&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1608082885/vorkpalli-naiste-karikavoitjaks-tuli-taaskord-taltech-tradehouse Võrkpalli naiste karikavõitjaks tuli taaskord TalTech/Tradehouse] ERR Sport, 22.01.2021.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://volley.ee/balti-liiga-finaal-taltech-tradehouse-vahetas-eelmise-aasta-hobeda-kulla-vastu/ Balti liiga finaal: TalTech/Tradehouse vahetas eelmise aasta hõbeda kulla vastu] Eesti Võrkpalli Liit, 28.02.2021.&lt;/ref&gt; Peit oli üks naiskonna põhinurgaründajatest ning valiti ka Eesti meistrivõistluste sümboolsesse koosseisu.&lt;ref&gt;Karl Rinaldo: [https://vorkpall24.ee/selgus-naiste-meistriliiga-sumboolne-koosseis/ Selgus naiste meistriliiga sümboolne koosseis]{{Kõdulink|aeg=juuni 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Võrkpall24, 11.04.2021.&lt;/ref&gt;

Hooaegadel 2021/22 ja 2022/23 mängis ta [[Prantsusmaa]] esiliiga naiskonnas [[Quimper Volley 29]].&lt;ref&gt;Kertu Laak: [https://web.archive.org/web/20230723161201/https://vorkpall24.ee/nette-peit-siirdub-prantsusmaa-esiliigasse/ Nette Peit siirdub Prantsusmaa esiliigasse] Võrkpall24, 16.08.2021.&lt;/ref&gt; Esimesel hooajal osaleti [[Prantsusmaa naiste karikavõistlused võrkpallis|Prantsusmaa karikavõistlustel]], kus langeti välja teises eelringis. [[Prantsusmaa naiste esiliiga võrkpallis|Prantsusmaa esiliigas]] saadi B-alagrupis neljas koht ning siirduti väljalangemismängudele.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1608508031/eestlaste-omavahelises-vastasseisus-jai-peale-robert-tahe-koduklubi Eestlaste omavahelises vastasseisus jäi peale Robert Tähe koduklubi] ERR Sport, 22.02.2022.&lt;/ref&gt; Kokkuvõttes jäi klubi liigas üheksandale kohale.&lt;ref&gt;Johannes Vedru: [https://sport.err.ee/1608636481/manguks-luksemburgiga-valmistuv-peit-karjaarist-prantsusmaal-liidriroll-sobib Mänguks Luksemburgiga valmistuv Peit karjäärist Prantsusmaal: liidriroll sobib] ERR Sport, 21.06.2022.&lt;/ref&gt; Teisel hooajal (2022/23) saadi küll A-alagrupis kolmas koht, kuid ''play-off'' ringis tehti hea tulemus ning võideti Prantsusmaa esiliiga. Sellega tõusis klubi järgmiseks hooajaks [[Prantsusmaa naiste meistriliiga võrkpallis|Prantsusmaa meistriliigasse]].&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1608964900/juhkamile-tsehhis-pronks-peit-aitas-prantsusmaal-koduklubi-korgliigasse Juhkamile Tšehhis pronks, Peit aitas Prantsusmaal koduklubi kõrgliigasse] ERR Sport, 02.05.2023.&lt;/ref&gt; Esimesel hooajal oli Peit üks naiskonna põhinurgaründajaid, kuid teisel hooajal tuli mänguaja saamiseks rohkem võidelda ning tihti tuli täita vahetusmängija rolli.

==Saavutused==
'''[[Naiste Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]]'''
*2013/14 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Kohila võrkpalliklubi]]ga
*2020/21 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[TalTech/Tradehouse|TalTech/Tradehouse'i]]ga
*2023/24 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[TalTech/Tradehouse|TalTechiga]]
*2024/25 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Rae Spordikool/Viaston]]iga

'''Riikide meistrivõistlused'''
*2011/12 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti naiste meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Viljandi Metall VK|Viljandi Metalliga]]
*2012/13 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti naiste meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Viljandi Metall VK|Viljandi Metalliga]]
*2013/14 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti naiste meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Kohila võrkpalliklubi]]ga
*2014/15 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Rootsi naiste meistrivõistlused võrkpallis|Rootsi meistrivõistlused]] [[Lindesberg Volley]]ga
*2020/21 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti naiste meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[TalTech/Tradehouse|TalTech/Tradehouse'i]]ga
*2023/24 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti naiste meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[TalTech/Tradehouse|TalTechiga]]
*2024/25 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti naiste meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Rae Spordikool/Viaston]]iga

'''Välismaa esiliigad'''
*2022/23 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Prantsusmaa naiste esiliiga võrkpallis|Prantsusmaa esiliiga]] [[Quimper Volley 29]]-ga

'''Riikide karikavõistlused'''
*2011/12 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti naiste karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Viljandi Metall VK|Viljandi Metalliga]]
*2012/13 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti naiste karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Viljandi Metall VK|Viljandi Metalliga]]
*2013/14 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti naiste karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Kohila võrkpalliklubi]]ga
*2014/15 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Rootsi naiste karikavõistlused võrkpallis|Rootsi karikavõistlused]] [[Lindesberg Volley]]ga
*2019/20 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Soome naiste karikavõistlused võrkpallis|Soome karikavõistlused]] [[Salo Viesti]]ga
*2020/21 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti naiste karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[TalTech/Tradehouse|TalTech/Tradehouse'i]]ga
*2023/24 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti naiste karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[TalTechi võrkpallinaiskond|TalTechiga]]
*2024/25 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Eesti naiste karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Rae Spordikool/Viaston]]iga

'''Individuaalsed auhinnad'''
*2020/21 [[Eesti naiste meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistluste]] parim nurgaründaja
*2023/24 [[Naiste Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]] parim nurgaründaja&lt;ref&gt;[https://volley.ee/tartu-ulikool-bigbank-voitles-kuid-rsu-msg-oli-meie-naiskonna-jaoks-liiga-kova-pahkel/ Tartu Ülikool/Bigbank võitles, kuid RSU/MSG oli meie naiskonna jaoks liiga kõva pähkel] Eesti Võrkpalli Liit, 02.03.2024.&lt;/ref&gt;
*2023/24 [[Eesti naiste meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistluste]] parim nurgaründaja&lt;ref&gt;[https://volley.ee/taltech-tuli-muinasjutulise-lopuga-eesti-meistriks-audentese-sg-noortekoondis-viis-pronksiseeria-otsustavasse-mangu/ TalTech tuli muinasjutulise lõpuga Eesti meistriks, Audentese SG/Noortekoondis viis pronksiseeria otsustavasse mängu] Eesti Võrkpalli Liit, 10.04.2024.&lt;/ref&gt;
*2024/25 [[Naiste Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]] kõige väärtuslikum mängija&lt;ref&gt;[https://volley.ee/kolm-matspalli-paastnud-rae-spordikool-viaston-tuli-esmakordselt-optibet-balti-liiga-meistriks/ Kolm matšpalli päästnud Rae Spordikool/VIASTON tuli esmakordselt Optibet Balti liiga meistriks!] Eesti Võrkpalli Liit, 02.03.2025.&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema vanem õde [[Eliisa Peit]] on samuti võrkpallur.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.cev.eu/match-centres/cev-volleyball-european-silver-league-2023/cev-volleyball-european-silver-league-2023-women/wsla-02-estonia-v-latvia/team/12990-estonia/player/13921-peit-nette Nette Peit] Mängija profiil CEV kodulehel
*[https://women.volleybox.net/nette-peit-p7879/clubs Nette Peit] Volleybox
*[https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/naised/a-koondis/nette-peit/ Nette Peit] Eesti Võrkpalli Liit

{{Navmallid
| päis = Koondise koosseisud
| loend = 
{{Eesti naiste võrkpallikoondis 2019 EM}}
{{Eesti naiste võrkpallikoondis 2023 EM}}
}}
{{JÄRJESTA:Peit, Nette}}
[[Kategooria:Eesti naisvõrkpallurid]]
[[Kategooria:Sündinud 1992]]</text>
      <sha1>eojz9r5lql858vtfcnenvg50w6b0o68</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 2004</title>
    <ns>0</ns>
    <id>659742</id>
    <revision>
      <id>7142626</id>
      <parentid>7142065</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:46:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuli */</comment>
      <origin>7142626</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3067" sha1="qe8gl1lkk9zjx5p5qjrs1n78s2vlfm1" xml:space="preserve">''Siin on loetletud 2004. aastal sündinud inimesi ja loomi''
{{Sündinud|2004}}

==Jaanuar==
*[[2. jaanuar]] – [[Adriana Vilagoš]], Serbia odaviskaja
*[[10. jaanuar]] – [[Kaitlyn Maher]], USA laulja
*[[15. jaanuar]] – [[Grace VanderWaal]], USA laulja ja laulukirjutaja
*[[19. jaanuar]] – [[Dino Beganovic]], Rootsi-Bosnia võidusõitja
*[[21. jaanuar]] – [[Ingrid Alexandra]], Norra printsess, kroonprints Haakon Magnuse ja kroonprintsess Mette-Mariti tütar
*[[26. jaanuar]] – [[Tijmen van der Helm]], Hollandi võidusõitja
*[[29. jaanuar]] – [[Erriyon Knighton]], Ameerika Ühendriikide sprinter

==Veebruar==
*[[3. veebruar]] – [[Berit Saar]], Eesti kergejõustiklane
*[[4. veebruar]] – [[Paul Aron]], Eesti autosportlane
*[[13. veebruar]] – [[Jonny Edgar]], Briti võidusõitja
*13. veebruar – [[Collen Kebinatshipi]], Botswana jooksja
*[[19. veebruar]] – [[Millie Bobby Brown]], inglise näitleja
*[[21. veebruar]] – [[Martin Vetkal]], eesti jalgpallur
*[[25. veebruar]] – [[Roman Staněk]], Tšehhi võidusõitja
*[[26. veebruar]] – [[Hadrien David]], Prantsusmaa võidusõitja

==Märts==
*[[13. märts]] – [[Coco Gauff]], Ameerika Ühendriikide tennisist
*[[13. märts]] – [[Viktor Morozov]], Eesti kergejõustiklane
*[[15. märts]] – [[Elisabeth Pihela]], Eesti kergejõustiklane
*[[15. märts]] – [[Zsófia Szerafin]], Ungari sportlane
*[[30. märts]] – [[Juraj Slafkovský]], Slovakkia jäähokimängija

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[Anna Maria Millend]], Eesti kergejõustiklane
*[[15. aprill]] – [[Andreas Vaher]], eesti jalgpallur
*[[17. aprill]] – [[Darla]], Tallinna loomaaia emane amuuri leopard

==Mai==
*[[1. mai]] – [[Charli D’Amelio]], Ameerika Ühendriikide tantsija
*[[3. mai]] – [[Andrey Santos]], Brasiilia jalgpallur

==Juuni==
*[[9. juuni]] – [[Salme Adeele Hollas]], eesti võrkpallur
*[[18. juuni]] – [[Laura-Liis Valdmaa]], Eesti ujuja

==Juuli==
*[[13. juuli]] – [[Häli Vahula]], eesti võrkpallur
* 13. juuli – [[Faith Cherotich]], Keenia takistusjooksja

==August==
*[[1. august]] – [[Nataly Langerbaur]], Eesti iluuisutaja
* 1. august – [[Emmanuel Wanyonyi]], Keenia jooksja
*[[14. august]] – [[Niina Petrõkina]], Eesti iluuisutaja
*[[22. august]] – [[Liisa-Maria Lusti]], Eesti kergejõustiklane
*[[31. august]] – [[Mikałaj Łukašenka]], Valgevene diktaatori poeg

==September==
*[[8. september]] – [[Lewis Hall]], Inglismaa jalgpallur
*[[15. september]] – [[David Popovici]], Rumeenia ujuja
*[[18. september]] – [[Nodirbek Abdusattorov]], Usbekistani maletaja
*[[28. september]] – [[Isack Hadjar]], Prantsuse võidusõitja

==Oktoober==
*[[6. oktoober]] – [[Bronny James]], USA korvpallur
*[[9. oktoober]] – [[Mariangela Boitšuk]], eesti ujuja
* 9. oktoober – [[Zdeněk Chovanec]], Tšehhi-Venezuela võidusõitja
*[[12. oktoober]] – [[Darci Lynne]], Ameerika Ühendriikide kõhurääkija
*[[23. oktoober]] – [[Ott Nõmm]], eesti jalgpallur

==November==
*...

==Detsember==
*[[5. detsember]] – [[Jules LeBlanc]], ameerika juutuuber</text>
      <sha1>qe8gl1lkk9zjx5p5qjrs1n78s2vlfm1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Henn Karits</title>
    <ns>0</ns>
    <id>664256</id>
    <revision>
      <id>7142885</id>
      <parentid>7038332</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:06:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-20154-48</username>
        <id>226309</id>
      </contributor>
      <origin>7142885</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5585" sha1="fo22txx2lpcx3e7h9efpoxwd7npsqk8" xml:space="preserve">'''Henn Karits''' (sündinud [[14. veebruar|14. veebruaril]] [[1941]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti endine võrkpallur, insener ja erusõjaväelane.

==Haridus==
Karits lõpetas 1961. aastal [[Tallinna 21. Kool|Tallinna 21. Keskkooli]] ja õppis [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis]] (ERKI) arhitektuuri. Vältimaks sõjaväeteenistust [[Nõukogude armee]]s, jätkas Karits õpinguid [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilises Instituudis]], mille lõpetas 1972. aastal ehitusinsenerina tööstus- ja tsiviilehituse erialal.&lt;ref&gt;[https://volley.ee/henn-karits-80-vorkpall-on-olnud-oluline-osa-minu-elust/ Henn Karits, 80: võrkpall on olnud oluline osa minu elust.] volley.ee, 14. veebruar 2021.&lt;/ref&gt;
 
==Sportlaskarjäär==
Henn Karits on tuntud poksija [[Nigul Karits]]a poeg. Ta alustas sportimist õpetaja [[Bernhard–Johannes Lillemägi|Bernhard Lillemäe]] suunamisel. Algul harrastas ta [[Heino Villum]]i juhendamisel poksi ja Urve Uustalu käe all kergejõustikku. Meelisalaks kujunenud võrkpalli hakkas ta mängima [[Raimund Pundi]] õpilasena, hiljem oli tema treener [[Ivan Dratšov]].&lt;ref name=&quot;henn&quot;&gt;[https://www.esbl.ee/biograafia/Henn_Karits Henn Karits]. Eesti spordi biograafiline leksikon.&lt;/ref&gt; 

Karits tuli 1968. aastal legendaarse [[Tallinna Kalev (võrkpalliklubi)|Tallinna Kalevi]] meeskonna koosseisus [[NSVL|NSV Liidu]] meistriks, võites viimases otsustavas mängus Nõukogude sõjaväe esindusmeeskonda Moskva CSKA-d tulemusega 3:0. Võistkonna saavutusi loeti 1968. aastal Eestis rahvuslikuks kangelasteoks.&lt;ref&gt;[https://pohjarannik.postimees.ee/7877279/suri-ida-virumaa-labi-aegade-parim-vorkpallur-ulo-raidma Suri Ida-Virumaa läbi aegade parim võrkpallur Ülo Raidma]. pohjarannik.postimees.ee, 16. oktoober 2023&lt;/ref&gt; 

1969. aastal sai ta NSV Liidu meistrivõistlustel 7. koha ja 1970. aastal 4. koha. [[NSV Liidu rahvaste spartakiaad]]il saavutas ta Eesti NSV koondise koosseisus 1963. aastal 8., 1967. aastal 7. ja 1971. aastal 6. koha. Eesti NSV meistriks tuli ta 1962., 1964. ja 1968. aastal.

Henn Karits võitis 1994. aastal veteranide maailmamängudel rannavõrkpallis 50–54-aastaste vanuseklassis Eesti-Soome meeskonna koosseisus kuldmedali ning tuli koos [[Kalle Kukk|Kalle Kukega]] rannavõrkpallis samaealiste maailmameistriks. 2000. aastal sai ta veteranide Euroopa meistrivõistlustel 55–59-aastaste klassis Eesti meeskonnaga hõbemedali. Karits on kuulunud [[Eesti Võrkpalli Liit|Eesti Võrkpalli Liidu]] juhatusse.&lt;ref name=henn /&gt; 
==Elukäik==
Henn Karits töötas aastatel 1971–1990 [[EKE Projekt]]is insenerina ja peakonstruktorina. Ta oli [[Eesti piirivalve]] taastajaid ja 1989. aastal [[Balti kett|Balti keti]] organiseerijaid. 

15. mail 1990 juhtis Karits [[Toompea loss]]i kaitset ning 1991. aasta jaanuaris korraldas Toompea kaitseks kivibarrikaadi paigaldamist.&lt;ref name=karits /&gt; 1990. aastal oli ta organisatsiooni [[Eesti Kodukaitse]] staabiülema asetäitja, seejärel oli aastatel 1990–2002 teenistuses [[Piirivalveamet]]i peadirektori asetäitja ja logistikaülemana. Ta on täiendanud ennast Piirivalveameti ohvitseride kursustel, samuti Soomes, Saksamaal, Rootsis. Ta on pälvinud [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi teenetemärgi]] hõberisti 1998. aastal. Koloneli auaste on Karitsal aastast 2000. Ta on [[Eesti Eruohvitseride Kogu]] liige.


Aastatel 2005–2007 töötas Karits Tallinna Tehnikaülikooli haldusdirektorina. 2010. aastast on ta [[Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts]]i juhatuse liige.&lt;ref name=&quot;karits&quot;&gt;[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/isik/item/0960ee8d-3428-46be-ae19-d56f7f8386e3 Henn Karits]. Tallinna Tehnikaülikooli andmebaas, vaadatud 4. novembril 2023.&lt;/ref&gt; 

==Tunnustus==
*1965 [[NSV Liidu meistersportlane]]
*1968 [[Kalevi auliige]] 
*1998 Kotkaristi teenetemärgi hõberist 
*2023 [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Henn Karits, Aadu Jõgiaas. &quot;Leegitseval piiril. Varipiirist ja sidesõjast vabaduseni 1990-1991.&quot; Kirjastus: Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts. Tallinn 2012. ISBN 9789949305605.

== Välislingid ==
*[https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=spordileht19680830.2.2 &quot;Kalevi&quot; kuldne finiš]. [[Spordileht]] nr 103, 30. august 1968
*[https://kuku.pleier.ee/podcast/tund-sporditahega/6638 Tund Sporditähega]. kuku.pleier.ee, 16. august 2008
*[https://pealinn.ee/2016/02/05/henn-karits-rikkamad-euroopa-riigid-peavad-meid-toetama-kuna-eesti-on-euroopa-liidu-valispiiriks Henn Karits: rikkamad Euroopa riigid peavad meid toetama, kuna Eesti on Euroopa Liidu välispiiriks]. pealinn.ee, 5. veebruar 2016
*[https://sport.delfi.ee/artikkel/78352238/kuidas-saab-vorkpallikoondis-uletada-kalevi-1968-aasta-tiitlivoidu Kuidas saab võrkpallikoondis ületada Kalevi 1968. aasta tiitlivõidu?]. sport.delfi.ee, 25. mai 2017
* [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/vana-raud-henn-karits VANA RAUD. Henn Karits]. arhiiv.err.ee, 22. juuli 2018
* [https://www.youtube.com/watch?v=U2sZu3Ece-k Henn Karits, Kalle Kukk]. youtube.com, 14. september 2018
* [https://vorkpall24.ee/lugu-sellest-kuidas-soome-ja-karits-1990ndatel-soome-amatoorklubi-juurde-sattusid Lugu sellest, kuidas Soome ja Karits 1990ndatel Soome amatöörklubi juurde sattusid]. vorkpall24.ee, 14. november 2019

{{JÄRJESTA:Karits, Henn}}
[[Kategooria:Eesti võrkpallurid]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti piirivalvurid]]
[[Kategooria:Eesti kolonelid]]
[[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Kalevi auliikmed]]
[[Kategooria:Kotkaristi hõberisti kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1941]]</text>
      <sha1>fo22txx2lpcx3e7h9efpoxwd7npsqk8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142968</id>
      <parentid>7142885</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:28:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Teomees</username>
        <id>97479</id>
      </contributor>
      <origin>7142968</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6094" sha1="g3yn2r4e5zfdvjn134lfqs7g1rvkgzc" xml:space="preserve">'''Henn Karits''' (sündinud [[14. veebruar|14. veebruaril]] [[1941]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti endine võrkpallur, insener ja erusõjaväelane.

==Haridus==
Karits lõpetas 1961. aastal [[Tallinna 21. Kool|Tallinna 21. Keskkooli]] ja õppis [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis]] (ERKI) arhitektuuri. Vältimaks sõjaväeteenistust [[Nõukogude armee]]s, jätkas Karits õpinguid [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilises Instituudis]], mille lõpetas 1972. aastal ehitusinsenerina tööstus- ja tsiviilehituse erialal.&lt;ref&gt;[https://volley.ee/henn-karits-80-vorkpall-on-olnud-oluline-osa-minu-elust/ Henn Karits, 80: võrkpall on olnud oluline osa minu elust.] volley.ee, 14. veebruar 2021.&lt;/ref&gt;
 
==Sportlaskarjäär==
Henn Karits on tuntud poksija [[Nigul Karits]]a poeg. Ta alustas sportimist õpetaja [[Bernhard–Johannes Lillemägi|Bernhard Lillemäe]] suunamisel. Algul harrastas ta [[Heino Villum]]i juhendamisel poksi ja Urve Uustalu käe all kergejõustikku. Meelisalaks kujunenud võrkpalli hakkas ta mängima [[Raimund Pundi]] õpilasena, hiljem oli tema treener [[Ivan Dratšov]].&lt;ref name=&quot;henn&quot;&gt;[https://www.esbl.ee/biograafia/Henn_Karits Henn Karits]. Eesti spordi biograafiline leksikon.&lt;/ref&gt; 

Karits tuli 1968. aastal legendaarse [[Tallinna Kalev (võrkpalliklubi)|Tallinna Kalevi]] meeskonna koosseisus [[NSVL|NSV Liidu]] meistriks, võites viimases otsustavas mängus Nõukogude sõjaväe esindusmeeskonda Moskva CSKA-d tulemusega 3:0. Võistkonna saavutusi loeti 1968. aastal Eestis rahvuslikuks kangelasteoks.&lt;ref&gt;[https://pohjarannik.postimees.ee/7877279/suri-ida-virumaa-labi-aegade-parim-vorkpallur-ulo-raidma Suri Ida-Virumaa läbi aegade parim võrkpallur Ülo Raidma]. pohjarannik.postimees.ee, 16. oktoober 2023&lt;/ref&gt; 

1969. aastal sai ta NSV Liidu meistrivõistlustel 7. koha ja 1970. aastal 4. koha. [[NSV Liidu rahvaste spartakiaad]]il saavutas ta Eesti NSV koondise koosseisus 1963. aastal 8., 1967. aastal 7. ja 1971. aastal 6. koha. Eesti NSV meistriks tuli ta 1962., 1964. ja 1968. aastal.

Henn Karits võitis 1994. aastal veteranide maailmamängudel rannavõrkpallis 50–54-aastaste vanuseklassis Eesti-Soome meeskonna koosseisus kuldmedali ning tuli koos [[Kalle Kukk|Kalle Kukega]] rannavõrkpallis samaealiste maailmameistriks. 2000. aastal sai ta veteranide Euroopa meistrivõistlustel 55–59-aastaste klassis Eesti meeskonnaga hõbemedali. Karits on kuulunud [[Eesti Võrkpalli Liit|Eesti Võrkpalli Liidu]] juhatusse.&lt;ref name=henn /&gt; 
==Elukäik==
Henn Karits töötas aastatel 1971–1990 [[EKE Projekt]]is insenerina ja peakonstruktorina. Ta oli [[Eesti piirivalve]] taastajaid ja 1989. aastal [[Balti kett|Balti keti]] organiseerijaid. 

15. mail 1990 juhtis Karits [[Toompea loss]]i kaitset ning 1991. aasta jaanuaris korraldas Toompea kaitseks kivibarrikaadi paigaldamist.&lt;ref name=karits /&gt; 1990. aastal oli ta organisatsiooni [[Eesti Kodukaitse]] staabiülema asetäitja ning [[Eesti piirivalve|piirivalve]] taasloomise idee autor ja üks elluviija. Seejärel oli ta aastatel 1990–2002 teenistuses [[Piirivalveamet]]i peadirektori asetäitja ja logistikaülemana. Karits organiseeris paljude objektide ülevõtmist [[Nõukogude armee]]lt ja piirivalvelt.&lt;ref name=&quot;märk&quot;&gt;[https://www.justdigi.ee/vabaduse-tammeparja-aumark#2023 Vabaduse Tammepärja aumärk] Justiits- ja Digiministeerium&lt;/ref&gt; Karits on täiendanud ennast Piirivalveameti ohvitseride kursustel, samuti Soomes, Saksamaal, Rootsis. Ta on pälvinud [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi teenetemärgi]] hõberisti 1998. aastal. Koloneli auaste on Karitsal aastast 2000. Ta on [[Eesti Eruohvitseride Kogu]] liige.

Aastatel 2005–2007 töötas Karits Tallinna Tehnikaülikooli haldusdirektorina. 2010. aastast on ta [[Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts]]i juhatuse liige.&lt;ref name=&quot;karits&quot;&gt;[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/isik/item/0960ee8d-3428-46be-ae19-d56f7f8386e3 Henn Karits]. Tallinna Tehnikaülikooli andmebaas, vaadatud 4. novembril 2023.&lt;/ref&gt; 

==Tunnustus==
*1965 [[NSV Liidu meistersportlane]]
*1968 [[Kalevi auliige]] 
*1998 [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi teenetemärgi]] hõberist&lt;ref&gt;[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/isik/item/0960ee8d-3428-46be-ae19-d56f7f8386e3 Henn Karits] TalTech, vaadatud 30. aprill 2026&lt;/ref&gt; 
*2023 [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]&lt;ref name=&quot;märk&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Henn Karits, Aadu Jõgiaas. &quot;Leegitseval piiril. Varipiirist ja sidesõjast vabaduseni 1990-1991.&quot; Kirjastus: Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts. Tallinn 2012. ISBN 9789949305605.

== Välislingid ==
*[https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=spordileht19680830.2.2 &quot;Kalevi&quot; kuldne finiš]. [[Spordileht]] nr 103, 30. august 1968
*[https://kuku.pleier.ee/podcast/tund-sporditahega/6638 Tund Sporditähega]. kuku.pleier.ee, 16. august 2008
*[https://pealinn.ee/2016/02/05/henn-karits-rikkamad-euroopa-riigid-peavad-meid-toetama-kuna-eesti-on-euroopa-liidu-valispiiriks Henn Karits: rikkamad Euroopa riigid peavad meid toetama, kuna Eesti on Euroopa Liidu välispiiriks]. pealinn.ee, 5. veebruar 2016
*[https://sport.delfi.ee/artikkel/78352238/kuidas-saab-vorkpallikoondis-uletada-kalevi-1968-aasta-tiitlivoidu Kuidas saab võrkpallikoondis ületada Kalevi 1968. aasta tiitlivõidu?]. sport.delfi.ee, 25. mai 2017
* [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/vana-raud-henn-karits VANA RAUD. Henn Karits]. arhiiv.err.ee, 22. juuli 2018
* [https://www.youtube.com/watch?v=U2sZu3Ece-k Henn Karits, Kalle Kukk]. youtube.com, 14. september 2018
* [https://vorkpall24.ee/lugu-sellest-kuidas-soome-ja-karits-1990ndatel-soome-amatoorklubi-juurde-sattusid Lugu sellest, kuidas Soome ja Karits 1990ndatel Soome amatöörklubi juurde sattusid]. vorkpall24.ee, 14. november 2019

{{JÄRJESTA:Karits, Henn}}
[[Kategooria:Eesti võrkpallurid]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti piirivalvurid]]
[[Kategooria:Eesti kolonelid]]
[[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Kalevi auliikmed]]
[[Kategooria:Kotkaristi hõberisti kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1941]]</text>
      <sha1>g3yn2r4e5zfdvjn134lfqs7g1rvkgzc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Teatritrupp Ekspeditsioon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>664947</id>
    <revision>
      <id>7142546</id>
      <parentid>6894981</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:28:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25976-90</username>
        <id>228297</id>
      </contributor>
      <origin>7142546</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12496" sha1="j8werutrydrje5p6qkm0rg6j0mnvo9g" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} {{Vikinda|aasta=2024|kuu=november}}
'''Teatritrupp Ekspeditsioon''' on [[2019]]. aastal loodud teatritrupp, mille [[kunstiline juht]] on [[Lauri Lagle]]. Ekspeditsiooni trupil ei ole püsivat teatrimaja, [[lavastus]]i mängitakse kas [[Sakala Teatrimaja|Sakala 3 teatrimajas]] või leitakse etendamiseks muu sobiv [[keskkond]]. 

== Trupi eesmärk ==
Truppi ühendab soov tegutseda intensiivselt ühise [[Kunstiteos|kunstiteose]] nimel, mille kaudu saavad trupi liikmed tegeleda nende kõigi jaoks oluliste teemade lahtimõtestamisega. Liikmetel on tahe katsetada ja ellu viia uusi [[Idee|ideid]] koos teiste mõttekaaslaste, [[Looja|loojate]], [[Näitleja|näitlejate]], [[Muusik|muusikute]] ja [[Kunstnik|kunstnikega]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;''Teatritrupi Ekspeditsioon koduleht''. 10. oktoober 2023, &lt;nowiki&gt;https://www.ekspeditsioon.com/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; Ekspeditsiooni trupi [[eesmärk]] on luua [[Teos|teoseid]], mis oleksid [[Kooskõla|kooskõlas]] praeguse hetke ja ümbritseva maailmaga. Läbida avastusretki, et sõnastada olulisi teemasid ja kasutada erinevaid teatrivorme, anda mõtestatud tähendus ümbritsevale maailmale (kasutades [[sõna]], [[Struktuur|struktuuri]], [[Süžee|süžeed]], [[keha]], karakterit jne) ning seeläbi luua uusi lavastusi, mis kõnetavad muutuvat maailma. Iga lavastuse eesmärk on avada uusi teadmata paiku ja püsida pidevas otsingus, et leida uusi viise, kuidas mõtestada [[Teater|teatrit]].&lt;ref&gt;''Eesti Teatri Agentuur''. (s.a.). Salvestatud 10. oktoobril 2023, &lt;nowiki&gt;https://statistika.teater.ee/stat/theatres/show/91/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; 

== Liikmed ==
=== Koosseisulised liikmed ===
[[2023]]. aasta seisuga on teatritrupis neli koosseisulist liiget.
* Lauri Lagle (sündinud [[1981]]), näitleja ja [[lavastaja]]. Ta on lõpetanud [[2006]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i. Aastatel [[2006]]–[[2013]] töötas ta [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] näitlejana. 2013–2019 oli ta [[Vabakutseline (Eesti)|vabakutseline]] näitleja ja lavastaja. Ta on töötanud ka [[Von Krahli Teater|Von Krahli Teatris]] ning 2019. aastast on ta Ekspeditsiooni trupi koosseisuline [[kunstiline juht]].&lt;ref&gt;''Lauri Lagle''. (s.a.). Eesti Filmi Andmebaas. &lt;nowiki&gt;https://www.efis.ee/et/inimesed/id/9520&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; 

* [[Marika Vaarik|Marika Vaarik-Soo]] (sündinud [[1962]]), näitleja. Ta on lõpetanud [[Kose Gümnaasium|Kose Keskkooli]] ja [[Viljandi Kultuurikool|Viljandi kultuurikoolis]] ning [[1991]]. aastal [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i, spetsialiseerudes näitejuhtimisele. Lisaks õppis ta ka Vanalinnastuudio õppestuudios. Vaarik-Soo oli üks [[VAT Teater|VAT Teatri]] asutajaliikmetest aastal [[1987]] ja töötas seal näitlejana kuni [[1994]]. aastani. Seejärel töötas ta [[Rakvere teater|Rakvere Teatris]] [[1995]].–2006. aastal ning teatris [[Teater NO99|NO99]] aastatel [[2009]]–[[2018]]. 2019. aastast on ta Ekspeditsiooni trupi koosseisuline näitleja.&lt;ref&gt;''Marika Vaarik''. (s.a.). Eesti Filmi Andmebaas. &lt;nowiki&gt;https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/4359&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; Mänginud lavastustes “Ainult jõed voolavad vabalt”, “Ene-Liis Semperi autorilavastus”, “Reis metsa lõppu”, “Sa oled täna ilusam kui homme”, “Pigem ei”, “Paratamatus elada ühel ajal”, “Aed”, “Täna õhtul Lorem Ipsum”, “Eikellegi kõrb”, “Tähtede all” ja “Libahunt”.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

* Jörgen Liik (kuni aastani [[2025]]), näitleja, Näitlejaõpinguid alustas ta [[2010]]. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. [[2014]]. aastal lõpetas ta lavakunstikooli ning sai teatri NO99 näitlejaks. 2019. aastast on ta Ekspeditsiooni trupi koosseisuline näitleja.&lt;ref&gt;''Jörgen Liik''. (s.a.). Eesti Filmi Andmebaas. &lt;nowiki&gt;https://www.efis.ee/et/inimesed/id/19816&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; Mänginud lavastustes “Ainult jõed voolavad vabalt”, “Ene-Liis Semperi autorilavastus”, “Reis metsa lõppu”, “Sa oled täna ilusam kui homme”, “Pigem ei”, “Paratamatus elada ühel ajal”, “Aed”, “Täna õhtul Lorem Ipsum”, “Tähtede all”, “Melanhoolia” ja “Libahunt”.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Jörgeni surmaga lõppes peatükk [[Teatritrupp ekspeditsioon|Ekspeditsioonis]] ning kogu Eesti teatrimaastikul. 

* Katariina Tamm (sündinud [[1989]]), näitleja. Ta lõpetas [[2011]]. aastal [[Turu Kunstiakadeemia]] nukukunsti erialal. 2019. aastal lõpetas ta [[Royal Academy of Dramatic Art]]&lt;nowiki/&gt;i (RADA). Perioodil 2011–[[2016]] töötas ta [[NUKU teater|NUKU Teatris]] näitlejana.&lt;ref&gt;''Katariina Tamm''. (s.a.). Teatri NUKU koduleht. &lt;nowiki&gt;https://web.archive.org/web/20160221210111/http://www.nuku.ee/info-ja-piletid/inimesed/naitlejad/katariina-tamm/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; Aastatel 2020–2022 töötas Tamm Von Krahli Teatris, kus osales Ekspeditsiooni ja Von Krahli Teatri ühistrupis. Alates 2023. aastast on ta Ekspeditsiooni trupi koosseisuline näitleja. Mänginud lavastustes “Ainult jõed voolavad vabalt”, “Reis metsa lõppu”, “Sa oled täna ilusam kui homme”, “Aed”, “Täna õhtul Lorem Ipsum”, “Tähtede all”, “Melanhoolia” ja “Libahunt”.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
=== Mittekoosseisulised liikmed (näitlejad) ===
* [[Rea Lest-Liik]] (näidelnud lavastustes “Ainult jõed voolavad vabalt”, “Ene-Liis Semperi autorilavastus”, “Sa oled täna ilusam kui homme” ja “Tähtede all”);
* [[Rasmus Kaljujärv]] (“Ainult jõed voolavad vabalt”, “Ene-Liis Semperi autorilavastus”, “Sa oled täna ilusam kui homme”, “Paratamatus elada ühel ajal”, “Aed”, “Täna õhtul Lorem Ipsum”, “Tähtede all” ja “Melanhoolia”);
* [[Simeoni Sundja]] (“Ainult jõed voolavad vabalt” ja “Reis metsa lõppu”);
* [[Mari Abel]] (o“Ainult jõed voolavad vabalt”, “Sa oled täna ilusam kui homme”, “Pigem ei”, “Paratamatus elada ühel ajal”, “Aed”, “Täna õhtul Lorem Ipsum”, “Melanhoolia” ja “Libahunt”);
* [[Sander Roosimägi]] (“Ainult jõed voolavad vabalt”).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Mittekoosseisulised liikmed (lavastajad) ===
* [[Jarmo Reha]] (lavastused “EIDOS” ja “Divide et Impera* jaga ja valitse”);
* [[Katariina Unt]] (lavastus “3ÕDE”);
* [[Ene-Liis Semper]] (lavastus “Ene-Liis Semperi autorilavastus”).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Mittekoosseisulised liikmed (heli- ja valguskujundajad) ===
* [[Jakob Juhkam]], helikujundaja (lavastused “Sa oled täna ilusam kui homme”, “Pigem ei”, “Tähtede all” ja “Melanhoolia”);
* [[Siim Reispass]], valguskujundaja (lavastused “Ainult jõed voolavad vabalt”, “Reis metsa lõppu”, “Sa oled täna ilusam kui homme”, “Paratamatus elada ühel ajal” ja “Tähtede all”);
* [[Allan Appelberg]], graafiline disainer (lavastused “Ainult jõed voolavad vabalt”, “EIDOS”, “Sa oled täna ilusam kui homme”, “Pigem ei”, “Paratamatus elada ühel ajal”, “Aed”, “Täna õhtul Lorem Ipsum”, “Eikellegi kõrb”, “Divide et Impera* jaga ja valitse”, “Tähtede all”, “Melanhoolia” ja “Libahunt”);
* [[Grete Vaalma]], valgustehnik (lavastused “Ainult jõed voolavad vabalt” ja “Reis metsa lõppu”)&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Muud liikmed ===
[[Ave Kaing-Kaabel]] ([[etenduse juht]]), [[Johanna-Elisabeth Tärno]] ([[rekvisiitor]]-[[kostümeerija]]), [[Anni Heinaru]] (teenindus- ja piletimüügijuht), [[Tiina Savi]] (korraldusjuht), [[Kätlin Sumberg]] (turundus- ja [[Kommunikatsioonijuhtimine|kommunikatsioonijuht]]), [[Marju Väli]] ([[raamatupidaja]]).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Lavastused ==
* “Paratamatus elada ühel ajal”, lavastaja Lauri Lagle. Esietendus 28. novembril 2019 Von Krahli Teatris.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; ''“Paratamatuse elada ühel ajal“ lõpus oma eelmistest eludest pajatav maisitõlvik (Mart ­Koldits) on ju väga täpne ­[[paroodia]] praegusele [[Esoteerikafilosoof|esoteerikafilosoofide]] [[Ajastu (geoloogia)|ajastule]], nagu see on oma kohatuses ka nutikas publiku ­võõritamine: sa arvad, et said kõigest aru – tubli! –, aga mõtle nüüd uuesti, kas ikka on nii.''&lt;ref&gt;Ott Karulin. (2020, jaanuar 29). &lt;nowiki&gt;Https://ekspress.delfi.ee/artikkel/88720919/von-krahli-teatri-uue-trupi-esimese-lavastuse-arvustus-ma-teen-seda-sulle&lt;/nowiki&gt;. ''Eesti Ekspress''. &lt;nowiki&gt;https://ekspress.delfi.ee/artikkel/88720919/von-krahli-teatri-uue-trupi-esimese-lavastuse-arvustus-ma-teen-seda-sulle&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; 
* “Eikellegi kõrb”. Esietendus 20. novembril [[2021]] Sakala 3 teatrimajas.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Lavastuses fantaseerivad sisemaailma üle, mis on väliste muutuste keerises, lavastaja-näitleja [[Jaanika Arum]], visuaalkunstnik ja muusik [[Helen Västrik]] ning helikunstnik [[Mari-Liis Rebane]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 
* “Täna õhtul Lorem Ipsum”, lavastaja [[Mart Kangro]]. Esietendus 17. juunil 2021 Von Krahli Teatris.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 
* “Pigem ei”, lavastaja [[Juhan Ulfsak]]. Esietendus 12. märtsil 2020 Sakala 3 teatrimajas.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; [[Eesti teatriauhinnad|Eesti teatriauhindadelt]] 2021 sai “Pigem ei” lavastaja [[Auhind|auhinna]] (Juhan Ulfsak); [[naispeaosatäitja]] auhinna (Marika Vaarik); [[meeskõrvalosatäitja]] auhinna (Jörgen Liik) ning [[Sõnalavastus|sõnalavastuste]] muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhinna (Jakob Juhkam). &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* “Aed”, lavastaja [[Peeter Jalakas]]. Esietendus 16. veebruaril 2021.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 
* “Tähtede all”, lavastaja Lauri lagle. Esietendus 15. detsembril 2021.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; ''Lauri Lagle lavastus loob [[Kontekst|konteksti]], kus saame küll teise inimese ära kuulata, kuid seejuures ka [[Provokatsioon|provotseerida]] teda asetuma rolli, kus tahame teda ise näha.''&lt;ref&gt;Madis Kolk. (2022b, jaanuar 7). Kanaarilinnud suurte lugude vines. ''Sirp''. &lt;nowiki&gt;https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/kanaarilinnud-suurte-lugude-vines/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; 
* “Libahunt”, lavastaja Peeter Jalakas. Esietendus 9. detsember [[2022]] Von Krahli teatris. Eesti teatriauhindadel 2023 nomineeriti Katariina Tamm “Libahundi” lavastusega parima naispeaosa kategoorias.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 
* “Melanhoolia”, lavastaja Juhan Ulfsak. Esietendus 13. aprillil 2022.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Eesti teatriauhindadelt 2023 sai “Melanhoolia” lavastaja auhinna (Juhan Ulfsak) ja kunstniku auhinna ([[Edith Karlson]]). Katariina Tamm oli nomineeritud parima naispeaosatäitja auhinnale.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; ''Juhan Ulfsaki „Melanhoolia” vajab laagerdumiseks aega. See läheb vaatajasse sisse, aga ei lähe enam välja. See tunne alles jääb. Isegi süveneb. Saadud [[mulje]] võib matta enda alla ka nädalaid hiljem, pakkuda äkki [[Rõõm|rõõmugi]], nagu [[hüsteeria]] hüsteerikule.''&lt;ref&gt;Valner Valme. (2022, juuli 14). Lõpp ja algus korraga Von Krahli teatris. ''Teater. Muusika. Kino''. &lt;nowiki&gt;https://www.temuki.ee/archives/5699&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; 
* “Sa oled täna ilusam kui homme”, lavastaja Lauri Lagle. Esietendus 12. septembril [[2020]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Eesti teatri auhindadelt 2021 sai “Sa oled täna ilusam kui homme” [[Etenduskunstid|etenduskunsti]] auhinna (Lauri Lagle); naispeaosatäitja auhinna (Marika Vaarik); meeskõrvalosatäitja auhinna (Jörgen Liik).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Lavastuse algimpulss oli [[Taavi Eelmaa]] luuletus “Kiri õnnelikele” luulekogust [[“Electraumur”]], kust Lauri Lagle korjas enda jaoks üles mõtte, et kui oled leidnud midagi olulist, siis sulge see oma südame soppi ja kaitse seda. Lavastuse sünni tõukuvaks jõuks oli [[epideemia]] esimene laine oma suletuses, isolatsiooniseisundis, kus inimesed jäid ainult oma lähedastega, aga sõpruskond ja [[kontakt]] nendega kadus. Kuidas kaitsta oma südamesopis sõpruskonda?&lt;ref&gt;Siim Reispass. (2021). ''Valguskujundus lavastusele „Sa oled täna ilusam kui homme“''.&lt;/ref&gt; 
* “Ainult jõed voolavad vabalt”, lavastaja Lauri Lagle. Esietendus 25. augustil 2022 [[Noblessneri valukoda|Noblessneri valukoja]] Nobeli saalis.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Eesti teatriauhindadelt 2023 sai “Ainult jõed voolavad vabalt” kunstniku auhinna ([[Arthur Arula]]) ja meeskõrvalosa auhinna (Sander Roosimägi).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 
* “Divide et Impera* jaga ja valitse”, lavastaja Jarmo Reha. Esietendus 18. mail 2022.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Eesti teatriauhindadel 2023 oli Jarmo Reha nomineeritud lavastusega “Divide et Impera* jaga ja valitse” parima lavastaja ja etenduskunstide auhinnale.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Teater]]</text>
      <sha1>j8werutrydrje5p6qkm0rg6j0mnvo9g</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142547</id>
      <parentid>7142546</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:29:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25976-90</username>
        <id>228297</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mittekoosseisulised liikmed (lavastajad) */</comment>
      <origin>7142547</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12514" sha1="ccbj4arixirb5whr0dcq5cm2jbs8crf" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} {{Vikinda|aasta=2024|kuu=november}}
'''Teatritrupp Ekspeditsioon''' on [[2019]]. aastal loodud teatritrupp, mille [[kunstiline juht]] on [[Lauri Lagle]]. Ekspeditsiooni trupil ei ole püsivat teatrimaja, [[lavastus]]i mängitakse kas [[Sakala Teatrimaja|Sakala 3 teatrimajas]] või leitakse etendamiseks muu sobiv [[keskkond]]. 

== Trupi eesmärk ==
Truppi ühendab soov tegutseda intensiivselt ühise [[Kunstiteos|kunstiteose]] nimel, mille kaudu saavad trupi liikmed tegeleda nende kõigi jaoks oluliste teemade lahtimõtestamisega. Liikmetel on tahe katsetada ja ellu viia uusi [[Idee|ideid]] koos teiste mõttekaaslaste, [[Looja|loojate]], [[Näitleja|näitlejate]], [[Muusik|muusikute]] ja [[Kunstnik|kunstnikega]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;''Teatritrupi Ekspeditsioon koduleht''. 10. oktoober 2023, &lt;nowiki&gt;https://www.ekspeditsioon.com/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; Ekspeditsiooni trupi [[eesmärk]] on luua [[Teos|teoseid]], mis oleksid [[Kooskõla|kooskõlas]] praeguse hetke ja ümbritseva maailmaga. Läbida avastusretki, et sõnastada olulisi teemasid ja kasutada erinevaid teatrivorme, anda mõtestatud tähendus ümbritsevale maailmale (kasutades [[sõna]], [[Struktuur|struktuuri]], [[Süžee|süžeed]], [[keha]], karakterit jne) ning seeläbi luua uusi lavastusi, mis kõnetavad muutuvat maailma. Iga lavastuse eesmärk on avada uusi teadmata paiku ja püsida pidevas otsingus, et leida uusi viise, kuidas mõtestada [[Teater|teatrit]].&lt;ref&gt;''Eesti Teatri Agentuur''. (s.a.). Salvestatud 10. oktoobril 2023, &lt;nowiki&gt;https://statistika.teater.ee/stat/theatres/show/91/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; 

== Liikmed ==
=== Koosseisulised liikmed ===
[[2023]]. aasta seisuga on teatritrupis neli koosseisulist liiget.
* Lauri Lagle (sündinud [[1981]]), näitleja ja [[lavastaja]]. Ta on lõpetanud [[2006]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i. Aastatel [[2006]]–[[2013]] töötas ta [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] näitlejana. 2013–2019 oli ta [[Vabakutseline (Eesti)|vabakutseline]] näitleja ja lavastaja. Ta on töötanud ka [[Von Krahli Teater|Von Krahli Teatris]] ning 2019. aastast on ta Ekspeditsiooni trupi koosseisuline [[kunstiline juht]].&lt;ref&gt;''Lauri Lagle''. (s.a.). Eesti Filmi Andmebaas. &lt;nowiki&gt;https://www.efis.ee/et/inimesed/id/9520&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; 

* [[Marika Vaarik|Marika Vaarik-Soo]] (sündinud [[1962]]), näitleja. Ta on lõpetanud [[Kose Gümnaasium|Kose Keskkooli]] ja [[Viljandi Kultuurikool|Viljandi kultuurikoolis]] ning [[1991]]. aastal [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i, spetsialiseerudes näitejuhtimisele. Lisaks õppis ta ka Vanalinnastuudio õppestuudios. Vaarik-Soo oli üks [[VAT Teater|VAT Teatri]] asutajaliikmetest aastal [[1987]] ja töötas seal näitlejana kuni [[1994]]. aastani. Seejärel töötas ta [[Rakvere teater|Rakvere Teatris]] [[1995]].–2006. aastal ning teatris [[Teater NO99|NO99]] aastatel [[2009]]–[[2018]]. 2019. aastast on ta Ekspeditsiooni trupi koosseisuline näitleja.&lt;ref&gt;''Marika Vaarik''. (s.a.). Eesti Filmi Andmebaas. &lt;nowiki&gt;https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/4359&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; Mänginud lavastustes “Ainult jõed voolavad vabalt”, “Ene-Liis Semperi autorilavastus”, “Reis metsa lõppu”, “Sa oled täna ilusam kui homme”, “Pigem ei”, “Paratamatus elada ühel ajal”, “Aed”, “Täna õhtul Lorem Ipsum”, “Eikellegi kõrb”, “Tähtede all” ja “Libahunt”.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

* Jörgen Liik (kuni aastani [[2025]]), näitleja, Näitlejaõpinguid alustas ta [[2010]]. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. [[2014]]. aastal lõpetas ta lavakunstikooli ning sai teatri NO99 näitlejaks. 2019. aastast on ta Ekspeditsiooni trupi koosseisuline näitleja.&lt;ref&gt;''Jörgen Liik''. (s.a.). Eesti Filmi Andmebaas. &lt;nowiki&gt;https://www.efis.ee/et/inimesed/id/19816&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; Mänginud lavastustes “Ainult jõed voolavad vabalt”, “Ene-Liis Semperi autorilavastus”, “Reis metsa lõppu”, “Sa oled täna ilusam kui homme”, “Pigem ei”, “Paratamatus elada ühel ajal”, “Aed”, “Täna õhtul Lorem Ipsum”, “Tähtede all”, “Melanhoolia” ja “Libahunt”.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Jörgeni surmaga lõppes peatükk [[Teatritrupp ekspeditsioon|Ekspeditsioonis]] ning kogu Eesti teatrimaastikul. 

* Katariina Tamm (sündinud [[1989]]), näitleja. Ta lõpetas [[2011]]. aastal [[Turu Kunstiakadeemia]] nukukunsti erialal. 2019. aastal lõpetas ta [[Royal Academy of Dramatic Art]]&lt;nowiki/&gt;i (RADA). Perioodil 2011–[[2016]] töötas ta [[NUKU teater|NUKU Teatris]] näitlejana.&lt;ref&gt;''Katariina Tamm''. (s.a.). Teatri NUKU koduleht. &lt;nowiki&gt;https://web.archive.org/web/20160221210111/http://www.nuku.ee/info-ja-piletid/inimesed/naitlejad/katariina-tamm/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; Aastatel 2020–2022 töötas Tamm Von Krahli Teatris, kus osales Ekspeditsiooni ja Von Krahli Teatri ühistrupis. Alates 2023. aastast on ta Ekspeditsiooni trupi koosseisuline näitleja. Mänginud lavastustes “Ainult jõed voolavad vabalt”, “Reis metsa lõppu”, “Sa oled täna ilusam kui homme”, “Aed”, “Täna õhtul Lorem Ipsum”, “Tähtede all”, “Melanhoolia” ja “Libahunt”.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
=== Mittekoosseisulised liikmed (näitlejad) ===
* [[Rea Lest-Liik]] (näidelnud lavastustes “Ainult jõed voolavad vabalt”, “Ene-Liis Semperi autorilavastus”, “Sa oled täna ilusam kui homme” ja “Tähtede all”);
* [[Rasmus Kaljujärv]] (“Ainult jõed voolavad vabalt”, “Ene-Liis Semperi autorilavastus”, “Sa oled täna ilusam kui homme”, “Paratamatus elada ühel ajal”, “Aed”, “Täna õhtul Lorem Ipsum”, “Tähtede all” ja “Melanhoolia”);
* [[Simeoni Sundja]] (“Ainult jõed voolavad vabalt” ja “Reis metsa lõppu”);
* [[Mari Abel]] (o“Ainult jõed voolavad vabalt”, “Sa oled täna ilusam kui homme”, “Pigem ei”, “Paratamatus elada ühel ajal”, “Aed”, “Täna õhtul Lorem Ipsum”, “Melanhoolia” ja “Libahunt”);
* [[Sander Roosimägi]] (“Ainult jõed voolavad vabalt”).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Mittekoosseisulised liikmed (lavastajad) ===
* [[Jarmo Reha]] (lavastused “EIDOS” ja “Divide et Impera* jaga ja valitse”, &quot;Baar Amsterdam&quot;);
* [[Katariina Unt]] (lavastus “3ÕDE”);
* [[Ene-Liis Semper]] (lavastus “Ene-Liis Semperi autorilavastus”).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Mittekoosseisulised liikmed (heli- ja valguskujundajad) ===
* [[Jakob Juhkam]], helikujundaja (lavastused “Sa oled täna ilusam kui homme”, “Pigem ei”, “Tähtede all” ja “Melanhoolia”);
* [[Siim Reispass]], valguskujundaja (lavastused “Ainult jõed voolavad vabalt”, “Reis metsa lõppu”, “Sa oled täna ilusam kui homme”, “Paratamatus elada ühel ajal” ja “Tähtede all”);
* [[Allan Appelberg]], graafiline disainer (lavastused “Ainult jõed voolavad vabalt”, “EIDOS”, “Sa oled täna ilusam kui homme”, “Pigem ei”, “Paratamatus elada ühel ajal”, “Aed”, “Täna õhtul Lorem Ipsum”, “Eikellegi kõrb”, “Divide et Impera* jaga ja valitse”, “Tähtede all”, “Melanhoolia” ja “Libahunt”);
* [[Grete Vaalma]], valgustehnik (lavastused “Ainult jõed voolavad vabalt” ja “Reis metsa lõppu”)&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Muud liikmed ===
[[Ave Kaing-Kaabel]] ([[etenduse juht]]), [[Johanna-Elisabeth Tärno]] ([[rekvisiitor]]-[[kostümeerija]]), [[Anni Heinaru]] (teenindus- ja piletimüügijuht), [[Tiina Savi]] (korraldusjuht), [[Kätlin Sumberg]] (turundus- ja [[Kommunikatsioonijuhtimine|kommunikatsioonijuht]]), [[Marju Väli]] ([[raamatupidaja]]).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Lavastused ==
* “Paratamatus elada ühel ajal”, lavastaja Lauri Lagle. Esietendus 28. novembril 2019 Von Krahli Teatris.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; ''“Paratamatuse elada ühel ajal“ lõpus oma eelmistest eludest pajatav maisitõlvik (Mart ­Koldits) on ju väga täpne ­[[paroodia]] praegusele [[Esoteerikafilosoof|esoteerikafilosoofide]] [[Ajastu (geoloogia)|ajastule]], nagu see on oma kohatuses ka nutikas publiku ­võõritamine: sa arvad, et said kõigest aru – tubli! –, aga mõtle nüüd uuesti, kas ikka on nii.''&lt;ref&gt;Ott Karulin. (2020, jaanuar 29). &lt;nowiki&gt;Https://ekspress.delfi.ee/artikkel/88720919/von-krahli-teatri-uue-trupi-esimese-lavastuse-arvustus-ma-teen-seda-sulle&lt;/nowiki&gt;. ''Eesti Ekspress''. &lt;nowiki&gt;https://ekspress.delfi.ee/artikkel/88720919/von-krahli-teatri-uue-trupi-esimese-lavastuse-arvustus-ma-teen-seda-sulle&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; 
* “Eikellegi kõrb”. Esietendus 20. novembril [[2021]] Sakala 3 teatrimajas.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Lavastuses fantaseerivad sisemaailma üle, mis on väliste muutuste keerises, lavastaja-näitleja [[Jaanika Arum]], visuaalkunstnik ja muusik [[Helen Västrik]] ning helikunstnik [[Mari-Liis Rebane]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 
* “Täna õhtul Lorem Ipsum”, lavastaja [[Mart Kangro]]. Esietendus 17. juunil 2021 Von Krahli Teatris.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 
* “Pigem ei”, lavastaja [[Juhan Ulfsak]]. Esietendus 12. märtsil 2020 Sakala 3 teatrimajas.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; [[Eesti teatriauhinnad|Eesti teatriauhindadelt]] 2021 sai “Pigem ei” lavastaja [[Auhind|auhinna]] (Juhan Ulfsak); [[naispeaosatäitja]] auhinna (Marika Vaarik); [[meeskõrvalosatäitja]] auhinna (Jörgen Liik) ning [[Sõnalavastus|sõnalavastuste]] muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhinna (Jakob Juhkam). &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* “Aed”, lavastaja [[Peeter Jalakas]]. Esietendus 16. veebruaril 2021.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 
* “Tähtede all”, lavastaja Lauri lagle. Esietendus 15. detsembril 2021.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; ''Lauri Lagle lavastus loob [[Kontekst|konteksti]], kus saame küll teise inimese ära kuulata, kuid seejuures ka [[Provokatsioon|provotseerida]] teda asetuma rolli, kus tahame teda ise näha.''&lt;ref&gt;Madis Kolk. (2022b, jaanuar 7). Kanaarilinnud suurte lugude vines. ''Sirp''. &lt;nowiki&gt;https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/kanaarilinnud-suurte-lugude-vines/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; 
* “Libahunt”, lavastaja Peeter Jalakas. Esietendus 9. detsember [[2022]] Von Krahli teatris. Eesti teatriauhindadel 2023 nomineeriti Katariina Tamm “Libahundi” lavastusega parima naispeaosa kategoorias.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 
* “Melanhoolia”, lavastaja Juhan Ulfsak. Esietendus 13. aprillil 2022.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Eesti teatriauhindadelt 2023 sai “Melanhoolia” lavastaja auhinna (Juhan Ulfsak) ja kunstniku auhinna ([[Edith Karlson]]). Katariina Tamm oli nomineeritud parima naispeaosatäitja auhinnale.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; ''Juhan Ulfsaki „Melanhoolia” vajab laagerdumiseks aega. See läheb vaatajasse sisse, aga ei lähe enam välja. See tunne alles jääb. Isegi süveneb. Saadud [[mulje]] võib matta enda alla ka nädalaid hiljem, pakkuda äkki [[Rõõm|rõõmugi]], nagu [[hüsteeria]] hüsteerikule.''&lt;ref&gt;Valner Valme. (2022, juuli 14). Lõpp ja algus korraga Von Krahli teatris. ''Teater. Muusika. Kino''. &lt;nowiki&gt;https://www.temuki.ee/archives/5699&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; 
* “Sa oled täna ilusam kui homme”, lavastaja Lauri Lagle. Esietendus 12. septembril [[2020]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Eesti teatri auhindadelt 2021 sai “Sa oled täna ilusam kui homme” [[Etenduskunstid|etenduskunsti]] auhinna (Lauri Lagle); naispeaosatäitja auhinna (Marika Vaarik); meeskõrvalosatäitja auhinna (Jörgen Liik).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Lavastuse algimpulss oli [[Taavi Eelmaa]] luuletus “Kiri õnnelikele” luulekogust [[“Electraumur”]], kust Lauri Lagle korjas enda jaoks üles mõtte, et kui oled leidnud midagi olulist, siis sulge see oma südame soppi ja kaitse seda. Lavastuse sünni tõukuvaks jõuks oli [[epideemia]] esimene laine oma suletuses, isolatsiooniseisundis, kus inimesed jäid ainult oma lähedastega, aga sõpruskond ja [[kontakt]] nendega kadus. Kuidas kaitsta oma südamesopis sõpruskonda?&lt;ref&gt;Siim Reispass. (2021). ''Valguskujundus lavastusele „Sa oled täna ilusam kui homme“''.&lt;/ref&gt; 
* “Ainult jõed voolavad vabalt”, lavastaja Lauri Lagle. Esietendus 25. augustil 2022 [[Noblessneri valukoda|Noblessneri valukoja]] Nobeli saalis.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Eesti teatriauhindadelt 2023 sai “Ainult jõed voolavad vabalt” kunstniku auhinna ([[Arthur Arula]]) ja meeskõrvalosa auhinna (Sander Roosimägi).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 
* “Divide et Impera* jaga ja valitse”, lavastaja Jarmo Reha. Esietendus 18. mail 2022.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Eesti teatriauhindadel 2023 oli Jarmo Reha nomineeritud lavastusega “Divide et Impera* jaga ja valitse” parima lavastaja ja etenduskunstide auhinnale.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Teater]]</text>
      <sha1>ccbj4arixirb5whr0dcq5cm2jbs8crf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Päevik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>673272</id>
    <revision>
      <id>7142729</id>
      <parentid>7052915</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T21:37:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ollin Masa</username>
        <id>227337</id>
      </contributor>
      <comment>Link</comment>
      <origin>7142729</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5646" sha1="c5jrw81yd9cu57cyo6jkw65xtjgxizd" xml:space="preserve">'''Päevik''' on isiklik tekstikogum, mõtete kirjalik varasalv, ühtlasi nende vahendamise koht, kuhu saab kirjutada või salvestada, samas ka jagada enda igapäevaseid mõtteid ja tundeid, kajastada enda elusündmusi, läbielamisi ja ülestähendusi dateeritult ning kronoloogilises järjekorras, kasutades selleks füüsilist märkmikku ja raamatut, digitaalset faili või veebipõhist platvormi (nt [[Ajaveeb|ajaveebi]] ehk [[Ajaveeb|blogi]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=[EKSS] &quot;Eesti keele seletav sõnaraamat&quot; 2009 |url=https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=p%C3%A4evik |vaadatud=2024-04-02 |väljaanne=www.eki.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Ben-Amos |eesnimi=Batsheva |pealkiri=THE DIARY. The epic of everyday life. |perekonnanimi2=Ben-Amos |eesnimi2=Dan |kirjastus=Indiana University Press |aasta=2020 |lehekülg=1–15}}&lt;/ref&gt;

Päeviku oluliseks nõudeks on see, et päeviku sissekanded peavad olema regulaarsed ja dateeritud&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

Päevik kuulub alamžanrina [[Omaelulookirjutus|omaelulookirjutuse]] katustermini alla&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kurvet-Käosaar |eesnimi=Leena |kuupäev=2010 |pealkiri=Mõistete rägastikus: autobiograafiast omaelulookirjutuseni. |ajakiri=Methis |üksiknumber=5–6 |lehekülg=7}}&lt;/ref&gt;.

== Päevik kirjandusžanrina ==
Päevik on unikaalne multidistsiplinaarne [[kirjandusžanr]], ühtlasi ka tekstuaalne ruum, kus võivad omakorda seguneda ja põimuda erinevad [[žanr]]&lt;nowiki/&gt;id ning tekstuaalsed stiilid. Päevik jätab igale autorile vabaduse kindlat tekstitüüpi ise luua ning võimaldab ka erinevaid lugejapooolseid tõlgendusi.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kurvet-Käosaar |eesnimi=Leena |kuupäev=2003 |pealkiri=Teemandid tolmuhunnikus ehk Kuidas vaadelda naiste päevikuid. |ajakiri=Keel ja Kirjandus |üksiknumber=3 |lehekülg=178–191}}&lt;/ref&gt; Päevikut võib vaadelda eksistentsiaalse kirjandusena, mis ei paku selge eesmärgiga narratiivi. Päeviku narratiiv võib küll olla ebamäärane, mõtted ja soovid segaselt sõnastatud, kuid see toob esile kirjutaja inimlikkuse ja eheduse.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Päevikut on peetud kunstiliselt väheväärtuslikuks kirjandusžanriks, kuna see sisaldab kordusi, katkendlikku ja juhuslikku tekstiloomet, mis loob mulje ebaühtlasest minapildist ja triviaalsest stiilist. Erinevad uurijad on väljendanud seisukohta, et päevik võib olla lihtsalt eksistentsi jälgimise vahend või vorm, mis ei pruugi omada selgeid kirjanduslikke taotlusi. Päevik on žanrina võrdlemisi ebamäärane, sest vormilised nõuded peaaegu puuduvad.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Autobiograafia uuringutes pole päevikud laialdast tähelepanu pälvinud ning on jäänud väheuuritud alamžanriks&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. Võrreldes teiste autobiograafiliste žanritega on päevikut peetud ebaoluliseks žanriks, kirjutamispraktikaks, mille eesmärk pole avaldatuks saada. Päevik on [[empiiriline]] ja kultuuriline mäluajaloo allikas ning kirjalik dokument.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Päevikute kirjutamise populaarsust võib seletada asjaolu, et päevik kui žanr on minimaalselt normeeritud. Päevikuid on peetud, olenemata keerulistest ja riskantsetest oludest, isegi kui selle pidamine on olnud karistatav, näiteks vangilaagrites. Kuna päevik on nii protsess kui ka tulemus, siis muudab see päeviku huvitavaks uurimisobjektiks, sest „päeviku žanril pole kunstide hulgas konkurenti“.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Päevikute kategooriad ==
[[Batsheva Ben-Amos]] ja [[Dan Ben-Amos]] on raamatus „THE DIARY. The epic of everyday life“ (2020) toonud välja neli erinevat päeviku liiki.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==== Reisipäevik ====
Reisipäevik on üks päevikužanri vanemaid vorme, mis on tänapäevalgi populaarne. Päevikuid kasutatakse nii isiklikel meelelahutusreisidel kui ka misjonitööl ja teaduslikul eesmärgil välismaal reisides. Kui autor naaseb, muutuvad nende päevikud autentseteks jutustusteks, mis pärast avaldamist toimivad kinnitusdokumentidena, eristudes sellega ilukirjanduslikest reisikirjadest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==== Isiklik päevik ====
Isiklik päevik on isiku kirjalik väljendusviis, kus päevikupidaja jäädvustab oma mõtted, tunded, läbielamised ja saladused, mis ei ole üldiselt mõeldud avaldamiseks. Päeviku pidamine võib olla terapeutiline ja aitab inimesel paremini mõista oma mõtteid ja tundeid. Isiklik päevik on privaatne ning täidab enda elu tagasipeegeldamise funktsiooni.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==== Kriisipäevik ====
Kriisiolukorra päevik on kirjutatud sõja, [[Okupatsioon|okupatsiooni]] või poliitilise terrori ajal. Päeviku paindliku vormi tõttu on neid palju peetud just kriisiolukordades, kus päeviku kirjutamine võib aidata säilitada individuaalsust ja optimismi dehumaniseerivates ning repressiivsetes oludes ja tingimustes. Päeviku pidajad reageerivad välistele kriisidele, kasutades kirjutamist kas ajaloolise mälestuse loomiseks, tulevastele põlvedele olude tõendamiseks, oma viha või lootuse väljendamiseks, aga ka vastupanuvahendina või soovina jätta oma elust jälg. Peale selle võib päevik olla toimetulemisvahend psühholoogiliseks ja füüsiliseks ellujäämiseks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==== ''Online''-päevik ====
''Online-''päevik või blogi on päeviku kirjutamise tänapäevane vorm, mis leiab aset digitaalses keskkonnas. Päeviku pidajad jagavad oma mõtteid, tundeid ja kogemusi veebis, luues seeläbi vastuolulise kontrasti avaliku ja privaatse sfääri vahel. Digitaalsed salvestusvõimalused on muutnud päeviku kirjutamise veelgi populaarsemaks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Viited==
&lt;references /&gt;

{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Kirjandus]]</text>
      <sha1>c5jrw81yd9cu57cyo6jkw65xtjgxizd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Röövlid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>673824</id>
    <revision>
      <id>7142471</id>
      <parentid>6627718</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:47:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ennobea</username>
        <id>188452</id>
      </contributor>
      <comment>/* growthexperiments-addlink-summary-summary:3|0|0 */</comment>
      <origin>7142471</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8633" sha1="chzkcaugy3wwm1fmrf5fc7nzzsa7t0c" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib Schilleri näidendist; Verdi ooperi kohta vaata artiklit [[Röövlid (Verdi)]]}}
'''&quot;Röövlid&quot;''' (&quot;Die Räuber&quot; saksa keeles) on [[Friedrich Schiller]]i kirjutatud [[näidend]], mis avaldati [[1781]]. &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;F. Schiller, ''EinFach Deutsch Textausgaben - Friedrich Schiller: Die Räuber und andere Räubergeschichten - Gymnasiale Oberstufe''. Vaadatud: 31. märts 2024. [Online]. Available at: &lt;nowiki&gt;https://www.westermann.de/artikel/978-3-14-022284-6/EinFach-Deutsch-Textausgaben-Friedrich-Schiller-Die-Raeuber-und-andere-Raeubergeschichten&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

Sellel näidendil põhineb [[Giuseppe Verdi]] [[ooper]] &quot;[[Röövlid (Verdi)|Röövlid]]&quot;.

== Sisukokkuvõte ==
Valitseval krahvil Maximilian von Mooril on kaks ebavõrdset poega: Karl ja Franz. Oma olemuselt inetu Franz jäeti lapsepõlves hooletusse ja tal pole õigust pärandile. Karl seevastu on alati isa lemmikpoeg olnud, kuid elas Leipzigis üliõpilasena üsna hoolimatut ja ohjeldamatut tudengielu ning sattus võlgadesse, enne kui ta röövlikapteniks sai ja isale kirja kirjutas, milles avaldas soovi andestusele. &lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;L. Moland, „Friedrich Schiller“, nr 2021, Vaadatud: 21. märts 2024. [Online]. Available at: &lt;nowiki&gt;https://seop.illc.uva.nl/entries/schiller/&lt;/ref&gt; Siit algab tragöödia. Armukade Franz asendab oma venna kirja enda omaga: ta loeb isale ette teksti, mille on kirjutanud oletatavasti [[Leipzig|Leipzigi]] korrespondent ja mis kujutab Karli mõrvari ja bandiidina. Isa on sellest nii kohkunud, et Franz veenab ta Karli pagendama ja pärandist ilma jätma. &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;„Die Räuber (Schiller): Epoche &amp; Hintergrund“, StudySmarter. Vaadatud: 31. märts 2024. [Online]. Available at: &lt;nowiki&gt;https://www.studysmarter.de/schule/deutsch/interpretation-literarischer-texte/die-raeuber/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; Leppimist lootnud Karl on siis nii meeleheitel, et laseb end valida oma sõprade asutatud röövligrupi juhiks, mida ta peab oma idealistlikust vaatenurgast auväärseks, sest seisab nõrgemate inimeste eest. Selle grupi sees tekivad aga pinged, mis on tekkinud peamiselt Moritz Spielbergi pärast, kes mõrvab ja laamendab oma rõõmuks. Karl langeb üha sügavamale ebaõigluse ja vägivalla nõiaringi, mistõttu on tal keerulisem tagasi keskklassiellu jõuda, ning lõpuks vannub ta oma röövlitele igavest lojaalsust. Kui tema tõttu surevad süütud inimesed ja kui uustulnuk Kosinsky tuletab Karlile meelde tema armastatud [[Pruut|pruuti]] Amaliat, otsustab ta isamajja naasta. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Vahepeal on Franz suutnud kavala vale abil mõjutada oma isa ja saada Moori lossi uueks peremeheks. Ta püüab korduvalt Amaliat enda poole võita, kuid naine seisab tema julgetele sammudele vastu ja eelistab jätkuvalt oma kihlatut. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Karl siseneb maskeeritult lossi ja näeb, kui halb on olukord, ja saab teada, et Amalia – kes teda ära ei tunne – armastab teda endiselt. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Kui Franz teada saab, et Karl on maskeeritult lossis, põgeneb Karl lossist ja kohtub kogemata oma isaga, kes arvati olevat surnud. Isa on väga kehvas seisundis ega tunne Karli ära. Nördinud Karl saadab oma röövlid lossi rüüstama ja Franzi arreteerima. Viimasel hetkel sooritab Franz aga [[Enesetapp|enesetapu]]. Röövlid võtavad Amalia kinni ja toovad ta Karli juurde, kes sündmuste käigust meeleheitel paljastab end nüüd röövlikaptenina. Sellest teada saades sureb tema juba niigi kehva tervisega isa. Ka Amalia on kohkunud, kuid kõigele vaatamata armastab ta endiselt Karli. Aga murdmatu vande tõttu, mis seob teda röövlitega, ei saa Karl tema juurde naasta. Kuid Amalia ei taha enam ilma temata elada ja palub tal end tappa. Raske südamega teeb Karl talle selle viimase teene ja pussitab teda. Ta mõistab, et &quot;kaks inimest nagu mina hävitaksid kogu moraalse maailma struktuuri&quot; ja otsustab end üles anda. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Tähtsad tegelased ==

=== Karl Moor ===
Karl Moor on kena ja karismaatilise välimusega idealistlik mässaja. Ta on aus inimene, kes muutub häbiväärseks kurjategijaks ja mõrvariks alles siis, kui ta usub, et isa on ta ebaõiglaselt tagasi lükanud. &lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;„Charakterisierung Karl Moor - Die Räuber - Friedrich Schiller“, Friedrich Schiller Archiv. Vaadatud: 31. märts 2024. [Online]. Available at: &lt;nowiki&gt;https://www.friedrich-schiller-archiv.de/charakterisierung/raeuber-figuren/charakterisierung-karl-moor-aus-schillers-die-raeuber/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; Tal tekib tihe side röövlitega, eriti Rolleri, Schweizeri ja Kosinskyga, kuid ta tunnistab ka, et tunneb ka Spiegelbergi ja teiste röövlite vastu halastust, kuigi nad sunnivad teda leppima üha jõhkramate julmustega. Solidaarsusest kaasosaliste vastu ja selleks, et Rollerit hukkamisest päästa, põletab ta lõpuks maha terve linna. Kui ta saab teada, et Amalia on valmis andestama temasugusele mõrvarlikule mehele, satub ta sisemisse konflikti, sest on vandunud oma röövlitele, et ei lähe enam kunagi neist lahku. &lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;L. Moland, „Friedrich Schiller“, nr 2021, Vaadatud: 21. märts 2024. [Online]. Available at: &lt;nowiki&gt;https://seop.illc.uva.nl/entries/schiller/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

Meeleheitel tapab ta Amalia pärast seda, kui grupp tuletab talle meelde tema lojaalsusvannet. Pärast otsustab ta end üles anda ühele vaesele päevatöölisele, et too saaks oma pearaha kätte. Kuigi Karl on oma olemuselt täielik Franzi vastand, on vendadel siiski sarnasusi: mõlemad hakkavad liiga impulsiivselt tegutsema pärast seda, kui isa Karli tagasi lükkas. Seetõttu eeldavad nad, et suudavad leida vabanduse tulevastele kuritegudele. &lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

=== Franz Moor ===
Franz Moor on krahv von Moori noorem poeg, kes armastas alati ainult Karli. Teisena sündinuna ei ole Franzil pärandile õigust ja isegi täiskasvanuna ei ole ta üksi teovõimeline, vaid allub oma isale. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Lisaks on ta erinevalt vennast Karlist moondunud ja ebapopulaarne, kuid intelligentne ja reetliku iseloomuga. Kuid nii ebasoodsas olukorras olev Franz ei taha alistuda loomulikule (õigus)korrale, vaid hoopis kätte maksta ebaõigluse eest. Ta läheb nii kaugele, et tahab välja juurida kõik, &quot;mis mind piirab peremeheks saamisel&quot;. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Kuna alati eelistati Karli, ei saa Franz piisavalt armastust. Nii saab temast külma südamega amoraalne ja egoistlik materialist ning nihilist. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Aastate jooksul muutus see armukadedus venna vastu pimedaks vihaks. Sellepärast teeb Franz plaani Karli vastu, et ka tema saaks tunda, kuidas isa ta tagasi lükkab, nagu juhtus Franziga. Samuti soovis ta, et isa maksaks oma käitumise eest. Nii tegutseb Franz kahtlusteta, saavutab Karli isaliku pagendamise ja peaaegu tapab meeleheitel olles oma isa. Selle kujundiga demonstreerib draama autor Schiller, mis võib juhtuda, kui armastuseta üles kasvanud inimene ei käitu enam moraalselt, vaid külmalt ja ratsionaalselt. Franzi piiritu võimujanu lõpeb enesetapuga. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

=== Amalia von Edelreich ===
Amalia on Karli kihlatu ja tema isale justkui tütar. Ta on lojaalne, aus, lahke, usaldusväärne ja rahulik inimene. Kuid esialgu, nagu vana Moori, petab ka teda noorema poja salakavalus. &lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;„Charakterisierung Amalia - Die Räuber - Friedrich Schiller“, Friedrich Schiller Archiv. Vaadatud: 31. märts 2024. [Online]. Available at: &lt;nowiki&gt;https://www.friedrich-schiller-archiv.de/charakterisierung/raeuber-figuren/charakterisierung-amalia-aus-schillers-die-raeuber/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; Kuna ta usub, et tema armastatu on surnud, kohtub ta temaga taas taevas. Teoses mõjub ta võitluslikuna vaid ühes kohas: nimelt tõrjub õukondlikku hiilgust vastasseisus Franziga, kes teda ihaldab ja meelitab. Nii Franzi intriigide hilisem paljastamine kui ka Karli paljastamine kirjeldavad tema tugevust, kuigi see on vähem tingitud loogikast kui sügavast, lojaalsest armastusest, mida ta Karli vastu tunneb. &lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

Amalia esindab absoluutse, pühendunud ja puhta armastuse ideaali. See kajastub ka tema traagilises lõpus. Kuigi tema armastatust on saanud mõrvar, ei suuda ta temast loobuda. &lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Kuid kuna Karl on vandega seotud röövlitega, on nende kahe ühine tulevik võimatu. Amalia loodab oma ainsaks päästmiseks ja lootuseks surma saada, sest isegi vanasse Moori majja naasmine poleks talle lahendus, vaid hoopis alla anda ja seaks kahtluse alla tema armastuse Karli vastu. Kui Karl ta lõpuks tema palve peale mõrvab, on see vähem halastusest kui meeleheitest tema olukorra lootusetuse pärast. &lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

== Viited ==
[[Kategooria:Näidendid]]</text>
      <sha1>chzkcaugy3wwm1fmrf5fc7nzzsa7t0c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ogaplaat</title>
    <ns>0</ns>
    <id>674280</id>
    <revision>
      <id>7142816</id>
      <parentid>6916302</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T04:43:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142816</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2888" sha1="hdg6d4pqe1rhp1onon4pkfndrfhe5ns" xml:space="preserve">'''Ogaplaat''' on kuumtsingitud terasplaadist kinnitusvahend paksusega 1–2 mm, mille ühele küljele on [[Stantsimine|stantsitud]] puitelemente ühendavad teravad ogad. Ogaplaate kasutatakse puitelementide ühendamiseks (näiteks [[katusefermid]] ja [[Puitsõrestik|puitsõrestikud]]). Ogaplaate toodetakse väga erinevas mõõdus vastavalt standarditele, olenevalt ühenduskoha pikkusest, laiusest ja paksusest. Ogaplaatide kasutamine annab võimaluse ühenduselementide tootmist mehhaniseerida.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vesmont Majakeskus |url=http://www.vesmont.ee/index.php?id=1207 |vaadatud=2024-04-17 |väljaanne=www.vesmont.ee |arhiivimisaeg=2024-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240417193952/http://www.vesmont.ee/index.php?id=1207 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Ogaplaadi leiutas 1955. aastal Ameerika ehitusinsener [[John Calvin Jureit]].&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Butz |eesnimi=Molly E. |kuupäev=September 2005 |pealkiri=&quot;Gang-Nails Golden Anniversary&quot; |url=https://www.sbcmag.info/sites/default/files/0509%20gangnail.pdf |ajakiri=SBC Magazine |aastakäik=30 |üksiknumber=4 |lehekülg=34-37 |via=Truss Publications, Inc }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

== Kasutus ==

* Puit/puit tüüpi kinnitused ja konstruktsioonid &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Just |eesnimi=Elmar |kuupäev=2012 |pealkiri=PUITKONSTRUKTSIOONID |url=https://digikogu.taltech.ee/et/Download/912e2250-c34c-4fe5-827c-9ec55f2d92b1 |vaadatud=3. märts 2024 |väljaanne=Taltech |lehekülg=94-95, 139}}&lt;/ref&gt;

* Puitümbriste ühendamine pakenditööstuses &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Sõrestikud ==
Ogaplaatsõrestikke valmistades liidetakse vajaminev hulk puitmaterjali ogaplaatidega. Sõrestike valmistamine on mehhaniseeritud spetsiaalsete masinatega, mis võimaldab luua tugevad ja liikumatud ühendused. Kõik sõrestiku elemendid valmistatakse täispuidust, mistõttu ei saa neid valmistada suure sildega. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Paigaldus ==
Puitmaterjalina kasutatakse [[Harilik mänd|männi]]- ja [[Harilik kuusk|kuuse]]&lt;nowiki/&gt;puitu laiusega 100–200 mm ning paksusega 40–60 mm. Plaadid surutakse vastava pressi abil kinni ühendavate elementide mõlemalt küljelt. Minimaalne ogaplaadi ülekate igale puitelemendile peab olema vähemalt 40 mm või 1/3 puitelemendi kõrgusest. Plaadid, mida kasutatakse jätkudes, peaksid katma vähemalt 2/3 nõutava elemendi kõrgusest. &lt;ref&gt;“Gang-Nail Truss System” (PDF), lk[https://www.lodac.biz/pdf/gnchtw.pdf]&lt;/ref&gt;

== Eelised ==

* puitmaterjali kvaliteetsem ja kiirem montaaž
* väiksem tööjõukulu ja tööaeg
* väiksem liikuvus materjalis ning suurem tugevus ja jäikus võrreldes tavalise [[Kruvi|puidukruvi]] või [[Naelikud|naelaga]]&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Kasutatud materjalid ==
[[Kategooria:Ehitus]]
[[Kategooria:Ehitusmaterjalid]]
&lt;references /&gt;</text>
      <sha1>hdg6d4pqe1rhp1onon4pkfndrfhe5ns</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kalev Aas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>676900</id>
    <revision>
      <id>7142563</id>
      <parentid>6668272</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T16:15:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25992-00</username>
        <id>228300</id>
      </contributor>
      <origin>7142563</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1535" sha1="aop1tpvr8e6nfdzgqaifr208xdxkllq" xml:space="preserve">'''Kalev Aas''' (sündinud [[24. juuli]] [[1956]] [[Jõhvi]]s) on eesti klahvpillimängija.

Aas on õppinud [[Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] aastatel 1978–1982 estraadiosakonnas flöödi erialal [[Jaan Õun]]a õpilasena.&lt;ref name=&quot;kalev&quot; /&gt;

Ta on ansambli [[Mahavok]] asutajaliige.

Kalev Aas mängis enne Mahavoki asutamist ansamblites Footon (klahvpillid), Alternatiiv (klahvpillid, flööt)&lt;ref name=&quot;kalev&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=pohjarannik20121026.1.5&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA Kalev Aas ...] dea.digar.ee, Põhjarannik, 26.10.2012.&lt;/ref&gt; [[Synopsis]] (kitarr, flööt)&lt;ref&gt;[http://www.rock-n-roll.ru/show.php?file=encyclopedia/%D0%A1/SYNOPSIS Synopsis.] rock-n-roll.ru.&lt;/ref&gt; ja [[Spiraal (ansambel)|Spiraal]] (klahvpillid, flööt).&lt;ref&gt;[https://ruja.ee/Teema/902/Postitus-3621/ Spiraal.] ruja.ee.&lt;/ref&gt; Ta on osalenud nii kodumaistel kui rahvusvahelistel festivalidel (nt Tartu Levimuusikapäevad, Roskilde festival, Rock Summer, Rabarock, Intsikurmu Festival jpm)

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=pohjarannik20121026.1.5&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA Kalev Aas – üks Mahavoki kahest a-st.] Põhjarannik, nr. 206, 26. oktoober 2012.
*[https://muusikaplaneet.ee/2022/07/20/mahavok40/ LEGENDAARNE MAHAVOK TÄHISTAB PADISE KLOOSTRIS 40. SÜNNIPÄEVA.] muusikaplaneet.ee.

{{JÄRJESTA:Aas, Kalev}}
[[Kategooria:Eesti klahvpillimängijad]]
[[Kategooria:Eesti flötistid]]
[[Kategooria:Sündinud 1956]]</text>
      <sha1>aop1tpvr8e6nfdzgqaifr208xdxkllq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaanika Põllumajanduslik Kollektiiv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>677389</id>
    <revision>
      <id>7142855</id>
      <parentid>7052130</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:34:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <origin>7142855</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2665" sha1="59qpfirukqvpqo8vqdtycjjyq3ggn5t" xml:space="preserve">'''Jaanika Põllumajanduslik Kollektiiv''' oli Eesti NSV üks esimesi [[kolhoos]]e, mis tegutses 1941. aastal [[Nissi vald (1939)|Nissi vallas]] [[Harjumaa]]l.

Alates 1933. aastast oli [[Nissi kihelkond|Nissi kihelkonna]] [[Munalaskme mõis]]a [[Jaanika mõis|Jaanika karjamõisast]] tekkinud suurtalu kuulunud [[Otto Tief]]ile.&lt;ref&gt;Tiit Rosenberg. Eesti põllumajanduse 100 aastat. 2019, lk. 82.&lt;/ref&gt;

Kollektiivi 9 asutajaliiget (neist 8 Jaanika talu sulased ja teenijad), kes kõik elasid varem Emilie Tiefile kuulunud Jaanika talus, ühinesid põllumajanduslikuks kollektiiviks, et organiseeritud ühistegelise tööga tõsta oma liikmete elujärge ja kõrvaldada sotsialismi põhimõtte alusel ühe isiku ekspluateerimise võimalus teise poolt. Talu suurus oli 196 ha, sellest põldu 30 ha ja kultiveeritud heinamaad 20 ha. Asutajatel enestel hooneid, maad ega inventari polnud. Maa lootsid nad saada riigilt, hooned Emilie Tiefilt ja elus- ning eluta inventari (5 hobust, 2 sälgu, 21 lüpsilehma, naftamootor, rehepeksumasin ja vähem inventar) [[Otto Tief]]ilt kollektiivi omanduseks tasuta.

Hilisematel suulistel andmetel oli kollektiivi esimees algul Oskar Aas, seejärel Alfred Pillet. Kollektiivi raamatupidaja oli Emilie Tief. 3. mail 1941 valiti EK(b)P Harjumaa Komitee I sekretäri juuresolekul kollektiivi esimeheks August Kiin. Harju Maakonna TSN Täitevkomitee otsusega 5. maist otsustas kinnitada Jaanika majapidamise kollektiivselt kasutatavaks majapidamiseks, ühtlasi kolhoosi liikme Emilie Tiefi ühes oma perekonnaga kolhoosi liikmeskonnast välja heita ja Jaanikalt lahkuma sundida 2 nädala jooksul. (&quot;Emilie Tief on endise ministri Otto Tiefi abikaasa, Jaanika talund kuulus varem Tiefidele. Et võimaldada endale mugavat äraelamist, poeb reaktsiooniline Tiefide perekond ja sugukond kollektiivi õilsa nime varju. Et ära hoida kolhoosi laostumist, tuleks Tiefide sugukonnal sealt lahkuda.&quot;)  

Eesti NSV ajaloolased on kollektiivi maininud möödaminnes, pidades seda Tiefide algatatud fiktsiooniks, mille eesmärk oli säilitada kontroll oma talu üle ja vältida selle jagamist uusmaasaajatele. ([[Evald Laasi]]: &quot;On selge, et taolistel motiividel ja taolise inimese initsiatiivil loodud &quot;kolhoos&quot; ei saa pretendeerida aule olla üks esimesi kolhoose Eesti NSV-s.&quot;)

Pärast Eesti taasiseseisvumist ja maa eraomandi taastamist on Eesti NSV esimese kolhoosi asutamise au küsimus oma tähtsuse kaotanud.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1831.1.3575:6 Otto Tiefile kuulunud Jaaniku (?) talu talundileht 1939. aasta põllumajandusloenduse andmeil]

[[Kategooria:Eesti NSV kolhoosid]]</text>
      <sha1>59qpfirukqvpqo8vqdtycjjyq3ggn5t</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142856</id>
      <parentid>7142855</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:36:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <origin>7142856</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2733" sha1="q2i93ooocl7d591pmlhk7l6ak7rd4au" xml:space="preserve">'''Jaanika Põllumajanduslik Kollektiiv''' oli Eesti NSV üks esimesi [[kolhoos]]e, mis tegutses 1941. aastal [[Nissi vald (1939)|Nissi vallas]] [[Harjumaa]]l.

Alates 1933. aastast oli [[Nissi kihelkond|Nissi kihelkonna]] [[Munalaskme mõis]]a [[Jaanika mõis|Jaanika karjamõisast]] tekkinud suurtalu kuulunud [[Otto Tief]]ile.&lt;ref&gt;Tiit Rosenberg. Eesti põllumajanduse 100 aastat. 2019, lk. 82.&lt;/ref&gt;

Kollektiivi 9 asutajaliiget (neist 8 Jaanika talu sulased ja teenijad), kes kõik elasid varem Emilie Tiefile kuulunud Jaanika talus (Otto Tief oli vahepeal talu oma abikaasa nimele ümber kirjutanud), ühinesid põllumajanduslikuks kollektiiviks, et organiseeritud ühistegelise tööga tõsta oma liikmete elujärge ja kõrvaldada sotsialismi põhimõtte alusel ühe isiku ekspluateerimise võimalus teise poolt. Talu suurus oli 196 ha, sellest põldu 30 ha ja kultiveeritud heinamaad 20 ha. Asutajatel enestel hooneid, maad ega inventari polnud. Maa lootsid nad saada riigilt, hooned Emilie Tiefilt ja elus- ning eluta inventari (5 hobust, 2 sälgu, 21 lüpsilehma, naftamootor, rehepeksumasin ja vähem inventar) [[Otto Tief]]ilt kollektiivi omanduseks tasuta.

Hilisematel suulistel andmetel oli kollektiivi esimees algul Oskar Aas, seejärel Alfred Pillet. Kollektiivi raamatupidaja oli Emilie Tief. 3. mail 1941 valiti EK(b)P Harjumaa Komitee I sekretäri juuresolekul kollektiivi esimeheks August Kiin. Harju Maakonna TSN Täitevkomitee otsusega 5. maist otsustas kinnitada Jaanika majapidamise kollektiivselt kasutatavaks majapidamiseks, ühtlasi kolhoosi liikme Emilie Tiefi ühes oma perekonnaga kolhoosi liikmeskonnast välja heita ja Jaanikalt lahkuma sundida 2 nädala jooksul. (&quot;Emilie Tief on endise ministri Otto Tiefi abikaasa, Jaanika talund kuulus varem Tiefidele. Et võimaldada endale mugavat äraelamist, poeb reaktsiooniline Tiefide perekond ja sugukond kollektiivi õilsa nime varju. Et ära hoida kolhoosi laostumist, tuleks Tiefide sugukonnal sealt lahkuda.&quot;)  

Eesti NSV ajaloolased on kollektiivi maininud möödaminnes, pidades seda Tiefide algatatud fiktsiooniks, mille eesmärk oli säilitada kontroll oma talu üle ja vältida selle jagamist uusmaasaajatele. ([[Evald Laasi]]: &quot;On selge, et taolistel motiividel ja taolise inimese initsiatiivil loodud &quot;kolhoos&quot; ei saa pretendeerida aule olla üks esimesi kolhoose Eesti NSV-s.&quot;)

Pärast Eesti taasiseseisvumist ja maa eraomandi taastamist on Eesti NSV esimese kolhoosi asutamise au küsimus oma tähtsuse kaotanud.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1831.1.3575:6 Otto Tiefile kuulunud Jaaniku (?) talu talundileht 1939. aasta põllumajandusloenduse andmeil]

[[Kategooria:Eesti NSV kolhoosid]]</text>
      <sha1>q2i93ooocl7d591pmlhk7l6ak7rd4au</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142860</id>
      <parentid>7142856</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:39:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <origin>7142860</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3062" sha1="3me4314hfwfz3mbc28idfr1hx60xpr4" xml:space="preserve">'''Jaanika Põllumajanduslik Kollektiiv''' oli Eesti NSV üks esimesi [[kolhoos]]e, mis tegutses 1941. aastal [[Nissi vald (1939)|Nissi vallas]] [[Harjumaa]]l.

Alates 1933. aastast oli [[Nissi kihelkond|Nissi kihelkonna]] [[Munalaskme mõis]]a [[Jaanika mõis|Jaanika karjamõisast]] tekkinud suurtalu kuulunud [[Otto Tief]]ile.&lt;ref&gt;Tiit Rosenberg. Eesti põllumajanduse 100 aastat. 2019, lk. 82.&lt;/ref&gt;

Kollektiivi 9 asutajaliiget (neist 8 Jaanika talu sulased ja teenijad), kes kõik elasid varem Emilie Tiefile kuulunud Jaanika talus (Otto Tief oli vahepeal talu oma abikaasa nimele ümber kirjutanud), ühinesid põllumajanduslikuks kollektiiviks, et organiseeritud ühistegelise tööga tõsta oma liikmete elujärge ja kõrvaldada sotsialismi põhimõtte alusel ühe isiku ekspluateerimise võimalus teise poolt. Talu suurus oli 196 ha, sellest põldu 30 ha ja kultiveeritud heinamaad 20 ha. Asutajatel enestel hooneid, maad ega inventari polnud. Maa lootsid nad saada riigilt, hooned Emilie Tiefilt ja elus- ning eluta inventari (5 hobust, 2 sälgu, 21 lüpsilehma, naftamootor, rehepeksumasin ja vähem inventar) [[Otto Tief]]ilt kollektiivi omanduseks tasuta.

Hilisematel suulistel andmetel oli kollektiivi esimees algul Oskar Aas, seejärel Alfred Pillet. Kollektiivi raamatupidaja oli Emilie Tief. 3. mail 1941 valiti EK(b)P Harjumaa Komitee I sekretäri juuresolekul kollektiivi esimeheks August Kiin. Harju Maakonna TSN Täitevkomitee otsusega 5. maist otsustas kinnitada Jaanika majapidamise kollektiivselt kasutatavaks majapidamiseks, ühtlasi kolhoosi liikme Emilie Tiefi ühes oma perekonnaga kolhoosi liikmeskonnast välja heita ja Jaanikalt lahkuma sundida 2 nädala jooksul. (&quot;Emilie Tief on endise ministri Otto Tiefi abikaasa, Jaanika talund kuulus varem Tiefidele. Et võimaldada endale mugavat äraelamist, poeb reaktsiooniline Tiefide perekond ja sugukond kollektiivi õilsa nime varju. Et ära hoida kolhoosi laostumist, tuleks Tiefide sugukonnal sealt lahkuda.&quot;) 

Kuna Saksa okupatsioonivõim kolhoose ja sovhoose ei likvideerinud, jäi Jaanika ka Saksa okupatsiooni ajal vormiliselt riigimõisaks, mis oli aruandekohustuslik Ida-alade põllumajandusliku raamatupidamistalituse ees. Sisuliselt majandas talu Otto Tief.&lt;ref&gt;Tiit Rosenberg. Eesti põllumajanduse 100 aastat. 2019, lk. 82.&lt;/ref&gt;

Eesti NSV ajaloolased on kollektiivi maininud möödaminnes, pidades seda Tiefide algatatud fiktsiooniks, mille eesmärk oli säilitada kontroll oma talu üle ja vältida selle jagamist uusmaasaajatele. ([[Evald Laasi]]: &quot;On selge, et taolistel motiividel ja taolise inimese initsiatiivil loodud &quot;kolhoos&quot; ei saa pretendeerida aule olla üks esimesi kolhoose Eesti NSV-s.&quot;)

Pärast Eesti taasiseseisvumist ja maa eraomandi taastamist on Eesti NSV esimese kolhoosi asutamise au küsimus oma tähtsuse kaotanud.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1831.1.3575:6 Otto Tiefile kuulunud Jaaniku (?) talu talundileht 1939. aasta põllumajandusloenduse andmeil]

[[Kategooria:Eesti NSV kolhoosid]]</text>
      <sha1>3me4314hfwfz3mbc28idfr1hx60xpr4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142862</id>
      <parentid>7142860</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:40:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <origin>7142862</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3068" sha1="g134liqw5o0t12kvzwtpqypbl6hp6h4" xml:space="preserve">'''Jaanika Põllumajanduslik Kollektiiv''' oli Eesti NSV üks esimesi [[kolhoos]]e, mis tegutses 1941. aastal [[Nissi vald (1939)|Nissi vallas]] [[Harjumaa]]l.

Alates 1933. aastast oli [[Nissi kihelkond|Nissi kihelkonna]] [[Munalaskme mõis]]a [[Jaanika mõis|Jaanika karjamõisast]] tekkinud suurtalu kuulunud [[Otto Tief]]ile.&lt;ref&gt;Tiit Rosenberg. Eesti põllumajanduse 100 aastat. 2019, lk. 82.&lt;/ref&gt;

Kollektiivi 9 asutajaliiget (neist 8 Jaanika talu sulased ja teenijad), kes kõik elasid varem Emilie Tiefile kuulunud Jaanika talus (Otto Tief oli vahepeal talu oma abikaasa nimele ümber kirjutanud), ühinesid põllumajanduslikuks kollektiiviks, et organiseeritud ühistegelise tööga tõsta oma liikmete elujärge ja kõrvaldada sotsialismi põhimõtte alusel ühe isiku ekspluateerimise võimalus teise poolt. Talu suurus oli 196 ha, sellest põldu 30 ha ja kultiveeritud heinamaad 20 ha. Asutajatel enestel hooneid, maad ega inventari polnud. Maa lootsid nad saada riigilt, hooned Emilie Tiefilt ja elus- ning eluta inventari (5 hobust, 2 sälgu, 21 lüpsilehma, naftamootor, rehepeksumasin ja vähem inventar) [[Otto Tief]]ilt kollektiivi omanduseks tasuta.

Hilisematel suulistel andmetel oli kollektiivi esimees algul Oskar Aas, seejärel Alfred Pillet. Kollektiivi raamatupidaja oli Emilie Tief. 3. mail 1941 valiti EK(b)P Harjumaa Komitee I sekretäri juuresolekul kollektiivi esimeheks August Kiin. Harju Maakonna TSN Täitevkomitee otsusega 5. maist otsustas kinnitada Jaanika majapidamise kollektiivselt kasutatavaks majapidamiseks, ühtlasi kolhoosi liikme Emilie Tiefi ühes oma perekonnaga kolhoosi liikmeskonnast välja heita ja Jaanikalt lahkuma sundida 2 nädala jooksul. (&quot;Emilie Tief on endise ministri Otto Tiefi abikaasa, Jaanika talund kuulus varem Tiefidele. Et võimaldada endale mugavat äraelamist, poeb reaktsiooniline Tiefide perekond ja sugukond kollektiivi õilsa nime varju. Et ära hoida kolhoosi laostumist, tuleks Tiefide sugukonnal sealt lahkuda.&quot;) 

Kuna Saksa okupatsioonivõim kolhoose ja sovhoose ei likvideerinud, jäi Jaanika ka Saksa okupatsiooni ajal vormiliselt riigimõisaks, mis oli aruandekohustuslik Ida-alade põllumajandusliku raamatupidamistalituse ees. Sisuliselt majandas talu edasi Otto Tief.&lt;ref&gt;Tiit Rosenberg. Eesti põllumajanduse 100 aastat. 2019, lk. 82.&lt;/ref&gt;

Eesti NSV ajaloolased on kollektiivi maininud möödaminnes, pidades seda Tiefide algatatud fiktsiooniks, mille eesmärk oli säilitada kontroll oma talu üle ja vältida selle jagamist uusmaasaajatele. ([[Evald Laasi]]: &quot;On selge, et taolistel motiividel ja taolise inimese initsiatiivil loodud &quot;kolhoos&quot; ei saa pretendeerida aule olla üks esimesi kolhoose Eesti NSV-s.&quot;)

Pärast Eesti taasiseseisvumist ja maa eraomandi taastamist on Eesti NSV esimese kolhoosi asutamise au küsimus oma tähtsuse kaotanud.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1831.1.3575:6 Otto Tiefile kuulunud Jaaniku (?) talu talundileht 1939. aasta põllumajandusloenduse andmeil]

[[Kategooria:Eesti NSV kolhoosid]]</text>
      <sha1>g134liqw5o0t12kvzwtpqypbl6hp6h4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Loweomyces fractipes</title>
    <ns>0</ns>
    <id>686243</id>
    <revision>
      <id>7142703</id>
      <parentid>6786394</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T20:42:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142703</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="854" sha1="4vf09lg101d33rqofgofso7tnrxwby0" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = ''Loweomyces fractipes''
| värvus         = seened
| pilt           = Loweomyces fractipes.jpg
| pildi_seletus  = ''Loweomyces fractipes''
| pildi_laius = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = ''[[Torikulaadsed]]'' ''Polyporales''
| sugukond = ''[[Steccherinaceae]]''
| perekond = ''[[Loweomyces]]''
| liik = '''''Loweomyces fractipes'''''
}}

'''''Loweomyces fractipes''''' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] liik.

Esimese seda liiki seene leidis Eestis 2024. aastal Sven Pruul.{{lisa viide}}

==Välislingid==
* [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/156653 ''Loweomyces fractipes''] andmebaasis eElurikkus

{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Torikulaadsed]]</text>
      <sha1>4vf09lg101d33rqofgofso7tnrxwby0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nukumajade, mängude ja mänguasjade muuseum Varssavis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>688356</id>
    <revision>
      <id>7142775</id>
      <parentid>7008680</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T01:46:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142775</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7258" sha1="lsl2tu86hf3uy15pd4908eh0p5emzfo" xml:space="preserve">[[Fail:Varssavi nukumajade muuseumi vaade.jpg|pisi|Vaade Varssavi nukumajade, nukkude ja mänguasjade muuseumi püsinäitusele. 2024]]
'''Nukumajade, mängude ja mänguasjade muuseum''' (''Muzeum Domków Lalek, Gier i Zabawek'') on erakogul põhinev [[mänguasjamuuseum]] [[Varssavi]]s. Kogu omanik ja muuseumi rajaja on Aneta Popiel-Machnicka, muuseumi juhitakse sihtasutuse Belle Époque kaudu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Fundacja |url=https://www.muzeumdomkow.pl/fundacja |vaadatud=2. veebruaril 2025 |väljaanne=muzeumdomkow.pl}}&lt;/ref&gt; 

== Muuseumi ajaloost ==
[[Fail:Muzeum domków lalek gier i zabawek.jpg|pisi|Nukumajad muuseumi püsinäitusel ]]
Muuseumi rajaja Aneta Popiel-Machnicka hakkas [[Nukumaja|nukumajade]] kogumise, restaureerimise ja säilitamisega tegelema 2006. aastal. Poolas ei olnud nukumajade teema toona kuigi tuntud, sest ajaloolist nukumajade valmistamise traditsiooni Poolas polnud. Aneta Popiel-Machnicka kogu nukumajad pärinevad Ameerikast, Euroopast (peamiselt Saksamaalt), [[Boliivia]]st, Hiinast ja Jaapanist, kuid paljudel tema kogusse kuuluvatel nukumajadel on otsene või kaudsem seos Poolaga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=21.07.2022 |pealkiri=Gdy niezwykła pasja przeradza się w piękną organizację z misją |url=https://fundraising.org.pl/gdy-niezwykla-pasja-przeradza-sie-w-piekna-organizacje-z-misja/ |vaadatud=2. veebruaril 2025 |väljaanne=Polskie Stowarzyszenie Fundraisingu}}&lt;/ref&gt; 

Muuseumi loomise algtõukeks oli Aneta Popiel-Machnicka kogu eksponeerimine [[Katowice ajaloomuuseum]]is&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2011 |pealkiri=Dom lalki – rzeczywistość w miniaturze |url=http://www.mhk.katowice.pl/images/artykuly/inne/do-pobrania/dom_lalki.pdf |vaadatud=2. veebruaril 2025 |väljaanne=Näituse kataloog }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2012 |pealkiri=W domku lalek |url=https://www.weranda.pl/sztuka-zycia/kolekcje/w-domku-lalek |vaadatud=2. veebruaril 2025 |väljaanne=Weranda}}&lt;/ref&gt; (tollal oli tema kogus vaid 12 nukumaja)&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=6.10.2017 |pealkiri=Zaczęło się od jednego domku dla córki. Teraz jest ich dwieście. Najstarszy ma 200 lat |url=https://metrowarszawa.gazeta.pl/metrowarszawa/56,141635,22478952,zaczelo-sie-od-jednego-domku-dla-corki-teraz-jest-ich-dwiescie.html |vaadatud=2. veebruaril 2025 |väljaanne=MetroWarszawa}}&lt;/ref&gt; ning teadmine, et Varssavi oli üks väheseid Euroopa pealinnu, kus puudus mänguasjamuuseum. Toimus veel mitmeid ajutisi näitusi teistes linnades, enne kui 2016. aasta [[lastekaitsepäev]]al, 1. juunil avati Varssavi Kultuuri- ja Teadustepalees nukumajade muuseum. Muuseum tegutses seal 2020. aastani, vahetas seejärel asukohta ja nime ning tegutseb nüüd nukumajade, mängude ja mänguasjade muuseumina.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Muzeum Domkow |url=https://www.muzeumdomkow.pl/muzeum |vaadatud=2. veebruaril 2025 |väljaanne=muzeumdomkow.pl}}&lt;/ref&gt; 

Muuseumi eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust vanade mänguasjade, eriti vanade nukumajade kui kultuuripärandi kohta. Nukumajade, nukkude ja mänguasjade muuseumi kogusse kuulub umbes 150 ajaloolist nukumaja, millest vanim on üle 200 aasta vana.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=21.07.2022 |pealkiri=Gdy niezwykła pasja przeradza się w piękną organizację z misją |url=https://fundraising.org.pl/gdy-niezwykla-pasja-przeradza-sie-w-piekna-organizacje-z-misja/ |vaadatud=2. veebruaril 2025 |väljaanne=Polskie Stowarzyszenie Fundraisingu}}&lt;/ref&gt;

== Püsinäitus ==
[[Fail:Religioon manguasjad.jpg|pisi|Religiooniteemaline mänguasjakomplekt Varssavi nukumajade, nukkude ja mänguasjade muuseumi püsinäitusel. 2024]]
[[Fail:Bolek i lolek varssavi.jpg|pisi|Lauamängud Varssavi nukumajade, nukkude ja mänguasjade muuseumi püsinäitusel. 2024]]
Muuseumi püsiväljapanekus on nukumajad, Poola 20. sajandi mänguasjad, religioosset sõnumit kandvad mänguasjad ja maailma rahvaste nukud. 20. sajandi Poola mänguasjade kogus on nii käsitöö- kui ka vabrikutooteid. Paljud eksponeeritavad mänguasjad ja lauamängud on Poola lastekultuuri seisukohast märgilise tähendusega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022 |pealkiri=Gry i zabawki polskie XX wieku |url=https://www.muzeumdomkow.pl/wystawy-stale |vaadatud=2. veebruaril 2025 |väljaanne=muzeumdomkow.pl}}&lt;/ref&gt; Kõige uuem osa püsiekspositsioonist on maailma rahvaste nukke tutvustav näitus, mis avati 2024. aastal ja kus on välja pandud üle tuhande nuku. Väljapaneku abil tutvustab muuseum ühtlasi eri maade uskumusi, traditsioone ja rahvariideid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024 |pealkiri=Lalki Świata |url=https://www.muzeumdomkow.pl/wystawy-stale |vaadatud=2. veebruaril 2025 |väljaanne=muzeumdomkow.pl}}&lt;/ref&gt; 

Religioossed mänguasjad olid 19. sajandil ja 20. sajandi alguses Euroopas (eriti Itaalias) populaarsed ning nende abil tutvustati lastele kiriklikke rituaale. Miniatuursed kloostriruumid, liturgiliste anumatega varustatud minialtarid ja kaunilt kaunistatud kabelid olid mõeldud selleks, et julgustada lapsi kiriku ja kloostrite vastu huvi tundma. Mängukomplektid nagu &quot;pulm&quot;, &quot;ristimine&quot; või &quot;matused&quot; tutvustasid lastele oluliste elusündmuste olemust, samuti aitasid sellised mänguesemed selgitada lastele näiteks surma teemat. Lisaks vanadele katoliiklust tutvustavatele mänguasjakomplektidele on muuseumi püsinäitusel väljas Poola jõulusõimed ning erinevate rahvaste ja religioonidega seotud religioosse tähendusega nukud ja mänguasjad.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022 |pealkiri=Zabawki sakralne |url=https://www.muzeumdomkow.pl/wystawy-stale |vaadatud=2. veebruaril 2025 |väljaanne=muzeumdomkow.pl}}&lt;/ref&gt; 

== Poolas ehitatud nukumajad ==
Muuseumi jaoks on kõige väärtuslikumad vähesed Poolas ehitatud nukumajad. Igaüks neist on käsitsi valmistatud, Poolas ei toodetud nukumaju massiliselt nagu näiteks Saksamaal. 

Näiteks on muuseumi kogus üks haruldane nukumaja, mille on ehitanud 1930. aastatel Sileesias [[Rydułtowy]] haiglas meedikuna töötanud mees. Miniatuurne maja on tehtud puidust köögiviljakastist, mööbel aga valmistatud papist sigarikarpidest, mida olid meedikule kinkinud ta hoole eest tänulikud patsiendid. Karpidel säilinud pakkimiskuupäevade põhjal sai muuseum kindlaks teha, millal üksikud mööblitükid on valmistatud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Replewicz |eesnimi=Maciej |kuupäev=2.06.2024 |pealkiri=Aneta Popiel-Machnicka: domki dla lalek spełniają też funkcję terapeutyczną |url=https://dzieje.pl/rozmaitosci-historyczne/aneta-popiel-machnicka-domki-dla-lalek-spelniaja-tez-funkcje-terapeutyczna |vaadatud=2. veebruaril 2025 |väljaanne=dzieje.pl}}&lt;/ref&gt; 

Muuseumi kogus on ka sõjaeelsed majad, mis on valmistatud [[Suur-Poola|Suur-Poolas]] ja [[Zakopane|Zakopanes]]. Enamasti on need nukumajad, mis on ehitatud mõne juba olemasoleva nukumööblieseme eksponeerimiseks. Kui keegi Poolas sai endale kallist vabrikus toodetud nukumaja lubada, oli tegemist välismaalt sisse ostetud esemega. 

== Viited ==
{{Viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Varssavi]]
[[Kategooria:Muuseumid]]
[[Kategooria:Poola muuseumid]]
[[Kategooria:Poola mänguasjamuuseumid]]
[[Kategooria:Mänguasjamuuseumid]]
[[Kategooria:Lastekultuurikeskused]]</text>
      <sha1>lsl2tu86hf3uy15pd4908eh0p5emzfo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Fordi F-seeria</title>
    <ns>0</ns>
    <id>689659</id>
    <revision>
      <id>7142435</id>
      <parentid>7052011</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:44:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* Põlvkonnad */</comment>
      <origin>7142435</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2122" sha1="76fjjxfkn2o252bwvpzw6g05f1683iq" xml:space="preserve">{{Auto
| pilt = 2018 Ford F-150 XLT Crew Cab, front 11.10.19.jpg
| nimi = Fordi F-seeria
| tootja = [[Ford Motor Company]]
| tootmine = 1948–
| eelkäija = [[1941 Ford|1942-1947 Ford pickup]]
| klass = [[Sõiduauto]], [[veoauto]]
| keretüüp = [[Pikap]]
| paigutus = Eesmootor, taga- või nelikvedu
}}
'''Fordi F-seeria''' ([[inglise keel]]es '''Ford F Series''') on [[maastikuauto]]mudel, mida toodab [[USA|Ameerika Ühendriikide]] autotootja [[Ford Motor Company]] alates 1948. aastast. See kuulub Fordi kastiautode valikus täismõõdus segmenti, paiknedes keskmise suurusega [[Ford Ranger (T6)|Rangeri]] ja suurema [[Ford Super Duty|Super Duty]] vahele.&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Langness |first=Travis |date=October 13, 2020 |title=Ford Ford-150 Prices, Reviews, and Pictures |url=https://www.edmunds.com/ford/f-150/ |website=[[Edmunds.com]]}}&lt;/ref&gt;

Lisaks 1975. aastal tutvustatud [[Ford F-150|F-150]]-le hõlmab F-Series ka 1999. aastal raskemaid F-250 kuni F-450 pikape, F-450/F-550 väikeveokeid ning F-600 kuni F-750 klassi veokeid.

==Põlvkonnad==
&lt;gallery&gt;
1950 Ford F3.jpg|Esimene põlvkond
1956 Ford F-100 in Bright Red.jpg|[[Fordi F-seeria (teine põlvkond)|Teine põlvkond]]
1959 Ford F-100 MD1.jpg|Kolmas põlvkond
1964 Ford F-100 Pick-Up.jpg|Neljas põlvkond
Nice Clean 1968 Ford F-100 (19291801942).jpg|Viies põlvkond
Ford F-250 Ranger.jpg|Kuues põlvkond
1986 Ford F-150 XL.jpg|Seitsmes põlvkond
Ford F-150 -- 09-07-2009.jpg|Kaheksas põlvkond
1993 F-150 with dual gas tanks.jpg|Üheksas põlvkond
'97-'98 Ford F-250 XL Regular Cab.JPG|Kümnes põlvkond
Ford F150 FX4 2004.jpg|Üheteistkümnes põlvkond
2009 Ford F-150 XLT SuperCrew.jpg|Kaheteistkümnes põlvkond
2016 Ford F-150 Limited Super Crew 3.5L, front 6.29.19.jpg|Kolmeteistkümnes põlvkond
Ford F-150 Lariat Luxury 2022.jpg|Neljateistkümnes põlvkond
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
* [[Ford F-650]]
* [[Ford Super Duty]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.ford.com/trucks/f150/ Koduleht]

[[Kategooria:Maasturid]]
[[Kategooria:Veoautod]]
[[Kategooria:Pikapid]]
[[Kategooria:Ford|F-seeria]]
[[Kategooria:Sõiduautomudelid]]</text>
      <sha1>76fjjxfkn2o252bwvpzw6g05f1683iq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Broadway Video</title>
    <ns>0</ns>
    <id>689694</id>
    <revision>
      <id>7142715</id>
      <parentid>6825583</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T20:59:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142715</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1084" sha1="m1dymqdyufufyp5lc05rycdwipf7xay" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=aprill}}
{{Ettevõte
| nimi = Broadway Video
| tüüp = [[eraettevõte]]
| valdkonnad = [[meelelahutus]]
| asutamisaeg = {{algusaeg ja vanus|1979}}
| asutaja = [[Lorne Michaels]]
| peakorter = [[Rockefeller Center]], [[New York City]], Ameerika Ühendriigid
| võtmeisikud = Lorne Michaels (esimees)&lt;br&gt;Jack Sullivan (
Tegevdirektor{{!}}CEO)
| tooted = telesaated&lt;br&gt;filmid
| töötajaid = üle 100
| kodulehekülg = https://www.broadwayvideo.com/
}}

'''Broadway Video''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] multimeedia meelelahutusstuudio, mille asutas [[Lorne Michaels]], komöödiasaate &quot;[[Saturday Night Live]]&quot; looja ning telesaadete ja filmide produtsent. 

Broadway Video omas ka enne 1974. aastat õigusi suurele osale Rankin-Bassi firmast ja [[Lassie]]st aastatel 1988–1996, enne kui nad müüsid õigused ettevõttele Golden Books Family Entertainment (mis kuulub nüüd ettevõttele [[NBCUniversal]]/[[Universal Pictures]]).

== Välislingid ==
* [https://www.broadwayvideo.com/ Koduleht] (inglise)

[[Kategooria:Filmitööstus]]</text>
      <sha1>m1dymqdyufufyp5lc05rycdwipf7xay</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Olonetsi kubermanguprokurör</title>
    <ns>0</ns>
    <id>689788</id>
    <revision>
      <id>7142849</id>
      <parentid>6830489</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:29:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142849</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5168" sha1="nlwh73iws2rwm7tiyg52uh3kt3l4vwq" xml:space="preserve">'''Olonetsi kubermanguprokurör''' ([[vene keel]]es ''Олонецкий губернский прокурор'') oli aastatel [[1784]]−[[1894]] Venemaa keisririigi [[Kubermanguprokurör|ametnik]], kes teostas [[Olonetsi kubermang]]us õiguslikku järelevalvet.

==Ajalugu==
Venemaal loodi [[kubermanguprokurör]]i ametikoht 1775. aasta kubermangureformiga. Olonetsi kubermangus astus esimene prokurör ametisse [[1784]]. aastal. 1894. aasta juunis see kaotati ja selle asemel loodi Petrozavodzki ringkonnakohtu prokuröri ametikoht.&lt;ref&gt;[https://epp.genproc.gov.ru/ru/web/proc_10/activity/veterans-rights/sovet/olonetsk_proc?item=48416077 Кемпе Петр Альбертович июнь 1894 - ноябрь 1894 гг.]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (Vaadatud 28.02.2025).&lt;/ref&gt;

===Olonetsi kubermanguprokurörid 1784−1894&lt;ref&gt;[https://epp.genproc.gov.ru/ru/web/proc_10/activity/veterans-rights/sovet/olonetsk_proc?p_p_id= Olonetsi kubermanguprokuröride loend]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} saidil epp-genproc.gov.ru&lt;/ref&gt;===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Nr
! Daatum
! Nimi
! Auaste
! Märkused
|-
| {{center|1}}
| {{center|1784−1787}}
| [[Sergei Creutz]] (1744/1745−pärast 1805)
| kolleegiumiassessor (hiljem õuenõunik)
| 
|-
| {{center|2}}
| {{center|1787−1793}}
| [[Vassili Melgunov|Vassili Ivanovitš Melgunov]] (suri pärast 1844)
| polkovnik
| 
|-
| {{center|3}}
| {{center|1794−1796}}
| [[Gustav von Silfwerharnisk|Gustav Wilhelm von Silfwerharnisk]] (1755−1820)
| 
| Eestimaa kubermanguprokurör 1792−1794
|-
| {{center|4}}
| {{center|1802−1809}}
| [[Semjon Timirjazev|Semjon Jegorovitš Timirjazev]] (suri pärast 1809)
| õuenõunik (hiljem kolleegiuminõunik)
| 
|-
| {{center|5}}
| {{center|1809−1811}}
| [[Fjodor Lvov|Fjodor Timofejevitš Lvov]] (suri 1842)
| õuenõunik
| 
|-
| {{center|6}}
| {{center|1811−1816}}
| [[Ivan Minin|Ivan Vassiljevitš Minin]] (suri pärast 1816)
| kolleegiumiassessor (hiljem õuenõunik)
| 
|-
| {{center|7}}
| {{center|1816−1825}}
| [[Gleb Kazin|Gleb Timofejevitš Kazin]] (suri pärast 1823)
| õuenõunik (hiljem kolleegiuminõunik)
| 
|-
| {{center|8}}
| {{center|1825−1826}}
| [[Aleksei Heruvimov|Aleksei Mihhailovitš Herumivov]] (1780−pärast 1838)
| kolleegiuminõunik
| 
|-
| {{center|9}}
| {{center|1826−1829}}
| [[Fjodor Željabužski|Fjodor Mihhailovitš Željabužski]] (1765−pärast 1832)
| kolleegiuminõunik
| 
|-
| {{center|10}}
| {{center|1829−1832}}
| [[Pavel Laputin|Pavel Hrisanfovitš Laputin]] (u 1776−1832)
| kolleegiuminõunik
| 
|-
| {{center|11}}
| {{center|1832−1834}}
| [[Vladimir Paskevitš|Vladimir Grigorjevitš Paskevitš]] (1780−1845)
| kolleegiuminõunik
| 
|-
| {{center|12}}
| {{center|1835−1840}}
| [[Andrei Škalin|Andrei Iljitš Škalin]] (u 1792−pärast 1862)
| õuenõunik
| 
|-
| {{center|13}}
| {{center|1840−1844}}
| [[Nikolai Frolov|Nikolai Jermolajevitš Frolov]] (suri pärast 1859)
| õuenõunik
| 
|-
| {{center|−}}
| {{center|1844−1845}}
| [[Fjodor Šiškevitš|Fjodor Ivanovitš Šiškevitš]] (suri pärast 1846)
| riiginõunik
| Kohusetäitja
|-
| {{center|−}}
| {{center|1846−1848}}
| [[Pjotr Pilipenko|Pjotr Stepanovitš Pilipenko]] (u 1791−pärast 1857)
| õuenõunik
| Kohusetäitja
|-
| {{center|15}}
| {{center|1849−1850}}
| [[Aleksandr Baranovski|Aleksandr Nikolajevitš Baranovski]] (1824−pärast 1856)
| kolleegiumiassessor
| 
|-
| {{center|16}}
| {{center|1850}}
| [[Jakov Tjagunov|Jakov Andrejevitš Tjagunov]] (suri pärast 1866)
| kolleegiuminõunik
| 
|-
| {{center|17}}
| {{center|1850−1853}}
| [[Pjotr Bronitski|Pjotr Asafovitš (Astafjevitš) Bronitski]] (u 1793−pärast 1854)
| riiginõunik
| 
|-
| {{center|18}}
| {{center|1853}}
| [[Aleksandr Malinkovski|Aleksandr Ivanovitš Malinkovski]] (1820−1853)
| kolleegiumiassessor
| 
|-
| {{center|19}}
| {{center|1854−1858}}
| [[Pjotr Nemtšenko|Pjotr Ivanovitš Nemtšenko]] (u 1815−1874)
| õuenõunik
| 
|-
| {{center|20}}
| {{center|1859−1870}}
| [[Pjotr Drotajevski|Pjotr Ivanovitš Drotajevski]] (u 1817−pärast 1870)
| õuenõunik (a-st 1864 kolleegiuminõunik, hiljem riiginõunik)
| 
|-
| {{center|21}}
| {{center|1870−1871}}
| [[Adrian Stackenscheider]] (1843−1920)
| titulaarnõunik
| 
|-
| {{center|22}}
| {{center|1871}}
| [[Nikolai von Timroth]] (1826−1890)
| riiginõunik
| Kuramaa kubermanguprokurör 1864−1865
|-
| {{center|23}}
| {{center|1871−1880}}
| vürst [[Vladimir Šahhovskoi|Vladimir Fjodorovitš Šahhovskoi]] (1840−pärast 1880)
| riiginõunik
| 
|-
| {{center|24}}
| {{center|1880−1886}}
| [[Aleksandr Puzan-Puzõrevski|Aleksandr Pavlovitš Puzan-Puzõrevski]] (1833−pärast 1886)
| riiginõunik
| 
|-
| {{center|25}}
| {{center|1886−1894}}
| [[Ivan Peti|Ivan Gavrilovitš Peti]] (1836−1905)
| riiginõunik
| 
|}

==Vaata ka==
*[[Kubermanguprokurör]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[https://epp.genproc.gov.ru/ru/web/proc_10/activity/veterans-rights/sovet/olonetsk_proc?p_p_id= Olonetsi kubermanguprokuröride loend] saidil epp-genproc.gov.ru

[[Kategooria:Kubermanguprokurörid]]</text>
      <sha1>nlwh73iws2rwm7tiyg52uh3kt3l4vwq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Hispaania artiklivõistlus</title>
    <ns>4</ns>
    <id>691307</id>
    <revision>
      <id>7142418</id>
      <parentid>7142252</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:20:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Osalemine */</comment>
      <origin>7142418</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11603" sha1="tqjf7myba50egrt8tqd6efpyzh9pskl" xml:space="preserve">[[Pilt:Hispaania artiklivõistlus 2026.jpg|pisi|Kutsume inimesi kirjutama [[Hispaania]]st]]
'''Hispaania-teemaliste artiklite kirjutamise võistlus''' on kampaania [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelses Vikipeedias]], mille raames kutsutakse huvilisi kirjutama [[Hispaania]]st. See toimub 1. aprillist kuni 30. aprillini 2026.

Võistlust korraldatakse eesmärgiga suurendada [[Hispaania]]ga seotud kergesti kättesaadava usaldusväärse info hulka eesti keeles, täiendada ja täiustada eestikeelse Vikipeedia materjali Hispaania teemadel ning saada eestikeelsesse Vikipeediasse uusi kaastöölisi ja toimetajaid.

Esimest korda toimus kampaania 1. aprillist kuni 30. aprillini 2025. Osalejaid oli 13, kes kirjutasid 50 uut artiklit ja laiendasid 22 varasemat artiklit. 2026. aastal toimub kampaania teist korda.

Auhinnad paneb välja [[Wikimedia Eesti]].

Samal ajal toimub [[:meta:Estonian Challenge 2026|Eesti-teemaliste artiklite konkurss]] [[baskikeelne Vikipeedia|baskikeelses]], [[galeegikeelne Vikipeedia|galeegikeelses]], [[hispaaniakeelne Vikipeedia|hispaaniakeelses]] ja [[katalaanikeelne Vikipeedia|katalaanikeelses Vikipeedias]].

== Reeglid ==
* Võisteldakse eestikeelse Vikipeedia Hispaania-teemaliste artiklite kirjutamises ja toimetamises. Osalemiseks peavad võistlejad enda loodud või täiendatud artiklid registreerima [[Vikipeedia:Hispaania artiklivõistlus#Osalemine|SIIN]].
* Võistlus toimub 1. aprillist 2026 kell 00.00 kuni 30. aprillini 2026 kell 23.59 Eesti suveaja järgi. Võistlusega võib liituda igal hetkel selle perioodi jooksul.
* Osaleda võivad kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad peale žürii liikmete. Registreerumiseks tuleb kasutada Vikipeedia lehekülje ülaosas leiduvat nuppu &quot;Logi sisse / registreeru kasutajaks&quot;. Konto saab luua [[Eri:Konto loomine|siin]]. Kasutajanimi jätab võistleja anonüümseks, kui ta oma nime ise ei avalda. Auhinna vastuvõtmisel tuleb oma nimi korraldajatele avalikustada. Kui võitjaga ei õnnestu kontakti saada, läheb auhind järgmisele.
* Hinnatakse nii uue teksti kirjutamist kui ka olemasoleva teksti olulist toimetamist.
* Kirjutamine toimub Vikipeedia põhimõtete ja reeglite alusel kasutajate koostöös. Hinnatakse eeskätt oskust koostada sidusat, hästi ja arusaadavalt sõnastatud põhjalikku, kuid ülevaatlikku entsüklopeedilist teksti, mis põhineb usaldusväärsetel viidatud allikatel. 

== Oodatud sisu ==
Kirjutada võib nii Hispaania kultuurist kui ka ajaloost, geograafilistest paikadest või hoopis tuntud inimestest. Olgu teemaks muusika, sport või toit. Kirjuta riigi loodusest või majandusest. Kõik on teretulnud!

&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
Spain’s chilly blanket ESA22415247.jpeg|Hispaania 2021. aasta jaanuaris [[torm Filomena]] järel
Torre de Hércules, La Coruña, España, 2015-09-25, DD 35-37 HDR.jpg|[[Heraklese torn]] päikesetõusu ajal. See on maailma vanim säilinud tuletorn ja asub [[A Coruña]] linnas [[Galicia]]s
WLM - 2020 - Castillo de Tosa de Mar.jpg|[[Vila Vella]] ehk [[Tossa de Mar]]i vanalinn on ainuke näide keskaegsest linnast [[Kataloonia]] rannikul
Arrizala - Sorgiñetxe 02.jpg|[[Dolmen]] [[Sorgiñetxe]] ('nõia maja') rajati umbes 2500 eKr. See asub [[Agurain]]i omavalitsuses [[Araba provints]]is [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]]
WLM14ES - Molinos La Mancha - Hugo Díaz-Regañón.jpg|Tuuleveskid, mis said tuntuks läbi romaani &quot;[[Don Quijote]]&quot;, asuvad [[Consuegra]] omavalitsuses [[Toledo provints]]is [[Castilla – La Mancha]] piirkonnas
Cumbre dorsal - Teide.jpg|[[Teide]] kihtvulkaan on [[Tenerife]] saarel ([[Kanaari saared]]) on Hispaania kõrgeim tipp. Ookeanipõhjast mõõtes ulatub mägi 7,5 km kõrgusele
WLM - 2020 - Catedral-basílica de Nuestra Señora del Pilar - 02.jpg|Katedraal [[Aragón]]i pealinnas [[Zaragoza]]s on arvatavasti esimene [[neitsi Maarja]]le pühendatud kirik maailmas
&lt;/gallery&gt;

== Osalemine ==
Osalemiseks tuleb [[Eri:Konto_loomine|luua kasutajakonto Vikipeedias]] ja lisada oma kasutajanimi allolevasse tabelisse koos loodud või täiendatud artiklitega. Täiendatud artiklite järele tuleb märkida tärn.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Nr
! Osaleja kasutajanimi 
! Osalevate artiklite lingid
|- 
| 1
| [[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]]
| [[Torm Filomena]], [[Kataloonia iseseisvusdeklaratsioon]], [[2017. aasta Kataloonia üldstreik]], [[Sorgiñetxe]], [[Torrijose ja tema kaaslaste hukkamine Málaga rannal]], [[Kastiilia comunerode hukkamine]], [[Maailmapärandi objektid Hispaanias]], [[Vía de la Plata]], [[Camino de Santiago]], [[Casa Milà]]
|- 
| 2
| [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]]
| [[Heraklese torn]], [[Chipiona tuletorn]], [[Tarifa]]*, [[Hispaania rahvusraamatukogu]], [[Zaragoza]]*, [[Guadalquivir]]*, [[Sevilla]]*, [[Andaluusia]]*, [[Mulhacén]]*, [[Guardia Civil]], [[Hispaania relvajõud]], [[Doñana rahvuspark]], [[Sierra Nevada rahvuspark]], [[Cabrera saarestiku rahvuspark]], [[Picos de Europa rahvuspark]], [[Cabañerose rahvuspark]], [[Sierra de Guadarrama rahvuspark]], [[Sierra de las Nievese rahvuspark]], [[Monfragüe rahvuspark]], [[Illas Atlánticas de Galicia rahvuspark]], [[Timanfaya rahvuspark]], [[Hispaania politsei]], [[Caldera de Taburiente rahvuspark]], [[Garajonay rahvuspark]], [[Aigüestortes i Estany de Sant Maurici rahvuspark]], [[Ordesa y Monte Perdido rahvuspark]], [[Tablas de Daimieli rahvuspark]], [[Castilla – La Mancha]]*, [[Castilla y León]]*, [[Extremadura]]*, [[Kantaabria]]*
|- 
| 3
| [[Kasutaja:Phpatm|Phpatm]]
| [[Málaga]]*
|- 
| 4
| [[Kasutaja:Andres|Andres]]
| &lt;s&gt;[[Juana]]*, [[Salamanca kokkulepe]], [[Philipp Ilus]]*&lt;/s&gt;
|- 
| 5
| [[Kasutaja:Kartulisalatilusikas|Kartulisalatilusikas]]
| [[Tossa de Mar]], [[Costa Brava]], [[Sa Talaia]]*, [[Rosalía]]
|- 
| 6
| [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]]
| [[Oviedo katedraal]], [[Félix Bolaños]], [[Jesús Galíndez]], [[Baski Rahvuspartei]], [[Oihane Agirregoitia]], [[Izaskun Bilbao Barandica]], [[Ignasi Guardans]], [[Andoni Ortuzar]], [[Baskimaa Ülikool]], [[Aitor Esteban]], [[Iñigo Urkullu]], [[Miguel Primo de Rivera]], [[Josu Jon Imaz]], [[Xabier Arzalluz]], [[Unai Rementería]], [[Mundaka]], [[Carlos Garaikoetxea]], [[Juan José Ibarretxe]], [[Patxi López]], [[Jesús Insausti]], [[Román Sudupe Olaizola]], [[Imanol Pradales]], [[Idoia Mendia]], [[Sabino Arana]]
|-
| 7
| [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]]
| [[Rahvapartei (Hispaania)]], [[Saadikute Kongress]], [[Pilar Alegría]]*, [[Pedro Sánchez]]*, [[Baski autonoomne piirkond]]*, [[1977. aasta Hispaania parlamendivalimised]], [[Alejo Vidal-Quadras]]*, [[Alberto Núñez Feijóo]]*, [[Manuel Azaña]]*, [[Baski Rahvuspartei]]*
|-
| 8
| [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]]
| [[ICONA]], [[Acrijos]], [[San Pedro Manrique vald]], [[Armejún]], [[Buimanco]]
|-
| 9
| [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]
| [[Ahhaatlaegas]], [[Tioda]], [[Cangas de Onísi vald]], [[Pravia vald]], [[Cangas de Onísi Püha Risti kirik]], [[Nalón]], [[Fáfila]], [[Gauzóni linnus]], [[San Genadio relikviaar]],  [[Gennadius Astorgast]], [[Inglite rist]], [[Gobiendese Santiago kirik]], [[Foncalada]], [[Santiago de Peñalba]], ''[[Alfiz]]'', ''[[Bien de Interés Cultural]]'', [[Colunga vald]], [[Villaviciosa vald]], [[Santianes de Pravia San Juan Apóstol y Evangelista]], [[Cangas de Onís]], [[Sella jõgi]], [[Ambrosio de Morales]], [[Priesca San Salvadori kirik]], [[Villaviciosa]], [[Cudillero vald]], [[Mosaraabia kunst]], [[Maius]], [[Peñalba de Santiago]], [[Astuuria eelromaani kunst]], [[Oviedo San Tirso kirik]], [[Priesca kihelkond]], [[Oviedo ja Astuuria kuningriigi mälestised]], [[Lena vald]], [[Nora jõgi (Hispaania)]], [[Arca Santa]], [[Oviedo Püha kamber]], [[Luis Menéndez-Pidal y Álvarez]], [[San Antolíni krüpt]], [[Covadonga]], [[La Alberca mausoleum]], [[Nora San Pedro kirik]], [[Carrascoy y El Valle regionaalpark]], [[Villanueva (Cangas de Onís)]], [[Villanueva kihelkond (Cangas de Onís)]], [[Santa Eulalia de Bóveda]]
|-
| 10
| [[Kasutaja:MightyDan2010|MightyDan2010]]
| [[Teruel Existe]], [[Almohaja]], [[Vía Verde de Ojos Negros]], [[Elvira Navarro]], [[Cristina Sánchez-Andrade]], [[Sara Barquinero]], [[Pozondón]], [[Monterede de Albarracín]], [[Torres de Albarracín]], [[Royuela]], [[Moscardón]], [[Terriente]], [[Saldón]], [[Albarracín]]
|-
| 11
| [[Kasutaja:Mona|Mona]]
| [[Guadiana]]*, [[Puente romano sobre el río Guadiana]]*, [[Zújari jõgi]]*, [[Tejo]]*, [[Aragóni jõgi]]*, [[Ebro]]*, [[Bidasoa jõgi]]*, [[Arga]]*, [[Besòs]]*,  [[José Luis Sampedro]], [[María Pérez (käija)]], [[Paul McGrath (käija)]], [[Álvaro Martín]]*, [[kostumbrism]], [[Eivissa]]*, [[Eivissa linn]], [[Santa Eulària des Riu]], [[Santa Eulària des Riu vald]], [[Sant Joan de Labritja vald]], [[Sant Antoni de Portmany vald]], [[Sant Josep de sa Talaia vald]], [[Formentera]]*, [[Baleaarid]]*, [[Pitiuusid]]*, [[Palma]]*, [[Sant Josep de sa Talaia]], [[Sant Antoni de Portmany]], [[Sant Joan de Labritja]], [[Es Vedrà]], [[Cala Llenya]], [[Cala Vedella]], [[Illa des Bosc]], [[Sa Talaia]], [[Santa Eulària jõgi]], [[Provints (Hispaania)]]*, [[Mallorca]]*, [[Baleaari meri]]*, [[Serra de Tramuntana]], [[Puig Major]], [[Maó laht]]*, [[Maó]], [[konkistadoorid]]*, [[Barakaldo]]*, [[Laureà Barrau i Buñol]], [[Sa Caleta foiniiklaste asulakoht]], [[Dalt Vila]], [[Eivissa, elurikkus ja kultuur]], [[Puig des Molinsi nekropol]], [[Sant Carles de Peralta]], [[Es Canar]], [[Cala Llonga]], [[Sant Rafel de sa Creu]], [[Eivissa rahvusvaheline filmifestival]], [[Pereira teater]], [[Jesús (Eivissa)]]
|-
| 12
| [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]
| [[Almohaja]]*, [[Salcedillo]]
|-
| 13
| [[Kasutaja:Cassiopeia34N|Cassiopeia34N]]
| [[Moncayo mäestik]], [[L'Hospitalet de Llobregat]]
|-
| 14
| [[Kasutaja:Trebors|Trebors]]
| [[Madrid]]*
|-
| 15
| [[Kasutaja:Maoisp|Maoisp]]
| [[Maspalomas]], [[San Bartolomé de Tirajana vald]], [[Gran Canaria]]*
|-
| 16
| [[Kasutaja:Keilu|Keilu]]
| [[Churro]] [[Azulejo]]
|-
| 17
| [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]]
| [[Marisa Paredes]]
|-
| 18
| [[Kasutaja:Kaareljakin|Kaareljakin]]
| [[Azúcar Moreno]]*, [[Encarna Salazar]]*, [[Toñi Salazar]]*, [[Porrina de Badajoz]]*
|}

2025. aastal koostatud ja täiendatud [[Vikipeedia:Hispaania artiklivõistlus/2025|artiklite nimekirja näeb siit]].

== Auhinnad ==
Parimate artiklikirjutajate vahel läheb jagamisele 500 eurot.

2025. aasta võistlusel saavutas esikoha kasutaja '''Darja.Lavogina''', teise koha pälvis kasutaja '''Andres''' ja kolmandale kohale jõudis kasutaja '''Andreas003'''. Esikolmik jagas omavahel auhinnasummat 500 euro mahus (jaotusega 250/150/100). Lisaks otsustati välja jagata ergutuspreemiad kasutajatele '''Raamaturott''' (topeltergutus), '''Annabel Kopli''' ja '''Georguu'''.

== Žürii ==
2025. aastal valisid parimaid osalejaid välja vikipedistid [[Robert Treufeldt]] ja Jaan Meriniit.

== Kontakt ==

Konkursil osalemisega seotud küsimusi sai esitada [[Vikipeedia arutelu:Hispaania artiklivõistlus|siinse lehekülje arutelusse]].

Korraldusega seotud küsimusi sai esitada ka Ivo Kruusamägile (ivo ''ätt'' wikimedia.ee).

== Vaata ka ==
* [[:meta:Estonian Challenge|Estonian Challenge 2025]]
* [[:meta:Estonian Challenge 2026|Estonian Challenge 2026]]

== Välislingid ==
* [https://wikimedia.ee/hispaania-eesti-artiklivoistlus-2025-kultuuridevaheline-koostoo-ja-avatud-teadmised/ &quot;Hispaania-Eesti artiklivõistlus 2025: kultuuridevaheline koostöö ja avatud teadmised&quot;] Wikimedia Eesti, 29. mai 2025
* [https://wikimedia.ee/vaikese-voistluse-suur-moju/ &quot;Väikese võistluse suur mõju&quot;] Wikimedia Eesti, 28. august 2025

[[Kategooria:Artiklite kirjutamise võistlused]]</text>
      <sha1>tqjf7myba50egrt8tqd6efpyzh9pskl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142427</id>
      <parentid>7142418</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:34:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>PillePrix</username>
        <id>153981</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142427</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11604" sha1="dhmxeudi4h8xa1g1ik1arowou3h1z9k" xml:space="preserve">[[Pilt:Hispaania artiklivõistlus 2026.jpg|pisi|Kutsume inimesi kirjutama [[Hispaania]]st]]
'''Hispaania-teemaliste artiklite kirjutamise võistlus''' on kampaania [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelses Vikipeedias]], mille raames kutsutakse huvilisi kirjutama [[Hispaania]]st. See toimub 1. aprillist kuni 30. aprillini 2026.

Võistlust korraldatakse eesmärgiga suurendada [[Hispaania]]ga seotud kergesti kättesaadava usaldusväärse info hulka eesti keeles, täiendada ja täiustada eestikeelse Vikipeedia materjali Hispaania teemadel ning saada eestikeelsesse Vikipeediasse uusi kaastöölisi ja toimetajaid.

Esimest korda toimus kampaania 1. aprillist kuni 30. aprillini 2025. Osalejaid oli 13, kes kirjutasid 50 uut artiklit ja laiendasid 22 varasemat artiklit. 2026. aastal toimub kampaania teist korda.

Auhinnad paneb välja [[Wikimedia Eesti]].

Samal ajal toimub [[:meta:Estonian Challenge 2026|Eesti-teemaliste artiklite konkurss]] [[baskikeelne Vikipeedia|baskikeelses]], [[galeegikeelne Vikipeedia|galeegikeelses]], [[hispaaniakeelne Vikipeedia|hispaaniakeelses]] ja [[katalaanikeelne Vikipeedia|katalaanikeelses Vikipeedias]].

== Reeglid ==
* Võisteldakse eestikeelse Vikipeedia Hispaania-teemaliste artiklite kirjutamises ja toimetamises. Osalemiseks peavad võistlejad enda loodud või täiendatud artiklid registreerima [[Vikipeedia:Hispaania artiklivõistlus#Osalemine|SIIN]].
* Võistlus toimub 1. aprillist 2026 kell 00.00 kuni 30. aprillini 2026 kell 23.59 Eesti suveaja järgi. Võistlusega võib liituda igal hetkel selle perioodi jooksul.
* Osaleda võivad kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad peale žürii liikmete. Registreerumiseks tuleb kasutada Vikipeedia lehekülje ülaosas leiduvat nuppu &quot;Logi sisse / registreeru kasutajaks&quot;. Konto saab luua [[Eri:Konto loomine|siin]]. Kasutajanimi jätab võistleja anonüümseks, kui ta oma nime ise ei avalda. Auhinna vastuvõtmisel tuleb oma nimi korraldajatele avalikustada. Kui võitjaga ei õnnestu kontakti saada, läheb auhind järgmisele.
* Hinnatakse nii uue teksti kirjutamist kui ka olemasoleva teksti olulist toimetamist.
* Kirjutamine toimub Vikipeedia põhimõtete ja reeglite alusel kasutajate koostöös. Hinnatakse eeskätt oskust koostada sidusat, hästi ja arusaadavalt sõnastatud põhjalikku, kuid ülevaatlikku entsüklopeedilist teksti, mis põhineb usaldusväärsetel viidatud allikatel. 

== Oodatud sisu ==
Kirjutada võib nii Hispaania kultuurist kui ka ajaloost, geograafilistest paikadest või hoopis tuntud inimestest. Olgu teemaks muusika, sport või toit. Kirjuta riigi loodusest või majandusest. Kõik on teretulnud!

&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
Spain’s chilly blanket ESA22415247.jpeg|Hispaania 2021. aasta jaanuaris [[torm Filomena]] järel
Torre de Hércules, La Coruña, España, 2015-09-25, DD 35-37 HDR.jpg|[[Heraklese torn]] päikesetõusu ajal. See on maailma vanim säilinud tuletorn ja asub [[A Coruña]] linnas [[Galicia]]s
WLM - 2020 - Castillo de Tosa de Mar.jpg|[[Vila Vella]] ehk [[Tossa de Mar]]i vanalinn on ainuke näide keskaegsest linnast [[Kataloonia]] rannikul
Arrizala - Sorgiñetxe 02.jpg|[[Dolmen]] [[Sorgiñetxe]] ('nõia maja') rajati umbes 2500 eKr. See asub [[Agurain]]i omavalitsuses [[Araba provints]]is [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]]
WLM14ES - Molinos La Mancha - Hugo Díaz-Regañón.jpg|Tuuleveskid, mis said tuntuks läbi romaani &quot;[[Don Quijote]]&quot;, asuvad [[Consuegra]] omavalitsuses [[Toledo provints]]is [[Castilla – La Mancha]] piirkonnas
Cumbre dorsal - Teide.jpg|[[Teide]] kihtvulkaan on [[Tenerife]] saarel ([[Kanaari saared]]) on Hispaania kõrgeim tipp. Ookeanipõhjast mõõtes ulatub mägi 7,5 km kõrgusele
WLM - 2020 - Catedral-basílica de Nuestra Señora del Pilar - 02.jpg|Katedraal [[Aragón]]i pealinnas [[Zaragoza]]s on arvatavasti esimene [[neitsi Maarja]]le pühendatud kirik maailmas
&lt;/gallery&gt;

== Osalemine ==
Osalemiseks tuleb [[Eri:Konto_loomine|luua kasutajakonto Vikipeedias]] ja lisada oma kasutajanimi allolevasse tabelisse koos loodud või täiendatud artiklitega. Täiendatud artiklite järele tuleb märkida tärn.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Nr
! Osaleja kasutajanimi 
! Osalevate artiklite lingid
|- 
| 1
| [[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]]
| [[Torm Filomena]], [[Kataloonia iseseisvusdeklaratsioon]], [[2017. aasta Kataloonia üldstreik]], [[Sorgiñetxe]], [[Torrijose ja tema kaaslaste hukkamine Málaga rannal]], [[Kastiilia comunerode hukkamine]], [[Maailmapärandi objektid Hispaanias]], [[Vía de la Plata]], [[Camino de Santiago]], [[Casa Milà]]
|- 
| 2
| [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]]
| [[Heraklese torn]], [[Chipiona tuletorn]], [[Tarifa]]*, [[Hispaania rahvusraamatukogu]], [[Zaragoza]]*, [[Guadalquivir]]*, [[Sevilla]]*, [[Andaluusia]]*, [[Mulhacén]]*, [[Guardia Civil]], [[Hispaania relvajõud]], [[Doñana rahvuspark]], [[Sierra Nevada rahvuspark]], [[Cabrera saarestiku rahvuspark]], [[Picos de Europa rahvuspark]], [[Cabañerose rahvuspark]], [[Sierra de Guadarrama rahvuspark]], [[Sierra de las Nievese rahvuspark]], [[Monfragüe rahvuspark]], [[Illas Atlánticas de Galicia rahvuspark]], [[Timanfaya rahvuspark]], [[Hispaania politsei]], [[Caldera de Taburiente rahvuspark]], [[Garajonay rahvuspark]], [[Aigüestortes i Estany de Sant Maurici rahvuspark]], [[Ordesa y Monte Perdido rahvuspark]], [[Tablas de Daimieli rahvuspark]], [[Castilla – La Mancha]]*, [[Castilla y León]]*, [[Extremadura]]*, [[Kantaabria]]*
|- 
| 3
| [[Kasutaja:Phpatm|Phpatm]]
| [[Málaga]]*
|- 
| 4
| [[Kasutaja:Andres|Andres]]
| &lt;s&gt;[[Juana]]*, [[Salamanca kokkulepe]], [[Philipp Ilus]]*&lt;/s&gt;
|- 
| 5
| [[Kasutaja:Kartulisalatilusikas|Kartulisalatilusikas]]
| [[Tossa de Mar]], [[Costa Brava]], [[Sa Talaia]]*, [[Rosalía]]
|- 
| 6
| [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]]
| [[Oviedo katedraal]], [[Félix Bolaños]], [[Jesús Galíndez]], [[Baski Rahvuspartei]], [[Oihane Agirregoitia]], [[Izaskun Bilbao Barandica]], [[Ignasi Guardans]], [[Andoni Ortuzar]], [[Baskimaa Ülikool]], [[Aitor Esteban]], [[Iñigo Urkullu]], [[Miguel Primo de Rivera]], [[Josu Jon Imaz]], [[Xabier Arzalluz]], [[Unai Rementería]], [[Mundaka]], [[Carlos Garaikoetxea]], [[Juan José Ibarretxe]], [[Patxi López]], [[Jesús Insausti]], [[Román Sudupe Olaizola]], [[Imanol Pradales]], [[Idoia Mendia]], [[Sabino Arana]]
|-
| 7
| [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]]
| [[Rahvapartei (Hispaania)]], [[Saadikute Kongress]], [[Pilar Alegría]]*, [[Pedro Sánchez]]*, [[Baski autonoomne piirkond]]*, [[1977. aasta Hispaania parlamendivalimised]], [[Alejo Vidal-Quadras]]*, [[Alberto Núñez Feijóo]]*, [[Manuel Azaña]]*, [[Baski Rahvuspartei]]*
|-
| 8
| [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]]
| [[ICONA]], [[Acrijos]], [[San Pedro Manrique vald]], [[Armejún]], [[Buimanco]]
|-
| 9
| [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]
| [[Ahhaatlaegas]], [[Tioda]], [[Cangas de Onísi vald]], [[Pravia vald]], [[Cangas de Onísi Püha Risti kirik]], [[Nalón]], [[Fáfila]], [[Gauzóni linnus]], [[San Genadio relikviaar]],  [[Gennadius Astorgast]], [[Inglite rist]], [[Gobiendese Santiago kirik]], [[Foncalada]], [[Santiago de Peñalba]], ''[[Alfiz]]'', ''[[Bien de Interés Cultural]]'', [[Colunga vald]], [[Villaviciosa vald]], [[Santianes de Pravia San Juan Apóstol y Evangelista]], [[Cangas de Onís]], [[Sella jõgi]], [[Ambrosio de Morales]], [[Priesca San Salvadori kirik]], [[Villaviciosa]], [[Cudillero vald]], [[Mosaraabia kunst]], [[Maius]], [[Peñalba de Santiago]], [[Astuuria eelromaani kunst]], [[Oviedo San Tirso kirik]], [[Priesca kihelkond]], [[Oviedo ja Astuuria kuningriigi mälestised]], [[Lena vald]], [[Nora jõgi (Hispaania)]], [[Arca Santa]], [[Oviedo Püha kamber]], [[Luis Menéndez-Pidal y Álvarez]], [[San Antolíni krüpt]], [[Covadonga]], [[La Alberca mausoleum]], [[Nora San Pedro kirik]], [[Carrascoy y El Valle regionaalpark]], [[Villanueva (Cangas de Onís)]], [[Villanueva kihelkond (Cangas de Onís)]], [[Santa Eulalia de Bóveda]]
|-
| 10
| [[Kasutaja:MightyDan2010|MightyDan2010]]
| [[Teruel Existe]], [[Almohaja]], [[Vía Verde de Ojos Negros]], [[Elvira Navarro]], [[Cristina Sánchez-Andrade]], [[Sara Barquinero]], [[Pozondón]], [[Monterede de Albarracín]], [[Torres de Albarracín]], [[Royuela]], [[Moscardón]], [[Terriente]], [[Saldón]], [[Albarracín]]
|-
| 11
| [[Kasutaja:Mona|Mona]]
| [[Guadiana]]*, [[Puente romano sobre el río Guadiana]]*, [[Zújari jõgi]]*, [[Tejo]]*, [[Aragóni jõgi]]*, [[Ebro]]*, [[Bidasoa jõgi]]*, [[Arga]]*, [[Besòs]]*,  [[José Luis Sampedro]], [[María Pérez (käija)]], [[Paul McGrath (käija)]], [[Álvaro Martín]]*, [[kostumbrism]], [[Eivissa]]*, [[Eivissa linn]], [[Santa Eulària des Riu]], [[Santa Eulària des Riu vald]], [[Sant Joan de Labritja vald]], [[Sant Antoni de Portmany vald]], [[Sant Josep de sa Talaia vald]], [[Formentera]]*, [[Baleaarid]]*, [[Pitiuusid]]*, [[Palma]]*, [[Sant Josep de sa Talaia]], [[Sant Antoni de Portmany]], [[Sant Joan de Labritja]], [[Es Vedrà]], [[Cala Llenya]], [[Cala Vedella]], [[Illa des Bosc]], [[Sa Talaia]], [[Santa Eulària jõgi]], [[Provints (Hispaania)]]*, [[Mallorca]]*, [[Baleaari meri]]*, [[Serra de Tramuntana]], [[Puig Major]], [[Maó laht]]*, [[Maó]], [[konkistadoorid]]*, [[Barakaldo]]*, [[Laureà Barrau i Buñol]], [[Sa Caleta foiniiklaste asulakoht]], [[Dalt Vila]], [[Eivissa, elurikkus ja kultuur]], [[Puig des Molinsi nekropol]], [[Sant Carles de Peralta]], [[Es Canar]], [[Cala Llonga]], [[Sant Rafel de sa Creu]], [[Eivissa rahvusvaheline filmifestival]], [[Pereira teater]], [[Jesús (Eivissa)]]
|-
| 12
| [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]
| [[Almohaja]]*, [[Salcedillo]]
|-
| 13
| [[Kasutaja:Cassiopeia34N|Cassiopeia34N]]
| [[Moncayo mäestik]], [[L'Hospitalet de Llobregat]]
|-
| 14
| [[Kasutaja:Trebors|Trebors]]
| [[Madrid]]*
|-
| 15
| [[Kasutaja:Maoisp|Maoisp]]
| [[Maspalomas]], [[San Bartolomé de Tirajana vald]], [[Gran Canaria]]*
|-
| 16
| [[Kasutaja:Keilu|Keilu]]
| [[Churro]], [[Azulejo]]
|-
| 17
| [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]]
| [[Marisa Paredes]]
|-
| 18
| [[Kasutaja:Kaareljakin|Kaareljakin]]
| [[Azúcar Moreno]]*, [[Encarna Salazar]]*, [[Toñi Salazar]]*, [[Porrina de Badajoz]]*
|}

2025. aastal koostatud ja täiendatud [[Vikipeedia:Hispaania artiklivõistlus/2025|artiklite nimekirja näeb siit]].

== Auhinnad ==
Parimate artiklikirjutajate vahel läheb jagamisele 500 eurot.

2025. aasta võistlusel saavutas esikoha kasutaja '''Darja.Lavogina''', teise koha pälvis kasutaja '''Andres''' ja kolmandale kohale jõudis kasutaja '''Andreas003'''. Esikolmik jagas omavahel auhinnasummat 500 euro mahus (jaotusega 250/150/100). Lisaks otsustati välja jagata ergutuspreemiad kasutajatele '''Raamaturott''' (topeltergutus), '''Annabel Kopli''' ja '''Georguu'''.

== Žürii ==
2025. aastal valisid parimaid osalejaid välja vikipedistid [[Robert Treufeldt]] ja Jaan Meriniit.

== Kontakt ==

Konkursil osalemisega seotud küsimusi sai esitada [[Vikipeedia arutelu:Hispaania artiklivõistlus|siinse lehekülje arutelusse]].

Korraldusega seotud küsimusi sai esitada ka Ivo Kruusamägile (ivo ''ätt'' wikimedia.ee).

== Vaata ka ==
* [[:meta:Estonian Challenge|Estonian Challenge 2025]]
* [[:meta:Estonian Challenge 2026|Estonian Challenge 2026]]

== Välislingid ==
* [https://wikimedia.ee/hispaania-eesti-artiklivoistlus-2025-kultuuridevaheline-koostoo-ja-avatud-teadmised/ &quot;Hispaania-Eesti artiklivõistlus 2025: kultuuridevaheline koostöö ja avatud teadmised&quot;] Wikimedia Eesti, 29. mai 2025
* [https://wikimedia.ee/vaikese-voistluse-suur-moju/ &quot;Väikese võistluse suur mõju&quot;] Wikimedia Eesti, 28. august 2025

[[Kategooria:Artiklite kirjutamise võistlused]]</text>
      <sha1>dhmxeudi4h8xa1g1ik1arowou3h1z9k</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142852</id>
      <parentid>7142427</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:31:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Cassiopeia34N</username>
        <id>224461</id>
      </contributor>
      <comment>/* Osalemine */</comment>
      <origin>7142852</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11619" sha1="klr1t2xhqwu8fmxqyf2p43hpvb0axhc" xml:space="preserve">[[Pilt:Hispaania artiklivõistlus 2026.jpg|pisi|Kutsume inimesi kirjutama [[Hispaania]]st]]
'''Hispaania-teemaliste artiklite kirjutamise võistlus''' on kampaania [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelses Vikipeedias]], mille raames kutsutakse huvilisi kirjutama [[Hispaania]]st. See toimub 1. aprillist kuni 30. aprillini 2026.

Võistlust korraldatakse eesmärgiga suurendada [[Hispaania]]ga seotud kergesti kättesaadava usaldusväärse info hulka eesti keeles, täiendada ja täiustada eestikeelse Vikipeedia materjali Hispaania teemadel ning saada eestikeelsesse Vikipeediasse uusi kaastöölisi ja toimetajaid.

Esimest korda toimus kampaania 1. aprillist kuni 30. aprillini 2025. Osalejaid oli 13, kes kirjutasid 50 uut artiklit ja laiendasid 22 varasemat artiklit. 2026. aastal toimub kampaania teist korda.

Auhinnad paneb välja [[Wikimedia Eesti]].

Samal ajal toimub [[:meta:Estonian Challenge 2026|Eesti-teemaliste artiklite konkurss]] [[baskikeelne Vikipeedia|baskikeelses]], [[galeegikeelne Vikipeedia|galeegikeelses]], [[hispaaniakeelne Vikipeedia|hispaaniakeelses]] ja [[katalaanikeelne Vikipeedia|katalaanikeelses Vikipeedias]].

== Reeglid ==
* Võisteldakse eestikeelse Vikipeedia Hispaania-teemaliste artiklite kirjutamises ja toimetamises. Osalemiseks peavad võistlejad enda loodud või täiendatud artiklid registreerima [[Vikipeedia:Hispaania artiklivõistlus#Osalemine|SIIN]].
* Võistlus toimub 1. aprillist 2026 kell 00.00 kuni 30. aprillini 2026 kell 23.59 Eesti suveaja järgi. Võistlusega võib liituda igal hetkel selle perioodi jooksul.
* Osaleda võivad kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad peale žürii liikmete. Registreerumiseks tuleb kasutada Vikipeedia lehekülje ülaosas leiduvat nuppu &quot;Logi sisse / registreeru kasutajaks&quot;. Konto saab luua [[Eri:Konto loomine|siin]]. Kasutajanimi jätab võistleja anonüümseks, kui ta oma nime ise ei avalda. Auhinna vastuvõtmisel tuleb oma nimi korraldajatele avalikustada. Kui võitjaga ei õnnestu kontakti saada, läheb auhind järgmisele.
* Hinnatakse nii uue teksti kirjutamist kui ka olemasoleva teksti olulist toimetamist.
* Kirjutamine toimub Vikipeedia põhimõtete ja reeglite alusel kasutajate koostöös. Hinnatakse eeskätt oskust koostada sidusat, hästi ja arusaadavalt sõnastatud põhjalikku, kuid ülevaatlikku entsüklopeedilist teksti, mis põhineb usaldusväärsetel viidatud allikatel. 

== Oodatud sisu ==
Kirjutada võib nii Hispaania kultuurist kui ka ajaloost, geograafilistest paikadest või hoopis tuntud inimestest. Olgu teemaks muusika, sport või toit. Kirjuta riigi loodusest või majandusest. Kõik on teretulnud!

&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
Spain’s chilly blanket ESA22415247.jpeg|Hispaania 2021. aasta jaanuaris [[torm Filomena]] järel
Torre de Hércules, La Coruña, España, 2015-09-25, DD 35-37 HDR.jpg|[[Heraklese torn]] päikesetõusu ajal. See on maailma vanim säilinud tuletorn ja asub [[A Coruña]] linnas [[Galicia]]s
WLM - 2020 - Castillo de Tosa de Mar.jpg|[[Vila Vella]] ehk [[Tossa de Mar]]i vanalinn on ainuke näide keskaegsest linnast [[Kataloonia]] rannikul
Arrizala - Sorgiñetxe 02.jpg|[[Dolmen]] [[Sorgiñetxe]] ('nõia maja') rajati umbes 2500 eKr. See asub [[Agurain]]i omavalitsuses [[Araba provints]]is [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]]
WLM14ES - Molinos La Mancha - Hugo Díaz-Regañón.jpg|Tuuleveskid, mis said tuntuks läbi romaani &quot;[[Don Quijote]]&quot;, asuvad [[Consuegra]] omavalitsuses [[Toledo provints]]is [[Castilla – La Mancha]] piirkonnas
Cumbre dorsal - Teide.jpg|[[Teide]] kihtvulkaan on [[Tenerife]] saarel ([[Kanaari saared]]) on Hispaania kõrgeim tipp. Ookeanipõhjast mõõtes ulatub mägi 7,5 km kõrgusele
WLM - 2020 - Catedral-basílica de Nuestra Señora del Pilar - 02.jpg|Katedraal [[Aragón]]i pealinnas [[Zaragoza]]s on arvatavasti esimene [[neitsi Maarja]]le pühendatud kirik maailmas
&lt;/gallery&gt;

== Osalemine ==
Osalemiseks tuleb [[Eri:Konto_loomine|luua kasutajakonto Vikipeedias]] ja lisada oma kasutajanimi allolevasse tabelisse koos loodud või täiendatud artiklitega. Täiendatud artiklite järele tuleb märkida tärn.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Nr
! Osaleja kasutajanimi 
! Osalevate artiklite lingid
|- 
| 1
| [[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]]
| [[Torm Filomena]], [[Kataloonia iseseisvusdeklaratsioon]], [[2017. aasta Kataloonia üldstreik]], [[Sorgiñetxe]], [[Torrijose ja tema kaaslaste hukkamine Málaga rannal]], [[Kastiilia comunerode hukkamine]], [[Maailmapärandi objektid Hispaanias]], [[Vía de la Plata]], [[Camino de Santiago]], [[Casa Milà]]
|- 
| 2
| [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]]
| [[Heraklese torn]], [[Chipiona tuletorn]], [[Tarifa]]*, [[Hispaania rahvusraamatukogu]], [[Zaragoza]]*, [[Guadalquivir]]*, [[Sevilla]]*, [[Andaluusia]]*, [[Mulhacén]]*, [[Guardia Civil]], [[Hispaania relvajõud]], [[Doñana rahvuspark]], [[Sierra Nevada rahvuspark]], [[Cabrera saarestiku rahvuspark]], [[Picos de Europa rahvuspark]], [[Cabañerose rahvuspark]], [[Sierra de Guadarrama rahvuspark]], [[Sierra de las Nievese rahvuspark]], [[Monfragüe rahvuspark]], [[Illas Atlánticas de Galicia rahvuspark]], [[Timanfaya rahvuspark]], [[Hispaania politsei]], [[Caldera de Taburiente rahvuspark]], [[Garajonay rahvuspark]], [[Aigüestortes i Estany de Sant Maurici rahvuspark]], [[Ordesa y Monte Perdido rahvuspark]], [[Tablas de Daimieli rahvuspark]], [[Castilla – La Mancha]]*, [[Castilla y León]]*, [[Extremadura]]*, [[Kantaabria]]*
|- 
| 3
| [[Kasutaja:Phpatm|Phpatm]]
| [[Málaga]]*
|- 
| 4
| [[Kasutaja:Andres|Andres]]
| &lt;s&gt;[[Juana]]*, [[Salamanca kokkulepe]], [[Philipp Ilus]]*&lt;/s&gt;
|- 
| 5
| [[Kasutaja:Kartulisalatilusikas|Kartulisalatilusikas]]
| [[Tossa de Mar]], [[Costa Brava]], [[Sa Talaia]]*, [[Rosalía]]
|- 
| 6
| [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]]
| [[Oviedo katedraal]], [[Félix Bolaños]], [[Jesús Galíndez]], [[Baski Rahvuspartei]], [[Oihane Agirregoitia]], [[Izaskun Bilbao Barandica]], [[Ignasi Guardans]], [[Andoni Ortuzar]], [[Baskimaa Ülikool]], [[Aitor Esteban]], [[Iñigo Urkullu]], [[Miguel Primo de Rivera]], [[Josu Jon Imaz]], [[Xabier Arzalluz]], [[Unai Rementería]], [[Mundaka]], [[Carlos Garaikoetxea]], [[Juan José Ibarretxe]], [[Patxi López]], [[Jesús Insausti]], [[Román Sudupe Olaizola]], [[Imanol Pradales]], [[Idoia Mendia]], [[Sabino Arana]]
|-
| 7
| [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]]
| [[Rahvapartei (Hispaania)]], [[Saadikute Kongress]], [[Pilar Alegría]]*, [[Pedro Sánchez]]*, [[Baski autonoomne piirkond]]*, [[1977. aasta Hispaania parlamendivalimised]], [[Alejo Vidal-Quadras]]*, [[Alberto Núñez Feijóo]]*, [[Manuel Azaña]]*, [[Baski Rahvuspartei]]*
|-
| 8
| [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]]
| [[ICONA]], [[Acrijos]], [[San Pedro Manrique vald]], [[Armejún]], [[Buimanco]]
|-
| 9
| [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]
| [[Ahhaatlaegas]], [[Tioda]], [[Cangas de Onísi vald]], [[Pravia vald]], [[Cangas de Onísi Püha Risti kirik]], [[Nalón]], [[Fáfila]], [[Gauzóni linnus]], [[San Genadio relikviaar]],  [[Gennadius Astorgast]], [[Inglite rist]], [[Gobiendese Santiago kirik]], [[Foncalada]], [[Santiago de Peñalba]], ''[[Alfiz]]'', ''[[Bien de Interés Cultural]]'', [[Colunga vald]], [[Villaviciosa vald]], [[Santianes de Pravia San Juan Apóstol y Evangelista]], [[Cangas de Onís]], [[Sella jõgi]], [[Ambrosio de Morales]], [[Priesca San Salvadori kirik]], [[Villaviciosa]], [[Cudillero vald]], [[Mosaraabia kunst]], [[Maius]], [[Peñalba de Santiago]], [[Astuuria eelromaani kunst]], [[Oviedo San Tirso kirik]], [[Priesca kihelkond]], [[Oviedo ja Astuuria kuningriigi mälestised]], [[Lena vald]], [[Nora jõgi (Hispaania)]], [[Arca Santa]], [[Oviedo Püha kamber]], [[Luis Menéndez-Pidal y Álvarez]], [[San Antolíni krüpt]], [[Covadonga]], [[La Alberca mausoleum]], [[Nora San Pedro kirik]], [[Carrascoy y El Valle regionaalpark]], [[Villanueva (Cangas de Onís)]], [[Villanueva kihelkond (Cangas de Onís)]], [[Santa Eulalia de Bóveda]]
|-
| 10
| [[Kasutaja:MightyDan2010|MightyDan2010]]
| [[Teruel Existe]], [[Almohaja]], [[Vía Verde de Ojos Negros]], [[Elvira Navarro]], [[Cristina Sánchez-Andrade]], [[Sara Barquinero]], [[Pozondón]], [[Monterede de Albarracín]], [[Torres de Albarracín]], [[Royuela]], [[Moscardón]], [[Terriente]], [[Saldón]], [[Albarracín]]
|-
| 11
| [[Kasutaja:Mona|Mona]]
| [[Guadiana]]*, [[Puente romano sobre el río Guadiana]]*, [[Zújari jõgi]]*, [[Tejo]]*, [[Aragóni jõgi]]*, [[Ebro]]*, [[Bidasoa jõgi]]*, [[Arga]]*, [[Besòs]]*,  [[José Luis Sampedro]], [[María Pérez (käija)]], [[Paul McGrath (käija)]], [[Álvaro Martín]]*, [[kostumbrism]], [[Eivissa]]*, [[Eivissa linn]], [[Santa Eulària des Riu]], [[Santa Eulària des Riu vald]], [[Sant Joan de Labritja vald]], [[Sant Antoni de Portmany vald]], [[Sant Josep de sa Talaia vald]], [[Formentera]]*, [[Baleaarid]]*, [[Pitiuusid]]*, [[Palma]]*, [[Sant Josep de sa Talaia]], [[Sant Antoni de Portmany]], [[Sant Joan de Labritja]], [[Es Vedrà]], [[Cala Llenya]], [[Cala Vedella]], [[Illa des Bosc]], [[Sa Talaia]], [[Santa Eulària jõgi]], [[Provints (Hispaania)]]*, [[Mallorca]]*, [[Baleaari meri]]*, [[Serra de Tramuntana]], [[Puig Major]], [[Maó laht]]*, [[Maó]], [[konkistadoorid]]*, [[Barakaldo]]*, [[Laureà Barrau i Buñol]], [[Sa Caleta foiniiklaste asulakoht]], [[Dalt Vila]], [[Eivissa, elurikkus ja kultuur]], [[Puig des Molinsi nekropol]], [[Sant Carles de Peralta]], [[Es Canar]], [[Cala Llonga]], [[Sant Rafel de sa Creu]], [[Eivissa rahvusvaheline filmifestival]], [[Pereira teater]], [[Jesús (Eivissa)]]
|-
| 12
| [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]
| [[Almohaja]]*, [[Salcedillo]]
|-
| 13
| [[Kasutaja:Cassiopeia34N|Cassiopeia34N]]
| [[Moncayo mäestik]], [[L'Hospitalet de Llobregat]], [[Tartessos]]
|-
| 14
| [[Kasutaja:Trebors|Trebors]]
| [[Madrid]]*
|-
| 15
| [[Kasutaja:Maoisp|Maoisp]]
| [[Maspalomas]], [[San Bartolomé de Tirajana vald]], [[Gran Canaria]]*
|-
| 16
| [[Kasutaja:Keilu|Keilu]]
| [[Churro]], [[Azulejo]]
|-
| 17
| [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]]
| [[Marisa Paredes]]
|-
| 18
| [[Kasutaja:Kaareljakin|Kaareljakin]]
| [[Azúcar Moreno]]*, [[Encarna Salazar]]*, [[Toñi Salazar]]*, [[Porrina de Badajoz]]*
|}

2025. aastal koostatud ja täiendatud [[Vikipeedia:Hispaania artiklivõistlus/2025|artiklite nimekirja näeb siit]].

== Auhinnad ==
Parimate artiklikirjutajate vahel läheb jagamisele 500 eurot.

2025. aasta võistlusel saavutas esikoha kasutaja '''Darja.Lavogina''', teise koha pälvis kasutaja '''Andres''' ja kolmandale kohale jõudis kasutaja '''Andreas003'''. Esikolmik jagas omavahel auhinnasummat 500 euro mahus (jaotusega 250/150/100). Lisaks otsustati välja jagata ergutuspreemiad kasutajatele '''Raamaturott''' (topeltergutus), '''Annabel Kopli''' ja '''Georguu'''.

== Žürii ==
2025. aastal valisid parimaid osalejaid välja vikipedistid [[Robert Treufeldt]] ja Jaan Meriniit.

== Kontakt ==

Konkursil osalemisega seotud küsimusi sai esitada [[Vikipeedia arutelu:Hispaania artiklivõistlus|siinse lehekülje arutelusse]].

Korraldusega seotud küsimusi sai esitada ka Ivo Kruusamägile (ivo ''ätt'' wikimedia.ee).

== Vaata ka ==
* [[:meta:Estonian Challenge|Estonian Challenge 2025]]
* [[:meta:Estonian Challenge 2026|Estonian Challenge 2026]]

== Välislingid ==
* [https://wikimedia.ee/hispaania-eesti-artiklivoistlus-2025-kultuuridevaheline-koostoo-ja-avatud-teadmised/ &quot;Hispaania-Eesti artiklivõistlus 2025: kultuuridevaheline koostöö ja avatud teadmised&quot;] Wikimedia Eesti, 29. mai 2025
* [https://wikimedia.ee/vaikese-voistluse-suur-moju/ &quot;Väikese võistluse suur mõju&quot;] Wikimedia Eesti, 28. august 2025

[[Kategooria:Artiklite kirjutamise võistlused]]</text>
      <sha1>klr1t2xhqwu8fmxqyf2p43hpvb0axhc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142963</id>
      <parentid>7142852</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:21:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Osalemine */</comment>
      <origin>7142963</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11662" sha1="psa60fk2yt0ltbnmf9qei6nlerae5pq" xml:space="preserve">[[Pilt:Hispaania artiklivõistlus 2026.jpg|pisi|Kutsume inimesi kirjutama [[Hispaania]]st]]
'''Hispaania-teemaliste artiklite kirjutamise võistlus''' on kampaania [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelses Vikipeedias]], mille raames kutsutakse huvilisi kirjutama [[Hispaania]]st. See toimub 1. aprillist kuni 30. aprillini 2026.

Võistlust korraldatakse eesmärgiga suurendada [[Hispaania]]ga seotud kergesti kättesaadava usaldusväärse info hulka eesti keeles, täiendada ja täiustada eestikeelse Vikipeedia materjali Hispaania teemadel ning saada eestikeelsesse Vikipeediasse uusi kaastöölisi ja toimetajaid.

Esimest korda toimus kampaania 1. aprillist kuni 30. aprillini 2025. Osalejaid oli 13, kes kirjutasid 50 uut artiklit ja laiendasid 22 varasemat artiklit. 2026. aastal toimub kampaania teist korda.

Auhinnad paneb välja [[Wikimedia Eesti]].

Samal ajal toimub [[:meta:Estonian Challenge 2026|Eesti-teemaliste artiklite konkurss]] [[baskikeelne Vikipeedia|baskikeelses]], [[galeegikeelne Vikipeedia|galeegikeelses]], [[hispaaniakeelne Vikipeedia|hispaaniakeelses]] ja [[katalaanikeelne Vikipeedia|katalaanikeelses Vikipeedias]].

== Reeglid ==
* Võisteldakse eestikeelse Vikipeedia Hispaania-teemaliste artiklite kirjutamises ja toimetamises. Osalemiseks peavad võistlejad enda loodud või täiendatud artiklid registreerima [[Vikipeedia:Hispaania artiklivõistlus#Osalemine|SIIN]].
* Võistlus toimub 1. aprillist 2026 kell 00.00 kuni 30. aprillini 2026 kell 23.59 Eesti suveaja järgi. Võistlusega võib liituda igal hetkel selle perioodi jooksul.
* Osaleda võivad kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad peale žürii liikmete. Registreerumiseks tuleb kasutada Vikipeedia lehekülje ülaosas leiduvat nuppu &quot;Logi sisse / registreeru kasutajaks&quot;. Konto saab luua [[Eri:Konto loomine|siin]]. Kasutajanimi jätab võistleja anonüümseks, kui ta oma nime ise ei avalda. Auhinna vastuvõtmisel tuleb oma nimi korraldajatele avalikustada. Kui võitjaga ei õnnestu kontakti saada, läheb auhind järgmisele.
* Hinnatakse nii uue teksti kirjutamist kui ka olemasoleva teksti olulist toimetamist.
* Kirjutamine toimub Vikipeedia põhimõtete ja reeglite alusel kasutajate koostöös. Hinnatakse eeskätt oskust koostada sidusat, hästi ja arusaadavalt sõnastatud põhjalikku, kuid ülevaatlikku entsüklopeedilist teksti, mis põhineb usaldusväärsetel viidatud allikatel. 

== Oodatud sisu ==
Kirjutada võib nii Hispaania kultuurist kui ka ajaloost, geograafilistest paikadest või hoopis tuntud inimestest. Olgu teemaks muusika, sport või toit. Kirjuta riigi loodusest või majandusest. Kõik on teretulnud!

&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
Spain’s chilly blanket ESA22415247.jpeg|Hispaania 2021. aasta jaanuaris [[torm Filomena]] järel
Torre de Hércules, La Coruña, España, 2015-09-25, DD 35-37 HDR.jpg|[[Heraklese torn]] päikesetõusu ajal. See on maailma vanim säilinud tuletorn ja asub [[A Coruña]] linnas [[Galicia]]s
WLM - 2020 - Castillo de Tosa de Mar.jpg|[[Vila Vella]] ehk [[Tossa de Mar]]i vanalinn on ainuke näide keskaegsest linnast [[Kataloonia]] rannikul
Arrizala - Sorgiñetxe 02.jpg|[[Dolmen]] [[Sorgiñetxe]] ('nõia maja') rajati umbes 2500 eKr. See asub [[Agurain]]i omavalitsuses [[Araba provints]]is [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]]
WLM14ES - Molinos La Mancha - Hugo Díaz-Regañón.jpg|Tuuleveskid, mis said tuntuks läbi romaani &quot;[[Don Quijote]]&quot;, asuvad [[Consuegra]] omavalitsuses [[Toledo provints]]is [[Castilla – La Mancha]] piirkonnas
Cumbre dorsal - Teide.jpg|[[Teide]] kihtvulkaan on [[Tenerife]] saarel ([[Kanaari saared]]) on Hispaania kõrgeim tipp. Ookeanipõhjast mõõtes ulatub mägi 7,5 km kõrgusele
WLM - 2020 - Catedral-basílica de Nuestra Señora del Pilar - 02.jpg|Katedraal [[Aragón]]i pealinnas [[Zaragoza]]s on arvatavasti esimene [[neitsi Maarja]]le pühendatud kirik maailmas
&lt;/gallery&gt;

== Osalemine ==
Osalemiseks tuleb [[Eri:Konto_loomine|luua kasutajakonto Vikipeedias]] ja lisada oma kasutajanimi allolevasse tabelisse koos loodud või täiendatud artiklitega. Täiendatud artiklite järele tuleb märkida tärn.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Nr
! Osaleja kasutajanimi 
! Osalevate artiklite lingid
|- 
| 1
| [[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]]
| [[Torm Filomena]], [[Kataloonia iseseisvusdeklaratsioon]], [[2017. aasta Kataloonia üldstreik]], [[Sorgiñetxe]], [[Torrijose ja tema kaaslaste hukkamine Málaga rannal]], [[Kastiilia comunerode hukkamine]], [[Maailmapärandi objektid Hispaanias]], [[Vía de la Plata]], [[Camino de Santiago]], [[Casa Milà]]
|- 
| 2
| [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]]
| [[Heraklese torn]], [[Chipiona tuletorn]], [[Tarifa]]*, [[Hispaania rahvusraamatukogu]], [[Zaragoza]]*, [[Guadalquivir]]*, [[Sevilla]]*, [[Andaluusia]]*, [[Mulhacén]]*, [[Guardia Civil]], [[Hispaania relvajõud]], [[Doñana rahvuspark]], [[Sierra Nevada rahvuspark]], [[Cabrera saarestiku rahvuspark]], [[Picos de Europa rahvuspark]], [[Cabañerose rahvuspark]], [[Sierra de Guadarrama rahvuspark]], [[Sierra de las Nievese rahvuspark]], [[Monfragüe rahvuspark]], [[Illas Atlánticas de Galicia rahvuspark]], [[Timanfaya rahvuspark]], [[Hispaania politsei]], [[Caldera de Taburiente rahvuspark]], [[Garajonay rahvuspark]], [[Aigüestortes i Estany de Sant Maurici rahvuspark]], [[Ordesa y Monte Perdido rahvuspark]], [[Tablas de Daimieli rahvuspark]], [[Castilla – La Mancha]]*, [[Castilla y León]]*, [[Extremadura]]*, [[Kantaabria]]*
|- 
| 3
| [[Kasutaja:Phpatm|Phpatm]]
| [[Málaga]]*
|- 
| 4
| [[Kasutaja:Andres|Andres]]
| &lt;s&gt;[[Juana]]*, [[Salamanca kokkulepe]], [[Philipp Ilus]]*&lt;/s&gt;
|- 
| 5
| [[Kasutaja:Kartulisalatilusikas|Kartulisalatilusikas]]
| [[Tossa de Mar]], [[Costa Brava]], [[Sa Talaia]]*, [[Rosalía]]
|- 
| 6
| [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]]
| [[Oviedo katedraal]], [[Félix Bolaños]], [[Jesús Galíndez]], [[Baski Rahvuspartei]], [[Oihane Agirregoitia]], [[Izaskun Bilbao Barandica]], [[Ignasi Guardans]], [[Andoni Ortuzar]], [[Baskimaa Ülikool]], [[Aitor Esteban]], [[Iñigo Urkullu]], [[Miguel Primo de Rivera]], [[Josu Jon Imaz]], [[Xabier Arzalluz]], [[Unai Rementería]], [[Mundaka]], [[Carlos Garaikoetxea]], [[Juan José Ibarretxe]], [[Patxi López]], [[Jesús Insausti]], [[Román Sudupe Olaizola]], [[Imanol Pradales]], [[Idoia Mendia]], [[Sabino Arana]]
|-
| 7
| [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]]
| [[Rahvapartei (Hispaania)]], [[Saadikute Kongress]], [[Pilar Alegría]]*, [[Pedro Sánchez]]*, [[Baski autonoomne piirkond]]*, [[1977. aasta Hispaania parlamendivalimised]], [[Alejo Vidal-Quadras]]*, [[Alberto Núñez Feijóo]]*, [[Manuel Azaña]]*, [[Baski Rahvuspartei]]*
|-
| 8
| [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]]
| [[ICONA]], [[Acrijos]], [[San Pedro Manrique vald]], [[Armejún]], [[Buimanco]]
|-
| 9
| [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]
| [[Ahhaatlaegas]], [[Tioda]], [[Cangas de Onísi vald]], [[Pravia vald]], [[Cangas de Onísi Püha Risti kirik]], [[Nalón]], [[Fáfila]], [[Gauzóni linnus]], [[San Genadio relikviaar]],  [[Gennadius Astorgast]], [[Inglite rist]], [[Gobiendese Santiago kirik]], [[Foncalada]], [[Santiago de Peñalba]], ''[[Alfiz]]'', ''[[Bien de Interés Cultural]]'', [[Colunga vald]], [[Villaviciosa vald]], [[Santianes de Pravia San Juan Apóstol y Evangelista]], [[Cangas de Onís]], [[Sella jõgi]], [[Ambrosio de Morales]], [[Priesca San Salvadori kirik]], [[Villaviciosa]], [[Cudillero vald]], [[Mosaraabia kunst]], [[Maius]], [[Peñalba de Santiago]], [[Astuuria eelromaani kunst]], [[Oviedo San Tirso kirik]], [[Priesca kihelkond]], [[Oviedo ja Astuuria kuningriigi mälestised]], [[Lena vald]], [[Nora jõgi (Hispaania)]], [[Arca Santa]], [[Oviedo Püha kamber]], [[Luis Menéndez-Pidal y Álvarez]], [[San Antolíni krüpt]], [[Covadonga]], [[La Alberca mausoleum]], [[Nora San Pedro kirik]], [[Carrascoy y El Valle regionaalpark]], [[Villanueva (Cangas de Onís)]], [[Villanueva kihelkond (Cangas de Onís)]], [[Santa Eulalia de Bóveda]], [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond]]
|-
| 10
| [[Kasutaja:MightyDan2010|MightyDan2010]]
| [[Teruel Existe]], [[Almohaja]], [[Vía Verde de Ojos Negros]], [[Elvira Navarro]], [[Cristina Sánchez-Andrade]], [[Sara Barquinero]], [[Pozondón]], [[Monterede de Albarracín]], [[Torres de Albarracín]], [[Royuela]], [[Moscardón]], [[Terriente]], [[Saldón]], [[Albarracín]]
|-
| 11
| [[Kasutaja:Mona|Mona]]
| [[Guadiana]]*, [[Puente romano sobre el río Guadiana]]*, [[Zújari jõgi]]*, [[Tejo]]*, [[Aragóni jõgi]]*, [[Ebro]]*, [[Bidasoa jõgi]]*, [[Arga]]*, [[Besòs]]*,  [[José Luis Sampedro]], [[María Pérez (käija)]], [[Paul McGrath (käija)]], [[Álvaro Martín]]*, [[kostumbrism]], [[Eivissa]]*, [[Eivissa linn]], [[Santa Eulària des Riu]], [[Santa Eulària des Riu vald]], [[Sant Joan de Labritja vald]], [[Sant Antoni de Portmany vald]], [[Sant Josep de sa Talaia vald]], [[Formentera]]*, [[Baleaarid]]*, [[Pitiuusid]]*, [[Palma]]*, [[Sant Josep de sa Talaia]], [[Sant Antoni de Portmany]], [[Sant Joan de Labritja]], [[Es Vedrà]], [[Cala Llenya]], [[Cala Vedella]], [[Illa des Bosc]], [[Sa Talaia]], [[Santa Eulària jõgi]], [[Provints (Hispaania)]]*, [[Mallorca]]*, [[Baleaari meri]]*, [[Serra de Tramuntana]], [[Puig Major]], [[Maó laht]]*, [[Maó]], [[konkistadoorid]]*, [[Barakaldo]]*, [[Laureà Barrau i Buñol]], [[Sa Caleta foiniiklaste asulakoht]], [[Dalt Vila]], [[Eivissa, elurikkus ja kultuur]], [[Puig des Molinsi nekropol]], [[Sant Carles de Peralta]], [[Es Canar]], [[Cala Llonga]], [[Sant Rafel de sa Creu]], [[Eivissa rahvusvaheline filmifestival]], [[Pereira teater]], [[Jesús (Eivissa)]]
|-
| 12
| [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]
| [[Almohaja]]*, [[Salcedillo]]
|-
| 13
| [[Kasutaja:Cassiopeia34N|Cassiopeia34N]]
| [[Moncayo mäestik]], [[L'Hospitalet de Llobregat]], [[Tartessos]]
|-
| 14
| [[Kasutaja:Trebors|Trebors]]
| [[Madrid]]*
|-
| 15
| [[Kasutaja:Maoisp|Maoisp]]
| [[Maspalomas]], [[San Bartolomé de Tirajana vald]], [[Gran Canaria]]*
|-
| 16
| [[Kasutaja:Keilu|Keilu]]
| [[Churro]], [[Azulejo]]
|-
| 17
| [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]]
| [[Marisa Paredes]]
|-
| 18
| [[Kasutaja:Kaareljakin|Kaareljakin]]
| [[Azúcar Moreno]]*, [[Encarna Salazar]]*, [[Toñi Salazar]]*, [[Porrina de Badajoz]]*
|}

2025. aastal koostatud ja täiendatud [[Vikipeedia:Hispaania artiklivõistlus/2025|artiklite nimekirja näeb siit]].

== Auhinnad ==
Parimate artiklikirjutajate vahel läheb jagamisele 500 eurot.

2025. aasta võistlusel saavutas esikoha kasutaja '''Darja.Lavogina''', teise koha pälvis kasutaja '''Andres''' ja kolmandale kohale jõudis kasutaja '''Andreas003'''. Esikolmik jagas omavahel auhinnasummat 500 euro mahus (jaotusega 250/150/100). Lisaks otsustati välja jagata ergutuspreemiad kasutajatele '''Raamaturott''' (topeltergutus), '''Annabel Kopli''' ja '''Georguu'''.

== Žürii ==
2025. aastal valisid parimaid osalejaid välja vikipedistid [[Robert Treufeldt]] ja Jaan Meriniit.

== Kontakt ==

Konkursil osalemisega seotud küsimusi sai esitada [[Vikipeedia arutelu:Hispaania artiklivõistlus|siinse lehekülje arutelusse]].

Korraldusega seotud küsimusi sai esitada ka Ivo Kruusamägile (ivo ''ätt'' wikimedia.ee).

== Vaata ka ==
* [[:meta:Estonian Challenge|Estonian Challenge 2025]]
* [[:meta:Estonian Challenge 2026|Estonian Challenge 2026]]

== Välislingid ==
* [https://wikimedia.ee/hispaania-eesti-artiklivoistlus-2025-kultuuridevaheline-koostoo-ja-avatud-teadmised/ &quot;Hispaania-Eesti artiklivõistlus 2025: kultuuridevaheline koostöö ja avatud teadmised&quot;] Wikimedia Eesti, 29. mai 2025
* [https://wikimedia.ee/vaikese-voistluse-suur-moju/ &quot;Väikese võistluse suur mõju&quot;] Wikimedia Eesti, 28. august 2025

[[Kategooria:Artiklite kirjutamise võistlused]]</text>
      <sha1>psa60fk2yt0ltbnmf9qei6nlerae5pq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7143030</id>
      <parentid>7142963</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T11:45:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Osalemine */</comment>
      <origin>7143030</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11697" sha1="h7k8jorxuuknpp9so8mbs19spue9mch" xml:space="preserve">[[Pilt:Hispaania artiklivõistlus 2026.jpg|pisi|Kutsume inimesi kirjutama [[Hispaania]]st]]
'''Hispaania-teemaliste artiklite kirjutamise võistlus''' on kampaania [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelses Vikipeedias]], mille raames kutsutakse huvilisi kirjutama [[Hispaania]]st. See toimub 1. aprillist kuni 30. aprillini 2026.

Võistlust korraldatakse eesmärgiga suurendada [[Hispaania]]ga seotud kergesti kättesaadava usaldusväärse info hulka eesti keeles, täiendada ja täiustada eestikeelse Vikipeedia materjali Hispaania teemadel ning saada eestikeelsesse Vikipeediasse uusi kaastöölisi ja toimetajaid.

Esimest korda toimus kampaania 1. aprillist kuni 30. aprillini 2025. Osalejaid oli 13, kes kirjutasid 50 uut artiklit ja laiendasid 22 varasemat artiklit. 2026. aastal toimub kampaania teist korda.

Auhinnad paneb välja [[Wikimedia Eesti]].

Samal ajal toimub [[:meta:Estonian Challenge 2026|Eesti-teemaliste artiklite konkurss]] [[baskikeelne Vikipeedia|baskikeelses]], [[galeegikeelne Vikipeedia|galeegikeelses]], [[hispaaniakeelne Vikipeedia|hispaaniakeelses]] ja [[katalaanikeelne Vikipeedia|katalaanikeelses Vikipeedias]].

== Reeglid ==
* Võisteldakse eestikeelse Vikipeedia Hispaania-teemaliste artiklite kirjutamises ja toimetamises. Osalemiseks peavad võistlejad enda loodud või täiendatud artiklid registreerima [[Vikipeedia:Hispaania artiklivõistlus#Osalemine|SIIN]].
* Võistlus toimub 1. aprillist 2026 kell 00.00 kuni 30. aprillini 2026 kell 23.59 Eesti suveaja järgi. Võistlusega võib liituda igal hetkel selle perioodi jooksul.
* Osaleda võivad kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad peale žürii liikmete. Registreerumiseks tuleb kasutada Vikipeedia lehekülje ülaosas leiduvat nuppu &quot;Logi sisse / registreeru kasutajaks&quot;. Konto saab luua [[Eri:Konto loomine|siin]]. Kasutajanimi jätab võistleja anonüümseks, kui ta oma nime ise ei avalda. Auhinna vastuvõtmisel tuleb oma nimi korraldajatele avalikustada. Kui võitjaga ei õnnestu kontakti saada, läheb auhind järgmisele.
* Hinnatakse nii uue teksti kirjutamist kui ka olemasoleva teksti olulist toimetamist.
* Kirjutamine toimub Vikipeedia põhimõtete ja reeglite alusel kasutajate koostöös. Hinnatakse eeskätt oskust koostada sidusat, hästi ja arusaadavalt sõnastatud põhjalikku, kuid ülevaatlikku entsüklopeedilist teksti, mis põhineb usaldusväärsetel viidatud allikatel. 

== Oodatud sisu ==
Kirjutada võib nii Hispaania kultuurist kui ka ajaloost, geograafilistest paikadest või hoopis tuntud inimestest. Olgu teemaks muusika, sport või toit. Kirjuta riigi loodusest või majandusest. Kõik on teretulnud!

&lt;gallery mode=&quot;packed&quot;&gt;
Spain’s chilly blanket ESA22415247.jpeg|Hispaania 2021. aasta jaanuaris [[torm Filomena]] järel
Torre de Hércules, La Coruña, España, 2015-09-25, DD 35-37 HDR.jpg|[[Heraklese torn]] päikesetõusu ajal. See on maailma vanim säilinud tuletorn ja asub [[A Coruña]] linnas [[Galicia]]s
WLM - 2020 - Castillo de Tosa de Mar.jpg|[[Vila Vella]] ehk [[Tossa de Mar]]i vanalinn on ainuke näide keskaegsest linnast [[Kataloonia]] rannikul
Arrizala - Sorgiñetxe 02.jpg|[[Dolmen]] [[Sorgiñetxe]] ('nõia maja') rajati umbes 2500 eKr. See asub [[Agurain]]i omavalitsuses [[Araba provints]]is [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]]
WLM14ES - Molinos La Mancha - Hugo Díaz-Regañón.jpg|Tuuleveskid, mis said tuntuks läbi romaani &quot;[[Don Quijote]]&quot;, asuvad [[Consuegra]] omavalitsuses [[Toledo provints]]is [[Castilla – La Mancha]] piirkonnas
Cumbre dorsal - Teide.jpg|[[Teide]] kihtvulkaan on [[Tenerife]] saarel ([[Kanaari saared]]) on Hispaania kõrgeim tipp. Ookeanipõhjast mõõtes ulatub mägi 7,5 km kõrgusele
WLM - 2020 - Catedral-basílica de Nuestra Señora del Pilar - 02.jpg|Katedraal [[Aragón]]i pealinnas [[Zaragoza]]s on arvatavasti esimene [[neitsi Maarja]]le pühendatud kirik maailmas
&lt;/gallery&gt;

== Osalemine ==
Osalemiseks tuleb [[Eri:Konto_loomine|luua kasutajakonto Vikipeedias]] ja lisada oma kasutajanimi allolevasse tabelisse koos loodud või täiendatud artiklitega. Täiendatud artiklite järele tuleb märkida tärn.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Nr
! Osaleja kasutajanimi 
! Osalevate artiklite lingid
|- 
| 1
| [[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]]
| [[Torm Filomena]], [[Kataloonia iseseisvusdeklaratsioon]], [[2017. aasta Kataloonia üldstreik]], [[Sorgiñetxe]], [[Torrijose ja tema kaaslaste hukkamine Málaga rannal]], [[Kastiilia comunerode hukkamine]], [[Maailmapärandi objektid Hispaanias]], [[Vía de la Plata]], [[Camino de Santiago]], [[Casa Milà]]
|- 
| 2
| [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]]
| [[Heraklese torn]], [[Chipiona tuletorn]], [[Tarifa]]*, [[Hispaania rahvusraamatukogu]], [[Zaragoza]]*, [[Guadalquivir]]*, [[Sevilla]]*, [[Andaluusia]]*, [[Mulhacén]]*, [[Guardia Civil]], [[Hispaania relvajõud]], [[Doñana rahvuspark]], [[Sierra Nevada rahvuspark]], [[Cabrera saarestiku rahvuspark]], [[Picos de Europa rahvuspark]], [[Cabañerose rahvuspark]], [[Sierra de Guadarrama rahvuspark]], [[Sierra de las Nievese rahvuspark]], [[Monfragüe rahvuspark]], [[Illas Atlánticas de Galicia rahvuspark]], [[Timanfaya rahvuspark]], [[Hispaania politsei]], [[Caldera de Taburiente rahvuspark]], [[Garajonay rahvuspark]], [[Aigüestortes i Estany de Sant Maurici rahvuspark]], [[Ordesa y Monte Perdido rahvuspark]], [[Tablas de Daimieli rahvuspark]], [[Castilla – La Mancha]]*, [[Castilla y León]]*, [[Extremadura]]*, [[Kantaabria]]*
|- 
| 3
| [[Kasutaja:Phpatm|Phpatm]]
| [[Málaga]]*
|- 
| 4
| [[Kasutaja:Andres|Andres]]
| &lt;s&gt;[[Juana]]*, [[Salamanca kokkulepe]], [[Philipp Ilus]]*&lt;/s&gt;
|- 
| 5
| [[Kasutaja:Kartulisalatilusikas|Kartulisalatilusikas]]
| [[Tossa de Mar]], [[Costa Brava]], [[Sa Talaia]]*, [[Rosalía]]
|- 
| 6
| [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]]
| [[Oviedo katedraal]], [[Félix Bolaños]], [[Jesús Galíndez]], [[Baski Rahvuspartei]], [[Oihane Agirregoitia]], [[Izaskun Bilbao Barandica]], [[Ignasi Guardans]], [[Andoni Ortuzar]], [[Baskimaa Ülikool]], [[Aitor Esteban]], [[Iñigo Urkullu]], [[Miguel Primo de Rivera]], [[Josu Jon Imaz]], [[Xabier Arzalluz]], [[Unai Rementería]], [[Mundaka]], [[Carlos Garaikoetxea]], [[Juan José Ibarretxe]], [[Patxi López]], [[Jesús Insausti]], [[Román Sudupe Olaizola]], [[Imanol Pradales]], [[Idoia Mendia]], [[Sabino Arana]]
|-
| 7
| [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]]
| [[Rahvapartei (Hispaania)]], [[Saadikute Kongress]], [[Pilar Alegría]]*, [[Pedro Sánchez]]*, [[Baski autonoomne piirkond]]*, [[1977. aasta Hispaania parlamendivalimised]], [[Alejo Vidal-Quadras]]*, [[Alberto Núñez Feijóo]]*, [[Manuel Azaña]]*, [[Baski Rahvuspartei]]*
|-
| 8
| [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]]
| [[ICONA]], [[Acrijos]], [[San Pedro Manrique vald]], [[Armejún]], [[Buimanco]]
|-
| 9
| [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]
| [[Ahhaatlaegas]], [[Tioda]], [[Cangas de Onísi vald]], [[Pravia vald]], [[Cangas de Onísi Püha Risti kirik]], [[Nalón]], [[Fáfila]], [[Gauzóni linnus]], [[San Genadio relikviaar]],  [[Gennadius Astorgast]], [[Inglite rist]], [[Gobiendese Santiago kirik]], [[Foncalada]], [[Santiago de Peñalba]], ''[[Alfiz]]'', ''[[Bien de Interés Cultural]]'', [[Colunga vald]], [[Villaviciosa vald]], [[Santianes de Pravia San Juan Apóstol y Evangelista]], [[Cangas de Onís]], [[Sella jõgi]], [[Ambrosio de Morales]], [[Priesca San Salvadori kirik]], [[Villaviciosa]], [[Cudillero vald]], [[Mosaraabia kunst]], [[Maius]], [[Peñalba de Santiago]], [[Astuuria eelromaani kunst]], [[Oviedo San Tirso kirik]], [[Priesca kihelkond]], [[Oviedo ja Astuuria kuningriigi mälestised]], [[Lena vald]], [[Nora jõgi (Hispaania)]], [[Arca Santa]], [[Oviedo Püha kamber]], [[Luis Menéndez-Pidal y Álvarez]], [[San Antolíni krüpt]], [[Covadonga]], [[La Alberca mausoleum]], [[Nora San Pedro kirik]], [[Carrascoy y El Valle regionaalpark]], [[Villanueva (Cangas de Onís)]], [[Villanueva kihelkond (Cangas de Onís)]], [[Santa Eulalia de Bóveda]], [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond]], [[Villanueva San Pedro klooster]]
|-
| 10
| [[Kasutaja:MightyDan2010|MightyDan2010]]
| [[Teruel Existe]], [[Almohaja]], [[Vía Verde de Ojos Negros]], [[Elvira Navarro]], [[Cristina Sánchez-Andrade]], [[Sara Barquinero]], [[Pozondón]], [[Monterede de Albarracín]], [[Torres de Albarracín]], [[Royuela]], [[Moscardón]], [[Terriente]], [[Saldón]], [[Albarracín]]
|-
| 11
| [[Kasutaja:Mona|Mona]]
| [[Guadiana]]*, [[Puente romano sobre el río Guadiana]]*, [[Zújari jõgi]]*, [[Tejo]]*, [[Aragóni jõgi]]*, [[Ebro]]*, [[Bidasoa jõgi]]*, [[Arga]]*, [[Besòs]]*,  [[José Luis Sampedro]], [[María Pérez (käija)]], [[Paul McGrath (käija)]], [[Álvaro Martín]]*, [[kostumbrism]], [[Eivissa]]*, [[Eivissa linn]], [[Santa Eulària des Riu]], [[Santa Eulària des Riu vald]], [[Sant Joan de Labritja vald]], [[Sant Antoni de Portmany vald]], [[Sant Josep de sa Talaia vald]], [[Formentera]]*, [[Baleaarid]]*, [[Pitiuusid]]*, [[Palma]]*, [[Sant Josep de sa Talaia]], [[Sant Antoni de Portmany]], [[Sant Joan de Labritja]], [[Es Vedrà]], [[Cala Llenya]], [[Cala Vedella]], [[Illa des Bosc]], [[Sa Talaia]], [[Santa Eulària jõgi]], [[Provints (Hispaania)]]*, [[Mallorca]]*, [[Baleaari meri]]*, [[Serra de Tramuntana]], [[Puig Major]], [[Maó laht]]*, [[Maó]], [[konkistadoorid]]*, [[Barakaldo]]*, [[Laureà Barrau i Buñol]], [[Sa Caleta foiniiklaste asulakoht]], [[Dalt Vila]], [[Eivissa, elurikkus ja kultuur]], [[Puig des Molinsi nekropol]], [[Sant Carles de Peralta]], [[Es Canar]], [[Cala Llonga]], [[Sant Rafel de sa Creu]], [[Eivissa rahvusvaheline filmifestival]], [[Pereira teater]], [[Jesús (Eivissa)]]
|-
| 12
| [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]
| [[Almohaja]]*, [[Salcedillo]]
|-
| 13
| [[Kasutaja:Cassiopeia34N|Cassiopeia34N]]
| [[Moncayo mäestik]], [[L'Hospitalet de Llobregat]], [[Tartessos]]
|-
| 14
| [[Kasutaja:Trebors|Trebors]]
| [[Madrid]]*
|-
| 15
| [[Kasutaja:Maoisp|Maoisp]]
| [[Maspalomas]], [[San Bartolomé de Tirajana vald]], [[Gran Canaria]]*
|-
| 16
| [[Kasutaja:Keilu|Keilu]]
| [[Churro]], [[Azulejo]]
|-
| 17
| [[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]]
| [[Marisa Paredes]]
|-
| 18
| [[Kasutaja:Kaareljakin|Kaareljakin]]
| [[Azúcar Moreno]]*, [[Encarna Salazar]]*, [[Toñi Salazar]]*, [[Porrina de Badajoz]]*
|}

2025. aastal koostatud ja täiendatud [[Vikipeedia:Hispaania artiklivõistlus/2025|artiklite nimekirja näeb siit]].

== Auhinnad ==
Parimate artiklikirjutajate vahel läheb jagamisele 500 eurot.

2025. aasta võistlusel saavutas esikoha kasutaja '''Darja.Lavogina''', teise koha pälvis kasutaja '''Andres''' ja kolmandale kohale jõudis kasutaja '''Andreas003'''. Esikolmik jagas omavahel auhinnasummat 500 euro mahus (jaotusega 250/150/100). Lisaks otsustati välja jagata ergutuspreemiad kasutajatele '''Raamaturott''' (topeltergutus), '''Annabel Kopli''' ja '''Georguu'''.

== Žürii ==
2025. aastal valisid parimaid osalejaid välja vikipedistid [[Robert Treufeldt]] ja Jaan Meriniit.

== Kontakt ==

Konkursil osalemisega seotud küsimusi sai esitada [[Vikipeedia arutelu:Hispaania artiklivõistlus|siinse lehekülje arutelusse]].

Korraldusega seotud küsimusi sai esitada ka Ivo Kruusamägile (ivo ''ätt'' wikimedia.ee).

== Vaata ka ==
* [[:meta:Estonian Challenge|Estonian Challenge 2025]]
* [[:meta:Estonian Challenge 2026|Estonian Challenge 2026]]

== Välislingid ==
* [https://wikimedia.ee/hispaania-eesti-artiklivoistlus-2025-kultuuridevaheline-koostoo-ja-avatud-teadmised/ &quot;Hispaania-Eesti artiklivõistlus 2025: kultuuridevaheline koostöö ja avatud teadmised&quot;] Wikimedia Eesti, 29. mai 2025
* [https://wikimedia.ee/vaikese-voistluse-suur-moju/ &quot;Väikese võistluse suur mõju&quot;] Wikimedia Eesti, 28. august 2025

[[Kategooria:Artiklite kirjutamise võistlused]]</text>
      <sha1>h7k8jorxuuknpp9so8mbs19spue9mch</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>The District</title>
    <ns>0</ns>
    <id>692138</id>
    <revision>
      <id>7142705</id>
      <parentid>7044891</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T20:45:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142705</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="576" sha1="6nd2c0uxvtw7rv2zimr2eykzxpot6xk" xml:space="preserve">{{Viitamata|aasta=2025|kuu=detsember}}
{{Ettevõte
| nimi = The District
| tüüp = eraettevõte
| valdkonnad = filmindus, televisioon
| asutamisaeg = {{algusaeg ja vanus|2014|06|24}}
| asutaja = [[Ruben Fleischer]]&lt;br&gt;David Bernad
| peakorter = [[Los Angeles]], [[California]], Ameerika Ühendkuningriigid
}}

'''The District''' on filmi- ja teletootmisettevõte, mille asutasid 2014. aastal filmirežissöör [[Ruben Fleischer]] ja endine Rip Cord Productionsi töötaja David Bernad.

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtted]]
[[Kategooria:Meelelahutusettevõtted]]</text>
      <sha1>6nd2c0uxvtw7rv2zimr2eykzxpot6xk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nutella</title>
    <ns>0</ns>
    <id>692472</id>
    <revision>
      <id>7142777</id>
      <parentid>7110387</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T02:13:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142777</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19267" sha1="k52h0vhhj9cfkbximath5b1qep0gfcg" xml:space="preserve">{{toimeta}}
[[Fail:Nutella for breakfast - Flickr - love.jsc.jpg|pisi|Purk Nutellat ja leib Nutella määrdega]]
'''Nutella''' on pruuni värvi, magustatud sarapuupähkli-kakaovõie kaubamärk.&lt;ref&gt;{{Viide |perekonnanimi=Ayto |eesnimi=John |pealkiri=Nutella |kuupäev=2013 |url=https://www.oxfordreference.com/display/10.1093/acref/9780199640249.001.0001/acref-9780199640249-e-2087 |väljaanne=The Diner’s Dictionary |väljaandja=Oxford University Press |keel=en |doi=10.1093/acref/9780199640249.001.0001/acref-9780199640249-e-2087 |isbn=978-0-19-964024-9 |vaadatud=2025-04-22}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Michele Ferrero {{!}} Italian industrialist |keel=en |väljaanne=Encyclopedia Britannica |url=https://www.britannica.com/biography/Michele-Ferrero |vaadatud=2025-04-22}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nutella hands £4m job to Krow ahead of relaunch |url=https://www.campaignlive.co.uk/article/nutella-hands-4m-job-krow-ahead-relaunch/732842 |vaadatud=2025-04-22 |väljaanne=www.campaignlive.co.uk |keel=en}}&lt;/ref&gt; Nutellat toodab Itaalia ettevõte [[Ferrero (ettevõte)|Ferrero]] ja see võeti kasutusele 1964. aastal, kuigi selle esimene versioon pärineb 1963. aastast.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2014-05-17 |pealkiri=Nutella: How the world went nuts for a hazelnut spread |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/magazine-27438001 |vaadatud=2025-04-22}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Pietro Ferrero omas pagaritöökoda Albas, Itaalia linnas, mis on tuntud [[Sarapuupähkel|sarapuupähklite]] tootmise poolest. 1946. aastal müüs ta esimese 300-kilogrammise partii ''pasta Gianduja't''. Algselt müüdud tahke plokina, hakkas 1951. aastal Ferrero müüma kreemjas versiooni ''Supercrema gianduja'' nime all.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2015-05-18 |pealkiri=The History of Nutella |url=http://www.nutellausa.com/history3.htm |vaadatud=2025-04-22 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2015-05-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150518022437/http://www.nutellausa.com/history3.htm |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;

1963. aastal muutis Ferrero poeg Michele Ferrero koos Francesco Rivella'ga ''Supercrema gianduja'' ümber, et seda kogu Euroopas turustada. Selle koostist muudeti ja see nimetati ümber „Nutellaks“. Esimene purk Nutellat lahkus Alba tehasest 20. aprillil 1964. aastal. Toode oli kohene edu ja on siiani laialt levinud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2015-10-21 |pealkiri=The History of Nutella |url=http://www.nutellausa.com/history2.htm |vaadatud=2025-04-22 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2015-10-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151021173432/http://www.nutellausa.com/history2.htm |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;

2012. aastal tegi Prantsuse senaator Yves Daudigny ettepaneku tõsta palmiõli maksu 100 eurolt 400 eurole tonni kohta. Palmiõli on 20 protsendiga üks Nutella peamisi koostisosi ja maks nimetati meedias &quot;Nutella maksuks&quot;.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Willsher |eesnimi=Kim |kuupäev=2012-11-12 |pealkiri=France's 'Nutella amendment' causes big fat international row |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/world/2012/nov/12/france-nutella-amendment-international-row |vaadatud=2025-04-22 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; Samal aastal lahendas Ferrero USAs ühishagi, milles väideti, et nende reklaamid esitasid valesti Nutella tervislikkust, makstes 3 miljonit dollarit ja eemaldades tervisealaseid väiteid sisaldava reklaami.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2012-04-26 |pealkiri=Nutella To Pay Out Millions In Class-Action Suit Over Health Claims |url=https://www.huffpost.com/entry/nutella-lawsuit_n_1457183?ref=food |vaadatud=2025-04-22 |väljaanne=HuffPost |keel=en}}&lt;/ref&gt;

14. mail 2014 andis Poste Italiane välja Nutella 50. aastapäeva mälestusmargi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2014-05-15 |pealkiri=I nostri primi 50 anni con la Nutella |url=https://www.lastampa.it/cultura/2014/05/15/news/i-nostri-primi-50-anni-con-la-nutella-1.35754837/ |vaadatud=2025-04-22 |väljaanne=La Stampa |keel=it}}&lt;/ref&gt; 70 eurosenti maksva postmargi kujundas Istituto Poligrafico e Zecca dello Stato ja sellel on kujutatud Nutella purk kuldsel taustal. 17. ja 18. mail korraldas Ferrero juubeli tähistamiseks Nutella päeva.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2014-05-13 |pealkiri=Nutella ha 50 anni, arriva anche un francobollo - Economia |url=https://www.ansa.it/sito/notizie/economia/2014/05/13/nutella-ha-50-anni-arriva-anche-un-francobollo_ae13ce83-9b42-444f-949c-1517fd7f30da.html |vaadatud=2025-04-22 |väljaanne=Agenzia ANSA |keel=it}}&lt;/ref&gt;

== Koostisosad ==
[[Fail:Nutella ak.jpg|pisi|Nutellat reklaamitakse sageli koos piima ja sarapuupähklitega, kuigi need koostisosad moodustavad retseptist vaid väikese osa.]]
Nutella peamised koostisosad on suhkur ja palmiõli (üle 50%). Lisaks sisaldab see 13% [[Sarapuupähkel|sarapuupähkleid]],&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Archive-It Wayback Machine |url=https://wayback.archive-it.org |vaadatud=2025-04-22 |väljaanne=wayback.archive-it.org}}&lt;/ref&gt; kakaokuivaineid ja lõssi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|pealkiri=|url=https://foodwatch.com.au/images/stories/p-labelling/nutella_jar_ingredients.jpg}}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja Ühendkuningriigis sisaldab Nutella sojatooteid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2015-08-20 |pealkiri=Nutella and Nutrition: Food Pyramid and Guidelines |url=http://www.nutellausa.com/ingredients.htm |vaadatud=2025-04-22 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2015-08-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150820044001/http://www.nutellausa.com/ingredients.htm |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt; Nutellat turustatakse paljudes riikides „sarapuupähklikreemina“. Itaalia seaduste kohaselt ei saa seda nimetada „šokolaadikreemiks“, kuna see ei vasta minimaalse kakaokuivainesisalduse kriteeriumidele. Igas 220 g purgis Nutellas kasutatakse umbes 50 [[Sarapuupähkel|sarapuupähklit]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=8 Facts about Nutella that You Probably Didn't Know |url=https://www.essentialitaly.co.uk/blog/8-facts-nutella-probably-didnt-know |vaadatud=2025-04-22 |väljaanne=Essential Italy |keel=en}}&lt;/ref&gt; Ferrero kasutab 25 protsenti ülemaailmsest sarapuupähklivarustusest, kuigi mitte kogu seda ei kasutata ainult Nutellas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Narula |eesnimi=Svati Kirsten |kuupäev=2014-08-14 |pealkiri=A frost in Turkey may drive up the price of your Nutella |url=https://qz.com/248973/there-might-not-be-enough-nutella-to-go-around-this-year |vaadatud=2025-04-22 |väljaanne=Quartz |keel=en}}&lt;/ref&gt;

2017. aasta novembris muutis ettevõte veidi retsepti, suurendades suhkru ja lõssipulbri sisaldust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Peebles |eesnimi=Angelica |kuupäev=2017-11-08 |pealkiri=Nutella's new recipe sparks #NutellaGate Twitter backlash |url=https://www.cnbc.com/2017/11/08/nutellas-new-recipe-sparks-nutellagate-twitter-backlash.html |vaadatud=2025-04-22 |väljaanne=CNBC |keel=en}}&lt;/ref&gt; Kuna toote värvus on heledama tooniga, vähendati Hamburgi tarbijakaitse keskuse hinnangul ka kakaosisaldust.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Squires |eesnimi=Nick |kuupäev=2017-11-07 |pealkiri=Nutella fans go nuts over changes to recipe of beloved chocolate spread |keel=en-GB |väljaanne=The Telegraph |url=https://www.telegraph.co.uk/news/2017/11/07/nutella-fans-go-nuts-changes-recipe-beloved-chocolate-spread/ |vaadatud=2025-04-22 |issn=0307-1235}}&lt;/ref&gt;

[[Piemonte]] traditsiooniline retsept, ''gianduja'', on segu, mis sisaldab umbes 71,5 % sarapuupähklipastat ja 19,5 % šokolaadi. Nutella töötati välja Piemontes, Itaalias, kakaoubade puuduse tõttu pärast seda, kui sõjajärgse toiduväljaandmisseaduse tõttu vähenes tooraine kättesaadavus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2015-09-12 |pealkiri=The History of Nutella |url=http://www.nutellausa.com/history.htm |vaadatud=2025-04-22 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2015-09-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150912093454/http://www.nutellausa.com/history.htm |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;

== Toiteväärtus ==
Nutella sisaldab 10,4 massiprotsenti küllastunud rasvu ja 58 massiprotsenti töödeldud suhkrut. Kaks supilusikatäit (37 grammi) Nutellat sisaldab 200 kalorit, sealhulgas 99 kalorit 11 grammi rasvast (millest 3,5 g on küllastunud) ja 80 kalorit 21 grammi suhkrust. Samuti sisaldab Nutella 15 mg naatriumi ja 2 g valku ühe portsjoni kohta (võrdluseks: Kanada portsjoni suurus on 1 supilusikas ehk 19 grammi).&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-11-12 |pealkiri=Nutella settles lawsuit from angry mom {{!}} CTV News |url=https://www.ctvnews.ca/nutella-settles-lawsuit-from-angry-mom-drops-health-claims-1.802299 |vaadatud=2025-04-22 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2020-11-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201112042828/https://www.ctvnews.ca/nutella-settles-lawsuit-from-angry-mom-drops-health-claims-1.802299 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Tootmine ==
Nutellat toodetakse erinevates rajatistes. Põhja-Ameerika turul toodetakse seda Brantfordis, Ontarios, Kanadas&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2013-11-25 |pealkiri=Nutella Canada - Frequently asked questions |url=http://www.nutella.ca/english/faq |vaadatud=2025-04-22 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2013-11-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131125234345/http://www.nutella.ca/english/faq |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt; ja viimasel ajal San José Iturbides ja Guanajuatos- Mehhikos asuvas tehases.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Abre Ferrero primera planta en México |url=https://www.reforma.com/aplicacioneslibre/articulo/default.aspx?id=128185&amp;md5=ce010b06edc44522e24ed077e0405a23&amp;ta=0dfdbac11765226904c16cb9ad1b2efe&amp;po=4 |vaadatud=2025-04-22 |väljaanne=www.reforma.com |keel=es}}&lt;/ref&gt;

Austraalia ja Uus-Meremaa jaoks on Nutellat 1970. aastate lõpust alates toodetud Lithgow's, Uus-Lõuna-Walesis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2012-10-27 |pealkiri=Ferrero Australia History |url=http://www.ferrero.com.au/the-group/ferrero-australia/history/ |vaadatud=2025-04-22 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2012-10-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121027060452/http://www.ferrero.com.au/the-group/ferrero-australia/history/ |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Nutella Ferrero Buiobuione.jpg|pisi|Nutella ''B-Ready'' Pisiffikus Ilulissatis, Gröönimaal.]]
Itaalias toodetakse Nutellat neljast Ferrero tehasest kahes: Albas, Piemontes ja Sant'Angelo dei Lombardis, Campanias.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-03-06 |pealkiri=FERRERO-SPA-INDUSTRIA DOLCIARIA - Stabilimenti |url=https://www.ferrero.it/azienda/azienda-italia/stabilimenti/i-poli-produttivi/ |vaadatud=2025-04-22 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2018-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180306023229/https://www.ferrero.it/azienda/azienda-italia/stabilimenti/i-poli-produttivi/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;Prantsusmaal asub tootmisüksus Villers-Écalles'is.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2012-12-24 |pealkiri=Ferrero France |url=http://www.ferrero.fr/notre_entreprise/nous_trouver/ |vaadatud=2025-04-22 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2012-12-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121224011635/http://www.ferrero.fr/notre_entreprise/nous_trouver/ |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt; Ida-Euroopa (sealhulgas Kagu-Euroopa, Poola, Türgi, Tšehhi ja Slovakkia) ja Lõuna-Aafrika jaoks toodetakse seda Varssavis ja Manisas. Saksamaa ja Põhja-Euroopa jaoks toodetakse Nutellat Stadtallendorfis asuvas Ferrero tehases, mis on tegutsenud alates 1956. aastast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2014-05-21 |pealkiri=:::Ferrero::: |url=http://www.ferrero.de/ferrero2.aspx?pageurl=unternehmen/ferrero_fakten/produktion.aspx |vaadatud=2025-04-22 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2014-05-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140521235903/http://www.ferrero.de/ferrero2.aspx?pageurl=unternehmen/ferrero_fakten/produktion.aspx |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Nutella jõudis Venemaa turule, kus on ka tootmisettevõte Vladimiris.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ferrero prepares for major multi-million expansion in Russian markets |url=https://www.confectioneryproduction.com/news/24336/ferrero-prepares-for-major-multi-million-expansion-in-russian-market/ |vaadatud=2025-04-22 |väljaanne=Confectionery Production |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Ferrero omab ka Brasiilias Poços de Caldas'is asuvat tehast, mis varustab Brasiilia turgu, kusjuures osa toodangust eksporditakse välismaale.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Website Oficial da Ferrero do Brasil |url=https://www.ferrero.com/br/pt/ |vaadatud=2025-04-22 |väljaanne=www.ferrero.com |keel=pt-br-BR}}&lt;/ref&gt; Samuti toodetakse seda Türgis ja eksporditakse näiteks Indiasse.

Ülemaailmne toodang oli 2013. aastal umbes 350 000 tonni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2014-05-14 |pealkiri=Nutella festeggia i suoi primi 50 anni e chiude le porte di Piazza Affari |url=https://www.repubblica.it/economia/2014/05/14/news/nutella_50_anni-86134560/ |vaadatud=2025-04-22 |väljaanne=la Repubblica |keel=it}}&lt;/ref&gt;

== Töötlemine ==
Nutellat kirjeldatakse kui šokolaadi- ja sarapuupähklikreemi,&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Smithers |eesnimi=Rebecca |perekonnanimi2=correspondent |eesnimi2=Rebecca Smithers Consumer affairs |kuupäev=2017-11-07 |pealkiri=Choc horror: fans outraged by Nutella's secret recipe change |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/business/2017/nov/07/choc-horror-fans-outraged-by-nutellas-secret-recipe-change |vaadatud=2025-04-22 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; kuigi see on valmistatud peamiselt suhkrust ja palmiõlist. Selle toiduaine tootmisprotsess on väga sarnane üldise šokolaadipreparaadi tootmisega. Nutella valmistatakse suhkrust, modifitseeritud palmiõlist, [[Sarapuupähkel|sarapuupähklitest]], [[Kakaopulber|kakaopulbrist]], lõssipulbrist, vadakupulbrist, sojaletsitiinist ja vanilliinis.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2017-01-20 |pealkiri=Deconstructed Nutella: nuts, cocoa – and 58% sugar |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/lifeandstyle/shortcuts/2017/jan/20/is-nutella-really-that-bad-for-you |vaadatud=2025-04-22 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Peterson |eesnimi=Hayley |pealkiri=Many parents are terrified to feed their kids Nutella |url=https://www.businessinsider.com/nutella-is-under-fire-for-harmful-ingredients-2016-2?r=US&amp;IR=T&amp;IR=T |vaadatud=2025-04-22 |väljaanne=Business Insider |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Selle kreemi valmistamine algab kakaopulbri valmistamisest kakaoubast. Need kakaoubad korjatakse kakaopuudelt ja jäetakse umbes kümneks päevaks kuivama, enne kui need töötlusele saadetakse.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=How is Nutella Made |url=https://wanttoknowit.com/how-is-nutella-made/ |vaadatud=2025-04-22 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Tavaliselt sisaldavad kakaoubad umbes 50 protsenti kakaovõid, mistõttu neid tuleb röstida, et muuta kakaouba vedelaks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; See etapp ei ole piisav, et kakaoubadest saaks šokolaadipasta, sest see tahkestub toatemperatuuril ja ei oleks määrduv. Pärast esialgset röstimist saadetakse vedel pasta pressidesse, mille abil pressitakse kakaoubast või välja. Lõpptooted on ümmargused šokolaadikettad, mis on valmistatud puhtast pressitud kakaost. Kakaovõi viiakse mujale, et seda saaks kasutada teistes toodetes.

Teine protsess hõlmab [[Sarapuupähkel|sarapuupähkleid]]. Kui [[Sarapuupähkel|sarapuupähklid]] on jõudnud töötlemisettevõttesse, tehakse kvaliteedikontroll, et kontrollida pähkleid, et need oleksid töötlemiseks sobivad. Pähklid tükeldatakse sisemuse kontrollimiseks giljotiiniga.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Viide |perekonnanimi=Triwood1973 |pealkiri=Chocolate Spread : How Its Made |kuupäev=2008-05-25 |url=https://www.youtube.com/watch?v=1dwbgruOt6g |vaadatud=2025-04-22}}&lt;/ref&gt; Pärast seda puhastatakse ja röstitakse [[Sarapuupähkel|sarapuupähklid]]. Teine kvaliteedikontroll toimub arvutiga juhitava õhupuhuri abil, mis eemaldab partiist halvad pähklid.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; See tagab, et iga purk Nutellat on ühtlase välimuse ja maitsega. Ettevõtte väitel võib igas Nutella purgis olla umbes 50 [[Sarapuupähkel|sarapuupähklit]].&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nutella |url=https://www.nutella.com.au/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151202174520/http://www.nutella.com.au/ |arhiivimisaeg=2015-12-02 |vaadatud=2025-04-22 |väljaanne=www.nutella.com.au |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;

Seejärel segatakse kakaopulber koos [[Sarapuupähkel|sarapuupähklitega]] koos suhkru, vanilliini ja kooritud piimaga suures mahutis kuni see muutub pastataoliseks kreemiks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Seejärel lisatakse modifitseeritud palmiõli, mis aitab säilitada Nutella tahket faasi toatemperatuuril ja mis asendab kakaoubas leiduvat võid. Seejärel lisatakse segule vadakupulbrit, mis toimib pasta sideainena. Vadakupulber on lisaaine, mida kasutatakse tavaliselt võietes, et vältida toote hüübimist, sest see stabiliseerib rasvaemulsiooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Milk Ingredients, Communication Dept. |pealkiri=Milk Ingredients |url=http://www.milkingredients.ca/index-eng.php?id=194 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220626150809/http://www.milkingredients.ca/index-eng.php?id=194 |arhiivimisaeg=2022-06-26 |vaadatud=2025-04-22 |väljaanne=www.milkingredients.ca |keel=en |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt; Samamoodi lisatakse letsitiini, mis on loomsetes ja taimsetes kudedes leiduv rasvane aine, et aidata pastat emulgeerida, sest see soodustab erinevate koostisosade homogeenset segunemist, mis võimaldab pastal muutuda määrduvaks. Samuti aitab see kaasa kakaopulbri lipofiilsetele omadustele, mis jällegi hoiab toodet eraldumast.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Vanilliini lisatakse šokolaadi magususe suurendamiseks. Seejärel pakendatakse valmistoode.

== Kasutamine ==
[[Fail:Crep de Nutella.jpg|pisi|Nutella pannkoogid]]
Euroopas on Nutella Iirimaal laste seas populaarne pannkookide pealiskatteks,&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mac Con Iomaire |eesnimi=Máirtín |pealkiri=Food cultures of the world encyclopedia |kuupäev=2011 |kirjastus=Greenwood |isbn=978-0-313-37626-9 |koht=Santa Barbara, Calif}}&lt;/ref&gt; Horvaatias täidetakse sellega sageli virsikukujulisi breskvice'i küpsiseid, asendades traditsioonilist moosi&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Foss |eesnimi=Richard |pealkiri=Food cultures of the world encyclopedia |kuupäev=2011 |kirjastus=Greenwood |isbn=978-0-313-37626-9 |koht=Santa Barbara, Calif}}&lt;/ref&gt; ja Prantsusmaal määritakse seda baguette'ile, luues avatud võileibu, mida süüakse hommikukohvi kõrvale.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Abramson |eesnimi=Julia |pealkiri=Food cultures of the world encyclopedia |kuupäev=2011 |kirjastus=Greenwood |isbn=978-0-313-37626-9 |koht=Santa Barbara, Calif}}&lt;/ref&gt; Väljaspool Euroopat kasutatakse Nutellat Senegalis võileibade täitmiseks, mida süüakse pärastlõunase vahepalana.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Yount |eesnimi=Chelsie |pealkiri=Food cultures of the world encyclopedia |kuupäev=2011 |kirjastus=Greenwood |isbn=978-0-313-37626-9 |koht=Santa Barbara, Calif}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==

[[Kategooria:Kaubamärgid]]
[[Kategooria:Toiduainetööstus]]</text>
      <sha1>k52h0vhhj9cfkbximath5b1qep0gfcg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ordinaarid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>694855</id>
    <revision>
      <id>7142966</id>
      <parentid>6967030</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:23:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142966</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6131" sha1="jymozk3m0zozxl12kymx9w09dpzinzv" xml:space="preserve">[[File:Piezas honorables 6.svg|thumb|Kuus peamist ajaloolist auväärset ordinaari ristpalk, päis, kaldpalk, kaldpalk vasakult, püstpalk ja sarikas]]
[[File:Piezas honorables FR.svg|thumb|Tähtsamad ordinaarid Prantsusmaa heraldikatraditsioonis]]
[[File:Subordinaries.png|thumb|Olulisemad subordinaarid Inglismaa heraldikatradisioonis: [[kilbinurk]], [[veerandik]], [[Ääris (heraldika)|ääris]], [[siseveerik]], [[külgsegmendid]]]]
'''Ordinaarid'''&lt;ref&gt;[https://heraldica.narc.fi/termi.html?id=5&amp;lang=en&amp;t=et Ordinaar. - Glossary. - Europeana Heraldica]&lt;/ref&gt; (prantsuse keeles ''pièces ordinaires'') on [[heraldika]]s [[vapp]]idel kasutatavad lihtsad [[geomeetriline kujund|geomeetrilised kujundid]], mis tavaliselt on sirgete piirjoontega, ulatuvad [[Vapikilp|vapikilbi]] servadeni ning enamasti hõlmavad ligikaudu kolmandiku kilbi pinnast.

Ordinaaride kitsamate ja mitmekordsete teisendite puhul kasutatakse ordinaari nimetuse [[Deminutiiv|deminutiivvormi]] (näiteks ''chevron'' 'sarikas' ja ''chevronel'', ''bar'' 'latt' ja ''barrulet''). Ordinaaride arv ja kategoriseerimine tähtsamateks (auväärseteks) ordinaarideks (prantsuse keeles ''pièces honorables'')&lt;ref&gt;[https://www.blason-armoiries.org/heraldique/p/piece-honorable.htm]&lt;/ref&gt; ja '''subordinaarideks''' (näiteks inglise traditsioonis loetakse sinna geomeetrilised kujundid, mis ei ulatu kilbi ühest servast teiseni) erineb eri maade heraldikatraditsioonides.

== Tähtsamad ordinaarid ==
* [[päis (heraldika)|päis]] (prantsuse keeles ''chef'', inglise keeles ''chief''), vapikilbi ülaosa&lt;ref&gt;[https://www.blason-armoiries.org/heraldique/c/chef.htm Chef. -  Au Blason des Armoiries]&lt;/ref&gt;
* [[vapitüvi]], [[tüvimik]] (''champagne''), vapikilbi allosa&lt;ref&gt;[https://heraldica.narc.fi/termi.html?id=61&amp;lang=en&amp;t=et Vapitüvi. - Glossary. - Europeana Heraldica]&lt;/ref&gt;
* [[püstpalk (heraldika)|püstpalk]], [[vai (heraldika)|vai]] (''pal'', ''pale''), vertikaalne riba kilbi keskel&lt;ref&gt;[https://www.blason-armoiries.org/heraldique/p/pal.htm Pal. -  Au Blason des Armoiries]&lt;/ref&gt;
* [[ristpalk]], [[palk (heraldika)|palk]] (''fasce'', ''fess''), horisontaalne riba kilbi keskel&lt;ref&gt;[https://www.blason-armoiries.org/heraldique/f/fasce.htm Fasce. -  Au Blason des Armoiries]&lt;/ref&gt;
* [[kaldpalk]] (''bande'', ''bend''), kaldne riba ülalt vasakult alla paremale (vaataja poolt)&lt;ref&gt;[https://www.blason-armoiries.org/heraldique/b/bande.htm Bande. -  Au Blason des Armoiries]&lt;/ref&gt;
* [[kaldpalk vasakult]] (''barre'', ''bend sinister''), kaldne riba ülalt paremalt alla vasakule (vaataja poolt)&lt;ref&gt;[https://www.blason-armoiries.org/heraldique/b/barre.htm Barre. -  Au Blason des Armoiries]&lt;/ref&gt;
* [[sarikas (heraldika)|sarikas]] (''chevron'')&lt;ref&gt;[https://www.blason-armoiries.org/heraldique/c/chevron.htm Chevron. -  Au Blason des Armoiries]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
* [[rist (heraldika)|rist]] (''croix'', ''cross''), paljude erikujudega
* [[kaldrist]] (''sautoir'', ''saltire'')
* [[harkrist]] (''pairie'', ''pall'')
* [[Sakk (heraldika)|sakk]] (''pile'')
* [[teravik (heraldika)|teravik]] (''pointe'', ''spitze'')
* [[kilbinurk]] ehk [[kanton (heraldika)|kanton]] (''canton'')&lt;ref&gt;[https://www.blason-armoiries.org/heraldique/c/canton.htm Canton. -  Au Blason des Armoiries]&lt;/ref&gt;
* [[veerandik]] (''franc quartier'', ''quarter'')
* [[ääris (heraldika)|ääris]] (''bordure'')
* [[südakilp]] ehk [[kilbike (heraldika)|kilbike]] (''écusson'', ''écu en coeur'', ''inescutcheon'')
* [[siseveerik]], ka [[suur siseraam]]&lt;ref&gt;S. Slater. Täielik heraldikaraamat. Sinisukk, 2005&lt;/ref&gt; (''[[orle]]''&lt;ref&gt;[https://www.blason-armoiries.org/heraldique/o/orle.htm Orle. -  Au Blason des Armoiries]&lt;/ref&gt;, ka ''[[trecheur]]'', ''[[tressure]]'')&lt;ref&gt;[https://www.blason-armoiries.org/heraldique/t/trecheur.htm Trecheur. -  Au Blason des Armoiries]&lt;/ref&gt;
* [[piit]] ehk [[flank]]&lt;ref&gt;[https://heraldica.narc.fi/termi.html?id=63&amp;lang=en&amp;t=et  Piit. - Glossary. - Europeana Heraldica]&lt;/ref&gt; (''flanqué''), kilbi ääres olev külgsegment sirge või kaarja piirjoonega, esineb üksikult või paarikaupa
* [[varras (heraldika)|varras]] ehk [[latt (heraldika)|latt]] (''burele'', ''trangle'', ''berrulet'')
* [[kolmnurk (heraldika)|kolmnurk]] (''giron'', ''gyron'')
* [[halg (heraldika)|halg]] (''billet'')
* [[kaldruut]] ehk [[romb (heraldika)|romb]] (''lozenge'')
* [[rondell (heraldika)|rondell]] (''roundel'')
* [[turniiribarjäär (heraldika)|turniiribarjäär]] (''lambel'')

== Mõned erikujud ==
[[File:Blason ville be Klemskerke.svg|thumb|Õõnes ankurrist (''croix recercelée'') [[Klemskerke]] linna vapil]]
Iga ordinaar ja subordinaar (ja ka vapikujund) saab esineda ka õõnes kujul (prantsuse keeles ''vidé'', inglise keeles ''voided''). See tähendab, et kujundi keskel on kujundiga samakujuline auk, millest paistab kilbi või taga oleva kujundi värvus. Kui see värvus erineb allpool asetsevast, nimetatakse see ja kirjeldatakse väiksemat kujundit suurema peal asetsevana. Samuti võib kujund olla läbistatud ehk ümmarguse auguga keskel, millest paistab tagapool asuva kilbi või kujundi värvus.

Mõnikord on läbistatud ja õõnes kujunditel oma nimetused. Inglismaa heraldikas on kaldruut (''lozenge'') õõnes kujul ''mascle'', läbistatud kujul ''rustre''.

&lt;gallery&gt;
Gyron green wiki.jpg|Õõnes [[Kolmnurk (heraldika)|kolmnurk]] viie kalasabatapplõikelise vardaga rohelisel lipul (Green, [[Šotimaa]])
Blason fam fr Rohan.svg|Üheksa õõnes [[romb (heraldika)|rombi]] Rohani suguvõsa vapil ([[Prantsusmaa]])
Blason Saint-Martin-Boulogne.svg|Läbistatud rombid [[Saint-Martin-Boulogne]]'i vapil
Arms of Assheton-Smith.svg|Läbistatud tähed (vapikujund) Assheton-Smithi perekonna vapil
Kullamaa_valla_vapp.gif|Õõnes [[pügalrist]] [[Kullamaa valla vapp|Kullamaa valla vapil]]
Blason Languedoc.svg|Õõnes [[Rist (heraldika)|rist]] (''croix cléchée'', [[Provansi rist]]) [[Languedoci vapp|Languedoci vapil]]
Christ Banner (1415).svg|Õõnes [[käpprist]] ([[Kristuse Ordu rist]]) ordu lipul (1415)
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{heraldika}}
[[Kategooria:Heraldika]]</text>
      <sha1>jymozk3m0zozxl12kymx9w09dpzinzv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Iisraeli rünnak Iraanile juunis 2025</title>
    <ns>0</ns>
    <id>695582</id>
    <revision>
      <id>7142884</id>
      <parentid>7134349</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:04:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* 21. juuni */</comment>
      <origin>7142884</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="87796" sha1="pbf92ntc4odocb196kcm5gb8nutnos9" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta}}
{{Toimeta|aasta=2025|kuu=november}}
{{Infokast sõjaline konflikt
| konflikt = Operatsioon Tõusev Lõvi
| osa = 2024 Iraani-Iisraeli konfliktist ja 2023 Lähis-Ida kriisist
| pilt = Pictures of the Israeli attack on Tehran 1 Mehr (2).jpg
| pildiallkiri = Plahvatused Teheranis
| aeg = 13.–24. juuni 2025
| koht = [[Iraan]], [[Iisrael]]
| osaline1 = {{pisilipp|Iisrael}}
| osaline2 = {{pisilipp|Iraan}}
| jõud1 = [[Pilt:Flag_of_the_Israel_Defense_Forces.svg|20px]] [[Iisraeli õhuvägi]] &lt;br/&gt; [[Pilt:Mossad_seal.svg|20px]] [[Mossad]]
| jõud2 = [[Pilt:Seal_of_the_Army_of_the_Guardians_of_the_Islamic_Revolution.svg|20px]] [[Islami revolutsiooniline kaardivägi]]
}}

13. juuni 2025. aasta varahommikul alustas Iisrael ulatuslikke rünnakuid sihtmärkide vastu mitmes Iraani piirkonnas. Iisraeli rünnaku koodnimi oli '''Operatsioon Tõusev Lõvi'''.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.wsj.com/livecoverage/israel-iran-strike-conflict/card/netanyahu-says-rising-lion-operation-will-last-as-many-days-as-it-takes--awFq7ykuEj4Mq9D4i0gw|title=Netanyahu Says Operation 'Rising Lion' Will Last 'as Many Days as It Takes'|website=The Wall Street Journal}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.jpost.com/israel-news/defense-news/article-857577|title=Israel launches Operation Rising Lion to target Iran's nuclear threat|website=The Jerusalem Post|date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt; [[Iisraeli kaitsejõud|Iisraeli kaitseväe]] (IDF) ja [[Mossad]]i korraldatud rünnakud olid suunatud tuumarajatiste, sõjaväeobjektide ja kõrgemate ametnike elukohtade vastu,&lt;ref name=&quot;APNewsVideo202506132&quot;&gt;{{Cite AV media|url=https://apnews.com/video/irans-state-tv-footage-shows-residential-building-in-tehran-damaged-by-israeli-strike-b494f6b86d1e4cbe847ce53607985d64|title=Iran's state TV footage shows residential building in Tehran damaged by Israeli strike|date=13 June 2025|type=News|language=en|publisher=Associated Press|access-date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt; põhjustades kahju olulistele tuumaobjektidele ja kõrvaldades Iraani kõrgeima sõjaväe juhtkonna.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Fassihi|first=Farnaz|url=https://www.nytimes.com/live/2025/06/12/world/israel-iran-us-nuclear|title=Israel Strikes Iran's Nuclear Program, Killing Top Military Officials: Live Updates|work=The New York Times|date=2025-06-13|access-date=2025-06-13|language=en-US|last2=Nauman|first2=Qasim|issn=0362-4331|last3=Boxerman|first3=Aaron|last4=Kingsley|first4=Patrick|last5=Bergman|first5=Ronen}}&lt;/ref&gt; See rünnak oli suurim rünnak Iraani vastu pärast [[Iraani-Iraagi sõda]].&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.ctvnews.ca/world/article/israel-attacks-irans-capital-with-explosions-booming-across-tehran-live-updates-here/|title=Israel attacks Iran's nuclear and missile sites with explosions heard across Tehran. Live updates here|website=CTVNews|date=13 June 2025|access-date=13 June 2025|language=en}}&lt;/ref&gt;

Plahvatustest teatati üle Teherani, sealhulgas sõjaväebaaside lähedal ja kõrgemate ülemuste elupiirkondades. Pealtnägijad kirjeldasid tohutuid leeke ja korduvaid plahvatusi.&lt;ref name=&quot;NYTimesLive20250612&quot;/&gt; Plahvatustest teatati Natanzis, Iraani [[Eşfahāni provints]]is, kus asub üks riigi kriitilisemaid tuumarajatisi.&lt;ref name=&quot;APNewsLive&quot;/&gt; Sihikule võeti ka Khondabi ja Khorramabadi tuumaobjektid.&lt;ref name=&quot;IranIntlLive20250613b&quot;/&gt; Rünnakutes hukkus Iraani revolutsioonilise kaardiväe ülem Hossein Salami.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.irna.ir/news/85860919/%D8%B4%D9%87%D8%A7%D8%AF%D8%AA-%D8%B3%D8%B1%D8%AF%D8%A7%D8%B1-%D8%B3%D9%84%D8%A7%D9%85%DB%8C-%D9%88-%D8%AA%D9%86%DB%8C-%DA%86%D9%86%D8%AF-%D8%A7%D8%B2-%D9%81%D8%B1%D9%85%D8%A7%D9%86%D8%AF%D9%87%D8%A7%D9%86-%D8%B3%D9%BE%D8%A7%D9%87|title=مرگ سردار سلامی و تنی چند از فرماندهان سپاه|trans-title=Death of General Salami and several IRGC commanders|website=IRNA|date=13 June 2025|access-date=13 June 2025|language=fa}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.timesofisrael.com/liveblog_entry/irans-revolutionary-guard-commander-hossein-salami-killed-in-israeli-strike-says-iranian-state-media/|title=Iran's Revolutionary Guard commander Hossein Salami killed in Israeli strike, says Iranian state media|website=The Times of Israel|access-date=13 June 2025|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.wsj.com/livecoverage/israel-iran-strike-conflict/card/salami-head-of-iran-s-islamic-revolutionary-guard-corps-killed-in-israel-s-attack-Q3i3is8ufPHTmq1qjt6C|title=Hossein Salami, Head of Iran's Islamic Revolutionary Guard Corps, Killed in Israel's Attack|website=WSJ|access-date=2025-06-13|language=en-US}}&lt;/ref&gt; IDF teatas ka, et rünnakutes hukkus [[Iraani relvajõud]]ude staabiülem kindralmajor Mohammad Bagheri.&lt;ref name=&quot;JPost20250613b&quot;/&gt; Iraani riigimeedia teatel hukkusid ka tuumateadlased Fereydoon Abbasi ja Mohammad Mehdi Tehranchi.&lt;ref name=&quot;TimesOfIsraelLive20250613&quot;/&gt; Rünnakutes hukkusid lisaks sõjaväelastele ka Iraani tsiviilisikud.&lt;ref name=&quot;Barrons20250613&quot;/&gt; Rünnak tabas tuumaobjekte, sõjaväeobjekte ja elamurajoone.&lt;ref name=&quot;APNewsVideo20250613&quot;&gt;{{Cite AV media|url=https://apnews.com/video/irans-state-tv-footage-shows-residential-building-in-tehran-damaged-by-israeli-strike-b494f6b86d1e4cbe847ce53607985d64|title=Iran's state TV footage shows residential building in Tehran damaged by Israeli strike|date=13 June 2025|type=News|language=en|publisher=Associated Press|access-date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt;

Rünnakule eelnenud kuudel pidasid Iraan ja [[Ameerika Ühendriigid]] läbirääkimisi uue tuumaleppe üle pärast seda, kui USA president [[Donald Trump]] peatas oma esimesel presidendiajal Ameerika osalemise [[Iraani tuumalepe|ühises laiaulatuslikus tegevuskavas]] . Iraan rikastab praegu uraani 60% puhtusastmeni, mis on lähedal tuumarelvakvaliteedile, ning on kiirendanud oma tuumaenergia edenemist, paigaldades täiustatud [[tsentrifuug]]e . Analüütikud hoiatavad, et need tegevused ületavad kaugelt kõik usutavad tsiviileesmärgid.&lt;ref name=&quot;Economist20250128&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.economist.com/middle-east-and-africa/2025/01/28/irans-alarming-nuclear-dash-will-soon-test-donald-trump|title=Iran's alarming nuclear dash will soon test Donald Trump|work=The Economist|access-date=23 February 2025|issn=0013-0613}}&lt;/ref&gt; Päev enne rünnakut leidis [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur]] (IAEA), et Iraan ei täida oma tuumakohustusi, seda esimest korda 20 aasta jooksul.&lt;ref name=&quot;Euronews20250612&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.euronews.com/2025/06/12/un-nuclear-watchdog-finds-iran-in-non-compliance-with-nuclear-obligations|title=UN nuclear watchdog finds Iran in non-compliance with its obligations|website=Euro News|access-date=12 June 2025}}&lt;/ref&gt; Iraan vastas uue rikastusjaama avamise väljakuulutamisega ja täiustatud tsentrifuugide paigaldamisega.&lt;ref name=&quot;CNN20250612&quot;&gt;{{Cite web|last=Salem|first=Mostafa|url=https://www.cnn.com/2025/06/12/middleeast/iran-threatens-nuclear-escalation-iaea-intl|title=Iran threatens nuclear escalation after UN watchdog board finds it in breach of obligations|website=CNN|date=12 June 2025|access-date=12 June 2025|language=en|last2=Pleitgen|first2=Frederik}}&lt;/ref&gt;

22. juunil sekkus Israeli poolel sõjategevusse USA. Lahingutegevus lõppes 24. juunil vaherahuga.

== Taust ==
12. juunil 2025 teatas [[ABC News]], et Iisrael kaalub Iraani vastu sõjalise tegevuse alustamist; &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Martinez|first=Luis|url=https://abcnews.go.com/International/israel-military-action-iran-coming-days-sources/story?id=122776202|title=Israel considering military action against Iran in coming days: Sources|publisher=[[ABC News]]|date=12 June 2025|access-date=12 June 2025}}&lt;/ref&gt; CBS Newsi andmetel öeldi tunde hiljem USA ametnikele, et Iisrael on Iraani vastu operatsiooni alustamiseks &quot;täielikult valmis&quot;. Väidetavalt kaalus Trumpi administratsioon võimalusi Iisraeli toetamiseks ilma operatsiooni juhtimata.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Jacobs|first=Jennifer|url=https://www.cbsnews.com/news/israel-is-poised-to-launch-operation-on-iran-sources-say/|title=Israel is poised to launch operation on Iran, multiple sources tell CBS News|publisher=[[CBS News]]|date=12 June 2025|access-date=12 June 2025|last2=Brennan|first2=Margaret|last3=LaPorta|first3=James|last4=Watson|first4=Eleanor|last5=Ake|first5=Gabrielle}}&lt;/ref&gt; Ameerika Ühendriikide saatkond Jeruusalemmas piiras järgmisel päeval oma töötajate liikumist, kuigi USA suursaadik Iisraelis [[Mike Huckabee]] ütles, et pole &quot;tõenäoline&quot;, et Iisrael ründaks Iraani ilma [[Donald Trumpi teine presidentuur|Trumpi administratsiooni]] loata.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Rasgon|first=Adam|url=https://www.nytimes.com/2025/06/12/world/middleeast/israel-iran.html|title=U.S. Embassy in Jerusalem Braces for Possible Israeli Strike on Iran|website=[[The New York Times]]|date=12 June 2025|access-date=12 June 2025|last2=Odenheimer|first2=Natan}}&lt;/ref&gt; Enne õhurünnakuid teatas Iisrael Trumpi administratsioonile, et ei ründa ilma Ameerika Ühendriike eelnevalt teavitamata.&lt;ref name=&quot;NYTimesLive20250612&quot;&gt;{{Cite news|last=Kingsley|first=Patrick|url=https://www.nytimes.com/live/2025/06/12/world/israel-iran-us-nuclear|title=Israel Launches Attack on Iran as Tehran Scrambles Jets: Live Updates|work=The New York Times|date=13 June 2025|access-date=13 June 2025|language=en-US|last2=Boxerman|first2=Aaron|issn=0362-4331|last3=Fassihi|first3=Farnaz}}&lt;/ref&gt;

== Rünnakud ==
13.{{Tühikud}}juuni varahommikul algatas IDF ulatusliku rünnaku, mille sihtmärgiks olid Iraani tuumarajatised ja sõjaline infrastruktuur.&lt;ref name=&quot;JPost20250613a&quot;/&gt; Kella 6:30 seisuga{{Tühikud}}Iisraeli aja järgi oli [[Iisraeli õhuvägi]] läbi viinud viis rünnakulainet.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.timesofisrael.com/liveblog_entry/israel-has-so-far-carried-out-5-waves-of-strikes-in-iran-military-official-says/|title=Israel has so far carried out 5 waves of strikes in Iran, military official says|website=Times of Israel|access-date=2025-06-13|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Väidetavalt keskenduti operatsioonis kümnetele objektidele, sealhulgas Iraani tuumaprogrammiga seotud kohtadele ning võtmeisikutele ja baasidele.&lt;ref name=&quot;JPost20250613a&quot; /&gt; [[Mossad]] viis läbi ka hulga koordineeritud salajasi sabotaažimissioone,  mille sihtmärgiks olid Iraani õhutõrjesüsteemid ja raketitaristu.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.timesofisrael.com/liveblog_entry/report-mossad-carried-out-covert-sabotage-operations-against-iranian-air-defenses-long-range-missiles/|title=Report: Mossad carried out covert sabotage operations against Iranian air defenses, long-range missiles|website=The Times of Israel|access-date=13 June 2025|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Iisrael teatas, et ründas sihtmärke, mida Teheran ei osanud ette näha.&lt;ref name=&quot;JPost20250613a&quot; /&gt;

Iisraeli kaitseväe andmetel heitsid avarünnakute ajal üle 200 Iisraeli lennuki umbes 100-le sihtmärgile üle 330 laskemoona.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.timesofisrael.com/liveblog_entry/idf-200-aircraft-involved-in-opening-strikes-on-iran-with-several-top-officials-killed/|title=IDF: 200 aircraft involved in opening strikes on Iran, with several top officials killed|website=Times of Israel|access-date=2025-06-13|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Iisraeli ametniku sõnul rajas Mossad Teherani lähedale salajase droonibaasi, mida operatsiooni osana kasutati Iisraelile suunatud raketiheitjate ründamiseks.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.timesofisrael.com/liveblog_entry/mossad-set-up-a-drone-base-in-iran-uavs-were-activated-overnight-to-strike-surface-to-surface-missile-launchers-aimed-at-israel/|title=Mossad set up drone base in Iran; UAVs were activated overnight to strike surface-to-surface missile launchers aimed at Israel|website=www.timesofisrael.com|access-date=2025-06-13|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Iisraeli kaitseväega koordineeritud missioon hõlmas ka täppisrelvade salakaubavedamist Iraani ja Mossadi komandode paigutamist õhukaitse kahjutuks tegemiseks, tagades Iisraeli lennukitele õhuülekaalu.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Umbes kell 3:00{{Tühikud}}kohaliku aja järgi kuulutas Iisraeli kaitseminister [[Yisra'el Kats|Israel Katz]] välja üleriigilise eriolukorra, hoiatades peatselt toimuva raketi- ja droonirünnaku eest.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.timesofisrael.com/liveblog_entry/israel-begins-preemptive-strike-against-iran-defense-minister-says-sirens-wail-across-israel/|title=Israel begins preemptive strike against Iran, defense minister says; sirens wail across Israel|date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt; Iisraelis aktiveeriti võimaliku Iraani vasturünnaku ootuses hoiatussireenid, kuigi teate avaldamise ajal polnud Iraan ühtegi ballistilist raketti välja lasknud.&lt;ref name=&quot;JPost20250613a&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.jpost.com/middle-east/article-857575|title=IDF strikes Iran nuclear targets, military commanders|website=The Jerusalem Post|date=13 June 2025|access-date=12 June 2025}}&lt;/ref&gt; Katz kirjeldas Iisraeli rünnakut Iraani vastu lisaks kui &quot;ennetavat rünnakut&quot;.&lt;ref name=&quot;Osterman&quot;/&gt; Iisraeli kaitseväe andmetel ajendas aktsioone luureandmed, mis näitasid, et Iraan oli kogunud piisavalt rikastatud uraani, et toota mõne päevaga kuni 15 tuumarelva.&lt;ref name=&quot;JPost20250613a&quot; /&gt;

Iisraeli peaminister [[Binyamin Netanyahu|Benjamin Netanyahu]] ütles, et Iisrael ründas, sest &quot;kui Iraani ei peatata, suudab ta toota tuumarelva väga lühikese aja jooksul. See võib aega võtta aasta. See võib aega võtta mõne kuu, vähem kui aasta.&quot; &lt;ref name=&quot;Borger&quot;&gt;{{Cite news|last=Borger|first=Julian|url=https://www.theguardian.com/world/2025/jun/13/israel-strikes-iran-nuclear-program-netanyahu|title=Israel launches strikes on 'dozens' of targets in Iran, targeting nuclear program|work=The Guardian|date=13 June 2025|access-date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt; Seetõttu teatas Netanyahu operatsiooni Tõusev Lõvi käivitamisest, mis on sõjaline kampaania, mille sihtmärgiks on Iraani peamine rikastusrajatis Natanzis, selle tuumateadlased ja osad ballistiliste rakettide programmist, ning teatas, et operatsioon jätkub &quot;nii mitu päeva kui vaja&quot;. Netanyahu kirjeldas Iraani tuumapingutusi kui &quot;selget ja otsest ohtu Iisraeli ellujäämisele&quot; ning rõhutas, et tegutsedes &quot;kaitseme ka oma araabia naabreid&quot; Iraani agressiooni eest. 04:35{{Tühikud}}Iisraeli aja järgi Iraan ei olnud vastanud.&lt;ref name=&quot;CNNLive20250612&quot;/&gt; Olukorra arenedes kutsus Netanyahu kokku julgeolekukabineti.&lt;ref name=&quot;JPost20250613a&quot;/&gt;

Plahvatustest teatati üle Teherani, sealhulgas sõjaväebaaside lähedal ja kõrgemate komandöride elupiirkondades. Pealtnägijad kirjeldasid tohutuid leeke ja korduvaid plahvatusi.&lt;ref name=&quot;NYTimesLive20250612&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;IranIntlLive20250613a&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.iranintl.com/en/liveblog/202506127881#202506137260|title=Live - 'Rising Lion': Israel launches open-ended attack on Iran's nuclear program|website=Iran International|date=13 June 2025|access-date=13 June 2025|language=en}}&lt;/ref&gt; [[Islami revolutsiooniline kaardivägi|IRGC-ga]] seotud [[Farsi uudisteagentuur|uudisteagentuur Fars]] teatas, et Teherani idaosas asuvas Shahrak-e Mahallati linnaosas, kus elavad kõrged Iraani sõjaväeohvitserid ja nende perekonnad, rünnati mitmeid kodusid.&lt;ref name=&quot;IranIntlLive20250613a&quot; /&gt; Väidetavalt süütas rünnak Teheranis IRGC peakorteri.&lt;ref name=&quot;APNewsLive&quot;/&gt; Sihikule võeti ka Khondabi ja Khorramabadi tuumaobjektid.&lt;ref name=&quot;IranIntlLive20250613b&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.iranintl.com/en/liveblog/202506127881#202506138621|title=Live - Israel attacks Iran, Revolutionary Guards chief killed|website=Iran International|date=13 June 2025|access-date=13 June 2025|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.sharghdaily.com/%D8%A8%D8%AE%D8%B4-%D8%B3%DB%8C%D8%A7%D8%B3%D8%AA-6/1020829-%D8%A2%D8%AE%D8%B1%DB%8C%D9%86-%D8%A7%D8%AE%D8%A8%D8%A7%D8%B1-%D8%AD%D9%85%D9%84%D9%87-%D8%A7%D8%B3%D8%B1%D8%A7%D8%A6%DB%8C%D9%84-%D8%A7%DB%8C%D8%B1%D8%A7%D9%86|title=آخرین اخبار از حمله اسرائیل به ایران؛ آماده‌باش گسترده در منطقه اعلام شد}}&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Linn/piirkond
! Asukohad
|-
| Teheran
|
* Qeytariyeh
* Niavaran
* Lääne-Teheran ja Chitgar
* Ida-Teheran
* Mehrabad
* Mitmed rünnakud Shahrak-e Mahallati vastu
* Shahrak-e Shahid Chamran, Nobonyad
* Torn Kamraniehis
* Narmak
* Saadat Abad
* Andarzgoo
* Orhideekompleks Sattarkhanis
* Shahrak-e Shahid Daqayeqi (laialt levinud rünnakud)
* Farahzadi
* Relvajõudude peastaabi peakorter
* Özgol
* Ali Shamkhani elukoht
* Šahrara
* Professorite kompleks, Ketabi väljak, Saadat Abad
* Garmdareh
* Marzdaran
|-
| Kermanshah
|
* Kermanshah (linnaülene viide)
|-
| Lorestan
|
* Borujerd
* Khorramabad
|-
| Teised linnad ja tundlikud asukohad
|
* Natanzi tuumaobjektile mitu rünnakut
* Parchini rajatised
* Teheranis mitu sõjaväebaasi
* Natanzi tuumareaktor
* Natanzi reaktori lähedal asuvad rajatised
* Khondab
* Araki raskeveereaktor
* Hamedan
* Parchin
* Qasr-e Shirin
* Tabriz
* Piranshahr, Lääne-Aserbaidžaan
* Ilam
* Arak
|}

== Kronoloogia ==
=== 13. juuni ===
Iisrael alustas Iraani vastu suunatud õhurünnakutega, andes põhilöögid Iraani tuumarajatistele, ballistilistele rakettidele, õhutõrjele ja sõjalisele juhtkonnale. Iisraeli rünnakutes hukkus kolm kõrget sõjaväejuhti nende seas Iraani sõjaväe ülem {{ill|en|Mohammad Bagheri|Mohammad Bagheri (general)}} ja Iraani revolutsioonilise kaardiväe juht {{ill|en|Hossein Salami}} ning üheksa tuumateadlast.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.postimees.ee/8267929/katz-iisrael-tegi-iraani-vastu-ennetava-ohuloogi |title=Katz: Iisrael tegi Iraani vastu ennetava õhulöögi |url-access=subscription |author= |date=2025-06-14 |access-date=2025-06-14 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609720893/iraan-alustas-vasturunnakut-iisraelile Iraan alustas vasturünnakut Iisraelile] ERR, 13. VI 2025&lt;/ref&gt; Iraan vastas raketi- ja droonirünnakutega Iisraeli linnadele.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120384166/video-iisrael-alustas-sojalist-runnakut-iraani-vastu-iisraeli-armeeulem-oleme-joudnud-punkti-kust-tagasiteed-pole |title=VIDEO - Iisrael alustas sõjalist rünnakut Iraani vastu. Iisraeli armeeülem: oleme jõudnud punkti, kust tagasiteed pole |url-access=subscription |author=Matti/Aivar Lind |date=2025-06-13 |access-date=2025-06-13 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120384173/ulevaade-iraan-andis-vastuloogi-runnates-iisraeli-kumnete-ballistiliste-rakettidega-iisrael-iraan-uletas-punase-joone ÜLEVAADE | Iraan andis vastulöögi, rünnates Iisraeli kümnete ballistiliste rakettidega. Iisrael: Iraan ületas punase joone] Delfi, 13. VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120384184/iraani-vastus-jatkame-tuumaprogrammi-runnakute-eest-kaitstud-maa-aluses-rajatises Iraani vastus: jätkame tuumaprogrammi rünnakute eest kaitstud maa-aluses rajatises] Delfi, 13. VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120384213/iisraeli-runnakus-hukkus-uks-iraani-mojukamaid-mehi-revolutsioonilise-kaardivae-ulem-hossein-salami Iisraeli rünnakus hukkus üks Iraani mõjukamaid mehi, revolutsioonilise kaardiväe ülem Hossein Salami] Delfi, 13. VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120384280/video-iisrael-oli-runnakuks-pikalt-valmistunud-iraani-pinnal-oli-eriuksus-ja-droonide-baas VIDEO | Iisrael oli rünnakuks pikalt valmistunud, Iraani pinnal oli eriüksus ja droonide baas] Delfi, 13. VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120384371/ulevaade-iraani-peamised-tuumarajatised-mida-iisrael-voib-sihikule-votta ÜLEVAADE | Iraani peamised tuumarajatised, mida Iisrael võib sihikule võtta] Delfi, 13. VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120384371/ulevaade-iraani-peamised-tuumarajatised-mida-iisrael-voib-sihikule-votta |title=ÜLEVAADE - Iraani peamised tuumarajatised, mida Iisrael võib sihikule võtta |url-access=subscription |author=Lenel Kivi |date=2025-06-13 |access-date=2025-06-13 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 14. juuni ===
Iraani õhutõrje hävitamine on andnud Iisraelile tegutsemisvabaduse Lääne-Iraanis Teheranini. Iisrael lõi droonirünnakuga rivist välja Lõuna-Parsi nafta rafineerimistehase Kangani sadamalinnas ja ründas ka teisi Iraani energeetikaobjekte. Iraani rünnakutes hukkus Iisraelis hukkus kolm inimest ja vähemalt 34 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609721724/netanyahu-ahvardab-runnata-igat-ajatolla-reziimi-sihtmarki Netanyahu ähvardab rünnata igat ajatolla režiimi sihtmärki] ERR, 14. VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120384394/iraani-runnakus-iisraelile-hukkus-kolm-inimest Iraani rünnakus Iisraelile hukkus kolm inimest] Delfi, 14. VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120384420/satelliidifotod-vaata-millist-kahju-tekitasid-iisraeli-runnakud-iraani-sojavaeobjektidele |title=SATELLIIDIFOTOD - Vaata, millist kahju tekitasid Iisraeli rünnakud Iraani sõjaväeobjektidele |url-access=subscription |first=Lenel |last=Kivi |date=2025-06-14 |access-date=2025-06-14 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120384439/iisrael-teatas-iraani-ohutorje-halvamisest-havitajad-lendavad-vabalt-teherani-kohal |title=Iisrael teatas Iraani õhutõrje halvamisest: hävitajad lendavad vabalt Teherani kohal |url-access=subscription |author=Matti-Aivar Lind |date=2025-06-14 |access-date=2025-06-14 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8268754/fotod-iraani-runnak-tekitas-ulatusliku-havingu-ramat-ganis |title=FOTOD ⟩ Iraani rünnak tekitas ulatusliku hävingu Ramat Ganis |url-access=subscription |author= |date=2025-06-14 |access-date=2025-06-14 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120384432/operatsioon-tousev-lovi-sisepoliitiliste-probleemidega-voitleval-netanyahul-avanes-voimalus-iraani-runnata |title=Operatsioon Tõusev Lõvi: sisepoliitiliste probleemidega võitleval Netanyahul avanes võimalus Iraani rünnata |url-access=subscription |author=Matti-Lev Kadik |date=2025-06-14 |access-date=2025-06-14 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 15. juuni ===
Iisrael ründas Teheranis Iraani kaitseministeeriumi hoonekompleksi ja tuumaprogrammi (SPND) peakorterit.

Iraan ründas Iisraeli sõjalennukite tankimispaiku ja energiavarustuskeskusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609722102/iisrael-ja-iraan-jatkasid-puhapaeval-ohulookide-vahetamist Iisrael ja Iraan jätkasid pühapäeval õhulöökide vahetamist] ERR, 15. VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120384483/iisrael-pommitas-teheranis-kaitseministeeriumi-ja-naftarajatisi-iraan-vastas-verise-raketisajuga |title=Iisrael pommitas Teheranis kaitseministeeriumi ja naftarajatisi. Iraan vastas verise raketisajuga |url-access=subscription |first=Matti-Aivar |last=Lind |date=2025-06-15 |access-date=2025-06-15 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120384503/video-iraani-raketirunnak-tappis-iisraelis-vahemalt-kumme-inimest-pihta-said-venekeelne-ja-araabiakeelne-asula VIDEO | Iraani raketirünnak tappis Iisraelis vähemalt kümme inimest. Pihta said venekeelne ja araabiakeelne asula] Delfi, 15. VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120384537/iraan-pole-nous-rikastamisest-loobuma-eurooplased-tahavad-konelusi-usa-plaan-on-lahtine |title=Iraan pole nõus rikastamisest loobuma. Eurooplased tahavad kõnelusi, USA plaan on lahtine |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2025-06-15 |access-date=2025-06-15 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120384563/donald-trump-ahvardavalt-usa-voib-iisraeli-iraani-konflikti-sekkuda |title=Donald Trump ähvardavalt: USA võib Iisraeli-Iraani konflikti sekkuda |url-access=subscription |author=Karoliina Vasli |date=2025-06-15 |access-date=2025-06-15 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120384585/iraani-korgeim-juht-on-elus-vaid-trumpi-armust-vaidetavalt-luhtas-usa-president-iisraeli-verise-plaani |title=Iraani kõrgeim juht on elus vaid Trumpi armust? Väidetavalt luhtas USA president Iisraeli verise plaani |url-access=subscription |first=Karoliina |last=Vasli |date=2025-06-15 |access-date=2025-06-15 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 16. juuni ===
Iisraeli õhurünnakutes hukkusid Iraani luure juht ja tema asetäitja.
Kolme esimese päevaga on Iraanis surma saanud 224 ja vigastada 1227 inimest. Iraan on Iisraeli pihta tulistanud 270 raketti, millest 22 on pääsenud õhukaitsest läbi ning tabanud elurajoone, tappes 14 ja haavates 390 inimest.

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ütles, et Iisrael lõpetab rünnakud Iraanile pärast seda, kui hävitab islamivabariigi tuumarelva loomise võime või kui Teheran nõustub USA presidendi Donald Trumpi ettepanekuga loobuda uraani rikastamisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609722531/iisrael-jatkas-esmaspaeval-teheranis-asuvate-sihtmarkide-havitamist Iisrael jätkas esmaspäeval Teheranis asuvate sihtmärkide hävitamist] ERR, 16. VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120384602/video-iraani-raketid-tapsid-oosel-iisraelis-kaheksa-inimest-iraani-tuumaobjekte-tabasid-uued-iisraeli-runnakud VIDEO | Iraani raketid tapsid öösel Iisraelis kaheksa inimest, Iraani tuumaobjekte tabasid uued Iisraeli rünnakud] Delfi, 16. VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120384741/kaart-ulevaade-sihtmarkidest-mida-iisrael-on-joudnud-iraanis-pommitada-mitu-tuumaobjekti-on-terved |title=KAART - Ülevaade sihtmärkidest, mida Iisrael on jõudnud Iraanis pommitada. Mitu tuumaobjekti on terved |url-access=subscription |first=Kaarel |last=Kressa |date=2025-06-16 |access-date=2025-06-16 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120384840/netanyahu-ei-valista-iraani-ajatolla-tapmist-see-tooks-konfliktile-lopu Netanyahu ei välista Iraani ajatolla tapmist: see tooks konfliktile lõpu] Delfi, 16. VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8269866/video-iraani-runnak-hammustas-tel-avivi-majadest-tukke-valja |title=VIDEO ⟩ Iraani rünnak hammustas Tel Avivi majadest tükke välja |url-access=subscription |author= |date=2025-06-16 |access-date=2025-06-16 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8270173/netanyahu-vihjas-et-iraani-ajatolla-tapmine-lopetaks-konflikti |title=Netanyahu vihjas, et Iraani ajatolla tapmine lõpetaks konflikti |url-access=subscription |author= |date=2025-06-16 |access-date=2025-06-16 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8270142/ulevaade-iisrael-teeb-iraani-julgeolekuladvikus-suurpuhastust |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael teeb Iraani julgeolekuladvikus suurpuhastust |url-access=subscription |author= |date=2025-06-16 |access-date=2025-06-16 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 17. juuni ===
Iisrael tappis raketirünnakuga äsja ametisse nimetatud Iraani staabiülema Al Shadmani, kes juhtis nii revolutsioonikaarti kui ka Iraani relvajõude.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609723647/iisrael-teatas-runnakutest-sojalistele-objektidele-iraani-laaneosas Iisrael teatas rünnakutest sõjalistele objektidele Iraani lääneosas] ERR, 17. VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120384898/g7-uhisavaldus-iraan-ei-tohi-tuumarelva-omandada G7 ühisavaldus: Iraan ei tohi tuumarelva omandada] Delfi, 17. VI 2025&lt;/ref&gt; Iisrael lubab vastata kõigile Iraani rünnakutele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120385089/video-iisraeli-kaitseminister-tana-runnatakse-teheranis-olulisi-sihtmarke VIDEO | Iisraeli kaitseminister: täna rünnatakse Teheranis olulisi sihtmärke] Delfi, 17. VI 2025&lt;/ref&gt; Iraani riigile kuuluvat Sepah' panka tabas küberrünnak. Pangal on sidemed ka Iraani revolutsioonilise kaardiväega. Panga kliendid ei saa praegu sularahaautomaatidest raha välja võtta, vahendas [[The Times]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-17 |pealkiri=Iisrael teatas rünnakutest sõjalistele objektidele Iraani lääneosas |url=https://www.err.ee/1609723647/iisrael-teatas-runnakutest-sojalistele-objektidele-iraani-laaneosas#pank |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Iisraeli rünnakud Iraani riikliku televisiooni peakorterile Teheranis tapsid kolm inimest, teatas ringhäälingujaam päev pärast rünnakut.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-17 |pealkiri=Iisrael teatas rünnakutest sõjalistele objektidele Iraani lääneosas |url=https://www.err.ee/1609723647/iisrael-teatas-runnakutest-sojalistele-objektidele-iraani-laaneosas#telekeskus |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Iisraeli rünnakutes Iraani vastu tabati kümneid raketiladusid ja väljalasketaristut. Lisaks tabasid rünnakud Iraani lääneosas maa-õhk tüüpi rakettide ja droonide ladustamiskohti.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-17 |pealkiri=Iisrael teatas rünnakutest sõjalistele objektidele Iraani lääneosas |url=https://www.err.ee/1609723647/iisrael-teatas-runnakutest-sojalistele-objektidele-iraani-laaneosas#objektid |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ameerika Ühendriikide president Donald Trump kutsus Teherani elanikke üles lahkuma, millega toetas Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu varasemaid hoiatusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-17 |pealkiri=Iisrael teatas rünnakutest sõjalistele objektidele Iraani lääneosas |url=https://www.err.ee/1609723647/iisrael-teatas-runnakutest-sojalistele-objektidele-iraani-laaneosas#evakueerimine |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; USA president Donald Trump nõudis Iraanilt tingimusteta alistumist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120385131/trump-kutsub-iraani-ules-tingimusteta-alistuma Trump kutsub Iraani üles tingimusteta alistuma] Delfi, 17. VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609725147/the-times-usa-l-on-relv-iraani-maa-aluste-tuumarajatiste-havitamiseks The Times: USA-l on relv Iraani maa-aluste tuumarajatiste hävitamiseks] ERR, 18. VI 2025&lt;/ref&gt;

G7 avaldas toetust Iisraelile ja nimetas Iraani ebastabiilsuse allikaks. Rühm kutsus üles piirkonnas rahu ja stabiilsust saavutama.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-17 |pealkiri=Iisrael teatas rünnakutest sõjalistele objektidele Iraani lääneosas |url=https://www.err.ee/1609723647/iisrael-teatas-runnakutest-sojalistele-objektidele-iraani-laaneosas#g7 |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Prantsuse president [[Emmanuel Macron]] hoiatas, et Igasugune katse Iraani režiimi muuta tooks kaose.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-17 |pealkiri=Iisrael teatas rünnakutest sõjalistele objektidele Iraani lääneosas |url=https://www.err.ee/1609723647/iisrael-teatas-runnakutest-sojalistele-objektidele-iraani-laaneosas#macron |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 18. juuni ===
Iisrael jätkas rünnakuid sihtmärkidele Teheranis. Iisraeli armee palus veidi enne rünnakut Teherani 18. ringkonna elanikel evakueeruda. Sõjavägi hoiatas, et kavatseb seal rünnata islamiriigi sõjalist taristut, vahendas CNN. Rünnakust võttis osa enam kui 50 sõjalennukit. Iraani tuumarelvade arendamise programmi katkestamiseks rünnati ka Teheranis asuvat tsentrifuugide tootmise rajatist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-18 |pealkiri=Iisraeli armee teatas rünnakutest sihtmärkidele Teheranis |url=https://www.err.ee/1609724484/iisraeli-armee-teatas-runnakutest-sihtmarkidele-teheranis#teheran |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Iisraeli kaitseminister Israel Katz teatas, et õhujõudude hävitajad purustasid Iraani sisejulgeoleku peastaabi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-18 |pealkiri=Iisraeli armee teatas rünnakutest sihtmärkidele Teheranis |url=https://www.err.ee/1609724484/iisraeli-armee-teatas-runnakutest-sihtmarkidele-teheranis#peastaap |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Iisraeli õhulöök tabas Iraani pealinnas Teheranis politsei peakorteri lähedal asuvaid hooneid ja mitmed politseinikud said haavata.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-18 |pealkiri=Iisraeli armee teatas rünnakutest sihtmärkidele Teheranis |url=https://www.err.ee/1609724484/iisraeli-armee-teatas-runnakutest-sihtmarkidele-teheranis#iraanpolitsei |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Iraan väitis, et ründas Iisraeli hüperhelikiirusega rakettidega ja ärvardas sulgeda Hormuzi väina.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609724484/iisraeli-armee-teatas-runnakutest-sihtmarkidele-teheranis Iisraeli armee teatas rünnakutest sihtmärkidele Teheranis] ERR, 18. VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609724277/iraani-ametnikud-ahvardavad-hormuzi-vaina-sulgeda Iraani ametnikud ähvardavad Hormuzi väina sulgeda] ERR, 18. VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120385150/iisrael-alustas-uut-runnakulainet-teheranile-iraani-liider-lahing-alaku Iisrael alustas uut rünnakulainet Teheranile. Iraani liider: &quot;Lahing alaku!&quot;] Delfi, 18. VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120385417/iraani-liider-ahvardas-usa-d-korvamatu-kahjuga-kui-trump-otsustaks-sotta-astuda Iraani liider ähvardas USA-d korvamatu kahjuga, kui Trump otsustaks sõtta astuda] Delfi, 18. VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8271102/usa-kaes-on-relv-iraani-tuumarajatiste-havitamiseks |title=USA käes on relv Iraani tuumarajatiste hävitamiseks |url-access=subscription |author= |date=2025-06-18 |access-date=2025-06-18 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8271633/meedia-iisraelil-hakkavad-ohutorjeraketid-otsa-saama |title=Meedia: Iisraelil hakkavad õhutõrjeraketid otsa saama |url-access=subscription |author= |date=2025-06-18 |access-date=2025-06-18 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8271383/video-teherani-tanavad-on-runnakute-ootuses-inimtuhjad |title=VIDEO ⟩ Teherani tänavad on rünnakute ootuses inimtühjad |url-access=subscription |author= |date=2025-06-18 |access-date=2025-06-18 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Ameerika Ühendriikide president Donald Trumpil oli Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga telefonivestlus, kõne üksikasju ei ole avaldatud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-18 |pealkiri=Iisraeli armee teatas rünnakutest sihtmärkidele Teheranis |url=https://www.err.ee/1609724484/iisraeli-armee-teatas-runnakutest-sihtmarkidele-teheranis#trump |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; USA saatkond Jeruusalemmas teatas, et sulgeb kuni 20. juunini uksed, tuues põhjusena välja Iisraeli ja Iraani vahelise konflikti.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-18 |pealkiri=Iisraeli armee teatas rünnakutest sihtmärkidele Teheranis |url=https://www.err.ee/1609724484/iisraeli-armee-teatas-runnakutest-sihtmarkidele-teheranis#jeruusalemm |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Trump jättis õhku küsimuse, kas Ühendriigid ühinevad Iisraeli rünnakuga Iraani vastu, öeldes, et Teheran on võtnud ühendust läbirääkimiste alustamiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-18 |pealkiri=Iisraeli armee teatas rünnakutest sihtmärkidele Teheranis |url=https://www.err.ee/1609724484/iisraeli-armee-teatas-runnakutest-sihtmarkidele-teheranis#trump |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Hiina välisministeeriumi kõneisik [[Guo Jiakun]] ütles, et Iraanist on turvalistesse paikadesse evakueeritud 791 Hiina kodanikku. Ajaleht [[The Wall Street Journal]] toob välja, et Hiina pole seni võtnud konflikti osas konkreetset seisukohta.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-18 |pealkiri=Iisraeli armee teatas rünnakutest sihtmärkidele Teheranis |url=https://www.err.ee/1609724484/iisraeli-armee-teatas-runnakutest-sihtmarkidele-teheranis#peking |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa asevälisminister [[Sergei Rjabkov]] hoiatas, et USA otsene sõjaline abi Iisraelile võib radikaalselt destabiliseerida olukorda Lähis-Idas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-18 |pealkiri=Iisraeli armee teatas rünnakutest sihtmärkidele Teheranis |url=https://www.err.ee/1609724484/iisraeli-armee-teatas-runnakutest-sihtmarkidele-teheranis#interfax |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 19. juuni ===
[[Põhja-Korea|Põhja Korea]] mõistis hukka Iisraeli rünnakud Iraanile ning hoiatas USA ja Euroopa suurriike sõjale õhutamise eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-19 |pealkiri=Iraan tabas rakettidega Iisraeli tsiviilpiirkondi |url=https://www.err.ee/1609725456/iraan-tabas-rakettidega-iisraeli-tsiviilpiirkondi#korea |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[BBC]] andmetel on Ameerika Ühendriigid oma sõjalisi ressursse Lähis-Itta ümber suunanud. Ameerikas asuvatest baasidest on viimastel päevadel Euroopasse viidud vähemalt 30 USA sõjatankerlennukit, mida kasutatakse hävituslennukite ja pommitajate tankimiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-19 |pealkiri=Iraan tabas rakettidega Iisraeli tsiviilpiirkondi |url=https://www.err.ee/1609725456/iraan-tabas-rakettidega-iisraeli-tsiviilpiirkondi#usa |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; [[CBS]] teatas, et USA president Donald Trump kiitis teisipäeva õhtul heaks plaanid Iraani rünnata, kuid ta pole veel lõplikku otsust teinud, kas seda teha.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-19 |pealkiri=Iraan tabas rakettidega Iisraeli tsiviilpiirkondi |url=https://www.err.ee/1609725456/iraan-tabas-rakettidega-iisraeli-tsiviilpiirkondi#trump |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; [[Bloomberg News|Bloomberg]] kirjutab, et Washington koondab vägesid Teheraniga otse konflikti astumiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-19 |pealkiri=Iraan tabas rakettidega Iisraeli tsiviilpiirkondi |url=https://www.err.ee/1609725456/iraan-tabas-rakettidega-iisraeli-tsiviilpiirkondi#bloomberg |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609725615/usa-voimalik-sekkumine-lahis-ida-konflikti-loi-trumpi-toetajad-kahte-leeri USA võimalik sekkumine Lähis-Ida konflikti lõi Trumpi toetajad kahte leeri] ERR, 19. VI 2025&lt;/ref&gt;

Iisraeli sõjavägi teatas 19. juuni varahommikul, et korraldab uut rünnakutelainet Iraani pealinna Teherani ümbruses ja teistes riigi piirkondades. Iraanlastel soovitati evakueeruda kahest asulast – Arakist ja Khondabist – enne, kui Iisrael teeb seal rünnakuid sõjalisele taristule.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-19 |pealkiri=Iraan tabas rakettidega Iisraeli tsiviilpiirkondi |url=https://www.err.ee/1609725456/iraan-tabas-rakettidega-iisraeli-tsiviilpiirkondi#iisrael |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Iraani meedia väitel häkkis Iisrael lühiajaliselt Iraani riigitelevisiooni ülekannet. Küberrünnaku ajal näidati kaadreid Iraani naiste protestidest ja kutsuti inimesi tänavatele tulema.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-19 |pealkiri=Iraan tabas rakettidega Iisraeli tsiviilpiirkondi |url=https://www.err.ee/1609725456/iraan-tabas-rakettidega-iisraeli-tsiviilpiirkondi#televisioon |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Iraani riiklik meediaagentuur IRIB kirjutab, et Iisrael tabas Araki raskeveereaktorit, mis on umbes 250 kilomeetrit Teheranist edelas asuv tuumarajatis. Rajatise kahjustused pole aga tõsised ja kiirgust pole.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-19 |pealkiri=Iraan tabas rakettidega Iisraeli tsiviilpiirkondi |url=https://www.err.ee/1609725456/iraan-tabas-rakettidega-iisraeli-tsiviilpiirkondi#veereaktor |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Iisraeli sõjaväeametnik teatas, et riigi armee tabas ligi 100 Iraani sihtmärki ning et rünnakus osales ligi 40 sõjalennukit. israeli kaitseminister [[Yisra'el Kats|Israel Katz]] andis märku, et riik võib võtta sihikule ka Iraani režiimi juhi ajatolla [['Alī Khāmene'ī|Ali Khamenei]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-19 |pealkiri=Iraan tabas rakettidega Iisraeli tsiviilpiirkondi |url=https://www.err.ee/1609725456/iraan-tabas-rakettidega-iisraeli-tsiviilpiirkondi |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609725882/wsj-iisrael-raputab-iraani-teokraatliku-reziimi-alustalasid WSJ: Iisrael raputab Iraani teokraatliku režiimi alustalasid] ERR, 19. VI 2025&lt;/ref&gt;

Iisraeli sõjaväeametniku sõnul lasi Iraan välja kümneid ballistilisi rakette, millest mitu tabasid tsiviilpiirkondi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-19 |pealkiri=Iraan tabas rakettidega Iisraeli tsiviilpiirkondi |url=https://www.err.ee/1609725456/iraan-tabas-rakettidega-iisraeli-tsiviilpiirkondi#tsiviilpiirkond |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Iraani rünnakutes Iisraelile sai kahjustada [[Be'er-Sheva]] linna haigla, teatas haigla pressiesindaja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-19 |pealkiri=Iraan tabas rakettidega Iisraeli tsiviilpiirkondi |url=https://www.err.ee/1609725456/iraan-tabas-rakettidega-iisraeli-tsiviilpiirkondi#haigla |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Iisraeli hädaabiteenistuste teatel sai Iraani viimases rünnakulaines haavata vähemalt 65 inimest. Lisaks sai 18 inimest vigastada varjumiskohta joostes.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-19 |pealkiri=Iraan tabas rakettidega Iisraeli tsiviilpiirkondi |url=https://www.err.ee/1609725456/iraan-tabas-rakettidega-iisraeli-tsiviilpiirkondi#vigastatud |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ütles, et Iraan maksab Iisraeli lõunaosas Beer-Shevas asuvale Iisraeli Soroka haiglale suunatud raketirünnaku eest &quot;kõrget hinda&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-19 |pealkiri=Iraan tabas rakettidega Iisraeli tsiviilpiirkondi |url=https://www.err.ee/1609725456/iraan-tabas-rakettidega-iisraeli-tsiviilpiirkondi#netanyahu |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Iraan teatas, et Soroka haiglat tabanud rünnaku peamine sihtmärk oli sõjaväe- ja luurebaas ning et haiglat tabas üksnes lööklaine, tegelik sihtmärk oli sõjaväerajatis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-19 |pealkiri=Iraan tabas rakettidega Iisraeli tsiviilpiirkondi |url=https://www.err.ee/1609725456/iraan-tabas-rakettidega-iisraeli-tsiviilpiirkondi#sihtmark |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120385601/iraani-riigimeedia-kinnitusel-laheb-soda-suureparaselt-ja-kannatab-vaid-iisrael |title=Iraani riigimeedia kinnitusel läheb sõda suurepäraselt ja kannatab vaid Iisrael |url-access=subscription |first=Kaarel |last=Kressa |date=2025-06-19 |access-date=2025-06-19 |website=www.delfi.ee |ref=none}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120385629/haaretz-iraani-taielik-alistamine-suurendaks-netanyahu-voimu-ja-tooks-talle-isiklikku-kasu |title=Haaretz: Iraani täielik alistamine suurendaks Netanyahu võimu ja tooks talle isiklikku kasu |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2025-06-19 |access-date=2025-06-19 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120385417/iraani-liider-ahvardas-usa-d-korvamatu-kahjuga-kui-trump-otsustaks-sotta-astuda Iraani liider ähvardas USA-d korvamatu kahjuga, kui Trump otsustaks sõtta astuda] Delfi, 19. VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120385450/video-iraan-rundas-ballistilise-raketiga-iisraeli-haiglat-iraani-teatel-pommitas-iisrael-arakis-tuumaobjekti VIDEO | Iraan ründas ballistilise raketiga Iisraeli haiglat. Iraani teatel pommitas Iisrael Arakis tuumaobjekti] Delfi, 19. VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120385446/kolm-euroopa-riiki-ja-iraan-alustavad-reedel-genfis-tuumakonelusi Kolm Euroopa riiki ja Iraan alustavad reedel Genfis tuumakõnelusi] Delfi, 19. VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8271950/trump-iraani-rundamisest-keegi-ei-tea-mida-ma-teen |title=Trump Iraani ründamisest: keegi ei tea, mida ma teen |url-access=subscription |author= |date=2025-06-19 |access-date=2025-06-19 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8272373/cbs-iraan-on-valmis-rundama-rakettidega-usa-baase |title=CBS: Iraan on valmis ründama rakettidega USA baase |url-access=subscription |author= |date=2025-06-19 |access-date=2025-06-19 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8272408/erkki-koort-iisraeli-ja-iraani-soda-viib-maailma-uude-reaalsusesse-usa-valmistub-sekkuma |title=ERKKI KOORT ⟩ Iisraeli ja Iraani sõda viib maailma uude reaalsusesse. USA valmistub sekkuma |url-access=subscription |author= |date=2025-06-19 |access-date=2025-06-19 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 20. juuni ===
Iraan korraldas Iisraelile raketirünnaku. Iisraeli väitel see purustusi kaasa ei toonud. Iraani välisminister [[Abbas Araghchi]] lükkas tagasi võimalikud läbirääkimised USA-ga, kuni Iisrael jätkab Iraani ründamist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-20 |pealkiri=Iraan korraldas taas raketirünnaku Iisraelile |url=https://www.err.ee/1609726314/iraan-korraldas-taas-raketirunnaku-iisraelile#teheran |vaadatud=2025-06-21 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Iisrael ründas Iraani sõjaväerajatisi ja tuumauuringute keskust. Israeli väitel on pooled Iraani rakettide stardiseadeldistest hävitatud.

Iraan nimetas revolutsioonikaardile uue luurejuhi, brigaadikindral Majid Khadami. Eelmine luurejuht hukkus Iisraeli rünnakus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609726314/iraan-korraldas-taas-raketirunnaku-iisraelile Iraan korraldas taas raketirünnaku Iisraelile] ERR 20, VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120385721/selgitaja-mis-juhtub-kui-rakett-tabab-iraani-kurikuulsat-maa-alust-tuumaobjekti |title=SELGITAJA - Mis juhtub, kui rakett tabab Iraani kurikuulsat maa-alust tuumaobjekti? |url-access=subscription |first=Ivar |last=Soopan |date=2025-06-20 |access-date=2025-06-20 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609727082/the-telegraph-iisraelil-on-ohu-kaudu-vaba-tee-iraani-tuumarajatisteni The Telegraph: Iisraelil on õhu kaudu vaba tee Iraani tuumarajatisteni] ERR 20, VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120385634/iisrael-arvab-laas-kohkleb-uus-info-toidab-kahtlust-et-iraan-arendas-tuumarelva-kuid-ei-toenda-seda-uheselt |title=Iisrael arvab, lääs kõhkleb. Uus info toidab kahtlust, et Iraan arendas tuumarelva, kuid ei tõenda seda üheselt |url-access=subscription |author=Jete-Ri Jõesaar |date=2025-06-21 |access-date=2025-06-21 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 21. juuni ===
Iisrael ründas [[Isfahan]]is asuvat [[Isfahani tuumauuringute keskus|Iraani tuumaobjekti]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120386049/ohurunnakud-iraani-ja-iisraeli-vahel-jatkuvad-iisrael-tabas-isfahani-tuumaobjekti |pealkiri=Õhurünnakud Iraani ja Iisraeli vahel jätkuvad: Iisrael tabas Isfahani tuumaobjekti |perekonnanimi=Lenel |eesnimi=Kivi |kuupäev=2025-06-21 |vaadatud=2025-06-21 |väljaanne=Delfi |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609727433/iisrael-rundas-isfahanis-asuvat-iraani-tuumaobjekti Iisrael ründas Isfahanis asuvat Iraani tuumaobjekti] ERR 21, VI 2025&lt;/ref&gt; USA president Donald Trump ütles reedel, et Iraanil on USA õhurünnakute ärahoidmiseks aega maksimaalselt kaks nädalat, andes märku, et võib otsuse langetada juba enne kahenädalase tähtaja möödumist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120385741/kaks-nadalat-donald-trump-jatkab-oma-lemmikajauhiku-kasutamist Kaks nädalat: Donald Trump jätkab oma lemmikajaühiku kasutamist] Delfi 21, VI 2025&lt;/ref&gt;

=== 22. juuni ===
USA ründas Iraani tuumarajatisi. Rünnaku sihtmärkideks olid Iraani kaks peamist uraani rikastamise keskust: mägirajatis [[Fordo]]s ja suurem uraani rikastamise tehas [[Natanz]]is ning tuumaobjekt [[Isfahan]]i linna lähistel. Rünnakus osales 6 pommituslennukit B2, mis viskasid peamiselt Fordo kohal alla 14 lennukipommi, samuti tulistati USA allveelaevadelt välja umbes 30 raketti.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120386074/otseblogi-iraani-valisminister-soidab-usa-runnakute-arutamiseks-putiniga-kohtuma OTSEBLOGI | Iraani välisminister sõidab USA rünnakute arutamiseks Putiniga kohtuma] Delfi 22, VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609727868/trump-nimetas-runnakut-iraani-tuumarajatistele-vaga-edukaks Trump nimetas rünnakut Iraani tuumarajatistele väga edukaks] ERR 22, VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120386143/usa-avaldas-runnaku-detailid-kaitseministri-sonul-on-iraani-tuumaambitsioonid-havitatud |pealkiri=USA avaldas rünnaku detailid. Kaitseministri sõnul on Iraani tuumaambitsioonid hävitatud |url-access=subscription |perekonnanimi=Kressa |eesnimi=Kaarel |kuupäev=2025-06-22 |vaadatud=2025-06-22 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et |ref=puudub}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120386119/iraanlaste-vaitel-hoiatas-usa-neid-runnakust-ette-iaea-teatel-polnud-uheski-objektis-rikastatud-uraani Iraanlaste väitel hoiatas USA neid rünnakust ette. IAEA teatel polnud üheski objektis rikastatud uraani] ERR 22, VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120385634/iisrael-arvab-laas-kohkleb-uus-info-toidab-kahtlust-et-iraan-arendas-tuumarelva-kuid-ei-toenda-seda-uheselt |pealkiri=Iisrael arvab, lääs kõhkleb. Uus info toidab kahtlust, et Iraan arendas tuumarelva, kuid ei tõenda seda üheselt |url-access=subscription |perekonnanimi=Jõesaar |eesnimi=Jete-Ri |kuupäev=2025-06-22 |vaadatud=2025-06-22 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120386150/liitlased-on-ekspertide-sonul-iraani-suuresti-uksi-jatnud-neid-riike-kes-oleksid-nous-iraani-poolel-sotta-astuma-ei-ole-praegu-olemas |pealkiri=Liitlased on ekspertide sõnul Iraani suuresti üksi jätnud. &quot;Neid riike, kes oleksid nõus Iraani poolel sõtta astuma, ei ole praegu olemas.&quot; |url-access=subscription |perekonnanimi=Karu |eesnimi=Kärt |kuupäev=2025-06-22 |vaadatud=2025-06-22 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120385721/selgitaja-mis-juhtub-kui-rakett-tabab-iraani-kurikuulsat-maa-alust-tuumaobjekti |pealkiri=SELGITAJA - Mis juhtub, kui rakett tabab Iraani kurikuulsat maa-alust tuumaobjekti? |url-access=subscription |perekonnanimi=Soopan |eesnimi=Ivar |kuupäev=2025-06-22 |vaadatud=2025-06-22 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et |ref=puudub}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120386223/usa-runnaku-telgitagused-trump-tahtis-iraaniga-otsustavaid-konelusi-aga-seda-takistas-iisraeli-iraani-soda |pealkiri=USA rünnaku telgitagused. Trump tahtis Iraaniga otsustavaid kõnelusi, aga seda takistas Iisraeli-Iraani sõda |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2025-06-23 |vaadatud=2025-06-23 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et |ref=puudub}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8274199/iaea-tahab-ligipaasu-iraani-korgrikastatud-uraani-varu-hindamiseks |pealkiri=IAEA tahab ligipääsu Iraani kõrgrikastatud uraani varu hindamiseks |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-06-23 |vaadatud=2025-06-23 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8274061/khamenei-nounik-rikastatud-uraani-varu-on-runnakutele-vaatamata-alles |pealkiri=Khamenei nõunik: rikastatud uraani varu on rünnakutele vaatamata alles |eesnimi= |perekonnanimi= |url-access=subscription |kuupäev=2025-06-23 |vaadatud=2025-06-23 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://breakingdefense.com/2025/06/operation-midnight-hammer-how-the-us-conducted-surprise-strikes-on-iran/ Operation Midnight Hammer: How the US conducted surprise strikes on Iran] Breaking Defense, 22. VI 2025&lt;/ref&gt;

=== 23. juuni ===
Iraan ründas vastuseks USA rünnakule [[Katar]]i pealinna [[Doha]] lähedal asuvat
Al-Udeidi sõjaväebaasi. USA teatel rünnakus kannatanuid ei olnud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609728534/iraan-rundas-kataris-ja-iraagis-asuvaid-usa-baase Iraan ründas Kataris ja Iraagis asuvaid USA baase] ERR, 23. VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120386302/iraan-andis-vastuloogi-runnates-usa-sojavaebaasi-kataris-trump-palju-onne-maailm-on-aeg-rahuks |pealkiri=Iraan andis vastulöögi, rünnates USA sõjaväebaasi Kataris. Trump: palju õnne, maailm, on aeg rahuks! |url-access=subscription |eesnimi=Matti Aivar |perekonnanimi=Lind |kuupäev=2025-06-23 |vaadatud=2025-06-23 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et |ref=puudub}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8274314/iraan-rundas-usa-sojavaebaase-kataris-ja-iraagis |pealkiri=Iraan ründas USA sõjaväebaase Kataris ja Iraagis |eesnimi=Liisa |perekonnanimi=Ehamaa |kuupäev=2025-06-23 |vaadatud=2025-06-23 |url-access=subscription  |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Iisrael ründas uuesti Iraanio maa-alust tuumarajatist Fordos.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609728435/iisrael-rundas-taas-iraani-fordo-tuumarajatist Iisrael ründas taas Iraani Fordo tuumarajatist] ERR, 23. VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120386298/video-iisrael-laiendas-runnakuid-ule-iraani-teheran-jai-raketirahe-alla |pealkiri=VIDEO - Iisrael laiendas rünnakuid üle Iraani. Teheran jäi raketirahe alla |url-access=subscription |eesnimi=Matti Aivar |perekonnanimi=Lind |kuupäev=2025-06-23 |vaadatud=2025-06-23 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et |ref=puudub}}&lt;/ref&gt;

Iraan ähvardas sulgeda [[Hormuzi väin]]a.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609728345/iraani-kindralid-ahvardavad-usa-d-otsustava-vastuloogiga Iraani kindralid ähvardavad USA-d otsustava vastulöögiga] ERR, 23. VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609728300/trump-viitas-sotsiaalmeedias-reziimimuutuse-soovile-iraanis Trump viitas sotsiaalmeedias režiimimuutuse soovile Iraanis] ERR, 23. VI 2025&lt;/ref&gt;

=== 24. juuni ===
Iisrael ja Iraan leppisid USA nõudmisel ja vahendusel kokku relvarahus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609728726/trump-iisrael-ja-iraan-rikkusid-relvarahu-kuid-nuudsest-rahu-kehtib Trump: Iisrael ja Iraan rikkusid relvarahu, kuid nüüdsest rahu kehtib] ERR, 24. VI 2025&lt;/ref&gt;
Päeva jooksul süüdistasid mõlemad osapooled teineteist relvarahu rikkumises ja panid toime mõned raketirünnakud, kuid vaherahu jäi kehtima.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8267979/otseblogi-trumpi-vaitel-on-iisraeli-iraani-relvarahu-nuud-joustunud |pealkiri=OTSEBLOGI ⟩ Trumpi väitel on Iisraeli-Iraani relvarahu nüüd jõustunud |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-06-24 |vaadatud=2025-06-24 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8274413/iisrael-suudistas-iraani-relvarahu-rikkumises-ja-andis-korralduse-jouliselt-vastata |pealkiri=Iisrael süüdistas Iraani relvarahu rikkumises ja andis korralduse jõuliselt vastata |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-06-24 |vaadatud=2025-06-24 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120386332/ulevaade-mida-kuradit-trumpi-vihane-tiraad-pani-iraani-ja-iisraeli-uuesti-relvarahu-jargima |pealkiri=ÜLEVAADE - &quot;Mida kuradit.&quot; Trumpi vihane tiraad pani Iraani ja Iisraeli uuesti relvarahu järgima |url-access=subscription |eesnimi=Matti Aivar |perekonnanimi=Lind |kuupäev=2025-06-24 |vaadatud=2025-06-24 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et |ref=puudub}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120386308/iisrael-ja-iraan-noustusid-taieliku-ja-totaalse-relvarahuga-trump-palju-onne-koigile |pealkiri=Iisrael ja Iraan nõustusid &quot;täieliku ja totaalse&quot; relvarahuga. Trump: palju õnne kõigile! |url-access=subscription |eesnimi=Matti Aivar |perekonnanimi=Lind |kuupäev=2025-06-24 |vaadatud=2025-06-24 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et |ref=puudub}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609729203/vaherahu-lahis-idas-pusib Vaherahu Lähis-Idas püsib] ERR, 25. VI 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609729602/leke-iraan-voib-tuumaprogrammi-taastada-vaid-mone-kuuga Leke: Iraan võib tuumaprogrammi taastada vaid mõne kuuga] ERR, 25. VI 2025&lt;/ref&gt;

Iraani teatel on sõjas Iisraeliga alates 13. juunist surma saanud vähemalt 610 ja haavata vähemalt 4700 inimest.
Iisraelis hukkus vähemalt 28 inimest, haiglasse viidi 3238 inimest.

== Ohvrid ==
Väidetavalt tapeti Iraani kõrgemaid komandöre. IDF teatas, et rünnakutes hukkus tõenäoliselt Iraani relvajõudude staabiülem kindralmajor Mohammad Bagheri.&lt;ref name=&quot;JPost20250613b&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.jpost.com/middle-east/iran-news/article-857580|title=Military chief Mohammed Bagheri possibly killed in Israel strike on Iran|website=The Jerusalem Post|date=13 June 2025|access-date=13 June 2025|language=en}}&lt;/ref&gt; Iraani riiklik meedia [[IRNA]] lükkas väite ümber,&lt;ref name=&quot;AlJazeeraLive20250613&quot;/&gt; kuid poolametlik [[Farsi uudisteagentuur|uudisteagentuur Fars]] kinnitas seda.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Fabian|first=Emanuel|url=https://www.timesofisrael.com/liveblog_entry/report-irans-military-chief-bagheri-killed-in-israeli-strike/|title=Report: Iran's military chief Bagheri killed in Israeli strike|website=The Times of Israel|access-date=2025-06-13|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Iraani riigimeedia teatas samal ajal IRGC komandöri Hossein Salami surmast,&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.timesofisrael.com/liveblog_entry/irans-revolutionary-guard-commander-hossein-salami-killed-in-israeli-strike-says-iranian-state-media/|title=Iran's Revolutionary Guard commander Hossein Salami killed in Israeli strike, says Iranian state media|website=The Times of Israel|access-date=13 June 2025|language=en-US}}&lt;/ref&gt; mida hiljem kinnitas IRGC&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://aje.io/auoxkc?update=3771264|title=IRGC says ready to respond despite killing of its chief|website=Al Jazeera|date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt; , lisaks teavitas riigimeedia kõrgema komandöri Gholam Ali Rashid surmast.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.iranintl.com/en/202506132436|title=Iran's Revolutionary Guards chief killed in Israeli attack - state media|website=Iran International|date=13 June 2025|access-date=13 June 2025|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Osterman&quot;&gt;{{Cite news|last=Osterman|first=Cynthia|url=https://www.reuters.com/world/middle-east/israel-says-it-strikes-iran-amid-nuclear-tensions-2025-06-13/|title=Israel says it strikes Iran amid nuclear tensions|work=Reuters|date=13 June 2025|access-date=13 June 2025|last2=Coates|first2=Stephen}}&lt;/ref&gt; Nour News teatas, et suurajatolla [['Alī Khāmene'ī|Ali Khamenei]] nõunik Ali Shamkhani sai raskelt vigastada&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://aje.io/auoxkc?update=3771180|title=Senior adviser to Ali Khamenei 'critically injured': Report|website=Al Jazeera English|date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt; ja suri hiljem vigastustesse.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.iranintl.com/en/202506136136|title=Khamenei's top advisor Shamkhani killed in Israeli raid, sources say|work=Iran International|date=13 June 2025|access-date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt;

Iraani riigimeedia teatel hukkusid ka tuumateadlased Fereydoon Abbasi ja Mohammad Mehdi Tehranchi.&lt;ref name=&quot;TimesOfIsraelLive20250613&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.timesofisrael.com/liveblog_entry/iran-state-media-names-two-nuclear-scientists-killed-in-israeli-strike/|title=Iran state media names two nuclear scientists killed in Israeli strike|website=The Times of Israel|access-date=13 June 2025|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://aje.io/auoxkc?update=3771100|title=Two Iranian nuclear scientists killed in attacks: Tasnim agency|website=Al Jazeera English|date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt; [[Tasnimi uudisteagentuur]] lisas hiljem veel neli tapetud teadlast, kelleks olid [[Abdulhamid Minouchehr]], [[Ahmadreza Zolfaghari]], Seyyed [[Amirhossein Faqhi]] ja [[Motlabizadeh]].&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://aje.io/auoxkc?update=3771459|title=Iran says six nuclear scientists killed in strikes|website=Al Jazeera|date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt;

Kohaliku meedia teatel oli ohvrite seas tsiviilisikuid, sealhulgas naisi ja lapsi.&lt;ref name=&quot;WashingtonPost20250612&quot;&gt;{{Cite news|last=Chen|first=Janice Kai|url=https://www.washingtonpost.com/world/2025/06/12/israel-attacks-iran-tehran-explosions/|title=Live updates: Israel strikes Iran; head of Revolutionary Guard killed in Tehran|work=The Washington Post|date=13 June 2025|access-date=13 June 2025|language=en-US|last2=Rom|first2=Alon|issn=0190-8286|last3=Vinall|first3=Frances|last4=DeYoung|first4=Karen|last5=Balousha|first5=Hazem|last6=Bisset|first6=Victoria|last7=Ledur|first7=Júlia|last8=Shapiro|first8=Leslie|last9=Ovalle|first9=David}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Barrons20250613&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.barrons.com/news/iran-state-media-says-civilians-killed-in-israel-strikes-on-tehran-97ab1ead|title=Iran State Media Says Civilians Killed In Israel Strikes On Tehran|website=barrons|access-date=13 June 2025|language=en-us}}&lt;/ref&gt; Hiljem teatas uudisteagentuur Tasnim, et Teherani põhjaosas Tajrishi linnaosas sai vigastada üle 50 inimese, sealhulgas 35 naist ja last, kes viidi [[Chamran Hospital|Chamrani haiglasse]].&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://aje.io/auoxkc?update=3771379|title=Mostly women and children among 50 injured in Israeli attack: Report|website=Al Jazeera|date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt;

=== Märkimisväärsed surmad ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Nimi
! Positsioon
|-
| Hosseini Salami
| [[Islami revolutsiooniline kaardivägi|Islami revolutsioonilise kaardiväe]] ülemjuhataja
|-
| Mohammad Bagheri
| Iraani Islamivabariigi relvajõudude staabiülem
|-
| Gholam Ali Rashid
| Khatam-al Anbiya peakorteri ülem
|-
| Ali Šamkhani
| [[Iraani kõrgeim juht|Iraani ülemjuhi]] poliitiline nõunik
|-
| Fereydoon Abbasi
| Tuumateadlane
|-
| Mohammad Mehdi Tehranchi
| Tuumateadlane
|-
|}

== Kättemaks ==
IDF-i brigaadikindral Effie Defrini sõnul lasi Iraan kättemaksuks Iisraeli pihta välja üle 100 Shahedi drooni.&lt;ref name=&quot;CNNLive20250612&quot;&gt;{{Cite web|last=Liebermann|first=Oren|url=https://www.cnn.com/world/live-news/israel-iran-strikes-news-06-12-25-hnk-intl|title=Israel strikes Iran nuclear sites and military leadership as Middle East braces for retaliation|website=CNN|date=2025-06-13|access-date=2025-06-13|language=en|last2=Diamond|first2=Jeremy|last3=Regan|first3=Helen|last4=Gan|first4=Nectar|last5=Lau|first5=Chris|last6=Izso|first6=Lauren|last7=Michaelis|first7=Tamar|last8=Blackburn|first8=Piper Hudspeth|last9=Atwood|first9=Kylie}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://aje.io/auoxkc?update=3771470|title=Iran launches 100 drones on Israel: Army spokesman|website=Al Jazeera|date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt; Jordaania pealinnas [[Amman]]is aktiveeriti sireenid.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.timesofisrael.com/liveblog-june-13-2025/|title=Over 100 drones launched by Iran; air force begins shooting them down outside Israel's borders|website=www.timesofisrael.com|access-date=2025-06-13|language=en-US}}&lt;/ref&gt; Osa droonidest peatas Jordaania kuninglik õhuvägi Jordaania õhuruumi kohal ja osa [[Iisraeli õhuvägi]] Saudi Araabia ja Süüria kohal.

== Tagajärjed ==
Uudisteagentuur Tasnimi teatas, et Iraani võimud peatasid lennud [[Teherani Imam Khomeini rahvusvaheline lennujaam|Imam Khomeini rahvusvahelises lennujaamas]], kuigi rünnakud ei mõjutanud lennujaama ennast otseselt.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://aje.io/auoxkc?update=3771004|title=Flights suspended at Tehran's main airport|website=Al Jazeera English|date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.reuters.com/world/europe/after-israel-strikes-iran-airlines-divert-flights-airspace-closed-2025-06-13/|title=After Israel strikes Iran, airlines divert flights, airspace closed|work=Reuters|date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt; Seetõttu tühistati [[Hadž|palverändurite]] tagasilennud [[Saudi Araabia]]s.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.irna.ir/news/85860964/%D9%BE%D8%B1%D9%88%D8%A7%D8%B2%D9%87%D8%A7%DB%8C-%D8%A8%D8%A7%D8%B2%DA%AF%D8%B4%D8%AA-%D8%AD%D8%AC%D8%A7%D8%AC-%D8%AA%D8%A7-%D8%A7%D8%B7%D9%84%D8%A7%D8%B9-%D8%AB%D8%A7%D9%86%D9%88%DB%8C-%D9%84%D8%BA%D9%88-%D8%B4%D8%AF/|title=پروازهای بازگشت حجاج تا اطلاع ثانوی لغو شد|work=IRNA}}&lt;/ref&gt; Lennud peatati ka Iisraeli lennujaamadest&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Lifshitz-Klieger|first=Iris|url=https://www.ynetnews.com/travel/article/bkiwamfmeg|title=Israeli strike on Iran grounds flights, leaves tens of thousands of Israelis stranded|website=Ynetnews}}&lt;/ref&gt; ning nii Iraak&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://english.alarabiya.net/News/middle-east/2025/06/13/iraq-closes-airspace-suspends-flights-at-all-airports-state-media|title=Iraq closes airspace, suspends flights at all airports: State media|website=al-Arabiya|date=13 June 2025|access-date=13 June 2025|language=en-US}}&lt;/ref&gt; kui ka Jordaania sulgesid oma õhuruumi.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://en.royanews.tv/news/60395|title=Jordanian army issues statement following 'Israeli' attack on Iran|work=Roya News|date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt; Hiina soovitas Iraanis asuvatel kodanikel valmis püsida.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.scmp.com/news/china/diplomacy/article/3314238/embassy-urges-chinese-iran-stay-alert-after-israeli-airstrikes-explosions|title=Embassy urges Chinese in Iran to stay alert after Israeli airstrikes, explosions|website=South China Morning Post|date=13 June 2025|access-date=12 June 2025}}&lt;/ref&gt; [[New Yorgi politsei]] teatas, et suunab New Yorgi ümbruses asuvatesse juudi ja Iisraeli paikadesse &quot;lisaressursse&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.timesofisrael.com/liveblog_entry/nypd-steps-up-protection-of-jewish-israeli-sites-after-iran-strikes/|title=NYPD steps up protection of Jewish, Israeli sites after Iran strikes|website=The Times of Israel|access-date=13 June 2025|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Analüüs ==
Daniel B. Shapiro sõnul paljastasid Iisraeli rünnakud Iraani nõrkuse pärast [[Operatsioon Al-Aqşá üleujutus|Hamasi 7. oktoobri rünnakuid Iisraeli vastu]], väites, et Iisrael on saavutanud täieliku tungimise Iraani ja näidanud üles võimet rünnata sihtmärke suures osas riigist. &quot;Iraan pole kunagi nõrgem välja näinud ja tema võimet sisukalt reageerida pannakse proovile,&quot; lõpetas ta.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.atlanticcouncil.org/blogs/new-atlanticist/experts-react-israel-just-attacked-irans-military-and-nuclear-sites-whats-next/|title=Experts react: Israel just attacked Iran’s military and nuclear sites. What’s next?}}&lt;/ref&gt;

== Vastukaja ==

=== Kodumaine ===

==== Iraan ====
Iraani valitsus andis korralduse meedia sulgemiseks.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://rasanews.ir/fa/news/783695/%D8%A8%DB%8C%D8%A7%D9%86%DB%8C%D9%87-%D8%AF%D8%A7%D8%AF%D8%B3%D8%AA%D8%A7%D9%86%DB%8C-%DA%A9%D9%84-%DA%A9%D8%B4%D9%88%D8%B1-%D8%AE%D8%B7%D8%A7%D8%A8-%D8%A8%D9%87-%D9%81%D8%B9%D8%A7%D9%84%D8%A7%D9%86-%D9%85%D8%AC%D8%A7%D8%B2%DB%8C-%D9%88-%D8%B1%D8%B3%D8%A7%D9%86%D9%87-%D9%87%D8%A7|title=بیانیه دادستانی کل کشور خطاب به فعالان مجازی و رسانه ها}}&lt;/ref&gt; Iraani relvajõudude pressiesindaja Abolfazl Shekarchi lubas Iisraelile ja Ameerika Ühendriikidele kättemaksuaktsiooni rakendada.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/live/2025/06/12/world/israel-iran-us-nuclear|title=Update from Farnaz Fassihi|work=The New York Times|date=13 June 2025|access-date=13 June 2025|language=en-US|issn=0362-4331}}&lt;/ref&gt; Pärast rünnakuid avaldas kõrgeim juh] [['Alī Khāmene'ī]] avalduse, milles nimetas rünnakuid &quot;kuriteoks&quot; ja hoiatas, et &quot;sionistlik režiim valmistas endale ette kibeda ja valusa saatuse&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://aje.io/auoxkc?update=3771208|title=Iran's Supreme Leader: Israel must prepare for 'bitter and painful' fate following attack|website=Al Jazeera|date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt; [[Iraani välisministeerium]] teatas, et Iraanil on [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri|ÜRO harta]] alusel &quot;seaduslik ja õiguspärane&quot; õigus vastata Iisraeli rünnakutele, märkides ka, et USA vastutab ka &quot;sionistliku režiimi seikluse ohtlike mõjude ja tagajärgede eest&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://aje.io/auoxkc?update=3771277|title=Iran says US will also be responsible for Israel's 'adventure'|website=Al Jazeera|date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt; [[Islami revolutsiooniline kaardivägi|Islamirevolutsioonikaardi korpus]] teatas, et on valmis reageerima isegi pärast oma ülema Hossein Salami surma.&lt;ref name=&quot;AlJazeeraLive20250613&quot;&gt;{{Cite web|url=https://aje.io/auoxkc?update=3771136|title=Top Iranian general Bagheri 'has not been harmed': IRNA|website=Al Jazeera English|date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt; Ajutise pealiku ametikohale määrati Ahmad Vahidi.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://x.com/IranianArForces/status/1933381741118468517|title=By EXECUTIVE ORDER OF THE SUPREME LEADER, Brigadier General Ahmad Vahidi has been appointed as TEMPORARY COMMANDER-IN-CHIEF OF THE IRGC|website=X (formerly Twitter)|access-date=June 13, 2025}}&lt;/ref&gt; Parlamendiliige Alaeddin Boroujerdi ütles, et &quot;Iraan ei osale [15. juunil] ja kuni edasise teatamiseni Ameerika Ühendriikidega peetavate kuuendas tuumaläbirääkimiste voorus .&quot; &lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://report.az/en/other-countries/iran-refuses-to-continue-nuclear-talks-with-us/|title=Iran refuses to continue nuclear talks with US|website=Report.az}}&lt;/ref&gt;

Endine president [[Moḩammad Khātamī|Mohammad Khatami]] kutsus üles seda &quot;kuritegu&quot; hukka mõistma ning kutsus üles ÜRO-d olema &quot;esirinnas&quot; püüdlustes &quot;ennetada edasisi tragöödiaid, mõistes Iisraeli tõsiselt ja põhjalikult hukka&quot;.&lt;ref name=&quot;jaz&quot;/&gt;

[[Qom]]is protestijad nõudsid kättemaksu.&lt;ref name=&quot;jaz&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.aljazeera.com/news/liveblog/2025/6/13/live-explosions-reported-in-iran-amid-israel-tensions|title=LIVE: Israel launches 'major strike' on Iran's military, nuclear sites|work=Al Jazeera|date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt;

==== Iisrael ====
Iisraeli peaminister [[Binyamin Netanyahu|Benjamin Netanyahu]] teatas teleintervjuus: &quot;Oleme Iisraeli ajaloo otsustaval hetkel&quot; ja lisas: &quot;Me kaitseme vaba maailma terrorismi ja barbaarsuse eest, mida Iraan õhutab ja ekspordib üle kogu maailma.&quot; &lt;ref name=&quot;TheTelegraph20250613&quot;&gt;{{Cite news|last=Bodkin|first=Henry|url=https://www.telegraph.co.uk/world-news/2025/06/13/israel-attack-nuclear-iran-air-strikes/|title=Iran could have built '15 nuclear bombs within days', says Israel after strike|work=The Telegraph|date=2025-06-13|access-date=2025-06-13|language=en-GB|issn=0307-1235}}&lt;/ref&gt; Ta väitis ka, et Iraanil on juba piisavalt rikastatud uraani üheksa [[Tuumarelv|tuumapommi]] jaoks.&lt;ref name=&quot;TheTelegraph20250613&quot; /&gt; Ta tänas Trumpi toetuse eest ja ütles, et rünnak oli uraani rikastamise ohu vähendamiseks kohene operatiivne vajadus.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nbcnews.com/now/video/israel-launched-strikes-on-iran-to-roll-back-uranium-threat-netanyahu-says-241496645844|title=Israel launched strikes on Iran to 'roll back uranium threat,' Netanyahu says|website=[[NBC News]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.timesofisrael.com/an-immediate-operational-necessity-why-israel-finally-attacked-irans-nuclear-facilities/amp/|title='An immediate operational necessity': Why Israel finally attacked Iran's nuclear facilities|work=The Times of Israel}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nbcnews.com/world/iran/live-blog/israel-strikes-iran-middle-east-conflict-live-updates-rcna212727|title=Live updates: Israel strikes Iran as fears of another war mount|website=NBC News|date=12 June 2025|access-date=12 June 2025}}&lt;/ref&gt; Ta ütles lisaks, et rünnakud jätkuvad &quot;nii kaua, kui on vaja, et viia lõpule meie vastu suunatud hävitamisoht ja tõrjuda see ülesanne&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.1news.co.nz/2025/06/13/israel-attacks-iran-strikes-to-continue-for-as-many-days-as-it-takes/|title=Israel attacks Iran, strikes to continue 'for as many days as it takes'|website=1News}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;TheTelegraph20250613&quot; /&gt;

Iisraeli kaitseväe staabiülem Eyal Zamir teatas televisioonis edastatud pöördumises, et Iisraeli armee &quot;mobiliseerib kümneid tuhandeid sõdureid ja valmistub üle kõigi piiride&quot;, hoiatades samal ajal, et &quot;kõik, kes üritavad meile väljakutse esitada, maksavad ränka hinda&quot; ja et &quot;see on punkt, kust tagasipöördumise enam pole&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://aje.io/auoxkc?update=3771145|title=Israeli military chief says army 'mobilising tens of thousands' of soldiers|website=Al Jazeera English|date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt;

=== Riigiülesed organid ===

* {{PisiLipp|ÜRO}} peasekretär [[António Guterres]] kutsus mõlemat poolt üles ilmutama maksimaalset vaoshoitust.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.reuters.com/world/middle-east/world-reacts-israeli-strike-iran-over-nuclear-programme-2025-06-13/|title=World reacts to Israeli strike on Iran over nuclear activity|work=Reuters|date=2025-06-13|access-date=2025-06-13|language=en}}&lt;/ref&gt; Tema pressiesindaja Farhan Haq teatas, et &quot;peasekretär mõistab hukka igasuguse sõjalise eskaleerumise Lähis-Idas&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://aje.io/auoxkc?update=3771284|title=UN chief condemns 'military escalation|website=Al Jazeera|date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt;

=== Rahvusvaheline ===

* {{PisiLipp|Armeenia}}: välisministeerium mõistis hukka &quot;ühepoolse rünnaku Iraani vastu, mis ohustab rahumeelseid jõupingutusi ning üldist piirkondlikku stabiilsust ja globaalset rahu&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://x.com/MFAofArmenia/status/1933423407795732810|title=The unilateral attack against #Iran is deeply concerning. Taking place especially ahead of the next round of negotiations, it endangers the peaceful efforts as well as overall regional stability &amp; global peace.|publisher=Armenian MFA|date=13 June 2025|archive-url=https://archive.today/20250613072104/https://x.com/MFAofArmenia/status/1933423407795732810|archive-date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt;
* {{PisiLipp|Austraalia}}: välisminister [[Penny Wong]] ütles, et ta on Iisraeli ja Iraani vaheliste kasvavate pingete pärast &quot;ärevil&quot; ning märkis samal ajal, et &quot;see võib veelgi destabiliseerida niigi ebastabiilset piirkonda&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Pal|first=Alasdair|url=https://www.reuters.com/world/asia-pacific/australia-alarmed-by-escalation-between-israel-iran-2025-06-13/|title=Australia 'alarmed' by escalation between Israel and Iran|work=Reuters|date=13 June 2025|access-date=13 June 2025|language=en|last2=Pal|first2=Alasdair}}&lt;/ref&gt;
* {{PisiLipp|Hiina}}: välisministeeriumi pressiesindaja Lin Jian kutsus üles leidma &quot;piirkondliku rahu ja stabiilsuse edendamiseks mõeldud viise&quot;.[1] Iraani saatkond kirjeldas olukorda kui &quot;tõsist ja keerulist&quot;, soovitades oma kodanikel olla valvsad ja vältida tundlikke või rahvarohkeid kohti.[2] Nii tegi ka Tel Avivi saatkond.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.reuters.com/world/china/china-cautions-citizens-iran-warns-those-israel-potential-attacks-2025-06-13/|title=China cautions citizens in Iran, warns those in Israel of potential attacks|work=Reuters|date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt;
* {{PisiLipp|Tšehhi}}: välisminister Jan Lipavský nimetas rünnakuid &quot;mõistlikuks reaktsiooniks&quot; Iraani tuumapommiähvardusele ning toetusele Hamasile ja Hezbollahile. Ta ütles, et tal on &quot;suur arusaamine... sõjalisest tegevusest, mille eesmärk on takistada tuumapommi tootmist&quot;, lisades, et &quot;Iraan on pikka aega jätnud täitmata oma kohustused rahvusvahelise üldsuse ees, ehitab üles oma tuumaprogrammi ja kasutab samal ajal retoorikat, mille eesmärk on Iisraeli riigi hävitamine&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=AFP and ToI Staff|url=https://www.timesofisrael.com/liveblog_entry/czech-republic-israeli-strikes-on-iran-a-reasonable-reaction-to-tehrans-nuclear-program-terror-support/|title=Czech Republic: Israeli strikes on Iran a ‘reasonable reaction’ to Tehran’s nuclear program, terror support|website=www.timesofisrael.com|access-date=2025-06-13|language=en-US}}&lt;/ref&gt;
* {{PisiLipp|Saksamaa}}: kantsler [[Friedrich Merz]] kutsus nii Iisraeli kui ka Iraani üles &quot;hoiduma sammudest, mis võivad viia edasise eskaleerumiseni ja kogu piirkonna destabiliseerimiseni&quot;. Ta kinnitas, et Iisraeli peaminister Netanyahu teavitas teda operatsioonist telefonikõnes ning teatas, et Saksamaa on valmis kasutama &quot;kõiki olemasolevaid diplomaatilisi vahendeid&quot; konflikti deeskaleerimiseks. Merz rõhutas ka, et &quot;eesmärk peab jääma, et Iraan ei arendaks tuumarelvi&quot;, ning kinnitas Iisraeli &quot;õigust kaitsta oma eksistentsi ja kodanike julgeolekut&quot;. Ta lisas, et Saksa julgeolekuteenistused suurendavad juudi ja Iisraeli paikade kaitset riigisiseselt.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.reuters.com/world/europe/germanys-merz-says-netanyahu-informed-him-attack-iran-2025-06-13/|title=Germany's Merz says Netanyahu informed him of attack on Iran|work=Reuters|date=2025-06-13|access-date=2025-06-13|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.ynetnews.com/article/lndy34vio|title=German Chancellor: &quot;The goal must remain that Iran cannot develop nuclear weapons&quot;|work=Ynetnews|date=2025-06-13|access-date=2025-06-13|language=en}}&lt;/ref&gt;
* {{PisiLipp|India}}: välisministeeriumi pressiesindaja Randhir Jaiswal ütles, et India &quot;jälgib tähelepanelikult arenevat olukorda, sealhulgas teateid tuumaobjektide rünnakute kohta&quot;.&lt;ref name=&quot;CNNLive20250612&quot; /&gt;
* {{PisiLipp|Jaapan}}: valitsuskabineti peasekretär Yoshimasa Hayashi ütles, et valitsus &quot;jätkab kõiki diplomaatilisi jõupingutusi olukorra edasise halvenemise vältimiseks&quot; ja &quot;võtab kõikvõimalikke meetmeid&quot; Jaapani välismaalaste kaitsmiseks.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nippon.com/en/news/yjj2025061300444/|title=Japan Govt Vows to Protect Nationals after Israel's Iran Attack|website=nippon.com|date=2025-06-13|access-date=2025-06-13|language=en}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
* {{PisiLipp|Liibanon}}: president Joseph Aoun avaldas avalduse, milles öeldi, et rünnakud &quot;ei olnud suunatud mitte ainult Iraani rahva, vaid ka kõigi rahvusvaheliste jõupingutuste vastu stabiilsuse säilitamiseks Lähis-Idas ja naaberriikides&quot; ning &quot;õõnestasid käimasolevaid vahendusalgatusi, mis on teinud märkimisväärseid edusamme realistlike ja õiglaste lahenduste leidmisel sõjaohu ärahoidmiseks piirkonnas&quot;. Ta kutsus üles ka &quot;kiiretele ja tõhusatele meetmetele, et takistada Iisraelil oma eesmärkide saavutamist, mida ta kirjeldas üha läbipaistvamate ja äärmiselt ohtlikena, kui neil lastakse jätkuda&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://nna-leb.gov.lb/en/politics/787314/president-aoun-condemns-israeli-strikes-on-iran-wa|title=الوكالة الوطنية للإعلام - President Aoun condemns Israeli strikes on Iran, warns of regional escalation}}&lt;/ref&gt;
* {{PisiLipp|Uus-Meremaa}}: peaminister Christopher Luxon ütles, et rünnakud on &quot;tohutu mure&quot;, samas kui välisminister Winston Peters kutsus üles olukorda deeskaleerima.&lt;ref name=&quot;APNewsLive&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.timesofisrael.com/liveblog_entry/explosions-heard-in-natanz-home-to-key-nuclear-site-says-iranian-state-television/|title=Explosions heard in Natanz, home to key nuclear site, says Iranian state television|website=The Times of Israel|access-date=12 June 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.aa.com.tr/en/asia-pacific/asia-pacific-reacts-to-israeli-strikes-on-iran/3596063|title=Asia Pacific reacts to Israeli strikes on Iran|website=Anadolu Ajansi|access-date=2025-06-13}}&lt;/ref&gt;
* {{PisiLipp|Omaan}}: Omaan süüdistas rünnakutes ja nende tagajärgedes Iisraeli.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Ari|first=Lior Ben|url=https://www.ynetnews.com/article/r50d6jocy|title=Oman: 'Israel is responsible for this escalation and its consequences'|website=Ynetnews}}&lt;/ref&gt;
* {{PisiLipp|Pakistan}}: välisministeerium mõistis Iisraeli rünnaku hukka ja kinnitas Iraani õigust enesekaitsele vastavalt ÜRO põhikirja artiklile 51.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://mofa.gov.pk/press-releases/pakistan-strongly-condemns-unjustified-and-illegitimate-aggression-by-israel-against-the-islamic-republic-of-iran|title=Pakistan Strongly Condemns Unjustified and Illegitimate Aggression by Israel Against the Islamic Republic of Iran|access-date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt;
* {{PisiLipp|Saudi Araabia}}: välisministeerium mõistis &quot;jäledad&quot; rünnakud hukka, nimetades neid rahvusvaheliste seaduste ja normide rikkumiseks.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://aje.io/auoxkc?update=3771345|title=Saudi Arabia condemns attacks on Iran|website=Al Jazeera|date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt;
* {{PisiLipp|Türgi}}: välisministeerium mõistis rünnakud &quot;kõige karmimalt hukka&quot;, öeldes, et &quot;Iisrael ei soovi, et probleeme lahendataks diplomaatiliste vahenditega&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.devdiscourse.com/article/law-order/3457742-turkey-condemns-israeli-air-strike-on-iran-a-call-for-diplomacy|title=Turkey Condemns Israeli Air Strike on Iran: A Call for Diplomacy {{!}} Law-Order}}&lt;/ref&gt;
* {{PisiLipp|Suurbritannia}}: peaminister [[Keir Starmer]] kutsus &quot;kõiki osapooli üles astuma tagasi&quot; ja &quot;diplomaatia juurde naasma&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://news.sky.com/story/politics-latest-spending-review-rachel-reeves-labour-keir-starmer-12593360|title=Politics latest: Starmer urges 'all parties to step back' after Israel strikes Iran nuclear sites|website=Sky News|access-date=2025-06-13|language=en}}&lt;/ref&gt;
* {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}: president [[Donald Trump]] postitas Truth Socialile: &quot;Me oleme jätkuvalt pühendunud Iraani tuumaküsimuse diplomaatilisele lahendamisele.&quot;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Crilly|first=Rob|url=https://www.telegraph.co.uk/world-news/2025/06/13/israel-strikes-iran-retaliation-trump-united-states/|title=Israel is just getting started, but can a weakened Iran respond?|work=The Telegraph|date=2025-06-13|access-date=2025-06-13|language=en-GB|issn=0307-1235}}&lt;/ref&gt; Riigisekretär [[Marco Rubio]] ütles, et [[Iisrael]] tegutses iseseisvalt, kinnitades, et USA ei olnud asjasse segatud. Ta ütles, et Iisrael teavitas USA-d, et peab rünnakut enesekaitseks. Rubio hoiatas: &quot;Iraan ei tohiks sihtida USA huve ega personali&quot; ning ütles ka, et administratsioon astub kõik vajalikud sammud ja hoiab ühendust piirkondlike partneritega.&lt;ref name=&quot;APNewsLive&quot;/&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.jpost.com/israel-news/article-857576|title=US confirms it is uninvolved in Israeli strikes on Iran|website=The Jerusalem Post|date=13 June 2025|access-date=13 June 2025|language=en}}&lt;/ref&gt; [[Senat]]i enamusjuht John Thune ütles, et [[Iraan]] on rikkunud oma tuumarelva leviku tõkestamise lepingut ja on pikka aega soovinud Iisraeli hävitada.&lt;ref name=&quot;JewishInsider20250613&quot; /&gt; Senaator [[Lindsey Graham]] avaldas rünnakutele toetust ja kirjutas: &quot;Mäng jätkub. Palvetage Iisraeli eest&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://aje.io/auoxkc?update=3771040|title='Game on,' says key US senator|website=Al Jazeera English|date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt; [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Esindajatekoja]] spiiker [[Mike Johnson]] avaldas rünnakutele toetust, öeldes, et Iisraelil on &quot;õigus&quot; ja &quot;tal on õigus ennast kaitsta&quot;.[1][2] Senaator [[Jim Risch]] ütles: &quot;Me seisame täna õhtul Iisraeli kõrval ja palvetame tema rahva turvalisuse ja selle ühepoolse kaitseaktsiooni edu eest.&quot;&lt;ref name=&quot;JewishInsider20250613&quot;&gt;{{Cite web|last=Rod|first=Marc|url=https://jewishinsider.com/2025/06/senior-republican-senators-pro-israel-dems-express-support-for-israels-strike-against-iran/|title=Senior Republican senators, pro-Israel Dems express support for Israel's strike against Iran|website=Jewish Insider|date=13 June 2025|access-date=13 June 2025|language=en-US}}&lt;/ref&gt;Risch hoiatas Iraani USA-d mitte ründamast, öeldes: &quot;Iraan oleks rumal Ameerika Ühendriike rünnata.&quot;&lt;ref name=&quot;JewishInsider20250613&quot; /&gt; Senaator Jack Reed ütles: &quot;Iisraeli murettekitav otsus alustada Iraani õhurünnakuid on hoolimatu eskalatsioon, mis võib sütitada piirkondliku vägivalla.&quot;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://aje.io/auoxkc?update=3771076|title=US senator slams 'reckless escalation' by Israel|website=[[Al Jazeera English]]|date=12 June 2025|access-date=12 June 2025}}&lt;/ref&gt; Senaator [[John Fetterman]] avaldas Iisraelile toetust.&lt;ref name=&quot;JewishInsider20250613&quot; /&gt;

==== Iraani diasporaa ====

* {{Riigi ikoon|Iraan|1964}} Paguluses viibiv kroonprints [[Reẕā Shah Pahlavī|Reza Pahlavi]] teatas Iraani sõjaväele saadetud sõnumis: &quot;Minu sõnum sõjaväele, õiguskaitseorganitele ja julgeolekujõududele on selge: see režiim ja selle korrumpeerunud ning ebakompetentsed juhid ei väärtusta teie elu ega meie Iraani. Eraldage end neist ja liituge rahvaga.&quot;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://x.com/PahlaviReza/status/1933412049901502747|title=Pahlavi Reza on X}}&lt;/ref&gt;

==== Majanduslik ====
Nafta hind tõusis üle 8%,&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.bbc.com/news/articles/cn4qe4w1n2go|title=Global oil prices soar after Israel attacks Iran}}&lt;/ref&gt; samas kui kulla hind tõusis üle 1%.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.wsj.com/finance/commodities-futures/gold-steady-amid-geopolitical-risks-bfc1e415|title=Gold Extends Gains After Israel's Attack on Iran|work=WSJ}}&lt;/ref&gt; Globaalsete futuuride aktsiaturg langes; DOW futuurid kaotasid 600 punkti.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.cnbc.com/amp/2025/06/12/stock-market-today-live-updates.html|title=Stock market futures fall after Israel attacks Iran: Live updates|website=[[CNBC]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.investors.com/market-trend/stock-market-today/dow-jones-futures-crude-oil-israel-strikes-iran/|title=Dow Jones Futures Dive, Crude Oil Spikes As Israel Strikes Iran's Nuclear Facilities|website=Investor's Business Daily}}&lt;/ref&gt;

=== Organisatsioonid ===

* USA-s asuv organisatsioon Democracy for the Arab World Now nimetas rünnakut &quot;ebaseaduslikuks&quot; ja &quot;provotseerimata&quot; ning kutsus USA-d üles oma huvid Iisraelist &quot;lahti siduma&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://aje.io/auoxkc?update=3771361|title=Rights group calls on US to 'decouple' interests with Israel|website=Al Jazeera|date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt;
* USA-s asuv Iraani-Ameerika Rahvusnõukogu kirjutas, et Iisraeli rünnakul &quot;puudus rahvusvahelise õiguse kohaselt õiguslik õigustus&quot; ja see &quot;seadis tarbetult ohtu paljude süütute inimeste elu&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://aje.io/auoxkc?update=3771107|title=Iranian-American advocacy group denounces Israel's deadly strikes against Iran|website=Al Jazeera English|date=12 June 2025|access-date=12 June 2025}}&lt;/ref&gt;
* [[Ḩamās|Hamas]] mõistis rünnaku hukka kui &quot;jõhker agressioon, mis kujutab endast rahvusvaheliste normide ja konventsioonide räiget rikkumist&quot;, lisades, et see kinnitas taas, et Iisrael &quot;kujutab endast eksistentsiaalset ohtu kogu piirkonnale&quot; ja peegeldab äärmusliku Netanyahu valitsuse soovi tõmmata piirkond avalikesse vastasseisudesse. Samuti avaldasid nad kaastunnet kõrgemate komandöride ja tuumateadlaste surma puhul. Lisaks kutsusid nad üles &quot;ühtsele seisukohale Iisraeli heidutamiseks&quot; ja &quot;tema kuritegudele lõpu tegemiseks&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://aje.io/auoxkc?update=3771436|title=Hamas slams Israeli attacks on Iran|website=Al Jazeera|date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt;

== Analüüs ==
Jerusalem Post andis mõista, et Iraani võimalik kättemaks võib hõlmata varirünnakuid, ballistilisi rakette ja droone, mereväe- ja &quot;asümmeetrilisi&quot; ohte, rünnakuid väljaspool riiki asuvatele sihtmärkidele, tavarelvajõude või diplomaatilisi rünnakuid.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.jpost.com/israel-news/article-857583|title=How Iran may retaliate after Israeli strikes|work=The Jerusalem Post}}&lt;/ref&gt;

Teherani ülikooli teadur Mohammad Eslami oletas, et vasturünnakut toetas enamik Iraani sisepoliitilisi parteisid, mis on peaaegu üksmeel, mida pole nähtud pärast [[Iraani-Iraagi sõda]].&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://aje.io/auoxkc?update=3771458|title=Widespread support in Iran for retaliation against Israel|website=Al Jazeera|date=13 June 2025}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Iisraeli ajalugu]]
[[Kategooria:Iraani ajalugu]]
[[Kategooria:Sõjad]]
[[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]]</text>
      <sha1>pbf92ntc4odocb196kcm5gb8nutnos9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dodo Pizza</title>
    <ns>0</ns>
    <id>698936</id>
    <revision>
      <id>7142712</id>
      <parentid>6946147</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T20:51:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142712</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1789" sha1="jur8o3suwrsdhhfxvlmorch1sbam77b" xml:space="preserve">{{ettevõte
 | nimi         = Dodo Pizza
 | pilt         = Dodo Pizza Leamington Spa Exterior (51265850513).jpg
 | logo         = 
 | tüüp         = [[eraettevõte]]
 | börsil       = 
 | asutamisaeg  = 2011
 | lõpetatud    = 
 | asutaja      = &lt;!-- või | asutajad = --&gt;
 | peakorter    = [[Moskva]], [[Venemaa]]
 | piirkond     = ülemaailmne
 | võtmeisikud  = 
 | valdkonnad   = [[toidu kohaletoimetamine]] &lt;br/&gt; [[frantsiis]]id &lt;br/&gt; [[restoran]]id
 | tooted       = 
 | teenused     = 
 | käive        = 
 | tegevuskasum = 
 | puhaskasum   = 
 | vara         = 
 | omakapital   = 
 | omanik       = &lt;!-- või | omanikud = --&gt;
 | töötajaid    = {{tõus}} 1117 &lt;br/&gt; (2024)
 | emafirma     = 
 | allüksused   = 
 | tütarfirmad  = 
 | tunnuslause  = 
 | kodulehekülg = 
 | märkused     = 
}}
'''Dodo Pizza''' ([[vene keel]]es Додо Пицца) on [[Venemaa|Vene]] [[Poekett|pitsarestoranide kett]].&lt;ref&gt;{{cite web |last1=Doner |first1=Satyne |title=Why a Multinational Pizza Chain Partnered with ChatGPT |url=https://www.qsrmagazine.com/story/why-a-multinational-pizza-chain-partnered-with-chatgpt/ |publisher=QSR Magazine |access-date=22 August 2024 |date=28 May 2024}}&lt;/ref&gt; See asutati 2011. aastal [[Sõktõvkar]]i linnas, praegu asub peakontor [[Moskva]]s. Dodo Pizza restorane on 21-s [[Euroopa]], [[Lähis-Ida]], [[Aafrika]] ja [[Aasia]] riigis enam kui 1000.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Dodo Pizza's AI-Powered 'Flavor Generator' Creates a Whole New App Experience |date=28 May 2024 |url=https://www.pmq.com/dodo-pizzas-ai-powered-flavor-generator-creates-a-whole-new-app-experience/ |publisher=PMQ Pizza Magazine |access-date=22 August 2024}}&lt;/ref&gt;

Dodo Pizza tegutseb ka [[Eesti]]s.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Venemaa ettevõtted]]
[[Kategooria:Restoranid]]</text>
      <sha1>jur8o3suwrsdhhfxvlmorch1sbam77b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Xenasmatella wuliangshanensis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>699337</id>
    <revision>
      <id>7142701</id>
      <parentid>6951979</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T20:39:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142701</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="770" sha1="atvqbrikcar7z3z4371kx2o49skgc8y" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = ''Xenasmatella wuliangshanensis''
| värvus = seened
| pilt = Xenasmatella wuliangshanensis.jpg
| pildi_seletus = ''Xenasmatella wuliangshanensis'' Eestis
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = [[Pilvikulaadsed]] ''Russulales''
| sugukond = ''[[Xenasmataceae]]''
| perekond = ''[[Xenasmatella]]''
| liik = '''''Xenasmatella wuliangshanensis'''''
}}

'''''Xenasmatella wuliangshanensis''''' on [[pilvikulaadsed|pilvikulaadsete]] seltsi kuuluv liik [[seened|seeni]].

Esimese seda liiki seene leidis Eestist 2024. aastal Sven Pruul.{{lisa viide}}

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|1257299}}

{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Pilvikulaadsed]]</text>
      <sha1>atvqbrikcar7z3z4371kx2o49skgc8y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sinebrychoff</title>
    <ns>0</ns>
    <id>700519</id>
    <revision>
      <id>7142710</id>
      <parentid>6966545</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T20:49:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142710</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1425" sha1="31kgpcqz7do6upw8gxciwisl9lyuj3p" xml:space="preserve">{{ettevõte
 | nimi         = Sinebrychoff
 | pilt         =
 | logo         = 
 | tüüp         = [[eraettevõte]]
 | börsil       =
 | asutamisaeg  = 1819 ({{aega tagasi|1819}}) &lt;br/&gt; [[Helsingi]], [[Soome Suurvürstiriik|Soome]]
 | lõpetatud    = 
 | asutaja      = [[Nikolai Sinebrychoff]]
 | peakorter    = 
 | piirkond     = 
 | võtmeisikud  = 
 | valdkonnad   = 
 | tooted       = [[Õlu]] &lt;br/&gt; [[karastusjoogid]]
 | teenused     = 
 | käive        = 
 | tegevuskasum = 
 | puhaskasum   = 
 | vara         = 
 | omakapital   = 
 | omanik       = 
 | töötajaid    = 
 | emafirma     = [[Carlsberg Group]]
 | allüksused   = 
 | tütarfirmad  = 
 | tunnuslause  = 
 | kodulehekülg = [https://www.sinebrychoff.fi/ www.sinebrychoff.fi]
 | märkused     = 
}}
'''Sinebrychoff''' on [[Soome]] [[Õlletehas|õlle]]- ja [[karastusjook|karastusjoogitootja]]. Ettevõtte asutas 1819. aastal [[Helsingi]]s [[venelased|vene]] ärimees [[Nikolai Sinebrychoff]], nüüdisajal on see Soome suurim õlletootja. 1999. aastal ostis ettevõtte [[Taani]] õlletootja [[Carlsberg Group]].

[[Eesti]]s tegutses aastatel 1997–2009 AS Sinerbrychoff Eesti (2002. aastast [[Rootsi]] [[V&amp;S Group]]i valduses).

==Vaata ka==
* [[Sinebrychoffi suguvõsa]]
* [[Sinebrychoffi kunstimuuseum]]
* [[Sinebrychoffi park]]

==Välislingid==
* [https://www.sinebrychoff.fi/ Koduleht]

[[Kategooria:Soome ettevõtted]]
[[Kategooria:Õlletootjad]]</text>
      <sha1>31kgpcqz7do6upw8gxciwisl9lyuj3p</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142711</id>
      <parentid>7142710</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T20:49:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142711</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1425" sha1="sfnhsxodim1grpxvqkq5ttvmu45khxh" xml:space="preserve">{{ettevõte
 | nimi         = Sinebrychoff
 | pilt         =
 | logo         = 
 | tüüp         = [[eraettevõte]]
 | börsil       =
 | asutamisaeg  = 1819 ({{aega tagasi|1819}}) &lt;br/&gt; [[Helsingi]], [[Soome Suurvürstiriik|Soome]]
 | lõpetatud    = 
 | asutaja      = [[Nikolai Sinebrychoff]]
 | peakorter    = 
 | piirkond     = 
 | võtmeisikud  = 
 | valdkonnad   = 
 | tooted       = [[õlu]] &lt;br/&gt; [[karastusjoogid]]
 | teenused     = 
 | käive        = 
 | tegevuskasum = 
 | puhaskasum   = 
 | vara         = 
 | omakapital   = 
 | omanik       = 
 | töötajaid    = 
 | emafirma     = [[Carlsberg Group]]
 | allüksused   = 
 | tütarfirmad  = 
 | tunnuslause  = 
 | kodulehekülg = [https://www.sinebrychoff.fi/ www.sinebrychoff.fi]
 | märkused     = 
}}
'''Sinebrychoff''' on [[Soome]] [[Õlletehas|õlle]]- ja [[karastusjook|karastusjoogitootja]]. Ettevõtte asutas 1819. aastal [[Helsingi]]s [[venelased|vene]] ärimees [[Nikolai Sinebrychoff]], nüüdisajal on see Soome suurim õlletootja. 1999. aastal ostis ettevõtte [[Taani]] õlletootja [[Carlsberg Group]].

[[Eesti]]s tegutses aastatel 1997–2009 AS Sinerbrychoff Eesti (2002. aastast [[Rootsi]] [[V&amp;S Group]]i valduses).

==Vaata ka==
* [[Sinebrychoffi suguvõsa]]
* [[Sinebrychoffi kunstimuuseum]]
* [[Sinebrychoffi park]]

==Välislingid==
* [https://www.sinebrychoff.fi/ Koduleht]

[[Kategooria:Soome ettevõtted]]
[[Kategooria:Õlletootjad]]</text>
      <sha1>sfnhsxodim1grpxvqkq5ttvmu45khxh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>ByteDance</title>
    <ns>0</ns>
    <id>701405</id>
    <revision>
      <id>7142719</id>
      <parentid>6979552</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T21:05:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142719</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5826" sha1="q8nf9k6soj5lqqxx7sihqjdcci1olyn" xml:space="preserve">{{ettevõte
 | nimi         = ByteDance &lt;br/&gt; 字节跳动有限公司
 | pilt         =ByteDance 1733 Commercial Space (20240731145554).jpg
 | logo         = ByteDance logo English.svg
 | tüüp         = [[eraettevõte]]
 | börsil       =
 | asutamisaeg  = 2012 ({{aega tagasi|2012}})
 | lõpetatud    = 
 | asutajad     = [[Zhang Yiming]] jt
 | peakorter    = [[Peking]], [[Hiina]]
 | piirkond     = [[Maa|kogu maailm]]
 | võtmeisikud  = [[Kelly Zhang]] (ByteDance Hiina juht) &lt;br/&gt; [[Shou Zi Chew]] ([[TikTok]]i juht)
 | valdkonnad   = [[Internet]]
 | tooted       = [[Äpp|mobiilirakendused]]
 | teenused     = 
 | käive        = {{tõus}} 155 mld $ (2024)
 | tegevuskasum = 
 | puhaskasum   = 
 | vara         = 
 | omakapital   = 
 | omanik       = &lt;!-- või | omanikud = --&gt;
 | töötajaid    = u 150 000 (2023)
 | emafirma     = 
 | allüksused   = 
 | tütarfirmad  = 
 | tunnuslause  = 
 | kodulehekülg = [https://www.bytedance.com/ www.bytedance.com]
 | märkused     = 
}}
'''ByteDance''' ([[hiina keel]]es 字节跳动有限公司) on [[Hiina]] [[tehnoloogiaettevõte|võrgutehnoloogiaettevõte]]. Selle peakorter asub [[Peking]]is, lisaks on sellel üksus ByteDance Ltd, mis on registreeritud [[Kaimanisaared|Kaimanisaartel]].&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Cite news |last1=Yang |first1=Yingzhi |last2=Goh |first2=Brenda |date=2021-08-17 |title=Beijing took stake and board seat in key ByteDance domestic entity this year |language=en |work=[[Reuters]] |url=https://www.reuters.com/world/china/beijing-owns-stakes-bytedance-weibo-domestic-entities-records-show-2021-08-17/ |access-date=2022-07-27 |archive-date=27 July 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220727013737/https://www.reuters.com/world/china/beijing-owns-stakes-bytedance-weibo-domestic-entities-records-show-2021-08-17/ |url-status=live }}&lt;/ref&gt;

Ettevõtte asutas [[Zhang Yiming]] koos kaastöölistega 2012. aastal, ByteDance arendas välja sotsiaalmeediarakenduse ja -platvormi [[TikTok]] (Douyin). Lisaks on ByteDance arendanud uudisteplatvormi [[Toutiao]], videomontaažiäpi [[CapCut]] ja sotsiaalmeediarakenduse [[Lemon8]].

ByteDance on mitmes riigis olnud vastuoluline, kuna selle rakenduste turva-, jälgimis- ja tsensuurimeetmed on tekitanud küsimusi.&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Cite news |last=Baker-White |first=Emily |date=March 16, 2023 |title=The FBI And DOJ Are Investigating ByteDance's Use Of TikTok To Spy On Journalists |url=https://www.forbes.com/sites/emilybaker-white/2023/03/16/fbi-doj-investigating-bytedance-tiktok-surveillance-journalists/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230317015139/https://www.forbes.com/sites/emilybaker-white/2023/03/16/fbi-doj-investigating-bytedance-tiktok-surveillance-journalists/ |archive-date=17 March 2023 |access-date=2023-03-17 |website=[[Forbes]] |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:13&quot;&gt;{{Cite news |last=Baker-White |first=Emily |date=April 21, 2023 |title=Security Failures At TikTok's Virginia Data Centers: Unescorted Visitors, Mystery Flash Drives And Illicit Crypto Mining |url=https://www.forbes.com/sites/emilybaker-white/2023/04/21/security-failures-tiktok-virginia-data-centers-unescorted-visitors-flash-drives/ |access-date=2023-04-30 |website=[[Forbes]] |language=en |archive-date=30 April 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230430181452/https://www.forbes.com/sites/emilybaker-white/2023/04/21/security-failures-tiktok-virginia-data-centers-unescorted-visitors-flash-drives/ |url-status=live }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |last=Milmo |first=Dan |date=2022-11-08 |title=TikTok's ties to China: why concerns over your data are here to stay |url=https://www.theguardian.com/technology/2022/nov/07/tiktoks-china-bytedance-data-concerns |access-date=2022-12-03 |website=[[The Guardian]] |language=en |archive-date=23 November 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231123182919/https://www.theguardian.com/technology/2022/nov/07/tiktoks-china-bytedance-data-concerns |url-status=live }}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Allikad==
* {{cite report |url=https://crsreports.congress.gov/product/pdf/LSB/LSB11127 |title=Regulation of TikTok Under the Protecting Americans from Foreign Adversary Controlled Applications Act: Analysis of Selected Legal Issues |last1=Benson |first1=Peter J. |last2=Brannon |first2=Valerie C. |last3=Lampe |first3=Joanna R. |date=May 9, 2024 |publisher=[[Congressional Research Service]] |ref={{sfnRef|CRS|2024b}} |access-date=December 6, 2024}}
* {{cite report |url=https://crsreports.congress.gov/product/pdf/R/R48023 |title=TikTok: Frequently Asked Questions and Issues for Congress |last1=Sutherland |first1=Michael D. |last2=Benson |first2=Peter J. |last3=Cho |first3=Clare Y. |date=May 14, 2024 |publisher=[[Congressional Research Service]] |ref={{sfnRef|CRS|2024c}} |access-date=December 6, 2024}}
* {{cite report |url=https://crsreports.congress.gov/product/pdf/LSB/LSB10942 |title=Restricting TikTok (Part II): Legislative Proposals and Considerations for Congress |last1=Benson |first1=Peter J. |last2=Brannon |first2=Valerie C. |last3=Linebaugh |first3=Chris D. |last4=Lampe |first4=Joanna R. |last5=Mulligan |first5=Stephen P. |date=March 15, 2024 |publisher=[[Congressional Research Service]] |ref={{sfnRef|CRS|2024a}} |access-date=December 6, 2024}}
* {{cite report|last1=Benson|first1=Peter J.|last2=Brannon|first2=Valerie C.|last3=Lampe|first3=Joanna R.|date=December 19, 2024|title=''TikTok v. Garland'': Constitutional Challenges to the Protecting Americans from Foreign Adversary Controlled Applications Act|publisher=[[Congressional Research Service]]|url=https://crsreports.congress.gov/product/pdf/LSB/LSB11252|ref={{sfnRef|CRS|2024d}}|access-date=December 19, 2024}}

==Välislingid==
* [https://www.bytedance.com/ Koduleht]

[[Kategooria:Infotehnoloogiaettevõtted]]
[[Kategooria:Hiina ettevõtted]]</text>
      <sha1>q8nf9k6soj5lqqxx7sihqjdcci1olyn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaap Ora</title>
    <ns>0</ns>
    <id>705958</id>
    <revision>
      <id>7142658</id>
      <parentid>7142218</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:06:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7142658</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3068" sha1="6drygvnbhx2merx4qto64ipkv55l2s0" xml:space="preserve">[[Fail:Jaap Ora.jpg|pisi|Jaap Ora]]
'''Jaap Ora''' (sündinud [[19. mai]]l [[1968]]) on [[Eesti]] [[diplomaat]]. 

Ora asus [[Eesti Välisministeerium]]isse tööle 2000. aastal. Aastatel 2000–2002 ja 2005–2007 töötas ta teise sekretäri ja büroo direktorina välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas, ja 2007–2011 Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika büroo direktorina poliitikaosakonnas. 

Aastatel 2002–2005 töötas Ora poliitikadiplomaadina saatkonnas [[London]]is, 2011–2014 poliitikanõunikuna alalises esinduses [[NATO]] juures ning aastatel 2014–2015 oli ta välisministeeriumi [[Bakuu]] esinduse juht. 

Alates 2015. aastast töötas Ora Euroopa välisteenistuses – 2015.–2018. aastani asejuhi ja asjurina EL-i esinduses [[Kõrgõzstan]]is, 2018.–2020. aastatel välis- ja kaitsepoliitika osakonnas [[Brüssel]]is ja 2020.–2024. aastatel asejuhina EL-i esinduses [[Bahrein]]is, [[Omaan]]is ja [[Saudi Araabia]]s. 

21. mail 2024 nimetas president [[Alar Karis]] Jaap Ora Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Kasahstani Vabariigis, asukohaga [[Astana]]s. 
11. septembril 2024 andis Jaap Ora üle oma suursaadiku volikirja [[Kasahstan]]i presidendile [[Kasõm-Žomart Tokajev]]ile.
2024. aasta sügisel akrediteeriti Ora Eesti suursaadikuks ka [[Türkmenistan]]is, Kõrgõzstanis, [[Usbekistan]]is ja 2025. aasta 11. novembrist ka [[Tadžikistan]]is, asukohaga Astanas. 

9. detsembril 2025 teatas Eesti suursaadik Kasahstanis Jaap Ora, et astub ametist tagasi pärast president [[Alar Karis]]e novembri keskel toimunud [[riigivisiit]]i Kasahstanis, mille käigus jäid Ora soovitusel välja ütlemata Eesti valitsuse seisukohast olulised sõnumid [[Ukraina]] toetamise kohta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609880872/eesti-suursaadik-kasahstanis-astus-presidendi-visiidi-tottu-tagasi Eesti suursaadik Kasahstanis astus presidendi visiidi tõttu tagasi], ERR uudised, 9. detsember 2025&lt;/ref&gt; 

Alates märtsist 2026 töötab ta õpetajana [[Narva Täiskasvanute Kool]]is. 

Jaap Ora on töötanud külalislektorina Tartu Ülikoolis ning avaldanud artikleid välispoliitikast päevalehtedes, Eesti välispoliitika instituudi ja välisministeeriumi aastaraamatutes ning ajakirjas Diplomaatia. 

Jaap Oral on magistrikraad rahvusvahelistes suhetes [[Cambridge'i Ülikool]]ist (1997) ja bakalaureusekraad ajaloos [[Tartu Ülikool]]ist (1994). 

Jaap Ora räägib inglise, vene, prantsuse ja [[rootsi keel]]t ning baastasemel saksa ja [[araabia keel]]t. 

Jaap Ora huvialadeks on [[muusika]], [[kunst]] ja [[sport]], eriti jalgrattasõit ja [[suusatamine]]. 

Ta on abielus Signe Oraga ja neil on üks tütar. 

==Välislingid== 
*[https://www.vm.ee/uudised/eesti-suursaadik-tadzikistanis-jaap-ora-andis-ule-volikirja Eesti suursaadik Tadžikistanis Jaap Ora andis üle volikirja], vm.ee, 11.11.2025

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Ora, Jaap}}
[[Kategooria:Eesti diplomaadid]]
[[Kategooria:Eesti suursaadikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>6drygvnbhx2merx4qto64ipkv55l2s0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142659</id>
      <parentid>7142658</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:08:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <origin>7142659</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3083" sha1="avrnca7o1x4rdtzu3udqzgphayba6du" xml:space="preserve">[[Fail:Jaap Ora.jpg|pisi|Jaap Ora]]
'''Jaap Ora''' (sündinud [[19. mai]]l [[1968]]) on [[Eesti]] [[diplomaat]]. 

Ora asus [[Eesti Välisministeerium]]isse tööle 2000. aastal. Aastatel 2000–2002 ja 2005–2007 töötas ta teise sekretäri ja büroo direktorina välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas, ja 2007–2011 Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika büroo direktorina poliitikaosakonnas. 

Aastatel 2002–2005 töötas Ora poliitikadiplomaadina saatkonnas [[London]]is, 2011–2014 poliitikanõunikuna alalises esinduses [[NATO]] juures ning aastatel 2014–2015 oli ta välisministeeriumi [[Bakuu]] esinduse juht. 

Alates 2015. aastast töötas Ora Euroopa välisteenistuses – 2015.–2018. aastani asejuhi ja asjurina EL-i esinduses [[Kõrgõzstan]]is, 2018.–2020. aastatel välis- ja kaitsepoliitika osakonnas [[Brüssel]]is ja 2020.–2024. aastatel asejuhina EL-i esinduses [[Bahrein]]is, [[Omaan]]is ja [[Saudi Araabia]]s. 

21. mail 2024 nimetas president [[Alar Karis]] Jaap Ora Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Kasahstani Vabariigis, asukohaga [[Astana]]s. 
11. septembril 2024 andis Jaap Ora üle oma suursaadiku volikirja [[Kasahstan]]i presidendile [[Kasõm-Žomart Tokajev]]ile.
2024. aasta sügisel akrediteeriti Ora Eesti suursaadikuks ka [[Türkmenistan]]is, Kõrgõzstanis, [[Usbekistan]]is ja 2025. aasta 11. novembrist ka [[Tadžikistan]]is, asukohaga [[Astana]]s. 

9. detsembril 2025 teatas Eesti suursaadik Kasahstanis Jaap Ora, et astub ametist tagasi pärast president [[Alar Karis]]e novembri keskel toimunud [[riigivisiit]]i Kasahstanis, mille käigus jäid Ora soovitusel välja ütlemata [[Eesti valitsus]]e seisukohast olulised sõnumid [[Ukraina]] toetamise kohta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609880872/eesti-suursaadik-kasahstanis-astus-presidendi-visiidi-tottu-tagasi Eesti suursaadik Kasahstanis astus presidendi visiidi tõttu tagasi], [[ERR]] uudised, 9. detsember 2025&lt;/ref&gt; 

Alates märtsist 2026 töötab ta õpetajana [[Narva Täiskasvanute Kool]]is. 

Jaap Ora on töötanud külalislektorina [[Tartu Ülikool]]is ning avaldanud artikleid välispoliitikast päevalehtedes, Eesti välispoliitika instituudi ja välisministeeriumi aastaraamatutes ning ajakirjas Diplomaatia. 

Jaap Oral on magistrikraad rahvusvahelistes suhetes [[Cambridge'i Ülikool]]ist (1997) ja bakalaureusekraad ajaloos [[Tartu Ülikool]]ist (1994). 

Jaap Ora räägib inglise, vene, prantsuse ja [[rootsi keel]]t ning baastasemel saksa ja [[araabia keel]]t. 

Jaap Ora huvialadeks on [[muusika]], [[kunst]] ja [[sport]], eriti jalgrattasõit ja [[suusatamine]]. 

Ta on abielus Signe Oraga ja neil on üks tütar.

==Välislingid== 
*[https://www.vm.ee/uudised/eesti-suursaadik-tadzikistanis-jaap-ora-andis-ule-volikirja Eesti suursaadik Tadžikistanis Jaap Ora andis üle volikirja], vm.ee, 11.11.2025

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Ora, Jaap}}
[[Kategooria:Eesti diplomaadid]]
[[Kategooria:Eesti suursaadikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>avrnca7o1x4rdtzu3udqzgphayba6du</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142665</id>
      <parentid>7142659</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:16:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <origin>7142665</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3097" sha1="c469qw9f6g8g2cjboxvrkqpgkcoxcl8" xml:space="preserve">[[Fail:Jaap Ora.jpg|pisi|Jaap Ora]]
'''Jaap Ora''' (sündinud [[19. mai]]l [[1968]]) on [[Eesti]] [[diplomaat]]. 

Ora asus [[Eesti Välisministeerium]]isse tööle 2000. aastal. Aastatel 2000–2002 ja 2005–2007 töötas ta teise sekretäri ja büroo direktorina välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas, ja 2007–2011 Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika büroo direktorina poliitikaosakonnas. 

Aastatel 2002–2005 töötas Ora poliitikadiplomaadina saatkonnas [[London]]is, 2011–2014 poliitikanõunikuna alalises esinduses [[NATO]] juures ning aastatel 2014–2015 oli ta välisministeeriumi [[Bakuu]] esinduse juht. 

Alates 2015. aastast töötas Ora Euroopa välisteenistuses – 2015.–2018. aastani asejuhi ja asjurina EL-i esinduses [[Kõrgõzstan]]is, 2018.–2020. aastatel välis- ja kaitsepoliitika osakonnas [[Brüssel]]is ja 2020.–2024. aastatel asejuhina EL-i esinduses [[Bahrein]]is, [[Omaan]]is ja [[Saudi Araabia]]s. 

21. mail 2024 nimetas president [[Alar Karis]] Jaap Ora Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Kasahstani Vabariigis, asukohaga [[Astana]]s. 
11. septembril 2024 andis Jaap Ora üle oma suursaadiku volikirja [[Kasahstan]]i presidendile [[Kasõm-Žomart Tokajev]]ile.
2024. aasta sügisel akrediteeriti Ora Eesti suursaadikuks ka [[Türkmenistan]]is, Kõrgõzstanis, [[Usbekistan]]is ja 2025. aasta 11. novembrist ka [[Tadžikistan]]is, asukohaga [[Astana]]s. 

9. detsembril 2025 teatas Eesti suursaadik Kasahstanis Jaap Ora, et astub ametist tagasi pärast president [[Alar Karis]]e novembri keskel toimunud [[riigivisiit]]i Kasahstanis, mille käigus jäid Ora soovitusel välja ütlemata [[Eesti valitsus]]e seisukohast olulised sõnumid [[Ukraina]] toetamise kohta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609880872/eesti-suursaadik-kasahstanis-astus-presidendi-visiidi-tottu-tagasi Eesti suursaadik Kasahstanis astus presidendi visiidi tõttu tagasi], [[ERR]] uudised, 9. detsember 2025&lt;/ref&gt; 

Alates märtsist 2026 töötab ta õpetajana [[Narva Täiskasvanute Kool]]is. 

Jaap Ora on töötanud külalislektorina [[Tartu Ülikool]]is ning avaldanud artikleid välispoliitikast päevalehtedes, Eesti välispoliitika instituudi ja välisministeeriumi aastaraamatutes ning ajakirjas Diplomaatia. 

Jaap Oral on magistrikraad rahvusvahelistes suhetes [[Cambridge'i Ülikool]]ist (1997) ja bakalaureusekraad ajaloos [[Tartu Ülikool]]ist (1994). 

Jaap Ora räägib inglise, vene, prantsuse ja [[rootsi keel]]t ning baastasemel saksa ja [[araabia keel]]t. 

Jaap Ora huvialadeks on [[muusika]], [[kunst]] ja [[sport]], eriti jalgrattasõit ja [[suusatamine]]. 

Ta on abielus lastekirjanik Signe Oraga ja neil on üks tütar.

==Välislingid== 
*[https://www.vm.ee/uudised/eesti-suursaadik-tadzikistanis-jaap-ora-andis-ule-volikirja Eesti suursaadik Tadžikistanis Jaap Ora andis üle volikirja], vm.ee, 11.11.2025

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Ora, Jaap}}
[[Kategooria:Eesti diplomaadid]]
[[Kategooria:Eesti suursaadikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>c469qw9f6g8g2cjboxvrkqpgkcoxcl8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142720</id>
      <parentid>7142665</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T21:10:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26212-64</username>
        <id>228318</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7142720</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3064" sha1="5s32gq0zgxvhzxz678jl1v7hoy42xxu" xml:space="preserve">[[Fail:Jaap Ora.jpg|pisi|Jaap Ora]]
'''Jaap Ora''' (sündinud [[19. mai]]l [[1968]]) on [[Eesti]] [[diplomaat]]. 

Ora asus [[Eesti Välisministeerium]]isse tööle 2000. aastal. Aastatel 2000–2002 ja 2005–2007 töötas ta teise sekretäri ja büroo direktorina välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas, ja 2007–2011 Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika büroo direktorina poliitikaosakonnas. 

Aastatel 2002–2005 töötas Ora poliitikadiplomaadina saatkonnas [[London]]is, 2011–2014 poliitikanõunikuna alalises esinduses [[NATO]] juures ning aastatel 2014–2015 oli ta välisministeeriumi [[Bakuu]] esinduse juht. 

Alates 2015. aastast töötas Ora Euroopa välisteenistuses – 2015.–2018. aastani asejuhi ja asjurina EL-i esinduses [[Kõrgõzstan]]is, 2018.–2020. aastatel välis- ja kaitsepoliitika osakonnas [[Brüssel]]is ja 2020.–2024. aastatel asejuhina EL-i esinduses [[Bahrein]]is, [[Omaan]]is ja [[Saudi Araabia]]s. 

21. mail 2024 nimetas president [[Alar Karis]] Jaap Ora Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Kasahstani Vabariigis, asukohaga [[Astana]]s. 
11. septembril 2024 andis Jaap Ora üle oma suursaadiku volikirja [[Kasahstan]]i presidendile [[Kasõm-Žomart Tokajev]]ile.
2024. aasta sügisel akrediteeriti Ora Eesti suursaadikuks ka [[Türkmenistan]]is, Kõrgõzstanis, [[Usbekistan]]is ja 2025. aasta 11. novembrist ka [[Tadžikistan]]is, asukohaga [[Astana]]s. 

9. detsembril 2025 teatas Eesti suursaadik Kasahstanis Jaap Ora, et astub ametist tagasi pärast president [[Alar Karis]]e novembri keskel toimunud [[riigivisiit]]i Kasahstanis, mille käigus jäid Ora soovitusel välja ütlemata [[Eesti valitsus]]e seisukohast olulised sõnumid [[Ukraina]] toetamise kohta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609880872/eesti-suursaadik-kasahstanis-astus-presidendi-visiidi-tottu-tagasi Eesti suursaadik Kasahstanis astus presidendi visiidi tõttu tagasi], [[ERR]] uudised, 9. detsember 2025&lt;/ref&gt; 

Alates märtsist 2026 töötab ta õpetajana [[Narva Täiskasvanute Kool]]is. 

Jaap Ora on töötanud külalislektorina [[Tartu Ülikool]]is ning avaldanud artikleid välispoliitikast päevalehtedes, Eesti välispoliitika instituudi ja välisministeeriumi aastaraamatutes ning ajakirjas Diplomaatia. 

Jaap Oral on magistrikraad rahvusvahelistes suhetes [[Cambridge'i Ülikool]]ist (1997) ja bakalaureusekraad ajaloos [[Tartu Ülikool]]ist (1994). 

Jaap Ora räägib inglise, vene, prantsuse ja [[rootsi keel]]t ning baastasemel saksa ja [[araabia keel]]t. 

Jaap Ora huvialadeks on [[muusika]], [[kunst]] ja [[sport]], eriti jalgrattasõit ja [[suusatamine]]. 

Ta on abielus lastekirjanik Signe Oraga ja neil on üks tütar.

==Välislingid== 
*[https://www.vm.ee/uudised/eesti-suursaadik-tadzikistanis-jaap-ora-andis-ule-volikirja Eesti suursaadik Tadžikistanis Jaap Ora andis üle volikirja], vm.ee, 11.11.2025

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Ora, Jaap}}
[[Kategooria:Eesti suursaadikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>5s32gq0zgxvhzxz678jl1v7hoy42xxu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142731</id>
      <parentid>7142720</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T21:40:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ollin Masa</username>
        <id>227337</id>
      </contributor>
      <origin>7142731</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3072" sha1="9a4o42ktrrgja1fotnf85i8foms399l" xml:space="preserve">[[Fail:Jaap Ora.jpg|pisi|Jaap Ora (2024)]]

'''Jaap Ora''' (sündinud [[19. mai]]l [[1968]]) on [[Eesti]] [[diplomaat]]. 

Ora asus [[Eesti Välisministeerium]]isse tööle 2000. aastal. Aastatel 2000–2002 ja 2005–2007 töötas ta teise sekretäri ja büroo direktorina välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas, ja 2007–2011 Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika büroo direktorina poliitikaosakonnas. 

Aastatel 2002–2005 töötas Ora poliitikadiplomaadina saatkonnas [[London]]is, 2011–2014 poliitikanõunikuna alalises esinduses [[NATO]] juures ning aastatel 2014–2015 oli ta välisministeeriumi [[Bakuu]] esinduse juht. 

Alates 2015. aastast töötas Ora Euroopa välisteenistuses – 2015.–2018. aastani asejuhi ja asjurina EL-i esinduses [[Kõrgõzstan]]is, 2018.–2020. aastatel välis- ja kaitsepoliitika osakonnas [[Brüssel]]is ja 2020.–2024. aastatel asejuhina EL-i esinduses [[Bahrein]]is, [[Omaan]]is ja [[Saudi Araabia]]s. 

21. mail 2024 nimetas president [[Alar Karis]] Jaap Ora Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Kasahstani Vabariigis, asukohaga [[Astana]]s. 
11. septembril 2024 andis Jaap Ora üle oma suursaadiku volikirja [[Kasahstan]]i presidendile [[Kasõm-Žomart Tokajev]]ile.
2024. aasta sügisel akrediteeriti Ora Eesti suursaadikuks ka [[Türkmenistan]]is, Kõrgõzstanis, [[Usbekistan]]is ja 2025. aasta 11. novembrist ka [[Tadžikistan]]is, asukohaga [[Astana]]s. 

9. detsembril 2025 teatas Eesti suursaadik Kasahstanis Jaap Ora, et astub ametist tagasi pärast president [[Alar Karis]]e novembri keskel toimunud [[riigivisiit]]i Kasahstanis, mille käigus jäid Ora soovitusel välja ütlemata [[Eesti valitsus]]e seisukohast olulised sõnumid [[Ukraina]] toetamise kohta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609880872/eesti-suursaadik-kasahstanis-astus-presidendi-visiidi-tottu-tagasi Eesti suursaadik Kasahstanis astus presidendi visiidi tõttu tagasi], [[ERR]] uudised, 9. detsember 2025&lt;/ref&gt; 

Alates märtsist 2026 töötab ta õpetajana [[Narva Täiskasvanute Kool]]is. 

Jaap Ora on töötanud külalislektorina [[Tartu Ülikool]]is ning avaldanud artikleid välispoliitikast päevalehtedes, Eesti välispoliitika instituudi ja välisministeeriumi aastaraamatutes ning ajakirjas Diplomaatia. 

Jaap Oral on magistrikraad rahvusvahelistes suhetes [[Cambridge'i Ülikool]]ist (1997) ja bakalaureusekraad ajaloos [[Tartu Ülikool]]ist (1994). 

Jaap Ora räägib inglise, vene, prantsuse ja [[rootsi keel]]t ning baastasemel saksa ja [[araabia keel]]t. 

Jaap Ora huvialadeks on [[muusika]], [[kunst]] ja [[sport]], eriti jalgrattasõit ja [[suusatamine]]. 

Ta on abielus lastekirjanik Signe Oraga ja neil on üks tütar.

==Välislingid== 
*[https://www.vm.ee/uudised/eesti-suursaadik-tadzikistanis-jaap-ora-andis-ule-volikirja Eesti suursaadik Tadžikistanis Jaap Ora andis üle volikirja], vm.ee, 11.11.2025

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Ora, Jaap}}
[[Kategooria:Eesti suursaadikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>9a4o42ktrrgja1fotnf85i8foms399l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Naghāshī</title>
    <ns>0</ns>
    <id>706143</id>
    <revision>
      <id>7142468</id>
      <parentid>7045116</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:46:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142468</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1478" sha1="jnzr76xwws1xt8o4ghcbskmpr94shop" xml:space="preserve">{{Albumi info
| Väljaantud = [[2022]]
| Liigitus = Stuudioalbum
| Esitaja = [[Macan Band]]
| Plaadifirma = Avazi No
| Nimi = Naghashi
| Keel = [[Pärsia keel]]
| Stiil = [[pärsia pop]], [[pop]]
| See album = ''Naghashi''&lt;br&gt;(2022)
| Järgmine album = ''[[EP (Macan Band EP)|EP]]''&lt;br&gt;(2024)
| eelmine album = ''[[Divooneh Bazi]]''&lt;br&gt;(2017)
}}&quot;'''Naghāshī'''&quot; on [[Macan Band|Macan Bandi]] teine ​​stuudioalbum, mille andis Avazi No. 2022 välja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-03-19 |pealkiri=آلبوم جدید ماکان بند به اسم «نقاشی» منتشر شد / تریبون هنر |url=https://tribunehonar.com/?p=49826 |vaadatud=2025-12-20 |väljaanne=تریبون هنر |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Naghashi by MACAN Band on Apple Music |kuupäev=2022-03-19 |url=https://music.apple.com/us/album/naghashi/1615370629 |keel=en-US |vaadatud=2025-12-20}}&lt;/ref&gt;

== Laulud ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+''Naghashi'' (2022)
!Number
!Pealkiri
!Pikkus
|-
|1
|'''Ase Ase'''
|2:48
|-
|2
|Bi Taghalob
|3:14
|-
|3
|Bi Chatr
|3:13
|-
|4
|Hala Ke Oomadi
|3:14
|-
|5
|Naghashi
|3:24
|-
|6
|Zemestoon
|3:52
|-
|7
|Dooset Daram
|3:15
|-
|8
|Hagh Bedeh
|3:51
|-
|9
|Khab Boodam
|2:32
|-
|10
|Gardanam Bendaz
|3:53
|-
|11
|Sadegiat
|2:47
|-
|12
|Nadidam
|2:43
|-
|13
|Bia
|3:03
|-
|14
|Film
|2:56
|-
|15
|Doregard
|3:26
|-
|16
|Heif
|4:22
|}

== Viited ==
[[Kategooria:2022. aasta albumid]]</text>
      <sha1>jnzr76xwws1xt8o4ghcbskmpr94shop</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>In memoriam 2026</title>
    <ns>0</ns>
    <id>706690</id>
    <revision>
      <id>7142959</id>
      <parentid>7142243</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:14:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Aprill */</comment>
      <origin>7142959</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="43239" sha1="gvj1eoa5sz8r6r7h4r2gvrrlgjk9x0h" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>gvj1eoa5sz8r6r7h4r2gvrrlgjk9x0h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2026 – ...)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>707840</id>
    <revision>
      <id>7142553</id>
      <parentid>7142222</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:41:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 28. aprill */</comment>
      <origin>7142553</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="135297" sha1="gwty4rivus6pn5iahx4wenan0r7nz1i" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==
== Jaanuar ==
=== 1. jaanuar ===
Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026&lt;/ref&gt;

[[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. jaanuar ===
[[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]]

Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni  |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele  Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele.

Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026&lt;/ref&gt; Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. jaanuar ===
Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. jaanuar ===
Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. jaanuar ===
[[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]]

Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina  õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026&lt;/ref&gt; [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru.

Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026&lt;/ref&gt; Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026&lt;/ref&gt; Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas.

=== 6. jaanuar ===
Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. jaanuar ===
Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026&lt;/ref&gt; ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. jaanuar ===
Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas  [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026&lt;/ref&gt;
[[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. jaanuar ===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]]
Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis &quot;vastuseks Putini residentsi ründamisele&quot; Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026&lt;/ref&gt;
ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026&lt;/ref&gt;
Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026&lt;/ref&gt;
ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti.

[[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. jaanuar ===
Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. jaanuar (sõja 1418. päev) ===
Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026&lt;/ref&gt;
Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. jaanuar ===
Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. jaanuar ===
Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026&lt;/ref&gt;

Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026&lt;/ref&gt;  energeetikasektoris välja eriolukorra.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026&lt;/ref&gt; Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. jaanuar ===
[[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. jaanuar ===
[[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. jaanuar ===
Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 20. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026&lt;/ref&gt;
Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026&lt;/ref&gt;
Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida.

Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026&lt;/ref&gt;

Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 22. jaanuar ===
[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026&lt;/ref&gt;
ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026&lt;/ref&gt;

Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. jaanuar ===
Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. jaanuar ===
Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi &quot;Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad&quot;. Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026&lt;/ref&gt;
Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. jaanuar ===
Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 27. jaanuar ===
[[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]]

Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.&lt;ref name=druzba&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026&lt;/ref&gt;
Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune &quot;ei kellegi maa&quot;, mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 28. jaanuar ===
Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. jaanuar ===
Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest.

Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. jaanuar ===
Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026&lt;/ref&gt; Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 31. jaanuar ===
Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026&lt;/ref&gt;

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026&lt;/ref&gt;

== Veebruar ==
=== 1. veebruar ===
[[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]]
[[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026&lt;/ref&gt;

Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;

=== 2. veebruar ===
USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. veebruar ===
[[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]]

Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026&lt;/ref&gt;
kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni.
Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026&lt;/ref&gt;

Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. veebruar ===
[[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026&lt;/ref&gt;

[[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026&lt;/ref&gt;

Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. veebruar ===
Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. veebruar ===
[[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. veebruar ===
Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026&lt;/ref&gt;
Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026&lt;/ref&gt;
[[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa kasutas rünnakus:&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026&lt;/ref&gt;
* 2 raketti &quot;Tsirkoon&quot;
* 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14
* 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10
* 408 drooni, tõrjutud 382
 
Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja  Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. veebruar ===
Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026&lt;/ref&gt;
Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026&lt;/ref&gt;
Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. veebruar ===
[[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]]

Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. veebruar ===
Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 11. veebruar ===
Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. veebruar ===
Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni,  millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026&lt;/ref&gt; Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri=&quot;Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks.&quot; Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026&lt;/ref&gt; Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast  |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. veebruar ===
[[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]]

Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga,  millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. veebruar ===
Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. veebruar ===
[[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]]

Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile.

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva  Rivne küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

[[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026&lt;/ref&gt;

[[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026&lt;/ref&gt; kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026&lt;/ref&gt;

Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. veebruar ===
Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026&lt;/ref&gt; rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud  |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;

=== 17. veebruar ===
Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs.

Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026&lt;/ref&gt; Rünnaku alla jäid ka objektid  [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026&lt;/ref&gt;
Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski.

=== 18. veebruar ===
Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. veebruar ===
Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]]  naftabaasile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. veebruar ===
Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]].

=== 21. veebruar ===
Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;
mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu&lt;ref name=druzba/&gt;, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].
Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. veebruar ===
[[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]]

Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]].
Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026&lt;/ref&gt;

Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. veebruar ===
Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026&lt;/ref&gt;
[[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. veebruar ===
Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga.
Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. veebruar ===
Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. veebruar ===
Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026&lt;/ref&gt;
Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026&lt;/ref&gt; ning 23 inimest sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi  {{ill|en|P-18 &quot;Terek&quot;|P-18 radar}} ja RSP-6M2.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. veebruar ===
Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. veebruar ===
Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026&lt;/ref&gt;

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026&lt;/ref&gt;

== Märts ==
=== 1. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026&lt;/ref&gt;
[[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest.

Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 2. märts ===
​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid &quot;Admiral Essen&quot; ja &quot;Admiral Makarov&quot;,&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026&lt;/ref&gt;
õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. märts ===
[[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. märts ===
Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026&lt;/ref&gt;

Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026&lt;/ref&gt; Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. märts ===
Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026&lt;/ref&gt; Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi &quot;sõjamaffia&quot; raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 7. märts ===
[[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]]

Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 8. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus
98 drooni.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada.

=== 9. märts ===
[[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]]

Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 10. märts ===
Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026&lt;/ref&gt; ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi.

=== 11. märts ===
Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]]

=== 12. märts ===
Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026&lt;/ref&gt;

[[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. märts ===
Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni.
Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026&lt;/ref&gt; ja [[Adõgee]]s &quot;Maikopi&quot; sõjaväelennuväli.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]]

=== 15. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026&lt;/ref&gt;
Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E &quot;Protivnik&quot; ja 73E6 &quot;Parol&quot;).&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas.

[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]]

=== 16. märts ===
Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026&lt;/ref&gt; ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele.
&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 17. märts ===
[[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026&lt;/ref&gt;

Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]]

=== 18. märts ===
Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. märts ===
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]]

=== 20. märts ===
Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. märts ===
[[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]]

Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026&lt;/ref&gt; Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest.

=== 22. märts ===
Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest.

Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]]

=== 23. märts ===
Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref name=delfi20260330&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas.
Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. märts ===
[[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]]

Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni.
Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.&lt;ref name=delfi20260330/&gt; [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026&lt;/ref&gt; Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. märts ===
[[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026&lt;/ref&gt;

[[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026&lt;/ref&gt;

{{mitu pilti
 | laius = 200
 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png
 | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png
 | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud  26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal)
}}

Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026&lt;/ref&gt;
Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. märts ===
Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.&lt;ref name=delfi20260330/&gt; Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026&lt;/ref&gt;

Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]]

=== 27. märts ===
Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref name=delfi20260330/&gt;
[[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast.

[[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada.

Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026&lt;/ref&gt; ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest.

Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.&lt;ref name=delfi20260330/&gt; Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. märts ===
Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i  keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026&lt;/ref&gt; Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda.

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 31. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723  Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026&lt;/ref&gt;
Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026&lt;/ref&gt;:
*Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud
*Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud
*Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud.

Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026&lt;/ref&gt; 
[[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026&lt;/ref&gt;

[[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest.

Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026&lt;/ref&gt; nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026&lt;/ref&gt;

Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu?   |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026&lt;/ref&gt; Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026&lt;/ref&gt;

== Aprill ==
=== 1. aprill ===
Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026&lt;/ref&gt; ja [[Hmelnõtskõi]]le,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026&lt;/ref&gt; Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest.

=== 2. aprill ===
Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufaa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026&lt;/ref&gt;

[[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 &quot;Metš&quot; ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. aprill (sõja 1500. päev) ===
[[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]]

Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026&lt;/ref&gt; Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. 

Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 4. aprill ===
[[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]]

Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026&lt;/ref&gt; [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest.

Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]].

=== 5. aprill ===
Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026&lt;/ref&gt; 
ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026&lt;/ref&gt;
ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026&lt;/ref&gt;
Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 6. aprill ===
[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]]

[[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026&lt;/ref&gt; 
Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026&lt;/ref&gt; 
Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus.

Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 7. aprill ===
[[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]]

Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026&lt;/ref&gt; Hersonis hukkus samuti neli inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026&lt;/ref&gt;, 
mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026&lt;/ref&gt;
[[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku.

=== 8. aprill ===
Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. aprill ===
Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.&lt;ref&gt;[https://https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 10. aprill ===
Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. aprill ===
[[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]]

Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. aprill ===
Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026&lt;/ref&gt;, 
kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 13. aprill ===
Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. aprill ===
Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;
Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;
Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega 
Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. aprill ===
{{mitu pilti
 | laius = 200
 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg
 | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg
 | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s
 | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust
}}

Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni.
Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026&lt;/ref&gt;:
* Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57
* Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 
* Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest.

Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. aprill ===
Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026&lt;/ref&gt;
[[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest.

Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka  Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. aprill ===
Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. aprill ===
Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. aprill ===
Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026&lt;/ref&gt; 
Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. aprill ===
Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026&lt;/ref&gt;

Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. aprill ===
Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026&lt;/ref&gt; Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. aprill ===
Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. aprill ===
Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩  Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rõnnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 tsiviilinimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatehast ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]
* {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}
* {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>gwty4rivus6pn5iahx4wenan0r7nz1i</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142691</id>
      <parentid>7142553</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T20:09:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 27. aprill */</comment>
      <origin>7142691</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="135413" sha1="mf8kti4yneajulmtsq2gjl5942vt906" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==
== Jaanuar ==
=== 1. jaanuar ===
Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026&lt;/ref&gt;

[[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. jaanuar ===
[[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]]

Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni  |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele  Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele.

Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026&lt;/ref&gt; Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. jaanuar ===
Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. jaanuar ===
Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. jaanuar ===
[[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]]

Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina  õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026&lt;/ref&gt; [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru.

Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026&lt;/ref&gt; Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026&lt;/ref&gt; Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas.

=== 6. jaanuar ===
Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. jaanuar ===
Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026&lt;/ref&gt; ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. jaanuar ===
Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas  [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026&lt;/ref&gt;
[[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. jaanuar ===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]]
Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis &quot;vastuseks Putini residentsi ründamisele&quot; Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026&lt;/ref&gt;
ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026&lt;/ref&gt;
Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026&lt;/ref&gt;
ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti.

[[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. jaanuar ===
Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. jaanuar (sõja 1418. päev) ===
Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026&lt;/ref&gt;
Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. jaanuar ===
Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. jaanuar ===
Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026&lt;/ref&gt;

Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026&lt;/ref&gt;  energeetikasektoris välja eriolukorra.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026&lt;/ref&gt; Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. jaanuar ===
[[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. jaanuar ===
[[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. jaanuar ===
Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 20. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026&lt;/ref&gt;
Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026&lt;/ref&gt;
Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida.

Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026&lt;/ref&gt;

Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 22. jaanuar ===
[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026&lt;/ref&gt;
ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026&lt;/ref&gt;

Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. jaanuar ===
Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. jaanuar ===
Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi &quot;Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad&quot;. Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026&lt;/ref&gt;
Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. jaanuar ===
Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 27. jaanuar ===
[[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]]

Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.&lt;ref name=druzba&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026&lt;/ref&gt;
Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune &quot;ei kellegi maa&quot;, mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 28. jaanuar ===
Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. jaanuar ===
Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest.

Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. jaanuar ===
Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026&lt;/ref&gt; Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 31. jaanuar ===
Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026&lt;/ref&gt;

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026&lt;/ref&gt;

== Veebruar ==
=== 1. veebruar ===
[[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]]
[[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026&lt;/ref&gt;

Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;

=== 2. veebruar ===
USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. veebruar ===
[[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]]

Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026&lt;/ref&gt;
kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni.
Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026&lt;/ref&gt;

Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. veebruar ===
[[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026&lt;/ref&gt;

[[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026&lt;/ref&gt;

Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. veebruar ===
Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. veebruar ===
[[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. veebruar ===
Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026&lt;/ref&gt;
Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026&lt;/ref&gt;
[[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa kasutas rünnakus:&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026&lt;/ref&gt;
* 2 raketti &quot;Tsirkoon&quot;
* 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14
* 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10
* 408 drooni, tõrjutud 382
 
Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja  Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. veebruar ===
Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026&lt;/ref&gt;
Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026&lt;/ref&gt;
Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. veebruar ===
[[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]]

Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. veebruar ===
Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 11. veebruar ===
Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. veebruar ===
Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni,  millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026&lt;/ref&gt; Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri=&quot;Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks.&quot; Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026&lt;/ref&gt; Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast  |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. veebruar ===
[[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]]

Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga,  millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. veebruar ===
Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. veebruar ===
[[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]]

Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile.

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva  Rivne küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

[[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026&lt;/ref&gt;

[[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026&lt;/ref&gt; kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026&lt;/ref&gt;

Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. veebruar ===
Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026&lt;/ref&gt; rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud  |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;

=== 17. veebruar ===
Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs.

Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026&lt;/ref&gt; Rünnaku alla jäid ka objektid  [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026&lt;/ref&gt;
Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski.

=== 18. veebruar ===
Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. veebruar ===
Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]]  naftabaasile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. veebruar ===
Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]].

=== 21. veebruar ===
Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;
mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu&lt;ref name=druzba/&gt;, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].
Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. veebruar ===
[[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]]

Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]].
Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026&lt;/ref&gt;

Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. veebruar ===
Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026&lt;/ref&gt;
[[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. veebruar ===
Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga.
Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. veebruar ===
Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. veebruar ===
Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026&lt;/ref&gt;
Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026&lt;/ref&gt; ning 23 inimest sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi  {{ill|en|P-18 &quot;Terek&quot;|P-18 radar}} ja RSP-6M2.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. veebruar ===
Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. veebruar ===
Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026&lt;/ref&gt;

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026&lt;/ref&gt;

== Märts ==
=== 1. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026&lt;/ref&gt;
[[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest.

Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 2. märts ===
​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid &quot;Admiral Essen&quot; ja &quot;Admiral Makarov&quot;,&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026&lt;/ref&gt;
õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. märts ===
[[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. märts ===
Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026&lt;/ref&gt;

Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026&lt;/ref&gt; Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. märts ===
Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026&lt;/ref&gt; Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi &quot;sõjamaffia&quot; raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 7. märts ===
[[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]]

Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 8. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus
98 drooni.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada.

=== 9. märts ===
[[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]]

Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 10. märts ===
Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026&lt;/ref&gt; ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi.

=== 11. märts ===
Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]]

=== 12. märts ===
Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026&lt;/ref&gt;

[[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. märts ===
Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni.
Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026&lt;/ref&gt; ja [[Adõgee]]s &quot;Maikopi&quot; sõjaväelennuväli.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]]

=== 15. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026&lt;/ref&gt;
Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E &quot;Protivnik&quot; ja 73E6 &quot;Parol&quot;).&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas.

[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]]

=== 16. märts ===
Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026&lt;/ref&gt; ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele.
&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 17. märts ===
[[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026&lt;/ref&gt;

Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]]

=== 18. märts ===
Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. märts ===
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]]

=== 20. märts ===
Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. märts ===
[[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]]

Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026&lt;/ref&gt; Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest.

=== 22. märts ===
Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest.

Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]]

=== 23. märts ===
Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref name=delfi20260330&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas.
Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. märts ===
[[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]]

Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni.
Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.&lt;ref name=delfi20260330/&gt; [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026&lt;/ref&gt; Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. märts ===
[[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026&lt;/ref&gt;

[[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026&lt;/ref&gt;

{{mitu pilti
 | laius = 200
 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png
 | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png
 | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud  26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal)
}}

Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026&lt;/ref&gt;
Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. märts ===
Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.&lt;ref name=delfi20260330/&gt; Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026&lt;/ref&gt;

Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]]

=== 27. märts ===
Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref name=delfi20260330/&gt;
[[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast.

[[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada.

Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026&lt;/ref&gt; ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest.

Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.&lt;ref name=delfi20260330/&gt; Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. märts ===
Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i  keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026&lt;/ref&gt; Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda.

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 31. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723  Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026&lt;/ref&gt;
Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026&lt;/ref&gt;:
*Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud
*Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud
*Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud.

Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026&lt;/ref&gt; 
[[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026&lt;/ref&gt;

[[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest.

Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026&lt;/ref&gt; nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026&lt;/ref&gt;

Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu?   |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026&lt;/ref&gt; Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026&lt;/ref&gt;

== Aprill ==
=== 1. aprill ===
Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026&lt;/ref&gt; ja [[Hmelnõtskõi]]le,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026&lt;/ref&gt; Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest.

=== 2. aprill ===
Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufaa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026&lt;/ref&gt;

[[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 &quot;Metš&quot; ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. aprill (sõja 1500. päev) ===
[[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]]

Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026&lt;/ref&gt; Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. 

Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 4. aprill ===
[[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]]

Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026&lt;/ref&gt; [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest.

Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]].

=== 5. aprill ===
Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026&lt;/ref&gt; 
ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026&lt;/ref&gt;
ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026&lt;/ref&gt;
Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 6. aprill ===
[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]]

[[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026&lt;/ref&gt; 
Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026&lt;/ref&gt; 
Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus.

Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 7. aprill ===
[[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]]

Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026&lt;/ref&gt; Hersonis hukkus samuti neli inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026&lt;/ref&gt;, 
mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026&lt;/ref&gt;
[[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku.

=== 8. aprill ===
Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. aprill ===
Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.&lt;ref&gt;[https://https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 10. aprill ===
Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. aprill ===
[[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]]

Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. aprill ===
Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026&lt;/ref&gt;, 
kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 13. aprill ===
Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. aprill ===
Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;
Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;
Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega 
Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. aprill ===
{{mitu pilti
 | laius = 200
 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg
 | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg
 | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s
 | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust
}}

Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni.
Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026&lt;/ref&gt;:
* Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57
* Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 
* Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest.

Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. aprill ===
Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026&lt;/ref&gt;
[[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest.

Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka  Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. aprill ===
Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. aprill ===
Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. aprill ===
Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026&lt;/ref&gt; 
Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. aprill ===
Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026&lt;/ref&gt;

Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. aprill ===
Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026&lt;/ref&gt; Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. aprill ===
Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026&lt;/ref&gt;

DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. aprill ===
Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩  Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rõnnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 tsiviilinimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatehast ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]
* {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}
* {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>mf8kti4yneajulmtsq2gjl5942vt906</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142693</id>
      <parentid>7142691</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T20:15:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 29. aprill */</comment>
      <origin>7142693</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="135406" sha1="rqdh6byrl280gwv0tnl0p2gsw7j2w3g" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==
== Jaanuar ==
=== 1. jaanuar ===
Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026&lt;/ref&gt;

[[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. jaanuar ===
[[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]]

Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni  |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele  Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele.

Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026&lt;/ref&gt; Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. jaanuar ===
Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. jaanuar ===
Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. jaanuar ===
[[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]]

Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina  õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026&lt;/ref&gt; [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru.

Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026&lt;/ref&gt; Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026&lt;/ref&gt; Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas.

=== 6. jaanuar ===
Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. jaanuar ===
Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026&lt;/ref&gt; ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. jaanuar ===
Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas  [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026&lt;/ref&gt;
[[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. jaanuar ===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]]
Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis &quot;vastuseks Putini residentsi ründamisele&quot; Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026&lt;/ref&gt;
ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026&lt;/ref&gt;
Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026&lt;/ref&gt;
ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti.

[[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. jaanuar ===
Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. jaanuar (sõja 1418. päev) ===
Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026&lt;/ref&gt;
Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. jaanuar ===
Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. jaanuar ===
Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026&lt;/ref&gt;

Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026&lt;/ref&gt;  energeetikasektoris välja eriolukorra.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026&lt;/ref&gt; Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. jaanuar ===
[[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. jaanuar ===
[[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. jaanuar ===
Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 20. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026&lt;/ref&gt;
Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026&lt;/ref&gt;
Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida.

Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026&lt;/ref&gt;

Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 22. jaanuar ===
[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026&lt;/ref&gt;
ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026&lt;/ref&gt;

Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. jaanuar ===
Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. jaanuar ===
Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi &quot;Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad&quot;. Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026&lt;/ref&gt;
Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. jaanuar ===
Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 27. jaanuar ===
[[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]]

Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.&lt;ref name=druzba&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026&lt;/ref&gt;
Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune &quot;ei kellegi maa&quot;, mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 28. jaanuar ===
Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. jaanuar ===
Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest.

Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. jaanuar ===
Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026&lt;/ref&gt; Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 31. jaanuar ===
Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026&lt;/ref&gt;

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026&lt;/ref&gt;

== Veebruar ==
=== 1. veebruar ===
[[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]]
[[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026&lt;/ref&gt;

Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;

=== 2. veebruar ===
USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. veebruar ===
[[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]]

Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026&lt;/ref&gt;
kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni.
Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026&lt;/ref&gt;

Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. veebruar ===
[[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026&lt;/ref&gt;

[[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026&lt;/ref&gt;

Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. veebruar ===
Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. veebruar ===
[[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. veebruar ===
Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026&lt;/ref&gt;
Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026&lt;/ref&gt;
[[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa kasutas rünnakus:&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026&lt;/ref&gt;
* 2 raketti &quot;Tsirkoon&quot;
* 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14
* 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10
* 408 drooni, tõrjutud 382
 
Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja  Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. veebruar ===
Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026&lt;/ref&gt;
Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026&lt;/ref&gt;
Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. veebruar ===
[[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]]

Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. veebruar ===
Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 11. veebruar ===
Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. veebruar ===
Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni,  millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026&lt;/ref&gt; Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri=&quot;Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks.&quot; Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026&lt;/ref&gt; Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast  |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. veebruar ===
[[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]]

Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga,  millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. veebruar ===
Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. veebruar ===
[[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]]

Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile.

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva  Rivne küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

[[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026&lt;/ref&gt;

[[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026&lt;/ref&gt; kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026&lt;/ref&gt;

Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. veebruar ===
Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026&lt;/ref&gt; rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud  |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;

=== 17. veebruar ===
Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs.

Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026&lt;/ref&gt; Rünnaku alla jäid ka objektid  [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026&lt;/ref&gt;
Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski.

=== 18. veebruar ===
Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. veebruar ===
Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]]  naftabaasile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. veebruar ===
Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]].

=== 21. veebruar ===
Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;
mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu&lt;ref name=druzba/&gt;, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].
Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. veebruar ===
[[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]]

Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]].
Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026&lt;/ref&gt;

Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. veebruar ===
Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026&lt;/ref&gt;
[[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. veebruar ===
Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga.
Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. veebruar ===
Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. veebruar ===
Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026&lt;/ref&gt;
Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026&lt;/ref&gt; ning 23 inimest sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi  {{ill|en|P-18 &quot;Terek&quot;|P-18 radar}} ja RSP-6M2.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. veebruar ===
Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. veebruar ===
Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026&lt;/ref&gt;

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026&lt;/ref&gt;

== Märts ==
=== 1. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026&lt;/ref&gt;
[[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest.

Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 2. märts ===
​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid &quot;Admiral Essen&quot; ja &quot;Admiral Makarov&quot;,&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026&lt;/ref&gt;
õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. märts ===
[[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. märts ===
Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026&lt;/ref&gt;

Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026&lt;/ref&gt; Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. märts ===
Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026&lt;/ref&gt; Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi &quot;sõjamaffia&quot; raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 7. märts ===
[[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]]

Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 8. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus
98 drooni.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada.

=== 9. märts ===
[[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]]

Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 10. märts ===
Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026&lt;/ref&gt; ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi.

=== 11. märts ===
Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]]

=== 12. märts ===
Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026&lt;/ref&gt;

[[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. märts ===
Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni.
Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026&lt;/ref&gt; ja [[Adõgee]]s &quot;Maikopi&quot; sõjaväelennuväli.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]]

=== 15. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026&lt;/ref&gt;
Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E &quot;Protivnik&quot; ja 73E6 &quot;Parol&quot;).&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas.

[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]]

=== 16. märts ===
Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026&lt;/ref&gt; ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele.
&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 17. märts ===
[[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026&lt;/ref&gt;

Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]]

=== 18. märts ===
Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. märts ===
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]]

=== 20. märts ===
Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. märts ===
[[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]]

Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026&lt;/ref&gt; Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest.

=== 22. märts ===
Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest.

Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]]

=== 23. märts ===
Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref name=delfi20260330&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas.
Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. märts ===
[[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]]

Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni.
Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.&lt;ref name=delfi20260330/&gt; [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026&lt;/ref&gt; Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. märts ===
[[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026&lt;/ref&gt;

[[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026&lt;/ref&gt;

{{mitu pilti
 | laius = 200
 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png
 | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png
 | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud  26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal)
}}

Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026&lt;/ref&gt;
Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. märts ===
Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.&lt;ref name=delfi20260330/&gt; Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026&lt;/ref&gt;

Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]]

=== 27. märts ===
Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref name=delfi20260330/&gt;
[[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast.

[[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada.

Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026&lt;/ref&gt; ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest.

Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.&lt;ref name=delfi20260330/&gt; Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. märts ===
Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i  keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026&lt;/ref&gt; Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda.

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 31. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723  Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026&lt;/ref&gt;
Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026&lt;/ref&gt;:
*Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud
*Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud
*Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud.

Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026&lt;/ref&gt; 
[[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026&lt;/ref&gt;

[[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest.

Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026&lt;/ref&gt; nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026&lt;/ref&gt;

Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu?   |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026&lt;/ref&gt; Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026&lt;/ref&gt;

== Aprill ==
=== 1. aprill ===
Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026&lt;/ref&gt; ja [[Hmelnõtskõi]]le,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026&lt;/ref&gt; Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest.

=== 2. aprill ===
Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufaa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026&lt;/ref&gt;

[[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 &quot;Metš&quot; ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. aprill (sõja 1500. päev) ===
[[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]]

Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026&lt;/ref&gt; Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. 

Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 4. aprill ===
[[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]]

Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026&lt;/ref&gt; [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest.

Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]].

=== 5. aprill ===
Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026&lt;/ref&gt; 
ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026&lt;/ref&gt;
ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026&lt;/ref&gt;
Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 6. aprill ===
[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]]

[[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026&lt;/ref&gt; 
Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026&lt;/ref&gt; 
Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus.

Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 7. aprill ===
[[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]]

Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026&lt;/ref&gt; Hersonis hukkus samuti neli inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026&lt;/ref&gt;, 
mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026&lt;/ref&gt;
[[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku.

=== 8. aprill ===
Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. aprill ===
Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.&lt;ref&gt;[https://https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 10. aprill ===
Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. aprill ===
[[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]]

Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. aprill ===
Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026&lt;/ref&gt;, 
kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 13. aprill ===
Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. aprill ===
Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;
Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;
Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega 
Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. aprill ===
{{mitu pilti
 | laius = 200
 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg
 | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg
 | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s
 | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust
}}

Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni.
Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026&lt;/ref&gt;:
* Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57
* Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 
* Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest.

Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. aprill ===
Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026&lt;/ref&gt;
[[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest.

Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka  Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. aprill ===
Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. aprill ===
Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. aprill ===
Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026&lt;/ref&gt; 
Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. aprill ===
Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026&lt;/ref&gt;

Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. aprill ===
Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026&lt;/ref&gt; Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. aprill ===
Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026&lt;/ref&gt;

DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. aprill ===
Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩  Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatehast ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]
* {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}
* {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>rqdh6byrl280gwv0tnl0p2gsw7j2w3g</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7143021</id>
      <parentid>7142693</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T11:19:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 29. aprill */</comment>
      <origin>7143021</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="136317" sha1="ebg2vze5pr32v13f5yszeco8buhatk2" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==
== Jaanuar ==
=== 1. jaanuar ===
Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026&lt;/ref&gt;

[[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. jaanuar ===
[[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]]

Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni  |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele  Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele.

Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026&lt;/ref&gt; Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. jaanuar ===
Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. jaanuar ===
Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. jaanuar ===
[[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]]

Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina  õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026&lt;/ref&gt; [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru.

Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026&lt;/ref&gt; Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026&lt;/ref&gt; Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas.

=== 6. jaanuar ===
Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. jaanuar ===
Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026&lt;/ref&gt; ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. jaanuar ===
Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas  [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026&lt;/ref&gt;
[[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. jaanuar ===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]]
Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis &quot;vastuseks Putini residentsi ründamisele&quot; Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026&lt;/ref&gt;
ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026&lt;/ref&gt;
Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026&lt;/ref&gt;
ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti.

[[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. jaanuar ===
Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. jaanuar (sõja 1418. päev) ===
Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026&lt;/ref&gt;
Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. jaanuar ===
Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. jaanuar ===
Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026&lt;/ref&gt;

Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026&lt;/ref&gt;  energeetikasektoris välja eriolukorra.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026&lt;/ref&gt; Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. jaanuar ===
[[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. jaanuar ===
[[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. jaanuar ===
Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 20. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026&lt;/ref&gt;
Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026&lt;/ref&gt;
Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida.

Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026&lt;/ref&gt;

Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 22. jaanuar ===
[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026&lt;/ref&gt;
ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026&lt;/ref&gt;

Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. jaanuar ===
Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. jaanuar ===
Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi &quot;Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad&quot;. Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026&lt;/ref&gt;
Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. jaanuar ===
Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 27. jaanuar ===
[[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]]

Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.&lt;ref name=druzba&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026&lt;/ref&gt;
Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune &quot;ei kellegi maa&quot;, mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 28. jaanuar ===
Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. jaanuar ===
Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest.

Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. jaanuar ===
Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026&lt;/ref&gt; Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 31. jaanuar ===
Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026&lt;/ref&gt;

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026&lt;/ref&gt;

== Veebruar ==
=== 1. veebruar ===
[[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]]
[[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026&lt;/ref&gt;

Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;

=== 2. veebruar ===
USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. veebruar ===
[[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]]

Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026&lt;/ref&gt;
kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni.
Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026&lt;/ref&gt;

Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. veebruar ===
[[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026&lt;/ref&gt;

[[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026&lt;/ref&gt;

Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. veebruar ===
Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. veebruar ===
[[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. veebruar ===
Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026&lt;/ref&gt;
Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026&lt;/ref&gt;
[[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa kasutas rünnakus:&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026&lt;/ref&gt;
* 2 raketti &quot;Tsirkoon&quot;
* 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14
* 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10
* 408 drooni, tõrjutud 382
 
Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja  Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. veebruar ===
Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026&lt;/ref&gt;
Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026&lt;/ref&gt;
Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. veebruar ===
[[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]]

Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. veebruar ===
Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 11. veebruar ===
Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. veebruar ===
Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni,  millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026&lt;/ref&gt; Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri=&quot;Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks.&quot; Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026&lt;/ref&gt; Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast  |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. veebruar ===
[[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]]

Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga,  millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. veebruar ===
Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. veebruar ===
[[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]]

Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile.

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva  Rivne küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

[[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026&lt;/ref&gt;

[[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026&lt;/ref&gt; kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026&lt;/ref&gt;

Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. veebruar ===
Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026&lt;/ref&gt; rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud  |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;

=== 17. veebruar ===
Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs.

Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026&lt;/ref&gt; Rünnaku alla jäid ka objektid  [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026&lt;/ref&gt;
Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski.

=== 18. veebruar ===
Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. veebruar ===
Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]]  naftabaasile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. veebruar ===
Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]].

=== 21. veebruar ===
Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;
mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu&lt;ref name=druzba/&gt;, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].
Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. veebruar ===
[[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]]

Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]].
Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026&lt;/ref&gt;

Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. veebruar ===
Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026&lt;/ref&gt;
[[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. veebruar ===
Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga.
Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. veebruar ===
Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. veebruar ===
Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026&lt;/ref&gt;
Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026&lt;/ref&gt; ning 23 inimest sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi  {{ill|en|P-18 &quot;Terek&quot;|P-18 radar}} ja RSP-6M2.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. veebruar ===
Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. veebruar ===
Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026&lt;/ref&gt;

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026&lt;/ref&gt;

== Märts ==
=== 1. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026&lt;/ref&gt;
[[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest.

Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 2. märts ===
​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid &quot;Admiral Essen&quot; ja &quot;Admiral Makarov&quot;,&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026&lt;/ref&gt;
õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. märts ===
[[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. märts ===
Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026&lt;/ref&gt;

Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026&lt;/ref&gt; Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. märts ===
Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026&lt;/ref&gt; Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi &quot;sõjamaffia&quot; raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 7. märts ===
[[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]]

Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 8. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus
98 drooni.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada.

=== 9. märts ===
[[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]]

Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 10. märts ===
Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026&lt;/ref&gt; ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi.

=== 11. märts ===
Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]]

=== 12. märts ===
Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026&lt;/ref&gt;

[[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. märts ===
Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni.
Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026&lt;/ref&gt; ja [[Adõgee]]s &quot;Maikopi&quot; sõjaväelennuväli.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]]

=== 15. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026&lt;/ref&gt;
Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E &quot;Protivnik&quot; ja 73E6 &quot;Parol&quot;).&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas.

[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]]

=== 16. märts ===
Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026&lt;/ref&gt; ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele.
&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 17. märts ===
[[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026&lt;/ref&gt;

Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]]

=== 18. märts ===
Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. märts ===
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]]

=== 20. märts ===
Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. märts ===
[[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]]

Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026&lt;/ref&gt; Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest.

=== 22. märts ===
Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest.

Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]]

=== 23. märts ===
Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref name=delfi20260330&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas.
Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. märts ===
[[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]]

Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni.
Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.&lt;ref name=delfi20260330/&gt; [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026&lt;/ref&gt; Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. märts ===
[[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026&lt;/ref&gt;

[[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026&lt;/ref&gt;

{{mitu pilti
 | laius = 200
 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png
 | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png
 | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud  26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal)
}}

Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026&lt;/ref&gt;
Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. märts ===
Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.&lt;ref name=delfi20260330/&gt; Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026&lt;/ref&gt;

Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]]

=== 27. märts ===
Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref name=delfi20260330/&gt;
[[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast.

[[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada.

Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026&lt;/ref&gt; ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest.

Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.&lt;ref name=delfi20260330/&gt; Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. märts ===
Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i  keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026&lt;/ref&gt; Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda.

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 31. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723  Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026&lt;/ref&gt;
Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026&lt;/ref&gt;:
*Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud
*Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud
*Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud.

Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026&lt;/ref&gt; 
[[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026&lt;/ref&gt;

[[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest.

Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026&lt;/ref&gt; nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026&lt;/ref&gt;

Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu?   |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026&lt;/ref&gt; Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026&lt;/ref&gt;

== Aprill ==
=== 1. aprill ===
Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026&lt;/ref&gt; ja [[Hmelnõtskõi]]le,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026&lt;/ref&gt; Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest.

=== 2. aprill ===
Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufaa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026&lt;/ref&gt;

[[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 &quot;Metš&quot; ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. aprill (sõja 1500. päev) ===
[[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]]

Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026&lt;/ref&gt; Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. 

Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 4. aprill ===
[[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]]

Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026&lt;/ref&gt; [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest.

Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]].

=== 5. aprill ===
Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026&lt;/ref&gt; 
ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026&lt;/ref&gt;
ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026&lt;/ref&gt;
Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 6. aprill ===
[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]]

[[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026&lt;/ref&gt; 
Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026&lt;/ref&gt; 
Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus.

Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 7. aprill ===
[[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]]

Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026&lt;/ref&gt; Hersonis hukkus samuti neli inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026&lt;/ref&gt;, 
mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026&lt;/ref&gt;
[[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku.

=== 8. aprill ===
Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. aprill ===
Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.&lt;ref&gt;[https://https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 10. aprill ===
Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. aprill ===
[[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]]

Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. aprill ===
Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026&lt;/ref&gt;, 
kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 13. aprill ===
Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. aprill ===
Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;
Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;
Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega 
Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. aprill ===
{{mitu pilti
 | laius = 200
 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg
 | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg
 | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s
 | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust
}}

Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni.
Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026&lt;/ref&gt;:
* Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57
* Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 
* Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest.

Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. aprill ===
Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026&lt;/ref&gt;
[[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest.

Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka  Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. aprill ===
Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. aprill ===
Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. aprill ===
Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026&lt;/ref&gt; 
Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. aprill ===
Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026&lt;/ref&gt;

Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. aprill ===
Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026&lt;/ref&gt; Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. aprill ===
Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026&lt;/ref&gt;

DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. aprill ===
Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩  Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026&lt;/ref&gt; Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. 
Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]].
Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]
* {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}
* {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>ebg2vze5pr32v13f5yszeco8buhatk2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7143023</id>
      <parentid>7143021</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T11:30:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 30. aprill */</comment>
      <origin>7143023</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="136673" sha1="s1ytrp0e7bufc79rngzkzb3jrwtuvs7" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==
== Jaanuar ==
=== 1. jaanuar ===
Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026&lt;/ref&gt;

[[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. jaanuar ===
[[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]]

Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni  |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele  Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele.

Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026&lt;/ref&gt; Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. jaanuar ===
Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. jaanuar ===
Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. jaanuar ===
[[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]]

Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina  õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026&lt;/ref&gt; [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru.

Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026&lt;/ref&gt; Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026&lt;/ref&gt; Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas.

=== 6. jaanuar ===
Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. jaanuar ===
Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026&lt;/ref&gt; ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. jaanuar ===
Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas  [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026&lt;/ref&gt;
[[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. jaanuar ===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]]
Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis &quot;vastuseks Putini residentsi ründamisele&quot; Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026&lt;/ref&gt;
ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026&lt;/ref&gt;
Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026&lt;/ref&gt;
ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti.

[[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. jaanuar ===
Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. jaanuar (sõja 1418. päev) ===
Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026&lt;/ref&gt;
Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. jaanuar ===
Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. jaanuar ===
Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026&lt;/ref&gt;

Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026&lt;/ref&gt;  energeetikasektoris välja eriolukorra.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026&lt;/ref&gt; Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. jaanuar ===
[[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. jaanuar ===
[[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. jaanuar ===
Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 20. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026&lt;/ref&gt;
Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026&lt;/ref&gt;
Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida.

Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026&lt;/ref&gt;

Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 22. jaanuar ===
[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026&lt;/ref&gt;
ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026&lt;/ref&gt;

Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. jaanuar ===
Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. jaanuar ===
Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi &quot;Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad&quot;. Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026&lt;/ref&gt;
Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. jaanuar ===
Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 27. jaanuar ===
[[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]]

Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.&lt;ref name=druzba&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026&lt;/ref&gt;
Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune &quot;ei kellegi maa&quot;, mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 28. jaanuar ===
Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. jaanuar ===
Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest.

Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. jaanuar ===
Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026&lt;/ref&gt; Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 31. jaanuar ===
Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026&lt;/ref&gt;

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026&lt;/ref&gt;

== Veebruar ==
=== 1. veebruar ===
[[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]]
[[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026&lt;/ref&gt;

Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;

=== 2. veebruar ===
USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. veebruar ===
[[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]]

Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026&lt;/ref&gt;
kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni.
Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026&lt;/ref&gt;

Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. veebruar ===
[[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026&lt;/ref&gt;

[[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026&lt;/ref&gt;

Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. veebruar ===
Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. veebruar ===
[[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. veebruar ===
Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026&lt;/ref&gt;
Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026&lt;/ref&gt;
[[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa kasutas rünnakus:&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026&lt;/ref&gt;
* 2 raketti &quot;Tsirkoon&quot;
* 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14
* 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10
* 408 drooni, tõrjutud 382
 
Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja  Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. veebruar ===
Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026&lt;/ref&gt;
Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026&lt;/ref&gt;
Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. veebruar ===
[[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]]

Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. veebruar ===
Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 11. veebruar ===
Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. veebruar ===
Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni,  millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026&lt;/ref&gt; Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri=&quot;Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks.&quot; Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026&lt;/ref&gt; Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast  |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. veebruar ===
[[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]]

Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga,  millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. veebruar ===
Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. veebruar ===
[[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]]

Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile.

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva  Rivne küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

[[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026&lt;/ref&gt;

[[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026&lt;/ref&gt; kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026&lt;/ref&gt;

Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. veebruar ===
Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026&lt;/ref&gt; rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud  |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;

=== 17. veebruar ===
Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs.

Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026&lt;/ref&gt; Rünnaku alla jäid ka objektid  [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026&lt;/ref&gt;
Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski.

=== 18. veebruar ===
Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. veebruar ===
Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]]  naftabaasile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. veebruar ===
Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]].

=== 21. veebruar ===
Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;
mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu&lt;ref name=druzba/&gt;, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].
Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. veebruar ===
[[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]]

Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]].
Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026&lt;/ref&gt;

Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. veebruar ===
Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026&lt;/ref&gt;
[[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. veebruar ===
Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga.
Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. veebruar ===
Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. veebruar ===
Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026&lt;/ref&gt;
Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026&lt;/ref&gt; ning 23 inimest sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi  {{ill|en|P-18 &quot;Terek&quot;|P-18 radar}} ja RSP-6M2.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. veebruar ===
Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. veebruar ===
Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026&lt;/ref&gt;

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026&lt;/ref&gt;

== Märts ==
=== 1. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026&lt;/ref&gt;
[[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest.

Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 2. märts ===
​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid &quot;Admiral Essen&quot; ja &quot;Admiral Makarov&quot;,&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026&lt;/ref&gt;
õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. märts ===
[[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. märts ===
Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026&lt;/ref&gt;

Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026&lt;/ref&gt; Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. märts ===
Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026&lt;/ref&gt; Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi &quot;sõjamaffia&quot; raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 7. märts ===
[[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]]

Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 8. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus
98 drooni.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada.

=== 9. märts ===
[[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]]

Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 10. märts ===
Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026&lt;/ref&gt; ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi.

=== 11. märts ===
Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]]

=== 12. märts ===
Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026&lt;/ref&gt;

[[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. märts ===
Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni.
Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026&lt;/ref&gt; ja [[Adõgee]]s &quot;Maikopi&quot; sõjaväelennuväli.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]]

=== 15. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026&lt;/ref&gt;
Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E &quot;Protivnik&quot; ja 73E6 &quot;Parol&quot;).&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas.

[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]]

=== 16. märts ===
Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026&lt;/ref&gt; ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele.
&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 17. märts ===
[[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026&lt;/ref&gt;

Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]]

=== 18. märts ===
Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. märts ===
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]]

=== 20. märts ===
Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. märts ===
[[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]]

Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026&lt;/ref&gt; Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest.

=== 22. märts ===
Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest.

Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]]

=== 23. märts ===
Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref name=delfi20260330&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas.
Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. märts ===
[[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]]

Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni.
Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.&lt;ref name=delfi20260330/&gt; [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026&lt;/ref&gt; Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. märts ===
[[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026&lt;/ref&gt;

[[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026&lt;/ref&gt;

{{mitu pilti
 | laius = 200
 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png
 | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png
 | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud  26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal)
}}

Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026&lt;/ref&gt;
Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. märts ===
Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.&lt;ref name=delfi20260330/&gt; Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026&lt;/ref&gt;

Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]]

=== 27. märts ===
Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref name=delfi20260330/&gt;
[[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast.

[[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada.

Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026&lt;/ref&gt; ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest.

Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.&lt;ref name=delfi20260330/&gt; Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. märts ===
Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i  keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026&lt;/ref&gt; Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda.

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 31. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723  Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026&lt;/ref&gt;
Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026&lt;/ref&gt;:
*Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud
*Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud
*Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud.

Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026&lt;/ref&gt; 
[[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026&lt;/ref&gt;

[[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest.

Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026&lt;/ref&gt; nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026&lt;/ref&gt;

Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu?   |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026&lt;/ref&gt; Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026&lt;/ref&gt;

== Aprill ==
=== 1. aprill ===
Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026&lt;/ref&gt; ja [[Hmelnõtskõi]]le,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026&lt;/ref&gt; Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest.

=== 2. aprill ===
Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufaa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026&lt;/ref&gt;

[[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 &quot;Metš&quot; ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. aprill (sõja 1500. päev) ===
[[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]]

Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026&lt;/ref&gt; Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. 

Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 4. aprill ===
[[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]]

Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026&lt;/ref&gt; [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest.

Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]].

=== 5. aprill ===
Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026&lt;/ref&gt; 
ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026&lt;/ref&gt;
ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026&lt;/ref&gt;
Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 6. aprill ===
[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]]

[[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026&lt;/ref&gt; 
Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026&lt;/ref&gt; 
Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus.

Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 7. aprill ===
[[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]]

Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026&lt;/ref&gt; Hersonis hukkus samuti neli inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026&lt;/ref&gt;, 
mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026&lt;/ref&gt;
[[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku.

=== 8. aprill ===
Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. aprill ===
Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.&lt;ref&gt;[https://https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 10. aprill ===
Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. aprill ===
[[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]]

Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. aprill ===
Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026&lt;/ref&gt;, 
kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 13. aprill ===
Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. aprill ===
Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;
Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;
Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega 
Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. aprill ===
{{mitu pilti
 | laius = 200
 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg
 | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg
 | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s
 | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust
}}

Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni.
Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026&lt;/ref&gt;:
* Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57
* Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 
* Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest.

Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. aprill ===
Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026&lt;/ref&gt;
[[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest.

Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka  Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. aprill ===
Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. aprill ===
Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. aprill ===
Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026&lt;/ref&gt; 
Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. aprill ===
Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026&lt;/ref&gt;

Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. aprill ===
Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026&lt;/ref&gt; Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. aprill ===
Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026&lt;/ref&gt;

DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. aprill ===
Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩  Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026&lt;/ref&gt; Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. 
Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]].
Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit.
[[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]
* {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}
* {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>s1ytrp0e7bufc79rngzkzb3jrwtuvs7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Awami Liiga</title>
    <ns>0</ns>
    <id>710024</id>
    <revision>
      <id>7142501</id>
      <parentid>7094064</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:24:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142501</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8290" sha1="eoaaon6nwxq1y2hn1dud1x993gmobfc" xml:space="preserve">{{Partei
| nimi          = Awami Liiga
| nimi_keeles   = বাংলাদেশ আওয়ামী লীগ
| logo          = বাংলাদেশ আওয়ামী লীগের ব্যাজ.svg
| logo_suurus   =
| staatus       = 
| juhi nimetus  = President
| juht          = [[Sheikh Hasina]]
| peasekretär   = [[Obaidul Quader]]
| asutamine     = 1949 &lt;br/&gt; ({{aega tagasi|1949}})
| lõpetamine    = 2025 &lt;br/&gt; (keelustati)
| peakorter     = [[Dhaka]]
| ideoloogia    = [[Sekulaarsus|sekularism]] &lt;br/&gt; [[sotsiaaldemokraatia]] &lt;br/&gt; [[majanduslik liberalism]] &lt;br/&gt; [[vasakrahvuslus]] &lt;br/&gt; [[sotsialism]] &lt;br/&gt; [[demokraatlik sotsialism]]
| spekter       = [[Tsentrism|tsenter]] kuni [[vasaktsenter]]
| koalitsioon   = [[Suur Liit (Bangladesh)|Suur Liit]]
| europarlament = 
| kohti1_kus    = 
| kohti1        = 
| kohti2_kus    = 
| kohti2        = 
| liikmeid      = 
| loosung       = &quot;[[Joy Bangla]], Joy Bangabandhu&quot; &lt;br/&gt; ([[bengali keel]]est: &quot;Võit [[Bengal]]ile, võit [[Sheikh Mujibur Rahman|Bangabandhu]]le&quot;)
| värvid        = 
| meediakanal   = 
| kodulehekülg  = 
| värvus        = green
}}
'''Bangladeshi Awami Liiga''' ([[bengali keel]]es বাংলাদেশ আওয়ামী লীগ; ka '''Rahva Liiga''') on [[Bangladesh]]i endine [[erakond]] (keelustati 2025. aastal). See asutati 1949. aastal ning mängis [[Bangladeshi iseseisvumine|Bangladeshi iseseisvumisel]] keskset rolli. Awami Liiga oli pikka aega [[Bangladeshi Rahvuspartei]] (BRP) kõrval üks kahest riigi suurest erakonnast ning [[Bangladeshi peaminister|peaminister]] [[Sheikh Hasina]] teisel ametiajal aastatel 2009–2024 oli kogu võim Awami Liiga käes. Awami Liiga [[juulirevolutsioon (Bangladesh)|kukutati juulirevolutsiooniga]] 2024. aastal.&lt;ref&gt;{{cite web |title=All Awami League activities banned until ICT trial completed |url=https://www.dhakatribune.com/bangladesh/380905/advisory-council-decides-to-ban-awami-league |access-date=10 May 2025 |website=[[Dhaka Tribune]] |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |date=10 May 2025 |title=আওয়ামী লীগ নিষিদ্ধ করার সিদ্ধান্ত: সাইবার স্পেস-সহ যাবতীয় কার্যক্রমে নিষেধাজ্ঞা দেওয়ার কথা জানিয়েছে অন্তর্বর্তী সরকার |url=https://www.bbc.com/bengali/articles/cgj84dd075zo |access-date=10 May 2025 |website=[[BBC Bangla]] |language=bn}}&lt;/ref&gt;

Erakonna asutasid Ida-Pakistani Awami Moslemi Liiga (1955. aastast Ida-Pakistani Awami Liiga) nime all [[Abdul Hamid Khan Bhashani]], [[Shamsul Huq]] ja [[Sheikh Mujibur Rahman]], hiljem liitus nendega [[Huseyn Suhrawardy]]. Awami Liiga pakkus [[Pakistan]]i [[Moslemi Liiga (1947–1958)|Moslemi Liiga]] ülemvõimule ja Pakistani keskvalitsusele alternatiivi. Erakond muutus [[Ida-Pakistan]]i rahva seas kiiresti populaarseks ning hakkas juhtima [[bengalid|bengali]] rahvuslaste vastupanu [[Lääne-Pakistan]]ile. Awami Liiga osales Sheikh Mujibur Rahman käe all juhtivas rollis Bangladeshi vabadusvõitluses, mis algas poliitiliste meeleavaldustega, nagu [[kuue punkti programm]] ja [[Koostöö vastane liikumine (1971)|koostöö vastane liikumine]] ning kasvas [[Bangladeshi vabadussõda|1971. aasta vabadussõjaks]].

Pärast Bangladeshi iseseisvumist võitis Awami Liiga Sheikh Mujibur Rahmani juhtimisel [[1973. aasta Bangladeshi üldvalimised|1973. aasta valimised]]. Jaanuaris 1975 koondusid riigi vasakpoolsed erakonnad [[Bangladeshi Krishak Sramik Awami Liiga]]ks (BaKSAL). Pärast [[1975. aasta 15. augusti Bangladeshi riigipööre|1975. aasta riigipööret]] jäeti Awami Liiga poliitikast kõrvale ning selle juhid mõisteti vangi või hukati. 1981. aastal sai erakonna presidendiks Sheikh Mujibur Rahmani tütar [[Sheikh Hasina]].

Erakond mängis autoritaarse [[Hussain Muhammad Ershad]]i (võimul 1983–1990) vastases liikumises keskset rolli. Pärast demokraatia taastamist [[1990. aasta Bangladeshi ülestõus|1990. aasta ülestõusuga]] sai Awami Liigast taas üks riigi suurimaid poliitilisi jõude. Ametlikult võitis Awami Liiga valimised aastatel [[1996. aasta juuni Bangladeshi üldvalimised|1996]], [[2008. aasta Bangladeshi üldvalimised|2008]], [[2014. aasta Bangladeshi üldvalimised|2014]], [[2018. aasta Bangladeshi üldvalimised|2018]] ja [[2024. aasta Bangladeshi üldvalimised|2024]]. Sheikh Hasina ajal (2009–2024) käis demokraatia olukord riigis alla ning Bangladeshi peeti autoritaarseks diktatuuriks.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=2024-08-05 |title=An interim govt will run Bangladesh, says army chief Waker-Uz-Zaman |url=https://bdnews24.com/bangladesh/dde7d0eafe2d |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240805114348/https://bdnews24.com/bangladesh/dde7d0eafe2d |archive-date=5 August 2024 |access-date=2024-08-05 |work=[[bdnews24.com]] |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;citation_no1&quot;&gt;{{Cite web |date=17 January 2019 |title=Bangladesh: Violent Repression of Opposition |url=https://www.hrw.org/world-report/2021/country-chapters/bangladesh |archive-url=https://web.archive.org/web/20210113145526/https://www.hrw.org/world-report/2021/country-chapters/bangladesh |archive-date=13 January 2021 |website=Human Rights Watch}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal |last=Riaz |first=Ali |date=2020-09-21 |title=The pathway of democratic backsliding in Bangladesh |url=https://doi.org/10.1080/13510347.2020.1818069 |url-status=live |journal=Democratization |volume=28 |pages=179–197 |doi=10.1080/13510347.2020.1818069 |issn=1351-0347 |s2cid=224958514 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201228012022/https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/13510347.2020.1818069 |archive-date=28 December 2020 |access-date=24 September 2020|url-access=subscription}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Palgrave Macmillan&quot;&gt;{{Cite book |last1=Hossain |first1=Akram |url=https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-981-16-4314-9_7%C2%A0 |title=Survival Strategies of Jamaat as a Religion-Based Political Opponent in Bangladesh |last2=Mahmudul |first2=Haque |date=19 October 2021 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-981-16-4314-9 |location=Singapore |pages=105–123 |doi=10.1007/978-981-16-4314-9_7 |access-date=30 October 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231106104541/https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-981-16-4314-9_7%C2%A0 |archive-date=6 November 2023 |url-status=live |s2cid=239951371}}&lt;/ref&gt; Erakond kukutati augustis 2024 ning tegutses pärast seda põranda all. Mais 2025 keelustas [[Muhammad Yunuse valitsus]] Awami Liiga [[Terrorismivastane seadus, 2009|terrorismivastase seaduse]] alusel täielikult. Keeld peaks kehtima kuni [[Rahvusvaheliste kuritegude tribunal (Bangladesh)|Rahvusvaheliste kuritegude tribunal]] on erakonna ja selle juhtide osas otsused langetanud.&lt;ref&gt;{{Cite news |title=Govt decides to ban activities of AL until completion of ICT trial |url=https://www.thedailystar.net/news/bangladesh/politics/news/govt-decides-ban-activities-al-until-completion-ict-trial-3891566 |date=10 May 2025|work=[[The Daily Star (Bangladesh)]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |title=Bangladesh outlaws Awami League party amid protests, paves way for trial |url=https://bdnews24.com/bangladesh/b760865a022b |access-date=10 May 2025 |work=[[bdnews24.com]] |date=10 May 2025 |language=en}}&lt;/ref&gt; Mais 2025 kustutas [[Bangladeshi Valimiskomisjon]] Awami Liiga erakondade registrist.&lt;ref&gt;{{cite news |title=Awami League's registration suspended: EC Secretary |url=https://en.bd-pratidin.com/national/2025/05/12/36899|access-date=12 May 2025 |work=[[Bangladesh Pratidin]] |date=12 May 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250512155117/https://en.bd-pratidin.com/national/2025/05/12/36899 |archive-date=12 May 2025 |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |title=EC scraps banned AL's registration, disqualifies for JS elections |url=https://www.tbsnews.net/bangladesh/ec-convenes-urgent-meeting-decide-als-registration-1140401 |access-date=12 May 2025 |work=The Business Standard |date=12 May 2025 |language=en}}&lt;/ref&gt;

Awami Liigast on tulnud viis [[Bangladeshi president]]i ja neli peaministrit. Erakonda juhib alates 1981. aastast Sheikh Hasina.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Bangladesh]]
[[Kategooria:Parteid]]</text>
      <sha1>eoaaon6nwxq1y2hn1dud1x993gmobfc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2026. aasta Iraani sõja kronoloogia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>710709</id>
    <revision>
      <id>7142554</id>
      <parentid>7138619</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:47:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 23. aprill */</comment>
      <origin>7142554</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="71627" sha1="gf1wy5yrjhmqro8psxoxr87g4z598sq" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}}
== Veebruar-märts ==
=== 28. veebruar ===
[[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt; 
Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani relvajõud]]ude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt;
[[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026&lt;/ref&gt; [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell.

[[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026&lt;/ref&gt;

=== 1. märts ===
[[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt; Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506.

Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026&lt;/ref&gt;

Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 2. märts ===
Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt; 
USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;
Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone.

Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026&lt;/ref&gt;

Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt; USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena.

Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest.

Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt; Iisrael vastas õhulöökidega  Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt; 
Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt;

Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt; 
Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. märts ===
USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026&lt;/ref&gt; 
Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026&lt;/ref&gt;

USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett.

Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787.

=== 4. märts ===
Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt;
USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt; 

USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026&lt;/ref&gt;

Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele 
[[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt; Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 5. märts ===
Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026&lt;/ref&gt; Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime

Admiral Brad Cooper, Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. &quot;Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti.&quot;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&amp;name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026&lt;/ref&gt;

USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni.

Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi.

Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. märts ===
USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele.

Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla.

=== 7. märts ===
Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. 

Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026&lt;/ref&gt;
Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit.

USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026&lt;/ref&gt;

USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump.

=== 8. märts ===
Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026&lt;/ref&gt;

Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks  ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabá Khāmene'ī]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. märts ===
Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele.

Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026&lt;/ref&gt;

Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. märts ===
Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde.

Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. märts ===
USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist.
&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026&lt;/ref&gt;

Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026&lt;/ref&gt; USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026&lt;/ref&gt;

Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam.

[[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. märts ===
Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026&lt;/ref&gt; 
ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud.

Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026&lt;/ref&gt; 
* Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine
* reparatsioonide maksmine Iraanile 
* kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu.

=== 13. märts ===
Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026&lt;/ref&gt; 
mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026&lt;/ref&gt;

Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026&lt;/ref&gt;

CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh:
* Iraan: üle 1300 
* Liibanon: 773
* Iisrael: 15
* Iraak: 32
* Kuveit: 6
* Araabia Ühendemiraadid: 6
* Omaan: 5
* Saudi Araabia: 2 
* Bahreinis: 2
* USA: 13 (mitmes riigis)
* Prantsusmaa: 1 (Iraagis)

=== 14. märts ===
USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026&lt;/ref&gt; Saarel olev naftataristu jäi puutumata.

Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026&lt;/ref&gt;

USA Bagdadi saatkonda  tabas tundmatu päritolu rakett.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. märts ===
Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026&lt;/ref&gt; 
Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.

Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026&lt;/ref&gt;

[[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. 

[[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni.

=== 16. märts ===
Iisrael alustas Liibanonis &quot;piiratud&quot; maismaaoperatsioone.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026&lt;/ref&gt;

Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. märts ===
Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026&lt;/ref&gt; 
ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026&lt;/ref&gt;
Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026&lt;/ref&gt;

USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026&lt;/ref&gt;

Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026&lt;/ref&gt;, 
Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. märts ===
USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026&lt;/ref&gt;
Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. märts ===
Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026&lt;/ref&gt;
Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.&lt;ref&gt;[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. märts ===
Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026&lt;/ref&gt;

USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026&lt;/ref&gt; ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. märts ===
USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026&lt;/ref&gt;

Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud.

=== 22. märts ===
[[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026&lt;/ref&gt;
Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026&lt;/ref&gt;

Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust.

=== 23. märts ===
Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026&lt;/ref&gt;
USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. märts ===
Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026&lt;/ref&gt;

Iisrael teatas, et võtab  30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla.
&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 25. märts ===
USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026&lt;/ref&gt;
Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. märts ===
USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest.
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. märts ===
Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026&lt;/ref&gt; 

Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026&lt;/ref&gt; 
Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026&lt;/ref&gt; 
et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026&lt;/ref&gt; 

Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele.
&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. märts ===
Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026&lt;/ref&gt;

[[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. märts ===
Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. märts ===
USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026&lt;/ref&gt;
USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026&lt;/ref&gt;

=== 31. märts ===
USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026&lt;/ref&gt;

President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026&lt;/ref&gt; USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat.

== Aprill ==
=== 1. aprill ===
USA president Donald Trump ütles, et USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädala pärast ja et Hormuzi väina kindlustamine on nende riikide ülesanne, kes sealt naftat tahavad saada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564794/otseblogi-trump-usa-lopetab-iraani-rundamise-2-3-nadalaga-ja-hormuzi-vaina-kindlustamine-pole-meie-asi OTSEBLOGI | Trump: USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädalaga ja Hormuzi väina kindlustamine pole meie asi] Delfi, 1. IV 2026&lt;/ref&gt;

Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615814 |pealkiri=Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Iisraeli ja Iraani toetatud mõjuka šiialiikumise [[Hizbollah]] vahel puhkenud sõjast on Liibanonis hukkunud 1318 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615865 |pealkiri=Liibanon: Iisraeli-Hizbollah' sõjas hukkunute arv on tõusnud üle 1300 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 2. aprill ===
Vastuseks Donald Trump teatele, et USA relvajõud on oma eesmärgid Iraanis peaaegu saavutanud&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565056/video-trump-lubas-et-iraanis-saavutatakse-eesmargid-vaga-varsti-ja-lahiajal-viiakse-nad-tagasi-kiviaega VIDEO | Trump lubas, et Iraanis saavutatakse eesmärgid väga varsti ja lähiajal viiakse nad tagasi kiviaega] Delfi, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609985517/err-washingtonis-trumpi-sonul-on-iraanis-oodata-intensiivset-runnakulainet ERR Washingtonis: Trumpi sõnul on Iraanis oodata intensiivset rünnakulainet] ERR, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;, 
andis Iraani relvajõudude ülemjuhataja [[Amir Hatami]] vägedele korralduse olla valmis USA igasuguseks rünnakuks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609984863/iraani-armeeulem-kaskis-valmistuda-runnakute-torjumiseks Iraani armeeülem käskis valmistuda rünnakute tõrjumiseks] ERR, 1. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565066/otseblogi-trump-need-kes-saavad-naftat-hormuzi-vaina-kaudu-peavad-ise-selle-eest-hoolitsema OTSEBLOGI | Trump: need, kes saavad naftat Hormuzi väina kaudu, peavad ise selle eest hoolitsema] Delfi, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;
Samuti ütles Trump, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, sest neid saab kosmosest jälgida.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565086/trump-utles-et-ei-hooli-enam-iraani-uraanivarudest-millega-seadis-kahtluse-alla-soja-oigustuse Trump ütles, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, millega seadis kahtluse alla sõja õigustuse] Delfi, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta. Riigi kaks suurimat tehast on tootmise peatanud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609985415/usa-ja-iisrael-andsid-loogi-iraani-terasetehaste-pihta USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta] ERR, 2. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. aprill ===
Iraan ründab igapäevaselt energeetika ja veemagestuse taristut Pärsia lahe äärsetes riikides. Kuveidi sai tabamuse elektri- ja veemagestusjaam.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616122 Iraan ründas Kuveidi elektri- ja veemagestamistehast] Postimees, 3. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA purustas Iraani pikima, 136-meetrise Teherani ja Karaji vahel asuva silla B1.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565340/otseblogi-trump-jagas-videot-iraani-suurima-silla-havitamisest-ja-kuulutas-et-lisa-on-tulemas OTSEBLOGI | Trump jagas videot Iraani suurima silla hävitamisest ja kuulutas, et lisa on tulemas] Delfi, 3. IV 2026&lt;/ref&gt;

Iraan tulistas riigi keskosas alla USA hävitahja [[F-15]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565419/cnn-iraani-kohal-lasti-alla-usa-havituslennuk CNN: Iraani kohal lasti alla USA hävituslennuk] Delfi, 3. IV 2026&lt;/ref&gt; Üks pilootidest õnnestus päästa samal päeval&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986210/meedia-iraani-kohal-tulistati-alla-usa-havitaja-uks-piloot-on-kadunud Meedia: Iraani kohal tulistati alla USA hävitaja, üks piloot on kadunud] ERR, 3. IV 2026&lt;/ref&gt;, teine järgmisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120565829/usa-lendurid-paasteti-iraanist-ule-noatera-katastroofist-jai-vahe-puudu |title=USA lendurid päästeti Iraanist üle noatera. Katastroofist jäi vähe puudu |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 4. aprill ===
&quot;Iraanil on jäänud 48 tundi, et saavutada kokkulepe elutähtsa Hormuzi väina avamiseks, vastasel juhul ootab neid põrgu&quot;, ütles USA president Donald Trump.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986699/trump-kui-iraan-48-tunniga-leppeni-ei-joua-paastab-usa-valla-porgu Trump: kui Iraan 48 tunniga leppeni ei jõua, päästab USA valla põrgu] ERR, 4. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA eriüksus evakueeris 3. parillil alla lastud [[F-15]] piloodi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026&lt;/ref&gt; Päästeoperatsiooni käigus oli USA sunnitud hävitama kaks omaenda transpordilennukit [[Lockheed MC-130]] ja neli kopterit. &lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987443/usa-havitas-lenduri-paastmisel-iraanist-kaks-omaenda-lennukit USA hävitas lenduri päästmisel Iraanist kaks omaenda lennukit] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

Iraani tulistas all USA lennuki [[A-10 Thunderbolt II]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565462/otseblogi-iraani-vaitel-tulistati-parsia-lahe-kohal-alla-teine-usa-lennuk OTSEBLOGI | Iraani väitel tulistati Pärsia lahe kohal alla teine USA lennuk] Delfi, 4. IV 2026&lt;/ref&gt;

Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 453 Iraani ründedrooni ja 188 raketti.

Iisrael on varasemate puhtsõjaliste sihtmärkide asemel võtnud sihikule eeskätt Iraani tööstus- ja energeetikarajatised.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986543/jatkuvad-allakukkunud-usa-havitaja-meeskonnaliikme-otsingud Jätkuvad allakukkunud USA hävitaja meeskonnaliikme otsingud] ERR, 4. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616134 Netanyahu: 70 protsenti Iraani terasetootmisvõimekusest on hävitatud] Postimees, 3. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987947/wsj-usa-ja-iisrael-voivad-jargmiseks-votta-ette-iraani-majanduse WSJ: USA ja Iisrael võivad järgmiseks võtta ette Iraani majanduse] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. aprill ===
Iraan ja Omaan alustasid kõnelusi Hormuzi väina taasavamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565552/otseblogi-trump-kadunud-meeskonnaliikme-paastemissioon-oli-uks-usa-ajaloo-suurimaid BLOGI | Trump: kadunud meeskonnaliikme päästemissioon oli üks USA ajaloo suurimaid] Delfi, 5. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA ja Iraani esindajad arutavad Pakistani, Egiptuse ja Türgi vahendajate kaudu võimaliku 45-päevase relvarahu tingimusi, mis võiks viia sõja lõpetamiseni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987473/usa-ja-iraan-arutavad-45-paevase-vaherahu-kehtestamist USA ja Iraan arutavad 45-päevase vaherahu kehtestamist] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. aprill ===
Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi: Iraani Lõuna-Parsi gaasiväljal tähtsat naftakeemiatehast ja Marvdashti naftakeemiakompleksi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565675/otseblogi-trump-nais-hormuzi-vaina-avamise-tahtaega-edasi-lukkavat BLOGI | Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi] Delfi, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609988055/iisrael-andis-loogi-iraani-naftakeemiatehaste-pihta Iisrael andis löögi Iraani naftakeemiatehaste pihta] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

USA pikendas Hormuzi väina avamise tähtaega ööpäeva võrra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609988238/nihkuvad-usa-tahtajad-tekitavad-kusimusi-iraani-tuleviku-kohta Nihkuvad USA tähtajad tekitavad küsimusi Iraani tuleviku kohta] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

Rünnakutes hukkus Iraani Islamirevolutsiooni Kaardiväe (IRGC) luurejuht [[Majid Khademi]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987827/iraani-revolutsioonilise-kaardivae-luurejuht-hukkus-ohurunnakus Iraani revolutsioonilise kaardiväe luurejuht hukkus õhurünnakus] ERR, 6. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. aprill ===
USA ja Iraan on mõlemad tagasi lükanud teise osapoole esitatud rahuettepanekud.
Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada, kui Iraan ei nõustu vaherahuga kella 20-ni USA idaranniku aja järgi (Eesti aja järgi 8.aprill kella 3).&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565971/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-sillad-ja-elektrijaamad-nelja-tunniga-purustada OTSEBLOGI | Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada] Delfi, 7. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609988457/iraan-keeldus-trumpi-tahtaja-lahenemisest-hoolimata-ajutisest-relvarahust Iraan keeldus Trumpi tähtaja lähenemisest hoolimata ajutisest relvarahust] ERR, 7. IV 2026&lt;/ref&gt; 

USA pommitas Iraani Khargi saart. Iisarel ründas Iraani raudteetaristut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989271/usa-pommitas-iraani-khargi-saart-ka-iisrael-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku USA pommitas Iraani Khargi saart, ka Iisrael korraldas ulatusliku õhurünnaku] ERR, 7. IV 2026&lt;/ref&gt;

Briti ajaleht The Timesi avaldas, et Iraani ülemjuht [[Mojtabá Khāmene'ī]] on teadvusetu ja raskes seisundis, mistõttu ei ole ta võimeline režiimi otsuste langetamises osalema.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120566004/the-times-iraani-ulemjuht-on-teadvusetu The Times: Iraani ülemjuht on teadvusetu] Delfi, 7. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. aprill ===
USA, Iisrael ja Iraan sõlmisid Pakistani vahendusel kahenädalase relvarahu ja alustavad [[Islamabad]]is otsekõnelusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989666/trump-peatas-iraani-pommitamise-kava-iraan-lubas-avada-hormuzi-vaina Trump peatas Iraani pommitamise kava, Iraan lubas avada Hormuzi väina] ERR, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120566348/iraan-ja-usa-peatasid-sojategevuse-edasi-on-mitu-komistuskivi-alates-uraanist-sanktsioonidest-ja-liibanonist Iraan ja USA peatasid sõjategevuse. Edasi on mitu komistuskivi alates uraanist, sanktsioonidest ja Liibanonist] Delfi, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;
Osapooled lõpetavad kõik vastastikkused rünnakud ja Iraan avab vaherahu ajaks laevaliikluse [[Hormuzi väin]]as.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609990050/reederid-valmistuvad-laevaliikluse-taastumiseks-parsia-lahes Reederid valmistuvad laevaliikluse taastumiseks Pärsia lahes] ERR, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;

Iisraeli sõnul ei laiene vaherahu Liibanonile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120566262/otseblogi-having-jai-ara-trump-tegi-kannapoorde-ja-teatas-kahe-nadala-pikkusest-relvarahust-iraaniga OTSEBLOGI | USA ja Iraan leppisid kokku kahenädalases relvarahus ja Hormuzi väina avamises] Delfi, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;

Päeva jooksul tappis Iisraeli õhurünnakute laine  Liibanonis vähemalt 254 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120567450/iisraeli-ohurunnakute-laine-tappis-liibanonis-vahemalt-254-inimest-iraan-ahvardas-relvarahust-taganeda VIDEO | Iisraeli õhurünnakute laine tappis Liibanonis vähemalt 254 inimest. Iraan ähvardas relvarahust taganeda] Delfi, 9. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609990614/iisrael-tappis-liibanonis-jatkunud-runnakutes-ule-250-inimese Iisrael tappis Liibanonis jätkunud rünnakutes üle 250 inimese] ERR, 9. IV 2026&lt;/ref&gt;
Iraan ähvardas selle rünnaku tõttu relvarahust taganeda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120567496/iraani-minister-iisraeli-runnakud-liibanonis-on-relvarahu-rank-rikkumine Iraani minister: Iisraeli rünnakud Liibanonis on relvarahu ränk rikkumine] Delfi, 9. IV 2026&lt;/ref&gt;

Peale relvarahu väljakuulutamist kukkusid nafta&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989672/nafta-hind-langes-alla-100-dollari-ja-turud-tousid-iraani-vaherahu-tuules Nafta hind langes alla 100 dollari ja turud tõusid Iraani vaherahu tuules] ERR, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;
ja maagaasi&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989903/lahis-ida-vaherahu-langetas-gaasihinda-euroopas-20-protsenti Lähis-Ida vaherahu langetas gaasihinda Euroopas 20 protsenti] ERR, 8. IV 2026&lt;/ref&gt; 
hinnad järsult alla.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120566275/nafta-hind-kukkusid-parast-usa-ja-iraani-relvarahu-kolinal-alla Nafta hind kukkus pärast USA ja Iraani relvarahu järsult alla] Delfi, 8. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. aprill ===
Iisrael teatas, et jätkab Liibanonis tegutseva terrorirühmituse Hezbollah' ründamist, kuid alustab otseläbirääkimist Liibanoni valitsusega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609991043/netanyahu-iisrael-jatkab-hezbollah-rundamist Netanyahu: Iisrael jätkab Hezbollah' ründamist] ERR, 9. IV 2026&lt;/ref&gt;
Viidates Iisraeli rünnakutele Liibanonis keeldub Iraan Hormuzi väina avamisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609991932/usa-ja-iraani-vaherahu-saadavad-pinged-liibanoni-ja-hormuzi-ule USA ja Iraani vaherahu saadavad pinged Liibanoni ja Hormuzi üle] ERR, 10. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. aprill ===
Pakistanis toimunud USA ja Iraani läbirääkimised püsiva rahulepingu sõlmimiseks lõppesid tulemusteta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609993651/vance-lahkus-pakistanist-iraaniga-kokkuleppele-joudmata Vance lahkus Pakistanist Iraaniga kokkuleppele jõudmata] ERR, 12. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568054/usa-ja-iraani-konelused-kestsid-21-tundi-kokkuleppele-ei-joutud USA ja Iraani kõnelused kestsid 21 tundi, kokkuleppele ei jõutud] Delfi, 12. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. aprill ===
USA alustas Hormuzi väina ja Iraani sadamate blokaadi, et survestada Iraani sõlmima rahulepingut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609994866/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokeerimist USA alustas Hormuzi väina blokeerimist] ERR, 13. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568412/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokaadi-trumpi-vaitel-on-pohja-lastud-158-iraani-laeva USA alustas Hormuzi väina blokaadi, Trumpi väitel on põhja lastud 158 Iraani laeva] Delfi, 13. IV 2026&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609996168/usa-vaitel-on-ta-katkestanud-iraani-mereuhendused USA väitel on ta katkestanud Iraani mereühendused] ERR, 15. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. aprill ===
Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568700/liibanon-ja-iisrael-pidasid-aastakumnete-jooksul-esimesi-otsekonelusi Liibanon ja Iisrael pidasid aastakümnete jooksul esimesi otsekõnelusi] Delfi, 15. IV 2026&lt;/ref&gt;
Hezbollah teateas, et on kõneluste vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609995871/washingtonis-algasid-iisraeli-liibanoni-otsekonelused Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused] ERR, 14. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. aprill ===
USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609996339/reuters-usa-ei-pikenda-iraani-nafta-suhtes-kehtestatud-sanktsioonide-erandeid Reuters: USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid] ERR, 15. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. aprill ===
Iisrael ja Liibanon leppisid kokku 10-päevases relvarahus alates 17. aprillist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609998517/trumpi-sonul-leppisid-iisrael-ja-liibanon-kokku-10-paevases-relvarahus Trumpi sõnul leppisid Iisrael ja Liibanon kokku 10-päevases relvarahus] ERR, 16. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. aprill ===
Iraan teatas, et Hormuzi väin on relvarahu ajal täielikult avatud läbipääsuks kõikidele kaubalaevadele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609999486/iraan-vaitis-et-avas-hormuzi-vaina Iraan väitis, et avas Hormuzi väina] ERR, 17. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569421/iraan-avas-hormuzi-vaina-aga-laevad-saavad-liikuda-vaid-islamivabariigi-maaratud-koridoris Iraan avas Hormuzi väina. Mis sai otsuse juures määravaks ja millised olid Iraani tingimused?] Delfi, 17. IV 2026&lt;/ref&gt;
Nafta hind langes peale seda järsult.&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120569408/iraan-lubab-avada-hormuzi-vaina-taielikult-nafta-hind-tegi-jarsu-kukkumise Iraan: Hormuzi väin on täielikult avatud. Nafta hind langes järsult] Delfi, 17. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. aprill ===
Iraan teatas Hormuzi väina sulgemisest&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609999984/iraan-sulges-usa-blokaadi-tottu-taas-hormuzi-vaina Iraan sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina] ERR, 18. IV 2026&lt;/ref&gt; vastuseks USA blokaadile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610000116/usa-plaanib-arestida-iraaniga-seotud-tankereid-ja-kaubalaevu-ule-maailma USA plaanib arestida Iraaniga seotud tankereid ja kaubalaevu üle maailma] ERR, 18. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569497/iraan-teatab-et-hormuzi-vain-suleti-taas-usa-blokaadi-tottu Iraan teatas, et sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina. Kahe kaubalaeva pihta avati tuli] Delfi, 18. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. aprill ===
USA teatas relvarahu pikendamisest läbirääkimiste ajaks Iraaniga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610002687/trump-pikendas-relvarahu-iraaniga Trump pikendas relvarahu Iraaniga] ERR, 22. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570213/trump-teatas-et-pikendab-relvarahu-iraaniga Trump teatas, et pikendab relvarahu Iraaniga] Delfi, 21. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. aprill ===
Iisrael ja Liibanon leppisid Washingtonis kokku relvarahu pikendamises kolme nädala võrra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610005435/iisrael-ja-liibanon-pikendavad-relvarahu-kolme-nadala-vorra Iisrael ja Liibanon pikendavad relvarahu kolme nädala võrra] ERR, 24. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570724/trump-teatas-et-iisrael-ja-liibanon-pikendasid-relvarahu-kolme-nadala-vorra VIDEO | Trump teatas, et Iisrael ja Liibanon pikendasid relvarahu kolme nädala võrra] Delfi, 24. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. aprill ===
USA tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610006455/meedia-trump-tuhistas-kohtumise-iraaniga-pakistanis Meedia: Trump tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis] ERR, 25. IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. aprill ===
USA on valinud Iraanile pikaajalise blokaadi korraldamise, et sundida majanduslike meetmetega Iraani tegema järeleandmisi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610009302/wsj-trump-andis-korralduse-valmistuda-iraani-pikaajaliseks-blokaadiks WSJ: Trump andis korralduse valmistuda Iraani pikaajaliseks blokaadiks] ERR, 29. IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610009743/wsj-soda-paiskas-iraani-majanduskriisi-ja-miljon-inimest-kaotas-too WSJ: sõda paiskas Iraani majanduskriisi ja miljon inimest kaotas töö] ERR, 29. IV 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}</text>
      <sha1>gf1wy5yrjhmqro8psxoxr87g4z598sq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Keeduvorst</title>
    <ns>0</ns>
    <id>711075</id>
    <revision>
      <id>7142470</id>
      <parentid>7141024</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:47:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Mortadella Bologna</comment>
      <origin>7142470</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1200" sha1="myvm64tuva13sgqk4at0kmto33l78v0" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=märts}}
[[Fail:Mortadella IMGP0978.jpg|pisi|Võileib keeduvorstiga]]
'''Keeduvorst''' on [[vorst]], mis on valmistamisel keedetud, mistõttu see on valmisküpsetatud ning on koheselt tarvitatav ilma kuumtöötlemiseta.&lt;ref&gt;[https://mycook-et.tomathouse.com/domashnyaya-varenaya-kolbasa-eto-prosto-ili-retsept-kak-sdelat-varenuyu-kolbasu-v-domashnih-usloviyah/#google_vignette Kodune keeduvorst] MyCook.&lt;/ref&gt;

[[Mortadella|Mortadella Bologna]] on kõige vanem keeduvorst, millest hilisemad keeduvorstid on tulenenud. See on suur ja jäme, ning sisaldab ainult kvaliteetset sealiha, pekitükke ja maitseaineid. Mitmed uuemad keeduvorstid on püütud teha selle sarnased, kuid ei ole sama kvaliteediga.&lt;ref&gt;[https://www.tastingtable.com/1029130/mortadella-vs-bologna-whats-the-difference/ Mortadella Vs. Bologna: What's The Difference?] Tasting Table (inglise).&lt;/ref&gt; Näiteks [[Doktorivorst]] mis on küll Mortadella Bolognast tulenenud, kuid sisaldab enamasti ka munapulbrit, piimapulbrit ja tärklist. Teised keeduvorstid on sarnased, kuid erineva lihasisaldusega.

== Vaata ka ==
*[[Lemmikvorst]]
*[[Teevorst]]
* [[Võileivaliha]]

== Viited ==


[[Kategooria:Lihatooted]]</text>
      <sha1>myvm64tuva13sgqk4at0kmto33l78v0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142474</id>
      <parentid>7142470</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:48:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142474</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1196" sha1="cj78wusthgjb4r47kwyv9nuy9b5nap9" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=märts}}
[[Fail:Mortadella IMGP0978.jpg|pisi|Võileib keeduvorstiga]]
'''Keeduvorst''' on [[vorst]], mis on valmistamisel keedetud, mistõttu see on valmisküpsetatud ning on koheselt tarvitatav ilma kuumtöötlemiseta.&lt;ref&gt;[https://mycook-et.tomathouse.com/domashnyaya-varenaya-kolbasa-eto-prosto-ili-retsept-kak-sdelat-varenuyu-kolbasu-v-domashnih-usloviyah/#google_vignette Kodune keeduvorst] MyCook.&lt;/ref&gt;

[[Mortadella|Mortadella Bologna]] on kõige vanem keeduvorst, millest hilisemad keeduvorstid on tulenenud. See on suur ja jäme, ning sisaldab ainult kvaliteetset sealiha, pekitükke ja maitseaineid. Mitmed uuemad keeduvorstid on püütud teha selle sarnased, kuid ei ole sama kvaliteediga.&lt;ref&gt;[https://www.tastingtable.com/1029130/mortadella-vs-bologna-whats-the-difference/ Mortadella Vs. Bologna: What's The Difference?] Tasting Table (inglise).&lt;/ref&gt; Näiteks [[Doktorivorst]] on küll Mortadella Bolognast tulenenud, kuid sisaldab enamasti ka munapulbrit, piimapulbrit ja tärklist. Teised keeduvorstid on sarnased, kuid erineva lihasisaldusega.

== Vaata ka ==
*[[Lemmikvorst]]
*[[Teevorst]]
* [[Võileivaliha]]

== Viited ==


[[Kategooria:Lihatooted]]</text>
      <sha1>cj78wusthgjb4r47kwyv9nuy9b5nap9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142489</id>
      <parentid>7142474</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:01:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Lastevorst</comment>
      <origin>7142489</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1218" sha1="52gm47w5o5jeo4qvd2cmfs0ijlm2cda" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=märts}}
[[Fail:Mortadella IMGP0978.jpg|pisi|Võileib keeduvorstiga]]
'''Keeduvorst''' on [[vorst]], mis on valmistamisel keedetud, mistõttu see on valmisküpsetatud ning on koheselt tarvitatav ilma kuumtöötlemiseta.&lt;ref&gt;[https://mycook-et.tomathouse.com/domashnyaya-varenaya-kolbasa-eto-prosto-ili-retsept-kak-sdelat-varenuyu-kolbasu-v-domashnih-usloviyah/#google_vignette Kodune keeduvorst] MyCook.&lt;/ref&gt;

[[Mortadella|Mortadella Bologna]] on kõige vanem keeduvorst, millest hilisemad keeduvorstid on tulenenud. See on suur ja jäme, ning sisaldab ainult kvaliteetset sealiha, pekitükke ja maitseaineid. Mitmed uuemad keeduvorstid on püütud teha selle sarnased, kuid ei ole sama kvaliteediga.&lt;ref&gt;[https://www.tastingtable.com/1029130/mortadella-vs-bologna-whats-the-difference/ Mortadella Vs. Bologna: What's The Difference?] Tasting Table (inglise).&lt;/ref&gt; Näiteks [[Doktorivorst]] on küll Mortadella Bolognast tulenenud, kuid sisaldab enamasti ka munapulbrit, piimapulbrit ja tärklist. Teised keeduvorstid (nagu [[Lastevorst]]) on sarnased, kuid erineva lihasisaldusega.

== Vaata ka ==
*[[Lemmikvorst]]
*[[Teevorst]]
* [[Võileivaliha]]

== Viited ==


[[Kategooria:Lihatooted]]</text>
      <sha1>52gm47w5o5jeo4qvd2cmfs0ijlm2cda</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Olaine vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>711320</id>
    <revision>
      <id>7142827</id>
      <parentid>7110883</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T05:46:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7142827</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4744" sha1="6irhi5fcem8o8gdiq7ca3z6ym3agqaj" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Olaine vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Olaines pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 301,8
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Olaine]]
|  asendikaardi_pilt = Olaines pagasts LocMap.png
}}

'''Olaine vald''' ([[läti keel]]es ''Olaines pagasts'') on vald Lätis [[Olaine piirkond|Olaine piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Olaine]] linnaga, [[Riia]] linnaga, [[Jelgava piirkond|Jelgava piirkonna]] [[Cena vald|Cena]], [[Sidrabene vald|Sidrabene]] ja [[Valgunde vald|Valgunde vallaga]], [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonna]] [[Ķekava vald|Ķekava]] ning [[Baldone vald|Baldone vallaga]] ja [[Baloži]] linnaga, [[Mārupe piirkond|Mārupe piirkonna]] [[Babīte vald|Babīte]] ja [[Mārupe vald|Mārupe vallaga]] ning [[Bauska piirkond|Bauska piirkonna]] [[Iecava vald|Iecava vallaga]].

Valla pindala on 301,8 km². 2011. aastal oli seal 8093 elanikku, 2025. aastal oli elanikke 11&amp;nbsp;023. 2011. aastal elas vallas 4150 [[lätlased|lätlast]], 2825 [[venelased|venelast]], 418 [[valgevenelased|valgevenelast]], 254 [[ukrainlased|ukrainlast]], 168 [[poolakad|poolakat]] ja 87 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2026-03-12 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Valla keskuseks on Olaine linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu.

==Ajalugu==

Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Pēteri (''Peterhof'') mõisa maadele. 

Sealne vald moodustati pärast piirkonna talunike vabastamist aastal 1819. Aastal 1871 sai vald omale vallmaja, mis asendati aastal 1932 uuega. Aastal 1909 liideti Olaine vallaga [[Bieriņi vald]], mis aga aastal 1920 taastati. Aastal 1935 oli Olaine valla pindala 154 km² ja seal oli 1035 elanikku.

1945. aastal moodustati Olaine vallas Olaine ja Baloži külanõukogud. Vald ise likvideeriti aastal 1949. Aastal 1951 liideti Olaine külanõukoguga likvideeritav Baloži külanõukogu. Aastal 1963 liideti sellega Dalbe külanõukogu Olaine [[sovhoos]]i alad, ent Daugava [[kolhoos]]i alad ja osa riikliku metsafondi maid liideti Katlakalnsi külanõukoguga. Aastal 1964 moodustati Olaine linnaline asula, ühtlasi liideti ülejäänud külanõukogu osa Dalbe külanõukoguga.&lt;ref name=&quot;MuE68&quot; /&gt;

Aastal 1990 moodustati Dalbe külanõukogust Olaine vald. Aastal 2009 hakkas kuuluma [[Olaine piirkond]]a. 2021. aastal liideti Olaine vallaga osa Ķekava valla alasid.

==Loodus==

Vald jääb [[Kesk-Läti madalik]]ule. Kõrgeim osa asub valla kaguosas (20 m).

Valla suuremad jõed on [[Misa jõgi (Läti)|Misa]] ja selle lisajõgi [[Cena jõgi]].

Valda jääb Melnajs ezersi soo hoiuala pindalaga 342,8854 ha. Ka jääb osa valda Cena soo hoiualale. Looduskaitse all on Vidiņi elupuu, Vaski tamm ja Stūnīši sanglepp, lisaks veel neli nimetut põlispuud.&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot; /&gt;

==Kaitstavad objektid==

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Kiuki linnamägi. Regionaalse kaitse all on Olaine kirik ja [[Vidzeme]]-[[Kurzeme]]-[[Zemgale]] piiritulbad. Kohaliku kaitse all on Gaiduļi keskaegne kalmistu ja Kampišķi vanausuliste palvemaja.&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot; /&gt;

==Asustus==

Vallas on kakskümmend neli küla: [[Klāvi]], [[Ielejas]], [[Apšukalni]], [[Dambji]], [[Jaunolaine]], [[Grēnes]], [[Kalmes]], [[Stūnīši]], [[Ezītis]], [[Damradi]], [[Dāvi]], [[Medemciems]], [[Blijas]], [[Rēķi]], [[Veismaņi]], [[Birzuļi]], [[Galiņi]], [[Jāņupe]], [[Rājumi]], [[Stīpnieki]], [[Vaivadi]], [[Virši]], [[Pēternieki]] ja [[Uzvaras Līdums]].

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;MuE68&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NaLA2&quot;&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mcdpx&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vietvardi&quot;&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&amp;regionaID=0&amp;rajonaID=100013690&amp;veidi=ciems+Latvij%C4%81&amp;nosaukDala=&amp;nosExact=false&amp;citataDala=false&amp;nosOficial=false&amp;nosNonAccent=false&amp;nosLGIAApproved=false&amp;sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}
{{commonskat}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Olaine piirkond]]</text>
      <sha1>6irhi5fcem8o8gdiq7ca3z6ym3agqaj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Doktorivorst</title>
    <ns>0</ns>
    <id>711570</id>
    <revision>
      <id>7142497</id>
      <parentid>7137227</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:20:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Algselt</comment>
      <origin>7142497</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1274" sha1="hj40bujospzlfznhnz9zvfanod6imua" xml:space="preserve">[[Fail:Докторская колбаса 02.jpg|pisi|Doktorivorst]]
'''Doktorivorst''' (vene keeles ''Докторская колбаса'') on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]] pärit [[keeduvorst]].

[[Jossif Stalin]] andis 1936. aastal [[Anastass Mikojan]]ile ülesandeks toiduainetetööstuse uuendamise. Mikojan sõitis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] ja tutvus sealse [[lihatööstus]]ega. Pärast seda asutas ta koostöös Ameerika Ühendriikidega Nõukogude Liidus vorstitööstuse, mis tootis [[Bologna vorst]]i sarnast [[vorst]]i. Bologna vorsti retsepti muudeti, vähendades rasvasisaldust. See vorst nimetati ''Doktorivorstiks''.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20230106145402/https://understandrussia.com/kolbasa/ Kolbasa – The Food Symbol of The USSR] Understand Russia (inglise).&lt;/ref&gt;

Algselt ei sisaldanud Doktorivorst muid täiteaineid peale muna, kuid tänapäeval toodetud Doktorivorstides on lisatud koostisosi nagu piimapulber, tärklis ja lihavalk (valmistatud kuivatatud ja jahvatatud lihasaadustest).

Eestis toodavad Doktorivorsti [[Rakvere Lihatööstus]], [[AS Atria Eesti]] ja [[Nõo Lihatööstus]].

== Vaata ka ==
*[[Bologna vorst]]
*[[Mortadella]]
*[[Vorst]]

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Lihatooted]]</text>
      <sha1>hj40bujospzlfznhnz9zvfanod6imua</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oviedo katedraal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>712488</id>
    <revision>
      <id>7142436</id>
      <parentid>7140803</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:44:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7142436</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2044" sha1="9j107w120aujo390v2fk90kx6la7qdl" xml:space="preserve">[[Fail:Cathedral of Oviedo 2021 - exterior.jpg|pisi|Oviedo katedraal 2021. aastal]]
'''Oviedo San Salvadori katedraal''' on [[gooti arhitektuur|gooti stiilis]] [[katedraal]], mis asub [[Oviedo]] linnas ([[Astuuria]]s vürstiriik [[Hispaania]]s).

Seda tuntakse ka kui ''Sancta Ovetensis'' ('püha Oviedo'), mis viitab seal sisalduvate reliikviate kvaliteedile ja kvantiteedile. Fraas on osa hiliskeskajal käibinud ladinakeelsest värsist Hispaania katedraalide kohta &quot;Sancta Ovetensis, pulchra Leonina, dives Toledana, fortis Salmantina&quot; ('püha [[Oviedo]], kaunis [[León]], rikas [[Toledo]], tugev [[Salamanca]]')

Katedraali ehitus algas 13. sajandi lõpus [[kapiitlisaal|kapitooliumi]] ja kloostriga ning kestis kolm sajandit kuni torni valmimiseni 16. sajandi keskpaigas. Hiljem, 17. sajandil, lisati [[kooriümbriskäik]] ja külglöövide kabelid.

Kirik asub varasema, 9. sajandist pärit [[eelromaani kunst|eelromaani stiilis]] katedraalikompleksi kohal, mille mõned hooned on säilinud. Sel põhjusel ja praeguse hoone pika ehitusaja tõttu hõlmab see eelromaani ([[Oviedo Püha kamber|Püha kamber]]), romaani (Püha kambri võlvid ja apostlid), gooti (fassaad, löövid ja [[ristikäik]]), renessansi (tornikiiver) ja baroki (käik, kuningas Casto kabel ja teised kabelid) stiilis ehitisi.

9. sajandist pärit Püha kamber (''La Cámara Santa'') on [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s ja seal asuvad katedraali kõige väärtuslikumad aarded: Astuuria ja Oviedo linna sümbolid – [[Võidurist]] ja [[Inglite rist]]; [[ahhaatlaegas]]; ja [[Arca Santa]] ('püha laegas'), mis sisaldab suurt hulka säilmeid.

2015. aastal, kui [[UNESCO]] kiitis heaks Hispaanias asuva Camino de Santiago pikendamise nimetusega &quot;Santiago de Compostela marsruut: Prantsuse tee ja Hispaania põhjapoolsed marsruudid&quot;, lisati see koos Cámara Santaga algupärase marsruudi üheks eraldi objektiks.

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=aprill}}

{{koord}}
[[Kategooria:Oviedo]]
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Katedraalid]]
[[Kategooria:Astuuria]]</text>
      <sha1>9j107w120aujo390v2fk90kx6la7qdl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142437</id>
      <parentid>7142436</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:45:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7142437</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2056" sha1="2l67dmex5jcdr201bfq1uwbycfzqppy" xml:space="preserve">[[Fail:Cathedral of Oviedo 2021 - exterior.jpg|pisi|Oviedo katedraal 2021. aastal]]
'''Oviedo San Salvadori katedraal''' on [[gooti arhitektuur|gooti stiilis]] [[katedraal]], mis asub [[Oviedo]] linnas ([[Astuuria]]s vürstiriik [[Hispaania]]s).

Oviedo katedraali nimetatakse ka ''Sancta Ovetensis'' ('püha Oviedo'), mis viitab seal sisalduvate reliikviate kvaliteedile ja kvantiteedile. Fraas on osa hiliskeskajal käibinud ladinakeelsest värsist Hispaania katedraalide kohta &quot;Sancta Ovetensis, pulchra Leonina, dives Toledana, fortis Salmantina&quot; ('püha [[Oviedo]], kaunis [[León]], rikas [[Toledo]], tugev [[Salamanca]]')

Katedraali ehitus algas 13. sajandi lõpus [[kapiitlisaal|kapitooliumi]] ja kloostriga ning kestis kolm sajandit kuni torni valmimiseni 16. sajandi keskpaigas. Hiljem, 17. sajandil, lisati [[kooriümbriskäik]] ja külglöövide kabelid.

Kirik asub varasema, 9. sajandist pärit [[eelromaani kunst|eelromaani stiilis]] katedraalikompleksi kohal, mille mõned hooned on säilinud. Sel põhjusel ja praeguse hoone pika ehitusaja tõttu hõlmab see eelromaani ([[Oviedo Püha kamber|Püha kamber]]), romaani (Püha kambri võlvid ja apostlid), gooti (fassaad, löövid ja [[ristikäik]]), renessansi (tornikiiver) ja baroki (käik, kuningas Casto kabel ja teised kabelid) stiilis ehitisi.

9. sajandist pärit Püha kamber (''La Cámara Santa'') on [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s ja seal asuvad katedraali kõige väärtuslikumad aarded: Astuuria ja Oviedo linna sümbolid – [[Võidurist]] ja [[Inglite rist]]; [[ahhaatlaegas]]; ja [[Arca Santa]] ('püha laegas'), mis sisaldab suurt hulka säilmeid.

2015. aastal, kui [[UNESCO]] kiitis heaks Hispaanias asuva Camino de Santiago pikendamise nimetusega &quot;Santiago de Compostela marsruut: Prantsuse tee ja Hispaania põhjapoolsed marsruudid&quot;, lisati see koos Cámara Santaga algupärase marsruudi üheks eraldi objektiks.

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=aprill}}

{{koord}}
[[Kategooria:Oviedo]]
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Katedraalid]]
[[Kategooria:Astuuria]]</text>
      <sha1>2l67dmex5jcdr201bfq1uwbycfzqppy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142542</id>
      <parentid>7142437</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:22:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142542</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2055" sha1="cog3y2saz5r4q0rcnnt8er4dhsjzntp" xml:space="preserve">[[Fail:Cathedral of Oviedo 2021 - exterior.jpg|pisi|Oviedo katedraal 2021. aastal]]
'''Oviedo San Salvadori katedraal''' on [[gooti arhitektuur|gooti stiilis]] [[katedraal]], mis asub [[Oviedo]] linnas ([[Astuuria]] vürstiriik [[Hispaania]]s).

Oviedo katedraali nimetatakse ka ''Sancta Ovetensis'' ('püha Oviedo'), mis viitab seal sisalduvate reliikviate kvaliteedile ja kvantiteedile. Fraas on osa hiliskeskajal käibinud ladinakeelsest värsist Hispaania katedraalide kohta &quot;Sancta Ovetensis, pulchra Leonina, dives Toledana, fortis Salmantina&quot; ('püha [[Oviedo]], kaunis [[León]], rikas [[Toledo]], tugev [[Salamanca]]')

Katedraali ehitus algas 13. sajandi lõpus [[kapiitlisaal|kapitooliumi]] ja kloostriga ning kestis kolm sajandit kuni torni valmimiseni 16. sajandi keskpaigas. Hiljem, 17. sajandil, lisati [[kooriümbriskäik]] ja külglöövide kabelid.

Kirik asub varasema, 9. sajandist pärit [[eelromaani kunst|eelromaani stiilis]] katedraalikompleksi kohal, mille mõned hooned on säilinud. Sel põhjusel ja praeguse hoone pika ehitusaja tõttu hõlmab see eelromaani ([[Oviedo Püha kamber|Püha kamber]]), romaani (Püha kambri võlvid ja apostlid), gooti (fassaad, löövid ja [[ristikäik]]), renessansi (tornikiiver) ja baroki (käik, kuningas Casto kabel ja teised kabelid) stiilis ehitisi.

9. sajandist pärit Püha kamber (''La Cámara Santa'') on [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s ja seal asuvad katedraali kõige väärtuslikumad aarded: Astuuria ja Oviedo linna sümbolid – [[Võidurist]] ja [[Inglite rist]]; [[ahhaatlaegas]]; ja [[Arca Santa]] ('püha laegas'), mis sisaldab suurt hulka säilmeid.

2015. aastal, kui [[UNESCO]] kiitis heaks Hispaanias asuva Camino de Santiago pikendamise nimetusega &quot;Santiago de Compostela marsruut: Prantsuse tee ja Hispaania põhjapoolsed marsruudid&quot;, lisati see koos Cámara Santaga algupärase marsruudi üheks eraldi objektiks.

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=aprill}}

{{koord}}
[[Kategooria:Oviedo]]
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Katedraalid]]
[[Kategooria:Astuuria]]</text>
      <sha1>cog3y2saz5r4q0rcnnt8er4dhsjzntp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Portselanist sõda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>712727</id>
    <revision>
      <id>7142398</id>
      <parentid>7126386</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:03:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Perüton</username>
        <id>134796</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142398</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5160" sha1="ixu9x4g4fabup2cepsnxanpxqghdkqh" xml:space="preserve">{{filmi_info
| filmi_nimi    = Portselanist sõda
| originaalnimi = Porcelain War (Порцелянова війна)
| pilt          =
| pildiallkiri  = 
| žanr          = [[Sõjafilm]]&lt;br /&gt;[[Dokumentaalfilm]]
| lavastaja     = [[Brendan Bellomo]]&lt;br /&gt;[[Slava Leontjev]]
| produtsent    = Aniela Sidorska&lt;br /&gt;Paula DuPre' Pesmen&lt;br /&gt;Camilla Mazzaferro&lt;br /&gt;Olivia Ahnemann
| stsenaarium   = Aniela Sidorska&lt;br /&gt;Brendan Bellomo&lt;br /&gt;Paula DuPre' Pesmen&lt;br /&gt;Slava Leontjev
| jutustaja     = 
| peaosades     = 
| helilooja     = [[DakhaBrakha]]
| operaator     = Andrey Stefanov
| montaaž       = 
| toimetaja     = 
| filmistuudio  = Finch No Worries&lt;br /&gt;Imaginary Lane
| aasta         = [[2024]]
| esilinastus   = [[20. jaanuar]] [[2024]] ([[Sundance]])
| pikkus        = 87 minutit
| riik          = {{PisiLipp|Ukraina}}&lt;br /&gt;{{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}&lt;br /&gt;{{PisiLipp|Austraalia}}
| keel          = [[ukraina keel|ukraina]]&lt;br /&gt;[[inglise keel|inglise]]&lt;br /&gt;[[vene keel|vene]]
| eelarve       = 
| eelnev        = 
| järgnev       = 
| koduleht      = 
| amg_id        = 
| imdb_id       = 30294282
| movies.ee_id  = 
}}
'''&quot;Portselanist sõda&quot;''' ({{Keel-uk|Порцелянова війна}}) on 2024. aastal Ameerika Ühendriikide ja Ukraina koostöös valminud dokumentaalfilm, mille režissöörid on [[Brendan Bellomo]] ja [[Slava Leontjev]]. Film jälgib kolme Ukraina kunstnikku [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõjas]].&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Fienberg |first=Daniel |date=2024-01-27 |title='Porcelain War' Review: Intimate Reflection on Making Art in Wartime Ukraine Is Beautiful but Frustrating |url=https://www.hollywoodreporter.com/movies/movie-reviews/porcelain-war-review-ukraine-1235808683/ |access-date=2024-01-28 |website=The Hollywood Reporter |language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-01-26 |title=Sundance's top prizes go to 'In the Summers' and 'Porcelain War' |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/movies/story/2024-01-26/sundance-2024-top-prizes-in-the-summers-porcelain-war |access-date=2024-01-28 |website=Los Angeles Times |language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-01-26 |title='In the Summers' and 'Porcelain War' win top prizes at Sundance Film Festival |url=https://apnews.com/article/sundance-film-festival-2024-awards-10e1779991f77586267d6882dd1b19c9 |access-date=2024-01-28 |website=AP News |language=en}}&lt;/ref&gt;

Dokumentaalfilmi esilinastus toimus 2024. aasta [[Sundance'i filmifestival]]il, kus see võitis USA dokumentaalfilmide võistlusprogrammi žürii peaauhinna. [[Oscar|97. Oscaritel]] nomineeriti see [[Parima dokumentaalfilmi Oscar|parima täispika dokumentaalfilmi kategoorias]]. Eestis linastus film 11. novembril [[Pimedate Ööde filmifestival]]il.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=07.04.2026 |title=Portselanist sõda |url=https://poff.ee/film/portselanist-sda/ |access-date=07.04.2026 |website=PÖFF |language=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web |last=Roka |first=Les |orig-date=January 24, 2024 |title=Sundance 2024: Porcelain War is extraordinary testament in new frame of documentary filmmaking about war combat, indispensable presence of art |url=https://www.theutahreview.com/sundance-2024-porcelain-war-is-extraordinary-testament-in-new-frame-of-documentary-filmmaking-about-war-combat-indispensable-presence-of-art/ |website=The Utah Review|date=24 January 2024 }}&lt;/ref&gt;

==Süžee==
Film jälgib kolme Ukraina kunstnikku – Slava Leontjevi, Anja Stasenko ja Andrei Stefanovi – tegevust sõjas. Jäädes [[Harkiv]]isse liituvad kõik kolm linna kaitsega, töötades samal ajal koos, et võidelda vaenlase vastu ka kunsti abil&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Nad loovad [[portselan]]kujukesi ja kaunistavad sellega varemetes hooneid&lt;ref&gt;{{Cite news |last=Painter |first=Ryan |date=January 20, 2024 |title=Sundance 2024: 'Porcelain War' is a testament to the resiliency of the people of Ukraine |url=https://kval.com/news/entertainment/sundance-2024-porcelain-war-ukraine-russian-invasion |work=KVAL 13}}&lt;/ref&gt;. Pisikeste portselanist kujukeste sees peegeldavad nad oma [[nostalgia]]t mineviku suhtes, ebakindlat olevikku ja lootust paremale tulevikule&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite web |last=Small |first=Courtney |date=2024-01-23 |title=Porcelain War Review: The Fragile Nature of Conflict |url=https://povmagazine.com/porcelain-war-review-the-fragile-nature-of-conflict/ |access-date=2024-01-27 |website=POV Magazine |language=en-US}}&lt;/ref&gt;.

==Auhinnad==
* 2024. aasta [[Sundance'i filmifestival]]i parima USA dokumentaalfilmi žürii peaauhind
* Sarasota filmifestivali žürii erimainimine
* [[Seattle'i rahvusvaheline filmifestival|Seattle'i rahvusvahelise filmifestivali]] parim dokumentaalfilm
* [[Cinéfest Sudbury rahvusvaheline filmifestival|Cinéfest Sudbury rahvusvahelise filmifestivali]] parima dokumentaalfilmi publikupreemia
* Cinema Eye Honors publikupreemia
* Ameerika Režissööride Gildi silmapaistva dokumentaalfilmirežissööri preemia

==Vaata ka==
* [[20 päeva Mariupolis]]
* [[2000 meetrit Andrijivkani]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Vene-Ukraina sõda]]
[[Kategooria:Dokumentaalfilmid]]
[[Kategooria:Ukraina filmid]]
[[Kategooria:2024. aasta filmid]]</text>
      <sha1>ixu9x4g4fabup2cepsnxanpxqghdkqh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Segasööt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>712823</id>
    <revision>
      <id>7142415</id>
      <parentid>7127330</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:18:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan315</username>
        <id>226785</id>
      </contributor>
      <origin>7142415</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3417" sha1="1vwd13b27kn80ung9qtzb4k45dpsww9" xml:space="preserve">[[Fail:Cows feeding at Mainsgill Farm - geograph.org.uk - 7201512.jpg|pisi|Veised söömas|293x293px]]
'''Segasööt'''  on loomade söötmiseks valmistatud [[söödasegu]], mis koosneb rohusöödast, erinevatest tera- ja kaunviljadest ning vajaduse korral ka [[söödalisanditest]] ja eelsegudest; mis valmistatakse kindla retsepti ja tehnoloogia järgi, et tagada loomale sobiv toitaineline koostis. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Söödaseadus–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/75742 |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Segasöödad |url=http://ph.emu.ee/~irjel/Sootmine/sootade%20moodul/segasdad.html |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=ph.emu.ee}}&lt;/ref&gt;

== Koostamine ==
Segasööda koostamise aluseks on loomade toitainevajaduste tundmine. Loomad vajavad nii [[makrotoitaineid]] (valgud, rasvad, süsisvesikud, kiudained) kui ka [[mikrotoitaineid]] (vitamiinid ja mineraalid). Need vajadused erinevad sõltuvalt loomaliigist, vanusest, kasvufaasist, tootmiseesmärgist ja tervise seisundist, näiteks kas tegemist on kasvavate loomade, lüpsilehmade või munakanadega.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tolve |eesnimi=Robert |kuupäev=2025-01-30 |pealkiri=Animal Feed Formulation: Principles, Importance, and Practices |url=https://www.omicsonline.org/open-access/animal-feed-formulation-principles-importance-and-practices-jndi-1000271-135446.html |ajakiri=Journal of Nutrition and Dietetics |keel=en |aastakäik=8 |üksiknumber=1 |lehekülg=1–2 |doi=10.4172/jndi.1000271}}&lt;/ref&gt;

Levinumad segasööda kompondendid on teraviljad (nt oder ja nisu), rohusöödad ning erinevad lisandid. Toorainete valikul tuleb arvestada nii nende toitainesisaldust, seeduvust kui ka hinda.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Kvaliteet ==
Segasööda kvaliteet sõltub tooraine kvaliteedist, koostise täpsusest ja segu ühtlusest. Kui loomad saavad sööta sortida, võib tegelik toitainete tarbimine muutuda ebaühtlaseks ning see võib suurendada ainevahetushäireid. Tänapäeval püütakse segasööta koostada nii, et see oleks ühtaegu toitaineliselt sobiv, majanduslikult tasuv ja keskkonnasõbralik. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sööt {{!}} Ministry of Regional Affairs and Agriculture |url=https://www.agri.ee/toiduohutus-taime-ja-loomatervis/loomade-tervis-heaolu-ja-aretus/soot |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=www.agri.ee |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Kasutamine ==
Segasööta kasutatakse laialdaselt veiste, sigade, kodulindude ja teiste [[põllumajandusloomade]] söötmisel. Segasööda kasutamine aitab saavutada maksimaalset toodangutaset, sest selline söötmine võimaldab loomale pakkuda tasakaalustatud ning tegelikule energia- ja toitainetarbele vastavat ratsiooni aastaringselt iga päev.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=EPJ - Täisratsioonilise segasööda söötmise korraldamine - august 2015 |url=https://www.epj.ee/jkk/piimaveised/piimaveiste-j%C3%B5udluskontrolli-kasulik-teave/t%C3%A4isratsioonilise-segas%C3%B6%C3%B6da-s%C3%B6%C3%B6tmise-korraldamine.html |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=www.epj.ee}}&lt;/ref&gt;

Segasööda tõhusus sõltub koostise täpsusest, tooraine kvaliteedist ja segamise ühtlusest. Ebaühtlane segu võimaldab loomadel sööta sortida, mis võib viia tasakaalustamata toitainete tarbimiseni ja ainevahetushäireteni.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;


&lt;references /&gt;</text>
      <sha1>1vwd13b27kn80ung9qtzb4k45dpsww9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustand:Kahar habesamblik</title>
    <ns>102</ns>
    <id>712851</id>
    <revision>
      <id>7142439</id>
      <parentid>7127758</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:53:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fedulova.A</username>
        <id>226736</id>
      </contributor>
      <origin>7142439</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3110" sha1="hot1k0x6a797220bhit0wond1d7x1vb" xml:space="preserve">'''Kahar habesamblik''' ''(Usnea hirta)'' on [[Parmeliaceae]] sugukonda kuuluv habesambliku liik.

See oli üks 80 sambliku liigist, mille kirjeldas esmakordselt ametlikult [[Carl Linnaeus]] oma 1753. aasta teoses &quot;''[[Species plantarum|Species Plantarum]]&quot;''. [[Friedrich Heinrich Wiggers]] paigutas selle 1780. aastal perekonda ''Usnea''.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Friedrich Heinrich Wiggers |eesnimi=Georg Heinrich Weber |url=http://archive.org/details/primitiaeflorae00webegoog |pealkiri=Primitiae florae Holsaticae |kirjastus=Litteris Mich. Frider. Bartschii Acad. Typogr., 1780 |teised=Harvard University |keel=Latin}}&lt;/ref&gt;

== Iseloomostus ==
Kahar habesamblikule on iseloomulik põõsasjas tallus, kuni 5 cm pikk, harva kuni 13 cm pikk ja rippuv.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nash III |eesnimi=T. H. |perekonnanimi2=Ryan |eesnimi2=B. D. |perekonnanimi3=Diederich |eesnimi3=P. |perekonnanimi4=Gries |eesnimi4=C. |perekonnanimi5=Bungartz |eesnimi5=F. |kuupäev=2007 |pealkiri=Consortium of Lichen Herbaria - Usnea hirta |url=https://lichenportal.org/portal/taxa/index.php?taxon=189635 |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=lichenportal.org}}&lt;/ref&gt; Värvuselt on kollakasroheline, niitjad harud sisaldavad valget keskjuhet ning kinnitumiskoht on hele. Peaharud on kinnituskoha-poolses osas lohklikud. Külgharud ei ole kinnituskohas ahenenud. Sellel on hõre südamiku kiht. Fibrillid ja isiidid arvukad.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021 |pealkiri=Usnea hirta |url=https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti-vte/species/Usnea_hirta.html |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=eseis.ut.ee}}&lt;/ref&gt;

Kahar habesamblikule sarnased liigid on [[sile habesamblik]] (''Usnea glabrata)'' ja [[kare habesamblik]] (''Usnea scabrata).''

Kõige kergem viis kahar habesamblikut tuvastada on papillade puudumine ning talle omased [[isidioomorfid]], mis ulatuvad välja talluse pinnal asuvatest lohkudest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Kasvukoht ==
Kasvab peamiselt okaspuudel (kuusel ja männil), aga ka surnud puudel või puidul. Harva võib esineda lehtpuudel ja kivimil. Talub õhu saastumist paremini kui teised selle perekonna liigid. Tõenäoliselt [[Kosmopoliidid (bioloogia)|kosmopoliitne]], esineb kõigil mandritel. Kõige sagedasem habesamblik Eestis, esineb kõikides piirkondades, paljudes metsatüüpides, ka väikelinnades ja suuremate linnade servaaladel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Kasutus ==
Seda on pikka aega kasutatud traditsioonilises meditsiinis. Arvatakse, et [[Vana-Kreeka|Vana-Kreekas]] kasutati seda kuseteede vaevuste raviks, ning [[Lõuna-Aafrika]] rahvameditsiinis haavade ning suu ja kurgu põletike ravis. Tänapäeval kasutatakse usneat sageli kaalulangetamise toetamiseks, kurguvalu leevendamiseks, haavade paranemise kiirendamiseks ning valu ja palaviku vähendamiseks. Mõned väidavad ka, et see võib aidata võidelda teatud vähivormidega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Petre |eesnimi=Alina |kuupäev=2020-06-25 |pealkiri=Usnea: Benefits, Side Effects, and More |url=https://www.healthline.com/nutrition/usnea |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=Healthline |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}</text>
      <sha1>hot1k0x6a797220bhit0wond1d7x1vb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142513</id>
      <parentid>7142439</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:50:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fedulova.A</username>
        <id>226736</id>
      </contributor>
      <origin>7142513</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3120" sha1="nxbe5qt63h74qtese57204rz11nbhda" xml:space="preserve">'''Kahar habesamblik''' ''(Usnea hirta)'' on [[Parmeliaceae]] sugukonda kuuluv habesambliku liik.

See oli üks 80 sambliku liigist, mille kirjeldas esmakordselt ametlikult [[Carl Linnaeus]] oma 1753. aasta teoses &quot;''[[Species plantarum|Species Plantarum]]&quot;''. [[Friedrich Heinrich Wiggers]] paigutas selle 1780. aastal perekonda ''Usnea''.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Friedrich Heinrich Wiggers |eesnimi=Georg Heinrich Weber |url=http://archive.org/details/primitiaeflorae00webegoog |pealkiri=Primitiae florae Holsaticae |kirjastus=Litteris Mich. Frider. Bartschii Acad. Typogr., 1780 |teised=Harvard University |keel=Latin}}&lt;/ref&gt;

== Iseloomostus ==
Kahar habesamblikule on iseloomulik põõsasjas tallus, kuni 5 cm pikk, harva kuni 13 cm pikk ja rippuv.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nash III |eesnimi=T. H. |perekonnanimi2=Ryan |eesnimi2=B. D. |perekonnanimi3=Diederich |eesnimi3=P. |perekonnanimi4=Gries |eesnimi4=C. |perekonnanimi5=Bungartz |eesnimi5=F. |kuupäev=2007 |pealkiri=Consortium of Lichen Herbaria - Usnea hirta |url=https://lichenportal.org/portal/taxa/index.php?taxon=189635 |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=lichenportal.org}}&lt;/ref&gt; Värvuselt on kollakasroheline, niitjad harud sisaldavad valget keskjuhet ning kinnitumiskoht on hele. Peaharud on kinnituskoha-poolses osas lohklikud. Külgharud ei ole kinnituskohas ahenenud. Sellel on hõre südamiku kiht. Fibrillid ja isiidid arvukad.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021 |pealkiri=Usnea hirta |url=https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti-vte/species/Usnea_hirta.html |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=eseis.ut.ee}}&lt;/ref&gt;

Kahar habesamblikule sarnased liigid on [[sile habesamblik]] (''Usnea glabrata)'' ja [[kare habesamblik]] (''Usnea scabrata).''

Kõige kergem viis kahar habesamblikut tuvastada on papillade puudumine ning talle omased [[isidioomorfid]], mis ulatuvad välja talluse pinnal asuvatest lohkudest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Kasvukoht ==
Kasvab peamiselt okaspuudel (kuusel ja männil), aga ka surnud puudel või puidul. Harva võib esineda lehtpuudel ja kivimil. Talub õhu saastumist paremini kui teised selle perekonna liigid. Tõenäoliselt [[Kosmopoliidid (bioloogia)|kosmopoliitne]], esineb kõigil mandritel. Kõige sagedasem habesamblik [[Eesti|Eestis]], esineb kõikides piirkondades, paljudes metsatüüpides, ka väikelinnades ja suuremate linnade servaaladel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Kasutus ==
Seda on pikka aega kasutatud traditsioonilises meditsiinis. Arvatakse, et [[Vana-Kreeka|Vana-Kreekas]] kasutati seda kuseteede vaevuste raviks, ning [[Lõuna-Aafrika]] rahvameditsiinis haavade ning suu ja kurgu põletike ravis. Tänapäeval kasutatakse usneat sageli kaalulangetamise toetamiseks, kurguvalu leevendamiseks, haavade paranemise kiirendamiseks ning valu ja palaviku vähendamiseks. Mõned väidavad ka, et see võib aidata võidelda teatud vähivormidega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Petre |eesnimi=Alina |kuupäev=2020-06-25 |pealkiri=Usnea: Benefits, Side Effects, and More |url=https://www.healthline.com/nutrition/usnea |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=Healthline |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}</text>
      <sha1>nxbe5qt63h74qtese57204rz11nbhda</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustand:Habanero</title>
    <ns>102</ns>
    <id>712862</id>
    <revision>
      <id>7142893</id>
      <parentid>7127755</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:16:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heelia Tepper</username>
        <id>226839</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142893</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5114" sha1="q29pv69g8wy14z86mbfje77wrzypsan" xml:space="preserve">'''Habanero''' on kibepipra kultivar, mis kuulub liiki ''Capsicum chinense''. See on üks tuntumaid ja populaarsemaid tšillipipraid maailmas, mida hinnatakse intensiivselt vürtsika, puuviljase ning lillelise maitse pärast [1].

== Taksonoomia ja etümoloogia ==
Habanero kuulub maavitsaliste (''Solanaceae'') sugukonda ja paprika (''Capsicum'') perekonda. Liigieepiteet ''chinense'' tähendab &quot;hiinapärane&quot;, kuid see on eksitav nimetus. Hollandi botaanik Nikolaus Joseph von Jacquin, kes andis liigile nime 1776. aastal, uskus ekslikult, et pipar pärineb Hiinast [2]. Nimetus &quot;habanero&quot; tähendab hispaania keeles &quot;Havannast pärit&quot;, viidates Kuuba pealinnale, mis oli oluline kaubanduspunkt, kuigi taim ise pärineb Lõuna-Ameerikast [3].

== Ajalugu ja levik maailmas ==
Habanero on pärit Amazonase madalikult, kust see levis tuhandete aastate jooksul põhja poole Mehhikosse ja Kariibi mere saartele [4]. Arheoloogilised leiud Mehhikos asuvast Guitarrero koopast viitavad, et ''Capsicum chinense'' kodustati juba umbes 6500–8500 aastat tagasi [6].

Maiade ja asteekide kultuuris oli habanero oluline nii toiduainena kui ka ravimina. Pärast Ameerika avastamist levis habanero tänu Hispaania ja Portugali kaupmeestele üle maailma, eriti Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse, kus see kohanes kohaliku köögiga [3].

Tänapäeval on Mehhiko Yucatáni osariik maailma suurim habanerode tootja, kus valmib aastas umbes 1500 tonni habanerot. 2010. aastal sai Yucatáni habanero Euroopa Liidult ja Mehhiko ametkondadelt kaitstud päritolunimetuse (PDO), mis kinnitab selle piirkonna unikaalseid kasvutingimusi [5]. Sealne toodang on kaitstud märgistusega ''Chile Habanero de la Península de Yucatán'', mis tähistab autentset maitset ja kvaliteeti [11]. Lisaks Mehhikole on olulised tootjad ka Belize, Costa Rica ja USA lõunaosariigid [1].

== Botaaniline kirjeldus ==
Habanero taim on madal mitmeaastane põõsas, mis kasvab tavaliselt 0,5–1 meetri kõrguseks. Lehed on tumerohelised, ovaalsed ja sageli kergelt kurrulised [2]. Erinevalt paljudest teistest tšilliliikidest on ''C. chinense'' puhul tavaline, et ühest sõlmest kasvab kaks või enam valget õit [6]. Viljad on koonilised või laternataolised, tavaliselt 2–6 cm pikad ning muutuvad valmides rohelisest oranžiks või  punaseks. Leidub ka valgete, pruunide, roheliste, kollaste ja tumelillade viljadega kultivare [4], [8].

=== Tulisus ===
Habanero on tuntud oma tulisuse poolest ning kasvatajad proovivad valikuliselt aretada veelgi tulisemaid sorte. Habanero teravus tuleneb kapsaitsinoididest, peamiselt kapsaitsiinist [3]. Habanero puhul on lisaks teravusele oluline ka selle lenduvate ühendite (estrid ja terpenoidid) sisaldus, mis annavad viljale sellele iseloomuliku aprikoosi, virsiku ja tsitruse lõhna [9].

Scoville’i skaalal on enamik habanerosid paigutatud 100 000 ja 300 000 vahele, kuid olenevalt sordist võib teravuse ühikuid (SHU) olla ka rohkem. 

== Kasvatamine ==
Seemned külvatakse 6-10 nädalat enne viimast öökülma, kuna habanerol kulub idanemiseks kauem aega kui maguspaprikatel. Külv on soovitatav teha kupliga plastist külvalusele,  turbatablettidesse või -pottidesse hõlpsaks ümberistutamiseks. Turbagraanulid paisuvad kastmisel ja loovad suurepärase idanemiskeskkonna, kuid need kuivavad kiiresti, seega tuleb neid iga päev kontrollida. Kuna plastkuppel aitab soojust ja niiskust hoida, loob see ideaalsed tingimused idanemiseks. Iganädalast väetamist alustatakse kui taimedel on 6 lehepaari. Taimed on valmis ümberistutamiseks kui neil on kaheksa lehepaari. 

Enne välitingimustesse ümber istutamist tuleb taimi nendega harjutada. Alguses hoitakse taimi tund aega varjulises kohas, seejärel iga päev natuke kauem päikese käes. Parim aeg ümberistutamiseks on õhtu või pilvine, vihmane päev, et kohanemisstressi vähendada. 

Istutusaugu ettevalmistamisel kaevatakse auk, mis on juurestikust mitu korda suurem. 

Habanerod armastavad kobedat ja vett hästi läbilaskvat mulda. Kui muld on liivane, tuleb seda kompostiga tasakaalustada. Aias kasvatamisel väetatakse taimi iga kahe nädala tagant [10]. 

== Sordid ==
Mustaks habaneroks või šokolaadihabaneroks kutsutakse sageli tumepruuni habanero sorti, mille viljad on sageli väiksemad ning ümaramad. Scoville skaalal ulatub 425 000 ja 577 000 vahele [11]. 

'Caribean Red'i nimetatakse tavaliselt tsitruselisemaitseliseks, see ulatub Scoville’il 300 000 ja 445 000 vahele [12]. 

'Red Savinat' kirjeldatakse sageli magusalt, kuigi Scoville’i hinnang on 350 000 kuni 577 000 [13]. 

Sortide seas leiduvad ka 'Scotch bonnet', 'Datil', 'Peruu valge' ning 'Roatan kõrvits'.

== Kasutamine ==
Aretajad ristavad pidevalt liike omavahel, et saada sorti, mis oleks Scoville skaalal kõrgeim ning selle saavutamiseks nad kasutavad tihti habanero liike. Üks maailma teravamaid pipraid Carolina Reaper arvatakse olevat ristand bhut jolokia pipra ning punase habanero vahel [14]. 

Toidus leidub habanerosid kõige tihedamini yucatani rahvaste traditsioonilistes roogades: salsades või püreena toidu kõrval [15]. 

== Viited ==</text>
      <sha1>q29pv69g8wy14z86mbfje77wrzypsan</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142895</id>
      <parentid>7142893</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:21:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heelia Tepper</username>
        <id>226839</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142895</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5131" sha1="ajvv8j3qh2eg0iy9f4bt6cifky0lh60" xml:space="preserve">'''Habanero''' on kibepipra kultivar, mis kuulub maavitsaliste sugukonda ja paprika perekonda. See on üks tuntumaid ja populaarsemaid tšillipipraid maailmas, mida hinnatakse intensiivselt vürtsika, puuviljase ning lillelise maitse pärast [1].

== Taksonoomia ja etümoloogia ==
Habanero kuulub maavitsaliste (''Solanaceae'') sugukonda ja paprika (''Capsicum'') perekonda. Liigieepiteet ''chinense'' tähendab &quot;hiinapärane&quot;, kuid see on eksitav nimetus. Hollandi botaanik Nikolaus Joseph von Jacquin, kes andis liigile nime 1776. aastal, uskus ekslikult, et pipar pärineb Hiinast [2]. Nimetus &quot;habanero&quot; tähendab hispaania keeles &quot;Havannast pärit&quot;, viidates Kuuba pealinnale, mis oli oluline kaubanduspunkt, kuigi taim ise pärineb Lõuna-Ameerikast [3].

== Ajalugu ja levik maailmas ==
Habanero on pärit Amazonase madalikult, kust see levis tuhandete aastate jooksul põhja poole Mehhikosse ja Kariibi mere saartele [4]. Arheoloogilised leiud Mehhikos asuvast Guitarrero koopast viitavad, et ''Capsicum chinense'' kodustati juba umbes 6500–8500 aastat tagasi [6].

Maiade ja asteekide kultuuris oli habanero oluline nii toiduainena kui ka ravimina. Pärast Ameerika avastamist levis habanero tänu Hispaania ja Portugali kaupmeestele üle maailma, eriti Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse, kus see kohanes kohaliku köögiga [3].

Tänapäeval on Mehhiko Yucatáni osariik maailma suurim habanerode tootja, kus valmib aastas umbes 1500 tonni habanerot. 2010. aastal sai Yucatáni habanero Euroopa Liidult ja Mehhiko ametkondadelt kaitstud päritolunimetuse (PDO), mis kinnitab selle piirkonna unikaalseid kasvutingimusi [5]. Sealne toodang on kaitstud märgistusega ''Chile Habanero de la Península de Yucatán'', mis tähistab autentset maitset ja kvaliteeti [11]. Lisaks Mehhikole on olulised tootjad ka Belize, Costa Rica ja USA lõunaosariigid [1].

== Botaaniline kirjeldus ==
Habanero taim on madal mitmeaastane põõsas, mis kasvab tavaliselt 0,5–1 meetri kõrguseks. Lehed on tumerohelised, ovaalsed ja sageli kergelt kurrulised [2]. Erinevalt paljudest teistest tšilliliikidest on ''C. chinense'' puhul tavaline, et ühest sõlmest kasvab kaks või enam valget õit [6]. Viljad on koonilised või laternataolised, tavaliselt 2–6 cm pikad ning muutuvad valmides rohelisest oranžiks või  punaseks. Leidub ka valgete, pruunide, roheliste, kollaste ja tumelillade viljadega kultivare [4], [8].

=== Tulisus ===
Habanero on tuntud oma tulisuse poolest ning kasvatajad proovivad valikuliselt aretada veelgi tulisemaid sorte. Habanero teravus tuleneb kapsaitsinoididest, peamiselt kapsaitsiinist [3]. Habanero puhul on lisaks teravusele oluline ka selle lenduvate ühendite (estrid ja terpenoidid) sisaldus, mis annavad viljale sellele iseloomuliku aprikoosi, virsiku ja tsitruse lõhna [9].

Scoville’i skaalal on enamik habanerosid paigutatud 100 000 ja 300 000 vahele, kuid olenevalt sordist võib teravuse ühikuid (SHU) olla ka rohkem. 

== Kasvatamine ==
Seemned külvatakse 6-10 nädalat enne viimast öökülma, kuna habanerol kulub idanemiseks kauem aega kui maguspaprikatel. Külv on soovitatav teha kupliga plastist külvalusele,  turbatablettidesse või -pottidesse hõlpsaks ümberistutamiseks. Turbagraanulid paisuvad kastmisel ja loovad suurepärase idanemiskeskkonna, kuid need kuivavad kiiresti, seega tuleb neid iga päev kontrollida. Kuna plastkuppel aitab soojust ja niiskust hoida, loob see ideaalsed tingimused idanemiseks. Iganädalast väetamist alustatakse kui taimedel on 6 lehepaari. Taimed on valmis ümberistutamiseks kui neil on kaheksa lehepaari. 

Enne välitingimustesse ümber istutamist tuleb taimi nendega harjutada. Alguses hoitakse taimi tund aega varjulises kohas, seejärel iga päev natuke kauem päikese käes. Parim aeg ümberistutamiseks on õhtu või pilvine, vihmane päev, et kohanemisstressi vähendada. 

Istutusaugu ettevalmistamisel kaevatakse auk, mis on juurestikust mitu korda suurem. 

Habanerod armastavad kobedat ja vett hästi läbilaskvat mulda. Kui muld on liivane, tuleb seda kompostiga tasakaalustada. Aias kasvatamisel väetatakse taimi iga kahe nädala tagant [10]. 

== Sordid ==
Mustaks habaneroks või šokolaadihabaneroks kutsutakse sageli tumepruuni habanero sorti, mille viljad on sageli väiksemad ning ümaramad. Scoville skaalal ulatub 425 000 ja 577 000 vahele [11]. 

'Caribean Red'i nimetatakse tavaliselt tsitruselisemaitseliseks, see ulatub Scoville’il 300 000 ja 445 000 vahele [12]. 

'Red Savinat' kirjeldatakse sageli magusalt, kuigi Scoville’i hinnang on 350 000 kuni 577 000 [13]. 

Sortide seas leiduvad ka 'Scotch bonnet', 'Datil', 'Peruu valge' ning 'Roatan kõrvits'.

== Kasutamine ==
Aretajad ristavad pidevalt liike omavahel, et saada sorti, mis oleks Scoville skaalal kõrgeim ning selle saavutamiseks nad kasutavad tihti habanero liike. Üks maailma teravamaid pipraid Carolina Reaper arvatakse olevat ristand bhut jolokia pipra ning punase habanero vahel [14]. 

Toidus leidub habanerosid kõige tihedamini yucatani rahvaste traditsioonilistes roogades: salsades või püreena toidu kõrval [15]. 

== Viited ==</text>
      <sha1>ajvv8j3qh2eg0iy9f4bt6cifky0lh60</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142896</id>
      <parentid>7142895</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:21:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heelia Tepper</username>
        <id>226839</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142896</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5037" sha1="rqkpoq9p59uov4gj5kpfhf6svstzca2" xml:space="preserve">'''Habanero''' on kibepipra kultivar, mis kuulub maavitsaliste sugukonda ja paprika perekonda. See on üks tuntumaid ja populaarsemaid tšillipipraid maailmas, mida hinnatakse intensiivselt vürtsika, puuviljase ning lillelise maitse pärast [1].

== Taksonoomia ja etümoloogia ==
Liigieepiteet ''chinense'' tähendab &quot;hiinapärane&quot;, kuid see on eksitav nimetus. Hollandi botaanik Nikolaus Joseph von Jacquin, kes andis liigile nime 1776. aastal, uskus ekslikult, et pipar pärineb Hiinast [2]. Nimetus &quot;habanero&quot; tähendab hispaania keeles &quot;Havannast pärit&quot;, viidates Kuuba pealinnale, mis oli oluline kaubanduspunkt, kuigi taim ise pärineb Lõuna-Ameerikast [3].

== Ajalugu ja levik maailmas ==
Habanero on pärit Amazonase madalikult, kust see levis tuhandete aastate jooksul põhja poole Mehhikosse ja Kariibi mere saartele [4]. Arheoloogilised leiud Mehhikos asuvast Guitarrero koopast viitavad, et ''Capsicum chinense'' kodustati juba umbes 6500–8500 aastat tagasi [6].

Maiade ja asteekide kultuuris oli habanero oluline nii toiduainena kui ka ravimina. Pärast Ameerika avastamist levis habanero tänu Hispaania ja Portugali kaupmeestele üle maailma, eriti Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse, kus see kohanes kohaliku köögiga [3].

Tänapäeval on Mehhiko Yucatáni osariik maailma suurim habanerode tootja, kus valmib aastas umbes 1500 tonni habanerot. 2010. aastal sai Yucatáni habanero Euroopa Liidult ja Mehhiko ametkondadelt kaitstud päritolunimetuse (PDO), mis kinnitab selle piirkonna unikaalseid kasvutingimusi [5]. Sealne toodang on kaitstud märgistusega ''Chile Habanero de la Península de Yucatán'', mis tähistab autentset maitset ja kvaliteeti [11]. Lisaks Mehhikole on olulised tootjad ka Belize, Costa Rica ja USA lõunaosariigid [1].

== Botaaniline kirjeldus ==
Habanero taim on madal mitmeaastane põõsas, mis kasvab tavaliselt 0,5–1 meetri kõrguseks. Lehed on tumerohelised, ovaalsed ja sageli kergelt kurrulised [2]. Erinevalt paljudest teistest tšilliliikidest on ''C. chinense'' puhul tavaline, et ühest sõlmest kasvab kaks või enam valget õit [6]. Viljad on koonilised või laternataolised, tavaliselt 2–6 cm pikad ning muutuvad valmides rohelisest oranžiks või  punaseks. Leidub ka valgete, pruunide, roheliste, kollaste ja tumelillade viljadega kultivare [4], [8].

=== Tulisus ===
Habanero on tuntud oma tulisuse poolest ning kasvatajad proovivad valikuliselt aretada veelgi tulisemaid sorte. Habanero teravus tuleneb kapsaitsinoididest, peamiselt kapsaitsiinist [3]. Habanero puhul on lisaks teravusele oluline ka selle lenduvate ühendite (estrid ja terpenoidid) sisaldus, mis annavad viljale sellele iseloomuliku aprikoosi, virsiku ja tsitruse lõhna [9].

Scoville’i skaalal on enamik habanerosid paigutatud 100 000 ja 300 000 vahele, kuid olenevalt sordist võib teravuse ühikuid (SHU) olla ka rohkem. 

== Kasvatamine ==
Seemned külvatakse 6-10 nädalat enne viimast öökülma, kuna habanerol kulub idanemiseks kauem aega kui maguspaprikatel. Külv on soovitatav teha kupliga plastist külvalusele,  turbatablettidesse või -pottidesse hõlpsaks ümberistutamiseks. Turbagraanulid paisuvad kastmisel ja loovad suurepärase idanemiskeskkonna, kuid need kuivavad kiiresti, seega tuleb neid iga päev kontrollida. Kuna plastkuppel aitab soojust ja niiskust hoida, loob see ideaalsed tingimused idanemiseks. Iganädalast väetamist alustatakse kui taimedel on 6 lehepaari. Taimed on valmis ümberistutamiseks kui neil on kaheksa lehepaari. 

Enne välitingimustesse ümber istutamist tuleb taimi nendega harjutada. Alguses hoitakse taimi tund aega varjulises kohas, seejärel iga päev natuke kauem päikese käes. Parim aeg ümberistutamiseks on õhtu või pilvine, vihmane päev, et kohanemisstressi vähendada. 

Istutusaugu ettevalmistamisel kaevatakse auk, mis on juurestikust mitu korda suurem. 

Habanerod armastavad kobedat ja vett hästi läbilaskvat mulda. Kui muld on liivane, tuleb seda kompostiga tasakaalustada. Aias kasvatamisel väetatakse taimi iga kahe nädala tagant [10]. 

== Sordid ==
Mustaks habaneroks või šokolaadihabaneroks kutsutakse sageli tumepruuni habanero sorti, mille viljad on sageli väiksemad ning ümaramad. Scoville skaalal ulatub 425 000 ja 577 000 vahele [11]. 

'Caribean Red'i nimetatakse tavaliselt tsitruselisemaitseliseks, see ulatub Scoville’il 300 000 ja 445 000 vahele [12]. 

'Red Savinat' kirjeldatakse sageli magusalt, kuigi Scoville’i hinnang on 350 000 kuni 577 000 [13]. 

Sortide seas leiduvad ka 'Scotch bonnet', 'Datil', 'Peruu valge' ning 'Roatan kõrvits'.

== Kasutamine ==
Aretajad ristavad pidevalt liike omavahel, et saada sorti, mis oleks Scoville skaalal kõrgeim ning selle saavutamiseks nad kasutavad tihti habanero liike. Üks maailma teravamaid pipraid Carolina Reaper arvatakse olevat ristand bhut jolokia pipra ning punase habanero vahel [14]. 

Toidus leidub habanerosid kõige tihedamini yucatani rahvaste traditsioonilistes roogades: salsades või püreena toidu kõrval [15]. 

== Viited ==</text>
      <sha1>rqkpoq9p59uov4gj5kpfhf6svstzca2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142897</id>
      <parentid>7142896</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:21:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heelia Tepper</username>
        <id>226839</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142897</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4955" sha1="4hax2vs15mr57vm0eg6n04e9uirmeg5" xml:space="preserve">'''Habanero''' on kibepipra kultivar, mis kuulub maavitsaliste sugukonda ja paprika perekonda. See on üks tuntumaid ja populaarsemaid tšillipipraid maailmas, mida hinnatakse intensiivselt vürtsika, puuviljase ning lillelise maitse pärast [1].

== Taksonoomia ja etümoloogia ==
Hollandi botaanik Nikolaus Joseph von Jacquin, kes andis liigile nime 1776. aastal, uskus ekslikult, et pipar pärineb Hiinast [2]. Nimetus &quot;habanero&quot; tähendab hispaania keeles &quot;Havannast pärit&quot;, viidates Kuuba pealinnale, mis oli oluline kaubanduspunkt, kuigi taim ise pärineb Lõuna-Ameerikast [3].

== Ajalugu ja levik maailmas ==
Habanero on pärit Amazonase madalikult, kust see levis tuhandete aastate jooksul põhja poole Mehhikosse ja Kariibi mere saartele [4]. Arheoloogilised leiud Mehhikos asuvast Guitarrero koopast viitavad, et ''Capsicum chinense'' kodustati juba umbes 6500–8500 aastat tagasi [6].

Maiade ja asteekide kultuuris oli habanero oluline nii toiduainena kui ka ravimina. Pärast Ameerika avastamist levis habanero tänu Hispaania ja Portugali kaupmeestele üle maailma, eriti Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse, kus see kohanes kohaliku köögiga [3].

Tänapäeval on Mehhiko Yucatáni osariik maailma suurim habanerode tootja, kus valmib aastas umbes 1500 tonni habanerot. 2010. aastal sai Yucatáni habanero Euroopa Liidult ja Mehhiko ametkondadelt kaitstud päritolunimetuse (PDO), mis kinnitab selle piirkonna unikaalseid kasvutingimusi [5]. Sealne toodang on kaitstud märgistusega ''Chile Habanero de la Península de Yucatán'', mis tähistab autentset maitset ja kvaliteeti [11]. Lisaks Mehhikole on olulised tootjad ka Belize, Costa Rica ja USA lõunaosariigid [1].

== Botaaniline kirjeldus ==
Habanero taim on madal mitmeaastane põõsas, mis kasvab tavaliselt 0,5–1 meetri kõrguseks. Lehed on tumerohelised, ovaalsed ja sageli kergelt kurrulised [2]. Erinevalt paljudest teistest tšilliliikidest on ''C. chinense'' puhul tavaline, et ühest sõlmest kasvab kaks või enam valget õit [6]. Viljad on koonilised või laternataolised, tavaliselt 2–6 cm pikad ning muutuvad valmides rohelisest oranžiks või  punaseks. Leidub ka valgete, pruunide, roheliste, kollaste ja tumelillade viljadega kultivare [4], [8].

=== Tulisus ===
Habanero on tuntud oma tulisuse poolest ning kasvatajad proovivad valikuliselt aretada veelgi tulisemaid sorte. Habanero teravus tuleneb kapsaitsinoididest, peamiselt kapsaitsiinist [3]. Habanero puhul on lisaks teravusele oluline ka selle lenduvate ühendite (estrid ja terpenoidid) sisaldus, mis annavad viljale sellele iseloomuliku aprikoosi, virsiku ja tsitruse lõhna [9].

Scoville’i skaalal on enamik habanerosid paigutatud 100 000 ja 300 000 vahele, kuid olenevalt sordist võib teravuse ühikuid (SHU) olla ka rohkem. 

== Kasvatamine ==
Seemned külvatakse 6-10 nädalat enne viimast öökülma, kuna habanerol kulub idanemiseks kauem aega kui maguspaprikatel. Külv on soovitatav teha kupliga plastist külvalusele,  turbatablettidesse või -pottidesse hõlpsaks ümberistutamiseks. Turbagraanulid paisuvad kastmisel ja loovad suurepärase idanemiskeskkonna, kuid need kuivavad kiiresti, seega tuleb neid iga päev kontrollida. Kuna plastkuppel aitab soojust ja niiskust hoida, loob see ideaalsed tingimused idanemiseks. Iganädalast väetamist alustatakse kui taimedel on 6 lehepaari. Taimed on valmis ümberistutamiseks kui neil on kaheksa lehepaari. 

Enne välitingimustesse ümber istutamist tuleb taimi nendega harjutada. Alguses hoitakse taimi tund aega varjulises kohas, seejärel iga päev natuke kauem päikese käes. Parim aeg ümberistutamiseks on õhtu või pilvine, vihmane päev, et kohanemisstressi vähendada. 

Istutusaugu ettevalmistamisel kaevatakse auk, mis on juurestikust mitu korda suurem. 

Habanerod armastavad kobedat ja vett hästi läbilaskvat mulda. Kui muld on liivane, tuleb seda kompostiga tasakaalustada. Aias kasvatamisel väetatakse taimi iga kahe nädala tagant [10]. 

== Sordid ==
Mustaks habaneroks või šokolaadihabaneroks kutsutakse sageli tumepruuni habanero sorti, mille viljad on sageli väiksemad ning ümaramad. Scoville skaalal ulatub 425 000 ja 577 000 vahele [11]. 

'Caribean Red'i nimetatakse tavaliselt tsitruselisemaitseliseks, see ulatub Scoville’il 300 000 ja 445 000 vahele [12]. 

'Red Savinat' kirjeldatakse sageli magusalt, kuigi Scoville’i hinnang on 350 000 kuni 577 000 [13]. 

Sortide seas leiduvad ka 'Scotch bonnet', 'Datil', 'Peruu valge' ning 'Roatan kõrvits'.

== Kasutamine ==
Aretajad ristavad pidevalt liike omavahel, et saada sorti, mis oleks Scoville skaalal kõrgeim ning selle saavutamiseks nad kasutavad tihti habanero liike. Üks maailma teravamaid pipraid Carolina Reaper arvatakse olevat ristand bhut jolokia pipra ning punase habanero vahel [14]. 

Toidus leidub habanerosid kõige tihedamini yucatani rahvaste traditsioonilistes roogades: salsades või püreena toidu kõrval [15]. 

== Viited ==</text>
      <sha1>4hax2vs15mr57vm0eg6n04e9uirmeg5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142899</id>
      <parentid>7142897</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:23:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heelia Tepper</username>
        <id>226839</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142899</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4616" sha1="fyzumjsfxmzz2z9o514tqout44e20jb" xml:space="preserve">'''Habanero''' on kibepipra kultivar, mis kuulub maavitsaliste sugukonda ja paprika perekonda. See on üks tuntumaid ja populaarsemaid tšillipipraid maailmas, mida hinnatakse intensiivselt vürtsika, puuviljase ning lillelise maitse pärast [1].

== Ajalugu ja levik maailmas ==
Habanero on pärit Amazonase madalikult, kust see levis tuhandete aastate jooksul põhja poole Mehhikosse ja Kariibi mere saartele [4]. Arheoloogilised leiud Mehhikos asuvast Guitarrero koopast viitavad, et ''Capsicum chinense'' kodustati juba umbes 6500–8500 aastat tagasi [6].

Maiade ja asteekide kultuuris oli habanero oluline nii toiduainena kui ka ravimina. Pärast Ameerika avastamist levis habanero tänu Hispaania ja Portugali kaupmeestele üle maailma, eriti Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse, kus see kohanes kohaliku köögiga [3].

Tänapäeval on Mehhiko Yucatáni osariik maailma suurim habanerode tootja, kus valmib aastas umbes 1500 tonni habanerot. 2010. aastal sai Yucatáni habanero Euroopa Liidult ja Mehhiko ametkondadelt kaitstud päritolunimetuse (PDO), mis kinnitab selle piirkonna unikaalseid kasvutingimusi [5]. Sealne toodang on kaitstud märgistusega ''Chile Habanero de la Península de Yucatán'', mis tähistab autentset maitset ja kvaliteeti [11]. Lisaks Mehhikole on olulised tootjad ka Belize, Costa Rica ja USA lõunaosariigid [1].

== Botaaniline kirjeldus ==
Habanero taim on madal mitmeaastane põõsas, mis kasvab tavaliselt 0,5–1 meetri kõrguseks. Lehed on tumerohelised, ovaalsed ja sageli kergelt kurrulised [2]. Erinevalt paljudest teistest tšilliliikidest on ''C. chinense'' puhul tavaline, et ühest sõlmest kasvab kaks või enam valget õit [6]. Viljad on koonilised või laternataolised, tavaliselt 2–6 cm pikad ning muutuvad valmides rohelisest oranžiks või  punaseks. Leidub ka valgete, pruunide, roheliste, kollaste ja tumelillade viljadega kultivare [4], [8].

=== Tulisus ===
Habanero on tuntud oma tulisuse poolest ning kasvatajad proovivad valikuliselt aretada veelgi tulisemaid sorte. Habanero teravus tuleneb kapsaitsinoididest, peamiselt kapsaitsiinist [3]. Habanero puhul on lisaks teravusele oluline ka selle lenduvate ühendite (estrid ja terpenoidid) sisaldus, mis annavad viljale sellele iseloomuliku aprikoosi, virsiku ja tsitruse lõhna [9].

Scoville’i skaalal on enamik habanerosid paigutatud 100 000 ja 300 000 vahele, kuid olenevalt sordist võib teravuse ühikuid (SHU) olla ka rohkem. 

== Kasvatamine ==
Seemned külvatakse 6-10 nädalat enne viimast öökülma, kuna habanerol kulub idanemiseks kauem aega kui maguspaprikatel. Külv on soovitatav teha kupliga plastist külvalusele,  turbatablettidesse või -pottidesse hõlpsaks ümberistutamiseks. Turbagraanulid paisuvad kastmisel ja loovad suurepärase idanemiskeskkonna, kuid need kuivavad kiiresti, seega tuleb neid iga päev kontrollida. Kuna plastkuppel aitab soojust ja niiskust hoida, loob see ideaalsed tingimused idanemiseks. Iganädalast väetamist alustatakse kui taimedel on 6 lehepaari. Taimed on valmis ümberistutamiseks kui neil on kaheksa lehepaari. 

Enne välitingimustesse ümber istutamist tuleb taimi nendega harjutada. Alguses hoitakse taimi tund aega varjulises kohas, seejärel iga päev natuke kauem päikese käes. Parim aeg ümberistutamiseks on õhtu või pilvine, vihmane päev, et kohanemisstressi vähendada. 

Istutusaugu ettevalmistamisel kaevatakse auk, mis on juurestikust mitu korda suurem. 

Habanerod armastavad kobedat ja vett hästi läbilaskvat mulda. Kui muld on liivane, tuleb seda kompostiga tasakaalustada. Aias kasvatamisel väetatakse taimi iga kahe nädala tagant [10]. 

== Sordid ==
Mustaks habaneroks või šokolaadihabaneroks kutsutakse sageli tumepruuni habanero sorti, mille viljad on sageli väiksemad ning ümaramad. Scoville skaalal ulatub 425 000 ja 577 000 vahele [11]. 

'Caribean Red'i nimetatakse tavaliselt tsitruselisemaitseliseks, see ulatub Scoville’il 300 000 ja 445 000 vahele [12]. 

'Red Savinat' kirjeldatakse sageli magusalt, kuigi Scoville’i hinnang on 350 000 kuni 577 000 [13]. 

Sortide seas leiduvad ka 'Scotch bonnet', 'Datil', 'Peruu valge' ning 'Roatan kõrvits'.

== Kasutamine ==
Aretajad ristavad pidevalt liike omavahel, et saada sorti, mis oleks Scoville skaalal kõrgeim ning selle saavutamiseks nad kasutavad tihti habanero liike. Üks maailma teravamaid pipraid Carolina Reaper arvatakse olevat ristand bhut jolokia pipra ning punase habanero vahel [14]. 

Toidus leidub habanerosid kõige tihedamini yucatani rahvaste traditsioonilistes roogades: salsades või püreena toidu kõrval [15]. 

== Viited ==</text>
      <sha1>fyzumjsfxmzz2z9o514tqout44e20jb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142902</id>
      <parentid>7142899</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:25:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heelia Tepper</username>
        <id>226839</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142902</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4604" sha1="q91r6okur7q5yd8dmqlga2zw1tk437z" xml:space="preserve">'''Habanero''' on kibepipra kultivar, mis kuulub maavitsaliste sugukonda ja paprika perekonda. See on üks tuntumaid ja populaarsemaid tšillipipraid maailmas, mida hinnatakse intensiivselt vürtsika, puuviljase ning lillelise maitse pärast [1].

== Ajalugu ja levik maailmas ==
Habanero on pärit Amazonase madalikult, kust see levis tuhandete aastate jooksul põhja poole Mehhikosse ja Kariibi mere saartele [4]. Arheoloogilised leiud Mehhikos asuvast Guitarrero koopast viitavad, et Habanerot kasvatati juba umbes 6500–8500 aastat tagasi [6].

Maiade ja asteekide kultuuris oli habanero oluline nii toiduainena kui ka ravimina. Pärast Ameerika avastamist levis habanero tänu Hispaania ja Portugali kaupmeestele üle maailma, eriti Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse, kus see kohanes kohaliku köögiga [3].

Tänapäeval on Mehhiko Yucatáni osariik maailma suurim habanerode tootja, kus valmib aastas umbes 1500 tonni habanerot. 2010. aastal sai Yucatáni habanero Euroopa Liidult ja Mehhiko ametkondadelt kaitstud päritolunimetuse (PDO), mis kinnitab selle piirkonna unikaalseid kasvutingimusi [5]. Sealne toodang on kaitstud märgistusega ''Chile Habanero de la Península de Yucatán'', mis tähistab autentset maitset ja kvaliteeti [11]. Lisaks Mehhikole on olulised tootjad ka Belize, Costa Rica ja USA lõunaosariigid [1].

== Botaaniline kirjeldus ==
Habanero taim on madal mitmeaastane põõsas, mis kasvab tavaliselt 0,5–1 meetri kõrguseks. Lehed on tumerohelised, ovaalsed ja sageli kergelt kurrulised [2]. Erinevalt paljudest teistest tšilliliikidest on ''C. chinense'' puhul tavaline, et ühest sõlmest kasvab kaks või enam valget õit [6]. Viljad on koonilised või laternataolised, tavaliselt 2–6 cm pikad ning muutuvad valmides rohelisest oranžiks või  punaseks. Leidub ka valgete, pruunide, roheliste, kollaste ja tumelillade viljadega kultivare [4], [8].

=== Tulisus ===
Habanero on tuntud oma tulisuse poolest ning kasvatajad proovivad valikuliselt aretada veelgi tulisemaid sorte. Habanero teravus tuleneb kapsaitsinoididest, peamiselt kapsaitsiinist [3]. Habanero puhul on lisaks teravusele oluline ka selle lenduvate ühendite (estrid ja terpenoidid) sisaldus, mis annavad viljale sellele iseloomuliku aprikoosi, virsiku ja tsitruse lõhna [9].

Scoville’i skaalal on enamik habanerosid paigutatud 100 000 ja 300 000 vahele, kuid olenevalt sordist võib teravuse ühikuid (SHU) olla ka rohkem. 

== Kasvatamine ==
Seemned külvatakse 6-10 nädalat enne viimast öökülma, kuna habanerol kulub idanemiseks kauem aega kui maguspaprikatel. Külv on soovitatav teha kupliga plastist külvalusele,  turbatablettidesse või -pottidesse hõlpsaks ümberistutamiseks. Turbagraanulid paisuvad kastmisel ja loovad suurepärase idanemiskeskkonna, kuid need kuivavad kiiresti, seega tuleb neid iga päev kontrollida. Kuna plastkuppel aitab soojust ja niiskust hoida, loob see ideaalsed tingimused idanemiseks. Iganädalast väetamist alustatakse kui taimedel on 6 lehepaari. Taimed on valmis ümberistutamiseks kui neil on kaheksa lehepaari. 

Enne välitingimustesse ümber istutamist tuleb taimi nendega harjutada. Alguses hoitakse taimi tund aega varjulises kohas, seejärel iga päev natuke kauem päikese käes. Parim aeg ümberistutamiseks on õhtu või pilvine, vihmane päev, et kohanemisstressi vähendada. 

Istutusaugu ettevalmistamisel kaevatakse auk, mis on juurestikust mitu korda suurem. 

Habanerod armastavad kobedat ja vett hästi läbilaskvat mulda. Kui muld on liivane, tuleb seda kompostiga tasakaalustada. Aias kasvatamisel väetatakse taimi iga kahe nädala tagant [10]. 

== Sordid ==
Mustaks habaneroks või šokolaadihabaneroks kutsutakse sageli tumepruuni habanero sorti, mille viljad on sageli väiksemad ning ümaramad. Scoville skaalal ulatub 425 000 ja 577 000 vahele [11]. 

'Caribean Red'i nimetatakse tavaliselt tsitruselisemaitseliseks, see ulatub Scoville’il 300 000 ja 445 000 vahele [12]. 

'Red Savinat' kirjeldatakse sageli magusalt, kuigi Scoville’i hinnang on 350 000 kuni 577 000 [13]. 

Sortide seas leiduvad ka 'Scotch bonnet', 'Datil', 'Peruu valge' ning 'Roatan kõrvits'.

== Kasutamine ==
Aretajad ristavad pidevalt liike omavahel, et saada sorti, mis oleks Scoville skaalal kõrgeim ning selle saavutamiseks nad kasutavad tihti habanero liike. Üks maailma teravamaid pipraid Carolina Reaper arvatakse olevat ristand bhut jolokia pipra ning punase habanero vahel [14]. 

Toidus leidub habanerosid kõige tihedamini yucatani rahvaste traditsioonilistes roogades: salsades või püreena toidu kõrval [15]. 

== Viited ==</text>
      <sha1>q91r6okur7q5yd8dmqlga2zw1tk437z</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142903</id>
      <parentid>7142902</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:26:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heelia Tepper</username>
        <id>226839</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142903</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4568" sha1="c3xmx39zozwjn577nhkfb7dgqmb4wsw" xml:space="preserve">'''Habanero''' on kibepipra kultivar, mis kuulub maavitsaliste sugukonda ja paprika perekonda. See on üks tuntumaid ja populaarsemaid tšillipipraid maailmas, mida hinnatakse intensiivselt vürtsika, puuviljase ning lillelise maitse pärast [1].

== Ajalugu ja levik maailmas ==
Habanero on pärit Amazonase madalikult, kust see levis tuhandete aastate jooksul põhja poole Mehhikosse ja Kariibi mere saartele [4]. Arheoloogilised leiud Mehhikos asuvast Guitarrero koopast viitavad, et Habanerot kasvatati juba umbes 6500–8500 aastat tagasi [6].

Maiade ja asteekide kultuuris oli habanero oluline nii toiduainena kui ka ravimina. Pärast Ameerika avastamist levis habanero tänu Hispaania ja Portugali kaupmeestele üle maailma, eriti Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse [3].

Tänapäeval on Mehhiko Yucatáni osariik maailma suurim habanerode tootja, kus valmib aastas umbes 1500 tonni habanerot. 2010. aastal sai Yucatáni habanero Euroopa Liidult ja Mehhiko ametkondadelt kaitstud päritolunimetuse (PDO), mis kinnitab selle piirkonna unikaalseid kasvutingimusi [5]. Sealne toodang on kaitstud märgistusega ''Chile Habanero de la Península de Yucatán'', mis tähistab autentset maitset ja kvaliteeti [11]. Lisaks Mehhikole on olulised tootjad ka Belize, Costa Rica ja USA lõunaosariigid [1].

== Botaaniline kirjeldus ==
Habanero taim on madal mitmeaastane põõsas, mis kasvab tavaliselt 0,5–1 meetri kõrguseks. Lehed on tumerohelised, ovaalsed ja sageli kergelt kurrulised [2]. Erinevalt paljudest teistest tšilliliikidest on ''C. chinense'' puhul tavaline, et ühest sõlmest kasvab kaks või enam valget õit [6]. Viljad on koonilised või laternataolised, tavaliselt 2–6 cm pikad ning muutuvad valmides rohelisest oranžiks või  punaseks. Leidub ka valgete, pruunide, roheliste, kollaste ja tumelillade viljadega kultivare [4], [8].

=== Tulisus ===
Habanero on tuntud oma tulisuse poolest ning kasvatajad proovivad valikuliselt aretada veelgi tulisemaid sorte. Habanero teravus tuleneb kapsaitsinoididest, peamiselt kapsaitsiinist [3]. Habanero puhul on lisaks teravusele oluline ka selle lenduvate ühendite (estrid ja terpenoidid) sisaldus, mis annavad viljale sellele iseloomuliku aprikoosi, virsiku ja tsitruse lõhna [9].

Scoville’i skaalal on enamik habanerosid paigutatud 100 000 ja 300 000 vahele, kuid olenevalt sordist võib teravuse ühikuid (SHU) olla ka rohkem. 

== Kasvatamine ==
Seemned külvatakse 6-10 nädalat enne viimast öökülma, kuna habanerol kulub idanemiseks kauem aega kui maguspaprikatel. Külv on soovitatav teha kupliga plastist külvalusele,  turbatablettidesse või -pottidesse hõlpsaks ümberistutamiseks. Turbagraanulid paisuvad kastmisel ja loovad suurepärase idanemiskeskkonna, kuid need kuivavad kiiresti, seega tuleb neid iga päev kontrollida. Kuna plastkuppel aitab soojust ja niiskust hoida, loob see ideaalsed tingimused idanemiseks. Iganädalast väetamist alustatakse kui taimedel on 6 lehepaari. Taimed on valmis ümberistutamiseks kui neil on kaheksa lehepaari. 

Enne välitingimustesse ümber istutamist tuleb taimi nendega harjutada. Alguses hoitakse taimi tund aega varjulises kohas, seejärel iga päev natuke kauem päikese käes. Parim aeg ümberistutamiseks on õhtu või pilvine, vihmane päev, et kohanemisstressi vähendada. 

Istutusaugu ettevalmistamisel kaevatakse auk, mis on juurestikust mitu korda suurem. 

Habanerod armastavad kobedat ja vett hästi läbilaskvat mulda. Kui muld on liivane, tuleb seda kompostiga tasakaalustada. Aias kasvatamisel väetatakse taimi iga kahe nädala tagant [10]. 

== Sordid ==
Mustaks habaneroks või šokolaadihabaneroks kutsutakse sageli tumepruuni habanero sorti, mille viljad on sageli väiksemad ning ümaramad. Scoville skaalal ulatub 425 000 ja 577 000 vahele [11]. 

'Caribean Red'i nimetatakse tavaliselt tsitruselisemaitseliseks, see ulatub Scoville’il 300 000 ja 445 000 vahele [12]. 

'Red Savinat' kirjeldatakse sageli magusalt, kuigi Scoville’i hinnang on 350 000 kuni 577 000 [13]. 

Sortide seas leiduvad ka 'Scotch bonnet', 'Datil', 'Peruu valge' ning 'Roatan kõrvits'.

== Kasutamine ==
Aretajad ristavad pidevalt liike omavahel, et saada sorti, mis oleks Scoville skaalal kõrgeim ning selle saavutamiseks nad kasutavad tihti habanero liike. Üks maailma teravamaid pipraid Carolina Reaper arvatakse olevat ristand bhut jolokia pipra ning punase habanero vahel [14]. 

Toidus leidub habanerosid kõige tihedamini yucatani rahvaste traditsioonilistes roogades: salsades või püreena toidu kõrval [15]. 

== Viited ==</text>
      <sha1>c3xmx39zozwjn577nhkfb7dgqmb4wsw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142905</id>
      <parentid>7142903</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:27:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heelia Tepper</username>
        <id>226839</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142905</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4561" sha1="2amf5f6sd439b2epvvtt0j19ysdhr3v" xml:space="preserve">'''Habanero''' on kibepipra kultivar, mis kuulub maavitsaliste sugukonda ja paprika perekonda. See on üks tuntumaid ja populaarsemaid tšillipipraid maailmas, mida hinnatakse intensiivselt vürtsika, puuviljase ning lillelise maitse pärast.[1]

== Ajalugu ja levik maailmas ==
Habanero on pärit Amazonase madalikult, kust see levis tuhandete aastate jooksul põhja poole Mehhikosse ja Kariibi mere saartele.[4] Arheoloogilised leiud Mehhikos asuvast Guitarrero koopast viitavad, et Habanerot kasvatati juba umbes 6500–8500 aastat tagasi.[6]

Maiade ja asteekide kultuuris oli habanero oluline nii toiduainena kui ka ravimina. Pärast Ameerika avastamist levis habanero tänu Hispaania ja Portugali kaupmeestele üle maailma, eriti Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse.[3]

Tänapäeval on Mehhiko Yucatáni osariik maailma suurim habanerode tootja, kus valmib aastas umbes 1500 tonni habanerot. 2010. aastal sai Yucatáni habanero Euroopa Liidult ja Mehhiko ametkondadelt kaitstud päritolunimetuse (PDO), mis kinnitab selle piirkonna unikaalseid kasvutingimusi [5]. Sealne toodang on kaitstud märgistusega ''Chile Habanero de la Península de Yucatán'', mis tähistab autentset maitset ja kvaliteeti [11]. Lisaks Mehhikole on olulised tootjad ka Belize, Costa Rica ja USA lõunaosariigid.[1]

== Botaaniline kirjeldus ==
Habanero taim on madal mitmeaastane põõsas, mis kasvab tavaliselt 0,5–1 meetri kõrguseks. Lehed on tumerohelised, ovaalsed ja sageli kergelt kurrulised.[2] Erinevalt paljudest teistest tšilliliikidest on ''C. chinense'' puhul tavaline, et ühest sõlmest kasvab kaks või enam valget õit.[6] Viljad on koonilised või laternataolised, tavaliselt 2–6 cm pikad ning muutuvad valmides rohelisest oranžiks või  punaseks. Leidub ka valgete, pruunide, roheliste, kollaste ja tumelillade viljadega kultivare [4], [8].

=== Tulisus ===
Habanero on tuntud oma tulisuse poolest ning kasvatajad proovivad valikuliselt aretada veelgi tulisemaid sorte. Habanero teravus tuleneb kapsaitsinoididest, peamiselt kapsaitsiinist [3]. Habanero puhul on lisaks teravusele oluline ka selle lenduvate ühendite (estrid ja terpenoidid) sisaldus, mis annavad viljale sellele iseloomuliku aprikoosi, virsiku ja tsitruse lõhna [9].

Scoville’i skaalal on enamik habanerosid paigutatud 100 000 ja 300 000 vahele, kuid olenevalt sordist võib teravuse ühikuid (SHU) olla ka rohkem. 

== Kasvatamine ==
Seemned külvatakse 6-10 nädalat enne viimast öökülma, kuna habanerol kulub idanemiseks kauem aega kui maguspaprikatel. Külv on soovitatav teha kupliga plastist külvalusele,  turbatablettidesse või -pottidesse hõlpsaks ümberistutamiseks. Turbagraanulid paisuvad kastmisel ja loovad suurepärase idanemiskeskkonna, kuid need kuivavad kiiresti, seega tuleb neid iga päev kontrollida. Kuna plastkuppel aitab soojust ja niiskust hoida, loob see ideaalsed tingimused idanemiseks. Iganädalast väetamist alustatakse kui taimedel on 6 lehepaari. Taimed on valmis ümberistutamiseks kui neil on kaheksa lehepaari. 

Enne välitingimustesse ümber istutamist tuleb taimi nendega harjutada. Alguses hoitakse taimi tund aega varjulises kohas, seejärel iga päev natuke kauem päikese käes. Parim aeg ümberistutamiseks on õhtu või pilvine, vihmane päev, et kohanemisstressi vähendada. 

Istutusaugu ettevalmistamisel kaevatakse auk, mis on juurestikust mitu korda suurem. 

Habanerod armastavad kobedat ja vett hästi läbilaskvat mulda. Kui muld on liivane, tuleb seda kompostiga tasakaalustada. Aias kasvatamisel väetatakse taimi iga kahe nädala tagant [10]. 

== Sordid ==
Mustaks habaneroks või šokolaadihabaneroks kutsutakse sageli tumepruuni habanero sorti, mille viljad on sageli väiksemad ning ümaramad. Scoville skaalal ulatub 425 000 ja 577 000 vahele [11]. 

'Caribean Red'i nimetatakse tavaliselt tsitruselisemaitseliseks, see ulatub Scoville’il 300 000 ja 445 000 vahele [12]. 

'Red Savinat' kirjeldatakse sageli magusalt, kuigi Scoville’i hinnang on 350 000 kuni 577 000 [13]. 

Sortide seas leiduvad ka 'Scotch bonnet', 'Datil', 'Peruu valge' ning 'Roatan kõrvits'.

== Kasutamine ==
Aretajad ristavad pidevalt liike omavahel, et saada sorti, mis oleks Scoville skaalal kõrgeim ning selle saavutamiseks nad kasutavad tihti habanero liike. Üks maailma teravamaid pipraid Carolina Reaper arvatakse olevat ristand bhut jolokia pipra ning punase habanero vahel [14]. 

Toidus leidub habanerosid kõige tihedamini yucatani rahvaste traditsioonilistes roogades: salsades või püreena toidu kõrval [15]. 

== Viited ==</text>
      <sha1>2amf5f6sd439b2epvvtt0j19ysdhr3v</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142915</id>
      <parentid>7142905</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:37:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heelia Tepper</username>
        <id>226839</id>
      </contributor>
      <comment>lõigu eemaldus (kasvatamine)</comment>
      <origin>7142915</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3362" sha1="m57eq68pe5t6hzqxjmmi3p8q5q8ztrh" xml:space="preserve">'''Habanero''' on kibepipra kultivar, mis kuulub maavitsaliste sugukonda ja paprika perekonda. See on üks tuntumaid ja populaarsemaid tšillipipraid maailmas, mida hinnatakse intensiivselt vürtsika, puuviljase ning lillelise maitse pärast.[1]

== Ajalugu ja levik maailmas ==
Habanero on pärit Amazonase madalikult, kust see levis tuhandete aastate jooksul põhja poole Mehhikosse ja Kariibi mere saartele.[4] Arheoloogilised leiud Mehhikos asuvast Guitarrero koopast viitavad, et Habanerot kasvatati juba umbes 6500–8500 aastat tagasi.[6]

Maiade ja asteekide kultuuris oli habanero oluline nii toiduainena kui ka ravimina. Pärast Ameerika avastamist levis habanero tänu Hispaania ja Portugali kaupmeestele üle maailma, eriti Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse.[3]

Tänapäeval on Mehhiko Yucatáni osariik maailma suurim habanerode tootja, kus valmib aastas umbes 1500 tonni habanerot. 2010. aastal sai Yucatáni habanero Euroopa Liidult ja Mehhiko ametkondadelt kaitstud päritolunimetuse (PDO), mis kinnitab selle piirkonna unikaalseid kasvutingimusi.[5] Sealne toodang on kaitstud märgistusega ''Chile Habanero de la Península de Yucatán'', mis tähistab autentset maitset ja kvaliteeti.[11] Lisaks Mehhikole on olulised tootjad ka Belize, Costa Rica ja USA lõunaosariigid.[1]

== Botaaniline kirjeldus ==
Habanero taim on madal mitmeaastane põõsas, mis kasvab tavaliselt 0,5–1 meetri kõrguseks. Lehed on tumerohelised, ovaalsed ja sageli kergelt kurrulised.[2] Erinevalt paljudest teistest tšilliliikidest on Habanero puhul tavaline, et ühest sõlmest kasvab kaks või enam valget õit.[6] Viljad on koonilised või laternataolised, tavaliselt 2–6 cm pikad ning muutuvad valmides rohelisest oranžiks või  punaseks. Leidub ka valgete, pruunide, roheliste, kollaste ja tumelillade viljadega kultivare [4], [8].

=== Tulisus ===
Habanero on tuntud oma tulisuse poolest ning kasvatajad proovivad valikuliselt aretada veelgi tulisemaid sorte. Habanero teravus tuleneb kapsaitsinoididest, peamiselt kapsaitsiinist [3]. Habanero puhul on lisaks teravusele oluline ka selle lenduvate ühendite (estrid ja terpenoidid) sisaldus, mis annavad viljale sellele iseloomuliku aprikoosi, virsiku ja tsitruse lõhna [9].

Scoville’i skaalal on enamik habanerosid paigutatud 100 000 ja 300 000 vahele, kuid olenevalt sordist võib teravuse ühikuid (SHU) olla ka rohkem. 

== Sordid ==
Mustaks habaneroks või šokolaadihabaneroks kutsutakse sageli tumepruuni habanero sorti, mille viljad on sageli väiksemad ning ümaramad. Scoville skaalal ulatub 425 000 ja 577 000 vahele [11]. 

'Caribean Red'i nimetatakse tavaliselt tsitruselisemaitseliseks, see ulatub Scoville’il 300 000 ja 445 000 vahele [12]. 

'Red Savinat' kirjeldatakse sageli magusalt, kuigi Scoville’i hinnang on 350 000 kuni 577 000 [13]. 

Sortide seas leiduvad ka 'Scotch bonnet', 'Datil', 'Peruu valge' ning 'Roatan kõrvits'.

== Kasutamine ==
Aretajad ristavad pidevalt liike omavahel, et saada sorti, mis oleks Scoville skaalal kõrgeim ning selle saavutamiseks nad kasutavad tihti habanero liike. Üks maailma teravamaid pipraid Carolina Reaper arvatakse olevat ristand bhut jolokia pipra ning punase habanero vahel [14]. 

Toidus leidub habanerosid kõige tihedamini yucatani rahvaste traditsioonilistes roogades: salsades või püreena toidu kõrval [15]. 

== Viited ==</text>
      <sha1>m57eq68pe5t6hzqxjmmi3p8q5q8ztrh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142918</id>
      <parentid>7142915</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:43:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heelia Tepper</username>
        <id>226839</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142918</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3343" sha1="9ay9o589bjrtsbw8dzejdodl0yxssw8" xml:space="preserve">'''Habanero''' on kibepipra kultivar, mis kuulub maavitsaliste sugukonda ja paprika perekonda. See on üks tuntumaid ja populaarsemaid tšillipipraid maailmas, mida hinnatakse intensiivselt vürtsika, puuviljase ning lillelise maitse pärast.[1]

== Ajalugu ja levik maailmas ==
Habanero on pärit Amazonase madalikult, kust see levis tuhandete aastate jooksul põhja poole Mehhikosse ja Kariibi mere saartele.[4] Arheoloogilised leiud Mehhikos asuvast Guitarrero koopast viitavad, et Habanerot kasvatati juba umbes 6500–8500 aastat tagasi.[6]

Maiade ja asteekide kultuuris oli habanero oluline nii toiduainena kui ka ravimina. Pärast Ameerika avastamist levis habanero tänu Hispaania ja Portugali kaupmeestele üle maailma, eriti Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse.[3]

Tänapäeval on Mehhiko Yucatáni osariik maailma suurim habanerode tootja, kus valmib aastas umbes 1500 tonni habanerot. 2010. aastal sai Yucatáni habanero Euroopa Liidult ja Mehhiko ametkondadelt kaitstud päritolunimetuse (PDO), mis kinnitab selle piirkonna unikaalseid kasvutingimusi.[5] Sealne toodang on kaitstud märgistusega ''Chile Habanero de la Península de Yucatán'', mis tähistab autentset maitset ja kvaliteeti.[11] Lisaks Mehhikole on olulised tootjad ka Belize, Costa Rica ja USA lõunaosariigid.[1]

== Botaaniline kirjeldus ==
Habanero taim on madal mitmeaastane põõsas, mis kasvab tavaliselt 0,5–1 meetri kõrguseks. Lehed on tumerohelised, ovaalsed ja sageli kergelt kurrulised.[2] Erinevalt paljudest teistest tšilliliikidest on Habanero puhul tavaline, et ühest sõlmest kasvab kaks või enam valget õit.[6] Viljad on koonilised või laternataolised, tavaliselt 2–6 cm pikad ning muutuvad valmides rohelisest oranžiks või  punaseks. Leidub ka valgete, pruunide, roheliste, kollaste ja tumelillade viljadega kultivare [4], [8].

=== Tulisus ===
Habanero on tuntud oma tulisuse poolest ning kasvatajad proovivad valikuliselt aretada veelgi tulisemaid sorte. Habanero teravus tuleneb kapsaitsinoididest, peamiselt kapsaitsiinist [3]. Habanero puhul on lisaks teravusele oluline ka selle lenduvate ühendite (estrid ja terpenoidid) sisaldus, mis annavad viljale sellele iseloomuliku aprikoosi, virsiku ja tsitruse lõhna [9].

Scoville’i skaalal on enamik habanerosid paigutatud 100 000 ja 300 000 vahele, kuid olenevalt sordist võib teravuse ühikuid (SHU) olla ka rohkem. 

== Sordid ==
Tuntmad habanero sordid on: 

Must habanero - tumepruun habanero sort, mille viljad on sageli väiksemad ning ümaramad. Scoville skaalal ulatub 425 000 ja 577 000 vahele [11]. 

'Caribean Red'i nimetatakse tavaliselt tsitruselisemaitseliseks, see ulatub Scoville’il 300 000 ja 445 000 vahele [12]. 

'Red Savinat' kirjeldatakse sageli magusalt, kuigi Scoville’i hinnang on 350 000 kuni 577 000 [13]. 

Sortide seas leiduvad ka 'Scotch bonnet', 'Datil', 'Peruu valge' ning 'Roatan kõrvits'.

== Kasutamine ==
Aretajad ristavad pidevalt liike omavahel, et saada sorti, mis oleks Scoville skaalal kõrgeim ning selle saavutamiseks nad kasutavad tihti habanero liike. Üks maailma teravamaid pipraid Carolina Reaper arvatakse olevat ristand bhut jolokia pipra ning punase habanero vahel [14]. 

Toidus leidub habanerosid kõige tihedamini yucatani rahvaste traditsioonilistes roogades: salsades või püreena toidu kõrval [15]. 

== Viited ==</text>
      <sha1>9ay9o589bjrtsbw8dzejdodl0yxssw8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142919</id>
      <parentid>7142918</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:45:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heelia Tepper</username>
        <id>226839</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142919</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3308" sha1="dti9mo1k2utfz8qyhwq5fqv3xrtg98z" xml:space="preserve">'''Habanero''' on kibepipra kultivar, mis kuulub maavitsaliste sugukonda ja paprika perekonda. See on üks tuntumaid ja populaarsemaid tšillipipraid maailmas, mida hinnatakse intensiivselt vürtsika, puuviljase ning lillelise maitse pärast.[1]

== Ajalugu ja levik maailmas ==
Habanero on pärit Amazonase madalikult, kust see levis tuhandete aastate jooksul põhja poole Mehhikosse ja Kariibi mere saartele.[4] Arheoloogilised leiud Mehhikos asuvast Guitarrero koopast viitavad, et Habanerot kasvatati juba umbes 6500–8500 aastat tagasi.[6]

Maiade ja asteekide kultuuris oli habanero oluline nii toiduainena kui ka ravimina. Pärast Ameerika avastamist levis habanero tänu Hispaania ja Portugali kaupmeestele üle maailma, eriti Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse.[3]

Tänapäeval on Mehhiko Yucatáni osariik maailma suurim habanerode tootja, kus valmib aastas umbes 1500 tonni habanerot. 2010. aastal sai Yucatáni habanero Euroopa Liidult ja Mehhiko ametkondadelt kaitstud päritolunimetuse (PDO), mis kinnitab selle piirkonna unikaalseid kasvutingimusi.[5] Sealne toodang on kaitstud märgistusega ''Chile Habanero de la Península de Yucatán'', mis tähistab autentset maitset ja kvaliteeti.[11] Lisaks Mehhikole on olulised tootjad ka Belize, Costa Rica ja USA lõunaosariigid.[1]

== Botaaniline kirjeldus ==
Habanero taim on madal mitmeaastane põõsas, mis kasvab tavaliselt 0,5–1 meetri kõrguseks. Lehed on tumerohelised, ovaalsed ja sageli kergelt kurrulised.[2] Erinevalt paljudest teistest tšilliliikidest on Habanero puhul tavaline, et ühest sõlmest kasvab kaks või enam valget õit.[6] Viljad on koonilised või laternataolised, tavaliselt 2–6 cm pikad ning muutuvad valmides rohelisest oranžiks või  punaseks. Leidub ka valgete, pruunide, roheliste, kollaste ja tumelillade viljadega kultivare [4], [8].

=== Tulisus ===
Habanero on tuntud oma tulisuse poolest ning kasvatajad proovivad valikuliselt aretada veelgi tulisemaid sorte. Habanero teravus tuleneb kapsaitsinoididest, peamiselt kapsaitsiinist [3]. Habanero puhul on lisaks teravusele oluline ka selle lenduvate ühendite (estrid ja terpenoidid) sisaldus, mis annavad viljale sellele iseloomuliku aprikoosi, virsiku ja tsitruse lõhna [9].

Scoville’i skaalal on enamik habanerosid paigutatud 100 000 ja 300 000 vahele, kuid olenevalt sordist võib teravuse ühikuid (SHU) olla ka rohkem. 

== Sordid ==
Tuntmad habanero sordid on: 

Must habanero - tumepruun habanero sort, mille viljad on sageli väiksemad ning ümaramad. Scoville skaalal ulatub 425 000 ja 577 000 vahele [11]. 

'Caribean Red' - tavaliselt tsitruselisemaitseline, see ulatub Scoville’il 300 000 ja 445 000 vahele [12]. 

'Red Savinat' - magus, kuigi Scoville’i hinnang on 350 000 kuni 577 000 [13]. 

Sortide seas leiduvad ka 'Scotch bonnet', 'Datil', 'Peruu valge' ning 'Roatan kõrvits'.

== Kasutamine ==
Aretajad ristavad pidevalt liike omavahel, et saada sorti, mis oleks Scoville skaalal kõrgeim ning selle saavutamiseks nad kasutavad tihti habanero liike. Üks maailma teravamaid pipraid Carolina Reaper arvatakse olevat ristand bhut jolokia pipra ning punase habanero vahel [14]. 

Toidus leidub habanerosid kõige tihedamini yucatani rahvaste traditsioonilistes roogades: salsades või püreena toidu kõrval [15]. 

== Viited ==</text>
      <sha1>dti9mo1k2utfz8qyhwq5fqv3xrtg98z</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142923</id>
      <parentid>7142919</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:48:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heelia Tepper</username>
        <id>226839</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142923</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3310" sha1="czyuc4whxub65z5uslzxc571h6oz00e" xml:space="preserve">'''Habanero''' on kibepipra kultivar, mis kuulub maavitsaliste sugukonda ja paprika perekonda. See on üks tuntumaid ja populaarsemaid tšillipipraid maailmas, mida hinnatakse intensiivselt vürtsika, puuviljase ning lillelise maitse pärast.[1]

== Ajalugu ja levik maailmas ==
Habanero on pärit Amazonase madalikult, kust see levis tuhandete aastate jooksul põhja poole Mehhikosse ja Kariibi mere saartele.[4] Arheoloogilised leiud Mehhikos asuvast Guitarrero koopast viitavad, et Habanerot kasvatati juba umbes 6500–8500 aastat tagasi.[6]

Maiade ja asteekide kultuuris oli habanero oluline nii toiduainena kui ka ravimina. Pärast Ameerika avastamist levis habanero tänu Hispaania ja Portugali kaupmeestele üle maailma, eriti Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse.[3]

Tänapäeval on Mehhiko Yucatáni osariik maailma suurim habanerode tootja, kus valmib aastas umbes 1500 tonni habanerot. 2010. aastal sai Yucatáni habanero Euroopa Liidult ja Mehhiko ametkondadelt kaitstud päritolunimetuse (PDO), mis kinnitab selle piirkonna unikaalseid kasvutingimusi.[5] Sealne toodang on kaitstud märgistusega ''Chile Habanero de la Península de Yucatán'', mis tähistab autentset maitset ja kvaliteeti.[11] Lisaks Mehhikole on olulised tootjad ka Belize, Costa Rica ja USA lõunaosariigid.[1]

== Botaaniline kirjeldus ==
Habanero taim on madal mitmeaastane põõsas, mis kasvab tavaliselt 0,5–1 meetri kõrguseks. Lehed on tumerohelised, ovaalsed ja sageli kergelt kurrulised.[2] Erinevalt paljudest teistest tšilliliikidest on Habanero puhul tavaline, et ühest sõlmest kasvab kaks või enam valget õit.[6] Viljad on koonilised või laternataolised, tavaliselt 2–6 cm pikad ning muutuvad valmides rohelisest oranžiks või  punaseks. Leidub ka valgete, pruunide, roheliste, kollaste ja tumelillade viljadega kultivare [4], [8].

=== Tulisus ===
Habanero on tuntud oma tulisuse poolest ning kasvatajad proovivad valikuliselt aretada veelgi tulisemaid sorte. Habanero teravus tuleneb kapsaitsinoididest, peamiselt kapsaitsiinist [3]. Habanero puhul on lisaks teravusele oluline ka selle lenduvate ühendite (estrid ja terpenoidid) sisaldus, mis annavad viljale sellele iseloomuliku aprikoosi, virsiku ja tsitruse lõhna [9].

Scoville’i skaalal on enamik habanerosid paigutatud 100 000 ja 300 000 vahele, kuid olenevalt sordist võib teravuse ühikuid (SHU) olla ka rohkem. 

== Sordid ==
Tuntmad habanero sordid on: 

Must habanero - tumepruun habanero sort, mille viljad on sageli väiksemad ning ümaramad. Scoville skaalal ulatub 425 000 ja 577 000 vahele [11]. 

'Caribean Red' - tavaliselt tsitruselisemaitseline, see ulatub Scoville’il 300 000 ja 445 000 vahele [12]. 

'Red Savinat' - magus, kuigi Scoville’i hinnang on 350 000 kuni 577 000 [13]. 

Sortide seas leiduvad ka 'Scotch bonnet', 'Datil', 'Peruu valge' ning 'Roatan kõrvits'.

== Kasutamine ==
Aretajad ristavad pidevalt liike omavahel, et saada sorti, mis oleks Scoville skaalal kõrgeim ning selle saavutamiseks nad kasutavad tihti habanero liike. Üks maailma teravamaid pipraid 'Carolina Reaper' arvatakse olevat ristand bhut jolokia pipra ning punase habanero vahel [14]. 

Toidus leidub habanerosid kõige tihedamini yucatani rahvaste traditsioonilistes roogades: salsades või püreena toidu kõrval [15]. 

== Viited ==</text>
      <sha1>czyuc4whxub65z5uslzxc571h6oz00e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142925</id>
      <parentid>7142923</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:51:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heelia Tepper</username>
        <id>226839</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142925</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3303" sha1="rptwtdazkab3b1vg7ucq6so1agjh2om" xml:space="preserve">'''Habanero''' on kibepipra kultivar, mis kuulub maavitsaliste sugukonda ja paprika perekonda. See on üks tuntumaid ja populaarsemaid tšillipipraid maailmas, mida hinnatakse intensiivselt vürtsika, puuviljase ning lillelise maitse pärast.[1]

== Ajalugu ja levik maailmas ==
Habanero on pärit Amazonase madalikult, kust see levis tuhandete aastate jooksul põhja poole Mehhikosse ja Kariibi mere saartele.[4] Arheoloogilised leiud Mehhikos asuvast Guitarrero koopast viitavad, et Habanerot kasvatati juba umbes 6500–8500 aastat tagasi.[6]

Maiade ja asteekide kultuuris oli habanero oluline nii toiduainena kui ka ravimina. Pärast Ameerika avastamist levis habanero tänu Hispaania ja Portugali kaupmeestele üle maailma, eriti Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse.[3]

Tänapäeval on Mehhiko Yucatáni osariik maailma suurim habanerode tootja, kus valmib aastas umbes 1500 tonni habanerot. 2010. aastal sai Yucatáni habanero Euroopa Liidult ja Mehhiko ametkondadelt kaitstud päritolunimetuse (PDO), mis kinnitab selle piirkonna unikaalseid kasvutingimusi.[5] Sealne toodang on kaitstud märgistusega ''Chile Habanero de la Península de Yucatán'', mis tähistab autentset maitset ja kvaliteeti.[11] Lisaks Mehhikole on olulised tootjad ka Belize, Costa Rica ja USA lõunaosariigid.[1]

== Botaaniline kirjeldus ==
Habanero taim on madal mitmeaastane põõsas, mis kasvab tavaliselt 0,5–1 meetri kõrguseks. Lehed on tumerohelised, ovaalsed ja sageli kergelt kurrulised.[2] Erinevalt paljudest teistest tšilliliikidest on Habanero puhul tavaline, et ühest sõlmest kasvab kaks või enam valget õit.[6] Viljad on koonilised või laternataolised, tavaliselt 2–6 cm pikad ning muutuvad valmides rohelisest oranžiks või  punaseks. Leidub ka valgete, pruunide, roheliste, kollaste ja tumelillade viljadega kultivare.[4], [8]

=== Tulisus ===
Habanero on tuntud oma tulisuse poolest ning kasvatajad proovivad valikuliselt aretada veelgi tulisemaid sorte. Habanero teravus tuleneb kapsaitsinoididest, peamiselt kapsaitsiinist [3]. Habanero puhul on lisaks teravusele oluline ka selle lenduvate ühendite (estrid ja terpenoidid) sisaldus, mis annavad viljale sellele iseloomuliku aprikoosi, virsiku ja tsitruse lõhna.[9]

Scoville’i skaalal on enamik habanerosid paigutatud 100 000 ja 300 000 vahele, kuid olenevalt sordist võib teravuse ühikuid (SHU) olla ka rohkem. 

== Sordid ==
Tuntmad habanero sordid on: 

Must habanero - tumepruun habanero sort, mille viljad on sageli väiksemad ning ümaramad. Scoville skaalal ulatub 425 000 ja 577 000 vahele.[11] 

'Caribean Red' - tavaliselt tsitruselisemaitseline, see ulatub Scoville’il 300 000 ja 445 000 vahele.[12] 

'Red Savinat' - magus, kuigi Scoville’i hinnang on 350 000 kuni 577 000.[13] 

Sortide seas leiduvad ka 'Scotch bonnet', 'Datil', 'Peruu valge' ning 'Roatan kõrvits'.

== Kasutamine ==
Aretajad ristavad pidevalt liike omavahel, et saada sorti, mis oleks Scoville skaalal kõrgeim ning selle saavutamiseks nad kasutavad tihti habanero liike. Üks maailma teravamaid pipraid 'Carolina Reaper' arvatakse olevat ristand bhut jolokia pipra ning punase habanero vahel.[14] 

Toidus leidub habanerosid kõige tihedamini yucatani rahvaste traditsioonilistes roogades: salsades või püreena toidu kõrval.[15] 

== Viited ==</text>
      <sha1>rptwtdazkab3b1vg7ucq6so1agjh2om</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142928</id>
      <parentid>7142925</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:54:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heelia Tepper</username>
        <id>226839</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142928</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3344" sha1="btewzf76qnjegcy7le5e9pzo9hnmb2u" xml:space="preserve">'''Habanero''' on kibepipra kultivar, mis kuulub [[Maavitsalised|maavitsaliste]] sugukonda ja [[Paprika (perekond)|paprika]] perekonda. See on üks tuntumaid ja populaarsemaid tšillipipraid maailmas, mida hinnatakse intensiivselt vürtsika, puuviljase ning lillelise maitse pärast.[1]

== Ajalugu ja levik maailmas ==
Habanero on pärit Amazonase madalikult, kust see levis tuhandete aastate jooksul põhja poole Mehhikosse ja Kariibi mere saartele.[4] Arheoloogilised leiud Mehhikos asuvast Guitarrero koopast viitavad, et Habanerot kasvatati juba umbes 6500–8500 aastat tagasi.[6]

Maiade ja asteekide kultuuris oli habanero oluline nii toiduainena kui ka ravimina. Pärast Ameerika avastamist levis habanero tänu Hispaania ja Portugali kaupmeestele üle maailma, eriti Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse.[3]

Tänapäeval on Mehhiko Yucatáni osariik maailma suurim habanerode tootja, kus valmib aastas umbes 1500 tonni habanerot. 2010. aastal sai Yucatáni habanero Euroopa Liidult ja Mehhiko ametkondadelt kaitstud päritolunimetuse (PDO), mis kinnitab selle piirkonna unikaalseid kasvutingimusi.[5] Sealne toodang on kaitstud märgistusega ''Chile Habanero de la Península de Yucatán'', mis tähistab autentset maitset ja kvaliteeti.[11] Lisaks Mehhikole on olulised tootjad ka Belize, Costa Rica ja USA lõunaosariigid.[1]

== Botaaniline kirjeldus ==
Habanero taim on madal mitmeaastane põõsas, mis kasvab tavaliselt 0,5–1 meetri kõrguseks. Lehed on tumerohelised, ovaalsed ja sageli kergelt kurrulised.[2] Erinevalt paljudest teistest tšilliliikidest on Habanero puhul tavaline, et ühest sõlmest kasvab kaks või enam valget õit.[6] Viljad on koonilised või laternataolised, tavaliselt 2–6 cm pikad ning muutuvad valmides rohelisest oranžiks või  punaseks. Leidub ka valgete, pruunide, roheliste, kollaste ja tumelillade viljadega kultivare.[4], [8]

=== Tulisus ===
Habanero on tuntud oma tulisuse poolest ning kasvatajad proovivad valikuliselt aretada veelgi tulisemaid sorte. Habanero teravus tuleneb kapsaitsinoididest, peamiselt kapsaitsiinist [3]. Habanero puhul on lisaks teravusele oluline ka selle lenduvate ühendite (estrid ja terpenoidid) sisaldus, mis annavad viljale sellele iseloomuliku aprikoosi, virsiku ja tsitruse lõhna.[9]

Scoville’i skaalal on enamik habanerosid paigutatud 100 000 ja 300 000 vahele, kuid olenevalt sordist võib teravuse ühikuid (SHU) olla ka rohkem. 

== Sordid ==
Tuntmad habanero sordid on: 

Must habanero - tumepruun habanero sort, mille viljad on sageli väiksemad ning ümaramad. Scoville skaalal ulatub 425 000 ja 577 000 vahele.[11] 

'Caribean Red' - tavaliselt tsitruselisemaitseline, see ulatub Scoville’il 300 000 ja 445 000 vahele.[12] 

'Red Savinat' - magus, kuigi Scoville’i hinnang on 350 000 kuni 577 000.[13] 

Sortide seas leiduvad ka 'Scotch bonnet', 'Datil', 'Peruu valge' ning 'Roatan kõrvits'.

== Kasutamine ==
Aretajad ristavad pidevalt liike omavahel, et saada sorti, mis oleks Scoville skaalal kõrgeim ning selle saavutamiseks nad kasutavad tihti habanero liike. Üks maailma teravamaid pipraid 'Carolina Reaper' arvatakse olevat ristand bhut jolokia pipra ning punase habanero vahel.[14] 

Toidus leidub habanerosid kõige tihedamini yucatani rahvaste traditsioonilistes roogades: salsades või püreena toidu kõrval.[15] 

== Viited ==</text>
      <sha1>btewzf76qnjegcy7le5e9pzo9hnmb2u</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142930</id>
      <parentid>7142928</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:55:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heelia Tepper</username>
        <id>226839</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142930</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3348" sha1="l48xr4kf3j8bb9tz6wl874k0evb6wwh" xml:space="preserve">'''Habanero''' on kibepipra kultivar, mis kuulub [[Maavitsalised|maavitsaliste]] sugukonda ja [[Paprika (perekond)|paprika]] perekonda. See on üks tuntumaid ja populaarsemaid tšillipipraid maailmas, mida hinnatakse intensiivselt vürtsika, puuviljase ning lillelise maitse pärast.[1]

== Ajalugu ja levik maailmas ==
Habanero on pärit [[Amazonase madalikult]], kust see levis tuhandete aastate jooksul põhja poole Mehhikosse ja Kariibi mere saartele.[4] Arheoloogilised leiud Mehhikos asuvast Guitarrero koopast viitavad, et Habanerot kasvatati juba umbes 6500–8500 aastat tagasi.[6]

Maiade ja asteekide kultuuris oli habanero oluline nii toiduainena kui ka ravimina. Pärast Ameerika avastamist levis habanero tänu Hispaania ja Portugali kaupmeestele üle maailma, eriti Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse.[3]

Tänapäeval on Mehhiko Yucatáni osariik maailma suurim habanerode tootja, kus valmib aastas umbes 1500 tonni habanerot. 2010. aastal sai Yucatáni habanero Euroopa Liidult ja Mehhiko ametkondadelt kaitstud päritolunimetuse (PDO), mis kinnitab selle piirkonna unikaalseid kasvutingimusi.[5] Sealne toodang on kaitstud märgistusega ''Chile Habanero de la Península de Yucatán'', mis tähistab autentset maitset ja kvaliteeti.[11] Lisaks Mehhikole on olulised tootjad ka Belize, Costa Rica ja USA lõunaosariigid.[1]

== Botaaniline kirjeldus ==
Habanero taim on madal mitmeaastane põõsas, mis kasvab tavaliselt 0,5–1 meetri kõrguseks. Lehed on tumerohelised, ovaalsed ja sageli kergelt kurrulised.[2] Erinevalt paljudest teistest tšilliliikidest on Habanero puhul tavaline, et ühest sõlmest kasvab kaks või enam valget õit.[6] Viljad on koonilised või laternataolised, tavaliselt 2–6 cm pikad ning muutuvad valmides rohelisest oranžiks või  punaseks. Leidub ka valgete, pruunide, roheliste, kollaste ja tumelillade viljadega kultivare.[4], [8]

=== Tulisus ===
Habanero on tuntud oma tulisuse poolest ning kasvatajad proovivad valikuliselt aretada veelgi tulisemaid sorte. Habanero teravus tuleneb kapsaitsinoididest, peamiselt kapsaitsiinist [3]. Habanero puhul on lisaks teravusele oluline ka selle lenduvate ühendite (estrid ja terpenoidid) sisaldus, mis annavad viljale sellele iseloomuliku aprikoosi, virsiku ja tsitruse lõhna.[9]

Scoville’i skaalal on enamik habanerosid paigutatud 100 000 ja 300 000 vahele, kuid olenevalt sordist võib teravuse ühikuid (SHU) olla ka rohkem. 

== Sordid ==
Tuntmad habanero sordid on: 

Must habanero - tumepruun habanero sort, mille viljad on sageli väiksemad ning ümaramad. Scoville skaalal ulatub 425 000 ja 577 000 vahele.[11] 

'Caribean Red' - tavaliselt tsitruselisemaitseline, see ulatub Scoville’il 300 000 ja 445 000 vahele.[12] 

'Red Savinat' - magus, kuigi Scoville’i hinnang on 350 000 kuni 577 000.[13] 

Sortide seas leiduvad ka 'Scotch bonnet', 'Datil', 'Peruu valge' ning 'Roatan kõrvits'.

== Kasutamine ==
Aretajad ristavad pidevalt liike omavahel, et saada sorti, mis oleks Scoville skaalal kõrgeim ning selle saavutamiseks nad kasutavad tihti habanero liike. Üks maailma teravamaid pipraid 'Carolina Reaper' arvatakse olevat ristand bhut jolokia pipra ning punase habanero vahel.[14] 

Toidus leidub habanerosid kõige tihedamini yucatani rahvaste traditsioonilistes roogades: salsades või püreena toidu kõrval.[15] 

== Viited ==</text>
      <sha1>l48xr4kf3j8bb9tz6wl874k0evb6wwh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142931</id>
      <parentid>7142930</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:56:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Rena Nilov</username>
        <id>226837</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142931</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3348" sha1="4b1llkvwp0ctrwhprveb6p6a04wqpcw" xml:space="preserve">'''Habanero''' on kibepipra kultivar, mis kuulub [[Maavitsalised|maavitsaliste]] sugukonda ja [[Paprika (perekond)|paprika]] perekonda. See on üks tuntumaid ja populaarsemaid tšillipipraid maailmas, mida hinnatakse intensiivselt vürtsika, puuviljase ning lillelise maitse pärast.[1]

== Ajalugu ja levik maailmas ==
Habanero on pärit [[Amazonase madalikult]], kust see levis tuhandete aastate jooksul põhja poole Mehhikosse ja Kariibi mere saartele.[4] Arheoloogilised leiud Mehhikos asuvast Guitarrero koopast viitavad, et habanerot kasvatati juba umbes 6500–8500 aastat tagasi.[6]

Maiade ja asteekide kultuuris oli habanero oluline nii toiduainena kui ka ravimina. Pärast Ameerika avastamist levis habanero tänu Hispaania ja Portugali kaupmeestele üle maailma, eriti Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse.[3]

Tänapäeval on Mehhiko Yucatáni osariik maailma suurim habanerode tootja, kus valmib aastas umbes 1500 tonni habanerot. 2010. aastal sai Yucatáni habanero Euroopa Liidult ja Mehhiko ametkondadelt kaitstud päritolunimetuse (PDO), mis kinnitab selle piirkonna unikaalseid kasvutingimusi.[5] Sealne toodang on kaitstud märgistusega ''Chile Habanero de la Península de Yucatán'', mis tähistab autentset maitset ja kvaliteeti.[11] Lisaks Mehhikole on olulised tootjad ka Belize, Costa Rica ja USA lõunaosariigid.[1]

== Botaaniline kirjeldus ==
Habanero taim on madal mitmeaastane põõsas, mis kasvab tavaliselt 0,5–1 meetri kõrguseks. Lehed on tumerohelised, ovaalsed ja sageli kergelt kurrulised.[2] Erinevalt paljudest teistest tšilliliikidest on Habanero puhul tavaline, et ühest sõlmest kasvab kaks või enam valget õit.[6] Viljad on koonilised või laternataolised, tavaliselt 2–6 cm pikad ning muutuvad valmides rohelisest oranžiks või  punaseks. Leidub ka valgete, pruunide, roheliste, kollaste ja tumelillade viljadega kultivare.[4], [8]

=== Tulisus ===
Habanero on tuntud oma tulisuse poolest ning kasvatajad proovivad valikuliselt aretada veelgi tulisemaid sorte. Habanero teravus tuleneb kapsaitsinoididest, peamiselt kapsaitsiinist [3]. Habanero puhul on lisaks teravusele oluline ka selle lenduvate ühendite (estrid ja terpenoidid) sisaldus, mis annavad viljale sellele iseloomuliku aprikoosi, virsiku ja tsitruse lõhna.[9]

Scoville’i skaalal on enamik habanerosid paigutatud 100 000 ja 300 000 vahele, kuid olenevalt sordist võib teravuse ühikuid (SHU) olla ka rohkem. 

== Sordid ==
Tuntmad habanero sordid on: 

Must habanero - tumepruun habanero sort, mille viljad on sageli väiksemad ning ümaramad. Scoville skaalal ulatub 425 000 ja 577 000 vahele.[11] 

'Caribean Red' - tavaliselt tsitruselisemaitseline, see ulatub Scoville’il 300 000 ja 445 000 vahele.[12] 

'Red Savinat' - magus, kuigi Scoville’i hinnang on 350 000 kuni 577 000.[13] 

Sortide seas leiduvad ka 'Scotch bonnet', 'Datil', 'Peruu valge' ning 'Roatan kõrvits'.

== Kasutamine ==
Aretajad ristavad pidevalt liike omavahel, et saada sorti, mis oleks Scoville skaalal kõrgeim ning selle saavutamiseks nad kasutavad tihti habanero liike. Üks maailma teravamaid pipraid 'Carolina Reaper' arvatakse olevat ristand bhut jolokia pipra ning punase habanero vahel.[14] 

Toidus leidub habanerosid kõige tihedamini yucatani rahvaste traditsioonilistes roogades: salsades või püreena toidu kõrval.[15] 

== Viited ==</text>
      <sha1>4b1llkvwp0ctrwhprveb6p6a04wqpcw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142935</id>
      <parentid>7142931</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:56:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Rena Nilov</username>
        <id>226837</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142935</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3384" sha1="s797zyh8rchu7y3xr8y12q24l7e4h8g" xml:space="preserve">'''Habanero''' on kibepipra kultivar, mis kuulub [[Maavitsalised|maavitsaliste]] sugukonda ja [[Paprika (perekond)|paprika]] perekonda. See on üks tuntumaid ja populaarsemaid tšillipipraid maailmas, mida hinnatakse intensiivselt vürtsika, puuviljase ning lillelise maitse pärast.[1]

== Ajalugu ja levik maailmas ==
Habanero on pärit [[Amazonase madalikult]], kust see levis tuhandete aastate jooksul põhja poole [[Mehhiko|Mehhikosse]] ja [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saartele]].[4] Arheoloogilised leiud Mehhikos asuvast Guitarrero koopast viitavad, et habanerot kasvatati juba umbes 6500–8500 aastat tagasi.[6]

Maiade ja asteekide kultuuris oli habanero oluline nii toiduainena kui ka ravimina. Pärast Ameerika avastamist levis habanero tänu Hispaania ja Portugali kaupmeestele üle maailma, eriti Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse.[3]

Tänapäeval on Mehhiko Yucatáni osariik maailma suurim habanerode tootja, kus valmib aastas umbes 1500 tonni habanerot. 2010. aastal sai Yucatáni habanero Euroopa Liidult ja Mehhiko ametkondadelt kaitstud päritolunimetuse (PDO), mis kinnitab selle piirkonna unikaalseid kasvutingimusi.[5] Sealne toodang on kaitstud märgistusega ''Chile Habanero de la Península de Yucatán'', mis tähistab autentset maitset ja kvaliteeti.[11] Lisaks Mehhikole on olulised tootjad ka Belize, Costa Rica ja USA lõunaosariigid.[1]

== Botaaniline kirjeldus ==
Habanero taim on madal mitmeaastane põõsas, mis kasvab tavaliselt 0,5–1 meetri kõrguseks. Lehed on tumerohelised, ovaalsed ja sageli kergelt kurrulised.[2] Erinevalt paljudest teistest tšilliliikidest on Habanero puhul tavaline, et ühest sõlmest kasvab kaks või enam valget õit.[6] Viljad on koonilised või laternataolised, tavaliselt 2–6 cm pikad ning muutuvad valmides rohelisest oranžiks või  punaseks. Leidub ka valgete, pruunide, roheliste, kollaste ja tumelillade viljadega kultivare.[4], [8]

=== Tulisus ===
Habanero on tuntud oma tulisuse poolest ning kasvatajad proovivad valikuliselt aretada veelgi tulisemaid sorte. Habanero teravus tuleneb kapsaitsinoididest, peamiselt kapsaitsiinist [3]. Habanero puhul on lisaks teravusele oluline ka selle lenduvate ühendite (estrid ja terpenoidid) sisaldus, mis annavad viljale sellele iseloomuliku aprikoosi, virsiku ja tsitruse lõhna.[9]

Scoville’i skaalal on enamik habanerosid paigutatud 100 000 ja 300 000 vahele, kuid olenevalt sordist võib teravuse ühikuid (SHU) olla ka rohkem. 

== Sordid ==
Tuntmad habanero sordid on: 

Must habanero - tumepruun habanero sort, mille viljad on sageli väiksemad ning ümaramad. Scoville skaalal ulatub 425 000 ja 577 000 vahele.[11] 

'Caribean Red' - tavaliselt tsitruselisemaitseline, see ulatub Scoville’il 300 000 ja 445 000 vahele.[12] 

'Red Savinat' - magus, kuigi Scoville’i hinnang on 350 000 kuni 577 000.[13] 

Sortide seas leiduvad ka 'Scotch bonnet', 'Datil', 'Peruu valge' ning 'Roatan kõrvits'.

== Kasutamine ==
Aretajad ristavad pidevalt liike omavahel, et saada sorti, mis oleks Scoville skaalal kõrgeim ning selle saavutamiseks nad kasutavad tihti habanero liike. Üks maailma teravamaid pipraid 'Carolina Reaper' arvatakse olevat ristand bhut jolokia pipra ning punase habanero vahel.[14] 

Toidus leidub habanerosid kõige tihedamini yucatani rahvaste traditsioonilistes roogades: salsades või püreena toidu kõrval.[15] 

== Viited ==</text>
      <sha1>s797zyh8rchu7y3xr8y12q24l7e4h8g</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142937</id>
      <parentid>7142935</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:57:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Rena Nilov</username>
        <id>226837</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142937</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3424" sha1="6wn2ez33ary6jyo5i84m6kesl3k7xdd" xml:space="preserve">'''Habanero''' on kibepipra kultivar, mis kuulub [[Maavitsalised|maavitsaliste]] sugukonda ja [[Paprika (perekond)|paprika]] perekonda. See on üks tuntumaid ja populaarsemaid tšillipipraid maailmas, mida hinnatakse intensiivselt vürtsika, puuviljase ning lillelise maitse pärast.[1]

== Ajalugu ja levik maailmas ==
Habanero on pärit [[Amazonase madalikult]], kust see levis tuhandete aastate jooksul põhja poole [[Mehhiko|Mehhikosse]] ja [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saartele]].[4] Arheoloogilised leiud Mehhikos asuvast Guitarrero koopast viitavad, et habanerot kasvatati juba umbes 6500–8500 aastat tagasi.[6]

[[Maiade tsivilisatsioon|Maiade]] ja [[Asteegid|asteekide]] kultuuris oli habanero oluline nii toiduainena kui ka ravimina. Pärast Ameerika avastamist levis habanero tänu Hispaania ja Portugali kaupmeestele üle maailma, eriti Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse.[3]

Tänapäeval on Mehhiko Yucatáni osariik maailma suurim habanerode tootja, kus valmib aastas umbes 1500 tonni habanerot. 2010. aastal sai Yucatáni habanero Euroopa Liidult ja Mehhiko ametkondadelt kaitstud päritolunimetuse (PDO), mis kinnitab selle piirkonna unikaalseid kasvutingimusi.[5] Sealne toodang on kaitstud märgistusega ''Chile Habanero de la Península de Yucatán'', mis tähistab autentset maitset ja kvaliteeti.[11] Lisaks Mehhikole on olulised tootjad ka Belize, Costa Rica ja USA lõunaosariigid.[1]

== Botaaniline kirjeldus ==
Habanero taim on madal mitmeaastane põõsas, mis kasvab tavaliselt 0,5–1 meetri kõrguseks. Lehed on tumerohelised, ovaalsed ja sageli kergelt kurrulised.[2] Erinevalt paljudest teistest tšilliliikidest on Habanero puhul tavaline, et ühest sõlmest kasvab kaks või enam valget õit.[6] Viljad on koonilised või laternataolised, tavaliselt 2–6 cm pikad ning muutuvad valmides rohelisest oranžiks või  punaseks. Leidub ka valgete, pruunide, roheliste, kollaste ja tumelillade viljadega kultivare.[4], [8]

=== Tulisus ===
Habanero on tuntud oma tulisuse poolest ning kasvatajad proovivad valikuliselt aretada veelgi tulisemaid sorte. Habanero teravus tuleneb kapsaitsinoididest, peamiselt kapsaitsiinist [3]. Habanero puhul on lisaks teravusele oluline ka selle lenduvate ühendite (estrid ja terpenoidid) sisaldus, mis annavad viljale sellele iseloomuliku aprikoosi, virsiku ja tsitruse lõhna.[9]

Scoville’i skaalal on enamik habanerosid paigutatud 100 000 ja 300 000 vahele, kuid olenevalt sordist võib teravuse ühikuid (SHU) olla ka rohkem. 

== Sordid ==
Tuntmad habanero sordid on: 

Must habanero - tumepruun habanero sort, mille viljad on sageli väiksemad ning ümaramad. Scoville skaalal ulatub 425 000 ja 577 000 vahele.[11] 

'Caribean Red' - tavaliselt tsitruselisemaitseline, see ulatub Scoville’il 300 000 ja 445 000 vahele.[12] 

'Red Savinat' - magus, kuigi Scoville’i hinnang on 350 000 kuni 577 000.[13] 

Sortide seas leiduvad ka 'Scotch bonnet', 'Datil', 'Peruu valge' ning 'Roatan kõrvits'.

== Kasutamine ==
Aretajad ristavad pidevalt liike omavahel, et saada sorti, mis oleks Scoville skaalal kõrgeim ning selle saavutamiseks nad kasutavad tihti habanero liike. Üks maailma teravamaid pipraid 'Carolina Reaper' arvatakse olevat ristand bhut jolokia pipra ning punase habanero vahel.[14] 

Toidus leidub habanerosid kõige tihedamini yucatani rahvaste traditsioonilistes roogades: salsades või püreena toidu kõrval.[15] 

== Viited ==</text>
      <sha1>6wn2ez33ary6jyo5i84m6kesl3k7xdd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142939</id>
      <parentid>7142937</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:59:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Rena Nilov</username>
        <id>226837</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142939</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3464" sha1="bcd28zuxtxvee6nonmxokhik1o6ii6z" xml:space="preserve">'''Habanero''' on kibepipra kultivar, mis kuulub [[Maavitsalised|maavitsaliste]] sugukonda ja [[Paprika (perekond)|paprika]] perekonda. See on üks tuntumaid ja populaarsemaid tšillipipraid maailmas, mida hinnatakse intensiivselt vürtsika, puuviljase ning lillelise maitse pärast.[1]

== Ajalugu ja levik maailmas ==
Habanero on pärit [[Amazonase madalikult]], kust see levis tuhandete aastate jooksul põhja poole [[Mehhiko|Mehhikosse]] ja [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saartele]].[4] Arheoloogilised leiud Mehhikos asuvast Guitarrero koopast viitavad, et habanerot kasvatati juba umbes 6500–8500 aastat tagasi.[6]

[[Maiade tsivilisatsioon|Maiade]] ja [[Asteegid|asteekide]] kultuuris oli habanero oluline nii toiduainena kui ka ravimina. Pärast Ameerika avastamist levis habanero tänu Hispaania ja Portugali kaupmeestele üle maailma, eriti Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse.[3]

Tänapäeval on Mehhiko [[Yucatáni osariik]] maailma suurim habanerode tootja, kus valmib aastas umbes 1500 tonni habanerot. 2010. aastal sai Yucatáni habanero Euroopa Liidult ja Mehhiko ametkondadelt [[Kaitstud päritolunimetus (PDO)|kaitstud päritolunimetuse (PDO)]], mis kinnitab selle piirkonna unikaalseid kasvutingimusi.[5] Sealne toodang on kaitstud märgistusega ''Chile Habanero de la Península de Yucatán'', mis tähistab autentset maitset ja kvaliteeti.[11] Lisaks Mehhikole on olulised tootjad ka Belize, Costa Rica ja USA lõunaosariigid.[1]

== Botaaniline kirjeldus ==
Habanero taim on madal mitmeaastane põõsas, mis kasvab tavaliselt 0,5–1 meetri kõrguseks. Lehed on tumerohelised, ovaalsed ja sageli kergelt kurrulised.[2] Erinevalt paljudest teistest tšilliliikidest on Habanero puhul tavaline, et ühest sõlmest kasvab kaks või enam valget õit.[6] Viljad on koonilised või laternataolised, tavaliselt 2–6 cm pikad ning muutuvad valmides rohelisest oranžiks või  punaseks. Leidub ka valgete, pruunide, roheliste, kollaste ja tumelillade viljadega kultivare.[4], [8]

=== Tulisus ===
Habanero on tuntud oma tulisuse poolest ning kasvatajad proovivad valikuliselt aretada veelgi tulisemaid sorte. Habanero teravus tuleneb kapsaitsinoididest, peamiselt kapsaitsiinist [3]. Habanero puhul on lisaks teravusele oluline ka selle lenduvate ühendite (estrid ja terpenoidid) sisaldus, mis annavad viljale sellele iseloomuliku aprikoosi, virsiku ja tsitruse lõhna.[9]

Scoville’i skaalal on enamik habanerosid paigutatud 100 000 ja 300 000 vahele, kuid olenevalt sordist võib teravuse ühikuid (SHU) olla ka rohkem. 

== Sordid ==
Tuntmad habanero sordid on: 

Must habanero - tumepruun habanero sort, mille viljad on sageli väiksemad ning ümaramad. Scoville skaalal ulatub 425 000 ja 577 000 vahele.[11] 

'Caribean Red' - tavaliselt tsitruselisemaitseline, see ulatub Scoville’il 300 000 ja 445 000 vahele.[12] 

'Red Savinat' - magus, kuigi Scoville’i hinnang on 350 000 kuni 577 000.[13] 

Sortide seas leiduvad ka 'Scotch bonnet', 'Datil', 'Peruu valge' ning 'Roatan kõrvits'.

== Kasutamine ==
Aretajad ristavad pidevalt liike omavahel, et saada sorti, mis oleks Scoville skaalal kõrgeim ning selle saavutamiseks nad kasutavad tihti habanero liike. Üks maailma teravamaid pipraid 'Carolina Reaper' arvatakse olevat ristand bhut jolokia pipra ning punase habanero vahel.[14] 

Toidus leidub habanerosid kõige tihedamini yucatani rahvaste traditsioonilistes roogades: salsades või püreena toidu kõrval.[15] 

== Viited ==</text>
      <sha1>bcd28zuxtxvee6nonmxokhik1o6ii6z</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142940</id>
      <parentid>7142939</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:59:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Rena Nilov</username>
        <id>226837</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142940</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3464" sha1="58nfoasdnpspbnumv2wmerp6k32oz8v" xml:space="preserve">'''Habanero''' on kibepipra kultivar, mis kuulub [[Maavitsalised|maavitsaliste]] sugukonda ja [[Paprika (perekond)|paprika]] perekonda. See on üks tuntumaid ja populaarsemaid tšillipipraid maailmas, mida hinnatakse intensiivselt vürtsika, puuviljase ning lillelise maitse pärast.[1]

== Ajalugu ja levik maailmas ==
Habanero on pärit [[Amazonase madalikult]], kust see levis tuhandete aastate jooksul põhja poole [[Mehhiko|Mehhikosse]] ja [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saartele]].[4] Arheoloogilised leiud Mehhikos asuvast Guitarrero koopast viitavad, et habanerot kasvatati juba umbes 6500–8500 aastat tagasi.[6]

[[Maiade tsivilisatsioon|Maiade]] ja [[Asteegid|asteekide]] kultuuris oli habanero oluline nii toiduainena kui ka ravimina. Pärast Ameerika avastamist levis habanero tänu Hispaania ja Portugali kaupmeestele üle maailma, eriti Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse.[3]

Tänapäeval on Mehhiko [[Yucatáni osariik]] maailma suurim habanerode tootja, kus valmib aastas umbes 1500 tonni habanerot. 2010. aastal sai Yucatáni habanero Euroopa Liidult ja Mehhiko ametkondadelt [[Kaitstud päritolunimetus (PDO)|kaitstud päritolunimetuse (PDO)]], mis kinnitab selle piirkonna unikaalseid kasvutingimusi.[5] Sealne toodang on kaitstud märgistusega ''Chile Habanero de la Península de Yucatán'', mis tähistab autentset maitset ja kvaliteeti.[11] Lisaks Mehhikole on olulised tootjad ka Belize, Costa Rica ja USA lõunaosariigid.[1]

== Botaaniline kirjeldus ==
Habanero taim on madal mitmeaastane põõsas, mis kasvab tavaliselt 0,5–1 meetri kõrguseks. Lehed on tumerohelised, ovaalsed ja sageli kergelt kurrulised.[2] Erinevalt paljudest teistest tšilliliikidest on habanero puhul tavaline, et ühest sõlmest kasvab kaks või enam valget õit.[6] Viljad on koonilised või laternataolised, tavaliselt 2–6 cm pikad ning muutuvad valmides rohelisest oranžiks või  punaseks. Leidub ka valgete, pruunide, roheliste, kollaste ja tumelillade viljadega kultivare.[4], [8]

=== Tulisus ===
Habanero on tuntud oma tulisuse poolest ning kasvatajad proovivad valikuliselt aretada veelgi tulisemaid sorte. Habanero teravus tuleneb kapsaitsinoididest, peamiselt kapsaitsiinist [3]. Habanero puhul on lisaks teravusele oluline ka selle lenduvate ühendite (estrid ja terpenoidid) sisaldus, mis annavad viljale sellele iseloomuliku aprikoosi, virsiku ja tsitruse lõhna.[9]

Scoville’i skaalal on enamik habanerosid paigutatud 100 000 ja 300 000 vahele, kuid olenevalt sordist võib teravuse ühikuid (SHU) olla ka rohkem. 

== Sordid ==
Tuntmad habanero sordid on: 

Must habanero - tumepruun habanero sort, mille viljad on sageli väiksemad ning ümaramad. Scoville skaalal ulatub 425 000 ja 577 000 vahele.[11] 

'Caribean Red' - tavaliselt tsitruselisemaitseline, see ulatub Scoville’il 300 000 ja 445 000 vahele.[12] 

'Red Savinat' - magus, kuigi Scoville’i hinnang on 350 000 kuni 577 000.[13] 

Sortide seas leiduvad ka 'Scotch bonnet', 'Datil', 'Peruu valge' ning 'Roatan kõrvits'.

== Kasutamine ==
Aretajad ristavad pidevalt liike omavahel, et saada sorti, mis oleks Scoville skaalal kõrgeim ning selle saavutamiseks nad kasutavad tihti habanero liike. Üks maailma teravamaid pipraid 'Carolina Reaper' arvatakse olevat ristand bhut jolokia pipra ning punase habanero vahel.[14] 

Toidus leidub habanerosid kõige tihedamini yucatani rahvaste traditsioonilistes roogades: salsades või püreena toidu kõrval.[15] 

== Viited ==</text>
      <sha1>58nfoasdnpspbnumv2wmerp6k32oz8v</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142942</id>
      <parentid>7142940</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:00:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Rena Nilov</username>
        <id>226837</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142942</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3508" sha1="p21zeo2rjzpuhm07xiaoeemczbast6u" xml:space="preserve">'''Habanero''' on kibepipra kultivar, mis kuulub [[Maavitsalised|maavitsaliste]] sugukonda ja [[Paprika (perekond)|paprika]] perekonda. See on üks tuntumaid ja populaarsemaid tšillipipraid maailmas, mida hinnatakse intensiivselt vürtsika, puuviljase ning lillelise maitse pärast.[1]

== Ajalugu ja levik maailmas ==
Habanero on pärit [[Amazonase madalikult]], kust see levis tuhandete aastate jooksul põhja poole [[Mehhiko|Mehhikosse]] ja [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saartele]].[4] Arheoloogilised leiud Mehhikos asuvast Guitarrero koopast viitavad, et habanerot kasvatati juba umbes 6500–8500 aastat tagasi.[6]

[[Maiade tsivilisatsioon|Maiade]] ja [[Asteegid|asteekide]] kultuuris oli habanero oluline nii toiduainena kui ka ravimina. Pärast Ameerika avastamist levis habanero tänu Hispaania ja Portugali kaupmeestele üle maailma, eriti Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse.[3]

Tänapäeval on Mehhiko [[Yucatáni osariik]] maailma suurim habanerode tootja, kus valmib aastas umbes 1500 tonni habanerot. 2010. aastal sai Yucatáni habanero Euroopa Liidult ja Mehhiko ametkondadelt [[Kaitstud päritolunimetus (PDO)|kaitstud päritolunimetuse (PDO)]], mis kinnitab selle piirkonna unikaalseid kasvutingimusi.[5] Sealne toodang on kaitstud märgistusega ''Chile Habanero de la Península de Yucatán'', mis tähistab autentset maitset ja kvaliteeti.[11] Lisaks Mehhikole on olulised tootjad ka Belize, Costa Rica ja USA lõunaosariigid.[1]

== Botaaniline kirjeldus ==
Habanero taim on madal mitmeaastane põõsas, mis kasvab tavaliselt 0,5–1 meetri kõrguseks. Lehed on tumerohelised, ovaalsed ja sageli kergelt kurrulised.[2] Erinevalt paljudest teistest tšilliliikidest on habanero puhul tavaline, et ühest sõlmest kasvab kaks või enam valget õit.[6] Viljad on koonilised või laternataolised, tavaliselt 2–6 cm pikad ning muutuvad valmides rohelisest oranžiks või  punaseks. Leidub ka valgete, pruunide, roheliste, kollaste ja tumelillade viljadega kultivare.[4], [8]

=== Tulisus ===
Habanero on tuntud oma tulisuse poolest ning kasvatajad proovivad valikuliselt aretada veelgi tulisemaid sorte. Habanero teravus tuleneb [[Kapsaitsinoidid|kapsaitsinoididest]], peamiselt [[Kapsaitsiin|kapsaitsiinist]] [3]. Habanero puhul on lisaks teravusele oluline ka selle lenduvate ühendite ([[estrid]] ja [[terpenoidid]]) sisaldus, mis annavad viljale sellele iseloomuliku aprikoosi, virsiku ja tsitruse lõhna.[9]

Scoville’i skaalal on enamik habanerosid paigutatud 100 000 ja 300 000 vahele, kuid olenevalt sordist võib teravuse ühikuid (SHU) olla ka rohkem. 

== Sordid ==
Tuntmad habanero sordid on: 

Must habanero - tumepruun habanero sort, mille viljad on sageli väiksemad ning ümaramad. Scoville skaalal ulatub 425 000 ja 577 000 vahele.[11] 

'Caribean Red' - tavaliselt tsitruselisemaitseline, see ulatub Scoville’il 300 000 ja 445 000 vahele.[12] 

'Red Savinat' - magus, kuigi Scoville’i hinnang on 350 000 kuni 577 000.[13] 

Sortide seas leiduvad ka 'Scotch bonnet', 'Datil', 'Peruu valge' ning 'Roatan kõrvits'.

== Kasutamine ==
Aretajad ristavad pidevalt liike omavahel, et saada sorti, mis oleks Scoville skaalal kõrgeim ning selle saavutamiseks nad kasutavad tihti habanero liike. Üks maailma teravamaid pipraid 'Carolina Reaper' arvatakse olevat ristand bhut jolokia pipra ning punase habanero vahel.[14] 

Toidus leidub habanerosid kõige tihedamini yucatani rahvaste traditsioonilistes roogades: salsades või püreena toidu kõrval.[15] 

== Viited ==</text>
      <sha1>p21zeo2rjzpuhm07xiaoeemczbast6u</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142943</id>
      <parentid>7142942</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:01:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Rena Nilov</username>
        <id>226837</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142943</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3532" sha1="bkg3w9xakznjxudq5u0rzr1wowwluid" xml:space="preserve">'''Habanero''' on kibepipra kultivar, mis kuulub [[Maavitsalised|maavitsaliste]] sugukonda ja [[Paprika (perekond)|paprika]] perekonda. See on üks tuntumaid ja populaarsemaid tšillipipraid maailmas, mida hinnatakse intensiivselt vürtsika, puuviljase ning lillelise maitse pärast.[1]

== Ajalugu ja levik maailmas ==
Habanero on pärit [[Amazonase madalikult]], kust see levis tuhandete aastate jooksul põhja poole [[Mehhiko|Mehhikosse]] ja [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saartele]].[4] Arheoloogilised leiud Mehhikos asuvast Guitarrero koopast viitavad, et habanerot kasvatati juba umbes 6500–8500 aastat tagasi.[6]

[[Maiade tsivilisatsioon|Maiade]] ja [[Asteegid|asteekide]] kultuuris oli habanero oluline nii toiduainena kui ka ravimina. Pärast Ameerika avastamist levis habanero tänu Hispaania ja Portugali kaupmeestele üle maailma, eriti Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse.[3]

Tänapäeval on Mehhiko [[Yucatáni osariik]] maailma suurim habanerode tootja, kus valmib aastas umbes 1500 tonni habanerot. 2010. aastal sai Yucatáni habanero Euroopa Liidult ja Mehhiko ametkondadelt [[Kaitstud päritolunimetus (PDO)|kaitstud päritolunimetuse (PDO)]], mis kinnitab selle piirkonna unikaalseid kasvutingimusi.[5] Sealne toodang on kaitstud märgistusega ''Chile Habanero de la Península de Yucatán'', mis tähistab autentset maitset ja kvaliteeti.[11] Lisaks Mehhikole on olulised tootjad ka Belize, Costa Rica ja USA lõunaosariigid.[1]

== Botaaniline kirjeldus ==
Habanero taim on madal mitmeaastane põõsas, mis kasvab tavaliselt 0,5–1 meetri kõrguseks. Lehed on tumerohelised, ovaalsed ja sageli kergelt kurrulised.[2] Erinevalt paljudest teistest tšilliliikidest on habanero puhul tavaline, et ühest sõlmest kasvab kaks või enam valget õit.[6] Viljad on koonilised või laternataolised, tavaliselt 2–6 cm pikad ning muutuvad valmides rohelisest oranžiks või  punaseks. Leidub ka valgete, pruunide, roheliste, kollaste ja tumelillade viljadega kultivare.[4], [8]

=== Tulisus ===
Habanero on tuntud oma tulisuse poolest ning kasvatajad proovivad valikuliselt aretada veelgi tulisemaid sorte. Habanero teravus tuleneb [[Kapsaitsinoidid|kapsaitsinoididest]], peamiselt [[Kapsaitsiin|kapsaitsiinist]] [3]. Habanero puhul on lisaks teravusele oluline ka selle lenduvate ühendite ([[estrid]] ja [[terpenoidid]]) sisaldus, mis annavad viljale sellele iseloomuliku aprikoosi, virsiku ja tsitruse lõhna.[9]

[[Scoville’i skaala|Scoville’i skaalal]] on enamik habanerosid paigutatud 100 000 ja 300 000 vahele, kuid olenevalt sordist võib teravuse ühikuid (SHU) olla ka rohkem. 

== Sordid ==
Tuntmad habanero sordid on: 

Must habanero - tumepruun habanero sort, mille viljad on sageli väiksemad ning ümaramad. Scoville skaalal ulatub 425 000 ja 577 000 vahele.[11] 

'Caribean Red' - tavaliselt tsitruselisemaitseline, see ulatub Scoville’il 300 000 ja 445 000 vahele.[12] 

'Red Savinat' - magus, kuigi Scoville’i hinnang on 350 000 kuni 577 000.[13] 

Sortide seas leiduvad ka 'Scotch bonnet', 'Datil', 'Peruu valge' ning 'Roatan kõrvits'.

== Kasutamine ==
Aretajad ristavad pidevalt liike omavahel, et saada sorti, mis oleks Scoville skaalal kõrgeim ning selle saavutamiseks nad kasutavad tihti habanero liike. Üks maailma teravamaid pipraid 'Carolina Reaper' arvatakse olevat ristand bhut jolokia pipra ning punase habanero vahel.[14] 

Toidus leidub habanerosid kõige tihedamini yucatani rahvaste traditsioonilistes roogades: salsades või püreena toidu kõrval.[15] 

== Viited ==</text>
      <sha1>bkg3w9xakznjxudq5u0rzr1wowwluid</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142944</id>
      <parentid>7142943</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:02:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Rena Nilov</username>
        <id>226837</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Sordid */</comment>
      <origin>7142944</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3533" sha1="h6tyxn5akfo638xr3qpjfrgjjr3e2y5" xml:space="preserve">'''Habanero''' on kibepipra kultivar, mis kuulub [[Maavitsalised|maavitsaliste]] sugukonda ja [[Paprika (perekond)|paprika]] perekonda. See on üks tuntumaid ja populaarsemaid tšillipipraid maailmas, mida hinnatakse intensiivselt vürtsika, puuviljase ning lillelise maitse pärast.[1]

== Ajalugu ja levik maailmas ==
Habanero on pärit [[Amazonase madalikult]], kust see levis tuhandete aastate jooksul põhja poole [[Mehhiko|Mehhikosse]] ja [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saartele]].[4] Arheoloogilised leiud Mehhikos asuvast Guitarrero koopast viitavad, et habanerot kasvatati juba umbes 6500–8500 aastat tagasi.[6]

[[Maiade tsivilisatsioon|Maiade]] ja [[Asteegid|asteekide]] kultuuris oli habanero oluline nii toiduainena kui ka ravimina. Pärast Ameerika avastamist levis habanero tänu Hispaania ja Portugali kaupmeestele üle maailma, eriti Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse.[3]

Tänapäeval on Mehhiko [[Yucatáni osariik]] maailma suurim habanerode tootja, kus valmib aastas umbes 1500 tonni habanerot. 2010. aastal sai Yucatáni habanero Euroopa Liidult ja Mehhiko ametkondadelt [[Kaitstud päritolunimetus (PDO)|kaitstud päritolunimetuse (PDO)]], mis kinnitab selle piirkonna unikaalseid kasvutingimusi.[5] Sealne toodang on kaitstud märgistusega ''Chile Habanero de la Península de Yucatán'', mis tähistab autentset maitset ja kvaliteeti.[11] Lisaks Mehhikole on olulised tootjad ka Belize, Costa Rica ja USA lõunaosariigid.[1]

== Botaaniline kirjeldus ==
Habanero taim on madal mitmeaastane põõsas, mis kasvab tavaliselt 0,5–1 meetri kõrguseks. Lehed on tumerohelised, ovaalsed ja sageli kergelt kurrulised.[2] Erinevalt paljudest teistest tšilliliikidest on habanero puhul tavaline, et ühest sõlmest kasvab kaks või enam valget õit.[6] Viljad on koonilised või laternataolised, tavaliselt 2–6 cm pikad ning muutuvad valmides rohelisest oranžiks või  punaseks. Leidub ka valgete, pruunide, roheliste, kollaste ja tumelillade viljadega kultivare.[4], [8]

=== Tulisus ===
Habanero on tuntud oma tulisuse poolest ning kasvatajad proovivad valikuliselt aretada veelgi tulisemaid sorte. Habanero teravus tuleneb [[Kapsaitsinoidid|kapsaitsinoididest]], peamiselt [[Kapsaitsiin|kapsaitsiinist]] [3]. Habanero puhul on lisaks teravusele oluline ka selle lenduvate ühendite ([[estrid]] ja [[terpenoidid]]) sisaldus, mis annavad viljale sellele iseloomuliku aprikoosi, virsiku ja tsitruse lõhna.[9]

[[Scoville’i skaala|Scoville’i skaalal]] on enamik habanerosid paigutatud 100 000 ja 300 000 vahele, kuid olenevalt sordist võib teravuse ühikuid (SHU) olla ka rohkem. 

== Sordid ==
Tuntmad habanero sordid on: 

Must habanero - tumepruun habanero sort, mille viljad on sageli väiksemad ning ümaramad. Scoville skaalal ulatub 425 000 ja 577 000 vahele.[11] 

'Caribbean Red' - tavaliselt tsitruselisemaitseline, see ulatub Scoville’il 300 000 ja 445 000 vahele.[12] 

'Red Savinat' - magus, kuigi Scoville’i hinnang on 350 000 kuni 577 000.[13] 

Sortide seas leiduvad ka 'Scotch bonnet', 'Datil', 'Peruu valge' ning 'Roatan kõrvits'.

== Kasutamine ==
Aretajad ristavad pidevalt liike omavahel, et saada sorti, mis oleks Scoville skaalal kõrgeim ning selle saavutamiseks nad kasutavad tihti habanero liike. Üks maailma teravamaid pipraid 'Carolina Reaper' arvatakse olevat ristand bhut jolokia pipra ning punase habanero vahel.[14] 

Toidus leidub habanerosid kõige tihedamini yucatani rahvaste traditsioonilistes roogades: salsades või püreena toidu kõrval.[15] 

== Viited ==</text>
      <sha1>h6tyxn5akfo638xr3qpjfrgjjr3e2y5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142947</id>
      <parentid>7142944</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:04:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Rena Nilov</username>
        <id>226837</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Sordid */</comment>
      <origin>7142947</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3544" sha1="1v37k57q9e4pip57xcgs8v806sqg2mj" xml:space="preserve">'''Habanero''' on kibepipra kultivar, mis kuulub [[Maavitsalised|maavitsaliste]] sugukonda ja [[Paprika (perekond)|paprika]] perekonda. See on üks tuntumaid ja populaarsemaid tšillipipraid maailmas, mida hinnatakse intensiivselt vürtsika, puuviljase ning lillelise maitse pärast.[1]

== Ajalugu ja levik maailmas ==
Habanero on pärit [[Amazonase madalikult]], kust see levis tuhandete aastate jooksul põhja poole [[Mehhiko|Mehhikosse]] ja [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saartele]].[4] Arheoloogilised leiud Mehhikos asuvast Guitarrero koopast viitavad, et habanerot kasvatati juba umbes 6500–8500 aastat tagasi.[6]

[[Maiade tsivilisatsioon|Maiade]] ja [[Asteegid|asteekide]] kultuuris oli habanero oluline nii toiduainena kui ka ravimina. Pärast Ameerika avastamist levis habanero tänu Hispaania ja Portugali kaupmeestele üle maailma, eriti Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse.[3]

Tänapäeval on Mehhiko [[Yucatáni osariik]] maailma suurim habanerode tootja, kus valmib aastas umbes 1500 tonni habanerot. 2010. aastal sai Yucatáni habanero Euroopa Liidult ja Mehhiko ametkondadelt [[Kaitstud päritolunimetus (PDO)|kaitstud päritolunimetuse (PDO)]], mis kinnitab selle piirkonna unikaalseid kasvutingimusi.[5] Sealne toodang on kaitstud märgistusega ''Chile Habanero de la Península de Yucatán'', mis tähistab autentset maitset ja kvaliteeti.[11] Lisaks Mehhikole on olulised tootjad ka Belize, Costa Rica ja USA lõunaosariigid.[1]

== Botaaniline kirjeldus ==
Habanero taim on madal mitmeaastane põõsas, mis kasvab tavaliselt 0,5–1 meetri kõrguseks. Lehed on tumerohelised, ovaalsed ja sageli kergelt kurrulised.[2] Erinevalt paljudest teistest tšilliliikidest on habanero puhul tavaline, et ühest sõlmest kasvab kaks või enam valget õit.[6] Viljad on koonilised või laternataolised, tavaliselt 2–6 cm pikad ning muutuvad valmides rohelisest oranžiks või  punaseks. Leidub ka valgete, pruunide, roheliste, kollaste ja tumelillade viljadega kultivare.[4], [8]

=== Tulisus ===
Habanero on tuntud oma tulisuse poolest ning kasvatajad proovivad valikuliselt aretada veelgi tulisemaid sorte. Habanero teravus tuleneb [[Kapsaitsinoidid|kapsaitsinoididest]], peamiselt [[Kapsaitsiin|kapsaitsiinist]] [3]. Habanero puhul on lisaks teravusele oluline ka selle lenduvate ühendite ([[estrid]] ja [[terpenoidid]]) sisaldus, mis annavad viljale sellele iseloomuliku aprikoosi, virsiku ja tsitruse lõhna.[9]

[[Scoville’i skaala|Scoville’i skaalal]] on enamik habanerosid paigutatud 100 000 ja 300 000 vahele, kuid olenevalt sordist võib teravuse ühikuid (SHU) olla ka rohkem. 

== Sordid ==
Tuntmad habanero sordid on: 

Must habanero - tumepruun habanero sort, mille viljad on sageli väiksemad ning ümaramad. Scoville skaalal ulatub 425 000 ja 577 000 vahele.[11] 

'Caribbean Red' - tavaliselt tsitruselisemaitseline, see ulatub Scoville’il 300 000 ja 445 000 vahele.[12] 

'Red Savinat' - magus, kuigi Scoville’i hinnang on 350 000 kuni 577 000.[13] 

Sortide seas leiduvad ka 'Scotch bonnet', 'Datil', 'Peruu valge' ning 'Roatan kõrvits'.

== Kasutamine ==
Aretajad ristavad pidevalt liike omavahel, et saada sorti, mis oleks Scoville skaalal kõrgeim ning selle saavutamiseks nad kasutavad tihti habanero liike. Üks maailma teravamaid pipraid 'Carolina Reaper' arvatakse olevat ristand bhut jolokia pipra ning punase habanero vahel.[14] 

Toidus leidub habanerosid kõige tihedamini yucatani rahvaste traditsioonilistes roogades: salsades või [[Püree|püreena]] toidu kõrval.[15] 

== Viited ==</text>
      <sha1>1v37k57q9e4pip57xcgs8v806sqg2mj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7143018</id>
      <parentid>7142947</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T11:11:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evakiisler</username>
        <id>226838</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7143018</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3576" sha1="hq4f1ssfm0v8a2qh1byyyofalgd8wcl" xml:space="preserve">'''[[Tsitrus|Habanero]]''' on kibepipra kultivar, mis kuulub [[Maavitsalised|maavitsaliste]] sugukonda ja [[Paprika (perekond)|paprika]] perekonda. See on üks tuntumaid ja populaarsemaid tšillipipraid maailmas, mida hinnatakse intensiivselt vürtsika, puuviljase ning lillelise maitse pärast.[1]

== Ajalugu ja levik maailmas ==
Habanero on pärit [[Amazonase madalikult]], kust see levis tuhandete aastate jooksul põhja poole [[Mehhiko|Mehhikosse]] ja [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saartele]].[4] Arheoloogilised leiud Mehhikos asuvast Guitarrero koopast viitavad, et habanerot kasvatati juba umbes 6500–8500 aastat tagasi.[6]

[[Maiade tsivilisatsioon|Maiade]] ja [[Asteegid|asteekide]] kultuuris oli habanero oluline nii toiduainena kui ka ravimina. Pärast Ameerika avastamist levis habanero tänu Hispaania ja Portugali kaupmeestele üle maailma, eriti Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse.[3]

Tänapäeval on Mehhiko [[Yucatáni osariik]] maailma suurim habanerode tootja, kus valmib aastas umbes 1500 tonni habanerot. 2010. aastal sai Yucatáni habanero Euroopa Liidult ja Mehhiko ametkondadelt [[Kaitstud päritolunimetus (PDO)|kaitstud päritolunimetuse (PDO)]], mis kinnitab selle piirkonna unikaalseid kasvutingimusi.[5] Sealne toodang on kaitstud märgistusega ''Chile Habanero de la Península de Yucatán'', mis tähistab autentset maitset ja kvaliteeti.[11] Lisaks Mehhikole on olulised tootjad ka [[Belize]], Costa Rica ja USA lõunaosariigid.[1]

== Botaaniline kirjeldus ==
Habanero taim on madal mitmeaastane [[põõsas]], mis kasvab tavaliselt 0,5–1 meetri kõrguseks. Lehed on tumerohelised, ovaalsed ja sageli kergelt kurrulised.[2] Erinevalt paljudest teistest tšilliliikidest on habanero puhul tavaline, et ühest sõlmest kasvab kaks või enam valget õit.[6] Viljad on koonilised või laternataolised, tavaliselt 2–6 cm pikad ning muutuvad valmides rohelisest oranžiks või  punaseks. Leidub ka valgete, pruunide, roheliste, kollaste ja tumelillade viljadega kultivare.[4], [8]

=== Tulisus ===
Habanero on tuntud oma tulisuse poolest ning kasvatajad proovivad valikuliselt aretada veelgi tulisemaid sorte. Habanero teravus tuleneb [[Kapsaitsinoidid|kapsaitsinoididest]], peamiselt [[Kapsaitsiin|kapsaitsiinist]] [3]. Habanero puhul on lisaks teravusele oluline ka selle lenduvate ühendite ([[estrid]] ja [[terpenoidid]]) sisaldus, mis annavad viljale sellele iseloomuliku aprikoosi, virsiku ja [[Tsitrus|tsitruse]] lõhna.[9]

[[Scoville’i skaala|Scoville’i skaalal]] on enamik habanerosid paigutatud 100 000 ja 300 000 vahele, kuid olenevalt sordist võib teravuse ühikuid (SHU) olla ka rohkem. 

== Sordid ==
Tuntmad habanero sordid on: 

Must habanero - tumepruun habanero sort, mille viljad on sageli väiksemad ning ümaramad. Scoville skaalal ulatub 425 000 ja 577 000 vahele.[11] 

'Caribbean Red' - tavaliselt tsitruselisemaitseline, see ulatub Scoville’il 300 000 ja 445 000 vahele.[12] 

'Red Savinat' - magus, kuigi Scoville’i hinnang on 350 000 kuni 577 000.[13] 

Sortide seas leiduvad ka 'Scotch bonnet', 'Datil', 'Peruu valge' ning 'Roatan kõrvits'.

== Kasutamine ==
Aretajad ristavad pidevalt liike omavahel, et saada sorti, mis oleks Scoville skaalal kõrgeim ning selle saavutamiseks nad kasutavad tihti habanero liike. Üks maailma teravamaid pipraid 'Carolina Reaper' arvatakse olevat ristand bhut jolokia pipra ning punase habanero vahel.[14] 

Toidus leidub habanerosid kõige tihedamini yucatani rahvaste traditsioonilistes roogades: salsades või [[Püree|püreena]] toidu kõrval.[15] 

== Viited ==</text>
      <sha1>hq4f1ssfm0v8a2qh1byyyofalgd8wcl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7143020</id>
      <parentid>7143018</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T11:12:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evakiisler</username>
        <id>226838</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7143020</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3576" sha1="l8jp8s455l11mrrf1yrxoq8se9byk5j" xml:space="preserve">'''[[Tsitrus|Habanero]]''' on kibepipra kultivar, mis kuulub [[Maavitsalised|maavitsaliste]] sugukonda ja [[Paprika (perekond)|paprika]] perekonda. See on üks tuntumaid ja populaarsemaid tšillipipraid maailmas, mida hinnatakse intensiivselt vürtsika, puuviljase ning lillelise maitse pärast.[1]

== Ajalugu ja levik maailmas ==
Habanero on pärit [[Amazonase madalikult]], kust see levis tuhandete aastate jooksul põhja poole [[Mehhiko|Mehhikosse]] ja [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saartele]].[4] Arheoloogilised leiud Mehhikos asuvast Guitarrero koopast viitavad, et habanerot kasvatati juba umbes 6500–8500 aastat tagasi.[6]

[[Maiade tsivilisatsioon|Maiade]] ja [[Asteegid|asteekide]] kultuuris oli habanero oluline nii toiduainena kui ka ravimina. Pärast Ameerika avastamist levis habanero tänu Hispaania ja Portugali kaupmeestele üle maailma, eriti Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse.[3]

Tänapäeval on Mehhiko [[Yucatáni osariik]] maailma suurim habanerode tootja, kus valmib aastas umbes 1500 tonni habanerot. 2010. aastal sai Yucatáni habanero Euroopa Liidult ja Mehhiko ametkondadelt [[Kaitstud päritolunimetus (PDO)|kaitstud päritolunimetuse (PDO)]], mis kinnitab selle piirkonna unikaalseid kasvutingimusi.[5] Sealne toodang on kaitstud märgistusega ''Chile Habanero de la Península de Yucatán'', mis tähistab autentset maitset ja kvaliteeti.[11] Lisaks Mehhikole on olulised tootjad ka [[Belize]], Costa Rica ja USA lõunaosariigid.[1]

== Botaaniline kirjeldus ==
Habanero taim on madal mitmeaastane [[põõsas]], mis kasvab tavaliselt 0,5–1 meetri kõrguseks. Lehed on tumerohelised, ovaalsed ja sageli kergelt kurrulised.[2] Erinevalt paljudest teistest tšilliliikidest on habanero puhul tavaline, et ühest sõlmest kasvab kaks või enam valget õit.[6] Viljad on koonilised või laternataolised, tavaliselt 2–6 cm pikad ning muutuvad valmides rohelisest oranžiks või  punaseks. Leidub ka valgete, pruunide, roheliste, kollaste ja tumelillade viljadega kultivare.[4], [8]

=== Tulisus ===
Habanero on tuntud oma tulisuse poolest ning kasvatajad proovivad valikuliselt aretada veelgi tulisemaid sorte. Habanero teravus tuleneb [[Kapsaitsinoidid|kapsaitsinoididest]], peamiselt [[Kapsaitsiin|kapsaitsiinist]] [3]. Habanero puhul on lisaks teravusele oluline ka selle lenduvate ühendite ([[estrid]] ja [[terpenoidid]]) sisaldus, mis annavad viljale sellele iseloomuliku aprikoosi, virsiku ja [[Tsitrus|tsitruse]] lõhna.[9]

[[Scoville’i skaala|Scoville’i skaalal]] on enamik habanerosid paigutatud 100 000 ja 300 000 vahele, kuid olenevalt sordist võib teravuse ühikuid (SHU) olla ka rohkem. 

== Sordid ==
Tuntmad habanero sordid on: 

Must habanero - tumepruun habanero sort, mille viljad on sageli väiksemad ning ümaramad. Scoville skaalal ulatub 425 000 ja 577 000 vahele.[11] 

'Caribbean Red' - tavaliselt tsitruselisemaitseline, see ulatub Scoville’il 300 000 ja 445 000 vahele.[12] 

'Red Savinat' - magus, kuigi Scoville’i hinnang on 350 000 kuni 577 000.[13] 

Sortide seas leiduvad ka 'Scotch bonnet', 'Datil', 'Peruu valge' ning 'Roatan kõrvits'.

== Kasutamine ==
Aretajad ristavad pidevalt liike omavahel, et saada sorti, mis oleks Scoville skaalal kõrgeim ning selle saavutamiseks nad kasutavad tihti habanero sorte. Üks maailma teravamaid pipraid 'Carolina Reaper' arvatakse olevat ristand bhut jolokia pipra ning punase habanero vahel.[14] 

Toidus leidub habanerosid kõige tihedamini yucatani rahvaste traditsioonilistes roogades: salsades või [[Püree|püreena]] toidu kõrval.[15] 

== Viited ==</text>
      <sha1>l8jp8s455l11mrrf1yrxoq8se9byk5j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Fields of Mistria</title>
    <ns>0</ns>
    <id>713623</id>
    <revision>
      <id>7142431</id>
      <parentid>7140498</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:37:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142431</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="31404" sha1="3ahb4j0gjupwofmj7nhm9lp8de9ehd1" xml:space="preserve">
{{Infokast videomäng
| mootor         = [[GameMaker]]
| platvormid     = [[Windows]]
| helilooja      = Hidehito Ikumo
| pealkiri       = Fields of Mistria
| pilt           = Fields of Mistria logo black.svg
| arendaja       = NPC Studio
| väljaandja     = NPC Studio
| väljalase      = Eelmüügiväljaanne 5. august 2024
Tuleb lõplikult välja 2026. aastal
| zanr           = [[maaelu simulatsioon]], [[rollimäng]], [[lõõgastav]]
| viis           = [[Üksikmäng]]
}}
'''&quot;Fields of Mistria&quot;''' on NPC Studio arendatud ja avaldatud maaelu simulatsiooni [[video-rollimäng]]. Mäng avaldati [[Microsoft Windows|Windows-platvormil]] eelmüügiversioonina 5. augustil 2024, täisversioon on planeeritud 2026. aastaks. Mängija elab väljamõeldud Mistria linnas, mis on maavärinast taastumas. Mängija saab ka linnaelanikega suhelda. Mäng sisaldab nii tavapäraseid taluelu mängude aspekte kui ka võitlust ja maagiat.

Mängu arendus algas 2019. aastal. &quot;Fields of Mistriat&quot; on tugevalt mõjutanud sellised mängud nagu &quot;Harvest Moon&quot;, &quot;Rune Factory&quot; ja [[Stardew Valley|&quot;Stardew Valley&quot;]], aga ka anime [[Sailor Moon|&quot;Sailor Moon&quot;]]. Eelmüügiversiooni ilmumisel sai mäng palju kiitust oma süžee, tegelaste, mehaanika, kunstilise stiili ja muusika eest.

== Mängu reeglid ==
&quot;Fields of Mistria&quot; on nii [[Üksikmäng|üksimänguks]] arendatud maaelu simulatsiooni lõõgastav videomäng, millel on [[Pikslikunst|pikslikunsti]] stiilist ja [[Anime|animest]] inspireeritud tegelased.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite news|last=Hermanson|first=Nate|url=https://www.videogamesgood.com/post/early-access-check-in-the-90s-are-back-in-fields-of-mistria-s-community-driven-farming-sim|title=Early Access Check-in: The '90s are back in Fields of Mistria's community-driven farming sim|work=Video Games Are Good|date=August 11, 2024|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240815012140/https://www.videogamesgood.com/post/early-access-check-in-the-90s-are-back-in-fields-of-mistria-s-community-driven-farming-sim|archive-date=August 15, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Cite news|last=Barboza|first=Samara|url=https://br.ign.com/fields-of-mistria/128061/news/abre-o-olho-stardew-valley-este-simulador-de-fazenda-precisou-de-2-dias-para-alcancar-98-de-criticas|title=Abre o olho, Stardew Valley! Este simulador de fazenda precisou de 2 dias para alcançar 98% de críticas positivas no Steam|trans-title=Watch out, Stardew Valley! It took this farming simulator 2 days to reach 98% positive reviews on Steam|work=[[IGN]]|date=August 8, 2024|access-date=August 16, 2024|language=pt|archive-url=https://web.archive.org/web/20240814173637/https://br.ign.com/fields-of-mistria/128061/news/abre-o-olho-stardew-valley-este-simulador-de-fazenda-precisou-de-2-dias-para-alcancar-98-de-criticas|archive-date=August 14, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Cite news|last=Nolan|first=Liam|url=https://www.escapistmagazine.com/fields-of-mistria-is-my-favorite-farming-sim-since-stardew-valley-review/|title=Fields of Mistria Is My Favorite Farming Sim Since Stardew Valley [Review]|work=[[The Escapist (magazine)|The Escapist]]|date=August 5, 2024|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240814011050/https://www.escapistmagazine.com/fields-of-mistria-is-my-favorite-farming-sim-since-stardew-valley-review/|archive-date=August 14, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Namba|first=Jun|url=https://automaton-media.com/articles/newsjp/fields-of-mistria-20240806-304675/|title=ノスタルジック牧場シム『Fields of Mistria』Steamにてさっそく大人気。冒険からロマンスまで楽しめる不思議世界のんびり生活|trans-title=The nostalgic farm sim &quot;Fields of Mistria&quot; is already a big hit on Steam. Enjoy a leisurely life in a mysterious world where you can enjoy everything from adventure to romance.|work=Automaton Magazine|date=August 6, 2024|access-date=August 25, 2024|language=ja}}&lt;/ref&gt; Videomäng sisaldab [[Video-rollimäng|rollimängu]], fantaasia ja simulatsioonižanri elemente.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.ign.com/games/fields-of-mistria|title=Fields of Mistria|work=[[IGN]]|access-date=August 16, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Cite news|last=Rothery|first=Jen|url=https://www.ign.com/wikis/fields-of-mistria|title=Fields of Mistria Guide|work=[[IGN]]|date=August 8, 2024|access-date=August 16, 2024|last2=Koepp|first2=Meg|last3=Cotten|first3=Shailyn}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Cite news|last=Koselke|first=Anna|url=https://www.gamesradar.com/games/simulation/ive-had-my-eye-on-this-pixel-perfect-blend-of-stardew-valley-and-sailor-moon-for-over-a-year-and-its-getting-a-steam-next-fest-demo-to-keep-the-cozy-vibes-coming/|title=I've had my eye on this pixel-perfect blend of Stardew Valley and Sailor Moon for over a year, and it's getting a Steam Next Fest demo to keep the cozy vibes coming|work=[[GamesRadar+]]|date=June 4, 2024|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240805113212/https://www.gamesradar.com/games/simulation/ive-had-my-eye-on-this-pixel-perfect-blend-of-stardew-valley-and-sailor-moon-for-over-a-year-and-its-getting-a-steam-next-fest-demo-to-keep-the-cozy-vibes-coming/|archive-date=August 5, 2024}}&lt;/ref&gt; Pärast tegelase loomist siseneb mängija väljamõeldud Mistria linna, mis on taastumas hävitavast maavärinast.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Cite news|last=Alva|first=Brittany|url=https://techraptor.net/gaming/reviews/fields-of-mistria-review-next-best-cozy-farming-sim|title=Fields of Mistria Review – The Next Best Cozy Farming Sim|work=TechRaptor|date=August 2, 2024|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240808092052/https://techraptor.net/gaming/reviews/fields-of-mistria-review-next-best-cozy-farming-sim|archive-date=August 8, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Cite news|last=Gomez|first=Estrella|url=https://es.ign.com/fields-of-mistria/206256/news/este-nuevo-juego-de-granjas-es-casi-calcado-a-stardew-valley-y-ha-debutado-con-fuerza-en-steam|title=Este nuevo juego de granjas es casi calcado a Stardew Valley, y ha debutado con fuerza en Steam|trans-title=This new farming game is almost identical to Stardew Valley, and it has made a strong debut on Steam|work=[[IGN]]|date=August 10, 2024|access-date=August 16, 2024|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20240810151952/https://es.ign.com/fields-of-mistria/206256/news/este-nuevo-juego-de-granjas-es-casi-calcado-a-stardew-valley-y-ha-debutado-con-fuerza-en-steam|archive-date=August 10, 2024}}&lt;/ref&gt; Linnajuhid paluvad mängijal elada maal vastutasuks tema abi eest.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite news|last=Spindler|first=Emily|url=https://www.kotaku.com.au/2024/05/fields-of-mistria-stardew-valley-meets-sailor-moon/|title=Stardew Valley Meets Sailor Moon: Make This 90s Anime-Inspired Farming Sim Your Next Cozy Game|work=[[Kotaku]]|date=May 21, 2024|access-date=August 17, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240521043244/https://www.kotaku.com.au/2024/05/fields-of-mistria-stardew-valley-meets-sailor-moon/|archive-date=May 21, 2024}}&lt;/ref&gt; Mängu eesmärk on linna uuesti üles ehitada ja luua sidemed selle linnaelanikega.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Mängija tutvub esmalt linna loo ja mängumehaanikaga.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Mängus on ka traditsioonilisi maaelu elemente nagu põllumajandus, loomade aretamine, käsitöö, kingituste tegemine, kalapüük, kaevandamine ja suhete loomine seal elavate [[NPC|mitte-mängija tegelastega]] (NPC-dega), lisaks ka võitlus.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Mängija saab tõsta linna taset ning seeläbi saada eeliseid.&lt;ref name=&quot;:17&quot;&gt;{{Cite news|last=Chisolm|first=DeVante|url=https://www.gamespot.com/videos/fields-of-mistria-isnt-just-a-stardew-valley-clone-16-early-tips/2300-6464857/|title=Fields of Mistria Isn't Just a Stardew Valley Clone {{!}} 16 Early Tips|work=[[GameSpot]]|date=August 16, 2024|access-date=August 17, 2024|last2=James|first2=Lucy}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Rizwan|first=Rabiya|url=https://www.thegamer.com/fields-of-mistria-increase-town-rank-guide/|title=Fields Of Mistria: How To Increase Town Rank|work=TheGamer|date=August 12, 2024|access-date=August 16, 2024}}&lt;/ref&gt;

Iga päeva alguses saab mängija teavet sünnipäevade ja eriliste sündmuste kohta.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;&lt;/ref&gt; &quot;Fields of Mistria&quot; laseb mängijal algusest peale oma tegelast kohandada, näiteks tema nime, sünnipäeva ja sugu,&lt;ref name=&quot;:17&quot;&gt;&lt;/ref&gt; samuti talu ning maja.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;{{Cite news|last=Smith|first=Ed|url=https://www.pcgamesn.com/fields-of-mistria/steam-rpg-reviews|title=New Stardew style RPG Fields of Mistria has near-perfect reviews|work=[[PCGamesN]]|date=August 7, 2024|access-date=August 17, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Bowling|first=Audra|url=https://www.rpgfan.com/2024/08/04/rpgs-coming-this-week-8-4-24/|title=RPGs Coming This Week, 8/4/24|work=RPGFan|date=August 4, 2024|access-date=August 17, 2024|last2=Castillo|first2=Gio|last3=Cantelon|first3=Kyle}}&lt;/ref&gt; Mängul on arengusüsteem, mis võimaldab mängijal lahendada igapäevaseid ülesandeid, et lugu edasi viia. Mistria taotluslaual on ka ülesandeid, mida mängija võib igal ajal täita, et auhindu saada.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; &quot;Fields of Mistria&quot; pakub nii tava kui ka festivaliteemalisi ülesandeid pärast linnaelanikega suhtlemist.&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Cite news|last=Rothery|first=Jen|url=https://www.ign.com/wikis/fields-of-mistria/Quests|title=Fields of Mistria: Quests|work=[[IGN]]|date=August 12, 2024|access-date=August 16, 2024|last2=Koepp|first2=Meg|last3=Cotten|first3=Shailyn}}&lt;/ref&gt;

Mängija saab linnamuuseumile annetada esemeid, sealhulgas mitmesuguseid taimeliike, putukaid, arheoloogilisi leide ja kalu.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Rothery|first=Jen|url=https://www.ign.com/wikis/fields-of-mistria/Fields_of_Mistria_Museum_Checklist|title=Fields of Mistria Museum Checklist|work=[[IGN]]|date=August 12, 2024|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240815215222/https://www.ign.com/wikis/fields-of-mistria/Fields_of_Mistria_Museum_Checklist|archive-date=August 15, 2024|last2=Koepp|first2=Meg|last3=Cotten|first3=Shailyn}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:13&quot;&gt;{{Cite news|last=Hashimoto|first=Kazum|url=https://www.siliconera.com/preview-fields-of-mistria-leans-into-its-90s-inspirations/|title=Preview: Fields of Mistria Leans Into &lt;nowiki&gt;{{as written|I|t's [sic]}}&lt;/nowiki&gt; 90s Inspirations|work=[[Siliconera]]|date=August 3, 2024|access-date=August 17, 2024}}&lt;/ref&gt; Mängus on maagilisi elemente.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:52&quot;&gt;{{Cite news|last=Koselke|first=Anna|url=https://www.gamesradar.com/games/simulation/ive-had-my-eye-on-this-pixel-perfect-blend-of-stardew-valley-and-sailor-moon-for-over-a-year-and-its-getting-a-steam-next-fest-demo-to-keep-the-cozy-vibes-coming/|title=I've had my eye on this pixel-perfect blend of Stardew Valley and Sailor Moon for over a year, and it's getting a Steam Next Fest demo to keep the cozy vibes coming|work=[[GamesRadar+]]|date=June 4, 2024|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240805113212/https://www.gamesradar.com/games/simulation/ive-had-my-eye-on-this-pixel-perfect-blend-of-stardew-valley-and-sailor-moon-for-over-a-year-and-its-getting-a-steam-next-fest-demo-to-keep-the-cozy-vibes-coming/|archive-date=August 5, 2024|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Linna kaitseb draakonikuju Caldarus.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Diaz|first=Ana|url=https://www.polygon.com/culture/443385/fields-of-mistria-caldarus-fuck-dragon|title=Fields of Mistria players want to 'fuck the dragon'|work=[[Polygon (website)|Polygon]]|date=August 25, 2024|access-date=August 26, 2024}}&lt;/ref&gt; Mängija saab põllutööde, kalapüügi ja koriluse käigus omandada nn &quot;essentsi&quot;, mis annab mängijale juurdepääsu oskuste puule ([[Inglise keel|inglise keeles]] ''skill tree'') ja kasulikele võimetele.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:21&quot;&gt;{{Cite news|last=Carpenter|first=Nicole|url=https://www.polygon.com/review/444036/fields-of-mistria-review-pc-early-access|title=Review: Fields of Mistria is pure magic|work=[[Polygon (website)|Polygon]]|date=August 27, 2024|access-date=August 28, 2024}}&lt;/ref&gt; Hiljem mängus saab manat ehk võlujõudu, mis võimaldab mängijal kasutada tervendavaid ja energia loitse, samuti loitse, mis koheselt kasvatavad põllukultuure või kutsuvad vihma.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Nolan|first=Liam|url=https://www.escapistmagazine.com/10-tips-tricks-for-fields-of-mistria-beginners/|title=10 Tips &amp; Tricks for Fields of Mistria Beginners|work=[[The Escapist (magazine)|The Escapist]]|date=August 8, 2024|access-date=August 17, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:18&quot;&gt;{{Cite news|last=Magalhães Barbosa|first=Bruno|url=https://www.tecmundo.com.br/voxel/288375-estilo-stardew-valley-fields-of-mistria-proximo-rpg-fazendinha-favorito-review.htm|title=No estilo Stardew Valley, Fields of Mistria é o seu próximo RPG de fazendinha favorito - Review|trans-title=In the style of Stardew Valley, Fields of Mistria is your next favorite farming RPG - Review|work=Voxel|date=August 19, 2024|access-date=August 20, 2024|language=pt|archive-url=https://web.archive.org/web/20240819133528/https://www.tecmundo.com.br/voxel/288375-estilo-stardew-valley-fields-of-mistria-proximo-rpg-fazendinha-favorito-review.htm|archive-date=August 19, 2024}}&lt;/ref&gt;

Mistrias elab palju külaelanikke, kellel on oma ajakava ja eelistused ning kes paluvad mängijalt abi mitmesuguste ülesannetega.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Rothery|first=Jen|url=https://www.ign.com/wikis/fields-of-mistria/Fields_of_Mistria_Characters|title=Fields of Mistria Characters|work=[[IGN]]|date=August 9, 2024|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240812002359/https://www.ign.com/wikis/fields-of-mistria/Fields_of_Mistria_Characters|archive-date=August 12, 2024|last2=Koepp|first2=Meg|last3=Cotten|first3=Shailyn}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:21&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Mängus on ka lemmikloomad.&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Cite news|last=Price|first=Emily|url=https://www.pcgamer.com/games/life-sim/fields-of-mistrias-town-full-of-well-written-characters-and-charming-game-boy-advance-aesthetic-immediately-make-it-stand-out-from-other-cozy-farm-sims/|title=Fields of Mistria's town full of well-written characters and charming Game Boy Advance aesthetic immediately make it stand out from other cozy farm sims|work=[[PC Gamer]]|date=August 7, 2024|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240812185411/https://www.pcgamer.com/games/life-sim/fields-of-mistrias-town-full-of-well-written-characters-and-charming-game-boy-advance-aesthetic-immediately-make-it-stand-out-from-other-cozy-farm-sims/|archive-date=August 12, 2024}}&lt;/ref&gt; Mängu kaart kuvab linnaelanike asukohta reaalajas.&lt;ref name=&quot;:17&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; Mängijad saavad parandada oma suhteid linnaelanikega vestluste ja kingituste kaudu ning nad võivad luua romantilisi suhteid mitme külaelanikuga, olenemata nende soost.&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt; &quot;Fields of Mistria&quot; toetab [[Mod|modifitseerimist]], mis võimaldab modide loojatel külaelanike välimust muuta.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=King|first=Jade|url=https://www.thegamer.com/fields-of-mistria-almost-had-the-perfect-butch-lesbian-romance/|title=Fields Of Mistria Almost Had The Perfect Butch Lesbian Romance|work=TheGamer|date=August 19, 2024|access-date=August 20, 2024}}&lt;/ref&gt;

== Arendus ja väljalase ==
&quot;Fields of Mistria&quot; on esimene mäng, mille arendas ja avaldas Chicagos asuv iseseisev videomängude arendaja NPC Studio.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Romano|first=Sal|url=https://www.gematsu.com/2023/06/pixel-art-farming-simulation-rpg-fields-of-mistria-announced-for-consoles-pc|title=Pixel art farming simulation RPG Fields of Mistria announced for consoles, PC|work=Gematsu|date=June 10, 2023|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20230610230422/https://www.gematsu.com/2023/06/pixel-art-farming-simulation-rpg-fields-of-mistria-announced-for-consoles-pc|archive-date=June 10, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:21&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:18&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Bailey|first=Dustin|url=https://www.pcgamesn.com/fields-of-mistria/release-date|title=Fields of Mistria is the next farming RPG in our post-Stardew Valley world|work=[[PCGamesN]]|date=August 3, 2019|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20230328154050/https://www.pcgamesn.com/fields-of-mistria/release-date|archive-date=March 28, 2023}}&lt;/ref&gt; Mängu kaasrežissöörid ja disainerid Claire Belton ja Andrew Duff olid varem töötanud Pusheeni kassi tegelaskujuga oma veebikoomiksi &quot;Everyday Cute'i&quot; jaoks.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Vaynshteyn|first=Paula|url=https://www.destructoid.com/the-creators-of-fields-of-mistria-are-also-responsible-for-a-very-familiar-chunky-cat/|title=The creators of Fields of Mistria are also responsible for a very familiar chunky cat|work=[[Destructoid]]|date=August 16, 2024|access-date=August 17, 2024}}&lt;/ref&gt; Nende mängu inspiratsiooniks olid &quot;Harvest Moon&quot;, &quot;Rune Factory&quot;, &quot;Story of Seasons&quot;, [[Animal Crossing|&quot;Animal Crossing&quot;]] ja [[Stardew Valley|&quot;Stardew Valley&quot;]].&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt; Mängu visuaalset stiili mõjutas ka anime [[Sailor Moon|&quot;Sailor Moon&quot;]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt; Mängu arendaja iseloomustas seda kui &quot;Harvest Mooni&quot; ja sarnaste mängude &quot;vaimseks järeltulijaks&quot;.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; &quot;Fields of Mistria&quot; töötati välja [[GameMaker Studio|GameMakeri]] [[Mängumootor|mängumootoris]].&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.thegamer.com/tag/fields-of-mistria/|title=Fields of Mistria|work=TheGamer|access-date=August 26, 2024}}&lt;/ref&gt;

2023. aasta juunis avalikustas arendaja mängu treileri Wholesome Directi üritusel, mille külalisheliloojaks oli Toby Fox.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.ign.com/videos/fields-of-mistria-official-trailer-wholesome-direct-2023|title=Fields of Mistria – Official Trailer|work=[[IGN]]|date=June 10, 2023|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20230611122147/https://www.ign.com/videos/fields-of-mistria-official-trailer-wholesome-direct-2023|archive-date=June 11, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Bellingham|first=Hope|url=https://www.gamesradar.com/this-years-wholesome-direct-gave-me-so-many-more-games-to-add-to-my-wishlist/|title=This year's Wholesome Direct gave me so many more games to add to my wishlist|work=[[GamesRadar+]]|date=June 13, 2023|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240805184553/https://www.gamesradar.com/this-years-wholesome-direct-gave-me-so-many-more-games-to-add-to-my-wishlist/|archive-date=August 5, 2024}}&lt;/ref&gt; Mängu demoversioon oli [[Steam|Steamis]] saadaval 5. juunist kuni 17. juunini 2024. aastal.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Tunnipikkune demo hõlmas mängu esimest kolme päeva.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; &quot;Fields of Mistria&quot; oli Steamis Windowsi eelmüügiversioonina kättesaadaval 5. augustil 2024.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://opencritic.com/game/17060/fields-of-mistria|title=Fields of Mistria|work=[[OpenCritic]]|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240813195508/https://opencritic.com/game/17060/fields-of-mistria|archive-date=August 13, 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:15&quot;&gt;{{Cite news|last=Vaynshteyn|first=Paula|url=https://www.destructoid.com/fields-of-mistria-shares-roadmap-of-future-plans-as-it-debuts-in-early-access/|title=Fields of Mistria shares roadmap of future plans as it debuts in Early Access|work=[[Destructoid]]|date=August 6, 2024|access-date=August 17, 2024}}&lt;/ref&gt; Mäng on saadaval ka [[Steam Deck|Steam Decki]] kaudu.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:13&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Lada|first=Jenni|url=https://www.siliconera.com/fields-of-mistria-steam-deck-verified-now/|title=Fields of Mistria Steam Deck Verified Now|work=[[Siliconera]]|date=August 23, 2024|access-date=August 25, 2024}}&lt;/ref&gt; Mängu 52 loost koosneva muusika on loonud Hidehito Ikumo.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Lada|first=Jenni|url=https://www.siliconera.com/fields-of-mistria-early-access-launch-trailer-and-soundtrack-appear/|title=Fields of Mistria Early Access Launch Trailer and Soundtrack Appear|work=[[Siliconera]]|date=August 5, 2024|access-date=August 16, 2024}}&lt;/ref&gt;

&quot;Fields of Mistria&quot; tuleb täielikult välja 2026. aastal.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Marnell|first=Blair|url=https://www.gamespot.com/articles/fields-of-mistria-exiting-early-access-in-2026-new-mines-update-detailed/1100-6535328/|title=Fields Of Mistria Exiting Early Access In 2026, New Mines Update Detailed|website=[[GameSpot]]|date=October 9, 2025|access-date=November 7, 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Cite news|last=Morton|first=Lauren|url=https://www.pcgamer.com/games/life-sim/oh-no-i-can-t-possibly-decide-who-to-date-in-anime-inspired-farm-sim-fields-of-mistria-when-i-m-already-in-love-with-all-of-them/|title=Oh no, I can't possibly decide who to date in anime-inspired farm sim Fields of Mistria when I'm already in love with all of them|work=[[PC Gamer]]|date=August 7, 2024|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240812193608/https://www.pcgamer.com/games/life-sim/oh-no-i-can-t-possibly-decide-who-to-date-in-anime-inspired-farm-sim-fields-of-mistria-when-i-m-already-in-love-with-all-of-them/|archive-date=August 12, 2024}}&lt;/ref&gt; NPC Studio teatas, et mängu pidevalt uuendatakse ning ilmub ka konsooliväljaanne.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Cite news|last=Benson|first=Madison|url=https://www.destructoid.com/fields-of-mistria-reaches-100000-downloads-a-week-into-its-early-access-launch/|title=Fields of Mistria reaches 100,000 downloads a week into its Early Access launch|work=[[Destructoid]]|date=August 12, 2024|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240813045430/https://www.destructoid.com/fields-of-mistria-reaches-100000-downloads-a-week-into-its-early-access-launch/|archive-date=August 13, 2024}}&lt;/ref&gt; Esimene suurem uuendus avaldati 18. novembril 2024. aastal.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Mollie|first=Taylor|url=https://www.pcgamer.com/games/sim/sailor-moon-vibed-farming-sim-fields-of-mistria-gets-its-first-major-patch-and-finally-lets-me-lay-down-some-romantic-groundwork-for-my-spouse-to-be/|title=Sailor Moon-vibed farming sim Fields of Mistria gets its first major patch and finally lets me lay down some romantic groundwork for my spouse-to-be|work=[[PC Gamer]]|date=November 18, 2024|access-date=November 30, 2024}}&lt;/ref&gt;

== Mängu vastuvõtt ==
{{Videomängu arvustused|rev1=Voxel|rev1Score=90/100&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt;|rev2=TechRaptor|rev2Score=8.5/10&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;|rev3=The Daily Californian|rev3Score=4.5/5&lt;ref name=&quot;tdcreview&quot;/&gt;}}
&quot;Fields of Mistria&quot; sai eelmüügiväljaande ilmumisel positiivset tagasisidet.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;&lt;/ref&gt; TechRaptori Brittany Alva ütles, et mäng &quot;paistab silma nagu valgus tunneli lõpus&quot; maaelu simulatsioonižanris.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Mäng sai Steamis ülekaalukalt positiivse vastuvõtu.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Collins|first=Emma|url=https://80.lv/articles/fields-of-mistria-achieved-overwhelming-success-over-three-days/|title=Fields of Mistria Achieved Overwhelming Success Over Three Days|work=80.lv|date=August 8, 2024|access-date=August 16, 2024}}&lt;/ref&gt;

Kiideti mängu tegelasi ja süžeed.{{Efn|&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:16&quot;&gt;{{Cite news |last=King |first=Jade |date=August 13, 2024 |title=Fields Of Mistria Is More Than Just Another Stardew Valley Clone |url=https://www.thegamer.com/fields-of-mistria-early-access-stardew-valley-anime/ |access-date=August 17, 2024 |work=TheGamer}}&lt;/ref&gt;}} Kriitikud kiitsid mängufunktsiooni, kus kõik elanikud kogunevad igal reedel [[Kõrts|kõrtsi]], mis seejärel julgustab mängijat nendega liituma.{{efn|&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;}} Kuna mängu tegevused on mitmekesised, ütles Alva, et &quot;see on midagi, mida ükski teine põllumajandusteemaline simulatsioonimäng pole eriti esile toonud, olgu see lõõgastuv või mitte&quot;.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Kriitikud kiitsid mängija ja külaelanike vahelist dialoogisüsteemi.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; PC Gameri ajakirjanik Lauren Morton ütles, et külaelanike dialoogis on hästi kombineeritud siirust ja huumorit, ilma, et see liiale läheks.&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Kazuma Hashimoto Siliconerast väitis, et dialoogivalikud on kas teravmeelsed või häbematud ning ta soovis, et lisaks neile kahele oleks rohkem valikuid.&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt; Polygoni Nicole Carpenter, kes mängu soovitas, märkis, et võrreldes mängu inspiratsiooniallikatega keskendub &quot;Fields of Mistria&quot; peamiselt kogukonna loomisele. Ta kiitis ka mängu tegelaste tegevuste mitmekesisust ja süžeed.&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt;

Ajakirjas The Escapist kiitis Liam Nolan mängu arengusüsteemi ja mehaanikat ning soovitas mängu soojalt.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Alva ütles, et edenemise ja ülesannete vajadused on &quot;hästi tasakaalustatud&quot;.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Carpenter märkis aga, et mängusisesed päevad on lühikesed, mis oli tema jaoks ärritav.&lt;ref name=&quot;:21&quot; /&gt; PC Gameri Emily Price väitis, et mäng sisaldab &quot;Stardew Valleyst&quot; üle võetud elemente ja lootis, et mäng lõpetab &quot;Stardew Valley&quot; kopeerimise ning hakkab selle asemel &quot;oma teed käima&quot;.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; Nolan leidis, et mängu põllutöö-, kaevandus-, võitlus- ja kalapüügisüsteemid olid &quot;Stardew Valleyst&quot; paremad.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; GameSpoti DeVante Chisolm kiitis seda, et mängus on võimalik nii hüpata kui ka ujuda.&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt; Kotaku ajakirjanik Moises Taveras ütles, et mäng sarnaneb &quot;[[The Legend of Zelda]]&quot; mängusarja mehaanikaga.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Taveras|first=Moises|url=https://kotaku.com/madden-25-persona-3-games-to-play-1851624704|title=Kotaku's Weekend Guide: 5 New And Old Games We Can't Wait To Play|work=[[Kotaku]]|date=August 16, 2024|access-date=August 17, 2024}}&lt;/ref&gt; [[Vice|Vice'ile]] kirjutanud Shaun Cichacki avaldas lootust, et mäng saab [[Mitmikmäng|mitmikmängu]] versiooni.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Cichacki|first=Shaun|url=https://www.vice.com/en/article/fields-of-mistria-is-an-absolutely-amazing-cozy-game-but-i-wish-it-had-multiplayer/|title='Fields of Mistria' Is an Absolutely Amazing Cozy Game, but I Wish It Had Multiplayer|work=[[Vice (magazine)|Vice]]|date=December 31, 2024|access-date=January 2, 2025}}&lt;/ref&gt;

Kriitikud kiitsid mängu kunstistiili.{{Efn|&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:13&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:14&quot;&gt;{{Cite news |last=Bowling |first=Audra |date=June 11, 2023 |title=Explore A Nostalgic Farm Sim With Fields of Mistria |url=https://www.rpgfan.com/2023/06/11/nostalgic-farm-sim-fields-of-mistria/ |access-date=August 16, 2024 |work=RPGFan |archive-date=February 21, 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240221215947/https://www.rpgfan.com/2023/06/11/nostalgic-farm-sim-fields-of-mistria/ |url-status=live }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:16&quot; /&gt;}} Kotaku toimetaja Emily Spindler ütles, et mängu kunstistiil teeb selle maaelu simulatsioonižanris silmapaistvaks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Alva kiitis, kuidas mängus kujutatakse kõndimist ja ujumist.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; RPGFani Audra Bowling võrdles mängu graafikat ka videomänguga [[Littlewood (video game)|&quot;Littlewood]]&quot;, Hashimoto aga võrdles seda [[Manga|mangaga]] &quot;Imadoki!&quot;.&lt;ref name=&quot;:13&quot;&gt;&lt;/ref&gt; The Daily Californiani Maida Suta kirjutas, et mäng on nostalgiline.&lt;ref name=&quot;tdcreview&quot;&gt;{{Cite news|last=Suta|first=Maida|url=https://www.dailycal.org/arts/video-games/fields-of-mistria-is-whimsical-breath-of-farm-fresh-air/article_4f598c9a-6b1f-11ef-b641-47270d213a09.html|title=Fields of Mistria is whimsical breath of farm-fresh air|work=[[The Daily Californian]]|date=September 4, 2024|access-date=September 9, 2024}}&lt;/ref&gt; Voxeli Bruno Magalhães Barbosa nimetas külaelanike välimust energiliseks ja tähendusrikkaks, märkides, et neil on igal hooajal erinev välimus.&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt; Mängu heliriba sai positiivset kriitikat.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Alva kirjeldas heliriba kui &quot;pidevat kõndimist läbi idüllilise küla&quot;.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Morton kiitis Foxi treileri muusikat.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Morton|first=Lauren|url=https://www.pcgamer.com/the-10-cozy-games-im-most-excited-for-in-2024/|title=The 10 cozy games I'm most excited for in 2024|work=[[PC Gamer]]|date=January 4, 2024|access-date=August 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240515222941/https://www.pcgamer.com/the-10-cozy-games-im-most-excited-for-in-2024/|archive-date=May 15, 2024}}&lt;/ref&gt;

GamesRadar+ ajakirjanik Anna Koselke ei ole nõus nimetama mängu &quot;Stardew Valley&quot; koopiaks, vaatamata nende sarnasusele.&lt;ref name=&quot;:19&quot;&gt;{{Cite news|last=Koselke|first=Anna|url=https://www.gamesradar.com/games/simulation/animal-crossing-like-dev-pushes-back-on-stardew-valley-clone-chatter-around-farming-rpg-fields-of-mistria-you-probably-wouldnt-have-pokemon-without-dragon-quest-5/|title=Animal Crossing-like dev pushes back on &quot;Stardew Valley clone&quot; chatter around farming RPG Fields of Mistria: &quot;You probably wouldn't have Pokemon without Dragon Quest 5&quot;|work=[[GamesRadar+]]|date=August 20, 2024|access-date=August 25, 2024}}&lt;/ref&gt; Lisaks suhtus &quot;Animal Crossingu&quot;-laadse simulatsioonimängu [[Critter Cove|&quot;Critter Covei&quot;]] arendaja sarnasustesse positiivselt, öeldes, et &quot;ilma &quot;&quot;Dragon Quest V-ta&quot; tõenäoliselt poleks &quot;Pokémon Red&quot;, &quot; Pokémon Blue&quot; ja &quot;Pokémon Yellowit&quot;&quot;.&lt;ref name=&quot;:19&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:20&quot;&gt;{{Cite news|last=Fujiwara|first=Hideaki|url=https://automaton-media.com/articles/newsjp/fieldsofmistria-stardewvalley-20240821-307017/|title=人気農場ゲーム『Fields of Mistria』、「Stardew Valleyに似すぎ」と批判受けるも、&quot;別のゲームの開発元&quot;が反論。「『ドラクエ5』がなければ『ポケモン』もなかった」との自説で助太刀|trans-title=Popular farm game &quot;Fields of Mistria&quot; criticized for being &quot;too similar to Stardew Valley&quot;, but &quot;the developer of another game&quot; counters. &quot;Without Dragon Quest 5, there would have been no Pokemon&quot;|work=Automaton Magazine|date=August 21, 2024|access-date=August 25, 2024|language=ja}}&lt;/ref&gt;

Price, Nolan ja Alva kaebasid selle üle, et mäng kokku jooksis, kui nad tegelesid arvustusega. Alva märkis aga, et arendajad lahendasid kohe probleemi.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

=== Mängu müük ===
Eelmüügiversiooni väljaande esimesel nädalal laaditi mängu alla üle 100 000 korra&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:20&quot; /&gt; ning esimese kuu jooksul laaditi see alla üle 250 000 korra.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Koselke|first=Anna|url=https://www.gamesradar.com/games/simulation/this-cozy-stardew-valley-like-farming-sim-with-sailor-moon-vibes-only-released-a-month-ago-but-fans-have-already-racked-up-over-4-million-hours-in-game/|title=This cozy Stardew Valley-like farming sim with Sailor Moon vibes only released a month ago, but fans have already racked up over 4 million hours in-game|work=[[GamesRadar+]]|date=6 September 2024|access-date=9 September 2024}}&lt;/ref&gt;

== Märkused ==
{{Märkused}}

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.fieldsofmistria.com/ Ametlik veebisait]

[[Kategooria:Windowsi mängud]]</text>
      <sha1>3ahb4j0gjupwofmj7nhm9lp8de9ehd1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustand:Raadamine</title>
    <ns>102</ns>
    <id>713678</id>
    <revision>
      <id>7142864</id>
      <parentid>7136542</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:44:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Romps5</username>
        <id>227692</id>
      </contributor>
      <origin>7142864</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2518" sha1="sp36gyrw8tch5p2vsm3wnd61m8zykgg" xml:space="preserve">'''Raadamine''' on [[raie]], mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamine.&lt;ref name=&quot;ms&quot;&gt;{{Netiviide |Pealkiri=[[Metsaseadus]] |URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/MS |Väljaandja=Riigi Teataja |Vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt; Erinevalt [[Lageraie|lageraiest]], mille järel metsamaa uueneb, on raadamine ainus raieviis, mille tulemusel mets antud alalt kaob ning maa sihtotstarve muutub.&lt;ref name=&quot;metsainfo&quot;&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Lageraie ja raadamine on kaks erineva tähendusega mõistet |URL=https://metsainfo.ee/lageraie-ja-raadamine-on-kaks-erineva-tahendusega-moistet/ |Väljaandja=Metsainfo.ee |Vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

== Olemus ja põhjused ==
Raadamist teostatakse tavaliselt ehitusprojekti, [[Detailplaneering|detailplaneeringu]] või trasside hoolduskava alusel, et rajada näiteks teid, ehitisi või põllumajandusmaad.&lt;ref name=&quot;ms&quot; /&gt; Tihti hõlmab raadamine sageli lisaks puude langetamisele ka võsa eemaldamist ja kändude juurimist või freesimist, et muuta maapind edaspidi masinatega hooldatavaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Raadamistööd |URL=https://www.maakapital.com/raadamistood.html |Väljaandja=Maakapital OÜ |Vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

Globaalses kontekstis on raadamise (inglise keeles ''[[:en:Deforestation|deforestation]]'') peamisteks põhjusteks põllumajanduse laienemine karjamaadeks ja põldudeks, aga ka [[linnastumine]] ning maavarade [[kaevandamine]].&lt;ref name=&quot;natgeo&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=National Geographic Society |Pealkiri=Deforestation |URL=https://education.nationalgeographic.org/resource/deforestation/ |Väljaandja=National Geographic Education |Keel=inglise |Vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt; Suurim metsakadu toimub praegu [[Amazonas|Amazonases]], [[Kesk-Aafrika|Kesk-Aafrikas]] ja [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasias]], samas kui Euroopa Liidus on metsade pindala perioodil 2000–2021 veidi suurenenud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Raadamine: põhjused ja ELi tegevus metsade kaitseks |URL=https://www.europarl.europa.eu/topics/et/article/20221019STO44561/raadamine-pohjused-ja-eli-tegevus-metsade-kaitseks |Väljaandja=Euroopa Parlament |Vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

Metsade hävitamine mõjutab oluliselt maa [[Elurikkus|elurikkust]] ja kliimat, kuna metsad toimivad süsiniku sidujatena.&lt;ref&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Deforestation and forest degradation |URL=https://www.worldwildlife.org/our-work/forests/deforestation-and-forest-degradation/ |Väljaandja=World Wildlife Fund |Keel=inglise |Vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}</text>
      <sha1>sp36gyrw8tch5p2vsm3wnd61m8zykgg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142865</id>
      <parentid>7142864</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:48:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Romps5</username>
        <id>227692</id>
      </contributor>
      <origin>7142865</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2518" sha1="6ntwxabcl04n7pd1npsib5nnn71wco3" xml:space="preserve">'''Raadamine''' on [[raie]], mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamine.&lt;ref name=&quot;ms&quot;&gt;{{Netiviide |Pealkiri=[[Metsaseadus]] |URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/MS |Väljaandja=Riigi Teataja |Vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt; Erinevalt [[Lageraie|lageraiest]], mille järel metsamaa uueneb, on raadamine ainus raieviis, mille tulemusel mets antud alalt kaob ning maa sihtotstarve muutub.&lt;ref name=&quot;metsainfo&quot;&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Lageraie ja raadamine on kaks erineva tähendusega mõistet |URL=https://metsainfo.ee/lageraie-ja-raadamine-on-kaks-erineva-tahendusega-moistet/ |Väljaandja=Metsainfo.ee |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

== Olemus ja põhjused ==
Raadamist teostatakse tavaliselt ehitusprojekti, [[Detailplaneering|detailplaneeringu]] või trasside hoolduskava alusel, et rajada näiteks teid, ehitisi või põllumajandusmaad.&lt;ref name=&quot;ms&quot; /&gt; Tihti hõlmab raadamine sageli lisaks puude langetamisele ka võsa eemaldamist ja kändude juurimist või freesimist, et muuta maapind edaspidi masinatega hooldatavaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Raadamistööd |URL=https://www.maakapital.com/raadamistood.html |Väljaandja=Maakapital OÜ |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

Globaalses kontekstis on raadamise (inglise keeles ''[[:en:Deforestation|deforestation]]'') peamisteks põhjusteks põllumajanduse laienemine karjamaadeks ja põldudeks, aga ka [[linnastumine]] ning maavarade [[kaevandamine]].&lt;ref name=&quot;natgeo&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=National Geographic Society |Pealkiri=Deforestation |URL=https://education.nationalgeographic.org/resource/deforestation/ |Väljaandja=National Geographic Education |Keel=inglise |Vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt; Suurim metsakadu toimub praegu [[Amazonas|Amazonases]], [[Kesk-Aafrika|Kesk-Aafrikas]] ja [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasias]], samas kui Euroopa Liidus on metsade pindala perioodil 2000–2021 veidi suurenenud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Raadamine: põhjused ja ELi tegevus metsade kaitseks |URL=https://www.europarl.europa.eu/topics/et/article/20221019STO44561/raadamine-pohjused-ja-eli-tegevus-metsade-kaitseks |Väljaandja=Euroopa Parlament |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

Metsade hävitamine mõjutab oluliselt maa [[Elurikkus|elurikkust]] ja kliimat, kuna metsad toimivad süsiniku sidujatena.&lt;ref&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Deforestation and forest degradation |URL=https://www.worldwildlife.org/our-work/forests/deforestation-and-forest-degradation/ |Väljaandja=World Wildlife Fund |Keel=inglise |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}</text>
      <sha1>6ntwxabcl04n7pd1npsib5nnn71wco3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142866</id>
      <parentid>7142865</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:49:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Romps5</username>
        <id>227692</id>
      </contributor>
      <origin>7142866</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2518" sha1="8xo3z03hvz0woowxq05xcchxv6eqnri" xml:space="preserve">'''Raadamine''' on [[raie]], mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamine.&lt;ref name=&quot;ms&quot;&gt;{{Netiviide |Pealkiri=[[Metsaseadus]] |URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/MS |Väljaandja=Riigi Teataja |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt; Erinevalt [[Lageraie|lageraiest]], mille järel metsamaa uueneb, on raadamine ainus raieviis, mille tulemusel mets antud alalt kaob ning maa sihtotstarve muutub.&lt;ref name=&quot;metsainfo&quot;&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Lageraie ja raadamine on kaks erineva tähendusega mõistet |URL=https://metsainfo.ee/lageraie-ja-raadamine-on-kaks-erineva-tahendusega-moistet/ |Väljaandja=Metsainfo.ee |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

== Olemus ja põhjused ==
Raadamist teostatakse tavaliselt ehitusprojekti, [[Detailplaneering|detailplaneeringu]] või trasside hoolduskava alusel, et rajada näiteks teid, ehitisi või põllumajandusmaad.&lt;ref name=&quot;ms&quot; /&gt; Tihti hõlmab raadamine sageli lisaks puude langetamisele ka võsa eemaldamist ja kändude juurimist või freesimist, et muuta maapind edaspidi masinatega hooldatavaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Raadamistööd |URL=https://www.maakapital.com/raadamistood.html |Väljaandja=Maakapital OÜ |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

Globaalses kontekstis on raadamise (inglise keeles ''[[:en:Deforestation|deforestation]]'') peamisteks põhjusteks põllumajanduse laienemine karjamaadeks ja põldudeks, aga ka [[linnastumine]] ning maavarade [[kaevandamine]].&lt;ref name=&quot;natgeo&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=National Geographic Society |Pealkiri=Deforestation |URL=https://education.nationalgeographic.org/resource/deforestation/ |Väljaandja=National Geographic Education |Keel=inglise |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt; Suurim metsakadu toimub praegu [[Amazonas|Amazonases]], [[Kesk-Aafrika|Kesk-Aafrikas]] ja [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasias]], samas kui Euroopa Liidus on metsade pindala perioodil 2000–2021 veidi suurenenud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Raadamine: põhjused ja ELi tegevus metsade kaitseks |URL=https://www.europarl.europa.eu/topics/et/article/20221019STO44561/raadamine-pohjused-ja-eli-tegevus-metsade-kaitseks |Väljaandja=Euroopa Parlament |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

Metsade hävitamine mõjutab oluliselt maa [[Elurikkus|elurikkust]] ja kliimat, kuna metsad toimivad süsiniku sidujatena.&lt;ref&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Deforestation and forest degradation |URL=https://www.worldwildlife.org/our-work/forests/deforestation-and-forest-degradation/ |Väljaandja=World Wildlife Fund |Keel=inglise |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}</text>
      <sha1>8xo3z03hvz0woowxq05xcchxv6eqnri</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142868</id>
      <parentid>7142866</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:51:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Romps5</username>
        <id>227692</id>
      </contributor>
      <origin>7142868</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2518" sha1="dp70ryn3m1hsbf4ee4ez1oqmuwfccgk" xml:space="preserve">'''Raadamine''' on [[raie]], mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamine.&lt;ref name=&quot;ms&quot;&lt;{{Netiviide |Pealkiri=[[Metsaseadus]] |URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/MS |Väljaandja=Riigi Teataja |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt; Erinevalt [[Lageraie|lageraiest]], mille järel metsamaa uueneb, on raadamine ainus raieviis, mille tulemusel mets antud alalt kaob ning maa sihtotstarve muutub.&lt;ref name=&quot;metsainfo&quot;&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Lageraie ja raadamine on kaks erineva tähendusega mõistet |URL=https://metsainfo.ee/lageraie-ja-raadamine-on-kaks-erineva-tahendusega-moistet/ |Väljaandja=Metsainfo.ee |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

== Olemus ja põhjused ==
Raadamist teostatakse tavaliselt ehitusprojekti, [[Detailplaneering|detailplaneeringu]] või trasside hoolduskava alusel, et rajada näiteks teid, ehitisi või põllumajandusmaad.&lt;ref name=&quot;ms&quot; /&gt; Tihti hõlmab raadamine sageli lisaks puude langetamisele ka võsa eemaldamist ja kändude juurimist või freesimist, et muuta maapind edaspidi masinatega hooldatavaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Raadamistööd |URL=https://www.maakapital.com/raadamistood.html |Väljaandja=Maakapital OÜ |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

Globaalses kontekstis on raadamise (inglise keeles ''[[:en:Deforestation|deforestation]]'') peamisteks põhjusteks põllumajanduse laienemine karjamaadeks ja põldudeks, aga ka [[linnastumine]] ning maavarade [[kaevandamine]].&lt;ref name=&quot;natgeo&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=National Geographic Society |Pealkiri=Deforestation |URL=https://education.nationalgeographic.org/resource/deforestation/ |Väljaandja=National Geographic Education |Keel=inglise |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt; Suurim metsakadu toimub praegu [[Amazonas|Amazonases]], [[Kesk-Aafrika|Kesk-Aafrikas]] ja [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasias]], samas kui Euroopa Liidus on metsade pindala perioodil 2000–2021 veidi suurenenud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Raadamine: põhjused ja ELi tegevus metsade kaitseks |URL=https://www.europarl.europa.eu/topics/et/article/20221019STO44561/raadamine-pohjused-ja-eli-tegevus-metsade-kaitseks |Väljaandja=Euroopa Parlament |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

Metsade hävitamine mõjutab oluliselt maa [[Elurikkus|elurikkust]] ja kliimat, kuna metsad toimivad süsiniku sidujatena.&lt;ref&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Deforestation and forest degradation |URL=https://www.worldwildlife.org/our-work/forests/deforestation-and-forest-degradation/ |Väljaandja=World Wildlife Fund |Keel=inglise |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}</text>
      <sha1>dp70ryn3m1hsbf4ee4ez1oqmuwfccgk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142872</id>
      <parentid>7142868</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:51:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Romps5</username>
        <id>227692</id>
      </contributor>
      <origin>7142872</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2519" sha1="81g7stq9zbnzw59csqtv04utzf9gjnj" xml:space="preserve">'''Raadamine''' on [[raie]], mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamine.&lt;ref name=&quot;ms&quot;&gt;|{{Netiviide |Pealkiri=[[Metsaseadus]] |URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/MS |Väljaandja=Riigi Teataja |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt; Erinevalt [[Lageraie|lageraiest]], mille järel metsamaa uueneb, on raadamine ainus raieviis, mille tulemusel mets antud alalt kaob ning maa sihtotstarve muutub.&lt;ref name=&quot;metsainfo&quot;&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Lageraie ja raadamine on kaks erineva tähendusega mõistet |URL=https://metsainfo.ee/lageraie-ja-raadamine-on-kaks-erineva-tahendusega-moistet/ |Väljaandja=Metsainfo.ee |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

== Olemus ja põhjused ==
Raadamist teostatakse tavaliselt ehitusprojekti, [[Detailplaneering|detailplaneeringu]] või trasside hoolduskava alusel, et rajada näiteks teid, ehitisi või põllumajandusmaad.&lt;ref name=&quot;ms&quot; /&gt; Tihti hõlmab raadamine sageli lisaks puude langetamisele ka võsa eemaldamist ja kändude juurimist või freesimist, et muuta maapind edaspidi masinatega hooldatavaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Raadamistööd |URL=https://www.maakapital.com/raadamistood.html |Väljaandja=Maakapital OÜ |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

Globaalses kontekstis on raadamise (inglise keeles ''[[:en:Deforestation|deforestation]]'') peamisteks põhjusteks põllumajanduse laienemine karjamaadeks ja põldudeks, aga ka [[linnastumine]] ning maavarade [[kaevandamine]].&lt;ref name=&quot;natgeo&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=National Geographic Society |Pealkiri=Deforestation |URL=https://education.nationalgeographic.org/resource/deforestation/ |Väljaandja=National Geographic Education |Keel=inglise |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt; Suurim metsakadu toimub praegu [[Amazonas|Amazonases]], [[Kesk-Aafrika|Kesk-Aafrikas]] ja [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasias]], samas kui Euroopa Liidus on metsade pindala perioodil 2000–2021 veidi suurenenud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Raadamine: põhjused ja ELi tegevus metsade kaitseks |URL=https://www.europarl.europa.eu/topics/et/article/20221019STO44561/raadamine-pohjused-ja-eli-tegevus-metsade-kaitseks |Väljaandja=Euroopa Parlament |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

Metsade hävitamine mõjutab oluliselt maa [[Elurikkus|elurikkust]] ja kliimat, kuna metsad toimivad süsiniku sidujatena.&lt;ref&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Deforestation and forest degradation |URL=https://www.worldwildlife.org/our-work/forests/deforestation-and-forest-degradation/ |Väljaandja=World Wildlife Fund |Keel=inglise |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}</text>
      <sha1>81g7stq9zbnzw59csqtv04utzf9gjnj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142875</id>
      <parentid>7142872</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:57:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Romps5</username>
        <id>227692</id>
      </contributor>
      <origin>7142875</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2449" sha1="b1m9nnox851hqqbbr3zxpjojpk9wpm9" xml:space="preserve">'''Raadamine''' on [[raie]], mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamine.&lt;ref name=&quot;ms&quot;&gt;|{{Netiviide |Pealkiri=[[Metsaseadus]] |URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/MS |Väljaandja=Riigi Teataja |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt; Erinevalt [[Lageraie|lageraiest]], mille järel metsamaa uueneb, on raadamine ainus raieviis, mille tulemusel mets antud alalt kaob ning maa sihtotstarve muutub.&lt;ref name=&quot;metsainfo&quot;&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Lageraie ja raadamine on kaks erineva tähendusega mõistet |URL=https://metsainfo.ee/lageraie-ja-raadamine-on-kaks-erineva-tahendusega-moistet/ |Väljaandja=Metsainfo.ee |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

== Olemus ja põhjused ==
Raadamist teostatakse tavaliselt ehitusprojekti, [[Detailplaneering|detailplaneeringu]] või trasside hoolduskava alusel, et rajada näiteks teid, ehitisi või põllumajandusmaad.&lt;ref name=&quot;ms&quot; /&gt; Raadamine hõlmab lisaks puude langetamisele ka võsa eemaldamist ja kändude juurimist või freesimist, et muuta maapind edaspidi masinatega hooldatavaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Raadamistööd |URL=https://www.maakapital.com/raadamistood.html |Väljaandja=Maakapital OÜ |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

Globaalses kontekstis on raadamise peamisteks põhjusteks põllumajanduse laienemine karjamaadeks ja põldudeks, aga ka [[linnastumine]] ning maavarade [[kaevandamine]].&lt;ref name=&quot;natgeo&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=National Geographic Society |Pealkiri=Deforestation |URL=https://education.nationalgeographic.org/resource/deforestation/ |Väljaandja=National Geographic Education |Keel=inglise |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt; Suurim metsakadu toimub praegu [[Amazonas|Amazonases]], [[Kesk-Aafrika|Kesk-Aafrikas]] ja [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasias]], samas kui Euroopa Liidus on metsade pindala perioodil 2000–2021 veidi suurenenud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Raadamine: põhjused ja ELi tegevus metsade kaitseks |URL=https://www.europarl.europa.eu/topics/et/article/20221019STO44561/raadamine-pohjused-ja-eli-tegevus-metsade-kaitseks |Väljaandja=Euroopa Parlament |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

Metsade hävitamine mõjutab oluliselt maa [[Elurikkus|elurikkust]] ja kliimat, kuna metsad toimivad süsiniku sidujatena.&lt;ref&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Deforestation and forest degradation |URL=https://www.worldwildlife.org/our-work/forests/deforestation-and-forest-degradation/ |Väljaandja=World Wildlife Fund |Keel=inglise |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}</text>
      <sha1>b1m9nnox851hqqbbr3zxpjojpk9wpm9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142876</id>
      <parentid>7142875</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:59:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Romps5</username>
        <id>227692</id>
      </contributor>
      <origin>7142876</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2445" sha1="hflegjw6qjhvcncnzp4d1zc4v1pw7ls" xml:space="preserve">'''Raadamine''' on [[raie]], mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamine.&lt;ref name=&quot;ms&quot;&gt;|{{Netiviide |Pealkiri=Metsaseadus |URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/MS |Väljaandja=Riigi Teataja |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt; Erinevalt [[Lageraie|lageraiest]], mille järel metsamaa uueneb, on raadamine ainus raieviis, mille tulemusel mets antud alalt kaob ning maa sihtotstarve muutub.&lt;ref name=&quot;metsainfo&quot;&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Lageraie ja raadamine on kaks erineva tähendusega mõistet |URL=https://metsainfo.ee/lageraie-ja-raadamine-on-kaks-erineva-tahendusega-moistet/ |Väljaandja=Metsainfo.ee |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

== Olemus ja põhjused ==
Raadamist teostatakse tavaliselt ehitusprojekti, [[Detailplaneering|detailplaneeringu]] või trasside hoolduskava alusel, et rajada näiteks teid, ehitisi või põllumajandusmaad.&lt;ref name=&quot;ms&quot; /&gt; Raadamine hõlmab lisaks puude langetamisele ka võsa eemaldamist ja kändude juurimist või freesimist, et muuta maapind edaspidi masinatega hooldatavaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Raadamistööd |URL=https://www.maakapital.com/raadamistood.html |Väljaandja=Maakapital OÜ |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

Globaalses kontekstis on raadamise peamisteks põhjusteks põllumajanduse laienemine karjamaadeks ja põldudeks, aga ka [[linnastumine]] ning maavarade [[kaevandamine]].&lt;ref name=&quot;natgeo&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=National Geographic Society |Pealkiri=Deforestation |URL=https://education.nationalgeographic.org/resource/deforestation/ |Väljaandja=National Geographic Education |Keel=inglise |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt; Suurim metsakadu toimub praegu [[Amazonas|Amazonases]], [[Kesk-Aafrika|Kesk-Aafrikas]] ja [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasias]], samas kui Euroopa Liidus on metsade pindala perioodil 2000–2021 veidi suurenenud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Raadamine: põhjused ja ELi tegevus metsade kaitseks |URL=https://www.europarl.europa.eu/topics/et/article/20221019STO44561/raadamine-pohjused-ja-eli-tegevus-metsade-kaitseks |Väljaandja=Euroopa Parlament |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

Metsade hävitamine mõjutab oluliselt maa [[Elurikkus|elurikkust]] ja kliimat, kuna metsad toimivad süsiniku sidujatena.&lt;ref&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Deforestation and forest degradation |URL=https://www.worldwildlife.org/our-work/forests/deforestation-and-forest-degradation/ |Väljaandja=World Wildlife Fund |Keel=inglise |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}</text>
      <sha1>hflegjw6qjhvcncnzp4d1zc4v1pw7ls</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7143017</id>
      <parentid>7142876</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T11:03:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Romps5</username>
        <id>227692</id>
      </contributor>
      <origin>7143017</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2895" sha1="a7flfp5onx3ovuasm6q1a95hc9iw4li" xml:space="preserve">'''Raadamine''' on [[raie]], mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamine.&lt;ref name=&quot;ms&quot;&gt;|{{Netiviide |Pealkiri=Metsaseadus |URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/MS |Väljaandja=Riigi Teataja |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt; Erinevalt [[Lageraie|lageraiest]], mille järel metsamaa uueneb, on raadamine ainus raieviis, mille tulemusel mets antud alalt kaob ning maa sihtotstarve muutub.&lt;ref name=&quot;metsainfo&quot;&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Lageraie ja raadamine on kaks erineva tähendusega mõistet |URL=https://metsainfo.ee/lageraie-ja-raadamine-on-kaks-erineva-tahendusega-moistet/ |Väljaandja=Metsainfo.ee |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

== Olemus ja põhjused ==
Raadamist teostatakse tavaliselt ehitusprojekti, [[Detailplaneering|detailplaneeringu]] või trasside hoolduskava alusel, et rajada näiteks teid, ehitisi või põllumajandusmaad.&lt;ref name=&quot;ms&quot; /&gt; Raadamine hõlmab lisaks puude langetamisele ka võsa eemaldamist ja kändude juurimist või freesimist, et muuta maapind edaspidi masinatega hooldatavaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Raadamistööd |URL=https://www.maakapital.com/raadamistood.html |Väljaandja=Maakapital OÜ |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

Globaalses kontekstis on raadamise peamisteks põhjusteks põllumajanduse laienemine karjamaadeks ja põldudeks, aga ka [[linnastumine]] ning maavarade [[kaevandamine]].&lt;ref name=&quot;natgeo&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=National Geographic Society |Pealkiri=Deforestation |URL=https://education.nationalgeographic.org/resource/deforestation/ |Väljaandja=National Geographic Education |Keel=inglise |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt; Suurim metsakadu toimub praegu [[Amazonas|Amazonases]], [[Kesk-Aafrika|Kesk-Aafrikas]] ja [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasias]], samas kui Euroopa Liidus on metsade pindala perioodil 2000–2021 veidi suurenenud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Raadamine: põhjused ja ELi tegevus metsade kaitseks |URL=https://www.europarl.europa.eu/topics/et/article/20221019STO44561/raadamine-pohjused-ja-eli-tegevus-metsade-kaitseks |Väljaandja=Euroopa Parlament |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

Metsade hävitamine mõjutab oluliselt maa [[Elurikkus|elurikkust]] ja kliimat, kuna metsad toimivad süsiniku sidujatena.&lt;ref&gt;{{Netiviide |Pealkiri=Deforestation and forest degradation |URL=https://www.worldwildlife.org/our-work/forests/deforestation-and-forest-degradation/ |Väljaandja=World Wildlife Fund |Keel=inglise |vaadatud=21.04.2024}}&lt;/ref&gt;

Vihmametsade raadamist teostatakse troopilistel aladel peamiselt eesmärgiga vabastada maad põllumajanduse, karjakasvatuse ja kaevanduste tarbeks. Selle protsessi käigus asendatakse looduslikud metsaökosüsteemid istanduste või infrastruktuuriga. Raadamine põhjustab olulisi muutusi piirkondlikus elurikkuses ja süsinikuringes, kuna varem puudes talletunud süsinik vabaneb metsade eemaldamisel atmosfääri ning maapinna veerežiim teiseneb.

== Viited ==
{{viited}}</text>
      <sha1>a7flfp5onx3ovuasm6q1a95hc9iw4li</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saaremaa toidufestival</title>
    <ns>0</ns>
    <id>713749</id>
    <revision>
      <id>7142485</id>
      <parentid>7142344</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:58:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142485</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5509" sha1="imib4yiz3o62q684ueedpdqrdvgujb2" xml:space="preserve">{{Reklaam|aasta=2026|kuu=aprill}}
[[Fail:Saaremaa Toidufestival.jpg|pisi|Saaremaa Toidufestivali korraldustiim (osaline) 2026]]
'''Saaremaa Toidufestival''' on septembri algusnädalail toimuv koguperefestival, mida on korraldatud alates 2014. aastast.&lt;ref&gt;https://saaremaatoidufestival.ee/ &lt;/ref&gt; Toidufestivali eesmärk on väärtustada [[Saaremaa]] ja [[Muhu]] kohalikku kvaliteetset toorainet, tuua esile saarte toidutootjaid ja toitlustajaid ning tutvustada saarelisele piirkonnale omaseid toidutraditsioone. Saaremaa Toidufestivali algataja ja korraldaja on SA Saaremaa Turism, kes teeb koostööd kohalike ettevõtete, kogukondade ja teiste partneritega. Toidufestivali nimisponsor on Saaremaa Köök&lt;ref&gt;https://www.saaremaavald.ee/sites/default/files/documents/2023-11/Saaremaa%20Teataja%202022.08.18.pdf&lt;/ref&gt; ning pikaajaline toetaja on Saaremaa Piimatööstus.
[[Fail:Kodukohvik.jpg|vasakul|pisi|Saaremaa Toidufestivali ajal toimuv Õunakohvikute päev Kuressaares]]
[[Fail:Turupäev.jpg|pisi|Saaremaa Toidufestivali ajal toimuvad laadad ja Turupäev]]
[[Fail:Külad avatud.jpg|vasakul|pisi|Külla Külla päeva – kutse külade maitseid mekutama Saaremaa Toidufestivali ajal]]
Esimestel aastatel (2014–2018) kestis Saaremaa Toidufestival seitse päeva, 2019. aastast korraldati festivali 11-päevasena ja alates 2024. aastast on Saaremaa Toidufestivali põhiprogramm kümnepäevane.&lt;ref&gt;Saaremaa Teataja 28.08.2025, Saaremaa Toidufestivali erileht&lt;/ref&gt; Festivali kava koosneb paljudest eraldiseisvatest üritustest ja tegevustest nii Saaremaal kui ka Muhus. Toidufestivalil saab nautida Saaremaa restoranide nädala õhtusööke, sõita &quot;Külla Külla&quot; külalislahketesse küladesse, saada osa Suure Turupäeva ja Sügislaada melust, külastada vaid Õunakohvikute päevaks avatud kodukohvikuid&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://saaremaatoidufestival.ee/programm/ |pealkiri=Programm |väljaanne=saaremaatoidufestival.ee}}&lt;/ref&gt; – lisaks veel väga palju teisi eripakkumisi, kampaaniaid ja üllatussündmusi.&lt;ref&gt;https://puhkaeestis.ee/et/saaremaa-toidufestival &lt;/ref&gt; Saaremaa Toidufestivali tunnuslause on &quot;Kenast sööjast on ka toidul hea meel&quot;. Festivali üritustel on osalejaid igal aastal ligikaudu 18 000 – 20 000, näiteks 2023. aastal oli osalejaid üritustel ligi 22 000.&lt;ref&gt;https://www.pria.ee/uudised/eesti-toidu-kuu-uritustel-kais-rekordarv-kulastajaid &lt;/ref&gt;
[[Fail:Kena Keretäis.jpg|pisi|Kena Keretäis novembris – õhtusöök Muhu ja Saaremaa kodudes]]
Olgugi, et toidufestival ise leiab aset septembris, on sel läbi aasta ka mitmeid alasündmusi, mis on juba traditsiooniks saanud: kevadine Saaremaa Restoranide Nädal,&lt;ref&gt;https://saartehaal.postimees.ee/7980459/algab-restoranide-nadal-restod-kutsuvad-kohalikke-head-ja-paremat-proovima &lt;/ref&gt; lihavõttepühade ajal avatud &quot;Saarte saladuslikud Sahvrid&quot;&lt;ref&gt;https://saartehaal.postimees.ee/8226194/sahvrid-valla-saarte-sahvrid-teevad-ruumi-uuele-hooajale &lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://saaremaatoidufestival.ee/sahvrid/ &lt;/ref&gt; ning novembri esimesel nädalavahetusel Saaremaa ja Muhu kodudes pakutav õhtusöök &quot;Kena Keretäis&quot;.&lt;ref&gt;https://saartehaal.postimees.ee/8133895/kena-keretais-muutub-traditsiooniks&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://saaremaatoidufestival.ee/kena-keretais/ &lt;/ref&gt; Mitmed alasündmused said alguse 2024.–2025. aastal, kui Saare maakond kandis Eesti toidupiirkonna tiitlit&lt;ref&gt;https://www.eestitoit.ee/et/2024-saaremaa-muhu-ruhnu &lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.agri.ee/uudised/saaremaa-muhu-ja-ruhnu-maitsete-aasta-saab-avapaugu-piknikuga-vainatammil &lt;/ref&gt; ning Saaremaa, Muhu ja Ruhnu maitsete aasta eestvedajateks olid Saaremaa Toidufestivali korraldajad.&lt;ref&gt;https://saaremaatoidufestival.ee/saarte-maitsed/ &lt;/ref&gt; Saare maakonnas seati toidupiirkonna aastal fookusesse merelised maitsed, kestlik eluviis ja saarte nüüdisaegne toidukultuur.&lt;ref&gt;https://saartehaal.postimees.ee/8002726/eesti-toidupiirkonna-tiitlit-kannavad-sel-aastal-saaremaa-muhu-ja-ruhnu &lt;/ref&gt; Saaremaa Toidufestivali korraldajad peavad festivali suurimaks väärtuseks saarte kogukondade elavdamist – suur osa teoks tehtud ideedest on tulnud just kogukondadelt ja kohalikelt ettevõtjatelt.&lt;ref&gt;Saaremaa Teataja 18.08.2022&lt;/ref&gt;
== Tunnustus ==
[[Fail:Regionaalmaasikas 2023.jpg|pisi|Regionaalmaasika tunnustus 2023]]
2023. aastal pälvis Saaremaa Toidufestival Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt [[Regionaalmaasikad|Regionaalmaasika auhinna]]: &quot;Festival elavdab kohalikku ettevõtlust ja kogukondlikku tegevust ning pikendab turismihooaega. Festivalil väärtustatakse kohalikku toorainet ja toodangut, kaasatakse külamajasid ja pakutakse võimalust ise aktiivselt programmis kaasa lüüa.&quot;&lt;ref&gt;https://www.agri.ee/regionaalareng-uhistransport/regionaalareng-ja-poliitika/regionaalmaasika-konkurss#laureaadid &lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://saartehaal.postimees.ee/7800752/saaremaa-toidufestival-palvis-regionaalmaasika-tunnustuse &lt;/ref&gt;
2021. aastal oli Saaremaa toidufestival [[Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit|Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liidu]] &quot;Aasta turismiedendaja&quot; auhinna nominent.&lt;ref&gt;https://etfl.ee/2022/02/selgusid-2021-aasta-parima-turismiobjekt-ja-turismiedendaja-nominendid/ &lt;/ref&gt;
2026. aastal nomineeriti Saaremaa Toidufestival Eesti Elustiili Auhindade tunnustuskategoorias &quot;Parim sündmus&quot;.&lt;ref&gt;https://eestielustiiliauhinnad.ee/2026-nominendid/ &lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://saaremaatoidufestival.ee/ Saaremaa Toidufestivali koduleht]

[[Kategooria:Eesti festivalid]]
[[Kategooria:Saaremaa]]</text>
      <sha1>imib4yiz3o62q684ueedpdqrdvgujb2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142993</id>
      <parentid>7142485</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:10:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Toidufestival</username>
        <id>227984</id>
      </contributor>
      <origin>7142993</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5505" sha1="lwvqhi10t6lcooqysxzaaq2f4w4czm7" xml:space="preserve">{{Reklaam|aasta=2026|kuu=aprill}}
[[Fail:Saaremaa Toidufestival tiim.jpg|pisi|Saaremaa Toidufestivali korraldustiim (osaline) 2026]]
'''Saaremaa Toidufestival''' on septembri algusnädalail toimuv koguperefestival, mida on korraldatud alates 2014. aastast.&lt;ref&gt;https://saaremaatoidufestival.ee/ &lt;/ref&gt; Toidufestivali eesmärk on väärtustada [[Saaremaa]] ja [[Muhu]] kohalikku kvaliteetset toorainet, tuua esile saarte toidutootjaid ja toitlustajaid ning tutvustada saarelisele piirkonnale omaseid toidutraditsioone. Saaremaa Toidufestivali algataja ja korraldaja on SA Saaremaa Turism, kes teeb koostööd kohalike ettevõtete, kogukondade ja teiste partneritega. Toidufestivali nimisponsor on Saaremaa Köök&lt;ref&gt;https://www.saaremaavald.ee/sites/default/files/documents/2023-11/Saaremaa%20Teataja%202022.08.18.pdf&lt;/ref&gt; ning pikaajaline toetaja on Saaremaa Piimatööstus.
[[Fail:Hoovikohvik.jpg|vasakul|pisi|Saaremaa Toidufestivali ajal toimuv Õunakohvikute päev Kuressaares]]
[[Fail:Laat saaremaal.jpg|pisi|Saaremaa Toidufestivali ajal toimuvad laadad ja Turupäev]]
[[Fail:Külade sündmus Saaremaal.jpg|vasakul|pisi|Saaremaa Toidufestivali ajal toimuvad laadad ja Turupäev]]
Esimestel aastatel (2014–2018) kestis Saaremaa Toidufestival seitse päeva, 2019. aastast korraldati festivali 11-päevasena ja alates 2024. aastast on Saaremaa Toidufestivali põhiprogramm kümnepäevane.&lt;ref&gt;Saaremaa Teataja 28.08.2025, Saaremaa Toidufestivali erileht&lt;/ref&gt; Festivali kava koosneb paljudest eraldiseisvatest üritustest ja tegevustest nii Saaremaal kui ka Muhus. Toidufestivalil saab nautida Saaremaa restoranide nädala õhtusööke, sõita &quot;Külla Külla&quot; külalislahketesse küladesse, saada osa Suure Turupäeva ja Sügislaada melust, külastada vaid Õunakohvikute päevaks avatud kodukohvikuid&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://saaremaatoidufestival.ee/programm/ |pealkiri=Programm |väljaanne=saaremaatoidufestival.ee}}&lt;/ref&gt; – lisaks veel väga palju teisi eripakkumisi, kampaaniaid ja üllatussündmusi.&lt;ref&gt;https://puhkaeestis.ee/et/saaremaa-toidufestival &lt;/ref&gt; Saaremaa Toidufestivali tunnuslause on &quot;Kenast sööjast on ka toidul hea meel&quot;. Festivali üritustel on osalejaid igal aastal ligikaudu 18 000 – 20 000, näiteks 2023. aastal oli osalejaid üritustel ligi 22 000.&lt;ref&gt;https://www.pria.ee/uudised/eesti-toidu-kuu-uritustel-kais-rekordarv-kulastajaid &lt;/ref&gt;
[[Fail:Kena-Keretäis.jpg|pisi|Kena Keretäis novembris – õhtusöök Muhu ja Saaremaa kodudes]]
Olgugi, et toidufestival ise leiab aset septembris, on sel läbi aasta ka mitmeid alasündmusi, mis on juba traditsiooniks saanud: kevadine Saaremaa Restoranide Nädal,&lt;ref&gt;https://saartehaal.postimees.ee/7980459/algab-restoranide-nadal-restod-kutsuvad-kohalikke-head-ja-paremat-proovima &lt;/ref&gt; lihavõttepühade ajal avatud &quot;Saarte saladuslikud Sahvrid&quot;&lt;ref&gt;https://saartehaal.postimees.ee/8226194/sahvrid-valla-saarte-sahvrid-teevad-ruumi-uuele-hooajale &lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://saaremaatoidufestival.ee/sahvrid/ &lt;/ref&gt; ning novembri esimesel nädalavahetusel Saaremaa ja Muhu kodudes pakutav õhtusöök &quot;Kena Keretäis&quot;.&lt;ref&gt;https://saartehaal.postimees.ee/8133895/kena-keretais-muutub-traditsiooniks&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://saaremaatoidufestival.ee/kena-keretais/ &lt;/ref&gt; Mitmed alasündmused said alguse 2024.–2025. aastal, kui Saare maakond kandis Eesti toidupiirkonna tiitlit&lt;ref&gt;https://www.eestitoit.ee/et/2024-saaremaa-muhu-ruhnu &lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.agri.ee/uudised/saaremaa-muhu-ja-ruhnu-maitsete-aasta-saab-avapaugu-piknikuga-vainatammil &lt;/ref&gt; ning Saaremaa, Muhu ja Ruhnu maitsete aasta eestvedajateks olid Saaremaa Toidufestivali korraldajad.&lt;ref&gt;https://saaremaatoidufestival.ee/saarte-maitsed/ &lt;/ref&gt; Saare maakonnas seati toidupiirkonna aastal fookusesse merelised maitsed, kestlik eluviis ja saarte nüüdisaegne toidukultuur.&lt;ref&gt;https://saartehaal.postimees.ee/8002726/eesti-toidupiirkonna-tiitlit-kannavad-sel-aastal-saaremaa-muhu-ja-ruhnu &lt;/ref&gt; Saaremaa Toidufestivali korraldajad peavad festivali suurimaks väärtuseks saarte kogukondade elavdamist – suur osa teoks tehtud ideedest on tulnud just kogukondadelt ja kohalikelt ettevõtjatelt.&lt;ref&gt;Saaremaa Teataja 18.08.2022&lt;/ref&gt;
== Tunnustus ==
[[Fail:Regionaalmaasikas 2023.jpg|pisi|Regionaalmaasika tunnustus 2023]]
2023. aastal pälvis Saaremaa Toidufestival Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt [[Regionaalmaasikad|Regionaalmaasika auhinna]]: &quot;Festival elavdab kohalikku ettevõtlust ja kogukondlikku tegevust ning pikendab turismihooaega. Festivalil väärtustatakse kohalikku toorainet ja toodangut, kaasatakse külamajasid ja pakutakse võimalust ise aktiivselt programmis kaasa lüüa.&quot;&lt;ref&gt;https://www.agri.ee/regionaalareng-uhistransport/regionaalareng-ja-poliitika/regionaalmaasika-konkurss#laureaadid &lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://saartehaal.postimees.ee/7800752/saaremaa-toidufestival-palvis-regionaalmaasika-tunnustuse &lt;/ref&gt;
2021. aastal oli Saaremaa toidufestival [[Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit|Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liidu]] &quot;Aasta turismiedendaja&quot; auhinna nominent.&lt;ref&gt;https://etfl.ee/2022/02/selgusid-2021-aasta-parima-turismiobjekt-ja-turismiedendaja-nominendid/ &lt;/ref&gt;
2026. aastal nomineeriti Saaremaa Toidufestival Eesti Elustiili Auhindade tunnustuskategoorias &quot;Parim sündmus&quot;.&lt;ref&gt;https://eestielustiiliauhinnad.ee/2026-nominendid/ &lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://saaremaatoidufestival.ee/ Saaremaa Toidufestivali koduleht]

[[Kategooria:Eesti festivalid]]
[[Kategooria:Saaremaa]]</text>
      <sha1>lwvqhi10t6lcooqysxzaaq2f4w4czm7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vehklemine 1992. aasta suveolümpiamängudel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>713810</id>
    <revision>
      <id>7142697</id>
      <parentid>7138295</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T20:20:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142697</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9168" sha1="8bzton1wqf2ra25avfrwlxivz35rppf" xml:space="preserve">{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;&quot;
| colspan=&quot;2&quot; |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1992. aasta suveolümpiamängudel]]'''
[[Pilt:Olympic rings.svg||50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]]
|-
| colspan=&quot;4&quot; |Korraldaja {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania]], [[Barcelona]]
|-
| '''&lt;''': '''[[Vehklemine 1988. aasta suveolümpiamängudel|Seoul 1988]]'''
| '''[[Vehklemine 1996. aasta suveolümpiamängudel|Atlanta 1996]]''' :'''&gt;'''
|}
'''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1992. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[30. juuli]]st – [[7. august]]ini [[Barcelona]] Sants-Montjuïci linnaosas asuva messikeskuse Palau de la Metallúrgia mitmeotstarbelisel areenil.  

Toimus kaheksa ala:

* kuus meestele (kolm individuaal- ja kolm võistkondlikku ala [[epee]]s, [[Florett|floretis]] ja [[espadron]]is)
* kaks naistele (individuaal- ja võistkondlik floretivõitlus)

Nõukogude-järgse ajastu esimene olümpia vehklemisturniir toimus Palacio de la Metalurgias, mis ehitati algselt 1929. aasta Barcelona rahvusvaheliseks näituseks. Endisel [[NSVL|Nõukogude Liidul]] oli siiski teatav edu tänu ühendatud võistkonna võidule võistkondlikus espadronivõitluses, kuid enamik olümpiatiitleid läks [[Lääne-Euroopa]]sse. [[Saksamaa]], [[Itaalia]] ja [[Prantsusmaa]] võitsid kõik kaks kuldmedalit, kusjuures Prantsusmaa ja ühendatud võistkond võitsid kõigist värvidest enim medaleid, mõlemad viis. Ainus vehkleja, kes naasis koju kahe kuldmedaliga, oli itaallane Giovanna Trillini. Pärast 12-aastast pausi naasis [[Kuuba]] olümpiale ja võitis oma esimesed vehklemismedalid 88 aasta jooksul. Individuaalaladel võeti kasutusele uus formaat, kus matšid peeti kolmes setis. Seti võitis see, kes esimesena lõi viis tabamust.

Eestit esindasid Barcelonas epeevehklejad: [[Kaido Kaaberma]] ja [[Viktor Zuikov]]. Kaaberma sai 4. koha ja Zuikov pidi leppima 39. kohaga.
== Osalejad ==

Barcelona suveolümpiamängude vehklemisvõistlustel osales 305 sportlast (234 meest ja 71 naist) 42 riigist.

{|id=&quot;toc&quot; class=&quot;toc&quot; summary=&quot;Sisukord&quot;
|align=&quot;center&quot; colspan=&quot;3&quot;|
|- 
| 
# [[Pilt:Flag_of_Argentina_(1818–1819,_1820–1829,_1861–2010).svg|24px]] [[Argentina]] (5)
# {{PisiLipp|Austraalia}} (2)
# {{PisiLipp|Austria}} (5)
# [[Pilt:Flag_of_Brazil_(1968–1992).svg|24px]] [[Brasiilia]] (4)
# {{PisiLipp|Colombia}} (2)
# {{PisiLipp|Costa Rica}} (1)
# {{PisiLipp|Eesti}} (2)
# {{PisiLipp|Egiptus}} (1)
# {{PisiLipp|Filipiinid}} (1)
# {{PisiLipp|Hiina}} (15)
# {{PisiLipp|Hispaania}} (17)
|valign=top|
# &lt;li value=12&gt;[[Pilt:Flag_of_Honduras_(1949–2022,_2026–present).svg|24px]] [[Honduras]] (1)
# [[Pilt:Flag_of_Hong_Kong_(1959–1997).svg|24px]] [[Hong Kong]] (3)
# {{PisiLipp|Iirimaa}} (1)
# {{PisiLipp|Iisrael}} (1)
# {{PisiLipp|Indoneesia}} (2)
# [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Iseseisvad olümpiasportlased 1992. aasta suveolümpiamängudel|IOP]] (1)
# {{PisiLipp|Itaalia}} (20)
# {{PisiLipp|Jaapan}} (6)
# {{PisiLipp|Kanada}} (16)
# {{PisiLipp|Kreeka}} (1)
# {{PisiLipp|Kuuba}} (5)
|valign=top|
# &lt;li value=23&gt;{{PisiLipp|Kuveit}} (1)
# {{PisiLipp|Liibanon}} (2)
# [[Pilt:Flag_of_South_Africa_(1992_Summer_Olympics).svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] (5)
# {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} (15)
# {{PisiLipp|Paraguay}} (2)
# {{PisiLipp|Poola}} (20)
# {{PisiLipp|Portugal}} (4)
# {{PisiLipp|Prantsusmaa}} (20)
# {{PisiLipp|Rumeenia}} (15)
# {{PisiLipp|Rootsi}} (6)
# {{PisiLipp|Saksamaa}} (20)
|valign=top|
# &lt;li value=34&gt;{{PisiLipp|Saudi Araabia}} (1) 
# {{PisiLipp|Singapur}} (2)
# [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[SRÜ]] (19)
# {{PisiLipp|Suurbritannia}} (15)
# {{PisiLipp|Šveits}} (3)
# {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} (5)
# {{PisiLipp|Ungari}} (20)
# {{PisiLipp|USA}} (16)
# {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} (1)
# 
* 
|}

== Tulemused ==

=== Mehed ===

==== [[Epee]] ====

&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|- 
! Koht !! Sportlane !! Riik  
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Éric Srecki]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} 
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Pavel Kolobkov]] || align=left| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[SRÜ]]    
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Jean-Michel Henry]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}     
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot; 
| 4. ||align=left| [[Kaido Kaaberma]] || align=left| {{PisiLipp|Eesti}}    
|- 
| 5. || align=left| [[Elmar Borrmann]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}}     
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot; 
| 6. ||align=left| [[Angelo Mazzoni]] || align=left| {{PisiLipp|Itaalia}}   
|- 
| 7. || align=left| [[Mauricio Rivas]] || align=left| {{PisiLipp|Colombia}} 
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot; 
| 8.||align=left| [[Iván Kovács]] || align=left| {{PisiLipp|Ungari}} 
|}	
&lt;/div&gt;
Finaal: [[1. august]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid: 70
&lt;br&gt;Riike: 30
&lt;br&gt;'''[[Vehklemine 1992. aasta suveolümpiamängudel#Epee|Olümpiavõitja 1992]]:''' [[Arnd Schmitt]], [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] 
&lt;br&gt;'''[https://www.olympedia.org/results/112379 Tulemused]'''
&lt;br&gt;1992. aasta turniiril kasutati kolmefaasilist formaati, mis oli ligikaudu sarnane eelmiste aastatega, koosnedes alagrupivoorust, topeltväljalangemisvoorust ja ühekordsest väljalangemisvoorust, kuid iga voor erines varasematest formaatidest väga.
&lt;br&gt;Esimene faas oli ühe vooru (võrreldes kolme vooruga 1988. aastal) alagrupimatšide formaat; iga alagrupi vehkleja kohtus sama alagrupi vehklejatega üks kord. Esimeses faasis oli 10 alagruppi, igas 7 vehklejat. Vehklejate alagrupi edetabeleid ignoreeriti; vehklejate paremusjärjestuse määramiseks kasutati üldist võiduprotsenti (kus viigimurdjatena kasutati puutepunktide erinevust ja seejärel vastaspuuteid). Teise faasi pääsesid 52 parimat, ülejäänud vehklejad langesid välja.
&lt;br&gt;Teine faas oli modifitseeritud, kärbitud topeltväljalangemisturniiri formaat. 12 vehklejat pääsesid teise vooru (1/32. voor), samas kui 40 vehklejat edetabelis 13–52 kohtusid 1/64 voorus. 1/64 voorus kaotanud vehklejad langesid välja, ülejäänud vehklejad langesid välja kahekordse väljalangemisena lohutusvõistluse kvalifikatsioonivõistlusega. Lohutusvoorudes (kuid mitte põhivoorudes) kasutati keerulist ümberjaotamise mehhanismi. Lõpuks pääsesid veerandfinaali neli vehklejat, kes jäid pärast 1/8. vooru võitmatuks, koos nelja vehklejaga, kes pääsesid lohutusvoorust edasi pärast ühte kaotust.
&lt;br&gt;Viimane faas oli ühe väljalangemisega turniir veerandfinaalide, poolfinaalide, finaali ja pronksmedalimatšiga.
&lt;br&gt;Kõik matšid peeti viie puuteni. Teises ja kolmandas faasis peeti matše kolme kohtumisega.
&lt;br&gt;Prantslasest meister Éric Srecki oli juba Seouli [[Vehklemine 1988. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik epee|võistkondliku võistluse olümpiavõitja]], kuid individuaalses epees jõudis regulaarselt esikümnesse, kuid medali võitmine suurvõistlustel oli kättesaamatu.
&lt;br&gt;Srecki alustas hästi, kuid ootamatu kaotus väljalangemismatšides tähendas, et ta pidi edasipääsu tagama lohutusvooru kaudu, kus ta alistas maailmameistri Andrei Šuvalovi ja sai edasipääsu. Prantslane kohtus olümpiafinaalis teise venelase Pavel Kolobkoviga. Pärast tasavägise esimese seti võitmist võitis Srecki teise seti ja kuldmedali palju kergemini.
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== Võistkondlik epee ====

==== [[Florett]] ====

==== Võistkodlik florett ====
 
==== [[Espadron]] ====

==== Võistkondlik espadron ====

=== Naised ===

==== Florett ====

==== Võistkondlik florett ====

== Medalite tabel ==

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|- bgcolor=&quot;#efefef&quot;
! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1992. aasta suveolümpiamängudel|Barcelona 1992]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]]
|-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}}
|- 
| rowspan=2|1.||align=left |{{PisiLipp|Itaalia}}||2||1||0|| 3
|- 
| align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}} ||2||1||0|| 3 
|- 
| 3.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||2||0||3|| 5
|- 
| 4.||align=left |[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[SRÜ]]||1||2||2|| 5
|- 
| 5.||align=left |{{PisiLipp|Ungari}}||1 ||2||0|| 3
|- 
| 6.||align=left |{{PisiLipp|Kuuba}}||0 ||1||1|| 2
|- 
| 7.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}}||0 ||1||0|| 1
|- 
| rowspan=2|8.||align=left |{{PisiLipp|Poola}}||0||0||1|| 1 
|- 
| align=left |{{PisiLipp|Rumeenia}} ||0||0||1|| 1
|- 
!colspan=2| Kokku 9 riiki || 8 || 8 || 8 || 24 
|}

== Välislingid ==

{{Commons category}}
* [https://web.archive.org/web/20100707160203/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1992/1992s5.pdf Games of the XXV Olympiad Barcelona 1992 The results] (lk.190 - 209)
* [https://www.olympics.com/en/olympic-games/barcelona-1992/results/fencing Barcelona 1992 Fencing Results] 
* [https://www.olympedia.org/editions/23/sports/FEN Fencing at the 1992 Summer Olympics] 

{{Vehklemine olümpiamängudel}}
{{Spordialad1992Suveolümpiamängudel}}

[[Kategooria:1992. aasta suveolümpiamängud]]
[[Kategooria:Vehklemine olümpiamängudel]]
[[Kategooria:Vehklemine]]</text>
      <sha1>8bzton1wqf2ra25avfrwlxivz35rppf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142699</id>
      <parentid>7142697</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T20:30:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142699</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9169" sha1="5i4znglf7o5c0ntxq8695pwk46t23qv" xml:space="preserve">{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;&quot;
| colspan=&quot;2&quot; |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1992. aasta suveolümpiamängudel]]'''
[[Pilt:Olympic rings.svg||50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]]
|-
| colspan=&quot;4&quot; |Korraldaja {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania]], [[Barcelona]]
|-
| '''&lt;''': '''[[Vehklemine 1988. aasta suveolümpiamängudel|Seoul 1988]]'''
| '''[[Vehklemine 1996. aasta suveolümpiamängudel|Atlanta 1996]]''' :'''&gt;'''
|}
'''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1992. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[30. juuli]]st – [[7. august]]ini [[Barcelona]] Sants-Montjuïci linnaosas asuva messikeskuse Palau de la Metallúrgia mitmeotstarbelisel areenil.  

Toimus kaheksa ala:

* kuus meestele (kolm individuaal- ja kolm võistkondlikku ala [[epee]]s, [[Florett|floretis]] ja [[espadron]]is)
* kaks naistele (individuaal- ja võistkondlik floretivõitlus)

Nõukogude-järgse ajastu esimene olümpia vehklemisturniir toimus Palacio de la Metalurgias, mis ehitati algselt 1929. aasta Barcelona rahvusvaheliseks näituseks. Endisel [[NSVL|Nõukogude Liidul]] oli siiski teatav edu tänu ühendatud võistkonna võidule võistkondlikus espadronivõitluses, kuid enamik olümpiatiitleid läks [[Lääne-Euroopa]]sse. [[Saksamaa]], [[Itaalia]] ja [[Prantsusmaa]] võitsid kõik kaks kuldmedalit, kusjuures Prantsusmaa ja ühendatud võistkond võitsid kõigist värvidest enim medaleid, mõlemad viis. Ainus vehkleja, kes naasis koju kahe kuldmedaliga, oli itaallane Giovanna Trillini. Pärast 12-aastast pausi naasis [[Kuuba]] olümpiale ja võitis oma esimesed vehklemismedalid 88 aasta jooksul. Individuaalaladel võeti kasutusele uus formaat, kus matšid peeti kolmes setis. Seti võitis see, kes esimesena lõi viis tabamust.

Eestit esindasid Barcelonas epeevehklejad: [[Kaido Kaaberma]] ja [[Viktor Zuikov]]. Kaaberma sai 4. koha ja Zuikov pidi leppima 39. kohaga.
== Osalejad ==

Barcelona suveolümpiamängude vehklemisvõistlustel osales 305 sportlast (234 meest ja 71 naist) 42 riigist.

{|id=&quot;toc&quot; class=&quot;toc&quot; summary=&quot;Sisukord&quot;
|align=&quot;center&quot; colspan=&quot;3&quot;|
|- 
| 
# [[Pilt:Flag_of_Argentina_(1818–1819,_1820–1829,_1861–2010).svg|24px]] [[Argentina]] (5)
# {{PisiLipp|Austraalia}} (2)
# {{PisiLipp|Austria}} (5)
# [[Pilt:Flag_of_Brazil_(1968–1992).svg|24px]] [[Brasiilia]] (4)
# {{PisiLipp|Colombia}} (2)
# {{PisiLipp|Costa Rica}} (1)
# {{PisiLipp|Eesti}} (2)
# {{PisiLipp|Egiptus}} (1)
# {{PisiLipp|Filipiinid}} (1)
# {{PisiLipp|Hiina}} (15)
# {{PisiLipp|Hispaania}} (17)
|valign=top|
# &lt;li value=12&gt;[[Pilt:Flag_of_Honduras_(1949–2022,_2026–present).svg|24px]] [[Honduras]] (1)
# [[Pilt:Flag_of_Hong_Kong_(1959–1997).svg|24px]] [[Hong Kong]] (3)
# {{PisiLipp|Iirimaa}} (1)
# {{PisiLipp|Iisrael}} (1)
# {{PisiLipp|Indoneesia}} (2)
# [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[Iseseisvad olümpiasportlased 1992. aasta suveolümpiamängudel|IOP]] (1)
# {{PisiLipp|Itaalia}} (20)
# {{PisiLipp|Jaapan}} (6)
# {{PisiLipp|Kanada}} (16)
# {{PisiLipp|Kreeka}} (1)
# {{PisiLipp|Kuuba}} (5)
|valign=top|
# &lt;li value=23&gt;{{PisiLipp|Kuveit}} (1)
# {{PisiLipp|Liibanon}} (2)
# [[Pilt:Flag_of_South_Africa_(1992_Summer_Olympics).svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] (5)
# {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} (15)
# {{PisiLipp|Paraguay}} (2)
# {{PisiLipp|Poola}} (20)
# {{PisiLipp|Portugal}} (4)
# {{PisiLipp|Prantsusmaa}} (20)
# {{PisiLipp|Rumeenia}} (15)
# {{PisiLipp|Rootsi}} (6)
# {{PisiLipp|Saksamaa}} (20)
|valign=top|
# &lt;li value=34&gt;{{PisiLipp|Saudi Araabia}} (1) 
# {{PisiLipp|Singapur}} (2)
# [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[SRÜ]] (19)
# {{PisiLipp|Suurbritannia}} (15)
# {{PisiLipp|Šveits}} (3)
# {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} (5)
# {{PisiLipp|Ungari}} (20)
# {{PisiLipp|USA}} (16)
# {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} (1)
# 
* 
|}

== Tulemused ==

=== Mehed ===

==== [[Epee]] ====

&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|- 
! Koht !! Sportlane !! Riik  
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Éric Srecki]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} 
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Pavel Kolobkov]] || align=left| [[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[SRÜ]]    
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Jean-Michel Henry]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}     
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot; 
| 4. ||align=left| [[Kaido Kaaberma]] || align=left| {{PisiLipp|Eesti}}    
|- 
| 5. || align=left| [[Elmar Borrmann]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}}     
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot; 
| 6. ||align=left| [[Angelo Mazzoni]] || align=left| {{PisiLipp|Itaalia}}   
|- 
| 7. || align=left| [[Mauricio Rivas]] || align=left| {{PisiLipp|Colombia}} 
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot; 
| 8.||align=left| [[Iván Kovács]] || align=left| {{PisiLipp|Ungari}} 
|}	
&lt;/div&gt;
Finaal: [[1. august]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid: 70
&lt;br&gt;Riike: 30 
&lt;br&gt;'''[[Vehklemine 1988. aasta suveolümpiamängudel#Epee|Olümpiavõitja 1988]]:''' [[Arnd Schmitt]], [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] 
&lt;br&gt;'''[https://www.olympedia.org/results/112379 Tulemused]'''
&lt;br&gt;1992. aasta turniiril kasutati kolmefaasilist formaati, mis oli ligikaudu sarnane eelmiste aastatega, koosnedes alagrupivoorust, topeltväljalangemisvoorust ja ühekordsest väljalangemisvoorust, kuid iga voor erines varasematest formaatidest väga.
&lt;br&gt;Esimene faas oli ühe vooru (võrreldes kolme vooruga 1988. aastal) alagrupimatšide formaat; iga alagrupi vehkleja kohtus sama alagrupi vehklejatega üks kord. Esimeses faasis oli 10 alagruppi, igas 7 vehklejat. Vehklejate alagrupi edetabeleid ignoreeriti; vehklejate paremusjärjestuse määramiseks kasutati üldist võiduprotsenti (kus viigimurdjatena kasutati puutepunktide erinevust ja seejärel vastaspuuteid). Teise faasi pääsesid 52 parimat, ülejäänud vehklejad langesid välja.
&lt;br&gt;Teine faas oli modifitseeritud, kärbitud topeltväljalangemisturniiri formaat. 12 vehklejat pääsesid teise vooru (1/32. voor), samas kui 40 vehklejat edetabelis 13–52 kohtusid 1/64 voorus. 1/64 voorus kaotanud vehklejad langesid välja, ülejäänud vehklejad langesid välja kahekordse väljalangemisena lohutusvõistluse kvalifikatsioonivõistlusega. Lohutusvoorudes (kuid mitte põhivoorudes) kasutati keerulist ümberjaotamise mehhanismi. Lõpuks pääsesid veerandfinaali neli vehklejat, kes jäid pärast 1/8. vooru võitmatuks, koos nelja vehklejaga, kes pääsesid lohutusvoorust edasi pärast ühte kaotust.
&lt;br&gt;Viimane faas oli ühe väljalangemisega turniir veerandfinaalide, poolfinaalide, finaali ja pronksmedalimatšiga.
&lt;br&gt;Kõik matšid peeti viie puuteni. Teises ja kolmandas faasis peeti matše kolme kohtumisega.
&lt;br&gt;Prantslasest meister Éric Srecki oli juba Seouli [[Vehklemine 1988. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik epee|võistkondliku võistluse olümpiavõitja]], kuid individuaalses epees jõudis regulaarselt esikümnesse, kuid medali võitmine suurvõistlustel oli kättesaamatu.
&lt;br&gt;Srecki alustas hästi, kuid ootamatu kaotus väljalangemismatšides tähendas, et ta pidi edasipääsu tagama lohutusvooru kaudu, kus ta alistas maailmameistri Andrei Šuvalovi ja sai edasipääsu. Prantslane kohtus olümpiafinaalis teise venelase Pavel Kolobkoviga. Pärast tasavägise esimese seti võitmist võitis Srecki teise seti ja kuldmedali palju kergemini.
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== Võistkondlik epee ====

==== [[Florett]] ====

==== Võistkodlik florett ====
 
==== [[Espadron]] ====

==== Võistkondlik espadron ====

=== Naised ===

==== Florett ====

==== Võistkondlik florett ====

== Medalite tabel ==

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|- bgcolor=&quot;#efefef&quot;
! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1992. aasta suveolümpiamängudel|Barcelona 1992]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]]
|-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}}
|- 
| rowspan=2|1.||align=left |{{PisiLipp|Itaalia}}||2||1||0|| 3
|- 
| align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}} ||2||1||0|| 3 
|- 
| 3.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||2||0||3|| 5
|- 
| 4.||align=left |[[Pilt:Olympic_flag.svg|24px]] [[SRÜ]]||1||2||2|| 5
|- 
| 5.||align=left |{{PisiLipp|Ungari}}||1 ||2||0|| 3
|- 
| 6.||align=left |{{PisiLipp|Kuuba}}||0 ||1||1|| 2
|- 
| 7.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}}||0 ||1||0|| 1
|- 
| rowspan=2|8.||align=left |{{PisiLipp|Poola}}||0||0||1|| 1 
|- 
| align=left |{{PisiLipp|Rumeenia}} ||0||0||1|| 1
|- 
!colspan=2| Kokku 9 riiki || 8 || 8 || 8 || 24 
|}

== Välislingid ==

{{Commons category}}
* [https://web.archive.org/web/20100707160203/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1992/1992s5.pdf Games of the XXV Olympiad Barcelona 1992 The results] (lk.190 - 209)
* [https://www.olympics.com/en/olympic-games/barcelona-1992/results/fencing Barcelona 1992 Fencing Results] 
* [https://www.olympedia.org/editions/23/sports/FEN Fencing at the 1992 Summer Olympics] 

{{Vehklemine olümpiamängudel}}
{{Spordialad1992Suveolümpiamängudel}}

[[Kategooria:1992. aasta suveolümpiamängud]]
[[Kategooria:Vehklemine olümpiamängudel]]
[[Kategooria:Vehklemine]]</text>
      <sha1>5i4znglf7o5c0ntxq8695pwk46t23qv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustand:Indie-mäng</title>
    <ns>102</ns>
    <id>713811</id>
    <revision>
      <id>7142417</id>
      <parentid>7141002</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:19:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AljonaTamm</username>
        <id>177174</id>
      </contributor>
      <comment>Lisasin kategooriad</comment>
      <origin>7142417</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="87866" sha1="2eetvsf1kfi9fyjwktpl9pl373el4ii" xml:space="preserve">  

'''Indie-mäng''' või '''indie-videomäng''' (lühend &quot;'''iseseisvalt tehtud videomäng'''&quot; või &quot;'''sõltumatu videomäng'''&quot;) on videomäng, mille on loonud üksikisikud või väiksemad arendusmeeskonnad ning erinevalt enamikust [[AAA-kategooria videomäng|AAA-kategooria mängudest]], tavaliselt ilma suure mänguavaldaja rahalise ja tehnilise abita. Iseseisvuse ja arendamisvabaduse tõttu keskenduvad indie-mängud [[Innovatsioon|innovatsioonile]], eksperimentaalsele mängukogemusele ning võtavad riske, mida tavaliselt AAA-mängud ei võta. Indie-mänge pigem müüakse digitaalselt kui jaemüügis just sellepärast, et neil puudub mänguavaldaja tugi. See termin on analoogne [[India muusika|indie-muusikaga]] või [[Indie-film|indie-filmiga]].

Indie-mängude arendamine sai alguse algaja- ja hobiprogrammeerimisest, mis tekkisid koos [[personaalarvuti]] ja lihtsa arvutikeele [[BASIC]] tulekuga 1970.–1980. aastatel. Niinimetatud &quot;magamistoaprogrammeerijad&quot;, eriti Ühendkuningriigis ja mujal Euroopas, tegid oma mänge ja levitasid neid posti teel. 1990. aastatel interneti tulekuga läksid nad üle teistele tarkvara levitamise viisidele, näiteks [[Jaosvara|jagamisvarale]] ja muudele failide jagamise meetoditele. Selleks ajaks oli aga huvi hobiprogrammeerimise vastu vähenenud arenduskulude kasvu ja videomängude väljaandjate ning kodukonsoolide konkurentsi tõttu.

Tänapäevane lähenemine indie-mängudele tulenes 2000. aastate alguses mitmete tegurite koosmõjust, näiteks tehnilistest, majanduslikest ja sotsiaalsetest kontseptsioonidest, mis muutsid indie-mängude arendamise ja väljaandmise odavamaks, kuid olid ka inimestele rohkem nähtavamad ning pakkusid tavapärastest mängudest uuemat mänguviisi. Mitmed indie-mängud said sel hetkel edulugudeks, mis tekitasid valdkonna vastu suuremat huvi. Sellest ajast alates on tekkinud uusi tööstusvõimalusi, sealhulgas uued digitaalsed poed, [[ühisrahastus]] ja muud indie-rahastamisvõimalused, mis aitavad uutel meeskondadel oma mänge käima lükata. Lisaks on olemas odavad ja [[Avatud lähtekoodiga tarkvara|avatud lähtekoodiga]] arendusvahendid väiksematele meeskondadele kõigil mänguplatvormidel. On ka väiksemad indie-mängude avaldajad, kes jätavad arendajatele loomingulise vabaduse. Indie-mänge on teiste peavoolumängude kõrval tunnustatud ka mängutööstuse auhinnatseremooniatel.

Umbes 2015. aasta paiku tekitas üha suurenev avaldatud indie-mängude arv hirmu nö &quot;indiepokalüpsise&quot; ees, mille põhjuseks nimetati indie-mängude ületootmist, mis oleks muutnud kogu turu kahjumlikuks. Kuigi turg ei kukkunud kokku, on mängude leitavus enamiku indie-arendajatele endiselt probleemiks, mistõttu paljud mängud ei osutu rahaliselt kasumlikuks. Edukad indie-mängud on näiteks &quot;Cave Story&quot;, &quot;Braid&quot;, &quot;Super Meat Boy&quot;, [[Terraria|&quot;Terraria&quot;]], &quot;Fez&quot;, &quot;Hotline Miami&quot;, &quot;Shovel Knight&quot;, [[Hollow Knight|&quot;Hollow Knight&quot;]] ja &quot;Undertale&quot;. Teised indie-mängud on oma edu tõttu saanud multimeediafrantsiisideks, sealhulgas [[Minecraft|&quot;Minecraft&quot;]], &quot;Five Nights at Freddy's&quot;, &quot;Cuphead&quot; ja [[Among Us|&quot;Among Us&quot;]].

Mõned indie-mängud on tunnustatud kõigi aegade parimateks videomängudeks, sealhulgas &quot;Hades&quot; ja &quot;Balatro&quot;, kusjuures paljud mängud on loonud uusi videomängužanre, näiteks &quot;Slay the Spire&quot; ning [[Vampire Survivors|&quot;Vampire Survivors&quot;]].

== Definitsioon ==
Termin &quot;indie-mäng&quot; põhineb sarnastel terminitel nagu [[Sõltumatu film|indie-film]] ja [[Indie|indie-muusika]], kuna see on sageli seotud iseseisva avaldamise ja sõltumatusega suurtest stuudiotest või levitajatest.&lt;ref name=&quot;eurog whatisindie&quot;&gt;{{Cite web|last=Dutton|first=Fred|url=http://www.eurogamer.net/articles/2012-04-16-what-is-indie|title=What is Indie?|website=[[Eurogamer]]|date=2012-04-18|access-date=2016-03-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160307031114/http://www.eurogamer.net/articles/2012-04-16-what-is-indie|archive-date=2016-03-07}}&lt;/ref&gt; Sarnaselt indie-filmide ja -muusikaga puudub täpne ja laialdaselt aktsepteeritud definitsioon sellele, mis moodustab &quot;indie-mängu&quot;, välja arvatud see, et indie-mängudel ei ole suuri avaldajaid ja arendajaid nagu AAA-kategooria mängudel.&lt;ref name=&quot;IGMWhatIsIndie&quot;&gt;{{Cite web|last=Gnade|first=Mike|url=http://www.indiegamemag.com/what-is-an-indie-game/|title=What Exactly is an Indie Game?|website=The Indie Game Magazine|date=July 15, 2010|access-date=January 9, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20130927182457/http://www.indiegamemag.com/what-is-an-indie-game/|archive-date=September 27, 2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot;&gt;{{Cite web|last=Gril|first=Juan|url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-state-of-indie-gaming|title=The State of Indie Gaming|website=[[Gamasutra]]|date=April 30, 2008|access-date=January 14, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20131207214919/http://www.gamasutra.com/view/feature/3640/the_state_of_indie_gaming.php|archive-date=December 7, 2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GameTunnelUnderstanding&quot;&gt;{{Cite web|last=MacDonald|first=Dan|url=http://www.gametunnel.com/understanding-independent-article.php|title=Understanding &quot;Independent&quot;|website=Game Tunnel|date=May 3, 2005|access-date=January 18, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20080929120847/http://www.gametunnel.com/articles.php?id=267|archive-date=September 29, 2008}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;IGNCategoryDelusion&quot;&gt;{{Cite web|last=Thomsen, Michael|url=http://www.ign.com/articles/2011/01/26/the-indie-delusion-the-gaming-category-that-doesnt-exist|title=The 'Indie' Delusion: The Gaming Category that Doesn't Exist|website=[[IGN]]|date=January 25, 2011|access-date=December 4, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20140222083504/http://www.ign.com/articles/2011/01/26/the-indie-delusion-the-gaming-category-that-doesnt-exist|archive-date=February 22, 2014}}&lt;/ref&gt; GameSpoti Laura Parker andis ühe lihtsa definitsiooni: &quot;sõltumatu videomängude arendus on mängude loomine ilma avaldajate toetuseta&quot;. See aga ei hõlma kõiki olukordi.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite web|last=Parker|first=Laura|url=http://www.gamespot.com/articles/the-rise-of-the-indie-developer/1100-6298425/|title=The Rise of the Indie Developer|website=[[GameSpot]]|date=2011-02-13|access-date=2016-03-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160321215506/http://www.gamespot.com/articles/the-rise-of-the-indie-developer/1100-6298425/|archive-date=2016-03-21}}&lt;/ref&gt; IGNi esindaja Dan Pearce väitis, et ainus üldine arusaam indie-mängust on &quot;ma tean seda, kui ma seda näen&quot;, kuna ükski definitsioon ei suuda tabada, milliseid mänge peetakse laialdaselt indie-mängudeks.&lt;ref name=&quot;ign indie def&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

Indie-mängudel on üldiselt teatud ühised tunnused. Üks viis indie-mängu määratlemiseks on selle iseseisvus, mis võib olla üks järgmistest:&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

* Rahaline sõltumatus: sellistes olukordades on arendajad mängu arendamise ja/või avaldamise eest tasunud ise või kasutanud rahastamisallikaid, nagu näiteks ühisrahastust, ning seda konkreetselt ilma suure avaldaja rahalise toetuseta.
* Mõtte iseseisvus: antud juhul lõid arendajad oma mängu ilma kolmanda isiku, näiteks avaldaja, järelevalve või suunava mõjuta.

Teine viis indie-mänguna hindamiseks on uurida selle arendusmeeskonda, kuna indie-mänge arendavad üksikisikud, väikesed meeskonnad või väikesed sõltumatud ettevõtted, mis on sageli loodud just ühe konkreetse mängu arendamiseks.&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Harvnb|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}}; {{Harvnb|Moore|Novak|2010|lk=272}}; {{Harvnb|Bates|2004|lk=252}};&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GameTunnelInnovation&quot;&gt;{{Cite web|last=Carroll|first=Russell|url=http://www.gametunnel.com/indie-innovation-article.php|title=Indie Innovation?|website=GameTunnel|date=June 14, 2004|access-date=February 7, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20090615003836/http://www.gametunnel.com/indie-innovation-article.php|archive-date=June 15, 2009}}&lt;/ref&gt; Tavaliselt on indie-mängud väiksemad kui peavoolumängud.&lt;ref name=&quot;GameTunnelInnovation&quot; /&gt; Videomängude avaldajad üldiselt ei toeta indie-mängude arendajaid rahaliselt, kuna nad ei julge riskida ning pigem eelistavad &quot;suure eelarvega mänge&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Prince |eesnimi=Marcelo |perekonnanimi2=Roth |eesnimi2=Peter |kuupäev=21. detsember 2004 |pealkiri=Videogame Publishers Place Big Bets on Big-Budget Games |url=https://www.wsj.com/articles/0,,SB110243451698593254,00# |vaadatud=1. juulil 2013 |väljaanne=[[Wall Street Journal#Internet expansion|Wall Street Journal Online]] |tsitaat=''The jump in development and marketing costs has made the videogame industry &quot;enormously risk averse,[...]Publishers have largely focused on making sequels to successful titles or games based on movie or comic book characters, which are seen as less risky. &quot;We don't green light any more things that will be small or average size games.[...]&quot;''}}&lt;/ref&gt; Selle asemel on indie-mängude arendajatel tüüpiliselt väiksemad eelarved, mis tihti tähendab, et nad ise isiklikult rahastavad oma mängu või loodavad ühisrahastuse peale.&lt;ref name=&quot;IGMWhatIsIndie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;IGNCategoryDelusion&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Harvnb|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}}; {{Harvnb|Moore|Novak|2010|lk=272}}; {{Harvnb|Bates|2004|lk=252}}; {{Harvnb|Iuppa|Borst|2009|lk=10}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GameSpotRiseOfIndieDev&quot;&gt;{{Cite web|last=Parker, Laura|url=http://www.gamespot.com/features/the-rise-of-the-indie-developer-6298425/|title=The Rise of the Indie Developer|website=[[GameSpot]]|date=February 14, 2011|access-date=December 4, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20121108174237/http://www.gamespot.com/features/the-rise-of-the-indie-developer-6298425/|archive-date=November 8, 2012}}&lt;/ref&gt; Kuna arendajad on iseseisvad, ei ole neil kontrollivaid huve&lt;ref name=&quot;GameTunnelUnderstanding&quot;&gt;&lt;/ref&gt; ega loomingulisi piiranguid&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;JoystiqBeingSuccessful&quot;&gt;{{Cite web|last=Kelly|first=Kevin|url=http://www.joystiq.com/2009/03/17/sxsw-2009-being-indie-and-successful-in-the-video-game-industry/|title=SXSW 2009: Being Indie and Successful in the Video Game Industry|website=[[Joystiq]]|date=March 17, 2009|access-date=February 4, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20121021004111/http://www.joystiq.com/2009/03/17/sxsw-2009-being-indie-and-successful-in-the-video-game-industry/|archive-date=October 21, 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;IGNCategoryDelusion&quot; /&gt; ning erinevalt peavoolumängudest ei vaja nad avaldaja luba.&lt;ref name=&quot;IGMWhatIsIndie&quot; /&gt;{{Sfn|Bethke|2003|lk=102}} Indie-mängude disainiotsuseid ei piira ka eraldatud eelarve.&lt;ref name=&quot;JoystiqBeingSuccessful&quot; /&gt; Lisaks on meeskondadel suurem individuaalne osalus.&lt;ref name=&quot;MCVMoreCreative&quot;&gt;{{Cite web|last=Crossley|first=Rob|url=http://www.mcvuk.com/news/34326/Indie-game-studios-will-always-be-more-creative|title=Indie game studios 'will always be more creative'|website=[[MCV (magazine)|MCV]]|date=May 19, 2009|access-date=January 18, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20090605212542/http://www.mcvuk.com/news/34326/Indie-game-studios-will-always-be-more-creative|archive-date=June 5, 2009}}&lt;/ref&gt;

See vaade pole siiski kõikehõlmav, kuna on mitu näidet mängudest, mis ei olnud täiesti iseseisvalt arendatud, kuid ikkagi peetakse indie-mängudeks.&lt;ref name=&quot;eurog whatisindie&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Mõned märkimisväärsed näited sellistest mängudest on järgmised:

* Mängu &quot;Journey&quot; lõi thatgamecompany, kuid selle rahastamisel ja avaldamisel toetas [[Sony]]. Kellee Santiago thatgamecompanyst usub, et nad on iseseisev stuudio, kuna nad suutsid oma mängu uuendada ilma Sony sekkumiseta.&lt;ref name=&quot;eurog whatisindie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;
* Sarnaselt töötas &quot;Bastioni&quot; välja Supergiant Games, kuid selle avaldas [[Warner Bros.|Warner Bros. Entertainment]], peamiselt selle tõttu, et vältida raskusi Xbox Live'i sertifitseerimisprotsessiga.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Cook|first=Dave|url=https://www.vg247.com/2014/05/13/transistor-supergiant-interview-ps4-pc/|title=Why Supergiant ditched publishers for the release of Transistor – interview|website=[[VG247]]|date=May 13, 2014|access-date=April 26, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20150908044808/http://www.vg247.com/2014/05/13/transistor-supergiant-interview-ps4-pc/|archive-date=September 8, 2015}}&lt;/ref&gt; Supergianti esindaja Greg Kasavin märgib, et nad peavad oma stuudiot indie-stuudioks, kuna neil puudub emaettevõte.&lt;ref name=&quot;eurog whatisindie&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Winchester|first=Herny|url=http://www.pcgamer.com/bastion-developer-talks-indie-publishing/|title=Bastion developer talks indie publishing|website=[[PC Gamer]]|date=November 14, 2011|access-date=August 26, 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150924145720/http://www.pcgamer.com/bastion-developer-talks-indie-publishing/|archive-date=September 24, 2015}}&lt;/ref&gt;
* Mängu &quot;The Witness&quot; arendas Jonathan Blow ja tema stuudio Thekla, Inc. Kuigi see oli iseseisvalt rahastatud ja avaldatud, maksis mängu arendus umbes 6 miljonit dollarit ja selle hind oli 40 dollarit, mis on erinev enamikust indie-mängudest, mille hind on tüüpiliselt kuni 20 dollarit. Blow uskus, et seda tüüpi mäng esindas midagi indie- ja AAA-kategooria mängude vahepealset.&lt;ref name=&quot;engadget jan16&quot;&gt;{{Cite web|last=Conditt|first=Jessica|url=https://www.engadget.com/2016/01/21/traveling-through-time-with-braid-creator-jonathan-blow/|title=Traveling through time with 'Braid' creator Jonathan Blow|publisher=[[AOL Tech]]|website=[[Engadget]]|date=January 21, 2016|access-date=January 21, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160121193259/http://www.engadget.com/2016/01/21/traveling-through-time-with-braid-creator-jonathan-blow/|archive-date=January 21, 2016}}&lt;/ref&gt;
* &quot;No Man's Sky&quot; arendas Hello Games, kuigi Sony avaldustoetusega, mis ei olnud rahaline. Ilmumise ajal oli mängu hind võrdne tüüpilise AAA-kategooria mänguga. Sean Murray Hello Gamesist usub, et kuna nad on endiselt väike meeskond ja mäng on väga eksperimentaalne, peavad nad end iseseisvaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kamen |eesnimi=Matt |kuupäev=4. märts 2016 |pealkiri=No Man's Sky director: 'everything is to the wire, we work all night' |url=https://www.wired.co.uk/news/archive/2016-03/04/no-mans-sky-sean-murray-interview |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305112500/http://www.wired.co.uk/news/archive/2016-03/04/no-mans-sky-sean-murray-interview |arhiivimisaeg=5. märts 2016 |vaadatud=4. märts 2016 |väljaanne=[[Wired UK]]}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Dave the Diveri&quot; arendas Mintrocket, 30-liikmeline Nexonile kuuluv stuudio. Vaatamata sellele, et stuudio kuulub suurele ettevõttele ning asjaolule, et stuudio ise on öelnud, et nad ei pea end indie-stuudioks,&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.videogameschronicle.com/news/dave-the-diver-director-says-theres-nothing-indie-about-it-and-he-didnt-apply-for-its-controversial-game-awards-nod/|title=Dave the Diver director says there's 'nothing indie' about it, and he didn't apply for its controversial Game Awards nod|date=2 July 2025}}&lt;/ref&gt; peeti mängu lähenemist piisavalt ebatraditsiooniliseks, et mängutööstus käsitleks seda indie-mänguna, sealhulgas nomineeriti see 2023. aasta The Game Awardsil parima indie-mängu kategoorias.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Cyrer|first=Hirun|url=https://www.gamesradar.com/dave-the-diver-a-chill-rpg-about-fishing-and-sushi-is-one-of-2023s-biggest-steam-success-stories/|title=Dave the Diver, a chill RPG about fishing and sushi, is one of 2023's biggest Steam success stories|website=[[GamesRadar]]|date=June 30, 2023|access-date=November 14, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230711073918/https://www.gamesradar.com/dave-the-diver-a-chill-rpg-about-fishing-and-sushi-is-one-of-2023s-biggest-steam-success-stories/|archive-date=July 11, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Ngan|first=Liv|url=https://www.eurogamer.net/indie-rpg-and-sushi-restaurant-sim-dave-the-diver-reaches-1m-sales|title=Indie RPG and sushi restaurant sim Dave the Diver reaches 1m sales|website=[[Eurogamer]]|date=July 11, 2023|access-date=November 14, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230718124815/https://www.eurogamer.net/indie-rpg-and-sushi-restaurant-sim-dave-the-diver-reaches-1m-sales|archive-date=July 18, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Spangler|first=Todd|url=https://variety.com/2023/gaming/news/game-awards-2023-nominations-alan-wake-baldurs-gate-full-list-1235787390/|title=The Game Awards 2023 Nominations: Alan Wake 2, Baldur's Gate 3 Lead the Pack With Eight Noms Each|website=[[Variety (magazine)|Variety]]|date=November 13, 2023|access-date=November 14, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231113173426/https://variety.com/2023/gaming/news/game-awards-2023-nominations-alan-wake-baldurs-gate-full-list-1235787390/|archive-date=November 13, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Rowe|first=Willa|url=https://www.inverse.com/gaming/game-awards-2023-nomination-snubs-and-surprises|title=The Game Awards Nominees Reveal The Event's Biggest Blind Spot|publisher=[[Bustle Digital Group]]|website=[[Inverse (website)|Inverse]]|date=November 14, 2023|access-date=November 15, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231114233123/https://www.inverse.com/gaming/game-awards-2023-nomination-snubs-and-surprises|archive-date=November 14, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.videogameschronicle.com/news/keighley-weighs-in-on-debate-over-dave-the-diver-qualifying-for-best-indie-game/|title=Keighley weighs in on debate over Dave the Diver qualifying for Best Indie Game|date=27 November 2023|access-date=27 November 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231127151105/https://www.videogameschronicle.com/news/keighley-weighs-in-on-debate-over-dave-the-diver-qualifying-for-best-indie-game/|archive-date=27 November 2023}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Clair Obscur: Expedition 33 nomineeriti sarnaselt mõlemale indiemängu auhinnale 2025. aasta The Game Awardsil ja võitis selles kategoorias. Lisaks, kuigi selle arendaja Sandfall Interactive oli väike iseseisev 30-liikmeline meeskond koos sisseostetud tööga, võrreldi mängu sagedamini AA- või AAA-mängudega tänu selle eelarve ja kõrgetasemeliste häälnäitlejate kaasamisele avaldaja Kepler Interactive'i rahastamise kaudu.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.polygon.com/clair-obscur-expedition-33-sandfall-indie-the-game-awards-nominations/|title=Clair Obscur: Expedition 33's Game Awards nominations show 'indie' is still a meaningless term|website=[[Polygon (website)|Polygon]]|date=18 November 2025}}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Nidhogg_video_game_screenshot_1.png|paremal|pisi|&quot;Nidhogg&quot; on näide indie-mängust, mis tugineb retro pikslipõhisele 1980ndate stiilile.]]
Indie-mängu saab hinnata selle innovatiivsuse, loovuse ja kunstilise eksperimenteerimise kaudu – tegurid, mida võimaldavad väikesed meeskonnad, mis on vabad rahalisest ja loomingulisest kontrollist. See definitsioon peegeldab &quot;indie-vaimu&quot;, mis on vastupidine AAA-mängude korporatiivkultuurile ning muudab mängu &quot;indieks&quot;, kus rahaline ja loominguline iseseisvus teevad mängu &quot;iseseisvaks&quot;.&lt;ref name=&quot;every game indie&quot;&gt;{{Cite journal|last=Garda|first=Maria B.|title=Is Every Indie Game Independent? Towards the Concept of Independent Game|journal=Game Studies|volume=16|issue=1|date=October 2016|last2=Grabarczyk|first2=Paweł|issn=1604-7982}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;IGMWhatIsIndie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GameTunnelInnovation&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;MCVMoreCreative&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraFuture&quot;&gt;{{Cite web|last=Diamante|first=Vince|url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/gdc-the-future-of-indie-games|title=GDC: The Future of Indie Games|website=[[Gamasutra]]|date=March 7, 2007|access-date=January 18, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20131207214402/http://www.gamasutra.com/php-bin/news_index.php?story=13027|archive-date=December 7, 2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraMovement&quot;&gt;{{Cite web|last=Gamasutra staff|url=http://www.gamasutra.com/view/news/15743/QA_Independent_Game_Creators_On_Importance_Of_Indie_Movement.php|title=Q&amp;A: Independent Game Creators On Importance Of Indie Movement|website=[[Gamasutra]]|date=October 4, 2007|access-date=February 25, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20131207213309/http://www.gamasutra.com/view/news/15743/QA_Independent_Game_Creators_On_Importance_Of_Indie_Movement.php|archive-date=December 7, 2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;McGuire 2009 27&quot;&gt;{{Harvnb|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;TechradarGamingFuture&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Arendajad, kelle graafika loomise oskused on piiratud, saavad loota mängitavuse innovatsioonile.&lt;ref name=&quot;ForbesIndieDevsRiseUp&quot;&gt;{{Cite web|last=Irwin|first=Mary Jane|url=https://www.forbes.com/2008/11/20/games-indie-developers-tech-ebiz-cx_mji_1120indiegames.html|title=Indie Game Developers Rise Up|website=[[Forbes]]|date=November 20, 2008|access-date=January 10, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20190517132942/https://www.forbes.com/2008/11/20/games-indie-developers-tech-ebiz-cx_mji_1120indiegames.html|archive-date=May 17, 2019}}&lt;/ref&gt; See viib sageli indie-mängudeni, millel on [[Bitt|8-bitise]] ja 16-bitise mängupõlvkonna retrostiil ehk lihtsad graafikad, aga keerukad mängumehaanikad.&lt;ref name=&quot;every game indie&quot; /&gt; Indie-mängud võivad kuuluda klassikaliste mängužanrite hulka, kuid uute mängukogemustega.&lt;ref name=&quot;GamasutraMovement&quot; /&gt; &quot;Indie&quot; ei tähenda aga, et mäng keskendub innovatsioonile.&lt;ref name=&quot;GameTunnelInnovation&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Diamante, Vincent|url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/gdc-analyzing-innovation-in-indie-games|title=GDC: Analyzing Innovation in Indie Games|website=[[Gamasutra]]|date=March 6, 2007|access-date=December 4, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20171205194620/https://www.gamasutra.com/php-bin/news_index.php?story=12995|archive-date=December 5, 2017}}&lt;/ref&gt; Tegelikult võivad paljud &quot;indie&quot; sildiga mängud olla halva kvaliteediga ja neid ei pruugita teha kasumi teenimiseks.&lt;ref name=&quot;IGNCategoryDelusion&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

Jesper Juul, [[Kuninglik Taani Kunstiakadeemia|Taani Kuningliku Kaunite Kunstide Akadeemia]] dotsent, kes on uurinud videomänguturgu, kirjutas oma raamatus &quot;Handmade Pixels&quot;, et indie-mängu definitsioon on ebamäärane ja sõltub erinevatest subjektiivsetest kaalutlustest. Juul liigitas indie-mänge kolmeks kategooriaks: indie-mängud, mis suurtest avaldajatest rahaliselt sõltumatud; indie-mängud, mis on esteetiliselt sõltumatud ja oluliselt erinevad AAA-mängudes kasutatavatest kunsti- ja visuaalsetest stiilidest; indie-mängud, mis esitavad kultuurilisi ideid, mis on peavoolumängudest sõltumatud. Juul kirjutas aga, et lõppkokkuvõttes võib mängu &quot;indieks&quot; nimetamine olla siiski väga subjektiivne ja ükski reegel ei aita indie-mänge mitte-indie-mängudest eristada.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kunzelman|first=Cameron|url=https://www.vice.com/en/article/jesper-juul-handmade-pixels-review/|title=What Does It Really Mean to Be an Indie Game?|website=[[Vice (magazine)|Vice]]|date=January 15, 2020|access-date=January 15, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200115161838/https://www.vice.com/en_us/article/epgnjn/jesper-juul-handmade-pixels-review|archive-date=January 15, 2020}}&lt;/ref&gt;

Mänge, mis pole nii suured kui enamik AAA-kategooria mängud, kuid mida arendavad suuremad sõltumatud stuudiod kas avaldaja toetusel või ilma ning mis suudavad meeskonna kogemusel rakendada AAA-taseme disainipõhimõtteid ja viimistlust, on mõnikord nimetatud ka &quot;kolmekordse I-taseme&quot; mängudeks, mis peegeldavad nende äärmuste vahepealset teed. Parimaks kolmekordse I-taseme mängu näiteks on Ninja Theory mängu &quot;Hellblade: Senua's Sacrifice&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Clark|first=Ryan|url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-5-myths-of-the-indiepocalypse|title=The 5 Myths of the Indiepocalypse|website=[[Gamasutra]]|date=September 8, 2015|access-date=December 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171215053846/https://www.gamasutra.com/blogs/RyanClark/20150908/253087/The_5_Myths_of_the_Indiepocalypse.php|archive-date=December 15, 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Newman|first=Jared|url=https://www.pcworld.com/article/3184388/gaming/how-itchio-became-an-indie-pc-game-havenand-steams-antithesis.html|title=How Itch.io became an indie PC game haven—and Steam's antithesis|website=[[PC World]]|date=March 31, 2017|access-date=December 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20180226181347/https://www.pcworld.com/article/3184388/gaming/how-itchio-became-an-indie-pc-game-havenand-steams-antithesis.html|archive-date=February 26, 2018}}&lt;/ref&gt; Indie-mängud eristuvad veel nn kahekordse A-taseme (&quot;AA&quot;) mängudest sellepoolest, et nende stuudiod on kas keskmised või suuremad ehk neil töötab 50 kuni 100 inimest, mis on tüüpiliste indie-mängude puhul ebatavaline. Kahekordse I-taseme mängustuudiod töötavad sageli sarnaselt kolmekordse I-taseme stuudiotega, kuid neil on ikkagi oma mängude üle loominguline vabadus.&lt;ref name=&quot;ign indie def&quot;&gt;{{Cite web|last=Pearce|first=Dan|url=https://www.ign.com/articles/opinion-indie-has-lost-all-meaning|title=Opinion: 'Indie' Has Lost Its Meaning|website=[[IGN]]|date=July 9, 2021|access-date=July 23, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210712164919/https://www.ign.com/articles/opinion-indie-has-lost-all-meaning|archive-date=July 12, 2021}}&lt;cite class=&quot;citation web cs1&quot; data-ve-ignore=&quot;&quot; id=&quot;CITEREFPearce2021&quot;&gt;Pearce, Dan (July 9, 2021). [https://www.ign.com/articles/opinion-indie-has-lost-all-meaning &quot;Opinion: 'Indie' Has Lost Its Meaning&quot;]. ''[[IGN]]''. [https://web.archive.org/web/20210712164919/https://www.ign.com/articles/opinion-indie-has-lost-all-meaning Archived] from the original on July 12, 2021&lt;span class=&quot;reference-accessdate&quot;&gt;. Retrieved &lt;span class=&quot;nowrap&quot;&gt;July 23,&lt;/span&gt; 2021&lt;/span&gt;.&lt;/cite&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Styhre|first=Alexander|title=The video game as agencement and the image of new gaming experiences: the work of indie video game developers|journal=Culture and Organization|pages=1–14|date=2021|last2=Remneland-Wikhamn|first2=Björn}}&lt;/ref&gt;

Indie-mängud erinevad avatud lähtekoodiga mängudest. Need on mängud, mis on arendatud eesmärgiga avaldada [[lähtekood]] ja muud ressursid avatud lähtekoodi litsentsi alusel. Kuigi paljud avatud lähtekoodiga mängude arendamise põhimõtted on samad nagu indie-mängudel, ei arendata avatud lähtekoodiga mänge kasu saamiseks, vaid pigem hobina.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Iuppa|first=Nick|year=2012|title=End-to-End Game Development: Creating Independent Serious Games and Simulations from Start to Finish|publisher=[[CRC Press]]|pages=10|last2=Borst|first2=Terry|last3=Simpson|first3=Chris}}&lt;/ref&gt; Kaubanduslik müük ei ole aga indie-mängu puhul kohustuslik ja selliseid mänge saab pakkuda [[Tasuta tarkvara|tasuta tarkvarana]], näiteks Spelunky algversioon ja [[Dwarf Fortress|&quot;Dwarf Fortress&quot;]], välja arvatud selle täiustatud visuaalne kasutajaliidese versioon, samas kui selle baasversioon on tasuta kättesaadav.&lt;ref&gt;Jacevic, Milan. (2018). ''Indie Game: The Movie: The Paper –Documentary Films and the Subfield of Independent Games''. Proceedings of DiGRA 2018.&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Indie-mängude arenduse algusaega on raske kindlaks määrata, kuna indie-mängu definitsioon on lai ning seda terminit hakati laialdasemalt kasutama alles 2000. aastate alguses.&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot;&gt;{{Cite web|last=Cobbett|first=Richard|url=http://www.pcgamer.com/from-shareware-superstars-to-the-steam-gold-rush-how-indie-conquered-the-pc/|title=From shareware superstars to the Steam gold rush: How indie conquered the PC|website=[[PC Gamer]]|date=September 22, 2017|access-date=September 25, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20210909121952/https://www.pcgamer.com/from-shareware-superstars-to-the-steam-gold-rush-how-indie-conquered-the-pc/|archive-date=September 9, 2021}}&lt;/ref&gt; Kuni 2000. aastateni kasutati sellise tarkvara kirjeldamiseks teisi termineid nagu algaja-, entusiast- ja hobijatarkvara või -mängud.&lt;ref name=&quot;parker digra 2013&quot;&gt;{{cite conference | title = Indie Game Studies Year Eleven | first = Felan | last = Parker | conference = Proceedings of DiGRA 2013: DeFragging Game Studies | year = 2013 | publisher = [[Digital Games Research Association]] }}&lt;/ref&gt;Tänapäeval viitavad sellised terminid nagu algaja- ja hobiarendajad pigem neile, kes loovad [[Mod|modifikatsioone]] olemasolevatele mängudele{{Sfn|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}} või töötavad kindlate tehnoloogiate või mänguosadega, mitte täismängude arendamisega.&lt;ref name=&quot;GameTunnelUnderstanding&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Sellised harrastajad toodavad tavaliselt mitteärilisi tooteid ja võivad ulatuda algajatest kuni valdkonna professionaalideni.&lt;ref name=&quot;GameTunnelUnderstanding&quot; /&gt;

=== Enne koduarvuteid ===
On arutletud selle üle, kas iseseisvate mängude arendus algas enne 1977. aasta [[Koduarvuti|koduarvutite]] revolutsiooni, kus ülikoolides ja teistes suurtes institutsioonides arendati mänge [[Suurarvuti|suurarvutitele]]. 1962. aasta mängu [[Spacewar!|&quot;Spacewar!&quot;]] ei rahastatud ning selle tegi väike meeskond, kuid sel ajal polnud videomängutööstus ärisektoris, mis eristaks seda iseseisvatest teostest.&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot;&gt;{{Cite web|last=Juul|first=Jesper|url=https://www.polygon.com/2019/11/15/20962788/indie-development-history-handmade-pixels|title=The indie explosion that's been going on for 30 years (give or take)|website=[[Polygon (website)|Polygon]]|date=November 15, 2019|access-date=November 15, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191115155230/https://www.polygon.com/2019/11/15/20962788/indie-development-history-handmade-pixels|archive-date=November 15, 2019}}&lt;/ref&gt;

Joyce Weisbecker, kes peab end esimeseks indie-disaineriks, lõi 1976. aastal RCA jaoks sõltumatu töövõtjana mitu mängu RCA Studio II kodukonsoolile.&lt;ref name=&quot;edwards20171027&quot;&gt;{{Cite news|last=Edwards|first=Benj|url=https://www.fastcodesign.com/90147592/rediscovering-historys-lost-first-female-video-game-designer|title=Rediscovering History's Lost First Female Video Game Designer|work=Fast Company|date=2017-10-27|access-date=2017-10-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20171109090030/https://www.fastcodesign.com/90147592/rediscovering-historys-lost-first-female-video-game-designer|archive-date=2017-11-09}}&lt;/ref&gt;

=== Koduarvutid (1970. aastate lõpp – 1980. aastad) ===
Kui esimesed personaalarvutid tulid turule 1977. aastal, sisaldasid need [[BASIC|BASIC-i]] arvutikeele eelinstallitud versiooni koos näidisprogrammide ja -mängudega, et näidata, mida kasutajad nende süsteemidega teha saavad. BASICi kättesaadavus pani inimesi proovima oma programme luua. David H. Ahli raamatu &quot;BASIC Computer Games&quot; 1978. aasta uue väljaande müügiarv, mis sisaldas enam kui saja mängu [[Lähtekood|lähtekoodi]], ületas lõpuks miljoni eksemplari künnise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=McCracken |eesnimi=Harry |kuupäev=29. aprill 2014 |pealkiri=Fifty Years of BASIC, the Programming Language That Made Computers Personal |url=https://time.com/69316/basic/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160205214236/http://time.com/69316/basic/ |arhiivimisaeg=5. veebruar 2016 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[Time (magazine)|Time]]}}&lt;/ref&gt; BASIC-i kättesaadavus inspireeris paljusid inimesi hakkama ise mänge kirjutama.&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;TechradarGamingFuture&quot;&gt;{{Cite web|last=Cobbett|first=Richard|url=http://www.techradar.com/news/gaming/is-indie-gaming-the-future--716500|title=Is indie gaming the future?|website=[[TechRadar]]|date=September 19, 2010|access-date=February 24, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20101223080159/http://www.techradar.com/news/gaming/is-indie-gaming-the-future--716500|archive-date=December 23, 2010|page=1}}&lt;cite class=&quot;citation web cs1&quot; data-ve-ignore=&quot;&quot; id=&quot;CITEREFCobbett2010&quot;&gt;Cobbett, Richard (September 19, 2010). [http://www.techradar.com/news/gaming/is-indie-gaming-the-future--716500 &quot;Is indie gaming the future?&quot;]. ''[[TechRadar]]''. p.&amp;nbsp;1. [https://web.archive.org/web/20101223080159/http://www.techradar.com/news/gaming/is-indie-gaming-the-future--716500 Archived] from the original on December 23, 2010&lt;span class=&quot;reference-accessdate&quot;&gt;. Retrieved &lt;span class=&quot;nowrap&quot;&gt;February 24,&lt;/span&gt; 2011&lt;/span&gt;.&lt;/cite&gt;&lt;/ref&gt;
[[Fail:ZXSpectrum48k.jpg|paremal|pisi|1982. aasta [[ZX Spectrum]] oli Suurbritannias hobiprogrammeerijate seas populaarne.]]
Paljusid üksikisikute või kaheliikmeliste meeskondade loodud personaalarvutimänge levitati ise kauplustes või müüdi posti teel.&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Atari, Inc. käivitas 1981. aastal Atari Program Exchange'i, et avaldada kasutajate loodud tarkvara, sealhulgas mänge, Atari 8-bitistele arvutitele.&lt;ref name=&quot;apx1981summer&quot;&gt;{{Cite news|url=https://archive.org/details/Atari_Program_Exchange_Summer_1981_Catalog/page/n5/mode/2up|title=Introducing the Atari Program Exchange|work=Atari Program Exchange Software Catalog|date=Summer 1981|access-date=Nov 7, 2020|pages=1–2}}&lt;/ref&gt; Trükiajakirjad nagu SoftSide, Compute! ja Antic tellisid harrastajatelt BASIC- või [[Assemblerkeel|assemblerkeeles]] programmeeritud mänge, et neid avaldada väljatrükis.

Ühendkuningriigis olid populaarsed varased mikroarvutid, näiteks [[ZX Spectrum]], mis tõid esile hulga &quot;magamistoaprogrammeerijaid&quot;, kes panid aluse Ühendkuningriigi videomängutööstusele.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.theguardian.com/technology/2004/jan/24/games.gameswatch|title=Death of the bedroom coder|website=[[The Guardian]]|date=24 January 2004|access-date=30 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190930161504/https://www.theguardian.com/technology/2004/jan/24/games.gameswatch|archive-date=30 September 2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;e&amp;p uk history&quot;&gt;{{Cite journal|last=Izushi|first=Hiro|title=Industry evolution and cross-sectoral skill transfers: a comparative analysis of the video game industry in Japan, the United States, and the United Kingdom|journal=Environment and Planning A|volume=38|issue=10|pages=1843–1861|date=2006|last2=Aoyama|first2=Yuko|bibcode=2006EnPlA..38.1843I|doi=10.1068/a37205}}&lt;/ref&gt; Sel ajal oli tekkinud idee, et indie-mängud võivad pakkuda eksperimentaalseid mängukogemuse konseptsioone või demonstreerida niškunstifilmidele omast huvi.&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Paljud Ühendkuningriigi magamistoaprogrammeerijate mängud, näiteks &quot;Manic Miner&quot; (1983), hõlmasid Briti huumori omapära ja seetõttu olid väga eksperimentaalsed mängud.&lt;ref name=&quot;eurogamer manic miner&quot;&gt;{{cite web | url = https://www.eurogamer.net/articles/2012-07-26-manic-miner-360-revisiting-a-classic | title = Manic Miner 360: Revisiting a Classic | first = Christian | last = Donlan | date = 26 July 2012 | access-date = 30 September 2019 | work = [[Eurogamer]] | archive-date = 30 September 2019 | archive-url = https://web.archive.org/web/20190930161504/https://www.eurogamer.net/articles/2012-07-26-manic-miner-360-revisiting-a-classic | url-status = live }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Donlan |eesnimi=Christian |kuupäev=26. juuli 2012 |pealkiri=Manic Miner 360: Revisiting a Classic |url=https://www.eurogamer.net/articles/2012-07-26-manic-miner-360-revisiting-a-classic |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190930161504/https://www.eurogamer.net/articles/2012-07-26-manic-miner-360-revisiting-a-classic |arhiivimisaeg=30. september 2019 |vaadatud=30. septembril 2019 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}&lt;/ref&gt; Teised mängud, näiteks &quot;Alien Garden&quot; (1982), näitasid väga eksperimentaalset mänguviisi.&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot; /&gt; Infocom ise reklaamis oma tekstipõhiseid interaktiivseid ilukirjanduslikke mänge, rõhutades nende graafika puudumist, mille pidi asendama mängijate kujutlusvõime sel ajal, mil graafikarikkad märulimängud olid tavalised.&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot; /&gt;

=== Jagamisvara ja konsooli tagaajamine (1990ndad) ===
1990. aastate keskpaigaks tunnustati personaalarvuteid sobiva mängimisvõimalusena ning  tehnoloogia areng, mis viis 3D-mängudeni, tekitas videomängudele palju ärivõimalusi. 1990. aastate teisel poolel vähenes nende ühe- või väikeste meeskondade stuudiote mängude nähtavus, kuna väiksemad meeskonnad ei suutnud kergesti konkureerida kulude, kiiruse ja levitamise osas nagu suuremad ettevõtted. Mängutööstus oli hakanud koonduma videomängude avaldajate ümber, kes said maksta suurematele arendajatele mängude tegemise eest ning kanda kõik turundus- ja avaldamiskulud ning [[Frantsiis|frantsiisimise]] võimalused mängusarjade loomiseks.&lt;ref name=&quot;e&amp;p uk history&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Avaldajad vältisid kõrgete tootmiskulude tõttu riske ning lükkasid tagasi kõik väikeste mänguarendajate pisemad ja liiga innovatiivsed ideed.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Turg killustus ka videomängukonsoolide levimuse tõttu, mis nõudsid kalleid või raskesti kättesaadavaid mänguarenduskomplekte. Need olid tavaliselt reserveeritud suurematele arendajatele ja avaldajatele.&lt;ref name=&quot;TechradarGamingFuture&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Harvnb|Chandler|2009|lk=xxi}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

Väiksemates meeskondades toimusid märkimisväärsed arengud, mis panid aluse indie-mängudele. 1980. ja 1990. aastatel said [[Jaosvara|jagamisvaramängud]] populaarseks viisiks demode või osaliselt valmis mängude levitamiseks, kus mängijad said pärast proovimist müüjalt täismängu osta. Kuna neid demosid sai üldiselt tasuta levitada, lisati jagamisvaramängude demode kogumikke sageli mänguajakirjadesse, pakkudes algaja- ja hobiarendajatele lihtsat viisi tunnustuse saamiseks. Võimalus toota videomänge suurtes kogudes madala hinnaga, isegi kui need olid ainult jagamisvara/demo versioonid, aitas kaasa [[Personaalarvuti|PC]] kui mänguplatvormi levikule.&lt;ref name=&quot;TechradarGamingFuture&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Sel ajal seostati jagamisvara üldiselt hobiprogrammeerijatega, kuid &quot;Wolfenstein 3D&quot; (1992) ja [[Doom|&quot;Doomi&quot;]] (1993) ilmumine näitasid, et jagamisvara on elujõuline platvorm ka peavooluarendajate mängudele.&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

=== Indie-mängude esiletõus digitaalse levitamise kaudu (2000–2005) ===
[[Fail:Screenshot_from_Metanet_Software_game,_N_-_27.jpg|paremal|pisi|&quot;N&quot; on 2004. aasta brauserimäng, mis hiljem arendati välja kaubanduslikuks indiemänguks, &quot;N++&quot; 2015. aastal.]]
Praegune üldine arusaam personaalarvutite indie-mängudest kujunes 2000. aastate alguses mitme teguri mõjul. Oluliseks teguriks oli [[Digitaalne levitamine|veebipõhise levitamise]] kättesaadavus, mis võimaldas mänguarendajatel müüa otse mängijatele ning vältida jaemüügi piiranguid ja vajadust avaldaja järele.{{Sfn|Iuppa|Borst|2009|lk=10}}&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot;&gt;&lt;/ref&gt; [[Veeb|Veebi]] kasvu edendanud tarkvaratehnoloogiad, nagu [[Flash|Adobe Flash]], olid arendajatele madala hinnaga kättesaadavad ja pakkusid indie-mängude kasvuks veel ühe võimaluse.&lt;ref name=&quot;ForbesIndieDevsRiseUp&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Chan|first=Khee Hoon|url=https://www.vice.com/en/article/tracing-the-sprawling-roots-of-flash-preservation/|title=Tracing the Sprawling Roots of Flash Preservation|website=[[Vice (magazine)|Vice]]|date=March 18, 2021|access-date=March 18, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210807112623/https://www.vice.com/en/article/wx8y5y/tracing-the-sprawling-roots-of-flash-preservation|archive-date=August 7, 2021}}&lt;/ref&gt; Uus huvi indie-mängude vastu põhjustas vahevara ja [[Mängumootor|mängumootorite]] arendajaid pakkuma oma tooteid indie-arenduseks madala hinnaga või tasuta,&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot; /&gt; lisaks [[Avatud lähtekoodiga tarkvara|avatud lähtekoodiga]] [[Teek|teekidele]] ja mootoritele.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Blake|first=Michael|url=http://www.ign.com/articles/2011/06/23/pc-gaming-doomed-or-zdoomed|title=PC Gaming: Doomed? or zDoomed? - Some of the most rewarding PC games out there were built by indie developers using open source code|website=[[IGN]]|date=June 22, 2011|access-date=September 25, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20140221222302/http://www.ign.com/articles/2011/06/23/pc-gaming-doomed-or-zdoomed|archive-date=February 21, 2014}}&lt;/ref&gt; Spetsiaalne tarkvara nagu [[GameMaker Studio]] ja ühtsete mängumootorite tööriistad nagu [[Unity]] ja [[Unreal Engine]] eemaldasid suure osa programmeerimistõketest, mida potentsiaalsed indie-arendajad nende mängude loomiseks vajasid.&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot; /&gt; Indie-mängude ärivõimalused aitasid neid eristada varasematest amatöörmängudest.&lt;ref name=&quot;parker digra 2013&quot; /&gt;

Ärikeskkonnas toimus ka teisi nihkeid, mida peeti 2000. aastatel indie-mängude esiletõusu teguriteks. Mitmed selle perioodi indie-mänge peeti peavoolumängude vastandiks ning nad rõhutasid arendamise iseseisvust võrreldes peavoolumängudega, mida  arendati suure meeskonnaga. Paljud neist lähenesid oma disainile, kunstile või muudele arendusteguritele läbi retrostiili, näiteks 2004. aasta &quot;Cave Story&quot;, mis osutus mängijate seas populaarseks.&lt;ref name=&quot;parker digra 2013&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Mullis|first=Steve|url=https://www.npr.org/sections/alltechconsidered/2013/11/04/243036458/march-of-the-indies-the-punk-rockers-of-video-games|title=March Of The Indies: The Punk Rockers Of Video Games|website=[[NPR]]|date=November 4, 2013|access-date=July 18, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210718171757/https://www.npr.org/sections/alltechconsidered/2013/11/04/243036458/march-of-the-indies-the-punk-rockers-of-video-games|archive-date=July 18, 2021}}&lt;/ref&gt; Sotsiaalsed ja poliitilised muutused viisid selleni, et indie-mänge hakati kasutama mitte ainult meelelahutuseks, vaid nende sõnumite edestamiseks, mida peavoolumängud teha ei saanud.&lt;ref name=&quot;parker digra 2013&quot; /&gt; Võrreldes indie-mänge indie-filmidega ja nende vastavate tööstusharude olukorraga, toimus indie-mängude tõus ligikaudu siis, kui nende turg hakkas kiiremini kasvama ja neid hakati pidama peavooluteoste toetavaks kõrvalharuks.&lt;ref name=&quot;parker digra 2013&quot; /&gt;

=== Muutuv mängutööstus ja selle suurem nähtavus (2005–2014) ===
[[Fail:Fez_(video_game)_screenshot_08.png|paremal|pisi|&quot;Fez&quot; oli üks paljudest indie-mängudest, mida &quot;Indie Game: The Movie&quot; sarjas esile tõsteti, kui indie-mängud jõudsid peavoolu.]]
Umbes 2005. aastast olid indie-mängud saavutanud videomängutööstuses ja mujal maailmas tunnustuse. Selle peamiseks tõukejõuks oli üleminek uutele digitaalsetele levitamismeetoditele. Veebipoed nagu [[Steam]] pakkusid indie-mänge traditsiooniliste AAA-mängude kõrval ja neid pakkusid ka spetsiaalseid indie-mängude veebipoed. Kuigi otsene veebilevi aitas indie-mängudel mängijateni jõuda, võimaldasid veebipoed arendajatel oma mänge otse avaldada, uuendada ja reklaamida ning mängijatel neid kõikjalt alla laadida. Lisaks tegelesid veebipoed ise mängude levitamise ja müügiga.{{Sfn|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}}&lt;ref name=&quot;ForbesIndieDevsRiseUp&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraMovement&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;TechradarGamingFuture&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Kuigi Steam ise alustas algselt tugevat kureerimist, võimaldas see lõpuks indie-mängude avaldamist oma Steam Greenlighti ja Steam Directi programmidega, mis suurendas oluliselt saadaolevate mängude arvu.&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

Indie-mängude edasine kasv tulenes sellest, et suured avaldajad nagu [[Electronic Arts]] ja [[Activision]] lõpetasid väiksemate ja ühekordsete mängude loomise ning hakkasid seega keskenduma oma suurematele ja edukamatele mängusarjadele. See otsus andis indie-mängude loojatele võimaluse pakkuda alternatiivina lühemaid ning eksperimentaalsemaid mänge.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=22. oktoober 2014 |pealkiri=The Independent Game Development Boom: Interview with Stephanie Barish, CEO of IndieCade |url=https://www.nyfa.edu/student-resources/indie-game-development-interview-with-stephanie-barish/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191015185903/https://www.nyfa.edu/student-resources/indie-game-development-interview-with-stephanie-barish/ |arhiivimisaeg=15. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[New York Film Academy]]}}&lt;/ref&gt; AAA-kategooria mängude arenduskulud olid drastiliselt tõusnud. 2007–2008. aastal kulus ühe mängu arendamisele umbes kümnneid miljoneid dollareid, mille tõttu ei olnud mängukogemuste katsetamisel võimalik riskida.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Takatsuki |eesnimi=Yo |kuupäev=27. detsember 2007 |pealkiri=Cost headache for game developers |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/7151961.stm |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200704085326/http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/7151961.stm |arhiivimisaeg=4. juuli 2020 |vaadatud=31. augustil 2020 |väljaanne=[[BBC]]}}&lt;/ref&gt; Tekkis ka arutelu selle kohta, kas videomänge võib vaadelda kunstiliigina. Filmikriitik [[Roger Ebert]] väitis 2005. ja 2006. aasta avalikes debattides, et videomängud ei saa olla kunst, mis innustas arendajad looma indie-mänge just selle seisukoha vaidlustamiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bearman |eesnimi=Joshuah |kuupäev=13. november 2009 |pealkiri=Can D.I.Y. Supplant the First-Person Shooter? |url=https://www.nytimes.com/2009/11/15/magazine/15videogames-t.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191223080126/https://www.nytimes.com/2009/11/15/magazine/15videogames-t.html |arhiivimisaeg=23. detsember 2019 |vaadatud=20. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[The New York Times]]}}&lt;/ref&gt;

Indie-mängude arendus sai täiendava tõuke tänu ühisrahastusele, mis võimaldas indie-arendajatel koguda mängu loomiseks vajalikke vahendeid ning samal ajal hinnata, kas mängu vastu üldse huvi tuntakse, selle asemel et riskida aja ja rahaga mängu arendamisse, mis ei pruugi hästi müüa. Kuigi videomängud on tuginenud ühisrahastusele juba enne 2012. aastat, on mitmed suured indie-mängu projektid kogunud miljoneid dollareid just läbi [[Kickstarter|Kickstarteri]] ning sellest ajast alates on paljud muud ühsirahastusvõimalused muutunud mänguarendajatele kättesaadavaks. Ühisrahastus on eemaldanud indie-mängude arendamisega seotud kuluriske ning on avanud indie-arendajatele uute mängude loomiseks rohkem võimalusi.&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot; /&gt; Kuna sel perioodil ilmus veelgi rohkem indie-mänge, hakkasid avaldajad ja kogu mängutööstus märkama indie-mängude olulisust. Üks esimesti näiteid sellest oli &quot;World of Goo&quot; (2008), mille arendaja proovis saada avaldajate tuge, aga ei saanud. Kui see ilmus, sai &quot;World of Goo&quot; tunnustusi mitmetel auhinnatseremooniatel, kaasa arvatud Independent Games Festivalil, mille tulemusena hakkasid avaldajad, kes olid seda enne tagasi lükanud, pakkuma selle avaldamist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Mysore |eesnimi=Sahana |kuupäev=2. jaanuar 2009 |pealkiri=How the World of Goo became one of the indie video game hits of 2008 |url=https://venturebeat.com/2009/01/02/the-world-of-goo-became-one-of-the-indie-hits-of-2008/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190912091610/https://venturebeat.com/2009/01/02/the-world-of-goo-became-one-of-the-indie-hits-of-2008/ |arhiivimisaeg=12. september 2009 |vaadatud=29. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[Venture Beat]]}}&lt;/ref&gt; Indie-mängude edu ühisrahastusplatvormidel inspireeris samuti indie-laua[[Rollimäng|rollimängude]] arendajaid järgima sama ärimudelit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Carter |eesnimi=Chase |kuupäev=13. detsember 2022 |pealkiri=Tabletop games have made over $1.5 billion on Kickstarter |url=https://www.dicebreaker.com/companies/kickstarter/news/tabletop-games-raised-one-and-a-half-billion-dollars-on-kickstarter |url-olek=ei tööta |vaadatud=2. oktoober 2024 |väljaanne=Dicebreaker}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Arndt |eesnimi=Dan |kuupäev=3. jaanuar 2023 |pealkiri=Zine Quest and Zine Month took tabletop RPGs in weird new directions |url=https://www.polygon.com/tabletop-games/23617531/zine-month-zine-quest-best-indie-tabletop-rpg-games |url-olek=ei tööta |vaadatud=2. oktoober 2024 |väljaanne=Polygon}}&lt;/ref&gt;

Konsoolitootjad aitasid samuti tõsta indie-mängude tunnustust sel perioodil. 7. põlvkonna mängukonsoolide ajaks 2005. aastal pakkusid kõik platvormid mängijatele võrguteenuseid, näiteks Xbox Live, PlayStation Network ja Nintendo Wi-Fi Connection, mis hõlmasid ka digitaalset mängude levitamist. Pärast indie-mängude populaarsuse tõusu arvutites, hakkasid need teenused avaldama indie-mänge koos suuremate mängudega.&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;McGuire 2009 27&quot; /&gt; [[Xbox 360]] ilmus 2005. aastal koos Xbox Live Arcade'iga (XBLA), teenus, millel olid ka mõningaid indie-mänge, kuid nad ei saanud esimestel aastatel palju tähelepanu. 2008. aastal korarldas Microsoft kampaania &quot;XBLA Summer of Arcade&quot;, mis lisas indie-mänge nagu &quot;Braid&quot;, &quot;Castle Crashers&quot; ja &quot;Geometry Wars: Retro Evolved 2&quot; koos kahe AAA-mänguga. Kuigi kõigi kolme indie-mängu allalaadimiste arv oli suur, sai &quot;Braid&quot; kriitikutelt kiitust ning sellele kaasnes peavoolumeedia tähelepanu, kuna mängu arendas kaks inimest.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Rose |eesnimi=Mike |kuupäev=19. november 2013 |pealkiri=How indies made an impact on a generation of game consoles |url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/how-indies-made-an-impact-on-a-generation-of-game-consoles |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201001165141/https://www.gamasutra.com/view/feature/205136/how_indies_made_an_impact_on_a_.php |arhiivimisaeg=1. oktoober 2020 |vaadatud=26. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bearman |eesnimi=Joshuah |kuupäev=15. november 2009 |pealkiri=Can D.I.Y. Supplant the First-Person Shooter? |url=https://www.nytimes.com/2009/11/15/magazine/15videogames-t.html?pagewanted=all |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150906121102/http://www.nytimes.com/2009/11/15/magazine/15videogames-t.html?pagewanted=all |arhiivimisaeg=6. september 2015 |vaadatud=23. septembril 2015 |väljaanne=[[The New York Times]]}}&lt;/ref&gt; Microsoft jätkas selle kampaaniaga ka järgnevatel aastatel, tuues XBLAle rohkem mänge nagu &quot;Super Meat Boy&quot;, &quot;Limbo&quot; ja &quot;Fez&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Grubb |eesnimi=Jeff |kuupäev=14. veebruar 2012 |pealkiri=How Fez's first-day sales compare to Braid, Limbo, and other XBLA hits |url=https://venturebeat.com/2012/04/14/fez-20000-units-sold-on-first-day/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140809194302/http://venturebeat.com/2012/04/14/fez-20000-units-sold-on-first-day/ |arhiivimisaeg=9. august 2014 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Venture Beat]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Chaplin |eesnimi=Heather |kuupäev=27. august 2008 |pealkiri=Xbox's 'Braid' A Surprise Hit, For Surprising Reasons |url=https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=94025221 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190327210204/https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=94025221 |arhiivimisaeg=27. märts 2019 |vaadatud=4. veebruaril 2011 |väljaanne=NPR}}&lt;/ref&gt; Sony ja Nintendo järgisid Xboxi eeskuju, julgustades indie-arendajaid tooma oma mänge nende platvormidele.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 2013. aastaks on kõik kolm konsoolitootjat loonud programme, mis lasevad indie-arendajatel taotleda odavaid arendustööriistu ja litsentse, et pärast heakskiitmisprotsessi avalda mäng otse konsooli vastavates poodides.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Sel ajal asutati mitmeid &quot;väiksemaid&quot; indie-mängude avaldajaid, et toetada indie-mängude rahastamist, tehnilist tuge ja avaldamist erinevatel digi- ja jaemüügiplatvormidel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Graham |kuupäev=5. märts 2018 |pealkiri=Boutique publishers are the future of the indie games market |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-03-05-boutique-publishers-are-the-future-of-indie-games-market |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200816212853/https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-03-05-boutique-publishers-are-the-future-of-indie-games-market |arhiivimisaeg=16. august 2020 |vaadatud=26. augustil 2020 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Webster |eesnimi=Andrew |kuupäev=4. aprill 2018 |pealkiri=Indie game publishers are the new indie rock labels |url=https://www.theverge.com/2018/4/4/17199388/indie-game-publishers-double-fine-annapurna-devolver-skybound |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180404204758/https://www.theverge.com/2018/4/4/17199388/indie-game-publishers-double-fine-annapurna-devolver-skybound |arhiivimisaeg=4 aprill 2018 |vaadatud=4. aprill 2018 |väljaanne=[[The Verge]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Journey&quot; oli esimene indie-mäng, mis 2012. aastal võitis aasta mängu auhinna Game Developers Choice Awardil ja D.I.C.E. Awardil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=23. aprill 2021 |pealkiri=Archive - 13th Annual Game Developers Choice Awards |url=https://gamechoiceawards.com/archive/gdca_13th |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220623151337/https://gamechoiceawards.com/archive/gdca_13th |arhiivimisaeg=23. juuni 2022 |vaadatud=29. juunil 2022 |väljaanne=Game Developers Choice Awards}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Awards Category Details |url=https://www.interactive.org/awards/award_category_details.asp?idAward=2013&amp;idGameAwardType=65 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220413141043/https://www.interactive.org/awards/award_category_details.asp?idAward=2013&amp;idGameAwardType=65 |arhiivimisaeg=13. aprill 2022 |vaadatud=29. juuni 2022 |väljaanne=www.interactive.org}}&lt;/ref&gt;

Selle aja jooksul ilmus veel mitmeid indie-mänge, mis said nii tunnustuse kui ka kaubandusliku edu osaliseks.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Faber |eesnimi=Tom |kuupäev=15. juuli 2019 |pealkiri=Cats, cancer and mental breakdown: the unexpected joys of indie games |url=https://www.ft.com/content/5b36fe2c-a6e3-11e9-90e9-fc4b9d9528b4 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190919095544/https://www.ft.com/content/5b36fe2c-a6e3-11e9-90e9-fc4b9d9528b4 |arhiivimisaeg=19. september 2019 |vaadatud=1. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Financial Times]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Minecraft&quot; (2011), mida peetakse üheks parimaks enimmüüdud mänguks 2024. aasta seisuga,&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=16. oktoober 2023 |pealkiri=Minecraft becomes first video game to hit 300m sales |url=https://www.bbc.com/news/technology-67105983 |vaadatud=15. juuli 2024}}&lt;/ref&gt; oli esmalt väljaantud indie-mänguna&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Plunkett |eesnimi=Luke |kuupäev=4. jaanuar 2011 |pealkiri=Why Minecraft Is So Damn Popular |url=https://kotaku.com/why-minecraft-is-so-damn-popular-5724989 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110109012135/http://kotaku.com/5724989/why-minecraft-is-so-damn-popular |arhiivimisaeg=9. jaanuar 2011 |vaadatud=4. veebruaril 2011 |väljaanne=[[Kotaku]]}}&lt;/ref&gt; enne, kui Microsoft võttis 2014. aastal üle selle arendaja Mojang Studiosi ning see liideti Xbox Games Studiosega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Molina |eesnimi=Brett |kuupäev=15. september 2014 |pealkiri=Microsoft to acquire 'Minecraft' maker Mojang for $2.5B |url=https://www.usatoday.com/story/tech/gaming/2014/09/15/microsoft-minecraft/15658383/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170907123208/https://www.usatoday.com/story/tech/gaming/2014/09/15/microsoft-minecraft/15658383/ |arhiivimisaeg=7. september 2017 |vaadatud=5. septembril 2017 |väljaanne=[[USA Today]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Terraria&quot;, üks teine tuntud indie-mäng, avaldati samal aastal ja on kõigi aegade 8. parim enimmüüdud videomäng&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sirani |eesnimi=Jordan |kuupäev=11. juuli 2024 |pealkiri=The 10 Best-Selling Video Games of All Time |url=https://www.ign.com/articles/best-selling-video-games-of-all-time-grand-theft-auto-minecraft-tetris |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=IGN}}&lt;/ref&gt; ning 2022. aasta seisuga ka Steami kõrgeima hinnanguga mäng.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ostler |eesnimi=Anne-Marie |kuupäev=30. august 2022 |pealkiri=Terraria might be the best-reviewed Steam game ever, with over a million reviews and a 97% positive rating |url=https://www.gamesradar.com/terraria-might-be-the-best-reviewed-steam-game-ever-with-over-a-million-reviews-and-a-97-positive-rating/ |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=gamesradar}}&lt;/ref&gt; Teised samal perioodil ilmunud edukad indie-mängud on näiteks &quot;The Binding of Isaac&quot; (2011),&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=10. aprill 2021 |pealkiri=How The Binding of Isaac Has Remained Popular After All These Years |url=https://gamerant.com/binding-isaac-indie-games-best/ |väljaanne=Game Rant}}&lt;/ref&gt; &quot;Hotline Miami&quot; (2012),&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Gordon |eesnimi=Lewis |kuupäev=25. oktoober 2022 |pealkiri=Ten Years Later, ''Hotline Miami'' Remains a Queasy, Ultraviolent Classic |url=https://www.theringer.com/video-games/2022/10/25/23421962/hotline-miami-10-year-anniversary-devolver-digital |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=The Ringer}}&lt;/ref&gt; &quot;Shovel Knight&quot; (2014)&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Matar |eesnimi=Joe |kuupäev=26. juuni 2019 |pealkiri=Shovel Knight: An Indie Masterpiece |url=https://www.denofgeek.com/games/shovel-knight-an-indie-masterpiece/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211201101819/https://www.denofgeek.com/games/shovel-knight-an-indie-masterpiece/ |arhiivimisaeg=1. detsember 2021 |vaadatud=14. septembril 2021 |väljaanne=[[Den of Geek]]}}&lt;/ref&gt; ja &quot;Five Nights at Freddy's&quot; (2014).&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Brey |eesnimi=Betsy |pealkiri=Indie Games in the Digital Age |perekonnanimi2=Clarke |eesnimi2=M.J. |perekonnanimi3=Wang |eesnimi3=Cynthia |kirjastus=[[Bloomsbury Publishing]] |aasta=2020 |isbn=978-1501356438 |lehekülg=74 |keel=en}}&lt;/ref&gt; &quot;Hotline Miami&quot; inspireeris paljusid mänguarendajaid uusi mänge arendama&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Argüello |eesnimi=Diego Nicolás |kuupäev=26. oktoober 2022 |pealkiri=Hotline Miami's ultra-violence has influenced games for a decade |url=https://www.theverge.com/2022/10/26/23422597/hotline-miami-10-year-anniversary |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=The Verge}}&lt;/ref&gt; ja aitas kaasa selle perioodi jooksul ilmunud indie-mängude kasvule,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Corcoran |eesnimi=Nina |kuupäev=8. märts 2023 |pealkiri=Hotline Miami and the Rise of Techno in Ultra-Violent Video Games |url=https://pitchfork.com/thepitch/hotline-miami-and-the-rise-of-techno-in-ultra-violent-video-games/ |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=Pitchfork |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; samal ajal kui &quot;Shovel Knight&quot; ja &quot;Five Nights at Freddy's&quot; lõid edukaid meediafrantsiise, kus viimane hiljem muutus kultuurifenomeniks.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=In-depth: Yacht Club gets transparent with sales numbers |url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/in-depth-yacht-club-gets-transparent-with-sales-numbers |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=www.gamedeveloper.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; Mobiilimängud muutusid samuti indie-arendajatega populaarseks, kuna 2000. aastate lõpus ilmusid [[App Store]] ja Google Play Store, mis pakkusid odavaid arendajatööriistu ning kergesti ligipääsetavaid äripindu.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wright |eesnimi=Steven |kuupäev=28. september 2018 |pealkiri=There are too many video games. What now? |url=https://www.polygon.com/2018/9/28/17911372/there-are-too-many-video-games-what-now-indiepocalypse |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191024233035/https://www.polygon.com/2018/9/28/17911372/there-are-too-many-video-games-what-now-indiepocalypse |arhiivimisaeg=24. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}&lt;/ref&gt; 2012. aastal ilmus dokumentaalfilm &quot;Indie Game: The Movie&quot;, mis käsitles mitmeid edukaid mänge sel perioodil.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

=== Hirmud seoses küllastumise ja leitavusega (2015–praegu) ===
[[Fail:Steam game count chart.png|pisi|Steamile avaldatud mängude arv aastate kaupa, hinnatuna Steam Spy poolt 2020. aasta jaanuaris.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=McAloone |eesnimi=Alissa |kuupäev=10. jaanuar 2018 |pealkiri=7,672 games hit Steam in 2017 alone, says Steam Spy |url=https://www.gamasutra.com/view/news/312843/7672_games_hit_Steam_in_2017_alone_says_Steam_Spy.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180111005420/https://www.gamasutra.com/view/news/312843/7672_games_hit_Steam_in_2017_alone_says_Steam_Spy.php |arhiivimisaeg=11. jaanuar 2018 |vaadatud=10. jaanuaril 2018 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Calvin |eesnimi=Alex |kuupäev=14. jaanuar 2019 |pealkiri=There are now over 27,000 games on Steam |url=https://www.pcgamesinsider.biz/news/68367/there-are-now-over-27000-games-on-steam/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190115075747/https://www.pcgamesinsider.biz/news/68367/there-are-now-over-27000-games-on-steam/ |arhiivimisaeg=15. jaanuar 2019 |vaadatud=14. jaanuaril 2019 |väljaanne=PC Games Insider.biz}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Calvin |eesnimi=Alex |kuupäev=2. jaanuar 2020 |pealkiri=Over 8,000 games were released on Steam in 2019, according to SteamSpy |url=https://www.pcgamesinsider.biz/news/70259/over-8000-games-were-released-on-steam-in-2019-according-to-steamspy/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200102150224/https://www.pcgamesinsider.biz/news/70259/over-8000-games-were-released-on-steam-in-2019-according-to-steamspy/ |arhiivimisaeg=2. jaanuar 2020 |vaadatud=2. jaanuaril 2020 |väljaanne=PCGamesInsider.biz}}&lt;/ref&gt; Aastad 2004 ja 2005, millel on vastavalt seitse ja kuus mängu, ei paista siin tabelis välja.]]
2015. aasta paiku tekkis mure, et videomängude loomiseks ja levitamiseks mõeldud kergesti kasutatavate tööriistade levik võib kaasa tuua videomängude ületootmise, mida nimetati &quot;indiepokalüpsiseks&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Graft |eesnimi=Kris |kuupäev=10. detsember 2015 |pealkiri=The 5 trends that defined the game industry in 2015 |url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-5-trends-that-defined-the-game-industry-in-2015 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151211042124/http://gamasutra.com/view/news/261462/The_5_trends_that_defined_the_game_industry_in_2015.php |arhiivimisaeg=11. detsember 2015 |vaadatud=10. detsembril 2015 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; Arusaam &quot;indiepokalüpsise&quot; üle ei olnud ühehäälne. Jeff Vogel väitis 2016. aasta GDC üritusel, et igasugune langus oli lihtsalt osa tüüpilisest [[Majandustsükkel|majandustsüklist]]. Indie-mängude turu suuruseks hinnati 2016. aasta märtsis vähemalt 1 miljardit dollarit aastas nende mängude puhul, mida pakub Steam.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wawro |eesnimi=Alex |kuupäev=15. märts 2016 |pealkiri=Devs share real talk about surviving the latest 'indiepocalypse' |url=https://www.gamedeveloper.com/business/devs-share-real-talk-about-surviving-the-latest-indiepocalypse- |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170819152007/http://www.gamasutra.com/view/news/268134/Devs_share_real_talk_about_surviving_the_latest_indiepocalypse.php |arhiivimisaeg=19. august 2017 |vaadatud=15. märtsil 2016 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; Mike Wilson, Graeme Struthers ja Harry Miller, indie-avaldaja Devolver Digitali kaasasutajad, väitsid 2016. aprillis, et turg indie-mängude jaoks on konkurentsitihedam kui kunagi varem, kuid näib endiselt elujõulisena ega näita aeglustumise märke.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pearson |eesnimi=Dan |kuupäev=13. aprill 2016 |pealkiri=Every year has been better than the last. Thriving is the best way to put it. |url=http://www.gamesindustry.biz/articles/2016-04-13-devolver-indiepocalypse-what-indiepocalypse |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160416022145/http://www.gamesindustry.biz/articles/2016-04-13-devolver-indiepocalypse-what-indiepocalypse |arhiivimisaeg=16. aprill 2016 |vaadatud=13. aprillil 2016 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}&lt;/ref&gt; Gamasutra ütles, et 2016. aasta lõpuks ei ole indie-mängu turul olnud mingit katastroofilist kokkuvarisemist, kuigi oli märke, et turu kasv oli märgatavalt aeglustunud. Turg oli sisenenud &quot;post-indiepokalüpsise&quot; faasi, kuna indie-mängude ärimudelid kohanevad uute turutingimustega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Graft |eesnimi=Kris |kuupäev=13. detsember 2016 |pealkiri=The 5 trends that defined the game industry in 2016 |url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-5-trends-that-defined-the-game-industry-in-2016 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161214172243/http://www.gamasutra.com/view/news/287485/The_5_trends_that_defined_the_game_industry_in_2016.php |arhiivimisaeg=14. detsember 2016 |vaadatud=13. detsembril 2016 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; 

Kuigi alates 2015. aastast ei ole indie-mängu valdkonnal olnud mingit tüüpi kokkuvarisemist, on muresid, et turg on liialtki suur kõikide arendajate märkamiseks. Ainult vähesed indie-mängud saavad meedias tähelepanu ning neid nimetatakse tavaliselt &quot;indie-kullakesteks&quot; ([[Inglise keel|inglise keeles]] ''indie-darlings''). On olnud juhtumeid, et &quot;indie-kullakesi&quot; leitakse pigem tänu tarbijate kiitustele kui tööstuse otsese mõju tõttu, mis toob kaasa lisameediakajastuse. Sellised mängud on näiteks &quot;Celeste&quot; ja &quot;Untitled Goose Game&quot;.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bycer |eesnimi=Josh |kuupäev=15. oktoober 2019 |pealkiri=The Problem of the Indie Game Pedestal |url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/the-problem-of-the-indie-game-pedestal |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191014211441/https://www.gamasutra.com/blogs/JoshBycer/20191014/352119/The_Problem_of_the_Indie_Game_Pedestal.php |arhiivimisaeg=14. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; On olnud aga hetki, kus videomängumeedia peab tulevast mängu edukaks ja annab sellele &quot;indie-kullakese&quot; tiitli enne selle väljalaset, kuid mäng ebaõnnestub ja ei avalda mängijatele head muljet. Nii juhtus näiteks &quot;No Man's Sky&quot; ja &quot;Where the Water Tastes Like Wine&quot; puhul.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Muncy |eesnimi=Julie |kuupäev=15. august 2017 |pealkiri=One Year Later, No Man's Sky—And Its Evolution—Is Worth Exploring |url=https://www.wired.com/story/no-mans-sky-one-year-later/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170818011719/https://www.wired.com/story/no-mans-sky-one-year-later/ |arhiivimisaeg=18. august 2017 |vaadatud=17. augustil 2017 |väljaanne=[[Wired (magazine)|Wired]]}}&lt;/ref&gt;

Nähtavus on samuti muutunud probleemiks indie-arendajatele. Kuna Steami levitamisteenus laseb igal arendajal pakkuda neile enda mänge minimaalse tasu eest, lisandub igal aastal tuhandeid mänge ning arendajad on oma mängude müümisel hakanud suuresti lootma Steami leitavustööriistadele – meetod, mis kohandab klientide kataloogilehti varasemate ostude põhjal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Valentine |eesnimi=Rebekah |kuupäev=19. juuli 2019 |pealkiri=Indies on Steam are betting on discoverability |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2019-07-19-steam-indies-and-betting-on-discoverability |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191004155944/https://www.gamesindustry.biz/articles/2019-07-19-steam-indies-and-betting-on-discoverability |arhiivimisaeg=4. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}&lt;/ref&gt; 2010ndatel olid mobiilrakenduste poodidel sarnased probleemid, kus oli küll suur hulk pakkumisi, kuid klientidel oli halb neid üles leida.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Mitmed indie-arendajad pidasid tähtsaks korraldada sotsiaalmeedias head [[suhtekorraldus]]&lt;nowiki/&gt;kampaaniat ja suhelda ajakirjanikega, et mäng saaks juba arenguetapi alguses tähelepanu. See pidi nii tekitama kui ka säilitama huvi kuni mängu väljalaskmiseni, mis omakorda suurendab arenduskulusid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=West |eesnimi=Daniel |kuupäev=8. september 2015 |pealkiri='Good' isn't good enough - releasing an indie game in 2015 |url=https://www.gamasutra.com/blogs/DanielWest/20150908/253040/Good_isnt_good_enough__releasing_an_indie_game_in_2015.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191015190657/https://www.gamasutra.com/blogs/DanielWest/20150908/253040/Good_isnt_good_enough__releasing_an_indie_game_in_2015.php |arhiivimisaeg=15. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nelson |eesnimi=Xalavier Jr. |kuupäev=12. märts 2019 |pealkiri=How it feels to release an indie game in 2019 |url=https://www.polygon.com/2019/3/12/18256052/indie-game-release-steam |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200227050031/https://www.polygon.com/2019/3/12/18256052/indie-game-release-steam |arhiivimisaeg=27. veebruar 2020 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}&lt;/ref&gt;

Paljud sel ajaperioodil avaldatud mängud on olnud ikkagi edukad, sealhulgas need, mida kutsuti &quot;indie-kullakesteks&quot;.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Mõned populaarsed indie-mängud said peamiselt tuntuks sotsiaalmeedia kaudu ning said kultuurifenomeniks, näiteks &quot;Undertale&quot; (2015) ja &quot;Among Us&quot; (2018),&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Diaz |eesnimi=Ana |kuupäev=17. oktoober 2020 |pealkiri=Make Love, Not War: Five Years Of 'Undertale' |url=https://www.npr.org/2020/10/17/924581553/make-love-not-war-five-years-of-undertale |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201018051829/https://www.npr.org/2020/10/17/924581553/make-love-not-war-five-years-of-undertale |arhiivimisaeg=18. oktoober 2020 |vaadatud=12. novembril 2023 |väljaanne=NPR}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; millest viimane oli 2020. ja 2021. aasta COVID-19-pandeemia ajal üks populaarsemaid mänge, millel oli pool miljardit mängijat.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Sarnane olukord oli &quot;Lethal Companyga&quot;, mida avaldati eelmüügiversioonina 2023. aastal ja sai populaarseks läbi interneti ning oli üks enimmängitud mänge sel aastal.&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot; /&gt; Kaubanduslikult edukad mängud olid ka &quot;Enter the Gungeon&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=13. jaanuar 2020 |pealkiri=Enter the Gungeon shoots past three million units sold |url=https://www.pocketgamer.biz/enter-the-gungeon-3-million-units/ |väljaanne=pocketgamer.biz}}&lt;/ref&gt; &quot;Stardew Valley&quot;,&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; &quot;Hollow Knight&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Walker |eesnimi=Alex |kuupäev=5. juuli 2018 |pealkiri=Hollow Knight Has Sold More Than 1 Million Copies On PC |url=https://www.kotaku.com.au/2018/07/hollow-knight-has-sold-more-than-1-million-copies-on-pc/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180705034951/https://www.kotaku.com.au/2018/07/hollow-knight-has-sold-more-than-1-million-copies-on-pc/ |arhiivimisaeg=5. juuli 2018 |vaadatud=27. märtsil 2024 |väljaanne=Kotaku Australia}}&lt;/ref&gt; ja &quot;Cuphead&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Grubb |eesnimi=Jeff |kuupäev=30. september 2019 |pealkiri=Cuphead surpasses 5 million copies sold |url=https://venturebeat.com/2019/09/30/cuphead-surpasses-5-million-copies-sold/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200116144643/https://venturebeat.com/2019/09/30/cuphead-surpasses-5-million-copies-sold/ |arhiivimisaeg=16. jaanuar 2020 |vaadatud=28. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[Venture Beat]]}}&lt;/ref&gt;

=== Muud regioonid ===
Indie-mänge seostakse tavaliselt läänemaailmaga, täpsemalt [[Põhja-Ameerika]], [[Euroopa]] ja [[Okeaania|Okeaaniaga]]. Siiski on ka teistes riikides olnud sarnane indie-mängude areng, mis on põimunud ülemaailmse tööstusega.

==== Jaapani ''doujin soft'' ehk sõltumatu tarkvara ====
[[Jaapan|Jaapanis]] on ''doujin soft'' kogukonda 2010. aastateni peetud üldiselt hobitegevuseks. Arvutid ja magamistoaprogrammeerimine olid sarnaselt populaarsust kogunud 1970. lõpus ja 1980. aastate alguses, kuid konsoolid vallutasid kiiresti arvutituru. Siiski jätkasid hobiprogrammeerijad mängude arendamist. Jaapan oli keskendunud mänguarenduskomplektidele, mis oli spetsiaalne tarkvara mängude loomiseks. Neist suurt osa tootis ASCII Corporation, kes andis välja hobiprogrammeerijate ajakirja ''ASCII'', kus inimesed said oma programme jagada. Aja jooksul nägi ''ASCII'' võimalust avaldada mänguarenduskomplekte ning 1992. aastaks ilmus tarkvara RPG Makeri esimene kaubanduslik versioon. Tarkvara oli tasuline ning inimesed said selle abil avaldada valmis mänge kas tasuta või kaubandusliku toodetena. See lõi 2000ndate alguses potentsiaali indie-mängude turu tekkeks, mis oli kooskõlas indie-mängude populaarsusega läänes.&lt;ref&gt;Ito, Kenji. (2005). ''Possibilities of Non-Commercial Games: The Case of Amateur Role Playing Games Designers in Japan.'' Proceedings of DiGRA 2005: Conference: Changing Views – Worlds in Play. [[Digital Games Research Association]].&lt;/ref&gt;

Nagu teisedki Jaapani fänni-tehtud teosed muudes meediakanalites, loodi ''doujin''-mänge tihtipeale juba olemasolevatest ressurssidest ning need ei saanud teistelt tarbijatelt palju austust ega huvi. Selle asemel olid need mõeldud mängimiseks ning jagamiseks üritustel teiste mängijatega. 2013. aasta paiku hakkasid turujõud muutuma koos lääne indie-mängude populaarsusega, mis tekitas suuremat huvi ''doujin''-mängude kui päris mängude vastu. 2013. aastal pakkus Tokyo Game Show esmakordselt spetsiaalselt ''doujin''-mängude ala [[Sony Interactive Entertainment|Sony Interactive Entertainmenti]] toel, kes oli varasematel aastatel olnud lääne indie-mängude edutaja ja on seda hiljem laiendanud.&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ellison |eesnimi=Cara |kuupäev=1. oktoober 2014 |pealkiri=Dōjin nation: does 'indie' gaming really exist in Japan? |url=https://www.theguardian.com/technology/2014/oct/01/dojin-nation-indie-gaming-japan |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200201155841/https://www.theguardian.com/technology/2014/oct/01/dojin-nation-indie-gaming-japan |arhiivimisaeg=1. veebruar 2020 |vaadatud=1. veebruaril 2020 |väljaanne=[[The Guardian]]}}&lt;/ref&gt; Erinevus Jaapanis arendatud ''doujin''-mängude ja indie-mängude vahel on ebamäärane - termini kasutus viitab tavaliselt sellele, kas nende populaarsus tekkis lääne- või idaturgudel enne 2010. aastate keskpaika ning kas need on loodud eesmärgiga müüa palju eksemplare või lihtsalt kirgprojektina. Pikaajaline nö kuulipõrgu (inglise keeles ''bullet hell)'' &quot;Touhou Projecti&quot; mänguseeria, mille lõi ainult üks arendaja ZUN alates 1996. aastast, on nimetatud nii indieks kui ka ''doujin''iks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=PCGamer |kuupäev=24. november 2014 |pealkiri=The story of the Touhou sensation |url=https://www.pcgamer.com/uk/the-story-behind-the-touhou-sensation/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210717025315/https://www.pcgamer.com/uk/the-story-behind-the-touhou-sensation/ |arhiivimisaeg=17. juuli 2021 |vaadatud=17. juulil 2021 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=19. oktoober 2018 |pealkiri=『UNDERTALE』トビー・フォックス×『東方』ZUN×Onion Games木村祥朗鼎談──自分が幸せでいられる道を進んだらこうなった──同人の魂、インディーの自由を大いに語る |url=https://news.denfaminicogamer.jp/interview/181019 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210504133203/https://news.denfaminicogamer.jp/interview/181019 |arhiivimisaeg=4. mai 2021 |vaadatud=21. juulil 2021 |keel=jaapani}}&lt;/ref&gt; Samas, vaatamata sellest, et &quot;Cave Story&quot; on arendatud Jaapanis, nimetatakse seda indie-mänguks, sest see sai lääne turul populaarseks. &quot;Cave Story&quot; on üks mõjukamaid indie-mänge, mis aitas kaasa Metroidvania-žanri taassünnile.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Greenwald |eesnimi=Will |kuupäev=12. aprill 2013 |pealkiri=Indie Game Developers Revive Platformers |url=https://www.pcmag.com/article2/0,2817,2417667,00.asp |url-olek=töötab |arhiivimisurl=http://archive.wikiwix.com/cache/20150315014115/https://www.pcmag.com/article2/0,2817,2417667,00.asp |arhiivimisaeg=15. märts 2015 |vaadatud=14. märtsil 2015 |väljaanne=[[PC Magazine]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nutt |eesnimi=Christian |kuupäev=13. veebruaril 2015 |pealkiri=The undying allure of the Metroidvania |url=https://www.gamedeveloper.com/design/the-undying-allure-of-the-metroidvania |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150512033009/http://www.gamasutra.com/view/news/236410/The_undying_allure_of_the_Metroidvania.php |arhiivimisaeg=12. mai 2015 |vaadatud=13. veebruaril 2015 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; ''Doujin''-mängude vastu oli suur huvi ka lääne turul, kuna inglise keelt kõnelevad grupid hakkasid loaga tõlkima mitmeid mänge inglise keelde, mille üks tuntumaid näiteid on &quot;Recettear: An Item Shop's Tale&quot; – esimene ''doujin'', mis avaldati 2010. aastal Steamil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Carter |eesnimi=Ben |kuupäev=11. august 2011 |pealkiri=Opinion: Comic Market And Indie Games In Japan |url=https://www.gamedeveloper.com/business/opinion-comic-market-and-indie-games-in-japan |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200201155837/https://www.gamasutra.com/view/news/126610/Opinion_Comic_Market_And_Indie_Games_In_Japan.php |arhiivimisaeg=1. veebruar 2020 |vaadatud=1. veebruaril 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Goldman |eesnimi=Tom |kuupäev=1. oktoober 2010 |pealkiri=Steam's First Indie JRPG Is a Hit |url=http://www.escapistmagazine.com/news/view/103956-Steams-First-Indie-JRPG-Is-a-Hit |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101004155454/http://www.escapistmagazine.com/news/view/103956-Steams-First-Indie-JRPG-Is-a-Hit |arhiivimisaeg=4. oktoober 2010 |vaadatud=21. detsembril 2010 |väljaanne=[[The Escapist (magazine)|The Escapist]]}}&lt;/ref&gt;

Mihhail Fiadotau, [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] videomängude uuringute lektor, tõi välja kolm peamist erinevust väljakujunenud ''doujin''-kultuuri ja lääneliku indie-mängude idee vahel. Kontseptuaalsest vaatenurgast edendavad indie-mängud üldiselt mõttelist iseseisvust ja uuenduslikkust, samas kui ''doujin''-mängud põhinevad tavaliselt ühise grupi jagatud ideedel ega kaldu kõrvale juba väljakujunenud ideedest (näiteks tugev eelistus rollimängude žanri suhtes). Genealoogilisest vaatenurgast ulatub ''doujin''i olemus tagasi 19. sajandisse, kuid indie-nähtus ise on suhteliselt uus. Lõpuks, alles hiljuti räägiti ''doujin''-mängudest samades seltskondades kui muu ''doujin''-kultuurid (fännikunst ja kirjandus) ning neid segati harva kaubanduslike toodetega, samas indie-mängud on jaganud samat positsiooni AAA-kategooria mängudega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fiadotau |eesnimi=Mikhail |kuupäev=2017 |pealkiri=Indie and dōjin games: a cross-cultural comparison |url=https://www.academia.edu/35666898 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220210170929/https://www.academia.edu/35666898 |arhiivimisaeg=10. veebruar 2022 |väljaanne=Proceedings of the Digital Games Research Association 2017 Conference (DiGRA'17) |lehekülg=1–2 |keel=en |via=Academia.edu}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Fiadotau |eesnimi=Mikhail |kuupäev=2019 |pealkiri=Indie and Dōjin Games: A Multilayered Cross-Cultural Comparison |url=http://elib.suub.uni-bremen.de/edocs/00107541-1.pdf |url-olek=ei tööta |ajakiri=Gamevironments |aastakäik=10 |lehekülg=34–84 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200201163457/http://elib.suub.uni-bremen.de/edocs/00107541-1.pdf |arhiivimisaeg=1. veebruar 2020 |vaadatud=1. veebruaril 2020}}&lt;/ref&gt;

== Areng ==
Paljud peavoolu videomängude arendamise aluspõhimõtted kehtivad ka indie-mängude arendamisel, eriti tarkvaraarenduse puhul. Peamised erinevused seisnevad selles, kuidas mängu arendus on seotud avaldajaga või selle puudumisega.

=== Arendusmeeskonnad ===
[[Fail:And Yet It Moves screenshot 02 walking on nothing.png|pisi|Mäng &quot;And Yet It Moves&quot; on näide õpilaste arendatud mängust, mis hiljem laiendati kaubanduslikuks tooteks.]]
Iseseisva mänguarendusstuudio suurusel pole kindalt piiri. Mitmed edukad indie-mängud, nagu &quot;Touhou Projecti&quot; seeria, &quot;Axiom Verge&quot;, &quot;Cave Story&quot;, &quot;Papers, Please&quot; ja &quot;Spelunky&quot;, olid ühe inimese poolt arendatud, kuid tihti kasutati nende loomisel kunstnike ning muusikute abi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ramée |eesnimi=Jordan |kuupäev=28. juuli 2018 |pealkiri=The 14 Best Games Developed By Only One Person |url=https://www.gamespot.com/gallery/the-14-best-games-developed-by-only-one-person/2900-2172/6/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200128221431/https://www.gamespot.com/gallery/the-14-best-games-developed-by-only-one-person/2900-2172/6/ |arhiivimisaeg=28. jaanuar 2020 |vaadatud=28. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[GameSpot]]}}&lt;/ref&gt; Levinumad on väikesed arendajate meeskonnad, kuhu kuulub kaks kuni mõnikümmend liiget ning keda toetavad välised kunstnikud. Suuremate arendusmeeskondadega kaasnevad stuudio ülalpidamise kõrgemad üldkulud, mis võivad olla riskantsed juhul, kui mäng ei müü hästi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Gordon |eesnimi=Lewis |kuupäev=9. oktoober 2019 |pealkiri=Indie Game Makers Open Up About The Money They Actually Make |url=https://www.theverge.com/2019/10/9/20903139/indie-game-developers-creators-money-funding |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210208104911/https://www.theverge.com/2019/10/9/20903139/indie-game-developers-creators-money-funding |arhiivimisaeg=8. veebruar 2021 |vaadatud=28. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[The Verge]]}}&lt;/ref&gt;

Indie-meeskonnad võivad tekkida eri kohtades. Üks hiliseim näide on õpilasprojektid, mis on arendatud prototüüpidena kursusetöö raames ning mida õpilased pärast kooli lõpetamist hakkavad kaubandusliku tootena müüma. Sellised mängud on näiteks &quot;And yet It Moves&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Casamassina |eesnimi=Matt |kuupäev=22. oktoober 2009 |pealkiri=And Yet It Moves To WiiWare |url=http://wii.ign.com/articles/103/1037884p1.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091025191827/http://wii.ign.com/articles/103/1037884p1.html |arhiivimisaeg=25. oktoober 2009 |väljaanne=[[IGN]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Octodad: Dadliest Catch&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hayward |eesnimi=Andrew |kuupäev=12. oktoober 2012 |pealkiri=Coding and coexisting in the corral: How Octodad's team manages living and working together |url=https://www.engadget.com/2012/10/01/coding-and-coexisting-in-the-corral-how-octodads-team-manages/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240122164427/https://www.engadget.com/2012-10-01-coding-and-coexisting-in-the-corral-how-octodads-team-manages.html |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2024 |vaadatud=13. juunil 2015 |väljaanne=[[Joystiq]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Risk of Rain&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Tach |eesnimi=Dave |kuupäev=23. august 2013 |pealkiri=Risk of Rain hands-on: Retro agoraphobia |url=http://www.polygon.com/2013/8/28/4664064/risk-of-rain-hands-on-impf |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140123021742/http://www.polygon.com/2013/8/28/4664064/risk-of-rain-hands-on-impf |arhiivimisaeg=23. jaanuar 2014 |vaadatud=23. jaanuaril 2014 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}&lt;/ref&gt; ja &quot;Outer Wilds&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Cameron |eesnimi=Phill |kuupäev=27. jaanuar 2015 |pealkiri=Road to the IGF: Alex Beachum's Outer Wilds |url=http://www.gamasutra.com/view/news/235008/Road_to_the_IGF_Alex_Beachums_Outer_Wilds.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402091355/http://www.gamasutra.com/view/news/235008/Road_to_the_IGF_Alex_Beachums_Outer_Wilds.php |arhiivimisaeg=2. aprill 2015 |vaadatud=11. märtsil 2015 |väljaanne=[[Gamasutra]] |väljaandja=[[UBM plc]]}}&lt;/ref&gt; Mõnel juhul võivad õpilased kooli pooleli jätta ärivõimaluste või muude põhjuste tõttu. Vlambeeri asutajad, näiteks, alustasid kaubandusliku mängu arendamisega, kui nad olid veel koolis ning jätsid selle pooleli, kui kool nõudis endale mängu õigusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sarkar |eesnimi=Samit |kuupäev=14. veebruar 2014 |pealkiri=Vlambeer: Just making games is the key to becoming successful |url=https://www.polygon.com/2014/2/14/5412752/vlambeer-rami-ismail-indiecade-east-2014-keynote-just-making-games |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180131024112/https://www.polygon.com/2014/2/14/5412752/vlambeer-rami-ismail-indiecade-east-2014-keynote-just-making-games |arhiivimisaeg=31. jaanuar 2018 |vaadatud=30. jaanuaril 2018 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}&lt;/ref&gt;

Teine viis indie-meeskondade kujunemiseks on see, kui kogenud arendajad lahkuvad mängutööstusest – kas omal soovil või koondamise tõttu – ning asuvad looma iseseisvaid projekte, ajendatuna soovist taastada loominguline vabadus või väsimusest ettevõtete töökorralduse suhtes. Näiteks &quot;FTL: Faster Than Light&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=CjnLion |kuupäev=10. mai 2012 |pealkiri=Kickstart to Lightspeed – An FTL Interview |url=http://www.destructoid.com/blogs/CjnLion/kickstart-to-lightspeed-an-ftl-interview-227284.phtml |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121017204604/http://www.destructoid.com/blogs/CjnLion/kickstart-to-lightspeed-an-ftl-interview-227284.phtml |arhiivimisaeg=17. oktoober 2012 |vaadatud=20. septembril 2012 |väljaanne=[[Destructoid]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Papers, Please&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Edge Staff |kuupäev=20. jaanuar 2014 |pealkiri=The Making Of: Papers, Please |url=http://www.edge-online.com/features/the-making-of-papers-please/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140122052214/http://www.edge-online.com/features/the-making-of-papers-please/ |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2014 |väljaanne=[[Edge (magazine)|Edge]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Darkest Dungeon&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Graft |eesnimi=Kris |kuupäev=8. veebruar 2016 |pealkiri=Road to the IGF: Red Hook Studios' Darkest Dungeon |url=http://www.gamasutra.com/view/news/265011/Road_to_the_IGF_Red_Hook_Studios_Darkest_Dungeon.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160212001929/http://www.gamasutra.com/view/news/265011/Road_to_the_IGF_Red_Hook_Studios_Darkest_Dungeon.php |arhiivimisaeg=12. veebruar 2016 |vaadatud=8. veebruaril 2016 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; ja &quot;Gone Home&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Mahardy |eesnimi=Mike |kuupäev=13. august 2013 |pealkiri=Meet Me In Portland: The Fullbright Company's Journey Home |url=https://www.polygon.com/features/2013/8/13/4568900/the-fullbright-company-gone-home |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180817023027/https://www.polygon.com/features/2013/8/13/4568900/the-fullbright-company-gone-home |arhiivimisaeg=17. august 2018 |vaadatud=16. augustil 2018 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
[[Kategooria:Indie mängud]]
[[Kategooria: Videomängu terminoloogia]]</text>
      <sha1>2eetvsf1kfi9fyjwktpl9pl373el4ii</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142562</id>
      <parentid>7142417</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T16:14:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AljonaTamm</username>
        <id>177174</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142562</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="87375" sha1="kideb4n4jm729gr9sxyofrcbnvras5u" xml:space="preserve">  

'''Indie-mäng''' või '''indie-videomäng''' (lühend &quot;'''iseseisvalt tehtud videomäng'''&quot; või &quot;'''sõltumatu videomäng'''&quot;) on videomäng, mille on loonud üksikisikud või väiksemad arendusmeeskonnad ning erinevalt enamikust [[AAA-kategooria videomäng|AAA-kategooria mängudest]], tavaliselt ilma suure mänguavaldaja rahalise ja tehnilise abita. Iseseisvuse ja arendamisvabaduse tõttu keskenduvad indie-mängud [[Innovatsioon|innovatsioonile]], eksperimentaalsele mängukogemusele ning võtavad riske, mida tavaliselt AAA-mängud ei võta. Indie-mänge pigem müüakse digitaalselt kui jaemüügis just sellepärast, et neil puudub mänguavaldaja tugi. See termin on analoogne [[India muusika|indie-muusikaga]] või [[Indie-film|indie-filmiga]].

Indie-mängude arendamine sai alguse algaja- ja hobiprogrammeerimisest, mis tekkisid koos [[personaalarvuti]] ja lihtsa arvutikeele [[BASIC]] tulekuga 1970.–1980. aastatel. Niinimetatud &quot;magamistoaprogrammeerijad&quot;, eriti Ühendkuningriigis ja mujal Euroopas, tegid oma mänge ja levitasid neid posti teel. 1990. aastatel interneti tulekuga läksid nad üle teistele tarkvara levitamise viisidele, näiteks [[Jaosvara|jagamisvarale]] ja muudele failide jagamise meetoditele. Selleks ajaks oli aga huvi hobiprogrammeerimise vastu vähenenud arenduskulude kasvu ja videomängude väljaandjate ning kodukonsoolide konkurentsi tõttu.

Tänapäevane lähenemine indie-mängudele tulenes 2000. aastate alguses mitmete tegurite koosmõjust, näiteks tehnilistest, majanduslikest ja sotsiaalsetest kontseptsioonidest, mis muutsid indie-mängude arendamise ja väljaandmise odavamaks, kuid olid ka inimestele rohkem nähtavamad ning pakkusid tavapärastest mängudest uuemat mänguviisi. Mitmed indie-mängud said sel hetkel edulugudeks, mis tekitasid valdkonna vastu suuremat huvi. Sellest ajast alates on tekkinud uusi tööstusvõimalusi, sealhulgas uued digitaalsed poed, [[ühisrahastus]] ja muud indie-rahastamisvõimalused, mis aitavad uutel meeskondadel oma mänge käima lükata. Lisaks on olemas odavad ja [[Avatud lähtekoodiga tarkvara|avatud lähtekoodiga]] arendusvahendid väiksematele meeskondadele kõigil mänguplatvormidel. On ka väiksemad indie-mängude avaldajad, kes jätavad arendajatele loomingulise vabaduse. Indie-mänge on teiste peavoolumängude kõrval tunnustatud ka mängutööstuse auhinnatseremooniatel.

Umbes 2015. aasta paiku tekitas üha suurenev avaldatud indie-mängude arv hirmu nö &quot;indiepokalüpsise&quot; ees, mille põhjuseks nimetati indie-mängude ületootmist, mis oleks muutnud kogu turu kahjumlikuks. Kuigi turg ei kukkunud kokku, on mängude leitavus enamiku indie-arendajatele endiselt probleemiks, mistõttu paljud mängud ei osutu rahaliselt kasumlikuks. Edukad indie-mängud on näiteks &quot;Cave Story&quot;, &quot;Braid&quot;, &quot;Super Meat Boy&quot;, [[Terraria|&quot;Terraria&quot;]], &quot;Fez&quot;, &quot;Hotline Miami&quot;, &quot;Shovel Knight&quot;, [[Hollow Knight|&quot;Hollow Knight&quot;]] ja &quot;Undertale&quot;. Teised indie-mängud on oma edu tõttu saanud multimeediafrantsiisideks, sealhulgas [[Minecraft|&quot;Minecraft&quot;]], &quot;Five Nights at Freddy's&quot;, &quot;Cuphead&quot; ja [[Among Us|&quot;Among Us&quot;]].

Mõned indie-mängud on tunnustatud kõigi aegade parimateks videomängudeks, sealhulgas &quot;Hades&quot; ja &quot;Balatro&quot;, kusjuures paljud mängud on loonud uusi videomängužanre, näiteks &quot;Slay the Spire&quot; ning [[Vampire Survivors|&quot;Vampire Survivors&quot;]].

== Definitsioon ==
Termin &quot;indie-mäng&quot; põhineb sarnastel terminitel nagu [[Sõltumatu film|indie-film]] ja [[Indie|indie-muusika]], kuna see on sageli seotud iseseisva avaldamise ja sõltumatusega suurtest stuudiotest või levitajatest.&lt;ref name=&quot;eurog whatisindie&quot;&gt;{{Cite web|last=Dutton|first=Fred|url=http://www.eurogamer.net/articles/2012-04-16-what-is-indie|title=What is Indie?|website=[[Eurogamer]]|date=2012-04-18|access-date=2016-03-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160307031114/http://www.eurogamer.net/articles/2012-04-16-what-is-indie|archive-date=2016-03-07}}&lt;/ref&gt; Sarnaselt indie-filmide ja -muusikaga puudub täpne ja laialdaselt aktsepteeritud definitsioon sellele, mis moodustab &quot;indie-mängu&quot;, välja arvatud see, et indie-mängudel ei ole suuri avaldajaid ja arendajaid nagu AAA-kategooria mängudel.&lt;ref name=&quot;IGMWhatIsIndie&quot;&gt;{{Cite web|last=Gnade|first=Mike|url=http://www.indiegamemag.com/what-is-an-indie-game/|title=What Exactly is an Indie Game?|website=The Indie Game Magazine|date=July 15, 2010|access-date=January 9, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20130927182457/http://www.indiegamemag.com/what-is-an-indie-game/|archive-date=September 27, 2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot;&gt;{{Cite web|last=Gril|first=Juan|url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-state-of-indie-gaming|title=The State of Indie Gaming|website=[[Gamasutra]]|date=April 30, 2008|access-date=January 14, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20131207214919/http://www.gamasutra.com/view/feature/3640/the_state_of_indie_gaming.php|archive-date=December 7, 2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GameTunnelUnderstanding&quot;&gt;{{Cite web|last=MacDonald|first=Dan|url=http://www.gametunnel.com/understanding-independent-article.php|title=Understanding &quot;Independent&quot;|website=Game Tunnel|date=May 3, 2005|access-date=January 18, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20080929120847/http://www.gametunnel.com/articles.php?id=267|archive-date=September 29, 2008}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;IGNCategoryDelusion&quot;&gt;{{Cite web|last=Thomsen, Michael|url=http://www.ign.com/articles/2011/01/26/the-indie-delusion-the-gaming-category-that-doesnt-exist|title=The 'Indie' Delusion: The Gaming Category that Doesn't Exist|website=[[IGN]]|date=January 25, 2011|access-date=December 4, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20140222083504/http://www.ign.com/articles/2011/01/26/the-indie-delusion-the-gaming-category-that-doesnt-exist|archive-date=February 22, 2014}}&lt;/ref&gt; GameSpoti Laura Parker andis ühe lihtsa definitsiooni: &quot;sõltumatu videomängude arendus on mängude loomine ilma avaldajate toetuseta&quot;. See aga ei hõlma kõiki olukordi.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite web|last=Parker|first=Laura|url=http://www.gamespot.com/articles/the-rise-of-the-indie-developer/1100-6298425/|title=The Rise of the Indie Developer|website=[[GameSpot]]|date=2011-02-13|access-date=2016-03-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160321215506/http://www.gamespot.com/articles/the-rise-of-the-indie-developer/1100-6298425/|archive-date=2016-03-21}}&lt;/ref&gt; IGNi esindaja Dan Pearce väitis, et ainus üldine arusaam indie-mängust on &quot;ma tean seda, kui ma seda näen&quot;, kuna ükski definitsioon ei suuda tabada, milliseid mänge peetakse laialdaselt indie-mängudeks.&lt;ref name=&quot;ign indie def&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

Indie-mängudel on üldiselt teatud ühised tunnused. Üks viis indie-mängu määratlemiseks on selle iseseisvus, mis võib olla üks järgmistest:&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

* Rahaline sõltumatus: sellistes olukordades on arendajad mängu arendamise ja/või avaldamise eest tasunud ise või kasutanud rahastamisallikaid, nagu näiteks ühisrahastust, ning seda konkreetselt ilma suure avaldaja rahalise toetuseta.
* Mõtte iseseisvus: antud juhul lõid arendajad oma mängu ilma kolmanda isiku, näiteks avaldaja, järelevalve või suunava mõjuta.

Teine viis indie-mänguna hindamiseks on uurida selle arendusmeeskonda, kuna indie-mänge arendavad üksikisikud, väikesed meeskonnad või väikesed sõltumatud ettevõtted, mis on sageli loodud just ühe konkreetse mängu arendamiseks.&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Harvnb|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}}; {{Harvnb|Moore|Novak|2010|lk=272}}; {{Harvnb|Bates|2004|lk=252}};&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GameTunnelInnovation&quot;&gt;{{Cite web|last=Carroll|first=Russell|url=http://www.gametunnel.com/indie-innovation-article.php|title=Indie Innovation?|website=GameTunnel|date=June 14, 2004|access-date=February 7, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20090615003836/http://www.gametunnel.com/indie-innovation-article.php|archive-date=June 15, 2009}}&lt;/ref&gt; Tavaliselt on indie-mängud väiksemad kui peavoolumängud.&lt;ref name=&quot;GameTunnelInnovation&quot; /&gt; Videomängude avaldajad üldiselt ei toeta indie-mängude arendajaid rahaliselt, kuna nad ei julge riskida ning pigem eelistavad &quot;suure eelarvega mänge&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Prince |eesnimi=Marcelo |perekonnanimi2=Roth |eesnimi2=Peter |kuupäev=21. detsember 2004 |pealkiri=Videogame Publishers Place Big Bets on Big-Budget Games |url=https://www.wsj.com/articles/0,,SB110243451698593254,00# |vaadatud=1. juulil 2013 |väljaanne=[[Wall Street Journal#Internet expansion|Wall Street Journal Online]] |tsitaat=''The jump in development and marketing costs has made the videogame industry &quot;enormously risk averse,[...]Publishers have largely focused on making sequels to successful titles or games based on movie or comic book characters, which are seen as less risky. &quot;We don't green light any more things that will be small or average size games.[...]&quot;''}}&lt;/ref&gt; Selle asemel on indie-mängude arendajatel tüüpiliselt väiksemad eelarved, mis tihti tähendab, et nad ise isiklikult rahastavad oma mängu või loodavad ühisrahastuse peale.&lt;ref name=&quot;IGMWhatIsIndie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;IGNCategoryDelusion&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Harvnb|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}}; {{Harvnb|Moore|Novak|2010|lk=272}}; {{Harvnb|Bates|2004|lk=252}}; {{Harvnb|Iuppa|Borst|2009|lk=10}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GameSpotRiseOfIndieDev&quot;&gt;{{Cite web|last=Parker, Laura|url=http://www.gamespot.com/features/the-rise-of-the-indie-developer-6298425/|title=The Rise of the Indie Developer|website=[[GameSpot]]|date=February 14, 2011|access-date=December 4, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20121108174237/http://www.gamespot.com/features/the-rise-of-the-indie-developer-6298425/|archive-date=November 8, 2012}}&lt;/ref&gt; Kuna arendajad on iseseisvad, ei ole neil kontrollivaid huve&lt;ref name=&quot;GameTunnelUnderstanding&quot;&gt;&lt;/ref&gt; ega loomingulisi piiranguid&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;JoystiqBeingSuccessful&quot;&gt;{{Cite web|last=Kelly|first=Kevin|url=http://www.joystiq.com/2009/03/17/sxsw-2009-being-indie-and-successful-in-the-video-game-industry/|title=SXSW 2009: Being Indie and Successful in the Video Game Industry|website=[[Joystiq]]|date=March 17, 2009|access-date=February 4, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20121021004111/http://www.joystiq.com/2009/03/17/sxsw-2009-being-indie-and-successful-in-the-video-game-industry/|archive-date=October 21, 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;IGNCategoryDelusion&quot; /&gt; ning erinevalt peavoolumängudest ei vaja nad avaldaja luba.&lt;ref name=&quot;IGMWhatIsIndie&quot; /&gt;{{Sfn|Bethke|2003|lk=102}} Indie-mängude disainiotsuseid ei piira ka eraldatud eelarve.&lt;ref name=&quot;JoystiqBeingSuccessful&quot; /&gt; Lisaks on meeskondadel suurem individuaalne osalus.&lt;ref name=&quot;MCVMoreCreative&quot;&gt;{{Cite web|last=Crossley|first=Rob|url=http://www.mcvuk.com/news/34326/Indie-game-studios-will-always-be-more-creative|title=Indie game studios 'will always be more creative'|website=[[MCV (magazine)|MCV]]|date=May 19, 2009|access-date=January 18, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20090605212542/http://www.mcvuk.com/news/34326/Indie-game-studios-will-always-be-more-creative|archive-date=June 5, 2009}}&lt;/ref&gt;

See vaade pole siiski kõikehõlmav, kuna on mitu näidet mängudest, mis ei olnud täiesti iseseisvalt arendatud, kuid ikkagi peetakse indie-mängudeks.&lt;ref name=&quot;eurog whatisindie&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Mõned märkimisväärsed näited sellistest mängudest on järgmised:

* Mängu &quot;Journey&quot; lõi thatgamecompany, kuid selle rahastamisel ja avaldamisel toetas [[Sony]]. Kellee Santiago thatgamecompanyst usub, et nad on iseseisev stuudio, kuna nad suutsid oma mängu uuendada ilma Sony sekkumiseta.&lt;ref name=&quot;eurog whatisindie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;
* Sarnaselt töötas &quot;Bastioni&quot; välja Supergiant Games, kuid selle avaldas [[Warner Bros.|Warner Bros. Entertainment]], peamiselt selle tõttu, et vältida raskusi Xbox Live'i sertifitseerimisprotsessiga.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Cook|first=Dave|url=https://www.vg247.com/2014/05/13/transistor-supergiant-interview-ps4-pc/|title=Why Supergiant ditched publishers for the release of Transistor – interview|website=[[VG247]]|date=May 13, 2014|access-date=April 26, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20150908044808/http://www.vg247.com/2014/05/13/transistor-supergiant-interview-ps4-pc/|archive-date=September 8, 2015}}&lt;/ref&gt; Supergianti esindaja Greg Kasavin märgib, et nad peavad oma stuudiot indie-stuudioks, kuna neil puudub emaettevõte.&lt;ref name=&quot;eurog whatisindie&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Winchester|first=Herny|url=http://www.pcgamer.com/bastion-developer-talks-indie-publishing/|title=Bastion developer talks indie publishing|website=[[PC Gamer]]|date=November 14, 2011|access-date=August 26, 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150924145720/http://www.pcgamer.com/bastion-developer-talks-indie-publishing/|archive-date=September 24, 2015}}&lt;/ref&gt;
* Mängu &quot;The Witness&quot; arendas Jonathan Blow ja tema stuudio Thekla, Inc. Kuigi see oli iseseisvalt rahastatud ja avaldatud, maksis mängu arendus umbes 6 miljonit dollarit ja selle hind oli 40 dollarit, mis on erinev enamikust indie-mängudest, mille hind on tüüpiliselt kuni 20 dollarit. Blow uskus, et seda tüüpi mäng esindas midagi indie- ja AAA-kategooria mängude vahepealset.&lt;ref name=&quot;engadget jan16&quot;&gt;{{Cite web|last=Conditt|first=Jessica|url=https://www.engadget.com/2016/01/21/traveling-through-time-with-braid-creator-jonathan-blow/|title=Traveling through time with 'Braid' creator Jonathan Blow|publisher=[[AOL Tech]]|website=[[Engadget]]|date=January 21, 2016|access-date=January 21, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160121193259/http://www.engadget.com/2016/01/21/traveling-through-time-with-braid-creator-jonathan-blow/|archive-date=January 21, 2016}}&lt;/ref&gt;
* &quot;No Man's Sky&quot; arendas Hello Games, kuigi Sony avaldustoetusega, mis ei olnud rahaline. Ilmumise ajal oli mängu hind võrdne tüüpilise AAA-kategooria mänguga. Sean Murray Hello Gamesist usub, et kuna nad on endiselt väike meeskond ja mäng on väga eksperimentaalne, peavad nad end iseseisvaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kamen |eesnimi=Matt |kuupäev=4. märts 2016 |pealkiri=No Man's Sky director: 'everything is to the wire, we work all night' |url=https://www.wired.co.uk/news/archive/2016-03/04/no-mans-sky-sean-murray-interview |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305112500/http://www.wired.co.uk/news/archive/2016-03/04/no-mans-sky-sean-murray-interview |arhiivimisaeg=5. märts 2016 |vaadatud=4. märts 2016 |väljaanne=[[Wired UK]]}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Dave the Diveri&quot; arendas Mintrocket, 30-liikmeline Nexonile kuuluv stuudio. Vaatamata sellele, et stuudio kuulub suurele ettevõttele ning asjaolule, et stuudio ise on öelnud, et nad ei pea end indie-stuudioks,&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.videogameschronicle.com/news/dave-the-diver-director-says-theres-nothing-indie-about-it-and-he-didnt-apply-for-its-controversial-game-awards-nod/|title=Dave the Diver director says there's 'nothing indie' about it, and he didn't apply for its controversial Game Awards nod|date=2 July 2025}}&lt;/ref&gt; peeti mängu lähenemist piisavalt ebatraditsiooniliseks, et mängutööstus käsitleks seda indie-mänguna, sealhulgas nomineeriti see 2023. aasta The Game Awardsil parima indie-mängu kategoorias.&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Cite web|last=Cyrer|first=Hirun|url=https://www.gamesradar.com/dave-the-diver-a-chill-rpg-about-fishing-and-sushi-is-one-of-2023s-biggest-steam-success-stories/|title=Dave the Diver, a chill RPG about fishing and sushi, is one of 2023's biggest Steam success stories|website=[[GamesRadar]]|date=June 30, 2023|access-date=November 14, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230711073918/https://www.gamesradar.com/dave-the-diver-a-chill-rpg-about-fishing-and-sushi-is-one-of-2023s-biggest-steam-success-stories/|archive-date=July 11, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Ngan|first=Liv|url=https://www.eurogamer.net/indie-rpg-and-sushi-restaurant-sim-dave-the-diver-reaches-1m-sales|title=Indie RPG and sushi restaurant sim Dave the Diver reaches 1m sales|website=[[Eurogamer]]|date=July 11, 2023|access-date=November 14, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230718124815/https://www.eurogamer.net/indie-rpg-and-sushi-restaurant-sim-dave-the-diver-reaches-1m-sales|archive-date=July 18, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Spangler|first=Todd|url=https://variety.com/2023/gaming/news/game-awards-2023-nominations-alan-wake-baldurs-gate-full-list-1235787390/|title=The Game Awards 2023 Nominations: Alan Wake 2, Baldur's Gate 3 Lead the Pack With Eight Noms Each|website=[[Variety (magazine)|Variety]]|date=November 13, 2023|access-date=November 14, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231113173426/https://variety.com/2023/gaming/news/game-awards-2023-nominations-alan-wake-baldurs-gate-full-list-1235787390/|archive-date=November 13, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Rowe|first=Willa|url=https://www.inverse.com/gaming/game-awards-2023-nomination-snubs-and-surprises|title=The Game Awards Nominees Reveal The Event's Biggest Blind Spot|publisher=[[Bustle Digital Group]]|website=[[Inverse (website)|Inverse]]|date=November 14, 2023|access-date=November 15, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231114233123/https://www.inverse.com/gaming/game-awards-2023-nomination-snubs-and-surprises|archive-date=November 14, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.videogameschronicle.com/news/keighley-weighs-in-on-debate-over-dave-the-diver-qualifying-for-best-indie-game/|title=Keighley weighs in on debate over Dave the Diver qualifying for Best Indie Game|date=27 November 2023|access-date=27 November 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231127151105/https://www.videogameschronicle.com/news/keighley-weighs-in-on-debate-over-dave-the-diver-qualifying-for-best-indie-game/|archive-date=27 November 2023}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Clair Obscur: Expedition 33 nomineeriti sarnaselt mõlemale indiemängu auhinnale 2025. aasta The Game Awardsil ja võitis selles kategoorias. Lisaks, kuigi selle arendaja Sandfall Interactive oli väike iseseisev 30-liikmeline meeskond koos sisseostetud tööga, võrreldi mängu sagedamini AA- või AAA-mängudega tänu selle eelarve ja kõrgetasemeliste häälnäitlejate kaasamisele avaldaja Kepler Interactive'i rahastamise kaudu.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.polygon.com/clair-obscur-expedition-33-sandfall-indie-the-game-awards-nominations/|title=Clair Obscur: Expedition 33's Game Awards nominations show 'indie' is still a meaningless term|website=[[Polygon (website)|Polygon]]|date=18 November 2025}}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Nidhogg_video_game_screenshot_1.png|paremal|pisi|&quot;Nidhogg&quot; on näide indie-mängust, mis tugineb retro pikslipõhisele 1980ndate stiilile.]]
Indie-mängu saab hinnata selle innovatiivsuse, loovuse ja kunstilise eksperimenteerimise kaudu – tegurid, mida võimaldavad väikesed meeskonnad, mis on vabad rahalisest ja loomingulisest kontrollist. See definitsioon peegeldab &quot;indie-vaimu&quot;, mis on vastupidine AAA-mängude korporatiivkultuurile ning muudab mängu &quot;indieks&quot;, kus rahaline ja loominguline iseseisvus teevad mängu &quot;iseseisvaks&quot;.&lt;ref name=&quot;every game indie&quot;&gt;{{Cite journal|last=Garda|first=Maria B.|title=Is Every Indie Game Independent? Towards the Concept of Independent Game|journal=Game Studies|volume=16|issue=1|date=October 2016|last2=Grabarczyk|first2=Paweł|issn=1604-7982}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;IGMWhatIsIndie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GameTunnelInnovation&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;MCVMoreCreative&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraFuture&quot;&gt;{{Cite web|last=Diamante|first=Vince|url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/gdc-the-future-of-indie-games|title=GDC: The Future of Indie Games|website=[[Gamasutra]]|date=March 7, 2007|access-date=January 18, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20131207214402/http://www.gamasutra.com/php-bin/news_index.php?story=13027|archive-date=December 7, 2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraMovement&quot;&gt;{{Cite web|last=Gamasutra staff|url=http://www.gamasutra.com/view/news/15743/QA_Independent_Game_Creators_On_Importance_Of_Indie_Movement.php|title=Q&amp;A: Independent Game Creators On Importance Of Indie Movement|website=[[Gamasutra]]|date=October 4, 2007|access-date=February 25, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20131207213309/http://www.gamasutra.com/view/news/15743/QA_Independent_Game_Creators_On_Importance_Of_Indie_Movement.php|archive-date=December 7, 2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;McGuire 2009 27&quot;&gt;{{Harvnb|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;TechradarGamingFuture&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Arendajad, kelle graafika loomise oskused on piiratud, saavad loota mängitavuse innovatsioonile.&lt;ref name=&quot;ForbesIndieDevsRiseUp&quot;&gt;{{Cite web|last=Irwin|first=Mary Jane|url=https://www.forbes.com/2008/11/20/games-indie-developers-tech-ebiz-cx_mji_1120indiegames.html|title=Indie Game Developers Rise Up|website=[[Forbes]]|date=November 20, 2008|access-date=January 10, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20190517132942/https://www.forbes.com/2008/11/20/games-indie-developers-tech-ebiz-cx_mji_1120indiegames.html|archive-date=May 17, 2019}}&lt;/ref&gt; See viib sageli indie-mängudeni, millel on [[Bitt|8-bitise]] ja 16-bitise mängupõlvkonna retrostiil ehk lihtsad graafikad, aga keerukad mängumehaanikad.&lt;ref name=&quot;every game indie&quot; /&gt; Indie-mängud võivad kuuluda klassikaliste mängužanrite hulka, kuid uute mängukogemustega.&lt;ref name=&quot;GamasutraMovement&quot; /&gt; &quot;Indie&quot; ei tähenda aga, et mäng keskendub innovatsioonile.&lt;ref name=&quot;GameTunnelInnovation&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Diamante, Vincent|url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/gdc-analyzing-innovation-in-indie-games|title=GDC: Analyzing Innovation in Indie Games|website=[[Gamasutra]]|date=March 6, 2007|access-date=December 4, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20171205194620/https://www.gamasutra.com/php-bin/news_index.php?story=12995|archive-date=December 5, 2017}}&lt;/ref&gt; Tegelikult võivad paljud &quot;indie&quot; sildiga mängud olla halva kvaliteediga ja neid ei pruugita teha kasumi teenimiseks.&lt;ref name=&quot;IGNCategoryDelusion&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

Jesper Juul, [[Kuninglik Taani Kunstiakadeemia|Taani Kuningliku Kaunite Kunstide Akadeemia]] dotsent, kes on uurinud videomänguturgu, kirjutas oma raamatus &quot;Handmade Pixels&quot;, et indie-mängu definitsioon on ebamäärane ja sõltub erinevatest subjektiivsetest kaalutlustest. Juul liigitas indie-mänge kolmeks kategooriaks: indie-mängud, mis suurtest avaldajatest rahaliselt sõltumatud; indie-mängud, mis on esteetiliselt sõltumatud ja oluliselt erinevad AAA-mängudes kasutatavatest kunsti- ja visuaalsetest stiilidest; indie-mängud, mis esitavad kultuurilisi ideid, mis on peavoolumängudest sõltumatud. Juul kirjutas aga, et lõppkokkuvõttes võib mängu &quot;indieks&quot; nimetamine olla siiski väga subjektiivne ja ükski reegel ei aita indie-mänge mitte-indie-mängudest eristada.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kunzelman|first=Cameron|url=https://www.vice.com/en/article/jesper-juul-handmade-pixels-review/|title=What Does It Really Mean to Be an Indie Game?|website=[[Vice (magazine)|Vice]]|date=January 15, 2020|access-date=January 15, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200115161838/https://www.vice.com/en_us/article/epgnjn/jesper-juul-handmade-pixels-review|archive-date=January 15, 2020}}&lt;/ref&gt;

Mänge, mis pole nii suured kui enamik AAA-kategooria mängud, kuid mida arendavad suuremad sõltumatud stuudiod kas avaldaja toetusel või ilma ning mis suudavad meeskonna kogemusel rakendada AAA-taseme disainipõhimõtteid ja viimistlust, on mõnikord nimetatud ka &quot;kolmekordse I-taseme&quot; mängudeks, mis peegeldavad nende äärmuste vahepealset teed. Parimaks kolmekordse I-taseme mängu näiteks on Ninja Theory mängu &quot;Hellblade: Senua's Sacrifice&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Clark|first=Ryan|url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-5-myths-of-the-indiepocalypse|title=The 5 Myths of the Indiepocalypse|website=[[Gamasutra]]|date=September 8, 2015|access-date=December 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171215053846/https://www.gamasutra.com/blogs/RyanClark/20150908/253087/The_5_Myths_of_the_Indiepocalypse.php|archive-date=December 15, 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Newman|first=Jared|url=https://www.pcworld.com/article/3184388/gaming/how-itchio-became-an-indie-pc-game-havenand-steams-antithesis.html|title=How Itch.io became an indie PC game haven—and Steam's antithesis|website=[[PC World]]|date=March 31, 2017|access-date=December 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20180226181347/https://www.pcworld.com/article/3184388/gaming/how-itchio-became-an-indie-pc-game-havenand-steams-antithesis.html|archive-date=February 26, 2018}}&lt;/ref&gt; Indie-mängud eristuvad veel nn kahekordse A-taseme (&quot;AA&quot;) mängudest sellepoolest, et nende stuudiod on kas keskmised või suuremad ehk neil töötab 50 kuni 100 inimest, mis on tüüpiliste indie-mängude puhul ebatavaline. Kahekordse I-taseme mängustuudiod töötavad sageli sarnaselt kolmekordse I-taseme stuudiotega, kuid neil on ikkagi oma mängude üle loominguline vabadus.&lt;ref name=&quot;ign indie def&quot;&gt;{{Cite web|last=Pearce|first=Dan|url=https://www.ign.com/articles/opinion-indie-has-lost-all-meaning|title=Opinion: 'Indie' Has Lost Its Meaning|website=[[IGN]]|date=July 9, 2021|access-date=July 23, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210712164919/https://www.ign.com/articles/opinion-indie-has-lost-all-meaning|archive-date=July 12, 2021}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Styhre|first=Alexander|title=The video game as agencement and the image of new gaming experiences: the work of indie video game developers|journal=Culture and Organization|pages=1–14|date=2021|last2=Remneland-Wikhamn|first2=Björn}}&lt;/ref&gt;

Indie-mängud erinevad avatud lähtekoodiga mängudest. Need on mängud, mis on arendatud eesmärgiga avaldada [[lähtekood]] ja muud ressursid avatud lähtekoodi litsentsi alusel. Kuigi paljud avatud lähtekoodiga mängude arendamise põhimõtted on samad nagu indie-mängudel, ei arendata avatud lähtekoodiga mänge kasu saamiseks, vaid pigem hobina.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Iuppa|first=Nick|year=2012|title=End-to-End Game Development: Creating Independent Serious Games and Simulations from Start to Finish|publisher=[[CRC Press]]|pages=10|last2=Borst|first2=Terry|last3=Simpson|first3=Chris}}&lt;/ref&gt; Kaubanduslik müük ei ole aga indie-mängu puhul kohustuslik ja selliseid mänge saab pakkuda [[Tasuta tarkvara|tasuta tarkvarana]], näiteks Spelunky algversioon ja [[Dwarf Fortress|&quot;Dwarf Fortress&quot;]], välja arvatud selle täiustatud visuaalne kasutajaliidese versioon, samas kui selle baasversioon on tasuta kättesaadav.&lt;ref&gt;Jacevic, Milan. (2018). ''Indie Game: The Movie: The Paper –Documentary Films and the Subfield of Independent Games''. Proceedings of DiGRA 2018.&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Indie-mängude arenduse algusaega on raske kindlaks määrata, kuna indie-mängu definitsioon on lai ning seda terminit hakati laialdasemalt kasutama alles 2000. aastate alguses.&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot;&gt;{{Cite web|last=Cobbett|first=Richard|url=http://www.pcgamer.com/from-shareware-superstars-to-the-steam-gold-rush-how-indie-conquered-the-pc/|title=From shareware superstars to the Steam gold rush: How indie conquered the PC|website=[[PC Gamer]]|date=September 22, 2017|access-date=September 25, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20210909121952/https://www.pcgamer.com/from-shareware-superstars-to-the-steam-gold-rush-how-indie-conquered-the-pc/|archive-date=September 9, 2021}}&lt;/ref&gt; Kuni 2000. aastateni kasutati sellise tarkvara kirjeldamiseks teisi termineid nagu algaja-, entusiast- ja hobijatarkvara või -mängud.&lt;ref name=&quot;parker digra 2013&quot;&gt;{{cite conference | title = Indie Game Studies Year Eleven | first = Felan | last = Parker | conference = Proceedings of DiGRA 2013: DeFragging Game Studies | year = 2013 | publisher = [[Digital Games Research Association]] }}&lt;/ref&gt;Tänapäeval viitavad sellised terminid nagu algaja- ja hobiarendajad pigem neile, kes loovad [[Mod|modifikatsioone]] olemasolevatele mängudele{{Sfn|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}} või töötavad kindlate tehnoloogiate või mänguosadega, mitte täismängude arendamisega.&lt;ref name=&quot;GameTunnelUnderstanding&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Sellised harrastajad toodavad tavaliselt mitteärilisi tooteid ja võivad ulatuda algajatest kuni valdkonna professionaalideni.&lt;ref name=&quot;GameTunnelUnderstanding&quot; /&gt;

=== Enne koduarvuteid ===
On arutletud selle üle, kas iseseisvate mängude arendus algas enne 1977. aasta [[Koduarvuti|koduarvutite]] revolutsiooni, kus ülikoolides ja teistes suurtes institutsioonides arendati mänge [[Suurarvuti|suurarvutitele]]. 1962. aasta mängu [[Spacewar!|&quot;Spacewar!&quot;]] ei rahastatud ning selle tegi väike meeskond, kuid sel ajal polnud videomängutööstus ärisektoris, mis eristaks seda iseseisvatest teostest.&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot;&gt;{{Cite web|last=Juul|first=Jesper|url=https://www.polygon.com/2019/11/15/20962788/indie-development-history-handmade-pixels|title=The indie explosion that's been going on for 30 years (give or take)|website=[[Polygon (website)|Polygon]]|date=November 15, 2019|access-date=November 15, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191115155230/https://www.polygon.com/2019/11/15/20962788/indie-development-history-handmade-pixels|archive-date=November 15, 2019}}&lt;/ref&gt;

Joyce Weisbecker, kes peab end esimeseks indie-disaineriks, lõi 1976. aastal RCA jaoks sõltumatu töövõtjana mitu mängu RCA Studio II kodukonsoolile.&lt;ref name=&quot;edwards20171027&quot;&gt;{{Cite news|last=Edwards|first=Benj|url=https://www.fastcodesign.com/90147592/rediscovering-historys-lost-first-female-video-game-designer|title=Rediscovering History's Lost First Female Video Game Designer|work=Fast Company|date=2017-10-27|access-date=2017-10-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20171109090030/https://www.fastcodesign.com/90147592/rediscovering-historys-lost-first-female-video-game-designer|archive-date=2017-11-09}}&lt;/ref&gt;

=== Koduarvutid (1970. aastate lõpp – 1980. aastad) ===
Kui esimesed personaalarvutid tulid turule 1977. aastal, sisaldasid need [[BASIC|BASIC-i]] arvutikeele eelinstallitud versiooni koos näidisprogrammide ja -mängudega, et näidata, mida kasutajad nende süsteemidega teha saavad. BASICi kättesaadavus pani inimesi proovima oma programme luua. David H. Ahli raamatu &quot;BASIC Computer Games&quot; 1978. aasta uue väljaande müügiarv, mis sisaldas enam kui saja mängu [[Lähtekood|lähtekoodi]], ületas lõpuks miljoni eksemplari künnise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=McCracken |eesnimi=Harry |kuupäev=29. aprill 2014 |pealkiri=Fifty Years of BASIC, the Programming Language That Made Computers Personal |url=https://time.com/69316/basic/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160205214236/http://time.com/69316/basic/ |arhiivimisaeg=5. veebruar 2016 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[Time (magazine)|Time]]}}&lt;/ref&gt; BASIC-i kättesaadavus inspireeris paljusid inimesi hakkama ise mänge kirjutama.&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;TechradarGamingFuture&quot;&gt;{{Cite web|last=Cobbett|first=Richard|url=http://www.techradar.com/news/gaming/is-indie-gaming-the-future--716500|title=Is indie gaming the future?|website=[[TechRadar]]|date=September 19, 2010|access-date=February 24, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20101223080159/http://www.techradar.com/news/gaming/is-indie-gaming-the-future--716500|archive-date=December 23, 2010|page=1}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:ZXSpectrum48k.jpg|paremal|pisi|1982. aasta [[ZX Spectrum]] oli Suurbritannias hobiprogrammeerijate seas populaarne.]]
Paljusid üksikisikute või kaheliikmeliste meeskondade loodud personaalarvutimänge levitati ise kauplustes või müüdi posti teel.&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Atari, Inc. käivitas 1981. aastal Atari Program Exchange'i, et avaldada kasutajate loodud tarkvara, sealhulgas mänge, Atari 8-bitistele arvutitele.&lt;ref name=&quot;apx1981summer&quot;&gt;{{Cite news|url=https://archive.org/details/Atari_Program_Exchange_Summer_1981_Catalog/page/n5/mode/2up|title=Introducing the Atari Program Exchange|work=Atari Program Exchange Software Catalog|date=Summer 1981|access-date=Nov 7, 2020|pages=1–2}}&lt;/ref&gt; Trükiajakirjad nagu SoftSide, Compute! ja Antic tellisid harrastajatelt BASIC- või [[Assemblerkeel|assemblerkeeles]] programmeeritud mänge, et neid avaldada väljatrükis.

Ühendkuningriigis olid populaarsed varased mikroarvutid, näiteks [[ZX Spectrum]], mis tõid esile hulga &quot;magamistoaprogrammeerijaid&quot;, kes panid aluse Ühendkuningriigi videomängutööstusele.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.theguardian.com/technology/2004/jan/24/games.gameswatch|title=Death of the bedroom coder|website=[[The Guardian]]|date=24 January 2004|access-date=30 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190930161504/https://www.theguardian.com/technology/2004/jan/24/games.gameswatch|archive-date=30 September 2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;e&amp;p uk history&quot;&gt;{{Cite journal|last=Izushi|first=Hiro|title=Industry evolution and cross-sectoral skill transfers: a comparative analysis of the video game industry in Japan, the United States, and the United Kingdom|journal=Environment and Planning A|volume=38|issue=10|pages=1843–1861|date=2006|last2=Aoyama|first2=Yuko|bibcode=2006EnPlA..38.1843I|doi=10.1068/a37205}}&lt;/ref&gt; Sel ajal oli tekkinud idee, et indie-mängud võivad pakkuda eksperimentaalseid mängukogemuse konseptsioone või demonstreerida niškunstifilmidele omast huvi.&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Paljud Ühendkuningriigi magamistoaprogrammeerijate mängud, näiteks &quot;Manic Miner&quot; (1983), hõlmasid Briti huumori omapära ja seetõttu olid väga eksperimentaalsed mängud.&lt;ref name=&quot;eurogamer manic miner&quot;&gt;{{cite web | url = https://www.eurogamer.net/articles/2012-07-26-manic-miner-360-revisiting-a-classic | title = Manic Miner 360: Revisiting a Classic | first = Christian | last = Donlan | date = 26 July 2012 | access-date = 30 September 2019 | work = [[Eurogamer]] | archive-date = 30 September 2019 | archive-url = https://web.archive.org/web/20190930161504/https://www.eurogamer.net/articles/2012-07-26-manic-miner-360-revisiting-a-classic | url-status = live }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Donlan |eesnimi=Christian |kuupäev=26. juuli 2012 |pealkiri=Manic Miner 360: Revisiting a Classic |url=https://www.eurogamer.net/articles/2012-07-26-manic-miner-360-revisiting-a-classic |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190930161504/https://www.eurogamer.net/articles/2012-07-26-manic-miner-360-revisiting-a-classic |arhiivimisaeg=30. september 2019 |vaadatud=30. septembril 2019 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}&lt;/ref&gt; Teised mängud, näiteks &quot;Alien Garden&quot; (1982), näitasid väga eksperimentaalset mänguviisi.&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot; /&gt; Infocom ise reklaamis oma tekstipõhiseid interaktiivseid ilukirjanduslikke mänge, rõhutades nende graafika puudumist, mille pidi asendama mängijate kujutlusvõime sel ajal, mil graafikarikkad märulimängud olid tavalised.&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot; /&gt;

=== Jagamisvara ja konsooli tagaajamine (1990ndad) ===
1990. aastate keskpaigaks tunnustati personaalarvuteid sobiva mängimisvõimalusena ning  tehnoloogia areng, mis viis 3D-mängudeni, tekitas videomängudele palju ärivõimalusi. 1990. aastate teisel poolel vähenes nende ühe- või väikeste meeskondade stuudiote mängude nähtavus, kuna väiksemad meeskonnad ei suutnud kergesti konkureerida kulude, kiiruse ja levitamise osas nagu suuremad ettevõtted. Mängutööstus oli hakanud koonduma videomängude avaldajate ümber, kes said maksta suurematele arendajatele mängude tegemise eest ning kanda kõik turundus- ja avaldamiskulud ning [[Frantsiis|frantsiisimise]] võimalused mängusarjade loomiseks.&lt;ref name=&quot;e&amp;p uk history&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Avaldajad vältisid kõrgete tootmiskulude tõttu riske ning lükkasid tagasi kõik väikeste mänguarendajate pisemad ja liiga innovatiivsed ideed.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Turg killustus ka videomängukonsoolide levimuse tõttu, mis nõudsid kalleid või raskesti kättesaadavaid mänguarenduskomplekte. Need olid tavaliselt reserveeritud suurematele arendajatele ja avaldajatele.&lt;ref name=&quot;TechradarGamingFuture&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Harvnb|Chandler|2009|lk=xxi}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

Väiksemates meeskondades toimusid märkimisväärsed arengud, mis panid aluse indie-mängudele. 1980. ja 1990. aastatel said [[Jaosvara|jagamisvaramängud]] populaarseks viisiks demode või osaliselt valmis mängude levitamiseks, kus mängijad said pärast proovimist müüjalt täismängu osta. Kuna neid demosid sai üldiselt tasuta levitada, lisati jagamisvaramängude demode kogumikke sageli mänguajakirjadesse, pakkudes algaja- ja hobiarendajatele lihtsat viisi tunnustuse saamiseks. Võimalus toota videomänge suurtes kogudes madala hinnaga, isegi kui need olid ainult jagamisvara/demo versioonid, aitas kaasa [[Personaalarvuti|PC]] kui mänguplatvormi levikule.&lt;ref name=&quot;TechradarGamingFuture&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Sel ajal seostati jagamisvara üldiselt hobiprogrammeerijatega, kuid &quot;Wolfenstein 3D&quot; (1992) ja [[Doom|&quot;Doomi&quot;]] (1993) ilmumine näitasid, et jagamisvara on elujõuline platvorm ka peavooluarendajate mängudele.&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

=== Indie-mängude esiletõus digitaalse levitamise kaudu (2000–2005) ===
[[Fail:Screenshot_from_Metanet_Software_game,_N_-_27.jpg|paremal|pisi|&quot;N&quot; on 2004. aasta brauserimäng, mis hiljem arendati välja kaubanduslikuks indiemänguks, &quot;N++&quot; 2015. aastal.]]
Praegune üldine arusaam personaalarvutite indie-mängudest kujunes 2000. aastate alguses mitme teguri mõjul. Oluliseks teguriks oli [[Digitaalne levitamine|veebipõhise levitamise]] kättesaadavus, mis võimaldas mänguarendajatel müüa otse mängijatele ning vältida jaemüügi piiranguid ja vajadust avaldaja järele.{{Sfn|Iuppa|Borst|2009|lk=10}}&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot;&gt;&lt;/ref&gt; [[Veeb|Veebi]] kasvu edendanud tarkvaratehnoloogiad, nagu [[Flash|Adobe Flash]], olid arendajatele madala hinnaga kättesaadavad ja pakkusid indie-mängude kasvuks veel ühe võimaluse.&lt;ref name=&quot;ForbesIndieDevsRiseUp&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Chan|first=Khee Hoon|url=https://www.vice.com/en/article/tracing-the-sprawling-roots-of-flash-preservation/|title=Tracing the Sprawling Roots of Flash Preservation|website=[[Vice (magazine)|Vice]]|date=March 18, 2021|access-date=March 18, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210807112623/https://www.vice.com/en/article/wx8y5y/tracing-the-sprawling-roots-of-flash-preservation|archive-date=August 7, 2021}}&lt;/ref&gt; Uus huvi indie-mängude vastu põhjustas vahevara ja [[Mängumootor|mängumootorite]] arendajaid pakkuma oma tooteid indie-arenduseks madala hinnaga või tasuta,&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot; /&gt; lisaks [[Avatud lähtekoodiga tarkvara|avatud lähtekoodiga]] [[Teek|teekidele]] ja mootoritele.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Blake|first=Michael|url=http://www.ign.com/articles/2011/06/23/pc-gaming-doomed-or-zdoomed|title=PC Gaming: Doomed? or zDoomed? - Some of the most rewarding PC games out there were built by indie developers using open source code|website=[[IGN]]|date=June 22, 2011|access-date=September 25, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20140221222302/http://www.ign.com/articles/2011/06/23/pc-gaming-doomed-or-zdoomed|archive-date=February 21, 2014}}&lt;/ref&gt; Spetsiaalne tarkvara nagu [[GameMaker Studio]] ja ühtsete mängumootorite tööriistad nagu [[Unity]] ja [[Unreal Engine]] eemaldasid suure osa programmeerimistõketest, mida potentsiaalsed indie-arendajad nende mängude loomiseks vajasid.&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot; /&gt; Indie-mängude ärivõimalused aitasid neid eristada varasematest amatöörmängudest.&lt;ref name=&quot;parker digra 2013&quot; /&gt;

Ärikeskkonnas toimus ka teisi nihkeid, mida peeti 2000. aastatel indie-mängude esiletõusu teguriteks. Mitmed selle perioodi indie-mänge peeti peavoolumängude vastandiks ning nad rõhutasid arendamise iseseisvust võrreldes peavoolumängudega, mida  arendati suure meeskonnaga. Paljud neist lähenesid oma disainile, kunstile või muudele arendusteguritele läbi retrostiili, näiteks 2004. aasta &quot;Cave Story&quot;, mis osutus mängijate seas populaarseks.&lt;ref name=&quot;parker digra 2013&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Mullis|first=Steve|url=https://www.npr.org/sections/alltechconsidered/2013/11/04/243036458/march-of-the-indies-the-punk-rockers-of-video-games|title=March Of The Indies: The Punk Rockers Of Video Games|website=[[NPR]]|date=November 4, 2013|access-date=July 18, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210718171757/https://www.npr.org/sections/alltechconsidered/2013/11/04/243036458/march-of-the-indies-the-punk-rockers-of-video-games|archive-date=July 18, 2021}}&lt;/ref&gt; Sotsiaalsed ja poliitilised muutused viisid selleni, et indie-mänge hakati kasutama mitte ainult meelelahutuseks, vaid nende sõnumite edestamiseks, mida peavoolumängud teha ei saanud.&lt;ref name=&quot;parker digra 2013&quot; /&gt; Võrreldes indie-mänge indie-filmidega ja nende vastavate tööstusharude olukorraga, toimus indie-mängude tõus ligikaudu siis, kui nende turg hakkas kiiremini kasvama ja neid hakati pidama peavooluteoste toetavaks kõrvalharuks.&lt;ref name=&quot;parker digra 2013&quot; /&gt;

=== Muutuv mängutööstus ja selle suurem nähtavus (2005–2014) ===
[[Fail:Fez_(video_game)_screenshot_08.png|paremal|pisi|&quot;Fez&quot; oli üks paljudest indie-mängudest, mida &quot;Indie Game: The Movie&quot; sarjas esile tõsteti, kui indie-mängud jõudsid peavoolu.]]
Umbes 2005. aastast olid indie-mängud saavutanud videomängutööstuses ja mujal maailmas tunnustuse. Selle peamiseks tõukejõuks oli üleminek uutele digitaalsetele levitamismeetoditele. Veebipoed nagu [[Steam]] pakkusid indie-mänge traditsiooniliste AAA-mängude kõrval ja neid pakkusid ka spetsiaalseid indie-mängude veebipoed. Kuigi otsene veebilevi aitas indie-mängudel mängijateni jõuda, võimaldasid veebipoed arendajatel oma mänge otse avaldada, uuendada ja reklaamida ning mängijatel neid kõikjalt alla laadida. Lisaks tegelesid veebipoed ise mängude levitamise ja müügiga.{{Sfn|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}}&lt;ref name=&quot;ForbesIndieDevsRiseUp&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraMovement&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;TechradarGamingFuture&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Kuigi Steam ise alustas algselt tugevat kureerimist, võimaldas see lõpuks indie-mängude avaldamist oma Steam Greenlighti ja Steam Directi programmidega, mis suurendas oluliselt saadaolevate mängude arvu.&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

Indie-mängude edasine kasv tulenes sellest, et suured avaldajad nagu [[Electronic Arts]] ja [[Activision]] lõpetasid väiksemate ja ühekordsete mängude loomise ning hakkasid seega keskenduma oma suurematele ja edukamatele mängusarjadele. See otsus andis indie-mängude loojatele võimaluse pakkuda alternatiivina lühemaid ning eksperimentaalsemaid mänge.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=22. oktoober 2014 |pealkiri=The Independent Game Development Boom: Interview with Stephanie Barish, CEO of IndieCade |url=https://www.nyfa.edu/student-resources/indie-game-development-interview-with-stephanie-barish/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191015185903/https://www.nyfa.edu/student-resources/indie-game-development-interview-with-stephanie-barish/ |arhiivimisaeg=15. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[New York Film Academy]]}}&lt;/ref&gt; AAA-kategooria mängude arenduskulud olid drastiliselt tõusnud. 2007–2008. aastal kulus ühe mängu arendamisele umbes kümnneid miljoneid dollareid, mille tõttu ei olnud mängukogemuste katsetamisel võimalik riskida.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Takatsuki |eesnimi=Yo |kuupäev=27. detsember 2007 |pealkiri=Cost headache for game developers |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/7151961.stm |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200704085326/http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/7151961.stm |arhiivimisaeg=4. juuli 2020 |vaadatud=31. augustil 2020 |väljaanne=[[BBC]]}}&lt;/ref&gt; Tekkis ka arutelu selle kohta, kas videomänge võib vaadelda kunstiliigina. Filmikriitik [[Roger Ebert]] väitis 2005. ja 2006. aasta avalikes debattides, et videomängud ei saa olla kunst, mis innustas arendajad looma indie-mänge just selle seisukoha vaidlustamiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bearman |eesnimi=Joshuah |kuupäev=13. november 2009 |pealkiri=Can D.I.Y. Supplant the First-Person Shooter? |url=https://www.nytimes.com/2009/11/15/magazine/15videogames-t.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191223080126/https://www.nytimes.com/2009/11/15/magazine/15videogames-t.html |arhiivimisaeg=23. detsember 2019 |vaadatud=20. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[The New York Times]]}}&lt;/ref&gt;

Indie-mängude arendus sai täiendava tõuke tänu ühisrahastusele, mis võimaldas indie-arendajatel koguda mängu loomiseks vajalikke vahendeid ning samal ajal hinnata, kas mängu vastu üldse huvi tuntakse, selle asemel et riskida aja ja rahaga mängu arendamisse, mis ei pruugi hästi müüa. Kuigi videomängud on tuginenud ühisrahastusele juba enne 2012. aastat, on mitmed suured indie-mängu projektid kogunud miljoneid dollareid just läbi [[Kickstarter|Kickstarteri]] ning sellest ajast alates on paljud muud ühsirahastusvõimalused muutunud mänguarendajatele kättesaadavaks. Ühisrahastus on eemaldanud indie-mängude arendamisega seotud kuluriske ning on avanud indie-arendajatele uute mängude loomiseks rohkem võimalusi.&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot; /&gt; Kuna sel perioodil ilmus veelgi rohkem indie-mänge, hakkasid avaldajad ja kogu mängutööstus märkama indie-mängude olulisust. Üks esimesti näiteid sellest oli &quot;World of Goo&quot; (2008), mille arendaja proovis saada avaldajate tuge, aga ei saanud. Kui see ilmus, sai &quot;World of Goo&quot; tunnustusi mitmetel auhinnatseremooniatel, kaasa arvatud Independent Games Festivalil, mille tulemusena hakkasid avaldajad, kes olid seda enne tagasi lükanud, pakkuma selle avaldamist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Mysore |eesnimi=Sahana |kuupäev=2. jaanuar 2009 |pealkiri=How the World of Goo became one of the indie video game hits of 2008 |url=https://venturebeat.com/2009/01/02/the-world-of-goo-became-one-of-the-indie-hits-of-2008/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190912091610/https://venturebeat.com/2009/01/02/the-world-of-goo-became-one-of-the-indie-hits-of-2008/ |arhiivimisaeg=12. september 2009 |vaadatud=29. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[Venture Beat]]}}&lt;/ref&gt; Indie-mängude edu ühisrahastusplatvormidel inspireeris samuti indie-laua[[Rollimäng|rollimängude]] arendajaid järgima sama ärimudelit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Carter |eesnimi=Chase |kuupäev=13. detsember 2022 |pealkiri=Tabletop games have made over $1.5 billion on Kickstarter |url=https://www.dicebreaker.com/companies/kickstarter/news/tabletop-games-raised-one-and-a-half-billion-dollars-on-kickstarter |url-olek=ei tööta |vaadatud=2. oktoober 2024 |väljaanne=Dicebreaker}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Arndt |eesnimi=Dan |kuupäev=3. jaanuar 2023 |pealkiri=Zine Quest and Zine Month took tabletop RPGs in weird new directions |url=https://www.polygon.com/tabletop-games/23617531/zine-month-zine-quest-best-indie-tabletop-rpg-games |url-olek=ei tööta |vaadatud=2. oktoober 2024 |väljaanne=Polygon}}&lt;/ref&gt;

Konsoolitootjad aitasid samuti tõsta indie-mängude tunnustust sel perioodil. 7. põlvkonna mängukonsoolide ajaks 2005. aastal pakkusid kõik platvormid mängijatele võrguteenuseid, näiteks Xbox Live, PlayStation Network ja Nintendo Wi-Fi Connection, mis hõlmasid ka digitaalset mängude levitamist. Pärast indie-mängude populaarsuse tõusu arvutites, hakkasid need teenused avaldama indie-mänge koos suuremate mängudega.&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;McGuire 2009 27&quot; /&gt; [[Xbox 360]] ilmus 2005. aastal koos Xbox Live Arcade'iga (XBLA), teenus, millel olid ka mõningaid indie-mänge, kuid nad ei saanud esimestel aastatel palju tähelepanu. 2008. aastal korarldas Microsoft kampaania &quot;XBLA Summer of Arcade&quot;, mis lisas indie-mänge nagu &quot;Braid&quot;, &quot;Castle Crashers&quot; ja &quot;Geometry Wars: Retro Evolved 2&quot; koos kahe AAA-mänguga. Kuigi kõigi kolme indie-mängu allalaadimiste arv oli suur, sai &quot;Braid&quot; kriitikutelt kiitust ning sellele kaasnes peavoolumeedia tähelepanu, kuna mängu arendas kaks inimest.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Rose |eesnimi=Mike |kuupäev=19. november 2013 |pealkiri=How indies made an impact on a generation of game consoles |url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/how-indies-made-an-impact-on-a-generation-of-game-consoles |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201001165141/https://www.gamasutra.com/view/feature/205136/how_indies_made_an_impact_on_a_.php |arhiivimisaeg=1. oktoober 2020 |vaadatud=26. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bearman |eesnimi=Joshuah |kuupäev=15. november 2009 |pealkiri=Can D.I.Y. Supplant the First-Person Shooter? |url=https://www.nytimes.com/2009/11/15/magazine/15videogames-t.html?pagewanted=all |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150906121102/http://www.nytimes.com/2009/11/15/magazine/15videogames-t.html?pagewanted=all |arhiivimisaeg=6. september 2015 |vaadatud=23. septembril 2015 |väljaanne=[[The New York Times]]}}&lt;/ref&gt; Microsoft jätkas selle kampaaniaga ka järgnevatel aastatel, tuues XBLAle rohkem mänge nagu &quot;Super Meat Boy&quot;, &quot;Limbo&quot; ja &quot;Fez&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Grubb |eesnimi=Jeff |kuupäev=14. veebruar 2012 |pealkiri=How Fez's first-day sales compare to Braid, Limbo, and other XBLA hits |url=https://venturebeat.com/2012/04/14/fez-20000-units-sold-on-first-day/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140809194302/http://venturebeat.com/2012/04/14/fez-20000-units-sold-on-first-day/ |arhiivimisaeg=9. august 2014 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Venture Beat]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Chaplin |eesnimi=Heather |kuupäev=27. august 2008 |pealkiri=Xbox's 'Braid' A Surprise Hit, For Surprising Reasons |url=https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=94025221 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190327210204/https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=94025221 |arhiivimisaeg=27. märts 2019 |vaadatud=4. veebruaril 2011 |väljaanne=NPR}}&lt;/ref&gt; Sony ja Nintendo järgisid Xboxi eeskuju, julgustades indie-arendajaid tooma oma mänge nende platvormidele.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 2013. aastaks on kõik kolm konsoolitootjat loonud programme, mis lasevad indie-arendajatel taotleda odavaid arendustööriistu ja litsentse, et pärast heakskiitmisprotsessi avalda mäng otse konsooli vastavates poodides.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Sel ajal asutati mitmeid &quot;väiksemaid&quot; indie-mängude avaldajaid, et toetada indie-mängude rahastamist, tehnilist tuge ja avaldamist erinevatel digi- ja jaemüügiplatvormidel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Graham |kuupäev=5. märts 2018 |pealkiri=Boutique publishers are the future of the indie games market |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-03-05-boutique-publishers-are-the-future-of-indie-games-market |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200816212853/https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-03-05-boutique-publishers-are-the-future-of-indie-games-market |arhiivimisaeg=16. august 2020 |vaadatud=26. augustil 2020 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Webster |eesnimi=Andrew |kuupäev=4. aprill 2018 |pealkiri=Indie game publishers are the new indie rock labels |url=https://www.theverge.com/2018/4/4/17199388/indie-game-publishers-double-fine-annapurna-devolver-skybound |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180404204758/https://www.theverge.com/2018/4/4/17199388/indie-game-publishers-double-fine-annapurna-devolver-skybound |arhiivimisaeg=4 aprill 2018 |vaadatud=4. aprill 2018 |väljaanne=[[The Verge]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Journey&quot; oli esimene indie-mäng, mis 2012. aastal võitis aasta mängu auhinna Game Developers Choice Awardil ja D.I.C.E. Awardil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=23. aprill 2021 |pealkiri=Archive - 13th Annual Game Developers Choice Awards |url=https://gamechoiceawards.com/archive/gdca_13th |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220623151337/https://gamechoiceawards.com/archive/gdca_13th |arhiivimisaeg=23. juuni 2022 |vaadatud=29. juunil 2022 |väljaanne=Game Developers Choice Awards}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Awards Category Details |url=https://www.interactive.org/awards/award_category_details.asp?idAward=2013&amp;idGameAwardType=65 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220413141043/https://www.interactive.org/awards/award_category_details.asp?idAward=2013&amp;idGameAwardType=65 |arhiivimisaeg=13. aprill 2022 |vaadatud=29. juuni 2022 |väljaanne=www.interactive.org}}&lt;/ref&gt;

Selle aja jooksul ilmus veel mitmeid indie-mänge, mis said nii tunnustuse kui ka kaubandusliku edu osaliseks.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Faber |eesnimi=Tom |kuupäev=15. juuli 2019 |pealkiri=Cats, cancer and mental breakdown: the unexpected joys of indie games |url=https://www.ft.com/content/5b36fe2c-a6e3-11e9-90e9-fc4b9d9528b4 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190919095544/https://www.ft.com/content/5b36fe2c-a6e3-11e9-90e9-fc4b9d9528b4 |arhiivimisaeg=19. september 2019 |vaadatud=1. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Financial Times]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Minecraft&quot; (2011), mida peetakse üheks parimaks enimmüüdud mänguks 2024. aasta seisuga,&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=16. oktoober 2023 |pealkiri=Minecraft becomes first video game to hit 300m sales |url=https://www.bbc.com/news/technology-67105983 |vaadatud=15. juuli 2024}}&lt;/ref&gt; oli esmalt väljaantud indie-mänguna&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Plunkett |eesnimi=Luke |kuupäev=4. jaanuar 2011 |pealkiri=Why Minecraft Is So Damn Popular |url=https://kotaku.com/why-minecraft-is-so-damn-popular-5724989 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110109012135/http://kotaku.com/5724989/why-minecraft-is-so-damn-popular |arhiivimisaeg=9. jaanuar 2011 |vaadatud=4. veebruaril 2011 |väljaanne=[[Kotaku]]}}&lt;/ref&gt; enne, kui Microsoft võttis 2014. aastal üle selle arendaja Mojang Studiosi ning see liideti Xbox Games Studiosega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Molina |eesnimi=Brett |kuupäev=15. september 2014 |pealkiri=Microsoft to acquire 'Minecraft' maker Mojang for $2.5B |url=https://www.usatoday.com/story/tech/gaming/2014/09/15/microsoft-minecraft/15658383/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170907123208/https://www.usatoday.com/story/tech/gaming/2014/09/15/microsoft-minecraft/15658383/ |arhiivimisaeg=7. september 2017 |vaadatud=5. septembril 2017 |väljaanne=[[USA Today]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Terraria&quot;, üks teine tuntud indie-mäng, avaldati samal aastal ja on kõigi aegade 8. parim enimmüüdud videomäng&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sirani |eesnimi=Jordan |kuupäev=11. juuli 2024 |pealkiri=The 10 Best-Selling Video Games of All Time |url=https://www.ign.com/articles/best-selling-video-games-of-all-time-grand-theft-auto-minecraft-tetris |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=IGN}}&lt;/ref&gt; ning 2022. aasta seisuga ka Steami kõrgeima hinnanguga mäng.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ostler |eesnimi=Anne-Marie |kuupäev=30. august 2022 |pealkiri=Terraria might be the best-reviewed Steam game ever, with over a million reviews and a 97% positive rating |url=https://www.gamesradar.com/terraria-might-be-the-best-reviewed-steam-game-ever-with-over-a-million-reviews-and-a-97-positive-rating/ |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=gamesradar}}&lt;/ref&gt; Teised samal perioodil ilmunud edukad indie-mängud on näiteks &quot;The Binding of Isaac&quot; (2011),&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=10. aprill 2021 |pealkiri=How The Binding of Isaac Has Remained Popular After All These Years |url=https://gamerant.com/binding-isaac-indie-games-best/ |väljaanne=Game Rant}}&lt;/ref&gt; &quot;Hotline Miami&quot; (2012),&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Gordon |eesnimi=Lewis |kuupäev=25. oktoober 2022 |pealkiri=Ten Years Later, ''Hotline Miami'' Remains a Queasy, Ultraviolent Classic |url=https://www.theringer.com/video-games/2022/10/25/23421962/hotline-miami-10-year-anniversary-devolver-digital |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=The Ringer}}&lt;/ref&gt; &quot;Shovel Knight&quot; (2014)&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Matar |eesnimi=Joe |kuupäev=26. juuni 2019 |pealkiri=Shovel Knight: An Indie Masterpiece |url=https://www.denofgeek.com/games/shovel-knight-an-indie-masterpiece/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211201101819/https://www.denofgeek.com/games/shovel-knight-an-indie-masterpiece/ |arhiivimisaeg=1. detsember 2021 |vaadatud=14. septembril 2021 |väljaanne=[[Den of Geek]]}}&lt;/ref&gt; ja &quot;Five Nights at Freddy's&quot; (2014).&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Brey |eesnimi=Betsy |pealkiri=Indie Games in the Digital Age |perekonnanimi2=Clarke |eesnimi2=M.J. |perekonnanimi3=Wang |eesnimi3=Cynthia |kirjastus=[[Bloomsbury Publishing]] |aasta=2020 |isbn=978-1501356438 |lehekülg=74 |keel=en}}&lt;/ref&gt; &quot;Hotline Miami&quot; inspireeris paljusid mänguarendajaid uusi mänge arendama&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Argüello |eesnimi=Diego Nicolás |kuupäev=26. oktoober 2022 |pealkiri=Hotline Miami's ultra-violence has influenced games for a decade |url=https://www.theverge.com/2022/10/26/23422597/hotline-miami-10-year-anniversary |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=The Verge}}&lt;/ref&gt; ja aitas kaasa selle perioodi jooksul ilmunud indie-mängude kasvule,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Corcoran |eesnimi=Nina |kuupäev=8. märts 2023 |pealkiri=Hotline Miami and the Rise of Techno in Ultra-Violent Video Games |url=https://pitchfork.com/thepitch/hotline-miami-and-the-rise-of-techno-in-ultra-violent-video-games/ |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=Pitchfork |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; samal ajal kui &quot;Shovel Knight&quot; ja &quot;Five Nights at Freddy's&quot; lõid edukaid meediafrantsiise, kus viimane hiljem muutus kultuurifenomeniks.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=In-depth: Yacht Club gets transparent with sales numbers |url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/in-depth-yacht-club-gets-transparent-with-sales-numbers |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=www.gamedeveloper.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; Mobiilimängud muutusid samuti indie-arendajatega populaarseks, kuna 2000. aastate lõpus ilmusid [[App Store]] ja Google Play Store, mis pakkusid odavaid arendajatööriistu ning kergesti ligipääsetavaid äripindu.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wright |eesnimi=Steven |kuupäev=28. september 2018 |pealkiri=There are too many video games. What now? |url=https://www.polygon.com/2018/9/28/17911372/there-are-too-many-video-games-what-now-indiepocalypse |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191024233035/https://www.polygon.com/2018/9/28/17911372/there-are-too-many-video-games-what-now-indiepocalypse |arhiivimisaeg=24. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}&lt;/ref&gt; 2012. aastal ilmus dokumentaalfilm &quot;Indie Game: The Movie&quot;, mis käsitles mitmeid edukaid mänge sel perioodil.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

=== Hirmud seoses küllastumise ja leitavusega (2015–praegu) ===
[[Fail:Steam game count chart.png|pisi|Steamile avaldatud mängude arv aastate kaupa, hinnatuna Steam Spy poolt 2020. aasta jaanuaris.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=McAloone |eesnimi=Alissa |kuupäev=10. jaanuar 2018 |pealkiri=7,672 games hit Steam in 2017 alone, says Steam Spy |url=https://www.gamasutra.com/view/news/312843/7672_games_hit_Steam_in_2017_alone_says_Steam_Spy.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180111005420/https://www.gamasutra.com/view/news/312843/7672_games_hit_Steam_in_2017_alone_says_Steam_Spy.php |arhiivimisaeg=11. jaanuar 2018 |vaadatud=10. jaanuaril 2018 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Calvin |eesnimi=Alex |kuupäev=14. jaanuar 2019 |pealkiri=There are now over 27,000 games on Steam |url=https://www.pcgamesinsider.biz/news/68367/there-are-now-over-27000-games-on-steam/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190115075747/https://www.pcgamesinsider.biz/news/68367/there-are-now-over-27000-games-on-steam/ |arhiivimisaeg=15. jaanuar 2019 |vaadatud=14. jaanuaril 2019 |väljaanne=PC Games Insider.biz}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Calvin |eesnimi=Alex |kuupäev=2. jaanuar 2020 |pealkiri=Over 8,000 games were released on Steam in 2019, according to SteamSpy |url=https://www.pcgamesinsider.biz/news/70259/over-8000-games-were-released-on-steam-in-2019-according-to-steamspy/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200102150224/https://www.pcgamesinsider.biz/news/70259/over-8000-games-were-released-on-steam-in-2019-according-to-steamspy/ |arhiivimisaeg=2. jaanuar 2020 |vaadatud=2. jaanuaril 2020 |väljaanne=PCGamesInsider.biz}}&lt;/ref&gt; Aastad 2004 ja 2005, millel on vastavalt seitse ja kuus mängu, ei paista siin tabelis välja.]]
2015. aasta paiku tekkis mure, et videomängude loomiseks ja levitamiseks mõeldud kergesti kasutatavate tööriistade levik võib kaasa tuua videomängude ületootmise, mida nimetati &quot;indiepokalüpsiseks&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Graft |eesnimi=Kris |kuupäev=10. detsember 2015 |pealkiri=The 5 trends that defined the game industry in 2015 |url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-5-trends-that-defined-the-game-industry-in-2015 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151211042124/http://gamasutra.com/view/news/261462/The_5_trends_that_defined_the_game_industry_in_2015.php |arhiivimisaeg=11. detsember 2015 |vaadatud=10. detsembril 2015 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; Arusaam &quot;indiepokalüpsise&quot; üle ei olnud ühehäälne. Jeff Vogel väitis 2016. aasta GDC üritusel, et igasugune langus oli lihtsalt osa tüüpilisest [[Majandustsükkel|majandustsüklist]]. Indie-mängude turu suuruseks hinnati 2016. aasta märtsis vähemalt 1 miljardit dollarit aastas nende mängude puhul, mida pakub Steam.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wawro |eesnimi=Alex |kuupäev=15. märts 2016 |pealkiri=Devs share real talk about surviving the latest 'indiepocalypse' |url=https://www.gamedeveloper.com/business/devs-share-real-talk-about-surviving-the-latest-indiepocalypse- |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170819152007/http://www.gamasutra.com/view/news/268134/Devs_share_real_talk_about_surviving_the_latest_indiepocalypse.php |arhiivimisaeg=19. august 2017 |vaadatud=15. märtsil 2016 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; Mike Wilson, Graeme Struthers ja Harry Miller, indie-avaldaja Devolver Digitali kaasasutajad, väitsid 2016. aprillis, et turg indie-mängude jaoks on konkurentsitihedam kui kunagi varem, kuid näib endiselt elujõulisena ega näita aeglustumise märke.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pearson |eesnimi=Dan |kuupäev=13. aprill 2016 |pealkiri=Every year has been better than the last. Thriving is the best way to put it. |url=http://www.gamesindustry.biz/articles/2016-04-13-devolver-indiepocalypse-what-indiepocalypse |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160416022145/http://www.gamesindustry.biz/articles/2016-04-13-devolver-indiepocalypse-what-indiepocalypse |arhiivimisaeg=16. aprill 2016 |vaadatud=13. aprillil 2016 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}&lt;/ref&gt; Gamasutra ütles, et 2016. aasta lõpuks ei ole indie-mängu turul olnud mingit katastroofilist kokkuvarisemist, kuigi oli märke, et turu kasv oli märgatavalt aeglustunud. Turg oli sisenenud &quot;post-indiepokalüpsise&quot; faasi, kuna indie-mängude ärimudelid kohanevad uute turutingimustega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Graft |eesnimi=Kris |kuupäev=13. detsember 2016 |pealkiri=The 5 trends that defined the game industry in 2016 |url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-5-trends-that-defined-the-game-industry-in-2016 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161214172243/http://www.gamasutra.com/view/news/287485/The_5_trends_that_defined_the_game_industry_in_2016.php |arhiivimisaeg=14. detsember 2016 |vaadatud=13. detsembril 2016 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; 

Kuigi alates 2015. aastast ei ole indie-mängu valdkonnal olnud mingit tüüpi kokkuvarisemist, on muresid, et turg on liialtki suur kõikide arendajate märkamiseks. Ainult vähesed indie-mängud saavad meedias tähelepanu ning neid nimetatakse tavaliselt &quot;indie-kullakesteks&quot; ([[Inglise keel|inglise keeles]] ''indie-darlings''). On olnud juhtumeid, et &quot;indie-kullakesi&quot; leitakse pigem tänu tarbijate kiitustele kui tööstuse otsese mõju tõttu, mis toob kaasa lisameediakajastuse. Sellised mängud on näiteks &quot;Celeste&quot; ja &quot;Untitled Goose Game&quot;.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bycer |eesnimi=Josh |kuupäev=15. oktoober 2019 |pealkiri=The Problem of the Indie Game Pedestal |url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/the-problem-of-the-indie-game-pedestal |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191014211441/https://www.gamasutra.com/blogs/JoshBycer/20191014/352119/The_Problem_of_the_Indie_Game_Pedestal.php |arhiivimisaeg=14. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; On olnud aga hetki, kus videomängumeedia peab tulevast mängu edukaks ja annab sellele &quot;indie-kullakese&quot; tiitli enne selle väljalaset, kuid mäng ebaõnnestub ja ei avalda mängijatele head muljet. Nii juhtus näiteks &quot;No Man's Sky&quot; ja &quot;Where the Water Tastes Like Wine&quot; puhul.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Muncy |eesnimi=Julie |kuupäev=15. august 2017 |pealkiri=One Year Later, No Man's Sky—And Its Evolution—Is Worth Exploring |url=https://www.wired.com/story/no-mans-sky-one-year-later/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170818011719/https://www.wired.com/story/no-mans-sky-one-year-later/ |arhiivimisaeg=18. august 2017 |vaadatud=17. augustil 2017 |väljaanne=[[Wired (magazine)|Wired]]}}&lt;/ref&gt;

Nähtavus on samuti muutunud probleemiks indie-arendajatele. Kuna Steami levitamisteenus laseb igal arendajal pakkuda neile enda mänge minimaalse tasu eest, lisandub igal aastal tuhandeid mänge ning arendajad on oma mängude müümisel hakanud suuresti lootma Steami leitavustööriistadele – meetod, mis kohandab klientide kataloogilehti varasemate ostude põhjal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Valentine |eesnimi=Rebekah |kuupäev=19. juuli 2019 |pealkiri=Indies on Steam are betting on discoverability |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2019-07-19-steam-indies-and-betting-on-discoverability |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191004155944/https://www.gamesindustry.biz/articles/2019-07-19-steam-indies-and-betting-on-discoverability |arhiivimisaeg=4. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}&lt;/ref&gt; 2010ndatel olid mobiilrakenduste poodidel sarnased probleemid, kus oli küll suur hulk pakkumisi, kuid klientidel oli halb neid üles leida.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Mitmed indie-arendajad pidasid tähtsaks korraldada sotsiaalmeedias head [[suhtekorraldus]]&lt;nowiki/&gt;kampaaniat ja suhelda ajakirjanikega, et mäng saaks juba arenguetapi alguses tähelepanu. See pidi nii tekitama kui ka säilitama huvi kuni mängu väljalaskmiseni, mis omakorda suurendab arenduskulusid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=West |eesnimi=Daniel |kuupäev=8. september 2015 |pealkiri='Good' isn't good enough - releasing an indie game in 2015 |url=https://www.gamasutra.com/blogs/DanielWest/20150908/253040/Good_isnt_good_enough__releasing_an_indie_game_in_2015.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191015190657/https://www.gamasutra.com/blogs/DanielWest/20150908/253040/Good_isnt_good_enough__releasing_an_indie_game_in_2015.php |arhiivimisaeg=15. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nelson |eesnimi=Xalavier Jr. |kuupäev=12. märts 2019 |pealkiri=How it feels to release an indie game in 2019 |url=https://www.polygon.com/2019/3/12/18256052/indie-game-release-steam |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200227050031/https://www.polygon.com/2019/3/12/18256052/indie-game-release-steam |arhiivimisaeg=27. veebruar 2020 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}&lt;/ref&gt;

Paljud sel ajaperioodil avaldatud mängud on olnud ikkagi edukad, sealhulgas need, mida kutsuti &quot;indie-kullakesteks&quot;.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Mõned populaarsed indie-mängud said peamiselt tuntuks sotsiaalmeedia kaudu ning said kultuurifenomeniks, näiteks &quot;Undertale&quot; (2015) ja &quot;Among Us&quot; (2018),&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Diaz |eesnimi=Ana |kuupäev=17. oktoober 2020 |pealkiri=Make Love, Not War: Five Years Of 'Undertale' |url=https://www.npr.org/2020/10/17/924581553/make-love-not-war-five-years-of-undertale |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201018051829/https://www.npr.org/2020/10/17/924581553/make-love-not-war-five-years-of-undertale |arhiivimisaeg=18. oktoober 2020 |vaadatud=12. novembril 2023 |väljaanne=NPR}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; millest viimane oli 2020. ja 2021. aasta COVID-19-pandeemia ajal üks populaarsemaid mänge, millel oli pool miljardit mängijat.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Sarnane olukord oli &quot;Lethal Companyga&quot;, mida avaldati eelmüügiversioonina 2023. aastal ja sai populaarseks läbi interneti ning oli üks enimmängitud mänge sel aastal.&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot; /&gt; Kaubanduslikult edukad mängud olid ka &quot;Enter the Gungeon&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=13. jaanuar 2020 |pealkiri=Enter the Gungeon shoots past three million units sold |url=https://www.pocketgamer.biz/enter-the-gungeon-3-million-units/ |väljaanne=pocketgamer.biz}}&lt;/ref&gt; &quot;Stardew Valley&quot;,&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; &quot;Hollow Knight&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Walker |eesnimi=Alex |kuupäev=5. juuli 2018 |pealkiri=Hollow Knight Has Sold More Than 1 Million Copies On PC |url=https://www.kotaku.com.au/2018/07/hollow-knight-has-sold-more-than-1-million-copies-on-pc/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180705034951/https://www.kotaku.com.au/2018/07/hollow-knight-has-sold-more-than-1-million-copies-on-pc/ |arhiivimisaeg=5. juuli 2018 |vaadatud=27. märtsil 2024 |väljaanne=Kotaku Australia}}&lt;/ref&gt; ja &quot;Cuphead&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Grubb |eesnimi=Jeff |kuupäev=30. september 2019 |pealkiri=Cuphead surpasses 5 million copies sold |url=https://venturebeat.com/2019/09/30/cuphead-surpasses-5-million-copies-sold/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200116144643/https://venturebeat.com/2019/09/30/cuphead-surpasses-5-million-copies-sold/ |arhiivimisaeg=16. jaanuar 2020 |vaadatud=28. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[Venture Beat]]}}&lt;/ref&gt;

=== Muud regioonid ===
Indie-mänge seostakse tavaliselt läänemaailmaga, täpsemalt [[Põhja-Ameerika]], [[Euroopa]] ja [[Okeaania|Okeaaniaga]]. Siiski on ka teistes riikides olnud sarnane indie-mängude areng, mis on põimunud ülemaailmse tööstusega.

==== Jaapani ''doujin soft'' ehk sõltumatu tarkvara ====
[[Jaapan|Jaapanis]] on ''doujin soft'' kogukonda 2010. aastateni peetud üldiselt hobitegevuseks. Arvutid ja magamistoaprogrammeerimine olid sarnaselt populaarsust kogunud 1970. lõpus ja 1980. aastate alguses, kuid konsoolid vallutasid kiiresti arvutituru. Siiski jätkasid hobiprogrammeerijad mängude arendamist. Jaapan oli keskendunud mänguarenduskomplektidele, mis oli spetsiaalne tarkvara mängude loomiseks. Neist suurt osa tootis ASCII Corporation, kes andis välja hobiprogrammeerijate ajakirja ''ASCII'', kus inimesed said oma programme jagada. Aja jooksul nägi ''ASCII'' võimalust avaldada mänguarenduskomplekte ning 1992. aastaks ilmus tarkvara RPG Makeri esimene kaubanduslik versioon. Tarkvara oli tasuline ning inimesed said selle abil avaldada valmis mänge kas tasuta või kaubandusliku toodetena. See lõi 2000ndate alguses potentsiaali indie-mängude turu tekkeks, mis oli kooskõlas indie-mängude populaarsusega läänes.&lt;ref&gt;Ito, Kenji. (2005). ''Possibilities of Non-Commercial Games: The Case of Amateur Role Playing Games Designers in Japan.'' Proceedings of DiGRA 2005: Conference: Changing Views – Worlds in Play. [[Digital Games Research Association]].&lt;/ref&gt;

Nagu teisedki Jaapani fänni-tehtud teosed muudes meediakanalites, loodi ''doujin''-mänge tihtipeale juba olemasolevatest ressurssidest ning need ei saanud teistelt tarbijatelt palju austust ega huvi. Selle asemel olid need mõeldud mängimiseks ning jagamiseks üritustel teiste mängijatega. 2013. aasta paiku hakkasid turujõud muutuma koos lääne indie-mängude populaarsusega, mis tekitas suuremat huvi ''doujin''-mängude kui päris mängude vastu. 2013. aastal pakkus Tokyo Game Show esmakordselt spetsiaalselt ''doujin''-mängude ala [[Sony Interactive Entertainment|Sony Interactive Entertainmenti]] toel, kes oli varasematel aastatel olnud lääne indie-mängude edutaja ja on seda hiljem laiendanud.&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ellison |eesnimi=Cara |kuupäev=1. oktoober 2014 |pealkiri=Dōjin nation: does 'indie' gaming really exist in Japan? |url=https://www.theguardian.com/technology/2014/oct/01/dojin-nation-indie-gaming-japan |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200201155841/https://www.theguardian.com/technology/2014/oct/01/dojin-nation-indie-gaming-japan |arhiivimisaeg=1. veebruar 2020 |vaadatud=1. veebruaril 2020 |väljaanne=[[The Guardian]]}}&lt;/ref&gt; Erinevus Jaapanis arendatud ''doujin''-mängude ja indie-mängude vahel on ebamäärane - termini kasutus viitab tavaliselt sellele, kas nende populaarsus tekkis lääne- või idaturgudel enne 2010. aastate keskpaika ning kas need on loodud eesmärgiga müüa palju eksemplare või lihtsalt kirgprojektina. Pikaajaline nö kuulipõrgu (inglise keeles ''bullet hell)'' &quot;Touhou Projecti&quot; mänguseeria, mille lõi ainult üks arendaja ZUN alates 1996. aastast, on nimetatud nii indieks kui ka ''doujin''iks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=PCGamer |kuupäev=24. november 2014 |pealkiri=The story of the Touhou sensation |url=https://www.pcgamer.com/uk/the-story-behind-the-touhou-sensation/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210717025315/https://www.pcgamer.com/uk/the-story-behind-the-touhou-sensation/ |arhiivimisaeg=17. juuli 2021 |vaadatud=17. juulil 2021 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=19. oktoober 2018 |pealkiri=『UNDERTALE』トビー・フォックス×『東方』ZUN×Onion Games木村祥朗鼎談──自分が幸せでいられる道を進んだらこうなった──同人の魂、インディーの自由を大いに語る |url=https://news.denfaminicogamer.jp/interview/181019 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210504133203/https://news.denfaminicogamer.jp/interview/181019 |arhiivimisaeg=4. mai 2021 |vaadatud=21. juulil 2021 |keel=jaapani}}&lt;/ref&gt; Samas, vaatamata sellest, et &quot;Cave Story&quot; on arendatud Jaapanis, nimetatakse seda indie-mänguks, sest see sai lääne turul populaarseks. &quot;Cave Story&quot; on üks mõjukamaid indie-mänge, mis aitas kaasa Metroidvania-žanri taassünnile.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Greenwald |eesnimi=Will |kuupäev=12. aprill 2013 |pealkiri=Indie Game Developers Revive Platformers |url=https://www.pcmag.com/article2/0,2817,2417667,00.asp |url-olek=töötab |arhiivimisurl=http://archive.wikiwix.com/cache/20150315014115/https://www.pcmag.com/article2/0,2817,2417667,00.asp |arhiivimisaeg=15. märts 2015 |vaadatud=14. märtsil 2015 |väljaanne=[[PC Magazine]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nutt |eesnimi=Christian |kuupäev=13. veebruaril 2015 |pealkiri=The undying allure of the Metroidvania |url=https://www.gamedeveloper.com/design/the-undying-allure-of-the-metroidvania |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150512033009/http://www.gamasutra.com/view/news/236410/The_undying_allure_of_the_Metroidvania.php |arhiivimisaeg=12. mai 2015 |vaadatud=13. veebruaril 2015 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; ''Doujin''-mängude vastu oli suur huvi ka lääne turul, kuna inglise keelt kõnelevad grupid hakkasid loaga tõlkima mitmeid mänge inglise keelde, mille üks tuntumaid näiteid on &quot;Recettear: An Item Shop's Tale&quot; – esimene ''doujin'', mis avaldati 2010. aastal Steamil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Carter |eesnimi=Ben |kuupäev=11. august 2011 |pealkiri=Opinion: Comic Market And Indie Games In Japan |url=https://www.gamedeveloper.com/business/opinion-comic-market-and-indie-games-in-japan |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200201155837/https://www.gamasutra.com/view/news/126610/Opinion_Comic_Market_And_Indie_Games_In_Japan.php |arhiivimisaeg=1. veebruar 2020 |vaadatud=1. veebruaril 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Goldman |eesnimi=Tom |kuupäev=1. oktoober 2010 |pealkiri=Steam's First Indie JRPG Is a Hit |url=http://www.escapistmagazine.com/news/view/103956-Steams-First-Indie-JRPG-Is-a-Hit |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101004155454/http://www.escapistmagazine.com/news/view/103956-Steams-First-Indie-JRPG-Is-a-Hit |arhiivimisaeg=4. oktoober 2010 |vaadatud=21. detsembril 2010 |väljaanne=[[The Escapist (magazine)|The Escapist]]}}&lt;/ref&gt;

Mihhail Fiadotau, [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] videomängude uuringute lektor, tõi välja kolm peamist erinevust väljakujunenud ''doujin''-kultuuri ja lääneliku indie-mängude idee vahel. Kontseptuaalsest vaatenurgast edendavad indie-mängud üldiselt mõttelist iseseisvust ja uuenduslikkust, samas kui ''doujin''-mängud põhinevad tavaliselt ühise grupi jagatud ideedel ega kaldu kõrvale juba väljakujunenud ideedest (näiteks tugev eelistus rollimängude žanri suhtes). Genealoogilisest vaatenurgast ulatub ''doujin''i olemus tagasi 19. sajandisse, kuid indie-nähtus ise on suhteliselt uus. Lõpuks, alles hiljuti räägiti ''doujin''-mängudest samades seltskondades kui muu ''doujin''-kultuurid (fännikunst ja kirjandus) ning neid segati harva kaubanduslike toodetega, samas indie-mängud on jaganud samat positsiooni AAA-kategooria mängudega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fiadotau |eesnimi=Mikhail |kuupäev=2017 |pealkiri=Indie and dōjin games: a cross-cultural comparison |url=https://www.academia.edu/35666898 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220210170929/https://www.academia.edu/35666898 |arhiivimisaeg=10. veebruar 2022 |väljaanne=Proceedings of the Digital Games Research Association 2017 Conference (DiGRA'17) |lehekülg=1–2 |keel=en |via=Academia.edu}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Fiadotau |eesnimi=Mikhail |kuupäev=2019 |pealkiri=Indie and Dōjin Games: A Multilayered Cross-Cultural Comparison |url=http://elib.suub.uni-bremen.de/edocs/00107541-1.pdf |url-olek=ei tööta |ajakiri=Gamevironments |aastakäik=10 |lehekülg=34–84 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200201163457/http://elib.suub.uni-bremen.de/edocs/00107541-1.pdf |arhiivimisaeg=1. veebruar 2020 |vaadatud=1. veebruaril 2020}}&lt;/ref&gt;

== Areng ==
Paljud peavoolu videomängude arendamise aluspõhimõtted kehtivad ka indie-mängude arendamisel, eriti tarkvaraarenduse puhul. Peamised erinevused seisnevad selles, kuidas mängu arendus on seotud avaldajaga või selle puudumisega.

=== Arendusmeeskonnad ===
[[Fail:And Yet It Moves screenshot 02 walking on nothing.png|pisi|Mäng &quot;And Yet It Moves&quot; on näide õpilaste arendatud mängust, mis hiljem laiendati kaubanduslikuks tooteks.]]
Iseseisva mänguarendusstuudio suurusel pole kindalt piiri. Mitmed edukad indie-mängud, nagu &quot;Touhou Projecti&quot; seeria, &quot;Axiom Verge&quot;, &quot;Cave Story&quot;, &quot;Papers, Please&quot; ja &quot;Spelunky&quot;, olid ühe inimese poolt arendatud, kuid tihti kasutati nende loomisel kunstnike ning muusikute abi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ramée |eesnimi=Jordan |kuupäev=28. juuli 2018 |pealkiri=The 14 Best Games Developed By Only One Person |url=https://www.gamespot.com/gallery/the-14-best-games-developed-by-only-one-person/2900-2172/6/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200128221431/https://www.gamespot.com/gallery/the-14-best-games-developed-by-only-one-person/2900-2172/6/ |arhiivimisaeg=28. jaanuar 2020 |vaadatud=28. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[GameSpot]]}}&lt;/ref&gt; Levinumad on väikesed arendajate meeskonnad, kuhu kuulub kaks kuni mõnikümmend liiget ning keda toetavad välised kunstnikud. Suuremate arendusmeeskondadega kaasnevad stuudio ülalpidamise kõrgemad üldkulud, mis võivad olla riskantsed juhul, kui mäng ei müü hästi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Gordon |eesnimi=Lewis |kuupäev=9. oktoober 2019 |pealkiri=Indie Game Makers Open Up About The Money They Actually Make |url=https://www.theverge.com/2019/10/9/20903139/indie-game-developers-creators-money-funding |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210208104911/https://www.theverge.com/2019/10/9/20903139/indie-game-developers-creators-money-funding |arhiivimisaeg=8. veebruar 2021 |vaadatud=28. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[The Verge]]}}&lt;/ref&gt;

Indie-meeskonnad võivad tekkida eri kohtades. Üks hiliseim näide on õpilasprojektid, mis on arendatud prototüüpidena kursusetöö raames ning mida õpilased pärast kooli lõpetamist hakkavad kaubandusliku tootena müüma. Sellised mängud on näiteks &quot;And yet It Moves&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Casamassina |eesnimi=Matt |kuupäev=22. oktoober 2009 |pealkiri=And Yet It Moves To WiiWare |url=http://wii.ign.com/articles/103/1037884p1.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091025191827/http://wii.ign.com/articles/103/1037884p1.html |arhiivimisaeg=25. oktoober 2009 |väljaanne=[[IGN]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Octodad: Dadliest Catch&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hayward |eesnimi=Andrew |kuupäev=12. oktoober 2012 |pealkiri=Coding and coexisting in the corral: How Octodad's team manages living and working together |url=https://www.engadget.com/2012/10/01/coding-and-coexisting-in-the-corral-how-octodads-team-manages/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240122164427/https://www.engadget.com/2012-10-01-coding-and-coexisting-in-the-corral-how-octodads-team-manages.html |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2024 |vaadatud=13. juunil 2015 |väljaanne=[[Joystiq]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Risk of Rain&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Tach |eesnimi=Dave |kuupäev=23. august 2013 |pealkiri=Risk of Rain hands-on: Retro agoraphobia |url=http://www.polygon.com/2013/8/28/4664064/risk-of-rain-hands-on-impf |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140123021742/http://www.polygon.com/2013/8/28/4664064/risk-of-rain-hands-on-impf |arhiivimisaeg=23. jaanuar 2014 |vaadatud=23. jaanuaril 2014 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}&lt;/ref&gt; ja &quot;Outer Wilds&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Cameron |eesnimi=Phill |kuupäev=27. jaanuar 2015 |pealkiri=Road to the IGF: Alex Beachum's Outer Wilds |url=http://www.gamasutra.com/view/news/235008/Road_to_the_IGF_Alex_Beachums_Outer_Wilds.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402091355/http://www.gamasutra.com/view/news/235008/Road_to_the_IGF_Alex_Beachums_Outer_Wilds.php |arhiivimisaeg=2. aprill 2015 |vaadatud=11. märtsil 2015 |väljaanne=[[Gamasutra]] |väljaandja=[[UBM plc]]}}&lt;/ref&gt; Mõnel juhul võivad õpilased kooli pooleli jätta ärivõimaluste või muude põhjuste tõttu. Vlambeeri asutajad, näiteks, alustasid kaubandusliku mängu arendamisega, kui nad olid veel koolis ning jätsid selle pooleli, kui kool nõudis endale mängu õigusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sarkar |eesnimi=Samit |kuupäev=14. veebruar 2014 |pealkiri=Vlambeer: Just making games is the key to becoming successful |url=https://www.polygon.com/2014/2/14/5412752/vlambeer-rami-ismail-indiecade-east-2014-keynote-just-making-games |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180131024112/https://www.polygon.com/2014/2/14/5412752/vlambeer-rami-ismail-indiecade-east-2014-keynote-just-making-games |arhiivimisaeg=31. jaanuar 2018 |vaadatud=30. jaanuaril 2018 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}&lt;/ref&gt;

Teine viis indie-meeskondade kujunemiseks on see, kui kogenud arendajad lahkuvad mängutööstusest – kas omal soovil või koondamise tõttu – ning asuvad looma iseseisvaid projekte, ajendatuna soovist taastada loominguline vabadus või väsimusest ettevõtete töökorralduse suhtes. Näiteks &quot;FTL: Faster Than Light&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=CjnLion |kuupäev=10. mai 2012 |pealkiri=Kickstart to Lightspeed – An FTL Interview |url=http://www.destructoid.com/blogs/CjnLion/kickstart-to-lightspeed-an-ftl-interview-227284.phtml |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121017204604/http://www.destructoid.com/blogs/CjnLion/kickstart-to-lightspeed-an-ftl-interview-227284.phtml |arhiivimisaeg=17. oktoober 2012 |vaadatud=20. septembril 2012 |väljaanne=[[Destructoid]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Papers, Please&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Edge Staff |kuupäev=20. jaanuar 2014 |pealkiri=The Making Of: Papers, Please |url=http://www.edge-online.com/features/the-making-of-papers-please/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140122052214/http://www.edge-online.com/features/the-making-of-papers-please/ |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2014 |väljaanne=[[Edge (magazine)|Edge]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Darkest Dungeon&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Graft |eesnimi=Kris |kuupäev=8. veebruar 2016 |pealkiri=Road to the IGF: Red Hook Studios' Darkest Dungeon |url=http://www.gamasutra.com/view/news/265011/Road_to_the_IGF_Red_Hook_Studios_Darkest_Dungeon.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160212001929/http://www.gamasutra.com/view/news/265011/Road_to_the_IGF_Red_Hook_Studios_Darkest_Dungeon.php |arhiivimisaeg=12. veebruar 2016 |vaadatud=8. veebruaril 2016 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; ja &quot;Gone Home&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Mahardy |eesnimi=Mike |kuupäev=13. august 2013 |pealkiri=Meet Me In Portland: The Fullbright Company's Journey Home |url=https://www.polygon.com/features/2013/8/13/4568900/the-fullbright-company-gone-home |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180817023027/https://www.polygon.com/features/2013/8/13/4568900/the-fullbright-company-gone-home |arhiivimisaeg=17. august 2018 |vaadatud=16. augustil 2018 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}&lt;/ref&gt;

Veel üks võimalus on need, kellel on mängutööstuses vähe või üldse mitte mingit kogemust, kuid neil on programmeerimisoskused ja -kogemused. Neil võivad olla ideed ja värsked vaatenurgad mängude loomiseks ning need ideed on neile isikupärasemad ja südamelähedasemad. Nad on tavaliselt iseõppinud arendajad, mille tõttu neil ei pruugi olla tüüpiliste programmeerijate omased teadmised, mis võimaldab neil luua suuremat loomingulist vabadust ja uusi ideid.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

== Viited ==
[[Kategooria:Indie mängud]]
[[Kategooria: Videomängu terminoloogia]]</text>
      <sha1>kideb4n4jm729gr9sxyofrcbnvras5u</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142694</id>
      <parentid>7142562</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T20:17:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AljonaTamm</username>
        <id>177174</id>
      </contributor>
      <comment>Tõlkisin alampeatükid &quot;Arendusmeeskonnad&quot;, &quot;Arendustööriistad&quot;, &quot;Avaldajad&quot;, &quot;Rahastus&quot; ja &quot;Levitamine&quot;. Töö pooleli</comment>
      <origin>7142694</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="107591" sha1="ce46qkdu6qjw8vp2pxa2lisgejsxmi5" xml:space="preserve">  

'''Indie-mäng''' või '''indie-videomäng''' (lühend &quot;'''iseseisvalt tehtud videomäng'''&quot; või &quot;'''sõltumatu videomäng'''&quot;) on videomäng, mille on loonud üksikisikud või väiksemad arendusmeeskonnad ning erinevalt enamikust [[AAA-kategooria videomäng|AAA-kategooria mängudest]], tavaliselt ilma suure mänguavaldaja rahalise ja tehnilise abita. Iseseisvuse ja arendamisvabaduse tõttu keskenduvad indie-mängud [[Innovatsioon|innovatsioonile]], eksperimentaalsele mängukogemusele ning võtavad riske, mida tavaliselt AAA-mängud ei võta. Indie-mänge pigem müüakse digitaalselt kui jaemüügis just sellepärast, et neil puudub mänguavaldaja tugi. See termin on analoogne [[India muusika|indie-muusikaga]] või [[Indie-film|indie-filmiga]].

Indie-mängude arendamine sai alguse algaja- ja hobiprogrammeerimisest, mis tekkisid koos [[personaalarvuti]] ja lihtsa arvutikeele [[BASIC]] tulekuga 1970.–1980. aastatel. Niinimetatud &quot;magamistoaprogrammeerijad&quot;, eriti Ühendkuningriigis ja mujal Euroopas, tegid oma mänge ja levitasid neid posti teel. 1990. aastatel interneti tulekuga läksid nad üle teistele tarkvara levitamise viisidele, näiteks [[Jaosvara|jagamisvarale]] ja muudele failide jagamise meetoditele. Selleks ajaks oli aga huvi hobiprogrammeerimise vastu vähenenud arenduskulude kasvu ja videomängude väljaandjate ning kodukonsoolide konkurentsi tõttu.

Tänapäevane lähenemine indie-mängudele tulenes 2000. aastate alguses mitmete tegurite koosmõjust, näiteks tehnilistest, majanduslikest ja sotsiaalsetest kontseptsioonidest, mis muutsid indie-mängude arendamise ja väljaandmise odavamaks, kuid olid ka inimestele rohkem nähtavamad ning pakkusid tavapärastest mängudest uuemat mänguviisi. Mitmed indie-mängud said sel hetkel edulugudeks, mis tekitasid valdkonna vastu suuremat huvi. Sellest ajast alates on tekkinud uusi tööstusvõimalusi, sealhulgas uued digitaalsed poed, [[ühisrahastus]] ja muud indie-rahastamisvõimalused, mis aitavad uutel meeskondadel oma mänge käima lükata. Lisaks on olemas odavad ja [[Avatud lähtekoodiga tarkvara|avatud lähtekoodiga]] arendusvahendid väiksematele meeskondadele kõigil mänguplatvormidel. On ka väiksemad indie-mängude avaldajad, kes jätavad arendajatele loomingulise vabaduse. Indie-mänge on teiste peavoolumängude kõrval tunnustatud ka mängutööstuse auhinnatseremooniatel.

Umbes 2015. aasta paiku tekitas üha suurenev avaldatud indie-mängude arv hirmu nö &quot;indiepokalüpsise&quot; ees, mille põhjuseks nimetati indie-mängude ületootmist, mis oleks muutnud kogu turu kahjumlikuks. Kuigi turg ei kukkunud kokku, on mängude leitavus enamiku indie-arendajatele endiselt probleemiks, mistõttu paljud mängud ei osutu rahaliselt kasumlikuks. Edukad indie-mängud on näiteks &quot;Cave Story&quot;, &quot;Braid&quot;, &quot;Super Meat Boy&quot;, [[Terraria|&quot;Terraria&quot;]], &quot;Fez&quot;, &quot;Hotline Miami&quot;, &quot;Shovel Knight&quot;, [[Hollow Knight|&quot;Hollow Knight&quot;]] ja &quot;Undertale&quot;. Teised indie-mängud on oma edu tõttu saanud multimeediafrantsiisideks, sealhulgas [[Minecraft|&quot;Minecraft&quot;]], &quot;Five Nights at Freddy's&quot;, &quot;Cuphead&quot; ja [[Among Us|&quot;Among Us&quot;]].

Mõned indie-mängud on tunnustatud kõigi aegade parimateks videomängudeks, sealhulgas &quot;Hades&quot; ja &quot;Balatro&quot;, kusjuures paljud mängud on loonud uusi videomängužanre, näiteks &quot;Slay the Spire&quot; ning [[Vampire Survivors|&quot;Vampire Survivors&quot;]].

== Definitsioon ==
Termin &quot;indie-mäng&quot; põhineb sarnastel terminitel nagu [[Sõltumatu film|indie-film]] ja [[Indie|indie-muusika]], kuna see on sageli seotud iseseisva avaldamise ja sõltumatusega suurtest stuudiotest või levitajatest.&lt;ref name=&quot;eurog whatisindie&quot;&gt;{{Cite web|last=Dutton|first=Fred|url=http://www.eurogamer.net/articles/2012-04-16-what-is-indie|title=What is Indie?|website=[[Eurogamer]]|date=2012-04-18|access-date=2016-03-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160307031114/http://www.eurogamer.net/articles/2012-04-16-what-is-indie|archive-date=2016-03-07}}&lt;/ref&gt; Sarnaselt indie-filmide ja -muusikaga puudub täpne ja laialdaselt aktsepteeritud definitsioon sellele, mis moodustab &quot;indie-mängu&quot;, välja arvatud see, et indie-mängudel ei ole suuri avaldajaid ja arendajaid nagu AAA-kategooria mängudel.&lt;ref name=&quot;IGMWhatIsIndie&quot;&gt;{{Cite web|last=Gnade|first=Mike|url=http://www.indiegamemag.com/what-is-an-indie-game/|title=What Exactly is an Indie Game?|website=The Indie Game Magazine|date=July 15, 2010|access-date=January 9, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20130927182457/http://www.indiegamemag.com/what-is-an-indie-game/|archive-date=September 27, 2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot;&gt;{{Cite web|last=Gril|first=Juan|url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-state-of-indie-gaming|title=The State of Indie Gaming|website=[[Gamasutra]]|date=April 30, 2008|access-date=January 14, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20131207214919/http://www.gamasutra.com/view/feature/3640/the_state_of_indie_gaming.php|archive-date=December 7, 2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GameTunnelUnderstanding&quot;&gt;{{Cite web|last=MacDonald|first=Dan|url=http://www.gametunnel.com/understanding-independent-article.php|title=Understanding &quot;Independent&quot;|website=Game Tunnel|date=May 3, 2005|access-date=January 18, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20080929120847/http://www.gametunnel.com/articles.php?id=267|archive-date=September 29, 2008}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;IGNCategoryDelusion&quot;&gt;{{Cite web|last=Thomsen, Michael|url=http://www.ign.com/articles/2011/01/26/the-indie-delusion-the-gaming-category-that-doesnt-exist|title=The 'Indie' Delusion: The Gaming Category that Doesn't Exist|website=[[IGN]]|date=January 25, 2011|access-date=December 4, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20140222083504/http://www.ign.com/articles/2011/01/26/the-indie-delusion-the-gaming-category-that-doesnt-exist|archive-date=February 22, 2014}}&lt;/ref&gt; GameSpoti Laura Parker andis ühe lihtsa definitsiooni: &quot;sõltumatu videomängude arendus on mängude loomine ilma avaldajate toetuseta&quot;. See aga ei hõlma kõiki olukordi.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite web|last=Parker|first=Laura|url=http://www.gamespot.com/articles/the-rise-of-the-indie-developer/1100-6298425/|title=The Rise of the Indie Developer|website=[[GameSpot]]|date=2011-02-13|access-date=2016-03-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160321215506/http://www.gamespot.com/articles/the-rise-of-the-indie-developer/1100-6298425/|archive-date=2016-03-21}}&lt;/ref&gt; IGNi esindaja Dan Pearce väitis, et ainus üldine arusaam indie-mängust on &quot;ma tean seda, kui ma seda näen&quot;, kuna ükski definitsioon ei suuda tabada, milliseid mänge peetakse laialdaselt indie-mängudeks.&lt;ref name=&quot;ign indie def&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

Indie-mängudel on üldiselt teatud ühised tunnused. Üks viis indie-mängu määratlemiseks on selle iseseisvus, mis võib olla üks järgmistest:&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

* Rahaline sõltumatus: sellistes olukordades on arendajad mängu arendamise ja/või avaldamise eest tasunud ise või kasutanud rahastamisallikaid, nagu näiteks ühisrahastust, ning seda konkreetselt ilma suure avaldaja rahalise toetuseta.
* Mõtte iseseisvus: antud juhul lõid arendajad oma mängu ilma kolmanda isiku, näiteks avaldaja, järelevalve või suunava mõjuta.

Teine viis indie-mänguna hindamiseks on uurida selle arendusmeeskonda, kuna indie-mänge arendavad üksikisikud, väikesed meeskonnad või väikesed sõltumatud ettevõtted, mis on sageli loodud just ühe konkreetse mängu arendamiseks.&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Harvnb|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}}; {{Harvnb|Moore|Novak|2010|lk=272}}; {{Harvnb|Bates|2004|lk=252}};&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GameTunnelInnovation&quot;&gt;{{Cite web|last=Carroll|first=Russell|url=http://www.gametunnel.com/indie-innovation-article.php|title=Indie Innovation?|website=GameTunnel|date=June 14, 2004|access-date=February 7, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20090615003836/http://www.gametunnel.com/indie-innovation-article.php|archive-date=June 15, 2009}}&lt;/ref&gt; Tavaliselt on indie-mängud väiksemad kui peavoolumängud.&lt;ref name=&quot;GameTunnelInnovation&quot; /&gt; Videomängude avaldajad üldiselt ei toeta indie-mängude arendajaid rahaliselt, kuna nad ei julge riskida ning pigem eelistavad &quot;suure eelarvega mänge&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Prince |eesnimi=Marcelo |perekonnanimi2=Roth |eesnimi2=Peter |kuupäev=21. detsember 2004 |pealkiri=Videogame Publishers Place Big Bets on Big-Budget Games |url=https://www.wsj.com/articles/0,,SB110243451698593254,00# |vaadatud=1. juulil 2013 |väljaanne=[[Wall Street Journal#Internet expansion|Wall Street Journal Online]] |tsitaat=''The jump in development and marketing costs has made the videogame industry &quot;enormously risk averse,[...]Publishers have largely focused on making sequels to successful titles or games based on movie or comic book characters, which are seen as less risky. &quot;We don't green light any more things that will be small or average size games.[...]&quot;''}}&lt;/ref&gt; Selle asemel on indie-mängude arendajatel tüüpiliselt väiksemad eelarved, mis tihti tähendab, et nad ise isiklikult rahastavad oma mängu või loodavad ühisrahastuse peale.&lt;ref name=&quot;IGMWhatIsIndie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;IGNCategoryDelusion&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Harvnb|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}}; {{Harvnb|Moore|Novak|2010|lk=272}}; {{Harvnb|Bates|2004|lk=252}}; {{Harvnb|Iuppa|Borst|2009|lk=10}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GameSpotRiseOfIndieDev&quot;&gt;{{Cite web|last=Parker, Laura|url=http://www.gamespot.com/features/the-rise-of-the-indie-developer-6298425/|title=The Rise of the Indie Developer|website=[[GameSpot]]|date=February 14, 2011|access-date=December 4, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20121108174237/http://www.gamespot.com/features/the-rise-of-the-indie-developer-6298425/|archive-date=November 8, 2012}}&lt;/ref&gt; Kuna arendajad on iseseisvad, ei ole neil kontrollivaid huve&lt;ref name=&quot;GameTunnelUnderstanding&quot;&gt;&lt;/ref&gt; ega loomingulisi piiranguid&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;JoystiqBeingSuccessful&quot;&gt;{{Cite web|last=Kelly|first=Kevin|url=http://www.joystiq.com/2009/03/17/sxsw-2009-being-indie-and-successful-in-the-video-game-industry/|title=SXSW 2009: Being Indie and Successful in the Video Game Industry|website=[[Joystiq]]|date=March 17, 2009|access-date=February 4, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20121021004111/http://www.joystiq.com/2009/03/17/sxsw-2009-being-indie-and-successful-in-the-video-game-industry/|archive-date=October 21, 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;IGNCategoryDelusion&quot; /&gt; ning erinevalt peavoolumängudest ei vaja nad avaldaja luba.&lt;ref name=&quot;IGMWhatIsIndie&quot; /&gt;{{Sfn|Bethke|2003|lk=102}} Indie-mängude disainiotsuseid ei piira ka eraldatud eelarve.&lt;ref name=&quot;JoystiqBeingSuccessful&quot; /&gt; Lisaks on meeskondadel suurem individuaalne osalus.&lt;ref name=&quot;MCVMoreCreative&quot;&gt;{{Cite web|last=Crossley|first=Rob|url=http://www.mcvuk.com/news/34326/Indie-game-studios-will-always-be-more-creative|title=Indie game studios 'will always be more creative'|website=[[MCV (magazine)|MCV]]|date=May 19, 2009|access-date=January 18, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20090605212542/http://www.mcvuk.com/news/34326/Indie-game-studios-will-always-be-more-creative|archive-date=June 5, 2009}}&lt;/ref&gt;

See vaade pole siiski kõikehõlmav, kuna on mitu näidet mängudest, mis ei olnud täiesti iseseisvalt arendatud, kuid ikkagi peetakse indie-mängudeks.&lt;ref name=&quot;eurog whatisindie&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Mõned märkimisväärsed näited sellistest mängudest on järgmised:

* Mängu &quot;Journey&quot; lõi thatgamecompany, kuid selle rahastamisel ja avaldamisel toetas [[Sony]]. Kellee Santiago thatgamecompanyst usub, et nad on iseseisev stuudio, kuna nad suutsid oma mängu uuendada ilma Sony sekkumiseta.&lt;ref name=&quot;eurog whatisindie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;
* Sarnaselt töötas &quot;Bastioni&quot; välja Supergiant Games, kuid selle avaldas [[Warner Bros.|Warner Bros. Entertainment]], peamiselt selle tõttu, et vältida raskusi Xbox Live'i sertifitseerimisprotsessiga.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Cook|first=Dave|url=https://www.vg247.com/2014/05/13/transistor-supergiant-interview-ps4-pc/|title=Why Supergiant ditched publishers for the release of Transistor – interview|website=[[VG247]]|date=May 13, 2014|access-date=April 26, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20150908044808/http://www.vg247.com/2014/05/13/transistor-supergiant-interview-ps4-pc/|archive-date=September 8, 2015}}&lt;/ref&gt; Supergianti esindaja Greg Kasavin märgib, et nad peavad oma stuudiot indie-stuudioks, kuna neil puudub emaettevõte.&lt;ref name=&quot;eurog whatisindie&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Winchester|first=Herny|url=http://www.pcgamer.com/bastion-developer-talks-indie-publishing/|title=Bastion developer talks indie publishing|website=[[PC Gamer]]|date=November 14, 2011|access-date=August 26, 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150924145720/http://www.pcgamer.com/bastion-developer-talks-indie-publishing/|archive-date=September 24, 2015}}&lt;/ref&gt;
* Mängu &quot;The Witness&quot; arendas Jonathan Blow ja tema stuudio Thekla, Inc. Kuigi see oli iseseisvalt rahastatud ja avaldatud, maksis mängu arendus umbes 6 miljonit dollarit ja selle hind oli 40 dollarit, mis on erinev enamikust indie-mängudest, mille hind on tüüpiliselt kuni 20 dollarit. Blow uskus, et seda tüüpi mäng esindas midagi indie- ja AAA-kategooria mängude vahepealset.&lt;ref name=&quot;engadget jan16&quot;&gt;{{Cite web|last=Conditt|first=Jessica|url=https://www.engadget.com/2016/01/21/traveling-through-time-with-braid-creator-jonathan-blow/|title=Traveling through time with 'Braid' creator Jonathan Blow|publisher=[[AOL Tech]]|website=[[Engadget]]|date=January 21, 2016|access-date=January 21, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160121193259/http://www.engadget.com/2016/01/21/traveling-through-time-with-braid-creator-jonathan-blow/|archive-date=January 21, 2016}}&lt;/ref&gt;
* &quot;No Man's Sky&quot; arendas Hello Games, kuigi Sony avaldustoetusega, mis ei olnud rahaline. Ilmumise ajal oli mängu hind võrdne tüüpilise AAA-kategooria mänguga. Sean Murray Hello Gamesist usub, et kuna nad on endiselt väike meeskond ja mäng on väga eksperimentaalne, peavad nad end iseseisvaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kamen |eesnimi=Matt |kuupäev=4. märts 2016 |pealkiri=No Man's Sky director: 'everything is to the wire, we work all night' |url=https://www.wired.co.uk/news/archive/2016-03/04/no-mans-sky-sean-murray-interview |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305112500/http://www.wired.co.uk/news/archive/2016-03/04/no-mans-sky-sean-murray-interview |arhiivimisaeg=5. märts 2016 |vaadatud=4. märts 2016 |väljaanne=[[Wired UK]]}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Dave the Diveri&quot; arendas Mintrocket, 30-liikmeline Nexonile kuuluv stuudio. Vaatamata sellele, et stuudio kuulub suurele ettevõttele ning asjaolule, et stuudio ise on öelnud, et nad ei pea end indie-stuudioks,&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.videogameschronicle.com/news/dave-the-diver-director-says-theres-nothing-indie-about-it-and-he-didnt-apply-for-its-controversial-game-awards-nod/|title=Dave the Diver director says there's 'nothing indie' about it, and he didn't apply for its controversial Game Awards nod|date=2 July 2025}}&lt;/ref&gt; peeti mängu lähenemist piisavalt ebatraditsiooniliseks, et mängutööstus käsitleks seda indie-mänguna, sealhulgas nomineeriti see 2023. aasta The Game Awardsil parima indie-mängu kategoorias.&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Cite web|last=Cyrer|first=Hirun|url=https://www.gamesradar.com/dave-the-diver-a-chill-rpg-about-fishing-and-sushi-is-one-of-2023s-biggest-steam-success-stories/|title=Dave the Diver, a chill RPG about fishing and sushi, is one of 2023's biggest Steam success stories|website=[[GamesRadar]]|date=June 30, 2023|access-date=November 14, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230711073918/https://www.gamesradar.com/dave-the-diver-a-chill-rpg-about-fishing-and-sushi-is-one-of-2023s-biggest-steam-success-stories/|archive-date=July 11, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Ngan|first=Liv|url=https://www.eurogamer.net/indie-rpg-and-sushi-restaurant-sim-dave-the-diver-reaches-1m-sales|title=Indie RPG and sushi restaurant sim Dave the Diver reaches 1m sales|website=[[Eurogamer]]|date=July 11, 2023|access-date=November 14, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230718124815/https://www.eurogamer.net/indie-rpg-and-sushi-restaurant-sim-dave-the-diver-reaches-1m-sales|archive-date=July 18, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Spangler|first=Todd|url=https://variety.com/2023/gaming/news/game-awards-2023-nominations-alan-wake-baldurs-gate-full-list-1235787390/|title=The Game Awards 2023 Nominations: Alan Wake 2, Baldur's Gate 3 Lead the Pack With Eight Noms Each|website=[[Variety (magazine)|Variety]]|date=November 13, 2023|access-date=November 14, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231113173426/https://variety.com/2023/gaming/news/game-awards-2023-nominations-alan-wake-baldurs-gate-full-list-1235787390/|archive-date=November 13, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Rowe|first=Willa|url=https://www.inverse.com/gaming/game-awards-2023-nomination-snubs-and-surprises|title=The Game Awards Nominees Reveal The Event's Biggest Blind Spot|publisher=[[Bustle Digital Group]]|website=[[Inverse (website)|Inverse]]|date=November 14, 2023|access-date=November 15, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231114233123/https://www.inverse.com/gaming/game-awards-2023-nomination-snubs-and-surprises|archive-date=November 14, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.videogameschronicle.com/news/keighley-weighs-in-on-debate-over-dave-the-diver-qualifying-for-best-indie-game/|title=Keighley weighs in on debate over Dave the Diver qualifying for Best Indie Game|date=27 November 2023|access-date=27 November 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231127151105/https://www.videogameschronicle.com/news/keighley-weighs-in-on-debate-over-dave-the-diver-qualifying-for-best-indie-game/|archive-date=27 November 2023}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Clair Obscur: Expedition 33 nomineeriti sarnaselt mõlemale indiemängu auhinnale 2025. aasta The Game Awardsil ja võitis selles kategoorias. Lisaks, kuigi selle arendaja Sandfall Interactive oli väike iseseisev 30-liikmeline meeskond koos sisseostetud tööga, võrreldi mängu sagedamini AA- või AAA-mängudega tänu selle eelarve ja kõrgetasemeliste häälnäitlejate kaasamisele avaldaja Kepler Interactive'i rahastamise kaudu.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.polygon.com/clair-obscur-expedition-33-sandfall-indie-the-game-awards-nominations/|title=Clair Obscur: Expedition 33's Game Awards nominations show 'indie' is still a meaningless term|website=[[Polygon (website)|Polygon]]|date=18 November 2025}}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Nidhogg_video_game_screenshot_1.png|paremal|pisi|&quot;Nidhogg&quot; on näide indie-mängust, mis tugineb retro pikslipõhisele 1980ndate stiilile.]]
Indie-mängu saab hinnata selle innovatiivsuse, loovuse ja kunstilise eksperimenteerimise kaudu – tegurid, mida võimaldavad väikesed meeskonnad, mis on vabad rahalisest ja loomingulisest kontrollist. See definitsioon peegeldab &quot;indie-vaimu&quot;, mis on vastupidine AAA-mängude korporatiivkultuurile ning muudab mängu &quot;indieks&quot;, kus rahaline ja loominguline iseseisvus teevad mängu &quot;iseseisvaks&quot;.&lt;ref name=&quot;every game indie&quot;&gt;{{Cite journal|last=Garda|first=Maria B.|title=Is Every Indie Game Independent? Towards the Concept of Independent Game|journal=Game Studies|volume=16|issue=1|date=October 2016|last2=Grabarczyk|first2=Paweł|issn=1604-7982}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;IGMWhatIsIndie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GameTunnelInnovation&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;MCVMoreCreative&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraFuture&quot;&gt;{{Cite web|last=Diamante|first=Vince|url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/gdc-the-future-of-indie-games|title=GDC: The Future of Indie Games|website=[[Gamasutra]]|date=March 7, 2007|access-date=January 18, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20131207214402/http://www.gamasutra.com/php-bin/news_index.php?story=13027|archive-date=December 7, 2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraMovement&quot;&gt;{{Cite web|last=Gamasutra staff|url=http://www.gamasutra.com/view/news/15743/QA_Independent_Game_Creators_On_Importance_Of_Indie_Movement.php|title=Q&amp;A: Independent Game Creators On Importance Of Indie Movement|website=[[Gamasutra]]|date=October 4, 2007|access-date=February 25, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20131207213309/http://www.gamasutra.com/view/news/15743/QA_Independent_Game_Creators_On_Importance_Of_Indie_Movement.php|archive-date=December 7, 2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;McGuire 2009 27&quot;&gt;{{Harvnb|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;TechradarGamingFuture&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Arendajad, kelle graafika loomise oskused on piiratud, saavad loota mängitavuse innovatsioonile.&lt;ref name=&quot;ForbesIndieDevsRiseUp&quot;&gt;{{Cite web|last=Irwin|first=Mary Jane|url=https://www.forbes.com/2008/11/20/games-indie-developers-tech-ebiz-cx_mji_1120indiegames.html|title=Indie Game Developers Rise Up|website=[[Forbes]]|date=November 20, 2008|access-date=January 10, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20190517132942/https://www.forbes.com/2008/11/20/games-indie-developers-tech-ebiz-cx_mji_1120indiegames.html|archive-date=May 17, 2019}}&lt;/ref&gt; See viib sageli indie-mängudeni, millel on [[Bitt|8-bitise]] ja 16-bitise mängupõlvkonna retrostiil ehk lihtsad graafikad, aga keerukad mängumehaanikad.&lt;ref name=&quot;every game indie&quot; /&gt; Indie-mängud võivad kuuluda klassikaliste mängužanrite hulka, kuid uute mängukogemustega.&lt;ref name=&quot;GamasutraMovement&quot; /&gt; &quot;Indie&quot; ei tähenda aga, et mäng keskendub innovatsioonile.&lt;ref name=&quot;GameTunnelInnovation&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Diamante, Vincent|url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/gdc-analyzing-innovation-in-indie-games|title=GDC: Analyzing Innovation in Indie Games|website=[[Gamasutra]]|date=March 6, 2007|access-date=December 4, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20171205194620/https://www.gamasutra.com/php-bin/news_index.php?story=12995|archive-date=December 5, 2017}}&lt;/ref&gt; Tegelikult võivad paljud &quot;indie&quot; sildiga mängud olla halva kvaliteediga ja neid ei pruugita teha kasumi teenimiseks.&lt;ref name=&quot;IGNCategoryDelusion&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

Jesper Juul, [[Kuninglik Taani Kunstiakadeemia|Taani Kuningliku Kaunite Kunstide Akadeemia]] dotsent, kes on uurinud videomänguturgu, kirjutas oma raamatus &quot;Handmade Pixels&quot;, et indie-mängu definitsioon on ebamäärane ja sõltub erinevatest subjektiivsetest kaalutlustest. Juul liigitas indie-mänge kolmeks kategooriaks: indie-mängud, mis suurtest avaldajatest rahaliselt sõltumatud; indie-mängud, mis on esteetiliselt sõltumatud ja oluliselt erinevad AAA-mängudes kasutatavatest kunsti- ja visuaalsetest stiilidest; indie-mängud, mis esitavad kultuurilisi ideid, mis on peavoolumängudest sõltumatud. Juul kirjutas aga, et lõppkokkuvõttes võib mängu &quot;indieks&quot; nimetamine olla siiski väga subjektiivne ja ükski reegel ei aita indie-mänge mitte-indie-mängudest eristada.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kunzelman|first=Cameron|url=https://www.vice.com/en/article/jesper-juul-handmade-pixels-review/|title=What Does It Really Mean to Be an Indie Game?|website=[[Vice (magazine)|Vice]]|date=January 15, 2020|access-date=January 15, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200115161838/https://www.vice.com/en_us/article/epgnjn/jesper-juul-handmade-pixels-review|archive-date=January 15, 2020}}&lt;/ref&gt;

Mänge, mis pole nii suured kui enamik AAA-kategooria mängud, kuid mida arendavad suuremad sõltumatud stuudiod kas avaldaja toetusel või ilma ning mis suudavad meeskonna kogemusel rakendada AAA-taseme disainipõhimõtteid ja viimistlust, on mõnikord nimetatud ka &quot;kolmekordse I-taseme&quot; mängudeks, mis peegeldavad nende äärmuste vahepealset teed. Parimaks kolmekordse I-taseme mängu näiteks on Ninja Theory mängu &quot;Hellblade: Senua's Sacrifice&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Clark|first=Ryan|url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-5-myths-of-the-indiepocalypse|title=The 5 Myths of the Indiepocalypse|website=[[Gamasutra]]|date=September 8, 2015|access-date=December 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171215053846/https://www.gamasutra.com/blogs/RyanClark/20150908/253087/The_5_Myths_of_the_Indiepocalypse.php|archive-date=December 15, 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Newman|first=Jared|url=https://www.pcworld.com/article/3184388/gaming/how-itchio-became-an-indie-pc-game-havenand-steams-antithesis.html|title=How Itch.io became an indie PC game haven—and Steam's antithesis|website=[[PC World]]|date=March 31, 2017|access-date=December 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20180226181347/https://www.pcworld.com/article/3184388/gaming/how-itchio-became-an-indie-pc-game-havenand-steams-antithesis.html|archive-date=February 26, 2018}}&lt;/ref&gt; Indie-mängud eristuvad veel nn kahekordse A-taseme (&quot;AA&quot;) mängudest sellepoolest, et nende stuudiod on kas keskmised või suuremad ehk neil töötab 50 kuni 100 inimest, mis on tüüpiliste indie-mängude puhul ebatavaline. Kahekordse I-taseme mängustuudiod töötavad sageli sarnaselt kolmekordse I-taseme stuudiotega, kuid neil on ikkagi oma mängude üle loominguline vabadus.&lt;ref name=&quot;ign indie def&quot;&gt;{{Cite web|last=Pearce|first=Dan|url=https://www.ign.com/articles/opinion-indie-has-lost-all-meaning|title=Opinion: 'Indie' Has Lost Its Meaning|website=[[IGN]]|date=July 9, 2021|access-date=July 23, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210712164919/https://www.ign.com/articles/opinion-indie-has-lost-all-meaning|archive-date=July 12, 2021}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Styhre|first=Alexander|title=The video game as agencement and the image of new gaming experiences: the work of indie video game developers|journal=Culture and Organization|pages=1–14|date=2021|last2=Remneland-Wikhamn|first2=Björn}}&lt;/ref&gt;

Indie-mängud erinevad avatud lähtekoodiga mängudest. Need on mängud, mis on arendatud eesmärgiga avaldada [[lähtekood]] ja muud ressursid avatud lähtekoodi litsentsi alusel. Kuigi paljud avatud lähtekoodiga mängude arendamise põhimõtted on samad nagu indie-mängudel, ei arendata avatud lähtekoodiga mänge kasu saamiseks, vaid pigem hobina.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Iuppa|first=Nick|year=2012|title=End-to-End Game Development: Creating Independent Serious Games and Simulations from Start to Finish|publisher=[[CRC Press]]|pages=10|last2=Borst|first2=Terry|last3=Simpson|first3=Chris}}&lt;/ref&gt; Kaubanduslik müük ei ole aga indie-mängu puhul kohustuslik ja selliseid mänge saab pakkuda [[Tasuta tarkvara|tasuta tarkvarana]], näiteks Spelunky algversioon ja [[Dwarf Fortress|&quot;Dwarf Fortress&quot;]], välja arvatud selle täiustatud visuaalne kasutajaliidese versioon, samas kui selle baasversioon on tasuta kättesaadav.&lt;ref&gt;Jacevic, Milan. (2018). ''Indie Game: The Movie: The Paper –Documentary Films and the Subfield of Independent Games''. Proceedings of DiGRA 2018.&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Indie-mängude arenduse algusaega on raske kindlaks määrata, kuna indie-mängu definitsioon on lai ning seda terminit hakati laialdasemalt kasutama alles 2000. aastate alguses.&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot;&gt;{{Cite web|last=Cobbett|first=Richard|url=http://www.pcgamer.com/from-shareware-superstars-to-the-steam-gold-rush-how-indie-conquered-the-pc/|title=From shareware superstars to the Steam gold rush: How indie conquered the PC|website=[[PC Gamer]]|date=September 22, 2017|access-date=September 25, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20210909121952/https://www.pcgamer.com/from-shareware-superstars-to-the-steam-gold-rush-how-indie-conquered-the-pc/|archive-date=September 9, 2021}}&lt;/ref&gt; Kuni 2000. aastateni kasutati sellise tarkvara kirjeldamiseks teisi termineid nagu algaja-, entusiast- ja hobijatarkvara või -mängud.&lt;ref name=&quot;parker digra 2013&quot;&gt;{{cite conference | title = Indie Game Studies Year Eleven | first = Felan | last = Parker | conference = Proceedings of DiGRA 2013: DeFragging Game Studies | year = 2013 | publisher = [[Digital Games Research Association]] }}&lt;/ref&gt;Tänapäeval viitavad sellised terminid nagu algaja- ja hobiarendajad pigem neile, kes loovad [[Mod|modifikatsioone]] olemasolevatele mängudele{{Sfn|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}} või töötavad kindlate tehnoloogiate või mänguosadega, mitte täismängude arendamisega.&lt;ref name=&quot;GameTunnelUnderstanding&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Sellised harrastajad toodavad tavaliselt mitteärilisi tooteid ja võivad ulatuda algajatest kuni valdkonna professionaalideni.&lt;ref name=&quot;GameTunnelUnderstanding&quot; /&gt;

=== Enne koduarvuteid ===
On arutletud selle üle, kas iseseisvate mängude arendus algas enne 1977. aasta [[Koduarvuti|koduarvutite]] revolutsiooni, kus ülikoolides ja teistes suurtes institutsioonides arendati mänge [[Suurarvuti|suurarvutitele]]. 1962. aasta mängu [[Spacewar!|&quot;Spacewar!&quot;]] ei rahastatud ning selle tegi väike meeskond, kuid sel ajal polnud videomängutööstus ärisektoris, mis eristaks seda iseseisvatest teostest.&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot;&gt;{{Cite web|last=Juul|first=Jesper|url=https://www.polygon.com/2019/11/15/20962788/indie-development-history-handmade-pixels|title=The indie explosion that's been going on for 30 years (give or take)|website=[[Polygon (website)|Polygon]]|date=November 15, 2019|access-date=November 15, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191115155230/https://www.polygon.com/2019/11/15/20962788/indie-development-history-handmade-pixels|archive-date=November 15, 2019}}&lt;/ref&gt;

Joyce Weisbecker, kes peab end esimeseks indie-disaineriks, lõi 1976. aastal RCA jaoks sõltumatu töövõtjana mitu mängu RCA Studio II kodukonsoolile.&lt;ref name=&quot;edwards20171027&quot;&gt;{{Cite news|last=Edwards|first=Benj|url=https://www.fastcodesign.com/90147592/rediscovering-historys-lost-first-female-video-game-designer|title=Rediscovering History's Lost First Female Video Game Designer|work=Fast Company|date=2017-10-27|access-date=2017-10-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20171109090030/https://www.fastcodesign.com/90147592/rediscovering-historys-lost-first-female-video-game-designer|archive-date=2017-11-09}}&lt;/ref&gt;

=== Koduarvutid (1970. aastate lõpp – 1980. aastad) ===
Kui esimesed personaalarvutid tulid turule 1977. aastal, sisaldasid need [[BASIC|BASIC-i]] arvutikeele eelinstallitud versiooni koos näidisprogrammide ja -mängudega, et näidata, mida kasutajad nende süsteemidega teha saavad. BASICi kättesaadavus pani inimesi proovima oma programme luua. David H. Ahli raamatu &quot;BASIC Computer Games&quot; 1978. aasta uue väljaande müügiarv, mis sisaldas enam kui saja mängu [[Lähtekood|lähtekoodi]], ületas lõpuks miljoni eksemplari künnise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=McCracken |eesnimi=Harry |kuupäev=29. aprill 2014 |pealkiri=Fifty Years of BASIC, the Programming Language That Made Computers Personal |url=https://time.com/69316/basic/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160205214236/http://time.com/69316/basic/ |arhiivimisaeg=5. veebruar 2016 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[Time (magazine)|Time]]}}&lt;/ref&gt; BASIC-i kättesaadavus inspireeris paljusid inimesi hakkama ise mänge kirjutama.&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;TechradarGamingFuture&quot;&gt;{{Cite web|last=Cobbett|first=Richard|url=http://www.techradar.com/news/gaming/is-indie-gaming-the-future--716500|title=Is indie gaming the future?|website=[[TechRadar]]|date=September 19, 2010|access-date=February 24, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20101223080159/http://www.techradar.com/news/gaming/is-indie-gaming-the-future--716500|archive-date=December 23, 2010|page=1}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:ZXSpectrum48k.jpg|paremal|pisi|1982. aasta [[ZX Spectrum]] oli Suurbritannias hobiprogrammeerijate seas populaarne.]]
Paljusid üksikisikute või kaheliikmeliste meeskondade loodud personaalarvutimänge levitati ise kauplustes või müüdi posti teel.&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Atari, Inc. käivitas 1981. aastal Atari Program Exchange'i, et avaldada kasutajate loodud tarkvara, sealhulgas mänge, Atari 8-bitistele arvutitele.&lt;ref name=&quot;apx1981summer&quot;&gt;{{Cite news|url=https://archive.org/details/Atari_Program_Exchange_Summer_1981_Catalog/page/n5/mode/2up|title=Introducing the Atari Program Exchange|work=Atari Program Exchange Software Catalog|date=Summer 1981|access-date=Nov 7, 2020|pages=1–2}}&lt;/ref&gt; Trükiajakirjad nagu SoftSide, Compute! ja Antic tellisid harrastajatelt BASIC- või [[Assemblerkeel|assemblerkeeles]] programmeeritud mänge, et neid avaldada väljatrükis.

Ühendkuningriigis olid populaarsed varased mikroarvutid, näiteks [[ZX Spectrum]], mis tõid esile hulga &quot;magamistoaprogrammeerijaid&quot;, kes panid aluse Ühendkuningriigi videomängutööstusele.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.theguardian.com/technology/2004/jan/24/games.gameswatch|title=Death of the bedroom coder|website=[[The Guardian]]|date=24 January 2004|access-date=30 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190930161504/https://www.theguardian.com/technology/2004/jan/24/games.gameswatch|archive-date=30 September 2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;e&amp;p uk history&quot;&gt;{{Cite journal|last=Izushi|first=Hiro|title=Industry evolution and cross-sectoral skill transfers: a comparative analysis of the video game industry in Japan, the United States, and the United Kingdom|journal=Environment and Planning A|volume=38|issue=10|pages=1843–1861|date=2006|last2=Aoyama|first2=Yuko|bibcode=2006EnPlA..38.1843I|doi=10.1068/a37205}}&lt;/ref&gt; Sel ajal oli tekkinud idee, et indie-mängud võivad pakkuda eksperimentaalseid mängukogemuse konseptsioone või demonstreerida niškunstifilmidele omast huvi.&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Paljud Ühendkuningriigi magamistoaprogrammeerijate mängud, näiteks &quot;Manic Miner&quot; (1983), hõlmasid Briti huumori omapära ja seetõttu olid väga eksperimentaalsed mängud.&lt;ref name=&quot;eurogamer manic miner&quot;&gt;{{cite web | url = https://www.eurogamer.net/articles/2012-07-26-manic-miner-360-revisiting-a-classic | title = Manic Miner 360: Revisiting a Classic | first = Christian | last = Donlan | date = 26 July 2012 | access-date = 30 September 2019 | work = [[Eurogamer]] | archive-date = 30 September 2019 | archive-url = https://web.archive.org/web/20190930161504/https://www.eurogamer.net/articles/2012-07-26-manic-miner-360-revisiting-a-classic | url-status = live }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Donlan |eesnimi=Christian |kuupäev=26. juuli 2012 |pealkiri=Manic Miner 360: Revisiting a Classic |url=https://www.eurogamer.net/articles/2012-07-26-manic-miner-360-revisiting-a-classic |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190930161504/https://www.eurogamer.net/articles/2012-07-26-manic-miner-360-revisiting-a-classic |arhiivimisaeg=30. september 2019 |vaadatud=30. septembril 2019 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}&lt;/ref&gt; Teised mängud, näiteks &quot;Alien Garden&quot; (1982), näitasid väga eksperimentaalset mänguviisi.&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot; /&gt; Infocom ise reklaamis oma tekstipõhiseid interaktiivseid ilukirjanduslikke mänge, rõhutades nende graafika puudumist, mille pidi asendama mängijate kujutlusvõime sel ajal, mil graafikarikkad märulimängud olid tavalised.&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot; /&gt;

=== Jagamisvara ja konsooli tagaajamine (1990ndad) ===
1990. aastate keskpaigaks tunnustati personaalarvuteid sobiva mängimisvõimalusena ning  tehnoloogia areng, mis viis 3D-mängudeni, tekitas videomängudele palju ärivõimalusi. 1990. aastate teisel poolel vähenes nende ühe- või väikeste meeskondade stuudiote mängude nähtavus, kuna väiksemad meeskonnad ei suutnud kergesti konkureerida kulude, kiiruse ja levitamise osas nagu suuremad ettevõtted. Mängutööstus oli hakanud koonduma videomängude avaldajate ümber, kes said maksta suurematele arendajatele mängude tegemise eest ning kanda kõik turundus- ja avaldamiskulud ning [[Frantsiis|frantsiisimise]] võimalused mängusarjade loomiseks.&lt;ref name=&quot;e&amp;p uk history&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Avaldajad vältisid kõrgete tootmiskulude tõttu riske ning lükkasid tagasi kõik väikeste mänguarendajate pisemad ja liiga innovatiivsed ideed.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Turg killustus ka videomängukonsoolide levimuse tõttu, mis nõudsid kalleid või raskesti kättesaadavaid mänguarenduskomplekte. Need olid tavaliselt reserveeritud suurematele arendajatele ja avaldajatele.&lt;ref name=&quot;TechradarGamingFuture&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Harvnb|Chandler|2009|lk=xxi}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

Väiksemates meeskondades toimusid märkimisväärsed arengud, mis panid aluse indie-mängudele. 1980. ja 1990. aastatel said [[Jaosvara|jagamisvaramängud]] populaarseks viisiks demode või osaliselt valmis mängude levitamiseks, kus mängijad said pärast proovimist müüjalt täismängu osta. Kuna neid demosid sai üldiselt tasuta levitada, lisati jagamisvaramängude demode kogumikke sageli mänguajakirjadesse, pakkudes algaja- ja hobiarendajatele lihtsat viisi tunnustuse saamiseks. Võimalus toota videomänge suurtes kogudes madala hinnaga, isegi kui need olid ainult jagamisvara/demo versioonid, aitas kaasa [[Personaalarvuti|PC]] kui mänguplatvormi levikule.&lt;ref name=&quot;TechradarGamingFuture&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Sel ajal seostati jagamisvara üldiselt hobiprogrammeerijatega, kuid &quot;Wolfenstein 3D&quot; (1992) ja [[Doom|&quot;Doomi&quot;]] (1993) ilmumine näitasid, et jagamisvara on elujõuline platvorm ka peavooluarendajate mängudele.&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

=== Indie-mängude esiletõus digitaalse levitamise kaudu (2000–2005) ===
[[Fail:Screenshot_from_Metanet_Software_game,_N_-_27.jpg|paremal|pisi|&quot;N&quot; on 2004. aasta brauserimäng, mis hiljem arendati välja kaubanduslikuks indiemänguks, &quot;N++&quot; 2015. aastal.]]
Praegune üldine arusaam personaalarvutite indie-mängudest kujunes 2000. aastate alguses mitme teguri mõjul. Oluliseks teguriks oli [[Digitaalne levitamine|veebipõhise levitamise]] kättesaadavus, mis võimaldas mänguarendajatel müüa otse mängijatele ning vältida jaemüügi piiranguid ja vajadust avaldaja järele.{{Sfn|Iuppa|Borst|2009|lk=10}}&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot;&gt;&lt;/ref&gt; [[Veeb|Veebi]] kasvu edendanud tarkvaratehnoloogiad, nagu [[Flash|Adobe Flash]], olid arendajatele madala hinnaga kättesaadavad ja pakkusid indie-mängude kasvuks veel ühe võimaluse.&lt;ref name=&quot;ForbesIndieDevsRiseUp&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Chan|first=Khee Hoon|url=https://www.vice.com/en/article/tracing-the-sprawling-roots-of-flash-preservation/|title=Tracing the Sprawling Roots of Flash Preservation|website=[[Vice (magazine)|Vice]]|date=March 18, 2021|access-date=March 18, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210807112623/https://www.vice.com/en/article/wx8y5y/tracing-the-sprawling-roots-of-flash-preservation|archive-date=August 7, 2021}}&lt;/ref&gt; Uus huvi indie-mängude vastu põhjustas vahevara ja [[Mängumootor|mängumootorite]] arendajaid pakkuma oma tooteid indie-arenduseks madala hinnaga või tasuta,&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot; /&gt; lisaks [[Avatud lähtekoodiga tarkvara|avatud lähtekoodiga]] [[Teek|teekidele]] ja mootoritele.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Blake|first=Michael|url=http://www.ign.com/articles/2011/06/23/pc-gaming-doomed-or-zdoomed|title=PC Gaming: Doomed? or zDoomed? - Some of the most rewarding PC games out there were built by indie developers using open source code|website=[[IGN]]|date=June 22, 2011|access-date=September 25, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20140221222302/http://www.ign.com/articles/2011/06/23/pc-gaming-doomed-or-zdoomed|archive-date=February 21, 2014}}&lt;/ref&gt; Spetsiaalne tarkvara nagu [[GameMaker Studio]] ja ühtsete mängumootorite tööriistad nagu [[Unity]] ja [[Unreal Engine]] eemaldasid suure osa programmeerimistõketest, mida potentsiaalsed indie-arendajad nende mängude loomiseks vajasid.&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot; /&gt; Indie-mängude ärivõimalused aitasid neid eristada varasematest amatöörmängudest.&lt;ref name=&quot;parker digra 2013&quot; /&gt;

Ärikeskkonnas toimus ka teisi nihkeid, mida peeti 2000. aastatel indie-mängude esiletõusu teguriteks. Mitmed selle perioodi indie-mänge peeti peavoolumängude vastandiks ning nad rõhutasid arendamise iseseisvust võrreldes peavoolumängudega, mida  arendati suure meeskonnaga. Paljud neist lähenesid oma disainile, kunstile või muudele arendusteguritele läbi retrostiili, näiteks 2004. aasta &quot;Cave Story&quot;, mis osutus mängijate seas populaarseks.&lt;ref name=&quot;parker digra 2013&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Mullis|first=Steve|url=https://www.npr.org/sections/alltechconsidered/2013/11/04/243036458/march-of-the-indies-the-punk-rockers-of-video-games|title=March Of The Indies: The Punk Rockers Of Video Games|website=[[NPR]]|date=November 4, 2013|access-date=July 18, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210718171757/https://www.npr.org/sections/alltechconsidered/2013/11/04/243036458/march-of-the-indies-the-punk-rockers-of-video-games|archive-date=July 18, 2021}}&lt;/ref&gt; Sotsiaalsed ja poliitilised muutused viisid selleni, et indie-mänge hakati kasutama mitte ainult meelelahutuseks, vaid nende sõnumite edestamiseks, mida peavoolumängud teha ei saanud.&lt;ref name=&quot;parker digra 2013&quot; /&gt; Võrreldes indie-mänge indie-filmidega ja nende vastavate tööstusharude olukorraga, toimus indie-mängude tõus ligikaudu siis, kui nende turg hakkas kiiremini kasvama ja neid hakati pidama peavooluteoste toetavaks kõrvalharuks.&lt;ref name=&quot;parker digra 2013&quot; /&gt;

=== Muutuv mängutööstus ja selle suurem nähtavus (2005–2014) ===
[[Fail:Fez_(video_game)_screenshot_08.png|paremal|pisi|&quot;Fez&quot; oli üks paljudest indie-mängudest, mida &quot;Indie Game: The Movie&quot; sarjas esile tõsteti, kui indie-mängud jõudsid peavoolu.]]
Umbes 2005. aastast olid indie-mängud saavutanud videomängutööstuses ja mujal maailmas tunnustuse. Selle peamiseks tõukejõuks oli üleminek uutele digitaalsetele levitamismeetoditele. Veebipoed nagu [[Steam]] pakkusid indie-mänge traditsiooniliste AAA-mängude kõrval ja neid pakkusid ka spetsiaalseid indie-mängude veebipoed. Kuigi otsene veebilevi aitas indie-mängudel mängijateni jõuda, võimaldasid veebipoed arendajatel oma mänge otse avaldada, uuendada ja reklaamida ning mängijatel neid kõikjalt alla laadida. Lisaks tegelesid veebipoed ise mängude levitamise ja müügiga.{{Sfn|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}}&lt;ref name=&quot;ForbesIndieDevsRiseUp&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraMovement&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;TechradarGamingFuture&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Kuigi Steam ise alustas algselt tugevat kureerimist, võimaldas see lõpuks indie-mängude avaldamist oma Steam Greenlighti ja Steam Directi programmidega, mis suurendas oluliselt saadaolevate mängude arvu.&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

Indie-mängude edasine kasv tulenes sellest, et suured avaldajad nagu [[Electronic Arts]] ja [[Activision]] lõpetasid väiksemate ja ühekordsete mängude loomise ning hakkasid seega keskenduma oma suurematele ja edukamatele mängusarjadele. See otsus andis indie-mängude loojatele võimaluse pakkuda alternatiivina lühemaid ning eksperimentaalsemaid mänge.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=22. oktoober 2014 |pealkiri=The Independent Game Development Boom: Interview with Stephanie Barish, CEO of IndieCade |url=https://www.nyfa.edu/student-resources/indie-game-development-interview-with-stephanie-barish/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191015185903/https://www.nyfa.edu/student-resources/indie-game-development-interview-with-stephanie-barish/ |arhiivimisaeg=15. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[New York Film Academy]]}}&lt;/ref&gt; AAA-kategooria mängude arenduskulud olid drastiliselt tõusnud. 2007–2008. aastal kulus ühe mängu arendamisele umbes kümnneid miljoneid dollareid, mille tõttu ei olnud mängukogemuste katsetamisel võimalik riskida.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Takatsuki |eesnimi=Yo |kuupäev=27. detsember 2007 |pealkiri=Cost headache for game developers |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/7151961.stm |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200704085326/http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/7151961.stm |arhiivimisaeg=4. juuli 2020 |vaadatud=31. augustil 2020 |väljaanne=[[BBC]]}}&lt;/ref&gt; Tekkis ka arutelu selle kohta, kas videomänge võib vaadelda kunstiliigina. Filmikriitik [[Roger Ebert]] väitis 2005. ja 2006. aasta avalikes debattides, et videomängud ei saa olla kunst, mis innustas arendajad looma indie-mänge just selle seisukoha vaidlustamiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bearman |eesnimi=Joshuah |kuupäev=13. november 2009 |pealkiri=Can D.I.Y. Supplant the First-Person Shooter? |url=https://www.nytimes.com/2009/11/15/magazine/15videogames-t.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191223080126/https://www.nytimes.com/2009/11/15/magazine/15videogames-t.html |arhiivimisaeg=23. detsember 2019 |vaadatud=20. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[The New York Times]]}}&lt;/ref&gt;

Indie-mängude arendus sai täiendava tõuke tänu ühisrahastusele, mis võimaldas indie-arendajatel koguda mängu loomiseks vajalikke vahendeid ning samal ajal hinnata, kas mängu vastu üldse huvi tuntakse, selle asemel et riskida aja ja rahaga mängu arendamisse, mis ei pruugi hästi müüa. Kuigi videomängud on tuginenud ühisrahastusele juba enne 2012. aastat, on mitmed suured indie-mängu projektid kogunud miljoneid dollareid just läbi [[Kickstarter|Kickstarteri]] ning sellest ajast alates on paljud muud ühsirahastusvõimalused muutunud mänguarendajatele kättesaadavaks. Ühisrahastus on eemaldanud indie-mängude arendamisega seotud kuluriske ning on avanud indie-arendajatele uute mängude loomiseks rohkem võimalusi.&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot; /&gt; Kuna sel perioodil ilmus veelgi rohkem indie-mänge, hakkasid avaldajad ja kogu mängutööstus märkama indie-mängude olulisust. Üks esimesti näiteid sellest oli &quot;World of Goo&quot; (2008), mille arendaja proovis saada avaldajate tuge, aga ei saanud. Kui see ilmus, sai &quot;World of Goo&quot; tunnustusi mitmetel auhinnatseremooniatel, kaasa arvatud Independent Games Festivalil, mille tulemusena hakkasid avaldajad, kes olid seda enne tagasi lükanud, pakkuma selle avaldamist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Mysore |eesnimi=Sahana |kuupäev=2. jaanuar 2009 |pealkiri=How the World of Goo became one of the indie video game hits of 2008 |url=https://venturebeat.com/2009/01/02/the-world-of-goo-became-one-of-the-indie-hits-of-2008/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190912091610/https://venturebeat.com/2009/01/02/the-world-of-goo-became-one-of-the-indie-hits-of-2008/ |arhiivimisaeg=12. september 2009 |vaadatud=29. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[Venture Beat]]}}&lt;/ref&gt; Indie-mängude edu ühisrahastusplatvormidel inspireeris samuti indie-laua[[Rollimäng|rollimängude]] arendajaid järgima sama ärimudelit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Carter |eesnimi=Chase |kuupäev=13. detsember 2022 |pealkiri=Tabletop games have made over $1.5 billion on Kickstarter |url=https://www.dicebreaker.com/companies/kickstarter/news/tabletop-games-raised-one-and-a-half-billion-dollars-on-kickstarter |url-olek=ei tööta |vaadatud=2. oktoober 2024 |väljaanne=Dicebreaker}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Arndt |eesnimi=Dan |kuupäev=3. jaanuar 2023 |pealkiri=Zine Quest and Zine Month took tabletop RPGs in weird new directions |url=https://www.polygon.com/tabletop-games/23617531/zine-month-zine-quest-best-indie-tabletop-rpg-games |url-olek=ei tööta |vaadatud=2. oktoober 2024 |väljaanne=Polygon}}&lt;/ref&gt;

Konsoolitootjad aitasid samuti tõsta indie-mängude tunnustust sel perioodil. 7. põlvkonna mängukonsoolide ajaks 2005. aastal pakkusid kõik platvormid mängijatele võrguteenuseid, näiteks Xbox Live, PlayStation Network ja Nintendo Wi-Fi Connection, mis hõlmasid ka digitaalset mängude levitamist. Pärast indie-mängude populaarsuse tõusu arvutites, hakkasid need teenused avaldama indie-mänge koos suuremate mängudega.&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;McGuire 2009 27&quot; /&gt; [[Xbox 360]] ilmus 2005. aastal koos Xbox Live Arcade'iga (XBLA), teenus, millel olid ka mõningaid indie-mänge, kuid nad ei saanud esimestel aastatel palju tähelepanu. 2008. aastal korarldas Microsoft kampaania &quot;XBLA Summer of Arcade&quot;, mis lisas indie-mänge nagu &quot;Braid&quot;, &quot;Castle Crashers&quot; ja &quot;Geometry Wars: Retro Evolved 2&quot; koos kahe AAA-mänguga. Kuigi kõigi kolme indie-mängu allalaadimiste arv oli suur, sai &quot;Braid&quot; kriitikutelt kiitust ning sellele kaasnes peavoolumeedia tähelepanu, kuna mängu arendas kaks inimest.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Rose |eesnimi=Mike |kuupäev=19. november 2013 |pealkiri=How indies made an impact on a generation of game consoles |url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/how-indies-made-an-impact-on-a-generation-of-game-consoles |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201001165141/https://www.gamasutra.com/view/feature/205136/how_indies_made_an_impact_on_a_.php |arhiivimisaeg=1. oktoober 2020 |vaadatud=26. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bearman |eesnimi=Joshuah |kuupäev=15. november 2009 |pealkiri=Can D.I.Y. Supplant the First-Person Shooter? |url=https://www.nytimes.com/2009/11/15/magazine/15videogames-t.html?pagewanted=all |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150906121102/http://www.nytimes.com/2009/11/15/magazine/15videogames-t.html?pagewanted=all |arhiivimisaeg=6. september 2015 |vaadatud=23. septembril 2015 |väljaanne=[[The New York Times]]}}&lt;/ref&gt; Microsoft jätkas selle kampaaniaga ka järgnevatel aastatel, tuues XBLAle rohkem mänge nagu &quot;Super Meat Boy&quot;, &quot;Limbo&quot; ja &quot;Fez&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Grubb |eesnimi=Jeff |kuupäev=14. veebruar 2012 |pealkiri=How Fez's first-day sales compare to Braid, Limbo, and other XBLA hits |url=https://venturebeat.com/2012/04/14/fez-20000-units-sold-on-first-day/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140809194302/http://venturebeat.com/2012/04/14/fez-20000-units-sold-on-first-day/ |arhiivimisaeg=9. august 2014 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Venture Beat]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Chaplin |eesnimi=Heather |kuupäev=27. august 2008 |pealkiri=Xbox's 'Braid' A Surprise Hit, For Surprising Reasons |url=https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=94025221 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190327210204/https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=94025221 |arhiivimisaeg=27. märts 2019 |vaadatud=4. veebruaril 2011 |väljaanne=NPR}}&lt;/ref&gt; Sony ja Nintendo järgisid Xboxi eeskuju, julgustades indie-arendajaid tooma oma mänge nende platvormidele.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 2013. aastaks on kõik kolm konsoolitootjat loonud programme, mis lasevad indie-arendajatel taotleda odavaid arendustööriistu ja litsentse, et pärast heakskiitmisprotsessi avalda mäng otse konsooli vastavates poodides.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Sel ajal asutati mitmeid &quot;väiksemaid&quot; indie-mängude avaldajaid, et toetada indie-mängude rahastamist, tehnilist tuge ja avaldamist erinevatel digi- ja jaemüügiplatvormidel.&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Graham |kuupäev=5. märts 2018 |pealkiri=Boutique publishers are the future of the indie games market |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-03-05-boutique-publishers-are-the-future-of-indie-games-market |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200816212853/https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-03-05-boutique-publishers-are-the-future-of-indie-games-market |arhiivimisaeg=16. august 2020 |vaadatud=26. augustil 2020 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Webster |eesnimi=Andrew |kuupäev=4. aprill 2018 |pealkiri=Indie game publishers are the new indie rock labels |url=https://www.theverge.com/2018/4/4/17199388/indie-game-publishers-double-fine-annapurna-devolver-skybound |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180404204758/https://www.theverge.com/2018/4/4/17199388/indie-game-publishers-double-fine-annapurna-devolver-skybound |arhiivimisaeg=4 aprill 2018 |vaadatud=4. aprill 2018 |väljaanne=[[The Verge]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Journey&quot; oli esimene indie-mäng, mis 2012. aastal võitis aasta mängu auhinna Game Developers Choice Awardil ja D.I.C.E. Awardil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=23. aprill 2021 |pealkiri=Archive - 13th Annual Game Developers Choice Awards |url=https://gamechoiceawards.com/archive/gdca_13th |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220623151337/https://gamechoiceawards.com/archive/gdca_13th |arhiivimisaeg=23. juuni 2022 |vaadatud=29. juunil 2022 |väljaanne=Game Developers Choice Awards}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Awards Category Details |url=https://www.interactive.org/awards/award_category_details.asp?idAward=2013&amp;idGameAwardType=65 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220413141043/https://www.interactive.org/awards/award_category_details.asp?idAward=2013&amp;idGameAwardType=65 |arhiivimisaeg=13. aprill 2022 |vaadatud=29. juuni 2022 |väljaanne=www.interactive.org}}&lt;/ref&gt;

Selle aja jooksul ilmus veel mitmeid indie-mänge, mis said nii tunnustuse kui ka kaubandusliku edu osaliseks.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Faber |eesnimi=Tom |kuupäev=15. juuli 2019 |pealkiri=Cats, cancer and mental breakdown: the unexpected joys of indie games |url=https://www.ft.com/content/5b36fe2c-a6e3-11e9-90e9-fc4b9d9528b4 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190919095544/https://www.ft.com/content/5b36fe2c-a6e3-11e9-90e9-fc4b9d9528b4 |arhiivimisaeg=19. september 2019 |vaadatud=1. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Financial Times]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Minecraft&quot; (2011), mida peetakse üheks parimaks enimmüüdud mänguks 2024. aasta seisuga,&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=16. oktoober 2023 |pealkiri=Minecraft becomes first video game to hit 300m sales |url=https://www.bbc.com/news/technology-67105983 |vaadatud=15. juuli 2024}}&lt;/ref&gt; oli esmalt väljaantud indie-mänguna&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Plunkett |eesnimi=Luke |kuupäev=4. jaanuar 2011 |pealkiri=Why Minecraft Is So Damn Popular |url=https://kotaku.com/why-minecraft-is-so-damn-popular-5724989 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110109012135/http://kotaku.com/5724989/why-minecraft-is-so-damn-popular |arhiivimisaeg=9. jaanuar 2011 |vaadatud=4. veebruaril 2011 |väljaanne=[[Kotaku]]}}&lt;/ref&gt; enne, kui Microsoft võttis 2014. aastal üle selle arendaja Mojang Studiosi ning see liideti Xbox Games Studiosega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Molina |eesnimi=Brett |kuupäev=15. september 2014 |pealkiri=Microsoft to acquire 'Minecraft' maker Mojang for $2.5B |url=https://www.usatoday.com/story/tech/gaming/2014/09/15/microsoft-minecraft/15658383/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170907123208/https://www.usatoday.com/story/tech/gaming/2014/09/15/microsoft-minecraft/15658383/ |arhiivimisaeg=7. september 2017 |vaadatud=5. septembril 2017 |väljaanne=[[USA Today]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Terraria&quot;, üks teine tuntud indie-mäng, avaldati samal aastal ja on kõigi aegade 8. parim enimmüüdud videomäng&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sirani |eesnimi=Jordan |kuupäev=11. juuli 2024 |pealkiri=The 10 Best-Selling Video Games of All Time |url=https://www.ign.com/articles/best-selling-video-games-of-all-time-grand-theft-auto-minecraft-tetris |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=IGN}}&lt;/ref&gt; ning 2022. aasta seisuga ka Steami kõrgeima hinnanguga mäng.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ostler |eesnimi=Anne-Marie |kuupäev=30. august 2022 |pealkiri=Terraria might be the best-reviewed Steam game ever, with over a million reviews and a 97% positive rating |url=https://www.gamesradar.com/terraria-might-be-the-best-reviewed-steam-game-ever-with-over-a-million-reviews-and-a-97-positive-rating/ |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=gamesradar}}&lt;/ref&gt; Teised samal perioodil ilmunud edukad indie-mängud on näiteks &quot;The Binding of Isaac&quot; (2011),&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=10. aprill 2021 |pealkiri=How The Binding of Isaac Has Remained Popular After All These Years |url=https://gamerant.com/binding-isaac-indie-games-best/ |väljaanne=Game Rant}}&lt;/ref&gt; &quot;Hotline Miami&quot; (2012),&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Gordon |eesnimi=Lewis |kuupäev=25. oktoober 2022 |pealkiri=Ten Years Later, ''Hotline Miami'' Remains a Queasy, Ultraviolent Classic |url=https://www.theringer.com/video-games/2022/10/25/23421962/hotline-miami-10-year-anniversary-devolver-digital |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=The Ringer}}&lt;/ref&gt; &quot;Shovel Knight&quot; (2014)&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Matar |eesnimi=Joe |kuupäev=26. juuni 2019 |pealkiri=Shovel Knight: An Indie Masterpiece |url=https://www.denofgeek.com/games/shovel-knight-an-indie-masterpiece/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211201101819/https://www.denofgeek.com/games/shovel-knight-an-indie-masterpiece/ |arhiivimisaeg=1. detsember 2021 |vaadatud=14. septembril 2021 |väljaanne=[[Den of Geek]]}}&lt;/ref&gt; ja &quot;Five Nights at Freddy's&quot; (2014).&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Brey |eesnimi=Betsy |pealkiri=Indie Games in the Digital Age |perekonnanimi2=Clarke |eesnimi2=M.J. |perekonnanimi3=Wang |eesnimi3=Cynthia |kirjastus=[[Bloomsbury Publishing]] |aasta=2020 |isbn=978-1501356438 |lehekülg=74 |keel=en}}&lt;/ref&gt; &quot;Hotline Miami&quot; inspireeris paljusid mänguarendajaid uusi mänge arendama&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Argüello |eesnimi=Diego Nicolás |kuupäev=26. oktoober 2022 |pealkiri=Hotline Miami's ultra-violence has influenced games for a decade |url=https://www.theverge.com/2022/10/26/23422597/hotline-miami-10-year-anniversary |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=The Verge}}&lt;/ref&gt; ja aitas kaasa selle perioodi jooksul ilmunud indie-mängude kasvule,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Corcoran |eesnimi=Nina |kuupäev=8. märts 2023 |pealkiri=Hotline Miami and the Rise of Techno in Ultra-Violent Video Games |url=https://pitchfork.com/thepitch/hotline-miami-and-the-rise-of-techno-in-ultra-violent-video-games/ |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=Pitchfork |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; samal ajal kui &quot;Shovel Knight&quot; ja &quot;Five Nights at Freddy's&quot; lõid edukaid meediafrantsiise, kus viimane hiljem muutus kultuurifenomeniks.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=In-depth: Yacht Club gets transparent with sales numbers |url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/in-depth-yacht-club-gets-transparent-with-sales-numbers |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=www.gamedeveloper.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; Mobiilimängud muutusid samuti indie-arendajatega populaarseks, kuna 2000. aastate lõpus ilmusid [[App Store]] ja Google Play Store, mis pakkusid odavaid arendajatööriistu ning kergesti ligipääsetavaid äripindu.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wright |eesnimi=Steven |kuupäev=28. september 2018 |pealkiri=There are too many video games. What now? |url=https://www.polygon.com/2018/9/28/17911372/there-are-too-many-video-games-what-now-indiepocalypse |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191024233035/https://www.polygon.com/2018/9/28/17911372/there-are-too-many-video-games-what-now-indiepocalypse |arhiivimisaeg=24. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}&lt;/ref&gt; 2012. aastal ilmus dokumentaalfilm &quot;Indie Game: The Movie&quot;, mis käsitles mitmeid edukaid mänge sel perioodil.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

=== Hirmud seoses küllastumise ja leitavusega (2015–praegu) ===
[[Fail:Steam game count chart.png|pisi|Steamile avaldatud mängude arv aastate kaupa, hinnatuna Steam Spy poolt 2020. aasta jaanuaris.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=McAloone |eesnimi=Alissa |kuupäev=10. jaanuar 2018 |pealkiri=7,672 games hit Steam in 2017 alone, says Steam Spy |url=https://www.gamasutra.com/view/news/312843/7672_games_hit_Steam_in_2017_alone_says_Steam_Spy.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180111005420/https://www.gamasutra.com/view/news/312843/7672_games_hit_Steam_in_2017_alone_says_Steam_Spy.php |arhiivimisaeg=11. jaanuar 2018 |vaadatud=10. jaanuaril 2018 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Calvin |eesnimi=Alex |kuupäev=14. jaanuar 2019 |pealkiri=There are now over 27,000 games on Steam |url=https://www.pcgamesinsider.biz/news/68367/there-are-now-over-27000-games-on-steam/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190115075747/https://www.pcgamesinsider.biz/news/68367/there-are-now-over-27000-games-on-steam/ |arhiivimisaeg=15. jaanuar 2019 |vaadatud=14. jaanuaril 2019 |väljaanne=PC Games Insider.biz}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Calvin |eesnimi=Alex |kuupäev=2. jaanuar 2020 |pealkiri=Over 8,000 games were released on Steam in 2019, according to SteamSpy |url=https://www.pcgamesinsider.biz/news/70259/over-8000-games-were-released-on-steam-in-2019-according-to-steamspy/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200102150224/https://www.pcgamesinsider.biz/news/70259/over-8000-games-were-released-on-steam-in-2019-according-to-steamspy/ |arhiivimisaeg=2. jaanuar 2020 |vaadatud=2. jaanuaril 2020 |väljaanne=PCGamesInsider.biz}}&lt;/ref&gt; Aastad 2004 ja 2005, millel on vastavalt seitse ja kuus mängu, ei paista siin tabelis välja.]]
2015. aasta paiku tekkis mure, et videomängude loomiseks ja levitamiseks mõeldud kergesti kasutatavate tööriistade levik võib kaasa tuua videomängude ületootmise, mida nimetati &quot;indiepokalüpsiseks&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Graft |eesnimi=Kris |kuupäev=10. detsember 2015 |pealkiri=The 5 trends that defined the game industry in 2015 |url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-5-trends-that-defined-the-game-industry-in-2015 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151211042124/http://gamasutra.com/view/news/261462/The_5_trends_that_defined_the_game_industry_in_2015.php |arhiivimisaeg=11. detsember 2015 |vaadatud=10. detsembril 2015 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; Arusaam &quot;indiepokalüpsise&quot; üle ei olnud ühehäälne. Jeff Vogel väitis 2016. aasta GDC üritusel, et igasugune langus oli lihtsalt osa tüüpilisest [[Majandustsükkel|majandustsüklist]]. Indie-mängude turu suuruseks hinnati 2016. aasta märtsis vähemalt 1 miljardit dollarit aastas nende mängude puhul, mida pakub Steam.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wawro |eesnimi=Alex |kuupäev=15. märts 2016 |pealkiri=Devs share real talk about surviving the latest 'indiepocalypse' |url=https://www.gamedeveloper.com/business/devs-share-real-talk-about-surviving-the-latest-indiepocalypse- |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170819152007/http://www.gamasutra.com/view/news/268134/Devs_share_real_talk_about_surviving_the_latest_indiepocalypse.php |arhiivimisaeg=19. august 2017 |vaadatud=15. märtsil 2016 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; Mike Wilson, Graeme Struthers ja Harry Miller, indie-avaldaja Devolver Digitali kaasasutajad, väitsid 2016. aprillis, et turg indie-mängude jaoks on konkurentsitihedam kui kunagi varem, kuid näib endiselt elujõulisena ega näita aeglustumise märke.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pearson |eesnimi=Dan |kuupäev=13. aprill 2016 |pealkiri=Every year has been better than the last. Thriving is the best way to put it. |url=http://www.gamesindustry.biz/articles/2016-04-13-devolver-indiepocalypse-what-indiepocalypse |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160416022145/http://www.gamesindustry.biz/articles/2016-04-13-devolver-indiepocalypse-what-indiepocalypse |arhiivimisaeg=16. aprill 2016 |vaadatud=13. aprillil 2016 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}&lt;/ref&gt; Gamasutra ütles, et 2016. aasta lõpuks ei ole indie-mängu turul olnud mingit katastroofilist kokkuvarisemist, kuigi oli märke, et turu kasv oli märgatavalt aeglustunud. Turg oli sisenenud &quot;post-indiepokalüpsise&quot; faasi, kuna indie-mängude ärimudelid kohanevad uute turutingimustega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Graft |eesnimi=Kris |kuupäev=13. detsember 2016 |pealkiri=The 5 trends that defined the game industry in 2016 |url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-5-trends-that-defined-the-game-industry-in-2016 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161214172243/http://www.gamasutra.com/view/news/287485/The_5_trends_that_defined_the_game_industry_in_2016.php |arhiivimisaeg=14. detsember 2016 |vaadatud=13. detsembril 2016 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; 

Kuigi alates 2015. aastast ei ole indie-mängu valdkonnal olnud mingit tüüpi kokkuvarisemist, on muresid, et turg on liialtki suur kõikide arendajate märkamiseks. Ainult vähesed indie-mängud saavad meedias tähelepanu ning neid nimetatakse tavaliselt &quot;indie-kullakesteks&quot; ([[Inglise keel|inglise keeles]] ''indie-darlings''). On olnud juhtumeid, et &quot;indie-kullakesi&quot; leitakse pigem tänu tarbijate kiitustele kui tööstuse otsese mõju tõttu, mis toob kaasa lisameediakajastuse. Sellised mängud on näiteks &quot;Celeste&quot; ja &quot;Untitled Goose Game&quot;.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bycer |eesnimi=Josh |kuupäev=15. oktoober 2019 |pealkiri=The Problem of the Indie Game Pedestal |url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/the-problem-of-the-indie-game-pedestal |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191014211441/https://www.gamasutra.com/blogs/JoshBycer/20191014/352119/The_Problem_of_the_Indie_Game_Pedestal.php |arhiivimisaeg=14. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; On olnud aga hetki, kus videomängumeedia peab tulevast mängu edukaks ja annab sellele &quot;indie-kullakese&quot; tiitli enne selle väljalaset, kuid mäng ebaõnnestub ja ei avalda mängijatele head muljet. Nii juhtus näiteks &quot;No Man's Sky&quot; ja &quot;Where the Water Tastes Like Wine&quot; puhul.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Muncy |eesnimi=Julie |kuupäev=15. august 2017 |pealkiri=One Year Later, No Man's Sky—And Its Evolution—Is Worth Exploring |url=https://www.wired.com/story/no-mans-sky-one-year-later/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170818011719/https://www.wired.com/story/no-mans-sky-one-year-later/ |arhiivimisaeg=18. august 2017 |vaadatud=17. augustil 2017 |väljaanne=[[Wired (magazine)|Wired]]}}&lt;/ref&gt;

Nähtavus on samuti muutunud probleemiks indie-arendajatele. Kuna Steami levitamisteenus laseb igal arendajal pakkuda neile enda mänge minimaalse tasu eest, lisandub igal aastal tuhandeid mänge ning arendajad on oma mängude müümisel hakanud suuresti lootma Steami leitavustööriistadele – meetod, mis kohandab klientide kataloogilehti varasemate ostude põhjal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Valentine |eesnimi=Rebekah |kuupäev=19. juuli 2019 |pealkiri=Indies on Steam are betting on discoverability |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2019-07-19-steam-indies-and-betting-on-discoverability |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191004155944/https://www.gamesindustry.biz/articles/2019-07-19-steam-indies-and-betting-on-discoverability |arhiivimisaeg=4. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}&lt;/ref&gt; 2010ndatel olid mobiilrakenduste poodidel sarnased probleemid, kus oli küll suur hulk pakkumisi, kuid klientidel oli halb neid üles leida.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Mitmed indie-arendajad pidasid tähtsaks korraldada sotsiaalmeedias head [[suhtekorraldus]]&lt;nowiki/&gt;kampaaniat ja suhelda ajakirjanikega, et mäng saaks juba arenguetapi alguses tähelepanu. See pidi nii tekitama kui ka säilitama huvi kuni mängu väljalaskmiseni, mis omakorda suurendab arenduskulusid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=West |eesnimi=Daniel |kuupäev=8. september 2015 |pealkiri='Good' isn't good enough - releasing an indie game in 2015 |url=https://www.gamasutra.com/blogs/DanielWest/20150908/253040/Good_isnt_good_enough__releasing_an_indie_game_in_2015.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191015190657/https://www.gamasutra.com/blogs/DanielWest/20150908/253040/Good_isnt_good_enough__releasing_an_indie_game_in_2015.php |arhiivimisaeg=15. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nelson |eesnimi=Xalavier Jr. |kuupäev=12. märts 2019 |pealkiri=How it feels to release an indie game in 2019 |url=https://www.polygon.com/2019/3/12/18256052/indie-game-release-steam |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200227050031/https://www.polygon.com/2019/3/12/18256052/indie-game-release-steam |arhiivimisaeg=27. veebruar 2020 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}&lt;/ref&gt;

Paljud sel ajaperioodil avaldatud mängud on olnud ikkagi edukad, sealhulgas need, mida kutsuti &quot;indie-kullakesteks&quot;.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Mõned populaarsed indie-mängud said peamiselt tuntuks sotsiaalmeedia kaudu ning said kultuurifenomeniks, näiteks &quot;Undertale&quot; (2015) ja &quot;Among Us&quot; (2018),&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Diaz |eesnimi=Ana |kuupäev=17. oktoober 2020 |pealkiri=Make Love, Not War: Five Years Of 'Undertale' |url=https://www.npr.org/2020/10/17/924581553/make-love-not-war-five-years-of-undertale |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201018051829/https://www.npr.org/2020/10/17/924581553/make-love-not-war-five-years-of-undertale |arhiivimisaeg=18. oktoober 2020 |vaadatud=12. novembril 2023 |väljaanne=NPR}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; millest viimane oli 2020. ja 2021. aasta COVID-19-pandeemia ajal üks populaarsemaid mänge, millel oli pool miljardit mängijat.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Sarnane olukord oli &quot;Lethal Companyga&quot;, mida avaldati eelmüügiversioonina 2023. aastal ja sai populaarseks läbi interneti ning oli üks enimmängitud mänge sel aastal.&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot; /&gt; Kaubanduslikult edukad mängud olid ka &quot;Enter the Gungeon&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=13. jaanuar 2020 |pealkiri=Enter the Gungeon shoots past three million units sold |url=https://www.pocketgamer.biz/enter-the-gungeon-3-million-units/ |väljaanne=pocketgamer.biz}}&lt;/ref&gt; &quot;Stardew Valley&quot;,&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; &quot;Hollow Knight&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Walker |eesnimi=Alex |kuupäev=5. juuli 2018 |pealkiri=Hollow Knight Has Sold More Than 1 Million Copies On PC |url=https://www.kotaku.com.au/2018/07/hollow-knight-has-sold-more-than-1-million-copies-on-pc/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180705034951/https://www.kotaku.com.au/2018/07/hollow-knight-has-sold-more-than-1-million-copies-on-pc/ |arhiivimisaeg=5. juuli 2018 |vaadatud=27. märtsil 2024 |väljaanne=Kotaku Australia}}&lt;/ref&gt; ja &quot;Cuphead&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Grubb |eesnimi=Jeff |kuupäev=30. september 2019 |pealkiri=Cuphead surpasses 5 million copies sold |url=https://venturebeat.com/2019/09/30/cuphead-surpasses-5-million-copies-sold/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200116144643/https://venturebeat.com/2019/09/30/cuphead-surpasses-5-million-copies-sold/ |arhiivimisaeg=16. jaanuar 2020 |vaadatud=28. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[Venture Beat]]}}&lt;/ref&gt;

=== Muud regioonid ===
Indie-mänge seostakse tavaliselt läänemaailmaga, täpsemalt [[Põhja-Ameerika]], [[Euroopa]] ja [[Okeaania|Okeaaniaga]]. Siiski on ka teistes riikides olnud sarnane indie-mängude areng, mis on põimunud ülemaailmse tööstusega.

==== Jaapani ''doujin soft'' ehk sõltumatu tarkvara ====
[[Jaapan|Jaapanis]] on ''doujin soft'' kogukonda 2010. aastateni peetud üldiselt hobitegevuseks. Arvutid ja magamistoaprogrammeerimine olid sarnaselt populaarsust kogunud 1970. lõpus ja 1980. aastate alguses, kuid konsoolid vallutasid kiiresti arvutituru. Siiski jätkasid hobiprogrammeerijad mängude arendamist. Jaapan oli keskendunud mänguarenduskomplektidele, mis oli spetsiaalne tarkvara mängude loomiseks. Neist suurt osa tootis ASCII Corporation, kes andis välja hobiprogrammeerijate ajakirja ''ASCII'', kus inimesed said oma programme jagada. Aja jooksul nägi ''ASCII'' võimalust avaldada mänguarenduskomplekte ning 1992. aastaks ilmus tarkvara RPG Makeri esimene kaubanduslik versioon. Tarkvara oli tasuline ning inimesed said selle abil avaldada valmis mänge kas tasuta või kaubandusliku toodetena. See lõi 2000ndate alguses potentsiaali indie-mängude turu tekkeks, mis oli kooskõlas indie-mängude populaarsusega läänes.&lt;ref&gt;Ito, Kenji. (2005). ''Possibilities of Non-Commercial Games: The Case of Amateur Role Playing Games Designers in Japan.'' Proceedings of DiGRA 2005: Conference: Changing Views – Worlds in Play. [[Digital Games Research Association]].&lt;/ref&gt;

Nagu teisedki Jaapani fänni-tehtud teosed muudes meediakanalites, loodi ''doujin''-mänge tihtipeale juba olemasolevatest ressurssidest ning need ei saanud teistelt tarbijatelt palju austust ega huvi. Selle asemel olid need mõeldud mängimiseks ning jagamiseks üritustel teiste mängijatega. 2013. aasta paiku hakkasid turujõud muutuma koos lääne indie-mängude populaarsusega, mis tekitas suuremat huvi ''doujin''-mängude kui päris mängude vastu. 2013. aastal pakkus Tokyo Game Show esmakordselt spetsiaalselt ''doujin''-mängude ala [[Sony Interactive Entertainment|Sony Interactive Entertainmenti]] toel, kes oli varasematel aastatel olnud lääne indie-mängude edutaja ja on seda hiljem laiendanud.&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ellison |eesnimi=Cara |kuupäev=1. oktoober 2014 |pealkiri=Dōjin nation: does 'indie' gaming really exist in Japan? |url=https://www.theguardian.com/technology/2014/oct/01/dojin-nation-indie-gaming-japan |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200201155841/https://www.theguardian.com/technology/2014/oct/01/dojin-nation-indie-gaming-japan |arhiivimisaeg=1. veebruar 2020 |vaadatud=1. veebruaril 2020 |väljaanne=[[The Guardian]]}}&lt;/ref&gt; Erinevus Jaapanis arendatud ''doujin''-mängude ja indie-mängude vahel on ebamäärane - termini kasutus viitab tavaliselt sellele, kas nende populaarsus tekkis lääne- või idaturgudel enne 2010. aastate keskpaika ning kas need on loodud eesmärgiga müüa palju eksemplare või lihtsalt kirgprojektina. Pikaajaline nö kuulipõrgu (inglise keeles ''bullet hell)'' &quot;Touhou Projecti&quot; mänguseeria, mille lõi ainult üks arendaja ZUN alates 1996. aastast, on nimetatud nii indieks kui ka ''doujin''iks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=PCGamer |kuupäev=24. november 2014 |pealkiri=The story of the Touhou sensation |url=https://www.pcgamer.com/uk/the-story-behind-the-touhou-sensation/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210717025315/https://www.pcgamer.com/uk/the-story-behind-the-touhou-sensation/ |arhiivimisaeg=17. juuli 2021 |vaadatud=17. juulil 2021 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=19. oktoober 2018 |pealkiri=『UNDERTALE』トビー・フォックス×『東方』ZUN×Onion Games木村祥朗鼎談──自分が幸せでいられる道を進んだらこうなった──同人の魂、インディーの自由を大いに語る |url=https://news.denfaminicogamer.jp/interview/181019 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210504133203/https://news.denfaminicogamer.jp/interview/181019 |arhiivimisaeg=4. mai 2021 |vaadatud=21. juulil 2021 |keel=jaapani}}&lt;/ref&gt; Samas, vaatamata sellest, et &quot;Cave Story&quot; on arendatud Jaapanis, nimetatakse seda indie-mänguks, sest see sai lääne turul populaarseks. &quot;Cave Story&quot; on üks mõjukamaid indie-mänge, mis aitas kaasa Metroidvania-žanri taassünnile.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Greenwald |eesnimi=Will |kuupäev=12. aprill 2013 |pealkiri=Indie Game Developers Revive Platformers |url=https://www.pcmag.com/article2/0,2817,2417667,00.asp |url-olek=töötab |arhiivimisurl=http://archive.wikiwix.com/cache/20150315014115/https://www.pcmag.com/article2/0,2817,2417667,00.asp |arhiivimisaeg=15. märts 2015 |vaadatud=14. märtsil 2015 |väljaanne=[[PC Magazine]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nutt |eesnimi=Christian |kuupäev=13. veebruaril 2015 |pealkiri=The undying allure of the Metroidvania |url=https://www.gamedeveloper.com/design/the-undying-allure-of-the-metroidvania |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150512033009/http://www.gamasutra.com/view/news/236410/The_undying_allure_of_the_Metroidvania.php |arhiivimisaeg=12. mai 2015 |vaadatud=13. veebruaril 2015 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; ''Doujin''-mängude vastu oli suur huvi ka lääne turul, kuna inglise keelt kõnelevad grupid hakkasid loaga tõlkima mitmeid mänge inglise keelde, mille üks tuntumaid näiteid on &quot;Recettear: An Item Shop's Tale&quot; – esimene ''doujin'', mis avaldati 2010. aastal Steamil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Carter |eesnimi=Ben |kuupäev=11. august 2011 |pealkiri=Opinion: Comic Market And Indie Games In Japan |url=https://www.gamedeveloper.com/business/opinion-comic-market-and-indie-games-in-japan |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200201155837/https://www.gamasutra.com/view/news/126610/Opinion_Comic_Market_And_Indie_Games_In_Japan.php |arhiivimisaeg=1. veebruar 2020 |vaadatud=1. veebruaril 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Goldman |eesnimi=Tom |kuupäev=1. oktoober 2010 |pealkiri=Steam's First Indie JRPG Is a Hit |url=http://www.escapistmagazine.com/news/view/103956-Steams-First-Indie-JRPG-Is-a-Hit |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101004155454/http://www.escapistmagazine.com/news/view/103956-Steams-First-Indie-JRPG-Is-a-Hit |arhiivimisaeg=4. oktoober 2010 |vaadatud=21. detsembril 2010 |väljaanne=[[The Escapist (magazine)|The Escapist]]}}&lt;/ref&gt;

Mihhail Fiadotau, [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] videomängude uuringute lektor, tõi välja kolm peamist erinevust väljakujunenud ''doujin''-kultuuri ja lääneliku indie-mängude idee vahel. Kontseptuaalsest vaatenurgast edendavad indie-mängud üldiselt mõttelist iseseisvust ja uuenduslikkust, samas kui ''doujin''-mängud põhinevad tavaliselt ühise grupi jagatud ideedel ega kaldu kõrvale juba väljakujunenud ideedest (näiteks tugev eelistus rollimängude žanri suhtes). Genealoogilisest vaatenurgast ulatub ''doujin''i olemus tagasi 19. sajandisse, kuid indie-nähtus ise on suhteliselt uus. Lõpuks, alles hiljuti räägiti ''doujin''-mängudest samades seltskondades kui muu ''doujin''-kultuurid (fännikunst ja kirjandus) ning neid segati harva kaubanduslike toodetega, samas indie-mängud on jaganud samat positsiooni AAA-kategooria mängudega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fiadotau |eesnimi=Mikhail |kuupäev=2017 |pealkiri=Indie and dōjin games: a cross-cultural comparison |url=https://www.academia.edu/35666898 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220210170929/https://www.academia.edu/35666898 |arhiivimisaeg=10. veebruar 2022 |väljaanne=Proceedings of the Digital Games Research Association 2017 Conference (DiGRA'17) |lehekülg=1–2 |keel=en |via=Academia.edu}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Fiadotau |eesnimi=Mikhail |kuupäev=2019 |pealkiri=Indie and Dōjin Games: A Multilayered Cross-Cultural Comparison |url=http://elib.suub.uni-bremen.de/edocs/00107541-1.pdf |url-olek=ei tööta |ajakiri=Gamevironments |aastakäik=10 |lehekülg=34–84 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200201163457/http://elib.suub.uni-bremen.de/edocs/00107541-1.pdf |arhiivimisaeg=1. veebruar 2020 |vaadatud=1. veebruaril 2020}}&lt;/ref&gt;

== Areng ==
Paljud peavoolu videomängude arendamise aluspõhimõtted kehtivad ka indie-mängude arendamisel, eriti tarkvaraarenduse puhul. Peamised erinevused seisnevad selles, kuidas mängu arendus on seotud avaldajaga või selle puudumisega.

=== Arendusmeeskonnad ===
[[Fail:And Yet It Moves screenshot 02 walking on nothing.png|pisi|Mäng &quot;And Yet It Moves&quot; on näide õpilaste arendatud mängust, mis hiljem laiendati kaubanduslikuks tooteks.]]
Iseseisva mänguarendusstuudio suurusel pole kindalt piiri. Mitmed edukad indie-mängud, nagu &quot;Touhou Projecti&quot; seeria, &quot;Axiom Verge&quot;, &quot;Cave Story&quot;, &quot;Papers, Please&quot; ja &quot;Spelunky&quot;, olid ühe inimese poolt arendatud, kuid tihti kasutati nende loomisel kunstnike ning muusikute abi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ramée |eesnimi=Jordan |kuupäev=28. juuli 2018 |pealkiri=The 14 Best Games Developed By Only One Person |url=https://www.gamespot.com/gallery/the-14-best-games-developed-by-only-one-person/2900-2172/6/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200128221431/https://www.gamespot.com/gallery/the-14-best-games-developed-by-only-one-person/2900-2172/6/ |arhiivimisaeg=28. jaanuar 2020 |vaadatud=28. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[GameSpot]]}}&lt;/ref&gt; Levinumad on väikesed arendajate meeskonnad, kuhu kuulub kaks kuni mõnikümmend liiget ning keda toetavad välised kunstnikud. Suuremate arendusmeeskondadega kaasnevad stuudio ülalpidamise kõrgemad üldkulud, mis võivad olla riskantsed juhul, kui mäng ei müü hästi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Gordon |eesnimi=Lewis |kuupäev=9. oktoober 2019 |pealkiri=Indie Game Makers Open Up About The Money They Actually Make |url=https://www.theverge.com/2019/10/9/20903139/indie-game-developers-creators-money-funding |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210208104911/https://www.theverge.com/2019/10/9/20903139/indie-game-developers-creators-money-funding |arhiivimisaeg=8. veebruar 2021 |vaadatud=28. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[The Verge]]}}&lt;/ref&gt;

Indie-meeskonnad võivad tekkida eri kohtades. Üks hiliseim näide on õpilasprojektid, mis on arendatud prototüüpidena kursusetöö raames ning mida õpilased pärast kooli lõpetamist hakkavad kaubandusliku tootena müüma. Sellised mängud on näiteks &quot;And yet It Moves&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Casamassina |eesnimi=Matt |kuupäev=22. oktoober 2009 |pealkiri=And Yet It Moves To WiiWare |url=http://wii.ign.com/articles/103/1037884p1.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091025191827/http://wii.ign.com/articles/103/1037884p1.html |arhiivimisaeg=25. oktoober 2009 |väljaanne=[[IGN]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Octodad: Dadliest Catch&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hayward |eesnimi=Andrew |kuupäev=12. oktoober 2012 |pealkiri=Coding and coexisting in the corral: How Octodad's team manages living and working together |url=https://www.engadget.com/2012/10/01/coding-and-coexisting-in-the-corral-how-octodads-team-manages/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240122164427/https://www.engadget.com/2012-10-01-coding-and-coexisting-in-the-corral-how-octodads-team-manages.html |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2024 |vaadatud=13. juunil 2015 |väljaanne=[[Joystiq]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Risk of Rain&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Tach |eesnimi=Dave |kuupäev=23. august 2013 |pealkiri=Risk of Rain hands-on: Retro agoraphobia |url=http://www.polygon.com/2013/8/28/4664064/risk-of-rain-hands-on-impf |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140123021742/http://www.polygon.com/2013/8/28/4664064/risk-of-rain-hands-on-impf |arhiivimisaeg=23. jaanuar 2014 |vaadatud=23. jaanuaril 2014 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}&lt;/ref&gt; ja &quot;Outer Wilds&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Cameron |eesnimi=Phill |kuupäev=27. jaanuar 2015 |pealkiri=Road to the IGF: Alex Beachum's Outer Wilds |url=http://www.gamasutra.com/view/news/235008/Road_to_the_IGF_Alex_Beachums_Outer_Wilds.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402091355/http://www.gamasutra.com/view/news/235008/Road_to_the_IGF_Alex_Beachums_Outer_Wilds.php |arhiivimisaeg=2. aprill 2015 |vaadatud=11. märtsil 2015 |väljaanne=[[Gamasutra]] |väljaandja=[[UBM plc]]}}&lt;/ref&gt; Mõnel juhul võivad õpilased kooli pooleli jätta ärivõimaluste või muude põhjuste tõttu. Vlambeeri asutajad, näiteks, alustasid kaubandusliku mängu arendamisega, kui nad olid veel koolis ning jätsid selle pooleli, kui kool nõudis endale mängu õigusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sarkar |eesnimi=Samit |kuupäev=14. veebruar 2014 |pealkiri=Vlambeer: Just making games is the key to becoming successful |url=https://www.polygon.com/2014/2/14/5412752/vlambeer-rami-ismail-indiecade-east-2014-keynote-just-making-games |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180131024112/https://www.polygon.com/2014/2/14/5412752/vlambeer-rami-ismail-indiecade-east-2014-keynote-just-making-games |arhiivimisaeg=31. jaanuar 2018 |vaadatud=30. jaanuaril 2018 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}&lt;/ref&gt;

Teine viis indie-meeskondade kujunemiseks on see, kui kogenud arendajad lahkuvad mängutööstusest – kas omal soovil või koondamise tõttu – ning asuvad looma iseseisvaid projekte, ajendatuna soovist taastada loominguline vabadus või väsimusest ettevõtete töökorralduse suhtes. Näiteks &quot;FTL: Faster Than Light&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=CjnLion |kuupäev=10. mai 2012 |pealkiri=Kickstart to Lightspeed – An FTL Interview |url=http://www.destructoid.com/blogs/CjnLion/kickstart-to-lightspeed-an-ftl-interview-227284.phtml |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121017204604/http://www.destructoid.com/blogs/CjnLion/kickstart-to-lightspeed-an-ftl-interview-227284.phtml |arhiivimisaeg=17. oktoober 2012 |vaadatud=20. septembril 2012 |väljaanne=[[Destructoid]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Papers, Please&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Edge Staff |kuupäev=20. jaanuar 2014 |pealkiri=The Making Of: Papers, Please |url=http://www.edge-online.com/features/the-making-of-papers-please/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140122052214/http://www.edge-online.com/features/the-making-of-papers-please/ |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2014 |väljaanne=[[Edge (magazine)|Edge]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Darkest Dungeon&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Graft |eesnimi=Kris |kuupäev=8. veebruar 2016 |pealkiri=Road to the IGF: Red Hook Studios' Darkest Dungeon |url=http://www.gamasutra.com/view/news/265011/Road_to_the_IGF_Red_Hook_Studios_Darkest_Dungeon.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160212001929/http://www.gamasutra.com/view/news/265011/Road_to_the_IGF_Red_Hook_Studios_Darkest_Dungeon.php |arhiivimisaeg=12. veebruar 2016 |vaadatud=8. veebruaril 2016 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; ja &quot;Gone Home&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Mahardy |eesnimi=Mike |kuupäev=13. august 2013 |pealkiri=Meet Me In Portland: The Fullbright Company's Journey Home |url=https://www.polygon.com/features/2013/8/13/4568900/the-fullbright-company-gone-home |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180817023027/https://www.polygon.com/features/2013/8/13/4568900/the-fullbright-company-gone-home |arhiivimisaeg=17. august 2018 |vaadatud=16. augustil 2018 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}&lt;/ref&gt;

Veel üks võimalus on need, kellel on mängutööstuses vähe või üldse mitte mingit kogemust, kuid neil on programmeerimisoskused ja -kogemused. Neil võivad olla ideed ja värsked vaatenurgad mängude loomiseks ning need ideed on neile isikupärasemad ja südamelähedasemad. Nad on tavaliselt iseõppinud arendajad, mille tõttu neil ei pruugi olla tüüpiliste programmeerijate omased teadmised, mis võimaldab neil luua suuremat loomingulist vabadust ja uusi ideid.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Martin |eesnimi=Chase Bowen |perekonnanimi2=Deuze |eesnimi2=Mark |kuupäev=juuli 2009 |pealkiri=The Independent Production of Culture: A Digital Games Case Study |ajakiri=[[Games &amp; Culture]] |aastakäik=4 |üksiknumber=3 |lehekülg=276–295 |doi=10.1177/1555412009339732}}&lt;/ref&gt; Siiski võib mõni suhtuda amatööri töösse vähem soodsalt kui need, kellel on kogemusi, olgu siis koolist või tööstusest, kes tuginevad pigem mänguarendamise tööriistakomplektidele kui programmeerimiskeeltele, ning nad võivad selliseid tiitleid seostada amatööri või harrastaja tööga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Doull |eesnimi=Andrew |kuupäev=6. veebruar 2008 |pealkiri=Opinion: Amateur vs Indie Games - The War? |url=https://www.gamasutra.com/view/news/108183/Opinion_Amateur_vs_Indie_Games__The_War.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210418114925/https://www.gamasutra.com/view/news/108183/Opinion_Amateur_vs_Indie_Games__The_War.php |arhiivimisaeg=18. aprill 2021 |vaadatud=31. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; Mõni amatööri loodud mäng on saanud tunnustust, näiteks &quot;Braid&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Totilo |eesnimi=Stephen |kuupäev=8. august 2007 |pealkiri=&quot;A Higher Standard&quot;&amp;nbsp;— Game Designer Jonathan Blow Challenges Super Mario's Gold Coins, &quot;Unethical&quot; MMO Design And Everything Else You May Hold Dear About Video Games |url=http://multiplayerblog.mtv.com/2007/08/08/a-higher-standard-game-designer-jonathan-blow-challenges-super-marios-gold-coins-unethical-mmo-design-and-everything-else-you-may-hold-dear-about-video-games/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100316214832/http://multiplayerblog.mtv.com/2007/08/08/a-higher-standard-game-designer-jonathan-blow-challenges-super-marios-gold-coins-unethical-mmo-design-and-everything-else-you-may-hold-dear-about-video-games/ |arhiivimisaeg=16. märts 2010 |vaadatud=19. veebruaril 2009 |väljaanne=MTV}}&lt;/ref&gt; &quot;Super Meat Boy&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=McMillen |eesnimi=Edmund |autor-link=Edmund McMillen |perekonnanimi2=Refenes |eesnimi2=Tommy |autor2-link=Tommy Refenes |kuupäev=14. aprill 2011 |pealkiri=Postmortem: Team Meat's Super Meat Boy |url=http://www.gamasutra.com/view/feature/6348/postmortem_team_meats_super_meat_.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110507070140/http://www.gamasutra.com/view/feature/6348/postmortem_team_meats_super_meat_.php |arhiivimisaeg=7. mai 2011 |vaadatud=14. aprillil 2011 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Dwarf Fortress&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Adams |eesnimi=Tarn |kuupäev=27. veebruar 2008 |pealkiri=Interview: The Making Of Dwarf Fortress |url=http://www.gamasutra.com/view/feature/131954/interview_the_making_of_dwarf_.php?print=1 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131112052256/http://www.gamasutra.com/view/feature/131954/interview_the_making_of_dwarf_.php?print=1 |arhiivimisaeg=12. november 2013 |vaadatud=17. aprillil 2014 |väljaanne=Gamasutra}}&lt;/ref&gt; ja &quot;Undertale&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Feeld |eesnimi=Julian |kuupäev=9. oktoober 2015 |pealkiri=INTERVIEW: TOBY FOX OF UNDERTALE |url=http://existentialgamer.com/interview-toby-fox-of-undertale |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160122152103/http://existentialgamer.com/interview-toby-fox-of-undertale |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2016 |vaadatud=20. jaanuaril 2016 |väljaanne=Existential Gamer |väljaandja=Feeld}}&lt;/ref&gt;

Alustav indie-mängustuudio tüüpiliselt koosneb peamiselt programmeerijatest ja arendajatest. Kunstimaterjale, sealhulgas kunstiteoseid ja muusikat, tuleb tellida töövõtjatest kunstnikest ja heliloojatelt.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Safarov |eesnimi=Tom |kuupäev=12. detsember 2019 |pealkiri=Tips for working with a game art outsourcing studio and avoiding the typical roadblocks on the way |url=https://www.gamedeveloper.com/business/tips-for-working-with-a-game-art-outsourcing-studio-and-avoiding-the-typical-roadblocks-on-the-way |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210418111721/https://www.gamasutra.com/blogs/TomSafarov/20191212/355578/Tips_for_working_with_a_game_art_outsourcing_studio_and_avoiding_the_typical_roadblocks_on_the_way.php |arhiivimisaeg=18. aprill 2021 |vaadatud=28. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;

=== Arendustööriistad ===
Personaalarvuti mängude arendamisel tuginevad indie-mängud tüüpiliselt olemasolevate [[Mängumootor|mängumootoritele]], vahevarale ja mänguarenduskomplektidele, kuna neil puuduvad ressursid enda mootorite loomiseks.&lt;ref name=&quot;every game indie&quot; /&gt; Levinud mängumootorid on [[Unreal Engine]] ja [[Unity]], kuid on ka palju teisi. Väiksemate stuudiotele, kes ei oota suuri müüke, pakutakse tavaliselt peavoolumängude mängumootoreid ja vahevara odavamalt. Neid tooteid võivad pakkuda tasuta või antakse suurt soodustust, mis suureneb ainult siis, kui nende müük ületab teatud numbrid.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lipkin |eesnimi=Nadav |kuupäev=31. detsember 2012 |pealkiri=Examining Indie's Independence: The Meaning of &quot;Indie&quot; Games, the Politics of Production, and Mainstream Co-optation |url=https://journals.sfu.ca/loading/index.php/loading/article/view/122/149 |ajakiri=The Journal of the Canadian Game Studies Association |aastakäik=7 |üksiknumber=11 |lehekülg=8–24}}&lt;/ref&gt; Indie-arendajad saavad kasutada ka avatud lähtekoodiga tarkvara (näiteks [[Godot (mängumootor)|Godot]]) või ''homebrew'' (tarkvara, mis on loodud arendajatele kui tööriistana tarkvarapakettide ja rakenduste installimiseks), mis on vabalt kättesaadavad, aga neil võivad puududa tehniliselt täiustatud funktsioonid võrreldes sarnaste kommertsmootoritega.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Lanza |eesnimi=Dario |url=https://doi.org/10.1007/978-3-030-75867-7_7 |pealkiri=Real Possibility of an Entirely Open-Source Pipeline for Indie Games Design and Production. Altamira Game as a Case Study |perekonnanimi2=de Iracheta |eesnimi2=María |perekonnanimi3=Pérez |eesnimi3=Carmen |perekonnanimi4=Jaume |eesnimi4=Borja |perekonnanimi5=Sánchez |eesnimi5=Lara |perekonnanimi6=Casero |eesnimi6=Marcos |kirjastus=Springer International Publishing |aasta=2021 |isbn=978-3-030-75867-7 |toimetaja-perekonnanimi=Martins |toimetaja-eesnimi=Nuno |koht=Cham |lehekülg=99–111 |keel=en |doi=10.1007/978-3-030-75867-7_7 |vaadatud=30. juulil 2024 |toimetaja2-perekonnanimi=Brandão |toimetaja2-eesnimi=Daniel |toimetaja3-perekonnanimi=Moreira da Silva |toimetaja3-eesnimi=Fernando |url-ligipääs=tellimus}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite arXiv|arxiv=2401.01909|title=On the relevance of the Godot Engine in the indie game development industry|surname=Holfeld, Julian (2023).}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Homebrew (Concept) |url=https://www.giantbomb.com/homebrew/3015-4363/ |vaadatud=30. juulil 2024 |väljaanne=Giant Bomb |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Indie-mängude arendus konsoolidel oli väga piiratud enne 2010. aastat, kuna [[Tarkvaraarenduskomplekt|tarkvaraarenduskomplektid]] (SDK) olid kulukad. Tavaliselt olid need konsooliversioonid, millel oli lisatud silumisfunktsioone, mis maksid mitu tuhat dollarit ning mille kasutamisele kehtestati piiranguid, et vältida konsoolidega seotud ärisaladuste lekkimist. Konsoolitootjad võisid samuti piirata tarkvaraarenduskomplektide müüki ainult mõningate arendajatele, kes vastasid teatud kriteeriumidele, mille tõttu võimalikud indie-arendajad ei saanud neid hankida.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Orland |eesnimi=Kyle |kuupäev=23. juuli 2012 |pealkiri=How certification requirements are holding back console gaming |url=https://arstechnica.com/gaming/2012/07/how-certification-requirements-are-holding-back-console-gaming/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201013002650/https://arstechnica.com/gaming/2012/07/how-certification-requirements-are-holding-back-console-gaming/ |arhiivimisaeg=13. oktoober 2020 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[Ars Technica]]}}&lt;/ref&gt; Kui 2010. aastaks said indie-mängud populaarsemaks, andsid nii konsoolitootjad kui ka mobiilseadmete operatsioonisüsteemide pakkujad välja spetsiaalseid tarkvarapõhiseid SDK-d, et mänge esmalt personaalarvutites ja seejärel nendel konsoolidel või mobiilseadmetes luua ning testida. Neid SDK-sid pakuti suuremate arendajatele ikkagi tavahindadega, kuid pakuti soodushindu neile, kes tavaliselt ise avaldasid oma mänge digitaalselt konsooli või mobiilseadme poes, näiteks ID@Xbox programmi või IOS SDK abil.

=== Avaldajad ===
Kuigi enamikul indie-mängudel puudub avaldaja – arendaja võtab avaldaja positsiooni –, alates 2010. aastast on mitmed avaldajad liikunud indie-mängude poole, keda tuntakse ka väikesete mänguavaldajatena. Nende hulka kuuluvad Raw Fury, Devolver Digital, Annapurna Interactive, Finji ja Adult Swim Games. Samuti on mitmeid indie-arendajad, kes on piisavalt suureks kasvanud, et toetada ka teisi väikseid arendajaid nagu Chucklefish, Coffee Stain Studios ja Team17. Need väiksed mänguavaldajad, kellel on kogemus indie-mängude loomisel, annavad tavaliselt vajalikku finatsilist tuge ja reklaami, kuid nad ei mõjuta tugevalt arendajate toodet, et säilitada mängu &quot;indie&quot; olemust. Mõnel juhul võib avaldaja olla toetavate mängude suhtes valivam. Annapurna Interactive otsis mänge, mis olid &quot;isiklikud, emotsionaalsed ja originaalsed&quot;.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Thompson |eesnimi=Michael |kuupäev=18. jaanuar 2010 |pealkiri=Searching for gold: how to fund your indie video game |url=https://arstechnica.com/gaming/2010/01/searching-for-gold-the-challenge-of-indie-game-funding/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171210015828/https://arstechnica.com/gaming/2010/01/searching-for-gold-the-challenge-of-indie-game-funding/ |arhiivimisaeg=10. detsember 2017 |vaadatud=4. detsembril 2012 |väljaanne=[[Ars Technica]]}}&lt;/ref&gt;

=== Rahastus ===
Avaldaja puudumisel peavad indie-arendajad ise leidma rahastust mängu jaoks. Olemasolevad stuudioid võivad toetuda varasemale rahastamisele ja sissetulevastele tuludele, kuid uued stuudiod peavad arenduskulude katmiseks kasutama oma isiklikke vahendeid, pangalaene või investeeringuid&lt;ref name=&quot;GameSpotRiseOfIndieDev&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hietalahti |eesnimi=Juuso |kuupäev=19. mai 2006 |pealkiri=The Basic Marketing Plan For Indie Games |url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-basic-marketing-plan-for-indie-games |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140102192103/http://www.gamasutra.com/view/feature/2695/the_basic_marketing_plan_for_indie_.php |arhiivimisaeg=2. jaanuar 2014 |vaadatud=4. detsembril 2012 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; või arenduse käigus koguma kogukonna toetust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Marsh |eesnimi=David |kuupäev=26. veebruar 2008 |pealkiri=Nine Paths To Indie Game Greatness |url=https://www.gamedeveloper.com/design/nine-paths-to-indie-game-greatness |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140102192239/http://www.gamasutra.com/view/feature/131952/nine_paths_to_indie_game_greatness.php |arhiivimisaeg=2. jaanuar 2014 |vaadatud=4. detsembril 2012 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Strebeck |eesnimi=Zachary |kuupäev=21. august 2015 |pealkiri=How do I get funding for my indie game company? |url=https://www.gamedeveloper.com/business/how-do-i-get-funding-for-my-indie-game-company- |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200814002846/https://gamasutra.com/blogs/ZacharyStrebeck/20150821/250809/How_do_I_get_funding_for_my_indie_game_company.php |arhiivimisaeg=14. august 2020 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;

Hiljuti on nii preemia- kui ka omakapitalipõhised ühisrahastuskampaaniaid kasutatud selleks, et saada huvitatud tarbijatelt raha enne arenduse algust. Kuigi ühisrahastuse kasutamine videomängude puhul algas 2012. aastal, on selle praktika märkimisväärselt vähenenud, kuna tarbijad hakkasid suhtuma ettevaatlikult kampaaniatesse, mis ei suuda lubadusi täita. Edukas ühisrahastuskampaani nõuab nüüd suuremat arendustööd ja sellega seotuid kulusid enne kampaania käivitamist, et näidata mängu tõenäolist õigeaegset valmimist ning meelitab raha.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Futter |eesnimi=Michael |kuupäev=18. märts 2019 |pealkiri=The Changing Face of Video Game Crowdfunding |url=https://variety.com/2019/gaming/columns/the-changing-face-of-video-game-crowdfunding-1203165542/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210624164054/https://variety.com/2019/gaming/columns/the-changing-face-of-video-game-crowdfunding-1203165542/ |arhiivimisaeg=24. juuni 2021 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[Variety (magazine)|Variety]]}}&lt;/ref&gt;

Teine viis, mida pakutakse digitaalsel levitamisel, on eelmüügiversiooni väljaandmine, mis laseb huvitatud mängijatel osta mängu beta-versiooni, et katsetada selle tarkvara ja anda tagasisidet. Need tarbijad saavad mängu ilmumise ajal täisversiooni tasuta, teised peavad lõpliku mängu eest kõrgemat hinda maksma. See võib tagada rahastuse arenduse keskel, kuid nagu ühisrahastuse puhul, ootavad tarbijad mängu, mis on peaaegu valmis, seega on tõenäoliselt juba vaja olnud investeerida arendustöösse ja kuludesse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Green |eesnimi=Holly |kuupäev=24. juuni 2016 |pealkiri=7 successful Early Access games that all developers should study |url=https://www.gamedeveloper.com/business/7-successful-early-access-games-that-all-developers-should-study |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200803070526/https://www.gamasutra.com/view/news/275719/7_successful_Early_Access_games_that_all_developers_should_study.php |arhiivimisaeg=3. august 2020 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Minecrafti&quot; peeti indie-mänguks selle arenduse alguses ning oli üks esimestest mängudest, kes edukalt kasutas rahastamist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Orland |eesnimi=Kyle |kuupäev=6. aprill 2011 |pealkiri=Minecraft Draws Over $33 Million In Revenue From 1.8M Paying Customers |url=http://www.gamasutra.com/view/news/33961/Minecraft_Draws_Over_33_Million_In_Revenue_From_18M_Paying_Customers.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110408063046/http://www.gamasutra.com/view/news/33961/Minecraft_Draws_Over_33_Million_In_Revenue_From_18M_Paying_Customers.php |arhiivimisaeg=8. aprill 2011 |vaadatud=16. oktoobril 2013 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;

Veelgi hiljuti on loodud mitu spetsiaalset investoritel põhinevat indie-mängude fondi, näiteks Indie Fund. Indie-arendajad võivad esitada taotlusi, et saada fondidelt toetust. Raha antakse tavaliselt seemneinvesteeringuna, mida tuleb tagasi maksta läbi mängu autoriõigustasude.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; Mitmed riikide valitsused on oma avalike kunstiagentuuride kaudu samuti indie-arendajatele sarnaseid toetusi kättesaadavaks teinud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Diaz |eesnimi=Ana |kuupäev=13. mai 2020 |pealkiri=How Public Arts Funding Helps Developers Make Unique, More Diverse Games |url=https://www.theverge.com/21256048/public-arts-funding-games-untitled-goose-game-mutazione |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200916091758/https://www.theverge.com/21256048/public-arts-funding-games-untitled-goose-game-mutazione |arhiivimisaeg=16. september 2020 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[The Verge]]}}&lt;/ref&gt;

=== Levitamine ===
Enne digilevitamist, levitasid hobiprogrammeerijad oma toodet tavaliselt posti teel. Nad avaldasid kuulutusi kohalikes ajalehtedes või arvutihuvilistes ajakirjades nagu ''Creative Computing'' ja ''Byte,'' ning, kui on makstud, täitsid tellimusi käsitsi, tehes oma mängust koopiaid kassettidele, diskettidele või CD-ROMile koos kogu dokumentatsiooniga. Teised viisid koopiaid kohalikku arvutipoodi müümiseks. Ühendkuningriigis, kus personaalarvutite mängude arendus algas 1980. aastatel, tekkis mängude levitamise turg, mis kopeeris ja levitas mänge hobiprogrammeerijatele.&lt;ref name=&quot;eurogamer manic miner&quot; /&gt; Jaapani ''doujin''i-messid nagu Comiket, maailma suurim fännide mess, laseb arendajatel müüa ja reklaamida oma füüsilisi tooteid alates selle avamisest 1975. aastal, mis võimaldas mängusarjadel nagu &quot;Touhou Project&quot; ja &quot;Fate&quot; saada populaarsemaks ja messi aastaid domineerida.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Leavitt |eesnimi=Alex |perekonnanimi2=Horbinski |eesnimi2=Andrea |kuupäev=15. juuni 2012 |pealkiri=Even a monkey can understand fan activism: Political speech, artistic expression, and a public for the Japanese dōjin community |url=https://journal.transformativeworks.org/index.php/twc/article/view/321 |url-olek=töötab |ajakiri=Transformative Works and Cultures |keel=en |aastakäik=10 |doi=10.3983/twc.2012.0321 |issn=1941-2258 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210721120119/https://journal.transformativeworks.org/index.php/twc/article/view/321 |arhiivimisaeg=21. juuli 2021 |vaadatud=21. juulil 2021 |doi-access=vaba}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Green |eesnimi=Scott |pealkiri=Top Doujinshi Events Most Popular By The Numbers |url=http://www.crunchyroll.com/anime-news/2013/11/01-1/top-doujinshi-events-most-popular-by-the-numbers |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140110091145/http://www.crunchyroll.com/anime-news/2013/11/01-1/top-doujinshi-events-most-popular-by-the-numbers |arhiivimisaeg=10. jaanuar 2014 |vaadatud=28. detsembril 2016 |väljaanne=Crunchyroll}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Green |eesnimi=Scott |pealkiri=With Slight Movement, &quot;KanColle,&quot; &quot;Touhou&quot; And &quot;Touken Ranbu&quot; Continue To Dominate Comiket Doujinshi |url=http://www.crunchyroll.com/anime-news/2016/08/09/with-slight-movement-kancolle-touhou-and-touken-ranbu-continue-to-dominate-comiket-doujinshi |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221110164242/http://www.crunchyroll.com/anime-news/2016/08/09/with-slight-movement-kancolle-touhou-and-touken-ranbu-continue-to-dominate-comiket-doujinshi |arhiivimisaeg=10. november 2022 |vaadatud=28. detsembril 2016 |väljaanne=Crunchyroll}}&lt;/ref&gt;

Kuna meedia hakkas üle minema suurema mahutavusega vormingutele ning kasutajatel oli võimalus programmidest ise koopiaid luua, siis sattus posti teel tellimise meetod ohtu, kuna igaüks oleks saanud mängu osta ning seejärel teha oma sõpradele sellest koopiaid. Jagamisvara levitamise meetod ilmus 1980ndatel, nõustudes, et kasutavad teevad tõenäoliselt vabalt koopiaid ja jagavad neid. Tarkvara jagamisvara versioon oli piiratud ja ülejäänude funktsioonide avamiseks tuli arendajatele maksta. See meetod sai populaarseks hobimängude seas 1990ndate alguses, eriti just &quot;Wolfenstein 3D&quot; ja &quot;ZZT&quot; ilmumisel, arendajate id Software ja Tom Sweeney (hiljem Epic Gamesi asutaja) loodud &quot;indie-&quot;mängud. Mänguajakirjad hakkasid iga väljaandega demoplaatidel lisama jagamisvaramänge ning nagu postimüügi puhul, tekkisid ettevõtted, kes pakkusid jagamisvara prooviplaate ja aitasid kaasa jagamisvara maksmise ning lunastusprotsessidega. Jagamisvara jäi populaarseks levitamisvormiks isegi koos [[Teatetahvlisüsteem|teatetahvlisüsteemi]] ja internetiga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Ernie |kuupäev=1. november 2016 |pealkiri=The Story of Shareware, the Original In-App Purchase |url=https://www.vice.com/en/article/the-story-of-shareware-the-original-in-app-purchase/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191021172602/https://www.vice.com/en_us/article/bmv3z3/the-story-of-shareware-the-original-in-app-purchase |arhiivimisaeg=21. oktoober 2019 |vaadatud=26. augustil 2020 |väljaanne=[[Vice (magazine)|Vice]]}}&lt;/ref&gt; 2000. aastateks kasutasid indie-arendajad interneti peamise levitamisviisiks, kuna ilma avaldajata oli peaaegu võimatu indie-mänge jaemüügis hoida ning postimüügi idee oli juba ammu välja surnud.&lt;ref name=&quot;edwards20171027&quot; /&gt;

== Viited ==
[[Kategooria: Videomängu terminoloogia]]
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Indie-mängud]]</text>
      <sha1>ce46qkdu6qjw8vp2pxa2lisgejsxmi5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142696</id>
      <parentid>7142694</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T20:20:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AljonaTamm</username>
        <id>177174</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142696</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="107592" sha1="82yz83xacwcljp5g0zoci2g63d3u20d" xml:space="preserve">  

'''Indie-mäng''' või '''indie-videomäng''' (lühend &quot;'''iseseisvalt tehtud videomäng'''&quot; või &quot;'''sõltumatu videomäng'''&quot;) on videomäng, mille on loonud üksikisikud või väiksemad arendusmeeskonnad ning erinevalt enamikust [[AAA-kategooria videomäng|AAA-kategooria mängudest]], tavaliselt ilma suure mänguavaldaja rahalise ja tehnilise abita. Iseseisvuse ja arendamisvabaduse tõttu keskenduvad indie-mängud [[Innovatsioon|innovatsioonile]], eksperimentaalsele mängukogemusele ning võtavad riske, mida tavaliselt AAA-mängud ei võta. Indie-mänge pigem müüakse digitaalselt kui jaemüügis just sellepärast, et neil puudub mänguavaldaja tugi. See termin on analoogne [[India muusika|indie-muusikaga]] või [[Indie-film|indie-filmiga]].

Indie-mängude arendamine sai alguse algaja- ja hobiprogrammeerimisest, mis tekkisid koos [[personaalarvuti]] ja lihtsa arvutikeele [[BASIC]] tulekuga 1970.–1980. aastatel. Niinimetatud &quot;magamistoaprogrammeerijad&quot;, eriti Ühendkuningriigis ja mujal Euroopas, tegid oma mänge ja levitasid neid posti teel. 1990. aastatel interneti tulekuga läksid nad üle teistele tarkvara levitamise viisidele, näiteks [[Jaosvara|jagamisvarale]] ja muudele failide jagamise meetoditele. Selleks ajaks oli aga huvi hobiprogrammeerimise vastu vähenenud arenduskulude kasvu ja videomängude väljaandjate ning kodukonsoolide konkurentsi tõttu.

Tänapäevane lähenemine indie-mängudele tulenes 2000. aastate alguses mitmete tegurite koosmõjust, näiteks tehnilistest, majanduslikest ja sotsiaalsetest kontseptsioonidest, mis muutsid indie-mängude arendamise ja väljaandmise odavamaks, kuid olid ka inimestele rohkem nähtavamad ning pakkusid tavapärastest mängudest uuemat mänguviisi. Mitmed indie-mängud said sel hetkel edulugudeks, mis tekitasid valdkonna vastu suuremat huvi. Sellest ajast alates on tekkinud uusi tööstusvõimalusi, sealhulgas uued digitaalsed poed, [[ühisrahastus]] ja muud indie-rahastamisvõimalused, mis aitavad uutel meeskondadel oma mänge käima lükata. Lisaks on olemas odavad ja [[Avatud lähtekoodiga tarkvara|avatud lähtekoodiga]] arendusvahendid väiksematele meeskondadele kõigil mänguplatvormidel. On ka väiksemad indie-mängude avaldajad, kes jätavad arendajatele loomingulise vabaduse. Indie-mänge on teiste peavoolumängude kõrval tunnustatud ka mängutööstuse auhinnatseremooniatel.

Umbes 2015. aasta paiku tekitas üha suurenev avaldatud indie-mängude arv hirmu nö &quot;indiepokalüpsise&quot; ees, mille põhjuseks nimetati indie-mängude ületootmist, mis oleks muutnud kogu turu kahjumlikuks. Kuigi turg ei kukkunud kokku, on mängude leitavus enamiku indie-arendajatele endiselt probleemiks, mistõttu paljud mängud ei osutu rahaliselt kasumlikuks. Edukad indie-mängud on näiteks &quot;Cave Story&quot;, &quot;Braid&quot;, &quot;Super Meat Boy&quot;, [[Terraria|&quot;Terraria&quot;]], &quot;Fez&quot;, &quot;Hotline Miami&quot;, &quot;Shovel Knight&quot;, [[Hollow Knight|&quot;Hollow Knight&quot;]] ja &quot;Undertale&quot;. Teised indie-mängud on oma edu tõttu saanud multimeediafrantsiisideks, sealhulgas [[Minecraft|&quot;Minecraft&quot;]], &quot;Five Nights at Freddy's&quot;, &quot;Cuphead&quot; ja [[Among Us|&quot;Among Us&quot;]].

Mõned indie-mängud on tunnustatud kõigi aegade parimateks videomängudeks, sealhulgas &quot;Hades&quot; ja &quot;Balatro&quot;, kusjuures paljud mängud on loonud uusi videomängužanre, näiteks &quot;Slay the Spire&quot; ning [[Vampire Survivors|&quot;Vampire Survivors&quot;]].

== Definitsioon ==
Termin &quot;indie-mäng&quot; põhineb sarnastel terminitel nagu [[Sõltumatu film|indie-film]] ja [[Indie|indie-muusika]], kuna see on sageli seotud iseseisva avaldamise ja sõltumatusega suurtest stuudiotest või levitajatest.&lt;ref name=&quot;eurog whatisindie&quot;&gt;{{Cite web|last=Dutton|first=Fred|url=http://www.eurogamer.net/articles/2012-04-16-what-is-indie|title=What is Indie?|website=[[Eurogamer]]|date=2012-04-18|access-date=2016-03-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160307031114/http://www.eurogamer.net/articles/2012-04-16-what-is-indie|archive-date=2016-03-07}}&lt;/ref&gt; Sarnaselt indie-filmide ja -muusikaga puudub täpne ja laialdaselt aktsepteeritud definitsioon sellele, mis moodustab &quot;indie-mängu&quot;, välja arvatud see, et indie-mängudel ei ole suuri avaldajaid ja arendajaid nagu AAA-kategooria mängudel.&lt;ref name=&quot;IGMWhatIsIndie&quot;&gt;{{Cite web|last=Gnade|first=Mike|url=http://www.indiegamemag.com/what-is-an-indie-game/|title=What Exactly is an Indie Game?|website=The Indie Game Magazine|date=July 15, 2010|access-date=January 9, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20130927182457/http://www.indiegamemag.com/what-is-an-indie-game/|archive-date=September 27, 2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot;&gt;{{Cite web|last=Gril|first=Juan|url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-state-of-indie-gaming|title=The State of Indie Gaming|website=[[Gamasutra]]|date=April 30, 2008|access-date=January 14, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20131207214919/http://www.gamasutra.com/view/feature/3640/the_state_of_indie_gaming.php|archive-date=December 7, 2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GameTunnelUnderstanding&quot;&gt;{{Cite web|last=MacDonald|first=Dan|url=http://www.gametunnel.com/understanding-independent-article.php|title=Understanding &quot;Independent&quot;|website=Game Tunnel|date=May 3, 2005|access-date=January 18, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20080929120847/http://www.gametunnel.com/articles.php?id=267|archive-date=September 29, 2008}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;IGNCategoryDelusion&quot;&gt;{{Cite web|last=Thomsen, Michael|url=http://www.ign.com/articles/2011/01/26/the-indie-delusion-the-gaming-category-that-doesnt-exist|title=The 'Indie' Delusion: The Gaming Category that Doesn't Exist|website=[[IGN]]|date=January 25, 2011|access-date=December 4, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20140222083504/http://www.ign.com/articles/2011/01/26/the-indie-delusion-the-gaming-category-that-doesnt-exist|archive-date=February 22, 2014}}&lt;/ref&gt; GameSpoti Laura Parker andis ühe lihtsa definitsiooni: &quot;sõltumatu videomängude arendus on mängude loomine ilma avaldajate toetuseta&quot;. See aga ei hõlma kõiki olukordi.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite web|last=Parker|first=Laura|url=http://www.gamespot.com/articles/the-rise-of-the-indie-developer/1100-6298425/|title=The Rise of the Indie Developer|website=[[GameSpot]]|date=2011-02-13|access-date=2016-03-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160321215506/http://www.gamespot.com/articles/the-rise-of-the-indie-developer/1100-6298425/|archive-date=2016-03-21}}&lt;/ref&gt; IGNi esindaja Dan Pearce väitis, et ainus üldine arusaam indie-mängust on &quot;ma tean seda, kui ma seda näen&quot;, kuna ükski definitsioon ei suuda tabada, milliseid mänge peetakse laialdaselt indie-mängudeks.&lt;ref name=&quot;ign indie def&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

Indie-mängudel on üldiselt teatud ühised tunnused. Üks viis indie-mängu määratlemiseks on selle iseseisvus, mis võib olla üks järgmistest:&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

* Rahaline sõltumatus: sellistes olukordades on arendajad mängu arendamise ja/või avaldamise eest tasunud ise või kasutanud rahastamisallikaid, nagu näiteks ühisrahastust, ning seda konkreetselt ilma suure avaldaja rahalise toetuseta.
* Mõtte iseseisvus: antud juhul lõid arendajad oma mängu ilma kolmanda isiku, näiteks avaldaja, järelevalve või suunava mõjuta.

Teine viis indie-mänguna hindamiseks on uurida selle arendusmeeskonda, kuna indie-mänge arendavad üksikisikud, väikesed meeskonnad või väikesed sõltumatud ettevõtted, mis on sageli loodud just ühe konkreetse mängu arendamiseks.&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Harvnb|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}}; {{Harvnb|Moore|Novak|2010|lk=272}}; {{Harvnb|Bates|2004|lk=252}};&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GameTunnelInnovation&quot;&gt;{{Cite web|last=Carroll|first=Russell|url=http://www.gametunnel.com/indie-innovation-article.php|title=Indie Innovation?|website=GameTunnel|date=June 14, 2004|access-date=February 7, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20090615003836/http://www.gametunnel.com/indie-innovation-article.php|archive-date=June 15, 2009}}&lt;/ref&gt; Tavaliselt on indie-mängud väiksemad kui peavoolumängud.&lt;ref name=&quot;GameTunnelInnovation&quot; /&gt; Videomängude avaldajad üldiselt ei toeta indie-mängude arendajaid rahaliselt, kuna nad ei julge riskida ning pigem eelistavad &quot;suure eelarvega mänge&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Prince |eesnimi=Marcelo |perekonnanimi2=Roth |eesnimi2=Peter |kuupäev=21. detsember 2004 |pealkiri=Videogame Publishers Place Big Bets on Big-Budget Games |url=https://www.wsj.com/articles/0,,SB110243451698593254,00# |vaadatud=1. juulil 2013 |väljaanne=[[Wall Street Journal#Internet expansion|Wall Street Journal Online]] |tsitaat=''The jump in development and marketing costs has made the videogame industry &quot;enormously risk averse,[...]Publishers have largely focused on making sequels to successful titles or games based on movie or comic book characters, which are seen as less risky. &quot;We don't green light any more things that will be small or average size games.[...]&quot;''}}&lt;/ref&gt; Selle asemel on indie-mängude arendajatel tüüpiliselt väiksemad eelarved, mis tihti tähendab, et nad ise isiklikult rahastavad oma mängu või loodavad ühisrahastuse peale.&lt;ref name=&quot;IGMWhatIsIndie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;IGNCategoryDelusion&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Harvnb|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}}; {{Harvnb|Moore|Novak|2010|lk=272}}; {{Harvnb|Bates|2004|lk=252}}; {{Harvnb|Iuppa|Borst|2009|lk=10}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GameSpotRiseOfIndieDev&quot;&gt;{{Cite web|last=Parker, Laura|url=http://www.gamespot.com/features/the-rise-of-the-indie-developer-6298425/|title=The Rise of the Indie Developer|website=[[GameSpot]]|date=February 14, 2011|access-date=December 4, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20121108174237/http://www.gamespot.com/features/the-rise-of-the-indie-developer-6298425/|archive-date=November 8, 2012}}&lt;/ref&gt; Kuna arendajad on iseseisvad, ei ole neil kontrollivaid huve&lt;ref name=&quot;GameTunnelUnderstanding&quot;&gt;&lt;/ref&gt; ega loomingulisi piiranguid&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;JoystiqBeingSuccessful&quot;&gt;{{Cite web|last=Kelly|first=Kevin|url=http://www.joystiq.com/2009/03/17/sxsw-2009-being-indie-and-successful-in-the-video-game-industry/|title=SXSW 2009: Being Indie and Successful in the Video Game Industry|website=[[Joystiq]]|date=March 17, 2009|access-date=February 4, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20121021004111/http://www.joystiq.com/2009/03/17/sxsw-2009-being-indie-and-successful-in-the-video-game-industry/|archive-date=October 21, 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;IGNCategoryDelusion&quot; /&gt; ning erinevalt peavoolumängudest ei vaja nad avaldaja luba.&lt;ref name=&quot;IGMWhatIsIndie&quot; /&gt;{{Sfn|Bethke|2003|lk=102}} Indie-mängude disainiotsuseid ei piira ka eraldatud eelarve.&lt;ref name=&quot;JoystiqBeingSuccessful&quot; /&gt; Lisaks on meeskondadel suurem individuaalne osalus.&lt;ref name=&quot;MCVMoreCreative&quot;&gt;{{Cite web|last=Crossley|first=Rob|url=http://www.mcvuk.com/news/34326/Indie-game-studios-will-always-be-more-creative|title=Indie game studios 'will always be more creative'|website=[[MCV (magazine)|MCV]]|date=May 19, 2009|access-date=January 18, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20090605212542/http://www.mcvuk.com/news/34326/Indie-game-studios-will-always-be-more-creative|archive-date=June 5, 2009}}&lt;/ref&gt;

See vaade pole siiski kõikehõlmav, kuna on mitu näidet mängudest, mis ei olnud täiesti iseseisvalt arendatud, kuid ikkagi peetakse indie-mängudeks.&lt;ref name=&quot;eurog whatisindie&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Mõned märkimisväärsed näited sellistest mängudest on järgmised:

* Mängu &quot;Journey&quot; lõi thatgamecompany, kuid selle rahastamisel ja avaldamisel toetas [[Sony]]. Kellee Santiago thatgamecompanyst usub, et nad on iseseisev stuudio, kuna nad suutsid oma mängu uuendada ilma Sony sekkumiseta.&lt;ref name=&quot;eurog whatisindie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;
* Sarnaselt töötas &quot;Bastioni&quot; välja Supergiant Games, kuid selle avaldas [[Warner Bros.|Warner Bros. Entertainment]], peamiselt selle tõttu, et vältida raskusi Xbox Live'i sertifitseerimisprotsessiga.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Cook|first=Dave|url=https://www.vg247.com/2014/05/13/transistor-supergiant-interview-ps4-pc/|title=Why Supergiant ditched publishers for the release of Transistor – interview|website=[[VG247]]|date=May 13, 2014|access-date=April 26, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20150908044808/http://www.vg247.com/2014/05/13/transistor-supergiant-interview-ps4-pc/|archive-date=September 8, 2015}}&lt;/ref&gt; Supergianti esindaja Greg Kasavin märgib, et nad peavad oma stuudiot indie-stuudioks, kuna neil puudub emaettevõte.&lt;ref name=&quot;eurog whatisindie&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Winchester|first=Herny|url=http://www.pcgamer.com/bastion-developer-talks-indie-publishing/|title=Bastion developer talks indie publishing|website=[[PC Gamer]]|date=November 14, 2011|access-date=August 26, 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150924145720/http://www.pcgamer.com/bastion-developer-talks-indie-publishing/|archive-date=September 24, 2015}}&lt;/ref&gt;
* Mängu &quot;The Witness&quot; arendas Jonathan Blow ja tema stuudio Thekla, Inc. Kuigi see oli iseseisvalt rahastatud ja avaldatud, maksis mängu arendus umbes 6 miljonit dollarit ja selle hind oli 40 dollarit, mis on erinev enamikust indie-mängudest, mille hind on tüüpiliselt kuni 20 dollarit. Blow uskus, et seda tüüpi mäng esindas midagi indie- ja AAA-kategooria mängude vahepealset.&lt;ref name=&quot;engadget jan16&quot;&gt;{{Cite web|last=Conditt|first=Jessica|url=https://www.engadget.com/2016/01/21/traveling-through-time-with-braid-creator-jonathan-blow/|title=Traveling through time with 'Braid' creator Jonathan Blow|publisher=[[AOL Tech]]|website=[[Engadget]]|date=January 21, 2016|access-date=January 21, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160121193259/http://www.engadget.com/2016/01/21/traveling-through-time-with-braid-creator-jonathan-blow/|archive-date=January 21, 2016}}&lt;/ref&gt;
* &quot;No Man's Sky&quot; arendas Hello Games, kuigi Sony avaldustoetusega, mis ei olnud rahaline. Ilmumise ajal oli mängu hind võrdne tüüpilise AAA-kategooria mänguga. Sean Murray Hello Gamesist usub, et kuna nad on endiselt väike meeskond ja mäng on väga eksperimentaalne, peavad nad end iseseisvaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kamen |eesnimi=Matt |kuupäev=4. märts 2016 |pealkiri=No Man's Sky director: 'everything is to the wire, we work all night' |url=https://www.wired.co.uk/news/archive/2016-03/04/no-mans-sky-sean-murray-interview |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305112500/http://www.wired.co.uk/news/archive/2016-03/04/no-mans-sky-sean-murray-interview |arhiivimisaeg=5. märts 2016 |vaadatud=4. märts 2016 |väljaanne=[[Wired UK]]}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Dave the Diveri&quot; arendas Mintrocket, 30-liikmeline Nexonile kuuluv stuudio. Vaatamata sellele, et stuudio kuulub suurele ettevõttele ning asjaolule, et stuudio ise on öelnud, et nad ei pea end indie-stuudioks,&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.videogameschronicle.com/news/dave-the-diver-director-says-theres-nothing-indie-about-it-and-he-didnt-apply-for-its-controversial-game-awards-nod/|title=Dave the Diver director says there's 'nothing indie' about it, and he didn't apply for its controversial Game Awards nod|date=2 July 2025}}&lt;/ref&gt; peeti mängu lähenemist piisavalt ebatraditsiooniliseks, et mängutööstus käsitleks seda indie-mänguna, sealhulgas nomineeriti see 2023. aasta The Game Awardsil parima indie-mängu kategoorias.&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Cite web|last=Cyrer|first=Hirun|url=https://www.gamesradar.com/dave-the-diver-a-chill-rpg-about-fishing-and-sushi-is-one-of-2023s-biggest-steam-success-stories/|title=Dave the Diver, a chill RPG about fishing and sushi, is one of 2023's biggest Steam success stories|website=[[GamesRadar]]|date=June 30, 2023|access-date=November 14, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230711073918/https://www.gamesradar.com/dave-the-diver-a-chill-rpg-about-fishing-and-sushi-is-one-of-2023s-biggest-steam-success-stories/|archive-date=July 11, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Ngan|first=Liv|url=https://www.eurogamer.net/indie-rpg-and-sushi-restaurant-sim-dave-the-diver-reaches-1m-sales|title=Indie RPG and sushi restaurant sim Dave the Diver reaches 1m sales|website=[[Eurogamer]]|date=July 11, 2023|access-date=November 14, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230718124815/https://www.eurogamer.net/indie-rpg-and-sushi-restaurant-sim-dave-the-diver-reaches-1m-sales|archive-date=July 18, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Spangler|first=Todd|url=https://variety.com/2023/gaming/news/game-awards-2023-nominations-alan-wake-baldurs-gate-full-list-1235787390/|title=The Game Awards 2023 Nominations: Alan Wake 2, Baldur's Gate 3 Lead the Pack With Eight Noms Each|website=[[Variety (magazine)|Variety]]|date=November 13, 2023|access-date=November 14, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231113173426/https://variety.com/2023/gaming/news/game-awards-2023-nominations-alan-wake-baldurs-gate-full-list-1235787390/|archive-date=November 13, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Rowe|first=Willa|url=https://www.inverse.com/gaming/game-awards-2023-nomination-snubs-and-surprises|title=The Game Awards Nominees Reveal The Event's Biggest Blind Spot|publisher=[[Bustle Digital Group]]|website=[[Inverse (website)|Inverse]]|date=November 14, 2023|access-date=November 15, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231114233123/https://www.inverse.com/gaming/game-awards-2023-nomination-snubs-and-surprises|archive-date=November 14, 2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.videogameschronicle.com/news/keighley-weighs-in-on-debate-over-dave-the-diver-qualifying-for-best-indie-game/|title=Keighley weighs in on debate over Dave the Diver qualifying for Best Indie Game|date=27 November 2023|access-date=27 November 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231127151105/https://www.videogameschronicle.com/news/keighley-weighs-in-on-debate-over-dave-the-diver-qualifying-for-best-indie-game/|archive-date=27 November 2023}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Clair Obscur: Expedition 33 nomineeriti sarnaselt mõlemale indiemängu auhinnale 2025. aasta The Game Awardsil ja võitis selles kategoorias. Lisaks, kuigi selle arendaja Sandfall Interactive oli väike iseseisev 30-liikmeline meeskond koos sisseostetud tööga, võrreldi mängu sagedamini AA- või AAA-mängudega tänu selle eelarve ja kõrgetasemeliste häälnäitlejate kaasamisele avaldaja Kepler Interactive'i rahastamise kaudu.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.polygon.com/clair-obscur-expedition-33-sandfall-indie-the-game-awards-nominations/|title=Clair Obscur: Expedition 33's Game Awards nominations show 'indie' is still a meaningless term|website=[[Polygon (website)|Polygon]]|date=18 November 2025}}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Nidhogg_video_game_screenshot_1.png|paremal|pisi|&quot;Nidhogg&quot; on näide indie-mängust, mis tugineb retro pikslipõhisele 1980ndate stiilile.]]
Indie-mängu saab hinnata selle innovatiivsuse, loovuse ja kunstilise eksperimenteerimise kaudu – tegurid, mida võimaldavad väikesed meeskonnad, mis on vabad rahalisest ja loomingulisest kontrollist. See definitsioon peegeldab &quot;indie-vaimu&quot;, mis on vastupidine AAA-mängude korporatiivkultuurile ning muudab mängu &quot;indieks&quot;, kus rahaline ja loominguline iseseisvus teevad mängu &quot;iseseisvaks&quot;.&lt;ref name=&quot;every game indie&quot;&gt;{{Cite journal|last=Garda|first=Maria B.|title=Is Every Indie Game Independent? Towards the Concept of Independent Game|journal=Game Studies|volume=16|issue=1|date=October 2016|last2=Grabarczyk|first2=Paweł|issn=1604-7982}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;IGMWhatIsIndie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GameTunnelInnovation&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;MCVMoreCreative&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraFuture&quot;&gt;{{Cite web|last=Diamante|first=Vince|url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/gdc-the-future-of-indie-games|title=GDC: The Future of Indie Games|website=[[Gamasutra]]|date=March 7, 2007|access-date=January 18, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20131207214402/http://www.gamasutra.com/php-bin/news_index.php?story=13027|archive-date=December 7, 2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraMovement&quot;&gt;{{Cite web|last=Gamasutra staff|url=http://www.gamasutra.com/view/news/15743/QA_Independent_Game_Creators_On_Importance_Of_Indie_Movement.php|title=Q&amp;A: Independent Game Creators On Importance Of Indie Movement|website=[[Gamasutra]]|date=October 4, 2007|access-date=February 25, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20131207213309/http://www.gamasutra.com/view/news/15743/QA_Independent_Game_Creators_On_Importance_Of_Indie_Movement.php|archive-date=December 7, 2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;McGuire 2009 27&quot;&gt;{{Harvnb|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;TechradarGamingFuture&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Arendajad, kelle graafika loomise oskused on piiratud, saavad loota mängitavuse innovatsioonile.&lt;ref name=&quot;ForbesIndieDevsRiseUp&quot;&gt;{{Cite web|last=Irwin|first=Mary Jane|url=https://www.forbes.com/2008/11/20/games-indie-developers-tech-ebiz-cx_mji_1120indiegames.html|title=Indie Game Developers Rise Up|website=[[Forbes]]|date=November 20, 2008|access-date=January 10, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20190517132942/https://www.forbes.com/2008/11/20/games-indie-developers-tech-ebiz-cx_mji_1120indiegames.html|archive-date=May 17, 2019}}&lt;/ref&gt; See viib sageli indie-mängudeni, millel on [[Bitt|8-bitise]] ja 16-bitise mängupõlvkonna retrostiil ehk lihtsad graafikad, aga keerukad mängumehaanikad.&lt;ref name=&quot;every game indie&quot; /&gt; Indie-mängud võivad kuuluda klassikaliste mängužanrite hulka, kuid uute mängukogemustega.&lt;ref name=&quot;GamasutraMovement&quot; /&gt; &quot;Indie&quot; ei tähenda aga, et mäng keskendub innovatsioonile.&lt;ref name=&quot;GameTunnelInnovation&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Diamante, Vincent|url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/gdc-analyzing-innovation-in-indie-games|title=GDC: Analyzing Innovation in Indie Games|website=[[Gamasutra]]|date=March 6, 2007|access-date=December 4, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20171205194620/https://www.gamasutra.com/php-bin/news_index.php?story=12995|archive-date=December 5, 2017}}&lt;/ref&gt; Tegelikult võivad paljud &quot;indie&quot; sildiga mängud olla halva kvaliteediga ja neid ei pruugita teha kasumi teenimiseks.&lt;ref name=&quot;IGNCategoryDelusion&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

Jesper Juul, [[Kuninglik Taani Kunstiakadeemia|Taani Kuningliku Kaunite Kunstide Akadeemia]] dotsent, kes on uurinud videomänguturgu, kirjutas oma raamatus &quot;Handmade Pixels&quot;, et indie-mängu definitsioon on ebamäärane ja sõltub erinevatest subjektiivsetest kaalutlustest. Juul liigitas indie-mänge kolmeks kategooriaks: indie-mängud, mis suurtest avaldajatest rahaliselt sõltumatud; indie-mängud, mis on esteetiliselt sõltumatud ja oluliselt erinevad AAA-mängudes kasutatavatest kunsti- ja visuaalsetest stiilidest; indie-mängud, mis esitavad kultuurilisi ideid, mis on peavoolumängudest sõltumatud. Juul kirjutas aga, et lõppkokkuvõttes võib mängu &quot;indieks&quot; nimetamine olla siiski väga subjektiivne ja ükski reegel ei aita indie-mänge mitte-indie-mängudest eristada.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kunzelman|first=Cameron|url=https://www.vice.com/en/article/jesper-juul-handmade-pixels-review/|title=What Does It Really Mean to Be an Indie Game?|website=[[Vice (magazine)|Vice]]|date=January 15, 2020|access-date=January 15, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200115161838/https://www.vice.com/en_us/article/epgnjn/jesper-juul-handmade-pixels-review|archive-date=January 15, 2020}}&lt;/ref&gt;

Mänge, mis pole nii suured kui enamik AAA-kategooria mängud, kuid mida arendavad suuremad sõltumatud stuudiod kas avaldaja toetusel või ilma ning mis suudavad meeskonna kogemusel rakendada AAA-taseme disainipõhimõtteid ja viimistlust, on mõnikord nimetatud ka &quot;kolmekordse I-taseme&quot; mängudeks, mis peegeldavad nende äärmuste vahepealset teed. Parimaks kolmekordse I-taseme mängu näiteks on Ninja Theory mängu &quot;Hellblade: Senua's Sacrifice&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Clark|first=Ryan|url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-5-myths-of-the-indiepocalypse|title=The 5 Myths of the Indiepocalypse|website=[[Gamasutra]]|date=September 8, 2015|access-date=December 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171215053846/https://www.gamasutra.com/blogs/RyanClark/20150908/253087/The_5_Myths_of_the_Indiepocalypse.php|archive-date=December 15, 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Newman|first=Jared|url=https://www.pcworld.com/article/3184388/gaming/how-itchio-became-an-indie-pc-game-havenand-steams-antithesis.html|title=How Itch.io became an indie PC game haven—and Steam's antithesis|website=[[PC World]]|date=March 31, 2017|access-date=December 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20180226181347/https://www.pcworld.com/article/3184388/gaming/how-itchio-became-an-indie-pc-game-havenand-steams-antithesis.html|archive-date=February 26, 2018}}&lt;/ref&gt; Indie-mängud eristuvad veel nn kahekordse A-taseme (&quot;AA&quot;) mängudest sellepoolest, et nende stuudiod on kas keskmised või suuremad ehk neil töötab 50 kuni 100 inimest, mis on tüüpiliste indie-mängude puhul ebatavaline. Kahekordse I-taseme mängustuudiod töötavad sageli sarnaselt kolmekordse I-taseme stuudiotega, kuid neil on ikkagi oma mängude üle loominguline vabadus.&lt;ref name=&quot;ign indie def&quot;&gt;{{Cite web|last=Pearce|first=Dan|url=https://www.ign.com/articles/opinion-indie-has-lost-all-meaning|title=Opinion: 'Indie' Has Lost Its Meaning|website=[[IGN]]|date=July 9, 2021|access-date=July 23, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210712164919/https://www.ign.com/articles/opinion-indie-has-lost-all-meaning|archive-date=July 12, 2021}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Styhre|first=Alexander|title=The video game as agencement and the image of new gaming experiences: the work of indie video game developers|journal=Culture and Organization|pages=1–14|date=2021|last2=Remneland-Wikhamn|first2=Björn}}&lt;/ref&gt;

Indie-mängud erinevad avatud lähtekoodiga mängudest. Need on mängud, mis on arendatud eesmärgiga avaldada [[lähtekood]] ja muud ressursid avatud lähtekoodi litsentsi alusel. Kuigi paljud avatud lähtekoodiga mängude arendamise põhimõtted on samad nagu indie-mängudel, ei arendata avatud lähtekoodiga mänge kasu saamiseks, vaid pigem hobina.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Iuppa|first=Nick|year=2012|title=End-to-End Game Development: Creating Independent Serious Games and Simulations from Start to Finish|publisher=[[CRC Press]]|pages=10|last2=Borst|first2=Terry|last3=Simpson|first3=Chris}}&lt;/ref&gt; Kaubanduslik müük ei ole aga indie-mängu puhul kohustuslik ja selliseid mänge saab pakkuda [[Tasuta tarkvara|tasuta tarkvarana]], näiteks Spelunky algversioon ja [[Dwarf Fortress|&quot;Dwarf Fortress&quot;]], välja arvatud selle täiustatud visuaalne kasutajaliidese versioon, samas kui selle baasversioon on tasuta kättesaadav.&lt;ref&gt;Jacevic, Milan. (2018). ''Indie Game: The Movie: The Paper –Documentary Films and the Subfield of Independent Games''. Proceedings of DiGRA 2018.&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Indie-mängude arenduse algusaega on raske kindlaks määrata, kuna indie-mängu definitsioon on lai ning seda terminit hakati laialdasemalt kasutama alles 2000. aastate alguses.&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot;&gt;{{Cite web|last=Cobbett|first=Richard|url=http://www.pcgamer.com/from-shareware-superstars-to-the-steam-gold-rush-how-indie-conquered-the-pc/|title=From shareware superstars to the Steam gold rush: How indie conquered the PC|website=[[PC Gamer]]|date=September 22, 2017|access-date=September 25, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20210909121952/https://www.pcgamer.com/from-shareware-superstars-to-the-steam-gold-rush-how-indie-conquered-the-pc/|archive-date=September 9, 2021}}&lt;/ref&gt; Kuni 2000. aastateni kasutati sellise tarkvara kirjeldamiseks teisi termineid nagu algaja-, entusiast- ja hobijatarkvara või -mängud.&lt;ref name=&quot;parker digra 2013&quot;&gt;{{cite conference | title = Indie Game Studies Year Eleven | first = Felan | last = Parker | conference = Proceedings of DiGRA 2013: DeFragging Game Studies | year = 2013 | publisher = [[Digital Games Research Association]] }}&lt;/ref&gt;Tänapäeval viitavad sellised terminid nagu algaja- ja hobiarendajad pigem neile, kes loovad [[Mod|modifikatsioone]] olemasolevatele mängudele{{Sfn|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}} või töötavad kindlate tehnoloogiate või mänguosadega, mitte täismängude arendamisega.&lt;ref name=&quot;GameTunnelUnderstanding&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Sellised harrastajad toodavad tavaliselt mitteärilisi tooteid ja võivad ulatuda algajatest kuni valdkonna professionaalideni.&lt;ref name=&quot;GameTunnelUnderstanding&quot; /&gt;

=== Enne koduarvuteid ===
On arutletud selle üle, kas iseseisvate mängude arendus algas enne 1977. aasta [[Koduarvuti|koduarvutite]] revolutsiooni, kus ülikoolides ja teistes suurtes institutsioonides arendati mänge [[Suurarvuti|suurarvutitele]]. 1962. aasta mängu [[Spacewar!|&quot;Spacewar!&quot;]] ei rahastatud ning selle tegi väike meeskond, kuid sel ajal polnud videomängutööstus ärisektoris, mis eristaks seda iseseisvatest teostest.&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot;&gt;{{Cite web|last=Juul|first=Jesper|url=https://www.polygon.com/2019/11/15/20962788/indie-development-history-handmade-pixels|title=The indie explosion that's been going on for 30 years (give or take)|website=[[Polygon (website)|Polygon]]|date=November 15, 2019|access-date=November 15, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191115155230/https://www.polygon.com/2019/11/15/20962788/indie-development-history-handmade-pixels|archive-date=November 15, 2019}}&lt;/ref&gt;

Joyce Weisbecker, kes peab end esimeseks indie-disaineriks, lõi 1976. aastal RCA jaoks sõltumatu töövõtjana mitu mängu RCA Studio II kodukonsoolile.&lt;ref name=&quot;edwards20171027&quot;&gt;{{Cite news|last=Edwards|first=Benj|url=https://www.fastcodesign.com/90147592/rediscovering-historys-lost-first-female-video-game-designer|title=Rediscovering History's Lost First Female Video Game Designer|work=Fast Company|date=2017-10-27|access-date=2017-10-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20171109090030/https://www.fastcodesign.com/90147592/rediscovering-historys-lost-first-female-video-game-designer|archive-date=2017-11-09}}&lt;/ref&gt;

=== Koduarvutid (1970. aastate lõpp – 1980. aastad) ===
Kui esimesed personaalarvutid tulid turule 1977. aastal, sisaldasid need [[BASIC|BASIC-i]] arvutikeele eelinstallitud versiooni koos näidisprogrammide ja -mängudega, et näidata, mida kasutajad nende süsteemidega teha saavad. BASICi kättesaadavus pani inimesi proovima oma programme luua. David H. Ahli raamatu &quot;BASIC Computer Games&quot; 1978. aasta uue väljaande müügiarv, mis sisaldas enam kui saja mängu [[Lähtekood|lähtekoodi]], ületas lõpuks miljoni eksemplari künnise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=McCracken |eesnimi=Harry |kuupäev=29. aprill 2014 |pealkiri=Fifty Years of BASIC, the Programming Language That Made Computers Personal |url=https://time.com/69316/basic/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160205214236/http://time.com/69316/basic/ |arhiivimisaeg=5. veebruar 2016 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[Time (magazine)|Time]]}}&lt;/ref&gt; BASIC-i kättesaadavus inspireeris paljusid inimesi hakkama ise mänge kirjutama.&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;TechradarGamingFuture&quot;&gt;{{Cite web|last=Cobbett|first=Richard|url=http://www.techradar.com/news/gaming/is-indie-gaming-the-future--716500|title=Is indie gaming the future?|website=[[TechRadar]]|date=September 19, 2010|access-date=February 24, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20101223080159/http://www.techradar.com/news/gaming/is-indie-gaming-the-future--716500|archive-date=December 23, 2010|page=1}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:ZXSpectrum48k.jpg|paremal|pisi|1982. aasta [[ZX Spectrum]] oli Suurbritannias hobiprogrammeerijate seas populaarne.]]
Paljusid üksikisikute või kaheliikmeliste meeskondade loodud personaalarvutimänge levitati ise kauplustes või müüdi posti teel.&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Atari, Inc. käivitas 1981. aastal Atari Program Exchange'i, et avaldada kasutajate loodud tarkvara, sealhulgas mänge, Atari 8-bitistele arvutitele.&lt;ref name=&quot;apx1981summer&quot;&gt;{{Cite news|url=https://archive.org/details/Atari_Program_Exchange_Summer_1981_Catalog/page/n5/mode/2up|title=Introducing the Atari Program Exchange|work=Atari Program Exchange Software Catalog|date=Summer 1981|access-date=Nov 7, 2020|pages=1–2}}&lt;/ref&gt; Trükiajakirjad nagu SoftSide, Compute! ja Antic tellisid harrastajatelt BASIC- või [[Assemblerkeel|assemblerkeeles]] programmeeritud mänge, et neid avaldada väljatrükis.

Ühendkuningriigis olid populaarsed varased mikroarvutid, näiteks [[ZX Spectrum]], mis tõid esile hulga &quot;magamistoaprogrammeerijaid&quot;, kes panid aluse Ühendkuningriigi videomängutööstusele.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.theguardian.com/technology/2004/jan/24/games.gameswatch|title=Death of the bedroom coder|website=[[The Guardian]]|date=24 January 2004|access-date=30 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190930161504/https://www.theguardian.com/technology/2004/jan/24/games.gameswatch|archive-date=30 September 2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;e&amp;p uk history&quot;&gt;{{Cite journal|last=Izushi|first=Hiro|title=Industry evolution and cross-sectoral skill transfers: a comparative analysis of the video game industry in Japan, the United States, and the United Kingdom|journal=Environment and Planning A|volume=38|issue=10|pages=1843–1861|date=2006|last2=Aoyama|first2=Yuko|bibcode=2006EnPlA..38.1843I|doi=10.1068/a37205}}&lt;/ref&gt; Sel ajal oli tekkinud idee, et indie-mängud võivad pakkuda eksperimentaalseid mängukogemuse konseptsioone või demonstreerida niškunstifilmidele omast huvi.&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Paljud Ühendkuningriigi magamistoaprogrammeerijate mängud, näiteks &quot;Manic Miner&quot; (1983), hõlmasid Briti huumori omapära ja seetõttu olid väga eksperimentaalsed mängud.&lt;ref name=&quot;eurogamer manic miner&quot;&gt;{{cite web | url = https://www.eurogamer.net/articles/2012-07-26-manic-miner-360-revisiting-a-classic | title = Manic Miner 360: Revisiting a Classic | first = Christian | last = Donlan | date = 26 July 2012 | access-date = 30 September 2019 | work = [[Eurogamer]] | archive-date = 30 September 2019 | archive-url = https://web.archive.org/web/20190930161504/https://www.eurogamer.net/articles/2012-07-26-manic-miner-360-revisiting-a-classic | url-status = live }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Donlan |eesnimi=Christian |kuupäev=26. juuli 2012 |pealkiri=Manic Miner 360: Revisiting a Classic |url=https://www.eurogamer.net/articles/2012-07-26-manic-miner-360-revisiting-a-classic |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190930161504/https://www.eurogamer.net/articles/2012-07-26-manic-miner-360-revisiting-a-classic |arhiivimisaeg=30. september 2019 |vaadatud=30. septembril 2019 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}&lt;/ref&gt; Teised mängud, näiteks &quot;Alien Garden&quot; (1982), näitasid väga eksperimentaalset mänguviisi.&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot; /&gt; Infocom ise reklaamis oma tekstipõhiseid interaktiivseid ilukirjanduslikke mänge, rõhutades nende graafika puudumist, mille pidi asendama mängijate kujutlusvõime sel ajal, mil graafikarikkad märulimängud olid tavalised.&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot; /&gt;

=== Jagamisvara ja konsooli tagaajamine (1990ndad) ===
1990. aastate keskpaigaks tunnustati personaalarvuteid sobiva mängimisvõimalusena ning  tehnoloogia areng, mis viis 3D-mängudeni, tekitas videomängudele palju ärivõimalusi. 1990. aastate teisel poolel vähenes nende ühe- või väikeste meeskondade stuudiote mängude nähtavus, kuna väiksemad meeskonnad ei suutnud kergesti konkureerida kulude, kiiruse ja levitamise osas nagu suuremad ettevõtted. Mängutööstus oli hakanud koonduma videomängude avaldajate ümber, kes said maksta suurematele arendajatele mängude tegemise eest ning kanda kõik turundus- ja avaldamiskulud ning [[Frantsiis|frantsiisimise]] võimalused mängusarjade loomiseks.&lt;ref name=&quot;e&amp;p uk history&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Avaldajad vältisid kõrgete tootmiskulude tõttu riske ning lükkasid tagasi kõik väikeste mänguarendajate pisemad ja liiga innovatiivsed ideed.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Turg killustus ka videomängukonsoolide levimuse tõttu, mis nõudsid kalleid või raskesti kättesaadavaid mänguarenduskomplekte. Need olid tavaliselt reserveeritud suurematele arendajatele ja avaldajatele.&lt;ref name=&quot;TechradarGamingFuture&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Harvnb|Chandler|2009|lk=xxi}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

Väiksemates meeskondades toimusid märkimisväärsed arengud, mis panid aluse indie-mängudele. 1980. ja 1990. aastatel said [[Jaosvara|jagamisvaramängud]] populaarseks viisiks demode või osaliselt valmis mängude levitamiseks, kus mängijad said pärast proovimist müüjalt täismängu osta. Kuna neid demosid sai üldiselt tasuta levitada, lisati jagamisvaramängude demode kogumikke sageli mänguajakirjadesse, pakkudes algaja- ja hobiarendajatele lihtsat viisi tunnustuse saamiseks. Võimalus toota videomänge suurtes kogudes madala hinnaga, isegi kui need olid ainult jagamisvara/demo versioonid, aitas kaasa [[Personaalarvuti|PC]] kui mänguplatvormi levikule.&lt;ref name=&quot;TechradarGamingFuture&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Sel ajal seostati jagamisvara üldiselt hobiprogrammeerijatega, kuid &quot;Wolfenstein 3D&quot; (1992) ja [[Doom|&quot;Doomi&quot;]] (1993) ilmumine näitasid, et jagamisvara on elujõuline platvorm ka peavooluarendajate mängudele.&lt;ref name=&quot;polygon handmade pixels&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

=== Indie-mängude esiletõus digitaalse levitamise kaudu (2000–2005) ===
[[Fail:Screenshot_from_Metanet_Software_game,_N_-_27.jpg|paremal|pisi|&quot;N&quot; on 2004. aasta brauserimäng, mis hiljem arendati välja kaubanduslikuks indiemänguks, &quot;N++&quot; 2015. aastal.]]
Praegune üldine arusaam personaalarvutite indie-mängudest kujunes 2000. aastate alguses mitme teguri mõjul. Oluliseks teguriks oli [[Digitaalne levitamine|veebipõhise levitamise]] kättesaadavus, mis võimaldas mänguarendajatel müüa otse mängijatele ning vältida jaemüügi piiranguid ja vajadust avaldaja järele.{{Sfn|Iuppa|Borst|2009|lk=10}}&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot;&gt;&lt;/ref&gt; [[Veeb|Veebi]] kasvu edendanud tarkvaratehnoloogiad, nagu [[Flash|Adobe Flash]], olid arendajatele madala hinnaga kättesaadavad ja pakkusid indie-mängude kasvuks veel ühe võimaluse.&lt;ref name=&quot;ForbesIndieDevsRiseUp&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Chan|first=Khee Hoon|url=https://www.vice.com/en/article/tracing-the-sprawling-roots-of-flash-preservation/|title=Tracing the Sprawling Roots of Flash Preservation|website=[[Vice (magazine)|Vice]]|date=March 18, 2021|access-date=March 18, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210807112623/https://www.vice.com/en/article/wx8y5y/tracing-the-sprawling-roots-of-flash-preservation|archive-date=August 7, 2021}}&lt;/ref&gt; Uus huvi indie-mängude vastu põhjustas vahevara ja [[Mängumootor|mängumootorite]] arendajaid pakkuma oma tooteid indie-arenduseks madala hinnaga või tasuta,&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot; /&gt; lisaks [[Avatud lähtekoodiga tarkvara|avatud lähtekoodiga]] [[Teek|teekidele]] ja mootoritele.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Blake|first=Michael|url=http://www.ign.com/articles/2011/06/23/pc-gaming-doomed-or-zdoomed|title=PC Gaming: Doomed? or zDoomed? - Some of the most rewarding PC games out there were built by indie developers using open source code|website=[[IGN]]|date=June 22, 2011|access-date=September 25, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20140221222302/http://www.ign.com/articles/2011/06/23/pc-gaming-doomed-or-zdoomed|archive-date=February 21, 2014}}&lt;/ref&gt; Spetsiaalne tarkvara nagu [[GameMaker Studio]] ja ühtsete mängumootorite tööriistad nagu [[Unity]] ja [[Unreal Engine]] eemaldasid suure osa programmeerimistõketest, mida potentsiaalsed indie-arendajad nende mängude loomiseks vajasid.&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot; /&gt; Indie-mängude ärivõimalused aitasid neid eristada varasematest amatöörmängudest.&lt;ref name=&quot;parker digra 2013&quot; /&gt;

Ärikeskkonnas toimus ka teisi nihkeid, mida peeti 2000. aastatel indie-mängude esiletõusu teguriteks. Mitmed selle perioodi indie-mänge peeti peavoolumängude vastandiks ning nad rõhutasid arendamise iseseisvust võrreldes peavoolumängudega, mida  arendati suure meeskonnaga. Paljud neist lähenesid oma disainile, kunstile või muudele arendusteguritele läbi retrostiili, näiteks 2004. aasta &quot;Cave Story&quot;, mis osutus mängijate seas populaarseks.&lt;ref name=&quot;parker digra 2013&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Mullis|first=Steve|url=https://www.npr.org/sections/alltechconsidered/2013/11/04/243036458/march-of-the-indies-the-punk-rockers-of-video-games|title=March Of The Indies: The Punk Rockers Of Video Games|website=[[NPR]]|date=November 4, 2013|access-date=July 18, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210718171757/https://www.npr.org/sections/alltechconsidered/2013/11/04/243036458/march-of-the-indies-the-punk-rockers-of-video-games|archive-date=July 18, 2021}}&lt;/ref&gt; Sotsiaalsed ja poliitilised muutused viisid selleni, et indie-mänge hakati kasutama mitte ainult meelelahutuseks, vaid nende sõnumite edestamiseks, mida peavoolumängud teha ei saanud.&lt;ref name=&quot;parker digra 2013&quot; /&gt; Võrreldes indie-mänge indie-filmidega ja nende vastavate tööstusharude olukorraga, toimus indie-mängude tõus ligikaudu siis, kui nende turg hakkas kiiremini kasvama ja neid hakati pidama peavooluteoste toetavaks kõrvalharuks.&lt;ref name=&quot;parker digra 2013&quot; /&gt;

=== Muutuv mängutööstus ja selle suurem nähtavus (2005–2014) ===
[[Fail:Fez_(video_game)_screenshot_08.png|paremal|pisi|&quot;Fez&quot; oli üks paljudest indie-mängudest, mida &quot;Indie Game: The Movie&quot; sarjas esile tõsteti, kui indie-mängud jõudsid peavoolu.]]
Umbes 2005. aastast olid indie-mängud saavutanud videomängutööstuses ja mujal maailmas tunnustuse. Selle peamiseks tõukejõuks oli üleminek uutele digitaalsetele levitamismeetoditele. Veebipoed nagu [[Steam]] pakkusid indie-mänge traditsiooniliste AAA-mängude kõrval ja neid pakkusid ka spetsiaalseid indie-mängude veebipoed. Kuigi otsene veebilevi aitas indie-mängudel mängijateni jõuda, võimaldasid veebipoed arendajatel oma mänge otse avaldada, uuendada ja reklaamida ning mängijatel neid kõikjalt alla laadida. Lisaks tegelesid veebipoed ise mängude levitamise ja müügiga.{{Sfn|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}}&lt;ref name=&quot;ForbesIndieDevsRiseUp&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;GamasutraMovement&quot;&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;TechradarGamingFuture&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Kuigi Steam ise alustas algselt tugevat kureerimist, võimaldas see lõpuks indie-mängude avaldamist oma Steam Greenlighti ja Steam Directi programmidega, mis suurendas oluliselt saadaolevate mängude arvu.&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

Indie-mängude edasine kasv tulenes sellest, et suured avaldajad nagu [[Electronic Arts]] ja [[Activision]] lõpetasid väiksemate ja ühekordsete mängude loomise ning hakkasid seega keskenduma oma suurematele ja edukamatele mängusarjadele. See otsus andis indie-mängude loojatele võimaluse pakkuda alternatiivina lühemaid ning eksperimentaalsemaid mänge.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=22. oktoober 2014 |pealkiri=The Independent Game Development Boom: Interview with Stephanie Barish, CEO of IndieCade |url=https://www.nyfa.edu/student-resources/indie-game-development-interview-with-stephanie-barish/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191015185903/https://www.nyfa.edu/student-resources/indie-game-development-interview-with-stephanie-barish/ |arhiivimisaeg=15. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[New York Film Academy]]}}&lt;/ref&gt; AAA-kategooria mängude arenduskulud olid drastiliselt tõusnud. 2007–2008. aastal kulus ühe mängu arendamisele umbes kümnneid miljoneid dollareid, mille tõttu ei olnud mängukogemuste katsetamisel võimalik riskida.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Takatsuki |eesnimi=Yo |kuupäev=27. detsember 2007 |pealkiri=Cost headache for game developers |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/7151961.stm |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200704085326/http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/7151961.stm |arhiivimisaeg=4. juuli 2020 |vaadatud=31. augustil 2020 |väljaanne=[[BBC]]}}&lt;/ref&gt; Tekkis ka arutelu selle kohta, kas videomänge võib vaadelda kunstiliigina. Filmikriitik [[Roger Ebert]] väitis 2005. ja 2006. aasta avalikes debattides, et videomängud ei saa olla kunst, mis innustas arendajad looma indie-mänge just selle seisukoha vaidlustamiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bearman |eesnimi=Joshuah |kuupäev=13. november 2009 |pealkiri=Can D.I.Y. Supplant the First-Person Shooter? |url=https://www.nytimes.com/2009/11/15/magazine/15videogames-t.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191223080126/https://www.nytimes.com/2009/11/15/magazine/15videogames-t.html |arhiivimisaeg=23. detsember 2019 |vaadatud=20. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[The New York Times]]}}&lt;/ref&gt;

Indie-mängude arendus sai täiendava tõuke tänu ühisrahastusele, mis võimaldas indie-arendajatel koguda mängu loomiseks vajalikke vahendeid ning samal ajal hinnata, kas mängu vastu üldse huvi tuntakse, selle asemel et riskida aja ja rahaga mängu arendamisse, mis ei pruugi hästi müüa. Kuigi videomängud on tuginenud ühisrahastusele juba enne 2012. aastat, on mitmed suured indie-mängu projektid kogunud miljoneid dollareid just läbi [[Kickstarter|Kickstarteri]] ning sellest ajast alates on paljud muud ühsirahastusvõimalused muutunud mänguarendajatele kättesaadavaks. Ühisrahastus on eemaldanud indie-mängude arendamisega seotud kuluriske ning on avanud indie-arendajatele uute mängude loomiseks rohkem võimalusi.&lt;ref name=&quot;pcgamer indie&quot; /&gt; Kuna sel perioodil ilmus veelgi rohkem indie-mänge, hakkasid avaldajad ja kogu mängutööstus märkama indie-mängude olulisust. Üks esimesti näiteid sellest oli &quot;World of Goo&quot; (2008), mille arendaja proovis saada avaldajate tuge, aga ei saanud. Kui see ilmus, sai &quot;World of Goo&quot; tunnustusi mitmetel auhinnatseremooniatel, kaasa arvatud Independent Games Festivalil, mille tulemusena hakkasid avaldajad, kes olid seda enne tagasi lükanud, pakkuma selle avaldamist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Mysore |eesnimi=Sahana |kuupäev=2. jaanuar 2009 |pealkiri=How the World of Goo became one of the indie video game hits of 2008 |url=https://venturebeat.com/2009/01/02/the-world-of-goo-became-one-of-the-indie-hits-of-2008/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190912091610/https://venturebeat.com/2009/01/02/the-world-of-goo-became-one-of-the-indie-hits-of-2008/ |arhiivimisaeg=12. september 2009 |vaadatud=29. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[Venture Beat]]}}&lt;/ref&gt; Indie-mängude edu ühisrahastusplatvormidel inspireeris samuti indie-laua[[Rollimäng|rollimängude]] arendajaid järgima sama ärimudelit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Carter |eesnimi=Chase |kuupäev=13. detsember 2022 |pealkiri=Tabletop games have made over $1.5 billion on Kickstarter |url=https://www.dicebreaker.com/companies/kickstarter/news/tabletop-games-raised-one-and-a-half-billion-dollars-on-kickstarter |url-olek=ei tööta |vaadatud=2. oktoober 2024 |väljaanne=Dicebreaker}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Arndt |eesnimi=Dan |kuupäev=3. jaanuar 2023 |pealkiri=Zine Quest and Zine Month took tabletop RPGs in weird new directions |url=https://www.polygon.com/tabletop-games/23617531/zine-month-zine-quest-best-indie-tabletop-rpg-games |url-olek=ei tööta |vaadatud=2. oktoober 2024 |väljaanne=Polygon}}&lt;/ref&gt;

Konsoolitootjad aitasid samuti tõsta indie-mängude tunnustust sel perioodil. 7. põlvkonna mängukonsoolide ajaks 2005. aastal pakkusid kõik platvormid mängijatele võrguteenuseid, näiteks Xbox Live, PlayStation Network ja Nintendo Wi-Fi Connection, mis hõlmasid ka digitaalset mängude levitamist. Pärast indie-mängude populaarsuse tõusu arvutites, hakkasid need teenused avaldama indie-mänge koos suuremate mängudega.&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;McGuire 2009 27&quot; /&gt; [[Xbox 360]] ilmus 2005. aastal koos Xbox Live Arcade'iga (XBLA), teenus, millel olid ka mõningaid indie-mänge, kuid nad ei saanud esimestel aastatel palju tähelepanu. 2008. aastal korarldas Microsoft kampaania &quot;XBLA Summer of Arcade&quot;, mis lisas indie-mänge nagu &quot;Braid&quot;, &quot;Castle Crashers&quot; ja &quot;Geometry Wars: Retro Evolved 2&quot; koos kahe AAA-mänguga. Kuigi kõigi kolme indie-mängu allalaadimiste arv oli suur, sai &quot;Braid&quot; kriitikutelt kiitust ning sellele kaasnes peavoolumeedia tähelepanu, kuna mängu arendas kaks inimest.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Rose |eesnimi=Mike |kuupäev=19. november 2013 |pealkiri=How indies made an impact on a generation of game consoles |url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/how-indies-made-an-impact-on-a-generation-of-game-consoles |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201001165141/https://www.gamasutra.com/view/feature/205136/how_indies_made_an_impact_on_a_.php |arhiivimisaeg=1. oktoober 2020 |vaadatud=26. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bearman |eesnimi=Joshuah |kuupäev=15. november 2009 |pealkiri=Can D.I.Y. Supplant the First-Person Shooter? |url=https://www.nytimes.com/2009/11/15/magazine/15videogames-t.html?pagewanted=all |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150906121102/http://www.nytimes.com/2009/11/15/magazine/15videogames-t.html?pagewanted=all |arhiivimisaeg=6. september 2015 |vaadatud=23. septembril 2015 |väljaanne=[[The New York Times]]}}&lt;/ref&gt; Microsoft jätkas selle kampaaniaga ka järgnevatel aastatel, tuues XBLAle rohkem mänge nagu &quot;Super Meat Boy&quot;, &quot;Limbo&quot; ja &quot;Fez&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Grubb |eesnimi=Jeff |kuupäev=14. veebruar 2012 |pealkiri=How Fez's first-day sales compare to Braid, Limbo, and other XBLA hits |url=https://venturebeat.com/2012/04/14/fez-20000-units-sold-on-first-day/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140809194302/http://venturebeat.com/2012/04/14/fez-20000-units-sold-on-first-day/ |arhiivimisaeg=9. august 2014 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Venture Beat]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Chaplin |eesnimi=Heather |kuupäev=27. august 2008 |pealkiri=Xbox's 'Braid' A Surprise Hit, For Surprising Reasons |url=https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=94025221 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190327210204/https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=94025221 |arhiivimisaeg=27. märts 2019 |vaadatud=4. veebruaril 2011 |väljaanne=NPR}}&lt;/ref&gt; Sony ja Nintendo järgisid Xboxi eeskuju, julgustades indie-arendajaid tooma oma mänge nende platvormidele.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 2013. aastaks on kõik kolm konsoolitootjat loonud programme, mis lasevad indie-arendajatel taotleda odavaid arendustööriistu ja litsentse, et pärast heakskiitmisprotsessi avalda mäng otse konsooli vastavates poodides.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Sel ajal asutati mitmeid &quot;väiksemaid&quot; indie-mängude avaldajaid, et toetada indie-mängude rahastamist, tehnilist tuge ja avaldamist erinevatel digi- ja jaemüügiplatvormidel.&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Graham |kuupäev=5. märts 2018 |pealkiri=Boutique publishers are the future of the indie games market |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-03-05-boutique-publishers-are-the-future-of-indie-games-market |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200816212853/https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-03-05-boutique-publishers-are-the-future-of-indie-games-market |arhiivimisaeg=16. august 2020 |vaadatud=26. augustil 2020 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Webster |eesnimi=Andrew |kuupäev=4. aprill 2018 |pealkiri=Indie game publishers are the new indie rock labels |url=https://www.theverge.com/2018/4/4/17199388/indie-game-publishers-double-fine-annapurna-devolver-skybound |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180404204758/https://www.theverge.com/2018/4/4/17199388/indie-game-publishers-double-fine-annapurna-devolver-skybound |arhiivimisaeg=4 aprill 2018 |vaadatud=4. aprill 2018 |väljaanne=[[The Verge]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Journey&quot; oli esimene indie-mäng, mis 2012. aastal võitis aasta mängu auhinna Game Developers Choice Awardil ja D.I.C.E. Awardil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=23. aprill 2021 |pealkiri=Archive - 13th Annual Game Developers Choice Awards |url=https://gamechoiceawards.com/archive/gdca_13th |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220623151337/https://gamechoiceawards.com/archive/gdca_13th |arhiivimisaeg=23. juuni 2022 |vaadatud=29. juunil 2022 |väljaanne=Game Developers Choice Awards}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Awards Category Details |url=https://www.interactive.org/awards/award_category_details.asp?idAward=2013&amp;idGameAwardType=65 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220413141043/https://www.interactive.org/awards/award_category_details.asp?idAward=2013&amp;idGameAwardType=65 |arhiivimisaeg=13. aprill 2022 |vaadatud=29. juuni 2022 |väljaanne=www.interactive.org}}&lt;/ref&gt;

Selle aja jooksul ilmus veel mitmeid indie-mänge, mis said nii tunnustuse kui ka kaubandusliku edu osaliseks.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Faber |eesnimi=Tom |kuupäev=15. juuli 2019 |pealkiri=Cats, cancer and mental breakdown: the unexpected joys of indie games |url=https://www.ft.com/content/5b36fe2c-a6e3-11e9-90e9-fc4b9d9528b4 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190919095544/https://www.ft.com/content/5b36fe2c-a6e3-11e9-90e9-fc4b9d9528b4 |arhiivimisaeg=19. september 2019 |vaadatud=1. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Financial Times]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Minecraft&quot; (2011), mida peetakse üheks parimaks enimmüüdud mänguks 2024. aasta seisuga,&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=16. oktoober 2023 |pealkiri=Minecraft becomes first video game to hit 300m sales |url=https://www.bbc.com/news/technology-67105983 |vaadatud=15. juuli 2024}}&lt;/ref&gt; oli esmalt väljaantud indie-mänguna&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Plunkett |eesnimi=Luke |kuupäev=4. jaanuar 2011 |pealkiri=Why Minecraft Is So Damn Popular |url=https://kotaku.com/why-minecraft-is-so-damn-popular-5724989 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110109012135/http://kotaku.com/5724989/why-minecraft-is-so-damn-popular |arhiivimisaeg=9. jaanuar 2011 |vaadatud=4. veebruaril 2011 |väljaanne=[[Kotaku]]}}&lt;/ref&gt; enne, kui Microsoft võttis 2014. aastal üle selle arendaja Mojang Studiosi ning see liideti Xbox Games Studiosega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Molina |eesnimi=Brett |kuupäev=15. september 2014 |pealkiri=Microsoft to acquire 'Minecraft' maker Mojang for $2.5B |url=https://www.usatoday.com/story/tech/gaming/2014/09/15/microsoft-minecraft/15658383/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170907123208/https://www.usatoday.com/story/tech/gaming/2014/09/15/microsoft-minecraft/15658383/ |arhiivimisaeg=7. september 2017 |vaadatud=5. septembril 2017 |väljaanne=[[USA Today]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Terraria&quot;, üks teine tuntud indie-mäng, avaldati samal aastal ja on kõigi aegade 8. parim enimmüüdud videomäng&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sirani |eesnimi=Jordan |kuupäev=11. juuli 2024 |pealkiri=The 10 Best-Selling Video Games of All Time |url=https://www.ign.com/articles/best-selling-video-games-of-all-time-grand-theft-auto-minecraft-tetris |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=IGN}}&lt;/ref&gt; ning 2022. aasta seisuga ka Steami kõrgeima hinnanguga mäng.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ostler |eesnimi=Anne-Marie |kuupäev=30. august 2022 |pealkiri=Terraria might be the best-reviewed Steam game ever, with over a million reviews and a 97% positive rating |url=https://www.gamesradar.com/terraria-might-be-the-best-reviewed-steam-game-ever-with-over-a-million-reviews-and-a-97-positive-rating/ |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=gamesradar}}&lt;/ref&gt; Teised samal perioodil ilmunud edukad indie-mängud on näiteks &quot;The Binding of Isaac&quot; (2011),&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=10. aprill 2021 |pealkiri=How The Binding of Isaac Has Remained Popular After All These Years |url=https://gamerant.com/binding-isaac-indie-games-best/ |väljaanne=Game Rant}}&lt;/ref&gt; &quot;Hotline Miami&quot; (2012),&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Gordon |eesnimi=Lewis |kuupäev=25. oktoober 2022 |pealkiri=Ten Years Later, ''Hotline Miami'' Remains a Queasy, Ultraviolent Classic |url=https://www.theringer.com/video-games/2022/10/25/23421962/hotline-miami-10-year-anniversary-devolver-digital |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=The Ringer}}&lt;/ref&gt; &quot;Shovel Knight&quot; (2014)&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Matar |eesnimi=Joe |kuupäev=26. juuni 2019 |pealkiri=Shovel Knight: An Indie Masterpiece |url=https://www.denofgeek.com/games/shovel-knight-an-indie-masterpiece/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211201101819/https://www.denofgeek.com/games/shovel-knight-an-indie-masterpiece/ |arhiivimisaeg=1. detsember 2021 |vaadatud=14. septembril 2021 |väljaanne=[[Den of Geek]]}}&lt;/ref&gt; ja &quot;Five Nights at Freddy's&quot; (2014).&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Brey |eesnimi=Betsy |pealkiri=Indie Games in the Digital Age |perekonnanimi2=Clarke |eesnimi2=M.J. |perekonnanimi3=Wang |eesnimi3=Cynthia |kirjastus=[[Bloomsbury Publishing]] |aasta=2020 |isbn=978-1501356438 |lehekülg=74 |keel=en}}&lt;/ref&gt; &quot;Hotline Miami&quot; inspireeris paljusid mänguarendajaid uusi mänge arendama&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Argüello |eesnimi=Diego Nicolás |kuupäev=26. oktoober 2022 |pealkiri=Hotline Miami's ultra-violence has influenced games for a decade |url=https://www.theverge.com/2022/10/26/23422597/hotline-miami-10-year-anniversary |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=The Verge}}&lt;/ref&gt; ja aitas kaasa selle perioodi jooksul ilmunud indie-mängude kasvule,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Corcoran |eesnimi=Nina |kuupäev=8. märts 2023 |pealkiri=Hotline Miami and the Rise of Techno in Ultra-Violent Video Games |url=https://pitchfork.com/thepitch/hotline-miami-and-the-rise-of-techno-in-ultra-violent-video-games/ |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=Pitchfork |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; samal ajal kui &quot;Shovel Knight&quot; ja &quot;Five Nights at Freddy's&quot; lõid edukaid meediafrantsiise, kus viimane hiljem muutus kultuurifenomeniks.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=In-depth: Yacht Club gets transparent with sales numbers |url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/in-depth-yacht-club-gets-transparent-with-sales-numbers |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=www.gamedeveloper.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; Mobiilimängud muutusid samuti indie-arendajatega populaarseks, kuna 2000. aastate lõpus ilmusid [[App Store]] ja Google Play Store, mis pakkusid odavaid arendajatööriistu ning kergesti ligipääsetavaid äripindu.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wright |eesnimi=Steven |kuupäev=28. september 2018 |pealkiri=There are too many video games. What now? |url=https://www.polygon.com/2018/9/28/17911372/there-are-too-many-video-games-what-now-indiepocalypse |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191024233035/https://www.polygon.com/2018/9/28/17911372/there-are-too-many-video-games-what-now-indiepocalypse |arhiivimisaeg=24. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}&lt;/ref&gt; 2012. aastal ilmus dokumentaalfilm &quot;Indie Game: The Movie&quot;, mis käsitles mitmeid edukaid mänge sel perioodil.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

=== Hirmud seoses küllastumise ja leitavusega (2015–praegu) ===
[[Fail:Steam game count chart.png|pisi|Steamile avaldatud mängude arv aastate kaupa, hinnatuna Steam Spy poolt 2020. aasta jaanuaris.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=McAloone |eesnimi=Alissa |kuupäev=10. jaanuar 2018 |pealkiri=7,672 games hit Steam in 2017 alone, says Steam Spy |url=https://www.gamasutra.com/view/news/312843/7672_games_hit_Steam_in_2017_alone_says_Steam_Spy.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180111005420/https://www.gamasutra.com/view/news/312843/7672_games_hit_Steam_in_2017_alone_says_Steam_Spy.php |arhiivimisaeg=11. jaanuar 2018 |vaadatud=10. jaanuaril 2018 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Calvin |eesnimi=Alex |kuupäev=14. jaanuar 2019 |pealkiri=There are now over 27,000 games on Steam |url=https://www.pcgamesinsider.biz/news/68367/there-are-now-over-27000-games-on-steam/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190115075747/https://www.pcgamesinsider.biz/news/68367/there-are-now-over-27000-games-on-steam/ |arhiivimisaeg=15. jaanuar 2019 |vaadatud=14. jaanuaril 2019 |väljaanne=PC Games Insider.biz}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Calvin |eesnimi=Alex |kuupäev=2. jaanuar 2020 |pealkiri=Over 8,000 games were released on Steam in 2019, according to SteamSpy |url=https://www.pcgamesinsider.biz/news/70259/over-8000-games-were-released-on-steam-in-2019-according-to-steamspy/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200102150224/https://www.pcgamesinsider.biz/news/70259/over-8000-games-were-released-on-steam-in-2019-according-to-steamspy/ |arhiivimisaeg=2. jaanuar 2020 |vaadatud=2. jaanuaril 2020 |väljaanne=PCGamesInsider.biz}}&lt;/ref&gt; Aastad 2004 ja 2005, millel on vastavalt seitse ja kuus mängu, ei paista siin tabelis välja.]]
2015. aasta paiku tekkis mure, et videomängude loomiseks ja levitamiseks mõeldud kergesti kasutatavate tööriistade levik võib kaasa tuua videomängude ületootmise, mida nimetati &quot;indiepokalüpsiseks&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Graft |eesnimi=Kris |kuupäev=10. detsember 2015 |pealkiri=The 5 trends that defined the game industry in 2015 |url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-5-trends-that-defined-the-game-industry-in-2015 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151211042124/http://gamasutra.com/view/news/261462/The_5_trends_that_defined_the_game_industry_in_2015.php |arhiivimisaeg=11. detsember 2015 |vaadatud=10. detsembril 2015 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; Arusaam &quot;indiepokalüpsise&quot; üle ei olnud ühehäälne. Jeff Vogel väitis 2016. aasta GDC üritusel, et igasugune langus oli lihtsalt osa tüüpilisest [[Majandustsükkel|majandustsüklist]]. Indie-mängude turu suuruseks hinnati 2016. aasta märtsis vähemalt 1 miljardit dollarit aastas nende mängude puhul, mida pakub Steam.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wawro |eesnimi=Alex |kuupäev=15. märts 2016 |pealkiri=Devs share real talk about surviving the latest 'indiepocalypse' |url=https://www.gamedeveloper.com/business/devs-share-real-talk-about-surviving-the-latest-indiepocalypse- |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170819152007/http://www.gamasutra.com/view/news/268134/Devs_share_real_talk_about_surviving_the_latest_indiepocalypse.php |arhiivimisaeg=19. august 2017 |vaadatud=15. märtsil 2016 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; Mike Wilson, Graeme Struthers ja Harry Miller, indie-avaldaja Devolver Digitali kaasasutajad, väitsid 2016. aprillis, et turg indie-mängude jaoks on konkurentsitihedam kui kunagi varem, kuid näib endiselt elujõulisena ega näita aeglustumise märke.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pearson |eesnimi=Dan |kuupäev=13. aprill 2016 |pealkiri=Every year has been better than the last. Thriving is the best way to put it. |url=http://www.gamesindustry.biz/articles/2016-04-13-devolver-indiepocalypse-what-indiepocalypse |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160416022145/http://www.gamesindustry.biz/articles/2016-04-13-devolver-indiepocalypse-what-indiepocalypse |arhiivimisaeg=16. aprill 2016 |vaadatud=13. aprillil 2016 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}&lt;/ref&gt; Gamasutra ütles, et 2016. aasta lõpuks ei ole indie-mängu turul olnud mingit katastroofilist kokkuvarisemist, kuigi oli märke, et turu kasv oli märgatavalt aeglustunud. Turg oli sisenenud &quot;post-indiepokalüpsise&quot; faasi, kuna indie-mängude ärimudelid kohanevad uute turutingimustega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Graft |eesnimi=Kris |kuupäev=13. detsember 2016 |pealkiri=The 5 trends that defined the game industry in 2016 |url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-5-trends-that-defined-the-game-industry-in-2016 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161214172243/http://www.gamasutra.com/view/news/287485/The_5_trends_that_defined_the_game_industry_in_2016.php |arhiivimisaeg=14. detsember 2016 |vaadatud=13. detsembril 2016 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; 

Kuigi alates 2015. aastast ei ole indie-mängu valdkonnal olnud mingit tüüpi kokkuvarisemist, on muresid, et turg on liialtki suur kõikide arendajate märkamiseks. Ainult vähesed indie-mängud saavad meedias tähelepanu ning neid nimetatakse tavaliselt &quot;indie-kullakesteks&quot; ([[Inglise keel|inglise keeles]] ''indie-darlings''). On olnud juhtumeid, et &quot;indie-kullakesi&quot; leitakse pigem tänu tarbijate kiitustele kui tööstuse otsese mõju tõttu, mis toob kaasa lisameediakajastuse. Sellised mängud on näiteks &quot;Celeste&quot; ja &quot;Untitled Goose Game&quot;.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bycer |eesnimi=Josh |kuupäev=15. oktoober 2019 |pealkiri=The Problem of the Indie Game Pedestal |url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/the-problem-of-the-indie-game-pedestal |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191014211441/https://www.gamasutra.com/blogs/JoshBycer/20191014/352119/The_Problem_of_the_Indie_Game_Pedestal.php |arhiivimisaeg=14. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; On olnud aga hetki, kus videomängumeedia peab tulevast mängu edukaks ja annab sellele &quot;indie-kullakese&quot; tiitli enne selle väljalaset, kuid mäng ebaõnnestub ja ei avalda mängijatele head muljet. Nii juhtus näiteks &quot;No Man's Sky&quot; ja &quot;Where the Water Tastes Like Wine&quot; puhul.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Muncy |eesnimi=Julie |kuupäev=15. august 2017 |pealkiri=One Year Later, No Man's Sky—And Its Evolution—Is Worth Exploring |url=https://www.wired.com/story/no-mans-sky-one-year-later/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170818011719/https://www.wired.com/story/no-mans-sky-one-year-later/ |arhiivimisaeg=18. august 2017 |vaadatud=17. augustil 2017 |väljaanne=[[Wired (magazine)|Wired]]}}&lt;/ref&gt;

Nähtavus on samuti muutunud probleemiks indie-arendajatele. Kuna Steami levitamisteenus laseb igal arendajal pakkuda neile enda mänge minimaalse tasu eest, lisandub igal aastal tuhandeid mänge ning arendajad on oma mängude müümisel hakanud suuresti lootma Steami leitavustööriistadele – meetod, mis kohandab klientide kataloogilehti varasemate ostude põhjal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Valentine |eesnimi=Rebekah |kuupäev=19. juuli 2019 |pealkiri=Indies on Steam are betting on discoverability |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2019-07-19-steam-indies-and-betting-on-discoverability |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191004155944/https://www.gamesindustry.biz/articles/2019-07-19-steam-indies-and-betting-on-discoverability |arhiivimisaeg=4. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}&lt;/ref&gt; 2010ndatel olid mobiilrakenduste poodidel sarnased probleemid, kus oli küll suur hulk pakkumisi, kuid klientidel oli halb neid üles leida.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Mitmed indie-arendajad pidasid tähtsaks korraldada sotsiaalmeedias head [[suhtekorraldus]]&lt;nowiki/&gt;kampaaniat ja suhelda ajakirjanikega, et mäng saaks juba arenguetapi alguses tähelepanu. See pidi nii tekitama kui ka säilitama huvi kuni mängu väljalaskmiseni, mis omakorda suurendab arenduskulusid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=West |eesnimi=Daniel |kuupäev=8. september 2015 |pealkiri='Good' isn't good enough - releasing an indie game in 2015 |url=https://www.gamasutra.com/blogs/DanielWest/20150908/253040/Good_isnt_good_enough__releasing_an_indie_game_in_2015.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191015190657/https://www.gamasutra.com/blogs/DanielWest/20150908/253040/Good_isnt_good_enough__releasing_an_indie_game_in_2015.php |arhiivimisaeg=15. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nelson |eesnimi=Xalavier Jr. |kuupäev=12. märts 2019 |pealkiri=How it feels to release an indie game in 2019 |url=https://www.polygon.com/2019/3/12/18256052/indie-game-release-steam |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200227050031/https://www.polygon.com/2019/3/12/18256052/indie-game-release-steam |arhiivimisaeg=27. veebruar 2020 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}&lt;/ref&gt;

Paljud sel ajaperioodil avaldatud mängud on olnud ikkagi edukad, sealhulgas need, mida kutsuti &quot;indie-kullakesteks&quot;.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Mõned populaarsed indie-mängud said peamiselt tuntuks sotsiaalmeedia kaudu ning said kultuurifenomeniks, näiteks &quot;Undertale&quot; (2015) ja &quot;Among Us&quot; (2018),&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Diaz |eesnimi=Ana |kuupäev=17. oktoober 2020 |pealkiri=Make Love, Not War: Five Years Of 'Undertale' |url=https://www.npr.org/2020/10/17/924581553/make-love-not-war-five-years-of-undertale |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201018051829/https://www.npr.org/2020/10/17/924581553/make-love-not-war-five-years-of-undertale |arhiivimisaeg=18. oktoober 2020 |vaadatud=12. novembril 2023 |väljaanne=NPR}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; millest viimane oli 2020. ja 2021. aasta COVID-19-pandeemia ajal üks populaarsemaid mänge, millel oli pool miljardit mängijat.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Sarnane olukord oli &quot;Lethal Companyga&quot;, mida avaldati eelmüügiversioonina 2023. aastal ja sai populaarseks läbi interneti ning oli üks enimmängitud mänge sel aastal.&lt;ref name=&quot;GamasutraStateOfIndie&quot; /&gt; Kaubanduslikult edukad mängud olid ka &quot;Enter the Gungeon&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=13. jaanuar 2020 |pealkiri=Enter the Gungeon shoots past three million units sold |url=https://www.pocketgamer.biz/enter-the-gungeon-3-million-units/ |väljaanne=pocketgamer.biz}}&lt;/ref&gt; &quot;Stardew Valley&quot;,&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; &quot;Hollow Knight&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Walker |eesnimi=Alex |kuupäev=5. juuli 2018 |pealkiri=Hollow Knight Has Sold More Than 1 Million Copies On PC |url=https://www.kotaku.com.au/2018/07/hollow-knight-has-sold-more-than-1-million-copies-on-pc/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180705034951/https://www.kotaku.com.au/2018/07/hollow-knight-has-sold-more-than-1-million-copies-on-pc/ |arhiivimisaeg=5. juuli 2018 |vaadatud=27. märtsil 2024 |väljaanne=Kotaku Australia}}&lt;/ref&gt; ja &quot;Cuphead&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Grubb |eesnimi=Jeff |kuupäev=30. september 2019 |pealkiri=Cuphead surpasses 5 million copies sold |url=https://venturebeat.com/2019/09/30/cuphead-surpasses-5-million-copies-sold/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200116144643/https://venturebeat.com/2019/09/30/cuphead-surpasses-5-million-copies-sold/ |arhiivimisaeg=16. jaanuar 2020 |vaadatud=28. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[Venture Beat]]}}&lt;/ref&gt;

=== Muud regioonid ===
Indie-mänge seostakse tavaliselt läänemaailmaga, täpsemalt [[Põhja-Ameerika]], [[Euroopa]] ja [[Okeaania|Okeaaniaga]]. Siiski on ka teistes riikides olnud sarnane indie-mängude areng, mis on põimunud ülemaailmse tööstusega.

==== Jaapani ''doujin soft'' ehk sõltumatu tarkvara ====
[[Jaapan|Jaapanis]] on ''doujin soft'' kogukonda 2010. aastateni peetud üldiselt hobitegevuseks. Arvutid ja magamistoaprogrammeerimine olid sarnaselt populaarsust kogunud 1970. lõpus ja 1980. aastate alguses, kuid konsoolid vallutasid kiiresti arvutituru. Siiski jätkasid hobiprogrammeerijad mängude arendamist. Jaapan oli keskendunud mänguarenduskomplektidele, mis oli spetsiaalne tarkvara mängude loomiseks. Neist suurt osa tootis ASCII Corporation, kes andis välja hobiprogrammeerijate ajakirja ''ASCII'', kus inimesed said oma programme jagada. Aja jooksul nägi ''ASCII'' võimalust avaldada mänguarenduskomplekte ning 1992. aastaks ilmus tarkvara RPG Makeri esimene kaubanduslik versioon. Tarkvara oli tasuline ning inimesed said selle abil avaldada valmis mänge kas tasuta või kaubandusliku toodetena. See lõi 2000ndate alguses potentsiaali indie-mängude turu tekkeks, mis oli kooskõlas indie-mängude populaarsusega läänes.&lt;ref&gt;Ito, Kenji. (2005). ''Possibilities of Non-Commercial Games: The Case of Amateur Role Playing Games Designers in Japan.'' Proceedings of DiGRA 2005: Conference: Changing Views – Worlds in Play. [[Digital Games Research Association]].&lt;/ref&gt;

Nagu teisedki Jaapani fänni-tehtud teosed muudes meediakanalites, loodi ''doujin''-mänge tihtipeale juba olemasolevatest ressurssidest ning need ei saanud teistelt tarbijatelt palju austust ega huvi. Selle asemel olid need mõeldud mängimiseks ning jagamiseks üritustel teiste mängijatega. 2013. aasta paiku hakkasid turujõud muutuma koos lääne indie-mängude populaarsusega, mis tekitas suuremat huvi ''doujin''-mängude kui päris mängude vastu. 2013. aastal pakkus Tokyo Game Show esmakordselt spetsiaalselt ''doujin''-mängude ala [[Sony Interactive Entertainment|Sony Interactive Entertainmenti]] toel, kes oli varasematel aastatel olnud lääne indie-mängude edutaja ja on seda hiljem laiendanud.&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ellison |eesnimi=Cara |kuupäev=1. oktoober 2014 |pealkiri=Dōjin nation: does 'indie' gaming really exist in Japan? |url=https://www.theguardian.com/technology/2014/oct/01/dojin-nation-indie-gaming-japan |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200201155841/https://www.theguardian.com/technology/2014/oct/01/dojin-nation-indie-gaming-japan |arhiivimisaeg=1. veebruar 2020 |vaadatud=1. veebruaril 2020 |väljaanne=[[The Guardian]]}}&lt;/ref&gt; Erinevus Jaapanis arendatud ''doujin''-mängude ja indie-mängude vahel on ebamäärane - termini kasutus viitab tavaliselt sellele, kas nende populaarsus tekkis lääne- või idaturgudel enne 2010. aastate keskpaika ning kas need on loodud eesmärgiga müüa palju eksemplare või lihtsalt kirgprojektina. Pikaajaline nö kuulipõrgu (inglise keeles ''bullet hell)'' &quot;Touhou Projecti&quot; mänguseeria, mille lõi ainult üks arendaja ZUN alates 1996. aastast, on nimetatud nii indieks kui ka ''doujin''iks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=PCGamer |kuupäev=24. november 2014 |pealkiri=The story of the Touhou sensation |url=https://www.pcgamer.com/uk/the-story-behind-the-touhou-sensation/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210717025315/https://www.pcgamer.com/uk/the-story-behind-the-touhou-sensation/ |arhiivimisaeg=17. juuli 2021 |vaadatud=17. juulil 2021 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=19. oktoober 2018 |pealkiri=『UNDERTALE』トビー・フォックス×『東方』ZUN×Onion Games木村祥朗鼎談──自分が幸せでいられる道を進んだらこうなった──同人の魂、インディーの自由を大いに語る |url=https://news.denfaminicogamer.jp/interview/181019 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210504133203/https://news.denfaminicogamer.jp/interview/181019 |arhiivimisaeg=4. mai 2021 |vaadatud=21. juulil 2021 |keel=jaapani}}&lt;/ref&gt; Samas, vaatamata sellest, et &quot;Cave Story&quot; on arendatud Jaapanis, nimetatakse seda indie-mänguks, sest see sai lääne turul populaarseks. &quot;Cave Story&quot; on üks mõjukamaid indie-mänge, mis aitas kaasa Metroidvania-žanri taassünnile.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Greenwald |eesnimi=Will |kuupäev=12. aprill 2013 |pealkiri=Indie Game Developers Revive Platformers |url=https://www.pcmag.com/article2/0,2817,2417667,00.asp |url-olek=töötab |arhiivimisurl=http://archive.wikiwix.com/cache/20150315014115/https://www.pcmag.com/article2/0,2817,2417667,00.asp |arhiivimisaeg=15. märts 2015 |vaadatud=14. märtsil 2015 |väljaanne=[[PC Magazine]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nutt |eesnimi=Christian |kuupäev=13. veebruaril 2015 |pealkiri=The undying allure of the Metroidvania |url=https://www.gamedeveloper.com/design/the-undying-allure-of-the-metroidvania |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150512033009/http://www.gamasutra.com/view/news/236410/The_undying_allure_of_the_Metroidvania.php |arhiivimisaeg=12. mai 2015 |vaadatud=13. veebruaril 2015 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; ''Doujin''-mängude vastu oli suur huvi ka lääne turul, kuna inglise keelt kõnelevad grupid hakkasid loaga tõlkima mitmeid mänge inglise keelde, mille üks tuntumaid näiteid on &quot;Recettear: An Item Shop's Tale&quot; – esimene ''doujin'', mis avaldati 2010. aastal Steamil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Carter |eesnimi=Ben |kuupäev=11. august 2011 |pealkiri=Opinion: Comic Market And Indie Games In Japan |url=https://www.gamedeveloper.com/business/opinion-comic-market-and-indie-games-in-japan |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200201155837/https://www.gamasutra.com/view/news/126610/Opinion_Comic_Market_And_Indie_Games_In_Japan.php |arhiivimisaeg=1. veebruar 2020 |vaadatud=1. veebruaril 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Goldman |eesnimi=Tom |kuupäev=1. oktoober 2010 |pealkiri=Steam's First Indie JRPG Is a Hit |url=http://www.escapistmagazine.com/news/view/103956-Steams-First-Indie-JRPG-Is-a-Hit |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101004155454/http://www.escapistmagazine.com/news/view/103956-Steams-First-Indie-JRPG-Is-a-Hit |arhiivimisaeg=4. oktoober 2010 |vaadatud=21. detsembril 2010 |väljaanne=[[The Escapist (magazine)|The Escapist]]}}&lt;/ref&gt;

Mihhail Fiadotau, [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] videomängude uuringute lektor, tõi välja kolm peamist erinevust väljakujunenud ''doujin''-kultuuri ja lääneliku indie-mängude idee vahel. Kontseptuaalsest vaatenurgast edendavad indie-mängud üldiselt mõttelist iseseisvust ja uuenduslikkust, samas kui ''doujin''-mängud põhinevad tavaliselt ühise grupi jagatud ideedel ega kaldu kõrvale juba väljakujunenud ideedest (näiteks tugev eelistus rollimängude žanri suhtes). Genealoogilisest vaatenurgast ulatub ''doujin''i olemus tagasi 19. sajandisse, kuid indie-nähtus ise on suhteliselt uus. Lõpuks, alles hiljuti räägiti ''doujin''-mängudest samades seltskondades kui muu ''doujin''-kultuurid (fännikunst ja kirjandus) ning neid segati harva kaubanduslike toodetega, samas indie-mängud on jaganud samat positsiooni AAA-kategooria mängudega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fiadotau |eesnimi=Mikhail |kuupäev=2017 |pealkiri=Indie and dōjin games: a cross-cultural comparison |url=https://www.academia.edu/35666898 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220210170929/https://www.academia.edu/35666898 |arhiivimisaeg=10. veebruar 2022 |väljaanne=Proceedings of the Digital Games Research Association 2017 Conference (DiGRA'17) |lehekülg=1–2 |keel=en |via=Academia.edu}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Fiadotau |eesnimi=Mikhail |kuupäev=2019 |pealkiri=Indie and Dōjin Games: A Multilayered Cross-Cultural Comparison |url=http://elib.suub.uni-bremen.de/edocs/00107541-1.pdf |url-olek=ei tööta |ajakiri=Gamevironments |aastakäik=10 |lehekülg=34–84 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200201163457/http://elib.suub.uni-bremen.de/edocs/00107541-1.pdf |arhiivimisaeg=1. veebruar 2020 |vaadatud=1. veebruaril 2020}}&lt;/ref&gt;

== Areng ==
Paljud peavoolu videomängude arendamise aluspõhimõtted kehtivad ka indie-mängude arendamisel, eriti tarkvaraarenduse puhul. Peamised erinevused seisnevad selles, kuidas mängu arendus on seotud avaldajaga või selle puudumisega.

=== Arendusmeeskonnad ===
[[Fail:And Yet It Moves screenshot 02 walking on nothing.png|pisi|Mäng &quot;And Yet It Moves&quot; on näide õpilaste arendatud mängust, mis hiljem laiendati kaubanduslikuks tooteks.]]
Iseseisva mänguarendusstuudio suurusel pole kindalt piiri. Mitmed edukad indie-mängud, nagu &quot;Touhou Projecti&quot; seeria, &quot;Axiom Verge&quot;, &quot;Cave Story&quot;, &quot;Papers, Please&quot; ja &quot;Spelunky&quot;, olid ühe inimese poolt arendatud, kuid tihti kasutati nende loomisel kunstnike ning muusikute abi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ramée |eesnimi=Jordan |kuupäev=28. juuli 2018 |pealkiri=The 14 Best Games Developed By Only One Person |url=https://www.gamespot.com/gallery/the-14-best-games-developed-by-only-one-person/2900-2172/6/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200128221431/https://www.gamespot.com/gallery/the-14-best-games-developed-by-only-one-person/2900-2172/6/ |arhiivimisaeg=28. jaanuar 2020 |vaadatud=28. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[GameSpot]]}}&lt;/ref&gt; Levinumad on väikesed arendajate meeskonnad, kuhu kuulub kaks kuni mõnikümmend liiget ning keda toetavad välised kunstnikud. Suuremate arendusmeeskondadega kaasnevad stuudio ülalpidamise kõrgemad üldkulud, mis võivad olla riskantsed juhul, kui mäng ei müü hästi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Gordon |eesnimi=Lewis |kuupäev=9. oktoober 2019 |pealkiri=Indie Game Makers Open Up About The Money They Actually Make |url=https://www.theverge.com/2019/10/9/20903139/indie-game-developers-creators-money-funding |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210208104911/https://www.theverge.com/2019/10/9/20903139/indie-game-developers-creators-money-funding |arhiivimisaeg=8. veebruar 2021 |vaadatud=28. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[The Verge]]}}&lt;/ref&gt;

Indie-meeskonnad võivad tekkida eri kohtades. Üks hiliseim näide on õpilasprojektid, mis on arendatud prototüüpidena kursusetöö raames ning mida õpilased pärast kooli lõpetamist hakkavad kaubandusliku tootena müüma. Sellised mängud on näiteks &quot;And yet It Moves&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Casamassina |eesnimi=Matt |kuupäev=22. oktoober 2009 |pealkiri=And Yet It Moves To WiiWare |url=http://wii.ign.com/articles/103/1037884p1.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091025191827/http://wii.ign.com/articles/103/1037884p1.html |arhiivimisaeg=25. oktoober 2009 |väljaanne=[[IGN]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Octodad: Dadliest Catch&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hayward |eesnimi=Andrew |kuupäev=12. oktoober 2012 |pealkiri=Coding and coexisting in the corral: How Octodad's team manages living and working together |url=https://www.engadget.com/2012/10/01/coding-and-coexisting-in-the-corral-how-octodads-team-manages/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240122164427/https://www.engadget.com/2012-10-01-coding-and-coexisting-in-the-corral-how-octodads-team-manages.html |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2024 |vaadatud=13. juunil 2015 |väljaanne=[[Joystiq]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Risk of Rain&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Tach |eesnimi=Dave |kuupäev=23. august 2013 |pealkiri=Risk of Rain hands-on: Retro agoraphobia |url=http://www.polygon.com/2013/8/28/4664064/risk-of-rain-hands-on-impf |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140123021742/http://www.polygon.com/2013/8/28/4664064/risk-of-rain-hands-on-impf |arhiivimisaeg=23. jaanuar 2014 |vaadatud=23. jaanuaril 2014 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}&lt;/ref&gt; ja &quot;Outer Wilds&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Cameron |eesnimi=Phill |kuupäev=27. jaanuar 2015 |pealkiri=Road to the IGF: Alex Beachum's Outer Wilds |url=http://www.gamasutra.com/view/news/235008/Road_to_the_IGF_Alex_Beachums_Outer_Wilds.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402091355/http://www.gamasutra.com/view/news/235008/Road_to_the_IGF_Alex_Beachums_Outer_Wilds.php |arhiivimisaeg=2. aprill 2015 |vaadatud=11. märtsil 2015 |väljaanne=[[Gamasutra]] |väljaandja=[[UBM plc]]}}&lt;/ref&gt; Mõnel juhul võivad õpilased kooli pooleli jätta ärivõimaluste või muude põhjuste tõttu. Vlambeeri asutajad, näiteks, alustasid kaubandusliku mängu arendamisega, kui nad olid veel koolis ning jätsid selle pooleli, kui kool nõudis endale mängu õigusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sarkar |eesnimi=Samit |kuupäev=14. veebruar 2014 |pealkiri=Vlambeer: Just making games is the key to becoming successful |url=https://www.polygon.com/2014/2/14/5412752/vlambeer-rami-ismail-indiecade-east-2014-keynote-just-making-games |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180131024112/https://www.polygon.com/2014/2/14/5412752/vlambeer-rami-ismail-indiecade-east-2014-keynote-just-making-games |arhiivimisaeg=31. jaanuar 2018 |vaadatud=30. jaanuaril 2018 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}&lt;/ref&gt;

Teine viis indie-meeskondade kujunemiseks on see, kui kogenud arendajad lahkuvad mängutööstusest – kas omal soovil või koondamise tõttu – ning asuvad looma iseseisvaid projekte, ajendatuna soovist taastada loominguline vabadus või väsimusest ettevõtete töökorralduse suhtes. Näiteks &quot;FTL: Faster Than Light&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=CjnLion |kuupäev=10. mai 2012 |pealkiri=Kickstart to Lightspeed – An FTL Interview |url=http://www.destructoid.com/blogs/CjnLion/kickstart-to-lightspeed-an-ftl-interview-227284.phtml |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121017204604/http://www.destructoid.com/blogs/CjnLion/kickstart-to-lightspeed-an-ftl-interview-227284.phtml |arhiivimisaeg=17. oktoober 2012 |vaadatud=20. septembril 2012 |väljaanne=[[Destructoid]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Papers, Please&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Edge Staff |kuupäev=20. jaanuar 2014 |pealkiri=The Making Of: Papers, Please |url=http://www.edge-online.com/features/the-making-of-papers-please/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140122052214/http://www.edge-online.com/features/the-making-of-papers-please/ |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2014 |väljaanne=[[Edge (magazine)|Edge]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Darkest Dungeon&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Graft |eesnimi=Kris |kuupäev=8. veebruar 2016 |pealkiri=Road to the IGF: Red Hook Studios' Darkest Dungeon |url=http://www.gamasutra.com/view/news/265011/Road_to_the_IGF_Red_Hook_Studios_Darkest_Dungeon.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160212001929/http://www.gamasutra.com/view/news/265011/Road_to_the_IGF_Red_Hook_Studios_Darkest_Dungeon.php |arhiivimisaeg=12. veebruar 2016 |vaadatud=8. veebruaril 2016 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; ja &quot;Gone Home&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Mahardy |eesnimi=Mike |kuupäev=13. august 2013 |pealkiri=Meet Me In Portland: The Fullbright Company's Journey Home |url=https://www.polygon.com/features/2013/8/13/4568900/the-fullbright-company-gone-home |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180817023027/https://www.polygon.com/features/2013/8/13/4568900/the-fullbright-company-gone-home |arhiivimisaeg=17. august 2018 |vaadatud=16. augustil 2018 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}&lt;/ref&gt;

Veel üks võimalus on need, kellel on mängutööstuses vähe või üldse mitte mingit kogemust, kuid neil on programmeerimisoskused ja -kogemused. Neil võivad olla ideed ja värsked vaatenurgad mängude loomiseks ning need ideed on neile isikupärasemad ja südamelähedasemad. Nad on tavaliselt iseõppinud arendajad, mille tõttu neil ei pruugi olla tüüpiliste programmeerijate omased teadmised, mis võimaldab neil luua suuremat loomingulist vabadust ja uusi ideid.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Martin |eesnimi=Chase Bowen |perekonnanimi2=Deuze |eesnimi2=Mark |kuupäev=juuli 2009 |pealkiri=The Independent Production of Culture: A Digital Games Case Study |ajakiri=[[Games &amp; Culture]] |aastakäik=4 |üksiknumber=3 |lehekülg=276–295 |doi=10.1177/1555412009339732}}&lt;/ref&gt; Siiski võib mõni suhtuda amatööri töösse vähem soodsalt kui need, kellel on kogemusi, olgu siis koolist või tööstusest, kes tuginevad pigem mänguarendamise tööriistakomplektidele kui programmeerimiskeeltele, ning nad võivad selliseid tiitleid seostada amatööri või harrastaja tööga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Doull |eesnimi=Andrew |kuupäev=6. veebruar 2008 |pealkiri=Opinion: Amateur vs Indie Games - The War? |url=https://www.gamasutra.com/view/news/108183/Opinion_Amateur_vs_Indie_Games__The_War.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210418114925/https://www.gamasutra.com/view/news/108183/Opinion_Amateur_vs_Indie_Games__The_War.php |arhiivimisaeg=18. aprill 2021 |vaadatud=31. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; Mõni amatööri loodud mäng on saanud tunnustust, näiteks &quot;Braid&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Totilo |eesnimi=Stephen |kuupäev=8. august 2007 |pealkiri=&quot;A Higher Standard&quot;&amp;nbsp;— Game Designer Jonathan Blow Challenges Super Mario's Gold Coins, &quot;Unethical&quot; MMO Design And Everything Else You May Hold Dear About Video Games |url=http://multiplayerblog.mtv.com/2007/08/08/a-higher-standard-game-designer-jonathan-blow-challenges-super-marios-gold-coins-unethical-mmo-design-and-everything-else-you-may-hold-dear-about-video-games/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100316214832/http://multiplayerblog.mtv.com/2007/08/08/a-higher-standard-game-designer-jonathan-blow-challenges-super-marios-gold-coins-unethical-mmo-design-and-everything-else-you-may-hold-dear-about-video-games/ |arhiivimisaeg=16. märts 2010 |vaadatud=19. veebruaril 2009 |väljaanne=MTV}}&lt;/ref&gt; &quot;Super Meat Boy&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=McMillen |eesnimi=Edmund |autor-link=Edmund McMillen |perekonnanimi2=Refenes |eesnimi2=Tommy |autor2-link=Tommy Refenes |kuupäev=14. aprill 2011 |pealkiri=Postmortem: Team Meat's Super Meat Boy |url=http://www.gamasutra.com/view/feature/6348/postmortem_team_meats_super_meat_.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110507070140/http://www.gamasutra.com/view/feature/6348/postmortem_team_meats_super_meat_.php |arhiivimisaeg=7. mai 2011 |vaadatud=14. aprillil 2011 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Dwarf Fortress&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Adams |eesnimi=Tarn |kuupäev=27. veebruar 2008 |pealkiri=Interview: The Making Of Dwarf Fortress |url=http://www.gamasutra.com/view/feature/131954/interview_the_making_of_dwarf_.php?print=1 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131112052256/http://www.gamasutra.com/view/feature/131954/interview_the_making_of_dwarf_.php?print=1 |arhiivimisaeg=12. november 2013 |vaadatud=17. aprillil 2014 |väljaanne=Gamasutra}}&lt;/ref&gt; ja &quot;Undertale&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Feeld |eesnimi=Julian |kuupäev=9. oktoober 2015 |pealkiri=INTERVIEW: TOBY FOX OF UNDERTALE |url=http://existentialgamer.com/interview-toby-fox-of-undertale |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160122152103/http://existentialgamer.com/interview-toby-fox-of-undertale |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2016 |vaadatud=20. jaanuaril 2016 |väljaanne=Existential Gamer |väljaandja=Feeld}}&lt;/ref&gt;

Alustav indie-mängustuudio tüüpiliselt koosneb peamiselt programmeerijatest ja arendajatest. Kunstimaterjale, sealhulgas kunstiteoseid ja muusikat, tuleb tellida töövõtjatest kunstnikest ja heliloojatelt.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Safarov |eesnimi=Tom |kuupäev=12. detsember 2019 |pealkiri=Tips for working with a game art outsourcing studio and avoiding the typical roadblocks on the way |url=https://www.gamedeveloper.com/business/tips-for-working-with-a-game-art-outsourcing-studio-and-avoiding-the-typical-roadblocks-on-the-way |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210418111721/https://www.gamasutra.com/blogs/TomSafarov/20191212/355578/Tips_for_working_with_a_game_art_outsourcing_studio_and_avoiding_the_typical_roadblocks_on_the_way.php |arhiivimisaeg=18. aprill 2021 |vaadatud=28. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;

=== Arendustööriistad ===
Personaalarvuti mängude arendamisel tuginevad indie-mängud tüüpiliselt olemasolevate [[Mängumootor|mängumootoritele]], vahevarale ja mänguarenduskomplektidele, kuna neil puuduvad ressursid enda mootorite loomiseks.&lt;ref name=&quot;every game indie&quot; /&gt; Levinud mängumootorid on [[Unreal Engine]] ja [[Unity]], kuid on ka palju teisi. Väiksemate stuudiotele, kes ei oota suuri müüke, pakutakse tavaliselt peavoolumängude mängumootoreid ja vahevara odavamalt. Neid tooteid võivad pakkuda tasuta või antakse suurt soodustust, mis suureneb ainult siis, kui nende müük ületab teatud numbrid.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lipkin |eesnimi=Nadav |kuupäev=31. detsember 2012 |pealkiri=Examining Indie's Independence: The Meaning of &quot;Indie&quot; Games, the Politics of Production, and Mainstream Co-optation |url=https://journals.sfu.ca/loading/index.php/loading/article/view/122/149 |ajakiri=The Journal of the Canadian Game Studies Association |aastakäik=7 |üksiknumber=11 |lehekülg=8–24}}&lt;/ref&gt; Indie-arendajad saavad kasutada ka avatud lähtekoodiga tarkvara (näiteks [[Godot (mängumootor)|Godot]]) või ''homebrew'' (tarkvara, mis on loodud arendajatele kui tööriistana tarkvarapakettide ja rakenduste installimiseks), mis on vabalt kättesaadavad, aga neil võivad puududa tehniliselt täiustatud funktsioonid võrreldes sarnaste kommertsmootoritega.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Lanza |eesnimi=Dario |url=https://doi.org/10.1007/978-3-030-75867-7_7 |pealkiri=Real Possibility of an Entirely Open-Source Pipeline for Indie Games Design and Production. Altamira Game as a Case Study |perekonnanimi2=de Iracheta |eesnimi2=María |perekonnanimi3=Pérez |eesnimi3=Carmen |perekonnanimi4=Jaume |eesnimi4=Borja |perekonnanimi5=Sánchez |eesnimi5=Lara |perekonnanimi6=Casero |eesnimi6=Marcos |kirjastus=Springer International Publishing |aasta=2021 |isbn=978-3-030-75867-7 |toimetaja-perekonnanimi=Martins |toimetaja-eesnimi=Nuno |koht=Cham |lehekülg=99–111 |keel=en |doi=10.1007/978-3-030-75867-7_7 |vaadatud=30. juulil 2024 |toimetaja2-perekonnanimi=Brandão |toimetaja2-eesnimi=Daniel |toimetaja3-perekonnanimi=Moreira da Silva |toimetaja3-eesnimi=Fernando |url-ligipääs=tellimus}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite arXiv|arxiv=2401.01909|title=On the relevance of the Godot Engine in the indie game development industry|surname=Holfeld, Julian (2023).}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Homebrew (Concept) |url=https://www.giantbomb.com/homebrew/3015-4363/ |vaadatud=30. juulil 2024 |väljaanne=Giant Bomb |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Indie-mängude arendus konsoolidel oli väga piiratud enne 2010. aastat, kuna [[Tarkvaraarenduskomplekt|tarkvaraarenduskomplektid]] (SDK) olid kulukad. Tavaliselt olid need konsooliversioonid, millel oli lisatud silumisfunktsioone, mis maksid mitu tuhat dollarit ning mille kasutamisele kehtestati piiranguid, et vältida konsoolidega seotud ärisaladuste lekkimist. Konsoolitootjad võisid samuti piirata tarkvaraarenduskomplektide müüki ainult mõningate arendajatele, kes vastasid teatud kriteeriumidele, mille tõttu võimalikud indie-arendajad ei saanud neid hankida.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Orland |eesnimi=Kyle |kuupäev=23. juuli 2012 |pealkiri=How certification requirements are holding back console gaming |url=https://arstechnica.com/gaming/2012/07/how-certification-requirements-are-holding-back-console-gaming/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201013002650/https://arstechnica.com/gaming/2012/07/how-certification-requirements-are-holding-back-console-gaming/ |arhiivimisaeg=13. oktoober 2020 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[Ars Technica]]}}&lt;/ref&gt; Kui 2010. aastaks said indie-mängud populaarsemaks, andsid nii konsoolitootjad kui ka mobiilseadmete operatsioonisüsteemide pakkujad välja spetsiaalseid tarkvarapõhiseid SDK-d, et mänge esmalt personaalarvutites ja seejärel nendel konsoolidel või mobiilseadmetes luua ning testida. Neid SDK-sid pakuti suuremate arendajatele ikkagi tavahindadega, kuid pakuti soodushindu neile, kes tavaliselt ise avaldasid oma mänge digitaalselt konsooli või mobiilseadme poes, näiteks ID@Xbox programmi või IOS SDK abil.

=== Avaldajad ===
Kuigi enamikul indie-mängudel puudub avaldaja – arendaja võtab avaldaja positsiooni –, alates 2010. aastast on mitmed avaldajad liikunud indie-mängude poole, keda tuntakse ka väikesete mänguavaldajatena. Nende hulka kuuluvad Raw Fury, Devolver Digital, Annapurna Interactive, Finji ja Adult Swim Games. Samuti on mitmeid indie-arendajad, kes on piisavalt suureks kasvanud, et toetada ka teisi väikseid arendajaid nagu Chucklefish, Coffee Stain Studios ja Team17. Need väiksed mänguavaldajad, kellel on kogemus indie-mängude loomisel, annavad tavaliselt vajalikku finatsilist tuge ja reklaami, kuid nad ei mõjuta tugevalt arendajate toodet, et säilitada mängu &quot;indie&quot; olemust. Mõnel juhul võib avaldaja olla toetavate mängude suhtes valivam. Annapurna Interactive otsis mänge, mis olid &quot;isiklikud, emotsionaalsed ja originaalsed&quot;.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Thompson |eesnimi=Michael |kuupäev=18. jaanuar 2010 |pealkiri=Searching for gold: how to fund your indie video game |url=https://arstechnica.com/gaming/2010/01/searching-for-gold-the-challenge-of-indie-game-funding/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171210015828/https://arstechnica.com/gaming/2010/01/searching-for-gold-the-challenge-of-indie-game-funding/ |arhiivimisaeg=10. detsember 2017 |vaadatud=4. detsembril 2012 |väljaanne=[[Ars Technica]]}}&lt;/ref&gt;

=== Rahastus ===
Avaldaja puudumisel peavad indie-arendajad ise leidma rahastust mängu jaoks. Olemasolevad stuudioid võivad toetuda varasemale rahastamisele ja sissetulevastele tuludele, kuid uued stuudiod peavad arenduskulude katmiseks kasutama oma isiklikke vahendeid, pangalaene või investeeringuid&lt;ref name=&quot;GameSpotRiseOfIndieDev&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hietalahti |eesnimi=Juuso |kuupäev=19. mai 2006 |pealkiri=The Basic Marketing Plan For Indie Games |url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-basic-marketing-plan-for-indie-games |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140102192103/http://www.gamasutra.com/view/feature/2695/the_basic_marketing_plan_for_indie_.php |arhiivimisaeg=2. jaanuar 2014 |vaadatud=4. detsembril 2012 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; või arenduse käigus koguma kogukonna toetust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Marsh |eesnimi=David |kuupäev=26. veebruar 2008 |pealkiri=Nine Paths To Indie Game Greatness |url=https://www.gamedeveloper.com/design/nine-paths-to-indie-game-greatness |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140102192239/http://www.gamasutra.com/view/feature/131952/nine_paths_to_indie_game_greatness.php |arhiivimisaeg=2. jaanuar 2014 |vaadatud=4. detsembril 2012 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Strebeck |eesnimi=Zachary |kuupäev=21. august 2015 |pealkiri=How do I get funding for my indie game company? |url=https://www.gamedeveloper.com/business/how-do-i-get-funding-for-my-indie-game-company- |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200814002846/https://gamasutra.com/blogs/ZacharyStrebeck/20150821/250809/How_do_I_get_funding_for_my_indie_game_company.php |arhiivimisaeg=14. august 2020 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;

Hiljuti on nii preemia- kui ka omakapitalipõhised ühisrahastuskampaaniaid kasutatud selleks, et saada huvitatud tarbijatelt raha enne arenduse algust. Kuigi ühisrahastuse kasutamine videomängude puhul algas 2012. aastal, on selle praktika märkimisväärselt vähenenud, kuna tarbijad hakkasid suhtuma ettevaatlikult kampaaniatesse, mis ei suuda lubadusi täita. Edukas ühisrahastuskampaani nõuab nüüd suuremat arendustööd ja sellega seotuid kulusid enne kampaania käivitamist, et näidata mängu tõenäolist õigeaegset valmimist ning meelitab raha.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Futter |eesnimi=Michael |kuupäev=18. märts 2019 |pealkiri=The Changing Face of Video Game Crowdfunding |url=https://variety.com/2019/gaming/columns/the-changing-face-of-video-game-crowdfunding-1203165542/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210624164054/https://variety.com/2019/gaming/columns/the-changing-face-of-video-game-crowdfunding-1203165542/ |arhiivimisaeg=24. juuni 2021 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[Variety (magazine)|Variety]]}}&lt;/ref&gt;

Teine viis, mida pakutakse digitaalsel levitamisel, on eelmüügiversiooni väljaandmine, mis laseb huvitatud mängijatel osta mängu beta-versiooni, et katsetada selle tarkvara ja anda tagasisidet. Need tarbijad saavad mängu ilmumise ajal täisversiooni tasuta, teised peavad lõpliku mängu eest kõrgemat hinda maksma. See võib tagada rahastuse arenduse keskel, kuid nagu ühisrahastuse puhul, ootavad tarbijad mängu, mis on peaaegu valmis, seega on tõenäoliselt juba vaja olnud investeerida arendustöösse ja kuludesse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Green |eesnimi=Holly |kuupäev=24. juuni 2016 |pealkiri=7 successful Early Access games that all developers should study |url=https://www.gamedeveloper.com/business/7-successful-early-access-games-that-all-developers-should-study |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200803070526/https://www.gamasutra.com/view/news/275719/7_successful_Early_Access_games_that_all_developers_should_study.php |arhiivimisaeg=3. august 2020 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt; &quot;Minecrafti&quot; peeti indie-mänguks selle arenduse alguses ning oli üks esimestest mängudest, kes edukalt kasutas rahastamist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Orland |eesnimi=Kyle |kuupäev=6. aprill 2011 |pealkiri=Minecraft Draws Over $33 Million In Revenue From 1.8M Paying Customers |url=http://www.gamasutra.com/view/news/33961/Minecraft_Draws_Over_33_Million_In_Revenue_From_18M_Paying_Customers.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110408063046/http://www.gamasutra.com/view/news/33961/Minecraft_Draws_Over_33_Million_In_Revenue_From_18M_Paying_Customers.php |arhiivimisaeg=8. aprill 2011 |vaadatud=16. oktoobril 2013 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}&lt;/ref&gt;

Veelgi hiljuti on loodud mitu spetsiaalset investoritel põhinevat indie-mängude fondi, näiteks Indie Fund. Indie-arendajad võivad esitada taotlusi, et saada fondidelt toetust. Raha antakse tavaliselt seemneinvesteeringuna, mida tuleb tagasi maksta läbi mängu autoriõigustasude.&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt; Mitmed riikide valitsused on oma avalike kunstiagentuuride kaudu samuti indie-arendajatele sarnaseid toetusi kättesaadavaks teinud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Diaz |eesnimi=Ana |kuupäev=13. mai 2020 |pealkiri=How Public Arts Funding Helps Developers Make Unique, More Diverse Games |url=https://www.theverge.com/21256048/public-arts-funding-games-untitled-goose-game-mutazione |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200916091758/https://www.theverge.com/21256048/public-arts-funding-games-untitled-goose-game-mutazione |arhiivimisaeg=16. september 2020 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[The Verge]]}}&lt;/ref&gt;

=== Levitamine ===
Enne digilevitamist, levitasid hobiprogrammeerijad oma toodet tavaliselt posti teel. Nad avaldasid kuulutusi kohalikes ajalehtedes või arvutihuvilistes ajakirjades nagu ''Creative Computing'' ja ''Byte,'' ning, kui oli makstud, täitsid tellimusi käsitsi, tehes oma mängust koopiaid kassettidele, diskettidele või CD-ROMile koos kogu dokumentatsiooniga. Teised viisid koopiaid kohalikku arvutipoodi müümiseks. Ühendkuningriigis, kus personaalarvutite mängude arendus algas 1980. aastatel, tekkis mängude levitamise turg, mis kopeeris ja levitas mänge hobiprogrammeerijatele.&lt;ref name=&quot;eurogamer manic miner&quot; /&gt; Jaapani ''doujin''i-messid nagu Comiket, maailma suurim fännide mess, laseb arendajatel müüa ja reklaamida oma füüsilisi tooteid alates selle avamisest 1975. aastal, mis võimaldas mängusarjadel nagu &quot;Touhou Project&quot; ja &quot;Fate&quot; saada populaarsemaks ja messi aastaid domineerida.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Leavitt |eesnimi=Alex |perekonnanimi2=Horbinski |eesnimi2=Andrea |kuupäev=15. juuni 2012 |pealkiri=Even a monkey can understand fan activism: Political speech, artistic expression, and a public for the Japanese dōjin community |url=https://journal.transformativeworks.org/index.php/twc/article/view/321 |url-olek=töötab |ajakiri=Transformative Works and Cultures |keel=en |aastakäik=10 |doi=10.3983/twc.2012.0321 |issn=1941-2258 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210721120119/https://journal.transformativeworks.org/index.php/twc/article/view/321 |arhiivimisaeg=21. juuli 2021 |vaadatud=21. juulil 2021 |doi-access=vaba}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Green |eesnimi=Scott |pealkiri=Top Doujinshi Events Most Popular By The Numbers |url=http://www.crunchyroll.com/anime-news/2013/11/01-1/top-doujinshi-events-most-popular-by-the-numbers |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140110091145/http://www.crunchyroll.com/anime-news/2013/11/01-1/top-doujinshi-events-most-popular-by-the-numbers |arhiivimisaeg=10. jaanuar 2014 |vaadatud=28. detsembril 2016 |väljaanne=Crunchyroll}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Green |eesnimi=Scott |pealkiri=With Slight Movement, &quot;KanColle,&quot; &quot;Touhou&quot; And &quot;Touken Ranbu&quot; Continue To Dominate Comiket Doujinshi |url=http://www.crunchyroll.com/anime-news/2016/08/09/with-slight-movement-kancolle-touhou-and-touken-ranbu-continue-to-dominate-comiket-doujinshi |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221110164242/http://www.crunchyroll.com/anime-news/2016/08/09/with-slight-movement-kancolle-touhou-and-touken-ranbu-continue-to-dominate-comiket-doujinshi |arhiivimisaeg=10. november 2022 |vaadatud=28. detsembril 2016 |väljaanne=Crunchyroll}}&lt;/ref&gt;

Kuna meedia hakkas üle minema suurema mahutavusega vormingutele ning kasutajatel oli võimalus programmidest ise koopiaid luua, siis sattus posti teel tellimise meetod ohtu, kuna igaüks oleks saanud mängu osta ning seejärel teha oma sõpradele sellest koopiaid. Jagamisvara levitamise meetod ilmus 1980ndatel, nõustudes, et kasutavad teevad tõenäoliselt vabalt koopiaid ja jagavad neid. Tarkvara jagamisvara versioon oli piiratud ja ülejäänude funktsioonide avamiseks tuli arendajatele maksta. See meetod sai populaarseks hobimängude seas 1990ndate alguses, eriti just &quot;Wolfenstein 3D&quot; ja &quot;ZZT&quot; ilmumisel, arendajate id Software ja Tom Sweeney (hiljem Epic Gamesi asutaja) loodud &quot;indie-&quot;mängud. Mänguajakirjad hakkasid iga väljaandega demoplaatidel lisama jagamisvaramänge ning nagu postimüügi puhul, tekkisid ettevõtted, kes pakkusid jagamisvara prooviplaate ja aitasid kaasa jagamisvara maksmise ning lunastusprotsessidega. Jagamisvara jäi populaarseks levitamisvormiks isegi koos [[Teatetahvlisüsteem|teatetahvlisüsteemi]] ja internetiga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Ernie |kuupäev=1. november 2016 |pealkiri=The Story of Shareware, the Original In-App Purchase |url=https://www.vice.com/en/article/the-story-of-shareware-the-original-in-app-purchase/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191021172602/https://www.vice.com/en_us/article/bmv3z3/the-story-of-shareware-the-original-in-app-purchase |arhiivimisaeg=21. oktoober 2019 |vaadatud=26. augustil 2020 |väljaanne=[[Vice (magazine)|Vice]]}}&lt;/ref&gt; 2000. aastateks kasutasid indie-arendajad interneti peamise levitamisviisiks, kuna ilma avaldajata oli peaaegu võimatu indie-mänge jaemüügis hoida ning postimüügi idee oli juba ammu välja surnud.&lt;ref name=&quot;edwards20171027&quot; /&gt;

== Viited ==
[[Kategooria: Videomängu terminoloogia]]
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Indie-mängud]]</text>
      <sha1>82yz83xacwcljp5g0zoci2g63d3u20d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oviedo Püha kamber</title>
    <ns>0</ns>
    <id>713828</id>
    <revision>
      <id>7142428</id>
      <parentid>7141338</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:34:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjeldus */</comment>
      <origin>7142428</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11893" sha1="mdafiw2h8ifq3se6zl655wdtzcdd74m" xml:space="preserve">[[File:Cámara Santa, exterior.jpg|thumb|Vaade Pühale kambrile kirdest]]
[[File:Frontal exterior de la cámara santa.JPG|thumb|Idasein]]
'''Oviedo Püha kamber''' (hispaania '''Cámara Santa de Oviedo''' ja '''Cámara Santa'''), tuntud ka kui [[Oviedo katedraal]]i Püha Miikaeli kabel,  on väike [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]] [[Oviedo]]s Hispaanias. Ehitis paikneb Oviedo katedraali ka eelromaanika perioodist pärineva San Migueli torni kõrval. Kirik asub nurgas katedraali [[transept]]i lõunapoolse haru ja [[Ristikäik|ristikäigu]] külje vahel.

Cámara Santa on osa Oviedo katedraali arhitektuurikompleksist, mis 9. sajandil ehitati [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuninga]] [[Alfonso II]] lossikabeliks ja Oviedo San Salvadori kiriku kabeliks katedraali varade ja pühade säilmete hoidmiseks&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot; /&gt;; mõne allika järgi Alfonso III ajal&lt;ref name=&quot;turismo&quot; /&gt;. Pühas kambris hoitavate reliikviate hulka kuuluvad [[8. sajand]]ist pärinev [[Inglite rist]], 9. sajandi [[Võidurist]] ja [[Ahhaatlaegas]] ning 11. sajandi [[relikviaar]] [[Arca Santa]] ja [[Oviedo surilina|Oviedo ''sudarium'']].&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot; /&gt; Püha kamber on Alfonso II varakeskaegse lossi- ja kirikukompleksi ainus säilinud ehitis.

Alates 1998. aasta detsembrist kuulub Cámara Santa [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.

== Ajaloost ==
Oviedo katedraali [[eelromaanika]]st säilinud osa päritolu ulatub kuningas [[Fruela I]] (757–768) ehitatud kirikusse, mis oli pühitsetud Lunastajale ja kaheteistkümnele apostlile. Selle kiriku ehitas ümber tema poeg [[Alfonso II]] (791–842). Kiriku lõunaküljel asuv kabel ehitati vanema kaitseotstarbega torni, [[San Migueli torn]]i kõrvale. Tornist oli võimalik jõuda Cámara Santa ülemisele korrusele (konstruktsiooni saab praegu näha Covadonga kabelist).&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot; /&gt;

Püha kamber ja selle reliikviad said juba keskajal [[Palverännukoht|palverännukohaks]]. Samuti oli Püha kamber juba keskajal [[Santiago de Compostela]]sse viiva [[Jaakobitee]] vanima marsruudi [[Camino Primitivo]] lähtepunktiks ja oli rannikumasrsruudi [[Camino del Norte]] oluline vahepeatus: &quot;Kes Santiago juurde minnes ei lähe San Salvadori, külastab teenrit ja mitte isandat&quot;.&lt;ref name=&quot;turismo&quot; /&gt;

[[1934. aasta revolutsioon]]i ajal, muutis katedraali üle võtmise katses tekitatud [[Dünamiit|dünamiidi]]plahvatus Pühast kambrist enam kui poole varemeteks&lt;ref name=&quot;centropre&quot; /&gt;. Rusude koristamisel koguti ja klassifitseeriti kõik säilinud detailid,&lt;ref name=&quot;turismo&quot; /&gt; ruumi [[rekonstrueerimine]] ja [[ennistamine]] oli pikk ja aeganõudev protsess, millesse andsid oma panuse [[arheoloog]] [[Manuel Gómez Moreno]], [[arhitekt]]id [[Alejandro Ferrant]] ja [[Luis Menéndez-Pidal y Álvarez]] ning skulptor [[Víctor Hevia]]&lt;ref name=&quot;centropre&quot; /&gt;.

== Kirjeldus ==
Ehitis on ristkülikukujulise põhiplaaniga kahekorruseline pühakoda, püstitatud korrapäraste ridadena laotud väikestest [[Klompimine|klompkividest]]; nurgad ja [[Tugipiilar|tugipiidad]] on laotud tahutud [[kvaader|kvaadritest]]. Mõlemad korrused on ehitatud samaaegselt ühe tervikliku hoonena&lt;ref name=&quot;centropre&quot; /&gt;. Ühelöövilise ehitise kahe üksteise kohal asuva korruse vahel puudub ühendus; mõlemad on oma sissepääsuga ja mõlema ruum on jagatud kaheks osaks: lööv ja altariruum.&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot; /&gt; Allkorrusele pääseb katedraali [[Ristikäik|ristikäigust]], ülakorrusele katedraali lõunalöövist. Allkorrust nimetatakse püha Leocadia krüptiks (''Cripta de Santa Leocadia''), ülakorruse ruumi püha Miikaeli kabeliks (''Capilla de San Miguel'').

Püha kambri ruumiplaan, kaks üksteise peal asetsevat löövi, pärineb Rooma [[Varakristlik kunst|varakristlikest]] [[haudehitis]]est (''[[martyrion]]''), mille alumist osa kasutati [[haud|matmispaigana]] ja ülemist osa [[jumalateenistus]]teks (Hispaanias on varakristlikud näited [[Alberca martüürium]] [[Murcia]]s, [[Santa Eulalia de Bóveda]] ja [[7. sajand]]i läänegooti [[San Antolíni krüpt]] [[Palencia]]s).&lt;ref name=&quot;turismo&quot; /&gt;

=== Püha Leocadia krüpt ===
[[File:Cripta de santa Leocadia.JPG|thumb|Leocadia krüpt vaatega itta]]
[[File:lauda sepulcral central cripta santa leocadia.JPG|thumb|Üks hauaplaatidest]]
Püha Leocadia krüpt on ristkülikukujuline kamber kõrgusega 2,30 m. Sel on ümarkaarne katkestusteta tellistest aamvõlv, mis toetub põranda tasapinnal asuvale alusele. Algselt valgustasid ruumi väga kitsad aknad ja üks suurem aken idaotsas. Krüpt on pühitsetud [[Leocadia Toledost|pühale Leocadiale Toledost]], [[märter|märtrile]], keda [[Läänegootide kuningriik|läänegootide riigis]] eriti austati.&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot; /&gt; Krüpti altari alla maeti [[Alfonso III (Astuuria)|Alfonso III]] (866–910) valitsemisajal kahe [[Córdoba]] märtri Eulogio ja Leocricia säilmed, kes surid Córdobas märtrisurma aastal 859. Säilmed toodi Oviedosse mitte varem kui jaanuaris 884 piiskop [[Hermenegildus I]] (868–891) ajal. Pole teada, kas ja millal 4. sajandil [[Toledo]]s märtrina hukkunud Püha Leocadia säilmed Oviedosse toodi.

Ruum jaguneb [[lööv]]iks ja [[altariruum]]iks, mille algne ''[[opus signinum]]'' tehnikas põrandakate hävis tõenäoliselt 1305. aastal, kui märtrite säilmed Püha Miikaeli kabelisse viidi.

Nii põhja- kui ka lõunaküljel on uks. Idaseinas on aken, mille kivivõre on [[Kreeka rist]]i motiiviga. Aknaavast kahel pool on kaks madalat [[sammas]]t, mille all on kivist [[edikula]] ristkülikukujulise [[nišš|nišiga]], mida arvatavasti kasutati säilmete hoidmiseks. Varaseim krüpti mainimine on aastast 908.

Kuigi algselt kavandati ruum vaid märtrite krüptiks, kasutati seda hiljem [[piiskop]]pide hauakabelina.&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot; /&gt; Altariala ees asuvad kaks [[lubjakivi]]st [[hauaplaat]]i, mis pärinevad hoone ehitamise ajast. [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|Läänegootide traditsiooni]] kohaselt on need kaunistatud elupuud kujutava [[reljeef]]se taimemotiivilise [[raiddekoor]]iga.

=== Püha Miikaeli kabel ===
[[File:Cámara santa de Oviedo Lateral A.JPG|thumb|Löövi sisevaade]]
[[File:Oviedo - Catedral, Camara Santa 12.jpg|thumb|Löövi sisevaade ja lagi]]
[[File:Oviedo - Catedral, Camara Santa 11.jpg|thumb|Metallvõre altariruumi ees]]
Ülemise korruse kabelil on ruudukujuline [[apsiid]], mis on ühendatud riskülikukujulise [[lööv]]iga. Apsiidil on säilinud selle algne madal [[aamvõlv]]. Selle esikaart kannavad kaks [[Rooma riik|Rooma]] [[marmor]]ist [[sammas]]t, millel on lihtsustatud [[Korintose order|Korintose]] [[kapiteel]]id; idaakent kaunistab paar sarnaseid sambaid.

Kabelit kasutati traditsiooniliselt katedraaliga külgneva lossikompleksi lossikabelina ja see võis olla piiskoppide erakabel, mille teenistused toimusid San Salvadori teenistustest eraldi.&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot; /&gt;

Peaingel Miikaelile pühitseti ülemine kirik 12. sajandil, mil see läbis põhjaliku muutuse.&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot; /&gt; 12. sajandi viimase kolmandiku paiku, kui palverännak [[Santiago de Compostela|Compostela]]s asuvasse [[Jakobus vanem]]a pühamusse oli välja kujunenud, samuti levima hakanud [[Arca Santa]] reliikviate austamine, kujundati kabel Oviedo peapiiskopi [[Pelagius II (Oviedo)|Pelagius II]] (valitses 1098–1129) eestvõttel ise nagu relikviaar ja ehitati osaliselt ümber&lt;ref&gt;[https://www.academia.edu/28974252/Constructing_the_C%C3%A1mara_Santa_Architecture_History_and_Authority_in_Medieval_Oviedo F. Ward. Constructing the Cámara Santa: Architecture, History, and Authority in Medieval Oviedo. 2014]&lt;/ref&gt;. Selle ümberehituse käigus lammutati varasem puitlagi, tehti külgseinad 80 cm jagu madalamaks ja rajati neile aamvõlv, mida mõlemas servas ja keskel toetab vööndkaar&lt;ref name=&quot;centropre&quot; /&gt;; apsiidi ette ehitati võidukaar; endine [[altar]] lammutati ning seati selle kohale Arca Santa. Kabelit suurendati, pikendades selle ruumi kuue meetrini. Aastail 1165–1175 paigutati seina [[Eendtugi|eendtugede]] asukohta kaheteistkümne [[Apostel|apostli]] [[skulptuur |skulptuur]]id, mis paiknevad paarikaupa: põhjaseinal [[Siimon Kananaios|Siimon]] ja [[Juudas (apostel)|Juudas]], [[Jakobus vanem]] ja [[Johannes (apostel)|Johannes]], [[Andreas]] ja [[Matteus]]; lõunaseinal [[Toomas]] ja [[Bartolomeus]], [[Peetrus]] ja [[Paulus]], [[Jaakobus Alfeuse poeg|Jakobus noorem]] ja [[Filippus]].&lt;ref name=&quot;centropre&quot; /&gt; Löövi lääneseinas asus [[Kolgata grupp]], millest on säilinud vaid [[Kristus]]e, [[Maarja]] ja [[Johannes (apostel)|Johannes]]e skulptuurpead (seinale maalitud stseeni, mille juurde pead kuulusid, hävitas 1934. aasta plahvatus).

Skulptuurid ja muu Miikaeli kabelit kaunistav [[raiddekoor]] kuulub [[Hispaania romaanika]] tippteoste hulka&lt;ref name=&quot;centropre&quot; /&gt;; skulptuuride anonüümset autorit nimetatakse [[Oviedo meister|Oviedo meistriks]]&lt;ref&gt;[https://www.christianiconography.info/Europe%202017/Oviedo/peterPaulOviedo.html Christian Iconography]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.christianiconography.info/Europe%202017/Oviedo/jaLessPhilipOviedo.html Christian Iconography]&lt;/ref&gt;. Kabeli [[kujukapiteel]]e kaunistavad figuraalsed stseenid, [[talum]]ite külgi katab [[põimornament]].
&lt;gallery&gt;
308 Catedral de San Salvador (Oviedo), Cambra Santa, columna de Sant Tomàs i Sant Bartomeu.jpg|Toomas ja Bartolomeus
309 Catedral de San Salvador (Oviedo), Cambra Santa, columna de Sant Pere i Sant Pau.jpg|Peetrus ja Paulus
310 Catedral d'Oviedo, Cambra Santa, base de la columna de Sant Jaume el Menor i Sant Felip.jpg|thumb|Jakobus noorema ja Filippuse kujude baasid
Capitel en la Cámara Santa de la catedral de Oviedo (35796902265).jpg|Kujukapiteelid
&lt;/gallery&gt;

Kabeli [[pildiprogramm]] tervikuna viitab inimese päästmisele Lunastaja ülestõusmise läbi, mille sõnumit apostlid levitasid.&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot; /&gt;

2013. ja 2014. aastal toimunud ennistustöödel taastati muuhulgas apostlikujude värvilahendus: [[elevandiluunikerdus]]t meenutav [[Kreemvalge|kreemikasvalge]] värvus ja uuendati [[panustehnika]]s [[safiir]]idest tehtud [[silmaiiris]]ed ja -[[pupill]]id.&lt;ref&gt;[https://dialnet.unirioja.es/servlet/articulo?codigo=9179879#:~:text=Las%20restauraciones%20de%20la%20C%C3%A1mara%20Santa%20de,Araceli%20Rojo%20%C3%81lvarez%20;%20Pablo%20Klett%20Fern%C3%A1ndez. A. Rojo Álvarez, P. Klett Fernández. Las restauraciones de la Cámara Santa de la Catedral de Oviedo entre el siglo XX y el XXI. Nailos: Estudios Interdisciplinares de Arqueología, ISSN 2340-9126, ISSN-e 2341-1074, Nº. 9, 2022, págs. 275–323]&lt;/ref&gt;

Apsiid, milles säilitatakse kirikuvarasid ja reliikviaid nagu [[Inglite rist]], [[Võidurist]], [[Ahhaatlaegas]], [[Arca Santa]] ning väiksemad ristid ja relikviaarid, on löövist raudvõrega eraldatud.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot;&gt;[https://prerromanicoasturias.es/en/camara-santa-of-the-cathedral-of-san-salvador-of-oviedo/ Cámara Santa of the Cathedral of San Salvador of Oviedo – Prerromanico Asturiano]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;turismo&quot;&gt;[https://www.turismoasturias.es/en/descubre/cultura/prerromanico/camara-santa Holy Chamber. – Turismo Asturias]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;centropre&quot;&gt;[https://www.centroprerromanicoasturiano.com/en/camara-santa Cámara Santa. Centro Prerromanico Asturiano]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.centroprerromanicoasturiano.com/en/camara-santa Cámara Santa. – Centro Prerrománico Asturiano]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/cmara-santa-de-oviedo-20130316114047/ CÁMARA SANTA DE OVIEDO. – Turismo Prerrománico]
* [https://www.turismoasturias.es/en/descubre/cultura/prerromanico/camara-santa Holy Chamber. – Turismo Asturias]

[[Kategooria:Astuuria eelromaanika]]
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Oviedo]]
[[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Hispaanias]]</text>
      <sha1>mdafiw2h8ifq3se6zl655wdtzcdd74m</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142429</id>
      <parentid>7142428</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:34:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjeldus */</comment>
      <origin>7142429</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11894" sha1="rdxfa1t91txel0fx3z9xqgj387z5018" xml:space="preserve">[[File:Cámara Santa, exterior.jpg|thumb|Vaade Pühale kambrile kirdest]]
[[File:Frontal exterior de la cámara santa.JPG|thumb|Idasein]]
'''Oviedo Püha kamber''' (hispaania '''Cámara Santa de Oviedo''' ja '''Cámara Santa'''), tuntud ka kui [[Oviedo katedraal]]i Püha Miikaeli kabel,  on väike [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]] [[Oviedo]]s Hispaanias. Ehitis paikneb Oviedo katedraali ka eelromaanika perioodist pärineva San Migueli torni kõrval. Kirik asub nurgas katedraali [[transept]]i lõunapoolse haru ja [[Ristikäik|ristikäigu]] külje vahel.

Cámara Santa on osa Oviedo katedraali arhitektuurikompleksist, mis 9. sajandil ehitati [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuninga]] [[Alfonso II]] lossikabeliks ja Oviedo San Salvadori kiriku kabeliks katedraali varade ja pühade säilmete hoidmiseks&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot; /&gt;; mõne allika järgi Alfonso III ajal&lt;ref name=&quot;turismo&quot; /&gt;. Pühas kambris hoitavate reliikviate hulka kuuluvad [[8. sajand]]ist pärinev [[Inglite rist]], 9. sajandi [[Võidurist]] ja [[Ahhaatlaegas]] ning 11. sajandi [[relikviaar]] [[Arca Santa]] ja [[Oviedo surilina|Oviedo ''sudarium'']].&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot; /&gt; Püha kamber on Alfonso II varakeskaegse lossi- ja kirikukompleksi ainus säilinud ehitis.

Alates 1998. aasta detsembrist kuulub Cámara Santa [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.

== Ajaloost ==
Oviedo katedraali [[eelromaanika]]st säilinud osa päritolu ulatub kuningas [[Fruela I]] (757–768) ehitatud kirikusse, mis oli pühitsetud Lunastajale ja kaheteistkümnele apostlile. Selle kiriku ehitas ümber tema poeg [[Alfonso II]] (791–842). Kiriku lõunaküljel asuv kabel ehitati vanema kaitseotstarbega torni, [[San Migueli torn]]i kõrvale. Tornist oli võimalik jõuda Cámara Santa ülemisele korrusele (konstruktsiooni saab praegu näha Covadonga kabelist).&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot; /&gt;

Püha kamber ja selle reliikviad said juba keskajal [[Palverännukoht|palverännukohaks]]. Samuti oli Püha kamber juba keskajal [[Santiago de Compostela]]sse viiva [[Jaakobitee]] vanima marsruudi [[Camino Primitivo]] lähtepunktiks ja oli rannikumasrsruudi [[Camino del Norte]] oluline vahepeatus: &quot;Kes Santiago juurde minnes ei lähe San Salvadori, külastab teenrit ja mitte isandat&quot;.&lt;ref name=&quot;turismo&quot; /&gt;

[[1934. aasta revolutsioon]]i ajal, muutis katedraali üle võtmise katses tekitatud [[Dünamiit|dünamiidi]]plahvatus Pühast kambrist enam kui poole varemeteks&lt;ref name=&quot;centropre&quot; /&gt;. Rusude koristamisel koguti ja klassifitseeriti kõik säilinud detailid,&lt;ref name=&quot;turismo&quot; /&gt; ruumi [[rekonstrueerimine]] ja [[ennistamine]] oli pikk ja aeganõudev protsess, millesse andsid oma panuse [[arheoloog]] [[Manuel Gómez Moreno]], [[arhitekt]]id [[Alejandro Ferrant]] ja [[Luis Menéndez-Pidal y Álvarez]] ning skulptor [[Víctor Hevia]]&lt;ref name=&quot;centropre&quot; /&gt;.

== Kirjeldus ==
Ehitis on ristkülikukujulise põhiplaaniga kahekorruseline pühakoda, püstitatud korrapäraste ridadena laotud väikestest [[Klompimine|klompkividest]]; nurgad ja [[Tugipiilar|tugipiidad]] on laotud tahutud [[kvaader|kvaadritest]]. Mõlemad korrused on ehitatud samaaegselt ühe tervikliku hoonena&lt;ref name=&quot;centropre&quot; /&gt;. Ühelöövilise ehitise kahe üksteise kohal asuva korruse vahel puudub ühendus; mõlemad on oma sissepääsuga ja mõlema ruum on jagatud kaheks osaks: lööv ja altariruum.&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot; /&gt; Allkorrusele pääseb katedraali [[Ristikäik|ristikäigust]], ülakorrusele katedraali lõunalöövist. Allkorrust nimetatakse püha Leocadia krüptiks (''Cripta de Santa Leocadia''), ülakorruse ruumi püha Miikaeli kabeliks (''Capilla de San Miguel'').

Püha kambri ruumiplaan, kaks üksteise peal asetsevat löövi, pärineb Rooma [[Varakristlik kunst|varakristlikest]] [[haudehitis]]test (''[[martyrion]]''), mille alumist osa kasutati [[haud|matmispaigana]] ja ülemist osa [[jumalateenistus]]teks (Hispaanias on varakristlikud näited [[Alberca martüürium]] [[Murcia]]s, [[Santa Eulalia de Bóveda]] ja [[7. sajand]]i läänegooti [[San Antolíni krüpt]] [[Palencia]]s).&lt;ref name=&quot;turismo&quot; /&gt;

=== Püha Leocadia krüpt ===
[[File:Cripta de santa Leocadia.JPG|thumb|Leocadia krüpt vaatega itta]]
[[File:lauda sepulcral central cripta santa leocadia.JPG|thumb|Üks hauaplaatidest]]
Püha Leocadia krüpt on ristkülikukujuline kamber kõrgusega 2,30 m. Sel on ümarkaarne katkestusteta tellistest aamvõlv, mis toetub põranda tasapinnal asuvale alusele. Algselt valgustasid ruumi väga kitsad aknad ja üks suurem aken idaotsas. Krüpt on pühitsetud [[Leocadia Toledost|pühale Leocadiale Toledost]], [[märter|märtrile]], keda [[Läänegootide kuningriik|läänegootide riigis]] eriti austati.&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot; /&gt; Krüpti altari alla maeti [[Alfonso III (Astuuria)|Alfonso III]] (866–910) valitsemisajal kahe [[Córdoba]] märtri Eulogio ja Leocricia säilmed, kes surid Córdobas märtrisurma aastal 859. Säilmed toodi Oviedosse mitte varem kui jaanuaris 884 piiskop [[Hermenegildus I]] (868–891) ajal. Pole teada, kas ja millal 4. sajandil [[Toledo]]s märtrina hukkunud Püha Leocadia säilmed Oviedosse toodi.

Ruum jaguneb [[lööv]]iks ja [[altariruum]]iks, mille algne ''[[opus signinum]]'' tehnikas põrandakate hävis tõenäoliselt 1305. aastal, kui märtrite säilmed Püha Miikaeli kabelisse viidi.

Nii põhja- kui ka lõunaküljel on uks. Idaseinas on aken, mille kivivõre on [[Kreeka rist]]i motiiviga. Aknaavast kahel pool on kaks madalat [[sammas]]t, mille all on kivist [[edikula]] ristkülikukujulise [[nišš|nišiga]], mida arvatavasti kasutati säilmete hoidmiseks. Varaseim krüpti mainimine on aastast 908.

Kuigi algselt kavandati ruum vaid märtrite krüptiks, kasutati seda hiljem [[piiskop]]pide hauakabelina.&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot; /&gt; Altariala ees asuvad kaks [[lubjakivi]]st [[hauaplaat]]i, mis pärinevad hoone ehitamise ajast. [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|Läänegootide traditsiooni]] kohaselt on need kaunistatud elupuud kujutava [[reljeef]]se taimemotiivilise [[raiddekoor]]iga.

=== Püha Miikaeli kabel ===
[[File:Cámara santa de Oviedo Lateral A.JPG|thumb|Löövi sisevaade]]
[[File:Oviedo - Catedral, Camara Santa 12.jpg|thumb|Löövi sisevaade ja lagi]]
[[File:Oviedo - Catedral, Camara Santa 11.jpg|thumb|Metallvõre altariruumi ees]]
Ülemise korruse kabelil on ruudukujuline [[apsiid]], mis on ühendatud riskülikukujulise [[lööv]]iga. Apsiidil on säilinud selle algne madal [[aamvõlv]]. Selle esikaart kannavad kaks [[Rooma riik|Rooma]] [[marmor]]ist [[sammas]]t, millel on lihtsustatud [[Korintose order|Korintose]] [[kapiteel]]id; idaakent kaunistab paar sarnaseid sambaid.

Kabelit kasutati traditsiooniliselt katedraaliga külgneva lossikompleksi lossikabelina ja see võis olla piiskoppide erakabel, mille teenistused toimusid San Salvadori teenistustest eraldi.&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot; /&gt;

Peaingel Miikaelile pühitseti ülemine kirik 12. sajandil, mil see läbis põhjaliku muutuse.&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot; /&gt; 12. sajandi viimase kolmandiku paiku, kui palverännak [[Santiago de Compostela|Compostela]]s asuvasse [[Jakobus vanem]]a pühamusse oli välja kujunenud, samuti levima hakanud [[Arca Santa]] reliikviate austamine, kujundati kabel Oviedo peapiiskopi [[Pelagius II (Oviedo)|Pelagius II]] (valitses 1098–1129) eestvõttel ise nagu relikviaar ja ehitati osaliselt ümber&lt;ref&gt;[https://www.academia.edu/28974252/Constructing_the_C%C3%A1mara_Santa_Architecture_History_and_Authority_in_Medieval_Oviedo F. Ward. Constructing the Cámara Santa: Architecture, History, and Authority in Medieval Oviedo. 2014]&lt;/ref&gt;. Selle ümberehituse käigus lammutati varasem puitlagi, tehti külgseinad 80 cm jagu madalamaks ja rajati neile aamvõlv, mida mõlemas servas ja keskel toetab vööndkaar&lt;ref name=&quot;centropre&quot; /&gt;; apsiidi ette ehitati võidukaar; endine [[altar]] lammutati ning seati selle kohale Arca Santa. Kabelit suurendati, pikendades selle ruumi kuue meetrini. Aastail 1165–1175 paigutati seina [[Eendtugi|eendtugede]] asukohta kaheteistkümne [[Apostel|apostli]] [[skulptuur |skulptuur]]id, mis paiknevad paarikaupa: põhjaseinal [[Siimon Kananaios|Siimon]] ja [[Juudas (apostel)|Juudas]], [[Jakobus vanem]] ja [[Johannes (apostel)|Johannes]], [[Andreas]] ja [[Matteus]]; lõunaseinal [[Toomas]] ja [[Bartolomeus]], [[Peetrus]] ja [[Paulus]], [[Jaakobus Alfeuse poeg|Jakobus noorem]] ja [[Filippus]].&lt;ref name=&quot;centropre&quot; /&gt; Löövi lääneseinas asus [[Kolgata grupp]], millest on säilinud vaid [[Kristus]]e, [[Maarja]] ja [[Johannes (apostel)|Johannes]]e skulptuurpead (seinale maalitud stseeni, mille juurde pead kuulusid, hävitas 1934. aasta plahvatus).

Skulptuurid ja muu Miikaeli kabelit kaunistav [[raiddekoor]] kuulub [[Hispaania romaanika]] tippteoste hulka&lt;ref name=&quot;centropre&quot; /&gt;; skulptuuride anonüümset autorit nimetatakse [[Oviedo meister|Oviedo meistriks]]&lt;ref&gt;[https://www.christianiconography.info/Europe%202017/Oviedo/peterPaulOviedo.html Christian Iconography]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.christianiconography.info/Europe%202017/Oviedo/jaLessPhilipOviedo.html Christian Iconography]&lt;/ref&gt;. Kabeli [[kujukapiteel]]e kaunistavad figuraalsed stseenid, [[talum]]ite külgi katab [[põimornament]].
&lt;gallery&gt;
308 Catedral de San Salvador (Oviedo), Cambra Santa, columna de Sant Tomàs i Sant Bartomeu.jpg|Toomas ja Bartolomeus
309 Catedral de San Salvador (Oviedo), Cambra Santa, columna de Sant Pere i Sant Pau.jpg|Peetrus ja Paulus
310 Catedral d'Oviedo, Cambra Santa, base de la columna de Sant Jaume el Menor i Sant Felip.jpg|thumb|Jakobus noorema ja Filippuse kujude baasid
Capitel en la Cámara Santa de la catedral de Oviedo (35796902265).jpg|Kujukapiteelid
&lt;/gallery&gt;

Kabeli [[pildiprogramm]] tervikuna viitab inimese päästmisele Lunastaja ülestõusmise läbi, mille sõnumit apostlid levitasid.&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot; /&gt;

2013. ja 2014. aastal toimunud ennistustöödel taastati muuhulgas apostlikujude värvilahendus: [[elevandiluunikerdus]]t meenutav [[Kreemvalge|kreemikasvalge]] värvus ja uuendati [[panustehnika]]s [[safiir]]idest tehtud [[silmaiiris]]ed ja -[[pupill]]id.&lt;ref&gt;[https://dialnet.unirioja.es/servlet/articulo?codigo=9179879#:~:text=Las%20restauraciones%20de%20la%20C%C3%A1mara%20Santa%20de,Araceli%20Rojo%20%C3%81lvarez%20;%20Pablo%20Klett%20Fern%C3%A1ndez. A. Rojo Álvarez, P. Klett Fernández. Las restauraciones de la Cámara Santa de la Catedral de Oviedo entre el siglo XX y el XXI. Nailos: Estudios Interdisciplinares de Arqueología, ISSN 2340-9126, ISSN-e 2341-1074, Nº. 9, 2022, págs. 275–323]&lt;/ref&gt;

Apsiid, milles säilitatakse kirikuvarasid ja reliikviaid nagu [[Inglite rist]], [[Võidurist]], [[Ahhaatlaegas]], [[Arca Santa]] ning väiksemad ristid ja relikviaarid, on löövist raudvõrega eraldatud.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot;&gt;[https://prerromanicoasturias.es/en/camara-santa-of-the-cathedral-of-san-salvador-of-oviedo/ Cámara Santa of the Cathedral of San Salvador of Oviedo – Prerromanico Asturiano]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;turismo&quot;&gt;[https://www.turismoasturias.es/en/descubre/cultura/prerromanico/camara-santa Holy Chamber. – Turismo Asturias]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;centropre&quot;&gt;[https://www.centroprerromanicoasturiano.com/en/camara-santa Cámara Santa. Centro Prerromanico Asturiano]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.centroprerromanicoasturiano.com/en/camara-santa Cámara Santa. – Centro Prerrománico Asturiano]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/cmara-santa-de-oviedo-20130316114047/ CÁMARA SANTA DE OVIEDO. – Turismo Prerrománico]
* [https://www.turismoasturias.es/en/descubre/cultura/prerromanico/camara-santa Holy Chamber. – Turismo Asturias]

[[Kategooria:Astuuria eelromaanika]]
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Oviedo]]
[[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Hispaanias]]</text>
      <sha1>rdxfa1t91txel0fx3z9xqgj387z5018</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142430</id>
      <parentid>7142429</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:36:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjeldus */</comment>
      <origin>7142430</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11912" sha1="iopz9kym3rnvpb99qh1h1cm1zc6gk2s" xml:space="preserve">[[File:Cámara Santa, exterior.jpg|thumb|Vaade Pühale kambrile kirdest]]
[[File:Frontal exterior de la cámara santa.JPG|thumb|Idasein]]
'''Oviedo Püha kamber''' (hispaania '''Cámara Santa de Oviedo''' ja '''Cámara Santa'''), tuntud ka kui [[Oviedo katedraal]]i Püha Miikaeli kabel,  on väike [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]] [[Oviedo]]s Hispaanias. Ehitis paikneb Oviedo katedraali ka eelromaanika perioodist pärineva San Migueli torni kõrval. Kirik asub nurgas katedraali [[transept]]i lõunapoolse haru ja [[Ristikäik|ristikäigu]] külje vahel.

Cámara Santa on osa Oviedo katedraali arhitektuurikompleksist, mis 9. sajandil ehitati [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuninga]] [[Alfonso II]] lossikabeliks ja Oviedo San Salvadori kiriku kabeliks katedraali varade ja pühade säilmete hoidmiseks&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot; /&gt;; mõne allika järgi Alfonso III ajal&lt;ref name=&quot;turismo&quot; /&gt;. Pühas kambris hoitavate reliikviate hulka kuuluvad [[8. sajand]]ist pärinev [[Inglite rist]], 9. sajandi [[Võidurist]] ja [[Ahhaatlaegas]] ning 11. sajandi [[relikviaar]] [[Arca Santa]] ja [[Oviedo surilina|Oviedo ''sudarium'']].&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot; /&gt; Püha kamber on Alfonso II varakeskaegse lossi- ja kirikukompleksi ainus säilinud ehitis.

Alates 1998. aasta detsembrist kuulub Cámara Santa [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.

== Ajaloost ==
Oviedo katedraali [[eelromaanika]]st säilinud osa päritolu ulatub kuningas [[Fruela I]] (757–768) ehitatud kirikusse, mis oli pühitsetud Lunastajale ja kaheteistkümnele apostlile. Selle kiriku ehitas ümber tema poeg [[Alfonso II]] (791–842). Kiriku lõunaküljel asuv kabel ehitati vanema kaitseotstarbega torni, [[San Migueli torn]]i kõrvale. Tornist oli võimalik jõuda Cámara Santa ülemisele korrusele (konstruktsiooni saab praegu näha Covadonga kabelist).&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot; /&gt;

Püha kamber ja selle reliikviad said juba keskajal [[Palverännukoht|palverännukohaks]]. Samuti oli Püha kamber juba keskajal [[Santiago de Compostela]]sse viiva [[Jaakobitee]] vanima marsruudi [[Camino Primitivo]] lähtepunktiks ja oli rannikumasrsruudi [[Camino del Norte]] oluline vahepeatus: &quot;Kes Santiago juurde minnes ei lähe San Salvadori, külastab teenrit ja mitte isandat&quot;.&lt;ref name=&quot;turismo&quot; /&gt;

[[1934. aasta revolutsioon]]i ajal, muutis katedraali üle võtmise katses tekitatud [[Dünamiit|dünamiidi]]plahvatus Pühast kambrist enam kui poole varemeteks&lt;ref name=&quot;centropre&quot; /&gt;. Rusude koristamisel koguti ja klassifitseeriti kõik säilinud detailid,&lt;ref name=&quot;turismo&quot; /&gt; ruumi [[rekonstrueerimine]] ja [[ennistamine]] oli pikk ja aeganõudev protsess, millesse andsid oma panuse [[arheoloog]] [[Manuel Gómez Moreno]], [[arhitekt]]id [[Alejandro Ferrant]] ja [[Luis Menéndez-Pidal y Álvarez]] ning skulptor [[Víctor Hevia]]&lt;ref name=&quot;centropre&quot; /&gt;.

== Kirjeldus ==
Ehitis on ristkülikukujulise põhiplaaniga kahekorruseline pühakoda, püstitatud korrapäraste ridadena laotud väikestest [[Klompimine|klompkividest]]; nurgad ja [[Tugipiilar|tugipiidad]] on laotud tahutud [[kvaader|kvaadritest]]. Mõlemad korrused on ehitatud samaaegselt ühe tervikliku hoonena&lt;ref name=&quot;centropre&quot; /&gt;. Ühelöövilise ehitise kahe üksteise kohal asuva korruse vahel puudub ühendus; mõlemad on oma sissepääsuga ja mõlema ruum on jagatud kaheks osaks: lööv ja altariruum.&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot; /&gt; Allkorrusele pääseb katedraali [[Ristikäik|ristikäigust]], ülakorrusele katedraali lõunalöövist. Allkorrust nimetatakse püha Leocadia krüptiks (''Cripta de Santa Leocadia''), ülakorruse ruumi püha Miikaeli kabeliks (''Capilla de San Miguel'').

Püha kambri ruumiplaan, kaks üksteise peal asetsevat löövi, pärineb Rooma [[Varakristlik kunst|varakristlikest]] [[haudehitis]]test (''[[martyrion]]''), mille alumist osa kasutati [[haud|matmispaigana]] ja ülemist osa [[jumalateenistus]]teks (Hispaanias on varakristlikud näited [[La Alberca mausoleum]] [[Murcia]]s, [[Santa Eulalia de Bóveda]] [[Lugo]] lähedal ja [[7. sajand]]i läänegooti [[San Antolíni krüpt]] [[Palencia]]s).&lt;ref name=&quot;turismo&quot; /&gt;

=== Püha Leocadia krüpt ===
[[File:Cripta de santa Leocadia.JPG|thumb|Leocadia krüpt vaatega itta]]
[[File:lauda sepulcral central cripta santa leocadia.JPG|thumb|Üks hauaplaatidest]]
Püha Leocadia krüpt on ristkülikukujuline kamber kõrgusega 2,30 m. Sel on ümarkaarne katkestusteta tellistest aamvõlv, mis toetub põranda tasapinnal asuvale alusele. Algselt valgustasid ruumi väga kitsad aknad ja üks suurem aken idaotsas. Krüpt on pühitsetud [[Leocadia Toledost|pühale Leocadiale Toledost]], [[märter|märtrile]], keda [[Läänegootide kuningriik|läänegootide riigis]] eriti austati.&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot; /&gt; Krüpti altari alla maeti [[Alfonso III (Astuuria)|Alfonso III]] (866–910) valitsemisajal kahe [[Córdoba]] märtri Eulogio ja Leocricia säilmed, kes surid Córdobas märtrisurma aastal 859. Säilmed toodi Oviedosse mitte varem kui jaanuaris 884 piiskop [[Hermenegildus I]] (868–891) ajal. Pole teada, kas ja millal 4. sajandil [[Toledo]]s märtrina hukkunud Püha Leocadia säilmed Oviedosse toodi.

Ruum jaguneb [[lööv]]iks ja [[altariruum]]iks, mille algne ''[[opus signinum]]'' tehnikas põrandakate hävis tõenäoliselt 1305. aastal, kui märtrite säilmed Püha Miikaeli kabelisse viidi.

Nii põhja- kui ka lõunaküljel on uks. Idaseinas on aken, mille kivivõre on [[Kreeka rist]]i motiiviga. Aknaavast kahel pool on kaks madalat [[sammas]]t, mille all on kivist [[edikula]] ristkülikukujulise [[nišš|nišiga]], mida arvatavasti kasutati säilmete hoidmiseks. Varaseim krüpti mainimine on aastast 908.

Kuigi algselt kavandati ruum vaid märtrite krüptiks, kasutati seda hiljem [[piiskop]]pide hauakabelina.&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot; /&gt; Altariala ees asuvad kaks [[lubjakivi]]st [[hauaplaat]]i, mis pärinevad hoone ehitamise ajast. [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|Läänegootide traditsiooni]] kohaselt on need kaunistatud elupuud kujutava [[reljeef]]se taimemotiivilise [[raiddekoor]]iga.

=== Püha Miikaeli kabel ===
[[File:Cámara santa de Oviedo Lateral A.JPG|thumb|Löövi sisevaade]]
[[File:Oviedo - Catedral, Camara Santa 12.jpg|thumb|Löövi sisevaade ja lagi]]
[[File:Oviedo - Catedral, Camara Santa 11.jpg|thumb|Metallvõre altariruumi ees]]
Ülemise korruse kabelil on ruudukujuline [[apsiid]], mis on ühendatud riskülikukujulise [[lööv]]iga. Apsiidil on säilinud selle algne madal [[aamvõlv]]. Selle esikaart kannavad kaks [[Rooma riik|Rooma]] [[marmor]]ist [[sammas]]t, millel on lihtsustatud [[Korintose order|Korintose]] [[kapiteel]]id; idaakent kaunistab paar sarnaseid sambaid.

Kabelit kasutati traditsiooniliselt katedraaliga külgneva lossikompleksi lossikabelina ja see võis olla piiskoppide erakabel, mille teenistused toimusid San Salvadori teenistustest eraldi.&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot; /&gt;

Peaingel Miikaelile pühitseti ülemine kirik 12. sajandil, mil see läbis põhjaliku muutuse.&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot; /&gt; 12. sajandi viimase kolmandiku paiku, kui palverännak [[Santiago de Compostela|Compostela]]s asuvasse [[Jakobus vanem]]a pühamusse oli välja kujunenud, samuti levima hakanud [[Arca Santa]] reliikviate austamine, kujundati kabel Oviedo peapiiskopi [[Pelagius II (Oviedo)|Pelagius II]] (valitses 1098–1129) eestvõttel ise nagu relikviaar ja ehitati osaliselt ümber&lt;ref&gt;[https://www.academia.edu/28974252/Constructing_the_C%C3%A1mara_Santa_Architecture_History_and_Authority_in_Medieval_Oviedo F. Ward. Constructing the Cámara Santa: Architecture, History, and Authority in Medieval Oviedo. 2014]&lt;/ref&gt;. Selle ümberehituse käigus lammutati varasem puitlagi, tehti külgseinad 80 cm jagu madalamaks ja rajati neile aamvõlv, mida mõlemas servas ja keskel toetab vööndkaar&lt;ref name=&quot;centropre&quot; /&gt;; apsiidi ette ehitati võidukaar; endine [[altar]] lammutati ning seati selle kohale Arca Santa. Kabelit suurendati, pikendades selle ruumi kuue meetrini. Aastail 1165–1175 paigutati seina [[Eendtugi|eendtugede]] asukohta kaheteistkümne [[Apostel|apostli]] [[skulptuur |skulptuur]]id, mis paiknevad paarikaupa: põhjaseinal [[Siimon Kananaios|Siimon]] ja [[Juudas (apostel)|Juudas]], [[Jakobus vanem]] ja [[Johannes (apostel)|Johannes]], [[Andreas]] ja [[Matteus]]; lõunaseinal [[Toomas]] ja [[Bartolomeus]], [[Peetrus]] ja [[Paulus]], [[Jaakobus Alfeuse poeg|Jakobus noorem]] ja [[Filippus]].&lt;ref name=&quot;centropre&quot; /&gt; Löövi lääneseinas asus [[Kolgata grupp]], millest on säilinud vaid [[Kristus]]e, [[Maarja]] ja [[Johannes (apostel)|Johannes]]e skulptuurpead (seinale maalitud stseeni, mille juurde pead kuulusid, hävitas 1934. aasta plahvatus).

Skulptuurid ja muu Miikaeli kabelit kaunistav [[raiddekoor]] kuulub [[Hispaania romaanika]] tippteoste hulka&lt;ref name=&quot;centropre&quot; /&gt;; skulptuuride anonüümset autorit nimetatakse [[Oviedo meister|Oviedo meistriks]]&lt;ref&gt;[https://www.christianiconography.info/Europe%202017/Oviedo/peterPaulOviedo.html Christian Iconography]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.christianiconography.info/Europe%202017/Oviedo/jaLessPhilipOviedo.html Christian Iconography]&lt;/ref&gt;. Kabeli [[kujukapiteel]]e kaunistavad figuraalsed stseenid, [[talum]]ite külgi katab [[põimornament]].
&lt;gallery&gt;
308 Catedral de San Salvador (Oviedo), Cambra Santa, columna de Sant Tomàs i Sant Bartomeu.jpg|Toomas ja Bartolomeus
309 Catedral de San Salvador (Oviedo), Cambra Santa, columna de Sant Pere i Sant Pau.jpg|Peetrus ja Paulus
310 Catedral d'Oviedo, Cambra Santa, base de la columna de Sant Jaume el Menor i Sant Felip.jpg|thumb|Jakobus noorema ja Filippuse kujude baasid
Capitel en la Cámara Santa de la catedral de Oviedo (35796902265).jpg|Kujukapiteelid
&lt;/gallery&gt;

Kabeli [[pildiprogramm]] tervikuna viitab inimese päästmisele Lunastaja ülestõusmise läbi, mille sõnumit apostlid levitasid.&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot; /&gt;

2013. ja 2014. aastal toimunud ennistustöödel taastati muuhulgas apostlikujude värvilahendus: [[elevandiluunikerdus]]t meenutav [[Kreemvalge|kreemikasvalge]] värvus ja uuendati [[panustehnika]]s [[safiir]]idest tehtud [[silmaiiris]]ed ja -[[pupill]]id.&lt;ref&gt;[https://dialnet.unirioja.es/servlet/articulo?codigo=9179879#:~:text=Las%20restauraciones%20de%20la%20C%C3%A1mara%20Santa%20de,Araceli%20Rojo%20%C3%81lvarez%20;%20Pablo%20Klett%20Fern%C3%A1ndez. A. Rojo Álvarez, P. Klett Fernández. Las restauraciones de la Cámara Santa de la Catedral de Oviedo entre el siglo XX y el XXI. Nailos: Estudios Interdisciplinares de Arqueología, ISSN 2340-9126, ISSN-e 2341-1074, Nº. 9, 2022, págs. 275–323]&lt;/ref&gt;

Apsiid, milles säilitatakse kirikuvarasid ja reliikviaid nagu [[Inglite rist]], [[Võidurist]], [[Ahhaatlaegas]], [[Arca Santa]] ning väiksemad ristid ja relikviaarid, on löövist raudvõrega eraldatud.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;prerromanico&quot;&gt;[https://prerromanicoasturias.es/en/camara-santa-of-the-cathedral-of-san-salvador-of-oviedo/ Cámara Santa of the Cathedral of San Salvador of Oviedo – Prerromanico Asturiano]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;turismo&quot;&gt;[https://www.turismoasturias.es/en/descubre/cultura/prerromanico/camara-santa Holy Chamber. – Turismo Asturias]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;centropre&quot;&gt;[https://www.centroprerromanicoasturiano.com/en/camara-santa Cámara Santa. Centro Prerromanico Asturiano]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.centroprerromanicoasturiano.com/en/camara-santa Cámara Santa. – Centro Prerrománico Asturiano]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/cmara-santa-de-oviedo-20130316114047/ CÁMARA SANTA DE OVIEDO. – Turismo Prerrománico]
* [https://www.turismoasturias.es/en/descubre/cultura/prerromanico/camara-santa Holy Chamber. – Turismo Asturias]

[[Kategooria:Astuuria eelromaanika]]
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Oviedo]]
[[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Hispaanias]]</text>
      <sha1>iopz9kym3rnvpb99qh1h1cm1zc6gk2s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Azulejo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>713896</id>
    <revision>
      <id>7142404</id>
      <parentid>7142261</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:12:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Keilu</username>
        <id>162731</id>
      </contributor>
      <origin>7142404</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="52779" sha1="eia43le8l01hf3rf399bsxsj1y4ibvk" xml:space="preserve">[[Fail:Azulejos_Parque_Eduardo_VII-2.jpg|paremal|pisi|342x342px|Portugali kunstniku Jorge Colaço ''Aljubarrota'' lahingustseeni kujutav ''azulejo'' paneel, (1922).]]
'''{{Keel|pt|Azulejo}}''' ([[Portugali keel|portugali keeles]]: [ɐzuˈle(j)ʒu, ɐzuˈlɐjʒu], [[Hispaania keel|hispaania keeles]]: [aθuˈlexo]; pärineb [[Araabia keel|araabia keelest]] sõnast الزليج  ''az-zulaiŷ'', &quot;glasuuritud savi“) &lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.azulejos.fr/index_en.html|title=Azulejos: gallery and history of handmade Portuguese and Spanish tiles|website=www.azulejos.fr|access-date=8 April 2020}}&lt;/ref&gt; on õhuke dekoratiivne keraamiline saviplaat, mis on ühelt küljelt [[Glasuurpõletus|glasuuritud]] (saadud [[Email|emailil]] põhineva aine põletamise tulemusel, mis muudab pinna veekindlaks ja läikivaks).   

Azulejo plaadid on tavaliselt valged, läikivaks glasuuritud ja sinise mustriga, kuid kasutatakse ka teisi värve. Azulejo kultuuri on mõjutanud sinine ja valge keraamika, mida on alates 17. sajandist valmistatud Hollandi linnas [[Delfti fajanss|Delftis]].    

''Azulejod'' moodustavad kuni tänapäevani [[Portugal|Portugali]] ja [[Hispaania]] arhitektuuri olulise osa. Lisaks Hispaanial ja Portugalile on ''azulejo'' tootmistraditsioon olemas ka endistes [[Portugali koloniaalimpeerium|Portugali]] ja [[Hispaania koloniaalimpeerium|Hispaania kolooniates]] [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]], [[Lõuna-Ameerika|Lõuna-Ameerikas]], [[Filipiinid|Filipiinidel]], [[Goa osariik|Goas]], portugali keelt kõnelevates [[Aafrika|Aafrika riikides]], [[Ida-Timor|Ida-Timoris]] ja [[Macau|Macaos]].  Paljud ''azulejod'' kajastavad [[Portugali ajalugu|Portugali]] ja [[Hispaania ajalugu|Hispaania ajaloo]] olulisi ajaloolisi ja kultuurilisi aspekte.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Features |eesnimi=Harriet Lloyd-Smith last updated in |kuupäev=2021-05-06 |pealkiri=At home with Brazilian artist Adriana Varejão |url=https://www.wallpaper.com/art/at-home-with-brazilian-artist-adriana-varejao |vaadatud=2026-04-20 |väljaanne=Wallpaper* |keel=en}}&lt;/ref&gt;
   
''Azulejod'' esinevad väga erinevates geomeetrilistes vormides, millest kõige levinumad on ruut ja ristkülik. Kaunistatud pind võib olla ühetooniline ehk [[Monokroomsus|monokroomne]] või mitmevärviline ehk [[Polükroomia|polükroomne]] ning kas sile või reljeefne. Traditsiooniliselt on ehituse ja arhitektuuriga seotud ''azulejosid'' kasutatud nii sise- kui ka välispindade katmiseks; samuti võib see esineda eraldiseisva dekoratiivse elemendina, pildi või illustratsioonina.

''Azulejosid'' kasutatakse [[Elamu|elamute]], [[Palee|paleede]] ja [[Kirik (pühakoda)|religioosse arhitektuuri]] seinte, põrandate ja lagede katmisel, samuti aedades ja metroodes. Plaatidel kujutatud teemad on väga mitmekesised, ulatudes lihtsatest geomeetrilistest või taimemotiividest kuni ajalooliste episoodide, mütoloogiliste stseenide, religioosse ikonograafia ja rahvapäraste kujutisteni.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Perla|first=Antonio|author-link=|year=1988|title=Cerámica aplicada en la arquitectura madrileña|publisher=Comunidad de Madrid|location=Madrid|isbn=8445100270|pages=25-32|edition=|language=|access-date=|url=|others=|editor-last=|chapter=|quote=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Fleming, John (1987). Hugh Honour, ed. ''Diccionario de las artes decorativas''. Madrid: Alianza Editorial.&lt;/ref&gt;

== Etümoloogia ==
Sõna ''azulejo'' on tuletatud araabiakeelsest sõnast {{Keel|ar|الزليج}} ( {{Transl|ar|al-zillīj}} ), zellij tähendab &quot;lihvitud kivi&quot;, sest selle elemendi algne idee oli jäljendada [[Bütsants|Bütsantsi]] ja [[Rooma riik|Rooma]] mosaiike.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Duvar|first=Gazete|url=https://www.gazeteduvar.com.tr/yazarlar/2019/06/30/kapla-butun-sokaklarimi-azulejo|title=Kapla bütün sokaklarımı azulejo!|website=[[Gazete Duvar]]|date=2019-06-30|access-date=2021-11-16|language=tr-TR|archive-url=https://web.archive.org/web/20201203072602/https://www.gazeteduvar.com.tr/yazarlar/2019/06/30/kapla-butun-sokaklarimi-azulejo|archive-date=2020-12-03}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==

=== 13.–15. sajand ===
Hispaania linnast [[Sevilla|Sevillast]] sai [[islami keraamika]] (''Hispano-Moresque'') plaatide tööstuse peamine keskus. Varaseimad ''azulejod'' 13. sajandil olid [[Mosaiik|mosaiikplaadid]], mida tunti ''alicatadode'' nime all (araabia keelest &quot;lõikama&quot;)&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Cite book|last=Degeorge|first=Gérard|year=2001|title=The Art of the Islamic Tile|publisher=Flammarion|isbn=208010876X|pages=64–65|language=en|url=https://books.google.com/books?id=VynrAAAAMAAJ&amp;q=zellij+alicatado|last2=Porter|first2=Yves|translator-last=Radzinowicz|translator-first=David}}&lt;/ref&gt; ning mida Islami arhitektuuris tunti ''zellij'' nimetuse all.&lt;ref name=&quot;BloomBlair2009&quot;&gt;{{Cite book|year=2009|title=Grove Encyclopedia of Islamic Art &amp; Architecture|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-530991-1|page=201|editor-last=Bloom|editor-first=Jonathan|chapter=Architecture; X. Decoration; B. Tiles|editor-last2=Blair|editor-first2=Sheila S.|chapter-url=https://books.google.com/books?id=un4WcfEASZwC&amp;pg=PA201}}&lt;/ref&gt; Plaadid glasuuriti ühevärviliselt, lõigati geomeetrilisteks kujunditeks ja pandi geomeetriliste mustrite moodustamiseks kokku. [[Granada]] [[Alhambra|Alhambras]] leidub selle ajastu kohta palju näiteid. Seda traditsiooni jätkati mõnda aega Hispaania [[Mudéjar'i arhitektuur|Mudéjar'i arhitektuuris]] (kujunes välja [[Al-Ándalus|Al-Andalusi]] piirkonnas), millest on tänapäevani säilinud näited [[Reales Alcázares|Sevilla Alcázari]] lossi 14. sajandil ehitatud osades &lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Cite book|last=Bloom|first=Jonathan M.|year=2020|title=Architecture of the Islamic West: North Africa and the Iberian Peninsula, 700–1800|publisher=Yale University Press|location=|isbn=9780300218701|pages=172|url=https://books.google.com/books?id=IRHbDwAAQBAJ&amp;q=Islamic+Palace+Architecture+in+the+Western+Mediterranean&amp;pg=PP1}}&lt;/ref&gt; ja [[Maroko|Marokos]].&lt;ref name=&quot;:022&quot;&gt;{{Cite book|last=Marçais|first=Georges|year=1954|title=L'architecture musulmane d'Occident|publisher=Arts et métiers graphiques|location=Paris|pages=414–415}}&lt;/ref&gt;

Kui endised [[Maurid|mauride]] kontrolli all olevad Hispaania territooriumid Hispaania võimu alla sattusid, arenesid vanematest [[Andaluusia]] traditsioonidest välja uued plaatide valmistamise tehnikad. Kuna jõukad hispaanlased eelistasid oma elukohtade kaunistamiseks Mudéjar'i stiili, kasvas nõudlus selle stiili mosaiikplaatide järele üle plaadimeistrite võimete, sundides neid kaaluma uusi meetodeid.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Cite book|last=Rosser-Owen|first=Mariam|year=2010|title=Islamic Arts from Spain|publisher=V&amp;A Publishing|isbn=9781851775989|pages=102|language=en}}&lt;/ref&gt; 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse poole sai Sevillast oluline tootmiskeskus plaatide tüübile, mida tunti kui ''cuenca'' (&quot;õõnes&quot;) või ''arista'' (&quot;hari&quot;).&lt;ref&gt;''Coentro, Susana; Trindade, Rui A. A.; Mirão, José; Candeias, António; Alves, Luís C.; Silva, Rui M. C.; Muralha, Vânia S. F. (1. jaanuar 2014). &quot;Hispano-Moresque ceramic tiles from the Monastery of Santa Clara-a-Velha (Coimbra, Portugal)&quot;. Journal of Archaeological Science (inglise).'' '''41''''': 21–28.''&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Cite book|last=Degeorge|first=Gérard|year=2001|title=The Art of the Islamic Tile|publisher=Flammarion|isbn=208010876X|pages=64–65|language=en|url=https://books.google.com/books?id=VynrAAAAMAAJ&amp;q=zellij+alicatado|last2=Porter|first2=Yves|translator-last=Radzinowicz|translator-first=David}}&lt;/ref&gt; Selle tehnika puhul moodustati motiivid nii, et põletamata plaadile suruti metallist või puidust vorm, mis piiritles motiivi õhukeste saviribadega ja see takistas põletamise ajal erinevate värvide segunemist. See oli sarnane vanema ''cuerda seca'' tehnikaga, ent oli masstootmise jaoks tõhusam.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite book|year=2006|title=The Grove Encyclopedia of Decorative Arts|publisher=Oxford University Press|isbn=9780195189483|pages=293, 471|language=en|editor-last=Campbell|editor-first=Gordon|chapter=}}&lt;/ref&gt; Nende plaatide motiivid jäljendasid varasemaid ''zellij'' mosaiigitraditsioonist pärit islami ja Mudéjar'i kujundusi või segasid neid kaasaegsete Euroopa mõjutustega, näiteks [[Gooti kunst|gooti]] või Itaalia [[Renessanss|renessanssiga]] .&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Frothingham|first=Alice Wilson|date=1969|title=Tile Panels of Spain, 1500-1650|publisher=order of the trustees, Hispanic Society of America|isbn=978-0-87535-110-0|pages=xiii|language=en|url=https://books.google.com/books?id=YIwVAQAAIAAJ&amp;q=cuenca+y+arista+tiles}}&lt;/ref&gt; ''Arista''-plaadid said sel perioodil tuntuks tänu sujuvale tootmisprotsessile ja võimalusele lisada kujundusse hõlpsamini [[Rekonkista|rekonkistaga]] seotud epigraafilisi motiive.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite journal|last=Dias Martins|first=Danielle|url=https://www.mdpi.com/2571-9408/8/6/237|title=Tiles (Azulejos)) and Tiling Mosaic (Alicatados) pieces within the Alhambra Museum Collections: A Historical, Artistic, and Technical Approach|publisher=Heritage|journal=Heritage|pages=31|date=19 June 2025|via=UNM Library Catalog}}&lt;/ref&gt; Nende plaatide silmapaistvaid näiteid võib leida Sevilla [[Casa de Pilatos|Casa de Pilatose]] 16. sajandi alguse kaunistustest.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Seda tüüpi plaate toodeti veel 17. sajandil ja neid eksporditi laialdaselt Hispaaniast teistesse Euroopa riikidesse ja Hispaania kolooniatesse [[Ameerika|Ameerikas]].&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

Portugalis tutvustas plaatide tehnikat Portugali kuningas [[Manuel I (Portugal)|Manuel I]] pärast oma külaskäiku Sevillasse 1503. aastal. Plaate kanti seintele ja kasutati põrandate sillutamiseks, nagu võib näha mitmetes ruumides, eriti [[Sintra rahvuspalee]] araabia toas (seal leidub ka kuulsaid ''cuenca'' plaate [[Armillaarsfäär|armillaarsfääriga]], mis oli kuningas Manuel I sümboliks). Portugallased võtsid omaks mauride ''horror vacui'' (tühja ruumi hirm) traditsiooni ja katsid seinad täielikult ''azulejodega'' .&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;150&quot;&gt;
Fail:Cuarto_Real_de_Santo_Domingo,_Granada._Elementos_decorativos.jpg|alt=(Moorish) Alicatado (ca. 13th century) in the Cuarto Real de Santo Domingo, Granada| Mauride azulejod (umbes 13. sajand)  Cuarto Real de Santo Domingos, Granada 
Fail:Alhambra-p3-wall.jpg|alt=(Moorish) Alicatado in the Alhambra (14th century), Granada| Mauride a''zulejod'' [[Alhambra|Alhambras]] (14. sajand), [[Granada]]
Fail:Capilla_Mudéjar_de_San_Bartolomé_in_der_Calle_Averroes,_Córdoba_-_panoramio.jpg|alt=(Christian) Capilla de San Bartolomé (ca. 1410), Córdoba| Capilla de San Bartolomé kabel (umbes 1410  ), [[Córdoba]]
Fail:Section_of_a_tile_floor_with_coat_of_arms.jpg|alt=(Christian) Alfardones, ca. 1420, Manises, Spain|  ''Alfardones'', umbes 1420, [[Manises]], Hispaania
Fail:Palacio_Sintra_azulejo5.JPG|alt=(Christian) Azulejos of the 15th century of the Sintra National Palace, Portugal| Portugali Sintra rahvuspalee 15. sajand 
Fail:Alcazar_Segovia_200846.JPG|alt=(Christian) Tiles in Alcázar of Segovia| Azulejod Segovia Alcázaris
&lt;/gallery&gt;

=== 16. sajand ===
[[Itaalia]] keraamikud saabusid Sevillasse 16. sajandi alguses ja rajasid sinna töökojad. Nad tõid endaga kaasa [[majoolika]] tehnika, mis võimaldasid kunstnikel oma kompositsioonides kujutada palju suuremat hulka figuraalseid teemasid. Esimene Itaalia keraamik, kes Hispaaniasse kolis, oli [[Francisco Niculoso]], kes asus Sevillasse elama 1498. aastal.  Niculoso käe all arenes Sevillas välja uus liik azulejo plaate, mida nimetatakse ''planosteks''; ning arenes väla ka uus dekoratiivtehnika, mida tuntakse nime all ''pisanos.''&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite journal|last=Dias Martins|first=Danielle|url=https://www.mdpi.com/2571-9408/8/6/237|title=Tiles (Azulejos)) and Tiling Mosaic (Alicatados) pieces within the Alhambra Museum Collections: A Historical, Artistic, and Technical Approach|publisher=Heritage|journal=Heritage|pages=31|date=19 June 2025|via=UNM Library Catalog}}&lt;/ref&gt; Niculoso tööde näiteid võib leida Sevilla Alcázaris. Arvukad selle perioodi azulejod – sageli mõjutatud Niculoso ja teiste Itaalia käsitööliste renessansiajastu suundumustest – olid polükroomsed plaadipaneelid, mis kujutasid religioosseid ja mütoloogilisi teemasid või jahistseene. &lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Pereira|first=Silvia R.M.|url=https://doi.org/10.1016/j.jeurceramsoc.2023.01.038|title=Evolution of azulejo glaze technology in Portugal from the 16th to the onset of the 19th century|publisher=Elsevier BV|journal=Journal of the European Ceramic Society|pages=12|date=13 March 2023|last2=Conte|first2=Gloria|last3=Esteves|first3=Lurdes|last4=Pais|first4=Alexandre N.|last5=Mimoso|first5=João M.|via=Google Scholar}}&lt;/ref&gt;

Kuni 16. sajandi keskpaigani toetusid portugallased jätkuvalt välismaaalt imporditud plaadikunstile. Peamiselt imporditi plaate Hispaaniast, näiteks Francisco Niculoso  &quot;Maarja kuulutamine&quot;  [[Évora|Évoras]], aga väiksemas mahus toodi plaate ka ka [[Antwerpen|Antwerpenist]] ([[Flandria]]), näiteks [[Jan Bogaerts|Jan Bogaertsi]] kaks paneeli Vila Viçosa (Alentejo) Paço Ducalis. Üks 16. sajandi varajasi Portugali meistreid oli [[Marçal de Matos]], kellele omistatakse &quot;Susanna ja vanemad&quot; (1565) teoses [[Quinta da Bacalhoa|„Quinta da Bacalhoa“]], Azeitão.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.theportugalnews.com/news/2021-04-23/preserving-portuguese-culture-through-tattoos/59485|title=Preserving Portuguese culture through tattoos|work=www.theportugalnews.com|language=en}}&lt;/ref&gt; &quot;Püha Roque ime&quot; (St Roque kirikus Lissabonis) on esimene dateeritud Portugali ''azulejo'' kompositsioon (1584). See on [[Francisco de Matos|Francisco de Matose]] teos, kes oli arvatavasti Marçal de Matose vennapoeg ja õpilane. Mõlemad ammutasid inspiratsiooni Itaalia ja Flandria [[Renessanss|renessansi-]] ja [[Manerism|maneristlikest]] maalidest ja [[Graveerimine|gravüüridest]]. Üks 16. sajandi ''azulejode'' ( ''azulejos Hispano-mouriscos'' ) kollektsioon asub Portugalis [[Beja|Bejas]] asuvas Museu da Rainha D. Leonoris.

16. sajandi lõpus kasutati ruudulisi ''azulejosid'' suurte pindade, näiteks kirikute ja kloostrite kaunistuseks. Diagonaalselt asetatud lihtsaid valgeid plaate ümbritsesid sinised ruudukujulised ja kitsa äärisega plaadid.&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;150&quot;&gt;
Fail:Niculoso_Alcazar_Seville.jpg|alt=Chapel of the Alcázar of Seville (Spain) covered with tin-glazed tiles painted in 1504 by the Pisan Francesco Niculoso.| [[Reales Alcázares|Sevilla  Alcázari]] kabel, mis on kaetud [[Pisa|Pisast]] pärit Francesco Niculoso 1504. aastal maalitud tinaglasuurplaatidega.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Guillermo García Ramos|year=1978|title=Jornadas Científicas sobre Cerámica y Vidrio|publisher=University of Seville|isbn=84-7405-096-0|url=https://books.google.com/books?id=ijhCyzkw1Q8C&amp;q=crist%C3%B3bal+de+augusta+alcaz%C3%A1r+de+sevilla&amp;pg=PA16}}&lt;/ref&gt;
Fail:Sevilla-4-9_(48040450686).jpg|alt=Casa de Pilatos in Seville has around 150 different azulejo designs of the 1530s, one of the largest antique collections in the world| Sevillas asuvas Casa de Pilatoses on näha umbes 150 erinevat 1530. aastatest pärit azulejo disaini,&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2013-04-05 |pealkiri=Los azulejos de la Casa de Pilatos de los hermanos Pulido - 152 - Maratania |keel=es-ES |väljaanne=Editorial Maratania |url=https://maratania.es/152152-loa-azulejos-de-la-casa-de-pilatos-de-los-hermanos-pulido/ |vaadatud=2026-04-20}}&lt;/ref&gt; mis on üks maailma suurimaid antiigikollektsioone.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2016-01-22 |pealkiri=The Casa de Pilatos - A Dream Palace in the Heart of Seville |keel=en-GB |väljaanne=Love of Spain |url=http://www.loveofspain.com/casa-de-pilatos |vaadatud=2026-04-20}}&lt;/ref&gt;
Fail:Azulejo_Loaysa_panel_ni.jpg|alt=Panel of Hernando de Loaysa, around 1590, Palacio de Fabio Nelli, Valladolid, Spain.| Hernando de Loaysa paneel, umbes 1590, Palacio de Fabio Nelli, [[Valladolid]], Hispaania.
Fail:Valladolid_convento_santaisabel_azulejo_siglo_XVI_by_lou.jpg|alt=16th-century azulejos in Convent of Santa Isabel, Valladolid| 16. sajandi azulejod Santa Isabeli kloostris Valladolidis.
Fail:TalaveraDeLaReina_Azulejos.jpg|alt=Basílica de Nuestra Señora del Prado, Talavera de la Reina, Spain.| Basílica de Nuestra Señora del Prado, [[Talavera de la Reina]], Hispaania.
Fail:Patriarca_taulells.jpg|alt=Real Colegio Seminario del Corpus Christi, Valencia, Spain.| Real Colegio Seminario del Corpus Christi, [[Valencia]], Hispaania.
Fail:Mare_de_Déu_com_a_emblema_del_braç_eclesiàstic,_sòcol_ceràmic_de_la_sala_Nova_del_palau_de_la_Generalitat_Valenciana.JPG|alt=Azulejos made by Hernando de Santiago and Juan de Víllalba in 1575 in Sala Nova, Palau de la Generalitat Valenciana, Valencia.| Azulejod, mille valmistasid Hernando de Santiago ja Juan de Víllalba 1575. aastal&lt;ref&gt;City Council of Valencia, ''[https://www.valencia.es/ayuntamiento/urbanismo2.nsf/0/A361EAD69FB5AAD8C125806C00268B85/$FILE/5731601-Palau%20de%20la%20Generalitat_firmado.pdf?OpenElement PLAN ESPECIAL DE LOS ENTORNOS DE LOS BIENES DE INTERÉS CULTURAL DE LA ZONA CENTRAL DE CIUTAT VELLA]'' (pdf)&lt;/ref&gt; Valencia osariigis Palau de la Generalitat Valencianas Sala Novas.
Fail:AzulejoMonasterioToledo.JPG|alt=Azulejo of the Santa Cruz Hospital in Toledo, Spain.| Azulejod Santa Cruzi haiglas[[Toledo|Toledos]] Hispaanias.
Fail:Wall_with_azulejos_-_Palacio_de_la_Condesa_de_Lebrija.JPG|alt=Azulejos of the Palacio de la Condesa de Lebrija (ca. 1585), Seville| Azulejod Palacio de la Condesa de Lebrijas (umbes 1585 &lt;ref&gt;''[http://www.retabloceramico.net/indicend_A_ZO.htm ÍNDICE CIVIL CERÁMICA ARQUITECTÓNICA. ZÓCALOS]'', retabloceramico.net&lt;/ref&gt; ), Sevillas.
Fail:Azulejo-Museum1.jpg|alt=Altarpiece of Our Lady of Life, painted in 1580 by Marçal de Matos, National Museum of the Azulejo, Lisbon.| Jumalaema altarimaal, mille maalis 1580. aastal Marçal de Matos, Azulejo rahvusmuuseum, Lissabonis.
Fail:Panel_of_4_cuenca_tiles_MET_sf33_46.jpg|alt=Cuenca tile with traditional geometric motif, at the Metropolitan Museum of Art, from 16th-century Spain| ''Cuenca'' traditsioonilise islami geomeetrilise motiiviga plaat [[Metropolitani Kunstimuuseum|Metropolitani kunstimuuseumis]] 16. sajandi Hispaaniast.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.metmuseum.org/art/collection/search/197345|title=Panel of 4 cuenca tiles|website=MET Museum|access-date=2022-10-06}}&lt;/ref&gt;
Fail:Casa_de_Pilatos_13.jpg|alt=Cuenca tile, with newer motifs, in the Casa de Pilatos in Seville (16th century)| Uuemate motiividega ''Cuenca'' plaat Casa de Pilatos'es Sevillas (16. sajand).
&lt;/gallery&gt;

=== 17. sajand ===
Hilisemal ajal asendati tavalised valged plaadid polükroomsete plaatidega (''enxaquetado rico''), mis sageli lõid keerukama mustrilise raamistiku, näiteks Santa Maria de Marvila kirikus (Igreja de Santa Maria de Marvila) [[Santarém (Portugal)|Santarémis Portugalis]] .

Kui diagonaalsed plaadid asendati korduva horisontaalse mitmevärviliste plaatide mustriga, oli võimalik luua uus kujundus erinevate motiividega, põimides [[Manerism|maneristlikke]] jooniseid rooside ja kameeliate kujutistega (mõnikord ka rooside ja vanikutega). Sisseehitatud [[votiiv]] kujutab tavaliselt stseeni [[Jeesus|Kristuse]] või pühaku elust. Neid vaibataolisi kompositsioone (''azulejo de tapete''), nagu neid nimetati, mis olid rikkalikult raamitud friiside ja ääristega, toodeti 17. sajandil suurtes kogustes. Parimaid näiteid võib leida Igreja do Salvadori kirikust [[Évora|Évoras]], Igreja de S. Quintino kirikust, Obral de Monte Agraço kirikust, Igreja de S. Vicente kirikust Cuba linnas Portugalis ja ülikooli kabelist [[Coimbra|Coimbras]] .

Azulejode kasutamine [[Antependium|antependiumide]] kaunistamisel, imiteerides hinnalisi altaririideid, on iseloomulik Portugalile. Paneel võib olla ühes tükis või koosneda kahest või kolmest osast. Neid kasutati 16., 17. ja 18. sajandil.

Mõned 17. sajandi antependiumid jäljendavad idamaiseid kangaid (nt [[kalikoo]] ja [[sits]]). Altaririiete kuldseid narmaid imiteeriti plaatide äärtele maalitud kollaste motiividega. Suurepäraseid näiteid võib leida Santa Marta haiglas Lissabonis või Santa Maria de Almosteri kloostris ja Santa Cruz do Buçaco kloostris .

Samal perioodil võeti [[Friis|friisides]] kasutusele veel üks motiiv: lindude, delfiinide või [[Puto|putodega]] ääristatud lillevaasid, nn ''albarradad'' . Tõenäoliselt said need inspiratsiooni flaami maalikunstist, näiteks [[Jan Brueghel vanem|Jan Brueghel Vanema]] lillevaasimaalingutest. 17. sajandil esinesid need veel eraldiseisvate motiividena, kuid 18. sajandil hakati neid kasutama korduvate mustritena.

Descalzas Realese kuninglikus kloostris asuvad ''azulejod'' kujutasid kuningliku päritolu naiste erinevaid voorusi ja omadusi. Need plaadid on oma olemuselt ainulaadsed, kuid peegeldavad 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses märkimisväärset nihet geomeetrilistelt mustritelt religioossete ja argieluliste kujutiste rõhutamise suunas.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Calvo|first=Eva|url=https://revistas.unal.edu.co/index.php/achsc/article/view/108670/92504|title=The Symbolic Ceramics of the Royal Monastery of the Descalzas Reales (Madrid). A Set of Tiles of Great Significance for the Discalced Community|publisher=Universidad Nacional de Colombia|journal=Anuario Colombiano de Historia Social y de la Cultura|pages=43|date=29 June 2024|via=UNM Library Catalog}}&lt;/ref&gt;

1642. aastast pärinevad ''azulejod'' asuvad [[Peruu|Peruus]] [[Lima (Peruu)|Lima]] San Francisco basiilikas ja kloostris.&lt;ref name=&quot;sancristobal&quot;&gt;{{Cite book|last=San Cristóbal Sebastián|first=Antonio|year=2006|title=Nueva visión de San Francisco de Lima|publisher=OpenEdition Books|isbn=978-9972-623-44-8|pages=81–98|language=es|editor-last=Institut français d’études andines|chapter=Capítulo VII. Azulejos en el claustro e iglesia|doi=10.4000/books.ifea.1127|editor-last2=Banco Central de Reserva del Perú|chapter-url=https://books.openedition.org/ifea/1144?lang=es}} See section 12 in &quot;Los azulejos de Sevilla&quot; for a letter from Pedro Rodríguez to Marcos Ibáñez on payment for tiles.&lt;/ref&gt; Colegio Maximo de San Pedro ''azulejodel'' leiab arvukalt märtrite ja silmapaistvate katoliku tegelaste kujutisi, mille tellisid jesuiitide misjonärid. Need kujutised täitsid nii pühendunud kui ka sümboolset eesmärki ning nende lisamist kasutati jesuiitide kohaloleku tugevdamiseks Limas. &lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Pedrosa Velasco|first=Dionicia|url=https://revista.letras.unmsm.edu.pe/index.php/le/article/view/2147/2172|title=Los rostros de la santidad. Mártires y fundadores jesuitas en los azulejos de la sacristía de San Pedro de Lima|publisher=Universidad Nacional Mayor de San Marcos|journal=Letras|pages=15|date=3 September 2022|via=UNM Library Catalog}}&lt;/ref&gt;

Teine Azulejo kompositsiooni tüüp, mida nimetatakse ''aves e ramagens'' (&quot;linnud ja oksad&quot;), muutus populaarseks ajavahemikul 1650–1680. Need said mõjutusi [[India|Indiast]] imporditud trükitud tekstiilide kujutistest: [[Hinduism|hindu]] sümbolid, lilled, loomad ja linnud.

17. sajandi teisel poolel tõi Hispaania kunstnik [[Gabriel del Barco y Minusca]] Portugali Hollandist, [[Delfti fajanss|Delftist pärit sinivalged plaadid]]. [[Jan van Oort|Jan van Oorti]] ja [[Willem van der Kloet|Willem van der Kloeti]] töökojad [[Amsterdam|Amsterdamis]] tootsid oma rikastele Portugali klientidele suuri ajalooliste stseenidega plaadipaneele, näiteks [[Marqueses da Fronteira palee]] jaoks [[Benfica|Benficas]] Lissabonis. Kuid kui Portugali kuningas [[Pedro II (Portugal)|Pedro II]]  aastatel 1687–1698 ''azulejode'' impordi riiki peatas, võttis tootmise üle Gabriel del Barco töökoda. Viimane suurem toodang Hollandist tarniti 1715. aastal. 

Peagi said domineerivaks suured, Portugalis kohapeal valmistatud sinivalged figuurplaadid, mille kujundasid akadeemilise haridusega Portugali kunstnikud, tõrjudes välja varasemad korduvad mustrid ja abstraktsed kaunistused.

&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;150&quot;&gt;
Fail:Beja26.jpg|alt=Carpet-style decoration Museu da Rainha D. Leonor; Beja, Portugal| Vaibastiilis kaunistus&lt;br /&gt;Museu da Rainha D. Leonor; Beja, Portugal.
Fail:Sagres07.jpg|alt=Antependium decorated with azulejos Church of Nossa Senhora da Graça; Sagres, Portugal| Azulejodega kaunistatud antependium&lt;br /&gt;Nossa Senhora da Graça kirik; Sagres, Portugal.
Fail:В_саду_Дворца_Фронтейра_(11609800903).jpg|alt=Kings Gallery fountain, Palace of the Marquess of Fronteira, Lisbon, Portugal| [[Kings Gallery purskkaev]], Fronteira markii palee, Lissabon, Portugal.
Fail:Lisbon_Travel_2011_(5900363958).jpg|alt=Palace of the Marquess of Fronteira, Lisbon.| Fronteira markii palee, Lissabon.
Fail:Santas_Justa_y_Rufina.jpg|alt=Saints Justa and Rufina, c. 1600, Museum of Fine Arts of Seville| &quot;Pühakud Justa ja Rufina&quot;, 1600, Sevilla kaunite kunstide muuseum.
Fail:Santo_Domingo_Lima,_Kacheln_aus_Sevilla.jpg|alt=Detail of the azulejos (ca. 1606) at the Basilica of Santo Domingo, Lima, Peru| Azulejode detail (umbes 1606)  Santo Domingo basiilikast, Limas, Peruus.
Fail:Capilla_del_Rosario_07.jpg|alt=Azulejos inside the Chapel of the Rosario (1531-1690), Puebla City, Mexico| Azulejod Rosario kabelis (1531-1690),&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://cvc.cervantes.es/artes/ciudades_patrimonio/puebla/historia_tradicion/conventos_02.htm|title=Puebla de los Ángeles|website=Centro Virtual Cervantes, [[Instituto Cervantes]]|language=Hispaania}}&lt;/ref&gt; [[Puebla]], Mehhiko.
Fail:PBb057-Krypta_i_krużganki_Koscioła_Św_Franciszka.jpg|alt=Azulejos (dating to 1642) in the Basilica of San Francisco, Lima, Peru.| Azulejod (dateeritud 1642. aastast) &lt;ref name=&quot;sancristobal&quot;&gt;{{Cite book|last=San Cristóbal Sebastián|first=Antonio|year=2006|title=Nueva visión de San Francisco de Lima|publisher=OpenEdition Books|isbn=978-9972-623-44-8|pages=81–98|language=es|editor-last=Institut français d’études andines|chapter=Capítulo VII. Azulejos en el claustro e iglesia|doi=10.4000/books.ifea.1127|editor-last2=Banco Central de Reserva del Perú|chapter-url=https://books.openedition.org/ifea/1144?lang=es}} See section 12 in &quot;Los azulejos de Sevilla&quot; for a letter from Pedro Rodríguez to Marcos Ibáñez on payment for tiles.&lt;/ref&gt; San Francisco basiilika, Limas, Peruus.
&lt;/gallery&gt;

=== 18. sajand ===
17. sajandi lõpu- ja 18. sajandi alguspoolt võib pidada ''azulejode'' kuldajaks ja seda on nimetatud ka &quot;meistrite tsükliks&quot; (''Ciclo dos Mestres''). ''Azulejode'' masstootmine algas siis mitte ainult suurema sisenõudluse, vaid ka Portugali kolooniast [[Brasiilia|Brasiiliast]] saabunud suurte tellimuste tõttu. Suured ühekordsed tellimused asendati korduvate plaadimustritega, mis olid odavamad. Kirikud, kloostrid, paleed ja isegi elumajad kaeti seest ja väljast ''azulejodega'', millest paljud olid kaunistatud rikkalike [[Barokk|barokkelementidega]] .

18. sajandi algusaastatel olid silmapaistvamad disainerid: [[António Pereira (artist)|António Pereira (kunstnik)]], [[Manuel dos Santos]], [[António de Oliveira Bernardes|António de Oliveira Bernardese]] ja tema poja [[Policarpo de Oliveira Bernardes|Policarpo de Oliveira Bernardese]] töökoda; [[Master PMP]] (tuntud ainult tema monogrammi järgi) ja tema kaastöötajad [[Teotónio dos Santos]] ja [[Valentim de Almeida]]; [[Bartolomeu Antunes]] ja tema õpilane [[Nicolau de Freitas]] . Kuna nende tegutsemisaeg langes kokku kuningas [[João V]] (1706–1750) valitsemisajaga, nimetatakse selle perioodi stiili ka Joanine'i stiiliks.
[[Fail:Figura de convite 1,1997.jpg|pisi|&quot;Kutsuva figuuriga&quot; azulejo]]
Samal perioodil ilmusid esimesed nn &quot;kutsuvad figuurid&quot; (''figura de convite''), mille leiutas Master PMP ja mis valmistati 18. ja 19. sajandil. Need on välja lõigatud ''azulejo-''paneelid elusuuruses figuuridega (teenrid, [[Hellebard|hellebardierid]], aadlikud või elegantselt riietatud daamid), mis tavaliselt paigutati paleede sissepääsude juurde, siseõuedesse ja trepikodadesse. Nende eesmärk oli külastajate tervitamine. Neid võib leida ainult Portugalis.

1740. aastatel hakati Portugalis monumentaalsete jutustavate azulejo paneelide asemel kasutama väiksemaid ja peenemalt teostatud [[rokokoo]] stiilis paneele. Need paneelid kujutavad galantseid ja pastoraalseid teemasid, nagu on näha prantsuse maalikunstniku [[Antoine Watteau]] töödes. Headeks näideteks on [[Mesquitela hertsogite palee]] fassaad ja aiad Carnide'is ([[Lissabon]]) ning ''{{Keel|pt|Corredor das Mangas}}'' Queluzi rahvuspalees.

Tollaaegseid azulejo trende mõjutas silmapaistev rokokoo kunstnik [[François Lemoyne]]. Tema teos &quot;Annunciation&quot; oli 18. sajandi Portugali ja Brasiilia ''azulejo'' kunsti jaoks oluline eeskuju. Algse teose kopeeris [[Laurent Cars]] ning see levis Portugalis ja selle kolooniates. Lemoyne’i loomingut on ''azulejo'' kunsti läbi reprodutseeritud ka arvukates Portugali kirikutes. Teos kujutab [[Maarja]] kuulutamist peaingel [[Gabriel|Gabrieli]] poolt ja üks selline näide asub Nossa Senhora da Luzi kirikus.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=de Carvalho|first=Rosario Salema|url=https://revistas.ucm.es/index.php/EIKO/article/view/92881|title=The afterlife of François Le Moyne’s Annunciation on eighteenth-century Portuguese azulejos|publisher=Universidad Complutense de Madrid|journal=Eikon Imago|volume=14|pages=20|date=7 February 2025|via=Directory of Open Access Journals}}&lt;/ref&gt;

Lissaboni taastamine pärast [[Lissaboni maavärin|1755. aasta suurt maavärinat]] andis ''azulejode'' abil kaunistamisele utilitaarsema (kasulikkusest lähtuva) rolli. See lihtne ja funktsionaalne stiil sai tuntuks kui [[Pombali stiil]], mis on nimetatud [[Markii de Pombali]] järgi, kelle ülesandeks sai riigi ülesehitamine pärast maavärinat. Hoonetele hakati paigaldama ka väikeseid pühenduspilte kujutavaid ''azulejo'' paneele, mida peeti kaitseks tulevaste õnnetuste eest.

[[Mehhiko|Mehhikos]] arenes 16. sajandi alguses kasutusele võetud ''azulejo''-tehnikatest välja ''[[talavera]]'', mis on piirkondlik [[majoolika]] vorm ([[Tinaglasuur|tinaglasuuriga]] kaunistatud keraamika). ''Azulejosid'' kasutati sel ajal laialdaselt nii religioosses kui ka koduses keskkonnas ning üks selline näide on [[México|Mexicos]] asuv [[Casa de los Azulejos]], mis ehitati 1737. aastal [[El Valle de Orizaba]] [[Krahv|krahvile]] ja krahvinnale .

Vastureaktsioonina hakkasid ilmuma lihtsamad ja õrnemad [[Uusklassitsism|neoklassitsistlikus]] stiilis kujundused tagasihoidlikumate värvitoonidega. Need teemad jõudsid Portugali Robert ja James Adamsi gravüüride kaudu. Real Fábrica de Louça do Ratost sai sel perioodil oluline nn Rato-plaatide tootja. Selle peadisainer oli Sebastião Inácio de Almeida ning maalijaks Francisco de Paula e Oliveira. Teine selle ajastu tähtis plaatide maalija oli Francisco Jorge da Costa.

Portugali mõju all ehitatud [[São Luís|São Luíse]] linn [[Maranhão osariik|Maranhãos]] Brasiilias on säilitanud Ladina-Ameerika suurima 18. ja 19. sajandi ''azulejodega'' kaunistatud ajaloolise linnaruumi. 1997. aastal kinnitas [[UNESCO]] São Luíse ajaloolise keskuse [[UNESCO maailmapärandi nimistu|maailmapärandi nimistusse]]. São Luís on tuntud ka kui &quot;Azulejode linn&quot; (''Cidade dos Azulejos'').&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Bogéa|first=Isabella|url=http://www.egov.ufsc.br/portal/conteudo/heran%C3%A7-lusitana-da-cidade-dos-azulejos|title=A HERANÇA LUSITANA DA CIDADE DOS AZULEJOS|website=eGov UFSC|date=9 November 2012|access-date=4 January 2019|language=pt}}&lt;/ref&gt;&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;150&quot;&gt;
Fail:Sintra_L1190119_(25141013871).jpg|alt=Azulejos of the walls of Sala dos Brasões (ca. 18th century), Sintra National Palace, Portugal| Sala dos Brasõesi müüride azulejod (u 18. sajand &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Government of the Republic of Portugal|url=http://www.patrimoniocultural.gov.pt/pt/patrimonio/patrimonio-imovel/pesquisa-do-patrimonio/classificado-ou-em-vias-de-classificacao/geral/view/69856|title=Palácio Nacional de Sintra - detalhe|access-date=8 April 2020|language=pt|authorlink=Government of Portugal}}&lt;/ref&gt; ), Sintra rahvuspalee, Portugal.
Fail:Palacio_Queluz_Corredor_Mangas2.JPG|alt=Azulejos in Rococo-style in the Palace of Queluz, Portugal.| Rokokoo stiilis azulejos Queluzi palees, Portugalis.
Fail:Porto.Cathedral17.jpg|alt=Albarrada, flower vase by Valentim de Almeida (between 1729 and 1731); Cathedral of Porto, Portugal.| Albarrada, Valentim de Almeida lillevaas (1729–1731); Porto katedraal, Portugal.
Fail:Nazaré06.jpg|alt=Azulejos by Willem van der Kloet (1708) in the transept of the Church of Nossa Senhora da Nazaré; Nazaré, Portugal.| Willem van der Kloeti (1708) Azulejos Nossa Senhora da Nazaré kiriku [[Transept|transeptis]]; Nazaré, Portugal.
Fail:Cathédrale_Santa_Maria_Maior_de_Lisbonne_avant_1755.jpg|alt=Azulejos of the Lisbon Cathedral, ca. 1755.| Azulejo paneel Lissaboni katedraalist, umbes 1755.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Porto Editora|url=https://www.infopedia.pt/$se-catedral-de-lisboa|title=Sé Catedral de Lisboa|website=Infopédia|access-date=8 April 2020|language=pt|year=2003}}&lt;/ref&gt;
Fail:Óbidos_-_Varanda_(5414515924).jpg|alt=Azulejos vault in Óbidos, Portugal.| Azulejo võlvlagi Óbidoses, Portugalis.
Fail:IgrejaMatrizCambra.jpg|alt=Checkered azulejos on the façade of the Igreja Matriz de Cambra, Vouzela, Portugal| Ruudulised azulejod Igreja Matriz de Cambra fassaadil, Vouzela, Portugal.
Fail:Lisboa,_Mosteiro_dos_Jerónimos,_refeitório,_azulejos_(2).jpg|alt=Azulejos (ca. 1785) of refrectory of Jerónimos Monastery, Lisbon| Azulejo paneel (umbes 1785 &lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.mosteirojeronimos.gov.pt/en/index.php?s=white&amp;pid=213|title=Refectory|website=mosteirojeronimos.gov.pt|access-date=8 April 2020|language=pt|archive-url=https://web.archive.org/web/20180612163744/http://www.mosteirojeronimos.gov.pt/en/index.php?s=white&amp;pid=213|archive-date=12 June 2018}}&lt;/ref&gt; ) Lissaboni Jerónimose kloostri tuletornis.
Fail:Alcobaça_-_Mosteiro_de_Alcobaça_10_(22994623339).jpg|alt=Azulejos (ca. 18th century) of the Alcobaça Monastery| Alcobaça kloostri azulejod (umbes 18. sajand &lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://leiria.360portugal.com/Concelho/Alcobaca/MosteiroAlcobaca/SalaReis/|title=MOSTEIRO DE ALCOBAÇA|website=Portugal em 360º Distrito de Leiria|access-date=8 April 2020}}&lt;/ref&gt; ).
Fail:Igreja_da_Misericórdia_de_Tavira_-_Azulejos.jpg|alt=Azulejos (ca. 1760) of Igreja da Misericórdia, Tavira, Portugal| Azulejo paneel (umbes 1760) Igreja da Misericórdias, [[Tavira|Taviras]], Portugalis.
Fail:Gandía_(23980380357).jpg|alt=Galería Dorada (c. early-18th century), Ducal Palace of Gandia, Gandia, Spain| Galería Dorada (umbes 18. sajandi algus &lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.palauducal.com/?i=es&amp;sec=edi&amp;subsec=mon|title=Monumento|website=Palau Ducal dels Borja website|access-date=8 April 2020}}&lt;/ref&gt; ), Gandia hertsogipalee, Gandia, Hispaania.
Fail:Azulejos-bahia2.jpg|alt=Convent of Saint-Francis, 1702, Salvador de Bahia, Brazil.| Saint-Francise klooster, 1702, [[Salvador (Brasiilia)|Salvador de Bahia]], Brasiilia.
Fail:Casa_de_Azulejos_3.jpg|alt=Casa de los Azulejos palace, ca. 1737, Mexico City, Mexico.| Casa de los Azulejose palee, ca. 1737, &lt;ref&gt;{{Cite book|last=Gonzalez Obregón|first=Luis|year=1909|title=México viejo y anecdótico|publisher=Robarts Toronto|pages=201|chapter=La casa de los azulejos|chapter-url=https://seminarioartecolonial.files.wordpress.com/2011/07/la-casa-de-los-azulejos.pdf}}&lt;/ref&gt; [[México|Mexico]], Mehhiko.
Fail:Vista_de_la_Fachada_del_Templo_de_San_Francisco_Acatepec_9.jpg|alt=Azulejos of the facade made between 1650 and 1750 with Talavera pottery. Church of San Francisco Acatepec in San Andrés Cholula, Mexico.| Fassaadile lisatud azulejod on valmistatud aastatel 1650–1750 &lt;ref&gt;{{Cite book|last=Terán Bonilla|first=José Antonio|year=2010|title=Templo de San Francisco Acatepec. Antología del Barroco Poblano|publisher=El Errante|isbn=978-607-7525-42-4|url=https://books.google.com/books?id=Tqj4ygAACAAJ|last2=Velázquez Thierry|first2=Luz de Lourdes}}&lt;/ref&gt; Talavera keraamikast. San Francisco Acatepeci kirik San Andrés Cholulas Mehhikos.
Fail:Terreiro_do_Paço_Lisboa.jpg|alt=Large panel showing the Terreiro do Paço and Lisbon before the 1755 earthquake. ca. 18th century. National Museum of the Azulejo, Lisbon| Suur paneel, mis näitab Terreiro do Paçot ja Lissaboni enne 1755. aasta maavärinat. umbes 18. sajand. Azulejo rahvusmuuseum, [[Lissabon]].
Fail:Palácio_do_Raio_4.jpg|alt=Palácio do Raio in Braga, Portugal| Palácio do Raio [[Braga|Bragas]], Portugalis.
&lt;/gallery&gt;

=== 19. sajand ===
19. sajandi esimesel poolel valitses ''azulejo'' dekoratiivplaatide tootmises seisak, mis oli tingitud esmalt [[Poolsaare sõda|Napoleoni armee sissetungist]] ja hiljem sotsiaalsetest ja majanduslikest muutustest. Kui umbes 1840. aastal alustasid Brasiiliast pärit sisserändajad [[Porto|Portos]] tööstuslikku ''azulejode'' tootmist, võtsid portugallased üle Brasiilia moe kaunistada oma majade [[Fassaad|fassaade]] ''azulejodega''.

Kui Porto tehased valmistasid ühe- või kahevärvilisi kõrgreljeefseid plaate, siis Lissaboni tehased hakkasid kasutama teistsugust meetodit: siirdetrüki tehnikat sinivalgetel või mitmevärvilistel ''azulejodel''. 19. sajandi viimastel kümnenditel võeti Lissaboni tehastes kasutusele veel üks siirdetrüki viis – [[Fajanss|trükkimine kreemika glasuuriga]] keraamilistele plaaditoorikutele.

Kuigi need tööstuslikud meetodid andsid tulemuseks lihtsad, stiliseeritud mustrid, polnud plaatide käsitsi maalimise kunst surnud. Seda viljelesid jätkuvalt [[Manuel Joaquim de Jesus]] ja eriti [[Luís Ferreira]]. Luis Ferreira oli Lissaboni tehase Viúva Lamego direktor ja ta kattis kogu tehase fassaadi allegooriliste stseenidega. Ta valmistas lillevaaside, puude ja allegooriliste figuuridega paneele, mida tuntakse ''Ferreira das Tabuletas'' nime all, [[Trompe-l'oeil|trompe-l'œil]] tehnikas. Need käsitsi maalitud paneelid on head näited 19. sajandi lõpu [[Eklektitsism (kunst)|eklektilisest]] [[Romantism|romantismikultuurist]].

&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;150&quot;&gt;
Fail:Fachada_de_azulejos_-_Lisboa.jpg|alt=Casa do Ferreira das Tabuletas, in Rua da Trindade, Lisbon, building built between 1849 and 1865 with its respective trompe-l'œil azulejos in the facade.| Casa do Ferreira das Tabuletas, [[Lissabon|Lissabonis]] Rua da Trindade's, aastatel 1849–1865 ehitatud hoone, mille fassaadil on vastavad ''[[Trompe-l'oeil|trompe-l'œil]]'' azulejod.
Fail:AzulejoPalácioHoteldoBuçaco2.jpg|alt=Azulejos at Buçaco Palace, in Mealhada, Portugal.| Azulejo paneel Buçaco palees, Mealhadas, Portugalis.
Fail:Aveiro_Azulejo.jpg|alt=Façade of a grand house in Aveiro, Portugal.| Maja fassaad Portugalis Aveiros.
Fail:Talavera_de_la_Reina_-_Jardines_del_Prado_22.jpg|alt=Jardines del Prado garden in Talavera de la Reina, Spain. Built in 1864.| Jardines del Prado aed [[Talavera de la Reina|Talavera de la Reinas]], Hispaanias. Ehitatud 1864. &lt;ref&gt;{{Cite web|last=www.talavera.org|url=http://www.talavera.org/turismo/index.cfm?codigo=1012|title=Jardines del Prado|access-date=2017-03-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20170323054419/http://www.talavera.org/turismo/index.cfm?codigo=1012|archive-date=2017-03-23}}&lt;/ref&gt;
Fail:FacadeUriartePuebla.JPG|alt=Uriarte Talavera, ca. 1824, Puebla, Mexico| Uriarte Talavera, umbes 1824, [[Puebla osariik|Puebla]], Mehhiko.
Fail:Streets_of_Macau_(6993777227).jpg|alt=Portuguese Azulejos in Macau| Portugali azulejo [[Macau|Macaos]].
Fail:A_ship_with_port_arriving_in_Newfoundland_in_1892_(27561193516).jpg|alt=Portuguese Azulejo depicting the arrival of a ship with Port wine cargo in St. John's, Canada, 1892| Portugali Azulejo, mis kujutab [[Portvein|portveinilastiga]] laeva saabumist [[Saint John's (Kanada)|St. John'si]], Kanadasse, 1892.
&lt;/gallery&gt;

=== 20. sajand ===
20. sajandi alguses hakkasid [[Juugend|juugendstiilis]] ''azulejod'' ilmuma selliste kunstnike loomingus nagu [[Rafael Bordalo Pinheiro]], [[Júlio César da Silva]] ja [[José António Jorge Pinto]]. 1885. aastal rajas Rafael Bordalo Pinheiro keraamikatehase [[Caldas da Rainha|Caldas da Rainhas]], kus ta lõi hulga keraamikakujundusi, mille poolest see linn veel ka tänapäeval tuntud on. Selles tehases on muuseum São Rafael, mis on pühendatud tema fantaasiarikkale tööle, eriti dekoratiivplaatidele ja satiirilistele kivikujudele.

Umbes 1930. aastatel ilmusid [[art déco]] ''azulejod'', mille peamiseks kunstnikuks oli António Costa. 

[[São Bento raudteejaam|São Bento raudteejaama]] vestibüüli monumentaalsed kaunistused [[Porto|Portos]], mis koosnevad 20 000 Azulejost ja mille lõi [[Jorge Colaço]], kujutavad ajaloolistel teemadel romantilise &quot;pildipostkaardi&quot; laadis jutustavat stiili. Jorge Colaço tõi ''azulejo'' taas oma loomingu keskmesse. Ta arendas välja meetodeid, mis laiendasid plaadi-paneelides  värvide ja visuaalsete efektide valikut, kuigi mõned  väljendasid muret nende ajale vastupidavuse pärast. Neid tehnikaid kasutati suuremahulistes dekoratiivprojektides, näiteks São Bento raudteejaamas. &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Pereira|first=Silva|url=https://repositorio.lnec.pt/bitstream/123456789/1009612/2/006_49_IMaTTe2017_rev.pdf|title=The Importance of Technological Knolwedge for the Valorization of Azulejo Heritage|publisher=Laboratório Nacional de Engenharia Civil|website=Repositório do LNEC|date=May 29–30, 2017|access-date=September 15, 2025|last2=Menezes|first2=Marluci|pages=3–4|last3=van Lookeren Campagne|first3=Kate}}&lt;/ref&gt;

20. sajandi kunstnike hulka kuuluvad veel Jorge Barradas, Carlos Botelho, Jorge Martins, Sá Nogueira, Menez ja [[Paula Rego]] . [[Maria Keil]] kujundas suured abstraktsed paneelid [[Lissaboni metroo]] esimeses üheksateistkümnes jaamas (aastatel 1957–1972). Nende tööde kaudu sai temast ''azulejo'' -kunsti taaselustamise ja ajakohastamise liikumapanev jõud. Tema ''Intendente'' jaama kaunistusi peetakse kaasaegse plaadikunsti meistriteoseks.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.zazous.co.uk/2020/09/10/azulejos-traditional-tile-provides-design-inspiration/|title=Azulejos, Traditional Spanish and Portuguese Tiles, Provide Inspiration For Modern Vinyl Floor Tiles|website=Zazous Vinyl Flooring|date=2020-09-10|access-date=2021-11-16|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20211116204929/https://www.zazous.co.uk/2020/09/10/azulejos-traditional-tile-provides-design-inspiration/|archive-date=2021-11-16}}&lt;/ref&gt;

&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;150&quot;&gt;
Fail:Intérieur_de_la_cathédrale_de_São_Tomé_(10).jpg|alt=Inside the Grace Cathedral, São Tomé| Grace'i katedraal, [[São Tomé]]
Fail:Goelbench06390140.JPG|alt=Park Güell, Barcelona, of 1914.| [[Güelli park]], Barcelona, 1914.
Fail:Patos_19.jpg|alt=One of the several tiled benches of the Plaza 25 de Julio built in 1917, Santa Cruz de Tenerife, Canary Islands|Üks mitmest plaaditud pingist 1917. aastal ehitatud Plaza 25 de Julio väljakul&lt;ref&gt;{{citation|url=https://www.webtenerife.co.uk/tenerife/the-island/municipalities/santa-cruz-tenerife/places-interest/plaza-veinticinco-julio.htm?_ga=2.226425180.739225899.1522932926-622647220.1522932926|title=Plaza 25 de julio|publisher=webtenerife.com}}&lt;/ref&gt;[[Santa Cruz de Tenerife|Santa Cruz de Tenerifel]], Kanaari saartel.
Fail:Font_de_Santa_Anna,_detall.jpg|alt=Azulejos made in 1918 in Font de Santa Anna, Barcelona| Azulejod valmistatud 1918. aastal Barcelonas [[Font de Santa Anna|Font de Santa Annas]]
Fail:Azulejos_Parque_Eduardo_VII-2.jpg|alt=Panel by Jorge Colaço (circa 1922) depicting an episode from the battle of Aljubarrota (1385) between the Portuguese and Castilian armies, Lisbon, Portugal.| Jorge Colaço (umbes 1922) paneel, mis kujutab episoodi Aljubarrota lahingust (1385) Portugali ja Kastiilia armee vahel, [[Lissabon]], Portugal.
Fail:ABC_BLANCO_Y_NEGRO_(2).jpg|alt=ABC Serrano Building built by Aníbal González in 1926, Madrid| ABC Serrano hoone, mille ehitas Aníbal González 1926. aastal Madridis.
Fail:PlazaEspanaBancos.jpg|alt=Plaza de España, Seville, of 1928.| Plaza de España, Sevilla, 1928.
Fail:Capela_das_Almas_(Porto).jpg|alt=Capela de Santa Catarina, Porto; façade was covered in 1929.| Capela de Santa Catarina, Porto; fassaad kaeti 1929. aastal.
Fail:Panel,_Ermera,_Timor-Leste_-_panoramio.jpg|alt=Portuguese Azulejos depicting the image of Our Lady of Fátima, Ermera, East Timor.| Portugali azulejod, millel on kujutatud [[Fátima neitsi Maarja]], [[Ermera]], [[Ida-Timor]].
Fail:Covilha-CCBY.jpg|alt=Santa Maria Church in Covilhã; façade was covered in the 1940s.| Santa Maria kirik [[Covilhã|Covilhãs]]; fassaad kaeti 1940. aastatel.
Fail:Art_Noveau.jpg|alt=Art Nouveau azulejos on a shop in Porto.| Juugendstiilis azulejod Portos asuva poe fassaadil.
Fail:Azulejo_Moderno_-_Iglesia_de_San_Juan_Bautista_de_Chiva_-_Valencia.jpg|alt=Iglesia de San Juan Bautista de Chiva, Valencia.| San Juan Bautista de Chiva kirik, Valencia.
Fail:Parede_da_Estação_de_São_Bento.jpg|alt=Interior of the São Bento railway station, Porto, Portugal, around twenty thousand tiles (551 square meters) installed in the building were created in the 1930s by the painter Jorge Colaço.| São Bento raudteejaama sisekujundus [[Porto|Portos]] Portugalis. Hoonesse paigaldati umbes kakskümmend tuhat plaati (551 ruutmeetrit) ja need loodi 1930. aastatel maalikunstnik Jorge Colaço poolt.&lt;ref name=&quot;portugalvisitor&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.portugalvisitor.com/portugal-travel/sao-bento-station|title=São Bento Station|website=PortugalVisitor - Travel Guide To Portugal}}&lt;/ref&gt;
Fail:Adding_some_blue_to_my_collection_azulejos.jpg|alt=Portuguese Azulejos, at the Instituto Menezes Bragança, in the former Portuguese colony in India, Goa.| Portugali Azulejos, Instituto Menezes Bragança, endises Portugali koloonias [[India|Indias]], [[Goa osariik|Goas]].
Fail:Fonteparcduportugal.JPG|alt=Azulejos in Parc du Portugal, founded in 1953, Little Portugal, Montreal, Canada| Azulejod pargis Parc du Portugalis, asutatud 1953. aastal, &lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.lonelyplanet.com/canada/montreal/attractions/parc-du-portugal/a/poi-sig/392909/361431|title=Parc du Portugal|website=[[Lonely Planet]]}}&lt;/ref&gt; Little Portugal,  [[Montréal|Montreal]], Kanada. 
Fail:Embaixada_de_Portugal_em_Bissau_03.jpg|alt=Portuguese Azulejos in Bissau, Guinea-Bissau| Portugali azulejod [[Bissau|Bissaus]], Guinea-Bissaus
Fail:Recreation_Park_bandshell.jpg|alt=Californian Azulejos, at one of the Long Beach Historic Landmarks, Recreation Park bandshell, US| California azulejod [[Long Beach|Long Beachi]] puhkepargi kontserdipaigas, USAs.
Fail:Lady_of_Fatima_tiles.jpg|alt=Luso-American Azulejos depicts an image of Our Lady of Fátima, in The Ironbound, Newark, United States| [[Fátima neitsi Maarja|Fátima Neitsi Maarja]] kujutis muuseumis The Ironbound [[Newark|Newarkis]], Ameerika Ühendriikides.
Fail:Ceràmica_de_Manises_(Rajola_de_València)._Espai_públic_d'Alginet.jpg|alt=Manises tile, in Alginet| Manises plaat, Alginet'is
Fail:Porto40.JPG|alt=21st-century azulejos (Porto)| 21. sajandi azulejod ([[Porto]])
&lt;/gallery&gt;

== Lissaboni metroo ==
''Azulejosid'' leidub peaaegu igas Lissaboni metroojaamas. Algselt lõi metroojaamade jaoks teosed maalikunstnik Maria Keil (1914–2012), metroosüsteemi arhitekti Francisco Keil do Amarali (1910–1975) abikaasa.

1988. aastal valminud uus laiendus sisaldas kaasaegsemate Portugali kunstnike töid: [[Rolando de Sá Nogueira]] Laranjeiras jaamas, [[Júlio Pomar]] Alto dos Moinhose jaamas, [[Manuel Cargaleiro]] Colégio Militar/Luzi jaamas ja [[Maria Helena Vieira da Silva]] Cidade Universtiariase jaamas. Paljud Portugali kunstnikud on saanud ülesandeks kaunistada uusi ja renoveeritud jaamu.

== Kaitsestaatus ==
''Azulejosid ohustavad'' [[vandalism]], hooletus ja vargused, kuna neid leidub rohkesti ajaloolistes ning sageli lagunevates hoonetes üle kogu Portugali ning neile on lihtne ligi pääseda. Lissabonis võib plaate aeg-ajalt leida müügil tänavalaatadel ja mustal turul,&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.straitstimes.com/world/europe/thieves-target-historic-portuguese-decorative-tiles|title=Thieves target historic Portuguese decorative tiles|website=The Straits Times|date=8 August 2017|access-date=16 August 2017}}&lt;/ref&gt;  hoolimata pingutustest tõsta turistidest ostjate teadlikkust. Alates 2013. aastast on Portugalis keelatud lammutada hooneid, mille fassaadid on kaetud ''azulejo'' plaatidega.&lt;ref name=&quot;news&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.publico.pt/2017/08/23/local/noticia/fachadas-de-azulejo-estao-protegidas-mas-e-dentro-das-casas-que-estao-os-tesouros-1783060|title=A lei protege os azulejos mas há quem os continue a vender|trans-title=The law protects azulejos, but there are some who still sell them|website=Público|date=23 August 2017|access-date=23 August 2017|language=pt-pt}}&lt;/ref&gt;

Kõige rohkem vargusi pannakse toime just Lissabonis; ametivõimude hinnangul kadus selles linnas aastatel 1980–2000 umbes 25% kunstiväärtusega ''azulejodest''.&lt;ref name=&quot;news2&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.publico.pt/2015/04/19/local/noticia/camaras-apertam-regras-para-proteger-azulejos-mas-os-furtos-estao-a-aumentar-1692745|title=Câmaras apertam regras para proteger azulejos mas furtos estão a aumentar|trans-title=Cities tighten rules but number of thefts is increasing|website=Público|date=19 April 2015|access-date=23 August 2017|language=pt-pt}}&lt;/ref&gt; 

SOS Azulejo kaitsegrupi loomine tõi kaasa ''azulejode'' varguste ja vandalismi märkimisväärse vähenemise – selle algusest kuni 2013. aastani kahanes nende juhtumite arv ligikaudu 80%. Järgnevatel aastatel toimus küll väike langus ennetustegevuse mõjus, kuid SOS Azulejo on endiselt oluline meede ''azulejode'' kaitsmisel ja säilitamisel.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=de Amorim e Sa|first=Leonor Maria|url=https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/f2271a6e-cdee-4493-90af-9fcca2d3934c/language-en|title=Turning a Social Problem into a Cultural Opportunity: The Crime Prevention Project SOS Azulejo|journal=European Police Science and Research Bulletin|issue=14|pages=10|date=1 September 2016|via=HeinOnline}}&lt;/ref&gt;

Portugali peamine ''azulejo'' kaitsegrupp SOS Azulejo, mis loodi 2007. aastal ja tegutseb Polícia Judiciária allüksusena,&lt;ref name=&quot;news2&quot;&gt;&lt;/ref&gt; on seadnud oma peamiseks eesmärgiks iidsete plaatide müügi piiramise ja turu kontrollimise.&lt;ref name=&quot;news&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Lissaboni linn on loonud plaatide panga (''Banco do Azulejo''), mis kogub ja hoiustab umbes 30 000 plaati lammutatud või kasutusest kõrvaldatud hoonetest ja annetustest. Sarnaseid projekte on ka Aveiro, Porto ja Ovari linnades. &lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.publico.pt/2017/04/18/local/noticia/em-lisboa-o-banco-do-azulejo-ja-funciona-e-inventario-vai-a-meio-1769067|title=Em Lisboa, o Banco do Azulejo já funciona e inventário vai a meio|trans-title=In Lisbon, the 'Banco do Azulejo' is already operational and its inventory is half done|website=Público|date=18 April 2017|access-date=23 August 2017|language=pt-pt}}&lt;/ref&gt;

2017. aasta augustis võeti vastu seadus, mis keelab nii plaatidega hoonete lammutamise kui ka renoveerimistööd, mis hõlmavad plaatide eemaldamist.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.tsf.pt/sociedade/interior/demolicao-de-fachadas-com-azulejos-interdita-em-todo-o-pais-8718059.html|title=Demolição de fachadas com azulejos interdita em todo o país|trans-title=Demolition of façades with tiles banned all over the country|website=TSF|date=21 August 2017|access-date=23 August 2017|language=Portugali|archive-url=https://web.archive.org/web/20241118193358/https://www.tsf.pt/sociedade/interior/demolicao-de-fachadas-com-azulejos-interdita-em-todo-o-pais-8718059.html/|archive-date=18 November 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://dre.pt/web/guest/home/-/dre/108016474/details/maximized?serie=I&amp;day=2017-08-18&amp;date=2017-08-01&amp;dreId=108016472|title=Lei n.º 79/2017 - Protege o património azulejar|trans-title=Law 79/2017 - Protecting tile heritage|website=Diário da República Eletrónico|date=18 August 2017|access-date=9 September 2017|language=pt-pt}}&lt;/ref&gt;
== Viited ==
{{Viited}}

== Välised lingid ==
* {{Commonsi kategooria-tekstina|Azulejos}}
* [https://museunacionaldoazulejo.gov.pt/ Azulejo Rahvusmuuseum Portugalis (National Azulejo Museum)]
* [http://azulejos.fr/index_en.html Azulejode ajalugu (An illustrated history of Azulejos)]
* [https://www.almaviva.com/en/ceramic-techniques/ Glaasuurmaalingu tehnika (The over-glaze decoration technique)]

[[Kategooria:Keraamika]]
[[Kategooria:Hispaania kultuur]]
[[Kategooria:Portugali kultuur]]</text>
      <sha1>eia43le8l01hf3rf399bsxsj1y4ibvk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142412</id>
      <parentid>7142404</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:17:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Keilu</username>
        <id>162731</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Keilu teisaldas lehekülje [[Kasutaja:Keilu/Azulejo]] pealkirja [[Azulejo]] alla</comment>
      <origin>7142404</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="52779" sha1="eia43le8l01hf3rf399bsxsj1y4ibvk" xml:space="preserve">[[Fail:Azulejos_Parque_Eduardo_VII-2.jpg|paremal|pisi|342x342px|Portugali kunstniku Jorge Colaço ''Aljubarrota'' lahingustseeni kujutav ''azulejo'' paneel, (1922).]]
'''{{Keel|pt|Azulejo}}''' ([[Portugali keel|portugali keeles]]: [ɐzuˈle(j)ʒu, ɐzuˈlɐjʒu], [[Hispaania keel|hispaania keeles]]: [aθuˈlexo]; pärineb [[Araabia keel|araabia keelest]] sõnast الزليج  ''az-zulaiŷ'', &quot;glasuuritud savi“) &lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.azulejos.fr/index_en.html|title=Azulejos: gallery and history of handmade Portuguese and Spanish tiles|website=www.azulejos.fr|access-date=8 April 2020}}&lt;/ref&gt; on õhuke dekoratiivne keraamiline saviplaat, mis on ühelt küljelt [[Glasuurpõletus|glasuuritud]] (saadud [[Email|emailil]] põhineva aine põletamise tulemusel, mis muudab pinna veekindlaks ja läikivaks).   

Azulejo plaadid on tavaliselt valged, läikivaks glasuuritud ja sinise mustriga, kuid kasutatakse ka teisi värve. Azulejo kultuuri on mõjutanud sinine ja valge keraamika, mida on alates 17. sajandist valmistatud Hollandi linnas [[Delfti fajanss|Delftis]].    

''Azulejod'' moodustavad kuni tänapäevani [[Portugal|Portugali]] ja [[Hispaania]] arhitektuuri olulise osa. Lisaks Hispaanial ja Portugalile on ''azulejo'' tootmistraditsioon olemas ka endistes [[Portugali koloniaalimpeerium|Portugali]] ja [[Hispaania koloniaalimpeerium|Hispaania kolooniates]] [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]], [[Lõuna-Ameerika|Lõuna-Ameerikas]], [[Filipiinid|Filipiinidel]], [[Goa osariik|Goas]], portugali keelt kõnelevates [[Aafrika|Aafrika riikides]], [[Ida-Timor|Ida-Timoris]] ja [[Macau|Macaos]].  Paljud ''azulejod'' kajastavad [[Portugali ajalugu|Portugali]] ja [[Hispaania ajalugu|Hispaania ajaloo]] olulisi ajaloolisi ja kultuurilisi aspekte.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Features |eesnimi=Harriet Lloyd-Smith last updated in |kuupäev=2021-05-06 |pealkiri=At home with Brazilian artist Adriana Varejão |url=https://www.wallpaper.com/art/at-home-with-brazilian-artist-adriana-varejao |vaadatud=2026-04-20 |väljaanne=Wallpaper* |keel=en}}&lt;/ref&gt;
   
''Azulejod'' esinevad väga erinevates geomeetrilistes vormides, millest kõige levinumad on ruut ja ristkülik. Kaunistatud pind võib olla ühetooniline ehk [[Monokroomsus|monokroomne]] või mitmevärviline ehk [[Polükroomia|polükroomne]] ning kas sile või reljeefne. Traditsiooniliselt on ehituse ja arhitektuuriga seotud ''azulejosid'' kasutatud nii sise- kui ka välispindade katmiseks; samuti võib see esineda eraldiseisva dekoratiivse elemendina, pildi või illustratsioonina.

''Azulejosid'' kasutatakse [[Elamu|elamute]], [[Palee|paleede]] ja [[Kirik (pühakoda)|religioosse arhitektuuri]] seinte, põrandate ja lagede katmisel, samuti aedades ja metroodes. Plaatidel kujutatud teemad on väga mitmekesised, ulatudes lihtsatest geomeetrilistest või taimemotiividest kuni ajalooliste episoodide, mütoloogiliste stseenide, religioosse ikonograafia ja rahvapäraste kujutisteni.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Perla|first=Antonio|author-link=|year=1988|title=Cerámica aplicada en la arquitectura madrileña|publisher=Comunidad de Madrid|location=Madrid|isbn=8445100270|pages=25-32|edition=|language=|access-date=|url=|others=|editor-last=|chapter=|quote=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Fleming, John (1987). Hugh Honour, ed. ''Diccionario de las artes decorativas''. Madrid: Alianza Editorial.&lt;/ref&gt;

== Etümoloogia ==
Sõna ''azulejo'' on tuletatud araabiakeelsest sõnast {{Keel|ar|الزليج}} ( {{Transl|ar|al-zillīj}} ), zellij tähendab &quot;lihvitud kivi&quot;, sest selle elemendi algne idee oli jäljendada [[Bütsants|Bütsantsi]] ja [[Rooma riik|Rooma]] mosaiike.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Duvar|first=Gazete|url=https://www.gazeteduvar.com.tr/yazarlar/2019/06/30/kapla-butun-sokaklarimi-azulejo|title=Kapla bütün sokaklarımı azulejo!|website=[[Gazete Duvar]]|date=2019-06-30|access-date=2021-11-16|language=tr-TR|archive-url=https://web.archive.org/web/20201203072602/https://www.gazeteduvar.com.tr/yazarlar/2019/06/30/kapla-butun-sokaklarimi-azulejo|archive-date=2020-12-03}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==

=== 13.–15. sajand ===
Hispaania linnast [[Sevilla|Sevillast]] sai [[islami keraamika]] (''Hispano-Moresque'') plaatide tööstuse peamine keskus. Varaseimad ''azulejod'' 13. sajandil olid [[Mosaiik|mosaiikplaadid]], mida tunti ''alicatadode'' nime all (araabia keelest &quot;lõikama&quot;)&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Cite book|last=Degeorge|first=Gérard|year=2001|title=The Art of the Islamic Tile|publisher=Flammarion|isbn=208010876X|pages=64–65|language=en|url=https://books.google.com/books?id=VynrAAAAMAAJ&amp;q=zellij+alicatado|last2=Porter|first2=Yves|translator-last=Radzinowicz|translator-first=David}}&lt;/ref&gt; ning mida Islami arhitektuuris tunti ''zellij'' nimetuse all.&lt;ref name=&quot;BloomBlair2009&quot;&gt;{{Cite book|year=2009|title=Grove Encyclopedia of Islamic Art &amp; Architecture|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-530991-1|page=201|editor-last=Bloom|editor-first=Jonathan|chapter=Architecture; X. Decoration; B. Tiles|editor-last2=Blair|editor-first2=Sheila S.|chapter-url=https://books.google.com/books?id=un4WcfEASZwC&amp;pg=PA201}}&lt;/ref&gt; Plaadid glasuuriti ühevärviliselt, lõigati geomeetrilisteks kujunditeks ja pandi geomeetriliste mustrite moodustamiseks kokku. [[Granada]] [[Alhambra|Alhambras]] leidub selle ajastu kohta palju näiteid. Seda traditsiooni jätkati mõnda aega Hispaania [[Mudéjar'i arhitektuur|Mudéjar'i arhitektuuris]] (kujunes välja [[Al-Ándalus|Al-Andalusi]] piirkonnas), millest on tänapäevani säilinud näited [[Reales Alcázares|Sevilla Alcázari]] lossi 14. sajandil ehitatud osades &lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Cite book|last=Bloom|first=Jonathan M.|year=2020|title=Architecture of the Islamic West: North Africa and the Iberian Peninsula, 700–1800|publisher=Yale University Press|location=|isbn=9780300218701|pages=172|url=https://books.google.com/books?id=IRHbDwAAQBAJ&amp;q=Islamic+Palace+Architecture+in+the+Western+Mediterranean&amp;pg=PP1}}&lt;/ref&gt; ja [[Maroko|Marokos]].&lt;ref name=&quot;:022&quot;&gt;{{Cite book|last=Marçais|first=Georges|year=1954|title=L'architecture musulmane d'Occident|publisher=Arts et métiers graphiques|location=Paris|pages=414–415}}&lt;/ref&gt;

Kui endised [[Maurid|mauride]] kontrolli all olevad Hispaania territooriumid Hispaania võimu alla sattusid, arenesid vanematest [[Andaluusia]] traditsioonidest välja uued plaatide valmistamise tehnikad. Kuna jõukad hispaanlased eelistasid oma elukohtade kaunistamiseks Mudéjar'i stiili, kasvas nõudlus selle stiili mosaiikplaatide järele üle plaadimeistrite võimete, sundides neid kaaluma uusi meetodeid.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Cite book|last=Rosser-Owen|first=Mariam|year=2010|title=Islamic Arts from Spain|publisher=V&amp;A Publishing|isbn=9781851775989|pages=102|language=en}}&lt;/ref&gt; 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse poole sai Sevillast oluline tootmiskeskus plaatide tüübile, mida tunti kui ''cuenca'' (&quot;õõnes&quot;) või ''arista'' (&quot;hari&quot;).&lt;ref&gt;''Coentro, Susana; Trindade, Rui A. A.; Mirão, José; Candeias, António; Alves, Luís C.; Silva, Rui M. C.; Muralha, Vânia S. F. (1. jaanuar 2014). &quot;Hispano-Moresque ceramic tiles from the Monastery of Santa Clara-a-Velha (Coimbra, Portugal)&quot;. Journal of Archaeological Science (inglise).'' '''41''''': 21–28.''&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Cite book|last=Degeorge|first=Gérard|year=2001|title=The Art of the Islamic Tile|publisher=Flammarion|isbn=208010876X|pages=64–65|language=en|url=https://books.google.com/books?id=VynrAAAAMAAJ&amp;q=zellij+alicatado|last2=Porter|first2=Yves|translator-last=Radzinowicz|translator-first=David}}&lt;/ref&gt; Selle tehnika puhul moodustati motiivid nii, et põletamata plaadile suruti metallist või puidust vorm, mis piiritles motiivi õhukeste saviribadega ja see takistas põletamise ajal erinevate värvide segunemist. See oli sarnane vanema ''cuerda seca'' tehnikaga, ent oli masstootmise jaoks tõhusam.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite book|year=2006|title=The Grove Encyclopedia of Decorative Arts|publisher=Oxford University Press|isbn=9780195189483|pages=293, 471|language=en|editor-last=Campbell|editor-first=Gordon|chapter=}}&lt;/ref&gt; Nende plaatide motiivid jäljendasid varasemaid ''zellij'' mosaiigitraditsioonist pärit islami ja Mudéjar'i kujundusi või segasid neid kaasaegsete Euroopa mõjutustega, näiteks [[Gooti kunst|gooti]] või Itaalia [[Renessanss|renessanssiga]] .&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Frothingham|first=Alice Wilson|date=1969|title=Tile Panels of Spain, 1500-1650|publisher=order of the trustees, Hispanic Society of America|isbn=978-0-87535-110-0|pages=xiii|language=en|url=https://books.google.com/books?id=YIwVAQAAIAAJ&amp;q=cuenca+y+arista+tiles}}&lt;/ref&gt; ''Arista''-plaadid said sel perioodil tuntuks tänu sujuvale tootmisprotsessile ja võimalusele lisada kujundusse hõlpsamini [[Rekonkista|rekonkistaga]] seotud epigraafilisi motiive.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite journal|last=Dias Martins|first=Danielle|url=https://www.mdpi.com/2571-9408/8/6/237|title=Tiles (Azulejos)) and Tiling Mosaic (Alicatados) pieces within the Alhambra Museum Collections: A Historical, Artistic, and Technical Approach|publisher=Heritage|journal=Heritage|pages=31|date=19 June 2025|via=UNM Library Catalog}}&lt;/ref&gt; Nende plaatide silmapaistvaid näiteid võib leida Sevilla [[Casa de Pilatos|Casa de Pilatose]] 16. sajandi alguse kaunistustest.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Seda tüüpi plaate toodeti veel 17. sajandil ja neid eksporditi laialdaselt Hispaaniast teistesse Euroopa riikidesse ja Hispaania kolooniatesse [[Ameerika|Ameerikas]].&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

Portugalis tutvustas plaatide tehnikat Portugali kuningas [[Manuel I (Portugal)|Manuel I]] pärast oma külaskäiku Sevillasse 1503. aastal. Plaate kanti seintele ja kasutati põrandate sillutamiseks, nagu võib näha mitmetes ruumides, eriti [[Sintra rahvuspalee]] araabia toas (seal leidub ka kuulsaid ''cuenca'' plaate [[Armillaarsfäär|armillaarsfääriga]], mis oli kuningas Manuel I sümboliks). Portugallased võtsid omaks mauride ''horror vacui'' (tühja ruumi hirm) traditsiooni ja katsid seinad täielikult ''azulejodega'' .&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;150&quot;&gt;
Fail:Cuarto_Real_de_Santo_Domingo,_Granada._Elementos_decorativos.jpg|alt=(Moorish) Alicatado (ca. 13th century) in the Cuarto Real de Santo Domingo, Granada| Mauride azulejod (umbes 13. sajand)  Cuarto Real de Santo Domingos, Granada 
Fail:Alhambra-p3-wall.jpg|alt=(Moorish) Alicatado in the Alhambra (14th century), Granada| Mauride a''zulejod'' [[Alhambra|Alhambras]] (14. sajand), [[Granada]]
Fail:Capilla_Mudéjar_de_San_Bartolomé_in_der_Calle_Averroes,_Córdoba_-_panoramio.jpg|alt=(Christian) Capilla de San Bartolomé (ca. 1410), Córdoba| Capilla de San Bartolomé kabel (umbes 1410  ), [[Córdoba]]
Fail:Section_of_a_tile_floor_with_coat_of_arms.jpg|alt=(Christian) Alfardones, ca. 1420, Manises, Spain|  ''Alfardones'', umbes 1420, [[Manises]], Hispaania
Fail:Palacio_Sintra_azulejo5.JPG|alt=(Christian) Azulejos of the 15th century of the Sintra National Palace, Portugal| Portugali Sintra rahvuspalee 15. sajand 
Fail:Alcazar_Segovia_200846.JPG|alt=(Christian) Tiles in Alcázar of Segovia| Azulejod Segovia Alcázaris
&lt;/gallery&gt;

=== 16. sajand ===
[[Itaalia]] keraamikud saabusid Sevillasse 16. sajandi alguses ja rajasid sinna töökojad. Nad tõid endaga kaasa [[majoolika]] tehnika, mis võimaldasid kunstnikel oma kompositsioonides kujutada palju suuremat hulka figuraalseid teemasid. Esimene Itaalia keraamik, kes Hispaaniasse kolis, oli [[Francisco Niculoso]], kes asus Sevillasse elama 1498. aastal.  Niculoso käe all arenes Sevillas välja uus liik azulejo plaate, mida nimetatakse ''planosteks''; ning arenes väla ka uus dekoratiivtehnika, mida tuntakse nime all ''pisanos.''&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite journal|last=Dias Martins|first=Danielle|url=https://www.mdpi.com/2571-9408/8/6/237|title=Tiles (Azulejos)) and Tiling Mosaic (Alicatados) pieces within the Alhambra Museum Collections: A Historical, Artistic, and Technical Approach|publisher=Heritage|journal=Heritage|pages=31|date=19 June 2025|via=UNM Library Catalog}}&lt;/ref&gt; Niculoso tööde näiteid võib leida Sevilla Alcázaris. Arvukad selle perioodi azulejod – sageli mõjutatud Niculoso ja teiste Itaalia käsitööliste renessansiajastu suundumustest – olid polükroomsed plaadipaneelid, mis kujutasid religioosseid ja mütoloogilisi teemasid või jahistseene. &lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Pereira|first=Silvia R.M.|url=https://doi.org/10.1016/j.jeurceramsoc.2023.01.038|title=Evolution of azulejo glaze technology in Portugal from the 16th to the onset of the 19th century|publisher=Elsevier BV|journal=Journal of the European Ceramic Society|pages=12|date=13 March 2023|last2=Conte|first2=Gloria|last3=Esteves|first3=Lurdes|last4=Pais|first4=Alexandre N.|last5=Mimoso|first5=João M.|via=Google Scholar}}&lt;/ref&gt;

Kuni 16. sajandi keskpaigani toetusid portugallased jätkuvalt välismaaalt imporditud plaadikunstile. Peamiselt imporditi plaate Hispaaniast, näiteks Francisco Niculoso  &quot;Maarja kuulutamine&quot;  [[Évora|Évoras]], aga väiksemas mahus toodi plaate ka ka [[Antwerpen|Antwerpenist]] ([[Flandria]]), näiteks [[Jan Bogaerts|Jan Bogaertsi]] kaks paneeli Vila Viçosa (Alentejo) Paço Ducalis. Üks 16. sajandi varajasi Portugali meistreid oli [[Marçal de Matos]], kellele omistatakse &quot;Susanna ja vanemad&quot; (1565) teoses [[Quinta da Bacalhoa|„Quinta da Bacalhoa“]], Azeitão.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.theportugalnews.com/news/2021-04-23/preserving-portuguese-culture-through-tattoos/59485|title=Preserving Portuguese culture through tattoos|work=www.theportugalnews.com|language=en}}&lt;/ref&gt; &quot;Püha Roque ime&quot; (St Roque kirikus Lissabonis) on esimene dateeritud Portugali ''azulejo'' kompositsioon (1584). See on [[Francisco de Matos|Francisco de Matose]] teos, kes oli arvatavasti Marçal de Matose vennapoeg ja õpilane. Mõlemad ammutasid inspiratsiooni Itaalia ja Flandria [[Renessanss|renessansi-]] ja [[Manerism|maneristlikest]] maalidest ja [[Graveerimine|gravüüridest]]. Üks 16. sajandi ''azulejode'' ( ''azulejos Hispano-mouriscos'' ) kollektsioon asub Portugalis [[Beja|Bejas]] asuvas Museu da Rainha D. Leonoris.

16. sajandi lõpus kasutati ruudulisi ''azulejosid'' suurte pindade, näiteks kirikute ja kloostrite kaunistuseks. Diagonaalselt asetatud lihtsaid valgeid plaate ümbritsesid sinised ruudukujulised ja kitsa äärisega plaadid.&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;150&quot;&gt;
Fail:Niculoso_Alcazar_Seville.jpg|alt=Chapel of the Alcázar of Seville (Spain) covered with tin-glazed tiles painted in 1504 by the Pisan Francesco Niculoso.| [[Reales Alcázares|Sevilla  Alcázari]] kabel, mis on kaetud [[Pisa|Pisast]] pärit Francesco Niculoso 1504. aastal maalitud tinaglasuurplaatidega.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Guillermo García Ramos|year=1978|title=Jornadas Científicas sobre Cerámica y Vidrio|publisher=University of Seville|isbn=84-7405-096-0|url=https://books.google.com/books?id=ijhCyzkw1Q8C&amp;q=crist%C3%B3bal+de+augusta+alcaz%C3%A1r+de+sevilla&amp;pg=PA16}}&lt;/ref&gt;
Fail:Sevilla-4-9_(48040450686).jpg|alt=Casa de Pilatos in Seville has around 150 different azulejo designs of the 1530s, one of the largest antique collections in the world| Sevillas asuvas Casa de Pilatoses on näha umbes 150 erinevat 1530. aastatest pärit azulejo disaini,&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2013-04-05 |pealkiri=Los azulejos de la Casa de Pilatos de los hermanos Pulido - 152 - Maratania |keel=es-ES |väljaanne=Editorial Maratania |url=https://maratania.es/152152-loa-azulejos-de-la-casa-de-pilatos-de-los-hermanos-pulido/ |vaadatud=2026-04-20}}&lt;/ref&gt; mis on üks maailma suurimaid antiigikollektsioone.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2016-01-22 |pealkiri=The Casa de Pilatos - A Dream Palace in the Heart of Seville |keel=en-GB |väljaanne=Love of Spain |url=http://www.loveofspain.com/casa-de-pilatos |vaadatud=2026-04-20}}&lt;/ref&gt;
Fail:Azulejo_Loaysa_panel_ni.jpg|alt=Panel of Hernando de Loaysa, around 1590, Palacio de Fabio Nelli, Valladolid, Spain.| Hernando de Loaysa paneel, umbes 1590, Palacio de Fabio Nelli, [[Valladolid]], Hispaania.
Fail:Valladolid_convento_santaisabel_azulejo_siglo_XVI_by_lou.jpg|alt=16th-century azulejos in Convent of Santa Isabel, Valladolid| 16. sajandi azulejod Santa Isabeli kloostris Valladolidis.
Fail:TalaveraDeLaReina_Azulejos.jpg|alt=Basílica de Nuestra Señora del Prado, Talavera de la Reina, Spain.| Basílica de Nuestra Señora del Prado, [[Talavera de la Reina]], Hispaania.
Fail:Patriarca_taulells.jpg|alt=Real Colegio Seminario del Corpus Christi, Valencia, Spain.| Real Colegio Seminario del Corpus Christi, [[Valencia]], Hispaania.
Fail:Mare_de_Déu_com_a_emblema_del_braç_eclesiàstic,_sòcol_ceràmic_de_la_sala_Nova_del_palau_de_la_Generalitat_Valenciana.JPG|alt=Azulejos made by Hernando de Santiago and Juan de Víllalba in 1575 in Sala Nova, Palau de la Generalitat Valenciana, Valencia.| Azulejod, mille valmistasid Hernando de Santiago ja Juan de Víllalba 1575. aastal&lt;ref&gt;City Council of Valencia, ''[https://www.valencia.es/ayuntamiento/urbanismo2.nsf/0/A361EAD69FB5AAD8C125806C00268B85/$FILE/5731601-Palau%20de%20la%20Generalitat_firmado.pdf?OpenElement PLAN ESPECIAL DE LOS ENTORNOS DE LOS BIENES DE INTERÉS CULTURAL DE LA ZONA CENTRAL DE CIUTAT VELLA]'' (pdf)&lt;/ref&gt; Valencia osariigis Palau de la Generalitat Valencianas Sala Novas.
Fail:AzulejoMonasterioToledo.JPG|alt=Azulejo of the Santa Cruz Hospital in Toledo, Spain.| Azulejod Santa Cruzi haiglas[[Toledo|Toledos]] Hispaanias.
Fail:Wall_with_azulejos_-_Palacio_de_la_Condesa_de_Lebrija.JPG|alt=Azulejos of the Palacio de la Condesa de Lebrija (ca. 1585), Seville| Azulejod Palacio de la Condesa de Lebrijas (umbes 1585 &lt;ref&gt;''[http://www.retabloceramico.net/indicend_A_ZO.htm ÍNDICE CIVIL CERÁMICA ARQUITECTÓNICA. ZÓCALOS]'', retabloceramico.net&lt;/ref&gt; ), Sevillas.
Fail:Azulejo-Museum1.jpg|alt=Altarpiece of Our Lady of Life, painted in 1580 by Marçal de Matos, National Museum of the Azulejo, Lisbon.| Jumalaema altarimaal, mille maalis 1580. aastal Marçal de Matos, Azulejo rahvusmuuseum, Lissabonis.
Fail:Panel_of_4_cuenca_tiles_MET_sf33_46.jpg|alt=Cuenca tile with traditional geometric motif, at the Metropolitan Museum of Art, from 16th-century Spain| ''Cuenca'' traditsioonilise islami geomeetrilise motiiviga plaat [[Metropolitani Kunstimuuseum|Metropolitani kunstimuuseumis]] 16. sajandi Hispaaniast.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.metmuseum.org/art/collection/search/197345|title=Panel of 4 cuenca tiles|website=MET Museum|access-date=2022-10-06}}&lt;/ref&gt;
Fail:Casa_de_Pilatos_13.jpg|alt=Cuenca tile, with newer motifs, in the Casa de Pilatos in Seville (16th century)| Uuemate motiividega ''Cuenca'' plaat Casa de Pilatos'es Sevillas (16. sajand).
&lt;/gallery&gt;

=== 17. sajand ===
Hilisemal ajal asendati tavalised valged plaadid polükroomsete plaatidega (''enxaquetado rico''), mis sageli lõid keerukama mustrilise raamistiku, näiteks Santa Maria de Marvila kirikus (Igreja de Santa Maria de Marvila) [[Santarém (Portugal)|Santarémis Portugalis]] .

Kui diagonaalsed plaadid asendati korduva horisontaalse mitmevärviliste plaatide mustriga, oli võimalik luua uus kujundus erinevate motiividega, põimides [[Manerism|maneristlikke]] jooniseid rooside ja kameeliate kujutistega (mõnikord ka rooside ja vanikutega). Sisseehitatud [[votiiv]] kujutab tavaliselt stseeni [[Jeesus|Kristuse]] või pühaku elust. Neid vaibataolisi kompositsioone (''azulejo de tapete''), nagu neid nimetati, mis olid rikkalikult raamitud friiside ja ääristega, toodeti 17. sajandil suurtes kogustes. Parimaid näiteid võib leida Igreja do Salvadori kirikust [[Évora|Évoras]], Igreja de S. Quintino kirikust, Obral de Monte Agraço kirikust, Igreja de S. Vicente kirikust Cuba linnas Portugalis ja ülikooli kabelist [[Coimbra|Coimbras]] .

Azulejode kasutamine [[Antependium|antependiumide]] kaunistamisel, imiteerides hinnalisi altaririideid, on iseloomulik Portugalile. Paneel võib olla ühes tükis või koosneda kahest või kolmest osast. Neid kasutati 16., 17. ja 18. sajandil.

Mõned 17. sajandi antependiumid jäljendavad idamaiseid kangaid (nt [[kalikoo]] ja [[sits]]). Altaririiete kuldseid narmaid imiteeriti plaatide äärtele maalitud kollaste motiividega. Suurepäraseid näiteid võib leida Santa Marta haiglas Lissabonis või Santa Maria de Almosteri kloostris ja Santa Cruz do Buçaco kloostris .

Samal perioodil võeti [[Friis|friisides]] kasutusele veel üks motiiv: lindude, delfiinide või [[Puto|putodega]] ääristatud lillevaasid, nn ''albarradad'' . Tõenäoliselt said need inspiratsiooni flaami maalikunstist, näiteks [[Jan Brueghel vanem|Jan Brueghel Vanema]] lillevaasimaalingutest. 17. sajandil esinesid need veel eraldiseisvate motiividena, kuid 18. sajandil hakati neid kasutama korduvate mustritena.

Descalzas Realese kuninglikus kloostris asuvad ''azulejod'' kujutasid kuningliku päritolu naiste erinevaid voorusi ja omadusi. Need plaadid on oma olemuselt ainulaadsed, kuid peegeldavad 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses märkimisväärset nihet geomeetrilistelt mustritelt religioossete ja argieluliste kujutiste rõhutamise suunas.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Calvo|first=Eva|url=https://revistas.unal.edu.co/index.php/achsc/article/view/108670/92504|title=The Symbolic Ceramics of the Royal Monastery of the Descalzas Reales (Madrid). A Set of Tiles of Great Significance for the Discalced Community|publisher=Universidad Nacional de Colombia|journal=Anuario Colombiano de Historia Social y de la Cultura|pages=43|date=29 June 2024|via=UNM Library Catalog}}&lt;/ref&gt;

1642. aastast pärinevad ''azulejod'' asuvad [[Peruu|Peruus]] [[Lima (Peruu)|Lima]] San Francisco basiilikas ja kloostris.&lt;ref name=&quot;sancristobal&quot;&gt;{{Cite book|last=San Cristóbal Sebastián|first=Antonio|year=2006|title=Nueva visión de San Francisco de Lima|publisher=OpenEdition Books|isbn=978-9972-623-44-8|pages=81–98|language=es|editor-last=Institut français d’études andines|chapter=Capítulo VII. Azulejos en el claustro e iglesia|doi=10.4000/books.ifea.1127|editor-last2=Banco Central de Reserva del Perú|chapter-url=https://books.openedition.org/ifea/1144?lang=es}} See section 12 in &quot;Los azulejos de Sevilla&quot; for a letter from Pedro Rodríguez to Marcos Ibáñez on payment for tiles.&lt;/ref&gt; Colegio Maximo de San Pedro ''azulejodel'' leiab arvukalt märtrite ja silmapaistvate katoliku tegelaste kujutisi, mille tellisid jesuiitide misjonärid. Need kujutised täitsid nii pühendunud kui ka sümboolset eesmärki ning nende lisamist kasutati jesuiitide kohaloleku tugevdamiseks Limas. &lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Pedrosa Velasco|first=Dionicia|url=https://revista.letras.unmsm.edu.pe/index.php/le/article/view/2147/2172|title=Los rostros de la santidad. Mártires y fundadores jesuitas en los azulejos de la sacristía de San Pedro de Lima|publisher=Universidad Nacional Mayor de San Marcos|journal=Letras|pages=15|date=3 September 2022|via=UNM Library Catalog}}&lt;/ref&gt;

Teine Azulejo kompositsiooni tüüp, mida nimetatakse ''aves e ramagens'' (&quot;linnud ja oksad&quot;), muutus populaarseks ajavahemikul 1650–1680. Need said mõjutusi [[India|Indiast]] imporditud trükitud tekstiilide kujutistest: [[Hinduism|hindu]] sümbolid, lilled, loomad ja linnud.

17. sajandi teisel poolel tõi Hispaania kunstnik [[Gabriel del Barco y Minusca]] Portugali Hollandist, [[Delfti fajanss|Delftist pärit sinivalged plaadid]]. [[Jan van Oort|Jan van Oorti]] ja [[Willem van der Kloet|Willem van der Kloeti]] töökojad [[Amsterdam|Amsterdamis]] tootsid oma rikastele Portugali klientidele suuri ajalooliste stseenidega plaadipaneele, näiteks [[Marqueses da Fronteira palee]] jaoks [[Benfica|Benficas]] Lissabonis. Kuid kui Portugali kuningas [[Pedro II (Portugal)|Pedro II]]  aastatel 1687–1698 ''azulejode'' impordi riiki peatas, võttis tootmise üle Gabriel del Barco töökoda. Viimane suurem toodang Hollandist tarniti 1715. aastal. 

Peagi said domineerivaks suured, Portugalis kohapeal valmistatud sinivalged figuurplaadid, mille kujundasid akadeemilise haridusega Portugali kunstnikud, tõrjudes välja varasemad korduvad mustrid ja abstraktsed kaunistused.

&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;150&quot;&gt;
Fail:Beja26.jpg|alt=Carpet-style decoration Museu da Rainha D. Leonor; Beja, Portugal| Vaibastiilis kaunistus&lt;br /&gt;Museu da Rainha D. Leonor; Beja, Portugal.
Fail:Sagres07.jpg|alt=Antependium decorated with azulejos Church of Nossa Senhora da Graça; Sagres, Portugal| Azulejodega kaunistatud antependium&lt;br /&gt;Nossa Senhora da Graça kirik; Sagres, Portugal.
Fail:В_саду_Дворца_Фронтейра_(11609800903).jpg|alt=Kings Gallery fountain, Palace of the Marquess of Fronteira, Lisbon, Portugal| [[Kings Gallery purskkaev]], Fronteira markii palee, Lissabon, Portugal.
Fail:Lisbon_Travel_2011_(5900363958).jpg|alt=Palace of the Marquess of Fronteira, Lisbon.| Fronteira markii palee, Lissabon.
Fail:Santas_Justa_y_Rufina.jpg|alt=Saints Justa and Rufina, c. 1600, Museum of Fine Arts of Seville| &quot;Pühakud Justa ja Rufina&quot;, 1600, Sevilla kaunite kunstide muuseum.
Fail:Santo_Domingo_Lima,_Kacheln_aus_Sevilla.jpg|alt=Detail of the azulejos (ca. 1606) at the Basilica of Santo Domingo, Lima, Peru| Azulejode detail (umbes 1606)  Santo Domingo basiilikast, Limas, Peruus.
Fail:Capilla_del_Rosario_07.jpg|alt=Azulejos inside the Chapel of the Rosario (1531-1690), Puebla City, Mexico| Azulejod Rosario kabelis (1531-1690),&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://cvc.cervantes.es/artes/ciudades_patrimonio/puebla/historia_tradicion/conventos_02.htm|title=Puebla de los Ángeles|website=Centro Virtual Cervantes, [[Instituto Cervantes]]|language=Hispaania}}&lt;/ref&gt; [[Puebla]], Mehhiko.
Fail:PBb057-Krypta_i_krużganki_Koscioła_Św_Franciszka.jpg|alt=Azulejos (dating to 1642) in the Basilica of San Francisco, Lima, Peru.| Azulejod (dateeritud 1642. aastast) &lt;ref name=&quot;sancristobal&quot;&gt;{{Cite book|last=San Cristóbal Sebastián|first=Antonio|year=2006|title=Nueva visión de San Francisco de Lima|publisher=OpenEdition Books|isbn=978-9972-623-44-8|pages=81–98|language=es|editor-last=Institut français d’études andines|chapter=Capítulo VII. Azulejos en el claustro e iglesia|doi=10.4000/books.ifea.1127|editor-last2=Banco Central de Reserva del Perú|chapter-url=https://books.openedition.org/ifea/1144?lang=es}} See section 12 in &quot;Los azulejos de Sevilla&quot; for a letter from Pedro Rodríguez to Marcos Ibáñez on payment for tiles.&lt;/ref&gt; San Francisco basiilika, Limas, Peruus.
&lt;/gallery&gt;

=== 18. sajand ===
17. sajandi lõpu- ja 18. sajandi alguspoolt võib pidada ''azulejode'' kuldajaks ja seda on nimetatud ka &quot;meistrite tsükliks&quot; (''Ciclo dos Mestres''). ''Azulejode'' masstootmine algas siis mitte ainult suurema sisenõudluse, vaid ka Portugali kolooniast [[Brasiilia|Brasiiliast]] saabunud suurte tellimuste tõttu. Suured ühekordsed tellimused asendati korduvate plaadimustritega, mis olid odavamad. Kirikud, kloostrid, paleed ja isegi elumajad kaeti seest ja väljast ''azulejodega'', millest paljud olid kaunistatud rikkalike [[Barokk|barokkelementidega]] .

18. sajandi algusaastatel olid silmapaistvamad disainerid: [[António Pereira (artist)|António Pereira (kunstnik)]], [[Manuel dos Santos]], [[António de Oliveira Bernardes|António de Oliveira Bernardese]] ja tema poja [[Policarpo de Oliveira Bernardes|Policarpo de Oliveira Bernardese]] töökoda; [[Master PMP]] (tuntud ainult tema monogrammi järgi) ja tema kaastöötajad [[Teotónio dos Santos]] ja [[Valentim de Almeida]]; [[Bartolomeu Antunes]] ja tema õpilane [[Nicolau de Freitas]] . Kuna nende tegutsemisaeg langes kokku kuningas [[João V]] (1706–1750) valitsemisajaga, nimetatakse selle perioodi stiili ka Joanine'i stiiliks.
[[Fail:Figura de convite 1,1997.jpg|pisi|&quot;Kutsuva figuuriga&quot; azulejo]]
Samal perioodil ilmusid esimesed nn &quot;kutsuvad figuurid&quot; (''figura de convite''), mille leiutas Master PMP ja mis valmistati 18. ja 19. sajandil. Need on välja lõigatud ''azulejo-''paneelid elusuuruses figuuridega (teenrid, [[Hellebard|hellebardierid]], aadlikud või elegantselt riietatud daamid), mis tavaliselt paigutati paleede sissepääsude juurde, siseõuedesse ja trepikodadesse. Nende eesmärk oli külastajate tervitamine. Neid võib leida ainult Portugalis.

1740. aastatel hakati Portugalis monumentaalsete jutustavate azulejo paneelide asemel kasutama väiksemaid ja peenemalt teostatud [[rokokoo]] stiilis paneele. Need paneelid kujutavad galantseid ja pastoraalseid teemasid, nagu on näha prantsuse maalikunstniku [[Antoine Watteau]] töödes. Headeks näideteks on [[Mesquitela hertsogite palee]] fassaad ja aiad Carnide'is ([[Lissabon]]) ning ''{{Keel|pt|Corredor das Mangas}}'' Queluzi rahvuspalees.

Tollaaegseid azulejo trende mõjutas silmapaistev rokokoo kunstnik [[François Lemoyne]]. Tema teos &quot;Annunciation&quot; oli 18. sajandi Portugali ja Brasiilia ''azulejo'' kunsti jaoks oluline eeskuju. Algse teose kopeeris [[Laurent Cars]] ning see levis Portugalis ja selle kolooniates. Lemoyne’i loomingut on ''azulejo'' kunsti läbi reprodutseeritud ka arvukates Portugali kirikutes. Teos kujutab [[Maarja]] kuulutamist peaingel [[Gabriel|Gabrieli]] poolt ja üks selline näide asub Nossa Senhora da Luzi kirikus.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=de Carvalho|first=Rosario Salema|url=https://revistas.ucm.es/index.php/EIKO/article/view/92881|title=The afterlife of François Le Moyne’s Annunciation on eighteenth-century Portuguese azulejos|publisher=Universidad Complutense de Madrid|journal=Eikon Imago|volume=14|pages=20|date=7 February 2025|via=Directory of Open Access Journals}}&lt;/ref&gt;

Lissaboni taastamine pärast [[Lissaboni maavärin|1755. aasta suurt maavärinat]] andis ''azulejode'' abil kaunistamisele utilitaarsema (kasulikkusest lähtuva) rolli. See lihtne ja funktsionaalne stiil sai tuntuks kui [[Pombali stiil]], mis on nimetatud [[Markii de Pombali]] järgi, kelle ülesandeks sai riigi ülesehitamine pärast maavärinat. Hoonetele hakati paigaldama ka väikeseid pühenduspilte kujutavaid ''azulejo'' paneele, mida peeti kaitseks tulevaste õnnetuste eest.

[[Mehhiko|Mehhikos]] arenes 16. sajandi alguses kasutusele võetud ''azulejo''-tehnikatest välja ''[[talavera]]'', mis on piirkondlik [[majoolika]] vorm ([[Tinaglasuur|tinaglasuuriga]] kaunistatud keraamika). ''Azulejosid'' kasutati sel ajal laialdaselt nii religioosses kui ka koduses keskkonnas ning üks selline näide on [[México|Mexicos]] asuv [[Casa de los Azulejos]], mis ehitati 1737. aastal [[El Valle de Orizaba]] [[Krahv|krahvile]] ja krahvinnale .

Vastureaktsioonina hakkasid ilmuma lihtsamad ja õrnemad [[Uusklassitsism|neoklassitsistlikus]] stiilis kujundused tagasihoidlikumate värvitoonidega. Need teemad jõudsid Portugali Robert ja James Adamsi gravüüride kaudu. Real Fábrica de Louça do Ratost sai sel perioodil oluline nn Rato-plaatide tootja. Selle peadisainer oli Sebastião Inácio de Almeida ning maalijaks Francisco de Paula e Oliveira. Teine selle ajastu tähtis plaatide maalija oli Francisco Jorge da Costa.

Portugali mõju all ehitatud [[São Luís|São Luíse]] linn [[Maranhão osariik|Maranhãos]] Brasiilias on säilitanud Ladina-Ameerika suurima 18. ja 19. sajandi ''azulejodega'' kaunistatud ajaloolise linnaruumi. 1997. aastal kinnitas [[UNESCO]] São Luíse ajaloolise keskuse [[UNESCO maailmapärandi nimistu|maailmapärandi nimistusse]]. São Luís on tuntud ka kui &quot;Azulejode linn&quot; (''Cidade dos Azulejos'').&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Bogéa|first=Isabella|url=http://www.egov.ufsc.br/portal/conteudo/heran%C3%A7-lusitana-da-cidade-dos-azulejos|title=A HERANÇA LUSITANA DA CIDADE DOS AZULEJOS|website=eGov UFSC|date=9 November 2012|access-date=4 January 2019|language=pt}}&lt;/ref&gt;&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;150&quot;&gt;
Fail:Sintra_L1190119_(25141013871).jpg|alt=Azulejos of the walls of Sala dos Brasões (ca. 18th century), Sintra National Palace, Portugal| Sala dos Brasõesi müüride azulejod (u 18. sajand &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Government of the Republic of Portugal|url=http://www.patrimoniocultural.gov.pt/pt/patrimonio/patrimonio-imovel/pesquisa-do-patrimonio/classificado-ou-em-vias-de-classificacao/geral/view/69856|title=Palácio Nacional de Sintra - detalhe|access-date=8 April 2020|language=pt|authorlink=Government of Portugal}}&lt;/ref&gt; ), Sintra rahvuspalee, Portugal.
Fail:Palacio_Queluz_Corredor_Mangas2.JPG|alt=Azulejos in Rococo-style in the Palace of Queluz, Portugal.| Rokokoo stiilis azulejos Queluzi palees, Portugalis.
Fail:Porto.Cathedral17.jpg|alt=Albarrada, flower vase by Valentim de Almeida (between 1729 and 1731); Cathedral of Porto, Portugal.| Albarrada, Valentim de Almeida lillevaas (1729–1731); Porto katedraal, Portugal.
Fail:Nazaré06.jpg|alt=Azulejos by Willem van der Kloet (1708) in the transept of the Church of Nossa Senhora da Nazaré; Nazaré, Portugal.| Willem van der Kloeti (1708) Azulejos Nossa Senhora da Nazaré kiriku [[Transept|transeptis]]; Nazaré, Portugal.
Fail:Cathédrale_Santa_Maria_Maior_de_Lisbonne_avant_1755.jpg|alt=Azulejos of the Lisbon Cathedral, ca. 1755.| Azulejo paneel Lissaboni katedraalist, umbes 1755.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Porto Editora|url=https://www.infopedia.pt/$se-catedral-de-lisboa|title=Sé Catedral de Lisboa|website=Infopédia|access-date=8 April 2020|language=pt|year=2003}}&lt;/ref&gt;
Fail:Óbidos_-_Varanda_(5414515924).jpg|alt=Azulejos vault in Óbidos, Portugal.| Azulejo võlvlagi Óbidoses, Portugalis.
Fail:IgrejaMatrizCambra.jpg|alt=Checkered azulejos on the façade of the Igreja Matriz de Cambra, Vouzela, Portugal| Ruudulised azulejod Igreja Matriz de Cambra fassaadil, Vouzela, Portugal.
Fail:Lisboa,_Mosteiro_dos_Jerónimos,_refeitório,_azulejos_(2).jpg|alt=Azulejos (ca. 1785) of refrectory of Jerónimos Monastery, Lisbon| Azulejo paneel (umbes 1785 &lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.mosteirojeronimos.gov.pt/en/index.php?s=white&amp;pid=213|title=Refectory|website=mosteirojeronimos.gov.pt|access-date=8 April 2020|language=pt|archive-url=https://web.archive.org/web/20180612163744/http://www.mosteirojeronimos.gov.pt/en/index.php?s=white&amp;pid=213|archive-date=12 June 2018}}&lt;/ref&gt; ) Lissaboni Jerónimose kloostri tuletornis.
Fail:Alcobaça_-_Mosteiro_de_Alcobaça_10_(22994623339).jpg|alt=Azulejos (ca. 18th century) of the Alcobaça Monastery| Alcobaça kloostri azulejod (umbes 18. sajand &lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://leiria.360portugal.com/Concelho/Alcobaca/MosteiroAlcobaca/SalaReis/|title=MOSTEIRO DE ALCOBAÇA|website=Portugal em 360º Distrito de Leiria|access-date=8 April 2020}}&lt;/ref&gt; ).
Fail:Igreja_da_Misericórdia_de_Tavira_-_Azulejos.jpg|alt=Azulejos (ca. 1760) of Igreja da Misericórdia, Tavira, Portugal| Azulejo paneel (umbes 1760) Igreja da Misericórdias, [[Tavira|Taviras]], Portugalis.
Fail:Gandía_(23980380357).jpg|alt=Galería Dorada (c. early-18th century), Ducal Palace of Gandia, Gandia, Spain| Galería Dorada (umbes 18. sajandi algus &lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.palauducal.com/?i=es&amp;sec=edi&amp;subsec=mon|title=Monumento|website=Palau Ducal dels Borja website|access-date=8 April 2020}}&lt;/ref&gt; ), Gandia hertsogipalee, Gandia, Hispaania.
Fail:Azulejos-bahia2.jpg|alt=Convent of Saint-Francis, 1702, Salvador de Bahia, Brazil.| Saint-Francise klooster, 1702, [[Salvador (Brasiilia)|Salvador de Bahia]], Brasiilia.
Fail:Casa_de_Azulejos_3.jpg|alt=Casa de los Azulejos palace, ca. 1737, Mexico City, Mexico.| Casa de los Azulejose palee, ca. 1737, &lt;ref&gt;{{Cite book|last=Gonzalez Obregón|first=Luis|year=1909|title=México viejo y anecdótico|publisher=Robarts Toronto|pages=201|chapter=La casa de los azulejos|chapter-url=https://seminarioartecolonial.files.wordpress.com/2011/07/la-casa-de-los-azulejos.pdf}}&lt;/ref&gt; [[México|Mexico]], Mehhiko.
Fail:Vista_de_la_Fachada_del_Templo_de_San_Francisco_Acatepec_9.jpg|alt=Azulejos of the facade made between 1650 and 1750 with Talavera pottery. Church of San Francisco Acatepec in San Andrés Cholula, Mexico.| Fassaadile lisatud azulejod on valmistatud aastatel 1650–1750 &lt;ref&gt;{{Cite book|last=Terán Bonilla|first=José Antonio|year=2010|title=Templo de San Francisco Acatepec. Antología del Barroco Poblano|publisher=El Errante|isbn=978-607-7525-42-4|url=https://books.google.com/books?id=Tqj4ygAACAAJ|last2=Velázquez Thierry|first2=Luz de Lourdes}}&lt;/ref&gt; Talavera keraamikast. San Francisco Acatepeci kirik San Andrés Cholulas Mehhikos.
Fail:Terreiro_do_Paço_Lisboa.jpg|alt=Large panel showing the Terreiro do Paço and Lisbon before the 1755 earthquake. ca. 18th century. National Museum of the Azulejo, Lisbon| Suur paneel, mis näitab Terreiro do Paçot ja Lissaboni enne 1755. aasta maavärinat. umbes 18. sajand. Azulejo rahvusmuuseum, [[Lissabon]].
Fail:Palácio_do_Raio_4.jpg|alt=Palácio do Raio in Braga, Portugal| Palácio do Raio [[Braga|Bragas]], Portugalis.
&lt;/gallery&gt;

=== 19. sajand ===
19. sajandi esimesel poolel valitses ''azulejo'' dekoratiivplaatide tootmises seisak, mis oli tingitud esmalt [[Poolsaare sõda|Napoleoni armee sissetungist]] ja hiljem sotsiaalsetest ja majanduslikest muutustest. Kui umbes 1840. aastal alustasid Brasiiliast pärit sisserändajad [[Porto|Portos]] tööstuslikku ''azulejode'' tootmist, võtsid portugallased üle Brasiilia moe kaunistada oma majade [[Fassaad|fassaade]] ''azulejodega''.

Kui Porto tehased valmistasid ühe- või kahevärvilisi kõrgreljeefseid plaate, siis Lissaboni tehased hakkasid kasutama teistsugust meetodit: siirdetrüki tehnikat sinivalgetel või mitmevärvilistel ''azulejodel''. 19. sajandi viimastel kümnenditel võeti Lissaboni tehastes kasutusele veel üks siirdetrüki viis – [[Fajanss|trükkimine kreemika glasuuriga]] keraamilistele plaaditoorikutele.

Kuigi need tööstuslikud meetodid andsid tulemuseks lihtsad, stiliseeritud mustrid, polnud plaatide käsitsi maalimise kunst surnud. Seda viljelesid jätkuvalt [[Manuel Joaquim de Jesus]] ja eriti [[Luís Ferreira]]. Luis Ferreira oli Lissaboni tehase Viúva Lamego direktor ja ta kattis kogu tehase fassaadi allegooriliste stseenidega. Ta valmistas lillevaaside, puude ja allegooriliste figuuridega paneele, mida tuntakse ''Ferreira das Tabuletas'' nime all, [[Trompe-l'oeil|trompe-l'œil]] tehnikas. Need käsitsi maalitud paneelid on head näited 19. sajandi lõpu [[Eklektitsism (kunst)|eklektilisest]] [[Romantism|romantismikultuurist]].

&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;150&quot;&gt;
Fail:Fachada_de_azulejos_-_Lisboa.jpg|alt=Casa do Ferreira das Tabuletas, in Rua da Trindade, Lisbon, building built between 1849 and 1865 with its respective trompe-l'œil azulejos in the facade.| Casa do Ferreira das Tabuletas, [[Lissabon|Lissabonis]] Rua da Trindade's, aastatel 1849–1865 ehitatud hoone, mille fassaadil on vastavad ''[[Trompe-l'oeil|trompe-l'œil]]'' azulejod.
Fail:AzulejoPalácioHoteldoBuçaco2.jpg|alt=Azulejos at Buçaco Palace, in Mealhada, Portugal.| Azulejo paneel Buçaco palees, Mealhadas, Portugalis.
Fail:Aveiro_Azulejo.jpg|alt=Façade of a grand house in Aveiro, Portugal.| Maja fassaad Portugalis Aveiros.
Fail:Talavera_de_la_Reina_-_Jardines_del_Prado_22.jpg|alt=Jardines del Prado garden in Talavera de la Reina, Spain. Built in 1864.| Jardines del Prado aed [[Talavera de la Reina|Talavera de la Reinas]], Hispaanias. Ehitatud 1864. &lt;ref&gt;{{Cite web|last=www.talavera.org|url=http://www.talavera.org/turismo/index.cfm?codigo=1012|title=Jardines del Prado|access-date=2017-03-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20170323054419/http://www.talavera.org/turismo/index.cfm?codigo=1012|archive-date=2017-03-23}}&lt;/ref&gt;
Fail:FacadeUriartePuebla.JPG|alt=Uriarte Talavera, ca. 1824, Puebla, Mexico| Uriarte Talavera, umbes 1824, [[Puebla osariik|Puebla]], Mehhiko.
Fail:Streets_of_Macau_(6993777227).jpg|alt=Portuguese Azulejos in Macau| Portugali azulejo [[Macau|Macaos]].
Fail:A_ship_with_port_arriving_in_Newfoundland_in_1892_(27561193516).jpg|alt=Portuguese Azulejo depicting the arrival of a ship with Port wine cargo in St. John's, Canada, 1892| Portugali Azulejo, mis kujutab [[Portvein|portveinilastiga]] laeva saabumist [[Saint John's (Kanada)|St. John'si]], Kanadasse, 1892.
&lt;/gallery&gt;

=== 20. sajand ===
20. sajandi alguses hakkasid [[Juugend|juugendstiilis]] ''azulejod'' ilmuma selliste kunstnike loomingus nagu [[Rafael Bordalo Pinheiro]], [[Júlio César da Silva]] ja [[José António Jorge Pinto]]. 1885. aastal rajas Rafael Bordalo Pinheiro keraamikatehase [[Caldas da Rainha|Caldas da Rainhas]], kus ta lõi hulga keraamikakujundusi, mille poolest see linn veel ka tänapäeval tuntud on. Selles tehases on muuseum São Rafael, mis on pühendatud tema fantaasiarikkale tööle, eriti dekoratiivplaatidele ja satiirilistele kivikujudele.

Umbes 1930. aastatel ilmusid [[art déco]] ''azulejod'', mille peamiseks kunstnikuks oli António Costa. 

[[São Bento raudteejaam|São Bento raudteejaama]] vestibüüli monumentaalsed kaunistused [[Porto|Portos]], mis koosnevad 20 000 Azulejost ja mille lõi [[Jorge Colaço]], kujutavad ajaloolistel teemadel romantilise &quot;pildipostkaardi&quot; laadis jutustavat stiili. Jorge Colaço tõi ''azulejo'' taas oma loomingu keskmesse. Ta arendas välja meetodeid, mis laiendasid plaadi-paneelides  värvide ja visuaalsete efektide valikut, kuigi mõned  väljendasid muret nende ajale vastupidavuse pärast. Neid tehnikaid kasutati suuremahulistes dekoratiivprojektides, näiteks São Bento raudteejaamas. &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Pereira|first=Silva|url=https://repositorio.lnec.pt/bitstream/123456789/1009612/2/006_49_IMaTTe2017_rev.pdf|title=The Importance of Technological Knolwedge for the Valorization of Azulejo Heritage|publisher=Laboratório Nacional de Engenharia Civil|website=Repositório do LNEC|date=May 29–30, 2017|access-date=September 15, 2025|last2=Menezes|first2=Marluci|pages=3–4|last3=van Lookeren Campagne|first3=Kate}}&lt;/ref&gt;

20. sajandi kunstnike hulka kuuluvad veel Jorge Barradas, Carlos Botelho, Jorge Martins, Sá Nogueira, Menez ja [[Paula Rego]] . [[Maria Keil]] kujundas suured abstraktsed paneelid [[Lissaboni metroo]] esimeses üheksateistkümnes jaamas (aastatel 1957–1972). Nende tööde kaudu sai temast ''azulejo'' -kunsti taaselustamise ja ajakohastamise liikumapanev jõud. Tema ''Intendente'' jaama kaunistusi peetakse kaasaegse plaadikunsti meistriteoseks.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.zazous.co.uk/2020/09/10/azulejos-traditional-tile-provides-design-inspiration/|title=Azulejos, Traditional Spanish and Portuguese Tiles, Provide Inspiration For Modern Vinyl Floor Tiles|website=Zazous Vinyl Flooring|date=2020-09-10|access-date=2021-11-16|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20211116204929/https://www.zazous.co.uk/2020/09/10/azulejos-traditional-tile-provides-design-inspiration/|archive-date=2021-11-16}}&lt;/ref&gt;

&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;150&quot;&gt;
Fail:Intérieur_de_la_cathédrale_de_São_Tomé_(10).jpg|alt=Inside the Grace Cathedral, São Tomé| Grace'i katedraal, [[São Tomé]]
Fail:Goelbench06390140.JPG|alt=Park Güell, Barcelona, of 1914.| [[Güelli park]], Barcelona, 1914.
Fail:Patos_19.jpg|alt=One of the several tiled benches of the Plaza 25 de Julio built in 1917, Santa Cruz de Tenerife, Canary Islands|Üks mitmest plaaditud pingist 1917. aastal ehitatud Plaza 25 de Julio väljakul&lt;ref&gt;{{citation|url=https://www.webtenerife.co.uk/tenerife/the-island/municipalities/santa-cruz-tenerife/places-interest/plaza-veinticinco-julio.htm?_ga=2.226425180.739225899.1522932926-622647220.1522932926|title=Plaza 25 de julio|publisher=webtenerife.com}}&lt;/ref&gt;[[Santa Cruz de Tenerife|Santa Cruz de Tenerifel]], Kanaari saartel.
Fail:Font_de_Santa_Anna,_detall.jpg|alt=Azulejos made in 1918 in Font de Santa Anna, Barcelona| Azulejod valmistatud 1918. aastal Barcelonas [[Font de Santa Anna|Font de Santa Annas]]
Fail:Azulejos_Parque_Eduardo_VII-2.jpg|alt=Panel by Jorge Colaço (circa 1922) depicting an episode from the battle of Aljubarrota (1385) between the Portuguese and Castilian armies, Lisbon, Portugal.| Jorge Colaço (umbes 1922) paneel, mis kujutab episoodi Aljubarrota lahingust (1385) Portugali ja Kastiilia armee vahel, [[Lissabon]], Portugal.
Fail:ABC_BLANCO_Y_NEGRO_(2).jpg|alt=ABC Serrano Building built by Aníbal González in 1926, Madrid| ABC Serrano hoone, mille ehitas Aníbal González 1926. aastal Madridis.
Fail:PlazaEspanaBancos.jpg|alt=Plaza de España, Seville, of 1928.| Plaza de España, Sevilla, 1928.
Fail:Capela_das_Almas_(Porto).jpg|alt=Capela de Santa Catarina, Porto; façade was covered in 1929.| Capela de Santa Catarina, Porto; fassaad kaeti 1929. aastal.
Fail:Panel,_Ermera,_Timor-Leste_-_panoramio.jpg|alt=Portuguese Azulejos depicting the image of Our Lady of Fátima, Ermera, East Timor.| Portugali azulejod, millel on kujutatud [[Fátima neitsi Maarja]], [[Ermera]], [[Ida-Timor]].
Fail:Covilha-CCBY.jpg|alt=Santa Maria Church in Covilhã; façade was covered in the 1940s.| Santa Maria kirik [[Covilhã|Covilhãs]]; fassaad kaeti 1940. aastatel.
Fail:Art_Noveau.jpg|alt=Art Nouveau azulejos on a shop in Porto.| Juugendstiilis azulejod Portos asuva poe fassaadil.
Fail:Azulejo_Moderno_-_Iglesia_de_San_Juan_Bautista_de_Chiva_-_Valencia.jpg|alt=Iglesia de San Juan Bautista de Chiva, Valencia.| San Juan Bautista de Chiva kirik, Valencia.
Fail:Parede_da_Estação_de_São_Bento.jpg|alt=Interior of the São Bento railway station, Porto, Portugal, around twenty thousand tiles (551 square meters) installed in the building were created in the 1930s by the painter Jorge Colaço.| São Bento raudteejaama sisekujundus [[Porto|Portos]] Portugalis. Hoonesse paigaldati umbes kakskümmend tuhat plaati (551 ruutmeetrit) ja need loodi 1930. aastatel maalikunstnik Jorge Colaço poolt.&lt;ref name=&quot;portugalvisitor&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.portugalvisitor.com/portugal-travel/sao-bento-station|title=São Bento Station|website=PortugalVisitor - Travel Guide To Portugal}}&lt;/ref&gt;
Fail:Adding_some_blue_to_my_collection_azulejos.jpg|alt=Portuguese Azulejos, at the Instituto Menezes Bragança, in the former Portuguese colony in India, Goa.| Portugali Azulejos, Instituto Menezes Bragança, endises Portugali koloonias [[India|Indias]], [[Goa osariik|Goas]].
Fail:Fonteparcduportugal.JPG|alt=Azulejos in Parc du Portugal, founded in 1953, Little Portugal, Montreal, Canada| Azulejod pargis Parc du Portugalis, asutatud 1953. aastal, &lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.lonelyplanet.com/canada/montreal/attractions/parc-du-portugal/a/poi-sig/392909/361431|title=Parc du Portugal|website=[[Lonely Planet]]}}&lt;/ref&gt; Little Portugal,  [[Montréal|Montreal]], Kanada. 
Fail:Embaixada_de_Portugal_em_Bissau_03.jpg|alt=Portuguese Azulejos in Bissau, Guinea-Bissau| Portugali azulejod [[Bissau|Bissaus]], Guinea-Bissaus
Fail:Recreation_Park_bandshell.jpg|alt=Californian Azulejos, at one of the Long Beach Historic Landmarks, Recreation Park bandshell, US| California azulejod [[Long Beach|Long Beachi]] puhkepargi kontserdipaigas, USAs.
Fail:Lady_of_Fatima_tiles.jpg|alt=Luso-American Azulejos depicts an image of Our Lady of Fátima, in The Ironbound, Newark, United States| [[Fátima neitsi Maarja|Fátima Neitsi Maarja]] kujutis muuseumis The Ironbound [[Newark|Newarkis]], Ameerika Ühendriikides.
Fail:Ceràmica_de_Manises_(Rajola_de_València)._Espai_públic_d'Alginet.jpg|alt=Manises tile, in Alginet| Manises plaat, Alginet'is
Fail:Porto40.JPG|alt=21st-century azulejos (Porto)| 21. sajandi azulejod ([[Porto]])
&lt;/gallery&gt;

== Lissaboni metroo ==
''Azulejosid'' leidub peaaegu igas Lissaboni metroojaamas. Algselt lõi metroojaamade jaoks teosed maalikunstnik Maria Keil (1914–2012), metroosüsteemi arhitekti Francisco Keil do Amarali (1910–1975) abikaasa.

1988. aastal valminud uus laiendus sisaldas kaasaegsemate Portugali kunstnike töid: [[Rolando de Sá Nogueira]] Laranjeiras jaamas, [[Júlio Pomar]] Alto dos Moinhose jaamas, [[Manuel Cargaleiro]] Colégio Militar/Luzi jaamas ja [[Maria Helena Vieira da Silva]] Cidade Universtiariase jaamas. Paljud Portugali kunstnikud on saanud ülesandeks kaunistada uusi ja renoveeritud jaamu.

== Kaitsestaatus ==
''Azulejosid ohustavad'' [[vandalism]], hooletus ja vargused, kuna neid leidub rohkesti ajaloolistes ning sageli lagunevates hoonetes üle kogu Portugali ning neile on lihtne ligi pääseda. Lissabonis võib plaate aeg-ajalt leida müügil tänavalaatadel ja mustal turul,&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.straitstimes.com/world/europe/thieves-target-historic-portuguese-decorative-tiles|title=Thieves target historic Portuguese decorative tiles|website=The Straits Times|date=8 August 2017|access-date=16 August 2017}}&lt;/ref&gt;  hoolimata pingutustest tõsta turistidest ostjate teadlikkust. Alates 2013. aastast on Portugalis keelatud lammutada hooneid, mille fassaadid on kaetud ''azulejo'' plaatidega.&lt;ref name=&quot;news&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.publico.pt/2017/08/23/local/noticia/fachadas-de-azulejo-estao-protegidas-mas-e-dentro-das-casas-que-estao-os-tesouros-1783060|title=A lei protege os azulejos mas há quem os continue a vender|trans-title=The law protects azulejos, but there are some who still sell them|website=Público|date=23 August 2017|access-date=23 August 2017|language=pt-pt}}&lt;/ref&gt;

Kõige rohkem vargusi pannakse toime just Lissabonis; ametivõimude hinnangul kadus selles linnas aastatel 1980–2000 umbes 25% kunstiväärtusega ''azulejodest''.&lt;ref name=&quot;news2&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.publico.pt/2015/04/19/local/noticia/camaras-apertam-regras-para-proteger-azulejos-mas-os-furtos-estao-a-aumentar-1692745|title=Câmaras apertam regras para proteger azulejos mas furtos estão a aumentar|trans-title=Cities tighten rules but number of thefts is increasing|website=Público|date=19 April 2015|access-date=23 August 2017|language=pt-pt}}&lt;/ref&gt; 

SOS Azulejo kaitsegrupi loomine tõi kaasa ''azulejode'' varguste ja vandalismi märkimisväärse vähenemise – selle algusest kuni 2013. aastani kahanes nende juhtumite arv ligikaudu 80%. Järgnevatel aastatel toimus küll väike langus ennetustegevuse mõjus, kuid SOS Azulejo on endiselt oluline meede ''azulejode'' kaitsmisel ja säilitamisel.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=de Amorim e Sa|first=Leonor Maria|url=https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/f2271a6e-cdee-4493-90af-9fcca2d3934c/language-en|title=Turning a Social Problem into a Cultural Opportunity: The Crime Prevention Project SOS Azulejo|journal=European Police Science and Research Bulletin|issue=14|pages=10|date=1 September 2016|via=HeinOnline}}&lt;/ref&gt;

Portugali peamine ''azulejo'' kaitsegrupp SOS Azulejo, mis loodi 2007. aastal ja tegutseb Polícia Judiciária allüksusena,&lt;ref name=&quot;news2&quot;&gt;&lt;/ref&gt; on seadnud oma peamiseks eesmärgiks iidsete plaatide müügi piiramise ja turu kontrollimise.&lt;ref name=&quot;news&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Lissaboni linn on loonud plaatide panga (''Banco do Azulejo''), mis kogub ja hoiustab umbes 30 000 plaati lammutatud või kasutusest kõrvaldatud hoonetest ja annetustest. Sarnaseid projekte on ka Aveiro, Porto ja Ovari linnades. &lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.publico.pt/2017/04/18/local/noticia/em-lisboa-o-banco-do-azulejo-ja-funciona-e-inventario-vai-a-meio-1769067|title=Em Lisboa, o Banco do Azulejo já funciona e inventário vai a meio|trans-title=In Lisbon, the 'Banco do Azulejo' is already operational and its inventory is half done|website=Público|date=18 April 2017|access-date=23 August 2017|language=pt-pt}}&lt;/ref&gt;

2017. aasta augustis võeti vastu seadus, mis keelab nii plaatidega hoonete lammutamise kui ka renoveerimistööd, mis hõlmavad plaatide eemaldamist.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.tsf.pt/sociedade/interior/demolicao-de-fachadas-com-azulejos-interdita-em-todo-o-pais-8718059.html|title=Demolição de fachadas com azulejos interdita em todo o país|trans-title=Demolition of façades with tiles banned all over the country|website=TSF|date=21 August 2017|access-date=23 August 2017|language=Portugali|archive-url=https://web.archive.org/web/20241118193358/https://www.tsf.pt/sociedade/interior/demolicao-de-fachadas-com-azulejos-interdita-em-todo-o-pais-8718059.html/|archive-date=18 November 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://dre.pt/web/guest/home/-/dre/108016474/details/maximized?serie=I&amp;day=2017-08-18&amp;date=2017-08-01&amp;dreId=108016472|title=Lei n.º 79/2017 - Protege o património azulejar|trans-title=Law 79/2017 - Protecting tile heritage|website=Diário da República Eletrónico|date=18 August 2017|access-date=9 September 2017|language=pt-pt}}&lt;/ref&gt;
== Viited ==
{{Viited}}

== Välised lingid ==
* {{Commonsi kategooria-tekstina|Azulejos}}
* [https://museunacionaldoazulejo.gov.pt/ Azulejo Rahvusmuuseum Portugalis (National Azulejo Museum)]
* [http://azulejos.fr/index_en.html Azulejode ajalugu (An illustrated history of Azulejos)]
* [https://www.almaviva.com/en/ceramic-techniques/ Glaasuurmaalingu tehnika (The over-glaze decoration technique)]

[[Kategooria:Keraamika]]
[[Kategooria:Hispaania kultuur]]
[[Kategooria:Portugali kultuur]]</text>
      <sha1>eia43le8l01hf3rf399bsxsj1y4ibvk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142424</id>
      <parentid>7142412</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:31:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Keilu</username>
        <id>162731</id>
      </contributor>
      <origin>7142424</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="52787" sha1="lz1tbo5ckuvz12g3coilizv2gfwo44l" xml:space="preserve">[[Fail:Azulejos_Parque_Eduardo_VII-2.jpg|paremal|pisi|342x342px|Portugali kunstniku Jorge Colaço ''Aljubarrota'' lahingustseeni kujutav ''azulejo'' paneel, (1922).]]
'''''{{Keel|pt|Azulejo}}''''' ([[Portugali keel|portugali keeles]]: [ɐzuˈle(j)ʒu, ɐzuˈlɐjʒu], [[Hispaania keel|hispaania keeles]]: [aθuˈlexo]; pärineb [[Araabia keel|araabia keelest]] sõnast الزليج  ''az-zulaiŷ'', &quot;glasuuritud savi“) &lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.azulejos.fr/index_en.html|title=Azulejos: gallery and history of handmade Portuguese and Spanish tiles|website=www.azulejos.fr|access-date=8 April 2020}}&lt;/ref&gt; on õhuke dekoratiivne keraamiline saviplaat, mis on ühelt küljelt [[Glasuurpõletus|glasuuritud]] (saadud [[Email|emailil]] põhineva aine põletamise tulemusel, mis muudab pinna veekindlaks ja läikivaks).   

''Azulejo'' plaadid on tavaliselt valged, läikivaks glasuuritud ja sinise mustriga, kuid kasutatakse ka teisi värve. Azulejo kultuuri on mõjutanud sinine ja valge keraamika, mida on alates 17. sajandist valmistatud Hollandi linnas [[Delfti fajanss|Delftis]].    

''Azulejod'' moodustavad kuni tänapäevani [[Portugal|Portugali]] ja [[Hispaania]] arhitektuuri olulise osa. Lisaks Hispaanial ja Portugalile on ''azulejo'' tootmistraditsioon olemas ka endistes [[Portugali koloniaalimpeerium|Portugali]] ja [[Hispaania koloniaalimpeerium|Hispaania kolooniates]] [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]], [[Lõuna-Ameerika|Lõuna-Ameerikas]], [[Filipiinid|Filipiinidel]], [[Goa osariik|Goas]], portugali keelt kõnelevates [[Aafrika|Aafrika riikides]], [[Ida-Timor|Ida-Timoris]] ja [[Macau|Macaos]].  Paljud ''azulejod'' kajastavad [[Portugali ajalugu|Portugali]] ja [[Hispaania ajalugu|Hispaania ajaloo]] olulisi ajaloolisi ja kultuurilisi aspekte.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Features |eesnimi=Harriet Lloyd-Smith last updated in |kuupäev=2021-05-06 |pealkiri=At home with Brazilian artist Adriana Varejão |url=https://www.wallpaper.com/art/at-home-with-brazilian-artist-adriana-varejao |vaadatud=2026-04-20 |väljaanne=Wallpaper* |keel=en}}&lt;/ref&gt;
   
''Azulejod'' esinevad väga erinevates geomeetrilistes vormides, millest kõige levinumad on ruut ja ristkülik. Kaunistatud pind võib olla ühetooniline ehk [[Monokroomsus|monokroomne]] või mitmevärviline ehk [[Polükroomia|polükroomne]] ning kas sile või reljeefne. Traditsiooniliselt on ehituse ja arhitektuuriga seotud ''azulejosid'' kasutatud nii sise- kui ka välispindade katmiseks; samuti võib see esineda eraldiseisva dekoratiivse elemendina, pildi või illustratsioonina.

''Azulejosid'' kasutatakse [[Elamu|elamute]], [[Palee|paleede]] ja [[Kirik (pühakoda)|religioosse arhitektuuri]] seinte, põrandate ja lagede katmisel, samuti aedades ja metroodes. Plaatidel kujutatud teemad on väga mitmekesised, ulatudes lihtsatest geomeetrilistest või taimemotiividest kuni ajalooliste episoodide, mütoloogiliste stseenide, religioosse ikonograafia ja rahvapäraste kujutisteni.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Perla|first=Antonio|author-link=|year=1988|title=Cerámica aplicada en la arquitectura madrileña|publisher=Comunidad de Madrid|location=Madrid|isbn=8445100270|pages=25-32|edition=|language=|access-date=|url=|others=|editor-last=|chapter=|quote=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Fleming, John (1987). Hugh Honour, ed. ''Diccionario de las artes decorativas''. Madrid: Alianza Editorial.&lt;/ref&gt;

== Etümoloogia ==
Sõna ''azulejo'' on tuletatud araabiakeelsest sõnast {{Keel|ar|الزليج}} ( {{Transl|ar|al-zillīj}} ), zellij tähendab &quot;lihvitud kivi&quot;, sest selle elemendi algne idee oli jäljendada [[Bütsants|Bütsantsi]] ja [[Rooma riik|Rooma]] mosaiike.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Duvar|first=Gazete|url=https://www.gazeteduvar.com.tr/yazarlar/2019/06/30/kapla-butun-sokaklarimi-azulejo|title=Kapla bütün sokaklarımı azulejo!|website=[[Gazete Duvar]]|date=2019-06-30|access-date=2021-11-16|language=tr-TR|archive-url=https://web.archive.org/web/20201203072602/https://www.gazeteduvar.com.tr/yazarlar/2019/06/30/kapla-butun-sokaklarimi-azulejo|archive-date=2020-12-03}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==

=== 13.–15. sajand ===
Hispaania linnast [[Sevilla|Sevillast]] sai [[islami keraamika]] (''Hispano-Moresque'') plaatide tööstuse peamine keskus. Varaseimad ''azulejod'' 13. sajandil olid [[Mosaiik|mosaiikplaadid]], mida tunti ''alicatadode'' nime all (araabia keelest &quot;lõikama&quot;)&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Cite book|last=Degeorge|first=Gérard|year=2001|title=The Art of the Islamic Tile|publisher=Flammarion|isbn=208010876X|pages=64–65|language=en|url=https://books.google.com/books?id=VynrAAAAMAAJ&amp;q=zellij+alicatado|last2=Porter|first2=Yves|translator-last=Radzinowicz|translator-first=David}}&lt;/ref&gt; ning mida Islami arhitektuuris tunti ''zellij'' nimetuse all.&lt;ref name=&quot;BloomBlair2009&quot;&gt;{{Cite book|year=2009|title=Grove Encyclopedia of Islamic Art &amp; Architecture|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-530991-1|page=201|editor-last=Bloom|editor-first=Jonathan|chapter=Architecture; X. Decoration; B. Tiles|editor-last2=Blair|editor-first2=Sheila S.|chapter-url=https://books.google.com/books?id=un4WcfEASZwC&amp;pg=PA201}}&lt;/ref&gt; Plaadid glasuuriti ühevärviliselt, lõigati geomeetrilisteks kujunditeks ja pandi geomeetriliste mustrite moodustamiseks kokku. [[Granada]] [[Alhambra|Alhambras]] leidub selle ajastu kohta palju näiteid. Seda traditsiooni jätkati mõnda aega Hispaania [[Mudéjar'i arhitektuur|Mudéjar'i arhitektuuris]] (kujunes välja [[Al-Ándalus|Al-Andalusi]] piirkonnas), millest on tänapäevani säilinud näited [[Reales Alcázares|Sevilla Alcázari]] lossi 14. sajandil ehitatud osades &lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Cite book|last=Bloom|first=Jonathan M.|year=2020|title=Architecture of the Islamic West: North Africa and the Iberian Peninsula, 700–1800|publisher=Yale University Press|location=|isbn=9780300218701|pages=172|url=https://books.google.com/books?id=IRHbDwAAQBAJ&amp;q=Islamic+Palace+Architecture+in+the+Western+Mediterranean&amp;pg=PP1}}&lt;/ref&gt; ja [[Maroko|Marokos]].&lt;ref name=&quot;:022&quot;&gt;{{Cite book|last=Marçais|first=Georges|year=1954|title=L'architecture musulmane d'Occident|publisher=Arts et métiers graphiques|location=Paris|pages=414–415}}&lt;/ref&gt;

Kui endised [[Maurid|mauride]] kontrolli all olevad Hispaania territooriumid Hispaania võimu alla sattusid, arenesid vanematest [[Andaluusia]] traditsioonidest välja uued plaatide valmistamise tehnikad. Kuna jõukad hispaanlased eelistasid oma elukohtade kaunistamiseks Mudéjar'i stiili, kasvas nõudlus selle stiili mosaiikplaatide järele üle plaadimeistrite võimete, sundides neid kaaluma uusi meetodeid.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Cite book|last=Rosser-Owen|first=Mariam|year=2010|title=Islamic Arts from Spain|publisher=V&amp;A Publishing|isbn=9781851775989|pages=102|language=en}}&lt;/ref&gt; 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse poole sai Sevillast oluline tootmiskeskus plaatide tüübile, mida tunti kui ''cuenca'' (&quot;õõnes&quot;) või ''arista'' (&quot;hari&quot;).&lt;ref&gt;''Coentro, Susana; Trindade, Rui A. A.; Mirão, José; Candeias, António; Alves, Luís C.; Silva, Rui M. C.; Muralha, Vânia S. F. (1. jaanuar 2014). &quot;Hispano-Moresque ceramic tiles from the Monastery of Santa Clara-a-Velha (Coimbra, Portugal)&quot;. Journal of Archaeological Science (inglise).'' '''41''''': 21–28.''&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Cite book|last=Degeorge|first=Gérard|year=2001|title=The Art of the Islamic Tile|publisher=Flammarion|isbn=208010876X|pages=64–65|language=en|url=https://books.google.com/books?id=VynrAAAAMAAJ&amp;q=zellij+alicatado|last2=Porter|first2=Yves|translator-last=Radzinowicz|translator-first=David}}&lt;/ref&gt; Selle tehnika puhul moodustati motiivid nii, et põletamata plaadile suruti metallist või puidust vorm, mis piiritles motiivi õhukeste saviribadega ja see takistas põletamise ajal erinevate värvide segunemist. See oli sarnane vanema ''cuerda seca'' tehnikaga, ent oli masstootmise jaoks tõhusam.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite book|year=2006|title=The Grove Encyclopedia of Decorative Arts|publisher=Oxford University Press|isbn=9780195189483|pages=293, 471|language=en|editor-last=Campbell|editor-first=Gordon|chapter=}}&lt;/ref&gt; Nende plaatide motiivid jäljendasid varasemaid ''zellij'' mosaiigitraditsioonist pärit islami ja Mudéjar'i kujundusi või segasid neid kaasaegsete Euroopa mõjutustega, näiteks [[Gooti kunst|gooti]] või Itaalia [[Renessanss|renessanssiga]] .&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Frothingham|first=Alice Wilson|date=1969|title=Tile Panels of Spain, 1500-1650|publisher=order of the trustees, Hispanic Society of America|isbn=978-0-87535-110-0|pages=xiii|language=en|url=https://books.google.com/books?id=YIwVAQAAIAAJ&amp;q=cuenca+y+arista+tiles}}&lt;/ref&gt; ''Arista''-plaadid said sel perioodil tuntuks tänu sujuvale tootmisprotsessile ja võimalusele lisada kujundusse hõlpsamini [[Rekonkista|rekonkistaga]] seotud epigraafilisi motiive.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite journal|last=Dias Martins|first=Danielle|url=https://www.mdpi.com/2571-9408/8/6/237|title=Tiles (Azulejos)) and Tiling Mosaic (Alicatados) pieces within the Alhambra Museum Collections: A Historical, Artistic, and Technical Approach|publisher=Heritage|journal=Heritage|pages=31|date=19 June 2025|via=UNM Library Catalog}}&lt;/ref&gt; Nende plaatide silmapaistvaid näiteid võib leida Sevilla [[Casa de Pilatos|Casa de Pilatose]] 16. sajandi alguse kaunistustest.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Seda tüüpi plaate toodeti veel 17. sajandil ja neid eksporditi laialdaselt Hispaaniast teistesse Euroopa riikidesse ja Hispaania kolooniatesse [[Ameerika|Ameerikas]].&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

Portugalis tutvustas plaatide tehnikat Portugali kuningas [[Manuel I (Portugal)|Manuel I]] pärast oma külaskäiku Sevillasse 1503. aastal. Plaate kanti seintele ja kasutati põrandate sillutamiseks, nagu võib näha mitmetes ruumides, eriti [[Sintra rahvuspalee]] araabia toas (seal leidub ka kuulsaid ''cuenca'' plaate [[Armillaarsfäär|armillaarsfääriga]], mis oli kuningas Manuel I sümboliks). Portugallased võtsid omaks mauride ''horror vacui'' (tühja ruumi hirm) traditsiooni ja katsid seinad täielikult ''azulejodega'' .&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;150&quot;&gt;
Fail:Cuarto_Real_de_Santo_Domingo,_Granada._Elementos_decorativos.jpg|alt=(Moorish) Alicatado (ca. 13th century) in the Cuarto Real de Santo Domingo, Granada| Mauride azulejod (umbes 13. sajand)  Cuarto Real de Santo Domingos, Granada 
Fail:Alhambra-p3-wall.jpg|alt=(Moorish) Alicatado in the Alhambra (14th century), Granada| Mauride a''zulejod'' [[Alhambra|Alhambras]] (14. sajand), [[Granada]]
Fail:Capilla_Mudéjar_de_San_Bartolomé_in_der_Calle_Averroes,_Córdoba_-_panoramio.jpg|alt=(Christian) Capilla de San Bartolomé (ca. 1410), Córdoba| Capilla de San Bartolomé kabel (umbes 1410  ), [[Córdoba]]
Fail:Section_of_a_tile_floor_with_coat_of_arms.jpg|alt=(Christian) Alfardones, ca. 1420, Manises, Spain|  ''Alfardones'', umbes 1420, [[Manises]], Hispaania
Fail:Palacio_Sintra_azulejo5.JPG|alt=(Christian) Azulejos of the 15th century of the Sintra National Palace, Portugal| Portugali Sintra rahvuspalee 15. sajand 
Fail:Alcazar_Segovia_200846.JPG|alt=(Christian) Tiles in Alcázar of Segovia| Azulejod Segovia Alcázaris
&lt;/gallery&gt;

=== 16. sajand ===
[[Itaalia]] keraamikud saabusid Sevillasse 16. sajandi alguses ja rajasid sinna töökojad. Nad tõid endaga kaasa [[majoolika]] tehnika, mis võimaldasid kunstnikel oma kompositsioonides kujutada palju suuremat hulka figuraalseid teemasid. Esimene Itaalia keraamik, kes Hispaaniasse kolis, oli [[Francisco Niculoso]], kes asus Sevillasse elama 1498. aastal.  Niculoso käe all arenes Sevillas välja uus liik azulejo plaate, mida nimetatakse ''planosteks''; ning arenes väla ka uus dekoratiivtehnika, mida tuntakse nime all ''pisanos.''&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite journal|last=Dias Martins|first=Danielle|url=https://www.mdpi.com/2571-9408/8/6/237|title=Tiles (Azulejos)) and Tiling Mosaic (Alicatados) pieces within the Alhambra Museum Collections: A Historical, Artistic, and Technical Approach|publisher=Heritage|journal=Heritage|pages=31|date=19 June 2025|via=UNM Library Catalog}}&lt;/ref&gt; Niculoso tööde näiteid võib leida Sevilla Alcázaris. Arvukad selle perioodi azulejod – sageli mõjutatud Niculoso ja teiste Itaalia käsitööliste renessansiajastu suundumustest – olid polükroomsed plaadipaneelid, mis kujutasid religioosseid ja mütoloogilisi teemasid või jahistseene. &lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Pereira|first=Silvia R.M.|url=https://doi.org/10.1016/j.jeurceramsoc.2023.01.038|title=Evolution of azulejo glaze technology in Portugal from the 16th to the onset of the 19th century|publisher=Elsevier BV|journal=Journal of the European Ceramic Society|pages=12|date=13 March 2023|last2=Conte|first2=Gloria|last3=Esteves|first3=Lurdes|last4=Pais|first4=Alexandre N.|last5=Mimoso|first5=João M.|via=Google Scholar}}&lt;/ref&gt;

Kuni 16. sajandi keskpaigani toetusid portugallased jätkuvalt välismaaalt imporditud plaadikunstile. Peamiselt imporditi plaate Hispaaniast, näiteks Francisco Niculoso  &quot;Maarja kuulutamine&quot;  [[Évora|Évoras]], aga väiksemas mahus toodi plaate ka ka [[Antwerpen|Antwerpenist]] ([[Flandria]]), näiteks [[Jan Bogaerts|Jan Bogaertsi]] kaks paneeli Vila Viçosa (Alentejo) Paço Ducalis. Üks 16. sajandi varajasi Portugali meistreid oli [[Marçal de Matos]], kellele omistatakse &quot;Susanna ja vanemad&quot; (1565) teoses [[Quinta da Bacalhoa|„Quinta da Bacalhoa“]], Azeitão.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.theportugalnews.com/news/2021-04-23/preserving-portuguese-culture-through-tattoos/59485|title=Preserving Portuguese culture through tattoos|work=www.theportugalnews.com|language=en}}&lt;/ref&gt; &quot;Püha Roque ime&quot; (St Roque kirikus Lissabonis) on esimene dateeritud Portugali ''azulejo'' kompositsioon (1584). See on [[Francisco de Matos|Francisco de Matose]] teos, kes oli arvatavasti Marçal de Matose vennapoeg ja õpilane. Mõlemad ammutasid inspiratsiooni Itaalia ja Flandria [[Renessanss|renessansi-]] ja [[Manerism|maneristlikest]] maalidest ja [[Graveerimine|gravüüridest]]. Üks 16. sajandi ''azulejode'' ( ''azulejos Hispano-mouriscos'' ) kollektsioon asub Portugalis [[Beja|Bejas]] asuvas Museu da Rainha D. Leonoris.

16. sajandi lõpus kasutati ruudulisi ''azulejosid'' suurte pindade, näiteks kirikute ja kloostrite kaunistuseks. Diagonaalselt asetatud lihtsaid valgeid plaate ümbritsesid sinised ruudukujulised ja kitsa äärisega plaadid.&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;150&quot;&gt;
Fail:Niculoso_Alcazar_Seville.jpg|alt=Chapel of the Alcázar of Seville (Spain) covered with tin-glazed tiles painted in 1504 by the Pisan Francesco Niculoso.| [[Reales Alcázares|Sevilla  Alcázari]] kabel, mis on kaetud [[Pisa|Pisast]] pärit Francesco Niculoso 1504. aastal maalitud tinaglasuurplaatidega.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Guillermo García Ramos|year=1978|title=Jornadas Científicas sobre Cerámica y Vidrio|publisher=University of Seville|isbn=84-7405-096-0|url=https://books.google.com/books?id=ijhCyzkw1Q8C&amp;q=crist%C3%B3bal+de+augusta+alcaz%C3%A1r+de+sevilla&amp;pg=PA16}}&lt;/ref&gt;
Fail:Sevilla-4-9_(48040450686).jpg|alt=Casa de Pilatos in Seville has around 150 different azulejo designs of the 1530s, one of the largest antique collections in the world| Sevillas asuvas Casa de Pilatoses on näha umbes 150 erinevat 1530. aastatest pärit azulejo disaini,&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2013-04-05 |pealkiri=Los azulejos de la Casa de Pilatos de los hermanos Pulido - 152 - Maratania |keel=es-ES |väljaanne=Editorial Maratania |url=https://maratania.es/152152-loa-azulejos-de-la-casa-de-pilatos-de-los-hermanos-pulido/ |vaadatud=2026-04-20}}&lt;/ref&gt; mis on üks maailma suurimaid antiigikollektsioone.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2016-01-22 |pealkiri=The Casa de Pilatos - A Dream Palace in the Heart of Seville |keel=en-GB |väljaanne=Love of Spain |url=http://www.loveofspain.com/casa-de-pilatos |vaadatud=2026-04-20}}&lt;/ref&gt;
Fail:Azulejo_Loaysa_panel_ni.jpg|alt=Panel of Hernando de Loaysa, around 1590, Palacio de Fabio Nelli, Valladolid, Spain.| Hernando de Loaysa paneel, umbes 1590, Palacio de Fabio Nelli, [[Valladolid]], Hispaania.
Fail:Valladolid_convento_santaisabel_azulejo_siglo_XVI_by_lou.jpg|alt=16th-century azulejos in Convent of Santa Isabel, Valladolid| 16. sajandi azulejod Santa Isabeli kloostris Valladolidis.
Fail:TalaveraDeLaReina_Azulejos.jpg|alt=Basílica de Nuestra Señora del Prado, Talavera de la Reina, Spain.| Basílica de Nuestra Señora del Prado, [[Talavera de la Reina]], Hispaania.
Fail:Patriarca_taulells.jpg|alt=Real Colegio Seminario del Corpus Christi, Valencia, Spain.| Real Colegio Seminario del Corpus Christi, [[Valencia]], Hispaania.
Fail:Mare_de_Déu_com_a_emblema_del_braç_eclesiàstic,_sòcol_ceràmic_de_la_sala_Nova_del_palau_de_la_Generalitat_Valenciana.JPG|alt=Azulejos made by Hernando de Santiago and Juan de Víllalba in 1575 in Sala Nova, Palau de la Generalitat Valenciana, Valencia.| Azulejod, mille valmistasid Hernando de Santiago ja Juan de Víllalba 1575. aastal&lt;ref&gt;City Council of Valencia, ''[https://www.valencia.es/ayuntamiento/urbanismo2.nsf/0/A361EAD69FB5AAD8C125806C00268B85/$FILE/5731601-Palau%20de%20la%20Generalitat_firmado.pdf?OpenElement PLAN ESPECIAL DE LOS ENTORNOS DE LOS BIENES DE INTERÉS CULTURAL DE LA ZONA CENTRAL DE CIUTAT VELLA]'' (pdf)&lt;/ref&gt; Valencia osariigis Palau de la Generalitat Valencianas Sala Novas.
Fail:AzulejoMonasterioToledo.JPG|alt=Azulejo of the Santa Cruz Hospital in Toledo, Spain.| Azulejod Santa Cruzi haiglas[[Toledo|Toledos]] Hispaanias.
Fail:Wall_with_azulejos_-_Palacio_de_la_Condesa_de_Lebrija.JPG|alt=Azulejos of the Palacio de la Condesa de Lebrija (ca. 1585), Seville| Azulejod Palacio de la Condesa de Lebrijas (umbes 1585 &lt;ref&gt;''[http://www.retabloceramico.net/indicend_A_ZO.htm ÍNDICE CIVIL CERÁMICA ARQUITECTÓNICA. ZÓCALOS]'', retabloceramico.net&lt;/ref&gt; ), Sevillas.
Fail:Azulejo-Museum1.jpg|alt=Altarpiece of Our Lady of Life, painted in 1580 by Marçal de Matos, National Museum of the Azulejo, Lisbon.| Jumalaema altarimaal, mille maalis 1580. aastal Marçal de Matos, Azulejo rahvusmuuseum, Lissabonis.
Fail:Panel_of_4_cuenca_tiles_MET_sf33_46.jpg|alt=Cuenca tile with traditional geometric motif, at the Metropolitan Museum of Art, from 16th-century Spain| ''Cuenca'' traditsioonilise islami geomeetrilise motiiviga plaat [[Metropolitani Kunstimuuseum|Metropolitani kunstimuuseumis]] 16. sajandi Hispaaniast.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.metmuseum.org/art/collection/search/197345|title=Panel of 4 cuenca tiles|website=MET Museum|access-date=2022-10-06}}&lt;/ref&gt;
Fail:Casa_de_Pilatos_13.jpg|alt=Cuenca tile, with newer motifs, in the Casa de Pilatos in Seville (16th century)| Uuemate motiividega ''Cuenca'' plaat Casa de Pilatos'es Sevillas (16. sajand).
&lt;/gallery&gt;

=== 17. sajand ===
Hilisemal ajal asendati tavalised valged plaadid polükroomsete plaatidega (''enxaquetado rico''), mis sageli lõid keerukama mustrilise raamistiku, näiteks Santa Maria de Marvila kirikus (Igreja de Santa Maria de Marvila) [[Santarém (Portugal)|Santarémis Portugalis]] .

Kui diagonaalsed plaadid asendati korduva horisontaalse mitmevärviliste plaatide mustriga, oli võimalik luua uus kujundus erinevate motiividega, põimides [[Manerism|maneristlikke]] jooniseid rooside ja kameeliate kujutistega (mõnikord ka rooside ja vanikutega). Sisseehitatud [[votiiv]] kujutab tavaliselt stseeni [[Jeesus|Kristuse]] või pühaku elust. Neid vaibataolisi kompositsioone (''azulejo de tapete''), nagu neid nimetati, mis olid rikkalikult raamitud friiside ja ääristega, toodeti 17. sajandil suurtes kogustes. Parimaid näiteid võib leida Igreja do Salvadori kirikust [[Évora|Évoras]], Igreja de S. Quintino kirikust, Obral de Monte Agraço kirikust, Igreja de S. Vicente kirikust Cuba linnas Portugalis ja ülikooli kabelist [[Coimbra|Coimbras]] .

Azulejode kasutamine [[Antependium|antependiumide]] kaunistamisel, imiteerides hinnalisi altaririideid, on iseloomulik Portugalile. Paneel võib olla ühes tükis või koosneda kahest või kolmest osast. Neid kasutati 16., 17. ja 18. sajandil.

Mõned 17. sajandi antependiumid jäljendavad idamaiseid kangaid (nt [[kalikoo]] ja [[sits]]). Altaririiete kuldseid narmaid imiteeriti plaatide äärtele maalitud kollaste motiividega. Suurepäraseid näiteid võib leida Santa Marta haiglas Lissabonis või Santa Maria de Almosteri kloostris ja Santa Cruz do Buçaco kloostris .

Samal perioodil võeti [[Friis|friisides]] kasutusele veel üks motiiv: lindude, delfiinide või [[Puto|putodega]] ääristatud lillevaasid, nn ''albarradad'' . Tõenäoliselt said need inspiratsiooni flaami maalikunstist, näiteks [[Jan Brueghel vanem|Jan Brueghel Vanema]] lillevaasimaalingutest. 17. sajandil esinesid need veel eraldiseisvate motiividena, kuid 18. sajandil hakati neid kasutama korduvate mustritena.

Descalzas Realese kuninglikus kloostris asuvad ''azulejod'' kujutasid kuningliku päritolu naiste erinevaid voorusi ja omadusi. Need plaadid on oma olemuselt ainulaadsed, kuid peegeldavad 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses märkimisväärset nihet geomeetrilistelt mustritelt religioossete ja argieluliste kujutiste rõhutamise suunas.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Calvo|first=Eva|url=https://revistas.unal.edu.co/index.php/achsc/article/view/108670/92504|title=The Symbolic Ceramics of the Royal Monastery of the Descalzas Reales (Madrid). A Set of Tiles of Great Significance for the Discalced Community|publisher=Universidad Nacional de Colombia|journal=Anuario Colombiano de Historia Social y de la Cultura|pages=43|date=29 June 2024|via=UNM Library Catalog}}&lt;/ref&gt;

1642. aastast pärinevad ''azulejod'' asuvad [[Peruu|Peruus]] [[Lima (Peruu)|Lima]] San Francisco basiilikas ja kloostris.&lt;ref name=&quot;sancristobal&quot;&gt;{{Cite book|last=San Cristóbal Sebastián|first=Antonio|year=2006|title=Nueva visión de San Francisco de Lima|publisher=OpenEdition Books|isbn=978-9972-623-44-8|pages=81–98|language=es|editor-last=Institut français d’études andines|chapter=Capítulo VII. Azulejos en el claustro e iglesia|doi=10.4000/books.ifea.1127|editor-last2=Banco Central de Reserva del Perú|chapter-url=https://books.openedition.org/ifea/1144?lang=es}} See section 12 in &quot;Los azulejos de Sevilla&quot; for a letter from Pedro Rodríguez to Marcos Ibáñez on payment for tiles.&lt;/ref&gt; Colegio Maximo de San Pedro ''azulejodel'' leiab arvukalt märtrite ja silmapaistvate katoliku tegelaste kujutisi, mille tellisid jesuiitide misjonärid. Need kujutised täitsid nii pühendunud kui ka sümboolset eesmärki ning nende lisamist kasutati jesuiitide kohaloleku tugevdamiseks Limas. &lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Pedrosa Velasco|first=Dionicia|url=https://revista.letras.unmsm.edu.pe/index.php/le/article/view/2147/2172|title=Los rostros de la santidad. Mártires y fundadores jesuitas en los azulejos de la sacristía de San Pedro de Lima|publisher=Universidad Nacional Mayor de San Marcos|journal=Letras|pages=15|date=3 September 2022|via=UNM Library Catalog}}&lt;/ref&gt;

Teine Azulejo kompositsiooni tüüp, mida nimetatakse ''aves e ramagens'' (&quot;linnud ja oksad&quot;), muutus populaarseks ajavahemikul 1650–1680. Need said mõjutusi [[India|Indiast]] imporditud trükitud tekstiilide kujutistest: [[Hinduism|hindu]] sümbolid, lilled, loomad ja linnud.

17. sajandi teisel poolel tõi Hispaania kunstnik [[Gabriel del Barco y Minusca]] Portugali Hollandist, [[Delfti fajanss|Delftist pärit sinivalged plaadid]]. [[Jan van Oort|Jan van Oorti]] ja [[Willem van der Kloet|Willem van der Kloeti]] töökojad [[Amsterdam|Amsterdamis]] tootsid oma rikastele Portugali klientidele suuri ajalooliste stseenidega plaadipaneele, näiteks [[Marqueses da Fronteira palee]] jaoks [[Benfica|Benficas]] Lissabonis. Kuid kui Portugali kuningas [[Pedro II (Portugal)|Pedro II]]  aastatel 1687–1698 ''azulejode'' impordi riiki peatas, võttis tootmise üle Gabriel del Barco töökoda. Viimane suurem toodang Hollandist tarniti 1715. aastal. 

Peagi said domineerivaks suured, Portugalis kohapeal valmistatud sinivalged figuurplaadid, mille kujundasid akadeemilise haridusega Portugali kunstnikud, tõrjudes välja varasemad korduvad mustrid ja abstraktsed kaunistused.

&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;150&quot;&gt;
Fail:Beja26.jpg|alt=Carpet-style decoration Museu da Rainha D. Leonor; Beja, Portugal| Vaibastiilis kaunistus&lt;br /&gt;Museu da Rainha D. Leonor; Beja, Portugal.
Fail:Sagres07.jpg|alt=Antependium decorated with azulejos Church of Nossa Senhora da Graça; Sagres, Portugal| Azulejodega kaunistatud antependium&lt;br /&gt;Nossa Senhora da Graça kirik; Sagres, Portugal.
Fail:В_саду_Дворца_Фронтейра_(11609800903).jpg|alt=Kings Gallery fountain, Palace of the Marquess of Fronteira, Lisbon, Portugal| [[Kings Gallery purskkaev]], Fronteira markii palee, Lissabon, Portugal.
Fail:Lisbon_Travel_2011_(5900363958).jpg|alt=Palace of the Marquess of Fronteira, Lisbon.| Fronteira markii palee, Lissabon.
Fail:Santas_Justa_y_Rufina.jpg|alt=Saints Justa and Rufina, c. 1600, Museum of Fine Arts of Seville| &quot;Pühakud Justa ja Rufina&quot;, 1600, Sevilla kaunite kunstide muuseum.
Fail:Santo_Domingo_Lima,_Kacheln_aus_Sevilla.jpg|alt=Detail of the azulejos (ca. 1606) at the Basilica of Santo Domingo, Lima, Peru| Azulejode detail (umbes 1606)  Santo Domingo basiilikast, Limas, Peruus.
Fail:Capilla_del_Rosario_07.jpg|alt=Azulejos inside the Chapel of the Rosario (1531-1690), Puebla City, Mexico| Azulejod Rosario kabelis (1531-1690),&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://cvc.cervantes.es/artes/ciudades_patrimonio/puebla/historia_tradicion/conventos_02.htm|title=Puebla de los Ángeles|website=Centro Virtual Cervantes, [[Instituto Cervantes]]|language=Hispaania}}&lt;/ref&gt; [[Puebla]], Mehhiko.
Fail:PBb057-Krypta_i_krużganki_Koscioła_Św_Franciszka.jpg|alt=Azulejos (dating to 1642) in the Basilica of San Francisco, Lima, Peru.| Azulejod (dateeritud 1642. aastast) &lt;ref name=&quot;sancristobal&quot;&gt;{{Cite book|last=San Cristóbal Sebastián|first=Antonio|year=2006|title=Nueva visión de San Francisco de Lima|publisher=OpenEdition Books|isbn=978-9972-623-44-8|pages=81–98|language=es|editor-last=Institut français d’études andines|chapter=Capítulo VII. Azulejos en el claustro e iglesia|doi=10.4000/books.ifea.1127|editor-last2=Banco Central de Reserva del Perú|chapter-url=https://books.openedition.org/ifea/1144?lang=es}} See section 12 in &quot;Los azulejos de Sevilla&quot; for a letter from Pedro Rodríguez to Marcos Ibáñez on payment for tiles.&lt;/ref&gt; San Francisco basiilika, Limas, Peruus.
&lt;/gallery&gt;

=== 18. sajand ===
17. sajandi lõpu- ja 18. sajandi alguspoolt võib pidada ''azulejode'' kuldajaks ja seda on nimetatud ka &quot;meistrite tsükliks&quot; (''Ciclo dos Mestres''). ''Azulejode'' masstootmine algas siis mitte ainult suurema sisenõudluse, vaid ka Portugali kolooniast [[Brasiilia|Brasiiliast]] saabunud suurte tellimuste tõttu. Suured ühekordsed tellimused asendati korduvate plaadimustritega, mis olid odavamad. Kirikud, kloostrid, paleed ja isegi elumajad kaeti seest ja väljast ''azulejodega'', millest paljud olid kaunistatud rikkalike [[Barokk|barokkelementidega]] .

18. sajandi algusaastatel olid silmapaistvamad disainerid: [[António Pereira (artist)|António Pereira (kunstnik)]], [[Manuel dos Santos]], [[António de Oliveira Bernardes|António de Oliveira Bernardese]] ja tema poja [[Policarpo de Oliveira Bernardes|Policarpo de Oliveira Bernardese]] töökoda; [[Master PMP]] (tuntud ainult tema monogrammi järgi) ja tema kaastöötajad [[Teotónio dos Santos]] ja [[Valentim de Almeida]]; [[Bartolomeu Antunes]] ja tema õpilane [[Nicolau de Freitas]] . Kuna nende tegutsemisaeg langes kokku kuningas [[João V]] (1706–1750) valitsemisajaga, nimetatakse selle perioodi stiili ka Joanine'i stiiliks.
[[Fail:Figura de convite 1,1997.jpg|pisi|&quot;Kutsuva figuuriga&quot; azulejo]]
Samal perioodil ilmusid esimesed nn &quot;kutsuvad figuurid&quot; (''figura de convite''), mille leiutas Master PMP ja mis valmistati 18. ja 19. sajandil. Need on välja lõigatud ''azulejo-''paneelid elusuuruses figuuridega (teenrid, [[Hellebard|hellebardierid]], aadlikud või elegantselt riietatud daamid), mis tavaliselt paigutati paleede sissepääsude juurde, siseõuedesse ja trepikodadesse. Nende eesmärk oli külastajate tervitamine. Neid võib leida ainult Portugalis.

1740. aastatel hakati Portugalis monumentaalsete jutustavate azulejo paneelide asemel kasutama väiksemaid ja peenemalt teostatud [[rokokoo]] stiilis paneele. Need paneelid kujutavad galantseid ja pastoraalseid teemasid, nagu on näha prantsuse maalikunstniku [[Antoine Watteau]] töödes. Headeks näideteks on [[Mesquitela hertsogite palee]] fassaad ja aiad Carnide'is ([[Lissabon]]) ning ''{{Keel|pt|Corredor das Mangas}}'' Queluzi rahvuspalees.

Tollaaegseid azulejo trende mõjutas silmapaistev rokokoo kunstnik [[François Lemoyne]]. Tema teos &quot;Annunciation&quot; oli 18. sajandi Portugali ja Brasiilia ''azulejo'' kunsti jaoks oluline eeskuju. Algse teose kopeeris [[Laurent Cars]] ning see levis Portugalis ja selle kolooniates. Lemoyne’i loomingut on ''azulejo'' kunsti läbi reprodutseeritud ka arvukates Portugali kirikutes. Teos kujutab [[Maarja]] kuulutamist peaingel [[Gabriel|Gabrieli]] poolt ja üks selline näide asub Nossa Senhora da Luzi kirikus.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=de Carvalho|first=Rosario Salema|url=https://revistas.ucm.es/index.php/EIKO/article/view/92881|title=The afterlife of François Le Moyne’s Annunciation on eighteenth-century Portuguese azulejos|publisher=Universidad Complutense de Madrid|journal=Eikon Imago|volume=14|pages=20|date=7 February 2025|via=Directory of Open Access Journals}}&lt;/ref&gt;

Lissaboni taastamine pärast [[Lissaboni maavärin|1755. aasta suurt maavärinat]] andis ''azulejode'' abil kaunistamisele utilitaarsema (kasulikkusest lähtuva) rolli. See lihtne ja funktsionaalne stiil sai tuntuks kui [[Pombali stiil]], mis on nimetatud [[Markii de Pombali]] järgi, kelle ülesandeks sai riigi ülesehitamine pärast maavärinat. Hoonetele hakati paigaldama ka väikeseid pühenduspilte kujutavaid ''azulejo'' paneele, mida peeti kaitseks tulevaste õnnetuste eest.

[[Mehhiko|Mehhikos]] arenes 16. sajandi alguses kasutusele võetud ''azulejo''-tehnikatest välja ''[[talavera]]'', mis on piirkondlik [[majoolika]] vorm ([[Tinaglasuur|tinaglasuuriga]] kaunistatud keraamika). ''Azulejosid'' kasutati sel ajal laialdaselt nii religioosses kui ka koduses keskkonnas ning üks selline näide on [[México|Mexicos]] asuv [[Casa de los Azulejos]], mis ehitati 1737. aastal [[El Valle de Orizaba]] [[Krahv|krahvile]] ja krahvinnale .

Vastureaktsioonina hakkasid ilmuma lihtsamad ja õrnemad [[Uusklassitsism|neoklassitsistlikus]] stiilis kujundused tagasihoidlikumate värvitoonidega. Need teemad jõudsid Portugali Robert ja James Adamsi gravüüride kaudu. Real Fábrica de Louça do Ratost sai sel perioodil oluline nn Rato-plaatide tootja. Selle peadisainer oli Sebastião Inácio de Almeida ning maalijaks Francisco de Paula e Oliveira. Teine selle ajastu tähtis plaatide maalija oli Francisco Jorge da Costa.

Portugali mõju all ehitatud [[São Luís|São Luíse]] linn [[Maranhão osariik|Maranhãos]] Brasiilias on säilitanud Ladina-Ameerika suurima 18. ja 19. sajandi ''azulejodega'' kaunistatud ajaloolise linnaruumi. 1997. aastal kinnitas [[UNESCO]] São Luíse ajaloolise keskuse [[UNESCO maailmapärandi nimistu|maailmapärandi nimistusse]]. São Luís on tuntud ka kui &quot;Azulejode linn&quot; (''Cidade dos Azulejos'').&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Bogéa|first=Isabella|url=http://www.egov.ufsc.br/portal/conteudo/heran%C3%A7-lusitana-da-cidade-dos-azulejos|title=A HERANÇA LUSITANA DA CIDADE DOS AZULEJOS|website=eGov UFSC|date=9 November 2012|access-date=4 January 2019|language=pt}}&lt;/ref&gt;&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;150&quot;&gt;
Fail:Sintra_L1190119_(25141013871).jpg|alt=Azulejos of the walls of Sala dos Brasões (ca. 18th century), Sintra National Palace, Portugal| Sala dos Brasõesi müüride azulejod (u 18. sajand &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Government of the Republic of Portugal|url=http://www.patrimoniocultural.gov.pt/pt/patrimonio/patrimonio-imovel/pesquisa-do-patrimonio/classificado-ou-em-vias-de-classificacao/geral/view/69856|title=Palácio Nacional de Sintra - detalhe|access-date=8 April 2020|language=pt|authorlink=Government of Portugal}}&lt;/ref&gt; ), Sintra rahvuspalee, Portugal.
Fail:Palacio_Queluz_Corredor_Mangas2.JPG|alt=Azulejos in Rococo-style in the Palace of Queluz, Portugal.| Rokokoo stiilis azulejos Queluzi palees, Portugalis.
Fail:Porto.Cathedral17.jpg|alt=Albarrada, flower vase by Valentim de Almeida (between 1729 and 1731); Cathedral of Porto, Portugal.| Albarrada, Valentim de Almeida lillevaas (1729–1731); Porto katedraal, Portugal.
Fail:Nazaré06.jpg|alt=Azulejos by Willem van der Kloet (1708) in the transept of the Church of Nossa Senhora da Nazaré; Nazaré, Portugal.| Willem van der Kloeti (1708) Azulejos Nossa Senhora da Nazaré kiriku [[Transept|transeptis]]; Nazaré, Portugal.
Fail:Cathédrale_Santa_Maria_Maior_de_Lisbonne_avant_1755.jpg|alt=Azulejos of the Lisbon Cathedral, ca. 1755.| Azulejo paneel Lissaboni katedraalist, umbes 1755.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Porto Editora|url=https://www.infopedia.pt/$se-catedral-de-lisboa|title=Sé Catedral de Lisboa|website=Infopédia|access-date=8 April 2020|language=pt|year=2003}}&lt;/ref&gt;
Fail:Óbidos_-_Varanda_(5414515924).jpg|alt=Azulejos vault in Óbidos, Portugal.| Azulejo võlvlagi Óbidoses, Portugalis.
Fail:IgrejaMatrizCambra.jpg|alt=Checkered azulejos on the façade of the Igreja Matriz de Cambra, Vouzela, Portugal| Ruudulised azulejod Igreja Matriz de Cambra fassaadil, Vouzela, Portugal.
Fail:Lisboa,_Mosteiro_dos_Jerónimos,_refeitório,_azulejos_(2).jpg|alt=Azulejos (ca. 1785) of refrectory of Jerónimos Monastery, Lisbon| Azulejo paneel (umbes 1785 &lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.mosteirojeronimos.gov.pt/en/index.php?s=white&amp;pid=213|title=Refectory|website=mosteirojeronimos.gov.pt|access-date=8 April 2020|language=pt|archive-url=https://web.archive.org/web/20180612163744/http://www.mosteirojeronimos.gov.pt/en/index.php?s=white&amp;pid=213|archive-date=12 June 2018}}&lt;/ref&gt; ) Lissaboni Jerónimose kloostri tuletornis.
Fail:Alcobaça_-_Mosteiro_de_Alcobaça_10_(22994623339).jpg|alt=Azulejos (ca. 18th century) of the Alcobaça Monastery| Alcobaça kloostri azulejod (umbes 18. sajand &lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://leiria.360portugal.com/Concelho/Alcobaca/MosteiroAlcobaca/SalaReis/|title=MOSTEIRO DE ALCOBAÇA|website=Portugal em 360º Distrito de Leiria|access-date=8 April 2020}}&lt;/ref&gt; ).
Fail:Igreja_da_Misericórdia_de_Tavira_-_Azulejos.jpg|alt=Azulejos (ca. 1760) of Igreja da Misericórdia, Tavira, Portugal| Azulejo paneel (umbes 1760) Igreja da Misericórdias, [[Tavira|Taviras]], Portugalis.
Fail:Gandía_(23980380357).jpg|alt=Galería Dorada (c. early-18th century), Ducal Palace of Gandia, Gandia, Spain| Galería Dorada (umbes 18. sajandi algus &lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.palauducal.com/?i=es&amp;sec=edi&amp;subsec=mon|title=Monumento|website=Palau Ducal dels Borja website|access-date=8 April 2020}}&lt;/ref&gt; ), Gandia hertsogipalee, Gandia, Hispaania.
Fail:Azulejos-bahia2.jpg|alt=Convent of Saint-Francis, 1702, Salvador de Bahia, Brazil.| Saint-Francise klooster, 1702, [[Salvador (Brasiilia)|Salvador de Bahia]], Brasiilia.
Fail:Casa_de_Azulejos_3.jpg|alt=Casa de los Azulejos palace, ca. 1737, Mexico City, Mexico.| Casa de los Azulejose palee, ca. 1737, &lt;ref&gt;{{Cite book|last=Gonzalez Obregón|first=Luis|year=1909|title=México viejo y anecdótico|publisher=Robarts Toronto|pages=201|chapter=La casa de los azulejos|chapter-url=https://seminarioartecolonial.files.wordpress.com/2011/07/la-casa-de-los-azulejos.pdf}}&lt;/ref&gt; [[México|Mexico]], Mehhiko.
Fail:Vista_de_la_Fachada_del_Templo_de_San_Francisco_Acatepec_9.jpg|alt=Azulejos of the facade made between 1650 and 1750 with Talavera pottery. Church of San Francisco Acatepec in San Andrés Cholula, Mexico.| Fassaadile lisatud azulejod on valmistatud aastatel 1650–1750 &lt;ref&gt;{{Cite book|last=Terán Bonilla|first=José Antonio|year=2010|title=Templo de San Francisco Acatepec. Antología del Barroco Poblano|publisher=El Errante|isbn=978-607-7525-42-4|url=https://books.google.com/books?id=Tqj4ygAACAAJ|last2=Velázquez Thierry|first2=Luz de Lourdes}}&lt;/ref&gt; Talavera keraamikast. San Francisco Acatepeci kirik San Andrés Cholulas Mehhikos.
Fail:Terreiro_do_Paço_Lisboa.jpg|alt=Large panel showing the Terreiro do Paço and Lisbon before the 1755 earthquake. ca. 18th century. National Museum of the Azulejo, Lisbon| Suur paneel, mis näitab Terreiro do Paçot ja Lissaboni enne 1755. aasta maavärinat. umbes 18. sajand. Azulejo rahvusmuuseum, [[Lissabon]].
Fail:Palácio_do_Raio_4.jpg|alt=Palácio do Raio in Braga, Portugal| Palácio do Raio [[Braga|Bragas]], Portugalis.
&lt;/gallery&gt;

=== 19. sajand ===
19. sajandi esimesel poolel valitses ''azulejo'' dekoratiivplaatide tootmises seisak, mis oli tingitud esmalt [[Poolsaare sõda|Napoleoni armee sissetungist]] ja hiljem sotsiaalsetest ja majanduslikest muutustest. Kui umbes 1840. aastal alustasid Brasiiliast pärit sisserändajad [[Porto|Portos]] tööstuslikku ''azulejode'' tootmist, võtsid portugallased üle Brasiilia moe kaunistada oma majade [[Fassaad|fassaade]] ''azulejodega''.

Kui Porto tehased valmistasid ühe- või kahevärvilisi kõrgreljeefseid plaate, siis Lissaboni tehased hakkasid kasutama teistsugust meetodit: siirdetrüki tehnikat sinivalgetel või mitmevärvilistel ''azulejodel''. 19. sajandi viimastel kümnenditel võeti Lissaboni tehastes kasutusele veel üks siirdetrüki viis – [[Fajanss|trükkimine kreemika glasuuriga]] keraamilistele plaaditoorikutele.

Kuigi need tööstuslikud meetodid andsid tulemuseks lihtsad, stiliseeritud mustrid, polnud plaatide käsitsi maalimise kunst surnud. Seda viljelesid jätkuvalt [[Manuel Joaquim de Jesus]] ja eriti [[Luís Ferreira]]. Luis Ferreira oli Lissaboni tehase Viúva Lamego direktor ja ta kattis kogu tehase fassaadi allegooriliste stseenidega. Ta valmistas lillevaaside, puude ja allegooriliste figuuridega paneele, mida tuntakse ''Ferreira das Tabuletas'' nime all, [[Trompe-l'oeil|trompe-l'œil]] tehnikas. Need käsitsi maalitud paneelid on head näited 19. sajandi lõpu [[Eklektitsism (kunst)|eklektilisest]] [[Romantism|romantismikultuurist]].

&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;150&quot;&gt;
Fail:Fachada_de_azulejos_-_Lisboa.jpg|alt=Casa do Ferreira das Tabuletas, in Rua da Trindade, Lisbon, building built between 1849 and 1865 with its respective trompe-l'œil azulejos in the facade.| Casa do Ferreira das Tabuletas, [[Lissabon|Lissabonis]] Rua da Trindade's, aastatel 1849–1865 ehitatud hoone, mille fassaadil on vastavad ''[[Trompe-l'oeil|trompe-l'œil]]'' azulejod.
Fail:AzulejoPalácioHoteldoBuçaco2.jpg|alt=Azulejos at Buçaco Palace, in Mealhada, Portugal.| Azulejo paneel Buçaco palees, Mealhadas, Portugalis.
Fail:Aveiro_Azulejo.jpg|alt=Façade of a grand house in Aveiro, Portugal.| Maja fassaad Portugalis Aveiros.
Fail:Talavera_de_la_Reina_-_Jardines_del_Prado_22.jpg|alt=Jardines del Prado garden in Talavera de la Reina, Spain. Built in 1864.| Jardines del Prado aed [[Talavera de la Reina|Talavera de la Reinas]], Hispaanias. Ehitatud 1864. &lt;ref&gt;{{Cite web|last=www.talavera.org|url=http://www.talavera.org/turismo/index.cfm?codigo=1012|title=Jardines del Prado|access-date=2017-03-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20170323054419/http://www.talavera.org/turismo/index.cfm?codigo=1012|archive-date=2017-03-23}}&lt;/ref&gt;
Fail:FacadeUriartePuebla.JPG|alt=Uriarte Talavera, ca. 1824, Puebla, Mexico| Uriarte Talavera, umbes 1824, [[Puebla osariik|Puebla]], Mehhiko.
Fail:Streets_of_Macau_(6993777227).jpg|alt=Portuguese Azulejos in Macau| Portugali azulejo [[Macau|Macaos]].
Fail:A_ship_with_port_arriving_in_Newfoundland_in_1892_(27561193516).jpg|alt=Portuguese Azulejo depicting the arrival of a ship with Port wine cargo in St. John's, Canada, 1892| Portugali Azulejo, mis kujutab [[Portvein|portveinilastiga]] laeva saabumist [[Saint John's (Kanada)|St. John'si]], Kanadasse, 1892.
&lt;/gallery&gt;

=== 20. sajand ===
20. sajandi alguses hakkasid [[Juugend|juugendstiilis]] ''azulejod'' ilmuma selliste kunstnike loomingus nagu [[Rafael Bordalo Pinheiro]], [[Júlio César da Silva]] ja [[José António Jorge Pinto]]. 1885. aastal rajas Rafael Bordalo Pinheiro keraamikatehase [[Caldas da Rainha|Caldas da Rainhas]], kus ta lõi hulga keraamikakujundusi, mille poolest see linn veel ka tänapäeval tuntud on. Selles tehases on muuseum São Rafael, mis on pühendatud tema fantaasiarikkale tööle, eriti dekoratiivplaatidele ja satiirilistele kivikujudele.

Umbes 1930. aastatel ilmusid [[art déco]] ''azulejod'', mille peamiseks kunstnikuks oli António Costa. 

[[São Bento raudteejaam|São Bento raudteejaama]] vestibüüli monumentaalsed kaunistused [[Porto|Portos]], mis koosnevad 20 000 Azulejost ja mille lõi [[Jorge Colaço]], kujutavad ajaloolistel teemadel romantilise &quot;pildipostkaardi&quot; laadis jutustavat stiili. Jorge Colaço tõi ''azulejo'' taas oma loomingu keskmesse. Ta arendas välja meetodeid, mis laiendasid plaadi-paneelides  värvide ja visuaalsete efektide valikut, kuigi mõned  väljendasid muret nende ajale vastupidavuse pärast. Neid tehnikaid kasutati suuremahulistes dekoratiivprojektides, näiteks São Bento raudteejaamas. &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Pereira|first=Silva|url=https://repositorio.lnec.pt/bitstream/123456789/1009612/2/006_49_IMaTTe2017_rev.pdf|title=The Importance of Technological Knolwedge for the Valorization of Azulejo Heritage|publisher=Laboratório Nacional de Engenharia Civil|website=Repositório do LNEC|date=May 29–30, 2017|access-date=September 15, 2025|last2=Menezes|first2=Marluci|pages=3–4|last3=van Lookeren Campagne|first3=Kate}}&lt;/ref&gt;

20. sajandi kunstnike hulka kuuluvad veel Jorge Barradas, Carlos Botelho, Jorge Martins, Sá Nogueira, Menez ja [[Paula Rego]] . [[Maria Keil]] kujundas suured abstraktsed paneelid [[Lissaboni metroo]] esimeses üheksateistkümnes jaamas (aastatel 1957–1972). Nende tööde kaudu sai temast ''azulejo'' -kunsti taaselustamise ja ajakohastamise liikumapanev jõud. Tema ''Intendente'' jaama kaunistusi peetakse kaasaegse plaadikunsti meistriteoseks.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.zazous.co.uk/2020/09/10/azulejos-traditional-tile-provides-design-inspiration/|title=Azulejos, Traditional Spanish and Portuguese Tiles, Provide Inspiration For Modern Vinyl Floor Tiles|website=Zazous Vinyl Flooring|date=2020-09-10|access-date=2021-11-16|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20211116204929/https://www.zazous.co.uk/2020/09/10/azulejos-traditional-tile-provides-design-inspiration/|archive-date=2021-11-16}}&lt;/ref&gt;

&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;150&quot;&gt;
Fail:Intérieur_de_la_cathédrale_de_São_Tomé_(10).jpg|alt=Inside the Grace Cathedral, São Tomé| Grace'i katedraal, [[São Tomé]]
Fail:Goelbench06390140.JPG|alt=Park Güell, Barcelona, of 1914.| [[Güelli park]], Barcelona, 1914.
Fail:Patos_19.jpg|alt=One of the several tiled benches of the Plaza 25 de Julio built in 1917, Santa Cruz de Tenerife, Canary Islands|Üks mitmest plaaditud pingist 1917. aastal ehitatud Plaza 25 de Julio väljakul&lt;ref&gt;{{citation|url=https://www.webtenerife.co.uk/tenerife/the-island/municipalities/santa-cruz-tenerife/places-interest/plaza-veinticinco-julio.htm?_ga=2.226425180.739225899.1522932926-622647220.1522932926|title=Plaza 25 de julio|publisher=webtenerife.com}}&lt;/ref&gt;[[Santa Cruz de Tenerife|Santa Cruz de Tenerifel]], Kanaari saartel.
Fail:Font_de_Santa_Anna,_detall.jpg|alt=Azulejos made in 1918 in Font de Santa Anna, Barcelona| Azulejod valmistatud 1918. aastal Barcelonas [[Font de Santa Anna|Font de Santa Annas]]
Fail:Azulejos_Parque_Eduardo_VII-2.jpg|alt=Panel by Jorge Colaço (circa 1922) depicting an episode from the battle of Aljubarrota (1385) between the Portuguese and Castilian armies, Lisbon, Portugal.| Jorge Colaço (umbes 1922) paneel, mis kujutab episoodi Aljubarrota lahingust (1385) Portugali ja Kastiilia armee vahel, [[Lissabon]], Portugal.
Fail:ABC_BLANCO_Y_NEGRO_(2).jpg|alt=ABC Serrano Building built by Aníbal González in 1926, Madrid| ABC Serrano hoone, mille ehitas Aníbal González 1926. aastal Madridis.
Fail:PlazaEspanaBancos.jpg|alt=Plaza de España, Seville, of 1928.| Plaza de España, Sevilla, 1928.
Fail:Capela_das_Almas_(Porto).jpg|alt=Capela de Santa Catarina, Porto; façade was covered in 1929.| Capela de Santa Catarina, Porto; fassaad kaeti 1929. aastal.
Fail:Panel,_Ermera,_Timor-Leste_-_panoramio.jpg|alt=Portuguese Azulejos depicting the image of Our Lady of Fátima, Ermera, East Timor.| Portugali azulejod, millel on kujutatud [[Fátima neitsi Maarja]], [[Ermera]], [[Ida-Timor]].
Fail:Covilha-CCBY.jpg|alt=Santa Maria Church in Covilhã; façade was covered in the 1940s.| Santa Maria kirik [[Covilhã|Covilhãs]]; fassaad kaeti 1940. aastatel.
Fail:Art_Noveau.jpg|alt=Art Nouveau azulejos on a shop in Porto.| Juugendstiilis azulejod Portos asuva poe fassaadil.
Fail:Azulejo_Moderno_-_Iglesia_de_San_Juan_Bautista_de_Chiva_-_Valencia.jpg|alt=Iglesia de San Juan Bautista de Chiva, Valencia.| San Juan Bautista de Chiva kirik, Valencia.
Fail:Parede_da_Estação_de_São_Bento.jpg|alt=Interior of the São Bento railway station, Porto, Portugal, around twenty thousand tiles (551 square meters) installed in the building were created in the 1930s by the painter Jorge Colaço.| São Bento raudteejaama sisekujundus [[Porto|Portos]] Portugalis. Hoonesse paigaldati umbes kakskümmend tuhat plaati (551 ruutmeetrit) ja need loodi 1930. aastatel maalikunstnik Jorge Colaço poolt.&lt;ref name=&quot;portugalvisitor&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.portugalvisitor.com/portugal-travel/sao-bento-station|title=São Bento Station|website=PortugalVisitor - Travel Guide To Portugal}}&lt;/ref&gt;
Fail:Adding_some_blue_to_my_collection_azulejos.jpg|alt=Portuguese Azulejos, at the Instituto Menezes Bragança, in the former Portuguese colony in India, Goa.| Portugali Azulejos, Instituto Menezes Bragança, endises Portugali koloonias [[India|Indias]], [[Goa osariik|Goas]].
Fail:Fonteparcduportugal.JPG|alt=Azulejos in Parc du Portugal, founded in 1953, Little Portugal, Montreal, Canada| Azulejod pargis Parc du Portugalis, asutatud 1953. aastal, &lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.lonelyplanet.com/canada/montreal/attractions/parc-du-portugal/a/poi-sig/392909/361431|title=Parc du Portugal|website=[[Lonely Planet]]}}&lt;/ref&gt; Little Portugal,  [[Montréal|Montreal]], Kanada. 
Fail:Embaixada_de_Portugal_em_Bissau_03.jpg|alt=Portuguese Azulejos in Bissau, Guinea-Bissau| Portugali azulejod [[Bissau|Bissaus]], Guinea-Bissaus
Fail:Recreation_Park_bandshell.jpg|alt=Californian Azulejos, at one of the Long Beach Historic Landmarks, Recreation Park bandshell, US| California azulejod [[Long Beach|Long Beachi]] puhkepargi kontserdipaigas, USAs.
Fail:Lady_of_Fatima_tiles.jpg|alt=Luso-American Azulejos depicts an image of Our Lady of Fátima, in The Ironbound, Newark, United States| [[Fátima neitsi Maarja|Fátima Neitsi Maarja]] kujutis muuseumis The Ironbound [[Newark|Newarkis]], Ameerika Ühendriikides.
Fail:Ceràmica_de_Manises_(Rajola_de_València)._Espai_públic_d'Alginet.jpg|alt=Manises tile, in Alginet| Manises plaat, Alginet'is
Fail:Porto40.JPG|alt=21st-century azulejos (Porto)| 21. sajandi azulejod ([[Porto]])
&lt;/gallery&gt;

== Lissaboni metroo ==
''Azulejosid'' leidub peaaegu igas Lissaboni metroojaamas. Algselt lõi metroojaamade jaoks teosed maalikunstnik Maria Keil (1914–2012), metroosüsteemi arhitekti Francisco Keil do Amarali (1910–1975) abikaasa.

1988. aastal valminud uus laiendus sisaldas kaasaegsemate Portugali kunstnike töid: [[Rolando de Sá Nogueira]] Laranjeiras jaamas, [[Júlio Pomar]] Alto dos Moinhose jaamas, [[Manuel Cargaleiro]] Colégio Militar/Luzi jaamas ja [[Maria Helena Vieira da Silva]] Cidade Universtiariase jaamas. Paljud Portugali kunstnikud on saanud ülesandeks kaunistada uusi ja renoveeritud jaamu.

== Kaitsestaatus ==
''Azulejosid ohustavad'' [[vandalism]], hooletus ja vargused, kuna neid leidub rohkesti ajaloolistes ning sageli lagunevates hoonetes üle kogu Portugali ning neile on lihtne ligi pääseda. Lissabonis võib plaate aeg-ajalt leida müügil tänavalaatadel ja mustal turul,&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.straitstimes.com/world/europe/thieves-target-historic-portuguese-decorative-tiles|title=Thieves target historic Portuguese decorative tiles|website=The Straits Times|date=8 August 2017|access-date=16 August 2017}}&lt;/ref&gt;  hoolimata pingutustest tõsta turistidest ostjate teadlikkust. Alates 2013. aastast on Portugalis keelatud lammutada hooneid, mille fassaadid on kaetud ''azulejo'' plaatidega.&lt;ref name=&quot;news&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.publico.pt/2017/08/23/local/noticia/fachadas-de-azulejo-estao-protegidas-mas-e-dentro-das-casas-que-estao-os-tesouros-1783060|title=A lei protege os azulejos mas há quem os continue a vender|trans-title=The law protects azulejos, but there are some who still sell them|website=Público|date=23 August 2017|access-date=23 August 2017|language=pt-pt}}&lt;/ref&gt;

Kõige rohkem vargusi pannakse toime just Lissabonis; ametivõimude hinnangul kadus selles linnas aastatel 1980–2000 umbes 25% kunstiväärtusega ''azulejodest''.&lt;ref name=&quot;news2&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.publico.pt/2015/04/19/local/noticia/camaras-apertam-regras-para-proteger-azulejos-mas-os-furtos-estao-a-aumentar-1692745|title=Câmaras apertam regras para proteger azulejos mas furtos estão a aumentar|trans-title=Cities tighten rules but number of thefts is increasing|website=Público|date=19 April 2015|access-date=23 August 2017|language=pt-pt}}&lt;/ref&gt; 

SOS Azulejo kaitsegrupi loomine tõi kaasa ''azulejode'' varguste ja vandalismi märkimisväärse vähenemise – selle algusest kuni 2013. aastani kahanes nende juhtumite arv ligikaudu 80%. Järgnevatel aastatel toimus küll väike langus ennetustegevuse mõjus, kuid SOS Azulejo on endiselt oluline meede ''azulejode'' kaitsmisel ja säilitamisel.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=de Amorim e Sa|first=Leonor Maria|url=https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/f2271a6e-cdee-4493-90af-9fcca2d3934c/language-en|title=Turning a Social Problem into a Cultural Opportunity: The Crime Prevention Project SOS Azulejo|journal=European Police Science and Research Bulletin|issue=14|pages=10|date=1 September 2016|via=HeinOnline}}&lt;/ref&gt;

Portugali peamine ''azulejo'' kaitsegrupp SOS Azulejo, mis loodi 2007. aastal ja tegutseb Polícia Judiciária allüksusena,&lt;ref name=&quot;news2&quot;&gt;&lt;/ref&gt; on seadnud oma peamiseks eesmärgiks iidsete plaatide müügi piiramise ja turu kontrollimise.&lt;ref name=&quot;news&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Lissaboni linn on loonud plaatide panga (''Banco do Azulejo''), mis kogub ja hoiustab umbes 30 000 plaati lammutatud või kasutusest kõrvaldatud hoonetest ja annetustest. Sarnaseid projekte on ka Aveiro, Porto ja Ovari linnades. &lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.publico.pt/2017/04/18/local/noticia/em-lisboa-o-banco-do-azulejo-ja-funciona-e-inventario-vai-a-meio-1769067|title=Em Lisboa, o Banco do Azulejo já funciona e inventário vai a meio|trans-title=In Lisbon, the 'Banco do Azulejo' is already operational and its inventory is half done|website=Público|date=18 April 2017|access-date=23 August 2017|language=pt-pt}}&lt;/ref&gt;

2017. aasta augustis võeti vastu seadus, mis keelab nii plaatidega hoonete lammutamise kui ka renoveerimistööd, mis hõlmavad plaatide eemaldamist.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.tsf.pt/sociedade/interior/demolicao-de-fachadas-com-azulejos-interdita-em-todo-o-pais-8718059.html|title=Demolição de fachadas com azulejos interdita em todo o país|trans-title=Demolition of façades with tiles banned all over the country|website=TSF|date=21 August 2017|access-date=23 August 2017|language=Portugali|archive-url=https://web.archive.org/web/20241118193358/https://www.tsf.pt/sociedade/interior/demolicao-de-fachadas-com-azulejos-interdita-em-todo-o-pais-8718059.html/|archive-date=18 November 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://dre.pt/web/guest/home/-/dre/108016474/details/maximized?serie=I&amp;day=2017-08-18&amp;date=2017-08-01&amp;dreId=108016472|title=Lei n.º 79/2017 - Protege o património azulejar|trans-title=Law 79/2017 - Protecting tile heritage|website=Diário da República Eletrónico|date=18 August 2017|access-date=9 September 2017|language=pt-pt}}&lt;/ref&gt;
== Viited ==
{{Viited}}

== Välised lingid ==
* {{Commonsi kategooria-tekstina|Azulejos}}
* [https://museunacionaldoazulejo.gov.pt/ Azulejo Rahvusmuuseum Portugalis (National Azulejo Museum)]
* [http://azulejos.fr/index_en.html Azulejode ajalugu (An illustrated history of Azulejos)]
* [https://www.almaviva.com/en/ceramic-techniques/ Glaasuurmaalingu tehnika (The over-glaze decoration technique)]

[[Kategooria:Keraamika]]
[[Kategooria:Hispaania kultuur]]
[[Kategooria:Portugali kultuur]]</text>
      <sha1>lz1tbo5ckuvz12g3coilizv2gfwo44l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:HansKiigs/mänguväljak</title>
    <ns>2</ns>
    <id>713919</id>
    <revision>
      <id>7142466</id>
      <parentid>7139602</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:44:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>HansKiigs</username>
        <id>226540</id>
      </contributor>
      <comment>Omaduste keskpaik, vajab edasi kirjutamist.</comment>
      <origin>7142466</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15485" sha1="50l47str30cq0vf60ii1giy35phbf4c" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Intel 4004.jpg|pisi|[[Intel 4004]] oli esimene üldkasutuseks mõeldud mikroprotsessor]]
[[Pilt:Comparison_semiconductor_process_nodes.svg|pisi|Mikroprotsessorite [[pooljuhttehnika]] areng 1970–2014]]
'''Mikroprotsessor''' on ühel või väikesel arvul [[integraallülitus]]tel koosnev [[protsessor]], mis sisaldab aritmeetika-, loogika- ja juhtimiselektroonikat, et teostada arvuti [[keskprotsessor|keskprotsessori]] (CPU) tööd.

[[Personaalarvuti]]te maailmas on sõnad &quot;mikroprotsessor&quot; ja &quot;keskprotsessor&quot; sünonüümid.

Mikroprotsessor ei ole sama, mis [[mikrokontroller]]. Mikroprotsessoril puudub sisseehitatud mälu ja sisend/väljund seadmed.

==Tööpõhimõte==
Mikroprotsessor on mitmeotstarbeline [[programmeeritav seade]], mis võtab [[sisend]]ina vastu [[digitaalne info|digitaalse info]], töötleb seda vastavalt mälus salvestatud [[masinakäsk]]udele ja annab tulemuse digitaalse väljundina. See on näide [[järjendloogika]]st, sest on olemas sisemine mälu (ehk [[register (elektroonika)|registrid]]). Mikroprotsessorid töötlevad andmeid [[kahendsüsteem]]is esitatud arvude ja sümbolite järgi.

== Ehitus ==
[[Integraallülitus]]e (mikrokiibi) keerukus on seotud füüsiliste piirangutega, mis seavad piiri ühele kiibile paigutatavate [[Transistor|transistoride]] arvule, sisemiste ühenduste maksimaalsele arvule ja [[võimsus]]ele, mida kiip [[soojus]]ena eraldab. Tehnoloogilised uuendused muudavad keerukamate ja võimsamate kiipide tootmise teostatavaks.

Minimaalne hüpoteetiline mikroprotsessor võib sisaldada ainult [[aritmeetika-loogikaplokk]]i (inglise k. ''arithmetic logic unit'', lühend ALU) ja juhtseadet (juhtloogika osa). ALU teostab tehteid nagu liitmine, lahutamine ja loogikatehted nagu [[NING]] (AND), [[VÕI]] (OR) ja [[Välistav disjunktsioon|Välistav-või]] (XOR).

Iga ALU-ga sooritatava operatsiooni (tehte) järel seatakse üks või mitu lippu (tunnust) olekuregistris (''status register''). Need on nulltulemi tunnus (''zero flag''), negatiivse tulemi tunnus või tunnused (''sign flag'' jt), ületäitumine (''carry flag'') ja teised. Juhtseade (juhtloogika osa) hangib käsu operatsiooni koodid (''opcode'') mälust ja algatab suvalise ALU tehete jada, mis on vajalik antud käsu täitmiseks. Üks operatsiooni kood võib mõjutada mitut andmete &quot;teed&quot; ehk siini, registrit ja teisi protsessori osasid.

Integraallülituste tehnoloogia arenguga on muutunud võimalikuks toota võimekamaid protsessoril üksikul kiibil. Võime paigutada rohkem transistoreid kiibile on võimaldanud sõna suurusel areneda algsest 4-st ja 8-st bitist kuni 64 bitini tänapäeval. [[Ujukomaarv|Ujukomaarvudega]] arvutuste kiirendamiseks on mikrokiipidega integreeritud ujukomaarvutusüksus, mis kiirendab ujukomatehteid.

Suutlikus paigutada suuri koguseid transistoreid ühele kiibile võimaldab paigutada mälu protsessoriga samale kiibile. [[Protsessori vahemälu]] on kordades kiirem muust mälust arvutis ning suurendab arvuti jõudlust. Kuna protsessorite nõutav andmete kiirus ületab välise mälu kiirust on [[vahemälu]] vajalik, et protsessori kiirust mitte piirata.

=== Kiirus ja võimsus ===
Mikroprotsessoreid on võimalik otstarbeks valida oma sõna pikkuse järgi, mis näitab kompleksuse taset. Pikemad sõnad võimaldavad iga tsükliga teostada rohkem tehteid, kuid sellega kaasneb suurem kiip, mis vajab rohkem energiat. Mikrokontrollerid ja [[Manussüsteem|manussüsteemid]] kasutavad tihti 4-16 bitilisi protsessoreid väikese suuruse ja energiatarbe tõttu. Pikemad sõnad on vajalikud, kui on vaja töödelda suuremas koguses andmeid või komplekset [[Kasutajaliides|kasutajaliidest]].

==Kasutamine==
Madalahinnaliste integraallülitustega arvutite tulek on muutnud tänapäevast ühiskonda. Üldotstarbelisi mikroprotsessoreid kasutatakse personaalarvutites arvutusteks, teksti töötlemiseks, multimeedia kuvamiseks ja suhtlemiseks interneti kaudu. Mikroprotsessorid on veel kasutusel [[manussüsteem]]ides, mis on muutnud paljud igapäevased esemed palju kasutajasõbralikumaks ning otstarbe poolest ka efektiivsemaks. Näiteks on laialdaselt kasutusse tulnud autodesse sisseehitatud navigatsioonisüsteemid, nutitelefonid, digitaalkaamerad, MP3-mängijad jne, mis on kõik saanud reaalsuseks mikroprotsessorite arengu tõttu.

Mikroprotsessorid võimaldavad panna arvuti tuhandetesse esemetesse, mis traditsiooniliselt polnud arvutiga seonduvad. Need hõlmavad suuremaid ja väiksemaid majapidamisseadmeid, autosid, autovõtmeid, tööriistu ja testseadmeid, mänguasju, suitsuandureid ja audio- ja visuaalseadmeid. Tooted nagu mobiiltelefonid, DVD-videosüsteemid ja HDTV-ülekandesüsteemid vajavad võimsamaid ja soodsamaid mikroprotsessoreid. Järjest rangemad saastekontrolli standardid nõuavad autode tootjatelt mikroprotsessorite kasutamist mootori juhtimissüsteemides, et hoida kontrolli all heitgaaside väljapaiskamist erinevates auto töötamistingimustes. Mitteprogrammeeritavad [[Juhtimissüsteem|juhtimissüsteemid]] vajaksid mikroprotsessoritega võrreldavate tulemuste saavutamiseks keerukaid, kohmakaid ning kalleid mehaanika-, elektromehaanika- või elektroonikarakendusi.

Mikroprotsessori mikroprogrammi (juhtprogrammi) saab kergelt muuta vastavalt toote vajadusele, võimaldades parandada jõudlust minimaalse ümberdisainiga. See võimaldab erinevatele mudelitele tootesarjas lisada erinevaid funktsioone minimaalsete täiendavate kuludega.

==Omadused==
Mikroprotsessoritel on palju omadusi, mis mõjutavad jõudlust ning efektiivsust.

* [[Taktsagedus]] näitab, mitu impulssi sekundis taktgeneraator suudab toota, iga impulsiga on võimalik täita osa käsust.
* [[Sõna pikkus]] määrab kui suurt andmehulka on võimalik ühe tehtega töödelda, 64-bitine protsessor suudab kaks 64-bitist arvu ühe tehtena liita, 32-bitise protsessori puhul vajaks see mitut tehet. Samuti suudavad suurema sõna pikkusega mikroprotsessorid hallata suuremat kogust mälu.
* [[Käsustik]] on masinkäskude kogu, mis määrab kuidas programmid protsessoriga suhtlevad. Kaks suuremat käsustiku liiki on [[CISC-protsessor|CISC]], kuhu kuulub personaalarvutites laidaldaselt kasutusel [[x86]] ja [[x86-64]] ning [[RISC]], mille alla kuulub [[ARM (arvutiarhitektuur)|ARM]], mida kasutab enamus telefone ning uuemad [[Apple Inc.|Apple'i]] [[Apple M1|M-seeria]] protsessorid.
* Suurem tuumade arv võimaldab mitmeid käske paralleelselt täita.
* Mitmelõimelisus või hargtöötlus (''multithreading'') võimaldab üksikul füüsilisel tuumal käituda kahe loogilise tuumana, suurendades jõudlust.
*

==Ajalugu==
1960. aastatel ehitati arvuti protsessorid väikese ja keskmise suurusega [[mikrokiip]]idest, mis kõik sisaldasid kümneid kuni sadu [[transistor]]e. Iga arvuti ehitamisel tuli kõik need komponendid asetada ja joota trükkplaadile ning plaadid omavahel ühendada. Suur arv diskreetseid [[loogikalüli]]sid tarbis rohkesti elektrit ja seega eraldas lülitus palju soojust. 1960. ja 1970. aastatel toimunud NASA [[Apollo kosmosemissioon]]idel tehti kõik pardal toimuvad arvutused esmaste juhiste, navigatsiooni ja kontrolli jaoks ühel väikesel protsessoril. Protsessori integreerimine üheks lülituseks ühele või mõnele üksikule mikrokiibile vähendas tunduvalt kulusid. Protsessorid integreerusid üheks või mitmeks suuremahuliseks mikrokiibiks – mikroprotsessoriks. Varem oli nende asemel ühendatud suur hulk väikese või keskmise suurusega mikrokiipe. Ühe kiibiga protsessorid suurendasid arvutite töökindlust, sest seal oli palju vähem väliseid ebakindlaid elektriühendusi.

Integraallülitustel teostatud protsessoreid toodetakse suurtes kogustes kõrgelt automatiseeritud tootmisprotsessides. See langetas iga üksiku protsessori hinda. Kuigi mikroprotsessorid on kiiremaks läinud, siis ühe kiibi tootmise hind on ikkagi üldiselt samaks jäänud.

Jätkuv mikroprotsessorite jõudluse kasv muutis teistliiki arvutite vormid (nt mehaanilised või elektromehaanilised) peaaegu täiesti aegunuks. Ühte või mitut mikroprotsessorit kasutati kõiges alates väikestest manussüsteemidest ja lõpetades [[superarvuti]]tega.

Alates 1970. aastate algusest on mikroprotsessorite mahu suuruse kasv järginud [[Moore'i seadus]]t, mis väidab, et transistoride arv, mida ühte kiipi mahutada saab, kahekordistub iga kahe aasta tagant. Aastatel 1965–1970 arvestati seda igal aastal kahekordistuvana.

=== Personaalarvuti mikroprotsessorite ajalugu ===
==== AMD mikroprotsessorid ====

*AMD alustas mikroprotsessorite tootmist 1995. aastal ja praegu{{millal}} on ta teine suurem mikroprotsessorite tootja Inteli kõrval.
*1995 – tulid välja AMD esimesed mikroprotsessorid NX586, Am486 ja Am5k86. Nende sagedused olid vastavalt 133, 120 ja 100&amp;nbsp;MHz.
*1996 – neile järgnes K5-seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120&amp;nbsp;MHz.
*1997 – ilmusid K6-mikroprotsessorid, mille taktsagedus ulatus 300&amp;nbsp;MHz.
*1998 – tuli K6 uuendus, mis oli nimega K6-2 ja K6-3, mille taktsagedus ulatus 450&amp;nbsp;MHz-ni.
*1999 – loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000. aastal nii palju, et taktsagedus ületas 1&amp;nbsp;GHz piiri.
*2000 – loodi AMD K-7 Duroni mikroprotsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon.
*2000 – tuli ka AMD K6 2+ mikroprotsessor, mille taktsagedus oli juba 450–550&amp;nbsp;MHz.
*2001 – tuli seeria mikroprotsessoreid: Mobile AMD Duron 450–550&amp;nbsp;MHz, AMD Athlon4 950–1400&amp;nbsp;MHz, AMD Athlon MP – 1000–1667&amp;nbsp;MHz, AMD Duron (Morgan) – 1000–1300&amp;nbsp;MHz, AMD Athlon XP – 1333–1800&amp;nbsp;MHz.
*2002 – AMD Athlon XP sai uuenduse Thouroughbred, taktsagedusega 1466–2250&amp;nbsp;MHz.
*2003 – loodi viimase AMD Athlon Xp seerias mikroprotsessor Barton, mille taktsagedus oli 1833–2166&amp;nbsp;MHz.

==== Inteli mikroprotsessorid ====
*1970. aastatel alustati mikroprotsessorite tootmist ja selle aastakümne lõpuks said valmis 8086 ja 8088 mikroprotsessorid. Nende taktsagedus oli vastavalt 5 ja 10&amp;nbsp;MHz.
[[Pilt:Protsessor(intel Pentium 4).jpg|pisi|[[Pentium 4]] ]]
*1982 – valmis 80286 mikroprotsessor, mille taktsagedus ulatus 12&amp;nbsp;MHz.
*1985 – valmistati esimene 32-bitine mikroprotsessor 368DX. Sellele järgnes 1988. aastal 386SX. 386-mikroprotsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33&amp;nbsp;MHz.
*1989 – loodi 486DX, mille taktsagedus ületas 50&amp;nbsp;MHz.
*1992 – loodi 486DX2, mille taktsagedus oli juba 66&amp;nbsp;MHz.
*1994 – loodi 486DX4, mille taktsagedus ulatus kuni 100&amp;nbsp;MHz. DX4 oli ka 486-mikroprotsessori seeria viimane mudel.
*1995 – hakati tootma Pentium Pro mikroprotsessoreid.
*1997 – loodi juba uus multimeedia toetusega mikroprotsessor MMX, mis sai väga populaarseks. MMX mikroprotsessori taktsagedus ulatus kuni 266&amp;nbsp;MHz. 
*1997 lõpuks tuli välja ka Pentium II mikroprotsessor. Pentium II taktsagedus ulatus juba 450&amp;nbsp;MHz.
*1998 – tuli Intelil välja Celeron, mis sai väga populaarseks, sest ta oli võrreldes Pentium II-ga hulga odavam.
*1999 – tuli välja Pentium II järeltulija Pentium III. Pentium III taktsagedus ulatus 1999. aasta lõpuks kuni 733&amp;nbsp;MHz-ni.
*2000 – loodi Intel Xeon taktsagedusega 1,4–5&amp;nbsp;GHz.
*2001 – ilmus Intel Pentium 4 taktsagedusega 1,3–2&amp;nbsp;GHz.

====Cyrix/IBM mikroprotsessorid====

* 1993 – loodi esimene Cyrixi mikroprotsessor – 486DX4, teine seeria Cyrixil oli 5x86, mille taktsagedus küündis 233&amp;nbsp;MHz-ni.
* 1996–1998 tegi Cyrix 6x86 mikroprotsessorid, mille taktsagedus ulatus kuni 250&amp;nbsp;MHz.

===Protsessorikiipide areng===
Mikrokiipide tehnoloogia areng muutis lihtsamaks suuremate ja keerukamate protsessorite tootmise ühel kiibil. Töödeldavad andmeobjektid (ehk [[arvutisõna]]d) muutusid suuremaks, lubades rohkem transistore kiibile. See omakorda lubas sõnade suurusel minna 4- ja 8-bitistest sõnadest tänapäevaste 64-bitiste sõnadeni. Lisati täiendavad funktsioone ka protsessori arhitektuurile: suurem arv kiibis paiknevaid registreid kiirendas programmide töötlust. See võimaldas kompaktsemates programmides kasutada keerukamaid juhiseid. Näiteks ujukoma-aritmeetikatehete võimalust polnud paljudel 8-bitistel mikroprotsessoritel, seepärast tehti neid tehteid keerukama tarkvara abil. Ujukoma üksuse (''floating point unit'', FPU) lisamisega algul eraldi lisa-ikrokiibina ja hiljem mikroprotsessori kiibi sisse, kiirendas märgatavalt ujukomaarvutuste kiirust.

Vahetevahel oli vajadus kiipide omavahelise sidumise järele, sest üksikute mikropkiipide võimalused olid füüsiliselt piiratud. Pikkade arvutisõnade ühes kiibis töötlemise asemel võib panna mitu kiipi paralleelselt töötlema seda andmesõnade alamhulka. Selleks oli vaja täiendavaid loogikalülitusi. Tulemuseks oli süsteem, mis suutis töödelda näiteks 32-bitiseid andmesõnu, samas kui iga kiip suutis töödelda ainult 4-bitiseid sõnu.

Koos võimalusega lisada rohkem transistore ühele kiibile muutusid teostatavaks protsessoriga samasse kiipi integreeritud [[mäluseade|mäluseadmed]].
Protsessori [[vahemälu]]l on kiirem juurdepääs kui väljaspool kiipi paikneval mälul ja see kiirendab süsteemi protsesside kiirust paljudes rakendustes. Protsessorite jõudlus on kasvanud kiiremini kui välise mälu kiirus ja seetõttu on vajalik vahemälu, kui ei taheta protsessori tööd aeglustada aeglasema välise mäluga seotud andmevahetuse tõttu.

===Multituumaline disain===

Multituumaline protsessor on rohkem kui ühte mikroprotsessori tuuma sisaldav kiip. See teoreetiliselt mitmekordistab protsessori arvutusvõimsuse, kuid operatsioonisüsteem ning tarkvara peavad olema disainitud seda ära kasutama. Näiteks siiniliidest ja vahemälu saab kasutada tuumade vahel. Tuumad asetsevad füüsiliselt üksteisele väga lähedal ja seega saavad suhelda palju kiiremini kui eraldi kiipidel asetsevad protsessorid.

2005. aastal ilmusid esimesed kahetuumalised protsessorid personaalarvutitesse. Alates 2012. aastast on enamik koduarvuteist ja sülearvutid kahe- või neljatuumaliste protsessoritega ning tööjaamad ja serverid on varustatud nelja-, kuue-, kaheksa-, kümne-, kaheteist- ja kuueteisttuumaliste protsessoritega.

Tänapäevaste [[lauaarvuti]]te emaplaadid ei toeta mitut protsessorit, kuid vähene osa tarkvarast suudab ära kasutada mitut protsessorit ja seepärast on neljatuumalised protsessorid täiesti piisavad laua- ja sülearvutitele. AMD tõi välja esimese kaheksatuumalise protsessori lauaarvutite jaoks 2012. aasta alguses, kuid see on seni ainus nii suure tuumade arvuga ning enamikus testides on ikkagi jäänud Inteli samahinnalistele protsessoritele alla.

==Vaata ka==
* [[Signaaliprotsessor]]
* [[Graafikaprotsessor]]
* [[Mikrokontroller]]
* [[Intel Core i]]
* [[NVIDIA Tegra 2]]
* [[TigerSHARC]]

== Välislingid ==
* [http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&amp;otsing=1734 Mikroprotsessor, vallaste.ee]
* Dirk Oppelt. &quot;The CPU Collection&quot;. 2009-12-23.
* Gennadiy Shvets. &quot;CPU-World&quot;. 2009-12-23.
* Jérôme Cremet. &quot;The Cecko's CPU Library&quot;. 2009-12-23.
* &quot;How Microprocessors Work&quot;. 2009-12-23.
* William Blair. &quot;IC Die Photography&quot;. 2009-12-23.
* John Bayko (December 2003). &quot;Great Microprocessors of the Past and Present&quot;. 2009-12-23.
* Wade Warner (22 December 2004). &quot;Great moments in microprocessor history&quot;. IBM. 2009-12-23.
* Ray M. Holt. &quot;theDocuments&quot;. World’s First Microprocessor. 2009-12-23.

{{Protsessorite tehnoloogia}}

[[Kategooria:Elektroonikakomponendid]]
[[Kategooria:Mikroprotsessorid| ]]</text>
      <sha1>50l47str30cq0vf60ii1giy35phbf4c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lastevorst</title>
    <ns>0</ns>
    <id>713949</id>
    <revision>
      <id>7142500</id>
      <parentid>7140386</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:23:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Taimset valku</comment>
      <origin>7142500</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="682" sha1="pp2vgenrxg4llf70j88ul3qduipfy7a" xml:space="preserve">'''Lastevorst''' (vene keeles ''Детская колбаса'') on Nõukogude Liidust pärit [[keeduvorst]], mis loodi riikliku standardiga 1956. aastal. See sisaldab veiseliha, sealiha, piimapulbrit, muna ja tärklist.&lt;ref&gt;[https://shopgurman.ru/catalog/varenye-kolbasy/varyonaya-kolbasa-detskaya-gost-dlya-pitaniya-detey-ot-3-h-let.html Варёная колбаса «Детская» ГОСТ для питания детей от 3-х лет] Мясной Гурман Продукты (vene).&lt;/ref&gt; Lastevorst on tavaliselt väiksema lihasisaldusega kui [[Doktorivorst]] ning sisaldab lisaks taimset valku, mida valmistatakse köögiviljadest, nagu sojaubadest.

== Viited ==</text>
      <sha1>pp2vgenrxg4llf70j88ul3qduipfy7a</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142504</id>
      <parentid>7142500</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:31:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Kategooria</comment>
      <origin>7142504</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="709" sha1="3brq89a0bufg3l6e3228bsa7njrbcch" xml:space="preserve">'''Lastevorst''' (vene keeles ''Детская колбаса'') on Nõukogude Liidust pärit [[keeduvorst]], mis loodi riikliku standardiga 1956. aastal. See sisaldab veiseliha, sealiha, piimapulbrit, muna ja tärklist.&lt;ref&gt;[https://shopgurman.ru/catalog/varenye-kolbasy/varyonaya-kolbasa-detskaya-gost-dlya-pitaniya-detey-ot-3-h-let.html Варёная колбаса «Детская» ГОСТ для питания детей от 3-х лет] Мясной Гурман Продукты (vene).&lt;/ref&gt; Lastevorst on tavaliselt väiksema lihasisaldusega kui [[Doktorivorst]] ning sisaldab lisaks taimset valku, mida valmistatakse köögiviljadest, nagu sojaubadest.

== Viited ==

[[Kategooria:Lihatooted]]</text>
      <sha1>3brq89a0bufg3l6e3228bsa7njrbcch</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Lastevorst</title>
    <ns>1</ns>
    <id>713962</id>
    <revision>
      <id>7142606</id>
      <parentid>7140258</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:29:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Lisaks</comment>
      <origin>7142606</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="497" sha1="43xq5faqus0v42u68vqkbq9ndxefoo3" xml:space="preserve">Ma vaatasin müüdavate vorstide koostist, see on nagu Doktorivorst väiksema lihasisaldusega ning sisaldab vist lisaks sojauba. Doktorivorst sisaldab tavaliselt 65 protsenti liha, Lastevorst 50 protsenti. Ei tea miks see vorst tehti, võibolla lihtsalt et kauplustes oleks osa vorste väiksema lihasisaldusega, kuna hind ei lugenud. Ei näe ühtegi põhjust, miks see peaks olema hea lastele.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 26. aprill 2026, kell 21:38 (EEST)</text>
      <sha1>43xq5faqus0v42u68vqkbq9ndxefoo3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vehklemine 2000. aasta suveolümpiamängudel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714023</id>
    <revision>
      <id>7142700</id>
      <parentid>7141005</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T20:34:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142700</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4926" sha1="ak5y0kjgwbrgynt5nogmkc89j2gkzh0" xml:space="preserve">{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;&quot;
| colspan=&quot;2&quot; |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 2000. aasta suveolümpiamängudel]]'''
[[Pilt:2000 Summer Olympics textlogo.svg||150px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|80px|Vehklemine]]
|-
| colspan=&quot;4&quot; |Korraldaja {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia]], [[Sydney]]
|-
| '''&lt;''': '''[[Vehklemine 1996. aasta suveolümpiamängudel|Atlanta 1996]]'''
| '''[[Vehklemine 2004. aasta suveolümpiamängudel|Ateena 2004]]''' :'''&gt;'''
|}
'''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[2000. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[16. september|16.]] – [[24. september|24. septembrini]] [[Sydney]] konverentsi- ja näitustekeskuses.

Toimus kümme ala:

* kuus meestele (kolm individuaal- ja kolm võistkondlikku ala [[epee]]s, [[Florett|floretis]] ja [[espadron]]is)
* neli naistele (kaks individuaal- ja kaks võistkondlikku epee- ja floretivõitlus)

Need olid viimased olümpiamängud enne võistkondlike võistluste rotatsioonisüsteemi kehtestamist. Rekordiline arv riike võitis medaleid ja Aasia vehklejad näitasid parimat sooritust, võites neli medalit. Itaalia ja Venemaa võitsid enim kuldmedaleid, saavutades kolm medalit, samas kui teine ​​traditsiooniline spordiala suurvõitja, Prantsusmaa, võitis enim medaleid. Itaalia vehkleja Valentina Vezzali oli ainus vehkleja, kes võitis kaks medalit, samas kui läbimurdelise võidu saavutas lõuna-korealane Kim Yeong-ho, kellest sai esimene Aasia meessoost olümpiavõitja.

== Osalejad ==

Sydney suveolümpiamängude vehklemisvõistlustel osales 217 sportlast (134 meest ja 83 naist) 40 riigist.

{|id=&quot;toc&quot; class=&quot;toc&quot; summary=&quot;Sisukord&quot;
|align=&quot;center&quot; colspan=&quot;3&quot;|
|- 
| 
# {{PisiLipp|Alžeeria}} (2)
# [[Pilt:Flag_of_Argentina_(1818–1819,_1820–1829,_1861–2010).svg|24px]] [[Argentina]] (3)
# {{PisiLipp|Austraalia}} (7)
# {{PisiLipp|Austria}} (6)
# {{PisiLipp|Brasiilia}} (1)
# {{PisiLipp|Colombia}} (2)
# {{PisiLipp|Eesti}} (4)
# {{PisiLipp|Egiptus}} (5)
# {{PisiLipp|Hiina}} (13)
# {{PisiLipp|Hispaania}} (4)
|valign=top|
# &lt;li value=11&gt;{{PisiLipp|Iisrael}} (1)
# {{PisiLipp|Itaalia}} (17)
# {{PisiLipp|Jaapan}} (4)
# [[Pilt:Flag_of_Serbia_and_Montenegro_(1992–2006).svg|24px]] [[Jugoslaavia]] (1)
# {{PisiLipp|Kanada}} (4)
# {{PisiLipp|Kasahstan}} (5)
# {{PisiLipp|Kuuba}} (11)
# {{PisiLipp|Kuveit}} (1)
# [[Pilt:Flag_of_Kyrgyzstan_(1992–2023).svg|24px]] [[Kõrgõzstan]] (1)
# {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} (7)
|valign=top|
# &lt;li value=21&gt;{{PisiLipp|Läti}} (1)
# {{PisiLipp|Norra}} (3)
# {{PisiLipp|Poola}} (10)
# {{PisiLipp|Portugal}} (1)
# {{PisiLipp|Prantsusmaa}} (16)
# {{PisiLipp|Puerto Rico}} (1)
# {{PisiLipp|Rumeenia}} (5)
# {{PisiLipp|Rootsi}} (1)
# {{PisiLipp|Saksamaa}} (18)
# {{PisiLipp|Suurbritannia}} (2)
|valign=top|
# &lt;li value=31&gt;{{PisiLipp|Šveits}} (5) 
# {{PisiLipp|Tšiili}} (1)
# {{PisiLipp|Tuneesia}} (1)
# {{PisiLipp|Ukraina}} (10)
# {{PisiLipp|Ungari}} (13)
# {{PisiLipp|USA}} (8)
# {{PisiLipp|Usbekistan}} (1)
# [[Pilt:Flag_of_Belarus_(1995–2012).svg|24px]] [[Valgevene]] (1)
# {{PisiLipp|Venemaa}} (15)
# [[Pilt:State_flag_of_Venezuela_(1954–2006).svg|24px]] [[Venezuela]] (1)
# 
* 
|}

== Tulemused ==

=== Mehed ===

==== [[Epee]] ====

==== Võistkondlik epee ====

==== [[Florett]] ====

==== Võistkodlik florett ====
 
==== [[Espadron]] ====

==== Võistkondlik espadron ====

=== Naised ===

==== Epee ====

==== Võistkondlik epee ====

==== Florett ====

==== Võistkondlik florett ====

== Medalite tabel ==

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|- bgcolor=&quot;#efefef&quot;
! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 2000. aasta suveolümpiamängudel|Sydney 2000]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]]
|-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}}
|- 
| 1.||align=left |{{PisiLipp|Itaalia}}||3||0||2|| 5
|- 
| 2.||align=left |{{PisiLipp|Venemaa}}||3||0||1|| 4
|- 
| 3.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||1||4||1|| 6
|- 
| 4.||align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||1||0||1|| 2
|- 
| rowspan=2|5.||align=left |{{PisiLipp|Rumeenia}}||1 ||0||0|| 1
|- 
| align=left |{{PisiLipp|Ungari}}||1 ||0||0|| 1
|- 
| 7.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}} ||0||2||3|| 5
|- 
| 8.||align=left |{{PisiLipp|Šveits}}||0||2||0|| 2 
|- 
| 9.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}}||0 ||1||1|| 2
|- 
| 10.||align=left |{{PisiLipp|Poola}}||0||1||0|| 1 
|- 
| 11.||align=left |{{PisiLipp|Kuuba}}||0 ||0||1|| 1
 
|- 
!colspan=2| Kokku 11 riiki || 10 || 10 || 10 || 30 
|}

== Välislingid ==

{{Commons category}}
* [https://www.olympics.com/en/olympic-games/sydney-2000/results/fencing Sydney 2000 Fencing Results] 
* [https://www.olympedia.org/editions/25/sports/FEN Fencing at the 2000 Summer Olympics] 

{{Vehklemine olümpiamängudel}}

[[Kategooria:2000. aasta suveolümpiamängud]]
[[Kategooria:Vehklemine olümpiamängudel]]
[[Kategooria:Vehklemine]]</text>
      <sha1>ak5y0kjgwbrgynt5nogmkc89j2gkzh0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Casa Milà</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714027</id>
    <revision>
      <id>7142768</id>
      <parentid>7141087</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T00:21:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7142768</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25120" sha1="7d02cullknu8ubynsc3idhxeu2ob9i8" xml:space="preserve">{{Infokast hoone
| nimi               = Casa Milà
| omakeelne nimi     = La Pedrera
| pilt               = Casa Milà, general view.jpg
| pildisuurus        = 
| pildiallkiri       = Casa Milà üldvaade
| asukoht            = [[Barcelona]], [[Kataloonia]], [[Hispaania]]
| stiil              = [[modernism (Kataloonia)|Kataloonia modernism]]
| ehituse algus      = 
| ehituse lõpp       = 
| sissepühitsemine   = 
| avamine            = 
| maksumus           = 
| juurdeehitus       = 
| lammutatud         = 
| purustatud         = 
| renoveeritud       = 
| aadress            = Passeig de Gràcia 92
| kõrgus             = 
| vundamendi pindala = 
| korruseid          = 
| lifte              = 
| ehitusmaterjal     = 
| liigitus           = elamu
| arhitekt           = [[Antoni Gaudí]]
| sisearhitekt       = 
| omanik             = Fundació Catalunya-La Pedrera
| peatöövõtja        = 
| ehitusinsener      = 
| laiuskoord         = 41.395278
| pikkuskoord        =  2.161667
| kaart              = 
| veel               = 
{{UNESCO
| nimi         = Antoni Gaudí tööd
| tüüp         = kultuurimälestis
| kriteerium   = (i), (ii), (iv)
| id           = 320-003
| aasta        = 1984
| laiendatud   = 2005
}}
}}

'''Casa Milà''' ([[katalaani keel]]es [ˈkazə miˈla], [[hispaania keel]]es [ˈkasa miˈla]), rahvapäraselt tuntud kui La Pedrera ([[katalaani keel]]es [lə pəˈðɾeɾə], [[hispaania keel]]es [la peˈðɾeɾa]; „kivikarjäär“), on [[modernism (Kataloonia)|modernistlik]] hoone [[Barcelona]]s, [[Kataloonia]]s, [[Hispaania]]s. See on arhitekt [[Antoni Gaudí]] viimane eramu projekt ning ehitati aastatel 1906–1912.
Hoone tellisid 1906. aastal Pere Milà ja tema abikaasa Roser Segimon. Oma valmimise ajal tekitas see palju poleemikat lainetava kivifassaadi, keerduvate [[sepistatud raud|sepistatud rauast]] rõdude ning [[Josep Maria Jujol]]i kujunduse tõttu. Hoones kasutati mitmeid uuenduslikke lahendusi, nagu isekandev kivifassaad, vabaplaneering, maa-alune garaaž ning silmapaistev katuseterrass.

1984. aastal kanti see [[UNESCO]] maailmapärandi nimistusse. Alates 2013. aastast on hoone [[Fundació Catalunya-La Pedrera]] peakorter, mis korraldab seal külastusi, näitusi ning muid kultuuri- ja haridustegevusi.

== Hoone ajalugu ==

=== Arhitekt ===
[[Antoni Gaudí|Antoni Gaudí i Cornet]] sündis 25. juunil 1852 [[Kataloonia]]s [[Hispaania]]s.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.gaudicentre.cat/en/content/gaud%C3%AD-and-reus|title=Gaudí and Reus {{!}} Gaudí Centre|website=www.gaudicentre.cat|access-date=2019-12-03|archive-date=2020-07-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20200727091344/https://www.gaudicentre.cat/en/content/gaud%C3%AD-and-reus|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; Lapsena oli Gaudí tervis kehv ja ta põdes reumat. Seetõttu veetis ta pikki puhkeperioode oma suvekodus Riudomsis. Seal viibis ta palju õues, mis võimaldas tal põhjalikult loodust uurida.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.lapedrera.com/en/architect-antoni-gaudi|title=Antoni Gaudí Biography|website=Casa Milà|language=en|access-date=2021-10-20}}&lt;/ref&gt; Sellest kujunes hiljem üks tema arhitektuuri tähtsamaid mõjutajaid.

Gaudí oli väga praktiline inimene ja olemuselt käsitööline. Oma loomingus järgis ta impulsse ning muutis loomingulised kavandid tegelikkuseks. Tema avatus uutele stiilidele koos elava kujutlusvõimega aitas kujundada uusi arhitektuurivorme ja nihutada ehituse piire. Tänapäeval peetakse teda moodsa arhitektuuri üheks teerajajaks.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.cbrava.com/en/magazine/antoni-gaudi-the-sacred-architect/|title=Antoni Gaudí, the Sacred architect {{!}} CapCreus OnLine|website=www.cbrava.com|access-date=2019-12-03}}&lt;/ref&gt;

1870. aastal kolis Gaudí Barcelonasse arhitektuuri õppima. Ta oli ebaühtlane üliõpilane, kuid näitas aeg-ajalt erakordset andekust. Terviseprobleemide, sõjaväeteenistuse ja muude tegevuste tõttu kulus tal lõpetamiseks kaheksa aastat.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.britannica.com/biography/Antoni-Gaudi|title=Antoni Gaudí {{!}} Spanish architect|website=Encyclopedia Britannica|language=en|access-date=2019-12-03}}&lt;/ref&gt;

Pärast õpinguid sai temast viljakas arhitekt, kes kavandas ka aedu, skulptuure ja dekoratiivkunsti. Gaudí tuntumate tööde hulka kuuluvad [[Park Güell]], [[Palau Güell]], [[Casa Milà]] ja [[Casa Vicens]]. Talle omistatakse ka töö [[Sagrada Família]] krüpti ja sündimise fassaadi juures.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://whc.unesco.org/en/list/320/|title=Works of Antoni Gaudí|website=UNESCO World Heritage Centre|language=en|access-date=2019-12-03}}&lt;/ref&gt; Tema loomingut imetleti ja kritiseeriti samaaegselt selle julgete ja uuenduslike lahenduste tõttu.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.gaudidesigner.com/uk/index.html|title=Gaudi Designer :: Home ::|website=www.gaudidesigner.com|access-date=2019-12-03|archive-date=2019-11-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20191102120940/http://www.gaudidesigner.com/uk/index.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

7. juunil 1926 sai Gaudí vigastada, kui tramm talle otsa sõitis. Ta suri saadud vigastustesse haiglas 10. juunil 1926, 73-aastaselt.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.art-nouveau-around-the-world.org/en/artistes/gaudi.htm|title=Antonio Gaudi (1852–1926)|website=www.art-nouveau-around-the-world.org|access-date=2019-12-03}}&lt;/ref&gt; Mõni aasta pärast tema surma hakkasid nii kriitikud kui ka avalikkus tema loomingut laiemalt tunnustama.

=== Hoone omanikud ===
{{mitu pilti
 | päis = Casa Milà omanikud 1910. aastal
 | laius  = 150
 | pilt1 = PereMilaCamps.jpg
 | pilt2 = RoserSegimon.jpg
 | allkiri1 = Pere Milà portree
 | allkiri2 = Pere Milà abikaasa Roser Segimon
}}
Casa Milà ehitati Roser Segimónile ja tema abikaasale Pere Milàle. Roser Segimón oli Josep Guardiola jõukas lesk; Guardiola oli ''[[Indiano]]'' ehk ''Americano'', Ameerikast naasnud endine kolonist, kes oli teeninud varanduse Guatemala kohviistandusega. Tema teine abikaasa Pere Milà oli kinnisvaraarendaja, kes oli tuntud oma pillava eluviisi poolest.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.rutadelmodernisme.com/default.aspx?idioma=en&amp;contenido=body_rutamodernisme_04en.htm |title=Ruta del Modernisme |trans-title=Route of Modernism |website=rutadelmodernisme.com |publisher=Institut Municipal del Paisatge Urbà i la Qualitat de Vida (IMPUiQV), Ajuntament de Barcelona |date=2011-10-23 |access-date=2011-11-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20061031184601/http://www.rutadelmodernisme.com/default.aspx?idioma=en&amp;contenido=body_rutamodernisme_04en.htm |archive-date=2006-10-31}}&lt;/ref&gt;

=== Ehituskäik ===
[[File:Casa Milà obras.jpg|thumb|left|200px|Casa Milà ehituse ajal]]
1905. aastal abiellusid Milà ja Segimón ning 9. juunil ostis Roser Segimón aadressil Passeig de Gràcia 92 asunud maja koos aiaga, mille pindala oli 1835 m². Septembris tellisid nad Gaudílt uue maja, plaanides ise elada peakorrusel ja ülejäänud korterid välja üürida. 2. veebruaril 1906 esitati projekt Barcelona linnavolikogule ja tööd algasid; olemasolev hoone lammutati, mitte ei ehitatud ümber, nagu oli tehtud [[Casa Batlló]] puhul.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.lapedrera.com/en/la-pedrera/chronology|title=Chronology of La Pedrera (A place of memory)}}&lt;/ref&gt;

Hoone valmis detsembris 1910 ning omanik palus Gaudílt tõendit peakorrusel elamiseks; linnavolikogu andis loa oktoobris 1911 ja abielupaar kolis sisse. 31. oktoobril 1912 väljastas Gaudí tõendi, mille järgi oli töö tema plaanide ja juhendamise järgi lõpetatud ning kogu maja üürimiseks valmis.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Kriitika ja vaidlused ===
Hoone ei järginud ühtegi tavapärase stiili reeglit, mistõttu sai Gaudí palju kriitikat. Ka nimetus „La Pedrera” on tegelikult hüüdnimi, mille andsid linnakodanikud, kes ei kiitnud hoone ebatavalisust heaks.&lt;ref&gt;{{Cite book|title=La Pedrera. Architecture and History|last=Huertas Claveria|first=Josep Maria|publisher=Caixa Catalunya|year=1999|location=Spain}}&lt;/ref&gt; Hoone ainulaadne struktuur ning arhitekti ja Pere Milà suhted muutusid Barcelona elanike ja tolleaegsete pilkelehtede naerualuseks.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://pedrerainedita.lapedrera.com/en/aportacions/satire|title=Satire (La Pedrera's untold stories)}}&lt;/ref&gt;

==== Katoliiklikud sümbolid ====
[[File:Proyecto Virgen Milà.jpg|thumb|180px|Fragment 1906. aasta esimestest kavanditest, millel on näha ülemisele fassaadile kavandatud skulptuurid.]]
Katoliiklasest ja [[Neitsi Maarja]] austajast Gaudí kavandas Casa Milà vaimse sümbolina.&lt;ref name = &quot;google224&quot;&gt;{{cite book| author = Stephen Sennott| title = Encyclopedia of 20th-century architecture: A–F| url = https://books.google.com/books?id=opvy1zGI2EcC&amp;pg=PA224| year = 2004| publisher = Fitzroy Dearborn| isbn = 978-1-57958-433-7| page = 224 }}&lt;/ref&gt; Selgelt religioossete elementide hulka kuulus katkend [[roosipärg|roosipärjast]] karniisil ning kavandatud Maarja kujud, eriti [[Roosipärja Jumalaema]], samuti kahe [[peaingel|peaingli]], [[Miikael (peaingel)|Püha Miikaeli]] ja [[Gabriel]]i kujud.&lt;ref name=&quot;google224&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;gaudiclub1906&quot;&gt;[http://www.gaudiclub.com/ingles/i_vida/pedrera.html La Pedrera (Casa Milà, 1906–1910)] Gaudiclub.com&lt;/ref&gt;

Casa Milà ei ehitatud siiski täielikult Gaudí kavatsuste järgi. Kohalik võim käskis lammutada elemendid, mis ületasid linna kõrgusnormi, ja trahvis Milàsid mitme [[ehitusnorm]]i rikkumise eest.&lt;ref&gt;{{Cite book |last=Van Hensbergen |first=Gijs |title=Gaudí |publisher=[[HarperCollins]] |year=2001 |isbn=978-0-06-621065-0 |edition=1st |location=New York |pages=214-216}}&lt;/ref&gt; Pärast [[Traagiline nädal (Kataloonia)|Traagilist nädalat]], mil linnas puhkes antiklerikalism, otsustas Milà ettevaatlikult religioossetest kujudest loobuda.&lt;ref name=&quot;google224&quot;/&gt; Gaudí kaalus projekti poolelijätmist, kuid üks preester veenis teda jätkama.&lt;ref name=&quot;gaudiclub1906&quot;/&gt;

=== Omanike vahetus ===
[[File:Interior Casa Milà.jpg|thumb|left|Casa Milà interjöör 1910. aastal]]
1940. aastal Pere Milà suri. Segimon müüs kinnistu 1946. aastal 18 miljoni peseeta eest Josep Ballvé i Pelliséle, kes oli tuntud oma kaubamajade poolest Ronda de Sant Antoni tänaval; ost toimus koostöös Pío Rubert Laporta perekonnaga. Hoone haldamiseks asutati Compañía Inmobiliaria Provenza, SA (CIPSA).&lt;ref name=huertas&gt;Huertas Claveria,...&lt;/ref&gt; Roser Segimon elas peakorrusel kuni oma surmani 1964. aastal.&lt;ref name=cronologia&gt;[https://web.archive.org/web/20190114162957/http://www.lapedrera.com/en/la-pedrera/chronology Cronologia de l'edifici a La Pedrera Educació]&lt;/ref&gt;

[[File:Casa Milà (1914).jpg|thumb|Casa Milà 1914. aastal]]
Uued omanikud jagasid [[Carrer de Provença]] poole jääva esimese korruse algse kahe korteri asemel viieks korteriks. 1953. aastal tellisid nad [[Francisco Juan Barba Corsini]]lt kolmeteistkümne prügiga täidetud pööningu-pesuruumi muutmise tänavapoolseteks korteriteks, jättes sisehoovide poole ühiskoridori. Osa neist kahe- või kolmetoalistest korteritest oli [[loft]]iga ning kujundatud ja sisustatud 1950. aastate alguse stiilis, kasutades tellist, keraamikat ja puitu. Mööbliesemed, näiteks [[Cadira Pedrera]], meenutasid [[Eero Saarinen]]i loomingut.&lt;ref name=corsini&gt;[http://www.raco.cat/index.php/CuadernosArquitectura/article/view/108448/170570 Barba Corsini, F.J. ''Apartamentos en el desván de la Pedrera''.] Cuadernos de Arquitectura Núm. 22. Any: 1955&lt;/ref&gt;

1966. aastal võttis peakorruse üle kindlustusfirma Northern. Selleks ajaks oli Casa Milàs tegutsenud muu hulgas [[bingo]]saal, akadeemia ning Cementos Molinsi ja Inoxcromi kontorid.&lt;ref Name=huertas/&gt; Hoolduskulud olid suured ja omanikud olid lasknud hoonel laguneda, nii et 1971. aastal hakkasid kivid lahti tulema. Josep Anton Comas tegi hädapäraseid parandusi, eriti sisehoovide maalidel, järgides algset kujundust.&lt;ref name=&quot;patrimoni&quot;&gt;
Hernàndez-Cros, Josep Emili  (ed.). ''Catàleg del Patrimoni Arquitectònic Històrico-Artístic de la Ciutat de Barcelòna'', Barcelona, Ajuntament de Barcelona, 1987&lt;/ref&gt;

=== Restaureerimine ===
[[File:Pedrera P1290401.JPG|thumb|left|Pärast sünkjaks pruuniks värvimist taastati hoone värvid 1980. aastatel]]
Gaudí looming kuulutati 24. juulil 1969 ajaloolis-kunstiliseks [[mälestis]]eks. 1980. aastate alguses oli Casa Milà halvas seisukorras. Hoone oli värvitud sünkjalt pruuniks ning paljud algsed sisemised värvilahendused olid hüljatud või lagunenud. Hiljem hoone restaureeriti, sealhulgas taastati paljud algsed värvid.&lt;ref name=&quot;Restoration&quot;&gt;{{cite book |last1=Asarta Ferraz |first1=Francisco Javier |title=La Pedrera : Gaudi and his work |publisher=Fundacio Caixa de Catalunya |location=Barcelona |isbn=978-84-89860-06-3 |pages=112–134 |chapter-url=https://archive.org/details/lapedreragaudihi0000unse/page/134/mode/2up |chapter=Restoration of la Pedrera|year=1998 }}&lt;/ref&gt;

1984. aastal sai hoonest osa [[maailmapärandi nimistu]]sse kantud Gaudí tööde objektist. Barcelona linnavolikogu püüdis rentida peakorrust kontoriks [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängude]] kandidatuuri jaoks. Lõpuks, päev enne 1986. aasta [[jõulud|jõule]], ostis [[Caixa Catalunya]] La Pedrera 900 miljoni peseeta eest.&lt;ref&gt;{{cite news |last1=Minder |first1=Raphael |title=What's It Like to Live in Barcelona's Most Famous Gaudí Home? A Bit Inconvenient |url=https://www.nytimes.com/2019/06/29/world/europe/barcelona-gaudi-la-pedrera-casa-mila.html |archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220101/https://www.nytimes.com/2019/06/29/world/europe/barcelona-gaudi-la-pedrera-casa-mila.html |archive-date=2022-01-01 |url-access=limited |access-date=31 December 2020 |work=[[The New York Times]] |date=29 June 2019}}&lt;/ref&gt; 19. veebruaril 1987 algasid kiireloomulised fassaadi restaureerimis- ja puhastustööd. Töid juhtisid arhitektid Joseph Emilio Hernández-Cros ja Rafael Vila.&lt;ref name=&quot;Restoration&quot;/&gt; Renoveeritud peakorrus avati 1990. aastal Barcelona [[kultuuriolümpiaadi]] raames. Korrusest sai näituseruum, mis tutvustas [[Eixample]] modernismi.&lt;ref name=huertas/&gt;

=== Elamuna kasutamine ===
Hoone rajati osaliselt üürikorteritega majaks. Varasemate elanike hulgas olid Argentina Vabariigi Barcelona konsul Alberto I. Gache, Egiptuse prints Ibrahim Hassan, kes ka suri oma La Pedrera residentsis, ning autospordi teerajaja Paco Abadal, kelle perekond oli Casa Milà esimene üürnik.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Paco Abadal and Mercedes Durán: the first tenants of Casa Milà – La Pedrera |url=https://www.lapedrera.com/en/casa-mila/fun-facts/first-tenants/ |access-date=2026-03-29 |website=www.lapedrera.com |language=en}}&lt;/ref&gt; Kirjanik Ana Viladomiu oli kuni 2025. aastani hoone ainus allesjäänud elanik.&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Hermoso |first=Borja |date=2019-05-17 |title=Gaudí’s last tenant |url=https://english.elpais.com/elpais/2019/05/15/inenglish/1557913229_654282.html |access-date=2026-03-29 |website=EL PAÍS English |language=en}}&lt;/ref&gt;

== Kujundus ==
Hoone pindala on 1323 m² korruse kohta ja krundi pindala 1620 m². Gaudí tegi esimesed visandid oma [[Sagrada Família]] töökojas. Ta kavandas maja pideva kõverana nii seest kui väljast, kasutades [[sirgpind|reeglipindu]] ja looduslikke elemente.

[[File:Casa Mila-panoramic.jpg|thumb|right|Sisehoov]]
Casa Milà koosneb kahest hoonest, mis paiknevad kahe sisehoovi ümber. Sisehoovid annavad valgust üheksale tasandile: keldrile, esimesele korrusele, vahekorrusele, peakorrusele, neljale ülemisele korrusele ja pööningule. Kelder oli mõeldud garaažiks, peakorrus Milàde elukorteriks (kogu 1323 m² suurune korter) ning ülejäänu jaotati 20 korteriks. Erineva kuju ja suurusega sisehoovide tõttu meenutab põhiplaan asümmeetrilist numbrit 8. Pööningul asusid pesu- ja kuivatusruumid, mis moodustasid hoonele isoleeriva kihi ja määrasid samal ajal katuse tasemed.

Üks hoone silmapaistvamaid elemente on katus, mida kroonivad katuseaknad, trepikodade väljapääsud, ventilatsiooniavad ja korstnad. Kõigil neil lubjaga kaetud tellistest, [[trencadís|purustatud marmorist või klaasist]] rajatud elementidel on konkreetne arhitektuurne funktsioon, kuid need on samal ajal hoonesse lõimitud skulptuurid.

Korterites on dünaamiliste reljeefidega krohvlaed, käsitööna valmistatud puituksed, aknad ja mööbel, samuti [[hüdrauliline plaat|hüdraulilised plaadid]] ning mitmesugused dekoratiivelemendid.

Trepid olid mõeldud teenindussissepääsudeks; korteritesse pääses peamiselt liftiga, välja arvatud peakorrusele, kuhu Gaudí lisas esindusliku sisetrepi. Gaudí soovis, et korterite elanikud tunneksid üksteist. Seetõttu olid liftid vaid üle ühe korruse, et eri korruste elanikud omavahel kohtuksid.

=== Konstruktsioon ===
[[File:CasaMila-Balcons.jpg|pisi|left|Casa Milà rõdu; näha on isekandev kivifassaad, mida toetavad ka kõverad raudtalad]]
Casa Milà iseloomustab isekandev kivifassaad, mis tähendab, et hoonel puuduvad kandvad seinad. Fassaad ühendub iga korruse sisekonstruktsiooniga kõverate raudtalade kaudu, mis kulgevad ümber iga korruse perimeetri. See ehitussüsteem võimaldab ühelt poolt suuri fassaadiavasid, mis annavad eluruumidele valgust, ja teiselt poolt korruste vaba planeerimist, nii et siseseinu saab lisada ja eemaldada ilma hoone stabiilsust mõjutamata. See võimaldab omanikel korterite sisemist jaotust soovi järgi muuta.&lt;ref name=any2002a&gt;[http://www.bcn.es/gaudi2002/catalan/obras/10com.htm Descripció casa Milà]&lt;/ref&gt;

== Arhitektuur ==
[[File:Catalunya en Miniatura-La Pedrera.JPG|thumb|Makett pargis [[Catalunya en Miniatura]]]]
''Casa Milà'' kuulub [[UNESCO]] maailmapärandi objekti „[[Antoni Gaudí]] tööd” koosseisu. See eelnes mitmele sarnase [[biomorfism|biomorfse]] ilmega hoonele:
* 1921. aasta [[Einsteini torn]] [[Potsdam]]is, arhitekt [[Erich Mendelsohn]]
* [[Solomon R. Guggenheimi muuseum]] [[Manhattan]]il [[New York (osariik)|New Yorgis]], arhitekt [[Frank Lloyd Wright]]
* [[Notre-Dame-du-Haut’ kabel]] [[Ronchamp]]is [[Prantsusmaa]]l, arhitekt [[Le Corbusier]]
* [[Hundertwasserhaus]] ja muud Austria arhitekti [[Friedensreich Hundertwasser]]i tööd
* [[Walt Disney kontserdimaja]] [[Los Angeles]]es, arhitekt [[Frank Gehry]]

Esimesel korrusel korraldatakse sageli tasuta näitusi, mis annavad ka võimaluse näha osa interjöörist. Neljanda korruse korterisse ja katusele pääs on tasuline. Ülejäänud korrused ei ole külastajatele avatud.

== Kriitika ja vaidlused ==
[[File:Casa Milà am Abend.jpg|thumb|Casa Milà öösel]]
Hoone ebatavaline stiil põhjustas palju kriitikat. Sellele anti hüüdnimi „La Pedrera”, mis tähendab „kivimurdu”.&lt;ref Name=huertas/&gt; Casa Milà ilmus paljudes satiiriajakirjades. [[Joan Junceda]] kujutas seda ajakirjas ''[[Patufet]]'' traditsioonilise lihavõttekoogina. Joaquim Garcia tegi oma ajakirjas nalja damaskuse sepistatud rauast rõdude paigaldamise keerukuse üle.&lt;ref Name=huertas/&gt; [[Passeig de Gràcia]] majaomanikud vihastasid Milà peale ega tervitanud teda enam, väites, et Gaudí kummaline hoone langetab piirkonna kinnisvarahindu.

=== Haldusprobleemid ===
Casa Milà põhjustas ka halduslikke probleeme. Detsembris 1907 peatas [[linnavalitsus]] ehitustööd samba tõttu, mis hõivas osa kõnniteest ega järginud fassaadijoonist. 17. augustil 1908 tekkisid uued probleemid, kui hoone ületas kavandatud kõrguse ja ehitusala piire 4000 m² võrra. Linn nõudis 100 000 [[Hispaania peseeta|peseeta]] suurust trahvi (umbes 25% töö maksumusest) või pööningu ja katuse lammutamist. Vaidlus lahendati poolteist aastat hiljem, 28. detsembril 1909, kui komisjon tunnistas hoone monumentaalseks ning seetõttu ei pidanud see eeskirju rangelt järgima.&lt;ref name=cronologia/&gt;

=== Kujunduskonkursid ===
Omanik esitas La Pedrera Barcelona linnavolikogu korraldatud iga-aastasele kunstiliste hoonete konkursile. Teiste võistlustööde seas olid kaks [[Enric Sagnier]]i hoonet, [[Casa Gustà]] arhitektilt [[Jaume Gustà]] ning [[Casa Pérez Samanillo]], mille kavandas [[Joan Josep Hervàs]]. Kuigi Casa Milà oli kõige dramaatilisem ja ilmselge soosik, leidis žürii, et kuigi fassaadid olid valmis, oli hoone täieliku lõpetamise ja hindamiskõlbliku seisundini veel palju teha.&lt;ref name=&quot;aac-1912&quot;&gt;{{Cite book |language=es |title=Anuari de l'Asociación de arquitectos de Cataluña |trans-title=Annual of the Catalan Architects Association |url=http://www2.coac.net/biblioteca/anuario/Anuario1912.pdf |archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20221009/http://www2.coac.net/biblioteca/anuario/Anuario1912.pdf |archive-date=2022-10-09 |url-status=live |year=1912 |page=28}}&lt;/ref&gt; 1910. aasta võitja oli Samanillo Pérez oma hoonega.

=== Kujunduserimeelsused ===
Gaudí suhted Segimoniga halvenesid maja ehituse ja kaunistamise ajal. Nende vahel tekkis palju erimeelsusi; üks näide oli monumentaalne pronksist Roosipärja Neitsi kuju, mille Gaudí soovis paigutada hoone esiküljele austusavaldusena omaniku nimele ja mille pidi valmistama kunstnik Carles Mani i Roig. Kuju ei teostatud, kuigi fassaadi ülaossa kirjutati sõnad „''Ave gratia M plena Dominus tecum''”. Jätkuvad erimeelsused viisid selleni, et Gaudí kaebas Milà kohtusse oma töötasu pärast. Gaudí võitis kohtuasja 1916. aastal ja annetas saadud 105 000 peseetat heategevuseks, öeldes, et „põhimõtted on tähtsamad kui raha”. Milà pidi samal ajal maksma hüpoteeki.&lt;ref Name=huertas/&gt;

Pärast Gaudí surma 1926. aastal kõrvaldas Segimon suurema osa Gaudí kavandatud mööblist ning kattis osa Gaudí kujundustest uute [[Louis XVI stiil]]is kaunistustega. 1986. aastal omandas hoone Katalooni pank Caixa Catalunya ning neli aastat hiljem tehtud restaureerimise käigus tulid mõned algsed dekoratsioonid taas nähtavale.

Kui 1936. aasta juulis puhkes [[Hispaania kodusõda]], olid Milàd puhkusel. Osa hoonest kollektiviseeris [[Kataloonia Ühendatud Sotsialistlik Partei]]; Milàd põgenesid piirkonnast, võttes kaasa osa kunstiteoseid.&lt;ref Name=huertas/&gt;

== Meedias ja kirjanduses ==
* Üks stseen [[Michelangelo Antonioni]] lavastatud filmist ''[[The Passenger (1975 film)|The Passenger]]'' filmiti hoone katusel.
* Üks stseen [[Woody Allen]]i 2008. aasta filmis ''[[Vicky Cristina Barcelona]]'' filmiti katusel.
* Suur osa László Krasznahorkai romaani ''[[Seiobo There Below]]'' loost „A murderer is born” toimub siin.
* Hoone on mainitud Eoin Colferi raamatus ''[[Artemis Fowl and the Lost Colony]]''.
* Hoone on mainitud Trudi Alexy raamatus ''The Mezuzah in the Madonna's Foot''.
* Hoone on mainitud sarja ''[[Gilmore Girls]]'' episoodis „Ballrooms and Biscotti”.
* Hoones on filmitud mitu stseeni filmist ''[[Gaudi Afternoon]]''.
* Hoone makett on eksponeeritud [[Catalunya en Miniatura]] pargis.
* Hoone esineb [[Deep Forest]]i laulu „[[Sweet Lullaby]]” muusikavideos.
* Hoone on Edmond Kirschi kodu [[Dan Brown]]i romaanis ''[[Origin (Dan Browni romaan)|Origin]]''.

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
File:Milà plano sótano.jpg|1906. aasta projekt
File:Barcelona Part Deux - 65 (3466899772).jpg|Peavärava raudtöö
File:LaPedreraParabola.jpg|[[Kettjoon]]el põhinevad [[kaar]]ed ''Casa Milà'' terrassi all
File:Casa mila atrium.jpg|''Casa Milà'' aatrium hämarikus pärast restaureerimist
File:Casa Mila Rooftop.jpg|''Casa Milà'' katus kevadel
File:Catenary arch - Roof of Casa Milà - Barcelona 2014 (2).jpg|Katusel olev kaar
File:Casa Milà 01.jpg|Ventilatsioonitornid
File:Casa Milà (Barcelona) - 9.jpg|Klaastornid katusel
File:La Pedrera Staircase (5837381385).jpg|Trepp
File:Barcelona Part Deux - 63 (3466899120).jpg|Laemaalingud
File:CaMilá25062006(005).JPG|Algse rõdu detail
File:Casa Milà (Antoni Gaudi) (atrium), 92, Passeig de Gràcia. Eixample, Barcelona, Catalonia, Spain-2.jpg|Aatrium
File:Casa Milà (Antoni Gaudi) (atrium), 92, Passeig de Gràcia. Eixample, Barcelona, Catalonia, Spain.jpg|Aatrium
File:Casa Milà (Antoni Gaudi) (atrium, reflections), 92, Passeig de Gràcia. Eixample, Barcelona, Catalonia, Spain.jpg|Aatriumi peegeldused
File:Casa Milà (Antoni Gaudi) (exterior details), 92, Passeig de Gràcia. Eixample, Barcelona, Catalonia, Spain.jpg|Välisdetailid
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Antoni Gaudí hoonete loend]]
* [[Barcelona modernistlike hoonete loend]]

== Viited ==
{{Reflist|32em|refs=
}}
* Rainer Zervst. ''Gaudí, 1852–1926, Antoni Gaudí i Cornet – A Life Devoted to Architecture''. Cologne: Benedikt Taschen Verlag GmbH &amp; Co. KG., 1988. lk 176.

== Välislingid ==
{{commons}}
* [https://www.lapedrera.com/en La Pedrera ametlik veebileht]
* [https://artsandculture.google.com/story/EwXxN9VZZdgIAA Antoni Gaudí tööd] UNESCO kogu Google Arts and Culture’is
* [https://www.lapedrera.com/visita-virtual/ Virtuaaltuur]
* [https://web.archive.org/web/20100202055504/http://barcelona.panorama.cat/pr/bcn/pedrera.html Casa Milà panoraamfotod]
* [http://www.greatbuildings.com/buildings/Casa_Mila.html Pildid]
* [https://web.archive.org/web/20140604142142/http://www.gaudidesigner.com/uk/casa-mila.html Casa Milà, mööbel ja dekoratiivkunst]


{{JÄRJESTA:Casa Mila}}</text>
      <sha1>7d02cullknu8ubynsc3idhxeu2ob9i8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>La Alberca mausoleum</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714031</id>
    <revision>
      <id>7142986</id>
      <parentid>7141872</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:02:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7142986</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2359" sha1="nig4klqproxwxdkgy8kk8i3rnfh4kce" xml:space="preserve">[[File:Vista inclinada mediante Gopro.jpg|thumb|Martüüriumi säilinud osa]]
[[File:AntefijasMausoleoPaleocristianoLaAlberca.jpg|thumb|Ehitise [[antefiks]]id Murcia arheoloogiamuuseumis]]
'''La Alberca mausoleum''' (hispaania ''Mausoleo de La Alberca'' ja ''Martyrium de La Alberca'') on varemetena säilinud [[4. sajand]]i esimesest poolest pärinev [[Rooma riik|Rooma]] [[mausoleum]] või ''[[martyrion]]'' [[La Alberca]]s [[Murcia autonoomne piirkond|Murcia]]s [[Hispaania]]s. See on üks olulisemaid hilisrooma mälestisi [[Pürenee poolsaar]]el, mistõttu see kuulutati 1931. aastal rahvusmälestiseks (nüüd [[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref&gt;[https://www.regmurcia.com/servlet/s.Sl?sit=a,87,c,522,m,1075&amp;r=CeAP-911-PORTADA_CENTRO_AMPLIADO El Martyrium de la Alberca. - Municipios Murcia]&lt;/ref&gt;

Mälestis asub umbes 5 km [[Murcia]] linnast lõunas, [[Carrascoy y El Valle regionaalpark|Carrascoy y El Valle]] mägede jalamil. See on [[arheoloogia]] seisukohast huvipakkuv piirkond, kuna lähedal on [[Llano del Olivari basiilika]] ja [[Los Garrese kindlus|Los Garrese]] hilis-Rooma [[kindlus]]. Mõlemad on näited piirkonna edukast romaniseerimisest.

La Alberca mausoleum on [[Varakristlik kunst|varakristlik]] hoone-[[hauamonument]], mille [[põhiplaan]] on ristkülik mõõtmetega 12 x 7,60 meetrit. Ehitise all on ristkülikukujuline [[krüpt]], kuhu viib trepp. Krüptist avastati [[apsiid]]i lähedal neli [[lubjakivi]]st hauda. Need olid apsiidist eraldatud seinaga, milles võis olla väike [[aken]] (''fenestrella confessionis''), mille kaudu sai vaadata [[märter|märtri]] [[sarkofaag]]i.&lt;ref&gt;[https://origenesdeeuropa.eu/patrimonio/espana/la-alberca/ The Pool, Funeral Mausoleum. - Origins of Europe]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/mausoleo-de-la-alberca-20130420102722/ MAUSOLEO DE LA ALBERCA. - Turismo Prerromanico]
* [https://origenesdeeuropa.eu/patrimonio/espana/la-alberca/ The Pool, Funeral Mausoleum. - Origins of Europe]
* [https://www.regmurcia.com/servlet/s.Sl?sit=a,87,c,522,m,1075&amp;r=CeAP-911-PORTADA_CENTRO_AMPLIADO El Martyrium de la Alberca. - Municipios Murcia. Region de Murcia Digital] (video)

{{koord}}
[[Kategooria:Vana-Rooma ehitised]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]
[[Kategooria:Haudehitised]]</text>
      <sha1>nig4klqproxwxdkgy8kk8i3rnfh4kce</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kodanikukoht</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714046</id>
    <revision>
      <id>7142647</id>
      <parentid>7142267</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T18:43:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7142647</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6975" sha1="cj2ft1mmlkmr29dtuvl0284qyr6ok19" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib Šveitsi mõistest; Liechtensteini mõiste kohta vaata artiklit [[Kodanikukoht (Liechtenstein)]]}}
'''Kodanikukoht''' (saksa keeles ''Bürgerort'', ka ''Heimatort'' 'kodukoht', ''Ort der Heimatberechtigung'' 'koduõiguse koht'; [[prantsuse keel]]es ''lieu d'origine'' 'päritolukoht', [[itaalia keel]]es ''luogo di attinenza'' 'kuuluvuskoht', [[romanši keel|retoromaani keel]]es ''lieu d'origin'' 'päritolukoht') on [[Šveits]]is [[vald (Šveits)|vald]], kus [[Šveitsi kodanik]]ul on [[koduõigus]] (''Heimatrecht'').

Kodanikukoht ei pruugi kattuda [[sünnikoht|sünnikohaga]] ega [[elukoht|elukohaga]]. Tänapäeval on kodanikukohal vähem praktilist tähtsust kui varem, kuid see on märgitud [[Šveitsi pass]]is ja [[Šveitsi ID-kaart|Šveitsi ID-kaardil]] samamoodi nagu teistes riikides sünnikoht. 

[[Šveitsi kodakondsus]] koosneb valla, [[kanton (Šveits)|kanton]]i ja riigi kodanikuõigusest, mistõttu selle omandamine eeldab konkreetse valla kodanikuõiguse omandamist.

== Ajalugu ==
[[Vana Šveitsi Konföderatsioon|Vanas Šveitsi Konföderatsioonis]] ja ka paljudes teistes varasemates [[isandkond]]ades oli kodanikukoht see koht, kus esivanemad olid elanud ning omandanud õigused ja kohustused ja seeläbi saanud koduõiguse. Kodanikukoht oli see koht, kus kodanikul olid õigused ühishüvedele, mille seas olid näiteks [[ühiskarjamaa]]d ja [[metsaõigus]]ed (''Holzgerechtigkeiten''). Kodanikukohas pidi ta ka [[maaisand]]at sõjaliselt teenima. See, kes sellega liitus, pidi end reeglina nagu uus [[osanik]] [[ettevõte|ettevõttesse]] sisse ostma.

Kodanikukoht pidi ka oma kodanike eest hoolitsema, kui need vaesusid ega suutnud enam ise [[elatis]]t teenida ([[vaestehoolekanne]]). Sellepärast püüdsid 19. sajandil mõned rahalistesse raskustesse sattunud Šveitsi vallad oma vaestest lahti saada, makstes neile kinni laevasõidu Ameerikasse ning lastes neil vastutasuks oma kodanikuõigusest loobuda.

== Omandamine ==
{{Vaata|Šveitsi kodakondsus}}
Šveitsi kodanikuõiguse omandamisel sünni, lapsendamise või naturaliseerimisega omandatakse ühtlasi ühe valla kodanikuõigus. See vald ongi kodanikukoht.

Sünniga saab laps selle vanema kodanikukoha, kelle nime ta kannab ([[Šveitsi tsiviilseadustik]]u [https://www.fedlex.admin.ch/eli/cc/24/233_245_233/de#art_271 artikkel 271]). Varem oli see üldjuhul isa kodanikukoht. See kodanikukoht ei pea perekonna elukohaga kokku langema, vaid see &quot;päritakse&quot;.

Varem omandas Šveitsi naiskodanik abiellumisel oma šveitslasest abikaasa kodanikukoha ja kaotas seejuures kodanikukoha, mis tal oli [[vallaline|vallalisena]]. Ka pärast lahutust säilitas naine nii omandatud kodanikukoha. 20. sajandi lõpus tehti muudatus, mille kohaselt naine küll omandas abiellumisel abikaasa kodanikukoha, kuid ei kaotanud  oma esialgset kodanikukohta. Alates uue nime- ja kodanikuõiguse jõustumisest 1. jaanuaril 2013 ei mõjuta abiellumine enam naise kodanikuõigust: ta säilitab oma kodanikuõiguse ainsa kodanikuõigusena ([[Šveitsi tsiviilseadustik]]u [https://www.fedlex.admin.ch/eli/cc/24/233_245_233/de#art_161 artikkel 161]).

Naturaliseerimisel omandab inimene selle valla kodanikuõiguse, kus ta elab. Eeltingimuseks on tavaliselt, et ta on seal mitu aastat elanud ja on integreerunud. Elukohavalla kodanikuõigust võivad taotleda nii välismaalased kui ka Šveitsi kodanikud. Viimastele annab see võimaluse omada mitut kodanikukohta ning osaleda [[kodanikuvald|kodanikuvalla]] (mis on paljudes kohtades poliitilisest vallast sõltumatu) koosolekutel ja seal hääletada. Šveitsi kodaniku abikaasad, kes kvalifitseeruvad lihtsustatud naturaliseerimiseks, omandavad abikaasa kantoni- ja vallakodanikuõiguse ([[Šveitsi kodakondsusseadus]]e [https://www.fedlex.admin.ch/eli/cc/2016/404/de#art_21 § 21 lg 4]). Mõned kantonid seavad naturaliseerimisel piiranguid täiendavate kantoni- ja vallakodanikuõiguste arvule. Näiteks [[Solothurni kanton]]is tohib naturaliseerimist taotlev isik omada ainult ühte täiendavat kantonikodanikuõigust ja kuni kahte täiendavat sama kantoni valla kodanikuõigust.&lt;ref&gt;Gesetz über das Kantons- und Gemeindebürgerrecht des Kantons Soloturn, 6. juunist 1993, § 6.&lt;/ref&gt;

Formaalselt annab kodanikuõiguse [[kodanikuvald]]; kantonites või valdades, kus kodanikuvalda ei ole, teevad seda [[poliitiline vald|poliitilise valla või elanikuvalla]] organid.&lt;ref&gt;Zürichi kantoni kohta vt [https://www.zh.ch/content/dam/zhweb/bilder-dokumente/themen/migration-integration/einbuergerung/eo_handbuch_einbuergerungen_ab_01.07.2023.pdf ''Handbuch Einbürgerungen''], Zürichi kantoni vallamet, lk 61–62. (15. augusti 2025 seisuga).&lt;/ref&gt; See otsus on kantoni ja Šveitsi kodakondsuse andmise eeltingimus, osa mitmetasandilisest menetlusest. Varem oli vallal väga suur otsustusruum nii tingimuste kui ka menetluse osas, kuid seda on hakanud üha enam piirama kantoni ja riigi reeglid, mille eesmärk on tagada võrdsed õigused. Nii ei ole enam lubatud  naturalisatsioonitaotluste üle lihtsalt hääletada, sest hääletus ei anna põhjendust (kodakondsusseaduse [https://www.fedlex.admin.ch/eli/cc/2016/404/de#art_16 art 16]), ja näiteks [[Zürichi kanton]]is kirjutab tingimused alates 2021. aastast ette kanton, nii et vallad ei saa enam kehtestada lisatingimusi.&lt;ref&gt;[https://www.notes.zh.ch/appl/zhlex_r.nsf/WebView/D0EB1E110713FF99C12589D600201E11/$File/141.1_15.11.21_121.pdf ''Kantonales Bürgerrechtsgesetz'', 15. November 2021.]&lt;/ref&gt;

==Tähendus==
Paljud šveitslased pole kunagi oma kodanikukohas elanud. Siiski tuleb kodanikukoht märkida paljudele ankeetidele. Pikka aega peeti kodanikukohas [[perekonnaregister|perekonnаregistrit]], mis andis teavet sündide, abiellumiste, surmade ja kodanikuõiguste kohta. 2004. aastal asendati see isikuregistriga, mida haldab üleriiklik süsteem Infostar. Kodanikukoht annab välja kodanikukohatunnistuse (''Heimatschein''), mis tuleb elukohavallas seal elamise ajaks hoiule anda.

Kodanikukoht on märgitud ID-kaardile ja passi. [[Šveitsi isikutunnistuseseadus]]e (''Ausweisgesetz'') koostamisel kaaluti selle asendamist sünnikohaga, kuid sellest mõttest loobuti.&lt;ref&gt;[https://www.fedlex.admin.ch/eli/fga/2000/986/de Botschaft zum Bundesgesetz über die Ausweise für Schweizer Staatsangehörige].&lt;/ref&gt;

Kantoni ja valla tasandi [[poliitilised õigused|poliitiliste õiguste]] teostamisel ei ole määrav mitte kodanikukoht, vaid elukoht, kui kodanik elab Šveitsis. Erandiks on [[kindla elukohata isik]]ud, nemad hääletavad oma kodanikukohas. [[Välisšveitslased]] teostavad oma poliitilisi õigusi riigi tasandil üldjuhul oma viimases Šveitsi elukohavallas. Ainult juhul, kui seda ei ole, saavad nad hääletada oma kodanikukohas. Kantonid võivad vabalt otsustada, kas anda välisšveitslastele poliitilised õigused kantoni ja valla tasandi küsimustes, sealhulgas ka [[kantonitenõukogu]] valimistel.


{{Pooleli|aasta=2026|kuu=aprill}}

==Viited==
{{viited}}</text>
      <sha1>cj2ft1mmlkmr29dtuvl0284qyr6ok19</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142676</id>
      <parentid>7142647</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:33:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tähendus */</comment>
      <origin>7142676</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9183" sha1="n6a77fmozfpzlz4nm3b7fe1k1cmcn7v" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib Šveitsi mõistest; Liechtensteini mõiste kohta vaata artiklit [[Kodanikukoht (Liechtenstein)]]}}
'''Kodanikukoht''' (saksa keeles ''Bürgerort'', ka ''Heimatort'' 'kodukoht', ''Ort der Heimatberechtigung'' 'koduõiguse koht'; [[prantsuse keel]]es ''lieu d'origine'' 'päritolukoht', [[itaalia keel]]es ''luogo di attinenza'' 'kuuluvuskoht', [[romanši keel|retoromaani keel]]es ''lieu d'origin'' 'päritolukoht') on [[Šveits]]is [[vald (Šveits)|vald]], kus [[Šveitsi kodanik]]ul on [[koduõigus]] (''Heimatrecht'').

Kodanikukoht ei pruugi kattuda [[sünnikoht|sünnikohaga]] ega [[elukoht|elukohaga]]. Tänapäeval on kodanikukohal vähem praktilist tähtsust kui varem, kuid see on märgitud [[Šveitsi pass]]is ja [[Šveitsi ID-kaart|Šveitsi ID-kaardil]] samamoodi nagu teistes riikides sünnikoht. 

[[Šveitsi kodakondsus]] koosneb valla, [[kanton (Šveits)|kanton]]i ja riigi kodanikuõigusest, mistõttu selle omandamine eeldab konkreetse valla kodanikuõiguse omandamist.

== Ajalugu ==
[[Vana Šveitsi Konföderatsioon|Vanas Šveitsi Konföderatsioonis]] ja ka paljudes teistes varasemates [[isandkond]]ades oli kodanikukoht see koht, kus esivanemad olid elanud ning omandanud õigused ja kohustused ja seeläbi saanud koduõiguse. Kodanikukoht oli see koht, kus kodanikul olid õigused ühishüvedele, mille seas olid näiteks [[ühiskarjamaa]]d ja [[metsaõigus]]ed (''Holzgerechtigkeiten''). Kodanikukohas pidi ta ka [[maaisand]]at sõjaliselt teenima. See, kes sellega liitus, pidi end reeglina nagu uus [[osanik]] [[ettevõte|ettevõttesse]] sisse ostma.

Kodanikukoht pidi ka oma kodanike eest hoolitsema, kui need vaesusid ega suutnud enam ise [[elatis]]t teenida ([[vaestehoolekanne]]). Sellepärast püüdsid 19. sajandil mõned rahalistesse raskustesse sattunud Šveitsi vallad oma vaestest lahti saada, makstes neile kinni laevasõidu Ameerikasse ning lastes neil vastutasuks oma kodanikuõigusest loobuda.

== Omandamine ==
{{Vaata|Šveitsi kodakondsus}}
Šveitsi kodanikuõiguse omandamisel sünni, lapsendamise või naturaliseerimisega omandatakse ühtlasi ühe valla kodanikuõigus. See vald ongi kodanikukoht.

Sünniga saab laps selle vanema kodanikukoha, kelle nime ta kannab ([[Šveitsi tsiviilseadustik]]u [https://www.fedlex.admin.ch/eli/cc/24/233_245_233/de#art_271 artikkel 271]). Varem oli see üldjuhul isa kodanikukoht. See kodanikukoht ei pea perekonna elukohaga kokku langema, vaid see &quot;päritakse&quot;.

Varem omandas Šveitsi naiskodanik abiellumisel oma šveitslasest abikaasa kodanikukoha ja kaotas seejuures kodanikukoha, mis tal oli [[vallaline|vallalisena]]. Ka pärast lahutust säilitas naine nii omandatud kodanikukoha. 20. sajandi lõpus tehti muudatus, mille kohaselt naine küll omandas abiellumisel abikaasa kodanikukoha, kuid ei kaotanud  oma esialgset kodanikukohta. Alates uue nime- ja kodanikuõiguse jõustumisest 1. jaanuaril 2013 ei mõjuta abiellumine enam naise kodanikuõigust: ta säilitab oma kodanikuõiguse ainsa kodanikuõigusena ([[Šveitsi tsiviilseadustik]]u [https://www.fedlex.admin.ch/eli/cc/24/233_245_233/de#art_161 artikkel 161]).

Naturaliseerimisel omandab inimene selle valla kodanikuõiguse, kus ta elab. Eeltingimuseks on tavaliselt, et ta on seal mitu aastat elanud ja on integreerunud. Elukohavalla kodanikuõigust võivad taotleda nii välismaalased kui ka Šveitsi kodanikud. Viimastele annab see võimaluse omada mitut kodanikukohta ning osaleda [[kodanikuvald|kodanikuvalla]] (mis on paljudes kohtades poliitilisest vallast sõltumatu) koosolekutel ja seal hääletada. Šveitsi kodaniku abikaasad, kes kvalifitseeruvad lihtsustatud naturaliseerimiseks, omandavad abikaasa kantoni- ja vallakodanikuõiguse ([[Šveitsi kodakondsusseadus]]e [https://www.fedlex.admin.ch/eli/cc/2016/404/de#art_21 § 21 lg 4]). Mõned kantonid seavad naturaliseerimisel piiranguid täiendavate kantoni- ja vallakodanikuõiguste arvule. Näiteks [[Solothurni kanton]]is tohib naturaliseerimist taotlev isik omada ainult ühte täiendavat kantonikodanikuõigust ja kuni kahte täiendavat sama kantoni valla kodanikuõigust.&lt;ref&gt;Gesetz über das Kantons- und Gemeindebürgerrecht des Kantons Soloturn, 6. juunist 1993, § 6.&lt;/ref&gt;

Formaalselt annab kodanikuõiguse [[kodanikuvald]]; kantonites või valdades, kus kodanikuvalda ei ole, teevad seda [[poliitiline vald|poliitilise valla või elanikuvalla]] organid.&lt;ref&gt;Zürichi kantoni kohta vt [https://www.zh.ch/content/dam/zhweb/bilder-dokumente/themen/migration-integration/einbuergerung/eo_handbuch_einbuergerungen_ab_01.07.2023.pdf ''Handbuch Einbürgerungen''], Zürichi kantoni vallamet, lk 61–62. (15. augusti 2025 seisuga).&lt;/ref&gt; See otsus on kantoni ja Šveitsi kodakondsuse andmise eeltingimus, osa mitmetasandilisest menetlusest. Varem oli vallal väga suur otsustusruum nii tingimuste kui ka menetluse osas, kuid seda on hakanud üha enam piirama kantoni ja riigi reeglid, mille eesmärk on tagada võrdsed õigused. Nii ei ole enam lubatud  naturalisatsioonitaotluste üle lihtsalt hääletada, sest hääletus ei anna põhjendust (kodakondsusseaduse [https://www.fedlex.admin.ch/eli/cc/2016/404/de#art_16 art 16]), ja näiteks [[Zürichi kanton]]is kirjutab tingimused alates 2021. aastast ette kanton, nii et vallad ei saa enam kehtestada lisatingimusi.&lt;ref&gt;[https://www.notes.zh.ch/appl/zhlex_r.nsf/WebView/D0EB1E110713FF99C12589D600201E11/$File/141.1_15.11.21_121.pdf ''Kantonales Bürgerrechtsgesetz'', 15. November 2021.]&lt;/ref&gt;

==Tähendus==
Paljud šveitslased pole kunagi oma kodanikukohas elanud. Siiski tuleb kodanikukoht märkida paljudele ankeetidele. Pikka aega peeti kodanikukohas [[perekonnaregister|perekonnаregistrit]], mis andis teavet sündide, abiellumiste, surmade ja kodanikuõiguste kohta. 2004. aastal asendati see isikuregistriga, mida haldab üleriiklik süsteem Infostar. Kodanikukoht annab välja kodanikukohatunnistuse (''Heimatschein''), mis tuleb elukohavallas seal elamise ajaks hoiule anda.

Kodanikukoht on märgitud ID-kaardile ja passi. [[Šveitsi isikutunnistuseseadus]]e (''Ausweisgesetz'') koostamisel kaaluti selle asendamist sünnikohaga, kuid sellest mõttest loobuti.&lt;ref&gt;[https://www.fedlex.admin.ch/eli/fga/2000/986/de Botschaft zum Bundesgesetz über die Ausweise für Schweizer Staatsangehörige].&lt;/ref&gt;

Kantoni ja valla tasandi [[poliitilised õigused|poliitiliste õiguste]] teostamisel ei ole määrav mitte kodanikukoht, vaid elukoht, kui kodanik elab Šveitsis. Erandiks on [[kindla elukohata isik]]ud, nemad hääletavad oma kodanikukohas. [[Välisšveitslased]] teostavad oma poliitilisi õigusi riigi tasandil üldjuhul oma viimases Šveitsi elukohavallas. Ainult juhul, kui seda ei ole, saavad nad hääletada oma kodanikukohas. Kantonid võivad vabalt otsustada, kas anda välisšveitslastele poliitilised õigused kantoni ja valla tasandi küsimustes, sealhulgas ka [[Kantonite Nõukogu]] valimistel.

Kohtute territoriaalset pädevust kodanikukoht riigisisestes asjades ei mõjuta. [[Šveitsi tsiviilkohtumenetluse seadustik]] (''Zivilprozessordnung'') näeb ette, et füüsilise isiku vastu esitatud hagide puhul on pädev üldjuhul elukoha kohus. Rahvusvahelistes asjades võib kodanikukohal siiski olla subsidiaarne tähtsus: näiteks välisšveitslaste nimemuutused on kodanikukantoni asutuste pädevuses ja abielu kehtetuks tunnistamise hagi võib esitada kodanikukoha kohtusse. Ka lapse ja vanema suhete ning pärimisõiguse valdkonnas on kodanikukohal pädevuse määramisel subsidiaarne roll: &quot;Kui pärandaja oli Šveitsi kodanik, kelle viimane elukoht oli välismaal, on Šveitsi kohtud või ametiasutused kodanikukohas pädevad, kui välisriigi ametiasutus tema pärandiga ei tegele.&quot;

Paljudes Šveitsi valdades on kõrvuti poliitiliste valdadega säilinud oma varaga kodanikuvallad, kusjuures nende piirid ei pruugi ühtida. Aktiivsed kodanikukogukonnad kujundavad muu hulgas kultuurilist identiteeti ja otsustavad kodanikukohaõiguse andmise üle. Mõnel pool on poliitilised vallad kodanikuvaldade ülesanded (eelkõige kodanikuõiguse andmise) üle võtnud.

Kodanikukohal ei ole enam põhimõtteliselt kohustust osutada oma kodanikele [[sotsiaalabi]]. Seda ülesannet täidab vastavalt pädevusseadusele elukoht olenemata kodakondsusest. Sellega on kaotanud tähtsuse ka kodanikukoha võimalus vaidlustada teatud juhtudel õigusliku isadussuhte loomist. Kodanikukoht või kanton, kus kodanikukoht asub, kattis kuni 2017. aastani sotsiaalabi kulud, kui kodanik muutus uues vallas esimese kahe aasta jooksul abivajajaks või kui tal puudus kindel elukoht. Kantonite Nõukogu sotsiaalkindlustus- ja tervisekomisjon soovitas aga [[Liidukogu (Šveits)|Liidukogu]]l need kohustused seadusest kustutada. 2012. aastal otsustas Kantonite Nõukogu üksmeelselt 43 häälega ja [[Rahvusnõukogu]] 168 häälega 22 vastu need viimasedki kohustused kaotada. Nüüd ei saa elukoht sotsiaalabi eest enam kodanikukohalt hüvitist nõuda.

Et valla kodanikuõigus on Šveitsi kodakondsuse saamise eeltingimus, on valla kodanikuõiguse andmine tavalises (mitte lihtsustatud) naturaliseerimismenetluses oluline.

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=aprill}}

==Viited==
{{viited}}</text>
      <sha1>n6a77fmozfpzlz4nm3b7fe1k1cmcn7v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Lemmikvorst</title>
    <ns>1</ns>
    <id>714049</id>
    <revision>
      <id>7142969</id>
      <parentid>7141808</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:30:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Vastus</comment>
      <origin>7142969</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1122" sha1="a9p08p17zk5pt9kltnhamn6dwinme75" xml:space="preserve">Taastasin, sest kustutamine ei ole minu meelest põhjendatud. Midagi iseloomulikku on öeldud. See oli nõukogude ajal defitsiitne vorstisort, tavalisest jämedam ja pekitükkidega, maitses paremini kui tavaline vorst. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. aprill 2026, kell 09:10 (EEST)

:Jah, Mortadella Bologna on kõigi nende keeduvorstide esiisa. Kuid ükski pole nii hea, see on kõige parematest sealiha tükkidest, mingeid lisaaineid nagu munapulbrit, piimapulbrit või tärklist, ei ole lisatud. Nii kvaliteetset vorsti Eestis ei saa. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 28. aprill 2026, kell 16:10 (EEST)
:Ma kahtlustan et nõukogude ajal olid vorstid paremad. Olid sellised tahedamad, praegu on kuidagi limased, arvatavasti tänu kõigile lisanditele. Kuid üldiselt läänes selliseid keeduvorste üldse ei tehta, midagi nagu muna, piimapulbrit, lihavalku (lihapulber, mis on aurutatud ja kuivatatud rupskid), tärklist ega sojauba ei lisata. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 12:30 (EEST)</text>
      <sha1>a9p08p17zk5pt9kltnhamn6dwinme75</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142979</id>
      <parentid>7142969</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:53:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Siis</comment>
      <origin>7142979</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1281" sha1="lql0hp3v0tn0iy29tzu5fglc2jv5tnq" xml:space="preserve">Taastasin, sest kustutamine ei ole minu meelest põhjendatud. Midagi iseloomulikku on öeldud. See oli nõukogude ajal defitsiitne vorstisort, tavalisest jämedam ja pekitükkidega, maitses paremini kui tavaline vorst. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. aprill 2026, kell 09:10 (EEST)

:Jah, Mortadella Bologna on kõigi nende keeduvorstide esiisa. Kuid ükski pole nii hea, see on kõige parematest sealiha tükkidest, mingeid lisaaineid nagu munapulbrit, piimapulbrit või tärklist, ei ole lisatud. Nii kvaliteetset vorsti Eestis ei saa. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 28. aprill 2026, kell 16:10 (EEST)
:Ma kahtlustan et nõukogude ajal olid vorstid paremad. Olid sellised tahedamad, praegu on kuidagi limased, arvatavasti tänu kõigile lisanditele. Kuid üldiselt läänes selliseid keeduvorste üldse ei tehta, midagi nagu muna, piimapulbrit, lihavalku (lihapulber, mis on aurutatud ja kuivatatud rupskid), tärklist ega sojauba ei lisata. Mis minusse puutub, siis mina tunnen rämpsust rahuldust, ja võin süüa neid küll. Kuid võib leiduda mõningaid, kes arvavad et neil peab kõik hea olema. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 12:30 (EEST)</text>
      <sha1>lql0hp3v0tn0iy29tzu5fglc2jv5tnq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vettehüpped 1904. aasta suveolümpiamängudel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714059</id>
    <revision>
      <id>7142922</id>
      <parentid>7141591</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:47:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142922</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2910" sha1="baaeptgtcndfzqlvygqpkou59x4tb47" xml:space="preserve">{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;&quot;
| colspan=&quot;2&quot; |'''[[Vettehüpped olümpiamängudel|Vettehüpped 1904. aasta suveolümpiamängudel]]'''
[[Pilt:Olympic rings.svg|80px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:diving pictogram.svg|50px|Vettehüpped]]
|-
| colspan=&quot;4&quot; |Korraldaja {{Riigi ikoon|USA}} [[USA]], [[St. Louis]]
|-
| '''[[Vettehüpped 1908. aasta suveolümpiamängudel|London 1908]]''' :'''&gt;'''
|}
'''[[Vettehüpped|Vettehüppevõistlused]] [[1904. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid kolmapäeval, [[6. september|6. septembril]] 1904. aastal [[Saint Louis|St. Louisis]]. 

See oli vettehüppete esimene esinemine olümpiamängudel, kusjuures toimus üks ala, hüppelaualt sukeldumise võistlus nimega „Fancy Diving“. Aastaid on seda peetud platvormilt sukeldumise võistluseks, kuid olümpiamängude sukeldumise kuldmedalivõitja ja ajaloolane Bob Clotworthy on esitanud üsna veenvaid tõendeid selle kohta, et võistlus toimus hüppelaualt. Toimumiskohaks oli Life Saving Exhibition Lake, mida 1904. aastal kasutati ka ujumiseks ja veepalliks. Järve kaugemal asuval aladel, kus veespordivõistlusi peeti, karjatasid ja jahutasid järves end erinevate maailmanäituse põllumajandusnäituste veised.

Mitmes allikas on [[Ujumine 1904. aasta suveolümpiamängudel#Kaugussukeldumine|kaugussukeldumise]] nime all toimunud võistlust peetud vettehüpete alaks. Ametlikult [[ROK]]-i andmed seda ei kinnita.

== Tulemused ==

=== Tornihüpped ===

== Medalite tabel ==

* {{Värviruut|#ccccff|&amp;nbsp;&lt;nowiki&gt;*&lt;/nowiki&gt;&amp;nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (USA)
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|- bgcolor=&quot;#efefef&quot;
! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vettehüpped 1904. aasta suveolümpiamängudel|St. Louis 1904]][[Pilt:diving pictogram.svg|50px|Vettehüpped]]
|-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}}
|- 
| 1.||align=left style=&quot;background-color:#ccccff|{{PisiLipp|USA}}||1||0||1|| 2 
|- 
| 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Germany_(1867–1918).svg|24px]] [[Saksamaa]]||0 ||1||0|| 1 
|- 
!colspan=2| Kokku 2 riiki || 1 || 1 || 1 || 3  
|}

== Välislingid ==
{{Commons category}}
* [https://web.archive.org/web/20090304003336/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1904/1904lucas.pdf THE OLYMPIC GAMES 1904 BY CHARLES J. P. LUCAS.]
* [https://web.archive.org/web/20110829191500/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1904/1904Spal.pdf  Spalding's Athletic Almanac for 1905]
* [https://www.olympics.com/en/olympic-games/st-louis-1904/results/diving St. Louis 1904 Diving Results]
* [https://www.olympedia.org/editions/3/sports/DIV Diving at the 1904 Summer Olympics]

{{Vettehüpped olümpiamängudel}}
{{Spordialad1904Suveolümpiamängudel}}

[[Kategooria:1904. aasta suveolümpiamängud]]
[[Kategooria:Vettehüpped olümpiamängudel]]
[[Kategooria:Vettehüpped]]</text>
      <sha1>baaeptgtcndfzqlvygqpkou59x4tb47</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Encarna Salazar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714061</id>
    <revision>
      <id>7142572</id>
      <parentid>7142034</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T16:40:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7142572</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="785" sha1="efm7hrw8ct6wvh5ho5hzvkpfkz91wjh" xml:space="preserve">'''Encarnación Salazar Salazar''' (sündinud [[10. jaanuar]]il [[1961]] [[Badajoz]]), tuntud kui '''Encarna Salazar''', on [[Hispaania]] [[mustlased|mustlaspäritolu]] laulja ja laulukirjutaja, kes esitab [[flamenko]]- ja [[popmuusika]]t. Ta on tuntud kui duo Azúcar Moreno liige koos oma noorema õe [[Toñi Salazar]]iga.

Ta on [[Porrina de Badajoz]]i vennatütar.

== Isiklik elu ==
Encarna Salazar sündis 10. jaanuaril 1961 Badajozis. Ta on Toñi Salazari õde, kellega koos moodustab duo Azúcar Moreno, ning on ka rühma Los Chunguitos õde. Ta abiellus argentiinlase Mauricio Trilloga ning tal on tütar Carolina Trillo Salazar, kes sündis 6. juulil 1992. Praegu on ta lahutatud.

{{JÄRJESTA:Salazar, Encarna}}
[[Kategooria:Hispaania lauljad]]
[[Kategooria:Sündinud 1961]]</text>
      <sha1>efm7hrw8ct6wvh5ho5hzvkpfkz91wjh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Norra keele murded</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714067</id>
    <revision>
      <id>7142425</id>
      <parentid>7141721</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:32:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26129-84</username>
        <id>228285</id>
      </contributor>
      <comment>Muutsin mõned punkti asukohad</comment>
      <origin>7142425</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3817" sha1="0t66eu5fu25exzehrq2ueanqthj3csz" xml:space="preserve">'''[[Norra keele murded]]''' on erinevad suulised keelekujud, mida inimesed Norras rääkimisel kasutavad&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Venås, K., &amp; Skjekkeland, M. (2026). ''Dialekter i Noreg. Store norske leksikon.'' Hentet 1. mars 2026 fra &lt;nowiki&gt;https://snl.no/dialekter_i_Noreg&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;. Norras puudub ühtne standardne [[kõnekeel]], mistõttu räägivad inimesed igapäevaelus oma kohalikus [[Murre|murdes]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

== Murrete jaotus ==
Üldiselt on murdeid jaotatud kahest kuni kaheteistkümne rühmani, olenevalt sellest, milliseid keelelisi tunnuseid aluseks võetakse&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Nesse, A., &amp; Høyland, B. (2023). Norwegian dialect classifications. ''Dialectologia'', 10, 255–298. &lt;nowiki&gt;https://revistes.ub.edu/index.php/dialectologia/article/view/53003&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;. Traditsiooniliselt on Norra murded jagatud kaheks suureks rühmaks: Ida- ja Lääne-Norra murded. Ida-Norra alla kuuluvad [[Østlandet|Østlandeti]] ja [[Trøndelag|Trøndelagi]] piirkonna murded, [[Lääne-Norra]] alla aga [[Vestlandet|Vestlandeti]] ja [[Põhja-Norra]] murded.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Kaasaegses murdeuurimuses on üha enam levinud neljajaotus, kus [[Põhja-Norra]] murded eristatakse [[Lääne-Norra]] omadest ning [[Trøndelag|Trønderi]] murded [[Ida-Norra]] omadest&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Sellise lähenemise järgi jagunevad Norra murded nelja peamisse rühma&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;:

* [[Ida-Norra murded]] (''Østnorsk/Austnorsk''),
* [[Lääne-Norra murded]] (''Vestnorsk''),
* [[Trønderi murded]] (''Trøndersk''),
* [[Põhja-Norra murded]] (''Nordnorsk'').  

== Ajalugu ja uurimine ==
Norra murdeid on uuritud alates [[19. sajand|19. sajandist]]. Sel ajal hakati rohkem huvi tundma rahvusliku keele ja esinemisvormide vastu. Keeleteadlased kogusid materjali eri piirkondadest ja püüdsid kirjeldada, kuidas murded üksteisest erinevad.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Murrete tunnused ==
Norra murrete eristamine põhineb peamiselt keelelistel tunnustel, millest olulisemad on [[Foneetika|foneetilised]] (häälduslikud) ja [[Morfoloogilised kategooriad|morfoloogilised]] (vormiõpetuslikud) erinevused. Lisaks arvestatakse ka [[Intonatsioon (keeleteadus)|intonatsiooni]], [[sõnavara]] ja [[Süntaktika|süntaktilisi]] jooni.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

=== Foneetilised tunnused ===
[[Fail:Norwegian dialects.PNG|alt=|pisi|Norra murdealade kaart- kaart näitab Norra murrete jaotust.]]
[[Foneetika|Foneetilised]] ehk häälduslikud tunnused on murrete [[Klassifikatsioon|klassifitseerimisel]] kõige olulisemad. Nendest olulisemad on [[apokoop]] ehk sõnalõpu vokaali kadumine, [[palatalisatsioon]] ehk kaashäälikute pehmenemine, [[Retrofleks|retrofleksid]] (nn paks l), konsonantide nõrgenemine, [[diftongistumine]] ja [[monoftongistumine]]&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; ning [[sõnameloodia]] (''tonegang''), mis on oluline murrete eristamisel &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. [[Sõnameloodia]] erineb piirkonniti: mõnes murdes on toon langev, teises tõusev &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

==== '''Morfoloogilised tunnused''' ====
[[Morfoloogilised kategooriad|Morfoloogilised]] tunnused puudutavad sõnavormide muutumist &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. Nimisõnade puhul avalduvad need näiteks naissoo vormides, mitmuse lõppudes, käänete arvus ning selles, kas mitmuse ''r'' säilib või kaob: näiteks võivad määratud naissoo ainsuse vormid varieeruda (''visa, viså, visæ'' ‘laul’) ning tugeva meessoost mitmuse lõpud esineda kujul ''båtar, båter, båta'' (‘paadid’), samuti on mõnes murdes säilinud daativi jäänuseid &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. [[Tegusõna|Tegusõnade]] puhul hõlmavad [[Morfoloogilised kategooriad|morfoloogilised]] tunnused [[Infinitiiv|infinitiivi]] lõppu (nt ''-a'', ''-e'' või lõpu puudumine), [[Olevik|oleviku]] vorme ning [[vokaalitasakaalu]] ehk ''[[jamvektslova]]'' mõju [[Verb|verbivormidele]]&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

== Viited ==</text>
      <sha1>0t66eu5fu25exzehrq2ueanqthj3csz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142657</id>
      <parentid>7142425</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:05:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26138-38</username>
        <id>228312</id>
      </contributor>
      <comment>parandasin viite ja punkti vahel tühikud, et oleks sama igal pool</comment>
      <origin>7142657</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3813" sha1="3wwhgpglqyr861zjj42qba5xqrmuibi" xml:space="preserve">'''[[Norra keele murded]]''' on erinevad suulised keelekujud, mida inimesed Norras rääkimisel kasutavad&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Venås, K., &amp; Skjekkeland, M. (2026). ''Dialekter i Noreg. Store norske leksikon.'' Hentet 1. mars 2026 fra &lt;nowiki&gt;https://snl.no/dialekter_i_Noreg&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;. Norras puudub ühtne standardne [[kõnekeel]], mistõttu räägivad inimesed igapäevaelus oma kohalikus [[Murre|murdes]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

== Murrete jaotus ==
Üldiselt on murdeid jaotatud kahest kuni kaheteistkümne rühmani, olenevalt sellest, milliseid keelelisi tunnuseid aluseks võetakse&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Nesse, A., &amp; Høyland, B. (2023). Norwegian dialect classifications. ''Dialectologia'', 10, 255–298. &lt;nowiki&gt;https://revistes.ub.edu/index.php/dialectologia/article/view/53003&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;. Traditsiooniliselt on Norra murded jagatud kaheks suureks rühmaks: Ida- ja Lääne-Norra murded. Ida-Norra alla kuuluvad [[Østlandet|Østlandeti]] ja [[Trøndelag|Trøndelagi]] piirkonna murded, [[Lääne-Norra]] alla aga [[Vestlandet|Vestlandeti]] ja [[Põhja-Norra]] murded.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Kaasaegses murdeuurimuses on üha enam levinud neljajaotus, kus [[Põhja-Norra]] murded eristatakse [[Lääne-Norra]] omadest ning [[Trøndelag|Trønderi]] murded [[Ida-Norra]] omadest&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Sellise lähenemise järgi jagunevad Norra murded nelja peamisse rühma&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;:

* [[Ida-Norra murded]] (''Østnorsk/Austnorsk''),
* [[Lääne-Norra murded]] (''Vestnorsk''),
* [[Trønderi murded]] (''Trøndersk''),
* [[Põhja-Norra murded]] (''Nordnorsk'').  

== Ajalugu ja uurimine ==
Norra murdeid on uuritud alates [[19. sajand|19. sajandist]]. Sel ajal hakati rohkem huvi tundma rahvusliku keele ja esinemisvormide vastu. Keeleteadlased kogusid materjali eri piirkondadest ja püüdsid kirjeldada, kuidas murded üksteisest erinevad.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Murrete tunnused ==
Norra murrete eristamine põhineb peamiselt keelelistel tunnustel, millest olulisemad on [[Foneetika|foneetilised]] (häälduslikud) ja [[Morfoloogilised kategooriad|morfoloogilised]] (vormiõpetuslikud) erinevused. Lisaks arvestatakse ka [[Intonatsioon (keeleteadus)|intonatsiooni]], [[sõnavara]] ja [[Süntaktika|süntaktilisi]] jooni.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

=== Foneetilised tunnused ===
[[Fail:Norwegian dialects.PNG|alt=|pisi|Norra murdealade kaart- kaart näitab Norra murrete jaotust.]]
[[Foneetika|Foneetilised]] ehk häälduslikud tunnused on murrete [[Klassifikatsioon|klassifitseerimisel]] kõige olulisemad. Nendest olulisemad on [[apokoop]] ehk sõnalõpu vokaali kadumine, [[palatalisatsioon]] ehk kaashäälikute pehmenemine, [[Retrofleks|retrofleksid]] (nn paks l), konsonantide nõrgenemine, [[diftongistumine]] ja [[monoftongistumine]]&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; ning [[sõnameloodia]] (''tonegang''), mis on oluline murrete eristamisel&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. [[Sõnameloodia]] erineb piirkonniti: mõnes murdes on toon langev, teises tõusev&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

==== '''Morfoloogilised tunnused''' ====
[[Morfoloogilised kategooriad|Morfoloogilised]] tunnused puudutavad sõnavormide muutumist&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. Nimisõnade puhul avalduvad need näiteks naissoo vormides, mitmuse lõppudes, käänete arvus ning selles, kas mitmuse ''r'' säilib või kaob: näiteks võivad määratud naissoo ainsuse vormid varieeruda (''visa, viså, visæ'' ‘laul’) ning tugeva meessoost mitmuse lõpud esineda kujul ''båtar, båter, båta'' (‘paadid’), samuti on mõnes murdes säilinud daativi jäänuseid&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. [[Tegusõna|Tegusõnade]] puhul hõlmavad [[Morfoloogilised kategooriad|morfoloogilised]] tunnused [[Infinitiiv|infinitiivi]] lõppu (nt ''-a'', ''-e'' või lõpu puudumine), [[Olevik|oleviku]] vorme ning [[vokaalitasakaalu]] ehk ''[[jamvektslova]]'' mõju [[Verb|verbivormidele]]&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

== Viited ==</text>
      <sha1>3wwhgpglqyr861zjj42qba5xqrmuibi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jesús (Eivissa)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714086</id>
    <revision>
      <id>7142549</id>
      <parentid>7141933</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:30:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7142549</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1413" sha1="7n0xkwzl03n3fzjzvm54kcs0zx0wqku" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Jesús
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = hispaania | nimi1 = 
|  pilt = Esglesia jesus.jpg
|  pildiallkiri = Kirik
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaart = Hispaania/Baleaarid
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Jesús''' on küla [[Hispaania]] [[Baleaari saarestik]]us [[Eivissa]] saarel. See asub mõne kilomeetri kaugusel [[Eivissa linn]]a keskusest ning on sellega tihedalt seotud.

Küla kuulub halduslikult Eivissa valda. Lähedus pealinnale on mõjutanud küla arengut ning muutnud selle populaarseks elukohaks. Küla on viimastel aastatel kiiresti arenenud ning sinna on rajatud kaasaegseid elamuid ja luksusvillasid. Samas on küla säilitanud oma vaikse ja turvalise iseloomu ning pakub alternatiivi Eivissa elavale ööelule.

Küla keskmes asub 16. sajandist pärinev kirik [[Nuestra Señora de Jesús]], mis on tuntud oma [[Gooti kunst|gooti stiilis]] [[altarimaal]]i poolest. Seda peetakse üheks olulisemaks religioosse kunsti teoseks saarel. Kiriku ümber on kujunenud küla ajalooline tuumik.

Küla lähedal asub [[Talamanca]] rand. Rand on tuntud oma liivaranna ja madala vee poolest. See sobib hästi ujumiseks ja jalutamiseks ning on populaarne nii kohalike elanike kui ka turistide seas.

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{Commonsi kategooria tekstina}}

[[Kategooria:Hispaania külad]]
[[Kategooria:Eivissa]]</text>
      <sha1>7n0xkwzl03n3fzjzvm54kcs0zx0wqku</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Purjetamine 1984. aasta suveolümpiamängudel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714088</id>
    <revision>
      <id>7142672</id>
      <parentid>7141970</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:22:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142672</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5630" sha1="kbehz689phgetihyq7669tqcfen58u8" xml:space="preserve">{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;&quot;
| colspan=&quot;2&quot; |'''[[Purjetamine olümpiamängudel|Purjetamine 1984. aasta suveolümpiamängudel]]'''
[[Pilt:Olympic rings.svg||50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Sailing pictogram.svg|50px|Purjetamine]]
|-
| colspan=&quot;4&quot; |Korraldaja {{Riigi ikoon|USA}} [[USA]], [[Los Angeles]]
|-
| '''&lt;''': '''[[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Moskva 1976]]'''
| '''[[Purjetamine 1988. aasta suveolümpiamängudel|Seoul 1988]]''' :'''&gt;'''
|}
'''[[1984. aasta suveolümpiamängud]]e [[Purjetamine|purjetamisvõistlused]]''' peeti [[31. juuli]]st - [[8. august]]ini [[Long Beach]]i rannikul [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]] [[California]]s [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ääres. 

Purjetamine on olümpiaala, mis sai alguse 1. [[Olümpiaad|olümpiamängudel]] ([[1896. aasta suveolümpiamängud|1896. aasta olümpiamängud]] [[Ateena]]s, [[Kreeka]]s). Välja arvatud [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta]], on purjetamine alati olümpiamängude kavva kuulunud. Purjetamine oli alati osa olümpiaprogrammist. 1984. aasta purjetamisprogramm koosnes kokku seitsmest purjetamisklassist. Igas klassis oli kavas seitse võistlust. Los Angeles võõrustas olümpiapurjetamisvõistlusi teist korda, olles seda varem teinud [[1932. aasta suveolümpiamängud]]el. Purjetamine toimus kolmnurkse kujuga olümpiaradadel.

Punktisüsteem oli olümpiastandard, mis võeti kasutusele 1968. aastal ja mida kasutati kuni [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängudeni]]. See oli igas võistluses modifitseeritud punktisüsteem, kus seitsmest võistlusest kuus parimat arvestati lõpptulemusse. Viikide selgitamiseks kasutati kõigi seitsme võistluse tulemuste summat. Kui paat ei finišeerinud, diskvalifitseeriti või ei startinud võistlusel, anti talle punkte, mis olid võrdsed võistlusel osalenud paatide arvuga või kõrgeima võimaliku punktisummaga.

[[Nõukogude Liit]] juhtis [[1984. aasta suveolümpiamängude boikott|1984. aasta olümpiamängude valdavalt Ida-Euroopa poolset boikotti]], kuid sellel oli 1984. aasta purjetamisprogrammile vähe mõju.

Medalite edetabelit juhtis USA, võites kolm ala ja saavutades seitse medalit. Kanada ja Uus-Meremaa võitsid mõlemad kolm medalit, kusjuures Uus-Meremaa võitis kaks purjetamisala.

Noorim võistleja oli Tony Philp (15 aastat ja 48 päeva vana) Fidžilt, vanim aga Paul Elvström (56 aastat ja 158 päeva vana) Taanist.

== Toimumiskoht ==

ROK-i põhikirja kohaselt tuleb võistlused kõigil spordialadel korraldada kas ROK-i valitud linnas või sellele võimalikult lähedal. Los Angelese ranniku lähedal valitsevad purjetamistingimused olid olümpiapurjetamiseks väga sobivad. Long Beachi ranniku lähedal Vaikse ookeani äärde loodi kokku neli võistlusala.

Meedia jaoks oli broneeritud 40 paati. Kõik paadid olid täielikult broneeritud.

== Olümpiapurjejahid ==

Olümpiamängudel kasutatakse esmakordselt purjelaua (meeste) Windgliderit. Teised purjelauad on jäänud samaks kui 1980. aastal.

[[Pilt:Olympic Classes 1984.svg|thumb|center|upright=3.5| [[Windglider]] - [[Finn]] - [[470]] - [[Lendav hollandlane]] - [[Star]] - [[Soling]] - [[Tornaado]] ]]

== Osalejad ==

Los Angelese suveolümpiamängude purjetamisvõistlustel osales kokku 300 sportlast (298 meest ja 2 naist) 60 riigist:

== Tulemused ==

===[[File:Finn insigna.png|x20px]] Finn ===

===[[File:Flying Dutchman insigna.png|x20px]] Lendav hollandlane ===

===[[File:470 insigna.png|x20px]] 470 ===

===[[File:Tornado insigna.png|x20px]] Tornaado ===

===[[Image:Star red.svg|20px]] Star ===

===[[File:Soling insigna.png|x20px]] Soling ===

===[[Pilt:Windglider insigna.png|x20px]] Windglider ===

== Medalite tabel ==

* {{Värviruut|#ccccff|&amp;nbsp;&lt;nowiki&gt;*&lt;/nowiki&gt;&amp;nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (USA)
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|- bgcolor=&quot;#efefef&quot;
! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Purjetamine 1984. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1984]][[Pilt:Sailing pictogram.svg|50px|Purjetamine]]
|-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}}
|- 
| 1.||align=left style=&quot;background-color:#ccccff|{{PisiLipp|USA}} ||3||4||0|| 7
|- 
| 2.||align=left |{{PisiLipp|Uus-Meremaa}}||2||0||1|| 3
|- 
| rowspan=2|3.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}}||1 ||0||0|| 1
|- 
|  align=left |{{PisiLipp|Holland}}||1 ||0||0|| 1
|- 
| 5.||align=left |{{PisiLipp|Kanada}}||0 ||1||2|| 3
|- 
| rowspan=2|6.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Brazil_(1968–1992).svg|24px]] [[Brasiilia]]||0 ||1||0|| 1
|- 
| align=left |[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] ||0||1||0|| 1 
|- 
| rowspan=4|8.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} || 0||0||1|| 1 
|- 
| align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||0||0||1|| 1
|- 
| align=left |{{PisiLipp|Rootsi}}||0||0||1|| 1 
|- 
| align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}}||0||0||1|| 1 
|- 
!colspan=2| Kokku 11 riiki || 7 || 7 || 7 || 21 
|}

== Välislingid ==

{{Commons category}}
* [https://web.archive.org/web/20120830111406/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1984//1984v2.pdf Official Report of the Games of the XXIIIrd Olympiad Los Angeles, 1984 Volume 2 Competition Summary and Results] ( lk.633 - 654)
* [https://www.olympics.com/en/olympic-games/los-angeles-1984/results/sailing Los Angeles 1984 Sailing Results] 
* [https://www.olympedia.org/editions/21/sports/SAL Sailing at the 1984 Summer Olympics] 

{{Spordialad1984Suveolümpiamängudel}}

[[Kategooria:1984. aasta suveolümpiamängud]]
[[Kategooria:Purjetamine olümpiamängudel]]
[[Kategooria:Purjetamine]]</text>
      <sha1>kbehz689phgetihyq7669tqcfen58u8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142908</id>
      <parentid>7142672</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:31:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142908</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5697" sha1="3khdr3axnscfbafbwqlkl66nqfan63r" xml:space="preserve">{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;&quot;
| colspan=&quot;2&quot; |'''[[Purjetamine olümpiamängudel|Purjetamine 1984. aasta suveolümpiamängudel]]'''
[[Pilt:Olympic rings.svg||50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Sailing pictogram.svg|50px|Purjetamine]]
|-
| colspan=&quot;4&quot; |Korraldaja {{Riigi ikoon|USA}} [[USA]], [[Los Angeles]]
|-
| '''&lt;''': '''[[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Moskva 1976]]'''
| '''[[Purjetamine 1988. aasta suveolümpiamängudel|Seoul 1988]]''' :'''&gt;'''
|}
'''[[1984. aasta suveolümpiamängud]]e [[Purjetamine|purjetamisvõistlused]]''' peeti [[31. juuli]]st - [[8. august]]ini [[Long Beach]]i rannikul [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]] [[California]]s [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ääres. 

Purjetamine on olümpiaala, mis sai alguse 1. [[Olümpiaad|olümpiamängudel]] ([[1896. aasta suveolümpiamängud|1896. aasta olümpiamängud]] [[Ateena]]s, [[Kreeka]]s). Välja arvatud [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta]], on purjetamine alati olümpiamängude kavva kuulunud. Purjetamine oli alati osa olümpiaprogrammist. 1984. aasta purjetamisprogramm koosnes kokku seitsmest purjetamisklassist. Igas klassis oli kavas seitse võistlust. Los Angeles võõrustas olümpiapurjetamisvõistlusi teist korda, olles seda varem teinud [[1932. aasta suveolümpiamängud]]el. Purjetamine toimus kolmnurkse kujuga olümpiaradadel.

Punktisüsteem oli olümpiastandard, mis võeti kasutusele 1968. aastal ja mida kasutati kuni [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängudeni]]. See oli igas võistluses modifitseeritud punktisüsteem, kus seitsmest võistlusest kuus parimat arvestati lõpptulemusse. Viikide selgitamiseks kasutati kõigi seitsme võistluse tulemuste summat. Kui paat ei finišeerinud, diskvalifitseeriti või ei startinud võistlusel, anti talle punkte, mis olid võrdsed võistlusel osalenud paatide arvuga või kõrgeima võimaliku punktisummaga.

[[Nõukogude Liit]] juhtis [[1984. aasta suveolümpiamängude boikott|1984. aasta olümpiamängude valdavalt Ida-Euroopa poolset boikotti]], kuid sellel oli 1984. aasta purjetamisprogrammile vähe mõju.

Medalite edetabelit juhtis USA, võites kolm ala ja saavutades seitse medalit. Kanada ja Uus-Meremaa võitsid mõlemad kolm medalit, kusjuures Uus-Meremaa võitis kaks purjetamisala.

Noorim võistleja oli Tony Philp (15 aastat ja 48 päeva vana) Fidžilt, vanim aga Paul Elvström (56 aastat ja 158 päeva vana) Taanist.

== Toimumiskoht ==

ROK-i põhikirja kohaselt tuleb võistlused kõigil spordialadel korraldada kas ROK-i valitud linnas või sellele võimalikult lähedal. Los Angelese ranniku lähedal valitsevad purjetamistingimused olid olümpiapurjetamiseks väga sobivad. Long Beachi ranniku lähedal Vaikse ookeani äärde loodi kokku neli võistlusala.

Meedia jaoks oli broneeritud 40 paati. Kõik paadid olid täielikult broneeritud.

== Olümpiapurjejahid ==

Olümpiamängudel kasutati esmakordselt purjelauda (meeste) Windgliderit. Teised purjetamisel kasutatud purjeklassid jäid samaks kui [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980. aastal]].

[[Pilt:Olympic Classes 1984.svg|thumb|center|upright=3.5| [[Windglider]] - [[Finn]] - [[470]] - [[Lendav hollandlane]] - [[Star]] - [[Soling]] - [[Tornaado]] ]]

== Osalejad ==

Los Angelese suveolümpiamängude purjetamisvõistlustel osales kokku 300 sportlast (298 meest ja 2 naist) 60 riigist:

== Tulemused ==

===[[File:Finn insigna.png|x20px]] Finn ===

===[[File:Flying Dutchman insigna.png|x20px]] Lendav hollandlane ===

===[[File:470 insigna.png|x20px]] 470 ===

===[[File:Tornado insigna.png|x20px]] Tornaado ===

===[[Image:Star red.svg|20px]] Star ===

===[[File:Soling insigna.png|x20px]] Soling ===

===[[Pilt:Windglider insigna.png|x20px]] Windglider ===

== Medalite tabel ==

* {{Värviruut|#ccccff|&amp;nbsp;&lt;nowiki&gt;*&lt;/nowiki&gt;&amp;nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (USA)
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|- bgcolor=&quot;#efefef&quot;
! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Purjetamine 1984. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1984]][[Pilt:Sailing pictogram.svg|50px|Purjetamine]]
|-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}}
|- 
| 1.||align=left style=&quot;background-color:#ccccff|{{PisiLipp|USA}} ||3||4||0|| 7
|- 
| 2.||align=left |{{PisiLipp|Uus-Meremaa}}||2||0||1|| 3
|- 
| rowspan=2|3.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}}||1 ||0||0|| 1
|- 
|  align=left |{{PisiLipp|Holland}}||1 ||0||0|| 1
|- 
| 5.||align=left |{{PisiLipp|Kanada}}||0 ||1||2|| 3
|- 
| rowspan=2|6.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Brazil_(1968–1992).svg|24px]] [[Brasiilia]]||0 ||1||0|| 1
|- 
| align=left |[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] ||0||1||0|| 1 
|- 
| rowspan=4|8.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} || 0||0||1|| 1 
|- 
| align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||0||0||1|| 1
|- 
| align=left |{{PisiLipp|Rootsi}}||0||0||1|| 1 
|- 
| align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}}||0||0||1|| 1 
|- 
!colspan=2| Kokku 11 riiki || 7 || 7 || 7 || 21 
|}

== Välislingid ==

{{Commons category}}
* [https://web.archive.org/web/20120830111406/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1984//1984v2.pdf Official Report of the Games of the XXIIIrd Olympiad Los Angeles, 1984 Volume 2 Competition Summary and Results] ( lk.633 - 654)
* [https://www.olympics.com/en/olympic-games/los-angeles-1984/results/sailing Los Angeles 1984 Sailing Results] 
* [https://www.olympedia.org/editions/21/sports/SAL Sailing at the 1984 Summer Olympics] 

{{Spordialad1984Suveolümpiamängudel}}

[[Kategooria:1984. aasta suveolümpiamängud]]
[[Kategooria:Purjetamine olümpiamängudel]]
[[Kategooria:Purjetamine]]</text>
      <sha1>3khdr3axnscfbafbwqlkl66nqfan63r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142913</id>
      <parentid>7142908</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:36:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142913</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5735" sha1="b3171spuddv6fiw8dimqazgrt72neo8" xml:space="preserve">{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;&quot;
| colspan=&quot;2&quot; |'''[[Purjetamine olümpiamängudel|Purjetamine 1984. aasta suveolümpiamängudel]]'''
[[Pilt:Olympic rings.svg||50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Sailing pictogram.svg|50px|Purjetamine]]
|-
| colspan=&quot;4&quot; |Korraldaja {{Riigi ikoon|USA}} [[USA]], [[Los Angeles]]
|-
| '''&lt;''': '''[[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Moskva 1976]]'''
| '''[[Purjetamine 1988. aasta suveolümpiamängudel|Seoul 1988]]''' :'''&gt;'''
|}
'''[[1984. aasta suveolümpiamängud]]e [[Purjetamine|purjetamisvõistlused]]''' peeti [[31. juuli]]st - [[8. august]]ini [[Long Beach]]i rannikul [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]] [[California]]s [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ääres. 

Purjetamine on olümpiaala, mis sai alguse 1. [[Olümpiaad|olümpiamängudel]] ([[1896. aasta suveolümpiamängud|1896. aasta olümpiamängud]] [[Ateena]]s, [[Kreeka]]s). Välja arvatud [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta]], on purjetamine alati olümpiamängude kavva kuulunud. Purjetamine oli alati osa olümpiaprogrammist. 1984. aasta purjetamisprogramm koosnes kokku seitsmest purjetamisklassist. Igas klassis oli kavas seitse võistlust. Los Angeles võõrustas olümpiapurjetamisvõistlusi teist korda, olles seda varem teinud [[1932. aasta suveolümpiamängud]]el. Purjetamine toimus kolmnurkse kujuga olümpiaradadel.

Punktisüsteem oli olümpiastandard, mis võeti kasutusele 1968. aastal ja mida kasutati kuni [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängudeni]]. See oli igas võistluses modifitseeritud punktisüsteem, kus seitsmest võistlusest kuus parimat arvestati lõpptulemusse. Viikide selgitamiseks kasutati kõigi seitsme võistluse tulemuste summat. Kui paat ei finišeerinud, diskvalifitseeriti või ei startinud võistlusel, anti talle punkte, mis olid võrdsed võistlusel osalenud paatide arvuga või kõrgeima võimaliku punktisummaga.

[[Nõukogude Liit]] juhtis [[1984. aasta suveolümpiamängude boikott|1984. aasta olümpiamängude valdavalt Ida-Euroopa poolset boikotti]], kuid sellel oli 1984. aasta purjetamisprogrammile vähe mõju.

Medalite edetabelit juhtis USA, võites kolm ala ja saavutades seitse medalit. Kanada ja Uus-Meremaa võitsid mõlemad kolm medalit, kusjuures Uus-Meremaa võitis kaks purjetamisala.

Noorim võistleja oli Tony Philp (15 aastat ja 48 päeva vana) Fidžilt, vanim aga Paul Elvström (56 aastat ja 158 päeva vana) Taanist.

== Toimumiskoht ==

ROK-i põhikirja kohaselt tuleb võistlused kõigil spordialadel korraldada kas ROK-i valitud linnas või sellele võimalikult lähedal. Los Angelese ranniku lähedal valitsevad purjetamistingimused olid olümpiapurjetamiseks väga sobivad. Long Beachi ranniku lähedal Vaikse ookeani äärde loodi kokku neli võistlusala.

Meedia jaoks oli broneeritud 40 paati. Kõik paadid olid täielikult broneeritud.

== Olümpiapurjejahid ==

Olümpiamängudel kasutati esmakordselt purjelauda (meeste) Windgliderit. Teised purjetamisel kasutatud purjeklassid jäid samaks kui [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980. aastal]].

[[Pilt:Olympic Classes 1984.svg|thumb|center|upright=3.5| [[Windglider]] - [[Finn]] - [[470]] - [[Lendav hollandlane]] - [[Star]] - [[Soling]] - [[Tornaado]] ]]

== Osalejad ==

Los Angelese suveolümpiamängude purjetamisvõistlustel osales kokku 300 sportlast (298 meest ja 2 naist) 60 riigist:

== Tulemused ==

===[[File:Finn insigna.png|x20px]] Finn ===

===[[File:Flying Dutchman insigna.png|x20px]] Lendav hollandlane ===

===[[File:470 insigna.png|x20px]] 470 ===

===[[File:Tornado insigna.png|x20px]] Tornaado ===

===[[Image:Star red.svg|20px]] Star ===

===[[File:Soling insigna.png|x20px]] Soling ===

===[[Pilt:Windglider insigna.png|x20px]] Windglider ===

== Medalite tabel ==

* {{Värviruut|#ccccff|&amp;nbsp;&lt;nowiki&gt;*&lt;/nowiki&gt;&amp;nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (USA)
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|- bgcolor=&quot;#efefef&quot;
! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Purjetamine 1984. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1984]][[Pilt:Sailing pictogram.svg|50px|Purjetamine]]
|-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}}
|- 
| 1.||align=left style=&quot;background-color:#ccccff|{{PisiLipp|USA}} ||3||4||0|| 7
|- 
| 2.||align=left |{{PisiLipp|Uus-Meremaa}}||2||0||1|| 3
|- 
| rowspan=2|3.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}}||1 ||0||0|| 1
|- 
|  align=left |{{PisiLipp|Holland}}||1 ||0||0|| 1
|- 
| 5.||align=left |{{PisiLipp|Kanada}}||0 ||1||2|| 3
|- 
| rowspan=2|6.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Brazil_(1968–1992).svg|24px]] [[Brasiilia]]||0 ||1||0|| 1
|- 
| align=left |[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] ||0||1||0|| 1 
|- 
| rowspan=4|8.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} || 0||0||1|| 1 
|- 
| align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||0||0||1|| 1
|- 
| align=left |{{PisiLipp|Rootsi}}||0||0||1|| 1 
|- 
| align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}}||0||0||1|| 1 
|- 
!colspan=2| Kokku 11 riiki || 7 || 7 || 7 || 21 
|}

== Välislingid ==

{{Commons category}}
* [https://web.archive.org/web/20120830111406/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1984//1984v2.pdf Official Report of the Games of the XXIIIrd Olympiad Los Angeles, 1984 Volume 2 Competition Summary and Results] ( lk.633 - 654)
* [https://www.olympics.com/en/olympic-games/los-angeles-1984/results/sailing Los Angeles 1984 Sailing Results] 
* [https://www.olympedia.org/editions/21/sports/SAL Sailing at the 1984 Summer Olympics] 

{{Purjetamine suveolümpiamängudel}}
{{Spordialad1984Suveolümpiamängudel}}

[[Kategooria:1984. aasta suveolümpiamängud]]
[[Kategooria:Purjetamine olümpiamängudel]]
[[Kategooria:Purjetamine]]</text>
      <sha1>b3171spuddv6fiw8dimqazgrt72neo8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Heiko Kruusi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714100</id>
    <revision>
      <id>7142838</id>
      <parentid>7142205</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T06:52:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142838</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="719" sha1="70k08ymzwszf9roqcgv6frf69445bid" xml:space="preserve">'''Heiko Kruusi''' (sündinud [[1968]]) on eesti loodusfotograaf.

Ta on lõpetanud [[Tartu Ülikool]]i bioloogia ja elustiku kaitse erialal.  
Tal on magistrikraad [[Eesti Maaülikool]]ist loodusturismi erialal aastast 2025. 

Ta töötab [[loodusharidus]]e spetsialistina [[Tallinna loomaaed|Tallinna loomaaias]] (2026). 
Ta on juhtinud [[Matsalu loodusfilmide festival]]i fotoprogrammi. korraldanud fotokonkursse, olnud [[Aasta pressifoto]] projektijuht ja osalenud mitme võistluse žürii töös. Ta on rännanud Aafrika rahvusparkides.

{{JÄRJESTA:Kruusi, Heiko}}
[[Kategooria:Eesti loodusfotograafid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>70k08ymzwszf9roqcgv6frf69445bid</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Villanueva San Pedro klooster</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714116</id>
    <revision>
      <id>7142733</id>
      <parentid>7142316</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T21:44:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajaloost */</comment>
      <origin>7142733</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4276" sha1="1togngjdzkt89cex7fzvp6obrhetw9f" xml:space="preserve">[[File:Monasterio benedictino - panoramio.jpg|thumb|Vaade kellatornile ja kloostrikiriku apsiididele]]
[[File:Villanueva de Cangas de Onís - Iglesia del Monasterio de San Pedro de Villanueva 12.jpg|thumb|Portaal]]
'''Villanueva San Pedro klooster''' (hispaania ''monasterio de San Pedro de Villanueva'', ) on endine [[klooster]] [[Villanueva (Cangas de Onís)|Villanuevas]] [[Cangas de Onísi vald|Cangas de Onisi vallas]] [[Astuuria]]s [[Hispaania]]s. [[12. sajand]]il ehitatud [[Romaani kunst|romaani]] [[kloostrikirik]] tegutseb [[kihelkonnakirik]]una, kloostrikompleksi hoonetes on [[hotell]]. Kirik on oma hästi säilinud välisilme ja tähelepanuväärse romaani [[raiddekoor]]i tõttu [[turism|turismiobjekt]] ja [[kultuurimälestis]] ([[Bien de Interés Cultural|BIC]]).

== Ajaloost ==
Kloostri asupaika esimese kiriku rajajaks peetakse traditsiooni järgi [[Pelayo]] väimeest [[Alfonso I]] (739–757), kes oli Pelayo ja [[Fáfila]] järel kolmas [[Astuuria kuningriik|Astuuria]] valitseja. Dokument, mis kinnitab seda sündmust, on tänapäeval osutunud keskaegseks [[võltsing]]uks, ent [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilistel uuringutel]] on leitud 8. ja 9. sajandi ehitiste jäänuseid&lt;ref&gt;[https://www.monestirs.cat/monst/annex/espa/astur/evillan.htm Monastery of San Pedro de Villanueva. - Monestirs]&lt;/ref&gt;. Hoolimata sellest, et kloostri [[arhiiv]] on kaotsi läinud, on teada, et juba 1100. aastatel tegutses kloostris [[abt]]ile alluv kogukond [[Benediktlased|benediktlaste]] reegli järgi. Üks säilinud dokument 29. maist 1137. aastast kõneleb eraisikute vahelisest kinkelepingust tingimusel, et kingisaaja surma korral liidetaks varad Villa Nova Sancti Petri valdustega ja müügi korral antaks abtile ostueelisõigus.&lt;ref&gt;[https://www.romanicodigital.com/sites/default/files/pdfs/files/asturias_VILLANUEVA_Cangas_de_On%C3%ADs.pdf VILLANUEVA (Cangas de Onís)]&lt;/ref&gt;.

[[12. sajand]]il ehitatud kloostrikompleksist loostrist on keskaegsel kujul säilinud kloostrikirik, mis on silmapaistva [[Romaani kunst|romaani]] [[raiddekoor]]iga&lt;ref&gt;[https://www.arteguias.com/monasterio/sanpedrovillanueva.htm David de la Garma, Víctor López Lorente. Monasterio de San Pedro de Villanueva. - Arteguias]&lt;/ref&gt;. 19. sajandil laiali saadetud kloostri&lt;ref&gt;[https://www.monestirs.cat/monst/annex/espa/astur/evillan.htm Monastery of San Pedro de Villanueva. - Monestirs]&lt;/ref&gt; kirik tegutseb endiselt [[kihelkonnakirik]]una, kloostrikompleksi säilinud ossa on tehtud [[hotell]].&lt;ref&gt;[https://www.spottinghistory.com/view/10967/monastery-of-san-pedro-de-villanueva/ Monastery of San Pedro de Villanueva. - Spotting History]&lt;/ref&gt; Pärast [[17. sajand]]it tehti kloostrikompleksis suuri ümberehitusi. 1835. aastal klooster likvideeriti. 20. sajandil ehitati kloostrikompleksi hotell.

&lt;gallery&gt;
Villanueva de Cangas de Onís - Iglesia del Monasterio de San Pedro de Villanueva 14.jpg|Apsiidiaken
Monasterio de San Pedro de Villanueva - Ábside - Capitel01.jpg|Apsiidi kapiteel ja konsoolid
San Pedro de Villanueva (35940687002).jpg|Portaali kapiteelid
Villanueva de Cangas - Monasterio de San Pedro de Villanueva (iglesia) 16.jpg|Kapiteel kooriruumis
Villanueva de Cangas - Monasterio de San Pedro de Villanueva (iglesia) 07.jpg|Sisevaade apsiidide suunas
Villanueva de Cangas - Monasterio de San Pedro de Villanueva (iglesia) 11.jpg|Kõrvalapsiid baroksete maalingufragmentidega
Parador bei Cangas de Onis - panoramio - gesoe62.jpg|thumb|Kiriku ristikäiku avanev eeskoda
Parador de Cangas de Onis 5.jpg|Ristikäik, osa hotellist
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.monestirs.cat/monst/annex/espa/astur/evillan.htm Monastery of San Pedro de Villanueva. - Monestirs]
* [https://www.romanicodigital.com/sites/default/files/pdfs/files/asturias_VILLANUEVA_Cangas_de_On%C3%ADs.pdf VILLANUEVA (Cangas de Onís)]
* [https://www.arteguias.com/monasterio/sanpedrovillanueva.htm David de la Garma, Víctor López Lorente. Monasterio de San Pedro de Villanueva. - Arteguias]
* [https://www.spottinghistory.com/view/10967/monastery-of-san-pedro-de-villanueva/ Monastery of San Pedro de Villanueva. - Spotting History]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kloostrid]]
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Romaani ehitised]]</text>
      <sha1>1togngjdzkt89cex7fzvp6obrhetw9f</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142742</id>
      <parentid>7142733</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T22:02:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajaloost */</comment>
      <origin>7142742</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5259" sha1="kw4ac4pxxj689spur3zspm6xg2w9kos" xml:space="preserve">[[File:Monasterio benedictino - panoramio.jpg|thumb|Vaade kellatornile ja kloostrikiriku apsiididele]]
[[File:Villanueva de Cangas de Onís - Iglesia del Monasterio de San Pedro de Villanueva 12.jpg|thumb|Portaal]]
'''Villanueva San Pedro klooster''' (hispaania ''monasterio de San Pedro de Villanueva'', ) on endine [[klooster]] [[Villanueva (Cangas de Onís)|Villanuevas]] [[Cangas de Onísi vald|Cangas de Onisi vallas]] [[Astuuria]]s [[Hispaania]]s. [[12. sajand]]il ehitatud [[Romaani kunst|romaani]] [[kloostrikirik]] tegutseb [[kihelkonnakirik]]una, kloostrikompleksi hoonetes on [[hotell]]. Kirik on oma hästi säilinud välisilme ja tähelepanuväärse romaani [[raiddekoor]]i tõttu [[turism|turismiobjekt]] ja [[kultuurimälestis]] ([[Bien de Interés Cultural|BIC]]).

== Ajaloost ==
Kloostri asupaika esimese kiriku rajajaks peetakse traditsiooni järgi [[Pelayo]] väimeest [[Alfonso I]] (739–757), kes oli Pelayo ja [[Fáfila]] järel kolmas [[Astuuria kuningriik|Astuuria]] valitseja. Dokument, mis kinnitab seda sündmust, on tänapäeval osutunud keskaegseks [[võltsing]]uks, ent [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilistel uuringutel]] on leitud 8. ja 9. sajandi ehitiste jäänuseid&lt;ref&gt;[https://www.monestirs.cat/monst/annex/espa/astur/evillan.htm Monastery of San Pedro de Villanueva. - Monestirs]&lt;/ref&gt;. Hoolimata sellest, et kloostri [[arhiiv]] on kaotsi läinud, on teada, et juba 1100. aastatel tegutses kloostris [[abt]]ile alluv kogukond [[Benediktlased|benediktlaste]] reegli järgi. Üks säilinud dokument 29. maist 1137. aastast kõneleb eraisikute vahelisest kinkelepingust tingimusel, et kingisaaja surma korral liidetaks varad Villa Nova Sancti Petri valdustega ja müügi korral antaks abtile ostueelisõigus.&lt;ref&gt;[https://www.romanicodigital.com/sites/default/files/pdfs/files/asturias_VILLANUEVA_Cangas_de_On%C3%ADs.pdf VILLANUEVA (Cangas de Onís)]&lt;/ref&gt;.

[[12. sajand]]il ehitatud kloostrikompleksist kloostrist on oma keskaegsel kujul säilinud kloostrikirik, mis on silmapaistva [[Romaani kunst|romaani]] [[raiddekoor]]iga&lt;ref&gt;[https://www.arteguias.com/monasterio/sanpedrovillanueva.htm David de la Garma, Víctor López Lorente. Monasterio de San Pedro de Villanueva. - Arteguias]&lt;/ref&gt;. Lõunaportaali ühel küljel asuvad [[kapiteel]]id on stseenidega, mis on tähelepanuväärsed mitte üksnes meisterlikkuse tõttu, vaid ka [[ikonograafia]] poolest. Kujutatut on seostatud Astuuria kuninga [[Fáfila]]ga, kes suri 739. aastal jahil karuga kohtudes.&lt;ref&gt;[https://www.monestirs.cat/monst/annex/espa/astur/evillan.htm Monastery of San Pedro de Villanueva. - Monestirs]&lt;/ref&gt;

Kuni 19. sajandini oli kloostri kirikus ristimiskivi aastast 1114, mis nüüdasub Madridi Arheoloogiamuuseumis. Järgnevatel sajanditel kogus klooster märkimisväärsed maavaldused, mida säilitati ja laiendati kuni 15. sajandini. Pärast perioodi, mil klooster oli ametisse pandud abtide (''commendatarius'') kontrolli all, liideti see 1534. aastal vastu kloostri abti tahtmist Valladolidi benediktiini kongregatsiooniga. See muutus aitas kloostri majandusel taastuda ja hooneid ning sisustust parandada. Pärast [[17. sajand]]it tehti kloostrikompleksis suuri ümberehitusi.

Poolsaare sõja ja okupatsiooni tõttu suleti klooster ajutiselt, samuti Trienio Liberali ajal 1820–1823; 1835. aastal suleti klooster lõplikult.  19. sajandil laiali saadetud kloostri&lt;ref&gt;[https://www.monestirs.cat/monst/annex/espa/astur/evillan.htm Monastery of San Pedro de Villanueva. - Monestirs]&lt;/ref&gt; kirik tegutseb endiselt [[kihelkonnakirik]]una, kloostrikompleksi säilinud ossa on 20. sajandil rajatud [[hotell]].&lt;ref&gt;[https://www.spottinghistory.com/view/10967/monastery-of-san-pedro-de-villanueva/ Monastery of San Pedro de Villanueva. - Spotting History]&lt;/ref&gt;

&lt;gallery&gt;
Villanueva de Cangas de Onís - Iglesia del Monasterio de San Pedro de Villanueva 14.jpg|Apsiidiaken
Monasterio de San Pedro de Villanueva - Ábside - Capitel01.jpg|Apsiidi kapiteel ja konsoolid
San Pedro de Villanueva (35940687002).jpg|Portaali kapiteelid
Villanueva de Cangas - Monasterio de San Pedro de Villanueva (iglesia) 16.jpg|Kapiteel kooriruumis
Villanueva de Cangas - Monasterio de San Pedro de Villanueva (iglesia) 07.jpg|Sisevaade apsiidide suunas
Villanueva de Cangas - Monasterio de San Pedro de Villanueva (iglesia) 11.jpg|Kõrvalapsiid baroksete maalingufragmentidega
Parador bei Cangas de Onis - panoramio - gesoe62.jpg|thumb|Kiriku ristikäiku avanev eeskoda
Parador de Cangas de Onis 5.jpg|Ristikäik, osa hotellist
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.monestirs.cat/monst/annex/espa/astur/evillan.htm Monastery of San Pedro de Villanueva. - Monestirs]
* [https://www.romanicodigital.com/sites/default/files/pdfs/files/asturias_VILLANUEVA_Cangas_de_On%C3%ADs.pdf VILLANUEVA (Cangas de Onís)]
* [https://www.arteguias.com/monasterio/sanpedrovillanueva.htm David de la Garma, Víctor López Lorente. Monasterio de San Pedro de Villanueva. - Arteguias]
* [https://www.spottinghistory.com/view/10967/monastery-of-san-pedro-de-villanueva/ Monastery of San Pedro de Villanueva. - Spotting History]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kloostrid]]
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Romaani ehitised]]</text>
      <sha1>kw4ac4pxxj689spur3zspm6xg2w9kos</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142743</id>
      <parentid>7142742</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T22:04:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajaloost */</comment>
      <origin>7142743</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5327" sha1="p5qnjy8ivry5msbh44r5m8ixyl7edhz" xml:space="preserve">[[File:Monasterio benedictino - panoramio.jpg|thumb|Vaade kellatornile ja kloostrikiriku apsiididele]]
[[File:Villanueva de Cangas de Onís - Iglesia del Monasterio de San Pedro de Villanueva 12.jpg|thumb|Portaal]]
'''Villanueva San Pedro klooster''' (hispaania ''monasterio de San Pedro de Villanueva'', ) on endine [[klooster]] [[Villanueva (Cangas de Onís)|Villanuevas]] [[Cangas de Onísi vald|Cangas de Onisi vallas]] [[Astuuria]]s [[Hispaania]]s. [[12. sajand]]il ehitatud [[Romaani kunst|romaani]] [[kloostrikirik]] tegutseb [[kihelkonnakirik]]una, kloostrikompleksi hoonetes on [[hotell]]. Kirik on oma hästi säilinud välisilme ja tähelepanuväärse romaani [[raiddekoor]]i tõttu [[turism|turismiobjekt]] ja [[kultuurimälestis]] ([[Bien de Interés Cultural|BIC]]).

== Ajaloost ==
Kloostri asupaika esimese kiriku rajajaks peetakse traditsiooni järgi [[Pelayo]] väimeest [[Alfonso I]] (739–757), kes oli Pelayo ja [[Fáfila]] järel kolmas [[Astuuria kuningriik|Astuuria]] valitseja. Dokument, mis kinnitab seda sündmust, on tänapäeval osutunud keskaegseks [[võltsing]]uks, ent [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilistel uuringutel]] on leitud 8. ja 9. sajandi ehitiste jäänuseid&lt;ref&gt;[https://www.monestirs.cat/monst/annex/espa/astur/evillan.htm Monastery of San Pedro de Villanueva. - Monestirs]&lt;/ref&gt;. Hoolimata sellest, et kloostri [[arhiiv]] on kaotsi läinud, on teada, et juba 1100. aastatel tegutses kloostris [[abt]]ile alluv kogukond [[Benediktlased|benediktlaste]] reegli järgi. Üks säilinud dokument 29. maist 1137. aastast kõneleb eraisikute vahelisest kinkelepingust tingimusel, et kingisaaja surma korral liidetaks varad Villa Nova Sancti Petri valdustega ja müügi korral antaks abtile ostueelisõigus.&lt;ref&gt;[https://www.romanicodigital.com/sites/default/files/pdfs/files/asturias_VILLANUEVA_Cangas_de_On%C3%ADs.pdf VILLANUEVA (Cangas de Onís)]&lt;/ref&gt;.

[[12. sajand]]il ehitatud kloostrikompleksist kloostrist on oma keskaegsel kujul säilinud kloostrikirik, mis on silmapaistva [[Romaani kunst|romaani]] [[raiddekoor]]iga&lt;ref&gt;[https://www.arteguias.com/monasterio/sanpedrovillanueva.htm David de la Garma, Víctor López Lorente. Monasterio de San Pedro de Villanueva. - Arteguias]&lt;/ref&gt;. Lõuna[[Portaal (arhitektuur)|portaal]]i [[palestik]]u ühel küljel asuvad [[kapiteel]]id on stseenidega, mis on tähelepanuväärsed mitte üksnes meisterlikkuse tõttu, vaid ka [[ikonograafia]] poolest. Kujutatut on seostatud Astuuria kuninga [[Fáfila]]ga, kes suri 739. aastal jahil karuga kohtudes.&lt;ref&gt;[https://www.monestirs.cat/monst/annex/espa/astur/evillan.htm Monastery of San Pedro de Villanueva. - Monestirs]&lt;/ref&gt;

Kuni [[19. sajand]]ini oli kloostri kirikus [[ristimiskivi]] aastast 1114, mis nüüd asub [[Madridi Arheoloogiamuuseum]]is. Järgnevate sajandite jooksul sai klooster endale märkimisväärsed [[maavaldus]]ed, mida säilitati ja laiendati kuni 15. sajandini. Pärast perioodi, mil klooster oli ametisse pandud abtide (''commendatarius'') kontrolli all, liideti see 1534. aastal vastu kloostri abti tahtmist Valladolidi benediktiini kongregatsiooniga. See muutus aitas kloostri majandusel taastuda ja hooneid ning sisustust parandada. Pärast [[17. sajand]]it tehti kloostrikompleksis suuri ümberehitusi.

Poolsaare sõja ja okupatsiooni tõttu suleti klooster ajutiselt, samuti Trienio Liberali ajal 1820–1823; 1835. aastal suleti klooster lõplikult.  19. sajandil laiali saadetud kloostri&lt;ref&gt;[https://www.monestirs.cat/monst/annex/espa/astur/evillan.htm Monastery of San Pedro de Villanueva. - Monestirs]&lt;/ref&gt; kirik tegutseb endiselt [[kihelkonnakirik]]una, kloostrikompleksi säilinud ossa on 20. sajandil rajatud [[hotell]].&lt;ref&gt;[https://www.spottinghistory.com/view/10967/monastery-of-san-pedro-de-villanueva/ Monastery of San Pedro de Villanueva. - Spotting History]&lt;/ref&gt;

&lt;gallery&gt;
Villanueva de Cangas de Onís - Iglesia del Monasterio de San Pedro de Villanueva 14.jpg|Apsiidiaken
Monasterio de San Pedro de Villanueva - Ábside - Capitel01.jpg|Apsiidi kapiteel ja konsoolid
San Pedro de Villanueva (35940687002).jpg|Portaali kapiteelid
Villanueva de Cangas - Monasterio de San Pedro de Villanueva (iglesia) 16.jpg|Kapiteel kooriruumis
Villanueva de Cangas - Monasterio de San Pedro de Villanueva (iglesia) 07.jpg|Sisevaade apsiidide suunas
Villanueva de Cangas - Monasterio de San Pedro de Villanueva (iglesia) 11.jpg|Kõrvalapsiid baroksete maalingufragmentidega
Parador bei Cangas de Onis - panoramio - gesoe62.jpg|thumb|Kiriku ristikäiku avanev eeskoda
Parador de Cangas de Onis 5.jpg|Ristikäik, osa hotellist
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.monestirs.cat/monst/annex/espa/astur/evillan.htm Monastery of San Pedro de Villanueva. - Monestirs]
* [https://www.romanicodigital.com/sites/default/files/pdfs/files/asturias_VILLANUEVA_Cangas_de_On%C3%ADs.pdf VILLANUEVA (Cangas de Onís)]
* [https://www.arteguias.com/monasterio/sanpedrovillanueva.htm David de la Garma, Víctor López Lorente. Monasterio de San Pedro de Villanueva. - Arteguias]
* [https://www.spottinghistory.com/view/10967/monastery-of-san-pedro-de-villanueva/ Monastery of San Pedro de Villanueva. - Spotting History]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kloostrid]]
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Romaani ehitised]]</text>
      <sha1>p5qnjy8ivry5msbh44r5m8ixyl7edhz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142744</id>
      <parentid>7142743</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T22:06:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajaloost */</comment>
      <origin>7142744</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5316" sha1="ihfwpf14tvhwvpemuvhk9x66tj2n42l" xml:space="preserve">[[File:Monasterio benedictino - panoramio.jpg|thumb|Vaade kellatornile ja kloostrikiriku apsiididele]]
[[File:Villanueva de Cangas de Onís - Iglesia del Monasterio de San Pedro de Villanueva 12.jpg|thumb|Portaal]]
'''Villanueva San Pedro klooster''' (hispaania ''monasterio de San Pedro de Villanueva'', ) on endine [[klooster]] [[Villanueva (Cangas de Onís)|Villanuevas]] [[Cangas de Onísi vald|Cangas de Onisi vallas]] [[Astuuria]]s [[Hispaania]]s. [[12. sajand]]il ehitatud [[Romaani kunst|romaani]] [[kloostrikirik]] tegutseb [[kihelkonnakirik]]una, kloostrikompleksi hoonetes on [[hotell]]. Kirik on oma hästi säilinud välisilme ja tähelepanuväärse romaani [[raiddekoor]]i tõttu [[turism|turismiobjekt]] ja [[kultuurimälestis]] ([[Bien de Interés Cultural|BIC]]).

== Ajaloost ==
Kloostri asupaika esimese kiriku rajajaks peetakse traditsiooni järgi [[Pelayo]] väimeest [[Alfonso I]] (739–757), kes oli Pelayo ja [[Fáfila]] järel kolmas [[Astuuria kuningriik|Astuuria]] valitseja. Dokument, mis kinnitab seda sündmust, on tänapäeval osutunud keskaegseks [[võltsing]]uks, ent [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilistel uuringutel]] on leitud 8. ja 9. sajandi ehitiste jäänuseid&lt;ref&gt;[https://www.monestirs.cat/monst/annex/espa/astur/evillan.htm Monastery of San Pedro de Villanueva. - Monestirs]&lt;/ref&gt;. Hoolimata sellest, et kloostri [[arhiiv]] on kaotsi läinud, on teada, et juba 1100. aastatel tegutses kloostris [[abt]]ile alluv kogukond [[Benediktlased|benediktlaste]] reegli järgi. Üks säilinud dokument 29. maist 1137. aastast kõneleb eraisikute vahelisest kinkelepingust tingimusel, et kingisaaja surma korral liidetaks varad Villa Nova Sancti Petri valdustega ja müügi korral antaks abtile ostueelisõigus.&lt;ref&gt;[https://www.romanicodigital.com/sites/default/files/pdfs/files/asturias_VILLANUEVA_Cangas_de_On%C3%ADs.pdf VILLANUEVA (Cangas de Onís)]&lt;/ref&gt;.

[[12. sajand]]il ehitatud kloostrikompleksist on oma keskaegsel kujul säilinud kloostrikirik, mis on silmapaistva [[Romaani kunst|romaani]] [[raiddekoor]]iga&lt;ref&gt;[https://www.arteguias.com/monasterio/sanpedrovillanueva.htm David de la Garma, Víctor López Lorente. Monasterio de San Pedro de Villanueva. - Arteguias]&lt;/ref&gt;. Lõuna[[Portaal (arhitektuur)|portaal]]i [[palestik]]u ühel küljel asuvad [[kapiteel]]id on stseenidega, mis on tähelepanuväärsed mitte üksnes meisterlikkuse tõttu, vaid ka [[ikonograafia]] poolest. Kujutatut on seostatud Astuuria kuninga [[Fáfila]]ga, kes suri 739. aastal jahil karuga kohtudes.&lt;ref&gt;[https://www.monestirs.cat/monst/annex/espa/astur/evillan.htm Monastery of San Pedro de Villanueva. - Monestirs]&lt;/ref&gt;

Kuni [[19. sajand]]ini oli kloostri kirikus [[ristimiskivi]] aastast 1114, mis nüüd asub [[Madridi Arheoloogiamuuseum]]is. Järgnevate sajandite jooksul sai klooster endale märkimisväärsed [[maavaldus]]ed, mida säilitati ja laiendati kuni 15. sajandini. Pärast perioodi, mil klooster oli ametisse pandud abtide (''commendatarius'') kontrolli all, liideti see 1534. aastal vastu kloostri abti tahtmist Valladolidi benediktiini kongregatsiooniga. See muutus aitas kloostri majandusel taastuda ja hooneid ning sisustust parandada. Pärast [[17. sajand]]it tehti kloostrikompleksis suuri ümberehitusi.

Poolsaare sõja ja okupatsiooni tõttu suleti klooster ajutiselt, samuti Trienio Liberali ajal 1820–1823; 1835. aastal suleti klooster lõplikult.  19. sajandil laiali saadetud kloostri&lt;ref&gt;[https://www.monestirs.cat/monst/annex/espa/astur/evillan.htm Monastery of San Pedro de Villanueva. - Monestirs]&lt;/ref&gt; kirik tegutseb endiselt [[kihelkonnakirik]]una, kloostrikompleksi säilinud ossa on 20. sajandil rajatud [[hotell]].&lt;ref&gt;[https://www.spottinghistory.com/view/10967/monastery-of-san-pedro-de-villanueva/ Monastery of San Pedro de Villanueva. - Spotting History]&lt;/ref&gt;

&lt;gallery&gt;
Villanueva de Cangas de Onís - Iglesia del Monasterio de San Pedro de Villanueva 14.jpg|Apsiidiaken
Monasterio de San Pedro de Villanueva - Ábside - Capitel01.jpg|Apsiidi kapiteel ja konsoolid
San Pedro de Villanueva (35940687002).jpg|Portaali kapiteelid
Villanueva de Cangas - Monasterio de San Pedro de Villanueva (iglesia) 16.jpg|Kapiteel kooriruumis
Villanueva de Cangas - Monasterio de San Pedro de Villanueva (iglesia) 07.jpg|Sisevaade apsiidide suunas
Villanueva de Cangas - Monasterio de San Pedro de Villanueva (iglesia) 11.jpg|Kõrvalapsiid baroksete maalingufragmentidega
Parador bei Cangas de Onis - panoramio - gesoe62.jpg|thumb|Kiriku ristikäiku avanev eeskoda
Parador de Cangas de Onis 5.jpg|Ristikäik, osa hotellist
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.monestirs.cat/monst/annex/espa/astur/evillan.htm Monastery of San Pedro de Villanueva. - Monestirs]
* [https://www.romanicodigital.com/sites/default/files/pdfs/files/asturias_VILLANUEVA_Cangas_de_On%C3%ADs.pdf VILLANUEVA (Cangas de Onís)]
* [https://www.arteguias.com/monasterio/sanpedrovillanueva.htm David de la Garma, Víctor López Lorente. Monasterio de San Pedro de Villanueva. - Arteguias]
* [https://www.spottinghistory.com/view/10967/monastery-of-san-pedro-de-villanueva/ Monastery of San Pedro de Villanueva. - Spotting History]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kloostrid]]
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Romaani ehitised]]</text>
      <sha1>ihfwpf14tvhwvpemuvhk9x66tj2n42l</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142749</id>
      <parentid>7142744</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T22:30:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7142749</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7397" sha1="sjo2bu1tk06zuwpd67reaxs6jwom6l5" xml:space="preserve">[[File:Monasterio benedictino - panoramio.jpg|thumb|Vaade kellatornile ja kloostrikiriku apsiididele]]
[[File:Villanueva de Cangas de Onís - Iglesia del Monasterio de San Pedro de Villanueva 12.jpg|thumb|Portaal]]
'''Villanueva San Pedro klooster''' (hispaania ''monasterio de San Pedro de Villanueva'', ) on endine [[klooster]] [[Villanueva (Cangas de Onís)|Villanuevas]] [[Cangas de Onísi vald|Cangas de Onisi vallas]] [[Astuuria]]s [[Hispaania]]s. [[12. sajand]]il ehitatud [[Romaani kunst|romaani]] [[kloostrikirik]] tegutseb [[kihelkonnakirik]]una, kloostrikompleksi hoonetes on [[hotell]]. Kirik on oma hästi säilinud välisilme ja tähelepanuväärse romaani [[raiddekoor]]i tõttu [[turism|turismiobjekt]] ja [[kultuurimälestis]] ([[Bien de Interés Cultural|BIC]]).

Kirjeldus
Villanueva San Pedro kloostrikompleks koosneb kahest kunstiajalooliselt selgelt eristatavast osast: romaani ehitised ja 17. ja 18. sajandi ümberehituste tulemus tulemus. Tähelepanuväärseim hoone on keskaegsel kujul säilinud romaani kloostrikirik.&lt;ref&gt;[https://www.romanicodigital.com/sites/default/files/pdfs/files/asturias_VILLANUEVA_Cangas_de_On%C3%ADs.pdf VILLANUEVA (Cangas de Onís)]&lt;/ref&gt;

Kloostrikiriku põhiplaani moodustab ristkülikukujuline pikihoone, mis lõpeb idaseinas kolme apsiidiga, millest keskmine on suurem ja pikem. Algne romaani põhiplaan on teadmata, kuid see võis olla ühelööviline, nagu on näha teistes 12. sajandi Astuuria kloostrikirikutes, näiteks San Miguel de Bárcena või Santa María de Tina, kus kolm apsiidi avanevad ühte laia löövi. Villanueva kloostrikiriku lubjakiviseinad on tõenäoliselt kooriruumiga samaaegsed, ning nurkades, avades ja kooriruumi seinas on nii sees kui ka väljas kasutatud kvaadritest müüritist.&lt;ref&gt;[https://www.romanicodigital.com/sites/default/files/pdfs/files/asturias_VILLANUEVA_Cangas_de_On%C3%ADs.pdf VILLANUEVA (Cangas de Onís)]&lt;/ref&gt;

Kirikul on kolm sissepääsu: peaportaal lõunaseinal apsiidi lähedal; teine ​​sissepääs sellest paari meetri võrra lääne pool, mis on tänapäeval kinni müüritud; kolmas sissepääs on kiriku lääneosas, mis viib klausuuri.&lt;ref&gt;[https://www.romanicodigital.com/sites/default/files/pdfs/files/asturias_VILLANUEVA_Cangas_de_On%C3%ADs.pdf VILLANUEVA (Cangas de Onís)]&lt;/ref&gt;

Apsiidide seinad on nii väljast kui ka seest hoolikalt viimistletud, laotud hästi tahutud, [[kiviraidurimärk]]idega kividest; seina tugevdab  kaldus [[sokkel]]. Keskmist apsiidi liigendavad sambad raidkapiteelidega, millel on põimunud linnud. Kahel küljel on [[Tugipiilar|tugipiidad]]. Ümarkaarsed apsiidiaknad on väga kitsad (18. sajandil tehti lisaaknad külgapsiidide külgseintesse). Keskmises apsiidis asuv aken on suurem ja kaunistatud reljeefidega ning poolringikujulise [[Arhivolt|arhivoldiga]], millel on reljeefsed lilled ja [[köisliist]].

== Ajaloost ==
Kloostri asupaika esimese kiriku rajajaks peetakse traditsiooni järgi [[Pelayo]] väimeest [[Alfonso I]] (739–757), kes oli Pelayo ja [[Fáfila]] järel kolmas [[Astuuria kuningriik|Astuuria]] valitseja. Dokument, mis kinnitab seda sündmust, on tänapäeval osutunud keskaegseks [[võltsing]]uks, ent [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilistel uuringutel]] on leitud 8. ja 9. sajandi ehitiste jäänuseid&lt;ref&gt;[https://www.monestirs.cat/monst/annex/espa/astur/evillan.htm Monastery of San Pedro de Villanueva. - Monestirs]&lt;/ref&gt;. Hoolimata sellest, et kloostri [[arhiiv]] on kaotsi läinud, on teada, et juba 1100. aastatel tegutses kloostris [[abt]]ile alluv kogukond [[Benediktlased|benediktlaste]] reegli järgi. Üks säilinud dokument 29. maist 1137. aastast kõneleb eraisikute vahelisest kinkelepingust tingimusel, et kingisaaja surma korral liidetaks varad Villa Nova Sancti Petri valdustega ja müügi korral antaks abtile ostueelisõigus.&lt;ref&gt;[https://www.romanicodigital.com/sites/default/files/pdfs/files/asturias_VILLANUEVA_Cangas_de_On%C3%ADs.pdf VILLANUEVA (Cangas de Onís)]&lt;/ref&gt;.

[[12. sajand]]il ehitatud kloostrikompleksist on oma keskaegsel kujul säilinud kloostrikirik, mis on silmapaistva [[Romaani kunst|romaani]] [[raiddekoor]]iga&lt;ref&gt;[https://www.arteguias.com/monasterio/sanpedrovillanueva.htm David de la Garma, Víctor López Lorente. Monasterio de San Pedro de Villanueva. - Arteguias]&lt;/ref&gt;. Lõuna[[Portaal (arhitektuur)|portaal]]i [[palestik]]u ühel küljel asuvad [[kapiteel]]id on stseenidega, mis on tähelepanuväärsed mitte üksnes meisterlikkuse tõttu, vaid ka [[ikonograafia]] poolest. Kujutatut on seostatud Astuuria kuninga [[Fáfila]]ga, kes suri 739. aastal jahil karuga kohtudes.&lt;ref&gt;[https://www.monestirs.cat/monst/annex/espa/astur/evillan.htm Monastery of San Pedro de Villanueva. - Monestirs]&lt;/ref&gt;

Kuni [[19. sajand]]ini oli kloostri kirikus [[ristimiskivi]] aastast 1114, mis nüüd asub [[Madridi Arheoloogiamuuseum]]is. Järgnevate sajandite jooksul sai klooster endale märkimisväärsed [[maavaldus]]ed, mida säilitati ja laiendati kuni 15. sajandini. Pärast perioodi, mil klooster oli ametisse pandud abtide (''commendatarius'') kontrolli all, liideti see 1534. aastal vastu kloostri abti tahtmist Valladolidi benediktiini kongregatsiooniga. See muutus aitas kloostri majandusel taastuda ja hooneid ning sisustust parandada. Pärast [[17. sajand]]it tehti kloostrikompleksis suuri ümberehitusi.

Poolsaare sõja ja okupatsiooni tõttu suleti klooster ajutiselt, samuti Trienio Liberali ajal 1820–1823; 1835. aastal suleti klooster lõplikult.  19. sajandil laiali saadetud kloostri&lt;ref&gt;[https://www.monestirs.cat/monst/annex/espa/astur/evillan.htm Monastery of San Pedro de Villanueva. - Monestirs]&lt;/ref&gt; kirik tegutseb endiselt [[kihelkonnakirik]]una, kloostrikompleksi säilinud ossa on 20. sajandil rajatud [[hotell]].&lt;ref&gt;[https://www.spottinghistory.com/view/10967/monastery-of-san-pedro-de-villanueva/ Monastery of San Pedro de Villanueva. - Spotting History]&lt;/ref&gt;

&lt;gallery&gt;
Villanueva de Cangas de Onís - Iglesia del Monasterio de San Pedro de Villanueva 14.jpg|Apsiidiaken
Monasterio de San Pedro de Villanueva - Ábside - Capitel01.jpg|Apsiidi kapiteel ja konsoolid
San Pedro de Villanueva (35940687002).jpg|Portaali kapiteelid
Villanueva de Cangas - Monasterio de San Pedro de Villanueva (iglesia) 16.jpg|Kapiteel kooriruumis
Villanueva de Cangas - Monasterio de San Pedro de Villanueva (iglesia) 07.jpg|Sisevaade apsiidide suunas
Villanueva de Cangas - Monasterio de San Pedro de Villanueva (iglesia) 11.jpg|Kõrvalapsiid baroksete maalingufragmentidega
Parador bei Cangas de Onis - panoramio - gesoe62.jpg|thumb|Kiriku ristikäiku avanev eeskoda
Parador de Cangas de Onis 5.jpg|Ristikäik, osa hotellist
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.monestirs.cat/monst/annex/espa/astur/evillan.htm Monastery of San Pedro de Villanueva. - Monestirs]
* [https://www.romanicodigital.com/sites/default/files/pdfs/files/asturias_VILLANUEVA_Cangas_de_On%C3%ADs.pdf VILLANUEVA (Cangas de Onís)]
* [https://www.arteguias.com/monasterio/sanpedrovillanueva.htm David de la Garma, Víctor López Lorente. Monasterio de San Pedro de Villanueva. - Arteguias]
* [https://www.spottinghistory.com/view/10967/monastery-of-san-pedro-de-villanueva/ Monastery of San Pedro de Villanueva. - Spotting History]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kloostrid]]
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Romaani ehitised]]</text>
      <sha1>sjo2bu1tk06zuwpd67reaxs6jwom6l5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142751</id>
      <parentid>7142749</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T22:34:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7142751</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7401" sha1="skff1a8326xob967vm2om2xe6j97335" xml:space="preserve">[[File:Monasterio benedictino - panoramio.jpg|thumb|Vaade kellatornile ja kloostrikiriku apsiididele]]
[[File:Villanueva de Cangas de Onís - Iglesia del Monasterio de San Pedro de Villanueva 12.jpg|thumb|Portaal]]
'''Villanueva San Pedro klooster''' (hispaania ''monasterio de San Pedro de Villanueva'', ) on endine [[klooster]] [[Villanueva (Cangas de Onís)|Villanuevas]] [[Cangas de Onísi vald|Cangas de Onisi vallas]] [[Astuuria]]s [[Hispaania]]s. [[12. sajand]]il ehitatud [[Romaani kunst|romaani]] [[kloostrikirik]] tegutseb [[kihelkonnakirik]]una, kloostrikompleksi hoonetes on [[hotell]]. Kirik on oma hästi säilinud välisilme ja tähelepanuväärse romaani [[raiddekoor]]i tõttu [[turism|turismiobjekt]] ja [[kultuurimälestis]] ([[Bien de Interés Cultural|BIC]]).

== Kirjeldus ==
Villanueva San Pedro kloostrikompleks koosneb kahest kunstiajalooliselt selgelt eristatavast osast: romaani ehitised ja 17. ja 18. sajandi ümberehituste tulemus. Tähelepanuväärseim hoone on keskaegsel kujul säilinud romaani kloostrikirik.&lt;ref&gt;[https://www.romanicodigital.com/sites/default/files/pdfs/files/asturias_VILLANUEVA_Cangas_de_On%C3%ADs.pdf VILLANUEVA (Cangas de Onís)]&lt;/ref&gt;

Kloostrikiriku põhiplaani moodustab ristkülikukujuline pikihoone, mis lõpeb idaseinas kolme apsiidiga, millest keskmine on suurem ja pikem. Ehitusaegne kavatis on teadmata, kuid see võis olla ühelööviline, nagu on näha teistes 12. sajandi Astuuria kloostrikirikutes, näiteks [[San Miguel de Bárcena]] või [[Santa María de Tina]], kus kolm apsiidi avanevad ühte laia löövi. Villanueva kloostrikiriku lubjakiviseinad on tõenäoliselt [[kooriruum]]iga samaaegsed, ning nurkades, avades ja kooriruumi seinas on nii sees kui ka väljas kasutatud [[kvaader]]müüritist.&lt;ref&gt;[https://www.romanicodigital.com/sites/default/files/pdfs/files/asturias_VILLANUEVA_Cangas_de_On%C3%ADs.pdf VILLANUEVA (Cangas de Onís)]&lt;/ref&gt;

Kirikul on kolm sissepääsu: peaportaal lõunaseinal apsiidi lähedal; teine ​​sissepääs sellest paari meetri võrra lääne pool, mis on tänapäeval kinni müüritud; kolmas sissepääs on kiriku lääneosas, mis viib klausuuri.&lt;ref&gt;[https://www.romanicodigital.com/sites/default/files/pdfs/files/asturias_VILLANUEVA_Cangas_de_On%C3%ADs.pdf VILLANUEVA (Cangas de Onís)]&lt;/ref&gt;

Apsiidide seinad on nii väljast kui ka seest hoolikalt viimistletud, laotud hästi tahutud, [[kiviraidurimärk]]idega kividest; seina tugevdab  kaldus [[sokkel]]. Keskmist apsiidi liigendavad sambad raidkapiteelidega, millel on põimunud linnud. Kahel küljel on [[Tugipiilar|tugipiidad]]. Ümarkaarsed apsiidiaknad on väga kitsad (18. sajandil tehti lisaaknad külgapsiidide külgseintesse). Keskmises apsiidis asuv aken on suurem ja kaunistatud reljeefidega ning poolringikujulise [[Arhivolt|arhivoldiga]], millel on reljeefsed lilled ja [[köisliist]].

== Ajaloost ==
Kloostri asupaika esimese kiriku rajajaks peetakse traditsiooni järgi [[Pelayo]] väimeest [[Alfonso I]] (739–757), kes oli Pelayo ja [[Fáfila]] järel kolmas [[Astuuria kuningriik|Astuuria]] valitseja. Dokument, mis kinnitab seda sündmust, on tänapäeval osutunud keskaegseks [[võltsing]]uks, ent [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilistel uuringutel]] on leitud 8. ja 9. sajandi ehitiste jäänuseid&lt;ref&gt;[https://www.monestirs.cat/monst/annex/espa/astur/evillan.htm Monastery of San Pedro de Villanueva. - Monestirs]&lt;/ref&gt;. Hoolimata sellest, et kloostri [[arhiiv]] on kaotsi läinud, on teada, et juba 1100. aastatel tegutses kloostris [[abt]]ile alluv kogukond [[Benediktlased|benediktlaste]] reegli järgi. Üks säilinud dokument 29. maist 1137. aastast kõneleb eraisikute vahelisest kinkelepingust tingimusel, et kingisaaja surma korral liidetaks varad Villa Nova Sancti Petri valdustega ja müügi korral antaks abtile ostueelisõigus.&lt;ref&gt;[https://www.romanicodigital.com/sites/default/files/pdfs/files/asturias_VILLANUEVA_Cangas_de_On%C3%ADs.pdf VILLANUEVA (Cangas de Onís)]&lt;/ref&gt;.

[[12. sajand]]il ehitatud kloostrikompleksist on oma keskaegsel kujul säilinud kloostrikirik, mis on silmapaistva [[Romaani kunst|romaani]] [[raiddekoor]]iga&lt;ref&gt;[https://www.arteguias.com/monasterio/sanpedrovillanueva.htm David de la Garma, Víctor López Lorente. Monasterio de San Pedro de Villanueva. - Arteguias]&lt;/ref&gt;. Lõuna[[Portaal (arhitektuur)|portaal]]i [[palestik]]u ühel küljel asuvad [[kapiteel]]id on stseenidega, mis on tähelepanuväärsed mitte üksnes meisterlikkuse tõttu, vaid ka [[ikonograafia]] poolest. Kujutatut on seostatud Astuuria kuninga [[Fáfila]]ga, kes suri 739. aastal jahil karuga kohtudes.&lt;ref&gt;[https://www.monestirs.cat/monst/annex/espa/astur/evillan.htm Monastery of San Pedro de Villanueva. - Monestirs]&lt;/ref&gt;

Kuni [[19. sajand]]ini oli kloostri kirikus [[ristimiskivi]] aastast 1114, mis nüüd asub [[Madridi Arheoloogiamuuseum]]is. Järgnevate sajandite jooksul sai klooster endale märkimisväärsed [[maavaldus]]ed, mida säilitati ja laiendati kuni 15. sajandini. Pärast perioodi, mil klooster oli ametisse pandud abtide (''commendatarius'') kontrolli all, liideti see 1534. aastal vastu kloostri abti tahtmist Valladolidi benediktiini kongregatsiooniga. See muutus aitas kloostri majandusel taastuda ja hooneid ning sisustust parandada. Pärast [[17. sajand]]it tehti kloostrikompleksis suuri ümberehitusi.

Poolsaare sõja ja okupatsiooni tõttu suleti klooster ajutiselt, samuti Trienio Liberali ajal 1820–1823; 1835. aastal suleti klooster lõplikult.  19. sajandil laiali saadetud kloostri&lt;ref&gt;[https://www.monestirs.cat/monst/annex/espa/astur/evillan.htm Monastery of San Pedro de Villanueva. - Monestirs]&lt;/ref&gt; kirik tegutseb endiselt [[kihelkonnakirik]]una, kloostrikompleksi säilinud ossa on 20. sajandil rajatud [[hotell]].&lt;ref&gt;[https://www.spottinghistory.com/view/10967/monastery-of-san-pedro-de-villanueva/ Monastery of San Pedro de Villanueva. - Spotting History]&lt;/ref&gt;

&lt;gallery&gt;
Villanueva de Cangas de Onís - Iglesia del Monasterio de San Pedro de Villanueva 14.jpg|Apsiidiaken
Monasterio de San Pedro de Villanueva - Ábside - Capitel01.jpg|Apsiidi kapiteel ja konsoolid
San Pedro de Villanueva (35940687002).jpg|Portaali kapiteelid
Villanueva de Cangas - Monasterio de San Pedro de Villanueva (iglesia) 16.jpg|Kapiteel kooriruumis
Villanueva de Cangas - Monasterio de San Pedro de Villanueva (iglesia) 07.jpg|Sisevaade apsiidide suunas
Villanueva de Cangas - Monasterio de San Pedro de Villanueva (iglesia) 11.jpg|Kõrvalapsiid baroksete maalingufragmentidega
Parador bei Cangas de Onis - panoramio - gesoe62.jpg|thumb|Kiriku ristikäiku avanev eeskoda
Parador de Cangas de Onis 5.jpg|Ristikäik, osa hotellist
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.monestirs.cat/monst/annex/espa/astur/evillan.htm Monastery of San Pedro de Villanueva. - Monestirs]
* [https://www.romanicodigital.com/sites/default/files/pdfs/files/asturias_VILLANUEVA_Cangas_de_On%C3%ADs.pdf VILLANUEVA (Cangas de Onís)]
* [https://www.arteguias.com/monasterio/sanpedrovillanueva.htm David de la Garma, Víctor López Lorente. Monasterio de San Pedro de Villanueva. - Arteguias]
* [https://www.spottinghistory.com/view/10967/monastery-of-san-pedro-de-villanueva/ Monastery of San Pedro de Villanueva. - Spotting History]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kloostrid]]
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Romaani ehitised]]</text>
      <sha1>skff1a8326xob967vm2om2xe6j97335</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ristiusk Norras</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714117</id>
    <revision>
      <id>7143028</id>
      <parentid>7142291</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T11:42:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Crmnvek</username>
        <id>228269</id>
      </contributor>
      <origin>7143028</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3155" sha1="p87ztbfpj7pcjlvcodafuzyat7x10sq" xml:space="preserve">'''Ristiusk Norras''' on tänapäeval üks vähem religioosseid riike [[Euroopa|Euroopas]], kus usku peab oluliseks väike osa elanikkonnast. Tänapäeval on Norras peamiseks usuks [[luterlus]]. Enamik usklikest kuulub Norra kirikusse, kuid aktiivselt usklikke on palju vähem. Aktiivsed usklikud on need, kes käivad [[Jumalateenistus|Jumalateenistustel]] ning võtavad osa kiriku igapäevasest elust. Ligikaudu 65–70% elanikkonnast on Norra kiriku liikmed, kuid 10–20% on aktiivseid usklikke. &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Hurtigruten. (n.d.). ''History of religion in Norway''. Retrieved March 18, 2026, from &lt;nowiki&gt;https://www.hurtigruten.com/en/explore-norway/history-culture/history-of-religion-in-norway&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

== Ristiusu levik ==
[[Ristiusk]] jõudis Norrasse viikingiajal, umbes [[9.–11. sajandil]], kui [[viikingid]] käisid [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-Euroopas]] kaubitsemas ja röövretkedel. Peamiselt käisid viikingid [[Inglismaa|Inglismaal]] ja [[Iirimaa|Iirimaal]] ning seal tutvuti kristliku usu, kommete ja kirikutega.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Bagge, S. (2010). ''The making of a missionary king: The medieval accounts of Olaf Tryggvason and the conversion of Norway''. Scandinavian Journal of History, 35(1), 1–21. &lt;/ref&gt;

Lisaks viikingitele mängisid ristiusu levikul suurt rolli kuningad ja misjonärid, kes aitasid kaasa kristluse levikule. Kuningad võtsid ristiusu omaks, levitasid seda rahva seas ning kasutasid mõnikord ka jõudu või ähvardusi.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Ristiusk ei olnud ainult usuline, vaid ka poliitiline. Osa norrakaid ristiti välismaal, kuid enamik elanikkonnast jäi kodumaal truuks traditsioonilisele põhjamaisele [[Paganlus|paganlusele]], kus austati mitmeid jumalaid, nagu [[Odin|Odinit]] ja [[Thor|Thori]]. Ristiusk ei levinud korraga kogu Norras, vaid mõnes kindlas piirkonnas, sest paganlus levis veel aastaid. Kõik inimesed ei võtnud ristiusku kohe omaks, vaid hoidsid kinni vanadest uskumustest ja tekitasid sellega konflikte.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Reformatsioon ja luterlus ==
Pärast ristisusu levikut kujunes Norras peamiseks usuks [[kristlus]], kuid [[16. sajand|16. sajandil]] toimus oluline muutus seoses [[Reformatsioon|reformatsiooniga]], mille algatas [[Martin Luther]].&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;Musée protestant. (n.d.). ''Protestantism in the Scandinavian countries''. Retrieved March 18, 2026, from &lt;nowiki&gt;https://museeprotestant.org/en/notice/protestantism-in-the-scandinavian-countries/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; Kuna Norra kuulus sel ajal [[Taani]] võimu alla&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;, siis kehtestati riigis [[1537|1537. aastal]] luterlus.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; [[Katoliiklus]] keelustati ning inimesed pidid vastu võtma valitseja usu.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Aja jooksul muutus luterlus kogu riigis domineerivaks ning kirikust kujunes oluline osa riigi korraldustest.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Ristiusk levis koostöös kiriku ja kuningavõimuga. Kuningad toetasid kirikute rajamist ja kirikud toetasid kuninga [[Autoriteet|autoriteeti]] ning see aitas kujundada varajast Norra riiki. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Tänapäeval on Norras endiselt domineeriv [[luterlus]] ning Norra kirikul on ühiskonnas oluline roll.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Viited ==</text>
      <sha1>p87ztbfpj7pcjlvcodafuzyat7x10sq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Meremeeste Ühing</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714127</id>
    <revision>
      <id>7142402</id>
      <timestamp>2026-04-29T12:06:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sirle Sööt</username>
        <id>95715</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Eesti Meremeeste Ühing Rootsis asutati 7. veebruaril 1943.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |kuupäev=jaanuar 1948 |pealkiri=Eesti Meremeeste Ühing Rootsis viie aastane |ajakiri=Oma Maa |aastakäik=3 |üksiknumber=1 (17) |lehekülg=40}}&lt;/ref&gt;   Esimesse ajutisse juhatusse kuulusid meh. Georg Siimon (juhatuse esimees), meh. Aleksander Soom (sekretär) ja Aksel Linkhorst (laekur). Juhatusse kuulus ka põhikirja kohaselt krahvinna M. Stenbock, kes võttis endale asutatud meremeeste kodu...'</comment>
      <origin>7142402</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1708" sha1="46al6h76o1bi2gja5jpq28xzrc1e4fp" xml:space="preserve">Eesti Meremeeste Ühing Rootsis asutati 7. veebruaril 1943.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |kuupäev=jaanuar 1948 |pealkiri=Eesti Meremeeste Ühing Rootsis viie aastane |ajakiri=Oma Maa |aastakäik=3 |üksiknumber=1 (17) |lehekülg=40}}&lt;/ref&gt; 

Esimesse ajutisse juhatusse kuulusid meh. Georg Siimon (juhatuse esimees), meh. Aleksander Soom (sekretär) ja Aksel Linkhorst (laekur). Juhatusse kuulus ka põhikirja kohaselt krahvinna M. Stenbock, kes võttis endale asutatud meremeeste kodu vanema ülesanded ja vastutuse Rootsi politseivõimu ees. Asutamisel oli liikmete arv 9, kes võtsid ka osa asutamise koosolekust.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |kuupäev=Jaanuar 1948 |pealkiri=Eesti Meremeeste Ühing Rootsis viie aastane |ajakiri=Oma Maa |aastakäik=3 |üksiknumber=1 (17) |lehekülg=40}}&lt;/ref&gt;

Samaaegselt alustas tegevust ka nn Estniska Sjömansvarden - Eesti Meremeeste Hooldus, mis aitas eesti meremehi majanduslikes küsimustes suhtlemisel Rootsi võimudega. Eesti Meremeeste Hoolduse ülesandeks oli koondada metsadest meremehed Stockholmi, et paigutada neid laevadele ja muretseda neile kortereid ja elamislubasid. Juhatajaks oli krahvinna M. Stenbock. Põhikirja kohaselt võttis Eesti Meremeeste Hoolduse juhataja osa Meremeeste Ühingu juhtimisest, luues kontakti Rootsi Meremeeste Unioniga ja kohavahendusametitega (Sjömansförmedling) üle Rootsi igas sadamalinnas. 

Meremeeste kodule mööbli ja köögimaterjali muretsemiseks korraldati korjandus laevaomanikkude ja rootsi sõprade seas ning korraldati basaar. Saadud summadega asutati meremeeste kodu 1. juulil 1943 Lidköpingsvägen 15. Samuti loodi krahvinna Stenbocki eestkostmisel Flyktingsnämndeni abil laenufond abivajajate meremeeste toetamiseks.</text>
      <sha1>46al6h76o1bi2gja5jpq28xzrc1e4fp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142490</id>
      <parentid>7142402</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:04:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sirle Sööt</username>
        <id>95715</id>
      </contributor>
      <origin>7142490</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3081" sha1="6ejjrhcfnibd5a3lqolcm24ff66zbqb" xml:space="preserve">Eesti Meremeeste Ühing Rootsis asutati 7. veebruaril 1943.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |kuupäev=jaanuar 1948 |pealkiri=Eesti Meremeeste Ühing Rootsis viie aastane |ajakiri=Oma Maa |aastakäik=3 |üksiknumber=1 (17) |lehekülg=40}}&lt;/ref&gt; 

Esimesse ajutisse juhatusse kuulusid meh. Georg Siimon (juhatuse esimees), meh. Aleksander Soom (sekretär) ja Aksel Linkhorst (laekur). Juhatusse kuulus ka põhikirja kohaselt krahvinna M. Stenbock, kes võttis endale asutatud meremeeste kodu vanema ülesanded ja vastutuse Rootsi politseivõimu ees. Asutamisel oli liikmete arv 9, kes võtsid ka osa asutamise koosolekust.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |kuupäev=Jaanuar 1948 |pealkiri=Eesti Meremeeste Ühing Rootsis viie aastane |ajakiri=Oma Maa |aastakäik=3 |üksiknumber=1 (17) |lehekülg=40}}&lt;/ref&gt;

Samaaegselt alustas tegevust ka nn Estniska Sjömansvarden - Eesti Meremeeste Hooldus, mis aitas eesti meremehi majanduslikes küsimustes suhtlemisel Rootsi võimudega. Eesti Meremeeste Hoolduse ülesandeks oli koondada metsadest meremehed Stockholmi, et paigutada neid laevadele ja muretseda neile kortereid ja elamislubasid. Juhatajaks oli krahvinna M. Stenbock. Põhikirja kohaselt võttis Eesti Meremeeste Hoolduse juhataja osa Meremeeste Ühingu juhtimisest, luues kontakti Rootsi Meremeeste Unioniga ja kohavahendusametitega (Sjömansförmedling) üle Rootsi igas sadamalinnas. 

Meremeeste kodule mööbli ja köögimaterjali muretsemiseks korraldati korjandus laevaomanikkude ja rootsi sõprade seas ning korraldati basaar. Saadud summadega asutati meremeeste kodu 1. juulil 1943 Lidköpingsvägen 15. Samuti loodi krahvinna Stenbocki eestkostmisel Flyktingsnämndeni abil laenufond abivajajate meremeeste toetamiseks.

Kuna 1947. a. ähvardas Eesti Meremeeste Kodu likvideerimine maja müümisega uuele omanikule, asutati Eesti Meremeeste Hoolduse Kinnisvara Fond, kus Eesti laevaomanikkude ja meremeeste kaasabil ja ka laenu saamisega õnnestus osta uus maja Lidköpingsvägen 13-15, väärtusega 275 000 rootsi krooni. 

1948. aastal oli Eesti Meremeeste Ühingul liikmeid 2152. Neist ligikaudu 1200 meest sõitsid Rootsi laevadel, umbes 400 väljaspool Rootsit, osa Ameerikas, Austraalias ja muudes maades. 

Viie aasta jooksul võtsid ühingu juhtimisest osa meh. Georg Siimon, ksk [[Mihkel Kõvamees]], kpt. Joh. Mänder, ksk. Theodor Vompa, meh. Mihkel Nõmmik, v. madrus Bernhard Veintrop ja kapt. Harald Krapp. Meremeeste Ühingu ja Meremeeste Hoolduse ühiseks sekretäriks ja asjaajajaks oli T. Sillaots. 

Meremeeste Ühing ja Meremeeste Hooldus korraldasid Eesti meremeeste pabereid laevalemunsterdamisel, korraldasid elamislubade saamist Rootsi, Stockholmi, Göteborgi ja Malmösse, hankisid väljasõidu ja sissesõidu lubasid ja viisasid, korraldasid teenistusvahendust Panama ja Rootsi lippude all sõitvatele laevadele, hangiti korterereid ja tube meremeestele ja nende perekondadele, aidati kaasa laenude saamisele, korraldati perekonnaga seotud pabereid ja abiellumiseks vajalikke pabereid. Lisaks korraldati toetuste saatmist puudustkannatavatele meremeestele Saksamaal.</text>
      <sha1>6ejjrhcfnibd5a3lqolcm24ff66zbqb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Santa Eulalia de Bóveda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714128</id>
    <revision>
      <id>7142405</id>
      <timestamp>2026-04-29T12:13:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Santa eulalia de boveda fachada.jpg|thumb|Sissepääs]] [[File:Templo de Santalla de Bóveda.jpg|thumb|Siseruum edikulaga]] '''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt; Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santal...'</comment>
      <origin>7142405</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5134" sha1="jt8jwynt1wa04cy9ypu7nyegiwv1xk9" xml:space="preserve">[[File:Santa eulalia de boveda fachada.jpg|thumb|Sissepääs]]
[[File:Templo de Santalla de Bóveda.jpg|thumb|Siseruum edikulaga]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]], 14 kilomeetri kaugusel [[Lugo]]st [[Lugo vald|Lugo vallas]] [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Püha Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem kristlikuks [[püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamu koosneb ristkülikukujulisest saalist, mille keskel on väike [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]]. Ruumi ees on väike [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]]. Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv. Nende ees on oletatavasti [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast.  Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud kontsruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad arkaadid ja kaetud aamvõlviga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt; Ukse vastasseinas on kitsam aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].
&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Ehitis on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist. Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], Priscilianuse ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline ja praguseni säilinud alumise ehitise võlvi kahjustati surnute matmisel ülakiriku põranda alla.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt; 

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 193 aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]</text>
      <sha1>jt8jwynt1wa04cy9ypu7nyegiwv1xk9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142406</id>
      <parentid>7142405</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:13:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7142406</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5318" sha1="p1zoyyoto8j5mfi6hrzfwme7ya8xv9v" xml:space="preserve">[[File:Santa eulalia de boveda fachada.jpg|thumb|Sissepääs]]
[[File:Templo de Santalla de Bóveda.jpg|thumb|Siseruum edikulaga]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]], 14 kilomeetri kaugusel [[Lugo]]st [[Lugo vald|Lugo vallas]] [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Püha Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem kristlikuks [[püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamu koosneb ristkülikukujulisest saalist, mille keskel on väike [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]]. Ruumi ees on väike [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]]. Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv. Nende ees on oletatavasti [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast.  Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud kontsruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad arkaadid ja kaetud aamvõlviga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt; Ukse vastasseinas on kitsam aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].
&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Ehitis on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist. Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], Priscilianuse ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline ja praguseni säilinud alumise ehitise võlvi kahjustati surnute matmisel ülakiriku põranda alla.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt; 

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 193 aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]</text>
      <sha1>p1zoyyoto8j5mfi6hrzfwme7ya8xv9v</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142407</id>
      <parentid>7142406</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:14:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7142407</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5711" sha1="czzlyzi6kbl0rvbk7t2bn2w6fd0ijeg" xml:space="preserve">[[File:Santa eulalia de boveda fachada.jpg|thumb|Sissepääs]]
[[File:Templo de Santalla de Bóveda.jpg|thumb|Siseruum edikulaga]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]], 14 kilomeetri kaugusel [[Lugo]]st [[Lugo vald|Lugo vallas]] [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Püha Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem kristlikuks [[püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamu koosneb ristkülikukujulisest saalist, mille keskel on väike [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]]. Ruumi ees on väike [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]]. Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv. Nende ees on oletatavasti [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast.  Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud kontsruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad arkaadid ja kaetud aamvõlviga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt; Ukse vastasseinas on kitsam aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].
&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Ehitis on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist. Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], Priscilianuse ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline ja praguseni säilinud alumise ehitise võlvi kahjustati surnute matmisel ülakiriku põranda alla.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt; 

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 193 aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]</text>
      <sha1>czzlyzi6kbl0rvbk7t2bn2w6fd0ijeg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142410</id>
      <parentid>7142407</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:15:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7142410</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5815" sha1="c1jtvvqdbf40zicf28spck6sypxc6e9" xml:space="preserve">[[File:Santa eulalia de boveda fachada.jpg|thumb|Sissepääs]]
[[File:Templo de Santalla de Bóveda.jpg|thumb|Siseruum edikulaga]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]], 14 kilomeetri kaugusel [[Lugo]]st [[Lugo vald|Lugo vallas]] [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Püha Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem kristlikuks [[püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamu koosneb ristkülikukujulisest saalist, mille keskel on väike [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]]. Ruumi ees on väike [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]]. Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv. Nende ees on oletatavasti [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast.  Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud kontsruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad arkaadid ja kaetud aamvõlviga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt; Ukse vastasseinas on kitsam aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].
&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Ehitis on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist. Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], Priscilianuse ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline ja praguseni säilinud alumise ehitise võlvi kahjustati surnute matmisel ülakiriku põranda alla.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt; 

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 193 aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]

[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]]
[[Kategooria:Eelromaani kunst]]</text>
      <sha1>c1jtvvqdbf40zicf28spck6sypxc6e9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142411</id>
      <parentid>7142410</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:16:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7142411</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5817" sha1="pl8191gfdoh1fjq8ekndhzt52mwwfp4" xml:space="preserve">[[File:Santa eulalia de boveda fachada.jpg|thumb|Sissepääs]]
[[File:Templo de Santalla de Bóveda.jpg|thumb|Siseruum edikulaga]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]], 14 kilomeetri kaugusel [[Lugo]]st [[Lugo vald|Lugo vallas]] [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Püha Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem kristlikuks [[püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamu koosneb ristkülikukujulisest saalist, mille keskel on väike [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]]. Ruumi ees on väike [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]]. Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv. Nende ees on oletatavasti [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast.  Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud kontsruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad arkaadid ja kaetud aamvõlviga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt; Ukse vastasseinas on kitsam aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].
&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Ehitis on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist. Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], Priscilianuse ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline ja praguseni säilinud alumise ehitise võlvi kahjustati surnute matmisel ülakiriku põranda alla.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt; 

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 193 aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]

[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]</text>
      <sha1>pl8191gfdoh1fjq8ekndhzt52mwwfp4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142416</id>
      <parentid>7142411</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:19:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7142416</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5830" sha1="qz2jplh08wq5nnb8oiz9lxohdlhq4ue" xml:space="preserve">[[File:Santa eulalia de boveda fachada.jpg|thumb|Sissepääs]]
[[File:Templo de Santalla de Bóveda.jpg|thumb|Siseruum edikulaga]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]], 14 kilomeetri kaugusel [[Lugo]]st [[Lugo vald|Lugo vallas]] [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Püha Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem [[Kristlus|kristlikuks]] [[püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamu koosneb ristkülikukujulisest saalist, mille keskel on väike [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]]. Ruumi ees on väike [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]]. Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv. Nende ees on oletatavasti [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast.  Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud kontsruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad arkaadid ja kaetud aamvõlviga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt; Ukse vastasseinas on kitsam aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].
&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Ehitis on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist. Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], Priscilianuse ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline ja praguseni säilinud alumise ehitise võlvi kahjustati surnute matmisel ülakiriku põranda alla.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt; 

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 193 aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]

[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]</text>
      <sha1>qz2jplh08wq5nnb8oiz9lxohdlhq4ue</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142420</id>
      <parentid>7142416</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:24:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7142420</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5830" sha1="2btev2rsago4jnw71hjrjcbpz6xcdap" xml:space="preserve">[[File:Lugo, Santalla de Bóveda 02-02.JPG|thumb|Sissepääs]]
[[File:Templo de Santalla de Bóveda.jpg|thumb|Siseruum edikulaga]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]], 14 kilomeetri kaugusel [[Lugo]]st [[Lugo vald|Lugo vallas]] [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Püha Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem [[Kristlus|kristlikuks]] [[püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamu koosneb ristkülikukujulisest saalist, mille keskel on väike [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]]. Ruumi ees on väike [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]]. Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv. Nende ees on oletatavasti [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast.  Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud kontsruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad arkaadid ja kaetud aamvõlviga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt; Ukse vastasseinas on kitsam aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].
&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Ehitis on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist. Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], Priscilianuse ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline ja praguseni säilinud alumise ehitise võlvi kahjustati surnute matmisel ülakiriku põranda alla.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt; 

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 193 aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]

[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]</text>
      <sha1>2btev2rsago4jnw71hjrjcbpz6xcdap</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142421</id>
      <parentid>7142420</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:25:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7142421</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5840" sha1="n82wh48w5uycw3upnfwe2v95ga2cs7a" xml:space="preserve">[[File:Lugo, Santalla de Bóveda 02-02.JPG|thumb|Sissepääs]]
[[File:Templo de Santalla de Bóveda.jpg|thumb|Siseruum edikulaga]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]], 14 kilomeetri kaugusel [[Lugo]]st [[Lugo vald|Lugo vallas]] [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Püha Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem [[Kristlus|kristlikuks]] [[püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamu koosneb ristkülikukujulisest saalist, mille keskel on väike [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]]. Ruumi ees on väike [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]]. Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv. Nende ees on oletatavasti [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast.  Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud kontsruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad arkaadid ja kaetud aamvõlviga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt; Ukse vastasseinas on kitsam aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].
&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Ehitis on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist. Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], Priscilianuse ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline ja praguseni säilinud alumise ehitise võlvi kahjustati surnute matmisel ülakiriku põranda alla.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt; 

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 193 aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]</text>
      <sha1>n82wh48w5uycw3upnfwe2v95ga2cs7a</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142423</id>
      <parentid>7142421</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T12:29:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjeldus */</comment>
      <origin>7142423</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5896" sha1="gdlgr5dv5y2h78f98th01q2mad8eflu" xml:space="preserve">[[File:Lugo, Santalla de Bóveda 02-02.JPG|thumb|Sissepääs]]
[[File:Templo de Santalla de Bóveda.jpg|thumb|Siseruum edikulaga]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]], 14 kilomeetri kaugusel [[Lugo]]st [[Lugo vald|Lugo vallas]] [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Püha Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem [[Kristlus|kristlikuks]] [[püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamu koosneb ristkülikukujulisest saalist, mille keskel on väike [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]]. Ruumi ees on väike [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]]. Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv. Nende ees on oletatavasti [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast.  Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud kontsruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad [[arkaad]]id ([[sammas]]tele toetunud kaared pole säilinud) ja kaetud [[aamvõlv]]iga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt; Ukse vastasseinas on kitsam aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].
&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Ehitis on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist. Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], Priscilianuse ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline ja praguseni säilinud alumise ehitise võlvi kahjustati surnute matmisel ülakiriku põranda alla.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt; 

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 193 aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]</text>
      <sha1>gdlgr5dv5y2h78f98th01q2mad8eflu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142447</id>
      <parentid>7142423</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:02:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7142447</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5870" sha1="pmgxtpggrq10xxbrvidav0ljhws8bdf" xml:space="preserve">[[File:Lugo, Santalla de Bóveda 02-02.JPG|thumb|Sissepääs]]
[[File:Templo de Santalla de Bóveda.jpg|thumb|Siseruum edikulaga]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]], 14 kilomeetri kaugusel [[Lugo]]st [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Püha Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem [[Kristlus|kristlikuks]] [[püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamu koosneb ristkülikukujulisest saalist, mille keskel on väike [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]]. Ruumi ees on väike [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]]. Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv. Nende ees on oletatavasti [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast.  Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud kontsruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad [[arkaad]]id ([[sammas]]tele toetunud kaared pole säilinud) ja kaetud [[aamvõlv]]iga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt; Ukse vastasseinas on kitsam aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].
&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Ehitis on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist. Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], Priscilianuse ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline ja praguseni säilinud alumise ehitise võlvi kahjustati surnute matmisel ülakiriku põranda alla.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt; 

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 193 aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]</text>
      <sha1>pmgxtpggrq10xxbrvidav0ljhws8bdf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142448</id>
      <parentid>7142447</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:03:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7142448</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5913" sha1="hfcmmqs7gnhchjixfcclacgdcr2zk90" xml:space="preserve">[[File:Lugo, Santalla de Bóveda 02-02.JPG|thumb|Sissepääs]]
[[File:Templo de Santalla de Bóveda.jpg|thumb|Siseruum edikulaga]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]] [[Lugo]]st 14 kilomeetri kaugusel paiknevas väikeses Bóveda de Mera asulas, [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Püha Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem [[Kristlus|kristlikuks]] [[püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamu koosneb ristkülikukujulisest saalist, mille keskel on väike [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]]. Ruumi ees on väike [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]]. Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv. Nende ees on oletatavasti [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast.  Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud kontsruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad [[arkaad]]id ([[sammas]]tele toetunud kaared pole säilinud) ja kaetud [[aamvõlv]]iga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt; Ukse vastasseinas on kitsam aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].
&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Ehitis on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist. Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], Priscilianuse ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline ja praguseni säilinud alumise ehitise võlvi kahjustati surnute matmisel ülakiriku põranda alla.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt; 

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 193 aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]</text>
      <sha1>hfcmmqs7gnhchjixfcclacgdcr2zk90</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142450</id>
      <parentid>7142448</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:06:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajaloost */</comment>
      <origin>7142450</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5915" sha1="jvnickxkxaa31zghb3ertk27tyfzxlm" xml:space="preserve">[[File:Lugo, Santalla de Bóveda 02-02.JPG|thumb|Sissepääs]]
[[File:Templo de Santalla de Bóveda.jpg|thumb|Siseruum edikulaga]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]] [[Lugo]]st 14 kilomeetri kaugusel paiknevas väikeses Bóveda de Mera asulas, [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Püha Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem [[Kristlus|kristlikuks]] [[püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamu koosneb ristkülikukujulisest saalist, mille keskel on väike [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]]. Ruumi ees on väike [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]]. Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv. Nende ees on oletatavasti [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast.  Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud kontsruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad [[arkaad]]id ([[sammas]]tele toetunud kaared pole säilinud) ja kaetud [[aamvõlv]]iga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt; Ukse vastasseinas on kitsam aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].
&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Ehitis on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist. Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], Priscilianuse ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline ja praguseni säilinud alumise ehitise võlvi kahjustati surnute matmisel ülakiriku põranda alla.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt; 

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 1931. aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]</text>
      <sha1>jvnickxkxaa31zghb3ertk27tyfzxlm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142451</id>
      <parentid>7142450</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T13:07:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Korrastasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Viidete korrastaja|skripti]] abil viiteid</comment>
      <origin>7142451</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5484" sha1="eaa0vt6222nfhbebv54oebtkblfr206" xml:space="preserve">[[File:Lugo, Santalla de Bóveda 02-02.JPG|thumb|Sissepääs]]
[[File:Templo de Santalla de Bóveda.jpg|thumb|Siseruum edikulaga]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]] [[Lugo]]st 14 kilomeetri kaugusel paiknevas väikeses Bóveda de Mera asulas, [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Püha Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem [[Kristlus|kristlikuks]] [[püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamu koosneb ristkülikukujulisest saalist, mille keskel on väike [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]]. Ruumi ees on väike [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]]. Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv. Nende ees on oletatavasti [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast.  Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud kontsruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad [[arkaad]]id ([[sammas]]tele toetunud kaared pole säilinud) ja kaetud [[aamvõlv]]iga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Ukse vastasseinas on kitsam aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].
&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Ehitis on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist. Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], Priscilianuse ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline ja praguseni säilinud alumise ehitise võlvi kahjustati surnute matmisel ülakiriku põranda alla.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt; 

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 1931. aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot;&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tourism&quot;&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]</text>
      <sha1>eaa0vt6222nfhbebv54oebtkblfr206</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142569</id>
      <parentid>7142451</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T16:31:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142569</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5484" sha1="hbwvqlxk40lu0nt4ntw24c4dmbjl8vm" xml:space="preserve">[[File:Lugo, Santalla de Bóveda 02-02.JPG|thumb|Sissepääs]]
[[File:Templo de Santalla de Bóveda.jpg|thumb|Siseruum edikulaga]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]] [[Lugo]]st 14 kilomeetri kaugusel paiknevas väikeses Bóveda de Mera asulas, [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Püha Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem [[Kristlus|kristlikuks]] [[püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamu koosneb ristkülikukujulisest saalist, mille keskel on väike [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]]. Ruumi ees on väike [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]]. Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv. Nende ees on oletatavasti [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast.  Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud konstruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad [[arkaad]]id ([[sammas]]tele toetunud kaared pole säilinud) ja kaetud [[aamvõlv]]iga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Ukse vastasseinas on kitsam aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].
&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Ehitis on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist. Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], Priscilianuse ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline ja praguseni säilinud alumise ehitise võlvi kahjustati surnute matmisel ülakiriku põranda alla.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt; 

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 1931. aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot;&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tourism&quot;&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]</text>
      <sha1>hbwvqlxk40lu0nt4ntw24c4dmbjl8vm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142591</id>
      <parentid>7142569</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:04:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7142591</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5488" sha1="a3wlw3esbpufj8k2sby5kh22wkebugo" xml:space="preserve">[[File:Lugo, Santalla de Bóveda 02-02.JPG|thumb|Sissepääs]]
[[File:Templo de Santalla de Bóveda.jpg|thumb|Siseruum edikulaga]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]] [[Lugo]]st 14 kilomeetri kaugusel paiknevas väikeses [[Bóveda de Mera]] asulas, [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Santa Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem [[Kristlus|kristlikuks]] [[püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamu koosneb ristkülikukujulisest saalist, mille keskel on väike [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]]. Ruumi ees on väike [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]]. Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv. Nende ees on oletatavasti [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast.  Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud konstruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad [[arkaad]]id ([[sammas]]tele toetunud kaared pole säilinud) ja kaetud [[aamvõlv]]iga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Ukse vastasseinas on kitsam aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].
&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Ehitis on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist. Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], Priscilianuse ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline ja praguseni säilinud alumise ehitise võlvi kahjustati surnute matmisel ülakiriku põranda alla.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt; 

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 1931. aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot;&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tourism&quot;&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]</text>
      <sha1>a3wlw3esbpufj8k2sby5kh22wkebugo</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142599</id>
      <parentid>7142591</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:16:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tõlgendused */</comment>
      <origin>7142599</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5500" sha1="mg4rn9h8di62nntmr2bz7fzai3o4w6n" xml:space="preserve">[[File:Lugo, Santalla de Bóveda 02-02.JPG|thumb|Sissepääs]]
[[File:Templo de Santalla de Bóveda.jpg|thumb|Siseruum edikulaga]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]] [[Lugo]]st 14 kilomeetri kaugusel paiknevas väikeses [[Bóveda de Mera]] asulas, [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Santa Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem [[Kristlus|kristlikuks]] [[püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamu koosneb ristkülikukujulisest saalist, mille keskel on väike [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]]. Ruumi ees on väike [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]]. Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv. Nende ees on oletatavasti [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast.  Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud konstruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad [[arkaad]]id ([[sammas]]tele toetunud kaared pole säilinud) ja kaetud [[aamvõlv]]iga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Ukse vastasseinas on kitsam aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].
&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Ehitis on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist. Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], Priscilianuse ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline ja praeguseni säilinud alumise ehitise võlvi kahjustati surnute [[matmine|matmisel]] ülakiriku põranda alla.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 1931. aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot;&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tourism&quot;&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]</text>
      <sha1>mg4rn9h8di62nntmr2bz7fzai3o4w6n</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142631</id>
      <parentid>7142599</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:58:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7142631</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5503" sha1="jnlm1r4f2ienjlx1gotuqriyw10aywb" xml:space="preserve">[[File:Lugo, Santalla de Bóveda 02-02.JPG|thumb|Sissepääs]]
[[File:Templo de Santalla de Bóveda.jpg|thumb|Siseruum edikulaga]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') on [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]] [[Lugo]]st 14 kilomeetri kaugusel paiknevas väikeses [[Bóveda de Mera]] asulas, [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Santa Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem [[Kristlus|kristlikuks]] [[püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamu koosneb ristkülikukujulisest saalist, mille keskel on väike [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]]. Ruumi ees on väike [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]]. Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv. Nende ees on oletatavasti [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast.  Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud konstruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad [[arkaad]]id ([[sammas]]tele toetunud kaared pole säilinud) ja kaetud [[aamvõlv]]iga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Ukse vastasseinas on kitsam aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].
&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Ehitis on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist. Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], Priscilianuse ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline ja praeguseni säilinud alumise ehitise võlvi kahjustati surnute [[matmine|matmisel]] ülakiriku põranda alla.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 1931. aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot;&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tourism&quot;&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]</text>
      <sha1>jnlm1r4f2ienjlx1gotuqriyw10aywb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142633</id>
      <parentid>7142631</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T18:00:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7142633</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5523" sha1="jghmjx7qsz8jcjycpqgh4zmx3nfghpr" xml:space="preserve">[[File:Lugo, Santalla de Bóveda 02-02.JPG|thumb|Sissepääs]]
[[File:Templo de Santalla de Bóveda.jpg|thumb|Siseruum edikulaga]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') on [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]] [[Lugo]]st 14 kilomeetri kaugusel paiknevas väikeses [[Bóveda de Mera]] asulas, [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Santa Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem [[Kristlus|kristlikuks]] [[Eulalia Barcelonast|püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamu koosneb ristkülikukujulisest saalist, mille keskel on väike [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]]. Ruumi ees on väike [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]]. Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv. Nende ees on oletatavasti [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast.  Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud konstruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad [[arkaad]]id ([[sammas]]tele toetunud kaared pole säilinud) ja kaetud [[aamvõlv]]iga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Ukse vastasseinas on kitsam aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].
&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Ehitis on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist. Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], Priscilianuse ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline ja praeguseni säilinud alumise ehitise võlvi kahjustati surnute [[matmine|matmisel]] ülakiriku põranda alla.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 1931. aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot;&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tourism&quot;&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]</text>
      <sha1>jghmjx7qsz8jcjycpqgh4zmx3nfghpr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142666</id>
      <parentid>7142633</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:16:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tõlgendused */</comment>
      <origin>7142666</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5983" sha1="p2085pjowqsj043he3y8hrbfn58rzno" xml:space="preserve">[[File:Lugo, Santalla de Bóveda 02-02.JPG|thumb|Sissepääs]]
[[File:Templo de Santalla de Bóveda.jpg|thumb|Siseruum edikulaga]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') on [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]] [[Lugo]]st 14 kilomeetri kaugusel paiknevas väikeses [[Bóveda de Mera]] asulas, [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Santa Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem [[Kristlus|kristlikuks]] [[Eulalia Barcelonast|püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamu koosneb ristkülikukujulisest saalist, mille keskel on väike [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]]. Ruumi ees on väike [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]]. Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv. Nende ees on oletatavasti [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast.  Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud konstruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad [[arkaad]]id ([[sammas]]tele toetunud kaared pole säilinud) ja kaetud [[aamvõlv]]iga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Ukse vastasseinas on kitsam aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].
&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Ehitis on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Osa dekoorimotiividest on selgelt hilisantiiksed, nagu näiteks lae- ja seinamaalingute motiivid ja sammaste kujundus; osa aga meenutavad oma lihtsuses ja tinglikkuses rahvasterännuaja kunsti, näiteks inimfiguuridega reljeefid välisseintel.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;


Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], Priscilianuse ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline ja praeguseni säilinud alumise ehitise võlvi kahjustati surnute [[matmine|matmisel]] ülakiriku põranda alla.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 1931. aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot;&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tourism&quot;&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]</text>
      <sha1>p2085pjowqsj043he3y8hrbfn58rzno</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142667</id>
      <parentid>7142666</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:17:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tõlgendused */</comment>
      <origin>7142667</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5982" sha1="cz3fenzmzrd7z1ixnaiw6w0np9akhwa" xml:space="preserve">[[File:Lugo, Santalla de Bóveda 02-02.JPG|thumb|Sissepääs]]
[[File:Templo de Santalla de Bóveda.jpg|thumb|Siseruum edikulaga]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') on [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]] [[Lugo]]st 14 kilomeetri kaugusel paiknevas väikeses [[Bóveda de Mera]] asulas, [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Santa Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem [[Kristlus|kristlikuks]] [[Eulalia Barcelonast|püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamu koosneb ristkülikukujulisest saalist, mille keskel on väike [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]]. Ruumi ees on väike [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]]. Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv. Nende ees on oletatavasti [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast.  Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud konstruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad [[arkaad]]id ([[sammas]]tele toetunud kaared pole säilinud) ja kaetud [[aamvõlv]]iga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Ukse vastasseinas on kitsam aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].
&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Ehitis on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Osa dekoorimotiividest on selgelt hilisantiiksed, nagu näiteks lae- ja seinamaalingute motiivid ja sammaste kujundus; osa aga meenutavad oma lihtsuses ja tinglikkuses rahvasterännuaja kunsti, näiteks inimfiguuridega reljeefid välisseintel.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;

Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], Priscilianuse ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline ja praeguseni säilinud alumise ehitise võlvi kahjustati surnute [[matmine|matmisel]] ülakiriku põranda alla.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 1931. aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot;&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tourism&quot;&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]</text>
      <sha1>cz3fenzmzrd7z1ixnaiw6w0np9akhwa</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142678</id>
      <parentid>7142667</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:41:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7142678</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8045" sha1="2rwj8gfst8l12lm9a5nii0kk57yfrd8" xml:space="preserve">[[File:Lugo, Santalla de Bóveda 02-02.JPG|thumb|Sissepääs]]
[[File:Templo de Santalla de Bóveda.jpg|thumb|Siseruum edikulaga]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') on [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]] [[Lugo]]st 14 kilomeetri kaugusel paiknevas väikeses [[Bóveda de Mera]] asulas, [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Santa Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem [[Kristlus|kristlikuks]] [[Eulalia Barcelonast|püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamul on 6 meetri pikkune laia ristküliku kujuline saal, mille alabastriga kaetud põranda keskel on väike ristkülikukujuline [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]].Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Ruumi ees on väike ristkülikukujuline [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]] või [[narteks]], mille eesservas on oletatavasti kunagise [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast. Sambaile võisid toetuda kaared, moodustades kaaristu, mille keskmine kaar oli külgmistest laiem&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;. Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud konstruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad [[arkaad]]id ([[sammas]]tele toetunud kaared pole säilinud) ja kaetud [[aamvõlv]]iga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Sambaid on peetud hilisemaks lisanduseks. Ukse vastasseinas on umbes 3 m laiune ja 1 m sügavune nelinurkne aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;

Horisontaalsete ridadena laotud kiviplokkidest esifassaadis on kaks ristkülikujulistakend eraldi kolmnurkkaarega silluse kohal. Osas fassaadikivides on reljeefsed figuraalsed kujutised, tõenäoliselt hoonega samaaegsed, mille vormikeel on primitiivne ja mis ei seostu Rooma skulptuuriga.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;

&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Uurimine on näidanud, et kogu alumise korruse, löövi, võlvi, orva ja narteksi perimeetristruktuur on ajaliselt samaaegne ja kuulub algsele hoonele. Samuti kuulub sellesse ehitusperioodi bassein, mis oli algest suurem ja sel oli keeruline veevarustussüsteem, mis sisenes basseini põhjas oleva niši kaudu ja võimaldas basseini veetaset hoida. Ehitise jaotamine sammastega kolme löövi tehti hiljem, samuti muudeti esialgne sirge sillusega uks hoburaudkaarseks ning loodi maalingud, mis jaotusid ühtlaselt üle algsete seinte ja uue kaarerea. Samuti oli bassein selleks ajaks kaetud marmorplaatidega.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;

Ehitis on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Osa dekoorimotiividest on selgelt hilisantiiksed, nagu näiteks lae- ja seinamaalingute motiivid ja sammaste kujundus; osa aga meenutavad oma lihtsuses ja tinglikkuses rahvasterännuaja kunsti, näiteks inimfiguuridega reljeefid välisseintel.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;

Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], Priscilianuse ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline, sarnanedes seega [[Palencia katedraal]]i [[San Antolíni krüpt]]iga; tänapäevani säilinud alumise saali võlvi kahjustati arvatavasti surnute [[matmine|matmisel]] ülakiriku põranda alla.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 1931. aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot;&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tourism&quot;&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]</text>
      <sha1>2rwj8gfst8l12lm9a5nii0kk57yfrd8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142679</id>
      <parentid>7142678</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:42:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tõlgendused */</comment>
      <origin>7142679</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8077" sha1="7ltymuyd3ggklaowk37zmevdzp556vp" xml:space="preserve">[[File:Lugo, Santalla de Bóveda 02-02.JPG|thumb|Sissepääs]]
[[File:Templo de Santalla de Bóveda.jpg|thumb|Siseruum edikulaga]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') on [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]] [[Lugo]]st 14 kilomeetri kaugusel paiknevas väikeses [[Bóveda de Mera]] asulas, [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Santa Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem [[Kristlus|kristlikuks]] [[Eulalia Barcelonast|püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamul on 6 meetri pikkune laia ristküliku kujuline saal, mille alabastriga kaetud põranda keskel on väike ristkülikukujuline [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]].Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Ruumi ees on väike ristkülikukujuline [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]] või [[narteks]], mille eesservas on oletatavasti kunagise [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast. Sambaile võisid toetuda kaared, moodustades kaaristu, mille keskmine kaar oli külgmistest laiem&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;. Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud konstruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad [[arkaad]]id ([[sammas]]tele toetunud kaared pole säilinud) ja kaetud [[aamvõlv]]iga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Sambaid on peetud hilisemaks lisanduseks. Ukse vastasseinas on umbes 3 m laiune ja 1 m sügavune nelinurkne aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;

Horisontaalsete ridadena laotud kiviplokkidest esifassaadis on kaks ristkülikujulistakend eraldi kolmnurkkaarega silluse kohal. Osas fassaadikivides on reljeefsed figuraalsed kujutised, tõenäoliselt hoonega samaaegsed, mille vormikeel on primitiivne ja mis ei seostu Rooma skulptuuriga.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;

&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Arheoloogilised ja arhitektuuri uuringud on näidanud, et kogu alumise korruse, löövi, võlvi, orva ja narteksi perimeetristruktuur on ajaliselt samaaegne ja kuulub algsele hoonele. Samuti kuulub sellesse ehitusperioodi bassein, mis oli algest suurem ja sel oli keeruline veevarustussüsteem, mis sisenes basseini põhjas oleva niši kaudu ja võimaldas basseini veetaset hoida. Ehitise jaotamine sammastega kolme löövi tehti hiljem, samuti muudeti esialgne sirge sillusega uks hoburaudkaarseks ning loodi maalingud, mis jaotusid ühtlaselt üle algsete seinte ja uue kaarerea. Samuti oli bassein selleks ajaks kaetud marmorplaatidega.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline, sarnanedes seega [[Palencia katedraal]]i [[San Antolíni krüpt]]iga; tänapäevani säilinud alumise saali võlvi kahjustati arvatavasti surnute [[matmine|matmisel]] ülakiriku põranda alla.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;

Ehitis on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Osa dekoorimotiividest on selgelt hilisantiiksed, nagu näiteks lae- ja seinamaalingute motiivid ja sammaste kujundus; osa aga meenutavad oma lihtsuses ja tinglikkuses rahvasterännuaja kunsti, näiteks inimfiguuridega reljeefid välisseintel.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;

Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], Priscilianuse ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 1931. aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot;&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tourism&quot;&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]</text>
      <sha1>7ltymuyd3ggklaowk37zmevdzp556vp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142680</id>
      <parentid>7142679</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:43:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tõlgendused */</comment>
      <origin>7142680</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8095" sha1="rd2lbg5h2wo82kmtqp3wt6nypr0ekf7" xml:space="preserve">[[File:Lugo, Santalla de Bóveda 02-02.JPG|thumb|Sissepääs]]
[[File:Templo de Santalla de Bóveda.jpg|thumb|Siseruum edikulaga]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') on [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]] [[Lugo]]st 14 kilomeetri kaugusel paiknevas väikeses [[Bóveda de Mera]] asulas, [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Santa Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem [[Kristlus|kristlikuks]] [[Eulalia Barcelonast|püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamul on 6 meetri pikkune laia ristküliku kujuline saal, mille alabastriga kaetud põranda keskel on väike ristkülikukujuline [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]].Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Ruumi ees on väike ristkülikukujuline [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]] või [[narteks]], mille eesservas on oletatavasti kunagise [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast. Sambaile võisid toetuda kaared, moodustades kaaristu, mille keskmine kaar oli külgmistest laiem&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;. Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud konstruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad [[arkaad]]id ([[sammas]]tele toetunud kaared pole säilinud) ja kaetud [[aamvõlv]]iga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Sambaid on peetud hilisemaks lisanduseks. Ukse vastasseinas on umbes 3 m laiune ja 1 m sügavune nelinurkne aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;

Horisontaalsete ridadena laotud kiviplokkidest esifassaadis on kaks ristkülikujulistakend eraldi kolmnurkkaarega silluse kohal. Osas fassaadikivides on reljeefsed figuraalsed kujutised, tõenäoliselt hoonega samaaegsed, mille vormikeel on primitiivne ja mis ei seostu Rooma skulptuuriga.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;

&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Arheoloogilised ja arhitektuuri uuringud on näidanud, et kogu alumise korruse, löövi, võlvi, orva ja narteksi perimeetristruktuur on ajaliselt samaaegne ja kuulub algsele hoonele. Samuti kuulub sellesse ehitusperioodi bassein, mis oli algest suurem ja sel oli keeruline veevarustussüsteem, mis sisenes basseini põhjas oleva niši kaudu ja võimaldas basseini veetaset hoida. Ehitise jaotamine sammastega kolme löövi tehti hiljem, samuti muudeti esialgne sirge sillusega uks hoburaudkaarseks ning loodi maalingud, mis jaotusid ühtlaselt üle algsete seinte ja uue kaarerea. Samuti oli bassein selleks ajaks kaetud marmorplaatidega.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline, sarnanedes seega [[Palencia katedraal]]i [[San Antolíni krüpt]]iga; tänapäevani säilinud alumise saali võlvi kahjustati arvatavasti surnute [[matmine|matmisel]] ülakiriku põranda alla.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;

Santa Eulalia de Bóveda on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Osa dekoorimotiividest on selgelt hilisantiiksed, nagu näiteks lae- ja seinamaalingute motiivid ja sammaste kujundus; osa aga meenutavad oma lihtsuses ja tinglikkuses rahvasterännuaja kunsti, näiteks inimfiguuridega reljeefid välisseintel.&lt;ref&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;

Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], Priscilianuse ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 1931. aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot;&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tourism&quot;&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]</text>
      <sha1>rd2lbg5h2wo82kmtqp3wt6nypr0ekf7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142681</id>
      <parentid>7142680</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:43:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Korrastasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Viidete korrastaja|skripti]] abil viiteid</comment>
      <origin>7142681</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7278" sha1="avv2f29w367fi6od7ayubjnmtrshfzs" xml:space="preserve">[[File:Lugo, Santalla de Bóveda 02-02.JPG|thumb|Sissepääs]]
[[File:Templo de Santalla de Bóveda.jpg|thumb|Siseruum edikulaga]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') on [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]] [[Lugo]]st 14 kilomeetri kaugusel paiknevas väikeses [[Bóveda de Mera]] asulas, [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Santa Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem [[Kristlus|kristlikuks]] [[Eulalia Barcelonast|püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamul on 6 meetri pikkune laia ristküliku kujuline saal, mille alabastriga kaetud põranda keskel on väike ristkülikukujuline [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]].Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Ruumi ees on väike ristkülikukujuline [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]] või [[narteks]], mille eesservas on oletatavasti kunagise [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast. Sambaile võisid toetuda kaared, moodustades kaaristu, mille keskmine kaar oli külgmistest laiem&lt;ref name=&quot;turismopre&quot;&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;. Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud konstruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad [[arkaad]]id ([[sammas]]tele toetunud kaared pole säilinud) ja kaetud [[aamvõlv]]iga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Sambaid on peetud hilisemaks lisanduseks. Ukse vastasseinas on umbes 3 m laiune ja 1 m sügavune nelinurkne aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Horisontaalsete ridadena laotud kiviplokkidest esifassaadis on kaks ristkülikujulistakend eraldi kolmnurkkaarega silluse kohal. Osas fassaadikivides on reljeefsed figuraalsed kujutised, tõenäoliselt hoonega samaaegsed, mille vormikeel on primitiivne ja mis ei seostu Rooma skulptuuriga.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Arheoloogilised ja arhitektuuri uuringud on näidanud, et kogu alumise korruse, löövi, võlvi, orva ja narteksi perimeetristruktuur on ajaliselt samaaegne ja kuulub algsele hoonele. Samuti kuulub sellesse ehitusperioodi bassein, mis oli algest suurem ja sel oli keeruline veevarustussüsteem, mis sisenes basseini põhjas oleva niši kaudu ja võimaldas basseini veetaset hoida. Ehitise jaotamine sammastega kolme löövi tehti hiljem, samuti muudeti esialgne sirge sillusega uks hoburaudkaarseks ning loodi maalingud, mis jaotusid ühtlaselt üle algsete seinte ja uue kaarerea. Samuti oli bassein selleks ajaks kaetud marmorplaatidega.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline, sarnanedes seega [[Palencia katedraal]]i [[San Antolíni krüpt]]iga; tänapäevani säilinud alumise saali võlvi kahjustati arvatavasti surnute [[matmine|matmisel]] ülakiriku põranda alla.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Santa Eulalia de Bóveda on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Osa dekoorimotiividest on selgelt hilisantiiksed, nagu näiteks lae- ja seinamaalingute motiivid ja sammaste kujundus; osa aga meenutavad oma lihtsuses ja tinglikkuses rahvasterännuaja kunsti, näiteks inimfiguuridega reljeefid välisseintel.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], Priscilianuse ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 1931. aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot;&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tourism&quot;&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]</text>
      <sha1>avv2f29w367fi6od7ayubjnmtrshfzs</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142685</id>
      <parentid>7142681</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:46:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjeldus */</comment>
      <origin>7142685</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7301" sha1="icqraj1y3jbvr8yaf4kl8di80w7bxav" xml:space="preserve">[[File:Lugo, Santalla de Bóveda 02-02.JPG|thumb|Sissepääs]]
[[File:Templo de Santalla de Bóveda.jpg|thumb|Siseruum edikulaga]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') on [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]] [[Lugo]]st 14 kilomeetri kaugusel paiknevas väikeses [[Bóveda de Mera]] asulas, [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Santa Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem [[Kristlus|kristlikuks]] [[Eulalia Barcelonast|püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamul on 6 meetri pikkune laia ristküliku kujuline saal, mille alabastriga kaetud põranda keskel on väike ristkülikukujuline [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]].Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Ruumi ees on väike ristkülikukujuline [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]] või [[narteks]], mille eesservas on oletatavasti kunagise [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast. Sambaile võisid toetuda kaared, moodustades kaaristu, mille keskmine kaar oli külgmistest laiem&lt;ref name=&quot;turismopre&quot;&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;. Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud konstruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad [[arkaad]]id ([[sammas]]tele toetunud kaared pole säilinud) ja kaetud [[aamvõlv]]iga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Sambaid on peetud hilisemaks lisanduseks. Ukse vastasseinas on umbes 3 m laiune ja 1 m sügavune nelinurkne aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Horisontaalsete ridadena laotud kiviplokkidest esifassaadis on kaks ristkülikujulist akent eraldi [[kolmnurkkaar]]ega horisontaalse [[sillus]]e kohal. Osas fassaadikivides on reljeefsed figuraalsed kujutised, tõenäoliselt hoonega samaaegsed, mille vormikeel on primitiivne ja mis ei seostu Rooma skulptuuriga.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Arheoloogilised ja arhitektuuri uuringud on näidanud, et kogu alumise korruse, löövi, võlvi, orva ja narteksi perimeetristruktuur on ajaliselt samaaegne ja kuulub algsele hoonele. Samuti kuulub sellesse ehitusperioodi bassein, mis oli algest suurem ja sel oli keeruline veevarustussüsteem, mis sisenes basseini põhjas oleva niši kaudu ja võimaldas basseini veetaset hoida. Ehitise jaotamine sammastega kolme löövi tehti hiljem, samuti muudeti esialgne sirge sillusega uks hoburaudkaarseks ning loodi maalingud, mis jaotusid ühtlaselt üle algsete seinte ja uue kaarerea. Samuti oli bassein selleks ajaks kaetud marmorplaatidega.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline, sarnanedes seega [[Palencia katedraal]]i [[San Antolíni krüpt]]iga; tänapäevani säilinud alumise saali võlvi kahjustati arvatavasti surnute [[matmine|matmisel]] ülakiriku põranda alla.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Santa Eulalia de Bóveda on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Osa dekoorimotiividest on selgelt hilisantiiksed, nagu näiteks lae- ja seinamaalingute motiivid ja sammaste kujundus; osa aga meenutavad oma lihtsuses ja tinglikkuses rahvasterännuaja kunsti, näiteks inimfiguuridega reljeefid välisseintel.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], Priscilianuse ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 1931. aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot;&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tourism&quot;&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]</text>
      <sha1>icqraj1y3jbvr8yaf4kl8di80w7bxav</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142722</id>
      <parentid>7142685</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T21:18:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7142722</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7368" sha1="dew5852vy0grfhw1rfp8fh3krccj1i7" xml:space="preserve">[[File:Lugo, Santalla de Bóveda 02-02.JPG|thumb|Sissepääs]]
[[File:Templo de Santalla de Bóveda.jpg|thumb|Siseruum edikulaga]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') on [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]] [[Lugo]]st 14 kilomeetri kaugusel paiknevas väikeses [[Bóveda de Mera]] asulas, [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Santa Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem [[Kristlus|kristlikuks]] [[Eulalia Barcelonast|püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamul on 6 meetri pikkune laia ristküliku kujuline saal, mille [[Alabaster|alabastriga]] kaetud põranda keskel on väike ristkülikukujuline [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]]. Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Ruumi ees on väike ristkülikukujuline [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]] või [[narteks]], mille eesservas on oletatavasti kunagise [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast. Sambaile võisid toetuda kaared, moodustades kaaristu, mille keskmine kaar oli külgmistest laiem&lt;ref name=&quot;turismopre&quot;&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;. Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud konstruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad [[arkaad]]id ([[sammas]]tele toetunud kaared pole säilinud) ja kaetud [[aamvõlv]]iga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Sambaid on peetud hilisemaks lisanduseks. Ukse vastasseinas on umbes 3 m laiune ja 1 m sügavune nelinurkne aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Horisontaalsete ridadena laotud kiviplokkidest esifassaadis on kaks ristkülikujulist akent eraldi [[kolmnurkkaar]]ega horisontaalse [[sillus]]e kohal. Osas fassaadikivides on [[Reljeef (kunst)|reljeef]]sed figuraalsed kujutised, tõenäoliselt hoonega samaaegsed, mille vormikeel on primitiivne ja mis ei seostu Rooma skulptuuriga.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Arheoloogilised ja arhitektuuri uuringud on näidanud, et kogu alumise korruse, löövi, võlvi, orva ja narteksi perimeetristruktuur on ajaliselt samaaegne ja kuulub algsele hoonele. Samuti kuulub sellesse ehitusperioodi bassein, mis oli algselt suurem ja sel oli keeruline veevarustussüsteem, mis sisenes basseini põhjas oleva niši kaudu ja võimaldas basseini veetaset hoida. Ehitise sammastega jaotamine kolmeks lööviks tehti hiljem, samuti muudeti esialgne sirge sillusega uks hoburaudkaarseks ning loodi maalingud, mis jaotusid ühtlaselt üle algsete seinte ja uue kaarerea. Samuti oli bassein selleks ajaks kaetud marmorplaatidega.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline, sarnanedes seega [[Palencia katedraal]]i [[San Antolíni krüpt]]iga; tänapäevani säilinud alumise saali võlvi kahjustati arvatavasti surnute [[matmine|matmisel]] ülakiriku põranda alla.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Santa Eulalia de Bóveda on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Osa dekoorimotiividest on selgelt [[Hilisantiikaeg|hilisantiiksed]], nagu näiteks lae- ja [[seinamaaling]]ute motiivid ja sammaste kujundus; osa aga meenutavad oma lihtsuses ja tinglikkuses [[rahvasterännuaja kunst]]i, näiteks inimfiguuridega reljeefid välisseintel.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], Priscilianuse ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 1931. aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot;&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tourism&quot;&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]</text>
      <sha1>dew5852vy0grfhw1rfp8fh3krccj1i7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142724</id>
      <parentid>7142722</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T21:22:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tõlgendused */</comment>
      <origin>7142724</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7396" sha1="21umjy6hsih9qefsbef0b1rpgljtl5c" xml:space="preserve">[[File:Lugo, Santalla de Bóveda 02-02.JPG|thumb|Sissepääs]]
[[File:Templo de Santalla de Bóveda.jpg|thumb|Siseruum edikulaga]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') on [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]] [[Lugo]]st 14 kilomeetri kaugusel paiknevas väikeses [[Bóveda de Mera]] asulas, [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Santa Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem [[Kristlus|kristlikuks]] [[Eulalia Barcelonast|püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamul on 6 meetri pikkune laia ristküliku kujuline saal, mille [[Alabaster|alabastriga]] kaetud põranda keskel on väike ristkülikukujuline [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]]. Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Ruumi ees on väike ristkülikukujuline [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]] või [[narteks]], mille eesservas on oletatavasti kunagise [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast. Sambaile võisid toetuda kaared, moodustades kaaristu, mille keskmine kaar oli külgmistest laiem&lt;ref name=&quot;turismopre&quot;&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;. Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud konstruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad [[arkaad]]id ([[sammas]]tele toetunud kaared pole säilinud) ja kaetud [[aamvõlv]]iga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Sambaid on peetud hilisemaks lisanduseks. Ukse vastasseinas on umbes 3 m laiune ja 1 m sügavune nelinurkne aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Horisontaalsete ridadena laotud kiviplokkidest esifassaadis on kaks ristkülikujulist akent eraldi [[kolmnurkkaar]]ega horisontaalse [[sillus]]e kohal. Osas fassaadikivides on [[Reljeef (kunst)|reljeef]]sed figuraalsed kujutised, tõenäoliselt hoonega samaaegsed, mille vormikeel on primitiivne ja mis ei seostu Rooma skulptuuriga.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Arheoloogilised ja arhitektuuri uuringud on näidanud, et kogu alumise korruse, löövi, võlvi, orva ja narteksi perimeetristruktuur on ajaliselt samaaegne ja kuulub algsele hoonele. Samuti kuulub sellesse ehitusperioodi bassein, mis oli algselt suurem ja sel oli keeruline veevarustussüsteem, mis sisenes basseini põhjas oleva niši kaudu ja võimaldas basseini veetaset hoida. Ehitise sammastega jaotamine kolmeks lööviks tehti hiljem, samuti muudeti esialgne sirge sillusega uks hoburaudkaarseks ning loodi maalingud, mis jaotusid ühtlaselt üle algsete seinte ja uue kaarerea. Samuti oli bassein selleks ajaks kaetud marmorplaatidega.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline, sarnanedes seega [[Palencia katedraal]]i [[San Antolíni krüpt]]iga; tänapäevani säilinud alumise saali võlvi kahjustati arvatavasti surnute [[matmine|matmisel]] ülakiriku põranda alla.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Santa Eulalia de Bóveda on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Osa dekoorimotiividest on selgelt [[Hilisantiikaeg|hilisantiiksed]], nagu näiteks lae- ja [[seinamaaling]]ute motiivid ja sammaste kujundus; osa aga meenutavad oma lihtsuses ja tinglikkuses [[rahvasterännuaja kunst]]i, näiteks inimfiguuridega reljeefid välisseintel.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], [[Priscillianus Ávilast|Priscillianus]]e ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 1931. aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot;&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tourism&quot;&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]</text>
      <sha1>21umjy6hsih9qefsbef0b1rpgljtl5c</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142726</id>
      <parentid>7142724</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T21:27:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7142726</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7415" sha1="neuf6kxydmhudrpt85gm0b3fivct9p2" xml:space="preserve">[[File:Lugo, Santalla de Bóveda 02-02.JPG|thumb|Sissepääs]]
[[File:Santalla de Boveda (30046223805).jpg|thumb|Siseruum vaatega välisukse suunas]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') on [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]] [[Lugo]]st 14 kilomeetri kaugusel paiknevas väikeses [[Bóveda de Mera]] asulas, [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Santa Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem [[Kristlus|kristlikuks]] [[Eulalia Barcelonast|püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamul on 6 meetri pikkune laia ristküliku kujuline saal, mille [[Alabaster|alabastriga]] kaetud põranda keskel on väike ristkülikukujuline [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]]. Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Ruumi ees on väike ristkülikukujuline [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]] või [[narteks]], mille eesservas on oletatavasti kunagise [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast. Sambaile võisid toetuda kaared, moodustades kaaristu, mille keskmine kaar oli külgmistest laiem&lt;ref name=&quot;turismopre&quot;&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;. Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud konstruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad [[arkaad]]id ([[sammas]]tele toetunud kaared pole säilinud) ja kaetud [[aamvõlv]]iga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Sambaid on peetud hilisemaks lisanduseks. Ukse vastasseinas on umbes 3 m laiune ja 1 m sügavune nelinurkne aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Horisontaalsete ridadena laotud kiviplokkidest esifassaadis on kaks ristkülikujulist akent eraldi [[kolmnurkkaar]]ega horisontaalse [[sillus]]e kohal. Osas fassaadikivides on [[Reljeef (kunst)|reljeef]]sed figuraalsed kujutised, tõenäoliselt hoonega samaaegsed, mille vormikeel on primitiivne ja mis ei seostu Rooma skulptuuriga.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Arheoloogilised ja arhitektuuri uuringud on näidanud, et kogu alumise korruse, löövi, võlvi, orva ja narteksi perimeetristruktuur on ajaliselt samaaegne ja kuulub algsele hoonele. Samuti kuulub sellesse ehitusperioodi bassein, mis oli algselt suurem ja sel oli keeruline veevarustussüsteem, mis sisenes basseini põhjas oleva niši kaudu ja võimaldas basseini veetaset hoida. Ehitise sammastega jaotamine kolmeks lööviks tehti hiljem, samuti muudeti esialgne sirge sillusega uks hoburaudkaarseks ning loodi maalingud, mis jaotusid ühtlaselt üle algsete seinte ja uue kaarerea. Samuti oli bassein selleks ajaks kaetud marmorplaatidega.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline, sarnanedes seega [[Palencia katedraal]]i [[San Antolíni krüpt]]iga; tänapäevani säilinud alumise saali võlvi kahjustati arvatavasti surnute [[matmine|matmisel]] ülakiriku põranda alla.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Santa Eulalia de Bóveda on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Osa dekoorimotiividest on selgelt [[Hilisantiikaeg|hilisantiiksed]], nagu näiteks lae- ja [[seinamaaling]]ute motiivid ja sammaste kujundus; osa aga meenutavad oma lihtsuses ja tinglikkuses [[rahvasterännuaja kunst]]i, näiteks inimfiguuridega reljeefid välisseintel.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], [[Priscillianus Ávilast|Priscillianus]]e ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 1931. aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot;&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tourism&quot;&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]</text>
      <sha1>neuf6kxydmhudrpt85gm0b3fivct9p2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142972</id>
      <parentid>7142726</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:34:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7142972</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7455" sha1="noz2j26rrjfexyzwuis5z9z6wesmmh1" xml:space="preserve">[[File:Lugo, Santalla de Bóveda 02-02.JPG|thumb|Sissepääs]]
[[File:Santalla de Boveda (30046223805).jpg|thumb|Siseruum vaatega välisukse suunas]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') on [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]] [[Lugo vald|Lugo valla]] läänepiiril, [[Lugo]]st 14 kilomeetri kaugusel paiknevas väikeses [[Bóveda de Mera]] asulas, [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Santa Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem [[Kristlus|kristlikuks]] [[Eulalia Barcelonast|püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamul on 6 meetri pikkune laia ristküliku kujuline saal, mille [[Alabaster|alabastriga]] kaetud põranda keskel on väike ristkülikukujuline [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]]. Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Ruumi ees on väike ristkülikukujuline [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]] või [[narteks]], mille eesservas on oletatavasti kunagise [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast. Sambaile võisid toetuda kaared, moodustades kaaristu, mille keskmine kaar oli külgmistest laiem&lt;ref name=&quot;turismopre&quot;&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;. Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud konstruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad [[arkaad]]id ([[sammas]]tele toetunud kaared pole säilinud) ja kaetud [[aamvõlv]]iga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Sambaid on peetud hilisemaks lisanduseks. Ukse vastasseinas on umbes 3 m laiune ja 1 m sügavune nelinurkne aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Horisontaalsete ridadena laotud kiviplokkidest esifassaadis on kaks ristkülikujulist akent eraldi [[kolmnurkkaar]]ega horisontaalse [[sillus]]e kohal. Osas fassaadikivides on [[Reljeef (kunst)|reljeef]]sed figuraalsed kujutised, tõenäoliselt hoonega samaaegsed, mille vormikeel on primitiivne ja mis ei seostu Rooma skulptuuriga.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Arheoloogilised ja arhitektuuri uuringud on näidanud, et kogu alumise korruse, löövi, võlvi, orva ja narteksi perimeetristruktuur on ajaliselt samaaegne ja kuulub algsele hoonele. Samuti kuulub sellesse ehitusperioodi bassein, mis oli algselt suurem ja sel oli keeruline veevarustussüsteem, mis sisenes basseini põhjas oleva niši kaudu ja võimaldas basseini veetaset hoida. Ehitise sammastega jaotamine kolmeks lööviks tehti hiljem, samuti muudeti esialgne sirge sillusega uks hoburaudkaarseks ning loodi maalingud, mis jaotusid ühtlaselt üle algsete seinte ja uue kaarerea. Samuti oli bassein selleks ajaks kaetud marmorplaatidega.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline, sarnanedes seega [[Palencia katedraal]]i [[San Antolíni krüpt]]iga; tänapäevani säilinud alumise saali võlvi kahjustati arvatavasti surnute [[matmine|matmisel]] ülakiriku põranda alla.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Santa Eulalia de Bóveda on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Osa dekoorimotiividest on selgelt [[Hilisantiikaeg|hilisantiiksed]], nagu näiteks lae- ja [[seinamaaling]]ute motiivid ja sammaste kujundus; osa aga meenutavad oma lihtsuses ja tinglikkuses [[rahvasterännuaja kunst]]i, näiteks inimfiguuridega reljeefid välisseintel.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], [[Priscillianus Ávilast|Priscillianus]]e ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 1931. aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot;&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tourism&quot;&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]</text>
      <sha1>noz2j26rrjfexyzwuis5z9z6wesmmh1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142973</id>
      <parentid>7142972</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:37:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tõlgendused */</comment>
      <origin>7142973</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7506" sha1="qnlhkrkd20tu1v7fv0buy9e2z6wrw4j" xml:space="preserve">[[File:Lugo, Santalla de Bóveda 02-02.JPG|thumb|Sissepääs]]
[[File:Santalla de Boveda (30046223805).jpg|thumb|Siseruum vaatega välisukse suunas]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') on [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]] [[Lugo vald|Lugo valla]] läänepiiril, [[Lugo]]st 14 kilomeetri kaugusel paiknevas väikeses [[Bóveda de Mera]] asulas, [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Santa Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem [[Kristlus|kristlikuks]] [[Eulalia Barcelonast|püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamul on 6 meetri pikkune laia ristküliku kujuline saal, mille [[Alabaster|alabastriga]] kaetud põranda keskel on väike ristkülikukujuline [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]]. Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Ruumi ees on väike ristkülikukujuline [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]] või [[narteks]], mille eesservas on oletatavasti kunagise [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast. Sambaile võisid toetuda kaared, moodustades kaaristu, mille keskmine kaar oli külgmistest laiem&lt;ref name=&quot;turismopre&quot;&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;. Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud konstruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad [[arkaad]]id ([[sammas]]tele toetunud kaared pole säilinud) ja kaetud [[aamvõlv]]iga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Sambaid on peetud hilisemaks lisanduseks. Ukse vastasseinas on umbes 3 m laiune ja 1 m sügavune nelinurkne aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Horisontaalsete ridadena laotud kiviplokkidest esifassaadis on kaks ristkülikujulist akent eraldi [[kolmnurkkaar]]ega horisontaalse [[sillus]]e kohal. Osas fassaadikivides on [[Reljeef (kunst)|reljeef]]sed figuraalsed kujutised, tõenäoliselt hoonega samaaegsed, mille vormikeel on primitiivne ja mis ei seostu Rooma skulptuuriga.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Arheoloogilised ja arhitektuuri uuringud on näidanud, et kogu alumise korruse, löövi, võlvi, orva ja narteksi perimeetristruktuur on ajaliselt samaaegne ja kuulub algsele hoonele. Samuti kuulub sellesse ehitusperioodi bassein, mis oli algselt suurem ja sel oli keeruline veevarustussüsteem, mis sisenes basseini põhjas oleva niši kaudu ja võimaldas basseini veetaset hoida. Ehitise sammastega jaotamine kolmeks lööviks tehti hiljem, samuti muudeti esialgne sirge sillusega uks hoburaudkaarseks ning loodi maalingud, mis jaotusid ühtlaselt üle algsete seinte ja uue kaarerea. Samuti oli bassein selleks ajaks kaetud marmorplaatidega.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline, sarnanedes seega [[Palencia katedraal]]i [[San Antolíni krüpt]]iga või [[Oviedo Püha kamber|Oviedo Püha kambriga]]; tänapäevani säilinud alumise saali võlvi kahjustati arvatavasti surnute [[matmine|matmisel]] ülakiriku põranda alla.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Santa Eulalia de Bóveda on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Osa dekoorimotiividest on selgelt [[Hilisantiikaeg|hilisantiiksed]], nagu näiteks lae- ja [[seinamaaling]]ute motiivid ja sammaste kujundus; osa aga meenutavad oma lihtsuses ja tinglikkuses [[rahvasterännuaja kunst]]i, näiteks inimfiguuridega reljeefid välisseintel.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], [[Priscillianus Ávilast|Priscillianus]]e ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 1931. aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot;&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tourism&quot;&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]</text>
      <sha1>qnlhkrkd20tu1v7fv0buy9e2z6wrw4j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142974</id>
      <parentid>7142973</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:38:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tõlgendused */</comment>
      <origin>7142974</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7528" sha1="rcrieyrzo356aey6ynu63gvc0b2uo13" xml:space="preserve">[[File:Lugo, Santalla de Bóveda 02-02.JPG|thumb|Sissepääs]]
[[File:Santalla de Boveda (30046223805).jpg|thumb|Siseruum vaatega välisukse suunas]]
'''Santa Eulalia de Bóveda''' (galeegi '''Santalla de Bóveda''') on [[3. sajand]]ist pärit [[Vana-Rooma arhitektuur|hilis-Rooma]] pühakoda&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt; [[Santalla de Bóveda de Mera kihelkond|Santalla de Bóveda de Mera kihelkonnas]] [[Lugo vald|Lugo valla]] läänepiiril, [[Lugo]]st 14 kilomeetri kaugusel paiknevas väikeses [[Bóveda de Mera]] asulas, [[Galicia]]s [[Hispaania]]s. Ehitis asub pooleldi maetuna 18. sajandist pärit Santa Eulalia kiriku all.&lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]&lt;/ref&gt; Oletatud on, et algselt paganlik, näiteks jumalanna [[Kybele]] teenimiseks ehitatud [[tempel]] muudeti hiljem [[Kristlus|kristlikuks]] [[Eulalia Barcelonast|püha Eulalia]] pühamuks.&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot; /&gt;

== Kirjeldus ==
Pühamul on 6 meetri pikkune laia ristküliku kujuline saal, mille [[Alabaster|alabastriga]] kaetud põranda keskel on väike ristkülikukujuline [[bassein]] ja mida katab [[aamvõlv]]. Fassaad on kahe [[antkapiteel]]idega [[sammas|sambaga]], millele toetub sissepääsu [[hoburaudkaar]], hiljem [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuris]] kasutusele võetud motiiv.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Ruumi ees on väike ristkülikukujuline [[Aatrium (kirikuarhitektuur)|aatrium]] või [[narteks]], mille eesservas on oletatavasti kunagise [[portikus]]e osaks olnud kaks [[graniit]][[nummis]]test koosnevat sammast. Sambaile võisid toetuda kaared, moodustades kaaristu, mille keskmine kaar oli külgmistest laiem&lt;ref name=&quot;turismopre&quot;&gt;[https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]&lt;/ref&gt;. Santa Eulalia uksekaar on vanim säilinud konstruktiivses rollis hoburaudkaar [[Hispaania arhitektuur|Hispaania arhitektuuris]] (varasemad näited vaid Rooma raidkividelt).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

Peamine siseruum on pikisuunas jagatud kolmeks osaks, mida eraldavad [[arkaad]]id ([[sammas]]tele toetunud kaared pole säilinud) ja kaetud [[aamvõlv]]iga, millel on rikkalikult realistlikult kujutatud värvilised linnufiguurid koos taime-, lille- ja geomeetriliste motiividega. Ruumi keskel sammaste vahel on ristkülikukujuline bassein.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Sambaid on peetud hilisemaks lisanduseks. Ukse vastasseinas on umbes 3 m laiune ja 1 m sügavune nelinurkne aamvõlviga [[orv]] või [[edikula]].&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Horisontaalsete ridadena laotud kiviplokkidest esifassaadis on kaks ristkülikujulist akent eraldi [[kolmnurkkaar]]ega horisontaalse [[sillus]]e kohal. Osas fassaadikivides on [[Reljeef (kunst)|reljeef]]sed figuraalsed kujutised, tõenäoliselt hoonega samaaegsed, mille vormikeel on primitiivne ja mis ei seostu Rooma skulptuuriga.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Lugo, Santalla de Bóveda 02-09.JPG|Maalingutega võlv
Santalla de Bóveda 03.jpg|Osa seinamaalingust
Templo de Santalla de Bóveda, Lugo.jpg|Samba kapiteel
Santalla de Bóveda 05.jpg|Tantsija figuur
&lt;/gallery&gt;

== Tõlgendused ==
Arheoloogilised ja arhitektuuri uuringud on näidanud, et kogu alumise korruse, löövi, võlvi, orva ja narteksi perimeetristruktuur on ajaliselt samaaegne ja kuulub algsele hoonele. Samuti kuulub sellesse ehitusperioodi bassein, mis oli algselt suurem ja sel oli keeruline veevarustussüsteem, mis sisenes basseini põhjas oleva niši kaudu ja võimaldas basseini veetaset hoida. Ehitise sammastega jaotamine kolmeks lööviks tehti hiljem, samuti muudeti esialgne sirge sillusega uks hoburaudkaarseks ning loodi maalingud, mis jaotusid ühtlaselt üle algsete seinte ja uue kaarerea. Samuti oli bassein selleks ajaks kaetud marmorplaatidega.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Ehitist ei uuritud 1947. aastani. 8. sajandi tekstis mainitakse Santa Eulalia ülemist kirikut. Sellest on järeldatud, et hoone oli kahekorruseline, sarnanedes seega [[Palencia katedraal]]i [[San Antolíni krüpt]]iga või [[Oviedo Püha kamber|Oviedo Püha kambriga]]; tänapäevani säilinud alumise saali võlvi kahjustati arvatavasti surnute [[matmine|matmisel]] ülakiriku põranda alla.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Santa Eulalia de Bóveda on kogu Rooma impeeriumi okupeeritud territooriumil unikaalne oma konstruktsiooni ja dekoori poolest, mis raskendab selle päritolu ja otstarbe kindlaksmääramist.&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt; Osa dekoorimotiividest on selgelt [[Hilisantiikaeg|hilisantiiksed]], nagu näiteks lae- ja [[seinamaaling]]ute motiivid ja sammaste kujundus; osa aga meenutavad oma lihtsuses ja tinglikkuses [[rahvasterännuaja kunst]]i või [[keldi kunst]]i, näiteks inimfiguuridega reljeefid välisseintel.&lt;ref name=&quot;turismopre&quot; /&gt;

Pühamu [[Basiilika|basilikaalne]] kuju ja [[Võidukaar (kirikuarhitektuur)|võidukaar]], samuti kala ja viinamarjade kujutised reljeefidel viisid esimesed uurijad järeldusele, et tegemist oli [[Varakristlik kunst|varakristliku]] pühakojaga. Teised pildimotiivid võimaldasid näha hoones paganlikku templit. Alates 1926. aastast on pakutud välja eri [[hüpotees]]e Santalla de Bóveda algse funktsiooni kohta, näiteks ''[[nymphaeum]]'', [[supelasutus]], [[Priscillianus Ávilast|Priscillianus]]e ''[[martyrion]]'', [[Isis]]e tempel või [[hauamonument]].&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Ajaloost ==
Maa-aluse templi avastas kohalik koguduse preester José María Penado pärast praeguse Bóveda Santa Eulalia kiriku ehitamise dokumentide uurimist ja aatriumi all kaevamist eesmärgiga leida vana ehitis. Leitud ehitis avalikustati aga alles 1926. aastal. Pärast mitmeid väljakaevamisi, restaureerimisi ja uuringuid kuulutati see 1931. aastal rahvusmälestiseks ja 1985. aastal kultuurimälestiseks ([[Bien de Interés Cultural]]).&lt;ref name=&quot;tourism&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;vivecamino&quot;&gt;[https://vivecamino.com/en/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tourism&quot;&gt;[https://blog.turismo.gal/the-underground-temple-of-santalla-de-boveda/ The underground Temple of Santalla de Bóveda. - Tourism of Galicia]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.academia.edu/20087286/The_monument_of_Santa_Eulalia_de_B%C3%B3veda_a_summary_of_the_known_history_text_only_ Enrique Jorge Montenegro Rúa. The monument of Santa Eulalia de Bóveda, a summary of the known history. 2008]
* [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1296207424000906 Jorge Sanjurjo-Sánchez, Rebeca Blanco-Rotea, Rosa Benavides, David M. Freire-Lista, José Carlos Sánchez-Pardo, Isabel Prudêncio, Isabel Dias, Christopher I. Burbidge. Dating mortars and bricks of Santalla de Bóveda Monument (Lugo, NW Spain). - Journal of Cultural Heritage, Volume 67, May–June 2024, Pages 488-499]
* [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/santa-eulalia-de-bveda-20130420144029/ SANTA EULALIA DE BÓVEDA. Turismo Prerromanico]

{{koord}}
[[Kategooria:Hispaania kirikud]]
[[Kategooria:Vana-Rooma arhitektuur]]
[[Kategooria:Varakristlik kunst]]</text>
      <sha1>rcrieyrzo356aey6ynu63gvc0b2uo13</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Keilu/Azulejo</title>
    <ns>2</ns>
    <id>714129</id>
    <redirect title="Azulejo" />
    <revision>
      <id>7142413</id>
      <timestamp>2026-04-29T12:17:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Keilu</username>
        <id>162731</id>
      </contributor>
      <comment>Keilu teisaldas lehekülje [[Kasutaja:Keilu/Azulejo]] pealkirja [[Azulejo]] alla</comment>
      <origin>7142413</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18" sha1="et80sgl9plkhs8ctq8zel3y5phm2965" xml:space="preserve">#suuna [[Azulejo]]</text>
      <sha1>et80sgl9plkhs8ctq8zel3y5phm2965</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Fordi F-seeria (teine põlvkond)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714130</id>
    <revision>
      <id>7142433</id>
      <timestamp>2026-04-29T12:43:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Auto | nimi = {{subst:PAGENAME}} | pilt = 1956 Ford F-100 in Bright Red.jpg | tootja = [[Ford Motor Company]] | emafirma =  | alias = [[Mercury M-seeria]] | tootmine = 1952–1962 | kokkupanek = [[Ameerika Ühendriigid]] &lt;br/&gt; [[Brasiilia]] | eelkäija = [[Fordi F-seeria (esimene põlvkond)]] | järeltulija = [[Fordi F-seeria (kolmas põlvkond)]] | klass = [[Pikap]] | keretüüp = 2-ukseline [[pikap]] &lt;br/&gt; 4-ukseline [[veok]] | paigutus=  | platvorm =  | mootor =  | üle...'</comment>
      <origin>7142433</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2879" sha1="fxm3l874muub8uo1o0rg8evt1pvtsb7" xml:space="preserve">{{Auto
| nimi = Fordi F-seeria (teine põlvkond)
| pilt = 1956 Ford F-100 in Bright Red.jpg
| tootja = [[Ford Motor Company]]
| emafirma = 
| alias = [[Mercury M-seeria]]
| tootmine = 1952–1962
| kokkupanek = [[Ameerika Ühendriigid]] &lt;br/&gt; [[Brasiilia]]
| eelkäija = [[Fordi F-seeria (esimene põlvkond)]]
| järeltulija = [[Fordi F-seeria (kolmas põlvkond)]]
| klass = [[Pikap]]
| keretüüp = 2-ukseline [[pikap]] &lt;br/&gt; 4-ukseline [[veok]]
| paigutus= 
| platvorm = 
| mootor = 
| ülekanne = 
| teljevahe = 2794–3302 mm
| pikkus = 4803 mm
| laius = 
| kõrgus = 
| kliirens = 
| rööbe ees = 
| rööbe taga = 
| kaal = 
| max kiirus = 
| kütusepaak = 
| kütusekulu = 
| seotud = 
| sarnane = 
| disainer = 
}}
'''Fordi F-seeria teine põlvkond''' on [[pikap]]imudeli [[Fordi F-seeria]] põlvkond, mida tootis aastatel 1953–1962 [[USA|Ameerika Ühendriikide]] autotootja [[Ford Motor Company]]. Teise põlvkonna mudelid algasid väikestest kastiautodest ning lõppesid suurte tööstusmasinatega.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=1954 Ford Trucks Full Line Brochure |url=http://www.oldcarbrochures.com/static/NA/FMC%20Trucks-Vans/1954%20Trucks/1954%20Ford%20Trucks%20Full%20Line%20Brochure/image3.html |access-date=2020-07-17 |website=www.oldcarbrochures.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |title=1954 Ford Trucks Full Line Brochure |url=http://www.oldcarbrochures.com/static/NA/FMC%20Trucks-Vans/1954%20Trucks/1954%20Ford%20Trucks%20Full%20Line%20Brochure/image2.html |access-date=2020-07-17 |website=www.oldcarbrochures.com}}&lt;/ref&gt;

Teise põlvkonnaga tehti muudatus ka F-seeria mudelite nimetamisse, ühenumbrilistest mudelinimedest liiguti kolmekohaliste peale (F-100 kuni F-350). See süsteem on kasutuses tänagi. Esimest korda F-seerias võeti kasutusele reguleeritavad istmed, pidurivõimendid ja automaatkäigukast.&lt;ref&gt;{{Cite web|title=1954 Ford Trucks Full Line Brochure|url=http://www.oldcarbrochures.com/static/NA/FMC%20Trucks-Vans/1954%20Trucks/1954%20Ford%20Trucks%20Full%20Line%20Brochure/image7.html|access-date=2020-07-17|website=www.oldcarbrochures.com}}&lt;/ref&gt; power brakes,&lt;ref&gt;{{Cite web|title=1954 Ford F100 Truck Brochure|url=http://www.oldcarbrochures.com/static/NA/FMC%20Trucks-Vans/1954%20Trucks/1954%20Ford%20F100%20Truck%20Brochure/image6.html|access-date=2020-07-17|website=www.oldcarbrochures.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|title=1954 Ford Trucks Full Line Brochure|url=http://www.oldcarbrochures.com/static/NA/FMC%20Trucks-Vans/1954%20Trucks/1954%20Ford%20Trucks%20Full%20Line%20Brochure/image15.html|access-date=2020-07-17|website=www.oldcarbrochures.com}}&lt;/ref&gt; Aastast 1956 sai paketti lisada turvavööd.

[[Kanada]]s müüdi F-seeriat ka nime [[Mercury M-Series]] all. Tootmine lõpetati Ameerika Ühendriikides aastal 1956, [[Brasiilia]]s jäi teine põlvkond tootmisse aastani 1962.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Pikapid]]
[[Kategooria:Ford]]</text>
      <sha1>fxm3l874muub8uo1o0rg8evt1pvtsb7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Inglise Kuningriik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714131</id>
    <redirect title="Inglismaa kuningriik" />
    <revision>
      <id>7142472</id>
      <timestamp>2026-04-29T13:48:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Inglismaa kuningriik]]</comment>
      <origin>7142472</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="31" sha1="dic3pn28rg47xer9x3ejer1uu7i3gpq" xml:space="preserve">#suuna [[Inglismaa kuningriik]]</text>
      <sha1>dic3pn28rg47xer9x3ejer1uu7i3gpq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eksportviljad</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714132</id>
    <redirect title="Eksportvili" />
    <revision>
      <id>7142477</id>
      <timestamp>2026-04-29T13:49:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Eksportvili]]</comment>
      <origin>7142477</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22" sha1="eiiajhi6aanh1y9p6zs68nvq7v0o7ws" xml:space="preserve">#suuna [[Eksportvili]]</text>
      <sha1>eiiajhi6aanh1y9p6zs68nvq7v0o7ws</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Virginia Kompanii</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714133</id>
    <revision>
      <id>7142478</id>
      <timestamp>2026-04-29T13:49:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ':''Mitte segi ajada [[Londoni Virginia Kompanii]]ga.'' {{ettevõte  | nimi         = Virginia Kompanii  | pilt         =   | logo         = Banner of the Virginia Company.svg  | tüüp         = [[Börsiettevõte]]  | börsil       =  | asutamisaeg  = 1606  | lõpetatud    = 1624  | asutaja      = [[James I ja VI|James I]]  | peakorter    = [[London]], [[Inglismaa Kuningriik|Inglismaa]]  | piirkond     = [[Virginia koloonia]], [[Inglise Kuningriik]] &lt;br/&gt; (praegune Virgin...'</comment>
      <origin>7142478</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4705" sha1="hwolwmg734l5xznokj59wn886k8yh9r" xml:space="preserve">:''Mitte segi ajada [[Londoni Virginia Kompanii]]ga.''
{{ettevõte
 | nimi         = Virginia Kompanii
 | pilt         = 
 | logo         = Banner of the Virginia Company.svg
 | tüüp         = [[Börsiettevõte]]
 | börsil       =
 | asutamisaeg  = 1606
 | lõpetatud    = 1624
 | asutaja      = [[James I ja VI|James I]]
 | peakorter    = [[London]], [[Inglismaa Kuningriik|Inglismaa]]
 | piirkond     = [[Virginia koloonia]], [[Inglise Kuningriik]] &lt;br/&gt; (praegune [[Virginia]], [[Ameerika Ühendriigid]]) &lt;br/&gt; [[Bermuda|Somersi saared]], [[Inglise Kuningriik]]
 | võtmeisikud  = 
 | valdkonnad   = [[Laevandus]] &lt;br/&gt; [[Kaubandus]]
 | tooted       = [[Eksportviljad]] &lt;br/&gt; [[Tarbepuit]] &lt;br/&gt; [[Tubakas (aine)|Tubakas]]
 | teenused     = 
 | käive        = 
 | tegevuskasum = 
 | puhaskasum   = 
 | vara         = 
 | omakapital   = 
 | omanik       = &lt;!-- või | omanikud = --&gt;
 | töötajaid    = 
 | emafirma     = 
 | allüksused   = [[Londoni Virginia Kompanii]] &lt;br/&gt; [[Plymouthi Kompanii]]
 | tütarfirmad  = 
 | tunnuslause  = 
 | kodulehekülg = 
 | märkused     = 
}}
'''Virginia Kompanii''' ([[inglise keel]]es ''Virginia Company'') oli [[Inglise kuningriik|Inglise]] [[kaubandusettevõte]]. Selle asutamiseks andis aastal 1606 loa [[Inglise kuningas|kuningas]] [[James VI ja I|James I]] eesmärgiga [[Ameerika koloniseerimine inglaste poolt|koloniseerida]] [[Põhja-Ameerika]] idarannik. Koloniseeritav maariba nimetati [[Elizabeth I]] järgi [[Virginia koloonia|Virginia]]ks ning see jäi praeguse [[Maine]]'i ja [[Põhja-Carolina]] osariikide vahele.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.let.rug.nl/usa/documents/1600-1650/instructions-for-the-virginia-colony-1606.php|title=Charter of the Virginia Company of 1606}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://dos.fl.gov/library-archives/research/explore-our-resources/florida-history-culture-and-heritage/spanish-colonial-history/|title=Spanish Florida|website=Florida State, Dept of Library and Information Services}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Charter of 1609&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.let.rug.nl/usa/documents/1600-1650/the-second-virginia-charter-1609.php|title=Charter of 1609}}&lt;/ref&gt; Virginia Kompanii osanikud olid [[London|london]]lased. Samal ajal asutati ka näiteks [[Plymouthi Kompanii]], mille osanikud olid [[Plymouth|plymouthlased]].&lt;ref&gt;{{cite book |last= Paullin|first= Charles O |editor=John K. Wright |title= Atlas of the Historical Geography of the United States|year= 1932|publisher=Carnegie Institution of Washington and American Geographical Society|location= New York and Washington, D.C. | pages= Plate 42}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite book |editor-last= Swindler|editor-first= William F.|title= Sources and Documents of United States Constitutions.' 10 Volumes |year= 1973–1979|publisher=Oceana Publications |location=Dobbs Ferry, New York | pages= Vol. 10: 17–23}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite book |last= Van Zandt|first= Franklin K.|title= Boundaries of the United States and the Several States; Geological Survey Professional Paper 909|year= 1976|publisher=Government Printing Office |location=Washington, D.C. | pages= 92}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.virginiaplaces.org/boundaries/boundaryk.html How Virginia Got Its Boundaries, by Karl R Phillips]&lt;/ref&gt;

Kompanii suurem läbimurre tuli, kui [[John Rolfe]] leidis [[Kariibi meri|Kariibi mere]] saartelt magusama tubakasordi.&lt;ref&gt;{{Cite web |url=http://www.foundersofamerica.org/johnrolfe.html |title=Welcome to Founders of America! |access-date=25 May 2007 |archive-url=https://web.archive.org/web/20070605072826/http://foundersofamerica.org/johnrolfe.html |archive-date=5 June 2007 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.historyisfun.org/Economics-of-Tobacco.htm Economics of Tobacco]&lt;/ref&gt; See läks tarbijatele paremini peale kui Virginia mõru tubakas.&lt;ref&gt;[https://www.virtualjamestown.org/jrolfe.html Virtual Jamestown]&lt;/ref&gt; Rolfe'i tubaka ekspordiga suudeti kaubandusdefitsiiti [[Hispaania]]ga vähendada. Virginia Kompanii suleti pärast [[1622. aasta indiaani veresaun]]a, mille käigus [[indiaanlased]] suure osa kolooniast ja kompanii varadest hävitasid. Kompaniile kuulunud Virginiast sai [[kroonikoloonia]].&lt;ref name=&quot;The First Seventeen Years 1624&quot;&gt;''The First Seventeen Years: Virginia, 1607–1624,'' Charles E. Hatch, Jr.&lt;/ref&gt;

==Kirjandus==
* {{cite book |last=Bemis |first=Samuel M. |title=The Three Charters of the Virginia Company of London |publisher=Louisiana State University Press / reprinted by Genealogical Publishing Com |year=2009 |orig-year=1940 |isbn= 978-0806350882|url=https://books.google.com/books?id=0u7NWrwYhGwC}}

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Tšarterdatud kompaniid]]
[[Kategooria:Suurbritannia ettevõtted]]
[[Kategooria:Inglismaa kuningriik]]</text>
      <sha1>hwolwmg734l5xznokj59wn886k8yh9r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Virginia Company</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714134</id>
    <redirect title="Virginia Kompanii" />
    <revision>
      <id>7142479</id>
      <timestamp>2026-04-29T13:50:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Virginia Kompanii]]</comment>
      <origin>7142479</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28" sha1="rop9xannslna9wdq649wspgctwgcv57" xml:space="preserve">#suuna [[Virginia Kompanii]]</text>
      <sha1>rop9xannslna9wdq649wspgctwgcv57</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Virginia kompanii</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714135</id>
    <redirect title="Virginia Kompanii" />
    <revision>
      <id>7142480</id>
      <timestamp>2026-04-29T13:50:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Virginia Kompanii]]</comment>
      <origin>7142480</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28" sha1="rop9xannslna9wdq649wspgctwgcv57" xml:space="preserve">#suuna [[Virginia Kompanii]]</text>
      <sha1>rop9xannslna9wdq649wspgctwgcv57</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna Fotoühing</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714136</id>
    <revision>
      <id>7142482</id>
      <timestamp>2026-04-29T13:54:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Linnapp</username>
        <id>81296</id>
      </contributor>
      <comment>Sissejuhatav lause</comment>
      <origin>7142482</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="113" sha1="q22i0idnfogisg7e8j90ea21ut3k5eb" xml:space="preserve">Tallinna Fotoühing algse nimega Tallinna Fotoyhing asutati Harry Malmi eestvedamisel 28. oktoobril 1928. aastal.</text>
      <sha1>q22i0idnfogisg7e8j90ea21ut3k5eb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142492</id>
      <parentid>7142482</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T14:07:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Linnapp</username>
        <id>81296</id>
      </contributor>
      <origin>7142492</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="599" sha1="nvc374toopu1711g1akgqml3gnygg2m" xml:space="preserve">Tallinna Fotoühing algse nimega Tallinna Fotoyhing asutati Harry Malmi eestvedamisel 28. oktoobril 1928. aastal. Sel päeval tulid Tallinna Jahimeeste Seltsi ruumides kokku Karl Ainomäe, Boris Kuldvere, Aleksis Kuusik, Priido Mõistlik, Aleksander Reinberg, Peeter Sagar, Voldemar Tiidelepp ja Paul Treumann.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Teder |eesnimi=Kaljula |pealkiri=&quot;Eesti Fotograafia Teerajajaid: Sada aastat arenguteed 1840-1940&quot; |kirjastus=Eesti Raamat |aasta=1972 |isbn=9789916099681 |trükk=esimene |koht=Tallinn |lehekülg=101-103 |keel=eesti (kokkuvõtted saksa ja vene k)}}&lt;/ref&gt;</text>
      <sha1>nvc374toopu1711g1akgqml3gnygg2m</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142528</id>
      <parentid>7142492</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T15:00:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Linnapp</username>
        <id>81296</id>
      </contributor>
      <comment>Kirjutasin artikli algusest peale</comment>
      <origin>7142528</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2079" sha1="t05lra7dgb8mwqc9yqczosr9oz3u3bs" xml:space="preserve">Tallinna Fotoühing (algse nimega Tallinna Fotoyhing) asutati Harry Malmi eestvedamisel 28. oktoobril 1928. aastal. Sel päeval tulid Tallinna Jahimeeste Seltsi ruumides kokku Karl Ainomäe, Boris Kuldvere, Aleksis Kuusik, Priido Mõistlik, Aleksander Reinberg, Peeter Sagar, Voldemar Tiidelepp ja Paul Treumann.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Teder |eesnimi=Kaljula |pealkiri=&quot;Eesti Fotograafia Teerajajaid: Sada aastat arenguteed 1840-1940&quot; |kirjastus=Eesti Raamat |aasta=1972 |isbn=9789916099681 |trükk= |koht=Tallinn |lehekülg=101-103 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; Tallinna Fotoyhingu liikmeskond oli demokraatlikum kui Eesti Fotoklubi oma, sinna võisid kuuluda ka õpilased al 16. eluaastast. Ühing korraldas loenguid oma liikmetele ja tegi väljasõite loodusesse ning kultuuriliselt olulistesse paikadesse. Alates 1929.aastast oli Tallinna Fotoyhing ka &quot;Eesti Foto Almanaki&quot; väljaandja&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Teder |eesnimi=Kaljula |pealkiri=&quot;Eesti Fotograafia Teerajajaid: sada aastat arenguteed&quot; |kirjastus=Eesti Raamat |aasta=1972 |isbn=9789916099681 |trükk= |koht=Tallinn |lehekülg=sealsamas}}&lt;/ref&gt;

1928.-1933 aastatel oli Eesti Fotoklubi Eesti suurim fotoühendus, kuhu kuulusid ainult harrastusfotograafid. Ühingu liikmeskond oli kokku 60, kellegi liikmeks astumise avaldust tagasi ei lükatud. Harry Malmi poolt asutatud väljaanded ajakiri &quot;Fotokunst&quot; (1930-1931) ja aastaraamat &quot;Eesti Foto Almanak&quot; (1926, 1927, 1928, 1929 ja 1932) olid ühtlasi Tallinna Fotoühingu häälekandjateks. Ühing korraldas ka fotovõstlusi ja selle liikmed osalesid aktiivselt Pirita Kaunistamise Seltsi korraldatud konkursil &quot;Pirita elu ja ilu&quot;. Ühingu märgiks oli kajakas, mis tähistas rändamist ja vaheldusrikkaid kogemusi. 1931. aastast alates hakkas ka EFK-st liikmeid üle tulema Tallinna Fotoühingusse, mis oli aktiivsem ja ambitsioonikam fotograafide ühendus. TFÜ tegevusest saab parima ülevaate ajakirjast &quot;Fotokunst&quot; 1930-1931. 1933. aastal ühinesidki EFKsse jäänud liikemd TFÜ-ga, mille tulemusel sündis Tallinna Fotoklubi.[[Tallinna Fotoklubi]]</text>
      <sha1>t05lra7dgb8mwqc9yqczosr9oz3u3bs</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142568</id>
      <parentid>7142528</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T16:28:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7142568</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2111" sha1="b7mpipzbfyfeir50hjnuubv884ogik8" xml:space="preserve">'''Tallinna Fotoühing''' (algse nimega Tallinna Fotoyhing) asutati [[Harry Malm]]i eestvedamisel 28. oktoobril 1928. Sel päeval tulid [[Tallinna Jahimeeste Selts]]i ruumides kokku Karl Ainomäe, Boris Kuldvere, [[Aleksis Kuusik]], Priido Mõistlik, Aleksander Reinberg, [[Peeter Sagar]], Voldemar Tiidelepp ja Paul Treumann.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Teder |eesnimi=Kaljula |pealkiri=&quot;Eesti Fotograafia Teerajajaid: Sada aastat arenguteed 1840–1940&quot; |kirjastus=Eesti Raamat |aasta=1972 |isbn=9789916099681 |trükk= |koht=Tallinn |lehekülg=101–103 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; Tallinna Fotoyhingu liikmeskond oli demokraatlikum kui [[Eesti Fotoklubi]] oma, sinna võisid kuuluda ka õpilased alates 16. eluaastast. Ühing korraldas loenguid oma liikmetele ja tegi väljasõite loodusesse ning kultuuriliselt olulistesse paikadesse. Alates 1929. aastast oli Tallinna Fotoyhing ka &quot;Eesti Foto Almanaki&quot; väljaandja&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Teder |eesnimi=Kaljula |pealkiri=&quot;Eesti Fotograafia Teerajajaid: sada aastat arenguteed&quot; |kirjastus=Eesti Raamat |aasta=1972 |isbn=9789916099681 |trükk= |koht=Tallinn |lehekülg=sealsamas}}&lt;/ref&gt;

1928.-1933 aastatel oli Eesti Fotoklubi Eesti suurim fotoühendus, kuhu kuulusid ainult harrastusfotograafid. Ühingu liikmeskond oli kokku 60, kellegi liikmeks astumise avaldust tagasi ei lükatud. Harry Malmi asutatud väljaanded ajakiri &quot;Fotokunst&quot; (1930–1931) ja aastaraamat &quot;Eesti Foto Almanak&quot; (1926, 1927, 1928, 1929 ja 1932) olid ühtlasi Tallinna Fotoühingu häälekandjateks. Ühing korraldas ka fotovõstlusi ja selle liikmed osalesid aktiivselt Pirita Kaunistamise Seltsi korraldatud konkursil &quot;Pirita elu ja ilu&quot;. Ühingu märgiks oli kajakas, mis tähistas rändamist ja vaheldusrikkaid kogemusi. 1931. aastast alates hakkas ka EFK-st liikmeid üle tulema Tallinna Fotoühingusse, mis oli aktiivsem ja ambitsioonikam fotograafide ühendus. TFÜ tegevusest saab parima ülevaate ajakirjast &quot;Fotokunst&quot; 1930–1931. 1933. aastal ühinesidki EFKsse jäänud liikmed TFÜ-ga, mille tulemusel sündis [[Tallinna Fotoklubi]].

== Viited ==
{{Viited}}</text>
      <sha1>b7mpipzbfyfeir50hjnuubv884ogik8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Harley-Davidson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714138</id>
    <revision>
      <id>7142512</id>
      <timestamp>2026-04-29T14:50:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{ettevõte  | nimi         = Harley-Davidson, Inc.  | pilt         =  | logo         = Harley Davidson logo.gif  | tüüp         = [[Börsiettevõte]]  | börsil       = [[New Yorgi börs|NYSE]]: HOG &lt;br/&gt; [[S&amp;P 400]] komponent  | asutamisaeg  = 1903 &lt;br/&gt; ({{aega tagasi|1903}})  | lõpetatud    =   | asutajad     = [[William S. Harley]] &lt;br/&gt; [[Arthur Davidson (mootorrattad)|Arthur Davidson]]  | peakorter    = [[Milwaukee]], [[Wisconsin]], [[Ameerika Ühendriigid]]  | pi...'</comment>
      <origin>7142512</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5433" sha1="g60ziidw7c2ss892hyhcerhms76xdrk" xml:space="preserve">{{ettevõte
 | nimi         = Harley-Davidson, Inc.
 | pilt         =
 | logo         = Harley Davidson logo.gif
 | tüüp         = [[Börsiettevõte]]
 | börsil       = [[New Yorgi börs|NYSE]]: HOG &lt;br/&gt; [[S&amp;P 400]] komponent
 | asutamisaeg  = 1903 &lt;br/&gt; ({{aega tagasi|1903}})
 | lõpetatud    = 
 | asutajad     = [[William S. Harley]] &lt;br/&gt; [[Arthur Davidson (mootorrattad)|Arthur Davidson]]
 | peakorter    = [[Milwaukee]], [[Wisconsin]], [[Ameerika Ühendriigid]]
 | piirkond     = 
 | võtmeisikud  = 
 | valdkonnad   = [[Autotööstus]]
 | tooted       = [[Mootorratas|Mootorrattad]]
 | teenused     = 
 | käive        = {{tõus}} 5,84 mld $ &lt;br/&gt; (u 4,99 mld €; 2023)
 | tegevuskasum = {{langus}} 779 mln $ &lt;br/&gt; (u 666 mln €; 2023)
 | puhaskasum   = {{langus}} 695 mln $ &lt;br/&gt; (u 594 mln €; 2023)
 | vara         = {{tõus}} 12,1 mld $ &lt;br/&gt; (u 10,4 mld €; 2023)
 | omakapital   = {{tõus}} 3,3 mld $ &lt;br/&gt; (u 2,8 mld €; 2023)
 | omanik       = &lt;!-- või | omanikud = --&gt;
 | töötajaid    = u 6400 (2023)
 | emafirma     = 
 | allüksused   = 
 | tütarfirmad  = 
 | tunnuslause  = 
 | kodulehekülg = [http://harley-davidson.com/us/en/index.html www.harley-davidson.com] &lt;br/&gt; [http://harley-davidson.ee www.harley-davidson.ee]
 | märkused     = 
}}
'''Harley-Davidson, Inc.''' on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[mootorratas|mootorrattatootja]]. Selle peakontor asub [[Milwaukee]]s [[Wisconsin]]i osariigis. Harley-Davidson asutati aastal 1903 ning see on üks kahest [[Ülemaailmne majanduskriis|ülemaailmse majanduskriisi]] üle elanud Ameerika Ühendriikide mootorrattatootjast (teine on HD pikaajaline põline konkurent [[Indian Motorcycle]]).&lt;ref name=&quot;Pop Mech P2&quot;&gt;[http://www.popularmechanics.com/automotive/new_cars/1268626.html?page=2 Automotive – RSS Feed]. ''[[Popular Mechanics]]''. Retrieved July 7, 2011.&lt;/ref&gt; Harley-Davidson on enam kui saja aasta jooksul üle elanud korduvaid omanikuvahetusi, ümberkorraldusi ja muid raskusi ning tekitanud endale ustava kasutajaskonna.&lt;ref name=&quot;hotbikeweb&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.hotbikeweb.com/features/0701_hbkp_american_machine_foundry/index.html|title=American Machine Foundry – Journey into History |work=Hot Bike Magazine|access-date=April 27, 2008|archive-date=December 31, 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20101231030238/http://www.hotbikeweb.com/features/0701_hbkp_american_machine_foundry/index.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; Harley-Davidsoni mootorrataste fännid ja omanikud on moodustanud motoklubisid üle maailma, sh [[Eesti]]s.&lt;ref&gt;{{netiviide
| url = https://harley.ee/
| pealkiri = Harley Davidson Club Estonia
| perekonnanimi = 
| eesnimi = 
| autor-link = 
| failitüüp = 
| täpsustus = 
| väljaanne = 
| kuupäev = 
| koht = 
| väljaandja = Harley Davidson Club Estonia
| vaadatud = 29. aprill 2026
| keel =
| arhiivimisurl = 
| arhiivimisaeg = 
| tsitaat =
}}&lt;/ref&gt;

Tänu Harley-Davidsonile said populaarseks ''[[chopper (mootorratas)|chopper]]''-tüüpi mootorrattad.&lt;ref name=&quot;wfwvmg&quot;&gt;{{cite web|url=http://appft1.uspto.gov/netacgi/nph-Parser?Sect1=PTO2&amp;Sect2=HITOFF&amp;p=1&amp;u=%2Fnetahtml%2FPTO%2Fsearch-bool.html&amp;r=1&amp;f=G&amp;l=50&amp;co1=AND&amp;d=PG01&amp;s1=11136081&amp;OS=11136081&amp;RS=11136081 |title=United States Patent Application: 0060260569|publisher=appft1.uspto.gov|access-date=April 27, 2008 |last=Nelson |first=Gregory J.|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20150903231430/http://appft1.uspto.gov/netacgi/nph-Parser?Sect1=PTO2&amp;Sect2=HITOFF&amp;p=1&amp;u=%2Fnetahtml%2FPTO%2Fsearch-bool.html&amp;r=1&amp;f=G&amp;l=50&amp;co1=AND&amp;d=PG01&amp;s1=11136081&amp;OS=11136081&amp;RS=11136081|archive-date=September 3, 2015}}&lt;/ref&gt; Tänapäeval on valik mitmekesistunud.

Harleysid toodetakse Ameerika Ühendriikides, [[Brasiilia]]s ja [[Tai]]s.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Locations |url=https://www.harley-davidson.com/us/en/about-us/careers/locations.html |access-date=2023-11-11 |website=Harley-Davidson |language=en-us}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://www.marketwatch.com/story/harley-davidson-hogs-built-in-thailand-finally-okd-for-lower-tariffs-than-bikes-built-in-us-2019-07-23 |title=Harley-Davidson 'hogs' built in Thailand finally OK'd for lower tariffs than bikes built in U.S. |last=Rocco |first=Matthew |date=July 24, 2019 |website=MarketWatch |access-date=November 3, 2021 |archive-date=April 3, 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220403200109/https://www.marketwatch.com/story/harley-davidson-hogs-built-in-thailand-finally-okd-for-lower-tariffs-than-bikes-built-in-us-2019-07-23 |url-status=live }}&lt;/ref&gt; Ettevõte toodab lisaks mootorratastele ka tsiklitega seotud riideid, aksessuaare, mänguasju, sisustuselemente, mudelmootorrattaid ja videomänge.

Harley-Davidsoni ametlik esindus Eestis on [[Tallinn]]as registreeritud OÜ Moto Estonia.&lt;ref&gt;{{netiviide
| url = https://harley.ee/
| pealkiri = Meist
| perekonnanimi = 
| eesnimi = 
| autor-link = 
| failitüüp = 
| täpsustus = 
| väljaanne = 
| kuupäev = 
| koht = 
| väljaandja = Harley Davidson Tallinn
| vaadatud = 29. aprill 2026
| keel =
| arhiivimisurl = 
| arhiivimisaeg = 
| tsitaat =
}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Harley-Davidson &amp; L.A. Riders]]
* [[Motorolleritootjate loend]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://harley-davidson.com/us/en/index.html Koduleht]
* [https://harley-davidson.ee/ Eesti esinduse koduleht]

[[Kategooria:Tööstusettevõtted]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtted]]
[[Kategooria:Mootorrattad]]</text>
      <sha1>g60ziidw7c2ss892hyhcerhms76xdrk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Harley-Davidson, Inc.</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714139</id>
    <redirect title="Harley-Davidson" />
    <revision>
      <id>7142524</id>
      <timestamp>2026-04-29T14:53:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Harley-Davidson]]</comment>
      <origin>7142524</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="26" sha1="ghyq76jpylxtnesbilinzl6cgbuv6d5" xml:space="preserve">#suuna [[Harley-Davidson]]</text>
      <sha1>ghyq76jpylxtnesbilinzl6cgbuv6d5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Harley Davidson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714140</id>
    <redirect title="Harley-Davidson" />
    <revision>
      <id>7142525</id>
      <timestamp>2026-04-29T14:53:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Harley-Davidson]]</comment>
      <origin>7142525</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="26" sha1="ghyq76jpylxtnesbilinzl6cgbuv6d5" xml:space="preserve">#suuna [[Harley-Davidson]]</text>
      <sha1>ghyq76jpylxtnesbilinzl6cgbuv6d5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>John Smith (maadeavastaja)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714141</id>
    <revision>
      <id>7142560</id>
      <timestamp>2026-04-29T16:00:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ':''Teiste samanimeliste inimeste kohta vaata artiklit [[John Smith]].'' {{Infokast sõjaväelane | pilt                = Houghton STC 22790 - Generall Historie of Virginia, New England, and the Summer Isles, John Smith.jpg | pildisuurus         =  | pildiallkiri        = Joonistus aastast 1624 | alt_tekst           =  &lt;!--                  --&gt; | nimi                = John Smith | prefiks             =  | sufiks              =  &lt;!--                  --&gt; | täisnimi...'</comment>
      <origin>7142560</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8536" sha1="0mp0wms9nah7xeq3v19qcys5m15m2b5" xml:space="preserve">:''Teiste samanimeliste inimeste kohta vaata artiklit [[John Smith]].''
{{Infokast sõjaväelane
| pilt                = Houghton STC 22790 - Generall Historie of Virginia, New England, and the Summer Isles, John Smith.jpg
| pildisuurus         = 
| pildiallkiri        = Joonistus aastast 1624
| alt_tekst           = 
&lt;!--                  --&gt;
| nimi                = John Smith
| prefiks             = 
| sufiks              = 
&lt;!--                  --&gt;
| täisnimi            = 
| sünninimi           = 
| hüüdnimi            = 
| sünniaeg            = u 1579
| sünnikoht           = [[Willoughby (Lincolnshire)|Willoughby]], [[Inglismaa Kuningriik|Inglismaa]]
| surmaaeg            = 21. juuni 1631 (51-aastasena)
| surmakoht           = [[London]], [[Inglismaa Kuningriik|Inglismaa]]
| maetud              = [[St Sepulchre-without-Newgate]], [[London]], [[Suurbritannia]]
| haridus             = 
| truudusvanded       = {{flagicon image|Royal flag of France.svg}} [[Prantsusmaa Kuningriik|Prantsusmaa]] &lt;br/&gt; {{flagicon image|Banner of the Holy Roman Emperor with haloes (1430-1806).svg}} [[Saksa-Rooma Riik|Saksa-Rooma]] &lt;br/&gt; {{flagicon image|Flag of Wallachia.svg}} [[Valahhia]] &lt;br/&gt; {{flagicon image|Transylvanian flag, 1601.svg}} [[Transilvaania vürstkond (1570–1711)|Transilvaania]] &lt;br/&gt; {{flagicon image|Flag of England.svg}} [[Inglismaa Kuningriik|Inglismaa]]
| teenistused         = 
| teenistusaeg        = 
| auaste              = 
| teenistusnumber     = 
| üksused             = 
| juhitud_üksused     = 
| sõjad/lahingud      = [[Kaheksakümneaastane sõda]] &lt;br/&gt; [[Pikk Türgi sõda]]
| sõjad/lahingud_silt = 
| autasud             = 
| ausambad            =
| abikaasad           = 
| lapsed              = 
| sugulased           = 
| muu_töö             = 
&lt;!--                  --&gt;
| autogramm           = Signature of Captain John Smith.png
| autogrammi_suurus   =
| autogrammi_alt      = 
&lt;!--                  --&gt;
| veebileht           =
&lt;!--                  --&gt;
| moodul              =
}}
'''John Smith''' (u 1579 – 21. juuni 1631) oli [[Inglise Kuningriik|inglise]] [[sõdur]], [[maadeavastaja]] ja [[kirjanik]]. Ta löödi rüütliks [[Transilvaania vürst]]ide [[Sigismund Báthory]] ja [[Moses Székely]] teenimise eest. Ta oli palgasõdur ja ori, kuid naasis 17. sajandi aguses Inglismaale ning aitas rajada [[inglased|inglaste]] esimest kolooniat [[Põhja-Ameerika]]sse, [[Jamestown (Virginia)|Jamestowni]]. John Smith juhtis aastatel 1608–1609 [[Virginia koloonia]]t, avastas Virginia ja [[Chesapeake'i laht|Chesapeake'i lahe]] piirkonna jõgesid ning kaardistas esimese inglasena seda piirkonda. Hiljem avastas ja kaardistas ta [[Uus-Inglismaa]] rannikualasid.

Jamestown asutati 14. mail 1607.&lt;ref name=&quot;HJ-2021&quot;&gt;{{cite web |author=&lt;!--Not stated--&gt; |title=History of Jamestown |url=https://historicjamestowne.org/history/history-of-jamestown/ |date=2021 |work=HistoricJamestowne.org |access-date=October 21, 2022 }}&lt;/ref&gt; Smith õpetas asunikele põllumajandust ja kalandust ning päästis koloonia väljasuremisest. Ta teatas, viidates [[Pauluse teine kiri tessalooniklastele|Pauluse teisele kirjale tessalooniklastele]], et &quot;[[kes ei tööta, see ei söö]]&quot;. Kolooniat räsisid karm ilm, vee- ja toidupuudus, ohtlik loodus ning [[indiaanlased|indiaanlaste]] rünnakud. Smithi juhtimisel suutsid kolonistid asula siiski elus hoida. Smith pidi kodumaale naasma, kui sai õnnetuse kombel haavata püssirohuplahvatuses.

Smithi raamatud ja kaardid motiveerisid inglasi kiirendama [[Uus Maailm (mõiste)|Uue Maailma]] koloniseerimist. Pärast Uus-Inglismaa nimetamist sõnas Smith: &quot;Siin võib iga mees olla oma tööjõu ja maa peremees ja omanik. ...Kui tal pole midagi peale käte, võib ta ... tööstuse abil kiiresti rikkaks saada.&quot; Smith suri aastal 1631 [[London]]is.

==Vaata ka==
* [[Jamestown Exposition]]
* [[Lõunakolooniad]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Barbour, Philip L. (1964). ''The Three Worlds of Captain John Smith'' Boston: Houghton Mifflin
* Barbour, Philip L. (1969). ''The Jamestown Voyages under the First Charter, 1606–1609'', 2 vols., Publications of the Hakluyt Society, ser. 2, 136–137. Cambridge: Cambridge University Press
* {{cite book|last=Gleach |first=Frederic W. |author-link= |title=Powhatan's World and Colonial Virginia |publisher=University of Nebraska Press |edition= |location=Lincoln |year=1997 |isbn=978-0803221666 }}
* {{cite book|last1=Hoobler |first1=Dorothy |last2=Hoobler |first2=Thomas |title=Captain John Smith: Jamestown and the Birth of the American Dream |publisher=John Wiley &amp; Sons |location=Hoboken, NJ |edition=|year=2005 |isbn=978-0471485841 }}
* {{cite book|last=Horn |first=James |title=A Land As God Made It: Jamestown and the Birth of America |publisher=Basic Books |location=New York |edition=|year=2005 |isbn=978-0465030941 }}
* Horn, James, ed. (2007). ''Captain John Smith, Writings, with Other Narratives of Roanoke, Jamestown, and the English Settlement of America''. [[Library of America]]. {{ISBN|978-1598530018}}.
* {{cite book |last=Jenks |first=Tudor |author-link=Tudor Jenks |title=Captain John Smith |publisher=The Century Co. |location=New York |year=1904 |url=https://archive.org/details/captainjohnsmith00je/page/n8}}
* {{cite book|editor-last=Kupperman |editor-first=Karen Ordahl |editor-link= |title=John Smith: A Select Edition of His Writings |publisher=University of North Carolina Press |location=Chapel Hill |edition= |year=1988 |isbn=978-0807817780 }}
* {{cite book|last=Milton |first=Giles |author-link=Giles Milton |title=Big Chief Elizabeth: The Adventures and Fate of the First English Colonists in America |publisher=Farrar, Straus and Giroux |location=New York|edition= |year=2000 |isbn=978-0374265014 }}
* {{cite book|last=Nichols |first=A. Bryant Jr. |title=Captain Christopher Newport: Admiral of Virginia |publisher=Sea Venture |location=Newport News, VA |edition=|year=2007 |isbn=978-0615140018 }}
* {{cite book|last=Price |first=David A. |title=Love and Hate in Jamestown: John Smith, Pocahontas, and the Heart of a New Nation |year=2003 |publisher=Knopf |location=New York |isbn=978-0375415418}}
* {{cite book |last=Simms |first=W. Gilmore |author-link=William Gilmore Simms |title=The Life of Captain John Smith. The Founder of Virginia|publisher=G. F. Cooledge &amp; Brother |location=New York |year=1846 |url=https://archive.org/details/lifeofcaptainjoh00simm/page/n12}}
* Smith, John. ''The Complete Works of Captain John Smith (1580–1631) in Three Volumes'', edited by Philip L. Barbour, 3 vols. (Chapel Hill: University of North Carolina Press for The Institute of Early American History and Culture, Williamsburg, 1986)
* Smith, John. ''The Generall Historie of Virginia, New-England, and the Summer Isles''. 1624. Repr. in ''Jamestown Narratives'', ed. Edward Wright Haile. Champlain, VA: Roundhouse, 1998. pp.&amp;nbsp;198–199, 259.
* Smith, John. Letter to Queen Anne. 1616. Repr. as [http://members.aol.com/mayflo1620/pocahontas.html 'John Smith's Letter to Queen Anne regarding Pocahontas'. ''Caleb Johnson's Mayflower Web Pages''.] 1997. Accessed 23 April 2006.
* Striker, Laura Polanyi; Smith, Bradford. &quot;The Rehabilitation of John Smith&quot;. ''The Journal of Southern History'', Vol. 28, 4 Nov. (Nov. 1962) pp.&amp;nbsp;474–481.
* Symonds, William. ''The Proceedings of the English Colonie in Virginia''. 1612. Repr. in ''The Complete Works of Captain John Smith''. Ed. Philip L. Barbour. Chapel Hill: University of North Carolina Press, 1986. Vol. 1, pp.&amp;nbsp;251–252
* Tsukada, Hiroyuki, &quot;Pocahontas's Two Rescues and Her Fluid Loyalty,&quot; ''Language, Area and Culture Studies'', vol. 26 (2020), pp.&amp;nbsp;103–116.
* Tsukada, Hiroyuki, &quot;The Pocahontas Myth and Settler Colonialism of the British Empire,&quot; ''Language, Area and Culture Studies'', vol. 27 (2021) pp.&amp;nbsp;389–402.
* [[Charles Dudley Warner|Warner, Charles Dudley]], ''Captain John Smith'', 1881. Repr. in ''[https://www.gutenberg.org/ebooks/3130 Captain John Smith]'', [[Project Gutenberg|Project Gutenberg Text]], accessed 4 July 2006
* {{cite book|last=Woolley |first=Benjamin |author-link=Benjamin Woolley |title=Savage Kingdom: The True Story of Jamestown, 1607, and the Settlement of America |publisher=Harper Perennial |location=New York |edition=|year=2008 |isbn=978-0060090579 }}

{{JÄRJESTA:Smith, John}}

[[Kategooria:Sündinud 1579]]
[[Kategooria:Surnud 1631]]
[[Kategooria:Inglismaa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Inglise kirjanikud]]
[[Kategooria:Inglismaa maadeavastajad]]</text>
      <sha1>0mp0wms9nah7xeq3v19qcys5m15m2b5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142609</id>
      <parentid>7142560</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:33:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142609</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8535" sha1="0t92wuibbjxftnga2acprlv946toy2v" xml:space="preserve">:''Teiste samanimeliste inimeste kohta vaata artiklit [[John Smith]].''
{{Infokast sõjaväelane
| pilt                = Houghton STC 22790 - Generall Historie of Virginia, New England, and the Summer Isles, John Smith.jpg
| pildisuurus         = 
| pildiallkiri        = Joonistus aastast 1624
| alt_tekst           = 
&lt;!--                  --&gt;
| nimi                = John Smith
| prefiks             = 
| sufiks              = 
&lt;!--                  --&gt;
| täisnimi            = 
| sünninimi           = 
| hüüdnimi            = 
| sünniaeg            = u 1579
| sünnikoht           = [[Willoughby (Lincolnshire)|Willoughby]], [[Inglismaa Kuningriik|Inglismaa]]
| surmaaeg            = 21. juuni 1631 (51-aastasena)
| surmakoht           = [[London]], [[Inglismaa Kuningriik|Inglismaa]]
| maetud              = [[St Sepulchre-without-Newgate]], [[London]], [[Suurbritannia]]
| haridus             = 
| truudusvanded       = {{flagicon image|Royal flag of France.svg}} [[Prantsusmaa Kuningriik|Prantsusmaa]] &lt;br/&gt; {{flagicon image|Banner of the Holy Roman Emperor with haloes (1430-1806).svg}} [[Saksa-Rooma Riik|Saksa-Rooma]] &lt;br/&gt; {{flagicon image|Flag of Wallachia.svg}} [[Valahhia]] &lt;br/&gt; {{flagicon image|Transylvanian flag, 1601.svg}} [[Transilvaania vürstkond (1570–1711)|Transilvaania]] &lt;br/&gt; {{flagicon image|Flag of England.svg}} [[Inglismaa Kuningriik|Inglismaa]]
| teenistused         = 
| teenistusaeg        = 
| auaste              = 
| teenistusnumber     = 
| üksused             = 
| juhitud_üksused     = 
| sõjad/lahingud      = [[Kaheksakümneaastane sõda]] &lt;br/&gt; [[Pikk Türgi sõda]]
| sõjad/lahingud_silt = 
| autasud             = 
| ausambad            =
| abikaasad           = 
| lapsed              = 
| sugulased           = 
| muu_töö             = 
&lt;!--                  --&gt;
| autogramm           = Signature of Captain John Smith.png
| autogrammi_suurus   =
| autogrammi_alt      = 
&lt;!--                  --&gt;
| veebileht           =
&lt;!--                  --&gt;
| moodul              =
}}
'''John Smith''' (u 1579 – 21. juuni 1631) oli [[Inglise Kuningriik|inglise]] [[sõdur]], [[maadeavastaja]] ja [[kirjanik]]. Ta löödi rüütliks [[Transilvaania vürst]]ide [[Sigismund Báthory]] ja [[Moses Székely]] teenimise eest. Ta oli palgasõdur ja ori, kuid naasis 17. sajandi aguses Inglismaale ning aitas rajada [[inglased|inglaste]] esimest kolooniat [[Põhja-Ameerika]]sse, [[Jamestown (Virginia)|Jamestowni]]. John Smith juhtis aastatel 1608–1609 [[Virginia koloonia]]t, avastas Virginia ja [[Chesapeake'i laht|Chesapeake'i lahe]] piirkonna jõgesid ning kaardistas esimese inglasena seda piirkonda. Hiljem avastas ja kaardistas ta [[Uus-Inglismaa]] rannikualasid.

Jamestown asutati 14. mail 1607.&lt;ref name=&quot;HJ-2021&quot;&gt;{{cite web |author=&lt;!--Not stated--&gt; |title=History of Jamestown |url=https://historicjamestowne.org/history/history-of-jamestown/ |date=2021 |work=HistoricJamestowne.org |access-date=October 21, 2022 }}&lt;/ref&gt; Smith õpetas asunikele põllumajandust ja kalandust ning päästis koloonia väljasuremisest. Ta teatas, viidates [[Pauluse teine kiri tessalooniklastele|Pauluse teisele kirjale tessalooniklastele]], et &quot;[[kes ei tööta, see ei söö]]&quot;. Kolooniat räsisid karm ilm, vee- ja toidupuudus, ohtlik loodus ning [[indiaanlased|indiaanlaste]] rünnakud. Smithi juhtimisel suutsid kolonistid asula siiski elus hoida. Smith pidi kodumaale naasma, kui sai õnnetul kombel haavata püssirohuplahvatuses.

Smithi raamatud ja kaardid motiveerisid inglasi kiirendama [[Uus Maailm (mõiste)|Uue Maailma]] koloniseerimist. Pärast Uus-Inglismaa nimetamist sõnas Smith: &quot;Siin võib iga mees olla oma tööjõu ja maa peremees ja omanik. ...Kui tal pole midagi peale käte, võib ta ... tööstuse abil kiiresti rikkaks saada.&quot; Smith suri aastal 1631 [[London]]is.

==Vaata ka==
* [[Jamestown Exposition]]
* [[Lõunakolooniad]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Barbour, Philip L. (1964). ''The Three Worlds of Captain John Smith'' Boston: Houghton Mifflin
* Barbour, Philip L. (1969). ''The Jamestown Voyages under the First Charter, 1606–1609'', 2 vols., Publications of the Hakluyt Society, ser. 2, 136–137. Cambridge: Cambridge University Press
* {{cite book|last=Gleach |first=Frederic W. |author-link= |title=Powhatan's World and Colonial Virginia |publisher=University of Nebraska Press |edition= |location=Lincoln |year=1997 |isbn=978-0803221666 }}
* {{cite book|last1=Hoobler |first1=Dorothy |last2=Hoobler |first2=Thomas |title=Captain John Smith: Jamestown and the Birth of the American Dream |publisher=John Wiley &amp; Sons |location=Hoboken, NJ |edition=|year=2005 |isbn=978-0471485841 }}
* {{cite book|last=Horn |first=James |title=A Land As God Made It: Jamestown and the Birth of America |publisher=Basic Books |location=New York |edition=|year=2005 |isbn=978-0465030941 }}
* Horn, James, ed. (2007). ''Captain John Smith, Writings, with Other Narratives of Roanoke, Jamestown, and the English Settlement of America''. [[Library of America]]. {{ISBN|978-1598530018}}.
* {{cite book |last=Jenks |first=Tudor |author-link=Tudor Jenks |title=Captain John Smith |publisher=The Century Co. |location=New York |year=1904 |url=https://archive.org/details/captainjohnsmith00je/page/n8}}
* {{cite book|editor-last=Kupperman |editor-first=Karen Ordahl |editor-link= |title=John Smith: A Select Edition of His Writings |publisher=University of North Carolina Press |location=Chapel Hill |edition= |year=1988 |isbn=978-0807817780 }}
* {{cite book|last=Milton |first=Giles |author-link=Giles Milton |title=Big Chief Elizabeth: The Adventures and Fate of the First English Colonists in America |publisher=Farrar, Straus and Giroux |location=New York|edition= |year=2000 |isbn=978-0374265014 }}
* {{cite book|last=Nichols |first=A. Bryant Jr. |title=Captain Christopher Newport: Admiral of Virginia |publisher=Sea Venture |location=Newport News, VA |edition=|year=2007 |isbn=978-0615140018 }}
* {{cite book|last=Price |first=David A. |title=Love and Hate in Jamestown: John Smith, Pocahontas, and the Heart of a New Nation |year=2003 |publisher=Knopf |location=New York |isbn=978-0375415418}}
* {{cite book |last=Simms |first=W. Gilmore |author-link=William Gilmore Simms |title=The Life of Captain John Smith. The Founder of Virginia|publisher=G. F. Cooledge &amp; Brother |location=New York |year=1846 |url=https://archive.org/details/lifeofcaptainjoh00simm/page/n12}}
* Smith, John. ''The Complete Works of Captain John Smith (1580–1631) in Three Volumes'', edited by Philip L. Barbour, 3 vols. (Chapel Hill: University of North Carolina Press for The Institute of Early American History and Culture, Williamsburg, 1986)
* Smith, John. ''The Generall Historie of Virginia, New-England, and the Summer Isles''. 1624. Repr. in ''Jamestown Narratives'', ed. Edward Wright Haile. Champlain, VA: Roundhouse, 1998. pp.&amp;nbsp;198–199, 259.
* Smith, John. Letter to Queen Anne. 1616. Repr. as [http://members.aol.com/mayflo1620/pocahontas.html 'John Smith's Letter to Queen Anne regarding Pocahontas'. ''Caleb Johnson's Mayflower Web Pages''.] 1997. Accessed 23 April 2006.
* Striker, Laura Polanyi; Smith, Bradford. &quot;The Rehabilitation of John Smith&quot;. ''The Journal of Southern History'', Vol. 28, 4 Nov. (Nov. 1962) pp.&amp;nbsp;474–481.
* Symonds, William. ''The Proceedings of the English Colonie in Virginia''. 1612. Repr. in ''The Complete Works of Captain John Smith''. Ed. Philip L. Barbour. Chapel Hill: University of North Carolina Press, 1986. Vol. 1, pp.&amp;nbsp;251–252
* Tsukada, Hiroyuki, &quot;Pocahontas's Two Rescues and Her Fluid Loyalty,&quot; ''Language, Area and Culture Studies'', vol. 26 (2020), pp.&amp;nbsp;103–116.
* Tsukada, Hiroyuki, &quot;The Pocahontas Myth and Settler Colonialism of the British Empire,&quot; ''Language, Area and Culture Studies'', vol. 27 (2021) pp.&amp;nbsp;389–402.
* [[Charles Dudley Warner|Warner, Charles Dudley]], ''Captain John Smith'', 1881. Repr. in ''[https://www.gutenberg.org/ebooks/3130 Captain John Smith]'', [[Project Gutenberg|Project Gutenberg Text]], accessed 4 July 2006
* {{cite book|last=Woolley |first=Benjamin |author-link=Benjamin Woolley |title=Savage Kingdom: The True Story of Jamestown, 1607, and the Settlement of America |publisher=Harper Perennial |location=New York |edition=|year=2008 |isbn=978-0060090579 }}

{{JÄRJESTA:Smith, John}}

[[Kategooria:Sündinud 1579]]
[[Kategooria:Surnud 1631]]
[[Kategooria:Inglismaa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Inglise kirjanikud]]
[[Kategooria:Inglismaa maadeavastajad]]</text>
      <sha1>0t92wuibbjxftnga2acprlv946toy2v</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142628</id>
      <parentid>7142609</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:51:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142628</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8534" sha1="p12ewyk3wm62yuxenhoa3gzuet7wjnc" xml:space="preserve">:''Teiste samanimeliste inimeste kohta vaata artiklit [[John Smith]].''
{{Infokast sõjaväelane
| pilt                = Houghton STC 22790 - Generall Historie of Virginia, New England, and the Summer Isles, John Smith.jpg
| pildisuurus         = 
| pildiallkiri        = Joonistus aastast 1624
| alt_tekst           = 
&lt;!--                  --&gt;
| nimi                = John Smith
| prefiks             = 
| sufiks              = 
&lt;!--                  --&gt;
| täisnimi            = 
| sünninimi           = 
| hüüdnimi            = 
| sünniaeg            = u 1579
| sünnikoht           = [[Willoughby (Lincolnshire)|Willoughby]], [[Inglismaa Kuningriik|Inglismaa]]
| surmaaeg            = 21. juuni 1631 (51-aastasena)
| surmakoht           = [[London]], [[Inglismaa Kuningriik|Inglismaa]]
| maetud              = [[St Sepulchre-without-Newgate]], [[London]], [[Suurbritannia]]
| haridus             = 
| truudusvanded       = {{flagicon image|Royal flag of France.svg}} [[Prantsusmaa Kuningriik|Prantsusmaa]] &lt;br/&gt; {{flagicon image|Banner of the Holy Roman Emperor with haloes (1430-1806).svg}} [[Saksa-Rooma Riik|Saksa-Rooma]] &lt;br/&gt; {{flagicon image|Flag of Wallachia.svg}} [[Valahhia]] &lt;br/&gt; {{flagicon image|Transylvanian flag, 1601.svg}} [[Transilvaania vürstkond (1570–1711)|Transilvaania]] &lt;br/&gt; {{flagicon image|Flag of England.svg}} [[Inglismaa Kuningriik|Inglismaa]]
| teenistused         = 
| teenistusaeg        = 
| auaste              = 
| teenistusnumber     = 
| üksused             = 
| juhitud_üksused     = 
| sõjad/lahingud      = [[Kaheksakümneaastane sõda]] &lt;br/&gt; [[Pikk Türgi sõda]]
| sõjad/lahingud_silt = 
| autasud             = 
| ausambad            =
| abikaasad           = 
| lapsed              = 
| sugulased           = 
| muu_töö             = 
&lt;!--                  --&gt;
| autogramm           = Signature of Captain John Smith.png
| autogrammi_suurus   =
| autogrammi_alt      = 
&lt;!--                  --&gt;
| veebileht           =
&lt;!--                  --&gt;
| moodul              =
}}
'''John Smith''' (u 1579 – 21. juuni 1631) oli [[Inglise Kuningriik|inglise]] [[sõdur]], [[maadeavastaja]] ja [[kirjanik]]. Ta löödi rüütliks [[Transilvaania vürst]]ide [[Sigismund Báthory]] ja [[Moses Székely]] teenimise eest. Ta oli palgasõdur ja ori, kuid naasis 17. sajandi aguses Inglismaale ning aitas rajada [[inglased|inglaste]] esimest kolooniat [[Põhja-Ameerika]]sse, [[Jamestown (Virginia)|Jamestowni]]. John Smith juhtis aastatel 1608–1609 [[Virginia koloonia]]t, avastas Virginia ja [[Chesapeake'i laht|Chesapeake'i lahe]] piirkonna jõgesid ning kaardistas esimese inglasena seda piirkonda. Hiljem avastas ja kaardistas ta [[Uus-Inglismaa]] rannikualasid.

Jamestown asutati 14. mail 1607.&lt;ref name=&quot;HJ-2021&quot;&gt;{{cite web |author=&lt;!--Not stated--&gt; |title=History of Jamestown |url=https://historicjamestowne.org/history/history-of-jamestown/ |date=2021 |work=HistoricJamestowne.org |access-date=October 21, 2022 }}&lt;/ref&gt; Smith õpetas asunikele põllumajandust ja kalandust ning päästis koloonia väljasuremisest. Ta teatas, viidates [[Pauluse teine kiri tessalooniklastele|Pauluse teisele kirjale tessalooniklastele]], et &quot;[[kes ei tööta, see ei söö]]&quot;. Kolooniat räsisid karm ilm, vee- ja toidupuudus, ohtlik loodus ning [[indiaanlased|indiaanlaste]] rünnakud. Smithi juhtimisel suutsid kolonistid asula siiski elus hoida. Smith pidi kodumaale naasma, kui sai õnnetul kombel haavata püssirohuplahvatuses.

Smithi raamatud ja kaardid motiveerisid inglasi kiirendama [[Uus Maailm (mõiste)|Uue Maailma]] koloniseerimist. Pärast Uus-Inglismaa nimetamist sõnas Smith: &quot;Siin võib iga mees olla oma tööjõu ja maa peremees ja omanik. ...Kui tal pole midagi peale käte, võib ta ... tööstuse abil kiiresti rikkaks saada.&quot; Smith suri aastal 1631 [[London]]is.

==Vaata ka==
* [[Jamestown Exposition]]
* [[Lõunakolooniad]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Barbour, Philip L. (1964). ''The Three Worlds of Captain John Smith'' Boston: Houghton Mifflin
* Barbour, Philip L. (1969). ''The Jamestown Voyages under the First Charter, 1606–1609'', 2 vols., Publications of the Hakluyt Society, ser. 2, 136–137. Cambridge: Cambridge University Press
* {{cite book|last=Gleach |first=Frederic W. |author-link= |title=Powhatan's World and Colonial Virginia |publisher=University of Nebraska Press |edition= |location=Lincoln |year=1997 |isbn=978-0803221666 }}
* {{cite book|last1=Hoobler |first1=Dorothy |last2=Hoobler |first2=Thomas |title=Captain John Smith: Jamestown and the Birth of the American Dream |publisher=John Wiley &amp; Sons |location=Hoboken, NJ |edition=|year=2005 |isbn=978-0471485841 }}
* {{cite book|last=Horn |first=James |title=A Land As God Made It: Jamestown and the Birth of America |publisher=Basic Books |location=New York |edition=|year=2005 |isbn=978-0465030941 }}
* Horn, James, ed. (2007). ''Captain John Smith, Writings, with Other Narratives of Roanoke, Jamestown, and the English Settlement of America''. [[Library of America]]. {{ISBN|978-1598530018}}.
* {{cite book |last=Jenks |first=Tudor |author-link=Tudor Jenks |title=Captain John Smith |publisher=The Century Co. |location=New York |year=1904 |url=https://archive.org/details/captainjohnsmith00je/page/n8}}
* {{cite book|editor-last=Kupperman |editor-first=Karen Ordahl |editor-link= |title=John Smith: A Select Edition of His Writings |publisher=University of North Carolina Press |location=Chapel Hill |edition= |year=1988 |isbn=978-0807817780 }}
* {{cite book|last=Milton |first=Giles |author-link=Giles Milton |title=Big Chief Elizabeth: The Adventures and Fate of the First English Colonists in America |publisher=Farrar, Straus and Giroux |location=New York|edition= |year=2000 |isbn=978-0374265014 }}
* {{cite book|last=Nichols |first=A. Bryant Jr. |title=Captain Christopher Newport: Admiral of Virginia |publisher=Sea Venture |location=Newport News, VA |edition=|year=2007 |isbn=978-0615140018 }}
* {{cite book|last=Price |first=David A. |title=Love and Hate in Jamestown: John Smith, Pocahontas, and the Heart of a New Nation |year=2003 |publisher=Knopf |location=New York |isbn=978-0375415418}}
* {{cite book |last=Simms |first=W. Gilmore |author-link=William Gilmore Simms |title=The Life of Captain John Smith. The Founder of Virginia|publisher=G. F. Cooledge &amp; Brother |location=New York |year=1846 |url=https://archive.org/details/lifeofcaptainjoh00simm/page/n12}}
* Smith, John. ''The Complete Works of Captain John Smith (1580–1631) in Three Volumes'', edited by Philip L. Barbour, 3 vols. (Chapel Hill: University of North Carolina Press for The Institute of Early American History and Culture, Williamsburg, 1986)
* Smith, John. ''The Generall Historie of Virginia, New-England, and the Summer Isles''. 1624. Repr. in ''Jamestown Narratives'', ed. Edward Wright Haile. Champlain, VA: Roundhouse, 1998. pp.&amp;nbsp;198–199, 259.
* Smith, John. Letter to Queen Anne. 1616. Repr. as [http://members.aol.com/mayflo1620/pocahontas.html 'John Smith's Letter to Queen Anne regarding Pocahontas'. ''Caleb Johnson's Mayflower Web Pages''.] 1997. Accessed 23 April 2006.
* Striker, Laura Polanyi; Smith, Bradford. &quot;The Rehabilitation of John Smith&quot;. ''The Journal of Southern History'', Vol. 28, 4 Nov. (Nov. 1962) pp.&amp;nbsp;474–481.
* Symonds, William. ''The Proceedings of the English Colonie in Virginia''. 1612. Repr. in ''The Complete Works of Captain John Smith''. Ed. Philip L. Barbour. Chapel Hill: University of North Carolina Press, 1986. Vol. 1, pp.&amp;nbsp;251–252
* Tsukada, Hiroyuki, &quot;Pocahontas's Two Rescues and Her Fluid Loyalty,&quot; ''Language, Area and Culture Studies'', vol. 26 (2020), pp.&amp;nbsp;103–116.
* Tsukada, Hiroyuki, &quot;The Pocahontas Myth and Settler Colonialism of the British Empire,&quot; ''Language, Area and Culture Studies'', vol. 27 (2021) pp.&amp;nbsp;389–402.
* [[Charles Dudley Warner|Warner, Charles Dudley]], ''Captain John Smith'', 1881. Repr. in ''[https://www.gutenberg.org/ebooks/3130 Captain John Smith]'', [[Project Gutenberg|Project Gutenberg Text]], accessed 4 July 2006
* {{cite book|last=Woolley |first=Benjamin |author-link=Benjamin Woolley |title=Savage Kingdom: The True Story of Jamestown, 1607, and the Settlement of America |publisher=Harper Perennial |location=New York |edition=|year=2008 |isbn=978-0060090579 }}

{{JÄRJESTA:Smith, John}}
[[Kategooria:Inglismaa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Inglise kirjanikud]]
[[Kategooria:Inglismaa maadeavastajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1579]]
[[Kategooria:Surnud 1631]]</text>
      <sha1>p12ewyk3wm62yuxenhoa3gzuet7wjnc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>John Smith (avastaja)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714142</id>
    <redirect title="John Smith (maadeavastaja)" />
    <revision>
      <id>7142561</id>
      <timestamp>2026-04-29T16:00:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[John Smith (maadeavastaja)]]</comment>
      <origin>7142561</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="37" sha1="r66ddfqwkxq9ga2tqikjksi9qzzz9bs" xml:space="preserve">#suuna [[John Smith (maadeavastaja)]]</text>
      <sha1>r66ddfqwkxq9ga2tqikjksi9qzzz9bs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Antkapiteel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714143</id>
    <revision>
      <id>7142608</id>
      <timestamp>2026-04-29T17:32:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Doric anta characteristic shape.jpg|thumb|Dooria antkapiteel]] [[File:Ionic anta capital at the Erechtheum.jpg|thumb|Erechtheioni Joonia antkapiteel]] [[File:Greek Corinthian anta capital.jpg|thumb|Kreeka Korintose antkapiteel]] '''Antkapiteel''' on [[ant]]i ülemine osa, Vana-Kreeka templiarhitektuuris tugiseina esiserv, mis on kaunistatud profileeringuga või dekooriga vastavalt [[order]]ile. Tavaliselt on see anti peal asetsev kiviplokk koormuse jaotamiseks talast...'</comment>
      <origin>7142608</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1103" sha1="bqm4uyr4lximf9vltahwktnfbzpthgp" xml:space="preserve">[[File:Doric anta characteristic shape.jpg|thumb|Dooria antkapiteel]]
[[File:Ionic anta capital at the Erechtheum.jpg|thumb|Erechtheioni Joonia antkapiteel]]
[[File:Greek Corinthian anta capital.jpg|thumb|Kreeka Korintose antkapiteel]]
'''Antkapiteel''' on [[ant]]i ülemine osa, Vana-Kreeka templiarhitektuuris tugiseina esiserv, mis on kaunistatud profileeringuga või dekooriga vastavalt [[order]]ile. Tavaliselt on see anti peal asetsev kiviplokk koormuse jaotamiseks talastikult. Kui antkapiteel on vaid dekoratiivne, nagau Vana-Rooma arhitektuuris, võidakse seda nimetada ka pilasterkapiteeliks.

Antkapiteelid ei eendu seinast ja sel on plokitaoline vorm. Vana-Kreeka arhitektuuris on antkapiteel väga erinev sama ehitise sammaste kapiteelidest, Vana-Rooma arhitektuuris see erinevus tasandub.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Doric anta Athenian Treasury.jpg|Ateena varakambri dooria ant
Sofa capital Erechteion.jpg|[[Erechtheion]]i ant
Didyma capital.jpg|Antkapiteel Didyma Apolloni templist
Temple of Bel, Palmyra 11.jpg|Rooma antkapiteel [[Palmyra]] Beeli templis
Näide.jpg|Pildiallkiri2
&lt;/gallery&gt;</text>
      <sha1>bqm4uyr4lximf9vltahwktnfbzpthgp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142611</id>
      <parentid>7142608</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:36:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7142611</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1213" sha1="ayxch91cw7wflxte3lqv1ci2wijyzqt" xml:space="preserve">[[File:Doric anta characteristic shape.jpg|thumb|Dooria antkapiteel]]
[[File:Ionic anta capital at the Erechtheum.jpg|thumb|Erechtheioni Joonia antkapiteel]]
[[File:Greek Corinthian anta capital.jpg|thumb|Kreeka Korintose antkapiteel]]
'''Antkapiteel''' on [[ant]]i ülemine osa, Vana-Kreeka templiarhitektuuris tugiseina esiserv, mis on kaunistatud profileeringuga või dekooriga vastavalt [[order]]ile. Tavaliselt on see anti peal asetsev kiviplokk koormuse jaotamiseks talastikult. Kui antkapiteel on vaid dekoratiivne, nagau Vana-Rooma arhitektuuris, võidakse seda nimetada ka pilasterkapiteeliks.

Antkapiteelid ei eendu seinast ja neil on plokitaoline, lamedate külgedega vorm, mis osalt jääb seinaga seotuks. Vana-Kreeka arhitektuuris on antkapiteel väga erinev sama ehitise sammaste kapiteelidest, Vana-Rooma arhitektuuris see erinevus tasandub. 

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Doric anta Athenian Treasury.jpg|Ateena varakambri dooria ant
Sofa capital Erechteion.jpg|[[Erechtheion]]i ant
Didyma capital.jpg|Antkapiteel Didyma Apolloni templist
Temple of Bel, Palmyra 11.jpg|Rooma antkapiteel [[Palmyra]] Beeli templis
Näide.jpg|Pildiallkiri2
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur]]</text>
      <sha1>ayxch91cw7wflxte3lqv1ci2wijyzqt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142620</id>
      <parentid>7142611</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:42:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7142620</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1292" sha1="t6el3ht8myrhk6ipppsfd7sqpcla0r2" xml:space="preserve">[[File:Doric anta characteristic shape.jpg|thumb|Dooria antkapiteel]]
[[File:Ionic anta capital at the Erechtheum.jpg|thumb|Erechtheioni Joonia antkapiteel]]
[[File:Greek Corinthian anta capital.jpg|thumb|Kreeka Korintose antkapiteel]]
'''Antkapiteel''' on [[ant]]i ülemine osa, Vana-Kreeka templiarhitektuuris tugiseina esiserv, mis on kaunistatud profileeringuga või dekooriga vastavalt [[order]]ile. Tavaliselt on see anti peal asetsev kiviplokk koormuse jaotamiseks talastikult.&lt;ref&gt;[https://design-encyclopedia.com/?T=Anta Anta. - Design+Encyclopedia]&lt;/ref&gt; Kui antkapiteel on vaid dekoratiivne, nagau Vana-Rooma arhitektuuris, võidakse seda nimetada ka pilasterkapiteeliks.

Antkapiteelid ei eendu seinast ja neil on plokitaoline, lamedate külgedega vorm, mis osalt jääb seinaga seotuks. Vana-Kreeka arhitektuuris on antkapiteel väga erinev sama ehitise sammaste kapiteelidest, Vana-Rooma arhitektuuris see erinevus tasandub.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Doric anta Athenian Treasury.jpg|Ateena varakambri dooria ant
Sofa capital Erechteion.jpg|[[Erechtheion]]i ant
Didyma capital.jpg|Antkapiteel Didyma Apolloni templist
Temple of Bel, Palmyra 11.jpg|Rooma antkapiteel [[Palmyra]] Beeli templis
Näide.jpg|Pildiallkiri2
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur]]</text>
      <sha1>t6el3ht8myrhk6ipppsfd7sqpcla0r2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142625</id>
      <parentid>7142620</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:46:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pildid */</comment>
      <origin>7142625</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1267" sha1="q6k3e1j720o36mowlrunlglf4uamaa4" xml:space="preserve">[[File:Doric anta characteristic shape.jpg|thumb|Dooria antkapiteel]]
[[File:Ionic anta capital at the Erechtheum.jpg|thumb|Erechtheioni Joonia antkapiteel]]
[[File:Greek Corinthian anta capital.jpg|thumb|Kreeka Korintose antkapiteel]]
'''Antkapiteel''' on [[ant]]i ülemine osa, Vana-Kreeka templiarhitektuuris tugiseina esiserv, mis on kaunistatud profileeringuga või dekooriga vastavalt [[order]]ile. Tavaliselt on see anti peal asetsev kiviplokk koormuse jaotamiseks talastikult.&lt;ref&gt;[https://design-encyclopedia.com/?T=Anta Anta. - Design+Encyclopedia]&lt;/ref&gt; Kui antkapiteel on vaid dekoratiivne, nagau Vana-Rooma arhitektuuris, võidakse seda nimetada ka pilasterkapiteeliks.

Antkapiteelid ei eendu seinast ja neil on plokitaoline, lamedate külgedega vorm, mis osalt jääb seinaga seotuks. Vana-Kreeka arhitektuuris on antkapiteel väga erinev sama ehitise sammaste kapiteelidest, Vana-Rooma arhitektuuris see erinevus tasandub.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Doric anta Athenian Treasury.jpg|Ateena varakambri dooria ant
Sofa capital Erechteion.jpg|[[Erechtheion]]i ant
Didyma capital.jpg|Antkapiteel Didyma Apolloni templist
Temple of Bel, Palmyra 11.jpg|Rooma antkapiteel [[Palmyra]] Beeli templis
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur]]</text>
      <sha1>q6k3e1j720o36mowlrunlglf4uamaa4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142630</id>
      <parentid>7142625</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:56:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pildid */</comment>
      <origin>7142630</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1514" sha1="gsvbghxiuq5llpob5nrjui1u3oqj168" xml:space="preserve">[[File:Doric anta characteristic shape.jpg|thumb|Dooria antkapiteel]]
[[File:Ionic anta capital at the Erechtheum.jpg|thumb|Erechtheioni Joonia antkapiteel]]
[[File:Greek Corinthian anta capital.jpg|thumb|Kreeka Korintose antkapiteel]]
'''Antkapiteel''' on [[ant]]i ülemine osa, Vana-Kreeka templiarhitektuuris tugiseina esiserv, mis on kaunistatud profileeringuga või dekooriga vastavalt [[order]]ile. Tavaliselt on see anti peal asetsev kiviplokk koormuse jaotamiseks talastikult.&lt;ref&gt;[https://design-encyclopedia.com/?T=Anta Anta. - Design+Encyclopedia]&lt;/ref&gt; Kui antkapiteel on vaid dekoratiivne, nagau Vana-Rooma arhitektuuris, võidakse seda nimetada ka pilasterkapiteeliks.

Antkapiteelid ei eendu seinast ja neil on plokitaoline, lamedate külgedega vorm, mis osalt jääb seinaga seotuks. Vana-Kreeka arhitektuuris on antkapiteel väga erinev sama ehitise sammaste kapiteelidest, Vana-Rooma arhitektuuris see erinevus tasandub.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Doric anta Athenian Treasury.jpg|Ateena varakambri dooria ant
Sofa capital Erechteion.jpg|[[Erechtheion]]i ant
Ionic anta capital at the Temple of Athena Nike from Propylaea.jpg|Athena Nike templi antkapiteel
Didyma capital.jpg|Antkapiteel Didyma Apolloni templist
Temple of Bel, Palmyra 11.jpg|Rooma antkapiteel [[Palmyra]] Beeli templis
Detail of biclinium.jpg|Nabatea sambakapiteel ja antkapiteel
Villa Gazzotti capitello composito.jpg|Villa Gazzotti komposiitorderis pilasterkapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur]]</text>
      <sha1>gsvbghxiuq5llpob5nrjui1u3oqj168</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142708</id>
      <parentid>7142630</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T20:47:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7142708</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1564" sha1="j0spynoa1g2hwl6a0a4qsokggm8ltde" xml:space="preserve">[[File:Doric anta characteristic shape.jpg|thumb|Dooria antkapiteel]]
[[File:Ionic anta capital at the Erechtheum.jpg|thumb|Erechtheioni Joonia antkapiteel]]
[[File:Greek Corinthian anta capital.jpg|thumb|Kreeka Korintose antkapiteel]]
'''Antkapiteel''' on [[ant]]i ülemine osa, [[Vana-Kreeka arhitektuur|Vana-Kreeka templiarhitektuuris]] tugiseina esiserv, mis on kaunistatud profileeringuga või dekooriga vastavalt [[order]]ile. Tavaliselt on see anti peal asetsev kiviplokk [[koormus]]e jaotamiseks [[talastik]]ult.&lt;ref&gt;[https://design-encyclopedia.com/?T=Anta Anta. - Design+Encyclopedia]&lt;/ref&gt; Kui antkapiteel on vaid dekoratiivne, nagu sageli [[Vana-Rooma arhitektuur]]is, võidakse seda nimetada ka [[pilaster]]kapiteeliks.

Antkapiteelid ei eendu seinast ja neil on plokitaoline, lamedate külgedega vorm, mis osalt jääb seinaga seotuks. Vana-Kreeka arhitektuuris on antkapiteel väga erinev sama ehitise sammaste kapiteelidest, Vana-Rooma arhitektuuris see erinevus tasandub.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Doric anta Athenian Treasury.jpg|Ateena varakambri dooria ant
Sofa capital Erechteion.jpg|[[Erechtheion]]i ant
Ionic anta capital at the Temple of Athena Nike from Propylaea.jpg|Athena Nike templi antkapiteel
Didyma capital.jpg|Antkapiteel Didyma Apolloni templist
Temple of Bel, Palmyra 11.jpg|Rooma antkapiteel [[Palmyra]] Beeli templis
Detail of biclinium.jpg|Nabatea sambakapiteel ja antkapiteel
Villa Gazzotti capitello composito.jpg|Villa Gazzotti komposiitorderis pilasterkapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur]]</text>
      <sha1>j0spynoa1g2hwl6a0a4qsokggm8ltde</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Faith Cherotich</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714144</id>
    <revision>
      <id>7142610</id>
      <timestamp>2026-04-29T17:36:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Sportlane | nimi = Faith Cherotich | pilt = Faith Cherotich 2023 (cropped).jpg | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Faith Cherotich (2023) | riik = Keenia | sünniaeg = {{süv|2004|7|13}} | sünnikoht = [[Kericho County]] | treener = Piet de Peuter&lt;br&gt;Bernard Rono | surmaaeg  =  | surmakoht =   | pikkus =  | kaal = | medalid = {{MedalOlümpia}}  {{Pronksmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#3000 meetri ta...'</comment>
      <origin>7142610</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2912" sha1="5pu6pv2f61cdpba8o0npdgs79rg8nw1" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Faith Cherotich
| pilt = Faith Cherotich 2023 (cropped).jpg
| pildisuurus = 220px
| pildiallkiri = Faith Cherotich (2023)
| riik = Keenia
| sünniaeg = {{süv|2004|7|13}}
| sünnikoht = [[Kericho County]]
| treener = Piet de Peuter&lt;br&gt;Bernard Rono
| surmaaeg  = 
| surmakoht =  
| pikkus = 
| kaal =
| medalid =
{{MedalOlümpia}} 
{{Pronksmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#3000 meetri takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Tokyo 2025]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]]}}
{{Pronksmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Budapest 2023]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]]}}
{{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2022. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Cali]]|3000 m takistusjooks}}
{{Pronksmedal|[[2021. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2021 Nairobi]]|3000 m takistusjooks}}
}}
'''Faith Cherotich''' (sündinud [[13. juuli]]l [[2004]]) on [[Keenia]] [[kergejõustiklane]], [[takistusjooks]]ja. 

[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Budapest]]is võitis ta takistusjooksus [[Winfred Mutile Yavi]] ja [[Beatrice Chepkoech]]i järel pronksmedali.

[[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is võitis ta pronksmedali Yavi ja [[Peruth Chemutai]] järel.

[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s tuli ta 3000 meetri takistusjooksus [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|võistluste rekordiga]] 8.51,59 maailmameistriks.

Cherotich on võitnud 3000 meetri takistusjooksus kahel korral (2024, 2025) [[Teemantliiga]].

==Isiklikud rekordid==

;Väljas
{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht
|- 
| [[1500 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''4.11,81''' || [[11. september]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Zagreb]]
|- 
| [[Miilijooks]] || align=&quot;center&quot;| '''4.28,97''' || [[11. september]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Zagreb]]
|- 
| [[5000 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''15.03,78''' || [[27. aprill]] [[2024]]  || {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Suzhou]]
|- 
| [[3000 m takistusjooks]] || align=&quot;center&quot;| '''8.48,71''' || [[5. juuli]] [[2025]]  || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]]
|}
&lt;small&gt;Allikas: World Athletics&lt;/small&gt;

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* {{IAAF}}

{{JÄRJESTA:Cherotich, Faith}}
[[Kategooria:Keenia jooksjad]]
[[Kategooria:Takistusjooksjad]]
[[Kategooria:Sündinud 2004]]</text>
      <sha1>5pu6pv2f61cdpba8o0npdgs79rg8nw1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ghibli muuseum</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714145</id>
    <revision>
      <id>7142614</id>
      <timestamp>2026-04-29T17:39:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>TristanKa773</username>
        <id>214103</id>
      </contributor>
      <comment>Uus artikkel Ghibli muuseumist</comment>
      <origin>7142614</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6173" sha1="qq8nlznnyxp0phtydhkk5ewpjpvin4r" xml:space="preserve">{{Hoone
|Nimi = Ghibli muuseum
|Omakeelne nimi = 三鷹の森ジブリ美術館
|Pilt = [[Fail:Ghibli Studio.jpg|thumb|center|Ghibli muuseumi hoone]]
|Laiuskoord  = 35.7036
|Pikkuskoord = 139.5826
|Asukoht = [[Mitaka]], [[Tokyo]], [[Jaapan]]
|Avamine = 1. oktoober 2001
|Looja = [[Hayao Miyazaki]], [[Studio Ghibli]]
|Omanik = Studio Ghibli
|Arhitekt = [[Hayao Miyazaki]] (kontseptsioon)
|Liigitus = Animatsiooni- ja kunstimuuseum
|Veebileht = https://www.ghibli-museum.jp/
}}

'''Ghibli muuseum''' (jaapani keeles 三鷹の森ジブリ美術館, Mitaka no Mori Jiburi Bijutsukan) on [[Studio Ghibli]] teemaline muuseum [[Jaapan]]is, mis asub [[Tokyo]] lähedal [[Mitaka]] linnas [[Inokashira park|Inokashira pargi]] alal. Muuseum on pühendatud Studio Ghibli filmide loomeprotsessile, animatsioonikunstile ning stuudio kunstilisele maailmale.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Studio Ghibli |url=https://www.britannica.com/money/Studio-Ghibli |publisher=Encyclopaedia Britannica |access-date=29. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;

Muuseum avati 1. oktoobril 2001 ning selle peamiseks loovjuhiks oli legendaarne animarežissöör [[Hayao Miyazaki]]. Hoone ja ekspositsioonide disain peegeldavad Ghibli filmidele omast fantaasiarohket ja detailset visuaalset stiili.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Hayao Miyazaki |url=https://www.britannica.com/biography/Miyazaki-Hayao |publisher=Encyclopaedia Britannica |access-date=29. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==

Ghibli muuseumi idee tekkis 1990. aastate lõpus, kui [[Studio Ghibli]] soovis luua püsiva koha, kus tutvustada oma loomingut väljaspool traditsioonilisi kinosaale. Muuseumi projekteerimisel osales aktiivselt [[Hayao Miyazaki]], kes soovis, et hoone ise oleks osa kogemusest – mitte ainult näitusepaik, vaid “elav filmimaailm”.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Ghibli Museum overview and design concept |url=https://jal.japantravel.com/places/tokyo/ghibli-museum/203 |publisher=Japan Travel / Japan Airlines |access-date=29. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;

Muuseum avati ametlikult 2001. aastal ning sellest ajast alates on see olnud üks populaarsemaid kultuuriturismi sihtkohti [[Jaapan]]is. Külastajate arvu piiratakse teadlikult, et säilitada rahulik atmosfäär, mistõttu piletid tuleb tavaliselt ette broneerida.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Ghibli Museum ticket reservation and visitor policy |url=https://www.ghibli-museum.jp/en/ |publisher=Mitaka City Arts Foundation |access-date=29. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;

== Arhidektuur ==

Muuseumi hoone on kujundatud [[Hayao Miyazaki]] joonistuste ja [[Euroopa]] stiilis fantaasiamaastike mõjutusel. Hoone on värvikas, labürindilaadne ning täis orgaanilisi vorme, treppe ja rõdusid. Disain rõhutab ideed, et külastaja “eksib” muuseumis, avastades seda iseseisvalt.&lt;ref&gt;{{cite web |title=The Studio Ghibli Museum: architecture and concept |url=https://www.wonderfulmuseums.com/museum/the-studio-ghibli-museum/ |access-date=29. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |title=Ghibli Museum design philosophy and European influences |url=https://www.newyorker.com/magazine/2005/01/17/the-auteur-of-anime/ |access-date=29. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;

Hoone struktuur ise on meelega veidi ebatraditsiooniline – seal puuduvad selged sirged marsruudid ning ruumid on omavahel ühendatud ootamatute käikude ja treppidega, mis meenutavad Ghibli filmide maailmade seikluslikkust.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Ghibli Museum Inside: A Deep Dive into Mitaka’s Magical World of Animation |url=https://www.wonderfulmuseums.com/museum/studio-ghibli-museum-inside/ |access-date=29. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;

== Muud omadused ==

'''Saturni kino''' (Saturn Theater) on muuseumi sees asuv väike kino, kus linastatakse eksklusiivselt Studio Ghibli poolt loodud lühianimafilme. Neid filme ei näidata kusagil mujal ning repertuaar vahetub regulaarselt, pakkudes korduvkülastajatele uusi elamusi.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Ghibli Museum short films exclusive screenings |url=https://www.atlasobscura.com/places/ghibli-museum |publisher=Atlas Obscura |access-date=29. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;

'''Katuseaed''' on muuseumi katusealal asuv aed, mille üks tuntumaid elemente on suur roostes rauast robotkuju, mis on inspireeritud filmist ''[[Taevane kindlus]]''. See on üks populaarsemaid fotokohti kogu muuseumis.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Lose Your Way at the Ghibli Museum |url=https://tokyocheapo.com/entertainment/museums-and-exhibitions/lose-your-way-at-the-ghibli-museum/ |publisher=Tokyo Cheapo |access-date=29. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;

'''„Catbusi“ atraktsioon''' filmist ''[[Mu naaber Totoro]]'' on muuseumis asuv lastele mõeldud mänguala. See on loodud eelkõige noorematele külastajatele ning sinna pääsevad ainult väiksemad lapsed.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Ghibli Museum Catbus experience and children’s area |url=https://tokyocheapo.com/entertainment/museums-and-exhibitions/lose-your-way-at-the-ghibli-museum/ |publisher=Tokyo Cheapo |access-date=29. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;

== Külastamine ==

Ghibli muuseumis kehtib range külastuskorraldus – külastajad pääsevad sisse kindla ajavahemiku alusel ning pileteid tuleb tavaliselt osta ette. See aitab vältida ülerahvastatust ning säilitada muuseumi rahuliku atmosfääri. Fotografeerimine muuseumi sisemistes [[näitusesaal]]ides on üldiselt keelatud, et säilitada eksponaatide kogemuslik ja avastamislik iseloom.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Ghibli Museum ticket system and timed entry explanation |url=https://explore-japan.nicoxz.com/spots/ghibli-museum-mitaka/ |publisher=Explore Japan |access-date=29. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |title=Why photography is not allowed inside the Ghibli Museum |url=https://www.wonderfulmuseums.com/museum/ghibli-museum-tokyo-tickets/ |publisher=Wonderful Museums |access-date=29. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;

== Pood ja kohvik ==

Muuseumis asub ka väike teemakohane suveniiripood, kust saab osta eksklusiivseid [[Studio Ghibli]]-teemalisi esemeid, [[raamat]]uid ja [[suveniir]]e, mida mujalt ei leia. Muuseumis tegutseb ka kohvik, kus pakutakse kergeid eineid ja jooke.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Ghibli Museum, Mitaka – Welcome |url=https://www.ghibli-museum.jp/en/welcome/#StrawHat |publisher=Mitaka City Arts Foundation |access-date=29. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;</text>
      <sha1>qq8nlznnyxp0phtydhkk5ewpjpvin4r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142619</id>
      <parentid>7142614</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T17:41:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>TristanKa773</username>
        <id>214103</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Viite pealkirja lisamine</comment>
      <origin>7142619</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6198" sha1="65kzulel7i6ldrohbn8iyjmz3ev55vh" xml:space="preserve">{{Hoone
|Nimi = Ghibli muuseum
|Omakeelne nimi = 三鷹の森ジブリ美術館
|Pilt = [[Fail:Ghibli Studio.jpg|thumb|center|Ghibli muuseumi hoone]]
|Laiuskoord  = 35.7036
|Pikkuskoord = 139.5826
|Asukoht = [[Mitaka]], [[Tokyo]], [[Jaapan]]
|Avamine = 1. oktoober 2001
|Looja = [[Hayao Miyazaki]], [[Studio Ghibli]]
|Omanik = Studio Ghibli
|Arhitekt = [[Hayao Miyazaki]] (kontseptsioon)
|Liigitus = Animatsiooni- ja kunstimuuseum
|Veebileht = https://www.ghibli-museum.jp/
}}

'''Ghibli muuseum''' (jaapani keeles 三鷹の森ジブリ美術館, Mitaka no Mori Jiburi Bijutsukan) on [[Studio Ghibli]] teemaline muuseum [[Jaapan]]is, mis asub [[Tokyo]] lähedal [[Mitaka]] linnas [[Inokashira park|Inokashira pargi]] alal. Muuseum on pühendatud Studio Ghibli filmide loomeprotsessile, animatsioonikunstile ning stuudio kunstilisele maailmale.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Studio Ghibli |url=https://www.britannica.com/money/Studio-Ghibli |publisher=Encyclopaedia Britannica |access-date=29. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;

Muuseum avati 1. oktoobril 2001 ning selle peamiseks loovjuhiks oli legendaarne animarežissöör [[Hayao Miyazaki]]. Hoone ja ekspositsioonide disain peegeldavad Ghibli filmidele omast fantaasiarohket ja detailset visuaalset stiili.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Hayao Miyazaki |url=https://www.britannica.com/biography/Miyazaki-Hayao |publisher=Encyclopaedia Britannica |access-date=29. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==

Ghibli muuseumi idee tekkis 1990. aastate lõpus, kui [[Studio Ghibli]] soovis luua püsiva koha, kus tutvustada oma loomingut väljaspool traditsioonilisi kinosaale. Muuseumi projekteerimisel osales aktiivselt [[Hayao Miyazaki]], kes soovis, et hoone ise oleks osa kogemusest – mitte ainult näitusepaik, vaid “elav filmimaailm”.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Ghibli Museum overview and design concept |url=https://jal.japantravel.com/places/tokyo/ghibli-museum/203 |publisher=Japan Travel / Japan Airlines |access-date=29. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;

Muuseum avati ametlikult 2001. aastal ning sellest ajast alates on see olnud üks populaarsemaid kultuuriturismi sihtkohti [[Jaapan]]is. Külastajate arvu piiratakse teadlikult, et säilitada rahulik atmosfäär, mistõttu piletid tuleb tavaliselt ette broneerida.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Ghibli Museum ticket reservation and visitor policy |url=https://www.ghibli-museum.jp/en/ |publisher=Mitaka City Arts Foundation |access-date=29. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;

== Arhidektuur ==

Muuseumi hoone on kujundatud [[Hayao Miyazaki]] joonistuste ja [[Euroopa]] stiilis fantaasiamaastike mõjutusel. Hoone on värvikas, labürindilaadne ning täis orgaanilisi vorme, treppe ja rõdusid. Disain rõhutab ideed, et külastaja “eksib” muuseumis, avastades seda iseseisvalt.&lt;ref&gt;{{cite web |title=The Studio Ghibli Museum: architecture and concept |url=https://www.wonderfulmuseums.com/museum/the-studio-ghibli-museum/ |access-date=29. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |title=Ghibli Museum design philosophy and European influences |url=https://www.newyorker.com/magazine/2005/01/17/the-auteur-of-anime/ |access-date=29. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;

Hoone struktuur ise on meelega veidi ebatraditsiooniline – seal puuduvad selged sirged marsruudid ning ruumid on omavahel ühendatud ootamatute käikude ja treppidega, mis meenutavad Ghibli filmide maailmade seikluslikkust.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Ghibli Museum Inside: A Deep Dive into Mitaka’s Magical World of Animation |url=https://www.wonderfulmuseums.com/museum/studio-ghibli-museum-inside/ |access-date=29. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;

== Muud omadused ==

'''Saturni kino''' (Saturn Theater) on muuseumi sees asuv väike kino, kus linastatakse eksklusiivselt Studio Ghibli poolt loodud lühianimafilme. Neid filme ei näidata kusagil mujal ning repertuaar vahetub regulaarselt, pakkudes korduvkülastajatele uusi elamusi.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Ghibli Museum short films exclusive screenings |url=https://www.atlasobscura.com/places/ghibli-museum |publisher=Atlas Obscura |access-date=29. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;

'''Katuseaed''' on muuseumi katusealal asuv aed, mille üks tuntumaid elemente on suur roostes rauast robotkuju, mis on inspireeritud filmist ''[[Taevane kindlus]]''. See on üks populaarsemaid fotokohti kogu muuseumis.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Lose Your Way at the Ghibli Museum |url=https://tokyocheapo.com/entertainment/museums-and-exhibitions/lose-your-way-at-the-ghibli-museum/ |publisher=Tokyo Cheapo |access-date=29. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;

'''„Catbusi“ atraktsioon''' filmist ''[[Mu naaber Totoro]]'' on muuseumis asuv lastele mõeldud mänguala. See on loodud eelkõige noorematele külastajatele ning sinna pääsevad ainult väiksemad lapsed.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Ghibli Museum Catbus experience and children’s area |url=https://tokyocheapo.com/entertainment/museums-and-exhibitions/lose-your-way-at-the-ghibli-museum/ |publisher=Tokyo Cheapo |access-date=29. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;

== Külastamine ==

Ghibli muuseumis kehtib range külastuskorraldus – külastajad pääsevad sisse kindla ajavahemiku alusel ning pileteid tuleb tavaliselt osta ette. See aitab vältida ülerahvastatust ning säilitada muuseumi rahuliku atmosfääri. Fotografeerimine muuseumi sisemistes [[näitusesaal]]ides on üldiselt keelatud, et säilitada eksponaatide kogemuslik ja avastamislik iseloom.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Ghibli Museum ticket system and timed entry explanation |url=https://explore-japan.nicoxz.com/spots/ghibli-museum-mitaka/ |publisher=Explore Japan |access-date=29. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |title=Why photography is not allowed inside the Ghibli Museum |url=https://www.wonderfulmuseums.com/museum/ghibli-museum-tokyo-tickets/ |publisher=Wonderful Museums |access-date=29. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;

== Pood ja kohvik ==

Muuseumis asub ka väike teemakohane suveniiripood, kust saab osta eksklusiivseid [[Studio Ghibli]]-teemalisi esemeid, [[raamat]]uid ja [[suveniir]]e, mida mujalt ei leia. Muuseumis tegutseb ka kohvik, kus pakutakse kergeid eineid ja jooke.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Ghibli Museum, Mitaka – Welcome |url=https://www.ghibli-museum.jp/en/welcome/#StrawHat |publisher=Mitaka City Arts Foundation |access-date=29. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}</text>
      <sha1>65kzulel7i6ldrohbn8iyjmz3ev55vh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Ristiusk Norras</title>
    <ns>1</ns>
    <id>714146</id>
    <revision>
      <id>7142629</id>
      <timestamp>2026-04-29T17:54:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Võib-olla sobiks artikli pealkirjaks Kristlus Norras? ~~~~'</comment>
      <origin>7142629</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="160" sha1="l2w9kiddnpjyiuycufcfh7xmna2pbux" xml:space="preserve">Võib-olla sobiks artikli pealkirjaks Kristlus Norras? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 20:54 (EEST)</text>
      <sha1>l2w9kiddnpjyiuycufcfh7xmna2pbux</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142677</id>
      <parentid>7142629</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:37:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>Vastus</comment>
      <origin>7142677</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="267" sha1="nv74eivk4egsbnhzh9fjx77dzykmi2p" xml:space="preserve">Võib-olla sobiks artikli pealkirjaks Kristlus Norras? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 20:54 (EEST)

:Jah. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 22:37 (EEST)</text>
      <sha1>nv74eivk4egsbnhzh9fjx77dzykmi2p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Poola seente punane nimestik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714147</id>
    <revision>
      <id>7142639</id>
      <timestamp>2026-04-29T18:34:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Pilt:Koobalttorik1.jpg|pisi|[[Koobalttorik]] (''Terana coerulea'') on Poolas väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liik]] [[Pilt:Loweomyces fractipes.jpg|pisi|''[[Loweomyces fractipes]]'' on Poolas väljasuremisohus liik]] [[Pilt:Valkjas tardservik1.jpg|pisi|[[Valkjas tardservik]] (''Hohenbuehelia petaloides'') on Poolas ohualdis liik]] [[Pilt:Deconica coprophila 1.jpg|pisi|''[[Deconica coprophila ]]'' on Poolas haruldane liik]]  Alljärgnevates nimekirjades on Poola...'</comment>
      <origin>7142639</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="37027" sha1="61pn12kadekx0lteuebph2v09d3hk4r" xml:space="preserve">[[Pilt:Koobalttorik1.jpg|pisi|[[Koobalttorik]] (''Terana coerulea'') on Poolas väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liik]]
[[Pilt:Loweomyces fractipes.jpg|pisi|''[[Loweomyces fractipes]]'' on Poolas väljasuremisohus liik]]
[[Pilt:Valkjas tardservik1.jpg|pisi|[[Valkjas tardservik]] (''Hohenbuehelia petaloides'') on Poolas ohualdis liik]]
[[Pilt:Deconica coprophila 1.jpg|pisi|''[[Deconica coprophila ]]'' on Poolas haruldane liik]]

Alljärgnevates nimekirjades on Poola punase nimestiku seened 2006. aasta seisuga.&lt;ref&gt;https://www.grzyby.pl/czerwona-lista-skorowidz-lat.htm&lt;/ref&gt;

LK I, II, III – looduskaitse kategooria.

==Poola punase nimestiku ohustatuse kategooriad==
*Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud (''Ex'')
*Väljasuremisohus (''E'')
*Ohualtid (''V'')
*Haruldased (''R'')
*Puuduliku andmestikuga, aga kategooriates Ex, E, V või R (''I'')&lt;ref&gt;[https://www.researchgate.net/profile/Malgorzata_Bak/publication/267625509_Red_list_of_the_algae_in_Poland/links/5ec2a647299bf1c09ac4f89d/Red-list-of-the-algae-in-Poland.pdf Red list of plants and fungi in Poland]&lt;/ref&gt;

==Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liigid (''Ex'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Aleurodiscus aurantius 	]]'' – 
*''[[	Amanita caesarea 	]]'' – 
*''[[	Amylocorticium subsulphureum 	]]'' – 
*''[[	Baltazaria galactina 	]]'' – 
*''[[	Byssocorticium pulchrum 	]]'' – 
*''[[	Chamonixia caespitosa 	]]'' – 
*''[[	Colacogloea effusa 	]]'' – 
*''[[	Corticium macrosporopsis 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius bulbosus 	]]'' – 
*''[[	Cystobasidium fimetarium 	]]'' – 
*''[[	Cytidiella albida 	]]'' – 
*''[[	Dendrominia dryina 	]]'' – 
*''[[	Eichleriella alliciens 	]]'' – 
*''[[	Eichleriella leucophaea 	]]'' – 
*''[[	Exidia badioumbrina 	]]'' – 
*''[[	Exidia umbrinella 	]]'' – 
*''[[	Gautieria morchelliformis 	]]'' – 
*''[[	Geastrum berkeleyi 	]]'' – 
*''[[	Gloiodon strigosus 	]]'' – 
*''[[	Helicogloea graminicola 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum glaucopus 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum scrobiculatum 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe ceracea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe spadicea 	]]'' – 
*''[[	Hyphodermella corrugata 	]]'' – 
*''[[	Hypochnella violacea 	]]'' – 
*''[[	Hysterangium hessei 	]]'' – 
*''[[	Lentaria afflata 	]]'' – 
*''[[	Lepiota erminea 	]]'' – 
*''[[	Lepiota lilacea 	]]'' – 
*''[[	Lepiota parvannulata 	]]'' – 
*''[[	Mycorrhaphium pusillum 	]]'' – 
*''[[	Octaviania neuhoffii 	]]'' – 
*''[[	Phellodon confluens 	]]'' – 
*''[[	Phlebia bresadolae 	]]'' – 
*''[[	Phlebia subochracea 	]]'' – 
*''[[	Phlebiopsis crassa 	]]'' – 
*''[[	Protodontia fascicularis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella bifrons 	]]'' – 
*''[[	Ramaricium albo-ochraceum 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia terrigena 	]]'' – 
*''[[	Russula intermedia 	]]'' – 
*''[[	Scytinostroma odoratum 	]]'' – 
*''[[	Septobasidium carestianum 	]]'' – 
*''[[	Septobasidium fuscoviolaceum 	]]'' – 
*''[[	Terana caerulea 	]]'' – 
*''[[	Tremella exigua 	]]'' – 
*''[[	Tremella indecorata 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma fucatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma luridum 	]]'' – 
*''[[	Tuber aestivum 	]]'' – 
}}

==Väljasuremisohus liigid (''E'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Abortiporus biennis 	]]'' – 
*''[[	Abortiporus fractipes 	]]'' – 
*''[[	Agaricus placomyces 	]]'' – 
*''[[	Agrocybe firma 	]]'' – 
*''[[	Albatrellus confluens 	]]'' – 
*''[[	Albatrellus ovinus 	]]'' – 
*''[[	Albatrellus subrubescens 	]]'' – 
*''[[	Aleurocystidiellum disciforme 	]]'' – 
*''[[	Aleurocystidiellum subcruentatum 	]]'' – 
*''[[	Aleurodiscus cerussatus 	]]'' – 
*''[[	Alloclavaria purpurea 	]]'' – 
*''[[	Amylocorticium cebennense 	]]'' – 
*''[[	Amylocorticium subincarnatum 	]]'' – 
*''[[	Amylocystis lapponica 	]]'' – 
*''[[	Anomoporia bombycina 	]]'' – 
*''[[	Anthoporia albobrunnea 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella citrinella 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella foliaceodentata 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia lobata 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia oniscus 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia philonotis 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia retiruga 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia spathulata 	]]'' – 
*''[[	Asterodon ferruginosus 	]]'' – 
*''[[	Asterostroma cervicolor 	]]'' – 
*''[[	Astraeus hygrometricus 	]]'' – 
*''[[	Aureoboletus gentilis 	]]'' – 
*''[[	Battarrea phalloides 	]]'' – 
*''[[	Boidinia furfuracea 	]]'' – 
*''[[	Boletopsis grisea 	]]'' – 
*''[[	Boletopsis leucomelaena 	]]'' – 
*''[[	Boletus aereus 	]]'' – 
*''[[	Boreostereum radiatum 	]]'' – 
*''[[	Bovista aestivalis 	]]'' – 
*''[[	Bovista graveolens 	]]'' – 
*''[[	Brunneoporus malicola 	]]'' – 
*''[[	Buchwaldoboletus hemichrysus 	]]'' – 
*''[[	Butyriboletus fechtneri 	]]'' – 
*''[[	Butyriboletus regius 	]]'' – 
*''[[	Byssocorticium atrovirens 	]]'' – 
*''[[	Calcipostia guttulata 	]]'' – 
*''[[	Calocera glossoides 	]]'' – 
*''[[	Calonarius aureofulvus 	]]'' – 
*''[[	Calvatia candida 	]]'' – 
*''[[	Calvatia cyathiformis 	]]'' – 
*''[[	Calyptella campanula 	]]'' – 
*''[[	Cantharellus friesii 	]]'' – 
*''[[	Catathelasma imperiale 	]]'' – 
*''[[	Cerinomyces tortus 	]]'' – 
*''[[	Cerioporus stereoides 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia purpurea 	]]'' – 
*''[[	Ceriporiopsis subvermispora 	]]'' – 
*''[[	Chroogomphus helveticus 	]]'' – 
*''[[	Chrysomphalina chrysophylla 	]]'' – 
*''[[	Clavaria fumosa 	]]'' – 
*''[[	Clavaria zollingeri 	]]'' – 
*''[[	Clavariadelphus truncatus 	]]'' – 
*''[[	Clavulicium macounii 	]]'' – 
*''[[	Clitocybe paropsis 	]]'' – 
*''[[	Clitocybe subcordispora 	]]'' – 
*''[[	Conferticium ravum 	]]'' – 
*''[[	Conocybe ambigua 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis canoceps 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis narcotica 	]]'' – 
*''[[	Coprinus sterquilinus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius alnetorum 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius balaustinus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius bataillei 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius dilutus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius fulvescens 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius melanotus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius melleopallens 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius opimus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius privignoides 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius rigens 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius rubricosus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius spadiceus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius stemmatus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius tabularis 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius triformis 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius triumphans 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius umbrinolens 	]]'' – 
*''[[	Cotylidia pannosa 	]]'' – 
*''[[	Cotylidia undulata 	]]'' – 
*''[[	Cristinia helvetica 	]]'' – 
*''[[	Crustoderma dryinum 	]]'' – 
*''[[	Crustodontia chrysocreas 	]]'' – 
*''[[	Crustomyces subabruptus 	]]'' – 
*''[[	Crystallicutis serpens 	]]'' – 
*''[[	Cyathus stercoreus 	]]'' – 
*''[[	Cyclocybe cylindracea 	]]'' – 
*''[[	Cystoagaricus populinus s.l. 	]]'' – 
*''[[	Cytidia salicina 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces ovisporus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces variisporus 	]]'' – 
*''[[	Dacryobolus karstenii 	]]'' – 
*''[[	Dacryobolus sudans 	]]'' – 
*''[[	Deconica philipsii 	]]'' – 
*''[[	Deconica phyllogena 	]]'' – 
*''[[	Dendrocollybia racemosa 	]]'' – 
*''[[	Dendrocorticium polygonioides 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele commixta 	]]'' – 
*''[[	Dentipratulum bialoviesense 	]]'' – 
*''[[	Desarmillaria tabescens 	]]'' – 
*''[[	Dichomitus albidofuscus 	]]'' – 
*''[[	Dictyopus junquilleus 	]]'' – 
*''[[	Diplomitoporus crustulinus 	]]'' – 
*''[[	Disciseda bovista 	]]'' – 
*''[[	Disciseda candida 	]]'' – 
*''[[	Ditangium cerasi 	]]'' – 
*''[[	Ditiola peziziformis 	]]'' – 
*''[[	Ditiola radicata 	]]'' – 
*''[[	Echinoderma jacobi 	]]'' – 
*''[[	Efibulella deflectens 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces anthracinus 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces cyanosporus 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces papillatus 	]]'' – 
*''[[	Elmerina caryae 	]]'' – 
*''[[	Entocybe pseudoturbida 	]]'' – 
*''[[	Entocybe turbida 	]]'' – 
*''[[	Entoloma atromarginatum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma bloxamii 	]]'' – 
*''[[	Entoloma clandestinum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma griseocyaneum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma placidum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma prunuloides 	]]'' – 
*''[[	Entoloma rhombisporum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma strigosissimum 	]]'' – 
*''[[	Eocronartium muscicola 	]]'' – 
*''[[	Epithele typhae 	]]'' – 
*''[[	Erastia salmonicolor 	]]'' – 
*''[[	Erythricium laetum 	]]'' – 
*''[[	Exidia candida 	]]'' – 
*''[[	Exidia candida var. cartilaginea 	]]'' – 
*''[[	Exidia repanda 	]]'' – 
*''[[	Exidiopsis effusa 	]]'' – 
*''[[	Flavidoporia pulvinascens 	]]'' – 
*''[[	Fomitopsis officinalis 	]]'' – 
*''[[	Fomitopsis pulvina 	]]'' – 
*''[[	Fomitopsis ramentacea 	]]'' – 
*''[[	Fuscoporia torulosa 	]]'' – 
*''[[	Fuscoporia viticola 	]]'' – 
*''[[	Galerina ampullaceocystis 	]]'' – 
*''[[	Galerina badipes 	]]'' – 
*''[[	Galerina jaapii 	]]'' – 
*''[[	Gastrosporium simplex 	]]'' – 
*''[[	Geastrum campestre 	]]'' – 
*''[[	Geastrum corollinum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum elegans 	]]'' – 
*''[[	Geastrum floriforme 	]]'' – 
*''[[	Geastrum fornicatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum hungaricum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum minimum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum nanum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum rufescens 	]]'' – 
*''[[	Geastrum saccatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum striatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum triplex 	]]'' – 
*''[[	Gelatoporia pannocincta 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus perplexus 	]]'' – 
*''[[	Gloeocystidiellum convolvens 	]]'' – 
*''[[	Gloioxanthomyces vitellinus 	]]'' – 
*''[[	Gomphus clavatus 	]]'' – 
*''[[	Guepiniopsis buccina 	]]'' – 
*''[[	Gymnopilus flavus 	]]'' – 
*''[[	Gymnopilus picreus 	]]'' – 
*''[[	Gymnopilus stabilis 	]]'' – 
*''[[	Gymnopus ocior 	]]'' – 
*''[[	Gymnopus putillus 	]]'' – 
*''[[	Hapalopilus croceus 	]]'' – 
*''[[	Hemileccinum impolitum 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena crispata 	]]'' – 
*''[[	Hemipholiota heteroclita 	]]'' – 
*''[[	Hemistropharia albocrenulata 	]]'' – 
*''[[	Hericium erinaceus 	]]'' – 
*''[[	Hericium flagellum 	]]'' – 
*''[[	Hermanssonia centrifuga 	]]'' – 
*''[[	Heteroradulum deglubens 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia longipes 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia reniformis 	]]'' – 
*''[[	Hyalodon piceicola 	]]'' – 
*''[[	Hydnangium carneum 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum aurantiacum 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum auratile 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum caeruleum 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum compactum 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum concrescens 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum ferrugineum 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum geogenium 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum peckii 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum suaveolens 	]]'' – 
*''[[	Hydnoporia corrugata 	]]'' – 
*''[[	Hydropus atramentosus 	]]'' – 
*''[[	Hydropus marginellus 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe aurantiosplendens 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe ingrata 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe insipida 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe intermedia 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe mucronella 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe ovina 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe parvula 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe reidii 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus hyacinthinus 	]]'' – 
*''[[	Hymenochaete cinnamomea 	]]'' – 
*''[[	Hymenochaete fuliginosa 	]]'' – 
*''[[	Hymenogaster olivaceus 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma ericaeoides 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma ericaeum 	]]'' – 
*''[[	Hysterangium separabile 	]]'' – 
*''[[	Inocybe abjecta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe glabripes 	]]'' – 
*''[[	Inocybe paludinella 	]]'' – 
*''[[	Inocybe putilla 	]]'' – 
*''[[	Inocybe rufoalba 	]]'' – 
*''[[	Inocybe xanthomelas 	]]'' – 
*''[[	Irpicodon pendulus 	]]'' – 
*''[[	Junghuhnia collabens 	]]'' – 
*''[[	Kavinia alboviridis 	]]'' – 
*''[[	Kavinia himantia 	]]'' – 
*''[[	Kneiffiella abdita 	]]'' – 
*''[[	Laccaria maritima 	]]'' – 
*''[[	Lactarius controversus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius insulsus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius lacunarum 	]]'' – 
*''[[	Lactarius repraesentaneus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius resimus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius sphagneti 	]]'' – 
*''[[	Lactarius zonarioides 	]]'' – 
*''[[	Lactarius violascens 	]]'' – 
*''[[	Laeticutis cristata 	]]'' – 
*''[[	Leccinum rotundifoliae 	]]'' – 
*''[[	Lentinellus flabelliformis 	]]'' – 
*''[[	Lentinellus vulpinus 	]]'' – 
*''[[	Lepiota echinella 	]]'' – 
*''[[	Lepiota grangei 	]]'' – 
*''[[	Lepiota griseovirens 	]]'' – 
*''[[	Lepiota tomentella 	]]'' – 
*''[[	Leptoporus mollis 	]]'' – 
*''[[	Leucopaxillus paradoxus 	]]'' – 
*''[[	Leucopaxillus salmonifolius 	]]'' – 
*''[[	Litschauerella clematitis 	]]'' – 
*''[[	Lobulicium occultum 	]]'' – 
*''[[	Lulesia fallax 	]]'' – 
*''[[	Lulesia obscura 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon decipiens 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon ericaeum 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon marginatum 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon radicatum 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon turneri 	]]'' – 
*''[[	Lyophyllum deliberatum 	]]'' – 
*''[[	Lyophyllum transforme 	]]'' – 
*''[[	Marasmius limosus 	]]'' – 
*''[[	Megalocystidium leucoxanthum 	]]'' – 
*''[[	Megalocystidium luridum 	]]'' – 
*''[[	Melanophyllum eyrei 	]]'' – 
*''[[	Montagnea radiosa 	]]'' – 
*''[[	Mucronella calva 	]]'' – 
*''[[	Muscinupta laevis 	]]'' – 
*''[[	Mycena aciculata 	]]'' – 
*''[[	Mycena belliae 	]]'' – 
*''[[	Mycena concolor 	]]'' – 
*''[[	Mycena excisa 	]]'' – 
*''[[	Mycena latifolia 	]]'' – 
*''[[	Mycena supina 	]]'' – 
*''[[	Mycena tenerrima 	]]'' – 
*''[[	Mycena urania 	]]'' – 
*''[[	Mycena xantholeuca 	]]'' – 
*''[[	Mycenella lasiosperma 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia aurea 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia fuscoatra 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia gilvescens 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia livida 	]]'' – 
*''[[	Mycocalia denudata 	]]'' – 
*''[[	Myriostoma coliforme 	]]'' – 
*''[[	Naohidea sebacea 	]]'' – 
*''[[	Neofavolus alveolaris 	]]'' – 
*''[[	Neolentinus schaefferi 	]]'' – 
*''[[	Omphaliaster asterosporus 	]]'' – 
*''[[	Onnia leporina 	]]'' – 
*''[[	Osteina obducta 	]]'' – 
*''[[	Osteina undosa 	]]'' – 
*''[[	Oudemansiella melanotricha 	]]'' – 
*''[[	Panellus ringens 	]]'' – 
*''[[	Peniophora lilacea 	]]'' – 
*''[[	Peniophora piceae 	]]'' – 
*''[[	Peniophora pithya 	]]'' – 
*''[[	Phaeomarasmius rimulincola 	]]'' – 
*''[[	Phaeophlebiopsis ravenelii 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella simplex 	]]'' – 
*''[[	Phallogaster saccatus 	]]'' – 
*''[[	Phallus indusiatus 	]]'' – 
*''[[	Phellinidium ferrugineofuscum 	]]'' – 
*''[[	Phellinus lundellii 	]]'' – 
*''[[	Phellinus populicola 	]]'' – 
*''[[	Phellinus tremulae 	]]'' – 
*''[[	Phellodon connatus 	]]'' – 
*''[[	Phellodon fuligineoalbus 	]]'' – 
*''[[	Phellodon tomentosus 	]]'' – 
*''[[	Phellodon violascens 	]]'' – 
*''[[	Phellopilus nigrolimitatus 	]]'' – 
*''[[	Phlebia lilascens 	]]'' – 
*''[[	Phlebia serialis 	]]'' – 
*''[[	Phlebia subserialis 	]]'' – 
*''[[	Phlegmacium balteatocumatile 	]]'' – 
*''[[	Phleogena faginea 	]]'' – 
*''[[	Pholiota conissans 	]]'' – 
*''[[	Pholiota henningsii 	]]'' – 
*''[[	Pholiota squarrosoides 	]]'' – 
*''[[	Physisporinus crocatus 	]]'' – 
*''[[	Picipes melanopus 	]]'' – 
*''[[	Picipes rhizophilus 	]]'' – 
*''[[	Pleurotus calyptratus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus aurantiorugosus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus pseudorobertii 	]]'' – 
*''[[	Pluteus pusillulus 	]]'' – 
*''[[	Podofomes trogii 	]]'' – 
*''[[	Poronia punctata 	]]'' – 
*''[[	Porotheleum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Postia balsamea 	]]'' – 
*''[[	Postia lowei 	]]'' – 
*''[[	Protostropharia luteonitens 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella ammophila 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella cortinarioides 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella longicauda 	]]'' – 
*''[[	Pseudoomphalina kalchbrenneri 	]]'' – 
*''[[	Pseudoporpoloma pes-caprae 	]]'' – 
*''[[	Pseudospongipellis delectans 	]]'' – 
*''[[	Pseudotremella moriformis 	]]'' – 
*''[[	Psilocybe atrobrunnea 	]]'' – 
*''[[	Psilocybe medullosa 	]]'' – 
*''[[	Psilocybe paupera 	]]'' – 
*''[[	Punctularia strigosozonata 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporellus alboluteus 	]]'' – 
*''[[	Raduliporus aneirinus 	]]'' – 
*''[[	Ramaria aurea 	]]'' – 
*''[[	Ramaria botrytis 	]]'' – 
*''[[	Ramaria gracilis 	]]'' – 
*''[[	Ramaria obtusissima 	]]'' – 
*''[[	Ramariopsis kunzei 	]]'' – 
*''[[	Resiniporus resinascens 	]]'' – 
*''[[	Resinoporia sordida 	]]'' – 
*''[[	Resupinatus vetlinianus 	]]'' – 
*''[[	Rheubarbariboletus armeniacus 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia fusispora 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia sterigmatica 	]]'' – 
*''[[	Rhodocollybia fodiens 	]]'' – 
*''[[	Rhodocybe caelata 	]]'' – 
*''[[	Rhodofomes roseus 	]]'' – 
*''[[	Rhodonia placenta 	]]'' – 
*''[[	Rhodotus palmatus 	]]'' – 
*''[[	Rubroboletus rhodoxanthus 	]]'' – 
*''[[	Rubroboletus satanas 	]]'' – 
*''[[	Russula alutacea 	]]'' – 
*''[[	Russula emeticicolor 	]]'' – 
*''[[	Russula gracillima 	]]'' – 
*''[[	Russula pelargonia 	]]'' – 
*''[[	Russula pungens 	]]'' – 
*''[[	Saccosoma farinaceum 	]]'' – 
*''[[	Sarcosoma globosum 	]]'' – 
*''[[	Scleroderma bovista 	]]'' – 
*''[[	Scleroderma cepa 	]]'' – 
*''[[	Scotomyces subviolaceus 	]]'' – 
*''[[	Scutiger pes-caprae 	]]'' – 
*''[[	Sebacina dimitica 	]]'' – 
*''[[	Sistotrema alboluteum 	]]'' – 
*''[[	Sistotrema confluens 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis alutacea 	]]'' – 
*''[[	Skvortzovia pinicola 	]]'' – 
*''[[	Spathularia flavida 	]]'' – 
*''[[	Spongipellis spumeus 	]]'' – 
*''[[	Stereum ostrea 	]]'' – 
*''[[	Stropharia melanosperma 	]]'' – 
*''[[	Stypella grilletii 	]]'' – 
*''[[	Stypella subhyalina 	]]'' – 
*''[[	Stypella vermiformis 	]]'' – 
*''[[	Subulicium lautum 	]]'' – 
*''[[	Suillellus queletii 	]]'' – 
*''[[	Suillus americanus f. sibiricus 	]]'' – 
*''[[	Suillus flavidus 	]]'' – 
*''[[	Suillus plorans 	]]'' – 
*''[[	Suillus tridentinus 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe mephitica 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe murina 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe putida 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe striipilea 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster porphyropus 	]]'' – 
*''[[	Trametopsis cervina 	]]'' – 
*''[[	Tremella globispora 	]]'' – 
*''[[	Trichaster melanocephalus 	]]'' – 
*''[[	Trichoglossum hirsutum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma acerbum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma colossus 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma focale 	]]'' – 
*''[[	Tubaria confragosa 	]]'' – 
*''[[	Tubulicrinis borealis 	]]'' – 
*''[[	Tulasnella hyalina 	]]'' – 
*''[[	Tulosesus bisporus 	]]'' – 
*''[[	Tulosesus congregatus 	]]'' – 
*''[[	Tulosesus hiascens 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma kotlabae 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma melanocyclum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma squamosum 	]]'' – 
*''[[	Tylospora fibrillosa 	]]'' – 
*''[[	Veluticeps ambigua 	]]'' – 
*''[[	Vitreoporus dichrous 	]]'' – 
*''[[	Volvariella media 	]]'' – 
*''[[	Wynnella silvicola 	]]'' – 
*''[[	Xenasma aurantiacum 	]]'' – 
}}

==Ohualtid liigid (''V'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus dulcidulus 	]]'' – 
*''[[	Agaricus rusiophyllus 	]]'' – 
*''[[	Alloexidiopsis calcea 	]]'' – 
*''[[	Amanita argentea 	]]'' – 
*''[[	Amanita franchetii 	]]'' – 
*''[[	Amanita regalis 	]]'' – 
*''[[	Amanita virosa 	]]'' – 
*''[[	Amyloporia xantha 	]]'' – 
*''[[	Antrodia gossypium 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia acerosa 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia sphagnicola 	]]'' – 
*''[[	Artomyces pyxidatus 	]]'' – 
*''[[	Ascotremella faginea 	]]'' – 
*''[[	Asterophora parasitica 	]]'' – 
*''[[	Aureonarius limonius 	]]'' – 
*''[[	Barssia oregonensis 	]]'' – 
*''[[	Bondarzewia mesenterica 	]]'' – 
*''[[	Bovista paludosa 	]]'' – 
*''[[	Bovista tomentosa 	]]'' – 
*''[[	Buchwaldoboletus lignicola 	]]'' – 
*''[[	Butyriboletus appendiculatus 	]]'' – 
*''[[	Caloboletus radicans 	]]'' – 
*''[[	Calonarius olearioides 	]]'' – 
*''[[	Camarophyllus alpinus 	]]'' – 
*''[[	Camarops tubulina 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia excelsa 	]]'' – 
*''[[	Clavariadelphus ligula 	]]'' – 
*''[[	Clavariadelphus pistillaris 	]]'' – 
*''[[	Clitocybula lacerata 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis picacea 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius anthracinus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius armeniacus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius biformis 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius bivelus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius cagei 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius claricolor 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius elegantissimus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius incisus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius ionophyllus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius lucorum 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius saturninus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius violaceus ssp. violaceus 	]]'' – 
*''[[	Craterellus lutescens 	]]'' – 
*''[[	Crepidotus luteolus 	]]'' – 
*''[[	Cudonia circinans 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus lacmus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces capitatus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces chrysospermus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces estonicus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces suecicus 	]]'' – 
*''[[	Dichomitus campestris 	]]'' – 
*''[[	Dichomitus squalens 	]]'' – 
*''[[	Echinoderma echinaceum 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces leveillei 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces maculatus 	]]'' – 
*''[[	Entoloma lampropus 	]]'' – 
*''[[	Entoloma mougeotii 	]]'' – 
*''[[	Entoloma papillatum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma platyphylloides 	]]'' – 
*''[[	Exidia recisa 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma carnosum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum coronatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum pectinatum 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus irrigatus 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus laetus 	]]'' – 
*''[[	Grifola frondosa 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra gigas 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra infula 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra sphaerospora 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena delectabilis 	]]'' – 
*''[[	Hericium cirrhatum 	]]'' – 
*''[[	Hericium coralloides 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia petaloides 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe cantharellus 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe coccineocrenata 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe nitrata 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus gliocyclus 	]]'' – 
*''[[	Hymenochaete cruenta 	]]'' – 
*''[[	Hyphoderma albocremeum 	]]'' – 
*''[[	Hypsizygus ulmarius 	]]'' – 
*''[[	Inocutis dryophila 	]]'' – 
*''[[	Inocutis rheades 	]]'' – 
*''[[	Inocybe calospora 	]]'' – 
*''[[	Inocybe grammata 	]]'' – 
*''[[	Inocybe hystrix 	]]'' – 
*''[[	Inocybe phaeodisca 	]]'' – 
*''[[	Inonotus triqueter 	]]'' – 
*''[[	Inosperma calamistratum 	]]'' – 
*''[[	Ischnoderma benzoinum 	]]'' – 
*''[[	Ischnoderma resinosum 	]]'' – 
*''[[	Lactarius flavidus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius hysginus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius sanguifluus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius spinosulus 	]]'' – 
*''[[	Leccinum niveum 	]]'' – 
*''[[	Leccinum roseofractum 	]]'' – 
*''[[	Lentinellus ursinus 	]]'' – 
*''[[	Lepiota brunneoincarnata 	]]'' – 
*''[[	Lepista carpatica 	]]'' – 
*''[[	Limacella glioderma 	]]'' – 
*''[[	Limacellopsis guttata 	]]'' – 
*''[[	Loreleia postii 	]]'' – 
*''[[	Lulesia popinalis 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon caudatum 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon mammiforme 	]]'' – 
*''[[	Microglossum olivaceum 	]]'' – 
*''[[	Microglossum viride 	]]'' – 
*''[[	Mitrula paludosa 	]]'' – 
*''[[	Mycena aurantiomarginata 	]]'' – 
*''[[	Mycena capillaripes 	]]'' – 
*''[[	Mycena chlorantha 	]]'' – 
*''[[	Mycena cyanipes 	]]'' – 
*''[[	Mycena megaspora 	]]'' – 
*''[[	Mycena pseudocorticola 	]]'' – 
*''[[	Mycena pterigena 	]]'' – 
*''[[	Mycena purpureofusca 	]]'' – 
*''[[	Mycena renati 	]]'' – 
*''[[	Mycenastrum corium 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia uda 	]]'' – 
*''[[	Myxarium nucleatum 	]]'' – 
*''[[	Oligoporus sericeomollis 	]]'' – 
*''[[	Onnia tomentosa 	]]'' – 
*''[[	Ossicaulis lignatilis 	]]'' – 
*''[[	Panus neostrigosus 	]]'' – 
*''[[	Parmastomyces mollissimus 	]]'' – 
*''[[	Perenniporia medulla-panis 	]]'' – 
*''[[	Phaeocollybia christinae 	]]'' – 
*''[[	Phaeonematoloma myosotis 	]]'' – 
*''[[	Phellinus laevigatus 	]]'' – 
*''[[	Phellodon niger 	]]'' – 
*''[[	Phlegmacium cyanites 	]]'' – 
*''[[	Phloeomana minutula 	]]'' – 
*''[[	Pholiota tuberculosa 	]]'' – 
*''[[	Phyllotopsis nidulans 	]]'' – 
*''[[	Pleurocybella porrigens 	]]'' – 
*''[[	Pleurotus cornucopiae 	]]'' – 
*''[[	Pleurotus pulmonarius 	]]'' – 
*''[[	Polyporus umbellatus 	]]'' – 
*''[[	Poriella subacida 	]]'' – 
*''[[	Porodaedalea chrysoloma 	]]'' – 
*''[[	Porpolomopsis calyptriformis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella caput-medusae 	]]'' – 
*''[[	Pseudoinonotus dryadeus 	]]'' – 
*''[[	Pterula multifida 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporellus fulgens 	]]'' – 
*''[[	Resinoporia crassa 	]]'' – 
*''[[	Rhizomarasmius setosus 	]]'' – 
*''[[	Rhodocollybia prolixa 	]]'' – 
*''[[	Russula alnetorum 	]]'' – 
*''[[	Russula violeipes 	]]'' – 
*''[[	Sarcodon imbricatus 	]]'' – 
*''[[	Sarcosphaera coronaria 	]]'' – 
*''[[	Sidera lenis 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis odora 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis stellae 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis subincarnata 	]]'' – 
*''[[	Sparassis brevipes 	]]'' – 
*''[[	Sphagnurus paluster 	]]'' – 
*''[[	Spongiporus floriformis 	]]'' – 
*''[[	Steccherinum lacerum 	]]'' – 
*''[[	Stropharia albonitens 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe rancida 	]]'' – 
*''[[	Thelephora anthocephala 	]]'' – 
*''[[	Thelephora caryophyllea 	]]'' – 
*''[[	Thelephora penicillata 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma orirubens 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma populinum 	]]'' – 
*''[[	Tuber rapaeodorum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Verpa bohemica 	]]'' – 
*''[[	Volvariella pusilla 	]]'' – 
*''[[	Volvariella volvacea 	]]'' – 
*''[[	Xylobolus frustulatus 	]]'' –  
}}

==Haruldased liigid (''R'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus comtulus 	]]'' – 
*''[[	Agaricus urinascens 	]]'' – 
*''[[	Aleurodiscus amorphus 	]]'' – 
*''[[	Amanita battarrae 	]]'' – 
*''[[	Amanita strobiliformis 	]]'' – 
*''[[	Amyloporia sinuosa 	]]'' – 
*''[[	Antrodia heteromorpha 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella romellii 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella serpula 	]]'' – 
*''[[	Asterophora lycoperdoides 	]]'' – 
*''[[	Atheniella adonis 	]]'' – 
*''[[	Atheniella leptophylla 	]]'' – 
*''[[	Aurantiporus fissilis 	]]'' – 
*''[[	Auricularia mesenterica 	]]'' – 
*''[[	Balsamia platyspora 	]]'' – 
*''[[	Balsamia vulgaris 	]]'' – 
*''[[	Bolbitius reticulatus 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium candicans 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium laeve 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium obtusisporum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium pruinatum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium vagum 	]]'' – 
*''[[	Bulbillomyces farinosus 	]]'' – 
*''[[	Butyrea luteoalba 	]]'' – 
*''[[	Caloboletus calopus 	]]'' – 
*''[[	Calocera furcata 	]]'' – 
*''[[	Calonarius rufo-olivaceus 	]]'' – 
*''[[	Caloscypha fulgens 	]]'' – 
*''[[	Calyptella capula 	]]'' – 
*''[[	Calyptella flos-albus 	]]'' – 
*''[[	Cantharellopsis prescotii 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia reticulata 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia viridans 	]]'' – 
*''[[	Ceriporiopsis mucida 	]]'' – 
*''[[	Chamaemyces fracidus 	]]'' – 
*''[[	Chlorencoelia versiformis 	]]'' – 
*''[[	Chlorociboria aeruginosa 	]]'' – 
*''[[	Cinereomyces lindbladii 	]]'' – 
*''[[	Clavaria argillacea 	]]'' – 
*''[[	Clavaria falcata 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis corniculata 	]]'' – 
*''[[	Climacodon septentrionalis 	]]'' – 
*''[[	Clitocybe agrestis 	]]'' – 
*''[[	Clitopilus nitellinus 	]]'' – 
*''[[	Conferticium ochraceum 	]]'' – 
*''[[	Coniophora olivacea 	]]'' – 
*''[[	Coprinellus flocculosus 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis nivea 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps capitata 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps militaris 	]]'' – 
*''[[	Coriolopsis gallica 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius acutus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius casimiri 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius croceus var. croceus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius malachius 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius orellanus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius saniosus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius uraceus 	]]'' – 
*''[[	Crepidotus applanatus 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus pratensis 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus russocoriaceus 	]]'' – 
*''[[	Cyanoboletus pulverulentus 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella cinnabarina 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces chrysocomus 	]]'' – 
*''[[	Daedaleopsis tricolor 	]]'' – 
*''[[	Deconica coprophila 	]]'' – 
*''[[	Deconica merdaria 	]]'' – 
*''[[	Deconica montana 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele acerina 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele alliacea 	]]'' – 
*''[[	Dentipellis fragilis 	]]'' – 
*''[[	Descolea alba 	]]'' – 
*''[[	Diplomitoporus flavescens 	]]'' – 
*''[[	Discina ancilis 	]]'' – 
*''[[	Disciotis venosa 	]]'' – 
*''[[	Entoloma asprellum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma byssisedum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma chalybeum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma elodes 	]]'' – 
*''[[	Entoloma euchroum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma excentricum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma juncinum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma pleopodium 	]]'' – 
*''[[	Entoloma rhodocylix 	]]'' – 
*''[[	Entoloma serrulatum 	]]'' – 
*''[[	Exidia glandulosa 	]]'' – 
*''[[	Exidia thuretiana 	]]'' – 
*''[[	Faerberia carbonaria 	]]'' – 
*''[[	Fistulina hepatica 	]]'' – 
*''[[	Flammulaster carpophilus 	]]'' – 
*''[[	Galerina nana 	]]'' – 
*''[[	Galerina paludosa 	]]'' – 
*''[[	Galerina sphagnorum 	]]'' – 
*''[[	Galerina stylifera 	]]'' – 
*''[[	Galerina triscopa 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma lucidum 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma pfeifferi 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma resinaceum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum quadrifidum 	]]'' – 
*''[[	Genea fragrans 	]]'' – 
*''[[	Genea lespiaultii 	]]'' – 
*''[[	Genea verrucosa 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum fallax 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum glabrum 	]]'' – 
*''[[	Geopora arenicola 	]]'' – 
*''[[	Gerronema xanthophyllum 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus psittacinus 	]]'' – 
*''[[	Gloeophyllum trabeum 	]]'' – 
*''[[	Glutinoglossum glutinosum 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius glutinosus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius maculatus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius roseus 	]]'' – 
*''[[	Guepinia helvelloides 	]]'' – 
*''[[	Gymnopus foetidus 	]]'' – 
*''[[	Gyrodon lividus 	]]'' – 
*''[[	Gyrophanopsis polonensis 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus castaneus 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus cyanescens 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pumilum 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pusillum 	]]'' – 
*''[[	Helvella lacunosa 	]]'' – 
*''[[	Helvella solitaria 	]]'' – 
*''[[	Helvella sublicia 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena subtilis 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia fluxilis 	]]'' – 
*''[[	Hydnoporia tabacina 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya cerebriformis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya michaelis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotryopsis suevica 	]]'' – 
*''[[	Hydropodia subalpina 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe acutoconica 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe chlorophana 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe coccinea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe punicea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe quieta 	]]'' – 
*''[[	Hygrophoropsis pallida 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus discoideus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus poetarum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus pudorinus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus russula 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma elongatum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma polytrichi 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma subericaeum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma udum 	]]'' – 
*''[[	Inocybe acuta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe godeyi 	]]'' – 
*''[[	Inocybe haemacta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe personata 	]]'' – 
*''[[	Inonotus cuticularis 	]]'' – 
*''[[	Inonotus hispidus 	]]'' – 
*''[[	Inonotus obliquus 	]]'' – 
*''[[	Inosperma adaequatum 	]]'' – 
*''[[	Irpex lacteus 	]]'' – 
*''[[	Junghuhnia nitida 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acerrimus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acris 	]]'' – 
*''[[	Lactarius albocarneus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius chrysorrheus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius lilacinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius picinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius trivialis 	]]'' – 
*''[[	Leccinum vulpinum 	]]'' – 
*''[[	Lentinus tigrinus 	]]'' – 
*''[[	Leucocortinarius bulbiger 	]]'' – 
*''[[	Lichenomphalia umbellifera 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon echinatum 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula fistulosa var. fistulosa 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula juncea 	]]'' – 
*''[[	Melanophyllum haematospermum 	]]'' – 
*''[[	Meruliopsis taxicola 	]]'' – 
*''[[	Microstoma protractum 	]]'' – 
*''[[	Morchella conica 	]]'' – 
*''[[	Morchella esculenta 	]]'' – 
*''[[	Morchella gigas 	]]'' – 
*''[[	Mycena atroalba 	]]'' – 
*''[[	Mycena clavularis 	]]'' – 
*''[[	Mycena crocata 	]]'' – 
*''[[	Mycena flavescens 	]]'' – 
*''[[	Mycena olivaceomarginata 	]]'' – 
*''[[	Mycena plumipes 	]]'' – 
*''[[	Narcissea patouillardii 	]]'' – 
*''[[	Nidularia deformis 	]]'' – 
*''[[	Noblesia crocea 	]]'' – 
*''[[	Onygena corvina 	]]'' – 
*''[[	Onygena equina 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus corticola 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus obducens 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes citrina 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes melanoxantha 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus papilionaceus 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus semiovatus 	]]'' – 
*''[[	Panellus violaceofulvus 	]]'' – 
*''[[	Panus conchatus 	]]'' – 
*''[[	Paxillus rubicundulus 	]]'' – 
*''[[	Peziza ammophila 	]]'' – 
*''[[	Peziza saniosa 	]]'' – 
*''[[	Phaeolepiota aurea 	]]'' – 
*''[[	Phaeomarasmius erinaceus 	]]'' – 
*''[[	Phlebia rufa 	]]'' – 
*''[[	Pholiota adiposa s.str. 	]]'' – 
*''[[	Phylloporus pelletieri 	]]'' – 
*''[[	Physisporinus vitreus 	]]'' – 
*''[[	Pisolithus arhizus 	]]'' – 
*''[[	Plectania melastoma 	]]'' – 
*''[[	Plicaturopsis crispa 	]]'' – 
*''[[	Pluteus ephebeus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus petasatus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus phlebophorus 	]]'' – 
*''[[	Podosordaria tulasnei 	]]'' – 
*''[[	Polyporus tuberaster 	]]'' – 
*''[[	Porodaedalea pini 	]]'' – 
*''[[	Porostereum spadiceum 	]]'' – 
*''[[	Porphyrellus porphyrosporus 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella corrugis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella microrhiza 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella noli-tangere 	]]'' – 
*''[[	Pseudoboletus parasiticus 	]]'' – 
*''[[	Pseudomerulius aureus 	]]'' – 
*''[[	Pseudosperma squamatum 	]]'' – 
*''[[	Ptychogaster albus 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporus cinnabarinus 	]]'' – 
*''[[	Ramaria flava 	]]'' – 
*''[[	Ramaria formosa 	]]'' – 
*''[[	Rhizocybe pruinosa 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenicolor 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenolens 	]]'' – 
*''[[	Russula caerulea 	]]'' – 
*''[[	Russula curtipes 	]]'' – 
*''[[	Russula rhodopus 	]]'' – 
*''[[	Serpula himantioides 	]]'' – 
*''[[	Singerocybe phaeophthalma 	]]'' – 
*''[[	Sparassis crispa 	]]'' – 
*''[[	Spongipellis ambiens 	]]'' – 
*''[[	Steccherinum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Strobilomyces strobilaceus 	]]'' – 
*''[[	Stropharia hornemannii 	]]'' – 
*''[[	Stropharia pseudocyanea 	]]'' – 
*''[[	Suillus cavipes 	]]'' – 
*''[[	Suillus placidus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster eburneus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster multiformis 	]]'' – 
*''[[	Thuemenidium atropurpureum 	]]'' – 
*''[[	Tolypocladium longisegmentatum 	]]'' – 
*''[[	Trametes pubescens 	]]'' – 
*''[[	Trichaptum biforme 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma aurantium 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma columbetta 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma pessundatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma sejunctum 	]]'' – 
*''[[	Tricholomopsis decora 	]]'' – 
*''[[	Tuber albidum 	]]'' – 
*''[[	Tuber dryophilum 	]]'' – 
*''[[	Tuber maculatum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma brumale 	]]'' – 
*''[[	Typhula ishikariensis 	]]'' – 
*''[[	Typhula quisquiliaris 	]]'' – 
*''[[	Urnula craterium 	]]'' – 
*''[[	Veluticeps abietina 	]]'' – 
*''[[	Verpa conica 	]]'' – 
*''[[	Vibrissea truncorum 	]]'' – 
*''[[	Volvariella bombycina 	]]'' – 
*''[[	Volvariella hypopithys 	]]'' – 
*''[[	Volvariella murinella 	]]'' – 
*''[[	Volvariella taylorii 	]]'' – 
*''[[	Xerula pudens 	]]'' – 
}}

==Puuduliku andmestikuga, aga kategooriatesse Ex, E, V või R kuuluvad liigid (''I'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Amphinema diadema 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella semisupina 	]]'' – 
*''[[	Ceratobasidium cornigerum 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Colacogloea peniophorae 	]]'' – 
*''[[	Coltricia cinnamomea 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella granulosa 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces microsporus 	]]'' – 
*''[[	Dacryonaema rufum 	]]'' – 
*''[[	Deconica subviscida 	]]'' – 
*''[[	Entoloma sinuatum 	]]'' – 
*''[[	Fuscoporia ferrea 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma radicosum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus hypothejus 	]]'' – 
*''[[	Hyphoderma obtusiforme 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Hypochnicium cymosum 	]]'' – 
*''[[	Lentaria byssiseda 	]]'' – 
*''[[	Leratiomyces squamosus 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon norvegicum 	]]'' – 
*''[[	Mensularia hastifera 	]]'' – 
*''[[	Mycena pelianthina 	]]'' – 
*''[[	Myxomphalia maura 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella foliacea 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella mycetophiloides 	]]'' – 
*''[[	Phanerochaete jose-ferreirae 	]]'' – 
*''[[	Phellinus nigricans 	]]'' – 
*''[[	Pluteus godeyi 	]]'' – 
*''[[	Pluteus plautus 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia ochracea 	]]'' – 
*''[[	Russula chloroides 	]]'' – 
*''[[	Russula livescens 	]]'' – 
*''[[	Sarcoscypha coccinea 	]]'' – 
*''[[	Stypella subgelatinosa 	]]'' – 
*''[[	Suillosporium cystidiatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma equestre 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma squarrulosum 	]]'' – 
*''[[	Tuber nitidum 	]]'' – 
*''[[	Xenasmatella ardosiaca 	]]'' – 
}}

==Viited==
{{Viited}}

==Vaata ka==
* [[Eesti seente punane nimestik]]

[[Kategooria:Looduskaitse]]</text>
      <sha1>61pn12kadekx0lteuebph2v09d3hk4r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142640</id>
      <parentid>7142639</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T18:34:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7142640</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="36983" sha1="sbtfdwkbn8f0gywhrywflrtlzmezk0p" xml:space="preserve">[[Pilt:Koobalttorik1.jpg|pisi|[[Koobalttorik]] (''Terana coerulea'') on Poolas väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liik]]
[[Pilt:Loweomyces fractipes.jpg|pisi|''[[Loweomyces fractipes]]'' on Poolas väljasuremisohus liik]]
[[Pilt:Valkjas tardservik1.jpg|pisi|[[Valkjas tardservik]] (''Hohenbuehelia petaloides'') on Poolas ohualdis liik]]
[[Pilt:Deconica coprophila 1.jpg|pisi|''[[Deconica coprophila ]]'' on Poolas haruldane liik]]

Alljärgnevates nimekirjades on Poola punase nimestiku seened 2006. aasta seisuga.&lt;ref&gt;https://www.grzyby.pl/czerwona-lista-skorowidz-lat.htm&lt;/ref&gt;

==Poola punase nimestiku ohustatuse kategooriad==
*Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud (''Ex'')
*Väljasuremisohus (''E'')
*Ohualtid (''V'')
*Haruldased (''R'')
*Puuduliku andmestikuga, aga kategooriates Ex, E, V või R (''I'')&lt;ref&gt;[https://www.researchgate.net/profile/Malgorzata_Bak/publication/267625509_Red_list_of_the_algae_in_Poland/links/5ec2a647299bf1c09ac4f89d/Red-list-of-the-algae-in-Poland.pdf Red list of plants and fungi in Poland]&lt;/ref&gt;

==Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liigid (''Ex'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Aleurodiscus aurantius 	]]'' – 
*''[[	Amanita caesarea 	]]'' – 
*''[[	Amylocorticium subsulphureum 	]]'' – 
*''[[	Baltazaria galactina 	]]'' – 
*''[[	Byssocorticium pulchrum 	]]'' – 
*''[[	Chamonixia caespitosa 	]]'' – 
*''[[	Colacogloea effusa 	]]'' – 
*''[[	Corticium macrosporopsis 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius bulbosus 	]]'' – 
*''[[	Cystobasidium fimetarium 	]]'' – 
*''[[	Cytidiella albida 	]]'' – 
*''[[	Dendrominia dryina 	]]'' – 
*''[[	Eichleriella alliciens 	]]'' – 
*''[[	Eichleriella leucophaea 	]]'' – 
*''[[	Exidia badioumbrina 	]]'' – 
*''[[	Exidia umbrinella 	]]'' – 
*''[[	Gautieria morchelliformis 	]]'' – 
*''[[	Geastrum berkeleyi 	]]'' – 
*''[[	Gloiodon strigosus 	]]'' – 
*''[[	Helicogloea graminicola 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum glaucopus 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum scrobiculatum 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe ceracea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe spadicea 	]]'' – 
*''[[	Hyphodermella corrugata 	]]'' – 
*''[[	Hypochnella violacea 	]]'' – 
*''[[	Hysterangium hessei 	]]'' – 
*''[[	Lentaria afflata 	]]'' – 
*''[[	Lepiota erminea 	]]'' – 
*''[[	Lepiota lilacea 	]]'' – 
*''[[	Lepiota parvannulata 	]]'' – 
*''[[	Mycorrhaphium pusillum 	]]'' – 
*''[[	Octaviania neuhoffii 	]]'' – 
*''[[	Phellodon confluens 	]]'' – 
*''[[	Phlebia bresadolae 	]]'' – 
*''[[	Phlebia subochracea 	]]'' – 
*''[[	Phlebiopsis crassa 	]]'' – 
*''[[	Protodontia fascicularis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella bifrons 	]]'' – 
*''[[	Ramaricium albo-ochraceum 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia terrigena 	]]'' – 
*''[[	Russula intermedia 	]]'' – 
*''[[	Scytinostroma odoratum 	]]'' – 
*''[[	Septobasidium carestianum 	]]'' – 
*''[[	Septobasidium fuscoviolaceum 	]]'' – 
*''[[	Terana caerulea 	]]'' – 
*''[[	Tremella exigua 	]]'' – 
*''[[	Tremella indecorata 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma fucatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma luridum 	]]'' – 
*''[[	Tuber aestivum 	]]'' – 
}}

==Väljasuremisohus liigid (''E'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Abortiporus biennis 	]]'' – 
*''[[	Abortiporus fractipes 	]]'' – 
*''[[	Agaricus placomyces 	]]'' – 
*''[[	Agrocybe firma 	]]'' – 
*''[[	Albatrellus confluens 	]]'' – 
*''[[	Albatrellus ovinus 	]]'' – 
*''[[	Albatrellus subrubescens 	]]'' – 
*''[[	Aleurocystidiellum disciforme 	]]'' – 
*''[[	Aleurocystidiellum subcruentatum 	]]'' – 
*''[[	Aleurodiscus cerussatus 	]]'' – 
*''[[	Alloclavaria purpurea 	]]'' – 
*''[[	Amylocorticium cebennense 	]]'' – 
*''[[	Amylocorticium subincarnatum 	]]'' – 
*''[[	Amylocystis lapponica 	]]'' – 
*''[[	Anomoporia bombycina 	]]'' – 
*''[[	Anthoporia albobrunnea 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella citrinella 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella foliaceodentata 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia lobata 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia oniscus 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia philonotis 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia retiruga 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia spathulata 	]]'' – 
*''[[	Asterodon ferruginosus 	]]'' – 
*''[[	Asterostroma cervicolor 	]]'' – 
*''[[	Astraeus hygrometricus 	]]'' – 
*''[[	Aureoboletus gentilis 	]]'' – 
*''[[	Battarrea phalloides 	]]'' – 
*''[[	Boidinia furfuracea 	]]'' – 
*''[[	Boletopsis grisea 	]]'' – 
*''[[	Boletopsis leucomelaena 	]]'' – 
*''[[	Boletus aereus 	]]'' – 
*''[[	Boreostereum radiatum 	]]'' – 
*''[[	Bovista aestivalis 	]]'' – 
*''[[	Bovista graveolens 	]]'' – 
*''[[	Brunneoporus malicola 	]]'' – 
*''[[	Buchwaldoboletus hemichrysus 	]]'' – 
*''[[	Butyriboletus fechtneri 	]]'' – 
*''[[	Butyriboletus regius 	]]'' – 
*''[[	Byssocorticium atrovirens 	]]'' – 
*''[[	Calcipostia guttulata 	]]'' – 
*''[[	Calocera glossoides 	]]'' – 
*''[[	Calonarius aureofulvus 	]]'' – 
*''[[	Calvatia candida 	]]'' – 
*''[[	Calvatia cyathiformis 	]]'' – 
*''[[	Calyptella campanula 	]]'' – 
*''[[	Cantharellus friesii 	]]'' – 
*''[[	Catathelasma imperiale 	]]'' – 
*''[[	Cerinomyces tortus 	]]'' – 
*''[[	Cerioporus stereoides 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia purpurea 	]]'' – 
*''[[	Ceriporiopsis subvermispora 	]]'' – 
*''[[	Chroogomphus helveticus 	]]'' – 
*''[[	Chrysomphalina chrysophylla 	]]'' – 
*''[[	Clavaria fumosa 	]]'' – 
*''[[	Clavaria zollingeri 	]]'' – 
*''[[	Clavariadelphus truncatus 	]]'' – 
*''[[	Clavulicium macounii 	]]'' – 
*''[[	Clitocybe paropsis 	]]'' – 
*''[[	Clitocybe subcordispora 	]]'' – 
*''[[	Conferticium ravum 	]]'' – 
*''[[	Conocybe ambigua 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis canoceps 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis narcotica 	]]'' – 
*''[[	Coprinus sterquilinus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius alnetorum 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius balaustinus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius bataillei 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius dilutus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius fulvescens 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius melanotus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius melleopallens 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius opimus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius privignoides 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius rigens 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius rubricosus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius spadiceus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius stemmatus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius tabularis 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius triformis 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius triumphans 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius umbrinolens 	]]'' – 
*''[[	Cotylidia pannosa 	]]'' – 
*''[[	Cotylidia undulata 	]]'' – 
*''[[	Cristinia helvetica 	]]'' – 
*''[[	Crustoderma dryinum 	]]'' – 
*''[[	Crustodontia chrysocreas 	]]'' – 
*''[[	Crustomyces subabruptus 	]]'' – 
*''[[	Crystallicutis serpens 	]]'' – 
*''[[	Cyathus stercoreus 	]]'' – 
*''[[	Cyclocybe cylindracea 	]]'' – 
*''[[	Cystoagaricus populinus s.l. 	]]'' – 
*''[[	Cytidia salicina 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces ovisporus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces variisporus 	]]'' – 
*''[[	Dacryobolus karstenii 	]]'' – 
*''[[	Dacryobolus sudans 	]]'' – 
*''[[	Deconica philipsii 	]]'' – 
*''[[	Deconica phyllogena 	]]'' – 
*''[[	Dendrocollybia racemosa 	]]'' – 
*''[[	Dendrocorticium polygonioides 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele commixta 	]]'' – 
*''[[	Dentipratulum bialoviesense 	]]'' – 
*''[[	Desarmillaria tabescens 	]]'' – 
*''[[	Dichomitus albidofuscus 	]]'' – 
*''[[	Dictyopus junquilleus 	]]'' – 
*''[[	Diplomitoporus crustulinus 	]]'' – 
*''[[	Disciseda bovista 	]]'' – 
*''[[	Disciseda candida 	]]'' – 
*''[[	Ditangium cerasi 	]]'' – 
*''[[	Ditiola peziziformis 	]]'' – 
*''[[	Ditiola radicata 	]]'' – 
*''[[	Echinoderma jacobi 	]]'' – 
*''[[	Efibulella deflectens 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces anthracinus 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces cyanosporus 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces papillatus 	]]'' – 
*''[[	Elmerina caryae 	]]'' – 
*''[[	Entocybe pseudoturbida 	]]'' – 
*''[[	Entocybe turbida 	]]'' – 
*''[[	Entoloma atromarginatum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma bloxamii 	]]'' – 
*''[[	Entoloma clandestinum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma griseocyaneum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma placidum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma prunuloides 	]]'' – 
*''[[	Entoloma rhombisporum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma strigosissimum 	]]'' – 
*''[[	Eocronartium muscicola 	]]'' – 
*''[[	Epithele typhae 	]]'' – 
*''[[	Erastia salmonicolor 	]]'' – 
*''[[	Erythricium laetum 	]]'' – 
*''[[	Exidia candida 	]]'' – 
*''[[	Exidia candida var. cartilaginea 	]]'' – 
*''[[	Exidia repanda 	]]'' – 
*''[[	Exidiopsis effusa 	]]'' – 
*''[[	Flavidoporia pulvinascens 	]]'' – 
*''[[	Fomitopsis officinalis 	]]'' – 
*''[[	Fomitopsis pulvina 	]]'' – 
*''[[	Fomitopsis ramentacea 	]]'' – 
*''[[	Fuscoporia torulosa 	]]'' – 
*''[[	Fuscoporia viticola 	]]'' – 
*''[[	Galerina ampullaceocystis 	]]'' – 
*''[[	Galerina badipes 	]]'' – 
*''[[	Galerina jaapii 	]]'' – 
*''[[	Gastrosporium simplex 	]]'' – 
*''[[	Geastrum campestre 	]]'' – 
*''[[	Geastrum corollinum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum elegans 	]]'' – 
*''[[	Geastrum floriforme 	]]'' – 
*''[[	Geastrum fornicatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum hungaricum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum minimum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum nanum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum rufescens 	]]'' – 
*''[[	Geastrum saccatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum striatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum triplex 	]]'' – 
*''[[	Gelatoporia pannocincta 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus perplexus 	]]'' – 
*''[[	Gloeocystidiellum convolvens 	]]'' – 
*''[[	Gloioxanthomyces vitellinus 	]]'' – 
*''[[	Gomphus clavatus 	]]'' – 
*''[[	Guepiniopsis buccina 	]]'' – 
*''[[	Gymnopilus flavus 	]]'' – 
*''[[	Gymnopilus picreus 	]]'' – 
*''[[	Gymnopilus stabilis 	]]'' – 
*''[[	Gymnopus ocior 	]]'' – 
*''[[	Gymnopus putillus 	]]'' – 
*''[[	Hapalopilus croceus 	]]'' – 
*''[[	Hemileccinum impolitum 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena crispata 	]]'' – 
*''[[	Hemipholiota heteroclita 	]]'' – 
*''[[	Hemistropharia albocrenulata 	]]'' – 
*''[[	Hericium erinaceus 	]]'' – 
*''[[	Hericium flagellum 	]]'' – 
*''[[	Hermanssonia centrifuga 	]]'' – 
*''[[	Heteroradulum deglubens 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia longipes 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia reniformis 	]]'' – 
*''[[	Hyalodon piceicola 	]]'' – 
*''[[	Hydnangium carneum 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum aurantiacum 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum auratile 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum caeruleum 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum compactum 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum concrescens 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum ferrugineum 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum geogenium 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum peckii 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum suaveolens 	]]'' – 
*''[[	Hydnoporia corrugata 	]]'' – 
*''[[	Hydropus atramentosus 	]]'' – 
*''[[	Hydropus marginellus 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe aurantiosplendens 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe ingrata 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe insipida 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe intermedia 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe mucronella 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe ovina 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe parvula 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe reidii 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus hyacinthinus 	]]'' – 
*''[[	Hymenochaete cinnamomea 	]]'' – 
*''[[	Hymenochaete fuliginosa 	]]'' – 
*''[[	Hymenogaster olivaceus 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma ericaeoides 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma ericaeum 	]]'' – 
*''[[	Hysterangium separabile 	]]'' – 
*''[[	Inocybe abjecta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe glabripes 	]]'' – 
*''[[	Inocybe paludinella 	]]'' – 
*''[[	Inocybe putilla 	]]'' – 
*''[[	Inocybe rufoalba 	]]'' – 
*''[[	Inocybe xanthomelas 	]]'' – 
*''[[	Irpicodon pendulus 	]]'' – 
*''[[	Junghuhnia collabens 	]]'' – 
*''[[	Kavinia alboviridis 	]]'' – 
*''[[	Kavinia himantia 	]]'' – 
*''[[	Kneiffiella abdita 	]]'' – 
*''[[	Laccaria maritima 	]]'' – 
*''[[	Lactarius controversus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius insulsus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius lacunarum 	]]'' – 
*''[[	Lactarius repraesentaneus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius resimus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius sphagneti 	]]'' – 
*''[[	Lactarius zonarioides 	]]'' – 
*''[[	Lactarius violascens 	]]'' – 
*''[[	Laeticutis cristata 	]]'' – 
*''[[	Leccinum rotundifoliae 	]]'' – 
*''[[	Lentinellus flabelliformis 	]]'' – 
*''[[	Lentinellus vulpinus 	]]'' – 
*''[[	Lepiota echinella 	]]'' – 
*''[[	Lepiota grangei 	]]'' – 
*''[[	Lepiota griseovirens 	]]'' – 
*''[[	Lepiota tomentella 	]]'' – 
*''[[	Leptoporus mollis 	]]'' – 
*''[[	Leucopaxillus paradoxus 	]]'' – 
*''[[	Leucopaxillus salmonifolius 	]]'' – 
*''[[	Litschauerella clematitis 	]]'' – 
*''[[	Lobulicium occultum 	]]'' – 
*''[[	Lulesia fallax 	]]'' – 
*''[[	Lulesia obscura 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon decipiens 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon ericaeum 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon marginatum 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon radicatum 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon turneri 	]]'' – 
*''[[	Lyophyllum deliberatum 	]]'' – 
*''[[	Lyophyllum transforme 	]]'' – 
*''[[	Marasmius limosus 	]]'' – 
*''[[	Megalocystidium leucoxanthum 	]]'' – 
*''[[	Megalocystidium luridum 	]]'' – 
*''[[	Melanophyllum eyrei 	]]'' – 
*''[[	Montagnea radiosa 	]]'' – 
*''[[	Mucronella calva 	]]'' – 
*''[[	Muscinupta laevis 	]]'' – 
*''[[	Mycena aciculata 	]]'' – 
*''[[	Mycena belliae 	]]'' – 
*''[[	Mycena concolor 	]]'' – 
*''[[	Mycena excisa 	]]'' – 
*''[[	Mycena latifolia 	]]'' – 
*''[[	Mycena supina 	]]'' – 
*''[[	Mycena tenerrima 	]]'' – 
*''[[	Mycena urania 	]]'' – 
*''[[	Mycena xantholeuca 	]]'' – 
*''[[	Mycenella lasiosperma 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia aurea 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia fuscoatra 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia gilvescens 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia livida 	]]'' – 
*''[[	Mycocalia denudata 	]]'' – 
*''[[	Myriostoma coliforme 	]]'' – 
*''[[	Naohidea sebacea 	]]'' – 
*''[[	Neofavolus alveolaris 	]]'' – 
*''[[	Neolentinus schaefferi 	]]'' – 
*''[[	Omphaliaster asterosporus 	]]'' – 
*''[[	Onnia leporina 	]]'' – 
*''[[	Osteina obducta 	]]'' – 
*''[[	Osteina undosa 	]]'' – 
*''[[	Oudemansiella melanotricha 	]]'' – 
*''[[	Panellus ringens 	]]'' – 
*''[[	Peniophora lilacea 	]]'' – 
*''[[	Peniophora piceae 	]]'' – 
*''[[	Peniophora pithya 	]]'' – 
*''[[	Phaeomarasmius rimulincola 	]]'' – 
*''[[	Phaeophlebiopsis ravenelii 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella simplex 	]]'' – 
*''[[	Phallogaster saccatus 	]]'' – 
*''[[	Phallus indusiatus 	]]'' – 
*''[[	Phellinidium ferrugineofuscum 	]]'' – 
*''[[	Phellinus lundellii 	]]'' – 
*''[[	Phellinus populicola 	]]'' – 
*''[[	Phellinus tremulae 	]]'' – 
*''[[	Phellodon connatus 	]]'' – 
*''[[	Phellodon fuligineoalbus 	]]'' – 
*''[[	Phellodon tomentosus 	]]'' – 
*''[[	Phellodon violascens 	]]'' – 
*''[[	Phellopilus nigrolimitatus 	]]'' – 
*''[[	Phlebia lilascens 	]]'' – 
*''[[	Phlebia serialis 	]]'' – 
*''[[	Phlebia subserialis 	]]'' – 
*''[[	Phlegmacium balteatocumatile 	]]'' – 
*''[[	Phleogena faginea 	]]'' – 
*''[[	Pholiota conissans 	]]'' – 
*''[[	Pholiota henningsii 	]]'' – 
*''[[	Pholiota squarrosoides 	]]'' – 
*''[[	Physisporinus crocatus 	]]'' – 
*''[[	Picipes melanopus 	]]'' – 
*''[[	Picipes rhizophilus 	]]'' – 
*''[[	Pleurotus calyptratus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus aurantiorugosus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus pseudorobertii 	]]'' – 
*''[[	Pluteus pusillulus 	]]'' – 
*''[[	Podofomes trogii 	]]'' – 
*''[[	Poronia punctata 	]]'' – 
*''[[	Porotheleum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Postia balsamea 	]]'' – 
*''[[	Postia lowei 	]]'' – 
*''[[	Protostropharia luteonitens 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella ammophila 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella cortinarioides 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella longicauda 	]]'' – 
*''[[	Pseudoomphalina kalchbrenneri 	]]'' – 
*''[[	Pseudoporpoloma pes-caprae 	]]'' – 
*''[[	Pseudospongipellis delectans 	]]'' – 
*''[[	Pseudotremella moriformis 	]]'' – 
*''[[	Psilocybe atrobrunnea 	]]'' – 
*''[[	Psilocybe medullosa 	]]'' – 
*''[[	Psilocybe paupera 	]]'' – 
*''[[	Punctularia strigosozonata 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporellus alboluteus 	]]'' – 
*''[[	Raduliporus aneirinus 	]]'' – 
*''[[	Ramaria aurea 	]]'' – 
*''[[	Ramaria botrytis 	]]'' – 
*''[[	Ramaria gracilis 	]]'' – 
*''[[	Ramaria obtusissima 	]]'' – 
*''[[	Ramariopsis kunzei 	]]'' – 
*''[[	Resiniporus resinascens 	]]'' – 
*''[[	Resinoporia sordida 	]]'' – 
*''[[	Resupinatus vetlinianus 	]]'' – 
*''[[	Rheubarbariboletus armeniacus 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia fusispora 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia sterigmatica 	]]'' – 
*''[[	Rhodocollybia fodiens 	]]'' – 
*''[[	Rhodocybe caelata 	]]'' – 
*''[[	Rhodofomes roseus 	]]'' – 
*''[[	Rhodonia placenta 	]]'' – 
*''[[	Rhodotus palmatus 	]]'' – 
*''[[	Rubroboletus rhodoxanthus 	]]'' – 
*''[[	Rubroboletus satanas 	]]'' – 
*''[[	Russula alutacea 	]]'' – 
*''[[	Russula emeticicolor 	]]'' – 
*''[[	Russula gracillima 	]]'' – 
*''[[	Russula pelargonia 	]]'' – 
*''[[	Russula pungens 	]]'' – 
*''[[	Saccosoma farinaceum 	]]'' – 
*''[[	Sarcosoma globosum 	]]'' – 
*''[[	Scleroderma bovista 	]]'' – 
*''[[	Scleroderma cepa 	]]'' – 
*''[[	Scotomyces subviolaceus 	]]'' – 
*''[[	Scutiger pes-caprae 	]]'' – 
*''[[	Sebacina dimitica 	]]'' – 
*''[[	Sistotrema alboluteum 	]]'' – 
*''[[	Sistotrema confluens 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis alutacea 	]]'' – 
*''[[	Skvortzovia pinicola 	]]'' – 
*''[[	Spathularia flavida 	]]'' – 
*''[[	Spongipellis spumeus 	]]'' – 
*''[[	Stereum ostrea 	]]'' – 
*''[[	Stropharia melanosperma 	]]'' – 
*''[[	Stypella grilletii 	]]'' – 
*''[[	Stypella subhyalina 	]]'' – 
*''[[	Stypella vermiformis 	]]'' – 
*''[[	Subulicium lautum 	]]'' – 
*''[[	Suillellus queletii 	]]'' – 
*''[[	Suillus americanus f. sibiricus 	]]'' – 
*''[[	Suillus flavidus 	]]'' – 
*''[[	Suillus plorans 	]]'' – 
*''[[	Suillus tridentinus 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe mephitica 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe murina 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe putida 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe striipilea 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster porphyropus 	]]'' – 
*''[[	Trametopsis cervina 	]]'' – 
*''[[	Tremella globispora 	]]'' – 
*''[[	Trichaster melanocephalus 	]]'' – 
*''[[	Trichoglossum hirsutum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma acerbum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma colossus 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma focale 	]]'' – 
*''[[	Tubaria confragosa 	]]'' – 
*''[[	Tubulicrinis borealis 	]]'' – 
*''[[	Tulasnella hyalina 	]]'' – 
*''[[	Tulosesus bisporus 	]]'' – 
*''[[	Tulosesus congregatus 	]]'' – 
*''[[	Tulosesus hiascens 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma kotlabae 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma melanocyclum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma squamosum 	]]'' – 
*''[[	Tylospora fibrillosa 	]]'' – 
*''[[	Veluticeps ambigua 	]]'' – 
*''[[	Vitreoporus dichrous 	]]'' – 
*''[[	Volvariella media 	]]'' – 
*''[[	Wynnella silvicola 	]]'' – 
*''[[	Xenasma aurantiacum 	]]'' – 
}}

==Ohualtid liigid (''V'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus dulcidulus 	]]'' – 
*''[[	Agaricus rusiophyllus 	]]'' – 
*''[[	Alloexidiopsis calcea 	]]'' – 
*''[[	Amanita argentea 	]]'' – 
*''[[	Amanita franchetii 	]]'' – 
*''[[	Amanita regalis 	]]'' – 
*''[[	Amanita virosa 	]]'' – 
*''[[	Amyloporia xantha 	]]'' – 
*''[[	Antrodia gossypium 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia acerosa 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia sphagnicola 	]]'' – 
*''[[	Artomyces pyxidatus 	]]'' – 
*''[[	Ascotremella faginea 	]]'' – 
*''[[	Asterophora parasitica 	]]'' – 
*''[[	Aureonarius limonius 	]]'' – 
*''[[	Barssia oregonensis 	]]'' – 
*''[[	Bondarzewia mesenterica 	]]'' – 
*''[[	Bovista paludosa 	]]'' – 
*''[[	Bovista tomentosa 	]]'' – 
*''[[	Buchwaldoboletus lignicola 	]]'' – 
*''[[	Butyriboletus appendiculatus 	]]'' – 
*''[[	Caloboletus radicans 	]]'' – 
*''[[	Calonarius olearioides 	]]'' – 
*''[[	Camarophyllus alpinus 	]]'' – 
*''[[	Camarops tubulina 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia excelsa 	]]'' – 
*''[[	Clavariadelphus ligula 	]]'' – 
*''[[	Clavariadelphus pistillaris 	]]'' – 
*''[[	Clitocybula lacerata 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis picacea 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius anthracinus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius armeniacus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius biformis 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius bivelus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius cagei 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius claricolor 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius elegantissimus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius incisus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius ionophyllus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius lucorum 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius saturninus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius violaceus ssp. violaceus 	]]'' – 
*''[[	Craterellus lutescens 	]]'' – 
*''[[	Crepidotus luteolus 	]]'' – 
*''[[	Cudonia circinans 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus lacmus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces capitatus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces chrysospermus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces estonicus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces suecicus 	]]'' – 
*''[[	Dichomitus campestris 	]]'' – 
*''[[	Dichomitus squalens 	]]'' – 
*''[[	Echinoderma echinaceum 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces leveillei 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces maculatus 	]]'' – 
*''[[	Entoloma lampropus 	]]'' – 
*''[[	Entoloma mougeotii 	]]'' – 
*''[[	Entoloma papillatum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma platyphylloides 	]]'' – 
*''[[	Exidia recisa 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma carnosum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum coronatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum pectinatum 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus irrigatus 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus laetus 	]]'' – 
*''[[	Grifola frondosa 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra gigas 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra infula 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra sphaerospora 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena delectabilis 	]]'' – 
*''[[	Hericium cirrhatum 	]]'' – 
*''[[	Hericium coralloides 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia petaloides 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe cantharellus 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe coccineocrenata 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe nitrata 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus gliocyclus 	]]'' – 
*''[[	Hymenochaete cruenta 	]]'' – 
*''[[	Hyphoderma albocremeum 	]]'' – 
*''[[	Hypsizygus ulmarius 	]]'' – 
*''[[	Inocutis dryophila 	]]'' – 
*''[[	Inocutis rheades 	]]'' – 
*''[[	Inocybe calospora 	]]'' – 
*''[[	Inocybe grammata 	]]'' – 
*''[[	Inocybe hystrix 	]]'' – 
*''[[	Inocybe phaeodisca 	]]'' – 
*''[[	Inonotus triqueter 	]]'' – 
*''[[	Inosperma calamistratum 	]]'' – 
*''[[	Ischnoderma benzoinum 	]]'' – 
*''[[	Ischnoderma resinosum 	]]'' – 
*''[[	Lactarius flavidus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius hysginus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius sanguifluus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius spinosulus 	]]'' – 
*''[[	Leccinum niveum 	]]'' – 
*''[[	Leccinum roseofractum 	]]'' – 
*''[[	Lentinellus ursinus 	]]'' – 
*''[[	Lepiota brunneoincarnata 	]]'' – 
*''[[	Lepista carpatica 	]]'' – 
*''[[	Limacella glioderma 	]]'' – 
*''[[	Limacellopsis guttata 	]]'' – 
*''[[	Loreleia postii 	]]'' – 
*''[[	Lulesia popinalis 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon caudatum 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon mammiforme 	]]'' – 
*''[[	Microglossum olivaceum 	]]'' – 
*''[[	Microglossum viride 	]]'' – 
*''[[	Mitrula paludosa 	]]'' – 
*''[[	Mycena aurantiomarginata 	]]'' – 
*''[[	Mycena capillaripes 	]]'' – 
*''[[	Mycena chlorantha 	]]'' – 
*''[[	Mycena cyanipes 	]]'' – 
*''[[	Mycena megaspora 	]]'' – 
*''[[	Mycena pseudocorticola 	]]'' – 
*''[[	Mycena pterigena 	]]'' – 
*''[[	Mycena purpureofusca 	]]'' – 
*''[[	Mycena renati 	]]'' – 
*''[[	Mycenastrum corium 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia uda 	]]'' – 
*''[[	Myxarium nucleatum 	]]'' – 
*''[[	Oligoporus sericeomollis 	]]'' – 
*''[[	Onnia tomentosa 	]]'' – 
*''[[	Ossicaulis lignatilis 	]]'' – 
*''[[	Panus neostrigosus 	]]'' – 
*''[[	Parmastomyces mollissimus 	]]'' – 
*''[[	Perenniporia medulla-panis 	]]'' – 
*''[[	Phaeocollybia christinae 	]]'' – 
*''[[	Phaeonematoloma myosotis 	]]'' – 
*''[[	Phellinus laevigatus 	]]'' – 
*''[[	Phellodon niger 	]]'' – 
*''[[	Phlegmacium cyanites 	]]'' – 
*''[[	Phloeomana minutula 	]]'' – 
*''[[	Pholiota tuberculosa 	]]'' – 
*''[[	Phyllotopsis nidulans 	]]'' – 
*''[[	Pleurocybella porrigens 	]]'' – 
*''[[	Pleurotus cornucopiae 	]]'' – 
*''[[	Pleurotus pulmonarius 	]]'' – 
*''[[	Polyporus umbellatus 	]]'' – 
*''[[	Poriella subacida 	]]'' – 
*''[[	Porodaedalea chrysoloma 	]]'' – 
*''[[	Porpolomopsis calyptriformis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella caput-medusae 	]]'' – 
*''[[	Pseudoinonotus dryadeus 	]]'' – 
*''[[	Pterula multifida 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporellus fulgens 	]]'' – 
*''[[	Resinoporia crassa 	]]'' – 
*''[[	Rhizomarasmius setosus 	]]'' – 
*''[[	Rhodocollybia prolixa 	]]'' – 
*''[[	Russula alnetorum 	]]'' – 
*''[[	Russula violeipes 	]]'' – 
*''[[	Sarcodon imbricatus 	]]'' – 
*''[[	Sarcosphaera coronaria 	]]'' – 
*''[[	Sidera lenis 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis odora 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis stellae 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis subincarnata 	]]'' – 
*''[[	Sparassis brevipes 	]]'' – 
*''[[	Sphagnurus paluster 	]]'' – 
*''[[	Spongiporus floriformis 	]]'' – 
*''[[	Steccherinum lacerum 	]]'' – 
*''[[	Stropharia albonitens 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe rancida 	]]'' – 
*''[[	Thelephora anthocephala 	]]'' – 
*''[[	Thelephora caryophyllea 	]]'' – 
*''[[	Thelephora penicillata 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma orirubens 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma populinum 	]]'' – 
*''[[	Tuber rapaeodorum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Verpa bohemica 	]]'' – 
*''[[	Volvariella pusilla 	]]'' – 
*''[[	Volvariella volvacea 	]]'' – 
*''[[	Xylobolus frustulatus 	]]'' –  
}}

==Haruldased liigid (''R'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus comtulus 	]]'' – 
*''[[	Agaricus urinascens 	]]'' – 
*''[[	Aleurodiscus amorphus 	]]'' – 
*''[[	Amanita battarrae 	]]'' – 
*''[[	Amanita strobiliformis 	]]'' – 
*''[[	Amyloporia sinuosa 	]]'' – 
*''[[	Antrodia heteromorpha 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella romellii 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella serpula 	]]'' – 
*''[[	Asterophora lycoperdoides 	]]'' – 
*''[[	Atheniella adonis 	]]'' – 
*''[[	Atheniella leptophylla 	]]'' – 
*''[[	Aurantiporus fissilis 	]]'' – 
*''[[	Auricularia mesenterica 	]]'' – 
*''[[	Balsamia platyspora 	]]'' – 
*''[[	Balsamia vulgaris 	]]'' – 
*''[[	Bolbitius reticulatus 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium candicans 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium laeve 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium obtusisporum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium pruinatum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium vagum 	]]'' – 
*''[[	Bulbillomyces farinosus 	]]'' – 
*''[[	Butyrea luteoalba 	]]'' – 
*''[[	Caloboletus calopus 	]]'' – 
*''[[	Calocera furcata 	]]'' – 
*''[[	Calonarius rufo-olivaceus 	]]'' – 
*''[[	Caloscypha fulgens 	]]'' – 
*''[[	Calyptella capula 	]]'' – 
*''[[	Calyptella flos-albus 	]]'' – 
*''[[	Cantharellopsis prescotii 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia reticulata 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia viridans 	]]'' – 
*''[[	Ceriporiopsis mucida 	]]'' – 
*''[[	Chamaemyces fracidus 	]]'' – 
*''[[	Chlorencoelia versiformis 	]]'' – 
*''[[	Chlorociboria aeruginosa 	]]'' – 
*''[[	Cinereomyces lindbladii 	]]'' – 
*''[[	Clavaria argillacea 	]]'' – 
*''[[	Clavaria falcata 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis corniculata 	]]'' – 
*''[[	Climacodon septentrionalis 	]]'' – 
*''[[	Clitocybe agrestis 	]]'' – 
*''[[	Clitopilus nitellinus 	]]'' – 
*''[[	Conferticium ochraceum 	]]'' – 
*''[[	Coniophora olivacea 	]]'' – 
*''[[	Coprinellus flocculosus 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis nivea 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps capitata 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps militaris 	]]'' – 
*''[[	Coriolopsis gallica 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius acutus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius casimiri 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius croceus var. croceus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius malachius 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius orellanus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius saniosus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius uraceus 	]]'' – 
*''[[	Crepidotus applanatus 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus pratensis 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus russocoriaceus 	]]'' – 
*''[[	Cyanoboletus pulverulentus 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella cinnabarina 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces chrysocomus 	]]'' – 
*''[[	Daedaleopsis tricolor 	]]'' – 
*''[[	Deconica coprophila 	]]'' – 
*''[[	Deconica merdaria 	]]'' – 
*''[[	Deconica montana 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele acerina 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele alliacea 	]]'' – 
*''[[	Dentipellis fragilis 	]]'' – 
*''[[	Descolea alba 	]]'' – 
*''[[	Diplomitoporus flavescens 	]]'' – 
*''[[	Discina ancilis 	]]'' – 
*''[[	Disciotis venosa 	]]'' – 
*''[[	Entoloma asprellum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma byssisedum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma chalybeum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma elodes 	]]'' – 
*''[[	Entoloma euchroum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma excentricum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma juncinum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma pleopodium 	]]'' – 
*''[[	Entoloma rhodocylix 	]]'' – 
*''[[	Entoloma serrulatum 	]]'' – 
*''[[	Exidia glandulosa 	]]'' – 
*''[[	Exidia thuretiana 	]]'' – 
*''[[	Faerberia carbonaria 	]]'' – 
*''[[	Fistulina hepatica 	]]'' – 
*''[[	Flammulaster carpophilus 	]]'' – 
*''[[	Galerina nana 	]]'' – 
*''[[	Galerina paludosa 	]]'' – 
*''[[	Galerina sphagnorum 	]]'' – 
*''[[	Galerina stylifera 	]]'' – 
*''[[	Galerina triscopa 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma lucidum 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma pfeifferi 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma resinaceum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum quadrifidum 	]]'' – 
*''[[	Genea fragrans 	]]'' – 
*''[[	Genea lespiaultii 	]]'' – 
*''[[	Genea verrucosa 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum fallax 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum glabrum 	]]'' – 
*''[[	Geopora arenicola 	]]'' – 
*''[[	Gerronema xanthophyllum 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus psittacinus 	]]'' – 
*''[[	Gloeophyllum trabeum 	]]'' – 
*''[[	Glutinoglossum glutinosum 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius glutinosus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius maculatus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius roseus 	]]'' – 
*''[[	Guepinia helvelloides 	]]'' – 
*''[[	Gymnopus foetidus 	]]'' – 
*''[[	Gyrodon lividus 	]]'' – 
*''[[	Gyrophanopsis polonensis 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus castaneus 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus cyanescens 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pumilum 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pusillum 	]]'' – 
*''[[	Helvella lacunosa 	]]'' – 
*''[[	Helvella solitaria 	]]'' – 
*''[[	Helvella sublicia 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena subtilis 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia fluxilis 	]]'' – 
*''[[	Hydnoporia tabacina 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya cerebriformis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya michaelis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotryopsis suevica 	]]'' – 
*''[[	Hydropodia subalpina 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe acutoconica 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe chlorophana 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe coccinea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe punicea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe quieta 	]]'' – 
*''[[	Hygrophoropsis pallida 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus discoideus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus poetarum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus pudorinus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus russula 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma elongatum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma polytrichi 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma subericaeum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma udum 	]]'' – 
*''[[	Inocybe acuta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe godeyi 	]]'' – 
*''[[	Inocybe haemacta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe personata 	]]'' – 
*''[[	Inonotus cuticularis 	]]'' – 
*''[[	Inonotus hispidus 	]]'' – 
*''[[	Inonotus obliquus 	]]'' – 
*''[[	Inosperma adaequatum 	]]'' – 
*''[[	Irpex lacteus 	]]'' – 
*''[[	Junghuhnia nitida 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acerrimus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acris 	]]'' – 
*''[[	Lactarius albocarneus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius chrysorrheus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius lilacinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius picinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius trivialis 	]]'' – 
*''[[	Leccinum vulpinum 	]]'' – 
*''[[	Lentinus tigrinus 	]]'' – 
*''[[	Leucocortinarius bulbiger 	]]'' – 
*''[[	Lichenomphalia umbellifera 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon echinatum 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula fistulosa var. fistulosa 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula juncea 	]]'' – 
*''[[	Melanophyllum haematospermum 	]]'' – 
*''[[	Meruliopsis taxicola 	]]'' – 
*''[[	Microstoma protractum 	]]'' – 
*''[[	Morchella conica 	]]'' – 
*''[[	Morchella esculenta 	]]'' – 
*''[[	Morchella gigas 	]]'' – 
*''[[	Mycena atroalba 	]]'' – 
*''[[	Mycena clavularis 	]]'' – 
*''[[	Mycena crocata 	]]'' – 
*''[[	Mycena flavescens 	]]'' – 
*''[[	Mycena olivaceomarginata 	]]'' – 
*''[[	Mycena plumipes 	]]'' – 
*''[[	Narcissea patouillardii 	]]'' – 
*''[[	Nidularia deformis 	]]'' – 
*''[[	Noblesia crocea 	]]'' – 
*''[[	Onygena corvina 	]]'' – 
*''[[	Onygena equina 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus corticola 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus obducens 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes citrina 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes melanoxantha 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus papilionaceus 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus semiovatus 	]]'' – 
*''[[	Panellus violaceofulvus 	]]'' – 
*''[[	Panus conchatus 	]]'' – 
*''[[	Paxillus rubicundulus 	]]'' – 
*''[[	Peziza ammophila 	]]'' – 
*''[[	Peziza saniosa 	]]'' – 
*''[[	Phaeolepiota aurea 	]]'' – 
*''[[	Phaeomarasmius erinaceus 	]]'' – 
*''[[	Phlebia rufa 	]]'' – 
*''[[	Pholiota adiposa s.str. 	]]'' – 
*''[[	Phylloporus pelletieri 	]]'' – 
*''[[	Physisporinus vitreus 	]]'' – 
*''[[	Pisolithus arhizus 	]]'' – 
*''[[	Plectania melastoma 	]]'' – 
*''[[	Plicaturopsis crispa 	]]'' – 
*''[[	Pluteus ephebeus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus petasatus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus phlebophorus 	]]'' – 
*''[[	Podosordaria tulasnei 	]]'' – 
*''[[	Polyporus tuberaster 	]]'' – 
*''[[	Porodaedalea pini 	]]'' – 
*''[[	Porostereum spadiceum 	]]'' – 
*''[[	Porphyrellus porphyrosporus 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella corrugis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella microrhiza 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella noli-tangere 	]]'' – 
*''[[	Pseudoboletus parasiticus 	]]'' – 
*''[[	Pseudomerulius aureus 	]]'' – 
*''[[	Pseudosperma squamatum 	]]'' – 
*''[[	Ptychogaster albus 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporus cinnabarinus 	]]'' – 
*''[[	Ramaria flava 	]]'' – 
*''[[	Ramaria formosa 	]]'' – 
*''[[	Rhizocybe pruinosa 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenicolor 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenolens 	]]'' – 
*''[[	Russula caerulea 	]]'' – 
*''[[	Russula curtipes 	]]'' – 
*''[[	Russula rhodopus 	]]'' – 
*''[[	Serpula himantioides 	]]'' – 
*''[[	Singerocybe phaeophthalma 	]]'' – 
*''[[	Sparassis crispa 	]]'' – 
*''[[	Spongipellis ambiens 	]]'' – 
*''[[	Steccherinum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Strobilomyces strobilaceus 	]]'' – 
*''[[	Stropharia hornemannii 	]]'' – 
*''[[	Stropharia pseudocyanea 	]]'' – 
*''[[	Suillus cavipes 	]]'' – 
*''[[	Suillus placidus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster eburneus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster multiformis 	]]'' – 
*''[[	Thuemenidium atropurpureum 	]]'' – 
*''[[	Tolypocladium longisegmentatum 	]]'' – 
*''[[	Trametes pubescens 	]]'' – 
*''[[	Trichaptum biforme 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma aurantium 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma columbetta 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma pessundatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma sejunctum 	]]'' – 
*''[[	Tricholomopsis decora 	]]'' – 
*''[[	Tuber albidum 	]]'' – 
*''[[	Tuber dryophilum 	]]'' – 
*''[[	Tuber maculatum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma brumale 	]]'' – 
*''[[	Typhula ishikariensis 	]]'' – 
*''[[	Typhula quisquiliaris 	]]'' – 
*''[[	Urnula craterium 	]]'' – 
*''[[	Veluticeps abietina 	]]'' – 
*''[[	Verpa conica 	]]'' – 
*''[[	Vibrissea truncorum 	]]'' – 
*''[[	Volvariella bombycina 	]]'' – 
*''[[	Volvariella hypopithys 	]]'' – 
*''[[	Volvariella murinella 	]]'' – 
*''[[	Volvariella taylorii 	]]'' – 
*''[[	Xerula pudens 	]]'' – 
}}

==Puuduliku andmestikuga, aga kategooriatesse Ex, E, V või R kuuluvad liigid (''I'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Amphinema diadema 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella semisupina 	]]'' – 
*''[[	Ceratobasidium cornigerum 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Colacogloea peniophorae 	]]'' – 
*''[[	Coltricia cinnamomea 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella granulosa 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces microsporus 	]]'' – 
*''[[	Dacryonaema rufum 	]]'' – 
*''[[	Deconica subviscida 	]]'' – 
*''[[	Entoloma sinuatum 	]]'' – 
*''[[	Fuscoporia ferrea 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma radicosum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus hypothejus 	]]'' – 
*''[[	Hyphoderma obtusiforme 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Hypochnicium cymosum 	]]'' – 
*''[[	Lentaria byssiseda 	]]'' – 
*''[[	Leratiomyces squamosus 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon norvegicum 	]]'' – 
*''[[	Mensularia hastifera 	]]'' – 
*''[[	Mycena pelianthina 	]]'' – 
*''[[	Myxomphalia maura 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella foliacea 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella mycetophiloides 	]]'' – 
*''[[	Phanerochaete jose-ferreirae 	]]'' – 
*''[[	Phellinus nigricans 	]]'' – 
*''[[	Pluteus godeyi 	]]'' – 
*''[[	Pluteus plautus 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia ochracea 	]]'' – 
*''[[	Russula chloroides 	]]'' – 
*''[[	Russula livescens 	]]'' – 
*''[[	Sarcoscypha coccinea 	]]'' – 
*''[[	Stypella subgelatinosa 	]]'' – 
*''[[	Suillosporium cystidiatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma equestre 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma squarrulosum 	]]'' – 
*''[[	Tuber nitidum 	]]'' – 
*''[[	Xenasmatella ardosiaca 	]]'' – 
}}

==Viited==
{{Viited}}

==Vaata ka==
* [[Eesti seente punane nimestik]]

[[Kategooria:Looduskaitse]]</text>
      <sha1>sbtfdwkbn8f0gywhrywflrtlzmezk0p</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142641</id>
      <parentid>7142640</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T18:35:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7142641</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="36999" sha1="9s56r2kv22bgevtchiz6tcxfqnv0n6b" xml:space="preserve">[[Pilt:Koobalttorik1.jpg|pisi|[[Koobalttorik]] (''Terana coerulea'') on Poolas väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liik]]
[[Pilt:Loweomyces fractipes.jpg|pisi|''[[Loweomyces fractipes]]'' on Poolas väljasuremisohus liik]]
[[Pilt:Valkjas tardservik1.jpg|pisi|[[Valkjas tardservik]] (''Hohenbuehelia petaloides'') on Poolas ohualdis liik]]
[[Pilt:Deconica coprophila 1.jpg|pisi|''[[Deconica coprophila ]]'' on Poolas haruldane liik]]

Alljärgnevates nimekirjades on Poola punase nimestiku seened 2006. aasta seisuga.&lt;ref&gt;https://www.grzyby.pl/czerwona-lista-skorowidz-lat.htm&lt;/ref&gt;

==Poola punase nimestiku ohustatuse kategooriad==
*Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud (''Ex'')
*Väljasuremisohus (''E'')
*Ohualtid (''V'')
*Haruldased (''R'')
*Puuduliku andmestikuga, aga kategooriates ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' (''I'')&lt;ref&gt;[https://www.researchgate.net/profile/Malgorzata_Bak/publication/267625509_Red_list_of_the_algae_in_Poland/links/5ec2a647299bf1c09ac4f89d/Red-list-of-the-algae-in-Poland.pdf Red list of plants and fungi in Poland]&lt;/ref&gt;

==Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liigid (''Ex'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Aleurodiscus aurantius 	]]'' – 
*''[[	Amanita caesarea 	]]'' – 
*''[[	Amylocorticium subsulphureum 	]]'' – 
*''[[	Baltazaria galactina 	]]'' – 
*''[[	Byssocorticium pulchrum 	]]'' – 
*''[[	Chamonixia caespitosa 	]]'' – 
*''[[	Colacogloea effusa 	]]'' – 
*''[[	Corticium macrosporopsis 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius bulbosus 	]]'' – 
*''[[	Cystobasidium fimetarium 	]]'' – 
*''[[	Cytidiella albida 	]]'' – 
*''[[	Dendrominia dryina 	]]'' – 
*''[[	Eichleriella alliciens 	]]'' – 
*''[[	Eichleriella leucophaea 	]]'' – 
*''[[	Exidia badioumbrina 	]]'' – 
*''[[	Exidia umbrinella 	]]'' – 
*''[[	Gautieria morchelliformis 	]]'' – 
*''[[	Geastrum berkeleyi 	]]'' – 
*''[[	Gloiodon strigosus 	]]'' – 
*''[[	Helicogloea graminicola 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum glaucopus 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum scrobiculatum 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe ceracea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe spadicea 	]]'' – 
*''[[	Hyphodermella corrugata 	]]'' – 
*''[[	Hypochnella violacea 	]]'' – 
*''[[	Hysterangium hessei 	]]'' – 
*''[[	Lentaria afflata 	]]'' – 
*''[[	Lepiota erminea 	]]'' – 
*''[[	Lepiota lilacea 	]]'' – 
*''[[	Lepiota parvannulata 	]]'' – 
*''[[	Mycorrhaphium pusillum 	]]'' – 
*''[[	Octaviania neuhoffii 	]]'' – 
*''[[	Phellodon confluens 	]]'' – 
*''[[	Phlebia bresadolae 	]]'' – 
*''[[	Phlebia subochracea 	]]'' – 
*''[[	Phlebiopsis crassa 	]]'' – 
*''[[	Protodontia fascicularis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella bifrons 	]]'' – 
*''[[	Ramaricium albo-ochraceum 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia terrigena 	]]'' – 
*''[[	Russula intermedia 	]]'' – 
*''[[	Scytinostroma odoratum 	]]'' – 
*''[[	Septobasidium carestianum 	]]'' – 
*''[[	Septobasidium fuscoviolaceum 	]]'' – 
*''[[	Terana caerulea 	]]'' – 
*''[[	Tremella exigua 	]]'' – 
*''[[	Tremella indecorata 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma fucatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma luridum 	]]'' – 
*''[[	Tuber aestivum 	]]'' – 
}}

==Väljasuremisohus liigid (''E'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Abortiporus biennis 	]]'' – 
*''[[	Abortiporus fractipes 	]]'' – 
*''[[	Agaricus placomyces 	]]'' – 
*''[[	Agrocybe firma 	]]'' – 
*''[[	Albatrellus confluens 	]]'' – 
*''[[	Albatrellus ovinus 	]]'' – 
*''[[	Albatrellus subrubescens 	]]'' – 
*''[[	Aleurocystidiellum disciforme 	]]'' – 
*''[[	Aleurocystidiellum subcruentatum 	]]'' – 
*''[[	Aleurodiscus cerussatus 	]]'' – 
*''[[	Alloclavaria purpurea 	]]'' – 
*''[[	Amylocorticium cebennense 	]]'' – 
*''[[	Amylocorticium subincarnatum 	]]'' – 
*''[[	Amylocystis lapponica 	]]'' – 
*''[[	Anomoporia bombycina 	]]'' – 
*''[[	Anthoporia albobrunnea 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella citrinella 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella foliaceodentata 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia lobata 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia oniscus 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia philonotis 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia retiruga 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia spathulata 	]]'' – 
*''[[	Asterodon ferruginosus 	]]'' – 
*''[[	Asterostroma cervicolor 	]]'' – 
*''[[	Astraeus hygrometricus 	]]'' – 
*''[[	Aureoboletus gentilis 	]]'' – 
*''[[	Battarrea phalloides 	]]'' – 
*''[[	Boidinia furfuracea 	]]'' – 
*''[[	Boletopsis grisea 	]]'' – 
*''[[	Boletopsis leucomelaena 	]]'' – 
*''[[	Boletus aereus 	]]'' – 
*''[[	Boreostereum radiatum 	]]'' – 
*''[[	Bovista aestivalis 	]]'' – 
*''[[	Bovista graveolens 	]]'' – 
*''[[	Brunneoporus malicola 	]]'' – 
*''[[	Buchwaldoboletus hemichrysus 	]]'' – 
*''[[	Butyriboletus fechtneri 	]]'' – 
*''[[	Butyriboletus regius 	]]'' – 
*''[[	Byssocorticium atrovirens 	]]'' – 
*''[[	Calcipostia guttulata 	]]'' – 
*''[[	Calocera glossoides 	]]'' – 
*''[[	Calonarius aureofulvus 	]]'' – 
*''[[	Calvatia candida 	]]'' – 
*''[[	Calvatia cyathiformis 	]]'' – 
*''[[	Calyptella campanula 	]]'' – 
*''[[	Cantharellus friesii 	]]'' – 
*''[[	Catathelasma imperiale 	]]'' – 
*''[[	Cerinomyces tortus 	]]'' – 
*''[[	Cerioporus stereoides 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia purpurea 	]]'' – 
*''[[	Ceriporiopsis subvermispora 	]]'' – 
*''[[	Chroogomphus helveticus 	]]'' – 
*''[[	Chrysomphalina chrysophylla 	]]'' – 
*''[[	Clavaria fumosa 	]]'' – 
*''[[	Clavaria zollingeri 	]]'' – 
*''[[	Clavariadelphus truncatus 	]]'' – 
*''[[	Clavulicium macounii 	]]'' – 
*''[[	Clitocybe paropsis 	]]'' – 
*''[[	Clitocybe subcordispora 	]]'' – 
*''[[	Conferticium ravum 	]]'' – 
*''[[	Conocybe ambigua 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis canoceps 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis narcotica 	]]'' – 
*''[[	Coprinus sterquilinus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius alnetorum 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius balaustinus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius bataillei 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius dilutus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius fulvescens 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius melanotus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius melleopallens 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius opimus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius privignoides 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius rigens 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius rubricosus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius spadiceus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius stemmatus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius tabularis 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius triformis 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius triumphans 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius umbrinolens 	]]'' – 
*''[[	Cotylidia pannosa 	]]'' – 
*''[[	Cotylidia undulata 	]]'' – 
*''[[	Cristinia helvetica 	]]'' – 
*''[[	Crustoderma dryinum 	]]'' – 
*''[[	Crustodontia chrysocreas 	]]'' – 
*''[[	Crustomyces subabruptus 	]]'' – 
*''[[	Crystallicutis serpens 	]]'' – 
*''[[	Cyathus stercoreus 	]]'' – 
*''[[	Cyclocybe cylindracea 	]]'' – 
*''[[	Cystoagaricus populinus s.l. 	]]'' – 
*''[[	Cytidia salicina 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces ovisporus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces variisporus 	]]'' – 
*''[[	Dacryobolus karstenii 	]]'' – 
*''[[	Dacryobolus sudans 	]]'' – 
*''[[	Deconica philipsii 	]]'' – 
*''[[	Deconica phyllogena 	]]'' – 
*''[[	Dendrocollybia racemosa 	]]'' – 
*''[[	Dendrocorticium polygonioides 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele commixta 	]]'' – 
*''[[	Dentipratulum bialoviesense 	]]'' – 
*''[[	Desarmillaria tabescens 	]]'' – 
*''[[	Dichomitus albidofuscus 	]]'' – 
*''[[	Dictyopus junquilleus 	]]'' – 
*''[[	Diplomitoporus crustulinus 	]]'' – 
*''[[	Disciseda bovista 	]]'' – 
*''[[	Disciseda candida 	]]'' – 
*''[[	Ditangium cerasi 	]]'' – 
*''[[	Ditiola peziziformis 	]]'' – 
*''[[	Ditiola radicata 	]]'' – 
*''[[	Echinoderma jacobi 	]]'' – 
*''[[	Efibulella deflectens 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces anthracinus 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces cyanosporus 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces papillatus 	]]'' – 
*''[[	Elmerina caryae 	]]'' – 
*''[[	Entocybe pseudoturbida 	]]'' – 
*''[[	Entocybe turbida 	]]'' – 
*''[[	Entoloma atromarginatum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma bloxamii 	]]'' – 
*''[[	Entoloma clandestinum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma griseocyaneum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma placidum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma prunuloides 	]]'' – 
*''[[	Entoloma rhombisporum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma strigosissimum 	]]'' – 
*''[[	Eocronartium muscicola 	]]'' – 
*''[[	Epithele typhae 	]]'' – 
*''[[	Erastia salmonicolor 	]]'' – 
*''[[	Erythricium laetum 	]]'' – 
*''[[	Exidia candida 	]]'' – 
*''[[	Exidia candida var. cartilaginea 	]]'' – 
*''[[	Exidia repanda 	]]'' – 
*''[[	Exidiopsis effusa 	]]'' – 
*''[[	Flavidoporia pulvinascens 	]]'' – 
*''[[	Fomitopsis officinalis 	]]'' – 
*''[[	Fomitopsis pulvina 	]]'' – 
*''[[	Fomitopsis ramentacea 	]]'' – 
*''[[	Fuscoporia torulosa 	]]'' – 
*''[[	Fuscoporia viticola 	]]'' – 
*''[[	Galerina ampullaceocystis 	]]'' – 
*''[[	Galerina badipes 	]]'' – 
*''[[	Galerina jaapii 	]]'' – 
*''[[	Gastrosporium simplex 	]]'' – 
*''[[	Geastrum campestre 	]]'' – 
*''[[	Geastrum corollinum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum elegans 	]]'' – 
*''[[	Geastrum floriforme 	]]'' – 
*''[[	Geastrum fornicatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum hungaricum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum minimum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum nanum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum rufescens 	]]'' – 
*''[[	Geastrum saccatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum striatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum triplex 	]]'' – 
*''[[	Gelatoporia pannocincta 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus perplexus 	]]'' – 
*''[[	Gloeocystidiellum convolvens 	]]'' – 
*''[[	Gloioxanthomyces vitellinus 	]]'' – 
*''[[	Gomphus clavatus 	]]'' – 
*''[[	Guepiniopsis buccina 	]]'' – 
*''[[	Gymnopilus flavus 	]]'' – 
*''[[	Gymnopilus picreus 	]]'' – 
*''[[	Gymnopilus stabilis 	]]'' – 
*''[[	Gymnopus ocior 	]]'' – 
*''[[	Gymnopus putillus 	]]'' – 
*''[[	Hapalopilus croceus 	]]'' – 
*''[[	Hemileccinum impolitum 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena crispata 	]]'' – 
*''[[	Hemipholiota heteroclita 	]]'' – 
*''[[	Hemistropharia albocrenulata 	]]'' – 
*''[[	Hericium erinaceus 	]]'' – 
*''[[	Hericium flagellum 	]]'' – 
*''[[	Hermanssonia centrifuga 	]]'' – 
*''[[	Heteroradulum deglubens 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia longipes 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia reniformis 	]]'' – 
*''[[	Hyalodon piceicola 	]]'' – 
*''[[	Hydnangium carneum 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum aurantiacum 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum auratile 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum caeruleum 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum compactum 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum concrescens 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum ferrugineum 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum geogenium 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum peckii 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum suaveolens 	]]'' – 
*''[[	Hydnoporia corrugata 	]]'' – 
*''[[	Hydropus atramentosus 	]]'' – 
*''[[	Hydropus marginellus 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe aurantiosplendens 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe ingrata 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe insipida 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe intermedia 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe mucronella 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe ovina 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe parvula 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe reidii 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus hyacinthinus 	]]'' – 
*''[[	Hymenochaete cinnamomea 	]]'' – 
*''[[	Hymenochaete fuliginosa 	]]'' – 
*''[[	Hymenogaster olivaceus 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma ericaeoides 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma ericaeum 	]]'' – 
*''[[	Hysterangium separabile 	]]'' – 
*''[[	Inocybe abjecta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe glabripes 	]]'' – 
*''[[	Inocybe paludinella 	]]'' – 
*''[[	Inocybe putilla 	]]'' – 
*''[[	Inocybe rufoalba 	]]'' – 
*''[[	Inocybe xanthomelas 	]]'' – 
*''[[	Irpicodon pendulus 	]]'' – 
*''[[	Junghuhnia collabens 	]]'' – 
*''[[	Kavinia alboviridis 	]]'' – 
*''[[	Kavinia himantia 	]]'' – 
*''[[	Kneiffiella abdita 	]]'' – 
*''[[	Laccaria maritima 	]]'' – 
*''[[	Lactarius controversus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius insulsus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius lacunarum 	]]'' – 
*''[[	Lactarius repraesentaneus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius resimus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius sphagneti 	]]'' – 
*''[[	Lactarius zonarioides 	]]'' – 
*''[[	Lactarius violascens 	]]'' – 
*''[[	Laeticutis cristata 	]]'' – 
*''[[	Leccinum rotundifoliae 	]]'' – 
*''[[	Lentinellus flabelliformis 	]]'' – 
*''[[	Lentinellus vulpinus 	]]'' – 
*''[[	Lepiota echinella 	]]'' – 
*''[[	Lepiota grangei 	]]'' – 
*''[[	Lepiota griseovirens 	]]'' – 
*''[[	Lepiota tomentella 	]]'' – 
*''[[	Leptoporus mollis 	]]'' – 
*''[[	Leucopaxillus paradoxus 	]]'' – 
*''[[	Leucopaxillus salmonifolius 	]]'' – 
*''[[	Litschauerella clematitis 	]]'' – 
*''[[	Lobulicium occultum 	]]'' – 
*''[[	Lulesia fallax 	]]'' – 
*''[[	Lulesia obscura 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon decipiens 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon ericaeum 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon marginatum 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon radicatum 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon turneri 	]]'' – 
*''[[	Lyophyllum deliberatum 	]]'' – 
*''[[	Lyophyllum transforme 	]]'' – 
*''[[	Marasmius limosus 	]]'' – 
*''[[	Megalocystidium leucoxanthum 	]]'' – 
*''[[	Megalocystidium luridum 	]]'' – 
*''[[	Melanophyllum eyrei 	]]'' – 
*''[[	Montagnea radiosa 	]]'' – 
*''[[	Mucronella calva 	]]'' – 
*''[[	Muscinupta laevis 	]]'' – 
*''[[	Mycena aciculata 	]]'' – 
*''[[	Mycena belliae 	]]'' – 
*''[[	Mycena concolor 	]]'' – 
*''[[	Mycena excisa 	]]'' – 
*''[[	Mycena latifolia 	]]'' – 
*''[[	Mycena supina 	]]'' – 
*''[[	Mycena tenerrima 	]]'' – 
*''[[	Mycena urania 	]]'' – 
*''[[	Mycena xantholeuca 	]]'' – 
*''[[	Mycenella lasiosperma 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia aurea 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia fuscoatra 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia gilvescens 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia livida 	]]'' – 
*''[[	Mycocalia denudata 	]]'' – 
*''[[	Myriostoma coliforme 	]]'' – 
*''[[	Naohidea sebacea 	]]'' – 
*''[[	Neofavolus alveolaris 	]]'' – 
*''[[	Neolentinus schaefferi 	]]'' – 
*''[[	Omphaliaster asterosporus 	]]'' – 
*''[[	Onnia leporina 	]]'' – 
*''[[	Osteina obducta 	]]'' – 
*''[[	Osteina undosa 	]]'' – 
*''[[	Oudemansiella melanotricha 	]]'' – 
*''[[	Panellus ringens 	]]'' – 
*''[[	Peniophora lilacea 	]]'' – 
*''[[	Peniophora piceae 	]]'' – 
*''[[	Peniophora pithya 	]]'' – 
*''[[	Phaeomarasmius rimulincola 	]]'' – 
*''[[	Phaeophlebiopsis ravenelii 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella simplex 	]]'' – 
*''[[	Phallogaster saccatus 	]]'' – 
*''[[	Phallus indusiatus 	]]'' – 
*''[[	Phellinidium ferrugineofuscum 	]]'' – 
*''[[	Phellinus lundellii 	]]'' – 
*''[[	Phellinus populicola 	]]'' – 
*''[[	Phellinus tremulae 	]]'' – 
*''[[	Phellodon connatus 	]]'' – 
*''[[	Phellodon fuligineoalbus 	]]'' – 
*''[[	Phellodon tomentosus 	]]'' – 
*''[[	Phellodon violascens 	]]'' – 
*''[[	Phellopilus nigrolimitatus 	]]'' – 
*''[[	Phlebia lilascens 	]]'' – 
*''[[	Phlebia serialis 	]]'' – 
*''[[	Phlebia subserialis 	]]'' – 
*''[[	Phlegmacium balteatocumatile 	]]'' – 
*''[[	Phleogena faginea 	]]'' – 
*''[[	Pholiota conissans 	]]'' – 
*''[[	Pholiota henningsii 	]]'' – 
*''[[	Pholiota squarrosoides 	]]'' – 
*''[[	Physisporinus crocatus 	]]'' – 
*''[[	Picipes melanopus 	]]'' – 
*''[[	Picipes rhizophilus 	]]'' – 
*''[[	Pleurotus calyptratus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus aurantiorugosus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus pseudorobertii 	]]'' – 
*''[[	Pluteus pusillulus 	]]'' – 
*''[[	Podofomes trogii 	]]'' – 
*''[[	Poronia punctata 	]]'' – 
*''[[	Porotheleum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Postia balsamea 	]]'' – 
*''[[	Postia lowei 	]]'' – 
*''[[	Protostropharia luteonitens 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella ammophila 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella cortinarioides 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella longicauda 	]]'' – 
*''[[	Pseudoomphalina kalchbrenneri 	]]'' – 
*''[[	Pseudoporpoloma pes-caprae 	]]'' – 
*''[[	Pseudospongipellis delectans 	]]'' – 
*''[[	Pseudotremella moriformis 	]]'' – 
*''[[	Psilocybe atrobrunnea 	]]'' – 
*''[[	Psilocybe medullosa 	]]'' – 
*''[[	Psilocybe paupera 	]]'' – 
*''[[	Punctularia strigosozonata 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporellus alboluteus 	]]'' – 
*''[[	Raduliporus aneirinus 	]]'' – 
*''[[	Ramaria aurea 	]]'' – 
*''[[	Ramaria botrytis 	]]'' – 
*''[[	Ramaria gracilis 	]]'' – 
*''[[	Ramaria obtusissima 	]]'' – 
*''[[	Ramariopsis kunzei 	]]'' – 
*''[[	Resiniporus resinascens 	]]'' – 
*''[[	Resinoporia sordida 	]]'' – 
*''[[	Resupinatus vetlinianus 	]]'' – 
*''[[	Rheubarbariboletus armeniacus 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia fusispora 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia sterigmatica 	]]'' – 
*''[[	Rhodocollybia fodiens 	]]'' – 
*''[[	Rhodocybe caelata 	]]'' – 
*''[[	Rhodofomes roseus 	]]'' – 
*''[[	Rhodonia placenta 	]]'' – 
*''[[	Rhodotus palmatus 	]]'' – 
*''[[	Rubroboletus rhodoxanthus 	]]'' – 
*''[[	Rubroboletus satanas 	]]'' – 
*''[[	Russula alutacea 	]]'' – 
*''[[	Russula emeticicolor 	]]'' – 
*''[[	Russula gracillima 	]]'' – 
*''[[	Russula pelargonia 	]]'' – 
*''[[	Russula pungens 	]]'' – 
*''[[	Saccosoma farinaceum 	]]'' – 
*''[[	Sarcosoma globosum 	]]'' – 
*''[[	Scleroderma bovista 	]]'' – 
*''[[	Scleroderma cepa 	]]'' – 
*''[[	Scotomyces subviolaceus 	]]'' – 
*''[[	Scutiger pes-caprae 	]]'' – 
*''[[	Sebacina dimitica 	]]'' – 
*''[[	Sistotrema alboluteum 	]]'' – 
*''[[	Sistotrema confluens 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis alutacea 	]]'' – 
*''[[	Skvortzovia pinicola 	]]'' – 
*''[[	Spathularia flavida 	]]'' – 
*''[[	Spongipellis spumeus 	]]'' – 
*''[[	Stereum ostrea 	]]'' – 
*''[[	Stropharia melanosperma 	]]'' – 
*''[[	Stypella grilletii 	]]'' – 
*''[[	Stypella subhyalina 	]]'' – 
*''[[	Stypella vermiformis 	]]'' – 
*''[[	Subulicium lautum 	]]'' – 
*''[[	Suillellus queletii 	]]'' – 
*''[[	Suillus americanus f. sibiricus 	]]'' – 
*''[[	Suillus flavidus 	]]'' – 
*''[[	Suillus plorans 	]]'' – 
*''[[	Suillus tridentinus 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe mephitica 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe murina 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe putida 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe striipilea 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster porphyropus 	]]'' – 
*''[[	Trametopsis cervina 	]]'' – 
*''[[	Tremella globispora 	]]'' – 
*''[[	Trichaster melanocephalus 	]]'' – 
*''[[	Trichoglossum hirsutum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma acerbum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma colossus 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma focale 	]]'' – 
*''[[	Tubaria confragosa 	]]'' – 
*''[[	Tubulicrinis borealis 	]]'' – 
*''[[	Tulasnella hyalina 	]]'' – 
*''[[	Tulosesus bisporus 	]]'' – 
*''[[	Tulosesus congregatus 	]]'' – 
*''[[	Tulosesus hiascens 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma kotlabae 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma melanocyclum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma squamosum 	]]'' – 
*''[[	Tylospora fibrillosa 	]]'' – 
*''[[	Veluticeps ambigua 	]]'' – 
*''[[	Vitreoporus dichrous 	]]'' – 
*''[[	Volvariella media 	]]'' – 
*''[[	Wynnella silvicola 	]]'' – 
*''[[	Xenasma aurantiacum 	]]'' – 
}}

==Ohualtid liigid (''V'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus dulcidulus 	]]'' – 
*''[[	Agaricus rusiophyllus 	]]'' – 
*''[[	Alloexidiopsis calcea 	]]'' – 
*''[[	Amanita argentea 	]]'' – 
*''[[	Amanita franchetii 	]]'' – 
*''[[	Amanita regalis 	]]'' – 
*''[[	Amanita virosa 	]]'' – 
*''[[	Amyloporia xantha 	]]'' – 
*''[[	Antrodia gossypium 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia acerosa 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia sphagnicola 	]]'' – 
*''[[	Artomyces pyxidatus 	]]'' – 
*''[[	Ascotremella faginea 	]]'' – 
*''[[	Asterophora parasitica 	]]'' – 
*''[[	Aureonarius limonius 	]]'' – 
*''[[	Barssia oregonensis 	]]'' – 
*''[[	Bondarzewia mesenterica 	]]'' – 
*''[[	Bovista paludosa 	]]'' – 
*''[[	Bovista tomentosa 	]]'' – 
*''[[	Buchwaldoboletus lignicola 	]]'' – 
*''[[	Butyriboletus appendiculatus 	]]'' – 
*''[[	Caloboletus radicans 	]]'' – 
*''[[	Calonarius olearioides 	]]'' – 
*''[[	Camarophyllus alpinus 	]]'' – 
*''[[	Camarops tubulina 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia excelsa 	]]'' – 
*''[[	Clavariadelphus ligula 	]]'' – 
*''[[	Clavariadelphus pistillaris 	]]'' – 
*''[[	Clitocybula lacerata 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis picacea 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius anthracinus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius armeniacus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius biformis 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius bivelus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius cagei 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius claricolor 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius elegantissimus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius incisus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius ionophyllus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius lucorum 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius saturninus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius violaceus ssp. violaceus 	]]'' – 
*''[[	Craterellus lutescens 	]]'' – 
*''[[	Crepidotus luteolus 	]]'' – 
*''[[	Cudonia circinans 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus lacmus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces capitatus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces chrysospermus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces estonicus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces suecicus 	]]'' – 
*''[[	Dichomitus campestris 	]]'' – 
*''[[	Dichomitus squalens 	]]'' – 
*''[[	Echinoderma echinaceum 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces leveillei 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces maculatus 	]]'' – 
*''[[	Entoloma lampropus 	]]'' – 
*''[[	Entoloma mougeotii 	]]'' – 
*''[[	Entoloma papillatum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma platyphylloides 	]]'' – 
*''[[	Exidia recisa 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma carnosum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum coronatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum pectinatum 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus irrigatus 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus laetus 	]]'' – 
*''[[	Grifola frondosa 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra gigas 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra infula 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra sphaerospora 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena delectabilis 	]]'' – 
*''[[	Hericium cirrhatum 	]]'' – 
*''[[	Hericium coralloides 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia petaloides 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe cantharellus 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe coccineocrenata 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe nitrata 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus gliocyclus 	]]'' – 
*''[[	Hymenochaete cruenta 	]]'' – 
*''[[	Hyphoderma albocremeum 	]]'' – 
*''[[	Hypsizygus ulmarius 	]]'' – 
*''[[	Inocutis dryophila 	]]'' – 
*''[[	Inocutis rheades 	]]'' – 
*''[[	Inocybe calospora 	]]'' – 
*''[[	Inocybe grammata 	]]'' – 
*''[[	Inocybe hystrix 	]]'' – 
*''[[	Inocybe phaeodisca 	]]'' – 
*''[[	Inonotus triqueter 	]]'' – 
*''[[	Inosperma calamistratum 	]]'' – 
*''[[	Ischnoderma benzoinum 	]]'' – 
*''[[	Ischnoderma resinosum 	]]'' – 
*''[[	Lactarius flavidus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius hysginus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius sanguifluus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius spinosulus 	]]'' – 
*''[[	Leccinum niveum 	]]'' – 
*''[[	Leccinum roseofractum 	]]'' – 
*''[[	Lentinellus ursinus 	]]'' – 
*''[[	Lepiota brunneoincarnata 	]]'' – 
*''[[	Lepista carpatica 	]]'' – 
*''[[	Limacella glioderma 	]]'' – 
*''[[	Limacellopsis guttata 	]]'' – 
*''[[	Loreleia postii 	]]'' – 
*''[[	Lulesia popinalis 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon caudatum 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon mammiforme 	]]'' – 
*''[[	Microglossum olivaceum 	]]'' – 
*''[[	Microglossum viride 	]]'' – 
*''[[	Mitrula paludosa 	]]'' – 
*''[[	Mycena aurantiomarginata 	]]'' – 
*''[[	Mycena capillaripes 	]]'' – 
*''[[	Mycena chlorantha 	]]'' – 
*''[[	Mycena cyanipes 	]]'' – 
*''[[	Mycena megaspora 	]]'' – 
*''[[	Mycena pseudocorticola 	]]'' – 
*''[[	Mycena pterigena 	]]'' – 
*''[[	Mycena purpureofusca 	]]'' – 
*''[[	Mycena renati 	]]'' – 
*''[[	Mycenastrum corium 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia uda 	]]'' – 
*''[[	Myxarium nucleatum 	]]'' – 
*''[[	Oligoporus sericeomollis 	]]'' – 
*''[[	Onnia tomentosa 	]]'' – 
*''[[	Ossicaulis lignatilis 	]]'' – 
*''[[	Panus neostrigosus 	]]'' – 
*''[[	Parmastomyces mollissimus 	]]'' – 
*''[[	Perenniporia medulla-panis 	]]'' – 
*''[[	Phaeocollybia christinae 	]]'' – 
*''[[	Phaeonematoloma myosotis 	]]'' – 
*''[[	Phellinus laevigatus 	]]'' – 
*''[[	Phellodon niger 	]]'' – 
*''[[	Phlegmacium cyanites 	]]'' – 
*''[[	Phloeomana minutula 	]]'' – 
*''[[	Pholiota tuberculosa 	]]'' – 
*''[[	Phyllotopsis nidulans 	]]'' – 
*''[[	Pleurocybella porrigens 	]]'' – 
*''[[	Pleurotus cornucopiae 	]]'' – 
*''[[	Pleurotus pulmonarius 	]]'' – 
*''[[	Polyporus umbellatus 	]]'' – 
*''[[	Poriella subacida 	]]'' – 
*''[[	Porodaedalea chrysoloma 	]]'' – 
*''[[	Porpolomopsis calyptriformis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella caput-medusae 	]]'' – 
*''[[	Pseudoinonotus dryadeus 	]]'' – 
*''[[	Pterula multifida 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporellus fulgens 	]]'' – 
*''[[	Resinoporia crassa 	]]'' – 
*''[[	Rhizomarasmius setosus 	]]'' – 
*''[[	Rhodocollybia prolixa 	]]'' – 
*''[[	Russula alnetorum 	]]'' – 
*''[[	Russula violeipes 	]]'' – 
*''[[	Sarcodon imbricatus 	]]'' – 
*''[[	Sarcosphaera coronaria 	]]'' – 
*''[[	Sidera lenis 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis odora 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis stellae 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis subincarnata 	]]'' – 
*''[[	Sparassis brevipes 	]]'' – 
*''[[	Sphagnurus paluster 	]]'' – 
*''[[	Spongiporus floriformis 	]]'' – 
*''[[	Steccherinum lacerum 	]]'' – 
*''[[	Stropharia albonitens 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe rancida 	]]'' – 
*''[[	Thelephora anthocephala 	]]'' – 
*''[[	Thelephora caryophyllea 	]]'' – 
*''[[	Thelephora penicillata 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma orirubens 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma populinum 	]]'' – 
*''[[	Tuber rapaeodorum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Verpa bohemica 	]]'' – 
*''[[	Volvariella pusilla 	]]'' – 
*''[[	Volvariella volvacea 	]]'' – 
*''[[	Xylobolus frustulatus 	]]'' –  
}}

==Haruldased liigid (''R'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus comtulus 	]]'' – 
*''[[	Agaricus urinascens 	]]'' – 
*''[[	Aleurodiscus amorphus 	]]'' – 
*''[[	Amanita battarrae 	]]'' – 
*''[[	Amanita strobiliformis 	]]'' – 
*''[[	Amyloporia sinuosa 	]]'' – 
*''[[	Antrodia heteromorpha 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella romellii 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella serpula 	]]'' – 
*''[[	Asterophora lycoperdoides 	]]'' – 
*''[[	Atheniella adonis 	]]'' – 
*''[[	Atheniella leptophylla 	]]'' – 
*''[[	Aurantiporus fissilis 	]]'' – 
*''[[	Auricularia mesenterica 	]]'' – 
*''[[	Balsamia platyspora 	]]'' – 
*''[[	Balsamia vulgaris 	]]'' – 
*''[[	Bolbitius reticulatus 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium candicans 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium laeve 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium obtusisporum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium pruinatum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium vagum 	]]'' – 
*''[[	Bulbillomyces farinosus 	]]'' – 
*''[[	Butyrea luteoalba 	]]'' – 
*''[[	Caloboletus calopus 	]]'' – 
*''[[	Calocera furcata 	]]'' – 
*''[[	Calonarius rufo-olivaceus 	]]'' – 
*''[[	Caloscypha fulgens 	]]'' – 
*''[[	Calyptella capula 	]]'' – 
*''[[	Calyptella flos-albus 	]]'' – 
*''[[	Cantharellopsis prescotii 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia reticulata 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia viridans 	]]'' – 
*''[[	Ceriporiopsis mucida 	]]'' – 
*''[[	Chamaemyces fracidus 	]]'' – 
*''[[	Chlorencoelia versiformis 	]]'' – 
*''[[	Chlorociboria aeruginosa 	]]'' – 
*''[[	Cinereomyces lindbladii 	]]'' – 
*''[[	Clavaria argillacea 	]]'' – 
*''[[	Clavaria falcata 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis corniculata 	]]'' – 
*''[[	Climacodon septentrionalis 	]]'' – 
*''[[	Clitocybe agrestis 	]]'' – 
*''[[	Clitopilus nitellinus 	]]'' – 
*''[[	Conferticium ochraceum 	]]'' – 
*''[[	Coniophora olivacea 	]]'' – 
*''[[	Coprinellus flocculosus 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis nivea 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps capitata 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps militaris 	]]'' – 
*''[[	Coriolopsis gallica 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius acutus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius casimiri 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius croceus var. croceus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius malachius 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius orellanus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius saniosus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius uraceus 	]]'' – 
*''[[	Crepidotus applanatus 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus pratensis 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus russocoriaceus 	]]'' – 
*''[[	Cyanoboletus pulverulentus 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella cinnabarina 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces chrysocomus 	]]'' – 
*''[[	Daedaleopsis tricolor 	]]'' – 
*''[[	Deconica coprophila 	]]'' – 
*''[[	Deconica merdaria 	]]'' – 
*''[[	Deconica montana 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele acerina 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele alliacea 	]]'' – 
*''[[	Dentipellis fragilis 	]]'' – 
*''[[	Descolea alba 	]]'' – 
*''[[	Diplomitoporus flavescens 	]]'' – 
*''[[	Discina ancilis 	]]'' – 
*''[[	Disciotis venosa 	]]'' – 
*''[[	Entoloma asprellum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma byssisedum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma chalybeum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma elodes 	]]'' – 
*''[[	Entoloma euchroum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma excentricum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma juncinum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma pleopodium 	]]'' – 
*''[[	Entoloma rhodocylix 	]]'' – 
*''[[	Entoloma serrulatum 	]]'' – 
*''[[	Exidia glandulosa 	]]'' – 
*''[[	Exidia thuretiana 	]]'' – 
*''[[	Faerberia carbonaria 	]]'' – 
*''[[	Fistulina hepatica 	]]'' – 
*''[[	Flammulaster carpophilus 	]]'' – 
*''[[	Galerina nana 	]]'' – 
*''[[	Galerina paludosa 	]]'' – 
*''[[	Galerina sphagnorum 	]]'' – 
*''[[	Galerina stylifera 	]]'' – 
*''[[	Galerina triscopa 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma lucidum 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma pfeifferi 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma resinaceum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum quadrifidum 	]]'' – 
*''[[	Genea fragrans 	]]'' – 
*''[[	Genea lespiaultii 	]]'' – 
*''[[	Genea verrucosa 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum fallax 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum glabrum 	]]'' – 
*''[[	Geopora arenicola 	]]'' – 
*''[[	Gerronema xanthophyllum 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus psittacinus 	]]'' – 
*''[[	Gloeophyllum trabeum 	]]'' – 
*''[[	Glutinoglossum glutinosum 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius glutinosus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius maculatus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius roseus 	]]'' – 
*''[[	Guepinia helvelloides 	]]'' – 
*''[[	Gymnopus foetidus 	]]'' – 
*''[[	Gyrodon lividus 	]]'' – 
*''[[	Gyrophanopsis polonensis 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus castaneus 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus cyanescens 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pumilum 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pusillum 	]]'' – 
*''[[	Helvella lacunosa 	]]'' – 
*''[[	Helvella solitaria 	]]'' – 
*''[[	Helvella sublicia 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena subtilis 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia fluxilis 	]]'' – 
*''[[	Hydnoporia tabacina 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya cerebriformis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya michaelis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotryopsis suevica 	]]'' – 
*''[[	Hydropodia subalpina 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe acutoconica 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe chlorophana 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe coccinea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe punicea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe quieta 	]]'' – 
*''[[	Hygrophoropsis pallida 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus discoideus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus poetarum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus pudorinus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus russula 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma elongatum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma polytrichi 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma subericaeum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma udum 	]]'' – 
*''[[	Inocybe acuta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe godeyi 	]]'' – 
*''[[	Inocybe haemacta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe personata 	]]'' – 
*''[[	Inonotus cuticularis 	]]'' – 
*''[[	Inonotus hispidus 	]]'' – 
*''[[	Inonotus obliquus 	]]'' – 
*''[[	Inosperma adaequatum 	]]'' – 
*''[[	Irpex lacteus 	]]'' – 
*''[[	Junghuhnia nitida 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acerrimus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acris 	]]'' – 
*''[[	Lactarius albocarneus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius chrysorrheus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius lilacinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius picinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius trivialis 	]]'' – 
*''[[	Leccinum vulpinum 	]]'' – 
*''[[	Lentinus tigrinus 	]]'' – 
*''[[	Leucocortinarius bulbiger 	]]'' – 
*''[[	Lichenomphalia umbellifera 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon echinatum 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula fistulosa var. fistulosa 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula juncea 	]]'' – 
*''[[	Melanophyllum haematospermum 	]]'' – 
*''[[	Meruliopsis taxicola 	]]'' – 
*''[[	Microstoma protractum 	]]'' – 
*''[[	Morchella conica 	]]'' – 
*''[[	Morchella esculenta 	]]'' – 
*''[[	Morchella gigas 	]]'' – 
*''[[	Mycena atroalba 	]]'' – 
*''[[	Mycena clavularis 	]]'' – 
*''[[	Mycena crocata 	]]'' – 
*''[[	Mycena flavescens 	]]'' – 
*''[[	Mycena olivaceomarginata 	]]'' – 
*''[[	Mycena plumipes 	]]'' – 
*''[[	Narcissea patouillardii 	]]'' – 
*''[[	Nidularia deformis 	]]'' – 
*''[[	Noblesia crocea 	]]'' – 
*''[[	Onygena corvina 	]]'' – 
*''[[	Onygena equina 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus corticola 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus obducens 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes citrina 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes melanoxantha 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus papilionaceus 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus semiovatus 	]]'' – 
*''[[	Panellus violaceofulvus 	]]'' – 
*''[[	Panus conchatus 	]]'' – 
*''[[	Paxillus rubicundulus 	]]'' – 
*''[[	Peziza ammophila 	]]'' – 
*''[[	Peziza saniosa 	]]'' – 
*''[[	Phaeolepiota aurea 	]]'' – 
*''[[	Phaeomarasmius erinaceus 	]]'' – 
*''[[	Phlebia rufa 	]]'' – 
*''[[	Pholiota adiposa s.str. 	]]'' – 
*''[[	Phylloporus pelletieri 	]]'' – 
*''[[	Physisporinus vitreus 	]]'' – 
*''[[	Pisolithus arhizus 	]]'' – 
*''[[	Plectania melastoma 	]]'' – 
*''[[	Plicaturopsis crispa 	]]'' – 
*''[[	Pluteus ephebeus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus petasatus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus phlebophorus 	]]'' – 
*''[[	Podosordaria tulasnei 	]]'' – 
*''[[	Polyporus tuberaster 	]]'' – 
*''[[	Porodaedalea pini 	]]'' – 
*''[[	Porostereum spadiceum 	]]'' – 
*''[[	Porphyrellus porphyrosporus 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella corrugis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella microrhiza 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella noli-tangere 	]]'' – 
*''[[	Pseudoboletus parasiticus 	]]'' – 
*''[[	Pseudomerulius aureus 	]]'' – 
*''[[	Pseudosperma squamatum 	]]'' – 
*''[[	Ptychogaster albus 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporus cinnabarinus 	]]'' – 
*''[[	Ramaria flava 	]]'' – 
*''[[	Ramaria formosa 	]]'' – 
*''[[	Rhizocybe pruinosa 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenicolor 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenolens 	]]'' – 
*''[[	Russula caerulea 	]]'' – 
*''[[	Russula curtipes 	]]'' – 
*''[[	Russula rhodopus 	]]'' – 
*''[[	Serpula himantioides 	]]'' – 
*''[[	Singerocybe phaeophthalma 	]]'' – 
*''[[	Sparassis crispa 	]]'' – 
*''[[	Spongipellis ambiens 	]]'' – 
*''[[	Steccherinum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Strobilomyces strobilaceus 	]]'' – 
*''[[	Stropharia hornemannii 	]]'' – 
*''[[	Stropharia pseudocyanea 	]]'' – 
*''[[	Suillus cavipes 	]]'' – 
*''[[	Suillus placidus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster eburneus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster multiformis 	]]'' – 
*''[[	Thuemenidium atropurpureum 	]]'' – 
*''[[	Tolypocladium longisegmentatum 	]]'' – 
*''[[	Trametes pubescens 	]]'' – 
*''[[	Trichaptum biforme 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma aurantium 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma columbetta 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma pessundatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma sejunctum 	]]'' – 
*''[[	Tricholomopsis decora 	]]'' – 
*''[[	Tuber albidum 	]]'' – 
*''[[	Tuber dryophilum 	]]'' – 
*''[[	Tuber maculatum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma brumale 	]]'' – 
*''[[	Typhula ishikariensis 	]]'' – 
*''[[	Typhula quisquiliaris 	]]'' – 
*''[[	Urnula craterium 	]]'' – 
*''[[	Veluticeps abietina 	]]'' – 
*''[[	Verpa conica 	]]'' – 
*''[[	Vibrissea truncorum 	]]'' – 
*''[[	Volvariella bombycina 	]]'' – 
*''[[	Volvariella hypopithys 	]]'' – 
*''[[	Volvariella murinella 	]]'' – 
*''[[	Volvariella taylorii 	]]'' – 
*''[[	Xerula pudens 	]]'' – 
}}

==Puuduliku andmestikuga, aga kategooriatesse Ex, E, V või R kuuluvad liigid (''I'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Amphinema diadema 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella semisupina 	]]'' – 
*''[[	Ceratobasidium cornigerum 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Colacogloea peniophorae 	]]'' – 
*''[[	Coltricia cinnamomea 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella granulosa 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces microsporus 	]]'' – 
*''[[	Dacryonaema rufum 	]]'' – 
*''[[	Deconica subviscida 	]]'' – 
*''[[	Entoloma sinuatum 	]]'' – 
*''[[	Fuscoporia ferrea 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma radicosum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus hypothejus 	]]'' – 
*''[[	Hyphoderma obtusiforme 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Hypochnicium cymosum 	]]'' – 
*''[[	Lentaria byssiseda 	]]'' – 
*''[[	Leratiomyces squamosus 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon norvegicum 	]]'' – 
*''[[	Mensularia hastifera 	]]'' – 
*''[[	Mycena pelianthina 	]]'' – 
*''[[	Myxomphalia maura 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella foliacea 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella mycetophiloides 	]]'' – 
*''[[	Phanerochaete jose-ferreirae 	]]'' – 
*''[[	Phellinus nigricans 	]]'' – 
*''[[	Pluteus godeyi 	]]'' – 
*''[[	Pluteus plautus 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia ochracea 	]]'' – 
*''[[	Russula chloroides 	]]'' – 
*''[[	Russula livescens 	]]'' – 
*''[[	Sarcoscypha coccinea 	]]'' – 
*''[[	Stypella subgelatinosa 	]]'' – 
*''[[	Suillosporium cystidiatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma equestre 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma squarrulosum 	]]'' – 
*''[[	Tuber nitidum 	]]'' – 
*''[[	Xenasmatella ardosiaca 	]]'' – 
}}

==Viited==
{{Viited}}

==Vaata ka==
* [[Eesti seente punane nimestik]]

[[Kategooria:Looduskaitse]]</text>
      <sha1>9s56r2kv22bgevtchiz6tcxfqnv0n6b</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142642</id>
      <parentid>7142641</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T18:35:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7142642</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="36997" sha1="lr34bbb9vc066ump8tyyg72zfvjf8c1" xml:space="preserve">[[Pilt:Koobalttorik1.jpg|pisi|[[Koobalttorik]] (''Terana coerulea'') on Poolas väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liik]]
[[Pilt:Loweomyces fractipes.jpg|pisi|''[[Loweomyces fractipes]]'' on Poolas väljasuremisohus liik]]
[[Pilt:Valkjas tardservik1.jpg|pisi|[[Valkjas tardservik]] (''Hohenbuehelia petaloides'') on Poolas ohualdis liik]]
[[Pilt:Deconica coprophila1.jpg|pisi|''[[Deconica coprophila]]'' on Poolas haruldane liik]]

Alljärgnevates nimekirjades on Poola punase nimestiku seened 2006. aasta seisuga.&lt;ref&gt;https://www.grzyby.pl/czerwona-lista-skorowidz-lat.htm&lt;/ref&gt;

==Poola punase nimestiku ohustatuse kategooriad==
*Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud (''Ex'')
*Väljasuremisohus (''E'')
*Ohualtid (''V'')
*Haruldased (''R'')
*Puuduliku andmestikuga, aga kategooriates ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' (''I'')&lt;ref&gt;[https://www.researchgate.net/profile/Malgorzata_Bak/publication/267625509_Red_list_of_the_algae_in_Poland/links/5ec2a647299bf1c09ac4f89d/Red-list-of-the-algae-in-Poland.pdf Red list of plants and fungi in Poland]&lt;/ref&gt;

==Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liigid (''Ex'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Aleurodiscus aurantius 	]]'' – 
*''[[	Amanita caesarea 	]]'' – 
*''[[	Amylocorticium subsulphureum 	]]'' – 
*''[[	Baltazaria galactina 	]]'' – 
*''[[	Byssocorticium pulchrum 	]]'' – 
*''[[	Chamonixia caespitosa 	]]'' – 
*''[[	Colacogloea effusa 	]]'' – 
*''[[	Corticium macrosporopsis 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius bulbosus 	]]'' – 
*''[[	Cystobasidium fimetarium 	]]'' – 
*''[[	Cytidiella albida 	]]'' – 
*''[[	Dendrominia dryina 	]]'' – 
*''[[	Eichleriella alliciens 	]]'' – 
*''[[	Eichleriella leucophaea 	]]'' – 
*''[[	Exidia badioumbrina 	]]'' – 
*''[[	Exidia umbrinella 	]]'' – 
*''[[	Gautieria morchelliformis 	]]'' – 
*''[[	Geastrum berkeleyi 	]]'' – 
*''[[	Gloiodon strigosus 	]]'' – 
*''[[	Helicogloea graminicola 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum glaucopus 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum scrobiculatum 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe ceracea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe spadicea 	]]'' – 
*''[[	Hyphodermella corrugata 	]]'' – 
*''[[	Hypochnella violacea 	]]'' – 
*''[[	Hysterangium hessei 	]]'' – 
*''[[	Lentaria afflata 	]]'' – 
*''[[	Lepiota erminea 	]]'' – 
*''[[	Lepiota lilacea 	]]'' – 
*''[[	Lepiota parvannulata 	]]'' – 
*''[[	Mycorrhaphium pusillum 	]]'' – 
*''[[	Octaviania neuhoffii 	]]'' – 
*''[[	Phellodon confluens 	]]'' – 
*''[[	Phlebia bresadolae 	]]'' – 
*''[[	Phlebia subochracea 	]]'' – 
*''[[	Phlebiopsis crassa 	]]'' – 
*''[[	Protodontia fascicularis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella bifrons 	]]'' – 
*''[[	Ramaricium albo-ochraceum 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia terrigena 	]]'' – 
*''[[	Russula intermedia 	]]'' – 
*''[[	Scytinostroma odoratum 	]]'' – 
*''[[	Septobasidium carestianum 	]]'' – 
*''[[	Septobasidium fuscoviolaceum 	]]'' – 
*''[[	Terana caerulea 	]]'' – 
*''[[	Tremella exigua 	]]'' – 
*''[[	Tremella indecorata 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma fucatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma luridum 	]]'' – 
*''[[	Tuber aestivum 	]]'' – 
}}

==Väljasuremisohus liigid (''E'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Abortiporus biennis 	]]'' – 
*''[[	Abortiporus fractipes 	]]'' – 
*''[[	Agaricus placomyces 	]]'' – 
*''[[	Agrocybe firma 	]]'' – 
*''[[	Albatrellus confluens 	]]'' – 
*''[[	Albatrellus ovinus 	]]'' – 
*''[[	Albatrellus subrubescens 	]]'' – 
*''[[	Aleurocystidiellum disciforme 	]]'' – 
*''[[	Aleurocystidiellum subcruentatum 	]]'' – 
*''[[	Aleurodiscus cerussatus 	]]'' – 
*''[[	Alloclavaria purpurea 	]]'' – 
*''[[	Amylocorticium cebennense 	]]'' – 
*''[[	Amylocorticium subincarnatum 	]]'' – 
*''[[	Amylocystis lapponica 	]]'' – 
*''[[	Anomoporia bombycina 	]]'' – 
*''[[	Anthoporia albobrunnea 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella citrinella 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella foliaceodentata 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia lobata 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia oniscus 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia philonotis 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia retiruga 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia spathulata 	]]'' – 
*''[[	Asterodon ferruginosus 	]]'' – 
*''[[	Asterostroma cervicolor 	]]'' – 
*''[[	Astraeus hygrometricus 	]]'' – 
*''[[	Aureoboletus gentilis 	]]'' – 
*''[[	Battarrea phalloides 	]]'' – 
*''[[	Boidinia furfuracea 	]]'' – 
*''[[	Boletopsis grisea 	]]'' – 
*''[[	Boletopsis leucomelaena 	]]'' – 
*''[[	Boletus aereus 	]]'' – 
*''[[	Boreostereum radiatum 	]]'' – 
*''[[	Bovista aestivalis 	]]'' – 
*''[[	Bovista graveolens 	]]'' – 
*''[[	Brunneoporus malicola 	]]'' – 
*''[[	Buchwaldoboletus hemichrysus 	]]'' – 
*''[[	Butyriboletus fechtneri 	]]'' – 
*''[[	Butyriboletus regius 	]]'' – 
*''[[	Byssocorticium atrovirens 	]]'' – 
*''[[	Calcipostia guttulata 	]]'' – 
*''[[	Calocera glossoides 	]]'' – 
*''[[	Calonarius aureofulvus 	]]'' – 
*''[[	Calvatia candida 	]]'' – 
*''[[	Calvatia cyathiformis 	]]'' – 
*''[[	Calyptella campanula 	]]'' – 
*''[[	Cantharellus friesii 	]]'' – 
*''[[	Catathelasma imperiale 	]]'' – 
*''[[	Cerinomyces tortus 	]]'' – 
*''[[	Cerioporus stereoides 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia purpurea 	]]'' – 
*''[[	Ceriporiopsis subvermispora 	]]'' – 
*''[[	Chroogomphus helveticus 	]]'' – 
*''[[	Chrysomphalina chrysophylla 	]]'' – 
*''[[	Clavaria fumosa 	]]'' – 
*''[[	Clavaria zollingeri 	]]'' – 
*''[[	Clavariadelphus truncatus 	]]'' – 
*''[[	Clavulicium macounii 	]]'' – 
*''[[	Clitocybe paropsis 	]]'' – 
*''[[	Clitocybe subcordispora 	]]'' – 
*''[[	Conferticium ravum 	]]'' – 
*''[[	Conocybe ambigua 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis canoceps 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis narcotica 	]]'' – 
*''[[	Coprinus sterquilinus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius alnetorum 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius balaustinus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius bataillei 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius dilutus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius fulvescens 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius melanotus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius melleopallens 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius opimus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius privignoides 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius rigens 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius rubricosus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius spadiceus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius stemmatus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius tabularis 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius triformis 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius triumphans 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius umbrinolens 	]]'' – 
*''[[	Cotylidia pannosa 	]]'' – 
*''[[	Cotylidia undulata 	]]'' – 
*''[[	Cristinia helvetica 	]]'' – 
*''[[	Crustoderma dryinum 	]]'' – 
*''[[	Crustodontia chrysocreas 	]]'' – 
*''[[	Crustomyces subabruptus 	]]'' – 
*''[[	Crystallicutis serpens 	]]'' – 
*''[[	Cyathus stercoreus 	]]'' – 
*''[[	Cyclocybe cylindracea 	]]'' – 
*''[[	Cystoagaricus populinus s.l. 	]]'' – 
*''[[	Cytidia salicina 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces ovisporus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces variisporus 	]]'' – 
*''[[	Dacryobolus karstenii 	]]'' – 
*''[[	Dacryobolus sudans 	]]'' – 
*''[[	Deconica philipsii 	]]'' – 
*''[[	Deconica phyllogena 	]]'' – 
*''[[	Dendrocollybia racemosa 	]]'' – 
*''[[	Dendrocorticium polygonioides 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele commixta 	]]'' – 
*''[[	Dentipratulum bialoviesense 	]]'' – 
*''[[	Desarmillaria tabescens 	]]'' – 
*''[[	Dichomitus albidofuscus 	]]'' – 
*''[[	Dictyopus junquilleus 	]]'' – 
*''[[	Diplomitoporus crustulinus 	]]'' – 
*''[[	Disciseda bovista 	]]'' – 
*''[[	Disciseda candida 	]]'' – 
*''[[	Ditangium cerasi 	]]'' – 
*''[[	Ditiola peziziformis 	]]'' – 
*''[[	Ditiola radicata 	]]'' – 
*''[[	Echinoderma jacobi 	]]'' – 
*''[[	Efibulella deflectens 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces anthracinus 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces cyanosporus 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces papillatus 	]]'' – 
*''[[	Elmerina caryae 	]]'' – 
*''[[	Entocybe pseudoturbida 	]]'' – 
*''[[	Entocybe turbida 	]]'' – 
*''[[	Entoloma atromarginatum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma bloxamii 	]]'' – 
*''[[	Entoloma clandestinum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma griseocyaneum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma placidum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma prunuloides 	]]'' – 
*''[[	Entoloma rhombisporum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma strigosissimum 	]]'' – 
*''[[	Eocronartium muscicola 	]]'' – 
*''[[	Epithele typhae 	]]'' – 
*''[[	Erastia salmonicolor 	]]'' – 
*''[[	Erythricium laetum 	]]'' – 
*''[[	Exidia candida 	]]'' – 
*''[[	Exidia candida var. cartilaginea 	]]'' – 
*''[[	Exidia repanda 	]]'' – 
*''[[	Exidiopsis effusa 	]]'' – 
*''[[	Flavidoporia pulvinascens 	]]'' – 
*''[[	Fomitopsis officinalis 	]]'' – 
*''[[	Fomitopsis pulvina 	]]'' – 
*''[[	Fomitopsis ramentacea 	]]'' – 
*''[[	Fuscoporia torulosa 	]]'' – 
*''[[	Fuscoporia viticola 	]]'' – 
*''[[	Galerina ampullaceocystis 	]]'' – 
*''[[	Galerina badipes 	]]'' – 
*''[[	Galerina jaapii 	]]'' – 
*''[[	Gastrosporium simplex 	]]'' – 
*''[[	Geastrum campestre 	]]'' – 
*''[[	Geastrum corollinum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum elegans 	]]'' – 
*''[[	Geastrum floriforme 	]]'' – 
*''[[	Geastrum fornicatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum hungaricum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum minimum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum nanum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum rufescens 	]]'' – 
*''[[	Geastrum saccatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum striatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum triplex 	]]'' – 
*''[[	Gelatoporia pannocincta 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus perplexus 	]]'' – 
*''[[	Gloeocystidiellum convolvens 	]]'' – 
*''[[	Gloioxanthomyces vitellinus 	]]'' – 
*''[[	Gomphus clavatus 	]]'' – 
*''[[	Guepiniopsis buccina 	]]'' – 
*''[[	Gymnopilus flavus 	]]'' – 
*''[[	Gymnopilus picreus 	]]'' – 
*''[[	Gymnopilus stabilis 	]]'' – 
*''[[	Gymnopus ocior 	]]'' – 
*''[[	Gymnopus putillus 	]]'' – 
*''[[	Hapalopilus croceus 	]]'' – 
*''[[	Hemileccinum impolitum 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena crispata 	]]'' – 
*''[[	Hemipholiota heteroclita 	]]'' – 
*''[[	Hemistropharia albocrenulata 	]]'' – 
*''[[	Hericium erinaceus 	]]'' – 
*''[[	Hericium flagellum 	]]'' – 
*''[[	Hermanssonia centrifuga 	]]'' – 
*''[[	Heteroradulum deglubens 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia longipes 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia reniformis 	]]'' – 
*''[[	Hyalodon piceicola 	]]'' – 
*''[[	Hydnangium carneum 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum aurantiacum 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum auratile 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum caeruleum 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum compactum 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum concrescens 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum ferrugineum 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum geogenium 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum peckii 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum suaveolens 	]]'' – 
*''[[	Hydnoporia corrugata 	]]'' – 
*''[[	Hydropus atramentosus 	]]'' – 
*''[[	Hydropus marginellus 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe aurantiosplendens 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe ingrata 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe insipida 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe intermedia 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe mucronella 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe ovina 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe parvula 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe reidii 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus hyacinthinus 	]]'' – 
*''[[	Hymenochaete cinnamomea 	]]'' – 
*''[[	Hymenochaete fuliginosa 	]]'' – 
*''[[	Hymenogaster olivaceus 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma ericaeoides 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma ericaeum 	]]'' – 
*''[[	Hysterangium separabile 	]]'' – 
*''[[	Inocybe abjecta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe glabripes 	]]'' – 
*''[[	Inocybe paludinella 	]]'' – 
*''[[	Inocybe putilla 	]]'' – 
*''[[	Inocybe rufoalba 	]]'' – 
*''[[	Inocybe xanthomelas 	]]'' – 
*''[[	Irpicodon pendulus 	]]'' – 
*''[[	Junghuhnia collabens 	]]'' – 
*''[[	Kavinia alboviridis 	]]'' – 
*''[[	Kavinia himantia 	]]'' – 
*''[[	Kneiffiella abdita 	]]'' – 
*''[[	Laccaria maritima 	]]'' – 
*''[[	Lactarius controversus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius insulsus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius lacunarum 	]]'' – 
*''[[	Lactarius repraesentaneus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius resimus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius sphagneti 	]]'' – 
*''[[	Lactarius zonarioides 	]]'' – 
*''[[	Lactarius violascens 	]]'' – 
*''[[	Laeticutis cristata 	]]'' – 
*''[[	Leccinum rotundifoliae 	]]'' – 
*''[[	Lentinellus flabelliformis 	]]'' – 
*''[[	Lentinellus vulpinus 	]]'' – 
*''[[	Lepiota echinella 	]]'' – 
*''[[	Lepiota grangei 	]]'' – 
*''[[	Lepiota griseovirens 	]]'' – 
*''[[	Lepiota tomentella 	]]'' – 
*''[[	Leptoporus mollis 	]]'' – 
*''[[	Leucopaxillus paradoxus 	]]'' – 
*''[[	Leucopaxillus salmonifolius 	]]'' – 
*''[[	Litschauerella clematitis 	]]'' – 
*''[[	Lobulicium occultum 	]]'' – 
*''[[	Lulesia fallax 	]]'' – 
*''[[	Lulesia obscura 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon decipiens 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon ericaeum 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon marginatum 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon radicatum 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon turneri 	]]'' – 
*''[[	Lyophyllum deliberatum 	]]'' – 
*''[[	Lyophyllum transforme 	]]'' – 
*''[[	Marasmius limosus 	]]'' – 
*''[[	Megalocystidium leucoxanthum 	]]'' – 
*''[[	Megalocystidium luridum 	]]'' – 
*''[[	Melanophyllum eyrei 	]]'' – 
*''[[	Montagnea radiosa 	]]'' – 
*''[[	Mucronella calva 	]]'' – 
*''[[	Muscinupta laevis 	]]'' – 
*''[[	Mycena aciculata 	]]'' – 
*''[[	Mycena belliae 	]]'' – 
*''[[	Mycena concolor 	]]'' – 
*''[[	Mycena excisa 	]]'' – 
*''[[	Mycena latifolia 	]]'' – 
*''[[	Mycena supina 	]]'' – 
*''[[	Mycena tenerrima 	]]'' – 
*''[[	Mycena urania 	]]'' – 
*''[[	Mycena xantholeuca 	]]'' – 
*''[[	Mycenella lasiosperma 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia aurea 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia fuscoatra 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia gilvescens 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia livida 	]]'' – 
*''[[	Mycocalia denudata 	]]'' – 
*''[[	Myriostoma coliforme 	]]'' – 
*''[[	Naohidea sebacea 	]]'' – 
*''[[	Neofavolus alveolaris 	]]'' – 
*''[[	Neolentinus schaefferi 	]]'' – 
*''[[	Omphaliaster asterosporus 	]]'' – 
*''[[	Onnia leporina 	]]'' – 
*''[[	Osteina obducta 	]]'' – 
*''[[	Osteina undosa 	]]'' – 
*''[[	Oudemansiella melanotricha 	]]'' – 
*''[[	Panellus ringens 	]]'' – 
*''[[	Peniophora lilacea 	]]'' – 
*''[[	Peniophora piceae 	]]'' – 
*''[[	Peniophora pithya 	]]'' – 
*''[[	Phaeomarasmius rimulincola 	]]'' – 
*''[[	Phaeophlebiopsis ravenelii 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella simplex 	]]'' – 
*''[[	Phallogaster saccatus 	]]'' – 
*''[[	Phallus indusiatus 	]]'' – 
*''[[	Phellinidium ferrugineofuscum 	]]'' – 
*''[[	Phellinus lundellii 	]]'' – 
*''[[	Phellinus populicola 	]]'' – 
*''[[	Phellinus tremulae 	]]'' – 
*''[[	Phellodon connatus 	]]'' – 
*''[[	Phellodon fuligineoalbus 	]]'' – 
*''[[	Phellodon tomentosus 	]]'' – 
*''[[	Phellodon violascens 	]]'' – 
*''[[	Phellopilus nigrolimitatus 	]]'' – 
*''[[	Phlebia lilascens 	]]'' – 
*''[[	Phlebia serialis 	]]'' – 
*''[[	Phlebia subserialis 	]]'' – 
*''[[	Phlegmacium balteatocumatile 	]]'' – 
*''[[	Phleogena faginea 	]]'' – 
*''[[	Pholiota conissans 	]]'' – 
*''[[	Pholiota henningsii 	]]'' – 
*''[[	Pholiota squarrosoides 	]]'' – 
*''[[	Physisporinus crocatus 	]]'' – 
*''[[	Picipes melanopus 	]]'' – 
*''[[	Picipes rhizophilus 	]]'' – 
*''[[	Pleurotus calyptratus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus aurantiorugosus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus pseudorobertii 	]]'' – 
*''[[	Pluteus pusillulus 	]]'' – 
*''[[	Podofomes trogii 	]]'' – 
*''[[	Poronia punctata 	]]'' – 
*''[[	Porotheleum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Postia balsamea 	]]'' – 
*''[[	Postia lowei 	]]'' – 
*''[[	Protostropharia luteonitens 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella ammophila 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella cortinarioides 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella longicauda 	]]'' – 
*''[[	Pseudoomphalina kalchbrenneri 	]]'' – 
*''[[	Pseudoporpoloma pes-caprae 	]]'' – 
*''[[	Pseudospongipellis delectans 	]]'' – 
*''[[	Pseudotremella moriformis 	]]'' – 
*''[[	Psilocybe atrobrunnea 	]]'' – 
*''[[	Psilocybe medullosa 	]]'' – 
*''[[	Psilocybe paupera 	]]'' – 
*''[[	Punctularia strigosozonata 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporellus alboluteus 	]]'' – 
*''[[	Raduliporus aneirinus 	]]'' – 
*''[[	Ramaria aurea 	]]'' – 
*''[[	Ramaria botrytis 	]]'' – 
*''[[	Ramaria gracilis 	]]'' – 
*''[[	Ramaria obtusissima 	]]'' – 
*''[[	Ramariopsis kunzei 	]]'' – 
*''[[	Resiniporus resinascens 	]]'' – 
*''[[	Resinoporia sordida 	]]'' – 
*''[[	Resupinatus vetlinianus 	]]'' – 
*''[[	Rheubarbariboletus armeniacus 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia fusispora 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia sterigmatica 	]]'' – 
*''[[	Rhodocollybia fodiens 	]]'' – 
*''[[	Rhodocybe caelata 	]]'' – 
*''[[	Rhodofomes roseus 	]]'' – 
*''[[	Rhodonia placenta 	]]'' – 
*''[[	Rhodotus palmatus 	]]'' – 
*''[[	Rubroboletus rhodoxanthus 	]]'' – 
*''[[	Rubroboletus satanas 	]]'' – 
*''[[	Russula alutacea 	]]'' – 
*''[[	Russula emeticicolor 	]]'' – 
*''[[	Russula gracillima 	]]'' – 
*''[[	Russula pelargonia 	]]'' – 
*''[[	Russula pungens 	]]'' – 
*''[[	Saccosoma farinaceum 	]]'' – 
*''[[	Sarcosoma globosum 	]]'' – 
*''[[	Scleroderma bovista 	]]'' – 
*''[[	Scleroderma cepa 	]]'' – 
*''[[	Scotomyces subviolaceus 	]]'' – 
*''[[	Scutiger pes-caprae 	]]'' – 
*''[[	Sebacina dimitica 	]]'' – 
*''[[	Sistotrema alboluteum 	]]'' – 
*''[[	Sistotrema confluens 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis alutacea 	]]'' – 
*''[[	Skvortzovia pinicola 	]]'' – 
*''[[	Spathularia flavida 	]]'' – 
*''[[	Spongipellis spumeus 	]]'' – 
*''[[	Stereum ostrea 	]]'' – 
*''[[	Stropharia melanosperma 	]]'' – 
*''[[	Stypella grilletii 	]]'' – 
*''[[	Stypella subhyalina 	]]'' – 
*''[[	Stypella vermiformis 	]]'' – 
*''[[	Subulicium lautum 	]]'' – 
*''[[	Suillellus queletii 	]]'' – 
*''[[	Suillus americanus f. sibiricus 	]]'' – 
*''[[	Suillus flavidus 	]]'' – 
*''[[	Suillus plorans 	]]'' – 
*''[[	Suillus tridentinus 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe mephitica 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe murina 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe putida 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe striipilea 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster porphyropus 	]]'' – 
*''[[	Trametopsis cervina 	]]'' – 
*''[[	Tremella globispora 	]]'' – 
*''[[	Trichaster melanocephalus 	]]'' – 
*''[[	Trichoglossum hirsutum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma acerbum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma colossus 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma focale 	]]'' – 
*''[[	Tubaria confragosa 	]]'' – 
*''[[	Tubulicrinis borealis 	]]'' – 
*''[[	Tulasnella hyalina 	]]'' – 
*''[[	Tulosesus bisporus 	]]'' – 
*''[[	Tulosesus congregatus 	]]'' – 
*''[[	Tulosesus hiascens 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma kotlabae 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma melanocyclum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma squamosum 	]]'' – 
*''[[	Tylospora fibrillosa 	]]'' – 
*''[[	Veluticeps ambigua 	]]'' – 
*''[[	Vitreoporus dichrous 	]]'' – 
*''[[	Volvariella media 	]]'' – 
*''[[	Wynnella silvicola 	]]'' – 
*''[[	Xenasma aurantiacum 	]]'' – 
}}

==Ohualtid liigid (''V'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus dulcidulus 	]]'' – 
*''[[	Agaricus rusiophyllus 	]]'' – 
*''[[	Alloexidiopsis calcea 	]]'' – 
*''[[	Amanita argentea 	]]'' – 
*''[[	Amanita franchetii 	]]'' – 
*''[[	Amanita regalis 	]]'' – 
*''[[	Amanita virosa 	]]'' – 
*''[[	Amyloporia xantha 	]]'' – 
*''[[	Antrodia gossypium 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia acerosa 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia sphagnicola 	]]'' – 
*''[[	Artomyces pyxidatus 	]]'' – 
*''[[	Ascotremella faginea 	]]'' – 
*''[[	Asterophora parasitica 	]]'' – 
*''[[	Aureonarius limonius 	]]'' – 
*''[[	Barssia oregonensis 	]]'' – 
*''[[	Bondarzewia mesenterica 	]]'' – 
*''[[	Bovista paludosa 	]]'' – 
*''[[	Bovista tomentosa 	]]'' – 
*''[[	Buchwaldoboletus lignicola 	]]'' – 
*''[[	Butyriboletus appendiculatus 	]]'' – 
*''[[	Caloboletus radicans 	]]'' – 
*''[[	Calonarius olearioides 	]]'' – 
*''[[	Camarophyllus alpinus 	]]'' – 
*''[[	Camarops tubulina 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia excelsa 	]]'' – 
*''[[	Clavariadelphus ligula 	]]'' – 
*''[[	Clavariadelphus pistillaris 	]]'' – 
*''[[	Clitocybula lacerata 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis picacea 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius anthracinus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius armeniacus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius biformis 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius bivelus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius cagei 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius claricolor 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius elegantissimus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius incisus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius ionophyllus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius lucorum 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius saturninus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius violaceus ssp. violaceus 	]]'' – 
*''[[	Craterellus lutescens 	]]'' – 
*''[[	Crepidotus luteolus 	]]'' – 
*''[[	Cudonia circinans 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus lacmus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces capitatus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces chrysospermus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces estonicus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces suecicus 	]]'' – 
*''[[	Dichomitus campestris 	]]'' – 
*''[[	Dichomitus squalens 	]]'' – 
*''[[	Echinoderma echinaceum 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces leveillei 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces maculatus 	]]'' – 
*''[[	Entoloma lampropus 	]]'' – 
*''[[	Entoloma mougeotii 	]]'' – 
*''[[	Entoloma papillatum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma platyphylloides 	]]'' – 
*''[[	Exidia recisa 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma carnosum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum coronatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum pectinatum 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus irrigatus 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus laetus 	]]'' – 
*''[[	Grifola frondosa 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra gigas 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra infula 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra sphaerospora 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena delectabilis 	]]'' – 
*''[[	Hericium cirrhatum 	]]'' – 
*''[[	Hericium coralloides 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia petaloides 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe cantharellus 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe coccineocrenata 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe nitrata 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus gliocyclus 	]]'' – 
*''[[	Hymenochaete cruenta 	]]'' – 
*''[[	Hyphoderma albocremeum 	]]'' – 
*''[[	Hypsizygus ulmarius 	]]'' – 
*''[[	Inocutis dryophila 	]]'' – 
*''[[	Inocutis rheades 	]]'' – 
*''[[	Inocybe calospora 	]]'' – 
*''[[	Inocybe grammata 	]]'' – 
*''[[	Inocybe hystrix 	]]'' – 
*''[[	Inocybe phaeodisca 	]]'' – 
*''[[	Inonotus triqueter 	]]'' – 
*''[[	Inosperma calamistratum 	]]'' – 
*''[[	Ischnoderma benzoinum 	]]'' – 
*''[[	Ischnoderma resinosum 	]]'' – 
*''[[	Lactarius flavidus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius hysginus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius sanguifluus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius spinosulus 	]]'' – 
*''[[	Leccinum niveum 	]]'' – 
*''[[	Leccinum roseofractum 	]]'' – 
*''[[	Lentinellus ursinus 	]]'' – 
*''[[	Lepiota brunneoincarnata 	]]'' – 
*''[[	Lepista carpatica 	]]'' – 
*''[[	Limacella glioderma 	]]'' – 
*''[[	Limacellopsis guttata 	]]'' – 
*''[[	Loreleia postii 	]]'' – 
*''[[	Lulesia popinalis 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon caudatum 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon mammiforme 	]]'' – 
*''[[	Microglossum olivaceum 	]]'' – 
*''[[	Microglossum viride 	]]'' – 
*''[[	Mitrula paludosa 	]]'' – 
*''[[	Mycena aurantiomarginata 	]]'' – 
*''[[	Mycena capillaripes 	]]'' – 
*''[[	Mycena chlorantha 	]]'' – 
*''[[	Mycena cyanipes 	]]'' – 
*''[[	Mycena megaspora 	]]'' – 
*''[[	Mycena pseudocorticola 	]]'' – 
*''[[	Mycena pterigena 	]]'' – 
*''[[	Mycena purpureofusca 	]]'' – 
*''[[	Mycena renati 	]]'' – 
*''[[	Mycenastrum corium 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia uda 	]]'' – 
*''[[	Myxarium nucleatum 	]]'' – 
*''[[	Oligoporus sericeomollis 	]]'' – 
*''[[	Onnia tomentosa 	]]'' – 
*''[[	Ossicaulis lignatilis 	]]'' – 
*''[[	Panus neostrigosus 	]]'' – 
*''[[	Parmastomyces mollissimus 	]]'' – 
*''[[	Perenniporia medulla-panis 	]]'' – 
*''[[	Phaeocollybia christinae 	]]'' – 
*''[[	Phaeonematoloma myosotis 	]]'' – 
*''[[	Phellinus laevigatus 	]]'' – 
*''[[	Phellodon niger 	]]'' – 
*''[[	Phlegmacium cyanites 	]]'' – 
*''[[	Phloeomana minutula 	]]'' – 
*''[[	Pholiota tuberculosa 	]]'' – 
*''[[	Phyllotopsis nidulans 	]]'' – 
*''[[	Pleurocybella porrigens 	]]'' – 
*''[[	Pleurotus cornucopiae 	]]'' – 
*''[[	Pleurotus pulmonarius 	]]'' – 
*''[[	Polyporus umbellatus 	]]'' – 
*''[[	Poriella subacida 	]]'' – 
*''[[	Porodaedalea chrysoloma 	]]'' – 
*''[[	Porpolomopsis calyptriformis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella caput-medusae 	]]'' – 
*''[[	Pseudoinonotus dryadeus 	]]'' – 
*''[[	Pterula multifida 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporellus fulgens 	]]'' – 
*''[[	Resinoporia crassa 	]]'' – 
*''[[	Rhizomarasmius setosus 	]]'' – 
*''[[	Rhodocollybia prolixa 	]]'' – 
*''[[	Russula alnetorum 	]]'' – 
*''[[	Russula violeipes 	]]'' – 
*''[[	Sarcodon imbricatus 	]]'' – 
*''[[	Sarcosphaera coronaria 	]]'' – 
*''[[	Sidera lenis 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis odora 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis stellae 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis subincarnata 	]]'' – 
*''[[	Sparassis brevipes 	]]'' – 
*''[[	Sphagnurus paluster 	]]'' – 
*''[[	Spongiporus floriformis 	]]'' – 
*''[[	Steccherinum lacerum 	]]'' – 
*''[[	Stropharia albonitens 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe rancida 	]]'' – 
*''[[	Thelephora anthocephala 	]]'' – 
*''[[	Thelephora caryophyllea 	]]'' – 
*''[[	Thelephora penicillata 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma orirubens 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma populinum 	]]'' – 
*''[[	Tuber rapaeodorum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Verpa bohemica 	]]'' – 
*''[[	Volvariella pusilla 	]]'' – 
*''[[	Volvariella volvacea 	]]'' – 
*''[[	Xylobolus frustulatus 	]]'' –  
}}

==Haruldased liigid (''R'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus comtulus 	]]'' – 
*''[[	Agaricus urinascens 	]]'' – 
*''[[	Aleurodiscus amorphus 	]]'' – 
*''[[	Amanita battarrae 	]]'' – 
*''[[	Amanita strobiliformis 	]]'' – 
*''[[	Amyloporia sinuosa 	]]'' – 
*''[[	Antrodia heteromorpha 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella romellii 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella serpula 	]]'' – 
*''[[	Asterophora lycoperdoides 	]]'' – 
*''[[	Atheniella adonis 	]]'' – 
*''[[	Atheniella leptophylla 	]]'' – 
*''[[	Aurantiporus fissilis 	]]'' – 
*''[[	Auricularia mesenterica 	]]'' – 
*''[[	Balsamia platyspora 	]]'' – 
*''[[	Balsamia vulgaris 	]]'' – 
*''[[	Bolbitius reticulatus 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium candicans 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium laeve 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium obtusisporum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium pruinatum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium vagum 	]]'' – 
*''[[	Bulbillomyces farinosus 	]]'' – 
*''[[	Butyrea luteoalba 	]]'' – 
*''[[	Caloboletus calopus 	]]'' – 
*''[[	Calocera furcata 	]]'' – 
*''[[	Calonarius rufo-olivaceus 	]]'' – 
*''[[	Caloscypha fulgens 	]]'' – 
*''[[	Calyptella capula 	]]'' – 
*''[[	Calyptella flos-albus 	]]'' – 
*''[[	Cantharellopsis prescotii 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia reticulata 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia viridans 	]]'' – 
*''[[	Ceriporiopsis mucida 	]]'' – 
*''[[	Chamaemyces fracidus 	]]'' – 
*''[[	Chlorencoelia versiformis 	]]'' – 
*''[[	Chlorociboria aeruginosa 	]]'' – 
*''[[	Cinereomyces lindbladii 	]]'' – 
*''[[	Clavaria argillacea 	]]'' – 
*''[[	Clavaria falcata 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis corniculata 	]]'' – 
*''[[	Climacodon septentrionalis 	]]'' – 
*''[[	Clitocybe agrestis 	]]'' – 
*''[[	Clitopilus nitellinus 	]]'' – 
*''[[	Conferticium ochraceum 	]]'' – 
*''[[	Coniophora olivacea 	]]'' – 
*''[[	Coprinellus flocculosus 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis nivea 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps capitata 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps militaris 	]]'' – 
*''[[	Coriolopsis gallica 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius acutus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius casimiri 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius croceus var. croceus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius malachius 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius orellanus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius saniosus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius uraceus 	]]'' – 
*''[[	Crepidotus applanatus 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus pratensis 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus russocoriaceus 	]]'' – 
*''[[	Cyanoboletus pulverulentus 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella cinnabarina 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces chrysocomus 	]]'' – 
*''[[	Daedaleopsis tricolor 	]]'' – 
*''[[	Deconica coprophila 	]]'' – 
*''[[	Deconica merdaria 	]]'' – 
*''[[	Deconica montana 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele acerina 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele alliacea 	]]'' – 
*''[[	Dentipellis fragilis 	]]'' – 
*''[[	Descolea alba 	]]'' – 
*''[[	Diplomitoporus flavescens 	]]'' – 
*''[[	Discina ancilis 	]]'' – 
*''[[	Disciotis venosa 	]]'' – 
*''[[	Entoloma asprellum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma byssisedum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma chalybeum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma elodes 	]]'' – 
*''[[	Entoloma euchroum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma excentricum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma juncinum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma pleopodium 	]]'' – 
*''[[	Entoloma rhodocylix 	]]'' – 
*''[[	Entoloma serrulatum 	]]'' – 
*''[[	Exidia glandulosa 	]]'' – 
*''[[	Exidia thuretiana 	]]'' – 
*''[[	Faerberia carbonaria 	]]'' – 
*''[[	Fistulina hepatica 	]]'' – 
*''[[	Flammulaster carpophilus 	]]'' – 
*''[[	Galerina nana 	]]'' – 
*''[[	Galerina paludosa 	]]'' – 
*''[[	Galerina sphagnorum 	]]'' – 
*''[[	Galerina stylifera 	]]'' – 
*''[[	Galerina triscopa 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma lucidum 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma pfeifferi 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma resinaceum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum quadrifidum 	]]'' – 
*''[[	Genea fragrans 	]]'' – 
*''[[	Genea lespiaultii 	]]'' – 
*''[[	Genea verrucosa 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum fallax 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum glabrum 	]]'' – 
*''[[	Geopora arenicola 	]]'' – 
*''[[	Gerronema xanthophyllum 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus psittacinus 	]]'' – 
*''[[	Gloeophyllum trabeum 	]]'' – 
*''[[	Glutinoglossum glutinosum 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius glutinosus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius maculatus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius roseus 	]]'' – 
*''[[	Guepinia helvelloides 	]]'' – 
*''[[	Gymnopus foetidus 	]]'' – 
*''[[	Gyrodon lividus 	]]'' – 
*''[[	Gyrophanopsis polonensis 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus castaneus 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus cyanescens 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pumilum 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pusillum 	]]'' – 
*''[[	Helvella lacunosa 	]]'' – 
*''[[	Helvella solitaria 	]]'' – 
*''[[	Helvella sublicia 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena subtilis 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia fluxilis 	]]'' – 
*''[[	Hydnoporia tabacina 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya cerebriformis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya michaelis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotryopsis suevica 	]]'' – 
*''[[	Hydropodia subalpina 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe acutoconica 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe chlorophana 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe coccinea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe punicea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe quieta 	]]'' – 
*''[[	Hygrophoropsis pallida 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus discoideus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus poetarum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus pudorinus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus russula 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma elongatum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma polytrichi 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma subericaeum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma udum 	]]'' – 
*''[[	Inocybe acuta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe godeyi 	]]'' – 
*''[[	Inocybe haemacta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe personata 	]]'' – 
*''[[	Inonotus cuticularis 	]]'' – 
*''[[	Inonotus hispidus 	]]'' – 
*''[[	Inonotus obliquus 	]]'' – 
*''[[	Inosperma adaequatum 	]]'' – 
*''[[	Irpex lacteus 	]]'' – 
*''[[	Junghuhnia nitida 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acerrimus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acris 	]]'' – 
*''[[	Lactarius albocarneus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius chrysorrheus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius lilacinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius picinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius trivialis 	]]'' – 
*''[[	Leccinum vulpinum 	]]'' – 
*''[[	Lentinus tigrinus 	]]'' – 
*''[[	Leucocortinarius bulbiger 	]]'' – 
*''[[	Lichenomphalia umbellifera 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon echinatum 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula fistulosa var. fistulosa 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula juncea 	]]'' – 
*''[[	Melanophyllum haematospermum 	]]'' – 
*''[[	Meruliopsis taxicola 	]]'' – 
*''[[	Microstoma protractum 	]]'' – 
*''[[	Morchella conica 	]]'' – 
*''[[	Morchella esculenta 	]]'' – 
*''[[	Morchella gigas 	]]'' – 
*''[[	Mycena atroalba 	]]'' – 
*''[[	Mycena clavularis 	]]'' – 
*''[[	Mycena crocata 	]]'' – 
*''[[	Mycena flavescens 	]]'' – 
*''[[	Mycena olivaceomarginata 	]]'' – 
*''[[	Mycena plumipes 	]]'' – 
*''[[	Narcissea patouillardii 	]]'' – 
*''[[	Nidularia deformis 	]]'' – 
*''[[	Noblesia crocea 	]]'' – 
*''[[	Onygena corvina 	]]'' – 
*''[[	Onygena equina 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus corticola 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus obducens 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes citrina 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes melanoxantha 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus papilionaceus 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus semiovatus 	]]'' – 
*''[[	Panellus violaceofulvus 	]]'' – 
*''[[	Panus conchatus 	]]'' – 
*''[[	Paxillus rubicundulus 	]]'' – 
*''[[	Peziza ammophila 	]]'' – 
*''[[	Peziza saniosa 	]]'' – 
*''[[	Phaeolepiota aurea 	]]'' – 
*''[[	Phaeomarasmius erinaceus 	]]'' – 
*''[[	Phlebia rufa 	]]'' – 
*''[[	Pholiota adiposa s.str. 	]]'' – 
*''[[	Phylloporus pelletieri 	]]'' – 
*''[[	Physisporinus vitreus 	]]'' – 
*''[[	Pisolithus arhizus 	]]'' – 
*''[[	Plectania melastoma 	]]'' – 
*''[[	Plicaturopsis crispa 	]]'' – 
*''[[	Pluteus ephebeus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus petasatus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus phlebophorus 	]]'' – 
*''[[	Podosordaria tulasnei 	]]'' – 
*''[[	Polyporus tuberaster 	]]'' – 
*''[[	Porodaedalea pini 	]]'' – 
*''[[	Porostereum spadiceum 	]]'' – 
*''[[	Porphyrellus porphyrosporus 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella corrugis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella microrhiza 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella noli-tangere 	]]'' – 
*''[[	Pseudoboletus parasiticus 	]]'' – 
*''[[	Pseudomerulius aureus 	]]'' – 
*''[[	Pseudosperma squamatum 	]]'' – 
*''[[	Ptychogaster albus 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporus cinnabarinus 	]]'' – 
*''[[	Ramaria flava 	]]'' – 
*''[[	Ramaria formosa 	]]'' – 
*''[[	Rhizocybe pruinosa 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenicolor 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenolens 	]]'' – 
*''[[	Russula caerulea 	]]'' – 
*''[[	Russula curtipes 	]]'' – 
*''[[	Russula rhodopus 	]]'' – 
*''[[	Serpula himantioides 	]]'' – 
*''[[	Singerocybe phaeophthalma 	]]'' – 
*''[[	Sparassis crispa 	]]'' – 
*''[[	Spongipellis ambiens 	]]'' – 
*''[[	Steccherinum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Strobilomyces strobilaceus 	]]'' – 
*''[[	Stropharia hornemannii 	]]'' – 
*''[[	Stropharia pseudocyanea 	]]'' – 
*''[[	Suillus cavipes 	]]'' – 
*''[[	Suillus placidus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster eburneus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster multiformis 	]]'' – 
*''[[	Thuemenidium atropurpureum 	]]'' – 
*''[[	Tolypocladium longisegmentatum 	]]'' – 
*''[[	Trametes pubescens 	]]'' – 
*''[[	Trichaptum biforme 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma aurantium 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma columbetta 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma pessundatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma sejunctum 	]]'' – 
*''[[	Tricholomopsis decora 	]]'' – 
*''[[	Tuber albidum 	]]'' – 
*''[[	Tuber dryophilum 	]]'' – 
*''[[	Tuber maculatum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma brumale 	]]'' – 
*''[[	Typhula ishikariensis 	]]'' – 
*''[[	Typhula quisquiliaris 	]]'' – 
*''[[	Urnula craterium 	]]'' – 
*''[[	Veluticeps abietina 	]]'' – 
*''[[	Verpa conica 	]]'' – 
*''[[	Vibrissea truncorum 	]]'' – 
*''[[	Volvariella bombycina 	]]'' – 
*''[[	Volvariella hypopithys 	]]'' – 
*''[[	Volvariella murinella 	]]'' – 
*''[[	Volvariella taylorii 	]]'' – 
*''[[	Xerula pudens 	]]'' – 
}}

==Puuduliku andmestikuga, aga kategooriatesse Ex, E, V või R kuuluvad liigid (''I'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Amphinema diadema 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella semisupina 	]]'' – 
*''[[	Ceratobasidium cornigerum 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Colacogloea peniophorae 	]]'' – 
*''[[	Coltricia cinnamomea 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella granulosa 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces microsporus 	]]'' – 
*''[[	Dacryonaema rufum 	]]'' – 
*''[[	Deconica subviscida 	]]'' – 
*''[[	Entoloma sinuatum 	]]'' – 
*''[[	Fuscoporia ferrea 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma radicosum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus hypothejus 	]]'' – 
*''[[	Hyphoderma obtusiforme 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Hypochnicium cymosum 	]]'' – 
*''[[	Lentaria byssiseda 	]]'' – 
*''[[	Leratiomyces squamosus 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon norvegicum 	]]'' – 
*''[[	Mensularia hastifera 	]]'' – 
*''[[	Mycena pelianthina 	]]'' – 
*''[[	Myxomphalia maura 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella foliacea 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella mycetophiloides 	]]'' – 
*''[[	Phanerochaete jose-ferreirae 	]]'' – 
*''[[	Phellinus nigricans 	]]'' – 
*''[[	Pluteus godeyi 	]]'' – 
*''[[	Pluteus plautus 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia ochracea 	]]'' – 
*''[[	Russula chloroides 	]]'' – 
*''[[	Russula livescens 	]]'' – 
*''[[	Sarcoscypha coccinea 	]]'' – 
*''[[	Stypella subgelatinosa 	]]'' – 
*''[[	Suillosporium cystidiatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma equestre 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma squarrulosum 	]]'' – 
*''[[	Tuber nitidum 	]]'' – 
*''[[	Xenasmatella ardosiaca 	]]'' – 
}}

==Viited==
{{Viited}}

==Vaata ka==
* [[Eesti seente punane nimestik]]

[[Kategooria:Looduskaitse]]</text>
      <sha1>lr34bbb9vc066ump8tyyg72zfvjf8c1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142643</id>
      <parentid>7142642</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T18:36:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7142643</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="37013" sha1="m3rrzpjx7ec8umrqklvzimrkf5d8n90" xml:space="preserve">[[Pilt:Koobalttorik1.jpg|pisi|[[Koobalttorik]] (''Terana coerulea'') on Poolas väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liik]]
[[Pilt:Loweomyces fractipes.jpg|pisi|''[[Loweomyces fractipes]]'' on Poolas väljasuremisohus liik]]
[[Pilt:Valkjas tardservik1.jpg|pisi|[[Valkjas tardservik]] (''Hohenbuehelia petaloides'') on Poolas ohualdis liik]]
[[Pilt:Deconica coprophila1.jpg|pisi|''[[Deconica coprophila]]'' on Poolas haruldane liik]]

Alljärgnevates nimekirjades on Poola punase nimestiku seened 2006. aasta seisuga.&lt;ref&gt;https://www.grzyby.pl/czerwona-lista-skorowidz-lat.htm&lt;/ref&gt;

==Poola punase nimestiku ohustatuse kategooriad==
*Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud (''Ex'')
*Väljasuremisohus (''E'')
*Ohualtid (''V'')
*Haruldased (''R'')
*Puuduliku andmestikuga, aga kategooriates ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' (''I'')&lt;ref&gt;[https://www.researchgate.net/profile/Malgorzata_Bak/publication/267625509_Red_list_of_the_algae_in_Poland/links/5ec2a647299bf1c09ac4f89d/Red-list-of-the-algae-in-Poland.pdf Red list of plants and fungi in Poland]&lt;/ref&gt;

==Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liigid (''Ex'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Aleurodiscus aurantius 	]]'' – 
*''[[	Amanita caesarea 	]]'' – 
*''[[	Amylocorticium subsulphureum 	]]'' – 
*''[[	Baltazaria galactina 	]]'' – 
*''[[	Byssocorticium pulchrum 	]]'' – 
*''[[	Chamonixia caespitosa 	]]'' – 
*''[[	Colacogloea effusa 	]]'' – 
*''[[	Corticium macrosporopsis 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius bulbosus 	]]'' – 
*''[[	Cystobasidium fimetarium 	]]'' – 
*''[[	Cytidiella albida 	]]'' – 
*''[[	Dendrominia dryina 	]]'' – 
*''[[	Eichleriella alliciens 	]]'' – 
*''[[	Eichleriella leucophaea 	]]'' – 
*''[[	Exidia badioumbrina 	]]'' – 
*''[[	Exidia umbrinella 	]]'' – 
*''[[	Gautieria morchelliformis 	]]'' – 
*''[[	Geastrum berkeleyi 	]]'' – 
*''[[	Gloiodon strigosus 	]]'' – 
*''[[	Helicogloea graminicola 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum glaucopus 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum scrobiculatum 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe ceracea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe spadicea 	]]'' – 
*''[[	Hyphodermella corrugata 	]]'' – 
*''[[	Hypochnella violacea 	]]'' – 
*''[[	Hysterangium hessei 	]]'' – 
*''[[	Lentaria afflata 	]]'' – 
*''[[	Lepiota erminea 	]]'' – 
*''[[	Lepiota lilacea 	]]'' – 
*''[[	Lepiota parvannulata 	]]'' – 
*''[[	Mycorrhaphium pusillum 	]]'' – 
*''[[	Octaviania neuhoffii 	]]'' – 
*''[[	Phellodon confluens 	]]'' – 
*''[[	Phlebia bresadolae 	]]'' – 
*''[[	Phlebia subochracea 	]]'' – 
*''[[	Phlebiopsis crassa 	]]'' – 
*''[[	Protodontia fascicularis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella bifrons 	]]'' – 
*''[[	Ramaricium albo-ochraceum 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia terrigena 	]]'' – 
*''[[	Russula intermedia 	]]'' – 
*''[[	Scytinostroma odoratum 	]]'' – 
*''[[	Septobasidium carestianum 	]]'' – 
*''[[	Septobasidium fuscoviolaceum 	]]'' – 
*''[[	Terana caerulea 	]]'' – 
*''[[	Tremella exigua 	]]'' – 
*''[[	Tremella indecorata 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma fucatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma luridum 	]]'' – 
*''[[	Tuber aestivum 	]]'' – 
}}

==Väljasuremisohus liigid (''E'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Abortiporus biennis 	]]'' – 
*''[[	Abortiporus fractipes 	]]'' – 
*''[[	Agaricus placomyces 	]]'' – 
*''[[	Agrocybe firma 	]]'' – 
*''[[	Albatrellus confluens 	]]'' – 
*''[[	Albatrellus ovinus 	]]'' – 
*''[[	Albatrellus subrubescens 	]]'' – 
*''[[	Aleurocystidiellum disciforme 	]]'' – 
*''[[	Aleurocystidiellum subcruentatum 	]]'' – 
*''[[	Aleurodiscus cerussatus 	]]'' – 
*''[[	Alloclavaria purpurea 	]]'' – 
*''[[	Amylocorticium cebennense 	]]'' – 
*''[[	Amylocorticium subincarnatum 	]]'' – 
*''[[	Amylocystis lapponica 	]]'' – 
*''[[	Anomoporia bombycina 	]]'' – 
*''[[	Anthoporia albobrunnea 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella citrinella 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella foliaceodentata 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia lobata 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia oniscus 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia philonotis 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia retiruga 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia spathulata 	]]'' – 
*''[[	Asterodon ferruginosus 	]]'' – 
*''[[	Asterostroma cervicolor 	]]'' – 
*''[[	Astraeus hygrometricus 	]]'' – 
*''[[	Aureoboletus gentilis 	]]'' – 
*''[[	Battarrea phalloides 	]]'' – 
*''[[	Boidinia furfuracea 	]]'' – 
*''[[	Boletopsis grisea 	]]'' – 
*''[[	Boletopsis leucomelaena 	]]'' – 
*''[[	Boletus aereus 	]]'' – 
*''[[	Boreostereum radiatum 	]]'' – 
*''[[	Bovista aestivalis 	]]'' – 
*''[[	Bovista graveolens 	]]'' – 
*''[[	Brunneoporus malicola 	]]'' – 
*''[[	Buchwaldoboletus hemichrysus 	]]'' – 
*''[[	Butyriboletus fechtneri 	]]'' – 
*''[[	Butyriboletus regius 	]]'' – 
*''[[	Byssocorticium atrovirens 	]]'' – 
*''[[	Calcipostia guttulata 	]]'' – 
*''[[	Calocera glossoides 	]]'' – 
*''[[	Calonarius aureofulvus 	]]'' – 
*''[[	Calvatia candida 	]]'' – 
*''[[	Calvatia cyathiformis 	]]'' – 
*''[[	Calyptella campanula 	]]'' – 
*''[[	Cantharellus friesii 	]]'' – 
*''[[	Catathelasma imperiale 	]]'' – 
*''[[	Cerinomyces tortus 	]]'' – 
*''[[	Cerioporus stereoides 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia purpurea 	]]'' – 
*''[[	Ceriporiopsis subvermispora 	]]'' – 
*''[[	Chroogomphus helveticus 	]]'' – 
*''[[	Chrysomphalina chrysophylla 	]]'' – 
*''[[	Clavaria fumosa 	]]'' – 
*''[[	Clavaria zollingeri 	]]'' – 
*''[[	Clavariadelphus truncatus 	]]'' – 
*''[[	Clavulicium macounii 	]]'' – 
*''[[	Clitocybe paropsis 	]]'' – 
*''[[	Clitocybe subcordispora 	]]'' – 
*''[[	Conferticium ravum 	]]'' – 
*''[[	Conocybe ambigua 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis canoceps 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis narcotica 	]]'' – 
*''[[	Coprinus sterquilinus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius alnetorum 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius balaustinus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius bataillei 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius dilutus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius fulvescens 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius melanotus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius melleopallens 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius opimus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius privignoides 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius rigens 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius rubricosus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius spadiceus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius stemmatus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius tabularis 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius triformis 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius triumphans 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius umbrinolens 	]]'' – 
*''[[	Cotylidia pannosa 	]]'' – 
*''[[	Cotylidia undulata 	]]'' – 
*''[[	Cristinia helvetica 	]]'' – 
*''[[	Crustoderma dryinum 	]]'' – 
*''[[	Crustodontia chrysocreas 	]]'' – 
*''[[	Crustomyces subabruptus 	]]'' – 
*''[[	Crystallicutis serpens 	]]'' – 
*''[[	Cyathus stercoreus 	]]'' – 
*''[[	Cyclocybe cylindracea 	]]'' – 
*''[[	Cystoagaricus populinus s.l. 	]]'' – 
*''[[	Cytidia salicina 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces ovisporus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces variisporus 	]]'' – 
*''[[	Dacryobolus karstenii 	]]'' – 
*''[[	Dacryobolus sudans 	]]'' – 
*''[[	Deconica philipsii 	]]'' – 
*''[[	Deconica phyllogena 	]]'' – 
*''[[	Dendrocollybia racemosa 	]]'' – 
*''[[	Dendrocorticium polygonioides 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele commixta 	]]'' – 
*''[[	Dentipratulum bialoviesense 	]]'' – 
*''[[	Desarmillaria tabescens 	]]'' – 
*''[[	Dichomitus albidofuscus 	]]'' – 
*''[[	Dictyopus junquilleus 	]]'' – 
*''[[	Diplomitoporus crustulinus 	]]'' – 
*''[[	Disciseda bovista 	]]'' – 
*''[[	Disciseda candida 	]]'' – 
*''[[	Ditangium cerasi 	]]'' – 
*''[[	Ditiola peziziformis 	]]'' – 
*''[[	Ditiola radicata 	]]'' – 
*''[[	Echinoderma jacobi 	]]'' – 
*''[[	Efibulella deflectens 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces anthracinus 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces cyanosporus 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces papillatus 	]]'' – 
*''[[	Elmerina caryae 	]]'' – 
*''[[	Entocybe pseudoturbida 	]]'' – 
*''[[	Entocybe turbida 	]]'' – 
*''[[	Entoloma atromarginatum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma bloxamii 	]]'' – 
*''[[	Entoloma clandestinum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma griseocyaneum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma placidum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma prunuloides 	]]'' – 
*''[[	Entoloma rhombisporum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma strigosissimum 	]]'' – 
*''[[	Eocronartium muscicola 	]]'' – 
*''[[	Epithele typhae 	]]'' – 
*''[[	Erastia salmonicolor 	]]'' – 
*''[[	Erythricium laetum 	]]'' – 
*''[[	Exidia candida 	]]'' – 
*''[[	Exidia candida var. cartilaginea 	]]'' – 
*''[[	Exidia repanda 	]]'' – 
*''[[	Exidiopsis effusa 	]]'' – 
*''[[	Flavidoporia pulvinascens 	]]'' – 
*''[[	Fomitopsis officinalis 	]]'' – 
*''[[	Fomitopsis pulvina 	]]'' – 
*''[[	Fomitopsis ramentacea 	]]'' – 
*''[[	Fuscoporia torulosa 	]]'' – 
*''[[	Fuscoporia viticola 	]]'' – 
*''[[	Galerina ampullaceocystis 	]]'' – 
*''[[	Galerina badipes 	]]'' – 
*''[[	Galerina jaapii 	]]'' – 
*''[[	Gastrosporium simplex 	]]'' – 
*''[[	Geastrum campestre 	]]'' – 
*''[[	Geastrum corollinum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum elegans 	]]'' – 
*''[[	Geastrum floriforme 	]]'' – 
*''[[	Geastrum fornicatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum hungaricum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum minimum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum nanum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum rufescens 	]]'' – 
*''[[	Geastrum saccatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum striatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum triplex 	]]'' – 
*''[[	Gelatoporia pannocincta 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus perplexus 	]]'' – 
*''[[	Gloeocystidiellum convolvens 	]]'' – 
*''[[	Gloioxanthomyces vitellinus 	]]'' – 
*''[[	Gomphus clavatus 	]]'' – 
*''[[	Guepiniopsis buccina 	]]'' – 
*''[[	Gymnopilus flavus 	]]'' – 
*''[[	Gymnopilus picreus 	]]'' – 
*''[[	Gymnopilus stabilis 	]]'' – 
*''[[	Gymnopus ocior 	]]'' – 
*''[[	Gymnopus putillus 	]]'' – 
*''[[	Hapalopilus croceus 	]]'' – 
*''[[	Hemileccinum impolitum 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena crispata 	]]'' – 
*''[[	Hemipholiota heteroclita 	]]'' – 
*''[[	Hemistropharia albocrenulata 	]]'' – 
*''[[	Hericium erinaceus 	]]'' – 
*''[[	Hericium flagellum 	]]'' – 
*''[[	Hermanssonia centrifuga 	]]'' – 
*''[[	Heteroradulum deglubens 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia longipes 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia reniformis 	]]'' – 
*''[[	Hyalodon piceicola 	]]'' – 
*''[[	Hydnangium carneum 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum aurantiacum 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum auratile 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum caeruleum 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum compactum 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum concrescens 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum ferrugineum 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum geogenium 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum peckii 	]]'' – 
*''[[	Hydnellum suaveolens 	]]'' – 
*''[[	Hydnoporia corrugata 	]]'' – 
*''[[	Hydropus atramentosus 	]]'' – 
*''[[	Hydropus marginellus 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe aurantiosplendens 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe ingrata 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe insipida 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe intermedia 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe mucronella 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe ovina 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe parvula 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe reidii 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus hyacinthinus 	]]'' – 
*''[[	Hymenochaete cinnamomea 	]]'' – 
*''[[	Hymenochaete fuliginosa 	]]'' – 
*''[[	Hymenogaster olivaceus 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma ericaeoides 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma ericaeum 	]]'' – 
*''[[	Hysterangium separabile 	]]'' – 
*''[[	Inocybe abjecta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe glabripes 	]]'' – 
*''[[	Inocybe paludinella 	]]'' – 
*''[[	Inocybe putilla 	]]'' – 
*''[[	Inocybe rufoalba 	]]'' – 
*''[[	Inocybe xanthomelas 	]]'' – 
*''[[	Irpicodon pendulus 	]]'' – 
*''[[	Junghuhnia collabens 	]]'' – 
*''[[	Kavinia alboviridis 	]]'' – 
*''[[	Kavinia himantia 	]]'' – 
*''[[	Kneiffiella abdita 	]]'' – 
*''[[	Laccaria maritima 	]]'' – 
*''[[	Lactarius controversus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius insulsus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius lacunarum 	]]'' – 
*''[[	Lactarius repraesentaneus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius resimus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius sphagneti 	]]'' – 
*''[[	Lactarius zonarioides 	]]'' – 
*''[[	Lactarius violascens 	]]'' – 
*''[[	Laeticutis cristata 	]]'' – 
*''[[	Leccinum rotundifoliae 	]]'' – 
*''[[	Lentinellus flabelliformis 	]]'' – 
*''[[	Lentinellus vulpinus 	]]'' – 
*''[[	Lepiota echinella 	]]'' – 
*''[[	Lepiota grangei 	]]'' – 
*''[[	Lepiota griseovirens 	]]'' – 
*''[[	Lepiota tomentella 	]]'' – 
*''[[	Leptoporus mollis 	]]'' – 
*''[[	Leucopaxillus paradoxus 	]]'' – 
*''[[	Leucopaxillus salmonifolius 	]]'' – 
*''[[	Litschauerella clematitis 	]]'' – 
*''[[	Lobulicium occultum 	]]'' – 
*''[[	Lulesia fallax 	]]'' – 
*''[[	Lulesia obscura 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon decipiens 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon ericaeum 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon marginatum 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon radicatum 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon turneri 	]]'' – 
*''[[	Lyophyllum deliberatum 	]]'' – 
*''[[	Lyophyllum transforme 	]]'' – 
*''[[	Marasmius limosus 	]]'' – 
*''[[	Megalocystidium leucoxanthum 	]]'' – 
*''[[	Megalocystidium luridum 	]]'' – 
*''[[	Melanophyllum eyrei 	]]'' – 
*''[[	Montagnea radiosa 	]]'' – 
*''[[	Mucronella calva 	]]'' – 
*''[[	Muscinupta laevis 	]]'' – 
*''[[	Mycena aciculata 	]]'' – 
*''[[	Mycena belliae 	]]'' – 
*''[[	Mycena concolor 	]]'' – 
*''[[	Mycena excisa 	]]'' – 
*''[[	Mycena latifolia 	]]'' – 
*''[[	Mycena supina 	]]'' – 
*''[[	Mycena tenerrima 	]]'' – 
*''[[	Mycena urania 	]]'' – 
*''[[	Mycena xantholeuca 	]]'' – 
*''[[	Mycenella lasiosperma 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia aurea 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia fuscoatra 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia gilvescens 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia livida 	]]'' – 
*''[[	Mycocalia denudata 	]]'' – 
*''[[	Myriostoma coliforme 	]]'' – 
*''[[	Naohidea sebacea 	]]'' – 
*''[[	Neofavolus alveolaris 	]]'' – 
*''[[	Neolentinus schaefferi 	]]'' – 
*''[[	Omphaliaster asterosporus 	]]'' – 
*''[[	Onnia leporina 	]]'' – 
*''[[	Osteina obducta 	]]'' – 
*''[[	Osteina undosa 	]]'' – 
*''[[	Oudemansiella melanotricha 	]]'' – 
*''[[	Panellus ringens 	]]'' – 
*''[[	Peniophora lilacea 	]]'' – 
*''[[	Peniophora piceae 	]]'' – 
*''[[	Peniophora pithya 	]]'' – 
*''[[	Phaeomarasmius rimulincola 	]]'' – 
*''[[	Phaeophlebiopsis ravenelii 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella simplex 	]]'' – 
*''[[	Phallogaster saccatus 	]]'' – 
*''[[	Phallus indusiatus 	]]'' – 
*''[[	Phellinidium ferrugineofuscum 	]]'' – 
*''[[	Phellinus lundellii 	]]'' – 
*''[[	Phellinus populicola 	]]'' – 
*''[[	Phellinus tremulae 	]]'' – 
*''[[	Phellodon connatus 	]]'' – 
*''[[	Phellodon fuligineoalbus 	]]'' – 
*''[[	Phellodon tomentosus 	]]'' – 
*''[[	Phellodon violascens 	]]'' – 
*''[[	Phellopilus nigrolimitatus 	]]'' – 
*''[[	Phlebia lilascens 	]]'' – 
*''[[	Phlebia serialis 	]]'' – 
*''[[	Phlebia subserialis 	]]'' – 
*''[[	Phlegmacium balteatocumatile 	]]'' – 
*''[[	Phleogena faginea 	]]'' – 
*''[[	Pholiota conissans 	]]'' – 
*''[[	Pholiota henningsii 	]]'' – 
*''[[	Pholiota squarrosoides 	]]'' – 
*''[[	Physisporinus crocatus 	]]'' – 
*''[[	Picipes melanopus 	]]'' – 
*''[[	Picipes rhizophilus 	]]'' – 
*''[[	Pleurotus calyptratus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus aurantiorugosus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus pseudorobertii 	]]'' – 
*''[[	Pluteus pusillulus 	]]'' – 
*''[[	Podofomes trogii 	]]'' – 
*''[[	Poronia punctata 	]]'' – 
*''[[	Porotheleum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Postia balsamea 	]]'' – 
*''[[	Postia lowei 	]]'' – 
*''[[	Protostropharia luteonitens 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella ammophila 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella cortinarioides 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella longicauda 	]]'' – 
*''[[	Pseudoomphalina kalchbrenneri 	]]'' – 
*''[[	Pseudoporpoloma pes-caprae 	]]'' – 
*''[[	Pseudospongipellis delectans 	]]'' – 
*''[[	Pseudotremella moriformis 	]]'' – 
*''[[	Psilocybe atrobrunnea 	]]'' – 
*''[[	Psilocybe medullosa 	]]'' – 
*''[[	Psilocybe paupera 	]]'' – 
*''[[	Punctularia strigosozonata 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporellus alboluteus 	]]'' – 
*''[[	Raduliporus aneirinus 	]]'' – 
*''[[	Ramaria aurea 	]]'' – 
*''[[	Ramaria botrytis 	]]'' – 
*''[[	Ramaria gracilis 	]]'' – 
*''[[	Ramaria obtusissima 	]]'' – 
*''[[	Ramariopsis kunzei 	]]'' – 
*''[[	Resiniporus resinascens 	]]'' – 
*''[[	Resinoporia sordida 	]]'' – 
*''[[	Resupinatus vetlinianus 	]]'' – 
*''[[	Rheubarbariboletus armeniacus 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia fusispora 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia sterigmatica 	]]'' – 
*''[[	Rhodocollybia fodiens 	]]'' – 
*''[[	Rhodocybe caelata 	]]'' – 
*''[[	Rhodofomes roseus 	]]'' – 
*''[[	Rhodonia placenta 	]]'' – 
*''[[	Rhodotus palmatus 	]]'' – 
*''[[	Rubroboletus rhodoxanthus 	]]'' – 
*''[[	Rubroboletus satanas 	]]'' – 
*''[[	Russula alutacea 	]]'' – 
*''[[	Russula emeticicolor 	]]'' – 
*''[[	Russula gracillima 	]]'' – 
*''[[	Russula pelargonia 	]]'' – 
*''[[	Russula pungens 	]]'' – 
*''[[	Saccosoma farinaceum 	]]'' – 
*''[[	Sarcosoma globosum 	]]'' – 
*''[[	Scleroderma bovista 	]]'' – 
*''[[	Scleroderma cepa 	]]'' – 
*''[[	Scotomyces subviolaceus 	]]'' – 
*''[[	Scutiger pes-caprae 	]]'' – 
*''[[	Sebacina dimitica 	]]'' – 
*''[[	Sistotrema alboluteum 	]]'' – 
*''[[	Sistotrema confluens 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis alutacea 	]]'' – 
*''[[	Skvortzovia pinicola 	]]'' – 
*''[[	Spathularia flavida 	]]'' – 
*''[[	Spongipellis spumeus 	]]'' – 
*''[[	Stereum ostrea 	]]'' – 
*''[[	Stropharia melanosperma 	]]'' – 
*''[[	Stypella grilletii 	]]'' – 
*''[[	Stypella subhyalina 	]]'' – 
*''[[	Stypella vermiformis 	]]'' – 
*''[[	Subulicium lautum 	]]'' – 
*''[[	Suillellus queletii 	]]'' – 
*''[[	Suillus americanus f. sibiricus 	]]'' – 
*''[[	Suillus flavidus 	]]'' – 
*''[[	Suillus plorans 	]]'' – 
*''[[	Suillus tridentinus 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe mephitica 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe murina 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe putida 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe striipilea 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster porphyropus 	]]'' – 
*''[[	Trametopsis cervina 	]]'' – 
*''[[	Tremella globispora 	]]'' – 
*''[[	Trichaster melanocephalus 	]]'' – 
*''[[	Trichoglossum hirsutum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma acerbum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma colossus 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma focale 	]]'' – 
*''[[	Tubaria confragosa 	]]'' – 
*''[[	Tubulicrinis borealis 	]]'' – 
*''[[	Tulasnella hyalina 	]]'' – 
*''[[	Tulosesus bisporus 	]]'' – 
*''[[	Tulosesus congregatus 	]]'' – 
*''[[	Tulosesus hiascens 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma kotlabae 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma melanocyclum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma squamosum 	]]'' – 
*''[[	Tylospora fibrillosa 	]]'' – 
*''[[	Veluticeps ambigua 	]]'' – 
*''[[	Vitreoporus dichrous 	]]'' – 
*''[[	Volvariella media 	]]'' – 
*''[[	Wynnella silvicola 	]]'' – 
*''[[	Xenasma aurantiacum 	]]'' – 
}}

==Ohualtid liigid (''V'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus dulcidulus 	]]'' – 
*''[[	Agaricus rusiophyllus 	]]'' – 
*''[[	Alloexidiopsis calcea 	]]'' – 
*''[[	Amanita argentea 	]]'' – 
*''[[	Amanita franchetii 	]]'' – 
*''[[	Amanita regalis 	]]'' – 
*''[[	Amanita virosa 	]]'' – 
*''[[	Amyloporia xantha 	]]'' – 
*''[[	Antrodia gossypium 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia acerosa 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia sphagnicola 	]]'' – 
*''[[	Artomyces pyxidatus 	]]'' – 
*''[[	Ascotremella faginea 	]]'' – 
*''[[	Asterophora parasitica 	]]'' – 
*''[[	Aureonarius limonius 	]]'' – 
*''[[	Barssia oregonensis 	]]'' – 
*''[[	Bondarzewia mesenterica 	]]'' – 
*''[[	Bovista paludosa 	]]'' – 
*''[[	Bovista tomentosa 	]]'' – 
*''[[	Buchwaldoboletus lignicola 	]]'' – 
*''[[	Butyriboletus appendiculatus 	]]'' – 
*''[[	Caloboletus radicans 	]]'' – 
*''[[	Calonarius olearioides 	]]'' – 
*''[[	Camarophyllus alpinus 	]]'' – 
*''[[	Camarops tubulina 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia excelsa 	]]'' – 
*''[[	Clavariadelphus ligula 	]]'' – 
*''[[	Clavariadelphus pistillaris 	]]'' – 
*''[[	Clitocybula lacerata 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis picacea 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius anthracinus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius armeniacus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius biformis 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius bivelus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius cagei 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius claricolor 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius elegantissimus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius incisus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius ionophyllus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius lucorum 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius saturninus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius violaceus ssp. violaceus 	]]'' – 
*''[[	Craterellus lutescens 	]]'' – 
*''[[	Crepidotus luteolus 	]]'' – 
*''[[	Cudonia circinans 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus lacmus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces capitatus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces chrysospermus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces estonicus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces suecicus 	]]'' – 
*''[[	Dichomitus campestris 	]]'' – 
*''[[	Dichomitus squalens 	]]'' – 
*''[[	Echinoderma echinaceum 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces leveillei 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces maculatus 	]]'' – 
*''[[	Entoloma lampropus 	]]'' – 
*''[[	Entoloma mougeotii 	]]'' – 
*''[[	Entoloma papillatum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma platyphylloides 	]]'' – 
*''[[	Exidia recisa 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma carnosum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum coronatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum pectinatum 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus irrigatus 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus laetus 	]]'' – 
*''[[	Grifola frondosa 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra gigas 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra infula 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra sphaerospora 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena delectabilis 	]]'' – 
*''[[	Hericium cirrhatum 	]]'' – 
*''[[	Hericium coralloides 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia petaloides 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe cantharellus 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe coccineocrenata 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe nitrata 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus gliocyclus 	]]'' – 
*''[[	Hymenochaete cruenta 	]]'' – 
*''[[	Hyphoderma albocremeum 	]]'' – 
*''[[	Hypsizygus ulmarius 	]]'' – 
*''[[	Inocutis dryophila 	]]'' – 
*''[[	Inocutis rheades 	]]'' – 
*''[[	Inocybe calospora 	]]'' – 
*''[[	Inocybe grammata 	]]'' – 
*''[[	Inocybe hystrix 	]]'' – 
*''[[	Inocybe phaeodisca 	]]'' – 
*''[[	Inonotus triqueter 	]]'' – 
*''[[	Inosperma calamistratum 	]]'' – 
*''[[	Ischnoderma benzoinum 	]]'' – 
*''[[	Ischnoderma resinosum 	]]'' – 
*''[[	Lactarius flavidus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius hysginus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius sanguifluus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius spinosulus 	]]'' – 
*''[[	Leccinum niveum 	]]'' – 
*''[[	Leccinum roseofractum 	]]'' – 
*''[[	Lentinellus ursinus 	]]'' – 
*''[[	Lepiota brunneoincarnata 	]]'' – 
*''[[	Lepista carpatica 	]]'' – 
*''[[	Limacella glioderma 	]]'' – 
*''[[	Limacellopsis guttata 	]]'' – 
*''[[	Loreleia postii 	]]'' – 
*''[[	Lulesia popinalis 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon caudatum 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon mammiforme 	]]'' – 
*''[[	Microglossum olivaceum 	]]'' – 
*''[[	Microglossum viride 	]]'' – 
*''[[	Mitrula paludosa 	]]'' – 
*''[[	Mycena aurantiomarginata 	]]'' – 
*''[[	Mycena capillaripes 	]]'' – 
*''[[	Mycena chlorantha 	]]'' – 
*''[[	Mycena cyanipes 	]]'' – 
*''[[	Mycena megaspora 	]]'' – 
*''[[	Mycena pseudocorticola 	]]'' – 
*''[[	Mycena pterigena 	]]'' – 
*''[[	Mycena purpureofusca 	]]'' – 
*''[[	Mycena renati 	]]'' – 
*''[[	Mycenastrum corium 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia uda 	]]'' – 
*''[[	Myxarium nucleatum 	]]'' – 
*''[[	Oligoporus sericeomollis 	]]'' – 
*''[[	Onnia tomentosa 	]]'' – 
*''[[	Ossicaulis lignatilis 	]]'' – 
*''[[	Panus neostrigosus 	]]'' – 
*''[[	Parmastomyces mollissimus 	]]'' – 
*''[[	Perenniporia medulla-panis 	]]'' – 
*''[[	Phaeocollybia christinae 	]]'' – 
*''[[	Phaeonematoloma myosotis 	]]'' – 
*''[[	Phellinus laevigatus 	]]'' – 
*''[[	Phellodon niger 	]]'' – 
*''[[	Phlegmacium cyanites 	]]'' – 
*''[[	Phloeomana minutula 	]]'' – 
*''[[	Pholiota tuberculosa 	]]'' – 
*''[[	Phyllotopsis nidulans 	]]'' – 
*''[[	Pleurocybella porrigens 	]]'' – 
*''[[	Pleurotus cornucopiae 	]]'' – 
*''[[	Pleurotus pulmonarius 	]]'' – 
*''[[	Polyporus umbellatus 	]]'' – 
*''[[	Poriella subacida 	]]'' – 
*''[[	Porodaedalea chrysoloma 	]]'' – 
*''[[	Porpolomopsis calyptriformis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella caput-medusae 	]]'' – 
*''[[	Pseudoinonotus dryadeus 	]]'' – 
*''[[	Pterula multifida 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporellus fulgens 	]]'' – 
*''[[	Resinoporia crassa 	]]'' – 
*''[[	Rhizomarasmius setosus 	]]'' – 
*''[[	Rhodocollybia prolixa 	]]'' – 
*''[[	Russula alnetorum 	]]'' – 
*''[[	Russula violeipes 	]]'' – 
*''[[	Sarcodon imbricatus 	]]'' – 
*''[[	Sarcosphaera coronaria 	]]'' – 
*''[[	Sidera lenis 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis odora 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis stellae 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis subincarnata 	]]'' – 
*''[[	Sparassis brevipes 	]]'' – 
*''[[	Sphagnurus paluster 	]]'' – 
*''[[	Spongiporus floriformis 	]]'' – 
*''[[	Steccherinum lacerum 	]]'' – 
*''[[	Stropharia albonitens 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe rancida 	]]'' – 
*''[[	Thelephora anthocephala 	]]'' – 
*''[[	Thelephora caryophyllea 	]]'' – 
*''[[	Thelephora penicillata 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma orirubens 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma populinum 	]]'' – 
*''[[	Tuber rapaeodorum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Verpa bohemica 	]]'' – 
*''[[	Volvariella pusilla 	]]'' – 
*''[[	Volvariella volvacea 	]]'' – 
*''[[	Xylobolus frustulatus 	]]'' –  
}}

==Haruldased liigid (''R'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus comtulus 	]]'' – 
*''[[	Agaricus urinascens 	]]'' – 
*''[[	Aleurodiscus amorphus 	]]'' – 
*''[[	Amanita battarrae 	]]'' – 
*''[[	Amanita strobiliformis 	]]'' – 
*''[[	Amyloporia sinuosa 	]]'' – 
*''[[	Antrodia heteromorpha 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella romellii 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella serpula 	]]'' – 
*''[[	Asterophora lycoperdoides 	]]'' – 
*''[[	Atheniella adonis 	]]'' – 
*''[[	Atheniella leptophylla 	]]'' – 
*''[[	Aurantiporus fissilis 	]]'' – 
*''[[	Auricularia mesenterica 	]]'' – 
*''[[	Balsamia platyspora 	]]'' – 
*''[[	Balsamia vulgaris 	]]'' – 
*''[[	Bolbitius reticulatus 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium candicans 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium laeve 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium obtusisporum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium pruinatum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium vagum 	]]'' – 
*''[[	Bulbillomyces farinosus 	]]'' – 
*''[[	Butyrea luteoalba 	]]'' – 
*''[[	Caloboletus calopus 	]]'' – 
*''[[	Calocera furcata 	]]'' – 
*''[[	Calonarius rufo-olivaceus 	]]'' – 
*''[[	Caloscypha fulgens 	]]'' – 
*''[[	Calyptella capula 	]]'' – 
*''[[	Calyptella flos-albus 	]]'' – 
*''[[	Cantharellopsis prescotii 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia reticulata 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia viridans 	]]'' – 
*''[[	Ceriporiopsis mucida 	]]'' – 
*''[[	Chamaemyces fracidus 	]]'' – 
*''[[	Chlorencoelia versiformis 	]]'' – 
*''[[	Chlorociboria aeruginosa 	]]'' – 
*''[[	Cinereomyces lindbladii 	]]'' – 
*''[[	Clavaria argillacea 	]]'' – 
*''[[	Clavaria falcata 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis corniculata 	]]'' – 
*''[[	Climacodon septentrionalis 	]]'' – 
*''[[	Clitocybe agrestis 	]]'' – 
*''[[	Clitopilus nitellinus 	]]'' – 
*''[[	Conferticium ochraceum 	]]'' – 
*''[[	Coniophora olivacea 	]]'' – 
*''[[	Coprinellus flocculosus 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis nivea 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps capitata 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps militaris 	]]'' – 
*''[[	Coriolopsis gallica 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius acutus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius casimiri 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius croceus var. croceus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius malachius 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius orellanus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius saniosus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius uraceus 	]]'' – 
*''[[	Crepidotus applanatus 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus pratensis 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus russocoriaceus 	]]'' – 
*''[[	Cyanoboletus pulverulentus 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella cinnabarina 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces chrysocomus 	]]'' – 
*''[[	Daedaleopsis tricolor 	]]'' – 
*''[[	Deconica coprophila 	]]'' – 
*''[[	Deconica merdaria 	]]'' – 
*''[[	Deconica montana 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele acerina 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele alliacea 	]]'' – 
*''[[	Dentipellis fragilis 	]]'' – 
*''[[	Descolea alba 	]]'' – 
*''[[	Diplomitoporus flavescens 	]]'' – 
*''[[	Discina ancilis 	]]'' – 
*''[[	Disciotis venosa 	]]'' – 
*''[[	Entoloma asprellum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma byssisedum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma chalybeum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma elodes 	]]'' – 
*''[[	Entoloma euchroum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma excentricum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma juncinum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma pleopodium 	]]'' – 
*''[[	Entoloma rhodocylix 	]]'' – 
*''[[	Entoloma serrulatum 	]]'' – 
*''[[	Exidia glandulosa 	]]'' – 
*''[[	Exidia thuretiana 	]]'' – 
*''[[	Faerberia carbonaria 	]]'' – 
*''[[	Fistulina hepatica 	]]'' – 
*''[[	Flammulaster carpophilus 	]]'' – 
*''[[	Galerina nana 	]]'' – 
*''[[	Galerina paludosa 	]]'' – 
*''[[	Galerina sphagnorum 	]]'' – 
*''[[	Galerina stylifera 	]]'' – 
*''[[	Galerina triscopa 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma lucidum 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma pfeifferi 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma resinaceum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum quadrifidum 	]]'' – 
*''[[	Genea fragrans 	]]'' – 
*''[[	Genea lespiaultii 	]]'' – 
*''[[	Genea verrucosa 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum fallax 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum glabrum 	]]'' – 
*''[[	Geopora arenicola 	]]'' – 
*''[[	Gerronema xanthophyllum 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus psittacinus 	]]'' – 
*''[[	Gloeophyllum trabeum 	]]'' – 
*''[[	Glutinoglossum glutinosum 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius glutinosus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius maculatus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius roseus 	]]'' – 
*''[[	Guepinia helvelloides 	]]'' – 
*''[[	Gymnopus foetidus 	]]'' – 
*''[[	Gyrodon lividus 	]]'' – 
*''[[	Gyrophanopsis polonensis 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus castaneus 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus cyanescens 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pumilum 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pusillum 	]]'' – 
*''[[	Helvella lacunosa 	]]'' – 
*''[[	Helvella solitaria 	]]'' – 
*''[[	Helvella sublicia 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena subtilis 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia fluxilis 	]]'' – 
*''[[	Hydnoporia tabacina 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya cerebriformis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya michaelis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotryopsis suevica 	]]'' – 
*''[[	Hydropodia subalpina 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe acutoconica 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe chlorophana 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe coccinea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe punicea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe quieta 	]]'' – 
*''[[	Hygrophoropsis pallida 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus discoideus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus poetarum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus pudorinus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus russula 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma elongatum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma polytrichi 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma subericaeum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma udum 	]]'' – 
*''[[	Inocybe acuta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe godeyi 	]]'' – 
*''[[	Inocybe haemacta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe personata 	]]'' – 
*''[[	Inonotus cuticularis 	]]'' – 
*''[[	Inonotus hispidus 	]]'' – 
*''[[	Inonotus obliquus 	]]'' – 
*''[[	Inosperma adaequatum 	]]'' – 
*''[[	Irpex lacteus 	]]'' – 
*''[[	Junghuhnia nitida 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acerrimus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acris 	]]'' – 
*''[[	Lactarius albocarneus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius chrysorrheus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius lilacinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius picinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius trivialis 	]]'' – 
*''[[	Leccinum vulpinum 	]]'' – 
*''[[	Lentinus tigrinus 	]]'' – 
*''[[	Leucocortinarius bulbiger 	]]'' – 
*''[[	Lichenomphalia umbellifera 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon echinatum 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula fistulosa var. fistulosa 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula juncea 	]]'' – 
*''[[	Melanophyllum haematospermum 	]]'' – 
*''[[	Meruliopsis taxicola 	]]'' – 
*''[[	Microstoma protractum 	]]'' – 
*''[[	Morchella conica 	]]'' – 
*''[[	Morchella esculenta 	]]'' – 
*''[[	Morchella gigas 	]]'' – 
*''[[	Mycena atroalba 	]]'' – 
*''[[	Mycena clavularis 	]]'' – 
*''[[	Mycena crocata 	]]'' – 
*''[[	Mycena flavescens 	]]'' – 
*''[[	Mycena olivaceomarginata 	]]'' – 
*''[[	Mycena plumipes 	]]'' – 
*''[[	Narcissea patouillardii 	]]'' – 
*''[[	Nidularia deformis 	]]'' – 
*''[[	Noblesia crocea 	]]'' – 
*''[[	Onygena corvina 	]]'' – 
*''[[	Onygena equina 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus corticola 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus obducens 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes citrina 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes melanoxantha 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus papilionaceus 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus semiovatus 	]]'' – 
*''[[	Panellus violaceofulvus 	]]'' – 
*''[[	Panus conchatus 	]]'' – 
*''[[	Paxillus rubicundulus 	]]'' – 
*''[[	Peziza ammophila 	]]'' – 
*''[[	Peziza saniosa 	]]'' – 
*''[[	Phaeolepiota aurea 	]]'' – 
*''[[	Phaeomarasmius erinaceus 	]]'' – 
*''[[	Phlebia rufa 	]]'' – 
*''[[	Pholiota adiposa s.str. 	]]'' – 
*''[[	Phylloporus pelletieri 	]]'' – 
*''[[	Physisporinus vitreus 	]]'' – 
*''[[	Pisolithus arhizus 	]]'' – 
*''[[	Plectania melastoma 	]]'' – 
*''[[	Plicaturopsis crispa 	]]'' – 
*''[[	Pluteus ephebeus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus petasatus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus phlebophorus 	]]'' – 
*''[[	Podosordaria tulasnei 	]]'' – 
*''[[	Polyporus tuberaster 	]]'' – 
*''[[	Porodaedalea pini 	]]'' – 
*''[[	Porostereum spadiceum 	]]'' – 
*''[[	Porphyrellus porphyrosporus 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella corrugis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella microrhiza 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella noli-tangere 	]]'' – 
*''[[	Pseudoboletus parasiticus 	]]'' – 
*''[[	Pseudomerulius aureus 	]]'' – 
*''[[	Pseudosperma squamatum 	]]'' – 
*''[[	Ptychogaster albus 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporus cinnabarinus 	]]'' – 
*''[[	Ramaria flava 	]]'' – 
*''[[	Ramaria formosa 	]]'' – 
*''[[	Rhizocybe pruinosa 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenicolor 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenolens 	]]'' – 
*''[[	Russula caerulea 	]]'' – 
*''[[	Russula curtipes 	]]'' – 
*''[[	Russula rhodopus 	]]'' – 
*''[[	Serpula himantioides 	]]'' – 
*''[[	Singerocybe phaeophthalma 	]]'' – 
*''[[	Sparassis crispa 	]]'' – 
*''[[	Spongipellis ambiens 	]]'' – 
*''[[	Steccherinum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Strobilomyces strobilaceus 	]]'' – 
*''[[	Stropharia hornemannii 	]]'' – 
*''[[	Stropharia pseudocyanea 	]]'' – 
*''[[	Suillus cavipes 	]]'' – 
*''[[	Suillus placidus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster eburneus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster multiformis 	]]'' – 
*''[[	Thuemenidium atropurpureum 	]]'' – 
*''[[	Tolypocladium longisegmentatum 	]]'' – 
*''[[	Trametes pubescens 	]]'' – 
*''[[	Trichaptum biforme 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma aurantium 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma columbetta 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma pessundatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma sejunctum 	]]'' – 
*''[[	Tricholomopsis decora 	]]'' – 
*''[[	Tuber albidum 	]]'' – 
*''[[	Tuber dryophilum 	]]'' – 
*''[[	Tuber maculatum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma brumale 	]]'' – 
*''[[	Typhula ishikariensis 	]]'' – 
*''[[	Typhula quisquiliaris 	]]'' – 
*''[[	Urnula craterium 	]]'' – 
*''[[	Veluticeps abietina 	]]'' – 
*''[[	Verpa conica 	]]'' – 
*''[[	Vibrissea truncorum 	]]'' – 
*''[[	Volvariella bombycina 	]]'' – 
*''[[	Volvariella hypopithys 	]]'' – 
*''[[	Volvariella murinella 	]]'' – 
*''[[	Volvariella taylorii 	]]'' – 
*''[[	Xerula pudens 	]]'' – 
}}

==Puuduliku andmestikuga, aga kategooriatesse ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' kuuluvad liigid (''I'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Amphinema diadema 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella semisupina 	]]'' – 
*''[[	Ceratobasidium cornigerum 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Colacogloea peniophorae 	]]'' – 
*''[[	Coltricia cinnamomea 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella granulosa 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces microsporus 	]]'' – 
*''[[	Dacryonaema rufum 	]]'' – 
*''[[	Deconica subviscida 	]]'' – 
*''[[	Entoloma sinuatum 	]]'' – 
*''[[	Fuscoporia ferrea 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma radicosum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus hypothejus 	]]'' – 
*''[[	Hyphoderma obtusiforme 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Hypochnicium cymosum 	]]'' – 
*''[[	Lentaria byssiseda 	]]'' – 
*''[[	Leratiomyces squamosus 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon norvegicum 	]]'' – 
*''[[	Mensularia hastifera 	]]'' – 
*''[[	Mycena pelianthina 	]]'' – 
*''[[	Myxomphalia maura 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella foliacea 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella mycetophiloides 	]]'' – 
*''[[	Phanerochaete jose-ferreirae 	]]'' – 
*''[[	Phellinus nigricans 	]]'' – 
*''[[	Pluteus godeyi 	]]'' – 
*''[[	Pluteus plautus 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia ochracea 	]]'' – 
*''[[	Russula chloroides 	]]'' – 
*''[[	Russula livescens 	]]'' – 
*''[[	Sarcoscypha coccinea 	]]'' – 
*''[[	Stypella subgelatinosa 	]]'' – 
*''[[	Suillosporium cystidiatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma equestre 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma squarrulosum 	]]'' – 
*''[[	Tuber nitidum 	]]'' – 
*''[[	Xenasmatella ardosiaca 	]]'' – 
}}

==Viited==
{{Viited}}

==Vaata ka==
* [[Eesti seente punane nimestik]]

[[Kategooria:Looduskaitse]]</text>
      <sha1>m3rrzpjx7ec8umrqklvzimrkf5d8n90</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142661</id>
      <parentid>7142643</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:14:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7142661</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="37001" sha1="skf4rz0obd5gqe3trw2qxm4a5nmcahs" xml:space="preserve">[[Pilt:Koobalttorik1.jpg|pisi|[[Koobalttorik]] (''Terana coerulea'') on Poolas väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liik]]
[[Pilt:Loweomyces fractipes.jpg|pisi|''[[Loweomyces fractipes]]'' on Poolas väljasuremisohus liik]]
[[Pilt:Valkjas tardservik1.jpg|pisi|[[Valkjas tardservik]] (''Hohenbuehelia petaloides'') on Poolas ohualdis liik]]
[[Pilt:Deconica coprophila1.jpg|pisi|''[[Deconica coprophila]]'' on Poolas haruldane liik]]

Alljärgnevates nimekirjades on Poola punase nimestiku seened 2006. aasta seisuga.&lt;ref&gt;https://www.grzyby.pl/czerwona-lista-skorowidz-lat.htm&lt;/ref&gt;

==Poola punase nimestiku ohustatuse kategooriad==
*Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud (''Ex'')
*Väljasuremisohus (''E'')
*Ohualtid (''V'')
*Haruldased (''R'')
*Puuduliku andmestikuga, aga kategooriates ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' (''I'')&lt;ref&gt;[https://www.researchgate.net/profile/Malgorzata_Bak/publication/267625509_Red_list_of_the_algae_in_Poland/links/5ec2a647299bf1c09ac4f89d/Red-list-of-the-algae-in-Poland.pdf Red list of plants and fungi in Poland]&lt;/ref&gt;

==Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liigid (''Ex'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Aleurodiscus aurantius 	]]''
*''[[	Amanita caesarea 	]]''
*''[[	Amylocorticium subsulphureum 	]]''
*''[[	Baltazaria galactina 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium pulchrum 	]]'' 
*''[[	Chamonixia caespitosa 	]]'' 
*''[[	Colacogloea effusa 	]]'' 
*''[[	Corticium macrosporopsis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bulbosus 	]]'' 
*''[[	Cystobasidium fimetarium 	]]'' 
*''[[	Cytidiella albida 	]]'' 
*''[[	Dendrominia dryina 	]]'' 
*''[[	Eichleriella alliciens 	]]'' 
*''[[	Eichleriella leucophaea 	]]'' 
*''[[	Exidia badioumbrina 	]]'' 
*''[[	Exidia umbrinella 	]]'' 
*''[[	Gautieria morchelliformis 	]]'' 
*''	Geastrum berkeleyi 	'' – [[Berkeley maatäht]]
*''	Gloiodon strigosus 	'' – [[harjasnarmik]]
*''[[	Helicogloea graminicola 	]]'' 
*''[[	Hydnellum glaucopus 	]]'' 
*''[[	Hydnellum scrobiculatum 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ceracea 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe spadicea 	]]'' 
*''[[	Hyphodermella corrugata 	]]'' 
*''[[	Hypochnella violacea 	]]'' 
*''[[	Hysterangium hessei 	]]'' 
*''[[	Lentaria afflata 	]]'' 
*''[[	Lepiota erminea 	]]'' 
*''[[	Lepiota lilacea 	]]'' 
*''[[	Lepiota parvannulata 	]]'' 
*''[[	Mycorrhaphium pusillum 	]]'' 
*''[[	Octaviania neuhoffii 	]]'' 
*''[[	Phellodon confluens 	]]'' 
*''[[	Phlebia bresadolae 	]]'' 
*''	Phlebia subochracea 	'' – [[ere tardnahkis]]
*''[[	Phlebiopsis crassa 	]]'' 
*''[[	Protodontia fascicularis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella bifrons 	]]'' 
*''[[	Ramaricium albo-ochraceum 	]]''  
*''[[	Rhizoctonia terrigena 	]]'' 
*''	Russula intermedia 	'' – [[Lundelli pilvik]]
*''[[	Scytinostroma odoratum 	]]''
*''[[	Septobasidium carestianum 	]]''  
*''[[	Septobasidium fuscoviolaceum 	]]''  
*''[[	Terana caerulea 	]]'' 
*''[[	Tremella exigua 	]]'' 
*''[[	Tremella indecorata 	]]'' 
*''	Tricholoma fucatum 	'' – [[habras heinik]]
*''[[	Tricholoma luridum 	]]''
*''[[	Tuber aestivum 	]]'' – [[suvitrühvel]]
}}

==Väljasuremisohus liigid (''E'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''	Abortiporus biennis 	'' – [[ebardtorik]]
*''[[	Abortiporus fractipes 	]]'' 
*''[[	Agaricus placomyces 	]]'' 
*''[[	Agrocybe firma 	]]'' 
*''	Albatrellus confluens 	'' – [[kimp-lambaseenik]]
*''	Albatrellus ovinus 	'' – [[harilik lambaseenik]]
*''[[	Albatrellus subrubescens 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum disciforme 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum subcruentatum 	]]'' 
*''[[	Aleurodiscus cerussatus 	]]'' 
*''[[	Alloclavaria purpurea 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium cebennense 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium subincarnatum 	]]'' 
*''[[	Amylocystis lapponica 	]]'' – [[poropoorik]]
*''[[	Anomoporia bombycina 	]]'' – [[lilla marlpoorik]]
*''[[	Anthoporia albobrunnea 	]]'' 
*''[[	Antrodiella citrinella 	]]'' – [[sidrunkollane antrodiell]]
*''[[	Antrodiella foliaceodentata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia lobata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia oniscus 	]]'' 
*''[[	Arrhenia philonotis 	]]'' 
*''	Arrhenia retiruga 	'' – [[tanu-samblalehik]]
*''[[	Arrhenia spathulata 	]]'' – 
*''	Asterodon ferruginosus 	'' – [[liibuv narmastaelik]]
*''	Asterostroma cervicolor 	'' – [[Massee põdranahkis]]
*''	Astraeus hygrometricus 	'' – [[baromeeterseen]]
*''[[	Aureoboletus gentilis 	]]'' 
*''[[	Battarrea phalloides 	]]'' 
*''[[	Boidinia furfuracea 	]]'' 
*''	Boletopsis grisea 	'' – [[hall hundiseenik]]
*''	Boletopsis leucomelaena 	'' – [[must hundiseenik]]
*''[[	Boletus aereus 	]]'' 
*''[[	Boreostereum radiatum 	]]'' 
*''[[	Bovista aestivalis 	]]'' 
*''[[	Bovista graveolens 	]]'' 
*''[[	Brunneoporus malicola 	]]'' 
*''[[	Buchwaldoboletus hemichrysus 	]]'' 
*''Butyriboletus fechtneri 	'' – [[Fechtneri kivipuravik]]
*''[[	Butyriboletus regius 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium atrovirens 	]]'' 
*''[[	Calcipostia guttulata 	]]'' 
*''[[	Calocera glossoides 	]]'' 
*''[[	Calonarius aureofulvus 	]]'' 
*''[[	Calvatia candida 	]]'' 
*''[[	Calvatia cyathiformis 	]]'' 
*''[[	Calyptella campanula 	]]'' 
*''[[	Cantharellus friesii 	]]'' 
*''	Catathelasma imperiale 	'' – [[hiidloorik]]
*''[[	Cerinomyces tortus 	]]'' 
*''[[	Cerioporus stereoides 	]]'' 
*''	Ceriporia purpurea 	'' – [[punane võrkpoorik]]
*''	Ceriporiopsis subvermispora 	'' – [[härmpoorik]]
*''[[	Chroogomphus helveticus 	]]'' 
*''[[	Chrysomphalina chrysophylla 	]]'' 
*''[[	Clavaria fumosa 	]]'' 
*''[[	Clavaria zollingeri 	]]'' 
*''	Clavariadelphus truncatus 	'' – [[tömp tõlvharik]]
*''[[	Clavulicium macounii 	]]'' 
*''[[	Clitocybe paropsis 	]]'' 
*''[[	Clitocybe subcordispora 	]]'' 
*''[[	Conferticium ravum 	]]'' 
*''[[	Conocybe ambigua 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis canoceps 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis narcotica 	]]'' 
*''	Coprinus sterquilinus 	'' – [[sõnniku-soomustindik]]
*''[[	Cortinarius alnetorum 	]]'' 
*''[[	Cortinarius balaustinus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bataillei 	]]'' 
*''[[	Cortinarius dilutus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius fulvescens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melanotus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melleopallens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius opimus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius privignoides 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rigens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rubricosus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius spadiceus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius stemmatus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius tabularis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triformis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triumphans 	]]'' 
*''[[	Cortinarius umbrinolens 	]]'' 
*''[[	Cotylidia pannosa 	]]'' 
*''[[	Cotylidia undulata 	]]'' 
*''[[	Cristinia helvetica 	]]'' 
*''	Crustoderma dryinum 	'' – [[ookernahkis]]
*''[[	Crustodontia chrysocreas 	]]'' 
*''[[	Crustomyces subabruptus 	]]'' 
*''[[	Crystallicutis serpens 	]]'' 
*''[[	Cyathus stercoreus 	]]'' 
*''	Cyclocybe cylindracea 	'' – [[lõuna-põldseen]]
*''[[	Cystoagaricus populinus 	]]'' 
*''	Cytidia salicina 	'' – [[pajunahkis]]
*''[[	Dacrymyces ovisporus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces variisporus 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus karstenii 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus sudans 	]]'' 
*''[[	Deconica philipsii 	]]'' 
*''[[	Deconica phyllogena 	]]'' 
*''[[	Dendrocollybia racemosa 	]]'' 
*''[[	Dendrocorticium polygonioides 	]]'' 
*''[[	Dendrothele commixta 	]]'' 
*''[[	Dentipratulum bialoviesense 	]]'' 
*''[[	Desarmillaria tabescens 	]]'' 
*''[[	Dichomitus albidofuscus 	]]'' 
*''[[	Dictyopus junquilleus 	]]'' 
*''[[	Diplomitoporus crustulinus 	]]'' 
*''[[	Disciseda bovista 	]]'' 
*''[[	Disciseda candida 	]]'' 
*''[[	Ditangium cerasi 	]]'' 
*''[[	Ditiola peziziformis 	]]'' 
*''[[	Ditiola radicata 	]]'' 
*''[[	Echinoderma jacobi 	]]'' 
*''[[	Efibulella deflectens 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces anthracinus 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces cyanosporus 	]]''  
*''[[	Elaphomyces papillatus 	]]'' 
*''	Elmerina caryae 	'' – [[harilik tardpoorik]]
*''[[	Entocybe pseudoturbida 	]]'' 
*''[[	Entocybe turbida 	]]'' 
*''[[	Entoloma atromarginatum 	]]'' 
*''	Entoloma bloxamii 	'' – [[Bloxami punalehik]]
*''[[	Entoloma clandestinum 	]]'' 
*''[[	Entoloma griseocyaneum 	]]'' 
*''[[	Entoloma placidum 	]]'' 
*''[[	Entoloma prunuloides 	]]'' 
*''[[	Entoloma rhombisporum 	]]'' 
*''[[	Entoloma strigosissimum 	]]'' 
*''[[	Eocronartium muscicola 	]]'' 
*''[[	Epithele typhae 	]]'' 
*''	Erastia salmonicolor 	'' – [[lõhepoorik]]
*''[[	Erythricium laetum 	]]'' 
*''	Exidia candida 	'' – [[kõhrsüldik]]
*''[[	Exidia candida var. cartilaginea 	]]''  
*''[[	Exidia repanda 	]]''
*''[[	Exidiopsis effusa 	]]'' 
*''	Flavidoporia pulvinascens 	'' – [[haavakorgik]]
*''	Fomitopsis officinalis 	'' – [[lehisepess]]
*''[[	Fomitopsis pulvina 	]]'' 
*''	Fomitopsis ramentacea 	'' – [[oksakorgik]]
*''[[	Fuscoporia torulosa 	]]''
*''	Fuscoporia viticola 	'' – [[helepruun taelik]]
*''[[	Galerina ampullaceocystis 	]]'' 
*''[[	Galerina badipes 	]]'' 
*''[[	Galerina jaapii 	]]'' 
*''[[	Gastrosporium simplex 	]]'' 
*''[[	Geastrum campestre 	]]'' 
*''[[	Geastrum corollinum 	]]'' 
*''[[	Geastrum elegans 	]]'' 
*''[[	Geastrum floriforme 	]]'' 
*''[[	Geastrum fornicatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum hungaricum 	]]'' 
*''[[	Geastrum minimum 	]]'' 
*''[[	Geastrum nanum 	]]'' 
*''	Geastrum rufescens 	'' – [[punakas maatäht]]
*''[[	Geastrum saccatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum striatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum triplex 	]]'' 
*''[[	Gelatoporia pannocincta 	]]'' 
*''[[	Gliophorus perplexus 	]]'' 
*''[[	Gloeocystidiellum convolvens 	]]''  
*''[[	Gloioxanthomyces vitellinus 	]]'' 
*''	Gomphus clavatus 	'' – [[vurrik]]
*''[[	Guepiniopsis buccina 	]]'' 
*''[[	Gymnopilus flavus 	]]'' 
*''	Gymnopilus picreus 	'' – [[tume tulinutt]]
*''[[	Gymnopilus stabilis 	]]'' 
*''[[	Gymnopus ocior 	]]'' 
*''[[	Gymnopus putillus 	]]'' 
*''	Hapalopilus croceus 	'' – [[krookuspruunik]]
*''	Hemileccinum impolitum 	'' – [[kollane kivipuravik]]
*''[[	Hemimycena crispata 	]]'' 
*''	Hemipholiota heteroclita 	'' – [[lõhna-ebamampel]]
*''	Hemistropharia albocrenulata 	'' – [[täkiline ebamampel]]
*''	Hericium erinaceus 	'' – [[lõvilakk-korallnarmik]]
*''[[	Hericium flagellum 	]]'' 
*''	Hermanssonia centrifuga 	'' – [[volt-tardnahkis]]
*''[[	Heteroradulum deglubens 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia longipes 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia reniformis 	]]'' 
*''[[	Hyalodon piceicola 	]]'' 
*''[[	Hydnangium carneum 	]]'' 
*''	Hydnellum aurantiacum 	'' – [[kuld-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum auratile 	'' – [[porgand-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum caeruleum 	'' – [[sini-kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum compactum 	]]'' 
*''[[	Hydnellum concrescens 	]]'' 
*''Hydnellum ferrugineum 	'' – [[pruun kübarnarmik]]
*''	Hydnellum geogenium 	'' – [[väävel-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum peckii 	'' – [[Pecki kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum suaveolens 	]]'' 
*''[[	Hydnoporia corrugata 	]]'' 
*''[[	Hydropus atramentosus 	]]'' 
*''[[	Hydropus marginellus 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe aurantiosplendens 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ingrata 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe insipida 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe intermedia 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe mucronella 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ovina 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe parvula 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe reidii 	]]'' 
*''[[	Hygrophorus hyacinthinus 	]]'' 
*''[[	Hymenochaete cinnamomea 	]]'' 
*''	Hymenochaete fuliginosa 	'' – [[tume tubaknahkis]]
*''[[	Hymenogaster olivaceus 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeoides 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeum 	]]'' 
*''[[	Hysterangium separabile 	]]'' 
*''[[	Inocybe abjecta 	]]'' 
*''[[	Inocybe glabripes 	]]'' 
*''[[	Inocybe paludinella 	]]'' 
*''[[	Inocybe putilla 	]]'' 
*''[[	Inocybe rufoalba 	]]'' 
*''[[	Inocybe xanthomelas 	]]'' 
*''[[	Irpicodon pendulus 	]]'' 
*''	Junghuhnia collabens 	'' – [[pruun nääts]]
*''[[	Kavinia alboviridis 	]]'' 
*''[[	Kavinia himantia 	]]'' 
*''[[	Kneiffiella abdita 	]]'' 
*''[[	Laccaria maritima 	]]'' 
*''	Lactarius controversus 	'' – [[roosa riisikas]]
*''[[	Lactarius insulsus 	]]'' 
*''[[	Lactarius lacunarum 	]]'' 
*''Lactarius repraesentaneus 	'' – [[tore riisikas]]
*''	Lactarius resimus 	'' – [[valge riisikas]]
*''[[	Lactarius sphagneti 	]]'' 
*''	Lactarius zonarioides 	'' – [[Bresadola riisikas]]
*''	Lactarius violascens 	'' – [[lillakas riisikas]]
*''[[	Laeticutis cristata 	]]'' 
*''[[	Leccinum rotundifoliae 	]]'' 
*''[[	Lentinellus flabelliformis 	]]'' 
*''	Lentinellus vulpinus 	'' – [[rebaslentinell]]
*''[[	Lepiota echinella 	]]'' 
*''	Lepiota grangei 	'' – [[rohe-harisirmik]]
*''[[	Lepiota griseovirens 	]]'' 
*''[[	Lepiota tomentella 	]]'' 
*''	Leptoporus mollis 	'' – [[kuuse-lillatümak]]
*''[[	Leucopaxillus paradoxus 	]]'' 
*''	Leucopaxillus salmonifolius 	'' – [[lõhe-lehtervahelik]]
*''[[	Litschauerella clematitis 	]]'' 
*''[[	Lobulicium occultum 	]]'' 
*''[[	Lulesia fallax 	]]'' 
*''[[	Lulesia obscura 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon decipiens 	]]''
*''[[	Lycoperdon ericaeum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon marginatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon radicatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon turneri 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum deliberatum 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum transforme 	]]'' 
*''[[	Marasmius limosus 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium leucoxanthum 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium luridum 	]]'' 
*''[[	Melanophyllum eyrei 	]]'' 
*''[[	Montagnea radiosa 	]]'' 
*''[[	Mucronella calva 	]]'' 
*''[[	Muscinupta laevis 	]]'' 
*''[[	Mycena aciculata 	]]'' 
*''[[	Mycena belliae 	]]'' 
*''[[	Mycena concolor 	]]'' 
*''[[	Mycena excisa 	]]'' 
*''[[	Mycena latifolia 	]]'' 
*''[[	Mycena supina 	]]'' 
*''[[	Mycena tenerrima 	]]'' 
*''[[	Mycena urania 	]]''
*''[[	Mycena xantholeuca 	]]'' 
*''[[	Mycenella lasiosperma 	]]'' 
*''	Mycoacia aurea 	'' – [[kuld-vahanarmik]]
*''	Mycoacia fuscoatra 	'' – [[tumenev vahanarmik]]
*''[[	Mycoacia gilvescens 	]]'' 
*''[[	Mycoacia livida 	]]'' 
*''[[	Mycocalia denudata 	]]'' 
*''[[	Myriostoma coliforme 	]]'' 
*''[[	Naohidea sebacea 	]]'' 
*''[[	Neofavolus alveolaris 	]]'' 
*''[[	Neolentinus schaefferi 	]]'' 
*''[[	Omphaliaster asterosporus 	]]'' 
*''	Onnia leporina 	'' – [[kuuse-jänesepäss]]
*''[[	Osteina obducta 	]]'' 
*''	Osteina undosa 	'' – [[lainjasservaline tümak]]
*''[[	Oudemansiella melanotricha 	]]'' 
*''	Panellus ringens 	'' – [[talipanell]]
*''[[	Peniophora lilacea 	]]'' 
*''[[	Peniophora piceae 	]]'' 
*''[[	Peniophora pithya 	]]'' 
*''[[	Phaeomarasmius rimulincola 	]]'' 
*''[[	Phaeophlebiopsis ravenelii 	]]'' 
*''[[	Phaeotremella simplex 	]]'' 
*''[[	Phallogaster saccatus 	]]'' 
*''[[	Phallus indusiatus 	]]'' 
*''[[	Phellinidium ferrugineofuscum 	]]'' 
*''	Phellinus lundellii 	'' – [[Lundelli taelik]]
*''[[	Phellinus populicola 	]]'' 
*''	Phellinus tremulae 	'' – [[haavataelik]]
*''	Phellodon connatus 	'' – [[pruun vöötnarmik]]
*''	Phellodon fuligineoalbus 	'' – [[pruunikas vöötnarmik]]
*''	Phellodon tomentosus 	'' – [[viltjas vöötnarmik]]
*''[[	Phellodon violascens 	]]'' 
*''	Phellopilus nigrolimitatus 	'' – [[joontaelik]]
*''[[	Phlebia lilascens 	]]'' 
*''[[	Phlebia serialis 	]]'' 
*''[[	Phlebia subserialis 	]]'' 
*''[[	Phlegmacium balteatocumatile 	]]'' 
*''	Phleogena faginea 	'' – [[puidunui]]
*''[[	Pholiota conissans 	]]'' 
*''[[	Pholiota henningsii 	]]'' 
*''[[	Pholiota squarrosoides 	]]'' 
*''[[	Physisporinus crocatus 	]]'' 
*''[[	Picipes melanopus 	]]'' 
*''[[	Picipes rhizophilus 	]]'' 
*''	Pleurotus calyptratus 	'' – [[rõngasservik]]
*''[[	Pluteus aurantiorugosus 	]]'' 
*''[[	Pluteus pseudorobertii 	]]'' 
*''[[	Pluteus pusillulus 	]]'' 
*''[[	Podofomes trogii 	]]'' 
*''	Poronia punctata 	'' – [[täpiline jalgnööbik]]
*''	Porotheleum fimbriatum 	'' – [[kiudservaline poroteel]]
*''[[	Postia balsamea 	]]''
*''[[	Postia lowei 	]]'' 
*''[[	Protostropharia luteonitens 	]]'' 
*''	Psathyrella ammophila 	'' – [[luitepsatürell]]
*''[[	Psathyrella cortinarioides 	]]'' 
*''[[	Psathyrella longicauda 	]]'' 
*''[[	Pseudoomphalina kalchbrenneri 	]]'' 
*''[[	Pseudoporpoloma pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Pseudospongipellis delectans 	]]'' 
*''[[	Pseudotremella moriformis 	]]'' 
*''[[	Psilocybe atrobrunnea 	]]'' 
*''[[	Psilocybe medullosa 	]]'' 
*''[[	Psilocybe paupera 	]]'' 
*''	Punctularia strigosozonata 	'' – [[lõunanahkis]]
*''	Pycnoporellus alboluteus 	'' – [[liibuv roostetorik]]
*''[[	Raduliporus aneirinus 	]]'' 
*''[[	Ramaria aurea 	]]'' 
*''	Ramaria botrytis 	'' – [[punalatv-harik]]
*''	Ramaria gracilis 	'' – [[aniisharik]]
*''[[	Ramaria obtusissima 	]]'' 
*''	Ramariopsis kunzei 	'' – [[valge ramariopsis]]
*''[[	Resiniporus resinascens 	]]''  
*''[[	Resinoporia sordida 	]]''
*''[[	Resupinatus vetlinianus 	]]'' 
*''[[	Rheubarbariboletus armeniacus 	]]''
*''[[	Rhizoctonia fusispora 	]]'' 
*''[[	Rhizoctonia sterigmatica 	]]'' 
*''	Rhodocollybia fodiens 	'' – [[juur-punakõrges]]
*''[[	Rhodocybe caelata 	]]'' 
*''[[	Rhodofomes roseus 	]]'' 
*''	Rhodonia placenta 	'' – [[lõhetümak]]
*''[[	Rhodotus palmatus 	]]'' 
*''[[	Rubroboletus rhodoxanthus 	]]'' 
*''	Rubroboletus satanas 	'' – [[saatana-kivipuravik]]
*''[[	Russula alutacea 	]]'' 
*''[[	Russula emeticicolor 	]]'' 
*''[[	Russula gracillima 	]]'' 
*''[[	Russula pelargonia 	]]'' 
*''[[	Russula pungens 	]]'' 
*''[[	Saccosoma farinaceum 	]]'' 
*''	Sarcosoma globosum 	'' – [[limatünnik]]
*''[[	Scleroderma bovista 	]]'' 
*''[[	Scleroderma cepa 	]]'' 
*''[[	Scotomyces subviolaceus 	]]'' 
*''[[	Scutiger pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Sebacina dimitica 	]]'' 
*''[[	Sistotrema alboluteum 	]]'' 
*''	Sistotrema confluens 	'' – [[kübar-sistotreem]]
*''[[	Skeletocutis alutacea 	]]'' 
*''[[	Skvortzovia pinicola 	]]'' 
*''	Spathularia flavida 	'' – [[harilik pahtlik]]
*''[[	Spongipellis spumeus 	]]'' 
*''[[	Stereum ostrea 	]]'' 
*''[[	Stropharia melanosperma 	]]'' 
*''[[	Stypella grilletii 	]]'' 
*''[[	Stypella subhyalina 	]]'' 
*''[[	Stypella vermiformis 	]]'' 
*''[[	Subulicium lautum 	]]'' 
*''[[	Suillellus queletii 	]]'' 
*''[[	Suillus americanus f. sibiricus 	]]'' 
*''[[	Suillus flavidus 	]]'' 
*''[[	Suillus plorans 	]]'' 
*''[[	Suillus tridentinus 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe mephitica 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe murina 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe putida 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe striipilea 	]]'' 
*''[[	Thaxterogaster porphyropus 	]]'' 
*''[[	Trametopsis cervina 	]]'' 
*''[[	Tremella globispora 	]]'' 
*''[[	Trichaster melanocephalus 	]]'' 
*''	Trichoglossum hirsutum 	'' – [[karvane harjaskeel]]
*''	Tricholoma acerbum 	'' – [[rihvelheinik]]
*''	Tricholoma colossus 	'' – [[hiidheinik]]
*''	Tricholoma focale 	'' – [[sallheinik]]
*''[[	Tubaria confragosa 	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis borealis 	]]'' 
*''[[	Tulasnella hyalina 	]]'' 
*''[[	Tulosesus bisporus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus congregatus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus hiascens 	]]'' 
*''	Tulostoma kotlabae 	'' – [[Kotlaba luiteseen]]
*''[[	Tulostoma melanocyclum 	]]'' 
*''[[	Tulostoma squamosum 	]]'' 
*''[[	Tylospora fibrillosa 	]]'' 
*''[[	Veluticeps ambigua 	]]'' 
*''[[	Vitreoporus dichrous 	]]'' 
*''	Volvariella media 	'' – [[väike tupplehik]]
*''[[	Wynnella silvicola 	]]'' 
*''[[	Xenasma aurantiacum 	]]'' 
}}

==Ohualtid liigid (''V'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus dulcidulus 	]]'' – 
*''[[	Agaricus rusiophyllus 	]]'' – 
*''[[	Alloexidiopsis calcea 	]]'' – 
*''[[	Amanita argentea 	]]'' – 
*''[[	Amanita franchetii 	]]'' – 
*''[[	Amanita regalis 	]]'' – 
*''[[	Amanita virosa 	]]'' – 
*''[[	Amyloporia xantha 	]]'' – 
*''[[	Antrodia gossypium 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia acerosa 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia sphagnicola 	]]'' – 
*''[[	Artomyces pyxidatus 	]]'' – 
*''[[	Ascotremella faginea 	]]'' – 
*''[[	Asterophora parasitica 	]]'' – 
*''[[	Aureonarius limonius 	]]'' – 
*''[[	Barssia oregonensis 	]]'' – 
*''[[	Bondarzewia mesenterica 	]]'' – 
*''[[	Bovista paludosa 	]]'' – 
*''[[	Bovista tomentosa 	]]'' – 
*''[[	Buchwaldoboletus lignicola 	]]'' – 
*''[[	Butyriboletus appendiculatus 	]]'' – 
*''[[	Caloboletus radicans 	]]'' – 
*''[[	Calonarius olearioides 	]]'' – 
*''[[	Camarophyllus alpinus 	]]'' – 
*''[[	Camarops tubulina 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia excelsa 	]]'' – 
*''[[	Clavariadelphus ligula 	]]'' – 
*''[[	Clavariadelphus pistillaris 	]]'' – 
*''[[	Clitocybula lacerata 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis picacea 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius anthracinus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius armeniacus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius biformis 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius bivelus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius cagei 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius claricolor 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius elegantissimus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius incisus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius ionophyllus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius lucorum 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius saturninus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius violaceus ssp. violaceus 	]]'' – 
*''[[	Craterellus lutescens 	]]'' – 
*''[[	Crepidotus luteolus 	]]'' – 
*''[[	Cudonia circinans 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus lacmus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces capitatus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces chrysospermus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces estonicus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces suecicus 	]]'' – 
*''[[	Dichomitus campestris 	]]'' – 
*''[[	Dichomitus squalens 	]]'' – 
*''[[	Echinoderma echinaceum 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces leveillei 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces maculatus 	]]'' – 
*''[[	Entoloma lampropus 	]]'' – 
*''[[	Entoloma mougeotii 	]]'' – 
*''[[	Entoloma papillatum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma platyphylloides 	]]'' – 
*''[[	Exidia recisa 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma carnosum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum coronatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum pectinatum 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus irrigatus 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus laetus 	]]'' – 
*''[[	Grifola frondosa 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra gigas 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra infula 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra sphaerospora 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena delectabilis 	]]'' – 
*''[[	Hericium cirrhatum 	]]'' – 
*''[[	Hericium coralloides 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia petaloides 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe cantharellus 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe coccineocrenata 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe nitrata 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus gliocyclus 	]]'' – 
*''[[	Hymenochaete cruenta 	]]'' – 
*''[[	Hyphoderma albocremeum 	]]'' – 
*''[[	Hypsizygus ulmarius 	]]'' – 
*''[[	Inocutis dryophila 	]]'' – 
*''[[	Inocutis rheades 	]]'' – 
*''[[	Inocybe calospora 	]]'' – 
*''[[	Inocybe grammata 	]]'' – 
*''[[	Inocybe hystrix 	]]'' – 
*''[[	Inocybe phaeodisca 	]]'' – 
*''[[	Inonotus triqueter 	]]'' – 
*''[[	Inosperma calamistratum 	]]'' – 
*''[[	Ischnoderma benzoinum 	]]'' – 
*''[[	Ischnoderma resinosum 	]]'' – 
*''[[	Lactarius flavidus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius hysginus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius sanguifluus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius spinosulus 	]]'' – 
*''[[	Leccinum niveum 	]]'' – 
*''[[	Leccinum roseofractum 	]]'' – 
*''[[	Lentinellus ursinus 	]]'' – 
*''[[	Lepiota brunneoincarnata 	]]'' – 
*''[[	Lepista carpatica 	]]'' – 
*''[[	Limacella glioderma 	]]'' – 
*''[[	Limacellopsis guttata 	]]'' – 
*''[[	Loreleia postii 	]]'' – 
*''[[	Lulesia popinalis 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon caudatum 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon mammiforme 	]]'' – 
*''[[	Microglossum olivaceum 	]]'' – 
*''[[	Microglossum viride 	]]'' – 
*''[[	Mitrula paludosa 	]]'' – 
*''[[	Mycena aurantiomarginata 	]]'' – 
*''[[	Mycena capillaripes 	]]'' – 
*''[[	Mycena chlorantha 	]]'' – 
*''[[	Mycena cyanipes 	]]'' – 
*''[[	Mycena megaspora 	]]'' – 
*''[[	Mycena pseudocorticola 	]]'' – 
*''[[	Mycena pterigena 	]]'' – 
*''[[	Mycena purpureofusca 	]]'' – 
*''[[	Mycena renati 	]]'' – 
*''[[	Mycenastrum corium 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia uda 	]]'' – 
*''[[	Myxarium nucleatum 	]]'' – 
*''[[	Oligoporus sericeomollis 	]]'' – 
*''[[	Onnia tomentosa 	]]'' – 
*''[[	Ossicaulis lignatilis 	]]'' – 
*''[[	Panus neostrigosus 	]]'' – 
*''[[	Parmastomyces mollissimus 	]]'' – 
*''[[	Perenniporia medulla-panis 	]]'' – 
*''[[	Phaeocollybia christinae 	]]'' – 
*''[[	Phaeonematoloma myosotis 	]]'' – 
*''[[	Phellinus laevigatus 	]]'' – 
*''[[	Phellodon niger 	]]'' – 
*''[[	Phlegmacium cyanites 	]]'' – 
*''[[	Phloeomana minutula 	]]'' – 
*''[[	Pholiota tuberculosa 	]]'' – 
*''[[	Phyllotopsis nidulans 	]]'' – 
*''[[	Pleurocybella porrigens 	]]'' – 
*''[[	Pleurotus cornucopiae 	]]'' – 
*''[[	Pleurotus pulmonarius 	]]'' – 
*''[[	Polyporus umbellatus 	]]'' – 
*''[[	Poriella subacida 	]]'' – 
*''[[	Porodaedalea chrysoloma 	]]'' – 
*''[[	Porpolomopsis calyptriformis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella caput-medusae 	]]'' – 
*''[[	Pseudoinonotus dryadeus 	]]'' – 
*''[[	Pterula multifida 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporellus fulgens 	]]'' – 
*''[[	Resinoporia crassa 	]]'' – 
*''[[	Rhizomarasmius setosus 	]]'' – 
*''[[	Rhodocollybia prolixa 	]]'' – 
*''[[	Russula alnetorum 	]]'' – 
*''[[	Russula violeipes 	]]'' – 
*''[[	Sarcodon imbricatus 	]]'' – 
*''[[	Sarcosphaera coronaria 	]]'' – 
*''[[	Sidera lenis 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis odora 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis stellae 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis subincarnata 	]]'' – 
*''[[	Sparassis brevipes 	]]'' – 
*''[[	Sphagnurus paluster 	]]'' – 
*''[[	Spongiporus floriformis 	]]'' – 
*''[[	Steccherinum lacerum 	]]'' – 
*''[[	Stropharia albonitens 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe rancida 	]]'' – 
*''[[	Thelephora anthocephala 	]]'' – 
*''[[	Thelephora caryophyllea 	]]'' – 
*''[[	Thelephora penicillata 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma orirubens 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma populinum 	]]'' – 
*''[[	Tuber rapaeodorum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Verpa bohemica 	]]'' – 
*''[[	Volvariella pusilla 	]]'' – 
*''[[	Volvariella volvacea 	]]'' – 
*''[[	Xylobolus frustulatus 	]]'' –  
}}

==Haruldased liigid (''R'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus comtulus 	]]'' – 
*''[[	Agaricus urinascens 	]]'' – 
*''[[	Aleurodiscus amorphus 	]]'' – 
*''[[	Amanita battarrae 	]]'' – 
*''[[	Amanita strobiliformis 	]]'' – 
*''[[	Amyloporia sinuosa 	]]'' – 
*''[[	Antrodia heteromorpha 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella romellii 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella serpula 	]]'' – 
*''[[	Asterophora lycoperdoides 	]]'' – 
*''[[	Atheniella adonis 	]]'' – 
*''[[	Atheniella leptophylla 	]]'' – 
*''[[	Aurantiporus fissilis 	]]'' – 
*''[[	Auricularia mesenterica 	]]'' – 
*''[[	Balsamia platyspora 	]]'' – 
*''[[	Balsamia vulgaris 	]]'' – 
*''[[	Bolbitius reticulatus 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium candicans 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium laeve 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium obtusisporum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium pruinatum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium vagum 	]]'' – 
*''[[	Bulbillomyces farinosus 	]]'' – 
*''[[	Butyrea luteoalba 	]]'' – 
*''[[	Caloboletus calopus 	]]'' – 
*''[[	Calocera furcata 	]]'' – 
*''[[	Calonarius rufo-olivaceus 	]]'' – 
*''[[	Caloscypha fulgens 	]]'' – 
*''[[	Calyptella capula 	]]'' – 
*''[[	Calyptella flos-albus 	]]'' – 
*''[[	Cantharellopsis prescotii 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia reticulata 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia viridans 	]]'' – 
*''[[	Ceriporiopsis mucida 	]]'' – 
*''[[	Chamaemyces fracidus 	]]'' – 
*''[[	Chlorencoelia versiformis 	]]'' – 
*''[[	Chlorociboria aeruginosa 	]]'' – 
*''[[	Cinereomyces lindbladii 	]]'' – 
*''[[	Clavaria argillacea 	]]'' – 
*''[[	Clavaria falcata 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis corniculata 	]]'' – 
*''[[	Climacodon septentrionalis 	]]'' – 
*''[[	Clitocybe agrestis 	]]'' – 
*''[[	Clitopilus nitellinus 	]]'' – 
*''[[	Conferticium ochraceum 	]]'' – 
*''[[	Coniophora olivacea 	]]'' – 
*''[[	Coprinellus flocculosus 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis nivea 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps capitata 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps militaris 	]]'' – 
*''[[	Coriolopsis gallica 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius acutus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius casimiri 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius croceus var. croceus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius malachius 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius orellanus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius saniosus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius uraceus 	]]'' – 
*''[[	Crepidotus applanatus 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus pratensis 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus russocoriaceus 	]]'' – 
*''[[	Cyanoboletus pulverulentus 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella cinnabarina 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces chrysocomus 	]]'' – 
*''[[	Daedaleopsis tricolor 	]]'' – 
*''[[	Deconica coprophila 	]]'' – 
*''[[	Deconica merdaria 	]]'' – 
*''[[	Deconica montana 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele acerina 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele alliacea 	]]'' – 
*''[[	Dentipellis fragilis 	]]'' – 
*''[[	Descolea alba 	]]'' – 
*''[[	Diplomitoporus flavescens 	]]'' – 
*''[[	Discina ancilis 	]]'' – 
*''[[	Disciotis venosa 	]]'' – 
*''[[	Entoloma asprellum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma byssisedum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma chalybeum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma elodes 	]]'' – 
*''[[	Entoloma euchroum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma excentricum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma juncinum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma pleopodium 	]]'' – 
*''[[	Entoloma rhodocylix 	]]'' – 
*''[[	Entoloma serrulatum 	]]'' – 
*''[[	Exidia glandulosa 	]]'' – 
*''[[	Exidia thuretiana 	]]'' – 
*''[[	Faerberia carbonaria 	]]'' – 
*''[[	Fistulina hepatica 	]]'' – 
*''[[	Flammulaster carpophilus 	]]'' – 
*''[[	Galerina nana 	]]'' – 
*''[[	Galerina paludosa 	]]'' – 
*''[[	Galerina sphagnorum 	]]'' – 
*''[[	Galerina stylifera 	]]'' – 
*''[[	Galerina triscopa 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma lucidum 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma pfeifferi 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma resinaceum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum quadrifidum 	]]'' – 
*''[[	Genea fragrans 	]]'' – 
*''[[	Genea lespiaultii 	]]'' – 
*''[[	Genea verrucosa 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum fallax 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum glabrum 	]]'' – 
*''[[	Geopora arenicola 	]]'' – 
*''[[	Gerronema xanthophyllum 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus psittacinus 	]]'' – 
*''[[	Gloeophyllum trabeum 	]]'' – 
*''[[	Glutinoglossum glutinosum 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius glutinosus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius maculatus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius roseus 	]]'' – 
*''[[	Guepinia helvelloides 	]]'' – 
*''[[	Gymnopus foetidus 	]]'' – 
*''[[	Gyrodon lividus 	]]'' – 
*''[[	Gyrophanopsis polonensis 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus castaneus 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus cyanescens 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pumilum 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pusillum 	]]'' – 
*''[[	Helvella lacunosa 	]]'' – 
*''[[	Helvella solitaria 	]]'' – 
*''[[	Helvella sublicia 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena subtilis 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia fluxilis 	]]'' – 
*''[[	Hydnoporia tabacina 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya cerebriformis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya michaelis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotryopsis suevica 	]]'' – 
*''[[	Hydropodia subalpina 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe acutoconica 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe chlorophana 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe coccinea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe punicea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe quieta 	]]'' – 
*''[[	Hygrophoropsis pallida 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus discoideus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus poetarum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus pudorinus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus russula 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma elongatum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma polytrichi 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma subericaeum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma udum 	]]'' – 
*''[[	Inocybe acuta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe godeyi 	]]'' – 
*''[[	Inocybe haemacta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe personata 	]]'' – 
*''[[	Inonotus cuticularis 	]]'' – 
*''[[	Inonotus hispidus 	]]'' – 
*''[[	Inonotus obliquus 	]]'' – 
*''[[	Inosperma adaequatum 	]]'' – 
*''[[	Irpex lacteus 	]]'' – 
*''[[	Junghuhnia nitida 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acerrimus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acris 	]]'' – 
*''[[	Lactarius albocarneus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius chrysorrheus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius lilacinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius picinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius trivialis 	]]'' – 
*''[[	Leccinum vulpinum 	]]'' – 
*''[[	Lentinus tigrinus 	]]'' – 
*''[[	Leucocortinarius bulbiger 	]]'' – 
*''[[	Lichenomphalia umbellifera 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon echinatum 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula fistulosa var. fistulosa 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula juncea 	]]'' – 
*''[[	Melanophyllum haematospermum 	]]'' – 
*''[[	Meruliopsis taxicola 	]]'' – 
*''[[	Microstoma protractum 	]]'' – 
*''[[	Morchella conica 	]]'' – 
*''[[	Morchella esculenta 	]]'' – 
*''[[	Morchella gigas 	]]'' – 
*''[[	Mycena atroalba 	]]'' – 
*''[[	Mycena clavularis 	]]'' – 
*''[[	Mycena crocata 	]]'' – 
*''[[	Mycena flavescens 	]]'' – 
*''[[	Mycena olivaceomarginata 	]]'' – 
*''[[	Mycena plumipes 	]]'' – 
*''[[	Narcissea patouillardii 	]]'' – 
*''[[	Nidularia deformis 	]]'' – 
*''[[	Noblesia crocea 	]]'' – 
*''[[	Onygena corvina 	]]'' – 
*''[[	Onygena equina 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus corticola 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus obducens 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes citrina 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes melanoxantha 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus papilionaceus 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus semiovatus 	]]'' – 
*''[[	Panellus violaceofulvus 	]]'' – 
*''[[	Panus conchatus 	]]'' – 
*''[[	Paxillus rubicundulus 	]]'' – 
*''[[	Peziza ammophila 	]]'' – 
*''[[	Peziza saniosa 	]]'' – 
*''[[	Phaeolepiota aurea 	]]'' – 
*''[[	Phaeomarasmius erinaceus 	]]'' – 
*''[[	Phlebia rufa 	]]'' – 
*''[[	Pholiota adiposa s.str. 	]]'' – 
*''[[	Phylloporus pelletieri 	]]'' – 
*''[[	Physisporinus vitreus 	]]'' – 
*''[[	Pisolithus arhizus 	]]'' – 
*''[[	Plectania melastoma 	]]'' – 
*''[[	Plicaturopsis crispa 	]]'' – 
*''[[	Pluteus ephebeus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus petasatus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus phlebophorus 	]]'' – 
*''[[	Podosordaria tulasnei 	]]'' – 
*''[[	Polyporus tuberaster 	]]'' – 
*''[[	Porodaedalea pini 	]]'' – 
*''[[	Porostereum spadiceum 	]]'' – 
*''[[	Porphyrellus porphyrosporus 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella corrugis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella microrhiza 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella noli-tangere 	]]'' – 
*''[[	Pseudoboletus parasiticus 	]]'' – 
*''[[	Pseudomerulius aureus 	]]'' – 
*''[[	Pseudosperma squamatum 	]]'' – 
*''[[	Ptychogaster albus 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporus cinnabarinus 	]]'' – 
*''[[	Ramaria flava 	]]'' – 
*''[[	Ramaria formosa 	]]'' – 
*''[[	Rhizocybe pruinosa 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenicolor 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenolens 	]]'' – 
*''[[	Russula caerulea 	]]'' – 
*''[[	Russula curtipes 	]]'' – 
*''[[	Russula rhodopus 	]]'' – 
*''[[	Serpula himantioides 	]]'' – 
*''[[	Singerocybe phaeophthalma 	]]'' – 
*''[[	Sparassis crispa 	]]'' – 
*''[[	Spongipellis ambiens 	]]'' – 
*''[[	Steccherinum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Strobilomyces strobilaceus 	]]'' – 
*''[[	Stropharia hornemannii 	]]'' – 
*''[[	Stropharia pseudocyanea 	]]'' – 
*''[[	Suillus cavipes 	]]'' – 
*''[[	Suillus placidus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster eburneus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster multiformis 	]]'' – 
*''[[	Thuemenidium atropurpureum 	]]'' – 
*''[[	Tolypocladium longisegmentatum 	]]'' – 
*''[[	Trametes pubescens 	]]'' – 
*''[[	Trichaptum biforme 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma aurantium 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma columbetta 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma pessundatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma sejunctum 	]]'' – 
*''[[	Tricholomopsis decora 	]]'' – 
*''[[	Tuber albidum 	]]'' – 
*''[[	Tuber dryophilum 	]]'' – 
*''[[	Tuber maculatum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma brumale 	]]'' – 
*''[[	Typhula ishikariensis 	]]'' – 
*''[[	Typhula quisquiliaris 	]]'' – 
*''[[	Urnula craterium 	]]'' – 
*''[[	Veluticeps abietina 	]]'' – 
*''[[	Verpa conica 	]]'' – 
*''[[	Vibrissea truncorum 	]]'' – 
*''[[	Volvariella bombycina 	]]'' – 
*''[[	Volvariella hypopithys 	]]'' – 
*''[[	Volvariella murinella 	]]'' – 
*''[[	Volvariella taylorii 	]]'' – 
*''[[	Xerula pudens 	]]'' – 
}}

==Puuduliku andmestikuga, aga kategooriatesse ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' kuuluvad liigid (''I'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Amphinema diadema 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella semisupina 	]]'' – 
*''[[	Ceratobasidium cornigerum 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Colacogloea peniophorae 	]]'' – 
*''[[	Coltricia cinnamomea 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella granulosa 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces microsporus 	]]'' – 
*''[[	Dacryonaema rufum 	]]'' – 
*''[[	Deconica subviscida 	]]'' – 
*''[[	Entoloma sinuatum 	]]'' – 
*''[[	Fuscoporia ferrea 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma radicosum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus hypothejus 	]]'' – 
*''[[	Hyphoderma obtusiforme 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Hypochnicium cymosum 	]]'' – 
*''[[	Lentaria byssiseda 	]]'' – 
*''[[	Leratiomyces squamosus 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon norvegicum 	]]'' – 
*''[[	Mensularia hastifera 	]]'' – 
*''[[	Mycena pelianthina 	]]'' – 
*''[[	Myxomphalia maura 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella foliacea 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella mycetophiloides 	]]'' – 
*''[[	Phanerochaete jose-ferreirae 	]]'' – 
*''[[	Phellinus nigricans 	]]'' – 
*''[[	Pluteus godeyi 	]]'' – 
*''[[	Pluteus plautus 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia ochracea 	]]'' – 
*''[[	Russula chloroides 	]]'' – 
*''[[	Russula livescens 	]]'' – 
*''[[	Sarcoscypha coccinea 	]]'' – 
*''[[	Stypella subgelatinosa 	]]'' – 
*''[[	Suillosporium cystidiatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma equestre 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma squarrulosum 	]]'' – 
*''[[	Tuber nitidum 	]]'' – 
*''[[	Xenasmatella ardosiaca 	]]'' – 
}}

==Viited==
{{Viited}}

==Vaata ka==
* [[Eesti seente punane nimestik]]

[[Kategooria:Looduskaitse]]</text>
      <sha1>skf4rz0obd5gqe3trw2qxm4a5nmcahs</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142662</id>
      <parentid>7142661</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:14:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7142662</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="36997" sha1="id52j7gh6wkbfwxwftanqgbta5igliv" xml:space="preserve">[[Pilt:Koobalttorik1.jpg|pisi|[[Koobalttorik]] (''Terana coerulea'') on Poolas väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liik]]
[[Pilt:Loweomyces fractipes.jpg|pisi|''[[Loweomyces fractipes]]'' on Poolas väljasuremisohus liik]]
[[Pilt:Valkjas tardservik1.jpg|pisi|[[Valkjas tardservik]] (''Hohenbuehelia petaloides'') on Poolas ohualdis liik]]
[[Pilt:Deconica coprophila1.jpg|pisi|''[[Deconica coprophila]]'' on Poolas haruldane liik]]

Alljärgnevates nimekirjades on Poola punase nimestiku seened 2006. aasta seisuga.&lt;ref&gt;https://www.grzyby.pl/czerwona-lista-skorowidz-lat.htm&lt;/ref&gt;

==Poola punase nimestiku ohustatuse kategooriad==
*Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud (''Ex'')
*Väljasuremisohus (''E'')
*Ohualtid (''V'')
*Haruldased (''R'')
*Puuduliku andmestikuga, aga kategooriates ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' (''I'')&lt;ref&gt;[https://www.researchgate.net/profile/Malgorzata_Bak/publication/267625509_Red_list_of_the_algae_in_Poland/links/5ec2a647299bf1c09ac4f89d/Red-list-of-the-algae-in-Poland.pdf Red list of plants and fungi in Poland]&lt;/ref&gt;

==Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liigid (''Ex'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Aleurodiscus aurantius 	]]''
*''[[	Amanita caesarea 	]]''
*''[[	Amylocorticium subsulphureum 	]]''
*''[[	Baltazaria galactina 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium pulchrum 	]]'' 
*''[[	Chamonixia caespitosa 	]]'' 
*''[[	Colacogloea effusa 	]]'' 
*''[[	Corticium macrosporopsis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bulbosus 	]]'' 
*''[[	Cystobasidium fimetarium 	]]'' 
*''[[	Cytidiella albida 	]]'' 
*''[[	Dendrominia dryina 	]]'' 
*''[[	Eichleriella alliciens 	]]'' 
*''[[	Eichleriella leucophaea 	]]'' 
*''[[	Exidia badioumbrina 	]]'' 
*''[[	Exidia umbrinella 	]]'' 
*''[[	Gautieria morchelliformis 	]]'' 
*''	Geastrum berkeleyi 	'' – [[Berkeley maatäht]]
*''	Gloiodon strigosus 	'' – [[harjasnarmik]]
*''[[	Helicogloea graminicola 	]]'' 
*''[[	Hydnellum glaucopus 	]]'' 
*''[[	Hydnellum scrobiculatum 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ceracea 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe spadicea 	]]'' 
*''[[	Hyphodermella corrugata 	]]'' 
*''[[	Hypochnella violacea 	]]'' 
*''[[	Hysterangium hessei 	]]'' 
*''[[	Lentaria afflata 	]]'' 
*''[[	Lepiota erminea 	]]'' 
*''[[	Lepiota lilacea 	]]'' 
*''[[	Lepiota parvannulata 	]]'' 
*''[[	Mycorrhaphium pusillum 	]]'' 
*''[[	Octaviania neuhoffii 	]]'' 
*''[[	Phellodon confluens 	]]'' 
*''[[	Phlebia bresadolae 	]]'' 
*''	Phlebia subochracea 	'' – [[ere tardnahkis]]
*''[[	Phlebiopsis crassa 	]]'' 
*''[[	Protodontia fascicularis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella bifrons 	]]'' 
*''[[	Ramaricium albo-ochraceum 	]]''  
*''[[	Rhizoctonia terrigena 	]]'' 
*''	Russula intermedia 	'' – [[Lundelli pilvik]]
*''[[	Scytinostroma odoratum 	]]''
*''[[	Septobasidium carestianum 	]]''  
*''[[	Septobasidium fuscoviolaceum 	]]''  
*''[[	Terana caerulea 	]]'' 
*''[[	Tremella exigua 	]]'' 
*''[[	Tremella indecorata 	]]'' 
*''	Tricholoma fucatum 	'' – [[habras heinik]]
*''[[	Tricholoma luridum 	]]''
*''	Tuber aestivum 	'' – [[suvitrühvel]]
}}

==Väljasuremisohus liigid (''E'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''	Abortiporus biennis 	'' – [[ebardtorik]]
*''[[	Abortiporus fractipes 	]]'' 
*''[[	Agaricus placomyces 	]]'' 
*''[[	Agrocybe firma 	]]'' 
*''	Albatrellus confluens 	'' – [[kimp-lambaseenik]]
*''	Albatrellus ovinus 	'' – [[harilik lambaseenik]]
*''[[	Albatrellus subrubescens 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum disciforme 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum subcruentatum 	]]'' 
*''[[	Aleurodiscus cerussatus 	]]'' 
*''[[	Alloclavaria purpurea 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium cebennense 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium subincarnatum 	]]'' 
*''[[	Amylocystis lapponica 	]]'' – [[poropoorik]]
*''[[	Anomoporia bombycina 	]]'' – [[lilla marlpoorik]]
*''[[	Anthoporia albobrunnea 	]]'' 
*''[[	Antrodiella citrinella 	]]'' – [[sidrunkollane antrodiell]]
*''[[	Antrodiella foliaceodentata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia lobata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia oniscus 	]]'' 
*''[[	Arrhenia philonotis 	]]'' 
*''	Arrhenia retiruga 	'' – [[tanu-samblalehik]]
*''[[	Arrhenia spathulata 	]]'' – 
*''	Asterodon ferruginosus 	'' – [[liibuv narmastaelik]]
*''	Asterostroma cervicolor 	'' – [[Massee põdranahkis]]
*''	Astraeus hygrometricus 	'' – [[baromeeterseen]]
*''[[	Aureoboletus gentilis 	]]'' 
*''[[	Battarrea phalloides 	]]'' 
*''[[	Boidinia furfuracea 	]]'' 
*''	Boletopsis grisea 	'' – [[hall hundiseenik]]
*''	Boletopsis leucomelaena 	'' – [[must hundiseenik]]
*''[[	Boletus aereus 	]]'' 
*''[[	Boreostereum radiatum 	]]'' 
*''[[	Bovista aestivalis 	]]'' 
*''[[	Bovista graveolens 	]]'' 
*''[[	Brunneoporus malicola 	]]'' 
*''[[	Buchwaldoboletus hemichrysus 	]]'' 
*''Butyriboletus fechtneri 	'' – [[Fechtneri kivipuravik]]
*''[[	Butyriboletus regius 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium atrovirens 	]]'' 
*''[[	Calcipostia guttulata 	]]'' 
*''[[	Calocera glossoides 	]]'' 
*''[[	Calonarius aureofulvus 	]]'' 
*''[[	Calvatia candida 	]]'' 
*''[[	Calvatia cyathiformis 	]]'' 
*''[[	Calyptella campanula 	]]'' 
*''[[	Cantharellus friesii 	]]'' 
*''	Catathelasma imperiale 	'' – [[hiidloorik]]
*''[[	Cerinomyces tortus 	]]'' 
*''[[	Cerioporus stereoides 	]]'' 
*''	Ceriporia purpurea 	'' – [[punane võrkpoorik]]
*''	Ceriporiopsis subvermispora 	'' – [[härmpoorik]]
*''[[	Chroogomphus helveticus 	]]'' 
*''[[	Chrysomphalina chrysophylla 	]]'' 
*''[[	Clavaria fumosa 	]]'' 
*''[[	Clavaria zollingeri 	]]'' 
*''	Clavariadelphus truncatus 	'' – [[tömp tõlvharik]]
*''[[	Clavulicium macounii 	]]'' 
*''[[	Clitocybe paropsis 	]]'' 
*''[[	Clitocybe subcordispora 	]]'' 
*''[[	Conferticium ravum 	]]'' 
*''[[	Conocybe ambigua 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis canoceps 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis narcotica 	]]'' 
*''	Coprinus sterquilinus 	'' – [[sõnniku-soomustindik]]
*''[[	Cortinarius alnetorum 	]]'' 
*''[[	Cortinarius balaustinus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bataillei 	]]'' 
*''[[	Cortinarius dilutus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius fulvescens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melanotus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melleopallens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius opimus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius privignoides 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rigens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rubricosus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius spadiceus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius stemmatus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius tabularis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triformis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triumphans 	]]'' 
*''[[	Cortinarius umbrinolens 	]]'' 
*''[[	Cotylidia pannosa 	]]'' 
*''[[	Cotylidia undulata 	]]'' 
*''[[	Cristinia helvetica 	]]'' 
*''	Crustoderma dryinum 	'' – [[ookernahkis]]
*''[[	Crustodontia chrysocreas 	]]'' 
*''[[	Crustomyces subabruptus 	]]'' 
*''[[	Crystallicutis serpens 	]]'' 
*''[[	Cyathus stercoreus 	]]'' 
*''	Cyclocybe cylindracea 	'' – [[lõuna-põldseen]]
*''[[	Cystoagaricus populinus 	]]'' 
*''	Cytidia salicina 	'' – [[pajunahkis]]
*''[[	Dacrymyces ovisporus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces variisporus 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus karstenii 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus sudans 	]]'' 
*''[[	Deconica philipsii 	]]'' 
*''[[	Deconica phyllogena 	]]'' 
*''[[	Dendrocollybia racemosa 	]]'' 
*''[[	Dendrocorticium polygonioides 	]]'' 
*''[[	Dendrothele commixta 	]]'' 
*''[[	Dentipratulum bialoviesense 	]]'' 
*''[[	Desarmillaria tabescens 	]]'' 
*''[[	Dichomitus albidofuscus 	]]'' 
*''[[	Dictyopus junquilleus 	]]'' 
*''[[	Diplomitoporus crustulinus 	]]'' 
*''[[	Disciseda bovista 	]]'' 
*''[[	Disciseda candida 	]]'' 
*''[[	Ditangium cerasi 	]]'' 
*''[[	Ditiola peziziformis 	]]'' 
*''[[	Ditiola radicata 	]]'' 
*''[[	Echinoderma jacobi 	]]'' 
*''[[	Efibulella deflectens 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces anthracinus 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces cyanosporus 	]]''  
*''[[	Elaphomyces papillatus 	]]'' 
*''	Elmerina caryae 	'' – [[harilik tardpoorik]]
*''[[	Entocybe pseudoturbida 	]]'' 
*''[[	Entocybe turbida 	]]'' 
*''[[	Entoloma atromarginatum 	]]'' 
*''	Entoloma bloxamii 	'' – [[Bloxami punalehik]]
*''[[	Entoloma clandestinum 	]]'' 
*''[[	Entoloma griseocyaneum 	]]'' 
*''[[	Entoloma placidum 	]]'' 
*''[[	Entoloma prunuloides 	]]'' 
*''[[	Entoloma rhombisporum 	]]'' 
*''[[	Entoloma strigosissimum 	]]'' 
*''[[	Eocronartium muscicola 	]]'' 
*''[[	Epithele typhae 	]]'' 
*''	Erastia salmonicolor 	'' – [[lõhepoorik]]
*''[[	Erythricium laetum 	]]'' 
*''	Exidia candida 	'' – [[kõhrsüldik]]
*''[[	Exidia candida var. cartilaginea 	]]''  
*''[[	Exidia repanda 	]]''
*''[[	Exidiopsis effusa 	]]'' 
*''	Flavidoporia pulvinascens 	'' – [[haavakorgik]]
*''	Fomitopsis officinalis 	'' – [[lehisepess]]
*''[[	Fomitopsis pulvina 	]]'' 
*''	Fomitopsis ramentacea 	'' – [[oksakorgik]]
*''[[	Fuscoporia torulosa 	]]''
*''	Fuscoporia viticola 	'' – [[helepruun taelik]]
*''[[	Galerina ampullaceocystis 	]]'' 
*''[[	Galerina badipes 	]]'' 
*''[[	Galerina jaapii 	]]'' 
*''[[	Gastrosporium simplex 	]]'' 
*''[[	Geastrum campestre 	]]'' 
*''[[	Geastrum corollinum 	]]'' 
*''[[	Geastrum elegans 	]]'' 
*''[[	Geastrum floriforme 	]]'' 
*''[[	Geastrum fornicatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum hungaricum 	]]'' 
*''[[	Geastrum minimum 	]]'' 
*''[[	Geastrum nanum 	]]'' 
*''	Geastrum rufescens 	'' – [[punakas maatäht]]
*''[[	Geastrum saccatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum striatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum triplex 	]]'' 
*''[[	Gelatoporia pannocincta 	]]'' 
*''[[	Gliophorus perplexus 	]]'' 
*''[[	Gloeocystidiellum convolvens 	]]''  
*''[[	Gloioxanthomyces vitellinus 	]]'' 
*''	Gomphus clavatus 	'' – [[vurrik]]
*''[[	Guepiniopsis buccina 	]]'' 
*''[[	Gymnopilus flavus 	]]'' 
*''	Gymnopilus picreus 	'' – [[tume tulinutt]]
*''[[	Gymnopilus stabilis 	]]'' 
*''[[	Gymnopus ocior 	]]'' 
*''[[	Gymnopus putillus 	]]'' 
*''	Hapalopilus croceus 	'' – [[krookuspruunik]]
*''	Hemileccinum impolitum 	'' – [[kollane kivipuravik]]
*''[[	Hemimycena crispata 	]]'' 
*''	Hemipholiota heteroclita 	'' – [[lõhna-ebamampel]]
*''	Hemistropharia albocrenulata 	'' – [[täkiline ebamampel]]
*''	Hericium erinaceus 	'' – [[lõvilakk-korallnarmik]]
*''[[	Hericium flagellum 	]]'' 
*''	Hermanssonia centrifuga 	'' – [[volt-tardnahkis]]
*''[[	Heteroradulum deglubens 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia longipes 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia reniformis 	]]'' 
*''[[	Hyalodon piceicola 	]]'' 
*''[[	Hydnangium carneum 	]]'' 
*''	Hydnellum aurantiacum 	'' – [[kuld-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum auratile 	'' – [[porgand-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum caeruleum 	'' – [[sini-kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum compactum 	]]'' 
*''[[	Hydnellum concrescens 	]]'' 
*''Hydnellum ferrugineum 	'' – [[pruun kübarnarmik]]
*''	Hydnellum geogenium 	'' – [[väävel-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum peckii 	'' – [[Pecki kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum suaveolens 	]]'' 
*''[[	Hydnoporia corrugata 	]]'' 
*''[[	Hydropus atramentosus 	]]'' 
*''[[	Hydropus marginellus 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe aurantiosplendens 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ingrata 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe insipida 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe intermedia 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe mucronella 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ovina 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe parvula 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe reidii 	]]'' 
*''[[	Hygrophorus hyacinthinus 	]]'' 
*''[[	Hymenochaete cinnamomea 	]]'' 
*''	Hymenochaete fuliginosa 	'' – [[tume tubaknahkis]]
*''[[	Hymenogaster olivaceus 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeoides 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeum 	]]'' 
*''[[	Hysterangium separabile 	]]'' 
*''[[	Inocybe abjecta 	]]'' 
*''[[	Inocybe glabripes 	]]'' 
*''[[	Inocybe paludinella 	]]'' 
*''[[	Inocybe putilla 	]]'' 
*''[[	Inocybe rufoalba 	]]'' 
*''[[	Inocybe xanthomelas 	]]'' 
*''[[	Irpicodon pendulus 	]]'' 
*''	Junghuhnia collabens 	'' – [[pruun nääts]]
*''[[	Kavinia alboviridis 	]]'' 
*''[[	Kavinia himantia 	]]'' 
*''[[	Kneiffiella abdita 	]]'' 
*''[[	Laccaria maritima 	]]'' 
*''	Lactarius controversus 	'' – [[roosa riisikas]]
*''[[	Lactarius insulsus 	]]'' 
*''[[	Lactarius lacunarum 	]]'' 
*''Lactarius repraesentaneus 	'' – [[tore riisikas]]
*''	Lactarius resimus 	'' – [[valge riisikas]]
*''[[	Lactarius sphagneti 	]]'' 
*''	Lactarius zonarioides 	'' – [[Bresadola riisikas]]
*''	Lactarius violascens 	'' – [[lillakas riisikas]]
*''[[	Laeticutis cristata 	]]'' 
*''[[	Leccinum rotundifoliae 	]]'' 
*''[[	Lentinellus flabelliformis 	]]'' 
*''	Lentinellus vulpinus 	'' – [[rebaslentinell]]
*''[[	Lepiota echinella 	]]'' 
*''	Lepiota grangei 	'' – [[rohe-harisirmik]]
*''[[	Lepiota griseovirens 	]]'' 
*''[[	Lepiota tomentella 	]]'' 
*''	Leptoporus mollis 	'' – [[kuuse-lillatümak]]
*''[[	Leucopaxillus paradoxus 	]]'' 
*''	Leucopaxillus salmonifolius 	'' – [[lõhe-lehtervahelik]]
*''[[	Litschauerella clematitis 	]]'' 
*''[[	Lobulicium occultum 	]]'' 
*''[[	Lulesia fallax 	]]'' 
*''[[	Lulesia obscura 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon decipiens 	]]''
*''[[	Lycoperdon ericaeum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon marginatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon radicatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon turneri 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum deliberatum 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum transforme 	]]'' 
*''[[	Marasmius limosus 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium leucoxanthum 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium luridum 	]]'' 
*''[[	Melanophyllum eyrei 	]]'' 
*''[[	Montagnea radiosa 	]]'' 
*''[[	Mucronella calva 	]]'' 
*''[[	Muscinupta laevis 	]]'' 
*''[[	Mycena aciculata 	]]'' 
*''[[	Mycena belliae 	]]'' 
*''[[	Mycena concolor 	]]'' 
*''[[	Mycena excisa 	]]'' 
*''[[	Mycena latifolia 	]]'' 
*''[[	Mycena supina 	]]'' 
*''[[	Mycena tenerrima 	]]'' 
*''[[	Mycena urania 	]]''
*''[[	Mycena xantholeuca 	]]'' 
*''[[	Mycenella lasiosperma 	]]'' 
*''	Mycoacia aurea 	'' – [[kuld-vahanarmik]]
*''	Mycoacia fuscoatra 	'' – [[tumenev vahanarmik]]
*''[[	Mycoacia gilvescens 	]]'' 
*''[[	Mycoacia livida 	]]'' 
*''[[	Mycocalia denudata 	]]'' 
*''[[	Myriostoma coliforme 	]]'' 
*''[[	Naohidea sebacea 	]]'' 
*''[[	Neofavolus alveolaris 	]]'' 
*''[[	Neolentinus schaefferi 	]]'' 
*''[[	Omphaliaster asterosporus 	]]'' 
*''	Onnia leporina 	'' – [[kuuse-jänesepäss]]
*''[[	Osteina obducta 	]]'' 
*''	Osteina undosa 	'' – [[lainjasservaline tümak]]
*''[[	Oudemansiella melanotricha 	]]'' 
*''	Panellus ringens 	'' – [[talipanell]]
*''[[	Peniophora lilacea 	]]'' 
*''[[	Peniophora piceae 	]]'' 
*''[[	Peniophora pithya 	]]'' 
*''[[	Phaeomarasmius rimulincola 	]]'' 
*''[[	Phaeophlebiopsis ravenelii 	]]'' 
*''[[	Phaeotremella simplex 	]]'' 
*''[[	Phallogaster saccatus 	]]'' 
*''[[	Phallus indusiatus 	]]'' 
*''[[	Phellinidium ferrugineofuscum 	]]'' 
*''	Phellinus lundellii 	'' – [[Lundelli taelik]]
*''[[	Phellinus populicola 	]]'' 
*''	Phellinus tremulae 	'' – [[haavataelik]]
*''	Phellodon connatus 	'' – [[pruun vöötnarmik]]
*''	Phellodon fuligineoalbus 	'' – [[pruunikas vöötnarmik]]
*''	Phellodon tomentosus 	'' – [[viltjas vöötnarmik]]
*''[[	Phellodon violascens 	]]'' 
*''	Phellopilus nigrolimitatus 	'' – [[joontaelik]]
*''[[	Phlebia lilascens 	]]'' 
*''[[	Phlebia serialis 	]]'' 
*''[[	Phlebia subserialis 	]]'' 
*''[[	Phlegmacium balteatocumatile 	]]'' 
*''	Phleogena faginea 	'' – [[puidunui]]
*''[[	Pholiota conissans 	]]'' 
*''[[	Pholiota henningsii 	]]'' 
*''[[	Pholiota squarrosoides 	]]'' 
*''[[	Physisporinus crocatus 	]]'' 
*''[[	Picipes melanopus 	]]'' 
*''[[	Picipes rhizophilus 	]]'' 
*''	Pleurotus calyptratus 	'' – [[rõngasservik]]
*''[[	Pluteus aurantiorugosus 	]]'' 
*''[[	Pluteus pseudorobertii 	]]'' 
*''[[	Pluteus pusillulus 	]]'' 
*''[[	Podofomes trogii 	]]'' 
*''	Poronia punctata 	'' – [[täpiline jalgnööbik]]
*''	Porotheleum fimbriatum 	'' – [[kiudservaline poroteel]]
*''[[	Postia balsamea 	]]''
*''[[	Postia lowei 	]]'' 
*''[[	Protostropharia luteonitens 	]]'' 
*''	Psathyrella ammophila 	'' – [[luitepsatürell]]
*''[[	Psathyrella cortinarioides 	]]'' 
*''[[	Psathyrella longicauda 	]]'' 
*''[[	Pseudoomphalina kalchbrenneri 	]]'' 
*''[[	Pseudoporpoloma pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Pseudospongipellis delectans 	]]'' 
*''[[	Pseudotremella moriformis 	]]'' 
*''[[	Psilocybe atrobrunnea 	]]'' 
*''[[	Psilocybe medullosa 	]]'' 
*''[[	Psilocybe paupera 	]]'' 
*''	Punctularia strigosozonata 	'' – [[lõunanahkis]]
*''	Pycnoporellus alboluteus 	'' – [[liibuv roostetorik]]
*''[[	Raduliporus aneirinus 	]]'' 
*''[[	Ramaria aurea 	]]'' 
*''	Ramaria botrytis 	'' – [[punalatv-harik]]
*''	Ramaria gracilis 	'' – [[aniisharik]]
*''[[	Ramaria obtusissima 	]]'' 
*''	Ramariopsis kunzei 	'' – [[valge ramariopsis]]
*''[[	Resiniporus resinascens 	]]''  
*''[[	Resinoporia sordida 	]]''
*''[[	Resupinatus vetlinianus 	]]'' 
*''[[	Rheubarbariboletus armeniacus 	]]''
*''[[	Rhizoctonia fusispora 	]]'' 
*''[[	Rhizoctonia sterigmatica 	]]'' 
*''	Rhodocollybia fodiens 	'' – [[juur-punakõrges]]
*''[[	Rhodocybe caelata 	]]'' 
*''[[	Rhodofomes roseus 	]]'' 
*''	Rhodonia placenta 	'' – [[lõhetümak]]
*''[[	Rhodotus palmatus 	]]'' 
*''[[	Rubroboletus rhodoxanthus 	]]'' 
*''	Rubroboletus satanas 	'' – [[saatana-kivipuravik]]
*''[[	Russula alutacea 	]]'' 
*''[[	Russula emeticicolor 	]]'' 
*''[[	Russula gracillima 	]]'' 
*''[[	Russula pelargonia 	]]'' 
*''[[	Russula pungens 	]]'' 
*''[[	Saccosoma farinaceum 	]]'' 
*''	Sarcosoma globosum 	'' – [[limatünnik]]
*''[[	Scleroderma bovista 	]]'' 
*''[[	Scleroderma cepa 	]]'' 
*''[[	Scotomyces subviolaceus 	]]'' 
*''[[	Scutiger pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Sebacina dimitica 	]]'' 
*''[[	Sistotrema alboluteum 	]]'' 
*''	Sistotrema confluens 	'' – [[kübar-sistotreem]]
*''[[	Skeletocutis alutacea 	]]'' 
*''[[	Skvortzovia pinicola 	]]'' 
*''	Spathularia flavida 	'' – [[harilik pahtlik]]
*''[[	Spongipellis spumeus 	]]'' 
*''[[	Stereum ostrea 	]]'' 
*''[[	Stropharia melanosperma 	]]'' 
*''[[	Stypella grilletii 	]]'' 
*''[[	Stypella subhyalina 	]]'' 
*''[[	Stypella vermiformis 	]]'' 
*''[[	Subulicium lautum 	]]'' 
*''[[	Suillellus queletii 	]]'' 
*''[[	Suillus americanus f. sibiricus 	]]'' 
*''[[	Suillus flavidus 	]]'' 
*''[[	Suillus plorans 	]]'' 
*''[[	Suillus tridentinus 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe mephitica 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe murina 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe putida 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe striipilea 	]]'' 
*''[[	Thaxterogaster porphyropus 	]]'' 
*''[[	Trametopsis cervina 	]]'' 
*''[[	Tremella globispora 	]]'' 
*''[[	Trichaster melanocephalus 	]]'' 
*''	Trichoglossum hirsutum 	'' – [[karvane harjaskeel]]
*''	Tricholoma acerbum 	'' – [[rihvelheinik]]
*''	Tricholoma colossus 	'' – [[hiidheinik]]
*''	Tricholoma focale 	'' – [[sallheinik]]
*''[[	Tubaria confragosa 	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis borealis 	]]'' 
*''[[	Tulasnella hyalina 	]]'' 
*''[[	Tulosesus bisporus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus congregatus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus hiascens 	]]'' 
*''	Tulostoma kotlabae 	'' – [[Kotlaba luiteseen]]
*''[[	Tulostoma melanocyclum 	]]'' 
*''[[	Tulostoma squamosum 	]]'' 
*''[[	Tylospora fibrillosa 	]]'' 
*''[[	Veluticeps ambigua 	]]'' 
*''[[	Vitreoporus dichrous 	]]'' 
*''	Volvariella media 	'' – [[väike tupplehik]]
*''[[	Wynnella silvicola 	]]'' 
*''[[	Xenasma aurantiacum 	]]'' 
}}

==Ohualtid liigid (''V'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus dulcidulus 	]]'' – 
*''[[	Agaricus rusiophyllus 	]]'' – 
*''[[	Alloexidiopsis calcea 	]]'' – 
*''[[	Amanita argentea 	]]'' – 
*''[[	Amanita franchetii 	]]'' – 
*''[[	Amanita regalis 	]]'' – 
*''[[	Amanita virosa 	]]'' – 
*''[[	Amyloporia xantha 	]]'' – 
*''[[	Antrodia gossypium 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia acerosa 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia sphagnicola 	]]'' – 
*''[[	Artomyces pyxidatus 	]]'' – 
*''[[	Ascotremella faginea 	]]'' – 
*''[[	Asterophora parasitica 	]]'' – 
*''[[	Aureonarius limonius 	]]'' – 
*''[[	Barssia oregonensis 	]]'' – 
*''[[	Bondarzewia mesenterica 	]]'' – 
*''[[	Bovista paludosa 	]]'' – 
*''[[	Bovista tomentosa 	]]'' – 
*''[[	Buchwaldoboletus lignicola 	]]'' – 
*''[[	Butyriboletus appendiculatus 	]]'' – 
*''[[	Caloboletus radicans 	]]'' – 
*''[[	Calonarius olearioides 	]]'' – 
*''[[	Camarophyllus alpinus 	]]'' – 
*''[[	Camarops tubulina 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia excelsa 	]]'' – 
*''[[	Clavariadelphus ligula 	]]'' – 
*''[[	Clavariadelphus pistillaris 	]]'' – 
*''[[	Clitocybula lacerata 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis picacea 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius anthracinus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius armeniacus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius biformis 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius bivelus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius cagei 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius claricolor 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius elegantissimus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius incisus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius ionophyllus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius lucorum 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius saturninus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius violaceus ssp. violaceus 	]]'' – 
*''[[	Craterellus lutescens 	]]'' – 
*''[[	Crepidotus luteolus 	]]'' – 
*''[[	Cudonia circinans 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus lacmus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces capitatus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces chrysospermus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces estonicus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces suecicus 	]]'' – 
*''[[	Dichomitus campestris 	]]'' – 
*''[[	Dichomitus squalens 	]]'' – 
*''[[	Echinoderma echinaceum 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces leveillei 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces maculatus 	]]'' – 
*''[[	Entoloma lampropus 	]]'' – 
*''[[	Entoloma mougeotii 	]]'' – 
*''[[	Entoloma papillatum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma platyphylloides 	]]'' – 
*''[[	Exidia recisa 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma carnosum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum coronatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum pectinatum 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus irrigatus 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus laetus 	]]'' – 
*''[[	Grifola frondosa 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra gigas 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra infula 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra sphaerospora 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena delectabilis 	]]'' – 
*''[[	Hericium cirrhatum 	]]'' – 
*''[[	Hericium coralloides 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia petaloides 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe cantharellus 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe coccineocrenata 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe nitrata 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus gliocyclus 	]]'' – 
*''[[	Hymenochaete cruenta 	]]'' – 
*''[[	Hyphoderma albocremeum 	]]'' – 
*''[[	Hypsizygus ulmarius 	]]'' – 
*''[[	Inocutis dryophila 	]]'' – 
*''[[	Inocutis rheades 	]]'' – 
*''[[	Inocybe calospora 	]]'' – 
*''[[	Inocybe grammata 	]]'' – 
*''[[	Inocybe hystrix 	]]'' – 
*''[[	Inocybe phaeodisca 	]]'' – 
*''[[	Inonotus triqueter 	]]'' – 
*''[[	Inosperma calamistratum 	]]'' – 
*''[[	Ischnoderma benzoinum 	]]'' – 
*''[[	Ischnoderma resinosum 	]]'' – 
*''[[	Lactarius flavidus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius hysginus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius sanguifluus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius spinosulus 	]]'' – 
*''[[	Leccinum niveum 	]]'' – 
*''[[	Leccinum roseofractum 	]]'' – 
*''[[	Lentinellus ursinus 	]]'' – 
*''[[	Lepiota brunneoincarnata 	]]'' – 
*''[[	Lepista carpatica 	]]'' – 
*''[[	Limacella glioderma 	]]'' – 
*''[[	Limacellopsis guttata 	]]'' – 
*''[[	Loreleia postii 	]]'' – 
*''[[	Lulesia popinalis 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon caudatum 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon mammiforme 	]]'' – 
*''[[	Microglossum olivaceum 	]]'' – 
*''[[	Microglossum viride 	]]'' – 
*''[[	Mitrula paludosa 	]]'' – 
*''[[	Mycena aurantiomarginata 	]]'' – 
*''[[	Mycena capillaripes 	]]'' – 
*''[[	Mycena chlorantha 	]]'' – 
*''[[	Mycena cyanipes 	]]'' – 
*''[[	Mycena megaspora 	]]'' – 
*''[[	Mycena pseudocorticola 	]]'' – 
*''[[	Mycena pterigena 	]]'' – 
*''[[	Mycena purpureofusca 	]]'' – 
*''[[	Mycena renati 	]]'' – 
*''[[	Mycenastrum corium 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia uda 	]]'' – 
*''[[	Myxarium nucleatum 	]]'' – 
*''[[	Oligoporus sericeomollis 	]]'' – 
*''[[	Onnia tomentosa 	]]'' – 
*''[[	Ossicaulis lignatilis 	]]'' – 
*''[[	Panus neostrigosus 	]]'' – 
*''[[	Parmastomyces mollissimus 	]]'' – 
*''[[	Perenniporia medulla-panis 	]]'' – 
*''[[	Phaeocollybia christinae 	]]'' – 
*''[[	Phaeonematoloma myosotis 	]]'' – 
*''[[	Phellinus laevigatus 	]]'' – 
*''[[	Phellodon niger 	]]'' – 
*''[[	Phlegmacium cyanites 	]]'' – 
*''[[	Phloeomana minutula 	]]'' – 
*''[[	Pholiota tuberculosa 	]]'' – 
*''[[	Phyllotopsis nidulans 	]]'' – 
*''[[	Pleurocybella porrigens 	]]'' – 
*''[[	Pleurotus cornucopiae 	]]'' – 
*''[[	Pleurotus pulmonarius 	]]'' – 
*''[[	Polyporus umbellatus 	]]'' – 
*''[[	Poriella subacida 	]]'' – 
*''[[	Porodaedalea chrysoloma 	]]'' – 
*''[[	Porpolomopsis calyptriformis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella caput-medusae 	]]'' – 
*''[[	Pseudoinonotus dryadeus 	]]'' – 
*''[[	Pterula multifida 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporellus fulgens 	]]'' – 
*''[[	Resinoporia crassa 	]]'' – 
*''[[	Rhizomarasmius setosus 	]]'' – 
*''[[	Rhodocollybia prolixa 	]]'' – 
*''[[	Russula alnetorum 	]]'' – 
*''[[	Russula violeipes 	]]'' – 
*''[[	Sarcodon imbricatus 	]]'' – 
*''[[	Sarcosphaera coronaria 	]]'' – 
*''[[	Sidera lenis 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis odora 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis stellae 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis subincarnata 	]]'' – 
*''[[	Sparassis brevipes 	]]'' – 
*''[[	Sphagnurus paluster 	]]'' – 
*''[[	Spongiporus floriformis 	]]'' – 
*''[[	Steccherinum lacerum 	]]'' – 
*''[[	Stropharia albonitens 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe rancida 	]]'' – 
*''[[	Thelephora anthocephala 	]]'' – 
*''[[	Thelephora caryophyllea 	]]'' – 
*''[[	Thelephora penicillata 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma orirubens 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma populinum 	]]'' – 
*''[[	Tuber rapaeodorum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Verpa bohemica 	]]'' – 
*''[[	Volvariella pusilla 	]]'' – 
*''[[	Volvariella volvacea 	]]'' – 
*''[[	Xylobolus frustulatus 	]]'' –  
}}

==Haruldased liigid (''R'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus comtulus 	]]'' – 
*''[[	Agaricus urinascens 	]]'' – 
*''[[	Aleurodiscus amorphus 	]]'' – 
*''[[	Amanita battarrae 	]]'' – 
*''[[	Amanita strobiliformis 	]]'' – 
*''[[	Amyloporia sinuosa 	]]'' – 
*''[[	Antrodia heteromorpha 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella romellii 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella serpula 	]]'' – 
*''[[	Asterophora lycoperdoides 	]]'' – 
*''[[	Atheniella adonis 	]]'' – 
*''[[	Atheniella leptophylla 	]]'' – 
*''[[	Aurantiporus fissilis 	]]'' – 
*''[[	Auricularia mesenterica 	]]'' – 
*''[[	Balsamia platyspora 	]]'' – 
*''[[	Balsamia vulgaris 	]]'' – 
*''[[	Bolbitius reticulatus 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium candicans 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium laeve 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium obtusisporum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium pruinatum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium vagum 	]]'' – 
*''[[	Bulbillomyces farinosus 	]]'' – 
*''[[	Butyrea luteoalba 	]]'' – 
*''[[	Caloboletus calopus 	]]'' – 
*''[[	Calocera furcata 	]]'' – 
*''[[	Calonarius rufo-olivaceus 	]]'' – 
*''[[	Caloscypha fulgens 	]]'' – 
*''[[	Calyptella capula 	]]'' – 
*''[[	Calyptella flos-albus 	]]'' – 
*''[[	Cantharellopsis prescotii 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia reticulata 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia viridans 	]]'' – 
*''[[	Ceriporiopsis mucida 	]]'' – 
*''[[	Chamaemyces fracidus 	]]'' – 
*''[[	Chlorencoelia versiformis 	]]'' – 
*''[[	Chlorociboria aeruginosa 	]]'' – 
*''[[	Cinereomyces lindbladii 	]]'' – 
*''[[	Clavaria argillacea 	]]'' – 
*''[[	Clavaria falcata 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis corniculata 	]]'' – 
*''[[	Climacodon septentrionalis 	]]'' – 
*''[[	Clitocybe agrestis 	]]'' – 
*''[[	Clitopilus nitellinus 	]]'' – 
*''[[	Conferticium ochraceum 	]]'' – 
*''[[	Coniophora olivacea 	]]'' – 
*''[[	Coprinellus flocculosus 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis nivea 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps capitata 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps militaris 	]]'' – 
*''[[	Coriolopsis gallica 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius acutus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius casimiri 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius croceus var. croceus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius malachius 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius orellanus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius saniosus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius uraceus 	]]'' – 
*''[[	Crepidotus applanatus 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus pratensis 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus russocoriaceus 	]]'' – 
*''[[	Cyanoboletus pulverulentus 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella cinnabarina 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces chrysocomus 	]]'' – 
*''[[	Daedaleopsis tricolor 	]]'' – 
*''[[	Deconica coprophila 	]]'' – 
*''[[	Deconica merdaria 	]]'' – 
*''[[	Deconica montana 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele acerina 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele alliacea 	]]'' – 
*''[[	Dentipellis fragilis 	]]'' – 
*''[[	Descolea alba 	]]'' – 
*''[[	Diplomitoporus flavescens 	]]'' – 
*''[[	Discina ancilis 	]]'' – 
*''[[	Disciotis venosa 	]]'' – 
*''[[	Entoloma asprellum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma byssisedum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma chalybeum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma elodes 	]]'' – 
*''[[	Entoloma euchroum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma excentricum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma juncinum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma pleopodium 	]]'' – 
*''[[	Entoloma rhodocylix 	]]'' – 
*''[[	Entoloma serrulatum 	]]'' – 
*''[[	Exidia glandulosa 	]]'' – 
*''[[	Exidia thuretiana 	]]'' – 
*''[[	Faerberia carbonaria 	]]'' – 
*''[[	Fistulina hepatica 	]]'' – 
*''[[	Flammulaster carpophilus 	]]'' – 
*''[[	Galerina nana 	]]'' – 
*''[[	Galerina paludosa 	]]'' – 
*''[[	Galerina sphagnorum 	]]'' – 
*''[[	Galerina stylifera 	]]'' – 
*''[[	Galerina triscopa 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma lucidum 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma pfeifferi 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma resinaceum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum quadrifidum 	]]'' – 
*''[[	Genea fragrans 	]]'' – 
*''[[	Genea lespiaultii 	]]'' – 
*''[[	Genea verrucosa 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum fallax 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum glabrum 	]]'' – 
*''[[	Geopora arenicola 	]]'' – 
*''[[	Gerronema xanthophyllum 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus psittacinus 	]]'' – 
*''[[	Gloeophyllum trabeum 	]]'' – 
*''[[	Glutinoglossum glutinosum 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius glutinosus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius maculatus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius roseus 	]]'' – 
*''[[	Guepinia helvelloides 	]]'' – 
*''[[	Gymnopus foetidus 	]]'' – 
*''[[	Gyrodon lividus 	]]'' – 
*''[[	Gyrophanopsis polonensis 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus castaneus 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus cyanescens 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pumilum 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pusillum 	]]'' – 
*''[[	Helvella lacunosa 	]]'' – 
*''[[	Helvella solitaria 	]]'' – 
*''[[	Helvella sublicia 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena subtilis 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia fluxilis 	]]'' – 
*''[[	Hydnoporia tabacina 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya cerebriformis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya michaelis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotryopsis suevica 	]]'' – 
*''[[	Hydropodia subalpina 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe acutoconica 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe chlorophana 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe coccinea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe punicea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe quieta 	]]'' – 
*''[[	Hygrophoropsis pallida 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus discoideus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus poetarum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus pudorinus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus russula 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma elongatum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma polytrichi 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma subericaeum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma udum 	]]'' – 
*''[[	Inocybe acuta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe godeyi 	]]'' – 
*''[[	Inocybe haemacta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe personata 	]]'' – 
*''[[	Inonotus cuticularis 	]]'' – 
*''[[	Inonotus hispidus 	]]'' – 
*''[[	Inonotus obliquus 	]]'' – 
*''[[	Inosperma adaequatum 	]]'' – 
*''[[	Irpex lacteus 	]]'' – 
*''[[	Junghuhnia nitida 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acerrimus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acris 	]]'' – 
*''[[	Lactarius albocarneus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius chrysorrheus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius lilacinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius picinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius trivialis 	]]'' – 
*''[[	Leccinum vulpinum 	]]'' – 
*''[[	Lentinus tigrinus 	]]'' – 
*''[[	Leucocortinarius bulbiger 	]]'' – 
*''[[	Lichenomphalia umbellifera 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon echinatum 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula fistulosa var. fistulosa 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula juncea 	]]'' – 
*''[[	Melanophyllum haematospermum 	]]'' – 
*''[[	Meruliopsis taxicola 	]]'' – 
*''[[	Microstoma protractum 	]]'' – 
*''[[	Morchella conica 	]]'' – 
*''[[	Morchella esculenta 	]]'' – 
*''[[	Morchella gigas 	]]'' – 
*''[[	Mycena atroalba 	]]'' – 
*''[[	Mycena clavularis 	]]'' – 
*''[[	Mycena crocata 	]]'' – 
*''[[	Mycena flavescens 	]]'' – 
*''[[	Mycena olivaceomarginata 	]]'' – 
*''[[	Mycena plumipes 	]]'' – 
*''[[	Narcissea patouillardii 	]]'' – 
*''[[	Nidularia deformis 	]]'' – 
*''[[	Noblesia crocea 	]]'' – 
*''[[	Onygena corvina 	]]'' – 
*''[[	Onygena equina 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus corticola 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus obducens 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes citrina 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes melanoxantha 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus papilionaceus 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus semiovatus 	]]'' – 
*''[[	Panellus violaceofulvus 	]]'' – 
*''[[	Panus conchatus 	]]'' – 
*''[[	Paxillus rubicundulus 	]]'' – 
*''[[	Peziza ammophila 	]]'' – 
*''[[	Peziza saniosa 	]]'' – 
*''[[	Phaeolepiota aurea 	]]'' – 
*''[[	Phaeomarasmius erinaceus 	]]'' – 
*''[[	Phlebia rufa 	]]'' – 
*''[[	Pholiota adiposa s.str. 	]]'' – 
*''[[	Phylloporus pelletieri 	]]'' – 
*''[[	Physisporinus vitreus 	]]'' – 
*''[[	Pisolithus arhizus 	]]'' – 
*''[[	Plectania melastoma 	]]'' – 
*''[[	Plicaturopsis crispa 	]]'' – 
*''[[	Pluteus ephebeus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus petasatus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus phlebophorus 	]]'' – 
*''[[	Podosordaria tulasnei 	]]'' – 
*''[[	Polyporus tuberaster 	]]'' – 
*''[[	Porodaedalea pini 	]]'' – 
*''[[	Porostereum spadiceum 	]]'' – 
*''[[	Porphyrellus porphyrosporus 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella corrugis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella microrhiza 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella noli-tangere 	]]'' – 
*''[[	Pseudoboletus parasiticus 	]]'' – 
*''[[	Pseudomerulius aureus 	]]'' – 
*''[[	Pseudosperma squamatum 	]]'' – 
*''[[	Ptychogaster albus 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporus cinnabarinus 	]]'' – 
*''[[	Ramaria flava 	]]'' – 
*''[[	Ramaria formosa 	]]'' – 
*''[[	Rhizocybe pruinosa 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenicolor 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenolens 	]]'' – 
*''[[	Russula caerulea 	]]'' – 
*''[[	Russula curtipes 	]]'' – 
*''[[	Russula rhodopus 	]]'' – 
*''[[	Serpula himantioides 	]]'' – 
*''[[	Singerocybe phaeophthalma 	]]'' – 
*''[[	Sparassis crispa 	]]'' – 
*''[[	Spongipellis ambiens 	]]'' – 
*''[[	Steccherinum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Strobilomyces strobilaceus 	]]'' – 
*''[[	Stropharia hornemannii 	]]'' – 
*''[[	Stropharia pseudocyanea 	]]'' – 
*''[[	Suillus cavipes 	]]'' – 
*''[[	Suillus placidus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster eburneus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster multiformis 	]]'' – 
*''[[	Thuemenidium atropurpureum 	]]'' – 
*''[[	Tolypocladium longisegmentatum 	]]'' – 
*''[[	Trametes pubescens 	]]'' – 
*''[[	Trichaptum biforme 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma aurantium 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma columbetta 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma pessundatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma sejunctum 	]]'' – 
*''[[	Tricholomopsis decora 	]]'' – 
*''[[	Tuber albidum 	]]'' – 
*''[[	Tuber dryophilum 	]]'' – 
*''[[	Tuber maculatum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma brumale 	]]'' – 
*''[[	Typhula ishikariensis 	]]'' – 
*''[[	Typhula quisquiliaris 	]]'' – 
*''[[	Urnula craterium 	]]'' – 
*''[[	Veluticeps abietina 	]]'' – 
*''[[	Verpa conica 	]]'' – 
*''[[	Vibrissea truncorum 	]]'' – 
*''[[	Volvariella bombycina 	]]'' – 
*''[[	Volvariella hypopithys 	]]'' – 
*''[[	Volvariella murinella 	]]'' – 
*''[[	Volvariella taylorii 	]]'' – 
*''[[	Xerula pudens 	]]'' – 
}}

==Puuduliku andmestikuga, aga kategooriatesse ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' kuuluvad liigid (''I'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Amphinema diadema 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella semisupina 	]]'' – 
*''[[	Ceratobasidium cornigerum 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Colacogloea peniophorae 	]]'' – 
*''[[	Coltricia cinnamomea 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella granulosa 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces microsporus 	]]'' – 
*''[[	Dacryonaema rufum 	]]'' – 
*''[[	Deconica subviscida 	]]'' – 
*''[[	Entoloma sinuatum 	]]'' – 
*''[[	Fuscoporia ferrea 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma radicosum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus hypothejus 	]]'' – 
*''[[	Hyphoderma obtusiforme 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Hypochnicium cymosum 	]]'' – 
*''[[	Lentaria byssiseda 	]]'' – 
*''[[	Leratiomyces squamosus 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon norvegicum 	]]'' – 
*''[[	Mensularia hastifera 	]]'' – 
*''[[	Mycena pelianthina 	]]'' – 
*''[[	Myxomphalia maura 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella foliacea 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella mycetophiloides 	]]'' – 
*''[[	Phanerochaete jose-ferreirae 	]]'' – 
*''[[	Phellinus nigricans 	]]'' – 
*''[[	Pluteus godeyi 	]]'' – 
*''[[	Pluteus plautus 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia ochracea 	]]'' – 
*''[[	Russula chloroides 	]]'' – 
*''[[	Russula livescens 	]]'' – 
*''[[	Sarcoscypha coccinea 	]]'' – 
*''[[	Stypella subgelatinosa 	]]'' – 
*''[[	Suillosporium cystidiatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma equestre 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma squarrulosum 	]]'' – 
*''[[	Tuber nitidum 	]]'' – 
*''[[	Xenasmatella ardosiaca 	]]'' – 
}}

==Viited==
{{Viited}}

==Vaata ka==
* [[Eesti seente punane nimestik]]

[[Kategooria:Looduskaitse]]</text>
      <sha1>id52j7gh6wkbfwxwftanqgbta5igliv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142663</id>
      <parentid>7142662</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:15:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7142663</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="36985" sha1="eyzzj7za73qpy7pixqjtfen24q399cr" xml:space="preserve">[[Pilt:Koobalttorik1.jpg|pisi|[[Koobalttorik]] (''Terana coerulea'') on Poolas väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liik]]
[[Pilt:Loweomyces fractipes.jpg|pisi|''[[Loweomyces fractipes]]'' on Poolas väljasuremisohus liik]]
[[Pilt:Valkjas tardservik1.jpg|pisi|[[Valkjas tardservik]] (''Hohenbuehelia petaloides'') on Poolas ohualdis liik]]
[[Pilt:Deconica coprophila1.jpg|pisi|''[[Deconica coprophila]]'' on Poolas haruldane liik]]

Alljärgnevates nimekirjades on Poola punase nimestiku seened 2006. aasta seisuga.&lt;ref&gt;https://www.grzyby.pl/czerwona-lista-skorowidz-lat.htm&lt;/ref&gt;

==Poola punase nimestiku ohustatuse kategooriad==
*Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud (''Ex'')
*Väljasuremisohus (''E'')
*Ohualtid (''V'')
*Haruldased (''R'')
*Puuduliku andmestikuga, aga kategooriates ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' (''I'')&lt;ref&gt;[https://www.researchgate.net/profile/Malgorzata_Bak/publication/267625509_Red_list_of_the_algae_in_Poland/links/5ec2a647299bf1c09ac4f89d/Red-list-of-the-algae-in-Poland.pdf Red list of plants and fungi in Poland]&lt;/ref&gt;

==Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liigid (''Ex'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Aleurodiscus aurantius 	]]''
*''[[	Amanita caesarea 	]]''
*''[[	Amylocorticium subsulphureum 	]]''
*''[[	Baltazaria galactina 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium pulchrum 	]]'' 
*''[[	Chamonixia caespitosa 	]]'' 
*''[[	Colacogloea effusa 	]]'' 
*''[[	Corticium macrosporopsis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bulbosus 	]]'' 
*''[[	Cystobasidium fimetarium 	]]'' 
*''[[	Cytidiella albida 	]]'' 
*''[[	Dendrominia dryina 	]]'' 
*''[[	Eichleriella alliciens 	]]'' 
*''[[	Eichleriella leucophaea 	]]'' 
*''[[	Exidia badioumbrina 	]]'' 
*''[[	Exidia umbrinella 	]]'' 
*''[[	Gautieria morchelliformis 	]]'' 
*''	Geastrum berkeleyi 	'' – [[Berkeley maatäht]]
*''	Gloiodon strigosus 	'' – [[harjasnarmik]]
*''[[	Helicogloea graminicola 	]]'' 
*''[[	Hydnellum glaucopus 	]]'' 
*''[[	Hydnellum scrobiculatum 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ceracea 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe spadicea 	]]'' 
*''[[	Hyphodermella corrugata 	]]'' 
*''[[	Hypochnella violacea 	]]'' 
*''[[	Hysterangium hessei 	]]'' 
*''[[	Lentaria afflata 	]]'' 
*''[[	Lepiota erminea 	]]'' 
*''[[	Lepiota lilacea 	]]'' 
*''[[	Lepiota parvannulata 	]]'' 
*''[[	Mycorrhaphium pusillum 	]]'' 
*''[[	Octaviania neuhoffii 	]]'' 
*''[[	Phellodon confluens 	]]'' 
*''[[	Phlebia bresadolae 	]]'' 
*''	Phlebia subochracea 	'' – [[ere tardnahkis]]
*''[[	Phlebiopsis crassa 	]]'' 
*''[[	Protodontia fascicularis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella bifrons 	]]'' 
*''[[	Ramaricium albo-ochraceum 	]]''  
*''[[	Rhizoctonia terrigena 	]]'' 
*''	Russula intermedia 	'' – [[Lundelli pilvik]]
*''[[	Scytinostroma odoratum 	]]''
*''[[	Septobasidium carestianum 	]]''  
*''[[	Septobasidium fuscoviolaceum 	]]''  
*''[[	Terana caerulea 	]]'' 
*''[[	Tremella exigua 	]]'' 
*''[[	Tremella indecorata 	]]'' 
*''	Tricholoma fucatum 	'' – [[habras heinik]]
*''[[	Tricholoma luridum 	]]''
*''	Tuber aestivum 	'' – [[suvitrühvel]]
}}

==Väljasuremisohus liigid (''E'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''	Abortiporus biennis 	'' – [[ebardtorik]]
*''[[	Abortiporus fractipes 	]]'' 
*''[[	Agaricus placomyces 	]]'' 
*''[[	Agrocybe firma 	]]'' 
*''	Albatrellus confluens 	'' – [[kimp-lambaseenik]]
*''	Albatrellus ovinus 	'' – [[harilik lambaseenik]]
*''[[	Albatrellus subrubescens 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum disciforme 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum subcruentatum 	]]'' 
*''[[	Aleurodiscus cerussatus 	]]'' 
*''[[	Alloclavaria purpurea 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium cebennense 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium subincarnatum 	]]'' 
*''	Amylocystis lapponica 	'' – [[poropoorik]]
*''	Anomoporia bombycina 	'' – [[lilla marlpoorik]]
*''[[	Anthoporia albobrunnea 	]]'' 
*''	Antrodiella citrinella 	'' – [[sidrunkollane antrodiell]]
*''[[	Antrodiella foliaceodentata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia lobata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia oniscus 	]]'' 
*''[[	Arrhenia philonotis 	]]'' 
*''	Arrhenia retiruga 	'' – [[tanu-samblalehik]]
*''[[	Arrhenia spathulata 	]]'' – 
*''	Asterodon ferruginosus 	'' – [[liibuv narmastaelik]]
*''	Asterostroma cervicolor 	'' – [[Massee põdranahkis]]
*''	Astraeus hygrometricus 	'' – [[baromeeterseen]]
*''[[	Aureoboletus gentilis 	]]'' 
*''[[	Battarrea phalloides 	]]'' 
*''[[	Boidinia furfuracea 	]]'' 
*''	Boletopsis grisea 	'' – [[hall hundiseenik]]
*''	Boletopsis leucomelaena 	'' – [[must hundiseenik]]
*''[[	Boletus aereus 	]]'' 
*''[[	Boreostereum radiatum 	]]'' 
*''[[	Bovista aestivalis 	]]'' 
*''[[	Bovista graveolens 	]]'' 
*''[[	Brunneoporus malicola 	]]'' 
*''[[	Buchwaldoboletus hemichrysus 	]]'' 
*''Butyriboletus fechtneri 	'' – [[Fechtneri kivipuravik]]
*''[[	Butyriboletus regius 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium atrovirens 	]]'' 
*''[[	Calcipostia guttulata 	]]'' 
*''[[	Calocera glossoides 	]]'' 
*''[[	Calonarius aureofulvus 	]]'' 
*''[[	Calvatia candida 	]]'' 
*''[[	Calvatia cyathiformis 	]]'' 
*''[[	Calyptella campanula 	]]'' 
*''[[	Cantharellus friesii 	]]'' 
*''	Catathelasma imperiale 	'' – [[hiidloorik]]
*''[[	Cerinomyces tortus 	]]'' 
*''[[	Cerioporus stereoides 	]]'' 
*''	Ceriporia purpurea 	'' – [[punane võrkpoorik]]
*''	Ceriporiopsis subvermispora 	'' – [[härmpoorik]]
*''[[	Chroogomphus helveticus 	]]'' 
*''[[	Chrysomphalina chrysophylla 	]]'' 
*''[[	Clavaria fumosa 	]]'' 
*''[[	Clavaria zollingeri 	]]'' 
*''	Clavariadelphus truncatus 	'' – [[tömp tõlvharik]]
*''[[	Clavulicium macounii 	]]'' 
*''[[	Clitocybe paropsis 	]]'' 
*''[[	Clitocybe subcordispora 	]]'' 
*''[[	Conferticium ravum 	]]'' 
*''[[	Conocybe ambigua 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis canoceps 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis narcotica 	]]'' 
*''	Coprinus sterquilinus 	'' – [[sõnniku-soomustindik]]
*''[[	Cortinarius alnetorum 	]]'' 
*''[[	Cortinarius balaustinus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bataillei 	]]'' 
*''[[	Cortinarius dilutus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius fulvescens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melanotus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melleopallens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius opimus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius privignoides 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rigens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rubricosus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius spadiceus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius stemmatus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius tabularis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triformis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triumphans 	]]'' 
*''[[	Cortinarius umbrinolens 	]]'' 
*''[[	Cotylidia pannosa 	]]'' 
*''[[	Cotylidia undulata 	]]'' 
*''[[	Cristinia helvetica 	]]'' 
*''	Crustoderma dryinum 	'' – [[ookernahkis]]
*''[[	Crustodontia chrysocreas 	]]'' 
*''[[	Crustomyces subabruptus 	]]'' 
*''[[	Crystallicutis serpens 	]]'' 
*''[[	Cyathus stercoreus 	]]'' 
*''	Cyclocybe cylindracea 	'' – [[lõuna-põldseen]]
*''[[	Cystoagaricus populinus 	]]'' 
*''	Cytidia salicina 	'' – [[pajunahkis]]
*''[[	Dacrymyces ovisporus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces variisporus 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus karstenii 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus sudans 	]]'' 
*''[[	Deconica philipsii 	]]'' 
*''[[	Deconica phyllogena 	]]'' 
*''[[	Dendrocollybia racemosa 	]]'' 
*''[[	Dendrocorticium polygonioides 	]]'' 
*''[[	Dendrothele commixta 	]]'' 
*''[[	Dentipratulum bialoviesense 	]]'' 
*''[[	Desarmillaria tabescens 	]]'' 
*''[[	Dichomitus albidofuscus 	]]'' 
*''[[	Dictyopus junquilleus 	]]'' 
*''[[	Diplomitoporus crustulinus 	]]'' 
*''[[	Disciseda bovista 	]]'' 
*''[[	Disciseda candida 	]]'' 
*''[[	Ditangium cerasi 	]]'' 
*''[[	Ditiola peziziformis 	]]'' 
*''[[	Ditiola radicata 	]]'' 
*''[[	Echinoderma jacobi 	]]'' 
*''[[	Efibulella deflectens 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces anthracinus 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces cyanosporus 	]]''  
*''[[	Elaphomyces papillatus 	]]'' 
*''	Elmerina caryae 	'' – [[harilik tardpoorik]]
*''[[	Entocybe pseudoturbida 	]]'' 
*''[[	Entocybe turbida 	]]'' 
*''[[	Entoloma atromarginatum 	]]'' 
*''	Entoloma bloxamii 	'' – [[Bloxami punalehik]]
*''[[	Entoloma clandestinum 	]]'' 
*''[[	Entoloma griseocyaneum 	]]'' 
*''[[	Entoloma placidum 	]]'' 
*''[[	Entoloma prunuloides 	]]'' 
*''[[	Entoloma rhombisporum 	]]'' 
*''[[	Entoloma strigosissimum 	]]'' 
*''[[	Eocronartium muscicola 	]]'' 
*''[[	Epithele typhae 	]]'' 
*''	Erastia salmonicolor 	'' – [[lõhepoorik]]
*''[[	Erythricium laetum 	]]'' 
*''	Exidia candida 	'' – [[kõhrsüldik]]
*''[[	Exidia candida var. cartilaginea 	]]''  
*''[[	Exidia repanda 	]]''
*''[[	Exidiopsis effusa 	]]'' 
*''	Flavidoporia pulvinascens 	'' – [[haavakorgik]]
*''	Fomitopsis officinalis 	'' – [[lehisepess]]
*''[[	Fomitopsis pulvina 	]]'' 
*''	Fomitopsis ramentacea 	'' – [[oksakorgik]]
*''[[	Fuscoporia torulosa 	]]''
*''	Fuscoporia viticola 	'' – [[helepruun taelik]]
*''[[	Galerina ampullaceocystis 	]]'' 
*''[[	Galerina badipes 	]]'' 
*''[[	Galerina jaapii 	]]'' 
*''[[	Gastrosporium simplex 	]]'' 
*''[[	Geastrum campestre 	]]'' 
*''[[	Geastrum corollinum 	]]'' 
*''[[	Geastrum elegans 	]]'' 
*''[[	Geastrum floriforme 	]]'' 
*''[[	Geastrum fornicatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum hungaricum 	]]'' 
*''[[	Geastrum minimum 	]]'' 
*''[[	Geastrum nanum 	]]'' 
*''	Geastrum rufescens 	'' – [[punakas maatäht]]
*''[[	Geastrum saccatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum striatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum triplex 	]]'' 
*''[[	Gelatoporia pannocincta 	]]'' 
*''[[	Gliophorus perplexus 	]]'' 
*''[[	Gloeocystidiellum convolvens 	]]''  
*''[[	Gloioxanthomyces vitellinus 	]]'' 
*''	Gomphus clavatus 	'' – [[vurrik]]
*''[[	Guepiniopsis buccina 	]]'' 
*''[[	Gymnopilus flavus 	]]'' 
*''	Gymnopilus picreus 	'' – [[tume tulinutt]]
*''[[	Gymnopilus stabilis 	]]'' 
*''[[	Gymnopus ocior 	]]'' 
*''[[	Gymnopus putillus 	]]'' 
*''	Hapalopilus croceus 	'' – [[krookuspruunik]]
*''	Hemileccinum impolitum 	'' – [[kollane kivipuravik]]
*''[[	Hemimycena crispata 	]]'' 
*''	Hemipholiota heteroclita 	'' – [[lõhna-ebamampel]]
*''	Hemistropharia albocrenulata 	'' – [[täkiline ebamampel]]
*''	Hericium erinaceus 	'' – [[lõvilakk-korallnarmik]]
*''[[	Hericium flagellum 	]]'' 
*''	Hermanssonia centrifuga 	'' – [[volt-tardnahkis]]
*''[[	Heteroradulum deglubens 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia longipes 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia reniformis 	]]'' 
*''[[	Hyalodon piceicola 	]]'' 
*''[[	Hydnangium carneum 	]]'' 
*''	Hydnellum aurantiacum 	'' – [[kuld-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum auratile 	'' – [[porgand-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum caeruleum 	'' – [[sini-kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum compactum 	]]'' 
*''[[	Hydnellum concrescens 	]]'' 
*''Hydnellum ferrugineum 	'' – [[pruun kübarnarmik]]
*''	Hydnellum geogenium 	'' – [[väävel-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum peckii 	'' – [[Pecki kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum suaveolens 	]]'' 
*''[[	Hydnoporia corrugata 	]]'' 
*''[[	Hydropus atramentosus 	]]'' 
*''[[	Hydropus marginellus 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe aurantiosplendens 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ingrata 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe insipida 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe intermedia 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe mucronella 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ovina 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe parvula 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe reidii 	]]'' 
*''[[	Hygrophorus hyacinthinus 	]]'' 
*''[[	Hymenochaete cinnamomea 	]]'' 
*''	Hymenochaete fuliginosa 	'' – [[tume tubaknahkis]]
*''[[	Hymenogaster olivaceus 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeoides 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeum 	]]'' 
*''[[	Hysterangium separabile 	]]'' 
*''[[	Inocybe abjecta 	]]'' 
*''[[	Inocybe glabripes 	]]'' 
*''[[	Inocybe paludinella 	]]'' 
*''[[	Inocybe putilla 	]]'' 
*''[[	Inocybe rufoalba 	]]'' 
*''[[	Inocybe xanthomelas 	]]'' 
*''[[	Irpicodon pendulus 	]]'' 
*''	Junghuhnia collabens 	'' – [[pruun nääts]]
*''[[	Kavinia alboviridis 	]]'' 
*''[[	Kavinia himantia 	]]'' 
*''[[	Kneiffiella abdita 	]]'' 
*''[[	Laccaria maritima 	]]'' 
*''	Lactarius controversus 	'' – [[roosa riisikas]]
*''[[	Lactarius insulsus 	]]'' 
*''[[	Lactarius lacunarum 	]]'' 
*''Lactarius repraesentaneus 	'' – [[tore riisikas]]
*''	Lactarius resimus 	'' – [[valge riisikas]]
*''[[	Lactarius sphagneti 	]]'' 
*''	Lactarius zonarioides 	'' – [[Bresadola riisikas]]
*''	Lactarius violascens 	'' – [[lillakas riisikas]]
*''[[	Laeticutis cristata 	]]'' 
*''[[	Leccinum rotundifoliae 	]]'' 
*''[[	Lentinellus flabelliformis 	]]'' 
*''	Lentinellus vulpinus 	'' – [[rebaslentinell]]
*''[[	Lepiota echinella 	]]'' 
*''	Lepiota grangei 	'' – [[rohe-harisirmik]]
*''[[	Lepiota griseovirens 	]]'' 
*''[[	Lepiota tomentella 	]]'' 
*''	Leptoporus mollis 	'' – [[kuuse-lillatümak]]
*''[[	Leucopaxillus paradoxus 	]]'' 
*''	Leucopaxillus salmonifolius 	'' – [[lõhe-lehtervahelik]]
*''[[	Litschauerella clematitis 	]]'' 
*''[[	Lobulicium occultum 	]]'' 
*''[[	Lulesia fallax 	]]'' 
*''[[	Lulesia obscura 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon decipiens 	]]''
*''[[	Lycoperdon ericaeum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon marginatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon radicatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon turneri 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum deliberatum 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum transforme 	]]'' 
*''[[	Marasmius limosus 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium leucoxanthum 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium luridum 	]]'' 
*''[[	Melanophyllum eyrei 	]]'' 
*''[[	Montagnea radiosa 	]]'' 
*''[[	Mucronella calva 	]]'' 
*''[[	Muscinupta laevis 	]]'' 
*''[[	Mycena aciculata 	]]'' 
*''[[	Mycena belliae 	]]'' 
*''[[	Mycena concolor 	]]'' 
*''[[	Mycena excisa 	]]'' 
*''[[	Mycena latifolia 	]]'' 
*''[[	Mycena supina 	]]'' 
*''[[	Mycena tenerrima 	]]'' 
*''[[	Mycena urania 	]]''
*''[[	Mycena xantholeuca 	]]'' 
*''[[	Mycenella lasiosperma 	]]'' 
*''	Mycoacia aurea 	'' – [[kuld-vahanarmik]]
*''	Mycoacia fuscoatra 	'' – [[tumenev vahanarmik]]
*''[[	Mycoacia gilvescens 	]]'' 
*''[[	Mycoacia livida 	]]'' 
*''[[	Mycocalia denudata 	]]'' 
*''[[	Myriostoma coliforme 	]]'' 
*''[[	Naohidea sebacea 	]]'' 
*''[[	Neofavolus alveolaris 	]]'' 
*''[[	Neolentinus schaefferi 	]]'' 
*''[[	Omphaliaster asterosporus 	]]'' 
*''	Onnia leporina 	'' – [[kuuse-jänesepäss]]
*''[[	Osteina obducta 	]]'' 
*''	Osteina undosa 	'' – [[lainjasservaline tümak]]
*''[[	Oudemansiella melanotricha 	]]'' 
*''	Panellus ringens 	'' – [[talipanell]]
*''[[	Peniophora lilacea 	]]'' 
*''[[	Peniophora piceae 	]]'' 
*''[[	Peniophora pithya 	]]'' 
*''[[	Phaeomarasmius rimulincola 	]]'' 
*''[[	Phaeophlebiopsis ravenelii 	]]'' 
*''[[	Phaeotremella simplex 	]]'' 
*''[[	Phallogaster saccatus 	]]'' 
*''[[	Phallus indusiatus 	]]'' 
*''[[	Phellinidium ferrugineofuscum 	]]'' 
*''	Phellinus lundellii 	'' – [[Lundelli taelik]]
*''[[	Phellinus populicola 	]]'' 
*''	Phellinus tremulae 	'' – [[haavataelik]]
*''	Phellodon connatus 	'' – [[pruun vöötnarmik]]
*''	Phellodon fuligineoalbus 	'' – [[pruunikas vöötnarmik]]
*''	Phellodon tomentosus 	'' – [[viltjas vöötnarmik]]
*''[[	Phellodon violascens 	]]'' 
*''	Phellopilus nigrolimitatus 	'' – [[joontaelik]]
*''[[	Phlebia lilascens 	]]'' 
*''[[	Phlebia serialis 	]]'' 
*''[[	Phlebia subserialis 	]]'' 
*''[[	Phlegmacium balteatocumatile 	]]'' 
*''	Phleogena faginea 	'' – [[puidunui]]
*''[[	Pholiota conissans 	]]'' 
*''[[	Pholiota henningsii 	]]'' 
*''[[	Pholiota squarrosoides 	]]'' 
*''[[	Physisporinus crocatus 	]]'' 
*''[[	Picipes melanopus 	]]'' 
*''[[	Picipes rhizophilus 	]]'' 
*''	Pleurotus calyptratus 	'' – [[rõngasservik]]
*''[[	Pluteus aurantiorugosus 	]]'' 
*''[[	Pluteus pseudorobertii 	]]'' 
*''[[	Pluteus pusillulus 	]]'' 
*''[[	Podofomes trogii 	]]'' 
*''	Poronia punctata 	'' – [[täpiline jalgnööbik]]
*''	Porotheleum fimbriatum 	'' – [[kiudservaline poroteel]]
*''[[	Postia balsamea 	]]''
*''[[	Postia lowei 	]]'' 
*''[[	Protostropharia luteonitens 	]]'' 
*''	Psathyrella ammophila 	'' – [[luitepsatürell]]
*''[[	Psathyrella cortinarioides 	]]'' 
*''[[	Psathyrella longicauda 	]]'' 
*''[[	Pseudoomphalina kalchbrenneri 	]]'' 
*''[[	Pseudoporpoloma pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Pseudospongipellis delectans 	]]'' 
*''[[	Pseudotremella moriformis 	]]'' 
*''[[	Psilocybe atrobrunnea 	]]'' 
*''[[	Psilocybe medullosa 	]]'' 
*''[[	Psilocybe paupera 	]]'' 
*''	Punctularia strigosozonata 	'' – [[lõunanahkis]]
*''	Pycnoporellus alboluteus 	'' – [[liibuv roostetorik]]
*''[[	Raduliporus aneirinus 	]]'' 
*''[[	Ramaria aurea 	]]'' 
*''	Ramaria botrytis 	'' – [[punalatv-harik]]
*''	Ramaria gracilis 	'' – [[aniisharik]]
*''[[	Ramaria obtusissima 	]]'' 
*''	Ramariopsis kunzei 	'' – [[valge ramariopsis]]
*''[[	Resiniporus resinascens 	]]''  
*''[[	Resinoporia sordida 	]]''
*''[[	Resupinatus vetlinianus 	]]'' 
*''[[	Rheubarbariboletus armeniacus 	]]''
*''[[	Rhizoctonia fusispora 	]]'' 
*''[[	Rhizoctonia sterigmatica 	]]'' 
*''	Rhodocollybia fodiens 	'' – [[juur-punakõrges]]
*''[[	Rhodocybe caelata 	]]'' 
*''[[	Rhodofomes roseus 	]]'' 
*''	Rhodonia placenta 	'' – [[lõhetümak]]
*''[[	Rhodotus palmatus 	]]'' 
*''[[	Rubroboletus rhodoxanthus 	]]'' 
*''	Rubroboletus satanas 	'' – [[saatana-kivipuravik]]
*''[[	Russula alutacea 	]]'' 
*''[[	Russula emeticicolor 	]]'' 
*''[[	Russula gracillima 	]]'' 
*''[[	Russula pelargonia 	]]'' 
*''[[	Russula pungens 	]]'' 
*''[[	Saccosoma farinaceum 	]]'' 
*''	Sarcosoma globosum 	'' – [[limatünnik]]
*''[[	Scleroderma bovista 	]]'' 
*''[[	Scleroderma cepa 	]]'' 
*''[[	Scotomyces subviolaceus 	]]'' 
*''[[	Scutiger pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Sebacina dimitica 	]]'' 
*''[[	Sistotrema alboluteum 	]]'' 
*''	Sistotrema confluens 	'' – [[kübar-sistotreem]]
*''[[	Skeletocutis alutacea 	]]'' 
*''[[	Skvortzovia pinicola 	]]'' 
*''	Spathularia flavida 	'' – [[harilik pahtlik]]
*''[[	Spongipellis spumeus 	]]'' 
*''[[	Stereum ostrea 	]]'' 
*''[[	Stropharia melanosperma 	]]'' 
*''[[	Stypella grilletii 	]]'' 
*''[[	Stypella subhyalina 	]]'' 
*''[[	Stypella vermiformis 	]]'' 
*''[[	Subulicium lautum 	]]'' 
*''[[	Suillellus queletii 	]]'' 
*''[[	Suillus americanus f. sibiricus 	]]'' 
*''[[	Suillus flavidus 	]]'' 
*''[[	Suillus plorans 	]]'' 
*''[[	Suillus tridentinus 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe mephitica 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe murina 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe putida 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe striipilea 	]]'' 
*''[[	Thaxterogaster porphyropus 	]]'' 
*''[[	Trametopsis cervina 	]]'' 
*''[[	Tremella globispora 	]]'' 
*''[[	Trichaster melanocephalus 	]]'' 
*''	Trichoglossum hirsutum 	'' – [[karvane harjaskeel]]
*''	Tricholoma acerbum 	'' – [[rihvelheinik]]
*''	Tricholoma colossus 	'' – [[hiidheinik]]
*''	Tricholoma focale 	'' – [[sallheinik]]
*''[[	Tubaria confragosa 	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis borealis 	]]'' 
*''[[	Tulasnella hyalina 	]]'' 
*''[[	Tulosesus bisporus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus congregatus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus hiascens 	]]'' 
*''	Tulostoma kotlabae 	'' – [[Kotlaba luiteseen]]
*''[[	Tulostoma melanocyclum 	]]'' 
*''[[	Tulostoma squamosum 	]]'' 
*''[[	Tylospora fibrillosa 	]]'' 
*''[[	Veluticeps ambigua 	]]'' 
*''[[	Vitreoporus dichrous 	]]'' 
*''	Volvariella media 	'' – [[väike tupplehik]]
*''[[	Wynnella silvicola 	]]'' 
*''[[	Xenasma aurantiacum 	]]'' 
}}

==Ohualtid liigid (''V'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus dulcidulus 	]]'' – 
*''[[	Agaricus rusiophyllus 	]]'' – 
*''[[	Alloexidiopsis calcea 	]]'' – 
*''[[	Amanita argentea 	]]'' – 
*''[[	Amanita franchetii 	]]'' – 
*''[[	Amanita regalis 	]]'' – 
*''[[	Amanita virosa 	]]'' – 
*''[[	Amyloporia xantha 	]]'' – 
*''[[	Antrodia gossypium 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia acerosa 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia sphagnicola 	]]'' – 
*''[[	Artomyces pyxidatus 	]]'' – 
*''[[	Ascotremella faginea 	]]'' – 
*''[[	Asterophora parasitica 	]]'' – 
*''[[	Aureonarius limonius 	]]'' – 
*''[[	Barssia oregonensis 	]]'' – 
*''[[	Bondarzewia mesenterica 	]]'' – 
*''[[	Bovista paludosa 	]]'' – 
*''[[	Bovista tomentosa 	]]'' – 
*''[[	Buchwaldoboletus lignicola 	]]'' – 
*''[[	Butyriboletus appendiculatus 	]]'' – 
*''[[	Caloboletus radicans 	]]'' – 
*''[[	Calonarius olearioides 	]]'' – 
*''[[	Camarophyllus alpinus 	]]'' – 
*''[[	Camarops tubulina 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia excelsa 	]]'' – 
*''[[	Clavariadelphus ligula 	]]'' – 
*''[[	Clavariadelphus pistillaris 	]]'' – 
*''[[	Clitocybula lacerata 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis picacea 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius anthracinus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius armeniacus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius biformis 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius bivelus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius cagei 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius claricolor 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius elegantissimus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius incisus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius ionophyllus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius lucorum 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius saturninus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius violaceus ssp. violaceus 	]]'' – 
*''[[	Craterellus lutescens 	]]'' – 
*''[[	Crepidotus luteolus 	]]'' – 
*''[[	Cudonia circinans 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus lacmus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces capitatus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces chrysospermus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces estonicus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces suecicus 	]]'' – 
*''[[	Dichomitus campestris 	]]'' – 
*''[[	Dichomitus squalens 	]]'' – 
*''[[	Echinoderma echinaceum 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces leveillei 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces maculatus 	]]'' – 
*''[[	Entoloma lampropus 	]]'' – 
*''[[	Entoloma mougeotii 	]]'' – 
*''[[	Entoloma papillatum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma platyphylloides 	]]'' – 
*''[[	Exidia recisa 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma carnosum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum coronatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum pectinatum 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus irrigatus 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus laetus 	]]'' – 
*''[[	Grifola frondosa 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra gigas 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra infula 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra sphaerospora 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena delectabilis 	]]'' – 
*''[[	Hericium cirrhatum 	]]'' – 
*''[[	Hericium coralloides 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia petaloides 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe cantharellus 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe coccineocrenata 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe nitrata 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus gliocyclus 	]]'' – 
*''[[	Hymenochaete cruenta 	]]'' – 
*''[[	Hyphoderma albocremeum 	]]'' – 
*''[[	Hypsizygus ulmarius 	]]'' – 
*''[[	Inocutis dryophila 	]]'' – 
*''[[	Inocutis rheades 	]]'' – 
*''[[	Inocybe calospora 	]]'' – 
*''[[	Inocybe grammata 	]]'' – 
*''[[	Inocybe hystrix 	]]'' – 
*''[[	Inocybe phaeodisca 	]]'' – 
*''[[	Inonotus triqueter 	]]'' – 
*''[[	Inosperma calamistratum 	]]'' – 
*''[[	Ischnoderma benzoinum 	]]'' – 
*''[[	Ischnoderma resinosum 	]]'' – 
*''[[	Lactarius flavidus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius hysginus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius sanguifluus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius spinosulus 	]]'' – 
*''[[	Leccinum niveum 	]]'' – 
*''[[	Leccinum roseofractum 	]]'' – 
*''[[	Lentinellus ursinus 	]]'' – 
*''[[	Lepiota brunneoincarnata 	]]'' – 
*''[[	Lepista carpatica 	]]'' – 
*''[[	Limacella glioderma 	]]'' – 
*''[[	Limacellopsis guttata 	]]'' – 
*''[[	Loreleia postii 	]]'' – 
*''[[	Lulesia popinalis 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon caudatum 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon mammiforme 	]]'' – 
*''[[	Microglossum olivaceum 	]]'' – 
*''[[	Microglossum viride 	]]'' – 
*''[[	Mitrula paludosa 	]]'' – 
*''[[	Mycena aurantiomarginata 	]]'' – 
*''[[	Mycena capillaripes 	]]'' – 
*''[[	Mycena chlorantha 	]]'' – 
*''[[	Mycena cyanipes 	]]'' – 
*''[[	Mycena megaspora 	]]'' – 
*''[[	Mycena pseudocorticola 	]]'' – 
*''[[	Mycena pterigena 	]]'' – 
*''[[	Mycena purpureofusca 	]]'' – 
*''[[	Mycena renati 	]]'' – 
*''[[	Mycenastrum corium 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia uda 	]]'' – 
*''[[	Myxarium nucleatum 	]]'' – 
*''[[	Oligoporus sericeomollis 	]]'' – 
*''[[	Onnia tomentosa 	]]'' – 
*''[[	Ossicaulis lignatilis 	]]'' – 
*''[[	Panus neostrigosus 	]]'' – 
*''[[	Parmastomyces mollissimus 	]]'' – 
*''[[	Perenniporia medulla-panis 	]]'' – 
*''[[	Phaeocollybia christinae 	]]'' – 
*''[[	Phaeonematoloma myosotis 	]]'' – 
*''[[	Phellinus laevigatus 	]]'' – 
*''[[	Phellodon niger 	]]'' – 
*''[[	Phlegmacium cyanites 	]]'' – 
*''[[	Phloeomana minutula 	]]'' – 
*''[[	Pholiota tuberculosa 	]]'' – 
*''[[	Phyllotopsis nidulans 	]]'' – 
*''[[	Pleurocybella porrigens 	]]'' – 
*''[[	Pleurotus cornucopiae 	]]'' – 
*''[[	Pleurotus pulmonarius 	]]'' – 
*''[[	Polyporus umbellatus 	]]'' – 
*''[[	Poriella subacida 	]]'' – 
*''[[	Porodaedalea chrysoloma 	]]'' – 
*''[[	Porpolomopsis calyptriformis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella caput-medusae 	]]'' – 
*''[[	Pseudoinonotus dryadeus 	]]'' – 
*''[[	Pterula multifida 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporellus fulgens 	]]'' – 
*''[[	Resinoporia crassa 	]]'' – 
*''[[	Rhizomarasmius setosus 	]]'' – 
*''[[	Rhodocollybia prolixa 	]]'' – 
*''[[	Russula alnetorum 	]]'' – 
*''[[	Russula violeipes 	]]'' – 
*''[[	Sarcodon imbricatus 	]]'' – 
*''[[	Sarcosphaera coronaria 	]]'' – 
*''[[	Sidera lenis 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis odora 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis stellae 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis subincarnata 	]]'' – 
*''[[	Sparassis brevipes 	]]'' – 
*''[[	Sphagnurus paluster 	]]'' – 
*''[[	Spongiporus floriformis 	]]'' – 
*''[[	Steccherinum lacerum 	]]'' – 
*''[[	Stropharia albonitens 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe rancida 	]]'' – 
*''[[	Thelephora anthocephala 	]]'' – 
*''[[	Thelephora caryophyllea 	]]'' – 
*''[[	Thelephora penicillata 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma orirubens 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma populinum 	]]'' – 
*''[[	Tuber rapaeodorum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Verpa bohemica 	]]'' – 
*''[[	Volvariella pusilla 	]]'' – 
*''[[	Volvariella volvacea 	]]'' – 
*''[[	Xylobolus frustulatus 	]]'' –  
}}

==Haruldased liigid (''R'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus comtulus 	]]'' – 
*''[[	Agaricus urinascens 	]]'' – 
*''[[	Aleurodiscus amorphus 	]]'' – 
*''[[	Amanita battarrae 	]]'' – 
*''[[	Amanita strobiliformis 	]]'' – 
*''[[	Amyloporia sinuosa 	]]'' – 
*''[[	Antrodia heteromorpha 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella romellii 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella serpula 	]]'' – 
*''[[	Asterophora lycoperdoides 	]]'' – 
*''[[	Atheniella adonis 	]]'' – 
*''[[	Atheniella leptophylla 	]]'' – 
*''[[	Aurantiporus fissilis 	]]'' – 
*''[[	Auricularia mesenterica 	]]'' – 
*''[[	Balsamia platyspora 	]]'' – 
*''[[	Balsamia vulgaris 	]]'' – 
*''[[	Bolbitius reticulatus 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium candicans 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium laeve 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium obtusisporum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium pruinatum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium vagum 	]]'' – 
*''[[	Bulbillomyces farinosus 	]]'' – 
*''[[	Butyrea luteoalba 	]]'' – 
*''[[	Caloboletus calopus 	]]'' – 
*''[[	Calocera furcata 	]]'' – 
*''[[	Calonarius rufo-olivaceus 	]]'' – 
*''[[	Caloscypha fulgens 	]]'' – 
*''[[	Calyptella capula 	]]'' – 
*''[[	Calyptella flos-albus 	]]'' – 
*''[[	Cantharellopsis prescotii 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia reticulata 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia viridans 	]]'' – 
*''[[	Ceriporiopsis mucida 	]]'' – 
*''[[	Chamaemyces fracidus 	]]'' – 
*''[[	Chlorencoelia versiformis 	]]'' – 
*''[[	Chlorociboria aeruginosa 	]]'' – 
*''[[	Cinereomyces lindbladii 	]]'' – 
*''[[	Clavaria argillacea 	]]'' – 
*''[[	Clavaria falcata 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis corniculata 	]]'' – 
*''[[	Climacodon septentrionalis 	]]'' – 
*''[[	Clitocybe agrestis 	]]'' – 
*''[[	Clitopilus nitellinus 	]]'' – 
*''[[	Conferticium ochraceum 	]]'' – 
*''[[	Coniophora olivacea 	]]'' – 
*''[[	Coprinellus flocculosus 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis nivea 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps capitata 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps militaris 	]]'' – 
*''[[	Coriolopsis gallica 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius acutus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius casimiri 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius croceus var. croceus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius malachius 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius orellanus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius saniosus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius uraceus 	]]'' – 
*''[[	Crepidotus applanatus 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus pratensis 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus russocoriaceus 	]]'' – 
*''[[	Cyanoboletus pulverulentus 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella cinnabarina 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces chrysocomus 	]]'' – 
*''[[	Daedaleopsis tricolor 	]]'' – 
*''[[	Deconica coprophila 	]]'' – 
*''[[	Deconica merdaria 	]]'' – 
*''[[	Deconica montana 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele acerina 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele alliacea 	]]'' – 
*''[[	Dentipellis fragilis 	]]'' – 
*''[[	Descolea alba 	]]'' – 
*''[[	Diplomitoporus flavescens 	]]'' – 
*''[[	Discina ancilis 	]]'' – 
*''[[	Disciotis venosa 	]]'' – 
*''[[	Entoloma asprellum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma byssisedum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma chalybeum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma elodes 	]]'' – 
*''[[	Entoloma euchroum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma excentricum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma juncinum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma pleopodium 	]]'' – 
*''[[	Entoloma rhodocylix 	]]'' – 
*''[[	Entoloma serrulatum 	]]'' – 
*''[[	Exidia glandulosa 	]]'' – 
*''[[	Exidia thuretiana 	]]'' – 
*''[[	Faerberia carbonaria 	]]'' – 
*''[[	Fistulina hepatica 	]]'' – 
*''[[	Flammulaster carpophilus 	]]'' – 
*''[[	Galerina nana 	]]'' – 
*''[[	Galerina paludosa 	]]'' – 
*''[[	Galerina sphagnorum 	]]'' – 
*''[[	Galerina stylifera 	]]'' – 
*''[[	Galerina triscopa 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma lucidum 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma pfeifferi 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma resinaceum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum quadrifidum 	]]'' – 
*''[[	Genea fragrans 	]]'' – 
*''[[	Genea lespiaultii 	]]'' – 
*''[[	Genea verrucosa 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum fallax 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum glabrum 	]]'' – 
*''[[	Geopora arenicola 	]]'' – 
*''[[	Gerronema xanthophyllum 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus psittacinus 	]]'' – 
*''[[	Gloeophyllum trabeum 	]]'' – 
*''[[	Glutinoglossum glutinosum 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius glutinosus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius maculatus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius roseus 	]]'' – 
*''[[	Guepinia helvelloides 	]]'' – 
*''[[	Gymnopus foetidus 	]]'' – 
*''[[	Gyrodon lividus 	]]'' – 
*''[[	Gyrophanopsis polonensis 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus castaneus 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus cyanescens 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pumilum 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pusillum 	]]'' – 
*''[[	Helvella lacunosa 	]]'' – 
*''[[	Helvella solitaria 	]]'' – 
*''[[	Helvella sublicia 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena subtilis 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia fluxilis 	]]'' – 
*''[[	Hydnoporia tabacina 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya cerebriformis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya michaelis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotryopsis suevica 	]]'' – 
*''[[	Hydropodia subalpina 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe acutoconica 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe chlorophana 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe coccinea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe punicea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe quieta 	]]'' – 
*''[[	Hygrophoropsis pallida 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus discoideus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus poetarum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus pudorinus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus russula 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma elongatum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma polytrichi 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma subericaeum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma udum 	]]'' – 
*''[[	Inocybe acuta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe godeyi 	]]'' – 
*''[[	Inocybe haemacta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe personata 	]]'' – 
*''[[	Inonotus cuticularis 	]]'' – 
*''[[	Inonotus hispidus 	]]'' – 
*''[[	Inonotus obliquus 	]]'' – 
*''[[	Inosperma adaequatum 	]]'' – 
*''[[	Irpex lacteus 	]]'' – 
*''[[	Junghuhnia nitida 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acerrimus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acris 	]]'' – 
*''[[	Lactarius albocarneus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius chrysorrheus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius lilacinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius picinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius trivialis 	]]'' – 
*''[[	Leccinum vulpinum 	]]'' – 
*''[[	Lentinus tigrinus 	]]'' – 
*''[[	Leucocortinarius bulbiger 	]]'' – 
*''[[	Lichenomphalia umbellifera 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon echinatum 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula fistulosa var. fistulosa 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula juncea 	]]'' – 
*''[[	Melanophyllum haematospermum 	]]'' – 
*''[[	Meruliopsis taxicola 	]]'' – 
*''[[	Microstoma protractum 	]]'' – 
*''[[	Morchella conica 	]]'' – 
*''[[	Morchella esculenta 	]]'' – 
*''[[	Morchella gigas 	]]'' – 
*''[[	Mycena atroalba 	]]'' – 
*''[[	Mycena clavularis 	]]'' – 
*''[[	Mycena crocata 	]]'' – 
*''[[	Mycena flavescens 	]]'' – 
*''[[	Mycena olivaceomarginata 	]]'' – 
*''[[	Mycena plumipes 	]]'' – 
*''[[	Narcissea patouillardii 	]]'' – 
*''[[	Nidularia deformis 	]]'' – 
*''[[	Noblesia crocea 	]]'' – 
*''[[	Onygena corvina 	]]'' – 
*''[[	Onygena equina 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus corticola 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus obducens 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes citrina 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes melanoxantha 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus papilionaceus 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus semiovatus 	]]'' – 
*''[[	Panellus violaceofulvus 	]]'' – 
*''[[	Panus conchatus 	]]'' – 
*''[[	Paxillus rubicundulus 	]]'' – 
*''[[	Peziza ammophila 	]]'' – 
*''[[	Peziza saniosa 	]]'' – 
*''[[	Phaeolepiota aurea 	]]'' – 
*''[[	Phaeomarasmius erinaceus 	]]'' – 
*''[[	Phlebia rufa 	]]'' – 
*''[[	Pholiota adiposa s.str. 	]]'' – 
*''[[	Phylloporus pelletieri 	]]'' – 
*''[[	Physisporinus vitreus 	]]'' – 
*''[[	Pisolithus arhizus 	]]'' – 
*''[[	Plectania melastoma 	]]'' – 
*''[[	Plicaturopsis crispa 	]]'' – 
*''[[	Pluteus ephebeus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus petasatus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus phlebophorus 	]]'' – 
*''[[	Podosordaria tulasnei 	]]'' – 
*''[[	Polyporus tuberaster 	]]'' – 
*''[[	Porodaedalea pini 	]]'' – 
*''[[	Porostereum spadiceum 	]]'' – 
*''[[	Porphyrellus porphyrosporus 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella corrugis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella microrhiza 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella noli-tangere 	]]'' – 
*''[[	Pseudoboletus parasiticus 	]]'' – 
*''[[	Pseudomerulius aureus 	]]'' – 
*''[[	Pseudosperma squamatum 	]]'' – 
*''[[	Ptychogaster albus 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporus cinnabarinus 	]]'' – 
*''[[	Ramaria flava 	]]'' – 
*''[[	Ramaria formosa 	]]'' – 
*''[[	Rhizocybe pruinosa 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenicolor 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenolens 	]]'' – 
*''[[	Russula caerulea 	]]'' – 
*''[[	Russula curtipes 	]]'' – 
*''[[	Russula rhodopus 	]]'' – 
*''[[	Serpula himantioides 	]]'' – 
*''[[	Singerocybe phaeophthalma 	]]'' – 
*''[[	Sparassis crispa 	]]'' – 
*''[[	Spongipellis ambiens 	]]'' – 
*''[[	Steccherinum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Strobilomyces strobilaceus 	]]'' – 
*''[[	Stropharia hornemannii 	]]'' – 
*''[[	Stropharia pseudocyanea 	]]'' – 
*''[[	Suillus cavipes 	]]'' – 
*''[[	Suillus placidus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster eburneus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster multiformis 	]]'' – 
*''[[	Thuemenidium atropurpureum 	]]'' – 
*''[[	Tolypocladium longisegmentatum 	]]'' – 
*''[[	Trametes pubescens 	]]'' – 
*''[[	Trichaptum biforme 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma aurantium 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma columbetta 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma pessundatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma sejunctum 	]]'' – 
*''[[	Tricholomopsis decora 	]]'' – 
*''[[	Tuber albidum 	]]'' – 
*''[[	Tuber dryophilum 	]]'' – 
*''[[	Tuber maculatum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma brumale 	]]'' – 
*''[[	Typhula ishikariensis 	]]'' – 
*''[[	Typhula quisquiliaris 	]]'' – 
*''[[	Urnula craterium 	]]'' – 
*''[[	Veluticeps abietina 	]]'' – 
*''[[	Verpa conica 	]]'' – 
*''[[	Vibrissea truncorum 	]]'' – 
*''[[	Volvariella bombycina 	]]'' – 
*''[[	Volvariella hypopithys 	]]'' – 
*''[[	Volvariella murinella 	]]'' – 
*''[[	Volvariella taylorii 	]]'' – 
*''[[	Xerula pudens 	]]'' – 
}}

==Puuduliku andmestikuga, aga kategooriatesse ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' kuuluvad liigid (''I'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Amphinema diadema 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella semisupina 	]]'' – 
*''[[	Ceratobasidium cornigerum 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Colacogloea peniophorae 	]]'' – 
*''[[	Coltricia cinnamomea 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella granulosa 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces microsporus 	]]'' – 
*''[[	Dacryonaema rufum 	]]'' – 
*''[[	Deconica subviscida 	]]'' – 
*''[[	Entoloma sinuatum 	]]'' – 
*''[[	Fuscoporia ferrea 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma radicosum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus hypothejus 	]]'' – 
*''[[	Hyphoderma obtusiforme 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Hypochnicium cymosum 	]]'' – 
*''[[	Lentaria byssiseda 	]]'' – 
*''[[	Leratiomyces squamosus 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon norvegicum 	]]'' – 
*''[[	Mensularia hastifera 	]]'' – 
*''[[	Mycena pelianthina 	]]'' – 
*''[[	Myxomphalia maura 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella foliacea 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella mycetophiloides 	]]'' – 
*''[[	Phanerochaete jose-ferreirae 	]]'' – 
*''[[	Phellinus nigricans 	]]'' – 
*''[[	Pluteus godeyi 	]]'' – 
*''[[	Pluteus plautus 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia ochracea 	]]'' – 
*''[[	Russula chloroides 	]]'' – 
*''[[	Russula livescens 	]]'' – 
*''[[	Sarcoscypha coccinea 	]]'' – 
*''[[	Stypella subgelatinosa 	]]'' – 
*''[[	Suillosporium cystidiatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma equestre 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma squarrulosum 	]]'' – 
*''[[	Tuber nitidum 	]]'' – 
*''[[	Xenasmatella ardosiaca 	]]'' – 
}}

==Viited==
{{Viited}}

==Vaata ka==
* [[Eesti seente punane nimestik]]

[[Kategooria:Looduskaitse]]</text>
      <sha1>eyzzj7za73qpy7pixqjtfen24q399cr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142664</id>
      <parentid>7142663</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:15:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7142664</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="36981" sha1="oyhf6h3sh0tlt3bsz7b6zd1quosu2ii" xml:space="preserve">[[Pilt:Koobalttorik1.jpg|pisi|[[Koobalttorik]] (''Terana coerulea'') on Poolas väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liik]]
[[Pilt:Loweomyces fractipes.jpg|pisi|''[[Loweomyces fractipes]]'' on Poolas väljasuremisohus liik]]
[[Pilt:Valkjas tardservik1.jpg|pisi|[[Valkjas tardservik]] (''Hohenbuehelia petaloides'') on Poolas ohualdis liik]]
[[Pilt:Deconica coprophila1.jpg|pisi|''[[Deconica coprophila]]'' on Poolas haruldane liik]]

Alljärgnevates nimekirjades on Poola punase nimestiku seened 2006. aasta seisuga.&lt;ref&gt;https://www.grzyby.pl/czerwona-lista-skorowidz-lat.htm&lt;/ref&gt;

==Poola punase nimestiku ohustatuse kategooriad==
*Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud (''Ex'')
*Väljasuremisohus (''E'')
*Ohualtid (''V'')
*Haruldased (''R'')
*Puuduliku andmestikuga, aga kategooriates ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' (''I'')&lt;ref&gt;[https://www.researchgate.net/profile/Malgorzata_Bak/publication/267625509_Red_list_of_the_algae_in_Poland/links/5ec2a647299bf1c09ac4f89d/Red-list-of-the-algae-in-Poland.pdf Red list of plants and fungi in Poland]&lt;/ref&gt;

==Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liigid (''Ex'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Aleurodiscus aurantius 	]]''
*''[[	Amanita caesarea 	]]''
*''[[	Amylocorticium subsulphureum 	]]''
*''[[	Baltazaria galactina 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium pulchrum 	]]'' 
*''[[	Chamonixia caespitosa 	]]'' 
*''[[	Colacogloea effusa 	]]'' 
*''[[	Corticium macrosporopsis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bulbosus 	]]'' 
*''[[	Cystobasidium fimetarium 	]]'' 
*''[[	Cytidiella albida 	]]'' 
*''[[	Dendrominia dryina 	]]'' 
*''[[	Eichleriella alliciens 	]]'' 
*''[[	Eichleriella leucophaea 	]]'' 
*''[[	Exidia badioumbrina 	]]'' 
*''[[	Exidia umbrinella 	]]'' 
*''[[	Gautieria morchelliformis 	]]'' 
*''	Geastrum berkeleyi 	'' – [[Berkeley maatäht]]
*''	Gloiodon strigosus 	'' – [[harjasnarmik]]
*''[[	Helicogloea graminicola 	]]'' 
*''[[	Hydnellum glaucopus 	]]'' 
*''[[	Hydnellum scrobiculatum 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ceracea 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe spadicea 	]]'' 
*''[[	Hyphodermella corrugata 	]]'' 
*''[[	Hypochnella violacea 	]]'' 
*''[[	Hysterangium hessei 	]]'' 
*''[[	Lentaria afflata 	]]'' 
*''[[	Lepiota erminea 	]]'' 
*''[[	Lepiota lilacea 	]]'' 
*''[[	Lepiota parvannulata 	]]'' 
*''[[	Mycorrhaphium pusillum 	]]'' 
*''[[	Octaviania neuhoffii 	]]'' 
*''[[	Phellodon confluens 	]]'' 
*''[[	Phlebia bresadolae 	]]'' 
*''	Phlebia subochracea 	'' – [[ere tardnahkis]]
*''[[	Phlebiopsis crassa 	]]'' 
*''[[	Protodontia fascicularis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella bifrons 	]]'' 
*''[[	Ramaricium albo-ochraceum 	]]''  
*''[[	Rhizoctonia terrigena 	]]'' 
*''	Russula intermedia 	'' – [[Lundelli pilvik]]
*''[[	Scytinostroma odoratum 	]]''
*''[[	Septobasidium carestianum 	]]''  
*''[[	Septobasidium fuscoviolaceum 	]]''  
*''[[	Terana caerulea 	]]'' 
*''[[	Tremella exigua 	]]'' 
*''[[	Tremella indecorata 	]]'' 
*''	Tricholoma fucatum 	'' – [[habras heinik]]
*''[[	Tricholoma luridum 	]]''
*''	Tuber aestivum 	'' – [[suvitrühvel]]
}}

==Väljasuremisohus liigid (''E'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''	Abortiporus biennis 	'' – [[ebardtorik]]
*''[[	Abortiporus fractipes 	]]'' 
*''[[	Agaricus placomyces 	]]'' 
*''[[	Agrocybe firma 	]]'' 
*''	Albatrellus confluens 	'' – [[kimp-lambaseenik]]
*''	Albatrellus ovinus 	'' – [[harilik lambaseenik]]
*''[[	Albatrellus subrubescens 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum disciforme 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum subcruentatum 	]]'' 
*''[[	Aleurodiscus cerussatus 	]]'' 
*''[[	Alloclavaria purpurea 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium cebennense 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium subincarnatum 	]]'' 
*''	Amylocystis lapponica 	'' – [[poropoorik]]
*''	Anomoporia bombycina 	'' – [[lilla marlpoorik]]
*''[[	Anthoporia albobrunnea 	]]'' 
*''	Antrodiella citrinella 	'' – [[sidrunkollane antrodiell]]
*''[[	Antrodiella foliaceodentata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia lobata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia oniscus 	]]'' 
*''[[	Arrhenia philonotis 	]]'' 
*''	Arrhenia retiruga 	'' – [[tanu-samblalehik]]
*''[[	Arrhenia spathulata 	]]'' 
*''	Asterodon ferruginosus 	'' – [[liibuv narmastaelik]]
*''	Asterostroma cervicolor 	'' – [[Massee põdranahkis]]
*''	Astraeus hygrometricus 	'' – [[baromeeterseen]]
*''[[	Aureoboletus gentilis 	]]'' 
*''[[	Battarrea phalloides 	]]'' 
*''[[	Boidinia furfuracea 	]]'' 
*''	Boletopsis grisea 	'' – [[hall hundiseenik]]
*''	Boletopsis leucomelaena 	'' – [[must hundiseenik]]
*''[[	Boletus aereus 	]]'' 
*''[[	Boreostereum radiatum 	]]'' 
*''[[	Bovista aestivalis 	]]'' 
*''[[	Bovista graveolens 	]]'' 
*''[[	Brunneoporus malicola 	]]'' 
*''[[	Buchwaldoboletus hemichrysus 	]]'' 
*''Butyriboletus fechtneri 	'' – [[Fechtneri kivipuravik]]
*''[[	Butyriboletus regius 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium atrovirens 	]]'' 
*''[[	Calcipostia guttulata 	]]'' 
*''[[	Calocera glossoides 	]]'' 
*''[[	Calonarius aureofulvus 	]]'' 
*''[[	Calvatia candida 	]]'' 
*''[[	Calvatia cyathiformis 	]]'' 
*''[[	Calyptella campanula 	]]'' 
*''[[	Cantharellus friesii 	]]'' 
*''	Catathelasma imperiale 	'' – [[hiidloorik]]
*''[[	Cerinomyces tortus 	]]'' 
*''[[	Cerioporus stereoides 	]]'' 
*''	Ceriporia purpurea 	'' – [[punane võrkpoorik]]
*''	Ceriporiopsis subvermispora 	'' – [[härmpoorik]]
*''[[	Chroogomphus helveticus 	]]'' 
*''[[	Chrysomphalina chrysophylla 	]]'' 
*''[[	Clavaria fumosa 	]]'' 
*''[[	Clavaria zollingeri 	]]'' 
*''	Clavariadelphus truncatus 	'' – [[tömp tõlvharik]]
*''[[	Clavulicium macounii 	]]'' 
*''[[	Clitocybe paropsis 	]]'' 
*''[[	Clitocybe subcordispora 	]]'' 
*''[[	Conferticium ravum 	]]'' 
*''[[	Conocybe ambigua 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis canoceps 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis narcotica 	]]'' 
*''	Coprinus sterquilinus 	'' – [[sõnniku-soomustindik]]
*''[[	Cortinarius alnetorum 	]]'' 
*''[[	Cortinarius balaustinus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bataillei 	]]'' 
*''[[	Cortinarius dilutus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius fulvescens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melanotus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melleopallens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius opimus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius privignoides 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rigens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rubricosus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius spadiceus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius stemmatus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius tabularis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triformis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triumphans 	]]'' 
*''[[	Cortinarius umbrinolens 	]]'' 
*''[[	Cotylidia pannosa 	]]'' 
*''[[	Cotylidia undulata 	]]'' 
*''[[	Cristinia helvetica 	]]'' 
*''	Crustoderma dryinum 	'' – [[ookernahkis]]
*''[[	Crustodontia chrysocreas 	]]'' 
*''[[	Crustomyces subabruptus 	]]'' 
*''[[	Crystallicutis serpens 	]]'' 
*''[[	Cyathus stercoreus 	]]'' 
*''	Cyclocybe cylindracea 	'' – [[lõuna-põldseen]]
*''[[	Cystoagaricus populinus 	]]'' 
*''	Cytidia salicina 	'' – [[pajunahkis]]
*''[[	Dacrymyces ovisporus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces variisporus 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus karstenii 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus sudans 	]]'' 
*''[[	Deconica philipsii 	]]'' 
*''[[	Deconica phyllogena 	]]'' 
*''[[	Dendrocollybia racemosa 	]]'' 
*''[[	Dendrocorticium polygonioides 	]]'' 
*''[[	Dendrothele commixta 	]]'' 
*''[[	Dentipratulum bialoviesense 	]]'' 
*''[[	Desarmillaria tabescens 	]]'' 
*''[[	Dichomitus albidofuscus 	]]'' 
*''[[	Dictyopus junquilleus 	]]'' 
*''[[	Diplomitoporus crustulinus 	]]'' 
*''[[	Disciseda bovista 	]]'' 
*''[[	Disciseda candida 	]]'' 
*''[[	Ditangium cerasi 	]]'' 
*''[[	Ditiola peziziformis 	]]'' 
*''[[	Ditiola radicata 	]]'' 
*''[[	Echinoderma jacobi 	]]'' 
*''[[	Efibulella deflectens 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces anthracinus 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces cyanosporus 	]]''  
*''[[	Elaphomyces papillatus 	]]'' 
*''	Elmerina caryae 	'' – [[harilik tardpoorik]]
*''[[	Entocybe pseudoturbida 	]]'' 
*''[[	Entocybe turbida 	]]'' 
*''[[	Entoloma atromarginatum 	]]'' 
*''	Entoloma bloxamii 	'' – [[Bloxami punalehik]]
*''[[	Entoloma clandestinum 	]]'' 
*''[[	Entoloma griseocyaneum 	]]'' 
*''[[	Entoloma placidum 	]]'' 
*''[[	Entoloma prunuloides 	]]'' 
*''[[	Entoloma rhombisporum 	]]'' 
*''[[	Entoloma strigosissimum 	]]'' 
*''[[	Eocronartium muscicola 	]]'' 
*''[[	Epithele typhae 	]]'' 
*''	Erastia salmonicolor 	'' – [[lõhepoorik]]
*''[[	Erythricium laetum 	]]'' 
*''	Exidia candida 	'' – [[kõhrsüldik]]
*''[[	Exidia candida var. cartilaginea 	]]''  
*''[[	Exidia repanda 	]]''
*''[[	Exidiopsis effusa 	]]'' 
*''	Flavidoporia pulvinascens 	'' – [[haavakorgik]]
*''	Fomitopsis officinalis 	'' – [[lehisepess]]
*''[[	Fomitopsis pulvina 	]]'' 
*''	Fomitopsis ramentacea 	'' – [[oksakorgik]]
*''[[	Fuscoporia torulosa 	]]''
*''	Fuscoporia viticola 	'' – [[helepruun taelik]]
*''[[	Galerina ampullaceocystis 	]]'' 
*''[[	Galerina badipes 	]]'' 
*''[[	Galerina jaapii 	]]'' 
*''[[	Gastrosporium simplex 	]]'' 
*''[[	Geastrum campestre 	]]'' 
*''[[	Geastrum corollinum 	]]'' 
*''[[	Geastrum elegans 	]]'' 
*''[[	Geastrum floriforme 	]]'' 
*''[[	Geastrum fornicatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum hungaricum 	]]'' 
*''[[	Geastrum minimum 	]]'' 
*''[[	Geastrum nanum 	]]'' 
*''	Geastrum rufescens 	'' – [[punakas maatäht]]
*''[[	Geastrum saccatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum striatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum triplex 	]]'' 
*''[[	Gelatoporia pannocincta 	]]'' 
*''[[	Gliophorus perplexus 	]]'' 
*''[[	Gloeocystidiellum convolvens 	]]''  
*''[[	Gloioxanthomyces vitellinus 	]]'' 
*''	Gomphus clavatus 	'' – [[vurrik]]
*''[[	Guepiniopsis buccina 	]]'' 
*''[[	Gymnopilus flavus 	]]'' 
*''	Gymnopilus picreus 	'' – [[tume tulinutt]]
*''[[	Gymnopilus stabilis 	]]'' 
*''[[	Gymnopus ocior 	]]'' 
*''[[	Gymnopus putillus 	]]'' 
*''	Hapalopilus croceus 	'' – [[krookuspruunik]]
*''	Hemileccinum impolitum 	'' – [[kollane kivipuravik]]
*''[[	Hemimycena crispata 	]]'' 
*''	Hemipholiota heteroclita 	'' – [[lõhna-ebamampel]]
*''	Hemistropharia albocrenulata 	'' – [[täkiline ebamampel]]
*''	Hericium erinaceus 	'' – [[lõvilakk-korallnarmik]]
*''[[	Hericium flagellum 	]]'' 
*''	Hermanssonia centrifuga 	'' – [[volt-tardnahkis]]
*''[[	Heteroradulum deglubens 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia longipes 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia reniformis 	]]'' 
*''[[	Hyalodon piceicola 	]]'' 
*''[[	Hydnangium carneum 	]]'' 
*''	Hydnellum aurantiacum 	'' – [[kuld-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum auratile 	'' – [[porgand-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum caeruleum 	'' – [[sini-kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum compactum 	]]'' 
*''[[	Hydnellum concrescens 	]]'' 
*''Hydnellum ferrugineum 	'' – [[pruun kübarnarmik]]
*''	Hydnellum geogenium 	'' – [[väävel-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum peckii 	'' – [[Pecki kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum suaveolens 	]]'' 
*''[[	Hydnoporia corrugata 	]]'' 
*''[[	Hydropus atramentosus 	]]'' 
*''[[	Hydropus marginellus 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe aurantiosplendens 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ingrata 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe insipida 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe intermedia 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe mucronella 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ovina 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe parvula 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe reidii 	]]'' 
*''[[	Hygrophorus hyacinthinus 	]]'' 
*''[[	Hymenochaete cinnamomea 	]]'' 
*''	Hymenochaete fuliginosa 	'' – [[tume tubaknahkis]]
*''[[	Hymenogaster olivaceus 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeoides 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeum 	]]'' 
*''[[	Hysterangium separabile 	]]'' 
*''[[	Inocybe abjecta 	]]'' 
*''[[	Inocybe glabripes 	]]'' 
*''[[	Inocybe paludinella 	]]'' 
*''[[	Inocybe putilla 	]]'' 
*''[[	Inocybe rufoalba 	]]'' 
*''[[	Inocybe xanthomelas 	]]'' 
*''[[	Irpicodon pendulus 	]]'' 
*''	Junghuhnia collabens 	'' – [[pruun nääts]]
*''[[	Kavinia alboviridis 	]]'' 
*''[[	Kavinia himantia 	]]'' 
*''[[	Kneiffiella abdita 	]]'' 
*''[[	Laccaria maritima 	]]'' 
*''	Lactarius controversus 	'' – [[roosa riisikas]]
*''[[	Lactarius insulsus 	]]'' 
*''[[	Lactarius lacunarum 	]]'' 
*''Lactarius repraesentaneus 	'' – [[tore riisikas]]
*''	Lactarius resimus 	'' – [[valge riisikas]]
*''[[	Lactarius sphagneti 	]]'' 
*''	Lactarius zonarioides 	'' – [[Bresadola riisikas]]
*''	Lactarius violascens 	'' – [[lillakas riisikas]]
*''[[	Laeticutis cristata 	]]'' 
*''[[	Leccinum rotundifoliae 	]]'' 
*''[[	Lentinellus flabelliformis 	]]'' 
*''	Lentinellus vulpinus 	'' – [[rebaslentinell]]
*''[[	Lepiota echinella 	]]'' 
*''	Lepiota grangei 	'' – [[rohe-harisirmik]]
*''[[	Lepiota griseovirens 	]]'' 
*''[[	Lepiota tomentella 	]]'' 
*''	Leptoporus mollis 	'' – [[kuuse-lillatümak]]
*''[[	Leucopaxillus paradoxus 	]]'' 
*''	Leucopaxillus salmonifolius 	'' – [[lõhe-lehtervahelik]]
*''[[	Litschauerella clematitis 	]]'' 
*''[[	Lobulicium occultum 	]]'' 
*''[[	Lulesia fallax 	]]'' 
*''[[	Lulesia obscura 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon decipiens 	]]''
*''[[	Lycoperdon ericaeum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon marginatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon radicatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon turneri 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum deliberatum 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum transforme 	]]'' 
*''[[	Marasmius limosus 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium leucoxanthum 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium luridum 	]]'' 
*''[[	Melanophyllum eyrei 	]]'' 
*''[[	Montagnea radiosa 	]]'' 
*''[[	Mucronella calva 	]]'' 
*''[[	Muscinupta laevis 	]]'' 
*''[[	Mycena aciculata 	]]'' 
*''[[	Mycena belliae 	]]'' 
*''[[	Mycena concolor 	]]'' 
*''[[	Mycena excisa 	]]'' 
*''[[	Mycena latifolia 	]]'' 
*''[[	Mycena supina 	]]'' 
*''[[	Mycena tenerrima 	]]'' 
*''[[	Mycena urania 	]]''
*''[[	Mycena xantholeuca 	]]'' 
*''[[	Mycenella lasiosperma 	]]'' 
*''	Mycoacia aurea 	'' – [[kuld-vahanarmik]]
*''	Mycoacia fuscoatra 	'' – [[tumenev vahanarmik]]
*''[[	Mycoacia gilvescens 	]]'' 
*''[[	Mycoacia livida 	]]'' 
*''[[	Mycocalia denudata 	]]'' 
*''[[	Myriostoma coliforme 	]]'' 
*''[[	Naohidea sebacea 	]]'' 
*''[[	Neofavolus alveolaris 	]]'' 
*''[[	Neolentinus schaefferi 	]]'' 
*''[[	Omphaliaster asterosporus 	]]'' 
*''	Onnia leporina 	'' – [[kuuse-jänesepäss]]
*''[[	Osteina obducta 	]]'' 
*''	Osteina undosa 	'' – [[lainjasservaline tümak]]
*''[[	Oudemansiella melanotricha 	]]'' 
*''	Panellus ringens 	'' – [[talipanell]]
*''[[	Peniophora lilacea 	]]'' 
*''[[	Peniophora piceae 	]]'' 
*''[[	Peniophora pithya 	]]'' 
*''[[	Phaeomarasmius rimulincola 	]]'' 
*''[[	Phaeophlebiopsis ravenelii 	]]'' 
*''[[	Phaeotremella simplex 	]]'' 
*''[[	Phallogaster saccatus 	]]'' 
*''[[	Phallus indusiatus 	]]'' 
*''[[	Phellinidium ferrugineofuscum 	]]'' 
*''	Phellinus lundellii 	'' – [[Lundelli taelik]]
*''[[	Phellinus populicola 	]]'' 
*''	Phellinus tremulae 	'' – [[haavataelik]]
*''	Phellodon connatus 	'' – [[pruun vöötnarmik]]
*''	Phellodon fuligineoalbus 	'' – [[pruunikas vöötnarmik]]
*''	Phellodon tomentosus 	'' – [[viltjas vöötnarmik]]
*''[[	Phellodon violascens 	]]'' 
*''	Phellopilus nigrolimitatus 	'' – [[joontaelik]]
*''[[	Phlebia lilascens 	]]'' 
*''[[	Phlebia serialis 	]]'' 
*''[[	Phlebia subserialis 	]]'' 
*''[[	Phlegmacium balteatocumatile 	]]'' 
*''	Phleogena faginea 	'' – [[puidunui]]
*''[[	Pholiota conissans 	]]'' 
*''[[	Pholiota henningsii 	]]'' 
*''[[	Pholiota squarrosoides 	]]'' 
*''[[	Physisporinus crocatus 	]]'' 
*''[[	Picipes melanopus 	]]'' 
*''[[	Picipes rhizophilus 	]]'' 
*''	Pleurotus calyptratus 	'' – [[rõngasservik]]
*''[[	Pluteus aurantiorugosus 	]]'' 
*''[[	Pluteus pseudorobertii 	]]'' 
*''[[	Pluteus pusillulus 	]]'' 
*''[[	Podofomes trogii 	]]'' 
*''	Poronia punctata 	'' – [[täpiline jalgnööbik]]
*''	Porotheleum fimbriatum 	'' – [[kiudservaline poroteel]]
*''[[	Postia balsamea 	]]''
*''[[	Postia lowei 	]]'' 
*''[[	Protostropharia luteonitens 	]]'' 
*''	Psathyrella ammophila 	'' – [[luitepsatürell]]
*''[[	Psathyrella cortinarioides 	]]'' 
*''[[	Psathyrella longicauda 	]]'' 
*''[[	Pseudoomphalina kalchbrenneri 	]]'' 
*''[[	Pseudoporpoloma pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Pseudospongipellis delectans 	]]'' 
*''[[	Pseudotremella moriformis 	]]'' 
*''[[	Psilocybe atrobrunnea 	]]'' 
*''[[	Psilocybe medullosa 	]]'' 
*''[[	Psilocybe paupera 	]]'' 
*''	Punctularia strigosozonata 	'' – [[lõunanahkis]]
*''	Pycnoporellus alboluteus 	'' – [[liibuv roostetorik]]
*''[[	Raduliporus aneirinus 	]]'' 
*''[[	Ramaria aurea 	]]'' 
*''	Ramaria botrytis 	'' – [[punalatv-harik]]
*''	Ramaria gracilis 	'' – [[aniisharik]]
*''[[	Ramaria obtusissima 	]]'' 
*''	Ramariopsis kunzei 	'' – [[valge ramariopsis]]
*''[[	Resiniporus resinascens 	]]''  
*''[[	Resinoporia sordida 	]]''
*''[[	Resupinatus vetlinianus 	]]'' 
*''[[	Rheubarbariboletus armeniacus 	]]''
*''[[	Rhizoctonia fusispora 	]]'' 
*''[[	Rhizoctonia sterigmatica 	]]'' 
*''	Rhodocollybia fodiens 	'' – [[juur-punakõrges]]
*''[[	Rhodocybe caelata 	]]'' 
*''[[	Rhodofomes roseus 	]]'' 
*''	Rhodonia placenta 	'' – [[lõhetümak]]
*''[[	Rhodotus palmatus 	]]'' 
*''[[	Rubroboletus rhodoxanthus 	]]'' 
*''	Rubroboletus satanas 	'' – [[saatana-kivipuravik]]
*''[[	Russula alutacea 	]]'' 
*''[[	Russula emeticicolor 	]]'' 
*''[[	Russula gracillima 	]]'' 
*''[[	Russula pelargonia 	]]'' 
*''[[	Russula pungens 	]]'' 
*''[[	Saccosoma farinaceum 	]]'' 
*''	Sarcosoma globosum 	'' – [[limatünnik]]
*''[[	Scleroderma bovista 	]]'' 
*''[[	Scleroderma cepa 	]]'' 
*''[[	Scotomyces subviolaceus 	]]'' 
*''[[	Scutiger pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Sebacina dimitica 	]]'' 
*''[[	Sistotrema alboluteum 	]]'' 
*''	Sistotrema confluens 	'' – [[kübar-sistotreem]]
*''[[	Skeletocutis alutacea 	]]'' 
*''[[	Skvortzovia pinicola 	]]'' 
*''	Spathularia flavida 	'' – [[harilik pahtlik]]
*''[[	Spongipellis spumeus 	]]'' 
*''[[	Stereum ostrea 	]]'' 
*''[[	Stropharia melanosperma 	]]'' 
*''[[	Stypella grilletii 	]]'' 
*''[[	Stypella subhyalina 	]]'' 
*''[[	Stypella vermiformis 	]]'' 
*''[[	Subulicium lautum 	]]'' 
*''[[	Suillellus queletii 	]]'' 
*''[[	Suillus americanus f. sibiricus 	]]'' 
*''[[	Suillus flavidus 	]]'' 
*''[[	Suillus plorans 	]]'' 
*''[[	Suillus tridentinus 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe mephitica 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe murina 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe putida 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe striipilea 	]]'' 
*''[[	Thaxterogaster porphyropus 	]]'' 
*''[[	Trametopsis cervina 	]]'' 
*''[[	Tremella globispora 	]]'' 
*''[[	Trichaster melanocephalus 	]]'' 
*''	Trichoglossum hirsutum 	'' – [[karvane harjaskeel]]
*''	Tricholoma acerbum 	'' – [[rihvelheinik]]
*''	Tricholoma colossus 	'' – [[hiidheinik]]
*''	Tricholoma focale 	'' – [[sallheinik]]
*''[[	Tubaria confragosa 	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis borealis 	]]'' 
*''[[	Tulasnella hyalina 	]]'' 
*''[[	Tulosesus bisporus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus congregatus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus hiascens 	]]'' 
*''	Tulostoma kotlabae 	'' – [[Kotlaba luiteseen]]
*''[[	Tulostoma melanocyclum 	]]'' 
*''[[	Tulostoma squamosum 	]]'' 
*''[[	Tylospora fibrillosa 	]]'' 
*''[[	Veluticeps ambigua 	]]'' 
*''[[	Vitreoporus dichrous 	]]'' 
*''	Volvariella media 	'' – [[väike tupplehik]]
*''[[	Wynnella silvicola 	]]'' 
*''[[	Xenasma aurantiacum 	]]'' 
}}

==Ohualtid liigid (''V'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus dulcidulus 	]]'' – 
*''[[	Agaricus rusiophyllus 	]]'' – 
*''[[	Alloexidiopsis calcea 	]]'' – 
*''[[	Amanita argentea 	]]'' – 
*''[[	Amanita franchetii 	]]'' – 
*''[[	Amanita regalis 	]]'' – 
*''[[	Amanita virosa 	]]'' – 
*''[[	Amyloporia xantha 	]]'' – 
*''[[	Antrodia gossypium 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia acerosa 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia sphagnicola 	]]'' – 
*''[[	Artomyces pyxidatus 	]]'' – 
*''[[	Ascotremella faginea 	]]'' – 
*''[[	Asterophora parasitica 	]]'' – 
*''[[	Aureonarius limonius 	]]'' – 
*''[[	Barssia oregonensis 	]]'' – 
*''[[	Bondarzewia mesenterica 	]]'' – 
*''[[	Bovista paludosa 	]]'' – 
*''[[	Bovista tomentosa 	]]'' – 
*''[[	Buchwaldoboletus lignicola 	]]'' – 
*''[[	Butyriboletus appendiculatus 	]]'' – 
*''[[	Caloboletus radicans 	]]'' – 
*''[[	Calonarius olearioides 	]]'' – 
*''[[	Camarophyllus alpinus 	]]'' – 
*''[[	Camarops tubulina 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia excelsa 	]]'' – 
*''[[	Clavariadelphus ligula 	]]'' – 
*''[[	Clavariadelphus pistillaris 	]]'' – 
*''[[	Clitocybula lacerata 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis picacea 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius anthracinus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius armeniacus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius biformis 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius bivelus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius cagei 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius claricolor 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius elegantissimus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius incisus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius ionophyllus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius lucorum 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius saturninus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius violaceus ssp. violaceus 	]]'' – 
*''[[	Craterellus lutescens 	]]'' – 
*''[[	Crepidotus luteolus 	]]'' – 
*''[[	Cudonia circinans 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus lacmus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces capitatus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces chrysospermus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces estonicus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces suecicus 	]]'' – 
*''[[	Dichomitus campestris 	]]'' – 
*''[[	Dichomitus squalens 	]]'' – 
*''[[	Echinoderma echinaceum 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces leveillei 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces maculatus 	]]'' – 
*''[[	Entoloma lampropus 	]]'' – 
*''[[	Entoloma mougeotii 	]]'' – 
*''[[	Entoloma papillatum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma platyphylloides 	]]'' – 
*''[[	Exidia recisa 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma carnosum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum coronatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum pectinatum 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus irrigatus 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus laetus 	]]'' – 
*''[[	Grifola frondosa 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra gigas 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra infula 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra sphaerospora 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena delectabilis 	]]'' – 
*''[[	Hericium cirrhatum 	]]'' – 
*''[[	Hericium coralloides 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia petaloides 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe cantharellus 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe coccineocrenata 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe nitrata 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus gliocyclus 	]]'' – 
*''[[	Hymenochaete cruenta 	]]'' – 
*''[[	Hyphoderma albocremeum 	]]'' – 
*''[[	Hypsizygus ulmarius 	]]'' – 
*''[[	Inocutis dryophila 	]]'' – 
*''[[	Inocutis rheades 	]]'' – 
*''[[	Inocybe calospora 	]]'' – 
*''[[	Inocybe grammata 	]]'' – 
*''[[	Inocybe hystrix 	]]'' – 
*''[[	Inocybe phaeodisca 	]]'' – 
*''[[	Inonotus triqueter 	]]'' – 
*''[[	Inosperma calamistratum 	]]'' – 
*''[[	Ischnoderma benzoinum 	]]'' – 
*''[[	Ischnoderma resinosum 	]]'' – 
*''[[	Lactarius flavidus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius hysginus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius sanguifluus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius spinosulus 	]]'' – 
*''[[	Leccinum niveum 	]]'' – 
*''[[	Leccinum roseofractum 	]]'' – 
*''[[	Lentinellus ursinus 	]]'' – 
*''[[	Lepiota brunneoincarnata 	]]'' – 
*''[[	Lepista carpatica 	]]'' – 
*''[[	Limacella glioderma 	]]'' – 
*''[[	Limacellopsis guttata 	]]'' – 
*''[[	Loreleia postii 	]]'' – 
*''[[	Lulesia popinalis 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon caudatum 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon mammiforme 	]]'' – 
*''[[	Microglossum olivaceum 	]]'' – 
*''[[	Microglossum viride 	]]'' – 
*''[[	Mitrula paludosa 	]]'' – 
*''[[	Mycena aurantiomarginata 	]]'' – 
*''[[	Mycena capillaripes 	]]'' – 
*''[[	Mycena chlorantha 	]]'' – 
*''[[	Mycena cyanipes 	]]'' – 
*''[[	Mycena megaspora 	]]'' – 
*''[[	Mycena pseudocorticola 	]]'' – 
*''[[	Mycena pterigena 	]]'' – 
*''[[	Mycena purpureofusca 	]]'' – 
*''[[	Mycena renati 	]]'' – 
*''[[	Mycenastrum corium 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia uda 	]]'' – 
*''[[	Myxarium nucleatum 	]]'' – 
*''[[	Oligoporus sericeomollis 	]]'' – 
*''[[	Onnia tomentosa 	]]'' – 
*''[[	Ossicaulis lignatilis 	]]'' – 
*''[[	Panus neostrigosus 	]]'' – 
*''[[	Parmastomyces mollissimus 	]]'' – 
*''[[	Perenniporia medulla-panis 	]]'' – 
*''[[	Phaeocollybia christinae 	]]'' – 
*''[[	Phaeonematoloma myosotis 	]]'' – 
*''[[	Phellinus laevigatus 	]]'' – 
*''[[	Phellodon niger 	]]'' – 
*''[[	Phlegmacium cyanites 	]]'' – 
*''[[	Phloeomana minutula 	]]'' – 
*''[[	Pholiota tuberculosa 	]]'' – 
*''[[	Phyllotopsis nidulans 	]]'' – 
*''[[	Pleurocybella porrigens 	]]'' – 
*''[[	Pleurotus cornucopiae 	]]'' – 
*''[[	Pleurotus pulmonarius 	]]'' – 
*''[[	Polyporus umbellatus 	]]'' – 
*''[[	Poriella subacida 	]]'' – 
*''[[	Porodaedalea chrysoloma 	]]'' – 
*''[[	Porpolomopsis calyptriformis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella caput-medusae 	]]'' – 
*''[[	Pseudoinonotus dryadeus 	]]'' – 
*''[[	Pterula multifida 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporellus fulgens 	]]'' – 
*''[[	Resinoporia crassa 	]]'' – 
*''[[	Rhizomarasmius setosus 	]]'' – 
*''[[	Rhodocollybia prolixa 	]]'' – 
*''[[	Russula alnetorum 	]]'' – 
*''[[	Russula violeipes 	]]'' – 
*''[[	Sarcodon imbricatus 	]]'' – 
*''[[	Sarcosphaera coronaria 	]]'' – 
*''[[	Sidera lenis 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis odora 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis stellae 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis subincarnata 	]]'' – 
*''[[	Sparassis brevipes 	]]'' – 
*''[[	Sphagnurus paluster 	]]'' – 
*''[[	Spongiporus floriformis 	]]'' – 
*''[[	Steccherinum lacerum 	]]'' – 
*''[[	Stropharia albonitens 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe rancida 	]]'' – 
*''[[	Thelephora anthocephala 	]]'' – 
*''[[	Thelephora caryophyllea 	]]'' – 
*''[[	Thelephora penicillata 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma orirubens 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma populinum 	]]'' – 
*''[[	Tuber rapaeodorum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Verpa bohemica 	]]'' – 
*''[[	Volvariella pusilla 	]]'' – 
*''[[	Volvariella volvacea 	]]'' – 
*''[[	Xylobolus frustulatus 	]]'' –  
}}

==Haruldased liigid (''R'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus comtulus 	]]'' – 
*''[[	Agaricus urinascens 	]]'' – 
*''[[	Aleurodiscus amorphus 	]]'' – 
*''[[	Amanita battarrae 	]]'' – 
*''[[	Amanita strobiliformis 	]]'' – 
*''[[	Amyloporia sinuosa 	]]'' – 
*''[[	Antrodia heteromorpha 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella romellii 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella serpula 	]]'' – 
*''[[	Asterophora lycoperdoides 	]]'' – 
*''[[	Atheniella adonis 	]]'' – 
*''[[	Atheniella leptophylla 	]]'' – 
*''[[	Aurantiporus fissilis 	]]'' – 
*''[[	Auricularia mesenterica 	]]'' – 
*''[[	Balsamia platyspora 	]]'' – 
*''[[	Balsamia vulgaris 	]]'' – 
*''[[	Bolbitius reticulatus 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium candicans 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium laeve 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium obtusisporum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium pruinatum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium vagum 	]]'' – 
*''[[	Bulbillomyces farinosus 	]]'' – 
*''[[	Butyrea luteoalba 	]]'' – 
*''[[	Caloboletus calopus 	]]'' – 
*''[[	Calocera furcata 	]]'' – 
*''[[	Calonarius rufo-olivaceus 	]]'' – 
*''[[	Caloscypha fulgens 	]]'' – 
*''[[	Calyptella capula 	]]'' – 
*''[[	Calyptella flos-albus 	]]'' – 
*''[[	Cantharellopsis prescotii 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia reticulata 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia viridans 	]]'' – 
*''[[	Ceriporiopsis mucida 	]]'' – 
*''[[	Chamaemyces fracidus 	]]'' – 
*''[[	Chlorencoelia versiformis 	]]'' – 
*''[[	Chlorociboria aeruginosa 	]]'' – 
*''[[	Cinereomyces lindbladii 	]]'' – 
*''[[	Clavaria argillacea 	]]'' – 
*''[[	Clavaria falcata 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis corniculata 	]]'' – 
*''[[	Climacodon septentrionalis 	]]'' – 
*''[[	Clitocybe agrestis 	]]'' – 
*''[[	Clitopilus nitellinus 	]]'' – 
*''[[	Conferticium ochraceum 	]]'' – 
*''[[	Coniophora olivacea 	]]'' – 
*''[[	Coprinellus flocculosus 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis nivea 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps capitata 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps militaris 	]]'' – 
*''[[	Coriolopsis gallica 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius acutus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius casimiri 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius croceus var. croceus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius malachius 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius orellanus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius saniosus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius uraceus 	]]'' – 
*''[[	Crepidotus applanatus 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus pratensis 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus russocoriaceus 	]]'' – 
*''[[	Cyanoboletus pulverulentus 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella cinnabarina 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces chrysocomus 	]]'' – 
*''[[	Daedaleopsis tricolor 	]]'' – 
*''[[	Deconica coprophila 	]]'' – 
*''[[	Deconica merdaria 	]]'' – 
*''[[	Deconica montana 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele acerina 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele alliacea 	]]'' – 
*''[[	Dentipellis fragilis 	]]'' – 
*''[[	Descolea alba 	]]'' – 
*''[[	Diplomitoporus flavescens 	]]'' – 
*''[[	Discina ancilis 	]]'' – 
*''[[	Disciotis venosa 	]]'' – 
*''[[	Entoloma asprellum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma byssisedum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma chalybeum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma elodes 	]]'' – 
*''[[	Entoloma euchroum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma excentricum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma juncinum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma pleopodium 	]]'' – 
*''[[	Entoloma rhodocylix 	]]'' – 
*''[[	Entoloma serrulatum 	]]'' – 
*''[[	Exidia glandulosa 	]]'' – 
*''[[	Exidia thuretiana 	]]'' – 
*''[[	Faerberia carbonaria 	]]'' – 
*''[[	Fistulina hepatica 	]]'' – 
*''[[	Flammulaster carpophilus 	]]'' – 
*''[[	Galerina nana 	]]'' – 
*''[[	Galerina paludosa 	]]'' – 
*''[[	Galerina sphagnorum 	]]'' – 
*''[[	Galerina stylifera 	]]'' – 
*''[[	Galerina triscopa 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma lucidum 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma pfeifferi 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma resinaceum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum quadrifidum 	]]'' – 
*''[[	Genea fragrans 	]]'' – 
*''[[	Genea lespiaultii 	]]'' – 
*''[[	Genea verrucosa 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum fallax 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum glabrum 	]]'' – 
*''[[	Geopora arenicola 	]]'' – 
*''[[	Gerronema xanthophyllum 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus psittacinus 	]]'' – 
*''[[	Gloeophyllum trabeum 	]]'' – 
*''[[	Glutinoglossum glutinosum 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius glutinosus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius maculatus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius roseus 	]]'' – 
*''[[	Guepinia helvelloides 	]]'' – 
*''[[	Gymnopus foetidus 	]]'' – 
*''[[	Gyrodon lividus 	]]'' – 
*''[[	Gyrophanopsis polonensis 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus castaneus 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus cyanescens 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pumilum 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pusillum 	]]'' – 
*''[[	Helvella lacunosa 	]]'' – 
*''[[	Helvella solitaria 	]]'' – 
*''[[	Helvella sublicia 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena subtilis 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia fluxilis 	]]'' – 
*''[[	Hydnoporia tabacina 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya cerebriformis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya michaelis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotryopsis suevica 	]]'' – 
*''[[	Hydropodia subalpina 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe acutoconica 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe chlorophana 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe coccinea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe punicea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe quieta 	]]'' – 
*''[[	Hygrophoropsis pallida 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus discoideus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus poetarum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus pudorinus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus russula 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma elongatum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma polytrichi 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma subericaeum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma udum 	]]'' – 
*''[[	Inocybe acuta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe godeyi 	]]'' – 
*''[[	Inocybe haemacta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe personata 	]]'' – 
*''[[	Inonotus cuticularis 	]]'' – 
*''[[	Inonotus hispidus 	]]'' – 
*''[[	Inonotus obliquus 	]]'' – 
*''[[	Inosperma adaequatum 	]]'' – 
*''[[	Irpex lacteus 	]]'' – 
*''[[	Junghuhnia nitida 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acerrimus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acris 	]]'' – 
*''[[	Lactarius albocarneus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius chrysorrheus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius lilacinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius picinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius trivialis 	]]'' – 
*''[[	Leccinum vulpinum 	]]'' – 
*''[[	Lentinus tigrinus 	]]'' – 
*''[[	Leucocortinarius bulbiger 	]]'' – 
*''[[	Lichenomphalia umbellifera 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon echinatum 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula fistulosa var. fistulosa 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula juncea 	]]'' – 
*''[[	Melanophyllum haematospermum 	]]'' – 
*''[[	Meruliopsis taxicola 	]]'' – 
*''[[	Microstoma protractum 	]]'' – 
*''[[	Morchella conica 	]]'' – 
*''[[	Morchella esculenta 	]]'' – 
*''[[	Morchella gigas 	]]'' – 
*''[[	Mycena atroalba 	]]'' – 
*''[[	Mycena clavularis 	]]'' – 
*''[[	Mycena crocata 	]]'' – 
*''[[	Mycena flavescens 	]]'' – 
*''[[	Mycena olivaceomarginata 	]]'' – 
*''[[	Mycena plumipes 	]]'' – 
*''[[	Narcissea patouillardii 	]]'' – 
*''[[	Nidularia deformis 	]]'' – 
*''[[	Noblesia crocea 	]]'' – 
*''[[	Onygena corvina 	]]'' – 
*''[[	Onygena equina 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus corticola 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus obducens 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes citrina 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes melanoxantha 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus papilionaceus 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus semiovatus 	]]'' – 
*''[[	Panellus violaceofulvus 	]]'' – 
*''[[	Panus conchatus 	]]'' – 
*''[[	Paxillus rubicundulus 	]]'' – 
*''[[	Peziza ammophila 	]]'' – 
*''[[	Peziza saniosa 	]]'' – 
*''[[	Phaeolepiota aurea 	]]'' – 
*''[[	Phaeomarasmius erinaceus 	]]'' – 
*''[[	Phlebia rufa 	]]'' – 
*''[[	Pholiota adiposa s.str. 	]]'' – 
*''[[	Phylloporus pelletieri 	]]'' – 
*''[[	Physisporinus vitreus 	]]'' – 
*''[[	Pisolithus arhizus 	]]'' – 
*''[[	Plectania melastoma 	]]'' – 
*''[[	Plicaturopsis crispa 	]]'' – 
*''[[	Pluteus ephebeus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus petasatus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus phlebophorus 	]]'' – 
*''[[	Podosordaria tulasnei 	]]'' – 
*''[[	Polyporus tuberaster 	]]'' – 
*''[[	Porodaedalea pini 	]]'' – 
*''[[	Porostereum spadiceum 	]]'' – 
*''[[	Porphyrellus porphyrosporus 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella corrugis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella microrhiza 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella noli-tangere 	]]'' – 
*''[[	Pseudoboletus parasiticus 	]]'' – 
*''[[	Pseudomerulius aureus 	]]'' – 
*''[[	Pseudosperma squamatum 	]]'' – 
*''[[	Ptychogaster albus 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporus cinnabarinus 	]]'' – 
*''[[	Ramaria flava 	]]'' – 
*''[[	Ramaria formosa 	]]'' – 
*''[[	Rhizocybe pruinosa 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenicolor 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenolens 	]]'' – 
*''[[	Russula caerulea 	]]'' – 
*''[[	Russula curtipes 	]]'' – 
*''[[	Russula rhodopus 	]]'' – 
*''[[	Serpula himantioides 	]]'' – 
*''[[	Singerocybe phaeophthalma 	]]'' – 
*''[[	Sparassis crispa 	]]'' – 
*''[[	Spongipellis ambiens 	]]'' – 
*''[[	Steccherinum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Strobilomyces strobilaceus 	]]'' – 
*''[[	Stropharia hornemannii 	]]'' – 
*''[[	Stropharia pseudocyanea 	]]'' – 
*''[[	Suillus cavipes 	]]'' – 
*''[[	Suillus placidus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster eburneus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster multiformis 	]]'' – 
*''[[	Thuemenidium atropurpureum 	]]'' – 
*''[[	Tolypocladium longisegmentatum 	]]'' – 
*''[[	Trametes pubescens 	]]'' – 
*''[[	Trichaptum biforme 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma aurantium 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma columbetta 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma pessundatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma sejunctum 	]]'' – 
*''[[	Tricholomopsis decora 	]]'' – 
*''[[	Tuber albidum 	]]'' – 
*''[[	Tuber dryophilum 	]]'' – 
*''[[	Tuber maculatum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma brumale 	]]'' – 
*''[[	Typhula ishikariensis 	]]'' – 
*''[[	Typhula quisquiliaris 	]]'' – 
*''[[	Urnula craterium 	]]'' – 
*''[[	Veluticeps abietina 	]]'' – 
*''[[	Verpa conica 	]]'' – 
*''[[	Vibrissea truncorum 	]]'' – 
*''[[	Volvariella bombycina 	]]'' – 
*''[[	Volvariella hypopithys 	]]'' – 
*''[[	Volvariella murinella 	]]'' – 
*''[[	Volvariella taylorii 	]]'' – 
*''[[	Xerula pudens 	]]'' – 
}}

==Puuduliku andmestikuga, aga kategooriatesse ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' kuuluvad liigid (''I'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Amphinema diadema 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella semisupina 	]]'' – 
*''[[	Ceratobasidium cornigerum 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Colacogloea peniophorae 	]]'' – 
*''[[	Coltricia cinnamomea 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella granulosa 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces microsporus 	]]'' – 
*''[[	Dacryonaema rufum 	]]'' – 
*''[[	Deconica subviscida 	]]'' – 
*''[[	Entoloma sinuatum 	]]'' – 
*''[[	Fuscoporia ferrea 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma radicosum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus hypothejus 	]]'' – 
*''[[	Hyphoderma obtusiforme 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Hypochnicium cymosum 	]]'' – 
*''[[	Lentaria byssiseda 	]]'' – 
*''[[	Leratiomyces squamosus 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon norvegicum 	]]'' – 
*''[[	Mensularia hastifera 	]]'' – 
*''[[	Mycena pelianthina 	]]'' – 
*''[[	Myxomphalia maura 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella foliacea 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella mycetophiloides 	]]'' – 
*''[[	Phanerochaete jose-ferreirae 	]]'' – 
*''[[	Phellinus nigricans 	]]'' – 
*''[[	Pluteus godeyi 	]]'' – 
*''[[	Pluteus plautus 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia ochracea 	]]'' – 
*''[[	Russula chloroides 	]]'' – 
*''[[	Russula livescens 	]]'' – 
*''[[	Sarcoscypha coccinea 	]]'' – 
*''[[	Stypella subgelatinosa 	]]'' – 
*''[[	Suillosporium cystidiatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma equestre 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma squarrulosum 	]]'' – 
*''[[	Tuber nitidum 	]]'' – 
*''[[	Xenasmatella ardosiaca 	]]'' – 
}}

==Viited==
{{Viited}}

==Vaata ka==
* [[Eesti seente punane nimestik]]

[[Kategooria:Looduskaitse]]</text>
      <sha1>oyhf6h3sh0tlt3bsz7b6zd1quosu2ii</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142668</id>
      <parentid>7142664</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:17:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7142668</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="37002" sha1="bkob12mqnk7l41r1mc7ki112da4oeyx" xml:space="preserve">[[Pilt:Koobalttorik1.jpg|pisi|[[Koobalttorik]] (''Terana coerulea'') on Poolas väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liik]]
[[Pilt:Loweomyces fractipes.jpg|pisi|''[[Loweomyces fractipes]]'' on Poolas väljasuremisohus liik]]
[[Pilt:Valkjas tardservik1.jpg|pisi|[[Valkjas tardservik]] (''Hohenbuehelia petaloides'') on Poolas ohualdis liik]]
[[Pilt:Deconica coprophila1.jpg|pisi|''[[Deconica coprophila]]'' on Poolas haruldane liik]]

Alljärgnevates nimekirjades on Poola punase nimestiku seened 2006. aasta seisuga.&lt;ref&gt;https://www.grzyby.pl/czerwona-lista-skorowidz-lat.htm&lt;/ref&gt;

==Poola punase nimestiku ohustatuse kategooriad==
*Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud (''Ex'')
*Väljasuremisohus (''E'')
*Ohualtid (''V'')
*Haruldased (''R'')
*Puuduliku andmestikuga, aga kategooriates ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' (''I'')&lt;ref&gt;[https://www.researchgate.net/profile/Malgorzata_Bak/publication/267625509_Red_list_of_the_algae_in_Poland/links/5ec2a647299bf1c09ac4f89d/Red-list-of-the-algae-in-Poland.pdf Red list of plants and fungi in Poland]&lt;/ref&gt;

==Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liigid (''Ex'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Aleurodiscus aurantius 	]]''
*''[[	Amanita caesarea 	]]''
*''[[	Amylocorticium subsulphureum 	]]''
*''[[	Baltazaria galactina 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium pulchrum 	]]'' 
*''[[	Chamonixia caespitosa 	]]'' 
*''[[	Colacogloea effusa 	]]'' 
*''[[	Corticium macrosporopsis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bulbosus 	]]'' 
*''[[	Cystobasidium fimetarium 	]]'' 
*''[[	Cytidiella albida 	]]'' 
*''[[	Dendrominia dryina 	]]'' 
*''[[	Eichleriella alliciens 	]]'' 
*''[[	Eichleriella leucophaea 	]]'' 
*''[[	Exidia badioumbrina 	]]'' 
*''[[	Exidia umbrinella 	]]'' 
*''[[	Gautieria morchelliformis 	]]'' 
*''	Geastrum berkeleyi 	'' – [[Berkeley maatäht]]
*''	Gloiodon strigosus 	'' – [[harjasnarmik]]
*''[[	Helicogloea graminicola 	]]'' 
*''[[	Hydnellum glaucopus 	]]'' 
*''[[	Hydnellum scrobiculatum 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ceracea 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe spadicea 	]]'' 
*''[[	Hyphodermella corrugata 	]]'' 
*''[[	Hypochnella violacea 	]]'' 
*''[[	Hysterangium hessei 	]]'' 
*''[[	Lentaria afflata 	]]'' 
*''[[	Lepiota erminea 	]]'' 
*''[[	Lepiota lilacea 	]]'' 
*''[[	Lepiota parvannulata 	]]'' 
*''[[	Mycorrhaphium pusillum 	]]'' 
*''[[	Octaviania neuhoffii 	]]'' 
*''[[	Phellodon confluens 	]]'' 
*''[[	Phlebia bresadolae 	]]'' 
*''	Phlebia subochracea 	'' – [[ere tardnahkis]]
*''[[	Phlebiopsis crassa 	]]'' 
*''[[	Protodontia fascicularis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella bifrons 	]]'' 
*''[[	Ramaricium albo-ochraceum 	]]''  
*''[[	Rhizoctonia terrigena 	]]'' 
*''	Russula intermedia 	'' – [[Lundelli pilvik]]
*''[[	Scytinostroma odoratum 	]]''
*''[[	Septobasidium carestianum 	]]''  
*''[[	Septobasidium fuscoviolaceum 	]]''  
*''[[	Terana caerulea 	]]'' 
*''[[	Tremella exigua 	]]'' 
*''[[	Tremella indecorata 	]]'' 
*''	Tricholoma fucatum 	'' – [[habras heinik]]
*''[[	Tricholoma luridum 	]]''
*''	Tuber aestivum 	'' – [[suvitrühvel]]
}}

==Väljasuremisohus liigid (''E'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''	Abortiporus biennis 	'' – [[ebardtorik]]
*''[[	Abortiporus fractipes 	]]'' 
*''[[	Agaricus placomyces 	]]'' 
*''[[	Agrocybe firma 	]]'' 
*''	Albatrellus confluens 	'' – [[kimp-lambaseenik]]
*''	Albatrellus ovinus 	'' – [[harilik lambaseenik]]
*''[[	Albatrellus subrubescens 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum disciforme 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum subcruentatum 	]]'' 
*''[[	Aleurodiscus cerussatus 	]]'' 
*''[[	Alloclavaria purpurea 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium cebennense 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium subincarnatum 	]]'' 
*''	Amylocystis lapponica 	'' – [[poropoorik]]
*''	Anomoporia bombycina 	'' – [[lilla marlpoorik]]
*''[[	Anthoporia albobrunnea 	]]'' 
*''	Antrodiella citrinella 	'' – [[sidrunkollane antrodiell]]
*''[[	Antrodiella foliaceodentata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia lobata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia oniscus 	]]'' 
*''[[	Arrhenia philonotis 	]]'' 
*''	Arrhenia retiruga 	'' – [[tanu-samblalehik]]
*''[[	Arrhenia spathulata 	]]'' 
*''	Asterodon ferruginosus 	'' – [[liibuv narmastaelik]]
*''	Asterostroma cervicolor 	'' – [[Massee põdranahkis]]
*''	Astraeus hygrometricus 	'' – [[baromeeterseen]]
*''[[	Aureoboletus gentilis 	]]'' 
*''[[	Battarrea phalloides 	]]'' 
*''[[	Boidinia furfuracea 	]]'' 
*''	Boletopsis grisea 	'' – [[hall hundiseenik]]
*''	Boletopsis leucomelaena 	'' – [[must hundiseenik]]
*''[[	Boletus aereus 	]]'' 
*''[[	Boreostereum radiatum 	]]'' 
*''[[	Bovista aestivalis 	]]'' 
*''[[	Bovista graveolens 	]]'' 
*''[[	Brunneoporus malicola 	]]'' 
*''[[	Buchwaldoboletus hemichrysus 	]]'' 
*''Butyriboletus fechtneri 	'' – [[Fechtneri kivipuravik]]
*''[[	Butyriboletus regius 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium atrovirens 	]]'' 
*''[[	Calcipostia guttulata 	]]'' 
*''[[	Calocera glossoides 	]]'' 
*''[[	Calonarius aureofulvus 	]]'' 
*''[[	Calvatia candida 	]]'' 
*''[[	Calvatia cyathiformis 	]]'' 
*''[[	Calyptella campanula 	]]'' 
*''[[	Cantharellus friesii 	]]'' 
*''	Catathelasma imperiale 	'' – [[hiidloorik]]
*''[[	Cerinomyces tortus 	]]'' 
*''[[	Cerioporus stereoides 	]]'' 
*''	Ceriporia purpurea 	'' – [[punane võrkpoorik]]
*''	Ceriporiopsis subvermispora 	'' – [[härmpoorik]]
*''[[	Chroogomphus helveticus 	]]'' 
*''[[	Chrysomphalina chrysophylla 	]]'' 
*''[[	Clavaria fumosa 	]]'' 
*''[[	Clavaria zollingeri 	]]'' 
*''	Clavariadelphus truncatus 	'' – [[tömp tõlvharik]]
*''[[	Clavulicium macounii 	]]'' 
*''[[	Clitocybe paropsis 	]]'' 
*''[[	Clitocybe subcordispora 	]]'' 
*''[[	Conferticium ravum 	]]'' 
*''[[	Conocybe ambigua 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis canoceps 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis narcotica 	]]'' 
*''	Coprinus sterquilinus 	'' – [[sõnniku-soomustindik]]
*''[[	Cortinarius alnetorum 	]]'' 
*''[[	Cortinarius balaustinus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bataillei 	]]'' 
*''[[	Cortinarius dilutus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius fulvescens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melanotus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melleopallens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius opimus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius privignoides 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rigens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rubricosus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius spadiceus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius stemmatus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius tabularis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triformis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triumphans 	]]'' 
*''[[	Cortinarius umbrinolens 	]]'' 
*''[[	Cotylidia pannosa 	]]'' 
*''[[	Cotylidia undulata 	]]'' 
*''[[	Cristinia helvetica 	]]'' 
*''	Crustoderma dryinum 	'' – [[ookernahkis]]
*''[[	Crustodontia chrysocreas 	]]'' 
*''[[	Crustomyces subabruptus 	]]'' 
*''[[	Crystallicutis serpens 	]]'' 
*''[[	Cyathus stercoreus 	]]'' 
*''	Cyclocybe cylindracea 	'' – [[lõuna-põldseen]]
*''[[	Cystoagaricus populinus 	]]'' 
*''	Cytidia salicina 	'' – [[pajunahkis]]
*''[[	Dacrymyces ovisporus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces variisporus 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus karstenii 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus sudans 	]]'' 
*''[[	Deconica philipsii 	]]'' 
*''[[	Deconica phyllogena 	]]'' 
*''[[	Dendrocollybia racemosa 	]]'' 
*''[[	Dendrocorticium polygonioides 	]]'' 
*''[[	Dendrothele commixta 	]]'' 
*''[[	Dentipratulum bialoviesense 	]]'' 
*''[[	Desarmillaria tabescens 	]]'' 
*''[[	Dichomitus albidofuscus 	]]'' 
*''[[	Dictyopus junquilleus 	]]'' 
*''[[	Diplomitoporus crustulinus 	]]'' 
*''[[	Disciseda bovista 	]]'' 
*''[[	Disciseda candida 	]]'' 
*''[[	Ditangium cerasi 	]]'' 
*''[[	Ditiola peziziformis 	]]'' 
*''[[	Ditiola radicata 	]]'' 
*''[[	Echinoderma jacobi 	]]'' 
*''[[	Efibulella deflectens 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces anthracinus 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces cyanosporus 	]]''  
*''[[	Elaphomyces papillatus 	]]'' 
*''	Elmerina caryae 	'' – [[harilik tardpoorik]]
*''[[	Entocybe pseudoturbida 	]]'' 
*''[[	Entocybe turbida 	]]'' 
*''[[	Entoloma atromarginatum 	]]'' 
*''	Entoloma bloxamii 	'' – [[Bloxami punalehik]]
*''[[	Entoloma clandestinum 	]]'' 
*''[[	Entoloma griseocyaneum 	]]'' 
*''[[	Entoloma placidum 	]]'' 
*''[[	Entoloma prunuloides 	]]'' 
*''[[	Entoloma rhombisporum 	]]'' 
*''[[	Entoloma strigosissimum 	]]'' 
*''[[	Eocronartium muscicola 	]]'' 
*''[[	Epithele typhae 	]]'' 
*''	Erastia salmonicolor 	'' – [[lõhepoorik]]
*''[[	Erythricium laetum 	]]'' 
*''	Exidia candida 	'' – [[kõhrsüldik]]
*''[[	Exidia candida var. cartilaginea 	]]''  
*''[[	Exidia repanda 	]]''
*''[[	Exidiopsis effusa 	]]'' 
*''	Flavidoporia pulvinascens 	'' – [[haavakorgik]]
*''	Fomitopsis officinalis 	'' – [[lehisepess]]
*''[[	Fomitopsis pulvina 	]]'' 
*''	Fomitopsis ramentacea 	'' – [[oksakorgik]]
*''[[	Fuscoporia torulosa 	]]''
*''	Fuscoporia viticola 	'' – [[helepruun taelik]]
*''[[	Galerina ampullaceocystis 	]]'' 
*''[[	Galerina badipes 	]]'' 
*''[[	Galerina jaapii 	]]'' 
*''[[	Gastrosporium simplex 	]]'' 
*''[[	Geastrum campestre 	]]'' 
*''[[	Geastrum corollinum 	]]'' 
*''[[	Geastrum elegans 	]]'' 
*''[[	Geastrum floriforme 	]]'' 
*''[[	Geastrum fornicatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum hungaricum 	]]'' 
*''[[	Geastrum minimum 	]]'' 
*''[[	Geastrum nanum 	]]'' 
*''	Geastrum rufescens 	'' – [[punakas maatäht]]
*''[[	Geastrum saccatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum striatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum triplex 	]]'' 
*''[[	Gelatoporia pannocincta 	]]'' 
*''[[	Gliophorus perplexus 	]]'' 
*''[[	Gloeocystidiellum convolvens 	]]''  
*''[[	Gloioxanthomyces vitellinus 	]]'' 
*''	Gomphus clavatus 	'' – [[vurrik]]
*''[[	Guepiniopsis buccina 	]]'' 
*''[[	Gymnopilus flavus 	]]'' 
*''	Gymnopilus picreus 	'' – [[tume tulinutt]]
*''[[	Gymnopilus stabilis 	]]'' 
*''[[	Gymnopus ocior 	]]'' 
*''[[	Gymnopus putillus 	]]'' 
*''	Hapalopilus croceus 	'' – [[krookuspruunik]]
*''	Hemileccinum impolitum 	'' – [[kollane kivipuravik]]
*''[[	Hemimycena crispata 	]]'' 
*''	Hemipholiota heteroclita 	'' – [[lõhna-ebamampel]]
*''	Hemistropharia albocrenulata 	'' – [[täkiline ebamampel]]
*''	Hericium erinaceus 	'' – [[lõvilakk-korallnarmik]]
*''[[	Hericium flagellum 	]]'' 
*''	Hermanssonia centrifuga 	'' – [[volt-tardnahkis]]
*''[[	Heteroradulum deglubens 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia longipes 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia reniformis 	]]'' 
*''[[	Hyalodon piceicola 	]]'' 
*''[[	Hydnangium carneum 	]]'' 
*''	Hydnellum aurantiacum 	'' – [[kuld-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum auratile 	'' – [[porgand-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum caeruleum 	'' – [[sini-kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum compactum 	]]'' 
*''[[	Hydnellum concrescens 	]]'' 
*''Hydnellum ferrugineum 	'' – [[pruun kübarnarmik]]
*''	Hydnellum geogenium 	'' – [[väävel-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum peckii 	'' – [[Pecki kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum suaveolens 	]]'' 
*''[[	Hydnoporia corrugata 	]]'' 
*''[[	Hydropus atramentosus 	]]'' 
*''[[	Hydropus marginellus 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe aurantiosplendens 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ingrata 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe insipida 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe intermedia 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe mucronella 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ovina 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe parvula 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe reidii 	]]'' 
*''[[	Hygrophorus hyacinthinus 	]]'' 
*''[[	Hymenochaete cinnamomea 	]]'' 
*''	Hymenochaete fuliginosa 	'' – [[tume tubaknahkis]]
*''[[	Hymenogaster olivaceus 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeoides 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeum 	]]'' 
*''[[	Hysterangium separabile 	]]'' 
*''[[	Inocybe abjecta 	]]'' 
*''[[	Inocybe glabripes 	]]'' 
*''[[	Inocybe paludinella 	]]'' 
*''[[	Inocybe putilla 	]]'' 
*''[[	Inocybe rufoalba 	]]'' 
*''[[	Inocybe xanthomelas 	]]'' 
*''[[	Irpicodon pendulus 	]]'' 
*''	Junghuhnia collabens 	'' – [[pruun nääts]]
*''[[	Kavinia alboviridis 	]]'' 
*''[[	Kavinia himantia 	]]'' 
*''[[	Kneiffiella abdita 	]]'' 
*''[[	Laccaria maritima 	]]'' 
*''	Lactarius controversus 	'' – [[roosa riisikas]]
*''[[	Lactarius insulsus 	]]'' 
*''[[	Lactarius lacunarum 	]]'' 
*''Lactarius repraesentaneus 	'' – [[tore riisikas]]
*''	Lactarius resimus 	'' – [[valge riisikas]]
*''[[	Lactarius sphagneti 	]]'' 
*''	Lactarius zonarioides 	'' – [[Bresadola riisikas]]
*''	Lactarius violascens 	'' – [[lillakas riisikas]]
*''[[	Laeticutis cristata 	]]'' 
*''[[	Leccinum rotundifoliae 	]]'' 
*''[[	Lentinellus flabelliformis 	]]'' 
*''	Lentinellus vulpinus 	'' – [[rebaslentinell]]
*''[[	Lepiota echinella 	]]'' 
*''	Lepiota grangei 	'' – [[rohe-harisirmik]]
*''[[	Lepiota griseovirens 	]]'' 
*''[[	Lepiota tomentella 	]]'' 
*''	Leptoporus mollis 	'' – [[kuuse-lillatümak]]
*''[[	Leucopaxillus paradoxus 	]]'' 
*''	Leucopaxillus salmonifolius 	'' – [[lõhe-lehtervahelik]]
*''[[	Litschauerella clematitis 	]]'' 
*''[[	Lobulicium occultum 	]]'' 
*''[[	Lulesia fallax 	]]'' 
*''[[	Lulesia obscura 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon decipiens 	]]''
*''[[	Lycoperdon ericaeum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon marginatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon radicatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon turneri 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum deliberatum 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum transforme 	]]'' 
*''[[	Marasmius limosus 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium leucoxanthum 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium luridum 	]]'' 
*''[[	Melanophyllum eyrei 	]]'' 
*''[[	Montagnea radiosa 	]]'' 
*''[[	Mucronella calva 	]]'' 
*''[[	Muscinupta laevis 	]]'' 
*''[[	Mycena aciculata 	]]'' 
*''[[	Mycena belliae 	]]'' 
*''[[	Mycena concolor 	]]'' 
*''[[	Mycena excisa 	]]'' 
*''[[	Mycena latifolia 	]]'' 
*''[[	Mycena supina 	]]'' 
*''[[	Mycena tenerrima 	]]'' 
*''[[	Mycena urania 	]]''
*''[[	Mycena xantholeuca 	]]'' 
*''[[	Mycenella lasiosperma 	]]'' 
*''	Mycoacia aurea 	'' – [[kuld-vahanarmik]]
*''	Mycoacia fuscoatra 	'' – [[tumenev vahanarmik]]
*''[[	Mycoacia gilvescens 	]]'' 
*''[[	Mycoacia livida 	]]'' 
*''[[	Mycocalia denudata 	]]'' 
*''[[	Myriostoma coliforme 	]]'' 
*''[[	Naohidea sebacea 	]]'' 
*''[[	Neofavolus alveolaris 	]]'' 
*''[[	Neolentinus schaefferi 	]]'' 
*''[[	Omphaliaster asterosporus 	]]'' 
*''	Onnia leporina 	'' – [[kuuse-jänesepäss]]
*''[[	Osteina obducta 	]]'' 
*''	Osteina undosa 	'' – [[lainjasservaline tümak]]
*''[[	Oudemansiella melanotricha 	]]'' 
*''	Panellus ringens 	'' – [[talipanell]]
*''[[	Peniophora lilacea 	]]'' 
*''[[	Peniophora piceae 	]]'' 
*''[[	Peniophora pithya 	]]'' 
*''[[	Phaeomarasmius rimulincola 	]]'' 
*''[[	Phaeophlebiopsis ravenelii 	]]'' 
*''[[	Phaeotremella simplex 	]]'' 
*''[[	Phallogaster saccatus 	]]'' 
*''[[	Phallus indusiatus 	]]'' 
*''[[	Phellinidium ferrugineofuscum 	]]'' 
*''	Phellinus lundellii 	'' – [[Lundelli taelik]]
*''[[	Phellinus populicola 	]]'' 
*''	Phellinus tremulae 	'' – [[haavataelik]]
*''	Phellodon connatus 	'' – [[pruun vöötnarmik]]
*''	Phellodon fuligineoalbus 	'' – [[pruunikas vöötnarmik]]
*''	Phellodon tomentosus 	'' – [[viltjas vöötnarmik]]
*''[[	Phellodon violascens 	]]'' 
*''	Phellopilus nigrolimitatus 	'' – [[joontaelik]]
*''[[	Phlebia lilascens 	]]'' 
*''[[	Phlebia serialis 	]]'' 
*''[[	Phlebia subserialis 	]]'' 
*''[[	Phlegmacium balteatocumatile 	]]'' 
*''	Phleogena faginea 	'' – [[puidunui]]
*''[[	Pholiota conissans 	]]'' 
*''[[	Pholiota henningsii 	]]'' 
*''[[	Pholiota squarrosoides 	]]'' 
*''[[	Physisporinus crocatus 	]]'' 
*''[[	Picipes melanopus 	]]'' 
*''[[	Picipes rhizophilus 	]]'' 
*''	Pleurotus calyptratus 	'' – [[rõngasservik]]
*''[[	Pluteus aurantiorugosus 	]]'' 
*''[[	Pluteus pseudorobertii 	]]'' 
*''[[	Pluteus pusillulus 	]]'' 
*''[[	Podofomes trogii 	]]'' 
*''	Poronia punctata 	'' – [[täpiline jalgnööbik]]
*''	Porotheleum fimbriatum 	'' – [[kiudservaline poroteel]]
*''[[	Postia balsamea 	]]''
*''[[	Postia lowei 	]]'' 
*''[[	Protostropharia luteonitens 	]]'' 
*''	Psathyrella ammophila 	'' – [[luitepsatürell]]
*''[[	Psathyrella cortinarioides 	]]'' 
*''[[	Psathyrella longicauda 	]]'' 
*''[[	Pseudoomphalina kalchbrenneri 	]]'' 
*''[[	Pseudoporpoloma pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Pseudospongipellis delectans 	]]'' 
*''[[	Pseudotremella moriformis 	]]'' 
*''[[	Psilocybe atrobrunnea 	]]'' 
*''[[	Psilocybe medullosa 	]]'' 
*''[[	Psilocybe paupera 	]]'' 
*''	Punctularia strigosozonata 	'' – [[lõunanahkis]]
*''	Pycnoporellus alboluteus 	'' – [[liibuv roostetorik]]
*''[[	Raduliporus aneirinus 	]]'' 
*''[[	Ramaria aurea 	]]'' 
*''	Ramaria botrytis 	'' – [[punalatv-harik]]
*''	Ramaria gracilis 	'' – [[aniisharik]]
*''[[	Ramaria obtusissima 	]]'' 
*''	Ramariopsis kunzei 	'' – [[valge ramariopsis]]
*''[[	Resiniporus resinascens 	]]''  
*''[[	Resinoporia sordida 	]]''
*''[[	Resupinatus vetlinianus 	]]'' 
*''[[	Rheubarbariboletus armeniacus 	]]''
*''[[	Rhizoctonia fusispora 	]]'' 
*''[[	Rhizoctonia sterigmatica 	]]'' 
*''	Rhodocollybia fodiens 	'' – [[juur-punakõrges]]
*''[[	Rhodocybe caelata 	]]'' 
*''[[	Rhodofomes roseus 	]]'' 
*''	Rhodonia placenta 	'' – [[lõhetümak]]
*''	Rhodotus palmatus 	'' – [[roosa võrkheinik]]
*''[[	Rubroboletus rhodoxanthus 	]]'' 
*''	Rubroboletus satanas 	'' – [[saatana-kivipuravik]]
*''[[	Russula alutacea 	]]'' 
*''[[	Russula emeticicolor 	]]'' 
*''[[	Russula gracillima 	]]'' 
*''[[	Russula pelargonia 	]]'' 
*''[[	Russula pungens 	]]'' 
*''[[	Saccosoma farinaceum 	]]'' 
*''	Sarcosoma globosum 	'' – [[limatünnik]]
*''[[	Scleroderma bovista 	]]'' 
*''[[	Scleroderma cepa 	]]'' 
*''[[	Scotomyces subviolaceus 	]]'' 
*''[[	Scutiger pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Sebacina dimitica 	]]'' 
*''[[	Sistotrema alboluteum 	]]'' 
*''	Sistotrema confluens 	'' – [[kübar-sistotreem]]
*''[[	Skeletocutis alutacea 	]]'' 
*''[[	Skvortzovia pinicola 	]]'' 
*''	Spathularia flavida 	'' – [[harilik pahtlik]]
*''[[	Spongipellis spumeus 	]]'' 
*''[[	Stereum ostrea 	]]'' 
*''[[	Stropharia melanosperma 	]]'' 
*''[[	Stypella grilletii 	]]'' 
*''[[	Stypella subhyalina 	]]'' 
*''[[	Stypella vermiformis 	]]'' 
*''[[	Subulicium lautum 	]]'' 
*''[[	Suillellus queletii 	]]'' 
*''[[	Suillus americanus f. sibiricus 	]]'' 
*''[[	Suillus flavidus 	]]'' 
*''[[	Suillus plorans 	]]'' 
*''[[	Suillus tridentinus 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe mephitica 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe murina 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe putida 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe striipilea 	]]'' 
*''[[	Thaxterogaster porphyropus 	]]'' 
*''[[	Trametopsis cervina 	]]'' 
*''[[	Tremella globispora 	]]'' 
*''[[	Trichaster melanocephalus 	]]'' 
*''	Trichoglossum hirsutum 	'' – [[karvane harjaskeel]]
*''	Tricholoma acerbum 	'' – [[rihvelheinik]]
*''	Tricholoma colossus 	'' – [[hiidheinik]]
*''	Tricholoma focale 	'' – [[sallheinik]]
*''[[	Tubaria confragosa 	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis borealis 	]]'' 
*''[[	Tulasnella hyalina 	]]'' 
*''[[	Tulosesus bisporus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus congregatus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus hiascens 	]]'' 
*''	Tulostoma kotlabae 	'' – [[Kotlaba luiteseen]]
*''[[	Tulostoma melanocyclum 	]]'' 
*''[[	Tulostoma squamosum 	]]'' 
*''[[	Tylospora fibrillosa 	]]'' 
*''[[	Veluticeps ambigua 	]]'' 
*''[[	Vitreoporus dichrous 	]]'' 
*''	Volvariella media 	'' – [[väike tupplehik]]
*''[[	Wynnella silvicola 	]]'' 
*''[[	Xenasma aurantiacum 	]]'' 
}}

==Ohualtid liigid (''V'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus dulcidulus 	]]'' – 
*''[[	Agaricus rusiophyllus 	]]'' – 
*''[[	Alloexidiopsis calcea 	]]'' – 
*''[[	Amanita argentea 	]]'' – 
*''[[	Amanita franchetii 	]]'' – 
*''[[	Amanita regalis 	]]'' – 
*''[[	Amanita virosa 	]]'' – 
*''[[	Amyloporia xantha 	]]'' – 
*''[[	Antrodia gossypium 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia acerosa 	]]'' – 
*''[[	Arrhenia sphagnicola 	]]'' – 
*''[[	Artomyces pyxidatus 	]]'' – 
*''[[	Ascotremella faginea 	]]'' – 
*''[[	Asterophora parasitica 	]]'' – 
*''[[	Aureonarius limonius 	]]'' – 
*''[[	Barssia oregonensis 	]]'' – 
*''[[	Bondarzewia mesenterica 	]]'' – 
*''[[	Bovista paludosa 	]]'' – 
*''[[	Bovista tomentosa 	]]'' – 
*''[[	Buchwaldoboletus lignicola 	]]'' – 
*''[[	Butyriboletus appendiculatus 	]]'' – 
*''[[	Caloboletus radicans 	]]'' – 
*''[[	Calonarius olearioides 	]]'' – 
*''[[	Camarophyllus alpinus 	]]'' – 
*''[[	Camarops tubulina 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia excelsa 	]]'' – 
*''[[	Clavariadelphus ligula 	]]'' – 
*''[[	Clavariadelphus pistillaris 	]]'' – 
*''[[	Clitocybula lacerata 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis picacea 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius anthracinus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius armeniacus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius biformis 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius bivelus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius cagei 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius claricolor 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius elegantissimus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius incisus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius ionophyllus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius lucorum 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius saturninus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius violaceus ssp. violaceus 	]]'' – 
*''[[	Craterellus lutescens 	]]'' – 
*''[[	Crepidotus luteolus 	]]'' – 
*''[[	Cudonia circinans 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus lacmus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces capitatus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces chrysospermus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces estonicus 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces suecicus 	]]'' – 
*''[[	Dichomitus campestris 	]]'' – 
*''[[	Dichomitus squalens 	]]'' – 
*''[[	Echinoderma echinaceum 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces leveillei 	]]'' – 
*''[[	Elaphomyces maculatus 	]]'' – 
*''[[	Entoloma lampropus 	]]'' – 
*''[[	Entoloma mougeotii 	]]'' – 
*''[[	Entoloma papillatum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma platyphylloides 	]]'' – 
*''[[	Exidia recisa 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma carnosum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum coronatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum pectinatum 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus irrigatus 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus laetus 	]]'' – 
*''[[	Grifola frondosa 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra gigas 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra infula 	]]'' – 
*''[[	Gyromitra sphaerospora 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena delectabilis 	]]'' – 
*''[[	Hericium cirrhatum 	]]'' – 
*''[[	Hericium coralloides 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia petaloides 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe cantharellus 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe coccineocrenata 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe nitrata 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus gliocyclus 	]]'' – 
*''[[	Hymenochaete cruenta 	]]'' – 
*''[[	Hyphoderma albocremeum 	]]'' – 
*''[[	Hypsizygus ulmarius 	]]'' – 
*''[[	Inocutis dryophila 	]]'' – 
*''[[	Inocutis rheades 	]]'' – 
*''[[	Inocybe calospora 	]]'' – 
*''[[	Inocybe grammata 	]]'' – 
*''[[	Inocybe hystrix 	]]'' – 
*''[[	Inocybe phaeodisca 	]]'' – 
*''[[	Inonotus triqueter 	]]'' – 
*''[[	Inosperma calamistratum 	]]'' – 
*''[[	Ischnoderma benzoinum 	]]'' – 
*''[[	Ischnoderma resinosum 	]]'' – 
*''[[	Lactarius flavidus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius hysginus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius sanguifluus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius spinosulus 	]]'' – 
*''[[	Leccinum niveum 	]]'' – 
*''[[	Leccinum roseofractum 	]]'' – 
*''[[	Lentinellus ursinus 	]]'' – 
*''[[	Lepiota brunneoincarnata 	]]'' – 
*''[[	Lepista carpatica 	]]'' – 
*''[[	Limacella glioderma 	]]'' – 
*''[[	Limacellopsis guttata 	]]'' – 
*''[[	Loreleia postii 	]]'' – 
*''[[	Lulesia popinalis 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon caudatum 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon mammiforme 	]]'' – 
*''[[	Microglossum olivaceum 	]]'' – 
*''[[	Microglossum viride 	]]'' – 
*''[[	Mitrula paludosa 	]]'' – 
*''[[	Mycena aurantiomarginata 	]]'' – 
*''[[	Mycena capillaripes 	]]'' – 
*''[[	Mycena chlorantha 	]]'' – 
*''[[	Mycena cyanipes 	]]'' – 
*''[[	Mycena megaspora 	]]'' – 
*''[[	Mycena pseudocorticola 	]]'' – 
*''[[	Mycena pterigena 	]]'' – 
*''[[	Mycena purpureofusca 	]]'' – 
*''[[	Mycena renati 	]]'' – 
*''[[	Mycenastrum corium 	]]'' – 
*''[[	Mycoacia uda 	]]'' – 
*''[[	Myxarium nucleatum 	]]'' – 
*''[[	Oligoporus sericeomollis 	]]'' – 
*''[[	Onnia tomentosa 	]]'' – 
*''[[	Ossicaulis lignatilis 	]]'' – 
*''[[	Panus neostrigosus 	]]'' – 
*''[[	Parmastomyces mollissimus 	]]'' – 
*''[[	Perenniporia medulla-panis 	]]'' – 
*''[[	Phaeocollybia christinae 	]]'' – 
*''[[	Phaeonematoloma myosotis 	]]'' – 
*''[[	Phellinus laevigatus 	]]'' – 
*''[[	Phellodon niger 	]]'' – 
*''[[	Phlegmacium cyanites 	]]'' – 
*''[[	Phloeomana minutula 	]]'' – 
*''[[	Pholiota tuberculosa 	]]'' – 
*''[[	Phyllotopsis nidulans 	]]'' – 
*''[[	Pleurocybella porrigens 	]]'' – 
*''[[	Pleurotus cornucopiae 	]]'' – 
*''[[	Pleurotus pulmonarius 	]]'' – 
*''[[	Polyporus umbellatus 	]]'' – 
*''[[	Poriella subacida 	]]'' – 
*''[[	Porodaedalea chrysoloma 	]]'' – 
*''[[	Porpolomopsis calyptriformis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella caput-medusae 	]]'' – 
*''[[	Pseudoinonotus dryadeus 	]]'' – 
*''[[	Pterula multifida 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporellus fulgens 	]]'' – 
*''[[	Resinoporia crassa 	]]'' – 
*''[[	Rhizomarasmius setosus 	]]'' – 
*''[[	Rhodocollybia prolixa 	]]'' – 
*''[[	Russula alnetorum 	]]'' – 
*''[[	Russula violeipes 	]]'' – 
*''[[	Sarcodon imbricatus 	]]'' – 
*''[[	Sarcosphaera coronaria 	]]'' – 
*''[[	Sidera lenis 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis odora 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis stellae 	]]'' – 
*''[[	Skeletocutis subincarnata 	]]'' – 
*''[[	Sparassis brevipes 	]]'' – 
*''[[	Sphagnurus paluster 	]]'' – 
*''[[	Spongiporus floriformis 	]]'' – 
*''[[	Steccherinum lacerum 	]]'' – 
*''[[	Stropharia albonitens 	]]'' – 
*''[[	Tephrocybe rancida 	]]'' – 
*''[[	Thelephora anthocephala 	]]'' – 
*''[[	Thelephora caryophyllea 	]]'' – 
*''[[	Thelephora penicillata 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma orirubens 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma populinum 	]]'' – 
*''[[	Tuber rapaeodorum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Verpa bohemica 	]]'' – 
*''[[	Volvariella pusilla 	]]'' – 
*''[[	Volvariella volvacea 	]]'' – 
*''[[	Xylobolus frustulatus 	]]'' –  
}}

==Haruldased liigid (''R'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus comtulus 	]]'' – 
*''[[	Agaricus urinascens 	]]'' – 
*''[[	Aleurodiscus amorphus 	]]'' – 
*''[[	Amanita battarrae 	]]'' – 
*''[[	Amanita strobiliformis 	]]'' – 
*''[[	Amyloporia sinuosa 	]]'' – 
*''[[	Antrodia heteromorpha 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella romellii 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella serpula 	]]'' – 
*''[[	Asterophora lycoperdoides 	]]'' – 
*''[[	Atheniella adonis 	]]'' – 
*''[[	Atheniella leptophylla 	]]'' – 
*''[[	Aurantiporus fissilis 	]]'' – 
*''[[	Auricularia mesenterica 	]]'' – 
*''[[	Balsamia platyspora 	]]'' – 
*''[[	Balsamia vulgaris 	]]'' – 
*''[[	Bolbitius reticulatus 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium candicans 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium laeve 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium obtusisporum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium pruinatum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium vagum 	]]'' – 
*''[[	Bulbillomyces farinosus 	]]'' – 
*''[[	Butyrea luteoalba 	]]'' – 
*''[[	Caloboletus calopus 	]]'' – 
*''[[	Calocera furcata 	]]'' – 
*''[[	Calonarius rufo-olivaceus 	]]'' – 
*''[[	Caloscypha fulgens 	]]'' – 
*''[[	Calyptella capula 	]]'' – 
*''[[	Calyptella flos-albus 	]]'' – 
*''[[	Cantharellopsis prescotii 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia reticulata 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia viridans 	]]'' – 
*''[[	Ceriporiopsis mucida 	]]'' – 
*''[[	Chamaemyces fracidus 	]]'' – 
*''[[	Chlorencoelia versiformis 	]]'' – 
*''[[	Chlorociboria aeruginosa 	]]'' – 
*''[[	Cinereomyces lindbladii 	]]'' – 
*''[[	Clavaria argillacea 	]]'' – 
*''[[	Clavaria falcata 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis corniculata 	]]'' – 
*''[[	Climacodon septentrionalis 	]]'' – 
*''[[	Clitocybe agrestis 	]]'' – 
*''[[	Clitopilus nitellinus 	]]'' – 
*''[[	Conferticium ochraceum 	]]'' – 
*''[[	Coniophora olivacea 	]]'' – 
*''[[	Coprinellus flocculosus 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis nivea 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps capitata 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps militaris 	]]'' – 
*''[[	Coriolopsis gallica 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius acutus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius casimiri 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius croceus var. croceus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius malachius 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius orellanus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius saniosus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius uraceus 	]]'' – 
*''[[	Crepidotus applanatus 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus pratensis 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus russocoriaceus 	]]'' – 
*''[[	Cyanoboletus pulverulentus 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella cinnabarina 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces chrysocomus 	]]'' – 
*''[[	Daedaleopsis tricolor 	]]'' – 
*''[[	Deconica coprophila 	]]'' – 
*''[[	Deconica merdaria 	]]'' – 
*''[[	Deconica montana 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele acerina 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele alliacea 	]]'' – 
*''[[	Dentipellis fragilis 	]]'' – 
*''[[	Descolea alba 	]]'' – 
*''[[	Diplomitoporus flavescens 	]]'' – 
*''[[	Discina ancilis 	]]'' – 
*''[[	Disciotis venosa 	]]'' – 
*''[[	Entoloma asprellum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma byssisedum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma chalybeum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma elodes 	]]'' – 
*''[[	Entoloma euchroum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma excentricum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma juncinum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma pleopodium 	]]'' – 
*''[[	Entoloma rhodocylix 	]]'' – 
*''[[	Entoloma serrulatum 	]]'' – 
*''[[	Exidia glandulosa 	]]'' – 
*''[[	Exidia thuretiana 	]]'' – 
*''[[	Faerberia carbonaria 	]]'' – 
*''[[	Fistulina hepatica 	]]'' – 
*''[[	Flammulaster carpophilus 	]]'' – 
*''[[	Galerina nana 	]]'' – 
*''[[	Galerina paludosa 	]]'' – 
*''[[	Galerina sphagnorum 	]]'' – 
*''[[	Galerina stylifera 	]]'' – 
*''[[	Galerina triscopa 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma lucidum 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma pfeifferi 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma resinaceum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum quadrifidum 	]]'' – 
*''[[	Genea fragrans 	]]'' – 
*''[[	Genea lespiaultii 	]]'' – 
*''[[	Genea verrucosa 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum fallax 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum glabrum 	]]'' – 
*''[[	Geopora arenicola 	]]'' – 
*''[[	Gerronema xanthophyllum 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus psittacinus 	]]'' – 
*''[[	Gloeophyllum trabeum 	]]'' – 
*''[[	Glutinoglossum glutinosum 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius glutinosus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius maculatus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius roseus 	]]'' – 
*''[[	Guepinia helvelloides 	]]'' – 
*''[[	Gymnopus foetidus 	]]'' – 
*''[[	Gyrodon lividus 	]]'' – 
*''[[	Gyrophanopsis polonensis 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus castaneus 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus cyanescens 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pumilum 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pusillum 	]]'' – 
*''[[	Helvella lacunosa 	]]'' – 
*''[[	Helvella solitaria 	]]'' – 
*''[[	Helvella sublicia 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena subtilis 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia fluxilis 	]]'' – 
*''[[	Hydnoporia tabacina 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya cerebriformis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya michaelis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotryopsis suevica 	]]'' – 
*''[[	Hydropodia subalpina 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe acutoconica 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe chlorophana 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe coccinea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe punicea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe quieta 	]]'' – 
*''[[	Hygrophoropsis pallida 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus discoideus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus poetarum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus pudorinus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus russula 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma elongatum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma polytrichi 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma subericaeum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma udum 	]]'' – 
*''[[	Inocybe acuta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe godeyi 	]]'' – 
*''[[	Inocybe haemacta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe personata 	]]'' – 
*''[[	Inonotus cuticularis 	]]'' – 
*''[[	Inonotus hispidus 	]]'' – 
*''[[	Inonotus obliquus 	]]'' – 
*''[[	Inosperma adaequatum 	]]'' – 
*''[[	Irpex lacteus 	]]'' – 
*''[[	Junghuhnia nitida 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acerrimus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acris 	]]'' – 
*''[[	Lactarius albocarneus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius chrysorrheus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius lilacinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius picinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius trivialis 	]]'' – 
*''[[	Leccinum vulpinum 	]]'' – 
*''[[	Lentinus tigrinus 	]]'' – 
*''[[	Leucocortinarius bulbiger 	]]'' – 
*''[[	Lichenomphalia umbellifera 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon echinatum 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula fistulosa var. fistulosa 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula juncea 	]]'' – 
*''[[	Melanophyllum haematospermum 	]]'' – 
*''[[	Meruliopsis taxicola 	]]'' – 
*''[[	Microstoma protractum 	]]'' – 
*''[[	Morchella conica 	]]'' – 
*''[[	Morchella esculenta 	]]'' – 
*''[[	Morchella gigas 	]]'' – 
*''[[	Mycena atroalba 	]]'' – 
*''[[	Mycena clavularis 	]]'' – 
*''[[	Mycena crocata 	]]'' – 
*''[[	Mycena flavescens 	]]'' – 
*''[[	Mycena olivaceomarginata 	]]'' – 
*''[[	Mycena plumipes 	]]'' – 
*''[[	Narcissea patouillardii 	]]'' – 
*''[[	Nidularia deformis 	]]'' – 
*''[[	Noblesia crocea 	]]'' – 
*''[[	Onygena corvina 	]]'' – 
*''[[	Onygena equina 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus corticola 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus obducens 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes citrina 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes melanoxantha 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus papilionaceus 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus semiovatus 	]]'' – 
*''[[	Panellus violaceofulvus 	]]'' – 
*''[[	Panus conchatus 	]]'' – 
*''[[	Paxillus rubicundulus 	]]'' – 
*''[[	Peziza ammophila 	]]'' – 
*''[[	Peziza saniosa 	]]'' – 
*''[[	Phaeolepiota aurea 	]]'' – 
*''[[	Phaeomarasmius erinaceus 	]]'' – 
*''[[	Phlebia rufa 	]]'' – 
*''[[	Pholiota adiposa s.str. 	]]'' – 
*''[[	Phylloporus pelletieri 	]]'' – 
*''[[	Physisporinus vitreus 	]]'' – 
*''[[	Pisolithus arhizus 	]]'' – 
*''[[	Plectania melastoma 	]]'' – 
*''[[	Plicaturopsis crispa 	]]'' – 
*''[[	Pluteus ephebeus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus petasatus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus phlebophorus 	]]'' – 
*''[[	Podosordaria tulasnei 	]]'' – 
*''[[	Polyporus tuberaster 	]]'' – 
*''[[	Porodaedalea pini 	]]'' – 
*''[[	Porostereum spadiceum 	]]'' – 
*''[[	Porphyrellus porphyrosporus 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella corrugis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella microrhiza 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella noli-tangere 	]]'' – 
*''[[	Pseudoboletus parasiticus 	]]'' – 
*''[[	Pseudomerulius aureus 	]]'' – 
*''[[	Pseudosperma squamatum 	]]'' – 
*''[[	Ptychogaster albus 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporus cinnabarinus 	]]'' – 
*''[[	Ramaria flava 	]]'' – 
*''[[	Ramaria formosa 	]]'' – 
*''[[	Rhizocybe pruinosa 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenicolor 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenolens 	]]'' – 
*''[[	Russula caerulea 	]]'' – 
*''[[	Russula curtipes 	]]'' – 
*''[[	Russula rhodopus 	]]'' – 
*''[[	Serpula himantioides 	]]'' – 
*''[[	Singerocybe phaeophthalma 	]]'' – 
*''[[	Sparassis crispa 	]]'' – 
*''[[	Spongipellis ambiens 	]]'' – 
*''[[	Steccherinum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Strobilomyces strobilaceus 	]]'' – 
*''[[	Stropharia hornemannii 	]]'' – 
*''[[	Stropharia pseudocyanea 	]]'' – 
*''[[	Suillus cavipes 	]]'' – 
*''[[	Suillus placidus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster eburneus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster multiformis 	]]'' – 
*''[[	Thuemenidium atropurpureum 	]]'' – 
*''[[	Tolypocladium longisegmentatum 	]]'' – 
*''[[	Trametes pubescens 	]]'' – 
*''[[	Trichaptum biforme 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma aurantium 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma columbetta 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma pessundatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma sejunctum 	]]'' – 
*''[[	Tricholomopsis decora 	]]'' – 
*''[[	Tuber albidum 	]]'' – 
*''[[	Tuber dryophilum 	]]'' – 
*''[[	Tuber maculatum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma brumale 	]]'' – 
*''[[	Typhula ishikariensis 	]]'' – 
*''[[	Typhula quisquiliaris 	]]'' – 
*''[[	Urnula craterium 	]]'' – 
*''[[	Veluticeps abietina 	]]'' – 
*''[[	Verpa conica 	]]'' – 
*''[[	Vibrissea truncorum 	]]'' – 
*''[[	Volvariella bombycina 	]]'' – 
*''[[	Volvariella hypopithys 	]]'' – 
*''[[	Volvariella murinella 	]]'' – 
*''[[	Volvariella taylorii 	]]'' – 
*''[[	Xerula pudens 	]]'' – 
}}

==Puuduliku andmestikuga, aga kategooriatesse ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' kuuluvad liigid (''I'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Amphinema diadema 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella semisupina 	]]'' – 
*''[[	Ceratobasidium cornigerum 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Colacogloea peniophorae 	]]'' – 
*''[[	Coltricia cinnamomea 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella granulosa 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces microsporus 	]]'' – 
*''[[	Dacryonaema rufum 	]]'' – 
*''[[	Deconica subviscida 	]]'' – 
*''[[	Entoloma sinuatum 	]]'' – 
*''[[	Fuscoporia ferrea 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma radicosum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus hypothejus 	]]'' – 
*''[[	Hyphoderma obtusiforme 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Hypochnicium cymosum 	]]'' – 
*''[[	Lentaria byssiseda 	]]'' – 
*''[[	Leratiomyces squamosus 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon norvegicum 	]]'' – 
*''[[	Mensularia hastifera 	]]'' – 
*''[[	Mycena pelianthina 	]]'' – 
*''[[	Myxomphalia maura 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella foliacea 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella mycetophiloides 	]]'' – 
*''[[	Phanerochaete jose-ferreirae 	]]'' – 
*''[[	Phellinus nigricans 	]]'' – 
*''[[	Pluteus godeyi 	]]'' – 
*''[[	Pluteus plautus 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia ochracea 	]]'' – 
*''[[	Russula chloroides 	]]'' – 
*''[[	Russula livescens 	]]'' – 
*''[[	Sarcoscypha coccinea 	]]'' – 
*''[[	Stypella subgelatinosa 	]]'' – 
*''[[	Suillosporium cystidiatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma equestre 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma squarrulosum 	]]'' – 
*''[[	Tuber nitidum 	]]'' – 
*''[[	Xenasmatella ardosiaca 	]]'' – 
}}

==Viited==
{{Viited}}

==Vaata ka==
* [[Eesti seente punane nimestik]]

[[Kategooria:Looduskaitse]]</text>
      <sha1>bkob12mqnk7l41r1mc7ki112da4oeyx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142839</id>
      <parentid>7142668</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T06:57:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7142839</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="37475" sha1="7uxlvhrbrde43dra7j7ktfxxdtt7bzh" xml:space="preserve">[[Pilt:Koobalttorik1.jpg|pisi|[[Koobalttorik]] (''Terana coerulea'') on Poolas väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liik]]
[[Pilt:Loweomyces fractipes.jpg|pisi|''[[Loweomyces fractipes]]'' on Poolas väljasuremisohus liik]]
[[Pilt:Valkjas tardservik1.jpg|pisi|[[Valkjas tardservik]] (''Hohenbuehelia petaloides'') on Poolas ohualdis liik]]
[[Pilt:Deconica coprophila1.jpg|pisi|''[[Deconica coprophila]]'' on Poolas haruldane liik]]

Alljärgnevates nimekirjades on Poola punase nimestiku seened 2006. aasta seisuga.&lt;ref&gt;https://www.grzyby.pl/czerwona-lista-skorowidz-lat.htm&lt;/ref&gt;

==Poola punase nimestiku ohustatuse kategooriad==
*Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud (''Ex'')
*Väljasuremisohus (''E'')
*Ohualtid (''V'')
*Haruldased (''R'')
*Puuduliku andmestikuga, aga kategooriates ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' (''I'')&lt;ref&gt;[https://www.researchgate.net/profile/Malgorzata_Bak/publication/267625509_Red_list_of_the_algae_in_Poland/links/5ec2a647299bf1c09ac4f89d/Red-list-of-the-algae-in-Poland.pdf Red list of plants and fungi in Poland]&lt;/ref&gt;

==Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liigid (''Ex'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Aleurodiscus aurantius 	]]''
*''[[	Amanita caesarea 	]]''
*''[[	Amylocorticium subsulphureum 	]]''
*''[[	Baltazaria galactina 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium pulchrum 	]]'' 
*''[[	Chamonixia caespitosa 	]]'' 
*''[[	Colacogloea effusa 	]]'' 
*''[[	Corticium macrosporopsis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bulbosus 	]]'' 
*''[[	Cystobasidium fimetarium 	]]'' 
*''[[	Cytidiella albida 	]]'' 
*''[[	Dendrominia dryina 	]]'' 
*''[[	Eichleriella alliciens 	]]'' 
*''[[	Eichleriella leucophaea 	]]'' 
*''[[	Exidia badioumbrina 	]]'' 
*''[[	Exidia umbrinella 	]]'' 
*''[[	Gautieria morchelliformis 	]]'' 
*''	Geastrum berkeleyi 	'' – [[Berkeley maatäht]]
*''	Gloiodon strigosus 	'' – [[harjasnarmik]]
*''[[	Helicogloea graminicola 	]]'' 
*''[[	Hydnellum glaucopus 	]]'' 
*''[[	Hydnellum scrobiculatum 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ceracea 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe spadicea 	]]'' 
*''[[	Hyphodermella corrugata 	]]'' 
*''[[	Hypochnella violacea 	]]'' 
*''[[	Hysterangium hessei 	]]'' 
*''[[	Lentaria afflata 	]]'' 
*''[[	Lepiota erminea 	]]'' 
*''[[	Lepiota lilacea 	]]'' 
*''[[	Lepiota parvannulata 	]]'' 
*''[[	Mycorrhaphium pusillum 	]]'' 
*''[[	Octaviania neuhoffii 	]]'' 
*''[[	Phellodon confluens 	]]'' 
*''[[	Phlebia bresadolae 	]]'' 
*''	Phlebia subochracea 	'' – [[ere tardnahkis]]
*''[[	Phlebiopsis crassa 	]]'' 
*''[[	Protodontia fascicularis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella bifrons 	]]'' 
*''[[	Ramaricium albo-ochraceum 	]]''  
*''[[	Rhizoctonia terrigena 	]]'' 
*''	Russula intermedia 	'' – [[Lundelli pilvik]]
*''[[	Scytinostroma odoratum 	]]''
*''[[	Septobasidium carestianum 	]]''  
*''[[	Septobasidium fuscoviolaceum 	]]''  
*''[[	Terana caerulea 	]]'' 
*''[[	Tremella exigua 	]]'' 
*''[[	Tremella indecorata 	]]'' 
*''	Tricholoma fucatum 	'' – [[habras heinik]]
*''[[	Tricholoma luridum 	]]''
*''	Tuber aestivum 	'' – [[suvitrühvel]]
}}

==Väljasuremisohus liigid (''E'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''	Abortiporus biennis 	'' – [[ebardtorik]]
*''[[	Abortiporus fractipes 	]]'' 
*''[[	Agaricus placomyces 	]]'' 
*''[[	Agrocybe firma 	]]'' 
*''	Albatrellus confluens 	'' – [[kimp-lambaseenik]]
*''	Albatrellus ovinus 	'' – [[harilik lambaseenik]]
*''[[	Albatrellus subrubescens 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum disciforme 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum subcruentatum 	]]'' 
*''[[	Aleurodiscus cerussatus 	]]'' 
*''[[	Alloclavaria purpurea 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium cebennense 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium subincarnatum 	]]'' 
*''	Amylocystis lapponica 	'' – [[poropoorik]]
*''	Anomoporia bombycina 	'' – [[lilla marlpoorik]]
*''[[	Anthoporia albobrunnea 	]]'' 
*''	Antrodiella citrinella 	'' – [[sidrunkollane antrodiell]]
*''[[	Antrodiella foliaceodentata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia lobata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia oniscus 	]]'' 
*''[[	Arrhenia philonotis 	]]'' 
*''	Arrhenia retiruga 	'' – [[tanu-samblalehik]]
*''[[	Arrhenia spathulata 	]]'' 
*''	Asterodon ferruginosus 	'' – [[liibuv narmastaelik]]
*''	Asterostroma cervicolor 	'' – [[Massee põdranahkis]]
*''	Astraeus hygrometricus 	'' – [[baromeeterseen]]
*''[[	Aureoboletus gentilis 	]]'' 
*''[[	Battarrea phalloides 	]]'' 
*''[[	Boidinia furfuracea 	]]'' 
*''	Boletopsis grisea 	'' – [[hall hundiseenik]]
*''	Boletopsis leucomelaena 	'' – [[must hundiseenik]]
*''[[	Boletus aereus 	]]'' 
*''[[	Boreostereum radiatum 	]]'' 
*''[[	Bovista aestivalis 	]]'' 
*''[[	Bovista graveolens 	]]'' 
*''[[	Brunneoporus malicola 	]]'' 
*''[[	Buchwaldoboletus hemichrysus 	]]'' 
*''Butyriboletus fechtneri 	'' – [[Fechtneri kivipuravik]]
*''[[	Butyriboletus regius 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium atrovirens 	]]'' 
*''[[	Calcipostia guttulata 	]]'' 
*''[[	Calocera glossoides 	]]'' 
*''[[	Calonarius aureofulvus 	]]'' 
*''[[	Calvatia candida 	]]'' 
*''[[	Calvatia cyathiformis 	]]'' 
*''[[	Calyptella campanula 	]]'' 
*''[[	Cantharellus friesii 	]]'' 
*''	Catathelasma imperiale 	'' – [[hiidloorik]]
*''[[	Cerinomyces tortus 	]]'' 
*''[[	Cerioporus stereoides 	]]'' 
*''	Ceriporia purpurea 	'' – [[punane võrkpoorik]]
*''	Ceriporiopsis subvermispora 	'' – [[härmpoorik]]
*''[[	Chroogomphus helveticus 	]]'' 
*''[[	Chrysomphalina chrysophylla 	]]'' 
*''[[	Clavaria fumosa 	]]'' 
*''[[	Clavaria zollingeri 	]]'' 
*''	Clavariadelphus truncatus 	'' – [[tömp tõlvharik]]
*''[[	Clavulicium macounii 	]]'' 
*''[[	Clitocybe paropsis 	]]'' 
*''[[	Clitocybe subcordispora 	]]'' 
*''[[	Conferticium ravum 	]]'' 
*''[[	Conocybe ambigua 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis canoceps 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis narcotica 	]]'' 
*''	Coprinus sterquilinus 	'' – [[sõnniku-soomustindik]]
*''[[	Cortinarius alnetorum 	]]'' 
*''[[	Cortinarius balaustinus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bataillei 	]]'' 
*''[[	Cortinarius dilutus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius fulvescens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melanotus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melleopallens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius opimus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius privignoides 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rigens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rubricosus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius spadiceus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius stemmatus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius tabularis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triformis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triumphans 	]]'' 
*''[[	Cortinarius umbrinolens 	]]'' 
*''[[	Cotylidia pannosa 	]]'' 
*''[[	Cotylidia undulata 	]]'' 
*''[[	Cristinia helvetica 	]]'' 
*''	Crustoderma dryinum 	'' – [[ookernahkis]]
*''[[	Crustodontia chrysocreas 	]]'' 
*''[[	Crustomyces subabruptus 	]]'' 
*''[[	Crystallicutis serpens 	]]'' 
*''[[	Cyathus stercoreus 	]]'' 
*''	Cyclocybe cylindracea 	'' – [[lõuna-põldseen]]
*''[[	Cystoagaricus populinus 	]]'' 
*''	Cytidia salicina 	'' – [[pajunahkis]]
*''[[	Dacrymyces ovisporus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces variisporus 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus karstenii 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus sudans 	]]'' 
*''[[	Deconica philipsii 	]]'' 
*''[[	Deconica phyllogena 	]]'' 
*''[[	Dendrocollybia racemosa 	]]'' 
*''[[	Dendrocorticium polygonioides 	]]'' 
*''[[	Dendrothele commixta 	]]'' 
*''[[	Dentipratulum bialoviesense 	]]'' 
*''[[	Desarmillaria tabescens 	]]'' 
*''[[	Dichomitus albidofuscus 	]]'' 
*''[[	Dictyopus junquilleus 	]]'' 
*''[[	Diplomitoporus crustulinus 	]]'' 
*''[[	Disciseda bovista 	]]'' 
*''[[	Disciseda candida 	]]'' 
*''[[	Ditangium cerasi 	]]'' 
*''[[	Ditiola peziziformis 	]]'' 
*''[[	Ditiola radicata 	]]'' 
*''[[	Echinoderma jacobi 	]]'' 
*''[[	Efibulella deflectens 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces anthracinus 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces cyanosporus 	]]''  
*''[[	Elaphomyces papillatus 	]]'' 
*''	Elmerina caryae 	'' – [[harilik tardpoorik]]
*''[[	Entocybe pseudoturbida 	]]'' 
*''[[	Entocybe turbida 	]]'' 
*''[[	Entoloma atromarginatum 	]]'' 
*''	Entoloma bloxamii 	'' – [[Bloxami punalehik]]
*''[[	Entoloma clandestinum 	]]'' 
*''[[	Entoloma griseocyaneum 	]]'' 
*''[[	Entoloma placidum 	]]'' 
*''[[	Entoloma prunuloides 	]]'' 
*''[[	Entoloma rhombisporum 	]]'' 
*''[[	Entoloma strigosissimum 	]]'' 
*''[[	Eocronartium muscicola 	]]'' 
*''[[	Epithele typhae 	]]'' 
*''	Erastia salmonicolor 	'' – [[lõhepoorik]]
*''[[	Erythricium laetum 	]]'' 
*''	Exidia candida 	'' – [[kõhrsüldik]]
*''[[	Exidia candida var. cartilaginea 	]]''  
*''[[	Exidia repanda 	]]''
*''[[	Exidiopsis effusa 	]]'' 
*''	Flavidoporia pulvinascens 	'' – [[haavakorgik]]
*''	Fomitopsis officinalis 	'' – [[lehisepess]]
*''[[	Fomitopsis pulvina 	]]'' 
*''	Fomitopsis ramentacea 	'' – [[oksakorgik]]
*''[[	Fuscoporia torulosa 	]]''
*''	Fuscoporia viticola 	'' – [[helepruun taelik]]
*''[[	Galerina ampullaceocystis 	]]'' 
*''[[	Galerina badipes 	]]'' 
*''[[	Galerina jaapii 	]]'' 
*''[[	Gastrosporium simplex 	]]'' 
*''[[	Geastrum campestre 	]]'' 
*''[[	Geastrum corollinum 	]]'' 
*''[[	Geastrum elegans 	]]'' 
*''[[	Geastrum floriforme 	]]'' 
*''[[	Geastrum fornicatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum hungaricum 	]]'' 
*''[[	Geastrum minimum 	]]'' 
*''[[	Geastrum nanum 	]]'' 
*''	Geastrum rufescens 	'' – [[punakas maatäht]]
*''[[	Geastrum saccatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum striatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum triplex 	]]'' 
*''[[	Gelatoporia pannocincta 	]]'' 
*''[[	Gliophorus perplexus 	]]'' 
*''[[	Gloeocystidiellum convolvens 	]]''  
*''[[	Gloioxanthomyces vitellinus 	]]'' 
*''	Gomphus clavatus 	'' – [[vurrik]]
*''[[	Guepiniopsis buccina 	]]'' 
*''[[	Gymnopilus flavus 	]]'' 
*''	Gymnopilus picreus 	'' – [[tume tulinutt]]
*''[[	Gymnopilus stabilis 	]]'' 
*''[[	Gymnopus ocior 	]]'' 
*''[[	Gymnopus putillus 	]]'' 
*''	Hapalopilus croceus 	'' – [[krookuspruunik]]
*''	Hemileccinum impolitum 	'' – [[kollane kivipuravik]]
*''[[	Hemimycena crispata 	]]'' 
*''	Hemipholiota heteroclita 	'' – [[lõhna-ebamampel]]
*''	Hemistropharia albocrenulata 	'' – [[täkiline ebamampel]]
*''	Hericium erinaceus 	'' – [[lõvilakk-korallnarmik]]
*''[[	Hericium flagellum 	]]'' 
*''	Hermanssonia centrifuga 	'' – [[volt-tardnahkis]]
*''[[	Heteroradulum deglubens 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia longipes 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia reniformis 	]]'' 
*''[[	Hyalodon piceicola 	]]'' 
*''[[	Hydnangium carneum 	]]'' 
*''	Hydnellum aurantiacum 	'' – [[kuld-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum auratile 	'' – [[porgand-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum caeruleum 	'' – [[sini-kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum compactum 	]]'' 
*''[[	Hydnellum concrescens 	]]'' 
*''Hydnellum ferrugineum 	'' – [[pruun kübarnarmik]]
*''	Hydnellum geogenium 	'' – [[väävel-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum peckii 	'' – [[Pecki kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum suaveolens 	]]'' 
*''[[	Hydnoporia corrugata 	]]'' 
*''[[	Hydropus atramentosus 	]]'' 
*''[[	Hydropus marginellus 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe aurantiosplendens 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ingrata 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe insipida 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe intermedia 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe mucronella 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ovina 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe parvula 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe reidii 	]]'' 
*''[[	Hygrophorus hyacinthinus 	]]'' 
*''[[	Hymenochaete cinnamomea 	]]'' 
*''	Hymenochaete fuliginosa 	'' – [[tume tubaknahkis]]
*''[[	Hymenogaster olivaceus 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeoides 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeum 	]]'' 
*''[[	Hysterangium separabile 	]]'' 
*''[[	Inocybe abjecta 	]]'' 
*''[[	Inocybe glabripes 	]]'' 
*''[[	Inocybe paludinella 	]]'' 
*''[[	Inocybe putilla 	]]'' 
*''[[	Inocybe rufoalba 	]]'' 
*''[[	Inocybe xanthomelas 	]]'' 
*''[[	Irpicodon pendulus 	]]'' 
*''	Junghuhnia collabens 	'' – [[pruun nääts]]
*''[[	Kavinia alboviridis 	]]'' 
*''[[	Kavinia himantia 	]]'' 
*''[[	Kneiffiella abdita 	]]'' 
*''[[	Laccaria maritima 	]]'' 
*''	Lactarius controversus 	'' – [[roosa riisikas]]
*''[[	Lactarius insulsus 	]]'' 
*''[[	Lactarius lacunarum 	]]'' 
*''Lactarius repraesentaneus 	'' – [[tore riisikas]]
*''	Lactarius resimus 	'' – [[valge riisikas]]
*''[[	Lactarius sphagneti 	]]'' 
*''	Lactarius zonarioides 	'' – [[Bresadola riisikas]]
*''	Lactarius violascens 	'' – [[lillakas riisikas]]
*''[[	Laeticutis cristata 	]]'' 
*''[[	Leccinum rotundifoliae 	]]'' 
*''[[	Lentinellus flabelliformis 	]]'' 
*''	Lentinellus vulpinus 	'' – [[rebaslentinell]]
*''[[	Lepiota echinella 	]]'' 
*''	Lepiota grangei 	'' – [[rohe-harisirmik]]
*''[[	Lepiota griseovirens 	]]'' 
*''[[	Lepiota tomentella 	]]'' 
*''	Leptoporus mollis 	'' – [[kuuse-lillatümak]]
*''[[	Leucopaxillus paradoxus 	]]'' 
*''	Leucopaxillus salmonifolius 	'' – [[lõhe-lehtervahelik]]
*''[[	Litschauerella clematitis 	]]'' 
*''[[	Lobulicium occultum 	]]'' 
*''[[	Lulesia fallax 	]]'' 
*''[[	Lulesia obscura 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon decipiens 	]]''
*''[[	Lycoperdon ericaeum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon marginatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon radicatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon turneri 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum deliberatum 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum transforme 	]]'' 
*''[[	Marasmius limosus 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium leucoxanthum 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium luridum 	]]'' 
*''[[	Melanophyllum eyrei 	]]'' 
*''[[	Montagnea radiosa 	]]'' 
*''[[	Mucronella calva 	]]'' 
*''[[	Muscinupta laevis 	]]'' 
*''[[	Mycena aciculata 	]]'' 
*''[[	Mycena belliae 	]]'' 
*''[[	Mycena concolor 	]]'' 
*''[[	Mycena excisa 	]]'' 
*''[[	Mycena latifolia 	]]'' 
*''[[	Mycena supina 	]]'' 
*''[[	Mycena tenerrima 	]]'' 
*''[[	Mycena urania 	]]''
*''[[	Mycena xantholeuca 	]]'' 
*''[[	Mycenella lasiosperma 	]]'' 
*''	Mycoacia aurea 	'' – [[kuld-vahanarmik]]
*''	Mycoacia fuscoatra 	'' – [[tumenev vahanarmik]]
*''[[	Mycoacia gilvescens 	]]'' 
*''[[	Mycoacia livida 	]]'' 
*''[[	Mycocalia denudata 	]]'' 
*''[[	Myriostoma coliforme 	]]'' 
*''[[	Naohidea sebacea 	]]'' 
*''[[	Neofavolus alveolaris 	]]'' 
*''[[	Neolentinus schaefferi 	]]'' 
*''[[	Omphaliaster asterosporus 	]]'' 
*''	Onnia leporina 	'' – [[kuuse-jänesepäss]]
*''[[	Osteina obducta 	]]'' 
*''	Osteina undosa 	'' – [[lainjasservaline tümak]]
*''[[	Oudemansiella melanotricha 	]]'' 
*''	Panellus ringens 	'' – [[talipanell]]
*''[[	Peniophora lilacea 	]]'' 
*''[[	Peniophora piceae 	]]'' 
*''[[	Peniophora pithya 	]]'' 
*''[[	Phaeomarasmius rimulincola 	]]'' 
*''[[	Phaeophlebiopsis ravenelii 	]]'' 
*''[[	Phaeotremella simplex 	]]'' 
*''[[	Phallogaster saccatus 	]]'' 
*''[[	Phallus indusiatus 	]]'' 
*''[[	Phellinidium ferrugineofuscum 	]]'' 
*''	Phellinus lundellii 	'' – [[Lundelli taelik]]
*''[[	Phellinus populicola 	]]'' 
*''	Phellinus tremulae 	'' – [[haavataelik]]
*''	Phellodon connatus 	'' – [[pruun vöötnarmik]]
*''	Phellodon fuligineoalbus 	'' – [[pruunikas vöötnarmik]]
*''	Phellodon tomentosus 	'' – [[viltjas vöötnarmik]]
*''[[	Phellodon violascens 	]]'' 
*''	Phellopilus nigrolimitatus 	'' – [[joontaelik]]
*''[[	Phlebia lilascens 	]]'' 
*''[[	Phlebia serialis 	]]'' 
*''[[	Phlebia subserialis 	]]'' 
*''[[	Phlegmacium balteatocumatile 	]]'' 
*''	Phleogena faginea 	'' – [[puidunui]]
*''[[	Pholiota conissans 	]]'' 
*''[[	Pholiota henningsii 	]]'' 
*''[[	Pholiota squarrosoides 	]]'' 
*''[[	Physisporinus crocatus 	]]'' 
*''[[	Picipes melanopus 	]]'' 
*''[[	Picipes rhizophilus 	]]'' 
*''	Pleurotus calyptratus 	'' – [[rõngasservik]]
*''[[	Pluteus aurantiorugosus 	]]'' 
*''[[	Pluteus pseudorobertii 	]]'' 
*''[[	Pluteus pusillulus 	]]'' 
*''[[	Podofomes trogii 	]]'' 
*''	Poronia punctata 	'' – [[täpiline jalgnööbik]]
*''	Porotheleum fimbriatum 	'' – [[kiudservaline poroteel]]
*''[[	Postia balsamea 	]]''
*''[[	Postia lowei 	]]'' 
*''[[	Protostropharia luteonitens 	]]'' 
*''	Psathyrella ammophila 	'' – [[luitepsatürell]]
*''[[	Psathyrella cortinarioides 	]]'' 
*''[[	Psathyrella longicauda 	]]'' 
*''[[	Pseudoomphalina kalchbrenneri 	]]'' 
*''[[	Pseudoporpoloma pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Pseudospongipellis delectans 	]]'' 
*''[[	Pseudotremella moriformis 	]]'' 
*''[[	Psilocybe atrobrunnea 	]]'' 
*''[[	Psilocybe medullosa 	]]'' 
*''[[	Psilocybe paupera 	]]'' 
*''	Punctularia strigosozonata 	'' – [[lõunanahkis]]
*''	Pycnoporellus alboluteus 	'' – [[liibuv roostetorik]]
*''[[	Raduliporus aneirinus 	]]'' 
*''[[	Ramaria aurea 	]]'' 
*''	Ramaria botrytis 	'' – [[punalatv-harik]]
*''	Ramaria gracilis 	'' – [[aniisharik]]
*''[[	Ramaria obtusissima 	]]'' 
*''	Ramariopsis kunzei 	'' – [[valge ramariopsis]]
*''[[	Resiniporus resinascens 	]]''  
*''[[	Resinoporia sordida 	]]''
*''[[	Resupinatus vetlinianus 	]]'' 
*''[[	Rheubarbariboletus armeniacus 	]]''
*''[[	Rhizoctonia fusispora 	]]'' 
*''[[	Rhizoctonia sterigmatica 	]]'' 
*''	Rhodocollybia fodiens 	'' – [[juur-punakõrges]]
*''[[	Rhodocybe caelata 	]]'' 
*''[[	Rhodofomes roseus 	]]'' 
*''	Rhodonia placenta 	'' – [[lõhetümak]]
*''	Rhodotus palmatus 	'' – [[roosa võrkheinik]]
*''[[	Rubroboletus rhodoxanthus 	]]'' 
*''	Rubroboletus satanas 	'' – [[saatana-kivipuravik]]
*''[[	Russula alutacea 	]]'' 
*''[[	Russula emeticicolor 	]]'' 
*''[[	Russula gracillima 	]]'' 
*''[[	Russula pelargonia 	]]'' 
*''[[	Russula pungens 	]]'' 
*''[[	Saccosoma farinaceum 	]]'' 
*''	Sarcosoma globosum 	'' – [[limatünnik]]
*''[[	Scleroderma bovista 	]]'' 
*''[[	Scleroderma cepa 	]]'' 
*''[[	Scotomyces subviolaceus 	]]'' 
*''[[	Scutiger pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Sebacina dimitica 	]]'' 
*''[[	Sistotrema alboluteum 	]]'' 
*''	Sistotrema confluens 	'' – [[kübar-sistotreem]]
*''[[	Skeletocutis alutacea 	]]'' 
*''[[	Skvortzovia pinicola 	]]'' 
*''	Spathularia flavida 	'' – [[harilik pahtlik]]
*''[[	Spongipellis spumeus 	]]'' 
*''[[	Stereum ostrea 	]]'' 
*''[[	Stropharia melanosperma 	]]'' 
*''[[	Stypella grilletii 	]]'' 
*''[[	Stypella subhyalina 	]]'' 
*''[[	Stypella vermiformis 	]]'' 
*''[[	Subulicium lautum 	]]'' 
*''[[	Suillellus queletii 	]]'' 
*''[[	Suillus americanus f. sibiricus 	]]'' 
*''[[	Suillus flavidus 	]]'' 
*''[[	Suillus plorans 	]]'' 
*''[[	Suillus tridentinus 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe mephitica 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe murina 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe putida 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe striipilea 	]]'' 
*''[[	Thaxterogaster porphyropus 	]]'' 
*''[[	Trametopsis cervina 	]]'' 
*''[[	Tremella globispora 	]]'' 
*''[[	Trichaster melanocephalus 	]]'' 
*''	Trichoglossum hirsutum 	'' – [[karvane harjaskeel]]
*''	Tricholoma acerbum 	'' – [[rihvelheinik]]
*''	Tricholoma colossus 	'' – [[hiidheinik]]
*''	Tricholoma focale 	'' – [[sallheinik]]
*''[[	Tubaria confragosa 	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis borealis 	]]'' 
*''[[	Tulasnella hyalina 	]]'' 
*''[[	Tulosesus bisporus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus congregatus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus hiascens 	]]'' 
*''	Tulostoma kotlabae 	'' – [[Kotlaba luiteseen]]
*''[[	Tulostoma melanocyclum 	]]'' 
*''[[	Tulostoma squamosum 	]]'' 
*''[[	Tylospora fibrillosa 	]]'' 
*''[[	Veluticeps ambigua 	]]'' 
*''[[	Vitreoporus dichrous 	]]'' 
*''	Volvariella media 	'' – [[väike tupplehik]]
*''[[	Wynnella silvicola 	]]'' 
*''[[	Xenasma aurantiacum 	]]'' 
}}

==Ohualtid liigid (''V'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus dulcidulus 	]]'' 
*''[[	Agaricus rusiophyllus 	]]'' 
*''[[	Alloexidiopsis calcea 	]]'' 
*''[[	Amanita argentea 	]]'' 
*''[[	Amanita franchetii 	]]'' 
*''	Amanita regalis 	'' – [[kuning-kärbseseen]]
*''	Amanita virosa 	'' – [[valge kärbseseen]]
*''	Amyloporia xantha 	'' – [[kollakas korgik]]
*''	Antrodia gossypium 	'' – [[vatjas kiudpoorik]]
*''[[	Arrhenia acerosa 	]]'' 
*''[[	Arrhenia sphagnicola 	]]'' 
*''	Artomyces pyxidatus 	'' – [[kroonharik]]
*''[[	Ascotremella faginea 	]]'' 
*''[[	Asterophora parasitica 	]]'' 
*''[[	Aureonarius limonius 	]]'' 
*''[[	Barssia oregonensis 	]]'' 
*''[[	Bondarzewia mesenterica 	]]'' 
*''	Bovista paludosa 	'' – [[soo-maamuna]]
*''[[	Bovista tomentosa 	]]'' 
*''	Buchwaldoboletus lignicola 	'' – [[puidupuravik]]
*''[[	Butyriboletus appendiculatus 	]]'' 
*''	Caloboletus radicans 	'' – [[mõru kivipuravik]]
*''[[	Calonarius olearioides 	]]'' 
*''[[	Camarophyllus alpinus 	]]'' 
*''[[	Camarops tubulina 	]]'' 
*''	Ceriporia excelsa 	'' – [[lilla võrkpoorik]]
*''[[	Clavariadelphus ligula 	]]'' 
*''	Clavariadelphus pistillaris 	'' – [[suur tõlvharik]]
*''[[	Clitocybula lacerata 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis picacea 	]]'' 
*''[[	Cortinarius anthracinus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius armeniacus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius biformis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bivelus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius cagei 	]]'' 
*''[[	Cortinarius claricolor 	]]'' 
*''[[	Cortinarius elegantissimus 	]]''
*''[[	Cortinarius incisus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius ionophyllus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius lucorum 	]]'' 
*''[[	Cortinarius saturninus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius violaceus ssp. violaceus 	]]'' 
*''	Craterellus lutescens 	'' – [[kollakas torbikseen]]
*''[[	Crepidotus luteolus 	]]'' 
*''	Cudonia circinans 	'' – [[harilik ringik]]
*''[[	Cuphophyllus lacmus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces capitatus 	]]'' 
*''	Dacrymyces chrysospermus 	'' – [[suur pisarseen]]
*''[[	Dacrymyces estonicus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces suecicus 	]]'' 
*''	Dichomitus campestris 	'' – [[sarapuu-ebakorgik]]
*''[[	Dichomitus squalens 	]]''
*''[[	Echinoderma echinaceum 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces leveillei 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces maculatus 	]]'' 
*''[[	Entoloma lampropus 	]]'' 
*''[[	Entoloma mougeotii 	]]'' 
*''[[	Entoloma papillatum 	]]''
*''[[	Entoloma platyphylloides 	]]'' 
*''	Exidia recisa 	'' – [[lehtersüldik]]
*''[[	Ganoderma carnosum 	]]'' 
*''[[	Geastrum coronatum 	]]'' 
*''	Geastrum pectinatum 	'' – [[kamm-maatäht]]
*''[[	Gliophorus irrigatus 	]]'' 
*''[[	Gliophorus laetus 	]]'' 
*''	Grifola frondosa 	'' – [[leht-kobartorik
*''	Gyromitra gigas 	'' – [[hiidkogrits
*''	Gyromitra infula 	'' – [[sügiskogrits
*''[[	Gyromitra sphaerospora 	]]'' 
*''[[	Hemimycena delectabilis 	]]'' 
*''	Hericium cirrhatum 	'' – [[karvane korallnarmik
*''	Hericium coralloides 	'' – [[harunev korallnarmik
*''	Hohenbuehelia petaloides 	'' – [[valkjas tardservik
*''[[	Hygrocybe cantharellus 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe coccineocrenata 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe nitrata 	]]'' 
*''	Hygrophorus gliocyclus 	'' – [[loor-limanutt
*''[[	Hymenochaete cruenta 	]]'' 
*''[[	Hyphoderma albocremeum 	]]'' 
*''[[	Hypsizygus ulmarius 	]]'' 
*''	Inocutis dryophila 	'' – [[tammepässik
*''	Inocutis rheades 	'' – [[haavapässik
*''[[	Inocybe calospora 	]]'' 
*''[[	Inocybe grammata 	]]'' 
*''[[	Inocybe hystrix 	]]'' 
*''[[	Inocybe phaeodisca 	]]'' 
*''[[	Inonotus triqueter 	]]'' 
*''[[	Inosperma calamistratum 	]]'' 
*''	Ischnoderma benzoinum 	'' – [[harilik tõrvis
*''[[	Ischnoderma resinosum 	]]'' 
*''[[	Lactarius flavidus 	]]'' 
*''	Lactarius hysginus 	'' – [[vaskriisikas
*''	Lactarius sanguifluus 	'' – [[veririisikas
*''[[	Lactarius spinosulus 	]]'' 
*''[[	Leccinum niveum 	]]'' 
*''[[	Leccinum roseofractum 	]]'' 
*''	Lentinellus ursinus 	'' – [[karulentinell
*''[[	Lepiota brunneoincarnata 	]]'' 
*''[[	Lepista carpatica 	]]'' 
*''	Limacella glioderma 	'' – [[pruun limaloorik
*''[[	Limacellopsis guttata 	]]'' 
*''	Loreleia postii 	'' – [[oranž gerroneem
*''[[	Lulesia popinalis 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon caudatum 	]]''
*''	Lycoperdon mammiforme 	'' – [[helves-murumuna
*''[[	Microglossum olivaceum 	]]'' 
*''	Microglossum viride 	'' – [[roheline pisikeel
*''	Mitrula paludosa 	'' – [[pisipahtlik
*''	Mycena aurantiomarginata 	'' – [[kuldserv-mütsik
*''[[	Mycena capillaripes 	]]'' 
*''[[	Mycena chlorantha 	]]'' 
*''[[	Mycena cyanipes 	]]'' 
*''[[	Mycena megaspora 	]]'' 
*''	Mycena pseudocorticola 	'' – [[sinimütsik]]
*''[[	Mycena pterigena 	]]'' 
*''[[	Mycena purpureofusca 	]]'' 
*''	Mycena renati 	'' – [[kollajalg-mütsik]]
*''	Mycenastrum corium 	'' – [[hõlmikmuna]]
*''	Mycoacia uda 	'' – [[kollane vahanarmik]]
*''[[	Myxarium nucleatum 	]]'' 
*''[[	Oligoporus sericeomollis 	]]'' 
*''	Onnia tomentosa 	'' – [[jalg-jänesepäss]]
*''	Ossicaulis lignatilis 	'' – [[puidulehtrik]]
*''[[	Panus neostrigosus 	]]'' 
*''	Parmastomyces mollissimus 	'' – [[pehmepoorik]]
*''	Perenniporia medulla-panis 	'' – [[valge püsipoorik]]
*''[[	Phaeocollybia christinae 	]]'' 
*''[[	Phaeonematoloma myosotis 	]]'' 
*''	Phellinus laevigatus 	'' – [[sile taelik]]
*''	Phellodon niger 	'' – [[must vöötnarmik]]
*''[[	Phlegmacium cyanites 	]]'' 
*''[[	Phloeomana minutula 	]]'' 
*''[[	Pholiota tuberculosa 	]]'' 
*''	Phyllotopsis nidulans 	'' – [[kuldkülik]]
*''	Pleurocybella porrigens 	'' – [[kõrvkülik]]
*''	Pleurotus cornucopiae 	'' – [[trompetservik]]
*''	Pleurotus pulmonarius 	'' – [[kopsservik]]
*''	Polyporus umbellatus 	'' – [[nabatorik]]
*''[[	Poriella subacida 	]]'' 
*''[[	Porodaedalea chrysoloma 	]]'' 
*''[[	Porpolomopsis calyptriformis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella caput-medusae 	]]'' 
*''[[	Pseudoinonotus dryadeus 	]]'' 
*''	Pterula multifida 	'' – [[põõsaspteerula]]
*''	Pycnoporellus fulgens 	'' – [[harilik roostetorik]]
*''[[	Resinoporia crassa 	]]'' 
*''[[	Rhizomarasmius setosus 	]]'' 
*''	Rhodocollybia prolixa 	'' – [[keerd-punakõrges]]
*''	Russula alnetorum 	'' – [[lepapilvik]]
*''[[	Russula violeipes 	]]'' 
*''	Sarcodon imbricatus 	'' – [[harilik põdramokk]]
*''	Sarcosphaera coronaria 	'' – [[kroonliudik]]
*''	Sidera lenis 	'' – [[pehme sametkorgik]]
*''	Skeletocutis odora 	'' – [[taiga-peenpoorik]]
*''	Skeletocutis stellae 	'' – [[täht-peenpoorik]]
*''[[	Skeletocutis subincarnata 	]]'' 
*''[[	Sparassis brevipes 	]]'' 
*''	Sphagnurus paluster 	'' – [[soo-kobarheinik]]
*''[[	Spongiporus floriformis 	]]'' 
*''[[	Steccherinum lacerum 	]]'' 
*''[[	Stropharia albonitens 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe rancida 	]]'' 
*''[[	Thelephora anthocephala 	]]'' 
*''	Thelephora caryophyllea 	'' – [[nelk-lehternahkis]]
*''	Thelephora penicillata 	'' – [[pintseljas lehternahkis]]
*''	Tricholoma orirubens 	'' – [[punetav heinik]]
*''	Tricholoma populinum 	'' – [[papliheinik]]
*''[[	Tuber rapaeodorum 	]]'' 
*''[[	Tulostoma fimbriatum 	]]'' 
*''	Verpa bohemica 	'' – kurrel
*''[[	Volvariella pusilla 	]]'' 
*''[[	Volvariella volvacea 	]]'' 
*''	Xylobolus frustulatus 	'' – [[tammenahkis]]
}}

==Haruldased liigid (''R'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus comtulus 	]]'' – 
*''[[	Agaricus urinascens 	]]'' – 
*''[[	Aleurodiscus amorphus 	]]'' – 
*''[[	Amanita battarrae 	]]'' – 
*''[[	Amanita strobiliformis 	]]'' – 
*''[[	Amyloporia sinuosa 	]]'' – 
*''[[	Antrodia heteromorpha 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella romellii 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella serpula 	]]'' – 
*''[[	Asterophora lycoperdoides 	]]'' – 
*''[[	Atheniella adonis 	]]'' – 
*''[[	Atheniella leptophylla 	]]'' – 
*''[[	Aurantiporus fissilis 	]]'' – 
*''[[	Auricularia mesenterica 	]]'' – 
*''[[	Balsamia platyspora 	]]'' – 
*''[[	Balsamia vulgaris 	]]'' – 
*''[[	Bolbitius reticulatus 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium candicans 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium laeve 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium obtusisporum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium pruinatum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium vagum 	]]'' – 
*''[[	Bulbillomyces farinosus 	]]'' – 
*''[[	Butyrea luteoalba 	]]'' – 
*''[[	Caloboletus calopus 	]]'' – 
*''[[	Calocera furcata 	]]'' – 
*''[[	Calonarius rufo-olivaceus 	]]'' – 
*''[[	Caloscypha fulgens 	]]'' – 
*''[[	Calyptella capula 	]]'' – 
*''[[	Calyptella flos-albus 	]]'' – 
*''[[	Cantharellopsis prescotii 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia reticulata 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia viridans 	]]'' – 
*''[[	Ceriporiopsis mucida 	]]'' – 
*''[[	Chamaemyces fracidus 	]]'' – 
*''[[	Chlorencoelia versiformis 	]]'' – 
*''[[	Chlorociboria aeruginosa 	]]'' – 
*''[[	Cinereomyces lindbladii 	]]'' – 
*''[[	Clavaria argillacea 	]]'' – 
*''[[	Clavaria falcata 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis corniculata 	]]'' – 
*''[[	Climacodon septentrionalis 	]]'' – 
*''[[	Clitocybe agrestis 	]]'' – 
*''[[	Clitopilus nitellinus 	]]'' – 
*''[[	Conferticium ochraceum 	]]'' – 
*''[[	Coniophora olivacea 	]]'' – 
*''[[	Coprinellus flocculosus 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis nivea 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps capitata 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps militaris 	]]'' – 
*''[[	Coriolopsis gallica 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius acutus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius casimiri 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius croceus var. croceus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius malachius 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius orellanus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius saniosus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius uraceus 	]]'' – 
*''[[	Crepidotus applanatus 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus pratensis 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus russocoriaceus 	]]'' – 
*''[[	Cyanoboletus pulverulentus 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella cinnabarina 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces chrysocomus 	]]'' – 
*''[[	Daedaleopsis tricolor 	]]'' – 
*''[[	Deconica coprophila 	]]'' – 
*''[[	Deconica merdaria 	]]'' – 
*''[[	Deconica montana 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele acerina 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele alliacea 	]]'' – 
*''[[	Dentipellis fragilis 	]]'' – 
*''[[	Descolea alba 	]]'' – 
*''[[	Diplomitoporus flavescens 	]]'' – 
*''[[	Discina ancilis 	]]'' – 
*''[[	Disciotis venosa 	]]'' – 
*''[[	Entoloma asprellum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma byssisedum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma chalybeum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma elodes 	]]'' – 
*''[[	Entoloma euchroum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma excentricum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma juncinum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma pleopodium 	]]'' – 
*''[[	Entoloma rhodocylix 	]]'' – 
*''[[	Entoloma serrulatum 	]]'' – 
*''[[	Exidia glandulosa 	]]'' – 
*''[[	Exidia thuretiana 	]]'' – 
*''[[	Faerberia carbonaria 	]]'' – 
*''[[	Fistulina hepatica 	]]'' – 
*''[[	Flammulaster carpophilus 	]]'' – 
*''[[	Galerina nana 	]]'' – 
*''[[	Galerina paludosa 	]]'' – 
*''[[	Galerina sphagnorum 	]]'' – 
*''[[	Galerina stylifera 	]]'' – 
*''[[	Galerina triscopa 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma lucidum 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma pfeifferi 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma resinaceum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum quadrifidum 	]]'' – 
*''[[	Genea fragrans 	]]'' – 
*''[[	Genea lespiaultii 	]]'' – 
*''[[	Genea verrucosa 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum fallax 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum glabrum 	]]'' – 
*''[[	Geopora arenicola 	]]'' – 
*''[[	Gerronema xanthophyllum 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus psittacinus 	]]'' – 
*''[[	Gloeophyllum trabeum 	]]'' – 
*''[[	Glutinoglossum glutinosum 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius glutinosus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius maculatus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius roseus 	]]'' – 
*''[[	Guepinia helvelloides 	]]'' – 
*''[[	Gymnopus foetidus 	]]'' – 
*''[[	Gyrodon lividus 	]]'' – 
*''[[	Gyrophanopsis polonensis 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus castaneus 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus cyanescens 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pumilum 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pusillum 	]]'' – 
*''[[	Helvella lacunosa 	]]'' – 
*''[[	Helvella solitaria 	]]'' – 
*''[[	Helvella sublicia 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena subtilis 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia fluxilis 	]]'' – 
*''[[	Hydnoporia tabacina 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya cerebriformis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya michaelis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotryopsis suevica 	]]'' – 
*''[[	Hydropodia subalpina 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe acutoconica 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe chlorophana 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe coccinea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe punicea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe quieta 	]]'' – 
*''[[	Hygrophoropsis pallida 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus discoideus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus poetarum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus pudorinus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus russula 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma elongatum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma polytrichi 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma subericaeum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma udum 	]]'' – 
*''[[	Inocybe acuta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe godeyi 	]]'' – 
*''[[	Inocybe haemacta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe personata 	]]'' – 
*''[[	Inonotus cuticularis 	]]'' – 
*''[[	Inonotus hispidus 	]]'' – 
*''[[	Inonotus obliquus 	]]'' – 
*''[[	Inosperma adaequatum 	]]'' – 
*''[[	Irpex lacteus 	]]'' – 
*''[[	Junghuhnia nitida 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acerrimus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acris 	]]'' – 
*''[[	Lactarius albocarneus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius chrysorrheus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius lilacinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius picinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius trivialis 	]]'' – 
*''[[	Leccinum vulpinum 	]]'' – 
*''[[	Lentinus tigrinus 	]]'' – 
*''[[	Leucocortinarius bulbiger 	]]'' – 
*''[[	Lichenomphalia umbellifera 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon echinatum 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula fistulosa var. fistulosa 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula juncea 	]]'' – 
*''[[	Melanophyllum haematospermum 	]]'' – 
*''[[	Meruliopsis taxicola 	]]'' – 
*''[[	Microstoma protractum 	]]'' – 
*''[[	Morchella conica 	]]'' – 
*''[[	Morchella esculenta 	]]'' – 
*''[[	Morchella gigas 	]]'' – 
*''[[	Mycena atroalba 	]]'' – 
*''[[	Mycena clavularis 	]]'' – 
*''[[	Mycena crocata 	]]'' – 
*''[[	Mycena flavescens 	]]'' – 
*''[[	Mycena olivaceomarginata 	]]'' – 
*''[[	Mycena plumipes 	]]'' – 
*''[[	Narcissea patouillardii 	]]'' – 
*''[[	Nidularia deformis 	]]'' – 
*''[[	Noblesia crocea 	]]'' – 
*''[[	Onygena corvina 	]]'' – 
*''[[	Onygena equina 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus corticola 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus obducens 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes citrina 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes melanoxantha 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus papilionaceus 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus semiovatus 	]]'' – 
*''[[	Panellus violaceofulvus 	]]'' – 
*''[[	Panus conchatus 	]]'' – 
*''[[	Paxillus rubicundulus 	]]'' – 
*''[[	Peziza ammophila 	]]'' – 
*''[[	Peziza saniosa 	]]'' – 
*''[[	Phaeolepiota aurea 	]]'' – 
*''[[	Phaeomarasmius erinaceus 	]]'' – 
*''[[	Phlebia rufa 	]]'' – 
*''[[	Pholiota adiposa s.str. 	]]'' – 
*''[[	Phylloporus pelletieri 	]]'' – 
*''[[	Physisporinus vitreus 	]]'' – 
*''[[	Pisolithus arhizus 	]]'' – 
*''[[	Plectania melastoma 	]]'' – 
*''[[	Plicaturopsis crispa 	]]'' – 
*''[[	Pluteus ephebeus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus petasatus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus phlebophorus 	]]'' – 
*''[[	Podosordaria tulasnei 	]]'' – 
*''[[	Polyporus tuberaster 	]]'' – 
*''[[	Porodaedalea pini 	]]'' – 
*''[[	Porostereum spadiceum 	]]'' – 
*''[[	Porphyrellus porphyrosporus 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella corrugis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella microrhiza 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella noli-tangere 	]]'' – 
*''[[	Pseudoboletus parasiticus 	]]'' – 
*''[[	Pseudomerulius aureus 	]]'' – 
*''[[	Pseudosperma squamatum 	]]'' – 
*''[[	Ptychogaster albus 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporus cinnabarinus 	]]'' – 
*''[[	Ramaria flava 	]]'' – 
*''[[	Ramaria formosa 	]]'' – 
*''[[	Rhizocybe pruinosa 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenicolor 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenolens 	]]'' – 
*''[[	Russula caerulea 	]]'' – 
*''[[	Russula curtipes 	]]'' – 
*''[[	Russula rhodopus 	]]'' – 
*''[[	Serpula himantioides 	]]'' – 
*''[[	Singerocybe phaeophthalma 	]]'' – 
*''[[	Sparassis crispa 	]]'' – 
*''[[	Spongipellis ambiens 	]]'' – 
*''[[	Steccherinum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Strobilomyces strobilaceus 	]]'' – 
*''[[	Stropharia hornemannii 	]]'' – 
*''[[	Stropharia pseudocyanea 	]]'' – 
*''[[	Suillus cavipes 	]]'' – 
*''[[	Suillus placidus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster eburneus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster multiformis 	]]'' – 
*''[[	Thuemenidium atropurpureum 	]]'' – 
*''[[	Tolypocladium longisegmentatum 	]]'' – 
*''[[	Trametes pubescens 	]]'' – 
*''[[	Trichaptum biforme 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma aurantium 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma columbetta 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma pessundatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma sejunctum 	]]'' – 
*''[[	Tricholomopsis decora 	]]'' – 
*''[[	Tuber albidum 	]]'' – 
*''[[	Tuber dryophilum 	]]'' – 
*''[[	Tuber maculatum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma brumale 	]]'' – 
*''[[	Typhula ishikariensis 	]]'' – 
*''[[	Typhula quisquiliaris 	]]'' – 
*''[[	Urnula craterium 	]]'' – 
*''[[	Veluticeps abietina 	]]'' – 
*''[[	Verpa conica 	]]'' – 
*''[[	Vibrissea truncorum 	]]'' – 
*''[[	Volvariella bombycina 	]]'' – 
*''[[	Volvariella hypopithys 	]]'' – 
*''[[	Volvariella murinella 	]]'' – 
*''[[	Volvariella taylorii 	]]'' – 
*''[[	Xerula pudens 	]]'' – 
}}

==Puuduliku andmestikuga, aga kategooriatesse ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' kuuluvad liigid (''I'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Amphinema diadema 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella semisupina 	]]'' – 
*''[[	Ceratobasidium cornigerum 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Colacogloea peniophorae 	]]'' – 
*''[[	Coltricia cinnamomea 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella granulosa 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces microsporus 	]]'' – 
*''[[	Dacryonaema rufum 	]]'' – 
*''[[	Deconica subviscida 	]]'' – 
*''[[	Entoloma sinuatum 	]]'' – 
*''[[	Fuscoporia ferrea 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma radicosum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus hypothejus 	]]'' – 
*''[[	Hyphoderma obtusiforme 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Hypochnicium cymosum 	]]'' – 
*''[[	Lentaria byssiseda 	]]'' – 
*''[[	Leratiomyces squamosus 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon norvegicum 	]]'' – 
*''[[	Mensularia hastifera 	]]'' – 
*''[[	Mycena pelianthina 	]]'' – 
*''[[	Myxomphalia maura 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella foliacea 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella mycetophiloides 	]]'' – 
*''[[	Phanerochaete jose-ferreirae 	]]'' – 
*''[[	Phellinus nigricans 	]]'' – 
*''[[	Pluteus godeyi 	]]'' – 
*''[[	Pluteus plautus 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia ochracea 	]]'' – 
*''[[	Russula chloroides 	]]'' – 
*''[[	Russula livescens 	]]'' – 
*''[[	Sarcoscypha coccinea 	]]'' – 
*''[[	Stypella subgelatinosa 	]]'' – 
*''[[	Suillosporium cystidiatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma equestre 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma squarrulosum 	]]'' – 
*''[[	Tuber nitidum 	]]'' – 
*''[[	Xenasmatella ardosiaca 	]]'' – 
}}

==Viited==
{{Viited}}

==Vaata ka==
* [[Eesti seente punane nimestik]]

[[Kategooria:Looduskaitse]]</text>
      <sha1>7uxlvhrbrde43dra7j7ktfxxdtt7bzh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142840</id>
      <parentid>7142839</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T06:58:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7142840</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="74989" sha1="0mfur2lf4ujdokp0he325pmbr2chaxd" xml:space="preserve">[[Pilt:Koobalttorik1.jpg|pisi|[[Koobalttorik]] (''Terana coerulea'') on Poolas väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liik]]
[[Pilt:Loweomyces fractipes.jpg|pisi|''[[Loweomyces fractipes]]'' on Poolas väljasuremisohus liik]]
[[Pilt:Valkjas tardservik1.jpg|pisi|[[Valkjas tardservik]] (''Hohenbuehelia petaloides'') on Poolas ohualdis liik]]
[[Pilt:Deconica coprophila1.jpg|pisi|''[[Deconica coprophila]]'' on Poolas haruldane liik]]

Alljärgnevates nimekirjades on Poola punase nimestiku seened 2006. aasta seisuga.&lt;ref&gt;https://www.grzyby.pl/czerwona-lista-skorowidz-lat.htm&lt;/ref&gt;

==Poola punase nimestiku ohustatuse kategooriad==
*Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud (''Ex'')
*Väljasuremisohus (''E'')
*Ohualtid (''V'')
*Haruldased (''R'')
*Puuduliku andmestikuga, aga kategooriates ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' (''I'')&lt;ref&gt;[https://www.researchgate.net/profile/Malgorzata_Bak/publication/267625509_Red_list_of_the_algae_in_Poland/links/5ec2a647299bf1c09ac4f89d/Red-list-of-the-algae-in-Poland.pdf Red list of plants and fungi in Poland]&lt;/ref&gt;

==Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liigid (''Ex'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Aleurodiscus aurantius 	]]''
*''[[	Amanita caesarea 	]]''
*''[[	Amylocorticium subsulphureum 	]]''
*''[[	Baltazaria galactina 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium pulchrum 	]]'' 
*''[[	Chamonixia caespitosa 	]]'' 
*''[[	Colacogloea effusa 	]]'' 
*''[[	Corticium macrosporopsis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bulbosus 	]]'' 
*''[[	Cystobasidium fimetarium 	]]'' 
*''[[	Cytidiella albida 	]]'' 
*''[[	Dendrominia dryina 	]]'' 
*''[[	Eichleriella alliciens 	]]'' 
*''[[	Eichleriella leucophaea 	]]'' 
*''[[	Exidia badioumbrina 	]]'' 
*''[[	Exidia umbrinella 	]]'' 
*''[[	Gautieria morchelliformis 	]]'' 
*''	Geastrum berkeleyi 	'' – [[Berkeley maatäht]]
*''	Gloiodon strigosus 	'' – [[harjasnarmik]]
*''[[	Helicogloea graminicola 	]]'' 
*''[[	Hydnellum glaucopus 	]]'' 
*''[[	Hydnellum scrobiculatum 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ceracea 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe spadicea 	]]'' 
*''[[	Hyphodermella corrugata 	]]'' 
*''[[	Hypochnella violacea 	]]'' 
*''[[	Hysterangium hessei 	]]'' 
*''[[	Lentaria afflata 	]]'' 
*''[[	Lepiota erminea 	]]'' 
*''[[	Lepiota lilacea 	]]'' 
*''[[	Lepiota parvannulata 	]]'' 
*''[[	Mycorrhaphium pusillum 	]]'' 
*''[[	Octaviania neuhoffii 	]]'' 
*''[[	Phellodon confluens 	]]'' 
*''[[	Phlebia bresadolae 	]]'' 
*''	Phlebia subochracea 	'' – [[ere tardnahkis]]
*''[[	Phlebiopsis crassa 	]]'' 
*''[[	Protodontia fascicularis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella bifrons 	]]'' 
*''[[	Ramaricium albo-ochraceum 	]]''  
*''[[	Rhizoctonia terrigena 	]]'' 
*''	Russula intermedia 	'' – [[Lundelli pilvik]]
*''[[	Scytinostroma odoratum 	]]''
*''[[	Septobasidium carestianum 	]]''  
*''[[	Septobasidium fuscoviolaceum 	]]''  
*''[[	Terana caerulea 	]]'' 
*''[[	Tremella exigua 	]]'' 
*''[[	Tremella indecorata 	]]'' 
*''	Tricholoma fucatum 	'' – [[habras heinik]]
*''[[	Tricholoma luridum 	]]''
*''	Tuber aestivum 	'' – [[suvitrühvel]]
}}

==Väljasuremisohus liigid (''E'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''	Abortiporus biennis 	'' – [[ebardtorik]]
*''[[	Abortiporus fractipes 	]]'' 
*''[[	Agaricus placomyces 	]]'' 
*''[[	Agrocybe firma 	]]'' 
*''	Albatrellus confluens 	'' – [[kimp-lambaseenik]]
*''	Albatrellus ovinus 	'' – [[harilik lambaseenik]]
*''[[	Albatrellus subrubescens 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum disciforme 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum subcruentatum 	]]'' 
*''[[	Aleurodiscus cerussatus 	]]'' 
*''[[	Alloclavaria purpurea 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium cebennense 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium subincarnatum 	]]'' 
*''	Amylocystis lapponica 	'' – [[poropoorik]]
*''	Anomoporia bombycina 	'' – [[lilla marlpoorik]]
*''[[	Anthoporia albobrunnea 	]]'' 
*''	Antrodiella citrinella 	'' – [[sidrunkollane antrodiell]]
*''[[	Antrodiella foliaceodentata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia lobata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia oniscus 	]]'' 
*''[[	Arrhenia philonotis 	]]'' 
*''	Arrhenia retiruga 	'' – [[tanu-samblalehik]]
*''[[	Arrhenia spathulata 	]]'' 
*''	Asterodon ferruginosus 	'' – [[liibuv narmastaelik]]
*''	Asterostroma cervicolor 	'' – [[Massee põdranahkis]]
*''	Astraeus hygrometricus 	'' – [[baromeeterseen]]
*''[[	Aureoboletus gentilis 	]]'' 
*''[[	Battarrea phalloides 	]]'' 
*''[[	Boidinia furfuracea 	]]'' 
*''	Boletopsis grisea 	'' – [[hall hundiseenik]]
*''	Boletopsis leucomelaena 	'' – [[must hundiseenik]]
*''[[	Boletus aereus 	]]'' 
*''[[	Boreostereum radiatum 	]]'' 
*''[[	Bovista aestivalis 	]]'' 
*''[[	Bovista graveolens 	]]'' 
*''[[	Brunneoporus malicola 	]]'' 
*''[[	Buchwaldoboletus hemichrysus 	]]'' 
*''Butyriboletus fechtneri 	'' – [[Fechtneri kivipuravik]]
*''[[	Butyriboletus regius 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium atrovirens 	]]'' 
*''[[	Calcipostia guttulata 	]]'' 
*''[[	Calocera glossoides 	]]'' 
*''[[	Calonarius aureofulvus 	]]'' 
*''[[	Calvatia candida 	]]'' 
*''[[	Calvatia cyathiformis 	]]'' 
*''[[	Calyptella campanula 	]]'' 
*''[[	Cantharellus friesii 	]]'' 
*''	Catathelasma imperiale 	'' – [[hiidloorik]]
*''[[	Cerinomyces tortus 	]]'' 
*''[[	Cerioporus stereoides 	]]'' 
*''	Ceriporia purpurea 	'' – [[punane võrkpoorik]]
*''	Ceriporiopsis subvermispora 	'' – [[härmpoorik]]
*''[[	Chroogomphus helveticus 	]]'' 
*''[[	Chrysomphalina chrysophylla 	]]'' 
*''[[	Clavaria fumosa 	]]'' 
*''[[	Clavaria zollingeri 	]]'' 
*''	Clavariadelphus truncatus 	'' – [[tömp tõlvharik]]
*''[[	Clavulicium macounii 	]]'' 
*''[[	Clitocybe paropsis 	]]'' 
*''[[	Clitocybe subcordispora 	]]'' 
*''[[	Conferticium ravum 	]]'' 
*''[[	Conocybe ambigua 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis canoceps 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis narcotica 	]]'' 
*''	Coprinus sterquilinus 	'' – [[sõnniku-soomustindik]]
*''[[	Cortinarius alnetorum 	]]'' 
*''[[	Cortinarius balaustinus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bataillei 	]]'' 
*''[[	Cortinarius dilutus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius fulvescens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melanotus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melleopallens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius opimus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius privignoides 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rigens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rubricosus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius spadiceus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius stemmatus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius tabularis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triformis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triumphans 	]]'' 
*''[[	Cortinarius umbrinolens 	]]'' 
*''[[	Cotylidia pannosa 	]]'' 
*''[[	Cotylidia undulata 	]]'' 
*''[[	Cristinia helvetica 	]]'' 
*''	Crustoderma dryinum 	'' – [[ookernahkis]]
*''[[	Crustodontia chrysocreas 	]]'' 
*''[[	Crustomyces subabruptus 	]]'' 
*''[[	Crystallicutis serpens 	]]'' 
*''[[	Cyathus stercoreus 	]]'' 
*''	Cyclocybe cylindracea 	'' – [[lõuna-põldseen]]
*''[[	Cystoagaricus populinus 	]]'' 
*''	Cytidia salicina 	'' – [[pajunahkis]]
*''[[	Dacrymyces ovisporus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces variisporus 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus karstenii 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus sudans 	]]'' 
*''[[	Deconica philipsii 	]]'' 
*''[[	Deconica phyllogena 	]]'' 
*''[[	Dendrocollybia racemosa 	]]'' 
*''[[	Dendrocorticium polygonioides 	]]'' 
*''[[	Dendrothele commixta 	]]'' 
*''[[	Dentipratulum bialoviesense 	]]'' 
*''[[	Desarmillaria tabescens 	]]'' 
*''[[	Dichomitus albidofuscus 	]]'' 
*''[[	Dictyopus junquilleus 	]]'' 
*''[[	Diplomitoporus crustulinus 	]]'' 
*''[[	Disciseda bovista 	]]'' 
*''[[	Disciseda candida 	]]'' 
*''[[	Ditangium cerasi 	]]'' 
*''[[	Ditiola peziziformis 	]]'' 
*''[[	Ditiola radicata 	]]'' 
*''[[	Echinoderma jacobi 	]]'' 
*''[[	Efibulella deflectens 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces anthracinus 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces cyanosporus 	]]''  
*''[[	Elaphomyces papillatus 	]]'' 
*''	Elmerina caryae 	'' – [[harilik tardpoorik]]
*''[[	Entocybe pseudoturbida 	]]'' 
*''[[	Entocybe turbida 	]]'' 
*''[[	Entoloma atromarginatum 	]]'' 
*''	Entoloma bloxamii 	'' – [[Bloxami punalehik]]
*''[[	Entoloma clandestinum 	]]'' 
*''[[	Entoloma griseocyaneum 	]]'' 
*''[[	Entoloma placidum 	]]'' 
*''[[	Entoloma prunuloides 	]]'' 
*''[[	Entoloma rhombisporum 	]]'' 
*''[[	Entoloma strigosissimum 	]]'' 
*''[[	Eocronartium muscicola 	]]'' 
*''[[	Epithele typhae 	]]'' 
*''	Erastia salmonicolor 	'' – [[lõhepoorik]]
*''[[	Erythricium laetum 	]]'' 
*''	Exidia candida 	'' – [[kõhrsüldik]]
*''[[	Exidia candida var. cartilaginea 	]]''  
*''[[	Exidia repanda 	]]''
*''[[	Exidiopsis effusa 	]]'' 
*''	Flavidoporia pulvinascens 	'' – [[haavakorgik]]
*''	Fomitopsis officinalis 	'' – [[lehisepess]]
*''[[	Fomitopsis pulvina 	]]'' 
*''	Fomitopsis ramentacea 	'' – [[oksakorgik]]
*''[[	Fuscoporia torulosa 	]]''
*''	Fuscoporia viticola 	'' – [[helepruun taelik]]
*''[[	Galerina ampullaceocystis 	]]'' 
*''[[	Galerina badipes 	]]'' 
*''[[	Galerina jaapii 	]]'' 
*''[[	Gastrosporium simplex 	]]'' 
*''[[	Geastrum campestre 	]]'' 
*''[[	Geastrum corollinum 	]]'' 
*''[[	Geastrum elegans 	]]'' 
*''[[	Geastrum floriforme 	]]'' 
*''[[	Geastrum fornicatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum hungaricum 	]]'' 
*''[[	Geastrum minimum 	]]'' 
*''[[	Geastrum nanum 	]]'' 
*''	Geastrum rufescens 	'' – [[punakas maatäht]]
*''[[	Geastrum saccatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum striatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum triplex 	]]'' 
*''[[	Gelatoporia pannocincta 	]]'' 
*''[[	Gliophorus perplexus 	]]'' 
*''[[	Gloeocystidiellum convolvens 	]]''  
*''[[	Gloioxanthomyces vitellinus 	]]'' 
*''	Gomphus clavatus 	'' – [[vurrik]]
*''[[	Guepiniopsis buccina 	]]'' 
*''[[	Gymnopilus flavus 	]]'' 
*''	Gymnopilus picreus 	'' – [[tume tulinutt]]
*''[[	Gymnopilus stabilis 	]]'' 
*''[[	Gymnopus ocior 	]]'' 
*''[[	Gymnopus putillus 	]]'' 
*''	Hapalopilus croceus 	'' – [[krookuspruunik]]
*''	Hemileccinum impolitum 	'' – [[kollane kivipuravik]]
*''[[	Hemimycena crispata 	]]'' 
*''	Hemipholiota heteroclita 	'' – [[lõhna-ebamampel]]
*''	Hemistropharia albocrenulata 	'' – [[täkiline ebamampel]]
*''	Hericium erinaceus 	'' – [[lõvilakk-korallnarmik]]
*''[[	Hericium flagellum 	]]'' 
*''	Hermanssonia centrifuga 	'' – [[volt-tardnahkis]]
*''[[	Heteroradulum deglubens 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia longipes 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia reniformis 	]]'' 
*''[[	Hyalodon piceicola 	]]'' 
*''[[	Hydnangium carneum 	]]'' 
*''	Hydnellum aurantiacum 	'' – [[kuld-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum auratile 	'' – [[porgand-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum caeruleum 	'' – [[sini-kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum compactum 	]]'' 
*''[[	Hydnellum concrescens 	]]'' 
*''Hydnellum ferrugineum 	'' – [[pruun kübarnarmik]]
*''	Hydnellum geogenium 	'' – [[väävel-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum peckii 	'' – [[Pecki kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum suaveolens 	]]'' 
*''[[	Hydnoporia corrugata 	]]'' 
*''[[	Hydropus atramentosus 	]]'' 
*''[[	Hydropus marginellus 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe aurantiosplendens 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ingrata 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe insipida 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe intermedia 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe mucronella 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ovina 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe parvula 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe reidii 	]]'' 
*''[[	Hygrophorus hyacinthinus 	]]'' 
*''[[	Hymenochaete cinnamomea 	]]'' 
*''	Hymenochaete fuliginosa 	'' – [[tume tubaknahkis]]
*''[[	Hymenogaster olivaceus 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeoides 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeum 	]]'' 
*''[[	Hysterangium separabile 	]]'' 
*''[[	Inocybe abjecta 	]]'' 
*''[[	Inocybe glabripes 	]]'' 
*''[[	Inocybe paludinella 	]]'' 
*''[[	Inocybe putilla 	]]'' 
*''[[	Inocybe rufoalba 	]]'' 
*''[[	Inocybe xanthomelas 	]]'' 
*''[[	Irpicodon pendulus 	]]'' 
*''	Junghuhnia collabens 	'' – [[pruun nääts]]
*''[[	Kavinia alboviridis 	]]'' 
*''[[	Kavinia himantia 	]]'' 
*''[[	Kneiffiella abdita 	]]'' 
*''[[	Laccaria maritima 	]]'' 
*''	Lactarius controversus 	'' – [[roosa riisikas]]
*''[[	Lactarius insulsus 	]]'' 
*''[[	Lactarius lacunarum 	]]'' 
*''Lactarius repraesentaneus 	'' – [[tore riisikas]]
*''	Lactarius resimus 	'' – [[valge riisikas]]
*''[[	Lactarius sphagneti 	]]'' 
*''	Lactarius zonarioides 	'' – [[Bresadola riisikas]]
*''	Lactarius violascens 	'' – [[lillakas riisikas]]
*''[[	Laeticutis cristata 	]]'' 
*''[[	Leccinum rotundifoliae 	]]'' 
*''[[	Lentinellus flabelliformis 	]]'' 
*''	Lentinellus vulpinus 	'' – [[rebaslentinell]]
*''[[	Lepiota echinella 	]]'' 
*''	Lepiota grangei 	'' – [[rohe-harisirmik]]
*''[[	Lepiota griseovirens 	]]'' 
*''[[	Lepiota tomentella 	]]'' 
*''	Leptoporus mollis 	'' – [[kuuse-lillatümak]]
*''[[	Leucopaxillus paradoxus 	]]'' 
*''	Leucopaxillus salmonifolius 	'' – [[lõhe-lehtervahelik]]
*''[[	Litschauerella clematitis 	]]'' 
*''[[	Lobulicium occultum 	]]'' 
*''[[	Lulesia fallax 	]]'' 
*''[[	Lulesia obscura 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon decipiens 	]]''
*''[[	Lycoperdon ericaeum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon marginatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon radicatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon turneri 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum deliberatum 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum transforme 	]]'' 
*''[[	Marasmius limosus 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium leucoxanthum 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium luridum 	]]'' 
*''[[	Melanophyllum eyrei 	]]'' 
*''[[	Montagnea radiosa 	]]'' 
*''[[	Mucronella calva 	]]'' 
*''[[	Muscinupta laevis 	]]'' 
*''[[	Mycena aciculata 	]]'' 
*''[[	Mycena belliae 	]]'' 
*''[[	Mycena concolor 	]]'' 
*''[[	Mycena excisa 	]]'' 
*''[[	Mycena latifolia 	]]'' 
*''[[	Mycena supina 	]]'' 
*''[[	Mycena tenerrima 	]]'' 
*''[[	Mycena urania 	]]''
*''[[	Mycena xantholeuca 	]]'' 
*''[[	Mycenella lasiosperma 	]]'' 
*''	Mycoacia aurea 	'' – [[kuld-vahanarmik]]
*''	Mycoacia fuscoatra 	'' – [[tumenev vahanarmik]]
*''[[	Mycoacia gilvescens 	]]'' 
*''[[	Mycoacia livida 	]]'' 
*''[[	Mycocalia denudata 	]]'' 
*''[[	Myriostoma coliforme 	]]'' 
*''[[	Naohidea sebacea 	]]'' 
*''[[	Neofavolus alveolaris 	]]'' 
*''[[	Neolentinus schaefferi 	]]'' 
*''[[	Omphaliaster asterosporus 	]]'' 
*''	Onnia leporina 	'' – [[kuuse-jänesepäss]]
*''[[	Osteina obducta 	]]'' 
*''	Osteina undosa 	'' – [[lainjasservaline tümak]]
*''[[	Oudemansiella melanotricha 	]]'' 
*''	Panellus ringens 	'' – [[talipanell]]
*''[[	Peniophora lilacea 	]]'' 
*''[[	Peniophora piceae 	]]'' 
*''[[	Peniophora pithya 	]]'' 
*''[[	Phaeomarasmius rimulincola 	]]'' 
*''[[	Phaeophlebiopsis ravenelii 	]]'' 
*''[[	Phaeotremella simplex 	]]'' 
*''[[	Phallogaster saccatus 	]]'' 
*''[[	Phallus indusiatus 	]]'' 
*''[[	Phellinidium ferrugineofuscum 	]]'' 
*''	Phellinus lundellii 	'' – [[Lundelli taelik]]
*''[[	Phellinus populicola 	]]'' 
*''	Phellinus tremulae 	'' – [[haavataelik]]
*''	Phellodon connatus 	'' – [[pruun vöötnarmik]]
*''	Phellodon fuligineoalbus 	'' – [[pruunikas vöötnarmik]]
*''	Phellodon tomentosus 	'' – [[viltjas vöötnarmik]]
*''[[	Phellodon violascens 	]]'' 
*''	Phellopilus nigrolimitatus 	'' – [[joontaelik]]
*''[[	Phlebia lilascens 	]]'' 
*''[[	Phlebia serialis 	]]'' 
*''[[	Phlebia subserialis 	]]'' 
*''[[	Phlegmacium balteatocumatile 	]]'' 
*''	Phleogena faginea 	'' – [[puidunui]]
*''[[	Pholiota conissans 	]]'' 
*''[[	Pholiota henningsii 	]]'' 
*''[[	Pholiota squarrosoides 	]]'' 
*''[[	Physisporinus crocatus 	]]'' 
*''[[	Picipes melanopus 	]]'' 
*''[[	Picipes rhizophilus 	]]'' 
*''	Pleurotus calyptratus 	'' – [[rõngasservik]]
*''[[	Pluteus aurantiorugosus 	]]'' 
*''[[	Pluteus pseudorobertii 	]]'' 
*''[[	Pluteus pusillulus 	]]'' 
*''[[	Podofomes trogii 	]]'' 
*''	Poronia punctata 	'' – [[täpiline jalgnööbik]]
*''	Porotheleum fimbriatum 	'' – [[kiudservaline poroteel]]
*''[[	Postia balsamea 	]]''
*''[[	Postia lowei 	]]'' 
*''[[	Protostropharia luteonitens 	]]'' 
*''	Psathyrella ammophila 	'' – [[luitepsatürell]]
*''[[	Psathyrella cortinarioides 	]]'' 
*''[[	Psathyrella longicauda 	]]'' 
*''[[	Pseudoomphalina kalchbrenneri 	]]'' 
*''[[	Pseudoporpoloma pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Pseudospongipellis delectans 	]]'' 
*''[[	Pseudotremella moriformis 	]]'' 
*''[[	Psilocybe atrobrunnea 	]]'' 
*''[[	Psilocybe medullosa 	]]'' 
*''[[	Psilocybe paupera 	]]'' 
*''	Punctularia strigosozonata 	'' – [[lõunanahkis]]
*''	Pycnoporellus alboluteus 	'' – [[liibuv roostetorik]]
*''[[	Raduliporus aneirinus 	]]'' 
*''[[	Ramaria aurea 	]]'' 
*''	Ramaria botrytis 	'' – [[punalatv-harik]]
*''	Ramaria gracilis 	'' – [[aniisharik]]
*''[[	Ramaria obtusissima 	]]'' 
*''	Ramariopsis kunzei 	'' – [[valge ramariopsis]]
*''[[	Resiniporus resinascens 	]]''  
*''[[	Resinoporia sordida 	]]''
*''[[	Resupinatus vetlinianus 	]]'' 
*''[[	Rheubarbariboletus armeniacus 	]]''
*''[[	Rhizoctonia fusispora 	]]'' 
*''[[	Rhizoctonia sterigmatica 	]]'' 
*''	Rhodocollybia fodiens 	'' – [[juur-punakõrges]]
*''[[	Rhodocybe caelata 	]]'' 
*''[[	Rhodofomes roseus 	]]'' 
*''	Rhodonia placenta 	'' – [[lõhetümak]]
*''	Rhodotus palmatus 	'' – [[roosa võrkheinik]]
*''[[	Rubroboletus rhodoxanthus 	]]'' 
*''	Rubroboletus satanas 	'' – [[saatana-kivipuravik]]
*''[[	Russula alutacea 	]]'' 
*''[[	Russula emeticicolor 	]]'' 
*''[[	Russula gracillima 	]]'' 
*''[[	Russula pelargonia 	]]'' 
*''[[	Russula pungens 	]]'' 
*''[[	Saccosoma farinaceum 	]]'' 
*''	Sarcosoma globosum 	'' – [[limatünnik]]
*''[[	Scleroderma bovista 	]]'' 
*''[[	Scleroderma cepa 	]]'' 
*''[[	Scotomyces subviolaceus 	]]'' 
*''[[	Scutiger pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Sebacina dimitica 	]]'' 
*''[[	Sistotrema alboluteum 	]]'' 
*''	Sistotrema confluens 	'' – [[kübar-sistotreem]]
*''[[	Skeletocutis alutacea 	]]'' 
*''[[	Skvortzovia pinicola 	]]'' 
*''	Spathularia flavida 	'' – [[harilik pahtlik]]
*''[[	Spongipellis spumeus 	]]'' 
*''[[	Stereum ostrea 	]]'' 
*''[[	Stropharia melanosperma 	]]'' 
*''[[	Stypella grilletii 	]]'' 
*''[[	Stypella subhyalina 	]]'' 
*''[[	Stypella vermiformis 	]]'' 
*''[[	Subulicium lautum 	]]'' 
*''[[	Suillellus queletii 	]]'' 
*''[[	Suillus americanus f. sibiricus 	]]'' 
*''[[	Suillus flavidus 	]]'' 
*''[[	Suillus plorans 	]]'' 
*''[[	Suillus tridentinus 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe mephitica 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe murina 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe putida 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe striipilea 	]]'' 
*''[[	Thaxterogaster porphyropus 	]]'' 
*''[[	Trametopsis cervina 	]]'' 
*''[[	Tremella globispora 	]]'' 
*''[[	Trichaster melanocephalus 	]]'' 
*''	Trichoglossum hirsutum 	'' – [[karvane harjaskeel]]
*''	Tricholoma acerbum 	'' – [[rihvelheinik]]
*''	Tricholoma colossus 	'' – [[hiidheinik]]
*''	Tricholoma focale 	'' – [[sallheinik]]
*''[[	Tubaria confragosa 	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis borealis 	]]'' 
*''[[	Tulasnella hyalina 	]]'' 
*''[[	Tulosesus bisporus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus congregatus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus hiascens 	]]'' 
*''	Tulostoma kotlabae 	'' – [[Kotlaba luiteseen]]
*''[[	Tulostoma melanocyclum 	]]'' 
*''[[	Tulostoma squamosum 	]]'' 
*''[[	Tylospora fibrillosa 	]]'' 
*''[[	Veluticeps ambigua 	]]'' 
*''[[	Vitreoporus dichrous 	]]'' 
*''	Volvariella media 	'' – [[väike tupplehik]]
*''[[	Wynnella silvicola 	]]'' 
*''[[	Xenasma aurantiacum 	]]'' 
}}

==Ohualtid liigid (''V'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus dulcidulus 	]]'' 
*''[[	Agaricus rusiophyllus 	]]'' 
*''[[	Alloexidiopsis calcea 	]]'' 
*''[[	Amanita argentea 	]]'' 
*''[[	Amanita franchetii 	]]'' 
*''	Amanita regalis 	'' – [[kuning-kärbseseen]]
*''	Amanita virosa 	'' – [[valge kärbseseen]]
*''	Amyloporia xantha 	'' – [[kollakas korgik]]
*''	Antrodia gossypium 	'' – [[vatjas kiudpoorik]]
*''[[	Arrhenia acerosa 	]]'' 
*''[[	Arrhenia sphagnicola 	]]'' 
*''	Artomyces pyxidatus 	'' – [[kroonharik]]
*''[[	Ascotremella faginea 	]]'' 
*''[[	Asterophora parasitica 	]]'' 
*''[[	Aureonarius limonius 	]]'' 
*''[[	Barssia oregonensis 	]]'' 
*''[[	Bondarzewia mesenterica 	]]'' 
*''	Bovista paludosa 	'' – [[soo-maamuna]]
*''[[	Bovista tomentosa 	]]'' 
*''	Buchwaldoboletus lignicola 	'' – [[puidupuravik]]
*''[[	Butyriboletus appendiculatus 	]]'' 
*''	Caloboletus radicans 	'' – [[mõru kivipuravik]]
*''[[	Calonarius olearioides 	]]'' 
*''[[	Camarophyllus alpinus 	]]'' 
*''[[	Camarops tubulina 	]]'' 
*''	Ceriporia excelsa 	'' – [[lilla võrkpoorik]]
*''[[	Clavariadelphus ligula 	]]'' 
*''	Clavariadelphus pistillaris 	'' – [[suur tõlvharik]]
*''[[	Clitocybula lacerata 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis picacea 	]]'' 
*''[[	Cortinarius anthracinus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius armeniacus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius biformis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bivelus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius cagei 	]]'' 
*''[[	Cortinarius claricolor 	]]'' 
*''[[	Cortinarius elegantissimus 	]]''
*''[[	Cortinarius incisus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius ionophyllus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius lucorum 	]]'' 
*''[[	Cortinarius saturninus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius violaceus ssp. violaceus 	]]'' 
*''	Craterellus lutescens 	'' – [[kollakas torbikseen]]
*''[[	Crepidotus luteolus 	]]'' 
*''	Cudonia circinans 	'' – [[harilik ringik]]
*''[[	Cuphophyllus lacmus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces capitatus 	]]'' 
*''	Dacrymyces chrysospermus 	'' – [[suur pisarseen]]
*''[[	Dacrymyces estonicus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces suecicus 	]]'' 
*''	Dichomitus campestris 	'' – [[sarapuu-ebakorgik]]
*''[[	Dichomitus squalens 	]]''
*''[[	Echinoderma echinaceum 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces leveillei 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces maculatus 	]]'' 
*''[[	Entoloma lampropus 	]]'' 
*''[[	Entoloma mougeotii 	]]'' 
*''[[	Entoloma papillatum 	]]''
*''[[	Entoloma platyphylloides 	]]'' 
*''	Exidia recisa 	'' – [[lehtersüldik]]
*''[[	Ganoderma carnosum 	]]'' 
*''[[	Geastrum coronatum 	]]'' 
*''	Geastrum pectinatum 	'' – [[kamm-maatäht]]
*''[[	Gliophorus irrigatus 	]]'' 
*''[[	Gliophorus laetus 	]]'' 
*''	Grifola frondosa 	'' – [[leht-kobartorik[[Pilt:Koobalttorik1.jpg|pisi|[[Koobalttorik]] (''Terana coerulea'') on Poolas väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liik]]
[[Pilt:Loweomyces fractipes.jpg|pisi|''[[Loweomyces fractipes]]'' on Poolas väljasuremisohus liik]]
[[Pilt:Valkjas tardservik1.jpg|pisi|[[Valkjas tardservik]] (''Hohenbuehelia petaloides'') on Poolas ohualdis liik]]
[[Pilt:Deconica coprophila1.jpg|pisi|''[[Deconica coprophila]]'' on Poolas haruldane liik]]

Alljärgnevates nimekirjades on Poola punase nimestiku seened 2006. aasta seisuga.&lt;ref&gt;https://www.grzyby.pl/czerwona-lista-skorowidz-lat.htm&lt;/ref&gt;

==Poola punase nimestiku ohustatuse kategooriad==
*Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud (''Ex'')
*Väljasuremisohus (''E'')
*Ohualtid (''V'')
*Haruldased (''R'')
*Puuduliku andmestikuga, aga kategooriates ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' (''I'')&lt;ref&gt;[https://www.researchgate.net/profile/Malgorzata_Bak/publication/267625509_Red_list_of_the_algae_in_Poland/links/5ec2a647299bf1c09ac4f89d/Red-list-of-the-algae-in-Poland.pdf Red list of plants and fungi in Poland]&lt;/ref&gt;

==Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liigid (''Ex'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Aleurodiscus aurantius 	]]''
*''[[	Amanita caesarea 	]]''
*''[[	Amylocorticium subsulphureum 	]]''
*''[[	Baltazaria galactina 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium pulchrum 	]]'' 
*''[[	Chamonixia caespitosa 	]]'' 
*''[[	Colacogloea effusa 	]]'' 
*''[[	Corticium macrosporopsis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bulbosus 	]]'' 
*''[[	Cystobasidium fimetarium 	]]'' 
*''[[	Cytidiella albida 	]]'' 
*''[[	Dendrominia dryina 	]]'' 
*''[[	Eichleriella alliciens 	]]'' 
*''[[	Eichleriella leucophaea 	]]'' 
*''[[	Exidia badioumbrina 	]]'' 
*''[[	Exidia umbrinella 	]]'' 
*''[[	Gautieria morchelliformis 	]]'' 
*''	Geastrum berkeleyi 	'' – [[Berkeley maatäht]]
*''	Gloiodon strigosus 	'' – [[harjasnarmik]]
*''[[	Helicogloea graminicola 	]]'' 
*''[[	Hydnellum glaucopus 	]]'' 
*''[[	Hydnellum scrobiculatum 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ceracea 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe spadicea 	]]'' 
*''[[	Hyphodermella corrugata 	]]'' 
*''[[	Hypochnella violacea 	]]'' 
*''[[	Hysterangium hessei 	]]'' 
*''[[	Lentaria afflata 	]]'' 
*''[[	Lepiota erminea 	]]'' 
*''[[	Lepiota lilacea 	]]'' 
*''[[	Lepiota parvannulata 	]]'' 
*''[[	Mycorrhaphium pusillum 	]]'' 
*''[[	Octaviania neuhoffii 	]]'' 
*''[[	Phellodon confluens 	]]'' 
*''[[	Phlebia bresadolae 	]]'' 
*''	Phlebia subochracea 	'' – [[ere tardnahkis]]
*''[[	Phlebiopsis crassa 	]]'' 
*''[[	Protodontia fascicularis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella bifrons 	]]'' 
*''[[	Ramaricium albo-ochraceum 	]]''  
*''[[	Rhizoctonia terrigena 	]]'' 
*''	Russula intermedia 	'' – [[Lundelli pilvik]]
*''[[	Scytinostroma odoratum 	]]''
*''[[	Septobasidium carestianum 	]]''  
*''[[	Septobasidium fuscoviolaceum 	]]''  
*''[[	Terana caerulea 	]]'' 
*''[[	Tremella exigua 	]]'' 
*''[[	Tremella indecorata 	]]'' 
*''	Tricholoma fucatum 	'' – [[habras heinik]]
*''[[	Tricholoma luridum 	]]''
*''	Tuber aestivum 	'' – [[suvitrühvel]]
}}

==Väljasuremisohus liigid (''E'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''	Abortiporus biennis 	'' – [[ebardtorik]]
*''[[	Abortiporus fractipes 	]]'' 
*''[[	Agaricus placomyces 	]]'' 
*''[[	Agrocybe firma 	]]'' 
*''	Albatrellus confluens 	'' – [[kimp-lambaseenik]]
*''	Albatrellus ovinus 	'' – [[harilik lambaseenik]]
*''[[	Albatrellus subrubescens 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum disciforme 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum subcruentatum 	]]'' 
*''[[	Aleurodiscus cerussatus 	]]'' 
*''[[	Alloclavaria purpurea 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium cebennense 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium subincarnatum 	]]'' 
*''	Amylocystis lapponica 	'' – [[poropoorik]]
*''	Anomoporia bombycina 	'' – [[lilla marlpoorik]]
*''[[	Anthoporia albobrunnea 	]]'' 
*''	Antrodiella citrinella 	'' – [[sidrunkollane antrodiell]]
*''[[	Antrodiella foliaceodentata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia lobata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia oniscus 	]]'' 
*''[[	Arrhenia philonotis 	]]'' 
*''	Arrhenia retiruga 	'' – [[tanu-samblalehik]]
*''[[	Arrhenia spathulata 	]]'' 
*''	Asterodon ferruginosus 	'' – [[liibuv narmastaelik]]
*''	Asterostroma cervicolor 	'' – [[Massee põdranahkis]]
*''	Astraeus hygrometricus 	'' – [[baromeeterseen]]
*''[[	Aureoboletus gentilis 	]]'' 
*''[[	Battarrea phalloides 	]]'' 
*''[[	Boidinia furfuracea 	]]'' 
*''	Boletopsis grisea 	'' – [[hall hundiseenik]]
*''	Boletopsis leucomelaena 	'' – [[must hundiseenik]]
*''[[	Boletus aereus 	]]'' 
*''[[	Boreostereum radiatum 	]]'' 
*''[[	Bovista aestivalis 	]]'' 
*''[[	Bovista graveolens 	]]'' 
*''[[	Brunneoporus malicola 	]]'' 
*''[[	Buchwaldoboletus hemichrysus 	]]'' 
*''Butyriboletus fechtneri 	'' – [[Fechtneri kivipuravik]]
*''[[	Butyriboletus regius 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium atrovirens 	]]'' 
*''[[	Calcipostia guttulata 	]]'' 
*''[[	Calocera glossoides 	]]'' 
*''[[	Calonarius aureofulvus 	]]'' 
*''[[	Calvatia candida 	]]'' 
*''[[	Calvatia cyathiformis 	]]'' 
*''[[	Calyptella campanula 	]]'' 
*''[[	Cantharellus friesii 	]]'' 
*''	Catathelasma imperiale 	'' – [[hiidloorik]]
*''[[	Cerinomyces tortus 	]]'' 
*''[[	Cerioporus stereoides 	]]'' 
*''	Ceriporia purpurea 	'' – [[punane võrkpoorik]]
*''	Ceriporiopsis subvermispora 	'' – [[härmpoorik]]
*''[[	Chroogomphus helveticus 	]]'' 
*''[[	Chrysomphalina chrysophylla 	]]'' 
*''[[	Clavaria fumosa 	]]'' 
*''[[	Clavaria zollingeri 	]]'' 
*''	Clavariadelphus truncatus 	'' – [[tömp tõlvharik]]
*''[[	Clavulicium macounii 	]]'' 
*''[[	Clitocybe paropsis 	]]'' 
*''[[	Clitocybe subcordispora 	]]'' 
*''[[	Conferticium ravum 	]]'' 
*''[[	Conocybe ambigua 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis canoceps 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis narcotica 	]]'' 
*''	Coprinus sterquilinus 	'' – [[sõnniku-soomustindik]]
*''[[	Cortinarius alnetorum 	]]'' 
*''[[	Cortinarius balaustinus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bataillei 	]]'' 
*''[[	Cortinarius dilutus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius fulvescens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melanotus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melleopallens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius opimus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius privignoides 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rigens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rubricosus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius spadiceus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius stemmatus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius tabularis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triformis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triumphans 	]]'' 
*''[[	Cortinarius umbrinolens 	]]'' 
*''[[	Cotylidia pannosa 	]]'' 
*''[[	Cotylidia undulata 	]]'' 
*''[[	Cristinia helvetica 	]]'' 
*''	Crustoderma dryinum 	'' – [[ookernahkis]]
*''[[	Crustodontia chrysocreas 	]]'' 
*''[[	Crustomyces subabruptus 	]]'' 
*''[[	Crystallicutis serpens 	]]'' 
*''[[	Cyathus stercoreus 	]]'' 
*''	Cyclocybe cylindracea 	'' – [[lõuna-põldseen]]
*''[[	Cystoagaricus populinus 	]]'' 
*''	Cytidia salicina 	'' – [[pajunahkis]]
*''[[	Dacrymyces ovisporus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces variisporus 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus karstenii 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus sudans 	]]'' 
*''[[	Deconica philipsii 	]]'' 
*''[[	Deconica phyllogena 	]]'' 
*''[[	Dendrocollybia racemosa 	]]'' 
*''[[	Dendrocorticium polygonioides 	]]'' 
*''[[	Dendrothele commixta 	]]'' 
*''[[	Dentipratulum bialoviesense 	]]'' 
*''[[	Desarmillaria tabescens 	]]'' 
*''[[	Dichomitus albidofuscus 	]]'' 
*''[[	Dictyopus junquilleus 	]]'' 
*''[[	Diplomitoporus crustulinus 	]]'' 
*''[[	Disciseda bovista 	]]'' 
*''[[	Disciseda candida 	]]'' 
*''[[	Ditangium cerasi 	]]'' 
*''[[	Ditiola peziziformis 	]]'' 
*''[[	Ditiola radicata 	]]'' 
*''[[	Echinoderma jacobi 	]]'' 
*''[[	Efibulella deflectens 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces anthracinus 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces cyanosporus 	]]''  
*''[[	Elaphomyces papillatus 	]]'' 
*''	Elmerina caryae 	'' – [[harilik tardpoorik]]
*''[[	Entocybe pseudoturbida 	]]'' 
*''[[	Entocybe turbida 	]]'' 
*''[[	Entoloma atromarginatum 	]]'' 
*''	Entoloma bloxamii 	'' – [[Bloxami punalehik]]
*''[[	Entoloma clandestinum 	]]'' 
*''[[	Entoloma griseocyaneum 	]]'' 
*''[[	Entoloma placidum 	]]'' 
*''[[	Entoloma prunuloides 	]]'' 
*''[[	Entoloma rhombisporum 	]]'' 
*''[[	Entoloma strigosissimum 	]]'' 
*''[[	Eocronartium muscicola 	]]'' 
*''[[	Epithele typhae 	]]'' 
*''	Erastia salmonicolor 	'' – [[lõhepoorik]]
*''[[	Erythricium laetum 	]]'' 
*''	Exidia candida 	'' – [[kõhrsüldik]]
*''[[	Exidia candida var. cartilaginea 	]]''  
*''[[	Exidia repanda 	]]''
*''[[	Exidiopsis effusa 	]]'' 
*''	Flavidoporia pulvinascens 	'' – [[haavakorgik]]
*''	Fomitopsis officinalis 	'' – [[lehisepess]]
*''[[	Fomitopsis pulvina 	]]'' 
*''	Fomitopsis ramentacea 	'' – [[oksakorgik]]
*''[[	Fuscoporia torulosa 	]]''
*''	Fuscoporia viticola 	'' – [[helepruun taelik]]
*''[[	Galerina ampullaceocystis 	]]'' 
*''[[	Galerina badipes 	]]'' 
*''[[	Galerina jaapii 	]]'' 
*''[[	Gastrosporium simplex 	]]'' 
*''[[	Geastrum campestre 	]]'' 
*''[[	Geastrum corollinum 	]]'' 
*''[[	Geastrum elegans 	]]'' 
*''[[	Geastrum floriforme 	]]'' 
*''[[	Geastrum fornicatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum hungaricum 	]]'' 
*''[[	Geastrum minimum 	]]'' 
*''[[	Geastrum nanum 	]]'' 
*''	Geastrum rufescens 	'' – [[punakas maatäht]]
*''[[	Geastrum saccatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum striatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum triplex 	]]'' 
*''[[	Gelatoporia pannocincta 	]]'' 
*''[[	Gliophorus perplexus 	]]'' 
*''[[	Gloeocystidiellum convolvens 	]]''  
*''[[	Gloioxanthomyces vitellinus 	]]'' 
*''	Gomphus clavatus 	'' – [[vurrik]]
*''[[	Guepiniopsis buccina 	]]'' 
*''[[	Gymnopilus flavus 	]]'' 
*''	Gymnopilus picreus 	'' – [[tume tulinutt]]
*''[[	Gymnopilus stabilis 	]]'' 
*''[[	Gymnopus ocior 	]]'' 
*''[[	Gymnopus putillus 	]]'' 
*''	Hapalopilus croceus 	'' – [[krookuspruunik]]
*''	Hemileccinum impolitum 	'' – [[kollane kivipuravik]]
*''[[	Hemimycena crispata 	]]'' 
*''	Hemipholiota heteroclita 	'' – [[lõhna-ebamampel]]
*''	Hemistropharia albocrenulata 	'' – [[täkiline ebamampel]]
*''	Hericium erinaceus 	'' – [[lõvilakk-korallnarmik]]
*''[[	Hericium flagellum 	]]'' 
*''	Hermanssonia centrifuga 	'' – [[volt-tardnahkis]]
*''[[	Heteroradulum deglubens 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia longipes 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia reniformis 	]]'' 
*''[[	Hyalodon piceicola 	]]'' 
*''[[	Hydnangium carneum 	]]'' 
*''	Hydnellum aurantiacum 	'' – [[kuld-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum auratile 	'' – [[porgand-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum caeruleum 	'' – [[sini-kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum compactum 	]]'' 
*''[[	Hydnellum concrescens 	]]'' 
*''Hydnellum ferrugineum 	'' – [[pruun kübarnarmik]]
*''	Hydnellum geogenium 	'' – [[väävel-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum peckii 	'' – [[Pecki kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum suaveolens 	]]'' 
*''[[	Hydnoporia corrugata 	]]'' 
*''[[	Hydropus atramentosus 	]]'' 
*''[[	Hydropus marginellus 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe aurantiosplendens 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ingrata 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe insipida 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe intermedia 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe mucronella 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ovina 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe parvula 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe reidii 	]]'' 
*''[[	Hygrophorus hyacinthinus 	]]'' 
*''[[	Hymenochaete cinnamomea 	]]'' 
*''	Hymenochaete fuliginosa 	'' – [[tume tubaknahkis]]
*''[[	Hymenogaster olivaceus 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeoides 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeum 	]]'' 
*''[[	Hysterangium separabile 	]]'' 
*''[[	Inocybe abjecta 	]]'' 
*''[[	Inocybe glabripes 	]]'' 
*''[[	Inocybe paludinella 	]]'' 
*''[[	Inocybe putilla 	]]'' 
*''[[	Inocybe rufoalba 	]]'' 
*''[[	Inocybe xanthomelas 	]]'' 
*''[[	Irpicodon pendulus 	]]'' 
*''	Junghuhnia collabens 	'' – [[pruun nääts]]
*''[[	Kavinia alboviridis 	]]'' 
*''[[	Kavinia himantia 	]]'' 
*''[[	Kneiffiella abdita 	]]'' 
*''[[	Laccaria maritima 	]]'' 
*''	Lactarius controversus 	'' – [[roosa riisikas]]
*''[[	Lactarius insulsus 	]]'' 
*''[[	Lactarius lacunarum 	]]'' 
*''Lactarius repraesentaneus 	'' – [[tore riisikas]]
*''	Lactarius resimus 	'' – [[valge riisikas]]
*''[[	Lactarius sphagneti 	]]'' 
*''	Lactarius zonarioides 	'' – [[Bresadola riisikas]]
*''	Lactarius violascens 	'' – [[lillakas riisikas]]
*''[[	Laeticutis cristata 	]]'' 
*''[[	Leccinum rotundifoliae 	]]'' 
*''[[	Lentinellus flabelliformis 	]]'' 
*''	Lentinellus vulpinus 	'' – [[rebaslentinell]]
*''[[	Lepiota echinella 	]]'' 
*''	Lepiota grangei 	'' – [[rohe-harisirmik]]
*''[[	Lepiota griseovirens 	]]'' 
*''[[	Lepiota tomentella 	]]'' 
*''	Leptoporus mollis 	'' – [[kuuse-lillatümak]]
*''[[	Leucopaxillus paradoxus 	]]'' 
*''	Leucopaxillus salmonifolius 	'' – [[lõhe-lehtervahelik]]
*''[[	Litschauerella clematitis 	]]'' 
*''[[	Lobulicium occultum 	]]'' 
*''[[	Lulesia fallax 	]]'' 
*''[[	Lulesia obscura 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon decipiens 	]]''
*''[[	Lycoperdon ericaeum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon marginatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon radicatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon turneri 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum deliberatum 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum transforme 	]]'' 
*''[[	Marasmius limosus 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium leucoxanthum 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium luridum 	]]'' 
*''[[	Melanophyllum eyrei 	]]'' 
*''[[	Montagnea radiosa 	]]'' 
*''[[	Mucronella calva 	]]'' 
*''[[	Muscinupta laevis 	]]'' 
*''[[	Mycena aciculata 	]]'' 
*''[[	Mycena belliae 	]]'' 
*''[[	Mycena concolor 	]]'' 
*''[[	Mycena excisa 	]]'' 
*''[[	Mycena latifolia 	]]'' 
*''[[	Mycena supina 	]]'' 
*''[[	Mycena tenerrima 	]]'' 
*''[[	Mycena urania 	]]''
*''[[	Mycena xantholeuca 	]]'' 
*''[[	Mycenella lasiosperma 	]]'' 
*''	Mycoacia aurea 	'' – [[kuld-vahanarmik]]
*''	Mycoacia fuscoatra 	'' – [[tumenev vahanarmik]]
*''[[	Mycoacia gilvescens 	]]'' 
*''[[	Mycoacia livida 	]]'' 
*''[[	Mycocalia denudata 	]]'' 
*''[[	Myriostoma coliforme 	]]'' 
*''[[	Naohidea sebacea 	]]'' 
*''[[	Neofavolus alveolaris 	]]'' 
*''[[	Neolentinus schaefferi 	]]'' 
*''[[	Omphaliaster asterosporus 	]]'' 
*''	Onnia leporina 	'' – [[kuuse-jänesepäss]]
*''[[	Osteina obducta 	]]'' 
*''	Osteina undosa 	'' – [[lainjasservaline tümak]]
*''[[	Oudemansiella melanotricha 	]]'' 
*''	Panellus ringens 	'' – [[talipanell]]
*''[[	Peniophora lilacea 	]]'' 
*''[[	Peniophora piceae 	]]'' 
*''[[	Peniophora pithya 	]]'' 
*''[[	Phaeomarasmius rimulincola 	]]'' 
*''[[	Phaeophlebiopsis ravenelii 	]]'' 
*''[[	Phaeotremella simplex 	]]'' 
*''[[	Phallogaster saccatus 	]]'' 
*''[[	Phallus indusiatus 	]]'' 
*''[[	Phellinidium ferrugineofuscum 	]]'' 
*''	Phellinus lundellii 	'' – [[Lundelli taelik]]
*''[[	Phellinus populicola 	]]'' 
*''	Phellinus tremulae 	'' – [[haavataelik]]
*''	Phellodon connatus 	'' – [[pruun vöötnarmik]]
*''	Phellodon fuligineoalbus 	'' – [[pruunikas vöötnarmik]]
*''	Phellodon tomentosus 	'' – [[viltjas vöötnarmik]]
*''[[	Phellodon violascens 	]]'' 
*''	Phellopilus nigrolimitatus 	'' – [[joontaelik]]
*''[[	Phlebia lilascens 	]]'' 
*''[[	Phlebia serialis 	]]'' 
*''[[	Phlebia subserialis 	]]'' 
*''[[	Phlegmacium balteatocumatile 	]]'' 
*''	Phleogena faginea 	'' – [[puidunui]]
*''[[	Pholiota conissans 	]]'' 
*''[[	Pholiota henningsii 	]]'' 
*''[[	Pholiota squarrosoides 	]]'' 
*''[[	Physisporinus crocatus 	]]'' 
*''[[	Picipes melanopus 	]]'' 
*''[[	Picipes rhizophilus 	]]'' 
*''	Pleurotus calyptratus 	'' – [[rõngasservik]]
*''[[	Pluteus aurantiorugosus 	]]'' 
*''[[	Pluteus pseudorobertii 	]]'' 
*''[[	Pluteus pusillulus 	]]'' 
*''[[	Podofomes trogii 	]]'' 
*''	Poronia punctata 	'' – [[täpiline jalgnööbik]]
*''	Porotheleum fimbriatum 	'' – [[kiudservaline poroteel]]
*''[[	Postia balsamea 	]]''
*''[[	Postia lowei 	]]'' 
*''[[	Protostropharia luteonitens 	]]'' 
*''	Psathyrella ammophila 	'' – [[luitepsatürell]]
*''[[	Psathyrella cortinarioides 	]]'' 
*''[[	Psathyrella longicauda 	]]'' 
*''[[	Pseudoomphalina kalchbrenneri 	]]'' 
*''[[	Pseudoporpoloma pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Pseudospongipellis delectans 	]]'' 
*''[[	Pseudotremella moriformis 	]]'' 
*''[[	Psilocybe atrobrunnea 	]]'' 
*''[[	Psilocybe medullosa 	]]'' 
*''[[	Psilocybe paupera 	]]'' 
*''	Punctularia strigosozonata 	'' – [[lõunanahkis]]
*''	Pycnoporellus alboluteus 	'' – [[liibuv roostetorik]]
*''[[	Raduliporus aneirinus 	]]'' 
*''[[	Ramaria aurea 	]]'' 
*''	Ramaria botrytis 	'' – [[punalatv-harik]]
*''	Ramaria gracilis 	'' – [[aniisharik]]
*''[[	Ramaria obtusissima 	]]'' 
*''	Ramariopsis kunzei 	'' – [[valge ramariopsis]]
*''[[	Resiniporus resinascens 	]]''  
*''[[	Resinoporia sordida 	]]''
*''[[	Resupinatus vetlinianus 	]]'' 
*''[[	Rheubarbariboletus armeniacus 	]]''
*''[[	Rhizoctonia fusispora 	]]'' 
*''[[	Rhizoctonia sterigmatica 	]]'' 
*''	Rhodocollybia fodiens 	'' – [[juur-punakõrges]]
*''[[	Rhodocybe caelata 	]]'' 
*''[[	Rhodofomes roseus 	]]'' 
*''	Rhodonia placenta 	'' – [[lõhetümak]]
*''	Rhodotus palmatus 	'' – [[roosa võrkheinik]]
*''[[	Rubroboletus rhodoxanthus 	]]'' 
*''	Rubroboletus satanas 	'' – [[saatana-kivipuravik]]
*''[[	Russula alutacea 	]]'' 
*''[[	Russula emeticicolor 	]]'' 
*''[[	Russula gracillima 	]]'' 
*''[[	Russula pelargonia 	]]'' 
*''[[	Russula pungens 	]]'' 
*''[[	Saccosoma farinaceum 	]]'' 
*''	Sarcosoma globosum 	'' – [[limatünnik]]
*''[[	Scleroderma bovista 	]]'' 
*''[[	Scleroderma cepa 	]]'' 
*''[[	Scotomyces subviolaceus 	]]'' 
*''[[	Scutiger pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Sebacina dimitica 	]]'' 
*''[[	Sistotrema alboluteum 	]]'' 
*''	Sistotrema confluens 	'' – [[kübar-sistotreem]]
*''[[	Skeletocutis alutacea 	]]'' 
*''[[	Skvortzovia pinicola 	]]'' 
*''	Spathularia flavida 	'' – [[harilik pahtlik]]
*''[[	Spongipellis spumeus 	]]'' 
*''[[	Stereum ostrea 	]]'' 
*''[[	Stropharia melanosperma 	]]'' 
*''[[	Stypella grilletii 	]]'' 
*''[[	Stypella subhyalina 	]]'' 
*''[[	Stypella vermiformis 	]]'' 
*''[[	Subulicium lautum 	]]'' 
*''[[	Suillellus queletii 	]]'' 
*''[[	Suillus americanus f. sibiricus 	]]'' 
*''[[	Suillus flavidus 	]]'' 
*''[[	Suillus plorans 	]]'' 
*''[[	Suillus tridentinus 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe mephitica 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe murina 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe putida 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe striipilea 	]]'' 
*''[[	Thaxterogaster porphyropus 	]]'' 
*''[[	Trametopsis cervina 	]]'' 
*''[[	Tremella globispora 	]]'' 
*''[[	Trichaster melanocephalus 	]]'' 
*''	Trichoglossum hirsutum 	'' – [[karvane harjaskeel]]
*''	Tricholoma acerbum 	'' – [[rihvelheinik]]
*''	Tricholoma colossus 	'' – [[hiidheinik]]
*''	Tricholoma focale 	'' – [[sallheinik]]
*''[[	Tubaria confragosa 	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis borealis 	]]'' 
*''[[	Tulasnella hyalina 	]]'' 
*''[[	Tulosesus bisporus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus congregatus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus hiascens 	]]'' 
*''	Tulostoma kotlabae 	'' – [[Kotlaba luiteseen]]
*''[[	Tulostoma melanocyclum 	]]'' 
*''[[	Tulostoma squamosum 	]]'' 
*''[[	Tylospora fibrillosa 	]]'' 
*''[[	Veluticeps ambigua 	]]'' 
*''[[	Vitreoporus dichrous 	]]'' 
*''	Volvariella media 	'' – [[väike tupplehik]]
*''[[	Wynnella silvicola 	]]'' 
*''[[	Xenasma aurantiacum 	]]'' 
}}

==Ohualtid liigid (''V'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus dulcidulus 	]]'' 
*''[[	Agaricus rusiophyllus 	]]'' 
*''[[	Alloexidiopsis calcea 	]]'' 
*''[[	Amanita argentea 	]]'' 
*''[[	Amanita franchetii 	]]'' 
*''	Amanita regalis 	'' – [[kuning-kärbseseen]]
*''	Amanita virosa 	'' – [[valge kärbseseen]]
*''	Amyloporia xantha 	'' – [[kollakas korgik]]
*''	Antrodia gossypium 	'' – [[vatjas kiudpoorik]]
*''[[	Arrhenia acerosa 	]]'' 
*''[[	Arrhenia sphagnicola 	]]'' 
*''	Artomyces pyxidatus 	'' – [[kroonharik]]
*''[[	Ascotremella faginea 	]]'' 
*''[[	Asterophora parasitica 	]]'' 
*''[[	Aureonarius limonius 	]]'' 
*''[[	Barssia oregonensis 	]]'' 
*''[[	Bondarzewia mesenterica 	]]'' 
*''	Bovista paludosa 	'' – [[soo-maamuna]]
*''[[	Bovista tomentosa 	]]'' 
*''	Buchwaldoboletus lignicola 	'' – [[puidupuravik]]
*''[[	Butyriboletus appendiculatus 	]]'' 
*''	Caloboletus radicans 	'' – [[mõru kivipuravik]]
*''[[	Calonarius olearioides 	]]'' 
*''[[	Camarophyllus alpinus 	]]'' 
*''[[	Camarops tubulina 	]]'' 
*''	Ceriporia excelsa 	'' – [[lilla võrkpoorik]]
*''[[	Clavariadelphus ligula 	]]'' 
*''	Clavariadelphus pistillaris 	'' – [[suur tõlvharik]]
*''[[	Clitocybula lacerata 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis picacea 	]]'' 
*''[[	Cortinarius anthracinus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius armeniacus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius biformis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bivelus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius cagei 	]]'' 
*''[[	Cortinarius claricolor 	]]'' 
*''[[	Cortinarius elegantissimus 	]]''
*''[[	Cortinarius incisus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius ionophyllus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius lucorum 	]]'' 
*''[[	Cortinarius saturninus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius violaceus ssp. violaceus 	]]'' 
*''	Craterellus lutescens 	'' – [[kollakas torbikseen]]
*''[[	Crepidotus luteolus 	]]'' 
*''	Cudonia circinans 	'' – [[harilik ringik]]
*''[[	Cuphophyllus lacmus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces capitatus 	]]'' 
*''	Dacrymyces chrysospermus 	'' – [[suur pisarseen]]
*''[[	Dacrymyces estonicus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces suecicus 	]]'' 
*''	Dichomitus campestris 	'' – [[sarapuu-ebakorgik]]
*''[[	Dichomitus squalens 	]]''
*''[[	Echinoderma echinaceum 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces leveillei 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces maculatus 	]]'' 
*''[[	Entoloma lampropus 	]]'' 
*''[[	Entoloma mougeotii 	]]'' 
*''[[	Entoloma papillatum 	]]''
*''[[	Entoloma platyphylloides 	]]'' 
*''	Exidia recisa 	'' – [[lehtersüldik]]
*''[[	Ganoderma carnosum 	]]'' 
*''[[	Geastrum coronatum 	]]'' 
*''	Geastrum pectinatum 	'' – [[kamm-maatäht]]
*''[[	Gliophorus irrigatus 	]]'' 
*''[[	Gliophorus laetus 	]]'' 
*''	Grifola frondosa 	'' – [[leht-kobartorik]]
*''	Gyromitra gigas 	'' – [[hiidkogrits]]
*''	Gyromitra infula 	'' – [[sügiskogrits]]
*''[[	Gyromitra sphaerospora 	]]'' 
*''[[	Hemimycena delectabilis 	]]'' 
*''	Hericium cirrhatum 	'' – [[karvane korallnarmik]]
*''	Hericium coralloides 	'' – [[harunev korallnarmik]]
*''	Hohenbuehelia petaloides 	'' – [[valkjas tardservik]]
*''[[	Hygrocybe cantharellus 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe coccineocrenata 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe nitrata 	]]'' 
*''	Hygrophorus gliocyclus 	'' – [[loor-limanutt]]
*''[[	Hymenochaete cruenta 	]]'' 
*''[[	Hyphoderma albocremeum 	]]'' 
*''[[	Hypsizygus ulmarius 	]]'' 
*''	Inocutis dryophila 	'' – [[tammepässik]]
*''	Inocutis rheades 	'' – [[haavapässik]]
*''[[	Inocybe calospora 	]]'' 
*''[[	Inocybe grammata 	]]'' 
*''[[	Inocybe hystrix 	]]'' 
*''[[	Inocybe phaeodisca 	]]'' 
*''[[	Inonotus triqueter 	]]'' 
*''[[	Inosperma calamistratum 	]]'' 
*''	Ischnoderma benzoinum 	'' – [[harilik tõrvis]]
*''[[	Ischnoderma resinosum 	]]'' 
*''[[	Lactarius flavidus 	]]'' 
*''	Lactarius hysginus 	'' – [[vaskriisikas]]
*''	Lactarius sanguifluus 	'' – [[veririisikas]]
*''[[	Lactarius spinosulus 	]]'' 
*''[[	Leccinum niveum 	]]'' 
*''[[	Leccinum roseofractum 	]]'' 
*''	Lentinellus ursinus 	'' – [[karulentinell]]
*''[[	Lepiota brunneoincarnata 	]]'' 
*''[[	Lepista carpatica 	]]'' 
*''	Limacella glioderma 	'' – [[pruun limaloorik]]
*''[[	Limacellopsis guttata 	]]'' 
*''	Loreleia postii 	'' – [[oranž gerroneem]]
*''[[	Lulesia popinalis 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon caudatum 	]]''
*''	Lycoperdon mammiforme 	'' – [[helves-murumuna]]
*''[[	Microglossum olivaceum 	]]'' 
*''	Microglossum viride 	'' – [[roheline pisikeel]]
*''	Mitrula paludosa 	'' – [[pisipahtlik]]
*''	Mycena aurantiomarginata 	'' – [[kuldserv-mütsik]]
*''[[	Mycena capillaripes 	]]'' 
*''[[	Mycena chlorantha 	]]'' 
*''[[	Mycena cyanipes 	]]'' 
*''[[	Mycena megaspora 	]]'' 
*''	Mycena pseudocorticola 	'' – [[sinimütsik]]
*''[[	Mycena pterigena 	]]'' 
*''[[	Mycena purpureofusca 	]]'' 
*''	Mycena renati 	'' – [[kollajalg-mütsik]]
*''	Mycenastrum corium 	'' – [[hõlmikmuna]]
*''	Mycoacia uda 	'' – [[kollane vahanarmik]]
*''[[	Myxarium nucleatum 	]]'' 
*''[[	Oligoporus sericeomollis 	]]'' 
*''	Onnia tomentosa 	'' – [[jalg-jänesepäss]]
*''	Ossicaulis lignatilis 	'' – [[puidulehtrik]]
*''[[	Panus neostrigosus 	]]'' 
*''	Parmastomyces mollissimus 	'' – [[pehmepoorik]]
*''	Perenniporia medulla-panis 	'' – [[valge püsipoorik]]
*''[[	Phaeocollybia christinae 	]]'' 
*''[[	Phaeonematoloma myosotis 	]]'' 
*''	Phellinus laevigatus 	'' – [[sile taelik]]
*''	Phellodon niger 	'' – [[must vöötnarmik]]
*''[[	Phlegmacium cyanites 	]]'' 
*''[[	Phloeomana minutula 	]]'' 
*''[[	Pholiota tuberculosa 	]]'' 
*''	Phyllotopsis nidulans 	'' – [[kuldkülik]]
*''	Pleurocybella porrigens 	'' – [[kõrvkülik]]
*''	Pleurotus cornucopiae 	'' – [[trompetservik]]
*''	Pleurotus pulmonarius 	'' – [[kopsservik]]
*''	Polyporus umbellatus 	'' – [[nabatorik]]
*''[[	Poriella subacida 	]]'' 
*''[[	Porodaedalea chrysoloma 	]]'' 
*''[[	Porpolomopsis calyptriformis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella caput-medusae 	]]'' 
*''[[	Pseudoinonotus dryadeus 	]]'' 
*''	Pterula multifida 	'' – [[põõsaspteerula]]
*''	Pycnoporellus fulgens 	'' – [[harilik roostetorik]]
*''[[	Resinoporia crassa 	]]'' 
*''[[	Rhizomarasmius setosus 	]]'' 
*''	Rhodocollybia prolixa 	'' – [[keerd-punakõrges]]
*''	Russula alnetorum 	'' – [[lepapilvik]]
*''[[	Russula violeipes 	]]'' 
*''	Sarcodon imbricatus 	'' – [[harilik põdramokk]]
*''	Sarcosphaera coronaria 	'' – [[kroonliudik]]
*''	Sidera lenis 	'' – [[pehme sametkorgik]]
*''	Skeletocutis odora 	'' – [[taiga-peenpoorik]]
*''	Skeletocutis stellae 	'' – [[täht-peenpoorik]]
*''[[	Skeletocutis subincarnata 	]]'' 
*''[[	Sparassis brevipes 	]]'' 
*''	Sphagnurus paluster 	'' – [[soo-kobarheinik]]
*''[[	Spongiporus floriformis 	]]'' 
*''[[	Steccherinum lacerum 	]]'' 
*''[[	Stropharia albonitens 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe rancida 	]]'' 
*''[[	Thelephora anthocephala 	]]'' 
*''	Thelephora caryophyllea 	'' – [[nelk-lehternahkis]]
*''	Thelephora penicillata 	'' – [[pintseljas lehternahkis]]
*''	Tricholoma orirubens 	'' – [[punetav heinik]]
*''	Tricholoma populinum 	'' – [[papliheinik]]
*''[[	Tuber rapaeodorum 	]]'' 
*''[[	Tulostoma fimbriatum 	]]'' 
*''	Verpa bohemica 	'' – kurrel
*''[[	Volvariella pusilla 	]]'' 
*''[[	Volvariella volvacea 	]]'' 
*''	Xylobolus frustulatus 	'' – [[tammenahkis]]
}}

==Haruldased liigid (''R'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus comtulus 	]]'' – 
*''[[	Agaricus urinascens 	]]'' – 
*''[[	Aleurodiscus amorphus 	]]'' – 
*''[[	Amanita battarrae 	]]'' – 
*''[[	Amanita strobiliformis 	]]'' – 
*''[[	Amyloporia sinuosa 	]]'' – 
*''[[	Antrodia heteromorpha 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella romellii 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella serpula 	]]'' – 
*''[[	Asterophora lycoperdoides 	]]'' – 
*''[[	Atheniella adonis 	]]'' – 
*''[[	Atheniella leptophylla 	]]'' – 
*''[[	Aurantiporus fissilis 	]]'' – 
*''[[	Auricularia mesenterica 	]]'' – 
*''[[	Balsamia platyspora 	]]'' – 
*''[[	Balsamia vulgaris 	]]'' – 
*''[[	Bolbitius reticulatus 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium candicans 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium laeve 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium obtusisporum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium pruinatum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium vagum 	]]'' – 
*''[[	Bulbillomyces farinosus 	]]'' – 
*''[[	Butyrea luteoalba 	]]'' – 
*''[[	Caloboletus calopus 	]]'' – 
*''[[	Calocera furcata 	]]'' – 
*''[[	Calonarius rufo-olivaceus 	]]'' – 
*''[[	Caloscypha fulgens 	]]'' – 
*''[[	Calyptella capula 	]]'' – 
*''[[	Calyptella flos-albus 	]]'' – 
*''[[	Cantharellopsis prescotii 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia reticulata 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia viridans 	]]'' – 
*''[[	Ceriporiopsis mucida 	]]'' – 
*''[[	Chamaemyces fracidus 	]]'' – 
*''[[	Chlorencoelia versiformis 	]]'' – 
*''[[	Chlorociboria aeruginosa 	]]'' – 
*''[[	Cinereomyces lindbladii 	]]'' – 
*''[[	Clavaria argillacea 	]]'' – 
*''[[	Clavaria falcata 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis corniculata 	]]'' – 
*''[[	Climacodon septentrionalis 	]]'' – 
*''[[	Clitocybe agrestis 	]]'' – 
*''[[	Clitopilus nitellinus 	]]'' – 
*''[[	Conferticium ochraceum 	]]'' – 
*''[[	Coniophora olivacea 	]]'' – 
*''[[	Coprinellus flocculosus 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis nivea 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps capitata 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps militaris 	]]'' – 
*''[[	Coriolopsis gallica 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius acutus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius casimiri 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius croceus var. croceus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius malachius 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius orellanus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius saniosus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius uraceus 	]]'' – 
*''[[	Crepidotus applanatus 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus pratensis 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus russocoriaceus 	]]'' – 
*''[[	Cyanoboletus pulverulentus 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella cinnabarina 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces chrysocomus 	]]'' – 
*''[[	Daedaleopsis tricolor 	]]'' – 
*''[[	Deconica coprophila 	]]'' – 
*''[[	Deconica merdaria 	]]'' – 
*''[[	Deconica montana 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele acerina 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele alliacea 	]]'' – 
*''[[	Dentipellis fragilis 	]]'' – 
*''[[	Descolea alba 	]]'' – 
*''[[	Diplomitoporus flavescens 	]]'' – 
*''[[	Discina ancilis 	]]'' – 
*''[[	Disciotis venosa 	]]'' – 
*''[[	Entoloma asprellum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma byssisedum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma chalybeum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma elodes 	]]'' – 
*''[[	Entoloma euchroum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma excentricum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma juncinum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma pleopodium 	]]'' – 
*''[[	Entoloma rhodocylix 	]]'' – 
*''[[	Entoloma serrulatum 	]]'' – 
*''[[	Exidia glandulosa 	]]'' – 
*''[[	Exidia thuretiana 	]]'' – 
*''[[	Faerberia carbonaria 	]]'' – 
*''[[	Fistulina hepatica 	]]'' – 
*''[[	Flammulaster carpophilus 	]]'' – 
*''[[	Galerina nana 	]]'' – 
*''[[	Galerina paludosa 	]]'' – 
*''[[	Galerina sphagnorum 	]]'' – 
*''[[	Galerina stylifera 	]]'' – 
*''[[	Galerina triscopa 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma lucidum 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma pfeifferi 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma resinaceum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum quadrifidum 	]]'' – 
*''[[	Genea fragrans 	]]'' – 
*''[[	Genea lespiaultii 	]]'' – 
*''[[	Genea verrucosa 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum fallax 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum glabrum 	]]'' – 
*''[[	Geopora arenicola 	]]'' – 
*''[[	Gerronema xanthophyllum 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus psittacinus 	]]'' – 
*''[[	Gloeophyllum trabeum 	]]'' – 
*''[[	Glutinoglossum glutinosum 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius glutinosus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius maculatus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius roseus 	]]'' – 
*''[[	Guepinia helvelloides 	]]'' – 
*''[[	Gymnopus foetidus 	]]'' – 
*''[[	Gyrodon lividus 	]]'' – 
*''[[	Gyrophanopsis polonensis 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus castaneus 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus cyanescens 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pumilum 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pusillum 	]]'' – 
*''[[	Helvella lacunosa 	]]'' – 
*''[[	Helvella solitaria 	]]'' – 
*''[[	Helvella sublicia 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena subtilis 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia fluxilis 	]]'' – 
*''[[	Hydnoporia tabacina 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya cerebriformis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya michaelis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotryopsis suevica 	]]'' – 
*''[[	Hydropodia subalpina 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe acutoconica 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe chlorophana 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe coccinea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe punicea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe quieta 	]]'' – 
*''[[	Hygrophoropsis pallida 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus discoideus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus poetarum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus pudorinus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus russula 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma elongatum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma polytrichi 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma subericaeum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma udum 	]]'' – 
*''[[	Inocybe acuta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe godeyi 	]]'' – 
*''[[	Inocybe haemacta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe personata 	]]'' – 
*''[[	Inonotus cuticularis 	]]'' – 
*''[[	Inonotus hispidus 	]]'' – 
*''[[	Inonotus obliquus 	]]'' – 
*''[[	Inosperma adaequatum 	]]'' – 
*''[[	Irpex lacteus 	]]'' – 
*''[[	Junghuhnia nitida 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acerrimus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acris 	]]'' – 
*''[[	Lactarius albocarneus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius chrysorrheus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius lilacinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius picinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius trivialis 	]]'' – 
*''[[	Leccinum vulpinum 	]]'' – 
*''[[	Lentinus tigrinus 	]]'' – 
*''[[	Leucocortinarius bulbiger 	]]'' – 
*''[[	Lichenomphalia umbellifera 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon echinatum 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula fistulosa var. fistulosa 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula juncea 	]]'' – 
*''[[	Melanophyllum haematospermum 	]]'' – 
*''[[	Meruliopsis taxicola 	]]'' – 
*''[[	Microstoma protractum 	]]'' – 
*''[[	Morchella conica 	]]'' – 
*''[[	Morchella esculenta 	]]'' – 
*''[[	Morchella gigas 	]]'' – 
*''[[	Mycena atroalba 	]]'' – 
*''[[	Mycena clavularis 	]]'' – 
*''[[	Mycena crocata 	]]'' – 
*''[[	Mycena flavescens 	]]'' – 
*''[[	Mycena olivaceomarginata 	]]'' – 
*''[[	Mycena plumipes 	]]'' – 
*''[[	Narcissea patouillardii 	]]'' – 
*''[[	Nidularia deformis 	]]'' – 
*''[[	Noblesia crocea 	]]'' – 
*''[[	Onygena corvina 	]]'' – 
*''[[	Onygena equina 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus corticola 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus obducens 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes citrina 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes melanoxantha 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus papilionaceus 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus semiovatus 	]]'' – 
*''[[	Panellus violaceofulvus 	]]'' – 
*''[[	Panus conchatus 	]]'' – 
*''[[	Paxillus rubicundulus 	]]'' – 
*''[[	Peziza ammophila 	]]'' – 
*''[[	Peziza saniosa 	]]'' – 
*''[[	Phaeolepiota aurea 	]]'' – 
*''[[	Phaeomarasmius erinaceus 	]]'' – 
*''[[	Phlebia rufa 	]]'' – 
*''[[	Pholiota adiposa s.str. 	]]'' – 
*''[[	Phylloporus pelletieri 	]]'' – 
*''[[	Physisporinus vitreus 	]]'' – 
*''[[	Pisolithus arhizus 	]]'' – 
*''[[	Plectania melastoma 	]]'' – 
*''[[	Plicaturopsis crispa 	]]'' – 
*''[[	Pluteus ephebeus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus petasatus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus phlebophorus 	]]'' – 
*''[[	Podosordaria tulasnei 	]]'' – 
*''[[	Polyporus tuberaster 	]]'' – 
*''[[	Porodaedalea pini 	]]'' – 
*''[[	Porostereum spadiceum 	]]'' – 
*''[[	Porphyrellus porphyrosporus 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella corrugis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella microrhiza 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella noli-tangere 	]]'' – 
*''[[	Pseudoboletus parasiticus 	]]'' – 
*''[[	Pseudomerulius aureus 	]]'' – 
*''[[	Pseudosperma squamatum 	]]'' – 
*''[[	Ptychogaster albus 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporus cinnabarinus 	]]'' – 
*''[[	Ramaria flava 	]]'' – 
*''[[	Ramaria formosa 	]]'' – 
*''[[	Rhizocybe pruinosa 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenicolor 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenolens 	]]'' – 
*''[[	Russula caerulea 	]]'' – 
*''[[	Russula curtipes 	]]'' – 
*''[[	Russula rhodopus 	]]'' – 
*''[[	Serpula himantioides 	]]'' – 
*''[[	Singerocybe phaeophthalma 	]]'' – 
*''[[	Sparassis crispa 	]]'' – 
*''[[	Spongipellis ambiens 	]]'' – 
*''[[	Steccherinum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Strobilomyces strobilaceus 	]]'' – 
*''[[	Stropharia hornemannii 	]]'' – 
*''[[	Stropharia pseudocyanea 	]]'' – 
*''[[	Suillus cavipes 	]]'' – 
*''[[	Suillus placidus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster eburneus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster multiformis 	]]'' – 
*''[[	Thuemenidium atropurpureum 	]]'' – 
*''[[	Tolypocladium longisegmentatum 	]]'' – 
*''[[	Trametes pubescens 	]]'' – 
*''[[	Trichaptum biforme 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma aurantium 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma columbetta 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma pessundatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma sejunctum 	]]'' – 
*''[[	Tricholomopsis decora 	]]'' – 
*''[[	Tuber albidum 	]]'' – 
*''[[	Tuber dryophilum 	]]'' – 
*''[[	Tuber maculatum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma brumale 	]]'' – 
*''[[	Typhula ishikariensis 	]]'' – 
*''[[	Typhula quisquiliaris 	]]'' – 
*''[[	Urnula craterium 	]]'' – 
*''[[	Veluticeps abietina 	]]'' – 
*''[[	Verpa conica 	]]'' – 
*''[[	Vibrissea truncorum 	]]'' – 
*''[[	Volvariella bombycina 	]]'' – 
*''[[	Volvariella hypopithys 	]]'' – 
*''[[	Volvariella murinella 	]]'' – 
*''[[	Volvariella taylorii 	]]'' – 
*''[[	Xerula pudens 	]]'' – 
}}

==Puuduliku andmestikuga, aga kategooriatesse ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' kuuluvad liigid (''I'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Amphinema diadema 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella semisupina 	]]'' – 
*''[[	Ceratobasidium cornigerum 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Colacogloea peniophorae 	]]'' – 
*''[[	Coltricia cinnamomea 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella granulosa 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces microsporus 	]]'' – 
*''[[	Dacryonaema rufum 	]]'' – 
*''[[	Deconica subviscida 	]]'' – 
*''[[	Entoloma sinuatum 	]]'' – 
*''[[	Fuscoporia ferrea 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma radicosum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus hypothejus 	]]'' – 
*''[[	Hyphoderma obtusiforme 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Hypochnicium cymosum 	]]'' – 
*''[[	Lentaria byssiseda 	]]'' – 
*''[[	Leratiomyces squamosus 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon norvegicum 	]]'' – 
*''[[	Mensularia hastifera 	]]'' – 
*''[[	Mycena pelianthina 	]]'' – 
*''[[	Myxomphalia maura 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella foliacea 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella mycetophiloides 	]]'' – 
*''[[	Phanerochaete jose-ferreirae 	]]'' – 
*''[[	Phellinus nigricans 	]]'' – 
*''[[	Pluteus godeyi 	]]'' – 
*''[[	Pluteus plautus 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia ochracea 	]]'' – 
*''[[	Russula chloroides 	]]'' – 
*''[[	Russula livescens 	]]'' – 
*''[[	Sarcoscypha coccinea 	]]'' – 
*''[[	Stypella subgelatinosa 	]]'' – 
*''[[	Suillosporium cystidiatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma equestre 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma squarrulosum 	]]'' – 
*''[[	Tuber nitidum 	]]'' – 
*''[[	Xenasmatella ardosiaca 	]]'' – 
}}

==Viited==
{{Viited}}

==Vaata ka==
* [[Eesti seente punane nimestik]]

[[Kategooria:Looduskaitse]]

*''	Gyromitra gigas 	'' – [[hiidkogrits
*''	Gyromitra infula 	'' – [[sügiskogrits
*''[[	Gyromitra sphaerospora 	]]'' 
*''[[	Hemimycena delectabilis 	]]'' 
*''	Hericium cirrhatum 	'' – [[karvane korallnarmik
*''	Hericium coralloides 	'' – [[harunev korallnarmik
*''	Hohenbuehelia petaloides 	'' – [[valkjas tardservik
*''[[	Hygrocybe cantharellus 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe coccineocrenata 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe nitrata 	]]'' 
*''	Hygrophorus gliocyclus 	'' – [[loor-limanutt
*''[[	Hymenochaete cruenta 	]]'' 
*''[[	Hyphoderma albocremeum 	]]'' 
*''[[	Hypsizygus ulmarius 	]]'' 
*''	Inocutis dryophila 	'' – [[tammepässik
*''	Inocutis rheades 	'' – [[haavapässik
*''[[	Inocybe calospora 	]]'' 
*''[[	Inocybe grammata 	]]'' 
*''[[	Inocybe hystrix 	]]'' 
*''[[	Inocybe phaeodisca 	]]'' 
*''[[	Inonotus triqueter 	]]'' 
*''[[	Inosperma calamistratum 	]]'' 
*''	Ischnoderma benzoinum 	'' – [[harilik tõrvis
*''[[	Ischnoderma resinosum 	]]'' 
*''[[	Lactarius flavidus 	]]'' 
*''	Lactarius hysginus 	'' – [[vaskriisikas
*''	Lactarius sanguifluus 	'' – [[veririisikas
*''[[	Lactarius spinosulus 	]]'' 
*''[[	Leccinum niveum 	]]'' 
*''[[	Leccinum roseofractum 	]]'' 
*''	Lentinellus ursinus 	'' – [[karulentinell
*''[[	Lepiota brunneoincarnata 	]]'' 
*''[[	Lepista carpatica 	]]'' 
*''	Limacella glioderma 	'' – [[pruun limaloorik
*''[[	Limacellopsis guttata 	]]'' 
*''	Loreleia postii 	'' – [[oranž gerroneem
*''[[	Lulesia popinalis 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon caudatum 	]]''
*''	Lycoperdon mammiforme 	'' – [[helves-murumuna
*''[[	Microglossum olivaceum 	]]'' 
*''	Microglossum viride 	'' – [[roheline pisikeel
*''	Mitrula paludosa 	'' – [[pisipahtlik
*''	Mycena aurantiomarginata 	'' – [[kuldserv-mütsik
*''[[	Mycena capillaripes 	]]'' 
*''[[	Mycena chlorantha 	]]'' 
*''[[	Mycena cyanipes 	]]'' 
*''[[	Mycena megaspora 	]]'' 
*''	Mycena pseudocorticola 	'' – [[sinimütsik]]
*''[[	Mycena pterigena 	]]'' 
*''[[	Mycena purpureofusca 	]]'' 
*''	Mycena renati 	'' – [[kollajalg-mütsik]]
*''	Mycenastrum corium 	'' – [[hõlmikmuna]]
*''	Mycoacia uda 	'' – [[kollane vahanarmik]]
*''[[	Myxarium nucleatum 	]]'' 
*''[[	Oligoporus sericeomollis 	]]'' 
*''	Onnia tomentosa 	'' – [[jalg-jänesepäss]]
*''	Ossicaulis lignatilis 	'' – [[puidulehtrik]]
*''[[	Panus neostrigosus 	]]'' 
*''	Parmastomyces mollissimus 	'' – [[pehmepoorik]]
*''	Perenniporia medulla-panis 	'' – [[valge püsipoorik]]
*''[[	Phaeocollybia christinae 	]]'' 
*''[[	Phaeonematoloma myosotis 	]]'' 
*''	Phellinus laevigatus 	'' – [[sile taelik]]
*''	Phellodon niger 	'' – [[must vöötnarmik]]
*''[[	Phlegmacium cyanites 	]]'' 
*''[[	Phloeomana minutula 	]]'' 
*''[[	Pholiota tuberculosa 	]]'' 
*''	Phyllotopsis nidulans 	'' – [[kuldkülik]]
*''	Pleurocybella porrigens 	'' – [[kõrvkülik]]
*''	Pleurotus cornucopiae 	'' – [[trompetservik]]
*''	Pleurotus pulmonarius 	'' – [[kopsservik]]
*''	Polyporus umbellatus 	'' – [[nabatorik]]
*''[[	Poriella subacida 	]]'' 
*''[[	Porodaedalea chrysoloma 	]]'' 
*''[[	Porpolomopsis calyptriformis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella caput-medusae 	]]'' 
*''[[	Pseudoinonotus dryadeus 	]]'' 
*''	Pterula multifida 	'' – [[põõsaspteerula]]
*''	Pycnoporellus fulgens 	'' – [[harilik roostetorik]]
*''[[	Resinoporia crassa 	]]'' 
*''[[	Rhizomarasmius setosus 	]]'' 
*''	Rhodocollybia prolixa 	'' – [[keerd-punakõrges]]
*''	Russula alnetorum 	'' – [[lepapilvik]]
*''[[	Russula violeipes 	]]'' 
*''	Sarcodon imbricatus 	'' – [[harilik põdramokk]]
*''	Sarcosphaera coronaria 	'' – [[kroonliudik]]
*''	Sidera lenis 	'' – [[pehme sametkorgik]]
*''	Skeletocutis odora 	'' – [[taiga-peenpoorik]]
*''	Skeletocutis stellae 	'' – [[täht-peenpoorik]]
*''[[	Skeletocutis subincarnata 	]]'' 
*''[[	Sparassis brevipes 	]]'' 
*''	Sphagnurus paluster 	'' – [[soo-kobarheinik]]
*''[[	Spongiporus floriformis 	]]'' 
*''[[	Steccherinum lacerum 	]]'' 
*''[[	Stropharia albonitens 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe rancida 	]]'' 
*''[[	Thelephora anthocephala 	]]'' 
*''	Thelephora caryophyllea 	'' – [[nelk-lehternahkis]]
*''	Thelephora penicillata 	'' – [[pintseljas lehternahkis]]
*''	Tricholoma orirubens 	'' – [[punetav heinik]]
*''	Tricholoma populinum 	'' – [[papliheinik]]
*''[[	Tuber rapaeodorum 	]]'' 
*''[[	Tulostoma fimbriatum 	]]'' 
*''	Verpa bohemica 	'' – kurrel
*''[[	Volvariella pusilla 	]]'' 
*''[[	Volvariella volvacea 	]]'' 
*''	Xylobolus frustulatus 	'' – [[tammenahkis]]
}}

==Haruldased liigid (''R'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus comtulus 	]]'' – 
*''[[	Agaricus urinascens 	]]'' – 
*''[[	Aleurodiscus amorphus 	]]'' – 
*''[[	Amanita battarrae 	]]'' – 
*''[[	Amanita strobiliformis 	]]'' – 
*''[[	Amyloporia sinuosa 	]]'' – 
*''[[	Antrodia heteromorpha 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella romellii 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella serpula 	]]'' – 
*''[[	Asterophora lycoperdoides 	]]'' – 
*''[[	Atheniella adonis 	]]'' – 
*''[[	Atheniella leptophylla 	]]'' – 
*''[[	Aurantiporus fissilis 	]]'' – 
*''[[	Auricularia mesenterica 	]]'' – 
*''[[	Balsamia platyspora 	]]'' – 
*''[[	Balsamia vulgaris 	]]'' – 
*''[[	Bolbitius reticulatus 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium candicans 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium laeve 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium obtusisporum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium pruinatum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium vagum 	]]'' – 
*''[[	Bulbillomyces farinosus 	]]'' – 
*''[[	Butyrea luteoalba 	]]'' – 
*''[[	Caloboletus calopus 	]]'' – 
*''[[	Calocera furcata 	]]'' – 
*''[[	Calonarius rufo-olivaceus 	]]'' – 
*''[[	Caloscypha fulgens 	]]'' – 
*''[[	Calyptella capula 	]]'' – 
*''[[	Calyptella flos-albus 	]]'' – 
*''[[	Cantharellopsis prescotii 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia reticulata 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia viridans 	]]'' – 
*''[[	Ceriporiopsis mucida 	]]'' – 
*''[[	Chamaemyces fracidus 	]]'' – 
*''[[	Chlorencoelia versiformis 	]]'' – 
*''[[	Chlorociboria aeruginosa 	]]'' – 
*''[[	Cinereomyces lindbladii 	]]'' – 
*''[[	Clavaria argillacea 	]]'' – 
*''[[	Clavaria falcata 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis corniculata 	]]'' – 
*''[[	Climacodon septentrionalis 	]]'' – 
*''[[	Clitocybe agrestis 	]]'' – 
*''[[	Clitopilus nitellinus 	]]'' – 
*''[[	Conferticium ochraceum 	]]'' – 
*''[[	Coniophora olivacea 	]]'' – 
*''[[	Coprinellus flocculosus 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis nivea 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps capitata 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps militaris 	]]'' – 
*''[[	Coriolopsis gallica 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius acutus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius casimiri 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius croceus var. croceus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius malachius 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius orellanus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius saniosus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius uraceus 	]]'' – 
*''[[	Crepidotus applanatus 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus pratensis 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus russocoriaceus 	]]'' – 
*''[[	Cyanoboletus pulverulentus 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella cinnabarina 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces chrysocomus 	]]'' – 
*''[[	Daedaleopsis tricolor 	]]'' – 
*''[[	Deconica coprophila 	]]'' – 
*''[[	Deconica merdaria 	]]'' – 
*''[[	Deconica montana 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele acerina 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele alliacea 	]]'' – 
*''[[	Dentipellis fragilis 	]]'' – 
*''[[	Descolea alba 	]]'' – 
*''[[	Diplomitoporus flavescens 	]]'' – 
*''[[	Discina ancilis 	]]'' – 
*''[[	Disciotis venosa 	]]'' – 
*''[[	Entoloma asprellum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma byssisedum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma chalybeum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma elodes 	]]'' – 
*''[[	Entoloma euchroum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma excentricum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma juncinum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma pleopodium 	]]'' – 
*''[[	Entoloma rhodocylix 	]]'' – 
*''[[	Entoloma serrulatum 	]]'' – 
*''[[	Exidia glandulosa 	]]'' – 
*''[[	Exidia thuretiana 	]]'' – 
*''[[	Faerberia carbonaria 	]]'' – 
*''[[	Fistulina hepatica 	]]'' – 
*''[[	Flammulaster carpophilus 	]]'' – 
*''[[	Galerina nana 	]]'' – 
*''[[	Galerina paludosa 	]]'' – 
*''[[	Galerina sphagnorum 	]]'' – 
*''[[	Galerina stylifera 	]]'' – 
*''[[	Galerina triscopa 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma lucidum 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma pfeifferi 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma resinaceum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum quadrifidum 	]]'' – 
*''[[	Genea fragrans 	]]'' – 
*''[[	Genea lespiaultii 	]]'' – 
*''[[	Genea verrucosa 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum fallax 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum glabrum 	]]'' – 
*''[[	Geopora arenicola 	]]'' – 
*''[[	Gerronema xanthophyllum 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus psittacinus 	]]'' – 
*''[[	Gloeophyllum trabeum 	]]'' – 
*''[[	Glutinoglossum glutinosum 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius glutinosus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius maculatus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius roseus 	]]'' – 
*''[[	Guepinia helvelloides 	]]'' – 
*''[[	Gymnopus foetidus 	]]'' – 
*''[[	Gyrodon lividus 	]]'' – 
*''[[	Gyrophanopsis polonensis 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus castaneus 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus cyanescens 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pumilum 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pusillum 	]]'' – 
*''[[	Helvella lacunosa 	]]'' – 
*''[[	Helvella solitaria 	]]'' – 
*''[[	Helvella sublicia 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena subtilis 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia fluxilis 	]]'' – 
*''[[	Hydnoporia tabacina 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya cerebriformis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya michaelis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotryopsis suevica 	]]'' – 
*''[[	Hydropodia subalpina 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe acutoconica 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe chlorophana 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe coccinea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe punicea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe quieta 	]]'' – 
*''[[	Hygrophoropsis pallida 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus discoideus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus poetarum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus pudorinus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus russula 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma elongatum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma polytrichi 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma subericaeum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma udum 	]]'' – 
*''[[	Inocybe acuta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe godeyi 	]]'' – 
*''[[	Inocybe haemacta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe personata 	]]'' – 
*''[[	Inonotus cuticularis 	]]'' – 
*''[[	Inonotus hispidus 	]]'' – 
*''[[	Inonotus obliquus 	]]'' – 
*''[[	Inosperma adaequatum 	]]'' – 
*''[[	Irpex lacteus 	]]'' – 
*''[[	Junghuhnia nitida 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acerrimus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acris 	]]'' – 
*''[[	Lactarius albocarneus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius chrysorrheus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius lilacinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius picinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius trivialis 	]]'' – 
*''[[	Leccinum vulpinum 	]]'' – 
*''[[	Lentinus tigrinus 	]]'' – 
*''[[	Leucocortinarius bulbiger 	]]'' – 
*''[[	Lichenomphalia umbellifera 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon echinatum 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula fistulosa var. fistulosa 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula juncea 	]]'' – 
*''[[	Melanophyllum haematospermum 	]]'' – 
*''[[	Meruliopsis taxicola 	]]'' – 
*''[[	Microstoma protractum 	]]'' – 
*''[[	Morchella conica 	]]'' – 
*''[[	Morchella esculenta 	]]'' – 
*''[[	Morchella gigas 	]]'' – 
*''[[	Mycena atroalba 	]]'' – 
*''[[	Mycena clavularis 	]]'' – 
*''[[	Mycena crocata 	]]'' – 
*''[[	Mycena flavescens 	]]'' – 
*''[[	Mycena olivaceomarginata 	]]'' – 
*''[[	Mycena plumipes 	]]'' – 
*''[[	Narcissea patouillardii 	]]'' – 
*''[[	Nidularia deformis 	]]'' – 
*''[[	Noblesia crocea 	]]'' – 
*''[[	Onygena corvina 	]]'' – 
*''[[	Onygena equina 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus corticola 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus obducens 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes citrina 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes melanoxantha 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus papilionaceus 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus semiovatus 	]]'' – 
*''[[	Panellus violaceofulvus 	]]'' – 
*''[[	Panus conchatus 	]]'' – 
*''[[	Paxillus rubicundulus 	]]'' – 
*''[[	Peziza ammophila 	]]'' – 
*''[[	Peziza saniosa 	]]'' – 
*''[[	Phaeolepiota aurea 	]]'' – 
*''[[	Phaeomarasmius erinaceus 	]]'' – 
*''[[	Phlebia rufa 	]]'' – 
*''[[	Pholiota adiposa s.str. 	]]'' – 
*''[[	Phylloporus pelletieri 	]]'' – 
*''[[	Physisporinus vitreus 	]]'' – 
*''[[	Pisolithus arhizus 	]]'' – 
*''[[	Plectania melastoma 	]]'' – 
*''[[	Plicaturopsis crispa 	]]'' – 
*''[[	Pluteus ephebeus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus petasatus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus phlebophorus 	]]'' – 
*''[[	Podosordaria tulasnei 	]]'' – 
*''[[	Polyporus tuberaster 	]]'' – 
*''[[	Porodaedalea pini 	]]'' – 
*''[[	Porostereum spadiceum 	]]'' – 
*''[[	Porphyrellus porphyrosporus 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella corrugis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella microrhiza 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella noli-tangere 	]]'' – 
*''[[	Pseudoboletus parasiticus 	]]'' – 
*''[[	Pseudomerulius aureus 	]]'' – 
*''[[	Pseudosperma squamatum 	]]'' – 
*''[[	Ptychogaster albus 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporus cinnabarinus 	]]'' – 
*''[[	Ramaria flava 	]]'' – 
*''[[	Ramaria formosa 	]]'' – 
*''[[	Rhizocybe pruinosa 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenicolor 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenolens 	]]'' – 
*''[[	Russula caerulea 	]]'' – 
*''[[	Russula curtipes 	]]'' – 
*''[[	Russula rhodopus 	]]'' – 
*''[[	Serpula himantioides 	]]'' – 
*''[[	Singerocybe phaeophthalma 	]]'' – 
*''[[	Sparassis crispa 	]]'' – 
*''[[	Spongipellis ambiens 	]]'' – 
*''[[	Steccherinum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Strobilomyces strobilaceus 	]]'' – 
*''[[	Stropharia hornemannii 	]]'' – 
*''[[	Stropharia pseudocyanea 	]]'' – 
*''[[	Suillus cavipes 	]]'' – 
*''[[	Suillus placidus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster eburneus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster multiformis 	]]'' – 
*''[[	Thuemenidium atropurpureum 	]]'' – 
*''[[	Tolypocladium longisegmentatum 	]]'' – 
*''[[	Trametes pubescens 	]]'' – 
*''[[	Trichaptum biforme 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma aurantium 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma columbetta 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma pessundatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma sejunctum 	]]'' – 
*''[[	Tricholomopsis decora 	]]'' – 
*''[[	Tuber albidum 	]]'' – 
*''[[	Tuber dryophilum 	]]'' – 
*''[[	Tuber maculatum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma brumale 	]]'' – 
*''[[	Typhula ishikariensis 	]]'' – 
*''[[	Typhula quisquiliaris 	]]'' – 
*''[[	Urnula craterium 	]]'' – 
*''[[	Veluticeps abietina 	]]'' – 
*''[[	Verpa conica 	]]'' – 
*''[[	Vibrissea truncorum 	]]'' – 
*''[[	Volvariella bombycina 	]]'' – 
*''[[	Volvariella hypopithys 	]]'' – 
*''[[	Volvariella murinella 	]]'' – 
*''[[	Volvariella taylorii 	]]'' – 
*''[[	Xerula pudens 	]]'' – 
}}

==Puuduliku andmestikuga, aga kategooriatesse ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' kuuluvad liigid (''I'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Amphinema diadema 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella semisupina 	]]'' – 
*''[[	Ceratobasidium cornigerum 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Colacogloea peniophorae 	]]'' – 
*''[[	Coltricia cinnamomea 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella granulosa 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces microsporus 	]]'' – 
*''[[	Dacryonaema rufum 	]]'' – 
*''[[	Deconica subviscida 	]]'' – 
*''[[	Entoloma sinuatum 	]]'' – 
*''[[	Fuscoporia ferrea 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma radicosum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus hypothejus 	]]'' – 
*''[[	Hyphoderma obtusiforme 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Hypochnicium cymosum 	]]'' – 
*''[[	Lentaria byssiseda 	]]'' – 
*''[[	Leratiomyces squamosus 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon norvegicum 	]]'' – 
*''[[	Mensularia hastifera 	]]'' – 
*''[[	Mycena pelianthina 	]]'' – 
*''[[	Myxomphalia maura 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella foliacea 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella mycetophiloides 	]]'' – 
*''[[	Phanerochaete jose-ferreirae 	]]'' – 
*''[[	Phellinus nigricans 	]]'' – 
*''[[	Pluteus godeyi 	]]'' – 
*''[[	Pluteus plautus 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia ochracea 	]]'' – 
*''[[	Russula chloroides 	]]'' – 
*''[[	Russula livescens 	]]'' – 
*''[[	Sarcoscypha coccinea 	]]'' – 
*''[[	Stypella subgelatinosa 	]]'' – 
*''[[	Suillosporium cystidiatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma equestre 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma squarrulosum 	]]'' – 
*''[[	Tuber nitidum 	]]'' – 
*''[[	Xenasmatella ardosiaca 	]]'' – 
}}

==Viited==
{{Viited}}

==Vaata ka==
* [[Eesti seente punane nimestik]]

[[Kategooria:Looduskaitse]]</text>
      <sha1>0mfur2lf4ujdokp0he325pmbr2chaxd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142841</id>
      <parentid>7142840</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T06:59:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <comment>Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7142840|7142840]], mille tegi [[Special:Contributions/Svencapoeira|Svencapoeira]] ([[User talk:Svencapoeira|arutelu]])</comment>
      <origin>7142841</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="37475" sha1="7uxlvhrbrde43dra7j7ktfxxdtt7bzh" xml:space="preserve">[[Pilt:Koobalttorik1.jpg|pisi|[[Koobalttorik]] (''Terana coerulea'') on Poolas väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liik]]
[[Pilt:Loweomyces fractipes.jpg|pisi|''[[Loweomyces fractipes]]'' on Poolas väljasuremisohus liik]]
[[Pilt:Valkjas tardservik1.jpg|pisi|[[Valkjas tardservik]] (''Hohenbuehelia petaloides'') on Poolas ohualdis liik]]
[[Pilt:Deconica coprophila1.jpg|pisi|''[[Deconica coprophila]]'' on Poolas haruldane liik]]

Alljärgnevates nimekirjades on Poola punase nimestiku seened 2006. aasta seisuga.&lt;ref&gt;https://www.grzyby.pl/czerwona-lista-skorowidz-lat.htm&lt;/ref&gt;

==Poola punase nimestiku ohustatuse kategooriad==
*Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud (''Ex'')
*Väljasuremisohus (''E'')
*Ohualtid (''V'')
*Haruldased (''R'')
*Puuduliku andmestikuga, aga kategooriates ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' (''I'')&lt;ref&gt;[https://www.researchgate.net/profile/Malgorzata_Bak/publication/267625509_Red_list_of_the_algae_in_Poland/links/5ec2a647299bf1c09ac4f89d/Red-list-of-the-algae-in-Poland.pdf Red list of plants and fungi in Poland]&lt;/ref&gt;

==Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liigid (''Ex'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Aleurodiscus aurantius 	]]''
*''[[	Amanita caesarea 	]]''
*''[[	Amylocorticium subsulphureum 	]]''
*''[[	Baltazaria galactina 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium pulchrum 	]]'' 
*''[[	Chamonixia caespitosa 	]]'' 
*''[[	Colacogloea effusa 	]]'' 
*''[[	Corticium macrosporopsis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bulbosus 	]]'' 
*''[[	Cystobasidium fimetarium 	]]'' 
*''[[	Cytidiella albida 	]]'' 
*''[[	Dendrominia dryina 	]]'' 
*''[[	Eichleriella alliciens 	]]'' 
*''[[	Eichleriella leucophaea 	]]'' 
*''[[	Exidia badioumbrina 	]]'' 
*''[[	Exidia umbrinella 	]]'' 
*''[[	Gautieria morchelliformis 	]]'' 
*''	Geastrum berkeleyi 	'' – [[Berkeley maatäht]]
*''	Gloiodon strigosus 	'' – [[harjasnarmik]]
*''[[	Helicogloea graminicola 	]]'' 
*''[[	Hydnellum glaucopus 	]]'' 
*''[[	Hydnellum scrobiculatum 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ceracea 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe spadicea 	]]'' 
*''[[	Hyphodermella corrugata 	]]'' 
*''[[	Hypochnella violacea 	]]'' 
*''[[	Hysterangium hessei 	]]'' 
*''[[	Lentaria afflata 	]]'' 
*''[[	Lepiota erminea 	]]'' 
*''[[	Lepiota lilacea 	]]'' 
*''[[	Lepiota parvannulata 	]]'' 
*''[[	Mycorrhaphium pusillum 	]]'' 
*''[[	Octaviania neuhoffii 	]]'' 
*''[[	Phellodon confluens 	]]'' 
*''[[	Phlebia bresadolae 	]]'' 
*''	Phlebia subochracea 	'' – [[ere tardnahkis]]
*''[[	Phlebiopsis crassa 	]]'' 
*''[[	Protodontia fascicularis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella bifrons 	]]'' 
*''[[	Ramaricium albo-ochraceum 	]]''  
*''[[	Rhizoctonia terrigena 	]]'' 
*''	Russula intermedia 	'' – [[Lundelli pilvik]]
*''[[	Scytinostroma odoratum 	]]''
*''[[	Septobasidium carestianum 	]]''  
*''[[	Septobasidium fuscoviolaceum 	]]''  
*''[[	Terana caerulea 	]]'' 
*''[[	Tremella exigua 	]]'' 
*''[[	Tremella indecorata 	]]'' 
*''	Tricholoma fucatum 	'' – [[habras heinik]]
*''[[	Tricholoma luridum 	]]''
*''	Tuber aestivum 	'' – [[suvitrühvel]]
}}

==Väljasuremisohus liigid (''E'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''	Abortiporus biennis 	'' – [[ebardtorik]]
*''[[	Abortiporus fractipes 	]]'' 
*''[[	Agaricus placomyces 	]]'' 
*''[[	Agrocybe firma 	]]'' 
*''	Albatrellus confluens 	'' – [[kimp-lambaseenik]]
*''	Albatrellus ovinus 	'' – [[harilik lambaseenik]]
*''[[	Albatrellus subrubescens 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum disciforme 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum subcruentatum 	]]'' 
*''[[	Aleurodiscus cerussatus 	]]'' 
*''[[	Alloclavaria purpurea 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium cebennense 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium subincarnatum 	]]'' 
*''	Amylocystis lapponica 	'' – [[poropoorik]]
*''	Anomoporia bombycina 	'' – [[lilla marlpoorik]]
*''[[	Anthoporia albobrunnea 	]]'' 
*''	Antrodiella citrinella 	'' – [[sidrunkollane antrodiell]]
*''[[	Antrodiella foliaceodentata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia lobata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia oniscus 	]]'' 
*''[[	Arrhenia philonotis 	]]'' 
*''	Arrhenia retiruga 	'' – [[tanu-samblalehik]]
*''[[	Arrhenia spathulata 	]]'' 
*''	Asterodon ferruginosus 	'' – [[liibuv narmastaelik]]
*''	Asterostroma cervicolor 	'' – [[Massee põdranahkis]]
*''	Astraeus hygrometricus 	'' – [[baromeeterseen]]
*''[[	Aureoboletus gentilis 	]]'' 
*''[[	Battarrea phalloides 	]]'' 
*''[[	Boidinia furfuracea 	]]'' 
*''	Boletopsis grisea 	'' – [[hall hundiseenik]]
*''	Boletopsis leucomelaena 	'' – [[must hundiseenik]]
*''[[	Boletus aereus 	]]'' 
*''[[	Boreostereum radiatum 	]]'' 
*''[[	Bovista aestivalis 	]]'' 
*''[[	Bovista graveolens 	]]'' 
*''[[	Brunneoporus malicola 	]]'' 
*''[[	Buchwaldoboletus hemichrysus 	]]'' 
*''Butyriboletus fechtneri 	'' – [[Fechtneri kivipuravik]]
*''[[	Butyriboletus regius 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium atrovirens 	]]'' 
*''[[	Calcipostia guttulata 	]]'' 
*''[[	Calocera glossoides 	]]'' 
*''[[	Calonarius aureofulvus 	]]'' 
*''[[	Calvatia candida 	]]'' 
*''[[	Calvatia cyathiformis 	]]'' 
*''[[	Calyptella campanula 	]]'' 
*''[[	Cantharellus friesii 	]]'' 
*''	Catathelasma imperiale 	'' – [[hiidloorik]]
*''[[	Cerinomyces tortus 	]]'' 
*''[[	Cerioporus stereoides 	]]'' 
*''	Ceriporia purpurea 	'' – [[punane võrkpoorik]]
*''	Ceriporiopsis subvermispora 	'' – [[härmpoorik]]
*''[[	Chroogomphus helveticus 	]]'' 
*''[[	Chrysomphalina chrysophylla 	]]'' 
*''[[	Clavaria fumosa 	]]'' 
*''[[	Clavaria zollingeri 	]]'' 
*''	Clavariadelphus truncatus 	'' – [[tömp tõlvharik]]
*''[[	Clavulicium macounii 	]]'' 
*''[[	Clitocybe paropsis 	]]'' 
*''[[	Clitocybe subcordispora 	]]'' 
*''[[	Conferticium ravum 	]]'' 
*''[[	Conocybe ambigua 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis canoceps 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis narcotica 	]]'' 
*''	Coprinus sterquilinus 	'' – [[sõnniku-soomustindik]]
*''[[	Cortinarius alnetorum 	]]'' 
*''[[	Cortinarius balaustinus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bataillei 	]]'' 
*''[[	Cortinarius dilutus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius fulvescens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melanotus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melleopallens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius opimus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius privignoides 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rigens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rubricosus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius spadiceus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius stemmatus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius tabularis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triformis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triumphans 	]]'' 
*''[[	Cortinarius umbrinolens 	]]'' 
*''[[	Cotylidia pannosa 	]]'' 
*''[[	Cotylidia undulata 	]]'' 
*''[[	Cristinia helvetica 	]]'' 
*''	Crustoderma dryinum 	'' – [[ookernahkis]]
*''[[	Crustodontia chrysocreas 	]]'' 
*''[[	Crustomyces subabruptus 	]]'' 
*''[[	Crystallicutis serpens 	]]'' 
*''[[	Cyathus stercoreus 	]]'' 
*''	Cyclocybe cylindracea 	'' – [[lõuna-põldseen]]
*''[[	Cystoagaricus populinus 	]]'' 
*''	Cytidia salicina 	'' – [[pajunahkis]]
*''[[	Dacrymyces ovisporus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces variisporus 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus karstenii 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus sudans 	]]'' 
*''[[	Deconica philipsii 	]]'' 
*''[[	Deconica phyllogena 	]]'' 
*''[[	Dendrocollybia racemosa 	]]'' 
*''[[	Dendrocorticium polygonioides 	]]'' 
*''[[	Dendrothele commixta 	]]'' 
*''[[	Dentipratulum bialoviesense 	]]'' 
*''[[	Desarmillaria tabescens 	]]'' 
*''[[	Dichomitus albidofuscus 	]]'' 
*''[[	Dictyopus junquilleus 	]]'' 
*''[[	Diplomitoporus crustulinus 	]]'' 
*''[[	Disciseda bovista 	]]'' 
*''[[	Disciseda candida 	]]'' 
*''[[	Ditangium cerasi 	]]'' 
*''[[	Ditiola peziziformis 	]]'' 
*''[[	Ditiola radicata 	]]'' 
*''[[	Echinoderma jacobi 	]]'' 
*''[[	Efibulella deflectens 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces anthracinus 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces cyanosporus 	]]''  
*''[[	Elaphomyces papillatus 	]]'' 
*''	Elmerina caryae 	'' – [[harilik tardpoorik]]
*''[[	Entocybe pseudoturbida 	]]'' 
*''[[	Entocybe turbida 	]]'' 
*''[[	Entoloma atromarginatum 	]]'' 
*''	Entoloma bloxamii 	'' – [[Bloxami punalehik]]
*''[[	Entoloma clandestinum 	]]'' 
*''[[	Entoloma griseocyaneum 	]]'' 
*''[[	Entoloma placidum 	]]'' 
*''[[	Entoloma prunuloides 	]]'' 
*''[[	Entoloma rhombisporum 	]]'' 
*''[[	Entoloma strigosissimum 	]]'' 
*''[[	Eocronartium muscicola 	]]'' 
*''[[	Epithele typhae 	]]'' 
*''	Erastia salmonicolor 	'' – [[lõhepoorik]]
*''[[	Erythricium laetum 	]]'' 
*''	Exidia candida 	'' – [[kõhrsüldik]]
*''[[	Exidia candida var. cartilaginea 	]]''  
*''[[	Exidia repanda 	]]''
*''[[	Exidiopsis effusa 	]]'' 
*''	Flavidoporia pulvinascens 	'' – [[haavakorgik]]
*''	Fomitopsis officinalis 	'' – [[lehisepess]]
*''[[	Fomitopsis pulvina 	]]'' 
*''	Fomitopsis ramentacea 	'' – [[oksakorgik]]
*''[[	Fuscoporia torulosa 	]]''
*''	Fuscoporia viticola 	'' – [[helepruun taelik]]
*''[[	Galerina ampullaceocystis 	]]'' 
*''[[	Galerina badipes 	]]'' 
*''[[	Galerina jaapii 	]]'' 
*''[[	Gastrosporium simplex 	]]'' 
*''[[	Geastrum campestre 	]]'' 
*''[[	Geastrum corollinum 	]]'' 
*''[[	Geastrum elegans 	]]'' 
*''[[	Geastrum floriforme 	]]'' 
*''[[	Geastrum fornicatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum hungaricum 	]]'' 
*''[[	Geastrum minimum 	]]'' 
*''[[	Geastrum nanum 	]]'' 
*''	Geastrum rufescens 	'' – [[punakas maatäht]]
*''[[	Geastrum saccatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum striatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum triplex 	]]'' 
*''[[	Gelatoporia pannocincta 	]]'' 
*''[[	Gliophorus perplexus 	]]'' 
*''[[	Gloeocystidiellum convolvens 	]]''  
*''[[	Gloioxanthomyces vitellinus 	]]'' 
*''	Gomphus clavatus 	'' – [[vurrik]]
*''[[	Guepiniopsis buccina 	]]'' 
*''[[	Gymnopilus flavus 	]]'' 
*''	Gymnopilus picreus 	'' – [[tume tulinutt]]
*''[[	Gymnopilus stabilis 	]]'' 
*''[[	Gymnopus ocior 	]]'' 
*''[[	Gymnopus putillus 	]]'' 
*''	Hapalopilus croceus 	'' – [[krookuspruunik]]
*''	Hemileccinum impolitum 	'' – [[kollane kivipuravik]]
*''[[	Hemimycena crispata 	]]'' 
*''	Hemipholiota heteroclita 	'' – [[lõhna-ebamampel]]
*''	Hemistropharia albocrenulata 	'' – [[täkiline ebamampel]]
*''	Hericium erinaceus 	'' – [[lõvilakk-korallnarmik]]
*''[[	Hericium flagellum 	]]'' 
*''	Hermanssonia centrifuga 	'' – [[volt-tardnahkis]]
*''[[	Heteroradulum deglubens 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia longipes 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia reniformis 	]]'' 
*''[[	Hyalodon piceicola 	]]'' 
*''[[	Hydnangium carneum 	]]'' 
*''	Hydnellum aurantiacum 	'' – [[kuld-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum auratile 	'' – [[porgand-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum caeruleum 	'' – [[sini-kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum compactum 	]]'' 
*''[[	Hydnellum concrescens 	]]'' 
*''Hydnellum ferrugineum 	'' – [[pruun kübarnarmik]]
*''	Hydnellum geogenium 	'' – [[väävel-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum peckii 	'' – [[Pecki kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum suaveolens 	]]'' 
*''[[	Hydnoporia corrugata 	]]'' 
*''[[	Hydropus atramentosus 	]]'' 
*''[[	Hydropus marginellus 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe aurantiosplendens 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ingrata 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe insipida 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe intermedia 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe mucronella 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ovina 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe parvula 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe reidii 	]]'' 
*''[[	Hygrophorus hyacinthinus 	]]'' 
*''[[	Hymenochaete cinnamomea 	]]'' 
*''	Hymenochaete fuliginosa 	'' – [[tume tubaknahkis]]
*''[[	Hymenogaster olivaceus 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeoides 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeum 	]]'' 
*''[[	Hysterangium separabile 	]]'' 
*''[[	Inocybe abjecta 	]]'' 
*''[[	Inocybe glabripes 	]]'' 
*''[[	Inocybe paludinella 	]]'' 
*''[[	Inocybe putilla 	]]'' 
*''[[	Inocybe rufoalba 	]]'' 
*''[[	Inocybe xanthomelas 	]]'' 
*''[[	Irpicodon pendulus 	]]'' 
*''	Junghuhnia collabens 	'' – [[pruun nääts]]
*''[[	Kavinia alboviridis 	]]'' 
*''[[	Kavinia himantia 	]]'' 
*''[[	Kneiffiella abdita 	]]'' 
*''[[	Laccaria maritima 	]]'' 
*''	Lactarius controversus 	'' – [[roosa riisikas]]
*''[[	Lactarius insulsus 	]]'' 
*''[[	Lactarius lacunarum 	]]'' 
*''Lactarius repraesentaneus 	'' – [[tore riisikas]]
*''	Lactarius resimus 	'' – [[valge riisikas]]
*''[[	Lactarius sphagneti 	]]'' 
*''	Lactarius zonarioides 	'' – [[Bresadola riisikas]]
*''	Lactarius violascens 	'' – [[lillakas riisikas]]
*''[[	Laeticutis cristata 	]]'' 
*''[[	Leccinum rotundifoliae 	]]'' 
*''[[	Lentinellus flabelliformis 	]]'' 
*''	Lentinellus vulpinus 	'' – [[rebaslentinell]]
*''[[	Lepiota echinella 	]]'' 
*''	Lepiota grangei 	'' – [[rohe-harisirmik]]
*''[[	Lepiota griseovirens 	]]'' 
*''[[	Lepiota tomentella 	]]'' 
*''	Leptoporus mollis 	'' – [[kuuse-lillatümak]]
*''[[	Leucopaxillus paradoxus 	]]'' 
*''	Leucopaxillus salmonifolius 	'' – [[lõhe-lehtervahelik]]
*''[[	Litschauerella clematitis 	]]'' 
*''[[	Lobulicium occultum 	]]'' 
*''[[	Lulesia fallax 	]]'' 
*''[[	Lulesia obscura 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon decipiens 	]]''
*''[[	Lycoperdon ericaeum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon marginatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon radicatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon turneri 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum deliberatum 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum transforme 	]]'' 
*''[[	Marasmius limosus 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium leucoxanthum 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium luridum 	]]'' 
*''[[	Melanophyllum eyrei 	]]'' 
*''[[	Montagnea radiosa 	]]'' 
*''[[	Mucronella calva 	]]'' 
*''[[	Muscinupta laevis 	]]'' 
*''[[	Mycena aciculata 	]]'' 
*''[[	Mycena belliae 	]]'' 
*''[[	Mycena concolor 	]]'' 
*''[[	Mycena excisa 	]]'' 
*''[[	Mycena latifolia 	]]'' 
*''[[	Mycena supina 	]]'' 
*''[[	Mycena tenerrima 	]]'' 
*''[[	Mycena urania 	]]''
*''[[	Mycena xantholeuca 	]]'' 
*''[[	Mycenella lasiosperma 	]]'' 
*''	Mycoacia aurea 	'' – [[kuld-vahanarmik]]
*''	Mycoacia fuscoatra 	'' – [[tumenev vahanarmik]]
*''[[	Mycoacia gilvescens 	]]'' 
*''[[	Mycoacia livida 	]]'' 
*''[[	Mycocalia denudata 	]]'' 
*''[[	Myriostoma coliforme 	]]'' 
*''[[	Naohidea sebacea 	]]'' 
*''[[	Neofavolus alveolaris 	]]'' 
*''[[	Neolentinus schaefferi 	]]'' 
*''[[	Omphaliaster asterosporus 	]]'' 
*''	Onnia leporina 	'' – [[kuuse-jänesepäss]]
*''[[	Osteina obducta 	]]'' 
*''	Osteina undosa 	'' – [[lainjasservaline tümak]]
*''[[	Oudemansiella melanotricha 	]]'' 
*''	Panellus ringens 	'' – [[talipanell]]
*''[[	Peniophora lilacea 	]]'' 
*''[[	Peniophora piceae 	]]'' 
*''[[	Peniophora pithya 	]]'' 
*''[[	Phaeomarasmius rimulincola 	]]'' 
*''[[	Phaeophlebiopsis ravenelii 	]]'' 
*''[[	Phaeotremella simplex 	]]'' 
*''[[	Phallogaster saccatus 	]]'' 
*''[[	Phallus indusiatus 	]]'' 
*''[[	Phellinidium ferrugineofuscum 	]]'' 
*''	Phellinus lundellii 	'' – [[Lundelli taelik]]
*''[[	Phellinus populicola 	]]'' 
*''	Phellinus tremulae 	'' – [[haavataelik]]
*''	Phellodon connatus 	'' – [[pruun vöötnarmik]]
*''	Phellodon fuligineoalbus 	'' – [[pruunikas vöötnarmik]]
*''	Phellodon tomentosus 	'' – [[viltjas vöötnarmik]]
*''[[	Phellodon violascens 	]]'' 
*''	Phellopilus nigrolimitatus 	'' – [[joontaelik]]
*''[[	Phlebia lilascens 	]]'' 
*''[[	Phlebia serialis 	]]'' 
*''[[	Phlebia subserialis 	]]'' 
*''[[	Phlegmacium balteatocumatile 	]]'' 
*''	Phleogena faginea 	'' – [[puidunui]]
*''[[	Pholiota conissans 	]]'' 
*''[[	Pholiota henningsii 	]]'' 
*''[[	Pholiota squarrosoides 	]]'' 
*''[[	Physisporinus crocatus 	]]'' 
*''[[	Picipes melanopus 	]]'' 
*''[[	Picipes rhizophilus 	]]'' 
*''	Pleurotus calyptratus 	'' – [[rõngasservik]]
*''[[	Pluteus aurantiorugosus 	]]'' 
*''[[	Pluteus pseudorobertii 	]]'' 
*''[[	Pluteus pusillulus 	]]'' 
*''[[	Podofomes trogii 	]]'' 
*''	Poronia punctata 	'' – [[täpiline jalgnööbik]]
*''	Porotheleum fimbriatum 	'' – [[kiudservaline poroteel]]
*''[[	Postia balsamea 	]]''
*''[[	Postia lowei 	]]'' 
*''[[	Protostropharia luteonitens 	]]'' 
*''	Psathyrella ammophila 	'' – [[luitepsatürell]]
*''[[	Psathyrella cortinarioides 	]]'' 
*''[[	Psathyrella longicauda 	]]'' 
*''[[	Pseudoomphalina kalchbrenneri 	]]'' 
*''[[	Pseudoporpoloma pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Pseudospongipellis delectans 	]]'' 
*''[[	Pseudotremella moriformis 	]]'' 
*''[[	Psilocybe atrobrunnea 	]]'' 
*''[[	Psilocybe medullosa 	]]'' 
*''[[	Psilocybe paupera 	]]'' 
*''	Punctularia strigosozonata 	'' – [[lõunanahkis]]
*''	Pycnoporellus alboluteus 	'' – [[liibuv roostetorik]]
*''[[	Raduliporus aneirinus 	]]'' 
*''[[	Ramaria aurea 	]]'' 
*''	Ramaria botrytis 	'' – [[punalatv-harik]]
*''	Ramaria gracilis 	'' – [[aniisharik]]
*''[[	Ramaria obtusissima 	]]'' 
*''	Ramariopsis kunzei 	'' – [[valge ramariopsis]]
*''[[	Resiniporus resinascens 	]]''  
*''[[	Resinoporia sordida 	]]''
*''[[	Resupinatus vetlinianus 	]]'' 
*''[[	Rheubarbariboletus armeniacus 	]]''
*''[[	Rhizoctonia fusispora 	]]'' 
*''[[	Rhizoctonia sterigmatica 	]]'' 
*''	Rhodocollybia fodiens 	'' – [[juur-punakõrges]]
*''[[	Rhodocybe caelata 	]]'' 
*''[[	Rhodofomes roseus 	]]'' 
*''	Rhodonia placenta 	'' – [[lõhetümak]]
*''	Rhodotus palmatus 	'' – [[roosa võrkheinik]]
*''[[	Rubroboletus rhodoxanthus 	]]'' 
*''	Rubroboletus satanas 	'' – [[saatana-kivipuravik]]
*''[[	Russula alutacea 	]]'' 
*''[[	Russula emeticicolor 	]]'' 
*''[[	Russula gracillima 	]]'' 
*''[[	Russula pelargonia 	]]'' 
*''[[	Russula pungens 	]]'' 
*''[[	Saccosoma farinaceum 	]]'' 
*''	Sarcosoma globosum 	'' – [[limatünnik]]
*''[[	Scleroderma bovista 	]]'' 
*''[[	Scleroderma cepa 	]]'' 
*''[[	Scotomyces subviolaceus 	]]'' 
*''[[	Scutiger pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Sebacina dimitica 	]]'' 
*''[[	Sistotrema alboluteum 	]]'' 
*''	Sistotrema confluens 	'' – [[kübar-sistotreem]]
*''[[	Skeletocutis alutacea 	]]'' 
*''[[	Skvortzovia pinicola 	]]'' 
*''	Spathularia flavida 	'' – [[harilik pahtlik]]
*''[[	Spongipellis spumeus 	]]'' 
*''[[	Stereum ostrea 	]]'' 
*''[[	Stropharia melanosperma 	]]'' 
*''[[	Stypella grilletii 	]]'' 
*''[[	Stypella subhyalina 	]]'' 
*''[[	Stypella vermiformis 	]]'' 
*''[[	Subulicium lautum 	]]'' 
*''[[	Suillellus queletii 	]]'' 
*''[[	Suillus americanus f. sibiricus 	]]'' 
*''[[	Suillus flavidus 	]]'' 
*''[[	Suillus plorans 	]]'' 
*''[[	Suillus tridentinus 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe mephitica 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe murina 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe putida 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe striipilea 	]]'' 
*''[[	Thaxterogaster porphyropus 	]]'' 
*''[[	Trametopsis cervina 	]]'' 
*''[[	Tremella globispora 	]]'' 
*''[[	Trichaster melanocephalus 	]]'' 
*''	Trichoglossum hirsutum 	'' – [[karvane harjaskeel]]
*''	Tricholoma acerbum 	'' – [[rihvelheinik]]
*''	Tricholoma colossus 	'' – [[hiidheinik]]
*''	Tricholoma focale 	'' – [[sallheinik]]
*''[[	Tubaria confragosa 	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis borealis 	]]'' 
*''[[	Tulasnella hyalina 	]]'' 
*''[[	Tulosesus bisporus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus congregatus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus hiascens 	]]'' 
*''	Tulostoma kotlabae 	'' – [[Kotlaba luiteseen]]
*''[[	Tulostoma melanocyclum 	]]'' 
*''[[	Tulostoma squamosum 	]]'' 
*''[[	Tylospora fibrillosa 	]]'' 
*''[[	Veluticeps ambigua 	]]'' 
*''[[	Vitreoporus dichrous 	]]'' 
*''	Volvariella media 	'' – [[väike tupplehik]]
*''[[	Wynnella silvicola 	]]'' 
*''[[	Xenasma aurantiacum 	]]'' 
}}

==Ohualtid liigid (''V'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus dulcidulus 	]]'' 
*''[[	Agaricus rusiophyllus 	]]'' 
*''[[	Alloexidiopsis calcea 	]]'' 
*''[[	Amanita argentea 	]]'' 
*''[[	Amanita franchetii 	]]'' 
*''	Amanita regalis 	'' – [[kuning-kärbseseen]]
*''	Amanita virosa 	'' – [[valge kärbseseen]]
*''	Amyloporia xantha 	'' – [[kollakas korgik]]
*''	Antrodia gossypium 	'' – [[vatjas kiudpoorik]]
*''[[	Arrhenia acerosa 	]]'' 
*''[[	Arrhenia sphagnicola 	]]'' 
*''	Artomyces pyxidatus 	'' – [[kroonharik]]
*''[[	Ascotremella faginea 	]]'' 
*''[[	Asterophora parasitica 	]]'' 
*''[[	Aureonarius limonius 	]]'' 
*''[[	Barssia oregonensis 	]]'' 
*''[[	Bondarzewia mesenterica 	]]'' 
*''	Bovista paludosa 	'' – [[soo-maamuna]]
*''[[	Bovista tomentosa 	]]'' 
*''	Buchwaldoboletus lignicola 	'' – [[puidupuravik]]
*''[[	Butyriboletus appendiculatus 	]]'' 
*''	Caloboletus radicans 	'' – [[mõru kivipuravik]]
*''[[	Calonarius olearioides 	]]'' 
*''[[	Camarophyllus alpinus 	]]'' 
*''[[	Camarops tubulina 	]]'' 
*''	Ceriporia excelsa 	'' – [[lilla võrkpoorik]]
*''[[	Clavariadelphus ligula 	]]'' 
*''	Clavariadelphus pistillaris 	'' – [[suur tõlvharik]]
*''[[	Clitocybula lacerata 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis picacea 	]]'' 
*''[[	Cortinarius anthracinus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius armeniacus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius biformis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bivelus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius cagei 	]]'' 
*''[[	Cortinarius claricolor 	]]'' 
*''[[	Cortinarius elegantissimus 	]]''
*''[[	Cortinarius incisus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius ionophyllus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius lucorum 	]]'' 
*''[[	Cortinarius saturninus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius violaceus ssp. violaceus 	]]'' 
*''	Craterellus lutescens 	'' – [[kollakas torbikseen]]
*''[[	Crepidotus luteolus 	]]'' 
*''	Cudonia circinans 	'' – [[harilik ringik]]
*''[[	Cuphophyllus lacmus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces capitatus 	]]'' 
*''	Dacrymyces chrysospermus 	'' – [[suur pisarseen]]
*''[[	Dacrymyces estonicus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces suecicus 	]]'' 
*''	Dichomitus campestris 	'' – [[sarapuu-ebakorgik]]
*''[[	Dichomitus squalens 	]]''
*''[[	Echinoderma echinaceum 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces leveillei 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces maculatus 	]]'' 
*''[[	Entoloma lampropus 	]]'' 
*''[[	Entoloma mougeotii 	]]'' 
*''[[	Entoloma papillatum 	]]''
*''[[	Entoloma platyphylloides 	]]'' 
*''	Exidia recisa 	'' – [[lehtersüldik]]
*''[[	Ganoderma carnosum 	]]'' 
*''[[	Geastrum coronatum 	]]'' 
*''	Geastrum pectinatum 	'' – [[kamm-maatäht]]
*''[[	Gliophorus irrigatus 	]]'' 
*''[[	Gliophorus laetus 	]]'' 
*''	Grifola frondosa 	'' – [[leht-kobartorik
*''	Gyromitra gigas 	'' – [[hiidkogrits
*''	Gyromitra infula 	'' – [[sügiskogrits
*''[[	Gyromitra sphaerospora 	]]'' 
*''[[	Hemimycena delectabilis 	]]'' 
*''	Hericium cirrhatum 	'' – [[karvane korallnarmik
*''	Hericium coralloides 	'' – [[harunev korallnarmik
*''	Hohenbuehelia petaloides 	'' – [[valkjas tardservik
*''[[	Hygrocybe cantharellus 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe coccineocrenata 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe nitrata 	]]'' 
*''	Hygrophorus gliocyclus 	'' – [[loor-limanutt
*''[[	Hymenochaete cruenta 	]]'' 
*''[[	Hyphoderma albocremeum 	]]'' 
*''[[	Hypsizygus ulmarius 	]]'' 
*''	Inocutis dryophila 	'' – [[tammepässik
*''	Inocutis rheades 	'' – [[haavapässik
*''[[	Inocybe calospora 	]]'' 
*''[[	Inocybe grammata 	]]'' 
*''[[	Inocybe hystrix 	]]'' 
*''[[	Inocybe phaeodisca 	]]'' 
*''[[	Inonotus triqueter 	]]'' 
*''[[	Inosperma calamistratum 	]]'' 
*''	Ischnoderma benzoinum 	'' – [[harilik tõrvis
*''[[	Ischnoderma resinosum 	]]'' 
*''[[	Lactarius flavidus 	]]'' 
*''	Lactarius hysginus 	'' – [[vaskriisikas
*''	Lactarius sanguifluus 	'' – [[veririisikas
*''[[	Lactarius spinosulus 	]]'' 
*''[[	Leccinum niveum 	]]'' 
*''[[	Leccinum roseofractum 	]]'' 
*''	Lentinellus ursinus 	'' – [[karulentinell
*''[[	Lepiota brunneoincarnata 	]]'' 
*''[[	Lepista carpatica 	]]'' 
*''	Limacella glioderma 	'' – [[pruun limaloorik
*''[[	Limacellopsis guttata 	]]'' 
*''	Loreleia postii 	'' – [[oranž gerroneem
*''[[	Lulesia popinalis 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon caudatum 	]]''
*''	Lycoperdon mammiforme 	'' – [[helves-murumuna
*''[[	Microglossum olivaceum 	]]'' 
*''	Microglossum viride 	'' – [[roheline pisikeel
*''	Mitrula paludosa 	'' – [[pisipahtlik
*''	Mycena aurantiomarginata 	'' – [[kuldserv-mütsik
*''[[	Mycena capillaripes 	]]'' 
*''[[	Mycena chlorantha 	]]'' 
*''[[	Mycena cyanipes 	]]'' 
*''[[	Mycena megaspora 	]]'' 
*''	Mycena pseudocorticola 	'' – [[sinimütsik]]
*''[[	Mycena pterigena 	]]'' 
*''[[	Mycena purpureofusca 	]]'' 
*''	Mycena renati 	'' – [[kollajalg-mütsik]]
*''	Mycenastrum corium 	'' – [[hõlmikmuna]]
*''	Mycoacia uda 	'' – [[kollane vahanarmik]]
*''[[	Myxarium nucleatum 	]]'' 
*''[[	Oligoporus sericeomollis 	]]'' 
*''	Onnia tomentosa 	'' – [[jalg-jänesepäss]]
*''	Ossicaulis lignatilis 	'' – [[puidulehtrik]]
*''[[	Panus neostrigosus 	]]'' 
*''	Parmastomyces mollissimus 	'' – [[pehmepoorik]]
*''	Perenniporia medulla-panis 	'' – [[valge püsipoorik]]
*''[[	Phaeocollybia christinae 	]]'' 
*''[[	Phaeonematoloma myosotis 	]]'' 
*''	Phellinus laevigatus 	'' – [[sile taelik]]
*''	Phellodon niger 	'' – [[must vöötnarmik]]
*''[[	Phlegmacium cyanites 	]]'' 
*''[[	Phloeomana minutula 	]]'' 
*''[[	Pholiota tuberculosa 	]]'' 
*''	Phyllotopsis nidulans 	'' – [[kuldkülik]]
*''	Pleurocybella porrigens 	'' – [[kõrvkülik]]
*''	Pleurotus cornucopiae 	'' – [[trompetservik]]
*''	Pleurotus pulmonarius 	'' – [[kopsservik]]
*''	Polyporus umbellatus 	'' – [[nabatorik]]
*''[[	Poriella subacida 	]]'' 
*''[[	Porodaedalea chrysoloma 	]]'' 
*''[[	Porpolomopsis calyptriformis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella caput-medusae 	]]'' 
*''[[	Pseudoinonotus dryadeus 	]]'' 
*''	Pterula multifida 	'' – [[põõsaspteerula]]
*''	Pycnoporellus fulgens 	'' – [[harilik roostetorik]]
*''[[	Resinoporia crassa 	]]'' 
*''[[	Rhizomarasmius setosus 	]]'' 
*''	Rhodocollybia prolixa 	'' – [[keerd-punakõrges]]
*''	Russula alnetorum 	'' – [[lepapilvik]]
*''[[	Russula violeipes 	]]'' 
*''	Sarcodon imbricatus 	'' – [[harilik põdramokk]]
*''	Sarcosphaera coronaria 	'' – [[kroonliudik]]
*''	Sidera lenis 	'' – [[pehme sametkorgik]]
*''	Skeletocutis odora 	'' – [[taiga-peenpoorik]]
*''	Skeletocutis stellae 	'' – [[täht-peenpoorik]]
*''[[	Skeletocutis subincarnata 	]]'' 
*''[[	Sparassis brevipes 	]]'' 
*''	Sphagnurus paluster 	'' – [[soo-kobarheinik]]
*''[[	Spongiporus floriformis 	]]'' 
*''[[	Steccherinum lacerum 	]]'' 
*''[[	Stropharia albonitens 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe rancida 	]]'' 
*''[[	Thelephora anthocephala 	]]'' 
*''	Thelephora caryophyllea 	'' – [[nelk-lehternahkis]]
*''	Thelephora penicillata 	'' – [[pintseljas lehternahkis]]
*''	Tricholoma orirubens 	'' – [[punetav heinik]]
*''	Tricholoma populinum 	'' – [[papliheinik]]
*''[[	Tuber rapaeodorum 	]]'' 
*''[[	Tulostoma fimbriatum 	]]'' 
*''	Verpa bohemica 	'' – kurrel
*''[[	Volvariella pusilla 	]]'' 
*''[[	Volvariella volvacea 	]]'' 
*''	Xylobolus frustulatus 	'' – [[tammenahkis]]
}}

==Haruldased liigid (''R'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus comtulus 	]]'' – 
*''[[	Agaricus urinascens 	]]'' – 
*''[[	Aleurodiscus amorphus 	]]'' – 
*''[[	Amanita battarrae 	]]'' – 
*''[[	Amanita strobiliformis 	]]'' – 
*''[[	Amyloporia sinuosa 	]]'' – 
*''[[	Antrodia heteromorpha 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella romellii 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella serpula 	]]'' – 
*''[[	Asterophora lycoperdoides 	]]'' – 
*''[[	Atheniella adonis 	]]'' – 
*''[[	Atheniella leptophylla 	]]'' – 
*''[[	Aurantiporus fissilis 	]]'' – 
*''[[	Auricularia mesenterica 	]]'' – 
*''[[	Balsamia platyspora 	]]'' – 
*''[[	Balsamia vulgaris 	]]'' – 
*''[[	Bolbitius reticulatus 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium candicans 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium laeve 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium obtusisporum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium pruinatum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium vagum 	]]'' – 
*''[[	Bulbillomyces farinosus 	]]'' – 
*''[[	Butyrea luteoalba 	]]'' – 
*''[[	Caloboletus calopus 	]]'' – 
*''[[	Calocera furcata 	]]'' – 
*''[[	Calonarius rufo-olivaceus 	]]'' – 
*''[[	Caloscypha fulgens 	]]'' – 
*''[[	Calyptella capula 	]]'' – 
*''[[	Calyptella flos-albus 	]]'' – 
*''[[	Cantharellopsis prescotii 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia reticulata 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia viridans 	]]'' – 
*''[[	Ceriporiopsis mucida 	]]'' – 
*''[[	Chamaemyces fracidus 	]]'' – 
*''[[	Chlorencoelia versiformis 	]]'' – 
*''[[	Chlorociboria aeruginosa 	]]'' – 
*''[[	Cinereomyces lindbladii 	]]'' – 
*''[[	Clavaria argillacea 	]]'' – 
*''[[	Clavaria falcata 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis corniculata 	]]'' – 
*''[[	Climacodon septentrionalis 	]]'' – 
*''[[	Clitocybe agrestis 	]]'' – 
*''[[	Clitopilus nitellinus 	]]'' – 
*''[[	Conferticium ochraceum 	]]'' – 
*''[[	Coniophora olivacea 	]]'' – 
*''[[	Coprinellus flocculosus 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis nivea 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps capitata 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps militaris 	]]'' – 
*''[[	Coriolopsis gallica 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius acutus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius casimiri 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius croceus var. croceus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius malachius 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius orellanus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius saniosus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius uraceus 	]]'' – 
*''[[	Crepidotus applanatus 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus pratensis 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus russocoriaceus 	]]'' – 
*''[[	Cyanoboletus pulverulentus 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella cinnabarina 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces chrysocomus 	]]'' – 
*''[[	Daedaleopsis tricolor 	]]'' – 
*''[[	Deconica coprophila 	]]'' – 
*''[[	Deconica merdaria 	]]'' – 
*''[[	Deconica montana 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele acerina 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele alliacea 	]]'' – 
*''[[	Dentipellis fragilis 	]]'' – 
*''[[	Descolea alba 	]]'' – 
*''[[	Diplomitoporus flavescens 	]]'' – 
*''[[	Discina ancilis 	]]'' – 
*''[[	Disciotis venosa 	]]'' – 
*''[[	Entoloma asprellum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma byssisedum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma chalybeum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma elodes 	]]'' – 
*''[[	Entoloma euchroum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma excentricum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma juncinum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma pleopodium 	]]'' – 
*''[[	Entoloma rhodocylix 	]]'' – 
*''[[	Entoloma serrulatum 	]]'' – 
*''[[	Exidia glandulosa 	]]'' – 
*''[[	Exidia thuretiana 	]]'' – 
*''[[	Faerberia carbonaria 	]]'' – 
*''[[	Fistulina hepatica 	]]'' – 
*''[[	Flammulaster carpophilus 	]]'' – 
*''[[	Galerina nana 	]]'' – 
*''[[	Galerina paludosa 	]]'' – 
*''[[	Galerina sphagnorum 	]]'' – 
*''[[	Galerina stylifera 	]]'' – 
*''[[	Galerina triscopa 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma lucidum 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma pfeifferi 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma resinaceum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum quadrifidum 	]]'' – 
*''[[	Genea fragrans 	]]'' – 
*''[[	Genea lespiaultii 	]]'' – 
*''[[	Genea verrucosa 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum fallax 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum glabrum 	]]'' – 
*''[[	Geopora arenicola 	]]'' – 
*''[[	Gerronema xanthophyllum 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus psittacinus 	]]'' – 
*''[[	Gloeophyllum trabeum 	]]'' – 
*''[[	Glutinoglossum glutinosum 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius glutinosus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius maculatus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius roseus 	]]'' – 
*''[[	Guepinia helvelloides 	]]'' – 
*''[[	Gymnopus foetidus 	]]'' – 
*''[[	Gyrodon lividus 	]]'' – 
*''[[	Gyrophanopsis polonensis 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus castaneus 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus cyanescens 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pumilum 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pusillum 	]]'' – 
*''[[	Helvella lacunosa 	]]'' – 
*''[[	Helvella solitaria 	]]'' – 
*''[[	Helvella sublicia 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena subtilis 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia fluxilis 	]]'' – 
*''[[	Hydnoporia tabacina 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya cerebriformis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya michaelis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotryopsis suevica 	]]'' – 
*''[[	Hydropodia subalpina 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe acutoconica 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe chlorophana 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe coccinea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe punicea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe quieta 	]]'' – 
*''[[	Hygrophoropsis pallida 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus discoideus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus poetarum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus pudorinus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus russula 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma elongatum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma polytrichi 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma subericaeum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma udum 	]]'' – 
*''[[	Inocybe acuta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe godeyi 	]]'' – 
*''[[	Inocybe haemacta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe personata 	]]'' – 
*''[[	Inonotus cuticularis 	]]'' – 
*''[[	Inonotus hispidus 	]]'' – 
*''[[	Inonotus obliquus 	]]'' – 
*''[[	Inosperma adaequatum 	]]'' – 
*''[[	Irpex lacteus 	]]'' – 
*''[[	Junghuhnia nitida 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acerrimus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acris 	]]'' – 
*''[[	Lactarius albocarneus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius chrysorrheus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius lilacinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius picinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius trivialis 	]]'' – 
*''[[	Leccinum vulpinum 	]]'' – 
*''[[	Lentinus tigrinus 	]]'' – 
*''[[	Leucocortinarius bulbiger 	]]'' – 
*''[[	Lichenomphalia umbellifera 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon echinatum 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula fistulosa var. fistulosa 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula juncea 	]]'' – 
*''[[	Melanophyllum haematospermum 	]]'' – 
*''[[	Meruliopsis taxicola 	]]'' – 
*''[[	Microstoma protractum 	]]'' – 
*''[[	Morchella conica 	]]'' – 
*''[[	Morchella esculenta 	]]'' – 
*''[[	Morchella gigas 	]]'' – 
*''[[	Mycena atroalba 	]]'' – 
*''[[	Mycena clavularis 	]]'' – 
*''[[	Mycena crocata 	]]'' – 
*''[[	Mycena flavescens 	]]'' – 
*''[[	Mycena olivaceomarginata 	]]'' – 
*''[[	Mycena plumipes 	]]'' – 
*''[[	Narcissea patouillardii 	]]'' – 
*''[[	Nidularia deformis 	]]'' – 
*''[[	Noblesia crocea 	]]'' – 
*''[[	Onygena corvina 	]]'' – 
*''[[	Onygena equina 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus corticola 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus obducens 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes citrina 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes melanoxantha 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus papilionaceus 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus semiovatus 	]]'' – 
*''[[	Panellus violaceofulvus 	]]'' – 
*''[[	Panus conchatus 	]]'' – 
*''[[	Paxillus rubicundulus 	]]'' – 
*''[[	Peziza ammophila 	]]'' – 
*''[[	Peziza saniosa 	]]'' – 
*''[[	Phaeolepiota aurea 	]]'' – 
*''[[	Phaeomarasmius erinaceus 	]]'' – 
*''[[	Phlebia rufa 	]]'' – 
*''[[	Pholiota adiposa s.str. 	]]'' – 
*''[[	Phylloporus pelletieri 	]]'' – 
*''[[	Physisporinus vitreus 	]]'' – 
*''[[	Pisolithus arhizus 	]]'' – 
*''[[	Plectania melastoma 	]]'' – 
*''[[	Plicaturopsis crispa 	]]'' – 
*''[[	Pluteus ephebeus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus petasatus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus phlebophorus 	]]'' – 
*''[[	Podosordaria tulasnei 	]]'' – 
*''[[	Polyporus tuberaster 	]]'' – 
*''[[	Porodaedalea pini 	]]'' – 
*''[[	Porostereum spadiceum 	]]'' – 
*''[[	Porphyrellus porphyrosporus 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella corrugis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella microrhiza 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella noli-tangere 	]]'' – 
*''[[	Pseudoboletus parasiticus 	]]'' – 
*''[[	Pseudomerulius aureus 	]]'' – 
*''[[	Pseudosperma squamatum 	]]'' – 
*''[[	Ptychogaster albus 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporus cinnabarinus 	]]'' – 
*''[[	Ramaria flava 	]]'' – 
*''[[	Ramaria formosa 	]]'' – 
*''[[	Rhizocybe pruinosa 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenicolor 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenolens 	]]'' – 
*''[[	Russula caerulea 	]]'' – 
*''[[	Russula curtipes 	]]'' – 
*''[[	Russula rhodopus 	]]'' – 
*''[[	Serpula himantioides 	]]'' – 
*''[[	Singerocybe phaeophthalma 	]]'' – 
*''[[	Sparassis crispa 	]]'' – 
*''[[	Spongipellis ambiens 	]]'' – 
*''[[	Steccherinum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Strobilomyces strobilaceus 	]]'' – 
*''[[	Stropharia hornemannii 	]]'' – 
*''[[	Stropharia pseudocyanea 	]]'' – 
*''[[	Suillus cavipes 	]]'' – 
*''[[	Suillus placidus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster eburneus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster multiformis 	]]'' – 
*''[[	Thuemenidium atropurpureum 	]]'' – 
*''[[	Tolypocladium longisegmentatum 	]]'' – 
*''[[	Trametes pubescens 	]]'' – 
*''[[	Trichaptum biforme 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma aurantium 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma columbetta 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma pessundatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma sejunctum 	]]'' – 
*''[[	Tricholomopsis decora 	]]'' – 
*''[[	Tuber albidum 	]]'' – 
*''[[	Tuber dryophilum 	]]'' – 
*''[[	Tuber maculatum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma brumale 	]]'' – 
*''[[	Typhula ishikariensis 	]]'' – 
*''[[	Typhula quisquiliaris 	]]'' – 
*''[[	Urnula craterium 	]]'' – 
*''[[	Veluticeps abietina 	]]'' – 
*''[[	Verpa conica 	]]'' – 
*''[[	Vibrissea truncorum 	]]'' – 
*''[[	Volvariella bombycina 	]]'' – 
*''[[	Volvariella hypopithys 	]]'' – 
*''[[	Volvariella murinella 	]]'' – 
*''[[	Volvariella taylorii 	]]'' – 
*''[[	Xerula pudens 	]]'' – 
}}

==Puuduliku andmestikuga, aga kategooriatesse ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' kuuluvad liigid (''I'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Amphinema diadema 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella semisupina 	]]'' – 
*''[[	Ceratobasidium cornigerum 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Colacogloea peniophorae 	]]'' – 
*''[[	Coltricia cinnamomea 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella granulosa 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces microsporus 	]]'' – 
*''[[	Dacryonaema rufum 	]]'' – 
*''[[	Deconica subviscida 	]]'' – 
*''[[	Entoloma sinuatum 	]]'' – 
*''[[	Fuscoporia ferrea 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma radicosum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus hypothejus 	]]'' – 
*''[[	Hyphoderma obtusiforme 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Hypochnicium cymosum 	]]'' – 
*''[[	Lentaria byssiseda 	]]'' – 
*''[[	Leratiomyces squamosus 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon norvegicum 	]]'' – 
*''[[	Mensularia hastifera 	]]'' – 
*''[[	Mycena pelianthina 	]]'' – 
*''[[	Myxomphalia maura 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella foliacea 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella mycetophiloides 	]]'' – 
*''[[	Phanerochaete jose-ferreirae 	]]'' – 
*''[[	Phellinus nigricans 	]]'' – 
*''[[	Pluteus godeyi 	]]'' – 
*''[[	Pluteus plautus 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia ochracea 	]]'' – 
*''[[	Russula chloroides 	]]'' – 
*''[[	Russula livescens 	]]'' – 
*''[[	Sarcoscypha coccinea 	]]'' – 
*''[[	Stypella subgelatinosa 	]]'' – 
*''[[	Suillosporium cystidiatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma equestre 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma squarrulosum 	]]'' – 
*''[[	Tuber nitidum 	]]'' – 
*''[[	Xenasmatella ardosiaca 	]]'' – 
}}

==Viited==
{{Viited}}

==Vaata ka==
* [[Eesti seente punane nimestik]]

[[Kategooria:Looduskaitse]]</text>
      <sha1>7uxlvhrbrde43dra7j7ktfxxdtt7bzh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142842</id>
      <parentid>7142841</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:00:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7142842</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="37513" sha1="tqm9f0wwraqfol7qwgpz1w3nsodojzv" xml:space="preserve">[[Pilt:Koobalttorik1.jpg|pisi|[[Koobalttorik]] (''Terana coerulea'') on Poolas väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liik]]
[[Pilt:Loweomyces fractipes.jpg|pisi|''[[Loweomyces fractipes]]'' on Poolas väljasuremisohus liik]]
[[Pilt:Valkjas tardservik1.jpg|pisi|[[Valkjas tardservik]] (''Hohenbuehelia petaloides'') on Poolas ohualdis liik]]
[[Pilt:Deconica coprophila1.jpg|pisi|''[[Deconica coprophila]]'' on Poolas haruldane liik]]

Alljärgnevates nimekirjades on Poola punase nimestiku seened 2006. aasta seisuga.&lt;ref&gt;https://www.grzyby.pl/czerwona-lista-skorowidz-lat.htm&lt;/ref&gt;

==Poola punase nimestiku ohustatuse kategooriad==
*Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud (''Ex'')
*Väljasuremisohus (''E'')
*Ohualtid (''V'')
*Haruldased (''R'')
*Puuduliku andmestikuga, aga kategooriates ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' (''I'')&lt;ref&gt;[https://www.researchgate.net/profile/Malgorzata_Bak/publication/267625509_Red_list_of_the_algae_in_Poland/links/5ec2a647299bf1c09ac4f89d/Red-list-of-the-algae-in-Poland.pdf Red list of plants and fungi in Poland]&lt;/ref&gt;

==Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liigid (''Ex'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Aleurodiscus aurantius 	]]''
*''[[	Amanita caesarea 	]]''
*''[[	Amylocorticium subsulphureum 	]]''
*''[[	Baltazaria galactina 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium pulchrum 	]]'' 
*''[[	Chamonixia caespitosa 	]]'' 
*''[[	Colacogloea effusa 	]]'' 
*''[[	Corticium macrosporopsis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bulbosus 	]]'' 
*''[[	Cystobasidium fimetarium 	]]'' 
*''[[	Cytidiella albida 	]]'' 
*''[[	Dendrominia dryina 	]]'' 
*''[[	Eichleriella alliciens 	]]'' 
*''[[	Eichleriella leucophaea 	]]'' 
*''[[	Exidia badioumbrina 	]]'' 
*''[[	Exidia umbrinella 	]]'' 
*''[[	Gautieria morchelliformis 	]]'' 
*''	Geastrum berkeleyi 	'' – [[Berkeley maatäht]]
*''	Gloiodon strigosus 	'' – [[harjasnarmik]]
*''[[	Helicogloea graminicola 	]]'' 
*''[[	Hydnellum glaucopus 	]]'' 
*''[[	Hydnellum scrobiculatum 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ceracea 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe spadicea 	]]'' 
*''[[	Hyphodermella corrugata 	]]'' 
*''[[	Hypochnella violacea 	]]'' 
*''[[	Hysterangium hessei 	]]'' 
*''[[	Lentaria afflata 	]]'' 
*''[[	Lepiota erminea 	]]'' 
*''[[	Lepiota lilacea 	]]'' 
*''[[	Lepiota parvannulata 	]]'' 
*''[[	Mycorrhaphium pusillum 	]]'' 
*''[[	Octaviania neuhoffii 	]]'' 
*''[[	Phellodon confluens 	]]'' 
*''[[	Phlebia bresadolae 	]]'' 
*''	Phlebia subochracea 	'' – [[ere tardnahkis]]
*''[[	Phlebiopsis crassa 	]]'' 
*''[[	Protodontia fascicularis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella bifrons 	]]'' 
*''[[	Ramaricium albo-ochraceum 	]]''  
*''[[	Rhizoctonia terrigena 	]]'' 
*''	Russula intermedia 	'' – [[Lundelli pilvik]]
*''[[	Scytinostroma odoratum 	]]''
*''[[	Septobasidium carestianum 	]]''  
*''[[	Septobasidium fuscoviolaceum 	]]''  
*''[[	Terana caerulea 	]]'' 
*''[[	Tremella exigua 	]]'' 
*''[[	Tremella indecorata 	]]'' 
*''	Tricholoma fucatum 	'' – [[habras heinik]]
*''[[	Tricholoma luridum 	]]''
*''	Tuber aestivum 	'' – [[suvitrühvel]]
}}

==Väljasuremisohus liigid (''E'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''	Abortiporus biennis 	'' – [[ebardtorik]]
*''[[	Abortiporus fractipes 	]]'' 
*''[[	Agaricus placomyces 	]]'' 
*''[[	Agrocybe firma 	]]'' 
*''	Albatrellus confluens 	'' – [[kimp-lambaseenik]]
*''	Albatrellus ovinus 	'' – [[harilik lambaseenik]]
*''[[	Albatrellus subrubescens 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum disciforme 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum subcruentatum 	]]'' 
*''[[	Aleurodiscus cerussatus 	]]'' 
*''[[	Alloclavaria purpurea 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium cebennense 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium subincarnatum 	]]'' 
*''	Amylocystis lapponica 	'' – [[poropoorik]]
*''	Anomoporia bombycina 	'' – [[lilla marlpoorik]]
*''[[	Anthoporia albobrunnea 	]]'' 
*''	Antrodiella citrinella 	'' – [[sidrunkollane antrodiell]]
*''[[	Antrodiella foliaceodentata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia lobata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia oniscus 	]]'' 
*''[[	Arrhenia philonotis 	]]'' 
*''	Arrhenia retiruga 	'' – [[tanu-samblalehik]]
*''[[	Arrhenia spathulata 	]]'' 
*''	Asterodon ferruginosus 	'' – [[liibuv narmastaelik]]
*''	Asterostroma cervicolor 	'' – [[Massee põdranahkis]]
*''	Astraeus hygrometricus 	'' – [[baromeeterseen]]
*''[[	Aureoboletus gentilis 	]]'' 
*''[[	Battarrea phalloides 	]]'' 
*''[[	Boidinia furfuracea 	]]'' 
*''	Boletopsis grisea 	'' – [[hall hundiseenik]]
*''	Boletopsis leucomelaena 	'' – [[must hundiseenik]]
*''[[	Boletus aereus 	]]'' 
*''[[	Boreostereum radiatum 	]]'' 
*''[[	Bovista aestivalis 	]]'' 
*''[[	Bovista graveolens 	]]'' 
*''[[	Brunneoporus malicola 	]]'' 
*''[[	Buchwaldoboletus hemichrysus 	]]'' 
*''Butyriboletus fechtneri 	'' – [[Fechtneri kivipuravik]]
*''[[	Butyriboletus regius 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium atrovirens 	]]'' 
*''[[	Calcipostia guttulata 	]]'' 
*''[[	Calocera glossoides 	]]'' 
*''[[	Calonarius aureofulvus 	]]'' 
*''[[	Calvatia candida 	]]'' 
*''[[	Calvatia cyathiformis 	]]'' 
*''[[	Calyptella campanula 	]]'' 
*''[[	Cantharellus friesii 	]]'' 
*''	Catathelasma imperiale 	'' – [[hiidloorik]]
*''[[	Cerinomyces tortus 	]]'' 
*''[[	Cerioporus stereoides 	]]'' 
*''	Ceriporia purpurea 	'' – [[punane võrkpoorik]]
*''	Ceriporiopsis subvermispora 	'' – [[härmpoorik]]
*''[[	Chroogomphus helveticus 	]]'' 
*''[[	Chrysomphalina chrysophylla 	]]'' 
*''[[	Clavaria fumosa 	]]'' 
*''[[	Clavaria zollingeri 	]]'' 
*''	Clavariadelphus truncatus 	'' – [[tömp tõlvharik]]
*''[[	Clavulicium macounii 	]]'' 
*''[[	Clitocybe paropsis 	]]'' 
*''[[	Clitocybe subcordispora 	]]'' 
*''[[	Conferticium ravum 	]]'' 
*''[[	Conocybe ambigua 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis canoceps 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis narcotica 	]]'' 
*''	Coprinus sterquilinus 	'' – [[sõnniku-soomustindik]]
*''[[	Cortinarius alnetorum 	]]'' 
*''[[	Cortinarius balaustinus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bataillei 	]]'' 
*''[[	Cortinarius dilutus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius fulvescens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melanotus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melleopallens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius opimus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius privignoides 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rigens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rubricosus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius spadiceus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius stemmatus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius tabularis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triformis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triumphans 	]]'' 
*''[[	Cortinarius umbrinolens 	]]'' 
*''[[	Cotylidia pannosa 	]]'' 
*''[[	Cotylidia undulata 	]]'' 
*''[[	Cristinia helvetica 	]]'' 
*''	Crustoderma dryinum 	'' – [[ookernahkis]]
*''[[	Crustodontia chrysocreas 	]]'' 
*''[[	Crustomyces subabruptus 	]]'' 
*''[[	Crystallicutis serpens 	]]'' 
*''[[	Cyathus stercoreus 	]]'' 
*''	Cyclocybe cylindracea 	'' – [[lõuna-põldseen]]
*''[[	Cystoagaricus populinus 	]]'' 
*''	Cytidia salicina 	'' – [[pajunahkis]]
*''[[	Dacrymyces ovisporus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces variisporus 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus karstenii 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus sudans 	]]'' 
*''[[	Deconica philipsii 	]]'' 
*''[[	Deconica phyllogena 	]]'' 
*''[[	Dendrocollybia racemosa 	]]'' 
*''[[	Dendrocorticium polygonioides 	]]'' 
*''[[	Dendrothele commixta 	]]'' 
*''[[	Dentipratulum bialoviesense 	]]'' 
*''[[	Desarmillaria tabescens 	]]'' 
*''[[	Dichomitus albidofuscus 	]]'' 
*''[[	Dictyopus junquilleus 	]]'' 
*''[[	Diplomitoporus crustulinus 	]]'' 
*''[[	Disciseda bovista 	]]'' 
*''[[	Disciseda candida 	]]'' 
*''[[	Ditangium cerasi 	]]'' 
*''[[	Ditiola peziziformis 	]]'' 
*''[[	Ditiola radicata 	]]'' 
*''[[	Echinoderma jacobi 	]]'' 
*''[[	Efibulella deflectens 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces anthracinus 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces cyanosporus 	]]''  
*''[[	Elaphomyces papillatus 	]]'' 
*''	Elmerina caryae 	'' – [[harilik tardpoorik]]
*''[[	Entocybe pseudoturbida 	]]'' 
*''[[	Entocybe turbida 	]]'' 
*''[[	Entoloma atromarginatum 	]]'' 
*''	Entoloma bloxamii 	'' – [[Bloxami punalehik]]
*''[[	Entoloma clandestinum 	]]'' 
*''[[	Entoloma griseocyaneum 	]]'' 
*''[[	Entoloma placidum 	]]'' 
*''[[	Entoloma prunuloides 	]]'' 
*''[[	Entoloma rhombisporum 	]]'' 
*''[[	Entoloma strigosissimum 	]]'' 
*''[[	Eocronartium muscicola 	]]'' 
*''[[	Epithele typhae 	]]'' 
*''	Erastia salmonicolor 	'' – [[lõhepoorik]]
*''[[	Erythricium laetum 	]]'' 
*''	Exidia candida 	'' – [[kõhrsüldik]]
*''[[	Exidia candida var. cartilaginea 	]]''  
*''[[	Exidia repanda 	]]''
*''[[	Exidiopsis effusa 	]]'' 
*''	Flavidoporia pulvinascens 	'' – [[haavakorgik]]
*''	Fomitopsis officinalis 	'' – [[lehisepess]]
*''[[	Fomitopsis pulvina 	]]'' 
*''	Fomitopsis ramentacea 	'' – [[oksakorgik]]
*''[[	Fuscoporia torulosa 	]]''
*''	Fuscoporia viticola 	'' – [[helepruun taelik]]
*''[[	Galerina ampullaceocystis 	]]'' 
*''[[	Galerina badipes 	]]'' 
*''[[	Galerina jaapii 	]]'' 
*''[[	Gastrosporium simplex 	]]'' 
*''[[	Geastrum campestre 	]]'' 
*''[[	Geastrum corollinum 	]]'' 
*''[[	Geastrum elegans 	]]'' 
*''[[	Geastrum floriforme 	]]'' 
*''[[	Geastrum fornicatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum hungaricum 	]]'' 
*''[[	Geastrum minimum 	]]'' 
*''[[	Geastrum nanum 	]]'' 
*''	Geastrum rufescens 	'' – [[punakas maatäht]]
*''[[	Geastrum saccatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum striatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum triplex 	]]'' 
*''[[	Gelatoporia pannocincta 	]]'' 
*''[[	Gliophorus perplexus 	]]'' 
*''[[	Gloeocystidiellum convolvens 	]]''  
*''[[	Gloioxanthomyces vitellinus 	]]'' 
*''	Gomphus clavatus 	'' – [[vurrik]]
*''[[	Guepiniopsis buccina 	]]'' 
*''[[	Gymnopilus flavus 	]]'' 
*''	Gymnopilus picreus 	'' – [[tume tulinutt]]
*''[[	Gymnopilus stabilis 	]]'' 
*''[[	Gymnopus ocior 	]]'' 
*''[[	Gymnopus putillus 	]]'' 
*''	Hapalopilus croceus 	'' – [[krookuspruunik]]
*''	Hemileccinum impolitum 	'' – [[kollane kivipuravik]]
*''[[	Hemimycena crispata 	]]'' 
*''	Hemipholiota heteroclita 	'' – [[lõhna-ebamampel]]
*''	Hemistropharia albocrenulata 	'' – [[täkiline ebamampel]]
*''	Hericium erinaceus 	'' – [[lõvilakk-korallnarmik]]
*''[[	Hericium flagellum 	]]'' 
*''	Hermanssonia centrifuga 	'' – [[volt-tardnahkis]]
*''[[	Heteroradulum deglubens 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia longipes 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia reniformis 	]]'' 
*''[[	Hyalodon piceicola 	]]'' 
*''[[	Hydnangium carneum 	]]'' 
*''	Hydnellum aurantiacum 	'' – [[kuld-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum auratile 	'' – [[porgand-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum caeruleum 	'' – [[sini-kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum compactum 	]]'' 
*''[[	Hydnellum concrescens 	]]'' 
*''Hydnellum ferrugineum 	'' – [[pruun kübarnarmik]]
*''	Hydnellum geogenium 	'' – [[väävel-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum peckii 	'' – [[Pecki kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum suaveolens 	]]'' 
*''[[	Hydnoporia corrugata 	]]'' 
*''[[	Hydropus atramentosus 	]]'' 
*''[[	Hydropus marginellus 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe aurantiosplendens 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ingrata 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe insipida 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe intermedia 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe mucronella 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ovina 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe parvula 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe reidii 	]]'' 
*''[[	Hygrophorus hyacinthinus 	]]'' 
*''[[	Hymenochaete cinnamomea 	]]'' 
*''	Hymenochaete fuliginosa 	'' – [[tume tubaknahkis]]
*''[[	Hymenogaster olivaceus 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeoides 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeum 	]]'' 
*''[[	Hysterangium separabile 	]]'' 
*''[[	Inocybe abjecta 	]]'' 
*''[[	Inocybe glabripes 	]]'' 
*''[[	Inocybe paludinella 	]]'' 
*''[[	Inocybe putilla 	]]'' 
*''[[	Inocybe rufoalba 	]]'' 
*''[[	Inocybe xanthomelas 	]]'' 
*''[[	Irpicodon pendulus 	]]'' 
*''	Junghuhnia collabens 	'' – [[pruun nääts]]
*''[[	Kavinia alboviridis 	]]'' 
*''[[	Kavinia himantia 	]]'' 
*''[[	Kneiffiella abdita 	]]'' 
*''[[	Laccaria maritima 	]]'' 
*''	Lactarius controversus 	'' – [[roosa riisikas]]
*''[[	Lactarius insulsus 	]]'' 
*''[[	Lactarius lacunarum 	]]'' 
*''Lactarius repraesentaneus 	'' – [[tore riisikas]]
*''	Lactarius resimus 	'' – [[valge riisikas]]
*''[[	Lactarius sphagneti 	]]'' 
*''	Lactarius zonarioides 	'' – [[Bresadola riisikas]]
*''	Lactarius violascens 	'' – [[lillakas riisikas]]
*''[[	Laeticutis cristata 	]]'' 
*''[[	Leccinum rotundifoliae 	]]'' 
*''[[	Lentinellus flabelliformis 	]]'' 
*''	Lentinellus vulpinus 	'' – [[rebaslentinell]]
*''[[	Lepiota echinella 	]]'' 
*''	Lepiota grangei 	'' – [[rohe-harisirmik]]
*''[[	Lepiota griseovirens 	]]'' 
*''[[	Lepiota tomentella 	]]'' 
*''	Leptoporus mollis 	'' – [[kuuse-lillatümak]]
*''[[	Leucopaxillus paradoxus 	]]'' 
*''	Leucopaxillus salmonifolius 	'' – [[lõhe-lehtervahelik]]
*''[[	Litschauerella clematitis 	]]'' 
*''[[	Lobulicium occultum 	]]'' 
*''[[	Lulesia fallax 	]]'' 
*''[[	Lulesia obscura 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon decipiens 	]]''
*''[[	Lycoperdon ericaeum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon marginatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon radicatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon turneri 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum deliberatum 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum transforme 	]]'' 
*''[[	Marasmius limosus 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium leucoxanthum 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium luridum 	]]'' 
*''[[	Melanophyllum eyrei 	]]'' 
*''[[	Montagnea radiosa 	]]'' 
*''[[	Mucronella calva 	]]'' 
*''[[	Muscinupta laevis 	]]'' 
*''[[	Mycena aciculata 	]]'' 
*''[[	Mycena belliae 	]]'' 
*''[[	Mycena concolor 	]]'' 
*''[[	Mycena excisa 	]]'' 
*''[[	Mycena latifolia 	]]'' 
*''[[	Mycena supina 	]]'' 
*''[[	Mycena tenerrima 	]]'' 
*''[[	Mycena urania 	]]''
*''[[	Mycena xantholeuca 	]]'' 
*''[[	Mycenella lasiosperma 	]]'' 
*''	Mycoacia aurea 	'' – [[kuld-vahanarmik]]
*''	Mycoacia fuscoatra 	'' – [[tumenev vahanarmik]]
*''[[	Mycoacia gilvescens 	]]'' 
*''[[	Mycoacia livida 	]]'' 
*''[[	Mycocalia denudata 	]]'' 
*''[[	Myriostoma coliforme 	]]'' 
*''[[	Naohidea sebacea 	]]'' 
*''[[	Neofavolus alveolaris 	]]'' 
*''[[	Neolentinus schaefferi 	]]'' 
*''[[	Omphaliaster asterosporus 	]]'' 
*''	Onnia leporina 	'' – [[kuuse-jänesepäss]]
*''[[	Osteina obducta 	]]'' 
*''	Osteina undosa 	'' – [[lainjasservaline tümak]]
*''[[	Oudemansiella melanotricha 	]]'' 
*''	Panellus ringens 	'' – [[talipanell]]
*''[[	Peniophora lilacea 	]]'' 
*''[[	Peniophora piceae 	]]'' 
*''[[	Peniophora pithya 	]]'' 
*''[[	Phaeomarasmius rimulincola 	]]'' 
*''[[	Phaeophlebiopsis ravenelii 	]]'' 
*''[[	Phaeotremella simplex 	]]'' 
*''[[	Phallogaster saccatus 	]]'' 
*''[[	Phallus indusiatus 	]]'' 
*''[[	Phellinidium ferrugineofuscum 	]]'' 
*''	Phellinus lundellii 	'' – [[Lundelli taelik]]
*''[[	Phellinus populicola 	]]'' 
*''	Phellinus tremulae 	'' – [[haavataelik]]
*''	Phellodon connatus 	'' – [[pruun vöötnarmik]]
*''	Phellodon fuligineoalbus 	'' – [[pruunikas vöötnarmik]]
*''	Phellodon tomentosus 	'' – [[viltjas vöötnarmik]]
*''[[	Phellodon violascens 	]]'' 
*''	Phellopilus nigrolimitatus 	'' – [[joontaelik]]
*''[[	Phlebia lilascens 	]]'' 
*''[[	Phlebia serialis 	]]'' 
*''[[	Phlebia subserialis 	]]'' 
*''[[	Phlegmacium balteatocumatile 	]]'' 
*''	Phleogena faginea 	'' – [[puidunui]]
*''[[	Pholiota conissans 	]]'' 
*''[[	Pholiota henningsii 	]]'' 
*''[[	Pholiota squarrosoides 	]]'' 
*''[[	Physisporinus crocatus 	]]'' 
*''[[	Picipes melanopus 	]]'' 
*''[[	Picipes rhizophilus 	]]'' 
*''	Pleurotus calyptratus 	'' – [[rõngasservik]]
*''[[	Pluteus aurantiorugosus 	]]'' 
*''[[	Pluteus pseudorobertii 	]]'' 
*''[[	Pluteus pusillulus 	]]'' 
*''[[	Podofomes trogii 	]]'' 
*''	Poronia punctata 	'' – [[täpiline jalgnööbik]]
*''	Porotheleum fimbriatum 	'' – [[kiudservaline poroteel]]
*''[[	Postia balsamea 	]]''
*''[[	Postia lowei 	]]'' 
*''[[	Protostropharia luteonitens 	]]'' 
*''	Psathyrella ammophila 	'' – [[luitepsatürell]]
*''[[	Psathyrella cortinarioides 	]]'' 
*''[[	Psathyrella longicauda 	]]'' 
*''[[	Pseudoomphalina kalchbrenneri 	]]'' 
*''[[	Pseudoporpoloma pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Pseudospongipellis delectans 	]]'' 
*''[[	Pseudotremella moriformis 	]]'' 
*''[[	Psilocybe atrobrunnea 	]]'' 
*''[[	Psilocybe medullosa 	]]'' 
*''[[	Psilocybe paupera 	]]'' 
*''	Punctularia strigosozonata 	'' – [[lõunanahkis]]
*''	Pycnoporellus alboluteus 	'' – [[liibuv roostetorik]]
*''[[	Raduliporus aneirinus 	]]'' 
*''[[	Ramaria aurea 	]]'' 
*''	Ramaria botrytis 	'' – [[punalatv-harik]]
*''	Ramaria gracilis 	'' – [[aniisharik]]
*''[[	Ramaria obtusissima 	]]'' 
*''	Ramariopsis kunzei 	'' – [[valge ramariopsis]]
*''[[	Resiniporus resinascens 	]]''  
*''[[	Resinoporia sordida 	]]''
*''[[	Resupinatus vetlinianus 	]]'' 
*''[[	Rheubarbariboletus armeniacus 	]]''
*''[[	Rhizoctonia fusispora 	]]'' 
*''[[	Rhizoctonia sterigmatica 	]]'' 
*''	Rhodocollybia fodiens 	'' – [[juur-punakõrges]]
*''[[	Rhodocybe caelata 	]]'' 
*''[[	Rhodofomes roseus 	]]'' 
*''	Rhodonia placenta 	'' – [[lõhetümak]]
*''	Rhodotus palmatus 	'' – [[roosa võrkheinik]]
*''[[	Rubroboletus rhodoxanthus 	]]'' 
*''	Rubroboletus satanas 	'' – [[saatana-kivipuravik]]
*''[[	Russula alutacea 	]]'' 
*''[[	Russula emeticicolor 	]]'' 
*''[[	Russula gracillima 	]]'' 
*''[[	Russula pelargonia 	]]'' 
*''[[	Russula pungens 	]]'' 
*''[[	Saccosoma farinaceum 	]]'' 
*''	Sarcosoma globosum 	'' – [[limatünnik]]
*''[[	Scleroderma bovista 	]]'' 
*''[[	Scleroderma cepa 	]]'' 
*''[[	Scotomyces subviolaceus 	]]'' 
*''[[	Scutiger pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Sebacina dimitica 	]]'' 
*''[[	Sistotrema alboluteum 	]]'' 
*''	Sistotrema confluens 	'' – [[kübar-sistotreem]]
*''[[	Skeletocutis alutacea 	]]'' 
*''[[	Skvortzovia pinicola 	]]'' 
*''	Spathularia flavida 	'' – [[harilik pahtlik]]
*''[[	Spongipellis spumeus 	]]'' 
*''[[	Stereum ostrea 	]]'' 
*''[[	Stropharia melanosperma 	]]'' 
*''[[	Stypella grilletii 	]]'' 
*''[[	Stypella subhyalina 	]]'' 
*''[[	Stypella vermiformis 	]]'' 
*''[[	Subulicium lautum 	]]'' 
*''[[	Suillellus queletii 	]]'' 
*''[[	Suillus americanus f. sibiricus 	]]'' 
*''[[	Suillus flavidus 	]]'' 
*''[[	Suillus plorans 	]]'' 
*''[[	Suillus tridentinus 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe mephitica 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe murina 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe putida 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe striipilea 	]]'' 
*''[[	Thaxterogaster porphyropus 	]]'' 
*''[[	Trametopsis cervina 	]]'' 
*''[[	Tremella globispora 	]]'' 
*''[[	Trichaster melanocephalus 	]]'' 
*''	Trichoglossum hirsutum 	'' – [[karvane harjaskeel]]
*''	Tricholoma acerbum 	'' – [[rihvelheinik]]
*''	Tricholoma colossus 	'' – [[hiidheinik]]
*''	Tricholoma focale 	'' – [[sallheinik]]
*''[[	Tubaria confragosa 	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis borealis 	]]'' 
*''[[	Tulasnella hyalina 	]]'' 
*''[[	Tulosesus bisporus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus congregatus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus hiascens 	]]'' 
*''	Tulostoma kotlabae 	'' – [[Kotlaba luiteseen]]
*''[[	Tulostoma melanocyclum 	]]'' 
*''[[	Tulostoma squamosum 	]]'' 
*''[[	Tylospora fibrillosa 	]]'' 
*''[[	Veluticeps ambigua 	]]'' 
*''[[	Vitreoporus dichrous 	]]'' 
*''	Volvariella media 	'' – [[väike tupplehik]]
*''[[	Wynnella silvicola 	]]'' 
*''[[	Xenasma aurantiacum 	]]'' 
}}

==Ohualtid liigid (''V'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus dulcidulus 	]]'' 
*''[[	Agaricus rusiophyllus 	]]'' 
*''[[	Alloexidiopsis calcea 	]]'' 
*''[[	Amanita argentea 	]]'' 
*''[[	Amanita franchetii 	]]'' 
*''	Amanita regalis 	'' – [[kuning-kärbseseen]]
*''	Amanita virosa 	'' – [[valge kärbseseen]]
*''	Amyloporia xantha 	'' – [[kollakas korgik]]
*''	Antrodia gossypium 	'' – [[vatjas kiudpoorik]]
*''[[	Arrhenia acerosa 	]]'' 
*''[[	Arrhenia sphagnicola 	]]'' 
*''	Artomyces pyxidatus 	'' – [[kroonharik]]
*''[[	Ascotremella faginea 	]]'' 
*''[[	Asterophora parasitica 	]]'' 
*''[[	Aureonarius limonius 	]]'' 
*''[[	Barssia oregonensis 	]]'' 
*''[[	Bondarzewia mesenterica 	]]'' 
*''	Bovista paludosa 	'' – [[soo-maamuna]]
*''[[	Bovista tomentosa 	]]'' 
*''	Buchwaldoboletus lignicola 	'' – [[puidupuravik]]
*''[[	Butyriboletus appendiculatus 	]]'' 
*''	Caloboletus radicans 	'' – [[mõru kivipuravik]]
*''[[	Calonarius olearioides 	]]'' 
*''[[	Camarophyllus alpinus 	]]'' 
*''[[	Camarops tubulina 	]]'' 
*''	Ceriporia excelsa 	'' – [[lilla võrkpoorik]]
*''[[	Clavariadelphus ligula 	]]'' 
*''	Clavariadelphus pistillaris 	'' – [[suur tõlvharik]]
*''[[	Clitocybula lacerata 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis picacea 	]]'' 
*''[[	Cortinarius anthracinus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius armeniacus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius biformis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bivelus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius cagei 	]]'' 
*''[[	Cortinarius claricolor 	]]'' 
*''[[	Cortinarius elegantissimus 	]]''
*''[[	Cortinarius incisus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius ionophyllus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius lucorum 	]]'' 
*''[[	Cortinarius saturninus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius violaceus ssp. violaceus 	]]'' 
*''	Craterellus lutescens 	'' – [[kollakas torbikseen]]
*''[[	Crepidotus luteolus 	]]'' 
*''	Cudonia circinans 	'' – [[harilik ringik]]
*''[[	Cuphophyllus lacmus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces capitatus 	]]'' 
*''	Dacrymyces chrysospermus 	'' – [[suur pisarseen]]
*''[[	Dacrymyces estonicus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces suecicus 	]]'' 
*''	Dichomitus campestris 	'' – [[sarapuu-ebakorgik]]
*''[[	Dichomitus squalens 	]]''
*''[[	Echinoderma echinaceum 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces leveillei 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces maculatus 	]]'' 
*''[[	Entoloma lampropus 	]]'' 
*''[[	Entoloma mougeotii 	]]'' 
*''[[	Entoloma papillatum 	]]''
*''[[	Entoloma platyphylloides 	]]'' 
*''	Exidia recisa 	'' – [[lehtersüldik]]
*''[[	Ganoderma carnosum 	]]'' 
*''[[	Geastrum coronatum 	]]'' 
*''	Geastrum pectinatum 	'' – [[kamm-maatäht]]
*''[[	Gliophorus irrigatus 	]]'' 
*''[[	Gliophorus laetus 	]]'' 
*''	Grifola frondosa 	'' – [[leht-kobartorik]]
*''	Gyromitra gigas 	'' – [[hiidkogrits]]
*''	Gyromitra infula 	'' – [[sügiskogrits]]
*''[[	Gyromitra sphaerospora 	]]'' 
*''[[	Hemimycena delectabilis 	]]'' 
*''	Hericium cirrhatum 	'' – [[karvane korallnarmik]]
*''	Hericium coralloides 	'' – [[harunev korallnarmik]]
*''	Hohenbuehelia petaloides 	'' – [[valkjas tardservik]]
*''[[	Hygrocybe cantharellus 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe coccineocrenata 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe nitrata 	]]'' 
*''	Hygrophorus gliocyclus 	'' – [[loor-limanutt]]
*''[[	Hymenochaete cruenta 	]]'' 
*''[[	Hyphoderma albocremeum 	]]'' 
*''[[	Hypsizygus ulmarius 	]]'' 
*''	Inocutis dryophila 	'' – [[tammepässik]]
*''	Inocutis rheades 	'' – [[haavapässik]]
*''[[	Inocybe calospora 	]]'' 
*''[[	Inocybe grammata 	]]'' 
*''[[	Inocybe hystrix 	]]'' 
*''[[	Inocybe phaeodisca 	]]'' 
*''[[	Inonotus triqueter 	]]'' 
*''[[	Inosperma calamistratum 	]]'' 
*''	Ischnoderma benzoinum 	'' – [[harilik tõrvis]]
*''[[	Ischnoderma resinosum 	]]'' 
*''[[	Lactarius flavidus 	]]'' 
*''	Lactarius hysginus 	'' – [[vaskriisikas]]
*''	Lactarius sanguifluus 	'' – [[veririisikas]]
*''[[	Lactarius spinosulus 	]]'' 
*''[[	Leccinum niveum 	]]'' 
*''[[	Leccinum roseofractum 	]]'' 
*''	Lentinellus ursinus 	'' – [[karulentinell]]
*''[[	Lepiota brunneoincarnata 	]]'' 
*''[[	Lepista carpatica 	]]'' 
*''	Limacella glioderma 	'' – [[pruun limaloorik]]
*''[[	Limacellopsis guttata 	]]'' 
*''	Loreleia postii 	'' – [[oranž gerroneem]]
*''[[	Lulesia popinalis 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon caudatum 	]]''
*''	Lycoperdon mammiforme 	'' – [[helves-murumuna]]
*''[[	Microglossum olivaceum 	]]'' 
*''	Microglossum viride 	'' – [[roheline pisikeel]]
*''	Mitrula paludosa 	'' – [[pisipahtlik]]
*''	Mycena aurantiomarginata 	'' – [[kuldserv-mütsik]]
*''[[	Mycena capillaripes 	]]'' 
*''[[	Mycena chlorantha 	]]'' 
*''[[	Mycena cyanipes 	]]'' 
*''[[	Mycena megaspora 	]]'' 
*''	Mycena pseudocorticola 	'' – [[sinimütsik]]
*''[[	Mycena pterigena 	]]'' 
*''[[	Mycena purpureofusca 	]]'' 
*''	Mycena renati 	'' – [[kollajalg-mütsik]]
*''	Mycenastrum corium 	'' – [[hõlmikmuna]]
*''	Mycoacia uda 	'' – [[kollane vahanarmik]]
*''[[	Myxarium nucleatum 	]]'' 
*''[[	Oligoporus sericeomollis 	]]'' 
*''	Onnia tomentosa 	'' – [[jalg-jänesepäss]]
*''	Ossicaulis lignatilis 	'' – [[puidulehtrik]]
*''[[	Panus neostrigosus 	]]'' 
*''	Parmastomyces mollissimus 	'' – [[pehmepoorik]]
*''	Perenniporia medulla-panis 	'' – [[valge püsipoorik]]
*''[[	Phaeocollybia christinae 	]]'' 
*''[[	Phaeonematoloma myosotis 	]]'' 
*''	Phellinus laevigatus 	'' – [[sile taelik]]
*''	Phellodon niger 	'' – [[must vöötnarmik]]
*''[[	Phlegmacium cyanites 	]]'' 
*''[[	Phloeomana minutula 	]]'' 
*''[[	Pholiota tuberculosa 	]]'' 
*''	Phyllotopsis nidulans 	'' – [[kuldkülik]]
*''	Pleurocybella porrigens 	'' – [[kõrvkülik]]
*''	Pleurotus cornucopiae 	'' – [[trompetservik]]
*''	Pleurotus pulmonarius 	'' – [[kopsservik]]
*''	Polyporus umbellatus 	'' – [[nabatorik]]
*''[[	Poriella subacida 	]]'' 
*''[[	Porodaedalea chrysoloma 	]]'' 
*''[[	Porpolomopsis calyptriformis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella caput-medusae 	]]'' 
*''[[	Pseudoinonotus dryadeus 	]]'' 
*''	Pterula multifida 	'' – [[põõsaspteerula]]
*''	Pycnoporellus fulgens 	'' – [[harilik roostetorik]]
*''[[	Resinoporia crassa 	]]'' 
*''[[	Rhizomarasmius setosus 	]]'' 
*''	Rhodocollybia prolixa 	'' – [[keerd-punakõrges]]
*''	Russula alnetorum 	'' – [[lepapilvik]]
*''[[	Russula violeipes 	]]'' 
*''	Sarcodon imbricatus 	'' – [[harilik põdramokk]]
*''	Sarcosphaera coronaria 	'' – [[kroonliudik]]
*''	Sidera lenis 	'' – [[pehme sametkorgik]]
*''	Skeletocutis odora 	'' – [[taiga-peenpoorik]]
*''	Skeletocutis stellae 	'' – [[täht-peenpoorik]]
*''[[	Skeletocutis subincarnata 	]]'' 
*''[[	Sparassis brevipes 	]]'' 
*''	Sphagnurus paluster 	'' – [[soo-kobarheinik]]
*''[[	Spongiporus floriformis 	]]'' 
*''[[	Steccherinum lacerum 	]]'' 
*''[[	Stropharia albonitens 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe rancida 	]]'' 
*''[[	Thelephora anthocephala 	]]'' 
*''	Thelephora caryophyllea 	'' – [[nelk-lehternahkis]]
*''	Thelephora penicillata 	'' – [[pintseljas lehternahkis]]
*''	Tricholoma orirubens 	'' – [[punetav heinik]]
*''	Tricholoma populinum 	'' – [[papliheinik]]
*''[[	Tuber rapaeodorum 	]]'' 
*''[[	Tulostoma fimbriatum 	]]'' 
*''	Verpa bohemica 	'' – kurrel
*''[[	Volvariella pusilla 	]]'' 
*''[[	Volvariella volvacea 	]]'' 
*''	Xylobolus frustulatus 	'' – [[tammenahkis]]
}}

==Haruldased liigid (''R'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus comtulus 	]]'' – 
*''[[	Agaricus urinascens 	]]'' – 
*''[[	Aleurodiscus amorphus 	]]'' – 
*''[[	Amanita battarrae 	]]'' – 
*''[[	Amanita strobiliformis 	]]'' – 
*''[[	Amyloporia sinuosa 	]]'' – 
*''[[	Antrodia heteromorpha 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella romellii 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella serpula 	]]'' – 
*''[[	Asterophora lycoperdoides 	]]'' – 
*''[[	Atheniella adonis 	]]'' – 
*''[[	Atheniella leptophylla 	]]'' – 
*''[[	Aurantiporus fissilis 	]]'' – 
*''[[	Auricularia mesenterica 	]]'' – 
*''[[	Balsamia platyspora 	]]'' – 
*''[[	Balsamia vulgaris 	]]'' – 
*''[[	Bolbitius reticulatus 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium candicans 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium laeve 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium obtusisporum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium pruinatum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium vagum 	]]'' – 
*''[[	Bulbillomyces farinosus 	]]'' – 
*''[[	Butyrea luteoalba 	]]'' – 
*''[[	Caloboletus calopus 	]]'' – 
*''[[	Calocera furcata 	]]'' – 
*''[[	Calonarius rufo-olivaceus 	]]'' – 
*''[[	Caloscypha fulgens 	]]'' – 
*''[[	Calyptella capula 	]]'' – 
*''[[	Calyptella flos-albus 	]]'' – 
*''[[	Cantharellopsis prescotii 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia reticulata 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia viridans 	]]'' – 
*''[[	Ceriporiopsis mucida 	]]'' – 
*''[[	Chamaemyces fracidus 	]]'' – 
*''[[	Chlorencoelia versiformis 	]]'' – 
*''[[	Chlorociboria aeruginosa 	]]'' – 
*''[[	Cinereomyces lindbladii 	]]'' – 
*''[[	Clavaria argillacea 	]]'' – 
*''[[	Clavaria falcata 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis corniculata 	]]'' – 
*''[[	Climacodon septentrionalis 	]]'' – 
*''[[	Clitocybe agrestis 	]]'' – 
*''[[	Clitopilus nitellinus 	]]'' – 
*''[[	Conferticium ochraceum 	]]'' – 
*''[[	Coniophora olivacea 	]]'' – 
*''[[	Coprinellus flocculosus 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis nivea 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps capitata 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps militaris 	]]'' – 
*''[[	Coriolopsis gallica 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius acutus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius casimiri 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius croceus var. croceus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius malachius 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius orellanus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius saniosus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius uraceus 	]]'' – 
*''[[	Crepidotus applanatus 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus pratensis 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus russocoriaceus 	]]'' – 
*''[[	Cyanoboletus pulverulentus 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella cinnabarina 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces chrysocomus 	]]'' – 
*''[[	Daedaleopsis tricolor 	]]'' – 
*''[[	Deconica coprophila 	]]'' – 
*''[[	Deconica merdaria 	]]'' – 
*''[[	Deconica montana 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele acerina 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele alliacea 	]]'' – 
*''[[	Dentipellis fragilis 	]]'' – 
*''[[	Descolea alba 	]]'' – 
*''[[	Diplomitoporus flavescens 	]]'' – 
*''[[	Discina ancilis 	]]'' – 
*''[[	Disciotis venosa 	]]'' – 
*''[[	Entoloma asprellum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma byssisedum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma chalybeum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma elodes 	]]'' – 
*''[[	Entoloma euchroum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma excentricum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma juncinum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma pleopodium 	]]'' – 
*''[[	Entoloma rhodocylix 	]]'' – 
*''[[	Entoloma serrulatum 	]]'' – 
*''[[	Exidia glandulosa 	]]'' – 
*''[[	Exidia thuretiana 	]]'' – 
*''[[	Faerberia carbonaria 	]]'' – 
*''[[	Fistulina hepatica 	]]'' – 
*''[[	Flammulaster carpophilus 	]]'' – 
*''[[	Galerina nana 	]]'' – 
*''[[	Galerina paludosa 	]]'' – 
*''[[	Galerina sphagnorum 	]]'' – 
*''[[	Galerina stylifera 	]]'' – 
*''[[	Galerina triscopa 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma lucidum 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma pfeifferi 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma resinaceum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum quadrifidum 	]]'' – 
*''[[	Genea fragrans 	]]'' – 
*''[[	Genea lespiaultii 	]]'' – 
*''[[	Genea verrucosa 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum fallax 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum glabrum 	]]'' – 
*''[[	Geopora arenicola 	]]'' – 
*''[[	Gerronema xanthophyllum 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus psittacinus 	]]'' – 
*''[[	Gloeophyllum trabeum 	]]'' – 
*''[[	Glutinoglossum glutinosum 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius glutinosus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius maculatus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius roseus 	]]'' – 
*''[[	Guepinia helvelloides 	]]'' – 
*''[[	Gymnopus foetidus 	]]'' – 
*''[[	Gyrodon lividus 	]]'' – 
*''[[	Gyrophanopsis polonensis 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus castaneus 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus cyanescens 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pumilum 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pusillum 	]]'' – 
*''[[	Helvella lacunosa 	]]'' – 
*''[[	Helvella solitaria 	]]'' – 
*''[[	Helvella sublicia 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena subtilis 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia fluxilis 	]]'' – 
*''[[	Hydnoporia tabacina 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya cerebriformis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya michaelis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotryopsis suevica 	]]'' – 
*''[[	Hydropodia subalpina 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe acutoconica 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe chlorophana 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe coccinea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe punicea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe quieta 	]]'' – 
*''[[	Hygrophoropsis pallida 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus discoideus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus poetarum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus pudorinus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus russula 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma elongatum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma polytrichi 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma subericaeum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma udum 	]]'' – 
*''[[	Inocybe acuta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe godeyi 	]]'' – 
*''[[	Inocybe haemacta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe personata 	]]'' – 
*''[[	Inonotus cuticularis 	]]'' – 
*''[[	Inonotus hispidus 	]]'' – 
*''[[	Inonotus obliquus 	]]'' – 
*''[[	Inosperma adaequatum 	]]'' – 
*''[[	Irpex lacteus 	]]'' – 
*''[[	Junghuhnia nitida 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acerrimus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acris 	]]'' – 
*''[[	Lactarius albocarneus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius chrysorrheus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius lilacinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius picinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius trivialis 	]]'' – 
*''[[	Leccinum vulpinum 	]]'' – 
*''[[	Lentinus tigrinus 	]]'' – 
*''[[	Leucocortinarius bulbiger 	]]'' – 
*''[[	Lichenomphalia umbellifera 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon echinatum 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula fistulosa var. fistulosa 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula juncea 	]]'' – 
*''[[	Melanophyllum haematospermum 	]]'' – 
*''[[	Meruliopsis taxicola 	]]'' – 
*''[[	Microstoma protractum 	]]'' – 
*''[[	Morchella conica 	]]'' – 
*''[[	Morchella esculenta 	]]'' – 
*''[[	Morchella gigas 	]]'' – 
*''[[	Mycena atroalba 	]]'' – 
*''[[	Mycena clavularis 	]]'' – 
*''[[	Mycena crocata 	]]'' – 
*''[[	Mycena flavescens 	]]'' – 
*''[[	Mycena olivaceomarginata 	]]'' – 
*''[[	Mycena plumipes 	]]'' – 
*''[[	Narcissea patouillardii 	]]'' – 
*''[[	Nidularia deformis 	]]'' – 
*''[[	Noblesia crocea 	]]'' – 
*''[[	Onygena corvina 	]]'' – 
*''[[	Onygena equina 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus corticola 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus obducens 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes citrina 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes melanoxantha 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus papilionaceus 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus semiovatus 	]]'' – 
*''[[	Panellus violaceofulvus 	]]'' – 
*''[[	Panus conchatus 	]]'' – 
*''[[	Paxillus rubicundulus 	]]'' – 
*''[[	Peziza ammophila 	]]'' – 
*''[[	Peziza saniosa 	]]'' – 
*''[[	Phaeolepiota aurea 	]]'' – 
*''[[	Phaeomarasmius erinaceus 	]]'' – 
*''[[	Phlebia rufa 	]]'' – 
*''[[	Pholiota adiposa s.str. 	]]'' – 
*''[[	Phylloporus pelletieri 	]]'' – 
*''[[	Physisporinus vitreus 	]]'' – 
*''[[	Pisolithus arhizus 	]]'' – 
*''[[	Plectania melastoma 	]]'' – 
*''[[	Plicaturopsis crispa 	]]'' – 
*''[[	Pluteus ephebeus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus petasatus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus phlebophorus 	]]'' – 
*''[[	Podosordaria tulasnei 	]]'' – 
*''[[	Polyporus tuberaster 	]]'' – 
*''[[	Porodaedalea pini 	]]'' – 
*''[[	Porostereum spadiceum 	]]'' – 
*''[[	Porphyrellus porphyrosporus 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella corrugis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella microrhiza 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella noli-tangere 	]]'' – 
*''[[	Pseudoboletus parasiticus 	]]'' – 
*''[[	Pseudomerulius aureus 	]]'' – 
*''[[	Pseudosperma squamatum 	]]'' – 
*''[[	Ptychogaster albus 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporus cinnabarinus 	]]'' – 
*''[[	Ramaria flava 	]]'' – 
*''[[	Ramaria formosa 	]]'' – 
*''[[	Rhizocybe pruinosa 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenicolor 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenolens 	]]'' – 
*''[[	Russula caerulea 	]]'' – 
*''[[	Russula curtipes 	]]'' – 
*''[[	Russula rhodopus 	]]'' – 
*''[[	Serpula himantioides 	]]'' – 
*''[[	Singerocybe phaeophthalma 	]]'' – 
*''[[	Sparassis crispa 	]]'' – 
*''[[	Spongipellis ambiens 	]]'' – 
*''[[	Steccherinum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Strobilomyces strobilaceus 	]]'' – 
*''[[	Stropharia hornemannii 	]]'' – 
*''[[	Stropharia pseudocyanea 	]]'' – 
*''[[	Suillus cavipes 	]]'' – 
*''[[	Suillus placidus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster eburneus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster multiformis 	]]'' – 
*''[[	Thuemenidium atropurpureum 	]]'' – 
*''[[	Tolypocladium longisegmentatum 	]]'' – 
*''[[	Trametes pubescens 	]]'' – 
*''[[	Trichaptum biforme 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma aurantium 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma columbetta 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma pessundatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma sejunctum 	]]'' – 
*''[[	Tricholomopsis decora 	]]'' – 
*''[[	Tuber albidum 	]]'' – 
*''[[	Tuber dryophilum 	]]'' – 
*''[[	Tuber maculatum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma brumale 	]]'' – 
*''[[	Typhula ishikariensis 	]]'' – 
*''[[	Typhula quisquiliaris 	]]'' – 
*''[[	Urnula craterium 	]]'' – 
*''[[	Veluticeps abietina 	]]'' – 
*''[[	Verpa conica 	]]'' – 
*''[[	Vibrissea truncorum 	]]'' – 
*''[[	Volvariella bombycina 	]]'' – 
*''[[	Volvariella hypopithys 	]]'' – 
*''[[	Volvariella murinella 	]]'' – 
*''[[	Volvariella taylorii 	]]'' – 
*''[[	Xerula pudens 	]]'' – 
}}

==Puuduliku andmestikuga, aga kategooriatesse ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' kuuluvad liigid (''I'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Amphinema diadema 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella semisupina 	]]'' – 
*''[[	Ceratobasidium cornigerum 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Colacogloea peniophorae 	]]'' – 
*''[[	Coltricia cinnamomea 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella granulosa 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces microsporus 	]]'' – 
*''[[	Dacryonaema rufum 	]]'' – 
*''[[	Deconica subviscida 	]]'' – 
*''[[	Entoloma sinuatum 	]]'' – 
*''[[	Fuscoporia ferrea 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma radicosum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus hypothejus 	]]'' – 
*''[[	Hyphoderma obtusiforme 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Hypochnicium cymosum 	]]'' – 
*''[[	Lentaria byssiseda 	]]'' – 
*''[[	Leratiomyces squamosus 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon norvegicum 	]]'' – 
*''[[	Mensularia hastifera 	]]'' – 
*''[[	Mycena pelianthina 	]]'' – 
*''[[	Myxomphalia maura 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella foliacea 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella mycetophiloides 	]]'' – 
*''[[	Phanerochaete jose-ferreirae 	]]'' – 
*''[[	Phellinus nigricans 	]]'' – 
*''[[	Pluteus godeyi 	]]'' – 
*''[[	Pluteus plautus 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia ochracea 	]]'' – 
*''[[	Russula chloroides 	]]'' – 
*''[[	Russula livescens 	]]'' – 
*''[[	Sarcoscypha coccinea 	]]'' – 
*''[[	Stypella subgelatinosa 	]]'' – 
*''[[	Suillosporium cystidiatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma equestre 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma squarrulosum 	]]'' – 
*''[[	Tuber nitidum 	]]'' – 
*''[[	Xenasmatella ardosiaca 	]]'' – 
}}

==Viited==
{{Viited}}

==Vaata ka==
* [[Eesti seente punane nimestik]]

[[Kategooria:Looduskaitse]]</text>
      <sha1>tqm9f0wwraqfol7qwgpz1w3nsodojzv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142843</id>
      <parentid>7142842</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:01:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7142843</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="37517" sha1="pg80frqnx2xmwnqghnf95ecglz9exui" xml:space="preserve">[[Pilt:Koobalttorik1.jpg|pisi|[[Koobalttorik]] (''Terana coerulea'') on Poolas väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liik]]
[[Pilt:Loweomyces fractipes.jpg|pisi|''[[Loweomyces fractipes]]'' on Poolas väljasuremisohus liik]]
[[Pilt:Valkjas tardservik1.jpg|pisi|[[Valkjas tardservik]] (''Hohenbuehelia petaloides'') on Poolas ohualdis liik]]
[[Pilt:Deconica coprophila1.jpg|pisi|''[[Deconica coprophila]]'' on Poolas haruldane liik]]

Alljärgnevates nimekirjades on Poola punase nimestiku seened 2006. aasta seisuga.&lt;ref&gt;https://www.grzyby.pl/czerwona-lista-skorowidz-lat.htm&lt;/ref&gt;

==Poola punase nimestiku ohustatuse kategooriad==
*Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud (''Ex'')
*Väljasuremisohus (''E'')
*Ohualtid (''V'')
*Haruldased (''R'')
*Puuduliku andmestikuga, aga kategooriates ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' (''I'')&lt;ref&gt;[https://www.researchgate.net/profile/Malgorzata_Bak/publication/267625509_Red_list_of_the_algae_in_Poland/links/5ec2a647299bf1c09ac4f89d/Red-list-of-the-algae-in-Poland.pdf Red list of plants and fungi in Poland]&lt;/ref&gt;

==Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liigid (''Ex'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Aleurodiscus aurantius 	]]''
*''[[	Amanita caesarea 	]]''
*''[[	Amylocorticium subsulphureum 	]]''
*''[[	Baltazaria galactina 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium pulchrum 	]]'' 
*''[[	Chamonixia caespitosa 	]]'' 
*''[[	Colacogloea effusa 	]]'' 
*''[[	Corticium macrosporopsis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bulbosus 	]]'' 
*''[[	Cystobasidium fimetarium 	]]'' 
*''[[	Cytidiella albida 	]]'' 
*''[[	Dendrominia dryina 	]]'' 
*''[[	Eichleriella alliciens 	]]'' 
*''[[	Eichleriella leucophaea 	]]'' 
*''[[	Exidia badioumbrina 	]]'' 
*''[[	Exidia umbrinella 	]]'' 
*''[[	Gautieria morchelliformis 	]]'' 
*''	Geastrum berkeleyi 	'' – [[Berkeley maatäht]]
*''	Gloiodon strigosus 	'' – [[harjasnarmik]]
*''[[	Helicogloea graminicola 	]]'' 
*''[[	Hydnellum glaucopus 	]]'' 
*''[[	Hydnellum scrobiculatum 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ceracea 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe spadicea 	]]'' 
*''[[	Hyphodermella corrugata 	]]'' 
*''[[	Hypochnella violacea 	]]'' 
*''[[	Hysterangium hessei 	]]'' 
*''[[	Lentaria afflata 	]]'' 
*''[[	Lepiota erminea 	]]'' 
*''[[	Lepiota lilacea 	]]'' 
*''[[	Lepiota parvannulata 	]]'' 
*''[[	Mycorrhaphium pusillum 	]]'' 
*''[[	Octaviania neuhoffii 	]]'' 
*''[[	Phellodon confluens 	]]'' 
*''[[	Phlebia bresadolae 	]]'' 
*''	Phlebia subochracea 	'' – [[ere tardnahkis]]
*''[[	Phlebiopsis crassa 	]]'' 
*''[[	Protodontia fascicularis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella bifrons 	]]'' 
*''[[	Ramaricium albo-ochraceum 	]]''  
*''[[	Rhizoctonia terrigena 	]]'' 
*''	Russula intermedia 	'' – [[Lundelli pilvik]]
*''[[	Scytinostroma odoratum 	]]''
*''[[	Septobasidium carestianum 	]]''  
*''[[	Septobasidium fuscoviolaceum 	]]''  
*''[[	Terana caerulea 	]]'' 
*''[[	Tremella exigua 	]]'' 
*''[[	Tremella indecorata 	]]'' 
*''	Tricholoma fucatum 	'' – [[habras heinik]]
*''[[	Tricholoma luridum 	]]''
*''	Tuber aestivum 	'' – [[suvitrühvel]]
}}

==Väljasuremisohus liigid (''E'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''	Abortiporus biennis 	'' – [[ebardtorik]]
*''[[	Abortiporus fractipes 	]]'' 
*''[[	Agaricus placomyces 	]]'' 
*''[[	Agrocybe firma 	]]'' 
*''	Albatrellus confluens 	'' – [[kimp-lambaseenik]]
*''	Albatrellus ovinus 	'' – [[harilik lambaseenik]]
*''[[	Albatrellus subrubescens 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum disciforme 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum subcruentatum 	]]'' 
*''[[	Aleurodiscus cerussatus 	]]'' 
*''[[	Alloclavaria purpurea 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium cebennense 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium subincarnatum 	]]'' 
*''	Amylocystis lapponica 	'' – [[poropoorik]]
*''	Anomoporia bombycina 	'' – [[lilla marlpoorik]]
*''[[	Anthoporia albobrunnea 	]]'' 
*''	Antrodiella citrinella 	'' – [[sidrunkollane antrodiell]]
*''[[	Antrodiella foliaceodentata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia lobata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia oniscus 	]]'' 
*''[[	Arrhenia philonotis 	]]'' 
*''	Arrhenia retiruga 	'' – [[tanu-samblalehik]]
*''[[	Arrhenia spathulata 	]]'' 
*''	Asterodon ferruginosus 	'' – [[liibuv narmastaelik]]
*''	Asterostroma cervicolor 	'' – [[Massee põdranahkis]]
*''	Astraeus hygrometricus 	'' – [[baromeeterseen]]
*''[[	Aureoboletus gentilis 	]]'' 
*''[[	Battarrea phalloides 	]]'' 
*''[[	Boidinia furfuracea 	]]'' 
*''	Boletopsis grisea 	'' – [[hall hundiseenik]]
*''	Boletopsis leucomelaena 	'' – [[must hundiseenik]]
*''[[	Boletus aereus 	]]'' 
*''[[	Boreostereum radiatum 	]]'' 
*''[[	Bovista aestivalis 	]]'' 
*''[[	Bovista graveolens 	]]'' 
*''[[	Brunneoporus malicola 	]]'' 
*''[[	Buchwaldoboletus hemichrysus 	]]'' 
*''Butyriboletus fechtneri 	'' – [[Fechtneri kivipuravik]]
*''[[	Butyriboletus regius 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium atrovirens 	]]'' 
*''[[	Calcipostia guttulata 	]]'' 
*''[[	Calocera glossoides 	]]'' 
*''[[	Calonarius aureofulvus 	]]'' 
*''[[	Calvatia candida 	]]'' 
*''[[	Calvatia cyathiformis 	]]'' 
*''[[	Calyptella campanula 	]]'' 
*''[[	Cantharellus friesii 	]]'' 
*''	Catathelasma imperiale 	'' – [[hiidloorik]]
*''[[	Cerinomyces tortus 	]]'' 
*''[[	Cerioporus stereoides 	]]'' 
*''	Ceriporia purpurea 	'' – [[punane võrkpoorik]]
*''	Ceriporiopsis subvermispora 	'' – [[härmpoorik]]
*''[[	Chroogomphus helveticus 	]]'' 
*''[[	Chrysomphalina chrysophylla 	]]'' 
*''[[	Clavaria fumosa 	]]'' 
*''[[	Clavaria zollingeri 	]]'' 
*''	Clavariadelphus truncatus 	'' – [[tömp tõlvharik]]
*''[[	Clavulicium macounii 	]]'' 
*''[[	Clitocybe paropsis 	]]'' 
*''[[	Clitocybe subcordispora 	]]'' 
*''[[	Conferticium ravum 	]]'' 
*''[[	Conocybe ambigua 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis canoceps 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis narcotica 	]]'' 
*''	Coprinus sterquilinus 	'' – [[sõnniku-soomustindik]]
*''[[	Cortinarius alnetorum 	]]'' 
*''[[	Cortinarius balaustinus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bataillei 	]]'' 
*''[[	Cortinarius dilutus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius fulvescens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melanotus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melleopallens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius opimus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius privignoides 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rigens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rubricosus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius spadiceus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius stemmatus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius tabularis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triformis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triumphans 	]]'' 
*''[[	Cortinarius umbrinolens 	]]'' 
*''[[	Cotylidia pannosa 	]]'' 
*''[[	Cotylidia undulata 	]]'' 
*''[[	Cristinia helvetica 	]]'' 
*''	Crustoderma dryinum 	'' – [[ookernahkis]]
*''[[	Crustodontia chrysocreas 	]]'' 
*''[[	Crustomyces subabruptus 	]]'' 
*''[[	Crystallicutis serpens 	]]'' 
*''[[	Cyathus stercoreus 	]]'' 
*''	Cyclocybe cylindracea 	'' – [[lõuna-põldseen]]
*''[[	Cystoagaricus populinus 	]]'' 
*''	Cytidia salicina 	'' – [[pajunahkis]]
*''[[	Dacrymyces ovisporus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces variisporus 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus karstenii 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus sudans 	]]'' 
*''[[	Deconica philipsii 	]]'' 
*''[[	Deconica phyllogena 	]]'' 
*''[[	Dendrocollybia racemosa 	]]'' 
*''[[	Dendrocorticium polygonioides 	]]'' 
*''[[	Dendrothele commixta 	]]'' 
*''[[	Dentipratulum bialoviesense 	]]'' 
*''[[	Desarmillaria tabescens 	]]'' 
*''[[	Dichomitus albidofuscus 	]]'' 
*''[[	Dictyopus junquilleus 	]]'' 
*''[[	Diplomitoporus crustulinus 	]]'' 
*''[[	Disciseda bovista 	]]'' 
*''[[	Disciseda candida 	]]'' 
*''[[	Ditangium cerasi 	]]'' 
*''[[	Ditiola peziziformis 	]]'' 
*''[[	Ditiola radicata 	]]'' 
*''[[	Echinoderma jacobi 	]]'' 
*''[[	Efibulella deflectens 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces anthracinus 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces cyanosporus 	]]''  
*''[[	Elaphomyces papillatus 	]]'' 
*''	Elmerina caryae 	'' – [[harilik tardpoorik]]
*''[[	Entocybe pseudoturbida 	]]'' 
*''[[	Entocybe turbida 	]]'' 
*''[[	Entoloma atromarginatum 	]]'' 
*''	Entoloma bloxamii 	'' – [[Bloxami punalehik]]
*''[[	Entoloma clandestinum 	]]'' 
*''[[	Entoloma griseocyaneum 	]]'' 
*''[[	Entoloma placidum 	]]'' 
*''[[	Entoloma prunuloides 	]]'' 
*''[[	Entoloma rhombisporum 	]]'' 
*''[[	Entoloma strigosissimum 	]]'' 
*''[[	Eocronartium muscicola 	]]'' 
*''[[	Epithele typhae 	]]'' 
*''	Erastia salmonicolor 	'' – [[lõhepoorik]]
*''[[	Erythricium laetum 	]]'' 
*''	Exidia candida 	'' – [[kõhrsüldik]]
*''[[	Exidia candida var. cartilaginea 	]]''  
*''[[	Exidia repanda 	]]''
*''[[	Exidiopsis effusa 	]]'' 
*''	Flavidoporia pulvinascens 	'' – [[haavakorgik]]
*''	Fomitopsis officinalis 	'' – [[lehisepess]]
*''[[	Fomitopsis pulvina 	]]'' 
*''	Fomitopsis ramentacea 	'' – [[oksakorgik]]
*''[[	Fuscoporia torulosa 	]]''
*''	Fuscoporia viticola 	'' – [[helepruun taelik]]
*''[[	Galerina ampullaceocystis 	]]'' 
*''[[	Galerina badipes 	]]'' 
*''[[	Galerina jaapii 	]]'' 
*''[[	Gastrosporium simplex 	]]'' 
*''[[	Geastrum campestre 	]]'' 
*''[[	Geastrum corollinum 	]]'' 
*''[[	Geastrum elegans 	]]'' 
*''[[	Geastrum floriforme 	]]'' 
*''[[	Geastrum fornicatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum hungaricum 	]]'' 
*''[[	Geastrum minimum 	]]'' 
*''[[	Geastrum nanum 	]]'' 
*''	Geastrum rufescens 	'' – [[punakas maatäht]]
*''[[	Geastrum saccatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum striatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum triplex 	]]'' 
*''[[	Gelatoporia pannocincta 	]]'' 
*''[[	Gliophorus perplexus 	]]'' 
*''[[	Gloeocystidiellum convolvens 	]]''  
*''[[	Gloioxanthomyces vitellinus 	]]'' 
*''	Gomphus clavatus 	'' – [[vurrik]]
*''[[	Guepiniopsis buccina 	]]'' 
*''[[	Gymnopilus flavus 	]]'' 
*''	Gymnopilus picreus 	'' – [[tume tulinutt]]
*''[[	Gymnopilus stabilis 	]]'' 
*''[[	Gymnopus ocior 	]]'' 
*''[[	Gymnopus putillus 	]]'' 
*''	Hapalopilus croceus 	'' – [[krookuspruunik]]
*''	Hemileccinum impolitum 	'' – [[kollane kivipuravik]]
*''[[	Hemimycena crispata 	]]'' 
*''	Hemipholiota heteroclita 	'' – [[lõhna-ebamampel]]
*''	Hemistropharia albocrenulata 	'' – [[täkiline ebamampel]]
*''	Hericium erinaceus 	'' – [[lõvilakk-korallnarmik]]
*''[[	Hericium flagellum 	]]'' 
*''	Hermanssonia centrifuga 	'' – [[volt-tardnahkis]]
*''[[	Heteroradulum deglubens 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia longipes 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia reniformis 	]]'' 
*''[[	Hyalodon piceicola 	]]'' 
*''[[	Hydnangium carneum 	]]'' 
*''	Hydnellum aurantiacum 	'' – [[kuld-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum auratile 	'' – [[porgand-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum caeruleum 	'' – [[sini-kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum compactum 	]]'' 
*''[[	Hydnellum concrescens 	]]'' 
*''Hydnellum ferrugineum 	'' – [[pruun kübarnarmik]]
*''	Hydnellum geogenium 	'' – [[väävel-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum peckii 	'' – [[Pecki kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum suaveolens 	]]'' 
*''[[	Hydnoporia corrugata 	]]'' 
*''[[	Hydropus atramentosus 	]]'' 
*''[[	Hydropus marginellus 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe aurantiosplendens 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ingrata 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe insipida 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe intermedia 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe mucronella 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ovina 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe parvula 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe reidii 	]]'' 
*''[[	Hygrophorus hyacinthinus 	]]'' 
*''[[	Hymenochaete cinnamomea 	]]'' 
*''	Hymenochaete fuliginosa 	'' – [[tume tubaknahkis]]
*''[[	Hymenogaster olivaceus 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeoides 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeum 	]]'' 
*''[[	Hysterangium separabile 	]]'' 
*''[[	Inocybe abjecta 	]]'' 
*''[[	Inocybe glabripes 	]]'' 
*''[[	Inocybe paludinella 	]]'' 
*''[[	Inocybe putilla 	]]'' 
*''[[	Inocybe rufoalba 	]]'' 
*''[[	Inocybe xanthomelas 	]]'' 
*''[[	Irpicodon pendulus 	]]'' 
*''	Junghuhnia collabens 	'' – [[pruun nääts]]
*''[[	Kavinia alboviridis 	]]'' 
*''[[	Kavinia himantia 	]]'' 
*''[[	Kneiffiella abdita 	]]'' 
*''[[	Laccaria maritima 	]]'' 
*''	Lactarius controversus 	'' – [[roosa riisikas]]
*''[[	Lactarius insulsus 	]]'' 
*''[[	Lactarius lacunarum 	]]'' 
*''Lactarius repraesentaneus 	'' – [[tore riisikas]]
*''	Lactarius resimus 	'' – [[valge riisikas]]
*''[[	Lactarius sphagneti 	]]'' 
*''	Lactarius zonarioides 	'' – [[Bresadola riisikas]]
*''	Lactarius violascens 	'' – [[lillakas riisikas]]
*''[[	Laeticutis cristata 	]]'' 
*''[[	Leccinum rotundifoliae 	]]'' 
*''[[	Lentinellus flabelliformis 	]]'' 
*''	Lentinellus vulpinus 	'' – [[rebaslentinell]]
*''[[	Lepiota echinella 	]]'' 
*''	Lepiota grangei 	'' – [[rohe-harisirmik]]
*''[[	Lepiota griseovirens 	]]'' 
*''[[	Lepiota tomentella 	]]'' 
*''	Leptoporus mollis 	'' – [[kuuse-lillatümak]]
*''[[	Leucopaxillus paradoxus 	]]'' 
*''	Leucopaxillus salmonifolius 	'' – [[lõhe-lehtervahelik]]
*''[[	Litschauerella clematitis 	]]'' 
*''[[	Lobulicium occultum 	]]'' 
*''[[	Lulesia fallax 	]]'' 
*''[[	Lulesia obscura 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon decipiens 	]]''
*''[[	Lycoperdon ericaeum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon marginatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon radicatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon turneri 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum deliberatum 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum transforme 	]]'' 
*''[[	Marasmius limosus 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium leucoxanthum 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium luridum 	]]'' 
*''[[	Melanophyllum eyrei 	]]'' 
*''[[	Montagnea radiosa 	]]'' 
*''[[	Mucronella calva 	]]'' 
*''[[	Muscinupta laevis 	]]'' 
*''[[	Mycena aciculata 	]]'' 
*''[[	Mycena belliae 	]]'' 
*''[[	Mycena concolor 	]]'' 
*''[[	Mycena excisa 	]]'' 
*''[[	Mycena latifolia 	]]'' 
*''[[	Mycena supina 	]]'' 
*''[[	Mycena tenerrima 	]]'' 
*''[[	Mycena urania 	]]''
*''[[	Mycena xantholeuca 	]]'' 
*''[[	Mycenella lasiosperma 	]]'' 
*''	Mycoacia aurea 	'' – [[kuld-vahanarmik]]
*''	Mycoacia fuscoatra 	'' – [[tumenev vahanarmik]]
*''[[	Mycoacia gilvescens 	]]'' 
*''[[	Mycoacia livida 	]]'' 
*''[[	Mycocalia denudata 	]]'' 
*''[[	Myriostoma coliforme 	]]'' 
*''[[	Naohidea sebacea 	]]'' 
*''[[	Neofavolus alveolaris 	]]'' 
*''[[	Neolentinus schaefferi 	]]'' 
*''[[	Omphaliaster asterosporus 	]]'' 
*''	Onnia leporina 	'' – [[kuuse-jänesepäss]]
*''[[	Osteina obducta 	]]'' 
*''	Osteina undosa 	'' – [[lainjasservaline tümak]]
*''[[	Oudemansiella melanotricha 	]]'' 
*''	Panellus ringens 	'' – [[talipanell]]
*''[[	Peniophora lilacea 	]]'' 
*''[[	Peniophora piceae 	]]'' 
*''[[	Peniophora pithya 	]]'' 
*''[[	Phaeomarasmius rimulincola 	]]'' 
*''[[	Phaeophlebiopsis ravenelii 	]]'' 
*''[[	Phaeotremella simplex 	]]'' 
*''[[	Phallogaster saccatus 	]]'' 
*''[[	Phallus indusiatus 	]]'' 
*''[[	Phellinidium ferrugineofuscum 	]]'' 
*''	Phellinus lundellii 	'' – [[Lundelli taelik]]
*''[[	Phellinus populicola 	]]'' 
*''	Phellinus tremulae 	'' – [[haavataelik]]
*''	Phellodon connatus 	'' – [[pruun vöötnarmik]]
*''	Phellodon fuligineoalbus 	'' – [[pruunikas vöötnarmik]]
*''	Phellodon tomentosus 	'' – [[viltjas vöötnarmik]]
*''[[	Phellodon violascens 	]]'' 
*''	Phellopilus nigrolimitatus 	'' – [[joontaelik]]
*''[[	Phlebia lilascens 	]]'' 
*''[[	Phlebia serialis 	]]'' 
*''[[	Phlebia subserialis 	]]'' 
*''[[	Phlegmacium balteatocumatile 	]]'' 
*''	Phleogena faginea 	'' – [[puidunui]]
*''[[	Pholiota conissans 	]]'' 
*''[[	Pholiota henningsii 	]]'' 
*''[[	Pholiota squarrosoides 	]]'' 
*''[[	Physisporinus crocatus 	]]'' 
*''[[	Picipes melanopus 	]]'' 
*''[[	Picipes rhizophilus 	]]'' 
*''	Pleurotus calyptratus 	'' – [[rõngasservik]]
*''[[	Pluteus aurantiorugosus 	]]'' 
*''[[	Pluteus pseudorobertii 	]]'' 
*''[[	Pluteus pusillulus 	]]'' 
*''[[	Podofomes trogii 	]]'' 
*''	Poronia punctata 	'' – [[täpiline jalgnööbik]]
*''	Porotheleum fimbriatum 	'' – [[kiudservaline poroteel]]
*''[[	Postia balsamea 	]]''
*''[[	Postia lowei 	]]'' 
*''[[	Protostropharia luteonitens 	]]'' 
*''	Psathyrella ammophila 	'' – [[luitepsatürell]]
*''[[	Psathyrella cortinarioides 	]]'' 
*''[[	Psathyrella longicauda 	]]'' 
*''[[	Pseudoomphalina kalchbrenneri 	]]'' 
*''[[	Pseudoporpoloma pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Pseudospongipellis delectans 	]]'' 
*''[[	Pseudotremella moriformis 	]]'' 
*''[[	Psilocybe atrobrunnea 	]]'' 
*''[[	Psilocybe medullosa 	]]'' 
*''[[	Psilocybe paupera 	]]'' 
*''	Punctularia strigosozonata 	'' – [[lõunanahkis]]
*''	Pycnoporellus alboluteus 	'' – [[liibuv roostetorik]]
*''[[	Raduliporus aneirinus 	]]'' 
*''[[	Ramaria aurea 	]]'' 
*''	Ramaria botrytis 	'' – [[punalatv-harik]]
*''	Ramaria gracilis 	'' – [[aniisharik]]
*''[[	Ramaria obtusissima 	]]'' 
*''	Ramariopsis kunzei 	'' – [[valge ramariopsis]]
*''[[	Resiniporus resinascens 	]]''  
*''[[	Resinoporia sordida 	]]''
*''[[	Resupinatus vetlinianus 	]]'' 
*''[[	Rheubarbariboletus armeniacus 	]]''
*''[[	Rhizoctonia fusispora 	]]'' 
*''[[	Rhizoctonia sterigmatica 	]]'' 
*''	Rhodocollybia fodiens 	'' – [[juur-punakõrges]]
*''[[	Rhodocybe caelata 	]]'' 
*''[[	Rhodofomes roseus 	]]'' 
*''	Rhodonia placenta 	'' – [[lõhetümak]]
*''	Rhodotus palmatus 	'' – [[roosa võrkheinik]]
*''[[	Rubroboletus rhodoxanthus 	]]'' 
*''	Rubroboletus satanas 	'' – [[saatana-kivipuravik]]
*''[[	Russula alutacea 	]]'' 
*''[[	Russula emeticicolor 	]]'' 
*''[[	Russula gracillima 	]]'' 
*''[[	Russula pelargonia 	]]'' 
*''[[	Russula pungens 	]]'' 
*''[[	Saccosoma farinaceum 	]]'' 
*''	Sarcosoma globosum 	'' – [[limatünnik]]
*''[[	Scleroderma bovista 	]]'' 
*''[[	Scleroderma cepa 	]]'' 
*''[[	Scotomyces subviolaceus 	]]'' 
*''[[	Scutiger pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Sebacina dimitica 	]]'' 
*''[[	Sistotrema alboluteum 	]]'' 
*''	Sistotrema confluens 	'' – [[kübar-sistotreem]]
*''[[	Skeletocutis alutacea 	]]'' 
*''[[	Skvortzovia pinicola 	]]'' 
*''	Spathularia flavida 	'' – [[harilik pahtlik]]
*''[[	Spongipellis spumeus 	]]'' 
*''[[	Stereum ostrea 	]]'' 
*''[[	Stropharia melanosperma 	]]'' 
*''[[	Stypella grilletii 	]]'' 
*''[[	Stypella subhyalina 	]]'' 
*''[[	Stypella vermiformis 	]]'' 
*''[[	Subulicium lautum 	]]'' 
*''[[	Suillellus queletii 	]]'' 
*''[[	Suillus americanus f. sibiricus 	]]'' 
*''[[	Suillus flavidus 	]]'' 
*''[[	Suillus plorans 	]]'' 
*''[[	Suillus tridentinus 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe mephitica 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe murina 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe putida 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe striipilea 	]]'' 
*''[[	Thaxterogaster porphyropus 	]]'' 
*''[[	Trametopsis cervina 	]]'' 
*''[[	Tremella globispora 	]]'' 
*''[[	Trichaster melanocephalus 	]]'' 
*''	Trichoglossum hirsutum 	'' – [[karvane harjaskeel]]
*''	Tricholoma acerbum 	'' – [[rihvelheinik]]
*''	Tricholoma colossus 	'' – [[hiidheinik]]
*''	Tricholoma focale 	'' – [[sallheinik]]
*''[[	Tubaria confragosa 	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis borealis 	]]'' 
*''[[	Tulasnella hyalina 	]]'' 
*''[[	Tulosesus bisporus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus congregatus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus hiascens 	]]'' 
*''	Tulostoma kotlabae 	'' – [[Kotlaba luiteseen]]
*''[[	Tulostoma melanocyclum 	]]'' 
*''[[	Tulostoma squamosum 	]]'' 
*''[[	Tylospora fibrillosa 	]]'' 
*''[[	Veluticeps ambigua 	]]'' 
*''[[	Vitreoporus dichrous 	]]'' 
*''	Volvariella media 	'' – [[väike tupplehik]]
*''[[	Wynnella silvicola 	]]'' 
*''[[	Xenasma aurantiacum 	]]'' 
}}

==Ohualtid liigid (''V'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus dulcidulus 	]]'' 
*''[[	Agaricus rusiophyllus 	]]'' 
*''[[	Alloexidiopsis calcea 	]]'' 
*''[[	Amanita argentea 	]]'' 
*''[[	Amanita franchetii 	]]'' 
*''	Amanita regalis 	'' – [[kuning-kärbseseen]]
*''	Amanita virosa 	'' – [[valge kärbseseen]]
*''	Amyloporia xantha 	'' – [[kollakas korgik]]
*''	Antrodia gossypium 	'' – [[vatjas kiudpoorik]]
*''[[	Arrhenia acerosa 	]]'' 
*''[[	Arrhenia sphagnicola 	]]'' 
*''	Artomyces pyxidatus 	'' – [[kroonharik]]
*''[[	Ascotremella faginea 	]]'' 
*''[[	Asterophora parasitica 	]]'' 
*''[[	Aureonarius limonius 	]]'' 
*''[[	Barssia oregonensis 	]]'' 
*''[[	Bondarzewia mesenterica 	]]'' 
*''	Bovista paludosa 	'' – [[soo-maamuna]]
*''[[	Bovista tomentosa 	]]'' 
*''	Buchwaldoboletus lignicola 	'' – [[puidupuravik]]
*''[[	Butyriboletus appendiculatus 	]]'' 
*''	Caloboletus radicans 	'' – [[mõru kivipuravik]]
*''[[	Calonarius olearioides 	]]'' 
*''[[	Camarophyllus alpinus 	]]'' 
*''[[	Camarops tubulina 	]]'' 
*''	Ceriporia excelsa 	'' – [[lilla võrkpoorik]]
*''[[	Clavariadelphus ligula 	]]'' 
*''	Clavariadelphus pistillaris 	'' – [[suur tõlvharik]]
*''[[	Clitocybula lacerata 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis picacea 	]]'' 
*''[[	Cortinarius anthracinus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius armeniacus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius biformis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bivelus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius cagei 	]]'' 
*''[[	Cortinarius claricolor 	]]'' 
*''[[	Cortinarius elegantissimus 	]]''
*''[[	Cortinarius incisus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius ionophyllus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius lucorum 	]]'' 
*''[[	Cortinarius saturninus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius violaceus ssp. violaceus 	]]'' 
*''	Craterellus lutescens 	'' – [[kollakas torbikseen]]
*''[[	Crepidotus luteolus 	]]'' 
*''	Cudonia circinans 	'' – [[harilik ringik]]
*''[[	Cuphophyllus lacmus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces capitatus 	]]'' 
*''	Dacrymyces chrysospermus 	'' – [[suur pisarseen]]
*''[[	Dacrymyces estonicus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces suecicus 	]]'' 
*''	Dichomitus campestris 	'' – [[sarapuu-ebakorgik]]
*''[[	Dichomitus squalens 	]]''
*''[[	Echinoderma echinaceum 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces leveillei 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces maculatus 	]]'' 
*''[[	Entoloma lampropus 	]]'' 
*''[[	Entoloma mougeotii 	]]'' 
*''[[	Entoloma papillatum 	]]''
*''[[	Entoloma platyphylloides 	]]'' 
*''	Exidia recisa 	'' – [[lehtersüldik]]
*''[[	Ganoderma carnosum 	]]'' 
*''[[	Geastrum coronatum 	]]'' 
*''	Geastrum pectinatum 	'' – [[kamm-maatäht]]
*''[[	Gliophorus irrigatus 	]]'' 
*''[[	Gliophorus laetus 	]]'' 
*''	Grifola frondosa 	'' – [[leht-kobartorik]]
*''	Gyromitra gigas 	'' – [[hiidkogrits]]
*''	Gyromitra infula 	'' – [[sügiskogrits]]
*''[[	Gyromitra sphaerospora 	]]'' 
*''[[	Hemimycena delectabilis 	]]'' 
*''	Hericium cirrhatum 	'' – [[karvane korallnarmik]]
*''	Hericium coralloides 	'' – [[harunev korallnarmik]]
*''	Hohenbuehelia petaloides 	'' – [[valkjas tardservik]]
*''[[	Hygrocybe cantharellus 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe coccineocrenata 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe nitrata 	]]'' 
*''	Hygrophorus gliocyclus 	'' – [[loor-limanutt]]
*''[[	Hymenochaete cruenta 	]]'' 
*''[[	Hyphoderma albocremeum 	]]'' 
*''[[	Hypsizygus ulmarius 	]]'' 
*''	Inocutis dryophila 	'' – [[tammepässik]]
*''	Inocutis rheades 	'' – [[haavapässik]]
*''[[	Inocybe calospora 	]]'' 
*''[[	Inocybe grammata 	]]'' 
*''[[	Inocybe hystrix 	]]'' 
*''[[	Inocybe phaeodisca 	]]'' 
*''[[	Inonotus triqueter 	]]'' 
*''[[	Inosperma calamistratum 	]]'' 
*''	Ischnoderma benzoinum 	'' – [[harilik tõrvis]]
*''[[	Ischnoderma resinosum 	]]'' 
*''[[	Lactarius flavidus 	]]'' 
*''	Lactarius hysginus 	'' – [[vaskriisikas]]
*''	Lactarius sanguifluus 	'' – [[veririisikas]]
*''[[	Lactarius spinosulus 	]]'' 
*''[[	Leccinum niveum 	]]'' 
*''[[	Leccinum roseofractum 	]]'' 
*''	Lentinellus ursinus 	'' – [[karulentinell]]
*''[[	Lepiota brunneoincarnata 	]]'' 
*''[[	Lepista carpatica 	]]'' 
*''	Limacella glioderma 	'' – [[pruun limaloorik]]
*''[[	Limacellopsis guttata 	]]'' 
*''	Loreleia postii 	'' – [[oranž gerroneem]]
*''[[	Lulesia popinalis 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon caudatum 	]]''
*''	Lycoperdon mammiforme 	'' – [[helves-murumuna]]
*''[[	Microglossum olivaceum 	]]'' 
*''	Microglossum viride 	'' – [[roheline pisikeel]]
*''	Mitrula paludosa 	'' – [[pisipahtlik]]
*''	Mycena aurantiomarginata 	'' – [[kuldserv-mütsik]]
*''[[	Mycena capillaripes 	]]'' 
*''[[	Mycena chlorantha 	]]'' 
*''[[	Mycena cyanipes 	]]'' 
*''[[	Mycena megaspora 	]]'' 
*''	Mycena pseudocorticola 	'' – [[sinimütsik]]
*''[[	Mycena pterigena 	]]'' 
*''[[	Mycena purpureofusca 	]]'' 
*''	Mycena renati 	'' – [[kollajalg-mütsik]]
*''	Mycenastrum corium 	'' – [[hõlmikmuna]]
*''	Mycoacia uda 	'' – [[kollane vahanarmik]]
*''[[	Myxarium nucleatum 	]]'' 
*''[[	Oligoporus sericeomollis 	]]'' 
*''	Onnia tomentosa 	'' – [[jalg-jänesepäss]]
*''	Ossicaulis lignatilis 	'' – [[puidulehtrik]]
*''[[	Panus neostrigosus 	]]'' 
*''	Parmastomyces mollissimus 	'' – [[pehmepoorik]]
*''	Perenniporia medulla-panis 	'' – [[valge püsipoorik]]
*''[[	Phaeocollybia christinae 	]]'' 
*''[[	Phaeonematoloma myosotis 	]]'' 
*''	Phellinus laevigatus 	'' – [[sile taelik]]
*''	Phellodon niger 	'' – [[must vöötnarmik]]
*''[[	Phlegmacium cyanites 	]]'' 
*''[[	Phloeomana minutula 	]]'' 
*''[[	Pholiota tuberculosa 	]]'' 
*''	Phyllotopsis nidulans 	'' – [[kuldkülik]]
*''	Pleurocybella porrigens 	'' – [[kõrvkülik]]
*''	Pleurotus cornucopiae 	'' – [[trompetservik]]
*''	Pleurotus pulmonarius 	'' – [[kopsservik]]
*''	Polyporus umbellatus 	'' – [[nabatorik]]
*''[[	Poriella subacida 	]]'' 
*''[[	Porodaedalea chrysoloma 	]]'' 
*''[[	Porpolomopsis calyptriformis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella caput-medusae 	]]'' 
*''[[	Pseudoinonotus dryadeus 	]]'' 
*''	Pterula multifida 	'' – [[põõsaspteerula]]
*''	Pycnoporellus fulgens 	'' – [[harilik roostetorik]]
*''[[	Resinoporia crassa 	]]'' 
*''[[	Rhizomarasmius setosus 	]]'' 
*''	Rhodocollybia prolixa 	'' – [[keerd-punakõrges]]
*''	Russula alnetorum 	'' – [[lepapilvik]]
*''[[	Russula violeipes 	]]'' 
*''	Sarcodon imbricatus 	'' – [[harilik põdramokk]]
*''	Sarcosphaera coronaria 	'' – [[kroonliudik]]
*''	Sidera lenis 	'' – [[pehme sametkorgik]]
*''	Skeletocutis odora 	'' – [[taiga-peenpoorik]]
*''	Skeletocutis stellae 	'' – [[täht-peenpoorik]]
*''[[	Skeletocutis subincarnata 	]]'' 
*''[[	Sparassis brevipes 	]]'' 
*''	Sphagnurus paluster 	'' – [[soo-kobarheinik]]
*''[[	Spongiporus floriformis 	]]'' 
*''[[	Steccherinum lacerum 	]]'' 
*''[[	Stropharia albonitens 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe rancida 	]]'' 
*''[[	Thelephora anthocephala 	]]'' 
*''	Thelephora caryophyllea 	'' – [[nelk-lehternahkis]]
*''	Thelephora penicillata 	'' – [[pintseljas lehternahkis]]
*''	Tricholoma orirubens 	'' – [[punetav heinik]]
*''	Tricholoma populinum 	'' – [[papliheinik]]
*''[[	Tuber rapaeodorum 	]]'' 
*''[[	Tulostoma fimbriatum 	]]'' 
*''	Verpa bohemica 	'' – [[kurrel]]
*''[[	Volvariella pusilla 	]]'' 
*''[[	Volvariella volvacea 	]]'' 
*''	Xylobolus frustulatus 	'' – [[tammenahkis]]
}}

==Haruldased liigid (''R'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus comtulus 	]]'' – 
*''[[	Agaricus urinascens 	]]'' – 
*''[[	Aleurodiscus amorphus 	]]'' – 
*''[[	Amanita battarrae 	]]'' – 
*''[[	Amanita strobiliformis 	]]'' – 
*''[[	Amyloporia sinuosa 	]]'' – 
*''[[	Antrodia heteromorpha 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella romellii 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella serpula 	]]'' – 
*''[[	Asterophora lycoperdoides 	]]'' – 
*''[[	Atheniella adonis 	]]'' – 
*''[[	Atheniella leptophylla 	]]'' – 
*''[[	Aurantiporus fissilis 	]]'' – 
*''[[	Auricularia mesenterica 	]]'' – 
*''[[	Balsamia platyspora 	]]'' – 
*''[[	Balsamia vulgaris 	]]'' – 
*''[[	Bolbitius reticulatus 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium candicans 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium laeve 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium obtusisporum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium pruinatum 	]]'' – 
*''[[	Botryobasidium vagum 	]]'' – 
*''[[	Bulbillomyces farinosus 	]]'' – 
*''[[	Butyrea luteoalba 	]]'' – 
*''[[	Caloboletus calopus 	]]'' – 
*''[[	Calocera furcata 	]]'' – 
*''[[	Calonarius rufo-olivaceus 	]]'' – 
*''[[	Caloscypha fulgens 	]]'' – 
*''[[	Calyptella capula 	]]'' – 
*''[[	Calyptella flos-albus 	]]'' – 
*''[[	Cantharellopsis prescotii 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia reticulata 	]]'' – 
*''[[	Ceriporia viridans 	]]'' – 
*''[[	Ceriporiopsis mucida 	]]'' – 
*''[[	Chamaemyces fracidus 	]]'' – 
*''[[	Chlorencoelia versiformis 	]]'' – 
*''[[	Chlorociboria aeruginosa 	]]'' – 
*''[[	Cinereomyces lindbladii 	]]'' – 
*''[[	Clavaria argillacea 	]]'' – 
*''[[	Clavaria falcata 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis corniculata 	]]'' – 
*''[[	Climacodon septentrionalis 	]]'' – 
*''[[	Clitocybe agrestis 	]]'' – 
*''[[	Clitopilus nitellinus 	]]'' – 
*''[[	Conferticium ochraceum 	]]'' – 
*''[[	Coniophora olivacea 	]]'' – 
*''[[	Coprinellus flocculosus 	]]'' – 
*''[[	Coprinopsis nivea 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps capitata 	]]'' – 
*''[[	Cordyceps militaris 	]]'' – 
*''[[	Coriolopsis gallica 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius acutus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius casimiri 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius croceus var. croceus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius malachius 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius orellanus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius saniosus 	]]'' – 
*''[[	Cortinarius uraceus 	]]'' – 
*''[[	Crepidotus applanatus 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus pratensis 	]]'' – 
*''[[	Cuphophyllus russocoriaceus 	]]'' – 
*''[[	Cyanoboletus pulverulentus 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella cinnabarina 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces chrysocomus 	]]'' – 
*''[[	Daedaleopsis tricolor 	]]'' – 
*''[[	Deconica coprophila 	]]'' – 
*''[[	Deconica merdaria 	]]'' – 
*''[[	Deconica montana 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele acerina 	]]'' – 
*''[[	Dendrothele alliacea 	]]'' – 
*''[[	Dentipellis fragilis 	]]'' – 
*''[[	Descolea alba 	]]'' – 
*''[[	Diplomitoporus flavescens 	]]'' – 
*''[[	Discina ancilis 	]]'' – 
*''[[	Disciotis venosa 	]]'' – 
*''[[	Entoloma asprellum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma byssisedum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma chalybeum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma elodes 	]]'' – 
*''[[	Entoloma euchroum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma excentricum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma juncinum 	]]'' – 
*''[[	Entoloma pleopodium 	]]'' – 
*''[[	Entoloma rhodocylix 	]]'' – 
*''[[	Entoloma serrulatum 	]]'' – 
*''[[	Exidia glandulosa 	]]'' – 
*''[[	Exidia thuretiana 	]]'' – 
*''[[	Faerberia carbonaria 	]]'' – 
*''[[	Fistulina hepatica 	]]'' – 
*''[[	Flammulaster carpophilus 	]]'' – 
*''[[	Galerina nana 	]]'' – 
*''[[	Galerina paludosa 	]]'' – 
*''[[	Galerina sphagnorum 	]]'' – 
*''[[	Galerina stylifera 	]]'' – 
*''[[	Galerina triscopa 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma lucidum 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma pfeifferi 	]]'' – 
*''[[	Ganoderma resinaceum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Geastrum quadrifidum 	]]'' – 
*''[[	Genea fragrans 	]]'' – 
*''[[	Genea lespiaultii 	]]'' – 
*''[[	Genea verrucosa 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum fallax 	]]'' – 
*''[[	Geoglossum glabrum 	]]'' – 
*''[[	Geopora arenicola 	]]'' – 
*''[[	Gerronema xanthophyllum 	]]'' – 
*''[[	Gliophorus psittacinus 	]]'' – 
*''[[	Gloeophyllum trabeum 	]]'' – 
*''[[	Glutinoglossum glutinosum 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius glutinosus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius maculatus 	]]'' – 
*''[[	Gomphidius roseus 	]]'' – 
*''[[	Guepinia helvelloides 	]]'' – 
*''[[	Gymnopus foetidus 	]]'' – 
*''[[	Gyrodon lividus 	]]'' – 
*''[[	Gyrophanopsis polonensis 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus castaneus 	]]'' – 
*''[[	Gyroporus cyanescens 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pumilum 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma pusillum 	]]'' – 
*''[[	Helvella lacunosa 	]]'' – 
*''[[	Helvella solitaria 	]]'' – 
*''[[	Helvella sublicia 	]]'' – 
*''[[	Hemimycena subtilis 	]]'' – 
*''[[	Hohenbuehelia fluxilis 	]]'' – 
*''[[	Hydnoporia tabacina 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya cerebriformis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotrya michaelis 	]]'' – 
*''[[	Hydnotryopsis suevica 	]]'' – 
*''[[	Hydropodia subalpina 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe acutoconica 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe chlorophana 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe coccinea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe punicea 	]]'' – 
*''[[	Hygrocybe quieta 	]]'' – 
*''[[	Hygrophoropsis pallida 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus discoideus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus poetarum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus pudorinus 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus russula 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma elongatum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma polytrichi 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma subericaeum 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma udum 	]]'' – 
*''[[	Inocybe acuta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe godeyi 	]]'' – 
*''[[	Inocybe haemacta 	]]'' – 
*''[[	Inocybe personata 	]]'' – 
*''[[	Inonotus cuticularis 	]]'' – 
*''[[	Inonotus hispidus 	]]'' – 
*''[[	Inonotus obliquus 	]]'' – 
*''[[	Inosperma adaequatum 	]]'' – 
*''[[	Irpex lacteus 	]]'' – 
*''[[	Junghuhnia nitida 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acerrimus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius acris 	]]'' – 
*''[[	Lactarius albocarneus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius chrysorrheus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius lilacinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius picinus 	]]'' – 
*''[[	Lactarius trivialis 	]]'' – 
*''[[	Leccinum vulpinum 	]]'' – 
*''[[	Lentinus tigrinus 	]]'' – 
*''[[	Leucocortinarius bulbiger 	]]'' – 
*''[[	Lichenomphalia umbellifera 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon echinatum 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula fistulosa var. fistulosa 	]]'' – 
*''[[	Macrotyphula juncea 	]]'' – 
*''[[	Melanophyllum haematospermum 	]]'' – 
*''[[	Meruliopsis taxicola 	]]'' – 
*''[[	Microstoma protractum 	]]'' – 
*''[[	Morchella conica 	]]'' – 
*''[[	Morchella esculenta 	]]'' – 
*''[[	Morchella gigas 	]]'' – 
*''[[	Mycena atroalba 	]]'' – 
*''[[	Mycena clavularis 	]]'' – 
*''[[	Mycena crocata 	]]'' – 
*''[[	Mycena flavescens 	]]'' – 
*''[[	Mycena olivaceomarginata 	]]'' – 
*''[[	Mycena plumipes 	]]'' – 
*''[[	Narcissea patouillardii 	]]'' – 
*''[[	Nidularia deformis 	]]'' – 
*''[[	Noblesia crocea 	]]'' – 
*''[[	Onygena corvina 	]]'' – 
*''[[	Onygena equina 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus corticola 	]]'' – 
*''[[	Oxyporus obducens 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes citrina 	]]'' – 
*''[[	Pachyphlodes melanoxantha 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus papilionaceus 	]]'' – 
*''[[	Panaeolus semiovatus 	]]'' – 
*''[[	Panellus violaceofulvus 	]]'' – 
*''[[	Panus conchatus 	]]'' – 
*''[[	Paxillus rubicundulus 	]]'' – 
*''[[	Peziza ammophila 	]]'' – 
*''[[	Peziza saniosa 	]]'' – 
*''[[	Phaeolepiota aurea 	]]'' – 
*''[[	Phaeomarasmius erinaceus 	]]'' – 
*''[[	Phlebia rufa 	]]'' – 
*''[[	Pholiota adiposa s.str. 	]]'' – 
*''[[	Phylloporus pelletieri 	]]'' – 
*''[[	Physisporinus vitreus 	]]'' – 
*''[[	Pisolithus arhizus 	]]'' – 
*''[[	Plectania melastoma 	]]'' – 
*''[[	Plicaturopsis crispa 	]]'' – 
*''[[	Pluteus ephebeus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus petasatus 	]]'' – 
*''[[	Pluteus phlebophorus 	]]'' – 
*''[[	Podosordaria tulasnei 	]]'' – 
*''[[	Polyporus tuberaster 	]]'' – 
*''[[	Porodaedalea pini 	]]'' – 
*''[[	Porostereum spadiceum 	]]'' – 
*''[[	Porphyrellus porphyrosporus 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella corrugis 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella microrhiza 	]]'' – 
*''[[	Psathyrella noli-tangere 	]]'' – 
*''[[	Pseudoboletus parasiticus 	]]'' – 
*''[[	Pseudomerulius aureus 	]]'' – 
*''[[	Pseudosperma squamatum 	]]'' – 
*''[[	Ptychogaster albus 	]]'' – 
*''[[	Pycnoporus cinnabarinus 	]]'' – 
*''[[	Ramaria flava 	]]'' – 
*''[[	Ramaria formosa 	]]'' – 
*''[[	Rhizocybe pruinosa 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenicolor 	]]'' – 
*''[[	Russula amoenolens 	]]'' – 
*''[[	Russula caerulea 	]]'' – 
*''[[	Russula curtipes 	]]'' – 
*''[[	Russula rhodopus 	]]'' – 
*''[[	Serpula himantioides 	]]'' – 
*''[[	Singerocybe phaeophthalma 	]]'' – 
*''[[	Sparassis crispa 	]]'' – 
*''[[	Spongipellis ambiens 	]]'' – 
*''[[	Steccherinum fimbriatum 	]]'' – 
*''[[	Strobilomyces strobilaceus 	]]'' – 
*''[[	Stropharia hornemannii 	]]'' – 
*''[[	Stropharia pseudocyanea 	]]'' – 
*''[[	Suillus cavipes 	]]'' – 
*''[[	Suillus placidus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster eburneus 	]]'' – 
*''[[	Thaxterogaster multiformis 	]]'' – 
*''[[	Thuemenidium atropurpureum 	]]'' – 
*''[[	Tolypocladium longisegmentatum 	]]'' – 
*''[[	Trametes pubescens 	]]'' – 
*''[[	Trichaptum biforme 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma aurantium 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma columbetta 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma pessundatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma sejunctum 	]]'' – 
*''[[	Tricholomopsis decora 	]]'' – 
*''[[	Tuber albidum 	]]'' – 
*''[[	Tuber dryophilum 	]]'' – 
*''[[	Tuber maculatum 	]]'' – 
*''[[	Tulostoma brumale 	]]'' – 
*''[[	Typhula ishikariensis 	]]'' – 
*''[[	Typhula quisquiliaris 	]]'' – 
*''[[	Urnula craterium 	]]'' – 
*''[[	Veluticeps abietina 	]]'' – 
*''[[	Verpa conica 	]]'' – 
*''[[	Vibrissea truncorum 	]]'' – 
*''[[	Volvariella bombycina 	]]'' – 
*''[[	Volvariella hypopithys 	]]'' – 
*''[[	Volvariella murinella 	]]'' – 
*''[[	Volvariella taylorii 	]]'' – 
*''[[	Xerula pudens 	]]'' – 
}}

==Puuduliku andmestikuga, aga kategooriatesse ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' kuuluvad liigid (''I'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Amphinema diadema 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella semisupina 	]]'' – 
*''[[	Ceratobasidium cornigerum 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Colacogloea peniophorae 	]]'' – 
*''[[	Coltricia cinnamomea 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella granulosa 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces microsporus 	]]'' – 
*''[[	Dacryonaema rufum 	]]'' – 
*''[[	Deconica subviscida 	]]'' – 
*''[[	Entoloma sinuatum 	]]'' – 
*''[[	Fuscoporia ferrea 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma radicosum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus hypothejus 	]]'' – 
*''[[	Hyphoderma obtusiforme 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Hypochnicium cymosum 	]]'' – 
*''[[	Lentaria byssiseda 	]]'' – 
*''[[	Leratiomyces squamosus 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon norvegicum 	]]'' – 
*''[[	Mensularia hastifera 	]]'' – 
*''[[	Mycena pelianthina 	]]'' – 
*''[[	Myxomphalia maura 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella foliacea 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella mycetophiloides 	]]'' – 
*''[[	Phanerochaete jose-ferreirae 	]]'' – 
*''[[	Phellinus nigricans 	]]'' – 
*''[[	Pluteus godeyi 	]]'' – 
*''[[	Pluteus plautus 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia ochracea 	]]'' – 
*''[[	Russula chloroides 	]]'' – 
*''[[	Russula livescens 	]]'' – 
*''[[	Sarcoscypha coccinea 	]]'' – 
*''[[	Stypella subgelatinosa 	]]'' – 
*''[[	Suillosporium cystidiatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma equestre 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma squarrulosum 	]]'' – 
*''[[	Tuber nitidum 	]]'' – 
*''[[	Xenasmatella ardosiaca 	]]'' – 
}}

==Viited==
{{Viited}}

==Vaata ka==
* [[Eesti seente punane nimestik]]

[[Kategooria:Looduskaitse]]</text>
      <sha1>pg80frqnx2xmwnqghnf95ecglz9exui</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142970</id>
      <parentid>7142843</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:31:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7142970</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="38219" sha1="7706iu23xyoht40ixrzvda1scpo83ck" xml:space="preserve">[[Pilt:Koobalttorik1.jpg|pisi|[[Koobalttorik]] (''Terana coerulea'') on Poolas väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liik]]
[[Pilt:Loweomyces fractipes.jpg|pisi|''[[Loweomyces fractipes]]'' on Poolas väljasuremisohus liik]]
[[Pilt:Valkjas tardservik1.jpg|pisi|[[Valkjas tardservik]] (''Hohenbuehelia petaloides'') on Poolas ohualdis liik]]
[[Pilt:Deconica coprophila1.jpg|pisi|''[[Deconica coprophila]]'' on Poolas haruldane liik]]

Alljärgnevates nimekirjades on Poola punase nimestiku seened 2006. aasta seisuga.&lt;ref&gt;https://www.grzyby.pl/czerwona-lista-skorowidz-lat.htm&lt;/ref&gt;

==Poola punase nimestiku ohustatuse kategooriad==
*Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud (''Ex'')
*Väljasuremisohus (''E'')
*Ohualtid (''V'')
*Haruldased (''R'')
*Puuduliku andmestikuga, aga kategooriates ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' (''I'')&lt;ref&gt;[https://www.researchgate.net/profile/Malgorzata_Bak/publication/267625509_Red_list_of_the_algae_in_Poland/links/5ec2a647299bf1c09ac4f89d/Red-list-of-the-algae-in-Poland.pdf Red list of plants and fungi in Poland]&lt;/ref&gt;

==Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liigid (''Ex'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Aleurodiscus aurantius 	]]''
*''[[	Amanita caesarea 	]]''
*''[[	Amylocorticium subsulphureum 	]]''
*''[[	Baltazaria galactina 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium pulchrum 	]]'' 
*''[[	Chamonixia caespitosa 	]]'' 
*''[[	Colacogloea effusa 	]]'' 
*''[[	Corticium macrosporopsis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bulbosus 	]]'' 
*''[[	Cystobasidium fimetarium 	]]'' 
*''[[	Cytidiella albida 	]]'' 
*''[[	Dendrominia dryina 	]]'' 
*''[[	Eichleriella alliciens 	]]'' 
*''[[	Eichleriella leucophaea 	]]'' 
*''[[	Exidia badioumbrina 	]]'' 
*''[[	Exidia umbrinella 	]]'' 
*''[[	Gautieria morchelliformis 	]]'' 
*''	Geastrum berkeleyi 	'' – [[Berkeley maatäht]]
*''	Gloiodon strigosus 	'' – [[harjasnarmik]]
*''[[	Helicogloea graminicola 	]]'' 
*''[[	Hydnellum glaucopus 	]]'' 
*''[[	Hydnellum scrobiculatum 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ceracea 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe spadicea 	]]'' 
*''[[	Hyphodermella corrugata 	]]'' 
*''[[	Hypochnella violacea 	]]'' 
*''[[	Hysterangium hessei 	]]'' 
*''[[	Lentaria afflata 	]]'' 
*''[[	Lepiota erminea 	]]'' 
*''[[	Lepiota lilacea 	]]'' 
*''[[	Lepiota parvannulata 	]]'' 
*''[[	Mycorrhaphium pusillum 	]]'' 
*''[[	Octaviania neuhoffii 	]]'' 
*''[[	Phellodon confluens 	]]'' 
*''[[	Phlebia bresadolae 	]]'' 
*''	Phlebia subochracea 	'' – [[ere tardnahkis]]
*''[[	Phlebiopsis crassa 	]]'' 
*''[[	Protodontia fascicularis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella bifrons 	]]'' 
*''[[	Ramaricium albo-ochraceum 	]]''  
*''[[	Rhizoctonia terrigena 	]]'' 
*''	Russula intermedia 	'' – [[Lundelli pilvik]]
*''[[	Scytinostroma odoratum 	]]''
*''[[	Septobasidium carestianum 	]]''  
*''[[	Septobasidium fuscoviolaceum 	]]''  
*''[[	Terana caerulea 	]]'' 
*''[[	Tremella exigua 	]]'' 
*''[[	Tremella indecorata 	]]'' 
*''	Tricholoma fucatum 	'' – [[habras heinik]]
*''[[	Tricholoma luridum 	]]''
*''	Tuber aestivum 	'' – [[suvitrühvel]]
}}

==Väljasuremisohus liigid (''E'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''	Abortiporus biennis 	'' – [[ebardtorik]]
*''[[	Abortiporus fractipes 	]]'' 
*''[[	Agaricus placomyces 	]]'' 
*''[[	Agrocybe firma 	]]'' 
*''	Albatrellus confluens 	'' – [[kimp-lambaseenik]]
*''	Albatrellus ovinus 	'' – [[harilik lambaseenik]]
*''[[	Albatrellus subrubescens 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum disciforme 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum subcruentatum 	]]'' 
*''[[	Aleurodiscus cerussatus 	]]'' 
*''[[	Alloclavaria purpurea 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium cebennense 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium subincarnatum 	]]'' 
*''	Amylocystis lapponica 	'' – [[poropoorik]]
*''	Anomoporia bombycina 	'' – [[lilla marlpoorik]]
*''[[	Anthoporia albobrunnea 	]]'' 
*''	Antrodiella citrinella 	'' – [[sidrunkollane antrodiell]]
*''[[	Antrodiella foliaceodentata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia lobata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia oniscus 	]]'' 
*''[[	Arrhenia philonotis 	]]'' 
*''	Arrhenia retiruga 	'' – [[tanu-samblalehik]]
*''[[	Arrhenia spathulata 	]]'' 
*''	Asterodon ferruginosus 	'' – [[liibuv narmastaelik]]
*''	Asterostroma cervicolor 	'' – [[Massee põdranahkis]]
*''	Astraeus hygrometricus 	'' – [[baromeeterseen]]
*''[[	Aureoboletus gentilis 	]]'' 
*''[[	Battarrea phalloides 	]]'' 
*''[[	Boidinia furfuracea 	]]'' 
*''	Boletopsis grisea 	'' – [[hall hundiseenik]]
*''	Boletopsis leucomelaena 	'' – [[must hundiseenik]]
*''[[	Boletus aereus 	]]'' 
*''[[	Boreostereum radiatum 	]]'' 
*''[[	Bovista aestivalis 	]]'' 
*''[[	Bovista graveolens 	]]'' 
*''[[	Brunneoporus malicola 	]]'' 
*''[[	Buchwaldoboletus hemichrysus 	]]'' 
*''Butyriboletus fechtneri 	'' – [[Fechtneri kivipuravik]]
*''[[	Butyriboletus regius 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium atrovirens 	]]'' 
*''[[	Calcipostia guttulata 	]]'' 
*''[[	Calocera glossoides 	]]'' 
*''[[	Calonarius aureofulvus 	]]'' 
*''[[	Calvatia candida 	]]'' 
*''[[	Calvatia cyathiformis 	]]'' 
*''[[	Calyptella campanula 	]]'' 
*''[[	Cantharellus friesii 	]]'' 
*''	Catathelasma imperiale 	'' – [[hiidloorik]]
*''[[	Cerinomyces tortus 	]]'' 
*''[[	Cerioporus stereoides 	]]'' 
*''	Ceriporia purpurea 	'' – [[punane võrkpoorik]]
*''	Ceriporiopsis subvermispora 	'' – [[härmpoorik]]
*''[[	Chroogomphus helveticus 	]]'' 
*''[[	Chrysomphalina chrysophylla 	]]'' 
*''[[	Clavaria fumosa 	]]'' 
*''[[	Clavaria zollingeri 	]]'' 
*''	Clavariadelphus truncatus 	'' – [[tömp tõlvharik]]
*''[[	Clavulicium macounii 	]]'' 
*''[[	Clitocybe paropsis 	]]'' 
*''[[	Clitocybe subcordispora 	]]'' 
*''[[	Conferticium ravum 	]]'' 
*''[[	Conocybe ambigua 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis canoceps 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis narcotica 	]]'' 
*''	Coprinus sterquilinus 	'' – [[sõnniku-soomustindik]]
*''[[	Cortinarius alnetorum 	]]'' 
*''[[	Cortinarius balaustinus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bataillei 	]]'' 
*''[[	Cortinarius dilutus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius fulvescens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melanotus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melleopallens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius opimus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius privignoides 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rigens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rubricosus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius spadiceus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius stemmatus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius tabularis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triformis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triumphans 	]]'' 
*''[[	Cortinarius umbrinolens 	]]'' 
*''[[	Cotylidia pannosa 	]]'' 
*''[[	Cotylidia undulata 	]]'' 
*''[[	Cristinia helvetica 	]]'' 
*''	Crustoderma dryinum 	'' – [[ookernahkis]]
*''[[	Crustodontia chrysocreas 	]]'' 
*''[[	Crustomyces subabruptus 	]]'' 
*''[[	Crystallicutis serpens 	]]'' 
*''[[	Cyathus stercoreus 	]]'' 
*''	Cyclocybe cylindracea 	'' – [[lõuna-põldseen]]
*''[[	Cystoagaricus populinus 	]]'' 
*''	Cytidia salicina 	'' – [[pajunahkis]]
*''[[	Dacrymyces ovisporus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces variisporus 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus karstenii 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus sudans 	]]'' 
*''[[	Deconica philipsii 	]]'' 
*''[[	Deconica phyllogena 	]]'' 
*''[[	Dendrocollybia racemosa 	]]'' 
*''[[	Dendrocorticium polygonioides 	]]'' 
*''[[	Dendrothele commixta 	]]'' 
*''[[	Dentipratulum bialoviesense 	]]'' 
*''[[	Desarmillaria tabescens 	]]'' 
*''[[	Dichomitus albidofuscus 	]]'' 
*''[[	Dictyopus junquilleus 	]]'' 
*''[[	Diplomitoporus crustulinus 	]]'' 
*''[[	Disciseda bovista 	]]'' 
*''[[	Disciseda candida 	]]'' 
*''[[	Ditangium cerasi 	]]'' 
*''[[	Ditiola peziziformis 	]]'' 
*''[[	Ditiola radicata 	]]'' 
*''[[	Echinoderma jacobi 	]]'' 
*''[[	Efibulella deflectens 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces anthracinus 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces cyanosporus 	]]''  
*''[[	Elaphomyces papillatus 	]]'' 
*''	Elmerina caryae 	'' – [[harilik tardpoorik]]
*''[[	Entocybe pseudoturbida 	]]'' 
*''[[	Entocybe turbida 	]]'' 
*''[[	Entoloma atromarginatum 	]]'' 
*''	Entoloma bloxamii 	'' – [[Bloxami punalehik]]
*''[[	Entoloma clandestinum 	]]'' 
*''[[	Entoloma griseocyaneum 	]]'' 
*''[[	Entoloma placidum 	]]'' 
*''[[	Entoloma prunuloides 	]]'' 
*''[[	Entoloma rhombisporum 	]]'' 
*''[[	Entoloma strigosissimum 	]]'' 
*''[[	Eocronartium muscicola 	]]'' 
*''[[	Epithele typhae 	]]'' 
*''	Erastia salmonicolor 	'' – [[lõhepoorik]]
*''[[	Erythricium laetum 	]]'' 
*''	Exidia candida 	'' – [[kõhrsüldik]]
*''[[	Exidia candida var. cartilaginea 	]]''  
*''[[	Exidia repanda 	]]''
*''[[	Exidiopsis effusa 	]]'' 
*''	Flavidoporia pulvinascens 	'' – [[haavakorgik]]
*''	Fomitopsis officinalis 	'' – [[lehisepess]]
*''[[	Fomitopsis pulvina 	]]'' 
*''	Fomitopsis ramentacea 	'' – [[oksakorgik]]
*''[[	Fuscoporia torulosa 	]]''
*''	Fuscoporia viticola 	'' – [[helepruun taelik]]
*''[[	Galerina ampullaceocystis 	]]'' 
*''[[	Galerina badipes 	]]'' 
*''[[	Galerina jaapii 	]]'' 
*''[[	Gastrosporium simplex 	]]'' 
*''[[	Geastrum campestre 	]]'' 
*''[[	Geastrum corollinum 	]]'' 
*''[[	Geastrum elegans 	]]'' 
*''[[	Geastrum floriforme 	]]'' 
*''[[	Geastrum fornicatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum hungaricum 	]]'' 
*''[[	Geastrum minimum 	]]'' 
*''[[	Geastrum nanum 	]]'' 
*''	Geastrum rufescens 	'' – [[punakas maatäht]]
*''[[	Geastrum saccatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum striatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum triplex 	]]'' 
*''[[	Gelatoporia pannocincta 	]]'' 
*''[[	Gliophorus perplexus 	]]'' 
*''[[	Gloeocystidiellum convolvens 	]]''  
*''[[	Gloioxanthomyces vitellinus 	]]'' 
*''	Gomphus clavatus 	'' – [[vurrik]]
*''[[	Guepiniopsis buccina 	]]'' 
*''[[	Gymnopilus flavus 	]]'' 
*''	Gymnopilus picreus 	'' – [[tume tulinutt]]
*''[[	Gymnopilus stabilis 	]]'' 
*''[[	Gymnopus ocior 	]]'' 
*''[[	Gymnopus putillus 	]]'' 
*''	Hapalopilus croceus 	'' – [[krookuspruunik]]
*''	Hemileccinum impolitum 	'' – [[kollane kivipuravik]]
*''[[	Hemimycena crispata 	]]'' 
*''	Hemipholiota heteroclita 	'' – [[lõhna-ebamampel]]
*''	Hemistropharia albocrenulata 	'' – [[täkiline ebamampel]]
*''	Hericium erinaceus 	'' – [[lõvilakk-korallnarmik]]
*''[[	Hericium flagellum 	]]'' 
*''	Hermanssonia centrifuga 	'' – [[volt-tardnahkis]]
*''[[	Heteroradulum deglubens 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia longipes 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia reniformis 	]]'' 
*''[[	Hyalodon piceicola 	]]'' 
*''[[	Hydnangium carneum 	]]'' 
*''	Hydnellum aurantiacum 	'' – [[kuld-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum auratile 	'' – [[porgand-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum caeruleum 	'' – [[sini-kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum compactum 	]]'' 
*''[[	Hydnellum concrescens 	]]'' 
*''Hydnellum ferrugineum 	'' – [[pruun kübarnarmik]]
*''	Hydnellum geogenium 	'' – [[väävel-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum peckii 	'' – [[Pecki kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum suaveolens 	]]'' 
*''[[	Hydnoporia corrugata 	]]'' 
*''[[	Hydropus atramentosus 	]]'' 
*''[[	Hydropus marginellus 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe aurantiosplendens 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ingrata 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe insipida 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe intermedia 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe mucronella 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ovina 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe parvula 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe reidii 	]]'' 
*''[[	Hygrophorus hyacinthinus 	]]'' 
*''[[	Hymenochaete cinnamomea 	]]'' 
*''	Hymenochaete fuliginosa 	'' – [[tume tubaknahkis]]
*''[[	Hymenogaster olivaceus 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeoides 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeum 	]]'' 
*''[[	Hysterangium separabile 	]]'' 
*''[[	Inocybe abjecta 	]]'' 
*''[[	Inocybe glabripes 	]]'' 
*''[[	Inocybe paludinella 	]]'' 
*''[[	Inocybe putilla 	]]'' 
*''[[	Inocybe rufoalba 	]]'' 
*''[[	Inocybe xanthomelas 	]]'' 
*''[[	Irpicodon pendulus 	]]'' 
*''	Junghuhnia collabens 	'' – [[pruun nääts]]
*''[[	Kavinia alboviridis 	]]'' 
*''[[	Kavinia himantia 	]]'' 
*''[[	Kneiffiella abdita 	]]'' 
*''[[	Laccaria maritima 	]]'' 
*''	Lactarius controversus 	'' – [[roosa riisikas]]
*''[[	Lactarius insulsus 	]]'' 
*''[[	Lactarius lacunarum 	]]'' 
*''Lactarius repraesentaneus 	'' – [[tore riisikas]]
*''	Lactarius resimus 	'' – [[valge riisikas]]
*''[[	Lactarius sphagneti 	]]'' 
*''	Lactarius zonarioides 	'' – [[Bresadola riisikas]]
*''	Lactarius violascens 	'' – [[lillakas riisikas]]
*''[[	Laeticutis cristata 	]]'' 
*''[[	Leccinum rotundifoliae 	]]'' 
*''[[	Lentinellus flabelliformis 	]]'' 
*''	Lentinellus vulpinus 	'' – [[rebaslentinell]]
*''[[	Lepiota echinella 	]]'' 
*''	Lepiota grangei 	'' – [[rohe-harisirmik]]
*''[[	Lepiota griseovirens 	]]'' 
*''[[	Lepiota tomentella 	]]'' 
*''	Leptoporus mollis 	'' – [[kuuse-lillatümak]]
*''[[	Leucopaxillus paradoxus 	]]'' 
*''	Leucopaxillus salmonifolius 	'' – [[lõhe-lehtervahelik]]
*''[[	Litschauerella clematitis 	]]'' 
*''[[	Lobulicium occultum 	]]'' 
*''[[	Lulesia fallax 	]]'' 
*''[[	Lulesia obscura 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon decipiens 	]]''
*''[[	Lycoperdon ericaeum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon marginatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon radicatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon turneri 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum deliberatum 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum transforme 	]]'' 
*''[[	Marasmius limosus 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium leucoxanthum 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium luridum 	]]'' 
*''[[	Melanophyllum eyrei 	]]'' 
*''[[	Montagnea radiosa 	]]'' 
*''[[	Mucronella calva 	]]'' 
*''[[	Muscinupta laevis 	]]'' 
*''[[	Mycena aciculata 	]]'' 
*''[[	Mycena belliae 	]]'' 
*''[[	Mycena concolor 	]]'' 
*''[[	Mycena excisa 	]]'' 
*''[[	Mycena latifolia 	]]'' 
*''[[	Mycena supina 	]]'' 
*''[[	Mycena tenerrima 	]]'' 
*''[[	Mycena urania 	]]''
*''[[	Mycena xantholeuca 	]]'' 
*''[[	Mycenella lasiosperma 	]]'' 
*''	Mycoacia aurea 	'' – [[kuld-vahanarmik]]
*''	Mycoacia fuscoatra 	'' – [[tumenev vahanarmik]]
*''[[	Mycoacia gilvescens 	]]'' 
*''[[	Mycoacia livida 	]]'' 
*''[[	Mycocalia denudata 	]]'' 
*''[[	Myriostoma coliforme 	]]'' 
*''[[	Naohidea sebacea 	]]'' 
*''[[	Neofavolus alveolaris 	]]'' 
*''[[	Neolentinus schaefferi 	]]'' 
*''[[	Omphaliaster asterosporus 	]]'' 
*''	Onnia leporina 	'' – [[kuuse-jänesepäss]]
*''[[	Osteina obducta 	]]'' 
*''	Osteina undosa 	'' – [[lainjasservaline tümak]]
*''[[	Oudemansiella melanotricha 	]]'' 
*''	Panellus ringens 	'' – [[talipanell]]
*''[[	Peniophora lilacea 	]]'' 
*''[[	Peniophora piceae 	]]'' 
*''[[	Peniophora pithya 	]]'' 
*''[[	Phaeomarasmius rimulincola 	]]'' 
*''[[	Phaeophlebiopsis ravenelii 	]]'' 
*''[[	Phaeotremella simplex 	]]'' 
*''[[	Phallogaster saccatus 	]]'' 
*''[[	Phallus indusiatus 	]]'' 
*''[[	Phellinidium ferrugineofuscum 	]]'' 
*''	Phellinus lundellii 	'' – [[Lundelli taelik]]
*''[[	Phellinus populicola 	]]'' 
*''	Phellinus tremulae 	'' – [[haavataelik]]
*''	Phellodon connatus 	'' – [[pruun vöötnarmik]]
*''	Phellodon fuligineoalbus 	'' – [[pruunikas vöötnarmik]]
*''	Phellodon tomentosus 	'' – [[viltjas vöötnarmik]]
*''[[	Phellodon violascens 	]]'' 
*''	Phellopilus nigrolimitatus 	'' – [[joontaelik]]
*''[[	Phlebia lilascens 	]]'' 
*''[[	Phlebia serialis 	]]'' 
*''[[	Phlebia subserialis 	]]'' 
*''[[	Phlegmacium balteatocumatile 	]]'' 
*''	Phleogena faginea 	'' – [[puidunui]]
*''[[	Pholiota conissans 	]]'' 
*''[[	Pholiota henningsii 	]]'' 
*''[[	Pholiota squarrosoides 	]]'' 
*''[[	Physisporinus crocatus 	]]'' 
*''[[	Picipes melanopus 	]]'' 
*''[[	Picipes rhizophilus 	]]'' 
*''	Pleurotus calyptratus 	'' – [[rõngasservik]]
*''[[	Pluteus aurantiorugosus 	]]'' 
*''[[	Pluteus pseudorobertii 	]]'' 
*''[[	Pluteus pusillulus 	]]'' 
*''[[	Podofomes trogii 	]]'' 
*''	Poronia punctata 	'' – [[täpiline jalgnööbik]]
*''	Porotheleum fimbriatum 	'' – [[kiudservaline poroteel]]
*''[[	Postia balsamea 	]]''
*''[[	Postia lowei 	]]'' 
*''[[	Protostropharia luteonitens 	]]'' 
*''	Psathyrella ammophila 	'' – [[luitepsatürell]]
*''[[	Psathyrella cortinarioides 	]]'' 
*''[[	Psathyrella longicauda 	]]'' 
*''[[	Pseudoomphalina kalchbrenneri 	]]'' 
*''[[	Pseudoporpoloma pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Pseudospongipellis delectans 	]]'' 
*''[[	Pseudotremella moriformis 	]]'' 
*''[[	Psilocybe atrobrunnea 	]]'' 
*''[[	Psilocybe medullosa 	]]'' 
*''[[	Psilocybe paupera 	]]'' 
*''	Punctularia strigosozonata 	'' – [[lõunanahkis]]
*''	Pycnoporellus alboluteus 	'' – [[liibuv roostetorik]]
*''[[	Raduliporus aneirinus 	]]'' 
*''[[	Ramaria aurea 	]]'' 
*''	Ramaria botrytis 	'' – [[punalatv-harik]]
*''	Ramaria gracilis 	'' – [[aniisharik]]
*''[[	Ramaria obtusissima 	]]'' 
*''	Ramariopsis kunzei 	'' – [[valge ramariopsis]]
*''[[	Resiniporus resinascens 	]]''  
*''[[	Resinoporia sordida 	]]''
*''[[	Resupinatus vetlinianus 	]]'' 
*''[[	Rheubarbariboletus armeniacus 	]]''
*''[[	Rhizoctonia fusispora 	]]'' 
*''[[	Rhizoctonia sterigmatica 	]]'' 
*''	Rhodocollybia fodiens 	'' – [[juur-punakõrges]]
*''[[	Rhodocybe caelata 	]]'' 
*''[[	Rhodofomes roseus 	]]'' 
*''	Rhodonia placenta 	'' – [[lõhetümak]]
*''	Rhodotus palmatus 	'' – [[roosa võrkheinik]]
*''[[	Rubroboletus rhodoxanthus 	]]'' 
*''	Rubroboletus satanas 	'' – [[saatana-kivipuravik]]
*''[[	Russula alutacea 	]]'' 
*''[[	Russula emeticicolor 	]]'' 
*''[[	Russula gracillima 	]]'' 
*''[[	Russula pelargonia 	]]'' 
*''[[	Russula pungens 	]]'' 
*''[[	Saccosoma farinaceum 	]]'' 
*''	Sarcosoma globosum 	'' – [[limatünnik]]
*''[[	Scleroderma bovista 	]]'' 
*''[[	Scleroderma cepa 	]]'' 
*''[[	Scotomyces subviolaceus 	]]'' 
*''[[	Scutiger pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Sebacina dimitica 	]]'' 
*''[[	Sistotrema alboluteum 	]]'' 
*''	Sistotrema confluens 	'' – [[kübar-sistotreem]]
*''[[	Skeletocutis alutacea 	]]'' 
*''[[	Skvortzovia pinicola 	]]'' 
*''	Spathularia flavida 	'' – [[harilik pahtlik]]
*''[[	Spongipellis spumeus 	]]'' 
*''[[	Stereum ostrea 	]]'' 
*''[[	Stropharia melanosperma 	]]'' 
*''[[	Stypella grilletii 	]]'' 
*''[[	Stypella subhyalina 	]]'' 
*''[[	Stypella vermiformis 	]]'' 
*''[[	Subulicium lautum 	]]'' 
*''[[	Suillellus queletii 	]]'' 
*''[[	Suillus americanus f. sibiricus 	]]'' 
*''[[	Suillus flavidus 	]]'' 
*''[[	Suillus plorans 	]]'' 
*''[[	Suillus tridentinus 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe mephitica 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe murina 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe putida 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe striipilea 	]]'' 
*''[[	Thaxterogaster porphyropus 	]]'' 
*''[[	Trametopsis cervina 	]]'' 
*''[[	Tremella globispora 	]]'' 
*''[[	Trichaster melanocephalus 	]]'' 
*''	Trichoglossum hirsutum 	'' – [[karvane harjaskeel]]
*''	Tricholoma acerbum 	'' – [[rihvelheinik]]
*''	Tricholoma colossus 	'' – [[hiidheinik]]
*''	Tricholoma focale 	'' – [[sallheinik]]
*''[[	Tubaria confragosa 	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis borealis 	]]'' 
*''[[	Tulasnella hyalina 	]]'' 
*''[[	Tulosesus bisporus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus congregatus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus hiascens 	]]'' 
*''	Tulostoma kotlabae 	'' – [[Kotlaba luiteseen]]
*''[[	Tulostoma melanocyclum 	]]'' 
*''[[	Tulostoma squamosum 	]]'' 
*''[[	Tylospora fibrillosa 	]]'' 
*''[[	Veluticeps ambigua 	]]'' 
*''[[	Vitreoporus dichrous 	]]'' 
*''	Volvariella media 	'' – [[väike tupplehik]]
*''[[	Wynnella silvicola 	]]'' 
*''[[	Xenasma aurantiacum 	]]'' 
}}

==Ohualtid liigid (''V'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus dulcidulus 	]]'' 
*''[[	Agaricus rusiophyllus 	]]'' 
*''[[	Alloexidiopsis calcea 	]]'' 
*''[[	Amanita argentea 	]]'' 
*''[[	Amanita franchetii 	]]'' 
*''	Amanita regalis 	'' – [[kuning-kärbseseen]]
*''	Amanita virosa 	'' – [[valge kärbseseen]]
*''	Amyloporia xantha 	'' – [[kollakas korgik]]
*''	Antrodia gossypium 	'' – [[vatjas kiudpoorik]]
*''[[	Arrhenia acerosa 	]]'' 
*''[[	Arrhenia sphagnicola 	]]'' 
*''	Artomyces pyxidatus 	'' – [[kroonharik]]
*''[[	Ascotremella faginea 	]]'' 
*''[[	Asterophora parasitica 	]]'' 
*''[[	Aureonarius limonius 	]]'' 
*''[[	Barssia oregonensis 	]]'' 
*''[[	Bondarzewia mesenterica 	]]'' 
*''	Bovista paludosa 	'' – [[soo-maamuna]]
*''[[	Bovista tomentosa 	]]'' 
*''	Buchwaldoboletus lignicola 	'' – [[puidupuravik]]
*''[[	Butyriboletus appendiculatus 	]]'' 
*''	Caloboletus radicans 	'' – [[mõru kivipuravik]]
*''[[	Calonarius olearioides 	]]'' 
*''[[	Camarophyllus alpinus 	]]'' 
*''[[	Camarops tubulina 	]]'' 
*''	Ceriporia excelsa 	'' – [[lilla võrkpoorik]]
*''[[	Clavariadelphus ligula 	]]'' 
*''	Clavariadelphus pistillaris 	'' – [[suur tõlvharik]]
*''[[	Clitocybula lacerata 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis picacea 	]]'' 
*''[[	Cortinarius anthracinus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius armeniacus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius biformis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bivelus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius cagei 	]]'' 
*''[[	Cortinarius claricolor 	]]'' 
*''[[	Cortinarius elegantissimus 	]]''
*''[[	Cortinarius incisus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius ionophyllus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius lucorum 	]]'' 
*''[[	Cortinarius saturninus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius violaceus ssp. violaceus 	]]'' 
*''	Craterellus lutescens 	'' – [[kollakas torbikseen]]
*''[[	Crepidotus luteolus 	]]'' 
*''	Cudonia circinans 	'' – [[harilik ringik]]
*''[[	Cuphophyllus lacmus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces capitatus 	]]'' 
*''	Dacrymyces chrysospermus 	'' – [[suur pisarseen]]
*''[[	Dacrymyces estonicus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces suecicus 	]]'' 
*''	Dichomitus campestris 	'' – [[sarapuu-ebakorgik]]
*''[[	Dichomitus squalens 	]]''
*''[[	Echinoderma echinaceum 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces leveillei 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces maculatus 	]]'' 
*''[[	Entoloma lampropus 	]]'' 
*''[[	Entoloma mougeotii 	]]'' 
*''[[	Entoloma papillatum 	]]''
*''[[	Entoloma platyphylloides 	]]'' 
*''	Exidia recisa 	'' – [[lehtersüldik]]
*''[[	Ganoderma carnosum 	]]'' 
*''[[	Geastrum coronatum 	]]'' 
*''	Geastrum pectinatum 	'' – [[kamm-maatäht]]
*''[[	Gliophorus irrigatus 	]]'' 
*''[[	Gliophorus laetus 	]]'' 
*''	Grifola frondosa 	'' – [[leht-kobartorik]]
*''	Gyromitra gigas 	'' – [[hiidkogrits]]
*''	Gyromitra infula 	'' – [[sügiskogrits]]
*''[[	Gyromitra sphaerospora 	]]'' 
*''[[	Hemimycena delectabilis 	]]'' 
*''	Hericium cirrhatum 	'' – [[karvane korallnarmik]]
*''	Hericium coralloides 	'' – [[harunev korallnarmik]]
*''	Hohenbuehelia petaloides 	'' – [[valkjas tardservik]]
*''[[	Hygrocybe cantharellus 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe coccineocrenata 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe nitrata 	]]'' 
*''	Hygrophorus gliocyclus 	'' – [[loor-limanutt]]
*''[[	Hymenochaete cruenta 	]]'' 
*''[[	Hyphoderma albocremeum 	]]'' 
*''[[	Hypsizygus ulmarius 	]]'' 
*''	Inocutis dryophila 	'' – [[tammepässik]]
*''	Inocutis rheades 	'' – [[haavapässik]]
*''[[	Inocybe calospora 	]]'' 
*''[[	Inocybe grammata 	]]'' 
*''[[	Inocybe hystrix 	]]'' 
*''[[	Inocybe phaeodisca 	]]'' 
*''[[	Inonotus triqueter 	]]'' 
*''[[	Inosperma calamistratum 	]]'' 
*''	Ischnoderma benzoinum 	'' – [[harilik tõrvis]]
*''[[	Ischnoderma resinosum 	]]'' 
*''[[	Lactarius flavidus 	]]'' 
*''	Lactarius hysginus 	'' – [[vaskriisikas]]
*''	Lactarius sanguifluus 	'' – [[veririisikas]]
*''[[	Lactarius spinosulus 	]]'' 
*''[[	Leccinum niveum 	]]'' 
*''[[	Leccinum roseofractum 	]]'' 
*''	Lentinellus ursinus 	'' – [[karulentinell]]
*''[[	Lepiota brunneoincarnata 	]]'' 
*''[[	Lepista carpatica 	]]'' 
*''	Limacella glioderma 	'' – [[pruun limaloorik]]
*''[[	Limacellopsis guttata 	]]'' 
*''	Loreleia postii 	'' – [[oranž gerroneem]]
*''[[	Lulesia popinalis 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon caudatum 	]]''
*''	Lycoperdon mammiforme 	'' – [[helves-murumuna]]
*''[[	Microglossum olivaceum 	]]'' 
*''	Microglossum viride 	'' – [[roheline pisikeel]]
*''	Mitrula paludosa 	'' – [[pisipahtlik]]
*''	Mycena aurantiomarginata 	'' – [[kuldserv-mütsik]]
*''[[	Mycena capillaripes 	]]'' 
*''[[	Mycena chlorantha 	]]'' 
*''[[	Mycena cyanipes 	]]'' 
*''[[	Mycena megaspora 	]]'' 
*''	Mycena pseudocorticola 	'' – [[sinimütsik]]
*''[[	Mycena pterigena 	]]'' 
*''[[	Mycena purpureofusca 	]]'' 
*''	Mycena renati 	'' – [[kollajalg-mütsik]]
*''	Mycenastrum corium 	'' – [[hõlmikmuna]]
*''	Mycoacia uda 	'' – [[kollane vahanarmik]]
*''[[	Myxarium nucleatum 	]]'' 
*''[[	Oligoporus sericeomollis 	]]'' 
*''	Onnia tomentosa 	'' – [[jalg-jänesepäss]]
*''	Ossicaulis lignatilis 	'' – [[puidulehtrik]]
*''[[	Panus neostrigosus 	]]'' 
*''	Parmastomyces mollissimus 	'' – [[pehmepoorik]]
*''	Perenniporia medulla-panis 	'' – [[valge püsipoorik]]
*''[[	Phaeocollybia christinae 	]]'' 
*''[[	Phaeonematoloma myosotis 	]]'' 
*''	Phellinus laevigatus 	'' – [[sile taelik]]
*''	Phellodon niger 	'' – [[must vöötnarmik]]
*''[[	Phlegmacium cyanites 	]]'' 
*''[[	Phloeomana minutula 	]]'' 
*''[[	Pholiota tuberculosa 	]]'' 
*''	Phyllotopsis nidulans 	'' – [[kuldkülik]]
*''	Pleurocybella porrigens 	'' – [[kõrvkülik]]
*''	Pleurotus cornucopiae 	'' – [[trompetservik]]
*''	Pleurotus pulmonarius 	'' – [[kopsservik]]
*''	Polyporus umbellatus 	'' – [[nabatorik]]
*''[[	Poriella subacida 	]]'' 
*''[[	Porodaedalea chrysoloma 	]]'' 
*''[[	Porpolomopsis calyptriformis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella caput-medusae 	]]'' 
*''[[	Pseudoinonotus dryadeus 	]]'' 
*''	Pterula multifida 	'' – [[põõsaspteerula]]
*''	Pycnoporellus fulgens 	'' – [[harilik roostetorik]]
*''[[	Resinoporia crassa 	]]'' 
*''[[	Rhizomarasmius setosus 	]]'' 
*''	Rhodocollybia prolixa 	'' – [[keerd-punakõrges]]
*''	Russula alnetorum 	'' – [[lepapilvik]]
*''[[	Russula violeipes 	]]'' 
*''	Sarcodon imbricatus 	'' – [[harilik põdramokk]]
*''	Sarcosphaera coronaria 	'' – [[kroonliudik]]
*''	Sidera lenis 	'' – [[pehme sametkorgik]]
*''	Skeletocutis odora 	'' – [[taiga-peenpoorik]]
*''	Skeletocutis stellae 	'' – [[täht-peenpoorik]]
*''[[	Skeletocutis subincarnata 	]]'' 
*''[[	Sparassis brevipes 	]]'' 
*''	Sphagnurus paluster 	'' – [[soo-kobarheinik]]
*''[[	Spongiporus floriformis 	]]'' 
*''[[	Steccherinum lacerum 	]]'' 
*''[[	Stropharia albonitens 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe rancida 	]]'' 
*''[[	Thelephora anthocephala 	]]'' 
*''	Thelephora caryophyllea 	'' – [[nelk-lehternahkis]]
*''	Thelephora penicillata 	'' – [[pintseljas lehternahkis]]
*''	Tricholoma orirubens 	'' – [[punetav heinik]]
*''	Tricholoma populinum 	'' – [[papliheinik]]
*''[[	Tuber rapaeodorum 	]]'' 
*''[[	Tulostoma fimbriatum 	]]'' 
*''	Verpa bohemica 	'' – [[kurrel]]
*''[[	Volvariella pusilla 	]]'' 
*''[[	Volvariella volvacea 	]]'' 
*''	Xylobolus frustulatus 	'' – [[tammenahkis]]
}}

==Haruldased liigid (''R'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus comtulus 	]]'' 
*''[[	Agaricus urinascens 	]]'' 
*''[[	Aleurodiscus amorphus 	]]'' 
*''	Amanita battarrae 	'' – [[kahevärviline kärbseseen]]
*''Amanita strobiliformis 	'' – [[loor-kärbseseen]]
*''	Amyloporia sinuosa 	'' – [[näätskorgik]]
*''Antrodia heteromorpha 	'' – [[labürintjas korgik]]
*''Antrodiella romellii 	'' – [[Romelli antrodiell]]
*''	Antrodiella serpula 	'' – [[lepa-antrodiell]]
*''	Asterophora lycoperdoides 	'' – [[tolmav parasiitlehik]]
*''[[	Atheniella adonis 	]]'' 
*''[[	Atheniella leptophylla 	]]'' 
*''	Aurantiporus fissilis 	'' – [[rasune konttümak]]
*''	Auricularia mesenterica 	'' – [[karvane kõrvtarrik]]
*''[[	Balsamia platyspora 	]]'' 
*''[[	Balsamia vulgaris 	]]'' 
*''[[	Bolbitius reticulatus 	]]'' 
*''[[	Botryobasidium candicans 	]]'' 
*''[[	Botryobasidium laeve 	]]'' 
*''[[	Botryobasidium obtusisporum 	]]'' 
*''[[	Botryobasidium pruinatum 	]]'' 
*''[[	Botryobasidium vagum 	]]'' 
*''[[	Bulbillomyces farinosus 	]]'' 
*''[[	Butyrea luteoalba 	]]'' 
*''[[	Caloboletus calopus 	]]'' 
*''	Calocera furcata 	'' – [[harkjas sarvik]]
*''[[	Calonarius rufo-olivaceus 	]]'' 
*''	Caloscypha fulgens 	'' – [[säraliudik]]
*''[[	Calyptella capula 	]]'' 
*''[[	Calyptella flos-albus 	]]'' 
*''[[	Cantharellopsis prescotii 	]]'' 
*''	Ceriporia reticulata 	'' – [[valge võrkpoorik]]
*''[[	Ceriporia viridans 	]]'' 
*''[[	Ceriporiopsis mucida 	]]'' 
*''	Chamaemyces fracidus 	'' – [[säärissirmik]]
*''	Chlorencoelia versiformis 	'' – [[oliivkõrv]]
*''	Chlorociboria aeruginosa 	'' – [[suur rohetiksik]]
*''	Cinereomyces lindbladii 	'' – [[hall sametkorgik]]
*''	Clavaria argillacea 	'' – [[nõmmtõlvik]]
*''[[	Clavaria falcata 	]]'' 
*''	Clavulinopsis corniculata 	'' – [[sarvklavulinopsis]]
*''	Climacodon septentrionalis 	'' – [[kobar-põhjanarmik]]
*''[[	Clitocybe agrestis 	]]''
*''[[	Clitopilus nitellinus 	]]'' 
*''[[	Conferticium ochraceum 	]]'' 
*''[[	Coniophora olivacea 	]]'' 
*''[[	Coprinellus flocculosus 	]]'' 
*''	Coprinopsis nivea 	'' – [[lumitindik]]
*''[[	Cordyceps capitata 	]]'' 
*''	Cordyceps militaris 	'' – [[harilik kedristõlvik]]
*''[[	Coriolopsis gallica 	]]'' 
*''[[	Cortinarius acutus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius casimiri 	]]'' 
*''[[	Cortinarius croceus var. croceus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius malachius 	]]'' 
*''[[	Cortinarius orellanus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius saniosus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius uraceus 	]]'' 
*''[[	Crepidotus applanatus 	]]'' 
*''	Cuphophyllus pratensis 	'' – [[aas-võlvnutt]]
*''[[	Cuphophyllus russocoriaceus 	]]'' 
*''[[	Cyanoboletus pulverulentus 	]]'' 
*''	Cystodermella cinnabarina 	'' – [[kinaverpunane pisisirmik]]
*''[[	Dacrymyces chrysocomus 	]]'' 
*''	Daedaleopsis tricolor 	'' – [[värviline lehtervahelik]]
*''[[	Deconica coprophila 	]]'' 
*''[[	Deconica merdaria 	]]'' 
*''[[	Deconica montana 	]]'' 
*''[[	Dendrothele acerina 	]]'' 
*''[[	Dendrothele alliacea 	]]'' 
*''	Dentipellis fragilis '' – [[õrn narmnahkis]]
*''[[	Descolea alba 	]]'' 
*''	Diplomitoporus flavescens '' – [[männikorgik]]
*''	Discina ancilis 	'' – [[ketas-kogritsliudik]]
*''	Disciotis venosa 	'' – [[mürkelliudik]]
*''[[	Entoloma asprellum 	]]'' 
*''[[	Entoloma byssisedum 	]]'' 
*''[[	Entoloma chalybeum 	]]'' 
*''[[	Entoloma elodes 	]]'' 
*''[[	Entoloma euchroum 	]]'' 
*''[[	Entoloma excentricum 	]]'' 
*''[[	Entoloma juncinum 	]]'' 
*''[[	Entoloma pleopodium 	]]'' 
*''[[	Entoloma rhodocylix 	]]'' 
*''[[	Entoloma serrulatum 	]]'' 
*''[[	Exidia glandulosa 	]]'' 
*''	Exidia thuretiana 	'' – [[valge süldik]]
*''[[	Faerberia carbonaria 	]]'' 
*''Fistulina hepatica '' – [[maksak]]
*''[[	Flammulaster carpophilus 	]]'' 
*''[[	Galerina nana 	]]'' 
*''	Galerina paludosa 	'' – [[sootanuk]]
*''[[	Galerina sphagnorum 	]]'' 
*''[[	Galerina stylifera 	]]'' 
*''[[	Galerina triscopa 	]]'' 
*''	Ganoderma lucidum 	'' – [[lakkvaabik]]
*''[[	Ganoderma pfeifferi 	]]'' 
*''[[	Ganoderma resinaceum 	]]'' 
*''	Geastrum fimbriatum 	'' – [[ripsmeline maatäht]]
*''[[	Geastrum quadrifidum 	]]'' 
*''[[	Genea fragrans 	]]'' 
*''[[	Genea lespiaultii 	]]'' 
*''[[	Genea verrucosa 	]]'' 
*''[[	Geoglossum fallax 	]]'' 
*''	Geoglossum glabrum 	'' – [[soo-maakeel]]
*''	Geopora arenicola 	'' – [[liiv-kaevurliudik]]
*''[[	Gerronema xanthophyllum 	]]'' 
*''[[	Gliophorus psittacinus 	]]'' 
*''[[	Gloeophyllum trabeum 	]]'' 
*''[[	Glutinoglossum glutinosum 	]]'' 
*''	Gomphidius glutinosus 	'' – [[pihkane liimik]]
*''	Gomphidius maculatus 	'' – [[lehiseliimik]]
*''	Gomphidius roseus 	'' – [[roosa liimik]]
*''[[	Guepinia helvelloides 	]]'' 
*''	Gymnopus foetidus 	'' – [[oksa-roisknööbik]]
*''	Gyrodon lividus 	'' – [[lepapuravik]]
*''[[	Gyrophanopsis polonensis 	]]'' 
*''	Gyroporus castaneus 	'' – [[kastanpäkk]]
*''	Gyroporus cyanescens '' – [[sinipäkk]]
*''[[	Hebeloma pumilum 	]]'' 
*''[[	Hebeloma pusillum 	]]'' 
*''	Helvella lacunosa 	'' – [[tume helvell]]
*''[[	Helvella solitaria 	]]'' 
*''[[	Helvella sublicia 	]]'' 
*''[[	Hemimycena subtilis 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia fluxilis 	]]'' 
*''[[	Hydnoporia tabacina 	]]'' 
*''[[	Hydnotrya cerebriformis 	]]'' 
*''[[	Hydnotrya michaelis 	]]'' 
*''[[	Hydnotryopsis suevica 	]]'' 
*''[[	Hydropodia subalpina 	]]'' 
*''	Hygrocybe acutoconica 	'' – [[kollane vesinutt]]
*''[[	Hygrocybe chlorophana 	]]'' 
*''	Hygrocybe coccinea 	'' – [[veri-vesinutt]]
*''[[	Hygrocybe punicea 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe quieta 	]]'' 
*''[[	Hygrophoropsis pallida 	]]'' 
*''	Hygrophorus discoideus 	'' – [[ketas-limanutt]]
*''[[	Hygrophorus poetarum 	]]'' 
*''[[	Hygrophorus pudorinus 	]]'' 
*''	Hygrophorus russula 	'' – [[pilvik-limanutt]]
*''[[	Hypholoma elongatum 	]]'' 
*''[[	Hypholoma polytrichi 	]]'' 
*''[[	Hypholoma subericaeum 	]]'' 
*''[[	Hypholoma udum 	]]'' 
*''[[	Inocybe acuta 	]]'' 
*''[[	Inocybe godeyi 	]]'' 
*''[[	Inocybe haemacta 	]]'' 
*''[[	Inocybe personata 	]]'' 
*''[[	Inonotus cuticularis 	]]'' 
*''	Inonotus hispidus 	'' – [[karvane pässik]]
*''	Inonotus obliquus 	'' – [[must pässik]]
*''[[	Inosperma adaequatum 	]]'' 
*''	Irpex lacteus 	'' – [[valge hammik]]
*''	Junghuhnia nitida 	'' – [[ookerjas nääts]]
*''[[	Lactarius acerrimus 	]]'' 
*''	Lactarius acris 	'' – [[roosapiimane riisikas]]
*''[[	Lactarius albocarneus 	]]'' 
*''	Lactarius chrysorrheus 	'' – [[kuldpiimane riisikas]]
*''	Lactarius lilacinus 	'' – [[lepariisikas]]
*''[[	Lactarius picinus 	]]'' 
*''	Lactarius trivialis 	'' – [[tavariisikas]]
*''	Leccinum vulpinum 	'' – [[palupuravik]]
*''	Lentinus tigrinus 	'' – [[tiiger-hammaslehik]]
*''	Leucocortinarius bulbiger 	'' – [[ebavöödik]]
*''	Lichenomphalia umbellifera 	'' – [[turba-sõlgsamblik]]
*''[[	Lycoperdon echinatum 	]]'' 
*''[[	Macrotyphula fistulosa var. fistulosa 	]]'' 
*''[[	Macrotyphula juncea 	]]'' 
*''[[	Melanophyllum haematospermum 	]]'' 
*''	Meruliopsis taxicola 	'' – [[männi-ebatarrik]]
*''[[	Microstoma protractum 	]]'' 
*''	Morchella conica 	'' – [[kuhikmürkel]]
*''	Morchella esculenta 	'' – [[ümarmürkel]]
*''[[	Morchella gigas 	]]'' 
*''[[	Mycena atroalba 	]]'' 
*''[[	Mycena clavularis 	]]'' 
*''[[	Mycena crocata 	]]'' 
*''[[	Mycena flavescens 	]]'' 
*''[[	Mycena olivaceomarginata 	]]'' 
*''[[	Mycena plumipes 	]]'' 
*''[[	Narcissea patouillardii 	]]'' 
*''	Nidularia deformis 	'' – [[suur pesaseen]]
*''[[	Noblesia crocea 	]]'' 
*''	Onygena corvina 	'' – [[sule-keratiiniseen]]
*''	Onygena equina 	'' – [[kabja-keratiiniseen]]
*''	Oxyporus corticola 	'' – [[haavatarjak]]
*''[[	Oxyporus obducens 	]]'' 
*''[[	Pachyphlodes citrina 	]]'' 
*''[[	Pachyphlodes melanoxantha 	]]'' 
*''	Panaeolus papilionaceus 	'' – [[kahkjas sõnnikuseen]]
*''[[	Panaeolus semiovatus 	]]'' 
*''	Panellus violaceofulvus 	'' – [[lilla panell]]
*''	Panus conchatus 	'' – [[kasemütsak]]
*''[[	Paxillus rubicundulus 	]]'' 
*''	Peziza ammophila 	'' – [[luiteliudik]]
*''[[	Peziza saniosa 	]]'' 
*''	Phaeolepiota aurea 	'' – [[kuldmampel]]
*''[[	Phaeomarasmius erinaceus 	]]'' 
*''[[	Phlebia rufa 	]]'' 
*''[[	Pholiota adiposa s.str. 	]]'' 
*''[[	Phylloporus pelletieri 	]]'' 
*''	Physisporinus vitreus 	'' – [[klaasjas lodupoorik]]
*''[[	Pisolithus arhizus 	]]'' 
*''[[	Plectania melastoma 	]]'' 
*''	Plicaturopsis crispa 	'' – [[kähar lehvikvoldik]]
*''[[	Pluteus ephebeus 	]]'' 
*''[[	Pluteus petasatus 	]]''
*''[[	Pluteus phlebophorus 	]]'' 
*''[[	Podosordaria tulasnei 	]]'' 
*''	Polyporus tuberaster 	'' – [[mugultorik]]
*''	Porodaedalea pini 	'' – [[männitaelik]]
*''[[	Porostereum spadiceum 	]]'' 
*''[[	Porphyrellus porphyrosporus 	]]'' 
*''[[	Psathyrella corrugis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella microrhiza 	]]'' 
*''[[	Psathyrella noli-tangere 	]]'' 
*''[[	Pseudoboletus parasiticus 	]]'' 
*''[[	Pseudomerulius aureus 	]]'' 
*''[[	Pseudosperma squamatum 	]]'' 
*''[[	Ptychogaster albus 	]]'' 
*''	Pycnoporus cinnabarinus 	'' – [[punapoorik]]
*''[[	Ramaria flava 	]]'' 
*''[[	Ramaria formosa 	]]'' 
*''[[	Rhizocybe pruinosa 	]]'' 
*''[[	Russula amoenicolor 	]]''
*''[[	Russula amoenolens 	]]'' 
*''	Russula caerulea 	'' – [[sinipilvik]]
*''[[	Russula curtipes 	]]'' 
*''	Russula rhodopus 	'' – [[punajalg-pilvik]]
*''[[	Serpula himantioides 	]]'' 
*''[[	Singerocybe phaeophthalma 	]]'' 
*''	Sparassis crispa 	'' – [[kährikseen]]
*''[[	Spongipellis ambiens 	'' 
*''	Steccherinum fimbriatum 	'' – [[ripsmeline oganahkis]]
*''[[	Strobilomyces strobilaceus 	]]'' 
*''	Stropharia hornemannii 	'' – [[täpiline värvik]]
*''[[	Stropharia pseudocyanea 	]]'' 
*''	Suillus cavipes 	'' – [[lehise-õõspuravik]]
*''[[	Suillus placidus 	]]'' 
*''[[	Thaxterogaster eburneus 	]]'' 
*''	Thaxterogaster multiformis 	'' – [[muutlik vöödik]]
*''[[	Thuemenidium atropurpureum 	]]'' 
*''[[	Tolypocladium longisegmentatum 	]]'' 
*''	Trametes pubescens 	'' – [[pehme tagel]]
*''	Trichaptum biforme 	'' – [[kasekõbjuk]]
*''[[	Tricholoma aurantium 	]]'' 
*''	Tricholoma columbetta 	'' – [[tuviheinik]] 
*''	Tricholoma pessundatum 	'' – [[näsaline heinik]]
*''[[	Tricholoma sejunctum 	]]'' 
*''	Tricholomopsis decora 	'' – [[kuld-puiduheinik]]
*''[[	Tuber albidum 	]]'' 
*''[[	Tuber dryophilum 	]]'' 
*''[[	Tuber maculatum 	]]'' 
*''	Tulostoma brumale 	'' – [[hiline luiteseen]]
*''[[	Typhula ishikariensis 	]]'' 
*''[[	Typhula quisquiliaris 	]]'' 
*''	Urnula craterium 	'' – [[pagana-urnseen]]
*''[[	Veluticeps abietina 	]]'' 
*''	Verpa conica 	'' – [[harilik sõrmkübarseen]]
*''[[	Vibrissea truncorum 	]]'' 
*''	Volvariella bombycina 	'' – [[puidu-tupplehik]]
*''	Volvariella hypopithys 	'' – [[valge tupplehik]]
*''	Volvariella murinella 	'' – [[hall tupplehik]]
*''[[	Volvariella taylorii 	]]'' 
*''	Xerula pudens 	'' – [[harjas-ebakõrges]]
}}

==Puuduliku andmestikuga, aga kategooriatesse ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' kuuluvad liigid (''I'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Amphinema diadema 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella semisupina 	]]'' – 
*''[[	Ceratobasidium cornigerum 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Colacogloea peniophorae 	]]'' – 
*''[[	Coltricia cinnamomea 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella granulosa 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces microsporus 	]]'' – 
*''[[	Dacryonaema rufum 	]]'' – 
*''[[	Deconica subviscida 	]]'' – 
*''[[	Entoloma sinuatum 	]]'' – 
*''[[	Fuscoporia ferrea 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma radicosum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus hypothejus 	]]'' – 
*''[[	Hyphoderma obtusiforme 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Hypochnicium cymosum 	]]'' – 
*''[[	Lentaria byssiseda 	]]'' – 
*''[[	Leratiomyces squamosus 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon norvegicum 	]]'' – 
*''[[	Mensularia hastifera 	]]'' – 
*''[[	Mycena pelianthina 	]]'' – 
*''[[	Myxomphalia maura 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella foliacea 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella mycetophiloides 	]]'' – 
*''[[	Phanerochaete jose-ferreirae 	]]'' – 
*''[[	Phellinus nigricans 	]]'' – 
*''[[	Pluteus godeyi 	]]'' – 
*''[[	Pluteus plautus 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia ochracea 	]]'' – 
*''[[	Russula chloroides 	]]'' – 
*''[[	Russula livescens 	]]'' – 
*''[[	Sarcoscypha coccinea 	]]'' – 
*''[[	Stypella subgelatinosa 	]]'' – 
*''[[	Suillosporium cystidiatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma equestre 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma squarrulosum 	]]'' – 
*''[[	Tuber nitidum 	]]'' – 
*''[[	Xenasmatella ardosiaca 	]]'' – 
}}

==Viited==
{{Viited}}

==Vaata ka==
* [[Eesti seente punane nimestik]]

[[Kategooria:Looduskaitse]]</text>
      <sha1>7706iu23xyoht40ixrzvda1scpo83ck</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142971</id>
      <parentid>7142970</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:32:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7142971</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="38221" sha1="brtx41iyit6j6nz5yeeb3yzopjs50z4" xml:space="preserve">[[Pilt:Koobalttorik1.jpg|pisi|[[Koobalttorik]] (''Terana coerulea'') on Poolas väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liik]]
[[Pilt:Loweomyces fractipes.jpg|pisi|''[[Loweomyces fractipes]]'' on Poolas väljasuremisohus liik]]
[[Pilt:Valkjas tardservik1.jpg|pisi|[[Valkjas tardservik]] (''Hohenbuehelia petaloides'') on Poolas ohualdis liik]]
[[Pilt:Deconica coprophila1.jpg|pisi|''[[Deconica coprophila]]'' on Poolas haruldane liik]]

Alljärgnevates nimekirjades on Poola punase nimestiku seened 2006. aasta seisuga.&lt;ref&gt;https://www.grzyby.pl/czerwona-lista-skorowidz-lat.htm&lt;/ref&gt;

==Poola punase nimestiku ohustatuse kategooriad==
*Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud (''Ex'')
*Väljasuremisohus (''E'')
*Ohualtid (''V'')
*Haruldased (''R'')
*Puuduliku andmestikuga, aga kategooriates ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' (''I'')&lt;ref&gt;[https://www.researchgate.net/profile/Malgorzata_Bak/publication/267625509_Red_list_of_the_algae_in_Poland/links/5ec2a647299bf1c09ac4f89d/Red-list-of-the-algae-in-Poland.pdf Red list of plants and fungi in Poland]&lt;/ref&gt;

==Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liigid (''Ex'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Aleurodiscus aurantius 	]]''
*''[[	Amanita caesarea 	]]''
*''[[	Amylocorticium subsulphureum 	]]''
*''[[	Baltazaria galactina 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium pulchrum 	]]'' 
*''[[	Chamonixia caespitosa 	]]'' 
*''[[	Colacogloea effusa 	]]'' 
*''[[	Corticium macrosporopsis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bulbosus 	]]'' 
*''[[	Cystobasidium fimetarium 	]]'' 
*''[[	Cytidiella albida 	]]'' 
*''[[	Dendrominia dryina 	]]'' 
*''[[	Eichleriella alliciens 	]]'' 
*''[[	Eichleriella leucophaea 	]]'' 
*''[[	Exidia badioumbrina 	]]'' 
*''[[	Exidia umbrinella 	]]'' 
*''[[	Gautieria morchelliformis 	]]'' 
*''	Geastrum berkeleyi 	'' – [[Berkeley maatäht]]
*''	Gloiodon strigosus 	'' – [[harjasnarmik]]
*''[[	Helicogloea graminicola 	]]'' 
*''[[	Hydnellum glaucopus 	]]'' 
*''[[	Hydnellum scrobiculatum 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ceracea 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe spadicea 	]]'' 
*''[[	Hyphodermella corrugata 	]]'' 
*''[[	Hypochnella violacea 	]]'' 
*''[[	Hysterangium hessei 	]]'' 
*''[[	Lentaria afflata 	]]'' 
*''[[	Lepiota erminea 	]]'' 
*''[[	Lepiota lilacea 	]]'' 
*''[[	Lepiota parvannulata 	]]'' 
*''[[	Mycorrhaphium pusillum 	]]'' 
*''[[	Octaviania neuhoffii 	]]'' 
*''[[	Phellodon confluens 	]]'' 
*''[[	Phlebia bresadolae 	]]'' 
*''	Phlebia subochracea 	'' – [[ere tardnahkis]]
*''[[	Phlebiopsis crassa 	]]'' 
*''[[	Protodontia fascicularis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella bifrons 	]]'' 
*''[[	Ramaricium albo-ochraceum 	]]''  
*''[[	Rhizoctonia terrigena 	]]'' 
*''	Russula intermedia 	'' – [[Lundelli pilvik]]
*''[[	Scytinostroma odoratum 	]]''
*''[[	Septobasidium carestianum 	]]''  
*''[[	Septobasidium fuscoviolaceum 	]]''  
*''[[	Terana caerulea 	]]'' 
*''[[	Tremella exigua 	]]'' 
*''[[	Tremella indecorata 	]]'' 
*''	Tricholoma fucatum 	'' – [[habras heinik]]
*''[[	Tricholoma luridum 	]]''
*''	Tuber aestivum 	'' – [[suvitrühvel]]
}}

==Väljasuremisohus liigid (''E'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''	Abortiporus biennis 	'' – [[ebardtorik]]
*''[[	Abortiporus fractipes 	]]'' 
*''[[	Agaricus placomyces 	]]'' 
*''[[	Agrocybe firma 	]]'' 
*''	Albatrellus confluens 	'' – [[kimp-lambaseenik]]
*''	Albatrellus ovinus 	'' – [[harilik lambaseenik]]
*''[[	Albatrellus subrubescens 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum disciforme 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum subcruentatum 	]]'' 
*''[[	Aleurodiscus cerussatus 	]]'' 
*''[[	Alloclavaria purpurea 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium cebennense 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium subincarnatum 	]]'' 
*''	Amylocystis lapponica 	'' – [[poropoorik]]
*''	Anomoporia bombycina 	'' – [[lilla marlpoorik]]
*''[[	Anthoporia albobrunnea 	]]'' 
*''	Antrodiella citrinella 	'' – [[sidrunkollane antrodiell]]
*''[[	Antrodiella foliaceodentata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia lobata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia oniscus 	]]'' 
*''[[	Arrhenia philonotis 	]]'' 
*''	Arrhenia retiruga 	'' – [[tanu-samblalehik]]
*''[[	Arrhenia spathulata 	]]'' 
*''	Asterodon ferruginosus 	'' – [[liibuv narmastaelik]]
*''	Asterostroma cervicolor 	'' – [[Massee põdranahkis]]
*''	Astraeus hygrometricus 	'' – [[baromeeterseen]]
*''[[	Aureoboletus gentilis 	]]'' 
*''[[	Battarrea phalloides 	]]'' 
*''[[	Boidinia furfuracea 	]]'' 
*''	Boletopsis grisea 	'' – [[hall hundiseenik]]
*''	Boletopsis leucomelaena 	'' – [[must hundiseenik]]
*''[[	Boletus aereus 	]]'' 
*''[[	Boreostereum radiatum 	]]'' 
*''[[	Bovista aestivalis 	]]'' 
*''[[	Bovista graveolens 	]]'' 
*''[[	Brunneoporus malicola 	]]'' 
*''[[	Buchwaldoboletus hemichrysus 	]]'' 
*''Butyriboletus fechtneri 	'' – [[Fechtneri kivipuravik]]
*''[[	Butyriboletus regius 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium atrovirens 	]]'' 
*''[[	Calcipostia guttulata 	]]'' 
*''[[	Calocera glossoides 	]]'' 
*''[[	Calonarius aureofulvus 	]]'' 
*''[[	Calvatia candida 	]]'' 
*''[[	Calvatia cyathiformis 	]]'' 
*''[[	Calyptella campanula 	]]'' 
*''[[	Cantharellus friesii 	]]'' 
*''	Catathelasma imperiale 	'' – [[hiidloorik]]
*''[[	Cerinomyces tortus 	]]'' 
*''[[	Cerioporus stereoides 	]]'' 
*''	Ceriporia purpurea 	'' – [[punane võrkpoorik]]
*''	Ceriporiopsis subvermispora 	'' – [[härmpoorik]]
*''[[	Chroogomphus helveticus 	]]'' 
*''[[	Chrysomphalina chrysophylla 	]]'' 
*''[[	Clavaria fumosa 	]]'' 
*''[[	Clavaria zollingeri 	]]'' 
*''	Clavariadelphus truncatus 	'' – [[tömp tõlvharik]]
*''[[	Clavulicium macounii 	]]'' 
*''[[	Clitocybe paropsis 	]]'' 
*''[[	Clitocybe subcordispora 	]]'' 
*''[[	Conferticium ravum 	]]'' 
*''[[	Conocybe ambigua 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis canoceps 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis narcotica 	]]'' 
*''	Coprinus sterquilinus 	'' – [[sõnniku-soomustindik]]
*''[[	Cortinarius alnetorum 	]]'' 
*''[[	Cortinarius balaustinus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bataillei 	]]'' 
*''[[	Cortinarius dilutus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius fulvescens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melanotus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melleopallens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius opimus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius privignoides 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rigens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rubricosus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius spadiceus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius stemmatus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius tabularis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triformis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triumphans 	]]'' 
*''[[	Cortinarius umbrinolens 	]]'' 
*''[[	Cotylidia pannosa 	]]'' 
*''[[	Cotylidia undulata 	]]'' 
*''[[	Cristinia helvetica 	]]'' 
*''	Crustoderma dryinum 	'' – [[ookernahkis]]
*''[[	Crustodontia chrysocreas 	]]'' 
*''[[	Crustomyces subabruptus 	]]'' 
*''[[	Crystallicutis serpens 	]]'' 
*''[[	Cyathus stercoreus 	]]'' 
*''	Cyclocybe cylindracea 	'' – [[lõuna-põldseen]]
*''[[	Cystoagaricus populinus 	]]'' 
*''	Cytidia salicina 	'' – [[pajunahkis]]
*''[[	Dacrymyces ovisporus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces variisporus 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus karstenii 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus sudans 	]]'' 
*''[[	Deconica philipsii 	]]'' 
*''[[	Deconica phyllogena 	]]'' 
*''[[	Dendrocollybia racemosa 	]]'' 
*''[[	Dendrocorticium polygonioides 	]]'' 
*''[[	Dendrothele commixta 	]]'' 
*''[[	Dentipratulum bialoviesense 	]]'' 
*''[[	Desarmillaria tabescens 	]]'' 
*''[[	Dichomitus albidofuscus 	]]'' 
*''[[	Dictyopus junquilleus 	]]'' 
*''[[	Diplomitoporus crustulinus 	]]'' 
*''[[	Disciseda bovista 	]]'' 
*''[[	Disciseda candida 	]]'' 
*''[[	Ditangium cerasi 	]]'' 
*''[[	Ditiola peziziformis 	]]'' 
*''[[	Ditiola radicata 	]]'' 
*''[[	Echinoderma jacobi 	]]'' 
*''[[	Efibulella deflectens 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces anthracinus 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces cyanosporus 	]]''  
*''[[	Elaphomyces papillatus 	]]'' 
*''	Elmerina caryae 	'' – [[harilik tardpoorik]]
*''[[	Entocybe pseudoturbida 	]]'' 
*''[[	Entocybe turbida 	]]'' 
*''[[	Entoloma atromarginatum 	]]'' 
*''	Entoloma bloxamii 	'' – [[Bloxami punalehik]]
*''[[	Entoloma clandestinum 	]]'' 
*''[[	Entoloma griseocyaneum 	]]'' 
*''[[	Entoloma placidum 	]]'' 
*''[[	Entoloma prunuloides 	]]'' 
*''[[	Entoloma rhombisporum 	]]'' 
*''[[	Entoloma strigosissimum 	]]'' 
*''[[	Eocronartium muscicola 	]]'' 
*''[[	Epithele typhae 	]]'' 
*''	Erastia salmonicolor 	'' – [[lõhepoorik]]
*''[[	Erythricium laetum 	]]'' 
*''	Exidia candida 	'' – [[kõhrsüldik]]
*''[[	Exidia candida var. cartilaginea 	]]''  
*''[[	Exidia repanda 	]]''
*''[[	Exidiopsis effusa 	]]'' 
*''	Flavidoporia pulvinascens 	'' – [[haavakorgik]]
*''	Fomitopsis officinalis 	'' – [[lehisepess]]
*''[[	Fomitopsis pulvina 	]]'' 
*''	Fomitopsis ramentacea 	'' – [[oksakorgik]]
*''[[	Fuscoporia torulosa 	]]''
*''	Fuscoporia viticola 	'' – [[helepruun taelik]]
*''[[	Galerina ampullaceocystis 	]]'' 
*''[[	Galerina badipes 	]]'' 
*''[[	Galerina jaapii 	]]'' 
*''[[	Gastrosporium simplex 	]]'' 
*''[[	Geastrum campestre 	]]'' 
*''[[	Geastrum corollinum 	]]'' 
*''[[	Geastrum elegans 	]]'' 
*''[[	Geastrum floriforme 	]]'' 
*''[[	Geastrum fornicatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum hungaricum 	]]'' 
*''[[	Geastrum minimum 	]]'' 
*''[[	Geastrum nanum 	]]'' 
*''	Geastrum rufescens 	'' – [[punakas maatäht]]
*''[[	Geastrum saccatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum striatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum triplex 	]]'' 
*''[[	Gelatoporia pannocincta 	]]'' 
*''[[	Gliophorus perplexus 	]]'' 
*''[[	Gloeocystidiellum convolvens 	]]''  
*''[[	Gloioxanthomyces vitellinus 	]]'' 
*''	Gomphus clavatus 	'' – [[vurrik]]
*''[[	Guepiniopsis buccina 	]]'' 
*''[[	Gymnopilus flavus 	]]'' 
*''	Gymnopilus picreus 	'' – [[tume tulinutt]]
*''[[	Gymnopilus stabilis 	]]'' 
*''[[	Gymnopus ocior 	]]'' 
*''[[	Gymnopus putillus 	]]'' 
*''	Hapalopilus croceus 	'' – [[krookuspruunik]]
*''	Hemileccinum impolitum 	'' – [[kollane kivipuravik]]
*''[[	Hemimycena crispata 	]]'' 
*''	Hemipholiota heteroclita 	'' – [[lõhna-ebamampel]]
*''	Hemistropharia albocrenulata 	'' – [[täkiline ebamampel]]
*''	Hericium erinaceus 	'' – [[lõvilakk-korallnarmik]]
*''[[	Hericium flagellum 	]]'' 
*''	Hermanssonia centrifuga 	'' – [[volt-tardnahkis]]
*''[[	Heteroradulum deglubens 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia longipes 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia reniformis 	]]'' 
*''[[	Hyalodon piceicola 	]]'' 
*''[[	Hydnangium carneum 	]]'' 
*''	Hydnellum aurantiacum 	'' – [[kuld-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum auratile 	'' – [[porgand-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum caeruleum 	'' – [[sini-kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum compactum 	]]'' 
*''[[	Hydnellum concrescens 	]]'' 
*''Hydnellum ferrugineum 	'' – [[pruun kübarnarmik]]
*''	Hydnellum geogenium 	'' – [[väävel-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum peckii 	'' – [[Pecki kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum suaveolens 	]]'' 
*''[[	Hydnoporia corrugata 	]]'' 
*''[[	Hydropus atramentosus 	]]'' 
*''[[	Hydropus marginellus 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe aurantiosplendens 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ingrata 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe insipida 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe intermedia 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe mucronella 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ovina 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe parvula 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe reidii 	]]'' 
*''[[	Hygrophorus hyacinthinus 	]]'' 
*''[[	Hymenochaete cinnamomea 	]]'' 
*''	Hymenochaete fuliginosa 	'' – [[tume tubaknahkis]]
*''[[	Hymenogaster olivaceus 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeoides 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeum 	]]'' 
*''[[	Hysterangium separabile 	]]'' 
*''[[	Inocybe abjecta 	]]'' 
*''[[	Inocybe glabripes 	]]'' 
*''[[	Inocybe paludinella 	]]'' 
*''[[	Inocybe putilla 	]]'' 
*''[[	Inocybe rufoalba 	]]'' 
*''[[	Inocybe xanthomelas 	]]'' 
*''[[	Irpicodon pendulus 	]]'' 
*''	Junghuhnia collabens 	'' – [[pruun nääts]]
*''[[	Kavinia alboviridis 	]]'' 
*''[[	Kavinia himantia 	]]'' 
*''[[	Kneiffiella abdita 	]]'' 
*''[[	Laccaria maritima 	]]'' 
*''	Lactarius controversus 	'' – [[roosa riisikas]]
*''[[	Lactarius insulsus 	]]'' 
*''[[	Lactarius lacunarum 	]]'' 
*''Lactarius repraesentaneus 	'' – [[tore riisikas]]
*''	Lactarius resimus 	'' – [[valge riisikas]]
*''[[	Lactarius sphagneti 	]]'' 
*''	Lactarius zonarioides 	'' – [[Bresadola riisikas]]
*''	Lactarius violascens 	'' – [[lillakas riisikas]]
*''[[	Laeticutis cristata 	]]'' 
*''[[	Leccinum rotundifoliae 	]]'' 
*''[[	Lentinellus flabelliformis 	]]'' 
*''	Lentinellus vulpinus 	'' – [[rebaslentinell]]
*''[[	Lepiota echinella 	]]'' 
*''	Lepiota grangei 	'' – [[rohe-harisirmik]]
*''[[	Lepiota griseovirens 	]]'' 
*''[[	Lepiota tomentella 	]]'' 
*''	Leptoporus mollis 	'' – [[kuuse-lillatümak]]
*''[[	Leucopaxillus paradoxus 	]]'' 
*''	Leucopaxillus salmonifolius 	'' – [[lõhe-lehtervahelik]]
*''[[	Litschauerella clematitis 	]]'' 
*''[[	Lobulicium occultum 	]]'' 
*''[[	Lulesia fallax 	]]'' 
*''[[	Lulesia obscura 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon decipiens 	]]''
*''[[	Lycoperdon ericaeum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon marginatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon radicatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon turneri 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum deliberatum 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum transforme 	]]'' 
*''[[	Marasmius limosus 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium leucoxanthum 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium luridum 	]]'' 
*''[[	Melanophyllum eyrei 	]]'' 
*''[[	Montagnea radiosa 	]]'' 
*''[[	Mucronella calva 	]]'' 
*''[[	Muscinupta laevis 	]]'' 
*''[[	Mycena aciculata 	]]'' 
*''[[	Mycena belliae 	]]'' 
*''[[	Mycena concolor 	]]'' 
*''[[	Mycena excisa 	]]'' 
*''[[	Mycena latifolia 	]]'' 
*''[[	Mycena supina 	]]'' 
*''[[	Mycena tenerrima 	]]'' 
*''[[	Mycena urania 	]]''
*''[[	Mycena xantholeuca 	]]'' 
*''[[	Mycenella lasiosperma 	]]'' 
*''	Mycoacia aurea 	'' – [[kuld-vahanarmik]]
*''	Mycoacia fuscoatra 	'' – [[tumenev vahanarmik]]
*''[[	Mycoacia gilvescens 	]]'' 
*''[[	Mycoacia livida 	]]'' 
*''[[	Mycocalia denudata 	]]'' 
*''[[	Myriostoma coliforme 	]]'' 
*''[[	Naohidea sebacea 	]]'' 
*''[[	Neofavolus alveolaris 	]]'' 
*''[[	Neolentinus schaefferi 	]]'' 
*''[[	Omphaliaster asterosporus 	]]'' 
*''	Onnia leporina 	'' – [[kuuse-jänesepäss]]
*''[[	Osteina obducta 	]]'' 
*''	Osteina undosa 	'' – [[lainjasservaline tümak]]
*''[[	Oudemansiella melanotricha 	]]'' 
*''	Panellus ringens 	'' – [[talipanell]]
*''[[	Peniophora lilacea 	]]'' 
*''[[	Peniophora piceae 	]]'' 
*''[[	Peniophora pithya 	]]'' 
*''[[	Phaeomarasmius rimulincola 	]]'' 
*''[[	Phaeophlebiopsis ravenelii 	]]'' 
*''[[	Phaeotremella simplex 	]]'' 
*''[[	Phallogaster saccatus 	]]'' 
*''[[	Phallus indusiatus 	]]'' 
*''[[	Phellinidium ferrugineofuscum 	]]'' 
*''	Phellinus lundellii 	'' – [[Lundelli taelik]]
*''[[	Phellinus populicola 	]]'' 
*''	Phellinus tremulae 	'' – [[haavataelik]]
*''	Phellodon connatus 	'' – [[pruun vöötnarmik]]
*''	Phellodon fuligineoalbus 	'' – [[pruunikas vöötnarmik]]
*''	Phellodon tomentosus 	'' – [[viltjas vöötnarmik]]
*''[[	Phellodon violascens 	]]'' 
*''	Phellopilus nigrolimitatus 	'' – [[joontaelik]]
*''[[	Phlebia lilascens 	]]'' 
*''[[	Phlebia serialis 	]]'' 
*''[[	Phlebia subserialis 	]]'' 
*''[[	Phlegmacium balteatocumatile 	]]'' 
*''	Phleogena faginea 	'' – [[puidunui]]
*''[[	Pholiota conissans 	]]'' 
*''[[	Pholiota henningsii 	]]'' 
*''[[	Pholiota squarrosoides 	]]'' 
*''[[	Physisporinus crocatus 	]]'' 
*''[[	Picipes melanopus 	]]'' 
*''[[	Picipes rhizophilus 	]]'' 
*''	Pleurotus calyptratus 	'' – [[rõngasservik]]
*''[[	Pluteus aurantiorugosus 	]]'' 
*''[[	Pluteus pseudorobertii 	]]'' 
*''[[	Pluteus pusillulus 	]]'' 
*''[[	Podofomes trogii 	]]'' 
*''	Poronia punctata 	'' – [[täpiline jalgnööbik]]
*''	Porotheleum fimbriatum 	'' – [[kiudservaline poroteel]]
*''[[	Postia balsamea 	]]''
*''[[	Postia lowei 	]]'' 
*''[[	Protostropharia luteonitens 	]]'' 
*''	Psathyrella ammophila 	'' – [[luitepsatürell]]
*''[[	Psathyrella cortinarioides 	]]'' 
*''[[	Psathyrella longicauda 	]]'' 
*''[[	Pseudoomphalina kalchbrenneri 	]]'' 
*''[[	Pseudoporpoloma pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Pseudospongipellis delectans 	]]'' 
*''[[	Pseudotremella moriformis 	]]'' 
*''[[	Psilocybe atrobrunnea 	]]'' 
*''[[	Psilocybe medullosa 	]]'' 
*''[[	Psilocybe paupera 	]]'' 
*''	Punctularia strigosozonata 	'' – [[lõunanahkis]]
*''	Pycnoporellus alboluteus 	'' – [[liibuv roostetorik]]
*''[[	Raduliporus aneirinus 	]]'' 
*''[[	Ramaria aurea 	]]'' 
*''	Ramaria botrytis 	'' – [[punalatv-harik]]
*''	Ramaria gracilis 	'' – [[aniisharik]]
*''[[	Ramaria obtusissima 	]]'' 
*''	Ramariopsis kunzei 	'' – [[valge ramariopsis]]
*''[[	Resiniporus resinascens 	]]''  
*''[[	Resinoporia sordida 	]]''
*''[[	Resupinatus vetlinianus 	]]'' 
*''[[	Rheubarbariboletus armeniacus 	]]''
*''[[	Rhizoctonia fusispora 	]]'' 
*''[[	Rhizoctonia sterigmatica 	]]'' 
*''	Rhodocollybia fodiens 	'' – [[juur-punakõrges]]
*''[[	Rhodocybe caelata 	]]'' 
*''[[	Rhodofomes roseus 	]]'' 
*''	Rhodonia placenta 	'' – [[lõhetümak]]
*''	Rhodotus palmatus 	'' – [[roosa võrkheinik]]
*''[[	Rubroboletus rhodoxanthus 	]]'' 
*''	Rubroboletus satanas 	'' – [[saatana-kivipuravik]]
*''[[	Russula alutacea 	]]'' 
*''[[	Russula emeticicolor 	]]'' 
*''[[	Russula gracillima 	]]'' 
*''[[	Russula pelargonia 	]]'' 
*''[[	Russula pungens 	]]'' 
*''[[	Saccosoma farinaceum 	]]'' 
*''	Sarcosoma globosum 	'' – [[limatünnik]]
*''[[	Scleroderma bovista 	]]'' 
*''[[	Scleroderma cepa 	]]'' 
*''[[	Scotomyces subviolaceus 	]]'' 
*''[[	Scutiger pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Sebacina dimitica 	]]'' 
*''[[	Sistotrema alboluteum 	]]'' 
*''	Sistotrema confluens 	'' – [[kübar-sistotreem]]
*''[[	Skeletocutis alutacea 	]]'' 
*''[[	Skvortzovia pinicola 	]]'' 
*''	Spathularia flavida 	'' – [[harilik pahtlik]]
*''[[	Spongipellis spumeus 	]]'' 
*''[[	Stereum ostrea 	]]'' 
*''[[	Stropharia melanosperma 	]]'' 
*''[[	Stypella grilletii 	]]'' 
*''[[	Stypella subhyalina 	]]'' 
*''[[	Stypella vermiformis 	]]'' 
*''[[	Subulicium lautum 	]]'' 
*''[[	Suillellus queletii 	]]'' 
*''[[	Suillus americanus f. sibiricus 	]]'' 
*''[[	Suillus flavidus 	]]'' 
*''[[	Suillus plorans 	]]'' 
*''[[	Suillus tridentinus 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe mephitica 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe murina 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe putida 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe striipilea 	]]'' 
*''[[	Thaxterogaster porphyropus 	]]'' 
*''[[	Trametopsis cervina 	]]'' 
*''[[	Tremella globispora 	]]'' 
*''[[	Trichaster melanocephalus 	]]'' 
*''	Trichoglossum hirsutum 	'' – [[karvane harjaskeel]]
*''	Tricholoma acerbum 	'' – [[rihvelheinik]]
*''	Tricholoma colossus 	'' – [[hiidheinik]]
*''	Tricholoma focale 	'' – [[sallheinik]]
*''[[	Tubaria confragosa 	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis borealis 	]]'' 
*''[[	Tulasnella hyalina 	]]'' 
*''[[	Tulosesus bisporus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus congregatus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus hiascens 	]]'' 
*''	Tulostoma kotlabae 	'' – [[Kotlaba luiteseen]]
*''[[	Tulostoma melanocyclum 	]]'' 
*''[[	Tulostoma squamosum 	]]'' 
*''[[	Tylospora fibrillosa 	]]'' 
*''[[	Veluticeps ambigua 	]]'' 
*''[[	Vitreoporus dichrous 	]]'' 
*''	Volvariella media 	'' – [[väike tupplehik]]
*''[[	Wynnella silvicola 	]]'' 
*''[[	Xenasma aurantiacum 	]]'' 
}}

==Ohualtid liigid (''V'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus dulcidulus 	]]'' 
*''[[	Agaricus rusiophyllus 	]]'' 
*''[[	Alloexidiopsis calcea 	]]'' 
*''[[	Amanita argentea 	]]'' 
*''[[	Amanita franchetii 	]]'' 
*''	Amanita regalis 	'' – [[kuning-kärbseseen]]
*''	Amanita virosa 	'' – [[valge kärbseseen]]
*''	Amyloporia xantha 	'' – [[kollakas korgik]]
*''	Antrodia gossypium 	'' – [[vatjas kiudpoorik]]
*''[[	Arrhenia acerosa 	]]'' 
*''[[	Arrhenia sphagnicola 	]]'' 
*''	Artomyces pyxidatus 	'' – [[kroonharik]]
*''[[	Ascotremella faginea 	]]'' 
*''[[	Asterophora parasitica 	]]'' 
*''[[	Aureonarius limonius 	]]'' 
*''[[	Barssia oregonensis 	]]'' 
*''[[	Bondarzewia mesenterica 	]]'' 
*''	Bovista paludosa 	'' – [[soo-maamuna]]
*''[[	Bovista tomentosa 	]]'' 
*''	Buchwaldoboletus lignicola 	'' – [[puidupuravik]]
*''[[	Butyriboletus appendiculatus 	]]'' 
*''	Caloboletus radicans 	'' – [[mõru kivipuravik]]
*''[[	Calonarius olearioides 	]]'' 
*''[[	Camarophyllus alpinus 	]]'' 
*''[[	Camarops tubulina 	]]'' 
*''	Ceriporia excelsa 	'' – [[lilla võrkpoorik]]
*''[[	Clavariadelphus ligula 	]]'' 
*''	Clavariadelphus pistillaris 	'' – [[suur tõlvharik]]
*''[[	Clitocybula lacerata 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis picacea 	]]'' 
*''[[	Cortinarius anthracinus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius armeniacus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius biformis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bivelus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius cagei 	]]'' 
*''[[	Cortinarius claricolor 	]]'' 
*''[[	Cortinarius elegantissimus 	]]''
*''[[	Cortinarius incisus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius ionophyllus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius lucorum 	]]'' 
*''[[	Cortinarius saturninus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius violaceus ssp. violaceus 	]]'' 
*''	Craterellus lutescens 	'' – [[kollakas torbikseen]]
*''[[	Crepidotus luteolus 	]]'' 
*''	Cudonia circinans 	'' – [[harilik ringik]]
*''[[	Cuphophyllus lacmus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces capitatus 	]]'' 
*''	Dacrymyces chrysospermus 	'' – [[suur pisarseen]]
*''[[	Dacrymyces estonicus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces suecicus 	]]'' 
*''	Dichomitus campestris 	'' – [[sarapuu-ebakorgik]]
*''[[	Dichomitus squalens 	]]''
*''[[	Echinoderma echinaceum 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces leveillei 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces maculatus 	]]'' 
*''[[	Entoloma lampropus 	]]'' 
*''[[	Entoloma mougeotii 	]]'' 
*''[[	Entoloma papillatum 	]]''
*''[[	Entoloma platyphylloides 	]]'' 
*''	Exidia recisa 	'' – [[lehtersüldik]]
*''[[	Ganoderma carnosum 	]]'' 
*''[[	Geastrum coronatum 	]]'' 
*''	Geastrum pectinatum 	'' – [[kamm-maatäht]]
*''[[	Gliophorus irrigatus 	]]'' 
*''[[	Gliophorus laetus 	]]'' 
*''	Grifola frondosa 	'' – [[leht-kobartorik]]
*''	Gyromitra gigas 	'' – [[hiidkogrits]]
*''	Gyromitra infula 	'' – [[sügiskogrits]]
*''[[	Gyromitra sphaerospora 	]]'' 
*''[[	Hemimycena delectabilis 	]]'' 
*''	Hericium cirrhatum 	'' – [[karvane korallnarmik]]
*''	Hericium coralloides 	'' – [[harunev korallnarmik]]
*''	Hohenbuehelia petaloides 	'' – [[valkjas tardservik]]
*''[[	Hygrocybe cantharellus 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe coccineocrenata 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe nitrata 	]]'' 
*''	Hygrophorus gliocyclus 	'' – [[loor-limanutt]]
*''[[	Hymenochaete cruenta 	]]'' 
*''[[	Hyphoderma albocremeum 	]]'' 
*''[[	Hypsizygus ulmarius 	]]'' 
*''	Inocutis dryophila 	'' – [[tammepässik]]
*''	Inocutis rheades 	'' – [[haavapässik]]
*''[[	Inocybe calospora 	]]'' 
*''[[	Inocybe grammata 	]]'' 
*''[[	Inocybe hystrix 	]]'' 
*''[[	Inocybe phaeodisca 	]]'' 
*''[[	Inonotus triqueter 	]]'' 
*''[[	Inosperma calamistratum 	]]'' 
*''	Ischnoderma benzoinum 	'' – [[harilik tõrvis]]
*''[[	Ischnoderma resinosum 	]]'' 
*''[[	Lactarius flavidus 	]]'' 
*''	Lactarius hysginus 	'' – [[vaskriisikas]]
*''	Lactarius sanguifluus 	'' – [[veririisikas]]
*''[[	Lactarius spinosulus 	]]'' 
*''[[	Leccinum niveum 	]]'' 
*''[[	Leccinum roseofractum 	]]'' 
*''	Lentinellus ursinus 	'' – [[karulentinell]]
*''[[	Lepiota brunneoincarnata 	]]'' 
*''[[	Lepista carpatica 	]]'' 
*''	Limacella glioderma 	'' – [[pruun limaloorik]]
*''[[	Limacellopsis guttata 	]]'' 
*''	Loreleia postii 	'' – [[oranž gerroneem]]
*''[[	Lulesia popinalis 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon caudatum 	]]''
*''	Lycoperdon mammiforme 	'' – [[helves-murumuna]]
*''[[	Microglossum olivaceum 	]]'' 
*''	Microglossum viride 	'' – [[roheline pisikeel]]
*''	Mitrula paludosa 	'' – [[pisipahtlik]]
*''	Mycena aurantiomarginata 	'' – [[kuldserv-mütsik]]
*''[[	Mycena capillaripes 	]]'' 
*''[[	Mycena chlorantha 	]]'' 
*''[[	Mycena cyanipes 	]]'' 
*''[[	Mycena megaspora 	]]'' 
*''	Mycena pseudocorticola 	'' – [[sinimütsik]]
*''[[	Mycena pterigena 	]]'' 
*''[[	Mycena purpureofusca 	]]'' 
*''	Mycena renati 	'' – [[kollajalg-mütsik]]
*''	Mycenastrum corium 	'' – [[hõlmikmuna]]
*''	Mycoacia uda 	'' – [[kollane vahanarmik]]
*''[[	Myxarium nucleatum 	]]'' 
*''[[	Oligoporus sericeomollis 	]]'' 
*''	Onnia tomentosa 	'' – [[jalg-jänesepäss]]
*''	Ossicaulis lignatilis 	'' – [[puidulehtrik]]
*''[[	Panus neostrigosus 	]]'' 
*''	Parmastomyces mollissimus 	'' – [[pehmepoorik]]
*''	Perenniporia medulla-panis 	'' – [[valge püsipoorik]]
*''[[	Phaeocollybia christinae 	]]'' 
*''[[	Phaeonematoloma myosotis 	]]'' 
*''	Phellinus laevigatus 	'' – [[sile taelik]]
*''	Phellodon niger 	'' – [[must vöötnarmik]]
*''[[	Phlegmacium cyanites 	]]'' 
*''[[	Phloeomana minutula 	]]'' 
*''[[	Pholiota tuberculosa 	]]'' 
*''	Phyllotopsis nidulans 	'' – [[kuldkülik]]
*''	Pleurocybella porrigens 	'' – [[kõrvkülik]]
*''	Pleurotus cornucopiae 	'' – [[trompetservik]]
*''	Pleurotus pulmonarius 	'' – [[kopsservik]]
*''	Polyporus umbellatus 	'' – [[nabatorik]]
*''[[	Poriella subacida 	]]'' 
*''[[	Porodaedalea chrysoloma 	]]'' 
*''[[	Porpolomopsis calyptriformis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella caput-medusae 	]]'' 
*''[[	Pseudoinonotus dryadeus 	]]'' 
*''	Pterula multifida 	'' – [[põõsaspteerula]]
*''	Pycnoporellus fulgens 	'' – [[harilik roostetorik]]
*''[[	Resinoporia crassa 	]]'' 
*''[[	Rhizomarasmius setosus 	]]'' 
*''	Rhodocollybia prolixa 	'' – [[keerd-punakõrges]]
*''	Russula alnetorum 	'' – [[lepapilvik]]
*''[[	Russula violeipes 	]]'' 
*''	Sarcodon imbricatus 	'' – [[harilik põdramokk]]
*''	Sarcosphaera coronaria 	'' – [[kroonliudik]]
*''	Sidera lenis 	'' – [[pehme sametkorgik]]
*''	Skeletocutis odora 	'' – [[taiga-peenpoorik]]
*''	Skeletocutis stellae 	'' – [[täht-peenpoorik]]
*''[[	Skeletocutis subincarnata 	]]'' 
*''[[	Sparassis brevipes 	]]'' 
*''	Sphagnurus paluster 	'' – [[soo-kobarheinik]]
*''[[	Spongiporus floriformis 	]]'' 
*''[[	Steccherinum lacerum 	]]'' 
*''[[	Stropharia albonitens 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe rancida 	]]'' 
*''[[	Thelephora anthocephala 	]]'' 
*''	Thelephora caryophyllea 	'' – [[nelk-lehternahkis]]
*''	Thelephora penicillata 	'' – [[pintseljas lehternahkis]]
*''	Tricholoma orirubens 	'' – [[punetav heinik]]
*''	Tricholoma populinum 	'' – [[papliheinik]]
*''[[	Tuber rapaeodorum 	]]'' 
*''[[	Tulostoma fimbriatum 	]]'' 
*''	Verpa bohemica 	'' – [[kurrel]]
*''[[	Volvariella pusilla 	]]'' 
*''[[	Volvariella volvacea 	]]'' 
*''	Xylobolus frustulatus 	'' – [[tammenahkis]]
}}

==Haruldased liigid (''R'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus comtulus 	]]'' 
*''[[	Agaricus urinascens 	]]'' 
*''[[	Aleurodiscus amorphus 	]]'' 
*''	Amanita battarrae 	'' – [[kahevärviline kärbseseen]]
*''Amanita strobiliformis 	'' – [[loor-kärbseseen]]
*''	Amyloporia sinuosa 	'' – [[näätskorgik]]
*''Antrodia heteromorpha 	'' – [[labürintjas korgik]]
*''Antrodiella romellii 	'' – [[Romelli antrodiell]]
*''	Antrodiella serpula 	'' – [[lepa-antrodiell]]
*''	Asterophora lycoperdoides 	'' – [[tolmav parasiitlehik]]
*''[[	Atheniella adonis 	]]'' 
*''[[	Atheniella leptophylla 	]]'' 
*''	Aurantiporus fissilis 	'' – [[rasune konttümak]]
*''	Auricularia mesenterica 	'' – [[karvane kõrvtarrik]]
*''[[	Balsamia platyspora 	]]'' 
*''[[	Balsamia vulgaris 	]]'' 
*''[[	Bolbitius reticulatus 	]]'' 
*''[[	Botryobasidium candicans 	]]'' 
*''[[	Botryobasidium laeve 	]]'' 
*''[[	Botryobasidium obtusisporum 	]]'' 
*''[[	Botryobasidium pruinatum 	]]'' 
*''[[	Botryobasidium vagum 	]]'' 
*''[[	Bulbillomyces farinosus 	]]'' 
*''[[	Butyrea luteoalba 	]]'' 
*''[[	Caloboletus calopus 	]]'' 
*''	Calocera furcata 	'' – [[harkjas sarvik]]
*''[[	Calonarius rufo-olivaceus 	]]'' 
*''	Caloscypha fulgens 	'' – [[säraliudik]]
*''[[	Calyptella capula 	]]'' 
*''[[	Calyptella flos-albus 	]]'' 
*''[[	Cantharellopsis prescotii 	]]'' 
*''	Ceriporia reticulata 	'' – [[valge võrkpoorik]]
*''[[	Ceriporia viridans 	]]'' 
*''[[	Ceriporiopsis mucida 	]]'' 
*''	Chamaemyces fracidus 	'' – [[säärissirmik]]
*''	Chlorencoelia versiformis 	'' – [[oliivkõrv]]
*''	Chlorociboria aeruginosa 	'' – [[suur rohetiksik]]
*''	Cinereomyces lindbladii 	'' – [[hall sametkorgik]]
*''	Clavaria argillacea 	'' – [[nõmmtõlvik]]
*''[[	Clavaria falcata 	]]'' 
*''	Clavulinopsis corniculata 	'' – [[sarvklavulinopsis]]
*''	Climacodon septentrionalis 	'' – [[kobar-põhjanarmik]]
*''[[	Clitocybe agrestis 	]]''
*''[[	Clitopilus nitellinus 	]]'' 
*''[[	Conferticium ochraceum 	]]'' 
*''[[	Coniophora olivacea 	]]'' 
*''[[	Coprinellus flocculosus 	]]'' 
*''	Coprinopsis nivea 	'' – [[lumitindik]]
*''[[	Cordyceps capitata 	]]'' 
*''	Cordyceps militaris 	'' – [[harilik kedristõlvik]]
*''[[	Coriolopsis gallica 	]]'' 
*''[[	Cortinarius acutus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius casimiri 	]]'' 
*''[[	Cortinarius croceus var. croceus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius malachius 	]]'' 
*''[[	Cortinarius orellanus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius saniosus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius uraceus 	]]'' 
*''[[	Crepidotus applanatus 	]]'' 
*''	Cuphophyllus pratensis 	'' – [[aas-võlvnutt]]
*''[[	Cuphophyllus russocoriaceus 	]]'' 
*''[[	Cyanoboletus pulverulentus 	]]'' 
*''	Cystodermella cinnabarina 	'' – [[kinaverpunane pisisirmik]]
*''[[	Dacrymyces chrysocomus 	]]'' 
*''	Daedaleopsis tricolor 	'' – [[värviline lehtervahelik]]
*''[[	Deconica coprophila 	]]'' 
*''[[	Deconica merdaria 	]]'' 
*''[[	Deconica montana 	]]'' 
*''[[	Dendrothele acerina 	]]'' 
*''[[	Dendrothele alliacea 	]]'' 
*''	Dentipellis fragilis '' – [[õrn narmnahkis]]
*''[[	Descolea alba 	]]'' 
*''	Diplomitoporus flavescens '' – [[männikorgik]]
*''	Discina ancilis 	'' – [[ketas-kogritsliudik]]
*''	Disciotis venosa 	'' – [[mürkelliudik]]
*''[[	Entoloma asprellum 	]]'' 
*''[[	Entoloma byssisedum 	]]'' 
*''[[	Entoloma chalybeum 	]]'' 
*''[[	Entoloma elodes 	]]'' 
*''[[	Entoloma euchroum 	]]'' 
*''[[	Entoloma excentricum 	]]'' 
*''[[	Entoloma juncinum 	]]'' 
*''[[	Entoloma pleopodium 	]]'' 
*''[[	Entoloma rhodocylix 	]]'' 
*''[[	Entoloma serrulatum 	]]'' 
*''[[	Exidia glandulosa 	]]'' 
*''	Exidia thuretiana 	'' – [[valge süldik]]
*''[[	Faerberia carbonaria 	]]'' 
*''Fistulina hepatica '' – [[maksak]]
*''[[	Flammulaster carpophilus 	]]'' 
*''[[	Galerina nana 	]]'' 
*''	Galerina paludosa 	'' – [[sootanuk]]
*''[[	Galerina sphagnorum 	]]'' 
*''[[	Galerina stylifera 	]]'' 
*''[[	Galerina triscopa 	]]'' 
*''	Ganoderma lucidum 	'' – [[lakkvaabik]]
*''[[	Ganoderma pfeifferi 	]]'' 
*''[[	Ganoderma resinaceum 	]]'' 
*''	Geastrum fimbriatum 	'' – [[ripsmeline maatäht]]
*''[[	Geastrum quadrifidum 	]]'' 
*''[[	Genea fragrans 	]]'' 
*''[[	Genea lespiaultii 	]]'' 
*''[[	Genea verrucosa 	]]'' 
*''[[	Geoglossum fallax 	]]'' 
*''	Geoglossum glabrum 	'' – [[soo-maakeel]]
*''	Geopora arenicola 	'' – [[liiv-kaevurliudik]]
*''[[	Gerronema xanthophyllum 	]]'' 
*''[[	Gliophorus psittacinus 	]]'' 
*''[[	Gloeophyllum trabeum 	]]'' 
*''[[	Glutinoglossum glutinosum 	]]'' 
*''	Gomphidius glutinosus 	'' – [[pihkane liimik]]
*''	Gomphidius maculatus 	'' – [[lehiseliimik]]
*''	Gomphidius roseus 	'' – [[roosa liimik]]
*''[[	Guepinia helvelloides 	]]'' 
*''	Gymnopus foetidus 	'' – [[oksa-roisknööbik]]
*''	Gyrodon lividus 	'' – [[lepapuravik]]
*''[[	Gyrophanopsis polonensis 	]]'' 
*''	Gyroporus castaneus 	'' – [[kastanpäkk]]
*''	Gyroporus cyanescens '' – [[sinipäkk]]
*''[[	Hebeloma pumilum 	]]'' 
*''[[	Hebeloma pusillum 	]]'' 
*''	Helvella lacunosa 	'' – [[tume helvell]]
*''[[	Helvella solitaria 	]]'' 
*''[[	Helvella sublicia 	]]'' 
*''[[	Hemimycena subtilis 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia fluxilis 	]]'' 
*''[[	Hydnoporia tabacina 	]]'' 
*''[[	Hydnotrya cerebriformis 	]]'' 
*''[[	Hydnotrya michaelis 	]]'' 
*''[[	Hydnotryopsis suevica 	]]'' 
*''[[	Hydropodia subalpina 	]]'' 
*''	Hygrocybe acutoconica 	'' – [[kollane vesinutt]]
*''[[	Hygrocybe chlorophana 	]]'' 
*''	Hygrocybe coccinea 	'' – [[veri-vesinutt]]
*''[[	Hygrocybe punicea 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe quieta 	]]'' 
*''[[	Hygrophoropsis pallida 	]]'' 
*''	Hygrophorus discoideus 	'' – [[ketas-limanutt]]
*''[[	Hygrophorus poetarum 	]]'' 
*''[[	Hygrophorus pudorinus 	]]'' 
*''	Hygrophorus russula 	'' – [[pilvik-limanutt]]
*''[[	Hypholoma elongatum 	]]'' 
*''[[	Hypholoma polytrichi 	]]'' 
*''[[	Hypholoma subericaeum 	]]'' 
*''[[	Hypholoma udum 	]]'' 
*''[[	Inocybe acuta 	]]'' 
*''[[	Inocybe godeyi 	]]'' 
*''[[	Inocybe haemacta 	]]'' 
*''[[	Inocybe personata 	]]'' 
*''[[	Inonotus cuticularis 	]]'' 
*''	Inonotus hispidus 	'' – [[karvane pässik]]
*''	Inonotus obliquus 	'' – [[must pässik]]
*''[[	Inosperma adaequatum 	]]'' 
*''	Irpex lacteus 	'' – [[valge hammik]]
*''	Junghuhnia nitida 	'' – [[ookerjas nääts]]
*''[[	Lactarius acerrimus 	]]'' 
*''	Lactarius acris 	'' – [[roosapiimane riisikas]]
*''[[	Lactarius albocarneus 	]]'' 
*''	Lactarius chrysorrheus 	'' – [[kuldpiimane riisikas]]
*''	Lactarius lilacinus 	'' – [[lepariisikas]]
*''[[	Lactarius picinus 	]]'' 
*''	Lactarius trivialis 	'' – [[tavariisikas]]
*''	Leccinum vulpinum 	'' – [[palupuravik]]
*''	Lentinus tigrinus 	'' – [[tiiger-hammaslehik]]
*''	Leucocortinarius bulbiger 	'' – [[ebavöödik]]
*''	Lichenomphalia umbellifera 	'' – [[turba-sõlgsamblik]]
*''[[	Lycoperdon echinatum 	]]'' 
*''[[	Macrotyphula fistulosa var. fistulosa 	]]'' 
*''[[	Macrotyphula juncea 	]]'' 
*''[[	Melanophyllum haematospermum 	]]'' 
*''	Meruliopsis taxicola 	'' – [[männi-ebatarrik]]
*''[[	Microstoma protractum 	]]'' 
*''	Morchella conica 	'' – [[kuhikmürkel]]
*''	Morchella esculenta 	'' – [[ümarmürkel]]
*''[[	Morchella gigas 	]]'' 
*''[[	Mycena atroalba 	]]'' 
*''[[	Mycena clavularis 	]]'' 
*''[[	Mycena crocata 	]]'' 
*''[[	Mycena flavescens 	]]'' 
*''[[	Mycena olivaceomarginata 	]]'' 
*''[[	Mycena plumipes 	]]'' 
*''[[	Narcissea patouillardii 	]]'' 
*''	Nidularia deformis 	'' – [[suur pesaseen]]
*''[[	Noblesia crocea 	]]'' 
*''	Onygena corvina 	'' – [[sule-keratiiniseen]]
*''	Onygena equina 	'' – [[kabja-keratiiniseen]]
*''	Oxyporus corticola 	'' – [[haavatarjak]]
*''[[	Oxyporus obducens 	]]'' 
*''[[	Pachyphlodes citrina 	]]'' 
*''[[	Pachyphlodes melanoxantha 	]]'' 
*''	Panaeolus papilionaceus 	'' – [[kahkjas sõnnikuseen]]
*''[[	Panaeolus semiovatus 	]]'' 
*''	Panellus violaceofulvus 	'' – [[lilla panell]]
*''	Panus conchatus 	'' – [[kasemütsak]]
*''[[	Paxillus rubicundulus 	]]'' 
*''	Peziza ammophila 	'' – [[luiteliudik]]
*''[[	Peziza saniosa 	]]'' 
*''	Phaeolepiota aurea 	'' – [[kuldmampel]]
*''[[	Phaeomarasmius erinaceus 	]]'' 
*''[[	Phlebia rufa 	]]'' 
*''[[	Pholiota adiposa s.str. 	]]'' 
*''[[	Phylloporus pelletieri 	]]'' 
*''	Physisporinus vitreus 	'' – [[klaasjas lodupoorik]]
*''[[	Pisolithus arhizus 	]]'' 
*''[[	Plectania melastoma 	]]'' 
*''	Plicaturopsis crispa 	'' – [[kähar lehvikvoldik]]
*''[[	Pluteus ephebeus 	]]'' 
*''[[	Pluteus petasatus 	]]''
*''[[	Pluteus phlebophorus 	]]'' 
*''[[	Podosordaria tulasnei 	]]'' 
*''	Polyporus tuberaster 	'' – [[mugultorik]]
*''	Porodaedalea pini 	'' – [[männitaelik]]
*''[[	Porostereum spadiceum 	]]'' 
*''[[	Porphyrellus porphyrosporus 	]]'' 
*''[[	Psathyrella corrugis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella microrhiza 	]]'' 
*''[[	Psathyrella noli-tangere 	]]'' 
*''[[	Pseudoboletus parasiticus 	]]'' 
*''[[	Pseudomerulius aureus 	]]'' 
*''[[	Pseudosperma squamatum 	]]'' 
*''[[	Ptychogaster albus 	]]'' 
*''	Pycnoporus cinnabarinus 	'' – [[punapoorik]]
*''[[	Ramaria flava 	]]'' 
*''[[	Ramaria formosa 	]]'' 
*''[[	Rhizocybe pruinosa 	]]'' 
*''[[	Russula amoenicolor 	]]''
*''[[	Russula amoenolens 	]]'' 
*''	Russula caerulea 	'' – [[sinipilvik]]
*''[[	Russula curtipes 	]]'' 
*''	Russula rhodopus 	'' – [[punajalg-pilvik]]
*''[[	Serpula himantioides 	]]'' 
*''[[	Singerocybe phaeophthalma 	]]'' 
*''	Sparassis crispa 	'' – [[kährikseen]]
*''[[	Spongipellis ambiens 	]]'' 
*''	Steccherinum fimbriatum 	'' – [[ripsmeline oganahkis]]
*''[[	Strobilomyces strobilaceus 	]]'' 
*''	Stropharia hornemannii 	'' – [[täpiline värvik]]
*''[[	Stropharia pseudocyanea 	]]'' 
*''	Suillus cavipes 	'' – [[lehise-õõspuravik]]
*''[[	Suillus placidus 	]]'' 
*''[[	Thaxterogaster eburneus 	]]'' 
*''	Thaxterogaster multiformis 	'' – [[muutlik vöödik]]
*''[[	Thuemenidium atropurpureum 	]]'' 
*''[[	Tolypocladium longisegmentatum 	]]'' 
*''	Trametes pubescens 	'' – [[pehme tagel]]
*''	Trichaptum biforme 	'' – [[kasekõbjuk]]
*''[[	Tricholoma aurantium 	]]'' 
*''	Tricholoma columbetta 	'' – [[tuviheinik]] 
*''	Tricholoma pessundatum 	'' – [[näsaline heinik]]
*''[[	Tricholoma sejunctum 	]]'' 
*''	Tricholomopsis decora 	'' – [[kuld-puiduheinik]]
*''[[	Tuber albidum 	]]'' 
*''[[	Tuber dryophilum 	]]'' 
*''[[	Tuber maculatum 	]]'' 
*''	Tulostoma brumale 	'' – [[hiline luiteseen]]
*''[[	Typhula ishikariensis 	]]'' 
*''[[	Typhula quisquiliaris 	]]'' 
*''	Urnula craterium 	'' – [[pagana-urnseen]]
*''[[	Veluticeps abietina 	]]'' 
*''	Verpa conica 	'' – [[harilik sõrmkübarseen]]
*''[[	Vibrissea truncorum 	]]'' 
*''	Volvariella bombycina 	'' – [[puidu-tupplehik]]
*''	Volvariella hypopithys 	'' – [[valge tupplehik]]
*''	Volvariella murinella 	'' – [[hall tupplehik]]
*''[[	Volvariella taylorii 	]]'' 
*''	Xerula pudens 	'' – [[harjas-ebakõrges]]
}}

==Puuduliku andmestikuga, aga kategooriatesse ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' kuuluvad liigid (''I'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Amphinema diadema 	]]'' – 
*''[[	Antrodiella semisupina 	]]'' – 
*''[[	Ceratobasidium cornigerum 	]]'' – 
*''[[	Clavulinopsis laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Colacogloea peniophorae 	]]'' – 
*''[[	Coltricia cinnamomea 	]]'' – 
*''[[	Cystodermella granulosa 	]]'' – 
*''[[	Dacrymyces microsporus 	]]'' – 
*''[[	Dacryonaema rufum 	]]'' – 
*''[[	Deconica subviscida 	]]'' – 
*''[[	Entoloma sinuatum 	]]'' – 
*''[[	Fuscoporia ferrea 	]]'' – 
*''[[	Hebeloma radicosum 	]]'' – 
*''[[	Hygrophorus hypothejus 	]]'' – 
*''[[	Hyphoderma obtusiforme 	]]'' – 
*''[[	Hypholoma laeticolor 	]]'' – 
*''[[	Hypochnicium cymosum 	]]'' – 
*''[[	Lentaria byssiseda 	]]'' – 
*''[[	Leratiomyces squamosus 	]]'' – 
*''[[	Lycoperdon norvegicum 	]]'' – 
*''[[	Mensularia hastifera 	]]'' – 
*''[[	Mycena pelianthina 	]]'' – 
*''[[	Myxomphalia maura 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella foliacea 	]]'' – 
*''[[	Phaeotremella mycetophiloides 	]]'' – 
*''[[	Phanerochaete jose-ferreirae 	]]'' – 
*''[[	Phellinus nigricans 	]]'' – 
*''[[	Pluteus godeyi 	]]'' – 
*''[[	Pluteus plautus 	]]'' – 
*''[[	Rhizoctonia ochracea 	]]'' – 
*''[[	Russula chloroides 	]]'' – 
*''[[	Russula livescens 	]]'' – 
*''[[	Sarcoscypha coccinea 	]]'' – 
*''[[	Stypella subgelatinosa 	]]'' – 
*''[[	Suillosporium cystidiatum 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma equestre 	]]'' – 
*''[[	Tricholoma squarrulosum 	]]'' – 
*''[[	Tuber nitidum 	]]'' – 
*''[[	Xenasmatella ardosiaca 	]]'' – 
}}

==Viited==
{{Viited}}

==Vaata ka==
* [[Eesti seente punane nimestik]]

[[Kategooria:Looduskaitse]]</text>
      <sha1>brtx41iyit6j6nz5yeeb3yzopjs50z4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142987</id>
      <parentid>7142971</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:03:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7142987</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="38189" sha1="mra1u78b9uu8r4g00g1bwbutvubp6z6" xml:space="preserve">[[Pilt:Koobalttorik1.jpg|pisi|[[Koobalttorik]] (''Terana coerulea'') on Poolas väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liik]]
[[Pilt:Loweomyces fractipes.jpg|pisi|''[[Loweomyces fractipes]]'' on Poolas väljasuremisohus liik]]
[[Pilt:Valkjas tardservik1.jpg|pisi|[[Valkjas tardservik]] (''Hohenbuehelia petaloides'') on Poolas ohualdis liik]]
[[Pilt:Deconica coprophila1.jpg|pisi|''[[Deconica coprophila]]'' on Poolas haruldane liik]]

Alljärgnevates nimekirjades on Poola punase nimestiku seened 2006. aasta seisuga.&lt;ref&gt;https://www.grzyby.pl/czerwona-lista-skorowidz-lat.htm&lt;/ref&gt;

==Poola punase nimestiku ohustatuse kategooriad==
*Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud (''Ex'')
*Väljasuremisohus (''E'')
*Ohualtid (''V'')
*Haruldased (''R'')
*Puuduliku andmestikuga, aga kategooriates ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' (''I'')&lt;ref&gt;[https://www.researchgate.net/profile/Malgorzata_Bak/publication/267625509_Red_list_of_the_algae_in_Poland/links/5ec2a647299bf1c09ac4f89d/Red-list-of-the-algae-in-Poland.pdf Red list of plants and fungi in Poland]&lt;/ref&gt;

==Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liigid (''Ex'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Aleurodiscus aurantius 	]]''
*''[[	Amanita caesarea 	]]''
*''[[	Amylocorticium subsulphureum 	]]''
*''[[	Baltazaria galactina 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium pulchrum 	]]'' 
*''[[	Chamonixia caespitosa 	]]'' 
*''[[	Colacogloea effusa 	]]'' 
*''[[	Corticium macrosporopsis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bulbosus 	]]'' 
*''[[	Cystobasidium fimetarium 	]]'' 
*''[[	Cytidiella albida 	]]'' 
*''[[	Dendrominia dryina 	]]'' 
*''[[	Eichleriella alliciens 	]]'' 
*''[[	Eichleriella leucophaea 	]]'' 
*''[[	Exidia badioumbrina 	]]'' 
*''[[	Exidia umbrinella 	]]'' 
*''[[	Gautieria morchelliformis 	]]'' 
*''	Geastrum berkeleyi 	'' – [[Berkeley maatäht]]
*''	Gloiodon strigosus 	'' – [[harjasnarmik]]
*''[[	Helicogloea graminicola 	]]'' 
*''[[	Hydnellum glaucopus 	]]'' 
*''[[	Hydnellum scrobiculatum 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ceracea 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe spadicea 	]]'' 
*''[[	Hyphodermella corrugata 	]]'' 
*''[[	Hypochnella violacea 	]]'' 
*''[[	Hysterangium hessei 	]]'' 
*''[[	Lentaria afflata 	]]'' 
*''[[	Lepiota erminea 	]]'' 
*''[[	Lepiota lilacea 	]]'' 
*''[[	Lepiota parvannulata 	]]'' 
*''[[	Mycorrhaphium pusillum 	]]'' 
*''[[	Octaviania neuhoffii 	]]'' 
*''[[	Phellodon confluens 	]]'' 
*''[[	Phlebia bresadolae 	]]'' 
*''	Phlebia subochracea 	'' – [[ere tardnahkis]]
*''[[	Phlebiopsis crassa 	]]'' 
*''[[	Protodontia fascicularis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella bifrons 	]]'' 
*''[[	Ramaricium albo-ochraceum 	]]''  
*''[[	Rhizoctonia terrigena 	]]'' 
*''	Russula intermedia 	'' – [[Lundelli pilvik]]
*''[[	Scytinostroma odoratum 	]]''
*''[[	Septobasidium carestianum 	]]''  
*''[[	Septobasidium fuscoviolaceum 	]]''  
*''[[	Terana caerulea 	]]'' 
*''[[	Tremella exigua 	]]'' 
*''[[	Tremella indecorata 	]]'' 
*''	Tricholoma fucatum 	'' – [[habras heinik]]
*''[[	Tricholoma luridum 	]]''
*''	Tuber aestivum 	'' – [[suvitrühvel]]
}}

==Väljasuremisohus liigid (''E'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''	Abortiporus biennis 	'' – [[ebardtorik]]
*''[[	Abortiporus fractipes 	]]'' 
*''[[	Agaricus placomyces 	]]'' 
*''[[	Agrocybe firma 	]]'' 
*''	Albatrellus confluens 	'' – [[kimp-lambaseenik]]
*''	Albatrellus ovinus 	'' – [[harilik lambaseenik]]
*''[[	Albatrellus subrubescens 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum disciforme 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum subcruentatum 	]]'' 
*''[[	Aleurodiscus cerussatus 	]]'' 
*''[[	Alloclavaria purpurea 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium cebennense 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium subincarnatum 	]]'' 
*''	Amylocystis lapponica 	'' – [[poropoorik]]
*''	Anomoporia bombycina 	'' – [[lilla marlpoorik]]
*''[[	Anthoporia albobrunnea 	]]'' 
*''	Antrodiella citrinella 	'' – [[sidrunkollane antrodiell]]
*''[[	Antrodiella foliaceodentata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia lobata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia oniscus 	]]'' 
*''[[	Arrhenia philonotis 	]]'' 
*''	Arrhenia retiruga 	'' – [[tanu-samblalehik]]
*''[[	Arrhenia spathulata 	]]'' 
*''	Asterodon ferruginosus 	'' – [[liibuv narmastaelik]]
*''	Asterostroma cervicolor 	'' – [[Massee põdranahkis]]
*''	Astraeus hygrometricus 	'' – [[baromeeterseen]]
*''[[	Aureoboletus gentilis 	]]'' 
*''[[	Battarrea phalloides 	]]'' 
*''[[	Boidinia furfuracea 	]]'' 
*''	Boletopsis grisea 	'' – [[hall hundiseenik]]
*''	Boletopsis leucomelaena 	'' – [[must hundiseenik]]
*''[[	Boletus aereus 	]]'' 
*''[[	Boreostereum radiatum 	]]'' 
*''[[	Bovista aestivalis 	]]'' 
*''[[	Bovista graveolens 	]]'' 
*''[[	Brunneoporus malicola 	]]'' 
*''[[	Buchwaldoboletus hemichrysus 	]]'' 
*''Butyriboletus fechtneri 	'' – [[Fechtneri kivipuravik]]
*''[[	Butyriboletus regius 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium atrovirens 	]]'' 
*''[[	Calcipostia guttulata 	]]'' 
*''[[	Calocera glossoides 	]]'' 
*''[[	Calonarius aureofulvus 	]]'' 
*''[[	Calvatia candida 	]]'' 
*''[[	Calvatia cyathiformis 	]]'' 
*''[[	Calyptella campanula 	]]'' 
*''[[	Cantharellus friesii 	]]'' 
*''	Catathelasma imperiale 	'' – [[hiidloorik]]
*''[[	Cerinomyces tortus 	]]'' 
*''[[	Cerioporus stereoides 	]]'' 
*''	Ceriporia purpurea 	'' – [[punane võrkpoorik]]
*''	Ceriporiopsis subvermispora 	'' – [[härmpoorik]]
*''[[	Chroogomphus helveticus 	]]'' 
*''[[	Chrysomphalina chrysophylla 	]]'' 
*''[[	Clavaria fumosa 	]]'' 
*''[[	Clavaria zollingeri 	]]'' 
*''	Clavariadelphus truncatus 	'' – [[tömp tõlvharik]]
*''[[	Clavulicium macounii 	]]'' 
*''[[	Clitocybe paropsis 	]]'' 
*''[[	Clitocybe subcordispora 	]]'' 
*''[[	Conferticium ravum 	]]'' 
*''[[	Conocybe ambigua 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis canoceps 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis narcotica 	]]'' 
*''	Coprinus sterquilinus 	'' – [[sõnniku-soomustindik]]
*''[[	Cortinarius alnetorum 	]]'' 
*''[[	Cortinarius balaustinus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bataillei 	]]'' 
*''[[	Cortinarius dilutus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius fulvescens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melanotus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melleopallens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius opimus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius privignoides 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rigens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rubricosus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius spadiceus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius stemmatus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius tabularis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triformis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triumphans 	]]'' 
*''[[	Cortinarius umbrinolens 	]]'' 
*''[[	Cotylidia pannosa 	]]'' 
*''[[	Cotylidia undulata 	]]'' 
*''[[	Cristinia helvetica 	]]'' 
*''	Crustoderma dryinum 	'' – [[ookernahkis]]
*''[[	Crustodontia chrysocreas 	]]'' 
*''[[	Crustomyces subabruptus 	]]'' 
*''[[	Crystallicutis serpens 	]]'' 
*''[[	Cyathus stercoreus 	]]'' 
*''	Cyclocybe cylindracea 	'' – [[lõuna-põldseen]]
*''[[	Cystoagaricus populinus 	]]'' 
*''	Cytidia salicina 	'' – [[pajunahkis]]
*''[[	Dacrymyces ovisporus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces variisporus 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus karstenii 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus sudans 	]]'' 
*''[[	Deconica philipsii 	]]'' 
*''[[	Deconica phyllogena 	]]'' 
*''[[	Dendrocollybia racemosa 	]]'' 
*''[[	Dendrocorticium polygonioides 	]]'' 
*''[[	Dendrothele commixta 	]]'' 
*''[[	Dentipratulum bialoviesense 	]]'' 
*''[[	Desarmillaria tabescens 	]]'' 
*''[[	Dichomitus albidofuscus 	]]'' 
*''[[	Dictyopus junquilleus 	]]'' 
*''[[	Diplomitoporus crustulinus 	]]'' 
*''[[	Disciseda bovista 	]]'' 
*''[[	Disciseda candida 	]]'' 
*''[[	Ditangium cerasi 	]]'' 
*''[[	Ditiola peziziformis 	]]'' 
*''[[	Ditiola radicata 	]]'' 
*''[[	Echinoderma jacobi 	]]'' 
*''[[	Efibulella deflectens 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces anthracinus 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces cyanosporus 	]]''  
*''[[	Elaphomyces papillatus 	]]'' 
*''	Elmerina caryae 	'' – [[harilik tardpoorik]]
*''[[	Entocybe pseudoturbida 	]]'' 
*''[[	Entocybe turbida 	]]'' 
*''[[	Entoloma atromarginatum 	]]'' 
*''	Entoloma bloxamii 	'' – [[Bloxami punalehik]]
*''[[	Entoloma clandestinum 	]]'' 
*''[[	Entoloma griseocyaneum 	]]'' 
*''[[	Entoloma placidum 	]]'' 
*''[[	Entoloma prunuloides 	]]'' 
*''[[	Entoloma rhombisporum 	]]'' 
*''[[	Entoloma strigosissimum 	]]'' 
*''[[	Eocronartium muscicola 	]]'' 
*''[[	Epithele typhae 	]]'' 
*''	Erastia salmonicolor 	'' – [[lõhepoorik]]
*''[[	Erythricium laetum 	]]'' 
*''	Exidia candida 	'' – [[kõhrsüldik]]
*''[[	Exidia candida var. cartilaginea 	]]''  
*''[[	Exidia repanda 	]]''
*''[[	Exidiopsis effusa 	]]'' 
*''	Flavidoporia pulvinascens 	'' – [[haavakorgik]]
*''	Fomitopsis officinalis 	'' – [[lehisepess]]
*''[[	Fomitopsis pulvina 	]]'' 
*''	Fomitopsis ramentacea 	'' – [[oksakorgik]]
*''[[	Fuscoporia torulosa 	]]''
*''	Fuscoporia viticola 	'' – [[helepruun taelik]]
*''[[	Galerina ampullaceocystis 	]]'' 
*''[[	Galerina badipes 	]]'' 
*''[[	Galerina jaapii 	]]'' 
*''[[	Gastrosporium simplex 	]]'' 
*''[[	Geastrum campestre 	]]'' 
*''[[	Geastrum corollinum 	]]'' 
*''[[	Geastrum elegans 	]]'' 
*''[[	Geastrum floriforme 	]]'' 
*''[[	Geastrum fornicatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum hungaricum 	]]'' 
*''[[	Geastrum minimum 	]]'' 
*''[[	Geastrum nanum 	]]'' 
*''	Geastrum rufescens 	'' – [[punakas maatäht]]
*''[[	Geastrum saccatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum striatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum triplex 	]]'' 
*''[[	Gelatoporia pannocincta 	]]'' 
*''[[	Gliophorus perplexus 	]]'' 
*''[[	Gloeocystidiellum convolvens 	]]''  
*''[[	Gloioxanthomyces vitellinus 	]]'' 
*''	Gomphus clavatus 	'' – [[vurrik]]
*''[[	Guepiniopsis buccina 	]]'' 
*''[[	Gymnopilus flavus 	]]'' 
*''	Gymnopilus picreus 	'' – [[tume tulinutt]]
*''[[	Gymnopilus stabilis 	]]'' 
*''[[	Gymnopus ocior 	]]'' 
*''[[	Gymnopus putillus 	]]'' 
*''	Hapalopilus croceus 	'' – [[krookuspruunik]]
*''	Hemileccinum impolitum 	'' – [[kollane kivipuravik]]
*''[[	Hemimycena crispata 	]]'' 
*''	Hemipholiota heteroclita 	'' – [[lõhna-ebamampel]]
*''	Hemistropharia albocrenulata 	'' – [[täkiline ebamampel]]
*''	Hericium erinaceus 	'' – [[lõvilakk-korallnarmik]]
*''[[	Hericium flagellum 	]]'' 
*''	Hermanssonia centrifuga 	'' – [[volt-tardnahkis]]
*''[[	Heteroradulum deglubens 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia longipes 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia reniformis 	]]'' 
*''[[	Hyalodon piceicola 	]]'' 
*''[[	Hydnangium carneum 	]]'' 
*''	Hydnellum aurantiacum 	'' – [[kuld-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum auratile 	'' – [[porgand-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum caeruleum 	'' – [[sini-kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum compactum 	]]'' 
*''[[	Hydnellum concrescens 	]]'' 
*''Hydnellum ferrugineum 	'' – [[pruun kübarnarmik]]
*''	Hydnellum geogenium 	'' – [[väävel-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum peckii 	'' – [[Pecki kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum suaveolens 	]]'' 
*''[[	Hydnoporia corrugata 	]]'' 
*''[[	Hydropus atramentosus 	]]'' 
*''[[	Hydropus marginellus 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe aurantiosplendens 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ingrata 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe insipida 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe intermedia 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe mucronella 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ovina 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe parvula 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe reidii 	]]'' 
*''[[	Hygrophorus hyacinthinus 	]]'' 
*''[[	Hymenochaete cinnamomea 	]]'' 
*''	Hymenochaete fuliginosa 	'' – [[tume tubaknahkis]]
*''[[	Hymenogaster olivaceus 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeoides 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeum 	]]'' 
*''[[	Hysterangium separabile 	]]'' 
*''[[	Inocybe abjecta 	]]'' 
*''[[	Inocybe glabripes 	]]'' 
*''[[	Inocybe paludinella 	]]'' 
*''[[	Inocybe putilla 	]]'' 
*''[[	Inocybe rufoalba 	]]'' 
*''[[	Inocybe xanthomelas 	]]'' 
*''[[	Irpicodon pendulus 	]]'' 
*''	Junghuhnia collabens 	'' – [[pruun nääts]]
*''[[	Kavinia alboviridis 	]]'' 
*''[[	Kavinia himantia 	]]'' 
*''[[	Kneiffiella abdita 	]]'' 
*''[[	Laccaria maritima 	]]'' 
*''	Lactarius controversus 	'' – [[roosa riisikas]]
*''[[	Lactarius insulsus 	]]'' 
*''[[	Lactarius lacunarum 	]]'' 
*''Lactarius repraesentaneus 	'' – [[tore riisikas]]
*''	Lactarius resimus 	'' – [[valge riisikas]]
*''[[	Lactarius sphagneti 	]]'' 
*''	Lactarius zonarioides 	'' – [[Bresadola riisikas]]
*''	Lactarius violascens 	'' – [[lillakas riisikas]]
*''[[	Laeticutis cristata 	]]'' 
*''[[	Leccinum rotundifoliae 	]]'' 
*''[[	Lentinellus flabelliformis 	]]'' 
*''	Lentinellus vulpinus 	'' – [[rebaslentinell]]
*''[[	Lepiota echinella 	]]'' 
*''	Lepiota grangei 	'' – [[rohe-harisirmik]]
*''[[	Lepiota griseovirens 	]]'' 
*''[[	Lepiota tomentella 	]]'' 
*''	Leptoporus mollis 	'' – [[kuuse-lillatümak]]
*''[[	Leucopaxillus paradoxus 	]]'' 
*''	Leucopaxillus salmonifolius 	'' – [[lõhe-lehtervahelik]]
*''[[	Litschauerella clematitis 	]]'' 
*''[[	Lobulicium occultum 	]]'' 
*''[[	Lulesia fallax 	]]'' 
*''[[	Lulesia obscura 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon decipiens 	]]''
*''[[	Lycoperdon ericaeum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon marginatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon radicatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon turneri 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum deliberatum 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum transforme 	]]'' 
*''[[	Marasmius limosus 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium leucoxanthum 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium luridum 	]]'' 
*''[[	Melanophyllum eyrei 	]]'' 
*''[[	Montagnea radiosa 	]]'' 
*''[[	Mucronella calva 	]]'' 
*''[[	Muscinupta laevis 	]]'' 
*''[[	Mycena aciculata 	]]'' 
*''[[	Mycena belliae 	]]'' 
*''[[	Mycena concolor 	]]'' 
*''[[	Mycena excisa 	]]'' 
*''[[	Mycena latifolia 	]]'' 
*''[[	Mycena supina 	]]'' 
*''[[	Mycena tenerrima 	]]'' 
*''[[	Mycena urania 	]]''
*''[[	Mycena xantholeuca 	]]'' 
*''[[	Mycenella lasiosperma 	]]'' 
*''	Mycoacia aurea 	'' – [[kuld-vahanarmik]]
*''	Mycoacia fuscoatra 	'' – [[tumenev vahanarmik]]
*''[[	Mycoacia gilvescens 	]]'' 
*''[[	Mycoacia livida 	]]'' 
*''[[	Mycocalia denudata 	]]'' 
*''[[	Myriostoma coliforme 	]]'' 
*''[[	Naohidea sebacea 	]]'' 
*''[[	Neofavolus alveolaris 	]]'' 
*''[[	Neolentinus schaefferi 	]]'' 
*''[[	Omphaliaster asterosporus 	]]'' 
*''	Onnia leporina 	'' – [[kuuse-jänesepäss]]
*''[[	Osteina obducta 	]]'' 
*''	Osteina undosa 	'' – [[lainjasservaline tümak]]
*''[[	Oudemansiella melanotricha 	]]'' 
*''	Panellus ringens 	'' – [[talipanell]]
*''[[	Peniophora lilacea 	]]'' 
*''[[	Peniophora piceae 	]]'' 
*''[[	Peniophora pithya 	]]'' 
*''[[	Phaeomarasmius rimulincola 	]]'' 
*''[[	Phaeophlebiopsis ravenelii 	]]'' 
*''[[	Phaeotremella simplex 	]]'' 
*''[[	Phallogaster saccatus 	]]'' 
*''[[	Phallus indusiatus 	]]'' 
*''[[	Phellinidium ferrugineofuscum 	]]'' 
*''	Phellinus lundellii 	'' – [[Lundelli taelik]]
*''[[	Phellinus populicola 	]]'' 
*''	Phellinus tremulae 	'' – [[haavataelik]]
*''	Phellodon connatus 	'' – [[pruun vöötnarmik]]
*''	Phellodon fuligineoalbus 	'' – [[pruunikas vöötnarmik]]
*''	Phellodon tomentosus 	'' – [[viltjas vöötnarmik]]
*''[[	Phellodon violascens 	]]'' 
*''	Phellopilus nigrolimitatus 	'' – [[joontaelik]]
*''[[	Phlebia lilascens 	]]'' 
*''[[	Phlebia serialis 	]]'' 
*''[[	Phlebia subserialis 	]]'' 
*''[[	Phlegmacium balteatocumatile 	]]'' 
*''	Phleogena faginea 	'' – [[puidunui]]
*''[[	Pholiota conissans 	]]'' 
*''[[	Pholiota henningsii 	]]'' 
*''[[	Pholiota squarrosoides 	]]'' 
*''[[	Physisporinus crocatus 	]]'' 
*''[[	Picipes melanopus 	]]'' 
*''[[	Picipes rhizophilus 	]]'' 
*''	Pleurotus calyptratus 	'' – [[rõngasservik]]
*''[[	Pluteus aurantiorugosus 	]]'' 
*''[[	Pluteus pseudorobertii 	]]'' 
*''[[	Pluteus pusillulus 	]]'' 
*''[[	Podofomes trogii 	]]'' 
*''	Poronia punctata 	'' – [[täpiline jalgnööbik]]
*''	Porotheleum fimbriatum 	'' – [[kiudservaline poroteel]]
*''[[	Postia balsamea 	]]''
*''[[	Postia lowei 	]]'' 
*''[[	Protostropharia luteonitens 	]]'' 
*''	Psathyrella ammophila 	'' – [[luitepsatürell]]
*''[[	Psathyrella cortinarioides 	]]'' 
*''[[	Psathyrella longicauda 	]]'' 
*''[[	Pseudoomphalina kalchbrenneri 	]]'' 
*''[[	Pseudoporpoloma pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Pseudospongipellis delectans 	]]'' 
*''[[	Pseudotremella moriformis 	]]'' 
*''[[	Psilocybe atrobrunnea 	]]'' 
*''[[	Psilocybe medullosa 	]]'' 
*''[[	Psilocybe paupera 	]]'' 
*''	Punctularia strigosozonata 	'' – [[lõunanahkis]]
*''	Pycnoporellus alboluteus 	'' – [[liibuv roostetorik]]
*''[[	Raduliporus aneirinus 	]]'' 
*''[[	Ramaria aurea 	]]'' 
*''	Ramaria botrytis 	'' – [[punalatv-harik]]
*''	Ramaria gracilis 	'' – [[aniisharik]]
*''[[	Ramaria obtusissima 	]]'' 
*''	Ramariopsis kunzei 	'' – [[valge ramariopsis]]
*''[[	Resiniporus resinascens 	]]''  
*''[[	Resinoporia sordida 	]]''
*''[[	Resupinatus vetlinianus 	]]'' 
*''[[	Rheubarbariboletus armeniacus 	]]''
*''[[	Rhizoctonia fusispora 	]]'' 
*''[[	Rhizoctonia sterigmatica 	]]'' 
*''	Rhodocollybia fodiens 	'' – [[juur-punakõrges]]
*''[[	Rhodocybe caelata 	]]'' 
*''[[	Rhodofomes roseus 	]]'' 
*''	Rhodonia placenta 	'' – [[lõhetümak]]
*''	Rhodotus palmatus 	'' – [[roosa võrkheinik]]
*''[[	Rubroboletus rhodoxanthus 	]]'' 
*''	Rubroboletus satanas 	'' – [[saatana-kivipuravik]]
*''[[	Russula alutacea 	]]'' 
*''[[	Russula emeticicolor 	]]'' 
*''[[	Russula gracillima 	]]'' 
*''[[	Russula pelargonia 	]]'' 
*''[[	Russula pungens 	]]'' 
*''[[	Saccosoma farinaceum 	]]'' 
*''	Sarcosoma globosum 	'' – [[limatünnik]]
*''[[	Scleroderma bovista 	]]'' 
*''[[	Scleroderma cepa 	]]'' 
*''[[	Scotomyces subviolaceus 	]]'' 
*''[[	Scutiger pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Sebacina dimitica 	]]'' 
*''[[	Sistotrema alboluteum 	]]'' 
*''	Sistotrema confluens 	'' – [[kübar-sistotreem]]
*''[[	Skeletocutis alutacea 	]]'' 
*''[[	Skvortzovia pinicola 	]]'' 
*''	Spathularia flavida 	'' – [[harilik pahtlik]]
*''[[	Spongipellis spumeus 	]]'' 
*''[[	Stereum ostrea 	]]'' 
*''[[	Stropharia melanosperma 	]]'' 
*''[[	Stypella grilletii 	]]'' 
*''[[	Stypella subhyalina 	]]'' 
*''[[	Stypella vermiformis 	]]'' 
*''[[	Subulicium lautum 	]]'' 
*''[[	Suillellus queletii 	]]'' 
*''[[	Suillus americanus f. sibiricus 	]]'' 
*''[[	Suillus flavidus 	]]'' 
*''[[	Suillus plorans 	]]'' 
*''[[	Suillus tridentinus 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe mephitica 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe murina 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe putida 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe striipilea 	]]'' 
*''[[	Thaxterogaster porphyropus 	]]'' 
*''[[	Trametopsis cervina 	]]'' 
*''[[	Tremella globispora 	]]'' 
*''[[	Trichaster melanocephalus 	]]'' 
*''	Trichoglossum hirsutum 	'' – [[karvane harjaskeel]]
*''	Tricholoma acerbum 	'' – [[rihvelheinik]]
*''	Tricholoma colossus 	'' – [[hiidheinik]]
*''	Tricholoma focale 	'' – [[sallheinik]]
*''[[	Tubaria confragosa 	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis borealis 	]]'' 
*''[[	Tulasnella hyalina 	]]'' 
*''[[	Tulosesus bisporus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus congregatus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus hiascens 	]]'' 
*''	Tulostoma kotlabae 	'' – [[Kotlaba luiteseen]]
*''[[	Tulostoma melanocyclum 	]]'' 
*''[[	Tulostoma squamosum 	]]'' 
*''[[	Tylospora fibrillosa 	]]'' 
*''[[	Veluticeps ambigua 	]]'' 
*''[[	Vitreoporus dichrous 	]]'' 
*''	Volvariella media 	'' – [[väike tupplehik]]
*''[[	Wynnella silvicola 	]]'' 
*''[[	Xenasma aurantiacum 	]]'' 
}}

==Ohualtid liigid (''V'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus dulcidulus 	]]'' 
*''[[	Agaricus rusiophyllus 	]]'' 
*''[[	Alloexidiopsis calcea 	]]'' 
*''[[	Amanita argentea 	]]'' 
*''[[	Amanita franchetii 	]]'' 
*''	Amanita regalis 	'' – [[kuning-kärbseseen]]
*''	Amanita virosa 	'' – [[valge kärbseseen]]
*''	Amyloporia xantha 	'' – [[kollakas korgik]]
*''	Antrodia gossypium 	'' – [[vatjas kiudpoorik]]
*''[[	Arrhenia acerosa 	]]'' 
*''[[	Arrhenia sphagnicola 	]]'' 
*''	Artomyces pyxidatus 	'' – [[kroonharik]]
*''[[	Ascotremella faginea 	]]'' 
*''[[	Asterophora parasitica 	]]'' 
*''[[	Aureonarius limonius 	]]'' 
*''[[	Barssia oregonensis 	]]'' 
*''[[	Bondarzewia mesenterica 	]]'' 
*''	Bovista paludosa 	'' – [[soo-maamuna]]
*''[[	Bovista tomentosa 	]]'' 
*''	Buchwaldoboletus lignicola 	'' – [[puidupuravik]]
*''[[	Butyriboletus appendiculatus 	]]'' 
*''	Caloboletus radicans 	'' – [[mõru kivipuravik]]
*''[[	Calonarius olearioides 	]]'' 
*''[[	Camarophyllus alpinus 	]]'' 
*''[[	Camarops tubulina 	]]'' 
*''	Ceriporia excelsa 	'' – [[lilla võrkpoorik]]
*''[[	Clavariadelphus ligula 	]]'' 
*''	Clavariadelphus pistillaris 	'' – [[suur tõlvharik]]
*''[[	Clitocybula lacerata 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis picacea 	]]'' 
*''[[	Cortinarius anthracinus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius armeniacus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius biformis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bivelus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius cagei 	]]'' 
*''[[	Cortinarius claricolor 	]]'' 
*''[[	Cortinarius elegantissimus 	]]''
*''[[	Cortinarius incisus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius ionophyllus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius lucorum 	]]'' 
*''[[	Cortinarius saturninus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius violaceus ssp. violaceus 	]]'' 
*''	Craterellus lutescens 	'' – [[kollakas torbikseen]]
*''[[	Crepidotus luteolus 	]]'' 
*''	Cudonia circinans 	'' – [[harilik ringik]]
*''[[	Cuphophyllus lacmus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces capitatus 	]]'' 
*''	Dacrymyces chrysospermus 	'' – [[suur pisarseen]]
*''[[	Dacrymyces estonicus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces suecicus 	]]'' 
*''	Dichomitus campestris 	'' – [[sarapuu-ebakorgik]]
*''[[	Dichomitus squalens 	]]''
*''[[	Echinoderma echinaceum 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces leveillei 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces maculatus 	]]'' 
*''[[	Entoloma lampropus 	]]'' 
*''[[	Entoloma mougeotii 	]]'' 
*''[[	Entoloma papillatum 	]]''
*''[[	Entoloma platyphylloides 	]]'' 
*''	Exidia recisa 	'' – [[lehtersüldik]]
*''[[	Ganoderma carnosum 	]]'' 
*''[[	Geastrum coronatum 	]]'' 
*''	Geastrum pectinatum 	'' – [[kamm-maatäht]]
*''[[	Gliophorus irrigatus 	]]'' 
*''[[	Gliophorus laetus 	]]'' 
*''	Grifola frondosa 	'' – [[leht-kobartorik]]
*''	Gyromitra gigas 	'' – [[hiidkogrits]]
*''	Gyromitra infula 	'' – [[sügiskogrits]]
*''[[	Gyromitra sphaerospora 	]]'' 
*''[[	Hemimycena delectabilis 	]]'' 
*''	Hericium cirrhatum 	'' – [[karvane korallnarmik]]
*''	Hericium coralloides 	'' – [[harunev korallnarmik]]
*''	Hohenbuehelia petaloides 	'' – [[valkjas tardservik]]
*''[[	Hygrocybe cantharellus 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe coccineocrenata 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe nitrata 	]]'' 
*''	Hygrophorus gliocyclus 	'' – [[loor-limanutt]]
*''[[	Hymenochaete cruenta 	]]'' 
*''[[	Hyphoderma albocremeum 	]]'' 
*''[[	Hypsizygus ulmarius 	]]'' 
*''	Inocutis dryophila 	'' – [[tammepässik]]
*''	Inocutis rheades 	'' – [[haavapässik]]
*''[[	Inocybe calospora 	]]'' 
*''[[	Inocybe grammata 	]]'' 
*''[[	Inocybe hystrix 	]]'' 
*''[[	Inocybe phaeodisca 	]]'' 
*''[[	Inonotus triqueter 	]]'' 
*''[[	Inosperma calamistratum 	]]'' 
*''	Ischnoderma benzoinum 	'' – [[harilik tõrvis]]
*''[[	Ischnoderma resinosum 	]]'' 
*''[[	Lactarius flavidus 	]]'' 
*''	Lactarius hysginus 	'' – [[vaskriisikas]]
*''	Lactarius sanguifluus 	'' – [[veririisikas]]
*''[[	Lactarius spinosulus 	]]'' 
*''[[	Leccinum niveum 	]]'' 
*''[[	Leccinum roseofractum 	]]'' 
*''	Lentinellus ursinus 	'' – [[karulentinell]]
*''[[	Lepiota brunneoincarnata 	]]'' 
*''[[	Lepista carpatica 	]]'' 
*''	Limacella glioderma 	'' – [[pruun limaloorik]]
*''[[	Limacellopsis guttata 	]]'' 
*''	Loreleia postii 	'' – [[oranž gerroneem]]
*''[[	Lulesia popinalis 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon caudatum 	]]''
*''	Lycoperdon mammiforme 	'' – [[helves-murumuna]]
*''[[	Microglossum olivaceum 	]]'' 
*''	Microglossum viride 	'' – [[roheline pisikeel]]
*''	Mitrula paludosa 	'' – [[pisipahtlik]]
*''	Mycena aurantiomarginata 	'' – [[kuldserv-mütsik]]
*''[[	Mycena capillaripes 	]]'' 
*''[[	Mycena chlorantha 	]]'' 
*''[[	Mycena cyanipes 	]]'' 
*''[[	Mycena megaspora 	]]'' 
*''	Mycena pseudocorticola 	'' – [[sinimütsik]]
*''[[	Mycena pterigena 	]]'' 
*''[[	Mycena purpureofusca 	]]'' 
*''	Mycena renati 	'' – [[kollajalg-mütsik]]
*''	Mycenastrum corium 	'' – [[hõlmikmuna]]
*''	Mycoacia uda 	'' – [[kollane vahanarmik]]
*''[[	Myxarium nucleatum 	]]'' 
*''[[	Oligoporus sericeomollis 	]]'' 
*''	Onnia tomentosa 	'' – [[jalg-jänesepäss]]
*''	Ossicaulis lignatilis 	'' – [[puidulehtrik]]
*''[[	Panus neostrigosus 	]]'' 
*''	Parmastomyces mollissimus 	'' – [[pehmepoorik]]
*''	Perenniporia medulla-panis 	'' – [[valge püsipoorik]]
*''[[	Phaeocollybia christinae 	]]'' 
*''[[	Phaeonematoloma myosotis 	]]'' 
*''	Phellinus laevigatus 	'' – [[sile taelik]]
*''	Phellodon niger 	'' – [[must vöötnarmik]]
*''[[	Phlegmacium cyanites 	]]'' 
*''[[	Phloeomana minutula 	]]'' 
*''[[	Pholiota tuberculosa 	]]'' 
*''	Phyllotopsis nidulans 	'' – [[kuldkülik]]
*''	Pleurocybella porrigens 	'' – [[kõrvkülik]]
*''	Pleurotus cornucopiae 	'' – [[trompetservik]]
*''	Pleurotus pulmonarius 	'' – [[kopsservik]]
*''	Polyporus umbellatus 	'' – [[nabatorik]]
*''[[	Poriella subacida 	]]'' 
*''[[	Porodaedalea chrysoloma 	]]'' 
*''[[	Porpolomopsis calyptriformis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella caput-medusae 	]]'' 
*''[[	Pseudoinonotus dryadeus 	]]'' 
*''	Pterula multifida 	'' – [[põõsaspteerula]]
*''	Pycnoporellus fulgens 	'' – [[harilik roostetorik]]
*''[[	Resinoporia crassa 	]]'' 
*''[[	Rhizomarasmius setosus 	]]'' 
*''	Rhodocollybia prolixa 	'' – [[keerd-punakõrges]]
*''	Russula alnetorum 	'' – [[lepapilvik]]
*''[[	Russula violeipes 	]]'' 
*''	Sarcodon imbricatus 	'' – [[harilik põdramokk]]
*''	Sarcosphaera coronaria 	'' – [[kroonliudik]]
*''	Sidera lenis 	'' – [[pehme sametkorgik]]
*''	Skeletocutis odora 	'' – [[taiga-peenpoorik]]
*''	Skeletocutis stellae 	'' – [[täht-peenpoorik]]
*''[[	Skeletocutis subincarnata 	]]'' 
*''[[	Sparassis brevipes 	]]'' 
*''	Sphagnurus paluster 	'' – [[soo-kobarheinik]]
*''[[	Spongiporus floriformis 	]]'' 
*''[[	Steccherinum lacerum 	]]'' 
*''[[	Stropharia albonitens 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe rancida 	]]'' 
*''[[	Thelephora anthocephala 	]]'' 
*''	Thelephora caryophyllea 	'' – [[nelk-lehternahkis]]
*''	Thelephora penicillata 	'' – [[pintseljas lehternahkis]]
*''	Tricholoma orirubens 	'' – [[punetav heinik]]
*''	Tricholoma populinum 	'' – [[papliheinik]]
*''[[	Tuber rapaeodorum 	]]'' 
*''[[	Tulostoma fimbriatum 	]]'' 
*''	Verpa bohemica 	'' – [[kurrel]]
*''[[	Volvariella pusilla 	]]'' 
*''[[	Volvariella volvacea 	]]'' 
*''	Xylobolus frustulatus 	'' – [[tammenahkis]]
}}

==Haruldased liigid (''R'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus comtulus 	]]'' 
*''[[	Agaricus urinascens 	]]'' 
*''[[	Aleurodiscus amorphus 	]]'' 
*''	Amanita battarrae 	'' – [[kahevärviline kärbseseen]]
*''Amanita strobiliformis 	'' – [[loor-kärbseseen]]
*''	Amyloporia sinuosa 	'' – [[näätskorgik]]
*''Antrodia heteromorpha 	'' – [[labürintjas korgik]]
*''Antrodiella romellii 	'' – [[Romelli antrodiell]]
*''	Antrodiella serpula 	'' – [[lepa-antrodiell]]
*''	Asterophora lycoperdoides 	'' – [[tolmav parasiitlehik]]
*''[[	Atheniella adonis 	]]'' 
*''[[	Atheniella leptophylla 	]]'' 
*''	Aurantiporus fissilis 	'' – [[rasune konttümak]]
*''	Auricularia mesenterica 	'' – [[karvane kõrvtarrik]]
*''[[	Balsamia platyspora 	]]'' 
*''[[	Balsamia vulgaris 	]]'' 
*''[[	Bolbitius reticulatus 	]]'' 
*''[[	Botryobasidium candicans 	]]'' 
*''[[	Botryobasidium laeve 	]]'' 
*''[[	Botryobasidium obtusisporum 	]]'' 
*''[[	Botryobasidium pruinatum 	]]'' 
*''[[	Botryobasidium vagum 	]]'' 
*''[[	Bulbillomyces farinosus 	]]'' 
*''[[	Butyrea luteoalba 	]]'' 
*''[[	Caloboletus calopus 	]]'' 
*''	Calocera furcata 	'' – [[harkjas sarvik]]
*''[[	Calonarius rufo-olivaceus 	]]'' 
*''	Caloscypha fulgens 	'' – [[säraliudik]]
*''[[	Calyptella capula 	]]'' 
*''[[	Calyptella flos-albus 	]]'' 
*''[[	Cantharellopsis prescotii 	]]'' 
*''	Ceriporia reticulata 	'' – [[valge võrkpoorik]]
*''[[	Ceriporia viridans 	]]'' 
*''[[	Ceriporiopsis mucida 	]]'' 
*''	Chamaemyces fracidus 	'' – [[säärissirmik]]
*''	Chlorencoelia versiformis 	'' – [[oliivkõrv]]
*''	Chlorociboria aeruginosa 	'' – [[suur rohetiksik]]
*''	Cinereomyces lindbladii 	'' – [[hall sametkorgik]]
*''	Clavaria argillacea 	'' – [[nõmmtõlvik]]
*''[[	Clavaria falcata 	]]'' 
*''	Clavulinopsis corniculata 	'' – [[sarvklavulinopsis]]
*''	Climacodon septentrionalis 	'' – [[kobar-põhjanarmik]]
*''[[	Clitocybe agrestis 	]]''
*''[[	Clitopilus nitellinus 	]]'' 
*''[[	Conferticium ochraceum 	]]'' 
*''[[	Coniophora olivacea 	]]'' 
*''[[	Coprinellus flocculosus 	]]'' 
*''	Coprinopsis nivea 	'' – [[lumitindik]]
*''[[	Cordyceps capitata 	]]'' 
*''	Cordyceps militaris 	'' – [[harilik kedristõlvik]]
*''[[	Coriolopsis gallica 	]]'' 
*''[[	Cortinarius acutus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius casimiri 	]]'' 
*''[[	Cortinarius croceus var. croceus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius malachius 	]]'' 
*''[[	Cortinarius orellanus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius saniosus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius uraceus 	]]'' 
*''[[	Crepidotus applanatus 	]]'' 
*''	Cuphophyllus pratensis 	'' – [[aas-võlvnutt]]
*''[[	Cuphophyllus russocoriaceus 	]]'' 
*''[[	Cyanoboletus pulverulentus 	]]'' 
*''	Cystodermella cinnabarina 	'' – [[kinaverpunane pisisirmik]]
*''[[	Dacrymyces chrysocomus 	]]'' 
*''	Daedaleopsis tricolor 	'' – [[värviline lehtervahelik]]
*''[[	Deconica coprophila 	]]'' 
*''[[	Deconica merdaria 	]]'' 
*''[[	Deconica montana 	]]'' 
*''[[	Dendrothele acerina 	]]'' 
*''[[	Dendrothele alliacea 	]]'' 
*''	Dentipellis fragilis '' – [[õrn narmnahkis]]
*''[[	Descolea alba 	]]'' 
*''	Diplomitoporus flavescens '' – [[männikorgik]]
*''	Discina ancilis 	'' – [[ketas-kogritsliudik]]
*''	Disciotis venosa 	'' – [[mürkelliudik]]
*''[[	Entoloma asprellum 	]]'' 
*''[[	Entoloma byssisedum 	]]'' 
*''[[	Entoloma chalybeum 	]]'' 
*''[[	Entoloma elodes 	]]'' 
*''[[	Entoloma euchroum 	]]'' 
*''[[	Entoloma excentricum 	]]'' 
*''[[	Entoloma juncinum 	]]'' 
*''[[	Entoloma pleopodium 	]]'' 
*''[[	Entoloma rhodocylix 	]]'' 
*''[[	Entoloma serrulatum 	]]'' 
*''[[	Exidia glandulosa 	]]'' 
*''	Exidia thuretiana 	'' – [[valge süldik]]
*''[[	Faerberia carbonaria 	]]'' 
*''Fistulina hepatica '' – [[maksak]]
*''[[	Flammulaster carpophilus 	]]'' 
*''[[	Galerina nana 	]]'' 
*''	Galerina paludosa 	'' – [[sootanuk]]
*''[[	Galerina sphagnorum 	]]'' 
*''[[	Galerina stylifera 	]]'' 
*''[[	Galerina triscopa 	]]'' 
*''	Ganoderma lucidum 	'' – [[lakkvaabik]]
*''[[	Ganoderma pfeifferi 	]]'' 
*''[[	Ganoderma resinaceum 	]]'' 
*''	Geastrum fimbriatum 	'' – [[ripsmeline maatäht]]
*''[[	Geastrum quadrifidum 	]]'' 
*''[[	Genea fragrans 	]]'' 
*''[[	Genea lespiaultii 	]]'' 
*''[[	Genea verrucosa 	]]'' 
*''[[	Geoglossum fallax 	]]'' 
*''	Geoglossum glabrum 	'' – [[soo-maakeel]]
*''	Geopora arenicola 	'' – [[liiv-kaevurliudik]]
*''[[	Gerronema xanthophyllum 	]]'' 
*''[[	Gliophorus psittacinus 	]]'' 
*''[[	Gloeophyllum trabeum 	]]'' 
*''[[	Glutinoglossum glutinosum 	]]'' 
*''	Gomphidius glutinosus 	'' – [[pihkane liimik]]
*''	Gomphidius maculatus 	'' – [[lehiseliimik]]
*''	Gomphidius roseus 	'' – [[roosa liimik]]
*''[[	Guepinia helvelloides 	]]'' 
*''	Gymnopus foetidus 	'' – [[oksa-roisknööbik]]
*''	Gyrodon lividus 	'' – [[lepapuravik]]
*''[[	Gyrophanopsis polonensis 	]]'' 
*''	Gyroporus castaneus 	'' – [[kastanpäkk]]
*''	Gyroporus cyanescens '' – [[sinipäkk]]
*''[[	Hebeloma pumilum 	]]'' 
*''[[	Hebeloma pusillum 	]]'' 
*''	Helvella lacunosa 	'' – [[tume helvell]]
*''[[	Helvella solitaria 	]]'' 
*''[[	Helvella sublicia 	]]'' 
*''[[	Hemimycena subtilis 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia fluxilis 	]]'' 
*''[[	Hydnoporia tabacina 	]]'' 
*''[[	Hydnotrya cerebriformis 	]]'' 
*''[[	Hydnotrya michaelis 	]]'' 
*''[[	Hydnotryopsis suevica 	]]'' 
*''[[	Hydropodia subalpina 	]]'' 
*''	Hygrocybe acutoconica 	'' – [[kollane vesinutt]]
*''[[	Hygrocybe chlorophana 	]]'' 
*''	Hygrocybe coccinea 	'' – [[veri-vesinutt]]
*''[[	Hygrocybe punicea 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe quieta 	]]'' 
*''[[	Hygrophoropsis pallida 	]]'' 
*''	Hygrophorus discoideus 	'' – [[ketas-limanutt]]
*''[[	Hygrophorus poetarum 	]]'' 
*''[[	Hygrophorus pudorinus 	]]'' 
*''	Hygrophorus russula 	'' – [[pilvik-limanutt]]
*''[[	Hypholoma elongatum 	]]'' 
*''[[	Hypholoma polytrichi 	]]'' 
*''[[	Hypholoma subericaeum 	]]'' 
*''[[	Hypholoma udum 	]]'' 
*''[[	Inocybe acuta 	]]'' 
*''[[	Inocybe godeyi 	]]'' 
*''[[	Inocybe haemacta 	]]'' 
*''[[	Inocybe personata 	]]'' 
*''[[	Inonotus cuticularis 	]]'' 
*''	Inonotus hispidus 	'' – [[karvane pässik]]
*''	Inonotus obliquus 	'' – [[must pässik]]
*''[[	Inosperma adaequatum 	]]'' 
*''	Irpex lacteus 	'' – [[valge hammik]]
*''	Junghuhnia nitida 	'' – [[ookerjas nääts]]
*''[[	Lactarius acerrimus 	]]'' 
*''	Lactarius acris 	'' – [[roosapiimane riisikas]]
*''[[	Lactarius albocarneus 	]]'' 
*''	Lactarius chrysorrheus 	'' – [[kuldpiimane riisikas]]
*''	Lactarius lilacinus 	'' – [[lepariisikas]]
*''[[	Lactarius picinus 	]]'' 
*''	Lactarius trivialis 	'' – [[tavariisikas]]
*''	Leccinum vulpinum 	'' – [[palupuravik]]
*''	Lentinus tigrinus 	'' – [[tiiger-hammaslehik]]
*''	Leucocortinarius bulbiger 	'' – [[ebavöödik]]
*''	Lichenomphalia umbellifera 	'' – [[turba-sõlgsamblik]]
*''[[	Lycoperdon echinatum 	]]'' 
*''[[	Macrotyphula fistulosa var. fistulosa 	]]'' 
*''[[	Macrotyphula juncea 	]]'' 
*''[[	Melanophyllum haematospermum 	]]'' 
*''	Meruliopsis taxicola 	'' – [[männi-ebatarrik]]
*''[[	Microstoma protractum 	]]'' 
*''	Morchella conica 	'' – [[kuhikmürkel]]
*''	Morchella esculenta 	'' – [[ümarmürkel]]
*''[[	Morchella gigas 	]]'' 
*''[[	Mycena atroalba 	]]'' 
*''[[	Mycena clavularis 	]]'' 
*''[[	Mycena crocata 	]]'' 
*''[[	Mycena flavescens 	]]'' 
*''[[	Mycena olivaceomarginata 	]]'' 
*''[[	Mycena plumipes 	]]'' 
*''[[	Narcissea patouillardii 	]]'' 
*''	Nidularia deformis 	'' – [[suur pesaseen]]
*''[[	Noblesia crocea 	]]'' 
*''	Onygena corvina 	'' – [[sule-keratiiniseen]]
*''	Onygena equina 	'' – [[kabja-keratiiniseen]]
*''	Oxyporus corticola 	'' – [[haavatarjak]]
*''[[	Oxyporus obducens 	]]'' 
*''[[	Pachyphlodes citrina 	]]'' 
*''[[	Pachyphlodes melanoxantha 	]]'' 
*''	Panaeolus papilionaceus 	'' – [[kahkjas sõnnikuseen]]
*''[[	Panaeolus semiovatus 	]]'' 
*''	Panellus violaceofulvus 	'' – [[lilla panell]]
*''	Panus conchatus 	'' – [[kasemütsak]]
*''[[	Paxillus rubicundulus 	]]'' 
*''	Peziza ammophila 	'' – [[luiteliudik]]
*''[[	Peziza saniosa 	]]'' 
*''	Phaeolepiota aurea 	'' – [[kuldmampel]]
*''[[	Phaeomarasmius erinaceus 	]]'' 
*''[[	Phlebia rufa 	]]'' 
*''[[	Pholiota adiposa s.str. 	]]'' 
*''[[	Phylloporus pelletieri 	]]'' 
*''	Physisporinus vitreus 	'' – [[klaasjas lodupoorik]]
*''[[	Pisolithus arhizus 	]]'' 
*''[[	Plectania melastoma 	]]'' 
*''	Plicaturopsis crispa 	'' – [[kähar lehvikvoldik]]
*''[[	Pluteus ephebeus 	]]'' 
*''[[	Pluteus petasatus 	]]''
*''[[	Pluteus phlebophorus 	]]'' 
*''[[	Podosordaria tulasnei 	]]'' 
*''	Polyporus tuberaster 	'' – [[mugultorik]]
*''	Porodaedalea pini 	'' – [[männitaelik]]
*''[[	Porostereum spadiceum 	]]'' 
*''[[	Porphyrellus porphyrosporus 	]]'' 
*''[[	Psathyrella corrugis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella microrhiza 	]]'' 
*''[[	Psathyrella noli-tangere 	]]'' 
*''[[	Pseudoboletus parasiticus 	]]'' 
*''[[	Pseudomerulius aureus 	]]'' 
*''[[	Pseudosperma squamatum 	]]'' 
*''[[	Ptychogaster albus 	]]'' 
*''	Pycnoporus cinnabarinus 	'' – [[punapoorik]]
*''[[	Ramaria flava 	]]'' 
*''[[	Ramaria formosa 	]]'' 
*''[[	Rhizocybe pruinosa 	]]'' 
*''[[	Russula amoenicolor 	]]''
*''[[	Russula amoenolens 	]]'' 
*''	Russula caerulea 	'' – [[sinipilvik]]
*''[[	Russula curtipes 	]]'' 
*''	Russula rhodopus 	'' – [[punajalg-pilvik]]
*''[[	Serpula himantioides 	]]'' 
*''[[	Singerocybe phaeophthalma 	]]'' 
*''	Sparassis crispa 	'' – [[kährikseen]]
*''[[	Spongipellis ambiens 	]]'' 
*''	Steccherinum fimbriatum 	'' – [[ripsmeline oganahkis]]
*''[[	Strobilomyces strobilaceus 	]]'' 
*''	Stropharia hornemannii 	'' – [[täpiline värvik]]
*''[[	Stropharia pseudocyanea 	]]'' 
*''	Suillus cavipes 	'' – [[lehise-õõspuravik]]
*''[[	Suillus placidus 	]]'' 
*''[[	Thaxterogaster eburneus 	]]'' 
*''	Thaxterogaster multiformis 	'' – [[muutlik vöödik]]
*''[[	Thuemenidium atropurpureum 	]]'' 
*''[[	Tolypocladium longisegmentatum 	]]'' 
*''	Trametes pubescens 	'' – [[pehme tagel]]
*''	Trichaptum biforme 	'' – [[kasekõbjuk]]
*''[[	Tricholoma aurantium 	]]'' 
*''	Tricholoma columbetta 	'' – [[tuviheinik]] 
*''	Tricholoma pessundatum 	'' – [[näsaline heinik]]
*''[[	Tricholoma sejunctum 	]]'' 
*''	Tricholomopsis decora 	'' – [[kuld-puiduheinik]]
*''[[	Tuber albidum 	]]'' 
*''[[	Tuber dryophilum 	]]'' 
*''[[	Tuber maculatum 	]]'' 
*''	Tulostoma brumale 	'' – [[hiline luiteseen]]
*''[[	Typhula ishikariensis 	]]'' 
*''[[	Typhula quisquiliaris 	]]'' 
*''	Urnula craterium 	'' – [[pagana-urnseen]]
*''[[	Veluticeps abietina 	]]'' 
*''	Verpa conica 	'' – [[harilik sõrmkübarseen]]
*''[[	Vibrissea truncorum 	]]'' 
*''	Volvariella bombycina 	'' – [[puidu-tupplehik]]
*''	Volvariella hypopithys 	'' – [[valge tupplehik]]
*''	Volvariella murinella 	'' – [[hall tupplehik]]
*''[[	Volvariella taylorii 	]]'' 
*''	Xerula pudens 	'' – [[harjas-ebakõrges]]
}}

==Puuduliku andmestikuga, aga kategooriatesse ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' kuuluvad liigid (''I'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Amphinema diadema 	]]'' 
*''	Antrodiella semisupina 	'' – [[poolliibuv antrodiell]]
*''[[	Ceratobasidium cornigerum 	]]'' 
*''[[	Clavulinopsis laeticolor 	]]'' 
*''[[	Colacogloea peniophorae 	]]'' 
*''[[	Coltricia cinnamomea 	]]'' 
*''[[	Cystodermella granulosa 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces microsporus 	]]'' 
*''[[	Dacryonaema rufum 	]]'' 
*''[[	Deconica subviscida 	]]'' 
*''	Entoloma sinuatum 	'' – [[hiid-punalehik]]
*''[[	Fuscoporia ferrea 	]]'' 
*''	Hebeloma radicosum 	'' – [[juurhebel]]
*''	Hygrophorus hypothejus 	]]'' – [[sügis-limanutt]]
*''[[	Hyphoderma obtusiforme 	]]'' 
*''[[	Hypholoma laeticolor 	]]'' 
*''[[	Hypochnicium cymosum 	]]'' 
*''[[	Lentaria byssiseda 	]]'' 
*''[[	Leratiomyces squamosus 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon norvegicum 	]]'' 
*''[[	Mensularia hastifera 	]]'' 
*''[[	Mycena pelianthina 	]]'' 
*''	Myxomphalia maura 	'' – [[tavasüsik]]
*''[[	Phaeotremella foliacea 	]]'' 
*''[[	Phaeotremella mycetophiloides 	]]'' 
*''[[	Phanerochaete jose-ferreirae 	]]'' 
*''[[	Phellinus nigricans 	]]'' 
*''[[	Pluteus godeyi 	]]'' 
*''[[	Pluteus plautus 	]]'' 
*''[[	Rhizoctonia ochracea 	]]'' 
*''	Russula chloroides 	'' – [[rohelehine pilvik]]
*''[[	Russula livescens 	]]'' 
*''[[Sarcoscypha coccinea]] 	''
*''[[	Stypella subgelatinosa 	]]'' 
*''[[	Suillosporium cystidiatum 	]]'' 
*''	Tricholoma equestre 	'' – [[hobuheinik]]
*''[[	Tricholoma squarrulosum 	]]'' 
*''[[	Tuber nitidum 	]]'' 
*''[[	Xenasmatella ardosiaca 	]]'' 
}}

==Viited==
{{Viited}}

==Vaata ka==
* [[Eesti seente punane nimestik]]

[[Kategooria:Looduskaitse]]</text>
      <sha1>mra1u78b9uu8r4g00g1bwbutvubp6z6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142988</id>
      <parentid>7142987</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T10:04:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7142988</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="38187" sha1="labs9n1mzihckhdw4kngxk86is0gyik" xml:space="preserve">[[Pilt:Koobalttorik1.jpg|pisi|[[Koobalttorik]] (''Terana coerulea'') on Poolas väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liik]]
[[Pilt:Loweomyces fractipes.jpg|pisi|''[[Loweomyces fractipes]]'' on Poolas väljasuremisohus liik]]
[[Pilt:Valkjas tardservik1.jpg|pisi|[[Valkjas tardservik]] (''Hohenbuehelia petaloides'') on Poolas ohualdis liik]]
[[Pilt:Deconica coprophila1.jpg|pisi|''[[Deconica coprophila]]'' on Poolas haruldane liik]]

Alljärgnevates nimekirjades on Poola punase nimestiku seened 2006. aasta seisuga.&lt;ref&gt;https://www.grzyby.pl/czerwona-lista-skorowidz-lat.htm&lt;/ref&gt;

==Poola punase nimestiku ohustatuse kategooriad==
*Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud (''Ex'')
*Väljasuremisohus (''E'')
*Ohualtid (''V'')
*Haruldased (''R'')
*Puuduliku andmestikuga, aga kategooriates ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' (''I'')&lt;ref&gt;[https://www.researchgate.net/profile/Malgorzata_Bak/publication/267625509_Red_list_of_the_algae_in_Poland/links/5ec2a647299bf1c09ac4f89d/Red-list-of-the-algae-in-Poland.pdf Red list of plants and fungi in Poland]&lt;/ref&gt;

==Väljasurnud või arvatavasti väljasurnud liigid (''Ex'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Aleurodiscus aurantius 	]]''
*''[[	Amanita caesarea 	]]''
*''[[	Amylocorticium subsulphureum 	]]''
*''[[	Baltazaria galactina 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium pulchrum 	]]'' 
*''[[	Chamonixia caespitosa 	]]'' 
*''[[	Colacogloea effusa 	]]'' 
*''[[	Corticium macrosporopsis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bulbosus 	]]'' 
*''[[	Cystobasidium fimetarium 	]]'' 
*''[[	Cytidiella albida 	]]'' 
*''[[	Dendrominia dryina 	]]'' 
*''[[	Eichleriella alliciens 	]]'' 
*''[[	Eichleriella leucophaea 	]]'' 
*''[[	Exidia badioumbrina 	]]'' 
*''[[	Exidia umbrinella 	]]'' 
*''[[	Gautieria morchelliformis 	]]'' 
*''	Geastrum berkeleyi 	'' – [[Berkeley maatäht]]
*''	Gloiodon strigosus 	'' – [[harjasnarmik]]
*''[[	Helicogloea graminicola 	]]'' 
*''[[	Hydnellum glaucopus 	]]'' 
*''[[	Hydnellum scrobiculatum 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ceracea 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe spadicea 	]]'' 
*''[[	Hyphodermella corrugata 	]]'' 
*''[[	Hypochnella violacea 	]]'' 
*''[[	Hysterangium hessei 	]]'' 
*''[[	Lentaria afflata 	]]'' 
*''[[	Lepiota erminea 	]]'' 
*''[[	Lepiota lilacea 	]]'' 
*''[[	Lepiota parvannulata 	]]'' 
*''[[	Mycorrhaphium pusillum 	]]'' 
*''[[	Octaviania neuhoffii 	]]'' 
*''[[	Phellodon confluens 	]]'' 
*''[[	Phlebia bresadolae 	]]'' 
*''	Phlebia subochracea 	'' – [[ere tardnahkis]]
*''[[	Phlebiopsis crassa 	]]'' 
*''[[	Protodontia fascicularis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella bifrons 	]]'' 
*''[[	Ramaricium albo-ochraceum 	]]''  
*''[[	Rhizoctonia terrigena 	]]'' 
*''	Russula intermedia 	'' – [[Lundelli pilvik]]
*''[[	Scytinostroma odoratum 	]]''
*''[[	Septobasidium carestianum 	]]''  
*''[[	Septobasidium fuscoviolaceum 	]]''  
*''[[	Terana caerulea 	]]'' 
*''[[	Tremella exigua 	]]'' 
*''[[	Tremella indecorata 	]]'' 
*''	Tricholoma fucatum 	'' – [[habras heinik]]
*''[[	Tricholoma luridum 	]]''
*''	Tuber aestivum 	'' – [[suvitrühvel]]
}}

==Väljasuremisohus liigid (''E'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''	Abortiporus biennis 	'' – [[ebardtorik]]
*''[[	Abortiporus fractipes 	]]'' 
*''[[	Agaricus placomyces 	]]'' 
*''[[	Agrocybe firma 	]]'' 
*''	Albatrellus confluens 	'' – [[kimp-lambaseenik]]
*''	Albatrellus ovinus 	'' – [[harilik lambaseenik]]
*''[[	Albatrellus subrubescens 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum disciforme 	]]'' 
*''[[	Aleurocystidiellum subcruentatum 	]]'' 
*''[[	Aleurodiscus cerussatus 	]]'' 
*''[[	Alloclavaria purpurea 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium cebennense 	]]'' 
*''[[	Amylocorticium subincarnatum 	]]'' 
*''	Amylocystis lapponica 	'' – [[poropoorik]]
*''	Anomoporia bombycina 	'' – [[lilla marlpoorik]]
*''[[	Anthoporia albobrunnea 	]]'' 
*''	Antrodiella citrinella 	'' – [[sidrunkollane antrodiell]]
*''[[	Antrodiella foliaceodentata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia lobata 	]]'' 
*''[[	Arrhenia oniscus 	]]'' 
*''[[	Arrhenia philonotis 	]]'' 
*''	Arrhenia retiruga 	'' – [[tanu-samblalehik]]
*''[[	Arrhenia spathulata 	]]'' 
*''	Asterodon ferruginosus 	'' – [[liibuv narmastaelik]]
*''	Asterostroma cervicolor 	'' – [[Massee põdranahkis]]
*''	Astraeus hygrometricus 	'' – [[baromeeterseen]]
*''[[	Aureoboletus gentilis 	]]'' 
*''[[	Battarrea phalloides 	]]'' 
*''[[	Boidinia furfuracea 	]]'' 
*''	Boletopsis grisea 	'' – [[hall hundiseenik]]
*''	Boletopsis leucomelaena 	'' – [[must hundiseenik]]
*''[[	Boletus aereus 	]]'' 
*''[[	Boreostereum radiatum 	]]'' 
*''[[	Bovista aestivalis 	]]'' 
*''[[	Bovista graveolens 	]]'' 
*''[[	Brunneoporus malicola 	]]'' 
*''[[	Buchwaldoboletus hemichrysus 	]]'' 
*''Butyriboletus fechtneri 	'' – [[Fechtneri kivipuravik]]
*''[[	Butyriboletus regius 	]]'' 
*''[[	Byssocorticium atrovirens 	]]'' 
*''[[	Calcipostia guttulata 	]]'' 
*''[[	Calocera glossoides 	]]'' 
*''[[	Calonarius aureofulvus 	]]'' 
*''[[	Calvatia candida 	]]'' 
*''[[	Calvatia cyathiformis 	]]'' 
*''[[	Calyptella campanula 	]]'' 
*''[[	Cantharellus friesii 	]]'' 
*''	Catathelasma imperiale 	'' – [[hiidloorik]]
*''[[	Cerinomyces tortus 	]]'' 
*''[[	Cerioporus stereoides 	]]'' 
*''	Ceriporia purpurea 	'' – [[punane võrkpoorik]]
*''	Ceriporiopsis subvermispora 	'' – [[härmpoorik]]
*''[[	Chroogomphus helveticus 	]]'' 
*''[[	Chrysomphalina chrysophylla 	]]'' 
*''[[	Clavaria fumosa 	]]'' 
*''[[	Clavaria zollingeri 	]]'' 
*''	Clavariadelphus truncatus 	'' – [[tömp tõlvharik]]
*''[[	Clavulicium macounii 	]]'' 
*''[[	Clitocybe paropsis 	]]'' 
*''[[	Clitocybe subcordispora 	]]'' 
*''[[	Conferticium ravum 	]]'' 
*''[[	Conocybe ambigua 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis canoceps 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis narcotica 	]]'' 
*''	Coprinus sterquilinus 	'' – [[sõnniku-soomustindik]]
*''[[	Cortinarius alnetorum 	]]'' 
*''[[	Cortinarius balaustinus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bataillei 	]]'' 
*''[[	Cortinarius dilutus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius fulvescens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melanotus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius melleopallens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius opimus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius privignoides 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rigens 	]]'' 
*''[[	Cortinarius rubricosus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius spadiceus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius stemmatus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius tabularis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triformis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius triumphans 	]]'' 
*''[[	Cortinarius umbrinolens 	]]'' 
*''[[	Cotylidia pannosa 	]]'' 
*''[[	Cotylidia undulata 	]]'' 
*''[[	Cristinia helvetica 	]]'' 
*''	Crustoderma dryinum 	'' – [[ookernahkis]]
*''[[	Crustodontia chrysocreas 	]]'' 
*''[[	Crustomyces subabruptus 	]]'' 
*''[[	Crystallicutis serpens 	]]'' 
*''[[	Cyathus stercoreus 	]]'' 
*''	Cyclocybe cylindracea 	'' – [[lõuna-põldseen]]
*''[[	Cystoagaricus populinus 	]]'' 
*''	Cytidia salicina 	'' – [[pajunahkis]]
*''[[	Dacrymyces ovisporus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces variisporus 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus karstenii 	]]'' 
*''[[	Dacryobolus sudans 	]]'' 
*''[[	Deconica philipsii 	]]'' 
*''[[	Deconica phyllogena 	]]'' 
*''[[	Dendrocollybia racemosa 	]]'' 
*''[[	Dendrocorticium polygonioides 	]]'' 
*''[[	Dendrothele commixta 	]]'' 
*''[[	Dentipratulum bialoviesense 	]]'' 
*''[[	Desarmillaria tabescens 	]]'' 
*''[[	Dichomitus albidofuscus 	]]'' 
*''[[	Dictyopus junquilleus 	]]'' 
*''[[	Diplomitoporus crustulinus 	]]'' 
*''[[	Disciseda bovista 	]]'' 
*''[[	Disciseda candida 	]]'' 
*''[[	Ditangium cerasi 	]]'' 
*''[[	Ditiola peziziformis 	]]'' 
*''[[	Ditiola radicata 	]]'' 
*''[[	Echinoderma jacobi 	]]'' 
*''[[	Efibulella deflectens 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces anthracinus 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces cyanosporus 	]]''  
*''[[	Elaphomyces papillatus 	]]'' 
*''	Elmerina caryae 	'' – [[harilik tardpoorik]]
*''[[	Entocybe pseudoturbida 	]]'' 
*''[[	Entocybe turbida 	]]'' 
*''[[	Entoloma atromarginatum 	]]'' 
*''	Entoloma bloxamii 	'' – [[Bloxami punalehik]]
*''[[	Entoloma clandestinum 	]]'' 
*''[[	Entoloma griseocyaneum 	]]'' 
*''[[	Entoloma placidum 	]]'' 
*''[[	Entoloma prunuloides 	]]'' 
*''[[	Entoloma rhombisporum 	]]'' 
*''[[	Entoloma strigosissimum 	]]'' 
*''[[	Eocronartium muscicola 	]]'' 
*''[[	Epithele typhae 	]]'' 
*''	Erastia salmonicolor 	'' – [[lõhepoorik]]
*''[[	Erythricium laetum 	]]'' 
*''	Exidia candida 	'' – [[kõhrsüldik]]
*''[[	Exidia candida var. cartilaginea 	]]''  
*''[[	Exidia repanda 	]]''
*''[[	Exidiopsis effusa 	]]'' 
*''	Flavidoporia pulvinascens 	'' – [[haavakorgik]]
*''	Fomitopsis officinalis 	'' – [[lehisepess]]
*''[[	Fomitopsis pulvina 	]]'' 
*''	Fomitopsis ramentacea 	'' – [[oksakorgik]]
*''[[	Fuscoporia torulosa 	]]''
*''	Fuscoporia viticola 	'' – [[helepruun taelik]]
*''[[	Galerina ampullaceocystis 	]]'' 
*''[[	Galerina badipes 	]]'' 
*''[[	Galerina jaapii 	]]'' 
*''[[	Gastrosporium simplex 	]]'' 
*''[[	Geastrum campestre 	]]'' 
*''[[	Geastrum corollinum 	]]'' 
*''[[	Geastrum elegans 	]]'' 
*''[[	Geastrum floriforme 	]]'' 
*''[[	Geastrum fornicatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum hungaricum 	]]'' 
*''[[	Geastrum minimum 	]]'' 
*''[[	Geastrum nanum 	]]'' 
*''	Geastrum rufescens 	'' – [[punakas maatäht]]
*''[[	Geastrum saccatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum striatum 	]]'' 
*''[[	Geastrum triplex 	]]'' 
*''[[	Gelatoporia pannocincta 	]]'' 
*''[[	Gliophorus perplexus 	]]'' 
*''[[	Gloeocystidiellum convolvens 	]]''  
*''[[	Gloioxanthomyces vitellinus 	]]'' 
*''	Gomphus clavatus 	'' – [[vurrik]]
*''[[	Guepiniopsis buccina 	]]'' 
*''[[	Gymnopilus flavus 	]]'' 
*''	Gymnopilus picreus 	'' – [[tume tulinutt]]
*''[[	Gymnopilus stabilis 	]]'' 
*''[[	Gymnopus ocior 	]]'' 
*''[[	Gymnopus putillus 	]]'' 
*''	Hapalopilus croceus 	'' – [[krookuspruunik]]
*''	Hemileccinum impolitum 	'' – [[kollane kivipuravik]]
*''[[	Hemimycena crispata 	]]'' 
*''	Hemipholiota heteroclita 	'' – [[lõhna-ebamampel]]
*''	Hemistropharia albocrenulata 	'' – [[täkiline ebamampel]]
*''	Hericium erinaceus 	'' – [[lõvilakk-korallnarmik]]
*''[[	Hericium flagellum 	]]'' 
*''	Hermanssonia centrifuga 	'' – [[volt-tardnahkis]]
*''[[	Heteroradulum deglubens 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia longipes 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia reniformis 	]]'' 
*''[[	Hyalodon piceicola 	]]'' 
*''[[	Hydnangium carneum 	]]'' 
*''	Hydnellum aurantiacum 	'' – [[kuld-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum auratile 	'' – [[porgand-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum caeruleum 	'' – [[sini-kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum compactum 	]]'' 
*''[[	Hydnellum concrescens 	]]'' 
*''Hydnellum ferrugineum 	'' – [[pruun kübarnarmik]]
*''	Hydnellum geogenium 	'' – [[väävel-kübarnarmik]]
*''	Hydnellum peckii 	'' – [[Pecki kübarnarmik]]
*''[[	Hydnellum suaveolens 	]]'' 
*''[[	Hydnoporia corrugata 	]]'' 
*''[[	Hydropus atramentosus 	]]'' 
*''[[	Hydropus marginellus 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe aurantiosplendens 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ingrata 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe insipida 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe intermedia 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe mucronella 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe ovina 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe parvula 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe reidii 	]]'' 
*''[[	Hygrophorus hyacinthinus 	]]'' 
*''[[	Hymenochaete cinnamomea 	]]'' 
*''	Hymenochaete fuliginosa 	'' – [[tume tubaknahkis]]
*''[[	Hymenogaster olivaceus 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeoides 	]]'' 
*''[[	Hypholoma ericaeum 	]]'' 
*''[[	Hysterangium separabile 	]]'' 
*''[[	Inocybe abjecta 	]]'' 
*''[[	Inocybe glabripes 	]]'' 
*''[[	Inocybe paludinella 	]]'' 
*''[[	Inocybe putilla 	]]'' 
*''[[	Inocybe rufoalba 	]]'' 
*''[[	Inocybe xanthomelas 	]]'' 
*''[[	Irpicodon pendulus 	]]'' 
*''	Junghuhnia collabens 	'' – [[pruun nääts]]
*''[[	Kavinia alboviridis 	]]'' 
*''[[	Kavinia himantia 	]]'' 
*''[[	Kneiffiella abdita 	]]'' 
*''[[	Laccaria maritima 	]]'' 
*''	Lactarius controversus 	'' – [[roosa riisikas]]
*''[[	Lactarius insulsus 	]]'' 
*''[[	Lactarius lacunarum 	]]'' 
*''Lactarius repraesentaneus 	'' – [[tore riisikas]]
*''	Lactarius resimus 	'' – [[valge riisikas]]
*''[[	Lactarius sphagneti 	]]'' 
*''	Lactarius zonarioides 	'' – [[Bresadola riisikas]]
*''	Lactarius violascens 	'' – [[lillakas riisikas]]
*''[[	Laeticutis cristata 	]]'' 
*''[[	Leccinum rotundifoliae 	]]'' 
*''[[	Lentinellus flabelliformis 	]]'' 
*''	Lentinellus vulpinus 	'' – [[rebaslentinell]]
*''[[	Lepiota echinella 	]]'' 
*''	Lepiota grangei 	'' – [[rohe-harisirmik]]
*''[[	Lepiota griseovirens 	]]'' 
*''[[	Lepiota tomentella 	]]'' 
*''	Leptoporus mollis 	'' – [[kuuse-lillatümak]]
*''[[	Leucopaxillus paradoxus 	]]'' 
*''	Leucopaxillus salmonifolius 	'' – [[lõhe-lehtervahelik]]
*''[[	Litschauerella clematitis 	]]'' 
*''[[	Lobulicium occultum 	]]'' 
*''[[	Lulesia fallax 	]]'' 
*''[[	Lulesia obscura 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon decipiens 	]]''
*''[[	Lycoperdon ericaeum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon marginatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon radicatum 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon turneri 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum deliberatum 	]]'' 
*''[[	Lyophyllum transforme 	]]'' 
*''[[	Marasmius limosus 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium leucoxanthum 	]]'' 
*''[[	Megalocystidium luridum 	]]'' 
*''[[	Melanophyllum eyrei 	]]'' 
*''[[	Montagnea radiosa 	]]'' 
*''[[	Mucronella calva 	]]'' 
*''[[	Muscinupta laevis 	]]'' 
*''[[	Mycena aciculata 	]]'' 
*''[[	Mycena belliae 	]]'' 
*''[[	Mycena concolor 	]]'' 
*''[[	Mycena excisa 	]]'' 
*''[[	Mycena latifolia 	]]'' 
*''[[	Mycena supina 	]]'' 
*''[[	Mycena tenerrima 	]]'' 
*''[[	Mycena urania 	]]''
*''[[	Mycena xantholeuca 	]]'' 
*''[[	Mycenella lasiosperma 	]]'' 
*''	Mycoacia aurea 	'' – [[kuld-vahanarmik]]
*''	Mycoacia fuscoatra 	'' – [[tumenev vahanarmik]]
*''[[	Mycoacia gilvescens 	]]'' 
*''[[	Mycoacia livida 	]]'' 
*''[[	Mycocalia denudata 	]]'' 
*''[[	Myriostoma coliforme 	]]'' 
*''[[	Naohidea sebacea 	]]'' 
*''[[	Neofavolus alveolaris 	]]'' 
*''[[	Neolentinus schaefferi 	]]'' 
*''[[	Omphaliaster asterosporus 	]]'' 
*''	Onnia leporina 	'' – [[kuuse-jänesepäss]]
*''[[	Osteina obducta 	]]'' 
*''	Osteina undosa 	'' – [[lainjasservaline tümak]]
*''[[	Oudemansiella melanotricha 	]]'' 
*''	Panellus ringens 	'' – [[talipanell]]
*''[[	Peniophora lilacea 	]]'' 
*''[[	Peniophora piceae 	]]'' 
*''[[	Peniophora pithya 	]]'' 
*''[[	Phaeomarasmius rimulincola 	]]'' 
*''[[	Phaeophlebiopsis ravenelii 	]]'' 
*''[[	Phaeotremella simplex 	]]'' 
*''[[	Phallogaster saccatus 	]]'' 
*''[[	Phallus indusiatus 	]]'' 
*''[[	Phellinidium ferrugineofuscum 	]]'' 
*''	Phellinus lundellii 	'' – [[Lundelli taelik]]
*''[[	Phellinus populicola 	]]'' 
*''	Phellinus tremulae 	'' – [[haavataelik]]
*''	Phellodon connatus 	'' – [[pruun vöötnarmik]]
*''	Phellodon fuligineoalbus 	'' – [[pruunikas vöötnarmik]]
*''	Phellodon tomentosus 	'' – [[viltjas vöötnarmik]]
*''[[	Phellodon violascens 	]]'' 
*''	Phellopilus nigrolimitatus 	'' – [[joontaelik]]
*''[[	Phlebia lilascens 	]]'' 
*''[[	Phlebia serialis 	]]'' 
*''[[	Phlebia subserialis 	]]'' 
*''[[	Phlegmacium balteatocumatile 	]]'' 
*''	Phleogena faginea 	'' – [[puidunui]]
*''[[	Pholiota conissans 	]]'' 
*''[[	Pholiota henningsii 	]]'' 
*''[[	Pholiota squarrosoides 	]]'' 
*''[[	Physisporinus crocatus 	]]'' 
*''[[	Picipes melanopus 	]]'' 
*''[[	Picipes rhizophilus 	]]'' 
*''	Pleurotus calyptratus 	'' – [[rõngasservik]]
*''[[	Pluteus aurantiorugosus 	]]'' 
*''[[	Pluteus pseudorobertii 	]]'' 
*''[[	Pluteus pusillulus 	]]'' 
*''[[	Podofomes trogii 	]]'' 
*''	Poronia punctata 	'' – [[täpiline jalgnööbik]]
*''	Porotheleum fimbriatum 	'' – [[kiudservaline poroteel]]
*''[[	Postia balsamea 	]]''
*''[[	Postia lowei 	]]'' 
*''[[	Protostropharia luteonitens 	]]'' 
*''	Psathyrella ammophila 	'' – [[luitepsatürell]]
*''[[	Psathyrella cortinarioides 	]]'' 
*''[[	Psathyrella longicauda 	]]'' 
*''[[	Pseudoomphalina kalchbrenneri 	]]'' 
*''[[	Pseudoporpoloma pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Pseudospongipellis delectans 	]]'' 
*''[[	Pseudotremella moriformis 	]]'' 
*''[[	Psilocybe atrobrunnea 	]]'' 
*''[[	Psilocybe medullosa 	]]'' 
*''[[	Psilocybe paupera 	]]'' 
*''	Punctularia strigosozonata 	'' – [[lõunanahkis]]
*''	Pycnoporellus alboluteus 	'' – [[liibuv roostetorik]]
*''[[	Raduliporus aneirinus 	]]'' 
*''[[	Ramaria aurea 	]]'' 
*''	Ramaria botrytis 	'' – [[punalatv-harik]]
*''	Ramaria gracilis 	'' – [[aniisharik]]
*''[[	Ramaria obtusissima 	]]'' 
*''	Ramariopsis kunzei 	'' – [[valge ramariopsis]]
*''[[	Resiniporus resinascens 	]]''  
*''[[	Resinoporia sordida 	]]''
*''[[	Resupinatus vetlinianus 	]]'' 
*''[[	Rheubarbariboletus armeniacus 	]]''
*''[[	Rhizoctonia fusispora 	]]'' 
*''[[	Rhizoctonia sterigmatica 	]]'' 
*''	Rhodocollybia fodiens 	'' – [[juur-punakõrges]]
*''[[	Rhodocybe caelata 	]]'' 
*''[[	Rhodofomes roseus 	]]'' 
*''	Rhodonia placenta 	'' – [[lõhetümak]]
*''	Rhodotus palmatus 	'' – [[roosa võrkheinik]]
*''[[	Rubroboletus rhodoxanthus 	]]'' 
*''	Rubroboletus satanas 	'' – [[saatana-kivipuravik]]
*''[[	Russula alutacea 	]]'' 
*''[[	Russula emeticicolor 	]]'' 
*''[[	Russula gracillima 	]]'' 
*''[[	Russula pelargonia 	]]'' 
*''[[	Russula pungens 	]]'' 
*''[[	Saccosoma farinaceum 	]]'' 
*''	Sarcosoma globosum 	'' – [[limatünnik]]
*''[[	Scleroderma bovista 	]]'' 
*''[[	Scleroderma cepa 	]]'' 
*''[[	Scotomyces subviolaceus 	]]'' 
*''[[	Scutiger pes-caprae 	]]'' 
*''[[	Sebacina dimitica 	]]'' 
*''[[	Sistotrema alboluteum 	]]'' 
*''	Sistotrema confluens 	'' – [[kübar-sistotreem]]
*''[[	Skeletocutis alutacea 	]]'' 
*''[[	Skvortzovia pinicola 	]]'' 
*''	Spathularia flavida 	'' – [[harilik pahtlik]]
*''[[	Spongipellis spumeus 	]]'' 
*''[[	Stereum ostrea 	]]'' 
*''[[	Stropharia melanosperma 	]]'' 
*''[[	Stypella grilletii 	]]'' 
*''[[	Stypella subhyalina 	]]'' 
*''[[	Stypella vermiformis 	]]'' 
*''[[	Subulicium lautum 	]]'' 
*''[[	Suillellus queletii 	]]'' 
*''[[	Suillus americanus f. sibiricus 	]]'' 
*''[[	Suillus flavidus 	]]'' 
*''[[	Suillus plorans 	]]'' 
*''[[	Suillus tridentinus 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe mephitica 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe murina 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe putida 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe striipilea 	]]'' 
*''[[	Thaxterogaster porphyropus 	]]'' 
*''[[	Trametopsis cervina 	]]'' 
*''[[	Tremella globispora 	]]'' 
*''[[	Trichaster melanocephalus 	]]'' 
*''	Trichoglossum hirsutum 	'' – [[karvane harjaskeel]]
*''	Tricholoma acerbum 	'' – [[rihvelheinik]]
*''	Tricholoma colossus 	'' – [[hiidheinik]]
*''	Tricholoma focale 	'' – [[sallheinik]]
*''[[	Tubaria confragosa 	]]'' 
*''[[	Tubulicrinis borealis 	]]'' 
*''[[	Tulasnella hyalina 	]]'' 
*''[[	Tulosesus bisporus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus congregatus 	]]'' 
*''[[	Tulosesus hiascens 	]]'' 
*''	Tulostoma kotlabae 	'' – [[Kotlaba luiteseen]]
*''[[	Tulostoma melanocyclum 	]]'' 
*''[[	Tulostoma squamosum 	]]'' 
*''[[	Tylospora fibrillosa 	]]'' 
*''[[	Veluticeps ambigua 	]]'' 
*''[[	Vitreoporus dichrous 	]]'' 
*''	Volvariella media 	'' – [[väike tupplehik]]
*''[[	Wynnella silvicola 	]]'' 
*''[[	Xenasma aurantiacum 	]]'' 
}}

==Ohualtid liigid (''V'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus dulcidulus 	]]'' 
*''[[	Agaricus rusiophyllus 	]]'' 
*''[[	Alloexidiopsis calcea 	]]'' 
*''[[	Amanita argentea 	]]'' 
*''[[	Amanita franchetii 	]]'' 
*''	Amanita regalis 	'' – [[kuning-kärbseseen]]
*''	Amanita virosa 	'' – [[valge kärbseseen]]
*''	Amyloporia xantha 	'' – [[kollakas korgik]]
*''	Antrodia gossypium 	'' – [[vatjas kiudpoorik]]
*''[[	Arrhenia acerosa 	]]'' 
*''[[	Arrhenia sphagnicola 	]]'' 
*''	Artomyces pyxidatus 	'' – [[kroonharik]]
*''[[	Ascotremella faginea 	]]'' 
*''[[	Asterophora parasitica 	]]'' 
*''[[	Aureonarius limonius 	]]'' 
*''[[	Barssia oregonensis 	]]'' 
*''[[	Bondarzewia mesenterica 	]]'' 
*''	Bovista paludosa 	'' – [[soo-maamuna]]
*''[[	Bovista tomentosa 	]]'' 
*''	Buchwaldoboletus lignicola 	'' – [[puidupuravik]]
*''[[	Butyriboletus appendiculatus 	]]'' 
*''	Caloboletus radicans 	'' – [[mõru kivipuravik]]
*''[[	Calonarius olearioides 	]]'' 
*''[[	Camarophyllus alpinus 	]]'' 
*''[[	Camarops tubulina 	]]'' 
*''	Ceriporia excelsa 	'' – [[lilla võrkpoorik]]
*''[[	Clavariadelphus ligula 	]]'' 
*''	Clavariadelphus pistillaris 	'' – [[suur tõlvharik]]
*''[[	Clitocybula lacerata 	]]'' 
*''[[	Coprinopsis picacea 	]]'' 
*''[[	Cortinarius anthracinus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius armeniacus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius biformis 	]]'' 
*''[[	Cortinarius bivelus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius cagei 	]]'' 
*''[[	Cortinarius claricolor 	]]'' 
*''[[	Cortinarius elegantissimus 	]]''
*''[[	Cortinarius incisus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius ionophyllus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius lucorum 	]]'' 
*''[[	Cortinarius saturninus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius violaceus ssp. violaceus 	]]'' 
*''	Craterellus lutescens 	'' – [[kollakas torbikseen]]
*''[[	Crepidotus luteolus 	]]'' 
*''	Cudonia circinans 	'' – [[harilik ringik]]
*''[[	Cuphophyllus lacmus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces capitatus 	]]'' 
*''	Dacrymyces chrysospermus 	'' – [[suur pisarseen]]
*''[[	Dacrymyces estonicus 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces suecicus 	]]'' 
*''	Dichomitus campestris 	'' – [[sarapuu-ebakorgik]]
*''[[	Dichomitus squalens 	]]''
*''[[	Echinoderma echinaceum 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces leveillei 	]]'' 
*''[[	Elaphomyces maculatus 	]]'' 
*''[[	Entoloma lampropus 	]]'' 
*''[[	Entoloma mougeotii 	]]'' 
*''[[	Entoloma papillatum 	]]''
*''[[	Entoloma platyphylloides 	]]'' 
*''	Exidia recisa 	'' – [[lehtersüldik]]
*''[[	Ganoderma carnosum 	]]'' 
*''[[	Geastrum coronatum 	]]'' 
*''	Geastrum pectinatum 	'' – [[kamm-maatäht]]
*''[[	Gliophorus irrigatus 	]]'' 
*''[[	Gliophorus laetus 	]]'' 
*''	Grifola frondosa 	'' – [[leht-kobartorik]]
*''	Gyromitra gigas 	'' – [[hiidkogrits]]
*''	Gyromitra infula 	'' – [[sügiskogrits]]
*''[[	Gyromitra sphaerospora 	]]'' 
*''[[	Hemimycena delectabilis 	]]'' 
*''	Hericium cirrhatum 	'' – [[karvane korallnarmik]]
*''	Hericium coralloides 	'' – [[harunev korallnarmik]]
*''	Hohenbuehelia petaloides 	'' – [[valkjas tardservik]]
*''[[	Hygrocybe cantharellus 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe coccineocrenata 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe nitrata 	]]'' 
*''	Hygrophorus gliocyclus 	'' – [[loor-limanutt]]
*''[[	Hymenochaete cruenta 	]]'' 
*''[[	Hyphoderma albocremeum 	]]'' 
*''[[	Hypsizygus ulmarius 	]]'' 
*''	Inocutis dryophila 	'' – [[tammepässik]]
*''	Inocutis rheades 	'' – [[haavapässik]]
*''[[	Inocybe calospora 	]]'' 
*''[[	Inocybe grammata 	]]'' 
*''[[	Inocybe hystrix 	]]'' 
*''[[	Inocybe phaeodisca 	]]'' 
*''[[	Inonotus triqueter 	]]'' 
*''[[	Inosperma calamistratum 	]]'' 
*''	Ischnoderma benzoinum 	'' – [[harilik tõrvis]]
*''[[	Ischnoderma resinosum 	]]'' 
*''[[	Lactarius flavidus 	]]'' 
*''	Lactarius hysginus 	'' – [[vaskriisikas]]
*''	Lactarius sanguifluus 	'' – [[veririisikas]]
*''[[	Lactarius spinosulus 	]]'' 
*''[[	Leccinum niveum 	]]'' 
*''[[	Leccinum roseofractum 	]]'' 
*''	Lentinellus ursinus 	'' – [[karulentinell]]
*''[[	Lepiota brunneoincarnata 	]]'' 
*''[[	Lepista carpatica 	]]'' 
*''	Limacella glioderma 	'' – [[pruun limaloorik]]
*''[[	Limacellopsis guttata 	]]'' 
*''	Loreleia postii 	'' – [[oranž gerroneem]]
*''[[	Lulesia popinalis 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon caudatum 	]]''
*''	Lycoperdon mammiforme 	'' – [[helves-murumuna]]
*''[[	Microglossum olivaceum 	]]'' 
*''	Microglossum viride 	'' – [[roheline pisikeel]]
*''	Mitrula paludosa 	'' – [[pisipahtlik]]
*''	Mycena aurantiomarginata 	'' – [[kuldserv-mütsik]]
*''[[	Mycena capillaripes 	]]'' 
*''[[	Mycena chlorantha 	]]'' 
*''[[	Mycena cyanipes 	]]'' 
*''[[	Mycena megaspora 	]]'' 
*''	Mycena pseudocorticola 	'' – [[sinimütsik]]
*''[[	Mycena pterigena 	]]'' 
*''[[	Mycena purpureofusca 	]]'' 
*''	Mycena renati 	'' – [[kollajalg-mütsik]]
*''	Mycenastrum corium 	'' – [[hõlmikmuna]]
*''	Mycoacia uda 	'' – [[kollane vahanarmik]]
*''[[	Myxarium nucleatum 	]]'' 
*''[[	Oligoporus sericeomollis 	]]'' 
*''	Onnia tomentosa 	'' – [[jalg-jänesepäss]]
*''	Ossicaulis lignatilis 	'' – [[puidulehtrik]]
*''[[	Panus neostrigosus 	]]'' 
*''	Parmastomyces mollissimus 	'' – [[pehmepoorik]]
*''	Perenniporia medulla-panis 	'' – [[valge püsipoorik]]
*''[[	Phaeocollybia christinae 	]]'' 
*''[[	Phaeonematoloma myosotis 	]]'' 
*''	Phellinus laevigatus 	'' – [[sile taelik]]
*''	Phellodon niger 	'' – [[must vöötnarmik]]
*''[[	Phlegmacium cyanites 	]]'' 
*''[[	Phloeomana minutula 	]]'' 
*''[[	Pholiota tuberculosa 	]]'' 
*''	Phyllotopsis nidulans 	'' – [[kuldkülik]]
*''	Pleurocybella porrigens 	'' – [[kõrvkülik]]
*''	Pleurotus cornucopiae 	'' – [[trompetservik]]
*''	Pleurotus pulmonarius 	'' – [[kopsservik]]
*''	Polyporus umbellatus 	'' – [[nabatorik]]
*''[[	Poriella subacida 	]]'' 
*''[[	Porodaedalea chrysoloma 	]]'' 
*''[[	Porpolomopsis calyptriformis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella caput-medusae 	]]'' 
*''[[	Pseudoinonotus dryadeus 	]]'' 
*''	Pterula multifida 	'' – [[põõsaspteerula]]
*''	Pycnoporellus fulgens 	'' – [[harilik roostetorik]]
*''[[	Resinoporia crassa 	]]'' 
*''[[	Rhizomarasmius setosus 	]]'' 
*''	Rhodocollybia prolixa 	'' – [[keerd-punakõrges]]
*''	Russula alnetorum 	'' – [[lepapilvik]]
*''[[	Russula violeipes 	]]'' 
*''	Sarcodon imbricatus 	'' – [[harilik põdramokk]]
*''	Sarcosphaera coronaria 	'' – [[kroonliudik]]
*''	Sidera lenis 	'' – [[pehme sametkorgik]]
*''	Skeletocutis odora 	'' – [[taiga-peenpoorik]]
*''	Skeletocutis stellae 	'' – [[täht-peenpoorik]]
*''[[	Skeletocutis subincarnata 	]]'' 
*''[[	Sparassis brevipes 	]]'' 
*''	Sphagnurus paluster 	'' – [[soo-kobarheinik]]
*''[[	Spongiporus floriformis 	]]'' 
*''[[	Steccherinum lacerum 	]]'' 
*''[[	Stropharia albonitens 	]]'' 
*''[[	Tephrocybe rancida 	]]'' 
*''[[	Thelephora anthocephala 	]]'' 
*''	Thelephora caryophyllea 	'' – [[nelk-lehternahkis]]
*''	Thelephora penicillata 	'' – [[pintseljas lehternahkis]]
*''	Tricholoma orirubens 	'' – [[punetav heinik]]
*''	Tricholoma populinum 	'' – [[papliheinik]]
*''[[	Tuber rapaeodorum 	]]'' 
*''[[	Tulostoma fimbriatum 	]]'' 
*''	Verpa bohemica 	'' – [[kurrel]]
*''[[	Volvariella pusilla 	]]'' 
*''[[	Volvariella volvacea 	]]'' 
*''	Xylobolus frustulatus 	'' – [[tammenahkis]]
}}

==Haruldased liigid (''R'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Agaricus comtulus 	]]'' 
*''[[	Agaricus urinascens 	]]'' 
*''[[	Aleurodiscus amorphus 	]]'' 
*''	Amanita battarrae 	'' – [[kahevärviline kärbseseen]]
*''Amanita strobiliformis 	'' – [[loor-kärbseseen]]
*''	Amyloporia sinuosa 	'' – [[näätskorgik]]
*''Antrodia heteromorpha 	'' – [[labürintjas korgik]]
*''Antrodiella romellii 	'' – [[Romelli antrodiell]]
*''	Antrodiella serpula 	'' – [[lepa-antrodiell]]
*''	Asterophora lycoperdoides 	'' – [[tolmav parasiitlehik]]
*''[[	Atheniella adonis 	]]'' 
*''[[	Atheniella leptophylla 	]]'' 
*''	Aurantiporus fissilis 	'' – [[rasune konttümak]]
*''	Auricularia mesenterica 	'' – [[karvane kõrvtarrik]]
*''[[	Balsamia platyspora 	]]'' 
*''[[	Balsamia vulgaris 	]]'' 
*''[[	Bolbitius reticulatus 	]]'' 
*''[[	Botryobasidium candicans 	]]'' 
*''[[	Botryobasidium laeve 	]]'' 
*''[[	Botryobasidium obtusisporum 	]]'' 
*''[[	Botryobasidium pruinatum 	]]'' 
*''[[	Botryobasidium vagum 	]]'' 
*''[[	Bulbillomyces farinosus 	]]'' 
*''[[	Butyrea luteoalba 	]]'' 
*''[[	Caloboletus calopus 	]]'' 
*''	Calocera furcata 	'' – [[harkjas sarvik]]
*''[[	Calonarius rufo-olivaceus 	]]'' 
*''	Caloscypha fulgens 	'' – [[säraliudik]]
*''[[	Calyptella capula 	]]'' 
*''[[	Calyptella flos-albus 	]]'' 
*''[[	Cantharellopsis prescotii 	]]'' 
*''	Ceriporia reticulata 	'' – [[valge võrkpoorik]]
*''[[	Ceriporia viridans 	]]'' 
*''[[	Ceriporiopsis mucida 	]]'' 
*''	Chamaemyces fracidus 	'' – [[säärissirmik]]
*''	Chlorencoelia versiformis 	'' – [[oliivkõrv]]
*''	Chlorociboria aeruginosa 	'' – [[suur rohetiksik]]
*''	Cinereomyces lindbladii 	'' – [[hall sametkorgik]]
*''	Clavaria argillacea 	'' – [[nõmmtõlvik]]
*''[[	Clavaria falcata 	]]'' 
*''	Clavulinopsis corniculata 	'' – [[sarvklavulinopsis]]
*''	Climacodon septentrionalis 	'' – [[kobar-põhjanarmik]]
*''[[	Clitocybe agrestis 	]]''
*''[[	Clitopilus nitellinus 	]]'' 
*''[[	Conferticium ochraceum 	]]'' 
*''[[	Coniophora olivacea 	]]'' 
*''[[	Coprinellus flocculosus 	]]'' 
*''	Coprinopsis nivea 	'' – [[lumitindik]]
*''[[	Cordyceps capitata 	]]'' 
*''	Cordyceps militaris 	'' – [[harilik kedristõlvik]]
*''[[	Coriolopsis gallica 	]]'' 
*''[[	Cortinarius acutus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius casimiri 	]]'' 
*''[[	Cortinarius croceus var. croceus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius malachius 	]]'' 
*''[[	Cortinarius orellanus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius saniosus 	]]'' 
*''[[	Cortinarius uraceus 	]]'' 
*''[[	Crepidotus applanatus 	]]'' 
*''	Cuphophyllus pratensis 	'' – [[aas-võlvnutt]]
*''[[	Cuphophyllus russocoriaceus 	]]'' 
*''[[	Cyanoboletus pulverulentus 	]]'' 
*''	Cystodermella cinnabarina 	'' – [[kinaverpunane pisisirmik]]
*''[[	Dacrymyces chrysocomus 	]]'' 
*''	Daedaleopsis tricolor 	'' – [[värviline lehtervahelik]]
*''[[	Deconica coprophila 	]]'' 
*''[[	Deconica merdaria 	]]'' 
*''[[	Deconica montana 	]]'' 
*''[[	Dendrothele acerina 	]]'' 
*''[[	Dendrothele alliacea 	]]'' 
*''	Dentipellis fragilis '' – [[õrn narmnahkis]]
*''[[	Descolea alba 	]]'' 
*''	Diplomitoporus flavescens '' – [[männikorgik]]
*''	Discina ancilis 	'' – [[ketas-kogritsliudik]]
*''	Disciotis venosa 	'' – [[mürkelliudik]]
*''[[	Entoloma asprellum 	]]'' 
*''[[	Entoloma byssisedum 	]]'' 
*''[[	Entoloma chalybeum 	]]'' 
*''[[	Entoloma elodes 	]]'' 
*''[[	Entoloma euchroum 	]]'' 
*''[[	Entoloma excentricum 	]]'' 
*''[[	Entoloma juncinum 	]]'' 
*''[[	Entoloma pleopodium 	]]'' 
*''[[	Entoloma rhodocylix 	]]'' 
*''[[	Entoloma serrulatum 	]]'' 
*''[[	Exidia glandulosa 	]]'' 
*''	Exidia thuretiana 	'' – [[valge süldik]]
*''[[	Faerberia carbonaria 	]]'' 
*''Fistulina hepatica '' – [[maksak]]
*''[[	Flammulaster carpophilus 	]]'' 
*''[[	Galerina nana 	]]'' 
*''	Galerina paludosa 	'' – [[sootanuk]]
*''[[	Galerina sphagnorum 	]]'' 
*''[[	Galerina stylifera 	]]'' 
*''[[	Galerina triscopa 	]]'' 
*''	Ganoderma lucidum 	'' – [[lakkvaabik]]
*''[[	Ganoderma pfeifferi 	]]'' 
*''[[	Ganoderma resinaceum 	]]'' 
*''	Geastrum fimbriatum 	'' – [[ripsmeline maatäht]]
*''[[	Geastrum quadrifidum 	]]'' 
*''[[	Genea fragrans 	]]'' 
*''[[	Genea lespiaultii 	]]'' 
*''[[	Genea verrucosa 	]]'' 
*''[[	Geoglossum fallax 	]]'' 
*''	Geoglossum glabrum 	'' – [[soo-maakeel]]
*''	Geopora arenicola 	'' – [[liiv-kaevurliudik]]
*''[[	Gerronema xanthophyllum 	]]'' 
*''[[	Gliophorus psittacinus 	]]'' 
*''[[	Gloeophyllum trabeum 	]]'' 
*''[[	Glutinoglossum glutinosum 	]]'' 
*''	Gomphidius glutinosus 	'' – [[pihkane liimik]]
*''	Gomphidius maculatus 	'' – [[lehiseliimik]]
*''	Gomphidius roseus 	'' – [[roosa liimik]]
*''[[	Guepinia helvelloides 	]]'' 
*''	Gymnopus foetidus 	'' – [[oksa-roisknööbik]]
*''	Gyrodon lividus 	'' – [[lepapuravik]]
*''[[	Gyrophanopsis polonensis 	]]'' 
*''	Gyroporus castaneus 	'' – [[kastanpäkk]]
*''	Gyroporus cyanescens '' – [[sinipäkk]]
*''[[	Hebeloma pumilum 	]]'' 
*''[[	Hebeloma pusillum 	]]'' 
*''	Helvella lacunosa 	'' – [[tume helvell]]
*''[[	Helvella solitaria 	]]'' 
*''[[	Helvella sublicia 	]]'' 
*''[[	Hemimycena subtilis 	]]'' 
*''[[	Hohenbuehelia fluxilis 	]]'' 
*''[[	Hydnoporia tabacina 	]]'' 
*''[[	Hydnotrya cerebriformis 	]]'' 
*''[[	Hydnotrya michaelis 	]]'' 
*''[[	Hydnotryopsis suevica 	]]'' 
*''[[	Hydropodia subalpina 	]]'' 
*''	Hygrocybe acutoconica 	'' – [[kollane vesinutt]]
*''[[	Hygrocybe chlorophana 	]]'' 
*''	Hygrocybe coccinea 	'' – [[veri-vesinutt]]
*''[[	Hygrocybe punicea 	]]'' 
*''[[	Hygrocybe quieta 	]]'' 
*''[[	Hygrophoropsis pallida 	]]'' 
*''	Hygrophorus discoideus 	'' – [[ketas-limanutt]]
*''[[	Hygrophorus poetarum 	]]'' 
*''[[	Hygrophorus pudorinus 	]]'' 
*''	Hygrophorus russula 	'' – [[pilvik-limanutt]]
*''[[	Hypholoma elongatum 	]]'' 
*''[[	Hypholoma polytrichi 	]]'' 
*''[[	Hypholoma subericaeum 	]]'' 
*''[[	Hypholoma udum 	]]'' 
*''[[	Inocybe acuta 	]]'' 
*''[[	Inocybe godeyi 	]]'' 
*''[[	Inocybe haemacta 	]]'' 
*''[[	Inocybe personata 	]]'' 
*''[[	Inonotus cuticularis 	]]'' 
*''	Inonotus hispidus 	'' – [[karvane pässik]]
*''	Inonotus obliquus 	'' – [[must pässik]]
*''[[	Inosperma adaequatum 	]]'' 
*''	Irpex lacteus 	'' – [[valge hammik]]
*''	Junghuhnia nitida 	'' – [[ookerjas nääts]]
*''[[	Lactarius acerrimus 	]]'' 
*''	Lactarius acris 	'' – [[roosapiimane riisikas]]
*''[[	Lactarius albocarneus 	]]'' 
*''	Lactarius chrysorrheus 	'' – [[kuldpiimane riisikas]]
*''	Lactarius lilacinus 	'' – [[lepariisikas]]
*''[[	Lactarius picinus 	]]'' 
*''	Lactarius trivialis 	'' – [[tavariisikas]]
*''	Leccinum vulpinum 	'' – [[palupuravik]]
*''	Lentinus tigrinus 	'' – [[tiiger-hammaslehik]]
*''	Leucocortinarius bulbiger 	'' – [[ebavöödik]]
*''	Lichenomphalia umbellifera 	'' – [[turba-sõlgsamblik]]
*''[[	Lycoperdon echinatum 	]]'' 
*''[[	Macrotyphula fistulosa var. fistulosa 	]]'' 
*''[[	Macrotyphula juncea 	]]'' 
*''[[	Melanophyllum haematospermum 	]]'' 
*''	Meruliopsis taxicola 	'' – [[männi-ebatarrik]]
*''[[	Microstoma protractum 	]]'' 
*''	Morchella conica 	'' – [[kuhikmürkel]]
*''	Morchella esculenta 	'' – [[ümarmürkel]]
*''[[	Morchella gigas 	]]'' 
*''[[	Mycena atroalba 	]]'' 
*''[[	Mycena clavularis 	]]'' 
*''[[	Mycena crocata 	]]'' 
*''[[	Mycena flavescens 	]]'' 
*''[[	Mycena olivaceomarginata 	]]'' 
*''[[	Mycena plumipes 	]]'' 
*''[[	Narcissea patouillardii 	]]'' 
*''	Nidularia deformis 	'' – [[suur pesaseen]]
*''[[	Noblesia crocea 	]]'' 
*''	Onygena corvina 	'' – [[sule-keratiiniseen]]
*''	Onygena equina 	'' – [[kabja-keratiiniseen]]
*''	Oxyporus corticola 	'' – [[haavatarjak]]
*''[[	Oxyporus obducens 	]]'' 
*''[[	Pachyphlodes citrina 	]]'' 
*''[[	Pachyphlodes melanoxantha 	]]'' 
*''	Panaeolus papilionaceus 	'' – [[kahkjas sõnnikuseen]]
*''[[	Panaeolus semiovatus 	]]'' 
*''	Panellus violaceofulvus 	'' – [[lilla panell]]
*''	Panus conchatus 	'' – [[kasemütsak]]
*''[[	Paxillus rubicundulus 	]]'' 
*''	Peziza ammophila 	'' – [[luiteliudik]]
*''[[	Peziza saniosa 	]]'' 
*''	Phaeolepiota aurea 	'' – [[kuldmampel]]
*''[[	Phaeomarasmius erinaceus 	]]'' 
*''[[	Phlebia rufa 	]]'' 
*''[[	Pholiota adiposa s.str. 	]]'' 
*''[[	Phylloporus pelletieri 	]]'' 
*''	Physisporinus vitreus 	'' – [[klaasjas lodupoorik]]
*''[[	Pisolithus arhizus 	]]'' 
*''[[	Plectania melastoma 	]]'' 
*''	Plicaturopsis crispa 	'' – [[kähar lehvikvoldik]]
*''[[	Pluteus ephebeus 	]]'' 
*''[[	Pluteus petasatus 	]]''
*''[[	Pluteus phlebophorus 	]]'' 
*''[[	Podosordaria tulasnei 	]]'' 
*''	Polyporus tuberaster 	'' – [[mugultorik]]
*''	Porodaedalea pini 	'' – [[männitaelik]]
*''[[	Porostereum spadiceum 	]]'' 
*''[[	Porphyrellus porphyrosporus 	]]'' 
*''[[	Psathyrella corrugis 	]]'' 
*''[[	Psathyrella microrhiza 	]]'' 
*''[[	Psathyrella noli-tangere 	]]'' 
*''[[	Pseudoboletus parasiticus 	]]'' 
*''[[	Pseudomerulius aureus 	]]'' 
*''[[	Pseudosperma squamatum 	]]'' 
*''[[	Ptychogaster albus 	]]'' 
*''	Pycnoporus cinnabarinus 	'' – [[punapoorik]]
*''[[	Ramaria flava 	]]'' 
*''[[	Ramaria formosa 	]]'' 
*''[[	Rhizocybe pruinosa 	]]'' 
*''[[	Russula amoenicolor 	]]''
*''[[	Russula amoenolens 	]]'' 
*''	Russula caerulea 	'' – [[sinipilvik]]
*''[[	Russula curtipes 	]]'' 
*''	Russula rhodopus 	'' – [[punajalg-pilvik]]
*''[[	Serpula himantioides 	]]'' 
*''[[	Singerocybe phaeophthalma 	]]'' 
*''	Sparassis crispa 	'' – [[kährikseen]]
*''[[	Spongipellis ambiens 	]]'' 
*''	Steccherinum fimbriatum 	'' – [[ripsmeline oganahkis]]
*''[[	Strobilomyces strobilaceus 	]]'' 
*''	Stropharia hornemannii 	'' – [[täpiline värvik]]
*''[[	Stropharia pseudocyanea 	]]'' 
*''	Suillus cavipes 	'' – [[lehise-õõspuravik]]
*''[[	Suillus placidus 	]]'' 
*''[[	Thaxterogaster eburneus 	]]'' 
*''	Thaxterogaster multiformis 	'' – [[muutlik vöödik]]
*''[[	Thuemenidium atropurpureum 	]]'' 
*''[[	Tolypocladium longisegmentatum 	]]'' 
*''	Trametes pubescens 	'' – [[pehme tagel]]
*''	Trichaptum biforme 	'' – [[kasekõbjuk]]
*''[[	Tricholoma aurantium 	]]'' 
*''	Tricholoma columbetta 	'' – [[tuviheinik]] 
*''	Tricholoma pessundatum 	'' – [[näsaline heinik]]
*''[[	Tricholoma sejunctum 	]]'' 
*''	Tricholomopsis decora 	'' – [[kuld-puiduheinik]]
*''[[	Tuber albidum 	]]'' 
*''[[	Tuber dryophilum 	]]'' 
*''[[	Tuber maculatum 	]]'' 
*''	Tulostoma brumale 	'' – [[hiline luiteseen]]
*''[[	Typhula ishikariensis 	]]'' 
*''[[	Typhula quisquiliaris 	]]'' 
*''	Urnula craterium 	'' – [[pagana-urnseen]]
*''[[	Veluticeps abietina 	]]'' 
*''	Verpa conica 	'' – [[harilik sõrmkübarseen]]
*''[[	Vibrissea truncorum 	]]'' 
*''	Volvariella bombycina 	'' – [[puidu-tupplehik]]
*''	Volvariella hypopithys 	'' – [[valge tupplehik]]
*''	Volvariella murinella 	'' – [[hall tupplehik]]
*''[[	Volvariella taylorii 	]]'' 
*''	Xerula pudens 	'' – [[harjas-ebakõrges]]
}}

==Puuduliku andmestikuga, aga kategooriatesse ''Ex'', ''E'', ''V'' või ''R'' kuuluvad liigid (''I'')==
{{veergude loend|laius=36em|
*''[[	Amphinema diadema 	]]'' 
*''	Antrodiella semisupina 	'' – [[poolliibuv antrodiell]]
*''[[	Ceratobasidium cornigerum 	]]'' 
*''[[	Clavulinopsis laeticolor 	]]'' 
*''[[	Colacogloea peniophorae 	]]'' 
*''[[	Coltricia cinnamomea 	]]'' 
*''[[	Cystodermella granulosa 	]]'' 
*''[[	Dacrymyces microsporus 	]]'' 
*''[[	Dacryonaema rufum 	]]'' 
*''[[	Deconica subviscida 	]]'' 
*''	Entoloma sinuatum 	'' – [[hiid-punalehik]]
*''[[	Fuscoporia ferrea 	]]'' 
*''	Hebeloma radicosum 	'' – [[juurhebel]]
*''	Hygrophorus hypothejus 	'' – [[sügis-limanutt]]
*''[[	Hyphoderma obtusiforme 	]]'' 
*''[[	Hypholoma laeticolor 	]]'' 
*''[[	Hypochnicium cymosum 	]]'' 
*''[[	Lentaria byssiseda 	]]'' 
*''[[	Leratiomyces squamosus 	]]'' 
*''[[	Lycoperdon norvegicum 	]]'' 
*''[[	Mensularia hastifera 	]]'' 
*''[[	Mycena pelianthina 	]]'' 
*''	Myxomphalia maura 	'' – [[tavasüsik]]
*''[[	Phaeotremella foliacea 	]]'' 
*''[[	Phaeotremella mycetophiloides 	]]'' 
*''[[	Phanerochaete jose-ferreirae 	]]'' 
*''[[	Phellinus nigricans 	]]'' 
*''[[	Pluteus godeyi 	]]'' 
*''[[	Pluteus plautus 	]]'' 
*''[[	Rhizoctonia ochracea 	]]'' 
*''	Russula chloroides 	'' – [[rohelehine pilvik]]
*''[[	Russula livescens 	]]'' 
*''[[Sarcoscypha coccinea]] 	''
*''[[	Stypella subgelatinosa 	]]'' 
*''[[	Suillosporium cystidiatum 	]]'' 
*''	Tricholoma equestre 	'' – [[hobuheinik]]
*''[[	Tricholoma squarrulosum 	]]'' 
*''[[	Tuber nitidum 	]]'' 
*''[[	Xenasmatella ardosiaca 	]]'' 
}}

==Viited==
{{Viited}}

==Vaata ka==
* [[Eesti seente punane nimestik]]

[[Kategooria:Looduskaitse]]</text>
      <sha1>labs9n1mzihckhdw4kngxk86is0gyik</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartessos</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714148</id>
    <revision>
      <id>7142669</id>
      <timestamp>2026-04-29T19:18:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Cassiopeia34N</username>
        <id>224461</id>
      </contributor>
      <comment>Loodud lehekülje &quot;[[:en:Special:Redirect/revision/1338475866|Tartessos]]&quot; tõlkimisel</comment>
      <origin>7142669</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22897" sha1="ojt8sq3wp8ryx6bdhlvk2zuo7n1qrgu" xml:space="preserve">
[[Fail:Tartessos_500_BCE.jpg|pisi|300x300px|Tartessos, umbes 500 eKr]]
[[Fail:Getty_Villa_-_Tartessian_Winged_Feline_-_inv._79.AC.140.JPG|pisi|Tartessose tiivuline kassikuju Getty Villas]]
'''Tartessos''' ([[Hispaania keel|hispaania keeles]] ''Tartesos'') on arheoloogiliste avastuste põhjal&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Contruyendo Tarteso |url=https://construyendotarteso.com/ |vaadatud=21. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt; määratletud ajalooline tsivilisatsioon, mis asus [[Pürenee poolsaar|Lõuna-Ibeeria poolsaarel]] umbes hilisest [[Pronksiaeg|pronksiajast]] kuni 5. sajandini eKr. Sellel oli [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteem]], mida identifitseeriti tartessia keelena. See sisaldab umbes 97 raidkirja tartessia keeles, mis on andmete puudumise tõttu liigitamata. Tartessos oli esimene &quot;Edela-Ibeeria piirkonnas asuv üksus, mida tunnustati kuningriigina&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Júdice Gamito|first=Teresa|url=http://www.uwm.edu/Dept/celtic/ekeltoi/volumes/vol6/6_11/gamito_6_11.html|title=e-Keltoi: Volume 6, The Celts in Portugal|website=www.uwm.edu|access-date=2025-11-16|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20090214010805/http://www.uwm.edu/Dept/celtic/ekeltoi/volumes/vol6/6_11/gamito_6_11.html|archive-date=2009-02-14}}&lt;/ref&gt;

Ajalooürikutes esineb Tartessos ([[Vanakreeka keel|vanakreeka keeles]] Ταρτησσός) poolmüütilise või legendaarse sadamalinnana ja ümbritseva kultuurina Pürenee poolsaare lõunarannikul (tänapäeva [[Andaluusia|Andaluusias]] [[Hispaania|Hispaanias]]), [[Guadalquivir|Guadalquiviri]] jõe suudmes.&lt;ref name=&quot;KochCunliffe2016&quot;&gt;{{Cite book|last=Brandherm, Dirk|date=1 September 2016|title=Celtic from the West 3, Atlantic Europe in the Metal Ages: questions of shared language|publisher=Oxbow Books|isbn=978-1-78570-230-3|page=179|editor-last=Koch, John T.|chapter=6: Stelae, Funerary Practice, and Group Identities in the Bronze and Iron Ages of SW Iberia: A Moyenne Durée Perspective|editor-last2=Barry Cunliffe|chapter-url=https://books.google.com/books?id=HP4sDwAAQBAJ&amp;pg=PA179}}&lt;/ref&gt; See esineb [[Kreeka]] ja [[Lähis-Ida]] allikates alates esimesest aastatuhandest eKr. Rooma autorid kipuvad varasemaid [[Vana-Kreeka]] allikaid kordama, kuid umbes aastatuhande lõpust alates on märke, et nimi Tartessos oli kasutusest väljas ja linn võis üleujutuste tõttu kaduma minna, kuigi mitmed autorid püüavad seda samastada piirkonna teiste linnadega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Tartessoslased olid metallide poolest rikkad. Neljandal sajandil eKr kirjeldab ajaloolane Ephorus &quot;väga õitsvat turgu nimega Tartessos, kuhu jõgede kaudu veeti palju [[tina]], samuti [[Kuld|kulda]] ja [[Vask|vaske]] [[Keldid|keldi]] maadelt&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Cunliffe |eesnimi=Barry |pealkiri=Celtic from the West: alternative perspectives from archaeology, genetics, language, and literature ( |perekonnanimi2=Koch |eesnimi2=John T. |aasta=2010 |isbn=978-1-84217-475-3 |lehekülg=303 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt; Tinakaubandus oli pronksiajal väga tulus, kuna see on pronksi oluline komponent ja suhteliselt haruldane. [[Herodotos]] ütles, et Tartessose kuningas Arganthonios tervitas esimesi kreeklasi, kes jõudsid Ibeeriasse. Nendeks olid fokaialased, kes purjetasid sinna [[Anatoolia|Anatooliast]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |eesnimi=Herodotus |pealkiri=The History of Herodotus |aasta=1890 |täpsustus=Peatükk 163}}&lt;/ref&gt;

[[Pausanias]] kirjutas, et Sicyoni türann Myron ehitas [[Antiikolümpiamängud|antiikolümpiamängudel]] vankrivõistlusel saavutatud võidu mälestuseks varakambri, mida kutsuti siküünlaste varakambriks. Varakambrisse ehitas ta kaks erineva stiiliga pronksist kambrit, ühe [[Dooria order|dooria]] ja teise [[Joonia order|joonia]] stiilis. Elealased ütlesid, et pronks pärines Tartessose ajastust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pausanias, Description of Greece. 6.19.1 |url=https://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=urn:cts:greekLit:tlg0525.tlg001.perseus-grc1:6.19.1 |vaadatud=25. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pausanias, Descriptions of Greece, 6.19.2 |url=https://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=urn:cts:greekLit:tlg0525.tlg001.perseus-grc1:6.19.1 |vaadatud=25. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;

Tartessose elanikest said [[Foiniiklased|foiniiklaste]] olulised kaubanduspartnerid, kelle kohalolek Ibeerias ulatub 8. sajandisse eKr ja kes ehitasid lähedale oma sadama, Gadiri (tänapäeva [[Cádiz]]).

== Asukoht ==
[[Fail:Tartessos_in_Iberia.svg|pisi|Tartessose asukoht Pürenee poolsaarel]]
[[Fail:AMF0500_tn.jpg|pisi|Cancho Roano arheoloogiline ala, mis asub Zalamea de la Serenas, Extremaduras]]
Mitmed varased allikad, näiteks [[Aristoteles]], viitavad Tartessosele, kui jõele. Aristoteles väidab, et see saab alguse Pürenee mäestikust (mida tänapäeva teadlased üldiselt [[Püreneed|Püreneedena]] peavad) ja voolab merre väljaspool Heraklese sambaid, tänapäeva [[Gibraltari väin|Gibraltari väina]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ükski selline jõgi ei läbi Pürenee poolsaart.

Neljandal sajandil eKr elanud [[Kreeklased|kreeka]] [[Geograaf|geograafi]] ja [[maadeavastaja]] [[Pytheas|Pythease]] sõnul, keda [[Strabon|Strabo]] esimesel sajandil pKr tsiteeris, asus Turduli hõimu esivanemate kodumaa Turdetaniast põhja pool, piirkonnas, kus Lõuna-Hispaanias Baetise jõe orus (tänapäeva [[Guadalquivir|Guadalquiviri]] org) asus Tartessose kuningriik.&lt;ref name=&quot;freeman1&quot;&gt;{{Cite book|last=Freeman|first=Phillip M.|year=2010|title=Celtic from the West Chapter 10 - Ancillary Study: Ancient References to Tartessos|publisher=Oxbow Books, Oxford, UK|isbn=978-1-84217-410-4|page=322}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;strabo&quot;&gt;{{Cite book|last=Strabo|title=Geography|pages=Book III Chapter 2 verse 11|url=https://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/Strabo/3B*.html}}&lt;/ref&gt;

Pausanias kirjutas teisel sajandil pKr jõe identifitseerimise kohta ning andis üksikasjad linna asukoha kohta:&lt;blockquote&gt;Räägitakse, et Tartessos on jõgi ibeerlaste maal, mis suubub merre kahe suudme kaudu ja et nende kahe suudme vahel asub samanimeline linn. Jõge, mis on Ibeeria suurim ja loodetepõhine, nimetati hilisemate aegade esindajate poolt [[Guadalquivir|Baetiseks]] ning on ka neid, kes arvavad, et Tartessos oli [[Ibeerid|ibeerlaste]] linna Carpia antiikne nimi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pausanias, Descriptions of Greece. 6.19.3 |url=https://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.01.0159%3Abook%3D6%3Achapter%3D19%3Asection%3D3 |vaadatud=25 aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;/blockquote&gt;Jõgi, mida tollel ajal tunti nimega Baetis, on nüüd nimega[[Guadalquivir]]. Seega võib Tartessos olla Schulteni arvates mattunud liikuvate märgalade alla. Jõe delta on järk-järgult ummistunud [[Leetseljak|leetseljaku]] poolt, mis ulatub Rio Tinto suudmest Palos de la Frontera lähedalt Almonteni, Sanlúcar de Barrameda vastas asuva jõekaldani. Piirkond on nüüd kaitse all nimega [[Doñana rahvuspark|Parque Nacional de Doñana]].{{Efn|Thirty kilometers inland there still is a mining town by the name of Tarsis.}}

Esimesel sajandil pKr samastas [[Plinius Vanem]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Plinius Vanem |pealkiri=Natural History III |url=https://www.attalus.org/pliny/hn3a.html |vaadatud=28. aprillil 2026 |täpsustus=Section 7}}&lt;/ref&gt; Carteia linna ekslikult Kreeka allikates mainitud Tartessosega, samal ajal kui [[Strabon|Strabo]] lihtsalt kommenteeris.&lt;ref name=&quot;strabo1&quot;&gt;{{Cite book|last=Strabo|title=Geography|pages=Book III Chapter 2 verse 14|url=https://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/Strabo/3B*.html}}&lt;/ref&gt; Carteia on identifitseeritud kui El Rocadillo, S. Roque lähedal, Cádizi provintsis, Guadalquiviri jõest mõnevõrra eemal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |toimetaja-perekonnanimi=Talbert |toimetaja-eesnimi=Richard J. A. |pealkiri=Map-by-Map Directory to Accompany the Barrington Atlas of The Greek and Roman World |url=https://web.archive.org/web/20110727134814/http://mail.nysoclib.org/Barrington_Atlas/B_ATLAS.PDF |vaadatud=28. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;Teisel sajandil pKr arvas [[Appianos]], et Karpessos (Carpia) oli varem tuntud kui Tartessos.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Arheoloogilised avastused ==
Adolf Schulteni 1922. aastal avaldatud avastused&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Schulten |eesnimi=Adolf |pealkiri=Tartessos |aasta=1924}}&lt;/ref&gt; juhtisid esmakordselt tähelepanu Tartessosele ja nihutasid selle uurimist klassikalistelt [[Filoloogia|filoloogidelt]] ja antikvaaridelt arheoloogial põhinevatele uuringutele,&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Wagner |eesnimi=Carlos G. |pealkiri=Tartessos en la historiografía: una revisión crítica |aasta=1992}}&lt;/ref&gt; kuigi katsed leida pealinna, mis paistis kui keeruline kultuur Hispaania esivanemate tsentraalselt kontrollitud kuningriigis, ei olnud lõplikult arutlusel. Hilisemaid avastusi kajastati laialdaselt: 1923. aasta septembris avastasid arheoloogid [[foiniikia]] [[Nekropol|nekropoli]], kust kaevati välja inimjäänuseid ja leiti loetamatute kirjadega kive. Foiniikialased võisid linna kaubanduslikel eesmärkidel koloniseerida selle metallide rikkuse tõttu.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=26. september 1923 |pealkiri=DIG UP PHOENICIAN CITY.; Archaeologists Discover Necropolis in South of Spain. |lehekülg=3 |väljaanne=New York Times |url=https://www.nytimes.com/1923/09/26/archives/dig-up-phoenician-city-archaeologists-discover-necropolis-in-south.html |vaadatud=28. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Tesoro_del_Carambolo_-_Museo_Arqueológico_de_Sevilla.jpg|pisi|El Carambolo aare, mis on eksponeeritud Sevilla arheoloogiamuuseumis]]
J. M. Luzón samastas esimesena Tartessose tänapäeva [[Huelva|Huelvaga]],&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Luzón, J. M.|title=Tartessos y la ría de Huelva|journal=Zephyrus|volume=13|pages=97–104|year=1962}}&lt;/ref&gt; tuginedes eelnevatel aastakümnetel tehtud avastustele. Pärast seda, kui 1958. aasta septembris avastati Camasis, kolm kilomeetrit [[Sevilla|Sevillast]] läänes, rikkalik El Carambolo kullaaare&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Carriazo |eesnimi=Juan de Mata |pealkiri=El tesoro y las primeras excavaciones en &quot;El Carambolo&quot; (Camas, Sevilla) |aasta=1970}}&lt;/ref&gt; ja sadu esemeid La Joya nekropolist Huelvas,&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Roiz |eesnimi=Juan Pedro Garrido |pealkiri=Excavaciones en la necropolis de &quot;La Joya&quot; Huelva: II (3.a 4.a y 5.a Campañas) |perekonnanimi2=Orta |eesnimi2=Elena María |aasta=1970}}&lt;/ref&gt; on arheoloogilised uuringud integreeritud filoloogiliste ja kirjanduslike uuringute ning laiema pildiga rauaajast Vahemere basseinis, et anda teadlikum ülevaade väidetavast Tartessose kultuurist kohapeal, mis koondus [[Andaluusia|Lääne-Andalusiasse]], [[Extremadura|Extremadurasse]] ja [[Portugal|Lõuna-Portugali]] [[Algarve|Algarvest]] kuni Vinalopó jõeni [[Alicante|Alicantes]].&lt;ref&gt;The results of Tartessian archaeology as of 1987 were summarized by {{Cite journal|last=Chamorro|first=Javier G.|title=Survey of Archaeological Research on Tartessos|journal=American Journal of Archaeology|volume=91|issue=2|pages=197–232|year=1987|doi=10.2307/505217|jstor=505217}}&lt;/ref&gt;

=== Turuñuelo arheoloogiline paik ===
[[Fail:Rostro_tartésico_de_El_Turuñuelo_(Badajoz)_-_Fondo_blanco.jpg|pisi|Turuñuelost leitud skulptuur, millel on Tartessia kullassepa tööle iseloomulikud kõrvarõngad]]
Guareñas asuvas Turuñuelo arheoloogilises paigas, kus väljakaevamised algasid 2015. aastal, tehti olulisi avastusi. Paik kuulutati 2022. aasta mais kultuuripärandi objektiks (hispaania keeles ''[[Bien de Interés Cultural|bien de interés cultural]]'').&lt;ref name=&quot;ep&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.europapress.es/extremadura/noticia-meritxell-batet-destaca-yacimiento-tartesico-turunuelo-guarena-colaboracion-administraciones-20220917140456.html|title=Meritxell Batet destaca el yacimiento tartésico de 'El Turuñuelo' en Guareña y la &quot;colaboración entre administraciones&quot;|website=[[Europa Press (news agency)|Europa Press]]|date=17 September 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Macías|first=C.|url=https://www.elconfidencial.com/alma-corazon-vida/2021-07-12/turunuelo-escalera-extremena-podria-manuales_3177356/|title=El Turuñuelo: la misteriosa escalera extremeña que podría cambiar todos los manuales|website=[[El Confidencial]]|date=12 July 2021}}&lt;/ref&gt;

2023. aastal avastati kaks kaunistatud kivist büsti, millel on kujutatud [[Ehe|ehteid]] ja [[Soeng|soenguid]], mida peetakse Tartessia jumalannade esimesteks näokujutisteks.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.heritagedaily.com/2023/04/archaeologists-uncover-the-first-human-representations-of-the-ancient-tartessos-people/147019|title=Archaeologists uncover the first human representations of the ancient Tartessos people|website=HeritageDaily - Archaeology News|date=19 April 2023|access-date=2023-04-24|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Altuntaş|first=Leman|url=https://arkeonews.net/archaeologists-have-uncovered-the-first-human-representations-of-the-people-of-mythical-tartessos/|title=Archaeologists have uncovered the first human representations of the people of mythical Tartessos|website=Arkeonews|date=2023-04-19|access-date=2023-04-24|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

Need skulptuurid sarnanevad mõnevõrra Alicantest pärit Elche daami skulptuuriga, mis on dateeritud 5. ja 4. sajandi eKr vahele. Samuti on leitud vähemalt kolme teise büsti fragmente ja ühte neist omistatakse sõdalasele, kuna osa tema kiivrist on säilinud.

Selles Lõuna-Hispaania piirkonnas sündis Tartessose kultuur umbes 9. sajandil eKr foiniikia asunike ja kohalike elanike hübridisatsiooni tulemusena. Teadlased nimetavad Tartessose kultuuri &quot;hübriidseks arheoloogiliseks kultuuriks&quot;.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=López-Ruiz |eesnimi=Carolina |pealkiri=Colonial Encounters in Ancient Iberia: Phoenician, Greek, and Indigenous Relations |perekonnanimi2=Dietler |eesnimi2=Michael |aasta=2009 |koht=University of Chicago Press |lehekülg=194}}&lt;/ref&gt;

=== Metallurgia ===
Alluviaalset tina pesti Tartessose ojades juba varakult. Hõbestandardi levik [[Assüüria|Assüürias]] suurendas selle riigi atraktiivsust (Foiniikia linnade andamit hinnati hõbedas). Müntide leiutamine 7. sajandil eKr ergutas ka pronksi ja hõbeda otsinguid. Sellest ajast alates võtsid kaubandussuhted, mis varem olid peamiselt seotud eliitkaupadega, üha laiema majandusliku rolli. [[Pronksiaeg|Hilispronksiajaks]] saavutas hõbeda kaevandamine [[Huelva provints|Huelva provintsis]] tööstuslikud mõõtmed. Eelrooma [[Räbu|hõberäbu]] leidub Huelva provintsi Tartessose linnades. Küprose ja Foiniikia metallitöölised tootsid Riotinto prügimägedel 15 miljonit tonni pürometallurgilisi jääke. Kaevandamine ja sulatamine eelnesid foiniikialaste ja seejärel kreeklaste saabumisele alates 8. sajandist eKr, kes pakkusid laiemat turgu ja kelle mõju sütitas Tartessose materiaalses kultuuris &quot;orientaliseeriva&quot; faasi (''ca'' 750–550 eKr) enne kui Tartessose kultuuri asendas klassikaline Ibeeria kultuur.

Tartessose kultuuriga seotud „Tartessose” esemeid on aja jooksul leitud ning paljud arheoloogid seostavad nüüd „kadunud” linna Huelvaga. Tänapäeva Huelva kesklinnas asuvates ruumiliselt piiratud leiukohtades tehtud väljakaevamistel on leitud 6. sajandi eKr esimesest poolest pärit kreeka keraamika kilde. Huelvas asub suurim imporditud eliitkaupade kogum ja see oli tõenäliselt oluline Tartessose keskus. Guadiana jõe ääres asuv Medellín paljastas olulise nekropoli.
[[Fail:Bronce_Carriazo,_Museo_Arqueológico_de_Sevilla.jpg|pisi|[[:es:Bronce Carriazo|''Bronce Carriazo'']] (625–525 eKr), leitud Sevilla lähedalt]]
Tartessose kultuurile iseloomulikud elemendid on hilise pronksiaja täielikult väljaarenenud mustriga poleeritud nõud ja geomeetriliselt vööditud ning mustritega &quot;karambolo&quot; nõud, mis pärinesid 9. kuni 6. sajandini eKr. Sellele järgnes &quot;varajase orientaliseerimise&quot; faas esimeste Vahemere idaosast imporditud esemetega, mis algasid umbes 750. aastal eKr. Sellest edaspidi oli &quot;hilise orientaliseerimise&quot; faas parima pronksivalu ja kullassepatööga, kiirel [[Potikeder|pottsepakettal]] treitud hall nõud, imporditud foiniikia punaliivase keraamika kohalikud jäljendused.

Iseloomulike Tartessose pronksesemete hulka kuuluvad pirnikujulised kannud, mida sageli seostatakse matustega, madalate kausikujuliste aaskäepidemetega söepannid, lillemotiividega viirukipõletid, [[Kaarsõlg|kaarsõled]] ja vööpandlad.

Eelkolonialistlikke nekropolide leiukohti pole tuvastatud. Üleminek hilisel pronksiajal külaalaldel laiali paigutatud ümmargustest või ovaalsetest onnidest ristkülikukujulisteks majadeks, millel olid kuivkivist vundamendid ja krohvitud punutud seinad, toimus 7. ja 6. sajandil eKr asulates, kus samal alal järgnesid üksteisele planeeritud paigutusega asulad.

== Ajajoon (10.–5. sajand eKr) ==
Varasem arheoloogide ja ajaloolaste põlvkond suhtus Tartessose algelisse [[Kartaago|Puunia]] stiilide ja tehnikate omaksvõttu normatiivselt, pidades seda vähem arenenud kultuuriks, mis võttis omaks paremaid ja kõrgemalt arenenud kultuurilisi jooni ning leidis Tartessose leiukohtades idamaiseid paralleele varajase rauaaja materiaalse kultuuriga. Hilisem põlvkond on rohkem tegelenud protsessiga, mille käigus arenesid kohalikud institutsioonid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Alvar |eesnimi=Jaime |perekonnanimi2=Blázquez |eesnimi2=José María |kuupäev=aprill 1994 |pealkiri=Los enigmas de Tartessos |url=https://www.jstor.org/stable/506653?seq=1 |vaadatud=29. aprillil 2026 |lehekülg=369–370}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Candelabros_de_Lebrija_(M.A.N._conjunto_236)_01.jpg|pisi|Lebrija kandelaaber, leitud Lebrijast]]
Uute arheoloogiliste leidude ilmnemine Huelva linnas ajendab neid traditsioonilisi seisukohti ümber hindama. Kahel kõrvutiasetseval krundil, mille suurus on kokku 2150 m² ning mis asub [[Las Monjas Square|Las Monjase väljaku]] ja [[Mendez Nuñez Street|Mendez Nuñezi tänava]] vahel, kaevati välja umbes 90 000 keraamikakildu, mis olid kohalikud, Foiniikia ja Kreeka imporditud esemed ning nendest 8009 võimaldasid tüübi tuvastamist. See 10. sajandist kuni 8. sajandi alguseni eKr dateeritud keraamika pärineb varasemast ajast kui teistest foiniikia kolooniatest pärit leiud. Koos arvukate tegevuste jäänustega paljastavad Huelva leiud sellel alal mitu sajandit kestnud märkimisväärse tööstus- ja kaubandusturu''.'' Sarnased leiud linna teistes osades saavad tõestada seda, et Huelva algajalooline paiknemine on umbes 20 hektarit, mis on tolleaegse [[Pürenee poolsaar|Ibeeria poolsaare]] leiukoha kohta suur.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=González de Canales |eesnimi=Fernando |pealkiri=Del Occidente mítico griego a Tarsis-Tarteso: Fuentes escritas y documentación arqueológica |kirjastus=Biblioteca Nueva |aasta=2004 |isbn=978-8416089628 |keel=hispaania}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=González de Canales |eesnimi=Fernando |pealkiri=El emporio precolonial fenicio de Huelva (ca. 900-700 a.C.) |perekonnanimi2=Pichardo |eesnimi2=Jorge Serrano |perekonnanimi3=Gómez |eesnimi3=Leonardo y Llompart |kirjastus=Biblioteca Nueva |aasta=2004 |isbn=978-8497423458 |keel=hispaania}}&lt;/ref&gt;

=== Radiosüsinikumeetodil dateerimine ===
[[Groningeni ülikool|Groningeni Ülikooli]] teostatud kalibreeritud [[Radiosüsinikumeetod|radiosüsinikmeetodil dateerimine]] veiseluudel ja keraamiliste proovide põhjal dateerimine, võimaldavad mitme sajandi pikkust kronoloogiat läbi käsitöö ja tööstuse alates 10. sajandist eKr, järgmiselt: keraamika ([[Kauss|kausid]], [[Taldrik|taldrikud]], [[Vaas|vaasid]], [[Amfora|amforad]] jne), sulatuspotid, peenelt töödeldud puutükid, laevaosad, veisekoljud, ripatsid, ahhaat, elevandiluu jms.

Välismaiste ning kohalike toodete ja materjalide olemasolu viitab sellele, et vana Huelva sadam oli peamine keskus mitmekesiste ja kauge päritoluga toodete vastuvõtmiseks, tootmiseks ja saatmiseks. Kirjalike allikate ja väljakaevatud esemete, sealhulgas raidkirjade ja tuhandete [[Vanakreeka keraamika|Kreeka keraamikaesemete]] analüüs, millest mõned on tuntud [[Pottsepp|pottseppade]] ja [[Maalikunstnik|maalikunstnike]] suurepärase kvaliteediga teosed, on pannud mõned teadlased arvama, et seda elupaika saab samastada mitte ainult Piiblis mainitud Tarsisega, [[Assüüria]] Assarhaddoni steeliga ja võib-olla ka foiniikia Nora kivi raidkirjaga, vaid ka Kreeka allikate ''Tartessosega'' – tõlgendades Tartessose jõge tänapäeva Tinto jõe ja Ligustuse järvega samaväärsena Odieli ja Tinto jõgede ühise suudmealaga, mis voolavad Huelva poolsaarest läänes ja idas.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Gonzalez de Canales Cerisola|first=F.|url=https://www.academia.edu/8551491|title=Tarshish-Tartessos, the Emporium Reached by Kolaios of Samos|journal=Cahiers de l'Institut du Proche-Orient Ancien du Collège de France (CIPOA) II.|date=2014|access-date=29 February 2016}}&lt;/ref&gt;

== Religioon ==
Andmeid on väga vähe, kuid eeldatakse, et nagu ka teistel Vahemere rahvastel, oli religioon [[Polüteism|polüteistlik]]. Arvatakse, et tartesslased kummardasid foiniikia akulturatsiooni tulemusena jumalanna Astartet või Potniat ja meesjumalust [[Baal|Baali]] või Melkarti. Castulo ([[Linares|Linares, Jaén]]) leiukohast ja Carmona lähiümbrusest on leitud foiniikia arhitektuurist inspireeritud pühapaiku. [[Cádiz|Cádizi]], [[Huelva]] ja [[Sevilla]] linnast on leitud mitu foiniikia jumaluste kuju.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.uv.es/~alabau/religion.htm|title=Religión Tartéssica|publisher=[[Universitat de València]]|date=c. 2002|access-date=2016-02-27|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20160221114644/http://www.uv.es/~alabau/religion.htm|archive-date=2016-02-21|editor-last=Alabau Márquez|editor-first=Miguel Ángel}}&lt;/ref&gt;

== Keel ==
[[Fail:Iberia_300BC-en.svg|pisi|200x200px|Ibeeria umbes 300 eKr, enne Kartaago vallutust; edelas on kujutatud tartessose keele jäänuseid]]
[[Fail:I_tarteso.jpg|paremal|pisi|200x200px|Tartessose Fonte Velha kiri leiti Lõuna-Portugalist, [[Lagos (Portugal)|Lagosest]], Bensafrimist]]
Tartessose keel on [[Väljasurnud keel|väljasurnud]] [[Rooma riik|Rooma]]-eelne keel, mida kunagi räägiti Lõuna-[[Pürenee poolsaar|Ibeeria]] poolsaarel. Ibeeria vanimad teadaolevad põlisrahvaste tekstid, mis pärinevad 7.–6. sajandist eKr, on kirjutatud tartessose keeles. Kirjed on kirjutatud pooltsillaabilises [[Silpkiri|kirjasüsteemis,]] mida nimetatakse edelakirjaks. Neid leiti Tartessose üldisest asukohast ja ümbritsevatest mõjualadest. Tartessose keele tekste leiti [[Andaluusia|Edela-Hispaaniast]] ja Lõuna-[[Portugal|Portugalist]] (nimelt [[Algarve]] ja Lõuna-Alentejo Conii, [[Cempsi]], Sefesi ja Celtici piirkondadest).

== Viited ==

[[Kategooria:Hispaania]]
[[Kategooria:Hispaania ajalugu]]
[[Kategooria:Hispaania ajaloolised piirkonnad]]
[[Kategooria:Ajaloolised asulad]]</text>
      <sha1>ojt8sq3wp8ryx6bdhlvk2zuo7n1qrgu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142670</id>
      <parentid>7142669</parentid>
      <timestamp>2026-04-29T19:18:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Cassiopeia34N</username>
        <id>224461</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142670</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22828" sha1="ejcpn5e57dq1qyr5ng0aq14jifb5rv5" xml:space="preserve">
[[Fail:Tartessos_500_BCE.jpg|pisi|300x300px|Tartessos, umbes 500 eKr]]
[[Fail:Getty_Villa_-_Tartessian_Winged_Feline_-_inv._79.AC.140.JPG|pisi|Tartessose tiivuline kassikuju Getty Villas]]
'''Tartessos''' ([[Hispaania keel|hispaania keeles]] ''Tartesos'') on arheoloogiliste avastuste põhjal&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Contruyendo Tarteso |url=https://construyendotarteso.com/ |vaadatud=21. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt; määratletud ajalooline tsivilisatsioon, mis asus [[Pürenee poolsaar|Lõuna-Ibeeria poolsaarel]] umbes hilisest [[Pronksiaeg|pronksiajast]] kuni 5. sajandini eKr. Sellel oli [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteem]], mida identifitseeriti tartessia keelena. See sisaldab umbes 97 raidkirja tartessia keeles, mis on andmete puudumise tõttu liigitamata. Tartessos oli esimene &quot;Edela-Ibeeria piirkonnas asuv üksus, mida tunnustati kuningriigina&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Júdice Gamito|first=Teresa|url=http://www.uwm.edu/Dept/celtic/ekeltoi/volumes/vol6/6_11/gamito_6_11.html|title=e-Keltoi: Volume 6, The Celts in Portugal|website=www.uwm.edu|access-date=2025-11-16|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20090214010805/http://www.uwm.edu/Dept/celtic/ekeltoi/volumes/vol6/6_11/gamito_6_11.html|archive-date=2009-02-14}}&lt;/ref&gt;

Ajalooürikutes esineb Tartessos ([[Vanakreeka keel|vanakreeka keeles]] Ταρτησσός) poolmüütilise või legendaarse sadamalinnana ja ümbritseva kultuurina Pürenee poolsaare lõunarannikul (tänapäeva [[Andaluusia|Andaluusias]] [[Hispaania|Hispaanias]]), [[Guadalquivir|Guadalquiviri]] jõe suudmes.&lt;ref name=&quot;KochCunliffe2016&quot;&gt;{{Cite book|last=Brandherm, Dirk|date=1 September 2016|title=Celtic from the West 3, Atlantic Europe in the Metal Ages: questions of shared language|publisher=Oxbow Books|isbn=978-1-78570-230-3|page=179|editor-last=Koch, John T.|chapter=6: Stelae, Funerary Practice, and Group Identities in the Bronze and Iron Ages of SW Iberia: A Moyenne Durée Perspective|editor-last2=Barry Cunliffe|chapter-url=https://books.google.com/books?id=HP4sDwAAQBAJ&amp;pg=PA179}}&lt;/ref&gt; See esineb [[Kreeka]] ja [[Lähis-Ida]] allikates alates esimesest aastatuhandest eKr. Rooma autorid kipuvad varasemaid [[Vana-Kreeka]] allikaid kordama, kuid umbes aastatuhande lõpust alates on märke, et nimi Tartessos oli kasutusest väljas ja linn võis üleujutuste tõttu kaduma minna, kuigi mitmed autorid püüavad seda samastada piirkonna teiste linnadega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Tartessoslased olid metallide poolest rikkad. Neljandal sajandil eKr kirjeldab ajaloolane Ephorus &quot;väga õitsvat turgu nimega Tartessos, kuhu jõgede kaudu veeti palju [[tina]], samuti [[Kuld|kulda]] ja [[Vask|vaske]] [[Keldid|keldi]] maadelt&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Cunliffe |eesnimi=Barry |pealkiri=Celtic from the West: alternative perspectives from archaeology, genetics, language, and literature ( |perekonnanimi2=Koch |eesnimi2=John T. |aasta=2010 |isbn=978-1-84217-475-3 |lehekülg=303 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt; Tinakaubandus oli pronksiajal väga tulus, kuna see on pronksi oluline komponent ja suhteliselt haruldane. [[Herodotos]] ütles, et Tartessose kuningas Arganthonios tervitas esimesi kreeklasi, kes jõudsid Ibeeriasse. Nendeks olid fokaialased, kes purjetasid sinna [[Anatoolia|Anatooliast]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |eesnimi=Herodotus |pealkiri=The History of Herodotus |aasta=1890 |täpsustus=Peatükk 163}}&lt;/ref&gt;

[[Pausanias]] kirjutas, et Sicyoni türann Myron ehitas [[Antiikolümpiamängud|antiikolümpiamängudel]] vankrivõistlusel saavutatud võidu mälestuseks varakambri, mida kutsuti siküünlaste varakambriks. Varakambrisse ehitas ta kaks erineva stiiliga pronksist kambrit, ühe [[Dooria order|dooria]] ja teise [[Joonia order|joonia]] stiilis. Elealased ütlesid, et pronks pärines Tartessose ajastust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pausanias, Description of Greece. 6.19.1 |url=https://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=urn:cts:greekLit:tlg0525.tlg001.perseus-grc1:6.19.1 |vaadatud=25. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pausanias, Descriptions of Greece, 6.19.2 |url=https://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=urn:cts:greekLit:tlg0525.tlg001.perseus-grc1:6.19.1 |vaadatud=25. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;

Tartessose elanikest said [[Foiniiklased|foiniiklaste]] olulised kaubanduspartnerid, kelle kohalolek Ibeerias ulatub 8. sajandisse eKr ja kes ehitasid lähedale oma sadama, Gadiri (tänapäeva [[Cádiz]]).

== Asukoht ==
[[Fail:Tartessos_in_Iberia.svg|pisi|Tartessose asukoht Pürenee poolsaarel]]
[[Fail:AMF0500_tn.jpg|pisi|Cancho Roano arheoloogiline ala, mis asub Zalamea de la Serenas, Extremaduras]]
Mitmed varased allikad, näiteks [[Aristoteles]], viitavad Tartessosele, kui jõele. Aristoteles väidab, et see saab alguse Pürenee mäestikust (mida tänapäeva teadlased üldiselt [[Püreneed|Püreneedena]] peavad) ja voolab merre väljaspool Heraklese sambaid, tänapäeva [[Gibraltari väin|Gibraltari väina]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ükski selline jõgi ei läbi Pürenee poolsaart.

Neljandal sajandil eKr elanud [[Kreeklased|kreeka]] [[Geograaf|geograafi]] ja [[maadeavastaja]] [[Pytheas|Pythease]] sõnul, keda [[Strabon|Strabo]] esimesel sajandil pKr tsiteeris, asus Turduli hõimu esivanemate kodumaa Turdetaniast põhja pool, piirkonnas, kus Lõuna-Hispaanias Baetise jõe orus (tänapäeva [[Guadalquivir|Guadalquiviri]] org) asus Tartessose kuningriik.&lt;ref name=&quot;freeman1&quot;&gt;{{Cite book|last=Freeman|first=Phillip M.|year=2010|title=Celtic from the West Chapter 10 - Ancillary Study: Ancient References to Tartessos|publisher=Oxbow Books, Oxford, UK|isbn=978-1-84217-410-4|page=322}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;strabo&quot;&gt;{{Cite book|last=Strabo|title=Geography|pages=Book III Chapter 2 verse 11|url=https://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/Strabo/3B*.html}}&lt;/ref&gt;

Pausanias kirjutas teisel sajandil pKr jõe identifitseerimise kohta ning andis üksikasjad linna asukoha kohta:&lt;blockquote&gt;Räägitakse, et Tartessos on jõgi ibeerlaste maal, mis suubub merre kahe suudme kaudu ja et nende kahe suudme vahel asub samanimeline linn. Jõge, mis on Ibeeria suurim ja loodetepõhine, nimetati hilisemate aegade esindajate poolt [[Guadalquivir|Baetiseks]] ning on ka neid, kes arvavad, et Tartessos oli [[Ibeerid|ibeerlaste]] linna Carpia antiikne nimi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pausanias, Descriptions of Greece. 6.19.3 |url=https://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.01.0159%3Abook%3D6%3Achapter%3D19%3Asection%3D3 |vaadatud=25 aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;/blockquote&gt;Jõgi, mida tollel ajal tunti nimega Baetis, on nüüd nimega[[Guadalquivir]]. Seega võib Tartessos olla Schulteni arvates mattunud liikuvate märgalade alla. Jõe delta on järk-järgult ummistunud [[Leetseljak|leetseljaku]] poolt, mis ulatub Rio Tinto suudmest Palos de la Frontera lähedalt Almonteni, Sanlúcar de Barrameda vastas asuva jõekaldani. Piirkond on nüüd kaitse all nimega [[Doñana rahvuspark|Parque Nacional de Doñana]].

Esimesel sajandil pKr samastas [[Plinius Vanem]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Plinius Vanem |pealkiri=Natural History III |url=https://www.attalus.org/pliny/hn3a.html |vaadatud=28. aprillil 2026 |täpsustus=Section 7}}&lt;/ref&gt; Carteia linna ekslikult Kreeka allikates mainitud Tartessosega, samal ajal kui [[Strabon|Strabo]] lihtsalt kommenteeris.&lt;ref name=&quot;strabo1&quot;&gt;{{Cite book|last=Strabo|title=Geography|pages=Book III Chapter 2 verse 14|url=https://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/Strabo/3B*.html}}&lt;/ref&gt; Carteia on identifitseeritud kui El Rocadillo, S. Roque lähedal, Cádizi provintsis, Guadalquiviri jõest mõnevõrra eemal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |toimetaja-perekonnanimi=Talbert |toimetaja-eesnimi=Richard J. A. |pealkiri=Map-by-Map Directory to Accompany the Barrington Atlas of The Greek and Roman World |url=https://web.archive.org/web/20110727134814/http://mail.nysoclib.org/Barrington_Atlas/B_ATLAS.PDF |vaadatud=28. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;Teisel sajandil pKr arvas [[Appianos]], et Karpessos (Carpia) oli varem tuntud kui Tartessos.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Arheoloogilised avastused ==
Adolf Schulteni 1922. aastal avaldatud avastused&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Schulten |eesnimi=Adolf |pealkiri=Tartessos |aasta=1924}}&lt;/ref&gt; juhtisid esmakordselt tähelepanu Tartessosele ja nihutasid selle uurimist klassikalistelt [[Filoloogia|filoloogidelt]] ja antikvaaridelt arheoloogial põhinevatele uuringutele,&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Wagner |eesnimi=Carlos G. |pealkiri=Tartessos en la historiografía: una revisión crítica |aasta=1992}}&lt;/ref&gt; kuigi katsed leida pealinna, mis paistis kui keeruline kultuur Hispaania esivanemate tsentraalselt kontrollitud kuningriigis, ei olnud lõplikult arutlusel. Hilisemaid avastusi kajastati laialdaselt: 1923. aasta septembris avastasid arheoloogid [[foiniikia]] [[Nekropol|nekropoli]], kust kaevati välja inimjäänuseid ja leiti loetamatute kirjadega kive. Foiniikialased võisid linna kaubanduslikel eesmärkidel koloniseerida selle metallide rikkuse tõttu.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=26. september 1923 |pealkiri=DIG UP PHOENICIAN CITY.; Archaeologists Discover Necropolis in South of Spain. |lehekülg=3 |väljaanne=New York Times |url=https://www.nytimes.com/1923/09/26/archives/dig-up-phoenician-city-archaeologists-discover-necropolis-in-south.html |vaadatud=28. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Tesoro_del_Carambolo_-_Museo_Arqueológico_de_Sevilla.jpg|pisi|El Carambolo aare, mis on eksponeeritud Sevilla arheoloogiamuuseumis]]
J. M. Luzón samastas esimesena Tartessose tänapäeva [[Huelva|Huelvaga]],&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Luzón, J. M.|title=Tartessos y la ría de Huelva|journal=Zephyrus|volume=13|pages=97–104|year=1962}}&lt;/ref&gt; tuginedes eelnevatel aastakümnetel tehtud avastustele. Pärast seda, kui 1958. aasta septembris avastati Camasis, kolm kilomeetrit [[Sevilla|Sevillast]] läänes, rikkalik El Carambolo kullaaare&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Carriazo |eesnimi=Juan de Mata |pealkiri=El tesoro y las primeras excavaciones en &quot;El Carambolo&quot; (Camas, Sevilla) |aasta=1970}}&lt;/ref&gt; ja sadu esemeid La Joya nekropolist Huelvas,&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Roiz |eesnimi=Juan Pedro Garrido |pealkiri=Excavaciones en la necropolis de &quot;La Joya&quot; Huelva: II (3.a 4.a y 5.a Campañas) |perekonnanimi2=Orta |eesnimi2=Elena María |aasta=1970}}&lt;/ref&gt; on arheoloogilised uuringud integreeritud filoloogiliste ja kirjanduslike uuringute ning laiema pildiga rauaajast Vahemere basseinis, et anda teadlikum ülevaade väidetavast Tartessose kultuurist kohapeal, mis koondus [[Andaluusia|Lääne-Andalusiasse]], [[Extremadura|Extremadurasse]] ja [[Portugal|Lõuna-Portugali]] [[Algarve|Algarvest]] kuni Vinalopó jõeni [[Alicante|Alicantes]].&lt;ref&gt;The results of Tartessian archaeology as of 1987 were summarized by {{Cite journal|last=Chamorro|first=Javier G.|title=Survey of Archaeological Research on Tartessos|journal=American Journal of Archaeology|volume=91|issue=2|pages=197–232|year=1987|doi=10.2307/505217|jstor=505217}}&lt;/ref&gt;

=== Turuñuelo arheoloogiline paik ===
[[Fail:Rostro_tartésico_de_El_Turuñuelo_(Badajoz)_-_Fondo_blanco.jpg|pisi|Turuñuelost leitud skulptuur, millel on Tartessia kullassepa tööle iseloomulikud kõrvarõngad]]
Guareñas asuvas Turuñuelo arheoloogilises paigas, kus väljakaevamised algasid 2015. aastal, tehti olulisi avastusi. Paik kuulutati 2022. aasta mais kultuuripärandi objektiks (hispaania keeles ''[[Bien de Interés Cultural|bien de interés cultural]]'').&lt;ref name=&quot;ep&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.europapress.es/extremadura/noticia-meritxell-batet-destaca-yacimiento-tartesico-turunuelo-guarena-colaboracion-administraciones-20220917140456.html|title=Meritxell Batet destaca el yacimiento tartésico de 'El Turuñuelo' en Guareña y la &quot;colaboración entre administraciones&quot;|website=[[Europa Press (news agency)|Europa Press]]|date=17 September 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Macías|first=C.|url=https://www.elconfidencial.com/alma-corazon-vida/2021-07-12/turunuelo-escalera-extremena-podria-manuales_3177356/|title=El Turuñuelo: la misteriosa escalera extremeña que podría cambiar todos los manuales|website=[[El Confidencial]]|date=12 July 2021}}&lt;/ref&gt;

2023. aastal avastati kaks kaunistatud kivist büsti, millel on kujutatud [[Ehe|ehteid]] ja [[Soeng|soenguid]], mida peetakse Tartessia jumalannade esimesteks näokujutisteks.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.heritagedaily.com/2023/04/archaeologists-uncover-the-first-human-representations-of-the-ancient-tartessos-people/147019|title=Archaeologists uncover the first human representations of the ancient Tartessos people|website=HeritageDaily - Archaeology News|date=19 April 2023|access-date=2023-04-24|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Altuntaş|first=Leman|url=https://arkeonews.net/archaeologists-have-uncovered-the-first-human-representations-of-the-people-of-mythical-tartessos/|title=Archaeologists have uncovered the first human representations of the people of mythical Tartessos|website=Arkeonews|date=2023-04-19|access-date=2023-04-24|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

Need skulptuurid sarnanevad mõnevõrra Alicantest pärit Elche daami skulptuuriga, mis on dateeritud 5. ja 4. sajandi eKr vahele. Samuti on leitud vähemalt kolme teise büsti fragmente ja ühte neist omistatakse sõdalasele, kuna osa tema kiivrist on säilinud.

Selles Lõuna-Hispaania piirkonnas sündis Tartessose kultuur umbes 9. sajandil eKr foiniikia asunike ja kohalike elanike hübridisatsiooni tulemusena. Teadlased nimetavad Tartessose kultuuri &quot;hübriidseks arheoloogiliseks kultuuriks&quot;.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=López-Ruiz |eesnimi=Carolina |pealkiri=Colonial Encounters in Ancient Iberia: Phoenician, Greek, and Indigenous Relations |perekonnanimi2=Dietler |eesnimi2=Michael |aasta=2009 |koht=University of Chicago Press |lehekülg=194}}&lt;/ref&gt;

=== Metallurgia ===
Alluviaalset tina pesti Tartessose ojades juba varakult. Hõbestandardi levik [[Assüüria|Assüürias]] suurendas selle riigi atraktiivsust (Foiniikia linnade andamit hinnati hõbedas). Müntide leiutamine 7. sajandil eKr ergutas ka pronksi ja hõbeda otsinguid. Sellest ajast alates võtsid kaubandussuhted, mis varem olid peamiselt seotud eliitkaupadega, üha laiema majandusliku rolli. [[Pronksiaeg|Hilispronksiajaks]] saavutas hõbeda kaevandamine [[Huelva provints|Huelva provintsis]] tööstuslikud mõõtmed. Eelrooma [[Räbu|hõberäbu]] leidub Huelva provintsi Tartessose linnades. Küprose ja Foiniikia metallitöölised tootsid Riotinto prügimägedel 15 miljonit tonni pürometallurgilisi jääke. Kaevandamine ja sulatamine eelnesid foiniikialaste ja seejärel kreeklaste saabumisele alates 8. sajandist eKr, kes pakkusid laiemat turgu ja kelle mõju sütitas Tartessose materiaalses kultuuris &quot;orientaliseeriva&quot; faasi (''ca'' 750–550 eKr) enne kui Tartessose kultuuri asendas klassikaline Ibeeria kultuur.

Tartessose kultuuriga seotud „Tartessose” esemeid on aja jooksul leitud ning paljud arheoloogid seostavad nüüd „kadunud” linna Huelvaga. Tänapäeva Huelva kesklinnas asuvates ruumiliselt piiratud leiukohtades tehtud väljakaevamistel on leitud 6. sajandi eKr esimesest poolest pärit kreeka keraamika kilde. Huelvas asub suurim imporditud eliitkaupade kogum ja see oli tõenäliselt oluline Tartessose keskus. Guadiana jõe ääres asuv Medellín paljastas olulise nekropoli.
[[Fail:Bronce_Carriazo,_Museo_Arqueológico_de_Sevilla.jpg|pisi|[[:es:Bronce Carriazo|''Bronce Carriazo'']] (625–525 eKr), leitud Sevilla lähedalt]]
Tartessose kultuurile iseloomulikud elemendid on hilise pronksiaja täielikult väljaarenenud mustriga poleeritud nõud ja geomeetriliselt vööditud ning mustritega &quot;karambolo&quot; nõud, mis pärinesid 9. kuni 6. sajandini eKr. Sellele järgnes &quot;varajase orientaliseerimise&quot; faas esimeste Vahemere idaosast imporditud esemetega, mis algasid umbes 750. aastal eKr. Sellest edaspidi oli &quot;hilise orientaliseerimise&quot; faas parima pronksivalu ja kullassepatööga, kiirel [[Potikeder|pottsepakettal]] treitud hall nõud, imporditud foiniikia punaliivase keraamika kohalikud jäljendused.

Iseloomulike Tartessose pronksesemete hulka kuuluvad pirnikujulised kannud, mida sageli seostatakse matustega, madalate kausikujuliste aaskäepidemetega söepannid, lillemotiividega viirukipõletid, [[Kaarsõlg|kaarsõled]] ja vööpandlad.

Eelkolonialistlikke nekropolide leiukohti pole tuvastatud. Üleminek hilisel pronksiajal külaalaldel laiali paigutatud ümmargustest või ovaalsetest onnidest ristkülikukujulisteks majadeks, millel olid kuivkivist vundamendid ja krohvitud punutud seinad, toimus 7. ja 6. sajandil eKr asulates, kus samal alal järgnesid üksteisele planeeritud paigutusega asulad.

== Ajajoon (10.–5. sajand eKr) ==
Varasem arheoloogide ja ajaloolaste põlvkond suhtus Tartessose algelisse [[Kartaago|Puunia]] stiilide ja tehnikate omaksvõttu normatiivselt, pidades seda vähem arenenud kultuuriks, mis võttis omaks paremaid ja kõrgemalt arenenud kultuurilisi jooni ning leidis Tartessose leiukohtades idamaiseid paralleele varajase rauaaja materiaalse kultuuriga. Hilisem põlvkond on rohkem tegelenud protsessiga, mille käigus arenesid kohalikud institutsioonid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Alvar |eesnimi=Jaime |perekonnanimi2=Blázquez |eesnimi2=José María |kuupäev=aprill 1994 |pealkiri=Los enigmas de Tartessos |url=https://www.jstor.org/stable/506653?seq=1 |vaadatud=29. aprillil 2026 |lehekülg=369–370}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Candelabros_de_Lebrija_(M.A.N._conjunto_236)_01.jpg|pisi|Lebrija kandelaaber, leitud Lebrijast]]
Uute arheoloogiliste leidude ilmnemine Huelva linnas ajendab neid traditsioonilisi seisukohti ümber hindama. Kahel kõrvutiasetseval krundil, mille suurus on kokku 2150 m² ning mis asub [[Las Monjas Square|Las Monjase väljaku]] ja [[Mendez Nuñez Street|Mendez Nuñezi tänava]] vahel, kaevati välja umbes 90 000 keraamikakildu, mis olid kohalikud, Foiniikia ja Kreeka imporditud esemed ning nendest 8009 võimaldasid tüübi tuvastamist. See 10. sajandist kuni 8. sajandi alguseni eKr dateeritud keraamika pärineb varasemast ajast kui teistest foiniikia kolooniatest pärit leiud. Koos arvukate tegevuste jäänustega paljastavad Huelva leiud sellel alal mitu sajandit kestnud märkimisväärse tööstus- ja kaubandusturu''.'' Sarnased leiud linna teistes osades saavad tõestada seda, et Huelva algajalooline paiknemine on umbes 20 hektarit, mis on tolleaegse [[Pürenee poolsaar|Ibeeria poolsaare]] leiukoha kohta suur.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=González de Canales |eesnimi=Fernando |pealkiri=Del Occidente mítico griego a Tarsis-Tarteso: Fuentes escritas y documentación arqueológica |kirjastus=Biblioteca Nueva |aasta=2004 |isbn=978-8416089628 |keel=hispaania}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=González de Canales |eesnimi=Fernando |pealkiri=El emporio precolonial fenicio de Huelva (ca. 900-700 a.C.) |perekonnanimi2=Pichardo |eesnimi2=Jorge Serrano |perekonnanimi3=Gómez |eesnimi3=Leonardo y Llompart |kirjastus=Biblioteca Nueva |aasta=2004 |isbn=978-8497423458 |keel=hispaania}}&lt;/ref&gt;

=== Radiosüsinikumeetodil dateerimine ===
[[Groningeni ülikool|Groningeni Ülikooli]] teostatud kalibreeritud [[Radiosüsinikumeetod|radiosüsinikmeetodil dateerimine]] veiseluudel ja keraamiliste proovide põhjal dateerimine, võimaldavad mitme sajandi pikkust kronoloogiat läbi käsitöö ja tööstuse alates 10. sajandist eKr, järgmiselt: keraamika ([[Kauss|kausid]], [[Taldrik|taldrikud]], [[Vaas|vaasid]], [[Amfora|amforad]] jne), sulatuspotid, peenelt töödeldud puutükid, laevaosad, veisekoljud, ripatsid, ahhaat, elevandiluu jms.

Välismaiste ning kohalike toodete ja materjalide olemasolu viitab sellele, et vana Huelva sadam oli peamine keskus mitmekesiste ja kauge päritoluga toodete vastuvõtmiseks, tootmiseks ja saatmiseks. Kirjalike allikate ja väljakaevatud esemete, sealhulgas raidkirjade ja tuhandete [[Vanakreeka keraamika|Kreeka keraamikaesemete]] analüüs, millest mõned on tuntud [[Pottsepp|pottseppade]] ja [[Maalikunstnik|maalikunstnike]] suurepärase kvaliteediga teosed, on pannud mõned teadlased arvama, et seda elupaika saab samastada mitte ainult Piiblis mainitud Tarsisega, [[Assüüria]] Assarhaddoni steeliga ja võib-olla ka foiniikia Nora kivi raidkirjaga, vaid ka Kreeka allikate ''Tartessosega'' – tõlgendades Tartessose jõge tänapäeva Tinto jõe ja Ligustuse järvega samaväärsena Odieli ja Tinto jõgede ühise suudmealaga, mis voolavad Huelva poolsaarest läänes ja idas.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Gonzalez de Canales Cerisola|first=F.|url=https://www.academia.edu/8551491|title=Tarshish-Tartessos, the Emporium Reached by Kolaios of Samos|journal=Cahiers de l'Institut du Proche-Orient Ancien du Collège de France (CIPOA) II.|date=2014|access-date=29 February 2016}}&lt;/ref&gt;

== Religioon ==
Andmeid on väga vähe, kuid eeldatakse, et nagu ka teistel Vahemere rahvastel, oli religioon [[Polüteism|polüteistlik]]. Arvatakse, et tartesslased kummardasid foiniikia akulturatsiooni tulemusena jumalanna Astartet või Potniat ja meesjumalust [[Baal|Baali]] või Melkarti. Castulo ([[Linares|Linares, Jaén]]) leiukohast ja Carmona lähiümbrusest on leitud foiniikia arhitektuurist inspireeritud pühapaiku. [[Cádiz|Cádizi]], [[Huelva]] ja [[Sevilla]] linnast on leitud mitu foiniikia jumaluste kuju.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.uv.es/~alabau/religion.htm|title=Religión Tartéssica|publisher=[[Universitat de València]]|date=c. 2002|access-date=2016-02-27|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20160221114644/http://www.uv.es/~alabau/religion.htm|archive-date=2016-02-21|editor-last=Alabau Márquez|editor-first=Miguel Ángel}}&lt;/ref&gt;

== Keel ==
[[Fail:Iberia_300BC-en.svg|pisi|200x200px|Ibeeria umbes 300 eKr, enne Kartaago vallutust; edelas on kujutatud tartessose keele jäänuseid]]
[[Fail:I_tarteso.jpg|paremal|pisi|200x200px|Tartessose Fonte Velha kiri leiti Lõuna-Portugalist, [[Lagos (Portugal)|Lagosest]], Bensafrimist]]
Tartessose keel on [[Väljasurnud keel|väljasurnud]] [[Rooma riik|Rooma]]-eelne keel, mida kunagi räägiti Lõuna-[[Pürenee poolsaar|Ibeeria]] poolsaarel. Ibeeria vanimad teadaolevad põlisrahvaste tekstid, mis pärinevad 7.–6. sajandist eKr, on kirjutatud tartessose keeles. Kirjed on kirjutatud pooltsillaabilises [[Silpkiri|kirjasüsteemis,]] mida nimetatakse edelakirjaks. Neid leiti Tartessose üldisest asukohast ja ümbritsevatest mõjualadest. Tartessose keele tekste leiti [[Andaluusia|Edela-Hispaaniast]] ja Lõuna-[[Portugal|Portugalist]] (nimelt [[Algarve]] ja Lõuna-Alentejo Conii, [[Cempsi]], Sefesi ja Celtici piirkondadest).

== Viited ==

[[Kategooria:Hispaania]]
[[Kategooria:Hispaania ajalugu]]
[[Kategooria:Hispaania ajaloolised piirkonnad]]
[[Kategooria:Ajaloolised asulad]]
&lt;references /&gt;</text>
      <sha1>ejcpn5e57dq1qyr5ng0aq14jifb5rv5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142831</id>
      <parentid>7142670</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T06:20:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>PillePrix</username>
        <id>153981</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142831</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22706" sha1="awz7p9p5ezmayfb7u0fy0a7cgc062bb" xml:space="preserve">
[[Fail:Tartessos_500_BCE.jpg|pisi|300x300px|Tartessos, umbes 500 eKr]]
[[Fail:Getty_Villa_-_Tartessian_Winged_Feline_-_inv._79.AC.140.JPG|pisi|Tartessose tiivuline kassikuju Getty Villas]]
'''Tartessos''' ([[Hispaania keel|hispaania keeles]] ''Tartesos'') on arheoloogiliste avastuste põhjal&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Contruyendo Tarteso |url=https://construyendotarteso.com/ |vaadatud=21. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt; määratletud ajalooline tsivilisatsioon, mis asus [[Pürenee poolsaar|Lõuna-Ibeeria poolsaarel]] umbes hilisest [[Pronksiaeg|pronksiajast]] kuni 5. sajandini eKr. Sellel oli [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteem]], mida identifitseeriti tartessia keelena. See sisaldab umbes 97 raidkirja tartessia keeles, mis on andmete puudumise tõttu liigitamata. Tartessos oli esimene &quot;Edela-Ibeeria piirkonnas asuv üksus, mida tunnustati kuningriigina&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Júdice Gamito|first=Teresa|url=http://www.uwm.edu/Dept/celtic/ekeltoi/volumes/vol6/6_11/gamito_6_11.html|title=e-Keltoi: Volume 6, The Celts in Portugal|website=www.uwm.edu|access-date=2025-11-16|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20090214010805/http://www.uwm.edu/Dept/celtic/ekeltoi/volumes/vol6/6_11/gamito_6_11.html|archive-date=2009-02-14}}&lt;/ref&gt;

Ajalooürikutes esineb Tartessos ([[Vanakreeka keel|vanakreeka keeles]] Ταρτησσός) poolmüütilise või legendaarse sadamalinnana ja ümbritseva kultuurina Pürenee poolsaare lõunarannikul (tänapäeva [[Andaluusia|Andaluusias]] [[Hispaania|Hispaanias]]), [[Guadalquivir|Guadalquiviri]] jõe suudmes.&lt;ref name=&quot;KochCunliffe2016&quot;&gt;{{Cite book|last=Brandherm, Dirk|date=1 September 2016|title=Celtic from the West 3, Atlantic Europe in the Metal Ages: questions of shared language|publisher=Oxbow Books|isbn=978-1-78570-230-3|page=179|editor-last=Koch, John T.|chapter=6: Stelae, Funerary Practice, and Group Identities in the Bronze and Iron Ages of SW Iberia: A Moyenne Durée Perspective|editor-last2=Barry Cunliffe|chapter-url=https://books.google.com/books?id=HP4sDwAAQBAJ&amp;pg=PA179}}&lt;/ref&gt; See esineb [[Kreeka]] ja [[Lähis-Ida]] allikates alates esimesest aastatuhandest eKr. Rooma autorid kipuvad varasemaid [[Vana-Kreeka]] allikaid kordama, kuid umbes aastatuhande lõpust alates on märke, et nimi Tartessos oli kasutusest väljas ja linn võis üleujutuste tõttu kaduma minna, kuigi mitmed autorid püüavad seda samastada piirkonna teiste linnadega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Tartessoslased olid metallide poolest rikkad. Neljandal sajandil eKr kirjeldab ajaloolane Ephorus &quot;väga õitsvat turgu nimega Tartessos, kuhu jõgede kaudu veeti palju [[tina]], samuti [[Kuld|kulda]] ja [[Vask|vaske]] [[Keldid|keldi]] maadelt&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Cunliffe |eesnimi=Barry |pealkiri=Celtic from the West: alternative perspectives from archaeology, genetics, language, and literature ( |perekonnanimi2=Koch |eesnimi2=John T. |aasta=2010 |isbn=978-1-84217-475-3 |lehekülg=303 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt; Tinakaubandus oli pronksiajal väga tulus, kuna see on pronksi oluline komponent ja suhteliselt haruldane. [[Herodotos]] ütles, et Tartessose kuningas Arganthonios tervitas esimesi kreeklasi, kes jõudsid Ibeeriasse. Nendeks olid fokaialased, kes purjetasid sinna [[Anatoolia|Anatooliast]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |eesnimi=Herodotus |pealkiri=The History of Herodotus |aasta=1890 |täpsustus=Peatükk 163}}&lt;/ref&gt;

[[Pausanias]] kirjutas, et Sicyoni türann Myron ehitas [[Antiikolümpiamängud|antiikolümpiamängudel]] vankrivõistlusel saavutatud võidu mälestuseks varakambri, mida kutsuti siküünlaste varakambriks. Varakambrisse ehitas ta kaks erineva stiiliga pronksist kambrit, ühe [[Dooria order|dooria]] ja teise [[Joonia order|joonia]] stiilis. Elealased ütlesid, et pronks pärines Tartessose ajastust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pausanias, Description of Greece. 6.19.1 |url=https://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=urn:cts:greekLit:tlg0525.tlg001.perseus-grc1:6.19.1 |vaadatud=25. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pausanias, Descriptions of Greece, 6.19.2 |url=https://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=urn:cts:greekLit:tlg0525.tlg001.perseus-grc1:6.19.1 |vaadatud=25. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;

Tartessose elanikest said [[Foiniiklased|foiniiklaste]] olulised kaubanduspartnerid, kelle kohalolek Ibeerias ulatub 8. sajandisse eKr ja kes ehitasid lähedale oma sadama, Gadiri (tänapäeva [[Cádiz]]).

== Asukoht ==
[[Fail:Tartessos_in_Iberia.svg|pisi|Tartessose asukoht Pürenee poolsaarel]]
[[Fail:AMF0500_tn.jpg|pisi|Cancho Roano arheoloogiline ala, mis asub Zalamea de la Serenas, [[Extremadura|Extremaduras]]]]
Mitmed varased allikad, näiteks [[Aristoteles]], viitavad Tartessosele, kui jõele. Aristoteles väidab, et see saab alguse Pürenee mäestikust (mida tänapäeva teadlased üldiselt [[Püreneed|Püreneedena]] peavad) ja voolab merre väljaspool Heraklese sambaid, tänapäeva [[Gibraltari väin|Gibraltari väina]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ükski selline jõgi ei läbi Pürenee poolsaart.

Neljandal sajandil eKr elanud [[Kreeklased|kreeka]] [[Geograaf|geograafi]] ja [[maadeavastaja]] [[Pytheas|Pythease]] sõnul, keda [[Strabon|Strabo]] esimesel sajandil pKr tsiteeris, asus Turduli hõimu esivanemate kodumaa Turdetaniast põhja pool, piirkonnas, kus Lõuna-Hispaanias Baetise jõe orus (tänapäeva [[Guadalquivir|Guadalquiviri]] org) asus Tartessose kuningriik.&lt;ref name=&quot;freeman1&quot;&gt;{{Cite book|last=Freeman|first=Phillip M.|year=2010|title=Celtic from the West Chapter 10 - Ancillary Study: Ancient References to Tartessos|publisher=Oxbow Books, Oxford, UK|isbn=978-1-84217-410-4|page=322}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;strabo&quot;&gt;{{Cite book|last=Strabo|title=Geography|pages=Book III Chapter 2 verse 11|url=https://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/Strabo/3B*.html}}&lt;/ref&gt;

Pausanias kirjutas teisel sajandil pKr jõe identifitseerimise kohta ning andis üksikasjad linna asukoha kohta:&lt;blockquote&gt;Räägitakse, et Tartessos on jõgi ibeerlaste maal, mis suubub merre kahe suudme kaudu ja et nende kahe suudme vahel asub samanimeline linn. Jõge, mis on Ibeeria suurim ja loodetepõhine, nimetati hilisemate aegade esindajate poolt [[Guadalquivir|Baetiseks]] ning on ka neid, kes arvavad, et Tartessos oli [[Ibeerid|ibeerlaste]] linna Carpia antiikne nimi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pausanias, Descriptions of Greece. 6.19.3 |url=https://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.01.0159%3Abook%3D6%3Achapter%3D19%3Asection%3D3 |vaadatud=25 aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;/blockquote&gt;Jõgi, mida tollel ajal tunti nimega Baetis, on nüüd nimega[[Guadalquivir]]. Seega võib Tartessos olla Schulteni arvates mattunud liikuvate märgalade alla. Jõe delta on järk-järgult ummistunud [[Leetseljak|leetseljaku]] poolt, mis ulatub Rio Tinto suudmest Palos de la Frontera lähedalt Almonteni, Sanlúcar de Barrameda vastas asuva jõekaldani. Piirkond on nüüd kaitse all nimega [[Doñana rahvuspark|Parque Nacional de Doñana]].

Esimesel sajandil pKr samastas [[Plinius Vanem]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Plinius Vanem |pealkiri=Natural History III |url=https://www.attalus.org/pliny/hn3a.html |vaadatud=28. aprillil 2026 |täpsustus=Section 7}}&lt;/ref&gt; Carteia linna ekslikult Kreeka allikates mainitud Tartessosega, samal ajal kui [[Strabon|Strabo]] lihtsalt kommenteeris.&lt;ref name=&quot;strabo1&quot;&gt;{{Cite book|last=Strabo|title=Geography|pages=Book III Chapter 2 verse 14|url=https://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/Strabo/3B*.html}}&lt;/ref&gt; Carteia on identifitseeritud kui El Rocadillo, S. Roque lähedal, Cádizi provintsis, Guadalquiviri jõest mõnevõrra eemal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |toimetaja-perekonnanimi=Talbert |toimetaja-eesnimi=Richard J. A. |pealkiri=Map-by-Map Directory to Accompany the Barrington Atlas of The Greek and Roman World |url=https://web.archive.org/web/20110727134814/http://mail.nysoclib.org/Barrington_Atlas/B_ATLAS.PDF |vaadatud=28. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;Teisel sajandil pKr arvas [[Appianos]], et Karpessos (Carpia) oli varem tuntud kui Tartessos.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Arheoloogilised avastused ==
Adolf Schulteni 1922. aastal avaldatud avastused&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Schulten |eesnimi=Adolf |pealkiri=Tartessos |aasta=1924}}&lt;/ref&gt; juhtisid esmakordselt tähelepanu Tartessosele ja nihutasid selle uurimist klassikalistelt [[Filoloogia|filoloogidelt]] ja antikvaaridelt arheoloogial põhinevatele uuringutele,&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Wagner |eesnimi=Carlos G. |pealkiri=Tartessos en la historiografía: una revisión crítica |aasta=1992}}&lt;/ref&gt; kuigi katsed leida pealinna, mis paistis kui keeruline kultuur Hispaania esivanemate tsentraalselt kontrollitud kuningriigis, ei olnud lõplikult arutlusel. Hilisemaid avastusi kajastati laialdaselt: 1923. aasta septembris avastasid arheoloogid [[foiniikia]] [[Nekropol|nekropoli]], kust kaevati välja inimjäänuseid ja leiti loetamatute kirjadega kive. Foiniikialased võisid linna kaubanduslikel eesmärkidel koloniseerida selle metallide rikkuse tõttu.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=26. september 1923 |pealkiri=DIG UP PHOENICIAN CITY.; Archaeologists Discover Necropolis in South of Spain. |lehekülg=3 |väljaanne=New York Times |url=https://www.nytimes.com/1923/09/26/archives/dig-up-phoenician-city-archaeologists-discover-necropolis-in-south.html |vaadatud=28. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Tesoro_del_Carambolo_-_Museo_Arqueológico_de_Sevilla.jpg|pisi|El Carambolo aare, mis on eksponeeritud Sevilla arheoloogiamuuseumis]]
J. M. Luzón samastas esimesena Tartessose tänapäeva [[Huelva|Huelvaga]],&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Luzón, J. M.|title=Tartessos y la ría de Huelva|journal=Zephyrus|volume=13|pages=97–104|year=1962}}&lt;/ref&gt; tuginedes eelnevatel aastakümnetel tehtud avastustele. Pärast seda, kui 1958. aasta septembris avastati Camasis, kolm kilomeetrit [[Sevilla|Sevillast]] läänes, rikkalik El Carambolo kullaaare&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Carriazo |eesnimi=Juan de Mata |pealkiri=El tesoro y las primeras excavaciones en &quot;El Carambolo&quot; (Camas, Sevilla) |aasta=1970}}&lt;/ref&gt; ja sadu esemeid La Joya nekropolist Huelvas,&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Roiz |eesnimi=Juan Pedro Garrido |pealkiri=Excavaciones en la necropolis de &quot;La Joya&quot; Huelva: II (3.a 4.a y 5.a Campañas) |perekonnanimi2=Orta |eesnimi2=Elena María |aasta=1970}}&lt;/ref&gt; on arheoloogilised uuringud integreeritud filoloogiliste ja kirjanduslike uuringutega, et anda teadlikum ülevaade väidetavast Tartessose kultuurist, mis koondus [[Andaluusia|Lääne-Andalusiasse]], [[Extremadura|Extremadurasse]] ja [[Portugal|Lõuna-Portugali]] [[Algarve|Algarvest]] kuni Vinalopó jõeni [[Alicante|Alicantes]].&lt;ref&gt;The results of Tartessian archaeology as of 1987 were summarized by {{Cite journal|last=Chamorro|first=Javier G.|title=Survey of Archaeological Research on Tartessos|journal=American Journal of Archaeology|volume=91|issue=2|pages=197–232|year=1987|doi=10.2307/505217|jstor=505217}}&lt;/ref&gt;

=== Turuñuelo arheoloogiline paik ===
[[Fail:Rostro_tartésico_de_El_Turuñuelo_(Badajoz)_-_Fondo_blanco.jpg|pisi|Turuñuelost leitud skulptuur, millel on Tartessia kullassepa tööle iseloomulikud kõrvarõngad]]
Guareñas asuvas Turuñuelo arheoloogilises paigas, kus väljakaevamised algasid 2015. aastal, tehti olulisi avastusi. Paik kuulutati 2022. aasta mais kultuuripärandi objektiks (hispaania keeles ''[[Bien de Interés Cultural|bien de interés cultural]]'').&lt;ref name=&quot;ep&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.europapress.es/extremadura/noticia-meritxell-batet-destaca-yacimiento-tartesico-turunuelo-guarena-colaboracion-administraciones-20220917140456.html|title=Meritxell Batet destaca el yacimiento tartésico de 'El Turuñuelo' en Guareña y la &quot;colaboración entre administraciones&quot;|website=[[Europa Press (news agency)|Europa Press]]|date=17 September 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Macías|first=C.|url=https://www.elconfidencial.com/alma-corazon-vida/2021-07-12/turunuelo-escalera-extremena-podria-manuales_3177356/|title=El Turuñuelo: la misteriosa escalera extremeña que podría cambiar todos los manuales|website=[[El Confidencial]]|date=12 July 2021}}&lt;/ref&gt;

2023. aastal avastati kaks kaunistatud kivist büsti, millel on kujutatud [[Ehe|ehteid]] ja [[Soeng|soenguid]], mida peetakse Tartessia jumalannade esimesteks näokujutisteks.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.heritagedaily.com/2023/04/archaeologists-uncover-the-first-human-representations-of-the-ancient-tartessos-people/147019|title=Archaeologists uncover the first human representations of the ancient Tartessos people|website=HeritageDaily - Archaeology News|date=19 April 2023|access-date=2023-04-24|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Altuntaş|first=Leman|url=https://arkeonews.net/archaeologists-have-uncovered-the-first-human-representations-of-the-people-of-mythical-tartessos/|title=Archaeologists have uncovered the first human representations of the people of mythical Tartessos|website=Arkeonews|date=2023-04-19|access-date=2023-04-24|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

Need skulptuurid sarnanevad mõnevõrra Alicantest pärit Elche daami skulptuuriga, mis on dateeritud 5. ja 4. sajandi vahele eKr. Samuti on leitud vähemalt kolme teise büsti fragmente, millest ühte omistatakse sõdalasele tema osalisest säilinud kiivri tõttu.

Selles Lõuna-Hispaania piirkonnas sündis Tartessose kultuur umbes 9. sajandil eKr foiniikia asunike ja kohalike elanike segunemise tulemusena. Teadlased nimetavad Tartessose kultuuri &quot;hübriidseks arheoloogiliseks kultuuriks&quot;.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=López-Ruiz |eesnimi=Carolina |pealkiri=Colonial Encounters in Ancient Iberia: Phoenician, Greek, and Indigenous Relations |perekonnanimi2=Dietler |eesnimi2=Michael |aasta=2009 |koht=University of Chicago Press |lehekülg=194}}&lt;/ref&gt;

=== Metallurgia ===
Alluviaalset tina pesti Tartessose ojades juba varakult. Hõbestandardi levik [[Assüüria|Assüürias]] suurendas selle riigi atraktiivsust (Foiniikia linnade andamit hinnati hõbedas). Müntide leiutamine 7. sajandil eKr ergutas ka pronksi ja hõbeda otsinguid. Sellest ajast alates võtsid kaubandussuhted, mis varem olid peamiselt seotud eliitkaupadega, üha laiema majandusliku rolli. [[Pronksiaeg|Hilispronksiajaks]] saavutas hõbeda kaevandamine [[Huelva provints|Huelva provintsis]] tööstuslikud mõõtmed. Eelrooma [[Räbu|hõberäbu]] leidub Huelva provintsi Tartessose linnades. Küprose ja Foiniikia metallitöölised tootsid Riotinto prügimägedel 15 miljonit tonni pürometallurgilisi jääke. Kaevandamine ja sulatamine eelnesid foiniikialaste ja seejärel kreeklaste saabumisele alates 8. sajandist eKr, kes pakkusid laiemat turgu ja kelle mõju sütitas Tartessose materiaalses kultuuris &quot;orientaliseeriva&quot; faasi (''ca'' 750–550 eKr) enne kui Tartessose kultuuri asendas klassikaline Ibeeria kultuur.

Tartessose kultuuriga seotud &quot;Tartessose&quot; esemeid on aja jooksul palju leitud ning arheoloogid seostavad nüüd &quot;kadunud&quot; linna Huelvaga. Tänapäeva Huelva kesklinnas asuvates ruumiliselt piiratud leiukohtades tehtud väljakaevamistel on leitud 6. sajandi eKr esimesest poolest pärit kreeka keraamika kilde. Huelvas asub suurim imporditud eliitkaupade kogum ja see oli tõenäliselt oluline Tartessose keskus. Guadiana jõe ääres asuv Medellín paljastas olulise nekropoli.
[[Fail:Bronce_Carriazo,_Museo_Arqueológico_de_Sevilla.jpg|pisi|[[:es:Bronce Carriazo|''Bronce Carriazo'']] (625–525 eKr), leitud Sevilla lähedalt]]
Tartessose kultuurile iseloomulikud elemendid on hilise pronksiaja täielikult väljaarenenud mustriga poleeritud nõud ja geomeetriliselt vööditud ning mustritega &quot;karambolo&quot; nõud, mis pärinesid 9. kuni 6. sajandini eKr. Sellele järgnes &quot;varajase orientaliseerimise&quot; faas esimeste Vahemere idaosast imporditud esemetega, mis algasid umbes 750. aastal eKr. Sellest edaspidi oli &quot;hilise orientaliseerimise&quot; faas parima pronksivalu ja kullassepatööga, kiirel [[Potikeder|pottsepakettal]] treitud hallid nõud, imporditud foiniikia punaliivase keraamika kohalikud jäljendused.

Iseloomulike Tartessose pronksesemete hulka kuuluvad pirnikujulised kannud, mida sageli seostatakse matustega, madalate kausikujuliste aaskäepidemetega söepannid, lillemotiividega viirukipõletid, [[Kaarsõlg|kaarsõled]] ja vööpandlad.

Eelkolonialistlikke nekropolide leiukohti pole tuvastatud. Üleminek hilisel pronksiajal külaalaldel laiali paigutatud ümmargustest või ovaalsetest onnidest ristkülikukujulisteks majadeks, millel olid kuivkivist vundamendid ja krohvitud punutud seinad, toimus 7. ja 6. sajandil eKr asulates, kus samal alal järgnesid üksteisele planeeritud paigutusega asulad.

== Ajajoon (10.–5. sajand eKr) ==
Varasem arheoloogide ja ajaloolaste põlvkond suhtus Tartessose algelisse [[Kartaago|Puunia]] stiilide ja tehnikate omaksvõttu normatiivselt, pidades seda vähem arenenud kultuuriks, mis võttis omaks paremaid ja kõrgemalt arenenud kultuurilisi jooni ning leidis Tartessose leiukohtades idamaiseid paralleele varajase rauaaja materiaalse kultuuriga. Hilisem põlvkond on rohkem tegelenud protsessiga, mille käigus arenesid kohalikud institutsioonid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Alvar |eesnimi=Jaime |perekonnanimi2=Blázquez |eesnimi2=José María |kuupäev=aprill 1994 |pealkiri=Los enigmas de Tartessos |url=https://www.jstor.org/stable/506653?seq=1 |vaadatud=29. aprillil 2026 |lehekülg=369–370}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Candelabros_de_Lebrija_(M.A.N._conjunto_236)_01.jpg|pisi|Lebrija [[kandelaaber]], leitud Lebrijast]]
Uute arheoloogiliste leidude ilmnemine Huelva linnas ajendab neid traditsioonilisi seisukohti ümber hindama. Kahel kõrvutiasetseval krundil, mille suurus on kokku 2150 m² ning mis asub [[Las Monjas Square|Las Monjase väljaku]] ja [[Mendez Nuñez Street|Mendez Nuñezi tänava]] vahel, kaevati välja umbes 90 000 keraamikakildu, mis olid kohalikud, Foiniikia ja Kreeka imporditud esemed ning nendest 8009 võimaldasid tüübi tuvastamist. See 10. sajandist kuni 8. sajandi alguseni eKr dateeritud keraamika pärineb varasemast ajast kui teistest foiniikia kolooniatest pärit leiud. Koos arvukate tegevuste jäänustega paljastavad Huelva leiud sellel alal mitu sajandit kestnud märkimisväärse tööstus- ja kaubandusturu''.'' Sarnased leiud linna teistes osades saavad tõestada seda, et Huelva algajalooline paiknemine oli umbes 20-hektari suurusel alal, mis oli tolleaegse [[Pürenee poolsaar|Ibeeria poolsaare]] leiukoha kohta suur.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=González de Canales |eesnimi=Fernando |pealkiri=Del Occidente mítico griego a Tarsis-Tarteso: Fuentes escritas y documentación arqueológica |kirjastus=Biblioteca Nueva |aasta=2004 |isbn=978-8416089628 |keel=hispaania}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=González de Canales |eesnimi=Fernando |pealkiri=El emporio precolonial fenicio de Huelva (ca. 900-700 a.C.) |perekonnanimi2=Pichardo |eesnimi2=Jorge Serrano |perekonnanimi3=Gómez |eesnimi3=Leonardo y Llompart |kirjastus=Biblioteca Nueva |aasta=2004 |isbn=978-8497423458 |keel=hispaania}}&lt;/ref&gt;

=== Radiosüsinikumeetodil dateerimine ===
[[Groningeni ülikool|Groningeni Ülikooli]] teostatud kalibreeritud veiseluude [[Radiosüsinikumeetod|radiosüsinikmeetodil dateerimine]] ja keraamiliste proovide põhjal dateerimine, annavad teavet mitme sajandi pikkuse kronoloogilise arengu kohta läbi käsitöö ja tööstuse alates 10. sajandist eKr. Uuritavad esmed on keraamika ([[Kauss|kausid]], [[Taldrik|taldrikud]], [[Vaas|vaasid]], [[Amfora|amforad]] jne), sulatuspotid, peenelt töödeldud puutükid, laevaosad, veisekoljud, ripatsid, ahhaat, elevandiluu jms.

Välismaiste ning kohalike toodete ja materjalide olemasolu viitab sellele, et vana Huelva sadam oli peamine keskus mitmekesiste ja kauge päritoluga toodete vastuvõtmiseks, tootmiseks ja saatmiseks. Kirjalike allikate ja väljakaevatud esemete, sealhulgas raidkirjade ja tuhandete [[Vanakreeka keraamika|Kreeka keraamikaesemete]] analüüs, on pannud mõned teadlased arvama, et seda elupaika saab samastada mitte ainult Piiblis mainitud Tarsisega, [[Assüüria]] Assarhaddoni [[Steel|steeliga]] ja foiniikia Nora kivi raidkirjaga, vaid ka Kreeka allikates mainitud ''Tartessosega.'' Viimane tõlgendas Tartessose jõge tänapäeva Tinto jõe ja Ligustuse järvega samaväärsena Odieli ja Tinto jõgede ühise suudmealaga, mis voolavad Huelva poolsaarest läänes ja idas.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Gonzalez de Canales Cerisola|first=F.|url=https://www.academia.edu/8551491|title=Tarshish-Tartessos, the Emporium Reached by Kolaios of Samos|journal=Cahiers de l'Institut du Proche-Orient Ancien du Collège de France (CIPOA) II.|date=2014|access-date=29 February 2016}}&lt;/ref&gt;

== Religioon ==
Andmeid on väga vähe, kuid eeldatakse, et nagu ka teistel Vahemere rahvastel, oli religioon [[Polüteism|polüteistlik]]. Arvatakse, et tartesslased kummardasid foiniikia akulturatsiooni tulemusena jumalanna Astartet või Potniat ja meesjumalust [[Baal|Baali]] või Melkarti. Castulo ([[Linares|Linares, Jaén]]) leiukohast ja Carmona lähiümbrusest on leitud foiniikia arhitektuurist inspireeritud pühapaiku. [[Cádiz|Cádizi]], [[Huelva]] ja [[Sevilla]] linnast on leitud mitu foiniikia jumalate kuju.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.uv.es/~alabau/religion.htm|title=Religión Tartéssica|publisher=[[Universitat de València]]|date=c. 2002|access-date=2016-02-27|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20160221114644/http://www.uv.es/~alabau/religion.htm|archive-date=2016-02-21|editor-last=Alabau Márquez|editor-first=Miguel Ángel}}&lt;/ref&gt;

== Keel ==
[[Fail:Iberia_300BC-en.svg|pisi|200x200px|Ibeeria umbes 300 eKr, enne Kartaago vallutust; edelas on kujutatud tartessose keele jäänuseid]]
[[Fail:I_tarteso.jpg|paremal|pisi|200x200px|Tartessose Fonte Velha kiri leiti Lõuna-Portugalist, [[Lagos (Portugal)|Lagosest]], Bensafrimist]]
Tartessose keel on [[Väljasurnud keel|väljasurnud]] [[Rooma riik|Rooma]]-eelne keel, mida kunagi räägiti Lõuna-[[Pürenee poolsaar|Ibeeria]] poolsaarel. Ibeeria vanimad teadaolevad põlisrahvaste tekstid, mis pärinevad 7.– 6. sajandist eKr, on kirjutatud tartessose keeles. Kirjed on kirjutatud pooltsillaabilises [[Silpkiri|kirjasüsteemis,]] mida nimetatakse edelakirjaks. Neid leiti Tartessose üldisest asukohast ja ümbritsevatest mõjualadest. Tartessose keele tekste leiti [[Andaluusia|Edela-Hispaaniast]] ja Lõuna-[[Portugal|Portugalist]] (nimelt [[Algarve]] ja Lõuna-Alentejo Conii, [[Cempsi]], Sefesi ja Celtici piirkondadest).

== Viited ==

[[Kategooria:Hispaania]]
[[Kategooria:Hispaania ajalugu]]
[[Kategooria:Hispaania ajaloolised piirkonnad]]
[[Kategooria:Ajaloolised asulad]]
&lt;references /&gt;</text>
      <sha1>awz7p9p5ezmayfb7u0fy0a7cgc062bb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142835</id>
      <parentid>7142831</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T06:23:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>PillePrix</username>
        <id>153981</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142835</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22707" sha1="o5xhez4t0ghn27jvx5p5lumojsvj82i" xml:space="preserve">
[[Fail:Tartessos_500_BCE.jpg|pisi|300x300px|Tartessos, umbes 500 eKr]]
[[Fail:Getty_Villa_-_Tartessian_Winged_Feline_-_inv._79.AC.140.JPG|pisi|Tartessose tiivuline kassikuju Getty Villas]]
'''Tartessos''' ([[Hispaania keel|hispaania keeles]] ''Tartesos'') on arheoloogiliste avastuste põhjal&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Contruyendo Tarteso |url=https://construyendotarteso.com/ |vaadatud=21. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt; määratletud ajalooline tsivilisatsioon, mis asus [[Pürenee poolsaar|Lõuna-Ibeeria poolsaarel]] umbes hilisest [[Pronksiaeg|pronksiajast]] kuni 5. sajandini eKr. Sellel oli [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteem]], mida identifitseeriti tartessia keelena. See sisaldab umbes 97 raidkirja tartessia keeles, mis on andmete puudumise tõttu liigitamata. Tartessos oli esimene &quot;Edela-Ibeeria piirkonnas asuv üksus, mida tunnustati kuningriigina&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Júdice Gamito|first=Teresa|url=http://www.uwm.edu/Dept/celtic/ekeltoi/volumes/vol6/6_11/gamito_6_11.html|title=e-Keltoi: Volume 6, The Celts in Portugal|website=www.uwm.edu|access-date=2025-11-16|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20090214010805/http://www.uwm.edu/Dept/celtic/ekeltoi/volumes/vol6/6_11/gamito_6_11.html|archive-date=2009-02-14}}&lt;/ref&gt;

Ajalooürikutes esineb Tartessos ([[Vanakreeka keel|vanakreeka keeles]] Ταρτησσός) poolmüütilise või legendaarse sadamalinnana ja ümbritseva kultuurina Pürenee poolsaare lõunarannikul (tänapäeva [[Andaluusia|Andaluusias]] [[Hispaania|Hispaanias]]), [[Guadalquivir|Guadalquiviri]] jõe suudmes.&lt;ref name=&quot;KochCunliffe2016&quot;&gt;{{Cite book|last=Brandherm, Dirk|date=1 September 2016|title=Celtic from the West 3, Atlantic Europe in the Metal Ages: questions of shared language|publisher=Oxbow Books|isbn=978-1-78570-230-3|page=179|editor-last=Koch, John T.|chapter=6: Stelae, Funerary Practice, and Group Identities in the Bronze and Iron Ages of SW Iberia: A Moyenne Durée Perspective|editor-last2=Barry Cunliffe|chapter-url=https://books.google.com/books?id=HP4sDwAAQBAJ&amp;pg=PA179}}&lt;/ref&gt; See esineb [[Kreeka]] ja [[Lähis-Ida]] allikates alates esimesest aastatuhandest eKr. Rooma autorid kipuvad varasemaid [[Vana-Kreeka]] allikaid kordama, kuid umbes aastatuhande lõpust alates on märke, et nimi Tartessos oli kasutusest väljas ja linn võis üleujutuste tõttu kaduma minna, kuigi mitmed autorid püüavad seda samastada piirkonna teiste linnadega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Tartessoslased olid metallide poolest rikkad. Neljandal sajandil eKr kirjeldab ajaloolane Ephorus &quot;väga õitsvat turgu nimega Tartessos, kuhu jõgede kaudu veeti palju [[tina]], samuti [[Kuld|kulda]] ja [[Vask|vaske]] [[Keldid|keldi]] maadelt&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Cunliffe |eesnimi=Barry |pealkiri=Celtic from the West: alternative perspectives from archaeology, genetics, language, and literature ( |perekonnanimi2=Koch |eesnimi2=John T. |aasta=2010 |isbn=978-1-84217-475-3 |lehekülg=303 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt; Tinakaubandus oli pronksiajal väga tulus, kuna see on pronksi oluline komponent ja suhteliselt haruldane. [[Herodotos]] ütles, et Tartessose kuningas Arganthonios tervitas esimesi kreeklasi, kes jõudsid Ibeeriasse. Nendeks olid fokaialased, kes purjetasid sinna [[Anatoolia|Anatooliast]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |eesnimi=Herodotus |pealkiri=The History of Herodotus |aasta=1890 |täpsustus=Peatükk 163}}&lt;/ref&gt;

[[Pausanias]] kirjutas, et Sicyoni türann Myron ehitas [[Antiikolümpiamängud|antiikolümpiamängudel]] vankrivõistlusel saavutatud võidu mälestuseks varakambri, mida kutsuti siküünlaste varakambriks. Varakambrisse ehitas ta kaks erineva stiiliga pronksist kambrit, ühe [[Dooria order|dooria]] ja teise [[Joonia order|joonia]] stiilis. Elealased ütlesid, et pronks pärines Tartessose ajastust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pausanias, Description of Greece. 6.19.1 |url=https://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=urn:cts:greekLit:tlg0525.tlg001.perseus-grc1:6.19.1 |vaadatud=25. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pausanias, Descriptions of Greece, 6.19.2 |url=https://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=urn:cts:greekLit:tlg0525.tlg001.perseus-grc1:6.19.1 |vaadatud=25. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;

Tartessose elanikest said [[Foiniiklased|foiniiklaste]] olulised kaubanduspartnerid, kelle kohalolek Ibeerias ulatub 8. sajandisse eKr ja kes ehitasid lähedale oma sadama, Gadiri (tänapäeva [[Cádiz]]).

== Asukoht ==
[[Fail:Tartessos_in_Iberia.svg|pisi|Tartessose asukoht Pürenee poolsaarel]]
[[Fail:AMF0500_tn.jpg|pisi|Cancho Roano arheoloogiline ala, mis asub Zalamea de la Serenas, [[Extremadura|Extremaduras]]]]
Mitmed varased allikad, näiteks [[Aristoteles]], viitavad Tartessosele, kui jõele. Aristoteles väidab, et see saab alguse Pürenee mäestikust (mida tänapäeva teadlased üldiselt [[Püreneed|Püreneedena]] peavad) ja voolab merre väljaspool Heraklese sambaid, tänapäeva [[Gibraltari väin|Gibraltari väina]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ükski selline jõgi ei läbi Pürenee poolsaart.

Neljandal sajandil eKr elanud [[Kreeklased|kreeka]] [[Geograaf|geograafi]] ja [[maadeavastaja]] [[Pytheas|Pythease]] sõnul, keda [[Strabon|Strabo]] esimesel sajandil pKr tsiteeris, asus Turduli hõimu esivanemate kodumaa Turdetaniast põhja pool, piirkonnas, kus Lõuna-Hispaanias Baetise jõe orus (tänapäeva [[Guadalquivir|Guadalquiviri]] org) asus Tartessose kuningriik.&lt;ref name=&quot;freeman1&quot;&gt;{{Cite book|last=Freeman|first=Phillip M.|year=2010|title=Celtic from the West Chapter 10 - Ancillary Study: Ancient References to Tartessos|publisher=Oxbow Books, Oxford, UK|isbn=978-1-84217-410-4|page=322}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;strabo&quot;&gt;{{Cite book|last=Strabo|title=Geography|pages=Book III Chapter 2 verse 11|url=https://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/Strabo/3B*.html}}&lt;/ref&gt;

Pausanias kirjutas teisel sajandil pKr jõe identifitseerimise kohta ning andis üksikasjad linna asukoha kohta:&lt;blockquote&gt;Räägitakse, et Tartessos on jõgi ibeerlaste maal, mis suubub merre kahe suudme kaudu ja et nende kahe suudme vahel asub samanimeline linn. Jõge, mis on Ibeeria suurim ja loodetepõhine, nimetati hilisemate aegade esindajate poolt [[Guadalquivir|Baetiseks]] ning on ka neid, kes arvavad, et Tartessos oli [[Ibeerid|ibeerlaste]] linna Carpia antiikne nimi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pausanias, Descriptions of Greece. 6.19.3 |url=https://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.01.0159%3Abook%3D6%3Achapter%3D19%3Asection%3D3 |vaadatud=25. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;/blockquote&gt;Jõgi, mida tollel ajal tunti nimega Baetis, on nüüd nimega[[Guadalquivir]]. Seega võib Tartessos olla Schulteni arvates mattunud liikuvate märgalade alla. Jõe delta on järk-järgult ummistunud [[Leetseljak|leetseljaku]] poolt, mis ulatub Rio Tinto suudmest Palos de la Frontera lähedalt Almonteni, Sanlúcar de Barrameda vastas asuva jõekaldani. Piirkond on nüüd kaitse all nimega [[Doñana rahvuspark|Parque Nacional de Doñana]].

Esimesel sajandil pKr samastas [[Plinius Vanem]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Plinius Vanem |pealkiri=Natural History III |url=https://www.attalus.org/pliny/hn3a.html |vaadatud=28. aprillil 2026 |täpsustus=Section 7}}&lt;/ref&gt; Carteia linna ekslikult Kreeka allikates mainitud Tartessosega, samal ajal kui [[Strabon|Strabo]] lihtsalt kommenteeris.&lt;ref name=&quot;strabo1&quot;&gt;{{Cite book|last=Strabo|title=Geography|pages=Book III Chapter 2 verse 14|url=https://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/Strabo/3B*.html}}&lt;/ref&gt; Carteia on identifitseeritud kui El Rocadillo, S. Roque lähedal, Cádizi provintsis, Guadalquiviri jõest mõnevõrra eemal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |toimetaja-perekonnanimi=Talbert |toimetaja-eesnimi=Richard J. A. |pealkiri=Map-by-Map Directory to Accompany the Barrington Atlas of The Greek and Roman World |url=https://web.archive.org/web/20110727134814/http://mail.nysoclib.org/Barrington_Atlas/B_ATLAS.PDF |vaadatud=28. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;Teisel sajandil pKr arvas [[Appianos]], et Karpessos (Carpia) oli varem tuntud kui Tartessos.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Arheoloogilised avastused ==
Adolf Schulteni 1922. aastal avaldatud avastused&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Schulten |eesnimi=Adolf |pealkiri=Tartessos |aasta=1924}}&lt;/ref&gt; juhtisid esmakordselt tähelepanu Tartessosele ja nihutasid selle uurimist klassikalistelt [[Filoloogia|filoloogidelt]] ja antikvaaridelt arheoloogial põhinevatele uuringutele,&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Wagner |eesnimi=Carlos G. |pealkiri=Tartessos en la historiografía: una revisión crítica |aasta=1992}}&lt;/ref&gt; kuigi katsed leida pealinna, mis paistis kui keeruline kultuur Hispaania esivanemate tsentraalselt kontrollitud kuningriigis, ei olnud lõplikult arutlusel. Hilisemaid avastusi kajastati laialdaselt: 1923. aasta septembris avastasid arheoloogid [[foiniikia]] [[Nekropol|nekropoli]], kust kaevati välja inimjäänuseid ja leiti loetamatute kirjadega kive. Foiniikialased võisid linna kaubanduslikel eesmärkidel koloniseerida selle metallide rikkuse tõttu.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=26. september 1923 |pealkiri=DIG UP PHOENICIAN CITY.; Archaeologists Discover Necropolis in South of Spain. |lehekülg=3 |väljaanne=New York Times |url=https://www.nytimes.com/1923/09/26/archives/dig-up-phoenician-city-archaeologists-discover-necropolis-in-south.html |vaadatud=28. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Tesoro_del_Carambolo_-_Museo_Arqueológico_de_Sevilla.jpg|pisi|El Carambolo aare, mis on eksponeeritud Sevilla arheoloogiamuuseumis]]
J. M. Luzón samastas esimesena Tartessose tänapäeva [[Huelva|Huelvaga]],&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Luzón, J. M.|title=Tartessos y la ría de Huelva|journal=Zephyrus|volume=13|pages=97–104|year=1962}}&lt;/ref&gt; tuginedes eelnevatel aastakümnetel tehtud avastustele. Pärast seda, kui 1958. aasta septembris avastati Camasis, kolm kilomeetrit [[Sevilla|Sevillast]] läänes, rikkalik El Carambolo kullaaare&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Carriazo |eesnimi=Juan de Mata |pealkiri=El tesoro y las primeras excavaciones en &quot;El Carambolo&quot; (Camas, Sevilla) |aasta=1970}}&lt;/ref&gt; ja sadu esemeid La Joya nekropolist Huelvas,&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Roiz |eesnimi=Juan Pedro Garrido |pealkiri=Excavaciones en la necropolis de &quot;La Joya&quot; Huelva: II (3.a 4.a y 5.a Campañas) |perekonnanimi2=Orta |eesnimi2=Elena María |aasta=1970}}&lt;/ref&gt; on arheoloogilised uuringud integreeritud filoloogiliste ja kirjanduslike uuringutega, et anda teadlikum ülevaade väidetavast Tartessose kultuurist, mis koondus [[Andaluusia|Lääne-Andalusiasse]], [[Extremadura|Extremadurasse]] ja [[Portugal|Lõuna-Portugali]] [[Algarve|Algarvest]] kuni Vinalopó jõeni [[Alicante|Alicantes]].&lt;ref&gt;The results of Tartessian archaeology as of 1987 were summarized by {{Cite journal|last=Chamorro|first=Javier G.|title=Survey of Archaeological Research on Tartessos|journal=American Journal of Archaeology|volume=91|issue=2|pages=197–232|year=1987|doi=10.2307/505217|jstor=505217}}&lt;/ref&gt;

=== Turuñuelo arheoloogiline paik ===
[[Fail:Rostro_tartésico_de_El_Turuñuelo_(Badajoz)_-_Fondo_blanco.jpg|pisi|Turuñuelost leitud skulptuur, millel on Tartessia kullassepa tööle iseloomulikud kõrvarõngad]]
Guareñas asuvas Turuñuelo arheoloogilises paigas, kus väljakaevamised algasid 2015. aastal, tehti olulisi avastusi. Paik kuulutati 2022. aasta mais kultuuripärandi objektiks (hispaania keeles ''[[Bien de Interés Cultural|bien de interés cultural]]'').&lt;ref name=&quot;ep&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.europapress.es/extremadura/noticia-meritxell-batet-destaca-yacimiento-tartesico-turunuelo-guarena-colaboracion-administraciones-20220917140456.html|title=Meritxell Batet destaca el yacimiento tartésico de 'El Turuñuelo' en Guareña y la &quot;colaboración entre administraciones&quot;|website=[[Europa Press (news agency)|Europa Press]]|date=17 September 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Macías|first=C.|url=https://www.elconfidencial.com/alma-corazon-vida/2021-07-12/turunuelo-escalera-extremena-podria-manuales_3177356/|title=El Turuñuelo: la misteriosa escalera extremeña que podría cambiar todos los manuales|website=[[El Confidencial]]|date=12 July 2021}}&lt;/ref&gt;

2023. aastal avastati kaks kaunistatud kivist büsti, millel on kujutatud [[Ehe|ehteid]] ja [[Soeng|soenguid]], mida peetakse Tartessia jumalannade esimesteks näokujutisteks.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.heritagedaily.com/2023/04/archaeologists-uncover-the-first-human-representations-of-the-ancient-tartessos-people/147019|title=Archaeologists uncover the first human representations of the ancient Tartessos people|website=HeritageDaily - Archaeology News|date=19 April 2023|access-date=2023-04-24|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Altuntaş|first=Leman|url=https://arkeonews.net/archaeologists-have-uncovered-the-first-human-representations-of-the-people-of-mythical-tartessos/|title=Archaeologists have uncovered the first human representations of the people of mythical Tartessos|website=Arkeonews|date=2023-04-19|access-date=2023-04-24|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

Need skulptuurid sarnanevad mõnevõrra Alicantest pärit Elche daami skulptuuriga, mis on dateeritud 5. ja 4. sajandi vahele eKr. Samuti on leitud vähemalt kolme teise büsti fragmente, millest ühte omistatakse sõdalasele tema osalisest säilinud kiivri tõttu.

Selles Lõuna-Hispaania piirkonnas sündis Tartessose kultuur umbes 9. sajandil eKr foiniikia asunike ja kohalike elanike segunemise tulemusena. Teadlased nimetavad Tartessose kultuuri &quot;hübriidseks arheoloogiliseks kultuuriks&quot;.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=López-Ruiz |eesnimi=Carolina |pealkiri=Colonial Encounters in Ancient Iberia: Phoenician, Greek, and Indigenous Relations |perekonnanimi2=Dietler |eesnimi2=Michael |aasta=2009 |koht=University of Chicago Press |lehekülg=194}}&lt;/ref&gt;

=== Metallurgia ===
Alluviaalset tina pesti Tartessose ojades juba varakult. Hõbestandardi levik [[Assüüria|Assüürias]] suurendas selle riigi atraktiivsust (Foiniikia linnade andamit hinnati hõbedas). Müntide leiutamine 7. sajandil eKr ergutas ka pronksi ja hõbeda otsinguid. Sellest ajast alates võtsid kaubandussuhted, mis varem olid peamiselt seotud eliitkaupadega, üha laiema majandusliku rolli. [[Pronksiaeg|Hilispronksiajaks]] saavutas hõbeda kaevandamine [[Huelva provints|Huelva provintsis]] tööstuslikud mõõtmed. Eelrooma [[Räbu|hõberäbu]] leidub Huelva provintsi Tartessose linnades. Küprose ja Foiniikia metallitöölised tootsid Riotinto prügimägedel 15 miljonit tonni pürometallurgilisi jääke. Kaevandamine ja sulatamine eelnesid foiniikialaste ja seejärel kreeklaste saabumisele alates 8. sajandist eKr, kes pakkusid laiemat turgu ja kelle mõju sütitas Tartessose materiaalses kultuuris &quot;orientaliseeriva&quot; faasi (''ca'' 750–550 eKr) enne kui Tartessose kultuuri asendas klassikaline Ibeeria kultuur.

Tartessose kultuuriga seotud &quot;Tartessose&quot; esemeid on aja jooksul palju leitud ning arheoloogid seostavad nüüd &quot;kadunud&quot; linna Huelvaga. Tänapäeva Huelva kesklinnas asuvates ruumiliselt piiratud leiukohtades tehtud väljakaevamistel on leitud 6. sajandi eKr esimesest poolest pärit kreeka keraamika kilde. Huelvas asub suurim imporditud eliitkaupade kogum ja see oli tõenäliselt oluline Tartessose keskus. Guadiana jõe ääres asuv Medellín paljastas olulise nekropoli.
[[Fail:Bronce_Carriazo,_Museo_Arqueológico_de_Sevilla.jpg|pisi|[[:es:Bronce Carriazo|''Bronce Carriazo'']] (625–525 eKr), leitud Sevilla lähedalt]]
Tartessose kultuurile iseloomulikud elemendid on hilise pronksiaja täielikult väljaarenenud mustriga poleeritud nõud ja geomeetriliselt vööditud ning mustritega &quot;karambolo&quot; nõud, mis pärinesid 9. kuni 6. sajandini eKr. Sellele järgnes &quot;varajase orientaliseerimise&quot; faas esimeste Vahemere idaosast imporditud esemetega, mis algasid umbes 750. aastal eKr. Sellest edaspidi oli &quot;hilise orientaliseerimise&quot; faas parima pronksivalu ja kullassepatööga, kiirel [[Potikeder|pottsepakettal]] treitud hallid nõud, imporditud foiniikia punaliivase keraamika kohalikud jäljendused.

Iseloomulike Tartessose pronksesemete hulka kuuluvad pirnikujulised kannud, mida sageli seostatakse matustega, madalate kausikujuliste aaskäepidemetega söepannid, lillemotiividega viirukipõletid, [[Kaarsõlg|kaarsõled]] ja vööpandlad.

Eelkolonialistlikke nekropolide leiukohti pole tuvastatud. Üleminek hilisel pronksiajal külaalaldel laiali paigutatud ümmargustest või ovaalsetest onnidest ristkülikukujulisteks majadeks, millel olid kuivkivist vundamendid ja krohvitud punutud seinad, toimus 7. ja 6. sajandil eKr asulates, kus samal alal järgnesid üksteisele planeeritud paigutusega asulad.

== Ajajoon (10.–5. sajand eKr) ==
Varasem arheoloogide ja ajaloolaste põlvkond suhtus Tartessose algelisse [[Kartaago|Puunia]] stiilide ja tehnikate omaksvõttu normatiivselt, pidades seda vähem arenenud kultuuriks, mis võttis omaks paremaid ja kõrgemalt arenenud kultuurilisi jooni ning leidis Tartessose leiukohtades idamaiseid paralleele varajase rauaaja materiaalse kultuuriga. Hilisem põlvkond on rohkem tegelenud protsessiga, mille käigus arenesid kohalikud institutsioonid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Alvar |eesnimi=Jaime |perekonnanimi2=Blázquez |eesnimi2=José María |kuupäev=aprill 1994 |pealkiri=Los enigmas de Tartessos |url=https://www.jstor.org/stable/506653?seq=1 |vaadatud=29. aprillil 2026 |lehekülg=369–370}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Candelabros_de_Lebrija_(M.A.N._conjunto_236)_01.jpg|pisi|Lebrija [[kandelaaber]], leitud Lebrijast]]
Uute arheoloogiliste leidude ilmnemine Huelva linnas ajendab neid traditsioonilisi seisukohti ümber hindama. Kahel kõrvutiasetseval krundil, mille suurus on kokku 2150 m² ning mis asub [[Las Monjas Square|Las Monjase väljaku]] ja [[Mendez Nuñez Street|Mendez Nuñezi tänava]] vahel, kaevati välja umbes 90 000 keraamikakildu, mis olid kohalikud, Foiniikia ja Kreeka imporditud esemed ning nendest 8009 võimaldasid tüübi tuvastamist. See 10. sajandist kuni 8. sajandi alguseni eKr dateeritud keraamika pärineb varasemast ajast kui teistest foiniikia kolooniatest pärit leiud. Koos arvukate tegevuste jäänustega paljastavad Huelva leiud sellel alal mitu sajandit kestnud märkimisväärse tööstus- ja kaubandusturu''.'' Sarnased leiud linna teistes osades saavad tõestada seda, et Huelva algajalooline paiknemine oli umbes 20-hektari suurusel alal, mis oli tolleaegse [[Pürenee poolsaar|Ibeeria poolsaare]] leiukoha kohta suur.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=González de Canales |eesnimi=Fernando |pealkiri=Del Occidente mítico griego a Tarsis-Tarteso: Fuentes escritas y documentación arqueológica |kirjastus=Biblioteca Nueva |aasta=2004 |isbn=978-8416089628 |keel=hispaania}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=González de Canales |eesnimi=Fernando |pealkiri=El emporio precolonial fenicio de Huelva (ca. 900-700 a.C.) |perekonnanimi2=Pichardo |eesnimi2=Jorge Serrano |perekonnanimi3=Gómez |eesnimi3=Leonardo y Llompart |kirjastus=Biblioteca Nueva |aasta=2004 |isbn=978-8497423458 |keel=hispaania}}&lt;/ref&gt;

=== Radiosüsinikumeetodil dateerimine ===
[[Groningeni ülikool|Groningeni Ülikooli]] teostatud kalibreeritud veiseluude [[Radiosüsinikumeetod|radiosüsinikmeetodil dateerimine]] ja keraamiliste proovide põhjal dateerimine, annavad teavet mitme sajandi pikkuse kronoloogilise arengu kohta läbi käsitöö ja tööstuse alates 10. sajandist eKr. Uuritavad esmed on keraamika ([[Kauss|kausid]], [[Taldrik|taldrikud]], [[Vaas|vaasid]], [[Amfora|amforad]] jne), sulatuspotid, peenelt töödeldud puutükid, laevaosad, veisekoljud, ripatsid, ahhaat, elevandiluu jms.

Välismaiste ning kohalike toodete ja materjalide olemasolu viitab sellele, et vana Huelva sadam oli peamine keskus mitmekesiste ja kauge päritoluga toodete vastuvõtmiseks, tootmiseks ja saatmiseks. Kirjalike allikate ja väljakaevatud esemete, sealhulgas raidkirjade ja tuhandete [[Vanakreeka keraamika|Kreeka keraamikaesemete]] analüüs, on pannud mõned teadlased arvama, et seda elupaika saab samastada mitte ainult Piiblis mainitud Tarsisega, [[Assüüria]] Assarhaddoni [[Steel|steeliga]] ja foiniikia Nora kivi raidkirjaga, vaid ka Kreeka allikates mainitud ''Tartessosega.'' Viimane tõlgendas Tartessose jõge tänapäeva Tinto jõe ja Ligustuse järvega samaväärsena Odieli ja Tinto jõgede ühise suudmealaga, mis voolavad Huelva poolsaarest läänes ja idas.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Gonzalez de Canales Cerisola|first=F.|url=https://www.academia.edu/8551491|title=Tarshish-Tartessos, the Emporium Reached by Kolaios of Samos|journal=Cahiers de l'Institut du Proche-Orient Ancien du Collège de France (CIPOA) II.|date=2014|access-date=29 February 2016}}&lt;/ref&gt;

== Religioon ==
Andmeid on väga vähe, kuid eeldatakse, et nagu ka teistel Vahemere rahvastel, oli religioon [[Polüteism|polüteistlik]]. Arvatakse, et tartesslased kummardasid foiniikia akulturatsiooni tulemusena jumalanna Astartet või Potniat ja meesjumalust [[Baal|Baali]] või Melkarti. Castulo ([[Linares|Linares, Jaén]]) leiukohast ja Carmona lähiümbrusest on leitud foiniikia arhitektuurist inspireeritud pühapaiku. [[Cádiz|Cádizi]], [[Huelva]] ja [[Sevilla]] linnast on leitud mitu foiniikia jumalate kuju.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.uv.es/~alabau/religion.htm|title=Religión Tartéssica|publisher=[[Universitat de València]]|date=c. 2002|access-date=2016-02-27|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20160221114644/http://www.uv.es/~alabau/religion.htm|archive-date=2016-02-21|editor-last=Alabau Márquez|editor-first=Miguel Ángel}}&lt;/ref&gt;

== Keel ==
[[Fail:Iberia_300BC-en.svg|pisi|200x200px|Ibeeria umbes 300 eKr, enne Kartaago vallutust; edelas on kujutatud tartessose keele jäänuseid]]
[[Fail:I_tarteso.jpg|paremal|pisi|200x200px|Tartessose Fonte Velha kiri leiti Lõuna-Portugalist, [[Lagos (Portugal)|Lagosest]], Bensafrimist]]
Tartessose keel on [[Väljasurnud keel|väljasurnud]] [[Rooma riik|Rooma]]-eelne keel, mida kunagi räägiti Lõuna-[[Pürenee poolsaar|Ibeeria]] poolsaarel. Ibeeria vanimad teadaolevad põlisrahvaste tekstid, mis pärinevad 7.– 6. sajandist eKr, on kirjutatud tartessose keeles. Kirjed on kirjutatud pooltsillaabilises [[Silpkiri|kirjasüsteemis,]] mida nimetatakse edelakirjaks. Neid leiti Tartessose üldisest asukohast ja ümbritsevatest mõjualadest. Tartessose keele tekste leiti [[Andaluusia|Edela-Hispaaniast]] ja Lõuna-[[Portugal|Portugalist]] (nimelt [[Algarve]] ja Lõuna-Alentejo Conii, [[Cempsi]], Sefesi ja Celtici piirkondadest).

== Viited ==

[[Kategooria:Hispaania]]
[[Kategooria:Hispaania ajalugu]]
[[Kategooria:Hispaania ajaloolised piirkonnad]]
[[Kategooria:Ajaloolised asulad]]
&lt;references /&gt;</text>
      <sha1>o5xhez4t0ghn27jvx5p5lumojsvj82i</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142848</id>
      <parentid>7142835</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:29:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Cassiopeia34N</username>
        <id>224461</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142848</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22611" sha1="7koo8gtlkm24hrxp8plssbgebydr2un" xml:space="preserve">
[[Fail:Tartessos_500_BCE.jpg|pisi|300x300px|Tartessos, umbes 500 eKr]]
[[Fail:Getty_Villa_-_Tartessian_Winged_Feline_-_inv._79.AC.140.JPG|pisi|Tartessose tiivuline kassikuju Getty Villas]]
'''Tartessos''' ([[Hispaania keel|hispaania keeles]] ''Tartesos'') on arheoloogiliste avastuste põhjal&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Contruyendo Tarteso |url=https://construyendotarteso.com/ |vaadatud=21. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt; määratletud ajalooline tsivilisatsioon, mis asus [[Pürenee poolsaar|Lõuna-Ibeeria poolsaarel]] umbes hilisest [[Pronksiaeg|pronksiajast]] kuni 5. sajandini eKr. Sellel oli [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteem]], mida identifitseeriti tartessia keelena. See sisaldab umbes 97 raidkirja tartessia keeles, mis on andmete puudumise tõttu liigitamata. Tartessos oli esimene &quot;Edela-Ibeeria piirkonnas asuv üksus, mida tunnustati kuningriigina&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Júdice Gamito|first=Teresa|url=http://www.uwm.edu/Dept/celtic/ekeltoi/volumes/vol6/6_11/gamito_6_11.html|title=e-Keltoi: Volume 6, The Celts in Portugal|website=www.uwm.edu|access-date=2025-11-16|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20090214010805/http://www.uwm.edu/Dept/celtic/ekeltoi/volumes/vol6/6_11/gamito_6_11.html|archive-date=2009-02-14}}&lt;/ref&gt;

Ajalooürikutes esineb Tartessos ([[Vanakreeka keel|vanakreeka keeles]] Ταρτησσός) poolmüütilise või legendaarse sadamalinnana ja ümbritseva kultuurina Pürenee poolsaare lõunarannikul (tänapäeva [[Andaluusia|Andaluusias]] [[Hispaania|Hispaanias]]), [[Guadalquivir|Guadalquiviri]] jõe suudmes.&lt;ref name=&quot;KochCunliffe2016&quot;&gt;{{Cite book|last=Brandherm, Dirk|date=1 September 2016|title=Celtic from the West 3, Atlantic Europe in the Metal Ages: questions of shared language|publisher=Oxbow Books|isbn=978-1-78570-230-3|page=179|editor-last=Koch, John T.|chapter=6: Stelae, Funerary Practice, and Group Identities in the Bronze and Iron Ages of SW Iberia: A Moyenne Durée Perspective|editor-last2=Barry Cunliffe|chapter-url=https://books.google.com/books?id=HP4sDwAAQBAJ&amp;pg=PA179}}&lt;/ref&gt; See esineb [[Kreeka]] ja [[Lähis-Ida]] allikates alates esimesest aastatuhandest eKr. Rooma autorid kipuvad varasemaid [[Vana-Kreeka]] allikaid kordama, kuid umbes aastatuhande lõpust alates on märke, et nimi Tartessos oli kasutusest väljas ja linn võis üleujutuste tõttu kaduma minna, kuigi mitmed autorid püüavad seda samastada piirkonna teiste linnadega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Tartessoslased tegelesid metallikaubandusega. Neljandal sajandil eKr kirjeldab ajaloolane Ephorus &quot;väga õitsvat turgu nimega Tartessos, kuhu jõgede kaudu veeti palju [[tina]], samuti [[Kuld|kulda]] ja [[Vask|vaske]] [[Keldid|keldi]] maadelt&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Cunliffe |eesnimi=Barry |pealkiri=Celtic from the West: alternative perspectives from archaeology, genetics, language, and literature ( |perekonnanimi2=Koch |eesnimi2=John T. |aasta=2010 |isbn=978-1-84217-475-3 |lehekülg=303 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt; Tinakaubandus oli pronksiajal väga tulus, kuna see on [[Pronks|pronksi]] oluline komponent ja suhteliselt haruldane. [[Herodotos]] ütles, et Tartessose kuningas Arganthonios tervitas esimesi kreeklasi, kes jõudsid Ibeeriasse. Nendeks olid fokaialased, kes purjetasid sinna [[Anatoolia|Anatooliast]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |eesnimi=Herodotus |pealkiri=The History of Herodotus |aasta=1890 |täpsustus=Peatükk 163}}&lt;/ref&gt;

[[Pausanias]] kirjutas, et Sicyoni türann Myron ehitas [[Antiikolümpiamängud|antiikolümpiamängudel]] vankrivõistlusel saavutatud võidu mälestuseks varakambri, mida kutsuti siküünlaste varakambriks. Varakambrisse ehitas ta kaks erineva stiiliga pronksist kambrit, ühe [[Dooria order|dooria]] ja teise [[Joonia order|joonia]] stiilis. Elealased ütlesid, et pronks pärines Tartessose ajastust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pausanias, Description of Greece. 6.19.1 |url=https://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=urn:cts:greekLit:tlg0525.tlg001.perseus-grc1:6.19.1 |vaadatud=25. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pausanias, Descriptions of Greece, 6.19.2 |url=https://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=urn:cts:greekLit:tlg0525.tlg001.perseus-grc1:6.19.1 |vaadatud=25. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;

Tartessose elanikest said [[Foiniiklased|foiniiklaste]] olulised kaubanduspartnerid, kelle kohalolek Ibeerias ulatub 8. sajandisse eKr ja kes ehitasid lähedale oma sadama, Gadiri (tänapäeva [[Cádiz]]).

== Asukoht ==
[[Fail:Tartessos_in_Iberia.svg|pisi|Tartessose asukoht Pürenee poolsaarel]]
[[Fail:AMF0500_tn.jpg|pisi|Cancho Roano arheoloogiline ala, mis asub Zalamea de la Serenas, [[Extremadura|Extremaduras]]]]
Mitmed varased allikad, näiteks [[Aristoteles]], viitavad Tartessosele kui jõele. Aristoteles väidab, et see saab alguse Pürenee mäestikust (tänapäeval Püreneed) ja voolab merre väljaspool Heraklese sambaid, tänapäeva [[Gibraltari väin]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ükski selline jõgi ei läbi Pürenee poolsaart.

Neljandal sajandil eKr elanud [[Kreeklased|kreeka]] [[Geograaf|geograafi]] ja [[maadeavastaja]] [[Pytheas|Pythease]] sõnul, keda [[Strabon|Strabo]] esimesel sajandil pKr tsiteeris, asus Turduli hõimu esivanemate kodumaa Turdetaniast põhja pool, piirkonnas, kus Lõuna-Hispaanias Baetise jõe orus (tänapäeva [[Guadalquivir|Guadalquiviri]] org) asus Tartessose kuningriik.&lt;ref name=&quot;freeman1&quot;&gt;{{Cite book|last=Freeman|first=Phillip M.|year=2010|title=Celtic from the West Chapter 10 - Ancillary Study: Ancient References to Tartessos|publisher=Oxbow Books, Oxford, UK|isbn=978-1-84217-410-4|page=322}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;strabo&quot;&gt;{{Cite book|last=Strabo|title=Geography|pages=Book III Chapter 2 verse 11|url=https://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/Strabo/3B*.html}}&lt;/ref&gt;

Pausanias kirjutas teisel sajandil pKr jõe identifitseerimise kohta ning andis üksikasjad linna asukoha kohta:&lt;blockquote&gt;Räägitakse, et Tartessos on jõgi ibeerlaste maal, mis suubub merre kahe suudme kaudu ja et nende kahe suudme vahel asub samanimeline linn. Jõge, mis on Ibeeria suurim ja loodetepõhine, nimetati hilisemate aegade esindajate poolt [[Guadalquivir|Baetiseks]] ning on ka neid, kes arvavad, et Tartessos oli [[Ibeerid|ibeerlaste]] linna Carpia antiikne nimi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pausanias, Descriptions of Greece. 6.19.3 |url=https://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.01.0159%3Abook%3D6%3Achapter%3D19%3Asection%3D3 |vaadatud=25. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;/blockquote&gt;Jõgi, mida tollel ajal tunti nimega Baetis, on nüüd nimega [[Guadalquivir]]. Seega võib Tartessos olla Schulteni arvates mattunud liikuvate märgalade alla. Jõe delta on järk-järgult ummistunud [[Leetseljak|leetseljaku]] poolt, mis ulatub Rio Tinto suudmest Palos de la Frontera lähedalt Almonteni, Sanlúcar de Barrameda vastas asuva jõekaldani. Seal on tänapäeval kaitsealune piirkond nimega [[Doñana rahvuspark|Parque Nacional de Doñana]].

Esimesel sajandil pKr samastas [[Plinius Vanem]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Plinius Vanem |pealkiri=Natural History III |url=https://www.attalus.org/pliny/hn3a.html |vaadatud=28. aprillil 2026 |täpsustus=Section 7}}&lt;/ref&gt; Carteia linna ekslikult Kreeka allikates mainitud Tartessosega.&lt;ref name=&quot;strabo1&quot;&gt;{{Cite book|last=Strabo|title=Geography|pages=Book III Chapter 2 verse 14|url=https://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/Strabo/3B*.html}}&lt;/ref&gt; Carteia on identifitseeritud kui El Rocadillo, S. Roque lähedal, Cádizi provintsis, Guadalquiviri jõest mõnevõrra eemal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |toimetaja-perekonnanimi=Talbert |toimetaja-eesnimi=Richard J. A. |pealkiri=Map-by-Map Directory to Accompany the Barrington Atlas of The Greek and Roman World |url=https://web.archive.org/web/20110727134814/http://mail.nysoclib.org/Barrington_Atlas/B_ATLAS.PDF |vaadatud=28. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;Teisel sajandil pKr arvas [[Appianos]], et Karpessos (Carpia) oli varem tuntud kui Tartessos.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Arheoloogilised avastused ==
Adolf Schulteni 1922. aastal avaldatud avastused&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Schulten |eesnimi=Adolf |pealkiri=Tartessos |aasta=1924}}&lt;/ref&gt; juhtisid esmakordselt tähelepanu Tartessosele ja nihutasid selle uurimist klassikalistelt [[Filoloogia|filoloogidelt]] ja antikvaaridelt arheoloogial põhinevatele uuringutele,&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Wagner |eesnimi=Carlos G. |pealkiri=Tartessos en la historiografía: una revisión crítica |aasta=1992}}&lt;/ref&gt; kuigi katsed leida pealinna, mis paistis kui keeruline kultuur Hispaania esivanemate tsentraalselt kontrollitud kuningriigis, ei olnud lõplikult arutlusel. Hilisemaid avastusi kajastati laialdaselt: 1923. aasta septembris avastasid arheoloogid [[foiniikia]] [[Nekropol|nekropoli]], kust kaevati välja inimjäänuseid ja leiti loetamatute kirjadega kive. Foiniikialased võisid linna kaubanduslikel eesmärkidel koloniseerida selle metallide rikkuse tõttu.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=26. september 1923 |pealkiri=DIG UP PHOENICIAN CITY.; Archaeologists Discover Necropolis in South of Spain. |lehekülg=3 |väljaanne=New York Times |url=https://www.nytimes.com/1923/09/26/archives/dig-up-phoenician-city-archaeologists-discover-necropolis-in-south.html |vaadatud=28. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Tesoro_del_Carambolo_-_Museo_Arqueológico_de_Sevilla.jpg|pisi|El Carambolo aare, mis on eksponeeritud Sevilla arheoloogiamuuseumis]]
J. M. Luzón samastas esimesena Tartessose tänapäeva [[Huelva|Huelvaga]],&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Luzón, J. M.|title=Tartessos y la ría de Huelva|journal=Zephyrus|volume=13|pages=97–104|year=1962}}&lt;/ref&gt; tuginedes eelnevatel aastakümnetel tehtud avastustele. Pärast seda, kui 1958. aasta septembris avastati Camasis, kolm kilomeetrit [[Sevilla|Sevillast]] läänes, rikkalik El Carambolo kullaaare&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Carriazo |eesnimi=Juan de Mata |pealkiri=El tesoro y las primeras excavaciones en &quot;El Carambolo&quot; (Camas, Sevilla) |aasta=1970}}&lt;/ref&gt; ja sadu esemeid La Joya nekropolist Huelvas,&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Roiz |eesnimi=Juan Pedro Garrido |pealkiri=Excavaciones en la necropolis de &quot;La Joya&quot; Huelva: II (3.a 4.a y 5.a Campañas) |perekonnanimi2=Orta |eesnimi2=Elena María |aasta=1970}}&lt;/ref&gt; on arheoloogilised uuringud integreeritud filoloogiliste ja kirjanduslike uuringutega, et anda teadlikum ülevaade väidetavast Tartessose kultuurist, mis koondus [[Andaluusia|Lääne-Andalusiasse]], [[Extremadura|Extremadurasse]] ja [[Portugal|Lõuna-Portugali]] [[Algarve|Algarvest]] kuni Vinalopó jõeni [[Alicante|Alicantes]].&lt;ref&gt;The results of Tartessian archaeology as of 1987 were summarized by {{Cite journal|last=Chamorro|first=Javier G.|title=Survey of Archaeological Research on Tartessos|journal=American Journal of Archaeology|volume=91|issue=2|pages=197–232|year=1987|doi=10.2307/505217|jstor=505217}}&lt;/ref&gt;

=== Turuñuelo arheoloogiline paik ===
[[Fail:Rostro_tartésico_de_El_Turuñuelo_(Badajoz)_-_Fondo_blanco.jpg|pisi|Turuñuelost leitud skulptuur, millel on Tartessia kullassepa tööle iseloomulikud kõrvarõngad]]
Guareñas asuvas Turuñuelo arheoloogilises paigas, kus väljakaevamised algasid 2015. aastal, tehti olulisi avastusi. Paik kuulutati 2022. aasta mais kultuuripärandi objektiks (hispaania keeles ''[[Bien de Interés Cultural|bien de interés cultural]]'').&lt;ref name=&quot;ep&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.europapress.es/extremadura/noticia-meritxell-batet-destaca-yacimiento-tartesico-turunuelo-guarena-colaboracion-administraciones-20220917140456.html|title=Meritxell Batet destaca el yacimiento tartésico de 'El Turuñuelo' en Guareña y la &quot;colaboración entre administraciones&quot;|website=[[Europa Press (news agency)|Europa Press]]|date=17 September 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Macías|first=C.|url=https://www.elconfidencial.com/alma-corazon-vida/2021-07-12/turunuelo-escalera-extremena-podria-manuales_3177356/|title=El Turuñuelo: la misteriosa escalera extremeña que podría cambiar todos los manuales|website=[[El Confidencial]]|date=12 July 2021}}&lt;/ref&gt;

2023. aastal avastati kaks kaunistatud kivist büsti, millel on kujutatud [[Ehe|ehteid]] ja [[Soeng|soenguid]], mida peetakse Tartessia jumalannade esimesteks näokujutisteks.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.heritagedaily.com/2023/04/archaeologists-uncover-the-first-human-representations-of-the-ancient-tartessos-people/147019|title=Archaeologists uncover the first human representations of the ancient Tartessos people|website=HeritageDaily - Archaeology News|date=19 April 2023|access-date=2023-04-24|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Altuntaş|first=Leman|url=https://arkeonews.net/archaeologists-have-uncovered-the-first-human-representations-of-the-people-of-mythical-tartessos/|title=Archaeologists have uncovered the first human representations of the people of mythical Tartessos|website=Arkeonews|date=2023-04-19|access-date=2023-04-24|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

Need skulptuurid sarnanevad mõnevõrra Alicantest pärit Elche daami skulptuuriga, mis on dateeritud 5. ja 4. sajandi vahele eKr. Samuti on leitud vähemalt kolme teise büsti fragmente, millest ühte omistatakse sõdalasele tema osalisest säilinud kiivri tõttu.

Selles Lõuna-Hispaania piirkonnas sündis Tartessose kultuur umbes 9. sajandil eKr foiniikia asunike ja kohalike elanike segunemise tulemusena. Teadlased nimetavad Tartessose kultuuri &quot;hübriidseks arheoloogiliseks kultuuriks&quot;.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=López-Ruiz |eesnimi=Carolina |pealkiri=Colonial Encounters in Ancient Iberia: Phoenician, Greek, and Indigenous Relations |perekonnanimi2=Dietler |eesnimi2=Michael |aasta=2009 |koht=University of Chicago Press |lehekülg=194}}&lt;/ref&gt;

=== Metallurgia ===
Alluviaalset tina pesti Tartessose ojades juba varakult. Hõbestandardi levik [[Assüüria|Assüürias]] suurendas selle riigi atraktiivsust (Foiniikia linnade andamit hinnati hõbedas). Müntide leiutamine 7. sajandil eKr ergutas ka pronksi ja hõbeda otsinguid. Sellest ajast alates võtsid kaubandussuhted, mis varem olid peamiselt seotud eliitkaupadega, üha laiema majandusliku rolli. [[Pronksiaeg|Hilispronksiajaks]] saavutas hõbeda kaevandamine [[Huelva provints|Huelva provintsis]] tööstuslikud mõõtmed. Eelrooma [[Räbu|hõberäbu]] leidub Huelva provintsi Tartessose linnades. Küprose ja Foiniikia metallitöölised tootsid Riotinto prügimägedel 15 miljonit tonni pürometallurgilisi jääke. Kaevandamine ja sulatamine eelnesid foiniikialaste ja seejärel kreeklaste saabumisele alates 8. sajandist eKr, kes pakkusid laiemat turgu ja kelle mõju sütitas Tartessose materiaalses kultuuris &quot;orientaliseeriva&quot; faasi (''ca'' 750–550 eKr) enne kui Tartessose kultuuri asendas klassikaline Ibeeria kultuur.

Tartessose kultuuriga seotud &quot;Tartessose&quot; esemeid on aja jooksul palju leitud ning arheoloogid seostavad nüüd &quot;kadunud&quot; linna Huelvaga. Tänapäeva Huelva kesklinnas asuvates ruumiliselt piiratud leiukohtades tehtud väljakaevamistel on leitud 6. sajandi eKr esimesest poolest pärit kreeka [[keraamika]] kilde. Huelvas asub suurim imporditud eliitkaupade kogum ja see oli tõenäliselt oluline Tartessose keskus. Guadiana jõe ääres asuv Medellín paljastas olulise nekropoli.
[[Fail:Bronce_Carriazo,_Museo_Arqueológico_de_Sevilla.jpg|pisi|[[:es:Bronce Carriazo|''Bronce Carriazo'']] (625–525 eKr), leitud Sevilla lähedalt]]
Tartessose kultuurile iseloomulikud elemendid on hilise pronksiaja täielikult väljaarenenud mustriga poleeritud nõud ja geomeetriliselt vööditud ning mustritega &quot;karambolo&quot; nõud, mis pärinesid 9. kuni 6. sajandini eKr. Sellele järgnes &quot;varajase orientaliseerimise&quot; faas esimeste Vahemere idaosast imporditud esemetega, mis algasid umbes 750. aastal eKr. Sellest edaspidi oli &quot;hilise orientaliseerimise&quot; faas parima pronksivalu ja kullassepatööga, kiirel [[Potikeder|pottsepakettal]] treitud hallid nõud, imporditud foiniikia punaliivase keraamika kohalikud jäljendused.

Iseloomulike Tartessose pronksesemete hulka kuuluvad pirnikujulised kannud, mida sageli seostatakse matustega, madalate kausikujuliste aaskäepidemetega söepannid, lillemotiividega viirukipõletid, [[Kaarsõlg|kaarsõled]] ja vööpandlad.

Eelkolonialistlikke nekropolide leiukohti pole tuvastatud. Üleminek hilisel pronksiajal külaalaldel laiali paigutatud ümmargustest või ovaalsetest onnidest ristkülikukujulisteks majadeks, millel olid kuivkivist vundamendid ja krohvitud punutud seinad, toimus 7. ja 6. sajandil eKr asulates, kus samal alal järgnesid üksteisele planeeritud paigutusega asulad.

== Ajajoon (10.–5. sajand eKr) ==
Varasem arheoloogide ja ajaloolaste põlvkond suhtus Tartessose algelisse [[Kartaago|Puunia]] stiilide ja tehnikate omaksvõttu normatiivselt, pidades seda vähem arenenud kultuuriks, mis võttis omaks paremaid ja kõrgemalt arenenud kultuurilisi jooni ning leidis Tartessose leiukohtades idamaiseid paralleele varajase rauaaja materiaalse kultuuriga. Hilisem põlvkond on rohkem tegelenud protsessiga, mille käigus arenesid kohalikud institutsioonid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Alvar |eesnimi=Jaime |perekonnanimi2=Blázquez |eesnimi2=José María |kuupäev=aprill 1994 |pealkiri=Los enigmas de Tartessos |url=https://www.jstor.org/stable/506653?seq=1 |vaadatud=29. aprillil 2026 |lehekülg=369–370}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Candelabros_de_Lebrija_(M.A.N._conjunto_236)_01.jpg|pisi|Lebrija [[kandelaaber]], leitud Lebrijast]]
Uute arheoloogiliste leidude ilmnemine Huelva linnas ajendab neid traditsioonilisi seisukohti ümber hindama. Kahel kõrvutiasetseval krundil, mille suurus on kokku 2150 m² ning mis asub [[Las Monjas Square|Las Monjase väljaku]] ja [[Mendez Nuñez Street|Mendez Nuñezi tänava]] vahel, kaevati välja umbes 90 000 keraamikakildu, mis olid kohalikud, Foiniikia ja Kreeka imporditud esemed ning nendest 8009 võimaldasid tüübi tuvastamist. See 10. sajandist kuni 8. sajandi alguseni eKr dateeritud keraamika pärineb varasemast ajast kui teistest foiniikia kolooniatest pärit leiud. Koos arvukate tegevuste jäänustega paljastavad Huelva leiud sellel alal mitu sajandit kestnud märkimisväärse tööstus- ja kaubandusturu''.'' Sarnased leiud linna teistes osades saavad tõestada seda, et Huelva algajalooline paiknemine oli umbes 20-hektari suurusel alal, mis oli tolleaegse [[Pürenee poolsaar|Ibeeria poolsaare]] leiukoha kohta suur.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=González de Canales |eesnimi=Fernando |pealkiri=Del Occidente mítico griego a Tarsis-Tarteso: Fuentes escritas y documentación arqueológica |kirjastus=Biblioteca Nueva |aasta=2004 |isbn=978-8416089628 |keel=hispaania}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=González de Canales |eesnimi=Fernando |pealkiri=El emporio precolonial fenicio de Huelva (ca. 900-700 a.C.) |perekonnanimi2=Pichardo |eesnimi2=Jorge Serrano |perekonnanimi3=Gómez |eesnimi3=Leonardo y Llompart |kirjastus=Biblioteca Nueva |aasta=2004 |isbn=978-8497423458 |keel=hispaania}}&lt;/ref&gt;

=== Radiosüsinikumeetodil dateerimine ===
[[Groningeni ülikool|Groningeni Ülikooli]] teostatud kalibreeritud veiseluude [[Radiosüsinikumeetod|radiosüsinikmeetodil dateerimine]] ja keraamiliste proovide põhjal dateerimine, annavad teavet mitme sajandi pikkuse kronoloogilise arengu kohta läbi käsitöö ja tööstuse alates 10. sajandist eKr. Uuritavad esmed on keraamika ([[Kauss|kausid]], [[Taldrik|taldrikud]], [[Vaas|vaasid]], [[Amfora|amforad]] jne), sulatuspotid, peenelt töödeldud puutükid, laevaosad, veisekoljud, ripatsid, ahhaat, elevandiluu jms.

Välismaiste ning kohalike toodete ja materjalide olemasolu viitab sellele, et vana Huelva sadam oli peamine keskus mitmekesiste ja kauge päritoluga toodete vastuvõtmiseks, tootmiseks ja saatmiseks. Kirjalike allikate ja väljakaevatud esemete, sealhulgas raidkirjade ja tuhandete [[Vanakreeka keraamika|Kreeka keraamikaesemete]] analüüs, on pannud mõned teadlased arvama, et seda elupaika saab samastada mitte ainult Piiblis mainitud Tarsisega, [[Assüüria]] Assarhaddoni [[Steel|steeliga]] ja foiniikia Nora kivi raidkirjaga, vaid ka Kreeka allikates mainitud ''Tartessosega.'' Viimane tõlgendas Tartessose jõge tänapäeva Tinto jõe ja Ligustuse järvega samaväärsena Odieli ja Tinto jõgede ühise suudmealaga, mis voolavad Huelva poolsaarest läänes ja idas.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Gonzalez de Canales Cerisola|first=F.|url=https://www.academia.edu/8551491|title=Tarshish-Tartessos, the Emporium Reached by Kolaios of Samos|journal=Cahiers de l'Institut du Proche-Orient Ancien du Collège de France (CIPOA) II.|date=2014|access-date=29 February 2016}}&lt;/ref&gt;

== Religioon ==
Andmeid on väga vähe, kuid eeldatakse, et nagu ka teistel Vahemere rahvastel, oli religioon [[Polüteism|polüteistlik]]. Arvatakse, et tartesslased kummardasid foiniikia akulturatsiooni tulemusena jumalanna Astartet või Potniat ja meesjumalust [[Baal|Baali]] või Melkarti. Castulo ([[Linares|Linares, Jaén]]) leiukohast ja Carmona lähiümbrusest on leitud foiniikia arhitektuurist inspireeritud pühapaiku. [[Cádiz|Cádizi]], [[Huelva]] ja [[Sevilla]] linnast on leitud mitu foiniikia jumalate kuju.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.uv.es/~alabau/religion.htm|title=Religión Tartéssica|publisher=[[Universitat de València]]|date=c. 2002|access-date=2016-02-27|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20160221114644/http://www.uv.es/~alabau/religion.htm|archive-date=2016-02-21|editor-last=Alabau Márquez|editor-first=Miguel Ángel}}&lt;/ref&gt;

== Keel ==
[[Fail:Iberia_300BC-en.svg|pisi|200x200px|Ibeeria umbes 300 eKr, enne Kartaago vallutust; edelas on kujutatud tartessose keele jäänuseid]]
[[Fail:I_tarteso.jpg|paremal|pisi|200x200px|Tartessose Fonte Velha kiri leiti Lõuna-Portugalist, [[Lagos (Portugal)|Lagosest]], Bensafrimist]]
Tartessose keel on [[Väljasurnud keel|väljasurnud]] [[Rooma riik|Rooma-eelne]] keel, mida kunagi räägiti [[Pürenee poolsaar|Lõuna-Ibeeria]] poolsaarel. Ibeeria vanimad teadaolevad põlisrahvaste tekstid, mis pärinevad 7.– 6. sajandist eKr, on kirjutatud tartessose keeles. Kirjed on kirjutatud pooltsillaabilises [[Silpkiri|kirjasüsteemis,]] mida nimetatakse edelakirjaks. Neid leiti Tartessose üldisest asukohast ja ümbritsevatest mõjualadest. Tartessose keele tekste leiti [[Andaluusia|Edela-Hispaaniast]] ja [[Portugal|Lõuna-Portugalist]] (nimelt [[Algarve]] ja Lõuna-Alentejo Conii, [[Cempsi]], Sefesi ja Celtici piirkondadest).

== Viited ==

[[Kategooria:Hispaania]]
[[Kategooria:Hispaania ajalugu]]
[[Kategooria:Hispaania ajaloolised piirkonnad]]
[[Kategooria:Ajaloolised asulad]]
&lt;references /&gt;</text>
      <sha1>7koo8gtlkm24hrxp8plssbgebydr2un</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142850</id>
      <parentid>7142848</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:30:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Cassiopeia34N</username>
        <id>224461</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Cassiopeia34N teisaldas lehekülje [[Mustand:Tartessos]] pealkirja [[Tartessos]] alla: Artikkel valmis.</comment>
      <origin>7142848</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22611" sha1="7koo8gtlkm24hrxp8plssbgebydr2un" xml:space="preserve">
[[Fail:Tartessos_500_BCE.jpg|pisi|300x300px|Tartessos, umbes 500 eKr]]
[[Fail:Getty_Villa_-_Tartessian_Winged_Feline_-_inv._79.AC.140.JPG|pisi|Tartessose tiivuline kassikuju Getty Villas]]
'''Tartessos''' ([[Hispaania keel|hispaania keeles]] ''Tartesos'') on arheoloogiliste avastuste põhjal&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Contruyendo Tarteso |url=https://construyendotarteso.com/ |vaadatud=21. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt; määratletud ajalooline tsivilisatsioon, mis asus [[Pürenee poolsaar|Lõuna-Ibeeria poolsaarel]] umbes hilisest [[Pronksiaeg|pronksiajast]] kuni 5. sajandini eKr. Sellel oli [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteem]], mida identifitseeriti tartessia keelena. See sisaldab umbes 97 raidkirja tartessia keeles, mis on andmete puudumise tõttu liigitamata. Tartessos oli esimene &quot;Edela-Ibeeria piirkonnas asuv üksus, mida tunnustati kuningriigina&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Júdice Gamito|first=Teresa|url=http://www.uwm.edu/Dept/celtic/ekeltoi/volumes/vol6/6_11/gamito_6_11.html|title=e-Keltoi: Volume 6, The Celts in Portugal|website=www.uwm.edu|access-date=2025-11-16|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20090214010805/http://www.uwm.edu/Dept/celtic/ekeltoi/volumes/vol6/6_11/gamito_6_11.html|archive-date=2009-02-14}}&lt;/ref&gt;

Ajalooürikutes esineb Tartessos ([[Vanakreeka keel|vanakreeka keeles]] Ταρτησσός) poolmüütilise või legendaarse sadamalinnana ja ümbritseva kultuurina Pürenee poolsaare lõunarannikul (tänapäeva [[Andaluusia|Andaluusias]] [[Hispaania|Hispaanias]]), [[Guadalquivir|Guadalquiviri]] jõe suudmes.&lt;ref name=&quot;KochCunliffe2016&quot;&gt;{{Cite book|last=Brandherm, Dirk|date=1 September 2016|title=Celtic from the West 3, Atlantic Europe in the Metal Ages: questions of shared language|publisher=Oxbow Books|isbn=978-1-78570-230-3|page=179|editor-last=Koch, John T.|chapter=6: Stelae, Funerary Practice, and Group Identities in the Bronze and Iron Ages of SW Iberia: A Moyenne Durée Perspective|editor-last2=Barry Cunliffe|chapter-url=https://books.google.com/books?id=HP4sDwAAQBAJ&amp;pg=PA179}}&lt;/ref&gt; See esineb [[Kreeka]] ja [[Lähis-Ida]] allikates alates esimesest aastatuhandest eKr. Rooma autorid kipuvad varasemaid [[Vana-Kreeka]] allikaid kordama, kuid umbes aastatuhande lõpust alates on märke, et nimi Tartessos oli kasutusest väljas ja linn võis üleujutuste tõttu kaduma minna, kuigi mitmed autorid püüavad seda samastada piirkonna teiste linnadega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Tartessoslased tegelesid metallikaubandusega. Neljandal sajandil eKr kirjeldab ajaloolane Ephorus &quot;väga õitsvat turgu nimega Tartessos, kuhu jõgede kaudu veeti palju [[tina]], samuti [[Kuld|kulda]] ja [[Vask|vaske]] [[Keldid|keldi]] maadelt&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Cunliffe |eesnimi=Barry |pealkiri=Celtic from the West: alternative perspectives from archaeology, genetics, language, and literature ( |perekonnanimi2=Koch |eesnimi2=John T. |aasta=2010 |isbn=978-1-84217-475-3 |lehekülg=303 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt; Tinakaubandus oli pronksiajal väga tulus, kuna see on [[Pronks|pronksi]] oluline komponent ja suhteliselt haruldane. [[Herodotos]] ütles, et Tartessose kuningas Arganthonios tervitas esimesi kreeklasi, kes jõudsid Ibeeriasse. Nendeks olid fokaialased, kes purjetasid sinna [[Anatoolia|Anatooliast]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |eesnimi=Herodotus |pealkiri=The History of Herodotus |aasta=1890 |täpsustus=Peatükk 163}}&lt;/ref&gt;

[[Pausanias]] kirjutas, et Sicyoni türann Myron ehitas [[Antiikolümpiamängud|antiikolümpiamängudel]] vankrivõistlusel saavutatud võidu mälestuseks varakambri, mida kutsuti siküünlaste varakambriks. Varakambrisse ehitas ta kaks erineva stiiliga pronksist kambrit, ühe [[Dooria order|dooria]] ja teise [[Joonia order|joonia]] stiilis. Elealased ütlesid, et pronks pärines Tartessose ajastust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pausanias, Description of Greece. 6.19.1 |url=https://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=urn:cts:greekLit:tlg0525.tlg001.perseus-grc1:6.19.1 |vaadatud=25. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pausanias, Descriptions of Greece, 6.19.2 |url=https://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=urn:cts:greekLit:tlg0525.tlg001.perseus-grc1:6.19.1 |vaadatud=25. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;

Tartessose elanikest said [[Foiniiklased|foiniiklaste]] olulised kaubanduspartnerid, kelle kohalolek Ibeerias ulatub 8. sajandisse eKr ja kes ehitasid lähedale oma sadama, Gadiri (tänapäeva [[Cádiz]]).

== Asukoht ==
[[Fail:Tartessos_in_Iberia.svg|pisi|Tartessose asukoht Pürenee poolsaarel]]
[[Fail:AMF0500_tn.jpg|pisi|Cancho Roano arheoloogiline ala, mis asub Zalamea de la Serenas, [[Extremadura|Extremaduras]]]]
Mitmed varased allikad, näiteks [[Aristoteles]], viitavad Tartessosele kui jõele. Aristoteles väidab, et see saab alguse Pürenee mäestikust (tänapäeval Püreneed) ja voolab merre väljaspool Heraklese sambaid, tänapäeva [[Gibraltari väin]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ükski selline jõgi ei läbi Pürenee poolsaart.

Neljandal sajandil eKr elanud [[Kreeklased|kreeka]] [[Geograaf|geograafi]] ja [[maadeavastaja]] [[Pytheas|Pythease]] sõnul, keda [[Strabon|Strabo]] esimesel sajandil pKr tsiteeris, asus Turduli hõimu esivanemate kodumaa Turdetaniast põhja pool, piirkonnas, kus Lõuna-Hispaanias Baetise jõe orus (tänapäeva [[Guadalquivir|Guadalquiviri]] org) asus Tartessose kuningriik.&lt;ref name=&quot;freeman1&quot;&gt;{{Cite book|last=Freeman|first=Phillip M.|year=2010|title=Celtic from the West Chapter 10 - Ancillary Study: Ancient References to Tartessos|publisher=Oxbow Books, Oxford, UK|isbn=978-1-84217-410-4|page=322}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;strabo&quot;&gt;{{Cite book|last=Strabo|title=Geography|pages=Book III Chapter 2 verse 11|url=https://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/Strabo/3B*.html}}&lt;/ref&gt;

Pausanias kirjutas teisel sajandil pKr jõe identifitseerimise kohta ning andis üksikasjad linna asukoha kohta:&lt;blockquote&gt;Räägitakse, et Tartessos on jõgi ibeerlaste maal, mis suubub merre kahe suudme kaudu ja et nende kahe suudme vahel asub samanimeline linn. Jõge, mis on Ibeeria suurim ja loodetepõhine, nimetati hilisemate aegade esindajate poolt [[Guadalquivir|Baetiseks]] ning on ka neid, kes arvavad, et Tartessos oli [[Ibeerid|ibeerlaste]] linna Carpia antiikne nimi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pausanias, Descriptions of Greece. 6.19.3 |url=https://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.01.0159%3Abook%3D6%3Achapter%3D19%3Asection%3D3 |vaadatud=25. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;/blockquote&gt;Jõgi, mida tollel ajal tunti nimega Baetis, on nüüd nimega [[Guadalquivir]]. Seega võib Tartessos olla Schulteni arvates mattunud liikuvate märgalade alla. Jõe delta on järk-järgult ummistunud [[Leetseljak|leetseljaku]] poolt, mis ulatub Rio Tinto suudmest Palos de la Frontera lähedalt Almonteni, Sanlúcar de Barrameda vastas asuva jõekaldani. Seal on tänapäeval kaitsealune piirkond nimega [[Doñana rahvuspark|Parque Nacional de Doñana]].

Esimesel sajandil pKr samastas [[Plinius Vanem]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Plinius Vanem |pealkiri=Natural History III |url=https://www.attalus.org/pliny/hn3a.html |vaadatud=28. aprillil 2026 |täpsustus=Section 7}}&lt;/ref&gt; Carteia linna ekslikult Kreeka allikates mainitud Tartessosega.&lt;ref name=&quot;strabo1&quot;&gt;{{Cite book|last=Strabo|title=Geography|pages=Book III Chapter 2 verse 14|url=https://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/Strabo/3B*.html}}&lt;/ref&gt; Carteia on identifitseeritud kui El Rocadillo, S. Roque lähedal, Cádizi provintsis, Guadalquiviri jõest mõnevõrra eemal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |toimetaja-perekonnanimi=Talbert |toimetaja-eesnimi=Richard J. A. |pealkiri=Map-by-Map Directory to Accompany the Barrington Atlas of The Greek and Roman World |url=https://web.archive.org/web/20110727134814/http://mail.nysoclib.org/Barrington_Atlas/B_ATLAS.PDF |vaadatud=28. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;Teisel sajandil pKr arvas [[Appianos]], et Karpessos (Carpia) oli varem tuntud kui Tartessos.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Arheoloogilised avastused ==
Adolf Schulteni 1922. aastal avaldatud avastused&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Schulten |eesnimi=Adolf |pealkiri=Tartessos |aasta=1924}}&lt;/ref&gt; juhtisid esmakordselt tähelepanu Tartessosele ja nihutasid selle uurimist klassikalistelt [[Filoloogia|filoloogidelt]] ja antikvaaridelt arheoloogial põhinevatele uuringutele,&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Wagner |eesnimi=Carlos G. |pealkiri=Tartessos en la historiografía: una revisión crítica |aasta=1992}}&lt;/ref&gt; kuigi katsed leida pealinna, mis paistis kui keeruline kultuur Hispaania esivanemate tsentraalselt kontrollitud kuningriigis, ei olnud lõplikult arutlusel. Hilisemaid avastusi kajastati laialdaselt: 1923. aasta septembris avastasid arheoloogid [[foiniikia]] [[Nekropol|nekropoli]], kust kaevati välja inimjäänuseid ja leiti loetamatute kirjadega kive. Foiniikialased võisid linna kaubanduslikel eesmärkidel koloniseerida selle metallide rikkuse tõttu.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=26. september 1923 |pealkiri=DIG UP PHOENICIAN CITY.; Archaeologists Discover Necropolis in South of Spain. |lehekülg=3 |väljaanne=New York Times |url=https://www.nytimes.com/1923/09/26/archives/dig-up-phoenician-city-archaeologists-discover-necropolis-in-south.html |vaadatud=28. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Tesoro_del_Carambolo_-_Museo_Arqueológico_de_Sevilla.jpg|pisi|El Carambolo aare, mis on eksponeeritud Sevilla arheoloogiamuuseumis]]
J. M. Luzón samastas esimesena Tartessose tänapäeva [[Huelva|Huelvaga]],&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Luzón, J. M.|title=Tartessos y la ría de Huelva|journal=Zephyrus|volume=13|pages=97–104|year=1962}}&lt;/ref&gt; tuginedes eelnevatel aastakümnetel tehtud avastustele. Pärast seda, kui 1958. aasta septembris avastati Camasis, kolm kilomeetrit [[Sevilla|Sevillast]] läänes, rikkalik El Carambolo kullaaare&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Carriazo |eesnimi=Juan de Mata |pealkiri=El tesoro y las primeras excavaciones en &quot;El Carambolo&quot; (Camas, Sevilla) |aasta=1970}}&lt;/ref&gt; ja sadu esemeid La Joya nekropolist Huelvas,&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Roiz |eesnimi=Juan Pedro Garrido |pealkiri=Excavaciones en la necropolis de &quot;La Joya&quot; Huelva: II (3.a 4.a y 5.a Campañas) |perekonnanimi2=Orta |eesnimi2=Elena María |aasta=1970}}&lt;/ref&gt; on arheoloogilised uuringud integreeritud filoloogiliste ja kirjanduslike uuringutega, et anda teadlikum ülevaade väidetavast Tartessose kultuurist, mis koondus [[Andaluusia|Lääne-Andalusiasse]], [[Extremadura|Extremadurasse]] ja [[Portugal|Lõuna-Portugali]] [[Algarve|Algarvest]] kuni Vinalopó jõeni [[Alicante|Alicantes]].&lt;ref&gt;The results of Tartessian archaeology as of 1987 were summarized by {{Cite journal|last=Chamorro|first=Javier G.|title=Survey of Archaeological Research on Tartessos|journal=American Journal of Archaeology|volume=91|issue=2|pages=197–232|year=1987|doi=10.2307/505217|jstor=505217}}&lt;/ref&gt;

=== Turuñuelo arheoloogiline paik ===
[[Fail:Rostro_tartésico_de_El_Turuñuelo_(Badajoz)_-_Fondo_blanco.jpg|pisi|Turuñuelost leitud skulptuur, millel on Tartessia kullassepa tööle iseloomulikud kõrvarõngad]]
Guareñas asuvas Turuñuelo arheoloogilises paigas, kus väljakaevamised algasid 2015. aastal, tehti olulisi avastusi. Paik kuulutati 2022. aasta mais kultuuripärandi objektiks (hispaania keeles ''[[Bien de Interés Cultural|bien de interés cultural]]'').&lt;ref name=&quot;ep&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.europapress.es/extremadura/noticia-meritxell-batet-destaca-yacimiento-tartesico-turunuelo-guarena-colaboracion-administraciones-20220917140456.html|title=Meritxell Batet destaca el yacimiento tartésico de 'El Turuñuelo' en Guareña y la &quot;colaboración entre administraciones&quot;|website=[[Europa Press (news agency)|Europa Press]]|date=17 September 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Macías|first=C.|url=https://www.elconfidencial.com/alma-corazon-vida/2021-07-12/turunuelo-escalera-extremena-podria-manuales_3177356/|title=El Turuñuelo: la misteriosa escalera extremeña que podría cambiar todos los manuales|website=[[El Confidencial]]|date=12 July 2021}}&lt;/ref&gt;

2023. aastal avastati kaks kaunistatud kivist büsti, millel on kujutatud [[Ehe|ehteid]] ja [[Soeng|soenguid]], mida peetakse Tartessia jumalannade esimesteks näokujutisteks.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.heritagedaily.com/2023/04/archaeologists-uncover-the-first-human-representations-of-the-ancient-tartessos-people/147019|title=Archaeologists uncover the first human representations of the ancient Tartessos people|website=HeritageDaily - Archaeology News|date=19 April 2023|access-date=2023-04-24|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Altuntaş|first=Leman|url=https://arkeonews.net/archaeologists-have-uncovered-the-first-human-representations-of-the-people-of-mythical-tartessos/|title=Archaeologists have uncovered the first human representations of the people of mythical Tartessos|website=Arkeonews|date=2023-04-19|access-date=2023-04-24|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

Need skulptuurid sarnanevad mõnevõrra Alicantest pärit Elche daami skulptuuriga, mis on dateeritud 5. ja 4. sajandi vahele eKr. Samuti on leitud vähemalt kolme teise büsti fragmente, millest ühte omistatakse sõdalasele tema osalisest säilinud kiivri tõttu.

Selles Lõuna-Hispaania piirkonnas sündis Tartessose kultuur umbes 9. sajandil eKr foiniikia asunike ja kohalike elanike segunemise tulemusena. Teadlased nimetavad Tartessose kultuuri &quot;hübriidseks arheoloogiliseks kultuuriks&quot;.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=López-Ruiz |eesnimi=Carolina |pealkiri=Colonial Encounters in Ancient Iberia: Phoenician, Greek, and Indigenous Relations |perekonnanimi2=Dietler |eesnimi2=Michael |aasta=2009 |koht=University of Chicago Press |lehekülg=194}}&lt;/ref&gt;

=== Metallurgia ===
Alluviaalset tina pesti Tartessose ojades juba varakult. Hõbestandardi levik [[Assüüria|Assüürias]] suurendas selle riigi atraktiivsust (Foiniikia linnade andamit hinnati hõbedas). Müntide leiutamine 7. sajandil eKr ergutas ka pronksi ja hõbeda otsinguid. Sellest ajast alates võtsid kaubandussuhted, mis varem olid peamiselt seotud eliitkaupadega, üha laiema majandusliku rolli. [[Pronksiaeg|Hilispronksiajaks]] saavutas hõbeda kaevandamine [[Huelva provints|Huelva provintsis]] tööstuslikud mõõtmed. Eelrooma [[Räbu|hõberäbu]] leidub Huelva provintsi Tartessose linnades. Küprose ja Foiniikia metallitöölised tootsid Riotinto prügimägedel 15 miljonit tonni pürometallurgilisi jääke. Kaevandamine ja sulatamine eelnesid foiniikialaste ja seejärel kreeklaste saabumisele alates 8. sajandist eKr, kes pakkusid laiemat turgu ja kelle mõju sütitas Tartessose materiaalses kultuuris &quot;orientaliseeriva&quot; faasi (''ca'' 750–550 eKr) enne kui Tartessose kultuuri asendas klassikaline Ibeeria kultuur.

Tartessose kultuuriga seotud &quot;Tartessose&quot; esemeid on aja jooksul palju leitud ning arheoloogid seostavad nüüd &quot;kadunud&quot; linna Huelvaga. Tänapäeva Huelva kesklinnas asuvates ruumiliselt piiratud leiukohtades tehtud väljakaevamistel on leitud 6. sajandi eKr esimesest poolest pärit kreeka [[keraamika]] kilde. Huelvas asub suurim imporditud eliitkaupade kogum ja see oli tõenäliselt oluline Tartessose keskus. Guadiana jõe ääres asuv Medellín paljastas olulise nekropoli.
[[Fail:Bronce_Carriazo,_Museo_Arqueológico_de_Sevilla.jpg|pisi|[[:es:Bronce Carriazo|''Bronce Carriazo'']] (625–525 eKr), leitud Sevilla lähedalt]]
Tartessose kultuurile iseloomulikud elemendid on hilise pronksiaja täielikult väljaarenenud mustriga poleeritud nõud ja geomeetriliselt vööditud ning mustritega &quot;karambolo&quot; nõud, mis pärinesid 9. kuni 6. sajandini eKr. Sellele järgnes &quot;varajase orientaliseerimise&quot; faas esimeste Vahemere idaosast imporditud esemetega, mis algasid umbes 750. aastal eKr. Sellest edaspidi oli &quot;hilise orientaliseerimise&quot; faas parima pronksivalu ja kullassepatööga, kiirel [[Potikeder|pottsepakettal]] treitud hallid nõud, imporditud foiniikia punaliivase keraamika kohalikud jäljendused.

Iseloomulike Tartessose pronksesemete hulka kuuluvad pirnikujulised kannud, mida sageli seostatakse matustega, madalate kausikujuliste aaskäepidemetega söepannid, lillemotiividega viirukipõletid, [[Kaarsõlg|kaarsõled]] ja vööpandlad.

Eelkolonialistlikke nekropolide leiukohti pole tuvastatud. Üleminek hilisel pronksiajal külaalaldel laiali paigutatud ümmargustest või ovaalsetest onnidest ristkülikukujulisteks majadeks, millel olid kuivkivist vundamendid ja krohvitud punutud seinad, toimus 7. ja 6. sajandil eKr asulates, kus samal alal järgnesid üksteisele planeeritud paigutusega asulad.

== Ajajoon (10.–5. sajand eKr) ==
Varasem arheoloogide ja ajaloolaste põlvkond suhtus Tartessose algelisse [[Kartaago|Puunia]] stiilide ja tehnikate omaksvõttu normatiivselt, pidades seda vähem arenenud kultuuriks, mis võttis omaks paremaid ja kõrgemalt arenenud kultuurilisi jooni ning leidis Tartessose leiukohtades idamaiseid paralleele varajase rauaaja materiaalse kultuuriga. Hilisem põlvkond on rohkem tegelenud protsessiga, mille käigus arenesid kohalikud institutsioonid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Alvar |eesnimi=Jaime |perekonnanimi2=Blázquez |eesnimi2=José María |kuupäev=aprill 1994 |pealkiri=Los enigmas de Tartessos |url=https://www.jstor.org/stable/506653?seq=1 |vaadatud=29. aprillil 2026 |lehekülg=369–370}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Candelabros_de_Lebrija_(M.A.N._conjunto_236)_01.jpg|pisi|Lebrija [[kandelaaber]], leitud Lebrijast]]
Uute arheoloogiliste leidude ilmnemine Huelva linnas ajendab neid traditsioonilisi seisukohti ümber hindama. Kahel kõrvutiasetseval krundil, mille suurus on kokku 2150 m² ning mis asub [[Las Monjas Square|Las Monjase väljaku]] ja [[Mendez Nuñez Street|Mendez Nuñezi tänava]] vahel, kaevati välja umbes 90 000 keraamikakildu, mis olid kohalikud, Foiniikia ja Kreeka imporditud esemed ning nendest 8009 võimaldasid tüübi tuvastamist. See 10. sajandist kuni 8. sajandi alguseni eKr dateeritud keraamika pärineb varasemast ajast kui teistest foiniikia kolooniatest pärit leiud. Koos arvukate tegevuste jäänustega paljastavad Huelva leiud sellel alal mitu sajandit kestnud märkimisväärse tööstus- ja kaubandusturu''.'' Sarnased leiud linna teistes osades saavad tõestada seda, et Huelva algajalooline paiknemine oli umbes 20-hektari suurusel alal, mis oli tolleaegse [[Pürenee poolsaar|Ibeeria poolsaare]] leiukoha kohta suur.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=González de Canales |eesnimi=Fernando |pealkiri=Del Occidente mítico griego a Tarsis-Tarteso: Fuentes escritas y documentación arqueológica |kirjastus=Biblioteca Nueva |aasta=2004 |isbn=978-8416089628 |keel=hispaania}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=González de Canales |eesnimi=Fernando |pealkiri=El emporio precolonial fenicio de Huelva (ca. 900-700 a.C.) |perekonnanimi2=Pichardo |eesnimi2=Jorge Serrano |perekonnanimi3=Gómez |eesnimi3=Leonardo y Llompart |kirjastus=Biblioteca Nueva |aasta=2004 |isbn=978-8497423458 |keel=hispaania}}&lt;/ref&gt;

=== Radiosüsinikumeetodil dateerimine ===
[[Groningeni ülikool|Groningeni Ülikooli]] teostatud kalibreeritud veiseluude [[Radiosüsinikumeetod|radiosüsinikmeetodil dateerimine]] ja keraamiliste proovide põhjal dateerimine, annavad teavet mitme sajandi pikkuse kronoloogilise arengu kohta läbi käsitöö ja tööstuse alates 10. sajandist eKr. Uuritavad esmed on keraamika ([[Kauss|kausid]], [[Taldrik|taldrikud]], [[Vaas|vaasid]], [[Amfora|amforad]] jne), sulatuspotid, peenelt töödeldud puutükid, laevaosad, veisekoljud, ripatsid, ahhaat, elevandiluu jms.

Välismaiste ning kohalike toodete ja materjalide olemasolu viitab sellele, et vana Huelva sadam oli peamine keskus mitmekesiste ja kauge päritoluga toodete vastuvõtmiseks, tootmiseks ja saatmiseks. Kirjalike allikate ja väljakaevatud esemete, sealhulgas raidkirjade ja tuhandete [[Vanakreeka keraamika|Kreeka keraamikaesemete]] analüüs, on pannud mõned teadlased arvama, et seda elupaika saab samastada mitte ainult Piiblis mainitud Tarsisega, [[Assüüria]] Assarhaddoni [[Steel|steeliga]] ja foiniikia Nora kivi raidkirjaga, vaid ka Kreeka allikates mainitud ''Tartessosega.'' Viimane tõlgendas Tartessose jõge tänapäeva Tinto jõe ja Ligustuse järvega samaväärsena Odieli ja Tinto jõgede ühise suudmealaga, mis voolavad Huelva poolsaarest läänes ja idas.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Gonzalez de Canales Cerisola|first=F.|url=https://www.academia.edu/8551491|title=Tarshish-Tartessos, the Emporium Reached by Kolaios of Samos|journal=Cahiers de l'Institut du Proche-Orient Ancien du Collège de France (CIPOA) II.|date=2014|access-date=29 February 2016}}&lt;/ref&gt;

== Religioon ==
Andmeid on väga vähe, kuid eeldatakse, et nagu ka teistel Vahemere rahvastel, oli religioon [[Polüteism|polüteistlik]]. Arvatakse, et tartesslased kummardasid foiniikia akulturatsiooni tulemusena jumalanna Astartet või Potniat ja meesjumalust [[Baal|Baali]] või Melkarti. Castulo ([[Linares|Linares, Jaén]]) leiukohast ja Carmona lähiümbrusest on leitud foiniikia arhitektuurist inspireeritud pühapaiku. [[Cádiz|Cádizi]], [[Huelva]] ja [[Sevilla]] linnast on leitud mitu foiniikia jumalate kuju.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.uv.es/~alabau/religion.htm|title=Religión Tartéssica|publisher=[[Universitat de València]]|date=c. 2002|access-date=2016-02-27|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20160221114644/http://www.uv.es/~alabau/religion.htm|archive-date=2016-02-21|editor-last=Alabau Márquez|editor-first=Miguel Ángel}}&lt;/ref&gt;

== Keel ==
[[Fail:Iberia_300BC-en.svg|pisi|200x200px|Ibeeria umbes 300 eKr, enne Kartaago vallutust; edelas on kujutatud tartessose keele jäänuseid]]
[[Fail:I_tarteso.jpg|paremal|pisi|200x200px|Tartessose Fonte Velha kiri leiti Lõuna-Portugalist, [[Lagos (Portugal)|Lagosest]], Bensafrimist]]
Tartessose keel on [[Väljasurnud keel|väljasurnud]] [[Rooma riik|Rooma-eelne]] keel, mida kunagi räägiti [[Pürenee poolsaar|Lõuna-Ibeeria]] poolsaarel. Ibeeria vanimad teadaolevad põlisrahvaste tekstid, mis pärinevad 7.– 6. sajandist eKr, on kirjutatud tartessose keeles. Kirjed on kirjutatud pooltsillaabilises [[Silpkiri|kirjasüsteemis,]] mida nimetatakse edelakirjaks. Neid leiti Tartessose üldisest asukohast ja ümbritsevatest mõjualadest. Tartessose keele tekste leiti [[Andaluusia|Edela-Hispaaniast]] ja [[Portugal|Lõuna-Portugalist]] (nimelt [[Algarve]] ja Lõuna-Alentejo Conii, [[Cempsi]], Sefesi ja Celtici piirkondadest).

== Viited ==

[[Kategooria:Hispaania]]
[[Kategooria:Hispaania ajalugu]]
[[Kategooria:Hispaania ajaloolised piirkonnad]]
[[Kategooria:Ajaloolised asulad]]
&lt;references /&gt;</text>
      <sha1>7koo8gtlkm24hrxp8plssbgebydr2un</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ingel Mikk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714149</id>
    <redirect title="An-Marlen" />
    <revision>
      <id>7142689</id>
      <timestamp>2026-04-29T19:55:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[An-Marlen]]</comment>
      <origin>7142689</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20" sha1="63tq6cg4mqueqg0txyz46oc7fm85zro" xml:space="preserve">#suuna [[An-Marlen]]</text>
      <sha1>63tq6cg4mqueqg0txyz46oc7fm85zro</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Audias Flores Silva</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714150</id>
    <revision>
      <id>7142695</id>
      <timestamp>2026-04-29T20:18:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MoroccoCentral</username>
        <id>100804</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast persoon | nimi = Audias Flores Silva | pilt = Cartel de búsqueda de Audias Flores Silva (5 millones).pdf | sünniaeg = [[19. november]] [[1980]] | sünnikoht = [[Huetamo de Núñez]], [[Michoacáni osariik]], [[Mehhiko]] | sugulased = Jesús Miguel Flores Silva }}  '''Audias Flores Silva''' (sündinud [[19. november]] [[1980]] [[Huetamo de Núñez|Huetamo de Núñezis]], [[Michoacáni osariik|Michoacánis]]), tuntud ka oma [[Narkokartell|narkokartelli]] Pseudo...'</comment>
      <origin>7142695</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1540" sha1="3a2jupem8q1zvagszqsc5i57h2wnwsu" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Audias Flores Silva
| pilt = Cartel de búsqueda de Audias Flores Silva (5 millones).pdf
| sünniaeg = [[19. november]] [[1980]]
| sünnikoht = [[Huetamo de Núñez]], [[Michoacáni osariik]], [[Mehhiko]]
| sugulased = Jesús Miguel Flores Silva
}}

'''Audias Flores Silva''' (sündinud [[19. november]] [[1980]] [[Huetamo de Núñez|Huetamo de Núñezis]], [[Michoacáni osariik|Michoacánis]]), tuntud ka oma [[Narkokartell|narkokartelli]] [[Pseudonüüm|pseudonüümiga]] '''El Jardinero''', on [[Mehhiko]] narkoparun ja [[Jalisco Uue Põlvkonna Kartell|Jalisco Uue Põlvkonna Kartelli]] (CJNG) kõrge liige&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Buschschlüter |eesnimi=Vanessa |pealkiri=Mexican cartel leader found hiding in a ditch |url=https://www.bbc.com/news/articles/cj6p2r9gk8go |vaadatud=29.04.2026 |väljaanne=[[BBC]]}}&lt;/ref&gt;.

Mehhiko ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] võimud peavad teda üheks peamiseks isikuks, kes vastutas kuritegeliku rühmituse turvalisuse, logistika ja territoriaalse laienemise eest. On teada, et ta pakkus [[Los Chapitos|Los Chapitosele]] taktikalist tuge [[Sinaloa kartell|Sinaloa kartelli]] sisesõjas.

Teda on peetud ka surnud narkoparuni [[Nemesio Oseguera Cervantes|Nemesio Oseguera Cervantese]] (&quot;El Mencho&quot;) võimalikuks võimupärijaks pärast seda, kui ta [[Mehhiko armee]] käe läbi [[2026]]. aasta [[Veebruar|veebruaris]] hukkus.

== Viited ==
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Mehhiko inimesed]]
[[Kategooria:Narkoparunid]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>3a2jupem8q1zvagszqsc5i57h2wnwsu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maailmaloome</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714151</id>
    <revision>
      <id>7142759</id>
      <timestamp>2026-04-29T23:29:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>DhelRand</username>
        <id>228002</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Maailmaloome''' (inglise keeles ''worldbuilding'') on loominguline tegevus, mille käigus luuakse tervikliku ja usutava väljamõeldud maailma või tegevuskoha kujutis. Eesmärk on luua maailm, mille erinevad detailid on loogiliselt sidusad.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Hergenrader, T. (2019). ''Collaborative worldbuilding for writers and gamers''. Bloomsbury Academic.&lt;/ref&gt; Maailmaloome on tihtipeale protsess, mida rakendatakse [[Ilukirjandus|ilukirjandusteostes]], [[Film|filmides]],...'</comment>
      <origin>7142759</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3336" sha1="2hl4rumu62glaccp2qcm0wsygdddeca" xml:space="preserve">'''Maailmaloome''' (inglise keeles ''worldbuilding'') on loominguline tegevus, mille käigus luuakse tervikliku ja usutava väljamõeldud maailma või tegevuskoha kujutis. Eesmärk on luua maailm, mille erinevad detailid on loogiliselt sidusad.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Hergenrader, T. (2019). ''Collaborative worldbuilding for writers and gamers''. Bloomsbury Academic.&lt;/ref&gt; Maailmaloome on tihtipeale protsess, mida rakendatakse [[Ilukirjandus|ilukirjandusteostes]], [[Film|filmides]], [[Mäng|mängudes]] ja [[Koomiks|koomiksites]], et luua taust, kus loo sündmused saavad toimuda. Ühes maailmas võib esineda mitu erinevat lugu ning seda on võimalik üle kanda teistesse meediumitesse.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Wolf, M. J. P. (2012). ''Building imaginary worlds: The theory and history of subcreation''. Routledge.&lt;/ref&gt; Tuntud näited tehismaailmadest on [[J. R. R. Tolkien|J.R.R. Tolkieni]] [[Keskmaa]], milles toimuvad &quot;[[Kääbik ehk Sinna ja tagasi|Kääbiku]]&quot; ja &quot;[[Sõrmuste isand|Sõrmuste isanda]]&quot; sündmused, ning [[Frank Herbert|Frank Herberti]] &quot;[[Düün|Düüni]]&quot; sarja kõrbeplaneet [[Arrakis]].&lt;ref&gt;von Stackelberg, P &amp; McDowell, A. (2015). What in the World? Storyworlds, Science Fiction, and Futures Studies. ''Journal of Futures Studies'', ''20''(2). &lt;nowiki&gt;https://doi.org/10.6531/JFS.2015.20(2).A25&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

== Maailmaloome elemendid ==
Maailmaloome hõlmab tehismaailma erinevate osade väljatöötamist. Selle tegevuse käigus määratletakse näiteks maailma geograafia, poliitilised ja sotsiaalsed asjaolud, majanduslik seis, ajalugu, usundid, jne. See, millele maailmaloome jooksul keskendutakse, oleneb sageli kasutatavast [[Žanr|žanrist]]. Maagilised võimed ja erinevad fantastilised olendid on tüüpilised elemendid fantaasiamaailmades. [[Teadusulme]] maailmu käsitledes on tähtis arvestada, kuidas tehnoloogiline innovatsioon võib maailma arengut mõjutada.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Lisaks on veel võimalik luua täiesti väljamõeldud [[Tehiskeel|tehiskeeli]], nt Tolkieni loodud [[Kvenja keel|kvenja]] ja [[Sindarini keel|sindarini]] keeled, ning [[David J. Peterson|David J. Petersoni]] arendatud [[Dothraki keel|dothraki]] ja [[Ülem-valüüria keel|ülem-valüüria]] keeled, mida kasutati teleseriaalis &quot;[[Troonide mäng (telesari)|Troonide mäng]]&quot;.&lt;ref&gt;Peterson, D. J. (2015). ''The art of language invention: From Horse-Lords to Dark Elves, the words behind world-building''. Penguin Books.&lt;/ref&gt;

=== Maagia süsteemid ===
[[Fail:Map of Middle-Earth.svg|pisi|390x390px|Kaart J.R.R. Tolkieni Keskmaast.]]
Paljudes [[imeulme]]&lt;nowiki/&gt;maailmades esinevad maagilised võimed, kuid nende levik ja olemus sõltub autori otsustest. Mõnes maailmas võivad maagia ja võlurid olla salapärased ning tavarahva eest varjatud, aga on ka teisi, kus võlujõul on maailmas keskne roll ja seda koheldakse kui igapäevaelu osa.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Geograafia ===
Kaardid on fantaasia- ja ulmekirjanduses tavapärane nähtus. Kaart on maailmaloome oluline osa, mis aitab lugejal mõista, kus loo sündmused toimuvad, kuhu tegelased rändavad ja kui pikad on vahemaad. Kaardid võivad kujutada väiksemaid asukohti, näiteks tänavaid või linnaosi, aga ka terveid riike või galaktikaid. Kaardi loomise käigus saab autor välja töödelda oma maailma ja selle geograafia ja kliima.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Viited ==</text>
      <sha1>2hl4rumu62glaccp2qcm0wsygdddeca</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142780</id>
      <parentid>7142759</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T03:46:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142780</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3331" sha1="tusntiy3p1nyv2ufhwor7bxplc6gfem" xml:space="preserve">'''Maailmaloome''' (inglise keeles ''worldbuilding'') on loominguline tegevus, mille käigus luuakse tervikliku ja usutava väljamõeldud maailma või tegevuskoha kujutis. Eesmärk on luua maailm, mille erinevad detailid on loogiliselt sidusad.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Hergenrader, T. (2019). ''Collaborative worldbuilding for writers and gamers''. Bloomsbury Academic.&lt;/ref&gt; Maailmaloome on tihtipeale protsess, mida rakendatakse [[Ilukirjandus|ilukirjandusteostes]], [[Film|filmides]], [[Mäng|mängudes]] ja [[Koomiks|koomiksites]], et luua taust, kus loo sündmused saavad toimuda. Ühes maailmas võib esineda mitu erinevat lugu ning seda on võimalik üle kanda teistesse meediumitesse.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Wolf, M. J. P. (2012). ''Building imaginary worlds: The theory and history of subcreation''. Routledge.&lt;/ref&gt; Tuntud näited tehismaailmadest on [[J. R. R. Tolkien]]i [[Keskmaa]], milles toimuvad &quot;[[Kääbik ehk Sinna ja tagasi|Kääbiku]]&quot; ja &quot;[[Sõrmuste isand|Sõrmuste isanda]]&quot; sündmused, ning [[Frank Herbert|Frank Herberti]] &quot;[[Düün|Düüni]]&quot; sarja kõrbeplaneet [[Arrakis]].&lt;ref&gt;von Stackelberg, P &amp; McDowell, A. (2015). What in the World? Storyworlds, Science Fiction, and Futures Studies. ''Journal of Futures Studies'', ''20''(2). &lt;nowiki&gt;https://doi.org/10.6531/JFS.2015.20(2).A25&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

== Maailmaloome elemendid ==
Maailmaloome hõlmab tehismaailma erinevate osade väljatöötamist. Selle tegevuse käigus määratletakse näiteks maailma geograafia, poliitilised ja sotsiaalsed asjaolud, majanduslik seis, ajalugu, usundid jne. See, millele maailmaloome jooksul keskendutakse, oleneb sageli kasutatavast [[Žanr|žanrist]]. Maagilised võimed ja erinevad fantastilised olendid on tüüpilised elemendid fantaasiamaailmades. [[Teadusulme]] maailmu käsitledes on tähtis arvestada, kuidas tehnoloogiline innovatsioon võib maailma arengut mõjutada.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Lisaks on veel võimalik luua täiesti väljamõeldud [[Tehiskeel|tehiskeeli]], nt Tolkieni loodud [[Kvenja keel|kvenja]] ja [[Sindarini keel|sindarini]] keeled, ning [[David J. Peterson|David J. Petersoni]] arendatud [[Dothraki keel|dothraki]] ja [[Ülem-valüüria keel|ülem-valüüria]] keeled, mida kasutati teleseriaalis &quot;[[Troonide mäng (telesari)|Troonide mäng]]&quot;.&lt;ref&gt;Peterson, D. J. (2015). ''The art of language invention: From Horse-Lords to Dark Elves, the words behind world-building''. Penguin Books.&lt;/ref&gt;

=== Maagia süsteemid ===
[[Fail:Map of Middle-Earth.svg|pisi|390x390px|Kaart J.R.R. Tolkieni Keskmaast.]]
Paljudes [[imeulme]]&lt;nowiki/&gt;maailmades esinevad maagilised võimed, kuid nende levik ja olemus sõltub autori otsustest. Mõnes maailmas võivad maagia ja võlurid olla salapärased ning tavarahva eest varjatud, aga on ka teisi, kus võlujõul on maailmas keskne roll ja seda koheldakse kui igapäevaelu osa.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Geograafia ===
Kaardid on fantaasia- ja ulmekirjanduses tavapärane nähtus. Kaart on maailmaloome oluline osa, mis aitab lugejal mõista, kus loo sündmused toimuvad, kuhu tegelased rändavad ja kui pikad on vahemaad. Kaardid võivad kujutada väiksemaid asukohti, näiteks tänavaid või linnaosi, aga ka terveid riike või galaktikaid. Kaardi loomise käigus saab autor välja töödelda oma maailma ja selle geograafia ja kliima.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}</text>
      <sha1>tusntiy3p1nyv2ufhwor7bxplc6gfem</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kergkrüptograafia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714152</id>
    <revision>
      <id>7142763</id>
      <timestamp>2026-04-30T00:09:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kodanik123</username>
        <id>205938</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Koolitöö|30. mail 2026}}Kergkrüptograafia on krüptograafia haru, mis spetsialiseerub vähest energiat ja arvutusjõudlust nõudvatele krüptograafilistele algoritmidele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lightweight Cryptography - an overview {{!}} ScienceDirect Topics |url=https://www.sciencedirect.com/topics/computer-science/lightweight-cryptography |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=www.sciencedirect.com}}&lt;/ref&gt;'</comment>
      <origin>7142763</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="414" sha1="t3nu6b29k2bpwqq4gxvjdiozalrr7c3" xml:space="preserve">{{Koolitöö|30. mail 2026}}Kergkrüptograafia on krüptograafia haru, mis spetsialiseerub vähest energiat ja arvutusjõudlust nõudvatele krüptograafilistele algoritmidele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lightweight Cryptography - an overview {{!}} ScienceDirect Topics |url=https://www.sciencedirect.com/topics/computer-science/lightweight-cryptography |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=www.sciencedirect.com}}&lt;/ref&gt;</text>
      <sha1>t3nu6b29k2bpwqq4gxvjdiozalrr7c3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142764</id>
      <parentid>7142763</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T00:11:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kodanik123</username>
        <id>205938</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142764</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="416" sha1="122beut0k0tqwoabiywwq9j195tlo9q" xml:space="preserve">{{Koolitöö|30. mail 2026}}Kergkrüptograafia on [krüptograafia] haru, mis spetsialiseerub vähest energiat ja arvutusjõudlust nõudvatele krüptograafilistele algoritmidele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lightweight Cryptography - an overview {{!}} ScienceDirect Topics |url=https://www.sciencedirect.com/topics/computer-science/lightweight-cryptography |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=www.sciencedirect.com}}&lt;/ref&gt;</text>
      <sha1>122beut0k0tqwoabiywwq9j195tlo9q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142765</id>
      <parentid>7142764</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T00:12:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kodanik123</username>
        <id>205938</id>
      </contributor>
      <origin>7142765</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="435" sha1="2ruktzp0rf6swddw6q9wpslavxqf5kv" xml:space="preserve">{{Koolitöö|30. mail 2026}}Kergkrüptograafia on &lt;nowiki&gt;[[krüptograafia]]&lt;/nowiki&gt; haru, mis spetsialiseerub vähest energiat ja arvutusjõudlust nõudvatele krüptograafilistele algoritmidele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lightweight Cryptography - an overview {{!}} ScienceDirect Topics |url=https://www.sciencedirect.com/topics/computer-science/lightweight-cryptography |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=www.sciencedirect.com}}&lt;/ref&gt;</text>
      <sha1>2ruktzp0rf6swddw6q9wpslavxqf5kv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142766</id>
      <parentid>7142765</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T00:13:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kodanik123</username>
        <id>205938</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142766</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="414" sha1="t3nu6b29k2bpwqq4gxvjdiozalrr7c3" xml:space="preserve">{{Koolitöö|30. mail 2026}}Kergkrüptograafia on krüptograafia haru, mis spetsialiseerub vähest energiat ja arvutusjõudlust nõudvatele krüptograafilistele algoritmidele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lightweight Cryptography - an overview {{!}} ScienceDirect Topics |url=https://www.sciencedirect.com/topics/computer-science/lightweight-cryptography |vaadatud=2026-04-30 |väljaanne=www.sciencedirect.com}}&lt;/ref&gt;</text>
      <sha1>t3nu6b29k2bpwqq4gxvjdiozalrr7c3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Solomon R. Guggenheimi muuseum</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714153</id>
    <redirect title="Guggenheimi muuseum" />
    <revision>
      <id>7142767</id>
      <timestamp>2026-04-30T00:18:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Guggenheimi muuseum]]</comment>
      <origin>7142767</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29" sha1="g8ehbr34pbc3z1a81shsooe3cfbp3y4" xml:space="preserve">#suuna[[Guggenheimi muuseum]]</text>
      <sha1>g8ehbr34pbc3z1a81shsooe3cfbp3y4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustand:Tartessos</title>
    <ns>102</ns>
    <id>714154</id>
    <redirect title="Tartessos" />
    <revision>
      <id>7142851</id>
      <timestamp>2026-04-30T07:30:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Cassiopeia34N</username>
        <id>224461</id>
      </contributor>
      <comment>Cassiopeia34N teisaldas lehekülje [[Mustand:Tartessos]] pealkirja [[Tartessos]] alla: Artikkel valmis.</comment>
      <origin>7142851</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20" sha1="9476p4n1zki4vchxmshapd1unqyipjd" xml:space="preserve">#suuna [[Tartessos]]</text>
      <sha1>9476p4n1zki4vchxmshapd1unqyipjd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria arutelu:Sõjaväe Kõrgema Kohtu liikmed</title>
    <ns>15</ns>
    <id>714155</id>
    <revision>
      <id>7142853</id>
      <timestamp>2026-04-30T07:34:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'puudub põhiart [[Sõjaväe Kõrgem Kohus]], üldmõiste ilmselt [[sõjaväekohus]]--~~~~'</comment>
      <origin>7142853</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="199" sha1="cqb2jnmwdt05kblwgq1ihs9a7ii8rc6" xml:space="preserve">puudub põhiart [[Sõjaväe Kõrgem Kohus]], üldmõiste ilmselt [[sõjaväekohus]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 10:34 (EEST)</text>
      <sha1>cqb2jnmwdt05kblwgq1ihs9a7ii8rc6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaan Kruusma</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714156</id>
    <revision>
      <id>7142858</id>
      <timestamp>2026-04-30T07:38:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Jaan_Kruusma''' (ka '''Jaan-August'''; perenimi kuni 1938 '''Kruberg'''; 18. jaanuar (vkj)/ [[31. jaanuar]] [[1905]] [[Vao vald (Väike-Maarja kihelkond)|Vao vald]], [[Väike-Maarja kihelkond]], [[Virumaa]] – [[5. august]] [[1982]] [[Jõhvi]]) oli eesti laskesportlane ja [[Eesti sõjavägi|sõjaväelane]].  Lõpetas 1916. aastal [[Kiltsi]]s algkooli, 1927. aastal allohvitseride kooli ja 1936. aastal relvaparandustööde kursused. Sai 1938. aastal [[Lukksepp|lukksepa]]...'</comment>
      <origin>7142858</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1828" sha1="mggvlvq2ckgcil6vkjs34vkr30cpr8d" xml:space="preserve">'''Jaan_Kruusma''' (ka '''Jaan-August'''; perenimi kuni 1938 '''Kruberg'''; 18. jaanuar (vkj)/ [[31. jaanuar]] [[1905]] [[Vao vald (Väike-Maarja kihelkond)|Vao vald]], [[Väike-Maarja kihelkond]], [[Virumaa]] – [[5. august]] [[1982]] [[Jõhvi]]) oli eesti laskesportlane ja [[Eesti sõjavägi|sõjaväelane]].

Lõpetas 1916. aastal [[Kiltsi]]s algkooli, 1927. aastal allohvitseride kooli ja 1936. aastal relvaparandustööde kursused. Sai 1938. aastal [[Lukksepp|lukksepa]] kutsetunnistuse.&lt;ref&gt;&quot;Narvas tõuseb kutseoskus. Narwa töõoskusametis sooritasid õppinud tööliste kutsealal eksami:&quot;. [[Põhja Kodu]] nr 17, 9. veebruar 1938. Lk 3&lt;/ref&gt; Oli aastatel 1928–1940 ka relvameister. 

==Sportlasena==
Lasketreeninguid alustas 1924. aastal. Kuulus aastatel 1932–1937 Eesti koondisse. Osales 1935 maailmameistrivõistlusel ning 1932–1935 Eesti–Soome maavõistlustel. Oli Eesti meeskondliku rekordi püstitajaid. 

Ta võttis veel 60-aastasena osa laskevõistusest, olles sel hetkel [[Eesti NSV]] vanim tegevlaskesportlane.&lt;ref&gt;V. Kotšetkov. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=leninliklipp19650506.2.11.1 &quot;Laskurid tulejoonel&quot;]. [[Leninlik Lipp]] nr 87, 6. mai 1965. Lk 3&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*1934 suurmeister täiskaliibrilisest püssist laskmises

==Mälestuse jäädvustamine==
Majale, kus ta viimati elas ([[Sompa tänav]] 18, [[Jõhvi]]), on paigaldatud mälestustahvel.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Jaak Valdre]], [[Ago Kallandi]]. &quot;Eesti laskesport Argentiina karika valguses&quot;. 2006. Lk 717

==Välislingid==
*[https://www.geni.com/people/Jaan-Kruusma-Kruberg/6000000016635143840 Profiil]. Geni.com
*{{ESBL|id=Jaan-August_Kruusma}}

{{JÄRJESTA:Kruusma, Jaan}}
[[Kategooria:Eesti laskurid]]
[[Kategooria:Sündinud 1905]]
[[Kategooria:Surnud 1982]]
[[Kategooria:Jõhvi kalmistule maetud]]</text>
      <sha1>mggvlvq2ckgcil6vkjs34vkr30cpr8d</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142859</id>
      <parentid>7142858</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:39:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142859</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1828" sha1="lj7q8d5wot3buw5uka9u6r6edrqp50t" xml:space="preserve">'''Jaan_Kruusma''' (ka '''Jaan-August'''; perenimi kuni 1938 '''Kruberg'''; 18. jaanuar (vkj)/ [[31. jaanuar]] [[1905]] [[Vao vald (Väike-Maarja kihelkond)|Vao vald]], [[Väike-Maarja kihelkond]], [[Virumaa]] – [[5. august]] [[1982]] [[Jõhvi]]) oli eesti laskesportlane ja [[Eesti sõjavägi|sõjaväelane]].

Lõpetas 1916. aastal [[Kiltsi]]s algkooli, 1927. aastal allohvitseride kooli ja 1936. aastal relvaparandustööde kursused. Sai 1938. aastal [[Lukksepp|lukksepa]] kutsetunnistuse.&lt;ref&gt;&quot;Narvas tõuseb kutseoskus. Narwa tööoskusametis sooritasid õppinud tööliste kutsealal eksami:&quot;. [[Põhja Kodu]] nr 17, 9. veebruar 1938. Lk 3&lt;/ref&gt; Oli aastatel 1928–1940 ka relvameister. 

==Sportlasena==
Lasketreeninguid alustas 1924. aastal. Kuulus aastatel 1932–1937 Eesti koondisse. Osales 1935 maailmameistrivõistlusel ning 1932–1935 Eesti–Soome maavõistlustel. Oli Eesti meeskondliku rekordi püstitajaid. 

Ta võttis veel 60-aastasena osa laskevõistusest, olles sel hetkel [[Eesti NSV]] vanim tegevlaskesportlane.&lt;ref&gt;V. Kotšetkov. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=leninliklipp19650506.2.11.1 &quot;Laskurid tulejoonel&quot;]. [[Leninlik Lipp]] nr 87, 6. mai 1965. Lk 3&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*1934 suurmeister täiskaliibrilisest püssist laskmises

==Mälestuse jäädvustamine==
Majale, kus ta viimati elas ([[Sompa tänav]] 18, [[Jõhvi]]), on paigaldatud mälestustahvel.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Jaak Valdre]], [[Ago Kallandi]]. &quot;Eesti laskesport Argentiina karika valguses&quot;. 2006. Lk 717

==Välislingid==
*[https://www.geni.com/people/Jaan-Kruusma-Kruberg/6000000016635143840 Profiil]. Geni.com
*{{ESBL|id=Jaan-August_Kruusma}}

{{JÄRJESTA:Kruusma, Jaan}}
[[Kategooria:Eesti laskurid]]
[[Kategooria:Sündinud 1905]]
[[Kategooria:Surnud 1982]]
[[Kategooria:Jõhvi kalmistule maetud]]</text>
      <sha1>lj7q8d5wot3buw5uka9u6r6edrqp50t</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142863</id>
      <parentid>7142859</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T07:42:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7142863</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1828" sha1="424svz3trks33i66ezjw7qdnnc8vz0h" xml:space="preserve">'''Jaan Kruusma''' (ka '''Jaan-August'''; perenimi kuni 1938 '''Kruberg'''; 18. jaanuar (vkj)/ [[31. jaanuar]] [[1905]] [[Vao vald (Väike-Maarja kihelkond)|Vao vald]], [[Väike-Maarja kihelkond]], [[Virumaa]] – [[5. august]] [[1982]] [[Jõhvi]]) oli eesti laskesportlane ja [[Eesti sõjavägi|sõjaväelane]].

Lõpetas 1916. aastal [[Kiltsi]]s algkooli, 1927. aastal allohvitseride kooli ja 1936. aastal relvaparandustööde kursused. Sai 1938. aastal [[Lukksepp|lukksepa]] kutsetunnistuse.&lt;ref&gt;&quot;Narvas tõuseb kutseoskus. Narwa tööoskusametis sooritasid õppinud tööliste kutsealal eksami:&quot;. [[Põhja Kodu]] nr 17, 9. veebruar 1938. Lk 3&lt;/ref&gt; Oli aastatel 1928–1940 ka relvameister. 

==Sportlasena==
Lasketreeninguid alustas 1924. aastal. Kuulus aastatel 1932–1937 Eesti koondisse. Osales 1935 maailmameistrivõistlusel ning 1932–1935 Eesti–Soome maavõistlustel. Oli Eesti meeskondliku rekordi püstitajaid. 

Ta võttis veel 60-aastasena osa laskevõistusest, olles sel hetkel [[Eesti NSV]] vanim tegevlaskesportlane.&lt;ref&gt;V. Kotšetkov. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=leninliklipp19650506.2.11.1 &quot;Laskurid tulejoonel&quot;]. [[Leninlik Lipp]] nr 87, 6. mai 1965. Lk 3&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*1934 suurmeister täiskaliibrilisest püssist laskmises

==Mälestuse jäädvustamine==
Majale, kus ta viimati elas ([[Sompa tänav]] 18, [[Jõhvi]]), on paigaldatud mälestustahvel.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Jaak Valdre]], [[Ago Kallandi]]. &quot;Eesti laskesport Argentiina karika valguses&quot;. 2006. Lk 717

==Välislingid==
*[https://www.geni.com/people/Jaan-Kruusma-Kruberg/6000000016635143840 Profiil]. Geni.com
*{{ESBL|id=Jaan-August_Kruusma}}

{{JÄRJESTA:Kruusma, Jaan}}
[[Kategooria:Eesti laskurid]]
[[Kategooria:Sündinud 1905]]
[[Kategooria:Surnud 1982]]
[[Kategooria:Jõhvi kalmistule maetud]]</text>
      <sha1>424svz3trks33i66ezjw7qdnnc8vz0h</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142912</id>
      <parentid>7142863</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:36:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <comment>Millises väeosas?</comment>
      <origin>7142912</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1864" sha1="egkrg4gmtkzqyoagk9yyacrhe3e7wl0" xml:space="preserve">'''Jaan Kruusma''' (ka '''Jaan-August'''; perenimi kuni 1938 '''Kruberg'''; 18. jaanuar (vkj)/ [[31. jaanuar]] [[1905]] [[Vao vald (Väike-Maarja kihelkond)|Vao vald]], [[Väike-Maarja kihelkond]], [[Virumaa]] – [[5. august]] [[1982]] [[Jõhvi]]) oli eesti laskesportlane ja [[Eesti sõjavägi|sõjaväelane]].

Lõpetas 1916. aastal [[Kiltsi]]s algkooli, 1927. aastal allohvitseride kooli ja 1936. aastal relvaparandustööde kursused. Sai 1938. aastal [[Lukksepp|lukksepa]] kutsetunnistuse.&lt;ref&gt;&quot;Narvas tõuseb kutseoskus. Narwa tööoskusametis sooritasid õppinud tööliste kutsealal eksami:&quot;. [[Põhja Kodu]] nr 17, 9. veebruar 1938. Lk 3&lt;/ref&gt; Oli aastatel 1928–1940 ka relvameister. 

==Sportlasena==
Lasketreeninguid alustas 1924. aastal. Kuulus aastatel 1932–1937 Eesti koondisse. Osales 1935 maailmameistrivõistlusel ning 1932–1935 Eesti–Soome maavõistlustel. Oli Eesti meeskondliku rekordi püstitajaid. 

Ta võttis veel 60-aastasena osa laskevõistusest, olles sel hetkel [[Eesti NSV]] vanim tegevlaskesportlane.&lt;ref&gt;V. Kotšetkov. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=leninliklipp19650506.2.11.1 &quot;Laskurid tulejoonel&quot;]. [[Leninlik Lipp]] nr 87, 6. mai 1965. Lk 3&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*1934 suurmeister täiskaliibrilisest püssist laskmises

==Mälestuse jäädvustamine==
Majale, kus ta viimati elas ([[Sompa tänav]] 18, [[Jõhvi]]), on paigaldatud mälestustahvel.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Jaak Valdre]], [[Ago Kallandi]]. &quot;Eesti laskesport Argentiina karika valguses&quot;. 2006. Lk 717

==Välislingid==
*[https://www.geni.com/people/Jaan-Kruusma-Kruberg/6000000016635143840 Profiil]. Geni.com
*{{ESBL|id=Jaan-August_Kruusma}}

{{JÄRJESTA:Kruusma, Jaan}}
[[Kategooria:Eesti laskurid]]
[[Kategooria:Eesti sõjaväelased]]
[[Kategooria:Jõhvi kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1905]]
[[Kategooria:Surnud 1982]]</text>
      <sha1>egkrg4gmtkzqyoagk9yyacrhe3e7wl0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142920</id>
      <parentid>7142912</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:45:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <origin>7142920</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1881" sha1="eehpf09wqwvf4xtzuedrxq2ek1clr1y" xml:space="preserve">'''Jaan Kruusma''' (ka '''Jaan-August'''; perenimi kuni 1938 '''Kruberg'''; 18. jaanuar (vkj)/ [[31. jaanuar]] [[1905]] [[Vao vald (Väike-Maarja kihelkond)|Vao vald]], [[Väike-Maarja kihelkond]], [[Virumaa]] – [[5. august]] [[1982]] [[Jõhvi]]) oli eesti laskesportlane ja [[Eesti sõjavägi|sõjaväelane]].

Lõpetas 1916. aastal [[Kiltsi]]s algkooli, 1927. aastal allohvitseride kooli ja 1936. aastal relvaparandustööde kursused. Sai 1938. aastal [[Lukksepp|lukksepa]] kutsetunnistuse.&lt;ref&gt;&quot;Narvas tõuseb kutseoskus. Narwa tööoskusametis sooritasid õppinud tööliste kutsealal eksami:&quot;. [[Põhja Kodu]] nr 17, 9. veebruar 1938. Lk 3&lt;/ref&gt; Oli aastatel 1928–1940 ka relvameister. 

==Sportlasena==
Lasketreeninguid alustas 1924. aastal. Kuulus aastatel 1932–1937 Eesti koondisse. Osales 1935 maailmameistrivõistlusel ning 1932–1935 Eesti–Soome maavõistlustel. Oli Eesti meeskondliku rekordi püstitajaid. 

Ta võttis veel 60-aastasena osa laskevõistusest, olles sel hetkel [[Eesti NSV]] vanim tegevlaskesportlane.&lt;ref&gt;V. Kotšetkov. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=leninliklipp19650506.2.11.1 &quot;Laskurid tulejoonel&quot;]. [[Leninlik Lipp]] nr 87, 6. mai 1965. Lk 3&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*1934 suurmeister täiskaliibrilisest püssist laskmises

==Mälestuse jäädvustamine==
Majale, kus ta viimati elas ([[Sompa tänav]] 18, [[Jõhvi]]), on paigaldatud mälestustahvel.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Jaak Valdre]], [[Ago Kallandi]]. &quot;Eesti laskesport Argentiina karika valguses&quot;. 2006. Lk 717

==Välislingid==
*[https://www.geni.com/people/Jaan-Kruusma-Kruberg/6000000016635143840 Profiil]. Geni.com
*{{ESBL|id=Jaan-August_Kruusma}}

{{JÄRJESTA:Kruusma, Jaan}}
[[Kategooria:Eesti laskurid]]
[[Kategooria:4. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Jõhvi kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1905]]
[[Kategooria:Surnud 1982]]</text>
      <sha1>eehpf09wqwvf4xtzuedrxq2ek1clr1y</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142924</id>
      <parentid>7142920</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:48:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-25249-03</username>
        <id>227978</id>
      </contributor>
      <origin>7142924</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2021" sha1="siry1d7l0h0b1bjor36tru58cbmsacz" xml:space="preserve">'''Jaan Kruusma''' (ka '''Jaan-August'''; perenimi kuni 1938 '''Kruberg'''; 18. jaanuar (vkj)/ [[31. jaanuar]] [[1905]] [[Vao vald (Väike-Maarja kihelkond)|Vao vald]], [[Väike-Maarja kihelkond]], [[Virumaa]] – [[5. august]] [[1982]] [[Jõhvi]]) oli eesti laskesportlane ja [[Eesti sõjavägi|sõjaväelane]].

Lõpetas 1916. aastal [[Kiltsi]]s algkooli, 1927. aastal allohvitseride kooli ja 1936. aastal relvaparandustööde kursused. Sai 1938. aastal [[Lukksepp|lukksepa]] kutsetunnistuse.&lt;ref&gt;&quot;Narvas tõuseb kutseoskus. Narwa tööoskusametis sooritasid õppinud tööliste kutsealal eksami:&quot;. [[Põhja Kodu]] nr 17, 9. veebruar 1938. Lk 3&lt;/ref&gt; Oli aastatel 1928–1940 ka relvameister. 

Teenis allohvitserina (II järgu lukusepp) 4. Üksikus Jalaväepataljonis.&lt;ref&gt;https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.495.8.1507:18&lt;/ref&gt;

==Sportlasena==
Lasketreeninguid alustas 1924. aastal. Kuulus aastatel 1932–1937 Eesti koondisse. Osales 1935 maailmameistrivõistlusel ning 1932–1935 Eesti–Soome maavõistlustel. Oli Eesti meeskondliku rekordi püstitajaid. 

Ta võttis veel 60-aastasena osa laskevõistusest, olles sel hetkel [[Eesti NSV]] vanim tegevlaskesportlane.&lt;ref&gt;V. Kotšetkov. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=leninliklipp19650506.2.11.1 &quot;Laskurid tulejoonel&quot;]. [[Leninlik Lipp]] nr 87, 6. mai 1965. Lk 3&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*1934 suurmeister täiskaliibrilisest püssist laskmises

==Mälestuse jäädvustamine==
Majale, kus ta viimati elas ([[Sompa tänav]] 18, [[Jõhvi]]), on paigaldatud mälestustahvel.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Jaak Valdre]], [[Ago Kallandi]]. &quot;Eesti laskesport Argentiina karika valguses&quot;. 2006. Lk 717

==Välislingid==
*[https://www.geni.com/people/Jaan-Kruusma-Kruberg/6000000016635143840 Profiil]. Geni.com
*{{ESBL|id=Jaan-August_Kruusma}}

{{JÄRJESTA:Kruusma, Jaan}}
[[Kategooria:Eesti laskurid]]
[[Kategooria:4. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Jõhvi kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1905]]
[[Kategooria:Surnud 1982]]</text>
      <sha1>siry1d7l0h0b1bjor36tru58cbmsacz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eşfahāni tuumauuringute keskus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714157</id>
    <revision>
      <id>7142881</id>
      <timestamp>2026-04-30T08:03:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast elektrijaam | nimi         = Eşfahāni tuumauuringute keskus | pilt         = NASA FIRMS 2025-06-19 Isfahan Nuclear Research Center.png | seletus      =  | laiuskoord   = &lt;!-- K/M/S või kümnendkraadid --&gt; | pikkuskoord  = &lt;!-- K/M/S või kümnendkraadid --&gt; | asukohakaart = Iraan | asukohakaart_seletus =  | nimi_ametlik =  | riik         =  | asukoht      = [[Isfahani maakond]], [[Iraan]] | staatus      = &lt;!-- Plaanitud/ehituses/töös/lammutamises --&gt; | telli...'</comment>
      <origin>7142881</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6393" sha1="8a20hrl50piuhqwu4bawitrufst3ax0" xml:space="preserve">{{Infokast elektrijaam
| nimi         = Eşfahāni tuumauuringute keskus
| pilt         = NASA FIRMS 2025-06-19 Isfahan Nuclear Research Center.png
| seletus      = 
| laiuskoord   = &lt;!-- K/M/S või kümnendkraadid --&gt;
| pikkuskoord  = &lt;!-- K/M/S või kümnendkraadid --&gt;
| asukohakaart = Iraan
| asukohakaart_seletus = 
| nimi_ametlik = 
| riik         = 
| asukoht      = [[Isfahani maakond]], [[Iraan]]
| staatus      = &lt;!-- Plaanitud/ehituses/töös/lammutamises --&gt;
| telliti      = &lt;!-- aeg --&gt;
| ehitus_algas = &lt;!-- aeg --&gt;
| suletud      = &lt;!-- aeg --&gt;
| hind         = 
| omanik       = [[Iraan]]
| kaitaja      = [[Iraani Tuumaenergia Organisatsioon]]

&lt;!-- Tuumaelektrijaamadele --&gt;

| np_reaktori_tuup    = 
| np_reaktori_tootja  = 
| np_kutus            = 
| np_kutuse_allikas   = 
| np_koostootmine     = 
| np_jahutuse_allikas = 
| np_jahutustorn      = 

&lt;!-- Hüdroakumulatsioonijaam--&gt;

| psps_ulemine_res      = 
| psps_ulemise_res_maht = 
| psps_torud            = 
| psps_alumine_res      = 
| psps_alumise_res_maht = 
| psps_korguste_vahe    = 
| psps_generaatorid     = 
| psps_pumpgeneraatorid = 
| psps_pumbad           = 

&lt;!-- Soojuselektrijaamadele --&gt;

| th_pohikutus             = 
| th_sekundaarne_kutus     = 
| th_kolmas_kutus          = 
| th_tehnoloogia           = 
| th_toitev_kaevandus      = 
| th_koostootmine          = 
| th_kombineeritud_tsukkel = 
| th_jahutus               = 

&lt;!-- Energia tootmine --&gt;

| ps_tookorras       = 
| ps_tootja          = 
| ps_ehituses        = 
| ps_planeeritud     = 
| ps_tuhistatud      = 
| ps_suletuid        = 
| ps_soojusvoimsus   = 
| ps_soojusenergiat  = 
| ps_nominaalvoimsus = 
| ps_salvestusmaht   = 
| ps_toodetud        = 

&lt;!-- lisad --&gt;
| veebileht = 
| lisa      = 

}}
'''Isfahani tuumauuringute keskus''' ([[pärsia keel]]es مرکز بین‌المللی علوم و فنون هسته‌ای) on teaduskeskus [[Iraan]]is. See asub [[Isfahani maakond|Isfahani maakonnas]] [[Isfahan]]ist kagus ning on võimsusega 10 MW.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=افتتاح منطقه هسته ای اصفهان- عکس خبری تسنیم {{!}} Tasnim |url=https://www.tasnimnews.com/fa/media/1394/06/16/852275/%D8%A7%D9%81%D8%AA%D8%AA%D8%A7%D8%AD-%D9%85%D9%86%D8%B7%D9%82%D9%87-%D9%87%D8%B3%D8%AA%D9%87-%D8%A7%DB%8C-%D8%A7%D8%B5%D9%81%D9%87%D8%A7%D9%86 |access-date=2023-04-02 |website=خبرگزاری تسنیم {{!}} Tasnim |language=fa}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |last=رادیوفردا |date=2006-12-26 |title=سایت های هسته ای ایران |language=fa |work=رادیو فردا |url=https://www.radiofarda.com/a/o1_iran_nuclear_sites/368902.html |access-date=2023-04-02}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://tass.com/world/1485997 |access-date=2023-04-02 |website=tass.com |title=Iran unveils plans to build new nuclear research reactor }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |title=پورتال-سازمان انرژی اتمی -زیرپورتال فارسی سازمان انرژی اتمی /تبدیل سایت هسته ای اصفهان به مرکز بین‌المللی علوم و فنون هسته‌ای / راکتور تحقیقاتی اصفهان نقش مهمی در صنعت پزشکی و حوزه پرتوها خواهد داشت |url=https://www.aeoi.org.ir/?news/48466/318330/337527/%D8%AA%D8%A8%D8%AF%DB%8C%D9%84-%D8%B3%D8%A7%DB%8C%D8%AA-%D9%87%D8%B3%D8%AA%D9%87-%D8%A7%DB%8C-%D8%A7%D8%B5%D9%81%D9%87%D8%A7%D9%86-%D8%A8%D9%87-%D9%85%D8%B1%DA%A9%D8%B2-%D8%A8%DB%8C%D9%86%E2%80%8C%D8%A7%D9%84%D9%85%D9%84%D9%84%DB%8C-%D8%B9%D9%84%D9%88%D9%85-%D9%88-%D9%81%D9%86%D9%88%D9%86-%D9%87%D8%B3%D8%AA%D9%87%E2%80%8C%D8%A7%DB%8C/%D8%B1%D8%A7%DA%A9%D8%AA%D9%88%D8%B1-%D8%AA%D8%AD%D9%82%DB%8C%D9%82%D8%A7%D8%AA%DB%8C-%D8%A7%D8%B5%D9%81%D9%87%D8%A7%D9%86-%D9%86%D9%82%D8%B4-%D9%85%D9%87%D9%85%DB%8C-%D8%AF%D8%B1-%D8%B5%D9%86%D8%B9%D8%AA-%D9%BE%D8%B2%D8%B4%DA%A9%DB%8C-%D9%88-%D8%AD%D9%88%D8%B2%D9%87-%D9%BE%D8%B1%D8%AA%D9%88%D9%87%D8%A7-%D8%AE%D9%88%D8%A7%D9%87%D8%AF-%D8%AF%D8%A7%D8%B4%D8%AA |access-date=2023-04-02 |website=www.aeoi.org.ir}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2022-07-28 |title=احداث قریب‌الوقوع راکتورهای هسته‌ای جدید در تاسیسات فرآوری اورانیوم اصفهان |url=https://farsi.alarabiya.net/iran/2022/07/28/%D8%A7%D8%AD%D8%AF%D8%A7%D8%AB-%D9%82%D8%B1%DB%8C%D8%A8-%D8%A7%D9%84%D9%88%D9%82%D9%88%D8%B9-%D8%B1%D8%A7%DA%A9%D8%AA%D9%88%D8%B1%D9%87%D8%A7%DB%8C-%D9%87%D8%B3%D8%AA%D9%87-%D8%A7%DB%8C-%D8%AC%D8%AF%DB%8C%D8%AF-%D8%AF%D8%B1-%D8%AA%D8%A7%D8%B3%DB%8C%D8%B3%D8%A7%D8%AA-%D9%81%D8%B1%D8%A2%D9%88%D8%B1%DB%8C-%D8%A7%D9%88%D8%B1%D8%A7%D9%86%DB%8C%D9%88%D9%85-%D8%A7%D8%B5%D9%81%D9%87%D8%A7%D9%86- |access-date=2023-04-02 |website=العربیه فارسی |language=fa}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |last=RFE/RL |title=Report: Iran Moving Centrifuge Production To Isfahan |language=en |work=RadioFreeEurope/RadioLiberty |url=https://www.rferl.org/a/iran-iaea-centrifuge-isfahan/31680162.html |access-date=2023-04-02}}&lt;/ref&gt; Isfahani keskust on [[Iraani tuumalepe|Iraani tuumaleppe]] tingimustel osaliselt jälginud [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur]].&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://en.irna.ir/news/84633805/Envoy-IAEA-not-to-access-new-atomic-facilities-in-Isfahan-before |title=Envoy: IAEA not to access new atomic facilities in Isfahan before JCPOA revival |access-date=2023-04-02 |website=en.irna.ir}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |date=2005-08-15 |title=Iran's Nuclear Poker: Iran Plows Ahead with Atomic Plans |language=en |work=Der Spiegel |url=https://www.spiegel.de/international/iran-s-nuclear-poker-iran-plows-ahead-with-atomic-plans-a-369867.html |access-date=2023-04-02 |issn=2195-1349}}&lt;/ref&gt;

Isfahani reaktorid on pärit [[Hiina]]st.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Washingtonpost.com: Iran Special Report |url=https://www.washingtonpost.com/wp-srv/inatl/longterm/iran/stories/iran031398.htm |access-date=2023-04-02 |website=www.washingtonpost.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |title=091511_ACUS_IranNuclear.pdf |url=https://www.files.ethz.ch/isn/133087/091511_ACUS_IranNuclear.pdf |website=www.files.ethz.ch}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Būshehri tuumaelektrijaam]]
* [[Darkhovini tuumaelektrijaam]]
* [[Fordowi uraani rikastamise tehas]]
* [[Iraani elektrijaamade loend]]
* [[Natanzi tuumarajatis]]
* [[Iraani tuumaprogramm]]
* [[Iraani Kõrgeim Tuumakomitee]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Tuumaelektrijaamad]]
[[Kategooria:Iraani ehitised]]</text>
      <sha1>8a20hrl50piuhqwu4bawitrufst3ax0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Isfahani tuumauuringute keskus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714158</id>
    <redirect title="Eşfahāni tuumauuringute keskus" />
    <revision>
      <id>7142883</id>
      <timestamp>2026-04-30T08:04:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Eşfahāni tuumauuringute keskus]]</comment>
      <origin>7142883</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="43" sha1="a5odvyyogmnug9g267z689w3cr5woli" xml:space="preserve">#suuna [[Eşfahāni tuumauuringute keskus]]</text>
      <sha1>a5odvyyogmnug9g267z689w3cr5woli</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaan-August Kruusma</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714159</id>
    <redirect title="Jaan Kruusma" />
    <revision>
      <id>7142888</id>
      <timestamp>2026-04-30T08:13:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Jaan Kruusma]]</comment>
      <origin>7142888</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23" sha1="t2aavsnytk8h85mcuiuxufm55phxouh" xml:space="preserve">#suuna [[Jaan Kruusma]]</text>
      <sha1>t2aavsnytk8h85mcuiuxufm55phxouh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaan Kruberg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714160</id>
    <redirect title="Jaan Kruusma" />
    <revision>
      <id>7142891</id>
      <timestamp>2026-04-30T08:14:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Jaan Kruusma]]</comment>
      <origin>7142891</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23" sha1="t2aavsnytk8h85mcuiuxufm55phxouh" xml:space="preserve">#suuna [[Jaan Kruusma]]</text>
      <sha1>t2aavsnytk8h85mcuiuxufm55phxouh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaan-August Kruberg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714161</id>
    <redirect title="Jaan Kruusma" />
    <revision>
      <id>7142892</id>
      <timestamp>2026-04-30T08:15:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Jaan Kruusma]]</comment>
      <origin>7142892</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23" sha1="t2aavsnytk8h85mcuiuxufm55phxouh" xml:space="preserve">#suuna [[Jaan Kruusma]]</text>
      <sha1>t2aavsnytk8h85mcuiuxufm55phxouh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Connected OÜ</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714162</id>
    <revision>
      <id>7142909</id>
      <timestamp>2026-04-30T08:32:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kaupokuusk</username>
        <id>22075</id>
      </contributor>
      <comment>Loodud artikkel Eesti tervishoiutarkvara ettevõttest Connected OÜ; lisatud ülevaade toodetest, terviseinfo liidestustest, AI-lahendustest, varasest kõnetuvastuse katsetusest ja Gaselli Top tunnistusest.</comment>
      <origin>7142909</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4380" sha1="o61q7jsdai2ow8ghk0l3xm6ynvbh2pb" xml:space="preserve">== Connected OÜ ==
[https://connected.ee/ Connected OÜ] on Eesti tarkvaraettevõte, mis arendab ja pakub tervishoiuasutustele suunatud kliinilisi infosüsteeme tarkvarateenusena ehk SaaS-mudeli alusel. Ettevõtte lahendused on mõeldud muu hulgas hambaravi, peremeditsiini, eriarstiabi, statsionaarse ravi, töötervishoiu, uuringuteenuste, rehabilitatsiooni ja kaugvastuvõttude töövoogude toetamiseks.

[https://connected.ee/ Connected OÜ] on arendanud Eesti tervishoiutarkvarasse ka tehisintellektil põhinevaid töövahendeid, sealhulgas dokumenteerimist ja audiosisendi töötlemist toetavaid lahendusi.

2026. aastal pälvis [https://connected.ee/ Connected OÜ] teist korda järjest [[Äripäev|Äripäeva]] [https://static-files.ap3.ee/Gasell2026/Tunnistus1010.png Gaselli Top] tunnustuse.

=== Tooted ===
[https://connected.ee/ Connected OÜ] tooteperekonda kuuluvad mitmed omavahel seotud SaaS-lahendused:
* eKliinik - tervisekliinikutele ja perearstikeskustele ambulatoorseteks ning statsionaarseteks vastuvõttudeks;
* Dentas - hambakliinikutele;
* MediSpa - spaadele ja rehabilitatsiooniasutustele;
* VetIS - loomakliinikutele;
* Patsient.ee - kaugvastuvõttude ja patsiendisuhtluse platvorm.
Ettevõtte tarkvara toetab kliiniku igapäevatööga seotud protsesse, sealhulgas vastuvõttude haldamist, töögraafikuid, raviplaane, epikriise, retsepte, saatekirju, töövõimetuslehti, online-broneeringuid, arveldust, aruandlust ning andmevahetust Eesti tervishoiu infosüsteemidega.

=== Liidestused Eesti terviseinfo ökosüsteemiga ===
[https://connected.ee/ Connected OÜ] tooted on liidestatud mitmete Eesti tervishoiuvaldkonna infosüsteemide ja teenustega. Nende hulka kuuluvad muu hulgas:
* Terviseportaal ja [[Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus|TEHIK]]u teenused - meditsiiniliste dokumentide ja terviseandmete edastamine ning pärimine;
* Tervisekassa - teenuste hinnakirjaga sidumine, arveldus ja koondarvete koostamine;
* Üleriigiline digiregistratuur - broneeringute kahesuunaline sünkroonimine;
* SA Eesti Pildipank - DICOM-andmete edastamine ja uuringuseadmetega seotud töövood;
* Eesti Töötukassa - tööalase rehabilitatsiooniteenuse andmevahetus.
Lisaks sisaldavad ettevõtte lahendused patsiendipõhist, piiramatut failihoidlat, SMS-teavitusi, online-broneeringuid, kliinikusisest ja patsiendisuhtlust toetavaid sõnumivahetuse võimalusi ning telemeditsiini funktsioone.
=== Tehisintellekti kasutamine tervishoiutarkvaras ===
[https://connected.ee/ Connected OÜ] on integreerinud oma tarkvarasse tehisintellektil põhinevaid töövahendeid, mis toetavad tervishoiutöötajaid dokumenteerimisel. AI-assistent on seotud visiidi vormiga ning töötleb meditsiinilisi audiosisendeid ja aitab sellest koostada näiteks ravi kokkuvõtteid ja dokumente.
=== Varased kõnetuvastuse katsetused ===
Ettevõtte andmetel katsetas [https://connected.ee/ Connected OÜ] kõnetuvastuse kasutamist tervishoiutarkvaras juba 2012. aastal Dentas hambaravitarkvaras. Katse eesmärk oli võimaldada graafilise hambakaardi täitmist kõne abil. Lahendus arendati koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia labori toonase vanemteaduri PhD Tanel Alumäega. Tehniliste piirangute tõttu ei jõudnud lahendus laialdasse kasutusse, kuid see oli aluseks ettevõtte hilisematele kõne- ja tehisintellekti lahendustele.
=== Kliinilise dokumentatsiooni automatiseerimise lahendus ===
Aastatel 2025-2026 töötas [https://connected.ee/ Connected OÜ] välja kliinilise dokumentatsiooni automatiseerimise lahenduse, mis võimaldab patsiendivestluse või eraldi audiosisendi põhjal koostada meditsiinilist tervikteksti ning ette valmistada seotud dokumente, sealhulgas retsepte, saatekirju, töövõimetuslehti ja analüüside tellimusi.

Lahenduse eesmärk on vähendada tervishoiutöötajate käsitsi dokumenteerimisele kuluvat aega. Tervishoiutöötajale jääb dokumentide kontrollimise ja kinnitamise roll, samal ajal kui osa rutiinsest dokumenteerimisest on automatiseeritud.
Tunnustus
2026. aastal pälvis [https://connected.ee/ Connected OÜ] teist korda järjest [[Äripäev|Äripäeva]] [https://static-files.ap3.ee/Gasell2026/Tunnistus1010.png Gaselli Top] tunnistuse. Gaselli Top`i tunnistust antakse kiiresti kasvavatele Eesti ettevõtetele, kes on näidanud mitme aasta jooksul käibe ja kasumi kasvu.</text>
      <sha1>o61q7jsdai2ow8ghk0l3xm6ynvbh2pb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142910</id>
      <parentid>7142909</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:33:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kaupokuusk</username>
        <id>22075</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Eemaldasin korduse</comment>
      <origin>7142910</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4360" sha1="4b35eq03ymqobcwy9q3zgf7bz39b42m" xml:space="preserve">[https://connected.ee/ Connected OÜ] on Eesti tarkvaraettevõte, mis arendab ja pakub tervishoiuasutustele suunatud kliinilisi infosüsteeme tarkvarateenusena ehk SaaS-mudeli alusel. Ettevõtte lahendused on mõeldud muu hulgas hambaravi, peremeditsiini, eriarstiabi, statsionaarse ravi, töötervishoiu, uuringuteenuste, rehabilitatsiooni ja kaugvastuvõttude töövoogude toetamiseks.

[https://connected.ee/ Connected OÜ] on arendanud Eesti tervishoiutarkvarasse ka tehisintellektil põhinevaid töövahendeid, sealhulgas dokumenteerimist ja audiosisendi töötlemist toetavaid lahendusi.

2026. aastal pälvis [https://connected.ee/ Connected OÜ] teist korda järjest [[Äripäev|Äripäeva]] [https://static-files.ap3.ee/Gasell2026/Tunnistus1010.png Gaselli Top] tunnustuse.

=== Tooted ===
[https://connected.ee/ Connected OÜ] tooteperekonda kuuluvad mitmed omavahel seotud SaaS-lahendused:
* eKliinik - tervisekliinikutele ja perearstikeskustele ambulatoorseteks ning statsionaarseteks vastuvõttudeks;
* Dentas - hambakliinikutele;
* MediSpa - spaadele ja rehabilitatsiooniasutustele;
* VetIS - loomakliinikutele;
* Patsient.ee - kaugvastuvõttude ja patsiendisuhtluse platvorm.
Ettevõtte tarkvara toetab kliiniku igapäevatööga seotud protsesse, sealhulgas vastuvõttude haldamist, töögraafikuid, raviplaane, epikriise, retsepte, saatekirju, töövõimetuslehti, online-broneeringuid, arveldust, aruandlust ning andmevahetust Eesti tervishoiu infosüsteemidega.

=== Liidestused Eesti terviseinfo ökosüsteemiga ===
[https://connected.ee/ Connected OÜ] tooted on liidestatud mitmete Eesti tervishoiuvaldkonna infosüsteemide ja teenustega. Nende hulka kuuluvad muu hulgas:
* Terviseportaal ja [[Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus|TEHIK]]u teenused - meditsiiniliste dokumentide ja terviseandmete edastamine ning pärimine;
* Tervisekassa - teenuste hinnakirjaga sidumine, arveldus ja koondarvete koostamine;
* Üleriigiline digiregistratuur - broneeringute kahesuunaline sünkroonimine;
* SA Eesti Pildipank - DICOM-andmete edastamine ja uuringuseadmetega seotud töövood;
* Eesti Töötukassa - tööalase rehabilitatsiooniteenuse andmevahetus.
Lisaks sisaldavad ettevõtte lahendused patsiendipõhist, piiramatut failihoidlat, SMS-teavitusi, online-broneeringuid, kliinikusisest ja patsiendisuhtlust toetavaid sõnumivahetuse võimalusi ning telemeditsiini funktsioone.
=== Tehisintellekti kasutamine tervishoiutarkvaras ===
[https://connected.ee/ Connected OÜ] on integreerinud oma tarkvarasse tehisintellektil põhinevaid töövahendeid, mis toetavad tervishoiutöötajaid dokumenteerimisel. AI-assistent on seotud visiidi vormiga ning töötleb meditsiinilisi audiosisendeid ja aitab sellest koostada näiteks ravi kokkuvõtteid ja dokumente.
=== Varased kõnetuvastuse katsetused ===
Ettevõtte andmetel katsetas [https://connected.ee/ Connected OÜ] kõnetuvastuse kasutamist tervishoiutarkvaras juba 2012. aastal Dentas hambaravitarkvaras. Katse eesmärk oli võimaldada graafilise hambakaardi täitmist kõne abil. Lahendus arendati koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia labori toonase vanemteaduri PhD Tanel Alumäega. Tehniliste piirangute tõttu ei jõudnud lahendus laialdasse kasutusse, kuid see oli aluseks ettevõtte hilisematele kõne- ja tehisintellekti lahendustele.
=== Kliinilise dokumentatsiooni automatiseerimise lahendus ===
Aastatel 2025-2026 töötas [https://connected.ee/ Connected OÜ] välja kliinilise dokumentatsiooni automatiseerimise lahenduse, mis võimaldab patsiendivestluse või eraldi audiosisendi põhjal koostada meditsiinilist tervikteksti ning ette valmistada seotud dokumente, sealhulgas retsepte, saatekirju, töövõimetuslehti ja analüüside tellimusi.

Lahenduse eesmärk on vähendada tervishoiutöötajate käsitsi dokumenteerimisele kuluvat aega. Tervishoiutöötajale jääb dokumentide kontrollimise ja kinnitamise roll, samal ajal kui osa rutiinsest dokumenteerimisest on automatiseeritud.
Tunnustus
2026. aastal pälvis [https://connected.ee/ Connected OÜ] teist korda järjest [[Äripäev|Äripäeva]] [https://static-files.ap3.ee/Gasell2026/Tunnistus1010.png Gaselli Top] tunnistuse. Gaselli Top`i tunnistust antakse kiiresti kasvavatele Eesti ettevõtetele, kes on näidanud mitme aasta jooksul käibe ja kasumi kasvu.</text>
      <sha1>4b35eq03ymqobcwy9q3zgf7bz39b42m</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142911</id>
      <parentid>7142910</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:35:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kaupokuusk</username>
        <id>22075</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Muutsin osa kirja rasvaseks</comment>
      <origin>7142911</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4390" sha1="0r91cbmd1kz8rksfzdqr68wljz01rvo" xml:space="preserve">[https://connected.ee/ Connected OÜ] on Eesti tarkvaraettevõte, mis arendab ja pakub tervishoiuasutustele suunatud kliinilisi infosüsteeme tarkvarateenusena ehk SaaS-mudeli alusel. Ettevõtte lahendused on mõeldud muu hulgas hambaravi, peremeditsiini, eriarstiabi, statsionaarse ravi, töötervishoiu, uuringuteenuste, rehabilitatsiooni ja kaugvastuvõttude töövoogude toetamiseks.

[https://connected.ee/ Connected OÜ] on arendanud Eesti tervishoiutarkvarasse ka tehisintellektil põhinevaid töövahendeid, sealhulgas dokumenteerimist ja audiosisendi töötlemist toetavaid lahendusi.

2026. aastal pälvis [https://connected.ee/ Connected OÜ] teist korda järjest [[Äripäev|Äripäeva]] [https://static-files.ap3.ee/Gasell2026/Tunnistus1010.png Gaselli Top] tunnustuse.

=== Tooted ===
[https://connected.ee/ Connected OÜ] tooteperekonda kuuluvad mitmed omavahel seotud SaaS-lahendused:
* '''eKliinik''' - tervisekliinikutele ja perearstikeskustele ambulatoorseteks ning statsionaarseteks vastuvõttudeks;
* '''Dentas''' - hambakliinikutele;
* '''MediSpa''' - spaadele ja rehabilitatsiooniasutustele;
* '''VetIS''' - loomakliinikutele;
* '''Patsient.ee''' - kaugvastuvõttude ja patsiendisuhtluse platvorm.
Ettevõtte tarkvara toetab kliiniku igapäevatööga seotud protsesse, sealhulgas vastuvõttude haldamist, töögraafikuid, raviplaane, epikriise, retsepte, saatekirju, töövõimetuslehti, online-broneeringuid, arveldust, aruandlust ning andmevahetust Eesti tervishoiu infosüsteemidega.

=== Liidestused Eesti terviseinfo ökosüsteemiga ===
[https://connected.ee/ Connected OÜ] tooted on liidestatud mitmete Eesti tervishoiuvaldkonna infosüsteemide ja teenustega. Nende hulka kuuluvad muu hulgas:
* Terviseportaal ja [[Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus|TEHIK]]u teenused - meditsiiniliste dokumentide ja terviseandmete edastamine ning pärimine;
* Tervisekassa - teenuste hinnakirjaga sidumine, arveldus ja koondarvete koostamine;
* Üleriigiline digiregistratuur - broneeringute kahesuunaline sünkroonimine;
* SA Eesti Pildipank - DICOM-andmete edastamine ja uuringuseadmetega seotud töövood;
* Eesti Töötukassa - tööalase rehabilitatsiooniteenuse andmevahetus.
Lisaks sisaldavad ettevõtte lahendused patsiendipõhist, piiramatut failihoidlat, SMS-teavitusi, online-broneeringuid, kliinikusisest ja patsiendisuhtlust toetavaid sõnumivahetuse võimalusi ning telemeditsiini funktsioone.
=== Tehisintellekti kasutamine tervishoiutarkvaras ===
[https://connected.ee/ Connected OÜ] on integreerinud oma tarkvarasse tehisintellektil põhinevaid töövahendeid, mis toetavad tervishoiutöötajaid dokumenteerimisel. AI-assistent on seotud visiidi vormiga ning töötleb meditsiinilisi audiosisendeid ja aitab sellest koostada näiteks ravi kokkuvõtteid ja dokumente.
=== Varased kõnetuvastuse katsetused ===
Ettevõtte andmetel katsetas [https://connected.ee/ Connected OÜ] kõnetuvastuse kasutamist tervishoiutarkvaras juba 2012. aastal Dentas hambaravitarkvaras. Katse eesmärk oli võimaldada graafilise hambakaardi täitmist kõne abil. Lahendus arendati koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia labori toonase vanemteaduri PhD Tanel Alumäega. Tehniliste piirangute tõttu ei jõudnud lahendus laialdasse kasutusse, kuid see oli aluseks ettevõtte hilisematele kõne- ja tehisintellekti lahendustele.
=== Kliinilise dokumentatsiooni automatiseerimise lahendus ===
Aastatel 2025-2026 töötas [https://connected.ee/ Connected OÜ] välja kliinilise dokumentatsiooni automatiseerimise lahenduse, mis võimaldab patsiendivestluse või eraldi audiosisendi põhjal koostada meditsiinilist tervikteksti ning ette valmistada seotud dokumente, sealhulgas retsepte, saatekirju, töövõimetuslehti ja analüüside tellimusi.

Lahenduse eesmärk on vähendada tervishoiutöötajate käsitsi dokumenteerimisele kuluvat aega. Tervishoiutöötajale jääb dokumentide kontrollimise ja kinnitamise roll, samal ajal kui osa rutiinsest dokumenteerimisest on automatiseeritud.
Tunnustus
2026. aastal pälvis [https://connected.ee/ Connected OÜ] teist korda järjest [[Äripäev|Äripäeva]] [https://static-files.ap3.ee/Gasell2026/Tunnistus1010.png Gaselli Top] tunnistuse. Gaselli Top`i tunnistust antakse kiiresti kasvavatele Eesti ettevõtetele, kes on näidanud mitme aasta jooksul käibe ja kasumi kasvu.</text>
      <sha1>0r91cbmd1kz8rksfzdqr68wljz01rvo</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142921</id>
      <parentid>7142911</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:45:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kaupokuusk</username>
        <id>22075</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Lihtsustasin ja vähendasin teksti sobivamaks</comment>
      <origin>7142921</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3691" sha1="dai5l441t1bdiesez9s9c350nyxr8dp" xml:space="preserve">[https://connected.ee/ Connected OÜ] on Eesti tarkvaraettevõte, mis arendab ja pakub tervishoiuasutustele suunatud kliinilisi infosüsteeme tarkvarateenusena ehk SaaS-mudeli alusel. Ettevõtte lahendused on mõeldud muu hulgas hambaravi, peremeditsiini, eriarstiabi, statsionaarse ravi, töötervishoiu, uuringuteenuste, rehabilitatsiooni ja kaugvastuvõttude töövoogude toetamiseks.

[https://connected.ee/ Connected OÜ] on arendanud Eesti tervishoiutarkvarasse ka tehisintellektil põhinevaid töövahendeid, sealhulgas dokumenteerimist ja audiosisendi töötlemist toetavaid lahendusi.

2026. aastal pälvis [https://connected.ee/ Connected OÜ] teist korda järjest [[Äripäev|Äripäeva]] [https://static-files.ap3.ee/Gasell2026/Tunnistus1010.png Gaselli Top] tunnustuse.

=== Tooted ===
[https://connected.ee/ Connected OÜ] tooteperekonda kuuluvad mitmed omavahel seotud SaaS-lahendused:
* '''eKliinik''' - tervisekliinikutele ja perearstikeskustele ambulatoorseteks ning statsionaarseteks vastuvõttudeks;
* '''Dentas''' - hambakliinikutele;
* '''MediSpa''' - spaadele ja rehabilitatsiooniasutustele;
* '''VetIS''' - loomakliinikutele;
* '''Patsient.ee''' - kaugvastuvõttude ja patsiendisuhtluse platvorm.
Ettevõtte tarkvara toetab kliiniku igapäevatööga seotud protsesse, sealhulgas vastuvõttude haldamist, töögraafikuid, raviplaane, epikriise, retsepte, saatekirju, töövõimetuslehti, online-broneeringuid, arveldust, aruandlust ning andmevahetust Eesti tervishoiu infosüsteemidega.

=== Liidestused Eesti terviseinfo ökosüsteemiga ===
[https://connected.ee/ Connected OÜ] tooted on liidestatud mitmete Eesti tervishoiuvaldkonna infosüsteemide ja teenustega. Nende hulka kuuluvad muu hulgas:
* Terviseportaal ja [[Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus|TEHIK]]u teenused - meditsiiniliste dokumentide ja terviseandmete edastamine ning pärimine;
* Tervisekassa - teenuste hinnakirjaga sidumine, arveldus ja koondarvete koostamine;
* Üleriigiline digiregistratuur - broneeringute kahesuunaline sünkroonimine;
* SA Eesti Pildipank - DICOM-andmete edastamine ja uuringuseadmetega seotud töövood;
* Eesti Töötukassa - tööalase rehabilitatsiooniteenuse andmevahetus.
Lisaks sisaldavad ettevõtte lahendused patsiendipõhist, piiramatut failihoidlat, SMS-teavitusi, online-broneeringuid, kliinikusisest ja patsiendisuhtlust toetavaid sõnumivahetuse võimalusi ning telemeditsiini funktsioone.
=== Tehisintellekti kasutamine tervishoiutarkvaras ===
[https://connected.ee/ Connected OÜ] on integreerinud oma tarkvarasse tehisintellektil põhinevaid töövahendeid, mis toetavad tervishoiutöötajaid dokumenteerimisel. AI-assistent on seotud visiidi vormiga ning töötleb meditsiinilisi audiosisendeid ja aitab sellest koostada näiteks ravi kokkuvõtteid ja dokumente.
=== Varased kõnetuvastuse katsetused ===
Ettevõtte andmetel katsetas [https://connected.ee/ Connected OÜ] kõnetuvastuse kasutamist tervishoiutarkvaras juba 2012. aastal Dentas hambaravitarkvaras. Katse eesmärk oli võimaldada graafilise hambakaardi täitmist kõne abil. Lahendus arendati koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia labori toonase vanemteaduri PhD Tanel Alumäega. Tehniliste piirangute tõttu ei jõudnud lahendus laialdasse kasutusse, kuid see oli aluseks ettevõtte hilisematele kõne- ja tehisintellekti lahendustele.
=== Kliinilise dokumentatsiooni automatiseerimise lahendus ===
Connected OÜ on arendanud tehisintellektil põhinevaid töövahendeid, mis toetavad kliinilise dokumentatsiooni koostamist. Ettevõtte teatel on lahenduse eesmärk vähendada tervishoiutöötajate dokumenteerimisele kuluvat aega.</text>
      <sha1>dai5l441t1bdiesez9s9c350nyxr8dp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142958</id>
      <parentid>7142921</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:13:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <origin>7142958</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3714" sha1="h9rz76te36dkd4vwz4x6fr1ije4q2v6" xml:space="preserve">{{reklaam}}{{vikinda}}
[https://connected.ee/ Connected OÜ] on Eesti tarkvaraettevõte, mis arendab ja pakub tervishoiuasutustele suunatud kliinilisi infosüsteeme tarkvarateenusena ehk SaaS-mudeli alusel. Ettevõtte lahendused on mõeldud muu hulgas hambaravi, peremeditsiini, eriarstiabi, statsionaarse ravi, töötervishoiu, uuringuteenuste, rehabilitatsiooni ja kaugvastuvõttude töövoogude toetamiseks.

[https://connected.ee/ Connected OÜ] on arendanud Eesti tervishoiutarkvarasse ka tehisintellektil põhinevaid töövahendeid, sealhulgas dokumenteerimist ja audiosisendi töötlemist toetavaid lahendusi.

2026. aastal pälvis [https://connected.ee/ Connected OÜ] teist korda järjest [[Äripäev|Äripäeva]] [https://static-files.ap3.ee/Gasell2026/Tunnistus1010.png Gaselli Top] tunnustuse.

=== Tooted ===
[https://connected.ee/ Connected OÜ] tooteperekonda kuuluvad mitmed omavahel seotud SaaS-lahendused:
* '''eKliinik''' - tervisekliinikutele ja perearstikeskustele ambulatoorseteks ning statsionaarseteks vastuvõttudeks;
* '''Dentas''' - hambakliinikutele;
* '''MediSpa''' - spaadele ja rehabilitatsiooniasutustele;
* '''VetIS''' - loomakliinikutele;
* '''Patsient.ee''' - kaugvastuvõttude ja patsiendisuhtluse platvorm.
Ettevõtte tarkvara toetab kliiniku igapäevatööga seotud protsesse, sealhulgas vastuvõttude haldamist, töögraafikuid, raviplaane, epikriise, retsepte, saatekirju, töövõimetuslehti, online-broneeringuid, arveldust, aruandlust ning andmevahetust Eesti tervishoiu infosüsteemidega.

=== Liidestused Eesti terviseinfo ökosüsteemiga ===
[https://connected.ee/ Connected OÜ] tooted on liidestatud mitmete Eesti tervishoiuvaldkonna infosüsteemide ja teenustega. Nende hulka kuuluvad muu hulgas:
* Terviseportaal ja [[Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus|TEHIK]]u teenused - meditsiiniliste dokumentide ja terviseandmete edastamine ning pärimine;
* Tervisekassa - teenuste hinnakirjaga sidumine, arveldus ja koondarvete koostamine;
* Üleriigiline digiregistratuur - broneeringute kahesuunaline sünkroonimine;
* SA Eesti Pildipank - DICOM-andmete edastamine ja uuringuseadmetega seotud töövood;
* Eesti Töötukassa - tööalase rehabilitatsiooniteenuse andmevahetus.
Lisaks sisaldavad ettevõtte lahendused patsiendipõhist, piiramatut failihoidlat, SMS-teavitusi, online-broneeringuid, kliinikusisest ja patsiendisuhtlust toetavaid sõnumivahetuse võimalusi ning telemeditsiini funktsioone.
=== Tehisintellekti kasutamine tervishoiutarkvaras ===
[https://connected.ee/ Connected OÜ] on integreerinud oma tarkvarasse tehisintellektil põhinevaid töövahendeid, mis toetavad tervishoiutöötajaid dokumenteerimisel. AI-assistent on seotud visiidi vormiga ning töötleb meditsiinilisi audiosisendeid ja aitab sellest koostada näiteks ravi kokkuvõtteid ja dokumente.
=== Varased kõnetuvastuse katsetused ===
Ettevõtte andmetel katsetas [https://connected.ee/ Connected OÜ] kõnetuvastuse kasutamist tervishoiutarkvaras juba 2012. aastal Dentas hambaravitarkvaras. Katse eesmärk oli võimaldada graafilise hambakaardi täitmist kõne abil. Lahendus arendati koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia labori toonase vanemteaduri PhD Tanel Alumäega. Tehniliste piirangute tõttu ei jõudnud lahendus laialdasse kasutusse, kuid see oli aluseks ettevõtte hilisematele kõne- ja tehisintellekti lahendustele.
=== Kliinilise dokumentatsiooni automatiseerimise lahendus ===
Connected OÜ on arendanud tehisintellektil põhinevaid töövahendeid, mis toetavad kliinilise dokumentatsiooni koostamist. Ettevõtte teatel on lahenduse eesmärk vähendada tervishoiutöötajate dokumenteerimisele kuluvat aega.</text>
      <sha1>h9rz76te36dkd4vwz4x6fr1ije4q2v6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Santalla de Bóveda de Mera kihelkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714163</id>
    <revision>
      <id>7142926</id>
      <timestamp>2026-04-30T08:52:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Santalla de Bóveda de Mera''' on kihelkond [[Lugo provints]]is.   [[2007]]. aastal oli seal 71 elanikku. Kihelkonnas on viis küla: Bóveda de Mera, Cabanas, Valín, Vilanova, Vilar.  == Kultuurimälestised == Kihelkonnas asub Bóveda de Mera kirikukülas 3. sajandist pärinev sakraalhoone [[Santa Eulalia de Bóveda]]/Santalla de Bóveda, mis maa-alusena asub osalt kihelkonnakiriku all.   == Galería de imaxes == &lt;gallery&gt; IgrexaSantalladeBóveda.jpg|Kihelkonnakirik 18....'</comment>
      <origin>7142926</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="709" sha1="npv9j8sb1jhzsocpwzyx54290nq8uwx" xml:space="preserve">'''Santalla de Bóveda de Mera''' on kihelkond [[Lugo provints]]is. 

[[2007]]. aastal oli seal 71 elanikku. Kihelkonnas on viis küla: Bóveda de Mera, Cabanas, Valín, Vilanova, Vilar.

== Kultuurimälestised ==
Kihelkonnas asub Bóveda de Mera kirikukülas 3. sajandist pärinev sakraalhoone [[Santa Eulalia de Bóveda]]/Santalla de Bóveda, mis maa-alusena asub osalt kihelkonnakiriku all. 

== Galería de imaxes ==
&lt;gallery&gt;
IgrexaSantalladeBóveda.jpg|Kihelkonnakirik 18. sajandist
Santalla de Boveda (30046223805).jpg|Santalla de Bóveda pühamu
HórreosSantalladeBóveda.jpg|Viljaaidad (''[[hórreo]]'')
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Hispaania kihelkonnad]]
[[Kategooria:Galicia]]</text>
      <sha1>npv9j8sb1jhzsocpwzyx54290nq8uwx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142927</id>
      <parentid>7142926</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:52:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Galería de imaxes */</comment>
      <origin>7142927</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="697" sha1="8vv9psce7j2a5wp5tym9dg2cm0logye" xml:space="preserve">'''Santalla de Bóveda de Mera''' on kihelkond [[Lugo provints]]is. 

[[2007]]. aastal oli seal 71 elanikku. Kihelkonnas on viis küla: Bóveda de Mera, Cabanas, Valín, Vilanova, Vilar.

== Kultuurimälestised ==
Kihelkonnas asub Bóveda de Mera kirikukülas 3. sajandist pärinev sakraalhoone [[Santa Eulalia de Bóveda]]/Santalla de Bóveda, mis maa-alusena asub osalt kihelkonnakiriku all. 

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
IgrexaSantalladeBóveda.jpg|Kihelkonnakirik 18. sajandist
Santalla de Boveda (30046223805).jpg|Santalla de Bóveda pühamu
HórreosSantalladeBóveda.jpg|Viljaaidad (''[[hórreo]]'')
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Hispaania kihelkonnad]]
[[Kategooria:Galicia]]</text>
      <sha1>8vv9psce7j2a5wp5tym9dg2cm0logye</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142932</id>
      <parentid>7142927</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:56:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7142932</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="810" sha1="m4wbswi4tcbr0xep2if79yu9u6kxt3j" xml:space="preserve">[[File:Santalla de Bóveda 11.jpg|thumb|Kihelkonnakirik 18. sajandist]]
'''Santalla de Bóveda de Mera''' on kihelkond [[Lugo provints]]is. 

[[2007]]. aastal oli seal 71 elanikku. Kihelkonnas on viis küla: Bóveda de Mera, Cabanas, Valín, Vilanova, Vilar.

== Kultuurimälestised ==
Kihelkonnas asub Bóveda de Mera kirikukülas 3. sajandist pärinev sakraalhoone [[Santa Eulalia de Bóveda]]/Santalla de Bóveda, mis maa-alusena asub osalt kihelkonnakiriku all. 

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
IgrexaSantalladeBóveda.jpg|Kirikuplats
Santalla de Boveda (30046223805).jpg|Santalla de Bóveda pühamu
LavadoiroSantalladeBóveda.jpg|Traditsiooniline pesuköök
HórreosSantalladeBóveda.jpg|Viljaaidad (''[[hórreo]]'')
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Hispaania kihelkonnad]]
[[Kategooria:Galicia]]</text>
      <sha1>m4wbswi4tcbr0xep2if79yu9u6kxt3j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142934</id>
      <parentid>7142932</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:56:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pildid */</comment>
      <origin>7142934</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="805" sha1="qr0vvz4y9rg0o6a9tsul7txrjlcnf02" xml:space="preserve">[[File:Santalla de Bóveda 11.jpg|thumb|Kihelkonnakirik 18. sajandist]]
'''Santalla de Bóveda de Mera''' on kihelkond [[Lugo provints]]is. 

[[2007]]. aastal oli seal 71 elanikku. Kihelkonnas on viis küla: Bóveda de Mera, Cabanas, Valín, Vilanova, Vilar.

== Kultuurimälestised ==
Kihelkonnas asub Bóveda de Mera kirikukülas 3. sajandist pärinev sakraalhoone [[Santa Eulalia de Bóveda]]/Santalla de Bóveda, mis maa-alusena asub osalt kihelkonnakiriku all. 

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
IgrexaSantalladeBóveda.jpg|Tänav
Santalla de Boveda (30046223805).jpg|Santalla de Bóveda pühamu
LavadoiroSantalladeBóveda.jpg|Traditsiooniline pesuköök
HórreosSantalladeBóveda.jpg|Viljaaidad (''[[hórreo]]'')
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Hispaania kihelkonnad]]
[[Kategooria:Galicia]]</text>
      <sha1>qr0vvz4y9rg0o6a9tsul7txrjlcnf02</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142936</id>
      <parentid>7142934</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T08:56:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kultuurimälestised */</comment>
      <origin>7142936</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="822" sha1="n8d4mw2a9ee7nxegnt1dpiuyz7mkpb8" xml:space="preserve">[[File:Santalla de Bóveda 11.jpg|thumb|Kihelkonnakirik 18. sajandist]]
'''Santalla de Bóveda de Mera''' on kihelkond [[Lugo provints]]is. 

[[2007]]. aastal oli seal 71 elanikku. Kihelkonnas on viis küla: Bóveda de Mera, Cabanas, Valín, Vilanova, Vilar.

== Kultuurimälestised ==
Kihelkonnas asub Bóveda de Mera kirikukülas 3. sajandist pärinev sakraalhoone [[Santa Eulalia de Bóveda]]/Santalla de Bóveda, mis maa-alusena asub osalt kihelkonnakiriku all kiriku idaküljes.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
IgrexaSantalladeBóveda.jpg|Tänav
Santalla de Boveda (30046223805).jpg|Santalla de Bóveda pühamu
LavadoiroSantalladeBóveda.jpg|Traditsiooniline pesuköök
HórreosSantalladeBóveda.jpg|Viljaaidad (''[[hórreo]]'')
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Hispaania kihelkonnad]]
[[Kategooria:Galicia]]</text>
      <sha1>n8d4mw2a9ee7nxegnt1dpiuyz7mkpb8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142949</id>
      <parentid>7142936</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:07:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7142949</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="783" sha1="cxck43ae502mnb1f6xyumnyo9epc1hg" xml:space="preserve">[[File:Santalla de Bóveda 11.jpg|thumb|Kihelkonnakirik 18. sajandist]]
'''Santalla de Bóveda de Mera''' on kihelkond [[Lugo provints]]is. 

Kihelkonnas on viis küla: Bóveda de Mera, Cabanas, Valín, Vilanova, Vilar.

== Kultuurimälestised ==
Kihelkonnas asub Bóveda de Mera kirikukülas 3. sajandist pärinev sakraalhoone [[Santa Eulalia de Bóveda]]/Santalla de Bóveda, mis maa-alusena asub osalt kihelkonnakiriku all kiriku idaküljes.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
IgrexaSantalladeBóveda.jpg|Tänav
Santalla de Boveda (30046223805).jpg|Santalla de Bóveda pühamu
LavadoiroSantalladeBóveda.jpg|Traditsiooniline pesuköök
HórreosSantalladeBóveda.jpg|Viljaaidad (''[[hórreo]]'')
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Hispaania kihelkonnad]]
[[Kategooria:Galicia]]</text>
      <sha1>cxck43ae502mnb1f6xyumnyo9epc1hg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142951</id>
      <parentid>7142949</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:07:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pildid */</comment>
      <origin>7142951</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="800" sha1="tndbc95lvlhg6w3nw9fi7ty9o2enal3" xml:space="preserve">[[File:Santalla de Bóveda 11.jpg|thumb|Kihelkonnakirik 18. sajandist]]
'''Santalla de Bóveda de Mera''' on kihelkond [[Lugo provints]]is. 

Kihelkonnas on viis küla: Bóveda de Mera, Cabanas, Valín, Vilanova, Vilar.

== Kultuurimälestised ==
Kihelkonnas asub Bóveda de Mera kirikukülas 3. sajandist pärinev sakraalhoone [[Santa Eulalia de Bóveda]]/Santalla de Bóveda, mis maa-alusena asub osalt kihelkonnakiriku all kiriku idaküljes.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
IgrexaSantalladeBóveda.jpg|Tänav Bóveda de Meras
Santalla de Boveda (30046223805).jpg|Santalla de Bóveda pühamu
LavadoiroSantalladeBóveda.jpg|Traditsiooniline pesuköök
HórreosSantalladeBóveda.jpg|Viljaaidad (''[[hórreo]]'')
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Hispaania kihelkonnad]]
[[Kategooria:Galicia]]</text>
      <sha1>tndbc95lvlhg6w3nw9fi7ty9o2enal3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7142962</id>
      <parentid>7142951</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T09:20:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7142962</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1088" sha1="m7zb7lfp97mpogg9munvr4atd0j1o2g" xml:space="preserve">[[File:Santalla de Bóveda 11.jpg|thumb|Kihelkonnakirik 18. sajandist]]
'''Santalla de Bóveda de Mera''' on kihelkond [[Lugo vald|Lugo vallas]] [[Lugo provints]]is. 

Kihelkonnas on viis küla: Bóveda de Mera, Cabanas, Valín, Vilanova, Vilar.&lt;ref&gt;[https://www.xunta.gal/es/nomenclator/busca-guiada Nomenclátor de Galicia. Búsqueda guiada]&lt;/ref&gt;

== Kultuurimälestised ==
Kihelkonnas asub Bóveda de Mera kirikukülas 3. sajandist pärinev sakraalhoone [[Santa Eulalia de Bóveda]]/Santalla de Bóveda, mis maa-alusena asub osalt kihelkonnakiriku all kiriku idaküljes.&lt;ref&gt;[https://vivecamino.com/santa-eulalia-de-boveda/santuario-de-santa-eulalia-de-boveda-3492/ Santuario de Santa Eulalia de Bóveda. - Vive el Camino]&lt;/ref&gt;

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
IgrexaSantalladeBóveda.jpg|Tänav Bóveda de Meras
Santalla de Boveda (30046223805).jpg|Santalla de Bóveda pühamu
LavadoiroSantalladeBóveda.jpg|Traditsiooniline pesuköök
HórreosSantalladeBóveda.jpg|Viljaaidad (''[[hórreo]]'')
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Hispaania kihelkonnad]]
[[Kategooria:Galicia]]</text>
      <sha1>m7zb7lfp97mpogg9munvr4atd0j1o2g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kert Kits</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714164</id>
    <revision>
      <id>7142938</id>
      <timestamp>2026-04-30T08:58:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-26334-71</username>
        <id>228347</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Kert Kits''' (sündinud [[19. veebruar]]il [[1967]]) on eesti arhitekt, kelle looming keskendub klassikalisele ja traditsioonilisele arhitektuurile. Ta juhib omanimelist arhitektibürood.&lt;ref name=&quot;kertkits&quot;&gt;[https://kertkits.ee/index.html Kert Kits Arhitektibüroo]&lt;/ref&gt;  ==Haridus ja töökäik== Kits õppis aastail 1989–1994 [[Eesti Kunstiakadeemia|Tallinna Kunstiülikoolis]] ja lõpetas selle arhitektuuri erialal.  Kits tegeleb nii uute elamute planeerimise kui ka...'</comment>
      <origin>7142938</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2914" sha1="sgtkpamoguq86gx8pkvjde5xee9e2pg" xml:space="preserve">'''Kert Kits''' (sündinud [[19. veebruar]]il [[1967]]) on eesti arhitekt, kelle looming keskendub klassikalisele ja traditsioonilisele arhitektuurile. Ta juhib omanimelist arhitektibürood.&lt;ref name=&quot;kertkits&quot;&gt;[https://kertkits.ee/index.html Kert Kits Arhitektibüroo]&lt;/ref&gt;

==Haridus ja töökäik==
Kits õppis aastail 1989–1994 [[Eesti Kunstiakadeemia|Tallinna Kunstiülikoolis]] ja lõpetas selle arhitektuuri erialal.

Kits tegeleb nii uute elamute planeerimise kui ka eriprojektidega. Ta on alates 2000. aastast kavandanud mitmeid hoonete rekonstrueerimisprojekte.&lt;ref&gt;[https://kertkits.ee/portfoolio.html Kert Kits: Portfoolio]&lt;/ref&gt; Lisaks teostab ta oma arhitektibüroo kaudu ehitusprojektide ekspertiise ning tegeleb ehituse igakülgse juhtimisega.&lt;ref name=&quot;kertkits&quot;/&gt;

Teoreetilistes vaadetes esindab Kits [[traditsionalism|traditsionalistlikku]] suunda, mille kohaselt põhineb arhitektuurne [[esteetika]] objektiivsetel matemaatilistel proportsioonidel ja vormide ajaloolisel järjepidevusel. Ta vastandub modernsele tehnitsistlikule ehituskunsti käsitlusele.&lt;ref&gt;[https://kertkits.ee/motildetted-2.html kertkits.ee]&lt;/ref&gt; Kits kritiseerib [[Veneetsia harta]]le tuginevaid muinsuskaitselisi argumente, toetades hävinud ajaloolise hoonestuse autentset taastamist teiste Euroopa linnade eeskujul.&lt;ref name=&quot;postimees&quot;/&gt;

Kits on aktiivne [[Narva vanalinn]]a taastamise toetaja ja propageerija. Ta on töötanud Narva vanalinna kvartali taastamise ideeprojektiga ning tutvustanud seda avalikkusele.&lt;ref&gt;[https://kertkits.ee/narva-vanalinna-taastamine.html Kert Kits: Narva vanalinna taastamine]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;postimees&quot;&gt;Kert Kits. ''[https://arvamus.postimees.ee/7916442/kert-kits-narva-kaalub-vanalinna-uhe-osa-taastamist-kuid-asi-ei-lahe-libedalt Narva kaalub vanalinna ühe osa taastamist, kuid asi ei lähe libedalt]''. // ''[[Postimees]]'', 11.12.2023&lt;/ref&gt;

==Looming==
*Elamu [[Kuusalu]] lähedal (2005)
*Elamu [[Anija]]l (2012)
*[[Pikva]] antiikhotell ja peomaja (2014–2023)
*Pühima Neitsi Maarja Puhtaima Südame kabel ja kirik [[Pääsküla]]s (2014–2023)
*Elamu [[Luige (Kiili)|Luigel]] (2015–2018)

==Isiklikku==
Kert Kitse isa on insener [[Vello Kits]] ning ema nahakunstnik [[Kaja Kits-Karm]]. Tal on koolijuht [[Katrin Kits]]ega viis last. Vanemad lapsed on kaksikud: tšellist [[Marcel Johannes Kits]] ja viiuldaja [[Katariina Maria Kits]]. Poeg [[Remi Sebastian Kits]] on andmeteadlane.&lt;ref&gt;Andres Tohver. ''[https://virumaateataja.postimees.ee/8379618/vasta-moisakooli-direktor-katrin-kits-see-on-taiesti-unikaalne-et-me-oleme-siin-nagu-vaikeses-lossis Vasta mõisakooli direktor Katrin Kits: &quot;See on täiesti unikaalne, et me oleme siin nagu väikeses lossis&quot;]''. // ''[[Virumaa Teataja]]'', 15.12.2025&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Kits, Kert}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1967]]</text>
      <sha1>sgtkpamoguq86gx8pkvjde5xee9e2pg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Lugo</title>
    <ns>1</ns>
    <id>714165</id>
    <revision>
      <id>7142975</id>
      <timestamp>2026-04-30T09:41:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Omavalitsus */ uus alaosa</comment>
      <origin>7142975</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="188" sha1="gl1y7z4e06usrlwljjhv4u1e3pbrgih" xml:space="preserve">== Omavalitsus ==

Kas omavalitsus tähendab selles artiklis [[Vald (Hispaania)|valda]]? [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 12:41 (EEST)</text>
      <sha1>gl1y7z4e06usrlwljjhv4u1e3pbrgih</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7143025</id>
      <parentid>7142975</parentid>
      <timestamp>2026-04-30T11:35:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7143025</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="310" sha1="lo76rxjvl10j7gj37z0sxctyg2zgk8n" xml:space="preserve">== Omavalitsus ==

Kas omavalitsus tähendab selles artiklis [[Vald (Hispaania)|valda]]? [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 12:41 (EEST)
:Jah.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 14:35 (EEST)</text>
      <sha1>lo76rxjvl10j7gj37z0sxctyg2zgk8n</sha1>
    </revision>
  </page>
</mediawiki>